{"text":"Zelensk\u00f5i uusaastak\u00f5ne: meile pakuti kapituleerumist, aga valisime vastur\u00fcnnakuUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles uusaastak\u00f5nes, et mullune aasta oli ukrainlaste aasta.\n\u201eMeie elu v\u00f5ib olla h\u00e4mar, m\u00fcrarikas ja keeruline,\u201c \u00fctles Zelensk\u00f5i. \u201eAga kindlasti ei hakka me enam kunagi kartma. Ja kunagi ei pea me tundma h\u00e4bi.\u201c\nZelensk\u00f5i m\u00e4rkis, et esimesed 24. veebruaril maandunud raketid viisid ka \u201eillusioonide lab\u00fcrindi\u201c h\u00e4vitamisele. \u201eOleme n\u00e4inud, kes on kes ja milleks on v\u00f5imelised s\u00f5brad, vaenlased ja eelk\u00f5ige meie ise. Meile \u00f6eldi: teil pole teist valikut kui alla anda. Meie \u00fctleme: meil pole teist valikut kui v\u00f5it.\u201c\nPresident meenutas ukrainlastele aasta suuremaid trag\u00f6\u00f6diaid ja v\u00e4gitegusid, kinnitades, et iga\u00fche panus loeb. \u201eTahan k\u00f5igile \u00f6elda, et ukrainlased, te olete uskumatud!\u201c \u00fctles Zelensk\u00f5i. \u201eVaadake, mida me oleme teinud ja mida me teeme. Kuidas meie s\u00f5durid esimestest p\u00e4evadest peale puistavad laiali nn maailma teist armeed. Kuidas meie inimesed nende tehnika kolonne peatasid. Kuidas vanaisa paljaste k\u00e4tega tanki peatas. Kuidas naine tomatipurgiga drooni alla tulistas. Kuidas okupeeritud aladel varastati vaenlase tanke, soomustransport\u00f6\u00f6re, \u00fcks helikopter, m\u00fcrske.\u201c\nZelensk\u00f5i lubas, et vabastatud alad ehitatakse \u00fcles ning okupeeritud alad vabastatakse. \u201eSee oli aasta, mil Ukraina muutis maailma ja maailm avanes Ukrainale,\u201c \u00fctles ta. \u201eMeile r\u00e4\u00e4giti kapituleerimisest, meie valisime vastupealetungi. Meile \u00f6eldi, et me teeksime j\u00e4releandmisi ja kompromissi. Meie l\u00e4heme Euroopa Liitu ja NATO-sse.\u201c\nL\u00f5petuseks avaldas Zelensk\u00f5i soovi, et t\u00e4navusest aastast saab tagasituleku aasta, mil s\u00f5durid, s\u00f5javangid ja p\u00f5genikud saavad koju naasta. \u201eTagasiminek normaalsesse ellu, \u00f5nnelikesse hetkedesse ilma komandanditunnita, maiste r\u00f5\u00f5mude juurde ilma \u00f5huh\u00e4ireta,\u201c \u00fctles Zelensk\u00f5i. \u201eOleme valmis selle eest v\u00f5itlema.\u201c"}
{"text":"Juku-Kalle Raid: Edgar Savisaar \u2013 revolutsion\u00e4\u00e4r, kes ennast ise \u00e4ra s\u00f5iOn olemas k\u00f5nek\u00e4\u00e4nd, mille kohaselt s\u00f6\u00f6b revolutsioon \u00e4ra oma lapsed. Selle sedastuse juuri saame otsida Prantsuse revolutsiooni juurest. Revolutsioonitegijad l\u00f5petasid pea pakul. Juku-Kalle Raid v\u00e4idab, et Edgar Savisaar oli selline revolutsion\u00e4\u00e4r, kes s\u00f5i \u00e4ra iseenda.K\u00f5igepealt muidugi kaastunne k\u00f5igile Edgar Savisaare l\u00e4hedastele ja s\u00f5pradele. Ega see kerge ei ole, kui l\u00e4hedane otsustab aegruumi vahetada. Ent sellest hoolimata peame tagasivaates m\u00f6\u00f6nma: Savisaar oli palju muud, kui teda tema oma kildkond n\u00e4ha tahaks \u2013 ja see kuvand peitub v\u00e4ljendis \"k\u00f5ige olulisem vabadusetooja\".\nEhk olekski paslik uurida, mis tegi Edgar Savisaarest inimese, kes ennast ise \u00e4ra s\u00f5i.\n\nSavisaare unistus: uus ajaarvamine\n\nSavisaare kohta on pajatatud paljutki, k\u00f5ige rohkem tegi ta seda muidugi ise. Oma kangelastegusid valgustas ta hoogsalt inimtapja m\u00f5\u00f5tu telliskivi kujuga raamatus \"peaminister\", ehkki selge pole isegi see, kas ta siis OLI Eesti Vabariigi peaminister v\u00f5i juhtis laevukest veel ENSV \u00fclemn\u00f5ukogu punalipu sinilainetel.\nHuvitaval kombel langesid kunagi Savisaare karisma l\u00f5ksu mitmed hiljem temast otsustavalt eemaldunud inimesed: olgu selleks siis kaasv\u00f5itlejad Siim Kallas v\u00f5i Marju Lauristin v\u00f5i kasv\u00f5i hiljem poliittaevasse startinud J\u00fcrgen Ligi. P\u00f5hiline uskumus n\u00e4is korrutavat, et ilma Raudse Edikuta poleks Eesti vabadust saavutanud. Ja see on koht, kus tuleb lineaarajaloo t\u00f5ep\u00e4rasuse s\u00e4ilitamise huvites paraku \u00fcsna k\u00f5vasti vastu vaielda.\nKui meenutame 1991. aastat, siis oli just Edgar see tegelane, kes soovis koos N\u00f5ukogude Liidu lagunemisest tekkinud segadusega oma isiklikku ajaarvamist. Savisaar oli nimelt veendunud, et Eesti Vabariiki ei tuleks taastada kui 1918. aastal loodud vabariigi j\u00e4rjepidevat riiki (ja vahepeal aastak\u00fcmneid okupeeritud N\u00f5ukogude Liidu tehislikku osa), vaid tema tahtis alustada nullist. Selle uiu kohaselt olnuks Eesti n\u00e4ol tegemist t\u00e4iesti uue riigiga maailma ajaloos. Ei mingit pistmist varasemaga. Niisiis soovis s\u00f5lmida N Liiduga liidulepingu, mis t\u00e4hendanuks \u00f5igusliku j\u00e4rjepidevuse l\u00f5ppu ja Eesti Vabariiki kui n\u00f5ukogudej\u00e4rgset \"uut maad\".\nV\u00f5ib muidugi ainult oletada, miks sihukene avant\u00fc\u00fcr, ent Savisaare tahtmatus lasta lahti n\u00f5ukogude p\u00e4randist muutis \u00f5nneks tugevamaks hoopis need j\u00f5ud, kes pooldasid ajaloolist m\u00e4lu ning ei kavatsenud kasv\u00f5i Vabaduss\u00f5da ajaloo m\u00e4lukaardilt p\u00fchkida.\n\nMees, kes ennast ise kogu aeg pikali pani\n\nSavisaar oli omamoodi kentsakas revolutsion\u00e4\u00e4r, kes maadles olevikuga sedav\u00f5rd j\u00f5uliselt, et pani ennast kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu ise oma v\u00f5tetest nagu naksti maadlusmatile pikali. Temas leidus suur annus komsomolit\u00f6\u00f6tajat, mil ta sai kasvatada noori ning esineda veendunult kui mees, kes teab k\u00f5ike ja kelle valduses on absoluutne t\u00f5de, kuidas keegi k\u00e4ituma peab.\nTema kaasaegsed meenutavad mitmetes kohtades, kuidas ta Eesti \u00d5pilasmaleva t\u0161inovnikuna juhiseid andis: k\u00fcll komnoorele kohase v\u00e4\u00e4rika k\u00e4itumise kohta, k\u00fcll korrektse riietumise p\u00f5hialustest. Savisaar ei suutnud leppida m\u00f5ttega, et tema ei ole Eesti riigi looja.\nVeel 1998ndal aastal (sic!) avaldas ta siinkirjutajagi lolli kirjanduse riiulis lebava bro\u0161\u00fc\u00fcri, mis kandis pateetilist ning s\u00e4rki rinnalt l\u00f5hki rebivat pealkirja \"Revolutsioon j\u00e4tkub\". Sealjuures oli tal kindel veendumus, mismoodi Eesti peab j\u00e4tkama, \u00f5iendamata liigselt Moskvaga iseseisvumissoovi p\u00e4rast, vaid pigem andes m\u00f5ista v\u00f5imalikkusest, et Eesti peab j\u00e4tkama \u00fchel v\u00f5i teisel moel Venemaa liitriigiga.\nAastake varem (1987) oli ta vorpinud valmis bro\u0161\u00fc\u00fcri \"V\u00f5itlus noorsoo p\u00e4rast\", mis kannab endas samuti aktiive komsorgi tuliseid ideid.\n\nSoov olla p\u00fchamees\n\nKuidas Savisaar ennast \u00e4ra s\u00f5i? \u00dcsna lihtsalt. Hoolimata sellest, et teda on h\u00fc\u00fctud \"demokraadiks\", polnud ta seda kindlasti mitte. Partei \"\u00f5ige joon\" kumas l\u00e4bi Raudse Edolfi k\u00f5ikidest etteastetest. Ta lihtsalt ei saanud eksida, samal ajal kui mingist muinsuskaitsest ja pagan veel teab kust p\u00e4rit \"noored t\u00f6llid\" Mart Laariga eesotsas olid tema jaoks liiga m\u00f5ttetu kaader, kellega \u00fcldse arvestama hakatagi.\nEdgari tegudekapslisse mahub palju komsomoli vaimust kantud ettev\u00f5tmisi, \u00fcks halenaljakamaid kindlasti see, kui ta 1991. aastal kangiga telekaamera ees v\u00f5ilao ust lahti murdis, tahtes etendada omamoodi punast Jeesust, kes seisab piibellikult kogu rahva eest, kelle silme alt mingi kahtlane kapitalistide kamp on kogu ninaesise \u00e4ra peitnud. Aga siis ratsutab kangelane kohale ja \u2013 voila! \u2013 p\u00e4\u00e4stab sootsiumi n\u00e4ljast.\nJust sinna aega takerduski Savisaar, taipamata, et perestroikale omast s\u00f5nak\u00f5minat noor ja vaba riik ei vaja, nagu ei vaja ta ka eksimatut juhti ja \u00f5petajat, vaid igatseb t\u00e4iesti tavalist demokraatiat \u2013 mille N\u00f5ukogude Liit ja Eediku enda komsomol k\u00f5rvaldanud olid \u2013 k\u00f5igi demokraatiale omaste vigadega koos. Teisis\u00f5nu: vaba arenguv\u00f5imalust.\n\nOma raha, Euroliidu ja NATO vastu\n\nEdasi m\u00e4letame me Savisaart hasartse oma raha \u2013 krooni \u2013 vastu s\u00f5dijana, j\u00e4rgnevad \u00fcsna resoluutne vastasseis v\u00f5imalusele hakata taotlema Euroopa Liidu ja NATO liikmelisust.\nSavisaare peanupp lihtsalt ei uskunud selliste asjade v\u00f5imalikkusesse v\u00f5i otstarbekusse, tema juhtimisel v\u00f5inuks Eesti t\u00e4itsa vabalt j\u00e4\u00e4da selliseks riigiks nagu Moldova \u2013 koos selle juurde kuuluvaga \u2013 nagu n\u00e4iteks Ida-Viru Transnistria.\nPraegu on \u00fcsna keeruline oletada, mis tingis Savisaare umbusu l\u00e4\u00e4nemaailma vastu, oli see tulihingeline komsomoliminevik v\u00f5i elu post-sovetlikus kultuuriruumis, kuna ingliskeelset ajakirjandust ta lugeda ei osanud ning v\u00e4rskemaid inimesi oma n\u00f5unike hulka ei kutsunud. See olnuks ikkagi samm tema enda vastu, \"m\u00e4ss laeval\", mida \u00fcks Suur Juht oma kabiinis lubada ei soovi.\nEdgar Savisaar s\u00e4ttis ennast v\u00e4ga selge teadlikkusega teisele poole m\u00f5ttelist joont, mis eraldas n\u00f5ukogude Eestit Eesti Vabariigist. Ja k\u00f5iges pettununa \u2013 eriti seet\u00f5ttu, et teda ta enda arust pidevalt alahinnati \u2013 ta ennast nahka pistiski.\nEdgar eelistas demokraatia keerukusele iga ilmaga inimesi nagu Heimar Lenk, kes \u00fches mu\u00a0telesaates kord pisarsilmi ja pateetiliselt h\u00fc\u00fcatas: \"Aga Savisaar ongi ju p\u00fcha mees!\"\n\nT\u00e4nud Savisaarele\n\nKohe p\u00e4rast Raudse Ediku lahkumist hakkas tema kunagiste kaasv\u00f5itlejate suudest kostma veendunud kraaksatusi, mis n\u00f5uavad Savisaarele monumenti. Kohe hakati teda v\u00f5rdlema ka Konstantin P\u00e4tsiga. See v\u00f5rdlus aga ei kannata \u00fcldse mingisugust kriitikat.\nEesti Vabariigi loomisel olid P\u00e4tsil v\u00e4ga konkreetsed teened, samal ajal kui Savisaar \u00fcritas P\u00e4tsu ja tema kaasv\u00f5itlejate ponnistused ajaloo p\u00fchkmekasti visata. P\u00e4ts muutus selgepiiriliseks autoritaariks 1930ndate algul, Savisaar aga n\u00e4gi ennast kui Eesti riigi isana kohemaid, kui 1980ndate l\u00f5puaastad j\u00f5udsid. Ei ole v\u00f5rreldav.\nP\u00fcstitada Savisaarele monument on igal juhul naeruv\u00e4\u00e4rne m\u00f5te, pidades silmas, et alates taasiseseisvumisest oli Raudne Edik k\u00f5ige vastu, mis Eestile mingigi julgeolekugarantii ning rippumatuse t\u00f5i.\nEesti ei ole taasiseseisvumisest alates vajanud p\u00fchakuid, vaid pigem konstruktiivset vaidlust. Aga igasugused poliitilised p\u00fchamehed kipuvad viimast mitte eelistama.\nEdgar Savisaar s\u00f5i ennast \u00e4ra pelgalt seet\u00f5ttu, et ei saanud vist l\u00f5puni aru, kuidas korruptsioon, ainuv\u00f5imu tahe, kahtlased toetussuhted Venemaaga jne ei mahu enamusele eesti rahvast enam p\u00e4he. Ning seet\u00f5ttu j\u00e4igi iseennast hammustavale Savisaarele \u00fcle asuda mittekodanikest venelaste poole, ajada liini selle kildkonnaga, keda praegu on \u00fcle v\u00f5tmas EKRE.\n* * *\n\u00dches asjas peab Savisaart t\u00e4nama: ilma temata poleks need j\u00f5ud, kes Eesti Vabariigi p\u00e4riselt taastasid\u00a0ilmselt nii tugevaks saanud ja nii \u00fchtsena p\u00fcsinud.\nSelle eest suur t\u00e4nu.\nPuhka rahus!"}
{"text":"Kersti Kaljulaid: Ukraina v\u00f5im ei tunnista veel korruptsiooniprobleemiTALLINN, 1. jaanuar, BNS \u2013 Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ajakiri Diplomaatia avaldas l\u00f5ppenud aasta viimases numbris Kersti Kaljulaidi kommentaari, milles ekspresident kirjutab korruptsiooniprobleemist, mida Ukraina riigiv\u00f5im senini tunnistamast keeldub.\n\"Ukraina praegune v\u00f5im pigem ei tunnista avalikult ega s\u00f5pradegi ringis, et neil ikka veel on korruptsiooniprobleem. Ja ilmselgelt loodavad nad, et inimlik kaastunne paneb EL-i silma kinni pigistama, sest nad on ju meie eest surnud,\" kirjutab Kaljulaid ning nendib, et emotsionaalselt ongi lihtne selle m\u00f5tteviisiga kaasa minna.\nKaljulaidi s\u00f5nul on Ukraina t\u00f5eliste s\u00f5prade \u00fclesanne aidata m\u00f5ista, et tegelikult on EL-i liitumisprotsess \u00fchtlasi hea v\u00f5imalus s\u00fcsteem puhastada \u2013 see aitab Ukrainale tagada nii pikaajalise rahvusvaheliste investeeringute voo kui ka kiire majandusliku konvergentsi.\n\"See k\u00f5ik j\u00e4\u00e4b aga \u00e4ra, kui v\u00f5it s\u00f5jarindel j\u00e4\u00e4b Ukraina rahva ainsaks v\u00f5iduks,\" hoiatab Kaljulaid. \"V\u00f5it iseenda \u00fcle, rohujuurtest \u00fcles v\u00e4lja sisseharjunud mustrite \u00fcle, ei tule kergelt. Veterinaart\u00f5endist riigihankev\u00f5iduni \u2013 k\u00f5ige eest ju tuleb ikka maksta.\"\nVanaviisi j\u00e4tkates kaotab Ukraina kardetavasti uuesti selge sihi ning teda v\u00f5ib ees oodata Gruusia saatus: vabatahtlik, l\u00e4bi enam-v\u00e4hem vabade valimiste loobumine keerulisest \u00f5igusriigi \u00fclesehitamisest ja seel\u00e4bi uuesti vajumine s\u00fcvenevasse koost\u00f6\u00f6sse riikidega, kus niisugust asjaajamise korda pahaks ei pandagi.\nKaljulaid r\u00f5hutab enda kirjutises, et vaid pidev v\u00f5itlus korruptsiooni vastu ja selge tee \u00f5igusriigi \u00fclesehitamisele aitab Ukraina l\u00e4hemale nendele riikidele, mille hulgas ukrainlased olla soovivad.\u00a0\n\"Pikemaajaliselt peab meil j\u00e4tkuma kannatust osaleda Ukraina \u00fclesehituses ja kujunemises madala korruptsioonitasemega \u00f5igusriigiks,\" m\u00e4rgib Kaljulaid ja lisab, et usutavasti on see v\u00f5imalik. \"Aga selleks peab \u00fclesehitusabi j\u00e4tkumine kaugemale humanitaarkatastroofi likvideerimise missioonist olema s\u00f5ltuvuses institutsionaalse arenguga. Maailma riigid teeksid targasti, kui j\u00e4lgiksid, kuidas Euroopa Komisjon hindab Ukraina edenemist \u00f5igusriigi ehitamise skaalal ja seoksid oma toetuse edusammudega. Sest \u00fchel p\u00e4eval peab Ukraina saama EL-i \u2013 ta v\u00e4\u00e4rib seda. On selle \u00f5iguse v\u00e4lja v\u00f5idelnud rindel.\nKaljulaid selgitab enda kirjutises, et Ukrainasse suunatav \u00fclesehitusabi peab \u00fchel hetkel asenduma normaalse investeerimistegevusega. Seni said v\u00e4lismaa investoritest Ukrainas probleemideta toimetada vaid rahvusvahelised pangad \u2013 n\u00e4iteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) \u2013, sest nende investeeringuid ei julgenud keegi puutuda. Muud v\u00e4lisinvestorid pidid aga taluma riske, mis muutsid pikaajalised investeeringud v\u00f5imatuks.\n\"Oligarhid, kes kippusid nahka \u00fcle k\u00f5rvade t\u00f5mbama. Kohtus\u00fcsteem, kus v\u00f5itis t\u00e4htsam ja tugevam, mitte \u00f5iglus. Riigiasutuste otsustajad, kes \u00e4ripartneriks kippusid,\" loetleb Kaljulaid Ukraina probleeme.\nOmeti vajab Ukraina normaalset rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d k\u00f5ikidel tasanditel, ka n\u00e4iteks Eesti, Poola ja Saksa v\u00e4ike- ja keskmise suurusega ettev\u00f5tete raha ning ideid \u2013 sellist majanduskeskkonda, nagu Eesti on juba 30 aastat nautinud. Samas m\u00f6\u00f6nab Kaljulaid, et ka Eestis tuleb iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6d teha, et t\u00f5rjuda klientelismi \u2013 kaupade ja teenuste vahetamist poliitilise toetuse saamiseks.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaevandus-Venemaa majanduse vundament tuleb purustadaVenelased on suur Euroopa rahvas, peamiselt Moskva, Kaukaasia ja Uurali vahelises piirkonnas. Selle v\u00e4givaldset tegevust rahastavad ja kuritegeliku strateegia tagavad venelastest kaugel asuvad kaevandused, kirjutab\u00a0Helsingi \u00fclikooli Aleksandri instituudi professor\u00a0Veli-Pekka Tynkkynen.Naftat, gaasi, uraani, kivis\u00fctt ning erinevaid metalle ja mineraale leidub Uurali taga Siberis v\u00f5i Kaug-P\u00f5hjas.\nVenemaa majandus on suuresti toetunud toorainele, mis on v\u00f5etud \u00e4\u00e4realadelt mittevenelaste\u00a0piirkondadest. V\u00e4givaldne suhe loodusega on k\u00e4inud k\u00e4sik\u00e4es inimeste ja teiste kultuuride vastu suunatud v\u00e4givallaga.\nSoome k\u00fclma s\u00f5ja ajastu\u00a0presidendi Mauno Koivisto s\u00f5nul on Venemaa idee laieneda. Selle taustaks on kolonialistlik m\u00f5ttemaastik, kus loodust ja inimesi n\u00e4hakse impeeriumi eesm\u00e4rkidele allutatuna. Venemaa on loodusvarade needuse all tegutsev v\u00e4givallariik.\nPresident Vladimir Putin juhib kaevandus-Venemaad, mille ekspordist\u00a0enam kui 70 protsenti moodustavad energia\u00a0ja mineraalid. Venemaa n\u00e4eb\u00a0k\u00f5iki ressursse v\u00e4ljapressimise vahendina.\nVenemaa on muutnud teravilja, metallid ja v\u00e4etised relvadeks, samuti GPSi segamise ja p\u00f5genikud. Koos materiaalsete toodetega ekspordib kaevandus-Venemaa k\u00f5ige olulisemat immateriaalset toodet\u00a0\u2013 hirmu. See on ainus viis, kuidas riigi juht saab v\u00f5imust kinni hoida. Kaevandus-Venemaa tehnoloogiline v\u00f5imekus ei saa kunagi olla tasemel, kus ta arvaks, et praegusest rahvusvahelisest s\u00fcsteemist on kasu.\nVenemaa \u00f5\u00f5nestab rahvusvahelist \u00f5iguss\u00fcsteemi: riik apelleerib sellele\u00a0oma asja ajades, kuigi ta ise ei k\u00e4itu rahvusvahelise \u00f5iguse kohaselt. Euroopa juhid p\u00f5hjendavad kaubavahetuse j\u00e4tkamist Venemaa ettev\u00f5tetega sellega, et \u00f5igusriigid peavad kinni pidama varem s\u00f5lmitud kokkulepetest. Venemaa gaasitankerid laadivad endiselt Euroopas oma lasti maha, tellijaks on ka Soome riigifirma Gasum. Teine\u00a0riigifirma Fortum ei saa lahti Rosatomi uraanilepingutest ning Soome kaudu voolab Euroopasse rekordkogus Vene niklit.\nEnne Venemaa agressioonis\u00f5ja algust Euroopas kordasid paljud poliitikud ja eriti energiaettev\u00f5tted, et vastastikune s\u00f5ltuvus tagab rahulikuma Venemaa. Kaubandus tugevdas k\u00fcll Venemaad, kuid t\u00f5i Euroopasse t\u00e4iemahulise s\u00f5ja ja energiakriisi.\n30 aastat p\u00fc\u00fcdis Euroopa Venemaad j\u00e4releandmiste ja majanduslike porganditega ohjeldada, kuid see eba\u00f5nnestus. Nad usaldasid oma teadmist Venemaast ja vastastikuse s\u00f5ltuvuse ideaali. Isegi energialepingutes ei olnud punkte, kus v\u00e4givalla kasutamine l\u00f5petaks lepingu.\nPeame \u00e4ra kasutama Venemaa kaevandamise suurimaid n\u00f5rkusi: toorainesektori ekspordi- ja tehnoloogias\u00f5ltuvust.\nN\u00fc\u00fcd tuleb Venemaa isoleerida. Selles t\u00f6\u00f6s peame \u00e4ra kasutama Venemaa kaevandamise suurimaid n\u00f5rkusi: toorainesektori ekspordi- ja tehnoloogias\u00f5ltuvust. Venemaa s\u00f5ltuvus tuleb \u00e4ra kasutada\u00a0sellega, et raskendame boikottide ja hinnalagedega tooraine eksporti ning l\u00f5petame kogu l\u00e4\u00e4ne tehnoloogia ekspordi Venemaale.\nEuroopa m\u00fc\u00fcs Venemaa s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusele h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt vajalikke tooteid ka p\u00e4rast 2014. aastat \u2013 kui s\u00f5da Ukrainas tegelikult algas. L\u00e4\u00e4ne mikrokiibid ei tohi enam j\u00f5uda rakettidele, tankidele ega lennukitele, mis tapavad ukrainlasi. See n\u00f5rgendab Venemaa v\u00f5imet pidada s\u00f5da Ukrainas ja v\u00e4hendab ohtu mujal.\nL\u00e4\u00e4ne energia- ja m\u00e4et\u00f6\u00f6stustehnoloogia ei tohi j\u00f5uda Venemaale ka kolmandate riikide kaudu. Mis puutub allmaakaevandustesse, siis l\u00e4\u00e4ne firmad on peaaegu monopoolses olukorras: kiiresti kuluvatele ja pidevat hooldust vajavatele seadmetele juurdep\u00e4\u00e4su blokeerimine muudab Venemaa kaevandustootmise keeruliseks juba aastaga. Riigi t\u00f6\u00f6stuses on palju n\u00f5rku l\u00fclisid alates naftapuurimisest kuni v\u00e4etise tootmise ja metallisulatusteeni.\nOn aeg k\u00f5ik kivid \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata, et Venemaad majanduslikult v\u00f5imalikult palju kahjustada. Koos Venemaa s\u00f5jalise l\u00fc\u00fcasaamisega Ukrainas tuleb murendada kaevandus-Venemaa majanduse vundamenti ja senine \u00fchiskondlik leping, et venelased loobuksid oma kolonialistlikust ja\u00a0v\u00e4givaldsest m\u00f5tteviisist."}
{"text":"OTSEBLOGI | Kiievi pommitamine j\u00e4tkus ka uusaasta\u00f6\u00f6l. L\u00e4\u00e4neliidrite k\u00f5nedes lubati Ukraina toetamist j\u00e4tkata20:07\n20:07\nSakslastele on hambusse j\u00e4\u00e4nud nende kaitseministri Christine Lambrechti uusaastatervitus, milles ta r\u00e4\u00e4kis, kuidas Ukraina s\u00f5da on toonud talle palju erilisi elamusi ja kohtumisi suurep\u00e4raste ja huvitavate inimestega. Veel enam, k\u00f5ne taustal kostis selle salvestamise ajal l\u00f5putu ilutulestik.\nSaksa p\u00e4evaleht Tagesspiegel kirjutas t\u00e4na n\u00e4iteks, et Lambrecht ei ole nende hinnangul enam ministrina vastuv\u00f5etav. Samas kui v\u00e4ljaanne Bild kirjutas, kuidas ministri filmitud video h\u00e4bistab Saksamaad.\nN\u00e4dalakiri Der Spiegel nentis, et Ukraina s\u00f5ja kontekstis oli video sobimatu ja piinlik. Tervitusest distantseeris end t\u00e4na ka riigi kaitseministeeriumi esindaja, kes \u00fctles, et Lambrechti avaldatud video oli ministri eraasi ning selle filmimiseks ei kasutatud kaitseministeeriumi ressursse.\nIngliskeelse t\u00f5lkega on videot v\u00f5imalik vaadata siin:\n17:10\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i arutas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga t\u00e4na Ukraina rahastamist 2023. aastal. Zelensk\u00f5i kinnitas, et esimest osamakset EL-i 18 miljardi suurusest abipaketist on oodata juba k\u00e4esoleval kuul.\nGlad to start the year talking to @vonderleyen. Thanked for the EU support. Waiting for the 1st tranche of macro-fin aid in Jan, the 1st batch of LED-lamps, school buses, generators & modular houses. Coordinated steps on Summit. We feel support & will win together.\n\u2014 \u0412\u043e\u043b\u043e\u0434\u0438\u043c\u0438\u0440 \u0417\u0435\u043b\u0435\u043d\u0441\u044c\u043a\u0438\u0439 (@ZelenskyyUa) January 2, 2023\n16:38\nVene kaitseministeerium kinnitas omalt poolt samuti, et Mariinkas hukkus uusaasta\u00f6\u00f6l Vene s\u00f5dureid. Ent kui Ukraina r\u00e4\u00e4kis ligi 400 Vene mobiliseeritu h\u00e4vitamisest, siis venelaste teatel oli hukkunuid 63.\nPikemat lugu saab sel teemal lugeda siit:\nVIDEO | HIMARS saatis uusaasta\u00f5nnitluse peolauas istunud Vene mobiliseeritutele. Ukraina v\u00e4itel hukkus 400 meest\nUkraina relvaj\u00f5udude strateegilise kommunikatsiooni valitsus teatas, et uusaasta\u00f6\u00f6l h\u00e4vitati Donetski oblastis umbes 400 okupanti ja veel 300 sai haavata.\nwww.delfi.ee\n16:30\nKiievi rahvusvaheline sotsioloogia instituut viis detsembris l\u00e4bi uuringu, millest selgub, et enamik Ukraina kodanikke ei ole valmis s\u00f5ja l\u00f5petamiseks venelastele riigi territooriumi loovutama. Seda kinnitas suisa 85% k\u00fcsitlusele vastanutest. Samas kui 8% k\u00f5ikidest vastajatest \u00fctles, et oleks rahu saavutamiseks valmis teatud aladest loobuma.\nUuringu autorite s\u00f5nul on seega absoluutne enamus Ukraina elanikkonnast igasuguste j\u00e4releandmiste vastu. Sealhulgas idapoolsetel aladel, mida s\u00f5da k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutab.\n15:28\nNiinimetatud \u201eDonetski rahvavabariigi korravalvurid\u201d teatasid, et Ukraina relvaj\u00f5ud v\u00f5isid Vene mobiliseeritutele peavarju andnud Makijivka kutsekoolile l\u00f6\u00f6gi anda mobiiltelefonide ohtra kasutamise t\u00f5ttu venelaste poolt, teatas TASS.\n20:07\n11:34\nVenelased tulistasid tankist Ber\u00f5slavi linna keskust Hersoni oblastis. Viis inimest sai vigastada, teatas oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Jaroslav Janu\u0161ev\u00f5t\u0161.\nJanu\u0161ev\u00f5t\u0161i s\u00f5nul anti tuld turule. Tulistati ilmselt tankist okupeeritud Kahhovka suunast.\nKolm inimest on raskes seisundis ja nad kavatsetakse evakueerida Hersoni.\n11:06\nT\u00e4na hommikul suri 46-aastane mees, kes sai vigastada 31. detsembri raketir\u00fcnnakus Kiievile, teatas linnapea Vitali Kl\u00f5t\u0161ko.\n11:04\nVenemaa Kranodari krais avastati eras\u00f5jafirma Wagner palgas\u00f5durite kalmistu, kuhu lisandub haudu pea iga p\u00e4ev, teatas Vene Telegrami kanal Sota.\nSota teatel on wagnerlaste kalmistu Bakinsk\u00f5i k\u00fclas k\u00f5rvaliste silmade eest varjatud. Matused toimuvad suletud territooriumil. Haudu on juba \u00fcle saja.\n10:40\nSuurbritannia kaitseministeeriumi luure\u00fclevaade:\n* Viimased viis p\u00e4eva on Vene ja Ukraina v\u00e4ed ilmselt v\u00f5idelnud kontrolli p\u00e4rast maantee P66 \u00fcle Venemaa k\u00e4es olevast Luhanski oblasti Kreminna linnast p\u00f5hjas.\n* P66 on v\u00f5tmet\u00e4htsusega varustustee Venemaa Donbassi rinde p\u00f5hjasektori jaoks Venemaa Belgorodi oblastist. Selle kasutamist on alates oktoobrist h\u00e4irinud Ukraina suurt\u00fckiv\u00e4gi, aga kui Ukraina suudaks tee kindlustada, \u00f5\u00f5nestaks see suure t\u00f5en\u00e4osusega veelgi Kreminna kaitset Venemaa poolt.\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 02 January 2023\nFind out more about the UK government's response: https:\/\/t.co\/xO7eQ9ifYx\n#StandWithUkraine pic.twitter.com\/6KK91jqtJw\n\u2014 Ministry of Defence (@DefenceHQ) January 2, 2023\n10:18\nHIMARS saatis uusaasta\u00f5nnitluse peolauas istunud Vene mobiliseeritutele. Ukraina v\u00e4itel hukkus 400 meest\nUkraina relvaj\u00f5udude strateegilise kommunikatsiooni valitsus teatas, et uusaasta\u00f6\u00f6l h\u00e4vitati Donetski oblastis umbes 400 okupanti ja veel 300 sai haavata.\ndelfi.ee\n20:07\n09:43\nUkraina \u00f5huj\u00f5ud teatasid, et Venemaa massilise droonir\u00fcnnaku k\u00e4igus h\u00e4vitas \u00f5hut\u00f5rje 39 drooni Shahed-131\/136.\nLisaks sellele h\u00e4vitati kaks drooni Orlan-10 ja juhitav lennuv\u00e4erakett H-59.\nKiievi linnapea Vitali Kl\u00f5t\u0161ko teatas \u00f5hut\u00f5rjele viidates, et Kiievi suunas lenda 40 Iraani drooni.\n\u201e15 h\u00e4vitati naaberoblastite kohal, kolm Kiievi oblasti kohal ja 22 drooni pealinna kohal,\u201d teatas Kl\u00f5t\u0161ko.\n08:14\nM\u00f6\u00f6dunud \u00f6\u00f6p\u00e4evaga andis Venemaa Ukrainale 51 \u00f5hul\u00f6\u00f6ki, sealhulgas kasutas 44 drooni Shahed-136, mis k\u00f5ik alla tulistati, teatas Ukraina relvaj\u00f5udude kindralstaap. \u00d6\u00f6l vastu t\u00e4nast toimunud r\u00fcnnak nendes andmetes veel ei kajastu.\n08:07\nT\u00e4psustatud andmetel tulistati \u00f6\u00f6sel Kiievi kohal alla 22 r\u00fcndedrooni.\n08:04\n\u00d6\u00f6l vastu t\u00e4nast toimusid plahvatused Venemaal Vorone\u017eis, teatati sotsiaalmeedias. Pauke kuuldi kella kahe ajal.\nVorone\u017eis asub Baltimori s\u00f5jav\u00e4elennuv\u00e4li, kus baseeruvad h\u00e4vitaja-pommitajad Su-34. M\u00f5nede Telegrami kanalite teatel anti seal \u00f5huh\u00e4ire.\n07:43\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et Venemaal valitseb hirm, sest nad on Ukraina rahva ja riikluse vastu valla p\u00e4\u00e4stetud s\u00f5da kaotamas.\n\u201eVene terroristid nagu olid haledad, nii alustasid ka seda aastat. Meie kaitsjad nagu olid tublid, nii n\u00e4itasid end v\u00e4ga h\u00e4sti ka 1. jaanuaril. Teate, neil p\u00e4evil oli n\u00e4ha, kui kaugele me oleme j\u00f5udnud mentaalselt, lihtsalt inimlikult sellest, milles keeb Venemaa. Meie \u00fchtsuse, ehtsuse, lihtsalt elus olemise tunne on nii suures kontrastis hirmuga, mis on hakanud valitsema Venemaal,\u201d lausus Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i s\u00f5nul Venemaal kardetakse.\n\u201eSeda on tunda. Ja \u00f5igusega kardetakse. Sest nad on kaotamas. Droonid, raketid, k\u00f5ik muu neid ei aita. Sest meie oleme koos. Aga nemad on koos hirmuga. Ja nad ei v\u00f5ta \u00fchekski aastaks Ukrainalt meie s\u00f5ltumatust. Me ei anna neile midagi,\u201d r\u00f5hutas Zelensk\u00f5i.\n20:07\n07:26\nKiievi linnapea Vitali Kl\u00f5t\u0161ko teatas, et Iraani kamikaze-droonid tabasid \u00f6\u00f6sel linna energeetikainfrastruktuuri objekte ja toimusid avariilised elektrikatkestused.\n\u201e\u00d6ise tulel\u00f6\u00f6gi tagaj\u00e4rjel pealinnale said kahjustada energeetikainfrastruktuuri objektid. Linnas toimuvad avariilised elektriv\u00f5rgu v\u00e4ljal\u00fclitumised. Vastavalt sellele on elektrita j\u00e4\u00e4nud soojavarustuse objekte. Veevarustus toimub pealinnas tavare\u017eiimil,\u201d teatas Kl\u00f5t\u0161ko.\nVarem teatati, et Vene okupandid lasid Ukraina \u00f5huruumi kaks gruppi l\u00f6\u00f6gidroone Shahed.\n\u00d5htul kella 21 ajal anti \u00f5huh\u00e4ire Kirovohradi, Zapori\u017e\u017eja, Dnipropetrovski ja Donetski oblastis, kell 22.30 ka M\u00f5kolajivi ja Hersoni oblastis ning kell 22.50 T\u0161erkass\u00f5 oblastis. Kell 23.30 anti h\u00e4ire Sum\u00f5, Harkivi ja Poltava oblastis ning seej\u00e4rel Kiievi linnas ja oblastis.\nKell 1.15 kinnitas Kl\u00f5t\u0161ko plahvatust Kiievi Desnjansk\u00f5i rajoonis. Kell 1.35 teatas Kl\u00f5t\u0161ko, et seal viidi haiglasse 19-aastane noormees.\nIda \u00f5huv\u00e4ejuhatus teatas samal ajal Dnipro suunas lennanud kuue Shahedi ja \u00fche raketi H-59MK2 allatulistamisest. Veidi hiljem teatati veel kolme Shahedi h\u00e4vitamisest.\nKell 2.15 oli Kiievis alla tulistatud juba k\u00fcmme \u00f5husihtm\u00e4rki ja kell 2.50 16.\nKell neli l\u00f5ppes \u00f5huh\u00e4ire k\u00f5ikjal peale Zapori\u017e\u017eja oblasti.\nKiievi linna s\u00f5jaadministratsioon teatas, et alla tulistati 20 \u00f5husihtm\u00e4rki.\n20:07\n20:07\n20:07\n20:07\n20:07\n20:07"}
{"text":"Haapsalus v\u00e4givallatses kodus purjus mees1. jaanuaril kella 2.15 paiku sai politsei teate, et Haapsalus muutus 34-aastane joobes mees kodus oma pereliikmete suhtes v\u00e4givaldseks ning 63-aastane mees sai viga. Politsei toimetas v\u00e4givallatseja arestimajja rahunema.\nP\u00e4rnumaa\n30. detsembril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et P\u00e4rnus r\u00fcndas 67-aastane naine 25. detsembri \u00f5htul kodus oma elukaaslast, 71-aastast meest.\nLOE KA:\nMullune inimvigastustega liiklus\u00f5nnetuste arv oli viimaste aastate suurim\nHaapsalu politsei tabas kuus alkoholi tarvitanud autojuhti\nRaplamaa\n31. detsembril kella 13 ajal sai politsei teate, et Raplas l\u00f5i 51-aastane oma endist elukaaslast 43-aastast naist ja tema s\u00f5brannat, 37-aastast naist. M\u00f5lemad naised said viga. Juhtunu \u00fcksikasjad selgitab politsei algatatud kriminaalmenetluses.\nArvutikelmus\n30. detsembril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 26. detsembril saadeti 47-aastasele Kohila valla mehele Omniva nimelt e-kiri, milles teatati, et pakk ootab kohaletoimetamist ja paki k\u00e4ttesaamiseks tuleb e-kirjas toodud lingil teha makse. Link suunas mehe Omniva lehek\u00fclge meenutavale lehele, kus mees tegi Smart-IDga kaks makset, mida pole enam v\u00f5imalik tagasi p\u00f6\u00f6rata. Tekitatud rahaline kahju on 500 eurot."}
{"text":"Karol Kallas: vaimseid harjutusi kartvad stratkommarid tahavad inimeste ajud s\u00fcldiks muutaTeadmised on j\u00f5ud! Puhas lollus on v\u00e4ita, et igasugused teadmised ei ole j\u00f5ud. Mida rohkem teadmiste j\u00f5udu inimeste k\u00e4sutuses on, seda paremini on v\u00f5imalik SWOTtida. SWOT omakorda on elluj\u00e4\u00e4miseks h\u00e4davajalik oskus, mille \"vimmaseadused\" ja tsensuur inimestelt \u00e4ra v\u00f5tavad, kirjutab Karol Kallas.\nMida kujutab endast SWOT, peaksid teadma k\u00f5ik inimesed, kes on kokku puutunud ettev\u00f5tluse algteadmistega. SWOT anal\u00fc\u00fcs toimib lisaks nii \u00fchiskonna kui \u00fcksikisiku tasandil. SWOT on kiriku vaimulike harjutuste lihtsustatud variant.\nSWOT on hea, vaimulikud harjutused on parem.\nKes on tehnoloogiauudiseid natukene kauem j\u00e4lginud, peaks m\u00e4letama, kuidas peale 2007. aastal Apple'i poolt turule toodud esimest iPhone'i k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud telefonitootjad ja tarkvaraettev\u00f5tted nimetatud seadet naeruv\u00e4\u00e4ristasid.\u00a0\n2007. aastal oli Nokia maailma suurim mobiiltelefonitootja, t\u00e4na toodavad aga Nokia nime all Android operatsioonis\u00fcsteemiga mobiiltelefone hiinlased.\u00a0\nTeine suur telefonitootja, seda eriti \u00e4riinimeste jaoks, oli BlackBerry. See ettev\u00f5te telefone t\u00e4naseks enam ei tooda.\u00a0\nPihuarvutite turul oli suur tegija Palm, millest t\u00e4naseks on j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rele minitelefone tootev ni\u0161iettev\u00f5te.\u00a0\nMicrosoft \u00fcritas telefone ja telefoni tarkvara teha, ostis selleks isegi \u00e4ra Nokia telefonitootmise, kuid andis m\u00f5ne aastaga alla.\u00a0\nT\u00e4naseks on olukord mobiiltelefonide turul selline, et k\u00f5igepealt on Apple ja selle j\u00e4rel tulevad k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud. Selline olukord ei ole mitte kuidagi tore, aga niisugune on puuduliku teabe ja lolli stratkomi pealt tehtud SWOTi tagaj\u00e4rjed.\nEesti Ilmar Raagid, Raul Rebased ja Peeter Talid on v\u00f5rreldavad iPhone turule tulemise aja Steve Ballmerite (Microsoft), Olli-Pekka Kallasvuode (Nokia) ja Mike Lazaridiste (RIM\/BlackBerry) v\u00f5imsate tehnoloogiaettev\u00f5tete juhtidega.\u00a0\niPhone'i m\u00fc\u00fcgiletulek muutis tervet maailma ja mitte ainult selle tehnoloogia poolt, p\u00e4ris suurel m\u00e4\u00e4ral. Uute suurte asjade \u00e4ratundmine on \u00fcks asi, kuid k\u00f5igi mainitud toonaste v\u00f5imsate tehnoloogiaettev\u00f5tete juhtkondade probleemiks oli asjaolu, et nad ei arvestanud konkurendi suunast tuleva teabega ja pidasid mingil p\u00f5hjusel iseennast k\u00f5ige targemaks.\nN\u00e4itest saab teha j\u00e4relduse, et SWOT anal\u00fc\u00fcsi tehes peab arvestama igasuguse konkureeriva teabega ja mida \"igasugusemal\" kujul \u2013 tundugu see nii asjatu ja \"rumal\" kui tahes \u2013 seda teavet on k\u00e4ep\u00e4rast, seda kiiremini \"vaim harjutades\" tugevaks saab. Ehk k\u00f5ik algab m\u00f5tlemisest ja hea igak\u00fclgne teave aitab m\u00f5telda.\u00a0\nSamasse SWOTi patta k\u00e4ib ka vanas\u00f5na, et \"tunne oma vaenlaseid ja tunne iseennast, siis sadades lahingutes ei satu sa kunagi h\u00e4tta\". S\u00f5jakunstimeisti Sun Tzu tarkuseterast v\u00f5ib teha j\u00e4relduse, et igasugune infooperatsioon, elik teabe varjamise eesm\u00e4rke teeniv tegevus, on kasulik eelk\u00f5ige vaenlasele. V\u00f5i teistpidi: lollid stratkommarid teenivad Vladimir Putinit. Elik kolmandal viisil: parem ilma stratkomita kui rumalate stratkommaritega.\nSamast \u00fctelusel\u00f5imest ja sadadest muudest maailma rahvatarkustest v\u00f5ib j\u00e4reldada et inimene\/\u00fchiskond on ise endale v\u00e4hemalt sama suur vaenlane kui v\u00e4lised tegurid iganes seda kujutavad. Esmalt tuleb v\u00f5ita iseennast ja siis on lootust v\u00f5ita vaenlane. Asjaolu, et vaenlane v\u00f5ib olla samasugune t\u00f5bras nagu sa ise, probleemi olemust ei muuda.\nTeine pool viidatud elutarkusest \u00fctleb, et iseennast tuleb tunda. Kes saab aru, et progressiusk on raske ajuhaigus, mis on kaasa toonud k\u00f5ike h\u00e4vitava \"rohe\u00fclemineku\", siis selline inimene on arukas ja m\u00f5istab, et keegi ei tee \"muutinile\" enne midagi \"\u00e4ra\" kui kaela ei keerata kahekorra laste soomuutmise ning sihiliku energiavaesuse ideoloogial.\nSelleks, et saada tugevaks, tuleb m\u00f5ista oma n\u00f5trusi ning neist vabaneda. Ukraina s\u00f5ja v\u00f5itmise lahenduste hulka ei kuulu selle riigi \u2013 v\u00f5i Bidenite klanni \u2013 korruptsiooni varjamine, vaid lahenduseks on kogu nimetet m\u00e4dapaise v\u00e4lja k\u00f5rvetamine. Kui seda ei tehta, on kogu \u00fcritus suure t\u00f5en\u00e4osusega samasugune kaardimaja ehitamine, nagu olid Afganistani ja Iraagi s\u00f5jad.\u00a0\nLoodetavasti k\u00f5ik m\u00e4letavad toonast stratkomi, kuidas Eesti kaitses seal oma \"demokraatiat\". Neis riikides s\u00f5dimisest oli kindlasti kasu, kuid moslemeid oleks v\u00f5inud \u00f5ppida jahtima ka ilma rumala jutu ajamiseta. Paraku kulub \u00fcpris l\u00e4hedases tulevikus islamistide k\u00e4sitsemise oskus marjaks \u00e4ra, sest nii Venemaad tundvad strateegid kui Euroopa enda k\u00f5rged s\u00f5jav\u00e4elased on \u00fcpris kindlad, et Euroopat ootab v\u00e4ltimatult ees suurem kaklus.\nNii saab arukas SWOTi tegija aru, et Eesti progressiusklik valitsus on l\u00e4bi ja l\u00f5hki korrumpeerunud. Kui \"\u00f5iget usku\" inimene v\u00f5ib ennast ise saata \"Euroopasse\" v\u00e4ga k\u00f5rge t\u00f6\u00f6tasuga ametikohale, kuidas \"\u00f5iget usku\" poliitikud v\u00f5ivad karistamatult l\u00fc\u00fca laiaks sadu miljoneid eurosid kasututele ja tarbetutele s\u00fcsti- ning testiprogrammidele, kuidas \"\u00f5igeusklike\" valitsus v\u00f5ib vaips\u00fcstimise toel kehtestada \"ketserite\" suhtes p\u00f5hiseaduse vastase apartheidire\u017eiimi, kuidas \"\u00f5igeusklik\" poliitik v\u00f5ib teha lapsest kummalisi pilte, siis saab iga t\u00e4ie m\u00f5istuse juures inimene aru, et see riigikord on roiskunud. Tundes iseennast, kui keegi m\u00e4daneb ja seda m\u00e4da ei ravita, siis kole l\u00f5ppm\u00e4ng pole enam kaugel.\nStratkomi on kindlasti vaja ja v\u00e4rskel, mitte roiskunud, kujul peaks see esimese hooga s\u00f5dima enda s\u00fcsteemi m\u00e4danikega. \"\u00d5ppustel peaks olema raske\" ja enda vigade v\u00e4ljajuurimine on \u00fcks raskemaid \u00fclesandeid. V\u00e4\u00e4rastunud stratkom seevastu s\u00f5dib \"oma inimeste\" terve m\u00f5istuse, aastatuhandete jooksul inimloomuse osaks saanud v\u00e4\u00e4rtuste, moraali, loodusseaduste ja t\u00f5ega.\nT\u00e4na v\u00f5ib j\u00e4lgida, kuidas teabe leviku piiramine teeb rumalamaks ka stratkommarid endid. Kui Eesti Ekspressis ilmunud \"Venemaa v\u00e4\u00e4rteabe inforongi\" paljastamine on Eesti strakommarite tase, siis on selge, et see j\u00f5uk ei saa millegagi hakkama.\nV\u00f5ib n\u00e4iteks vaadata Objektiivi ja Hiina Rahvavabariigi SARS-CoV-2 viirust puudutava teema peale. 2020. aasta alguses v\u00f5is t\u00f5esti olla uue asja suhtes ettevaatlik. Ikkagi mingi s\u00f5jalabori nikerdis ja nii edasi. Alates viidatud aasta s\u00fcgisest on Objektiivi \u00fclevaated ja arvamused olnud rohkem t\u00f5si kui k\u00f5ik joller-lutsar-teadusn\u00f5ukodade, terviseametite ja poliitikute edastatud jutupunktid kokku.\u00a0Oleks Objektiivi k\u00e4sutuses olnud samasugused stratkomi vahendid, oleks Eesti inimesed t\u00e4na palju tervemad, rohkem inimesi elus ja majandus paremal j\u00e4rjel.\nNii nagu Twitteri ja muudest paljastustest ning \u00fcha suuremast arvust teadust\u00f6\u00f6dest v\u00f5ib aru saada, tehti nii piirangute, sulgemiste kui vaips\u00fcstimisega p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik valesti. Inimesi tapvalt ja \u00fchiskonna l\u00f5ime h\u00e4vitavalt valesti. V\u00e4hegi avarama pilguga inime teab t\u00e4naseks, et Covidi aja \"uskuge teadust\" oli samuti \u00fcks urrima \"universumi kuningate\" stratkomi ajusid ussitama ajava m\u00e4dateabe levitamise operatsioon.\nLugege Objektiivi, j\u00e4\u00e4te ellu!"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve abilinnapeaks v\u00f5ib saada endine Mustvee vallavanemTALLINN, 2. jaanuar, BNS \u2013\u00a0Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks valitud Virve Linder esitles eelmise aasta l\u00f5pus r\u00fchmale volikogu liikmetele abilinnapea kandidaate, kelle seas on ka Mustvee endine vallavanem Aivar Lainj\u00e4rv, kirjutab P\u00f5hjarannik.\nLinder pakkus majandusteenistuse abilinnapeaks Aivar Lainj\u00e4rve, sotsiaalteenistuse abilinnapeaks Olga Pihlakut ning haridus- ja kultuuriteenistuse abilinnapeaks Iti-Jantra Metsamaad.\u00a0\nAvinurmest p\u00e4rit Aivar Lainj\u00e4rv on praegu ametis V\u00e4ike-Maarja valla teehooldusettev\u00f5ttes. Enne seda on ta olnud Mustvee vallavanem ja juhtinud mitmeid aastaid keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonda.\nAasta tagasi kandideeris Lainj\u00e4rv Kohtla-J\u00e4rve abilinnapeaks Ahtme ja Oru linnaosas ja sai sel konkursil teise koha. V\u00f5itjaks osutus Aljona Kazakova, kes lahkus oma soovil ametist t\u00e4navu oktoobris p\u00e4rast korruptsioonikuriteos kahtlustuse saamist. Lainj\u00e4rv valiti Mustvee vallavanemaks 2020. aasta juunis ja ta p\u00fcsis selles ametis pisut rohkem kui \u00fche aasta.\u00a0\nOlga Pihlak on olnud Ida-Virumaal t\u00f6\u00f6tukassa b\u00fcroojuht ja on praegu Eesti sotsiaalt\u00f6\u00f6 assotsiatsiooni juhatuse liige. Hiljuti p\u00e4lvis ta avalikkuse t\u00e4helepanu sellega, et astus novembri alguses Reformierakonda ja sai ka selle erakonna kandidaadiks riigikogu valimistel, kuid detsembri keskel astus juba parteist v\u00e4lja ja otsustas kandideerida riigikogusse hoopis erakonna Eesti 200 koosseisus.\u00a0\nSaaremaalt p\u00e4rit Iti-Jantra Metsamaa l\u00e4ks m\u00f5ned aastad tagasi Ida-Virumaale ja asus t\u00f6\u00f6le Kivi\u00f5li seikluspargis ja sai hiljem L\u00fcganuse vallavalitsuse haridusspetsialistiks. P\u00e4rast viimaseid kohalikke valimisi toimunud v\u00f5imuvahetuse j\u00e4rel lahkus t\u00e4navu veebruaris ametist.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Artur Praun: K\u00fcberr\u00fcnnakust saadav mainekahju v\u00f5ib viia ettev\u00f5tte haudaK\u00fcberohud kummitavad k\u00f5iki ettev\u00f5tteid ning kuigi suuremaid organisatsioone ei l\u00f6\u00f6 rumala pettuse t\u00f5ttu peot\u00e4ie raha kaotamine p\u00f5lvili, siis ei t\u00e4henda see, et k\u00fcberturvalisusele vilistades hetkel istumise all olevat oksa ei saetaks. Raha kaotamine pole k\u00fcll kunagi tervitatav, kuid ka k\u00f5ige suurem \u00fchekordne finantskahju kahvatub potentsiaalsete riskide ees, mida toob endaga kaasa t\u00f5sisema r\u00fcnnaku ohvriks sattumisest tulenev mainekahju, r\u00e4\u00e4gib Elisa \u00e4rikliendi\u00fcksuse juht Artur Praun.\nElisa \u00e4rikliendi\u00fcksuse juht Artur Praun\nAutor: Jake Farra\n\u00d5ngitsuspettuse v\u00f5i kergema kr\u00fcpto-lunavara r\u00fcnnaku ohvriks on lihtne langeda, kuid harilikult on selliste r\u00fcndevektorite kahju \u00fcsnagi selgelt piiritletud. Paremal juhul p\u00e4\u00e4dib asi m\u00f5ne tuhande euro kaotamisega, hullemal juhul v\u00f5ib makstava kooliraha j\u00e4rgi kirjutada m\u00e4rksa rohkem nulle. Kui organisatsioon on varem k\u00fcberturvalisusesse suhtunud kui millessegi teisej\u00e4rgulisse, siis aitab selliste pettuste ja \u201ckergemate\u201d r\u00fcnnakute ohvriks sattumine harilikult juhtkonna \u00f5igele teele raputada ja panna ohud finantsilisse konteksti."}
{"text":"Europarlamendi juht algatas kahelt saadikult puutumatuse v\u00f5tmiseBR\u00dcSSEL, 2. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola algatas \"kiireloomulise protseduuri\" kahelt saadikult seoses Katari korruptsiooniskandaaliga puutumatuse v\u00f5tmiseks, teatas europarlament esmasp\u00e4eval.\nParlament ei avalikustanud saadikute nimesid, kuid Belgia prokuratuuri uurimisega kursis olevate allikate s\u00f5nul algatati puutumatuse v\u00f5tmine Itaalia esindajalt\u00a0Andrea Cozzolinolt ja Belgia saadikult Marc Tarabellalt.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Aasta suurim kannataja oli tehnoloogiasektor. Massilised koondamised ja aktsiahindade r\u00e4nk kukkumineSektori aktsiahinnad ja kasumid langesid \u2013 \u00fche hinnangu kohaselt v\u00e4henes sektori v\u00e4\u00e4rtus 7,4 triljonit dollarit. Titaanid nagu Meta, Amazon ja Twitter koondasid t\u00f6\u00f6tajaid. Metaversumi \u00fclistamine ei toonud oodatud tulemusi ja uus privaatsuspoliitika hammustas suure suut\u00e4ie tehnoloogiahiidude kasumist.\nOli raske aasta, seda ei saa salata. See oli raske tagasil\u00f6\u00f6k t\u00f6\u00f6stusele, mis edenes pandeemia esimestel aastatel h\u00fcppeliselt, sest inimesed j\u00e4id koju ja tehnoloogiafirmad l\u00f5ikasid sellest kasu, lahendades \u00fcha enam probleeme, mis olid seotud pandeemia p\u00f5hjustatud olukorraga. Kuid kannatada ei saanud ainult ettev\u00f5tted ja nende aktsion\u00e4rid, vaid kitsikuse ja probleemide t\u00f5ttu j\u00e4i t\u00f6\u00f6ta tuhandeid inimesi.\nPortaal grid.news pani s\u00fcndmused kronoloogilisse j\u00e4rjekorda ja aasta esimeseks tagasil\u00f6\u00f6giks v\u00f5ib nimetada mikrokiipide defitsiiti. \u00dchendriikide valitsus \u00fctles, et olukord, mis on tingitud pandeemiast, aga ka suurenenud n\u00f5udlusest kiipide j\u00e4rele, on nii t\u00f5sine, et see v\u00f5ib inflatsiooni suurendada. Augustis v\u00f5ttis kongress vastu kiipide seaduse, et tugevdada kodumaist tootmist 52 miljardi dollari v\u00f5rra. Anal\u00fc\u00fctikud on aga \u00f6elnud, et selle m\u00f5ju n\u00e4hakse alles aastate p\u00e4rast. Kiibipuudus kandus \u00fcle ka autosektorisse ja r\u00e4sis sealset b\u00f6rsiraketti Teslat.\nRegulatsioon piiras ja tehnohiiud s\u00f5disid\nVeebruaris algas vaidlus Meta ja Apple\u2019i vahel. Nimelt teatas Meta oma esimese kvartali tulemusi tutvustavas k\u00f5nes, et Apple\u2019i otsus lubada kasutajatel 2021. aastal piirata, kui palju rakendused neid j\u00e4lgivad, v\u00f5ib 2022. aastal viia ettev\u00f5tte reklaamitulust 10 miljardit dollarit. Sihtotstarbelised reklaamid on vedanud tehnoloogiahiiu [Meta] kasvu, kuhu kuuluvad Facebook, WhatsApp ja Instagram. Apple, kes valmistab iPhone\u2019i, on peamine vahend, mille kaudu inimesed neile ja teistele rakendustele ligi p\u00e4\u00e4sevad. Meta aktsia k\u00f5rval kukkus p\u00e4rast k\u00f5net ka neile kuuluva Snapchati aktsia.\nSee probleem hoogustasu ettev\u00f5ttes samal ajal s\u00fcvenevat finantskriisi. Oktoobri l\u00f5puks langes Meta aktsia oma madalaimale tasemele alates 2016. aastast \u2013 kaotuseks kujunes umbes 70%.\nAprillis valas \u00f5li tulle Euroopa Liit sooviga keelata reklaamide kuvamine v\u00e4ikelastele ja eristada inimesi soo v\u00f5i rassi j\u00e4rgi. See eeln\u00f5u sisaldab ka s\u00e4tteid, mille eesm\u00e4rk on sundida platvorme maha suruma vaenuk\u00f5net ja kaubanduslikke pettusi, kusjuures trahvid v\u00f5ivad m\u00f5ne suurima ettev\u00f5tte puhul ulatuda miljarditesse dollaritesse.\nApple sai k\u00fcll v\u00e4hem pihta kui konkurent Meta, kes kaotas aastaga 64%. Oma rekordilist kolme triljoni dollarilist v\u00e4\u00e4rtust ei n\u00e4e ta siiski n\u00e4htavasti l\u00e4hiajal k\u00fcll mitte, kuna aktsia kaotas aastaga 26%, kukkudes 177 dollarilt 129-le.\nKr\u00fcptoturu halvimad hetked \u00fches aastas\nMais varastati Seth Greeni Bored Ape NFT, mis t\u00e4hendas, et n\u00e4itleja ei saanud t\u00f6\u00f6tada teleprojektis, kus ahv NFT-l oli kandev roll. Ta kulutas selle tagasiostmiseks tuhandeid kordi rohkem, kui ta selle eest maksis. Juhtum sattus keset NFT-de vahemikku, kui kr\u00fcptoturg oli kaotanud miljardeid ja iga negatiivne uudis s\u00fcvendas sektori kriisi. Maist juulini langes NFT-de keskmine m\u00fc\u00fcgihind 3894 dollarilt 293 dollarile.\nUmbes pool aastat hiljem juhtus midagi ootamatut. \u00dcks maailma suurimaid kr\u00fcptoplatvorme FTX kukkus kokku. Maailma tabas pankrot, mis viis FTX-i investorite taskust \u00fcle \u00fche miljardi dollari ja v\u00e4hendas usaldust suurte kauplemisplatvormide vastu. Sam Bankman-Fried (SBF) on tembeldatud kr\u00fcptoturu Jordan Ross Belfortiks, kelle j\u00e4rgi tehti film \u201eWolf of Wall Street\u201c. SBF-i tegevus m\u00f5jutab kr\u00fcptoturgu siiani.\nKui bitcoin\u2019i v\u00e4\u00e4rtus oli aasta alguses umbes 50 000 dollarit, siis t\u00e4na kaupleb ta k\u00f5igest 15 000 ringis. T\u00f5sised kaotused kr\u00fcptosf\u00e4\u00e4ris on pannud reguleerijad tegutsema ja ees ootav aasta toob selles vallas rohkesti uuendusi. Kuidas see m\u00f5jutab m\u00fcntide hindu tulevikus, ei oska keegi \u00f6elda.\nKoondamised olid suured\nIdu- ja tehnoloogiasektor on alati n\u00e4idanud suunda nii t\u00f6\u00f6tingimuste kui ka palga poolest. Eelmine aasta t\u00f5i aga sealsele t\u00f6\u00f6tajaskonnale palju kannatusi. Enamik suuri sektoris tegutsevaid ettev\u00f5tteid oli sunnitud koondama. Amazon, Twitter, Meta, Stripe ja Snap on k\u00f5ik 2022. aastal t\u00f6\u00f6tajaid vallandanud ning Silicon Valley \u00e4ge konkurents talentide p\u00e4rast v\u00f5ib l\u00f5ppeda. Kokku on Layoffs.fyi j\u00e4lgimissaidi andmetel 1000 ettev\u00f5tet koondanud \u00fcle 152 000 inimese. Meta koondas hinnanguliselt 11 000 t\u00f6\u00f6tajat, Elon Musk vallandas p\u00e4rast Twitteri ostu umbes 7500 t\u00f6\u00f6tajat ja Amazon 10 000."}
{"text":"N\u00f5id Helve Huttunen-Tamm: S\u00e4ilitage uuel aastal k\u00fclma n\u00e4rviP\u00f5ltsamaal elav n\u00f5id Helve Huttunen-Tamm leiab, et maailm peaks alanud aastal ennast kokku v\u00f5tma. Elu on hulluks l\u00e4inud ja see paneb inimesi kannatama. Palju on propagandat ja ajuloputust. K\u00f5ik see kujutab endast suurt kuritegu inimkonna vastu, on teadjanaise seisukoht.Helve Huttunen-Tamm r\u00e4\u00e4gib, et poliitika on muutumas j\u00e4rjest r\u00e4pasemaks. Alles oli meil koroonakriis, n\u00fc\u00fcd k\u00e4ib s\u00f5da Ukrainas. Mis tuleb j\u00e4rgmisena?Selgitades seda, mis praegu maailmas toimub, leiab ta, et olukorrale tuleks vaadata kainelt otsa ning mitte endale valetada. Kuid see, kas uuel aastal hakkab elu minema paremaks v\u00f5i halvemaks, oleneb meist endist. \u00dcle\u00fcldises m\u00f5ttes tuleb aga kahjuks raske aeg.Mida toob aasta 2023?\u201eEks inimesed taha ikka, et ees oleks ootamas midagi head. P\u00e4ris pikalt, \u00fcle paari aasta on kestnud erinevad kriisid. K\u00f5ik see kurnab. Inimesed loodavad, et asjad l\u00e4hevad paremaks, ka isiklikus elus. Aga mis viimasel paaril aastal on toimunud? Asjad mitte ei l\u00e4he paremaks, vaid aina hullemaks.Kui r\u00e4\u00e4gime aastast 2023, siis \u00fctleksin nii, et paraku suuremat paranemist pole n\u00e4ha. S\u00f5da, mis algas Ukrainas, laieneb, mitte pole enam konflikt Ukraina ja Venemaa vahel.S\u00f5da Ukrainas pole eraldi n\u00e4htus, vaid seotud v\u00e4ga paljude muude pingetega maailmas.Paar aastat tagasi algas koroonapandeemia puhkemisega inimeste \u00fcksteise vastu \u00fcles \u00e4ssitamine. Vaktsineeritud inimesedversus vaktsineerimata inimesed; maske kandvad inimesed versus ilma maskita v\u00f5i maskivastased ... On tekkinud konfliktid, \u00f5igupoolest aga \u00fcks suur konflikt. \u00dchel pool on need, kes soovivad muuta maailma endale sobilikuks ja seda teisi enda tahtmistele v\u00e4gisi allutades. Igal j\u00f5ul on alati vastasj\u00f5ud - see on universumi seadus. See t\u00e4hendab, et teisel pool on need, kes ei soovi alluda, ei soovi olla nende poolt, kes ennast maailmale peale suruvad. Ja nii kujunebki konfliktne olukord vastasj\u00f5udude vahel, kus toimub vastassuundades rebimine.Koroona on tehisviirus - see pole looduslik viirus. Ja see t\u00e4hendab seda, et siin on taga v\u00e4ga palju r\u00e4paseid m\u00e4nge. Neid m\u00e4nge ei taheta n\u00e4ha ega uskuda, kuid varem v\u00f5i hiljem tuleb nende tagaj\u00e4rgedega silmitsi seista.\u201dKas s\u00f5da l\u00f5peb?\u201eKui r\u00e4\u00e4gime s\u00f5jast Ukrainas, siis peame meeles pidama seda, et Ukraina on mitu korda suurem riik kui Eesti ja s\u00f5da ei k\u00e4i kogu Ukraina riigi territooriumil. Millegip\u00e4rast pole seal kohapealset evakuatsiooni rahupiirkonda toimunud. Samal ajal paljud inimesed lahkuvad Ukrainast, l\u00e4hevad igale poole maailma laiali. Ja sellega liigub probleem ilma m\u00f6\u00f6da laiali.Ma \u201en\u00e4en\u201d, et s\u00f5da ei l\u00f5pe veel 2023. aastal, vaid konfliktid s\u00fcvenevad. L\u00e4heb veel aastaid, enne, kui see s\u00f5da l\u00f5peb. Kahjuks.Aga s\u00f5da polegi \u00fcksnes see, et s\u00f5idavad tankid, lendavad s\u00f5jalennukid ja langevad pommid. Ka Eestis on palju probleeme - olgu siis jutt elektrihinna t\u00f5usust v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohtade kadumisest. Kardetakse, et venelane r\u00fcndab ka Eestit ja keegi vajutab tuumapommi nupule. \u00dcksk\u00f5ik, kui reaalselt see hirm ei k\u00f5la, ma ei n\u00e4e ei Eesti r\u00fcndamist ega tuumapommi l\u00f5hkemist. Pigem on siinne probleem praegune \u00fclerahvastatus, mis muutub kohalikule rahvale ja meie riigile \u00fchel hetkel raskeks koormaks.See kriis kogub praegu j\u00f5udu ja v\u00f5ib j\u00e4rgmisel aastal omal moel plahvatada.Mis Eestis praegu toimub, on see, et inimeste ps\u00fc\u00fchika ja vaimne tervis on tuksis ja see on hullem kui s\u00f5da relvadega.Saabuv aasta on mitmete kokkup\u00f5rgete ja konfliktide haripunkt. Justkui k\u00f5ik halb on \u00fchte kohta kokku jooksnud. Minu soovitus on, s\u00e4ilitage k\u00fclma n\u00e4rvi! \u00c4rge minge kaasa propagandaga!Praegu on toimunud see, et paljud ajakirjandusv\u00e4ljaanded on kaotanud oma usaldusv\u00e4\u00e4rsuse. Kahe aasta jooksul on meedia n\u00e4idanud, et on kaaperdatud.V\u00f5ib \u00f6elda, et koroonakriis l\u00f5ppes Venemaa alustatud s\u00f5jaga Ukrainas.Aga juba r\u00e4\u00e4gitakse meil uutest viirustest ja haigustest - juba on m\u00e4rgid, et j\u00e4rjekordselt \u00fcritatakse hakata l\u00e4bi haiguste uusi probleeme tekitama.Pole tunda, et tuleb samalaadne kriis nagu 2020. aastal alanud koroonakriis, kuid mingi temaatika haiguste teemal t\u00f5stab uuesti pead.\u201cKas valimised tulevad?\u201e\u00dcks asi, mida n\u00e4gemuste info \u00fctleb, on see, et valimisi 2023. aastal ei tule. M\u00e4rtsikuus peaksid Eestis tulema valimised, kuid ma tunnen, et neid ei tule.Juba m\u00f5nda aega on mul selline tunne. See on endalegi imelik tunne, kuid see tunne on niiv\u00f5rd tugev, et pean selle v\u00e4lja \u00fctlema.V\u00f5imalik on, et riigis kuulutatakse v\u00e4lja h\u00e4daolukord v\u00f5i kriisiolukord, mist\u00f5ttu valimisi ei toimugi. Aga see kriis on n-\u00f6 vale pakend, mis tegelike p\u00f5hjuste varjamiseks rahvale ette n\u00e4idatakse. Midagi on nende valimistega kindlasti nuketi. Midagi, mis on j\u00e4rjekordne poliitiline m\u00e4ng ja inimeste hirmutamine.V\u00e4ga palju esineb depressiivseid seisundeid ka paarisuhetes. Inimesed p\u00fc\u00fcavad kuidagi toime tulla, kuid sageli kaasneb sellega tablettide manustamine, mis on pelgalt farmaatsiat\u00f6\u00f6stuse nuumamine. P\u00f5hiprobleem on selles, et inimkond on sisult ja vaimult haige.Vaatame kasv\u00f5i Eestit, kus ps\u00fchholoogidest on kogu aeg puudu. Meil puuduvad elementaarsed ps\u00fc\u00fchilise abi punktid. N\u00f5idadel, tervendajatel ja maagidel on t\u00f6\u00f6d k\u00fcllaga, kuid nemad ei saa t\u00e4ita ps\u00fchholoogide puudusest tingitud t\u00fchimikku.Aga see k\u00f5ik ei t\u00e4henda, et head \u00fcldse pole. On k\u00fcll, kuid seda tuleb iga\u00fchel iseendast otsida. Uus aasta paneb meid k\u00f5iki proovile, n\u00e4idates, kui palju meis endis on s\u00fcdant ja t\u00f5elist headust, milliseid valikuid teeme - kas vihkamise ja viha poole v\u00f5i s\u00fcdameheaduse poole. Sellest oleneb, kas aasta on endale raske v\u00f5i isegi ilus.\u201dMida teha kriisiolukorras?\u201eIga inimene peab vaatama, kellega\/millega ta kaasa l\u00e4heb. Kas ta valib hirmud v\u00f5i aruka, oma s\u00fcdame j\u00e4rgi tegutsemise? Need, kes m\u00f5tlevad oma peaga ja tegutsevad oma s\u00fcdame j\u00e4rgi, tulevad oma eluga toime. Elu ei pruugi olla kerge vaimselt v\u00f5i majanduslikult, kuid olukorraga saab hakkama ja isegi edukalt.Nendel aga, kes l\u00e4hevad kaasa hirmudega, l\u00e4heb elu kehvemaks.Piiri tuleks pidada meedia tarbimisega. Inimestel tuleks panna oma nutitelefonid k\u00f5rvale ja mitte istuda p\u00e4evad otsa nina ekraanis. Pange oma arvutid pausile, olge rohkem koos oma l\u00e4hedastega. Kuulake rohkem oma s\u00fcdant ja tehke oma hingele heategusid. \u00c4\u00e4rmiselt rumal on tormata teisi aitama, kui enda sisu on t\u00e4iesti haige ja vaenu \u00e4\u00e4reni t\u00e4is. Siis ei ole see kellegi aitamine, vaid oma egoismi rahuldamine.Pange nutitelefonid k\u00e4est, tulge arvuti tagant v\u00e4lja ja minge \u00f5ue ning kasv\u00f5i l\u00fckake lund v\u00f5i jalutage. Leian, et inimesed peavad v\u00f5tma teadmiseks, et n\u00e4iteks koroona ei kao enam kuhugi, nii nagu gripp. Koroonaviirus on analoogne gripiga ja ta j\u00e4\u00e4b.Leian, et see viirus on loodud tehislikult ja inimorganism peab hakkama sellega kohanema. See on paljude aastate k\u00fcsimus, kuidas temaga ilusti rahulikult koos elada.Ei ole m\u00f5tet kehtestada j\u00e4lle piiranguid ja ajada elu maailmas hulluks. Vaktsineerimine pole samuti \u00f5ige l\u00e4henemine, sest see tekitab ainult juurde mutatsioone - sellest r\u00e4\u00e4givad targad, meditsiiniharidusega inimesed.Tunnen veel, et 2023. aastal algavad suured probleemid hariduss\u00fcsteemis, koolis\u00fcsteemiga, mis raputavad seda s\u00fcsteemi p\u00e4ris omajagu. \u00dcritatakse v\u00e4gisi vana peal edasi minna, kuid see enam ei toimi ja ongi uued probleemid. Kaua aega tuntud \u00f5petamise stiil, kus istutakse klassiruumis, on oma aja \u00e4ra elanud.Nimetaksin praegust koolikorda karjalaudas\u00fcsteemiks, kus \u00f5pilased aetakse klassiruumi kokku ja siis taotakse neile seal tarkust p\u00e4he. Selle aeg on \u00fcmber. Aga uut moodi veel ei osata. See on revolutsiooniline seis, kus v\u00f5imalikud on uued tuuled ja suured muutused. Aga j\u00e4lle, kuhu poole asja kallutatakse, selliseks k\u00f5ik kujuneb. Seda ette ennustada veel ei saa, sest olukord pole veel konkreetsemaks kujunenud.\u201dKas kevadised riigikogu valimised toimuvad v\u00f5i mitte, n\u00e4itab aeg.TAAVI KELDER"}
{"text":"M\u00f5rv, arvutikelmus ja laibar\u00fcvetamine!Viru Maakohtu J\u00f5hvi kohtumajas algasid t\u00e4na kohtuistungid Aivo Volo\u0161ini ning Inge ja Andres Pullati \u00fcle."}
{"text":"Lahkus kuningas Pel\u00e9JalgpallT\u00e4na j\u00e4tavad tuhanded inimesed S\u00e3o Paulos h\u00fcvasti jalgpallikuningas Pel\u00e9ga. Tema p\u00f5rm on v\u00e4lja pandud klubi Santos staadionile, kus O Rei (kuningas, portugali k) 15aastaselt oma imelist karj\u00e4\u00e4ri alustas. 82aastane Pel\u00e9 (t\u00e4ielik nimi Edson Arantes do Nascimento) j\u00e4lgis paari n\u00e4dala eest Kataris l\u00f5ppenud jalgpalli MMi haiglavoodist, v\u00f5ideldes v\u00e4hkt\u00f5vega. Brasiilia rahvuskoondist v\u00f5is see alateadlikult painata ja kindlasti taheti kuningat tiitliv\u00f5iduga r\u00f5\u00f5mustada. Paraku ei \u00f5nnestunud. Koondise liider Neymar on n\u00fc\u00fcd \u00f6elnud, et enne Pel\u00e9d oli 10 s\u00e4rgil vaid number ja jalgpall lihtsalt sport.Pel\u00e9 t\u00f5usis m\u00f6\u00f6dunud sajandi silmapaistvamate inimeste hulka 1950. aastatel. Tema nime teadsid ka spordi- ja jalgpallikauged inimesed.N\u00e4iteks enne teda v\u00f5is pallimurul nautida ungarlase Ferenc Pusk\u00e1se ja argentiinlase Alfredo di St\u00e9fano etteasteid, kes eri p\u00f5hjusel j\u00f5udsid m\u00f5lemad l\u00f5puks Hispaania koondise ridadesse. Pusk\u00e1s oli \u00fcks paljudest, kes 1956. aastal kodumaalt emigreerus. Vastuseks madjarite rahulolematusele Kremli k\u00e4gistamispoliitikaga saatis NSV Liit Doonau kallastele tankid ja asi l\u00f5ppes veriselt. Pusk\u00e1s on hiljem v\u00e4ga omap\u00e4raselt hinnanud Pel\u00e9 t\u00e4htsust maailma jalgpallis, pidades k\u00f5igi aegade parimaks m\u00e4ngijaks ikkagi di St\u00e9fanot, kuna Pel\u00e9 olevat midagi palju enamat kui lihtsalt jalgpallur.Alguse sai see k\u00f5ik \u00fcleilmsest televisiooni v\u00f5iduk\u00e4igust m\u00f6\u00f6dunud sajandi keskpaiku. Pel\u00e9 tulemine sattus sellesse aega ja popkultuuri \u00fche s\u00e4ravama isiksusena j\u00f5udis ta k\u00f5igi inimeste teadvusesse. Nagu ka n\u00e4iteks USA aegade noorim president John Kennedy v\u00f5i veel noorem Kuuba punadiktaator Fidel Castro. Nagu rokikuningas Elvis Presley v\u00f5i inglaste ansambel The Beatles. Nagu maailma esimene kosmonaut Juri Gagarin v\u00f5i mustanahaliste \u00f5iguste eest v\u00f5itlev Martin Luther King. Nagu Vietnami s\u00f5da v\u00f5i Aafrika riikide vabanemine koloniaalikkest. Aga miks mitte ka naiste miniseeliku v\u00f5iduk\u00e4ik maailma k\u00f5igi hipide heakskiidul ja superluuraja James Bondi valvsa pilgu all.Lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan tohutut vaimustust Pel\u00e9 ja kogu Brasiilia jalgpalli \u00fcle. Nende m\u00e4ngu me ei n\u00e4inud, aga spordiuudiste ja nappide ajalehest loetud ridade m\u00f5ju oli lummav. Nagu muinasjuttudeski - et kusagil kaugel seitsme maa ja seitsme mere taga on \u00fcks imesaar. Oleks n\u00e4iteks Pel\u00e9 mingi imeviguri t\u00f5ttu sattunud Tallinna m\u00e4ngima, oleks sellele mat\u0161ile end smugeldanud iga v\u00e4hegi endast lugu pidav hoovivutinaakmann. Omavahel \u00f5htuh\u00e4marani vutti tagudes sai aeg-ajalt m\u00f5ne kaaslase vusserdamist aasitud, et vaata, kus Pel\u00e9 oleks ikka seda l\u00f6\u00f6ki sooritanud.Meie vaatasime tollal telekast NSV Liidu meistrisarja m\u00e4nge ja ka seal oli, mida vaadata. N\u00e4iteks Moskva Torpeedo r\u00fcndaja Eduard Streltsov kandis h\u00fc\u00fcdnime Valge Pel\u00e9. Mustanahalise Brasiilia ametivenna v\u00e4\u00e4riliseks tegi ta improvisatsiooniline ja vastastele ootamatu m\u00e4ngustiil. Streltsovi pallivaldamise tehnika oli kiire ja t\u00e4pne, aga m\u00f5jus n\u00f5tkelt ja pehmelt.M\u00f6\u00f6dunud sajandi keskpaigas oli Eesti jalgpalli \u00fcks s\u00e4ravamaid esindajaid aga Karl Kollo. 5. augustil 1960 seisis ta Tallinna Komsomoli (praegu Kalevi) staadioni penaltil\u00f6\u00f6jana vastamisi NSV Liidu aegade suurima jalgpallilegendiga, 1960. aastatel maailma parimaks v\u00e4ravavahiks hinnatud Lev Ja\u0161iniga. Loomulikult oli Ja\u0161in hea tuttav Pel\u00e9ga.Aastaid hiljem toimunud eravestluses meenutas Kollo, kuidas ta penaltit l\u00f6\u00f6ma asudes m\u00e4rkas, et Ja\u0161in astus keskelt veidi \u00e4ra \u00fche posti suunas ja vaatas siis l\u00f6\u00f6jale muiates otse silma. Kollo tunnistas, et v\u00e4ike n\u00f5ks k\u00e4is s\u00fcdame alt l\u00e4bi k\u00fcll, sest ikkagi Ja\u0161in isiklikult tema vastas. Ja puuriluku k\u00e4ed olevat ka kole pikad tundunud, rippunud allapoole p\u00f5lvi. Ja\u0161ini rahvusvaheline h\u00fc\u00fcdnimi oli Black Spider ehk Must \u00c4mblik.Kollo p\u00f5rutas palli v\u00e4ravav\u00f5rku. Tallinna Kalev kaotas Moskva D\u00fcnamole meistrisarja m\u00e4ngu k\u00fcll 1:2, kuid ajalugu oli tehtud. P\u00e4rast mat\u0161i platsilt lahkudes oli Ja\u0161in tunnelist l\u00e4bi minnes Kollol \u00f5lgade \u00fcmbert kinni v\u00f5tnud ja meie r\u00fcnde\u00e4ssa lohutanud, et \u00e4rgu ta n\u00fc\u00fcd seda p\u00f5dema j\u00e4\u00e4gu, et suure Ja\u0161ini aupaistet riivas.Pel\u00e9 alustas oma s\u00e4ravat teekonda ajal, kui jalgpall oli veel romantikute p\u00e4rusmaa. L\u00f6\u00f6di palju v\u00e4ravaid ning Pel\u00e9 elegantne ja graatsiline m\u00e4ngulaad sobitus sellesse igati. Statistikute andmetel on ta eri mat\u0161ides kokku l\u00f6\u00f6nud 1281 v\u00e4ravat. Tal on kirjas 92 k\u00fcbaratrikki ehk v\u00e4hemalt kolm v\u00e4ravat \u00fche mat\u0161i jooksul. Ta on ainus kolmekordne maailmameister. Rahvusvaheline ol\u00fcmpiakomitee valis Pel\u00e9 1999. aastal 20. sajandi maailma suurimaks sportlaseks. Kui keegi \u00fcldse v\u00e4\u00e4rib kuninga tiitlit, siis on see Pel\u00e9.AIVO PALJASMAA, spordiajakirjanik"}
{"text":"Teet Kalmus: Venemaa inimkaotused Ukrainas on viimasel ajal v\u00e4ga suuredLahingutegevuses on j\u00e4tkuvalt k\u00f5ige suurem m\u00f5jutaja ilm, sest soe ilm koos vihmadega on v\u00f5tnud m\u00f5lemalt poolelt v\u00f5imaluse minna rasketehnikaga pealetungile laiemal rindel. Saab liikuda m\u00f6\u00f6da teid, aga see annab kaitsvale poolele suure eelise. Samas on ilmastiku rindel toimumas muutus, kuna selle n\u00e4dala l\u00f5pus j\u00f5uab korralik k\u00fclm Ida-Ukrainasse ja t\u00e4naste prognooside kohaselt kestab k\u00fclm pikalt. Soojad ilmad on olnud just Ukraina poole jaoks suureks probleemiks Luganski rindel, sest neil on niigi puudus rasketehnikast ning olemasolevast on palju ratastehnikat ja kui vaadata nimekirja tehnikast, mis on Ukrainasse l\u00e4\u00e4ne poolt tulemas, siis peamiselt ikka ratastehnika. N\u00e4dala p\u00e4rast peaks olukord seet\u00f5ttu Ukraina jaoks juba oluliselt parem olema.\nLuganski rindel suutis Ukraina enda kontrolli alla saada Novoselivske asula, mis asub maantee \u00e4\u00e4res, mida m\u00f6\u00f6da on v\u00f5imalik praegusel ajal rasketehnikaga liikuda. Ukraina on Svatovest 10 kilomeetri kaugusel, aga Venemaa on toonud sinna reserve ning korraldab pidevalt vastur\u00fcnnakuid. Sarnane on olukord Kreminna juures, Venemaa olevat sinna t\u00e4ienduseks toonud dessantv\u00e4elased, mis mitmete ekspertide s\u00f5nul n\u00e4itab, et Venemaa on otsustanud minna va banque ehk n\u00f6 t\u00e4ispangale, paisates lahingutesse oma viimased seni reservis olnud professionaalsed \u00fcksused. Loomulikult avaldab see m\u00f5ju Ukraina edenemisele, aga samas kui Venemaal need \u00fcksused ka \u00e4ra kuluvad, siis mis saab edasi? Seal rindel t\u00f6\u00f6tas Ukraina aktiivselt ka Venemaa tagalat, tulistades s\u00f5jakurjategija Igar Girkini andmetel HIMARSitest nii Svatovet, Rube\u017ejet kui ka Starobelski rajoonis asuvat T\u0161m\u00f5rovkat.\nK\u00f5ige raskemad lahingud toimuvad j\u00e4tkuvalt Donbassis Bahmuti \u00fcmbruses ning lisaks Venemaa v\u00e4ga suurtele kaotustele elavj\u00f5us kannavad arvestatavaid kaotusi ka ukrainlased, aga siiani on suudetud rinnet hoida. Ukraina s\u00f5jav\u00e4elase Vladimir Rast\u0161juki s\u00f5nul t\u00f5i Venemaa Soledari suunale dessantv\u00e4elastest (vabatahtlikest) \u00fcksuse \u201eBel\u00f5i medved\u201c (t\u00f5lkes \u201eValge karu\u201c) ning ukrainlastel on seal suunas v\u00e4ga rasked kaitselahingud. Bahmuti juures j\u00e4tkuvad pidevad Venemaa r\u00fcnnakud, mida saadab suurt\u00fckituli. Kohapeal v\u00f5itlevate ukrainlaste s\u00f5nul saadetakse p\u00e4evavalgel lahingusse peamiselt vangid ja kogenumad wagnerlased on teises liinis ning nende roll on peamiselt takistada vangide p\u00f5genemist. \u00d6\u00f6sel aga r\u00fcndavad \u00f6\u00f6vaatlusseadmetega varustatud wagnerlased ise. Ka olevat wagnerlased kasutusele v\u00f5tnud taktika, kus k\u00f5ige ees peavad k\u00f5ndima ukrainlastest s\u00f5javangid ning nende varjus hiilivad wagnerlased. Nende jaoks ei ole olemas reegleid, mida ei saaks rikkuda, samas ei ole sellest k\u00f5igest siiani abi olnud. Venemaa r\u00fcndab ka aktiivselt Avdiijvka \u00fcmbruses, aga ilma erilise eduta.\nVenemaa otsustas rikkuda ukrainlaste vana aasta \u00e4rasaatmise ning selleks lasti Natalja Gumenjuki andmetel esimest korda Kaspia merelt Kalibr rakette. Kas on p\u00f5hjus Kalibr rakettide v\u00e4heses arvus v\u00f5i kardetakse Mustal merel Ukraina veedroone v\u00f5i m\u00f5lemat korraga, seda ei tea, aga k\u00f5nekas on see ikkagi. Nagu on k\u00f5nekas ka see, et esimest korda \u00fcle pika aja ei olnud raketir\u00fcnnakud suunatud ainult Ukraina taristuobjektide pihta, vaid sihtm\u00e4rgiks olid Kiievis n\u00e4iteks hotell ja bensiinijaam (v\u00e4hemalt neid tabati). Kuna Ukraina \u00f5hukaitse on Kiievi piirkonnas peamiseks taristuobjektide l\u00e4hedal, siis seekord suudeta v\u00e4ljalastud 20-st raketist tabada 12, samas olulist kahju taristuobjektidele ei suutnud Venemaa tekitada ehk siis Kiievis ei olnud peale r\u00fcnnakuid \u00fchtegi avariilist elektrikatkestust.\nLisaks rakettidele r\u00fcndas Venemaa Kiievit ka Iraani droonidega Shahed 131\/136. R\u00fcndas kahes laines, 13 enne kesk\u00f6\u00f6d ja 32 peale uue aasta saabumist. Need r\u00fcnnakud sundisid paljusid ukrainlasi uut aastat vastu v\u00f5tma varjendites ja metroos. K\u00f5ik droonid lasti k\u00fcll alla, aga selle jaoks kulutati palju NASAMS \u00f5hukaitses\u00fcsteemi kalleid rakette. Loomulikult v\u00f5tsid need raketid odavad droonid maha, aga see ei ole Ukraina jaoks j\u00e4tkusuutlik lahendus. Eks p\u00f5hjus oli ka selles, et v\u00e4idetavalt tulid Iraani droonid Valgevenest ning sealt suunast ei osatud sellises koguses droone oodata. Allatulistatud droonidel olid vene keeles kirjutatud uue aasta soovid, kommentaarid on liigsed, maailma k\u00f5ige rahuarmastavama rahva olemus avaldub nii k\u00f5ige selgemal v\u00f5imalikul kujul (sarkasm).\nKui Venemaa \u00fcritas ukrainlastel uue aasta vastuv\u00f5tmist \u00e4ra rikkuda, siis ukrainlaste vastuaktsioon oli v\u00f5rratult tulemuslikum. Ukraina luurel olid andmed, et Donetski l\u00e4hedal Makeejevkas on \u00fches \u00f5ppeasutuses koos palju \u00e4sja Samaarast saabunud t\u0161mobikuid, kes t\u00e4histavat rohke alkoholiga vana aasta \u00e4rasaatmist. Kuna Venemaa oli juba oma tervitused varem teele saatnud, ei saanud ukrainlased viisakate inimestena vastuseta j\u00e4\u00e4da ning kell 23.57, 23.59 ja 00.00 tabasid hoonet kokku 18 HIMARSitelt lastud raketti, peale mida hoonet enam ei ole. Ohvreid oli nii palju, et isegi Venemaa s\u00f5jablogijad ei saanud vaikida (ohvrite puhul on arvud alates 120-st kuni 600-ni, l\u00f5plikku t\u00f5de me vist ei saagi kunagi teada) ning p\u00f5hik\u00fcsimus oli, et miks s\u00f5ja k\u00fcmnendal kuul on Venemaa s\u00f5durid koos hoonetes, mida on lihtne r\u00fcnnata. K\u00f5ige karmimalt \u00fctles enda arvamuse v\u00e4lja Anastassija Ka\u0161evarova: \u201eSest neil (armee juhtkonnal) on t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik sinu elust, sadade ja tuhandete s\u00f5durite elust. Nad reaalselt ka m\u00f5tlevad nii, et inimesed, see on kulumaterjal.\u201c\nV\u00e4ga tulemusliku r\u00fcnnaku tegid ukrainlased ka Luganski oblastis Pervomaiskis asuva wagnerlaste \u00f6\u00f6bimispaiga pihta ning r\u00fcnnaku tagaj\u00e4rgedest on olemas ka video, kus peaosas on ei keegi muu kui Prigo\u017ein ise. Hunnik mustades kilekottides laipu, milles juures Prigo\u017ein kommenteerib, et nende lepingud on n\u00fc\u00fcd l\u00f5ppenud ja nad saavad tsinkkirstudes koju minna. Reklaam missugune!\nTegelikult on probleem Venemaa s\u00f5jav\u00e4elaste majutamisega v\u00e4ga t\u00f5sine ja sellest kirjutasin ka varem. T\u0161mobikuid saadetakse rindele k\u00fcmnetes tuhandetes, aga kuhu sa nad majutad? Ukrainlased just selles kontekstis \u00fctlesid enne k\u00fclmasid, et nad ei plaani vastu talve suuremat t\u00e4iendavat mobilisatsiooni l\u00e4bi viia, sest k\u00fclmade ilmadega on keeruline k\u00f5iki hajutatult \u00e4ra majutada. Aga kui ukrainlased on valdavas osas motiveeritud ja neid saab eramajadesse majutada, siis t\u0161mobikute puhul t\u00e4hendaks see pidevat joomist koos sellega kaasneva arvete\u00f5iendamisega. Paned nad kokku suuremasse hoonesse, on nad suurep\u00e4raseks sihtm\u00e4rgiks. Sunnid pikemalt rindel olema, k\u00fclmuvad \u00e4ra. Ja tuleb arvestada sellega, et soojem periood saab l\u00e4bi ja saabub t\u00f5eline talv. Teed rindel l\u00f5kke enda soojendamiseks, tuleb kiirelt \u201ekingitus\u201c Ukraina poolt. Seda ennustati juba varem, et korralike k\u00fclmade saabumisel hakkab ukrainlasi aitama Kindral K\u00fclm.\nViimastel p\u00e4evadel on omajagu juttu olnud Venemaa v\u00f5imalikust uuest mobilisatsioonist juba peale viiendat jaanuari. V\u00f5ib ju k\u00fcsida, et milleks sellised jutud olukorras, kus veel suurusj\u00e4rgus 100000 t\u0161mobikut on l\u00f5petanud v\u00e4lja\u00f5ppe ja valmis rindele suunduma. P\u00f5hjus on \u00fcks ja ainus \u2013 suured kaotused elavj\u00f5us. Allpool on ka joonis, millest n\u00e4htub, et koos t\u0161mobikute saabumisega rinnetele on Venemaa kaotused elavj\u00f5us kiirelt kasvanud ning v\u00e4idetavalt kaotas Venemaa detsembris surnutena 17200 s\u00f5durit. Kui lisame juurde haavatud (neid on reeglina kordades rohkem), siis on selge, et sellise tempo juures on kiirelt kahuriliha juurde vaja.\nUus mobilisatsioon t\u00e4hendab aga t\u00e4iendavaid pingeid \u00fchiskonnas, mis on niigi s\u00f5jast v\u00e4simas, lisaks k\u00fcsimused, et kuskohast leida neile nii varustust kui relvastust. Ja r\u00e4\u00e4kides t\u0161mobikutest, siis pidi neil olema \u00fclimalt suur puudus alumise otsa ohvitseridest, nii leitnantidest kui kaptenitest. Ohvitseride paberitega reservistid hoiavad mobilisatsioonist eemale, neil on reeglina oidu rohkem.\nVaenlase droonidega on h\u00e4das ka ukrainlased rinnetel, aga mingi aeg tagasi lendas Venemaa tapjadroon Lancet Ukraina tanki kohal olnud kattev\u00f5rku ja purunes ilma plahvatamata. Ukrainlased said sellest idee ja n\u00fc\u00fcd katavad paljusid tanke ja suurt\u00fckke kattev\u00f5rgud. Loodetavasti on abi.\nL\u00f5ppu l\u00fchinoppeid.\nRinnetel on esinenud juhtumeid, kus t\u0161mobikud etendavad raadiosides suurt lahingut olukorras, kus tegelikult midagi ei toimu, lihtsalt selleks, et saaks turvaliselt oma kaevikutes passida ja jutu j\u00e4rgi \u201evaenlase r\u00fcnnakuid tagasi t\u00f5rjuda\u201c.\nAasta l\u00f5pus j\u00f5udsid rindele Ukrainas toodetud 152 mm m\u00fcrsud (link kommentaaride osas). 2\/3 Ukraina relvastusest on veel n\u00f6 n\u00f5ukogude p\u00e4ritolu, seega kuluvad need m\u00fcrsud marjaks \u00e4ra.\nVenemaa Rosstat muutis juba viiendat korda Putini n\u00f5udmisel inflatsiooni arvutamise metoodikat, et n\u00e4idata inflatsiooni reaalsest v\u00e4iksemana, sest siis saab Putin r\u00e4\u00e4kida sellest, kui suur on inflatsioon l\u00e4\u00e4nes ja kui v\u00e4ike neil. Ja l\u00e4\u00e4ne pool leidub ka selle jutu uskujaid.\nHiinlaste Union Pay pangakaart on ainuke variant venemaalaste jaoks piiri taga rahaautomaadist raha v\u00e4lja v\u00f5tta (Venemaa enda Mir t\u00f6\u00f6tab ainult paaris riigis). Kuna aga selle abil hakati v\u00e4lja v\u00f5tma suuri summasid, siis uuest aastast on piirang, et v\u00e4ljaspool Venemaad saab aastas v\u00e4lja v\u00f5tta kokku kuni 50000 dollarit.\nVenemaa meediav\u00e4ljaanne \u201eVoennoje obozrenije\u201c kirjutas, et Armata tankide tootmisest asja ei saagi, sest tankidele ei olevat ei mootoreid ega elektroonikat.\nIvano-Frankovski elumajasse lennanud ja mitteplahvatanud tiibrakett H-101 oli toodetud k\u00fcll aastal 2022, aga veel kasutades vanemaid komponente, seega ei ole m\u00e4rke, et Venemaa oleks peale s\u00f5ja algust piiri tagant rakettide tootmiseks vajalikke komponente juurde saanud.\nS\u00f5ja alguses reitingute tipus olnud Solovjovi saadete reitingud olevat nii madalad, et Venemaa naljahammaste hinnangul vaatavad l\u00e4\u00e4ne poliithuvilised neid saateid rohkem kui venemaalased ise.\nPutin \u00f5nnitles Euroopa riigijuhtidest uue aasta puhul ainult Orbanit ja Vu\u010di\u0107it (Serbia president).\nUue aasta p\u00f6\u00f6rdumises \u00fcritas Putin seekord eeskuju v\u00f5tta P\u00f5hja-Korea liidrilt, aga selles osas j\u00e4i tulemus tunduvalt lahjemaks, on raske armee \u00fclemjuhatajana usutavalt m\u00f5juda, kui sa kardad oma armee s\u00f5dureid (taustal ei ole ju s\u00f5jav\u00e4elased, vaid n\u00e4itlejad, kes lavastatud piltidel on iga kord erinevas rollis).\nJ\u00e4rgmine \u00fclevaade kolmap\u00e4eval.\nAu Ukrainale!\n\u00dclalolev artikkel p\u00f5hineb Teet Kalmuse Facebook postitusel."}
{"text":"Toomas J\u00fcrgenstein: justiitsministri artikkel lastetoetustest solvab v\u00e4iksemaid peresid\u00dcldisel r\u00f5\u00f5msal foonil on \u00fcllatav, et minister Lea Danilson-J\u00e4rg on avaldanud terava kriitika sotsiaaldemokraatide ettepaneku osas muuta lastetoetuseid.\nKolmap\u00e4eval, 28. detsembril oli riigikogus r\u00f5\u00f5mus p\u00e4ev. Ajad on rasked, hinnad on tunduvalt t\u00f5usnud ja riigikogul oli v\u00f5imalus toetuseid t\u00f5stes aidata lastega peresid. Kuidas t\u00f5usuks eraldatud summa vastavalt laste arvule jaguneks, selles k\u00fcsimuses olid arvamused erinevad.\nSotsiaaldemokraatide ettepanekuga oleksid toetused \u00fchtlasemalt jaotunud\nTegelikult on Danilson-J\u00e4rgi artikli s\u00f5num niiv\u00f5rd absurdne ja minu esialgne m\u00f5te oli, et see ei saa tulla Eesti vabariigi ministrilt. \u00dche ja kahe lapsega peredele anti selles artiklis selge s\u00f5num, et nendele lastetoetuste t\u00f5stmine oleks rahvusriigi-vastane tegevus.\nSelline m\u00f5te v\u00f5ib tulla ehk erakonna suurrahastajalt, kuid ometi peaks eksisteerima mingi barj\u00e4\u00e4r, mis Eesti rahvusriiki armastavaid v\u00e4iksemaid perekondi niimoodi solvata ei luba.\nKa mina v\u00f5tsin riigikogus antud eeln\u00f5ud arutades s\u00f5na ja toetasin sotsiaaldemokraatide ettepanekut, mille tulemusena oleksid toetused \u00fchtlasemalt jaotunud. Toon selguse m\u00f5ttes toetuse numbrid veelkord v\u00e4lja.\nRiigikogus vastu v\u00f5etud eeln\u00f5u kohaselt saab \u00fche lapsega perekond lastetoetust 80 eurot, sotsiaaldemokraatide ettepanekul oleks see olnud 119 eurot, kahe lapsega perekond 160 eurot, SDE ettepaneku kohaselt 238 eurot, kolme lapsega perekond 910 eurot, SDE ettepaneku kohaselt oleks see olnud 657 eurot.\nKeskendusin oma s\u00f5nav\u00f5tus mitmele Rein Taagepera m\u00f5ttele, kes oma 2005. aastal ilmunud artiklis \u201eDemograafiline vetsupott\u201c, Eesti \u00fchiskonna kestmise kitsaskohad halastamatu selgusega v\u00e4lja t\u00f5i.\nN\u00e4iteks tsiteerisin Taagepera raamatut \u201eV\u00f5imestuskasvatus: kuidas lastest r\u00f5\u00f5mu tunda\u201c, kus autor r\u00e4\u00e4gib mitmetest t\u00e4helepanekutest, miks kolmanda lapse kasvatamine on nii m\u00f5neski aspektis kergem.\nKa minu pere v\u00e4ga ettevaatlikult \u00fcldistatud kogemus \u00fctleb, et k\u00f5ige raskem oli esimese lapsega, teisega oli pisut lihtsam, kolmandaga veel lihtsam, kuid teatud t\u00e4iendavad kulud kindlasti lisandusid. Samas, \u00fchte \u00fcsna tavalisse autosse mahtusime viiekesi ilusasti \u00e4ra.\nTaagepera p\u00f5hiv\u00e4ide on, et lapsi ei tohiks muretseda, vaid lapsed peaksid s\u00fcndima r\u00f5\u00f5mustades ja r\u00f5\u00f5muks. Uusi lapsi toob perekonda eelk\u00f5ige \u00fchiskonna ja kogukonna toetavad hoiakud ja r\u00f5\u00f5m.\nSelles v\u00f5tmes on Isamaa ministri poolt kirjutatud artikli keskendumine rahalisele toetusele v\u00e4ga ettevaatust tekitav. Kui r\u00f5\u00f5mu asemel eelk\u00f5ige rahast r\u00e4\u00e4kima hakata, j\u00e4\u00e4b alles ainult osa Isamaast!\nNii m\u00f5nigi asi pani Lea Danilson-J\u00e4rgi artiklis ka muigama. Artikli vahepealkirjas kinnitatakse uhkelt, et \u201e\u201eK\u00f5ik lapsed on v\u00f5rdselt olulised\u201c k\u00f5lab justkui kommunism\u201c, samas artikli l\u00f5pul\u00f5igus on autor ise sattunud kommunismi haardesse, sest kinnitab, et \u201ekindlasti j\u00e4tkame \u00fchesuuruste lastetoetuste taotlemist ka p\u00e4rast valimisi\u201c.\nRahvusriigi juurde kuulub ka terve m\u00f5istus\nMis puutub artiklis toodud loetelusse, nagu oleks sotsiaaldemokraadid oma suhtumisega punamonumentidesse, keelen\u00f5uetesse vms rahvusriigi vastu, siis need on lapsikud v\u00e4ited.\nToon vaid \u00fche n\u00e4ite: just SDE siseministri Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa juhtimisel k\u00f5rvaldati Narvast tanki monument, mida \u00fckski Isamaa siseministritest teha ei suutnud. Rahvusriigi juurde kuulub ka terve m\u00f5istus, rumalatest liialdustest hoidumine ja populismi v\u00e4ltimine ning j\u00e4rjekindlalt avatud rahvuslust viljelev SDE on Eestis kahtlemata k\u00f5ige rahvuslikum erakond.\nTulen l\u00f5petuseks tagasi artikli alguse juurde. Kolmap\u00e4ev oli r\u00f5\u00f5mus p\u00e4ev, sest Eesti peredele eraldati toetused, mida nad igal juhul v\u00e4\u00e4risid. Alati v\u00f5ib arutada ja vaielda teatud toetuste suuruste \u00fcle, kuid nimetada m\u00f5tet t\u00f5sta esimese ja teise lapse toetust rahvusriigi-vastaseks on tegelikkuses kurioosne. Sellega sildistati rahvusriigi-vastasteks ka need \u00fcle kaheksa ja poole tuhande inimese, kes l\u00fchikese ajaga \u00fchinesid petitsiooniga \u201ePeretoetused \u00f5iglaseks!\u201c.\nSotsiaaldemokraatide n\u00e4gemus oli realiseerunud eeln\u00f5ust pisut teistsugune, kuid l\u00f5pph\u00e4\u00e4letusel toetas meist enamik eeln\u00f5ud, sest see sisaldas ka palju head. Kui aga SDE muudatusettepaneku kritiseerimise tuhinas kaob r\u00f5\u00f5m ja j\u00e4\u00e4b alles pelgalt raha, on asjad t\u00f5sised. Sotsiaaldemokraadid aitavad Isamaa ministril meeleldi lastega seotud r\u00f5\u00f5mu j\u00e4lle \u00fcles leida."}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve volikogu valis revisjonikomisjoni juhiks kelmuses s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud saadikuKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu valis volikogu revisjonikomisjoni uueks esimeheks Jevgeni Salt\u00f5kovi, kes m\u00f5ned aastad tagasi m\u00f5isteti kohtus s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja v\u00f5ltsimises ning linnale kahju tekitamises.Salt\u00f5kov sai 14 h\u00e4\u00e4lt ja temaga konkureerinud endine linnavolikogu esimees Riina Ivanova k\u00fcmme h\u00e4\u00e4lt.\nKuna Ivanova oli volikogus opositsioonis oleva viie keskerakondlase ja viie sotsiaaldemokraadi \u00fchine kandidaat, siis tulid Salt\u00f5kovi h\u00e4\u00e4led Kohtla-J\u00e4rve v\u00f5imuliidult, kuhu kuuluvad valimisliit Restart, Reformierakond, Keskerakonnast eraldunud saadikud ja valimisliit Progress, mille liige on ka Salt\u00f5kov ise.\nVolikogu liige h\u00e4\u00e4letas s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi \nValimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve liige ja TT\u00dc Virumaa kolled\u017ei direktor Mare Roosileht leidis, et Salt\u00f5kovi varasem s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine kelmuses ei ole p\u00f5hjus, miks ta ei v\u00f5iks olla linnavolikogu p\u00f5hilise kontrollorgani revisjonikomisjoni esimees. \"Mina saan aru, et ta on ju seal [revisjoni]komisjonis varem ka t\u00f6\u00f6tanud, ja ma arvan, et ta saab oma t\u00f6\u00f6ga ilusasti hakkama. Praegu lihtsalt ei olnud paremaid valikuid, kahe vahel tuli valida. Ma h\u00e4\u00e4letasin oma s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi. Ja kahest valikust ma leidsin, et esimees v\u00f5iks olla Jevgeni,\" s\u00f5nas Roosileht.\nPraegu lihtsalt ei olnud paremaid valikuid.\n\nMare Roosileht\n\nJevgeni Salt\u00f5kov m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi koos oma isa Juri Salt\u00f5koviga, kes oli varem Kohtla-J\u00e4rve noortekeskuse juht. Kohus karistas Jevgeni Salt\u00f5kovi kahe aasta pikkuse vangistusega tingimisi.\nKohtus kinnitust leidnud s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt korraldasid isa ja poeg Salt\u00f5kovid ligemale k\u00fcmne aasta jooksul fiktiivselt mitmete isikute t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise noortekeskusesse, kuid tegelikult nood seal kunagi ei t\u00f6\u00f6tanud.\nKohtla-J\u00e4rve linn esitas tekitatud kahju t\u00f5ttu nende vastu ka 40 000 euro suuruse n\u00f5ude. Kohus v\u00e4hendas seda summat 15 000 euroni, millest enamiku peab maksma Juri Salt\u00f5kov. Jevgeni Salt\u00f5kovilt m\u00f5istis kohus Kohtla-J\u00e4rve linna kasuks v\u00e4lja \u00fcle 800 euro.\nTagandati kohtuloo t\u00f5ttu linnaettev\u00f5tte n\u00f5ukogust \n2021. aasta oktoobris kandideeris Jevgeni Salt\u00f5kov Kohtla-J\u00e4rve volikogusse valimisliidu Progress nimekirjas. Tema poolt h\u00e4\u00e4letas 183 valijat ja ta osutus valituks. Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsus m\u00e4\u00e4ras ta eelmise aasta l\u00f5pus munitsipaalettev\u00f5tte OSK Grupp n\u00f5ukogusse. Kui linnapea Toomas Nael sai teada, et Salt\u00f5kovil on kehtiv kohtulik karistus, kutsus linnavalitsus ta n\u00f5ukogust tagasi.\nJevgeni Salt\u00f5kov teatas sotsiaalmeedias, et tingimisi karistuse kandmise aeg sai tal l\u00e4bi 13. detsembril 2021. aastal. Karistus kustub 2024. aasta l\u00f5pus. Salt\u00f5kov v\u00e4itis ka, et ta m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi eba\u00f5iglaselt.\nJevgeni Salt\u00f5kov kandideeris volikogusse Nikolai Ossipenko firma N&V t\u00f6\u00f6tajana. Talle kuulub ka iluteenuseid osutav ettev\u00f5te Ars Longa, millel puudub teatmik.ee andmetel viimastel aastatel maksustatav k\u00e4ive.\nT\u00e4navu suvel nimetas Salt\u00f5kov Ossipenkole kuuluvas tr\u00fckises Panorama teda s\u00fc\u00fcdim\u00f5istvat kohtuotsust nonsensiks. \"K\u00e4esoleval hetkel mul ei ole kehtivat kriminaalkaristust. Tingimisi antud t\u00e4htaeg ja katseaeg on m\u00f6\u00f6das, v\u00f5lgu mul ei ole, kahe aasta p\u00e4rast kustutatakse ka m\u00e4rge karistusregistrist,\" s\u00f5nas ta."}
{"text":"Vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo: \u201cSuur osa t\u00f5endamisel on kannatanul endal\u201dViru ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo toob aastal\u00f5puintervjuus esile mitu muret. M\u00f5ned neist puudutavad l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda. Eelmise aastaga sai prokuratuurile selgeks, et kui kannatanu ise mitte midagi ette ei v\u00f5ta, on v\u00e4ga raske teda aidata.\nJ\u00e4rgnevas intervjuus viitab vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo muu hulgas riigikohtu lahendile, mis s\u00f5nastas ja defineeris l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla m\u00f5iste t\u00e4ielikult \u00fcmber. See omakorda toob alanud aastal kaasa korrakaitsjatele prioriteediks olnud l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumite v\u00e4henemise.\nKuidas l\u00e4ks prokuratuuril l\u00e4inud aastal?\nProkuratuuri t\u00f6\u00f6d ei saa mitte kuidagi eraldi hinnata politseijaoskonna t\u00f6\u00f6st, samamoodi ka kohtu t\u00f6\u00f6st. Kui politseil l\u00e4heb h\u00e4sti, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega l\u00e4heb ka meil h\u00e4sti. Kui seal on probleemid, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega tulevad meil ka.\nLeian, et Rakvere politseijaoskond, eesk\u00e4tt meie menetlejad ja uurijad, kelle t\u00f6\u00f6ga me otseselt kokku puutume, on v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saanud. Hakkama saamine s\u00f5ltub alati ka kuritegevusest. Julgen arvata, et l\u00e4inud aasta on olnud hea aasta. Meil ei ole olnud v\u00e4ga raskeid kuritegusid, tapmisi. Selles m\u00f5ttes on see meie elu natuke kergemaks teinud.\nP\u00f5hiline mure on olnud see, kuidas olemasoleva ressursiga hakkama saada. Seda nii politsei kui prokuratuuri poole pealt. Alati v\u00f5ib paremini, uurida kiiremini, paari kuuga asjad kohtusse. See oleks unistuste elu, seda ei tule kunagi. Aga tegelikult Rakveres ei ole suuri menetlusj\u00e4\u00e4ke. Uurijad ja prokur\u00f6rid on ikka v\u00e4ga tublisti hakkama saanud.\nTahaks siinjuures kiita politsei, prokuratuuri ja kohtu \u00fclihead koost\u00f6\u00f6d, mis puudutab just kiireid menetlusi. L\u00e4\u00e4ne-Virumaal menetletakse ligi kolmandik kriminaalasju kiirmenetluses. See t\u00e4hendab, et esitatakse kahtlustus ja praktiliselt kohe tuleb kohtuotsus. T\u00e4nu sellele oleme saanud \u00fclej\u00e4\u00e4nud kriminaalasjadega hoida nii-\u00f6elda nina vee peal.\nSee t\u00e4hendab uurijate head t\u00f6\u00f6d, et kuritegu on nii h\u00e4sti \u00e4ra t\u00f5endatud, et s\u00fc\u00fcdistatav ei soovi \u00fcldmenetlusse minna.\nJust. See ei puuduta mitte ainult \u00fcldmenetlust, vaid kokkuleppemenetlust, l\u00fchimenetlust. Need reeglina v\u00f5tavad ikka aega, enne kui kohtusse j\u00f5uavad. Aga kiirmenetlus on selline menetlusliik, mis algab juba patrulli heast t\u00f6\u00f6st. Kui patrull kohapeal teeb k\u00f5ikv\u00f5imalikud menetlustoimingud \u00e4ra, asi on selge, ei pea enam keegi topelt tegema. Patrull kuulab isikud kohapeal \u00fcle sellise kvaliteediga, et keegi ei pea seda uuesti tegema. Sisuliselt on hetkega koos k\u00f5ik t\u00f5endid, midagi vaielda ei ole.\nHiljuti tuli v\u00e4lja juhtum, kus mees sundis oma naist v\u00f5i elukaaslast tegelema prostitutsiooniga. Kas varem on selliseid asju L\u00e4\u00e4ne-Virumaal olnud?\nEi tule k\u00fcll meelde. Sellest konkreetsest asjast tean nii palju, et asi on menetluses. See menetlus ei ole meie osakonna juhtida.\nVirumaa naiste varjupaiga juhataja \u00fctles, et j\u00e4rjest enam on v\u00e4givallajuhtumeid nii-\u00f6elda korralikes peredes, v\u00e4hemalt n\u00e4iliselt korralikes. See teeb nende avastamise raskeks.\nMinu ja l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga tegelevate kolleegide mure on selles plaanis j\u00e4rjest suuremaks l\u00e4inud. Aastate v\u00e4ltel oleme ehitanud \u00fcles s\u00fcsteemi, kuidas kannatanut abistada. Kannatanut s\u00e4\u00e4stev kohtlemine, temale k\u00f5ikv\u00f5imalikud abipakkumised. See s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab. Aga kui asi l\u00f5puks kohtusse j\u00f5uab, siis tekib t\u00f5rge. Minu hinnangul s\u00f5nastas ja defineeris hiljutine riigikohtu lahend l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla m\u00f5iste t\u00e4ielikult \u00fcmber. See erineb kardinaalselt sellest, kuidas me seni oleme aru saanud. Oktoobris on riigikohus \u00f6elnud, et igasugune peresuhe ei t\u00e4henda ilmtingimata l\u00e4hisuhet. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb n\u00e4iteks vastutuse jagamisele, \u00fcksteise toetamisele. Selle lahendi valguses meil l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla numbrid kindlasti v\u00e4henevad.\nKiirmenetlus on selline menetlusliik, mis algab juba patrulli heast t\u00f6\u00f6st.\nSirje Merilo, Viru ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokur\u00f6r\nMis vahe on tavalisel ja l\u00e4hisuhtev\u00e4givallal, \u00fcks l\u00f6\u00f6mine oli kodus, teine poe taga?\nKaristuse ulatuses v\u00f5ivad olla vahed. Menetluslikult on meil l\u00e4hisuhtev\u00e4givald olnud aastaid prioriteet. See t\u00e4hendabki seda, et menetleme neid juhtumeid eelisj\u00e4rjekorras. Kannatanute kaitse on erinev. V\u00e4givald on ju tegelikult v\u00e4givald, kuid seadusandja on leidnud, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda tuleb suhtuda t\u00f5sisemalt. See puudutab laiemat ringi. Reeglina on seal lapsed.\nN\u00fc\u00fcd on meil m\u00f5tlemist, millised juhtumid on l\u00e4hisuhtev\u00e4givald ja millised mitte. Hiljuti tuli riigikohtu lahend ka selle kohta, kuidas kannatanu deponeeritud \u00fctlusi kasutada saab. Peame silmas ikkagi l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla all kannatanuid, sest nad on kaitsetumad. \u00dctluste deponeerimise eesm\u00e4rk on see, et kannatanu ja v\u00e4givallatseja ei pea kohtus koos silmitsi olema. Et kannatanu saaks rahulikult r\u00e4\u00e4kida. Aga see lahend \u00fctleb, et v\u00e4givallatsejal ehk s\u00fc\u00fcdistataval on p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus kannatanut k\u00fcsitleda. Silmside v\u00e4ltimiseks soovitatakse kasutada n\u00e4iteks sirmi. Aga praktikas loob see keerulise olukorra. N\u00e4iteks hiljuti leidis kohus Ida-Virumaal, et deponeeritud \u00fctlusi ei saa kasutada, sest s\u00fc\u00fcdistataval ei ole olnud v\u00f5imalust k\u00fcsimusi esitada. Kuigi tema kaitsja k\u00fcsitles kannatanut. Ja n\u00fc\u00fcd alustatakse seda istungit otsast peale.\nMe otsime v\u00f5imalusi, kuidas kannatanus\u00f5bralikult kohtumenetlust l\u00e4bi viia, kuid praktikas on seda v\u00e4ga raske teha. Kahjuks on kannatanu just kohtu staadiumis v\u00e4givallatsejaga ninapidi koos ja \u00fclisuure t\u00f5en\u00e4osusega ei tule seal kannatanult mingisugust juttu.\nTeine murekoht on, et me ei saa kannatanu loata v\u00e4lja k\u00fcsida tema meditsiinidokumente. Kui kannatanu l\u00e4heb oma vigastustega arsti juurde, siis prokur\u00f6r ega politseiuurija ei tohi arsti koostatud pabereid n\u00e4ha, kui kannatanu ise ei luba. Aga l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla puhul on v\u00e4ga lihtne panna kannatanut vaikima. Ta ei anna iialgi seda luba. Ta on nii \u00e4ra pekstud ja hirmul, et mitte kunagi mitte kellelegi midagi ei r\u00e4\u00e4gi. Ja sellisel juhul ei saa teda ka keegi aidata.\nEelmise aastaga ongi selgeks saanud, et suur osa t\u00f5endamisel on kannatanul endal. Kui ta ise mitte midagi ette ei v\u00f5ta, et aidata neid t\u00f5endeid koguda, siis on v\u00e4ga keeruline teda aidata.\nMille poolest erineb \u00fcleeelmine aasta eelmisest?\nEi oska midagi eriti v\u00e4lja tuua. T\u00e4pset statistikat veel ei ole. Tundub, et kelmuste osakaal kasvab. Vaatamata sellele, et palju on r\u00e4\u00e4gitud ja kirjutatud, et inimesed, olge ettevaatlikud, \u00e4rge jagage oma kontonumbreid, \u00e4rge logige ennast ei tea kuhu. Kui mingil hetkel tundus, et see on rohkem nagu Ida-Viru probleem, siis n\u00fc\u00fcdseks on see j\u00e4rjest l\u00e4\u00e4ne poole tulnud.\nMida ootate alanud aastalt?\nOotan, et t\u00f6\u00f6d oleks v\u00e4hem. Et meil ei oleks raskeid kuritegusid, et ei oleks surmasid. Et nii prokuratuuri kui politsei v\u00f5imekus oleks v\u00e4hemalt sama hea kui praegu. Siis ma olengi t\u00e4iesti rahul. Ma n\u00e4en, et inimesi j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks ja t\u00f6\u00f6d tuleb juurde. Aga t\u00f6\u00f6 tuleb \u00e4ra teha. K\u00f5ik prokur\u00f6rid annavad endale aru, kui palju meist s\u00f5ltub k\u00f5ikide turvatunne, elu ja tervis.\n"}
{"text":"\u00dche l\u00fcpsi l\u00f5ppvaatus. Kuidas Popel ja Borodit\u0161 TLT kukrust veel 160 000 eurot taskusse panevadTallinna maksumaksja kulul kallites koolides \u00f5ppinud ja selle eest sule sappa saanud AS-i Tallinna Linnatransport (TLT) eksjuhid Deniss Borodit\u0161 ja Otto Popel koorivad linnafirmalt veel teisegi naha \u2013 ligi kaks aastapalka. Kaotuse p\u00f5hjused on kinni keskerakondliku linnav\u00f5imu omaaegses heldes lepingus ja kehvalt valitud vallandamisp\u00f5hjenduses, j\u00e4reldub v\u00e4rskest kohtulahendist.\nMullu 18. mail paljastas Eesti Ekspress, et Borodit\u0161 ja Popel \u00f5pivad TLT eelarve kulul ja osaliselt t\u00f6\u00f6ajal Riia ja Tallinna tasulistes erak\u00f5rgkoolides. Kokku kulus nende haridusele \u00fcle 50 000 euro pealinlaste raha, millele lisandusid reisikulud ja p\u00e4evatasud.\nLinnapea Mihhail K\u00f5lvart tegi TLT n\u00f5ukogule samal p\u00e4eval \u00fclesandeks Borodit\u0161 ja Popel \u201eusalduse kaotuse\u201c t\u00f5ttu vallandada. \u00dchtlasi j\u00e4eti eksjuhtidele maksmata vastavalt 12 ja \u00fcheksa kuu palga v\u00e4\u00e4rtuses lahkumish\u00fcvitist, mille nad olid oma lepingutesse kaubelnud.\nN\u00fc\u00fcdseks on linnav\u00f5imu otsus p\u00f6\u00f6rdunud nende endi vastu.\nPopel on lepingus ette n\u00e4htud h\u00fcvitise \u2013 \u00fcheksa kuu palga ja viivised, kokku \u00fcle 60 000 euro \u2013 juba k\u00e4tte saanud. Selle saavutas ta 11. oktoobril langetatud Harju maakohtu otsusega, mida TLT n\u00f5ukogu edasi ei kaevanud, sest \u00fchel h\u00e4\u00e4lel leiti, et puuduvad eduv\u00e4ljavaated.\nKohtunik Janek V\u00e4li otsus on mitmeti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne.\nSelles ei olda kriitiline mitte \u00fcksnes TLT ja selle poliitikutest koosneva n\u00f5ukogu vastu, vaid see t\u00f5i p\u00e4evavalgele ka ametilepingute seni kiivalt varjul hoitud asjaolud.\nNimelt k\u00fcsis Eesti Ekspress mullu suvel teaben\u00f5udega endale TLT eksjuhtide ametilepingud, kuid sai vastu suures osas kinni kaetud paberid.\nKohtunik V\u00e4li otsusest paljastub n\u00fc\u00fcd, et mustade kastide taga olid tegelikult peidus lepingupunktid, mis muutsid Tallinna linnav\u00f5imu mullusuvise k\u00f5lava v\u00e4ite, et Popel j\u00e4\u00e4b hiigelh\u00fcvitisest ilma, algusest peale sisut\u00fchjaks.\nSisuliselt pruukis Popelil ainult kohtusse minna ja raha v\u00e4lja k\u00fcsida.\nNimelt nentis kohtunik V\u00e4li, et 2018. aasta suvel tehtud ametilepingu punktis 12.6 oli selgelt kirjas nimekiri tegudest, mille puhul saanuks Popeli lahkumish\u00fcvitisest ilma j\u00e4tta. Selleks olnuksid n\u00e4iteks korduv t\u00f6\u00f6kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmine, ettev\u00f5ttele olulise kahju tekitamine v\u00f5i kriminaaluurimise alla sattumine.\nUsalduse kaotus\nPopeli vallandanud TLT n\u00f5ukogu, mida toona juhtis Andrei Novikov (praeguseks ise vangerdatud TLT juhiks \u2013 toim), kirjutas vallandamise p\u00f5hjenduseks aga \u201eusalduse kaotuse\u201c, mis h\u00fcvitist v\u00e4listavasse nimekirja ei kuulunud.\nLepingus olnud teistest v\u00f5imalustest \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5imalusest v\u00e4ita, et Popel tekitas TLT-le olulise kahju \u2013 l\u00e4ks n\u00f5ukogu m\u00f6\u00f6da.\n\u201eKostja (...) v\u00e4lja toodud p\u00f5hjenduse v\u00f5iks sisustada (...) kostjale olulise kahju tekitamisena. Samas ei ole kostja v\u00e4itnud, et hageja on talle selles summas kahju p\u00f5hjustanud,\u201c \u00f5petas kohtunik TLT-d.\nVeelgi enam, kohtuniku s\u00f5nul ei selgitanud TLT n\u00f5ukogu mais tehtud otsuses poole s\u00f5nagagi, miks peaks usalduse kaotus endise juhatuse rahata j\u00e4tma.\nAlles kohtumenetluse k\u00e4igus hakkas TLT v\u00e4itma, et Popel rikkus hea usu p\u00f5him\u00f5tet, ent kohtunik V\u00e4li t\u00f5i esile, et sellist p\u00f5hjendust ei olnud TLT n\u00f5ukogu 18. mai vallandamisotsusesse kirja pannud.\nKohtuniku s\u00f5nul v\u00f5inuks hea usu p\u00f5him\u00f5tte rikkumist p\u00f5hjendusena isegi kaaluda, aga seda juhul, kui TLT n\u00e4idanuks \u00e4ra, kuidas Popel rikkus 20 000 eurot linnafirma raha oma \u00f5pingutele kulutades oluliselt ametikohustusi.\nTLT jooksis aga siingi lati alt l\u00e4bi. \u201eVastavad etteheited on j\u00e4\u00e4nud deklaratiivseks ja sisustamata, mist\u00f5ttu kohus ei saa neid l\u00e4hemalt kontrollida ja anal\u00fc\u00fcsida,\u201c nentis kohtunik.\nSee k\u00f5ik t\u00f5i Popelile kohtus seljav\u00f5idu.\nP\u00e4rast tema edu l\u00e4ks TLT vastu kohtusse ka Borodit\u0161, kes n\u00f5uab tervet aastapalka ja 11 000 eurot viiviseid. Tema hagi peaks hakatama arutama veebruaris.\nTLT juhtkonnas rehkendatakse, et ka Borodit\u0161i vastu on edulootus v\u00e4ike, sest ametileping on sisuliselt sama s\u00f5nastusega.\nAlgas poliitsobingust\nKeskerakonna ridades poliitikuks kasvanud, ent hiljem Reformierakonda h\u00fcpanud Borodit\u0161 sai TLT juhiks 2018. aasta suvel. Tema ja Popeliga s\u00f5lmis lepingu abilinnapea ja TLT n\u00f5ukogu esimees Kalle Klandorf (KE).\nJuba 2018. aastal heitsid opositsioonierakonnad ette, et tegu oli Keskerakonna \u00fcleostuga. Nimelt oli Keskerakonna ainuv\u00f5im Tallinnas p\u00e4rast 2017. aasta s\u00fcgise kohalikke valimisi kulunud ime\u00f5hukeseks: 79-liikmelises volikogus saadi k\u00f5igest \u00fcheh\u00e4\u00e4lne enamus, 40 kohta.\nV\u00f5imu p\u00f5listamiseks tuli opositsioonist inimesi \u00fcle meelitada. Borodit\u0161 peataski oma volikogu volitused, l\u00e4ks TLT palgale ja lahkus hiljem Reformierakonnast. Ametisse saades teatas Borodit\u0161, et peab enda p\u00f5hi\u00fclesandeks TLT muutmist l\u00e4\u00e4nelikuks ettev\u00f5tteks, kus pole korruptsioonile kohta.\nPraegu arvatakse TLT-s ja volikogu opositsioonis, et diili hinnaks oli Borodit\u0161i voli enda lepingu tingimused ise dikteerida. Klandorfi \u00f5nnistuse saanud ametilepingu j\u00e4rgi hakkas Borodit\u0161 teenima vabariigi presidendist k\u00f5rgemat palka ning sai endale ja Popelile \u00fclempiirita hariduskulud, mida hakati usinalt kulutama.\nMullu jaanuaris pikendas Borodit\u0161i ja Popeli ametilepinguid Klandorfi ametij\u00e4rglane Andrei Novikov (toona KE), kes t\u00f5stis m\u00f5lema palka ligi 1000 euro v\u00f5rra. Just viimase palga j\u00e4rgi koguneb n\u00fc\u00fcd lahkumish\u00fcvitis, mida Popel ja Borodit\u0161 TLT-lt n\u00f5uavad.\nBorodit\u0161i kohtuvaidlus seisab alles ees. Ei saa v\u00e4listada, et kohus v\u00f5ib n\u00e4ha aluseid tema lahkumish\u00fcvitise v\u00e4hendamiseks, kui TLT seda veenvalt p\u00f5hjendab.\nKui aga m\u00f5lemad lahkumish\u00fcvitised peaks k\u00fcsitud kujul koos viivistega j\u00f5ustuma, on Popel ja Borodit\u0161 \u00fches enda kulutatud \u00f5pperahaga saanud TLT-lt isiklikuks tarbeks kokku \u00fcle 210 000 euro.\nK\u00f5lvart aimas kaotust?\nTagantj\u00e4rele n\u00e4itavad m\u00e4rgid, et Tallinna linnav\u00f5im v\u00f5is juba vallandamise p\u00e4eval teada, et Borodit\u0161ile ja Popelile hiigelh\u00fcvitise maksmata j\u00e4tmine on vaid kosmeetiline PR-samm, millega avalikkust rahustada.\nLinnapea Mihhail K\u00f5lvart (KE) \u00fctles 18. mail intervjuus Eesti Ekspressile, et ei tunne end kindlalt, et nimetatud raha linnafirmale alles j\u00e4\u00e4b.\n\u201eMina praegu l\u00e4htun sellest, et me l\u00f5petame lepingu usalduse kaotamise t\u00f5ttu. Siis me h\u00fcvitist ei maksa. Aga me ei tea, millega see asi l\u00f5ppeb. Tihti on nii, et meie arusaam on \u00fcks ja kohtul on teine,\u201c t\u00f5des K\u00f5lvart."}
{"text":"\u00dche l\u00fcpsi l\u00f5ppvaatus. Kuidas Popel ja Borodit\u0161 TLT kukrust veel 160 000 eurot taskusse panevadEksjuhid Deniss Borodit\u0161 ja Otto Popel saavad vastavalt 12 ja \u00fcheksa kuu lahkumish\u00fcvitise.Tallinna maksumaksja kulul kallites koolides \u00f5ppinud ja selle eest sule sappa saanud AS-i Tallinna Linnatransport (TLT) eksjuhid Deniss Borodit\u0161 ja Otto Popel koorivad linnafirmalt veel teisegi naha - ligi kaks aastapalka.Kaotuse p\u00f5hjused on kinni keskerakondliku linnav\u00f5imu omaaegses heldes lepingus ja kehvalt valitud vallandamisp\u00f5hjenduses, j\u00e4reldub v\u00e4rskest kohtulahendist.Mullu 18. mail paljastas Eesti Ekspress, et Borodit\u0161 ja Popel \u00f5pivad TLT eelarve kulul ja osaliselt t\u00f6\u00f6ajal Riia ja Tallinna tasulistes erak\u00f5rgkoolides. Kokku kulus nende haridusele \u00fcle 50 000 euro pealinlaste raha, millele lisandusid reisikulud ja p\u00e4evatasud.Linnapea Mihhail K\u00f5lvart tegi TLT n\u00f5ukogule samal p\u00e4eval \u00fclesandeks Borodit\u0161 ja Popel \u201eusalduse kaotuse\u201c t\u00f5ttu vallandada. \u00dchtlasi j\u00e4eti eksjuhtidele maksmata vastavalt 12 ja \u00fcheksa kuu palga v\u00e4\u00e4rtuses lahkumish\u00fcvitist, mille nad olid oma lepingutesse kaubelnud. N\u00fc\u00fcdseks on linnav\u00f5imu otsus p\u00f6\u00f6rdunud nende endi vastu.Edasi ei kaevatudPopel on lepingus ette n\u00e4htud h\u00fcvitise - \u00fcheksa kuu palga ja viivised, kokku \u00fcle 60 000 euro - juba k\u00e4tte saanud. Selle saavutas ta 11. oktoobril langetatud Harju maakohtu otsusega, mida TLT n\u00f5ukogu edasi ei kaevanud, sest \u00fchel h\u00e4\u00e4lel leiti, et puuduvad eduv\u00e4ljavaated.Kohtunik Janek V\u00e4li otsus on mitmeti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne. Selles ei olda kriitiline mitte \u00fcksnes TLT ja selle poliitikutest koosneva n\u00f5ukogu vastu, vaid see t\u00f5i p\u00e4evavalgele ka ametilepingute seni kiivalt varjul hoitud asjaolud.Nimelt k\u00fcsis Eesti Ekspress mullu suvel teaben\u00f5udega endale TLT eksjuhtide ametilepingud, kuid sai vastu suures osas kinni kaetud paberid.Kohtunik V\u00e4li otsusest paljastub n\u00fc\u00fcd, et mustade kastide taga olid tegelikult peidus lepingupunktid, mis muutsid Tallinna linnav\u00f5imu mullusuvise k\u00f5lava v\u00e4ite, et Popel j\u00e4\u00e4b hiigelh\u00fcvitisest ilma, algusest peale sisut\u00fchjaks.Sisuliselt pruukis Popelil ainult kohtusse minna ja raha v\u00e4lja k\u00fcsida.Usalduse kaotusNimelt \u00fctles kohtunik V\u00e4li, et 2018. aasta suvel tehtud ametilepingus oli selgelt kirjas nimekiri tegudest, mille puhul saanuks Popeli lahkumish\u00fcvitisest ilma j\u00e4tta. Selleks olnuksid n\u00e4iteks korduv t\u00f6\u00f6kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmine, ettev\u00f5ttele olulise kahju tekitamine v\u00f5i kriminaaluurimise alla sattumine.Popeli vallandanud TLT n\u00f5ukogu, mida toona juhtis Andrei Novikov (praeguseks vangerdatud TLT juhiks - toim), kirjutas vallandamise p\u00f5hjenduseks aga \u201eusalduse kaotuse\u201c, mis h\u00fcvitist v\u00e4listavasse nimekirja ei kuulunud. Lepingus olnud teistest v\u00f5imalustest - n\u00e4iteks v\u00f5imalusest v\u00e4ita, et Popel tekitas TLT-le olulise kahju - l\u00e4ks n\u00f5ukogu m\u00f6\u00f6da.Kohtuniku s\u00f5nul ei selgitanud TLT n\u00f5ukogu mais tehtud otsuses poole s\u00f5nagagi, miks peaks usalduse kaotus endise juhatuse rahata j\u00e4tma. TLT hakkas kohtumenetluses v\u00e4itma, et Popel rikkus hea usu p\u00f5him\u00f5tet, ent kohtunik V\u00e4li t\u00f5i esile, et sellist p\u00f5hjendust ei olnud n\u00f5ukogu 18. mai otsusesse kirja pannud.See k\u00f5ik t\u00f5i Popelile kohtus seljav\u00f5idu.P\u00e4rast tema edu l\u00e4ks TLT vastu kohtusse ka Borodit\u0161, kes n\u00f5uab tervet aastapalka ja 11 000 eurot viiviseid. Tema hagi peaks hakatama arutama veebruaris.TLT juhtkonnas rehkendatakse, et ka Borodit\u0161i vastu on edulootus v\u00e4ike, sest ametileping on sisuliselt sama s\u00f5nastusega.Keskerakonna ridades poliitikuks kasvanud, ent hiljem Reformierakonda h\u00fcpanud Borodit\u0161 sai TLT juhiks 2018. aasta suvel. Tema ja Popeliga s\u00f5lmis lepingu abilinnapea ja TLT n\u00f5ukogu esimees Kalle Klandorf (KE).Algas poliitsobingustJuba 2018. aastal heitsid opositsioonierakonnad ette, et tegu oli Keskerakonna \u00fcleostuga. Nimelt oli Keskerakonna ainuv\u00f5im Tallinnas p\u00e4rast 2017. aasta s\u00fcgise kohalikke valimisi kulunud ime\u00f5hukeseks: 79-liikmelises volikogus saadi 40 kohta.V\u00f5imu p\u00f5listamiseks tuli opositsioonist inimesi \u00fcle meelitada. Borodit\u0161 peataski oma volikogu volitused, l\u00e4ks TLT palgale ja lahkus hiljem Reformierakonnast. Ametisse saades teatas Borodit\u0161, et peab enda p\u00f5hi\u00fclesandeks TLT muutmist l\u00e4\u00e4nelikuks ettev\u00f5tteks, kus pole korruptsioonile kohta.Praegu arvatakse TLT-s ja volikogu opositsioonis, et diili hinnaks oli Borodit\u0161i voli enda lepingu tingimused ise dikteerida. Klandorfi \u00f5nnistuse saanud ametilepingu j\u00e4rgi hakkas Borodit\u0161 teenima vabariigi presidendist k\u00f5rgemat palka ning sai endale ja Popelile \u00fclempiirita hariduskulud, mida hakati usinalt kulutama.Mullu jaanuaris pikendas Borodit\u0161i ja Popeli ametilepinguid Klandorfi ametij\u00e4rglane Andrei Novikov (toona KE), kes t\u00f5stis m\u00f5lema palka ligi 1000 euro v\u00f5rra. Just viimase palga j\u00e4rgi koguneb n\u00fc\u00fcd lahkumish\u00fcvitis, mida Popel ja Borodit\u0161 TLT-lt n\u00f5uavad. 1\"Klandorfi \u00f5nnistuse saanud ametilepingu j\u00e4rgi hakkas Borodit\u0161 teenima vabariigi presidendist k\u00f5rgemat palka.\"Kes vastutab?Kalle Klandorf (praeguseks vangerdatud Tallinna Soojuse juhiks) \u00fctles Eesti P\u00e4evalehele, et ei m\u00e4leta t\u00e4pselt, kas ta ikka oli n\u00f5ukogu esimees, kui Borodit\u0161i ja Popeliga lepingud s\u00f5lmiti. Edasisteks k\u00fcsimusteks j\u00e4i Klandorf k\u00e4ttesaamatuks.Kas Andrei Novikov tunneb endal vastutust? \u201eKui leping nii ette n\u00e4eb ja kohus on selle kinnitatud, siis selline on kohtuotsus. Kui kohus otsustab teisiti, siis kohus otsustab teisiti. Mul ei ole siin rohkem midagi lisada, leping on leping,\u201c \u00fctles Novikov. Omal ajal kinnitas ta n\u00f5ukogu esimehena Borodit\u0161i \u00f5ppekulutaotlusi.Praegune TLT n\u00f5ukogu esimees Lauri Laats (KE) \u00fctles, et vastutust toimunu eest on keeruline kellelegi asetada. \u201eEga \u00e4ris on samamoodi: k\u00f5iki komistuskive me ei oska kohe ette aimata. Kes oleks v\u00f5inud arvata, et need kaks inimest kuritarvitavad omaniku usaldust?\u201c arutles Laats. Tema s\u00f5nul kaotas TLT kohtus Popelile p\u00f5hjusel, et ametilepingus polnud hariduskuludele \u00fclempiiri seatud. Otsus asja mitte edasi kaevata ja raha v\u00e4lja maksta olevat olnud juristide soovitus.Kuidas suhtuda kohtuniku kriitikasse, et TLT n\u00f5ukogu tegi vallandamisotsust vormistades praaki, j\u00e4\u00e4bki sisulise vastuseta. \u00dckski asjaosaline sellele vastata ei soovinud.TLT uus juht Kaido Padar valis pikalt s\u00f5nu. Ta \u00fctles, et kogu vaidlus on ebameeldiv. Mingit lahkumish\u00fcvitist Padari lepingus ei ole. Hariduskuludel on kindel \u00fclempiir, k\u00fctusekompensatsiooni pole. \u201eEesti riigis iga aasta l\u00e4hebki elu l\u00e4bipaistvamaks ja paremaks. Sellised n\u00f5ksud kaovad \u00e4ra,\u201c \u00fctles Padar napilt. \u201eTLT kuvandi muutus on kindlasti \u00fcks j\u00e4rgmise aasta m\u00e4rks\u00f5nu,\u201c lisas ta.Deniss Borodit\u0161 teatas ametisse asudes, et peab enda p\u00f5hi\u00fclesandeks TLT muutmist l\u00e4\u00e4nelikuks ettev\u00f5tteks, kus pole korruptsioonile kohta.Fragment Otto Popeli ametilepingust. TLT otsusel kinni kaetud osa taga on peidus tingimused, mis muudavad Tallinna linna mullusuvise otsuse Popel lahkumish\u00fcvitiseta j\u00e4tta sisuliselt \u00f5igust\u00fchiseks. Kuvat\u00f5mmisOliver Kund;Grete Volmer"}
{"text":"Edgar Savisaare \u00abvastuolulisusest\u00bbFACEBOOKISTSarnaselt Eerik-Niiles Krossiga ei suuda mina \u00fchineda Edgar Savisaare kiitjate koorilauluga, milles k\u00f5ige kriitilisem s\u00f5na on \u00abvastuoluline\u00bb.Ei olnud seal vastuolulist midagi. K\u00f5ik hea, mida Edgar Savisaar tegi aastatel 1988-1990 Eesti taasiseseisvumisprotsessi \u00fche k\u00e4ilakujuna, suutis ta j\u00e4rgneva veerandsajandi jooksul ise h\u00e4vitada. See, et Eesti ei j\u00e4\u00e4nud vaeseks ja korruptiivseks v\u00e4ikeriigiks kuskil Euroopa ja Venemaa vahelisel eikellegimaal, toimus mitte t\u00e4nu, vaid vaatamata Savisaare pingutustele.Kui oleks realiseerunud tema pooldatud kodakondsuse nullvariant, oleks meil toonastes oludes olnud hoopis teistsugune valijaskond ning kogu riigi tasandil oleks saanud \u00f5itseda savisaarlik korruptiivne valitsemine. N\u00fc\u00fcd saime (\u00f5nneks ainult) Tallinna puhul aastak\u00fcmneid n\u00e4ha, milline on Savisaare praktika avaliku v\u00f5imu teostamisel. See on korruptsioon pluss parteiliste kombitsate tungimine k\u00f5ikjale pluss lauspopulism ja avaliku raha kuritarvitamine maffialaadse struktuuri alalhoidmiseks. Kuna sellise poliitika viljelemine on lihtsam Valgevene-taolises riigis, mitte Euroopa Liidus, on arusaadav tema vastuseis Euroopa Liiduga liitumisele 2004. aastal ning s\u00f5prusleping Putini parteiga \u00dchtne Venemaa.Need, kes kiidavad Savisaare suurt tarkust, unustavad need episoodid, mis n\u00e4itavad tema t\u00e4ielikku desorienteeritust Eestis valitsevate hoiakute suhtes v\u00f5i k\u00fc\u00fcnilist Kremli-meelset poliitikat oma partei v\u00f5imu alalhoidmiseks Tallinnas. Unustatakse ka, kuidas ta j\u00e4rjest h\u00e4vitas suhteid k\u00f5ikide v\u00e4ga tarkade inimestega, kes alguses tema \u00fcmber koondusid (Marju Lauristin, Siiri Oviir, Peeter Kreitzberg, Sven Mikser), kuni selleni, et l\u00e4ks t\u00fclli isegi oma eluaegse s\u00f5bra Aadu Mustaga ning hakkas end \u00fcmbritsema j\u00e4rjest, kuidas n\u00fc\u00fcd viisakalt \u00f6eldagi, v\u00e4hem haritud seltskonnaga, kellesarnaseid ta enda s\u00f5nutsi suutis valmistada \u00fcheksa kuuga. See oli kahtlemata karismaatilise ja mitmek\u00fclgselt v\u00f5imeka, ent ilma moraalse kompassita mehe kurb allak\u00e4igutrepp.Arstit\u00f5end p\u00e4\u00e4stis Savisaare ilmalikust kohtum\u00f5istmisest ja potentsiaalsest elup\u00e4evade l\u00f5petamisest vanglas, aga ajaloolaste hinnanguid see \u00e4ra ei hoia ning loodetavasti ei saa need p\u00f5hinema 30. detsembri ajakirjanduses avaldatul. Muidugi, Savisaar oli Eesti poliitikas k\u00f5ige l\u00e4hedasem n\u00e4htus ka isikukultusele ning ju need lood on osaliselt sellestki kantud.P\u00c4RTEL PIIRIM\u00c4E, Tartu volikogu liige, Eesti 200"}
{"text":"Vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo: \u201cSuur osa t\u00f5endamisel on kannatanul endal\u201dViru ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo toob aastal\u00f5puintervjuus esile mitu muret. M\u00f5ned neist puudutavad l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda. Eelmise aastaga sai prokuratuurile selgeks, et kui kannatanu ise mitte midagi ette ei v\u00f5ta, on v\u00e4ga raske teda aidata.J\u00e4rgnevas intervjuus viitab vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo muu hulgas riigikohtu lahendile, mis s\u00f5nastas ja defineeris l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla m\u00f5iste t\u00e4ielikult \u00fcmber. See omakorda toob alanud aastal kaasa korrakaitsjatele prioriteediks olnud l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumite v\u00e4henemise.Kuidas l\u00e4ks prokuratuuril l\u00e4inud aastal?Prokuratuuri t\u00f6\u00f6d ei saa mitte kuidagi eraldi hinnata politseijaoskonna t\u00f6\u00f6st, samamoodi ka kohtu t\u00f6\u00f6st. Kui politseil l\u00e4heb h\u00e4sti, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega l\u00e4heb ka meil h\u00e4sti. Kui seal on probleemid, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega tulevad meil ka.Leian, et Rakvere politseijaoskond, eesk\u00e4tt meie menetlejad ja uurijad, kelle t\u00f6\u00f6ga me otseselt kokku puutume, on v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saanud. Hakkama saamine s\u00f5ltub alati ka kuritegevusest. Julgen arvata, et l\u00e4inud aasta on olnud hea aasta. Meil ei ole olnud v\u00e4ga raskeid kuritegusid, tapmisi. Selles m\u00f5ttes on see meie elu natuke kergemaks teinud.P\u00f5hiline mure on olnud see, kuidas olemasoleva ressursiga hakkama saada. Seda nii politsei kui prokuratuuri poole pealt. Alati v\u00f5ib paremini, uurida kiiremini, paari kuuga asjad kohtusse. See oleks unistuste elu, seda ei tule kunagi. Aga tegelikult Rakveres ei ole suuri menetlusj\u00e4\u00e4ke. Uurijad ja prokur\u00f6rid on ikka v\u00e4ga tublisti hakkama saanud.Tahaks siinjuures kiita politsei, prokuratuuri ja kohtu \u00fclihead koost\u00f6\u00f6d, mis puudutab just kiireid menetlusi. L\u00e4\u00e4ne-Virumaal menetletakse ligi kolmandik kriminaalasju kiirmenetluses. See t\u00e4hendab, et esitatakse kahtlustus ja praktiliselt kohe tuleb kohtuotsus. T\u00e4nu sellele oleme saanud \u00fclej\u00e4\u00e4nud kriminaalasjadega hoida nii-\u00f6elda nina vee peal.See t\u00e4hendab uurijate head t\u00f6\u00f6d, et kuritegu on nii h\u00e4sti \u00e4ra t\u00f5endatud, et s\u00fc\u00fcdistatav ei soovi \u00fcldmenetlusse minna.Just. See ei puuduta mitte ainult \u00fcldmenetlust, vaid kokkuleppemenetlust, l\u00fchimenetlust. Need reeglina v\u00f5tavad ikka aega, enne kui kohtusse j\u00f5uavad. Aga kiirmenetlus on selline menetlusliik, mis algab juba patrulli heast t\u00f6\u00f6st. Kui patrull kohapeal teeb k\u00f5ikv\u00f5imalikud menetlustoimingud \u00e4ra, asi on selge, ei pea enam keegi topelt tegema. Patrull kuulab isikud kohapeal \u00fcle sellise kvaliteediga, et keegi ei pea seda uuesti tegema. Sisuliselt on hetkega koos k\u00f5ik t\u00f5endid, midagi vaielda ei ole.Hiljuti tuli v\u00e4lja juhtum, kus mees sundis oma naist v\u00f5i elukaaslast tegelema prostitutsiooniga. Kas varem on selliseid asju L\u00e4\u00e4ne-Virumaal olnud?Ei tule k\u00fcll meelde. Sellest konkreetsest asjast tean nii palju, et asi on menetluses. See menetlus ei ole meie osakonna juhtida.Virumaa naiste varjupaiga juhataja \u00fctles, et j\u00e4rjest enam on v\u00e4givallajuhtumeid nii\u00f6elda korralikes peredes, v\u00e4hemalt n\u00e4iliselt korralikes. See teeb nende avastamise raskeks.Minu ja l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga tegelevate kolleegide mure on selles plaanis j\u00e4rjest suuremaks l\u00e4inud. Aastate v\u00e4ltel oleme ehitanud \u00fcles s\u00fcsteemi, kuidas kannatanut abistada. Kannatanut s\u00e4\u00e4stev kohtlemine, temale k\u00f5ikv\u00f5imalikud abipakkumised. See s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab. Aga kui asi l\u00f5puks kohtusse j\u00f5uab, siis tekib t\u00f5rge. Minu hinnangul s\u00f5nastas ja defineeris hiljutine riigikohtu lahend l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla m\u00f5iste t\u00e4ielikult \u00fcmber. See erineb kardinaalselt sellest, kuidas me seni oleme aru saanud. Oktoobris on riigikohus \u00f6elnud, et igasugune peresuhe ei t\u00e4henda ilmtingimata l\u00e4hisuhet. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb n\u00e4iteks vastutuse jagamisele, \u00fcksteise toetamisele. Selle lahendi valguses meil l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla numbrid kindlasti v\u00e4henevad.Mis vahe on tavalisel ja l\u00e4hisuhtev\u00e4givallal, \u00fcks l\u00f6\u00f6mine oli kodus, teine poe taga?Karistuse ulatuses v\u00f5ivad olla vahed. Menetluslikult on meil l\u00e4hisuhtev\u00e4givald olnud aastaid prioriteet. See t\u00e4hendabki seda, et menetleme neid juhtumeid eelisj\u00e4rjekorras. Kannatanute kaitse on erinev. V\u00e4givald on ju tegelikult v\u00e4givald, kuid seadusandja on leidnud, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda tuleb suhtuda t\u00f5sisemalt. See puudutab laiemat ringi. Reeglina on seal lapsed.N\u00fc\u00fcd on meil m\u00f5tlemist, millised juhtumid on l\u00e4hisuhtev\u00e4givald ja millised mitte. Hiljuti tuli riigikohtu lahend ka selle kohta, kuidas kannatanu deponeeritud \u00fctlusi kasutada saab. Peame silmas ikkagi l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla all kannatanuid, sest nad on kaitsetumad. \u00dctluste deponeerimise eesm\u00e4rk on see, et kannatanu ja v\u00e4givallatseja ei pea kohtus koos silmitsi olema. Et kannatanu saaks rahulikult r\u00e4\u00e4kida. Aga see lahend \u00fctleb, et v\u00e4givallatsejal ehk s\u00fc\u00fcdistataval on p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus kannatanut k\u00fcsitleda. Silmside v\u00e4ltimiseks soovitatakse kasutada n\u00e4iteks sirmi. Aga praktikas loob see keerulise olukorra.N\u00e4iteks hiljuti leidis kohus Ida-Virumaal, et deponeeritud \u00fctlusi ei saa kasutada, sest s\u00fc\u00fcdistataval ei ole olnud v\u00f5imalust k\u00fcsimusi esitada. Kuigi tema kaitsja k\u00fcsitles kannatanut.Ja n\u00fc\u00fcd alustatakse seda istungit otsast peale.Me otsime v\u00f5imalusi, kuidas kannatanus\u00f5bralikult kohtumenetlust l\u00e4bi viia, kuid praktikas on seda v\u00e4ga raske teha. Kahjuks on kannatanu just kohtu staadiumis v\u00e4givallatsejaga ninapidi koos ja \u00fclisuure t\u00f5en\u00e4osusega ei tule seal kannatanult mingisugust juttu.Teine murekoht on, et me ei saa kannatanu loata v\u00e4lja k\u00fcsida tema meditsiinidokumente. Kui kannatanu l\u00e4heb oma vigastustega arsti juurde, siis prokur\u00f6r ega politseiuurija ei tohi arsti koostatud pabereid n\u00e4ha, kui kannatanu ise ei luba. Aga l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla puhul on v\u00e4ga lihtne panna kannatanut vaikima. Ta ei anna iialgi seda luba. Ta on nii \u00e4ra pekstud ja hirmul, et mitte kunagi mitte kellelegi midagi ei r\u00e4\u00e4gi. Ja sellisel juhul ei saa teda ka keegi aidata.Eelmise aastaga ongi selgeks saanud, et suur osa t\u00f5endamisel on kannatanul endal. Kui ta ise mitte midagi ette ei v\u00f5ta, et aidata neid t\u00f5endeid koguda, siis on v\u00e4ga keeruline teda aidata.Mille poolest erineb \u00fcleeelmine aasta eelmisest?Ei oska midagi eriti v\u00e4lja tuua. T\u00e4pset statistikat veel ei ole. Tundub, et kelmuste osakaal kasvab. Vaatamata sellele, et palju on r\u00e4\u00e4gitud ja kirjutatud, et inimesed, olge ettevaatlikud, \u00e4rge jagage oma kontonumbreid, \u00e4rge logige ennast ei tea kuhu. Kui mingil hetkel tundus, et see on rohkem nagu Ida-Viru probleem, siis n\u00fc\u00fcdseks on see j\u00e4rjest l\u00e4\u00e4ne poole tulnud.Mida ootate alanud aastalt?Ootan, et t\u00f6\u00f6d oleks v\u00e4hem. Et meil ei oleks raskeid kuritegusid, et ei oleks surmasid. Et nii prokuratuuri kui politsei v\u00f5imekus oleks v\u00e4hemalt sama hea kui praegu. Siis ma olengi t\u00e4iesti rahul. Ma n\u00e4en, et inimesi j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks ja t\u00f6\u00f6d tuleb juurde. Aga t\u00f6\u00f6 tuleb \u00e4ra teha.K\u00f5ik prokur\u00f6rid annavad endale aru, kui palju meist s\u00f5ltub k\u00f5ikide turvatunne, elu ja tervis.\"Kiirmenetlus on selline menetlusliik, mis algab juba patrulli heast t\u00f6\u00f6st.SIRJE MERILOviru ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokur\u00f6r\"Vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo s\u00f5nul peavad n\u00fc\u00fcd riiklikud s\u00fc\u00fcdistajad hakkama nuputama, mis juhtumid l\u00e4hevad l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla alla ja mis mitte.\u00a0TOOMAS HERM"}
{"text":"Legendi lahkumine: moekuninganna Vivienne Westwood k\u00fclvas skandaale ja riietas printsesseKes v\u00f5inukski arvata, et pungi ristiemaks tituleeritud Vivienne Westwood kuningannalt ordenit vastu v\u00f5ttes mingit v\u00f5imuvastast vimkat ei viska? Briti moerevolutsion\u00e4\u00e4r keerutas Buckinghami palee ees vallatult ringi ja demonstreeris fotograafidele, et on alusp\u00fcksata. Eelmisel neljap\u00e4eval 81 aasta vanuses surnud Westwood oli anarhistlik idealist, kirjutab BBC News oma j\u00e4releh\u00fc\u00fcdes. 1970ndail \u0161okeeris ta ontlikke britte oma r\u00e4balatega, kuid vallutas siis k\u00f5rgmoe ning riietas l\u00f5puks ka Briti kuningliku pere liikmeid.Briti moelegend suri neljap\u00e4eval oma L\u00f5una-Londoni kodus rahulikult ja pereliikmetest \u00fcmbritsetuna. \u201eVivienne tegeles viimse hetkeni talle s\u00fcdamel\u00e4hedaste asjadega - disainis, t\u00f6\u00f6tas oma kunsti kallal, kirjutas raamatut ja muutis maailma paremaks,\u201c seisab moemaja avalduses. Westwoodi kolmas abikaasa ja loomepartner, tema kunagine moe\u00f5pilane Andreas Kronthaler (56) lubab j\u00e4tkata moelooja elut\u00f6\u00f6d. \u201eJ\u00e4tkan Vivienne'i s\u00fcdames hoides. Me t\u00f6\u00f6tasime l\u00f5puni ja ta andis mulle palju materjali, millega edasi tegelda,\u201c vahendab BBC News lese s\u00f5nu.Westwood t\u00f5usis esile 1970ndail Londoni punkskeenel oma androg\u00fc\u00fcnsete r\u00f5ivaste, slogan'itega kaetud T-s\u00e4rkide ja establishment'i-vastase hoiakuga. Westwood oli ka kirglik keskkonnakaitsja, kes t\u00f5i s\u00fcdamel\u00e4hedased valupunktid moep\u00fc\u00fcnele. \u201eV\u00f5tan moodi ettek\u00e4\u00e4ndena \u00f6elda, mida ma arvan,\u201c on ta \u00f6elnud. Teenete eest Briti moele m\u00e4\u00e4ras Elizabeth II 2006. aastal talle Dame'i tiitli.V\u00f5inuks viieaastaselt kingsepaks hakata\u201eVivienne elas vapustavat elu,\u201c toonitab moemaja. \u201eTema uuenduslikkus ja m\u00f5ju on viimase 60 aasta jooksul olnud tohutud ning j\u00e4tkuvad ka tulevikus.\u201c Lisatakse, et Westwood pidas end taoistiks ja kirjutas: \u201eTao j\u00e4rele pole eales olnud suuremat vajadust kui praegu. Tao tekitab tunde, et sa kuulud kosmosesse, ja annab su elule sihi; saad tugeva identiteeditunde ja v\u00e4e teadmisest, et elad elu, mida saad elada ja seega peaksidki elama; kasutad j\u00e4\u00e4gitult \u00e4ra oma iseloomu ja oma elu siinilmas.\u201cT\u00f6\u00f6lisperest p\u00e4rit Vivienne Isabel Swire oli vanemate meeleh\u00e4rmiks tohutu raamatukoi, aga samas \u00fclimalt osavate n\u00e4ppudega. \u201eAusalt,\u201c \u00fctles Westwood juba nimeka moeloojana, \u201eviieselt oleksin ma suutnud paari kingi valmis teha.\u201c Kui pere kolis P\u00f5hja-Londonisse, asus Vivienne \u00f5ppima h\u00f5bedasepaks, kuid loobus \u00fche semestri j\u00e4rel. Ta ei suutnud ette kujutada, et t\u00f6\u00f6lisklassit\u00fcdruk v\u00f5iks ehetega elatist teenida. Kindlam oli minna algklassi\u00f5petajaks \u00f5ppima. Kuid loomingulisus pulbitses temas edasi. Tolmuimejate tehases t\u00f6\u00f6tava n\u00e4gusa Derek Westwoodiga naitudes kandis ta enda tehtud pruutkleiti ja ehteid.Aasta hiljem s\u00fcndis poeg Ben. Paraku osutus Derek v\u00e4givaldseks ja noor naine pages lapsega kodust.Saatuslikuks kujunes Westwoodi kohtumine viis aastat noorema punap\u00e4ise kunstitudengi Malcolm McLareniga. Noorukil oli n\u00e4gu talgiga valgeks tupsutatud. Ta j\u00e4lestas vanema p\u00f5lvkonna kunsti ja elulaadi. Tema ema oli prostituut ja ekstsentriline vanaema, kes Malcolmi \u00fcles kasvatas, elas moto j\u00e4rgi \u201ePaha olla on hea ja hea olla on lihtsalt igav\u201c.Seesama vanaema andis Westwoodile abordiraha, kui too noorukist rasedaks j\u00e4i, kuid Westwood t\u00f5i poeg Joe ikkagi ilmale. Vastsel isal kulus ligi n\u00e4dal, et oma last haiglasse vaatama minna, ja isaks keelas ta end kutsuda. Ta k\u00e4itus Westwoodiga tihti inetult. Kuid McLareni t\u00e4htsus Westwoodi loometeel oli tohutu. Just tema tutvustas Westwoodile kunsti ja muusikat. \u00dcheskoos hakati Londonis King's Roadil pidama retroriiete butiiki, millest m\u00f5ni aasta hiljem sai punkmoe tulipunkt nimega SEX. McLarenist sai esmalt New Yorgi punkb\u00e4ndi New York Dolls ja seej\u00e4rel Sex Pistolsi m\u00e4ned\u017eer. Just tema leitud oli ansambli nihilistlik solist John Lydon ehk Johnny Rotten. Westwoodist sai \u0161okeeriva punkliikumise ristiema ja riietaja.BBC News toonitab oma j\u00e4releh\u00fc\u00fcdes: Westwood oli veendunud, et punk on midagi enamat kui mood. Ta n\u00e4gi seda noorte m\u00e4ssuna vana maailmakorra korrumpeerituse vastu. \u201ePunkliikumise siht oli revolutsioon. Kui noored ei n\u00e4idanud mingit soovi l\u00f5petada s\u00fclgamine ja p\u00fcstitada barrikaadid, oli Westwood kibedalt pettunud.\u201cPunkmoe esipaar Westwood ja McLarenSex Pistolsi lagunemine ja pungi imbumine peavoolumoodi jahutas Westwoodi indu: 1980 tegi ta poes kapitaalremondi ja pani sellele nimeks Worlds End - seda nime kannab kuulus butiik t\u00e4nini. Aastaid 1981-85 on ta nimetanud oma uusromantikaperioodiks. Westwood s\u00fcvenes moeajalukku ja v\u00f5ttis sellest elemente, kuid keeras vindi p\u00f5hjalikult peale, parodeerimaksestablishment'i. Traditsioonilised Briti moe elemendid, nagu tviid, \u0160oti ruut ja F\u00e4\u00e4ri saarte kampsunid said paarilisteks sadomasor\u00f5ivad v\u00f5i moondusid soomusr\u00fc\u00fcdeks. Korsetid l\u00fckkasid modellide rinnad peaaegu l\u00f5uani. Publik irvitas.Aeg-ajalt k\u00f5ikus Westwood pankroti \u00e4\u00e4rel, kuid viimaks v\u00f5ttis ka establishment radikaalse moeuuendaja omaks. Temast sai \u00fclemaailmne br\u00e4nd. Kui Naomi Campbell moep\u00fc\u00fcnel ligi 25sentimeetristel kontsadel uppi lendas, osteti poed neist t\u00fchjaks. Kui \u201eSeksi ja linna\u201c peategelane Carrie Bradshaw tahtis pulmakleiti, p\u00f6\u00f6rdus ta Westwoodi poole. Charles III vennat\u00fctar printsess Eugenie on korduvalt Westwoodi loomingut kandnud.Westwoodi edu ei t\u00e4hendanud revolutsioonist loobumist. Ta j\u00e4tkas surmani v\u00f5itlust isikuvabaduste eest ning tuumarelvade ja keskkonnakahjustuste vastu, annetas Briti roheliste parteile sadu tuhandeid naelsterlingeid ning k\u00fclastas Equadori saatkonnas redutavat Julian Assange'i regulaarselt. Protestiks frakkimise (p\u00f5hjavett ohustav gaasi ja nafta ammutamise meetod) vastu parkis ta Briti peaministri David Cameroni maja ette valge tanki.Westwoodile on sotsiaalmeedias kirjutatud arvukalt j\u00e4releh\u00fc\u00fcdeid. \u201eSina tegid seda esimesena. Alati. Vapustav stiil geniaalse ja t\u00e4hendusrikka sisuga,\u201c kirjutab USA disainer Mark Jacobs. \u201eV\u00f5tan endiselt \u00f5ppust sinu s\u00f5nadest ja kogu su harukordsest loomingust.\u201c Laulja Boy George nimetas Westwoodi Briti moe vaieldamatuks kuningannaks. Ajakiri Harper's Bazaar meenutas Westwoodi s\u00f5nu: \u201eMood on v\u00e4ga t\u00e4htis. See ergastab elu ja nagu k\u00f5ike, mis pakub naudingut, tasub seda teha h\u00e4sti.\u201cWESTWOOD M\u00c4\u00c4RAS ENNE SURMA OMA MOEMAJALE OOTAMATU JUHIBriti k\u00f5mulehe Daily Mail andmeil tegi Westwood paar n\u00e4dalat enne surma oma firma juhtimises suure muudatuse. K\u00fcllap oli teada, et tal pole elup\u00e4evi enam kauaks. Omaaegne punkmoepioneer andis oma 70 miljoni naelsterlingise \u00e4riimpeeriumi ohjad \u00fcle moekunstnik Jeff Banksile (79, pildil), kes oli tema ammune s\u00f5ber. Walesi disainer on n\u00fc\u00fcd Vivienne Westwood Ltd ametlik juht.Samal p\u00e4eval tegi Westwood abikaasa Andreas Kronthalerist (56) oma kinnisvara\u00e4ri juhi ja sekret\u00e4ri. Dame Vivienne'i kinnisvara\u00e4ri v\u00e4\u00e4rtus on Daily Maili teatel 18 miljonit naela. Biseksuaalne Kronthaler oli Westwoodi loomepartner ning viimastel aastatel moemaja kollektsioonide loomisel \u00fcha tegusam. Tekib siiski k\u00fcsimus, miks Westwood oma meest moeimpeeriumi j\u00e4rgmiseks juhiks ei m\u00e4\u00e4ranud.Westwoodist j\u00e4i maha kaks poega. Noorp\u00f5lveabielust s\u00fcndinud Ben on erootikafotograaf, noorem poeg Joseph Corre, kelle isa oli punkmuusikamogul Malcolm McLaren, sai tuntuks pesufirma Agent Provocateur asutajana. Oma ema \u00e4rides poegadel ametlikku rolli pole, kuid nad v\u00f5ivad p\u00e4rida Westwoodi varanduse, mida hinnatakse 150 miljonile naelale.Vida PressVARJAMATU V\u00d5IMUVASTANE: Vivienne Westwood 1977. aastal Elizabeth II portreega Sex Pistolsi s\u00e4rgis. Punkb\u00e4nd andis kuninganna 25. valitsusaasta pidustusteks v\u00e4lja Briti riigih\u00fcmni pealkirja kandva singli \u201eGod Save The Queen\u201c (\u201eJumal, kaitse kuningannat\u201c), kus kuningannat v\u00f5rreldi fa\u0161istliku re\u017eiimiga. Tohutut furoori tekitanud laul keelati riigiraadios \u00e4ra.KORSETI POPULARISEERIJA: Telesarja \u201eMad Men\u201c staar Christina Hendricks Westwoodi korsettkleidiga. Vida Press ESIMENE MOES\u00d5U: Vivienne Westwood (ees vasakul) ja Malcolm McLaren (taga vasakul) 1981. aasta oktoobris oma esimese moedemonstratsiooni \u201ePiraat\u201c l\u00f5pus.PRINTSESSI LEMMIK: Charles III noorema venna prints Andrew' t\u00fctred printsess Eugenie (vasakul Westwoodi loomingus) ja printsess Beatrice 2011. aastal prints Williami ja Kate Middletoni pulmas. Vida PressVida PressH\u00c4BITU: Westwood sai 15. detsembril 1992 Elizabeth II-lt Briti impeeriumi ordeni, kuid n\u00e4itas lossi ees seelikut keerutades taas, et ei kavatse monarhia suhtes lugupidamist ilmutada.Vida PressVida PressTRIIN TAEL"}
{"text":"T\u0161ehhid ehitasid 1,5 miljonit maksva h\u00fcperautoKas t\u00f5esti \u0160koda? Ei, hoopis Praga, mis tootja (iroonilisil) s\u00f5nul on maailma suurim ja vanim autotootja, millest enamik pole siiani ilmselt kuulnudki. 115 aastat tegutsenud ning selle aja jooksul nii tanke, mootorrattaid, veokeid, v\u00f5idus\u00f5iduautosid kui ka lennukeid ehitanud Praga superauto saab Nissan GT-R-i 3,8-liitrise V-6-mootori, aga kaalub vaid 982 kg! Kahekohaline s\u00f5iduriist olevat Praga s\u00f5nul ringrajak\u00f5lbulik t\u00e4navaauto ja ajakirjanikud, kes sellega s\u00f5ita on saanud, kiidavad taevani. Vot sulle pauku luuavarrest!"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve volikogu valis revisjonikomisjoni juhiks kelmuses s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud saadikuKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu valis volikogu revisjonikomisjoni uueks esimeheks Jevgeni Salt\u00f5kovi, kes m\u00f5ned aastad tagasi m\u00f5isteti kohtus s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja v\u00f5ltsimises ning linnale kahju tekitamises.Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu valis volikogu revisjonikomisjoni uueks esimeheks Jevgeni Salt\u00f5kovi, kes m\u00f5ned aastad tagasi m\u00f5isteti kohtus s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja v\u00f5ltsimises ning linnale kahju tekitamises. Salt\u00f5kov sai 14 h\u00e4\u00e4lt ja temaga konkureerinud endine linnavolikogu esimees Riina Ivanova k\u00fcmme h\u00e4\u00e4lt.Kuna Ivanova oli volikogus opositsioonis oleva viie keskerakondlase ja viie sotsiaaldemokraadi \u00fchine kandidaat, siis tulid Salt\u00f5kovi h\u00e4\u00e4led Kohtla-J\u00e4rve v\u00f5imuliidult, kuhu kuuluvad valimisliit Restart, Reformierakond, Keskerakonnast eraldunud saadikud ja valimisliit Progress, mille liige on ka Salt\u00f5kov ise.Volikogu liige h\u00e4\u00e4letas s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgiValimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve liige ja TT\u00dc Virumaa kolled\u017ei direktor Mare Roosileht leidis, et Salt\u00f5kovi varasem s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine kelmuses ei ole p\u00f5hjus, miks ta ei v\u00f5iks olla linnavolikogu p\u00f5hilise kontrollorgani revisjonikomisjoni esimees. \"Mina saan aru, et ta on ju seal [revisjoni]komisjonis varem ka t\u00f6\u00f6tanud, ja ma arvan, et ta saab oma t\u00f6\u00f6ga ilusasti hakkama. Praegu lihtsalt ei olnud paremaid valikuid, kahe vahel tuli valida. Ma h\u00e4\u00e4letasin oma s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi. Ja kahest valikust ma leidsin, et esimees v\u00f5iks olla Jevgeni,\" s\u00f5nas Roosileht.Jevgeni Salt\u00f5kov m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi koos oma isa Juri Salt\u00f5koviga, kes oli varem Kohtla-J\u00e4rve noortekeskuse juht. Kohus karistas Jevgeni Salt\u00f5kovi kahe aasta pikkuse vangistusega tingimisi.Kohtus kinnitust leidnud s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt korraldasid isa ja poeg Salt\u00f5kovid ligemale k\u00fcmne aasta jooksul fiktiivselt mitmete isikute t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise noortekeskusesse, kuid tegelikult nood seal kunagi ei t\u00f6\u00f6tanud.Kohtla-J\u00e4rve linn esitas tekitatud kahju t\u00f5ttu nende vastu ka 40 000 euro suuruse n\u00f5ude. Kohus v\u00e4hendas seda summat 15 000 euroni, millest enamiku peab maksma Juri Salt\u00f5kov. Jevgeni Salt\u00f5kovilt m\u00f5istis kohus Kohtla-J\u00e4rve linna kasuks v\u00e4lja \u00fcle 800 euro.Tagandati kohtuloo t\u00f5ttu linnaettev\u00f5tte n\u00f5ukogust2021. aasta oktoobris kandideeris Jevgeni Salt\u00f5kov Kohtla-J\u00e4rve volikogusse valimisliidu Progress nimekirjas. Tema poolt h\u00e4\u00e4letas 183 valijat ja ta osutus valituks. Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsus m\u00e4\u00e4ras ta eelmise aasta l\u00f5pus munitsipaalettev\u00f5tte OSK Grupp n\u00f5ukogusse. Kui linnapea Toomas Nael sai teada, et Salt\u00f5kovil on kehtiv kohtulik karistus, kutsus linnavalitsus ta n\u00f5ukogust tagasi.Jevgeni Salt\u00f5kov teatas sotsiaalmeedias, et tingimisi karistuse kandmise aeg sai tal l\u00e4bi 13. detsembril 2021. aastal. Karistus kustub 2024. aasta l\u00f5pus. Salt\u00f5kov v\u00e4itis ka, et ta m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi eba\u00f5iglaselt.Jevgeni Salt\u00f5kov kandideeris volikogusse Nikolai Ossipenko firma N&V t\u00f6\u00f6tajana. Talle kuulub ka iluteenuseid osutav ettev\u00f5te Ars Longa, millel puudub teatmik.ee andmetel viimastel aastatel maksustatav k\u00e4ive.T\u00e4navu suvel nimetas Salt\u00f5kov Ossipenkole kuuluvas tr\u00fckises Panorama teda s\u00fc\u00fcdim\u00f5istvat kohtuotsust nonsensiks. \"K\u00e4esoleval hetkel mul ei ole kehtivat kriminaalkaristust. Tingimisi antud t\u00e4htaeg ja katseaeg on m\u00f6\u00f6das, v\u00f5lgu mul ei ole, kahe aasta p\u00e4rast kustutatakse ka m\u00e4rge karistusregistrist,\" s\u00f5nas ta.\"MARE ROOSILEHTPraegu lihtsalt ei olnud paremaid valikuid.\"KOHTLA-J\u00c4RVE VOLIKOGU VALIS REVISJONIKOMISJONI JUHIKS KELMUSES S\u00dc\u00dcDI M\u00d5ISTETUD SAADIKUJevgeni Salt\u00f5kov.ERIK GAMZEJEV"}
{"text":"LEGENDI LAHKUMINE: moekuninganna Vivienne Westwood k\u00fclvas skandaale, kuid riietas ka printsesseKes v\u00f5inukski arvata, et pungi ristiemaks tituleeritud Vivienne Westwood kuningannalt ordenit vastu v\u00f5ttes mingit v\u00f5imuvastast vimkat ei viska? Briti moerevolutsion\u00e4\u00e4r keerutas Buckinghami palee ees vallatult ringi ja demonstreeris fotograafidele, et on alusp\u00fcksata. Eelmisel neljap\u00e4eval 81 aasta vanuses surnud Westwood oli anarhistlik idealist, kirjutab BBC News oma j\u00e4releh\u00fc\u00fcdes. 1970ndail \u0161okeeris ta ontlikke britte oma r\u00e4balatega, kuid vallutas siis k\u00f5rgmoe ning riietas l\u00f5puks ka Briti kuningliku pere liikmeid.\nBriti moelegend suri neljap\u00e4eval oma L\u00f5una-Londoni kodus rahulikult ja pereliikmetest \u00fcmbritsetuna. \u201eVivienne tegeles viimse hetkeni talle s\u00fcdamel\u00e4hedaste asjadega \u2013 disainis, t\u00f6\u00f6tas oma kunsti kallal, kirjutas raamatut ja muutis maailma paremaks,\u201c seisab moemaja avalduses. Westwoodi kolmas abikaasa ja loomepartner, tema kunagine moe\u00f5pilane Andreas Kronthaler (56) lubab j\u00e4tkata Vivienne'i elut\u00f6\u00f6d. \u201eJ\u00e4tkan Vivienne'i s\u00fcdames hoides. Me t\u00f6\u00f6tasime l\u00f5puni ja ta andis mulle palju materjali, millega edasi tegelda,\u201c vahendab BBC News lese s\u00f5nu.\nWestwood t\u00f5usis esile 1970ndail Londoni punkskeenel oma androg\u00fc\u00fcnsete r\u00f5ivaste, slogan\u2019itega kaetud T-s\u00e4rkide ja establishment'i-vastase hoiakuga. Westwood oli ka kirglik keskkonnakaitsja, kes t\u00f5i s\u00fcdamel\u00e4hedased valupunktid moep\u00fc\u00fcnele. \u201eV\u00f5tan moodi ettek\u00e4\u00e4ndena \u00f6elda, mida ma arvan,\u201c on ta \u00f6elnud. Teenete eest Briti moele m\u00e4\u00e4ras Elizabeth II 2006. aastal talle Dame'i tiitli.\nV\u00f5inuks juba viieaastaselt kingsepaks hakata\n\u201eVivienne elas vapustavat elu,\u201c toonitab moemaja. \u201eTema uuenduslikkus ja m\u00f5ju on viimase 60 aasta jooksul olnud tohutud ning j\u00e4tkuvad ka tulevikus.\u201c Lisatakse, et Westwood pidas end taoistiks ja kirjutas: \u201eTao j\u00e4rele pole eales olnud suuremat vajadust kui t\u00e4na. Tao tekitab tunde, et sa kuulud kosmosesse, ja annab su elule sihi; saad tugeva identiteeditunde ja v\u00e4e teadmisest, et elad elu, mida saad elada ja seega peaksidki elama; kasutad j\u00e4\u00e4gitult \u00e4ra oma iseloomu ja oma elu siin ilmas.\u201c\nT\u00f6\u00f6lisperest p\u00e4rit Vivienne Isabel Swire oli vanemate meeleh\u00e4rmiks tohutu raamatukoi, aga samas \u00fclimalt osavate n\u00e4ppudega. \u201eAusalt,\u201c \u00fctles Westwood juba nimeka moeloojana, \u201eviieselt oleksin ma suutnud paari kingi valmis teha.\u201c Kui pere kolis P\u00f5hja-Londonisse, asus Vivienne \u00f5ppima h\u00f5bedasepaks, kuid loobus \u00fche semestri j\u00e4rel. Ta ei suutnud ette kujutada, et t\u00f6\u00f6lisklassit\u00fcdruk v\u00f5iks ehetega elatist teenida. Kindlam oli minna algklassi\u00f5petajaks \u00f5ppima. Kuid loomingulisus pulbitses temas edasi. Tolmuimejate tehases t\u00f6\u00f6tava n\u00e4gusa Derek Westwoodiga naitudes kandis Vivienne enda tehtud pruutkleiti ja ehteid. Aasta hiljem s\u00fcndis poeg Ben. Paraku osutus Derek v\u00e4givaldseks ja noor naine pages lapsega kodust.\nSaatuslikuks kujunes Vivienne'i kohtumine viis aastat noorema punap\u00e4ise kunstitudengi Malcolm McLareniga. Noorukil oli n\u00e4gu talgiga valgeks tupsutatud. Ta j\u00e4lestas vanema p\u00f5lvkonna kunsti ja elulaadi. Tema ema oli prostituut ja ekstsentriline vanaema, kes Malcolmi \u00fcles kasvatas, elas moto j\u00e4rgi \u201ePaha olla on hea ja hea olla on lihtsalt igav\u201c.\nVILJAKAS PARTNERLUS: Kunstitudeng Malcolm McLaren avas Vivienne Westwoodile ukse kunsti- ja muusikamaailma ning aitas tal t\u00f5usta punkmoe esinumbriks. (Vida Press)\nPunkmoe esipaar Westwood ja McLaren\nSeesama vanaema andis Vivienne'ile abordiraha, kui too noorukist rasedaks j\u00e4i, kuid Westwood t\u00f5i poeg Joe ikkagi ilmale. Vastsel isal kulus ligi n\u00e4dal, et oma last haiglasse vaatama minna, ja isaks keelas ta end kutsuda. Ta k\u00e4itus Vivienne'iga tihti inetult. Kuid McLareni t\u00e4htsus Westwoodi loometeel oli tohutu. Just tema tutvustas Vivienne'ile kunsti ja muusikat. \u00dcheskoos hakati Londonis King's Roadil pidama retroriiete butiiki, millest m\u00f5ni aasta hiljem sai punkmoe tulipunkt nimega SEX. McLarenist sai esmalt New Yorgi punkb\u00e4ndi New York Dolls ja seej\u00e4rel Sex Pistolsi m\u00e4ned\u017eer. Just tema leitud oli ansambli nihilistlik solist John Lydon ehk Johnny Rotten. Westwoodist sai \u0161okeeriva punkliikumise ristiema ja riietaja.\nBBC News toonitab oma j\u00e4releh\u00fc\u00fcdes: Westwood oli veendunud, et punk on midagi enamat kui mood. Ta n\u00e4gi seda noorte m\u00e4ssuna vana maailmakorra korrumpeerituse vastu. \u201ePunkliikumise siht oli revolutsioon. Kui noored ei n\u00e4idanud mingit soovi l\u00f5petada s\u00fclgamine ja p\u00fcstitada barrikaadid, oli Westwood kibedalt pettunud.\u201c\nSex Pistolsi lagunemine ja pungi imbumine peavoolumoodi jahutas Westwoodi indu: 1980 tegi ta poes kapitaalremondi ja pani sellele nimeks Worlds End \u2013 seda nime kannab kuulus butiik t\u00e4nini. Aastaid 1981\u201385 on ta nimetanud oma uusromantikaperioodiks. Westwood s\u00fcvenes moeajalukku ja v\u00f5ttis sellest elemente, kuid keeras vindi p\u00f5hjalikult peale, parodeerimaks establishment'i. Traditsioonilised Briti moe elemendid, nagu tviid, \u0160oti ruut ja F\u00e4\u00e4ri saarte kampsunid said paarilisteks sadomasor\u00f5ivad v\u00f5i moondusid soomusr\u00fc\u00fcdeks. Korsetid l\u00fckkasid modellide rinnad peaaegu l\u00f5uani. Publik irvitas.\nESIMENE MOES\u00d5U: Vivienne Westwood (ees vasakul) ja Malcolm McLaren (taga vasakul) 1981. aasta oktoobris oma esimese moedemonstratsiooni \u201ePiraat\u201c l\u00f5pus. (Vida Press)\nAeg-ajalt k\u00f5ikus Westwood pankroti \u00e4\u00e4rel, kuid viimaks v\u00f5ttis ka establishment radikaalse moeuuendaja omaks. Temast sai \u00fclemaailmne br\u00e4nd. Kui Naomi Campbell moep\u00fc\u00fcnel ligi 25sentimeetristel kontsadel uppi lendas, osteti poed neist t\u00fchjaks. Kui \u201eSeksi ja linna\u201c peategelane Carrie Bradshaw tahtis pulmakleiti, p\u00f6\u00f6rdus ta Westwoodi poole. Charles III vennat\u00fctar printsess Eugenie on korduvalt Westwoodi loomingut kandnud.\nWestwoodi edu ei t\u00e4hendanud revolutsioonist loobumist. Ta j\u00e4tkas surmani v\u00f5itlust isikuvabaduste eest ning tuumarelvade ja keskkonnakahjustuste vastu, annetas Briti roheliste parteile sadu tuhandeid naelsterlingeid ning k\u00fclastas Equadori saatkonnas redutavat Julian Assange'i regulaarselt. Protestiks frakkimise (p\u00f5hjavett ohustav gaasi ja nafta ammutamise meetod) vastu parkis ta Briti peaministri David Cameroni maja ette valge tanki.\nWestwoodile on sotsiaalmeedias kirjutatud arvukalt j\u00e4releh\u00fc\u00fcdeid. \u201eSina tegid seda esimesena. Alati. Vapustav stiil geniaalse ja t\u00e4hendusrikka sisuga,\u201c kirjutab USA disainer Mark Jacobs. \u201eV\u00f5tan j\u00e4tkuvalt \u00f5ppust sinu s\u00f5nadest ja kogu su harukordsest loomingust.\u201c Laulja Boy George nimetas Westwoodi Briti moe vaieldamatuks kuningannaks. Ajakiri Harper's Bazaar meenutas Westwoodi s\u00f5nu: \u201eMood on v\u00e4ga t\u00e4htis. See ergastab elu ja nagu k\u00f5ike, mis pakub naudingut, tasub seda teha h\u00e4sti.\u201c\nKOOS NOORE ABIKAASAGA: 1992 abiellus Westwood oma endise moetudengi, temast 26 aastat noorema austerlase Andreas Kronthaleriga, kellest sai tema uus loomepartner. (Vida Press)Westwood m\u00e4\u00e4ras enne surma oma moemajale ootamatu juhi\nBriti k\u00f5mulehe Daily Mail andmeil tegi Westwood paar n\u00e4dalat enne surma oma firma juhtimises suure muudatuse. K\u00fcllap oli teada, et tal pole elup\u00e4evi enam kauaks. Omaaegne punkmoepioneer andis oma 70 miljoni naelsterlingise \u00e4riimpeeriumi ohjad \u00fcle moekunstnik Jeff Banksile (79), kes oli tema ammune s\u00f5ber. Walesi disainer on n\u00fc\u00fcd Vivienne Westwood Ltd ametlik juht.\nJeff Banks (Vida Press)\nSamal p\u00e4eval tegi Vivienne abikaasa Andreas Kronthalerist (56) oma kinnisvara\u00e4ri juhi ja sekret\u00e4ri. Dame Vivienne'i kinnisvara\u00e4ri v\u00e4\u00e4rtus on Daily Maili teatel 18 miljonit naela. Biseksuaalne Kronthaler oli Westwoodi loomepartner ning viimastel aastatel moemaja kollektsioonide loomisel \u00fcha tegusam. Tekib siiski k\u00fcsimus, miks Westwood oma meest moeimpeeriumi j\u00e4rgmiseks juhiks ei m\u00e4\u00e4ranud.\nJeff Banks\n(Vida Press)\nWestwoodist j\u00e4i maha kaks poega. Noorp\u00f5lveabielust s\u00fcndinud Ben on erootikafotograaf, noorem poeg Joseph Corre, kelle isa oli punkmuusikamogul Malcolm McLaren, sai tuntuks pesufirma Agent Provocateur asutajana. Oma ema \u00e4rides poegadel ametlikku rolli pole, kuid nad v\u00f5ivad p\u00e4rida Westwoodi varanduse, mida hinnatakse 150 miljonile naelale."}
{"text":"Rootsi erukindral: Venemaa r\u00fcnnaku Balti riikide vastu peatavad Rootsi v\u00e4edKui Venemaa r\u00fcndab Balti riike, ei ole need USA ega Suurbritannia, kes esimesena appi tulevad, vaid esimese r\u00fcnnaku peavad peatama Rootsi v\u00e4ed, \u00fctles L\u00e4ti juurtega Rootsi erukindralmajor Karlis Neretnieks ajalehele Aftonbladet.\nAftonbladet kirjutab, et Rootsi NATO liikmeks saamisel on reaalsed tagaj\u00e4rjel ja need on ulatuslikud. L\u00e4\u00e4nemeri ei ole siis Rootsi jaoks enam vallikraav, mis kaitseb, vaid \u00fchendus v\u00f5imaliku lahinguv\u00e4ljaga idas.\nRootsi riigikaitse k\u00f5rgkooli endise rektori Neretnieksi s\u00f5nul t\u00e4hendab see, et Rootsi peab taas valmistuma riigi kaitseks seal, kus 400 aastat tagasi: Narvas ja Pihkva j\u00e4rve \u00e4\u00e4res, Karjala kannasel ja Soomes Lapimaal.\n\u201eMe hakkame allianssi kuuluma. Siis ei ole esmane asi enam Rootsi territooriumi kaitsmine. N\u00fc\u00fcd tuleb kaasa aidata kogu alliansi kaitsele,\u201c \u00fctles Neretnieks.\nBalti riikide kaitsmisel on kaks probleemi, m\u00e4rkis Neretnieks: maav\u00e4e\u00fcksuste puudumine ja see, et toetus peab saabuma kiiresti. Balti riigid on v\u00e4ikesed ja ajavaru Venemaa r\u00fcnnaku korral ei ole.\nGeograafia t\u00e4hendab seda, et lahenduse eest peab vastutama Rootsi.\n\u201eMe asume k\u00f5ige l\u00e4hemal. \u00dcksuste \u00fcleviimine Rootsist l\u00e4heb palju kiiremini kui Inglismaalt v\u00f5i USA-st,\u201c \u00fctles Neretnieks. \u201eNii v\u00e4he kui \u00fcks v\u00f5i kaks brigaadi v\u00f5ib olla kaalukeeleks, oodates teiste liitlaste ressursside sinna saamist.\u201c\nEt sellega hakkama saada, v\u00f5ib Rootsi olla sunnitud kaaluma oma tehnika Balti riikidesse eelpaigutamist, leiab Neretnieks. Siis saab s\u00f5durid kriisiolukorras kiiresti kohale lennutada ja nad ei pea kasutama ohtlikku meretransporti.\nEsimene asi peaks Neretnieksi s\u00f5nul olema aga ehitada \u00fcles selline \u00fcksus, mida Rootsil praegu ei ole: kerge ekspeditsiooniv\u00f5imega brigaad, mille saaks kiiresti L\u00e4\u00e4nemere teisele kaldale lennutada. Kaks brigaadi, mida Rootsi praegu l\u00f5unas \u00fcles ehitab \u2013 P 4 Sk\u00f6vdes ja P 7 Sk\u00e5nes \u2013 on m\u00f5lemad \u201emehhaniseeritud\u201c, mis t\u00e4hendab, et need on suhteliselt rasked 60-tonniste tankide ja lahingumasinatega.\n\u201eMa arvan, et Ukraina konflikt on \u00fcsna selgelt n\u00e4idanud, et ka kergemad \u00fcksused v\u00e4ga kvalifitseeritud relvas\u00fcsteemidega v\u00f5ivad olla v\u00e4ga kasulikud r\u00fcndaja peatamiseks,\u201c \u00fctles Neretnieks.\nEkspeditsiooniv\u00e4gesid Rootsi kaitsev\u00e4el praegu plaanis ei ole, aga kui alustatakse \u00fchist planeerimist NATO-ga, tuleb need Neretnieksi arvates plaani v\u00f5tta.\nRootsil ei ole palju maav\u00e4ge. Kui see Balti riikidesse v\u00f5i Soome saata, siis Rootsi endasse palju alles ei j\u00e4\u00e4.\n\u201eAga v\u00f5ib-olla ei ole nii palju vajagi, kui me tagame, et venelane ei tule \u00fcle L\u00e4\u00e4nemere. On parem kasutada ressursse seal kui saada nad p\u00fcssitoru ette Rootsis,\u201c \u00fctles Neretnieks.\nPraegu oleks s\u00f5durite kriisiolukorras \u00fcle L\u00e4\u00e4nemere viia proovimine riskantne \u00fclesanne, aga kui Rootsi ja Soome on NATO-s, siis kalkulatsioonid muutuvad.\n\u201eRootsi ja Soome liitumisega muutub j\u00f5udude tasakaal Venemaa kahjuks. Baltimaade kaitsmise idee muutub v\u00e4ga riskantsest realistlikuks \u00fclesandeks,\u201c \u00fctles Neretnieks. \u201eVene merev\u00e4gi, mis p\u00fc\u00fcaks osaliselt selliseid liikumisi takistada, j\u00e4\u00e4b osaliselt Soome lahte l\u00f5ksu. Alles j\u00e4\u00e4vad ainult need osad, mis on Kaliningradis. Ma usun, et Rootsi, Poola ja ehk m\u00f5ned teised lisatud ressursid saavad \u00fchiselt selle ohuga hakkama.\u201c\nAsjast kirjutas Delfi."}
{"text":"Rootsi erukindral: Venemaa r\u00fcnnaku Balti riikide vastu peatavad Rootsi v\u00e4edKui Venemaa r\u00fcndab Balti riike, ei ole need USA ega Suurbritannia, kes esimesena appi tulevad, vaid esimese r\u00fcnnaku peavad peatama Rootsi v\u00e4ed, \u00fctles L\u00e4ti juurtega Rootsi erukindralmajor Karlis Neretnieks ajalehele Aftonbladet.\nAftonbladet kirjutab, et Rootsi NATO liikmeks saamisel on reaalsed tagaj\u00e4rjel ja need on ulatuslikud. L\u00e4\u00e4nemeri ei ole siis Rootsi jaoks enam vallikraav, mis kaitseb, vaid \u00fchendus v\u00f5imaliku lahinguv\u00e4ljaga idas.\nRootsi riigikaitse k\u00f5rgkooli endise rektori Neretnieksi s\u00f5nul t\u00e4hendab see, et Rootsi peab taas valmistuma riigi kaitseks seal, kus 400 aastat tagasi: Narvas ja Pihkva j\u00e4rve \u00e4\u00e4res, Karjala kannasel ja Soomes Lapimaal.\n\u201eMe hakkame allianssi kuuluma. Siis ei ole esmane asi enam Rootsi territooriumi kaitsmine. N\u00fc\u00fcd tuleb kaasa aidata kogu alliansi kaitsele,\u201c \u00fctles Neretnieks.\nBalti riikide kaitsmisel on kaks probleemi, m\u00e4rkis Neretnieks: maav\u00e4e\u00fcksuste puudumine ja see, et toetus peab saabuma kiiresti. Balti riigid on v\u00e4ikesed ja ajavaru Venemaa r\u00fcnnaku korral ei ole.\nGeograafia t\u00e4hendab seda, et lahenduse eest peab vastutama Rootsi.\n\u201eMe asume k\u00f5ige l\u00e4hemal. \u00dcksuste \u00fcleviimine Rootsist l\u00e4heb palju kiiremini kui Inglismaalt v\u00f5i USA-st,\u201c \u00fctles Neretnieks. \u201eNii v\u00e4he kui \u00fcks v\u00f5i kaks brigaadi v\u00f5ib olla kaalukeeleks, oodates teiste liitlaste ressursside sinna saamist.\u201c\nEt sellega hakkama saada, v\u00f5ib Rootsi olla sunnitud kaaluma oma tehnika Balti riikidesse eelpaigutamist, leiab Neretnieks. Siis saab s\u00f5durid kriisiolukorras kiiresti kohale lennutada ja nad ei pea kasutama ohtlikku meretransporti.\nEsimene asi peaks Neretnieksi s\u00f5nul olema aga ehitada \u00fcles selline \u00fcksus, mida Rootsil praegu ei ole: kerge ekspeditsiooniv\u00f5imega brigaad, mille saaks kiiresti L\u00e4\u00e4nemere teisele kaldale lennutada. Kaks brigaadi, mida Rootsi praegu l\u00f5unas \u00fcles ehitab \u2013 P 4 Sk\u00f6vdes ja P 7 Sk\u00e5nes \u2013 on m\u00f5lemad \u201emehhaniseeritud\u201c, mis t\u00e4hendab, et need on suhteliselt rasked 60-tonniste tankide ja lahingumasinatega.\n\u201eMa arvan, et Ukraina konflikt on \u00fcsna selgelt n\u00e4idanud, et ka kergemad \u00fcksused v\u00e4ga kvalifitseeritud relvas\u00fcsteemidega v\u00f5ivad olla v\u00e4ga kasulikud r\u00fcndaja peatamiseks,\u201c \u00fctles Neretnieks.\nEkspeditsiooniv\u00e4gesid Rootsi kaitsev\u00e4el praegu plaanis ei ole, aga kui alustatakse \u00fchist planeerimist NATO-ga, tuleb need Neretnieksi arvates plaani v\u00f5tta.\nRootsil ei ole palju maav\u00e4ge. Kui see Balti riikidesse v\u00f5i Soome saata, siis Rootsi endasse palju alles ei j\u00e4\u00e4.\n\u201eAga v\u00f5ib-olla ei ole nii palju vajagi, kui me tagame, et venelane ei tule \u00fcle L\u00e4\u00e4nemere. On parem kasutada ressursse seal kui saada nad p\u00fcssitoru ette Rootsis,\u201c \u00fctles Neretnieks.\nPraegu oleks s\u00f5durite kriisiolukorras \u00fcle L\u00e4\u00e4nemere viia proovimine riskantne \u00fclesanne, aga kui Rootsi ja Soome on NATO-s, siis kalkulatsioonid muutuvad.\n\u201eRootsi ja Soome liitumisega muutub j\u00f5udude tasakaal Venemaa kahjuks. Baltimaade kaitsmise idee muutub v\u00e4ga riskantsest realistlikuks \u00fclesandeks,\u201c \u00fctles Neretnieks. \u201eVene merev\u00e4gi, mis p\u00fc\u00fcaks osaliselt selliseid liikumisi takistada, j\u00e4\u00e4b osaliselt Soome lahte l\u00f5ksu. Alles j\u00e4\u00e4vad ainult need osad, mis on Kaliningradis. Ma usun, et Rootsi, Poola ja ehk m\u00f5ned teised lisatud ressursid saavad \u00fchiselt selle ohuga hakkama.\u201c\nAsjast kirjutas Delfi."}
{"text":"Hersonisse on j\u00e4\u00e4nud vaid k\u00e4put\u00e4is elanikkeOn selgunud, kui palju elanikke Hersonisse j\u00e4\u00e4nud on.\nHersonisse on elama j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hem kui 20 protsenti s\u00f5jaeelsetest elanikest, \u00fctles Hersoni kaitsekomandantuuri pressiesindaja Dm\u00f5tro Pletent\u0161ukv uudistelehele Unian. Tema s\u00f5nul pole linnas enam \u00fchtegi ohutut paika.\nTa kutsus linna elanikke \u00fcles v\u00f5imaluse korral evakueeruma, sest okupatsiooniv\u00e4ed tulistavad tahtlikult kohti, kus inimesed v\u00f5ivad viibida.\nEnne Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi elas Hersonis umbes 330 000 inimest, n\u00fc\u00fcd on linna rahvaarv kahanenud 60\u201370 000-ni.\nLinnas on peamiselt v\u00e4heliikuvad v\u00f5i sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad inimesed, kes ei saa lahkuda. On ka inimesi, kes on j\u00e4\u00e4nud teistel p\u00f5hjustel.\nVene v\u00e4ed on linna s\u00fcstemaatiliselt tulistanud. Aastavahetuse \u00f5htul j\u00e4tsid nad Hersoni ja \u00fcmbritsevad asulad ilma valgustuseta.\nEile hommikul tulistasid Vene v\u00e4ed tankidest Ber\u00f5slavi kesklinna. R\u00fcnnaku tagaj\u00e4rjel sai viis inimest vigastada.\nHiljuti teatati, et \u00fcks teismeline Hersoni oblastist sattus 24 tunni jooksul kaks korda Vene armee tule alla.\n24. detsembril Venemaa massiivses r\u00fcnnakus Hersoni kesklinnas hukkus 10 inimest ja 68 inimest sai haavata."}
{"text":"TOP 10 | Raamatupidaja.ee 2022. aasta populaarseimad loodEelmise aasta loetuimas loos hargneb ulatuslik maksupettus, kuhu oli segatud ka raamatupidajana leiba teeniv iski. Olulised m\u00e4rks\u00f5nad olid ka raamatupidaja kutseoskused, seadusemuudatused ning t\u00f6\u00f6tasu ja t\u00f6\u00f6suhted.\nAutor: Ergo Sander\n10. \u00c4riregister hoiab silma peal, tee oma raamatupidamine korda!"}
{"text":"Euroopa Parlamendis vaatasid Katari naftarahade poole ennek\u00f5ike sotsialistidEuroopa Parlamendis j\u00e4tkub korruptsiooniskandaal ja sellega on seotud just sotsialistid Kreekast, Belgiast ja Itaaliast, seega on tegu korruptiivsete marksistidega.\nEuroopa parlament teatas esmasp\u00e4eval, et alustas protsessi kahe parlamendisaadiku immuniteedi \u00e4rav\u00f5tmiseks. Saadikutelt v\u00f5etakse immuniteet Belgia v\u00f5imude palvel seoses suurema Katari korruptsiooniskandaali juurdlusega.\nReutersi allikate kinnitusel v\u00f5etakse immuniteet Belgia saadikult Marc Tarabellalt ja Itaalia saadikult Andrea Cozzolinolt.\nDetsembris kinnitasid kaks allikat Reutersile, et Katari korruptsiooniskandaali raames v\u00f5ttis altk\u00e4emaksu tollane Euroopa Parlamendi asepresident Eva Kaili koos oma partneriga.\nSkandaal on riivanud ka Eestit: ajaleht Le Monde heitis kahtlustustekinda reformierakondlastele Urmas Paetile ja Andrus Ansipile. M\u00f5lemad mehed eitavad kahtlustusi, aga millal vastutusest alati m\u00f6\u00f6da hiiliv Reformierakond enne s\u00fc\u00fcd tunnistanud on?\nUued Uudised"}
{"text":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 314. p\u00e4ev \u2013 enamus ukrainlasi peab j\u00e4releandmisi venemaale vastuv\u00f5etamatuksL\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.\nUkraina 03. jaanuar 2023:\npommitamist rohkem ja m\u00f5nes rindel\u00f5igus pisut vene pool edenes ning otsitakse s\u00fc\u00fcdlasi aastavahetuse HIMARS-i eduka tabamuse j\u00e4rgselt\u2026 ja Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi uuringu kohaselt peab 85 protsenti ukrainlastest igasuguseid territoriaalseid j\u00e4releandmisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel venemaaga vastuv\u00f5etamatuks.\nSuurematest linnadest sai enim pihta Kramatorsk, Kiievis lasti k\u00f5ik Iraani droonid alla. Taktika vene poolel sama, et droonide sekka ka m\u00f5ni rakett. Kokku lasti alla 27 drooni. Nii tihedat ja korduvat Ukraina piiri\u00e4\u00e4rsete k\u00fclade pommitamist polegi ammu olnud. Tuld anti terve piiri ulatuses. Brjanski oblastis (venemaa) olla \u00fcks alajaam pihta saanud, Voronezi (venemaa, 180 km piirist) lennuv\u00e4ljal t\u00f6\u00f6tas \u00f5hut\u00f5rje ja miskit tabati Kurski oblastis. Vene poolelt k\u00fcll kasvas kurtmine, et ei jagu kahuritele moona ja seda otsitakse nii m\u00f6\u00f6da venemaad kui ostetakse oma liitlastelt ning vene relvat\u00f6\u00f6stus t\u00f6\u00f6tab mitmes vahetuses, et lisa toota. vene enda milblogijad arvavad, et kaudtulel\u00f6\u00f6kide arv \u00f6\u00f6p\u00e4evas on keskmiselt langenud 2-4 korda.\nHarkivi p\u00f5hjasuund: siingi terve p\u00e4ev piiri\u00e4\u00e4rseid Ukraina k\u00fclasid pommitati. K\u00fcll andsid Ukraina omad p\u00e4ris valusalt kuni Belgorodi linnani vastutuld. vene pool v\u00e4idab, et siia piirile l\u00e4hemale olla Ukraina \u00fcksusi juurde toonud aga see info vist rohkem enda omadele hirmutamiseks m\u00f5eldud\u2026\nKupiansk-Kreminna: eile pisut r\u00fcnnakute arv vene poolelt kasvas. Rinde p\u00f5hjal\u00f5igus Dvorichna juures on hall ala peaaegu olematu ning vene pool teeb r\u00fcnnakuid tankide toel (ikka jalav\u00e4gi sabas) ja tundub, et m\u00f5nisada meetrit \u00fches kohas edeneti. Metsa seal jagub, aga seegi paari vene tanki ei p\u00e4\u00e4stnud ja pihta said. Vene kaudtuld jagus eile siingi tihedalt ja terve p\u00e4ev kuni Kupianskini v\u00e4lja. Svatove-Kupiansk maantee l\u00e4heduses eile suuremaid r\u00fcnnakuid polnud. K\u00fcll j\u00e4tkas vene pool r\u00fcnnakuid Svatove-Kreminna vahel ja edenes pisut nii Plosanka k\u00fclast p\u00f5hja pool u 500 m \u00fcle p\u00f5llu ning Tservonopopivka k\u00fclast p\u00f5hja pool u 2 km \u00fcle p\u00f5ldude. Kuna siia on vene pool toonud juurde raske soomusega \u00fcksuseid ning pinnas isegi neid kannab, siis vist proovitakse suurematest teedest kaugemal r\u00fchma suuruste jalav\u00e4e \u00fcksustega (m\u00f5ni tank ka pundis) ja kohati hallis alas ka edenetakse. Kreminna \u00fcmber lahingud j\u00e4tkusid, aga siin rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kaudtuld siin suht v\u00f5rdselt. Ukraina pommitas Svatovet, ulatus kuni Starobelskini ja Kreminna, Rubizne said l\u00f6\u00f6ke ka HIMARS-idelt. Lisaks kasvas vene poole kurtmine, et Ukraina luuredroonide lennud on sagenenud nii Svatove kui Kreminna suunal nende possade avastamises ja ootavad k\u00fclmade saabumisel suurt Ukraina r\u00fcnnakud. N\u00e4dala l\u00f5puks on k\u00fclm kohal ja reede \u00f6\u00f6seks juba 12 kraadi miinust. \u00dcleminek samal p\u00e4eval vihmasajust lumesajuks peaks tekitama paraja segaduse ning pisut lootust on, et j\u00e4rsk temperatuuri langus m\u00f5jub vene poolele halvavamalt. Lisaks v\u00e4idab vene pool, et Kreminnast edelas \u00fcle Siverski Donetsi j\u00f5e olla Ukraina hakanud pontoonsildasid rajama. Hetkel tundub k\u00fcll see mitte vajalik olema, sest l\u00e4\u00e4ne suunalt saab piisavalt h\u00e4sti \u00fcksusi liigutada.\nSiversk: Bilohorivka k\u00fcla r\u00fcnnakud eile j\u00e4tkusid, aga nii edutult, et k\u00fclast kirdes osa possasid vene pool isegi kaotas. K\u00fcll edeneti u 1 km m\u00f6\u00f6da L\u00f5ss\u00f5tsansk-Siversk maanteed pidi hallis alas ja n\u00fc\u00fcd seal halli ala laius u 1 km. vene kaudtuld oli siin v\u00e4ga h\u00f5redalt.\nBahmut: Yakovlivka k\u00fcla juurest hakkas vene pool j\u00e4lle kolmes suunas r\u00fcnnakuid tegema (kirde-, p\u00f5hja- ja l\u00e4\u00e4nepoole), aga k\u00fclast v\u00e4ljas siiski uutes kohtades kanda maha ei saadud. Lahingud j\u00e4tkusid Soledaris ja siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud. Keerulisem on Bahmuti idaservas. vene r\u00fcnnakud j\u00e4tkusid Bidhorodne k\u00fcla poole ja u paarsada meetrit 500 m l\u00f5igul edeneti ning kulgeb seal rindejoon piki v\u00e4iksemat maanteed, kus kahel pool metsa\/v\u00f5sa kitsas riba. K\u00fcla poole saamiseks peab edasi liikuma \u00fcle p\u00f5ldude. Bahmuti idaservas suutis vene pool j\u00f5uda uuesti elamupiirkonnani ja samas kohas, kus varasemalt \u00fcks kvartalivahe k\u00e4tte saadi. Opytneski lahingud j\u00e4tkusid k\u00fcla keskel, rindejoones siin muutusi ei tuvastanud. Klisiivka juures k\u00fcll terve p\u00e4ev vene pool \u00fcritas, aga l\u00e4hemale ei saanud. Mingeid vastur\u00fcnnakuid teeb Ukraina pool Kurdjumivka l\u00e4histel ja vist m\u00f5ned vene poole r\u00fcnnakukatsed sellega kiirelt l\u00f5petati. Siingi jagus vene poolel kaudtulemoona ja kogu Bahmuti linn ja \u00fcmbrus said kaudtuld. Ukraina olla lasknud veel \u00fche pisut suurema wagneri laskemoonalao \u00e4ra, aga siin tundub, et on suudetud seda varu piisavalt hajutada, et see m\u00f5jutaks j\u00e4rgmise p\u00e4eva pommitamist. wagneri juht prigosin aga oli aastavahetusel oma \u00fcksuste juures ja vene milblogijad kiitsid tema uue aasta sisukat k\u00f5net ja v\u00f5rdlesid putini mannetu esinemisega. P\u00f5hiaur l\u00e4ks ikka enda kiitmisele, et neil \u00fcksuste hajutatus suur, et mitte olla lihtne tabamism\u00e4rk (hm, just said nemadki pihta ja m\u00f5nik\u00fcmmend surnut ja 10 \u00fchikut tehnikat oli \u00fches kohas aga t\u00f5esti, see v\u00e4hemalt 10 korda v\u00e4iksem kaotus kui mobbitute laks). Lisaks soovitas prigosin keelata soldatitel mobiiltelefonid, sest need olla kurja juur, mille kasutamise Ukraina luure tuvastab. Ukraina t\u00f5stis endagi kaudtulel\u00f6\u00f6kide arvu kogu rindel\u00f5igul.\nDonetsk: vene pool kasvates eile r\u00fcnnakute intensiivsust ja ei j\u00e4ta lootust suruda rindejoon nii kaugele Donetskist, et kahurid enam ei ulatuks linnani. Avdiivka \u00fcmber need suuremad madinad toimusid vanadel suundadel, aga ju pole veel aastavahetuse pohmelusest \u00fcle saadud ning meetritki edasi ei saadud. Marinka linnas kiitleb vene pool juba kaks kuud, et edenevad linna l\u00e4\u00e4ne osas, hm, selle suurus vaid 1,5 km ja no pole veel sedagi suutnud \u00e4ra v\u00f5tta\u2026 kaudtuld jagus palju m\u00f5lemapoolselt.\n***\nL\u00f5unarinne: vene pool kiitleb siin juba teist p\u00e4eva, et vallutas Doro\u017enjanka k\u00fcla aga seni sellest \u00fchtki pilti pole ja Ukraina k\u00fcla kaotamist ei kinnita. \u00dcks rindel\u00f5ik, kus oli vene kaudtuld v\u00e4hem. K\u00fcll tekitas pingeid Ukraina, tabades miskit Berdjanski sadamalinnas, mingid plahvatused olid Krimmis Arabatska s\u00e4\u00e4re l\u00e4histel (v\u00f5imalik, et \u00fche Krimmi \u00fchendustee ligidust pommitati), lisaks t\u00f6\u00f6tas Simferoopolis ja Sevastoopolis \u00f5hut\u00f5rje ning olla Tokmaki ja Melitopoli pommitamisega pihta saadud u 175 vene soldatile ja ports tehnikat ka otsa. Krimmi kuberner aga juba evakueeris enda pere koos koduloomadega riigist minema.\nHerson: kaudtuleinfo eilse p\u00e4eva kohta \u00fcllatavalt vastuoluline ja ei saagi aru, palju siis seda oli. Dnepri deltas olevatel saartel tegevus j\u00e4tkub ja Velyky Potjomkini saarel sai Ukraina kanna maha. Saar suur, sestap arvab, et veel tervenisti nende kontrolli all pole. Mingi suurem \u00fcksuste liigutamine siin j\u00e4tkub ja tundub, et soomust omavad \u00fcksused vahetatakse v\u00e4lja kergemate vastu.\nkreml \u00fche suurima Saksa gaasifirma venemaal olevad varad konfiskeeris, loodan aga, et nad ei suuda iseseisvalt seal gaasiga enam nii edukalt edasi tegutseda. vene pool teeb suuri ponnistusi panna relvat\u00f6\u00f6stust t\u00f6\u00f6le \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt, aga poole aastaga pole see veel neil \u00f5nnestunud ja viimase matsu sellele pani mobb. P\u00e4ris tore on lugeda seda keerutamist vene uudistes.\nHetkel veel s\u00f5japrognoose selleks aastaks ei teeks, v\u00f5imalusi liialt palju\u2026 peame pigem ise pingutama meie kriisi ja kaitsev\u00f5ime suurendamisel, unustamata siiski inimest\u2026\nKokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastatavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega."}
{"text":"TOP 10 | Raamatupidaja.ee k\u00f5ige enam loetud lood 2022. aastalEelmise aasta k\u00f5ige loetumate lugude esikoha loos hargneb ulatuslik maksupettus, kuhu oli segatud ka raamatupidajana leiba teeniv iski. Olulisteks m\u00e4rks\u00f5nadeks olid l\u00e4inud aastal ka raamatupidaja kutseoskused, seadusemuudatused ning t\u00f6\u00f6tasu ja t\u00f6\u00f6suhted.\nAutor: Ergo Sander\n10. \u00c4riregister hoiab silma peal, tee oma raamatupidamine korda!"}
{"text":"Aivo Paljasmaa: lahkus kuningas Pel\u00e9T\u00e4na j\u00e4tavad tuhanded inimesed S\u00e3o Paulos h\u00fcvasti jalgpallikuningas Pel\u00e9ga. Tema p\u00f5rm on v\u00e4lja pandud klubi Santos staadionile, kus \u201eO Rei\u201d (kuningas, portugali k) 15aastaselt oma imelist karj\u00e4\u00e4ri alustas.\n82aastane Pel\u00e9 (t\u00e4ielik nimi Edson Arantes do Nascimento) j\u00e4lgis paari n\u00e4dala eest Kataris l\u00f5ppenud jalgpalli MMi haiglavoodist, v\u00f5ideldes v\u00e4hkt\u00f5vega. Brasiilia rahvuskoondist v\u00f5is see alateadlikult painata ja kindlasti taheti kuningat tiitliv\u00f5iduga r\u00f5\u00f5mustada. Paraku ei \u00f5nnestunud. Koondise liider Neymar on n\u00fc\u00fcd \u00f6elnud, et enne Pel\u00e9d oli 10 s\u00e4rgil vaid number ja jalgpall lihtsalt sport.\nPel\u00e9 t\u00f5usis m\u00f6\u00f6dunud sajandi silmapaistvamate inimeste hulka 1950. aastatel. Tema nime teadsid ka spordi- ja jalgpallikauged inimesed.\nN\u00e4iteks enne teda v\u00f5is pallimurul nautida ungarlase Ferenc Pusk\u00e1se ja argentiinlase Alfredo di St\u00e9fano etteasteid, kes eri p\u00f5hjusel j\u00f5udsid m\u00f5lemad l\u00f5puks Hispaania koondise ridadesse. Puskas oli \u00fcks paljudest, kes 1956. aastal kodumaalt emigreerus. Vastuseks madjarite rahulolematusele Kremli k\u00e4gistamispoliitikaga saatis NSV Liit Doonau kallastele tankid ja asi l\u00f5ppes veriselt.\nPusk\u00e1s on hiljem v\u00e4ga omap\u00e4raselt hinnanud Pel\u00e9 t\u00e4htsust maailma jalgpallis, pidades k\u00f5igi aegade parimaks m\u00e4ngijaks ikkagi Di St\u00e9fanot, kuna Pel\u00e9 olevat midagi palju enamat kui lihtsalt jalgpallur.\nAlguse sai see k\u00f5ik \u00fcleilmsest televisiooni v\u00f5iduk\u00e4igust m\u00f6\u00f6dunud sajandi keskpaiku. Pel\u00e9 tulemine sattus sellesse aega ja popkultuuri \u00fche s\u00e4ravama isiksusena j\u00f5udis ta k\u00f5igi inimeste teadvusesse. Nagu ka n\u00e4iteks USA aegade noorim president John Kennedy v\u00f5i veel noorem Kuuba punadiktaator Fidel Castro. Nagu rokikuningas Elvis Presley v\u00f5i inglaste ansambel The Beatles. Nagu maailma esimene kosmonaut Juri Gagarin v\u00f5i mustanahaliste \u00f5iguste eest v\u00f5itlev Martin Luther King. Nagu Vietnami s\u00f5da v\u00f5i Aafrika riikide vabanemine koloniaalikkest. Aga miks mitte ka naiste miniseeliku v\u00f5iduk\u00e4ik maailma k\u00f5igi hipide heakskiidul ja superluuraja James Bondi valvsa pilgu all.\nLapsep\u00f5lvest m\u00e4letan tohutut vaimustust Pel\u00e9 ja kogu Brasiilia jalgpalli \u00fcle. Nende m\u00e4ngu me ei n\u00e4inud, aga spordiuudiste ja nappide ajalehest loetud ridade m\u00f5ju oli lummav. Nagu muinasjuttudeski \u2013 et kusagil kaugel seitsme maa ja seitsme mere taga on \u00fcks imesaar. Oleks n\u00e4iteks Pel\u00e9 mingi imeviguri t\u00f5ttu sattunud Tallinna m\u00e4ngima, oleks sellele mat\u0161ile end smugeldanud iga v\u00e4hegi endast lugu pidav hoovivutinaakmann. Omavahel \u00f5htuh\u00e4marani vutti tagudes sai aeg-ajalt m\u00f5ne kaaslase vusserdamist aasitud, et vaata, kus Pel\u00e9 oleks ikka seda l\u00f6\u00f6ki sooritanud.\nMeie vaatasime tollal telekast NSV Liidu meistrisarja m\u00e4nge ja ka seal oli, mida vaadata. N\u00e4iteks Moskva Torpeedo r\u00fcndaja Eduard Streltsov kandis h\u00fc\u00fcdnime Valge Pel\u00e9. Mustanahalise Brasiilia ametivenna v\u00e4\u00e4riliseks tegi ta improvisatsiooniline ja vastastele ootamatu m\u00e4ngustiil. Streltsovi pallivaldamise tehnika oli kiire ja t\u00e4pne, aga m\u00f5jus n\u00f5tkelt ja pehmelt.\nM\u00f6\u00f6dunud sajandi keskpaigas oli Eesti jalgpalli \u00fcks s\u00e4ravamaid esindajaid aga Karl Kollo. 5. augustil 1960 seisis ta Tallinna Komsomoli (praegu Kalevi) staadioni penaltil\u00f6\u00f6jana vastamisi NSV Liidu aegade suurima jalgpallilegendiga, 1960. aastatel maailma parimaks v\u00e4ravavahiks hinnatud Lev Ja\u0161iniga. Loomulikult oli Ja\u0161in hea tuttav Pel\u00e9ga.\nAastaid hiljem toimunud eravestluses meenutas Kollo, kuidas ta penaltit l\u00f6\u00f6ma asudes m\u00e4rkas, et Ja\u0161in astus keskelt veidi \u00e4ra \u00fche posti suunas ja vaatas siis l\u00f6\u00f6jale muiates otse silma. Kollo tunnistas, et v\u00e4ike n\u00f5ks k\u00e4is s\u00fcdame alt l\u00e4bi k\u00fcll, sest ikkagi Ja\u0161in isiklikult tema vastas. Ja puuriluku k\u00e4ed olevat ka kole pikad tundunud, rippunud allapoole p\u00f5lvi. Ja\u0161ini rahvusvaheline h\u00fc\u00fcdnimi oli Black Spider ehk Must \u00c4mblik.\nKollo p\u00f5rutas palli v\u00e4ravav\u00f5rku. Tallinna Kalev kaotas Moskva D\u00fcnamole meistrisarja m\u00e4ngu k\u00fcll 1:2, kuid ajalugu oli tehtud. P\u00e4rast mat\u0161i platsilt lahkudes oli Ja\u0161in tunnelist l\u00e4bi minnes Kollol \u00f5lgade \u00fcmbert kinni v\u00f5tnud ja meie r\u00fcnde\u00e4ssa lohutanud, et \u00e4rgu ta n\u00fc\u00fcd seda p\u00f5dema j\u00e4\u00e4gu, et suure Ja\u0161ini aupaistet riivas.\nPel\u00e9 alustas oma s\u00e4ravat teekonda ajal, kui jalgpall oli veel romantikute p\u00e4rusmaa. L\u00f6\u00f6di palju v\u00e4ravaid ning Pel\u00e9 elegantne ja graatsiline m\u00e4ngulaad sobitus sellesse igati. Statistikute andmetel on ta eri mat\u0161ides kokku l\u00f6\u00f6nud 1281 v\u00e4ravat. Tal on kirjas 92 k\u00fcbaratrikki ehk v\u00e4hemalt kolm v\u00e4ravat \u00fche mat\u0161i jooksul. Ta on ainus kolmekordne maailmameister. Rahvusvaheline ol\u00fcmpiakomitee valis Pel\u00e9 1999. aastal 20. sajandi maailma suurimaks sportlaseks. Kui keegi \u00fcldse v\u00e4\u00e4rib kuninga tiitlit, siis on see Pel\u00e9."}
{"text":"Harri Tiido: Hiina v\u00f5imude survetegevusest kodumaal ja v\u00e4lismaal   Vikerraadio saatesarjas \"Harri Tiido taustajutud\" on seekord vaatluse all Hiina Rahvavabariik. Hiinat tasub tunda ja uurida, sest Venemaa on praegu oma s\u00f5jategevuse t\u00f5ttu meil k\u00fcll fookuses, kuid selle varjus askeldab \u00fcpris aktiivselt ka Peking, m\u00e4rgib Tiido.   M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pukuud t\u00f5id Hiinas t\u00e4navaile protestima hulga inimesi. Peamine p\u00f5hjus oli koroonavastase v\u00f5itlusega seotud uued linnade sulgemised. Kuid kohati muutusid meeleavaldused v\u00f5imu ning ka Hiina liidri Xi Jinpingi vastasteks. V\u00f5imud k\u00e4itusid nagu ikka v\u00e4givaldselt, kuigi l\u00f5puks tehti pandeemiapiirangute osas leevendusi. Ehk siis protest oma ulatusega m\u00f5jus. Paralleelselt t\u00f5i l\u00f5ppev aasta ka teavet Pekingi poolt v\u00e4lisriikides avatud Hiina politsei tugipunktidest, mida seni tuvastatud tublisti \u00fcle saja. Diplomaatilise praktikaga need kokku ei l\u00e4inud, olid vaikselt asutatud v\u00e4ljapoole Hiina diplomaatilisi esindusi ja tegelesid muuhulgas v\u00e4lisriikides elavate hiinlaste kodumaale tagasi sundimisega. J\u00e4tan konkreetika siinkohal k\u00f5rvale ja t\u00f5stan esile vaid t\u00f5iga, et Hiina teema omandas seel\u00e4bi maailmas t\u00e4iendava k\u00f5lapinna. L\u00e4\u00e4neriikides m\u00f5jusid need paljastused loodetavasti j\u00e4rjekordse \u00e4ratuskellana. Kasutan seekordse jutu alusena peamiselt Kanadas elava hiinlanna Joanna Chiu raamatut \"Piiranguteta Hiina. Maailma uus korratus\". Kuna ta ise on Kanadast, on arvestatav osa n\u00e4iteist raamatus sealt. Kuid piirdun \u00fcldistavate seisukohtadega. Hiinat tasub tunda ja uurida, sest Venemaa on praegu oma s\u00f5jategevuse t\u00f5ttu meil k\u00fcll fookuses, kuid selle varjus askeldab \u00fcpris aktiivselt ka Peking. Joanna Chiu t\u00f5deb, et l\u00e4\u00e4nes loodeti turumajanduslikke reforme muutvat Hiinat liberaalsemaks ja demokraatlikumaks. Kuid l\u00e4ks aga teisiti, Hiina muutus turumajanduse abil k\u00fcll j\u00f5ukamaks, kuid ka autoritaarsemaks. Riik s\u00e4ilitas kontrolli majanduse ja enamuse juhtivate ettev\u00f5tete \u00fcle. Seda n\u00e4htust nimetati \"sotsialism Hiina erip\u00e4raga\". Hiina liidrite meeles m\u00f5lgub endiselt riigi niinimetatud \"alanduste sajand\", ajavahemikus 1839 kuni 1949 ja s\u00fc\u00fcdi olla selles Euroopa riigid ning Jaapan. N\u00fc\u00fcd olla Hiinal aeg l\u00f5plikult end sirgeks ajada ja l\u00e4\u00e4nele tagasi teha. L\u00e4\u00e4nes n\u00e4eme Hiina teemal mitmeid suhtumisi. Nagu Venemaa, nii ka Hiina puhul leidub l\u00e4\u00e4nes erinevaid Pekingi v\u00e4idetega n\u00f5ustujaid. Tihti on p\u00f5hjuseks lihtsad majanduslikud kaalutlused ja ka s\u00f5ltuvus kas siis toorainetarnetest v\u00f5i teatud toodangust. Omaaegne tootmise siirmine Hiinasse, kus l\u00f5pptoode odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u turvil l\u00e4\u00e4nes valmistatust odavamaks osutus, maksab n\u00fc\u00fcd k\u00e4tte. Tootmise tagasitoomine l\u00e4\u00e4nde on keeruline ja ka kulukas, kuigi see on k\u00e4ivitunud. Mitte just Hiina ebademokraatliku sise- v\u00f5i v\u00e4lispoliitika, vaid pigem pandeemiapiirangute t\u00f5ttu. Ja vajadus Hiina toorme ning toodete j\u00e4rele on sulgenud nii m\u00f5nedki silmad Pekingi j\u00f5uv\u00f5tete suhtes.\"S\u00f5navabadus, eraomandi puutumatus ja meeleavalduste vabadus reaalses elus ei kehti ja parteil on voli teha, mida \u00f5igeks peab.\"Hiinat valitsetakse mitte \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete, vaid k\u00f5rgtehnoloogilise j\u00e4lgimiss\u00fcsteemi poolt toetatud seaduste j\u00e4rgi. P\u00f5hiseadus n\u00e4eb k\u00fcll ette usuvabaduse, kuid reaalsuses on see rangelt piiratud. Internetikompaniidel on juba \u00fcle 20 aasta kehtinud vastutus tsensuurireeglite eiramise eest. Hiina kohtute s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisprotsent on 99,9 ja surmanuhtluse on seal saanud rohkem inimesi kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmas kokku. S\u00f5navabadus, eraomandi puutumatus ja meeleavalduste vabadus reaalses elus ei kehti ja parteil on voli teha, mida \u00f5igeks peab. Ajaloolaste hinnangul olla Hiina kompartei kontrollifriiklus juurtega konfutsianismi ja legalismi traditsioonides. Konfutsiuse j\u00e4rgi on \u00f5ige k\u00e4itumine dikteeritud inimese koha poolt suhete hierarhias. Selle kohaselt peab iga kodanik olema lojaalne imperaatorile. Legalism on kohanduv konfutsianismiga, andes imperaatorile v\u00f5imu valitseda kirjust rahvast koosnevat tohutut impeeriumi. Tegemist on absoluutse v\u00f5imuga l\u00e4bi b\u00fcrokraatia ning legalismi on v\u00f5rreldud ka makjavellismiga. M\u00f5lemas traditsioonis on aga v\u00e4he ruumi ideede pluralismile v\u00f5i \u00fcksikisiku \u00f5igustele. T\u00e4nap\u00e4eva Hiina sotsialism ei ole kaugeltki v\u00f5rdsuse \u00fchiskond. Alamklass elab slummides, mis v\u00f5idakse iga hetk m\u00f5ne ehitusprojekti teelt h\u00e4vitada. Parteilased on klass omaette, nagu ka rikkurid, kellele lojaalsuse eest rikastumiseks luba antud. Nii m\u00f5nigi sooviks lahkuda, kuid v\u00f5imalik on see vaid varakatel. Vaesem osa elanikest p\u00fc\u00fcab aga oma muredega tegeleda ja poliitikat v\u00e4ltida. Globaalselt on Hiina otsustanud sekkuda l\u00e4\u00e4neriikide tegevuse v\u00f5i selle puudumise tulemusel tekkinud v\u00f5imuvaakumisse. Peking soovib enamat kui majanduskaalu suurendamist. Eesm\u00e4rk on muuta rahvusvahelisi norme ja globaalset valitsemist vastavalt Hiina visioonile. L\u00f5ppsiht oleks Hiina t\u00f5us arenenud riikide liidriks. Rahvusvahelisele \u00f5igusele p\u00f6\u00f6rab Hiina j\u00e4rjest v\u00e4hem t\u00e4helepanu. Peking n\u00e4eb vajadust k\u00f5igi hiinlaste \u00fchtsuseks kogu maailmas. Ja k\u00f5ik hiinlased peavad olema lojaalsed Pekingi v\u00f5imule s\u00f5ltumata nende asukohast. Kogu maailmas on Pekingi poolt loodud struktuure riikide poliitika m\u00f5jutamiseks Hiina Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi juhtimisel. \u00c4hvardusi ja v\u00e4ljapressimist kasutatakse mitte ainult v\u00e4lishiinlaste, vaid ka valitsuste survestamiseks. N\u00e4iteks Hiina firmadele soodustingimuste saamiseks. Salateenistuse huvides toimivad ka paljud Konfutsiuse Instituudid eri riikides, nagu n\u00e4ited kinnitavad. Mitmes USA \u00fclikoolis olnud vahepeal isegi Hiina kompartei rakukesed. L\u00e4\u00e4ne \u00fclikoolides laiemalt on aga Hiina arengu t\u00f5ttu t\u00f5mmatud koomale Hiina-teemalist \u00f5ppetegevust, kuid see on Joanna Chiu arvates viga. Vaja on nii hiina keele oskajaid kui ka Hiina eksperte, et valitsused saaksid paremini aru, kellega on tegemist ning millised ohud neid valitsevad.  Viited lugemishuvilistele     \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Savisaare v\u00f5inuks kergelt mahalaskmisele saata. Ta oli meie suurimaid riigimehiSavisaar, V\u00e4ljas, R\u00fc\u00fctel - need oli julged mehed, kes ei kartnud minna vastu N\u00f5ukogude tankidele, kirjutab keskerakondlane Marika Tuus-Laul.Paneb s\u00fcgavalt imestama, et kolmk\u00fcmmend kaks aastat p\u00e4rast taasiseseisvumist v\u00f5ib m\u00f5nel eestlasel tekkida kahtlus, kuidas matta esipoliitik Edgar Savisaar. Otsus teha seda riiklikult ja Estonia saalis, on ainu\u00f5ige. Teist v\u00f5imalust pole olemas.\u00a0\nP\u00fc\u00fcdes tagantj\u00e4rele hinnata, kelle teod meie uuesti iseseisvumise saavutamisel k\u00f5ige suuremad olid, siis kuulub Edgar kindlalt esikolmikusse.\nSavisaar, V\u00e4ljas, R\u00fc\u00fctel - need oli julged mehed, kes ei kartnud minna vastu N\u00f5ukogude tankidele, kes ei murdunud Moskvas partei keskkomitees v\u00f5i \u00fclemn\u00f5ukogu presiidiumis. Need olid mehed, kes istusid lauluv\u00e4ljakul kartmatult riigip\u00f6\u00f6rajate esireas, olles ise veel kehtiva re\u017eiimi k\u00f5rgetel ametipostidel. Nende meeste kohta oleks olnud riigireetmise paragrahvi lihtne kasutada. Selle k\u00f5rgeim m\u00e4\u00e4r oli aga mahalaskmine. Mehed teadsid seda, kuid k\u00fc\u00fcru ei t\u00f5mbunud.\nSavisaar teadis 1988. aasta 13. aprillil ETV otsesaates \u00abM\u00f5tleme veel\u00bb\u00a0esinedes, et telemaja ukse ees v\u00f5ivad teda vabalt miilitsaautod oodata ja s\u00f5it vangimajja v\u00f5ib alata. Kuid ta j\u00e4tnud seep\u00e4rast oma \u00fcleskutset Rahvarinde loomiseks esitamata. Tegu oli \u00fcleskutsega riigip\u00f6\u00f6rdeks. Kas keegi t\u00e4nastest poliitikutest julgeks taolise radikaalse \u00fcleskutsega v\u00e4lja tulla? Ega ka selles ajaloolises telesaates teised osalised eriti valjuh\u00e4\u00e4lselt Savisaare \u00fcleskutset toetama kiirustanud. Risk oli liiga suur. Seda v\u00f5is v\u00f5tta vaid v\u00e4ga v\u00f5imas isiksus.\nSavisaar oli suurte ideede mees ja nende teostaja. Ta oli Rahvarinde looja, Balti Keti peaorganiseeria, taasiseseisvumisaja esimene peaminister, kes sisuliselt pani aluse turumajandusele. Edgar Savisaar oli mees, kes elas riigile ja Eesti rahva parema tuleviku nimel.\nRein Taagepera nimetab oma raamatus \u00ab100 aastat Eesti poliitikat\u00bb\u00a0eestlaste kolme suure riigimehe nimed. Nendeks on Konstantin P\u00e4ts, Jaan T\u00f5nisson ja Edgar Savisaar. Nende meeste j\u00e4rel rahvas l\u00e4ks. Need mehed j\u00e4\u00e4vad ajalukku. Pole vist m\u00f5tet enam edasi arutada, keda ja kuidas matta. Ausale eestlasele on see ju ammu selge."}
{"text":"Kapo l\u00f5petas Arctic Sea merer\u00f6\u00f6vlite uurimise2009. aastal L\u00e4\u00e4nemerel toimunud piraadir\u00fcnnak kaubalaevale on j\u00e4\u00e4nud siiani m\u00f5istatuseks.\nKaitsepolitsei (kapo) l\u00f5petas skandaalse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise uurimise kellelegi s\u00fc\u00fcdistust esitamata.\nMalta lipu all s\u00f5itnud Arctic Sea r\u00f6\u00f6viti salap\u00e4raselt L\u00e4\u00e4nemerel juulis 2009 koos meeskonnaga. Kapo alustas kohe kriminaalasja piraatluse paragrahvi alusel. Kolmteist aastat kestnud uurimine l\u00f5petati mullu novembris seoses kuriteo aegumisega.\nArctic Sea kaaperdamine \u00fcletas omal ajal rahvusvahelise uudisk\u00fcnnise ja p\u00f5hjustas palju spekulatsioone. Mis laevaga tegelikult toimus, j\u00e4i segaseks, kaaperdamist seostati nii v\u00e4ljapressimise kui salajase relvaveoga.\nMerer\u00f6\u00f6vlitel \u00f5nnestus Arctic Seaga s\u00f5ita Atlandi ookeanis Roheneemesaarte l\u00e4hedale, kus Vene merev\u00e4gi nad kinni v\u00f5ttis. Osa tabatud piraatidest osutusid Eesti ja L\u00e4ti venelasteks ning nad m\u00f5isteti Venemaa kohtutes s\u00fc\u00fcdi.\nEestis tekitas suurt elevust \u00fche merer\u00f6\u00f6vli v\u00e4ide, et kaaperdamise korraldas Eerik-Niiles Kross. Vene v\u00f5imud kuulutasid Krossi isegi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Krossi jutu j\u00e4rgi ajas merer\u00f6\u00f6vel tema kohta pada."}
{"text":"USA kaalub Bradley lahingumasinate saatmist UkrainasseUSA Joe Bideni valitsus kaalub praegu uusi viise, kuidas aidata Ukrainal v\u00f5idelda Venemaa agressiooni vastu.\nBloombergi andmetel kaalub Bideni valitsus Ukraina abistamiseks j\u00e4rgmise superrelva tarnimist. Praegu kaalutakse Bradley lahingumasinaid, kuid l\u00f5plikku otsust pole tehtud.\nUSA aga usub, et Bradley lahingumasinad v\u00f5ivad olla j\u00e4rgmine samm, mis praeguses olukorras Ukrainat k\u00f5ige paremini aitaks.\nSamas pole Bloombergi allikatel infot, millal oleksid s\u00f5idukid valmis kasutamiseks, kui need otsustatakse tarnida.\nValge Maja kommunikatsiooniametnik kommenteeris seda k\u00fcsimust Bloombergile anon\u00fc\u00fcmselt. Ametniku s\u00f5nul arutab Bideni valitsus Ukrainaga pidevalt, mida Ukraina vajab. Bloombergi andmeid ta aga ei kinnitanud.\nUkraina on aga teadaolevalt soovinud muu hulgas tanke. USA m\u00f5ttekoja Center for Strategic and International Studies ekspert Mark Cancian usub, et Bradley tankid oleks suurep\u00e4rane t\u00e4iendus.\u00a0Bradley s\u00f5idukid suurendaksid oluliselt Ukraina v\u00e4gede j\u00f5udlust, \u00fctleb ta.\nBradleyd on varustatud 25 mm kuulipildujate ja Tow tankit\u00f5rjerakettidega.\u00a0Canciani s\u00f5nul on USA-l mitu Bradley varianti, millest m\u00f5ned vajavad uuendamist. Siiski on neid laos piisavalt, nii et see poleks probleem. Vaatamata sellele j\u00f5uaksid nad Ukrainasse t\u00f5en\u00e4oliselt alles mitmeid kuid hiljem.\nErumajor John Spencer, kes juhtis Bradley v\u00e4gesid USA relvaj\u00f5ududes oli Bloombergi uudisest elevil.\u00a0See oleks eepiline, m\u00e4rkis ta sotsiaalmeedias.\nAs a former Bradley commander, this would be epic! It would give Ukraine\u2019s ground forces an immediate level up and massive capability. https:\/\/t.co\/VfyobU1Uw1\n\u2014 John Spencer (@SpencerGuard) December 30, 2022"}
{"text":"USA tellib endale moodsad jalav\u00e4e lahingumasinad, vanad aga v\u00f5ivad j\u00f5uda UkrainasseUSA valitsus kaalub jalav\u00e4e lahingus\u00f5idukite Bradley saatmist Ukrainasse osana t\u00e4iendavast s\u00f5jalise toetuse paketist, kirjutab Stars and Stripes. V\u00f5imekas lahingumasin on s\u00f5jav\u00e4e k\u00e4sutuses olnud juba 1981. aastast ning saanud aja jooksul modifikatsioone ja uuendusi.\u00a0J\u00e4rgmisel aastal kavatsevad USA kaitsej\u00f5ud nelja kandidaadi seast omale v\u00e4lja valida t\u00e4iesti uued moodsad s\u00f5idukid ning senised Bradleyd vahetatakse nende vastu v\u00e4lja.Ukraina president Volodymyr Zelenskyy on juba palunud USA-l ja Euroopa riikidel tarnida neile raskeid soomusmasinaid, sealhulgas lahingutanke, mis suudaksid vastu seista Ukrainas s\u00f5diva Vene armee relvaj\u00f5udude tohutule massile. Prantsusmaa ja Saksamaa on siiani keeldunud tanke Ukrainale andmast, USA armee aga on saatnud k\u00f5ike peale jalav\u00e4e lahingumasinate M2 Bradley ja soomukite M1120 Stryker, tankide M1 Abrams ning\u00a0kergete lahings\u00f5idukite Oshkosh ATV. \u00dclej\u00e4\u00e4nud seitse erinevat lahingumasina mudelit on juba Ukrainas kasutuses.\n\nMida kujutab endast Bradley lahingumasin?\n\n\n\nBrian Cumper \/ Wikimedia Commons\n\nBradley on jalav\u00e4e lahingumasin, mis m\u00f5eldud nii jalav\u00e4e kui luure\u00fcksuste transportimiseks soomuskaitsega, pakkudes samal ajal kattetuld vaenlase v\u00e4gede ja soomusmasinate mahasurumiseks.\nBradleyl on kolmeliikmeline meeskond, sealhulgas komand\u00f6r, juht ja laskur, ning peale v\u00f5ib v\u00f5tta veel seitse jalav\u00e4elast. S\u00f5idukil on v\u00e4ga hea tulej\u00f5ud, kuna on relvastatud \u00fche M242 t\u00fc\u00fcpi 25 mm automaatkahuriga, \u00fche 7,62 mm kuulipilduja ning kahe optiliselt j\u00e4lgitava ja kaugjuhitava tankit\u00f5rjerelvaga.\nBradley 25 mm kahurit saab kasutada n\u00e4iteks kergete taktikaliste ja soomusmasinate h\u00e4vitamiseks, samas kui tankit\u00f5rjerelvast v\u00e4lja tulistatav juhitav laskemoon on m\u00f5eldud tugevalt soomustatud s\u00f5idukite, n\u00e4iteks lahingutankide vastu v\u00f5itlemiseks.\nTankit\u00f5rjerelva uusim arendus l\u00e4bistab ka reaktiivsoomusega kaitstud tanke, mida n\u00e4iteks Venemaa Ukrainas kasutab. Tandeml\u00f5hkepeaga rakett lendab kuni 4,5 km kaugusele. V\u00e4iksem l\u00f5hkelaeng h\u00e4vitab reaktiivsoomuse ja vabastab tee p\u00f5hilaengule p\u00f5hisoomuse l\u00e4bistamiseks.\nIraagi ja Afganistani s\u00f5dades on Bradley oma tuleristsed juba ammu k\u00e4tte saanud ning kogemuste p\u00f5hjal uuendati masina soomust, mis kaitseb nii v\u00e4ikerelvade, juhitavate rakettide kui granaatide eest. Soomuk pakub jalav\u00e4ele kaitset ka miinide v\u00f5i isetehtud l\u00f5hkekehade eest.\n\nAmeerika \u00dchendriikide armee on k\u00e4ivitanud mehitatud jalav\u00e4e lahingumasinate (OMFV) programmi, et asendada Bradley, mis on praegu jalav\u00e4e mehhaniseeritud \u00fcksuste selgroog, uuemate mudelitega. Just sellep\u00e4rast arvataksegi, et M2\/M3 Bradley masinate tarnimine Ukrainasse poleks probleemiks ja USA enda kaitsev\u00f5ime sellest ei v\u00e4heneks.\nUute jalav\u00e4e lahingumasinate konkursi v\u00f5itja kuulutatakse ilmselt v\u00e4lja 2023. aastal. Juba on teada neli kandidaati, mille seast valik tehakse. Need neli uuema p\u00f5lvkonna soomusmasinat on sellised.\n\nRaytheon ja\u00a0Rheinmetall pakuvad 50 mm kahuriga jalav\u00e4emasinat\u00a0Lynx (\u00abIlves\u00bb)\n\n\nLynx sarnaneb v\u00e4limuselt uuele Saksa tankile oma nurgelise disaini ja madala kujuga.\nRheinmetall\n\nRaytheon ja Rheinmetall pakkusid\u00a0v\u00e4lja oma uue s\u00f5iduki Lynx. Sellele saab paigaldada 50 mm kahuri ja termosihikuid ning mahutada ka mehitamata s\u00f5idukeid ning muidugi s\u00f5dureid - kuni\u00a0\u00fcheksa. Vaata l\u00e4hemalt masina kohta siit.\n\nGDLS-i kandidaadiks on\u00a0Griffin III\n\n\n\nGDLS\n\nGeneral Dynamics\u00a0Land Systems (GDLS) on \u00e4sja eelmisel suvel v\u00f5itnud ka konkursi USA armeele kergtanki tarnimiseks. Jalav\u00e4e lahingumasinaks pakuvad nad aga v\u00e4lja Griffin III mudeli.\u00a0\nSellel on samuti 50 mm kahur ja kuulipildujad, lisaks kaheliikmelisele meeskonnale mahutab ka kuus jalav\u00e4elast. V\u00e4lja saab lasta Switchblade\u00b4i t\u00fc\u00fcpi uitmoona. Masin liigub maksimaalselt kuni 75 km\/h.\n\nBAE Systems CV90 - viiele jalav\u00e4elasele\n\n\n\nBAE Systems\n\nEhkki CV90 mahutab v\u00e4hem, on see s\u00f5iduk h\u00e4sti kaitstud ja varustatud Iisraeli aktiivse kaitse s\u00fcsteemiga (Israeli IMI Systems Iron Fist Active Protection System). S\u00f5iduk on saanud lahinguristsed\u00a0Afganistanis ja Libeerias, on kasutusel ka Eestis.\u00a0Viimases uusimas versioonis on tornis 35 mm kahur Northrop Grummanilt, kuid saab kasutada ka 50 mm kahurit.\n\nHanwha ja Oshkosh Defense\u00b4i AS21 Redback\n\n\n\nHanwha Aerospace CO., LTD.\n\nSoomuk valmib grupi s\u00f5jatehnikaettev\u00f5tete koost\u00f6\u00f6s.\u00a0L\u00f5una-Korea p\u00e4ritolu Hanwha Redback \u0161assiile on paigaldatud Rafaeli SAMSONi torn. Redback on \u00fcks kahest kandidaatist Austraalia jalav\u00e4e lahingumasinale Land 400 (IFV), samas kui SAMSONi tornide perekond on aluseks Oshkoshi hiljuti s\u00f5lmitud keskmise kaliibriga relvas\u00fcsteemi (MCWS) lepingule USA-ga. Masinal on kolmeliikmeline meeskond, pardale v\u00f5etakse veel lisaks kuni kaheksa jalav\u00e4elast. Maksimaalne kiirus on 65 km\/h, s\u00f5iduulatus 520 km. L\u00e4hem info siit."}
{"text":"Edgar Savisaare viimased kuudKunagi rahva seas palavalt armastatud ning vihatud Edgar Savisaar (72) suri suuresti unustatuna Ida-Tallinna keskhaiglas.S\u00fcgisel ragistas ta oma hooldajaga, mist\u00f5ttu l\u00e4hemad kaasv\u00f5itlejad k\u00e4isid Hundisilmal tema eest hoolitsemas.Esimesel j\u00f5ulup\u00fchal ei suutnud Savisaar enam arusaadavalt r\u00e4\u00e4kida, teisel toimetati haiglasse.Tallinna linnan\u00f5unik Ain Saarna viibis Hispaanias puhkusel, kui Edgar Savisaar helistas ja k\u00fcsis, kas ta saaks Eestisse naastes appi tulla. Isegi \u00f6\u00f6seks tema poole j\u00e4\u00e4da.Savisaar oli \u00fche hooldajaga veidi t\u00fclli p\u00f6\u00f6ranud ja too soovis puhkust.Tallinna kauaaegne linnapea uskus, et saab ise hakkama. Aga ei saanud - igap\u00e4evaelu osutus talle liiga keeruliseks ja ta otsis seltsi. Nii ta siis hakkaski oma s\u00f5pru ja h\u00e4id tuttavad l\u00e4bi k\u00f5listama.Saarna \u00fctles, et hea k\u00fcll. M\u00f5ned puhkusep\u00e4evad olid tal veel alles.Oktoobri alguses s\u00f5itis ta L\u00e4\u00e4ne-Virumaale, kus Eru k\u00fclas Hundisilma talus asus Savisaare armastatud kodu.Haigustest r\u00e4situd Savisaarel ei liikunud mitme insuldi t\u00f5ttu enam h\u00e4sti \u00fcks k\u00e4si, aga ta oli heatujuline ja krapsakas, m\u00f5istus t\u00f6\u00f6tas ja s\u00f5nade v\u00e4lja\u00fctlemisega ei olnud muret. P\u00e4eval k\u00e4isid nad metsas jalutamas - 2015. aasta kevadel lihas\u00f6\u00f6ja bakteri t\u00f5ttu jala kaotanud Edgar veeres ringi ratastoolis.SAARNA MEENUTAB, et viis Savisaarele kohaliku lehe, kuid peremees \u00fctles nukralt, et \u201eei, ma ei loe enam suurt midagi\".Uudistega oli ta aga h\u00e4sti kursis. Hundisilmal oli ikka nii, et kaminas p\u00f5les peaaegu alati tuli - kui just v\u00e4ljas ei valitsenud leitsak -, peremees palus k\u00fclalistel endale k\u00f6\u00f6gis asuvast masinast kohvi lasta ja ka talle tassike ulatada ning elutoas m\u00e4ngis telekas.Eriti palju vaatas ta venekeelseid uudiseid.T\u00e4iesti selgelt soovis ta olla kursis tolle inforuumiga, sest enne Mihhail K\u00f5lvarti ja Yana Toomi t\u00f5usu oli Savisaar siinsete venekeelsete valijate valik number \u00fcks.Oktoobri alguses pasundas Vene meedia, et Ukraina v\u00f5ib korraldada tuumar\u00fcnnaku nn r\u00e4pase pommiga. \u201eEdgar ohkas, et k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad s\u00f5jast. Keegi ei r\u00e4\u00e4gi rahust,\" meenutab Saarna.\u00d5htul \u00fctles Savisaar, et n\u00fc\u00fcd teeme s\u00fcsti. Diabeetikuna vajas ta veresuhkru kontrolli all hoidmiseks sutsu. Saarna aga t\u00f5rkus. \u201eMa ei olnud kellelegi varem s\u00fcsti teinud, iseendale ka mitte. \u00dctlesin, et ma ei tee. Edgar tegi siis ise. Palus aga, et n\u00e4ita mulle naba l\u00e4hedal s\u00f5rmedega ette, kuhu s\u00fcstal vajutada. Ja nagu k\u00e4e tema k\u00f5hule panin, nii vajutas. N\u00f5el l\u00e4ks vastu minu k\u00fc\u00fcnt k\u00f5veraks. K\u00fcsis, et mis n\u00fc\u00fcd k\u00fcll saab. Painutasin siis s\u00fcstla sirgeks ja \u00fctlesin, et ta teisel korral niimoodi kohe ei suskaks. Siis l\u00e4ks \u00f5nneks.\"Saarna pakkus Savisaarele huvi ka seet\u00f5ttu, et m\u00f5ned aastad tagasi l\u00f5igati tal s\u00fcdant ja Savisaart ootas n\u00e4dal hiljem samuti s\u00fcdameoperatsioon. \u201eEi saa \u00f6elda, et ta just kartis, aga ega see talle r\u00f5\u00f5mu teinud. Ma sain \u00f6elda, et ma olen ju n\u00e4ide sellest, et meie arstid oskavad oma t\u00f6\u00f6d. Mul oli tunne, et ta tahtis, et ma \u00fctleks talle seda.\"Hundisilmal k\u00e4ik j\u00e4igi nende viimaseks trehvamiseks.Saarna ei tahtnud vahetult p\u00e4rast oppi Savisaart t\u00fc\u00fcdata. Hooldajalt kuulis ta, et l\u00f5ikus \u00f5nnestus. Tal oli idee v\u00f5tta Savisaarega \u00fchendust aastavahetuse paiku, aga enne saabus kurb uudis.Tagantj\u00e4rgi kahetseb Saarna, kes armastab telefoniga pilte kl\u00f5psida, et ei teinud viimasel korral fotosid. \u201eArvasin, et k\u00fcll j\u00f5uab!\"SAMAMOODI K\u00c4IS Savisaare juures \u201emed\u00f5de\" tegemas tema endine n\u00f5unik Lauri Laasi.\u201eTa helistas ja kutsus, et vajab seltskonda. Sellist k\u00f5net iga p\u00e4ev ei saa. Muidugi ma l\u00e4ksin,\" k\u00f5neleb Laasi.Savisaar oli f\u00fc\u00fcsiliselt natuke loid, aga m\u00f5tetes erk ja terav. \u201eR\u00e4\u00e4kisime suurest poliitikast isegi rohkem kui Eesti omast. Ukraina s\u00f5ja puhul j\u00f5udsime j\u00e4relduseni, et sealsed arengud on ettearvamatud. Eesti puhul arutasime parteide tugevusi ja n\u00f5rkuseid. Aga valitsuse paika panemise ja Riigikogu kohtade jaotamiseni me ei j\u00f5udnud. Ennustamine ei erutanud enam meid kumbagi.\"Laasi ei j\u00e4\u00e4nud \u00f6\u00f6seks Hundisilmale, sest \u00f5htul saabus professionaalne abiline. \u201eSee j\u00e4i meie viimaseks kohtumiseks. Lahkudes \u00fctles Edgar, et oled alati teretulnud. Tagantj\u00e4rele on mul hea meel, et ta kutsus ja ma l\u00e4ksin. Edgariga oli nii, et olid need suhted temaga nagu nad olid, aga me k\u00f5ik j\u00e4ime talle v\u00f5lgu. Kes v\u00e4iksemal, kes suuremal m\u00e4\u00e4ral.\"RIIGIKOGU LIIGE Siret Kotka kohtus viimast korda Edgar Savisaarega esimesel j\u00f5ulup\u00fchal. \u201eEnam me ei r\u00e4\u00e4kinud, vaid tunnetasime \u00fcksteise olemasolu,\" \u00fctleb Kotka. Talle oli selge, et need on Savisaare viimased hetked. Et suurmees enam ei parane.Tol \u00f5htul n\u00e4gi ta ka Savisaare lapsi Mariat, Edgarit ja Erkit. Viimane oli Kotka s\u00f5nul alati isa juures olemas.Siret Kotka kasvas isata. Verinoorelt poliitikasse astudes leidis ta Savisaares isakuju ja nad j\u00e4idki suhtlema. Ka siis, kui Savisaar parteis juhikoha kaotas ja \u00fchiskonnas korruptsiooniprotsessi t\u00f5ttu p\u00f5lu alla langes.Viimati oli sisukam vestlus s\u00fcgisel. \u201eTa esitas mulle v\u00e4ga selgelt palve, et kui teda enam pole, siis ma teeksin ja toimetaksin...\" r\u00e4\u00e4gib Kotka. Ta lisab, et umbes poole aasta p\u00e4rast saab selgeks, mida nad koos otsustasid.Kotka kiidab, et Savisaarel oli hea poliitiline vaist l\u00f5puni v\u00e4lja. Ta suutis asju ette n\u00e4ha. Ka seda, mis juhtub Keskerakonnaga tema j\u00e4rglaseJ\u00fcri Ratase k\u00e4e all. \u201eTema arvamus oli selgelt selline, et Ratas ei suuda Keskerakonna reitingut hoida, nii nagu tema seda tegi. Ja et reiting kukub,\" lausub Kotka. Nii l\u00e4kski.Ka teised inimesed r\u00e4\u00e4givad Ekspressile, et \u00fcksk\u00f5ik millest Edgariga Hundisilmal r\u00e4\u00e4giti, alati j\u00f5udis jutt v\u00e4lja Keskerakonna ja Rataseni. See oli tal hinges. Parteis v\u00f5imu haaranud J\u00fcri Ratas, Kadri Simson ja Mailis Reps olid Savisaarele justkui isatapjad.Muidugi tegid nad hiljem sotsiaalmeedias Savisaarele j\u00e4releh\u00fc\u00fcdeid, kuid kas n\u00e4iteks Ratas ja Sa-visaar ka p\u00e4riselt \u00e4ra leppisid, seda Kotka ei tea. K\u00fcll aga teeb talle head meelt, et viimastel aastatel klaaris Savisaar suhted mitme inimesega, kellega oli t\u00fclli l\u00e4inud. \u201eTema elus oli kaks suurt s\u00f5pra Lembit Kaljuvee ja Aadu Must - nendega ta leppis \u00e4ra,\" \u00fctleb Kotka.KESKERAKONNA ASUTAJALIIGE Lembit Kaljuvee meenutab, et 11 aastat tagasi l\u00e4ksid tema suhted Etsiga (jah, ta kutsub Savisaart Etsiks) pausile. Ta lahkus parteist. S\u00f5prus tundus l\u00e4bi olevat. Savisaar ei suutnud tavaliselt andestada.Aga kolm aastat tagasi leppisid nad \u00e4ra, kui kaubanduskuningas Oleg Gross Kaljuvee Hundisilmale kaasa v\u00f5ttis.P\u00e4rast seda nad aeg-ajalt kohtusid. Kaljuvee \u00fctleb, et viimase kolme aasta jooksul tuli kunagine Edgar tagasi. Enne seda oli ta pinges, aga n\u00fc\u00fcd kibedus kadus. \u201eJa Ukraina s\u00f5da vaatas Edgar ajaloolase seisukohalt. Otsis analooge, seoseid varasematest s\u00fcndmustest. Hakkas kohe edasi m\u00f5tlema. \u00dctles, et see tuleb pikk s\u00f5da.\"Novembris Savisaar helistas ja kutsus j\u00f5uludeks k\u00fclla. Esimesel j\u00f5ulup\u00fchal s\u00f5itiski Kaljuvee Hundisilmale, v\u00f5ttis pudeli Moe viinagi kaasa ja ka veini (nad olid aeg-ajalt pruukinud klaasikese), aga keegi ei tulnud vastu. Kaljuvee helistas ja kuulis, kuidas hooldaja \u00fctles Savisaarele, et Lembit Kaljuvee on siin, mida me teeme. Edgari vastuse artikulatsioonist m\u00f5istis Kaljuvee, et tal tasub koju tagasi s\u00f5ita. Kaljuvee muigab:\u201eUrmas S\u00f5\u00f5rumaa oli nupukam. Ta pidi minema Hundisilmale j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, aga helistas juba Tallinnast.\"29. detsembril sai Kaljuvee 70 aastat vanaks. Ta v\u00f5ttis vastu \u00f5nnitlusi. Ja sai siis teate, et vana s\u00f5ber ja kauaaegne kaasv\u00f5itleja lahkus igavikku.J\u00d5GEVA HAIGLA JUHI Peep P\u00f5dderiga suhtles Savisaar peaaegu iga p\u00e4ev - nad tundsid teineteist 1995. aastast.\u201eEdgar armastas r\u00e4\u00e4kida, et tal on viis ravimatut haigust, aga iga kord l\u00e4ks viimane meelest \u00e4ra, kusjuures see oli alati erinev haigus,\" muigab P\u00f5dder. Ta lisab: \u201eEdgaril oli l\u00f5puni usk, et ta saab uuesti jalule. Ta kavatses aasta algul minna Haapsalu rehabilitatsioonikeskusesse.\"Veel eelmisel kevadel hellitas Savisaar lootust kandideerida Riigikogu valimistel. Arutas seda oma k\u00fclalistega. Nood ei m\u00f5istnud aga, kui t\u00f5sine jutt on, sest Edgarile meeldis ideedega m\u00e4ngida.Rahvasaadik Oudekki Loone \u00fctleb, et nende vestluste jooksul tekkis palju erinevaid ideid, sealhulgas m\u00f5te asutada mingi sihtasutus, mis v\u00f5imaldaks Edgaril loenguid pidada v\u00f5i muid \u00fcritusi teha.\u201eTa igatses oma t\u00f6\u00f6kat ja s\u00fcndmusterohket elu tagasi. Ta tundis sellest puudust,\" hindab Savisaare endine n\u00f5unik Oleg Harlamov, kes sai Savisaarega tuttavaks Rahvarinde ajal ja t\u00f6\u00f6tas temaga koos nii linnavalitsuses kui majandusministeeriumis. \u201eParemat \u00fclemust ei saa ma ette kujutada. Ta oskas asju juhtida suure \u00fclemusena, ei tegelenud mikromanageerimisega.\"Kui Savisaar jalast ilma j\u00e4i, kutsus ta Harlamovit tagasi linnavalitsusse. Nad leppisid trehvamise kokku, aga see j\u00e4i \u00e4ra, sest kohtumise p\u00e4eval saabus Hundisilmale kapo. Peagi k\u00f5rvaldati linnapea t\u00f6\u00f6lt.\u201eTal oli see komme, et kui valimised hakkasid l\u00e4henema, hakkas ta tegelema f\u00fcsioteraapiaga, otsis kunstjala v\u00e4lja ja hakkas trenni tegema,\" meenutab Ain Saarna. \u201eValimised t\u00f5mbasid ta k\u00e4ima.\"PR-mees Janek M\u00e4ggi m\u00f5istis, et 2015. aastal, kui Savisaar oli just jalast ilma j\u00e4\u00e4nud, oli positsioon talle justkui eluk\u00fcsimus. Ta tunnistas ligi tunni kestnud jutuajamisel M\u00e4ggile: \u201eMul on vaja saada linnapeaks tagasi!\"M\u00e4ggi ei osanud Savisaart aidata ning ilmselt Savisaar ei oodanudki seda. M\u00e4ggi taipas hiljem, et Savisaar tahtis talle oma m\u00f5tteid p\u00e4he s\u00fcstida. \u201eTa oli selles v\u00e4ga hea. Inimesed ei saanud sellest arugi.\"Viimati kandideeris Savisaar tunamullu, uskudes, et koht Tallinna volikogus on kindel. K\u00fcsis enesekindlalt, et no vaata, miks ma peaksin linnavoliniku tasust \u00e4ra \u00fctlema. Aga ta sai vaid 437 h\u00e4\u00e4lt ega p\u00e4\u00e4senud volikokku.AASTAID AJALEHTE Keskn\u00e4dal juhtinud Urmi Reinde s\u00f5nul olid viimasel ajal Savisaare \u00fcmber ainult naised, s\u00f5brannad. Nemad vaatasid, et Edgar tunneks end h\u00e4sti. Nemad hoidsid ka majapidamist. Savisaar ei olnud Reinde teada kodus kunagi kuigi tegus. Tema k\u00e4si oli poliitikas. Ka lastekasvatamisel j\u00e4i p\u00f5hir\u00f5hk laste emade kanda. Savisaar toetas, et lapsed kasvaksid j\u00f5ukalt ja saaksid hea hariduse.Varem olid s\u00fcnnip\u00e4evad ja j\u00f5ulud Hundisilmal helged ja s\u00fcdamlikud, saabus rohkelt k\u00fclalisi. Viimastel aastatel tulid ainult s\u00f5brad ja neidki j\u00e4rjest v\u00e4hem. Savisaar v\u00e4sis ruttu.Ta armastas s\u00fc\u00fca k\u00f5ike, mida poleks tohtinud. Rasvast seapraadi ja magusat torti. See ei meeldinud \u00fchelegi tema kaasale, sest tal oli suhkurt\u00f5bi. Samal p\u00f5hjusel eelistas Edgar tavalist joogivett. Haigus ajas lihtsalt jubedalt janutama.Reinde helistas Savisaarega sagedasti. Jutt kestis enamasti tunni v\u00f5i kaks. Savisaar alustas ikka: \u201eUrmi, mis uudist on?\" Reinde hakkas siis r\u00e4\u00e4kima ja sai kiiresti aru, et Savisaar on k\u00f5igega kursis ja rohkemgi veel.Viimane k\u00f5ne, mille Reinde tegi, katkes. Telefon kukkus Savisaarel k\u00e4est ja kuna hooldajat parasjagu k\u00f5rval ei olnud, siis nii see vestlus l\u00f5ppeski. Esimest korda elus kurtis Savisaar Reindele oma tervise \u00fcle. R\u00e4\u00e4kis, et silmad ei n\u00e4e enam. \u201eMis elu see siis on, kui raamatut ei saa enam lugeda,\" oli ta t\u00f5denud. Reinde s\u00f5nul oli ta varem lausa vihanud kurtjaid. \u201eSiis sain aru, et asi on pahasti.\"\u201eTA EI TEINUD MIDAGI,\u201c \u00fctleb raadiostaar Heimar Lenk oma kauaaegse s\u00f5bra viimaste kuude kohta. Savisaare tervis l\u00e4ks j\u00e4rjest halvemaks ja ta oli \u00fcksik. Mitte selles m\u00f5ttes, et ta \u00fcmber poleks olnud inimesi, kuid neid j\u00e4i j\u00e4rjest v\u00e4hemaks. Savisaare arvamust ei olnud enam kellelegi vaja, teda ei kuulatud. Muutumine suurmehest eikellekski m\u00f5jus Savisaarele v\u00e4ga. \u201ePole tavalise inimese \u00fcksinda olemine. Vaid et ta arvamus enam ei lugenud. See muserdas teda,\" \u00fctleb Lenk.Savisaar k\u00e4is viimati Lengil P\u00f5lvas k\u00fclas juulis. K\u00e4is ka V\u00f5nnu surnuaial oma ema haual, kelle k\u00f5rvale ta sel neljap\u00e4eval mulda s\u00e4ngitatakse.Doktor P\u00f5dder \u00fctleb, et hoiatas Savisaart - s\u00f5it ei m\u00f5ju h\u00e4sti. Savisaar ei kuulanud teda. L\u00f5una-Eesti reisilt l\u00e4kski Savisaar Hundisilmale tagasi varem, kui oli plaanitud. \u201eTa v\u00e4sis \u00e4ra,\" s\u00f5nab Lenk.S\u00fcgisel enne lume tulekut pani Lenk puulauad hoovi pealt kuiva hoiule, Savisaart ootama. Et kui ta kevadel tuleb, saab m\u00f6\u00f6da laudu ratastooliga trepist \u00fcles majja.Lenk arvab, et Tallinna linn oleks pidanud andma Savisaarele korteri, kus ta saanuks k\u00fclalisi vastu v\u00f5tta. Oleks soe, inimesed oleksid l\u00e4hedal. Hundisilma oli v\u00e4ike, kaugel ja k\u00f5le.Teine Savisaare hea tuttav r\u00e4\u00e4gib, et Edgar m\u00f5istis - seda talve ta oma kallil Hundisilmal ei veeda. Et lihtsam on Tallinnas olla. K\u00fcllap olekski m\u00f5ni korter leitud.Novembri l\u00f5pus kutsus Savisaar Lenki ja Reindet Hundisilmale j\u00f5ule t\u00e4histama. \u201eMe \u00fctlesime \u00e4ra,\" s\u00f5nab Lenk.N\u00d5UKOGUDE LIIT avaldas ajalehtedes oma liidrite surma p\u00f5hjused. T\u00e4nap\u00e4eval, delikaatsete isikuandme-te ajastul pole sellised asjad enam kombeks.Edgar Savisaar oli suur erand. Kohtuprotsessi ajal tegi ta ise avalikuks oma rohked haigused, neist mitmed v\u00e4ga rasked.Tema surma p\u00f5hjust ei ole ametlikult v\u00e4lja \u00f6eldud, kuid mitmed tema tuttavad r\u00e4\u00e4givad veresoonte kehvast olukorrast ja trombidest. \u201eKui \u00fcldse enam ei liigu, siis ei saagi terve olla. Teine jalg hakkas tal ka alt vedama,\u201c s\u00f5nab Lenk. \u201eKaks p\u00e4eva lebas haiglas voodis.Alguses arstid arvasid, et tal hakkab paremaks minema.\u201cLoodeti, et Savisaar saab haiglast v\u00e4lja. Lenk helistas talle. \u201eV\u00f5ttis vastu,k\u00fcsisin,kuidas on.Pole viga - nii nagu ikka. Aga \u00e4\u00e4rmiselt aeglase jutuga, v\u00e4ga vaikselt r\u00e4\u00e4kis ta.\u201cLenk meenutab viimaseid s\u00f5nu, mis Savisaar talle \u00fctles: \u201eAga mis sa mulle helistad - tule mind parem vaatama.\u201c Lenk m\u00f5tles, et p\u00e4rast aastavahetust ehk l\u00e4hebki.Aga ta ei saanud aru, et Savisaar m\u00f5tles kohe.Kas Savisaar tajus l\u00e4henevat surma? Viimastel aastatel ta justkui leebus. K\u00e4is isegi presidendi vastuv\u00f5tul ja Roosiaias, kus teda varem ei n\u00e4htud. \u201eSee n\u00e4itas, et ta sai aru, et l\u00f5pp on tulemas,\u201c pakub Janek M\u00e4ggi.Heimar Lenk uuris Savisaarelt, miks too Kadriorus k\u00e4is, sest sealt ja valitsusest oli teda korduvalt alandatud. Ta ei saanudki vastust. Edgar n\u00e4itas talle Hundisilmal hoopis roose. \u201eTule, k\u00e4ime aias ringi, tule vaata Vilja roosi!\u201cS\u00d5\u00d5RUMAA SAVISAAREST: \u201eTA OLI HARJUNUD K\u00dcSIMA JA MINA ANDSIN\u201cSuurettev\u00f5tjast s\u00f5ber maksis kinni suure osa ses nimekirjas. Tookord p\u00e4lvis Savisaar 3621 h\u00e4\u00e4lt ja Edgar Savisaare viimase aja heaolust. valiti viimast korda Tallinna volikokku.S\u00f5\u00f5rumaa viimane kohtumine Savisaarega j\u00e4i \u201eOlin temaga \u00fcks l\u00e4hedasemaid suhtlejaid viimas- \u00e4ra. M\u00f5ned tunnid enne nende kavatsetud kokkutel aastatel,\u201c s\u00f5nab Urmas S\u00f5\u00f5rumaa. Edgar Savi- saamist Hundisilmal 26. detsembril viidi Savisaar saare elu vajas korraldamist ja s\u00f5ber aitas. \u201ePean kiirabiga haiglasse.temast lugu juba 80ndate l\u00f5pust,\u201c p\u00f5hjendab S\u00f5\u00f5- S\u00f5\u00f5rumaa s\u00f5nul oli Savisaare lahkumine etrumaa, miks ta seda k\u00f5ike tegi. \u201eEks ta oli harjunud te teada. \u201eS\u00fc\u00fca mituk\u00fcmmend aastat peot\u00e4ite kauk\u00fcsima ja mina andsin.\u201c pa tablette,\u201c lausub S\u00f5\u00f5rumaa ja lisab, et Savisaa-Savisaare transport, maja \u00fclalpidamine ja k\u00fct- re tervis oli alati kehv. Kolesterool, verer\u00f5hk, suhmine, tehnika, hooldajad jne - k\u00f5ige selle eest ta- kurt\u00f5bi - k\u00f5ikidest t\u00f5sistest haigustest j\u00e4reldab sus S\u00f5\u00f5rumaa. \u201eKogu tema tehniline heaolu oli mi- S\u00f5\u00f5rumaa, et Savisaar oli tugev, et ta \u00fcldse seda nu korraldatud,\u201c tunnistab suure poliitiku s\u00f5ber. k\u00f5ike kannatas ja niigi kaugele v\u00e4lja vedas.Veel m\u00f5ned n\u00e4dalad enne Savisaare surma otsis Ettev\u00f5tjast s\u00f5brale p\u00e4randas Savisaar koer Rexi. S\u00f5\u00f5rumaa talle uue hooldaja. \u201eLeidsin tema k\u00f5rvale \u201eJ\u00e4ttis \u00fcllatuseks minule,\u201c \u00fctleb S\u00f5\u00f5rumaa. \u201eS\u00f5pruvahva ukrainlasest naisterahva. Meditsiinilise haridu- se m\u00e4rgiks.\u201c \u00c4rimees ei plaani suurt saksa lambakoera sega. Tema oli ka \u00fcks viimastest, kes Savisaare k\u00f5r- Hundisilmalt \u00e4ra tuua. Praegu toidab looma naaber. Kui val oli,\u201c r\u00e4\u00e4gib suurettev\u00f5tja, kes toetas v\u00e4ga suurte selgub, mis saab majast edasi, selgub ka Rexi saatus. summadega Savisaare Keskerakonda ning kandidee- \u201eKoer on kodus uhke valvur,\u201c kostab S\u00f5\u00f5rumaa. ris 2017. aasta kohalikel valimistel temaga koos \u00fchi- JOOSEP TIKSSAVISAAR TEGI TESTAMENDI KAKS AASTAT TAGASITunamullu 17. veebruaril registreeritud testament on hoiul notar Aivar Mesik\u00e4pa b\u00fcroos Tallinnas R\u00e4vala puiesteel.M\u00f5ned n\u00e4dalad varem m\u00fc\u00fcs Edgar Savisaare firma Fixor Holding maha Keila j\u00f5e suudmes Merem\u00f5isas asuva suvila, mis kuulus kunagi kindral Johan Laidonerile. Savisaar ostis suvila 2005. aastal Oliver Kruuda kinnisvarafirmalt 51 000 euro eest ja m\u00fc\u00fcs selle n\u00fc\u00fcd teede-ehitaja Egon Tischlerile 170 000 euroga.P\u00e4rast seda sai Savisaare firma v\u00f5lgadest vabaks ning 68 000 eurot j\u00e4i pangakontole.Fixor Holding omab Pihkva j\u00e4rves asuvat 11 hektari suurust Salusaart.Savisaarel oli ka tilluke, viie protsendi suurune osalus Laidoneri suvila l\u00e4hedal asuvas Keila-Joa sadamas.Eraisikuna kuulusid talle ka 14 hektari suurune Hundisilma talu Virumaal ja garaa\u017eiboks Tallinnas Laagna tee \u00e4\u00e4res (H\u00e4rma t\u00e4naval).Talle kuulus ka 2003. aasta maastur Nissan Patrol. Savisaare maksustatav tulu oli 2021. aastal ligi 99 000 eurot (aasta varem 58 000 eurot).\u201eEdgaril oli l\u00f5puni usk, et ta saab uuesti jalule.\"Peep P\u00f5dder\"Reinde viimane k\u00f5ne Savisaarega katkes. Telefon kukkus Savisaarel k\u00e4est ja kuna hooldajat parasjagu k\u00f5rval ei olnud, siis nii see vestlus l\u00f5ppeski.\"Muutumine suurmehest eikellekski m\u00f5jus Savisaarele v\u00e4ga.\u201eSee muserdas teda,\" \u00fctleb Heimar Lenk.FOTO ERKI P\u00c4RNAKU   \u00d5HTULEHT HOOLIV S\u00d5BER: Urmas S\u00f5\u00f5rumaa Edgar Savisaarega mais 2020, kui Edgar t\u00e4histas oma 70. s\u00fcnnip\u00e4eva.SULEV VEDLER, JOOSEP TIKS, MARTA TUUL"}
{"text":"Kapo l\u00f5petas Arctic Sea merer\u00f6\u00f6vlite uurimiseKaitsepolitsei (kapo) l\u00f5petas skandaalse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise uurimise kellelegi s\u00fc\u00fcdistust esitamata.Malta lipu all s\u00f5itnud Arctic Sea r\u00f6\u00f6viti salap\u00e4raselt L\u00e4\u00e4nemerel juulis 2009 koos meeskonnaga. Kapo alustas kohe kriminaalasja piraatluse paragrahvi alusel. Kolmteist aastat kestnud uurimine l\u00f5petati mullu novembris seoses kuriteo aegumisega.Arctic Sea kaaperdamine \u00fcletas omal ajal rahvusvahelise uudisk\u00fcnnise ja p\u00f5hjustas palju spekulatsioone. Mis laevaga tegelikult toimus, j\u00e4i segaseks, kaaperdamist seostati nii v\u00e4ljapressimise kui salajase relvaveoga.Merer\u00f6\u00f6vlitel \u00f5nnestus Arctic Seaga s\u00f5ita Atlandi ookeanis Roheneemesaarte l\u00e4hedale, kus Vene merev\u00e4gi nad kinni v\u00f5ttis. Osa tabatud piraatidest osutusid Eesti ja L\u00e4ti venelasteks ning nad m\u00f5isteti Venemaa kohtutes s\u00fc\u00fcdi.Eestis tekitas suurt elevust \u00fche merer\u00f6\u00f6vli v\u00e4ide, et kaaperdamise korraldas Eerik-Niiles Kross. Vene v\u00f5imud kuulutasid Krossi isegi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.Krossi jutu j\u00e4rgi ajas merer\u00f6\u00f6vel tema kohta pada."}
{"text":"T\u00f6\u00f6tajad soovivad \u00fcha enam iseseisvustT\u00f6\u00f6tajatele on oluline pakkuda j\u00e4rjekindlalt karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi, et mitte lasta motivatsioonil raugeda. T\u00f6\u00f6alane motivatsioon on aga otseselt seotud sellega, kui huvitav ja \u00f5ppimisele innustav on inimese t\u00f6\u00f6, kirjutab Swedbanki personalijuht \u00dclle Pind.\nOleme t\u00f6\u00f6turul omap\u00e4rases olukorras. Kasvavate kuludega on \u00fchiskonnas silmitsi k\u00f5ik, olgu tegu indiviidi v\u00f5i ettev\u00f5ttega. On t\u00f6\u00f6andjaid, kes v\u00e4rbavad t\u00f6\u00f6tajaid ebakindlatest majandusoludest hoolimata, teised on pigem ettevaatlikud v\u00f5i koguni v\u00e4hendavad t\u00f6\u00f6tajate arvu. T\u00f6\u00f6tajad aga peavad ausalt otsa vaatama oma finantsseisule, ning olulise inflatsiooni tingimustes v\u00f5ib t\u00f6\u00f6koha vahetamise plaan tunduda ainu\u00f5ige. Ettev\u00f5tete juhtide suureks v\u00e4ljakutseks ja prioriteediks on saanud t\u00f6\u00f6tajate hoidmine. Iga juht peab neis oludes alustama organisatsiooni seest: mida saaksin ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6keskkonnas \u00e4ra teha, et t\u00f6\u00f6tajad tunneksid end v\u00e4\u00e4rtustatuna ja h\u00e4sti?\nUsun, et n\u00fc\u00fcdseks on v\u00e4hemusse j\u00e4\u00e4nud ettev\u00f5tted, kus usutakse, et ainult palga- ja motivatsioonis\u00fcsteemide ning uhkete \u00fcritustega suudetakse inimesi enda juures \u00f5nnelikuna hoida. Eranditult k\u00f5ik inimesed tahavad, et neid v\u00e4\u00e4rtustatakse ja et neil oleks toetav keskkond. Kuidas seda organisatsioonis saavutada?\nMinu esimene soovitus juhtidele: m\u00f5elge, mida te ise heaks t\u00f6\u00f6keskkonnaks vajaksite? T\u00e4pselt sedasama, ja veidi enam, vajab tegelikult ka teie t\u00f6\u00f6taja. Seej\u00e4rel tuleb soovitud keskkonna saavutamisega s\u00fcsteemselt tegeleda. See on lihtne m\u00f5tteharjutus, millel on enamasti m\u00e4rgatav tulemus.\nMinu esimene soovitus juhtidele: m\u00f5elge, mida te ise heaks t\u00f6\u00f6keskkonnaks vajaksite? T\u00e4pselt sedasama, ja veidi enam, vajab tegelikult ka teie t\u00f6\u00f6taja.\nMida t\u00f6\u00f6andjalt oodatakse? Esmalt iseseisvust ehk v\u00f5imalust oma rollis vastutust kanda. Teiseks kompetentsi kasvatamise v\u00f5imalusi \u2013 arengut. Kolmandaks seotust ehk \u00fchise suuna tunnet. See on p\u00f5hjus, miks me tahame organisatsioonis t\u00f6\u00f6tada ja miks k\u00f5ik meist ei ole \u00fcksikettev\u00f5tjad.\nKui vaadata viimase aja trende t\u00f6\u00f6turul, siis muutumis-, \u00f5ppimis- ja kohanemisv\u00f5imest on saanud iga t\u00f6\u00f6taja \u00fcks olulisemaid oskusi. Kui veel k\u00fcmnendi eest v\u00e4\u00e4rtustasid karj\u00e4\u00e4ris \u00f5ppimisv\u00f5imalusi pigem \u00fclikooli l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6le asujad, siis enam sellist eristumist m\u00e4rgata ei ole. Pikem t\u00f6\u00f6elu ja elukestva \u00f5ppe v\u00f5imaluste avardumine on juhtinud inimesi vaatama lahkema pilguga \u00f5ppimisele, eneset\u00e4iendamisele ja elus eri karj\u00e4\u00e4riteede valimisele. T\u00f6\u00f6elus ei pea areng enam tingimata olema alt \u00fclespoole, vaid pigem tugeva eksperdi-staatuse kasvatamise suunas.\nSee t\u00e4hendab, et inimestele tuleb t\u00f6\u00f6kohal pidevalt pakkuda karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi, et mitte lasta motivatsioonil raugeda. Huvitav ja \u00f5ppimisele innustav t\u00f6\u00f6 on otseselt seotud t\u00f6\u00f6alase motivatsiooniga. Motivatsiooni langemisega seotud t\u00fchja tunnet v\u00f5ib juba lahkuda sooviva t\u00f6\u00f6taja sisemise \u00fcleostmisega vaid l\u00fchiajaliselt t\u00e4ita. Varem v\u00f5i hiljem j\u00f5uab v\u00e4heseid arenguv\u00f5imalusi pakkuv t\u00f6\u00f6 lihtsalt l\u00f5pule.\nSeet\u00f5ttu peaksime \u00fcha enam r\u00e4\u00e4kima t\u00f6\u00f6keskkonnas toimuvast elukestvast \u00f5ppest. Panganduses n\u00e4en, kui palju on juurde tulnud t\u00f6\u00f6valdkondi, milles on kombineeritud eri kompetentsid. N\u00e4iteks andmemajanduse, rahapesut\u00f5kestamise, andmekaitse ja muuga\u00a0seotud t\u00f6\u00f6rollid, kus ei piisa ainult \u00fche t\u00f6\u00f6valdkonna teadmisest. V\u00e4ga paljud t\u00f6\u00f6rollid vajavad varasemast rohkem valdkondade\u00fcleseid kompetentse. R\u00e4\u00e4kimata ITst, mis ammu enam ei ole valdkond omaette, vaid \u00e4riarenduse v\u00e4ltimatu osa.\nTeinegi n\u00e4ide: inimesed on pangaga suhtlemisel asunud eelistama digikanaleid, mist\u00f5ttu esindustes k\u00e4ivate klientide arv on aasta-aastalt kahanenud. Seet\u00f5ttu on v\u00e4henenud esinduste t\u00f6\u00f6tajate arv, kuid reaalseid koondamisi on toimunud v\u00e4he. Klienditeeninduse vajaduse v\u00e4henedes oleme pakkunud arenguv\u00f5imalusi ja karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi teistele vakantsetele kohtadele. See on eeldanud k\u00f5igilt \u00f5ppimist v\u00f5i \u00f5ppimise toetamist. Oskus \u00f5ppida ja kasutada teadmisi eri valdkondadest on praeguses t\u00f6\u00f6keskkonnas \u00e4\u00e4rmiselt vajalik ning muutub \u00fcha olulisemaks. Et inimene areneks valdkonna eksperdina ja oleks suuteline arendama ka t\u00f6\u00f6rolli, ei piisa \u00fcksnes valdkonna teadmiste arendamisest, oluline on panustada isiksuslikku arengut toetavasse arengusse. Edukaks t\u00f6\u00f6ks on lisaks erialale vajalik ka oskuslik enesejuhtimine, head suhtlemisoskused, meeskonnat\u00f6\u00f6 ja kultuuri\u00fclesed kompetentsid.\nSamuti on oluliseks teguriks muutunud t\u00f6\u00f6 paindlikkus. Paraku ei tunne iga juht veel ennast selle muutusega mugavalt ning sooviks rohkem kontrollida t\u00f6\u00f6tamise aega ja kohta. Kasu sellest saab nii organisatsioon kui t\u00f6\u00f6taja, sest tagades suurema paindlikkuse t\u00f6\u00f6elus, aitame panustada inimeste elu tasakaalu. Oleks aeg lasta lahti uskumusest, et mina juhina suudan kontrollida, mida inimene teeb oma t\u00f6\u00f6laua taga. Kui palju ta m\u00f5tleb, kui kiiresti ta m\u00f5tleb. See on juhtide k\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse, kuidas seada \u00f5igeid eesm\u00e4rke, mis inimesi innustavad, kuidas neid m\u00f5\u00f5ta ning kuidas anda konstruktiivselt ja tulemuste saavutamist toetavat tagasisidet.\nOleks aeg lasta lahti uskumusest, et mina juhina suudan kontrollida, mida inimene teeb oma t\u00f6\u00f6laua taga. Kui palju ta m\u00f5tleb, kui kiiresti ta m\u00f5tleb.\nL\u00e4bipaistvus on \u00fcks hea organisatsioonikultuuri alus. Mida rohkem on t\u00f6\u00f6tajatel t\u00f6\u00f6elu puudutavat infot, seda parem. See suurendab kollektiivi p\u00fchendumist ja usaldust ettev\u00f5tte vastu. L\u00e4bipaistvuse \u00fcks v\u00e4ljund v\u00f5ib olla palga avalikustamine nii organisatsiooni sees kui ka t\u00f6\u00f6le kandideerijatele, nagu oleme juurutanud Swedbankis. Ehkki see paistab praegu veel paljudele ettev\u00f5tetele hirmutava k\u00e4iguna, on l\u00e4bipaistev palgapoliitika andnud meile h\u00e4id tulemusi.\nEi tasu liialt karta ka t\u00f6\u00f6j\u00f5u voolavust, kui see j\u00e4\u00e4b n-\u00f6 tervislikesse piiridesse. N\u00e4iteks v\u00f5is suuremat liikumist prognoosida p\u00e4rast koroonakriisi l\u00f5ppu, sest \u00fcldiselt l\u00fckatakse olulisi otsuseid ebakindlatel aegadel edasi. Pigem tasuks karta seda, kui inimene oleks aheldatud kuldsete k\u00e4eraudadega ettev\u00f5tte k\u00fclge ega tahaks teha oma elus \u00f5igeid otsuseid ja valikuid. T\u00f6\u00f6 ise, arenguv\u00f5imalused ja t\u00f6\u00f6alane atmosf\u00e4\u00e4r peaks olema edasiviiv j\u00f5ud, kasu m\u00f5\u00f5detav t\u00f6\u00f6taja jaoks laiem kui \u00fcksnes t\u00e4nane materiaalne tunnustus. K\u00fcsimus, kuidas kestab organisatsioon tuumkompetentside j\u00e4tkuvuse ja t\u00f6\u00f6taja elu perspektiivi vaates, on vast peamine m\u00f5lema poole motivatsiooni alustala.\n"}
{"text":"Edgar Savisaare haud kaetakse betooniga, et ta \u00fcles t\u00f5usta ei saaksAvaldatud3 jaanuar, 2023\nkategoorias Kohalik\nSelleks, et olla t\u00e4iesti kindel, et Savisaar \u00fcles t\u00f5usta ei saaks ning et tema j\u00fcngrid korruptsioonin\u00f5u otsides teda \u00fcles ei kaevaks, otsustati Savisaare haud katta paksu betoonikihiga. Seda lubab teha riiklik matus.\nEestis riiklike matuste korraldamise universaalset korda ei eksisteeri ning otsus riikliku matuse korraldamiseks tehakse konkreetsest isikust l\u00e4htudes.\nRiiklike matuste puhul otsustab k\u00f5ik tehnilised tingimused riik ning antud juhul otsustati haud igaks juhuks katta paksu betoonikihiga.\nSeda otsutades leidis riigikantselei, et Savisaare \u00fclest\u00f5usmise oht on suur.\nSavisaare j\u00fcngrite peletamiseks on vajalik v\u00e4ga tugeva ja paksu betoonikihi olemasolu.\nLisaks toodi teise ohuallikana v\u00e4lja oht, et tema j\u00fcngrid v\u00f5ivad korruptsioonin\u00f5u otsides ta \u00fcles kaevata.\nAinuke asi, mida testamendi j\u00e4rgi Savisaarel endal valida lubati, oli kiri hauakivil. Selles riigikantselei mingit ohtu ei n\u00e4inud.\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"PolitseiteatedKohila vald30. detsembril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 26. detsembril saadeti 47-aastasele mehele Omniva nimel e-kiri, milles teatati, et pakk ootab kohaletoimetamist ja paki k\u00e4ttesaamiseks tuleb e-kirjas toodud lingil teha makse. Link suunas mehe Omniva lehek\u00fclge meenutavale lehele, kus mees tegi Smart-IDga kaks makset, mida pole enam v\u00f5imalik tagasi p\u00f6\u00f6rata. Tekitatud rahaline kahju on 500 eurot.Rapla vald28. detsembril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 17. detsembri \u00f5htul varastas 33-aastane mees Raplas Tallinna maanteel kauplusest 500 euro v\u00e4\u00e4rtuses kanget alkoholi.28. detsembril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et ajavahemikul 27. november kuni 18. detsember suhtles 40-aastane vallas elav naine WhatsAppi veebikeskkonnas mehega, kes andis n\u00f5u, kuidas kr\u00fcptorahaga tegeledes v\u00f5imalikult kiiresti suurt kasumit teenida. Mees suunas naise veebilehele, kus naine tegi investeeringu summas 415 eurot. Raha naise arvele tagasi kanda ei olnud enam v\u00f5imalik.31. detsembril kella 13 ajal sai politsei teate, et Raplas l\u00f5i 51-aastane mees oma endist elukaaslast, 43-aastast naist, ja tema s\u00f5brannat, 37-aastast naist. M\u00f5lemad naised said viga. Juhtunu \u00fcksikasjad selgitab politsei algatatud kriminaalmenetluses.Politsei-ja piirivalveamet"}
{"text":"TV: suri viimane Venemaa \u00fclemn\u00f5ukogu esimees Ruslan Hasbulatov (T\u00e4iendatud!)MOSKVA, 3. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Suri viimane Venemaa F\u00f6deratsiooni \u00fclemn\u00f5ukogu esimees Ruslan Hasbulatov, teatas teisip\u00e4eval Venemaa riigitelevisioon.\nTeleuudistes \u00f6eldi, et t\u0161et\u0161eeni p\u00e4ritolu Hasbulatov suri oma kodus Moskva l\u00e4hedal 80-aastasena.\nProminentne inim\u00f5igusaktivist Aleksandr T\u0161erkassov kirjutas Facebookis, et Hasbulatovi surnukeha toimetatakse T\u0161et\u0161eeniasse, tema koduk\u00fclla Tolstoi-Jurti.\nHasbulatov oli N\u00f5ukogude Liidu viimastel p\u00e4evadel Boriss Jeltsini l\u00e4hedane liitlane ning nad seisid \u00fcheskoos vastu 1991. aasta augusti riigip\u00f6\u00f6rdekatsele.\nJeltsin ja Hasbulatov aga muutusid kiiresti poliitilisteks rivaalideks ning nende v\u00f5imuv\u00f5itlus kulmineerus 1993. aasta oktoobris, kui Jeltsin saatis tankid Vene parlamendi vastu.\nHasbulatov vangistati p\u00e4rast oktoobris\u00fcndmusi. Ta sai 1994. aastal amnestia, kuid tema poliitiline karj\u00e4\u00e4r oli l\u00e4bi.\n2014. aastal tsiteeris ajaleht Argument\u00f5 i Fakt\u00f5 Hasbulatovi s\u00f5nu, et \"Jeltsin rikkus mu elu\".\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"TV: suri viimane Venemaa \u00fclemn\u00f5ukogu esimees Ruslan Hasbulatov (T\u00e4iendatud!)MOSKVA, 3. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Suri viimane Venemaa F\u00f6deratsiooni \u00fclemn\u00f5ukogu esimees Ruslan Hasbulatov, teatas teisip\u00e4eval Venemaa riigitelevisioon.\nTeleuudistes \u00f6eldi, et t\u0161et\u0161eeni p\u00e4ritolu Hasbulatov suri oma kodus Moskva l\u00e4hedal 80-aastasena.\nProminentne inim\u00f5igusaktivist Aleksandr T\u0161erkassov kirjutas Facebookis, et Hasbulatovi surnukeha toimetatakse T\u0161et\u0161eeniasse, tema koduk\u00fclla Tolstoi-Jurti.\nHasbulatov oli N\u00f5ukogude Liidu viimastel p\u00e4evadel Boriss Jeltsini l\u00e4hedane liitlane ning nad seisid \u00fcheskoos vastu 1991. aasta augusti riigip\u00f6\u00f6rdekatsele.\nJeltsin ja Hasbulatov aga muutusid kiiresti poliitilisteks rivaalideks ning nende v\u00f5imuv\u00f5itlus kulmineerus 1993. aasta oktoobris, kui Jeltsin saatis tankid Vene parlamendi vastu.\nHasbulatov vangistati p\u00e4rast oktoobris\u00fcndmusi. Ta sai 1994. aastal amnestia, kuid tema poliitiline karj\u00e4\u00e4r oli l\u00e4bi.\n2014. aastal tsiteeris ajaleht Argument\u00f5 i Fakt\u00f5 Hasbulatovi s\u00f5nu, et \"Jeltsin rikkus mu elu\".\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Meedia: suri viimane Venemaa \u00fclemn\u00f5ukogu esimees Ruslan HasbulatovSuri viimane Venemaa F\u00f6deratsiooni \u00fclemn\u00f5ukogu esimees Ruslan Hasbulatov, teatas teisip\u00e4eval Venemaa riigitelevisioon.\nTeleuudistes \u00f6eldi, et t\u0161et\u0161eeni p\u00e4ritolu Hasbulatov suri oma kodus Moskva l\u00e4hedal 80-aastasena.\n\n\nProminentne inim\u00f5igusaktivist Aleksandr T\u0161erkassov kirjutas Facebookis, et Hasbulatovi surnukeha toimetatakse T\u0161et\u0161eeniasse, tema koduk\u00fclla Tolstoi-Jurti.\n\n\nHasbulatov oli N\u00f5ukogude Liidu viimastel p\u00e4evadel Boriss Jeltsini l\u00e4hedane liitlane ning nad seisid \u00fcheskoos vastu 1991. aasta augusti riigip\u00f6\u00f6rdekatsele.\n\n\nJeltsin ja Hasbulatov aga muutusid kiiresti poliitilisteks rivaalideks ning nende v\u00f5imuv\u00f5itlus kulmineerus 1993. aasta oktoobris, kui Jeltsin saatis tankid Vene parlamendi vastu.\n\n\nHasbulatov vangistati p\u00e4rast oktoobris\u00fcndmusi. Ta sai 1994. aastal amnestia, kuid tema poliitiline karj\u00e4\u00e4r oli l\u00e4bi.\n\n\n2014. aastal tsiteeris ajaleht Argument\u00f5 i Fakt\u00f5 Hasbulatovi s\u00f5nu, et \"Jeltsin rikkus mu elu\".\n"}
{"text":"Edgar Savisaare viimased kuud. \u201eSee polnud tavalise inimese \u00fcksinda olemine. Et ta arvamus enam ei lugenud, muserdas teda\u201cKunagi rahva seas palavalt armastatud ning vihatud Edgar Savisaar (72) suri suuresti unustatuna Ida-Tallinna keskhaiglas.\nS\u00fcgisel ragistas ta oma hooldajaga, mist\u00f5ttu l\u00e4hemad kaasv\u00f5itlejad k\u00e4isid Hundisilmal tema eest hoolitsemas.\nEsimesel j\u00f5ulup\u00fchal ei suutnud Savisaar enam arusaadavalt r\u00e4\u00e4kida, teisel toimetati haiglasse.\nTallinna linnan\u00f5unik Ain Saarna viibis Hispaanias puhkusel, kui Edgar Savisaar helistas ja k\u00fcsis, kas ta saaks Eestisse naastes appi tulla. Isegi \u00f6\u00f6seks tema poole j\u00e4\u00e4da.\nSavisaar oli \u00fche hooldajaga veidi t\u00fclli p\u00f6\u00f6ranud ja too soovis puhkust.\nTallinna kauaaegne linnapea uskus, et saab ise hakkama. Aga ei saanud \u2013 igap\u00e4evaelu osutus talle liiga keeruliseks ja ta otsis seltsi. Nii ta siis hakkaski oma s\u00f5pru ja h\u00e4id tuttavad l\u00e4bi k\u00f5listama.\nSaarna \u00fctles, et hea k\u00fcll. M\u00f5ned puhkusep\u00e4evad olid tal veel alles.\nOktoobri alguses s\u00f5itis ta L\u00e4\u00e4ne-Virumaale, kus Eru k\u00fclas Hundisilma talus asus Savisaare armastatud kodu.\nHaigustest r\u00e4situd Savisaarel ei liikunud mitme insuldi t\u00f5ttu enam h\u00e4sti \u00fcks k\u00e4si, aga ta oli heatujuline ja krapsakas, m\u00f5istus t\u00f6\u00f6tas ja s\u00f5nade v\u00e4lja\u00fctlemisega ei olnud muret. P\u00e4eval k\u00e4isid nad metsas jalutamas \u2013 2015. aasta kevadel lihas\u00f6\u00f6ja bakteri t\u00f5ttu jala kaotanud Edgar veeres ringi ratastoolis.\nSaarna meenutab, et viis Savisaarele kohaliku lehe, kuid peremees \u00fctles nukralt, et \u201eei, ma ei loe enam suurt midagi\u201c.\nUudistega oli ta aga h\u00e4sti kursis.\nHundisilmal oli ikka nii, et kaminas p\u00f5les peaaegu alati tuli \u2013 kui just v\u00e4ljas ei valitsenud leitsak \u2013, peremees palus k\u00fclalistel endale k\u00f6\u00f6gis asuvast masinast kohvi lasta ja ka talle tassike ulatada ning elutoas m\u00e4ngis telekas.\nEriti palju vaatas ta venekeelseid uudiseid.\nT\u00e4iesti selgelt soovis ta olla kursis tolle inforuumiga, sest enne Mihhail K\u00f5lvarti ja Yana Toomi t\u00f5usu oli Savisaar siinsete venekeelsete valijate valik number \u00fcks.\nOktoobri alguses pasundas Vene meedia, et Ukraina v\u00f5ib korraldada tuumar\u00fcnnaku nn r\u00e4pase pommiga. \u201eEdgar ohkas, et k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad s\u00f5jast. Keegi ei r\u00e4\u00e4gi rahust,\u201c meenutab Saarna.\n\u00d5htul \u00fctles Savisaar, et n\u00fc\u00fcd teeme s\u00fcsti. Diabeetikuna vajas ta veresuhkru kontrolli all hoidmiseks sutsu. Saarna aga t\u00f5rkus. \u201eMa ei olnud kellelegi varem s\u00fcsti teinud, iseendale ka mitte. \u00dctlesin, et ma ei tee. Edgar tegi siis ise. Palus aga, et n\u00e4ita mulle naba l\u00e4hedal s\u00f5rmedega ette, kuhu s\u00fcstal vajutada. Ja nagu k\u00e4e tema k\u00f5hule panin, nii vajutas. N\u00f5el l\u00e4ks vastu minu k\u00fc\u00fcnt k\u00f5veraks. K\u00fcsis, et mis n\u00fc\u00fcd k\u00fcll saab. Painutasin siis s\u00fcstla sirgeks ja \u00fctlesin, et ta teisel korral niimoodi kohe ei suskaks. Siis l\u00e4ks \u00f5nneks.\u201c\nSaarna pakkus Savisaarele huvi ka seet\u00f5ttu, et m\u00f5ned aastad tagasi l\u00f5igati tal s\u00fcdant ja Savisaart ootas n\u00e4dal hiljem samuti s\u00fcdameoperatsioon. \u201eEi saa \u00f6elda, et ta just kartis, aga ega see talle r\u00f5\u00f5mu teinud. Ma sain \u00f6elda, et ma olen ju n\u00e4ide sellest, et meie arstid oskavad oma t\u00f6\u00f6d. Mul oli tunne, et ta tahtis, et ma \u00fctleks talle seda.\u201c\nHundisilmal k\u00e4ik j\u00e4igi nende viimaseks trehvamiseks.\nSaarna ei tahtnud vahetult p\u00e4rast oppi Savisaart t\u00fc\u00fcdata. Hooldajalt kuulis ta, et l\u00f5ikus \u00f5nnestus. Tal oli idee v\u00f5tta Savisaarega \u00fchendust aastavahetuse paiku, aga enne saabus kurb uudis.\nTagantj\u00e4rgi kahetseb Saarna, kes armastab telefoniga pilte kl\u00f5psida, et ei teinud viimasel korral fotosid. \u201eArvasin, et k\u00fcll j\u00f5uab!\u201c\nSamamoodi k\u00e4is Savisaare juures \u201emed\u00f5de\u201c tegemas tema endine n\u00f5unik Lauri Laasi.\n\u201eTa helistas ja kutsus, et vajab seltskonda. Sellist k\u00f5net iga p\u00e4ev ei saa. Muidugi ma l\u00e4ksin,\u201c k\u00f5neleb Laasi.\nSavisaar oli f\u00fc\u00fcsiliselt natuke loid, aga m\u00f5tetes erk ja terav. \u201eR\u00e4\u00e4kisime suurest poliitikast isegi rohkem kui Eesti omast. Ukraina s\u00f5ja puhul j\u00f5udsime j\u00e4relduseni, et sealsed arengud on ettearvamatud. Eesti puhul arutasime parteide tugevusi ja n\u00f5rkuseid. Aga valitsuse paika panemise ja Riigikogu kohtade jaotamiseni me ei j\u00f5udnud. Ennustamine ei erutanud enam meid kumbagi.\u201c\nLaasi ei j\u00e4\u00e4nud \u00f6\u00f6seks Hundisilmale, sest \u00f5htul saabus professionaalne abiline. \u201eSee j\u00e4i meie viimaseks kohtumiseks. Lahkudes \u00fctles Edgar, et oled alati teretulnud. Tagantj\u00e4rele on mul hea meel, et ta kutsus ja ma l\u00e4ksin. Edgariga oli nii, et olid need suhted temaga nagu nad olid, aga me k\u00f5ik j\u00e4ime talle v\u00f5lgu. Kes v\u00e4iksemal, kes suuremal m\u00e4\u00e4ral.\u201c\nRiigikogu liige Siret Kotka kohtus viimast korda Edgar Savisaarega esimesel j\u00f5ulup\u00fchal. \u201eEnam me ei r\u00e4\u00e4kinud, vaid tunnetasime \u00fcksteise olemasolu,\u201c \u00fctleb Kotka. Talle oli selge, et need on Savisaare viimased hetked. Et suurmees enam ei parane.\nTol \u00f5htul n\u00e4gi ta ka Savisaare lapsi Mariat, Edgarit ja Erkit. Viimane oli Kotka s\u00f5nul alati isa juures olemas.\nSiret Kotka kasvas isata. Verinoorelt poliitikasse astudes leidis ta Savisaares isakuju ja nad j\u00e4idki suhtlema. Ka siis, kui Savisaar parteis juhikoha kaotas ja \u00fchiskonnas korruptsiooniprotsessi t\u00f5ttu p\u00f5lu alla langes.\nViimati oli sisukam vestlus s\u00fcgisel. \u201eTa esitas mulle v\u00e4ga selgelt palve, et kui teda enam pole, siis ma teeksin ja toimetaksin...\u201c r\u00e4\u00e4gib Kotka. Ta lisab, et umbes poole aasta p\u00e4rast saab selgeks, mida nad koos otsustasid.\nKotka kiidab, et Savisaarel oli hea poliitiline vaist l\u00f5puni v\u00e4lja. Ta suutis asju ette n\u00e4ha. Ka seda, mis juhtub Keskerakonnaga tema j\u00e4rglase J\u00fcri Ratase k\u00e4e all. \u201eTema arvamus oli selgelt selline, et Ratas ei suuda Keskerakonna reitingut hoida, nii nagu tema seda tegi. Ja et reiting kukub,\u201c lausub Kotka. Nii l\u00e4kski.\nKa teised inimesed r\u00e4\u00e4givad Ekspressile, et \u00fcksk\u00f5ik millest Edgariga Hundisilmal r\u00e4\u00e4giti, alati j\u00f5udis jutt v\u00e4lja Keskerakonna ja Rataseni. See oli tal hinges. Parteis v\u00f5imu haaranud J\u00fcri Ratas, Kadri Simson ja Mailis Reps olid Savisaarele justkui isatapjad.\nMuidugi tegid nad hiljem sotsiaalmeedias Savisaarele j\u00e4releh\u00fc\u00fcdeid, kuid kas n\u00e4iteks Ratas ja Savisaar ka p\u00e4riselt \u00e4ra leppisid, seda Kotka ei tea. K\u00fcll aga teeb talle head meelt, et viimastel aastatel klaaris Savisaar suhted mitme inimesega, kellega oli t\u00fclli l\u00e4inud. \u201eTema elus oli kaks suurt s\u00f5pra Lembit Kaljuvee ja Aadu Must - nendega ta leppis \u00e4ra,\u201c \u00fctleb Kotka.\nKeskerakonna asutajaliige Lembit Kaljuvee meenutab, et 11 aastat tagasi l\u00e4ksid tema suhted Etsiga (jah, ta kutsub Savisaart Etsiks) pausile. Ta lahkus parteist. S\u00f5prus tundus l\u00e4bi olevat. Savisaar ei suutnud tavaliselt andestada.\nAga kolm aastat tagasi leppisid nad \u00e4ra, kui kaubanduskuningas Oleg Gross Kaljuvee Hundisilmale kaasa v\u00f5ttis.\nP\u00e4rast seda nad aeg-ajalt kohtusid.\nKaljuvee \u00fctleb, et viimase kolme aasta jooksul tuli kunagine Edgar tagasi. Enne seda oli ta pinges, aga n\u00fc\u00fcd kibedus kadus. \u201eJa Ukraina s\u00f5da vaatas Edgar ajaloolase seisukohalt. Otsis analooge, seoseid varasematest s\u00fcndmustest. Hakkas kohe edasi m\u00f5tlema. \u00dctles, et see tuleb pikk s\u00f5da.\u201c\nNovembris Savisaar helistas ja kutsus j\u00f5uludeks k\u00fclla. Esimesel j\u00f5ulup\u00fchal s\u00f5itiski Kaljuvee Hundisilmale, v\u00f5ttis pudeli Moe viinagi kaasa ja ka veini (nad olid aeg-ajalt pruukinud klaasikese), aga keegi ei tulnud vastu. Kaljuvee helistas ja kuulis, kuidas hooldaja \u00fctles Savisaarele, et Lembit Kaljuvee on siin, mida me teeme. Edgari vastuse artikulatsioonist m\u00f5istis Kaljuvee, et tal tasub koju tagasi s\u00f5ita. Kaljuvee muigab: \u201eUrmas S\u00f5\u00f5rumaa oli nupukam. Ta pidi minema Hundisilmale j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, aga helistas juba Tallinnast.\u201c\n29. detsembril sai Kaljuvee 70 aastat vanaks. Ta v\u00f5ttis vastu \u00f5nnitlusi. Ja sai siis teate, et vana s\u00f5ber ja kauaaegne kaasv\u00f5itleja lahkus igavikku.\nJ\u00f5geva haigla juhi Peep P\u00f5dderiga suhtles Savisaar peaaegu iga p\u00e4ev \u2013 nad tundsid teineteist 1995. aastast.\n\u201eEdgar armastas r\u00e4\u00e4kida, et tal on viis ravimatut haigust, aga iga kord l\u00e4ks viimane meelest \u00e4ra, kusjuures see oli alati erinev haigus,\u201c muigab P\u00f5dder. Ta lisab: \u201eEdgaril oli l\u00f5puni usk, et ta saab uuesti jalule. Ta kavatses aasta alguses minna Haapsalu rehabilitatsioonikeskusesse.\u201c\nVeel eelmisel kevadel hellitas Savisaar lootust kandideerida Riigikogu valimistel. Arutas seda oma k\u00fclalistega. Nood ei m\u00f5istnud aga, kui t\u00f5sine jutt on, sest Edgarile meeldis ideedega m\u00e4ngida.\nRahvasaadik Oudekki Loone \u00fctleb, et nende vestluste jooksul tekkis palju erinevaid ideid, sealhulgas m\u00f5te asutada mingi sihtasutus, mis v\u00f5imaldaks Edgaril loenguid pidada v\u00f5i muid \u00fcritusi teha.\n\u201eTa igatses oma t\u00f6\u00f6kat ja s\u00fcndmusterohket elu tagasi. Ta tundis sellest puudust,\u201c hindab Savisaare endine n\u00f5unik Oleg Harlamov, kes t\u00f6\u00f6tas temaga koos nii linnavalitsuses kui majandusministeeriumis. \u201eParemat \u00fclemust ei saa ma ette kujutada. Ta oskas asju juhtida suure \u00fclemusena, ei tegelenud mikromanageerimisega.\u201c\nKui Savisaar jalast ilma j\u00e4i, kutsus ta Harlamovit tagasi linnavalitsusse. Nad leppisid trehvamise kokku, aga see j\u00e4i \u00e4ra, sest kohtumise p\u00e4eval saabus Hundisilmale kapo. Peagi k\u00f5rvaldati linnapea t\u00f6\u00f6lt.\n\u201eTal oli see komme, et kui valimised hakkasid l\u00e4henema, hakkas ta tegelema f\u00fcsioteraapiaga, otsis kunstjala v\u00e4lja ja hakkas trenni tegema,\u201c meenutab Ain Saarna. \u201eValimised t\u00f5mbasid ta k\u00e4ima.\u201c\nPR-mees Janek M\u00e4ggi m\u00f5istis, et 2015. aastal, kui Savisaar oli just jalast ilma j\u00e4\u00e4nud, oli positsioon talle justkui eluk\u00fcsimus. Ta tunnistas ligi tunni kestnud jutuajamisel M\u00e4ggile: \u201eMul on vaja saada linnapeaks tagasi!\u201c\nM\u00e4ggi ei osanud Savisaart aidata ning ilmselt Savisaar ei oodanudki seda. M\u00e4ggi taipas hiljem, et Savisaar tahtis talle oma m\u00f5tteid p\u00e4he s\u00fcstida. \u201eTa oli selles v\u00e4ga hea. Inimesed ei saanud sellest arugi.\u201c\nViimati kandideeris Savisaar tunamullu, uskudes, et koht Tallinna volikogus on kindel. K\u00fcsis enesekindlalt, et no vaata, miks ma peaksin linnavoliniku tasust \u00e4ra \u00fctlema. Aga ta sai vaid 437 h\u00e4\u00e4lt ega p\u00e4\u00e4senud volikokku.\nAastaid ajalehte Keskn\u00e4dal juhtinud Urmi Reinde s\u00f5nul olid viimasel ajal Savisaare \u00fcmber ainult naised, s\u00f5brannad. Nemad vaatasid, et Edgar tunneks end h\u00e4sti. Nemad hoidsid ka majapidamist. Savisaar ei olnud Reinde teada kodus kunagi kuigi tegus. Tema k\u00e4si oli poliitikas. Ka lastekasvatamisel j\u00e4i p\u00f5hir\u00f5hk laste emade kanda. Savisaar toetas, et lapsed kasvaksid j\u00f5ukalt ja saaksid hea hariduse.\nVarem olid s\u00fcnnip\u00e4evad ja j\u00f5ulud Hundisilmal helged ja s\u00fcdamlikud, saabus rohkelt k\u00fclalisi. Viimastel aastatel tulid ainult s\u00f5brad ja neidki j\u00e4rjest v\u00e4hem. Savisaar v\u00e4sis ruttu.\nTa armastas s\u00fc\u00fca k\u00f5ike, mida poleks tohtinud. Rasvast seapraadi ja magusat torti. See ei meeldinud \u00fchelegi tema kaasale, sest tal oli suhkurt\u00f5bi. Samal p\u00f5hjusel eelistas Edgar tavalist joogivett. Haigus ajas lihtsalt jubedalt janutama.\nReinde helistas Savisaarega sagedasti. Jutt kestis enamasti tunni v\u00f5i kaks. Savisaar alustas ikka: \u201eUrmi, mis uudist on?\u201c Reinde hakkas siis r\u00e4\u00e4kima ja sai kiiresti aru, et Savisaar on k\u00f5igega kursis ja rohkemgi veel.\nViimane k\u00f5ne, mille Reinde tegi, katkes. Telefon kukkus Savisaarel k\u00e4est ja kuna hooldajat parasjagu k\u00f5rval ei olnud, siis nii see vestlus l\u00f5ppeski. Esimest korda elus kurtis Savisaar Reindele oma tervise \u00fcle. R\u00e4\u00e4kis, et silmad ei n\u00e4e enam. \u201eMis elu see siis on, kui raamatut ei saa enam lugeda,\u201c oli ta t\u00f5denud. Reinde s\u00f5nul oli ta varem lausa vihanud kurtjaid. \u201eSiis sain aru, et asi on pahasti.\u201c\n\u201eTa ei teinud midagi,\u201c \u00fctleb raadiostaar Heimar Lenk oma kauaaegse s\u00f5bra viimaste kuude kohta. Savisaare tervis l\u00e4ks j\u00e4rjest halvemaks ja ta oli \u00fcksik. Mitte selles m\u00f5ttes, et ta \u00fcmber poleks olnud inimesi, kuid neid j\u00e4i j\u00e4rjest v\u00e4hemaks. Savisaare arvamust ei olnud enam kellelegi vaja, teda ei kuulatud. Muutumine suurmehest eikellekski m\u00f5jus Savisaarele v\u00e4ga. \u201ePole tavalise inimese \u00fcksinda olemine. Vaid et ta arvamus enam ei lugenud. See muserdas teda,\u201c \u00fctleb Lenk.\nSavisaar k\u00e4is viimati Lengil P\u00f5lvas k\u00fclas juulis. K\u00e4is ka V\u00f5nnu surnuaial oma ema haual, kelle k\u00f5rvale ta sel neljap\u00e4eval mulda s\u00e4ngitatakse.\nDoktor P\u00f5dder \u00fctleb, et hoiatas Savisaart \u2013 s\u00f5it ei m\u00f5ju h\u00e4sti. Savisaar ei kuulanud teda. L\u00f5una-Eesti reisilt l\u00e4kski Savisaar Hundisilmale tagasi varem, kui oli plaanitud. \u201eTa v\u00e4sis \u00e4ra,\u201c s\u00f5nab Lenk.\nS\u00fcgisel enne lume tulekut pani Lenk puulauad hoovi pealt kuiva hoiule, Savisaart ootama. Et kui ta kevadel tuleb, saab m\u00f6\u00f6da laudu ratastooliga trepist \u00fcles majja.\nLenk arvab, et Tallinna linn oleks pidanud andma Savisaarele korteri, kus ta saanuks k\u00fclalisi vastu v\u00f5tta. Oleks soe, inimesed oleksid l\u00e4hedal. Hundisilma oli v\u00e4ike, kaugel ja k\u00f5le.\nTeine Savisaare hea tuttav r\u00e4\u00e4gib, et Edgar m\u00f5istis \u2013 seda talve ta oma kallil Hundisilmal ei veeda. Et lihtsam on Tallinnas olla. K\u00fcllap olekski m\u00f5ni korter leitud.\nNovembri l\u00f5pus kutsus Savisaar Lenki ja Reindet Hundisilmale j\u00f5ule t\u00e4histama. \u201eMe \u00fctlesime \u00e4ra,\u201c s\u00f5nab Lenk.\nN\u00f5ukogude Liit avaldas ajalehtedes oma liidrite surma p\u00f5hjused. T\u00e4nap\u00e4eval, delikaatsete isikuandmete ajastul pole sellised asjad enam kombeks.\nEdgar Savisaar oli suur erand. Kohtuprotsessi ajal tegi ta ise avalikuks oma rohked haigused, neist mitmed v\u00e4ga rasked.\nTema surma p\u00f5hjust ei ole ametlikult v\u00e4lja \u00f6eldud, kuid mitmed tema tuttavad r\u00e4\u00e4givad veresoonte kehvast olukorrast ja trombidest. \u201eKui \u00fcldse enam ei liigu, siis ei saagi terve olla. Teine jalg hakkas tal ka alt vedama,\u201c s\u00f5nab Lenk. \u201eKaks p\u00e4eva lebas haiglas voodis. Alguses arstid arvasid, et tal hakkab paremaks minema.\u201c\nLoodeti, et Savisaar saab haiglast v\u00e4lja. Lenk helistas talle. \u201eV\u00f5ttis vastu, k\u00fcsisin, et kuidas on. Pole viga \u2013 nii nagu ikka. Aga \u00e4\u00e4rmiselt aeglase jutuga, v\u00e4ga vaikselt r\u00e4\u00e4kis ta.\u201c\nLenk meenutab viimaseid s\u00f5nu, mis Savisaar talle \u00fctles: \u201eAga mis sa mulle helistad \u2013 tule mind parem vaatama.\u201c Lenk m\u00f5tles, et p\u00e4rast aastavahetust ehk l\u00e4hebki. Aga ta ei saanud aru, et Savisaar m\u00f5tles kohe.\nKas Savisaar tajus l\u00e4henevat surma? Viimastel aastatel ta justkui leebus. K\u00e4is isegi presidendi vastuv\u00f5tul ja Roosiaias, kus teda varem ei n\u00e4htud. \u201eSee n\u00e4itas, et ta sai aru, et l\u00f5pp on tulemas,\u201c pakub Janek M\u00e4ggi.\nHeimar Lenk uuris Savisaarelt, miks too Kadriorus k\u00e4is, sest sealt ja valitsusest oli teda korduvalt alandatud. Ta ei saanudki vastust. Edgar n\u00e4itas talle Hundisilmal hoopis roose. \u201eTule, k\u00e4ime aias ringi, tule vaata Vilja roosi!\u201c"}
{"text":"S\u00d5JAKOKKUV\u00d5TE | Ukraina uurijad avastasid Harkivi oblastist 25 piinakambritOkupantide piinamiskambrid, et Ukraina tsiviilelanikelt vastupanuliikumise kohta infot v\u00e4lja pressida. Mariupolit lammutatakse t\u00fckkideks.\nUkraina kaitseminister Oleksii Reznikov kirjutas \u00fchismeedias, et Hersoni oblastis Ber\u00f5slavis korraldasid taganevad Vene v\u00e4ed terroriakti, lastes \u00f5hku elektrijaama.\nTuli uudis j\u00e4rjekordse Vene v\u00e4gede piinamiskambri leidmisest L\u00f5una-Ukrainas. Kambris l\u00e4mmatati ohvreid kilekottidega, peksti neid ja nende peal kasutati elektri\u0161okivahendeid, et saada infot vastupanuliikumise kohalike liikmete kohta. Kyiv Independent kirjutas, et samuti leidsid uurijad Harkivi oblasti vabastatud aladelt tervelt 25 piinamiskambrit. Oblasti politseij\u00f5udude \u00fclem Volod\u00f5m\u00f5r T\u00f5mo\u0161ko kommenteeris, et neiski piinati tsiviilelanikest kinnipeetavaid elektriga ning murti nende s\u00f5rmi.\nUkrainas visiidil viibivad Tallinn linnapea Mihhail K\u00f5lvart ja abilinnapea Tanel Kiik andsid \u017d\u00f5tom\u00f5ri linnapeale Serhi Suhhomlinile \u00fcle Tallinna linna kingituse \u2013 14 diiselbussi. Lisaks andsid linnajuhid \u017d\u00f5tom\u00f5ri piirkonna omavalitsustele \u00fcle ka elektrigeneraatorid ja muid esmatarbekaupu. Busside \u00fcleandmise tseremoonia j\u00e4rel k\u00fclastasid linnapea ja abilinnapea Vene raketir\u00fcnnakus puruks pommitatud \u017d\u00f5tom\u00f5ri l\u00fctseumi nr 25, kus K\u00f5lvart kinkis parimatele \u00f5pilastele ning ol\u00fcmpiaadide v\u00f5itjatele iPad\u2019id.\n(Reuters\/Scanpix)\nMariupolis j\u00e4tkavad okupandid majade, sh ajalooliste hoonete lammutamist. Lammutamisele on l\u00e4inud nii \u00f5nnetu saatusega kuulsaks saanud teater (pildil), milles linnaelanikud end varjasid, kui ka kesklinnas asuv Kellaga maja."}
{"text":"T\u00f6\u00f6tajad soovivad \u00fcha enam iseseisvustT\u00f6\u00f6tajatele on oluline pakkuda j\u00e4rjekindlalt karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi, et mitte lasta motivatsioonil raugeda. T\u00f6\u00f6alane motivatsioon on aga otseselt seotud sellega, kui huvitav ja \u00f5ppimisele innustav on inimese t\u00f6\u00f6.Oleme t\u00f6\u00f6turul omap\u00e4rases olukorras. Kasvavate kuludega on \u00fchiskonnas silmitsi k\u00f5ik, olgu tegu indiviidi v\u00f5i ettev\u00f5ttega. On t\u00f6\u00f6andjaid, kes v\u00e4rbavad t\u00f6\u00f6tajaid ebakindlatest majandusoludest hoolimata, teised on pigem ettevaatlikud v\u00f5i koguni v\u00e4hendavad t\u00f6\u00f6tajate arvu. T\u00f6\u00f6tajad aga peavad ausalt otsa vaatama oma finantsseisule, ning olulise inflatsiooni tingimustes v\u00f5ib t\u00f6\u00f6koha vahetamise plaan tunduda ainu\u00f5ige. Ettev\u00f5tete juhtide suureks v\u00e4ljakutseks ja prioriteediks on saanud t\u00f6\u00f6tajate hoidmine. Iga juht peab neis oludes alustama organisatsiooni seest: mida saaksin ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6keskkonnas \u00e4ra teha, et t\u00f6\u00f6tajad tunneksid end v\u00e4\u00e4rtustatuna ja h\u00e4sti?Usun, et n\u00fc\u00fcdseks on v\u00e4hemusse j\u00e4\u00e4nud ettev\u00f5tted, kus usutakse, et ainult palga- ja motivatsioonis\u00fcsteemide ning uhkete \u00fcritustega suudetakse inimesi enda juures \u00f5nnelikuna hoida. Eranditult k\u00f5ik inimesed tahavad, et neid v\u00e4\u00e4rtustataks ja et neil oleks toetav keskkond. Kuidas seda organisatsioonis saavutada?Minu esimene soovitus juhtidele: m\u00f5elge, mida te ise heaks t\u00f6\u00f6keskkonnaks vajaksite. T\u00e4pselt sedasama, ja veidi enam, vajab tegelikult ka teie t\u00f6\u00f6taja. Seej\u00e4rel tuleb soovitud keskkonna saavutamisega s\u00fcsteemselt tegeleda. See on lihtne m\u00f5tteharjutus, millel on enamasti m\u00e4rgatav tulemus.Mida t\u00f6\u00f6andjalt oodatakse? Esmalt iseseisvust ehk v\u00f5imalust oma rollis vastutust kanda. Teiseks kompetentsi kasvatamise v\u00f5imalusiarengut. Kolmandaks seotust ehk \u00fchise suuna tunnet. See on p\u00f5hjus, miks me tahame organisatsioonis t\u00f6\u00f6tada ja miks k\u00f5ik meist ei ole \u00fcksikettev\u00f5tjad.Kui vaadata viimase aja trende t\u00f6\u00f6turul, siis muutumis-, \u00f5ppimis- ja kohanemisv\u00f5imest on saanud iga t\u00f6\u00f6taja \u00fcks olulisemaid oskusi. Kui veel k\u00fcmnendi eest v\u00e4\u00e4rtustasid karj\u00e4\u00e4ris \u00f5ppimisv\u00f5imalusi pigem \u00fclikooli l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6le asujad, siis enam sellist eristumist m\u00e4rgata ei ole. Pikem t\u00f6\u00f6elu ja elukestva \u00f5ppe v\u00f5imaluste avardumine on juhtinud inimesi vaatama lahkema pilguga \u00f5ppimisele, eneset\u00e4iendamisele ja elus eri karj\u00e4\u00e4riteede valimisele. T\u00f6\u00f6elus ei pea areng enam tingimata olema alt \u00fclespoole, vaid pigem tugeva eksperdi-staatuse kasvatamise suunas.See t\u00e4hendab, et inimestele tuleb t\u00f6\u00f6kohal pidevalt pakkuda karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi, et mitte lasta motivatsioonil raugeda. Huvitav ja \u00f5ppimisele innustav t\u00f6\u00f6 on otseselt seotud t\u00f6\u00f6alase motivatsiooniga. Motivatsiooni langemisega seotud t\u00fchja tunnet v\u00f5ib juba lahkuda sooviva t\u00f6\u00f6taja sisemise \u00fcleostmisega vaid l\u00fchiajaliselt t\u00e4ita. Varem v\u00f5i hiljem j\u00f5uab v\u00e4heseid arenguv\u00f5imalusi pakkuv t\u00f6\u00f6 lihtsalt l\u00f5pule.Seet\u00f5ttu peaksime \u00fcha enam r\u00e4\u00e4kima t\u00f6\u00f6keskkonnas toimuvast elukestvast \u00f5ppest. Panganduses n\u00e4en, kui palju on juurde tulnud t\u00f6\u00f6valdkondi, milles on kombineeritud eri kompetentsid. N\u00e4iteks andmemajanduse, rahapesut\u00f5kestamise, andmekaitse jm seotud t\u00f6\u00f6rollid, kus ei piisa ainult \u00fche t\u00f6\u00f6valdkonna teadmisest. V\u00e4ga paljud t\u00f6\u00f6rollid vajavad varasemast rohkem valdkondade\u00fcleseid kompetentse. R\u00e4\u00e4kimata ITst, mis ammu enam ei ole valdkond omaette, vaid \u00e4riarenduse v\u00e4ltimatu osa.Teinegi n\u00e4ide: inimesed on pangaga suhtlemisel asunud eelistama digikanaleid, mist\u00f5ttu esindustes k\u00e4ivate klientide arv on aasta-aastalt kahanenud. Seet\u00f5ttu on v\u00e4henenud esinduste t\u00f6\u00f6tajate arv, kuid reaalseid koondamisi on toimunud v\u00e4he. Klienditeeninduse vajaduse v\u00e4henedes oleme pakkunud arenguv\u00f5imalusi ja karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi teistele vakantsetele kohtadele. See on eeldanud k\u00f5igilt \u00f5ppimist v\u00f5i \u00f5ppimise toetamist. Oskus \u00f5ppida ja kasutada teadmisi eri valdkondadest on praeguses t\u00f6\u00f6keskkonnas \u00e4\u00e4rmiselt vajalik ning muutub \u00fcha olulisemaks. Et inimene areneks valdkonna eksperdina ja oleks suuteline arendama ka t\u00f6\u00f6rolli, ei piisa \u00fcksnes valdkonna teadmiste arendamisest, oluline on panustada isiksuslikku arengut toetavasse arengusse. Edukaks t\u00f6\u00f6ks on lisaks erialale vajalik ka oskuslik enesejuhtimine, head suhtlemisoskused, meeskonnat\u00f6\u00f6 ja kultuuri\u00fclesed kompetentsid.Samuti on oluliseks teguriks muutunud t\u00f6\u00f6 paindlikkus. Paraku ei tunne iga juht veel ennast selle muutusega mugavalt ning sooviks rohkem kontrollida t\u00f6\u00f6tamise aega ja kohta. Kasu sellest saab nii organisatsioon kui t\u00f6\u00f6taja, sest tagades suurema paindlikkuse t\u00f6\u00f6elus, aitame panustada inimeste elu tasakaalu. Oleks aeg lasta lahti uskumusest, et mina juhina suudan kontrollida, mida inimene teeb oma t\u00f6\u00f6laua taga. Kui palju ta m\u00f5tleb, kui kiiresti ta m\u00f5tleb. See on juhtide k\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse, kuidas seada \u00f5igeid eesm\u00e4rke, mis inimesi innustavad, kuidas neid m\u00f5\u00f5ta ning kuidas anda konstruktiivselt ja tulemuste saavutamist toetavat tagasisidet.L\u00e4bipaistvus on \u00fcks hea organisatsioonikultuuri alus. Mida rohkem on t\u00f6\u00f6tajatel t\u00f6\u00f6elu puudutavat infot, seda parem. See suurendab kollektiivi p\u00fchendumist ja usaldust ettev\u00f5tte vastu. L\u00e4bipaistvuse \u00fcks v\u00e4ljund v\u00f5ib olla palga avalikustamine nii organisatsiooni sees kui ka t\u00f6\u00f6le kandideerijatele, nagu oleme juurutanud Swedbankis. Ehkki see paistab praegu veel paljudele ettev\u00f5tetele hirmutava k\u00e4iguna, on l\u00e4bipaistev palgapoliitika andnud meile h\u00e4id tulemusi.Ei tasu liialt karta ka t\u00f6\u00f6j\u00f5u voolavust, kui see j\u00e4\u00e4b n-\u00f6 tervislikesse piiridesse. N\u00e4iteks v\u00f5is suuremat liikumist prognoosida p\u00e4rast koroonakriisi l\u00f5ppu, sest \u00fcldiselt l\u00fckatakse olulisi otsuseid ebakindlatel aegadel edasi. Pigem tasuks karta seda, kui inimene oleks aheldatud kuldsete k\u00e4eraudadega ettev\u00f5tte k\u00fclge ega tahaks teha oma elus \u00f5igeid otsuseid ja valikuid. T\u00f6\u00f6 ise, arenguv\u00f5imalused ja t\u00f6\u00f6alane atmosf\u00e4\u00e4r peaks olema edasiviiv j\u00f5ud, m\u00f5\u00f5detav kasu t\u00f6\u00f6taja jaoks laiem kui \u00fcksnes t\u00e4nane materiaalne tunnustus. K\u00fcsimus, kuidas kestab organisatsioon tuumkompetentside j\u00e4tkuvuse ja t\u00f6\u00f6taja elu perspektiivi vaates, on vast peamine m\u00f5lema poole motivatsiooni alustala\"Eranditult k\u00f5ik inimesed tahavad, et neid v\u00e4\u00e4rtustataks ja et neil oleks toetav keskkond.\"\"L\u00e4bipaistvus on \u00fcks hea organisatsioonikultuuri alus. Mida rohkem on t\u00f6\u00f6tajatel t\u00f6\u00f6elu puudutavat infot, seda parem.\"\u00dcLLE PIND, Swedbanki personalijuht"}
{"text":"Kapo l\u00f5petas merer\u00f6\u00f6vlite uurimise2009. aastal L\u00e4\u00e4nemerel toimunud piraadir\u00fcnnak kaubalaevale on j\u00e4\u00e4nud siiani m\u00f5istatuseks. Kaitsepolitsei l\u00f5petas skandaalse kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise uurimise kellelegi s\u00fc\u00fcdistust esitamata. Malta lipu all s\u00f5itnud laev r\u00f6\u00f6viti salap\u00e4raselt L\u00e4\u00e4nemerel juulis 2009 koos meeskonnaga. Kapo alustas kohe kriminaalasja piraatluse paragrahvi alusel. 13 aastat kestnud uurimine l\u00f5petati mullu novembris seoses kuriteo aegumisega. Arctic Sea kaaperdamine \u00fcletas omal ajal rahvusvahelise uudisk\u00fcnnise ja p\u00f5hjustas palju spekulatsioone. Mis laevaga tegelikult juhtus, j\u00e4i segaseks. Kaaperdamist seostati nii v\u00e4ljapressimise kui ka salajase relvaveoga. EESTI EKSPRESS"}
{"text":"Zapori\u017e\u017eja suunal on ukrainlased saatnud korda samapalju pahandust kui MakijivkasUKRAINA P\u00c4EVIK 3.01: vene okupantide p\u00f5hipingutus on hetkel suunatud Bahmuti ja Soledari vahele, et eraldada need kaks asulat. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset edu okupandid seal siiski ei saavuta. Ka mujal valitseb venelastel seisak, mis v\u00f5ib olla ajendiks t\u00e4iendava mobilisatsiooni jaoks.\n\tBahmuti linnas on ukrainlased okupante t\u00f6\u00f6stusalal pisut tagasi surunud.\n\tAvdiivka suunalised r\u00fcnnakud pole vene okupantidele tulemust toonud.\n\tL\u00f5unarindel on kinnitatud aastavahetuse priskeid tabamusi.\n\n\nVene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil p\u00e4eva alguses \u2013 isikkoosseisu 108190 (+750), tanke 3036 (+5), soomukeid 6100 (+7), suurt\u00fckke 2033 (+6), raketiheitjaid 424 (+1), \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme 214 (+1), lennukeid 283, helikoptereid 270 (+1), droone 1839 (+3).\nVene okupandid j\u00e4tkavad kaudtulel\u00f6\u00f6ke miinipildujate, suurt\u00fckkide ja raketiheitjatega T\u0161ernihivi, Sum\u00f5 ja Harkivi oblasti piiri\u00e4\u00e4rsetele k\u00fcladele. Huvitava kokkusattumusena leidis aset moonalao s\u00fcttimine s\u00f5jalisel objektil Belgorodi oblastis Nov\u00f5i Oskoli juures.\n\nOlukord rinnetel\n\nLuhanski operatiivsuunal j\u00e4tkavad vene okupandid r\u00fcnnakuid Svatovo ja Kreminna vahel ning \u00fcritavad koondada j\u00f5ude Kreminnast pealetungi\u00fcrituse korraldamiseks L\u00f5mani suunal. Seni seal tulemusteta. Ei kanna vilja ka okupantide igap\u00e4evased r\u00fcnnakud Bilohorivka suunal.\nUkraina administratsiooni juhi kinnitusel on Svatovo Kreminna maantee endiselt ukrainlaste tulekontrolli all ning kahe asula vaheline varustamine peab k\u00e4ima suure ringiga l\u00e4bi Starobelski.\nBahmuti operatiivsuunal Majorski ja Soledari vahel on kogu Ukraina rinde k\u00f5ige kuumem ja raskem l\u00f5ik, sealt eraldi v\u00f5ttes veel vahemaa Bahmuti ja Soledari vahel. Hetkel paistab okupantide p\u00f5hipingutus nende asulate eraldamine, mist\u00f5ttu p\u00f5hilahingud nendevahelise maantee juures.\nV\u00f5imalik, et okupandid koondavad j\u00f5udusid Soledari kanti suurema pealetungi korraldamiseks. Analoogne \u00fcritus Bahmuti linna suunal l\u00e4ks neil aia taha. T\u00f6\u00f6stusalal peksti okupandid Lumumba t\u00e4navat pidi paarsada meetrit tagasi. Proovivad vallutada kasv\u00f5i \u00fcksikuid positsioone ja kaevikuid Pidhorodne, Op\u00f5tne ja Kli\u0161t\u0161iivka kandis.\nKuna okupandid r\u00fcndavad katkematute inimlainetena, siis \u00fcsna oluline faktor ukrainlaste kaitse vastupidavuses on lahinguv\u00e4lja luure, tuletegevuse koordineerimise, tulepositsioonide v\u00e4ljaehitamise kvaliteet. Kui m\u00f5ni l\u00fcli annab j\u00e4rgi, saavad okupandid v\u00f5imaluse, muidu mitte.\n\u00dcldiselt ei ole ette n\u00e4hta, et vene okupantide ponnistused Bahmuti l\u00f5igul l\u00e4hiajal vilja kannaksid. See nullib ka Prigo\u017eini lootused n\u00e4idata enda vangide horde miski v\u00f5imeka armeena, kes muudkui vallutab linnasid \u00fcks-teise j\u00e4rel. See v\u00f5imekus maeti suvel Severodonetski-L\u00f5ss\u00f5t\u0161ansi kandis.\nPutinile muidugi sobib minimaalselt ka see variant, et patiseis kestaks ja \u00fchel hetkel tekiks ukrainlastel soov teha kompromisse, kuid see moment paistab veel \u00fcsna kaugel olevat. \u00dchiskonna meelsus on tugevalt okupantidega igasuguste kompromisside vastu.\nDonetski operatiivsuunal pole Avdiivka piirkonnas olulisi arengudi fikseeritud p\u00e4rast mitmep\u00e4evaseid pealetunge idast ja p\u00f5hja poolt. Nevelske kandis on t\u00e4psustatud rindejoone kulgemist, kuid sisulisi muutusi pole. Okupantidel pole edu ka Marjinkas ja selle l\u00e4histel.\nZapori\u017e\u017eja suunal on ukrainlased aastavahetuse paiku saatnud korda samapalju pahandust kui Makijivkas\u00a0ning t\u00e4psustatud andmetel olid korralikud tabamused Tokmakis ja T\u0161ulakivka kandis Hersoni suunal. T\u0161ulakivka on juba mitmekordne meister okupantide kaotuste edetabelis \u2013 seekordne pauk t\u00e4hendas -500 surnute ja haavatutena, t\u00e4psed proportsioonid veel teadmata.\n\u00dcldiselt viitavad need lood, et Makijivka sugused mobiliseeritute utiliseerimistalgud j\u00e4tkuvad ka tulevikus. See polnud erand ja vene v\u00e4ejuhatusel pole kas v\u00f5imalusi v\u00f5i oskusi teistmoodi tegutseda.\n\nZapori\u017e\u017eja operatiivsuunal on \u00fcldiselt vene okupantide \u00fcksuste \u00fcmbergrupeerumise tunnuseid. Ukrainlaste meelest reorganiseeruvad nad Melitopoli \u00fcmber, kuna kartus on ukrainlaste j\u00e4rgmise vabastusoperatsiooni ees. Vene pessimistid peavad paigalseisu okupantide jaoks ohtlikuks, kuid r\u00fcnnakukatseid suisa suitsidaalseks.\nUkraina jaoks on samuti olukord keeruline, kui Venemaa j\u00e4tkab oma mobilisatsioonireservide rakendamist ja kutsub v\u00e4eteenistusse veel kaks korda 200 tuhat reservisti. Ukrainlased on ennustanud, et uus kampaania algab juba 5. jaanuaril, kuigi \u00fcldiselt pole mobilisatsioon katkenud.\nMobilisatsiooni hoogustamise kohta avaldatakse erinevaid tunnusm\u00e4rke \u2013 kas on need v\u00e4rskelt tr\u00fckitud kutsete blanketid, Vene Keskpanga juhi k\u00e4skkiri, mis juhendab kommertpankasid s\u00f5jav\u00e4ekohuslastest v\u00f5lglastele mobilisatsioonikutseid edastama. Spekuleeritakse piiride sulgemisest."}
{"text":"Looduskaitsja kimbutab juba aasta otsa kohalikku lambapidajat, kuid politsei probleemi ei n\u00e4eL\u00e4inud aasta l\u00f5pul j\u00f5udis Kuressaare politseijaoskond seisukohale, et \u00fche muhulase j\u00e4rjepidevat tegevust teise muhulase ja tema l\u00e4hedaste\u00a0elu kibedaks tegemisel ei saa paragrahvidega m\u00f5\u00f5ta.Saarte H\u00e4\u00e4l ei nimeta ei kannatanute ega kimbutaja nime, kuid kasutame ametlikust allikast p\u00e4rit dokumente, mis kirjeldavad politseisse p\u00f6\u00f6rdumiseks ajendi andnud s\u00fcndmusi.\nAvalduses politseile \u00f6eldakse otses\u00f5nu, et mees (nimetame teda Vambolaks \u2013 toim) on p\u00fchendanud terve viimase aasta elust avaldaja, tema kolleegide ja abikaasa j\u00e4litamisele ja kiusamisele.\n\"Vambola saadab \u00e4hvardavaid ja vales\u00fc\u00fcdistusega meile, paigaldab liikumiskaameraid, luurab p\u00f5\u00f5sastes, pildistab, filmib, k\u00e4ib taastamist\u00f6\u00f6de l\u00e4biviijaid s\u00f5imamas, levitab valeinformatsiooni, ilmub s\u00f5imamiseks avalikele \u00fcritustele, k\u00e4ib loomade vett hoidlates maha laskmas, avab v\u00e4ravaid, l\u00f5hub generaatoreid, esitab kaebusi erinevatele ametiasutustele ja levitab oma veebilehel valeinformatsiooni,\" seisab oktoobri l\u00f5pul tehtud avalduses.\n\nS\u00f5im ja \u00e4hvardused\n\nN\u00e4iteks oli Vambola s\u00f5imanud ja \u00e4hvardanud avalduse teinud naist Liiva raamatukogus toimunud avalikul \u00fcritusel ja s\u00fc\u00fcdistanud erinevatel teemadel alates korruptsioonist kuni Muhu saare veetaseme languseni. Nimetatud tegevus tekitab avaldajas hirmu ja ebamugavustunnet.\nPolitsei teatas kriminaalasjast keeldumise m\u00e4\u00e4ruses, et kirjelduse j\u00e4rgi tuleks j\u00e4litustoiminguna k\u00f5ne alla vaid varjatud j\u00e4lgimine, sest avalduse j\u00e4rgi paigaldab Vambola liikumiskaameraid, luurab p\u00f5\u00f5sastes, pildistab ja filmib.\nN\u00e4iteks toodi juhtum, kus Vambola pani karjamaadele kaameraid ja j\u00e4lgis alvarite taastamist\u00f6id drooniga.\nPolitsei leidis, et neile esitatud materjalidest ei n\u00e4htu, et Vambola viiks l\u00e4bi j\u00e4litustoiminguid v\u00f5i koguks andmeid konkreetse isiku suhtes.\n\"Pildistatud on alvarite taastamist\u00f6id, loomi ja karjamaid ning saadetud kirjadest v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda mure loomade ja \u00fcldise looduse p\u00e4rast, mis ei pruugi teaduslike l\u00e4henemistega \u00fchtida,\" seisab m\u00e4\u00e4ruses.\n\nPole midagi salajast\n\nSamuti puuduvad politsei hinnangul t\u00f5endid, et tema tegevus vastaks j\u00e4litustoimingu p\u00f5hiomadustele ehk salajasusele ja varjatusele.\nSamuti on raske Vambola tegevust liigitada ahistavaks j\u00e4litamiseks.\nKaristusseadustik \u00fctleb, et selline koosseis eeldab teise isikuga korduva v\u00f5i j\u00e4rjepideva kontakti otsimist, tema j\u00e4lgimist v\u00f5i muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumist, kui selle eesm\u00e4rk v\u00f5i tagaj\u00e4rg on teise isiku hirmutamine, alandamine v\u00f5i muul viisil oluliselt h\u00e4irimine.\nAvaldaja esitas lisamaterjalidena politseile Vambola saadetud meile ja seisukohti, kuid politseile kinnitusel ei saa nende p\u00f5hjal j\u00e4reldada, et Vambola r\u00fcndaks, \u00e4hvardaks v\u00f5i sekkuks eraellu.\nPolitseikapten Ahti Lepp sedastas et Vambola saadetud kirjade p\u00f5hjal v\u00f5ib j\u00e4reldada, et ta ei poolda karjamaade tarastamist, mis seavad ohtu metsloomade elu ja tervise ning vaba liikumise.\n\"T\u00f5en\u00e4oliselt \u00fctleb ta omad m\u00f5tted valjuh\u00e4\u00e4lselt ka avalikel koosolekutel v\u00e4lja. Nende v\u00e4lja\u00fctlemiste sisu ja vorm on teadmata, sest \u00fchtegi konkreetset t\u00f5endit esitatud ei ole. Avalikel koosolekutel v\u00f5ivad k\u00e4ia k\u00f5ik ja oma m\u00f5tte ka v\u00e4lja \u00f6elda. Olenemata sellest, kas see \u00fchtib teiste omadega v\u00f5i mitte,\" m\u00e4rkis politsei.\n\nTaastamine segab metsloomi\n\nVambola on varem Saarte H\u00e4\u00e4lele selgitanud, et rannakarjamaade taastumisprotsessides ei ole arvestatud mitu aastak\u00fcmned v\u00e4ljakujunenud metsloomade liikumisradadega ning arvestatud pesitsemiskohtadega ja teise asjaoludega mis puudutavad metsloomade heaolu.\n\"P\u00f5dra ja hirve arvukus Muhus on viimastel aastatel tugevalt langenud,\" selgitas ta. \"On juhtumeid, kus kitsed on sattunud paanikasse maantee \u00fcletamisega, p\u00f6\u00f6rdunud aia piiramisega tagasi tee peale ja siis saanud autost l\u00f6\u00f6gi.\nV\u00f5is siis on tee \u00e4\u00e4res jalutanud p\u00f5dralehm vasikaga sattunud paanikasse, kui auto l\u00e4heneb. Vanaloom suudab kuidagi l\u00e4bi aia suruda, vasikas \u00fcritab, aga ei suuda edasi minna ning murrab jala, kirjeldas Vambola.\n\nP\u00f5drasarved, mille kandja oli neile eluajal traadi \u00fcmber keerutanud.\nSaarte H\u00e4\u00e4l\n"}
{"text":"Suri Venemaa endine tipp-poliitik Ruslan Hasbulatov   Teisip\u00e4eval suri 80-aastasena viimane Venemaa F\u00f6deratsiooni \u00fclemn\u00f5ukogu esimees Ruslan Hasbulatov, ta oli Boriss Jeltsini poliitiline vastane.   Venemaa riigitelevisioon teatas, et Hasbulatov suri oma kodus v\u00e4ljaspool Moskvat, vahendas Rferl. Hasbulatov oli t\u0161et\u0161eenist majandusteadlane ja poliitik. N\u00f5ukogude Liidu (NSVL) lagunemise ajal oli ta Boriss Jeltsini liitlane. M\u00f5lemad poliitikud kritiseerisid viimast NSVL-i juhti Mihhail Gorbat\u0161ovi.\u00a0 Jeltsinist ja Hasbulatovist said aga kiiresti rivaalid ning Hasbulatov hakkas koost\u00f6\u00f6d tegema asepresident Aleksandr Rutskoiga.\u00a0 Jeltsin tahtis 1993. aastal muuta p\u00f5hiseadust ja tahtis nii oma v\u00f5imu suurendada veelgi. \u00dclemn\u00f5ukogu proovis Jeltsini m\u00f5juv\u00f5imu aga v\u00e4hendada.\u00a0 21. septembril andis Jeltsin v\u00e4lja ukaasi number 1400. See n\u00e4gi ette \u00fclemn\u00f5ukogu laialisaatmise ja uued valimised juba Venemaa riigiduumasse ning uue konstitutsiooniprojekti referendumi. Vastuseks l\u00f5petas \u00fclemn\u00f5ukogu presidendi volitused ja m\u00e4\u00e4ras presidendi kohuset\u00e4itjaks Rutskoi.\u00a0 4. oktoobril kehtestas Jeltsin Moskvas eriolukorra ja t\u00f5i linna tankid. Jeltsinile lojaalsed v\u00e4ed tulistasid parlamendihoonet. S\u00f5durid tungisid siis hoonesse ning arreteerisid Hasbulatovi ja Rutskoi. M\u00f5lemad m\u00f5isteti vangi, kuid hiljem anti neile armu.\u00a0 Kreml asendas siis \u00fclemn\u00f5ukogu f\u00f6deraalkoguga, mis koosneb kahest kojast. Need on f\u00f6deratsioonin\u00f5ukogu ja duuma. Selle tagaj\u00e4rjel tugevnes Venemaal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt presidendi v\u00f5im.\u00a0 Hasbulatov \u00fctles hiljem, et 1993. aasta s\u00fcndmuste t\u00f5ttu kiirenes Venemaal parlamentaarse demokraatia kadumine.\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"PEALINNA KUNNI MONUMENDID: mis on Edgar Savisaare p\u00e4randist s\u00e4ilinud? Mis prantsatas l\u00e4hiajaloo pr\u00fcgikasti?\u00d5htuleht r\u00e4\u00e4kis Edgar Savisaare endiste l\u00e4hikondsete ja rivaalidega tipp-poliitiku elu viimasest perioodist. Milline oli ta linnapeana aastatel 2007\u20132015? Mis sai Tallinnas tehtud \u00f5igesti, mis valesti? Kuidas pealinna kuningas Savisaar kaheksa aastaga muutus? Kui palju on pealinnas alles kunagise kunni p\u00e4randit?\nTaavi Aasa s\u00f5nul sai Savisaar 2007. aastal ise aru, et n\u00fc\u00fcd enam riigiaparaadi juurde p\u00e4\u00e4seda ei \u00f5nnestu, ning see avaldas tema hilisemale karj\u00e4\u00e4rile tugevat m\u00f5ju: \u201eEdgar p\u00fchendas end ikkagi t\u00e4ielikult Tallinnale ja tegi k\u00f5ik selleks, et Tallinnas Keskerakonna v\u00f5im s\u00e4iliks.\u201c\nPronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel kaotas Savisaar pea igasuguse lootuse Toompeal taas v\u00f5imu maitsta. Toonased konkurendid nendivad, et s\u00e4\u00e4rane olukord kujunes sisuliselt orgaaniliselt ja k\u00f5ik erakonnad j\u00f5udsid iseseisvalt j\u00e4reldusele, et kuni parteibossina tegutseb Savisaar, tuleb Keskerakond Stenbocki majast eemal hoida. Omavahel Savisaare-boikotis kunagi kokku ei lepitud.\nSellest sai Savisaare pika karj\u00e4\u00e4ri viimane murranguhetk. Et ta kujundas oma seisukohti selle j\u00e4rgi, kui palju need h\u00e4\u00e4li v\u00f5iks tuua, teati juba varem. Pronksi\u00f6\u00f6ga seonduv l\u00e4ks tal aga metsa. Arvestus, et venekeelse elanikkonna eest seismine toob h\u00e4\u00e4li, oli \u00f5ige. Mingil kombel j\u00e4ttis Savisaar aga k\u00f5rvale fakti, et konkurendid v\u00f5tavad seda sisuliselt riigireetmisena. Sel perioodil toimunud kohtumist Vene poliitiku Leonid Slutskiga \u2013 kes oli kohal pea igal pool, kus Venemaa midagi korraldas \u2013 ei andestanud nad Savisaarele enam kunagi.\nSamas n\u00e4iteks 2013. aastal linnapeaks kandideerinud Eerik-Niiles Kross (toona IRL, n\u00fc\u00fcd RE) arvab, et tegelikult ei matnud Savisaar kunagi maha lootust taas riigipiruka juurde k\u00fc\u00fcndida: \u201eTallinna linnavalitsust ja linnakassat kasutas ta k\u00f5igepealt\u00a0just sellel eesm\u00e4rgil, kuigi l\u00f5puks edutult.\u201c\nS\u00d5IDUVEES: Edgar Savisaar k\u00f5neleb s\u00fcgispeol Vabaduse v\u00e4ljakul 2013. aastal.\n(Andres Putting \/ Delfi Meedia)Ratas vs. Savisaar\nTegelikult ei olnud 2007. aastal alanud ametiaeg linnapeana Savisaarele esimene. Ta juhtis pealinna ka aastatel 2001\u20132004. Kui aastatesse 2004\u20132005 j\u00e4\u00e4nud T\u00f5nis Paltsi ametiaeg v\u00e4lja j\u00e4tta, on Keskerakond all-linna valitsenud \u00fcle 20 aasta jutti. 2005. aasta kohalike valimiste j\u00e4rel sai aga Savisaare asemel linnapeaks J\u00fcri Ratas. Nimelt oli Keskerakonna suurim juht toona parasjagu majandus- ja kommunikatsiooniminister.\nEdgar Savisaar koos J\u00fcri Ratasega 2011. aastal.\n(Kaarel Tigas)\n2007. aasta valimiste j\u00e4rel j\u00e4i Keskerakond Toompeal opositsiooni ning Savisaar naasis Tallinna. Kaheksaks aastaks. Sellega k\u00e4is kaasas tulen-ei tule trall, millesarnasega on hiljem hakkama saanud vaid Urmas Paet europarlamenti minnes. Aasa s\u00f5nul uus-vana linnapea toona mingit raputust kaasa ei toonud, kuid Kross arvab, et just see oli Tallinna arengu murdepunkt.\n\u201eAinus linnapea, kes t\u00f5epoolest proovis Tallinna linna olukorda parandada, oli Ratas, Ta sattus linnapeaks Savisaare Medvedevina, osutus aga k\u00fcllalt heaks kommunaaljuhiks,\u201c arvab ta. Savisaare-perioodist Krossil h\u00e4id m\u00e4lestusi pole: \u201eSavisaare juhtimisstiil ja arusaam poliitikast oli sama kogu tema poliitikukarj\u00e4\u00e4ri v\u00e4ltel: juhikeskne, populistlik, avant\u00fcristlik ja kui vaja, siis korruptiivne. Jaburamaks muutusid selle juhtimisstiili ja poliitika v\u00e4ljendused sedam\u00f6\u00f6da, mida enam ta tegelikust v\u00f5imust kaugenes.\u201c\nKrossi s\u00f5nul ehitas Savisaar v\u00e4lja pea kuritegeliku s\u00fcsteemi, kus linna lepingud liikusid omadele ning k\u00f5iksugu pr\u00fcgivedajatest ja parkimiskorraldajatest said t\u00f5elised \u201ekunnid\u201c: \u201eIgasugu head kaupa Keskerakonna ja Savisaare toetajatele.\u201c\nSavisaar t\u00f5mbus \u00fcha enam endasse\nAastatel 2005\u20132015 linnavolikogu juhtinud Toomas Vitsut nendib, et Savisaar muutus oma v\u00f5imuperioodi v\u00e4ltel j\u00e4rjest kinnisemaks: \u201eEks see, et Keskerakond oli ainuv\u00f5imul, andis ka rohkem otsustamisvabadust. Need asjad, mis ta Tallinnas oluliseks pidas, sai ilma kellegagi kokku leppimata \u00e4ra otsustada.\u201c\n\u201eT\u00f5en\u00e4oliselt selline olukord muutis Savisaart. Ta arvestas v\u00e4hem teiste erakondade ja avaliku arvamusega ning tegi seda, mida ise oluliseks pidas,\u201c s\u00f5nab Vitsut. Endise volikogu esimehe s\u00f5nul oli selliseid otsuseid, mil laiemat kandepinda polnud v\u00f5rdlemisi palju: n\u00e4iteks Tallinna TV ja Tallinna panga asutamine. Vitsut r\u00f5hutab sealjuures, et n\u00fc\u00fcd, mil Tallinna panga tegevust l\u00f5petatakse, saab linn ometi tagasi rohkem raha kui sinna sisse pandi.\nEdgar Savisaar ja Toomas Vitsut peavad n\u00f5u Tallinna volikogus 2009. aastal.\n(Teet Malsroos)\nKa Tallinna TVs p\u00fc\u00fcavad Aas ja Vitsut tagantj\u00e4rgi n\u00e4ha positiivseid noote. \u201eSeal oli rohkem kultuuriprogrammi kui kuskil mujal,\u201c kiidab Aas. \u201eMeediamaastik on n\u00fc\u00fcd kogemuse v\u00f5rra rikkam,\u201c lisab Vitsut. K\u00fcll tunnistab Aas, et eetrisse j\u00f5udis ka palju saateid, mis tagantj\u00e4rgi tunduvad t\u00e4iesti ebam\u00f5istlikud: \u201eMinu ajal p\u00fc\u00fcdsime seal p\u00e4riselt tasakaalu leida, et tegu oleks hea televisiooniga.\u201c\nVitsut arvab, et liialt negatiivselt Savisaare v\u00f5imuperioodi vaadata ei tasu. N\u00e4iteks just sel perioodil suudeti linna tulusid oluliselt suurendada. \u201eKui ma Tallinna linna t\u00f6\u00f6le tulin, sain linnapealt \u00fclesande leida lisatuluallikaid. Langetasime otsuse, et linn pakub teenuseid tasuta v\u00f5i odavalt vaid oma elanikele. K\u00f5ik teised pidid nende eest maksma. Nii kasvas linnaelanike arv 273 000 pealt enam kui 450 000 inimeseni,\u201c r\u00e4\u00e4gib Vitsut.\nAas aga toob suure saavutusena v\u00e4lja kogu linna \u00fchistranspordi v\u00e4rskendamise. Poliitilised rivaalid arvavad t\u00e4nini, et n\u00e4iteks Tallinna uued trammid olid puhtalt riigi teene, sest need kauples hispaanlastelt v\u00e4lja toona keskkonnainvesteeringute keskuses saastekvootide m\u00fc\u00fcgiga tegelenud Anne Sulling. Ent Aas leiab, et see vastab t\u00f5ele vaid osaliselt. \u201eTrammidest \u00fcksi oli v\u00e4he, pidime ka ise trammiteid uuendama,\u201c lausub ta.\nL\u00f5puaeg l\u00e4ks kohati absurdseks\nT\u00e4nini meenutatakse, kuidas linnapea Savisaar ja tema n\u00f5unikud tegelesid sageli isiklikult mikromanageerimisega. Kui linnas midagi teha oli vaja, tuli helistada just neile. Ametnike kaudu \u2013 nii nagu peaks \u2013 asju ajades lahendust ei saabunudki. Miks? V\u00e4idetavalt olid paljud tolleaegsed ametnikud lihtsalt 80ndate-90ndate j\u00e4\u00e4nukid. T\u00f6\u00f6tamine nende esimese kolme prioriteedi sekka ei kuulunud.\n\u201eEks igas sellises loos ole terake t\u00f5tt,\u201c \u00fctleb Aas. \u201eAga ma ei tahaks \u00f6elda, et linnaametnikud olid kuidagi halvad v\u00f5i s\u00fc\u00fcdimatud. Pigem oli probleem, kuidas eri ametite spetsialistid koost\u00f6\u00f6d tegema panna. Eks see vahel takistusi tekitas,\u201c j\u00e4tkab ta.\nTaavi Aas \u00f5nnitleb Edgar Savisaart tema s\u00fcnnip\u00e4eval 2017. aastal.\n(Martin Ahven)\nSavisaare-ajastu l\u00f5pp l\u00e4ks aga kohati juba halenaljakaks. Rahva m\u00e4llu s\u00f6\u00f6bisid Vabaduse v\u00e4ljakul filmitud muusikavideo ning \u00dclemiste liikluss\u00f5lme avamisel peetud dialoog hiiglasliku \u00dclemiste vanakesega. R\u00e4\u00e4kimata trallist linnapoe \u00fcmber, mida julgemad v\u00f5rdlesid juba n\u00f5uka-aja tagasitulekuga.\nAas meenutab, et tegelikult polnud enamik sedav\u00f5rd kentsakalt v\u00e4lja kukkunud projektidest Savisaare enda m\u00f5tted. \u00dclemiste vanakese kohta \u00fctleb Aas, et see oli Savisaare n\u00f5uniku Meelis Pai m\u00f5ttelend: \u201eKas Edgaril oli selle \u00fcle hea meel? Ma t\u00e4pselt ei tea, aga mulle endale tundus, et ega ta Paile selle eest v\u00e4ga t\u00e4nulik ei olnud.\u201c\n\u201eLinnapood oli tollel ajal omal kohal. Loomulikult sai selle aeg mingil hetkel otsa, aga ma arvan t\u00e4nini, et see oli kriisiolukorras vajalik,\u201c arvab Aas.\n\u00dclemiste liikluss\u00f5lme avamisel pidas Edgar Savisaar dialoogi hiiglasliku \u00dclemiste vanakesega.\n(Rauno Volmar \/ Delfi Meedia)\nSamal perioodil l\u00e4ks kummaliseks ka linnapea suhtlus opositsioonisaadikutega. Siiani v\u00f5ib YouTube'ist vaadata, kuidas Savisaar nende \u00fcle lihtsalt irvitab. N\u00e4iteks Juku-Kalle Raid (toona Isamaa fraktsiooni liige) k\u00fcsis Savisaarelt midagi \u00fcsna triviaalset. Vastuseks r\u00e4\u00e4kis Savisaar, kuidas Raid joovat tagapingis \u00f5lut. \u201eSee peegeldas suuresti linnajuhtimise kultuuri,\u201c t\u00f5deb Kross.\n\u201eErinevalt\u00a0Savisaarest proovisid linnavolikogu\u00a0esimehed \u2013 seda tegi muide ka K\u00f5lvart \u2013 mingil m\u00e4\u00e4ral hoida demokraatlikku debateerimiskultuuri. Volikogus r\u00e4\u00e4kida sai, aga mingit m\u00f5ju sellel muidugi ei olnud,\u201c meenutab endine linnapeakandidaat.\u00a0\nMitu Savisaare endist rivaali, kes ei taha oma nime all esineda \u2013 \u201eenne matuseid pole viisakas surnust halvasti r\u00e4\u00e4kida\u201c \u2013 ning Kross on aga \u00fchel meelel: Savisaare-ajastu k\u00f5ige halvem n\u00fcanss oli integratsiooni pidurdumine. \u201eEesti ja vene keeles erinev jutt hoidis venekeelseid tallinlasi oma inforuumis,\u201c s\u00f5nab Kross.\nMiks konkurendid ainuv\u00f5imu vastu ei saanud?\nKuigi Savisaare-aegne linnavalitsus sai oponentidelt ja meedialt halastamatult peksa, ei suudetud seda kunagi valimistel kukutada. Keskerakonnal \u00f5nnestus valimistel ainuv\u00f5im kindlustada nii 2009. kui 2013. aastal. Midagi ei muutnud ka juba Savisaare languse j\u00e4rel toimunud 2017. aasta valimised, mil linnapeakandidaadiks oli juba Taavi Aas.\nAasa s\u00f5nul oli Savisaar kahtlemata tark poliitik. Ta tegi otsuseid, mis l\u00e4ksid valijatele korda, ning inimesed n\u00e4gid, et Tallinnas midagi toimub. \u201eOpositsioonil ei olnud \u00fchtegi s\u00e4ravat ideed, mis oleks Savisaare linnavalitsuse vastu saanud,\u201c nendib Aas.\nTa meenutab 2013. aasta valimiskampaaniat, kui toonane IRLi linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross lennutas Tallinna TV stuudio akna taga drooni, mille k\u00fcljes rippunud silt viitas Savisaare-aegse linnav\u00f5imu korruptsioonile: \u201eS\u00f5uks oli see tore, aga v\u00f5imule tulekuks siiski \u00e4\u00e4retult v\u00e4he.\u201c\nEhk lihtsamalt: toonased Savisaare l\u00e4hikondsed leiavad, et opositsioon suutis k\u00fcll edukalt linnav\u00f5imu vigadele t\u00e4helepanu juhtida, kuid puudus plaan, kuidas ise linna paremini juhtida.\nKross s\u00e4\u00e4rase k\u00e4sitlusega n\u00f5ustuda ei taha ning leiab, et teravaks l\u00e4inud kampaanias oli s\u00fc\u00fcdi hoopis Savisaar ise. \u201eTa ei olnud harjunud, et tema nii-\u00f6elda autoriteeti r\u00fcnnatakse v\u00f5i talle \u00fcldse kuidagi vastu vaieldakse ning lasi end provotseerida. Temasugune juht ei suuda adekvaatselt naeruv\u00e4\u00e4ristamisele reageerida.\u201c\nSavisaar lasi munitsipaalpolitseil Krossi plakateid maha v\u00f5tta ning proovis rivaali ka kohtusse kaevata. See k\u00f5ik andis Krossile vaid indu juurde: \u201eNiipea kui ta n\u00e4itas, kus soomusr\u00fc\u00fcs on n\u00f5rgad kohad, l\u00e4ks kampaania m\u00fchinal k\u00e4ima ja \u00fcks aktsioon kutsus esile teise.\u201c\nVitsut tunnistab ausalt, et tema peamine \u00fclesanne volikogu esimehena ei olnud mitte istungite juhtimine, vaid Keskerakonna v\u00f5imu s\u00e4ilitamine Tallinnas. K\u00f5rvalt vaadates tundub talle, justkui praegu oleks Keskerakonna v\u00f5imu Tallinnas isegi lihtsam s\u00e4ilitada kui Savisaare-perioodil.\n\u201eOpositsioon on muutunud \u00fcha lootusetumaks. Ega keegi Keskerakonna v\u00f5imu kukutamisega enam eriti tegelegi. Minu ajal oli tavaline, et Keskerakonna saadikutega tehti pidevalt lobit\u00f6\u00f6d. Pidin kogu aeg j\u00e4lgima, et asi kontrolli all oleks. Praegu ei tegele sellega enam keegi,\u201c leiab Vitsut.\nKross leiab, et Savisaare-aeg kestab endiselt ning suurt midagi muutunud pole \u2013 v\u00f5imalik, et toona juhiti linna isegi veidi demokraatlikumalt: \u201eSavisaar ei viitsinud linna juhtimisega\u00a0tegeleda, vaid punus\u00a0riigis intriige ja juhtis erakonda. [\u2026] Et linna pole suudetud de-saviseerida, on Eesti poliitika suur l\u00e4bikukkumine.\u201c\nSavisaare-aja TOP 5 meeldej\u00e4\u00e4vamat otsust ja rajatist1. Tasuta \u00fchistransport (2013. a)\nT\u00d5I RAHA: Tagantj\u00e4rele nendivad ka konkurendid, et tasuta \u00fchistransport pani paljud l\u00e4hivaldade elanikud end tallinlaseks registreerima ning suurendas linna tulubaasi.\n(Mattias Tammet)\nT\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5ib tasuta bussis\u00f5itu nimetada isegi Savisaare suurimaks \u00f5nnestumiseks linnapeana. Tagantj\u00e4rele nendivad isegi konkurendid, et seel\u00e4bi suutis Tallinn oma tulubaasi kasvatada. K\u00fcmned tuhanded l\u00e4hivaldade elanikud registreerisid end tallinlasteks ning hakkasid tulumaksu maksma pealinnale.\nOmeti meenutatakse, et alguses ei meeldinud m\u00f5te ka Savisaare enda ametnikele. Tasuta \u00fchistranspordist hakati r\u00e4\u00e4kima ajal, mil Priit Toobali kontorist leiti sotsi Hannes Rummi kirjavahetus. Sisuliselt oli tegemist poliitspinniga tolle skandaali tapmiseks. Tasuta bussis\u00f5itu rakendama pidanud ametnikud hoidsid eravestlustes ajakirjanikega peast kinni ja kurtsid, et pole raha. Ometi kukkus see l\u00f5puks v\u00e4lja p\u00e4ris h\u00e4sti ja kehtib t\u00e4nini. \u00dckski opositsioonij\u00f5ud ei julge busside-trammide tasuliseks tegemisest m\u00f5eldagi.\n2. \u00d5igeusukirik Lasnam\u00e4el (2013. a)\nINIMT\u00dcHI: Argip\u00e4eva l\u00f5una paiku polnud niinimetatud Savisaare kiriku juures n\u00e4ha pea kedagi.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nProjekt, millele pandi nurgakivi juba Savisaare esimesel ametiajal 2003. aastal. T\u00f5sisemad ehitust\u00f6\u00f6d algasid aga novembris 2006, mil linnapeana t\u00f6\u00f6tas J\u00fcri Ratas. Ometi seondub p\u00fchakoda pea k\u00f5ikidele pealinna elanikele just Savisaare teise ametiajaga.\nKiriku jaoks raha leidmine polnud lihtne. 2010. aastal k\u00fcsis Savisaar ligikaudu poolteist miljonit eurot toetust Venemaa raudteeboss Vladimir Jakuninilt. Seda ta ka sai. Toona m\u00e4rkisid kaitsepolitsei juhid, et kuni Venemaa toetab kiriku rajamist, mitte Keskerakonda, on k\u00f5ik seaduslik.\nM\u00f5ned kuud hiljem puhkes aga idarahaskandaal. Postimees kirjutas, et Savisaar p\u00fc\u00fcdis Jakuninilt raha k\u00fcsida ka 2011. aasta riigikogu valimisteks. Kaitsepolitsei j\u00f5udis sekkuda: Savisaar kutsuti vestlusele. Parima olemasoleva info kohaselt Keskerakond l\u00f5puks Venemaalt raha ei saanudki.\nOmaette ajastu m\u00e4rgina on aga kiriku v\u00e4ravasse paigutatud jumalateenistuste kalender endiselt vaid vene keeles.\nKui tahad teada, mis Lasnam\u00e4e kirikus toimub, pead oskama vene keelt.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)3. Tallinna Televisioon (2011.\u20132019. a)\nEBA\u00d5NNESTUS: Tallinna TV endale vaatajaid hankida ei suutnudki. L\u00f5puks pani Mihhail K\u00f5lvart selle lihtsalt kinni.\n(Tiina K\u00f5rtsini)\nOma telekanali s\u00fcnnilugu on veidi kentsakas. Nimelt andis Tallinna TV loomise eeln\u00f5u linnavolikogus sisse hoopis Reformierakonna fraktsiooni liige Mati Eliste. Toonane oravate fraktsiooni juht Keit Pentus-Rosimannus sundis teda eeln\u00f5u tagasi v\u00f5tma.\nAsjast haarasid aga kinni linna juhtinud keskerakondlased. Nad andsid eeln\u00f5u sisuliselt muutmata kujul uuesti sisse. Esialgu peeti seda heaks t\u00fcngaks, mida reformaritele m\u00e4ngida, aga kuidagi juhtus nii, et Savisaarele hakkas idee oma telekanalist meeldima ning see tehtigi \u00e4ra.\nVEEL ALLES: Edgar Savisaar ja Mihhail K\u00f5lvart 2014. aastal, kui Tallinna TV veel t\u00e4ie hooga tegutses.\n(Martin Dremljuga \/ Delfi Meedia)\nL\u00f5puks kukkus projekt aga l\u00e4bi. Savisaar soovinuks, et Tallinna TVst kujuneb \u00fcleriigiline suur telekanal, kuid vaatajaid lihtsalt ei tulnud. Oma rolli m\u00e4ngis ka fakt, et oma ala tippude asemel pandi kanalit k\u00e4ivitama punt teletegijaid, kelle oskused olid j\u00e4\u00e4nud varasematesse k\u00fcmnenditesse ning osad olid j\u00e4\u00e4nud alkoholi ja muude elupahede k\u00fc\u00fcsi ega leidnud mujalt t\u00f6\u00f6d. Endine keskerakondlane Raimond Kaljulaid on tagantj\u00e4rele hinnanud, et kanalit vaadati hoopis maapiirkondades ning just Tallinna TVst sai alguse EKRE t\u00e4helend. Linnapeaks saades pani Mihhail K\u00f5lvart Tallinna TV kinni.\n4. Tondiraba j\u00e4\u00e4hall (2014. a)\nAKTIIVSES KASUTUSES: Lasnam\u00e4elased on Tondiraba j\u00e4\u00e4halli omaks v\u00f5tnud.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nVeel \u00fcks suurrajatis, mis valmis Savisaare viimastel aastatel. Linnapea kalkulatsioon oli lihtne: Lasnam\u00e4e venekeelsele valijale meeldib j\u00e4\u00e4sport. Igas \u00f5iges vene peres vaatab naine iluuisutamist ning mees j\u00e4\u00e4hokit. J\u00e4\u00e4hall sobib seega neile nagu rusikas silmaauku.\nSeda kinnitab ka kaheksa aastat hiljem Tondirabal vastu vaatav pilt. J\u00e4\u00e4halli parklas on isegi l\u00f5unasel ajal k\u00fcmneid autosid ning sissek\u00e4igu juures k\u00e4ib pidev sagimine. On selge, et erinevalt n\u00e4iteks inimt\u00fchjast kirikust, mille juures v\u00f5is m\u00e4rgata vaid lumel\u00fckkajaid, on lasnam\u00e4elased j\u00e4\u00e4halli omaks v\u00f5tnud.\nEdgar Savisaar koos Jelena Glebovaga 2011. aastal.\n(Teet Malsroos)\nSamas pole Tondirabagi skandaalidest p\u00e4\u00e4senud. Erakondlike teenete eest j\u00e4\u00e4halli juhiks saanud endise iluuisutaja Jelena Glebova t\u00f6\u00f6s leiti 2017. aasta l\u00f5pus t\u00f5siseid puuduj\u00e4\u00e4ke: m\u00f5ned lepingud olid allkirjastatud tagantj\u00e4rele, ametijuhendid olid allkirjadeta, parandusi t\u00f6\u00f6lepingutes oli tehtud k\u00e4sitsi, j\u00e4ttes need allkirjadega kinnitamata. Glebova on aga j\u00e4tkuvalt ametis.\nJ\u00e4\u00e4halli juhtidega ei saanud l\u00e4bi ka korvpalliklubi Kalev\/Cramo. Tondirabas peeti oma m\u00e4nge vaid m\u00f5ned kuud, seej\u00e4rel l\u00e4ksid teed lahku. Kalev\/Cramo bossid \u00fctlesid toona, et nendega lihtsalt ei arvestatud.\n5. Linnapood (2014.\u20132020. a)\nPANDI KINNI: Linnapoe endistes ruumides tegutseb n\u00fc\u00fcd toidupank.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nOmal ajal \u00fcksjagu k\u00f5mu ning meediat\u00e4helepanu tekitanud projekt kukkus l\u00f5puks t\u00e4ielikult l\u00e4bi. See lihtsalt ei huvitanud mitte kedagi. M\u00fc\u00fcjaid oli poes rohkem kui kliente. \u00dcks linnapoodi uudistamas k\u00e4inud kolleeg meenutab, et kui ta ainsa kliendina uksest sisse astus, h\u00fcppasid kohe ligi viis m\u00fc\u00fcjat.\nLinnapoe eesm\u00e4rgiks seati elanikele k\u00f5ige odavama toidukauba pakkumine. Linn oli selleks valmis ka peale maksma. Pood neelas eri aastatel 130 000\u2013200 000 eurot maksumaksja raha.\nNagu televisioonigi, l\u00f5petas peo \u00e4ra linnapeaks saanud Mihhail K\u00f5lvart ning n\u00fc\u00fcd tegutseb endise linnapoe ruumides toidupank."}
{"text":"Taaniel Raudsepp: kust tuleb raha ja kuhu kaob tolm ehk Eesti teatrirahastus muudatuse l\u00e4vel   Eesti teatrimaasikul on praegu pisut \u00e4revad, aga samas v\u00e4ga huvitavad ajad. Muutusi ja muutusev\u00f5imalusi on palju, aga nende elluviimine eeldab \u00fchtaegu nii riskijulgust kui ka s\u00fcgavat l\u00e4bim\u00f5tlemist ja -arutamist ning koost\u00f6\u00f6d valdkonnaga, s\u00f5nas kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp arvamusloos.   See, et Eestis on teatriseadus, tuleb paljudele v\u00e4ljaspool kultuurivaldkonda ilmselt \u00fcllatusena. Riigikogu v\u00f5ttis Etendusasutuste seaduse vastu 15. jaanuaril 1997. aastal, kui Jaak Allik oli kultuuriminister ning siinkirjutaja esimese kursuse tudeng. Eesti teatripilt on sellest ajast muutunud v\u00e4ga palju\u00a0 \u2013 esile on kerkinud palju riigi toel ja toeta tegutsevaid erategijaid (Von Krahlist Vaba Lavani, Kanuti Gildi SAAList Kellerteatrini, Elektronist Vana Baskini Teatrini jne.). Selgroo teatrimaastikul moodustavad aga endiselt riigi asutatud sihtasutused (Draamateater, Ugala, Endla, Vanemuine, Rakvere Teater, Noorsooteater, Kuressaare Teater, Vene Teater, Sakala teatrimaja). Omavahelises v\u00f5rdluses v\u00e4ga erinevad, kuid teatripildis olulist rolli t\u00e4idavad omavalitsuste teatrid \u2013 Tallinna Linnateater ja Paide Teater. Etendusasutuste \u00fcldisest rahastuss\u00fcsteemist eraldi seisab iseenda seaduse alusel tegutsev Rahvusooper Estonia. Etendusasutuse seadus reguleerib teatrite rahastamist Eestis ning m\u00f5jutab etenduskunstide valdkonna toimimist seel\u00e4bi v\u00e4ga palju. Seadust on muudetud\u00a0 neljal korral ning suurem muutus leidis aset n\u00fc\u00fcd, 2022 aasta l\u00f5pus.\u00a0\u00a0 V\u00f5iks k\u00fcsida, miks see peaks \u00fcldse laiemale lugejaskonnale korda minema? Etendusasutuse seaduse alusel jaotatakse k\u00e4esoleval aastal 37,5 miljonit eurot toetusi ning rahastusmudelist s\u00f5ltub p\u00e4ris palju see, millist teatripilti n\u00e4eme tulevikus. Lisaks teatrirahvale v\u00f5iks see v\u00e4hemalt igale teatrihuvilisele huvi pakkuda k\u00fcll. 2019. aastal k\u00e4idi teatris 1,27 miljonit korda. Huvilised panustasid valdkonda piletiostude kaudu 14,3 miljonit eurot. 2020 ja 2021 koroona-aastad viisid need n\u00e4itajad k\u00f5vasti alla, kuid 2022 annab alust \u00f5ige ettevaatlikuks optimismiks.\u00a0 Enne kultuuriministeeriumisse kunstide asekantslerina t\u00f6\u00f6le asumist s\u00f5nastasin enda jaoks olulise dilemma kultuuripoliitikas \u2013 mis on olulisem, kas areng ja muutused v\u00f5i stabiilsus ja tasakaal? Olen veendunud, et vaja on m\u00f5lemat \u2013 muutumatus pidurdab arengut ja ilma stabiilsuseta ootab ees kaos. Kaos v\u00f5ib anda ajutiselt huvitavaid tulemusi, kuid on pikemas perspektiivis h\u00e4vitav. Panustades vaid stabiilsusele v\u00f5ime aga saada stagnatsiooni. Tasakaalu otsimine nende kahe vahel oli\u00a0v\u00f5tmek\u00fcsimus ka etendusasutuse seaduse muutmisel ning rahastusotsuseid reguleeriva m\u00e4\u00e4ruse koostamisel. Kas protsessi panustanud teatrivaldkonna esindusorganisatsioonid ning ministeeriumi meeskond startisid teele, mis viib uue, veel parema kvaliteedini Eesti teatrimaastikul, selgitavad eelolevad aastad. Praeguseks on selge, et muudatused tulevad. Osadele teatritele on need ilmselt valusad, teistele loodetavasti v\u00f5imalusi avavad. Aga vaatame s\u00fcsteemi korra l\u00e4hemalt.\u00a0\u00a0  Kes ja kuidas otsustab, kui palju toetust minu (lemmik)teater saab?\u00a0  Lihtne vastus oleks, et riikliku toetuse osas otsustab riik. See vastus \u00fctleb \u00fchtaegu v\u00e4ga v\u00e4he selle kohta, kes siis ikkagi otsustab ja teisalt k\u00fcllalt palju selle kohta, kuidas otsus tehtud peab olema. \u00a0Eesti on t\u00e4naseks \u00fcsna k\u00fcps demokraatia oma reeglite ja arusaamadega sellest, millised peavad riigi tehtud otsused olema. Oleme ilmselt k\u00f5ik n\u00f5us, et need peavad olema p\u00f5hjendatud, arusaadavad, igas m\u00f5ttes l\u00e4bipaistvad, l\u00e4htuma k\u00f5igile asjaomastele arusaadavast selgest, h\u00e4sti kirjeldatud loogikast ning v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tetest. Need ei tohi olla suvalised\u00a0ja m\u00f5jutatud lobist, isiklikest suhetest v\u00f5i muust s\u00e4\u00e4rasest. \u00a0\u00a0Kuid kes siis ikkagi otsustab konkreetset teatrite toetussummade \u00fcle? Kui k\u00f5ne all on munitsipaal- v\u00f5i erateater, siis sisulise otsuse teeb ekspertkomisjon. Seekord t\u00f6\u00f6tas komisjon koosseisus: Laur Kaunissaare (teatrin\u00f5unik ja komisjoni esimees),\u202fHedi-Liis Toome (Eesti Etendusasutuste Liidu nimetatud liige), Harri Ausmaa\u202f(Eesti Etendusasutuste Liidu nimetatud liige), Madis Kolk\u202f(Kultuuriministeeriumi nimetatud liige), Heili Einasto\u202f(Eesti Tantsun\u00f5ukogu nimetatud liige), Kadi Herk\u00fcl\u202f(Eesti Teatriliidu nimetatud liige) ja Karin Allik\u202f(Eesti Teatri Agentuuri nimetatud liige). Ehk teatreid hindavad teatrivaldkonna eksperdid. Kes teine saakski seda t\u00f6\u00f6d teha? Loomulikult saavad nad tegutseda vaid rahastamist reguleeriva seaduse, m\u00e4\u00e4ruse ning metoodika raamides. Nad ei jaga niiv\u00f5rd raha, kuiv\u00f5rd hindavad teatreid, l\u00e4htuvalt eelnevalt kokku lepitud kriteeriumidest, saadud hinnangu tulemusena jaotub aga taotlusvoorus olev raha sellele konkureerivate teatrite vahel. Komisjon jaotas era- ja kohalike omavalituste teatrite vahel kokku 3,7 miljonit eurot.\u00a0 Kui k\u00f5ne all on aga riigi asutatud sihtasutused, tegi otsuse komisjon koosseisus: siinkirjutaja, kes on ka komisjoni esimees, Tarvi Sits\u202f(Kultuuriministeeriumi kantsler), Merju K\u00fcnnapuu\u202f( Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja), Laur Kaunissaare\u202f(Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrin\u00f5unik) ja MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus\u202f( Kultuuriministeeriumi nimetatud teatriekspert). Siin saavad m\u00e4\u00e4ravaks sihtasutuste p\u00f5hikirjalised eesm\u00e4rgid, aga ka Kultuuriministeeriumi ja TALO vahel allkirjastatud palgalepe. Riik, m\u00f5nel juhul koos kohaliku omavalitsusega, on ju need p\u00f5hikirjad kirjutanud\u00a0 ja asutused loonud ning nii tuleb hoolitseda selle eest, et sihtasutused suudaksid oma eesm\u00e4rke t\u00e4ita nagu peab t\u00e4itma ka palgakokkulepet. Taotlusvoorus jaotati riigi asutatud sihtasutustena tegutsevatele teatritele 22,8 miljonit eurot. Tasub t\u00e4hele panna, et\u00a0 sellest sellest voorust saavad toetust ka etendusasutuse seaduses kontserdiasutusteks defineeritud riigi asutatud muusikaorganisatsioonid SA Eesti Kontsert, SA Filharmoonia Kammerkoor ja SA Eesti Riiklik S\u00fcmfooniaorkester. Rahvusooper Estonia, kes tegevustoetuse taotlusvoorude alla ei k\u00e4i, toetus on ca 11 miljonit eurot.\u00a0  Mis juhtus 2022. aastal?\u00a0  2022. aastal kulmineerus terve rida protsesse, mille \u00fchiseks nimetajaks on teatrivaldkonna areng ja teatriseaduse paigalseis. Kultuur muutub elule reageerides seadusest hoolimata \u00fcsna kiirelt ja nii oli veelahe teatrite rahastamise tegelikkuse ning seda korraldava \u00f5igusakti vahel veninud aastatega p\u00e4ris suureks. Sellest andsid muuhulgas tunnistust mitmed teatrite poolt riiklike rahastamisotsuste suhtes algatatud kohtuasjad, mille tulemusena selgus, et riik oli\u00a0teinud v\u00e4\u00e4rotsuseid. \u00d5igusega k\u00fcsisid m\u00f5nedki toetuste saajad, kuidas saab olla nii, et minu hinne taotlusvoorus on k\u00f5rge, kuid eraldatava toetuse osakaal taotletavast summast on \u00fcsna v\u00e4ike? Seadus ei olnud tegelikkusega sammu pidanud, seda tuli uuendada.\u00a0\u00a0Teine oluline aspekt oli teatrivaldkonna enda valmisolek muuta seadust ning arutada isekeskis ja koos ministeeriumiga l\u00e4bi rahastamise p\u00f5him\u00f5tted tulevikuks. \u00dcks oluline soov valdkonna esindajate poolt oli arvestada rahastamisel etendustegevusega seotud t\u00f6\u00f6 mahtu, teine diskussiooniobjekt oli, kas v\u00f5iksime rahastada riigi sihtasutusi t\u00e4pselt samadel alustel nagu era- ja munitsipaalteatreid ning kolmas muidugi kriteeriumid, mille alusel teatreid hinnata ja rahastamisotsuseid teha.\u00a0\u00a0Arutelu seaduse teksti \u00fcle valdkonnaga oli intensiivne, kuid leppisime selles 2022 aasta kevadel kokku ja riigikogu v\u00f5ttis seadusemuudatused vastu sama aasta 19. juulil. Leppisime kokku ka selles, et rahastamist t\u00e4psemalt reguleeriva m\u00e4\u00e4ruse teeme valdkonna esindusorganisatsioonidega koos.\u00a0\u00a0  Kuidas s\u00fcndisid uued rahastamisreeglid?\u00a0 \u00a0Augustis ehk kohe, kui see teatrivaldkonna esindajatel v\u00f5imalik oli, alustas t\u00f6\u00f6grupp, kelle \u00fclesanne oli l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida sisulised k\u00fcsimused ja paika panna detailsemad kriteeriumid, millest l\u00e4htuda rahastuse m\u00e4\u00e4ramisel ja teatrite hindamisel. T\u00f6\u00f6grupis osalesid esindusorganisatsioonide poolt Kristiina Alliksaar, Velvo V\u00e4li, Peeter Jalakas, Priit Raud, Rein Oja, Raivo P\u00f5ldmaa, Triinu Aron ning Tiina Ollesk. Ministeeriumi esindajad olid teatrin\u00f5unik Laur Kaunissaare, \u00f5igusn\u00f5unik Kadri Kilvet ning mina. Vestlused olid sisukad, p\u00e4evad pikad. Mida teatrite juures hinnata? Kuidas teha \u00f5iglane rahastamisotsus? Mis on need on kriteeriumid, millest komisjon teatrite hindamisel l\u00e4htuma peaks? Kuidas ja kas on seotud teatri loomingulise t\u00f6\u00f6 maht ja teatri toetus? Kuidas tagada, et s\u00fcsteem toimib edukalt ka siis, kui rahastus muutub suuremaks, v\u00e4iksemaks v\u00f5i p\u00fcsib paigal? Palju v\u00e4ga olulisi k\u00fcsimusi, aga \u00fcldistades v\u00f5ib \u00f6elda, et arutati selle \u00fcle, kuidas peaks teatripilt Eestis arenema ning mil viisil toetuste jagamise kaudu seda m\u00f5jutada.\u00a0\u00a0 Kriteeriumide osas lepiti kokku, et need on etendustegevuse kunstiline tase (30 protsenti hindest), uute algup\u00e4randite osakaal repertuaaris (20 protsenti) ning selle eristumine \u00fcldisest teatripildist (20 protsenti).Lisanduvad sellised aspektid nagu piirkondlik k\u00e4ttesaadavus (10 protsenti) ning lisa- ja v\u00e4listegevused (10 protsenti). Ehk esmajoones rahastatakse komisjoni hinnangul loominguliselt v\u00e4ga heal tasemel, \u00fcldpildist eristuvat, valdkonda arengusse l\u00e4bi algup\u00e4randite panustavat teatrit.\u00a0See on selge ning koos valdkonna esindusorganisatsioonidega tehtud kultuuripoliitiline valik mis hakkab v\u00e4ga oluliselt m\u00f5jutama seda, kui palju toetust \u00fcks v\u00f5i teine teater tulevikus raha saab.\u00a0 Lepiti ka kokku selles, kuidas tekib teatrite pingerida ning selles, et pingereas k\u00f5rgemal kohal olevad teatrid saavad suurema osa taotletud rahast. Samuti lepiti kokku, et kui raha on kokku v\u00e4hem kui toetusi, mida soovitakse (ja see on peaaegu alati nii), siis v\u00e4hendatakse k\u00f5igi summasid \u00fchtse protsendi v\u00f5rra. \u00a0 S\u00fcsteem sai oluliselt selgem ja \u00f5iglasem kui senine. Kui komisjon hindab teatrit k\u00f5rgelt, on ka eraldatud toetuse osakaal taotletavast summast k\u00f5rgem ning vastupidi. Kriteeriumid ning metoodika on kirjas ja esindusorganisatsioonidega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud. S\u00fcsteem on l\u00e4bipaistev ja usun, et selles raamistikus s\u00fcndivad otsused p\u00f5hjendatud ning ajas j\u00e4rjepidavad.\u00a0\u00a0Eel\u00f6eldu v\u00f5ib k\u00f5rvaltvaatajale tunduda elementaarne, kuid see toob kaasa arvestatava muudatuse era- ja munitsipaalteatrite rahastuses, seda eriti uue s\u00fcsteemi k\u00e4ivitamisel. Seejuures kogevad osad tegijad muutust paratamatult eba\u00f5iglasena ja komisjoni hinnanguid liiga karmidena, kuid see p\u00f5hineb arusaadavatel alustel ja on isegi v\u00e4ltimatu.\u00a0\u00a0  Edasi mahup\u00f5hisele rahastamisele?\u00a0 \u00a0Valdkonna \u00fcks olulisi t\u00e4iendusi seadusesse oli rahastada teatreid l\u00e4htuvalt loomingulise t\u00f6\u00f6ga seotud t\u00f6\u00f6mahust. L\u00fchidalt t\u00e4hendab see seda, et teatri rahastuse aluseks v\u00f5etud summa arvutatakse v\u00e4lja l\u00e4htuvalt sellest, kui palju etendusi, publikut ja uuslavastusi teater j\u00e4rgmiseks aastaks plaanib ning mitut t\u00e4ist\u00f6\u00f6tajale taandatud esitajat teater rahastamisotsusele eelnenud aastal on oma t\u00f6\u00f6s rakendanud. Rakendatud esitajate hulga osas on rahastuses v\u00f5imalik taotleda kuni 20 protsendi jagu kasvu. T\u00e4psemalt tuletatakse eeltoodud parameetritest l\u00e4htuvalt vajalike n\u00e4itlejate ja tugipersonali hulk ja sealt siis vajalik rahahulk. Nii oleks meil rahastamisel n-\u00f6 objektiivne, statistikast l\u00e4htuv alus.\u00a0 Probleem, millega \u00fcsna kiiresti t\u00f6\u00f6grupis p\u00f5rkusime, oli asjaolu, et meie etendusasutused on v\u00e4ga erinevad. M\u00f5ni teeb suurema hulga publikut, uuslavastusi ja etendusi kolme n\u00e4itlejaga kui m\u00f5ni teine k\u00fcmnega, see s\u00f5ltub ennek\u00f5ike valitud repertuaarist ja \u017eanrist, mitte sellest, kui h\u00e4sti v\u00f5i halvasti teater t\u00f6\u00f6tab. Kuidas siis \u00f6elda, milline maht on \u00f5ige ja \u00f5iglane? Arvutasime t\u00f6\u00f6grupiga \u00fchiselt v\u00e4lja suure hulga teatrite arvestuslikud t\u00f6\u00f6mahud ja j\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et saame metoodikast tuletada k\u00fcll toetuste piirm\u00e4\u00e4rad, kuid need ei peaks kehtima absoluudina. Leppisime ka kokku, et arendame ja arutame metoodikat koos edasi. Valdkonna soov seada teatrite tegevus v\u00f5rreldavale alusele on konkurentsi olukorras v\u00e4ga arusaadav ja\u00a0 tervitatav. See muudab ka komisjoni jaoks teatrid v\u00f5rreldavamaks ning aitab paremini aru saada nende toimise erip\u00e4rast.\u00a0\u00a0 V\u00e4ljundist s\u00f5ltuv rahastamine pakub lisaks v\u00f5imalust siduda riigi sihtasutuste rahastamine senisest enam lahti teatri palgalehest ja seejuures tasustada t\u00f6\u00f6d ikkagi l\u00e4htuvalt kultuurit\u00f6\u00f6taja palgam\u00e4\u00e4rast. See v\u00f5iks anda teatritele suurema loomingulise vabaduse. \u00dcks olulisi ja hetkel vastamata k\u00fcsimusi selle juures on, kuidas v\u00f5tta rahastamisotsuste tegemisel arvesse teatrite (nii riigi kui ka era) endi teenitavat piletitulu? Seda, kas mahust l\u00e4htuv arvutus toetussummade m\u00e4\u00e4ramisel hakkab tulevikus m\u00e4ngima suuremat rolli, n\u00e4itavad eesoleva aasta arutelud.\u00a0  \"Erateater\", \"riigiteater\" ja \"munitsipaalteater\"\u00a0  Eesti teatris\u00fcsteemis on l\u00e4bi seaduse prisma vaadates hetkel kolme liiki professionaalseid teatreid. Eraalgatusena s\u00fcndinud, riigi v\u00f5i riigi ja KOVi asutatud ning KOVi ainuasutatud ehk munitsipaalteatrid. Olgu siinkohal \u00f6eldud, et s\u00f5naga \"teater\" pean silmas k\u00f5iki etendusasutusi, sealhulgas ka etenduskunstide keskusi.\u00a0\u00a0 Nagu \u00f6eldud, on hetkel riigi sihtasutuste ning era- ja munitsipaaletendusasutuste rahastamise alused erinevad. Teatrivaldkond on korduvalt k\u00fcsinud, kas see peab nii olema ja kas saaks ka teisiti?\u00a0 Era- ja munitsipaaletendusasutustele rakenduv s\u00fcsteem ei ole minu hinnangul riigi sihtasutustele \u00fcks\u00fcheselt \u00fclekantav. J\u00f5udsimegi t\u00f5demusele, et see on \u00fcks olulisi k\u00fcsimusi, mille aruteluga l\u00e4heme k\u00e4esoleval aastal edasi.\u00a0 Juhul, kui l\u00e4hme muutma sihtasutuste rahastuss\u00fcsteemi, peame analoogselt era- ja munitsipaalteatrite s\u00fcsteemile selgelt aru saama, kuhu see meie teatripildi suunab. Sihtasutused on seni olnud eesti teatriv\u00e4ljal ka stabiilse arengu ja k\u00e4ttesaadavuse tagajad. Peame olema \u00fchiselt v\u00e4ga kindlad, et v\u00f5imalik rahastuss\u00fcsteemi muutus on t\u00f5esti seda v\u00e4\u00e4rt.\u00a0\u00a0 Munitsipaalteatreid on Eestis kaks \u2013 Paide Teater ja Tallinna Linnateater. Peale omandivormi on siin sarnast k\u00fcllalt v\u00e4he. Mahud ja koosseisud on v\u00e4ga erinevad. Eelolevaks diskussioonipunktiks peaks kindlasti saama ka see, kuidas teevad riik ja kohalikud omavalitsused koost\u00f6\u00f6d mitte ainult teatrite, vaid laiemalt kultuuriasutuste toetamisel.\u00a0\u00a0  Kuidas edasi?\u00a0  Kultuuripoliitika eest vastutab kultuuriministeerium, kuid me ei saa ega tohi teha valikuid \u00fcksi n-\u00f6 \"kabinetivaikuses\", ka edasi l\u00e4heme koos valdkonnaga. Nagu\u00a0 n\u00e4ha, on vastamata k\u00fcsimusi isegi rohkem kui neid, mis 2022 aastal vastused said.\u00a0Arutelud selle \u00fcle, kas ja milliseid sisulisi muudatusi tuleks Eesti teatris\u00fcsteemis teha, j\u00e4tkuvad ka 2023. aastal. Arutelude k\u00e4igus ei tohi aga unustada eesm\u00e4rki \u2013 tahame, et Eesti kultuuri-, sealhulgas teatrimaastik, oleks kunstiliselt julge, mitmek\u00fclgne ning Eesti inimeste osalemine kultuurielus nii tegijate kui ka loojatena oleks igap\u00e4evane ja k\u00f5igile ligip\u00e4\u00e4setav, sest just kultuur on meie \u00fchise identiteedi vundament. Lisaks loodame, et Eesti teatreid, kelle nimi ja ainukordne kunstiline k\u00e4ekiri on tuntud k\u00f5igil mandritel, saab olema palju ja Eesti loominguline jalaj\u00e4lg maailma teatriajaloos oleks oluliselt suurem, kui meie geograafiline suurus laseb arvata. Oleks ju loomulik? Potentsiaali on k\u00f5vasti, ka rahastuss\u00fcsteem v\u00f5iks seda toetada.\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaspar Viilup   "}
{"text":"\u201eSEE ON ALATUSE TIPP!\u201c Petturid reklaamivad \u201eimeravimit\u201c ka surnud kardioloogi pildigaM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kirjutas \u00d5htuleht, kuidas tuntud kardioloogi Margus Viigimaa nime ja n\u00e4gu kasutatakse \u00e4ra v\u00e4hemalt viies petuskeemis, kus soovitatakse imeravimeid. Praegu on liikvel teisigi pakkumisi, kust vaatab vastu soliidses eas tuttava n\u00e4oga kardioloog. Kas t\u00f5esti dr Rein Vahisalu? Jah, see on tema. Kuid hinnatud s\u00fcdamearst suri m\u00f6\u00f6dunud aasta oktoobris\u2026\n\u201eJah, see on t\u00f5esti tema,\u201c kinnitab ka dr Viigimaa. Eile (3.jaan - toim) Facebookis ette visanud reklaamil pole k\u00fcll nime juures, aga dr Vahisalu n\u00e4gu on ju paljudele tuttav. Aastak\u00fcmneid arstina t\u00f6\u00f6tanud Vahisalu kirjutas ka raamatuid ja on andnud arvukalt intervjuusid. Isegi kui nime pole juures, lisab usaldust valge kittel, arstikabineti taust ja doktori v\u00e4\u00e4rikas iga \u2013 see ju ongi petturite eesm\u00e4rk, et suunata inimest mingit kahtlast ainet ostma.\n\u201eSee on pealiskaudsuse, ebainimlikkuse ja alatuse tipp!\u201c \u00fctleb dr Viigimaa n\u00f6rdinult, kui n\u00e4eb, et imeravimit soovitatakse oktoobri algul surnud arsti pildiga.\nSee reklaam on pettus!\n(Erakogu)\nVahisalu pildi all on hoogne lubadus: \u201eR\u00f5hku saab taastada 120\/80 igas vanuses! Eesti kardioloog paljastas ohutu veresoonte puhastamise saladuse!\u201c\n\u00a0Veebilehel soovitatakse veresoontepuhastaja HeartTonuse ostmisega kiirustada, sest 50protsendilise soodustusega pakkumine aegub. Seda t\u00fc\u00fcpi libaravimite m\u00fc\u00fcmisel v\u00f5etakse sageli sihikule eakad. Ka HeartTonuse kiiduk\u00f5nes mainitakse, et pension ei v\u00f5imalda ju osta kalleid ravimeid, mist\u00f5ttu pakutaksegi muud lahendust, mis pole \u00fcldse kallis.\nKuid isegi pool hinda on \u00fcpris soolane \u2013 39 eurot. Muidugi ei soovita seda ei Vahisalu ega keegi teine kardioloog. (See reklaam levib veebis ka dr Viigimaa pildiga.) Ilmselt sooduspakkumine siiski ei aegu: eile oli aegumist\u00e4htaeg 3. jaanuar, t\u00e4na oli see nihkunud juba 4. jaanuarile. Juures on suurte t\u00e4htedega: KUNIKS!\nT\u00f5si, kui vajutada pakkumise lingile, siis ilmub Vahisalu pildi asemele \u00fche teise soliidse h\u00e4rrasmehe pilt, kellel on ka nimi \u2013 dr Arnold Kotka. Akadeemik Kotka olevat 75aastane, aga ta tunneb ennast nagu 40, sest ta puhastab veresooni. Eestis pole olemas ei sellist akadeemikut ega kardioloogi, mida iga\u00fcks saab kontrollida tervishoiut\u00f6\u00f6tajate registrist.\nSee reklaam on pettus! Samas reklaamis kasutatakse ebaseaduslikult mitme kardioloogi pilti, ka dr Margus Viigmaa oma.\n(Erakogu)\nKaaperdatud identiteet\nN-\u00f6 tuntud kardioloogile Arnold Kotkale\u00a0 on aga k\u00fclge poogitud seigad dr Vahisalu eluloost \u2013 t\u00f6\u00f6 kardioloogina Ida-Tallinna Keskhaiglas ja City Tervisekliinikus, laevaarsti t\u00f6\u00f6 Livonial ja Regina Baltical ning aastatel 1995\u20131996 t\u00f6\u00f6 laevaarstina 3 kuud Kanada K\u00f5rg-Arktikas ja 4 kuud Antarktikas. Livonia teaduslaevast reisilaevaks \u00fcmber ehitatud alusel tehti polaarturistidele tutvustavaid ringreise (ekstreemturismi). See info on v\u00f5etud otse Vikipeediast Rein Vahisalu kohta k\u00e4ivast artklist.\nDr Vahisalu pildi ja eluloo kasutamine imeravimite p\u00e4hem\u00e4\u00e4rimiseks pole uus asi. M\u00f6\u00f6dunud aasta mais \u00fctles Vahisalu Postimehele, et tema nime, pilti ja talle suhu pandud teksti on l\u00e4bisegi nii lisandi, lahuse kui ka ravimina esitletud HeartTonuse reklaamides kasutatud temalt luba k\u00fcsimata.\n(Pexels)\nTeaduslikult t\u00f5estamata v\u00e4ited on keelatud\nP\u00f5llumajandus- ja toiduamet on lisanud HeartTonuse ebaseaduslike toidulisandite nimekirja. Sellesse nimekirja satuvad toidulisandid mitmel p\u00f5hjusel, n\u00e4iteks kui ametit pole teavitatud nende turule viimisest.\nToidulisand pannakse ebaseaduslike toidulisandite nimekirja ka siis, kui sellele omistatakse haigusi ravivaid, leevendavaid v\u00f5i ennetavaid omadusi \u2013 toidule, sh toidulisanditele on keelatud omistada selliseid omadusi. Toidulisandid on ebaseaduslikud ka siis, kui nende kohta esitatakse keelatud tervisealaseid v\u00e4iteid ehk neile omistatakse omadusi, mis ei ole teaduslikult t\u00f5endatud ja lubatud. Seet\u00f5ttu ei pruugi tooted avaldada lubatud m\u00f5ju ning sellega eksitatakse tarbijaid, m\u00e4rgib p\u00f5llumajandus- ja toiduamet oma kodulehel.\nP\u00f5llumajandus- ja toiduamet on lisanud HeartTonuse ebaseaduslike toidulisandite nimekirja.\n(Erakogu)\nHeartTonuse raviomaduste kohta lubatakse t\u00f5eliselt fantastilisi asju, millega on raske v\u00f5istelda mis tahes ravimil. N\u00e4iteks normaliseerub arteriaalne verer\u00f5hk juba 1-2 p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast ravimi manustamist 99% juhtudest, veresooned puhastuvad t\u00e4ielikult kolesteroolist 99% patsientidest ja muud s\u00e4\u00e4rast. K\u00f5rvaltoimeid polevat aga \u00fcldse. Sedalaadi ulmelisi ja ohtlikke lubadusi antakse ka teiste \u201everesoontepuhastajate\u201c kohta.\n\u201eNeed on ilma igasuguse reaalsustajuta r\u00e4iged valed ja t\u00e4iesti katteta lubadused,\u201c \u00fctleb kardioloog Viigimaa sedalaadi v\u00e4idete kohta."}
{"text":"SUUR 2023 AASTAHOROSKOOPPlaneedid n\u00e4itavad, et 2023. aasta saab olema harukordne. Loe l\u00e4hemalt, mida uus aasta sinu t\u00e4hem\u00e4rgile toob!\n2023. aasta on \u00fcsna harukordne, sest nii m\u00f5nedki aeglaselt liikuvatest planeetidest vahetavad korraks sodiaagim\u00e4rke, aga liiguvad siis j\u00e4lle vanasse m\u00e4rki tagasi. Nende aeglaste planeetide sisenemist j\u00e4rgmistesse m\u00e4rkidesse saab t\u00f5lgendada nii, et need oleksid justnagu m\u00e4rguanded uute aegade tulemisest, mis v\u00f5ivad kulmineeruda n\u00e4iteks 2024\u20132025 aastatel. Seega v\u00f5ime oletada et aastad 2024\u20132026 v\u00f5ivad olla t\u00f5eliselt murrangulised, aga nende murranguliste s\u00fcndmuste n\u00f5rgad signaalid hakkavad meieni j\u00f5udma juba 2023. aastal.\nPea l\u00e4bi aasta kestev (m\u00e4rtsi keskpaigast detsembri alguseni) aspekt on Pluuto kvadraat Kuu s\u00f5lmedega.\nPluuto, kui suurte muutuste ja transformatsioonide s\u00fcmbol, tekitab siin suure pinge mineviku ja tuleviku vahel. Kuna L\u00f5unas\u00f5lm on mineviku s\u00fcmbol ja P\u00f5hjas\u00f5lm tuleviku s\u00fcmbol, siis Pluuto selline asend on kui seis noateral \u2013 ehk siis on v\u00f5imalus kalduda tagasi L\u00f5unas\u00f5lme ehk mineviku, oma mugavustsooni suunas \u2013 v\u00f5i teha julge h\u00fcpe tuleviku ideaalide ja eesm\u00e4rkide poole.\nPluuto ja Kuu s\u00f5lmede aspekt on t\u00e4pne 23. juulil ja sellel p\u00e4eval moodustub niinimetatud Suur Rist, mille \u00fcheks tipuks on ka P\u00e4ike. See seis v\u00f5ib t\u00e4hendada, et maailm \u00fctleb lahti mingitest vanadest v\u00e4\u00e4rtustest, loobub milleski, mis siiani oli iseenesestm\u00f5istetav jaa v\u00f5tab omaks t\u00e4iesti uued p\u00f5him\u00f5tted v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtused. Aga v\u00f5ib-olla ka vastupidi \u2013 hoitakse kramplikult kinni minevikust ja loobutakse k\u00f5igest uuest ja progressiivsest. Ehk siis keeldutakse tuleviku suunas liikumast, kuna kardetakse, mida see v\u00f5ib kaasa tuua.\nSamuti v\u00f5ib seda seisu v\u00f5rrelda suure ristteega, kus tuleb v\u00f5tta vastu otsus, milline tee valida. See v\u00f5ib olla \u00fcsna saatuslik valik \u2013 selles m\u00f5ttes, et seal ristteel tehtud otsust ei saa enam hiljem muuta.\nSeega v\u00f5ib 2023. aasta olla seotud inimkonna \u00fche k\u00f5ige olulisema valikuga, millest s\u00f5ltub meie k\u00f5igi saatus.\nJaanuari esimene dekaad v\u00f5ib tuua muutusi seal, kus need on k\u00f5ige vajalikumad ent kuu teises pooles suurenevad v\u00f5imuv\u00f5itlus ja survemeetodid ning konfliktid on kerged tekkima.\nVeebruaris valitsevad s\u00fcgavad ja pisut kummalised meeleolud. Otsitakse kindlust ja stabiilsust, \u00fcritatakse toetuda sellele, mille peale v\u00f5ib kindel olla.\nM\u00e4rtsis tugevnevad boheemlaslikud meeleolud, paljud seilavad unistuste lainel, p\u00fc\u00fcdes reaalsuse eest p\u00f5geneda. Ollakse tundlikumad igasuguse v\u00e4lise m\u00f5ju, samuti ravimite ja alkoholi suhtes. M\u00e4rtsi esimene dekaad v\u00f5ib aga kujuneda \u00fcsnagi pingeliseks \u2013 provokatsioonid langevad viljakale pinnasele.\nAprillis v\u00f5ib ette tulla oma v\u00f5imete ja v\u00f5imaluste \u00fclehindamist, samuti mitmesuguseid liialdusi. \u00dclepingutamised on kerged tulema. Probleemiks on ka tormakus ja kiirustamine.\nMais v\u00f5ib paljudel tekkida soov t\u00e4iel rinnal elu nautida. Seda eriti kuu esimeses dekaadis. Probleemiks v\u00f5ib olla laiskus. Samas valitsevad romantilises plaanis \u00e4\u00e4rmiselt head v\u00f5imalused, kuid siin on oht minna soovm\u00f5tlemise libedale teele.\nUmbes 5.\u201315. maini on v\u00f5imalikud mitmesugused ootamatused. Asjad ei pruugi minna nii nagu planeeritud. Ettevaatust liikluses!\nSamas v\u00f5ivad terve maikuu jooksul tekkida Jupiteri ja Pluuto kvadraadi t\u00f5ttu juriidilised probleemid, vastuolud seadusega \u2013 eriti just poliitilises plaanis, seoses v\u00f5imu ja positsiooni kuritarvitamisega.\nJuuni esimene pool v\u00f5ib kujuneda pingeliseks inimsuhete liinis, seevastu kuu teine pool esile tuua mitmesuguseid keerukusi ja segaseid asjaolusid. Samuti valitseb juuni teises pooles \u00fclisuur provokatsioonide oht, ka\u00a0 on v\u00f5imalikud ootamatud ja \u00e4kilised s\u00fcndmused v\u00f5i siis lihtsalt ebatavalised arengud. \u00dclimat ettevaatust liikluses ja \u00fcmberk\u00e4imisel ohtliku tehnikaga!\nJuuli esimese n\u00e4dala m\u00f5jud on sarnased juunikuu teise poole omadele. Samas v\u00f5ib juuli esimene dekaad olla seltskondlikus plaanis \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev ja vaheldusrikas, laiemas plaanis v\u00f5ib seda \u00f6elda terve juuli kohta.\nKa romantilised suhted tekivad tavalisest kergemini, samas ei pruugi need j\u00e4\u00e4da p\u00fcsivaks \u2013 pigem on tegemist kerge seiklusega.\nJuulis ajavad inimesed taga k\u00f5mu ja sensatsiooni, soovitakse kogeda midagi erilist. Samas oli juuli teises pooles tunda tugevat pinget v\u00f5i mingit ebam\u00e4\u00e4rast \u00e4revust. Tunda annavad konkurents ja rivaalitsemine. Samuti v\u00f5ivad kujuneda \u00e4\u00e4rmiselt keerulised ja vastuolulised arengud.\nAugust t\u00f5otab tulla samuti \u00fcsna rahutu kuu \u2013eriti just aeg 10. umbes 21. augustini. Sellel ajal on taaskord v\u00f5imalikud \u00e4kilised ja ettearvamatud s\u00fcndmused. Siis ei tasuks alustada oluliste ettev\u00f5tmistega, kuna need areneksid hoopis teises suunas, kui algselt kavandatud.\nUmbes 15.\u201330. augustini tuleks Marsi ja Neptuuni opositsiooni t\u00f5ttu v\u00e4ltida enda liigset v\u00e4sitamist. Samuti ei tohiks ette v\u00f5tta midagi, millest puudub piisav \u00fclevaade. Laiemas plaanis ei soovitaks \u00fcldse midagi olulist ette v\u00f5tta.\nSeevastu september (eriti kuu teine pool) v\u00f5ib tuua paljudes valdkondades olulise l\u00e4bimurde. Kergem on vabaneda takistustest ja oma aja \u00e4ra elanud teemadest. \u00d5hus on palju uudsust ja originaalsust, mis v\u00f5imaldab leida probleemidele h\u00e4id lahendusi.\nOktoobris toimub j\u00e4llegi paljude protsesside pingestumine. Tuli v\u00f5ib tuha all uuesti h\u00f5\u00f5guma l\u00fc\u00fca. Vaja on olla \u00e4\u00e4rmiselt diplomaatiline ning v\u00e4ltida igasugust t\u00fcli \u00fcles kiskumist. Eriliselt ettevaatlik tuleks olla nii liikluses kui ka mujal, kus v\u00f5ib mingi \u00f5nnetus aset leida.\nUmbes 4. kuni 18. novembrini on taaskord selline aeg, mis paistab silma oma ebastabiilsuse ja ettearvamatusega. J\u00e4llegi on v\u00f5imalikud mitmesugused ootamatud s\u00fcndmused, mis v\u00f5ivad olla seotud m\u00e4ssumeelsuse ja provokatsioonidega. V\u00f5i siis lihtsalt mingite \u00f5nnetusjuhtumitega.\nPositiivsel juhul v\u00f5ib see periood olla ka olulise l\u00e4bimurde ajaks, mil \u00f5nnestub v\u00e4lja murda surnud ringist.\nNovember tervikuna on seotud \u00e4\u00e4rmiselt v\u00f5imsate ja intensiivsete energiatega, mis v\u00f5ivad olla nii l\u00f5hkuva kui ka \u00fclesehitava iseloomuga, kuna valitsevad \u00fclitugevad Skorpioni m\u00e4rgi m\u00f5jud.\nUmbes 10. kuni 24. detsembrini (Marsi-Orcuse kvadraat) on kahjuks j\u00e4llegi k\u00e4es pingelised p\u00e4evad, mis toovad esile konkurentsi, v\u00f5imuv\u00f5itluse ja agressiivsuse erinevad vormid.\nKuid nagu ikka \u2013 positiivsel juhul v\u00f5ib olla see ajaks, mil \u00f5nnestub palju asju korda saata, kuna energiat on palju ning tahtej\u00f5ud tugev.\nKuid praktiliselt samal ajal (12.\u201322. detsember) m\u00f5jub risti vastupidise m\u00f5ju aspekt \u2013 nimelt P\u00e4ikese kvadraat Neptuuniga \u2013 see seis on seotud j\u00f5uetuse ja v\u00e4simustundega, eesm\u00e4rkide \u00e4hmasusega, pettuse ja enesepettusega.\nLoomingulises plaanis v\u00f5ib see aga olla \u00e4\u00e4rmiselt viljakas periood, kunstiinimeste \u00f5nnistus. Samas tuleks sellel ajal piiri pidada alkoholi ja ravimitega, kuna v\u00f5ib esineda \u00fclitundlikkust ja organismi \u00fclereageerimist.\nJupiter J\u00e4\u00e4ras: 20. detsember 2022 \u2013 16. mai 2023.\nJ\u00e4\u00e4r on sodiaagi esimene m\u00e4rk ja s\u00fcmboliseerib algust, algatust, otsustavust ja riskijulgust. J\u00e4\u00e4ra motoks on: \u201eMina olen!\u201c\nKui Jupiter liigub J\u00e4\u00e4ras, oleme palju enesekindlamad ning valmis proovima uusi asju, algatama uusi tegevusi. N\u00e4itame \u00fcles suuremat initsiatiivi ning kohati v\u00f5ime olla liigagi hulljulged. Oleme julged ja entusiastlikud, valmis vanakuradi endaga rinda pistma.\nMeie ego saab juurde uut tulist energiat, mist\u00f5ttu v\u00f5ime olla ka suuremad egoistid. Jupiter J\u00e4\u00e4ras v\u00f5ib kaasa tuua mustvalge m\u00f5tlemise, suureneb kannatamatus ja soov saada k\u00f5ike kohe ja kiiresti. Probleemiks v\u00f5ib olla tormakus ja kiirustamine.\nKuna Jupiter valitseb ka ideoloogiat, maailmavaadet ja religiooni, siis v\u00f5ivad sellelt pinnalt paljud pinged ja konfliktid alguse saada. Ka hariduse\/teaduse maastikul ning poliitikas v\u00f5ib jalgealune tuliseks minna.\nSamas annab J\u00e4\u00e4ra m\u00f5ju meile rohkelt energiat, \u00fcrgset vitaalsust ja tahet raskete olukordadega toime tulla. See on aeg, kus suudame toetuda vaid iseendale, olla teistest s\u00f5ltumatud ja iseseisvad.\nJupiter S\u00f5nnis: 16. mai 2023 \u2013 26. mai 2024.\nJupiter on sodiaagi teine m\u00e4rk ning s\u00fcmboliseerib p\u00fcsivust, stabiilsust, tugevust, elutervet maal\u00e4hedust.\nS\u00f5nni motoks on: \u201eMina oman!\u201c\nJupiteri liikumine S\u00f5nni m\u00e4rgis toob esile S\u00f5nni positiivsed omadused, nagu praktilisus, kannatlikkus, tugev eluj\u00f5ud, v\u00f5ime nautida elu, loodust, maal\u00e4hedust. Seda aga peamiselt siis, kui Jupiter teeb positiivseid aspekte. Negatiivse Jupiteri puhul tekib paljudel soov naudingutega liialdada, tooni v\u00f5ib anda laiskus ning soovimatus tegeleda t\u00f5siste asjadega.\nS\u00f5nni m\u00e4rk seotud k\u00f5ige maal\u00e4hedase ja \u00fcrgsega, seksuaalsusega, toitumise ja muude elu p\u00f5hivajadustega.\nSamas v\u00f5ib positiivne Jupiter anda S\u00f5nni m\u00e4rgile k\u00f5rgema vibratsiooni, t\u00f5sta elu p\u00f5hivajadused veidi k\u00f5rgemale tasandile. Siin v\u00f5ib tekkida positiivne s\u00fcntees loodusl\u00e4hedusest ja filosoofiast, \u00fcrgsetest naudingutest ning vajadusest \u00f5ppida ja ennast harida. Positiivne Jupiter S\u00f5nnis v\u00f5ib meil aidata \u00fcle saada kadedusest, kitsarinnalisusest, ahnusest ja \u00fclem\u00e4\u00e4rasest rahakultusest. Paraku v\u00f5ib negatiivsete aspektidega Jupiter just mainitud omadusi v\u00f5imendada.\nNB! Tuleb aru saada, et pikad ts\u00fcklid ehk siis antud juhul n\u00e4iteks Jupiter J\u00e4\u00e4ras ja Jupiter S\u00f5nnis \u2013 avalduvad ikkagi perioodiliste t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nadena. Seda nii \u00fcldm\u00f5judes kui ka iga konkreetse sodiaagim\u00e4rgi puhul. Ei ole ju v\u00f5imalik, et terve aasta jooksul on meil k\u00f5igil \u00fcks kindel olukord v\u00f5i meeleolu. Selliste pikkade ts\u00fcklite puhul on tegemist pideva, kuid siiski \u00fcsna n\u00f5rga taustam\u00f5juga, mis aktiviseerub juba kiiremate planeetide m\u00f5jutuse l\u00e4bi. See on nagu suvi v\u00f5i talv \u2013 kogu aeg ei paista p\u00e4ike ja kogu aeg ei saja lund\u2026\nJ\u00c4\u00c4R\nJupiteri liikumine J\u00e4\u00e4ras annab sinule kui J\u00e4\u00e4rale juurde palju entusiasmi ning muudab sind veelgi koleerilisemaks. Naudid palju suuremat populaarsust, samuti t\u00f5mbad ligi sulle kasulikke inimesi. Sinu vaimne autoriteet v\u00f5ib oluliselt suureneda, mist\u00f5ttu sinu arvamustega ja n\u00f5uannetega arvestatakse. Samuti v\u00f5ib sul olla tavalisest rohkem juhuslikku \u00f5nne ja vedamist. Vanad probleemid, mis tundusid ennem \u00fcletamatut, v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd saada ootamatult lihtsa lahenduse.\nKui aga Jupiter on negatiivsetes aspektides, siis v\u00f5id kergesti \u00fcle pingutada v\u00f5i millegagi k\u00f5vasti liialdada. Samuti v\u00f5id olla hooletu, kiirustav ning kipud asju n\u00e4gema must-valgelt. Kipud probleeme lihtsustama ja neisse pealiskaudselt suhtuma. Jupiter S\u00f5nnis annab sulle rohkem \u00f5nne rahaasjades, \u00fcldse k\u00f5ikides praktilistes ja maistes tegevustes. Samas v\u00f5id olla v\u00e4ga kangekaelne ning teiste arvamusi mitte kuulda v\u00f5tta. Otsid suuremat turvatunnet, tahad toetuda millelegi kindlale ja stabiilsele.\nParim aeg romantilisteks suheteks ning ka seltskondlikuks eluks on 20. veebruarist kuni 17. m\u00e4rtsini. Veenus liigub sellel perioodil J\u00e4\u00e4ra m\u00e4rgis, mis muudab sind teiste silmis populaarseks ja ligit\u00f5mbavaks. J\u00e4rgmine Veenuse soodne asend leiab aset lausa 5. juunist lausa 9. oktoobrini. Samas liigub Veenus 23. juulist 4. septembrini retrograadselt, mis v\u00f5ib t\u00e4hendada seda, et pead suhete liinis mingeid vanu v\u00f5lgu maksma \u2013 v\u00f5i makstakse sulle v\u00f5lad tagasi.\nT\u00f6ises plaanis v\u00f5ivad olulisemad kuud olla jaanuar, juuli-august ja september. Jaanuaris v\u00f5ib ette tulla tugevat konkurentsi ja v\u00f5imuv\u00f5itlust. Samas on v\u00f5imalik ka oluline l\u00e4bimurre.Tervisele peaksid suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama m\u00e4rtsis ja augustis. Novembris tasuks ettevaatlik olla v\u00f5imalike traumade ja vigastuste suhtes. Liikluses maksimaalset t\u00e4helepanu!\nS\u00d5NN\nJupiter J\u00e4\u00e4ras toob esile sinu loomingulisema poole. Sinu alateadvuses toimuvad tavalisest aktiivsemad protsessid, mist\u00f5ttu suudad oma intuitsiooni s\u00e4hvatusi ka paremini kinni p\u00fc\u00fcda. Negatiivse Jupiteri korral v\u00f5id oma probleeme liiga t\u00f5siselt v\u00f5tta ja n\u00e4ha asju valedes proportsioonides. V\u00f5id olla ka hajameelne, unistav ja teiste poolt m\u00f5jutatav.\nJupiteri asend S\u00f5nnis on hoopis teistsuguse m\u00f5juga. Nimelt v\u00f5id olla \u00fcsnagi kangekaelne ning uutele ettepanekutele s\u00f5rad vastu ajada. Teisest k\u00fcljest v\u00f5id hakata suuremat huvi tundma mingite vaimsete v\u00f5i filosoofiliste teemade vastu. Sul v\u00f5ib tekkida soov midagi uut juurde \u00f5ppida v\u00f5i ennast t\u00e4iendada. Negatiivse Jupiteri puhul v\u00f5ivad aga materiaalsed huvid l\u00e4mmatada sinu vaimsed suundumused. Samuti v\u00f5id ennast teistest paremaks pidada.\nVeenus liigub S\u00f5nnis 17. m\u00e4rtsist 11. aprillini. See v\u00f5ib osutuda ajaks, mil ilu ja armastus j\u00f5uavad kergemini sinuni. Seega parim aeg armuasjadeks ja \u00fcldse meeldivate suhete loomiseks. 9. oktoobrist 8. novembrini valitsevad umbes sarnased m\u00f5jud. Samas lisandub ka juhusliku \u00f5nne moment \u2013 seega v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas risk ennast \u00f5igustada. K\u00f5ikide \u00fcks-\u00fchele suhete loomiseks on soodne aeg ka 4.\u201329. detsembrini.\nSotsiaalses ja \u00fchiskondlikus plaanis oled k\u00f5ige edukam jaanuaris ja veebruaris. Septembris ja oktoobris v\u00f5ib sul tekkida tahtmine t\u00f6ises plaanis teistest ette rebida. Samas tasuks oktoobris hoida tervist ja end mitte liialt t\u00f6\u00f6ga \u00e4ra tappa, kuigi eneset\u00f5estamise soov v\u00f5ib olla suur.\nKAKSIKUD\nJupiter J\u00e4\u00e4ras annab Kaksikutele positiivsel juhul suurep\u00e4rase v\u00f5ime n\u00e4ha kaugemat tulevikuperspektiivi. Suudad suurep\u00e4raselt m\u00f5ista seda, mida peaksid tegema, et saavutada tulevikus edu ja rahulolu. Samuti annab selline Jupiteri positsioon sageli m\u00f5juv\u00f5imsaid v\u00f5i kuulsaid s\u00f5pru-tuttavaid. Mingist r\u00fchmast v\u00f5i seltskonnast v\u00f5ib sulle v\u00e4ga suurt kasu s\u00fcndida. Seet\u00f5ttu on see aeg soodne liitumiseks erinevate r\u00fchmade ja gruppidega ja miks mitte ka m\u00f5ne erakonnaga. Negatiivsetes aspektides Jupiteri puhul v\u00f5id aga teha liiga suurejoonelisi tulevikuplaane, mis k\u00e4ivad sul ilmselgelt \u00fcle j\u00f5u.\nS\u00f5nnis liikuv Jupiter avab sinu alateadvuse v\u00e4ravad \u2013 positiivsel juhul oled \u00e4\u00e4rmiselt loominguline ja tajud \u00fchtsust kogu universumiga. Jupiteri negatiivsete aspektide korral oled aga tujust \u00e4ra ja n\u00e4ed igas p\u00f5\u00f5sas tonti v\u00f5i lausa Saatanat ennast. See aeg on \u00f5ige aeg tegelemaks spirituaalsete ja m\u00fcstiliste teemadega, teha l\u00e4hemat tutvust oma \u201esisemise minaga\u201c. Pead \u00f5ppima ennast armastama sellisena, nagu oled. Ei ole vaja olla kellegi teise moodi \u2013 ole sina ise!\nNooretele ja vallatutele on parim aeg 11. aprillist 7. maini, mil Kaksikute m\u00e4rgis liigub Veenus. Meeldivaid s\u00fcndmusi ja inimsuhteid on sellel perioodil rohkem.\nVeenuse asend on \u00f5nnelik ka 8. novembrist 4. detsembrini, mil sul v\u00f5ib olla tavalisest rohkem juhuslikku \u00f5nne ja vedamist.\nMarss liigub Kaksikute m\u00e4rgis kuni 25. m\u00e4rtsini. Sellel ajal on sul tavalisest rohkem energiat ja pealehakkamist, mist\u00f5ttu v\u00f5iksid siis ette v\u00f5tta midagi energiamahukat. Samuti suudad ennast teiste ees rohkem maksma panna.T\u00f6ises ja \u00fchiskondlikus plaanis v\u00f5ib m\u00e4rtsis ette tulla palju kulminatsioone \u2013 samas v\u00f5ib olla tugev ka konkurents. Ka november v\u00f5ib selles liinis rohkem esile kerkida. Aprillis ja osaliselt ka mais tasuks hoida tervist. Samuti ka oktoobri teises pooles ja novembris.\nV\u00c4HK\nSinu jaoks on Jupiteri liikumine J\u00e4\u00e4ras fantastiline v\u00f5imalus ennast \u00fchiskondlikus plaanis maksma panna. Sinu sotsiaalne v\u00f5imekus puhkeb t\u00e4ies mahus \u00f5itsele ja sa v\u00f5id saavutada kauaoodatud lugupidamise ja tunnustuse. Negatiivse Jupiteri puhul \u00fcritad aga h\u00fcpata \u00fcle oma varju ja seejuures komistada oma varasemate eelarvamuste otsa.\nS\u00f5nni m\u00e4rgis liikuv Jupiter tekitab sinus suurema huvi asjade vastu, mis sind tavaliselt k\u00fclmaks j\u00e4tavad. Oled rohkem huvitatud oma tulevikust ja lood visioone sellest, kellena sa ennast tulevikus n\u00e4ha tahaksid. Samuti oled selle perioodi jooksul sallivam teiste inimeste suhtes. Suudad asju ja inimsuhteid vaadata eelarvamuste vabalt. Sellel ajal v\u00f5ib su s\u00f5pruskond oluliselt suureneda v\u00f5i saad juurde s\u00f5pru, kes erinevad su tavatuttavatest. Samuti tunned suurt r\u00f5\u00f5mu oma ideaalide ja eesm\u00e4rkide teistega jagamisest. Negatiivsete Jupiteri aspektide puhul oled \u00fclem\u00e4\u00e4ra unistav ning sinu m\u00f5tted r\u00e4ndavad elukaugetel teemadel. Samuti v\u00f5id oma veidrustega liiale minna ja j\u00e4tta teistele inimestele kummalise mulje.\n7. maist 5. juunini liigub V\u00e4his Veenus \u2013 aeg armastada ja olla armastatud. Su elus on rohkem naudinguid ja meeldivaid hetki. Sarnane m\u00f5ju valitseb ka 4. detsembrist 29. detsembrini. J\u00f5u- ja energiaplaneet Marss on V\u00e4hi m\u00e4rgis 25. m\u00e4rtsist 20. maini. Tegutse! Kehtesta ennast, n\u00e4ita, milleks v\u00f5imeline oled!T\u00f6\u00f6le, karj\u00e4\u00e4rile ja muule \u00fchiskondlikule tegevusele m\u00f5juvad h\u00e4sti m\u00e4rts ja aprilli esimene pool. Tervisele tasuks suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata veebruaris ja m\u00e4rtsi esimeses pooles.\nL\u00d5VI\nJupiteri liikumine J\u00e4\u00e4ras annab sulle tugeva vaimse impulsi, mis paneb sind huvi tundma uute teemade ja eluvaldkondade vastu. See on \u00e4\u00e4rmiselt soodne aeg nii \u00f5ppimiseks kui \u00f5petamiseks, oma kogemuste teistega jagamiseks ning ka teiste kogemustest \u00f5ppimiseks. Parim aeg ka reisimiseks, suheteks v\u00e4lismaa ja v\u00e4lismaalastega. Selle perioodi m\u00e4rks\u00f5nadeks on \u201eavardumine, laienemine, suurenemine, kasvamine\u201d. Negatiivse Jupiteri puhul kipud oma maailmavaadet teistele peale suruma ning arvad, et oled k\u00f5iketeadja. Samuti on k\u00f5ikv\u00f5imalikud liialdused ja \u00fclepingutamised kerged tekkima. V\u00f5id tungida kellegi teise m\u00e4ngumaale, \u00fcletada selle piiri, mida \u00fcletada ei tohiks.\nJupiteri asend S\u00f5nnis avardab ja laiendab sinu sotsiaalset-\u00fchiskondlikku v\u00e4ljundit \u2013 parim aeg oma maine ja sotsiaalse staatuse parandamiseks, enda \u00fclest\u00f6\u00f6tamiseks, endast positiivse \u201ejalaj\u00e4lje\u201d j\u00e4tmiseks. Perioodi jooksul v\u00f5ib sul \u00f5nnestuda t\u00f5usta karj\u00e4\u00e4riredelil v\u00f5i saavutada avalikus elus muu oluline edasiminek.\nVeenuse m\u00f5jul on k\u00f5ik \u00fcks-\u00fchele suhted soositud 3.\u201327. jaanuarini. Kuid L\u00f5vi m\u00e4rgis viibib armu- ja naudingute planeet Veenus harukordselt pikalt \u2013 tervelt 5. juunist 9. oktoobrini. Kuid seejuures liigub Veenus retrograadselt 23. juulist 4. septembrini. Sellel ajal pead ehk tegelema mingite vanade suhteteemadega. L\u00f5vis liikuv Marss (20. mai \u2013 10. juuli) annab sulle totaalse energias\u00fcsti. Kuid ettevaatust traumade ja vigastuste suhtes! Igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6s on k\u00f5ige soodsam kuu jaanuar, millal v\u00f5ib \u00f5nnestuda oluline l\u00e4bimurre. Aga suuremaid ja ambitsioonikamaid projekte tasuks ette v\u00f5tta aprillis ja mais.Tervise osas peaksid ettevaatlik olema aprillis, juunis ja juuli esimeses pooles. Eriti just v\u00f5imalike traumasid ja vigastusi arvestades.\nNEITSI\nSinu jaoks on Jupiteri asend J\u00e4\u00e4ras see aeg elus, kus saad teha k\u00f5ige kergemini vajalikke muutusi ja muudatusi. See on aeg, kui suudad lahti lasta sellest, mille aeg on \u00fcmber saanud ja mida sa enam ei vaja. K\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes on see positiivsete transformatsioonide aeg, mil suudad oma elus p\u00f6\u00f6rata t\u00e4iesti uue ja puhta lehek\u00fclje. Materiaalse elu tasandil v\u00f5id sellel ajal kasu saada teiste inimeste varadest ja vahenditest ehk siis aeg soosib k\u00f5ike, mis seotud \u00fchisomandi ja kollektiivsete ressurssidega. Negatiivsetes seisudes Jupiter v\u00f5ib luua olukordi, kus sa muudad midagi liiga kergek\u00e4eliselt, loobud milleski, mida sa tegelikult veel vajad. V\u00f5i siis loodad liialt teiste inimeste abile ja toetusele.\nKui Jupiter liigub S\u00f5nni m\u00e4rgis, siis m\u00f5jub see sinu maailmapildile avardavalt \u2013 tunned suuremat vajadust midagi uut teada saada, midagi juurde \u00f5ppida v\u00f5i enda jaoks kasv\u00f5i uuesti avastada. Sel perioodil oleks kasulik luua suhteid kohtadega, mis erinevad su tavakeskkonnast \u2013 loomulikult n\u00e4iteks v\u00e4lismaa, aga miks mitte ka kohalikud paigad, kus sa pole enne viibinud. Ehk siis aeg soosib kodust v\u00e4lja minemist, tutvumist \u201ekoduv\u00e4lisega\u201d.\nPartnerluses v\u00f5id kogeda ilusaid hetki 27. jaanuarist 20. veebruarini, mil Veenus liigub sinu partnerluse m\u00e4rgis ehk Kalades.\nNeitsi m\u00e4rki j\u00f5uab aga Veenusesse 9. oktoobril ja v\u00e4ljub sealt 8. novembril. See periood v\u00f5ib olla igati nauditav nii romantilises plaanis kui ka laiemalt v\u00f5ttes.\n10. juulist 27. augustini liigub j\u00f5u- ja energiaplaneet Marss Neitsi m\u00e4rgis. See on parim periood initsiatiivi haaramiseks ning oma tahte maksma panemiseks. Samas v\u00f5id sel ajal olla \u00fclem\u00e4\u00e4ra kriitiline ja juuksekarva l\u00f5hki ajada.\nVeebruar v\u00f5ib t\u00f6ises plaanis olla \u00fcsnagi pingeline. Kui t\u00f6\u00f6d on palju, peaksid leidma v\u00f5imalusi l\u00f5\u00f5gastumiseks \u2013 vastasel korral v\u00f5ib kannatada sinu tervis.M\u00e4rtsis, eriti kuu keskpaiku, peaksid samuti tervist hoidma. Ja \u00fchiskondlikus plaanis ei tasuks midagi olulist ette v\u00f5tta.\nKAALUD\nJupiteri liikumine J\u00e4\u00e4ras on Kaalude jaoks suurep\u00e4rane seis, et luua uusi suhteid \u2013 eriti just selliseid, millel on ka vaimne sisu. See on parim aeg kohtumiseks kellegagi, kellelt sul oleks midagi \u00f5ppida. Laiemas plaanis v\u00f5ib see aeg olla perioodiks, kus teistest inimestest on sinu jaoks palju kasu. Negatiivsetes aspektides Jupiteri puhul loodad liiga palju teistele, surud ennast oma partneritele peale v\u00f5i t\u00fc\u00fctad neid t\u00fchja lobaga. Samuti v\u00f5ib erinevaid suhteid korraga liiga palju olla ning sa ei suuda otsustada, kellega suhelda ja kellega mitte.\nS\u00f5nnis asuv Jupiter muudab sinu elutunnetuse s\u00fcgavamaks \u2013 hakkad t\u00e4hele panema asju, mida varem pole m\u00e4rganud. Tooni v\u00f5ivad anda ka mitmesugused m\u00fcstilised momendid. Samuti on see suurep\u00e4rane aeg oluliste muudatuste tegemiseks ja selle muutmiseks, mis sind enam ei rahulda. On aeg l\u00fc\u00fca plats puhtaks, et saaksid sinna midagi uut ehitada. Negatiivse Jupiteri puhul v\u00f5id tunda hirmu muudatuste ees, samuti kergesti langeda erinevatesse \u00e4\u00e4rmustesse \u2013 su kaalukausid v\u00f5ivad laperdada nagu pesu tuules.\nVeenuse asend soosib naudinguid ja meelelahutusi 3.\u201327. jaanuarini. K\u00f5ik \u00fcks-\u00fchele suhted on Veenuse toetusel heas seisus 20. veebruarist 17. m\u00e4rtsini. Veenuse asend Kaaludes 8. novembrist 4. detsembrini on nagu ikka parim aeg armasuseks ja romantikaks.\nMarsi asend soosib t\u00f6\u00f6alast karj\u00e4\u00e4ri ja \u00fchiskondlikku aktiivsust 25. m\u00e4rtsist 20. maini.\nMarsi liikumine Kaaludes 27. augustist 12. oktoobrini laeb sind energiaga ja annab v\u00f5imaluse end maksma panna.\nUmbes 20. veebruarist 22. m\u00e4rtsini tuleks hoida tervist ja v\u00e4ltida \u00fclet\u00f6\u00f6tamist ja k\u00fclmetamist.\nSKORPION\nJupiteri asend J\u00e4\u00e4ras annab sulle v\u00f5imaluse ennast \u00fcles t\u00f6\u00f6tada \u2013 seda just igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 tasandil. V\u00f5i avastada enda jaoks uue rutiini v\u00f5i s\u00fcsteemi, mis lubab sul tavalisest efektiivsemalt t\u00f6\u00f6tada. Samas annab Jupiter ka tavalisele t\u00f6\u00f6le mingi laiema k\u00f5lapinna. N\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00f5nest tavalisest pisiasjast v\u00e4lja kasvada mingi hoopis suurem projekt. Tervise teemas peaks k\u00f5ik olema suurep\u00e4rane \u2013 on vaid kerge oht, et v\u00f5id kaalus juurde v\u00f5tta. Pingeseisudes Jupiteri puhul v\u00f5ib sul tekkida soov teha vaid seda t\u00f6\u00f6d, mis on h\u00e4sti tasustatud v\u00f5i mis sulle meeldib. Ebameeldiva t\u00f6\u00f6 puhul p\u00fc\u00fcad sellest k\u00f5rvale hiilida. Tervis v\u00f5ib kannatada mitmesuguste liialduste t\u00f5ttu, samuti v\u00f5ib m\u00f5ni halb harjumus sinust v\u00f5itu saada.\nJupiteri positsioon S\u00f5nnis v\u00f5ib tuua sulle palju uusi s\u00f5pru ja tuttavaid. Paljud suhted osutuvad sulle v\u00e4ga kasulikuks v\u00f5i ka vastupidi \u2013 ehk siis \u201ek\u00e4si peseb k\u00e4tt\u201c s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga t\u00f5husalt. Rohkem tekib selliseid suhteid, mis omavad ka vaimset sisu. Seega soodustab seis pigem intellektuaalseid suhteid, mitte niiv\u00f5rd romantilisi. Negatiivse Jupiteri puhul v\u00f5id oma partnerite suhtes olla \u00fclem\u00e4\u00e4ra n\u00f5udlik ja neile mitmesuguseid tingimusi esitada. Sul v\u00f5ib tekkida tunne, justkui oleksid teised sulle midagi v\u00f5lgu.\nVeenuse m\u00f5jul oled m\u00e4nglev ja loominguline 27. jaanuarist 20. m\u00e4rtsini. \u00d5nne ja vedamist v\u00f5ib rohkem olla. Suhetes on Veenus abiks 17. m\u00e4rtsist 11. aprillini. Parim aeg igasuguse koost\u00f6\u00f6 alustamiseks.\n4.\u201329. detsembrini liigub Veenus Skorpionis \u2013 kasuta seda aega k\u00f5igeks selleks, mis sulle meeldib ja naudingut pakub! T\u00f6ises plaanis on v\u00f5rdlemisi soodne aeg 21. m\u00e4rtsist 20. aprillini.\nMai keskpaigast kuni kuu l\u00f5puni v\u00f5ib ette tulla \u00fclitugevat konkurentsi. Samas v\u00f5ib see olla t\u00f6\u00f6alase l\u00e4bimurde aeg. 27. augustist 12. oktoobrini tasuks hoida tervist ja mitte \u00fcle t\u00f6\u00f6tada. Seevastu 12. oktoobrist 24. novembrini liigub Skorpionis Marss, mis laeb su akud t\u00e4is.\nAMBUR\nJ\u00e4\u00e4ras liikuv Jupiter on sinu jaoks \u00e4\u00e4rmiselt \u00f5nnelik seis, kuna on seotud v\u00e4ga tugeva loomingulise impulsiga. See on ka juhusliku \u00f5nne ja vedamise periood, mil paljud asjad \u00f5nnestuvad haruldaselt kergesti. Selle perioodi jooksul oled sageli \u00e4\u00e4rmiselt loovas m\u00e4ngulises meeleolus. Kui sul on lapsed, siis teevad nad sulle t\u00f5elist r\u00f5\u00f5mu ja l\u00e4bisaamine nendega suurep\u00e4rane. Erinevat liiki naudinguid ja meelelahutus on siin seotud Jupiteri avardava ja samas ka teatud vaimse sisuga. Negatiivse Jupiteri korral kaldud liialdama k\u00f5ikide l\u00f5bude ja naudingutega. Sinus on laiskus ja soovimatus tegeleda t\u00f5siste asjadega.\nS\u00f5nni Jupiter toob \u00f5nnelikke hetki sinu igap\u00e4evasesse t\u00f6\u00f6ellu. Tunned, et t\u00f6\u00f6 on midagi enamat kui vaid kohustus ning et l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tegemise on v\u00f5imalik ka isiksusena areneda. V\u00f5imalik, et leiad mingi uue ja efektiivse meetodi, kuidas oma t\u00f6\u00f6 tulemusi parandada. Samuti saad oma t\u00f6\u00f6 eest suurema tunnustuse osaliseks, sinu t\u00f6\u00f6panust osatakse rohkem hinnata. Negatiivsetes aspektides Jupiteri korral v\u00f5id oma t\u00f6\u00f6 tingimuste suhtes olla liialt n\u00f5udlik ja pretensioonikas. Samuti v\u00f5ib probleemiks olla ebameeldivate t\u00f6\u00f6de eest p\u00f5genemine.20. veebruarist 17. m\u00e4rtsini v\u00f5ib elu sind meeldivalt \u00fcllatada \u2013 koged rohkem ilusaid hetki ja inspireerivaid kohtumisi. Ka fortuuna v\u00f5ib olla sinu suhtes armuline. 11. aprillist 7. maini soosib Veenus k\u00f5iki \u00fcks-\u00fchele partnerlussuhteid \u2013 eriti romantilisi. Tervist tasuks hoida m\u00e4rtsis, eriti kuu keskpaiku. Samuti oktoobri teises ja novembri esimeses pooles. T\u00f6ises sf\u00e4\u00e4ris v\u00f5ivad olulisemad asjad juhtuda maikuus ning karj\u00e4\u00e4riga seonduv kulmineeruda augustis ja septembris.\nKALJUKITS\nJupiteri positsioon J\u00e4\u00e4ras on Kaljukitsede jaoks \u00f5nnelik aeg isiklikus elus. Seda just perekonna ja koduga seonduvas. Selle perioodi jooksul on sul v\u00f5imalik laiendada ja avardada kodu kui sellise m\u00f5istet. Suhted perekonnas ja l\u00e4hedastega peaksid olema suurep\u00e4rased. Praktilisel tasandil v\u00f5ib sul selle perioodi jooksul olla rohkem \u00f5nne ka seoses kinnisvarade, p\u00f5llumajanduse ja loodusvaradega. Negatiivsetes aspektides Jupiter v\u00f5ib esile kutsuda m\u00f5ne sinu halva harjumuse \u2013 eriti just s\u00f6\u00f6gi-joogiga seoses. N\u00e4iteks v\u00f5ib olla probleemiks liigs\u00f6\u00f6mine.\nS\u00f5nnis liikuv Jupiter toob \u00f5nnelikud v\u00f5imalused sulle l\u00e4hemale. See on aeg, mil m\u00f5\u00f5dukas risk v\u00f5ib ennast \u00f5igustada. Kuigi oled muidu \u00fcsna konservatiivne inimene, v\u00f5ib sul n\u00fc\u00fcd tekkida tahtmine rohkem eksperimenteerida ja loobuda oma liigsest t\u00f5sidusest. Oled tavalisest m\u00e4rksa loovam ja m\u00e4ngulisem, mist\u00f5ttu v\u00f5id p\u00e4ris kena asjaga maha saada. Ebasoodsas asendis Jupiteri puhul v\u00f5id olla \u00fclem\u00e4\u00e4ra n\u00f5udlik mugavuste ja h\u00fcvede suhtes. V\u00f5id ka rumalalt riskida ja sellega endale probleeme tekitada.\n17. m\u00e4rtsist 11. aprillini oled Veenuse \u00f5nneliku asendi t\u00f5ttu teiste silmis populaarsem. Romantilised seiklused on kerged tekkima. Samuti v\u00f5ib sul olla rohkem juhuslikku \u00f5nne. 7. maist 5. juunini lubab Veenus sul luua meeldivamat laadi \u00fcks-\u00fchele suhteid.\nVeebruaris v\u00f5ib olla palju t\u00f6\u00f6d v\u00f5i muid kohustusi. Ettevaatlik tuleks olla v\u00f5imalike traumade ja vigastuste suhtes. Ettevaatlikult tuleks toimetada ka juunis. 27. augustist 12. oktoobrini v\u00f5ib kulmineeruda mingi s\u00fcndmus v\u00f5i ettev\u00f5tmine sotsiaalses-\u00fchiskondlikus plaanis . Novembri l\u00f5pust detsembri l\u00f5puni hoia tervist, \u00e4ra k\u00fclmeta. P\u00fc\u00fca rohkem puhata.\nVEEVALAJA\nJupiteri viibimine J\u00e4\u00e4ra m\u00e4rgis tekitab sinus palju uusi huvitavaid m\u00f5tteid, millest m\u00f5ned v\u00f5ivad olla p\u00e4ris geniaalsed. Oled tavalisest edukam k\u00f5iges, mis puudutab l\u00fchemaid reise, kommunikatsiooni ja infovahetust. Sinu ja teiste vahel toimub aktiivne suhtlemine just ideede ja arvamuste tasandil. Paljud p\u00f5gusad kohtumised v\u00f5ivad m\u00f5juda sulle \u00e4\u00e4rmiselt inspireerivalt. Negatiivse Jupiteri puhul teed \u00fclem\u00e4\u00e4ra suurejoonelisi plaane ning kipud kergesti \u00fcle m\u00f5tlema. Samuti v\u00f5ib probleemiks olla infouputus ja ajapuudus.\nPeriood, mil Jupiter liigub S\u00f5nni m\u00e4rgis, m\u00f5jub igati soodsalt sinu perekondlikule ja kodusele elule.\nJupiter avaldab ja laiendab k\u00f5ike seda, mis pakub sulle turvatunnet ning millele sa toetud. Just perekond ja l\u00e4hedased on ju need inimesed, kes sulle seda pakuvad. Kui perekonnas v\u00f5i l\u00e4hedastega on eelnevalt pingeid esinenud, siis n\u00fc\u00fcd peaks olukord paranema. Pinges Jupiteri korral v\u00f5id suhetes oma l\u00e4hedastega olla kangekaelne ja kinni oma varasemates eelarvamustes. V\u00f5id liialdada erinevate mugavust ja h\u00fcvedega, muuta oma kodu n-\u00f6 lebotamise kohaks.\nVeenus liigub 3.\u201327. jaanuarini Veevalaja m\u00e4rgis. Oled populaarne ja sinuga tahetakse suhelda. Aeg romantikaks! Sarnane m\u00f5ju valitseb ka 11. aprillist 7. maini. M\u00f5\u00f5dukas risk v\u00f5ib end \u00f5igustada. Suhtlemisest s\u00fcndivat r\u00f5\u00f5mu ja toredaid kohtumisi v\u00f5id kogeda ka 5. juunist 23. juulini. Aprill-mai sobivad t\u00f6\u00f6alaseks pingutamiseks, samas v\u00f5ib mais konkurents \u00e4\u00e4rmiselt tugev olla. Umbes 15. juunist 5. juulini tasuks olla ettevaatlik nii liikluses kui ka mujal, kus v\u00f5ib midagi \u00e4kilist juhtuda. Oktoobri teises ja novembri esimeses pooles v\u00f5id \u00fchiskondlikus liinis olulise l\u00e4bimurde sooritada, aga ka konkurendid on aktiivsed.\nKALAD\nJ\u00e4\u00e4ras liikuv Jupiter on Kalade jaoks v\u00e4\u00e4rtuste kasvataja. Perioodi jooksul v\u00f5ib n\u00e4iteks sinu rahaline olukord tunduvalt paraneda. Jupiter m\u00f5jub siin materiaalseid esemeid, raha ja muud v\u00e4\u00e4rtuslikku suurendavalt.\nPs\u00fchholoogilisel tasandil avarduvad sinu v\u00e4\u00e4rtushinnangud \u2013 hakkad v\u00e4\u00e4rtustama n\u00e4htusi ja omadusi, mis sulle varem olulised ei tundunud. Hakkad aru saama, millised on need v\u00e4\u00e4rtused, mis on sulle tegelikult k\u00f5ige olulisemad. Negatiivse Jupiteri puhul kipud \u00fclem\u00e4\u00e4ra kulutama ja laristama, krabad kokku asju, mida sa tegelikult ei vaja. Paljud sinu v\u00e4\u00e4rtushinnangud on kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega.\nJupiteri asend S\u00f5nnis muudab sind vaimselt aktiivseks ja uudishimulikuks. Sulle hakkavad meeldima asjad ja n\u00e4htused, mis sind ennem k\u00fclmaks j\u00e4tsid. Oled tavalisest m\u00e4rksa liikuvam, kohtud rohkem erinevate inimestega ning koged erinevaid muljeid. Selle perioodi jooksul on sul palju juhuslikke kohtumisi, mis v\u00f5ivad sinu tegudele anda hoopis teise suuna. Pingelistes aspektides Jupiter muudab sind aga t\u00fchikargajaks, kiirustavaks ja hooletuks. Killustad erinevate asjade ja tegevuste vahel, mist\u00f5ttu oled sageli suures ajapuuduses.\nVeenus liigub Kalades 27. jaanuarist 20. veebruarini. Aeg elu nautida ja tegeleda meeldivate asjadega. Su armutaevas v\u00f5ib s\u00e4rada kirgastes v\u00e4rvides! Enam-v\u00e4hem sarnane seis valitseb ka 7. maist 5. juunini. 9. oktoobrist 8. novembrini muudab Veenuse s\u00e4ra sind teiste silmis populaarseks \u2013 t\u00f5mbad vajalikke inimesi magnetina ligi. Tervisega seonduv v\u00f5ib esile kerkida juuni teises ja juuli esimeses pooles. V\u00f5imalikud on traumad ja vigastused. 24. novembrist 4. jaanuarini 2024 v\u00f5id sotsiaalses plaanis midagi olulist korda saata.\nN\u00e4ohoolitsus \u2014 FOTO: Rhea Cosmetics\nSisuturundus\nStress toob kaasa v\u00e4sinud naha"}
{"text":"SUUR 2023 AASTAHOROSKOOPLahedat lugemist\nSUUR 2023 AASTAHOROSKOOP\nAutor\nAstroloog Peeter Tammela\n04. jaanuar 2023 | 13:07\nIllustratiivne \u2014 FOTO: 123rf.com\nPlaneedid n\u00e4itavad, et 2023. aasta saab olema harukordne. Loe l\u00e4hemalt, mida uus aasta sinu t\u00e4hem\u00e4rgile toob!\n2023. aasta on \u00fcsna harukordne, sest nii m\u00f5nedki aeglaselt liikuvatest planeetidest vahetavad korraks sodiaagim\u00e4rke, aga liiguvad siis j\u00e4lle vanasse m\u00e4rki tagasi. Nende aeglaste planeetide sisenemist j\u00e4rgmistesse m\u00e4rkidesse saab t\u00f5lgendada nii, et need oleksid justnagu m\u00e4rguanded uute aegade tulemisest, mis v\u00f5ivad kulmineeruda n\u00e4iteks 2024\u20132025 aastatel. Seega v\u00f5ime oletada et aastad 2024\u20132026 v\u00f5ivad olla t\u00f5eliselt murrangulised, aga nende murranguliste s\u00fcndmuste n\u00f5rgad signaalid hakkavad meieni j\u00f5udma juba 2023. aastal.\nPea l\u00e4bi aasta kestev (m\u00e4rtsi keskpaigast detsembri alguseni) aspekt on Pluuto kvadraat Kuu s\u00f5lmedega.\nPluuto, kui suurte muutuste ja transformatsioonide s\u00fcmbol, tekitab siin suure pinge mineviku ja tuleviku vahel. Kuna L\u00f5unas\u00f5lm on mineviku s\u00fcmbol ja P\u00f5hjas\u00f5lm tuleviku s\u00fcmbol, siis Pluuto selline asend on kui seis noateral \u2013 ehk siis on v\u00f5imalus kalduda tagasi L\u00f5unas\u00f5lme ehk mineviku, oma mugavustsooni suunas \u2013 v\u00f5i teha julge h\u00fcpe tuleviku ideaalide ja eesm\u00e4rkide poole.\nPluuto ja Kuu s\u00f5lmede aspekt on t\u00e4pne 23. juulil ja sellel p\u00e4eval moodustub niinimetatud Suur Rist, mille \u00fcheks tipuks on ka P\u00e4ike. See seis v\u00f5ib t\u00e4hendada, et maailm \u00fctleb lahti mingitest vanadest v\u00e4\u00e4rtustest, loobub milleski, mis siiani oli iseenesestm\u00f5istetav jaa v\u00f5tab omaks t\u00e4iesti uued p\u00f5him\u00f5tted v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtused. Aga v\u00f5ib-olla ka vastupidi \u2013 hoitakse kramplikult kinni minevikust ja loobutakse k\u00f5igest uuest ja progressiivsest. Ehk siis keeldutakse tuleviku suunas liikumast, kuna kardetakse, mida see v\u00f5ib kaasa tuua.\nSamuti v\u00f5ib seda seisu v\u00f5rrelda suure ristteega, kus tuleb v\u00f5tta vastu otsus, milline tee valida. See v\u00f5ib olla \u00fcsna saatuslik valik \u2013 selles m\u00f5ttes, et seal ristteel tehtud otsust ei saa enam hiljem muuta.\nSeega v\u00f5ib 2023. aasta olla seotud inimkonna \u00fche k\u00f5ige olulisema valikuga, millest s\u00f5ltub meie k\u00f5igi saatus.\nJaanuari esimene dekaad v\u00f5ib tuua muutusi seal, kus need on k\u00f5ige vajalikumad ent kuu teises pooles suurenevad v\u00f5imuv\u00f5itlus ja survemeetodid ning konfliktid on kerged tekkima.\nVeebruaris valitsevad s\u00fcgavad ja pisut kummalised meeleolud. Otsitakse kindlust ja stabiilsust, \u00fcritatakse toetuda sellele, mille peale v\u00f5ib kindel olla.\nM\u00e4rtsis tugevnevad boheemlaslikud meeleolud, paljud seilavad unistuste lainel, p\u00fc\u00fcdes reaalsuse eest p\u00f5geneda. Ollakse tundlikumad igasuguse v\u00e4lise m\u00f5ju, samuti ravimite ja alkoholi suhtes. M\u00e4rtsi esimene dekaad v\u00f5ib aga kujuneda \u00fcsnagi pingeliseks \u2013 provokatsioonid langevad viljakale pinnasele.\nAprillis v\u00f5ib ette tulla oma v\u00f5imete ja v\u00f5imaluste \u00fclehindamist, samuti mitmesuguseid liialdusi. \u00dclepingutamised on kerged tulema. Probleemiks on ka tormakus ja kiirustamine.\nMais v\u00f5ib paljudel tekkida soov t\u00e4iel rinnal elu nautida. Seda eriti kuu esimeses dekaadis. Probleemiks v\u00f5ib olla laiskus. Samas valitsevad romantilises plaanis \u00e4\u00e4rmiselt head v\u00f5imalused, kuid siin on oht minna soovm\u00f5tlemise libedale teele.\nUmbes 5.\u201315. maini on v\u00f5imalikud mitmesugused ootamatused. Asjad ei pruugi minna nii nagu planeeritud. Ettevaatust liikluses!\nSamas v\u00f5ivad terve maikuu jooksul tekkida Jupiteri ja Pluuto kvadraadi t\u00f5ttu juriidilised probleemid, vastuolud seadusega \u2013 eriti just poliitilises plaanis, seoses v\u00f5imu ja positsiooni kuritarvitamisega.\nJuuni esimene pool v\u00f5ib kujuneda pingeliseks inimsuhete liinis, seevastu kuu teine pool esile tuua mitmesuguseid keerukusi ja segaseid asjaolusid. Samuti valitseb juuni teises pooles \u00fclisuur provokatsioonide oht, ka\u00a0 on v\u00f5imalikud ootamatud ja \u00e4kilised s\u00fcndmused v\u00f5i siis lihtsalt ebatavalised arengud. \u00dclimat ettevaatust liikluses ja \u00fcmberk\u00e4imisel ohtliku tehnikaga!\nJuuli esimese n\u00e4dala m\u00f5jud on sarnased juunikuu teise poole omadele. Samas v\u00f5ib juuli esimene dekaad olla seltskondlikus plaanis \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev ja vaheldusrikas, laiemas plaanis v\u00f5ib seda \u00f6elda terve juuli kohta.\nKa romantilised suhted tekivad tavalisest kergemini, samas ei pruugi need j\u00e4\u00e4da p\u00fcsivaks \u2013 pigem on tegemist kerge seiklusega.\nJuulis ajavad inimesed taga k\u00f5mu ja sensatsiooni, soovitakse kogeda midagi erilist. Samas oli juuli teises pooles tunda tugevat pinget v\u00f5i mingit ebam\u00e4\u00e4rast \u00e4revust. Tunda annavad konkurents ja rivaalitsemine. Samuti v\u00f5ivad kujuneda \u00e4\u00e4rmiselt keerulised ja vastuolulised arengud.\nAugust t\u00f5otab tulla samuti \u00fcsna rahutu kuu \u2013eriti just aeg 10. umbes 21. augustini. Sellel ajal on taaskord v\u00f5imalikud \u00e4kilised ja ettearvamatud s\u00fcndmused. Siis ei tasuks alustada oluliste ettev\u00f5tmistega, kuna need areneksid hoopis teises suunas, kui algselt kavandatud.\nUmbes 15.\u201330. augustini tuleks Marsi ja Neptuuni opositsiooni t\u00f5ttu v\u00e4ltida enda liigset v\u00e4sitamist. Samuti ei tohiks ette v\u00f5tta midagi, millest puudub piisav \u00fclevaade. Laiemas plaanis ei soovitaks \u00fcldse midagi olulist ette v\u00f5tta.\nSeevastu september (eriti kuu teine pool) v\u00f5ib tuua paljudes valdkondades olulise l\u00e4bimurde. Kergem on vabaneda takistustest ja oma aja \u00e4ra elanud teemadest. \u00d5hus on palju uudsust ja originaalsust, mis v\u00f5imaldab leida probleemidele h\u00e4id lahendusi.\nOktoobris toimub j\u00e4llegi paljude protsesside pingestumine. Tuli v\u00f5ib tuha all uuesti h\u00f5\u00f5guma l\u00fc\u00fca. Vaja on olla \u00e4\u00e4rmiselt diplomaatiline ning v\u00e4ltida igasugust t\u00fcli \u00fcles kiskumist. Eriliselt ettevaatlik tuleks olla nii liikluses kui ka mujal, kus v\u00f5ib mingi \u00f5nnetus aset leida.\nUmbes 4. kuni 18. novembrini on taaskord selline aeg, mis paistab silma oma ebastabiilsuse ja ettearvamatusega. J\u00e4llegi on v\u00f5imalikud mitmesugused ootamatud s\u00fcndmused, mis v\u00f5ivad olla seotud m\u00e4ssumeelsuse ja provokatsioonidega. V\u00f5i siis lihtsalt mingite \u00f5nnetusjuhtumitega.\nPositiivsel juhul v\u00f5ib see periood olla ka olulise l\u00e4bimurde ajaks, mil \u00f5nnestub v\u00e4lja murda surnud ringist.\nNovember tervikuna on seotud \u00e4\u00e4rmiselt v\u00f5imsate ja intensiivsete energiatega, mis v\u00f5ivad olla nii l\u00f5hkuva kui ka \u00fclesehitava iseloomuga, kuna valitsevad \u00fclitugevad Skorpioni m\u00e4rgi m\u00f5jud.\nUmbes 10. kuni 24. detsembrini (Marsi-Orcuse kvadraat) on kahjuks j\u00e4llegi k\u00e4es pingelised p\u00e4evad, mis toovad esile konkurentsi, v\u00f5imuv\u00f5itluse ja agressiivsuse erinevad vormid.\nKuid nagu ikka \u2013 positiivsel juhul v\u00f5ib olla see ajaks, mil \u00f5nnestub palju asju korda saata, kuna energiat on palju ning tahtej\u00f5ud tugev.\nKuid praktiliselt samal ajal (12.\u201322. detsember) m\u00f5jub risti vastupidise m\u00f5ju aspekt \u2013 nimelt P\u00e4ikese kvadraat Neptuuniga \u2013 see seis on seotud j\u00f5uetuse ja v\u00e4simustundega, eesm\u00e4rkide \u00e4hmasusega, pettuse ja enesepettusega.\nLoomingulises plaanis v\u00f5ib see aga olla \u00e4\u00e4rmiselt viljakas periood, kunstiinimeste \u00f5nnistus. Samas tuleks sellel ajal piiri pidada alkoholi ja ravimitega, kuna v\u00f5ib esineda \u00fclitundlikkust ja organismi \u00fclereageerimist.\nJupiter J\u00e4\u00e4ras: 20. detsember 2022 \u2013 16. mai 2023.\nJ\u00e4\u00e4r on sodiaagi esimene m\u00e4rk ja s\u00fcmboliseerib algust, algatust, otsustavust ja riskijulgust. J\u00e4\u00e4ra motoks on: \u201eMina olen!\u201c\nKui Jupiter liigub J\u00e4\u00e4ras, oleme palju enesekindlamad ning valmis proovima uusi asju, algatama uusi tegevusi. N\u00e4itame \u00fcles suuremat initsiatiivi ning kohati v\u00f5ime olla liigagi hulljulged. Oleme julged ja entusiastlikud, valmis vanakuradi endaga rinda pistma.\nMeie ego saab juurde uut tulist energiat, mist\u00f5ttu v\u00f5ime olla ka suuremad egoistid. Jupiter J\u00e4\u00e4ras v\u00f5ib kaasa tuua mustvalge m\u00f5tlemise, suureneb kannatamatus ja soov saada k\u00f5ike kohe ja kiiresti. Probleemiks v\u00f5ib olla tormakus ja kiirustamine.\nKuna Jupiter valitseb ka ideoloogiat, maailmavaadet ja religiooni, siis v\u00f5ivad sellelt pinnalt paljud pinged ja konfliktid alguse saada. Ka hariduse\/teaduse maastikul ning poliitikas v\u00f5ib jalgealune tuliseks minna.\nSamas annab J\u00e4\u00e4ra m\u00f5ju meile rohkelt energiat, \u00fcrgset vitaalsust ja tahet raskete olukordadega toime tulla. See on aeg, kus suudame toetuda vaid iseendale, olla teistest s\u00f5ltumatud ja iseseisvad.\nJupiter S\u00f5nnis: 16. mai 2023 \u2013 26. mai 2024.\nJupiter on sodiaagi teine m\u00e4rk ning s\u00fcmboliseerib p\u00fcsivust, stabiilsust, tugevust, elutervet maal\u00e4hedust.\nS\u00f5nni motoks on: \u201eMina oman!\u201c\nJupiteri liikumine S\u00f5nni m\u00e4rgis toob esile S\u00f5nni positiivsed omadused, nagu praktilisus, kannatlikkus, tugev eluj\u00f5ud, v\u00f5ime nautida elu, loodust, maal\u00e4hedust. Seda aga peamiselt siis, kui Jupiter teeb positiivseid aspekte. Negatiivse Jupiteri puhul tekib paljudel soov naudingutega liialdada, tooni v\u00f5ib anda laiskus ning soovimatus tegeleda t\u00f5siste asjadega.\nS\u00f5nni m\u00e4rk seotud k\u00f5ige maal\u00e4hedase ja \u00fcrgsega, seksuaalsusega, toitumise ja muude elu p\u00f5hivajadustega.\nSamas v\u00f5ib positiivne Jupiter anda S\u00f5nni m\u00e4rgile k\u00f5rgema vibratsiooni, t\u00f5sta elu p\u00f5hivajadused veidi k\u00f5rgemale tasandile. Siin v\u00f5ib tekkida positiivne s\u00fcntees loodusl\u00e4hedusest ja filosoofiast, \u00fcrgsetest naudingutest ning vajadusest \u00f5ppida ja ennast harida. Positiivne Jupiter S\u00f5nnis v\u00f5ib meil aidata \u00fcle saada kadedusest, kitsarinnalisusest, ahnusest ja \u00fclem\u00e4\u00e4rasest rahakultusest. Paraku v\u00f5ib negatiivsete aspektidega Jupiter just mainitud omadusi v\u00f5imendada.\nNB! Tuleb aru saada, et pikad ts\u00fcklid ehk siis antud juhul n\u00e4iteks Jupiter J\u00e4\u00e4ras ja Jupiter S\u00f5nnis \u2013 avalduvad ikkagi perioodiliste t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nadena. Seda nii \u00fcldm\u00f5judes kui ka iga konkreetse sodiaagim\u00e4rgi puhul. Ei ole ju v\u00f5imalik, et terve aasta jooksul on meil k\u00f5igil \u00fcks kindel olukord v\u00f5i meeleolu. Selliste pikkade ts\u00fcklite puhul on tegemist pideva, kuid siiski \u00fcsna n\u00f5rga taustam\u00f5juga, mis aktiviseerub juba kiiremate planeetide m\u00f5jutuse l\u00e4bi. See on nagu suvi v\u00f5i talv \u2013 kogu aeg ei paista p\u00e4ike ja kogu aeg ei saja lund\u2026\nJ\u00c4\u00c4R\nJupiteri liikumine J\u00e4\u00e4ras annab sinule kui J\u00e4\u00e4rale juurde palju entusiasmi ning muudab sind veelgi koleerilisemaks. Naudid palju suuremat populaarsust, samuti t\u00f5mbad ligi sulle kasulikke inimesi. Sinu vaimne autoriteet v\u00f5ib oluliselt suureneda, mist\u00f5ttu sinu arvamustega ja n\u00f5uannetega arvestatakse. Samuti v\u00f5ib sul olla tavalisest rohkem juhuslikku \u00f5nne ja vedamist. Vanad probleemid, mis tundusid ennem \u00fcletamatut, v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd saada ootamatult lihtsa lahenduse.\nKui aga Jupiter on negatiivsetes aspektides, siis v\u00f5id kergesti \u00fcle pingutada v\u00f5i millegagi k\u00f5vasti liialdada. Samuti v\u00f5id olla hooletu, kiirustav ning kipud asju n\u00e4gema must-valgelt. Kipud probleeme lihtsustama ja neisse pealiskaudselt suhtuma. Jupiter S\u00f5nnis annab sulle rohkem \u00f5nne rahaasjades, \u00fcldse k\u00f5ikides praktilistes ja maistes tegevustes. Samas v\u00f5id olla v\u00e4ga kangekaelne ning teiste arvamusi mitte kuulda v\u00f5tta. Otsid suuremat turvatunnet, tahad toetuda millelegi kindlale ja stabiilsele.\nParim aeg romantilisteks suheteks ning ka seltskondlikuks eluks on 20. veebruarist kuni 17. m\u00e4rtsini. Veenus liigub sellel perioodil J\u00e4\u00e4ra m\u00e4rgis, mis muudab sind teiste silmis populaarseks ja ligit\u00f5mbavaks. J\u00e4rgmine Veenuse soodne asend leiab aset lausa 5. juunist lausa 9. oktoobrini. Samas liigub Veenus 23. juulist 4. septembrini retrograadselt, mis v\u00f5ib t\u00e4hendada seda, et pead suhete liinis mingeid vanu v\u00f5lgu maksma \u2013 v\u00f5i makstakse sulle v\u00f5lad tagasi.\nT\u00f6ises plaanis v\u00f5ivad olulisemad kuud olla jaanuar, juuli-august ja september. Jaanuaris v\u00f5ib ette tulla tugevat konkurentsi ja v\u00f5imuv\u00f5itlust. Samas on v\u00f5imalik ka oluline l\u00e4bimurre.Tervisele peaksid suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama m\u00e4rtsis ja augustis. Novembris tasuks ettevaatlik olla v\u00f5imalike traumade ja vigastuste suhtes. Liikluses maksimaalset t\u00e4helepanu!\nS\u00d5NN\nJupiter J\u00e4\u00e4ras toob esile sinu loomingulisema poole. Sinu alateadvuses toimuvad tavalisest aktiivsemad protsessid, mist\u00f5ttu suudad oma intuitsiooni s\u00e4hvatusi ka paremini kinni p\u00fc\u00fcda. Negatiivse Jupiteri korral v\u00f5id oma probleeme liiga t\u00f5siselt v\u00f5tta ja n\u00e4ha asju valedes proportsioonides. V\u00f5id olla ka hajameelne, unistav ja teiste poolt m\u00f5jutatav.\nJupiteri asend S\u00f5nnis on hoopis teistsuguse m\u00f5juga. Nimelt v\u00f5id olla \u00fcsnagi kangekaelne ning uutele ettepanekutele s\u00f5rad vastu ajada. Teisest k\u00fcljest v\u00f5id hakata suuremat huvi tundma mingite vaimsete v\u00f5i filosoofiliste teemade vastu. Sul v\u00f5ib tekkida soov midagi uut juurde \u00f5ppida v\u00f5i ennast t\u00e4iendada. Negatiivse Jupiteri puhul v\u00f5ivad aga materiaalsed huvid l\u00e4mmatada sinu vaimsed suundumused. Samuti v\u00f5id ennast teistest paremaks pidada.\nVeenus liigub S\u00f5nnis 17. m\u00e4rtsist 11. aprillini. See v\u00f5ib osutuda ajaks, mil ilu ja armastus j\u00f5uavad kergemini sinuni. Seega parim aeg armuasjadeks ja \u00fcldse meeldivate suhete loomiseks. 9. oktoobrist 8. novembrini valitsevad umbes sarnased m\u00f5jud. Samas lisandub ka juhusliku \u00f5nne moment \u2013 seega v\u00f5ib m\u00f5\u00f5dukas risk ennast \u00f5igustada. K\u00f5ikide \u00fcks-\u00fchele suhete loomiseks on soodne aeg ka 4.\u201329. detsembrini.\nSotsiaalses ja \u00fchiskondlikus plaanis oled k\u00f5ige edukam jaanuaris ja veebruaris. Septembris ja oktoobris v\u00f5ib sul tekkida tahtmine t\u00f6ises plaanis teistest ette rebida. Samas tasuks oktoobris hoida tervist ja end mitte liialt t\u00f6\u00f6ga \u00e4ra tappa, kuigi eneset\u00f5estamise soov v\u00f5ib olla suur.\nKAKSIKUD\nJupiter J\u00e4\u00e4ras annab Kaksikutele positiivsel juhul suurep\u00e4rase v\u00f5ime n\u00e4ha kaugemat tulevikuperspektiivi. Suudad suurep\u00e4raselt m\u00f5ista seda, mida peaksid tegema, et saavutada tulevikus edu ja rahulolu. Samuti annab selline Jupiteri positsioon sageli m\u00f5juv\u00f5imsaid v\u00f5i kuulsaid s\u00f5pru-tuttavaid. Mingist r\u00fchmast v\u00f5i seltskonnast v\u00f5ib sulle v\u00e4ga suurt kasu s\u00fcndida. Seet\u00f5ttu on see aeg soodne liitumiseks erinevate r\u00fchmade ja gruppidega ja miks mitte ka m\u00f5ne erakonnaga. Negatiivsetes aspektides Jupiteri puhul v\u00f5id aga teha liiga suurejoonelisi tulevikuplaane, mis k\u00e4ivad sul ilmselgelt \u00fcle j\u00f5u.\nS\u00f5nnis liikuv Jupiter avab sinu alateadvuse v\u00e4ravad \u2013 positiivsel juhul oled \u00e4\u00e4rmiselt loominguline ja tajud \u00fchtsust kogu universumiga. Jupiteri negatiivsete aspektide korral oled aga tujust \u00e4ra ja n\u00e4ed igas p\u00f5\u00f5sas tonti v\u00f5i lausa Saatanat ennast. See aeg on \u00f5ige aeg tegelemaks spirituaalsete ja m\u00fcstiliste teemadega, teha l\u00e4hemat tutvust oma \u201esisemise minaga\u201c. Pead \u00f5ppima ennast armastama sellisena, nagu oled. Ei ole vaja olla kellegi teise moodi \u2013 ole sina ise!\nNooretele ja vallatutele on parim aeg 11. aprillist 7. maini, mil Kaksikute m\u00e4rgis liigub Veenus. Meeldivaid s\u00fcndmusi ja inimsuhteid on sellel perioodil rohkem.\nVeenuse asend on \u00f5nnelik ka 8. novembrist 4. detsembrini, mil sul v\u00f5ib olla tavalisest rohkem juhuslikku \u00f5nne ja vedamist.\nMarss liigub Kaksikute m\u00e4rgis kuni 25. m\u00e4rtsini. Sellel ajal on sul tavalisest rohkem energiat ja pealehakkamist, mist\u00f5ttu v\u00f5iksid siis ette v\u00f5tta midagi energiamahukat. Samuti suudad ennast teiste ees rohkem maksma panna.T\u00f6ises ja \u00fchiskondlikus plaanis v\u00f5ib m\u00e4rtsis ette tulla palju kulminatsioone \u2013 samas v\u00f5ib olla tugev ka konkurents. Ka november v\u00f5ib selles liinis rohkem esile kerkida. Aprillis ja osaliselt ka mais tasuks hoida tervist. Samuti ka oktoobri teises pooles ja novembris.\nV\u00c4HK\nSinu jaoks on Jupiteri liikumine J\u00e4\u00e4ras fantastiline v\u00f5imalus ennast \u00fchiskondlikus plaanis maksma panna. Sinu sotsiaalne v\u00f5imekus puhkeb t\u00e4ies mahus \u00f5itsele ja sa v\u00f5id saavutada kauaoodatud lugupidamise ja tunnustuse. Negatiivse Jupiteri puhul \u00fcritad aga h\u00fcpata \u00fcle oma varju ja seejuures komistada oma varasemate eelarvamuste otsa.\nS\u00f5nni m\u00e4rgis liikuv Jupiter tekitab sinus suurema huvi asjade vastu, mis sind tavaliselt k\u00fclmaks j\u00e4tavad. Oled rohkem huvitatud oma tulevikust ja lood visioone sellest, kellena sa ennast tulevikus n\u00e4ha tahaksid. Samuti oled selle perioodi jooksul sallivam teiste inimeste suhtes. Suudad asju ja inimsuhteid vaadata eelarvamuste vabalt. Sellel ajal v\u00f5ib su s\u00f5pruskond oluliselt suureneda v\u00f5i saad juurde s\u00f5pru, kes erinevad su tavatuttavatest. Samuti tunned suurt r\u00f5\u00f5mu oma ideaalide ja eesm\u00e4rkide teistega jagamisest. Negatiivsete Jupiteri aspektide puhul oled \u00fclem\u00e4\u00e4ra unistav ning sinu m\u00f5tted r\u00e4ndavad elukaugetel teemadel. Samuti v\u00f5id oma veidrustega liiale minna ja j\u00e4tta teistele inimestele kummalise mulje.\n7. maist 5. juunini liigub V\u00e4his Veenus \u2013 aeg armastada ja olla armastatud. Su elus on rohkem naudinguid ja meeldivaid hetki. Sarnane m\u00f5ju valitseb ka 4. detsembrist 29. detsembrini. J\u00f5u- ja energiaplaneet Marss on V\u00e4hi m\u00e4rgis 25. m\u00e4rtsist 20. maini. Tegutse! Kehtesta ennast, n\u00e4ita, milleks v\u00f5imeline oled!T\u00f6\u00f6le, karj\u00e4\u00e4rile ja muule \u00fchiskondlikule tegevusele m\u00f5juvad h\u00e4sti m\u00e4rts ja aprilli esimene pool. Tervisele tasuks suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata veebruaris ja m\u00e4rtsi esimeses pooles.\nL\u00d5VI\nJupiteri liikumine J\u00e4\u00e4ras annab sulle tugeva vaimse impulsi, mis paneb sind huvi tundma uute teemade ja eluvaldkondade vastu. See on \u00e4\u00e4rmiselt soodne aeg nii \u00f5ppimiseks kui \u00f5petamiseks, oma kogemuste teistega jagamiseks ning ka teiste kogemustest \u00f5ppimiseks. Parim aeg ka reisimiseks, suheteks v\u00e4lismaa ja v\u00e4lismaalastega. Selle perioodi m\u00e4rks\u00f5nadeks on \u201eavardumine, laienemine, suurenemine, kasvamine\u201d. Negatiivse Jupiteri puhul kipud oma maailmavaadet teistele peale suruma ning arvad, et oled k\u00f5iketeadja. Samuti on k\u00f5ikv\u00f5imalikud liialdused ja \u00fclepingutamised kerged tekkima. V\u00f5id tungida kellegi teise m\u00e4ngumaale, \u00fcletada selle piiri, mida \u00fcletada ei tohiks.\nJupiteri asend S\u00f5nnis avardab ja laiendab sinu sotsiaalset-\u00fchiskondlikku v\u00e4ljundit \u2013 parim aeg oma maine ja sotsiaalse staatuse parandamiseks, enda \u00fclest\u00f6\u00f6tamiseks, endast positiivse \u201ejalaj\u00e4lje\u201d j\u00e4tmiseks. Perioodi jooksul v\u00f5ib sul \u00f5nnestuda t\u00f5usta karj\u00e4\u00e4riredelil v\u00f5i saavutada avalikus elus muu oluline edasiminek.\nVeenuse m\u00f5jul on k\u00f5ik \u00fcks-\u00fchele suhted soositud 3.\u201327. jaanuarini. Kuid L\u00f5vi m\u00e4rgis viibib armu- ja naudingute planeet Veenus harukordselt pikalt \u2013 tervelt 5. juunist 9. oktoobrini. Kuid seejuures liigub Veenus retrograadselt 23. juulist 4. septembrini. Sellel ajal pead ehk tegelema mingite vanade suhteteemadega. L\u00f5vis liikuv Marss (20. mai \u2013 10. juuli) annab sulle totaalse energias\u00fcsti. Kuid ettevaatust traumade ja vigastuste suhtes! Igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6s on k\u00f5ige soodsam kuu jaanuar, millal v\u00f5ib \u00f5nnestuda oluline l\u00e4bimurre. Aga suuremaid ja ambitsioonikamaid projekte tasuks ette v\u00f5tta aprillis ja mais.Tervise osas peaksid ettevaatlik olema aprillis, juunis ja juuli esimeses pooles. Eriti just v\u00f5imalike traumasid ja vigastusi arvestades.\nNEITSI\nSinu jaoks on Jupiteri asend J\u00e4\u00e4ras see aeg elus, kus saad teha k\u00f5ige kergemini vajalikke muutusi ja muudatusi. See on aeg, kui suudad lahti lasta sellest, mille aeg on \u00fcmber saanud ja mida sa enam ei vaja. K\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes on see positiivsete transformatsioonide aeg, mil suudad oma elus p\u00f6\u00f6rata t\u00e4iesti uue ja puhta lehek\u00fclje. Materiaalse elu tasandil v\u00f5id sellel ajal kasu saada teiste inimeste varadest ja vahenditest ehk siis aeg soosib k\u00f5ike, mis seotud \u00fchisomandi ja kollektiivsete ressurssidega. Negatiivsetes seisudes Jupiter v\u00f5ib luua olukordi, kus sa muudad midagi liiga kergek\u00e4eliselt, loobud milleski, mida sa tegelikult veel vajad. V\u00f5i siis loodad liialt teiste inimeste abile ja toetusele.\nKui Jupiter liigub S\u00f5nni m\u00e4rgis, siis m\u00f5jub see sinu maailmapildile avardavalt \u2013 tunned suuremat vajadust midagi uut teada saada, midagi juurde \u00f5ppida v\u00f5i enda jaoks kasv\u00f5i uuesti avastada. Sel perioodil oleks kasulik luua suhteid kohtadega, mis erinevad su tavakeskkonnast \u2013 loomulikult n\u00e4iteks v\u00e4lismaa, aga miks mitte ka kohalikud paigad, kus sa pole enne viibinud. Ehk siis aeg soosib kodust v\u00e4lja minemist, tutvumist \u201ekoduv\u00e4lisega\u201d.\nPartnerluses v\u00f5id kogeda ilusaid hetki 27. jaanuarist 20. veebruarini, mil Veenus liigub sinu partnerluse m\u00e4rgis ehk Kalades.\nNeitsi m\u00e4rki j\u00f5uab aga Veenusesse 9. oktoobril ja v\u00e4ljub sealt 8. novembril. See periood v\u00f5ib olla igati nauditav nii romantilises plaanis kui ka laiemalt v\u00f5ttes.\n10. juulist 27. augustini liigub j\u00f5u- ja energiaplaneet Marss Neitsi m\u00e4rgis. See on parim periood initsiatiivi haaramiseks ning oma tahte maksma panemiseks. Samas v\u00f5id sel ajal olla \u00fclem\u00e4\u00e4ra kriitiline ja juuksekarva l\u00f5hki ajada.\nVeebruar v\u00f5ib t\u00f6ises plaanis olla \u00fcsnagi pingeline. Kui t\u00f6\u00f6d on palju, peaksid leidma v\u00f5imalusi l\u00f5\u00f5gastumiseks \u2013 vastasel korral v\u00f5ib kannatada sinu tervis.M\u00e4rtsis, eriti kuu keskpaiku, peaksid samuti tervist hoidma. Ja \u00fchiskondlikus plaanis ei tasuks midagi olulist ette v\u00f5tta.\nKAALUD\nJupiteri liikumine J\u00e4\u00e4ras on Kaalude jaoks suurep\u00e4rane seis, et luua uusi suhteid \u2013 eriti just selliseid, millel on ka vaimne sisu. See on parim aeg kohtumiseks kellegagi, kellelt sul oleks midagi \u00f5ppida. Laiemas plaanis v\u00f5ib see aeg olla perioodiks, kus teistest inimestest on sinu jaoks palju kasu. Negatiivsetes aspektides Jupiteri puhul loodad liiga palju teistele, surud ennast oma partneritele peale v\u00f5i t\u00fc\u00fctad neid t\u00fchja lobaga. Samuti v\u00f5ib erinevaid suhteid korraga liiga palju olla ning sa ei suuda otsustada, kellega suhelda ja kellega mitte.\nS\u00f5nnis asuv Jupiter muudab sinu elutunnetuse s\u00fcgavamaks \u2013 hakkad t\u00e4hele panema asju, mida varem pole m\u00e4rganud. Tooni v\u00f5ivad anda ka mitmesugused m\u00fcstilised momendid. Samuti on see suurep\u00e4rane aeg oluliste muudatuste tegemiseks ja selle muutmiseks, mis sind enam ei rahulda. On aeg l\u00fc\u00fca plats puhtaks, et saaksid sinna midagi uut ehitada. Negatiivse Jupiteri puhul v\u00f5id tunda hirmu muudatuste ees, samuti kergesti langeda erinevatesse \u00e4\u00e4rmustesse \u2013 su kaalukausid v\u00f5ivad laperdada nagu pesu tuules.\nVeenuse asend soosib naudinguid ja meelelahutusi 3.\u201327. jaanuarini. K\u00f5ik \u00fcks-\u00fchele suhted on Veenuse toetusel heas seisus 20. veebruarist 17. m\u00e4rtsini. Veenuse asend Kaaludes 8. novembrist 4. detsembrini on nagu ikka parim aeg armasuseks ja romantikaks.\nMarsi asend soosib t\u00f6\u00f6alast karj\u00e4\u00e4ri ja \u00fchiskondlikku aktiivsust 25. m\u00e4rtsist 20. maini.\nMarsi liikumine Kaaludes 27. augustist 12. oktoobrini laeb sind energiaga ja annab v\u00f5imaluse end maksma panna.\nUmbes 20. veebruarist 22. m\u00e4rtsini tuleks hoida tervist ja v\u00e4ltida \u00fclet\u00f6\u00f6tamist ja k\u00fclmetamist.\nSKORPION\nJupiteri asend J\u00e4\u00e4ras annab sulle v\u00f5imaluse ennast \u00fcles t\u00f6\u00f6tada \u2013 seda just igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 tasandil. V\u00f5i avastada enda jaoks uue rutiini v\u00f5i s\u00fcsteemi, mis lubab sul tavalisest efektiivsemalt t\u00f6\u00f6tada. Samas annab Jupiter ka tavalisele t\u00f6\u00f6le mingi laiema k\u00f5lapinna. N\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00f5nest tavalisest pisiasjast v\u00e4lja kasvada mingi hoopis suurem projekt. Tervise teemas peaks k\u00f5ik olema suurep\u00e4rane \u2013 on vaid kerge oht, et v\u00f5id kaalus juurde v\u00f5tta. Pingeseisudes Jupiteri puhul v\u00f5ib sul tekkida soov teha vaid seda t\u00f6\u00f6d, mis on h\u00e4sti tasustatud v\u00f5i mis sulle meeldib. Ebameeldiva t\u00f6\u00f6 puhul p\u00fc\u00fcad sellest k\u00f5rvale hiilida. Tervis v\u00f5ib kannatada mitmesuguste liialduste t\u00f5ttu, samuti v\u00f5ib m\u00f5ni halb harjumus sinust v\u00f5itu saada.\nJupiteri positsioon S\u00f5nnis v\u00f5ib tuua sulle palju uusi s\u00f5pru ja tuttavaid. Paljud suhted osutuvad sulle v\u00e4ga kasulikuks v\u00f5i ka vastupidi \u2013 ehk siis \u201ek\u00e4si peseb k\u00e4tt\u201c s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga t\u00f5husalt. Rohkem tekib selliseid suhteid, mis omavad ka vaimset sisu. Seega soodustab seis pigem intellektuaalseid suhteid, mitte niiv\u00f5rd romantilisi. Negatiivse Jupiteri puhul v\u00f5id oma partnerite suhtes olla \u00fclem\u00e4\u00e4ra n\u00f5udlik ja neile mitmesuguseid tingimusi esitada. Sul v\u00f5ib tekkida tunne, justkui oleksid teised sulle midagi v\u00f5lgu.\nVeenuse m\u00f5jul oled m\u00e4nglev ja loominguline 27. jaanuarist 20. m\u00e4rtsini. \u00d5nne ja vedamist v\u00f5ib rohkem olla. Suhetes on Veenus abiks 17. m\u00e4rtsist 11. aprillini. Parim aeg igasuguse koost\u00f6\u00f6 alustamiseks.\n4.\u201329. detsembrini liigub Veenus Skorpionis \u2013 kasuta seda aega k\u00f5igeks selleks, mis sulle meeldib ja naudingut pakub! T\u00f6ises plaanis on v\u00f5rdlemisi soodne aeg 21. m\u00e4rtsist 20. aprillini.\nMai keskpaigast kuni kuu l\u00f5puni v\u00f5ib ette tulla \u00fclitugevat konkurentsi. Samas v\u00f5ib see olla t\u00f6\u00f6alase l\u00e4bimurde aeg. 27. augustist 12. oktoobrini tasuks hoida tervist ja mitte \u00fcle t\u00f6\u00f6tada. Seevastu 12. oktoobrist 24. novembrini liigub Skorpionis Marss, mis laeb su akud t\u00e4is.\nAMBUR\nJ\u00e4\u00e4ras liikuv Jupiter on sinu jaoks \u00e4\u00e4rmiselt \u00f5nnelik seis, kuna on seotud v\u00e4ga tugeva loomingulise impulsiga. See on ka juhusliku \u00f5nne ja vedamise periood, mil paljud asjad \u00f5nnestuvad haruldaselt kergesti. Selle perioodi jooksul oled sageli \u00e4\u00e4rmiselt loovas m\u00e4ngulises meeleolus. Kui sul on lapsed, siis teevad nad sulle t\u00f5elist r\u00f5\u00f5mu ja l\u00e4bisaamine nendega suurep\u00e4rane. Erinevat liiki naudinguid ja meelelahutus on siin seotud Jupiteri avardava ja samas ka teatud vaimse sisuga. Negatiivse Jupiteri korral kaldud liialdama k\u00f5ikide l\u00f5bude ja naudingutega. Sinus on laiskus ja soovimatus tegeleda t\u00f5siste asjadega.\nS\u00f5nni Jupiter toob \u00f5nnelikke hetki sinu igap\u00e4evasesse t\u00f6\u00f6ellu. Tunned, et t\u00f6\u00f6 on midagi enamat kui vaid kohustus ning et l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tegemise on v\u00f5imalik ka isiksusena areneda. V\u00f5imalik, et leiad mingi uue ja efektiivse meetodi, kuidas oma t\u00f6\u00f6 tulemusi parandada. Samuti saad oma t\u00f6\u00f6 eest suurema tunnustuse osaliseks, sinu t\u00f6\u00f6panust osatakse rohkem hinnata. Negatiivsetes aspektides Jupiteri korral v\u00f5id oma t\u00f6\u00f6 tingimuste suhtes olla liialt n\u00f5udlik ja pretensioonikas. Samuti v\u00f5ib probleemiks olla ebameeldivate t\u00f6\u00f6de eest p\u00f5genemine.20. veebruarist 17. m\u00e4rtsini v\u00f5ib elu sind meeldivalt \u00fcllatada \u2013 koged rohkem ilusaid hetki ja inspireerivaid kohtumisi. Ka fortuuna v\u00f5ib olla sinu suhtes armuline. 11. aprillist 7. maini soosib Veenus k\u00f5iki \u00fcks-\u00fchele partnerlussuhteid \u2013 eriti romantilisi. Tervist tasuks hoida m\u00e4rtsis, eriti kuu keskpaiku. Samuti oktoobri teises ja novembri esimeses pooles. T\u00f6ises sf\u00e4\u00e4ris v\u00f5ivad olulisemad asjad juhtuda maikuus ning karj\u00e4\u00e4riga seonduv kulmineeruda augustis ja septembris.\nKALJUKITS\nJupiteri positsioon J\u00e4\u00e4ras on Kaljukitsede jaoks \u00f5nnelik aeg isiklikus elus. Seda just perekonna ja koduga seonduvas. Selle perioodi jooksul on sul v\u00f5imalik laiendada ja avardada kodu kui sellise m\u00f5istet. Suhted perekonnas ja l\u00e4hedastega peaksid olema suurep\u00e4rased. Praktilisel tasandil v\u00f5ib sul selle perioodi jooksul olla rohkem \u00f5nne ka seoses kinnisvarade, p\u00f5llumajanduse ja loodusvaradega. Negatiivsetes aspektides Jupiter v\u00f5ib esile kutsuda m\u00f5ne sinu halva harjumuse \u2013 eriti just s\u00f6\u00f6gi-joogiga seoses. N\u00e4iteks v\u00f5ib olla probleemiks liigs\u00f6\u00f6mine.\nS\u00f5nnis liikuv Jupiter toob \u00f5nnelikud v\u00f5imalused sulle l\u00e4hemale. See on aeg, mil m\u00f5\u00f5dukas risk v\u00f5ib ennast \u00f5igustada. Kuigi oled muidu \u00fcsna konservatiivne inimene, v\u00f5ib sul n\u00fc\u00fcd tekkida tahtmine rohkem eksperimenteerida ja loobuda oma liigsest t\u00f5sidusest. Oled tavalisest m\u00e4rksa loovam ja m\u00e4ngulisem, mist\u00f5ttu v\u00f5id p\u00e4ris kena asjaga maha saada. Ebasoodsas asendis Jupiteri puhul v\u00f5id olla \u00fclem\u00e4\u00e4ra n\u00f5udlik mugavuste ja h\u00fcvede suhtes. V\u00f5id ka rumalalt riskida ja sellega endale probleeme tekitada.\n17. m\u00e4rtsist 11. aprillini oled Veenuse \u00f5nneliku asendi t\u00f5ttu teiste silmis populaarsem. Romantilised seiklused on kerged tekkima. Samuti v\u00f5ib sul olla rohkem juhuslikku \u00f5nne. 7. maist 5. juunini lubab Veenus sul luua meeldivamat laadi \u00fcks-\u00fchele suhteid.\nVeebruaris v\u00f5ib olla palju t\u00f6\u00f6d v\u00f5i muid kohustusi. Ettevaatlik tuleks olla v\u00f5imalike traumade ja vigastuste suhtes. Ettevaatlikult tuleks toimetada ka juunis. 27. augustist 12. oktoobrini v\u00f5ib kulmineeruda mingi s\u00fcndmus v\u00f5i ettev\u00f5tmine sotsiaalses-\u00fchiskondlikus plaanis . Novembri l\u00f5pust detsembri l\u00f5puni hoia tervist, \u00e4ra k\u00fclmeta. P\u00fc\u00fca rohkem puhata.\nVEEVALAJA\nJupiteri viibimine J\u00e4\u00e4ra m\u00e4rgis tekitab sinus palju uusi huvitavaid m\u00f5tteid, millest m\u00f5ned v\u00f5ivad olla p\u00e4ris geniaalsed. Oled tavalisest edukam k\u00f5iges, mis puudutab l\u00fchemaid reise, kommunikatsiooni ja infovahetust. Sinu ja teiste vahel toimub aktiivne suhtlemine just ideede ja arvamuste tasandil. Paljud p\u00f5gusad kohtumised v\u00f5ivad m\u00f5juda sulle \u00e4\u00e4rmiselt inspireerivalt. Negatiivse Jupiteri puhul teed \u00fclem\u00e4\u00e4ra suurejoonelisi plaane ning kipud kergesti \u00fcle m\u00f5tlema. Samuti v\u00f5ib probleemiks olla infouputus ja ajapuudus.\nPeriood, mil Jupiter liigub S\u00f5nni m\u00e4rgis, m\u00f5jub igati soodsalt sinu perekondlikule ja kodusele elule.\nJupiter avaldab ja laiendab k\u00f5ike seda, mis pakub sulle turvatunnet ning millele sa toetud. Just perekond ja l\u00e4hedased on ju need inimesed, kes sulle seda pakuvad. Kui perekonnas v\u00f5i l\u00e4hedastega on eelnevalt pingeid esinenud, siis n\u00fc\u00fcd peaks olukord paranema. Pinges Jupiteri korral v\u00f5id suhetes oma l\u00e4hedastega olla kangekaelne ja kinni oma varasemates eelarvamustes. V\u00f5id liialdada erinevate mugavust ja h\u00fcvedega, muuta oma kodu n-\u00f6 lebotamise kohaks.\nVeenus liigub 3.\u201327. jaanuarini Veevalaja m\u00e4rgis. Oled populaarne ja sinuga tahetakse suhelda. Aeg romantikaks! Sarnane m\u00f5ju valitseb ka 11. aprillist 7. maini. M\u00f5\u00f5dukas risk v\u00f5ib end \u00f5igustada. Suhtlemisest s\u00fcndivat r\u00f5\u00f5mu ja toredaid kohtumisi v\u00f5id kogeda ka 5. juunist 23. juulini. Aprill-mai sobivad t\u00f6\u00f6alaseks pingutamiseks, samas v\u00f5ib mais konkurents \u00e4\u00e4rmiselt tugev olla. Umbes 15. juunist 5. juulini tasuks olla ettevaatlik nii liikluses kui ka mujal, kus v\u00f5ib midagi \u00e4kilist juhtuda. Oktoobri teises ja novembri esimeses pooles v\u00f5id \u00fchiskondlikus liinis olulise l\u00e4bimurde sooritada, aga ka konkurendid on aktiivsed.\nKALAD\nJ\u00e4\u00e4ras liikuv Jupiter on Kalade jaoks v\u00e4\u00e4rtuste kasvataja. Perioodi jooksul v\u00f5ib n\u00e4iteks sinu rahaline olukord tunduvalt paraneda. Jupiter m\u00f5jub siin materiaalseid esemeid, raha ja muud v\u00e4\u00e4rtuslikku suurendavalt.\nPs\u00fchholoogilisel tasandil avarduvad sinu v\u00e4\u00e4rtushinnangud \u2013 hakkad v\u00e4\u00e4rtustama n\u00e4htusi ja omadusi, mis sulle varem olulised ei tundunud. Hakkad aru saama, millised on need v\u00e4\u00e4rtused, mis on sulle tegelikult k\u00f5ige olulisemad. Negatiivse Jupiteri puhul kipud \u00fclem\u00e4\u00e4ra kulutama ja laristama, krabad kokku asju, mida sa tegelikult ei vaja. Paljud sinu v\u00e4\u00e4rtushinnangud on kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega.\nJupiteri asend S\u00f5nnis muudab sind vaimselt aktiivseks ja uudishimulikuks. Sulle hakkavad meeldima asjad ja n\u00e4htused, mis sind ennem k\u00fclmaks j\u00e4tsid. Oled tavalisest m\u00e4rksa liikuvam, kohtud rohkem erinevate inimestega ning koged erinevaid muljeid. Selle perioodi jooksul on sul palju juhuslikke kohtumisi, mis v\u00f5ivad sinu tegudele anda hoopis teise suuna. Pingelistes aspektides Jupiter muudab sind aga t\u00fchikargajaks, kiirustavaks ja hooletuks. Killustad erinevate asjade ja tegevuste vahel, mist\u00f5ttu oled sageli suures ajapuuduses.\nVeenus liigub Kalades 27. jaanuarist 20. veebruarini. Aeg elu nautida ja tegeleda meeldivate asjadega. Su armutaevas v\u00f5ib s\u00e4rada kirgastes v\u00e4rvides! Enam-v\u00e4hem sarnane seis valitseb ka 7. maist 5. juunini. 9. oktoobrist 8. novembrini muudab Veenuse s\u00e4ra sind teiste silmis populaarseks \u2013 t\u00f5mbad vajalikke inimesi magnetina ligi. Tervisega seonduv v\u00f5ib esile kerkida juuni teises ja juuli esimeses pooles. V\u00f5imalikud on traumad ja vigastused. 24. novembrist 4. jaanuarini 2024 v\u00f5id sotsiaalses plaanis midagi olulist korda saata.\nN\u00e4ohoolitsus \u2014 FOTO: Rhea Cosmetics\nSisuturundus\nStress toob kaasa v\u00e4sinud naha\nIndrapunamatt \u2014 FOTO: Hiit.ee\nSisuturundus\nKOGEMUSLUGU: \u201eKaotasin infrapunamatis pikutades 14 p\u00e4evaga 4 kilo ning lisaks sain s\u00e4rava naha ja suurep\u00e4rase enesetunde!\u201d"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA |\u00a0Marika Tuus-Laul: riiklik matus Edgar Savisaarele kui ainu\u00f5ige otsus!Homme toimuva Edgar Savisaare matuse eel on tekkinud kriitika, miks korraldatakse talle riiklikud matused ning kas ta \u00fcldse v\u00e4\u00e4rib riiklikke matuseid.\nPaneb s\u00fcgavalt imestama, et kolmk\u00fcmmend kaks aastat p\u00e4rast taasiseseisvumist v\u00f5ib m\u00f5nel eestlasel tekkida kahtlus, kuidas matta esipoliitik Edgar Savisaar. Otsus teha seda riiklikult ja Estonia saalis on ainu\u00f5ige. Teist v\u00f5imalust pole olemas. Nagu pole ka teist nii suurt riigimeest meil, kui oli Savisaar.\nP\u00fc\u00fcdes tagantj\u00e4rele hinnata, kelle teod meie uuesti iseseisvumise saavutamisel k\u00f5ige suuremad olid, siis kuulub Edgar kindlalt esikolmikusse.\nSavisaar, V\u00e4ljas, R\u00fc\u00fctel \u2013 need olid julged mehed, kes ei kartnud minna vastu N\u00f5ukogude tankidele, kes ei murdunud Moskvas partei keskkomitees v\u00f5i \u00fclemn\u00f5ukogu presiidiumis. Need olid mehed, kes istusid lauluv\u00e4ljakul kartmatult riigip\u00f6\u00f6rajate esireas, olles ise veel kehtiva re\u017eiimi k\u00f5rgetel ametipostidel. Nende meeste kohta oleks olnud riigireetmise paragrahvi lihtne kasutada. Selle k\u00f5rgeim m\u00e4\u00e4r oli aga mahalaskmine. Mehed teadsid seda, kuid k\u00fc\u00fcru ei t\u00f5mbunud.\nSavisaar teadis 1988. aasta 13. aprillil ETV otsesaates \u201eM\u00f5tleme veel\u201c esinedes, et telemaja ukse ees v\u00f5ivad teda vabalt miilitsaautod oodata ja s\u00f5it vangimajja v\u00f5ib alata. Kuid ta ei j\u00e4tnud seep\u00e4rast oma \u00fcleskutset Rahvarinde loomiseks esitamata. Tegu oli \u00fcleskutsega riigip\u00f6\u00f6rdeks.\nKas keegi t\u00e4nastest poliitikutest julgeks taolise radikaalse \u00fcleskutsega v\u00e4lja tulla? Ega ka selles ajaloolises telesaates teised osalised eriti valjuh\u00e4\u00e4lselt Savisaare \u00fcleskutset toetama kiirustanud. Risk oli liiga suur. Seda v\u00f5is v\u00f5tta vaid v\u00e4ga v\u00f5imas isiksus.\nSavisaar oli suurte ideede mees ja nende teostaja. Ta oli Rahvarinde looja, Balti keti peaorganiseerija, taasiseseisvumisaja esimene peaminister, kes sisuliselt pani aluse turumajandusele. Edgar Savisaar oli mees, kes elas riigile ja Eesti rahva parema tuleviku nimel.\nRein Taagepera nimetab oma raamatus \u201e100 aastat Eesti poliitikat\u201c eestlaste kolme suure riigimehe nimed. Nendeks on Konstantin P\u00e4ts, Jaan T\u00f5nisson ja Edgar Savisaar. Nende meeste j\u00e4rel rahvas l\u00e4ks. Need mehed j\u00e4\u00e4vad ajalukku. Pole vist m\u00f5tet enam edasi arutada, keda ja kuidas matta. Ausale eestlasele on see ju ammu selge."}
{"text":"Impeeriumi-unistustega Euroopa Liit kipub muutuma hernetaimeks: pealt \u00f5itseb, alt m\u00e4danebKunagi oli L\u00e4\u00e4ne-Euroopas v\u00f5imas n\u00e4htus nimega Eurovisioon, mis p\u00e4rast \u201craudse eesriide\u201d langemist p\u00f5rutas Kaspia mereni v\u00e4lja (Aserbaid\u017eaani osalus) ja on n\u00fc\u00fcd h\u00e4\u00e4bunud ideoloogiliseks \u201chomovisiooniks\u201d. Sama teed on minemas ka Euroopa Liit. V\u00f5ib-olla \u00f5nneks.\nBNS vahendab: \u201cV\u00e4lisminister Reinsalu: Moldova tulevik on Euroopa Liidus\u201d ja \u201cSutt kinnitas Eesti valmisolekut toetada Moldovat teel Euroopa Liitu\u201d. Euroopa Liitu oodatakse ka Ukrainat, kelle kohta kirjutas ekspresident Kersti Kaljulaid alles eelmisel n\u00e4dalal, et s\u00f5jakangelaslikkusest hoolimata on see riik ikka praegugi \u00fclikorrumpeerunud.\nKorruptsioon ongi \u00fcks asi, mida Br\u00fcssel uutele liikmekandidaatidele ette heidab, kuigi just siin on omal kohal \u00fctlus: \u201cElu on nagu hernes, pealt \u00f5itseb, alt m\u00e4daneb!\u201d Sest just EL-i s\u00fcdant, Euroopa Parlamenti, tabas eelmise aasta l\u00f5pus suur korruptsiooniskandaal, millesse on segatud asepresident Eva Kaili ning saadikud Marc Tarabella ja Andrea Cozzolino, k\u00f5ik sotsialistid.\nMuidugi r\u00fcndab korruptiivne Br\u00fcssel selliste s\u00fc\u00fcdistustega isep\u00e4iseid Ungarit ja Poolat, olles seejuures ise pehkimas; \u00fcha lisanduvaid Balkani-maid, kus korruptsiooniga asjad sugugi head pole, v\u00f5etakse aga rahumeeli oma sappa \u2013 sest need v\u00f5tavad n\u00e4ljasel moel eurorahad (mis nende jaoks on suured) vastu, lubavad saada korralikuks ja Br\u00fcsseli-kuulelikuks, aga ise susserdavad edasi. Euroopa Komisjonile on t\u00e4htis, et nad vanadele liikmesriikidele (eriti Saksamaale) s\u00f5nakuulelikud oleks ning oma majanduse ja ideoloogiaruumi neile avaks, mitte ei oleks Budapesti moodi \u201cpahad lapsed\u201d.\nKaua see Euroopa Liit ida poole laieneb? Varsti on Venemaa vastas, aga Kaukaasia kaudu saab minna veel sama kaugele kui Eurovisioon ehk Kaspia mereni. Sel kombel kogub Br\u00fcssel enda h\u00f5lma alla hunniku L\u00e4\u00e4ne-Euroopast kultuuriliselt ja mentaliteedi poolest k\u00f5vasti erinevaid maid.\nAga korruptsioonioht ja kultuuriline erinevus Br\u00fcsselit ilmselt ei h\u00e4iri \u2013 talle on vaja impeeriumi laienemist, uusi kehvapoolse majandusega turge ja uusi ideoloogilisi platsdarme \u201cliberaalsele demokraatiale\u201d, kus saaks eurorahadega \u00e4ra ostetult \u00fcles panna vikerkaarelipud koos vihak\u00f5ne- ja kooseluseaduste surumisega seadusandlusesse. S\u00f5diva Ukraina poolt kostab juba p\u00e4ris palju kinnitamist, et nemad on \u201cliberaalsete v\u00e4\u00e4rtuste\u201d poolel.\nMuidugi on veel \u00fcks stsenaarium: Euroopa Liit paisub m\u00f6\u00f6da Balkanit ja Ida-Euroopat nii palju Itta, et muutub Makedoonia Aleksandri impeeriumi sarnaseks, kellel l\u00f5puks polnud Kreekaga enam erilist sidet. Suures loodavas \u201cf\u00f6deratsioonis\u201d v\u00f5ivad Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa l\u00f5puks \u00fcksteisest nii kaugele eemalduda, et seda ei hoia koos enam ka Saksamaa rahad. Seda enam, et Euroopa paigutab oma raha \u00e4ra rohep\u00f6\u00f6rdesse ehk teeb hukutava valeinvesteeringu.\nKogu Balkan, Moldova, Ukraina ja ei tea kes veel v\u00f5ivad k\u00fcll Euroopa Komisjonile truudist vanduda, aga selle institutsiooni korrumpeerudes ja ideologiseerudes hakkavad nad ilmselt europrovintsides elu omamoodi j\u00e4tkama ning muutuvad sellisteks, nagu olid L\u00e4\u00e4ne-Rooma provintsid enne impeeriumi l\u00f5ppu. Ehk siis laguneb suureks kasvanud impeerium sisevastuoludes, pealegi tuleb ka omi \u201cuusbarbareid\u201d T\u00fcrgist ja \u00fcle Vahemere aina juurde. Muide, ehk tegi Br\u00fcssel enda jaoks \u00f5ige sammu, et T\u00fcrgi EL-ist eemale peletas \u2013 Erdogan oleks Schulzist ja Macronist \u00fcle karjunud ja viisavabad t\u00fcrklased Vana Maailma enda alla matnud.\nSutt ja Reinsalu v\u00f5ivad Moldova EL-i v\u00f5tmise \u00fcle r\u00f5\u00f5mustada, kuigi tegu on ilmselt \u00fche korruptiivseima riigiga Euroopas, aga kunagi l\u00f5peb selline impeeriumi ehitamine t\u00e4pselt samuti, nagu see on l\u00e4bi ajaloo toimunud. Ehk piirduks siiski Moldova toetamisega vaid Vene agressiooni tagasil\u00f6\u00f6mise raames? Kui just Kaja Kallase valitsus ei taha sealt lisa-uuseestlasi\u2026\nUued Uudised"}
{"text":"Aasta 2023 - lootus j\u00e4\u00e4bAlanud aasta kohta on midagi v\u00e4ga keeruline prognoosida, sest Ukrainas k\u00e4ib s\u00f5da. Ja s\u00f5da on teatavasti n\u00e4htus, mille kulgu ja l\u00f5ppu keegi ei tea.Kui keegi \u00fctleb n\u00e4iteks, et s\u00f5da on aprilliks l\u00e4bi, s\u00e4ilitage umbusk - s\u00f5japidamises on nii palju muutujaid, et mingisuguse lineaarse protsessi konstrueerimine on m\u00f5ttetu.Sestap v\u00f5ib prognoosida vaid t\u00f5en\u00e4osusi ja sedagi vaid \u201eTambovi konstandiga\u201d ehk arvestusega, et mingi eksimus tuleb kindlasti. Praegu on ikkagi t\u00f5en\u00e4oline \u00f6elda, et Ukraina v\u00f5idab s\u00f5ja v\u00f5i s\u00e4ilitab v\u00e4hemalt oma iseseisvuse ja l\u00e4\u00e4nemeelse poliitika.Keerulisem lugu on Venemaaga. Paljud on ennustanud Venemaa lagunemist, aga mina seda praeguses faasis ei usu. Tuleks m\u00f5elda ka sellele, mis juhtuks, kui Venemaa lagunekski. Sest tekib sama k\u00fcsimus kui N\u00f5ukogude Liidu lagunemise aegu 1991.-1992. aastal ehk kes saab endale tuumarelva. Ukraina enda n\u00e4ide 1994. aasta Budapesti memorandumi n\u00e4ol, millega riik loobus Venemaa, USA ja \u00dchendkuningriigi territoriaalse terviklikkuse garantiide peale oma tuumarelvast, teeb igale Venemaast lahku l\u00f6\u00f6vale osale selgeks, et tuumarelvast ei tohi mitte mingil juhul loobuda. Sest nii on garanteeritud v\u00e4hemalt mingisugune julgeolek ja teiseks saab tuuma\u0161antaa\u017eiga l\u00e4\u00e4nelt k\u00f5ikv\u00f5imalikku abi v\u00e4lja pressida.Kui Venemaa lagunemine ei tundu v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, siis usutavam on k\u00fcsimus sellest, kuidas temaga edaspidi suhelda. Isegi kui Venemaa kirjutaks alla rahulepingule - see on praegu v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline -, j\u00e4\u00e4b lahtiseks, kuidas peaks l\u00e4\u00e4s Vladimir Putini v\u00f5i tema j\u00e4reltulija juhitud re\u017eiimiga suhtlema. Kujutlegem olukorda, et Hitleri Saksamaa oleks k\u00fcll alistatud, aga Saksamaad poleks okupeeritud, vaid l\u00e4\u00e4s oleks pidanud leidma mingisuguse mooduse Saksamaaga koos eksisteerida. V\u00f5i \u00f5igupoolest oli l\u00e4\u00e4nel ju olemas kogemus Hitleri Saksamaaga koos eksisteerimisest. Ainult et enne s\u00f5da - ja me teame liigagi h\u00e4sti, millega see lugu l\u00f5ppes.L\u00e4\u00e4ne jaoks on p\u00f5hi\u00fclesanne \u00fchitada kaks vastandlikku teesi: julgustada Ukrainat edasi tema teekonnal l\u00e4\u00e4nde pluss s\u00f5jaline abi ning uuemodus vivendi leidmine Venemaaga nii, et Ukraina huvid ei kahjustuks. Sellesse v\u00f5rrandisse tuleb lisada ka Hiina, Iraan ja India.Suure-suure t\u00f5en\u00e4osusega astuvad NATOsse sel aastal Rootsi ja Soome, mis muudab L\u00e4\u00e4nemere julgeolekupilti kardinaalselt. Sisuliselt muutub L\u00e4\u00e4nemeri NATO sisemereks, mis ainult lisab Eestile julgeolekut. T\u00f5en\u00e4oliselt suurendab NATO liikmelisus ka Eesti s\u00f5jalist koost\u00f6\u00f6d Rootsi ja Soomega.USA-Hiina vastasseis ei ole kuhugi kadunud, mainib ju eelmisel aastal ilmavalgust n\u00e4inud USA rahvuslik julgeolekustrateegia Hiinat peamise raskusena. \u00dcks suuri k\u00fcsimusi on, kuidas suhestuvad edaspidi Venemaa ja Hiina. Teine suur k\u00fcsimus on, kas Hiinast enam s\u00f5ltuv Euroopa Liit (eriti Saksamaa) suudab Ukraina s\u00f5ja valguses oma erimeelsused USAga Hiina osas kalevi alla panna.Kuid s\u00f5da ei pruugi l\u00f5ppeda \u00fcldse sel aastal. Saja-aastase s\u00f5ja n\u00e4ide Inglismaa ja Prantsusmaa vahel - ja s\u00f5da kestis tegelikult kauem kui sada aastat - on v\u00f5ibolla liiga \u00e4\u00e4rmuslik, aga esimene maailmas\u00f5da kestis neli ja teine maailmas\u00f5da kuus aastat. USA sekkumine Vietnamis pidi olema ka l\u00fchiajaline ja v\u00e4iksearvuline, kuid 1965. aastal saatsid \u00dchendriigid sinna esimesed maav\u00e4ed. Rahuleping P\u00f5hja-, L\u00f5una-Vietnami ja USA vahel s\u00f5lmiti 1973. aastal, misj\u00e4rel Vietnami s\u00f5da m\u00f6llas p\u00f5hja ja l\u00f5una vahel veel kaks aastat. N\u00f5ukogude Liit alustas Afganistani invasiooni 1979. aastal, aga lahkus sealt k\u00fcmme aastat hiljem. Nii et Ukraina s\u00f5jaga on aega k\u00fcll.Eesti sisepoliitikas seisab ees rammukatsumine riigikogu valimiste n\u00e4ol. Siin seisab ees kaks p\u00f5hiteemat: kui suureks kujuneb vahe Reformierakonna ja EKRE vahel ehk seega k\u00fcsimus, kas EKRE saaks moodustada valitsuse. Teiseks teemaks on v\u00f5imalus, et Eesti 200 saab parlamenti - see asjaolu lisab valitsuse moodustamise kombinatsioone.Praegu soosib asjade seis Reformierakonda, sest seni pole n\u00e4htud hirmsat k\u00fclma ja n\u00e4ljaga talve ning Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike toetamisele on rahva seas toetus j\u00e4tkuvalt olemas. Samuti on enneolematult k\u00f5rge toetus Euroopa Liidule. Sestap peab EKRE kiiresti leidma midagi - ja see v\u00f5imalus v\u00f5ib avaneda ka iseenesest -, millega Reformierakonna toetust kahandada.Niisiis on peaaegu kindel \u00fcks: j\u00e4rgmised kaks kuud n\u00e4eme ja kuuleme k\u00f5ikv\u00f5imalikke lubadusi ja r\u00fcnnakuid poliitiliste oponentide aadressil, nii et valimisp\u00e4eva j\u00e4rel on ilmselt paljudel hea meel, et see trall j\u00e4lle l\u00e4bi sai. 2023. aasta v\u00f5ib tulla hukatuslik, aga v\u00f5ib tulla ka parem kui 2022. aasta. Lootust on.\"Suure-suure t\u00f5en\u00e4osusega astuvad NATOsse sel aastal Rootsi ja Soome, mis muudab L\u00e4\u00e4nemere julgeolekupilti kardinaalselt.\"ERKKI BAHOVSKI, kolumnist"}
{"text":"S\u00f5jaaegsed valimised ja spikker kandidaadi m\u00e4\u00e4ratlemiseks\u00dchtainsat peateemat neil valimistel ei ole, kuid paljude teemade \u00fchisnimetajaks on s\u00f5da Ukrainas, leiab kirjanik ja endine diplomaat Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct.Erakonnad v\u00f5ivad valimiste eel rahva meelsuse kompimiseks, valijate soovide kontrollimiseks tellida mistahes k\u00fcsitlusi mistahes tulevikuplaani kohta. Mina saan r\u00e4\u00e4kida vaid endas k\u00fcpsenud arusaamadest ja ideedest, m\u00e4rgistada probleeme, mis valusad tunduvad.\nK\u00f5ik \u00fcksikanal\u00fc\u00fctikud on parteidega v\u00f5rreldes nii ebav\u00f5rdses olukorras, et see justkui julgustaks valimistele p\u00fchendunud poliitikuid juba eos h\u00fclgama k\u00f5ike, mis iseseisvate arvajate arvutiklahvide alt v\u00f5i suust tuleb.\nKuid mingil salap\u00e4rasel p\u00f5hjusel kasutatakse parteides ressurssi sageli valesti. Olgu siis p\u00f5hjuseks k\u00fcsitlustulemuste lugemise ande puudumine, parteisisese konsensusetaotluse t\u00f5ttu paigast nihkuv fookus v\u00f5i midagi puhtinimlikku, nagu arrogantsus, gigantsed egod, j\u00e4\u00e4rap\u00e4isus, muretus...\nMinimaalne v\u00f5imalus end testida on siiski ka \u00fcksikanal\u00fc\u00fctikul \u2013 tuleb paluda m\u00f5nel inimesel perekonnast ja s\u00f5pruskonnast nimetada lennult peateemad. Nii ka tegin, teades ette, et tulemus ei ole teadusliku kallakuga statistikat\u00f5de, kuid teades sedagi, et inimkond pole ilmaasjata ammu m\u00f5istnud, miks tilgas peegeldub meri.\n\u00dchtainsat peateemat neil valimistel ei ole, enam-v\u00e4hem v\u00f5rdseid peamisi teemasid aga on, ja neist hargnevaid alamteemasid veel rohkem. Sel arenemistasemel, kuhu Eesti on j\u00f5udnud, ei ole meil juhtide jaoks \u00fchtainust mootorit ja \u00fchtainust rooli nagu limusiinil, et vala k\u00fctus paaki ja p\u00f5ruta otse. Riigi valitsemine pole ka rahulikumal ajal algkooli aritmeetika\u00fclesanne, see on juba segu trigonomeetriast, geomeetriast ja t\u00f5en\u00e4osusteooriast.\nJa kuna juba matemaatikat appi v\u00f5tsin (m\u00f5eldes v\u00e4itele, et matemaatiliselt on v\u00f5imalik kirjeldada mis tahes n\u00e4htust), siis kasutan veel \u00fcht terminit sellest valdkonnast. \u00dchisteema asemel on neil parlamendivalmimistel hoopis \u00fchisnimetaja. Selleks on Ukraina s\u00f5da. Olgu see m\u00e4rtsis veel kestev v\u00f5i isegi l\u00f5ppenud, kestab selle m\u00f5ju k\u00f5igile riiklikele otsustele ka Eestis paratamatult veel kaua. See t\u00e4hendab, et mistahes teema puhul tuleb arvestada praegust s\u00f5jatausta ja m\u00f5ne aja p\u00e4rast on see s\u00f5ja tagaj\u00e4rgedega tegelemise taust.\u00a0\n\n2 m\u00f5tet\n\nValimiste peateemad on kolm omavahel seotud kihistust: julgeolek, riigikaitse ja v\u00e4lispoliitika.\nInfos\u00f5ja asemel peaksid kandidaadid pakkuma sisemist kommunikatsioonirahu.\n\nRiigikokku p\u00fcrgijad peavad endale teadvustama, et mitte kunagi varem pole meil olnud s\u00f5jaaegseid valimisi, kusjuures suurt s\u00f5da peab just meie riigi naaber. Kuna s\u00f5dades on kaks suurt komponenti, rinne ja tagala, siis Ukrainas on rinne ja Eesti koos teiste l\u00e4\u00e4neriikidega on selle s\u00f5ja tagala.\nPeateemadeks pean kolme omavahel tihedalt seotud kihistust: julgeolek, riigikaitse ja v\u00e4lispoliitika. Edasine hargnemine on pikem ja laiem. Sellise poliitilise hoovuse deltaharude lohiseva kirjeldamise asemel ma \u00fcksnes markeerin oma arusaama.\nJulgeoleku puhul m\u00f5eldakse meil reflektiivselt esimese kahe alateemana NATO liikmesust ja kolme protsenti SKTst. Kuid kohe seej\u00e4rel tuleb nimetada tervet hulka muidki, muuhulgas ka elektri hinna kujunemise arusaadavaks tegemist kogu rahvale v\u00f5i piisavat ressurssi selleks, et eestikeelsele koolile \u00fclemineku otsus teostuks kiiresti. Regionaalpoliitikast r\u00e4\u00e4kimata.\nMuud olulised kihistused ja alamkihistused on n\u00e4iteks energiaturg laiemalt, pagulask\u00fcsimused, valijate aktiivsus\/passiivsus, eesti rahva, keele ja kultuuri p\u00fcsimine. Riigi p\u00fcsimise tagamine ja riigi tulevik ehk strateegiline suunavalik \u00fcldisemalt. Rohep\u00f6\u00f6re. Maksus\u00fcsteemi korrigeerimine. Inflatsioon. Riiklike toetuste taktika ja strateegia. Kuhjuvad ja p\u00f5imuvad sotsiaalprobleemid vananevas ja osaliselt vaeses \u00fchiskonnas, sealhulgas arstiabi ja vanadekodud.\nMa ei saa j\u00e4tta nimetamata \u00fcht, \u00f5iglusse ja korruptiivsusse puutuvat k\u00fcsimust. Ootan loobumist katuseraha praktikast \u2013 v\u00e4ike samm maailmale, suur Eestile.\nLevinud fraas \u00abpole ju kedagi valida\u00bb on h\u00e4bematu vale. Alati on! Ei valita ju iludusisikuid ega muud romantilist. Ideoloogiaid ettek\u00e4\u00e4ndeks tuua stiilis \u00absee pole p\u00e4ris minu m\u00f5tteviis\u00bb on lapsik. T\u00e4iesti v\u00f5imalik on ette kujutada, kes ja millisest erakonnast lahendaks Eesti elu praktilisi probleeme v\u00f5imalikult sarnaselt minu endaga, kui ma parlamendisaalis v\u00f5i valitsuses istuks. Igale valijale j\u00f5ukohane m\u00f5tteharjutus!\nErakondades aga peaks m\u00f5istetama, et v\u00f5imalikku valimisloidust ei tohi alahinnata. Riigikogu mandaadi tugevus ehk valimisprotsent on oluline ps\u00fchholoogiline tegur, eriti rahutul ajal. Selleteemalist peavalu, mis mu meelest tuikab end euroopaliku p\u00f5hjamaa demokraatiaks pidavas Eestis vargsi juba ammu, ei tohi lasta libamisi migreeniks muutuda. Idealistlik, kuid siiski tungiv soov k\u00f5igile erakondadele: kutsuge valima k\u00f5iki, mitte ainult \u00aboma valijaid\u00bb. V\u00e4hemalt \u00fcritage tajuda, et sellest v\u00f5idavad l\u00f5puks k\u00f5ik, teie sealhulgas.\nSiit hargneb j\u00e4rgmine \u00fcldteeema: kommunikatsioon. Moodne termin. Relv v\u00f5i hoopis varjend, kui soovite. Oskus v\u00f5i anne kommunikeeruda vastutustundlikult ja selgelt on kulda v\u00e4\u00e4rt omadus.\nEriti Ukraina s\u00f5jaga seoses on pro\u017eektorivalgusse t\u00f5usnud infos\u00f5da. Esitan selle vastandiks m\u00f5iste \u00abkommunikatsioonirahu\u00bb. See liits\u00f5na v\u00e4ljendagu soovi alandada v\u00e4hemalt t\u00e4htsate teemade puhul kommunikatsiooni temperatuuri, v\u00e4hendada agressiivsust, \u00fclepakkumisi, luiskamisi, k\u00f5ike sellist, mis v\u00f5ib viia teemaga seotud s\u00f5nad kriitilise devalveerumiseni ja kustutada l\u00f5puks igasuguse huvi m\u00f5ne olulise teema vastu. Ainult \u00fcks hoiatav n\u00e4ide, nii globaalselt kui ka Eesti m\u00e4rtsivalimiste puhul: rohep\u00f6\u00f6re. Ei vaja vist kommentaare.\nJa l\u00f5puks midagi superstrateegilist. Isegi s\u00f5da ei tohiks nii valitavaid kui ka valijaid takistada m\u00f5tlemast sellele, millist \u00fchiskonda keegi vajab v\u00f5i igatseb. Esitan \u00fche spikri.\nKorea p\u00e4ritolu, saksa keeles kirjutav m\u00f5tleja Byung-Chul Han avaldas viis aastat tagasi raamatu \u00abL\u00e4bipaistvus\u00fchiskond\u00bb (eesti k Loomingu Raamatukogu, 2022\/7, tlk Hasso Krull), mille l\u00fchitutvustuseks valisin m\u00f5ned laused:\n\u00abL\u00e4bipaistvus on t\u00e4nap\u00e4eval l\u00f6\u00f6ks\u00f5na, mis valitseb kogu avalikku diskursust, ilma v\u00f5istlejata. Eriti r\u00f5hutatakse teda siis, kui juttu tuleb informatsioonivabadusest. L\u00e4bipaistvuse n\u00f5ue ulatub k\u00f5ikjale, seda feti\u0161eeritakse ja totaliseeritakse, sest toimunud on paradigma muutus, mis ei piirdu \u00fcksnes poliitika ja majandusega. Negatiivsuse \u00fchiskond annab n\u00fc\u00fcd teed \u00fchiskonnale, mis k\u00f5rvaldab negatiivsust j\u00e4rjest enam positiivsuse kasuks. Seep\u00e4rast manifesteerub l\u00e4bipaistvus\u00fchiskond ennek\u00f5ike positiiv\u00fchiskonnana.\n\/...\/ Aeg muutub l\u00e4bipaistvaks, kui ta on tasandatud k\u00e4ep\u00e4raste olevikkude reaks.\n\/...\/ Asjad muutuvad l\u00e4bipaistvaks, kui nende ainulisus kaob ja neid hakkab v\u00e4ljendama ainult hind.\n\/...\/ L\u00e4bipaistvus\u00fchiskond on samasuse p\u00f5rgu.\n\/...\/ Kes seostab l\u00e4bipaistvust \u00fcksnes korruptsiooni ja informatsioonivabadusega, pole selle ulatust m\u00f5istnud. L\u00e4bipaistvus on s\u00fcsteemne sund, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki \u00fchiskondlikke protsesse ja allutab need s\u00fcgavale muutusele.\u00bb\nP\u00e4rast tutvumist l\u00e4bipaistvuse ilu ja inetusega esitan k\u00fcsimustiku, mille tuumaks on Hani raamatu sisukord. Niisiis, k\u00fcsigem endalt, kas me tahame, et Eesti \u00dchiskond oleks Positiivsus\u00fchiskond, V\u00e4ljapaneku\u00fchiskond, Porno\u00fchiskond, Kiirendus\u00fchiskond, Intiim\u00fchiskond, Informatsiooni\u00fchiskond, Paljastamis\u00fchiskond v\u00f5i Kontrolli\u00fchiskond. Kui mahat\u00f5mbamised ning aktsepteerimised tehtud, siis j\u00e4\u00e4b kandidaadil \u00fcle ainult endale truuks j\u00e4\u00e4da, mitte alustada infos\u00f5da, vaid valida oma hoiakut selgitades kommunikatsioonirahu.\nValijal tuleb aga \u00fcritada aimata, kes parlamenti p\u00fcrgijatest esindab riiklikku intiimsust, kes riiklikku kontrolli, kes riiklikku positiivsust, kes riiklikku pornot, v\u00f5i midagi muud sellest loetelust, v\u00f5i ka hoopis midagi muud, ennekuulmatut."}
{"text":"S\u00f5jaaegsed valimised\u00dchtainsat peateemat neil valimistel ei ole, kuid paljucde teemade \u00fchisnimetajaks on s\u00f5da Ukrainas, leiab kirjanik ja endine diplomaat Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct.Erakonnad v\u00f5ivad valimiste eel rahva meelsuse kompimiseks, valijate soovide kontrollimiseks tellida mistahes k\u00fcsitlusi mistahes tulevikuplaani kohta. mina saan r\u00e4\u00e4kida vaid endas k\u00fcpsenud arusaamadest ja ideedest, m\u00e4rgistada probleeme, mis valusad tunduvad.k\u00f5ik \u00fcksikanal\u00fc\u00fctikud on parteidega v\u00f5rreldes nii ebav\u00f5rdses olukorras, et see justkui julgustaks valimistele p\u00fchendunud poliitikuid juba eos h\u00fclgama k\u00f5ike, mis iseseisvate arvajate arvutiklahvide alt v\u00f5i suust tuleb.kuid mingil salap\u00e4rasel p\u00f5hjusel kasutatakse parteides ressurssi sageli valesti. olgu siis p\u00f5hjuseks k\u00fcsitlustulemuste lugemise ande puudumine, paigast nihkuv fookus v\u00f5i midagi puhtinimlikku, nagu arrogantsus, gigantsed egod, j\u00e4\u00e4rap\u00e4isus, muretus...minimaalne v\u00f5imalus end testida on siiski ka \u00fcksikanal\u00fc\u00fctikultuleb paluda m\u00f5nel inimesel perekonnast ja s\u00f5pruskonnast nimetada lennult peateemad. nii ka tegin, teades ette, et tulemus ei ole teadusliku kallakuga statistikat\u00f5de, kuid teades sedagi, et inimkond pole ilmaasjata ammu m\u00f5istnud, miks tilgas peegeldub meri.\u00dchtainsat peateemat neil valimistel ei ole, enam-v\u00e4hem v\u00f5rdseid peamisi teemasid aga on, ja neist hargnevaid alamteemasid veel rohkem. sel arenemistasemel, kuhu eesti on j\u00f5udnud, ei ole meil juhtide jaoks \u00fchtainust mootorit ja \u00fchtainust rooli nagu limusiinil, et vala k\u00fctus paaki ja p\u00f5ruta otse.\u00fchisteema asemel on neil parlamendivalimistel hoopis \u00fchisnimetaja. selleks on ukraina s\u00f5da. olgu see m\u00e4rtsis veel kestev v\u00f5i isegi l\u00f5ppenud, kestab selle m\u00f5ju k\u00f5igile riiklikele otsustele ka eestis veel kaua. mistahes teema puhul tuleb arvestada praegust s\u00f5jatausta ja m\u00f5ne aja p\u00e4rast on see s\u00f5ja tagaj\u00e4rgedega tegelemise taust.riigikokku p\u00fcrgijad peavad endale teadvustama, et mitte kunagi varem pole meil olnud s\u00f5jaaegseid valimisi, kusjuures suurt s\u00f5da peab just meie riigi naaber. kuna s\u00f5dades on kaks suurt komponenti, rinne ja tagala, siis ukrainas on rinne ja eesti koos teiste l\u00e4\u00e4neriikidega on selle s\u00f5ja tagala.Peateemadeks pean kolme omavahel tihedalt seotud kihistust: julgeolek, riigikaitse ja v\u00e4lispoliitika. edasine hargnemine on pikem ja laiem. sellise poliitilise hoovuse deltaharude lohiseva kirjeldamise asemel ma \u00fcksnes markeerin oma arusaama.julgeoleku puhul m\u00f5eldakse meil reflektiivselt esimese kahe alateemana nato liikmesust ja kolme protsenti sktst. kuid kohe seej\u00e4rel tuleb nimetada tervet hulka muidki, muuhulgas ka elektri hinna kujunemise arusaadavaks tegemist kogu rahvale v\u00f5i piisavat ressurssi selleks, et eestikeelsele koolile \u00fclemineku otsus teostuks kiiresti. regionaalpoliitikast r\u00e4\u00e4kimata.muud olulised kihistused ja alamkihistused on n\u00e4iteks energiaturg laiemalt, pagulask\u00fcsimused, valijate aktiivsus\/passiivsus, eesti rahva, keele ja kultuuri p\u00fcsimine. riigi p\u00fcsimise tagamine ja riigi tulevik ehk strateegiline suunavalik \u00fcldisemalt. rohep\u00f6\u00f6re. maksus\u00fcsteemi korrigeerimine. inflatsioon. riiklike toetuste taktika ja strateegia. kuhjuvad ja p\u00f5imuvad sotsiaalprobleemid vananevas ja osaliselt vaeses \u00fchiskonnas, sealhulgas arstiabi ja vanadekodud.ma ei saa j\u00e4tta nimetamata \u00fcht, \u00f5iglusse ja korruptiivsusse puutuvat k\u00fcsimust. ootan loobumist katuseraha praktikast - v\u00e4ike samm maailmale, suur eestile.levinud fraas \u00abpole ju kedagi valida\u00bb on h\u00e4bematu vale. alati on! ei valita ju iludusisikuid ega muud romantilist. ideoloogiaid ettek\u00e4\u00e4ndeks tuua stiilis \u00absee pole p\u00e4ris minu m\u00f5tteviis\u00bb on lapsik. t\u00e4iesti v\u00f5imalik on ette kujutada, kes ja millisest erakonnast lahendaks eesti elu praktilisi probleeme v\u00f5imalikult sarnaselt minu endaga, kui ma parlamendisaalis v\u00f5i valitsuses istuks. igale valijale j\u00f5ukohane m\u00f5tteharjutus!Erakondades aga peaks m\u00f5istetama, et v\u00f5imalikku valimisloidust ei tohi alahinnata. riigikogu mandaadi tugevus ehk valimisprotsent on oluline ps\u00fchholoogiline tegur, eriti rahutul ajal. selleteemalist peavalu, mis mu meelest tuikab end euroopaliku p\u00f5hjamaa demokraatiaks pidavas eestis vargsi juba ammu, ei tohi lasta libamisi migreeniks muutuda. idealistlik, kuid siiski tungiv soov k\u00f5igile erakondadele: kutsuge valima k\u00f5iki, mitte ainult \u00aboma valijaid\u00bb. v\u00e4hemalt \u00fcritage tajuda, et sellest v\u00f5idavad l\u00f5puks k\u00f5ik, teie sealhulgas.siit hargneb j\u00e4rgmine \u00fcldteema: kommunikatsioon. moodne termin. relv v\u00f5i hoopis varjend, kui soovite. oskus v\u00f5i anne kommunitseeruda vastutustundlikult ja selgelt on kuldav\u00e4\u00e4rt omadus.eriti ukraina s\u00f5jaga seoses on pro\u017eektorivalgusse t\u00f5usnud infos\u00f5da. esitan selle vastandiks m\u00f5iste \u00abkommunikatsioonirahu\u00bb. see liits\u00f5na v\u00e4ljendagu soovi alandada v\u00e4hemalt t\u00e4htsate teemade puhul kommunikatsiooni temperatuuri, v\u00e4hendada agressiivsust, \u00fclepakkumisi, luiskamisi, k\u00f5ike sellist, mis v\u00f5ib viia teemaga seotud s\u00f5nad kriitilise devalveerumiseni ja kustutada l\u00f5puks igasuguse huvi m\u00f5ne olulise teema vastu.ainult \u00fcks hoiatav n\u00e4ide, nii globaalselt kui ka eesti m\u00e4rtsivalimiste puhul: rohep\u00f6\u00f6re. ei vaja vist kommentaare.ja l\u00f5puks midagi superstrateegilist. isegi s\u00f5da ei tohiks nii valitavaid kui ka valijaid takistada m\u00f5tlemast sellele, millist \u00fchiskonda keegi vajab v\u00f5i igatseb. esitan \u00fche spikri.korea p\u00e4ritolu, saksa keeles kirjutav m\u00f5tleja byung-chul han avaldas viis aastat tagasi raamatu \u00abl\u00e4bipaistvus\u00fchiskond\u00bb (eesti k loomingu raamatukogu, 2022\/7, tlk hasso krull), mille l\u00fchitutvustuseks valisin m\u00f5ned laused:\u00abl\u00e4bipaistvus on t\u00e4nap\u00e4eval l\u00f6\u00f6ks\u00f5na, mis valitseb kogu avalikku diskursust, ilma v\u00f5istlejata. eriti r\u00f5hutatakse teda siis, kui juttu tuleb informatsioonivabadusest. l\u00e4bipaistvuse n\u00f5ue ulatub k\u00f5ikjale, seda feti\u0161eeritakse ja totaliseeritakse, sest toimunud on paradigma muutus, mis ei piirdu \u00fcksnes poliitika ja majandusega. negatiivsuse \u00fchiskond annab n\u00fc\u00fcd teed \u00fchiskonnale, mis k\u00f5rvaldab negatiivsust j\u00e4rjest enam positiivsuse kasuks. seep\u00e4rast manifesteerub l\u00e4bipaistvus\u00fchiskond ennek\u00f5ike positiiv\u00fchiskonnana.\/...\/ kes seostab l\u00e4bipaistvust \u00fcksnes korruptsiooni ja informatsioonivabadusega, pole selle ulatust m\u00f5istnud. l\u00e4bipaistvus on s\u00fcsteemne sund, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki \u00fchiskondlikke protsesse ja allutab need s\u00fcgavale muutusele.\u00bbp\u00e4rast tutvumist l\u00e4bipaistvuse ilu ja inetusega esitan k\u00fcsimustiku, mille tuumaks on hani raamatu sisukord.niisiis, k\u00fcsigem endalt, kas me tahame, et eesti \u00fchiskond oleks positiivsus\u00fchiskond, v\u00e4ljapaneku\u00fchiskond, porno\u00fchiskond, kiirendus\u00fchiskond, intiim\u00fchiskond, informatsiooni\u00fchiskond, paljastamis\u00fchiskond v\u00f5i kontrolli\u00fchiskond. kui mahat\u00f5mbamised ning aktsepteerimised tehtud, siis j\u00e4\u00e4b kandidaadil \u00fcle ainult endale truuks j\u00e4\u00e4da, mitte alustada infos\u00f5da, vaid valida oma hoiakut selgitades kommunikatsioonirahu.Valijal tuleb aga \u00fcritada aimata, kes parlamenti p\u00fcrgijatest esindab riiklikku intiimsust, kes riiklikku kontrolli, kes riiklikku positiivsust, kes riiklikku pornot, v\u00f5i midagi muud sellest loetelust, v\u00f5i ka hoopis midagi muud, ennekuulmatut.2 M\u00d5TET\u2022 Valimiste peateemad on kolm omavahel seotud kihistust: julgeolek, riigikaitse ja v\u00e4lispoliitika.\u2022 Infos\u00f5ja asemel peaksid kandidaadid pakkuma sisemist kommunikatsioonirahu.\"T\u00e4iesti v\u00f5imalik on ette kujutada, kes ja millisest erakonnast lahendaks Eesti elu praktilisi probleeme v\u00f5imalikult sarnaselt minu endaga.\"Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct"}
{"text":"OTSEBLOGI | Kiievi kohal tulistati \u00f6\u00f6sel alla 22 \u00f5husihtm\u00e4rki, pihta sai energiataristu14:31\nZapori\u017e\u017eja oblasti Stepnohirski kogukonnas hukkus tulel\u00f6\u00f6gis kaks ja sai vigastada kolm inimest, teatas oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Oleksandr Staruhh.\nStaruhhi s\u00f5nul olid kannatanute hulgas k\u00fclan\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6tajad, kes viisid inimestele k\u00fcttepuid.\n14:31\n13:10\nUkraina Julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et vahistas Odessa oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juhi aset\u00e4itja, kes tahtis 35 000 dollari eest p\u00e4\u00e4sta oma alluva vanglast.\n13:02\nHersonis hukkus t\u00e4na Vene tulel\u00f6\u00f6gis kesklinnale 20-aastane noormees, teatas oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Jaroslav Janu\u0161ev\u00f5t\u0161.\n12:51\nErdo\u011fan \u00fctles Putinile, et rahup\u00fc\u00fcdlusi Ukrainas peaks toetama \u00fchepoolne relvarahu\nT\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan \u00fctles telefonivestluses Venemaa riigipeale Vladimir Putinile, et j\u00f5upingutusi rahu saavutamiseks Vene-Ukraina s\u00f5jas peaksid toetama \u00fchepoolne relvarahu ja \u201e\u00f5iglase lahenduse visioon\u201c, teatas T\u00fcrgi presidendiadministratsioon t\u00e4na.\ndelfi.ee\n11:59\nPatriarh Kirill kutsus Ukrainas j\u00f5uluvaherahu kehtestama\nMoskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill kutsus \u00f5igeusu j\u00f5ulude eel Ukrainas relvarahu kehtestama.\ndelfi.ee\n11:26\nLuhanski oblastis sulgevad Vene okupandid k\u00fclasid, viivad kohalikud elanikud Luhanskisse ning piinavad Ukraina v\u00e4gede jaoks tule korrigeerimises s\u00fc\u00fcdistatavaid inimesi ja mehi, kes ei taha Venemaa eest s\u00f5dida, teatas oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Serhi Haidai.\nHaidai s\u00f5nul on s\u00f5dimast keeldunud mehi ka kohapeal maha lastud.\n14:31\n11:18\nVIDEO | Prigo\u017ein teatas, et esimesed vangid on s\u00f5dimislepingu Ukrainas kangelaslikult t\u00e4itnud ja saanud armu\nEsimene grupp Ukrainasse s\u00f5tta v\u00e4rvatud Vene vange on pooleaastase lepingulise teenistuse l\u00f5petanud ja saanud armu, teatas ajakirjanikele eras\u00f5jafirma Wagner omanik Jevgeni Prigo\u017ein.\ndelfi.ee\n10:36\nSuurbritannia kaitseministeeriumi luure\u00fclevaade:\n* 2022. aasta 27. detsembril teatas Ukraina julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu sekret\u00e4r Oleksi Danilov, et Venemaa on paigutanud kauglennuv\u00e4e raskepommitajad Tu-95MS Bear ja keskmised pommitajad Tu-22M3 Backfire \u00fcmber Venemaa Kaug-Itta.\n* 2022. aasta 5. ja 26. detsembril sai kauglennuv\u00e4e Engelsi lennubaas l\u00f6\u00f6gi ja mitu lennukit said kahjustada. Venemaa on suure t\u00f5en\u00e4osusega nendele intsidentidele reageerinud, viies l\u00e4bi kauglennuv\u00e4e lennukite \u00fcldise hajutamise eriti lennuv\u00e4ljadele Ukrainast kaugemal.\n* Kauglennuv\u00e4gi on andiselt v\u00f5imeline laskma \u00f5hust rakette Ukrainasse, sest relvadel on 5000-kilomeetrine tegevusulatus lisaks pommitajate lennuulatusele. Tegutsemine hajutatud kohtadest lisab aga t\u00e4iendava hooldussurve ja kulutab veelgi nende vananevate lennukite niigi piiratud lennutunde.\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 5 January 2023\nFind out more about the UK government's response: https:\/\/t.co\/G4pG7KAYGi\n#StandWithUkraine pic.twitter.com\/cZdm0e6yvF\n\u2014 Ministry of Defence (@DefenceHQ) January 5, 2023\n09:37\nNorra saatis Ukrainasse 10 000 suurt\u00fckim\u00fcrsku, mida saab kasutada erinevat t\u00fc\u00fcpi suurt\u00fckituleks, sealhulgas M109-tes, mis Norra on varem annetanud.\nOn behalf of the government, the Norwegian Armed Forces have sent 10,000 artillery shells to #Ukraine. The materiel is now in Ukraine. The artillery shells can be used in several types of artillery fire, including in the M109, which #Norway has donated in the past. #globemaster pic.twitter.com\/wde3slPjn7\n\u2014 Forsvaret (@Forsvaret_no) January 4, 2023\n09:33\nUkraina s\u00f5jakorrespondent Andri Tsaplijenko kirjutas, et Vene okupant Vadim Sergejev lasi end kad\u00f5rovlastega h\u00e4das olles granaadiga \u00f5hku.\nTsaplijenko teatel leidis intsident aset 24. detsembril Zapori\u017e\u017eja oblasti Vass\u00f5livka rajoonis.\nSergejevi juurde tulid kaks teenistuskaaslast, Dalgat Mirzojev ja Rinat Ura\u0161ev, kes hakkasid v\u00f5lga tagasi n\u00f5udma. Sergejevi v\u00e4itel ta neile midagi v\u00f5lgu ei olnud.\nMirzojev ja Ura\u0161ev ei j\u00e4tnud aga j\u00e4rele. Nad n\u00f5udsid, et Sergejev maksaks neile v\u00f5la tagasi protsentidega, vastasel juhul lubasid saata tema naise ja ema juurde Doni-\u00e4\u00e4rses Rostovis kad\u00f5rovlased, kes nad v\u00e4gistavad.\nSergejev v\u00f5ttis v\u00e4lja granaadi ja \u00f5hkis selle. Sergejev ise hukkus kohapeal ja v\u00e4ljapressijad said vigastada.\nJuhtkond kirjutas seletuskirja juurde: \u201eSee ei huvita kedagi!\u201d Dokumendi alla kirjutati: \u201eKirjutada, et lendas \u00f5hku hooletuse t\u00f5ttu. Ura\u0161ev ja Mirzojev eesliinile!\u201d\n09:15\nUSA ei muretse sugugi Vene s\u00f5durite massilise hukkumise p\u00e4rast Ukraina r\u00fcnnakus, milles kasutati ilmselt USA antud suurt\u00fckiv\u00e4es\u00fcsteemi, teatas USA rahvusliku julgeoleku n\u00f5ukogu esindaja John Kirby eile.\nKirby s\u00f5nul ei ole administratsioonis mingit \u201ek\u00e4te murdmist\u201d. \u201eSee on s\u00f5da. Neile on sisse tungitud ja nad annavad vastul\u00f6\u00f6gi ja kaitsevad ennast,\u201d \u00fctles Kirby. \u201eVene s\u00f5durid nende territooriumil on Ukraina s\u00f5jategevuse \u00f5igusp\u00e4rased sihtm\u00e4rgid, punkt.\u201d\n\u201eMa ei hakka ohvrite lugemisse s\u00fcvenema. See on s\u00f5da. Ja see on praegu r\u00e4ngas v\u00f5itluspiirkonnas. Ja s\u00f5da on verine asi,\u201d lisas Kirby.\n14:31\n07:55\nUSA presiedent Joe Biden kinnitas, et uuritakse v\u00f5imalust anda Ukrainale jalav\u00e4e lahingumasinaid Bradley.\n07:51\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises s\u00f5jav\u00e4elaste edusammudest idas ning r\u00f5hutas, et iga p\u00e4ev vaenlase ebaedu Bahmuti suunal ja kogu Donbassis t\u00e4hendab Venemaa olulist n\u00f5rgenemist.\nZelensk\u00f5i m\u00e4rkis \u00e4ra v\u00f5itlejad, kes hoiavad kangelaslikult Bahmuti all kaitset.\n\u201eEriti luure peavalitsuse eri\u00fcksused \u0160aman, aga ka Luhanski salga piirivalvurid, kes koos Ukraina kaitse rahvusvahelise leegioni v\u00f5itlejatega tekitavad vaenlasele arvukaid kaotusi ja l\u00f6\u00f6vad okupante tagasi positsioonidele Bahmuti \u00fcmbruses,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i s\u00f5nul on see hea tulemus. Ta tuletas meelde, et okupandid on juba mitmendat korda edasi l\u00fckanud kogu Donbassi vallutamise oodatavat kuup\u00e4eva.\n\u201eIga selline tulemus ning iga p\u00e4ev vaenlase ebaedu Bahmuti suunal ja kogu Donbassis t\u00e4hendab agressorriigi olulist n\u00f5rgenemist. Okupandid l\u00fckkavad juba pool aastat edasi kuup\u00e4eva, millal ootavad kogu Donbassi h\u00f5ivamist. Ootasid uueks aastaks, aga meie kaitsjad demonstreerisid taas edusamme,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i s\u00f5nul suurendavad okupandid pidevalt oma j\u00f5ude Donbassis.\n\u201eJa iga p\u00e4ev meie edu on uus t\u00f5estus Ukraina r\u00fcndamise idee arutuse kohta. Kui ainult sellised uudised rindelt suudavad k\u00f5igile Venemaal reaalsustunde tagasi tuua, tuleb seda teha maksimumini,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i t\u00e4nas Bahmuti kindluse kaitsjaid.\n\u201eMa t\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jamehi, kes peavad vastu survele Soledari suunal ja kaitsevad positsioone. Ma t\u00e4nan loomulikult k\u00f5iki neid meie v\u00f5itlejaid, kes annavad v\u00e4ga lootustandvaid uudiseid Luhanski oblastist ja meie riigi m\u00f5ningatest l\u00f5unapiirkondadest,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\n07:22\nDonetski oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Pavlo K\u00f5r\u00f5lenko \u00fctles televisioonis, et Bahmut on s\u00f5jategevuse t\u00f5ttu 60% ulatuses purustatud, aga Ukraina kaitsjad kaitsevad linna vapralt ega lase vaenlasel edasi liikuda.\nK\u00f5r\u00f5lenko s\u00f5nul on Bahmut pideva tule all ja selle t\u00f5ttu hukkuvad tsiviilisikud.\n\u201eVaenlane l\u00f6\u00f6di tagasi varasematele positsioonidele, see t\u00e4hendab linna piiri taha... Meie kaitsjad kaitsevad Bahmuti vapralt ega lase vaenlasel edasi liikuda. Aga kahjuks kannatab sellest linn ise, mis on enam kui 60% ulatuses purustatud. Ja antakse pidevalt tuld. T\u00e4na [4. jaanuaril] hukkus linnas suurt\u00fckitule t\u00f5ttu kaks tsiviilisikut \u2013 kaks naist,\u201d \u00fctles K\u00f5r\u00f5lenko.\n14:31\n14:31\n14:31\n14:31\n14:31\n14:31\n14:31"}
{"text":"Erkki Bahovski: aasta 2023 \u2013 lootus j\u00e4\u00e4bAlanud aasta kohta on midagi v\u00e4ga keeruline prognoosida, sest Ukrainas k\u00e4ib s\u00f5da. Ja s\u00f5da on teatavasti n\u00e4htus, mille kulgu ja l\u00f5ppu keegi ei tea.\nKui keegi \u00fctleb n\u00e4iteks, et s\u00f5da on aprilliks l\u00e4bi, s\u00e4ilitage umbusk \u2013 s\u00f5japidamises on nii palju muutujaid, et mingisuguse lineaarse protsessi konstrueerimine on m\u00f5ttetu.\nSestap v\u00f5ib prognoosida vaid t\u00f5en\u00e4osusi ja sedagi vaid \u201eTambovi konstandiga\u201c ehk arvestusega, et mingi eksimus tuleb kindlasti. Praegu on ikkagi t\u00f5en\u00e4oline \u00f6elda, et Ukraina v\u00f5idab s\u00f5ja v\u00f5i s\u00e4ilitab v\u00e4hemalt oma iseseisvuse ja l\u00e4\u00e4nemeelse poliitika.\nKeerulisem lugu on Venemaaga. Paljud on ennustanud Venemaa lagunemist, aga mina seda praeguses faasis ei usu. Tuleks m\u00f5elda ka sellele, mis juhtuks, kui Venemaa lagunekski. Sest tekib sama k\u00fcsimus kui N\u00f5ukogude Liidu lagunemise aegu 1991.\u20131992. aastal ehk kes saab endale tuumarelva. Ukraina enda n\u00e4ide 1994. aasta Budapesti memorandumi n\u00e4ol, millega riik loobus Venemaa, USA ja \u00dchendkuningriigi territoriaalse terviklikkuse garantiide peale oma tuumarelvast, teeb igale Venemaast lahku l\u00f6\u00f6vale osale selgeks, et tuumarelvast ei tohi mitte mingil juhul loobuda. Sest nii on garanteeritud v\u00e4hemalt mingisugune julgeolek ja teiseks saab tuumasantaa\u017eiga l\u00e4\u00e4nelt k\u00f5ikv\u00f5imalikku abi v\u00e4lja pressida.\nKui Venemaa lagunemine ei tundu v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, siis usutavam on k\u00fcsimus sellest, kuidas temaga edaspidi suhelda. Isegi kui Venemaa kirjutaks alla rahulepingule \u2013 see on praegu v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline \u2013, j\u00e4\u00e4b lahtiseks, kuidas peaks l\u00e4\u00e4s Vladimir Putini v\u00f5i tema j\u00e4reltulija juhitud re\u017eiimiga suhtlema. Kujutlegem olukorda, et Hitleri Saksamaa oleks k\u00fcll alistatud, aga Saksamaad poleks okupeeritud, vaid l\u00e4\u00e4s oleks pidanud leidma mingisuguse mooduse Saksamaaga koos eksisteerida. V\u00f5i \u00f5igupoolest oli l\u00e4\u00e4nel ju olemas kogemus Hitleri Saksamaaga koos eksisteerimisest. Ainult et enne s\u00f5da \u2013 ja me teame liigagi h\u00e4sti, millega see lugu l\u00f5ppes.\nL\u00e4\u00e4ne jaoks on p\u00f5hi\u00fclesanne \u00fchitada kaks vastandlikku teesi: julgustada Ukrainat edasi tema teekonnal l\u00e4\u00e4nde pluss s\u00f5jaline abi ning uue modus vivendi leidmine Venemaaga nii, et Ukraina huvid ei kahjustuks. Sellesse v\u00f5rrandisse tuleb lisada ka Hiina, Iraan ja India.\nSuure-suure t\u00f5en\u00e4osusega astuvad NATOsse sel aastal Rootsi ja Soome, mis muudab L\u00e4\u00e4nemere julgeolekupilti kardinaalselt. Sisuliselt muutub L\u00e4\u00e4nemeri NATO sisemereks, mis ainult lisab Eestile julgeolekut. T\u00f5en\u00e4oliselt suurendab NATO liikmelisus ka Eesti s\u00f5jalist koost\u00f6\u00f6d Rootsi ja Soomega.\nUSA-Hiina vastasseis ei ole kuhugi kadunud, mainib ju eelmisel aastal ilmavalgust n\u00e4inud USA rahvuslik julgeolekustrateegia Hiinat peamise raskusena. \u00dcks suuri k\u00fcsimusi on, kuidas suhestuvad edaspidi Venemaa ja Hiina. Teine suur k\u00fcsimus on, kas Hiinast enam s\u00f5ltuv Euroopa Liit (eriti Saksamaa) suudab Ukraina s\u00f5ja valguses oma erimeelsused USAga Hiina osas kalevi alla panna.\nKuid s\u00f5da ei pruugi l\u00f5ppeda \u00fcldse sel aastal. Saja-aastase s\u00f5ja n\u00e4ide Inglismaa ja Prantsusmaa vahel \u2013 ja s\u00f5da kestis tegelikult kauem kui sada aastat \u2013 on v\u00f5ibolla liiga \u00e4\u00e4rmuslik, aga esimene maailmas\u00f5da kestis neli ja teine maailmas\u00f5da kuus aastat. USA sekkumine Vietnamis pidi olema ka l\u00fchiajaline ja v\u00e4iksearvuline, kuid 1965. aastal saatsid \u00dchendriigid sinna esimesed maav\u00e4ed. Rahuleping P\u00f5hja-, L\u00f5una-Vietnami ja USA vahel s\u00f5lmiti 1973. aastal, misj\u00e4rel Vietnami s\u00f5da m\u00f6llas p\u00f5hja ja l\u00f5una vahel veel kaks aastat. N\u00f5ukogude Liit alustas Afganistani invasiooni 1979. aastal, aga lahkus sealt k\u00fcmme aastat hiljem. Nii et Ukraina s\u00f5jaga on aega k\u00fcll.\nEesti sisepoliitikas seisab ees rammukatsumine riigikogu valimiste n\u00e4ol. Siin seisab ees kaks p\u00f5hiteemat: kui suureks kujuneb vahe Reformierakonna ja EKRE vahel ehk seega k\u00fcsimus, kas EKRE saaks moodustada valitsuse. Teiseks teemaks on v\u00f5imalus, et Eesti 200 saab parlamenti \u2013 see asjaolu lisab valitsuse moodustamise kombinatsioone. Praegu soosib asjade seis Reformierakonda, sest seni pole n\u00e4htud hirmsat k\u00fclma ja n\u00e4ljaga talve ning Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike toetamisele on rahva seas toetus j\u00e4tkuvalt olemas. Samuti on enneolematult k\u00f5rge toetus Euroopa Liidule. Sestap peab EKRE kiiresti leidma midagi \u2013 ja see v\u00f5imalus v\u00f5ib avaneda ka iseenesest \u2013, millega Reformierakonna toetust kahandada.\nNiisiis on peaaegu kindel \u00fcks: j\u00e4rgmised kaks kuud n\u00e4eme ja kuuleme k\u00f5ikv\u00f5imalikke lubadusi ja r\u00fcnnakuid poliitiliste oponentide aadressil, nii et valimisp\u00e4eva j\u00e4rel on ilmselt paljudel hea meel, et see trall j\u00e4lle l\u00e4bi sai. 2023. aasta v\u00f5ib tulla hukatuslik, aga v\u00f5ib tulla ka parem kui 2022. aasta. Lootust on."}
{"text":"Kert Kingo: prokuratuuri tahtlikud t\u00f6\u00f6alased rikkumised on saanud igap\u00e4evaseksEKRE Riigikogu saadik Kert Kingo kommenteerib uudist, kus miljonikelmuses s\u00fc\u00fcdistatav toetub oma n\u00f5udmistes prokuratuuri tegevusele: nemad tegid ju samamoodi.\n\u201cJ\u00e4rjest rohkem tuleb avalikuks prokuratuuri t\u00f6\u00f6alaseid tahtlikke rikkumisi. Justnimelt prokuratuuri, selle, kes esindab s\u00fc\u00fcdistajana riiki ja kelle puhul peaks olema v\u00e4listatud pisemadki seaduserikkumised.\nProkuratuur aga rikub j\u00e4rjekindlalt nii s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni kui erinevaid menetlusnorme, seejuures tagudes endale rusikaga rinnale \u201cme oleme nii tublid, k\u00f5ige k\u00f5igemad\u201d. Kuna seaduse j\u00e4rgi pole \u00fchtegi instantsi, kellel oleks \u00f5igus prokuratuuri tegevuse \u00fcle j\u00e4relvalvet teostada ja seadusterikkumiste kaasosalised kapo ja politsei juba ootusp\u00e4raselt midagi ei n\u00e4e ega kuule ning ette ei v\u00f5ta, siis j\u00e4\u00e4bki \u00f5igust ja nahhaalsust \u00fclearu. Iseenda \u00fcle j\u00e4relevalvet ju keegi ei teosta ja \u201comasid\u201d vastutusele v\u00f5tma ka ei hakka.\nS\u00f5na \u201c\u00f5iguriik\u201d on muutunud t\u00fchiseks s\u00f5nak\u00f5lksuks, reaalsus on teine.\nKui prokuratuur peab l\u00f5puks hakkama oma seadusvastaste tegevuste eest maksma l\u00f5ivu ehk menetlualustele isikutele kopsakaid h\u00fcvitissummasid (kahjuks maksumaksja raha eest) ja reaalselt vastutama oma rikkumiste eest, siis on meil veel lootust saada kunagi p\u00e4riselt \u00f5igusriigiks.\nSeni vohab ringkaitse ja korruptsioon, m\u00e4tsitakse kinni \u201comade\u201d seadusrikkumisi ning algatatakse poliitiliste tellimustena aastaid kestvaid menetlusi.\nM\u00f5elge sellele m\u00e4rtsikuus valimiskasti ees \u2013 kas soovite selle j\u00e4tkumist?\nP\u00e4\u00e4stame Eesti!\nSaame \u00f5igusriigiks!\u201d"}
{"text":"\u0160otlasi h\u00e4irib pedofiilide peiteterminiga \u00fcmbernimetamine politseiraportisFoto: Pixabay \/ congerdesign\nOsana Euroopa Liidu laste v\u00e4\u00e4rkohtlemise ja \u00e4rakasutamise vastu v\u00f5itlemise projektist lisas \u0160otimaa politsei m\u00f5iste, eufemistlik (eufemism ehk peites\u00f5na on mahendav v\u00e4ljend, mida kasutatakse ebas\u00fcndsa v\u00f5i teatavas situatsioonis sobimatuks peetava s\u00f5na v\u00f5i v\u00e4ljendi asemel) MAP (Minor-Attracted People \u2013 \u201cinimesed, keda k\u00f6idavad alaealised\u201d oma aastal\u00f5puaruandesse \u2013 selline \u00fcmber\u00fctlev m\u00f5iste on tekitanud rahuolematust ja \u00fcldsus peab seda s\u00fcgavalt h\u00e4irivaks ning rumalaks.\n\u00a0\n\u0160otimaa politsei on kaitsnud vastuolulist sammu nimetada pedofiilid oma k\u00f5rgetasemelises raportis \u00fcmber \u201cinimesteks, keda k\u00f6idavad alaealised\u201d (ingl MAP \u2013 inimene, keda k\u00f6idavad alaealised) \u2013 selle sammu taga on Euroopa Liidu poliitikatest tulenev p\u00fc\u00fcd \u201cneutraliseerida\u201d teatud hinnanguid, mida aga avalikkuses n\u00e4hakse pigem pedofiilia defineerimisena ohutu seksuaalse eelistusena.\nPedofiiliat defineeritakse s\u00f5naraamatutes seksuaalse s\u00e4ttumuse h\u00e4lvena, haigusliku seksuaalse kiindumusena lastesse, seksuaalperverssuse ja lapsepilastaminena \u2013 s\u00f5na \u201cpedofiil\u201d viitab seega \u00fcheselt h\u00e4lbele, mis on kriminaalselt karistatav.\nPolitsei pressiesindaja r\u00f5hutas, et MAP ei ole termin, mida nad tavaliselt kasutavad laste v\u00e4\u00e4rkohtlejate kirjeldamiseks ja \u00fctles, et selle termini kasutamist aruandes tuleb m\u00f5ista kontekstis.\nTa selgitas, et viide MAP-idele oli seotud Euroopa Liidu Horizon Europe projekti peat\u00fckiga \u201cLaste seksuaalse ekspluateerimise ennetamine\u201d.\nAruandes \u00f6eldakse: \u201cProjekti p\u00f5hieesm\u00e4rk on arendada arusaamist ja l\u00e4henemist, et v\u00e4ltida laste ohvriks langemist, kaasates ka \u201cinimesi, keda k\u00f6idavad alaealised\u201d (MAP), pakkudes neile vajalikku tuge, ravi ja juhiseid, et aidata \u00e4ra hoida kuritegelikku tegevust\u201d.\n\u00a0\nTegu on ametliku terminiga, mida ei kasutata krimimenetlustes\nPolitsei pressiesindaja lisas: \u201c\u0160otimaa politsei ei kasuta m\u00f5istet MAP. Viide peakonstaabli hinnangus politseit\u00f6\u00f6 tulemuslikkusele 2021\/22 oli seotud \u0160otimaa politsei koost\u00f6\u00f6ga Horizon Projectiga. \/\u2013\/.\u201d\nEnt probleemi tekitab see, et termin MAP on vaieldav, sest laste v\u00e4\u00e4rkohtlejad \u00fcritavad p\u00e4\u00e4seda pedofiiliaga seotud h\u00e4bim\u00e4rgistamisest ja soovivad, et neid tuleks k\u00e4sitleda ni\u0161ir\u00fchmana LGBT kogukonna k\u00f5rval.\nKenny McAskill, Alba partei parlamendisaadik ja endine justiitsminister, kommenteeris, et igasugune eufemismide kasutamine seoses laste seksuaalse kuritarvitamisega on \u201cjulge samm\u201d: \u201cSelliste eufemismide v\u00e4ljapressimine lihtsalt varjab tegelikkust ja nende ohtlikkust.\n\u201cMa tervitan v\u00e4ga \u0160otimaa politsei m\u00f5istust, kuigi isegi tellimisdokumentides tuleks selliseid eufemisme v\u00e4ltida, kuna need varjavad tegelikkust ja selle taga seisvat \u00f5udust. See m\u00f5iste mis tahes kontekstis on r\u00e4pane\u201d nentis ta.\n\u00a0\nEnamik \u0161otlasi peab seda s\u00fcgavalt h\u00e4irivaks ja valeks\nS\u00f5ltumatu sotsiaalt\u00f6\u00f6 konsultant Maggie Mellon \u00fctles, et termin MAP ohustab \u201ct\u00f5sise kuriteo normaliseerumise ja seega ka dekriminaliseerimise ohtu\u201d.\nTa lisas: \u201cNeile, kes kujutavad endast ohtu lastele, peaksid olema diagnostika- ja raviv\u00f5imalused, kuid politsei ei ole raviteenistus: nad peaksid p\u00fchendama oma ressursid laste ja naiste v\u00e4\u00e4rkohtlemist kujutavate pornosaitide sulgemisele ja nende avastamisele,\u201d \u00fctles ta.\nKa \u0160oti konservatiivide esindaja s\u00f5nutsi on pedofiiliaga seotud kuriteod \u00fched kohutavamad ja andestamatumad kuriteod, mida iga\u00fcks v\u00f5ib toime panna ning on oluline, et \u0160otimaa politsei juhised seda kajastaksid.\nMAP-i propagandat on v\u00f5rreldud pedofiilide teabevahetuse (PIE) kampaaniaga 1970-ndatel ja 80-ndatel.\n\u0160otimaa politsei on juba eelmisel aastal langenud kriitika alla, kuna v\u00e4itis, et registreerib \u201cpeenisega kurjategijate poolt sooritatud v\u00e4gistamised kui naise poolt toime pandud, kui r\u00fcndaja \u201cidentifitseerib end naisena\u201d.\n\u00a0\nJ. K Rowling sooreformist \u0160otimaal: \u201cPeenisega isik, kes teid v\u00e4gistas, on Naine\u201d\nKampaanias osalejad \u00fctlesid, et see moonutaks v\u00e4gistamisstatistikat ja ohustaks naiste turvalisust, alahinnates v\u00e4givallakuritegude ohtu keset kartust, et vastuoluline soo tunnustamise reformi (\u0160otimaa) seaduseeln\u00f5u, mis v\u00f5eti vastu kaks p\u00e4eva enne j\u00f5ule, seab ohtu ainult naistele m\u00f5eldud ruumide turvalisuse, n\u00e4iteks riietusruumid ja tualetid.\nKirjanik J. K Rowling on nimetanud \u0160otimaa sooreformi seaduseeln\u00f5ud \u201corwelllikuks\u201d, viidates George Orwelli totalitaarsele romaanile \u201c1984\u201d: \u201cS\u00f5da on rahu. Vabadus on orjus. Teadmatus on tugevus. Peenisega isik, kes teid v\u00e4gistas, on Naine.\u201d\nAmetnikud aga kaitsesid vastavat poliitikat, v\u00e4ites, et need mured on \u201ch\u00fcpoteetilised\u201d, kuna selliseid asjaolusid pole kunagi tekkinud.\n\u00a0\nAllikas: scottishdailyexpress.co.uk\nLoe lisaks:\nMinor Attracted Person scandal: Inside the \u00a32m EU project to \u2018support\u2019 paedophiles\n\u00a0\nT\u00f5lkis Sander Soomaa\n\u00a0"}
{"text":"Trade Republic pakub k\u00f5ikidele klientidele 2 protsenti intressi sularahaj\u00e4\u00e4gilt\nK\u00f5ik kliendid saavad oma sularahaj\u00e4\u00e4gilt 2 protsenti intressi aastas.\nTuru parim aastaintress \u2013 tegemist ei ole piiratud pakkumisega, nagu teiste pankade puhul.\nIntressi arvestatakse reaalajas rakenduses ja deponeeritakse igakuiselt.\nPakkumine kehtib k\u00f5igile olemasolevatele ja uutele klientidele k\u00f5igil turgudel kuni 50 000-eurose sularahaj\u00e4\u00e4gi puhul.\nEuroopa suurima s\u00e4\u00e4stmisplatvormi turu juhtpositsiooni laienemine.\n\n\nTALLINN, Eesti--(\n\nBUSINESS WIRE\n\n)--\nEuroopa suurim s\u00e4\u00e4stmisplatvorm Trade Republic annab oma klientidele aastase sularahaj\u00e4\u00e4gi eest 2 protsenti intressi aastas. See aitab neil EKP kasvanud intressim\u00e4\u00e4radest h\u00f5lpsalt v\u00f5ita. Trade Republic pakub turu juhtivat intressim\u00e4\u00e4ra nii uutele kui ka olemasolevatele klientidele. Erinevalt paljudest teistest pankadest ei ole see pakkumine ajaliselt piiratud ja kehtib, kuni edasise teatiseni. Intressi arvestatakse reaalajas ja makstakse v\u00e4lja kord kuus, mist\u00f5ttu on klientidel v\u00f5imalik koguda liitintressi. Intressi kasutuselev\u00f5tuga suurendab Trade Republic oma j\u00f5upingutusi klientidele pikaajalise rikkuse loomise ja pensioniks s\u00e4\u00e4stmise eesm\u00e4rgi t\u00e4itmise nimel.\n\n\u201eAastase 2-protsendilise reaalse intressim\u00e4\u00e4raga anname me uue intressim\u00e4\u00e4ra keskkonna eelised vahetult kliendile edasi. Igal investoril on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik intressist otseselt ja lihtsalt v\u00f5ita,\u201c s\u00f5nas Trade Republicu \u00fcks rajajatest Christian Hecker. \u201eT\u00e4pselt neli aastat tagasi olime meie \u00fcks esimestest, kes hakkasid Euroopas pakkuma komisjonitasuta investeerimisv\u00f5imalust. N\u00fc\u00fcd oleme astumas j\u00e4rgmist oma teel muuta rikkuse kogumine k\u00f5igile v\u00f5imalikuks. T\u00e4nasel p\u00e4eval on Trade Republic k\u00f5ige atraktiivsem koht, kus oma raha s\u00e4\u00e4sta ja investeerida.\u201c\nEuroopa Keskpanga intressit\u00f5us, millega l\u00f5ppes aastaid kestnud negatiivsete intressim\u00e4\u00e4rade periood, muutis intressip\u00f5hised s\u00e4\u00e4stud uuesti atraktiivseks. Trade Republic on esimene maakler, kes on haaranud v\u00f5imalusest maksta k\u00f5igi klientide investeerimata rahalistelt vahenditelt intressi. 2-protsendilise aastase reaalse intressim\u00e4\u00e4raga nii olemasolevatele kui uutele klientidele eristub Euroopa suurim s\u00e4\u00e4stmisplatvorm selgelt k\u00f5igist \u00fclej\u00e4\u00e4nud konkurentidest. Erinevalt teistest pankadest pole pakkumise ajaline kestus piiratud ja intressim\u00e4\u00e4rad kehtivad kuni edasise teatiseni. Intressim\u00e4\u00e4ra arvestatakse reaalajas rakenduses ja makstakse kliendile igakuiselt. Pakkumine kehtib kuni 50 000-eurostele sularahaj\u00e4\u00e4kidele. Klientide vahendid on kaitstud kuni 100 000 euro ulatuses hoiuste tagamise skeemidega (DGS).\nTrade Republicus konto avamine v\u00f5tab rakenduses v\u00f5i arvutis k\u00f5igest 5 minutit aega. Klientidel on v\u00f5imalus investeerida tasuta Euroopa suurimasse ETFi s\u00e4\u00e4stmise kavasse. Lisaks pakub Trade Republic peaaegu k\u00f5igi aktsiate puhul murdosalise kauplemise v\u00f5imalust. See v\u00f5imaldab erinevate v\u00f5imalustega klientidel investeerida ka k\u00f5rge v\u00e4\u00e4rtusega \u00fcksikaktsiatesse, nagu Booking.com v\u00f5i Warren Buffeti Berkshire Hathaway. Trade Republic tegutseb 17 Euroopa riigis ja selle j\u00e4relvaatajaks on BaFin ja Bundesbank.\n\nLISATEABE SAAMISEKS K\u00dcLASTAGE:\n\n\nVeeb\n\u00a0I\u00a0\nKKK\n\u00a0I\u00a0\nFacebook\n\u00a0I\u00a0\nInstagram\n\u00a0I\u00a0\nTwitter\n\n\nTEAVE TRADE REPUBLICU KOHTA\n\nTrade Republicu eesm\u00e4rgiks on pakkuda miljonitele eurooplastele kapitaliturgudele turvalise, lihtsa ja komisjonitasuta juurdep\u00e4\u00e4suga v\u00f5imalust rikkuse loomiseks. Enam kui miljoni kliendiga on Trade Republic juba praegu paljudele eurooplastele avakuvarakenduseks oma varade haldamisel. Trade Republic pakub v\u00f5imalust investeerida s\u00e4\u00e4stmisplaanidesse, murdosalisse investeerimisse, ETFidesse, tuletisvahenditesse ja kr\u00fcptosse. Trade Republic on tehnoloogiaettev\u00f5te, mille j\u00e4relvalvet teostab Bundesbank ja BaFin. Euroopa suurima s\u00e4\u00e4stmisplatvormina on Trade Republicusse investeerinud nii Accel, Peter Thiel\u2018s Founders Fund, Ontario Teachers\u2018, Sequoia kui ka TCV. Ettev\u00f5te asub Berliinis ja selle rajasid 2015. aastal Christian Hecker, Thomas Pischke ja Marco Cancellieri.\nSelle teadaande originaaltekst on ametlik ja kaitstud autori\u00f5igusega. T\u00f5lge on tehtud vaid mugavusotstarbel. Teksti kasutamisel tuleb viidata originaaltekstile, kuna vaid see on \u00f5iguslikult kehtiv.\n\nLugege algteksti veebisaidilt businesswire.com:\u00a0\n\nhttps:\/\/www.businesswire.com\/news\/home\/20230102005050\/et\/\n\n\n\n\nEmanuele Agueci\nEesti t\u00fctarettev\u00f5tte juhataja\nemanuele.agueci@traderepublic.com"}
{"text":"Ester Tuiksoo Savisaare teenetest: teda hindavad ka need, kes on kriitilised olnud\u00abMinu jaoks oli ta \u00e4\u00e4retult s\u00fcdamlik ja v\u00e4ga hea juht, kellega oli alati kindel koost\u00f6\u00f6d teha,\u00bb iseloomustab Edgar Savisaart endine p\u00f5llumajandusminister Ester Tuiksoo.\u00a0\u00abTa oli alati olemas, kui tahtsid temaga vestelda,\u00bb \u00fctleb Tuiksoo intervjuus Katrin Lustile.\u00a0\u00abMinu jaoks oli ta \u00e4\u00e4retult s\u00fcdamlik ja v\u00e4ga hea juht, kellega oli alati kindel koost\u00f6\u00f6d teha. Selline h\u00e4sti suuri tarkusi omav mees...\u00bb\u00a0takerdub Edgar Savisaare \u00e4rasaatmisele saabunud endine p\u00f5llumajandusminister\u00a0Ester Tuiksoo kurvalt oma s\u00f5nadesse.\u00a0\nTuiksoo n\u00f5ustub Katrin Lustiga, et Savisaar julges alati vastuvoolu ujuda, j\u00e4\u00e4des oma kaaskondlaste k\u00f5rvale ka siis, kui k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud neid piltlikult \u00f6eldes\u00a0materdasid.\u00a0\u00abOlen n\u00f5us, et just nii ta k\u00e4itus,\u00bb t\u00f5deb Tuiksoo ja lisab, et tugevale isiksusele nagu Savisaar, oligi omane nii k\u00e4ituda. Ta ei lasknud m\u00fcral inimsuhetes ennast m\u00f5jutada.\u00a0\n\nHelistas alati asja p\u00e4rast\n\nTuiksoo m\u00f5tiskleb, et tavaliselt helistas Savisaar ise talle\u00a0alati ikka asja p\u00e4rast. \u00abAga alati v\u00f5ib \u00f6elda, et ka see on asja p\u00e4rast helistamine, kui sa k\u00fcsid, kuidas su heal tuttaval v\u00f5i s\u00f5bral l\u00e4heb,\u00bb lisab endine minister.\u00a0\u00abTa oli alati olemas, kui tahtsid temaga vestelda,\u00bb kiidab Tuiksoo endise parteijuhi tugevaid k\u00fclgi.\u00a0\nKui Savisaare\u00a0elu l\u00f5pupoole tundus justkui, et inimesed on teda unustamas, siis\u00a0t\u00e4na Estonia kontserdisaalis toimunud\u00a0rahvarohke \u00e4rasaatmine\u00a0n\u00e4itas, et tema teeneid hinnatakse v\u00e4ga.\n\u00abKindlasti, sest tal ongi ju Eesti osas v\u00e4ga suured teened,\u00bb s\u00f5nab\u00a0Tuiksoo noogutades ja j\u00e4tkab: \u00abTerve Eesti hindab ja\u00a0hindavad ka need, kes on tema suhtes kriitilised olnud,\u00bb usub ta ja m\u00e4rgib, et Edgar oleks t\u00e4nase \u00fcritusega kindlasti rahule j\u00e4\u00e4nud.\u00a0\u00a0\nVaata videointervjuust, milliste tunnetega endine p\u00f5llumajandusminister Edgar Savisaart meenutas:\n\n\u00a0\n\nEster Tuiksoo (57) oli p\u00f5llumajandusminister Juhan Partsi valitsuses (2003\u20132005)\u00a0ja\u00a0 Andrus Ansipi esimeses valitsuses (2005\u20132007).\nTuiksoo oli Eesti Reformierakonna liige 1994\u20132000 ning Eestimaa Rahvaliidu liige 2004\u20132010. \u00a0\n2010. aastal astus Tuiksoo Eesti Keskerakonda, kuid lahkus nii parteist kui ka riigikogust 2014. aastal, kui riigikohtu kriminaalkolleegium ta maadevahetuse kriminaalasjas pistise v\u00f5tmises ja andmises s\u00fc\u00fcdi tunnistas.\nTuiksoo taasastus Keskerakonda 2018. aastal ning asus t\u00f6\u00f6le toonase Tallinna linnapea Edgar Savisaare alluvusse arendama \u00fchistupanka, kuuludes Savisaare l\u00e4hiringi."}
{"text":"Miljardid dollarid kadusid j\u00e4ljetult\u201eMeil ei ole siin enam midagi p\u00e4\u00e4sta, Sam,\u201d vastas kr\u00fcptob\u00f6rsi FTX peaadvokaat Ryne Miller, kui selle omanik Sam Bankman-Fried v\u00e4itis, et oleks suutnud kapitali juurde hankida ja klientidele kogu nende raha tagastada.Milleri vastus tundus olevat selge k\u00f5ikidele teistele, kuid Bankman-Fried kinnitab siiani, et teda manipuleeriti pankrotti v\u00e4lja kuulutama p\u00e4rast seda, kui rivaalitseva kr\u00fcprob\u00f6rsi juht twiitis, et on otsustanud maha m\u00fc\u00fca FTX tokenid, ja nii saatis selle kliendid korraga oma raha n\u00f5udma, Selle aasta novembris pidi Sam Bankman-Fried teatama, et nii kr\u00fcptob\u00f6rs FTX kui ka teine talle kuuluv firma, Alameda, on pankrotti l\u00e4inud.Polnud v\u00f5imalik tagastada raha k\u00f5igile klientidele, kes olid tormanud seda v\u00e4lja v\u00f5tma. Umbes 20 miljardit dollarit FTX klientide varast oli otsekui haihtunud. Kuidas ja kuhu?Bankman-Fried on intervjuudes nii vabandanud kui ka teisi s\u00fc\u00fcdistanud. Temal polevat aimugi, kuhu k\u00f5ik see raha kadus, sest tema polnud ju Alameda juht, juhtis ainult FTXi. M\u00e4ngib ta lolli?Seda on kerge uskuda, kui teda esmakordselt n\u00e4ha - riides nagu v\u00e4ike poiss, juuksed sassis peas...Veidi s\u00fcvenedes aga tuleb nentida, et see \u201ev\u00e4ike poiss\" on 30aastane ettev\u00f5tja, kes on l\u00f5petanud v\u00e4\u00e4rika Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning asutanud kr\u00fcptovaluutab\u00f6rsi FTX ja kr\u00fcptovaluutadega kauplemise firma Alameda Research.Ameerika prokur\u00f6rid usuvad, et tegelikult teab ta t\u00e4pselt, kuhu kadusid miljardid tema kr\u00fcptob\u00f6rsilt.Ta arreteeriti Ameerika valitsuse palvel 12. detsembril Bahamas. Tema vastu on kaheksa v\u00e4ga t\u00f5sist kriminaals\u00fc\u00fcdistusi, mis v\u00f5ivad ta saata elu l\u00f5puni trellide taha. V\u00f5rdluseks - kurikuulus Ponzi skeemi looja Bernie Madof m\u00f5isteti 2009. aastal s\u00fc\u00fcdi ja talle anti 150 aastat - 13 miljardi \u00abkaotamise\" eest. Tegelikult hajus Ponzi skeemides aga umbes 63 miljardit klientide raha.Pangaarveteta firma liigutab miljardeid Praegu on SBF, nagu teda Ameerika ajakirjanduses kutsutakse, vabaduses tagasi, kuigi t\u00f5en\u00e4oliselt ajutiselt. 22. detsembril jalutas ta New Yorgi kohtumajast v\u00e4lja 250 miljoni dollarilise kautsjoni vastu. Teades, et Ameerikas on tal v\u00f5imalik vabaduses kohtuistungit oodata, oli ta n\u00f5us loobuma Bahama kohtust. Sam elab oma vanematekodus Californias - ja just t\u00e4nu sellele, et vanemad olid n\u00f5us kodu panti panema, sai makstud n\u00f5utav kautsjonisumma.Mitmed s\u00fc\u00fcdistused tema vastu ei \u00fcllatanud neid, kes olid enne s\u00fc\u00fcdistuste esitamist lugenud SBF vabandusi ja selgitusi. Ta on \u00f6elnud, et lasi oma klientidel saata raha Alameda kontodele, p\u00f5hjendades seda sellega, et Alamedal polnud oma pangakontosid. Hooletu raamatupidamine Alamedas olevat aga p\u00f5hjus, miks need miljardid olematuks muutusid.Prokur\u00f6rid v\u00e4idavad, et Alameda kasutas seda raha investeerimiseks ning et tegu on aastetepikkuse pettusega, mida orkestreeris Sam Bankman-Fried ise. Nad n\u00e4itavad oma s\u00fc\u00fcdistuses t\u00e4pselt, kuidas Alamedal lasti laenata FTX klientide raha. See j\u00e4tkus, hoolimata kr\u00fcptokrahhist, mil pidi olema selge ka talle endale, et k\u00f5igile klientidele nende raha tagastamine osutub v\u00f5imatuks.Tegelikult polnud FTX isegi mitte Ameerika ettev\u00f5te, omanik registreeris selle Bahamal. V\u00f5ib spekuleerida, et USA firmas poleks pettused nii kergelt l\u00e4bi l\u00e4inud. Ometi olid loendamatud ameeriklased n\u00f5us seda kasutama ning k\u00f5rged poliitikud, nii vabariiklased kui ka demokraadid, v\u00f5tsid temalt vastu miljoneid dollareid toetusraha.Kas t\u00f5esti parimad kavatsused? Sam Bankman-Friedi pole muidugi \u00f5ige Madofiga v\u00f5rreldakuigi ka neid, kes seda teevad, on raske hukka m\u00f5ista.Siinkirjutaja usub versiooni, et SBF p\u00f5hiline eesm\u00e4rk oli siiski heategevus. Inimesi, kes usuvad, et rikastuda tuleb selleks, et maailma parandada, on palju ning k\u00f5igepealt tuleb neil leida v\u00f5imalus rikastumiseks. P\u00f5hjendus on lihtne - vaene looduses\u00f5ber saab planeeti aidata palju v\u00e4hem kui rikas b\u00f6rsiboss.Sam Bankman-Fried on lubanud kogu oma varanduse heategevuseks kasutada. Kindlasti uskusid teda ka m\u00f5ned kuulsused, - nagu n\u00e4iteks Ameerika k\u00f5igi aegade parim m\u00e4ngujuht Torn Brady, - kes teenisid k\u00f5vasti FTXi reklaamimisega ja kelle pettunud b\u00f6rsikasutajad on n\u00fc\u00fcd kohtusse kaevanud.K\u00f5ige enam ongi SBF oma lolluse v\u00f5i pettusega teinud kahju heategevusele, hindavad need, kes on ausalt rikastunud ning seej\u00e4rel oma sissetuleku annetanud.Tommy Lind"}
{"text":"Kirglikult kokkav uurijaHobikokkade v\u00f5istlusel kokandussaates \u201eMasterChef Eesti\u201c p\u00e4rjati parimaks Jana Guzanova, kes on ametilt finantskuritegude uurija. Kust ta tuleb ja kuhu on kulinaariamaailmas teel?Viljandis \u00fcles kasvanud vene juurtega Jana Guzanova (32) on elanud kuus aastat Belgias Antwerpenis ja viimased kuus aastat on tema kodulinnaks olnud Tallinn. Jana teeb igap\u00e4evaselt joogat ja m\u00e4ngib \u00fclep\u00e4eviti tennist. Vaba aja veedab ta enamasti lugedes ja s\u00fc\u00fces.Lugemisvaraks on loomulikult kokaraamatud, mida Jana v\u00f5ib lugeda lausa viies keeles, sest ta valdab eesti, vene ja inglise keelt ning saab aru ka prantsuse ja flaami keelest.1 Mida plaanid ette v\u00f5tta 10 000 euro suuruse auhinnarahaga?See l\u00e4heb kinnisvaraostu algkapitaliks. Kinnisvara ostan Eestisse, et saaksin kodumaal kanda kinnitada. Tahan kindlasti avada oma restorani, aga praeguses majanduskliimas olen ettevaatlik. Hetkel m\u00f5tlen pigem koost\u00f6\u00f6projektidele. Miks ka mitte koos Kseniaga (\u201eMasterChef Eesti\u201c saates teise koha saanud Ksenia Karkavenko - toim.), kellega saates tutvusin. Ta on imeline inimene. Oleme erinevad ja seet\u00f5ttu t\u00e4iendaksime teineteist.2 \u00d6eldakse, et armastus k\u00e4ib k\u00f5hu kaudu. Milline on su suhtestaatus?Oma eraelu ma meedias ei arutaks, aga olen k\u00fcll seda meelt, et armastus k\u00e4ib k\u00f5hu kaudu. Kui m\u00f5tlen oma varasemate suhete peale, siis \u00f5nneks ei ole sattunud mu ellu inimest, kes keelduks midagi s\u00f6\u00f6mast. Olen kuulnud lugusid pirtsakatest, kellel peab isegi tomat olema kindla nurga all l\u00f5igatud ja musta pipart ei tohi olla toidu sees. Sellise inimesega mina ei suudaks koos olla. Kindlasti peaks meid siduma huvi toidu vastu. Tore oleks ka, kui kaaslane oskab s\u00fc\u00fca teha. Kui armastad inimest, leiad aja, et kas v\u00f5i \u00fche roa tegemine selgeks \u00f5ppida. Isegi kui romantilise \u00f5htus\u00f6\u00f6gi valmistamine h\u00e4sti ei \u00f5nnestu, siis \u00fcritamine on pool v\u00f5itu ja selles oleks ikkagi midagi armsat.\u00a03 Milline oli su lapsep\u00f5lv?Veidi \u00fcksildane. Mul on k\u00fcll poolvend, aga tema kolis ammu kodust v\u00e4lja ja l\u00e4hedast suhtlust meil pole. Eestis oleme ainult mina ja mu ema. K\u00f5ik sugulased on ema s\u00fcnnikohas Nikolajevskis, Amuuri \u00e4\u00e4res. Isa elab ka Venemaal.Lapsep\u00f5lv oli pisut \u00fcksildane just j\u00f5ulude aegu, kui k\u00f5ik olid suurte peredega koos ja said vanaemade-vanaisade juurde minna. Aga v\u00e4hemalt on mul ema. Minu suur austus kuulubki emale, kes rabas kolme t\u00f6\u00f6koha peal ja tegi k\u00f5ik, et mul oleks toit laual.Olin palju \u00fcksi ja \u00f5ppisin varakult ise s\u00fc\u00fca tegema. M\u00e4ngisin, et mul on oma kokasaade, kus seletasin, mida teen ja kuidas valmistan. Kogu taskuraha l\u00e4ks k\u00f6\u00f6gikatsetustele. \u00dckskord tegin suitsul\u00f5hest lasanje, kuid see l\u00e4ks nii tagurpidi, kui veel minna sai - s\u00fc\u00fca ei k\u00f5lvanud.Isaga on mul viimased k\u00fcmme aastat olnud head suhted. Ta n\u00fc\u00fcd saadab mulle pilte, mida k\u00f5ike ta seal kokku k\u00fcpsetab. Tal on kodus sous vide aparaadid ja k\u00f5iksugu tehnika. Ilmselt on mul kokkamise huvi geenides.Lapsep\u00f5lves sain h\u00e4id ema tehtud koduseid toite. Ta pani puljongi \u00f5htul hakkama ja hommikul tegi suppi. Hingega. M\u00e4letan, kuidas lapsena pahandasin, et j\u00e4lle see bor\u0161 - miks sa ei v\u00f5i teha normaalset toitu nagu k\u00f5ikidel, n\u00e4iteks kartulit ja valget kastet? V\u00e4ike laps ei oska hinnata, mis tal on. N\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen k\u00fcll, et olin ju \u00f5nnega koos, et sain sellist aeglaselt valmistatud toitu.Tundub, et ema poolt on mulle kaasa antud konstantne stabiilsus ja isa poolt kergelt hullumeelne temperamentsus, mis kohustab raamidest v\u00e4lja m\u00f5tlema ning toitu ja toidutegemist kohati obsts\u00f6\u00f6nses v\u00f5tmes lahti m\u00f5testama.Minu lemmikud on rupskid, nendes on mingi v\u00f5lu. Olen ninast-sabani-m\u00f5tteviisiga inimene. See on austus looma vastu. Kui ta on juba tapetud, siis v\u00f5iks maksimaalselt kasutada.4 Kui sulle meeldis juba lapsena kokata, siis miks otsustasid kuritegude uurijaks saada?Kokaks ei tahtnud ma \u00f5ppida, sest kaksteist aastat tagasi pidasin seda t\u00f5esti vaid hobiks ja rohkem huvitas mind \u00f5igusteadus ja v\u00e4lispoliitika. Modellindusega tegeledes n\u00e4gin tihtipeale, kuidas noorte t\u00fcdrukute teadmatust kasutatakse omakasu eesm\u00e4rgil \u00e4ra. Tundsin, et \u00f5igusteadust \u00f5ppides suudan saavutada piisava teadmistebaasi, et n\u00f5rgemate huvide eest seista. Mind v\u00e4ga huvitas rahvusvaheline kriminaal\u00f5igus. Sain Eestis \u00f5igusteaduste bakalaureuse ja k\u00e4isin ka diplomaatide koolis. Siis aga l\u00e4ksin Belgiasse s\u00f5pradele k\u00fclla, kes olid just restorani ostnud. Otsustasin nende restoranis ennast kokana proovile panna, aga meil tekkisid eriarvamused ja nii j\u00e4tkasin Antwerpeni \u00fclikoolis \u00f5igusteaduste rada ning l\u00e4ksin magistri\u00f5ppesse. Seal sain aru, kui raske on sel alal l\u00e4bi l\u00fc\u00fca, kui palju j\u00e4\u00e4b b\u00fcrokraatia taha.Otsisin \u00f5igusteadusega seotud t\u00f6\u00f6d ja tuli v\u00f5imalus minna finantskuritegude uurijaks. Sel alal on kohe tulemusi n\u00e4ha - hoian \u00e4ra selle, et inimesed ei satuks pettuste ohvriks.Kui ma peaks hommikust \u00f5htuni sama asja tegema, siis ilmselt t\u00fcdineks kiirelt ja h\u00fclgaks selle tegevuse. Mul on kaks nii erinevat t\u00f6\u00f6d, aga samas tunnen m\u00f5lemat tehes end v\u00e4ga koduselt.5 Aastavahetuseks s\u00f5itsid Belgiasse puhkama. Mis sind veel selle maaga seob?Mul on Belgias \u00fclikooli ja restoranit\u00f6\u00f6 ajast palju s\u00f5pru ja mulle v\u00e4ga meeldib selle maa toidu- ja \u00f5llekultuur. Praegu on 16 kraadi sooja, saab minna v\u00e4lja istuma, sest ka talvel on kohvikute terrassid avatud. V\u00f5\u00f5rastega saab lihtsalt jutule. Nad on soojad ja seltsivad. Tammsaareliku eestlase jahedale temperamendile ja tagasihoidlikkusele on see hea vaheldus.6Kuidas sul \u00fcldse m\u00f5te \u201eMasterChefi\u201c saates osaleda?Olime s\u00f5brannaga Pikakari rannas ja m\u00e4rkasin reklaami. Sisemuses oli otsus tehtud, et l\u00e4hen, kuid m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4l hakkas kohe vastu r\u00e4\u00e4kima ja kahtlema. Kohati vajas s\u00f5prade ja s\u00f5brannade veenmist minu lapselik p\u00f5ikp\u00e4isus. M\u00f5tlesin, et milleks mulle see k\u00f5ik, mugavustsoonis oli ju hea. Samas sisimas teadsin, et kui ma saatesse ei l\u00e4he, ei andesta ma seda endale. See oli hea kogemus. Parem kui oodata oskasin. Olen alati suhtunud avaliku elu projektidesse ettevaatlikkusega ja tahtnud madalat profiili hoida, aga soe vastuv\u00f5tt ja hea suhtumine \u00f5petasid, et midagi ei tasu karta.Kohtunikud olid vahel karmid, aga \u00f5iglased ja ausad. Maitsed on ju erinevad ja nii tuligi laveerida erinevate maitse-eelistuste vahel.7 Kas on m\u00f5ni toit v\u00f5i toiduaine, mida sa kunagi ei s\u00f6\u00f6?Ma ei suuda ka parima tahtmise juures v\u00e4lja m\u00f5elda toitu v\u00f5i toiduainet, mida ma kategooriliselt keelduks s\u00f6\u00f6mast.8 Kui peaksid minema pikemaks ajaks \u00fcksikule saarele, siis millised kolm toiduainet kaasa v\u00f5taksid?Oliivi\u00f5li, veini ja munad. Veini ja oliivi\u00f5liga saab pea k\u00f5ike h\u00e4sti maitsestada. Munades on k\u00f5ik vajalikud aminohapped ja need on nii multifunktsionaalne ja versatiilne toiduaine, millest annab palju erinevaid roogasid teha alates majoneesist beseeni.Mune s\u00f6\u00f6n muidu ka palju. Kui olen oma rutiinis, toitun v\u00e4ga tervislikult ja mitmekesiselt. Mu toidulaual on rohkelt k\u00f6\u00f6givilja ja kala v\u00f5i muud valgurohket. Puhkuse ajal aga ei j\u00e4lgi ma absoluutselt, mida s\u00f6\u00f6n. Siis s\u00f6\u00f6n k\u00f5ike, mis maitseb. Samas, tervislik toitumine on mulle t\u00e4htis. Enamasti teen ise s\u00fc\u00fca. Ma ei planeeri ette, valmistan seda, mille j\u00e4rele parasjagu isu tuleb. Hommikuti s\u00f6\u00f6n enamasti muna ja \u00f5htul ahjukala k\u00f6\u00f6giviljadega. Sellise toidu valmistamine v\u00f5tab vaid 15-20 minutit ja pole midagi keerulist.9 Millisest toidust sa loobuda ei suudaks?Olen p\u00e4ris osav leidma alati mingid alternatiivid. Mingi aeg oli mu men\u00fc\u00fc 70 protsenti vegan - k\u00f5ik piima alternatiivid on ju saadaval ja ka gluteeniga nisujahu saab mandlijahuga asendada. Ainult liha alternatiiv mulle ei sobi.10 Millised hobid on sul lisaks kokandusele?M\u00e4ngin kitarri. See on selline v\u00e4ike hobi. M\u00e4ngin tennist. Teen igap\u00e4evaselt joogat, mis aitab meeleseisundit hoida. Kui Eestisse tagasi kolisin, olin inimvare, ma ei teadnud, mida oma eluga peale hakata. Trenniga on vaimne stabiilsus saavutatud ja selle eest olen t\u00e4nulik oma treenerile Silver Karjusele, kes on t\u00f5esti suurep\u00e4rane. Tema on mind p\u00e4\u00e4stnud. Belgias \u00fclikooli viimasel semestril k\u00e4isin ka professionaalset abi saamas, sest l\u00e4bip\u00f5lemine m\u00f5jutas juba f\u00fc\u00fcsilist tervist. N\u00e4iteks oli mul kolm kuud pearinglus.\u00dclikool v\u00f5ttis k\u00f5ik vaba aja ja iseendaga tegelemine j\u00e4i tagaplaanile. Tulemus oligi k\u00e4es. Sain diplomi k\u00e4tte, aga mis hinnaga. \u00dckski asi ei kaalu \u00fcles tervist, \u00fckski diplom ei ole sellist ohverdust v\u00e4\u00e4rt. Mu eneseusk kadus, olin vegetatiivses seisundis, kus tundsin, et ei saa hakkama \u00fchiskonnas ega iseendaga. Eks see ka m\u00f5jus, et s\u00f5brad olid kaugel ja ema ei n\u00e4inud. Kuidagi ei olnud enam seal olemisel ja elamisel m\u00f5tet. Koduriigis tundus kindlam ja parem. Kodus ongi k\u00f5ige parem.JANA EELISTUSEDKohv v\u00f5i tee?Kohv. Piimaga hommikuti ja \u00f5htul espresso.Pepsi v\u00f5i Coca-Cola?Coca-Cola.Burger King v\u00f5i McDonalds?McDonalds.Sinep v\u00f5i ket\u0161up?Majonees.Soolane v\u00f5i magus?Soolane.\u0160okolaad v\u00f5i j\u00e4\u00e4tis?Raske valik... \u0160okolaad.PRESIDENDILE PAKUKS ROOGI RUPSKITESTKui Janal oleks v\u00f5imalus presidendi vabariigi aastap\u00e4eva vastuv\u00f5tu pidulaud katta, siis pakuks ta rupskitest valmistatud roogasid ja traditsioonilisi kodumaiseid maitseid.\u201eEestlane on ikkagi viinarahvas. Leib ja viin olgu laual. Mulle endale peod ja aastap\u00e4evad v\u00e4ga meeldivad. Pits viina peab ikka olema ja sellest oleks mu men\u00fc\u00fc inspireeritud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Jana. \u201eKindlasti oleks suupistevaagnal rahvuskala r\u00e4im ja suitsuangerjas, ilmselt luu\u00fcdiampsu teeks, ja harkn\u00e4\u00e4ret ning veisekeele paneks men\u00fc\u00fcsse. Magustoiduks pakuks midagi musta leivaga, kus oleks ka kodumaised marjad, nagu mustikad ja pohlad, ning vahukoor. Kamavaht mustikate ja pohladega k\u00f5lab h\u00e4sti.\u201cFINANTSKURITEGUDE UURIJA Jana Guzanova uurimas liha tekstuuri. V\u00c4\u00c4RT \u00d5PPETUND \u201eMasterChefi\u201d k\u00f6\u00f6gis \u00f5ppis Jana usaldama iseennast. \u201eKuula, mida teised r\u00e4\u00e4givad. Kahtle, aga ainult veidi. Maitse, lisa ja maitse uuesti,\u201d v\u00f5tab Jana \u00f5ppetunni kokku. Pildil on ta saates teise koha saavutanud Kseniaga. OSKAB MAITSEMEELI HELLITADA Jana Guzanovat tunnustati Eesti parima amat\u00f6\u00f6rkoka tiitli ja 10 000 euro suuruse auhinnarahaga. Aastavahetuseks l\u00e4ks ta Belgiasse puhkama ja oma v\u00f5itu t\u00e4histama. Jana lubas teha iseendale ka v\u00e4ikese kingituse ja k\u00fclastada Antwerpenis kahe Michelini t\u00e4rniga restorani The Jane.Tekst: GRETA KAUPMEES Fotod: HARRY TIITS, ERAKOGU"}
{"text":"Makijivka r\u00fcnnak t\u00f5i Venemaal kaasa terava reaktsiooniMOSKVA, 5. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina v\u00e4gede ohvriterohkeim r\u00fcnnak Vene s\u00f5duritele on vallandanud Venemaal kriitika Moskva mobilisatsiooni \u00fcle ja kahandanud usaldust ametnike vastu, kirjutas AFP.\nVene kaitseministeerium teatas kolmap\u00e4eval, et Ukraina raketil\u00f6\u00f6gis Vene v\u00e4gede kontrolli all olevale Makijivkale vana-aasta \u00f5htul sai surma 89 Vene s\u00f5jav\u00e4elast. Ukraina s\u00f5nul on hukkunuid sadu.\nUkrainlased tegid USA-lt saadud mitmikraketiheitja HIMARS rakettidega r\u00fcnnaku okupeeritud Donetski oblastis Makijivkas asunud Vene \u00fcksuste ajutisele baasile.\u00a0\nLevima on hakanud teated, et hukkunute hulgas oli palju \u00e4sja mobiliseeritud s\u00f5dureid. See on tekitanud viha p\u00e4rast kestnud kaootilist mobilisatsiooni.\nVenemaal on hakatud ilmutama ka avalikku leina ja frustratsiooni relvaj\u00f5udude suhtes, kelle tegevust Ukrainas varjab saladusloor.\nHarilikult on ametnikud hakanud kiiresti s\u00fc\u00fcdistama L\u00e4\u00e4nt ja Ukrainat. Seekord aga leiavad ka paljud Kremli poolehoidjad, et s\u00fc\u00fcdi on relvaj\u00f5udude juhtkond.\nPaljud kahtlevad, kas 89 on ikka tegelik ohvrite arv ning sotsiaalmeedias levivad v\u00e4ited, et s\u00f5durite magamiskoha l\u00e4hedal hoiti laskemoona.\nRelvaj\u00f5ud s\u00fc\u00fcdistavad s\u00f5dureid. Kaitseministeeriumi videoavalduses \u00f6eldi, et Makijivkat tabanud Ukraina raketil\u00f6\u00f6k sai v\u00f5imalikuks, kuna s\u00f5jav\u00e4elased kasutasid ebaseaduslikult mobiiltelefone vastase relvaulatuses.\nHarukordse sammuna lubatakse p\u00e4rast juurdluse l\u00e4biviimist karistada vigu teinud ametnikke.\nS\u00f5durite endi s\u00fc\u00fcdistamine on venelastes viha tekitanud.\n\"Jah, muidugi. Ega komand\u00f6r ei andnud k\u00e4sku paigutada s\u00f5jav\u00e4elased koolimajja. Paistab, et trag\u00f6\u00f6dias on s\u00fc\u00fcdi lihtne s\u00f5dur telefoniga,\" \u00fctles Moskva seadja Andrei Medvedev Telegramis.\nVenemaal v\u00f5eti p\u00e4rast Ukrainasse sisenemist vastu ranged relvaj\u00f5udude diskrediteerimise seadused, mis s\u00f5jategevuse kritiseerimise sama h\u00e4sti kui \u00e4ra keelavad.\nP\u00e4rast Makijivka r\u00fcnnaku on paljud Kremli-meelsed kommentaatorid hakanud s\u00fc\u00fcdistama s\u00f5jav\u00e4ge halvas organiseerituses ja korruptsioonis.\nUkraina kallaletungi toetav Telegrami kanal R\u00f5bar \u00fctles, et hoones olid mobiliseeritud mehed, ja s\u00fc\u00fcdistas esialgu separatistliku Ida-Ukraina komand\u00f6ri.\nSotsioloog Deniss Volkov arvab aga, et seesugustel suure ohvrite arvuga r\u00fcnnakutel on venelaste meeleoludele l\u00fchiajaline m\u00f5ju sest riigimeedia ei ole p\u00fchendanud Vene v\u00e4gede kaotustele kuigi palju eetriaega.\nKui v\u00f5imud kuulutasid oktoobri l\u00f5pus mobilisatsiooni l\u00f5petatuks, kasvas apaatia Vene \u00fchiskonnas oluliselt, \u00fctles Volkov.\nSiiski on rida kaotusi ja taganemisi Ukrainas tekitanud m\u00f5nedes venelastes tunde, et mitte k\u00f5ik ei l\u00e4he plaanip\u00e4raselt, lisas ta.\n\"Inimesed panevad t\u00e4hele ja see m\u00f5jutab tunnet, k\u00f5ik ei ole nii pilvitu, nagu seda neile silme ette maalitakse, v\u00f5i nagu nad tahaksid seda n\u00e4ha.\"\n\"Aga siiski m\u00f5tleb enamik, et k\u00f5ik on korras ja et (pealetungi) tuleb j\u00e4tkata.\"\nSamara oblastis, kust m\u00f5ned Makijivkas surma saanud s\u00f5durid ja mobiliseeritud p\u00e4rit olid, korraldati avalikke leinatalitusi, mida on s\u00f5ja jooksul v\u00e4ga harva ette tulnud.\nSamara s\u00f5durite omaste keskis tekkisid sotsiaalmeedias kahtlused ja hakati n\u00f5udma juhtunu p\u00f5hjalikku uurimist.\n\"S\u00fc\u00fcdi ei ole mobiiltelefonid ja nende omanikud, vaid komand\u00f6ride lihtlabane hoolimatus. Ma olen kindel, et nad isegi ei p\u00fc\u00fcdnud personali \u00fcmber paigutada,\" seisab \u00fches sotsiaalmeediapostituses.\n\"Ma olen \u0161okeeritud, et komand\u00f6rid ei hoiatanud ohtude eest,\" kirjutas teine.\nM\u00f5ned on hakanud k\u00fcsima, miks mobilisatsiooni \u00fcldse vaja oli.\nR\u00fchm Samara aktiviste n\u00f5uab s\u00f5jav\u00e4eametnike karistamist ja surnute nimede avalikustamist.\n\"See on Samara oblastile suur trag\u00f6\u00f6dia,\" kirjutas grupp sotsiaalmeedias.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Makijivka r\u00fcnnak t\u00f5i Venemaal kaasa terava reaktsiooniMOSKVA, 5. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina v\u00e4gede ohvriterohkeim r\u00fcnnak Vene s\u00f5duritele on vallandanud Venemaal kriitika Moskva mobilisatsiooni \u00fcle ja kahandanud usaldust ametnike vastu, kirjutas AFP.\nVene kaitseministeerium teatas kolmap\u00e4eval, et Ukraina raketil\u00f6\u00f6gis Vene v\u00e4gede kontrolli all olevale Makijivkale vana-aasta \u00f5htul sai surma 89 Vene s\u00f5jav\u00e4elast. Ukraina s\u00f5nul on hukkunuid sadu.\nUkrainlased tegid USA-lt saadud mitmikraketiheitja HIMARS rakettidega r\u00fcnnaku okupeeritud Donetski oblastis Makijivkas asunud Vene \u00fcksuste ajutisele baasile.\u00a0\nLevima on hakanud teated, et hukkunute hulgas oli palju \u00e4sja mobiliseeritud s\u00f5dureid. See on tekitanud viha p\u00e4rast kestnud kaootilist mobilisatsiooni.\nVenemaal on hakatud ilmutama ka avalikku leina ja frustratsiooni relvaj\u00f5udude suhtes, kelle tegevust Ukrainas varjab saladusloor.\nHarilikult on ametnikud hakanud kiiresti s\u00fc\u00fcdistama L\u00e4\u00e4nt ja Ukrainat. Seekord aga leiavad ka paljud Kremli poolehoidjad, et s\u00fc\u00fcdi on relvaj\u00f5udude juhtkond.\nPaljud kahtlevad, kas 89 on ikka tegelik ohvrite arv ning sotsiaalmeedias levivad v\u00e4ited, et s\u00f5durite magamiskoha l\u00e4hedal hoiti laskemoona.\nRelvaj\u00f5ud s\u00fc\u00fcdistavad s\u00f5dureid. Kaitseministeeriumi videoavalduses \u00f6eldi, et Makijivkat tabanud Ukraina raketil\u00f6\u00f6k sai v\u00f5imalikuks, kuna s\u00f5jav\u00e4elased kasutasid ebaseaduslikult mobiiltelefone vastase relvaulatuses.\nHarukordse sammuna lubatakse p\u00e4rast juurdluse l\u00e4biviimist karistada vigu teinud ametnikke.\nS\u00f5durite endi s\u00fc\u00fcdistamine on venelastes viha tekitanud.\n\"Jah, muidugi. Ega komand\u00f6r ei andnud k\u00e4sku paigutada s\u00f5jav\u00e4elased koolimajja. Paistab, et trag\u00f6\u00f6dias on s\u00fc\u00fcdi lihtne s\u00f5dur telefoniga,\" \u00fctles Moskva seadja Andrei Medvedev Telegramis.\nVenemaal v\u00f5eti p\u00e4rast Ukrainasse sisenemist vastu ranged relvaj\u00f5udude diskrediteerimise seadused, mis s\u00f5jategevuse kritiseerimise sama h\u00e4sti kui \u00e4ra keelavad.\nP\u00e4rast Makijivka r\u00fcnnaku on paljud Kremli-meelsed kommentaatorid hakanud s\u00fc\u00fcdistama s\u00f5jav\u00e4ge halvas organiseerituses ja korruptsioonis.\nUkraina kallaletungi toetav Telegrami kanal R\u00f5bar \u00fctles, et hoones olid mobiliseeritud mehed, ja s\u00fc\u00fcdistas esialgu separatistliku Ida-Ukraina komand\u00f6ri.\nSotsioloog Deniss Volkov arvab aga, et seesugustel suure ohvrite arvuga r\u00fcnnakutel on venelaste meeleoludele l\u00fchiajaline m\u00f5ju sest riigimeedia ei ole p\u00fchendanud Vene v\u00e4gede kaotustele kuigi palju eetriaega.\nKui v\u00f5imud kuulutasid oktoobri l\u00f5pus mobilisatsiooni l\u00f5petatuks, kasvas apaatia Vene \u00fchiskonnas oluliselt, \u00fctles Volkov.\nSiiski on rida kaotusi ja taganemisi Ukrainas tekitanud m\u00f5nedes venelastes tunde, et mitte k\u00f5ik ei l\u00e4he plaanip\u00e4raselt, lisas ta.\n\"Inimesed panevad t\u00e4hele ja see m\u00f5jutab tunnet, k\u00f5ik ei ole nii pilvitu, nagu seda neile silme ette maalitakse, v\u00f5i nagu nad tahaksid seda n\u00e4ha.\"\n\"Aga siiski m\u00f5tleb enamik, et k\u00f5ik on korras ja et (pealetungi) tuleb j\u00e4tkata.\"\nSamara oblastis, kust m\u00f5ned Makijivkas surma saanud s\u00f5durid ja mobiliseeritud p\u00e4rit olid, korraldati avalikke leinatalitusi, mida on s\u00f5ja jooksul v\u00e4ga harva ette tulnud.\nSamara s\u00f5durite omaste keskis tekkisid sotsiaalmeedias kahtlused ja hakati n\u00f5udma juhtunu p\u00f5hjalikku uurimist.\n\"S\u00fc\u00fcdi ei ole mobiiltelefonid ja nende omanikud, vaid komand\u00f6ride lihtlabane hoolimatus. Ma olen kindel, et nad isegi ei p\u00fc\u00fcdnud personali \u00fcmber paigutada,\" seisab \u00fches sotsiaalmeediapostituses.\n\"Ma olen \u0161okeeritud, et komand\u00f6rid ei hoiatanud ohtude eest,\" kirjutas teine.\nM\u00f5ned on hakanud k\u00fcsima, miks mobilisatsiooni \u00fcldse vaja oli.\nR\u00fchm Samara aktiviste n\u00f5uab s\u00f5jav\u00e4eametnike karistamist ja surnute nimede avalikustamist.\n\"See on Samara oblastile suur trag\u00f6\u00f6dia,\" kirjutas grupp sotsiaalmeedias.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Edgar Savisaar: vastuoluline lahkuja, kes alustas Rahvarindega ja l\u00f5petas kohtu kulli eesViimsele teele saadetud Edgar Savisaar alustas oma hiigelt\u00f5usu Eesti poliitikasse Rahvarinde\u00a0loomise v\u00e4ljakuulutamisega. Edgar l\u00f5petas aga kohtu all ja korruptsioonis\u00fc\u00fcdistusega!"}
{"text":"Eesti esimene meisterkokk: kui k\u00f5ik ei l\u00e4he plaanikohaselt, v\u00f5in nagu v\u00e4ike laps jalgu trampida\u201eMasterChef Eesti\u201c esimese hooaja v\u00f5itja Jana Guzanova (32) \u00fctleb, et ta poleks endale saatesse minemata j\u00e4tmist andestanud.\nJanast oli saates alates esimesest korrast v\u00f5imatu m\u00f6\u00f6da vaadata: pikk ja sihvakas, juuksed ranges hobusesabas, k\u00f5rged p\u00f5sesarnad ja eksootiliste joontega n\u00e4gu. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et tema t\u00f6\u00f6laual valmisid \u00fched saate silmapaistvaimad toidud, t\u00e4nu millele p\u00e4lviski ta l\u00f5puks meisterkoka tiitli.\nTema plaanist end saates proovile panna teadis esialgu ainult m\u00f5ni l\u00e4hem s\u00f5ber. Jana jaoks t\u00e4hendas saatesse minek selguse saamist selles, kas elus tuleks oma suurele kirele kokakunstile v\u00f5imalus anda v\u00f5i mitte. Nimelt praegu t\u00f6\u00f6tab ta hoopis Wise\u2019is finantskuritegude t\u00f5kestajana. \u201eTahan kindlasti siduda oma tuleviku kokandusmaailmaga, aga ennast tundes tean, et kui p\u00fchendun sellele t\u00e4ielikult, t\u00fcdinen \u00fcsna ruttu. Mul on vaja pidevalt mitut erinevat v\u00e4ljundit, mis hoiavad mind loomingulisena ja pidevas arengus,\u201c tunnistab Jana. S\u00f6\u00f6gitegemine on olnud tema kirg lapsest saati, aga kokana profik\u00f6\u00f6gis pole ta veel k\u00e4tt proovinud. \u201eMasterChef\u201c oli v\u00e4ikestviisi tuleproov, millest ta v\u00e4ljus v\u00f5itjana.\nSaatetegijad ei halastanud\nSaates oli tema jaoks suurim ootamatus \u00fcllatuskastid, mille alla oli osalejatele peidetud kokandus\u00fclesanne. Kui enne saadet v\u00f5ib osaleja ette kujutada v\u00f5imalikke stsenaariume, mida teda seekord tegema pannakse, siis tegelikkus erines ootustest kardinaalselt. \u201eSaatetegijad m\u00f5tlesid \u00fclesanded ikka p\u00e4ris raskeks: Eesti inimene ei puutu ju palju kokku mereannivaagnate ja konnajalgadega, selle toorainega kokkamine oli paras v\u00e4ljakutse,\u201c \u00fctleb Jana.\nKui kokk restoranik\u00f6\u00f6gis midagi vussi keerab, saab ta saata vabanduseks taldrikut\u00e4ie uut s\u00f6\u00f6ki, aga saates teist v\u00f5imalust ei saa. \u201ePinge oli kohutav!\u201c s\u00f5nab Jana. \u201eSa v\u00f5id ju toidu untsumineku korral variant B v\u00e4lja m\u00f5elda, aga kui saates toidu tegemiseks antud tund t\u00e4is tiksub, on k\u00f5ik l\u00e4bi.\u201c\n\u00dcks keerulisemaid saateid oli tema jaoks see, kus v\u00f5istlejad pidid tegema oma pere v\u00f5i s\u00f5prade lemmiktoite. Kui enamik pidi kokku panema lihtsad kodused maitsed, siis ekskallim pakkus Janale v\u00e4lja plovi. Valmistada etten\u00e4htud tunni ajaga toit, mis tavaliselt kogub potis mitmeid tunde \u00f5iget mekki, tundus vaatajatele eba\u00f5iglaselt t\u00f6\u00f6mahukas, kuid Jana s\u00f6\u00f6stis vapralt lahingusse. \u201eMu eks teadis, et mul l\u00e4heb raskeks, aga ma saan hakkama. Ja tal oli \u00f5igus!\u201c\nTundeid vaos ei hoia\nJana hoogne temperament tuli saates eredalt esile, sest paljud teised osalejad olid eestlased, kes on ju teadagi vagura loomuga. \u201eOlen h\u00e4sti emotsionaalne inimene. Elu oleks igav, kui k\u00f5ik oma tundeid sissepoole hoiaksid. Emotsionaalsus peegeldab mingis m\u00f5ttes ka minu suurt kirge kokanduse vastu,\u201c \u00fctleb ta. Enda p\u00f5hjalik v\u00e4ljaelamine on Jana jaoks vajalik ventiil: \u201eKui ma hoiaksin pingeid enda sees, l\u00f5ppeks see katastroofiliselt nii mu enda kui ka teiste jaoks. Olen t\u00f5eline perfektsionist, ja kui k\u00f5ik ei l\u00e4he plaanikohaselt, v\u00f5in nagu v\u00e4ike laps jalgu trampida.\u201c\nSaates torkas tema k\u00e4ekiri otsemaid silma: peale selle, et toit oli kaunilt taldrikule seatud, oli sel maitse, mida mekkides restoraniproffidest kohtunikud aina rahulolevalt noogutasid. \u201eOlen avangardne kokk, katsetan huvitavate maitsetega. Minu toidul peab alati v\u00e4ike kiiks juures olema, tavalist kana-klimbisuppi minu men\u00fc\u00fcst ei leia,\u201c \u00fctleb Jana.\nAastavahetusel Belgias s\u00f5pradel k\u00fclas olles valmistas ta rupskite kuningaks nimetatud harkn\u00e4\u00e4ret, mille seadis kokku pastinaagikreemi ja Prantsuse karripulbri vadouvan\u2019i \u00f5liga. Suvel leiutas ta h\u00f5rgu kombinatsiooni kr\u00f5bekanast, marineeritud angerjast ja chipotle majoneesist, kr\u00f5mpsuks lisandiks hapukurk. \u201eRasvane suitsuangerjas kr\u00f5beda kanaga on haige asi, aga toimis. Klaasikese cava\u2019ga imeline kooslus!\u201c kiidab Jana.\n\u201eMasterChefi\u201c saade on teda \u00e4rgitanud k\u00f6\u00f6gis veelgi rohkem eksperimenteerima, kohtunike tunnustus kasvatas tema usaldust oma maitsemeele ja k\u00f6\u00f6gikatsetuste vastu. Kohtunikud olid Jana toiduga rahul rohkemgi, kui ta eeldas. \u201eEks see tule mingist alav\u00e4\u00e4rsuskompleksist ja kadunud eneseusust, aga kui eksperdid kinnitavad sulle, et sa teed h\u00e4sti, siis... T\u00e4helepanu, mida sain, muutis t\u00f5esti mu elu. Minul, kel on olnud enesekindluse kompleksid, aitas see vaimselt terveneda.\u201c\nTa tunnistab, et oli ka vaatajate kommentaaridest lausa jahmunud. \u201eTagasiside oli meeli\u00fclendav, p\u00e4riselt! Tahaks \u00f6elda, et inimesed on t\u00f5esti ilusad ja head. Ja kui m\u00f5ni pahatahtlik kommentaar kuskil k\u00f5laski, siis ma olen tegelikult paksu nahaga.\u201c\nKohalik keel selgeks!\nSaates paistis silma, et eriti h\u00e4sti klappisid omavahel kaks slaavi p\u00e4ritolu osalejat: Jana ja l\u00f5puks teiseks j\u00e4\u00e4nud Ksenia Karkavenko. Jana tundis kaasv\u00f5istlejas \u00e4ra inimese, kel on samasugune kirg, samasugune tavatu l\u00e4henemine toidule ja maitsetele, kellele meeldib samamoodi reisida ja reisidel maitseid avastada. \u201eV\u00e4ike hullumeelsus toiduvaldkonnas meid \u00fchendaski,\u201c pakub Jana. \u201eMe t\u00e4iendame teineteist h\u00e4sti: tema on vana rahu ise, mina selle vastand, aga ideed on meil sarnased. Kindlasti teeme midagi veel koos!\u201c\nJana on kasvanud Viljandis, k\u00e4inud seal eesti lasteaias ja eesti koolis, kuigi ta emakeel on vene keel. \u201eOlen lugenud v\u00e4ga palju eestikeelset kirjandust, Tammsaare on mu suur lemmik. Olen alati olnud seisukohal, et kui sa elad m\u00f5nes teises riigis, pead oskama kohalikku keelt. Belgias elades \u00f5ppisin ka flaami keele \u00e4ra, saan sellega hakkama.\u201c\nViieaastane k\u00f6\u00f6giprintsess\nS\u00fc\u00fca on Jana kodus alati tehtud suure armastusega, olgu tooraineks k\u00f5ige lihtsam tatar ja odavad konservid lapsep\u00f5lves n\u00e4gurip\u00e4evil v\u00f5i delikatessid, mida Jana saab n\u00fc\u00fcd endale lubada. Tema lapsep\u00f5lves seostusid toiduga lahutamatult eri lood. Jana enamik sugulasi elab Kaug-Idas Amuuri j\u00f5e \u00e4\u00e4rses Nikolajevskis. Sugulastest ja pere ajaloost jutustas Janale tema ema siis, kui too tavaliselt k\u00f6\u00f6gis s\u00fc\u00fca tegi. Iga roaga kaasnes alati lugu, toit ja emotsioonid p\u00f5imusid kokku. Seet\u00f5ttu seostuvadki perekonnap\u00e4rimused Janale seniajani toiduga. \u201eMinu jaoks on k\u00f5ige meditatiivsem m\u00e4lestus see, kus ema rullib lahti pelmeenitaignat ja mina t\u00f5stan sinna lusikaga t\u00e4idist sisse. See on moment, mis j\u00e4\u00e4b sinuga elu l\u00f5puni, on s\u00fcrreaalselt emotsionaalse v\u00e4\u00e4rtusega.\u201c\nKa Jana ise hakkas varakult k\u00f6\u00f6gis katsetama. Viieaastasena ostis ta emadep\u00e4evaks \u0161okolaadik\u00fcpsiseid ja pani neile vahukoort vahele. Ta m\u00e4letab, et improviseeritud kook tuli v\u00e4ga hea. Ja kui ta kokaraamatust leitud retsepti j\u00e4rgi po\u0161eeritud pirne valmistas, oli ema n\u00f5us roa tarvis veini ostma, kuigi t\u00fctreke oli tollal veel laps mis laps.\nViimased 15 aastat pole Jana \u00fchtki retsepti s\u00f5na-s\u00f5nalt j\u00e4rginud. Inspiratsioon tekib spontaanselt, \u00fcks asi viib teiseni ja emotsioonide najal s\u00fcnnib m\u00f5ni j\u00e4rjekordne loominguline roog. Janat motiveerib t\u00e4iuse tagaajamine, vajadus iseendale t\u00f5estada, et ta saab ka k\u00f5ige keerulisema \u00fclesandega hakkama. \u201eMind s\u00fctitab m\u00f5te \u201eOo, seda ma polegi veel teinud!\u201c. Mingitel eluperioodidel, kui on vaja end k\u00f6\u00f6gis v\u00e4lja elada, kannustab just see m\u00f5te proovima, kuidas j\u00e4rjekordne p\u00f5nev toit valmis teha,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nToidutegemine on Jana jaoks kindlasti teraapiline: \u201eN\u00e4iteks pelmeenitegu on v\u00e4ga meditatiivne, aga ka pasta tegemine ja muud aegan\u00f5udvad asjad. Neil on selline v\u00f5lu, et aeg peatub ja emotsioonid hargnevad laiali.\u201c\n\u00c4rge alahinnake rupskeid!\nAastaid Belgias \u00f5ppinuna ja elanuna oskab Jana hinnata sealset mitmekesist k\u00f6\u00f6ki ja tasemel restoranikultuuri. Aga seevastu annab Eesti silmad ette sellega, et meie toidulaual on v\u00e4he t\u00f6\u00f6deldud toitu. \u201eEestlastena saame h\u00e4sti hakkama,\u201c kiidab Jana \u00fcldist taset. \u201eV\u00f5iksin vaid soovitada rohkem proovida ise nullist s\u00fc\u00fca teha ja mitte unustada rupskeid. Rupskid olid vanasti toit, mis peenemast kraamist \u00fcle j\u00e4i, oli m\u00f5eldud vaestele, ja sellega kaasneb ehk mingi stigma. Aga nendest saab oivalisi toite \u2013 eriti keel ja harkn\u00e4\u00e4re on mu suured lemmikud!\u201c\nKokakooli on Jana seni peljanud v\u00f5imaliku kindla \u00f5ppekava raamistiku t\u00f5ttu, tema eelistaks kogemusi omandada restoranis kohapeal, meistrite k\u00e4e all. Kui ta tahaks midagi juurde \u00f5ppida, siis k\u00f6\u00f6git\u00f6\u00f6 organiseerimist, sest Jana tulevikuplaanidesse kuulub ka oma s\u00f6\u00f6gikoht. Mitte kohe praegu \u2013 majandusolukord on selleks liiga \u00e4rev \u2013, aga millalgi teeb ta oma m\u00f5tte teoks.\nModellindus viis juurani\n\u00dclikoolis on ta \u00f5ppinud hoopis juurat, sest on alati tundnud, et tahab eba\u00f5iglases olukorras seista n\u00f5rgemate eest, kes ise ei suuda enda h\u00e4\u00e4lt kuuldavaks teha. V\u00f5ib-olla s\u00fcndis soov \u00f5igusteadust \u00f5ppida ajal, kui Jana tegeles modellindusega ja koges, kuidas noori t\u00fcdrukuid lepingutega n\u00f6\u00f6ritakse ja neile t\u00f6\u00f6tasu maksmata j\u00e4etakse. \u201eM\u00f5tlesin, et kui ma juriidikat tunneksin, saaksin abiks olla. Aga \u00f5ppides m\u00f5istsin, et juura on nagu profisport: selleks et midagi \u00e4ra teha, pead olema valmis l\u00e4bi mitme seina minema. Ma poleks saanud end juristina teostada, sest mutrike s\u00fcsteemis ma olla ei tahtnud.\u201c\nJana alustas modellit\u00f6\u00f6d 14-aastasena ja j\u00e4i sellesse karusselli keerlema k\u00fcmmekonnaks aastaks. \u201eSain koos t\u00f6\u00f6tada Issey Miyake ja Christopher Kane\u2019iga, aga suurt nime ma endale ei teinud. Modellielu pole nii ilus, nagu pealtn\u00e4ha paistab. See on r\u00e4pane \u00e4ri, kus tihti peab end, hambad ristis, l\u00e4bi suruma. Ma ei tahtnud olla lihtsalt riidepuu, aga karj\u00e4\u00e4ri algusfaasis tuleb seda tihti ette,\u201c meenutab Jana. Ta \u00fctleb ausalt, et modelliaeg ei olnud ta elu k\u00f5ige \u00f5nnelikum periood. Kuigi ta on vaimset tervist alati v\u00e4ga t\u00e4htsaks pidanud, tekkis tal tollal paratamatult toitumish\u00e4ire. \u201eVanasti olin anorektik, n\u00fc\u00fcd masterchef, aga eelistan sellest pigem huumoriga r\u00e4\u00e4kida,\u201c t\u00f5deb Jana.\nSiirus ja huumorimeel\nTalle tundub, et tema elus on praegu k\u00f5ik tasakaalus. Et k\u00f5ik tuleb \u00f5igel ajal ja \u00f5iges kohas \u2013 elu ise hoolitseb selle eest. \u201eVist Eleanor Roosevelt \u00fctles, et \u201esee pole minu asi, mida teised minust arvavad\u201c. Ma loodan, et suudan j\u00e4\u00e4da alati ehedaks Janaks, iseendaks, et \u00fckski asi ei suuda panna mind oma v\u00e4\u00e4rtusi minetama. Et mulle j\u00e4\u00e4vad alles minu siirus ja huumorimeel, mis on eriti t\u00e4htsad: need aitavad raskest ajast alati \u00fcle saada.\u201c\nBelgia-aastad ja l\u00e4hedastest eemal olek kasvatasid temas iseseisvust. V\u00f5ib-olla seal saigi temast see sihikindel ja tugev naine, kellena teda ekraanil n\u00e4gime. \u201eMa arvan, et selle tugeva ja hakkamasaaja fassaadi loomine on mul lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4sti \u00f5nnestunud, sest kohati tundub, et n\u00f5rkushetki ei saa endale t\u00e4nap\u00e4evases \u00fchiskonnas lubada. Tegelikkuses aga lasen endal aeg-ajalt end ka \u00fcksiku ja n\u00f5rgana tunda, see aitab tugevamana naasta,\u201c tunnistab Jana. Teda liigutab v\u00e4ga inimeseks olemise valusam pool, ja kui ta satub selliste situatsioonide tunnistajaks, \u00fcritab ta alati ulatada abik\u00e4e, mitte ei n\u00e4ita n\u00e4puga.\n\u201eK\u00e4in alati ringi, silmad lahti. \u00dches p\u00e4evas v\u00f5ib inimestevahelisest suhtlusest leida v\u00e4ga palju imeilusaid momente. Eredalt on meeles \u00fcks seik, kui vaatasin aknal olles t\u00e4navat. Tee \u00fchel poolel liikus naine lapsevankriga, samal ajal kui talle liikus vastu mees, kes l\u00fckkas ratastoolis olevat vanemat daami. Sellised hingepitsitavad elulised hetked poevad mulle v\u00e4ga hinge ja nende m\u00e4rkamist v\u00f5iks rohkem olla.\u201c"}
{"text":"S\u00f5japidamises esmakordne: koerapiltide ja \u00fchisrahastusega aidatakse Ukrainal militaartehnikat soetadaS\u00d5DA UKRAINASKuidas on seotud koerapildid Vene trollide lollitamise ja t\u00fc\u00fctamisega?\u201eNAFO trollid v\u00f5tsid mu Berliini vabastamise video maha,\u201c pahandas \u00fcks Twitteri kasutaja, kes postitab valimatult igasugust Venemaa propagandat. Ta oli jaganud propagandavideot Saksamaal olevatest N\u00f5ukogude Liidu v\u00e4gedest ning \u00fcllatus, kui TikTok selle maha v\u00f5ttis. Kes on need NAFO trollid, keda Kremli-meelne Twitteri kasutaja s\u00fc\u00fcdistas?NAFO nimi on tuletatud NATO-st ja see t\u00e4hendab t\u00f5lgituna P\u00f5hja-Atlandi sellide organisatsiooni (North Atlantic Fellas Organization). Liikumine sai alguse t\u00e4navu mai l\u00f5pus, kui \u00fcks Twitteri kasutaja hakkas Ukraina piltidele lisama Jaapani shiba inu koeri. Sama koerat\u00f5ug on varemgi meeme ehk p\u00e4evakajalisi naljapilte kaunistanud.NAFO liikmeks v\u00f5ivad pidada end k\u00f5ik, kes v\u00f5itlevad sotsiaalmeedias, eesk\u00e4tt Twitteris, Vene valeinfoga. NAFO-sellid on oma uurimisobjektiks v\u00f5tnud Tampere \u00fclikooli j\u00e4reldoktori Pekka Kallioniemi, kes on j\u00e4lginud Ukraina ja Venemaa konflikti Euromaidani ajast.Suur osa keskealisi. \u201eMa olen \u00fcllatunud, kui populaarseks NAFO on muutunud,\u201c m\u00e4rkis neist uuringu teinud Kallioniemi. Ta t\u00e4psustas, et NAFO-liikumise edus on \u00fcks osa sellel, et need sellid ei v\u00f5ta end liiga t\u00f5siselt ega karda tobedat nalja teha. Mida NAFO liikmed aga teevad? Nad postitavad \u00fchismeediasse s\u00fcsteemselt meeme ja muid valeinfot \u00fcmber l\u00fckkavaid postitusi n\u00e4iteks Vene saatkondade postituste alla. Samamoodi sihivad nad teisi Kremli-meelseid ja pommitavad nende postituste kommentaariosa meemidega. Kui varem kippusid n\u00e4iteks Vene saatkondade postituste all kommenteerima Kallioniemi v\u00e4itel botid ehk robotid, kes on pandud koodi alusel Kremli kontosid kiitma, siis n\u00fc\u00fcd on toimunud selge muutus ja Twitteris on keeruline p\u00fcsida Kremli infov\u00e4ljas, kui NAFO-sellid seda oma sisuga pommitavad.Kallioniemi korraldatud l\u00fchiuuringule vastas 813 inimest ja tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et kaks kolmandikku NAFO liikmeid on mehed. Huvitaval kombel on sellide seas enim keskealisi inimesi. Kolmandik vastajaid \u00fctles, et nad on 45-54-aastased ja suisa 15% olid v\u00e4hemalt 55-aastased.\u201eSee on \u00fcsna vana vanusegrupp sellise liikumise jaoks. Twitteri kasutajad kipuvad siiski olema vanemad TikToki ja Instagrami kasutajatest,\u201c m\u00e4rkis Kallioniemi.Palju tuge lombi tagant. Kallioniemi arvas enne uuringut, et enamik NAFO liikmeid on pigem 25-34-aastased. \u201eVanemad inimesed v\u00f5ivad olla muidugi altimad minu uuringule vastama, noored v\u00f5ivad olla skeptilisemad ja pidada uuringut Vene operatsiooniks,\u201c t\u00f5i Kallioniemi esile.Huvitaval kombel selgus vastustest, et iga neljas sell on p\u00e4rit USA-st. Eestlasi oli valimis \u00fcksnes 3%, ukrainlasi 2%. \u201eMa arvan, et eriti Ida-Euroopa elanikud ei taha selliste asjade kohta infot jagada. Nad teavad, et Venemaa v\u00f5ib samamoodi infot koguda, seega ma m\u00f5istan seda ettevaatlikkust,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kallioniemi. Ta lisas, et tema hinnangul on NAFO tegevustes siiski eestlastel ja poolakatel suur roll.Lihtne panustada. Kallioniemi m\u00e4rkis, et Ukraina s\u00f5da erineb varasematest selle poolest, et inimesed koguvad \u00fchisrahastusega abi nii relvastuse soetamiseks kui ka haiglatesse ravimite ostmiseks. Ta nimetas n\u00e4iteks Saint Javelini (P\u00fcha Javelini) organisatsiooni, mis m\u00fc\u00fcb Ukraina-teemaliste tekstide ja piltidega riideid, tasse, kleepse ja muud, et koguda Ukraina tarvis raha. Kuigi ka varem on sel viisil heategevuslikult raha kogutud, siis s\u00f5ja pidamisel mitte. \u201eMa ei tea, et varem oleks s\u00f5jatehnikat sel moel \u00fchisrahastusega ostetud,\u201c s\u00f5nas ta.NAFO edu taga on Kallioniemi s\u00f5nul p\u00f5hjus, et meeme ehk naljapilte on v\u00e4ga lihtne jagada. \u201eOn m\u00f5ned kasutajad, kes jagavad h\u00e4sti palju sisu, ma kutsun neid superlevitajateks.Neist saavad paljud NAFO-ga seotud meemid alguse,\u201c m\u00e4rkis ta. Ta lisas, et faktide \u00fcmberl\u00fckkamine on v\u00e4ga ajamahukas t\u00f6\u00f6. Seet\u00f5ttu on lihtsam Venemaa \u00fcle meemidega irvitada ja sedasi oma meelsust n\u00e4idata.Kergesti nakkav. \u00dcks viis veel midagi p\u00e4riselt \u00e4ra teha on valeinfo kohta raporteerida. Sotsiaalmeedialehed kipuvad reageerima valeinfole eesk\u00e4tt siis, kui palju inimesi on m\u00e4rkinud, et postitus l\u00e4heb vastuollu \u00fchismeedia reeglitega. Seega jagavad NAFO-sellid Kremli-meelsete postitusi v\u00f5i kontosid, mille kohta siis \u00fchiselt raporteeritakse.Kallioniemi ei usu, et NAFO-liikumine j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja l\u00f5ppu alles. \u201eLiikmed ise k\u00fcll usuvad, aga ma arvan, et tuleviku konfliktide puhul tekivad sarnased organisatsioonid, aga teise nimega,\u201c s\u00f5nas ta. Kallioniemi ise m\u00e4rkis, et proovib NAFO-t just v\u00e4lise vaatlejana uurida, aga t\u00f5des, et on ka ise l\u00fckanud sotsiaalmeedias Vene valeinfot \u00fcmber. \u201eJah, eks ma ses m\u00f5ttes vist olen ise ka NAFO-sell,\u201c m\u00e4rkis ta naerdes.NAFO-sellid muudavad Vene propaganda levitajate meele m\u00f5ruksKreml proovib liikumist pisendada, tituleerides seda trollifarmiks.Kremli-meelsed v\u00e4ljaanded ja inimesed kipuvad v\u00e4itma, et NAFO-sellid on \u00fcksnes botid ehk arvuti loodud kontod, mille taga pole p\u00e4ris inimesi. Sedasi proovitakse pisendada NAFO kui liikumise suurust ja panust.Vanden\u00f5uteooriaid ja Kremli-meelset infot jagav portaal Grayzone v\u00e4itis oktoobri l\u00f5pus, et NAFO on digitaalne trollifarm, mis korraldab ahistamiskampaaniaid. Ometi ei suutnud portaal t\u00f5estada, et tegu on trollifarmi, mitte Ukrainat toetavate inimeste organisatsiooniga. Kui Grayzone on oma Twitteri kontol jaganud NAFO v\u00f5i Ukraina s\u00f5ja kohta valeuudiseid, on kommentaaridesse lisatud muidugi hulk NAFO meemeKelmid ei kohku ka s\u00f5ja eesUkraina heaks annetades tasub enne kontrollida, kas organisatsioon Ukrainat t\u00f5esti abistab.Pekka Kallioniemi uuringust selgus, et \u00fcheksa NAFO liiget k\u00fcmnest on annetanud Ukraina heaks raha. \u201eMa ei tea teist sellist sotsiaalmeedialiikumist, millel oleks nii selge m\u00f5ju,\u201c m\u00e4rkis ta. Siiski ei ole\u00a0kelmide jaoks \u00fckski raha v\u00e4ljapetmise viis liiga v\u00e4\u00e4ritu.Kallioniemi s\u00f5nutsi ongi kelmid kogunud Ukrainale raha, mis l\u00e4heb tegelikult kelmide enda tasku. \u201eNeid on k\u00fcll v\u00e4he ja ilmselt on nad seotud Vene trollifarmidega. See tekitab k\u00f5hklust, kas see, kellele ma annetan, ikka panustab raha \u00f5igesse kohta,\u201c selgitas ta.Eesti tuntuim sellNAFO liikmed ei piirdu ainult meemide jagamisega, m\u00f5ned Eesti sellid on Ukrainale s\u00f5idukeid annetanud.Eestlastegi seas on inimesi, kes peavad end NAFO liikmeteks. Tuntuim neist on t\u00f5en\u00e4oliselt Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass, kes ostis m\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00e4rtsis kokku autosid, mida Ukraina s\u00f5durid ja meedikud saaksid kasutada. Ta kogub seni annetusi, et Ukrainat s\u00f5idukitega varustada, ja kajastab iga nn vabaduse konvoi saadetist. Viimane, 11. autokolonn saadeti Sassi Twitteri konto j\u00e4rgi Ukrainasse detsembri alguses, kui Tallinnast vuras 11 s\u00f5idukit 33 tunniga Kiievisse.Sass lisas, et NAFO-sellidega tehakse juba t\u00f6\u00f6d selle nimel, et 12. autokolonn Ukrainasse saata. Sass on nimetanud ettev\u00f5tmist toetavaid inimesi NAFO 69. nuuskimisbrigaadiks, viidates taas koerale, keda NAFO s\u00fcmbolina kasutatakse. Sass postitas detsembri alguses, et selle n-\u00f6 brigaadi toetajaid on 26 riigist, kaardil m\u00e4rkis ta \u00e4ra arvestatava osa Euroopa riike, lisaks USA ja Kanada, Austraalia, Tai ja isegi Hiina.Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ja Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov NAFO-sellidena NAFO KONTO TWITTERIS @OFFICIAL_NAFOEesti peaminister Kaja Kallas on samuti NAFO-sell. BRAK S\u00d3W, TWITTERI KASUTAJA @EXILEOFTZABERT GILFOYLE'I VASTUS VENE SAATKONNALE TWITTERIS Suurbritannias asuva Vene saatkonna postituse kommentaaridesse lisatud meem, millega viidatakse sellele, et Vene riigi juhtkonna \u00fcle m\u00f5istetakse varsti samamoodi kohut, nagu m\u00f5isteti natside \u00fcle N\u00fcrnbergi protsessis.Pekka KallioniemiRAGNAR SASSI TWITTERI KONTO Ettev\u00f5tja Ragnar Sassi s\u00f5nutsi on s\u00f5idukite soetamist toetanud lausa 26 riigist p\u00e4rit inimesed.Greete Palgi"}
{"text":"\u201eKui k\u00f5ik ei l\u00e4he plaanikohaselt, v\u00f5in nagu v\u00e4ike laps jalgu trampida\u201c\u201eMasterChef Eesti\u201c esimese hooaja v\u00f5itja Jana Guzanova (32) \u00fctleb, et ta poleks endale saatesse minemata j\u00e4tmist andestanud.Janast oli saates alates esimesest korrast v\u00f5imatu m\u00f6\u00f6da vaadata: pikk ja sihvakas, juuksed ranges hobusesabas, k\u00f5rged p\u00f5sesarnad ja eksootiliste joontega n\u00e4gu. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et tema t\u00f6\u00f6laual valmisid \u00fched saate silmapaistvaimad toidud, t\u00e4nu millele p\u00e4lviski ta l\u00f5puks meisterkoka tiitli.Tema plaanist end saates proovile panna teadis esialgu ainult m\u00f5ni l\u00e4hem s\u00f5ber. Jana jaoks t\u00e4hendas saatesse minek selguse saamist selles, kas elus tuleks oma suurele kirele kokakunstile v\u00f5imalus anda v\u00f5i mitte. Nimelt praegu t\u00f6\u00f6tab ta hoopis Wise'is finantskuritegude t\u00f5kestajana. \u201eTahan kindlasti siduda oma tuleviku kokandusmaailmaga, aga ennast tundes tean, et kui p\u00fchendun sellele t\u00e4ielikult, t\u00fcdinen \u00fcsna ruttu. Mul on vaja pidevalt mitut erinevat v\u00e4ljundit, mis hoiavad mind loomingulisena ja pidevas arengus,\u201c tunnistab Jana.Saatetegijad ei halastanud. Saates oli tema jaoks suurim ootamatus \u00fcllatuskastid, mille alla oli osalejatele peidetud kokandus\u00fclesanne. Kui enne saadet v\u00f5ib osaleja ette kujutada v\u00f5imalikke stsenaariume, mida teda seekord tegema pannakse, siis tegelikkus erines ootustest t\u00e4ielikult. \u201eSaatetegijad m\u00f5tlesid \u00fclesanded ikka p\u00e4ris raskeks: Eesti inimene ei puutu ju palju kokku mereannivaagnate ja konnajalgadega, selle toorainega kokkamine oli paras v\u00e4ljakutse,\u201c \u00fctleb Jana.Kui kokk restoranik\u00f6\u00f6gis midagi vussi keerab, saab ta saata vabanduseks taldrikut\u00e4ie uut s\u00f6\u00f6ki, aga saates teist v\u00f5imalust ei saa. \u201ePinge oli kohutav!\u201c s\u00f5nab Jana. \u201eSa v\u00f5id ju toidu untsumineku korral variant B v\u00e4lja m\u00f5elda, aga kui saates toidu tegemiseks antud tund t\u00e4is tiksub, on k\u00f5ik l\u00e4bi.\u201c\u00dcks keerulisemaid saateid oli tema jaoks see, kus v\u00f5istlejad pidid tegema oma pere v\u00f5i s\u00f5prade lemmiktoite. Kui enamik pidi kokku panema lihtsad kodused maitsed, siis ekskallim pakkus Janale v\u00e4lja pilafi. Valmistada etten\u00e4htud tunni ajaga toit, mis tavaliselt kogub potis mitmeid tunde \u00f5iget mekki, tundus vaatajatele eba\u00f5iglaselt t\u00f6\u00f6mahukas, kuid Jana s\u00f6\u00f6stis vapralt lahingusse. \u201eMu eks teadis, et mul l\u00e4heb raskeks, aga ma saan hakkama. Ja tal oli \u00f5igus!\u201cTundeid vaos ei hoia. Jana hoogne temperament tuli saates eredalt esile, sest paljud teised osalejad olid eestlased, kes on ju teadagi vagura loomuga. \u201eOlen h\u00e4sti emotsionaalne inimene. Elu oleks igav, kui k\u00f5ik oma tundeid sissepoole hoiaksid. Emotsionaalsus peegeldab mingis m\u00f5ttes ka minu suurt kirge kokanduse vastu,\u201c \u00fctleb ta. Enda p\u00f5hjalik v\u00e4ljaelamine on Jana jaoks vajalik ventiil: \u201eKui ma hoiaksin pingeid enda sees, l\u00f5ppeks see katastroofiliselt nii mu enda kui ka teiste jaoks. Olen t\u00f5eline perfektsionist, ja kui k\u00f5ik ei l\u00e4he plaanikohaselt, v\u00f5in nagu v\u00e4ike laps jalgu trampida.\u201cSaates torkas tema k\u00e4ekiri otsemaid silma: peale selle, et toit oli kaunilt taldrikule seatud, oli sel maitse, mida mekkides restoraniproffidest kohtunikud aina rahulolevalt noogutasid. \u201eOlen avangardne kokk, katsetan huvitavate maitsetega. Minu toidul peab alati v\u00e4ike kiiks juures olema, tavalist kana-klimbisuppi minu men\u00fc\u00fcst ei leia,\u201c \u00fctleb Jana.Aastavahetusel Belgias s\u00f5pradel k\u00fclas olles valmistas ta rupskite kuningaks nimetatud harkn\u00e4\u00e4ret, mille seadis kokku pastinaagikreemi ja Prantsuse karripulbri vadouvan'i \u00f5liga. Suvel leiutas ta h\u00f5rgu kombinatsiooni kr\u00f5bekanast, marineeritud angerjast ja chipotlemajoneesist, kr\u00f5mpsuks lisandiks hapukurk. \u201eRasvane suitsuangerjas kr\u00f5beda kanaga on haige asi, aga toimis. Klaasikese cava'ga imeline kooslus!\u201c kiidab Jana.\u201eMasterChefi\u201c kohtunikud olid Jana toiduga rahul rohkemgi, kui ta eeldas. \u201eEks see tule mingist alav\u00e4\u00e4rsuskompleksist ja kadunud eneseusust, aga kui eksperdid kinnitavad sulle, et sa teed h\u00e4sti, siis... T\u00e4helepanu, mida sain, muutis t\u00f5esti mu elu. Minul, kel on olnud enesekindluse kompleksid, aitas see vaimselt terveneda.\u201cKohalik keel selgeks! Saates paistis silma, et eriti h\u00e4sti klappisid omavahel kaks slaavi p\u00e4ritolu osalejat: Jana ja l\u00f5puks teiseks j\u00e4\u00e4nud Ksenia Karkavenko. Jana tundis kaasv\u00f5istlejas \u00e4ra inimese, kel on samasugune kirg, samasugune tavatu l\u00e4henemine toidule ja maitsetele, kellele meeldib samamoodi reisida ja reisidel maitseid avastada. \u201eV\u00e4ike hullumeelsus toiduvaldkonnas meid \u00fchendaski,\u201c pakub Jana. \u201eMe t\u00e4iendame teineteist h\u00e4sti: tema on vana rahu ise, mina selle vastand, aga ideed on meil sarnased. Kindlasti teeme midagi veel koos!\u201cJana on kasvanud Viljandis, k\u00e4inud seal eesti lasteaias ja eesti koolis, kuigi ta emakeel on vene keel. \u201eOlen lugenud v\u00e4ga palju eestikeelset kirjandust, Tammsaare on mu suur lemmik. Olen alati olnud seisukohal, et kui sa elad m\u00f5nes teises riigis, pead oskama kohalikku keelt. Belgias elades \u00f5ppisin ka flaami keele \u00e4ra, saan sellega hakkama.\u201cViieaastane k\u00f6\u00f6giprintsess. S\u00fc\u00fca on Jana kodus alati tehtud suure armastusega, olgu tooraineks k\u00f5ige lihtsam tatar ja odavad konservid lapsep\u00f5lves n\u00e4gurip\u00e4evil v\u00f5i delikatessid, mida Jana saab n\u00fc\u00fcd endale lubada. Jana enamik sugulasi elab Kaug-Idas Amuuri j\u00f5e \u00e4\u00e4rses Nikolajevskis. Sugulastest ja pere ajaloost jutustas Janale tema ema siis, kui too tavaliselt k\u00f6\u00f6gis s\u00fc\u00fca tegi. Iga roaga kaasnes alati lugu, toit ja emotsioonid p\u00f5imusid kokku. Seet\u00f5ttu seostuvadki perekonnap\u00e4rimused Janale seniajani toiduga. \u201eMinu jaoks on k\u00f5ige meditatiivsem m\u00e4lestus see, kus ema rullib lahti pelmeenitaignat ja mina t\u00f5stan sinna lusikaga t\u00e4idist sisse. See on moment, mis j\u00e4\u00e4b sinuga elu l\u00f5puni, on s\u00fcrreaalselt emotsionaalse v\u00e4\u00e4rtusega.\u201cKa Jana ise hakkas varakult k\u00f6\u00f6gis katsetama. Viieaastasena ostis ta emadep\u00e4evaks \u0161okolaadik\u00fcpsiseid ja pani neile vahukoort vahele. Improviseeritud kook tuli v\u00e4ga hea! Ja kui ta kokaraamatust leitud retsepti j\u00e4rgi po\u0161eeritud pirne valmistas, oli ema n\u00f5us roa tarvis veini ostma, kuigi t\u00fctreke oli tollal veel laps mis laps.Viimased 15 aastat pole Jana \u00fchtki retsepti s\u00f5na-s\u00f5nalt j\u00e4rginud. Inspiratsioon tekib spontaanselt, \u00fcks asi viib teiseni ja emotsioonide najal s\u00fcnnib m\u00f5ni j\u00e4rjekordne loominguline roog.Janat motiveerib t\u00e4iuse tagaajamine, vajadus iseendale t\u00f5estada, et ta saab ka k\u00f5ige keerulisema \u00fclesandega hakkama. \u201eMind s\u00fctitab m\u00f5te \u201eOo, seda ma polegi veel teinud!\u201c. Mingitel eluperioodidel, kui on vaja end k\u00f6\u00f6gis v\u00e4lja elada, kannustab just see m\u00f5te proovima, kuidas j\u00e4rjekordne p\u00f5nev toit valmis teha,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\u00c4rge alahinnake rupskeid! Aastaid Belgias \u00f5ppinuna ja elanuna oskab Jana hinnata sealset mitmekesist k\u00f6\u00f6ki ja tasemel restoranikultuuri. Seevastu Eesti teeb silmad ette sellega, et meie toidulaual on v\u00e4he t\u00f6\u00f6deldud toitu. \u201eEestlastena saame h\u00e4sti hakkama,\u201c kiidab Jana \u00fcldist taset. \u201eV\u00f5iksin vaid soovitada rohkem proovida ise nullist s\u00fc\u00fca teha ja mitte unustada rupskeid. Rupskid olid vanasti toit, mis peenemast kraamist \u00fcle j\u00e4i, oli m\u00f5eldud vaestele, ja sellega kaasneb ehk mingi stigma. Aga nendest saab oivalisi toite - eriti keel ja harkn\u00e4\u00e4re on mu suured lemmikud!\u201cKokakooli on Jana seni peljanud v\u00f5imaliku kindla \u00f5ppekava raamistiku t\u00f5ttu, tema eelistaks kogemusi omandada restoranis meistrite k\u00e4e all. Kui ta tahaks midagi juurde \u00f5ppida, siis k\u00f6\u00f6git\u00f6\u00f6 organiseerimist, sest Jana tulevikuplaanidesse kuulub ka oma s\u00f6\u00f6gikoht. Mitte kohe praegu - majandusolukord on selleks liiga \u00e4rev -, aga millalgi teeb ta oma m\u00f5tte teoks.Modellindus viis juurani. \u00dclikoolis on ta \u00f5ppinud hoopis juurat, sest on alati tundnud, et tahab eba\u00f5iglases olukorras seista n\u00f5rgemate eest, kes ise ei suuda enda h\u00e4\u00e4lt kuuldavaks teha. V\u00f5ib-olla s\u00fcndis soov \u00f5igusteadust \u00f5ppida ajal, kui Jana tegeles modellindusega ja koges, kuidas noori t\u00fcdrukuid lepingutega n\u00f6\u00f6ritakse ja neile t\u00f6\u00f6tasu maksmata j\u00e4etakse. \u201eM\u00f5tlesin, et kui ma juriidikat tunneksin, saaksin abiks olla. Aga \u00f5ppides m\u00f5istsin, et juura on nagu profisport: selleks et midagi \u00e4ra teha, pead olema valmis l\u00e4bi mitme seina minema. Ma poleks saanud end juristina teostada, sest mutrike s\u00fcsteemis ma olla ei tahtnud.\u201cJana alustas modellit\u00f6\u00f6d 14-aastasena ja j\u00e4i sellesse karusselli keerlema k\u00fcmmekonnaks aastaks. \u201eSain t\u00f6\u00f6tada Issey Miyake ja Christopher Kane'iga, aga suurt nime ma endale ei teinud. Modellielu pole nii ilus, nagu pealtn\u00e4ha paistab. See on r\u00e4pane \u00e4ri, kus tihti peab end, hambad ristis, l\u00e4bi suruma. Ma ei tahtnud olla lihtsalt riidepuu, aga karj\u00e4\u00e4ri algusfaasis tuleb seda ette,\u201c meenutab Jana. Modelliaeg ei olnud ta elu k\u00f5ige \u00f5nnelikum periood. Kuigi ta on vaimset tervist alati v\u00e4ga t\u00e4htsaks pidanud, tekkis tal tollal toitumish\u00e4ire. \u201eVanasti olin anorektik, n\u00fc\u00fcd masterchef, aga eelistan sellest pigem huumoriga r\u00e4\u00e4kida,\u201c t\u00f5deb Jana.Siirus ja huumor. Talle tundub, et tema elus on praegu k\u00f5ik tasakaalus. Et k\u00f5ik tuleb \u00f5igel ajal ja \u00f5iges kohas - elu ise hoolitseb selle eest. \u201eVist Eleanor Roosevelt \u00fctles, et \u201esee pole minu asi, mida teised minust arvavad\u201c. Ma loodan, et suudan j\u00e4\u00e4da alati ehedaks Janaks, iseendaks, et \u00fckski asi ei suuda panna mind oma v\u00e4\u00e4rtusi minetama. Et mulle j\u00e4\u00e4vad alles minu siirus ja huumorimeel, mis on eriti t\u00e4htsad: need aitavad raskest ajast alati \u00fcle saada.\u201cBelgia-aastad ja l\u00e4hedastest eemal olek kasvatasid temas iseseisvust. V\u00f5ib-olla seal saigi temast see sihikindel ja tugev naine, kellena teda ekraanil n\u00e4gime. \u201eMa arvan, et selle tugeva ja hakkamasaaja fassaadi loomine on mul lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4sti \u00f5nnestunud, sest kohati tundub, et n\u00f5rkushetki ei saa endale t\u00e4nap\u00e4evases \u00fchiskonnas lubada. Tegelikkuses aga lasen endal aeg-ajalt end ka \u00fcksiku ja n\u00f5rgana tunda, see aitab tugevamana naasta,\u201c tunnistab Jana. Teda liigutab v\u00e4ga inimeseks olemise valusam pool, ja kui ta satub selliste situatsioonide tunnistajaks, \u00fcritab ta alati ulatada abik\u00e4e, mitte ei n\u00e4ita n\u00e4puga. \u201eK\u00e4in alati ringi, silmad lahti. \u00dches p\u00e4evas v\u00f5ib inimestevahelisest suhtlusest leida v\u00e4ga palju imeilusaid momente. Eredalt on meeles \u00fcks seik, kui vaatasin aknal olles t\u00e4navat. Tee \u00fchel poolel liikus naine lapsevankriga, samal ajal kui talle liikus vastu mees, kes l\u00fckkas ratastoolis olevat vanemat daami. Sellised hingepitsitavad elulised hetked poevad mulle v\u00e4ga hinge ja nende m\u00e4rkamist v\u00f5iks rohkem olla.\u201c\"Toidul peab alati v\u00e4ike kiiks juures olema, tavalist kanaklimbisuppi minu men\u00fc\u00fcst ei leia.\"\"Vanasti olin anorektik, n\u00fc\u00fcdmasterchef, aga eelistan sellest pigem huumoriga r\u00e4\u00e4kida.\"Kui m\u00f5nele osalisele on p\u00e4rast saadet tehtud huvitavaid pakkumisi, siis Jana puhul on piirdutud \u00fcksnes kokat\u00f6\u00f6ettepanekutega. \u201eV\u00f5ib-olla m\u00f5jub v\u00f5itjatiitel veidi hirmutavalt,\u201c pakub Jana.\u201eMasterchef Eesti\" v\u00f5itja Jana Guzanova, kohtunik Orm Oja ja teiseks tulnud Ksenia KarkavenkoJana on kirglik rupskite eestk\u00f5neleja - ikka sellep\u00e4rast, et siinsed toidupoed neid rohkem pakuksid. \u201ePalun m\u00fc\u00fcge neid inimestele ja t\u00f5stke teadlikkust ninast-sabanikontseptsioonist, kus kasutatakse \u00e4ra enamik looma osadest,\u201c soovib Jana. FOTOD: HARRY TIITSAastaid Belgias elanud Janale meeldib sealne eluolu seet\u00f5ttu, et v\u00e4lisele ei panda nii palju r\u00f5hku: materialistlikku ellusuhtumist on palju v\u00e4hem. Janale meeldib belglaste oskus elus kulgeda ja mitte tammsaarelikult muretseda.Tiina Kruus"}
{"text":"JUHTKIRI: \u201esuur kombinaator\u201c sekkub m\u00e4nguVallavolikogu komisjonides kujundatud seisukohad peaksid h\u00f5lbustama volikogu otsuste tegemist, kuid on siiski vaid soovitusliku iseloomuga.\nTeisalt on oluline komisjonide koosseisu proportsionaalsus vastavalt valimistulemustele ja seega ei tohiks suuri vastuolusid volikogu koalitsioonis kokkulepituga esineda.\nEeldusel, et iga komisjoni liige on oma otsustustes vaba, ei saa siiski erimeelsusi v\u00e4listada. Ometi v\u00f5ib see seada koalitsioonipoliitikud ebameeldivasse olukorda, kui p\u00e4evakorda kerkib m\u00f5ni tundlik ja tugeva poliitilise maiguga teema. Taas saame appi v\u00f5tta Tammelaane DP, mis vastab just eeltoodud m\u00e4\u00e4ratlusele.\n2017. aasta valimiste j\u00e4rel moodustatud vallavolikogu keskkonnakomisjoni kuulusid J\u00fcri Kruusvee (esimees, valimisliit Rannarahvas), Ivo Rull (aseesimees, valimisliit Kogukondade Viimsi), Eleri Kautlenbach, Rita Veskimeister (Reformierakonna nimekiri), Riina Aasma (Reformierakond, alates novembrist 2018 asendatud Valdur Kahroga (Reformierakond)), Jevgeni Semjonov (SDE) ja Margus Talsi (SDE). P\u00e4rast J\u00fcri Kruusvee surma m\u00e4\u00e4rati septembrist 2018 komisjoni esimeheks Raivo Kaare (Rannarahvas).\n14. juunil 2016 volikogu poolt algatatud Tammelaane DP pidanuks algatamise otsuse kohaselt olema selleks ajaks (kahe aasta jooksul) v\u00e4hemalt vastu v\u00f5etud. Ehkki algatamise otsust muudeti 9. mail 2017 ja sisuliselt sai planeeringut koostama hakata alles p\u00e4rast seda kuup\u00e4eva, otsustati siiski esitada taotlus DP vastuv\u00f5tmiseks esitamise t\u00e4htaja pikendamiseks.\nT\u00e4htaja pikendamise poolt olid vaid Margus Talsi ja Jevgeni Semjonov, Rita Veskimeister j\u00e4i erapooletuks, komisjoni esimees ja aseesimees h\u00e4\u00e4letasid vastu. Planeeringu vastuv\u00f5tmise ja avalikule v\u00e4ljapanekule suunamise \u00fcle otsustas komisjon jaanuaris 2019. Taas olid DP suhtes soosival seisukohal vaid sotsid, kuid Rita Veskimeister h\u00e4\u00e4letas seekord vastu, n\u00e4hes DP l\u00e4bimineku korral halva pretsedendi loomist.\nVolikogu v\u00f5ttis detailplaneeringu vastu ja esialgu ei juhtunud midagi. L\u00e4bida oli j\u00e4\u00e4nud vaid etapp DP kehtestamiseni. Ometi sai Rita Veskimeistri \u201ekarj\u00e4\u00e4r\u201c mais 2019 ootamatult l\u00e4bi ja kuna kuu varem oli enda \u00fclesande komisjoni liikmena t\u00e4itnud ka Eleri Kautlenbach, \u201evabanes\u201c enne otsustavat h\u00e4\u00e4letust lausa kaks kohta. Sobivaimate kandidaatidena nendele kohtadele esitati endised vallavanemad Enn Sau (Reformierakond) ja Isamaa nimekirja kuuluv, kuid Reformile \u00fcldjuhul lojaalne Jan Trei. Mured olid sellega murtud, sest DP kehtestamise poolt saadi n\u00fc\u00fcd viie komisjoniliikme h\u00e4\u00e4l ning vastu punnisid vaid esimees Raivo Kaare ja aseesimees Ivo Rull.\nRaivo Kaare auks tuleb \u00f6elda, et tema asus selles pikaleveninud planeeringuvaidluses p\u00e4ris algusest k\u00fclarahva poolele ja hoidis sama joont l\u00f5puni.\nOmaette peat\u00fcki saaks kirjutada aga Eleri Kautlenbachist, \u00fchest Tammelaane DP olulisemast, kuid varju j\u00e4\u00e4nud persoonist. Viimsi vallavalitsuse keskkonnaameti pikaajalise juhatajana oli ta kohaliku temaatikaga suurep\u00e4raselt kursis. Kuid lisaks selles loos komisjoni liikmena esitletule istus Eleri Kautlenbach samaaegselt veel kahel toolil. Avalikel koosolekutel k\u00e4is ta Tammelaane planeeringut kaitsmas kui arendaja poolt palgatud Skepast&Puhkim O\u00dc keskkonnaekspert. Ent samas t\u00f6\u00f6tas ta veel rahandusministeeriumi planeeringute osakonna n\u00f5unikuna, olles seega seotud ka planeeringute j\u00e4relvalvega. Selle kohta andis vanarahvas t\u00f5esti tabava hinnangu \u2013 kits k\u00e4rneriks.\nMida sellest loost \u00f5ppida? Vallavolikogu komisjonide uute koosseisude moodustamisel on siiski tegelikke valimistulemusi \u00f5iglasemalt arvesse v\u00f5etud. Meenutame, et just 2017. aasta valimiste j\u00e4rel asetati Viimsi vald komisjonides proportsionaalsuse p\u00f5him\u00f5tete eiramise t\u00f5ttu samasse liigasse korruptsioonikalduvustega Narva ja Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsustega. Valla p\u00f5him\u00e4\u00e4rus ei sea tegelikult komisjoni lihtliikmetele mingeid takistusi ning p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5iks sinna kandideerida iga\u00fcks. Ka keskkonnavaldkonnas leiduks Viimsi vallas lausa mitme komisjoni jagu v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseid spetsialiste. Ometi on esinenud perioode, kus komisjoni kuuluvad vaid poliitiliselt l\u00e4bikatsutud lojaalsed persoonid, kelle jaoks seal langetatud otsuste sisu ei saa ega tohigi saada takistuseks \u201e\u00f5igel\u201c h\u00e4\u00e4letusel. Loodetavasti on see aeg Viimsis peagi m\u00f6\u00f6da saamas.\nTunnusfoto: Tammelaane DP kinnistu omaniku esindaja\u00a0M\u00e4rt Vooglaid\u00a0(Reformierakond) ning Tammelaane DP-d aktiivselt kaitsenud Viimsi vallavalitsuse planeeringute vanemspetsialist\u00a0Anne Siitan osalemas 2019. aasta detsembris Rahandusministeeriumis korraldatatud arutelul.\nLoe samal teemal:\n\u201eREPLIIK: miks refid panevad kitsi k\u00e4rneriteks?\u201c\n\u201cVaata, kes Tammelaane DP h\u00e4\u00e4letusel osalesid ja kuidas h\u00e4\u00e4letasid\u201d\u00a0\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"Korruptsiooniasjas kahtlustatav Narva linnaametnik j\u00e4tkab t\u00f6\u00f6dNarva linnamajandusameti direktor Natalja \u0160ibalova (KE), kes on \u00fcks kahtlustatavatest \u00e4rimees Nikolai Ossipenko kriminaalasjas ning keda kahtlustatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises, veetis pool detsembrit puhkusel ning naasis jaanuarist oma t\u00f6\u00f6kabinetti.Narva linnapea Katri Raigi (SDE) s\u00f5nul otsustas ta j\u00e4tta \u0160ibalova Narva linnamajandusameti juhi kohale, kuid piiras tema avaliku v\u00f5imu teostamise v\u00f5imalusi. See t\u00e4hendab, et \u0160ibaloval pole \u00f5igust allkirjastada lepinguid, arveid ega muid olulisi dokumente. \u0160ibalova on kommenteerinud, et talle on esitatud kahtlustuse sisu arusaadav. Ta ei t\u00e4psustanud selle sisu, kuid andis m\u00f5ista, et ei pea end altk\u00e4emaksuv\u00f5tjaks. P\u00f5hjarannik"}
{"text":"\"V\u00f5ite aknast v\u00e4lja vaadata, vilkuritega auto peaks kohe saabuma...\"Saarlane, kes \u00fcritas Facebooki kaudu m\u00fc\u00fca k\u00f6\u00f6gilauda- ja toole, sattus petise otsa, j\u00e4i temaga tehingu asjus pikemalt suhtlema ja otsustas uurida, milleni asi viib.\u00a0\"L\u00f5puks m\u00f5tlesin, et ehmatan ka teda natuke, tea kas ehmus!?\" kirjutas mees, kes asus petisega suhtlema ja huvi p\u00e4rast tahtis teada, mis kujul raha k\u00fcsimine toimub.\nTema FB seinal kirjeldati ka teisi analoogseid juhtumeid. N\u00e4iteks toodi juhtum, kus p\u00e4tile saadeti T\u00fcrisalu panga kontonumber.\nSee ei ole teatavasti pangaasutus, vaid geograafiline asukoht, kuid petised saatsid vastuseks v\u00f5ltsitud maksekorraldus, kus kirjas, et raha on T\u00fcrisalu panka sisse makstud. V\u00e4lismaal tegutsevad kelmid ei tea ju, et tegelikult sellist panka ei ole.\nPaljud veebipetturid n\u00e4evad kuvandi loomiseks palju vaeva ja pelga tundide kaupa erinevatel teemadel vestlemist.\n\"Ja siis \u00e4kki oli tal raha vaja mingi looma toomiseks L\u00f5una-Aafrikast oma uude elupaika Prantsusmaale,\" kirjeldas \u00fcks saarlane. \"Siis oli selge, et k\u00f5ik oli m\u00e4ng, aga k\u00f5vasti vaeva n\u00e4gi ikka, pean tunnistama...\"\nKeegi pakkus, et teisel pool vestleb ohvritega tehisintellekt, kes l\u00e4htub oma programmist ja teatud s\u00f5nade puhul j\u00e4\u00e4b vait.\u00a0\nVaata, millega saarlase ja petise suhtlus l\u00f5ppes.\nSama asja p\u00e4rast v\u00f5ttis \u00fchendust veel \u00fcks \"huviline\" Jutt oli sedakorda l\u00fchem: \"Teie artikkel on ilus. Ma olen sellest artiklist huvitatud, ma v\u00f5tan selle, kuid saadan teile koju GLS-i kulleri, et see v\u00e4lja tuua. Nad tulevad artiklile j\u00e4rele ja annavad teile \u00fcmbriku, milles on teie artikli summa sularahas.\"\u00a0\nM\u00fc\u00fca vastas: \"Kas pean maksma ka kindlustuse?\", mille peale robot loobus edasisest proovimisest.\u00a0"}
{"text":"Kodanikuliikumise K\u00f5igi Eesti kaasasutaja Silver Tambur kandideerib sotside nimekirjasKodanikuliikumise K\u00f5igi Eesti eestvedaja, ajakirjanik ja meediaettev\u00f5tja, ingliskeelse veebiportaali Estonian World asutaja Silver Tambur kandideerib koos sotsiaaldemokraatidega eelolevatel riigikogu valimistel kaheteistk\u00fcmnendas ringkonnas ehk P\u00e4rnus.Silver Tambur \u00fctles, et jagab sotsiaaldemokraatidega samu v\u00e4\u00e4rtusi.\n\u00abSotsiaaldemokraadid on olnud taasiseseisvunud Eesti k\u00f5ige k\u00fcpsem ja euroopalikum erakond \u2013 L\u00e4\u00e4ne poole vaatav, sirge seljaga korruptsioonivaba erakond, mis on olnud \u00fchiskonna liim ning aidanud luua \u00f5igusriiki austavat, enesekindlat, kaitstud ja hoolivat Eestit. Usun, et saan anda oma panuse kaasavama, edukama, kultuursema, harituma ja tulevikku vaatava Eesti heaks koos sotsiaaldemokraatidega,\u00bb s\u00f5nas Tambur.\nSilver Tambur on s\u00fcndinud ja \u00fcles kasvanud P\u00e4rnus, kus l\u00f5petas S\u00fctevaka humanitaarg\u00fcmnaasiumi, \u00f5ppinud Tartu \u00fclikoolis ajakirjandust ning Londoni \u00fclikooli Birkbecki kolled\u017eis politoloogiat. Ta on t\u00f6\u00f6tanud ajakirjanikuna ERRi, Delfi, Eesti P\u00e4evalehe ja Kuku Raadio juures. Alates 2014. aastast on ta teinud Eesti reportaa\u017ee Uus-Meremaa rahvusringh\u00e4\u00e4lingule.\nP\u00e4rast 13 aastat \u00dchendkuningriigis naases Silver 2014. aastal Eestisse ning on sellest ajast andnud oma panuse, et Eestist saaks sotsiaalselt sidusam ja avatum riik.\n\u201eT\u00e4nane Eesti \u00fchiskond on l\u00f5hestunud ja see ei ole juhtunud \u00fcle\u00f6\u00f6. On v\u00e4ga palju inimesi, kes ei tunne, et neid v\u00e4\u00e4rtustataks piisavalt. Seisan sidusama Eesti eest, kus keegi ei tunneks end k\u00f5rvalej\u00e4etu v\u00f5i alav\u00e4\u00e4ristatuna ning kus k\u00f5igil on turvaline,\u201d \u00fctles Tambur.\nSilver Tambur oli \u00fcks neist, kes 2019. aastal asutas kodanikuliikumise K\u00f5igi Eesti. Liikumine saavutas paari p\u00e4evaga sotsiaalmeedias \u00fcle 20 000 inimese toetuse. K\u00f5igi Eesti eesm\u00e4rk on v\u00f5imestada Eesti riiki nii, et see oleks parim koht elamiseks k\u00f5igi siinsete inimeste jaoks.\n2022. aastal tunnustas v\u00e4lisministeerium Silver Tamburit j\u00e4rjekindla tegevuse eest ingliskeelse v\u00e4ljaande Estonian World juhtimisel.\nSilveri \u00fcks missioon on olnud \u00fchendada v\u00e4lismaal elavaid eestlasi, eestlaste j\u00e4reltulijaid ning rahvusvahelisi Eesti s\u00f5pru.\n\u00abUsun, et seadusandliku t\u00f6\u00f6 kaudu saan anda senisest suurema panuse, et nii \u00e4ra l\u00e4inud eestlased kui ka eestlaste j\u00e4reltulijad leiaksid, et just Eesti on inimesi ning vabadusi v\u00e4\u00e4rtustav parim elu- ja t\u00f6\u00f6keskkond, ja looksid siin oma elupaiga.\u00bb\nKodanikuaktivistina on ta aastaid t\u00f6\u00f6tanud ka Eesti uussisser\u00e4ndajatega. \u00abSoovin, et sotsiaalne sidusus nii eestlaste kui siia hiljuti elama tulnute vahel suureneks ning eesti kultuuri ja keele kandjate arv nii Eestis kui maailmas kasvaks,\u00bb \u00fctles Tambur.\nKultuuriminister Piret Hartman \u00fctles, et Tambur on oma j\u00e4rjepideva t\u00f6\u00f6ga teinud Eesti suuremaks paigaks:\n\u00abOma rahvusvahelise kogemuse ning ajakirjanikut\u00f6\u00f6ga on ta panustanud sellesse, et meie riigist teatakse ning meil oleks laiapindne ja toetav s\u00f5prade v\u00f5rgustik k\u00f5ikjal maailmas. Ta on \u00fchiskonnatundlik ning valmis julgelt s\u00f5na sekka \u00fctlema ja tegutsema seal, kus m\u00e4rkab eba\u00f5iglust. Eesti poliitikasse on h\u00e4dasti vaja hooliva, kuid samas terava m\u00f5tlemise ning otsese \u00fctlemisega inimesi nagu Silver,\u00bb \u00fctles Hartman."}
{"text":"Riigikogu eelinfo 9.\u201315. jaanuariniRiigikogu IX istungj\u00e4rgu 1. t\u00f6\u00f6n\u00e4dal 9.\u201312. jaanuarini\n\nEsmasp\u00e4ev, 9. jaanuar\n\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=09.01.2023>.\n\nRahandusminister Annely Akkermanni ettekanne riigi pikaajalise\narengustrateegia \u201eEesti 2035\u201c elluviimisest 2022. aastal.\n\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\n\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\n\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: \u00fchisveev\u00e4rgi ja -kanalisatsiooni\nseaduse eeln\u00f5u (523 SE), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Vee-\nettev\u00f5tete Liidu ning Konkurentsiameti esindajad;\n\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: Saesaare paisj\u00e4rvest ja Suure Munam\u00e4e\nkuusikus levivatest \u00fcraskitest, kutsutud Keskkonnaameti, R\u00f5uge\nvallavolikogu, SA R\u00f5uge Valla Turism ja V\u00f5rumaa Metsa\u00fchistu esindajad;\nmaaelu ja p\u00f5llumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (738 SE);\n\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 kell 11.10: e-identimise ja e-tehingute\nusaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (736 SE), kutsutud\nettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan; kaubandusliku\nmeres\u00f5idu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (741 SE), kutsutud majandus- ja\ntaristuminister Riina Sikkut; Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni\nasutamiskonventsiooni 2021. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eeln\u00f5u\n(749 SE), kutsutud V\u00e4lisministeeriumi esindaja;\n\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: riigi pikaajalise arengustrateegia\n\u201eEesti 2035\u201c elluviimisest 2022. aastal, kutsutud rahandusminister\nAnnely Akkermann; kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u; makse- ja arvelduss\u00fcsteemide seaduse\neeln\u00f5u (743 SE);\n\nriigikaitsekomisjonis \u2013 Eesti seisukohad Euroopa Liidu k\u00fcberkerksuse\nm\u00e4\u00e4ruse kohta \u2013 COM(2022) 454 (1-2\/22-661\/3), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindaja; kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse ja\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (623 SE); jalav\u00e4emiinide\nkasutamist, varumist, tootmist ja \u00fcleandmist keelustava ja nende\nh\u00e4vitamist n\u00f5udva konventsiooni denonsseerimise seaduse eeln\u00f5u (726 SE);\n\nsotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni \u00fchisel istungil \u2013 kell 11.10:\nsoodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (710 SE), kutsutud\nsotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Peep\nPeterson, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Eesti Meremeeste\nS\u00f5ltumatu Ameti\u00fchingu, Rahvusooper Estonia, Eesti Balletiliidu, Eesti\nTeatriliidu, Eesti T\u00f6\u00f6tukassa ning Teenistujate Ametiliitude\nKeskorganisatsiooni esindajad (Riigikogu konverentsisaal);\n\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: aktuaalsetest v\u00e4lispoliitilistest\nk\u00fcsimustest, kutsutud v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu;\nv\u00e4lissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (714 SE); v\u00e4liskomisjoni\nIX istungj\u00e4rgu t\u00f6\u00f6kavast; arvamuse andmine riigikaitsekomisjonile\nRiigikogu liikmete algatatud jalav\u00e4emiinide kasutamist, varumist, tootmist\nja \u00fcleandmist keelustava ja nende h\u00e4vitamist n\u00f5udva konventsiooni\ndenonsseerimise seaduse eeln\u00f5u (726 SE) kohta, kutsutud\nV\u00e4lisministeeriumi ja Riigikogu Kantselei esindajad;\n\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja\nhalduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eeln\u00f5u (paberivabale\nkohtumenetlusele \u00fcleminek) (723 SE); tsiviilkohtumenetluse seadustiku,\np\u00e4rimisseaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(Euroopa Liidu t\u00f5endite kogumise ja dokumentide k\u00e4ttetoimetamise muudetud\nm\u00e4\u00e4ruste rakendamine) (731 SE); relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (627 SE), kutsutud Siseministeeriumi,\nJustiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi;\nseisukoha kujundamine Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti\nning P\u00e4\u00e4steameti juhtide kandidaatide suhtes, kutsutud Siseministeeriumi\nesindajad ja ametite juhtide kandidaadid;\n\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 14.15:\nKaitsepolitseiameti peadirektori kandidaadi Margo Pallosoni tutvustus,\nkutsutud siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets;\n\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: huvide\ndeklaratsioonidest (ruum L332);\n\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Riigikontrolli\naruandest \u201eOmavalitsuste rahastamine toetusfondist\u201c, kutsutud\nriigihalduse minister Riina Solman, haridus- ja teadusminister T\u00f5nis\nLukas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning\nRiigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild);\n\neesti keele \u00f5ppe arengu probleemkomisjonis \u2013 kell 13.30: eestikeelsele\n\u00f5ppele \u00fcleminekust alushariduses, kutsutud Narva linnapea Katri Raik ning\nHaridus- ja Teadusministeeriumi, Narva Lasteaia P\u00e4ikene, Eesti\nLasteaednike Liidu ja MT\u00dc Eesti Alushariduse Juhtide \u00dchendus esindajad.\n\nS\u00fcndmus\n\nKell 12 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub Seto Kuningriigi\ndelegatsiooniga.\n\nTeisip\u00e4ev, 10. jaanuar\n\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\nTeine lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u: turvaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (629\nSE).\n\nEsimene lugemine \u2013 kolm eeln\u00f5u: kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (754 SE),\nriikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (724 SE),\nk\u00e4ibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (757 SE).\n\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\n\nkeskkonnakomisjonis \u2013 maap\u00f5ueseaduse ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (745 SE), kutsutud algatajate,\nKeskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi\nesindajad; veeseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (709 SE), kutsutud\nSotsiaalministeeriumi, Eesti Vee-ettev\u00f5tete Liidu ja\nKeskkonnaministeeriumi esindajad; geneetiliselt muundatud organismide\nkeskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (744 SE);\n\nkultuurikomisjonis \u2013 \u00f5petajate j\u00e4relkasvust, Riigikogu otsuse\n\u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele\u201c eeln\u00f5u (593 SE), riiklike\n\u00f5ppekavade planeeritud muudatustest, kutsutud haridus- ja teadusminister\nT\u00f5nis Lukas;\n\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 konkurentsiseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (759 SE), kutsutud justiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg;\nv\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seaduse eeln\u00f5u (639 SE),\nkutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi\nesindajad; elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(696 SE) (tootmissuunalise liitumise lepingutingimused), kutsutud Majandus-\nja Kommunikatsiooniministeeriumi ning O\u00dc TMW Green esindajad;\n\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (756 SE), Eesti\nVabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahelise rahvastiku\nregistreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (763 SE),\nrahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (762 SE), kutsutud\nsiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets; Riigikohtule arvamuse andmine kohtute\nseaduse \u00a7 1327 l\u00f5ike 2 osas, milles see v\u00e4listab jooksva aasta palga\nalusel arvutatud pensioni indekseerimise, p\u00f5hiseadusp\u00e4rasuse kohta;\nkohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (633 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;\n\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kohalike omavalitsuste kriisivalmidusest,\nkutsutud Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja\nP\u00e4\u00e4steameti esindajad (A. Rei n\u00f5upidamisruum);\n\nsotsiaalkomisjonis \u2013 soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise\nja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (710 SE),\nkutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; riikliku pensionikindlustuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (739 SE), kutsutud algatajate ja\nSotsiaalministeeriumi esindajad; okupatsioonire\u017eiimide poolt\nrepresseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u, kutsutud\nJustiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; Eesti Haigekassa\nseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) algatamine, kutsutud\nSotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindajad;\n\nv\u00e4liskomisjoni v\u00e4ljas\u00f5iduistungil \u2013 kohtumine V\u00e4lisluureameti\npeadirektoriga; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi\nesindajad;\n\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 turvategevuse seaduse eeln\u00f5u (638 SE), kutsutud\nSiseministeeriumi ja huvir\u00fchmade esindajad.\n\nKolmap\u00e4ev, 11. jaanuar\n\nKell 12 \u2013 infotund\n\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\nKolmas lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u: kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse ja teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (623 SE).\n\nTeine lugemine \u2013 kolm eeln\u00f5u: biotsiidiseaduse ja teiste seaduste\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (700 SE), v\u00e4lissuhtlemisseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (714 SE), kohtuekspertiisiseaduse eeln\u00f5u (644 SE).\n\nEsimene lugemine \u2013 kaheksa eeln\u00f5u: relvaseaduse ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (627 SE), pereh\u00fcvitiste seaduse\nmuutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(617 SE), kaubandusliku meres\u00f5idu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (741\nSE), info\u00fchiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse\neeln\u00f5u (742 SE), muinsuskaitseseaduse, halduskoost\u00f6\u00f6 seaduse ja\nmuuseumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (760 SE), k\u00f5rgharidusseaduse ning\n\u00f5ppetoetuste ja \u00f5ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (767 SE),\nkohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise\nja s\u00f5jaseisukorra aegne kohtupidamine) eeln\u00f5u (753 SE), kohtute seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (719 SE).\n\nKomisjoni istung\n\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 9: ravimite\nk\u00e4ttesaadavusest, kutsutud tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Peep Peterson ning\nEesti Varude Keskuse, Eesti Haigekassa, Ravimiameti, Eesti\nRavimihulgim\u00fc\u00fcjate Liidu ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik,\ntoimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\n\nNeljap\u00e4ev, 12. jaanuar\n\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u: jalav\u00e4emiinide kasutamist, varumist,\ntootmist ja \u00fcleandmist keelustava ja nende h\u00e4vitamist n\u00f5udva\nkonventsiooni denonsseerimise seaduse eeln\u00f5u (726 SE).\n\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\n\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 elektrituruseaduse ja teiste seaduste\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (696 SE), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindajad;\n\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kell 13.05: julgeolekuolukorra arengutest,\nkutsutud Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisala esindajad.\n\nS\u00fcndmused\n\nKell 11 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub Horvaatia peaministri\nAndrej Plenkovi\u0107iga.\n\nKell 14.30 \u2013 Eesti-Maroko parlamendir\u00fchma esimees Raivo Tamm k\u00f5neleb\nEesti ja Maroko diplomaatiliste suhete 30. aastap\u00e4evale p\u00fchendatud\nkonverentsil (Riigikogu konverentsisaal).\n\nReede, 13. jaanuar\n\nKomisjoni istung\n\nEuroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil \u2013 kell 10: Eesti seisukohad\n16. jaanuaril toimuval euror\u00fchma kohtumisel ja 17. jaanuaril toimuval\nEuroopa Liidu majandus- ja rahandusn\u00f5ukogu istungil, kutsutud\nrahandusminister Annely Akkermann; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni\nm\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u, mis k\u00e4sitleb digielemente sisaldavate toodete\nk\u00fcberturvalisuse horisontaalseid n\u00f5udeid ja millega muudetakse m\u00e4\u00e4rust\n(EL) 2019\/1020, kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi\nesindajad.\n\nV\u00e4lisl\u00e4hetus\n\n15.\u201316. jaanuar\nRiigikogu esimees J\u00fcri Ratas osaleb Balti riikide ja Poola esimeeste\nkohtumisel Varssavis Poolas.\n\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Saksamaa sarjas Valgevene poliitiliselt ajendatud n\u00e4idisprotsessi (T\u00e4iendatud!)BERLIIN, 6. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Saksamaa m\u00f5istis reedel hukka vangistatud Nobeli laureaadi Aless Bjaljatski ja kahe tema liitlase kohtu alla saatmise Valgevenes.\n\"Liiduvalitsus m\u00f5istab karmilt hukka Valgevene poliitiliselt ajendatud n\u00e4idisprotsessi Bjaljatski, aga ka Valentin Stefanovit\u0161i ja Vladimir Labkovit\u0161i suhtes,\" teatas Saksa v\u00e4lisministeerium Twitteris.\n\u00dcks mullustest rahunobelistidest Bjaljatski l\u00e4ks neljap\u00e4eval koos Stefanovit\u0161i ja Labkovit\u0161iga kohtu alla opositsioonitegevuse rahastamiseks Valgevenesse sularaha v\u00e4idetava smugeldamise eest.\nKriitikud aga \u00fctlevad, et kohtuprotsessi tegelik eesm\u00e4rk on neutraliseeridaautoritaarse riigi silmapaistvaim inim\u00f5igusr\u00fchmitus Vjasna (Kevad), mille Bjaljatski asutas 1996. aastal.\nSaksa ministeerium teatas, et kolm meest on \"kohtu all \u00fcksnes nende p\u00fchendumuse t\u00f5ttu inim- ja kodaniku\u00f5igustele\".\n\"F\u00f6deraalvalitsus n\u00f5uab v\u00f5imudelt k\u00f5igi enam kui 1400 poliitvangi vabastamist. Valgevene kodaniku\u00fchiskonna vastane v\u00e4givald ja repressioonid peavad l\u00f5ppema,\" \u00f6eldakse selles.\n60-aastane Bjaljatski ja tema kaaslased m\u00f5isteti vangi p\u00e4rast 2020. aasta ulatuslikke re\u017eiimivastaseid meeleavaldusi, kui autoritaarne president Aleksandr Luka\u0161enko kuulutas valimisv\u00f5itu, mida rahvusvaheline \u00fcldsus pole tunnistanud.\nVenemaa liidri Vladimir Putini toetusel surus Luka\u0161enko opositsiooniliikumise j\u00f5hkralt maha, vangistades oma kriitikud v\u00f5i surudes nad pagulusse.\nBjaljatski, Stefanovit\u0161 ja Labkovit\u0161 on olnud vahi all alates 2021. aasta juulist, esialgu s\u00fc\u00fcdistatuna maksudest k\u00f5rvalehoidmises.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Saksamaa sarjas Valgevene poliitiliselt ajendatud n\u00e4idisprotsessi (T\u00e4iendatud!)BERLIIN, 6. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Saksamaa m\u00f5istis reedel hukka vangistatud Nobeli laureaadi Aless Bjaljatski ja kahe tema liitlase kohtu alla saatmise Valgevenes.\n\"Liiduvalitsus m\u00f5istab karmilt hukka Valgevene poliitiliselt ajendatud n\u00e4idisprotsessi Bjaljatski, aga ka Valentin Stefanovit\u0161i ja Vladimir Labkovit\u0161i suhtes,\" teatas Saksa v\u00e4lisministeerium Twitteris.\n\u00dcks mullustest rahunobelistidest Bjaljatski l\u00e4ks neljap\u00e4eval koos Stefanovit\u0161i ja Labkovit\u0161iga kohtu alla opositsioonitegevuse rahastamiseks Valgevenesse sularaha v\u00e4idetava smugeldamise eest.\nKriitikud aga \u00fctlevad, et kohtuprotsessi tegelik eesm\u00e4rk on neutraliseeridaautoritaarse riigi silmapaistvaim inim\u00f5igusr\u00fchmitus Vjasna (Kevad), mille Bjaljatski asutas 1996. aastal.\nSaksa ministeerium teatas, et kolm meest on \"kohtu all \u00fcksnes nende p\u00fchendumuse t\u00f5ttu inim- ja kodaniku\u00f5igustele\".\n\"F\u00f6deraalvalitsus n\u00f5uab v\u00f5imudelt k\u00f5igi enam kui 1400 poliitvangi vabastamist. Valgevene kodaniku\u00fchiskonna vastane v\u00e4givald ja repressioonid peavad l\u00f5ppema,\" \u00f6eldakse selles.\n60-aastane Bjaljatski ja tema kaaslased m\u00f5isteti vangi p\u00e4rast 2020. aasta ulatuslikke re\u017eiimivastaseid meeleavaldusi, kui autoritaarne president Aleksandr Luka\u0161enko kuulutas valimisv\u00f5itu, mida rahvusvaheline \u00fcldsus pole tunnistanud.\nVenemaa liidri Vladimir Putini toetusel surus Luka\u0161enko opositsiooniliikumise j\u00f5hkralt maha, vangistades oma kriitikud v\u00f5i surudes nad pagulusse.\nBjaljatski, Stefanovit\u0161 ja Labkovit\u0161 on olnud vahi all alates 2021. aasta juulist, esialgu s\u00fc\u00fcdistatuna maksudest k\u00f5rvalehoidmises.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kisma Muhus: looduskaitsja kimbutab lambapidajat, politsei probleemi ei n\u00e4eL\u00e4inud aasta l\u00f5pul j\u00f5udis Kuressaare politseijaoskond seisukohale, et \u00fche muhulase j\u00e4rjepidevat tegevust teise muhulase elu kibedaks tegemisel ei saa paragrahvidega m\u00f5\u00f5ta.Saarte H\u00e4\u00e4l ei nimeta siinkohal ei kannatanute ega kimbutaja nime, kuid kasutame ametlikust allikast p\u00e4rit dokumente, mis kirjeldavad politseisse p\u00f6\u00f6rdumiseks ajendi andnud s\u00fcndmusi.Avalduses politseile \u00f6eldakse otses\u00f5nu, et mees (nimetame teda Vambolaks - toim) on p\u00fchendanud terve viimase aasta oma elust avaldaja, tema kolleegide ja abikaasa j\u00e4litamisele ja kiusamisele.\u201cVambola saadab \u00e4hvardavaid ja vales\u00fc\u00fcdistusega meile, paigaldab liikumiskaameraid, luurab p\u00f5\u00f5sastes, pildistab, lmib, k\u00e4ib taastamist\u00f6\u00f6de l\u00e4biviijaid s\u00f5imamas, levitab valeinformatsiooni, ilmub s\u00f5imamiseks avalikele \u00fcritustele, k\u00e4ib loomade vett hoidlates maha laskmas, avab v\u00e4ravaid, l\u00f5hub generaatoreid, esitab kaebusi erinevatele ametiasutustele ja levitab oma veebilehel valeinformatsiooni,\u201d seisab oktoobri l\u00f5pul tehtud avalduses.S\u00f5imab ja s\u00fc\u00fcdistabN\u00e4iteks oli Vambola s\u00f5imanud ja \u00e4hvardanud avalduse teinud naist Liiva raamatukogus toimunud avalikul \u00fcritusel ja s\u00fc\u00fcdistanud erinevatel teemadel alates korruptsioonist kuni Muhu saare veetaseme languseni. Nimetatud tegevus tekitab avaldajas hirmu ja ebamugavustunnet. Politsei teatas kriminaalasjast keeldumise m\u00e4\u00e4ruses, et kirjelduse j\u00e4rgi tuleks j\u00e4litustoiminguna k\u00f5ne alla vaid varjatud j\u00e4lgimine, sest avalduse j\u00e4rgi paigaldab Vambola liikumiskaameraid, luurab p\u00f5\u00f5sastes, pildistab ja lmib.N\u00e4iteks toodi juhtum, kus Vambola pani karjamaadele kaameraid ja j\u00e4lgis drooniga alvarite taastamist\u00f6id.Politsei leidis, et neile esitatud materjalidest ei n\u00e4htu, et Vambola viiks l\u00e4bi j\u00e4litustoiminguid v\u00f5i koguks andmeid konkreetse isiku kohta.\u201cPildistatud on alvarite taastamist\u00f6id, loomi ja karjamaid ning saadetud kirjadest v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda mure loomade ja \u00fcldise looduse p\u00e4rast, mis ei pruugi teaduslike l\u00e4henemistega \u00fchtida,\u201d seisab m\u00e4\u00e4ruses.Samuti puuduvad politsei hinnangul t\u00f5endid, et mehe tegevus vastaks j\u00e4litustoimingu p\u00f5hiomadustele ehk salajasusele ja varjatusele. Ka on raske Vambola tegevust ahistavaks j\u00e4litamiseks liigitada.Karistusseadustik \u00fctleb, et selline koosseis eeldab teise isikuga korduva v\u00f5i j\u00e4rjepideva kontakti otsimist, tema j\u00e4lgimist v\u00f5i muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumist, kui selle eesm\u00e4rk v\u00f5i tagaj\u00e4rg on teise isiku hirmutamine, alandamine v\u00f5i muul viisil oluliselt h\u00e4irimine.Valjuh\u00e4\u00e4lne kriitikaAvaldaja esitas lisamaterjalidena politseile Vambola saadetud meile ja seisukohti, kuid politsei kinnitusel ei saa nende p\u00f5hjal j\u00e4reldada, et Vambola r\u00fcndaks, \u00e4hvardaks v\u00f5i sekkuks eraellu.Politseikapten Ahti Lepp sedastas, et Vambola saadetud kirjade p\u00f5hjal v\u00f5ib j\u00e4reldada, et ta ei poolda karjamaade tarastamist, mis seadvat ohtu metsloomade elu ja tervise ning vaba liikumise. \u201cT\u00f5en\u00e4oliselt \u00fctleb ta oma m\u00f5tted valjuh\u00e4\u00e4lselt ka avalikel koosolekutel v\u00e4lja. Nende v\u00e4lja\u00fctlemiste sisu ja vorm on teadmata, sest \u00fchtegi konkreetset t\u00f5endit esitatud ei ole. Avalikel koosolekutel v\u00f5ivad k\u00e4ia k\u00f5ik ja oma m\u00f5tte ka v\u00e4lja \u00f6elda. Olenemata sellest, kas see \u00fchtib teiste omadega v\u00f5i mitte,\u201d m\u00e4rkis politsei.Vambola on varem Saarte H\u00e4\u00e4lele selgitanud, et rannakarjamaade taastumisprotsessides ei ole arvestatud metsloomade mitu aastak\u00fcmmet v\u00e4ljakujunenud liikumisradadega ning arvestatud pole ka pesitsemiskohtade ja teise asjaoludega, mis puudutavad metsloomade heaolu.\u201cP\u00f5dra ja hirve arvukus Muhus on viimastel aastatel tugevalt langenud,\u201d selgitas ta. \u201cOn juhtumeid, kus kitsed on sattunud paanikasse maantee \u00fcletamisega, p\u00f6\u00f6rdunud aia piiramisega tagasi tee peale ja siis saanud autost l\u00f6\u00f6gi.V\u00f5i siis on tee \u00e4\u00e4res jalutanud p\u00f5dralehm vasikaga sattunud paanikasse, kui auto l\u00e4heneb. Vanaloom suudab kuidagi l\u00e4bi aia suruda, vasikas \u00fcritab, aga ei suuda edasi minna ning murrab jala,\u201d kirjeldas Vambola.MUHUS autolt l\u00f6\u00f6gi saanud kits ja p\u00f5drasarved, mille kandja oli neile eluajal traadi \u00fcmber keerutanud. 2X ERAKOGUAndres Sepp"}
{"text":"Korruptsioonikahtlus Elvas: rutiinne protseduur t\u00f5i vallajuhtidele kaela kriminaaluurimise\u201eSee \u00e4\u00e4retult n\u00e4otu situatsioon, et meie viieliikmelises vallavalitsuses on ametis kaks poliitilist juhti, kelle tegevuse suhtes on algatatud kriminaaluurimine,\u201c lajatab Elva volikogu liige Juhani Jaeger. Ta ei m\u00f5ista, kuidas oli v\u00f5imalik, et vallavalitsus eraldas toetusi spordiklubidele, mille juhatustes figureerivad vallavalitsuse liikmed ise.\nMullu m\u00e4rtsis eraldas Elva vallavalitsus toetusi paljudele klubidele ja MT\u00dcdele, \u00fche otsusega said toetusi kokku 64 erinevat organisatsiooni. Nende seas oli ka korvapalliklubi BC Elva, mille juhatuse liikmeks on vallavanemn Priit V\u00e4rv ning jalgpalliklubi FC Elva, mille juhatusse kuulub vallavalitsuse liige Margus Ivask. V\u00e4rv \u00fctleb, et tegu oli rutiinse rutiinse toiminguga ja ta ei saanud otsusest isiklikku kasu.\nMitte keegi ei m\u00e4rganud\n\u201eTegevustoetused spordiklubidele ning MT\u00dcdele m\u00e4\u00e4ratakse vastava korra j\u00e4rgi ning k\u00f5ikidele \u00fchtsetel alustel,\u201c selgitab V\u00e4rv. \u201eTegevustoetuste osas ei ole mingit kaalumise kohta, vaid on treeneri kvalifikatsiooni alusel treeneritoetus, laste pearaha ja osalused, mis on lastevanematel kinnitatud. Vallavalitsusele saadetakse juba vastavaks tunnistatud toetuste saajad \u00fche eeln\u00f5una. Vallavalitsus ei m\u00e4\u00e4ra ise toetuse saajaid ega summasid.\u201c\n\u201eKuidas on v\u00f5imalik, et mitte keegi viiest vallavalitsuse liikmest ei m\u00e4rganud selle otsuse tegemise juures \u2013 poisid, te olete ise nendega seotud, kes siin nimekirjas on, te peaksite end taandama,\u201c imestab Jaeger.\nTema eestvedamisel k\u00e4ib praegu Elva volikogu erakorralise istungi korraldamine, et kogu asjas selgust saada. Vallavanem ise tunnistab, et toona otsustamise ajal oleks pidanud laua tagant p\u00fcsti t\u00f5usma ja toast v\u00e4lja astuma: \u201eEks tagant j\u00e4rele tarkus on ikka k\u00f5ige suurem.\u201c\n\u201eKui me novembris avastasime v\u00f5imaliku rikkumise, siis ega me keegi ei suutnud m\u00e4rtsi s\u00fcndmuseid k\u00fcll kuidagi taastada,\u201c \u00fctleb V\u00e4rv. \u201eEks me vallavalitsuse liikmetega oleme ikka arutanud, et kuidas me sellise n\u00e4puka l\u00e4bi lasime. Mina kogusin kokku materjalid, konsulteerisin justiitsministeeriumiga ning saatsin materjalid koos enda selgitustega politsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroole kontrollimiseks ning \u00f5igusliku hinnangu andmiseks.\u201c\nVolikogu ootab selgitusi\n\u201eKuidas oli v\u00f5imalik, et toetus eraldati \u00fchingule, mis on vallale v\u00f5lgu,\u201c r\u00e4\u00e4gib Jaeger. \u201eJutt k\u00e4ib BC Elva pikaajalisest v\u00f5last Elva spordihoone kasutamise eest, mis maksti \u00e4ra alles s\u00fcgisel, aga toetused otsustati m\u00e4rtsis.\u201c\n\u201eMismoodi toimus toetuse v\u00e4ljamaksmine, kui \u00fching on l\u00f5petanud tegevuse v\u00f5i \u00fclisuures mahus kokku t\u00f5mmanud,\u201c j\u00e4tkab ta BC Elva teemal. \u201eK\u00f5ik sellised v\u00e4ga ebameeldivad teemad, mille suhtes oleks igati normaalne, et vallavalitsus ise informeerib inimesi.\u201c\n\u201eVolikogule olen enda poolt edastanud selgitused ja kogu info,\u201c \u00fctleb V\u00e4rv. \u201e\u00c4revuse hoidmine on opositsiooni t\u00f6\u00f6 ja eks nende piiratud t\u00f6\u00f6riistad saavad n\u00fc\u00fcd teritamist. Mina olen olnud avatud selgitusteks ning olen neid selgitusi n\u00fc\u00fcd juba kaks n\u00e4dalat hoogsalt jaganud \u2013 ega \u00e4revus pole sellega suurt v\u00e4henenud. Trummid ikka p\u00f5risevad.\u201c\n\u201eOn v\u00e4ga hea, et ajakirjandus tunneb huvi juhtimisvigade, korruptsioonikahtluste ja oma inimeste eelistamiste vastu,\u201c s\u00f5nab Jaeger. \u201eSee on v\u00e4ikeste omavalitsuste probleem \u00fcldiselt ja meie Elva vallana ei ole selles m\u00f5ttes erand. Samasugused juhtumid Tallinnas v\u00f5i Tartus oleks juba ammu meedia k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu all.\u201c\nProkuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevi\u010dius \u00fctleb vaid, et uurimine on k\u00e4imas ja selle eesm\u00e4rgiks on selgitada, kas Elva vallavalitsuse liige v\u00f5is osaleda endaga seotud spordiklubile raha eraldamisega seotud otsuse tegemises. Uurimist viiakse l\u00e4bi toimingupiirangu rikkumist k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi, kuid rohkemat ei saa prokuratuur hetkel \u00f6elda."}
{"text":"Elva vallajuhtidel on n\u00fc\u00fcd kaelas kriminaaluurimine\u201eSee on \u00e4\u00e4retult n\u00e4otu situatsioon, et meie viieliikmelises vallavalitsuses on ametis kaks poliitilist juhti, kelle tegevuse suhtes on algatatud kriminaaluurimine,\u201c \u00fctleb Elva volikogu liige Juhani Jaeger, kes ei m\u00f5ista, kuidas oli v\u00f5imalik, et vallavalitsus eraldas toetusi spordiklubidele, mille juhatustes figureerivad vallavalitsuse liikmed.Mullu m\u00e4rtsis eraldas Elva vallavalitsus toetusi paljudele klubidele ja MT\u00dcdele, \u00fche otsusega said toetusi kokku 64 organisatsiooni. Nende seas oli ka korvpalliklubi BC Elva, mille juhatuse liikmeks on vallavanem Priit V\u00e4rv (pildil), ning jalgpalliklubi FC Elva, mille juhatusse kuulub vallavalitsuse liige Margus Ivask. V\u00e4rv \u00fctleb, et tegu oli rutiinse toiminguga ja ta ei saanud otsusest isiklikku kasu. \u201eTegevustoetused spordiklubidele ning MT\u00dcdele m\u00e4\u00e4ratakse vastava korra j\u00e4rgi ning k\u00f5ikidele \u00fchtsetel alustel,\u201c selgitab ta.\u201eTegevustoetuste osas ei ole mingit kaalumise kohta, vaid on treeneri kvalifikatsiooni alusel treeneritoetus, laste pearaha ja osalused, mis on lastevanematel kinnitatud. Vallavalitsusele saadetakse juba vastavaks tunnistatud toetuste saajad \u00fche eeln\u00f5una. Vallavalitsus ei m\u00e4\u00e4ra ise toetuse saajaid ega summasid.\u201c\u201eKuidas on v\u00f5imalik, et mitte keegi viiest vallavalitsuse liikmest ei m\u00e4rganud selle otsuse tegemise juures - poisid, te olete ise nendega seotud, kes siin nimekirjas on, te peaksite end taandama,\u201c imestab Jaeger, kelle eestvedamisel k\u00e4ib praegu Elva volikogu erakorralise istungi korraldamine, et kogu asjas selgust saada. Vallavanem tunnistab, et toona otsustamise ajal oleks pidanud laua tagant p\u00fcsti t\u00f5usma ja toast v\u00e4lja astuma: \u201eEks tagantj\u00e4rele tarkus on ikka k\u00f5ige suurem.\u201c\u201eKui me novembris avastasime v\u00f5imaliku rikkumise, siis ega me keegi ei suutnud m\u00e4rtsi s\u00fcndmusid k\u00fcll kuidagi taastada,\u201c \u00fctleb V\u00e4rv. \u201eEks me vallavalitsuse liikmetega oleme ikka arutanud, et kuidas me sellise n\u00e4puka l\u00e4bi lasime. Mina kogusin kokku materjalid, konsulteerisin justiitsministeeriumiga ning saatsin materjalid koos enda selgitustega politsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroole kontrollimiseks ning \u00f5igusliku hinnangu andmiseks.\u201cProkuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevi\u010dius \u00fctleb, et uurimine on k\u00e4imas ja selle eesm\u00e4rgiks on selgitada, kas Elva vallavalitsuse liige v\u00f5is osaleda endaga seotud spordiklubile raha eraldamisega seotud otsuse tegemises. Uurimist viiakse l\u00e4bi toimingupiirangu rikkumist k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi, kuid rohkemat ei saa prokuratuur praegu \u00f6elda.ASSO LADVA"}
{"text":"Istanbul: tujuka talve eest v\u00f5id peitu pugeda ka suurlinnaTalvehooajal on Istanbulis palju valgusk\u00fcllasem ja soojem kui Eestis. Talv on mahe ja kui m\u00f5nel \u00fcksikul p\u00e4eval sajabki lund, sulab see \u00f5ige pea. Termomeeter k\u00f5igub siin k\u00fcmne kraadi \u00fcmber ja kuna Istanbulis on palju igihaljaid puid, p\u00fcsib linn aasta ringi veidi roheline. Kohalikud pelgavad v\u00e4ga k\u00fclma ja juba siis, kui v\u00e4ljas on 15 kraadi sooja, panevad nad lapsed paksudesse talvejopedesse ja p\u00fcsivad parema meelega toas.Aasiat ja Euroopat \u00fchendav Istanbul on 16 miljoni elanikuga metropol, aga enamasti ei saa arugi, et see nii suur on. K\u00fcnklikus, merega \u00fcmbritsetud ja Bosporuse v\u00e4inaga kaheks l\u00f5igatud linnas on m\u00f5nus kulgeda. N\u00e4iteks New Yorgi v\u00f5i Shanghaiga v\u00f5rreldes on ka hooned suhteliselt madalad ja hoolimata linna elanike arvust \u00fclerahvastatuse tunnet ei teki. Linn (v\u00e4lja arvatud liiklus!) on turvaline ning inimesed reeglina abivalmis ja s\u00fcdamlikud. Haruharva v\u00f5ib suurlinna t\u00e4navatel kohata m\u00f5nd purjus inimest.Kui eestlased on enamasti pigem arglikud suhtlejad, siis kohalikud on uudishimulikud ja armastavad suhelda. Julgustan olema avatud ja s\u00f5bralik, siis n\u00e4ete ja kuulete rohkem, kui tavaline turist.Pidulik rongk\u00e4ik, mis l\u00f5peb j\u00e4\u00e4k\u00fclmas veesIstanbuli kultuurielu on v\u00e4ga rikkalik - iga p\u00e4ev toimub kas m\u00f5ni suurem kontsert v\u00f5i n\u00e4ituse avamine. Kes soovib vaadata muusikali, klassikalist ooperit v\u00f5i balletti, saab seda teha kas Zorlu Center Performans Sanatlar\u0131 Merkezis (PSM) v\u00f5i uues ultramodernses Atat\u00fcrki kultuurikeskuses (Atat\u00fcrk K\u00fclt\u00fcr Merkezi). Maailmatasemel kontserdipaiku on palju, n\u00e4iteks elavat t\u00fcrgi jazz'i saab nautida klubis Nardis. Mina soovitaksin kindlasti tutvuda n\u00e4iteks Osmani-aegse \u00f5ukonnamuusikaga - see on k\u00f5rvale t\u00e4iesti eriline kogemus ja pillid, millel seda m\u00e4ngitakse, on enamikule meist tundmatud. V\u00f5i k\u00fclastage folkmuusika kontserti - garanteerin, et seegi on huvitav ja kaasahaarav.Istanbulis eksisteerivad k\u00f5rvuti islam ja \u00f5igeusk ning olulises islamikeskuses asub ka Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat. See t\u00e4hendab, et umbes 300 miljonit kristlast saavad oma usuelu juhtn\u00f6\u00f6rid Istanbulist. Kes satub aasta algul Istanbuli, siis minu kodukandis Feneri linnaosas toimub jaanuaris suur \u00f5igeusu protsessioon, mis l\u00f5peb sellega, et Tema P\u00fchadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus viskab Kuldsarve lahte risti ja usklikud h\u00fcppavad j\u00e4\u00e4k\u00fclma vette, et see \u00fcksteise v\u00f5idu ujudes \u00e4ra tuua. Oluline p\u00fcha, millega m\u00e4lestatakse Kristuse ristimist, pakub elamust ka turistidele.Kindlasti v\u00e4\u00e4rib n\u00e4gemist S\u00fcleymaniye mo\u0161ee ning Istanbuli k\u00fclastades v\u00f5ikski k\u00e4ia s\u00fcnagoogides, kirikutes ja mo\u0161eedes. Mo\u0161eesse minnes tuleb \u00e4ra v\u00f5tta jalan\u00f5ud ning naistel katta pea r\u00e4tiga. Muidugi on Istanbul kui mitme impeeriumi pealinn suurep\u00e4rane sihtkoht ajaloohuvilistele. B\u00fctsantsi teemasse s\u00fcvenemiseks on linn t\u00f5eline maiuspala: maa-alused tsisternid, kirikud, kloostrid ja linnam\u00fc\u00fcrid. Mitu n\u00e4dalat v\u00f5id veeta minevikus, p\u00f5igates t\u00e4nap\u00e4eva vaid s\u00f6\u00f6ma ja jooma.N\u00e4dalane gurmeereis m\u00f6\u00f6da rahvusk\u00f6\u00f6keEurosid teeniva eestlase jaoks on Istanbulis s\u00f6\u00f6mine igati taskukohane ja esindatud on palju selle maailmajao erinevaid k\u00f6\u00f6ke. Kui veel umbes 20 aastat tagasi elas Istanbulis umbes 10 miljonit inimest, siis n\u00fc\u00fcdseks on see arv kasvanud 16 miljonini. Lisaks T\u00fcrgi-sisesele t\u00f6\u00f6r\u00e4ndele (Istanbulis on T\u00fcrgi k\u00f5rgeimad palgad!) on \u00fclikiire kasvu taga suur sisser\u00e4ndajate hulk. Pakistanlased, uiguurid, s\u00fc\u00fcrlased, p\u00e4rslased, afgaanid, bulgaarlased, bosnialased, albaanlased jne - k\u00f5ik nad igatsevad aeg-ajalt oma rahvusroogade j\u00e4rele ja sestap v\u00f5ib Istanbulis erinevaid autentseid rahvusk\u00f6\u00f6ke mekkides teha v\u00e4hemalt n\u00e4dalase gurmeereisi.Lisaks \u00f5dusates boheemlaslikes kohvikutes raamatulugemisele ja inimeste vaatamisele v\u00f5iks muidugi proovida kerget ja tervislikku T\u00fcrgi k\u00f6\u00f6ki, mis piirkonniti tugevalt erineb. N\u00e4iteks mitme mere vahel asuvas Istanbulis pakutakse palju suurep\u00e4raseidmeze'sid (eelroogi), v\u00e4rskelt p\u00fc\u00fctud kala ja taimset toitu. Selle k\u00f5rvale k\u00e4ib muidugi \u00f5lu, vein v\u00f5i aniisiviin. T\u00fcrgi sisemaalt, Anatooliast, on p\u00e4rit lihak\u00fcpsetamise traditsioon. Lamba-, veise- v\u00f5i linnulihast vardad, kebabid, k\u00f6fted - h\u00f5rke lihavalmistamise viise on lugematu hulk.T\u00fcrgis toodetakse ka head veini ja solidaarsusest kohalike veinitootjate vastu soovitan eelk\u00f5ige just neid avastada.Eraldi toidu\u017eanri moodustab T\u00fcrgi hommikus\u00f6\u00f6k. K\u00f5ige kuulsam hommikus\u00f6\u00f6k p\u00e4rineb Vanist (ajalooliselt on linn olnud eelk\u00f5ige armeenlaste ja kurdide kodukant) ja sinna kuuluvad erinevad juustud, munaroad, k\u00fcpsetised, salatid, tomati- ja paprikasegud, oliivid ja terve rida erinevaid komponente, mida Eestis ei tuntagi.Korraga nii peopealinn kui ka poodlemisparadiisKa poodlemisv\u00f5imalustest ei tule linnas puudu ja v\u00f5rreldes Eestiga n\u00e4eb siin oluliselt rohkem v\u00e4rve ning julgeid l\u00e4henemisi ja seda ka meeste moes. Parimates poodides \u00fclikonda valides v\u00f5id arvestada sellega, et vajadusel \u00f5mmeldakse see paari p\u00e4eva jooksul sinu m\u00f5\u00f5tude j\u00e4rgi t\u00e4iesti parajaks. M\u00f5ned kvaliteetsed ja soodsa hinnaga kohalikud br\u00e4ndid, millele v\u00f5iks silma peale visata, on Abdullah Ki\u011f\u0131l\u0131 (meester\u00f5ivad), Kemal Tanca (jalan\u00f5ud ja muud nahktooted), aga ka Mavi, Koton jne. Unustada ei tasu ka v\u00e4ikseid hipsteridisainipoode v\u00f5i second hand'e - neid leiab hulganisti Balati naabruskonnas ja Galata torni \u00fcmbruses.Kvaliteetset kodutekstiili, n\u00e4iteks voodipesu tasub vaadata V\u00fcrtsituru \u00fcmbrusest Tahtakalest, juba ostlemine sealses rahvaste paabelis on vahva kogemus.Istanbuli v\u00f5ib nimetada ka L\u00e4his-Ida peopealinnaks, samas kohalikud tarbivad alkoholi viisakalt ja purjus inimesi naljalt l\u00e4llamas ei n\u00e4e. Paljudel klubidel on \u00e4gedad katuseterrassid imeliste Bosporuse vaadetega, n\u00e4dalavahetustel on klubimeeleolus n\u00e4iteks restoran-baar-\u00f6\u00f6klubi 360Istanbul ja Marmara hotelli katuse lounge. Technomuusika s\u00f5pradele on iga p\u00e4ev avatud Klein v\u00f5i niisama h\u00e4ngimiseks baarid Novo ja Koridor.Kuidas end sullerite eest kaitsta?Nii nagu igas suurlinnas, leidub ka Istanbulis sullereid. Lennujaama taksosid kontrollitakse tihti ja reeglina on nendega kesklinna s\u00f5ita turvaline. Aga linnas ma taksoga s\u00f5ita ei soovita. Taksojuhid peaksid arve esitama taksomeetri j\u00e4rgi, aga tihti ei pane nad seda t\u00f6\u00f6le, et p\u00e4rast saaks turisti n\u00f6\u00f6rida. Kesklinnas saab hakkama kondimootori ja \u00fchistranspordiga ning n\u00e4ed ka kohalike igap\u00e4evaelu. \u00dchistranspordikaardi (Istanbulkart) saad osta automaadist ja leheputkast ning kui raha on peale laetud, kehtib see lisaks bussile-trammile-metroole ka praami peal.Kui maksad taksojuhile suure rahasedeliga, siis kontrolli kohe, kui palju sulle raha tagasi anti. M\u00f5nikord vahetavad taksojuhid suure kup\u00fc\u00fcri taskus v\u00e4lkkiiresti pisema vastu ja siis \u00fcritavad v\u00e4ita, et andsite 200 asemel n\u00e4iteks 20. Sestap tasub k\u00e4ep\u00e4rast hoida v\u00e4iksemaid kup\u00fc\u00fcre ja maksta t\u00e4pse rahaga. Tihti \u00fcritatakse k\u00fcsida lisatasu n\u00e4iteks tunneli v\u00f5i maantee l\u00e4bimise eest, aga tegelikult ei ole Istanbuli lennujaamast Taksimi ega Sultanahmeti piirkonda mingeid tee- ega tunnelimakse.Teine sullerite v\u00f5te on etendada kingapuhastajaid. Nende leivanumber on turisti ees k\u00f5ndides kingahari maha pillata. Kui sa viisaka inimesena annad talle harja tagasi, siis vastutasuks pakub ta \u201etasuta\u201c kingapuhastust. Sellest heateost tuleks aga loobuda, sest p\u00e4rast kingade puhastust v\u00f5ib juhtuda, et ta n\u00f5uab tavalise 20 liiri asemel 100 liiri. K\u00f5ik see v\u00f5ib muutuda v\u00e4ga ebameeldivaks, eriti kui v\u00e4lja ilmuvad ka kingapuhastaja s\u00f5brad.Enamik inimesi on Istanbulis siirad ja abivalmid, aga kui kohtad \u00fclis\u00f5bralikke t\u00fc\u00fcpe, kes kutsuvad l\u00f5butsema ja \u00f5lut jooma, siis minna v\u00f5ib, aga koht vali ise. Vastasel juhul v\u00f5id sattuda m\u00f5nda kahtlasesse baari, kus saad jookide eest kosmilise arve, sest lauas istusid ka n\u00e4iteks m\u00f5ned t\u00fcdrukud. Seda trikki kasutatakse eriti nooremate meeste peal, kellelt on v\u00e4lja pressitud ka tuhandeid eurosid. Kui sa hinnakirja ei n\u00e4e, siis v\u00e4ltimaks hilisemaid arusaamatusi, k\u00fcsi enne ostu hinda. Alati ja s\u00f5ltumata kohast.Olen Istanbulis elanud juba k\u00fcmme aastat. Linn on pidevas muutumises ja endiselt leian siit pidevalt midagi uut. Kellel pole aega pikemalt linna avastada, siis argip\u00e4evarutiinist j\u00f5uab v\u00e4lja murda juba m\u00f5ne p\u00e4evaga.Mida Istanbulis lastega teha?K\u00fclastada Osmani-aegset Gazhane muuseumi Aasia poolel - seal on n\u00e4itused, suurematele lastele ka vahva energiamuuseum;minna Istanbul Aqvaryumi, istanbulakvaryum. com;minna Sea Life Aquariumi, visitsealife.com\/istanbul;k\u00e4ia Legolandis, legolanddiscoverycentre. com\/istanbul;k\u00e4ia \u0130stanbul Rahmi M.Ko\u00e7i transpordivahendite muuseumis, rmk-museum.org.tr\/istanbul\/en\/ rahmi-m-koc-muzesi. Seal saad ronida allveelaeva, rongi ja lennukisse, vaata suurep\u00e4rast liiklusvahendite kogu autodest kalessideni ja lapsevankritest lennukiteni;s\u00f5ida laevaga Bosporuse v\u00e4inal. Varahommikul minnes v\u00f5ib \u00f5nnestuda ka delfiine n\u00e4ha.LOE PIKEMALT ohtuleht.ee\u201eOlge avatud ja s\u00f5bralik, siis n\u00e4ete ja kuulete rohkem, kui tavaline turist,\"\u00fctleb k\u00fcmme aastat Istanbulis elanud Hille Hanso (pildil).USUP\u00dcHA PAKUB ELAMUST TURISTIDELE: Feneri linnaosas toimub jaanuaris suur \u00f5igeusu protsessioon, mille l\u00f5pus Tema P\u00fchadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus viskab Kuldsarve lahte risti ja usklikud h\u00fcppavad j\u00e4\u00e4k\u00fclma vette, et see \u00fcksteise v\u00f5idu ujudes \u00e4ra tuua. Hille HansoVida Press P\u00c4RAST PADUKAT: Vaade Galata tornist \u00fcle Bosphoruse v\u00e4ina, mis eraldab Euroopat Aasiast ja \u00fchendab Marmara merd Musta merega.ErakoguHille Hanso LUMEMEMM ISTANBULIS: Karta on, et kuigi pikalt ta sealses pehmes kliimas vastu ei pea.\u00dcLLATAVALT LUMINE: Vahel v\u00f5ib Istanbulis ka selline vaatepilt avaneda, aga eile lubas ilmaprognoos endiselt p\u00e4eval 12 soojakraadi.T\u00dc\u00dcPILINE TURUMELU: Seda rahvaste paabelis toimuvat ostlemist tasub kasv\u00f5i lihtsalt vaatama minna. Hille HansoKORRAGA KAHEL KONTINENDIL: Istanbul on ainuke linn maailmas, mis asub korraga kahel kontinendil - Euroopas ja Aasias. Tallinnast saab otselennuga kohale seitsmel p\u00e4eval n\u00e4dalas.Hille Hanso Vida Press HEAD ISU: Istanbuli Sea Life Aquariumis elav Iggy kuulub Euroopa suurimate merekilpkonnade hulka, kes v\u00f5ivad kaaluda kuni 200 kilo.HILLE HANSO"}
{"text":"ISTANBUL: tujuka talve eest v\u00f5id peitu pugeda ka suurlinnaTalvehooajal on Istanbulis palju valgusk\u00fcllasem ja soojem kui Eestis. Talv on mahe ja kui m\u00f5nel \u00fcksikul p\u00e4eval sajabki lund, sulab see \u00f5ige pea. Termomeeter k\u00f5igub siin k\u00fcmne kraadi \u00fcmber ja kuna Istanbulis on palju igihaljaid puid, p\u00fcsib linn aasta ringi veidi roheline. Kohalikud pelgavad v\u00e4ga k\u00fclma ja juba siis, kui v\u00e4ljas on 15 kraadi sooja, panevad nad lapsed paksudesse talvejopedesse ja p\u00fcsivad parema meelega toas.\nAasiat ja Euroopat \u00fchendav Istanbul on 16 miljoni elanikuga metropol,\u00a0aga enamasti ei saa arugi, et see nii suur on. K\u00fcnklikus, merega \u00fcmbritsetud ja Bosporuse v\u00e4inaga kaheks l\u00f5igatud linnas on m\u00f5nus kulgeda. N\u00e4iteks New Yorgi v\u00f5i Shanghaiga v\u00f5rreldes on ka hooned suhteliselt madalad ja vaatamata linna elanike arvule \u00fclerahvastatuse tunnet ei teki. Linn (v\u00e4lja arvatud liiklus!) on turvaline ning inimesed reeglina abivalmis ja s\u00fcdamlikud.\u00a0Haruharva v\u00f5ib suurlinna t\u00e4navatel kohata m\u00f5nd purjus inimest.\u00a0\nKui eestlased on enamasti pigem arglikud suhtlejad, siis kohalikud on uudishimulikud ja armastavad suhelda. Julgustan olema avatud ja s\u00f5bralik, siis n\u00e4ete ja kuulete rohkem, kui tavaline turist.\nUSUP\u00dcHA PAKUB ELAMUST TURISTIDELE: Feneri linnaosas toimub jaanuaris suur \u00f5igeusu protsessioon, mille l\u00f5pus Tema P\u00fchadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus viskab Kuldsarve lahte risti ja usklikud h\u00fcppavad j\u00e4\u00e4k\u00fclma vette, et see \u00fcksteise v\u00f5idu ujudes \u00e4ra tuua.\n(Hille Hanso)Pidulik rongk\u00e4ik, mis l\u00f5peb j\u00e4\u00e4k\u00fclmas vees\nIstanbuli kultuurielu on v\u00e4ga rikkalik \u2013 iga p\u00e4ev toimub kas m\u00f5ni suurem kontsert v\u00f5i n\u00e4ituse avamine. Kes soovib vaadata muusikali, klassikalist ooperit v\u00f5i balletti, saab seda teha kas Zorlu Center Performans Sanatlar\u0131 Merkezis (PSM) v\u00f5i uues ultramodernses Atat\u00fcrki kultuurikeskuses (Atat\u00fcrk K\u00fclt\u00fcr Merkezi). Maailmatasemel kontserdipaiku on palju, n\u00e4iteks elavat t\u00fcrgi jazz'i saab nautida klubis Nardis. Mina soovitaksin kindlasti tutvuda n\u00e4iteks Osmani-aegse \u00f5ukonnamuusikaga \u2013 see on k\u00f5rvale t\u00e4iesti eriline kogemus ja pillid, millel seda m\u00e4ngitakse, on enamikule meist tundmatud. V\u00f5i k\u00fclastage folkmuusika kontserti \u2013 garanteerin, et seegi on huvitav ja kaasahaarav.\nIstanbulis eksisteerivad k\u00f5rvuti islam ja \u00f5igeusk ning olulises islamikeskuses asub ka Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat. See t\u00e4hendab, et umbes 300 miljonit kristlast saavad oma usuelu juhtn\u00f6\u00f6rid Istanbulist. Kes satub aasta algul Istanbuli, siis minu kodukandis Feneri linnaosas toimub jaanuaris suur \u00f5igeusu protsessioon, mis l\u00f5peb sellega, et Tema P\u00fchadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus viskab Kuldsarve lahte risti ja usklikud h\u00fcppavad j\u00e4\u00e4k\u00fclma vette, et see \u00fcksteise v\u00f5idu ujudes \u00e4ra tuua. Oluline p\u00fcha, millega m\u00e4lestatakse Kristuse ristimist, pakub elamust ka turistidele.\nKindlasti v\u00e4\u00e4rib n\u00e4gemist S\u00fcleymaniye mo\u0161ee, mis on imekaunis nii ehitusmeisterlikkuse kui ka \u00fcmbritsevate vaadete poolest. Istanbuli k\u00fclastades v\u00f5ikski k\u00e4ia s\u00fcnagoogides, kirikutes ja mo\u0161eedes ning m\u00f5tiskleda v\u00f5imu, inimese ja usu teemadel. Neil teemadel v\u00f5ib kohalikega julgelt r\u00e4\u00e4kida, t\u00fcrklased on avatud suhtlejad. Mo\u0161eesse minnes tuleb \u00e4ra v\u00f5tta jalan\u00f5ud ning naistel katta pea r\u00e4tiga. Olgem keskkonnas\u00f5bralikud \u2013 pange kingad-saapad kaasav\u00f5etud riidekotti ja \u00e4rge kasutage \u00fchekordseid kilekotte, mida Istanbuli mo\u0161eedes lahkelt jagatakse.\u00a0\nMuidugi on Istanbul kui mitme impeeriumi pealinn suurep\u00e4rane sihtkoht ajaloohuvilistele. B\u00fctsantsi teemasse s\u00fcvenemiseks on linn t\u00f5eline maiuspala: maa-alused tsisternid, kirikud, kloostrid ja linnam\u00fc\u00fcrid. Mitu n\u00e4dalat v\u00f5id veeta minevikus, p\u00f5igates t\u00e4nap\u00e4eva vaid s\u00f6\u00f6ma ja jooma. \u00a0\nN\u00e4dalane gurmeereis m\u00f6\u00f6da rahvusk\u00f6\u00f6ke\nEurosid teeniva eestlase jaoks on Istanbulis s\u00f6\u00f6mine igati taskukohane ja esindatud on palju selle maailmajao erinevaid k\u00f6\u00f6ke. Kui veel umbes 20 aastat tagasi elas Istanbulis umbes 10 miljonit inimest, siis n\u00fc\u00fcdseks on see arv kasvanud 16 miljonini. Lisaks T\u00fcrgi-sisesele t\u00f6\u00f6r\u00e4ndele (Istanbulis on T\u00fcrgi k\u00f5rgeimad palgad!) on \u00fclikiire kasvu taga suur sisser\u00e4ndajate hulk. Pakistanlased, uiguurid, s\u00fc\u00fcrlased, p\u00e4rslased, afgaanid, bulgaarlased, bosnialased, albaanlased jne \u2013 k\u00f5ik nad igatsevad aeg-ajalt oma rahvusroogade j\u00e4rele ja sestap v\u00f5ib Istanbulis erinevaid autentseid rahvusk\u00f6\u00f6ke mekkides teha v\u00e4hemalt n\u00e4dalase gurmeereisi.\nLisaks \u00f5dusates boheemlaslikes kohvikutes raamatulugemisele ja inimeste vaatamisele v\u00f5iks muidugi proovida kerget ja tervislikku T\u00fcrgi k\u00f6\u00f6ki, mis piirkonniti tugevalt erineb. N\u00e4iteks mitme mere vahel asuvas Istanbulis pakutakse palju suurep\u00e4raseid meze'sid (eelroogi), v\u00e4rskelt p\u00fc\u00fctud kala ja taimset toitu. Selle k\u00f5rvale k\u00e4ib muidugi \u00f5lu, vein v\u00f5i aniisiviin. T\u00fcrgi sisemaalt, Anatooliast, on p\u00e4rit lihak\u00fcpsetamise traditsioon. Lamba-, veise- v\u00f5i linnulihast vardad, kebabid, k\u00f6fted \u2013 h\u00f5rke lihavalmistamise viise on lugematu hulk.\nIstanbulis v\u00f5ib nautida nii lihtsat t\u00e4navatoitu kui ka peeneid gurmeeroogi. Alles oktoobris said neli Istanbuli restorani Michelini t\u00e4rni, k\u00fcmme p\u00e4lvisid Bib Gourmandi ehk neid tunnustati parima hinna ja kvaliteedi suhte eest. T\u00fcrgis toodetakse ka head veini ja solidaarsusest kohalike veinitootjate vastu soovitan eelk\u00f5ige just neid avastada. \u00a0\nEraldi toidu\u017eanri moodustab T\u00fcrgi hommikus\u00f6\u00f6k. See on miski, mille nautimiseks s\u00f5prade v\u00f5i perega tuleb aega v\u00f5tta. K\u00f5ige kuulsam hommikus\u00f6\u00f6k p\u00e4rineb Vanist (ajalooliselt on linn olnud eelk\u00f5ige armeenlaste ja kurdide kodukant) ja sinna kuuluvad erinevad juustud, munaroad, k\u00fcpsetised, salatid, tomati- ja paprikasegud, oliivid ja terve rida erinevaid komponente, mida Eestis ei tuntagi. Hommikus\u00f6\u00f6gi l\u00f5puks kastetakse v\u00e4rske kr\u00f5be sai kas mooruspuu-, viigimarja- vms moosi sisse v\u00f5i torgatakse klopitud koore- ja meesegusse. T\u00fcrgi hommikus\u00f6\u00f6gi k\u00f5rvale pakutakse tavaliselt piiramatus koguses musta teed.\u00a0Keele viib alla!\nT\u00dc\u00dcPILINE TURUMELU: Seda rahvaste paabelis toimuvat ostlemist tasub kasv\u00f5i lihtsalt vaatama minna.\n(Hille Hanso)Kaks \u00fches ehk peopealinn\u00a0 ja poodlemisparadiis\nKa poodlemisv\u00f5imalustest ei tule linnas puudu ja v\u00f5rreldes Eestiga n\u00e4eb siin oluliselt rohkem v\u00e4rve ning julgeid l\u00e4henemisi\u00a0 ja seda ka meeste moes. Parimates poodides \u00fclikonda valides v\u00f5id arvestada sellega, et vajadusel \u00f5mmeldakse see paari p\u00e4eva jooksul sinu m\u00f5\u00f5tude j\u00e4rgi t\u00e4iesti parajaks. M\u00f5ned kvaliteetsed ja soodsa hinnaga kohalikud br\u00e4ndid, millele v\u00f5iks silma peale visata, on Abdullah Ki\u011f\u0131l\u0131 (meester\u00f5ivad), Kemal Tanca (jalan\u00f5ud ja muud nahktooted), aga ka Mavi, Koton jne. Unustada ei tasu ka v\u00e4ikeseid hipsteridisainipoode v\u00f5i second hand'e \u2013 neid leiab hulganisti Balati naabruskonnas ja Galata torni \u00fcmbruses.\u00a0\nKvaliteetset kodutekstiili, n\u00e4iteks voodipesu, tasub vaadata V\u00fcrtsituru \u00fcmbrusest Tahtakalest, juba ostlemine sealses rahvaste paabelis on vahva kogemus. Aktiivsetest m\u00fc\u00fcjatest ei peaks aga turul \u00e4ra ehmuma, sest nende \u00fclesanne ongi aidata ja soovitada. Sestap oleks kena m\u00fc\u00fcjat abi pakkumise eest t\u00e4nada ja kui k\u00fcsimusi pole, siis seda ka \u00f6elda. Kui olete erinevate kaupmeeste pakkumistega tutvunud, on lihtsam ka hinda alla tingida. Kaubamajades pole hinnad l\u00e4bir\u00e4\u00e4gitavad, kuid ostes korraga mitu asja, \u00f5nnestub 5\u201310% allahindlust m\u00f5nikord siiski v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kida. V\u00e4lismaalasena ei tasu unustada ka tax-free-v\u00f5imalust ja lennujaamas raha tagasi k\u00fcsida.\nIstanbuli v\u00f5ib nimetada ka L\u00e4his-Ida peopealinnaks, samas kohalikud tarbivad alkoholi viisakalt ja purjus inimesi naljalt l\u00e4llamas ei n\u00e4e. Paljudel klubidel on \u00e4gedad katuseterrassid imeliste Bosporuse vaadetega, n\u00e4dalavahetustel on klubimeeleolus n\u00e4iteks restoran-baar-\u00f6\u00f6klubi 360Istanbul ja Marmara hotelli katuse lounge. Tehno-muusika s\u00f5pradele on iga p\u00e4ev avatud Klein v\u00f5i niisama h\u00e4ngimiseks\u00a0baarid Novo ja Koridor.\nKuidas end sullerite eest kaitsta?\nNii nagu igas suurlinnas, leidub ka Istanbulis sullereid. Lennujaama taksosid kontrollitakse tihti ja reeglina on nendega kesklinna s\u00f5ita turvaline. Aga linnas ma taksoga s\u00f5ita ei soovita. Taksojuhid peaksid arve esitama taksomeetri j\u00e4rgi, aga tihti ei pane nad seda t\u00f6\u00f6le, et p\u00e4rast saaks turisti n\u00f6\u00f6rida. Kesklinnas saab hakkama kondimootori ja \u00fchistranspordiga ning n\u00e4ed ka kohalike igap\u00e4evaelu. \u00dchistranspordikaardi (Istanbulkart) saad osta automaadist ja leheputkast ning kui raha on peale laetud, kehtib see lisaks bussile-trammile-metroole ka praami peal.\nKui maksad taksojuhile suure rahasedeliga, siis kontrolli kohe, kui palju sulle raha tagasi anti. Kuna rahanumbrid on suured ja kohalik raha turistile v\u00f5\u00f5ras, siis leidub pettureid, kes proovivad seda peataolekut \u00e4ra kasutada. M\u00f5nikord vahetavad taksojuhid suure kup\u00fc\u00fcri taskus v\u00e4lkkiiresti pisema vastu ja siis \u00fcritavad v\u00e4ita, et andsite 200 asemel n\u00e4iteks 20. Sestap tasub k\u00e4ep\u00e4rast hoida v\u00e4iksemaid kup\u00fc\u00fcre ja maksta t\u00e4pse rahaga.\u00a0Tihti \u00fcritatakse k\u00fcsida lisatasu n\u00e4iteks tunneli v\u00f5i maantee l\u00e4bimise eest, aga tegelikult ei ole Istanbuli lennujaamast Taksimi ega Sultanahmeti piirkonda mingeid tee- ega tunnelimakse.\nTeine sullerite v\u00f5te on etendada kingapuhastajaid. Nende leivanumber on turisti ees k\u00f5ndides kingahari maha pillata. Kui sa viisaka inimesena annad talle harja tagasi, siis vastutasuks pakub ta \u201etasuta\u201c kingapuhastust. Sellest heateost tuleks aga loobuda, sest p\u00e4rast kingade puhastust v\u00f5ib juhtuda, et ta hakkab raha v\u00e4lja pressima ja tavalise 20 liiri asemel n\u00f5uab 100 liiri. K\u00f5ik see v\u00f5ib muutuda v\u00e4ga intensiivseks ja ebameeldivaks, eriti kui v\u00e4lja ilmuvad ka kingapuhastaja s\u00f5brad. \u00a0\nEnamik inimesi on Istanbulis siirad ja abivalmid, aga kui kohtad \u00fclis\u00f5bralikke t\u00fc\u00fcpe, kes kutsuvad l\u00f5butsema ja \u00f5lut jooma, siis minna v\u00f5ib, aga koht vali ise. Vastasel juhul v\u00f5id sattuda m\u00f5nda kahtlasesse baari, kus saad jookide eest kosmilise arve, sest lauas istusid ka n\u00e4iteks m\u00f5ned t\u00fcdrukud. Seda trikki kasutatakse eriti nooremate meeste peal, kellelt on v\u00e4lja pressitud ka tuhandeid eurosid. Kui sa hinnakirja ei n\u00e4e, siis v\u00e4ltimaks hilisemaid arusaamatusi, k\u00fcsi enne ostu hinda. Alati ja s\u00f5ltumata kohast.\nOlen Istanbulis elanud juba k\u00fcmme aastat. Linn on pidevas muutumises ja endiselt leian siit pidevalt midagi uut. Kellel pole aega pikemalt linna avastada, siis argip\u00e4eva rutiinist j\u00f5uab v\u00e4lja murda juba m\u00f5ne p\u00e4evaga.\nKohalikud jumaldavad lapsi\nT\u00fcrklased tahavad lapsi kallistada, p\u00f5sest pigistada ja v\u00f5imalusel v\u00f5tavad meelsasti s\u00fclle ning pakuvad kommi ja puuvilju. Kui julgemad mudilased v\u00e4gagi naudivad kingitusi, siis tagasihoidlikumat v\u00f5ib see pelutada. Lapsevankriga pole Istanbuli t\u00e4navatel just mugav liikuda ja sestap v\u00f5iks reisi ette v\u00f5tta pigem sellise mudilasega, kes jaksab ise k\u00f5ndida. Seda, et lapsel k\u00f5ht t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4b, karta ei tasu: vahemerelisest men\u00fc\u00fcst leiavad ka pere noorimad liikmed midagi meelep\u00e4rast. Kaubanduskeskustes on lastele suured m\u00e4ngualad, mis talvisel ajal on t\u00e4is kohalikke, kes ei taha \u201ek\u00fclma ilma\u201c t\u00f5ttu lastega \u00f5ues olla.\nHEAD ISU: Istanbuli Sea Life Aquariumis elav Iggy kuulub Euroopa suurimate merekilpkonnade hulka, kes v\u00f5ivad kaaluda kuni 200 kilo.\n(Vida Press)Mida lastega Istanbulis teha?\nK\u00fclastada Osmani-aegset Gazhane muuseumi Aasia poolel \u2013 seal on n\u00e4itused, suurematele lastele ka vahva energiamuuseum;\nminna Istanbul Aqvaryumi, istanbulakvaryum.com; \u00a0\nminna Sea Life Aquariumi, visitsealife.com\/istanbul;\nk\u00e4ia Legolandis, legolanddiscoverycentre.com\/istanbul;\nk\u00e4ia \u0130stanbul Rahmi M. Ko\u00e7i transpordivahendite muuseumis, rmk-museum.org.tr\/istanbul\/en\/rahmi-m-koc-muzesi. Seal saad ronida allveelaeva, rongi ja lennukisse, vaata suurep\u00e4rast liiklusvahendite kogu autodest kalessideni ja lapsevankritest lennukiteni;\ns\u00f5ida laevaga Bosporuse v\u00e4inal. Varahommikul minnes v\u00f5ib \u00f5nnestuda ka delfiine n\u00e4ha."}
{"text":"\u201eMasterChefi\u201c v\u00f5itja Jana Guzanova paljastas oma plaanid v\u00f5idurahaga: tahan kindlasti avada oma restoraniHobikokkade v\u00f5istlusel kokandussaates \u201eMasterChef Eesti\u201c p\u00e4rjati parimaks Jana Guzanova, kes on ametilt finantskuritegude uurija. Kust ta tuleb ja kuhu on kulinaariamaailmas teel?\nViljandis \u00fcles kasvanud vene juurtega Jana Guzanova (32) on elanud kuus aastat Belgias Antwerpenis ja viimased kuus aastat on tema kodulinnaks olnud Tallinn.\nJana teeb igap\u00e4evaselt joogat ja m\u00e4ngib \u00fclep\u00e4eviti tennist. Vaba aja veedab ta enamasti lugedes ja s\u00fc\u00fces. Lugemisvaraks on loomulikult kokaraamatud, mida Jana v\u00f5ib lugeda lausa viies keeles, sest ta valdab eesti, vene ja inglise keelt ning saab aru ka prantsuse ja flaami keelest.\n1. Mida plaanid ette v\u00f5tta 10 000 euro suuruse auhinnarahaga?\nSee l\u00e4heb kinnisvaraostu algkapitaliks. Kinnisvara ostan Eestisse, et saaksin kodumaal kanda kinnitada. Tahan kindlasti avada oma restorani, aga praeguses majanduskliimas olen ettevaatlik. Hetkel m\u00f5tlen pigem koost\u00f6\u00f6projektidele. Miks ka mitte koos Kseniaga (\u201eMasterChef Eesti\u201c saates teise koha saanud Ksenia Karkavenko - toim.), kellega me saates tutvusime. Ta on imeline inimene. Oleme erinevad ja seet\u00f5ttu t\u00e4iendaks teineteist.\n2. \u00d6eldakse, et armastus k\u00e4ib k\u00f5hu kaudu. Milline on su suhtestaatus?\nOma eraelu ma meedias ei arutaks, aga olen k\u00fcll seda meelt, et armastus k\u00e4ib k\u00f5hu kaudu. Kui m\u00f5tlen oma varasemate suhete peale, siis \u00f5nneks ei ole sattunud mu ellu inimest, kes keelduks midagi s\u00f6\u00f6mast. Olen kuulnud lugusid pirtsakatest, kellel peab isegi tomat olema kindla nurga all l\u00f5igatud ja musta pipart ei tohi olla toidu sees. Sellise inimesega mina ei suudaks koos olla. Kindlasti peaks meid siduma huvi toidu vastu. Tore oleks ka, kui kaaslane oskab s\u00fc\u00fca teha. Kui armastad inimest, leiad aja, et kas v\u00f5i \u00fche roa tegemine selgeks \u00f5ppida. Isegi kui romantilise \u00f5htus\u00f6\u00f6gi valmistamine h\u00e4sti ei \u00f5nnestu, siis \u00fcritamine on pool v\u00f5itu ja selles oleks ikkagi midagi armsat.\n3. Milline oli su lapsep\u00f5lv?\nVeidi \u00fcksildane. Mul on k\u00fcll poolvend, aga tema kolis ammu kodust v\u00e4lja ja l\u00e4hedast suhtlust meil pole. Eestis oleme ainult mina ja mu ema. K\u00f5ik sugulased on ema s\u00fcnnikohas Nikolaevskis, Amuuri \u00e4\u00e4res. Isa elab ka Venemaal.\nLapsep\u00f5lv oli pisut \u00fcksildane just j\u00f5ulude aegu, kui k\u00f5ik olid suurte peredega koos ja said vanaemade-vanaisade juurde minna. Aga v\u00e4hemalt on mul ema. Minu suur austus kuulubki emale, kes rabas kolme t\u00f6\u00f6koha peal ja tegi k\u00f5ik, et mul oleks toit laual.\nOlin palju \u00fcksi ja \u00f5ppisin varakult ise s\u00fc\u00fca tegema. M\u00e4ngisin, et mul on oma kokasaade, kus seletasin, mida teen ja kuidas valmistan. Kogu taskuraha l\u00e4ks k\u00f6\u00f6gikatsetustele. \u00dckskord tegin suitsul\u00f5hest lasanje, kuid see l\u00e4ks nii tagurpidi, kui veel minna sai - s\u00fc\u00fca ei k\u00f5lvanud.\nIsaga on mul viimased k\u00fcmme aastat olnud head suhted. Ta n\u00fc\u00fcd saadab mulle pilte, mida k\u00f5ike ta seal kokku k\u00fcpsetab. Tal on kodus sous vide aparaadid ja k\u00f5iksugu tehnika. Ilmselt on mul kokkamise huvi geenides. Lapsep\u00f5lves sain h\u00e4id ema tehtud koduseid toite. Ta pani puljongi \u00f5htul hakkama ja hommikul tegi suppi. Hingega. M\u00e4letan, kuidas lapsena pahandasin, et j\u00e4lle see bor\u0161 - miks sa ei v\u00f5i teha normaalset toitu nagu k\u00f5ikidel, n\u00e4iteks kartulit ja valget kastet? V\u00e4ike laps ei oska hinnata, mis tal on. N\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen k\u00fcll, et olin ju \u00f5nnega koos, et sain sellist aeglaselt valmistatud toitu.\nTundub, et ema poolt on mulle kaasa antud konstantne stabiilsus ja isa poolt saadud kergelt hullumeelne temperamentsus, mis kohustab raamidest v\u00e4lja m\u00f5tlema ning toitu ja toidutegemist kohati obsts\u00f6\u00f6nses v\u00f5tmes lahti m\u00f5testama.\nMinu lemmikud on rupskid, nendes on mingi v\u00f5lu. Olen suur ninast-sabani-m\u00f5tteviisiga inimene. See on austus looma vastu. Kui ta on juba tapetud, siis v\u00f5iks maksimaalselt kasutada.\n4. Kui sulle meeldis juba lapsena kokata, siis miks otsustasid kuritegude uurijaks saada?\nKokaks ei tahtnud ma \u00f5ppida, sest kaksteist aastat tagasi pidasin seda t\u00f5esti vaid hobiks ja rohkem huvitas mind \u00f5igusteadus ja v\u00e4lispoliitika. Modellindusega tegeledes n\u00e4gin tihtipeale, kuidas noorte t\u00fcdrukute teadmatust kasutatakse omakasu eesm\u00e4rgil \u00e4ra. Tundsin, et \u00f5igusteadust \u00f5ppides suudan saavutada piisava teadmistebaasi, et n\u00f5rgemate huvide eest seista. Mind v\u00e4ga huvitas rahvusvaheline kriminaal\u00f5igus. Sain Eestis \u00f5igusteaduste bakalaureuse ja k\u00e4isin ka diplomaatide koolis. Siis aga l\u00e4ksin Belgiasse s\u00f5pradele k\u00fclla, kes olid just restorani ostnud. Otsustasin nende restoranis ennast kokana proovile panna, aga meil tekkisid eriarvamused ja nii j\u00e4tkasin Antwerpeni \u00fclikoolis \u00f5igusteaduste rada ning l\u00e4ksin magistri\u00f5ppesse. Seal sain aru, kui raske on sel alal l\u00e4bi l\u00fc\u00fca, kui palju j\u00e4\u00e4b b\u00fcrokraatia taha.\nOtsisin \u00f5igusteadusega seotud t\u00f6\u00f6d ja tuli v\u00f5imalus minna finantskuritegude uurijaks. Sel alal on kohe tulemusi n\u00e4ha - hoian \u00e4ra selle, et inimesed ei satuks pettuste ohvriks.\nKui ma peaks hommikust \u00f5htuni sama asja tegema, siis ilmselt t\u00fcdineks kiirelt ja h\u00fclgaks selle tegevuse. Mul on kaks nii erinevat t\u00f6\u00f6d, aga samas tunnen m\u00f5lemat tehes end v\u00e4ga koduselt.\n5. S\u00f5itsid aastavahetuseks Belgiasse puhkama. Mis sind veel selle maaga seob?\nMul on Belgias \u00fclikooli ja restoranit\u00f6\u00f6 ajast palju s\u00f5pru ja mulle v\u00e4ga meeldib selle maa toidu- ja \u00f5llekultuur. Siin on praegu 16 kraadi sooja, saab minna v\u00e4lja istuma, sest ka talvel on kohvikute terrassid avatud. V\u00f5\u00f5rastega saab lihtsalt jutule. Nad on soojad ja seltsivad. Tammsaareliku eestlase jahedale temperamendile ja tagasihoidlikkusele on see hea vaheldus.\n6. Kuidas sul \u00fcldse tekkis m\u00f5te \u201eMasterChefi\u201c saates osaleda?\nOlime s\u00f5brannaga Pikakari rannas ja m\u00e4rkasin reklaami. Sisemuses oli otsus tehtud, et l\u00e4hen, kuid m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4l hakkas kohe vastu r\u00e4\u00e4kima ja kahtlema. Kohati vajas s\u00f5prade ja s\u00f5brannade veenmist minu lapselik p\u00f5ikp\u00e4isus. M\u00f5tlesin, et milleks mulle see k\u00f5ik, mugavustsoonis oli ju hea. Samas sisimas teadsin, et kui ma saatesse ei l\u00e4he, siis ei andesta iseendale. See oli hea kogemus. Parem kui oodata oskasin. Olen alati suhtunud avaliku elu projektidesse ettevaatlikkusega ja tahtnud madalat profiili hoida, aga soe vastuv\u00f5tt ja hea suhtumine \u00f5petasid, et midagi ei tasu karta.\nKohtunikud olid vahel karmid, aga \u00f5iglased ja ausad. Maitsed on ju erinevad ja nii tuligi laveerida erinevate maitse-eelistuste vahel.\n7. Kas on m\u00f5ni toit v\u00f5i toiduaine, mida sa kunagi ei s\u00f6\u00f6?\nMa ei suuda ka parima tahtmise juures v\u00e4lja m\u00f5elda toitu v\u00f5i toiduainet, mida ma kategooriliselt keelduks s\u00f6\u00f6mast.\n8. Kui peaksid minema pikemaks ajaks \u00fcksikule saarele, siis millised kolm toiduainet kaasa v\u00f5taksid?\nOliivi\u00f5li, veini ja munad. Veini ja oliiv\u00f5liga saab pea k\u00f5ike h\u00e4sti maitsestada. Munades on k\u00f5ik vajalikud aminohapped ja need on nii multifunktsionaalne ja versatiilne toiduaine, millest annab palju erinevaid roogasid teha alates majoneesist beseeni.\nMune s\u00f6\u00f6n muidu ka palju. Kui olen oma rutiinis, toitun v\u00e4ga tervislikult ja mitmekesiselt. Mu toidulaual on rohkelt k\u00f6\u00f6givilja ja kala v\u00f5i muud valgurohket. Puhkuse ajal aga ei j\u00e4lgi ma absoluutselt, mida s\u00f6\u00f6n. Siis s\u00f6\u00f6n k\u00f5ike, mis maitseb. Samas, tervislik toitumine on mulle t\u00e4htis. Enamasti teen ise s\u00fc\u00fca. Ma ei planeeri ette, valmistan seda, mille j\u00e4rele parasjagu isu tuleb. Hommikuti s\u00f6\u00f6n enamasti muna ja \u00f5htul ahjukala k\u00f6\u00f6giviljadega. Sellise toidu valmistamine v\u00f5tab vaid 15-20 minutit ja pole midagi keerulist.\n9. Millisest toidust sa loobuda ei suudaks?\nOlen p\u00e4ris osav suutmaks leida alati mingid alternatiivid. Mingi aeg oli mu men\u00fc\u00fc 70 protsenti vegan - k\u00f5ik piima alternatiivid on saadaval ja ka gluteeniga nisujahu saab mandlijahuga asendada. Liha alternatiiv mulle ainult ei sobi.\n10. Millised hobid on sul lisaks kokandusele?\nM\u00e4ngin kitarri. See on selline v\u00e4ike hobi. M\u00e4ngin tennist. Teen igap\u00e4evaselt joogat, mis aitab meeleseisundit hoida. Kui Eestisse tagasi kolisin, olin inimvare, ma ei teadnud, mida oma eluga peale hakata. Trenniga on vaimne stabiilsus saavutatud ja selle eest olen t\u00e4nulik oma treenerile Silver Karjusele, kes on t\u00f5esti suurep\u00e4rane. Tema on mind p\u00e4\u00e4stnud. Belgias \u00fclikooli viimasel semestril k\u00e4isin ka professionaalset abi saamas, sest l\u00e4bip\u00f5lemine m\u00f5jutas juba f\u00fc\u00fcsilist tervist. N\u00e4iteks oli mul kolm kuud pearinglus.\n\u00dclikool v\u00f5ttis k\u00f5ik vaba aja ja iseendaga tegelemine j\u00e4i tagaplaanile. Tulemus oligi k\u00e4es. Sain diplomi k\u00e4tte, aga mis hinnaga. \u00dckski asi ei kaalu \u00fcles tervist, \u00fckski diplom ei ole sellist ohverdust v\u00e4\u00e4rt. Mu eneseusk kadus, olin vegetatiivses seisundis, kus tundsin, et ei saa hakkama \u00fchiskonnas ega iseendaga. Eks see ka m\u00f5jus, et s\u00f5brad olid kaugel ja ema ei n\u00e4inud. Kuidagi ei olnud enam seal olemisel ja elamisel m\u00f5tet. Koduriigis tundus kindlam ja parem. Kodus ongi k\u00f5ige parem."}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 9. jaanuariksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 9. jaanuariks\n\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=09.01.2023>.\n\nRahandusminister Annely Akkermanni ettekanne riigi pikaajalise\narengustrateegia \u201eEesti 2035\u201c elluviimisest 2022. aastal.\n\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\n\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\n\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: \u00fchisveev\u00e4rgi ja -kanalisatsiooni\nseaduse eeln\u00f5u (523 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c24\nf786b-1494-43fd-a602-3cca08b8a396\/%C3%9Chisveev%C3%A4rgi+ja+-kanalisatsioon\ni+seaduse+eeln%C3%B5u+%28523+SE%29+teise+lugemise+ettevalmistamine>),\nkutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,\nKeskkonnaministeeriumi, Eesti Vee-ettev\u00f5tete Liidu ning Konkurentsiameti\nesindajad;\n\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: Saesaare paisj\u00e4rvest ja Suure Munam\u00e4e\nkuusikus levivatest \u00fcraskitest, kutsutud Keskkonnaameti, R\u00f5uge\nvallavolikogu, SA R\u00f5uge Valla Turism ja V\u00f5rumaa Metsa\u00fchistu esindajad;\nmaaelu ja p\u00f5llumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (738\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c0364d71-1ccf-44aa-8815-\n878d5436bd19\/Vabariigi+Valitsuse+algatatud+maaelu+ja+p%C3%B5llumajandusturu\n+korraldamise+seaduse+ning+veterinaarseaduse+muutmise+seaduse+eeln%C3%B5u+7\n38+SE+arutelu+esimese+lugemise+ettevalmistamiseks+%28muudetud+teksti+kinnit\namine%29>);\n\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 kell 11.10: e-identimise ja e-tehingute\nusaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (736 SE<https:\/\/www.riigik\nogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7953f8d9-e991-43f5-8029-2bb717d1f80b\/Vabariig\ni+Valitsuse+algatatud+e-identimise+ja+e-tehingute+usaldusteenuste+seaduse+m\nuutmise+seaduse+eeln%C3%B5u+%28736+SE%29+esimese+lugemise+ettevalmistamine>\n), kutsutud ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan;\nkaubandusliku meres\u00f5idu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (741\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/21d5e30d-1bd7-4852-979a-\n5473c03de1b0\/Vabariigi+Valitsuse+algatatud+kaubandusliku+meres%C3%B5idu+sea\nduse+muutmise+seaduse+eeln%C3%B5u+%28741+SE%29+esimese+lugemise+ettevalmist\namise+j%C3%A4tkamine%2C+arutelu+eeln%C3%B5u+muudetud+kujul+esimesele+lugemi\nsele+esitamiseks>), kutsutud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut;\nRahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 2021. aasta\nmuudatuste heakskiitmise seaduse eeln\u00f5u (749 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/t\negevus\/eelnoud\/eelnou\/11a9be13-cdc2-43b3-8b40-81aaf0fc6a66\/Vabariigi+Valits\nuse+algatatud+Rahvusvahelise+Mereorganisatsiooni+asutamiskonventsiooni+2021\n.+aasta+muudatuste+heakskiitmise+seaduse+eeln%C3%B5u+%28749+SE%29+esimeseks\n+lugemiseks+ettevalmistamise+j%C3%A4tkamine>), kutsutud V\u00e4lisministeeriumi\nesindaja;\n\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: riigi pikaajalise arengustrateegia\n\u201eEesti 2035\u201c elluviimisest 2022. aastal, kutsutud rahandusminister\nAnnely Akkermann; kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u; makse- ja arvelduss\u00fcsteemide seaduse\neeln\u00f5u (743\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6dbae203-5b58-4fa8-b7fa-\na5f1ff89b93e\/Makse-+ja+arvelduss%C3%BCsteemide+seaduse+eeln%C3%B5u+%28743+S\nE+I%29>);\n\nriigikaitsekomisjonis \u2013 Eesti seisukohad Euroopa Liidu k\u00fcberkerksuse\nm\u00e4\u00e4ruse kohta \u2013 COM(2022) 454 (1-2\/22-661\/3), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindaja; kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse ja\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (623\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/0a6c0d66-5ffa-4b53-b56b-\n9e3c8c063d4b\/Kaitsev%C3%A4eteenistuse+seaduse+ja+teiste+seaduste+muutmise+s\neaduse+eeln%C3%B5u+%28623+SE+II%29+teise+lugemise+ettevalmistamine>);\njalav\u00e4emiinide kasutamist, varumist, tootmist ja \u00fcleandmist keelustava ja\nnende h\u00e4vitamist n\u00f5udva konventsiooni denonsseerimise seaduse eeln\u00f5u\n(726 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/b8233b6c-287b-40a1\n-918f-eef50ca1dd32\/Jalav%C3%A4emiinide+kasutamist%2C+varumist%2C+tootmist+j\na+%C3%BCleandmist+keelustava+ja+nende+h%C3%A4vitamist+n%C3%B5udva+konventsi\nooni+denonsseerimise+seadus>);\n\nsotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni \u00fchisel istungil \u2013 kell 11.10:\nsoodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (710 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/t\negevus\/eelnoud\/eelnou\/eb1f2fd1-b668-4d62-8e27-5086770302e8\/Soodustingimuste\nl+vanaduspensionide+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+\nmuutmise+seadus>), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise-\nja t\u00f6\u00f6minister Peep Peterson, Sotsiaalministeeriumi,\nKultuuriministeeriumi, Eesti Meremeeste S\u00f5ltumatu Ameti\u00fchingu,\nRahvusooper Estonia, Eesti Balletiliidu, Eesti Teatriliidu, Eesti\nT\u00f6\u00f6tukassa ning Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esindajad\n(Riigikogu konverentsisaal);\n\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: aktuaalsetest v\u00e4lispoliitilistest\nk\u00fcsimustest, kutsutud v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu;\nv\u00e4lissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (714 SE<https:\/\/www.riigiko\ngu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/e9d23def-4505-4970-aa53-b3cd1a60aa0b\/V%C3%A4li\nssuhtlemisseaduse+muutmise+seadus>); v\u00e4liskomisjoni IX istungj\u00e4rgu\nt\u00f6\u00f6kavast; arvamuse andmine riigikaitsekomisjonile Riigikogu liikmete\nalgatatud jalav\u00e4emiinide kasutamist, varumist, tootmist ja \u00fcleandmist\nkeelustava ja nende h\u00e4vitamist n\u00f5udva konventsiooni denonsseerimise\nseaduse eeln\u00f5u (726 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/b8233b6c-287b-40a1-918f-eef50ca1dd32\/Jalav%C3%A4emiinide+kasutamist%2C+var\numist%2C+tootmist+ja+%C3%BCleandmist+keelustava+ja+nende+h%C3%A4vitamist+n%\nC3%B5udva+konventsiooni+denonsseerimise+seadus>) kohta, kutsutud\nV\u00e4lisministeeriumi ja Riigikogu Kantselei esindajad;\n\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja\nhalduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eeln\u00f5u (paberivabale\nkohtumenetlusele \u00fcleminek) (723\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6709251a-0717-4517-a41a-\n6ee475fb6a32\/Tsiviilkohtumenetluse+seadustiku+ja+halduskohtumenetluse+seadu\nstiku+muutmise+seadus+%28paberivabale+kohtumenetlusele+%C3%BCleminek%29+%28\n723+SE+I%29>); tsiviilkohtumenetluse seadustiku, p\u00e4rimisseaduse ja\nrahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (Euroopa Liidu\nt\u00f5endite kogumise ja dokumentide k\u00e4ttetoimetamise muudetud m\u00e4\u00e4ruste\nrakendamine) (731 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/0cf8cbca-4cbf-410b-b16a-4a108f0c5f44\/Tsiviilkohtumenetluse+seadustiku%2C+p\n%C3%A4rimisseaduse+ja+rahvastikuregistri+seaduse+muutmise+seadus+%28Euroopa\n+Liidu+t%C3%B5endite+kogumise+ja+dokumentide+k%C3%A4ttetoimetamise+muudetud\n+m%C3%A4%C3%A4ruste+rakendamine%29+%28731+SE+I%29>); relvaseaduse ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (627\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d86b63ac-e6b2-4dc6-94fe-\n5b37090e1df1\/Relvaseaduse+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+se\naduse+eeln%C3%B5u+%28627+SE+I%29>), kutsutud Siseministeeriumi,\nJustiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi;\nseisukoha kujundamine Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti\nning P\u00e4\u00e4steameti juhtide kandidaatide suhtes, kutsutud Siseministeeriumi\nesindajad ja ametite juhtide kandidaadid;\n\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 14.15:\nKaitsepolitseiameti peadirektori kandidaadi Margo Pallosoni tutvustus,\nkutsutud siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets;\n\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: huvide\ndeklaratsioonidest (ruum L332);\n\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Riigikontrolli\naruandest \u201eOmavalitsuste rahastamine toetusfondist\u201c, kutsutud\nriigihalduse minister Riina Solman, haridus- ja teadusminister T\u00f5nis\nLukas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning\nRiigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild);\n\neesti keele \u00f5ppe arengu probleemkomisjonis \u2013 kell 13.30: eestikeelsele\n\u00f5ppele \u00fcleminekust alushariduses, kutsutud Narva linnapea Katri Raik ning\nHaridus- ja Teadusministeeriumi, Narva Lasteaia P\u00e4ikene, Eesti\nLasteaednike Liidu ja MT\u00dc Eesti Alushariduse Juhtide \u00dchendus esindajad.\n\nS\u00fcndmus\n\nKell 12 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub Seto Kuningriigi\ndelegatsiooniga.\n\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Unustage natsid! T\u0161et\u0161eenia juhi s\u00f5nul v\u00f5itleb Venemaa Ukrainas satanistidegaT\u0161et\u0161eenia juht Ramzan Kad\u00f5rov maalis eilsel \u00f5igeusklike j\u00f5ulup\u00fchal fantaasirikka pildi Venemaa sissetungist Ukrainasse.\nVenemaa \u00fclesanne on Kad\u00f5rovi s\u00f5nul Ukraina \u00fcle sarnaselt kohut m\u00f5ista, nagu Jumalal omal ajal Soodoma ja Gomorra \u00fcle - teisis\u00f5nu h\u00e4vitades. Satanistide juht on ei keegi muu kui Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\nKad\u00f5rovi j\u00e4rgi on Venemaa sissetungiga Ukrainas maailmale oma v\u00f5imsust n\u00e4idanud, samas kui Ukrainat toetav NATO saab armetult l\u00fc\u00fca.\n\u201eAasta tagasi alahindasid maailma suurriigid meie riiki, uskudes, et pseudoliberaalsed provokaatorid \u2013 l\u00e4\u00e4ne agendid \u2013 on Venemaa seestpoolt praktiliselt h\u00e4vitanud. N\u00fc\u00fcd tarnib kogu NATO blokk relvi ja s\u00f5dureid, kes on maskeeritud \u201ev\u00e4lismaisteks palgas\u00f5duriteks\u201c, kuid ikkagi ei suuda nad kaalukaussi enda kasuks kallutada. Kujutage vaid ette: kogu NATO blokk on oma raskuse peale heitnud, kuid suuda midagi ette v\u00f5tta!\u201c\nKad\u00f5rov kirjeldas, kuidas Venemaa on justkui p\u00fchal missioonil, v\u00f5ideldes Ukrainas \u201esatanismi ja selle halvimate ilmingute vastu\u201c.\n\u201eSoodoma ja Gomorrat tabas K\u00f5igev\u00e4gevama karistus. Ja t\u00e4na on see p\u00fcha karistuse m\u00f5\u00f5k Venemaa k\u00e4es!\u201c\n\u00dchtlasi lohutas Kad\u00f5rov neid, keda paneb muretsema suur rahvusvaheline toetus Ukrainale. Kad\u00f5rovi s\u00f5nul ei j\u00f5ua korruptsiooni t\u00f5ttu Ukrainasse sellest peaaegu midagi.\n\u201eN\u00e4en, et m\u00f5ned on mures Ukrainale antava v\u00e4lisabi p\u00e4rast. \u00c4rge muretsege! See on t\u00f6\u00f6tav rahapesuskeem. L\u00e4\u00e4ne ja Ukraina ametnikud varastavad raha ja kaevikutesse ei j\u00f5ua rohkemat, kui 15 protsenti kogutoetusest. Parem muretseda millegi muu p\u00e4rast. Lahingud k\u00e4ivad praegu Venemaa territooriumil. Need on meie piirkonnad, mis soovivad saada meie riigi osaks, et kaitsta elanikkonda Ukraina ja NATO natsionalistide saatanlike tegude eest. Seet\u00f5ttu ei tohiks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada. Me peame l\u00f6\u00f6ma Kiievi kesklinnas satanistide pesa! Tuleb tabada selle alatu ideoloogia peamist kaitsjat ja agitaatorit \u2013 Zelensk\u00f5it\u201c."}
{"text":"Netanyahut toetav mainekas USA advokaat hoiatab kohtureformide eestTEL AVIV, 8. jaanuar, AP-BNS \u2014 Mainekas USA advokaat ja endine juuraprofessor Alan Dershowitz, kes on pikka aega kaitsnud vankumatult Iisraeli poliitikat rahvusvahelisel areenil, hoiatas p\u00fchap\u00e4eval uue valitsuse kavandatavate kohtureformide eest.\nKavas on \u00fcmberkorraldused, mis k\u00e4rbivad kohtu v\u00f5imu, lubades muu hulgas parlamendil vastu v\u00f5tta \u00fclemkohtus tagasi l\u00fckatud seadusi.\nReformid annaksid poliitikutele suurema v\u00f5imu kohtunike valimise \u00fcle ning piiraksid valitsuse \u00f5igusn\u00f5unike s\u00f5ltumatust.\n\u00d5igusreformid on m\u00f5eldud peaminister Benjamin Netanyahu koalitsioonivalitsuse kindlustamiseks. Koalitsiooni kuuluvad konservatiivsed marurahvuslikud ja ultraortodokssed parteid, kes on huvitatud oma tegevuskava l\u00e4biviimisest v\u00e4iksema kohtuliku kontrolliga.\nDershowitz leiab, et reformid k\u00e4tkevad endas ohtu kodanikuvabadustele ja v\u00e4hemuste \u00f5igustele.\n\"Kui ma oleksin Iisraelis, \u00fchineksin protestidega,\" \u00fctles Dershowitz Iisraeli armeeraadiole, viidates laup\u00e4eva \u00f5htul Tel Avivis toimunud meeleavaldustele reformide vastu.\n\"Inimestel nagu mina, kes p\u00fc\u00fcavad kaitsta Iisraeli rahvusvahelise avaliku arvamuse kohtu ees, l\u00e4heb nende t\u00f5hus kaitsmine palju raskemaks,\" \u00fctles ta. \"\u00dclemkohtu n\u00f5rgendamine oleks trag\u00f6\u00f6dia.\"\nDershowitz on kirjutanud menukaid raamatuid Iisraeli poliitika kaitseks ja ta on Netanyahuga l\u00e4hedane, sestap on ebatavaline n\u00e4ha teda kavandatavaid reforme vastustamas.\nDershowitzi s\u00f5nul andis ta Netanyahule teada oma \"v\u00e4ga tugevalt negatiivsetest vaadetest\" reformidele, hoiatades, et need teevad Iisraeli kaitsetumaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja teiste \u00fclemaailmsete institutsioonide \u00f5igusv\u00e4ljakutsete ees.\nReformid peaksid aitama ka korruptsiooni eest kohtu alla antud Netanyahul s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmistest hoiduda v\u00f5i korraldada nii, et kohtuasi lihtsalt haihtub. Dershowitz ei usu aga, et Netanyahu soostus reformidega omakasu p\u00e4rast, pigem on need j\u00e4releandmine koalitsioonipartneritele.\nKriitikud s\u00fc\u00fcdistavad valitsust riigi \u00f5iguss\u00fcsteemile s\u00f5ja kuulutamises ja \u00fctlevad, et plaan \u00f5\u00f5nestab Iisraeli demokraatlikke institutsioone, andes k\u00f5igi aegade parempoolseimale valitsusele absoluutse v\u00f5imu.\nValitsus aga v\u00e4idab, et reformiplaan loob \u00f5ige tasakaalu t\u00e4itev- ja kohtuv\u00f5imu vahel ning muudab valitsemise ja seadusandluse ladusamaks.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pealinna kunni monumendid: mis on Edgar Savisaare p\u00e4randist s\u00e4ilinud? Mis prantsatass l\u00e4hiajaloo pr\u00fcgikasti?\u00d5htuleht r\u00e4\u00e4kis Edgar Savisaare endiste l\u00e4hikondsete ja rivaalidega tipp-poliitiku elu viimasest perioodist. Milline oli ta linnapeana aastatel 2007-2015? Mis sai Tallinnas tehtud \u00f5igesti, mis valesti? Kuidas pealinna kuningas Savisaar kaheksa aastaga muutus? Kui palju on pealinnas alles kunagise kunni p\u00e4randit?Taavi Aasa s\u00f5nul sai Savisaar 2007. aastal aru, et n\u00fc\u00fcd enam riigiaparaadi juurde p\u00e4\u00e4seda ei \u00f5nnestu, ning see avaldas tema hilisemale karj\u00e4\u00e4rile tugevat m\u00f5ju: \u201eEdgar p\u00fchendas end ikkagi t\u00e4ielikult Tallinnale ja tegi k\u00f5ik selleks, et Tallinnas Keskerakonna v\u00f5im s\u00e4iliks.\u201cPronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel kaotas Savisaar pea igasuguse lootuse Toompeal taas v\u00f5imu maitsta. Toonased konkurendid nendivad, et s\u00e4\u00e4rane olukord kujunes sisuliselt orgaaniliselt ja k\u00f5ik erakonnad j\u00f5udsid iseseisvalt j\u00e4reldusele, et kuni parteibossina tegutseb Savisaar, tuleb Keskerakond Stenbocki majast eemal hoida. Omavahel Savisaare-boikotis kunagi kokku ei lepitud.Sellest sai Savisaare pika karj\u00e4\u00e4ri viimane murranguhetk. Et ta kujundas oma seisukohti selle j\u00e4rgi, kui palju need h\u00e4\u00e4li v\u00f5iks tuua, teati juba varem. Pronksi\u00f6\u00f6ga seonduv l\u00e4ks tal aga metsa. Arvestus, et venekeelse elanikkonna eest seismine toob h\u00e4\u00e4li, oli \u00f5ige. Mingil kombel j\u00e4ttis Savisaar aga k\u00f5rvale fakti, et konkurendid v\u00f5tavad seda sisuliselt riigireetmisena. Sel perioodil toimunud kohtumist Vene poliitiku Leonid Slutskiga - kes oli kohal pea igal pool, kus Venemaa midagi korraldas - ei andestanud nad Savisaarele enam kunagi.Samas n\u00e4iteks 2013. aastal linnapeaks kandideerinud Eerik-Niiles Kross (toona IRL, n\u00fc\u00fcd RE) arvab, et tegelikult ei matnud Savisaar kunagi maha lootust taas riigipiruka juurde ulatuda: \u201eTallinna linnavalitsust ja linnakassat kasutas ta k\u00f5igepealt just sellel eesm\u00e4rgil, kuigi l\u00f5puks edutult.\u201cRatas vs. SavisaarTegelikult ei olnud 2007. aastal alanud ametiaeg linnapeana Savisaarele esimene. Ta juhtis pealinna ka aastatel 2001-2004. Kui aastatesse 2004-2005 j\u00e4\u00e4nud T\u00f5nis Paltsi ametiaeg v\u00e4lja j\u00e4tta, on Keskerakond all-linna valitsenud \u00fcle 20 aasta jutti. 2005. aasta kohalike valimiste j\u00e4rel sai aga Savisaare asemel linnapeaks J\u00fcri Ratas. Nimelt oli Keskerakonna suurim juht toona parasjagu majandus- ja kommunikatsiooniminister.2007. aasta valimiste j\u00e4rel j\u00e4i Keskerakond Toompeal opositsiooni ning Savisaar naasis Tallinna. Kaheksaks aastaks. Sellega k\u00e4is kaasas tulen-ei tule-trall, millesarnasega on hiljem hakkama saanud vaid Urmas Paet europarlamenti minnes. Aasa s\u00f5nul uus-vana linnapea toona mingit raputust kaasa ei toonud, kuid Kross arvab, et just see oli Tallinna arengu murdepunkt.\u201eAinus linnapea, kes t\u00f5epoolest proovis Tallinna linna olukorda parandada, oli Ratas, Ta sattus linnapeaks Savisaare Medvedevina, osutus aga k\u00fcllalt heaks kommunaaljuhiks,\u201c arvab ta. Savisaare-perioodist Krossil h\u00e4id m\u00e4lestusi pole: \u201eSavisaare juhtimisstiil ja arusaam poliitikast oli sama kogu tema poliitikukarj\u00e4\u00e4ri v\u00e4ltel juhikeskne, populistlik, avant\u00fcristlik ja kui vaja, siis korruptiivne. Jaburamaks muutusid selle juhtimisstiili ja poliitika v\u00e4ljendused sedam\u00f6\u00f6da, mida enam ta tegelikust v\u00f5imust kaugenes.\u201cKrossi s\u00f5nul ehitas Savisaar v\u00e4lja pea kuritegeliku s\u00fcsteemi, kus linna lepingud liikusid omadele ning k\u00f5iksugu pr\u00fcgivedajatest ja parkimiskorraldajatest said t\u00f5elised \u201ekunnid\u201c: \u201eIgasugu head kaupa Keskerakonna ja Savisaare toetajatele.\u201cAastatel 2005-2015 linnavolikogu juhtinud Toomas Vitsut nendib, et Savisaar muutus oma v\u00f5imuperioodi v\u00e4ltel j\u00e4rjest kinnisemaks: \u201eEks see, et Keskerakond oli ainuv\u00f5imul, andis ka rohkem otsustamisvabadust. Need asjad, mis ta Tallinnas oluliseks pidas, sai ilma kellegagi kokku leppimata \u00e4ra otsustada.\u201c\u201eT\u00f5en\u00e4oliselt selline olukord muutis Savisaart. Ta arvestas v\u00e4hem teiste erakondade ja avaliku arvamusega ning tegi seda, mida ise oluliseks pidas,\u201c s\u00f5nab Vitsut. Endise volikogu esimehe s\u00f5nul oli selliseid otsuseid, millel laiemat kandepinda polnud, v\u00f5rdlemisi palju: n\u00e4iteks Tallinna TV ja Tallinna panga asutamine. Vitsut r\u00f5hutab sealjuures, et n\u00fc\u00fcd, mil Tallinna panga tegevust l\u00f5petatakse, saab linn ometi tagasi rohkem raha kui sinna sisse pandi.Ka Tallinna TVs p\u00fc\u00fcavad Aas ja Vitsut tagantj\u00e4rele n\u00e4ha positiivseid noote. \u201eSeal oli rohkem kultuuriprogrammi kui kuskil mujal,\u201c kiidab Aas. \u201eMeediamaastik on n\u00fc\u00fcd kogemuse v\u00f5rra rikkam,\u201c lisab Vitsut. K\u00fcll tunnistab Aas, et eetrisse j\u00f5udis ka palju saateid, mis tagantj\u00e4rele tunduvad t\u00e4iesti ebam\u00f5istlikud: \u201eMinu ajal p\u00fc\u00fcdsime seal p\u00e4riselt tasakaalu leida, et tegu oleks hea televisiooniga.\u201cL\u00f5puaeg l\u00e4ks kohati absurdseksVitsut arvab, et liialt negatiivselt Savisaare v\u00f5imuperioodi vaadata ei tasu. N\u00e4iteks just sel perioodil suudeti linna tulusid oluliselt suurendada. \u201eKui ma Tallinna linna t\u00f6\u00f6le tulin, sain linnapealt \u00fclesande leida lisatuluallikaid. Langetasime otsuse, et linn pakub teenuseid tasuta v\u00f5i odavalt vaid oma elanikele. K\u00f5ik teised pidid nende eest maksma. Nii kasvas linnaelanike arv 273 000 pealt enam kui 450 000 inimeseni,\u201c r\u00e4\u00e4gib Vitsut.Aas toob suure saavutusena v\u00e4lja kogu linna \u00fchistranspordi v\u00e4rskendamise. Poliitilised rivaalid arvavad t\u00e4nini, et n\u00e4iteks Tallinna uued trammid olid puhtalt riigi teene, sest need kauples hispaanlastelt v\u00e4lja toona keskkonnainvesteeringute keskuses saastekvootide m\u00fc\u00fcgiga tegelenud Anne Sulling. Ent Aas leiab, et see vastab t\u00f5ele vaid osaliselt. \u201eTrammidest \u00fcksi oli v\u00e4he, pidime ka ise trammiteid uuendama,\u201c lausub ta.T\u00e4nini meenutatakse, kuidas linnapea Savisaar ja tema n\u00f5unikud tegelesid sageli isiklikult mikromanageerimisega. Kui linnas midagi teha oli vaja, tuli helistada just neile. Ametnike kaudu - nii nagu peaks - asju ajades lahendust ei saabunudki. Miks? V\u00e4idetavalt olid paljud tolleaegsed ametnikud lihtsalt 80ndate-90ndate j\u00e4\u00e4nukid. T\u00f6\u00f6tamine nende esimese kolme prioriteedi sekka ei kuulunud.\u201eEks igas sellises loos ole terake t\u00f5tt,\u201c \u00fctleb Aas. \u201eAga ma ei tahaks \u00f6elda, et linnaametnikud olid kuidagi halvad v\u00f5i s\u00fc\u00fcdimatud. Pigem oli probleem, kuidas eri ametite spetsialistid koost\u00f6\u00f6d tegema panna. Eks see vahel takistusi tekitas,\u201c j\u00e4tkab ta.Savisaare-ajastu l\u00f5pp l\u00e4ks aga kohati juba halenaljakaks. Rahva m\u00e4llu s\u00f6\u00f6bisid Vabaduse v\u00e4ljakul filmitud muusikavideo ning \u00dclemiste liikluss\u00f5lme avamisel peetud dialoog hiiglasliku \u00dclemiste vanakesega. R\u00e4\u00e4kimata trallist linnapoe \u00fcmber, mida julgemad v\u00f5rdlesid juba n\u00f5ukaaja tagasitulekuga.Aas meenutab, et tegelikult polnud enamik sedav\u00f5rd kentsakalt v\u00e4lja kukkunud projektidest Savisaare enda m\u00f5tted. \u00dclemiste vanakese kohta \u00fctleb Aas, et see oli Savisaare n\u00f5uniku Meelis Pai m\u00f5ttelend: \u201eKas Edgaril oli selle \u00fcle hea meel? Ma t\u00e4pselt ei tea, aga mulle endale tundus, et ega ta Paile selle eest v\u00e4ga t\u00e4nulik ei olnud.\u201c\u201eLinnapood oli tollel ajal omal kohal. Loomulikult sai selle aeg mingil hetkel otsa, aga ma arvan t\u00e4nini, et see oli kriisiolukorras vajalik,\u201c arvab Aas.Samal perioodil l\u00e4ks kummaliseks ka linnapea suhtlus opositsioonisaadikutega. Siiani v\u00f5ib YouTube'ist vaadata, kuidas Savisaar nende \u00fcle lihtsalt irvitab. N\u00e4iteks Juku-Kalle Raid (toona Isamaa fraktsiooni liige) k\u00fcsis Savisaarelt midagi \u00fcsna triviaalset. Vastuseks r\u00e4\u00e4kis Savisaar, kuidas Raid joovat tagapingis \u00f5lut. \u201eSee peegeldas suuresti linnajuhtimise kultuuri,\u201c t\u00f5deb Kross.Proovis rivaali kohtusse kaevata\u201eErinevalt Savisaarest proovisid linnavolikogu esimehed - seda tegi muide ka K\u00f5lvart - mingil m\u00e4\u00e4ral hoida demokraatlikku debateerimiskultuuri. Volikogus r\u00e4\u00e4kida sai, aga mingit m\u00f5ju sellel muidugi ei olnud,\u201c meenutab endine linnapeakandidaat.Mitu Savisaare endist rivaali, kes ei taha oma nime all esineda - \u201eenne matuseid pole viisakas surnust halvasti r\u00e4\u00e4kida\u201c - ning Kross on aga \u00fchel meelel: Savisaare-ajastu k\u00f5ige halvem n\u00fcanss oli integratsiooni pidurdumine. \u201eEesti ja vene keeles erinev jutt hoidis venekeelseid tallinlasi oma inforuumis,\u201c s\u00f5nab Kross.Kuigi Savisaare-aegne linnavalitsus sai oponentidelt ja meedialt halastamatult peksa, ei suudetud seda kunagi valimistel kukutada. Keskerakonnal \u00f5nnestus valimistel ainuv\u00f5im kindlustada nii 2009. kui 2013. aastal. Midagi ei muutnud ka juba Savisaare languse j\u00e4rel toimunud 2017. aasta valimised, mil linnapeakandidaadiks oli juba Taavi Aas.Aasa s\u00f5nul oli Savisaar kahtlemata tark poliitik. Ta tegi otsuseid, mis l\u00e4ksid valijatele korda, ning inimesed n\u00e4gid, et Tallinnas midagi toimub. \u201eOpositsioonil ei olnud \u00fchtegi s\u00e4ravat ideed, mis oleks Savisaare linnavalitsuse vastu saanud,\u201c nendib Aas.Ta meenutab 2013. aasta valimiskampaaniat, kui toonane IR-Li linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross lennutas Tallinna TV stuudio akna taga drooni, mille k\u00fcljes rippunud silt viitas Savisaare-aegse linnav\u00f5imu korruptsioonile: \u201eS\u00f5uks oli see tore, aga v\u00f5imule tulekuks siiski \u00e4\u00e4retult v\u00e4he.\u201cEhk lihtsamalt: toonased Savisaare l\u00e4hikondsed leiavad, et opositsioon suutis k\u00fcll edukalt linnav\u00f5imu vigadele t\u00e4helepanu juhtida, kuid puudus plaan, kuidas ise linna paremini juhtida.Kross s\u00e4\u00e4rase k\u00e4sitlusega n\u00f5ustuda ei taha ning leiab, et teravaks l\u00e4inud kampaanias oli s\u00fc\u00fcdi hoopis Savisaar ise. \u201eTa ei olnud harjunud, et tema nii-\u00f6elda autoriteeti r\u00fcnnatakse v\u00f5i talle \u00fcldse kuidagi vastu vaieldakse ning lasi end provotseerida. Temasugune juht ei suuda adekvaatselt naeruv\u00e4\u00e4ristamisele reageerida.\u201cSavisaar lasi munitsipaalpolitseil Krossi plakateid maha v\u00f5tta ning proovis rivaali ka kohtusse kaevata. See k\u00f5ik andis Krossile vaid indu juurde: \u201eNiipea kui ta n\u00e4itas, kus soomusr\u00fc\u00fcs on n\u00f5rgad kohad, l\u00e4ks kampaania m\u00fchinal k\u00e4ima ja \u00fcks aktsioon kutsus esile teise.\u201cVitsut tunnistab ausalt, et tema peamine \u00fclesanne volikogu esimehena ei olnud mitte istungite juhtimine, vaid Keskerakonna v\u00f5imu s\u00e4ilitamine Tallinnas. K\u00f5rvalt vaadates tundub talle, justkui praegu oleks Keskerakonna v\u00f5imu Tallinnas isegi lihtsam s\u00e4ilitada kui Savisaare-perioodil.\u201eOpositsioon on muutunud \u00fcha lootusetumaks. Ega keegi Keskerakonna v\u00f5imu kukutamisega enam eriti tegelegi. Minu ajal oli tavaline, et Keskerakonna saadikutega tehti pidevalt lobit\u00f6\u00f6d. Pidin kogu aeg j\u00e4lgima, et asi kontrolli all oleks. Praegu ei tegele sellega enam keegi,\u201c leiab Vitsut.Kross leiab, et Savisaare-aeg kestab endiselt ning suurt midagi muutunud pole - v\u00f5imalik, et toona juhiti linna isegi veidi demokraatlikumalt: \u201eSavisaar ei viitsinud linna juhtimisega tegeleda, vaid punus riigis intriige ja juhtis erakonda. [...] Et linna pole suudetud desaviseerida, on Eesti poliitika suur l\u00e4bikukkumine.\u201cVIIS MEELDEJ\u00c4\u00c4VAMAT OTSUST JA RAJATIST1. Tasuta \u00fchistransport (2013)T\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5ib tasuta bussis\u00f5itu nimetada isegi Savisaare suurimaks \u00f5nnestumiseks linnapeana. Tagantj\u00e4rele nendivad isegi konkurendid, et seel\u00e4bi suutis Tallinn oma tulubaasi kasvatada. K\u00fcmned tuhanded l\u00e4hivaldade elanikud registreerisid end tallinlasteks ning hakkasid tulumaksu maksma pealinnale.Ometi meenutatakse, et alguses ei meeldinud m\u00f5te ka Savisaare enda ametnikele. Tasuta \u00fchistranspordist hakati r\u00e4\u00e4kima ajal, mil Priit Toobali kontorist leiti sots Hannes Rummi kirjavahetus. Sisuliselt oli tegemist poliitspinniga tolle skandaali tapmiseks. Tasuta bussis\u00f5itu rakendama pidanud ametnikud hoidsid eravestlustes ajakirjanikega peast kinni ja kurtsid, et pole raha. Ometi kukkus see l\u00f5puks v\u00e4lja p\u00e4ris h\u00e4sti ja kehtib t\u00e4nini. \u00dckski opositsioonij\u00f5ud ei julge busside-trammide tasuliseks tegemisest m\u00f5eldagi.2. \u00d5igeusukirik Lasnam\u00e4el (2013)Projekt, millele pandi nurgakivi juba Savisaare esimesel ametiajal 2003. aastal. T\u00f5sisemad ehitust\u00f6\u00f6d algasid aga novembris 2006, mil linnapeana t\u00f6\u00f6tas J\u00fcri Ratas. Ometi seondub p\u00fchakoda pea k\u00f5ikidele pealinna elanikele just Savisaare teise ametiajaga.Kiriku jaoks raha leida polnud lihtne. 2010. aastal k\u00fcsis Savisaar ligikaudu poolteist miljonit eurot toetust Venemaa raudteebossilt Vladimir Jakuninilt. Seda ta ka sai. Toona m\u00e4rkisid kaitsepolitsei juhid, et kuni Venemaa toetab kiriku rajamist, mitte Keskerakonda, on k\u00f5ik seaduslik.M\u00f5ned kuud hiljem puhkes aga idarahaskandaal. Postimees kirjutas, et Savisaar p\u00fc\u00fcdis Jakuninilt raha k\u00fcsida ka 2011. aasta riigikogu valimisteks. Kaitsepolitsei j\u00f5udis sekkuda: Savisaar kutsuti vestlusele. Parima olemasoleva info kohaselt Keskerakond l\u00f5puks Venemaalt raha ei saanudki.Omaette ajastu m\u00e4rgina on aga kiriku v\u00e4ravasse paigutatud jumalateenistuste kalender endiselt vaid vene keeles.3. Tallinna Televisioon (2011-2019)Oma telekanali s\u00fcnnilugu on veidi kentsakas. Nimelt andis Tallinna TV loomise eeln\u00f5u linnavolikogus sisse hoopis Reformierakonna fraktsiooni liige Mati Eliste. Toonane oravate fraktsiooni juht Keit Pentus-Rosimannus sundis teda eeln\u00f5u tagasi v\u00f5tma.Asjast haarasid aga kinni linna juhtinud keskerakondlased. Nad andsid eeln\u00f5u sisuliselt muutmata kujul uuesti sisse. Esialgu peeti seda heaks t\u00fcngaks, mida reformaritele m\u00e4ngida, aga kuidagi juhtus nii, et Savisaarele hakkas idee oma telekanalist meeldima ning see tehtigi \u00e4ra.L\u00f5puks kukkus projekt aga l\u00e4bi. Savisaar soovinuks, et Tallinna TVst kujuneb \u00fcleriigiline suur telekanal, kuid vaatajaid lihtsalt ei tulnud. Oma rolli m\u00e4ngis ka fakt, et oma ala tippude asemel pandi kanalit k\u00e4ivitama punt teletegijaid, kelle oskused olid j\u00e4\u00e4nud varasematesse k\u00fcmnenditesse ning osad olid sattunud alkoholi ja muude elupahede k\u00fc\u00fcsi ega leidnud mujalt t\u00f6\u00f6d.. Endine keskerakondlane Raimond Kaljulaid on tagantj\u00e4rele hinnanud, et kanalit vaadati hoopis maapiirkondades ning just Tallinna TVst sai alguse EKRE t\u00e4helend. Linnapeaks saades pani Mihhail K\u00f5lvart Tallinna TV kinni.4. Tondiraba j\u00e4\u00e4hall (2014)Veel \u00fcks suurrajatis, mis valmis Savisaare viimastel aastatel. Linnapea kalkulatsioon oli lihtne: Lasnam\u00e4e venekeelsele valijale meeldib j\u00e4\u00e4sport. Igas \u00f5iges vene peres vaatab naine iluuisutamist ning mees j\u00e4\u00e4hokit. J\u00e4\u00e4hall sobib neile seega nagu rusikas silmaauku.Seda kinnitab ka pilt, mis vaatab Tondirabal vastu kaheksa aastat hiljem. J\u00e4\u00e4halli parklas on isegi l\u00f5unasel ajal k\u00fcmneid autosid ning sissek\u00e4igu juures k\u00e4ib pidev sagimine. On selge, et erinevalt n\u00e4iteks inimt\u00fchjast kirikust, mille juures v\u00f5is m\u00e4rgata vaid lumel\u00fckkajaid, on lasnam\u00e4elased j\u00e4\u00e4halli omaks v\u00f5tnud.Samas pole Tondirabagi skandaalidest p\u00e4\u00e4senud. Erakondlike teenete eest j\u00e4\u00e4halli juhiks saanud endise iluuisutaja Jelena Glebova t\u00f6\u00f6s leiti 2017. aasta l\u00f5pus t\u00f5siseid puuduj\u00e4\u00e4ke: m\u00f5ned lepingud olid allkirjastatud tagantj\u00e4rele, ametijuhendid olid allkirjadeta, parandusi t\u00f6\u00f6lepingutes oli tehtud k\u00e4sitsi, j\u00e4ttes need allkirjadega kinnitamata. Glebova on aga j\u00e4tkuvalt ametis.J\u00e4\u00e4halli juhtidega ei saanud l\u00e4bi ka korvpalliklubi Kalev\/ Cramo. Tondirabas peeti oma m\u00e4nge vaid m\u00f5ned kuud, seej\u00e4rel l\u00e4ksid teed lahku. Kalev\/Cramo bossid \u00fctlesid toona, et nendega lihtsalt ei arvestatud.5. Linnapood (2014-2020)Omal ajal \u00fcksjagu k\u00f5mu ning meediat\u00e4helepanu tekitanud projekt kukkus l\u00f5puks t\u00e4ielikult l\u00e4bi. See lihtsalt ei huvitanud mitte kedagi. M\u00fc\u00fcjaid oli poes rohkem kui kliente. \u00dcks linnapoodi uudistamas k\u00e4inud kolleeg meenutab, et kui ta ainsa kliendina uksest sisse astus, h\u00fcppas kohe ligi viis m\u00fc\u00fcjat.Linnapoe eesm\u00e4rgiks oli pakkuda elanikele k\u00f5ige odavamat toidukaupa. Linn oli selleks valmis ka peale maksma. Pood neelas eri aastatel 130 000-200 000 eurot maksumaksja raha.Nagu televisioonigi, l\u00f5petas poe tegevuse linnapeaks saanud Mihhail K\u00f5lvart ning n\u00fc\u00fcd tegutseb endise linnapoe ruumides toidupank.Andres Putting Delfi Meedia T\u00d5I RAHA: Tagantj\u00e4rele nendivad ka konkurendid, et tasuta \u00fchistransport pani paljud l\u00e4hivaldade elanikud end tallinlaseks registreerima ning suurendas linna tulubaasi.EBA\u00d5NNESTUS: Tallinna TV endale vaatajaid hankida ei suutnudki. L\u00f5puks pani Mihhail K\u00f5lvart selle lihtsalt kinni. Remo T\u00f5nism\u00e4e Taavi Aas \u00f5nnitleb Edgar Savisaart tema s\u00fcnnip\u00e4eval 2017. aastal.AKTIIVSES KASUTUSES: Lasnam\u00e4elased on Tondiraba j\u00e4\u00e4halli omaks v\u00f5tnud.Remo T\u00f5nism\u00e4e INIMT\u00dcHI: Argip\u00e4eval l\u00f5una paiku polnud niinimetatud Savisaare kiriku juures n\u00e4ha pea kedagi.PANDI KINNI: Linnapoe endistes ruumides tegutseb n\u00fc\u00fcd toidupank. Mattias Tammet\u00dclemiste liikluss\u00f5lme avamisel pidas Edgar Savisaar dialoogi hiiglasliku \u00dclemiste vanakesega. Rauno Volmar Delfi MeediaMartin AhvenRemo T\u00f5nism\u00e4eEKVARD JOAKIT"}
{"text":"Kremlimeelne meedia punub Savisaare ja tema surma \u00fcmber kahjulikku narratiivi09.01.2023\n29. detsembril suri Edgar Savisaar, kelle \u00fcmber pikalt liikunud vastakaid arvamusi avaldati k\u00f5igis suurtes Eesti meediav\u00e4ljaannetes. Tema surm sai aga palju kajastust ka Venemaa ja m\u00f5nedes Eesti venekeelsetes kanalites, kus \u00fcritati Savisaare \u00fcmber luua kindlat postuumselt narratiivi, et teda j\u00e4\u00e4daks ainult \u00fchel kindlal viisil m\u00e4lestama.\nTeadagi oli endine suur riigimees seotud mitmete korruptsiooniskandaalide ja ebatavaliste v\u00e4lja\u00fctlemistega, aga sellegipoolest oli tal v\u00e4ga suur osa Eesti iseseivsuse saavutamisel ja \u00e4sja iseseisvunud riigi k\u00e4ima t\u00f5mbamisel. Kui suurem osa meediast r\u00e4\u00e4kis Savisaarest enamjaolt kui komplekssest inimesest nii heade kui halbade k\u00fclgedega, siis osa venekeelsest meediast j\u00e4i teda vaid \u00fclistama ja Savisaare varasemaid v\u00e4lja\u00fctlemisi t\u00e4nap\u00e4eva poliitilise olukorra vastu \u00e4ra kasutama.\nV\u00e4ljaande Regnum artiklis kirjutatakse, kuidas Savisaar v\u00e4\u00e4rtustas konstruktiivset suhet Venemaaga ja oli vastu venelaste diskrimineerimisele, mille t\u00f5ttu ahistati teda pidevalt nii eesti meedia kui poliitikute poolt. Savisaare tervise halvenemise p\u00f5hjuseks tuuakse vihjamisi v\u00e4lja, et selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks oli Eesti meedia, kes teda pidevalt s\u00fc\u00fcdistas ja laimas.\nArtiklis on toodud v\u00e4lja tsitaate Savisaare k\u00f5hklustest NATO ja Euroopa Liidu suhtes, kutsudes tema s\u00f5nu tahtlikuks natsionalistide n\u00e4rvi ajamiseks. Korruptsiooniskandaalidest mainitakse vaid \u00e4ra, kui ootamatult mingid s\u00fc\u00fcdistused v\u00f5i tagaj\u00e4rjed ilmnesid ning kuidas teda ei m\u00f5istetud kunagi s\u00fc\u00fcdi.\nPalju paremini kajastas olukorda portaal Tribuna, kes suunas oma lugejad 2022. aasta 31. mai artiklile, mis oli kirjutatud Savisaare 72. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul. Artikkel annab hea \u00fclevaate Savisaare elust ja tegemistest, kirjutades l\u00fchidalt ka tema korruptsioonikahtlustest ning sellega seotud olnud inimestest. Sellele on suurelt lisatud aga v\u00e4ljav\u00f5te Savisaare 2021. aasta Facebooki postitusest, kus ta s\u00fc\u00fcdistab Eesti Kaitsepolitseid riigi tegelikus juhtimises ja selle kontrollimises.\nK\u00f5ige tormikam on aga kajastus v\u00e4ljaandes Dokole, kus ilmus arvamusartikkel Dmitri Klenski poolt ja l\u00fchike m\u00e4lestus Oudekki Loonelt. Klenski kirjutas v\u00e4ga tulise artikli, kuidas Eesti venekeelne meedia teeb oma kajastusega Savisaare m\u00e4lestusele h\u00e4bi, kutsudes neid \u201csolvavaks\u201d. \u201c\u0160okeerivaks\u201d ja \u201cvulgaarseks\u201d. Eraldi tuuakse v\u00e4lja artikkel venekeelselt Postimehe toimetuselt \u00ab\u0416\u0435\u043b\u0435\u0437\u043d\u044b\u0439 \u042d\u0434\u0433\u0430\u0440: \u043d\u0430\u0446\u0438\u043e\u043d\u0430\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u0433\u0435\u0440\u043e\u0439 \u0438 \u043b\u043e\u0432\u043a\u0438\u0439 \u043a\u043e\u043c\u0431\u0438\u043d\u0430\u0442\u043e\u0440 \u043d\u0435\u0437\u0430\u043c\u0435\u0442\u043d\u043e \u043f\u043e\u043a\u0438\u043d\u0443\u043b \u0441\u0446\u0435\u043d\u0443\u00bb ja artikkel venekeelselt Delfi toimetuselt \u00ab\u041f\u0440\u043e\u0449\u0430\u0439, \u043c\u043d\u043e\u0433\u043e\u043b\u0438\u043a\u0438\u0439 \u042d\u0434\u0433\u0430\u0440!\u00bb. Samas asjas s\u00fc\u00fcdistab autor ka Eesti poliitikute j\u00e4relh\u00fc\u00fcdeid (nt Alar Karise, Kaja Kallase jne), mis ei kajastanud Savisaare teeneid nende suuruse v\u00e4\u00e4riliselt.\nKlenski kirjutab pikalt, kuidas k\u00f5ik tema s\u00f5brad ja liitlased reetsid Savisaare, j\u00e4ttes ta l\u00f5puks \u00fcksi. Tema poliitikast eemaldamine oli t\u00e4nu rampantsele russofoobiale ja natsionalismile. Selle n\u00e4iteks toob ta Savisaare eest v\u00f5itlenud \u201ckolme \u00f5e\u201d (Jana Toom, Oudekki Loone ja Olga Ivanova) tekitatud t\u00fcli Keskerakonnas, mille l\u00f5pus m\u00e4ngis Jana Toom end Reformierakonna k\u00e4tesse ja reetis sellega nii Savisaare kui erakonna.\nSelle artikli k\u00f5rval ilmus l\u00fchike j\u00e4relh\u00fc\u00fce Oudekki Loonelt, kes lubas Savisaare m\u00e4lestust ja ideid \u00fcleval hoida ja ellu viia.\nTaolise provokatiivse stiiliga \u00fcritatakse kasutada \u00e4ra Savisaare h\u00e4id ja halbu tegusid selleks, et Eesti \u00fchiskonda veel rohkem polariseerida. Artiklites r\u00e4\u00e4gitakse pikalt tema s\u00fcmpaatiast ja austusest Eestis elavate venelaste ja venekeelsete eestlaste vastu, kiites tema p\u00fc\u00fcdlusi \u00fchiskonda kokku tuua. Miks paistab siis mitmete artiklite eesm\u00e4rgiks olla \u00fchiskonna veel suurem l\u00f5hestamine? Inimese pime \u00fclistamine ei eemalda temaga seotud olnud probleeme. Samamoodi ei t\u00e4henda inimeses vigade n\u00e4gemine probleemi ignoreerimist.\nKuvat\u00f5mmised on p\u00e4rit loos mainitud allikatest."}
{"text":"KKK: pettuse teel saadud \u00f5ppepuhkuse tasu  tagasin\u00f5udmineSisekaitseakadeemia finantskolled\u017ei lektor Maret G\u00fcldenkoh selgitab, millised on t\u00f6\u00f6andja v\u00f5imalused saada tagasi makstud \u00f5ppepuhkuse tasu, kui t\u00f6\u00f6taja ei ole tegelikul \u00f5ppet\u00f6\u00f6s osalenud.\nAutor: Pixabay\nLugeja k\u00fcsib: t\u00f6\u00f6taja on kirjutanud avalduse \u00f5ppepuhkuse kasutamiseks ning on seda kasutanud juba alates septembrist kuni detsembrini (kokku 20 kalendrip\u00e4eva). Detsembri eest pole t\u00f6\u00f6andja veel tasu arvestanud. N\u00fc\u00fcd aga selgus, et t\u00f6\u00f6taja ei olegi koolis k\u00e4inud ega \u00f5ppet\u00f6\u00f6s osalenud (veoautojuhi kursus) \u2013 nii \u00f6eldi koolist."}
{"text":"Ohutus\u00f5ppus \u00c4KK - vajalikud oskused t\u00e4nap\u00e4eva \u00f5petajaleL\u00e4\u00e4nemaa turvalisuse n\u00f5ukokku kuuluv Ege Tatarm\u00e4e k\u00e4is esialgu haridust\u00f6\u00f6tajatele m\u00f5eldud ohutus\u00f5ppusel, sai sealt inspiratsiooni ja otsustas, et korraldab haridust\u00f6\u00f6tajatele oma versiooni ohutus\u00f5ppusest, nimega L\u00e4\u00e4nemaa \u00c4KK, mis on kohandatud t\u00e4nap\u00e4eva muutunud maailma ohtudele. Reaalne \u00f5ppus on praktilisem kui paberil instruktsioonid, mida paljud v\u00f5ib-olla ei loegi, r\u00e4\u00e4kimata buklettidele tr\u00fckitud teabe rakendamisest kriisi puhkedes.Kui n\u00e4iteks garderoobis peaks \u00f5pilane v\u00f5tma v\u00e4lja noa ja proovima teist \u00f5pilast r\u00fcnnata, siis on \u00f5petaja v\u00f5tmeisik, kelle k\u00e4itumisest v\u00f5ib oleneda, kui suurel m\u00e4\u00e4ral kahju sellest s\u00fcnnib. Just selline oli \u00fcks osa \u00f5ppusest, mida juhendas politsei, andes teadmisi, mida tekkinud olukorras teha ja mida mitte. Kuid olukordi on teisigi \u2013 n\u00e4iteks bussiavarii ekskursioonil, kus \u00f5petaja tegutsemisest s\u00f5ltub kahjude suurus. Koolitulistamise t\u00f5en\u00e4osus on meil k\u00fcll \u00f5nneks v\u00e4ike, kuid selle puhkedes v\u00f5ivad kahjud olla seda suuremad.Ohutus\u00f5ppus \u00c4KK\u201cKui ma esimesel sellisel praktilisel koolitusp\u00e4eval k\u00e4isin ja \u00f5petajarollis terve klassi pidin p\u00e4\u00e4stma, siis \u00f6\u00f6sel und ei tulnud, sest m\u00f5tlesin \u00fcha uuesti l\u00e4bi, kuidas oleks saanud olukorra teisiti ja paremini lahendada,\u201d meenutab Tatarm\u00e4e ohutus\u00f5ppust, \u201csee j\u00e4\u00e4b arvatavasti alatiseks minuga. Seda juba nende tr\u00fckiste lugemisega poleks juhtunud.\u201dTatarm\u00e4e sai osaletud \u00f5ppusel inspiratsiooni v\u00f5tta ette oma k\u00e4e ja n\u00e4gemuse j\u00e4rgi korraldatud t\u00e4iendatud \u00f5ppus, mis oleks kohandatud mere\u00e4\u00e4rse maakonna oludele. \u00dche p\u00e4eva peale sai kavandatud 12 t\u00f6\u00f6tuba, kuid enne selle toimumist oli vaja murda sihtgrupi, ehk haridust\u00f6\u00f6tajate skeptitsism uue asja suhtes. M\u00f6\u00f6dus terve aasta kuni \u00f5nnestus veenda kokku \u00fcksteist kooli ja ka \u00fcks lasteaed \u00f5ppustel osalema, kus selgus, et pea keegi osalenutest ei teadnud, mida n\u00e4iteks ette v\u00f5tta alajahtunud inimesega v\u00f5i mida silmas pidada uppuja p\u00e4\u00e4stmisel. See n\u00e4itas \u00f5ppuse vajalikkust, mida kinnitas ka osalejate positiivne tagasiside.Erinevalt aastatuhandeid L\u00e4\u00e4nemaa kallastel loksunud merest, on muutunud ajad toonud terve rea uusi ohte, mida \u00f5petaja ja tegelikult terve koolipersonal kuni koka ja koristajani v\u00e4lja, saavad vastava v\u00e4lja\u00f5ppe korral m\u00e4rgata ja \u00e4ra hoida. P\u00e4evakajalisemad neist on oskus \u00e4ra tunda internetis levivat valeinfot, abistada \u00f5pilast, kellelt on v\u00e4lja petetud ja levitatud alastifotosid v\u00f5i osata m\u00e4rgata, kas inimene v\u00f5ib olla ohtlikult radikaliseerunud.Ohutus\u00f5ppus \u00c4KKKokkuv\u00f5ttes suutis Ege Tatarm\u00e4e koos eri valdkondade spetsialistidega viia L\u00e4\u00e4nemaal l\u00e4bi v\u00e4ga mitmek\u00fclgse ja realistliku \u00f5ppuse, mis aitab l\u00e4bi omandatud oskuste ennetada kahjusid, anda suuniseid, milliseid teadmisi on koolides veel vaja, ja on loodetavasti inspiratsiooniks teistele maakondadele \u00fcle Eesti.Loe l\u00e4hemalt \u00f5ppusest ja vaata galeriid Facebookis.Tutvu ka teiste ERGO aasta ennetusteo 2022 kandidaatidega aadressil www.ennetustegu.ee ja vali oma lemmik. K\u00f5igi h\u00e4\u00e4letanute vahel loositakse v\u00e4lja mitmeid auhindu!"}
{"text":"Valgevenes algas kohus uudisteportaali t\u00f6\u00f6tajate \u00fcleMOSKVA, 9. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Minskis algas esmasp\u00e4eval kohus Valgevene endise s\u00f5ltumatu uudisteportaali t\u00f6\u00f6tajate \u00fcle, keda s\u00fc\u00fcdistatakse muu hulgas maksudest k\u00f5rvalehoidmises ja vaenu \u00f5hutamises, teatas inim\u00f5igusorganisatsioon Vjasna.\u00a0\nUudisteportaal Tut.by kajastas 2020. aasta massimeeleavaldusi vaidlustatud \u00fcldvalimiste j\u00e4rel, mis t\u00f5id president Aleksandr Luka\u0161enkole kuuenda ametiaja.\u00a0\nPortaali peatoimetaja\u00a0Marina Zolotova ja peadirektor Ljudmila T\u0161ekina on alates 2021. aasta maist eeluurimisvangistuses, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolm kohtualust p\u00f5genesid Valgevenest.\u00a0\nPortaal tunnistati 2021. aastal Valgevenes \"\u00e4\u00e4rmuslikuks\", osa selle t\u00f6\u00f6tajaid tegutseb v\u00e4lismaal uues v\u00e4ljaandes\u00a0Zerkalo.\nVjasna andmetel on Valgevenes \u00fcle 1400 poliitvangi. Eelmisel n\u00e4dalal algas Valgevenes kohus Vjasna rajaja Nobeli rahupreemia laureaadi Aless Bjaljatski \u00fcle.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Valgevenes algas kohus uudisteportaali t\u00f6\u00f6tajate \u00fcleMOSKVA, 9. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Minskis algas esmasp\u00e4eval kohus Valgevene endise s\u00f5ltumatu uudisteportaali t\u00f6\u00f6tajate \u00fcle, keda s\u00fc\u00fcdistatakse muu hulgas maksudest k\u00f5rvalehoidmises ja vaenu \u00f5hutamises, teatas inim\u00f5igusorganisatsioon Vjasna.\u00a0\nUudisteportaal Tut.by kajastas 2020. aasta massimeeleavaldusi vaidlustatud \u00fcldvalimiste j\u00e4rel, mis t\u00f5id president Aleksandr Luka\u0161enkole kuuenda ametiaja.\u00a0\nPortaali peatoimetaja\u00a0Marina Zolotova ja peadirektor Ljudmila T\u0161ekina on alates 2021. aasta maist eeluurimisvangistuses, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolm kohtualust p\u00f5genesid Valgevenest.\u00a0\nPortaal tunnistati 2021. aastal Valgevenes \"\u00e4\u00e4rmuslikuks\", osa selle t\u00f6\u00f6tajaid tegutseb v\u00e4lismaal uues v\u00e4ljaandes\u00a0Zerkalo.\nVjasna andmetel on Valgevenes \u00fcle 1400 poliitvangi. Eelmisel n\u00e4dalal algas Valgevenes kohus Vjasna rajaja Nobeli rahupreemia laureaadi Aless Bjaljatski \u00fcle.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kriminaalkorras karistatud mees vilistas talle seatud alkokeeluleL\u00e4inud n\u00e4dalal registreeriti Saaremaal viis kuriteojuhtumit, mille sisuks oli, et varem kriminaalkorras karistatud mees rikkus karistusj\u00e4rgse k\u00e4itumiskontrolli n\u00f5udeid.\u201eSee t\u00e4hendab, et kohtuotsusega m\u00e4\u00e4rati mehele karistusj\u00e4rgne k\u00e4itumiskontroll, millega pandi talle alkoholi tarvitamise keeld, mida mees aga korduvalt ja s\u00fcsteemselt rikkus,\u201c selgitas Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar.\nSellise teo eest v\u00f5ib kohus Antsaare s\u00f5nul teo toimepanijale m\u00e4\u00e4rata rahalise karistuse v\u00f5i \u00fcheaastase vangistuse.\nN\u00e4dala jooksul alustas politsei ka s\u00f5idukiiruse \u00fcletamisega seoses 12 v\u00e4\u00e4rteomenetlust ning \u00fche v\u00e4\u00e4rteomenetluse liiklus\u00f5nnetuse p\u00f5hjustaja v\u00e4lja selgitamiseks, mis juhtus 28. detsembril Auriga keskuse parklas.\n\u201e\u00dche v\u00e4\u00e4rteomenetluse alustasime kelmuse toime pannud isiku tuvastamiseks,\u201c m\u00e4rkis politseijuht. \u201eKelmusjuhtumis k\u00fcsis inimene nutikella m\u00fc\u00fcmise eest raha ette, kuid ostjale kaupa ei saatnud.\u201c\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal lahendas politsei Saaremaal kokku 20 v\u00e4ljakutset. Kainenema toimetati \u00fcks mees."}
{"text":"Tuntud kirjanikelt varastati \u00fcle tuhande k\u00e4sikirjaKirjastusi on raputanud suur \u00fcllatus, sest Itaalia mees Filippo Bernardini tunnistas \u00fcles \u00fcle tuhande k\u00e4sikirja varastamise, millest paljud olid kirjutatud \u00fclemaailmselt tuntud autorite poolt. Mees kasutas pettuse l\u00e4biviimiseks mainekate\u00a0kirjastuste t\u00f6\u00f6tajate nimesid, veendes seel\u00e4bi kirjanikke endale oma avaldamata t\u00f6id saatma, vahendab BBC.\n\u00a0Eelmisel aastal FBI poolt kinni v\u00f5etud mees lahendab kadunud k\u00e4sikirjade m\u00fcsteeriumi, mis tekitas kirjanike hulgas segadust juba aastaid. Ohvrite hulka kuuluvad ka Eestis tuntud kirjanikud Margaret Atwood, Ian McEwan ja Sally Rooney.\nSuure pettuse l\u00e4bi viinud mees ei olnud selles valdkonnas v\u00f5\u00f5ras ja kasutas teadmisi, mida ta oli kogunud Londonis suures kirjastuses t\u00f6\u00f6tades. Siiski j\u00e4\u00e4b ohvritele ja ka kuriteo uurijatele segaseks mehe motiiv, sest kogutud k\u00e4sikirju ei lekitatud internetti ning ta ei soovinud autoritelt ka midagi v\u00e4lja pressida.\nNii kirjanike agendid, raamatute toimetajad kui ka kirjandusauhindade \u017e\u00fcriid langesid osava kelmi\u00a0ohvriteks ametliku v\u00e4limusega e-maili aadressi t\u00f5ttu, mille kirjade sisus\u00a0paluti\u00a0avaldamata teoseid edasi saata.\n\u00dcks ohvritest, Rootsi kirjastaja Albert Bonniers F\u00f6rlag s\u00f5nab, et petturi segased motiivid vihjavad sellele, et mees tegi seda vaid p\u00f5nevuse leidmiseks. F\u00f6rlag arvab, et tegemist on inimesega, kes tahtis tunda ennast olulisena ning saada ligip\u00e4\u00e4su millelegi, millest k\u00f5ik inimesed osa ei saa.\nKuigi Bernardini t\u00f6\u00f6tas varasemalt kirjastuses ning kasutas kelmuses t\u00f6\u00f6 ajal kogutud teadmisi, siis kirjastuse nimi j\u00e4\u00e4b selles olukorras puhtaks.\nFilippo Bernardini astub kohtu ette aprillis ning sooritatud kuriteo eest v\u00f5ib teda ees oodata kuni 20 aastat vanglas."}
{"text":"Koolitaja: k\u00f5ige ebam\u00f5istlikum on p\u00f5hjendada palgat\u00f5usu ootust kuludega. Aga kuidas siis t\u00f6\u00f6tasu juurde k\u00fcsida?Leheku\u0308lg uus, aga t\u00f6\u00f6l tunned ikka nagu d\u00e9j\u00e0-vu\u2019d? M\u00fcrgine kolleeg, ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud palganumber, oskamatus \u00f6elda ei, mis t\u00e4hendab \u00fcha uutesse kohustustesse uppumist. Aeg on suu avada! Kuidas teha seda nii, et jutuajamine ka p\u00e4riselt vilja kannaks?Nippe, kuidas tundlikest teemadest targalt r\u00e4\u00e4kida, jagavad koolitaja ja t\u00f6\u00f6\u00f5nne uurija Tiina Saar-Veelmaa ning ps\u00fchholoog ja juhtide-organisatsioonide koolitaja Karin Hango. \u201eTahan rohkem palka!\u201c"}
{"text":"P\u00f5hja prefektuur sai mitu uut teadet veebikelmide tegevuse kohtaTALLINN, 9. jaanuar, BNS - P\u00f5hja prefektuur sai m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus taas mitu kuriteoteadet veebikelmide kohta, kes t\u00fcssasid m\u00f5nda kannatanut m\u00f5nesaja euroga, m\u00f5nelt said aga k\u00e4tte tuhandeid.\u00a0\nPolitseisse tehti 6. jaanuaril avaldus, et m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris sai 59-aastane naine s\u00f5numi pangalt, milles v\u00e4ideti, et registreerimine LHV panganduse \u00e4ppi kasutajaks aegub j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele avaldaja vajutas ja seej\u00e4rel avanes v\u00f5ltsitud LHV panga lehek\u00fclg, kuhu avaldaja sisestas Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koodid. Kelmusega tekitatud kahju oli 2400 eurot, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nTeisest avaldusest selgus, et veebikelmid kasutasid sama petuskeemi, seekord 25-aastase mehe t\u00fcssamiseks. Seekord said nad kannatanult k\u00e4tte 771 eurot.\u00a0\n6. jaanuaril tegi politseile avalduse 18-aastane mees, kes oli eelmise aasta detsembris p\u00f6\u00f6rdunud ettev\u00f5tte Get Money Back poole, kus lubati abi varasemalt kr\u00fcptovaluuta b\u00f6rsil v\u00e4lja petetud raha tagasi saamisel, mis oli v\u00e4idetavalt hoiustatud pangas Kopes Bank. Avaldaja tasus nende pakutava teenuse eest kogusummas 605,31 eurot, kuid raha tagasi ei saa ning kelmid n\u00f5uavad temalt juurdemakseid erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel.\nSama p\u00e4eval laekus politseile teade, et eelmise aasta detsembris suhtles 33-aastane naine \u00fches tutvumisportaalis mehega, kes soovitas investeerida l\u00e4bi Jogemini.top-i. Avaldaja avas investeerimiskonto sellel platvormil ja tegi mitmeid makseid kr\u00fcptorahakotti, kuid iseseival ta raha v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa ja temalt n\u00f5utakse t\u00e4iendavaid juurdemakseid. Kelmusega tekitatud kahju on v\u00e4hemalt 7000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Venemaa avas Kremli kriitikute suhtes kriminaalasjadMOSKVA, 9. jaanuar, AP-BNS \u2013 Vene v\u00f5imud algatasid esmasp\u00e4eval kriminaalasjad Ukraina s\u00f5ja vastu s\u00f5na v\u00f5tnud n\u00e4itleja Artur Smoljaninovi ja opositsiooni toetava filantroobi Boriss Zimini suhtes.\u00a0\nJuurdluskomitee juht Aleksandr Bastr\u00f5hhin andis korralduse algatada kriminaalasi Smoljaninovi suhtes, kes lahkus Venemaalt p\u00e4rast sissetungi Ukrainasse ja on korduvalt s\u00f5ja vastu s\u00f5na v\u00f5tnud.\nKomitee avalduse kohaselt esines Smoljaninov \"usutluses l\u00e4\u00e4ne meediav\u00e4ljaandele Venemaa vastu suunatud avaldustega\". Juurdluskomitee ei t\u00e4psustanud, milline Smoljaninovi tegevus kujutab endast kriminaalkuritegu ja mis s\u00fc\u00fcdistus talle esitatakse.\u00a0\nEelmisel n\u00e4dalal \u00fctles Smoljaninov usutluses ajalehele Novaja Gazeta Europe, et kui ta peaks s\u00f5tta minema, v\u00f5itleks Ukraina poolel.\n\"Minu pool oleks mu vendade pool, keda mu teised vennad r\u00fcndasid,\" \u00fctles n\u00e4itleja.\u00a0\nVene siseministeerium pani esmasp\u00e4eval tuntud filantroobi Zimini rahvusvahelisse enim tagaotsitavate isikute nimekirja, p\u00f5hjendades seda s\u00fc\u00fcdistustega pettuses.\nZimin on rahastanud mitut Venemaa s\u00f5ltumatut meediav\u00e4ljaannet ning vangistatud opositsiooniliidri Aleksei Navaln\u00f5i projekte. Kinnitamata andmetel lahkus Zimin Venemaalt 2015. aastal.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Venemaa avas Kremli kriitikute suhtes kriminaalasjadMOSKVA, 9. jaanuar, AP-BNS \u2013 Vene v\u00f5imud algatasid esmasp\u00e4eval kriminaalasjad Ukraina s\u00f5ja vastu s\u00f5na v\u00f5tnud n\u00e4itleja Artur Smoljaninovi ja opositsiooni toetava filantroobi Boriss Zimini suhtes.\u00a0\nJuurdluskomitee juht Aleksandr Bastr\u00f5hhin andis korralduse algatada kriminaalasi Smoljaninovi suhtes, kes lahkus Venemaalt p\u00e4rast sissetungi Ukrainasse ja on korduvalt s\u00f5ja vastu s\u00f5na v\u00f5tnud.\nKomitee avalduse kohaselt esines Smoljaninov \"usutluses l\u00e4\u00e4ne meediav\u00e4ljaandele Venemaa vastu suunatud avaldustega\". Juurdluskomitee ei t\u00e4psustanud, milline Smoljaninovi tegevus kujutab endast kriminaalkuritegu ja mis s\u00fc\u00fcdistus talle esitatakse.\u00a0\nEelmisel n\u00e4dalal \u00fctles Smoljaninov usutluses ajalehele Novaja Gazeta Europe, et kui ta peaks s\u00f5tta minema, v\u00f5itleks Ukraina poolel.\n\"Minu pool oleks mu vendade pool, keda mu teised vennad r\u00fcndasid,\" \u00fctles n\u00e4itleja.\u00a0\nVene siseministeerium pani esmasp\u00e4eval tuntud filantroobi Zimini rahvusvahelisse enim tagaotsitavate isikute nimekirja, p\u00f5hjendades seda s\u00fc\u00fcdistustega pettuses.\nZimin on rahastanud mitut Venemaa s\u00f5ltumatut meediav\u00e4ljaannet ning vangistatud opositsiooniliidri Aleksei Navaln\u00f5i projekte. Kinnitamata andmetel lahkus Zimin Venemaalt 2015. aastal.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Gea Kangilaski astub Tartu abilinnapea kohalt tagasiTALLINN, 9. jaanuar, BNS \u2013\u00a0Tartu abilinnapea Gea Kangilaski teatas, et astub usalduse puudumise t\u00f5ttu Tartu sotsiaaldemokraatidega ametist tagasi ning liitub erakonnaga Eesti 200.\n\"Vastastikuse usalduseta ei saa ma j\u00e4tkata sotsiaaldemokraatide abilinnapeana ja esindada seda erakonda linnavalitsuses. See otsus on \u00fcks raskemaid, mida ma oma poliitilise karj\u00e4\u00e4ri jooksul olen pidanud tegema ja seet\u00f5ttu on see otsus ka kaua k\u00fcpsenud,\" kirjutas Kangilaski sotsiaalmeedias.\n\"Tunnen vastutust oma tartlastest valijate ees, kellele lubasin m\u00f6\u00f6dunud valimistel seista eesk\u00e4tt keskkonnak\u00fcsimuste, hariduse kvaliteedi ja inim\u00f5igustest l\u00e4htuva poliitika eest. Minu veendumustes ei ole toimunud muutust ja ma seisan j\u00e4tkuvalt k\u00f5ige selle eest, mille nimel olen t\u00f6\u00f6tanud seni nii Tartu linnavalitsuses kui linnavolikogus. Kuid ma ei saa seda teha \u00fcksi,\" nentis Kangilaski.\nSotsiaaldemokraatidega 2015. aastal riigikogusse kandideerides tundis ta, et seisab koos nendega \u00fchiselt eesk\u00e4tt progressiivse, uuendusmeelse, avatud ja hooliva Eesti eest. \"Ka mu keskkonnakaitsja ambitsioon haakus h\u00e4sti selle erakonna programmiga. See on erakonnas, eesk\u00e4tt just Tartu meeskonnas, aga aina raskemaks osutunud. Ma ei saanud h\u00e4sti vaadata ka p\u00fc\u00fcdele jagada \u00a0\u201cregionaalseid toetusi\u201d l\u00e4bi siseministeeriumi eelarve \u00fcksnes neile omavalitsustele, kus sotsiaaldemokraadid on v\u00f5imul,\" t\u00f5des Kangilaski.\u00a0Sellised plaanid ei ole tema arvates \u00f5iglased, sest kangutavad inimeste usku avatud ja l\u00e4bipaistva poliitika v\u00f5imalikkusesse.\nPoliitikas j\u00e4tkata lubav Kangilaski liitub erakond Eesti 200 meeskonnaga Tartu linnavolikogus ja kandideerib Eesti 200 nimekirjas Tartus riigikokku. \"Tean, et saan Eesti 200 meeskonnas seista oma seisukohtade eest \u2013 keskkonnakaitse ja kiires korras taastuvenergiale \u00fcleminek, demokraatiast ja inim\u00f5igustest l\u00e4htumine ning haridusvaldkonna edendamise riigi arengu keskmesse seadmine,\" p\u00f5hjendas Kangilaski.\nM\u00e4rtsis tegevusse asuv riigikogu ja uus moodustatav valitsus ei tohi tema s\u00f5nul saada niisugused, kus \u00fche erakonna Orbani-meelse rahastaja v\u00e4ljapressimine riiki t\u00e4iendavalt inimeste ebav\u00f5rdse kohtlemise suunas l\u00fckkaks. \"Ma ei soovi n\u00e4ha valitsust, kus ei maksa \u00fckski ekspertarvamus ega anal\u00fc\u00fcs, kui otsuseid tehakse pensionikogumise, lastetoetuste v\u00f5i taastuvenergia vallas. Ma tahan kaasa aidata sellele, et see nii enam ei oleks. Me ei tohi lasta r\u00f6\u00f6vida oma inimestelt praegu rumalaid otsuseid tehes nende endi ja nende laste tulevikku, meil on vaja riigikokku inimesi, kes ei ole valmis selliste ideedega mingil juhul kaasa minema,\" kirjutas Kangilaski.\nEesti vajab tema s\u00f5nul tulevikku vaatavaid ja l\u00e4bikaalutuid otsuseid. \"Peame kiiresti ja k\u00f5hklematult minema \u00fcle taastuvenergiale ja v\u00f5tma kasutusele kaasaegsed salvestustehnoloogiad, sest see on ainus viis tagada meie energiajulgeolekut ja kaitsta meie k\u00f5igi \u00fchist keskkonda. Eestil on potentsiaali olla energiaeksportija ja iga samm, mis me selles suunas astume on meile t\u00e4iendav tulevikugarantii. Meie inimesed vajavad ka kindlust, et \u00e4hvardava naaberriigi alustatud agressioonis\u00f5jas seisame me kindlalt \u00f5igel poolel,\" m\u00e4rkis Kangilaski.\n\"Et sel ajal, kui Ukraina v\u00f5itleb ka meie vabaduse eest, oleme meie nende v\u00f5itlejate l\u00e4hedastele kindlaks tagalaks. Et me ei k\u00f5hkle pagulusse sunnitud perekondi aidates ja toetades hetkekski. kui me seame eesm\u00e4rgiks targad ja andmep\u00f5hised otsused, siis on meil vaja nende elluviimiseks ka aina targemaid ja haritumaid inimesi. Haridusse ja teadusesse ei ole v\u00f5imalik panna liiga palju vahendeid ja t\u00e4helepanu \u2013 k\u00f5ik see tagab meile igal juhul paremat tulevikku ja nii tegelikult ka \u00f5nnelikumaid inimesi,\" leidis Kangilaski.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Eesti valitsus kulutab Covid-19 s\u00fcstidoosidele ligi sada miljonit eurot\u00a0Eesti kulutab rohkem kui 6,7 miljoni v\u00e4idetavalt Covid-19 vastu aitava vaktsiini hankimiseks t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcle kaheksak\u00fcmne kuue miljoni euro.\nT\u00e4naseks ei soovi Covid-19 vastu s\u00fcstida ning s\u00fcste \"v\u00f5imendada\" suurt enam keegi.\u00a0\nEesti riik on otsustanud hankida 6,7 miljonit doosi Covid-19 vastu s\u00fcstitavaid aineid. Nimetatud ainete hankimisega tegi algust kunagine keskerakondlasest tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Tanel Kiik ning seda kava on j\u00e4tkanud nii j\u00e4rgnevad Kesk- ja Reformierakonna kui Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valitsused.\u00a0\nKiige ministriperioodi ajal liitus Eesti Euroopa Liidu korruptsioonih\u00f5ngulise Covid-19 s\u00fcstiainete \u00fchishankega, mille tulemusel peab 1,3 miljoni elanikuga Eesti Pfizer\/BionTechi ja Moderna k\u00e4est ostma 6,7 miljonit doosi erinevaid mRNA-aineid.\u00a0\u00a0\nV\u00e4hiravifond \"Kingitud elu\" kogus eelmisel aastal inimeste aitamiseks, keda Haigekassa ei abista, annetusi ca 3,5 miljonit eurot.\nSotsiaaldemokraadist tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Peep Peterson r\u00e4\u00e4kis 14. detsembri riigikogu infotunnis, et 6. detsembri seisuga oli Eesti ladudes 1,4 miljonit doosi vaktsiinide nime all manustatavaid Covid-19 vedelikke, millest rohkem kui kaks kolmandikku moodustab Pfizer\/BioNTech mRNA aine.\nT\u00e4nu Kiige s\u00f5lmitud EL \u00fchishanke lepingutele peab Eesti 2023. aastal ostma juurde 1 305 000 doosi l\u00f5puni v\u00e4lja selgitamata m\u00f5judega vedelikke. Sellele lisaks tuleb uue aasta alguses veel saadetis Modernalt. Peterson nimetab seda k\u00f5ike \"sundtarneteks\", mille eest tasumiseks on j\u00e4rgmises eelarves ette n\u00e4htud 28 miljonit eurot. See on ainult \"planeeritud\" raha ja summa v\u00f5ib osutuda suuremaks.\nEsimeste vedelikuostude kohta on teada, et \u00fche doosi eest maksid riigid ligikaudu kolm eurot. See number v\u00f5ib olla siia-sinna, sest lepingud on salajased.\nEestis on kahe doosiga s\u00fcstitud 847 925 inimest, mis t\u00e4hendab pisut alla 1,7 miljoni s\u00fcsti, mis omakorda t\u00e4hendab kokku (v\u00e4hemalt) 5,1 miljonit eurot raha.\u00a0\nEeldades, et laos seisvad 1,4 miljonit s\u00fcstidoosi on ostetud sama doosihinnaga, siis neile seerumitele on kulutatud 4,2 miljonit eurot.\nSeni on Eesti ostnud 3,1 miljonit vedelikudoosi, mille eest maksti t\u00f5en\u00e4oliselt kokku 9,3 miljonit eurot.\nKui Eesti maksab 2023. aastal 1,3 miljoni s\u00fcsti eest 28 miljonit eurot, siis teeb see \u00fche sutsu kohta 21,4 eurot.\u00a0\nEestil j\u00e4\u00e4b peale tulevase aasta 1,3 miljoni doosi osta veel 2,3 miljonit s\u00fcstiannust, ehk raha kulub nende peale lisaks v\u00e4hemalt 49 miljonit eurot.\u00a0\nKokku l\u00e4heb J\u00fcri Ratase ja Kaja Kallase valitsuste tegevus Eesti rahvaterviset\u00f6\u00f6stusele hinnanguliselt eurodes maksma rohkem kui 86 miljonit.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"P\u00e4ev b\u00f6rsil: Swedbanki aktsia j\u00e4tkab t\u00f5usuKui P\u00f5hjamaade b\u00f6rsil on t\u00e4na v\u00f5idukad olnud pankade aktsiad, siis kohalikul b\u00f6rsil on v\u00f5tnud suuna \u00fcles ehitusfirma.\nTallinna b\u00f6rsi p\u00f5hinimekirjas t\u00f5usis t\u00e4na enim Nordecon (+3,43%), firma oli plussis kolmandat p\u00e4eva j\u00e4rjest. V\u00f5rreldes aastataguse ajaga on aktsia j\u00e4tkuvalt 42,5% vee all.\nEelmise n\u00e4dala l\u00f5pus teatas ehitusfirma, et kontserni t\u00fctarettev\u00f5te Nordecon Betoon ja Verston s\u00f5lmisid \u00fchispakkujatena peat\u00f6\u00f6v\u00f5tu lepingu energiafirma Enefit Greeniga, et teostada projekteerimis- ja ehitust\u00f6id Sopi-Tootsi tuulepargis. Rajatav tuulepark koosneb 38 tuulegeneraatorist, mille p\u00fcstitamiseks ehitatakse v\u00e4lja teede- ja elektriv\u00f5rgustik ning generaatorite vundamendid. Lepingu kogumaksumus on ligikaudu 67,3 miljonit eurot, millele lisandub k\u00e4ibemaks, ning t\u00f6\u00f6d valmivad 2024. aasta l\u00f5puks.\nLisaks Nordeconile liikusid t\u00e4na p\u00f5hjanimekirjas tugevamalt Coop Panga (+2,52%), Tallinna Vee (+1,26%) ja Harju Elektri (-1,18%) aktsiad. Tallinna b\u00f6rsiindeks oli t\u00e4na kokkuv\u00f5ttes 0,29% plussis.\nEuroopas on t\u00e4na b\u00f6rsid enamasti rohelised: brittide FTSE on t\u00f5usnud 0,2%, prantslaste CAC 40 0,7%, sakslaste DAX 1,2% ja P\u00f5hjamaade indeks OMX Nordic 40 1,3%.\nP\u00f5hjamaade b\u00f6rsil on \u00fcheks suurimaks t\u00f5usjaks Swedbanki aktsia, mis on t\u00f5usnud t\u00e4na 3,5% 189 Rootsi kroonini. Swedbanki aktsia t\u00f5usutrend sai alguse eelmise aasta suve keskel, viimase kuue kuu jooksul on aktsia kerkinud ligi 44%. Nii on panga aktsia hind l\u00e4henemas rahapesuskandaali eelsele tasemele, kui aktsia kauples umbes 210 Rootsi krooni juures.\nOtsest p\u00f5hjust t\u00e4nasele t\u00f5usule on Rootsi meedia p\u00f5hjal keeruline leida. T\u00e4na on plussis ka teised P\u00f5hjamaade suuremad pangad, kuid oluliselt v\u00e4hem: Nordea on t\u00f5usnud Stockholmi b\u00f6rsil 2,1% (Helsingi b\u00f6rsil 1%), Handelsbanken 1,5%, Sampo 0,9%, SEB 0,8%, DNB 0,7% ja Danske Bank 0,2%. Peaaegu k\u00f5ikide puhul v\u00f5ib t\u00e4heldada sarnast mustrit, kus eelmise aasta 15. juuli oli aktsia p\u00f5hjaks, misj\u00e4rel on toimunud tugev taastumine.\nEuroopas on t\u00e4na h\u00e4sti l\u00e4inud ka toidukulleri ettev\u00f5tetel: Delivery Hero aktsia on t\u00f5usnud 5,7% ning Just Eat 10,5%.\nPositiivselt on p\u00e4eva alustanud ka USA b\u00f6rs. Dow Jones on esimese pooltunni j\u00e4rel 0,5% plussis, S&P 500 0,9% ning Nasdaq Composite 1,5%. S&P 500 indeksisse kuuluvatest ettev\u00f5tetest on enim kerkinud elektriautotootja Tesla (+6,9%) ning kiibitootjad AMD (+6,9%), Nvidia (+6,2%) ning ON Semiconductor Corporation (+3,4%)."}
{"text":"Uus aasta t\u00f5i eridiisli kasutamiseks uue korraJaanuarist j\u00f5ustunud seaduse kohaselt saavad eriotstarbelist diislik\u00fctust osta need, kes on ennast registreerinud vastavas registris. Selline ostu\u00f5igus on antud enam kui 7800 ettev\u00f5tjale.Rahvakeeli nn sinine k\u00fctus on maksustatud v\u00e4iksema aktsiisiga ning m\u00f5eldud kasutamiseks p\u00f5llu- ja kalameestele. Paraku esines siin kuritarvitusi. Seda osteti tanklates kasutamiseks ka muul otstarbel. Eriotstarbelise diisli ostjaid oli PRIA andmetel umbes 25 000.Seni kehtinud s\u00fcsteemi j\u00e4rgi ostis isik k\u00fctuse \u00e4ra ja hiljem kontrolliti kasutamist tagantj\u00e4rele. Taoline kord ei olnud efektiivne ja vajas muutmist. Selleks l\u00f5i PRIA uuest aastast kehtima hakanud registri. Soodusk\u00fctuse kasutamiseks hakati avaldusi vastu v\u00f5tma m\u00f6\u00f6dunud aasta novembris ja n\u00fc\u00fcd on asjal joon all.Maksustamise tase Euroopa madalaimRiigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk t\u00f5des, et kuni 30. aprillini 2024 on Eestis erim\u00e4rgistatud k\u00fctuse aktsiis Euroopa Liidu madalaim, mida seadus praegu lubab.\u201eEuroopa N\u00f5ukogu direktiivi kohaselt p\u00f5llumajanduses kasutatava mootorik\u00fctuste madalaim maksustamise tase on 21 eurot 1000 liitri kohta. Enne kehtinud erim\u00e4rgistatud aktsiisim\u00e4\u00e4r oli 100 eurot 1000 liitri kohta. Eestis kuulub erim\u00e4rgistamisele see osa diislik\u00fctusest (nn sinine k\u00fctus), mis on ette n\u00e4htud kasutamiseks loetletud tegevusaladel ja mehhanismides.\u201dEriotstarbelist diislik\u00fctust on lubatud kasutada p\u00f5llumajandusmasinates, samuti kuivatis vilja kuivatamiseks. Ka v\u00f5ivad eriotstarbelist k\u00fctust kasutada kutselised kalurid. Veel v\u00f5ivad m\u00e4rgitud k\u00fctust tarvitada kaevandused ja p\u00f5levkivist elektri tootjad.Uus kord v\u00e4hendab k\u00fctuse v\u00e4\u00e4rkasutamistEdaspidi saavad eridiislit soetada juriidilised isikud ning f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjad, kellel on p\u00f5llumajandustoetuste ja p\u00f5llumassiivide registri andmeil selleks ostu\u00f5igus. Kasutada v\u00f5ivad needki, kes ostsid k\u00fctuse enne 31. detsembrit 2022 ja see on kodus mahutis v\u00f5i j\u00e4tsid mulluse j\u00e4\u00e4gi selle aasta alguseks kasutamata.P\u00f5llumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet S\u00f5rmus nendib, et uue ostus\u00fcsteemi loomine oli h\u00e4davajalik, et v\u00e4hendada taolise k\u00fctuse v\u00e4\u00e4rkasutamist. Selle all pidas ta silmas, et soodsama aktsiisiga k\u00fctust tangiti ka s\u00f5iduautodesse. \u201cEriotstarbelise k\u00fctuse soodusm\u00e4\u00e4ra kaudu sai p\u00f5llumajandusja kalandussektor aastas ligi 30 miljonit soodustust ja see oli oluline sektorite konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks,\u201d m\u00e4rkis S\u00f5rmus.Arutelud ostus\u00fcsteemi loomise \u00fcle algasid 2019. aastal. Toona v\u00e4ideti, et nn sinise diisli v\u00e4\u00e4rkasutuse t\u00f5ttu saab riik aastas 1,5 miljonit maksukahju. Hiljem seda numbrit korrigeeriti v\u00e4iksemaks. Maksu- ja tolliameti andmetel oli kahju 2020. aastal 1,63 ja 2019. aastal 2,18 miljonit eurot. Seega ei saa r\u00e4\u00e4kida m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsetest numbritest.V\u00f5ib v\u00e4iksematest tanklatest kadudaRoomet S\u00f5rmus t\u00f5deb, et uue s\u00fcsteemi loomisel on korduvalt v\u00e4ljendatud kartust, et seadus viib olukorrani, kus v\u00e4iketanklad v\u00f5ivad maapiirkonnas l\u00f5petada erim\u00e4rgistusega diislik\u00fctuse m\u00fc\u00fcgi.\u201cKoja hinnangul ei ole k\u00fctuse k\u00e4ttesaadavuse halvenemine maapiirkondades aktsepteeritav. Milliseks olukord tegelikult kujuneb, saab hinnata uue s\u00fcsteemi k\u00e4ivitumise j\u00e4rel. Koja ootus on, et kalandus- ja p\u00f5llumajandussektor saaks j\u00e4tkuvalt soodusm\u00e4\u00e4raga k\u00fctust osta ja kasutada.\u201dS\u00f5rmus nentis veel, et eriotstarbelise diislik\u00fctuse v\u00e4\u00e4rkasutamise kaudu saavutatud kokkuhoid tuleks suunata p\u00f5llumajanduses kasutatava k\u00fctuse aktsiisisoodustuse hoidmiseks praegusel tasemel. See aitaks p\u00f5llumajandusel kasvavate tootmiskuludega paremini toime tulla.1. jaanuarist muutus erim\u00e4rgistatud diislik\u00fctuse ostu ja m\u00fc\u00fcgi kord. Erim\u00e4rgistatud diislik\u00fctust saavad edaspidi osta vaid juriidilised isikud ning f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjad (FIE), kellel on p\u00f5llumajandustoetuste ja p\u00f5llumassiivide registri andmetel ostu\u00f5igus.F\u00fc\u00fcsilised isikud enam erim\u00e4rgistatud diislik\u00fctust osta ei saa, ent v\u00f5ivad kasutada erim\u00e4rgistatud diislik\u00fctust, mis on ostetud enne 2023. aastat ning mis on aasta alguseks j\u00e4\u00e4nud kasutamata.Automaatse eridiisli ostu\u00f5iguse saavad k\u00f5ik ettev\u00f5tjad, kellel tehti 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise k\u00e4igus kindlaks v\u00e4hemalt \u00fcks hektar p\u00f5llumaad v\u00f5i kes peavad p\u00f5llumajandusloomade registri andmetel v\u00e4hemalt \u00fcht loom\u00fchikut loomi v\u00f5i kellel on v\u00e4hemalt k\u00fcmme mesilasperet. Samuti saavad automaatselt ostu\u00f5iguse need, kellel on 2023. aastaks kaluri kalap\u00fc\u00fcgiluba.Ettev\u00f5tjad, kes automaatselt ostu\u00f5igust ei saa, ent tegelevad p\u00f5llumajandustoodete tootmisega v\u00f5i p\u00f5llumajandusliku teenust\u00f6\u00f6 osutamisega, v\u00f5ivad esitada erim\u00e4rgistatud diislik\u00fctuse ostu\u00f5iguse saamiseks taotluse. Taotluse alusel saadud ostu\u00f5igus kehtib \u00fcks aasta ostu\u00f5iguse saamisest ning taotlusi v\u00f5etakse vastu aasta l\u00e4bi.Oma metsateelt lume l\u00fckkamiseks ei pruugi iga traktoriomanik enam eridiislit saada.VAMBOLA PAAVO"}
{"text":"\u201eMasterChefi\u201c esikokk Jana Guzanova on ametilt finantskuritegude uurija: hoian \u00e4ra selle, et inimesed ei satuks pettuste ohvriksV\u00e4rskes Kroonikas r\u00e4\u00e4gib 2022. aasta l\u00f5pus \u201eMasterChef Eesti\u201c saate v\u00f5itnud Jana Guzanova, kuidas talle meeldis juba lapsena kokata, kuid ometi sai temast hoopis finantskuritegude uurija.\nGuzanova s\u00f5nas intervjuus, et ta ei tahtnud kokaks \u00f5ppida, kuna pidas seda 12 aastat tagasi vaid enda hobiks ning tollal huvitas teda \u00f5igusteadus ja v\u00e4lispoliitika rohkem. \u201eModellindusega tegeledes n\u00e4gin tihtipeale, kuidas noorte t\u00fcdrukute teadmatust kasutatakse omakasu eesm\u00e4rgil \u00e4ra. Tundsin, et \u00f5igusteadust \u00f5ppides suudan saavutada piisava teadmistebaasi, et n\u00f5rgemate huvide eest seista. Mind v\u00e4ga huvitas rahvusvaheline kriminaal\u00f5igus. Sain Eestis \u00f5igusteaduste bakalaureuse ja k\u00e4isin ka diplomaatide koolis,\u201c r\u00e4\u00e4kis Guzanova.\n\u201eSiis aga l\u00e4ksin Belgiasse s\u00f5pradele k\u00fclla, kes olid just restorani ostnud. Otsustasin nende restoranis ennast kokana proovile panna, aga meil tekkisid eriarvamused ja nii j\u00e4tkasin Antwerpeni \u00fclikoolis \u00f5igusteaduste rada ning l\u00e4ksin magistri\u00f5ppesse. Seal sain aru, kui raske on sel alal l\u00e4bi l\u00fc\u00fca, kui palju j\u00e4\u00e4b b\u00fcrokraatia taha,\u201c tunnistas \u201eMasterChefi\u201c tiitliga p\u00e4rjatud naine.\nSeej\u00e4rel asus ta \u00f5igusteadusega seotud t\u00f6\u00f6d otsima. \u201eTuli v\u00f5imalus minna finantskuritegude uurijaks. Sel alal on kohe tulemusi n\u00e4ha - hoian \u00e4ra selle, et inimesed ei satuks pettuste ohvriks. Kui ma peaks hommikust \u00f5htuni sama asja tegema, siis ilmselt t\u00fcdineks kiirelt ja h\u00fclgaks selle tegevuse. Mul on kaks nii erinevat t\u00f6\u00f6d, aga samas tunnen m\u00f5lemat tehes end v\u00e4ga koduselt,\u201c s\u00f5nas ta.\nLoe v\u00e4rskest Kroonikast \u201eMasterChefi\u201c v\u00f5itja Jana Guzanova kohta pikemalt edasi!"}
{"text":"Kristel Menning: Planeerimisseadus peab toimima k\u00f5igileEelmise aasta 15. detsembril Viimsi vallas vahepeal kehtinud Tammelaane detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Riigikohtu poolt n\u00e4itas, et planeerimises eksisteerib turumoonutus. V\u00f5imuga seotud isik saab planeerida elamuid rohekoridori ilma selge avaliku huvita. See eba\u00f5iglus toimub ajal, mil tavakodanik ei saa Viimsis menetletud oma \u00fcldplaneeringu kohast detailplaneeringut.\nViimsi on viimaste kuude jooksul v\u00f5tnud Vallavalitsuse tasandil mitmeid otsuseid kas \u00fcldplaneeringu kohaste detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks v\u00f5i ka nende menetluse venitamiseks j\u00e4etud s\u00fcsteemselt otsuseid tegemata. Revisjonikomisjoni poole on p\u00f6\u00f6rdutud mitmete kaebustega. 6. jaanuaril ilmunud \u201cViimsi Teataja\u201d aga asus selgitama Vallavalitsuse argumente, j\u00e4ttes t\u00e4helepanuta Riigikohtu otsuse kaks peamist p\u00f5hjust, \u00fcldplaneeringute muutmiseks Tammelaane kinnistul puudus avalik huvi ja rohev\u00f5rgustiku koridor lakkas planeeringu l\u00e4bi toimimast.\nSelline subjektiivne \u00fchtede eelistamine ei ole vaid Viimsi probleem. Turumoonutusi esineb selgelt ka n\u00e4iteks Tallinnas v\u00f5i P\u00e4rnus, kus \u00fched saavad projekteerimistingimustega ehitada suurhooneid ja teised koostavad aastaid detailplaneeringuid, mille menetlusi sihilikult venitatakse. K\u00f5ige nutusem olukord on siin Rae vallas, kus nii algatamised kui menetlused venivaid mitte aastaid, vaid suisa k\u00fcmneid aastaid. Ja seda olukorras kus v\u00f5imuga seotud k\u00e4put\u00e4is isikuid ostab maad odavalt \u00fcles ja siis saab sinna planeeringu tehtud kuudega. See on korruptsiooni mustern\u00e4ide Reformierakonna ainuv\u00f5imuga omavalitsuses.\nVajame l\u00e4bipaistvuse taastamist\nEelmise planeerimisseaduse ajal kehtis lihtne p\u00f5him\u00f5te, ehitada ei tohtinud teisti kui m\u00e4\u00e4ras kehtestatud planeering. Meil polnud siis projekteerimistingimuste v\u00e4ljastamist \u00fcldplaneeringu alusel. Kuni 1. juulini 2015 oli seaduse vundament iga\u00fche sisulise kaasar\u00e4\u00e4kimise \u00f5igus. Selleks sai esitada ettepanekuid ja vastuv\u00e4iteid n\u00fc\u00fcdsete arvamuste asemel. Avalikkuse kaasamine ja selge planeeringute muudetamatus tagasid ehitusmahtude arusaadavuse ja andsid garantii nii arendajale kui kodanikele, et avalikkuse ees loodud kokkulepped on kehtivad. Projekteerimistingimuste v\u00e4ljastamise v\u00f5imalus ja t\u00e4nase seaduse j\u00e4rgne venitamine n\u00e4itavad, et praegune seadus ei toimi. See on loonud karistamatuse fenomeni sahkerdamiseks. Tammelaane detailplaneering on siin vaid \u00fcks n\u00e4ide. Viimsis on \u00fcldplaneeringud muudetud sadu kordi ja enamus Viimsi t\u00e4naseid probleeme (sh veeressursi puudumise probleem) on teada olnud juba 2005 aastast saadik. Siis algatas vald kaks teemaplaneeringut \u00fcldplaneeringu muutmiste l\u00f5petamiseks ja nende koostamise ajal kehtis edukalt ka paar aastat \u00fcldplaneeringu muutmise keeld ja seda k\u00f5igile.\nT\u00e4na olele olukorras kus \u00fched saavad oma arendusi \u00fcldplaneeringu vastaselt, nagu 6. Jaanuari \u201cViimsi Teataja\u201d vihjab, asutakse otsima v\u00f5imsusi Tammelaane olukorra lahendamiseks. Siin saab olla \u00fcks lahendus, mets taastada ja rajatud teed \u00fcles v\u00f5tta.\nRiigikohus ju ei j\u00e4ta siin v\u00f5imalust v\u00f5imu omaja soosimiseks. Viga algab ametnike ja otsustajate karistamatusest T\u00e4nast sahkerdamist ja venitamist ning eba\u00f5iglust soosivad kehtivas planeerimisseaduses puudu olevad sanktsioonid menetluskorra venitamise ja rikkumise eest. Nii venitatakse planeerimiskohustust ja t\u00e4htaegu Viimsis, Raes, Tallinnas aga ka mujal. Tavakodanik on sellisel juhul alati kaotajaks.\nProjekteerimistingimuste saaja on siin v\u00f5itjaks. Projekteerimistingimused tulevad kiirelt ja neid ei saa h\u00f5lpsalt vaidlustada (sh \u00fcldplaneeringuga vastuolu korral). Selline turumoonutus kus ametnik otsustab kes ja mida planeerib, s\u00f5ltumata \u00fcldplaneeringus olevast, tuleb l\u00f5petada. Kuni selline segadus toimib pole Eestis vaba kinnisvaraturgu ega \u00fcldplaneeringu kaitset kodaniku jaoks. Selle asemel on planeerimisvaldkonna segadusest tulenev turut\u00f5rge, mis soosib v\u00f5imuga seotud arendajaid ja uputab kodanikud asjaajamise lootusetusse. Just selles valguses on \u00e4sjane Riigikohtu lahend positiivne.\nPlaneerimisseaduse korda saamine on minu s\u00fcdameasjaks\nMa olen v\u00f5tnud oma s\u00fcdameasjaks planeerimisseaduse korda tegemise ja just see on teemaks, mida soovin Riigikogusse kandideerimisega ja seal hiljem s\u00fcsteemse tegutsemisega muuta.\nEKRE valitsuse ajal t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja planeerimisseadus koos vajalike sanktsioonidega ja kodanike kaasamise taastamisega. Kahjuks ERKE osalusel valitsuse kukutamisega j\u00e4i eeln\u00f5u Riigikogusse j\u00f5udmata aga see eelt\u00f6\u00f6 oli suur ja selle baasil saab edasi liikuda.\nMe vajame \u00fcldplaneeringute toimivust, j\u00e4rgitavust ja \u00fcldplaneeringu kohaste detailplaneeringute kiiret, l\u00e4bipaistvat ja lihtsat menetlust. Vajame ka seda, et \u00fcldplaneeringuid ei muudetaks poliitilise ilujutuga, eriti olukorras kus selleks puudub avalik huvi.\nOn aeg p\u00f6\u00f6rduda tagasi lihtsa planeerimisseaduse juurde ja muuta pika-ajaline ning strateegilise vaatega ruumiplaneerimine taas aus sees olevaks distsipliiniks ning kaotada sahkerdamine ja turumoonutused.\nMe vajame, et planeerimise sisuline kese oleks kodanike kaasamisel, koost\u00f6\u00f6l ja strateegilisel vaatel. Muidu j\u00e4\u00e4b kestma olukord, kus rohev\u00f5rgustikud kaotatakse, tuuleparke ei saa energiapuudusega riigis rajada ning v\u00f5imul olijad menetlevad mida soovivad ning takistavad k\u00f5ike mis neile v\u00f5i nende toetajatele ei meeldi. Selline omakasukeskne vaade ei ole j\u00e4tkusuutlik, aus ega eetiline. See on meie vabadusi ja kodaniku\u00fchiskonda rikkuv.\nPlaneerimise m\u00f5te eksisteerib kui \u00fcldisemaid planeeringud j\u00e4rgitakse. Just \u00fcldplaneeringu j\u00e4rgmisega oleks v\u00f5inud Viimsis vee probleemid \u00e4ra hoida ja Tammelaane sarnased rohev\u00f5rgustiku rikkumised (mida meil on Viimsis olnud k\u00fcmneid) eos \u00e4ra j\u00e4tta.\nKristel Menning, Viimsi vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees (EKRE)"}
{"text":"VIDEO | EKRE esimees Martin Helme erakonna talvepeol: \u201eMeie \u00fclesanne on p\u00e4\u00e4sta Eesti liberaalide h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 eest.\u201c\u201eMeie erakond on k\u00f5ige erilisem erakond Eestis!\u201c lausus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme \u00fcle kuuesajale kohaletulnud m\u00f5tte- ja v\u00f5itluskaaslasele n\u00e4dalavahetusel Tallinna Kruiisisadamas peetud talvepeol. \u201eMe oleme k\u00f5ige eestimeelsem erakond, me oleme k\u00f5ige ausam ja otsekohesem erakond, me oleme k\u00f5ige maailmavaatelisem erakond, me oleme k\u00f5ige rohkem \u00fchtehoidev erakond ja me oleme k\u00f5ige v\u00f5itluslikum Eesti erakond!\u201c lisas ta.\nHelme r\u00f5hutas, et EKRE on ainus poliitiline j\u00f5ud, kes on ustav meie p\u00f5hiseadusele ja seal s\u00e4testatud ideaalidele.\n\u201eMe oleme ainus erakond, kes pakub inimestele lootust paremale homsele,\u201c m\u00e4rkis Helme, loetledes rida olulisi asju, mida EKRE valitsusse olles teisiti teeks, muuhulgas ka seda, et elekter ja k\u00fctus oleks odavamad.\nHelme: \u201eVahe EKRE ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti erakondade vahel on fundamentaalne: meie paneme Eesti huvid k\u00f5ige k\u00f5rgemale, nemad panevad Eesti huvid k\u00f5ige l\u00f5ppu. Meie tahame \u00fcles ehitada Eesti, mis on j\u00f5ukas ja turvaline rahvusriik, nende juhtimisel saame me Eesti, mis on multikultuurne, vaene, kuritegelik, l\u00f5hestunud, korrumpeerunud autokraatlike globalistide kindlates k\u00e4tes f\u00f6deraalse Euroliidu provints, kus rohkem kuuleb vene ja inglise keelt, kui meie ilusat eesti keelt.\u201c"}
{"text":"Mis teeb start-up\u2019ide kontorid nii eriliseks, et t\u00f6\u00f6tajad seal ka p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5ppu meeleldi aega veedavad? Kolme eduka tehnoloogiaettev\u00f5tte esindajad annavad aruHubane, inspireeriv keskkond ning palju loomulikku valgust \u2013 need on vaid m\u00f5ned m\u00e4rks\u00f5nad, mis kirjeldavad kodumaiste edukate tehnoloogiaettev\u00f5tete kontoreid, mille loomisse on oma panuse andnud OCCO. Fotol Skeleton Technologiesi avalike suhete juht Arnaud Castaignet.Foto: OCCO\nAvatud ja inspireeriv keskkond, m\u00e4ngulisus ning palju loomulikku valgust \u2013 need on vaid m\u00f5ned m\u00e4rks\u00f5nad, mis kirjeldavad kodumaiste edukate tehnoloogiaettev\u00f5tete kontoreid, mille loomisse on oma panuse andnud OCCO. Kolme ettev\u00f5tte \u2013 Salv, Skeleton Technologies ja Lightyear \u2013 esindajad r\u00e4\u00e4kisid, mis iseloomustab idufirmade kontorite erilist atmosf\u00e4\u00e4ri, milliseid eesm\u00e4rke peaks kontorid aitama ettev\u00f5tetel t\u00e4ita ning kuidas hea sisustus seda k\u00f5ike toetab.\nLoominguline keskkond\nFinantskuritegude vastu v\u00f5itleva idufirma Salv kontor veel valmis ei ole, kuid\nettev\u00f5tte kontori loomisega tegelenud projektijuht Eeva Metssalu jagas enda visiooni \u2013 mis on tema jaoks kontori puhul k\u00f5ige olulisem \u2013 ning kirjeldas trende, mis t\u00e4nap\u00e4evaseid start-up\u2019ide kontoreid iseloomustavad.\u00a0\u00a0\n\u201cKui \u00fcldistada, siis kipub olema n\u00f5nda, et kuna start-up\u2019id koondavad juba varasemalt sarnastes ettev\u00f5tetes t\u00f6\u00f6tanud inimesi, on r\u00f5hk veidikene vabamal \u00f5hkkonnal, loomingulisusel ja meeskonnat\u00f6\u00f6d soodustaval keskkonnal,\u201d m\u00e4rkis Metssalu.\u00a0\n\u201cTihtipeale otsitakse loovamaid lahendusi, inspireerivat interj\u00f6\u00f6ri ning soovitakse lisada kontorisse ka m\u00e4ngulisust ja ehk vaba aja veetmise v\u00f5imalusi. Samuti puuduvad enamasti kabinetid ning kogu kontor on k\u00f5igile kasutatav,\u201d kirjeldas ta.\u00a0\u00a0\nKoht, kus toimub maagia\nInvesteerimisplatvormi arendava idufirma Lightyear personali- ja kontorijuhi Sandra Villm\u00e4e s\u00f5nul on start-up-kontorid erilised eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et seal t\u00f6\u00f6tavad inimesed, kes loovad koos midagi, mis muudab nende arvates maailma paremaks kohaks. \u201cKontoris on selline energia ja kirg, mida korporatiivmaailmas lihtsalt ei kohta. Kontor aitab seda ellu tuua \u2013 see on koht, kus toimub maagia. Seet\u00f5ttu proovisime luua enda t\u00f6\u00f6tajatele keskkonna, mis soodustaks suhtlemist, \u00f5ppimist ja ideede vahetamist.\u201d\u00a0\nLightyeari kontori eesm\u00e4rk on soodustada t\u00f6\u00f6tajate omavahelist suhtlemist, \u00f5ppimist ja ideede vahetamist. Foto: Karolina Laas-Dobreva\nKa Euroopa suurima superkondensaatorite tootja Skeleton Technologiesi \u00e4sja valmis saanud Tallinna kontori eesm\u00e4rk on pakkuda talentidele kohta, kus nende ideed ja loovus lendu l\u00e4heksid. \u201cMeile oli t\u00e4htis luua oma inimestele hubane atmosf\u00e4\u00e4r, kus t\u00f6\u00f6tajad tunneks end kui kodus,\u201d m\u00e4rkis Skeleton Tecnologiesi avalike suhete juht Arnaud Castaignet.\u00a0\u00a0\n\u201c\u00dcks viimasel ajal esile kerkinud joon on see, et luuakse juba nimelt kontoreid, kus on v\u00e4hem t\u00f6\u00f6kohti, kui firmas inimesi t\u00f6\u00f6l on. Mitmed inimesed t\u00f6\u00f6tavad kodust ning kontor on pigem kokkusaamise koht,\u201d \u00fctles Metssalu. \u201cSamas tuleb taolist kontorit luues alati silmas pidada, et kontoris oleks piisavalt erinevaid alasid, et oleks mugav nii nendel, kes seal igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tavad, kui ka nendel, kes tulevad kontorisse t\u00f6\u00f6kaaslastega ajur\u00fcnnakuid tegema.\u201d\nKontor: Skeleton Technologies; sisearhitekt: T\u00f5nis Kalve,\u00a0T43; sisustus ja erim\u00f6\u00f6bel: OCCO. Foto: OCCO\n\u201cKuna mitmed ettev\u00f5tted v\u00f5imaldavad kaugt\u00f6\u00f6d, siis on kontorist saanud pigem koht, kuhu inimesed kogunevad olulisemaid koosolekuid pidama, ajur\u00fcnnakuid tegema ning sotsialiseeruma. Seet\u00f5ttu on oluline luua alasid, mis on just sellele tegevusele suunatud,\u201d kirjeldas Metssalu.\u00a0\nJust sama praktika t\u00f5ttu on aeg-ajalt ka olukordi, kus ettev\u00f5te tegelikult sooviks, et inimene k\u00e4iks rohkem kohapeal koos teistega t\u00f6\u00f6tamas, aga ei taha seda ka kohustuslikuks teha. \u201cKui selline olukord on tekkinud, tulebki m\u00f5elda, et kuidas luua selline kontor, kus inimestel on mugav ja et see oleks koht, kust nad ka ise soovivad t\u00f6\u00f6d teha,\u201d selgitas Metssalu.\u00a0\nSamasugusel seisukohal on ka Lightyeari kollektiiv. Ettev\u00f5te saab sel aastal kahe aastaseks ning praeguseks on kogu tiimis 40 inimest \u2014 neist veidi \u00fcle poole Tallinnas. \u201cKuigi kodust t\u00f6\u00f6tamine on ka meie puhul muutunud j\u00e4rjest populaarsemaks, siis n\u00e4eme, et suur osa meie tiimist on siiski enamasti kontoris. Sellele m\u00f5eldes oleme kontorit ehitades vaadanud veel m\u00f5ned aastad tulevikku, tehes kindlaks, et uutele t\u00f6\u00f6tajatele, kes soovivad kontorist t\u00f6\u00f6tada, oleks koht olemas,\u201d r\u00e4\u00e4kis Villm\u00e4e.\u00a0\n\u201cKiire kasvuga arvestamine kontoriruumi planeerimisel on idufirmade jaoks \u00fclioline. Hetkel oleme disaininud rohkem puhke- ning koos t\u00f6\u00f6tamise alasid, mis annab meile tiimi kasvades paindlikkuse osad neist t\u00f6\u00f6aladeks \u00fcmber ehitada,\u201d lisas ta.\nVaikne huub Lightyeari kontoris Volta t\u00e4naval. Foto: Karolina Laas-Dobreva\nMilliste elementide ja detailidega t\u00f6\u00f6tajaid inspireeriv \u00f5hkkond aga luua?\u00a0\nLightyeari Tallinna kontoris on avatud p\u00f5randaplaan, kuhu j\u00f5uab palju loomulikku valgust, ergonoomiline m\u00f6\u00f6bel ning mugavad istumis- ja puhkealad. \u201cSamuti oli meile t\u00e4htis lisada m\u00f5ned l\u00f5busad detailid, nagu kott-toolid, seisulauad ja hubaste nurkadega m\u00e4ngutuba,\u201d r\u00e4\u00e4kis Villm\u00e4e. \u201cMeie kontori p\u00f5randad on enamasti kaetud vaipadega, mist\u00f5ttu v\u00e4lisjalan\u00f5udega kontoris k\u00e4ia ei tohi. Ukse juurest leiavad nii t\u00f6\u00f6tajad kui k\u00fclalised endale sussid, mis jalga panna.\u201d\nLisaks on Lightyeari kontor lemmikloomas\u00f5bralik, et muuta keskkond andekate t\u00f6\u00f6tajate silmis veelgi atraktiivsemaks. \u201cM\u00f5ne kehvema p\u00e4eva teeb kontorikoer alati paremaks,\u201d s\u00f5nas Villm\u00e4e.\u00a0\u00a0\nKa Skeletoni uude kontorisse on t\u00f6\u00f6tajate lemmikloomad oodatud ning v\u00e4lisjalan\u00f5ud tuleb seal j\u00e4tta ukse taha. Samuti iseloomustavad kontorit ergonoomiline m\u00f6\u00f6bel ning puhkealad, kus korraks aeg maha v\u00f5tta ja arvutiekraanist puhata. Castaignet\u2019 lemmikpaigaks kontoris on aga k\u00f6\u00f6ginurk, kus inimesed aeg-ajalt kogunevad ja \u00fcksteisega suhtlevad.\u00a0\nSkeletoni kontoris on erineva funktsiooniga alad: seal on kontorilauad ja -toolid, et saaks \u00fcksinda t\u00f6\u00f6sse s\u00fcveneda ja keskenduda, ning avatuma pinnaga ruumid, mis on m\u00f5eldud meeskonnat\u00f6\u00f6ks ja ideede vahetamiseks.\u00a0\nSkeletoni kontori k\u00f6\u00f6ginurk on hea koht, kus teha paus ja t\u00f6\u00f6kaaslastega m\u00f5tteid vahetada. Foto: OCCO\nLisav\u00e4\u00e4rtustena on kontoris raamatukogu, m\u00e4nguruum, virgestav spordiala, massaa\u017eitooliga l\u00f5\u00f5gastumiskabiinid ja saun. \u201cKuna ma olen viimasel ajal ringi reisinud, siis ei ole saanud kuigi palju uues kontoris aega veeta. Ootan v\u00e4ga v\u00f5imalust, et m\u00f5nel \u00f5htul ka meie uus saun \u00e4ra proovida,\u201d \u00fctles Castaignet.\u00a0\nPidevalt arenev keskkond\nVillm\u00e4e s\u00f5nul on t\u00e4htis ka teadvustada, et kontorikultuur kasvab ja areneb koos ettev\u00f5ttega. \u201cKasvades j\u00e4tkame meie meeskonna ja missiooni kehastavate asjade lisamist ja muutmist,\u201d \u00fctles ta.\u00a0\nOCCO aitab sisustuspartnerina ettev\u00f5tetele keskkondi luues kaasa nende v\u00e4\u00e4rtuste hoidmisel ja elluviimisel. Kogenud kontorite sisustajana on OCCOl k\u00f5ik vajalikud teadmised, oskused ja t\u00f6\u00f6riistad, et pakkuda nutikat, t\u00f5husat ja j\u00e4tkusuutlikku terviklahendust.\u00a0\nOCCO arendatud tehnoloogia abil on sobiva sisustuse leidmine kontoriprojektidesse kordades t\u00f5husam ja kiirem ning j\u00e4\u00e4b \u00e4ra mitmete pakkujate ja partneritega suhtlemine. T\u00e4nu sellele ongi ettev\u00f5te heaks partneriks ka kiiresti kasvavatele idufirmadele, kes laienevad \u00fcle maailma ning vajavad uute kontorite loomiseks kiiret ja mugavat teenust.\nEeva Metssalu s\u00f5nul on oluline esmalt firmaga tutvuda ning s\u00fcvitsi aru saada, millised inimesed seal t\u00f6\u00f6tavad, mismoodi t\u00f6\u00f6 tegemine k\u00e4ib ning mis on sealsete inimeste vajadused oma t\u00f6\u00f6keskkonnale. \u201cAlati on meeldiv, kui saab koost\u00f6\u00f6d teha ideedele avatud ning r\u00f5\u00f5msameelse meeskonnaga, kes on valmis oma t\u00f6\u00f6tajate huvisid isiklikest arvamustest k\u00f5rgemale t\u00f5stma,\u201d lisas ta.\u00a0"}
{"text":"PUNKT KAITSJATELE: lapseootel Mailis Repsi kohtuprotsessi tuleb pausMailis Repsi kaitsjad ja riiklik s\u00fc\u00fcdistaja murdsid kohtuistungil taas piike, kuid l\u00f5puks v\u00e4ljus v\u00f5itjana s\u00fc\u00fcdistatava tiim \u2013 kohtupidamine viimaseid kuid raseda poliitiku \u00fcle l\u00fckati v\u00e4hemalt m\u00e4rtsikuu l\u00f5puni edasi.\nT\u00e4nase istungi l\u00f5puks j\u00f5udis kohtunik M\u00e4rt Toming otsusele, et kohtupidamine omastamises ja kelmuses s\u00fc\u00fcdistatava Mailis Repsi \u00fcle tuleb edasi l\u00fckata. Kohtuprotsess j\u00e4tkub praeguse plaani kohaselt 23. m\u00e4rtsil, ilmselt eeldusel, et selleks ajaks on Reps s\u00fcnnitanud. Kohtunik lisas istungil, et kohtumajas on olemas ka ema-lapse ruum, kus vasts\u00fcndinuga on v\u00f5imalik tegeleda.\nVaidlus selle \u00fcle, kas ja mida kohtupidamisega teha, on kestnud juba detsembri algusest saati. Repsi kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla on kohtule selgitanud, et kohtuprotsessiga j\u00e4tkamine oleks lapseootel s\u00fc\u00fcdistatavale liiga stressirikas. Nad on korduvalt esitanud kohtule Repsi tervisliku seisundi kohta t\u00f5endeid, kuid seni pole kohtunik neid piisavaks pidanud. Seet\u00f5ttu otsustas kohus detsembri algul, et protsess j\u00e4tkub.\nKuid kaitsjad l\u00f5id letti \u00fcha uusi t\u00f5endeid. Pealegi j\u00e4i Reps haiguslehele ega saanud seep\u00e4rast nii ehk naa istungitel osaleda.\nEhkki prokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih on korduvalt pakkunud v\u00e4lja v\u00f5imaluse, et Reps osaleks istungitel videosilla teel, piiraks see kaitsjate hinnangul ta \u00f5igusi, sest nii ei saaks ta tunnistajate \u00fclekuulamisel vahetult osaleda ega kaitsjatega jooksvalt suhelda. Ka oleks video teel osalemine kaitsjate s\u00f5nul sama stressirikas kui saalis viibimine.\nKohtuprotsess j\u00e4tkub praeguse plaani kohaselt 23. m\u00e4rtsil, ilmselt eeldusel, et selleks ajaks on lapseootel Mailis Reps juba s\u00fcnnitanud.\n(Stanislav Mo\u0161kov)S\u00fc\u00fcdistus: Reps vassis h\u00fcvede saamiseks\nRepsile esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistus koosneb seitsmest erinevast niinimetatud osateost, neist kolm on seotud omastamise ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kelmusega.\nOmastamiss\u00fc\u00fcdistus puudutab muu hulgas eksministri kommet anda lastega tegelemine \u00fcle ministeeriumi t\u00f6\u00f6tajatele. M\u00e4letatavasti paljastas \u00d5htuleht, kuidas suur osa haridusministeeriumi autojuhi t\u00f6\u00f6ajast kulus just Repsi laste s\u00f5idutamiseks. Lisaks tegelesid ministri lastega ministeeriumi palgal olevad n\u00f5unikud.\nTeine omastamise osategu k\u00e4tkeb ministeeriumi ametiauto k\u00fctusekaardi kasutamist 2019. aastal. Kokku on prokuratuur tuvastanud kolm kriminaalset episoodi: neist \u00fcks toimus siis, kui diiselmootoriga bussile m\u00f5eldud k\u00fctusekaardiga osteti bensiini, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kaks episoodi on seotud ministri reisidega Horvaatiasse ja Soome.\nKolmas osategu viib tagasi 2020. aasta jaanuari, kui Reps pidas 45. s\u00fcnnip\u00e4eva. Omastamiss\u00fc\u00fcdistus puudutab p\u00e4eva esimest poolt ministeeriumis, kelmuss\u00fc\u00fcdistus \u00f5htust pidu nooblis Kadrioru restoranis. M\u00f5lemal juhul tasus s\u00fcnnip\u00e4evapidustuste eest ministeerium.\nMenetluse k\u00e4igus tuvastas prokuratuur neli kelmuse osategu, needki on k\u00f5ik juba ajakirjandusest l\u00e4bi k\u00e4inud. Kriminaals\u00fc\u00fcdistusse j\u00f5udis ka arvukatele meemidele ainest andnud lugu sellest, kuidas Reps viis koju ministeeriumile kuuluva Jura kohvimasina. Lisaks k\u00e4tkeb kelmuss\u00fc\u00fcdistus ministeeriumi rahadest Repsi lapse lennukulude ning Rally Estonial majutamisega seotud kulude tasumist ministeeriumi rahast.\nTagatipuks on haridusministeerium esitanud endise ministri vastu tsiviilhagi, milles n\u00f5uab ligi 120 000 eurot."}
{"text":"Haapsallane sai telefoni ostes petta6. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 2. jaanuaril ostis 24-aastane Haapsalu naine Soov.ee m\u00fc\u00fcgikeskkonnas mehelt mobiiltelefoni ja kandis selleks mehe arveldusarvele 273 eurot. Ostetud telefoni naine ei saanud ega saanud ka makstud raha tagasi.\u00a0\nP\u00e4rnumaa\n9. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 2. jaanuaril ostis 24-aastane P\u00e4rnu mees Soov.ee m\u00fc\u00fcgikeskkonnas mehelt mobiiltelefoni ja kandis selleks m\u00fc\u00fcja arveldusarvele 250 eurot. Telefoni pole ostja t\u00e4naseni saanud ega ole saanud ka makstud raha tagasi.\u00a0\nLOE KA:\nPolitsei kontrollis L\u00e4\u00e4nemaal n\u00e4dalavahetusel ligi 900 autojuhi kainust\nEttev\u00f5tte arvelt kadus ligi 500 eurot\nRaplamaa\n9. jaanuari hilis\u00f5htul sai politsei teate, et Raplas l\u00f5i 36-aastane mees t\u00fcli k\u00e4igus 34-aastast meest. Kiirabi vaatas kannatanu \u00fcle ja abi ta ei vajanud."}
{"text":"Prokuratuur vaidlustas Kajar Lemberi \u00f5igeksm\u00f5istmise   L\u00f5una ringkonnaprokuratuur otsustas vaidlustada endise Tartu abilinnapea Kajar Lemberi \u00f5igeksm\u00f5istmise Tartu maakohtu poolt.   \"L\u00f5una ringkonnaprokuratuur vaidlustas 29. detsembril Tartu maakohtu otsuse t\u00e4ies ulatuses, see t\u00e4hendab nii toimingupiirangu rikkumises kui ka altk\u00e4emaksuga n\u00f5ustumises ja selle v\u00f5tmises,\" \u00fctles prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius ERR-ile. Sinkeviciuse s\u00f5nul taotleb prokuratuur, et ringkonnakohus t\u00fchistaks maakohtu otsuse ja tunnistaks s\u00fc\u00fcdistatavad neile ette heidetud tegudes s\u00fc\u00fcdi. Tartu maakohus tegi \u00f5igeksm\u00f5istva otsuse 2022. aasta 14. detsembril. Tartu maakohus teatas siis, et anal\u00fc\u00fcsis kriminaalasjas esitatud t\u00f5endeid ning \u00fctlusi ja asus seej\u00e4rel seisukohale, et Lember ei rikkunud Tartu linnavalitsuse istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel \u00fchtki korruptsioonivastases seaduses v\u00e4lja toodud toimingupiirangut. Lisaks toimingupiirangu rikkumisele s\u00fc\u00fcdistas prokuratuur Lemberit selles, et ta n\u00f5ustus vastu v\u00f5tma ja v\u00f5ttis vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Samas episoodis s\u00fc\u00fcdistati Tuuli Tiro altk\u00e4emaksu andmises. Kohtu hinnangul ei m\u00f5elnud ega oodanud Tiro samas t\u00f5simeeli, et Lember paneks toime v\u00f5i peaks tulevikus toime panema juuksel\u00f5ikuse eest korteri\u00fchistu huvides Tartu abilinnapeana ametialaseid tegusid. \"Kuigi Tuuli Tiro seisis kindlalt korteri\u00fchistu huvide eest ja tegi k\u00f5ik endast oleneva, et m\u00f5jutada Lemberit, et \u00fchistu saaks linnalt trepi renoveerimiseks raha, m\u00e4rkis kohus, et Tiro ja Lember ei leppinud kokku aastases tasuta juuksel\u00f5ikuse teenuses, vaid piirdusid 15.12.2015. tasuta juuksel\u00f5ikusega,\" m\u00e4rkis kohus. \"Arvestades selle \u00fche juuksel\u00f5ikuse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4ikest varalist v\u00e4\u00e4rtust, ei m\u00f5elnud ka Tiro kohtu arvates t\u00f5simeeli, et see juuksel\u00f5ikus m\u00f5jutab v\u00f5i v\u00f5iks m\u00f5jutada Lemberit trepi k\u00fcsimusega tegelemist j\u00e4tkama.\" Kohus j\u00e4reldas, et kuna Lember ei v\u00f5tnud altk\u00e4emaksu ning Tiro ei pakkunud ega andnud altk\u00e4emaksu, siis tuleb nad vastavalt \u00f5igeks m\u00f5ista.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Naine kaotas veebikelmidele \u00fcle 29 000 euroTALLINN, 10. jaanuar, BNS - Telefonitsi investeerimispakkumise saanud naine sattus kelmide ohvriks ja j\u00e4i ilma enam kui 29 000 eurost.\nEsmasp\u00e4eval Tartus politsei poole p\u00f6\u00f6rdunud naine m\u00e4rkis, sai telefonitsi investeerimispakkumise. Naine kandis talle k\u00e4tte n\u00e4idatud veebiplatvormile enam kui 29 000 eurot, ent m\u00f5istis \u00fcht\u00e4kki, kui raha v\u00e4ljav\u00f5tmine v\u00f5imatuks osutus, et tegu on pettusega, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Naine kaotas veebikelmidele \u00fcle 29 000 euroFoto: Shutterstock\nTelefonitsi investeerimispakkumise saanud naine sattus kelmide ohvriks ja j\u00e4i ilma enam kui 29 000 eurost.\nEsmasp\u00e4eval Tartus politsei poole p\u00f6\u00f6rdunud naine m\u00e4rkis, et sai telefonitsi investeerimispakkumise. Naine kandis talle k\u00e4tte n\u00e4idatud veebiplatvormile enam kui 29 000 eurot, ent m\u00f5istis \u00fcht\u00e4kki, kui raha v\u00e4ljav\u00f5tmine v\u00f5imatuks osutus, et tegu on pettusega, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0"}
{"text":"Prokuratuur vaidlustas Kajar Lemberi \u00f5igeksm\u00f5istmiseL\u00f5una ringkonnaprokuratuur otsustas vaidlustada endise Tartu abilinnapea Kajar Lemberi \u00f5igeksm\u00f5istmise Tartu maakohtu poolt.\n\u201eL\u00f5una ringkonnaprokuratuur vaidlustas 29. detsembril Tartu maakohtu otsuse t\u00e4ies ulatuses, see t\u00e4hendab nii toimingupiirangu rikkumises kui ka altk\u00e4emaksuga n\u00f5ustumises ja selle v\u00f5tmises,\u201c \u00fctles prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius ERR-ile.\nSinkeviciuse s\u00f5nul taotleb prokuratuur, et ringkonnakohus t\u00fchistaks maakohtu otsuse ja tunnistaks s\u00fc\u00fcdistatavad neile ette heidetud tegudes s\u00fc\u00fcdi.\nTartu ringkonnakohtu pressiesindaja Anett Kreitsman \u00fctles ERR-ile, et kohus ei ole veel otsustanud, kas v\u00f5tab prokuratuuri kaebuse menetlusse v\u00f5i mitte.\nKajar Lember \u00fctles ERR-ile, et talle on see algusest peale olnud absurdiprotsess. \u201eMa ei ole v\u00f5imeline t\u00e4na uskuma, et sellises kaasuses on t\u00e4na Eesti vabariigi kohtus v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4da,\u201c lausus Lember.\n\u201eEesti riik on selle peale kulutanud v\u00e4hemalt poolteist miljonit eurot, et t\u00f5estada \u00e4ra ma isegi ei oska \u00f6elda mida,\u201c lisas ta.\nTartu maakohus tegi \u00f5igeksm\u00f5istva otsuse 2022. aasta 14. detsembril.\nTartu maakohus teatas siis, et anal\u00fc\u00fcsis kriminaalasjas esitatud t\u00f5endeid ning \u00fctlusi ja asus seej\u00e4rel seisukohale, et Lember ei rikkunud Tartu linnavalitsuse istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel \u00fchtki korruptsioonivastases seaduses v\u00e4lja toodud toimingupiirangut.\nLisaks toimingupiirangu rikkumisele s\u00fc\u00fcdistas prokuratuur Lemberit selles, et ta n\u00f5ustus vastu v\u00f5tma ja v\u00f5ttis vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Samas episoodis s\u00fc\u00fcdistati Tuuli Tiro altk\u00e4emaksu andmises."}
{"text":"P\u00e4rnakas sai telefoniostuga vastu p\u00fckseEile sai politsei teate internetipettusest, kus p\u00e4rnakas j\u00e4i veebitehingus rahast ilma.\nP\u00e4rnus elav mees soovis 2. jaanuaril soetada Soov.ee keskkonnas m\u00fc\u00fcgil olnud mobiiltelefoni ja tasus selle eest panga\u00fclekandega. T\u00e4nini pole mees saanud telefoni ega ole ka talle tagastatud raha.\nTeoga tekitati heausksele ostjale kahju 250 eurot.\nJuhtumi suhtes algatati kriminaalmenetlus kelmuse paragrahvi alusel.\n"}
{"text":"Saksa v\u00e4lisminister tegi etteteatamata visiidi Harkivisse (T\u00e4iendatud!)HARKIV, 10. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Saksa v\u00e4lisminister lubas visiidil Harkivis teisip\u00e4eval toetada Ukrainat Venemaa sissetungi t\u00f5rjumisel.\u00a0\n\"K\u00f5ikides Ukraina paikades, Harkivist Hersonini ja Kiievini, peaksid inimesed teadma, et nad v\u00f5ivad loota meie solidaarsusele ja toetusele,\" \u00fctles v\u00e4lisminister Annalena Baerbock etteteatamata visiidil.\u00a0\nBaerbocki s\u00f5nul tahtis ta saada \u00fclevaadet olukorrast kohapeal.\u00a0\n\"K\u00f5ige enam, ma tahan kuulata elanikke, keda on see s\u00f5da k\u00fclmal talvel nii r\u00e4ngalt tabanud, kui temperatuurid langevad praegu \u00f6\u00f6sel -15 kraadini Celsiuse j\u00e4rgi,\" \u00fctles minister, kelle visiiti hoiti saladuses ning millest informeeriti avalikkust alles siis, kui ta oli juba asunud teele tagasi Berliini.\u00a0\nSaksa abi h\u00f5lmab elektriseadmeid, tekke, kuid ka relvi, \u00fctles v\u00e4lisminister.\u00a0\nSaksamaa lubas Ukrainale ka abi, mil see \u00fcritab \u00fchineda Euroopa Liiduga, \u00fctles Baerbock.\u00a0\n\"Valitsusena tahame anda v\u00e4ga konkreetseid pakkumisi Ukrainale, et tugevdada \u00f5iguskorda, s\u00f5ltumatuid institutsioone ja v\u00f5itlust korruptsiooni vastu, samuti EL-i n\u00f5uetega joondumist,\" \u00fctles ta.\u00a0\nBaerbockist sai k\u00f5rgeim L\u00e4\u00e4ne ametnik, kes on k\u00fclastanud Harkivi s\u00f5ja ajal. Ukraina v\u00e4ed on Vene v\u00e4ed Harkivist eemale t\u00f5rjunud ning rinne on linnast hetkel umbes 130 kilomeetri kaugusel.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Saksa v\u00e4lisminister tegi etteteatamata visiidi Harkivisse (T\u00e4iendatud!)HARKIV, 10. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Saksa v\u00e4lisminister lubas visiidil Harkivis teisip\u00e4eval toetada Ukrainat Venemaa sissetungi t\u00f5rjumisel.\u00a0\n\"K\u00f5ikides Ukraina paikades, Harkivist Hersonini ja Kiievini, peaksid inimesed teadma, et nad v\u00f5ivad loota meie solidaarsusele ja toetusele,\" \u00fctles v\u00e4lisminister Annalena Baerbock etteteatamata visiidil.\u00a0\nBaerbocki s\u00f5nul tahtis ta saada \u00fclevaadet olukorrast kohapeal.\u00a0\n\"K\u00f5ige enam, ma tahan kuulata elanikke, keda on see s\u00f5da k\u00fclmal talvel nii r\u00e4ngalt tabanud, kui temperatuurid langevad praegu \u00f6\u00f6sel -15 kraadini Celsiuse j\u00e4rgi,\" \u00fctles minister, kelle visiiti hoiti saladuses ning millest informeeriti avalikkust alles siis, kui ta oli juba asunud teele tagasi Berliini.\u00a0\nSaksa abi h\u00f5lmab elektriseadmeid, tekke, kuid ka relvi, \u00fctles v\u00e4lisminister.\u00a0\nSaksamaa lubas Ukrainale ka abi, mil see \u00fcritab \u00fchineda Euroopa Liiduga, \u00fctles Baerbock.\u00a0\n\"Valitsusena tahame anda v\u00e4ga konkreetseid pakkumisi Ukrainale, et tugevdada \u00f5iguskorda, s\u00f5ltumatuid institutsioone ja v\u00f5itlust korruptsiooni vastu, samuti EL-i n\u00f5uetega joondumist,\" \u00fctles ta.\u00a0\nBaerbockist sai k\u00f5rgeim L\u00e4\u00e4ne ametnik, kes on k\u00fclastanud Harkivi s\u00f5ja ajal. Ukraina v\u00e4ed on Vene v\u00e4ed Harkivist eemale t\u00f5rjunud ning rinne on linnast hetkel umbes 130 kilomeetri kaugusel.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Isamaa vastuseis j\u00e4tab erakondade raha j\u00e4relevalve tuunimise j\u00e4rgmise riigikogu hooleksPorto Franco korruptsiooniskandaali tuules lootis Reformi- ja Keskerakonna valitsus anda erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile (ERJK) juurde hoobasid parteide rahaasjade kontrollimisel. Endise justiitsministri Maris Lauri (RE) algatatud eeln\u00f5u pani aga tema mantlip\u00e4rija Lea Danilson-J\u00e4rg (Isamaa) ootele.\nEelmisel kevadel valminud eeln\u00f5u j\u00e4rgi saaks ERJK \u00f5igusliku aluse k\u00fcsida dokumente, teavet ja selgitusi erakondade rahaasjade kohta ka kolmandatelt isikutelt, samuti kutsuda isikuid ERJK ette selgitusi andma, keeldujaile aga m\u00e4\u00e4rata sunniraha ja kasutada sundtoomist. Lisaks sooviti kehtestada 30-kalendrip\u00e4evane t\u00e4htaeg keelatud annetuse tagasimaksmisele, reguleerida erakondade sidusorganisatsioonide rahastamist ning laiendada avalike vahendite kasutamise keeldu.\nToores eeln\u00f5u\nUues koalitsioonis toetasid sotsiaaldemokraadid Reformierakonna eeln\u00f5u, Isamaa aga mitte. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder l\u00fckkas \u00fcmber v\u00e4ite, nagu hoiaksid nad erakondade rahastamise l\u00e4bipaistvamaks muutmist meelega kinni. Eeln\u00f5u peetakse tooreks ning justiitsminister Danilson-J\u00e4rg kinnitas Postimehele, et selle riigikogu koosseisu ajal seda valitsusse ei tooda.\nTa t\u00f5i esile kolm p\u00f5hjust, miks Isamaa eeln\u00f5u selle praegusel kujul ei toetanud.\nEsiteks, ERJK-le v\u00f5imaldatavad meetmed ei tohi olla sellised, mis dubleeriksid uurimisorganite tegevusi.\nTeiseks, erakondade sidusorganisatsioonid ei ole piisavalt selgelt s\u00f5nastatud, s\u00e4te on laialivalguv ja raskesti defineeritav. Postimehele on m\u00e4rgitud, et just see punkt torgibki Isamaa hinge k\u00f5ige valusamalt. M\u00e4letatavasti k\u00f6itis eelmise aasta l\u00f5pus avalikkuse t\u00e4helepanu taas see, kuidas Isamaa ministrid eraldasid riigieelarvest tegevustoetusi mitmetele enda erakonnaga seotud MT\u00dcdele ja sihtasutustele.\nKolmandaks, n\u00f5ue maksta keelatud annetus 30 p\u00e4eva jooksul tagasi v\u00f5ib k\u00e4ia \u00fcle j\u00f5u.\nNii koalitsioonipartnerites kui ERJK esindajas Kaarel Tarandis tekitab Isamaa t\u00f5rksus kummastust. Eriti seet\u00f5ttu, et eeln\u00f5u l\u00e4bis p\u00f5hjaliku v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamis- ja koosk\u00f5lastusprotsessi.\n\u00abNeed asjad, mis seal sees on, on laialdaselt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud ja normitehniliselt juristide poolt korrektselt s\u00f5nastatud,\u00bb nentis Tarand.\n\nEndine justiitsminister Maris Lauri (RE).\nMihkel Maripuu\n\nOtsitud vastuseis?\nTarand r\u00f5hutas, et suurt poliitilist nihet eeln\u00f5uga ei toimu, kasutegur on aga sellest hoolimata selge. \u00abSuur hulk tehnilist praaki oleks selle seaduseparandusega \u00e4ra kaotatud, mis annaks j\u00e4relevalvele paremad v\u00f5imalused oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti teha.\u00bb\nLauri hinnangul on Danilson-J\u00e4rgi etteheited suures osas otsitud. Praegu ei saa ERJK teha midagi sisulist, et kuriteokahtlustuse asjus j\u00e4reldusele j\u00f5uda, seega on hirm uurimisasutuste \u00fclesannete dubleerimise p\u00e4rast kummaline. Teiseks, erakondade sidusorganisatsioone ei olegi Lauri s\u00f5nul kahjuks v\u00f5imalik l\u00f5puni detailselt m\u00e4\u00e4ratleda.\nKeelatud annetuse tagasimaksmise t\u00e4htajana pakkus Lauri esimese hooga isegi l\u00fchemat ajavahemikku kui 30 p\u00e4eva. Ta selgitas tagamaid: \u00abRaamatupidaja kohustus on v\u00e4hemalt kord n\u00e4dalas vaadata, millised \u00fclekanded laekuvad. Kui ta seda ei tee, siis ta on laisk raamatupidaja ja tuleks asendada usinamaga. Seega, n\u00e4dalaga on v\u00f5imalik tuvastada, et on laekunud annetus, ja n\u00e4dalaga v\u00f5ib v\u00f5tta kontakti annetajaga ja k\u00fcsida talt midagi.\u00bb\nKa siseminister, sotsiaaldemokraatide juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets t\u00f5des, et on v\u00e4ga kahju, kui justiitsminister \u00fcksinda otsustas, et ERJK uuenduskuur j\u00e4\u00e4b pausile. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et valitsuspartnerid on korduvalt teinud ettepanekuid, et kui Isamaa arvates vajavad mingid, n\u00e4iteks sidusorganisatsioonidega seotud s\u00e4tted j\u00e4tkuarutelu, siis v\u00f5ib need ajutiselt k\u00f5rvale j\u00e4tta ning minna edasi \u00fclej\u00e4\u00e4nud eeln\u00f5uga.\n"}
{"text":"Lapsep\u00f5lvest alguse saanud mahlategu kasvas ettev\u00f5tluseksKohe Raplamaa piiri \u00e4\u00e4res, aadressi j\u00e4rgi k\u00fcll juba P\u00e4rnumaal K\u00f5nnu k\u00fclas asub Mahlametsa O\u00dc, v\u00e4ike pereettev\u00f5tte, mis toodab mahlasid ja j\u00e4\u00e4tiseid. Selle v\u00e4ikese ettev\u00f5tte taga on perekond Mitev - pereema Terje, bulgaarlasest isa Rumen ja nende neli t\u00fctart.Kunagised pealinlased on end viimaste aastatega maal kenasti isse seadnud ja kuigi ettev\u00f5tluse ja lastega elu \u00fchendamine pakub v\u00e4ljakutseid, linn neid enam tagasi ei t\u00f5mba. Oma tegevuse eest said nad eelmine aasta ka tunnustuse \u201eParim alternatiivtalu 2022\u201d.Mahlametsa tootmishoonet on kerge \u00fcles leida, see asub kohe tee \u00e4\u00e4res, j\u00e4\u00e4des m\u00f5nusasse kaugusesse J\u00e4rvakandist. Tallinna-P\u00e4rnu maanteest j\u00e4\u00e4b koht veidi kaugemale, kuid m\u00f6\u00f6das\u00f5itjaid, kes suvisel ajal tulevad ja vahepeatuse nende juures teevad, Terje s\u00f5nul siiski jagub.Kui Mahlametsa k\u00fclla l\u00e4ksime, oli juba l\u00f5hnast tunda, mis on see peamine tooraine, mida mahlades kasutatakse. \u00d5ues oli tunda \u00f5unte l\u00f5hna, mis sisse minnes veelgi s\u00fcvenes.Enne mahlateoga tutvumist n\u00e4itas Terje aga seda, kus ja kuidas k\u00e4ib neil j\u00e4\u00e4tisetegu. Sellel rajal on nad k\u00e4inud viimased paar aastat ja eelmine suvi oli esimene, kui alustati avatud ustega, ehk kevadel pandi j\u00e4\u00e4tisekohviku silt v\u00e4lja ja meelitati m\u00f6\u00f6das\u00f5itjaid enda juurde.Isetehtud j\u00e4\u00e4tis on parimJ\u00e4\u00e4tist on ligi 20 erinevat sorti, kuid see arv muutub ajas. \u201eTegelikult on j\u00e4\u00e4tistega niimoodi, et teeme, nagu tuju tuleb ja mis materjal k\u00e4es on. Kui sul on p\u00f5hi teada, siis on j\u00e4\u00e4tiseid juurde luua imelihtne. K\u00f5ige raskem on etiketi tegemine,\u201d s\u00f5nas Terje.J\u00e4\u00e4tiste tootmisruum ei ole v\u00e4ga suur ja nende tegemiseks mingit kosmosetehnoloogiat vaja pole, nagu Terje s\u00f5nas. K\u00f5ik sammud on hoolega l\u00e4bi m\u00f5eldud, et liigset r\u00f6\u00f6pr\u00e4hklemist v\u00e4ltida. K\u00f5ige vajalikum on j\u00e4\u00e4tisemasin, kuhu k\u00e4ivad vormid sisse.Terje n\u00e4itas, kuidas vormidele k\u00e4ivad klambrid peale ja nende k\u00fclge j\u00e4\u00e4tisepulgad. Rosenberry kaubam\u00e4rk on juba kuus aastat vana, kuid Terje perel l\u00e4heb varsti kolmas suvi. Algul tegid neid j\u00e4\u00e4tiseid P\u00e4rnu naised, kuid hooajakaupa tehes on keeruline rentida ruume terveks aastaks ja nii v\u00f5tsid Mitevid j\u00e4\u00e4tiseteo \u00fcle.Terje pakkus m\u00f5nda j\u00e4\u00e4tist ret nii hea ja tugeva pistaatsia- samuti minev sort ja Terje proovida ja v\u00e4hemalt pistaat- maitsega j\u00e4\u00e4tist polegi varem \u00fctles naerdes, et selle j\u00e4\u00e4tise siaj\u00e4\u00e4tise kohta tuleb t\u00f5deda, saanud. Mojito mahlapulk on p\u00e4rast l\u00e4ks tal \u00f5una-piparm\u00fcndimahl men\u00fc\u00fcst v\u00e4lja, kuna kogu suvel kogutud piparm\u00fcnt l\u00e4ks mojito peale.Kamaj\u00e4\u00e4tis tekkis n\u00e4iteks nii, et vahel j\u00e4\u00e4b paar j\u00e4\u00e4tisevormi t\u00fchjaks. \u201eSa aga ei saa t\u00fchjasid vorme masinasse panna, pead need kas t\u00e4itma veega v\u00f5i saadki t\u00e4pselt parasjagu katsetada. Keefir ja kama olid olemas, panime maasikaid lisaks ja issand, kui hea asi tuli v\u00e4lja. Tavaliselt need retseptid niimoodi s\u00fcnnivadki, et sul on midagi \u00fcle ja on paar t\u00fchja vormi,\u201d selgitas Terje uute maitsete s\u00fcndi. Ta lisas: \u201eKui tuleb uus tooraine, n\u00e4iteks mangod, ananassid, viinamarjad, siis proovime, kuidas ta on mahlana, kuidas viljalihaga mahlana ja j\u00e4\u00e4tisena.J\u00e4\u00e4tiste tegemise juurde kaasavad Mitevid oma lapsi ja k\u00fclalapsi ning esimene uute j\u00e4\u00e4tiste katsetaja on ka Terje pere. Eriti hea kontrollgrupp on Terje s\u00f5nul \u00fche t\u00fctre lasteaiar\u00fchm.\u201eSee tegemine ei ole \u00fcldse keeruline, iga\u00fcks saab kodus sellega hakkama. Propageeringi seda, et tehke ise kodus j\u00e4\u00e4tist. Tehke n\u00e4iteks maasikatest moos, lisage koor, natuke suhkrut ja vaniljet. J\u00e4\u00e4tise saab valmis teha kasv\u00f5i \u00fchekordses joogitopsis. Kui on v\u00e4ikest m\u00fcksu v\u00f5i julgust vaja, siis ma hea meelega annan seda,\u201d julgustas Terje.Tervislike valikute tegemine kuulub Terje ja ta pere eluviiside juurde ja see on ka \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks nad Mahlametsa asutasid ja on n\u00fc\u00fcd lisaks mahladele hakanud tegema viljalihaga mahlasid.Tootmise, n-\u00f6 musta t\u00f6\u00f6 poolel, k\u00e4is parasjagu mahla panek kilepakkidesse. Terje selgitas, et t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib neil niimoodi, et uksest tulevad \u00f5una suurtes 400 kg kastides sisse, need sorteeritakse, pestakse ja saadetakse purustajasse, kus lintpressil v\u00e4ljub \u00fchest otsast pressj\u00e4\u00e4k ja teisest jookseb mahl v\u00e4lja. \u00d5unamahlale lisatakse ka teisi mahlu ja Terje n\u00e4itas, et vanast piimajahutajast, mille jahutuskeha asemele on pandud k\u00fcttekeha, on saanud marjade \u00fclessulatamiseks sobiv vees\u00e4rgiga anum.Nurgas ootab veel karboniseerimisliin, mida sel n\u00e4dalal kokku panema hakatakse. Terje loodab suvel, kui j\u00e4\u00e4tisekohvik avatakse, ka p\u00e4ris oma limonaadi pakkuda. Terje p\u00f6\u00f6rab me t\u00e4helepanu past\u00f6riseerimismasinale, sest toormahladega nemad ei tegele, kuna neil on v\u00e4ga l\u00fchike realiseerimisaeg ja kui neid \u00f5igel ajal ei realiseeri, l\u00e4hevad need veiniks k\u00e4tte.\u00dchtegi p\u00e4rmseent Terje aga oma tootmisruumidesse ringi lendama ei taha.Tootmishoone teisel korrusel asuvad pereisa kodukontor ja suur seminariruum. Meie sealviibimise ajal oli laual v\u00e4ljas 30 erinevat mahlapakki. Sealsamas on n\u00e4ha ka uhked n\u00f5ud. Terje on suur Riia portselani ja Tarbeklaasi f\u00e4nn, nii et taaskasutusest on ta huvitavaid ja eriilmelisi n\u00f5usid kokku korjanud.K\u00f5iki mahlu muidugi proovida ei j\u00f5udnud, kuid valisin maitsmiseks meelega selliseid, kus \u00f5una k\u00f5rval m\u00f5ni k\u00f6\u00f6givili, mida ma muidu ei s\u00f6\u00f6. V\u00f5in \u00f6elda, et k\u00f5rvitsast v\u00f5i peedist tehtud mahl koos \u00f5unamahlaga on t\u00e4itsa hea. Terje teab, et inimesed pelgavad k\u00f5rvitsamahla, nii et seda on ta teinud ka koos meega.Peale k\u00f6\u00f6giviljade j\u00e4\u00e4vad silma mahlad troopiliste viljadega. Nende tarbeks tooraine saamiseks teeb Terje koost\u00f6\u00f6d hulgim\u00fc\u00fcgifirmaga, kellele poed saadavad tagasi need viljad, mis pole enam m\u00fc\u00fcgik\u00f5lbulikud, kuid mahla tegemiseks sobivad v\u00e4ga h\u00e4sti. Enamuse \u00f5untest, mida mahlaks vajatakse, kasvatavad Mitevid ise. V\u00e4ltus rendivad nad 10-hektarist mahe\u00f5unaaeda, Lahmusel on neil 20 hektarit mahe\u00f5unaaeda ja tootmishoone juures 1,2 hektarit noort \u00f5unaaeda ning lisaks on nende k\u00e4es saja puuga vana m\u00f5isa\u00f5unaaed. Viimased kolm aastat on aga need aiad v\u00f5rdlemisi kehva \u00f5unasaagi andnud.\u201eLoodusega on jube raske vaielda v\u00f5i teha mingit kokkulepet, et mul on h\u00e4dasti toorainet vaja, et \u00e4kki teeks midagi selle nimel, aga ei. Paar aastat on ikka v\u00e4ga niru olnud,\u201d s\u00f5nas Terje, selgitades, et s\u00fc\u00fcdi on palavad suved, mille t\u00f5ttu ei moodustu s\u00fcgisel puule pungi. Sel s\u00fcgisel ei andnudki ta enda \u00f5unaaiad piisavalt saaki ja Terje tunnistas, et see v\u00f5ttis nutumaigu suhu ja tekitas tunde, et peab pankroti v\u00e4lja kuulutama. Kuid ringi s\u00f5ites ja otsides \u00f5unaaedu, kus on \u00f5unu ja neid ei vajata, sai ta l\u00f5puks piisavalt toorainet ja tegi tegelikult rohkem mahla kui kunagi varem.Pressij\u00e4\u00e4gid lehmadele ja karudeleTerje kolis koos perega maale 2016. aastal. M\u00f5te teha just selline ettev\u00f5te nagu Mahlametsa viib tagasi tema lapsep\u00f5lve. Terje on ise sealsamas k\u00fclas \u00fcles kasvanud, kuna seal elasid ta vanavanemad, kelle juures ta veetis k\u00f5ik suved ja vaheajad. K\u00f5ik \u00fcmberkaudsed metsad on talle tuttavad ja \u00f5unamahlategu seostubki tal lapsep\u00f5lvega maal. Vanavanemate majja kolides v\u00f5eti taas \u00f5unamahlategu ette.Terje r\u00e4\u00e4kis, et alguses pakkusid nad mahla oma linnas elavatele s\u00f5pradele. Sealt hakkas jutt inimeselt inimesele liikuma ja soov \u00f5unamahla j\u00e4rele kasvas. Maale elama asudes arvestas pere, et ega seal t\u00f6\u00f6d ole, sobiv koht tuleb enda jaoks ise teha. Kui tekkis m\u00f5te, et just mahlateost v\u00f5iks saada nende t\u00f6\u00f6, tegid nad esmalt proovipartii, paar tonni \u00f5unamahla, ja vaatasid, kui kiirelt nad selle maha suudavad m\u00fc\u00fca. \u201eMeie \u00fcllatuseks oli see kogus paari kuuga niimoodi l\u00e4inud, et me el pidanud \u00fcldse pingutama, lisas Terje.Nii v\u00f5etigi suurem mahlategu ette ja ajaga on lisandunud igasugu huvitavaid maitseid. Mahlad vajasid aga pakendit ja kuna sooviti, et see oleks kuidagi m\u00e4nguline, lapati sobiva kunstniku leidmiseks l\u00e4bi mitmed lasteraamatud ning leiti, et k\u00f5ige vahvamad joonistused on Katrin Ehrlichil. Tema kujundatud ongi suured mahlapakid. Eelmise aasta l\u00f5pus tuli Mahlametsa v\u00e4lja ka sussimahladega ja neile on sildid disaininud \u00fcks peret\u00fctardest, kes Jaapani animesid armastab ja on sealt inspiratsiooni saanud.Oma ettev\u00f5tlusteekonnal on pere pidanud ka teatud raskustega silmitsi seisma. N\u00e4iteks oli neil esimeseks ettev\u00f5tte asukohaks v\u00e4lja valitud krunt teisel pool teed, kuid siis just hakati t\u00f5sisemalt r\u00e4\u00e4kima Rail Balticust ja \u00fche v\u00f5imalusena n\u00e4hti, et see jookseb l\u00e4bi sealtsamast. Kaheks aastaks pandi pere plaanid ootele, kuna m\u00f5eldi ja arutleti trassivaliku \u00fcle. Kui otsus tuli, et raudtee tuleb sealt l\u00e4bi, leidsid Mitevid, et nemad mullavalli \u00e4\u00e4res oma ettev\u00f5tlust ei tee ja hakkasid teist kohta otsima. See leiti praeguses asupaigas, kus kunagi elas Terje vanavanemate naaber, keda kutsuti onu Endliks.Kui Mitevid koha enda k\u00e4tte said, oli maja lagunenud ja sellest sai p\u00e4\u00e4sta vaid vundamendi. Kui tootmishoone ehitamise plaanid olid olemas, hakati aga metsas Rail Balticu p\u00e4rast puurauke tegema, et n\u00e4ha, kas kuskil on kruusav\u00f5i liivamaardlaid. \u00d5nneks neid ei leitud ja paar aastat tagasi, koroona esimesel kevadel valmis tootmishoone. Kuigi ehitamine ei olnud kerge, on Terje t\u00e4nulik, et see siis tehtud sai, kuna t\u00e4naste ehitushindadega sellist maja p\u00fcsti enam ei paneks.Teadmiste ja oskuste saamiseks on Terje s\u00f5nul n-\u00f6 kooliraha tulnud p\u00e4ris palju maksta. K\u00f5ige parem on enda \u00fcmber koondada v\u00f5rgustik, kellele saab alati helistada ja mingites k\u00fcsimustes n\u00f5u k\u00fcsida. Terje on seda meelt, et samal alal tegutsejate vahel ei peaks olema konkurentsi, pigem tuleb teha koost\u00f6\u00f6d, kuna k\u00f5igi tegemised ja tooted on siiski omaniku n\u00e4gu.Mahlateo k\u00f5rval tuleb palju m\u00f5elda ka sellele, mis saab j\u00e4\u00e4kidest. Porgandist ja peedist j\u00e4\u00e4b k\u00fcll p\u00e4rast mahla v\u00e4ljapressimist puhas saepuru j\u00e4rele, kuid n\u00e4iteks mida teha k\u00f5rvitsaga? Sellest ei saa kogu mahla v\u00e4lja. Praegu on Terje pressj\u00e4\u00e4ke andnud lasteaedadele, kes teevad sellest k\u00f5rvitsap\u00fcreesuppi ja kuna k\u00f5rvitsamassist on 50% ulatuses mahl v\u00e4lja pressitud, ei tule supp liiga vedel ja vajab vaid sulajuustu juurde. J\u00f5ulude eel kasutati gl\u00f6gi tegemisel palju kaneelikoori, nelki, kardemonikupraid. P\u00e4rast kasutamist Terje kuivatab need ja teeb neist saunaveel\u00f5hnastajad, mis kotikesega lisatakse leiliveele.K\u00f5ige enam tekib \u00f5unapressij\u00e4\u00e4ke ja Terje s\u00f5nas, et talle on korduvalt \u00f6eldud, et tehku sellest midagi. \u201eAga sellel ajal, kui sa pressid \u00f5unamahla, pole sul aega tegeleda sellega, mis j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b. Ma olen leidnud selle lahenduse, et see l\u00e4heb s\u00f6\u00f6daks,\u201d s\u00f5nas Terje, lisades, et suurlaudad toiduj\u00e4\u00e4tmeid loomadele anda ei tohi, kuid ta on enda l\u00e4hedalt leidnud \u00fche v\u00e4ikese talu, kus omanik pidas veterinaarametnikuga n\u00f5u ja sai vastuseks, et kui \u00f5unapressij\u00e4\u00e4ke palju s\u00fc\u00fca, v\u00f5ivad hambad hellaks minna, lehmad pole aga lollid ja oskavad \u00f5igel ajal l\u00f5petada.\u201eOlen siis iga p\u00e4ev suure treilerikoorma \u00f5unapressij\u00e4\u00e4ke neile viinud ja ma olen v\u00e4ga oodatud seal. Ma ei j\u00f5ua treileriga \u00f5igesse kohtagi, kui lehmad juba r\u00fcndavad, ported on k\u00f5veraks v\u00e4\u00e4natud, et v\u00e4hegi ulatuda pealt v\u00f5tma. Nad reaalselt kablutavad mulle j\u00e4rele, ei k\u00e4i, vaid t\u00f5esti jooksevad nagu noored hobused. See on v\u00e4ga soe tunne, kuidas nad sind ootavad pikisilmi. Osa asju, mida lehmad ei s\u00f6\u00f6, nagu ananassikoored, viivad jahimehed metsloomadele ja siis saadavad vahel pilte, kuidas karu istub kahe suure ananassihunniku vahel ja vaatab siia- ja sinnapoole, et l\u00f5hnab nagu magus ja hea, aga tundmatu asi on, ei tea, kas ikka on s\u00f6\u00f6dav, Terje m\u00f5ned lustakamad juhtumised.M\u00f5tteid, uuringuid ja katsetusi, kuidas pressj\u00e4\u00e4ke \u00e4ra kasutada, on olnud mitmeid, kuid Terje s\u00f5nul on ringmajandusega nii, et m\u00f5te on v\u00e4ga hea, aga teostamine kallis.Kiire elutempo juures on perel siiski vahel aega puhata, kuigi nii kui \u00f5una- ja mahlahooaeg l\u00f5peb, algab \u00f5unapuude l\u00f5ikamise aeg ja kui see l\u00f5peb, algab juba j\u00e4\u00e4tisehooaeg. Siit-sealt n\u00e4pistades aga \u00f5nnestub perel puhkuseks aega leida ja Terje on seda meelt, et \u00f5igeks puhkuseks tulebki kaugemale s\u00f5ita ja juhe t\u00e4itsa v\u00e4lja t\u00f5mmata.Tootmisperioodidel kipub olema nii, et t\u00f6\u00f6p\u00e4evad on 16-tunnised ja l\u00fchemaid teha ei saa, kuna kogu p\u00e4eval tehtud mahl on vaja \u00f6\u00f6seks \u00e4ra past\u00f6riseerida.Linnaelu keegi perest enam taga ei igatse ja Terje s\u00f5nabki, et kuigi v\u00e4ikseid v\u00e4ljakutseid on neil pidevalt, ei korva mitte miski seda, et saab lihtsalt \u00f5ue astuda, linnulaulu kuulata, metsas jalutada, kuulda, kuidas ilves karjub maja nurga taga, v\u00f5i vaadata, kuidas kitsed igatsevalt l\u00e4bi aia \u00f5unapuude poole kiikavad. \u201eSee looduse keskel olek on v\u00e4ga suur v\u00e4\u00e4rtus, mida paljud ei oska hinnata,\u201d s\u00f5nas Terje.Tootmisruum, kus valmivad Mahlametsa mahlad. Fotod: CAMILLA K\u00c4NNOLA Mahlametsa tootmishoone, kus suvisel ajal toimetab terassil ka j\u00e4\u00e4tisekohvik.Terje Mitev on leidnud oma koha maal, j\u00e4\u00e4tise-ja mahlateo keskpunktis.Sussimahlade sildid on disaininud peret\u00fctar, kes armastab Jaapani animesid ja on sealt inspi ratsiooni saanud.J\u00e4\u00e4tistest on k\u00f5ige populaarsemad mojito-ja pistaatsiamaitselised (vasakul \u00fclemised). \u00dcks laste lemmikuid on kamaj\u00e4\u00e4tis, kuid soolakas karamell passib pigem suurtele.Helerin V\u00e4ronen"}
{"text":"Kuidas iibepoliitika muutus k\u00f5ige armastatumast asjast k\u00f5ige vihatumaks\u00abRahvuslik kokkulepe: rohkem lapsi, lapses\u00f5bralik Eesti. Meie pingutustel on m\u00f5tet vaid siis, kui meil on lapsi, kellele p\u00e4randada oma t\u00f6\u00f6 viljad. Rahvuslik perepoliitika peab olema pikaajaliselt ette planeeritud. \/...\/ Eesti eesm\u00e4rk peab olema positiivse iibe saavutamine. K\u00f5iki vastuv\u00f5etavaid riiklikke otsuseid tuleb hinnata nende m\u00f5ju j\u00e4rgi demograafilisele olukorrale.\u00bb\nReformierakonna 2003. aasta valimisplatvormi k\u00f5ige esimene ehk t\u00e4htsaim punkt k\u00f5las just nii.\u00a0Siim Kallas (RE) oli toona peaminister ja erakonna juht. \u00abMuidugi m\u00e4letan neid lauseid,\u00bb s\u00f5nab Kallas ja lisab leebelt: \u00abT\u00e4na k\u00f5laksid need m\u00f5tted vastuolulisemalt.\u00bb See on veel isegi pehmelt \u00f6eldud, t\u00f5en\u00e4oliselt ristitaks Kallas Eesti Talibani juhtfiguuriks, kes tahab naised k\u00f6\u00f6ki pliidi k\u00fclge aheldada.\nLugedes \u00fclaltoodud l\u00f5igukest ette m\u00f5nele endisele ja praegusele poliitikule ning k\u00fcsides, kes v\u00f5iks olla autor, tuleb pakkumisi seinast seina. Aimar Altosaar: see v\u00f5is olla Rahvaliidu programm. Margus Tsahkna (Eesti 200): pakun Isamaaliit, 2007. K\u00f5ige l\u00e4hemale t\u00f5ele j\u00f5uab Eiki Nestor (SDE). \u00abMa ei tea, kes niimoodi kirjutas. K\u00f5ik parteid k\u00f5nelesid niimoodi. See v\u00f5ib ka meie tekst olla,\u00bb s\u00f5nab Nestor.\nNii on. Reformierakond polnud ainus ega ka esimene, kes iibe p\u00e4rast muretsema hakkas. Isamaasse j\u00f5udis demograafiateema juba m\u00f5ni aasta varem, 1990ndate teises pooles. \u00abMina, T\u00f5nis Lukas ja Lauri Vahtre olime p\u00f5hilised,\u00bb meenutab Altosaar (Isamaa peasekret\u00e4r 1996\u20131999). \u00abVahtre oli esimene, kes avalikult k\u00e4is v\u00e4lja emapalga idee. Hiljem \u00fcritasid seda k\u00f5igepealt meilt kaaperdada M\u00f5\u00f5dukad (sotsid), seej\u00e4rel ning palju edukamalt juba Reformierakond.\u00bb\nTeised m\u00e4letavad teistmoodi. \u00abEmapalk oli meie m\u00f5te, mille Reformierakond \u00fcle v\u00f5ttis,\u00bb s\u00f5nab Nestor. \u00abMina k\u00e4isin selle idee M\u00f5\u00f5dukate seas v\u00e4lja, aga kohe seda omaks ei v\u00f5etud,\u00bb meenutab Katrin Saks (SDE), M\u00f5\u00f5dukate kunagine rahvastikuminister. \u00abEmapalga m\u00f5tlesin mina v\u00e4lja. See oli minu m\u00f5te,\u00bb arvab Kallas.\nViimane eestlane\nV\u00f5imalik, et idee tuligi mitmest kohast korraga, sest k\u00f5ik parteid hakkasid j\u00e4rsku rahvastikuga tegelema. Ja s\u00f5nastati seda tihti just rahvuslikus vormis. N\u00e4iteks 2002. aastal toimus Tartus suurejooneline konverents \u00abViimane eestlane\u00bb, kus erinevad poliitikud erinevatest parteidest k\u00e4isid aru andmas, kuidas rohkem lapsi saada. Nii Altosaar kui Kallas toovad v\u00e4lja ka 1970ndatel ja 1980ndatel kujunenud p\u00f5lvkonna kogemuse, kuidas kogu aeg loeti statistikat, kui palju on eestlaste osakaal v\u00e4henenud ja kui palju venelasi juurde tulnud. Ning isegi kui aastaks 2000 oli see probleem kaotanud oma akuutsuse, elasid kujunemisaastate emotsioonid edasi.\n\u00abMa polnud ei siis ega tollal eriline rahvuslane ja ei vaadanud rahvastikuteemale l\u00e4bi rahvusluse,\u00bb s\u00f5nab aga Nestor. Ta viitab hoopis mitmesugustele praktilistele probleemidele, mida vananemine ja v\u00e4henemine kaasa toob. Muuseas, II pensionisamba loomise \u00fcks argument oli, et seda on vaja, kuna tulevikus on Eestis lihtsalt v\u00e4hem t\u00f6\u00f6ealisi inimesi. \u00ab1990. aastate s\u00fcndimuse kukkumine oli nii kiire ja j\u00e4rsk, et ehmatas. Meid on ju nii v\u00e4he. Hirm tuli peale,\u00bb meenutab Saks tollaseid emotsioone.\nMinistrina oli perepoliitika just Saksa vastutada ja kuigi k\u00f5ik parteid olid \u00fchel n\u00f5ul, et tuleb saada rohkem lapsi, siis selles osas, mida t\u00e4pselt teha, olid erimeelsused. \u00abTegelikult oli huvitav aeg ja kihvtid debatid, aga riiklikku perepoliitika programmi ei saanudki kokku leppida, sest lahenduste osas arvas iga\u00fcks isemoodi,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Saks.\nKuigi k\u00f5ik parteid tegelesid demograafiaga, tuleb t\u00f5e huvides lisada, et see polnud siiski ainus teema. \u00abMeie jaoks oli p\u00f5hiteema korruptsioon. Demograafia oli teiste seas, seda l\u00fckkas tagant Taagepera punt,\u00bb \u00fctleb Ott Lumi, Res Publica peasekret\u00e4r 2002\u20132003. Rauno Veri, kes tuli samuti Res Publica kaudu poliitikasse, aga hiljem sai Mart Laari n\u00f5unikuks, lisab veel, et Res Publica oli v\u00e4ga andme- ja k\u00fcsitluste usku, nemadki hakkasid perepoliitikat ajama \u2013 aga mis inimestele meeldib, mis valimistel v\u00f5iks peale minna?\nRes Publica t\u00f5i \u00fchekorraga nii populistlikumat kui tehnokraatlikumat l\u00e4henemist. V\u00f5rdluseks, Isamaa ja Reformierakond olid hoopis ideoloogilisemad. Reformierakonna sisedebattides formuleeriti partei rahvastikupoliitika kreedo. \u00abT\u00e4pselt ei m\u00e4leta, oli see Siim [Kallas] v\u00f5i Andrus [Ansip], aga k\u00f5las see umbes nii: me v\u00f5ime Hongkongist hankida k\u00f5ike, aga Eesti lapsi me Hongkongist hankida ei saa,\u00bb tuletab Reformierakonna tollane peasekret\u00e4r Kristen Michal meelde.\nKuid ikkagi, oli l\u00e4henemisnurk siis rahvuslik, pragmaatiline v\u00f5i populistlik, laste saamine oli m\u00f5nda aega Eesti poliitika peateema.\n\nNoor ema r\u00fchib lapsevankrit l\u00fckates ja kelku vedades \u00fcles Toomem\u00e4ele.\u00a0 \u00a0\nMargus Ansu\n\n\u00abR\u00e4\u00e4gin v\u00e4ljasureva rahva v\u00e4ljasurevas keeles\u00bb\n\u00abMa olen eesti kirjanik. Mul ei l\u00e4he \u00fckski p\u00e4ev ega \u00fckski hetk meelest, et ma kirjutan ja r\u00e4\u00e4gin v\u00e4ljasureva rahva v\u00e4ljasurevas keeles. Rahvuse kadumist saab peatada, kui anda lastele h\u00e4\u00e4le\u00f5igus!\u00bb Niimoodi kirjutas Andrei Hvostov 2009. aastal. Hvostov oli juba aastaid tagasi sama idee esitanud, aga n\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis asja suuremalt ette. Kirjutas manifesti, asutas MT\u00dc Noor Eesti.\nIdee ei olnud iseenesest uus. Isamaale olid samasugust laste valimis\u00f5iguse m\u00f5tet soovitanud Saksa kristlikud demokraadid \u2013 sakslaste m\u00f5ju ja ideed perepoliitika kohta tulid Isamaasse l\u00e4bi Konrad Adenaueri fondi; iseenesest meeldetuletus, et iibeteema ei ole midagi Eestile ainuomast \u2013, aga Isamaas see lendu ei l\u00e4inud. Laste valimis\u00f5iguse ettepaneku tegi tuntuks Hvostov.\n\u200bTema manifest on esitatud selges rahvuslikus v\u00f5tmes, aga kui temaga r\u00e4\u00e4kida, siis \u00fctleb ta, et vaade oli laiem \u2013 nii t\u00fchjenevad koolimajad kui ka see, kuskohast v\u00f5tta inimesi, kes p\u00fchivad kunagi tulevikus Eesti dementsete vanainimeste tagumikke. V\u00f5i veelgi k\u00f5rgemalt vaadates: vananev \u00fchiskond on konservatiivsem, riskikartlikum, suletum. Noorem j\u00e4lle avatum, optimistlikum, innovatiivsem. \u00abAga ka agressiivsem,\u00bb lausub Hvostov.\n\nEesti tuleb t\u00e4ita lastega \u2013 aga kuidas ja mismoodi seda teemat k\u00e4sitleda, on palju keerulisem kui kuulutada loosunglikuks muutunud s\u00f5numit.\u00a0\u00a0\nSille Annuk\n\nMingis m\u00f5ttes oli Hvostovi manifest ja sellele j\u00e4rgnenud paar aastat ka iibepoliitika \u00abkuldajastu\u00bb luigelaul. Aegam\u00f6\u00f6da kadusid demograafiateemad plakatitelt, programmidest ja ajalehtede k\u00fclgedelt. \u00abMa arvan, et poliitikud said lihtsalt aru, et tegu on lahendamatu probleemiga,\u00bb arvab Hvostov praegu. Ta viitab siin eelk\u00f5ige Reformierakonna muutumisele. Hvostovi enda tegutsemine j\u00e4i soiku. Poliitikute seas tema idee populaarseks ei saanud. \u00abKa sotsid ei m\u00f5istnud mind,\u00bb \u00fctleb Hvostov, kes ennast m\u00f5neks ajaks poliitiliselt just sotsidega sidus.\nT\u00f5en\u00e4oliselt on tegu aga hulga p\u00f5hjustega, miks \u00ablastesaamise poliitika\u00bb, mis \u00fchel hetkel oli k\u00f5ige t\u00e4htsam ja pani k\u00f5ik parteid sellest r\u00e4\u00e4kima, vaikselt taandus ja on t\u00e4naseks omandanud vastuolulise ja lausa konfliktse m\u00f5\u00f5tme. K\u00f5igepealt ilmselt see, et 1990. aastate j\u00e4rsust s\u00fcndimuse langusest saadi \u00fcle, isegi kui ei j\u00f5utud tagasi taastetasemeni, siis oli toimunud ikkagi stabiliseerumine, harjumine ja v\u00e4ljasuremise hirm murenes.\n\u00abMa arvan, et poliitikaid v\u00f5is osta 90ndatel. T\u00e4na vaadatakse hoopis teisiti,\u00bb toob teemasse \u00fche uue dimensiooni Kristen Michal (RE). Ta viitab Isamaa suursponsorile Parvel Pruunsillale ja tema m\u00f5jule. \u00abIlma selleta saaks ka pereh\u00fcvitise seadust palju rahulikumalt arutada, poolt- ja vastuargumente kaaluda,\u00bb m\u00f5tiskleb Michal. Sarnaselt Michaliga viitavad mitmed teised, et Pruunsilla suur roll Isamaas ja just demograafiapoliitikas \u00abm\u00e4\u00e4rib\u00bb, teeb teiste parteide jaoks kogu valdkonna ebamugavaks.\nK\u00fcsimus pole isegi mitte k\u00e4sitluses, et Pruunsild \u00fctleb ja Isamaa t\u00e4idab k\u00e4sku. Seedri Isamaa jaoks on tegu iseenesest olulise asjaga. Kogu demograafiateema ja isegi pereh\u00fcvitise konkreetsed punktid on olnud Isamaas kaua, juba enne Pruunsilla aega. Gerrit M\u00e4esalu (RE), kunagi Isamaas, praegu Kaja Kallase (RE) b\u00fcroo juht: \u00abSee on Isamaa DNAs s\u00fcgavalt sees. K\u00f5ik need ideed on v\u00e4ga vanad.\u00bb Kuid suures plaanis ikkagi liiga palju \u00fchte parteid ja \u00fchte sponsorit, mis teisi erakondi h\u00e4irib ja vastuolu tekitab. Ning vastuolu kandub kogu iibeteemale.\nTeine aspekt on rahvusluse muutmine. Eesti rahva v\u00e4ljasuremisest ja rahvuslikust vaatenurgast kantud k\u00e4sitlus lihtsalt ei tundu osa inimeste jaoks enam sama loomulik nagu 20 aastat tagasi. Nooremaid, kellest osa j\u00f5udnud juba otsustajate ja poliitikute sekka, ei k\u00f5neta teema samamoodi. Vanemate jaoks tuleb ebamugavus teisest kohast. Siim Kallas mainib veelahkmena Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes toonud rahvuslikku k\u00f5nepruuki kibedust ja tigedust. \u00abMa pean ennast rahvuslaseks ja konservatiiviks, aga mul on \u00fcha ebamugavam seda \u00f6elda,\u00bb s\u00f5nab ka Altosaar. Ja see m\u00fcrgitab rahvusliku narratiivi raames v\u00e4ljasuremise ja lastesaamise juttu tervikuna.\nKolmas ja v\u00f5ib-olla k\u00f5ige t\u00e4htsam p\u00f5hjus: naiste \u00f5igused. Kes lugenud siiamaani, need juba m\u00e4rganud, et peale \u00fche erandi on r\u00e4\u00e4kijateks mehed. V\u00f5ib ju \u00f5igustada, et kui jutt l\u00e4heb 15\u201325 aasta tagusele poliitikale, siis tuleb paratamatult meestega r\u00e4\u00e4kida, sest naisi oligi tollal otsustajate seas v\u00e4hem, kuid ikkagi. Lapsed ja iive, mille \u00fcle muretsevad (vanemad) meesterahvad, aga naisi diskussioonis pole, nagu neisse see ei puutukski.\nTegelik vastuolu on aga isegi p\u00f5him\u00f5ttelisem kui see, mis soost inimesed arutelust osa v\u00f5tavad. Konflikt erinevate v\u00e4\u00e4rtuste ja arusaamiste vahel on paratamatu. Mida haritumad ja edukamad naised, seda enam k\u00e4ib neile n\u00e4rvidele, kui keegi (isegi kaudselt) p\u00fc\u00fcab neile \u00f6elda, kas ja kui palju lapsi saada.\n\u00abJah, uuemale p\u00f5lvkonnale ja eriti noorematele naistele see teema eriti korda ei l\u00e4he,\u00bb m\u00f6\u00f6nab Kallas muutust, mis toimunud iibest r\u00e4\u00e4kimisel. Ta \u00fctleb, et tema enda jaoks oli oluliseks m\u00f5jutajaks Euroopa Komisjoni liikmeks saamine, kus hakkas j\u00e4rsku kokku puutuma teemadega, nagu klaaslagi, naiste diskrimineerimine, naiste karj\u00e4\u00e4ri- ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imalused \u2013 asjad, mis Eesti debattides olid 20 aastat tagasi v\u00f5\u00f5rad. Ja kuigi Kallas \u00fctleb, et emapalka v\u00e4lja pakkudes m\u00f5tles just sellele, et tegu pole abstraktse lastetoetusega, vaid naisele kui otsustajale suunatud poliitikaga, siis suuremas pildis tunnistab ka tema, et ta vaated on k\u00f5vasti avaramaks muutunud.\nOmamoodi \u00e4rkamisest r\u00e4\u00e4gib ka Hvostov: \u00abArvasin laste h\u00e4\u00e4le\u00f5igust v\u00e4lja pakkudes, et minu k\u00f5ige suuremateks toetajateks saavad noored naised. Tegelikult olid just nemad suurimad kritiseerijad.\u00bb Hvostov m\u00f5tles, et v\u00f5imestab naisi, aga selgus, et naised seda nii ei n\u00e4e. Endine Isamaa juht Tsahkna \u2013 temagi on perepoliitikaga k\u00f5vasti tegelenud ja viimatise pereh\u00fcvitiste eeln\u00f5u suhtes pole ta \u00fcldsegi kriitiline \u2013 s\u00f5nab: \u00abVastuolu ja konflikt on. Mu endagi t\u00fctar \u00fctleb, et miks on see riigi asi, kui palju ma lapsi saan.\u00bb Isamaa veterananal\u00fc\u00fctik Aivo Vaske r\u00e4\u00e4gib samuti: \u00abNendesse debattidesse s\u00f5idab paratamatult sisse k\u00fcsimus, miks riik tegeleb magamistubades toimuvaga, ja seej\u00e4rel tuleb muidugi jutt s\u00fcnnitusmasinatest.\u00bb Kui 20 aastat tagasi vaadati sellest k\u00f5igest m\u00f6\u00f6da, siis t\u00e4na enam mitte. Vastuolu riikliku iibepoliitika ja individuaalsete \u00f5iguste vahel pole suudetud lahendada."}
{"text":"V\u00f5\u00f5ra raha kontrollimiseks tuli hulk ettepanekuidRiigikogu majandus\u00adkomis\u00adjon saatis teisele lugemisele valitsuse algatatud v\u00e4lis\u00adinvesteeringute usaldus\u00adv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seaduseeln\u00f5u, millele turuosalised tegid mitmeid muudatusettepanekuid.\nJ\u00e4rgmisel n\u00e4dalal riigikogu suures saalis teisele lugemisele mineva eeln\u00f5uga luuakse \u00f5iguslik raamistik v\u00e4lisinvesteeringute usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamiseks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord.\n\u00abV\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seaduse alusel hakatakse hindama investeeringuid, mille teevad otseselt v\u00f5i kaudselt v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu ehk kolmandatest riikidest p\u00e4rit investorid,\u00bb \u00fctles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettev\u00f5tlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Marie Allikmaa. \u00abEtten\u00e4htud v\u00e4lisinvesteeringute kontroll ei ole suunatud konkreetsete riikide vastu ning see pole riikide suhtes diskrimineeriv, vaid kontrollitakse, kas v\u00e4lisinvesteering v\u00f5ib kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Igal konkreetsel juhul hinnatakse asjaolusid eraldi.\u00bb\nAllikmaa s\u00f5nul on paika pandud, et investeeringute usaldusv\u00e4\u00e4rsust tuleb hinnata strateegiliselt olulistes valdkondades, nagu energeetika, transport ja side; ettev\u00f5tjate puhul n\u00e4iteks elut\u00e4htsa teenuse osutamise korral; riigi osalusega \u00e4ri\u00fchingutes, taristuettev\u00f5tetes, \u00fcleriigilise televisiooni- v\u00f5i raadioteenuse osutamise korral. T\u00e4helepanu all on ka riigi tegevusvarude ja riigi\u00adside toimimiseks vajaliku taristu haldajad.\nV\u00e4lisinvesteeringu loa annab tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA), olles selle eelnevalt koosk\u00f5lastanud eri ministeeriumide ja muude valitsusasutuste, sealhulgas julgeolekuasutuste esindajatest koosneva v\u00e4lisinvesteeringukomisjoniga.\nRiigikogu majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali (Reformierakond) s\u00f5nul sai turuosaliste ettepanekul eeln\u00f5usse viidud mitmeid muudatusi.\nNii tegi kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda ettepaneku t\u00e4psustada, millised on v\u00e4lisinvestori ja ka sihtettev\u00f5tja \u00f5igused ja kohustused enne v\u00e4lisinvesteeringu loa v\u00e4ljastamist. N\u00e4iteks kas v\u00e4lisinvestoril on \u00f5igus saada dividendi sel perioodil, kui otsus dividendi maksmiseks langetati enne v\u00e4lisinvesteeringu tegemist. \u00abMeie hinnangul piisab sellest, kui keelata v\u00e4lisinvestoril kasutada viidatud perioodil \u00fcksnes h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, kuid n\u00e4iteks dividendide saamise \u00f5igus v\u00f5iks v\u00e4lisinvestoril olla,\u00bb m\u00e4rkis koda.\nMKM seda ettepanekut ei toetanud ega pidanud vajalikuks b\u00f6rsil noteeritud v\u00e4\u00e4rtpaberitehingute tegijate erikohtlemist v\u00f5rreldes b\u00f6rsiv\u00e4liste tehingute tegemisega.\nKoda soovis ka v\u00e4lisinvesteeringu loa menetlusele l\u00fchema t\u00e4htaja seadmist. Loa menetlust\u00e4htaeg on 30 p\u00e4eva ja TTJA v\u00f5ib seda pikendada \u00fche korra kuni 90 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra. Seega v\u00f5ib menetlus kokku aega v\u00f5tta kuni 120 p\u00e4eva. Koda tegi ettepaneku t\u00e4htaega pikendada \u00fche korra kuni 60 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra.\nMKM sellega ei n\u00f5ustunud, kuna keerulisemate juhtumite puhul tuleb taotlejalt k\u00fcsida lisateavet ja p\u00f5hjalikumalt kaaluda v\u00e4lisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja riske. \u00abJulgeoleku ja avaliku korra seisukohalt kriitiliste juhtumite puhul on vaja aega, et k\u00f5ik t\u00e4htsust omavad asjaolud v\u00e4lja selgitada ja p\u00f5hjalikult l\u00e4bi kaaluda,\u00bb p\u00f5hjendas ministeerium.\nAlgselt oli eeln\u00f5us s\u00e4te, et v\u00e4lisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel tuleb taastada v\u00e4lisinvesteeringueelne olukord. See v\u00f5ib olla keeruline, ehk isegi v\u00f5imatu, kui investeeringust on m\u00f6\u00f6dunud aastaid.\n\u00abN\u00e4iteks ei pruugi sihtettev\u00f5tjas osaluse m\u00fc\u00fcnud isikul olla enam raha, et osalust tagasi osta. Samuti v\u00f5ib osaluse m\u00fc\u00fcnud isiku ja v\u00e4lisinvestori vahel tekkida vaidlus selle \u00fcle, mis on osaluse v\u00e4\u00e4rtus,\u00bb m\u00e4rkis koda ja tegi ettepaneku taastada investeeringueelne olukord ainult \u00abv\u00f5imalikult suures ulatuses\u00bb.\nKaubanduskoda p\u00f5hjendas ettepanekut v\u00e4itega, et selline s\u00e4te v\u00f5ib m\u00f5juda halvasti v\u00e4lisinvestorite soovile teha Eestisse v\u00e4lisinvesteeringuid ning v\u00e4hendada ka sihtettev\u00f5tja ja v\u00e4lisinvesteeringu muude osaliste kindlustunnet. \u00abPeamine p\u00f5hjus peitub selles, et kui v\u00e4lisinvesteeringu tegemisest on m\u00f6\u00f6das juba mitmeid aastaid ning tehing tuleb tagasi p\u00f6\u00f6rata, siis sellises olukorras v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline, kui mitte v\u00f5imatu tehingut t\u00e4ies ulatuses tagasi p\u00f6\u00f6rata,\u00bb m\u00e4rkis koda.\nMKM sellega esiti n\u00f5us ei olnud, kuna eelistas olukorda, kus v\u00e4lisinvesteeringu tagaj\u00e4rjed likvideeritakse t\u00e4ielikult, kuid p\u00e4rast kohtumist turuosalistega v\u00f5eti ettepanek eeln\u00f5usse sisse.\nSamuti soovis koda viia eeln\u00f5usse v\u00e4lisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamise tingimused, mis olid eeln\u00f5ust v\u00e4lja j\u00e4etud justiitsministeeriumi ettepanekul. N\u00fc\u00fcd on eeln\u00f5us s\u00e4testatud, et TTJA-l on \u00f5igus luba kehtetuks tunnistada, kui loas m\u00e4\u00e4ratud k\u00f5rvaltingimust ei t\u00e4ideta v\u00f5i on loa menetluses esitatud eba\u00f5igeid v\u00f5i eksitavaid andmeid v\u00f5i dokumente.\nSiseministeeriumi ettepanekul hakkab rahapesu andmeb\u00fcroo edastama andmeid, anal\u00fc\u00fcse ja hinnanguid politseile e-residendi digitaalse isikutunnistuse v\u00e4ljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluseks ning suurinvestorile ettev\u00f5tluseks t\u00e4htajalise elamisloa andmise v\u00f5i pikendamise menetluse l\u00e4biviimisel.\n"}
{"text":"Isamaa vastuseis j\u00e4tab erakondade raha j\u00e4relevalve tuunimise j\u00e4rgmise riigikogu hooleksPorto Franco korruptsiooniskandaali tuules lootis Reformi- ja Keskerakonna valitsus anda erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile (ERJK) juurde hoobasid parteide rahaasjade kontrollimisel. Endise justiitsministri Maris Lauri (RE) algatatud eeln\u00f5u pani aga tema mantlip\u00e4rija Lea Danilson-J\u00e4rg (Isamaa) ootele.Eelmisel kevadel valminud eeln\u00f5u j\u00e4rgi saaks ERJK \u00f5igusliku aluse k\u00fcsida dokumente, teavet ja selgitusi erakondade rahaasjade kohta ka kolmandatelt isikutelt, samuti kutsuda isikuid ERJK ette selgitusi andma, keeldujaile aga m\u00e4\u00e4rata sunniraha ja kasutada sundtoomist. Lisaks sooviti kehtestada 30-kalendrip\u00e4evane t\u00e4htaeg keelatud annetuse tagasimaksmisele, reguleerida erakondade sidusorganisatsioonide rahastamist ning laiendada avalike vahendite kasutamise keeldu.Toores eeln\u00f5uUues koalitsioonis toetasid sotsiaaldemokraadid Reformierakonna eeln\u00f5u, Isamaa aga mitte. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder l\u00fckkas \u00fcmber v\u00e4ite, nagu hoiaksid nad erakondade rahastamise l\u00e4bipaistvamaks muutmist meelega kinni. Eeln\u00f5u peetakse tooreks ning justiitsminister Danilson-J\u00e4rg kinnitas Postimehele, et selle riigikogu koosseisu ajal seda valitsusse ei tooda.Ta t\u00f5i esile kolm p\u00f5hjust, miks Isamaa eeln\u00f5u selle praegusel kujul ei toetanud.Esiteks, ERJK-le v\u00f5imaldatavad meetmed ei tohi olla sellised, mis dubleeriksid uurimisorganite tegevusi.Teiseks, erakondade sidusorganisatsioonid ei ole piisavalt selgelt s\u00f5nastatud, s\u00e4te on laialivalguv ja raskesti defineeritav. Postimehele on m\u00e4rgitud, et just see punkt torgibki Isamaa hinge k\u00f5ige valusamalt. M\u00e4letatavasti k\u00f6itis eelmise aasta l\u00f5pus avalikkuse t\u00e4helepanu taas see, kuidas Isamaa ministrid eraldasid riigieelarvest tegevustoetusi mitmetele enda erakonnaga seotud MT\u00dcdele ja sihtasutustele.Kolmandaks, n\u00f5ue maksta keelatud annetus 30 p\u00e4eva jooksul tagasi v\u00f5ib k\u00e4ia \u00fcle j\u00f5u.Nii koalitsioonipartnerites kui ERJK esindajas Kaarel Tarandis tekitab Isamaa t\u00f5rksus kummastust. Eriti seet\u00f5ttu, et eeln\u00f5u l\u00e4bis p\u00f5hjaliku v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamis- ja koosk\u00f5lastusprotsessi.\u00abNeed asjad, mis seal sees on, on laialdaselt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud ja normitehniliselt juristide poolt korrektselt s\u00f5nastatud,\u00bb nentis Tarand.Otsitud vastuseis?Tarand r\u00f5hutas, et suurt poliitilist nihet eeln\u00f5uga ei toimu, kasutegur on aga sellest hoolimata selge. \u00abSuur hulk tehnilist praaki oleks selle seaduseparandusega \u00e4ra kaotatud, mis annaks j\u00e4relevalvele paremad v\u00f5imalused oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti teha.\u00bbLauri hinnangul on Danilson-J\u00e4rgi etteheited suures osas otsitud. Praegu ei saa ERJK teha midagi sisulist, et kuriteokahtlustuse asjus j\u00e4reldusele j\u00f5uda, seega on hirm uurimisasutuste \u00fclesannete dubleerimise p\u00e4rast kummaline. Teiseks, erakondade sidusorganisatsioone ei olegi Lauri s\u00f5nul kahjuks v\u00f5imalik l\u00f5puni detailselt m\u00e4\u00e4ratleda.Keelatud annetuse tagasimaksmise t\u00e4htajana pakkus Lauri esimese hooga isegi l\u00fchemat ajavahemikku kui 30 p\u00e4eva. Ta selgitas tagamaid: \u00abRaamatupidaja kohustus on v\u00e4hemalt kord n\u00e4dalas vaadata, millised \u00fclekanded laekuvad. Kui ta seda ei tee, siis ta on laisk raamatupidaja ja tuleks asendada usinamaga. Seega, n\u00e4dalaga on v\u00f5imalik tuvastada, et on laekunud annetus, ja n\u00e4dalaga v\u00f5ib v\u00f5tta kontakti annetajaga ja k\u00fcsida talt midagi.\u00bbKa siseminister, sotsiaaldemokraatide juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets t\u00f5des, et on v\u00e4ga kahju, kui justiitsminister \u00fcksinda otsustas, et ERJK uuenduskuur j\u00e4\u00e4b pausile. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et valitsuspartnerid on korduvalt teinud ettepanekuid, et kui Isamaa arvates vajavad mingid, n\u00e4iteks sidusorganisatsioonidega seotud s\u00e4tted j\u00e4tkuarutelu, siis v\u00f5ib need ajutiselt k\u00f5rvale j\u00e4tta ning minna edasi \u00fclej\u00e4\u00e4nud eeln\u00f5uga.Koalitsioonisisestele erimeelsustele apelleerides t\u00f5des Lea Danilson-J\u00e4rg, et see riigikogu koosseis ERJK-le volitusi juurde ei anna. Vasakul\u00a0peaminister Kaja Kallas.MEINHARD PULK, ajakirjanik"}
{"text":"Lahtiharutamata s\u00f5lm: kuidas iibepoliitika muutus k\u00f5ige armastatumast teemast k\u00f5ige vihatumaksANAL\u00dc\u00dcSLaste saamine oli m\u00f5nda aega Eesti poliitika peateema, olgu l\u00e4henemisnurk rahvuslik, pragmaatiline v\u00f5i populistlik.Reformierakonna 2003. aasta valimisplatvormi k\u00f5ige esimene ehk t\u00e4htsaim punkt k\u00f5las selliselt: \u00abRahvuslik kokkulepe: rohkem lapsi, lapses\u00f5bralik Eesti. Meie pingutustel on m\u00f5tet vaid siis, kui meil on lapsi, kellele p\u00e4randada oma t\u00f6\u00f6 viljad. Rahvuslik perepoliitika peab olema pikaajaliselt ette planeeritud. \/...\/ Eesti eesm\u00e4rk peab olema positiivse iibe saavutamine. K\u00f5iki vastuv\u00f5etavaid riiklikke otsuseid tuleb hinnata nende m\u00f5ju j\u00e4rgi demograafilisele olukorrale.\u00bbSiim Kallas (RE) oli toona peaminister ja erakonna juht. \u00abMuidugi m\u00e4letan neid lauseid,\u00bb s\u00f5nab Kallas ja lisab leebelt: \u00abT\u00e4na k\u00f5laksid need m\u00f5tted vastuolulisemalt.\u00bb See on veel isegi pehmelt \u00f6eldud, t\u00f5en\u00e4oliselt ristitaks Kallas Eesti Talibani juhtfiguuriks, kes tahab naised k\u00f6\u00f6ki pliidi k\u00fclge aheldada.Lugedes \u00fclaltoodud l\u00f5igukest ette m\u00f5nele endisele ja praegusele poliitikule ning k\u00fcsides, kes v\u00f5iks olla autor, tuleb pakkumisi seinast seina. Aimar Altosaar: see v\u00f5is olla Rahvaliidu programm. Margus Tsahkna (Eesti 200): pakun Isamaaliit, 2007. K\u00f5ige l\u00e4hemale t\u00f5ele j\u00f5uab Eiki Nestor (SDE). \u00abMa ei tea, kes niimoodi kirjutas. K\u00f5ik parteid k\u00f5nelesid niimoodi. See v\u00f5ib ka meie tekst olla,\u00bb s\u00f5nab Nestor.Nii on. Reformierakond polnud ainus ega ka esimene, kes iibe p\u00e4rast muretsema hakkas. Isamaasse j\u00f5udis demograafiateema juba m\u00f5ni aasta varem, 1990ndate teises pooles. \u00abMina, T\u00f5nis Lukas ja Lauri Vahtre olime p\u00f5hilised,\u00bb meenutab Altosaar (Isamaa peasekret\u00e4r 1996-1999). \u00abVahtre oli esimene, kes avalikult k\u00e4is v\u00e4lja emapalga idee. Hiljem \u00fcritasid seda k\u00f5igepealt meilt kaaperdada M\u00f5\u00f5dukad (sotsid), seej\u00e4rel ning palju edukamalt juba Reformierakond.\u00bbTeised m\u00e4letavad teistmoodi. \u00abEmapalk oli meie m\u00f5te, mille Reformierakond \u00fcle v\u00f5ttis,\u00bb s\u00f5nab Nestor. \u00abMina k\u00e4isin selle idee M\u00f5\u00f5dukate seas v\u00e4lja, aga kohe seda omaks ei v\u00f5etud,\u00bb meenutab Katrin Saks (SDE), M\u00f5\u00f5dukate kunagine rahvastikuminister. \u00abEmapalga m\u00f5tlesin mina v\u00e4lja. See oli minu m\u00f5te,\u00bb arvab Kallas.Viimane eestlaneV\u00f5imalik, et idee tuligi mitmest kohast korraga, sest k\u00f5ik parteid hakkasid j\u00e4rsku rahvastikuga tegelema. Ja s\u00f5nastati seda tihti just rahvuslikus vormis. N\u00e4iteks 2002. aastal toimus Tartus suurejooneline konverents \u00abViimane eestlane\u00bb, kus erinevad poliitikud erinevatest parteidest k\u00e4isid aru andmas, kuidas rohkem lapsi saada. Nii Altosaar kui Kallas toovad v\u00e4lja ka 1970ndatel ja 1980ndatel kujunenud p\u00f5lvkonna kogemuse, kuidas kogu aeg loeti statistikat, kui palju on eestlaste osakaal v\u00e4henenud ja kui palju venelasi juurde tulnud. Ning isegi kui aastaks 2000 oli see probleem kaotanud oma akuutsuse, elasid kujunemisaastate emotsioonid edasi.\u00abMa polnud ei siis ega toilal eriline rahvuslane ja ei vaadanud rahvastikuteemale l\u00e4bi rahvusluse,\u00bb s\u00f5nab aga Nestor. Ta viitab hoopis mitmesugustele praktilistele probleemidele, mida vananemine ja v\u00e4henemine kaasa toob. Muuseas, II pensionisamba loomise \u00fcks argument oli, et seda on vaja, kuna tulevikus on Eestis lihtsalt v\u00e4hem t\u00f6\u00f6ealisi inimesi. \u00ab1990. aastate s\u00fcndimuse kukkumine oli nii kiire ja j\u00e4rsk, et ehmatas. Meid on ju nii v\u00e4he. Hirm tuli peale,\u00bb meenutab Saks tollaseid emotsioone.Ministrina oli perepoliitika just Saksa vastutada ja kuigi k\u00f5ik parteid olid \u00fchel n\u00f5ul, et tuleb saada rohkem lapsi, siis selles osas, mida t\u00e4pselt teha, olid erimeelsused. \u00abTegelikult oli huvitav aeg ja kihvtid debatid, aga riiklikku perepoliitika programmi ei saanudki kokku leppida, sest lahenduste osas arvas iga\u00fcks isemoodi,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Saks.Kuigi k\u00f5ik parteid tegelesid demograafiaga, tuleb t\u00f5e huvides lisada, et see polnud siiski ainus teema. \u00abMeie jaoks oli p\u00f5hiteema korruptsioon. Demograafia oli teiste seas, seda l\u00fckkas tagant Taagepera punt,\u00bb \u00fctleb Ott Lumi, Res Publica peasekret\u00e4r 2002-2003. Rauno Veri, kes tuli samuti Res Publica kaudu poliitikasse, aga hiljem sai Mart Laari n\u00f5unikuks, lisab veel, et Res Publica oli v\u00e4ga andme- ja k\u00fcsitluste usku, nemadki hakkasid perepoliitikat ajama - aga mis inimestele meeldib, mis valimistel v\u00f5iks peale minna?Res Publica t\u00f5i \u00fchekorraga nii populistlikumat kui tehnokraatlikumat l\u00e4henemist.V\u00f5rdluseks, Isamaa ja Reformierakond olid hoopis ideoloogilisemad. Reformierakonna sisedebattides formuleeriti partei rahvastikupoliitika kreedo. \u00abT\u00e4pselt ei m\u00e4leta, oli see Siim [Kallas] v\u00f5i Andrus [Ansip], aga k\u00f5las see umbes nii: me v\u00f5ime Hongkongist hankida k\u00f5ike, aga Eesti lapsi me Hongkongist hankida ei saa,\u00bb tuletab Reformierakonna tollane peasekret\u00e4r Kristen Michal meelde.Kuid ikkagi, oli l\u00e4henemisnurk siis rahvuslik, pragmaatiline v\u00f5i populistlik, laste saamine oli m\u00f5nda aega Eesti poliitika peateema.Lastele h\u00e4\u00e4le\u00f5igus\u00abMa olen eesti kirjanik. Mul ei l\u00e4he \u00fckski p\u00e4ev ega \u00fckski hetk meelest, et ma kirjutan ja r\u00e4\u00e4gin v\u00e4ljasureva rahva v\u00e4ljasurevas keeles. Rahvuse kadumist saab peatada, kui anda lastele h\u00e4\u00e4le\u00f5igus!\u00bb Niimoodi kirjutas Andrei Hvostov 2009. aastal. Hvostov oli juba aastaid tagasi sama idee esitanud, aga n\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis asja suuremalt ette. Kirjutas manifesti, asutas MT\u00dc Noor Eesti.Idee ei olnud iseenesest uus. Isamaale olid samasugust laste valimis\u00f5iguse m\u00f5tet soovitanud Saksa kristlikud demokraadidsakslaste m\u00f5ju ja ideed perepoliitika kohta tulid Isamaasse l\u00e4bi Konrad Adenaueri fondi; iseenesest meeldetuletus, et iibeteema ei ole midagi Eestile ainuomast -, aga Isamaas see lendu ei l\u00e4inud. Laste valimis\u00f5iguse ettepaneku tegi tuntuks Hvostov.Tema manifest on esitatud selges rahvuslikus v\u00f5tmes, aga kui temaga r\u00e4\u00e4kida, siis \u00fctleb ta, et vaade oli laiem - nii t\u00fchjenevad koolimajad kui ka see, kustkohast v\u00f5tta inimesi, kes p\u00fchivad kunagi tulevikus Eesti dementsete vanainimeste tagumikke. V\u00f5i veelgi k\u00f5rgemalt vaadates: vananev \u00fchiskond on konservatiivsem, riskikartlikum, suletum. Noorem j\u00e4lle avatum, optimistlikum, innovatiivsem. \u00abAga ka agressiivsem,\u00bb lausub Hvostov.Mingis m\u00f5ttes oli Hvostovi manifest ja sellele j\u00e4rgnenud paar aastat ka iibepoliitika \u00abkuldajastu\u00bb luigelaul. Aegam\u00f6\u00f6da kadusid demograafiateemad plakatitelt, programmidest ja ajalehtede k\u00fclgedelt. \u00abMa arvan, et poliitikud said lihtsalt aru, et tegu on lahendamatu probleemiga,\u00bb arvab Hvostov praegu. Ta viitab siin eelk\u00f5ige Reformierakonna muutumisele. Hvostovi enda tegutsemine j\u00e4i soiku. Poliitikute seas tema idee populaarseks ei saanud. \u00abKa sotsid ei m\u00f5istnud mind,\u00bb \u00fctleb Hvostov, kes ennast m\u00f5neks ajaks poliitiliselt just sotsidega sidus.T\u00f5en\u00e4oliselt on tegu aga hulga p\u00f5hjustega, miks \u00ablastesaamise poliitika\u00bb, mis \u00fchel hetkel oli k\u00f5ige t\u00e4htsam ja pani k\u00f5ik parteid sellest r\u00e4\u00e4kima, vaikselt taandus ja on t\u00e4naseks omandanud vastuolulise ja lausa konfliktse m\u00f5\u00f5tme. K\u00f5igepealt ilmselt see, et 1990. aastate j\u00e4rsust s\u00fcndimuse langusest saadi \u00fcle, isegi kui ei j\u00f5utud tagasi taastetasemeni, siis oli toimunud ikkagi stabiliseerumine, harjumine ja v\u00e4ljasuremise hirm murenes.\u00abMa arvan, et poliitikaid v\u00f5is osta 90ndatel. T\u00e4na vaadatakse hoopis teisiti,\u00bb toob teemasse \u00fche uue dimensiooni Kristen Michal (RE). Ta viitab Isamaa suursponsorile Parvel Pruunsillale ja tema m\u00f5jule. \u00abIlma selleta saaks ka pereh\u00fcvitise seadust palju rahulikumalt arutada, poolt- ja vastuargumente kaaluda,\u00bb m\u00f5tiskleb Michal. Sarnaselt Michaliga viitavad mitmed teised, et Pruunsilla suur roll Isamaas ja just demograafiapoliitikas \u00abm\u00e4\u00e4rib\u00bb, teeb teiste parteide jaoks kogu valdkonna ebamugavaks.Teine aspekt on rahvusluse muutmine. Eesti rahva v\u00e4ljasuremisest ja rahvuslikust vaatenurgast kantud k\u00e4sitlus lihtsalt ei tundu osa inimeste jaoks enam sama loomulik nagu 20 aastat tagasi. Nooremaid, kellest osa j\u00f5udnud juba otsustajate ja poliitikute sekka, ei k\u00f5neta teema samamoodi. Vanemate jaoks tuleb ebamugavus teisest kohast. Siim Kallas mainib veelahkmena Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes toonud rahvuslikku k\u00f5nepruuki kibedust ja tigedust. \u00abMa pean ennast rahvuslaseks ja konservatiiviks, aga mul on \u00fcha ebamugavam seda \u00f6elda,\u00bb s\u00f5nab ka Altosaar. Ja see m\u00fcrgitab rahvusliku narratiivi raames v\u00e4ljasuremise ja lastesaamise juttu tervikuna.Kolmas ja v\u00f5ib-olla k\u00f5ige t\u00e4htsam p\u00f5hjus: naiste \u00f5igused. Kes lugenud siiamaani, need juba m\u00e4rganud, et peale \u00fche erandi on r\u00e4\u00e4kijateks mehed. V\u00f5ib ju \u00f5igustada, et kui jutt l\u00e4heb 15-25 aasta tagusele poliitikale, siis tuleb paratamatult meestega r\u00e4\u00e4kida, sest naisi oligi tollal otsustajate seas v\u00e4hem, kuid ikkagi. Lapsed ja iive, mille \u00fcle muretsevad (vanemad) meesterahvad, aga naisi diskussioonis pole, nagu neisse see ei puutukski.Tegelik vastuolu on aga isegi p\u00f5him\u00f5ttelisem kui see, mis soost inimesed arutelust osa v\u00f5tavad. Konflikt erinevate v\u00e4\u00e4rtuste ja arusaamiste vahel on paratamatu. Mida haritumad ja edukamad naised, seda enam k\u00e4ib neile n\u00e4rvidele, kui keegi (isegi kaudselt) p\u00fc\u00fcab neile \u00f6elda, kas ja kui palju lapsi saada.Omamoodi \u00e4rkamisest r\u00e4\u00e4gib ka Hvostov: \u00abArvasin laste h\u00e4\u00e4le\u00f5igust v\u00e4lja pakkudes, et minu k\u00f5ige suuremateks toetajateks saavad noored naised. Tegelikult olid just nemad suurimad kritiseerijad.\u00bbHvostov m\u00f5tles, et v\u00f5imestab naisi, aga selgus, et naised seda nii ei n\u00e4e. Endine Isamaa juht Tsahkna - temagi on perepoliitikaga k\u00f5vasti tegelenud ja viimatise pereh\u00fcvitiste eeln\u00f5u suhtes pole ta \u00fcldsegi kriitilines\u00f5nab: \u00abVastuolu ja konflikt on. Mu endagi t\u00fctar \u00fctleb, et miks on see riigi asi, kui palju ma lapsi saan.\u00bbIsamaa veterananal\u00fc\u00fctik Aivo Vaske r\u00e4\u00e4gib samuti: \u00abNendesse debattidesse s\u00f5idab paratamatult sisse k\u00fcsimus, miks riik tegeleb magamistubades toimuvaga, ja seej\u00e4rel tuleb muidugi jutt s\u00fcnnitusmasinatest.\u00bbKui 20 aastat tagasi vaadati sellest k\u00f5igest m\u00f6\u00f6da, siis n\u00fc\u00fcd enam mitte. Vastuolu riikliku iibepoliitika ja individuaalsete \u00f5iguste vahel pole suudetud lahendada.Peretoetuste kulu riigieelarvestToetust saanud perede arv\u00a0V\u00e4ljamakstud summaMILJONITESAllikas: sotsiaalkindlustusamet\"Vastuolu riikliku iibepoliitika ja individuaalsete \u00f5iguste vahel pole suudetud lahendada.\"\"Ma olen eesti kirjanik. Mul ei l\u00e4he \u00fckski p\u00e4ev ega \u00fckski hetk meelest, et ma kirjutan ja r\u00e4\u00e4gin v\u00e4ljasureva rahva v\u00e4ljasurevas keelesAndrei Hvostov 2009. aastal\"MIKK SALU, ajakirjanik"}
{"text":"V\u00f5\u00f5ra raha kontrollimiseks tuli hulk ettepanekuidRiigikogu majanduskomisjon saatis teisele lugemisele valitsuse algatatud v\u00e4lisinvesteeringute usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seaduseeln\u00f5u, millele turuosalised tegid mitmeid muudatusettepanekuid.J\u00e4rgmisel n\u00e4dalal riigikogu suures saalis teisele lugemisele mineva eeln\u00f5uga luuakse \u00f5iguslik raamistik v\u00e4lisinvesteeringute usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamiseks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord.\u00abV\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seaduse alusel hakatakse hindama investeeringuid, mille teevad otseselt v\u00f5i kaudselt v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu ehk kolmandatest riikidest p\u00e4rit investorid,\u00bb \u00fctles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettev\u00f5tlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Marie Allikmaa. \u00abEtten\u00e4htud v\u00e4lisinvesteeringute kontroll ei ole suunatud konkreetsete riikide vastu ning see pole riikide suhtes diskrimineeriv, vaid kontrollitakse, kas v\u00e4lisinvesteering v\u00f5ib kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Igal konkreetsel juhul hinnatakse asjaolusid eraldi.\u00bbAllikmaa s\u00f5nul on paika pandud, et investeeringute usaldusv\u00e4\u00e4rsust tuleb hinnata strateegiliselt olulistes valdkondades, nagu energeetika, transport ja side; ettev\u00f5tjate puhul n\u00e4iteks elut\u00e4htsa teenuse osutamise korral; riigi osalusega \u00e4ri\u00fchingutes, taristuettev\u00f5tetes, \u00fcleriigilise televisiooni- v\u00f5i raadioteenuse osutamise korral. T\u00e4helepanu all on ka riigi tegevusvarude ja riigiside toimimiseks vajaliku taristu haldajad.V\u00e4lisinvesteeringu loa annab tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA), olles selle eelnevalt koosk\u00f5lastanud eri ministeeriumide ja muude valitsusasutuste, sealhulgas julgeolekuasutuste esindajatest koosneva v\u00e4lisinvesteeringukomisjoniga.Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali (Reformierakond) s\u00f5nul sai turuosaliste ettepanekul eeln\u00f5usse viidud mitmeid muudatusi.Nii tegi kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda ettepaneku t\u00e4psustada, millised on v\u00e4lisinvestori ja ka sihtettev\u00f5tja \u00f5igused ja kohustused enne v\u00e4lisinvesteeringu loa v\u00e4ljastamist. N\u00e4iteks kas v\u00e4lisinvestoril on \u00f5igus saada dividendi sel perioodil, kui otsus dividendi maksmiseks langetati enne v\u00e4lisinvesteeringu tegemist. \u00abMeie hinnangul piisab sellest, kui keelata v\u00e4lisinvestoril kasutada viidatud perioodil \u00fcksnes h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, kuid n\u00e4iteks dividendide saamise \u00f5igus v\u00f5iks v\u00e4lisinvestoril olla,\u00bb m\u00e4rkis koda.MKM seda ettepanekut ei toetanud ega pidanud vajalikuks b\u00f6rsil noteeritud v\u00e4\u00e4rtpaberitehingute tegijate erikohtlemist v\u00f5rreldes b\u00f6rsiv\u00e4liste tehingute tegemisega.Koda soovis ka v\u00e4lisinvesteeringu loa menetlusele l\u00fchema t\u00e4htaja seadmist. Loa menetlust\u00e4htaeg on 30 p\u00e4eva ja TTJA v\u00f5ib seda pikendada \u00fche korra kuni 90 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra.Seega v\u00f5ib menetlus kokku aega v\u00f5tta kuni 120 p\u00e4eva. Koda tegi ettepaneku t\u00e4htaega pikendada \u00fche korra kuni 60 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra.MKM sellega ei n\u00f5ustunud, kuna keerulisemate juhtumite puhul tuleb taotlejalt k\u00fcsida lisateavet ja p\u00f5hjalikumalt kaaluda v\u00e4lisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja riske. \u00abJulgeoleku ja avaliku korra seisukohalt kriitiliste juhtumite puhul on vaja aega, et k\u00f5ik t\u00e4htsust omavad asjaolud v\u00e4lja selgitada ja p\u00f5hjalikult l\u00e4bi kaaluda,\u00bb p\u00f5hjendas ministeerium.Algselt oli eeln\u00f5us s\u00e4te, et v\u00e4lisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel tuleb taastada v\u00e4lisinvesteeringueelne olukord. See v\u00f5ib olla keeruline, ehk isegi v\u00f5imatu, kui investeeringust on m\u00f6\u00f6dunud aastaid.\u00abN\u00e4iteks ei pruugi sihtettev\u00f5tjas osaluse m\u00fc\u00fcnud isikul olla enam raha, et osalust tagasi osta. Samuti v\u00f5ib osaluse m\u00fc\u00fcnud isiku ja v\u00e4lisinvestori vahel tekkida vaidlus selle \u00fcle, mis on osaluse v\u00e4\u00e4rtus,\u00bb m\u00e4rkis koda ja tegi ettepaneku taastada investeeringueelne olukord ainult \u00abv\u00f5imalikult suures ulatuses\u00bb.Kaubanduskoda p\u00f5hjendas ettepanekut v\u00e4itega, et selline s\u00e4te v\u00f5ib m\u00f5juda halvasti v\u00e4lisinvestorite soovile teha Eestisse v\u00e4lisinvesteeringuid ning v\u00e4hendada ka sihtettev\u00f5tja ja v\u00e4lisinvesteeringu muude osaliste kindlustunnet. \u00abPeamine p\u00f5hjus peitub selles, et kui v\u00e4lisinvesteeringu tegemisest on m\u00f6\u00f6das juba mitmeid aastaid ning tehing tuleb tagasi p\u00f6\u00f6rata, siis sellises olukorras v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline, kui mitte v\u00f5imatu tehingut t\u00e4ies ulatuses tagasi p\u00f6\u00f6rata,\u00bb m\u00e4rkis koda.MKM sellega esiti n\u00f5us ei olnud, kuna eelistas olukorda, kus v\u00e4lisinvesteeringu tagaj\u00e4rjed likvideeritakse t\u00e4ielikult, kuid p\u00e4rast kohtumist turuosalistega v\u00f5eti ettepanek eeln\u00f5usse sisse.Samuti soovis koda viia eeln\u00f5usse v\u00e4lisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamise tingimused, mis olid eeln\u00f5ust v\u00e4lja j\u00e4etud justiitsministeeriumi ettepanekul. N\u00fc\u00fcd on eeln\u00f5us s\u00e4testatud, et TTJA-1 on \u00f5igus luba kehtetuks tunnistada, kui loas m\u00e4\u00e4ratud k\u00f5rvaltingimust ei t\u00e4ideta v\u00f5i on loa menetluses esitatud eba\u00f5igeid v\u00f5i eksitavaid andmeid v\u00f5i dokumente.Siseministeeriumi ettepanekul hakkab rahapesu andmeb\u00fcroo edastama andmeid, anal\u00fc\u00fcse ja hinnanguid politseile e-residendi digitaalse isikutunnistuse v\u00e4ljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluseks ning suurinvestorile ettev\u00f5tluseks t\u00e4htajalise elamisloa andmise v\u00f5i pikendamise menetluse l\u00e4biviimisel.\"Kontroll ei ole suunatud konkreetsete riikide vastu. Kontrollitakse, kas v\u00e4lisinvesteering v\u00f5ib kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.Marie Allikmaa, majandusministeerium\"Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali (Reformierakond) s\u00f5nul tehti v\u00e4lisinvesteeringute usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kontrolli eeln\u00f5usse mitmeid t\u00e4iendusi.MERIKE LEES, ajakirjanik"}
{"text":"Ministeeriumid \u017e\u00fcrii ees: kes 2022 aastal p\u00f5rusid ja kes s\u00e4rasid?V\u00d5IM JA JULGEOLEKPostimees palus teist aastat j\u00e4rjest kolmel keskvalitsuse tegevusega l\u00e4hedalt tuttaval nimekal eksperdil hinnata m\u00f6\u00f6dunud aasta p\u00f5hjal Eesti ministeeriumide tulemuslikkust. Kui julgeoleku valdkonna ministeeriumid s\u00e4rasid ka 2022. aastal, siis kuue ministeeriumi puhul osutavad eksperdid stagnatsiooniohule v\u00f5i juba aset leidnud hangumisele.Ukraina vabaduss\u00f5da varjutas eelmise aasta uudisvoos k\u00f5ik muud riigielus toimunud murrangud, ent 2022. aasta oli lisaks riigikaitsele p\u00f6\u00f6rdeline ka Eesti energeetikale, v\u00e4liskaubandusele, sotsiaaltoetuste ja eelarvepoliitikale, immigratsioonile, keelepoliitikale ning l\u00f5imimisele. Riik tervikuna kohandus nende muutustega rahuldavalt, ent s\u00fcgav kriis t\u00f5i ilmsiks ka varasemad tegemataj\u00e4tmised. K\u00f5ik ministeeriumid ei suutnudki uut k\u00e4iku sisse l\u00fclitada.Eelmise aasta priimused ministeeriumide seas - seda hea soorituse, mitte kurva asjaolu t\u00f5ttu, et Venemaa otsustas Ukrainat r\u00fcnnata - on k\u00f5ik kolm julgeolekupoliitikaga seotud ministeeriumi: siseministeerium, kaitseministeerium ja v\u00e4lisministeerium. Seda mitte niiv\u00f5rd t\u00e4nu t\u00e4iendavale eelarverahale, mida julgeolekule eraldati (enneolematus mahus lisaraha riigikaitsesse, aga ka elanikkonnakaitse ajalooline esmarahastamine ning sisejulgeoleku t\u00f6\u00f6tajate palgat\u00f5us), vaid proaktiivsele, lahendustele suunatud mentaliteedile.Riigikaitse julm arengusurveKaitseministeerium sai 2022. aasta alguses kriitikutelt avalikult nahutada otsuse eest saata Ukrainasse kallist lahingumoona ja haubitsaid. Ilma silmatorkavalt varajase s\u00f5jalise abita poleks Eestil olnud v\u00f5imalust hakata Euroopas Ukraina eestk\u00f5nelejaks. Ministeeriumist lahkus m\u00f6\u00f6dunud aastal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne arv inimesi, kantsler Kusti Salmi (pildil) suurimaks t\u00e4navuseks v\u00e4ljakutseks peetakse eelmise aasta otsuste elluviimist, aga ka t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6v\u00f5ime toetamist. (Salm on Eesti kantslerite seas haruldaselt n\u00f5udlik juhit\u00fc\u00fcp, kes ei kasuta oma organisatsiooni juhtimisel v\u00f5rdlusalusena teisi avaliku sektori asutusi, vaid erasektorit.) P\u00f6\u00f6rase arengutempo t\u00f5ttu pole v\u00e4listatud, et kaitsevaldkonnal tuleb ka 2023. aastal lahendada Nursipalu harjutusv\u00e4lja laiendamise t\u00fcli laadseid uusi v\u00e4ljakutseid. Lihtne ei saa kaitseministeeriumil olema, lisavahendid t\u00e4hendavad ka v\u00e4ga palju rohkem t\u00f6\u00f6d.V\u00e4lisministeerium on samuti olnud Ukraina s\u00f5ja rindeministeerium; kui 2021. aastal k\u00e4is v\u00e4lisminister valitsuses kogunisti kuuel korral tutvustamas kahepoolsete suhete arendamise tegevuskavasid eri riikidega, siis 2022. aastal jagus valitsusel t\u00e4helepanu peamiselt Ukrainale. Eesti diplomaatia hakkas eelmisel aastal v\u00f5tma suuremaid riske ja seni on need ennast \u00f5igustanud. Postimehe suvine avalike andmete teemaline eksperiment ja seda kajastanud 4. septembri artikkel, kus v\u00f5rreldi ministeeriumide siseauditite aruannete salastamise praktikaid, viitas vajadusele saada v\u00e4line hinnang v\u00e4lisministeeriumi teabe salastamise senistele tavadele.Siseministeeriumil oli tegus ja hea aasta. Samas mainib \u00fcks ekspert, et kantsler Tarmo Miilitsa (pildil) t\u00fc\u00fcritava \u00abministeeriumi n\u00e4o p\u00e4\u00e4stsid eelmisel aastal tugev politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning teised allasutused, kes on harjunud kriisidega toimetama ja suudavad pakkuda lahendusi\u00bb. Elanikkonnakaitseks eraldatud 44 miljonit eurot t\u00f5stavad peamiselt j\u00f5uametite ja kohalike omavalitsuste kriisivalmidust, ent see on alles esimene samm. Valimiste eel on Pagari t\u00e4naval l\u00f6\u00f6dud peamiselt palga- ja eelarvet\u00f5usu trummi, vaja oleks aga v\u00e4rskeid ideid, kuidas elanikkond enda kaitsest huvituma panna.Postimeest selle \u00fclevaate koostamisel n\u00f5ustanud kolme eksperdi tagasiside ja avalikult k\u00e4ttesaadava tulemusinfo p\u00f5hjal v\u00f5ib ministeeriumide seas aasta p\u00f5rujateks pidada kolme: justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi. Neid k\u00f5iki \u00fchendab v\u00e4hene uute algatuste arv, ulatuslike reformialgatuste puudumine v\u00f5i suisa tagurlikkus. Samuti paistab silma nende poolt Postimehele esitatud tulemuste loetelu suhteline sisutus v\u00f5rreldes teiste ministeeriumidega. V\u00e4heste ja ambitsioonitute eesm\u00e4rkide (millega kaasneb ka olematu oht l\u00e4bi kukkuda) probleem painab veel m\u00f5nda valdkonda (kultuur, maaelu).Riik avaneb ja sulgub korragaJustiitsministeerium suutvat \u00aberinevate eeln\u00f5ude puhul \u00ab\u00fcllatada\u00bb konservatiivsete vaadetega\u00bb. N\u00e4iteks tuuakse vastuseisu riigisekret\u00e4r Taimar Peterkopi avaliku teenistuse t\u00f6\u00f6suhete t\u00e4htajaliseks muutmise ettepanekule.\u00abKohati tundub, et suur aur l\u00e4heb probleemide v\u00e4ljam\u00f5tlemisele seal, kus neid sisuliselt pole. Seadusemuudatused on t\u00f6\u00f6 tulemuseks kindlasti ametniku vaatevinklist, kuid olulisem oleks r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks, kui palju nendega v\u00e4hendati inimeste ja ettev\u00f5tete halduskoormust v\u00f5i parandati \u00f5igusselgust,\u00bb \u00fctleb \u00fcks asjatundja. \u00abKohtumenetlused venivad j\u00e4tkuvalt,\u00bb lisab teine.Justiitsministeerium t\u00f5i eelmisel aastal l\u00e4bi viidud reformi n\u00e4itena mitme ameti \u00fchte hoonesse kolimise ja tugiteenuste \u00fchendamise, mis annab aimu, millisel tasemel ministeeriumis avaliku sektori kaasajastamisest m\u00f5eldakse. \u00dche eksperdi s\u00f5nul on p\u00e4rast GDP-Ri (Euroopa Liidu andmekaitsereeglite) j\u00f5ustumist halvenenud juurdep\u00e4\u00e4s avalikule teabele, sest ametnikud on ebakindlad ja maandavad riske: andmekaitse inspektsiooni \u00abp\u00f5hiaur l\u00e4heb andmekaitsele, andmete avaldamist ei soodustata\u00bb.Kantsler T\u00f5nis Saare (pildil) juhitaval ministeeriumil on eelmisest aastast ette n\u00e4idata m\u00f5ned olulised seadusemuudatused (keelustati vaenuliku s\u00fcmboolika presenteerimine ning agressori v\u00e4gedega liitumine ja nende toetamine; senisest lihtsamaks muutus lastega t\u00f6\u00f6tajate tausta kontrollimine ning seksuaalse enesem\u00e4\u00e4ramise eapiir t\u00f5usis seniselt 14 eluaastalt 16-le), samuti tehti avalikuks \u00e4riregistri andmed, et ennetada pettusi, ent justiitsministeeriumi kohta \u00fcldiselt \u00f6eldakse sedasama, mida aasta tagasi: nad on marginaliseerunud. Justiitsministeeriumi suletuse-mainet suurendas m\u00f6\u00f6dunud aastal ka riigiprokuratuuri otsus trahvida Swedbanki rahapesust kirjutanud ajakirjanikke.Kus on finantsametnikud?Rahandusministeeriumi j\u00e4tkuvat paigalseisu v\u00f5ib seostada ka finantsametnike n\u00e4htamatusega riigi eelarvepoliitika kujundamisel.\u00abAmetnike loidus koos poliitilise tellimusega annabki tulemuseks \u00e4\u00e4rmiselt l\u00f5dva eelarvepoliitika, kus kulud kasvavad tuludest kiiremini ja isegi pikaajalistes plaanides ei ennustata olukorra paranemist,\u00bb \u00f6eldi Postimehele.Kunagi eelarveprotsesse sisuliselt juhtinud ministeeriumi roll kulude kontrollimisel ekspertide s\u00f5nul \u00abenam silma ei torka, sh katuseraha jagamisel valitsuses, kus paark\u00fcmmend miljonit kadus sisuliselt musta auku\u00bb.Rahandusministeeriumile heidetakse ette ka Euroopa Liidu abiraha ulatuslikku kasutamata j\u00e4tmist (riigikontrolli hinnangul mitusada miljonit igal aastal), samuti venitamist uue perioodi euroraha kasutuselev\u00f5tuga.\u00abK\u00e4es on aasta 2023, poliitiline eesm\u00e4rk oli meetmed k\u00e4ima l\u00fc\u00fca 2021.aasta alguses,\u00bb meenutab \u00fcks keskvalitsuse tegemistega l\u00e4hedalt kursis olev asjatundja. \u00abSelline n\u00f5rk haldusv\u00f5imekus v\u00e4hendab ka kontrats\u00fckliliste investeeringute v\u00f5i kiire kriisiabi osutamise v\u00f5imalusi,\u00bb lisab teine.Rahandusministeeriumi tulemuste nimekirjast t\u00f5stetakse esile Ida-Virumaa \u00f5iglase \u00fclemineku kava valmimist, kuigi sellegi kohta lisatakse, et \u00abseda on kaua loksutatud\u00bb. Ministeeriumi enda poolt Postimehele saadetud tulemuste seast t\u00f5stsid eksperdid tunnustavalt esile veel platvormit\u00f6\u00f6 (Bolt, AirBnB, Wolt jt) maksuaugu likvideerimise, mis on 2018. aastast teada olnud probleem.Kantsler Meelis M\u00fcndi (pildil) t\u00fc\u00fcritava keskkonnaministeeriumi 2022. aasta v\u00f5tavad kokku Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kestvuslepingud ja raiemahud, aga lisaks ka suutmatus metsanduse arengukava protsessi l\u00f5pule t\u00fc\u00fcrida. Poliitilise ja \u00fchiskondliku fookuse m\u00f5ttes on julgeolekukriisi t\u00f5ttu keskkonna- ja kliimavaldkond tervikuna kannatanud.Metsanduse ja kultuuri hangumineKeskkonnaministeeriumi puhul osutatakse, et see on \u00fcks v\u00e4hestest ministeeriumidest, kes pole tervise- v\u00f5i julgeolekukriisist l\u00f5iganud erilist eelarvelist tulu. Endiselt pole ametkonnast saanud rohep\u00f6\u00f6rde sisulist eestvedajat ega autoriteeti, pigem on selleks olnud valitsust n\u00f5ustava m\u00f5ttekoja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ja selle juht Lauri Tammiste.Kultuuriministeerium sai endale eelmisel aastal eksametnikust ministri. \u00abMinisteerium kasvatas endale ministri,\u00bb torkas \u00fcks asjatundja. Ta viitab sellele, et ametnikkonnast p\u00e4rit minister ei pruugi teha oma valdkonna ametnike \u00fcle k\u00f5ige t\u00f5husamat kontrolli, sest kontrollitavad on olnud l\u00e4hedased kolleegid. Kultuuriministeeriumile ei heideta ette konkreetseid eba\u00f5nnestumisi, ent kuna nad ei plaaninudki ette v\u00f5tta midagi ambitsioonikat, siis puudub ka l\u00e4bikukkumise oht (sama kehtib maaeluministeeriumi kohta).Maaeluministeerium v\u00f5i -amet?Maaeluministeeriumis vahetus eelmisel aastal ootamatult kantsler. 1. septembrist ametisse asunud Marko Gorbani (pildil) peamine \u00fclesanne on t\u00f5endada, et tegemist ikkagi on t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku ministeeriumiga, mitte n\u00e4iteks maaeluametiga. Poliitikaalgatusi on \u00fche ministeeriumi kohta v\u00e4hev\u00f5itu ja osaliselt on see p\u00f5hjustatud Br\u00fcsseli pikaaegsest p\u00f5llumajanduslembusest. 2022. aasta olulisemate tulemuste sekka kuulub Ukraina s\u00f5jaga seotud kriisiabi p\u00f5llumajandusele (sh toidu varustuskindluse tagamiseks) ning maale elama minemise pilootprogrammi laiendamine muudesse Eesti maapiirkondadesse, kus asustus\u00fcksuses elab alla 1000 elaniku ja tekib probleeme laenu saamisega. Kaaslaenu rakendati varem pilootprogrammina Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis.V\u00f5rreldes 2021. aastaga v\u00f5is m\u00f6\u00f6dunud aastal n\u00e4ha elavnemist kantsler Maarjo M\u00e4ndmaa (esimene t\u00e4isaasta ametipostil) juhitud sotsiaalministeeriumis. Viimase olukord pole juba mitu aastat olnud kuigi kadestamisv\u00e4\u00e4rne, sest p\u00f5hiaur on l\u00e4inud kriisidele. Ukraina p\u00f5genike vastuv\u00f5tmisel l\u00e4ksid suusad risti ministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti vahel, ent kriisivalmidust n\u00f5udval ajal m\u00f5juvad sellised nagistamised laastavalt.T\u00f6\u00f6ala asekantsleri vahetumise j\u00e4rel on tagaplaanile j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6valdkonnaga seotud arendused, suuremat t\u00e4helepanu ja eestvedamist vajavad omaste hoolduse ning ligip\u00e4\u00e4setavuse teemad. Sotsiaalministeeriumi kantsler on end n\u00e4idanud s\u00f6aka reformijana, ent plaani liita Tervise Arengu Instituut terviseametiga pani uus minister seisma ning ka ravimiameti ja terviseameti liitmine pole veel l\u00f5pule viidud Postimeest konsulteerinud ekspertide hinnangul tuleb aga kantsleri algatusi toetada: \u00abKui tervena elatud eluiga ei ole Eestis juba aastaid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt paranenud, siis tulebki teha julgemaid muudatusi.\u00bbPingutus eestikeelse \u00f5ppe nimelHaridus- ja teadusministeeriumi r\u00e4sisid mitme ministri ja tippametniku skandaalid, mis ilmselgelt j\u00e4tsid j\u00e4lje kogu aastale. Haridusametnikud on olnud viimased aastad rakkes nii koroonapandeemia kui ka Ukraina p\u00f5genikega. Ekspertide hinnangul on suures pildis h\u00e4sti hakkama saadud, eriti algja \u00fcldhariduse vallas.Murelapseks on hoopis viimastel aastatel hoogsalt raha juurde saanud teadus- ja arendustegevuse valdkond. Ministeerium ei ole suutnud enam kui aasta jooksul esitada valitsusele uut teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni korralduse seaduse eeln\u00f5u, kuigi sisulised kokkulepped tehti juba eelmise valitsuse ajal.\u00abL\u00f5putult ei saa j\u00e4\u00e4da konsensust otsima ja \u00fclikoolidega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima. Edasi viivad ikka otsused,\u00bb leiab teemat kommenteerinud asjatundja.Positiivsena tuuakse esile \u00f5petajate palgat\u00f5us ja \u00fclikoolidega s\u00f5lmitud halduslepingud, aga \u00fchtlasi leitakse, et need olid ministeeriumi enda varasemate vigade parandus. Ministeeriumil pole olnud mahti strateegilise taseme haridusmuredega tegelemiseks: kooliv\u00f5rgu reform, \u00f5petajate kvalifikatsiooni ja j\u00e4relkasvu k\u00fcsimused.\u00abEestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek on kahtlemata oluline samm, aga olgem ausad - seaduse vastuv\u00f5tmine oli sellel teekonnal k\u00f5ige lihtsam samm, rakendamine on m\u00e4rksa keerulisem,\u00bb t\u00f5deb \u00fcks ekspert.MKMis enim tegemataj\u00e4tmisiKui hinnata ministeeriume tegemata t\u00f6\u00f6de loetelu j\u00e4rgi, v\u00f5iks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) vabalt asetseda ka ministeeriumide m\u00f5ttelise edetabeli l\u00f5pus. Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi kohaselt on ministeerium hilinenud paljude oluliste projektide ja anal\u00fc\u00fcsidega: biometaanituru toetamise kord; digi\u00fchiskonna k\u00fcberturvalisuse anal\u00fc\u00fcs; anal\u00fc\u00fcs jaotusv\u00f5rkude b\u00f6rsiettev\u00f5tte loomise kohta; korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused; elamuinvesteeringute rahastu loomise anal\u00fc\u00fcs; anal\u00fc\u00fcs Enefit Greeni b\u00f6rsile viimise kohta; anal\u00fc\u00fcs ja ettepanekud n\u00f5udetranspordi \u00fcleriigilise arendamise kohta; t\u00f6\u00f6stuspoliitika 2035 eeln\u00f5u.Punase laterna staatusest p\u00e4\u00e4stab majandusametnikke m\u00f6\u00f6dunud aastal v\u00e4lisel survel (energiakriis) toimunud elavnemine ja suhteliselt hea kriisijuhtimine. Mingi tempovahetus on ekspertide hinnangul justkui toimunud, aga m\u00e4\u00e4ramatust strateegilistes plaanides jagub endiselt lubamatult palju.K\u00f5ige suurem ootus ministeeriumile on olnud kriisis energeetikak\u00fcsimuste lahendamine ja varude tagamine. Ministeeriumi sooritust kommenteerinud eksperdid leiavad, et tehtud on m\u00f5istlikke otsuseid ja samme, kuid k\u00fcsivad: \u00abMiks ei suudetud neist mitmeid teha viimase k\u00fcmne aasta jooksul, kuigi riskid on varem teada olnud?\u00bbDigitigu ei ela ega sure\u00dcsna n\u00e4htamatuks on j\u00e4\u00e4nud digivaldkond, elamumajandus, sisulised tegevused majandusarengu toetamiseks ning liikuvuse valdkonnas toimuv. \u00abKus on uued ja s\u00e4ravad digiarendused, t\u00f6\u00f6kohti ja k\u00f5rget lisav\u00e4\u00e4rtust loovad investeeringud v\u00f5i rahastus taristuobjektide arendamiseks ja hoolduseks?\u00bb k\u00fcsib \u00fcks Postimeest konsulteerinud asjatundjatest.Ministeeriumi usaldusv\u00e4\u00e4rsusele j\u00e4ttis oma j\u00e4lje l\u00f5putu jant LNG-terminali rajamise \u00fcmber, aga ka v\u00f5imalike energiahinna leevendusmehhanismide pakkumata j\u00e4tmine eksportivale t\u00f6\u00f6stusele. \u00abRail Balticu rajamine venib ja l\u00f5ppt\u00e4htaeg l\u00fckkub aastate taha, aga keegi ei vastuta. Ministeerium pole suutnud seista ka teedeehituse investeeringute eest, kus l\u00e4hiaastatel ootab ees suur kukkumine. Samal ajal p\u00f5leb raha nn tasuta bussis\u00f5iduga, aga pole kuulda, et ametnikud selle rumaluse vastu v\u00f5itleksid. Eesti e-riigi promomine v\u00e4lisriikides t\u00f6\u00f6tab j\u00e4tkuvalt t\u00e4istuuridel, aga vana auru pealt.\u00bbSaavutuste hulgas tuuakse esile tuuleparkide rajamisel kannatavate kogukondade tasu kehtestamist, samuti p\u00e4ikeseenergia hoogsamat arendamist. \u00abMinisteerium peaks peeglisse vaatama ja k\u00fcsima, miks pole k\u00fcmme aastat tehtud Eesti energiasektorisse suuremaid investeeringuid. Alles energiahinna k\u00fcmnekordistumine pani tegutsema. Taastuvenergiale \u00fclemineku seadustamine aastaks 2030 j\u00e4\u00e4b ilma reaalse tegevuskava ning massiivsete investeeringuteta t\u00fchjaks paberiks.\u00bbJ\u00e4tkuvalt seatakse k\u00fcsimuse alla lennufirma Nordica praegusel kujul j\u00e4tkamise m\u00f5ttekus, eriti arvestades firma loidust Ukraina s\u00f5ja aigusperioodil, kui oli vaja p\u00f5genikke evakueerida. Aasta l\u00f5pus ametisse nimetatud MKMi kantsleril Ahti Kuningal (pildil) tuleb leida viis, kuidas eelmise aasta energiakriisi poolt pealesunnitud tempovahetus p\u00fcsivalt suurenenud j\u00f5udluseks muuta.Lonkimine arengukiirendisNagu \u00fctleb \u00fcks Postimeest n\u00f5ustanud ekspert, on \u00fcldpildis keskvalitsuse \u00absuur probleem see, et suuri riigi konkurentsiv\u00f5imet parandavaid reforme (maksus\u00fcsteemi reformid, tuleviku t\u00f6\u00f6, uued suured ideed taristu arendamiseks, teadusjuhtimise \u00fcmberkorraldused jne) peaaegu ei olegi\u00bb. Ministeeriumide t\u00f6\u00f6plaanidest j\u00e4\u00e4vad silma aastakesega realiseeritavad tegevused ja rutiinid, mis teevad n-\u00f6 h\u00fcgieeni paremaks, kuid mille reaalm\u00f5ju v\u00f5ib valdkonna arengule olla marginaalne ning mida k\u00fcmne aasta p\u00e4rast hindame stagnatsiooniks. Et valimised on tulekul, siis loodetavasti on ministeeriumide tippametnikkond valmis uue valitsuse riigiuuenduse ideid senisest kiiremini anal\u00fc\u00fcsima ning neid ka ise s\u00f5nastama ja poliitikutele maha m\u00fc\u00fcma.S\u00f5jad ja kriisid on arengukiirendid, aga need iseenesest ei vii meid edasi. Eesti senine enesetaju ja -v\u00e4\u00e4rikus on olnud seotud just reformimeelsuse ja silmapaistva arenguv\u00f5imega, meil on positiivne arengus\u00f6\u00f6stu kogemus olemas, n\u00fc\u00fcd tuleb leida viis selle kordamiseks. See omakorda eeldab - aastaid tagasi nii v\u00e4lis-, justiits- kui ka kultuuriministri ametit pidanud Rein Langilt terminit laenates - ABSi (administratiivb\u00fcrokraatliku pidurduss\u00fcsteemi) ulatuslikku leevendamist. K\u00f5ige lihtsamini saavad seda teha ametnikud ise.Postimehe hinded ministeeriumide toimimisele 2022. aastalKaitseministeerium4+Kusti Salm oli eelmisel aastal k\u00f5rvuti v\u00e4lisministeeriumi kantsleriga selgelt k\u00f5ige m\u00f5jukam. Tema kaasalgatusel andis Eesti varajast s\u00f5jalist abi Ukrainale, mis omakorda v\u00f5imaldas Eestil saada Euroopas Ukraina n\u00f5udlikuks eestk\u00f5nelejaks.T\u00f5rvatilk meepotis on Nursipalu harjutusv\u00e4lja laiendamise rabe algus, info j\u00f5udis piirkonna elanikeni hilinemisega.V\u00e4lisministeerium (peamaja)4+Kantsler Jonatan Vseviovi juhtimisel on v\u00e4lisministeerium justkui varjusurmast \u00e4rganud, Eesti v\u00e4lispoliitikas v\u00f5etakse \u00f5igustatud riske. Reformide osaks v\u00f5iks saada ka maja siseauditi aruannete laussalastamistava \u00fclevaatamine koost\u00f6\u00f6s andmekaitse inspektsiooniga. Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu on v\u00e4he olnud kuulda teiste v\u00e4lispoliitika valdkondade arengutest peale julgeolekupoliitika.Siseministeerium4-Siseministeeriumi valitsemisala on saanud v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama Ukraina p\u00f5genikekriisi lahendamisega.Esmakordselt saadi raha elanikkonnakaitse arendusteks, ent seal on lisaks rahale vaja ka v\u00e4rskeid ideid. Ellu viidi laevastike \u00fchendamise plaan. Uue politseijuhi valimisest kujunes farss, t\u00f5siseid probleeme on ilmnenud relvade k\u00e4itlemise korraga sisekaitseakadeemias.Haridus- ja teadusministeerium3+Ukraina s\u00f5da utsitas l\u00f5puks haridusametnikke eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku tervikplaani v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama. Haridusministrid on olnud j\u00e4rjest kriminaaluurimise all, ning selles on v\u00e4hemasti kaudne s\u00fc\u00fc ka ministeeriumi tippametnikel, kes peavad ministrit n\u00f5ustama ja tema tegevusi vajadusel vaidlustama.Sotsiaalministeerium3+Sotsiaalministeerium on vahepealsest varjusurmast \u00e4rkamas.Loodetavasti ei v\u00f5ta eelmise aasta reformide m\u00f5ningane takerdumine kantslerilt indu veel m\u00e4rksa mastaapsemate reformiideede v\u00e4ljak\u00e4imiseks, sest tervisevaldkonna mahaj\u00e4\u00e4mus muu maailmaga v\u00f5rreldes on liiga suur, et Eesti saaks endale lubada vanal moel edasi tiksumist.Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium3-Energeetikakriis on pannud ministeeriumi k\u00e4iku vahetama, ent terviklikult eesm\u00e4rgistatud strateegia puudub energeetikavaldkonnal t\u00e4nini. Kui mullusel varakevadel r\u00e4\u00e4giti Nord Pooli elektrib\u00f6rsist kui vabaturust, mille tegevust pole s\u00fcnnis reguleerida, siis hiljem tehti muretult kannap\u00f6\u00f6re. Ka LNG kai rajamise saaga ei s\u00fcvendanud riigi vastu usaldust.Kultuuriministeerium3-Ministeerium avaldas aastavahetusel oma mulluste tulemuste loetelu, ja seda lugedes tuleb t\u00f5deda, et eesm\u00e4rgistamisega on kultuurivaldkonnas halvasti. Uusi algatusi peaaegu pole (kunstnikupalga lisandumine on lihtsalt vana poliitikameetme laiendamine), nii et tuleb k\u00f5vasti m\u00f5istatada, mille eest ministeeriumi ametnikele aasta l\u00f5pus 2500-eurost lauspreemiat maksti.Maaeluministeerium3-Eelmisest aastast pole suuri l\u00e4bikukkumisi, aga seda osaliselt p\u00f5hjusel, et ministeerium ei seadnud endale eriti suuri eesm\u00e4rke. Mullu j\u00e4i ministeerium silma peamiselt ootamatu kantslerivahetusega. Kui hinnata ministeeriumi kasinat m\u00f5ju ja n\u00e4htavust, siis peaks kantsler Marko Gorban endalt k\u00fcsima: miks t\u00f6\u00f6tab meil ligi 100 ametnikku rohkem kui kaitseministeeriumis?Keskkonnaministeerium2Ametkond pole ikka veel suutnud \u00fchele poole saada metsanduse arengukava l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisega. See on \u00fcks v\u00e4hestest ministeeriumidest, kes pole tervisev\u00f5i julgeolekukriisist l\u00f5iganud erilist eelarvelist tulu. Endiselt pole ametkonnast saanud rohep\u00f6\u00f6rde sisulist eestvedajat.Rahandusministeerium2Kui riigieelarve on l\u00e4bipaistmatu, siis pole see ministeeriumi, vaid terve riigi juhtimisprobleem. Mingeid adekvaatseid selgitusi riigikontrolli ja riigikogu liikmete kriitikale kantsler andnud ei ole. Alavormi j\u00e4tkudes tasub t\u00f5siselt m\u00f5elda, kas Eestil on \u00fcldse vaja lisaks riigikantseleile kaht teist (rahandus- ja justiitsministeerium) horisontaalsete v\u00f5imuhoobadega ministeeriumi?Justiitsministeerium2Nad on erinevate eeln\u00f5ude puhul suutnud \u00fcllatada konservatiivsete vaadetega. N\u00e4iteks vastuseis riigisekret\u00e4ri avaliku teenistuse t\u00f6\u00f6suhte t\u00e4htaegseks muutmise ettepanekule. M\u00e4rksa suuremat t\u00e4helepanu vajab avaliku teabe avalikkuse kaitse. Nende kohta \u00f6eldakse juba m\u00f5nda aega, et nad on marginaliseerunud ja otsivad enese t\u00f5estamise v\u00f5imalusi mingeid eeln\u00f5usid v\u00f5i algatusi blokeerides.MEELIS OIDSALU, toimetajaMEINHARD PULK, ajakirjanik"}
{"text":"JuhtusHulk tartlasi j\u00e4i hommikul elektrita10. jaanuari hommikul kella viie paiku j\u00e4i Tartus \u00dclej\u00f5e linnaosas \u00fcle 70 majapidamise elektrita, p\u00f5hjuseks keskpingekaabli rike.Elektrilevi pressiesindaja Kristi Reilandi s\u00f5nul kontrollis rikkebrigaad kaableid ning kuna rohkem rikkeid ei tuvastatud, anti tartlastele vool kella 9.30 paiku tagasi.\u00abInvesteering\u00bb tekitas suure kahjuPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tartus elav naine, kes sai telefonitsi investeerimispakkumise, kuid tulu asemel tekkis hoopis suur kahju.Naine kandis platvormile \u00fcle 29 000 euro, ent m\u00f5istis \u00fcht\u00e4kki, kui raha v\u00e4lja v\u00f5tmine v\u00f5imatuks osutus, et tegu on pettusega.N\u00fc\u00fcd selgitab politsei selle kelmusjuhtumi \u00fcksikasju kriminaalmenetluses.Siiber sai vara kinni9. jaanuaril kella 16.45 ajal s\u00f5itsid p\u00e4\u00e4stjad Tartus Aardla t\u00e4navale, kus \u00fches korteris oli k\u00e4ivitunud vingugaasiandur.S\u00fcndmuskohal selgus, et ahju siiber oli liiga vara kinni pandud. P\u00e4\u00e4stjad tuulutasid ruumid ja n\u00f5ustasid elanikku.Auto s\u00f5itis \u00fcle katuse9. jaanuaril veidi enne kella 12 oli J\u00f5geva vallas Paink\u00fclas s\u00f5itnud auto \u00fcle katuse.P\u00e4\u00e4stjad likvideerisid kaubiku s\u00fcttimise ohu. Juht \u00f5nnetuses viga ei saanud.Vanainimene vajas p\u00e4\u00e4stjate abi9. jaanuaril kell 11.27 kutsuti p\u00e4\u00e4stjad Tartus Turu t\u00e4navale, kus helistaja ei p\u00e4\u00e4senud vanainimese juurde sisse.P\u00e4\u00e4stjad avasid ukse ning leidsid korterist inimese, kes ei saanud enam ise voodist p\u00fcsti. Kiirabi tegeles patsiendiga edasi."}
{"text":"Veebikelmid p\u00f5hjustasid mullu \u00fcle viie miljoni euro kahjuTALLINN, 11. jaanuar, BNS - Eesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil - eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle viie miljoni euro.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle kolme miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi kaks miljonit eurot.\u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole. \u201ePea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u201c lisas Tambre.\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u201eInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\u00a0\n\u201eEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u201c\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Veebikelmid p\u00f5hjustasid mullu \u00fcle viie miljoni euro kahjuEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil - eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle viie miljoni euro.M\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle kolme miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi kaks miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole.\n\u00abPea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u00bb\u00a0lisas Tambre.\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem.\n\u00abInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u00abhea n\u00f5u\u00bb\u00a0l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u00abEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u00bb\u00a0\u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u00abT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u00bb\n"}
{"text":"Politsei: Kelmuse ohvriks langemisest p\u00e4\u00e4stab inimese enda nutikusEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole. \u201ePea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u201c lisas Tambre.\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u201eInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u201eEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u201c\nN\u00e4iteid kelmustest ja soovitusi, kuidas end kelmide eest kaitsta leiab politsei veebilehelt.\nOle ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla Riigi Infos\u00fcsteemide Ameti Encrypted DNS\u00a0\u00e4pp, mis aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise. \u00c4pi kohta saab rohkem infot siit."}
{"text":"Politsei: Kelmuse ohvriks langemisest p\u00e4\u00e4stab inimese enda nutikusEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile\u00a0investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole. \u201ePea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja\u00a0petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode\u00a0vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i\u00a0suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks\u00a0kiirelt\u00a0\u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u201c lisas Tambre.\nLOE KA:\nN\u00e4dalavahetuse krimikroonika: kaks l\u00f6\u00f6mingut ja jalgrattavargus\nL\u00e4\u00e4nlane kaotas veebikelmile 500, hiidlane 7522 eurot\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u201eInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u201eEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u201c\nN\u00e4iteid kelmustest ja soovitusi, kuidas end kelmide eest kaitsta leiab\u00a0politsei veebilehelt.\nOle ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla Riigi Infos\u00fcsteemide\u00a0Ameti\u00a0Encrypted DNS\u00a0\u00e4pp, mis aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise. \u00c4pi kohta saab rohkem infot\u00a0siit."}
{"text":"Kelmuse ohvriks langemisest p\u00e4\u00e4stab inimese enda nutikus, eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evasEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.\nVaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole.\n\u201ePea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u201c lisas Tambre.\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u201eInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel.\nNende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u201eEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u201c\nN\u00e4iteid kelmustest ja soovitusi, kuidas end kelmide eest kaitsta leiab politsei veebilehelt.\nOle ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla Riigi Infos\u00fcsteemide Ameti Encrypted DNS\u00a0\u00e4pp, mis aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise. \u00c4pi kohta saab rohkem infot siit.\n\u00a0"}
{"text":"KUIDAS OLLA NUTIKAS? Kelmuse ohvriks langemisest p\u00e4\u00e4stab inimese enda nutikusEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile\u00a0investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole. \u201ePea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja\u00a0petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode\u00a0vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i\u00a0suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks\u00a0kiirelt\u00a0\u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u201c lisas Tambre.\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u201eInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u201eEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u201c\nN\u00e4iteid kelmustest ja soovitusi, kuidas end kelmide eest kaitsta leiab\u00a0politsei veebilehelt.\nOle ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla Riigi Infos\u00fcsteemide\u00a0Ameti\u00a0Encrypted DNS\u00a0\u00e4pp, mis aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise.\n\u00c4pi kohta saab rohkem infot\u00a0siit."}
{"text":"Saaremaa suurettev\u00f5tja tunnistas: seis on nii, et sain kriminaalkahtlustuseSaaremaa kinnisvara suur\u00e4rimees Tullio Liblik tunnistas \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis, et sai paar kuud tagasi kriminaalkahtlustuse.\nSelle kahtlustuse ja uurimise on \u00fcle v\u00f5tnud Euroopa Prokuratuur. Nimelt puudutab asi Kuressaare WOW keskuse kriminaalasja. Kriminaalasi alustati Eesti kriminaalpolitsei poolt soodustuskelmuse kahtluse kontrollimiseks."}
{"text":"Politsei:  kelmuse ohvriks langemisest p\u00e4\u00e4stab inimese enda nutikusFoto: Shutterstock\nEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile\u00a0investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole. \u201ePea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja\u00a0petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode\u00a0vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i\u00a0suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks\u00a0kiirelt\u00a0\u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u201c lisas Tambre.\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u201eInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u201eEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u201c\nN\u00e4iteid kelmustest ja soovitusi, kuidas end kelmide eest kaitsta leiab\u00a0politsei veebilehelt.\nOle ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla Riigi Infos\u00fcsteemide\u00a0Ameti\u00a0Encrypted DNS\u00a0\u00e4pp, mis aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise. \u00c4pi kohta saab rohkem infot\u00a0siit."}
{"text":"Oli eriline ning meeldej\u00e4\u00e4v aasta2022. aasta l\u00e4heb ajalukku kui aasta, mil algas t\u00e4iem\u00f5\u00f5duline s\u00f5da Ukrainas. Uskumatu ja ootamatu rahulikus Euroopas. Paljud on imestanud, et kuidas on see t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imalik, et nii brutaalselt tapetakse inimesi, l\u00f5hutakse taristut ja sunnitakse inimesi kodudest p\u00f5genema?! Kahjuks on Venemaa vaid v\u00e4liselt sarnane teiste riikidega ja nende tegelik v\u00e4\u00e4rtusruum on v\u00e4ga erinev meie omast.Nii kestabki Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu ja toob enesega kaasa \u00fcha suuremaid tagaj\u00e4rgi. Tuhanded inimesed on hukkunud, miljonid ukrainlased on sunnitud s\u00f5jap\u00f5genikeks ning l\u00f5petuseks on Eesti idanaabrist saanud riiklikul tasemel terrorismi toetav riik k\u00f5igest sellest tulenevaga.Meie riigi ja rahva julgeolek tugineb meie endi kaitsetahtele ja meie liitlastele NATO-s, millega s\u00f5ja t\u00f5ttu liituvad meie l\u00e4hinaabrid Soome ja Rootsi. Meie inimeste kaitsetahte otsene v\u00e4ljendus on Kaitseliit, mille liikmeskond on kasvanud ning varustatus paranenud. Rae valla kohalikud kaitseliitlased on abiks suuremate kriiside lahendamisel ja aitavad meil luua turvatunnet.Venemaa muutumine agressorriigiks toob kaasa muudatusi majanduses, asendus tuleb leida sealt p\u00e4rit toorainele ning l\u00f5petada kaubavahetus. Iga \u00fcle idapiiri minev euro toetab s\u00f5jamasinat, mis tapab ja h\u00e4vitab Ukrainat.Rae vald panustab j\u00e4tkuvalt Ukraina toetamisse. Varakevadel annetas volikogu raha Ukraina toetuseks, vallavalitsus on t\u00f6\u00f6le v\u00f5tnud kontaktisiku, et Rae valda saabunud s\u00f5jap\u00f5genikud saaksid vajalikku abi ja juhatust elukoha, t\u00f6\u00f6koha, lastele kooli- ja lasteaiakoha jmt kohta. Meie koolides \u00f5pib 42 Ukraina last ning lasteaedades 6 last.Me aitame,sest Ukrainas v\u00f5ideldakse meiegi vabaduse eest.Rae valda sobib vaid l\u00e4\u00e4ne laiusega raudteeRae vallavolikogu langetas aprillis julge ja ettevaatava otsuse keeldudes eraldamast raha Vene r\u00f6\u00f6pmelaiusega (1520 mm) Tallinna ringraudtee projekteerimiseks. Volikogu enamus oli selgel seisukohal, et Rae valda ehitatava Euroopa laiusega Rail Balticu (RB) k\u00f5rvale Vene laiusega r\u00f6\u00f6papaari vaja ei ole.Volikogu otsusest sai alguse laiem avalik arutelu vajaduse \u00fcle liituda Euroopaga ka raudteevaldkonnas. Riigikogu liige Mart V\u00f5rklaev kirjutas Eesti P\u00e4evalehes, et tuleb alustada debatti Eesti lahti\u00fchendamise teemal Vene laiusega raudteest. Allakirjutanu avaldas Postimehes, et lahti\u00fchendamine vajab \u00fchist seisukohta kogu Baltikumi poolt ning Euroopa Komisjoni tuge.Augustis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada Euroopa transpordikoridore Moldovasse ja Ukrainasse, rajades need laiusega 1435 mm ning viia ka Balti riikides ja Soomes raudtee \u00fcle samale laiusele.Detsembris otsustasid Euroopa Liidu transpordiministrid, et iga ELi liikmesriik, kus raudtee r\u00f6\u00f6pmelaius erineb Euroopa omast, t\u00f6\u00f6tab 2025.-2026. aastaks v\u00e4lja raudtee \u00fcmberkujundamise kava.Rae valla elanike jaoks t\u00e4hendab see, et RB trassi k\u00f5rvale t\u00e4iendavat r\u00f6\u00f6pmepaari ei tule ja ringraudtee jaoks saab kasutada RB trassi.Rae valla maksutulu kasvabTallinna \u00fcmbruse valdadest on Rae valla eelarve kasvanud suurimaks, p\u00f5hip\u00f5hjuseks maksumaksjate k\u00f5rgest sissetulekust laekuv maksuraha. Rae vallas on nii Harjumaa kui ka kogu Eesti k\u00f5rgeim brutosissetulek, \u00fcletades 2000 euro piiri. T\u00e4nu tulude kasvule saame investeerida inimeste heaolusse, rajada kvaliteetset elukeskkonda ning arendada teenuseid. 2023. aasta eelarve m\u00e4rks\u00f5nadeks on investeeringud haridusse ja eelk\u00f5ige inimestesse hariduses, aga ka teistes sektorites. Rae vald on viimaste aastate jooksul ehitanud mitu uut kooli (Kindluse, J\u00e4rvek\u00fcla, Peetri) ja on projekteerimas\/ehitamas Raem\u00f5isa kooli. Lasteaiakohti oleme rajanud veelgi rohkem, aga tuleb tunnistada, et elanikke tuleb kiiremini juurde ja kasutada tuleb erahoidusid, toetuseid, et probleemi lahendada.Riik t\u00f5stab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt \u00f5petajate palka ning sama teeb Rae vald. Me s\u00e4ilitame seni hoitud proportsiooni valla eelarvest makstavate palkade ja riigipalkade vahel ning j\u00e4tkame kooli\u00f5petajatele 140 euro suuruse lisapalga maksmist. \u00d5petajad on t\u00e4htsad, sest \u00f5petavad meie lapsi, meie tulevikku, andes uusi teadmisi ja oskusi inforikkas maailmas hakkama saada.Loomulikult t\u00f5usevad ka teiste Rae valla eelarvest palka saavate inimeste sissetulekud, sest elukallidus on t\u00f5usnud.Eelarvelised valikud ei saa lihtsad olema, aga teha nad tuleb.Peale aastatepikkust t\u00f6\u00f6d ja pingelisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ministeeriumiga, kus vallavalitsusel oli toeks riigikokku j\u00f5udnud eksvallavanem, j\u00f5udsime l\u00f5puks niikaugele, et riik ehitab J\u00fcrisse Rae G\u00fcmnaasiumi (riigig\u00fcmnaasiumi) ja vald sinna k\u00f5rvale spordihoone. Volikogu kogunes erakorraliselt ja andis vallavalitsusele loa s\u00f5lmida leping augusti eelviimasel p\u00e4eval. Lepingud on s\u00f5lmitud ning ehitus k\u00e4ib. \u00d5ppet\u00f6\u00f6 peab algama hiljemalt 1. septembril 2024. aastal. Rae G\u00fcmnaasiumi k\u00e4ivitumisega algab uus ajaj\u00e4rk valla hariduselus.Energia k\u00f5rge hind m\u00f5jutab meie k\u00f5igi eelarveid. R\u00e4pane Vene energia on turult kadunud ja seda ei saa enam v\u00e4ljapressimiseks kasutada.Uute tootmisv\u00f5imsuste ehitamine aga v\u00f5tab aega ning vahepealsel ajal on energiat puudu ja selle hind k\u00f5rge - meil k\u00f5igil tuleb teha valikuid. Valla valik on luua eeldused kohalikule taastuvenergiale \u00fcleminekuks ja investeerida, et saaks sama tulemuse v\u00e4iksema energiakuluga.Volikogu liikme Kaarel Kogeri ja abivallavanem Anna \u00d5uekallase eestvedamisel tekitasime volikogu otsusega soojamajanduse arengukava, t\u00e4iendades Kuldala elurajoonile gaasi k\u00f5rvale kohaliku k\u00fctuse alternatiivi. Valla eelarve \u00fcheks 2023. aasta m\u00e4rgiliseks investeeringuks on nutikale t\u00e4navavalgustusele \u00fcleminek, mis p\u00f5hineb LED-tehnoloogial ja tarkadel lahendustel. Eelarve- ja majanduskomisjoni v\u00e4ljas\u00f5iduistung Tartusse andis palju v\u00e4\u00e4rtuslikku sisendit juba toimiva s\u00fcsteemi ohtudest ja v\u00f5imalustest, et viimaseid Raes rakendada.Sport on vallas au seesRae valla sportlikud ja aktiivsed inimesed l\u00f5id osalusrekordi Rae valla m\u00e4ngudel. Indrek Raigi kui \u00fche eestvedaja n\u00e4gu olevad m\u00e4ngud on h\u00e4sti korraldatud, spordialad huvitavad, reeglid arusaadavad ning heatahtlik pinge ja hasart p\u00fcsib kogu hooaja v\u00e4ltel. M\u00e4ngud kannavad endas mitmeid v\u00e4\u00e4rtusi - tervislikud eluviisid, oma kogukonna, k\u00fcla, aleviku tunnetuse loomine, kasvatamine, hoidmine. Igal aastal tuhande inimese lisandumine valda on v\u00e4ljakutse, Rae valla m\u00e4ngud aitavad uutel elanikel valla identiteeti kasvatada.RVAKS on eestvedajaRae Valla Alevike- ja K\u00fclavanemate Selts (RVAKS) t\u00e4histas sel aastal oma kahek\u00fcmnendat juubelit, olles asutatud 22. aprillil 2002. aastal kolme k\u00fcla vanemate poolt. T\u00e4naseks \u00fchendab selts 27 k\u00fclavanemat ja k\u00f5iki alevikuvanemaid (3).K\u00fcla- ja alevikuvanemad on inimesed meie hulgast, kellel on aega ja tahtmist panustada keskmisest rohkem kogukonna ellu, organiseerides ja korraldades, eest vedades ja meeles pidades. Meie inimeste tublidus paistab kaugemalegi ning seet\u00f5ttu on RVAKS tunnistatud Harjumaa 2022. aasta vaba\u00fchenduseks.AukodanikudRae vald sai 2022. aastal rikkamaks kahe aukodaniku v\u00f5rra. Endel Albin on edukas p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja (AS Pakar) ning samuti aktiivne \u00fchiskonnaliige, hariduselu edendaja, noorteprojektide toetaja. On sisukalt kaasa l\u00f6\u00f6nud vallavolikogus, sh juhtides eelarvekomisjoni. Vastutustundlik aukodanik.Rein Karm on olnud Rae valla taasasutamisj\u00e4rgse esimese volikogu liige ning t\u00f6\u00f6tanud ka vallavalitsuse liikmena. Elup\u00f5lise Lagedi elanikuna on ta p\u00fchendanud suure osa oma ajast koduloo uurimisele ja talletamisele. Vedanud Lagedi piirkonna ajaloop\u00e4evi ning aktiivselt olnud seotud mitmete ettev\u00f5tmiste toimumisega. Kogukonna hingega aukodanik.2023.aasta tuleb kohanemise aasta, j\u00f5udu meile selleks!\"Igal aastal tuhande inimese lisandumine valda on v\u00e4ljakutse, Rae valla m\u00e4ngud aitavad uutel elanikel valla identiteeti kasvatada.\"Rae Vallavolikogu koosseis juunis 2022 J\u00e4rvek\u00fcla Lasteaia S\u00f5najala maja juures.T\u00d5NIS K\u00d5IV, RAE VALLAVOLIKOGU ESIMEES"}
{"text":"Endine peaprokur\u00f6r Norman Aas: tundub, et prokuratuur kaebas Lemberi kaasuse edasi p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rastOmaaegne peaprokur\u00f6r Norman Aas m\u00e4rkis Lemberi kaasuse edasikaebamise taustal, et prokuratuur n\u00e4ib olevat kohtulahendi edasikaebamisel p\u00f5him\u00f5tet taga ajamas, mitte sisulist \u00f5igust otsimas.\nEndist Tartu linnapead Kajar Lemberit s\u00fc\u00fcdistati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ning toimingupiirangu rikkumises ehk huvide konfliktis tegutsemises. Aastaid v\u00e4ldanud kohtuprotsess j\u00f5udis mullu detsembris lahendini, kus s\u00fc\u00fcalused m\u00f5isteti \u00f5igeks, ent Tartu ringkonnaprokuratuur otsustas detsembri l\u00f5pus kohtuotsuse vaidlustada.\nLember on ise nimetanud kogu protsessi ning esimese astme kohtuotsuse vaidlustamist \u201eabsurdseks\u201c. Kuidas suhtuda asjaolusse, et alates 2016. aastast v\u00e4ldanud protsess \u2013 mida avalikkus seostab suuresti 9-eurose juuksel\u00f5ikuse \u00fcmber keerlevaga \u2013 venib veelgi?\nNorman Aas: kus on m\u00f5istlik l\u00f5pp?\nAastail 2005\u20132014 riigi peaprokur\u00f6rina t\u00f6\u00f6tanud Norman Aas t\u00f5des, et on \u00fcldjoontes Kajar Lemberi kaasusega samav\u00f5rd kursis kui tavaline lehelugeja, ent asjatundjast k\u00f5rvalseisjana oli tal siiski \u00fcht-teist \u00f6elda.\n\u201eEsiteks: ma pole muidugi v\u00e4ga imestunud, et prokuratuur edasi kaebas \u2013 \u00fcldiselt sellistes n-\u00f6 kaasustes, kus varasemaid kohtupretsedente v\u00e4ga pole, on loomulik, et \u00fcritatakse ka k\u00f5rgematelt kohtuastmetelt otsuseid saada,\u201c m\u00e4rkis Aas Delfile. \u201eTeisest k\u00fcljest aga hakkab aja m\u00f5\u00f5de aina suuremat rolli m\u00e4ngima: see kaasus on aja jooksul aina v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4nud ning hetkel tundub, et edasi on kaevatud pigem p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast kui sisulise \u00f5iguse tagaajamise nimel.\u201c\nAas m\u00e4rkis, et prokuratuuri praktika ongi keeruliste juhtumite puhul esimese astme kohtuotsustest edasi minna. \u00dche erandina t\u00f5i ta v\u00e4lja Kaur Kenderi juhtumi, kus prokuratuur ei kaevanud peale esimese astme kohtulahendit kaasust edasi. Aas s\u00f5nas, et \u00fcldjoontes on prokuratuuril kombeks esimese astme lahendiga mitte piirduda.\n\u201eKokkuv\u00f5tvalt: mulle tundub, et mingil ajal peaks prokuratuur enda jaoks selgemaks tegema, kus on see m\u00f5istlik l\u00f5pp mingis kaasuses n-\u00f6 t\u00f5e ja \u00f5igluse tagaajamiseks,\u201c m\u00e4rkis Aas.\nPraegune peaprokur\u00f6r Andres Parmas m\u00e4rkis Delfile, et ta ei soovi oma positsioonist ja pooleliolevast kohtuprotsessist tingituna Lemberi kaasuse vaidlustamist k\u00f5rvalt kommenteerida.\n\u201eProkur\u00f6r, kes seda menetlust juhib, on oma otsustes vaba ning ei l\u00e4htu sellest, milliseid ettekirjutusi peaprokur\u00f6r teeb. Ma ei pea kommentaari andmist kohaseks,\u201c m\u00e4rkis Parmas Lemberi kaasuse kontekstis.\nTartu maakohus m\u00f5istis Lemberi \u00f5igeks\nM\u00f6\u00f6dunud aasta 14. detsembril m\u00f5istis Tartu maakohus \u00f5igeks endise Tartu abilinnapea Kajar Lemberi (46) ja juuksur Tuuli Tiro (53).\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistas Kajar Lemberit selles, et ta pani Tartu linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana ajavahemikul 2015\u20132016 toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. S\u00fc\u00fcdistus puudutas Tartus asuvat Roosi 83 kinnistut, millest Lember oli isiklikult huvitatud ning kuhu ta soovis rajada l\u00f5bustusparki. Sellega seotud tegevuste ette valmistamiseks pidanuks Lember prokuratuuri hinnangul Tartu linnavalitsuses Roosi 83 seotud otsuste tegemisest taanduma. Kuna Lember seda ei teinud, rikkus ta s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt KVS \u00a7 11 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 n\u00f5udeid.\nKohus anal\u00fc\u00fcsis p\u00f5hjalikult kriminaalasjas esitatud t\u00f5endeid ning \u00fctlusi ja asus seej\u00e4rel seisukohale, et Kajar Lember ei rikkunud Tartu linnavalitsuse istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel \u00fchtki korruptsioonivastases seaduses v\u00e4lja toodud toimingupiirangut.\nErinevalt prokuratuurist leidis kohus, et k\u00fcsimus, kas Tartu linn peaks tegema Roosi 83 kinnistuga seoses kulutusi, oli juba enne 05. ja 26.04.2016. a istungeid \u00e4ra otsustatud, linna eelarves olid m\u00f5lema kulutuse jaoks rahalised vahendid planeeritud ning hankemenetluse raames olid pakkumused k\u00fcsitud ja vastu v\u00f5etud.\nTartu maakohus m\u00f5istis Kajar Lemberi toimingupiirangute rikkumisega seotud s\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks.\nLisaks s\u00fc\u00fcdistas prokuratuur Kajar Lemberit selles, et ta n\u00f5ustus vastu v\u00f5tma ja v\u00f5ttis vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Samas episoodis s\u00fc\u00fcdistati juuksur Tuuli Tirot altk\u00e4emaksu andmises.\nKohtu hinnangul ei m\u00f5elnud ega oodanud Tuuli Tiro t\u00f5simeeli, et Kajar Lember paneks toime v\u00f5i peaks tulevikus toime panema juuksel\u00f5ikuse eest korteri\u00fchistu huvides Tartu abilinnapeana ametialaseid tegusid. Kuigi Tiro seisis kindlalt korteri\u00fchistu huvide eest ja tegi k\u00f5ik endast oleneva, et m\u00f5jutada Lemberit, et \u00fchistu saaks linnalt trepi renoveerimiseks raha, m\u00e4rkis kohus, et Tiro ja Lember ei leppinud kokku aastases tasuta juuksel\u00f5ikuse teenuses, vaid piirdusid 15.12.2015 tasuta juuksel\u00f5ikusega. Seejuures n\u00e4htus, et Lember ei soovinud n\u00f5ustuda sellega, et ta teenuse eest ei tasu. Arvestades selle \u00fche juuksel\u00f5ikuse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4ikest varalist v\u00e4\u00e4rtust, ei m\u00f5elnud ka Tiro kohtu arvates t\u00f5simeeli, et see juuksel\u00f5ikus m\u00f5jutab v\u00f5i v\u00f5iks m\u00f5jutada Lemberit trepi k\u00fcsimusega tegelemist j\u00e4tkama.\nKohus leidis, et kuna Lember ei n\u00f5ustunud ega v\u00f5tnud altk\u00e4emaksu ning Tiro ei pakkunud ega andnud altk\u00e4emaksu, tuleb nad vastavalt \u00f5igeks m\u00f5ista."}
{"text":"Kreml: n\u00e4me l\u00e4\u00e4ne valmisolekut Ukrainat edasi relvastadaMOSKVA, 11. jaanuar, \u00a0Interfax-BNS \u2013 L\u00e4\u00e4s j\u00e4tkab raha ja relvade eraldamist Ukrainale, m\u00e4rkis kolmap\u00e4eval Kreml, lisades, et seda tehakse hoolimata asjaolust, et Ukrainas valitseva v\u00e4idetava korruptsiooni t\u00f5ttu ei kasutavat Kiiev vahendeid sihip\u00e4raselt.\nAjakirjanikud palusid Kremli pressiesindajal Dmitri Peskovil kommenteerida teavet, et Ukrainale antava rahvusvahelise s\u00f5jalise abi maht on juba praegu v\u00f5rreldav Venemaa aastaste kaitsekulutustega ja k\u00fcsisid, kas Kreml ei karda, et kui abi j\u00e4tkub, on Ukrainal kaitseks rohkem raha kui Venemaal.\n\"Esialgu n\u00e4eme, et nn kollektiivne l\u00e4\u00e4s ehk USA juhitud alliansi liikmesriigid kinnitavad oma valmisolekut eraldada Ukrainale raha \u00fcha edasi ja pumbata sinna relvi,\" vastas Peskov.\nSamas viitas ta \"teatavatele muredele nende riikide s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksis seoses relva- ja moonavarude ammendumisega\".\n\"Kuid praegu n\u00e4eme nende avaldusest, et vaatamata k\u00f5ikidele raskustele j\u00e4tkavad nad Ukrainasse pumpamist,\" lisas presidendi pressisekret\u00e4r.\n\"Samuti kuuleme enam-v\u00e4hem kaineid h\u00e4\u00e4li, kes huvituvad arglikult endiselt nende vapustavate summade Ukrainas kulutamise tulemuslikkusest. Ka Ukraina p\u00f5eb seda haigust, pean silmas korruptsiooni, ja loomulikult kulub see rahavoog selgelt mitte ainult eesm\u00e4rgip\u00e4raselt ja \u00fcha enam inimesi l\u00e4\u00e4nes saab sellest\u00a0 aru,\" \u00fctles Peskov.\n\"Seda raha tuleb edasi. Kuid n\u00e4eme ka, et sellega on muresid: mitmes l\u00e4\u00e4ne riigis kasvavad nii \u00e4rritus kui ka tulevikus selliste rahavoogudega seotud probleemid. Need probleemid on l\u00e4\u00e4neriikide jaoks on paratamatud,\" v\u00e4itis ta.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kreml: n\u00e4me l\u00e4\u00e4ne valmisolekut Ukrainat edasi relvastadaMOSKVA, 11. jaanuar, \u00a0Interfax-BNS \u2013 L\u00e4\u00e4s j\u00e4tkab raha ja relvade eraldamist Ukrainale, m\u00e4rkis kolmap\u00e4eval Kreml, lisades, et seda tehakse hoolimata asjaolust, et Ukrainas valitseva v\u00e4idetava korruptsiooni t\u00f5ttu ei kasutavat Kiiev vahendeid sihip\u00e4raselt.\nAjakirjanikud palusid Kremli pressiesindajal Dmitri Peskovil kommenteerida teavet, et Ukrainale antava rahvusvahelise s\u00f5jalise abi maht on juba praegu v\u00f5rreldav Venemaa aastaste kaitsekulutustega ja k\u00fcsisid, kas Kreml ei karda, et kui abi j\u00e4tkub, on Ukrainal kaitseks rohkem raha kui Venemaal.\n\"Esialgu n\u00e4eme, et nn kollektiivne l\u00e4\u00e4s ehk USA juhitud alliansi liikmesriigid kinnitavad oma valmisolekut eraldada Ukrainale raha \u00fcha edasi ja pumbata sinna relvi,\" vastas Peskov.\nSamas viitas ta \"teatavatele muredele nende riikide s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksis seoses relva- ja moonavarude ammendumisega\".\n\"Kuid praegu n\u00e4eme nende avaldusest, et vaatamata k\u00f5ikidele raskustele j\u00e4tkavad nad Ukrainasse pumpamist,\" lisas presidendi pressisekret\u00e4r.\n\"Samuti kuuleme enam-v\u00e4hem kaineid h\u00e4\u00e4li, kes huvituvad arglikult endiselt nende vapustavate summade Ukrainas kulutamise tulemuslikkusest. Ka Ukraina p\u00f5eb seda haigust, pean silmas korruptsiooni, ja loomulikult kulub see rahavoog selgelt mitte ainult eesm\u00e4rgip\u00e4raselt ja \u00fcha enam inimesi l\u00e4\u00e4nes saab sellest\u00a0 aru,\" \u00fctles Peskov.\n\"Seda raha tuleb edasi. Kuid n\u00e4eme ka, et sellega on muresid: mitmes l\u00e4\u00e4ne riigis kasvavad nii \u00e4rritus kui ka tulevikus selliste rahavoogudega seotud probleemid. Need probleemid on l\u00e4\u00e4neriikide jaoks on paratamatud,\" v\u00e4itis ta.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Saaremaa suurettev\u00f5tja: \"Seis on nii, et sain kriminaalkahtlustuse\"Saaremaa kinnisvara suur\u00e4rimees Tullio Liblik tunnistas \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis, et sai paar kuud tagasi kriminaalkahtlustuse.Uurimise on \u00fcle v\u00f5tnud Euroopa Prokuratuur ja asi puudutab Kuressaare WOW keskuse kriminaalasja. Kriminaalasi alustati Eesti kriminaalpolitsei poolt soodustuskelmuse kahtluse kontrollimiseks.\nLiblik ise on kahtlustuse osas kindel, et tegemist on eba\u00f5iglusega, kuid pidas m\u00f5istlikuks teemat pikemalt mitte kommenteerida. Ta lisas, et kahtlustuse saamine on negatiivse t\u00e4helepanu j\u00e4rel ta \u00e4ritegevusele halvasti m\u00f5junud.\nLoe pikemalt \u00c4rip\u00e4eva veebist."}
{"text":"Mullu langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evasM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on kokku\u00a0 veidi \u00fcle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.Seega langes kelmide ohvriks langes keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas.\n\"Internetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on m\u00f5\u00f5tmatu arv.\u00a0 Soovitame k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks,\" paneb politsei- ja piirivalveamet s\u00fcdamele.\nSamuti ei\u00a0 tasu uskuda v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga.\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode.\nPangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\nInfot, millist liiki pettusi Eestis veel levib ning kuidas end nende eest kaitsta, leiab siit. "}
{"text":"\u201eHooliv konservatism\u201c saab 2003. aastal v\u00f5imuVALIMISED VANASTI\u201eHooliv konservatism\u201c oli \u00fcks erakonna Res Publica enne 2003. aasta valimisi v\u00e4ljakuulutatud poliitikasuundi. Parteijuht ja hilisem peaminister Juhan Parts seletas 2002. aasta augustis, et see t\u00e4hendab p\u00f5him\u00f5ttena hoolivust, aga teiseks kinnihoidmist v\u00e4\u00e4rtustest, \u201emis on \u00fchiskonnale omased ja mis viivad \u00fchiskonda edasi\u201c.Res Publica juured olid sama nimega noorteorganisatsioonis. Tasapisi liikus seltskond parteistumise suunas ja 2001. aastal l\u00e4ks asi t\u00f5siseks: liitusid Olari Taal, professor Rein Taagepera, varasem riigikontrol\u00f6r Hindrek Meri jt. Detsembris kuulutati ka erakond v\u00e4lja ja selle ajutiseks esimeheks sai Taagepera.Riigikontrol\u00f6r Juhan Parts, tuntud Eesti v\u00f5imueliidi kriitik, sobis liidriks. K\u00f5nes sisekaitseakadeemias aprillis 2002 r\u00e4\u00e4kis Parts, et Eestis on \u201e\u00fcdini m\u00e4da keskaafrikalik s\u00fcsteem\u201c, sest poliitikud panevad oma kulusid ministeeriumide eelarvesse ja see on \u201enagu midagi loomulikku\u201c.See oli igati popp avaldus. Veel juunis 2002 kinnitas Parts aga, et plaane poliitikasse minna pole. Augustis teatas ta ometi, et lahkub ametist ja liitub Res Publicaga, p\u00fcrgides ka selle esimeheks.\u201eEnnek\u00f5ike on ju k\u00fcsimus Eesti riigist ja v\u00e4rskest verest. K\u00fcsimus, kas on aadet v\u00f5i ei ole,\u201c p\u00f5hjendas ta meelemuutust.Res Publica teine loosung k\u00f5las \u201eVali uus poliitika!\u201c ja see tunduski valijale uus ning v\u00e4rske. K\u00f5lavad nimed, korruptsioonivastased h\u00fc\u00fcatused, \u201e\u00c4raostmatute\u201c r\u00fchmitus... Jaanuaris 2003 korraldas partei Kaarli kirikus tseremoonia, mille k\u00e4igus sadakond erakonna riigikogu kandidaati andsid vande mitte aktsepteerida kingitusi, t\u00e4ita seadusi ja end kurjategijatega mitte siduda. Vande teksti luges ette Avo \u00dcprus ja respublikaanid kordasid j\u00e4rele.MT\u00dc \u00dchendus Vabariigi Eest - Res Publica tipphetk oli \u00f5igupoolest kohalikel valimistel 2002, sealt edasi hakkas valija vaimustus juba taanduma. Parlamendivalimistel 2. m\u00e4rtsil 2003 l\u00e4ks Res Publical ja Partsil \u00f5nneks \u00fcle noatera. Enim h\u00e4\u00e4li kogus tegelikult Edgar Savisaare Keskerakond, kuid riigikogu kohti saadi v\u00f5rdselt - kumbki 28. Juba valimis\u00f6\u00f6l oli k\u00f5igile selge, kummast saab peaminister.Muide, enne valimisi tehtud Faktumi arvamusuuringus eelistasid inimesed j\u00e4rgmise peaministrina hoopis Siim Kallase j\u00e4tkamist - tema toetus oli Reformierakonna omast k\u00f5vasti suurem.Ametlikult sai Partsist peaministrikandidaat alles aprillis, enne tuli kokku panna uus v\u00f5imuliit. K\u00f5nelused toimusid rahvusraamatukogu ruumes. K\u00f5rvale j\u00e4i Isamaa, kelle esindajad k\u00fcll algul kohale tulid, aga Mart Laari erakonna maine oli toona \u00fcsnagi madalseisus ja nendega k\u00f5nelda ei tahetud. Valitsus s\u00fcndis kolmikuna: Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit.Valitsusjuht Juhan Partsi kabinet koliti Toompeale ja Stenbocki majja saabus ka teine uus elanik, kes maja k\u00fclalisi v\u00e4gagi intrigeeris - kass Miisu. T\u00f6\u00f6d oli Partsil kohemaid kuhjaga, sest sama aasta s\u00fcgisel ootas ees Euroopa Liiduga \u00fchinemise referendum. Polnud sugugi selge, kuhupoole rahva meelsus kaldub. Meil tekkisid kiiresti ka oma kohalikud eurovastased, kelle vapin\u00e4gudeks said Ivar Raig ja Martin Helme. Viimastel ei olnud siiski suurt menu.Valitsus oli ometi h\u00e4das sellega, et iga sealtpoolt tulevat kampaanias\u00f5na ei peetaks kohe propagandaks. K\u00f5ik l\u00e4ks aga h\u00e4sti ja Eesti \u00fchines Euroopa Liiduga Partsi valitsuse ajal, 2004. aasta kevadel.\"Jaanuaris 2003 korraldas Res Publica Kaarli kirikus tseremoonia, mille k\u00e4igus sadakond erakonna riigikogu kandidaati andsid vande.\"ARGO IDEON ajakirjanik"}
{"text":"Mitmed saadikud on luubi all v\u00f5imaliku keelatud annetuse p\u00e4rastErakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon menetleb v\u00f5imalikku keelatud annetuste juhtumit, mis on seotud mitmete Kohtla-J\u00e4rve ja J\u00f5hvi volikogu saadikutega, kes said kohalike valimiste eel Ossipenkole kuuluvas tr\u00fckises Panorama valimisreklaami hinnakirjast tunduvalt soodsamalt v\u00f5i hoopis tasuta.Erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon (ERJK) alustas menetlust eelmise aasta l\u00f5pus p\u00e4rast seda, kui ERRi portaalis ilmus 13. oktoobril ajakirjanik Rene Kundla lugu, mis k\u00e4sitles seda, et praegu korruptsiooniskandaalis kahtlustatavana vahi alla v\u00f5etud Nikolai Ossipenkole kuuluvas osa\u00fchingu N&V tr\u00fckises Panorama said nii temaga seotud valimisliidud kui ka m\u00f5ned teised kandideerijad v\u00e4ga soodsa hinnaga reklaami. J\u00f5hvi valimisliit J\u00f5hvikad deklareeris Panoramas tehtud reklaamikulutusteks 900 eurot ja Kohtla-J\u00e4rve valimisliit Progress 300 eurot. Kundla m\u00f5\u00f5detud reklaamipindade j\u00e4rgi ja hinnakirja arvestades oleks nende kahe liidu peale pidanud kuluma aga \u00fcle 25 000 euro, kui arvestada ainu\u00fcksi neid reklaame, kus olid juures kandidaatide pildid ja numbrid.Valimisliit Restart Kohtla-J\u00e4rve tasus kolme reklaami eest 600 eurot, aga hinnakirja p\u00f5hjal ulatus hind \u00fcle 2000 euro. Panoramas ilmusid ka mitme Kohtla-J\u00e4rvel kandideerinud Reformierakonna saadiku, nagu Vitali Borodini ja Svetlana Vladimirova reklaamid, mille tasumist pole deklareerinud ei Reformierakond ega nad ise. Samuti olid seal mitme Keskerakonna nimekirjas kandideerinud saadiku, n\u00e4iteks Anton Dijevi ja Vladimir Evve reklaamid. Ka nemad pole neid kulusid deklareerinud ja Keskerakonna peasekret\u00e4r Andre Hanim\u00e4gi teatas oma vastuses komisjonile, et Keskerakond pole Panoramast midagi tellinud.T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et Panoramas ilmusid soodsalt eelmisel aastal Kohtla-J\u00e4rvel v\u00f5imuliidu moodustanud saadikute reklaamid.Komisjoni hinnangul tuleb saadud soodustust k\u00e4sitleda juriidilise isiku annetusena, mis on keelatud, ning asjaosalistel paluti selgitada Panoramas avaldatud reklaami maksumuse kujunemist.Restart eitab soodustuse saamistValimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve esindaja ja linnavolikogu liige Janek Pahka teatas komisjonile, et mingeid kokkuleppeid valimisliidu ja O\u00dc N&V vahel soodustuste saamiseks s\u00f5lmitud ei ole ja mingeid soodustusi pole ka tehtud. Ta m\u00e4rkis, et 2021. aasta septembris tegi valimisliidu liige Mare Roosileht Panorama ajakirjanikule Samuel Golombile ettepaneku teha kaks materjali Panorama jaoks. \"P\u00e4rast materjalide ilmumist palus valimisliidu liige Viktor Andrejev saata temale arve ning 06.10.2021 saadeti arve summas 600 eurot, mille Viktor Andrejev \u00e4ra tasus,\" kirjutas Pahka, kes leiab, et haldusmenetlus tuleks l\u00f5petada, sest valimisliit ei ole rikkunud seaduse n\u00f5udeid ega j\u00e4tnud aruandes kajastamata kulutusi. Pahka leiab, et Kundla edastas meelevaldselt valeinfot ja selle p\u00f5hjal pole haldusmenetluse algatamine p\u00f5hjendatud.Valimisliidu \u00dchtne J\u00f5hvi esindaja Arthur Seppern kinnitas aga, et pole reklaamide eest seni maksnud, kuna Panorama ei ole ka rohkem kui aasta hiljem arvet esitanud.Valimisliidu J\u00f5hvikad esindaja Evelyn Danilov, kes on praegu Kohtla-J\u00e4rve abilinnapea, ja valimisliidu Progress esindaja Maria Merkulova, kes sai p\u00e4rast valimisi Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimehe koha, kus ta oli kuni tagandamiseni mullu oktoobris, keeldusid selgitusi andmast. Nad p\u00f5hjendasid keeldumist neile Ossipenko kriminaalmenetluse k\u00e4igus esitatud kahtlustusega ning viimasest tuleneva enese mittes\u00fc\u00fcstamise privileegiga.\"Teile on kindlasti teada, et nii Nikolai Ossipenko kui terve rea isikute, sealhulgas volikogu liikmete suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, ka mina olen samas kriminaalmenetluses kahtlustatav. Olles konsulteerinud advokaadib\u00fcrooga, olen seisukohal, et k\u00e4esoleval juhul on Teie poolt l\u00e4bi viidav haldusmenetlus ilmselgelt puutumuses viidatud kriminaalasjaga,\" teatas Merkulova komisjonile.Ajalehe Panorama toimetaja Ilja Telnov, kes ise kandideeris Kohtla-J\u00e4rve volikogusse valimisliidus Progress, \u00fctles P\u00f5hjarannikule, et tal pole \u00f5igust selgitada reklaamihindade kujunemist ega anda kommentaare, kuid ta t\u00f5i esile, et nad eristavad hinna poolest \"tavalist\" reklaami ja tekstireklaami, mis on umbes kolm korda odavam.Menetlusse kaasatud saadikute ring laienesERJK leidis eelmise aasta l\u00f5pus toimunud istungil, et enese mittes\u00fc\u00fcstamise privileegile toetumine haldusmenetluses pole asjakohane ja \u00fckski valimisliit pole komisjonile sisuliselt vastanud.Komisjon otsustas j\u00e4tkata menetlust valimisliitude suhtes ja algatada lisaks menetluse ka Keskerakonna kandidaatide Anton Dijevi, Ilona Kaldre ja Vladimir Evve ning Reformierakonna kandidaatide Vitali Borodini ja Svetlana Vladimirova suhtes, kes ei ole oma valimisreklaamide kulutusi deklareerinud.Nikolai Ossipenko ja temaga seotud isikute korruptsioonijuhtumi uurimist juhtiv prokur\u00f6r Alan R\u00fc\u00fctel \u00fctles, et see, et mitmed inimesed on uurimise all, ei t\u00e4henda, et nad ei peaks ERJK p\u00e4ringutele vastama. \"ERJK menetlus on veel k\u00e4imas ning sealseid tulemusi on vara prognoosida. Kui nende menetlus tuvastab keelatud annetuse tegemise v\u00f5i selle vastuv\u00f5tmise suures ulatuses, siis on alust kriminaalmenetluse alustamiseks,\" s\u00f5nas ta.Sellesse kollaa\u017ei on koondatud v\u00e4ike osa nendest valimisreklaamidest, mis ilmusid enne 2021. aasta kohalikke valimisi Panoramas ning mille eest maksti vaid s\u00fcmboolset tasu ja osa eest ei esitatudki arveid. KOLLAA\u017d KRISTEL SOOMETSERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Juhtkiri: Korruptsiooni tajumise v\u00f5imePoolteist kuud tagasi Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks valitud, kuid veel mitte ametisse asunud Virve Linder r\u00e4\u00e4kis P\u00f5hjarannikule pikemas intervjuus, et Kohtla-J\u00e4rvel on korruptsioon olnud aastak\u00fcmneid osa s\u00fcsteemist, nii et inimesed isegi ei anna endale aru, et see, mida nad teevad, on korruptsioon. \"Mul on v\u00e4hemalt arusaam, et asjad p\u00e4ris nii k\u00e4ia ei saa ja siin tuleb hakata reegleid karmimalt s\u00f5nastama, et inimesed aru saaksid.\"T\u00e4nase P\u00f5hjaranniku lugu sellest, kuidas erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon menetleb osa J\u00f5hvi ja Kohtla-J\u00e4rve valimisliitude ning saadikutega seotud v\u00f5imalikku keelatud annetuste juhtumit, illustreerib Linderi m\u00f5tet v\u00e4rvikalt. Sellest skeemist, kus kohalikelt omavalitsustelt k\u00fcmnete miljonite eurode eest tellimusi saanud ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenko propagandakanalid on tasuta v\u00f5i poolmuidu teinud reklaami poliitikutele, kes parajasti on samades omavalitsustes v\u00f5imul v\u00f5i p\u00fcrgivad sinna, on juttu olnud juba aastaid. Ometigi pole paljud kohalikud poliitikud leidnud selles midagi sobimatut.Ka praegusel juhul, vastates erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni p\u00e4ringutele, leiavad nad, et nad on k\u00f5ik h\u00e4sti teinud ja mingit probleemi ei ole ning l\u00f5petatagu menetlus \u00e4ra.Virve Linderil tuleb esmajoones selgitust\u00f6\u00f6d teha suuremale osale nendele saadikutele, kes tema enda linnapeaks valisid. Iseasi, kas nad tahavad teda kuulda v\u00f5tta v\u00f5i leiavad uue linnapea, kes m\u00f5tleb nagu nad isegi."}
{"text":"Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele \u00fcle viie miljoni euroEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre s\u00f5nul langes eelmisel aastal kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole. \u201ePea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u201c lisas Tambre.\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u201eInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u201eEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u201c\nN\u00e4iteid kelmustest ja soovitusi, kuidas end kelmide eest kaitsta leiab politsei veebilehelt.\nOle ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla Riigi Infos\u00fcsteemide Ameti Encrypted DNS \u00e4pp, mis aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise. \u00c4pi kohta saab rohkem infot siit."}
{"text":"Juhtkiri: Kohtuvaidlused ei tohi aastaid venidaJUHTKIRIKui Tartu maakohus ta mullu 14. detsembril \u00f5igeks m\u00f5istis, \u00fctles munitsipaalpoliitik Kajar Lember: \u201eMa ei ole v\u00f5imeline uskuma, et sellises kaasuses on Eesti vabariigi kohtus v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4da.\u201c Ent n\u00fc\u00fcdseks on selge, et prokuratuur ei j\u00e4ta jonni ja tahab Lemberile t\u00f5estada, et see on v\u00f5imalik, sest on kohtu otsuse vaidlustanud.Lemberi kaasuses on selgeks saanud, et esialgu loodetud suurt korruptsiooni pole prokuratuuril \u00f5nnestunud t\u00f5endada. J\u00e4rele on j\u00e4\u00e4nud tasuta juuksel\u00f5ikusega seotud v\u00e4idetav altk\u00e4emaksukuritegu. \u201eEesti k\u00f5ige jaburam korruptsiooniskandaal,\u201c nimetas seda Eesti Ekspress.Ringkonnakohtul on v\u00f5imalik see peaaegu kaheksa aastat kestnud kriminaaluurimine ja kohtuprotsess l\u00f5petada ning prokuratuuri kaebust mitte menetlusse v\u00f5tta. Meie mittejuriidilisel hinnangul olekski m\u00f5istlik nii teha - prokuratuuri ja \u00f5igusem\u00f5istmise maine hoidmise ning kulukuse piiramise nimel.Avalikkuse silmis on Lember selle protsessi k\u00e4igus omandanud peaaegu kangelase oreooli. Ent selline oreool ei kaalu ilmselt \u00fcles stressi, mida kohtualune s\u00e4\u00e4rase protsessi v\u00e4ltel tundma peab. N\u00e4iteks \u00e4rijuht Allan Kiil, kelle \u00fcle peeti aastaid kohut Tallinna Sadama korruptsiooniloo t\u00f5ttu, ei elanudki oma kohtuprotsessi l\u00f5puni, kuigi ta polnud veel 60-aastanegi.Olgu inimene s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i mitte, temast pika protsessiga eluj\u00f5u v\u00e4ljakurnamine ei tohiks Eestis olla riigi kasutatav kohtustrateegia. See ei ole inimlik ja n\u00f5uab nii riigilt kui ka s\u00fc\u00fcdistatavalt p\u00f5hjendamatult palju raha ja aega.Peale kulukuse on selliste pikale venivate ja l\u00f5puks \u00f5hust t\u00fchjaks jooksvate protsesside halb m\u00f5ju ka see, et kodanike usaldus \u00f5iguss\u00fcsteemi vastu v\u00e4heneb.Esiteks tekivad inimestel kahtlused, kas prokuratuur ajab \u00f5iget asja, kui ei suuda ega suuda v\u00e4idetava s\u00fc\u00fcdlase s\u00fc\u00fcd t\u00f5endada. Enamasti v\u00f5ibki \u00f5iget asja ajada, aga erandlikud lood p\u00e4lvivad paraku rohkem t\u00e4helepanu.Teiseks tekib inimestel hirm samasuguse hammasrataste vahele j\u00e4\u00e4mise ees - et mingil \u00fcsna otsitud p\u00f5hjusel v\u00f5ib riik sullegi esitada s\u00fc\u00fcdistuse, mille eest pead karistuse vastu v\u00f5tma \u00fcksnes seep\u00e4rast, et sul pole raha aastaid kohut k\u00e4ia.\u00d5nneks on Lemberi juhtum pigem erandlik. Mullu esimesel poolaastal oli kriminaalasjade keskmine \u00fcldmenetluse kestus maakohtutes 220 p\u00e4eva ja ringkonnakohtutes 75 p\u00e4eva, aga sellega ei tohi rahulduda. \u00dclipikki t\u00f5e ja \u00f5iguse taga ajamise protsesse tuleb riigil v\u00e4ltida. 1EESTI P\u00c4EVALEHE SEISUKOHTPikale venivad ja \u00f5hust t\u00fchjaks jooksvad protsessid on kulukad ning \u00f5\u00f5nestavad kodanike usaldust \u00f5iguss\u00fcsteemi vastu."}
{"text":"Veebikelmid p\u00f5hjustasid mullu \u00fcle viie miljoni euro kahjuEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja meelitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimis- v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle viie miljoni euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, kahju on veidi \u00fcle kolme miljoni euro, ja pangapettustest 473 korral, kahju on ligi kaks miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul langes eelmisel aastal kelmide ohvriks kaks inimest p\u00e4evas: \u201cPea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu.\u201d\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem.\u00a0\n"}
{"text":"Mitmed saadikud on luubi all v\u00f5imaliku keelatud annetuse p\u00e4rastErakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon menetleb v\u00f5imalikku keelatud annetuste juhtumit, mis on seotud mitmete Kohtla-J\u00e4rve ja J\u00f5hvi volikogu saadikutega, kes said kohalike valimiste eel Ossipenkole kuuluvas tr\u00fckises Panorama valimisreklaami hinnakirjast tunduvalt soodsamalt v\u00f5i hoopis tasuta.Erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon (ERJK) alustas menetlust eelmise aasta l\u00f5pus p\u00e4rast seda, kui ERRi portaalis ilmus 13. oktoobril ajakirjanik Rene Kundla lugu, mis k\u00e4sitles seda, et praegu korruptsiooniskandaalis kahtlustatavana vahi alla v\u00f5etud Nikolai Ossipenkole kuuluvas osa\u00fchingu N&V tr\u00fckises Panorama said nii temaga seotud valimisliidud kui ka m\u00f5ned teised kandideerijad v\u00e4ga soodsa hinnaga reklaami. J\u00f5hvi valimisliit J\u00f5hvikad deklareeris Panoramas tehtud reklaamikulutusteks 900 eurot ja Kohtla-J\u00e4rve valimisliit Progress 300 eurot. Kundla m\u00f5\u00f5detud reklaamipindade j\u00e4rgi ja hinnakirja arvestades oleks nende kahe liidu peale pidanud kuluma aga \u00fcle 25 000 euro, kui arvestada ainu\u00fcksi neid reklaame, kus olid juures kandidaatide pildid ja numbrid.\nValimisliit Restart Kohtla-J\u00e4rve tasus kolme reklaami eest 600 eurot, aga hinnakirja p\u00f5hjal ulatus hind \u00fcle 2000 euro. Panoramas ilmusid ka mitme Kohtla-J\u00e4rvel kandideerinud Reformierakonna saadiku, nagu Vitali Borodini ja Svetlana Vladimirova reklaamid, mille tasumist pole deklareerinud ei Reformierakond ega nad ise. Samuti olid seal mitme Keskerakonna nimekirjas kandideerinud saadiku, n\u00e4iteks Anton Dijevi ja Vladimir Evve reklaamid. Ka nemad pole neid kulusid deklareerinud ja Keskerakonna peasekret\u00e4r Andre Hanim\u00e4gi teatas oma vastuses komisjonile, et Keskerakond pole Panoramast midagi tellinud.\nT\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et Panoramas ilmusid soodsalt eelmisel aastal Kohtla-J\u00e4rvel v\u00f5imuliidu moodustanud saadikute reklaamid.\nKomisjoni hinnangul tuleb saadud soodustust k\u00e4sitleda juriidilise isiku annetusena, mis on keelatud, ning asjaosalistel paluti selgitada Panoramas avaldatud reklaami maksumuse kujunemist.\nRestart eitab soodustuse saamist \nValimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve esindaja ja linnavolikogu liige Janek Pahka teatas komisjonile, et mingeid kokkuleppeid valimisliidu ja O\u00dc N&V vahel soodustuste saamiseks s\u00f5lmitud ei ole ja mingeid soodustusi pole ka tehtud. Ta m\u00e4rkis, et 2021. aasta septembris tegi valimisliidu liige Mare Roosileht Panorama ajakirjanikule Samuel Golombile ettepaneku teha kaks materjali Panorama jaoks. \"P\u00e4rast materjalide ilmumist palus valimisliidu liige Viktor Andrejev saata temale arve ning 06.10.2021 saadeti arve summas 600 eurot, mille Viktor Andrejev \u00e4ra tasus,\" kirjutas Pahka, kes leiab, et haldusmenetlus tuleks l\u00f5petada, sest valimisliit ei ole rikkunud seaduse n\u00f5udeid ega j\u00e4tnud aruandes kajastamata kulutusi. Pahka leiab, et Kundla edastas meelevaldselt valeinfot ja selle p\u00f5hjal pole haldusmenetluse algatamine p\u00f5hjendatud.\nValimisliidu \u00dchtne J\u00f5hvi esindaja Arthur Seppern kinnitas aga, et pole reklaamide eest seni maksnud, kuna Panorama ei ole ka rohkem kui aasta hiljem arvet esitanud.\nValimisliidu J\u00f5hvikad esindaja Evelyn Danilov, kes on praegu Kohtla-J\u00e4rve abilinnapea, ja valimisliidu Progress esindaja Maria Merkulova, kes sai p\u00e4rast valimisi Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimehe koha, kus ta oli kuni tagandamiseni mullu oktoobris, keeldusid selgitusi andmast. Nad p\u00f5hjendasid keeldumist neile Ossipenko kriminaalmenetluse k\u00e4igus esitatud kahtlustusega ning viimasest tuleneva enese mittes\u00fc\u00fcstamise privileegiga.\n\"Teile on kindlasti teada, et nii Nikolai Ossipenko kui terve rea isikute, sealhulgas volikogu liikmete suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, ka mina olen samas kriminaalmenetluses kahtlustatav. Olles konsulteerinud advokaadib\u00fcrooga, olen seisukohal, et k\u00e4esoleval juhul on Teie poolt l\u00e4bi viidav haldusmenetlus ilmselgelt puutumuses viidatud kriminaalasjaga,\" teatas Merkulova komisjonile.\nAjalehe Panorama toimetaja Ilja Telnov, kes ise kandideeris Kohtla-J\u00e4rve volikogusse valimisliidus Progress, \u00fctles P\u00f5hjarannikule, et tal pole \u00f5igust selgitada reklaamihindade kujunemist ega anda kommentaare, kuid ta t\u00f5i esile, et nad eristavad hinna poolest \"tavalist\" reklaami ja tekstireklaami, mis on umbes kolm korda odavam.\nMenetlusse kaasatud saadikute ring laienes\nERJK leidis eelmise aasta l\u00f5pus toimunud istungil, et enese mittes\u00fc\u00fcstamise privileegile toetumine haldusmenetluses pole asjakohane ja \u00fckski valimisliit pole komisjonile sisuliselt vastanud.\nKomisjon otsustas j\u00e4tkata menetlust valimisliitude suhtes ja algatada lisaks menetluse ka Keskerakonna kandidaatide Anton Dijevi, Ilona Kaldre ja Vladimir Evve ning Reformierakonna kandidaatide Vitali Borodini ja Svetlana Vladimirova suhtes, kes ei ole oma valimisreklaamide kulutusi deklareerinud.\nNikolai Ossipenko ja temaga seotud isikute korruptsioonijuhtumi uurimist juhtiv prokur\u00f6r Alan R\u00fc\u00fctel \u00fctles, et see, et mitmed inimesed on uurimise all, ei t\u00e4henda, et nad ei peaks ERJK p\u00e4ringutele vastama. \"ERJK menetlus on veel k\u00e4imas ning sealseid tulemusi on vara prognoosida. Kui nende menetlus tuvastab keelatud annetuse tegemise v\u00f5i selle vastuv\u00f5tmise suures ulatuses, siis on alust kriminaalmenetluse alustamiseks,\" s\u00f5nas ta."}
{"text":"Korruptsiooniohu tajumise v\u00f5ime defitsiitPoolteist kuud tagasi Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks valitud, kuid veel mitte ametisse asunud Virve Linder r\u00e4\u00e4kis P\u00f5hjarannikule pikemas intervjuus, et Kohtla-J\u00e4rvel on korruptsioon olnud aastak\u00fcmneid osa s\u00fcsteemist, nii et inimesed isegi ei anna endale aru, et see, mida nad teevad, on korruptsioon. \"Mul on v\u00e4hemalt arusaam, et asjad p\u00e4ris nii k\u00e4ia ei saa ja siin tuleb hakata reegleid karmimalt s\u00f5nastama, et inimesed aru saaksid.\"T\u00e4nase P\u00f5hjaranniku lugu sellest, kuidas erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon menetleb osa J\u00f5hvi ja Kohtla-J\u00e4rve valimisliitude ning saadikutega seotud v\u00f5imalikku keelatud annetuste juhtumit, illustreerib Linderi m\u00f5tet v\u00e4rvikalt. Sellest skeemist, kus kohalikelt omavalitsustelt k\u00fcmnete miljonite eurode eest tellimusi saanud ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenko propagandakanalid on tasuta v\u00f5i poolmuidu teinud reklaami poliitikutele, kes parajasti on samades omavalitsustes v\u00f5imul v\u00f5i p\u00fcrgivad sinna, on juttu olnud juba aastaid. Ometigi pole paljud kohalikud poliitikud leidnud selles midagi sobimatut.\nKa praegusel juhul, vastates erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni p\u00e4ringutele, leiavad nad, et nad on k\u00f5ik h\u00e4sti teinud ja mingit probleemi ei ole ning l\u00f5petatagu menetlus \u00e4ra.\nVirve Linderil tuleb esmajoones selgitust\u00f6\u00f6d teha suuremale osale nendele saadikutele, kes tema enda linnapeaks valisid. Iseasi, kas nad tahavad teda kuulda v\u00f5tta v\u00f5i leiavad uue linnapea, kes m\u00f5tleb nagu nad isegi."}
{"text":"Fantoomliitujad s\u00fc\u00fcakse k\u00f5rgete maksudega v\u00f5rgust v\u00e4ljaRiik tahab elektriv\u00f5rgus v\u00f5imsuse kinnihoidjad ehk nn fantoomliitujad (tootmisseadmeta liitujad) k\u00f5rgete maksude abil paari aastaga v\u00e4lja s\u00fc\u00fca ja vabastada nii isegi kuni veerandi v\u00f5rguressursist.\nRiigikogus tulevad t\u00e4na teisele lugemisele elektrituruseaduse muudatused, mille eesm\u00e4rk on vabastada elektriv\u00f5rk kahe-kolme aasta jooksul kasutuseta seisvatest liitumisv\u00f5imsuse broneeringutest, kehtestades k\u00f5rge v\u00f5rgutasu.\nV\u00f5rguga liituda soovivate elektritootjate maht on viimase aasta jooksul tublisti suurenenud ja n\u00fc\u00fcdseks \u00fcletab see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00f5rgu l\u00e4bilaskev\u00f5ime, mis t\u00e4hendab, et iga j\u00e4rgmise liituja jaoks tuleb v\u00f5rku aina rohkem \u00fcmber ehitada ja sellev\u00f5rra t\u00f5useb liitumistasu.\nP\u00f5hiv\u00f5rgus on levinud tava, et liitujad k\u00fcll ehitavad oma liitumispunkti, kuid ei raja selle taha tootmisseadet. K\u00f5ik sellised liitumised, mille k\u00e4igus k\u00fcll liitumispunkt v\u00e4lja ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei \u00fchendata, j\u00e4\u00e4vad v\u00f5rgu ressurssi blokeerima. Praegu ei erguta miski j\u00f5ude seisvat liitumispunkti kasutusele v\u00f5tma, mis on saanud takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja v\u00f5rguga \u00fchendamisele, kuna uute liitujate liitumistasud on ammendunud ressursi t\u00f5ttu kasvanud ebam\u00f5istlikult suureks. Samas on h\u00e4dasti vaja rohkem taastuvenergiatootjaid, et talitseda elektrihinna t\u00f5usu.\nKokku on liitumisi 11,4 gigavati (GW) jagu. Kaheksa GW on allkirjastatud, v\u00e4lja ehitatud vaid 1,1 GW, kuid tootmiseta. Tootmisega \u00fchendatud on 3,7 GW, v\u00e4ljaehitamisel 3,3 GW. Hinnanguliselt on seadusemuudatusega v\u00f5imalik vabastada kaks-kolm gigavatti.\n\nKolm p\u00f5hilist muudatust elektrituruseaduses\n\nDeposiit ehk tagatisraha\n38 000 eurot megavoltampri kohta.\nKodutarbijate kuni 15 kW tootja\u00adliitumised on deposiidivabad.\nUuendusena arvestab v\u00f5rgu\u00adettev\u00f5tja tagatisega liitumistasu maksmisel.\nV\u00f5rguettev\u00f5tja ei rakenda tagatisn\u00f5uet, kui taotleja on tasunud v\u00e4hemalt 70 protsenti liitumistasust.\nTehnoloogia muutmise keeld\nN\u00f5ue esitada kehtiv planeering ja keskkonnam\u00f5jude hinnang.\nKaalutakse teatud \u00fcleminekuakent tehnoloogia muutmiseks.\nTasu kasutamata v\u00f5imsuse eest\n38 000 eurot \u00fche megavoltampri kohta aastas.\nAllikas: riigikogu majanduskomisjon\n\n\n\n\n\n\nSuur deposiit\n\n\n\n\n\nRiigikogu majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali (Reformierakond) s\u00f5nul kehtestatakse uutele tootjatele tagatis, mis tuleb tasuda juba liitumislepingut s\u00f5lmides. Deposiidi suurus on 38 000 eurot megavoltampri kohta.\n\u00abTagatisn\u00f5ue kindlustab, et arendajad taotlevad v\u00f5rguga liitumist siis, kui nad on kindlad projekti teostatavuses,\u00bb selgitas Michal.\nKodutarbijad kuni 15-kilovatiste tootjaliitumiste eest tagatisraha maksma ei pea.\nLiitumislepingu t\u00e4itmisel etten\u00e4htud aja jooksul tagatis kas tagastatakse ettev\u00f5tjale v\u00f5i arvestab v\u00f5rguettev\u00f5tja tagatist liitumistasu osana. Tagatiseks v\u00f5ib olla krediidi- v\u00f5i finantseerimisasutuse v\u00f5i kindlustusandja garantii v\u00f5i tagatisraha, mis on kantud v\u00f5rguettev\u00f5tja arvelduskontole.\nTootmise alustamiseks ette n\u00e4htud ajavahemik on p\u00e4ikesepaneelide paigaldamisel \u00fcks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates sellest, kui v\u00f5rguettev\u00f5tja liitumislepingu t\u00e4idab.\n\u00abSamuti plaanitakse sisse tuua erisus, et v\u00f5rguettev\u00f5tja ei rakenda tagatise n\u00f5uet, kui taotleja on tasunud v\u00e4hemalt 70 protsenti liitumistasust,\u00bb selgitas Michal.\nNeile, kes hoiavad v\u00f5imsust kinni, hakkab rakenduma \u00fcleminekuaeg tehnoloogia muutmiseks ja tasu kasutamata v\u00f5imsuse eest 38 000 eurot \u00fche megavoltampri kohta aastas.\n\u00abTehnoloogia muutmise piirangu eesm\u00e4rk on lahendada tootjaliitumistega skeemitajate probleemi, kes p\u00fc\u00fcavad hiilida k\u00f5rvale n\u00f5udest, kus oleks vaja esitada liitumispakkumise saamiseks kehtiv planeering ja keskkonnam\u00f5jude hinnang, nagu seda tuulepargi puhul tegema peab,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Michal.\nTuruosalistelt saadud tagasiside p\u00f5hjal k\u00e4ib praegu arutelu tehnoloogia muutmise v\u00f5imaliku lubatavuse \u00fcle. \u00abKaalume, et teatud \u00fcleminekuaja v\u00e4ltel oleks tehnoloogia muutmine v\u00f5imalik, et l\u00f5petada alustatu, seej\u00e4rel see enam v\u00f5imalik ei ole,\u00bb m\u00e4rkis Michal.\n\n\n\n\n\nTasuline broneering\n\n\n\n\n\nV\u00f5rguettev\u00f5tjatele antakse \u00f5igus v\u00f5tta p\u00f5hjendatud tasu broneeritud elektriv\u00f5rgu ressursi kasutamata j\u00e4tmise eest. Tasu suurus on 38 000 eurot \u00fche megavoltampri kohta aastas. V\u00f5rgu\u00fchenduse kasutamata j\u00e4tmise tasu arvutamine p\u00f5hineb Eleringi klientidele v\u00e4ljastatud liitumispakkumistel. Tasu eesm\u00e4rk on suunata liitujaid kindla aja jooksul oma liitumislepingutele vastavaid tootmisseadmeid paigaldama ning elektriv\u00f5rguga s\u00fcnkroniseerima.\n\u00abBroneeritud elektriv\u00f5rgu ressursi mittekasutamise tasu m\u00f5jutaks vanade ja praeguseks demonteeritud tootmisseadmete jaoks kasutatud v\u00f5rgu\u00fchenduse v\u00f5imsust vabastama,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Michal.\nTasu arvestus algab, kui ette n\u00e4htud aeg tootmise alustamiseks on m\u00f6\u00f6das. Olemasolevatele lepingutele on \u00fcleminekuperioodiks ette n\u00e4htud kaks aastat. Kaalumisel on tasu maksmise t\u00e4htaja erisused, kui tootmisega on viivitatud ettev\u00f5tjast mittes\u00f5ltuvatel ja etten\u00e4gematutel p\u00f5hjustel.\n\u00abTasu motiveerib majanduslikult aasta kahe-kolmega fantoomid v\u00f5rgust v\u00e4lja,\u00bb avaldas Michal veendumust. \u00abHinnanguliselt on praegu kolmandik kuni veerand v\u00f5rgust nende all kinni.\u00bb\nMichali hinnangul toovad planeeritavad muudatused ka hindu alla. \u00abLisaks muudame planeerimise kiiremaks, v\u00f5tame etappe vahelt \u00e4ra, sest meid ei rahulda olukord, kus olulised ehitised ja uued tootmisv\u00f5imsused tulevad palju aeglasemalt kui naaberriikide juures, see on investeeringute konkurentsis v\u00e4ga t\u00e4htis samm,\u00bb lausus Michal.\n\n\n\n\n\nTasu j\u00e4\u00e4b v\u00f5rguettev\u00f5tjatele\n\n\n\n\n\nDeposiidina ja \u00fcleliigse mahu broneerimise eest kogutud tasud saavad v\u00f5rguettev\u00f5tjad endale, et kasutada seda raha tootmisv\u00f5imsuse arendamiseks. Elektrilevi pole aga lisaraha saamisest sugugi huvitatud ja on \u00f6elnud eeln\u00f5u tagasisides, et kavandatud meetmeid v\u00f5iks rakendada ainult otse Eleringi v\u00f5rku p\u00fcrgijatele.\n\u00abJaotusv\u00f5rgus me fantoomliitumistes probleemi ei n\u00e4e. Pigem on nii, et k\u00f5ik, kes jaotusv\u00f5rguga liituvad, v\u00f5tavad ikkagi m\u00f5istliku aja jooksul \u00fchenduse kasutusele,\u00bb \u00fctles Elektrilevi regulaator- ja \u00f5igusvaldkonna juht Rudolf Penu. Tema s\u00f5nul ei k\u00e4i jaotusv\u00f5rgus ka massilist v\u00f5imsuste \u00fclebroneerimist, kuna tootjatele rakendub v\u00f5imsusp\u00f5hine p\u00fcsitasu, mis \u00e4rgitab loodud v\u00f5rgu\u00fchendust t\u00f5husalt kasutama.\nElektrituru muudatused ei meeldi mitmele arendajale, kes heidavad peamiselt ette \u00fche- ja kaheaastast t\u00e4htaega. Samuti arvab osa turuosalisi, et k\u00fcsitav v\u00f5rgu kasutamata j\u00e4tmise tasu on liiga suur. N\u00e4iteks osa\u00fching Sustainable Investments tegi ettepaneku rakendada tasu esimesel aastal 1200 eurot megavati kohta. Ministeeriumi hinnangul ei t\u00e4idaks nii madal m\u00e4\u00e4r aga eesm\u00e4rki.\n\u00abTasu eesm\u00e4rk on suunata liitujaid kindla aja jooksul oma liitumislepingutele vastavaid tootmisseadmeid paigaldama ning elektriv\u00f5rguga s\u00fcnkroniseerima. Turuosalistega aru pidades oli enamus arvamusel, et v\u00f5imsuse mittekasutamise tasu peab olema motiveerivam,\u00bb \u00fctles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks.\n"}
{"text":"VALIMISED VANASTI | \u201eHooliv konservatism\u201c v\u00f5tab 2003. aastal v\u00f5imuUus erakond m\u00f5jus valijale nagu l\u00e4ikiv ja s\u00e4delev p\u00fchademuna. Uskumatu, et sellest on juba 20 aastat.\n\u201eHooliv konservatism\u201c oli \u00fcks erakonna Res Publica enne 2003. aasta valimisi v\u00e4ljakuulutatud poliitikasuundi. Parteijuht ja hilisem peaminister Juhan Parts seletas 2002. aasta augustis, et see t\u00e4hendab p\u00f5him\u00f5ttena hoolivust, aga teiseks kinnihoidmist v\u00e4\u00e4rtustest, \u201emis on \u00fchiskonnale omased ja mis viivad \u00fchiskonda edasi\u201c.\nRes Publica juured olid sama nimega noorteorganisatsioonis. Tasapisi liikus seltskond parteistumise suunas ja 2001. aastal l\u00e4ks asi t\u00f5siseks: liitusid Olari Taal, professor Rein Taagepera, varasem riigikontrol\u00f6r Hindrek Meri jt. Detsembris kuulutati ka erakond v\u00e4lja ja selle ajutiseks esimeheks sai Taagepera.\nRiigikontrol\u00f6r Juhan Parts, tuntud Eesti v\u00f5imueliidi kriitik, sobis liidriks. K\u00f5nes sisekaitseakadeemias aprillis 2002 r\u00e4\u00e4kis Parts, et Eestis on \u201e\u00fcdini m\u00e4da keskaafrikalik s\u00fcsteem\u201c, sest poliitikud panevad oma kulusid ministeeriumide eelarvesse ja see on \u201enagu midagi loomulikku\u201c.\nSee oli igati popp avaldus. Veel juunis 2002 kinnitas Parts aga, et plaane poliitikasse minna pole. Augustis teatas ta ometi, et lahkub ametist ja liitub Res Publicaga, p\u00fcrgides ka selle esimeheks.\n\u201eEnnek\u00f5ike on ju k\u00fcsimus Eesti riigist ja v\u00e4rskest verest. K\u00fcsimus, kas on aadet v\u00f5i ei ole,\u201c p\u00f5hjendas ta meelemuutust.\nRes Publica teine loosung k\u00f5las \u201eVali uus poliitika!\u201c ja see tunduski valijale uus ning v\u00e4rske. K\u00f5lavad nimed, korruptsioonivastased h\u00fc\u00fcatused, \u201e\u00c4raostmatute\u201c r\u00fchmitus\u2026 Jaanuaris 2003 korraldas partei Kaarli kirikus tseremoonia, mille k\u00e4igus sadakond erakonna riigikogu kandidaati andsid vande mitte aktsepteerida kingitusi, t\u00e4ita seadusi ja end kurjategijatega mitte siduda. Vande teksti luges ette Avo \u00dcprus ja respublikaanid kordasid j\u00e4rele.\nMT\u00dc \u00dchendus Vabariigi Eest \u2013 Res Publica tipphetk oli \u00f5igupoolest kohalikel valimistel 2002, sealt edasi hakkas valija vaimustus juba taanduma. Parlamendivalimistel 2. m\u00e4rtsil 2003 l\u00e4ks Res Publical ja Partsil \u00f5nneks \u00fcle noatera. Enim h\u00e4\u00e4li kogus tegelikult Edgar Savisaare Keskerakond, kuid riigikogu kohti saadi v\u00f5rdselt \u2013 kumbki 28. Juba valimis\u00f6\u00f6l oli k\u00f5igile selge, kummast saab peaminister. Muide, enne valimisi tehtud Faktumi arvamusuuringus eelistasid inimesed j\u00e4rgmise peaministrina hoopis Siim Kallase j\u00e4tkamist \u2013 tema toetus oli Reformierakonna omast k\u00f5vasti suurem.\nAmetlikult sai Partsist peaministrikandidaat alles aprillis, enne tuli kokku panna uus v\u00f5imuliit. K\u00f5nelused toimusid rahvusraamatukogu ruumes. K\u00f5rvale j\u00e4i Isamaa, kelle esindajad k\u00fcll algul kohale tulid, aga Mart Laari erakonna maine oli toona \u00fcsnagi madalseisus ja nendega k\u00f5nelda ei tahetud. Valitsus s\u00fcndis kolmikuna: Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit.\nValitsusjuht Juhan Partsi kabinet koliti Toompeale ja Stenbocki majja saabus ka teine uus elanik, kes maja k\u00fclalisi v\u00e4gagi intrigeeris \u2013 kass Miisu. T\u00f6\u00f6d oli Partsil kohemaid kuhjaga, sest sama aasta s\u00fcgisel ootas ees Euroopa Liiduga \u00fchinemise referendum. Polnud sugugi selge, kuhupoole rahva meelsus kaldub. Meil tekkisid kiiresti ka oma kohalikud eurovastased, kelle vapin\u00e4gudeks said Ivar Raig ja Martin Helme. Viimastel ei olnud siiski suurt menu.\nValitsus oli ometi h\u00e4das sellega, et iga sealtpoolt tulevat kampaanias\u00f5na ei peetaks kohe propagandaks. K\u00f5ik l\u00e4ks aga h\u00e4sti ja Eesti \u00fchines Euroopa Liiduga Partsi valitsuse ajal, 2004. aasta kevadel."}
{"text":"JUHTKIRI | Kohtuvaidlused ei tohi aastaid venidaKui Tartu maakohus ta mullu 14. detsembril \u00f5igeks m\u00f5istis, \u00fctles munitsipaalpoliitik Kajar Lember: \u201eMa ei ole v\u00f5imeline uskuma, et sellises kaasuses on Eesti vabariigi kohtus v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4da.\u201c Ent n\u00fc\u00fcdseks on selge, et prokuratuur ei j\u00e4ta jonni ja tahab Lemberile t\u00f5estada, et see on v\u00f5imalik, sest on kohtu otsuse vaidlustanud.\nLemberi kaasuses on aastatega selgeks saanud, et esialgu loodetud suurt korruptsiooni pole prokuratuuril \u00f5nnestunud t\u00f5endada. J\u00e4rele on j\u00e4\u00e4nud tasuta juuksel\u00f5ikusega seotud v\u00e4idetav altk\u00e4emaksukuritegu. \u201eEesti k\u00f5ige jaburam korruptsiooniskandaal,\u201c nimetas seda hiljuti Eesti Ekspress.\nRingkonnakohtul on v\u00f5imalik see peaaegu kaheksa aastat kestnud kriminaaluurimine ja kohtuprotsess l\u00f5petada ning prokuratuuri kaebust mitte menetlusse v\u00f5tta. Meie mittejuriidilisel hinnangul olekski m\u00f5istlik nii teha \u2013 prokuratuuri ja \u00f5igusem\u00f5istmise maine hoidmise ning kulukuse piiramise nimel.\nAvalikkuse silmis on Lember selle protsessi k\u00e4igus omandanud peaaegu kangelase oreooli. Ent selline oreool ei kaalu ilmselt \u00fcles stressi, mida kohtualune s\u00e4\u00e4rase protsessi v\u00e4ltel tundma peab. N\u00e4iteks \u00e4rijuht Allan Kiil, kelle \u00fcle peeti aastaid kohut Tallinna Sadama korruptsiooniloo t\u00f5ttu, ei elanudki oma kohtuprotsessi l\u00f5puni, kuigi ta polnud veel 60-aastanegi.\nOlgu inimene s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i mitte, temast pika protsessiga eluj\u00f5u v\u00e4ljakurnamine ei tohiks Eestis olla riigi kasutatav kohtustrateegia. See ei ole inimlik ja n\u00f5uab nii riigilt kui ka s\u00fc\u00fcdistatavalt p\u00f5hjendamatult palju raha ja aega.\nPeale kulukuse on selliste pikale venivate ja l\u00f5puks \u00f5hust t\u00fchjaks jooksvate protsesside halb m\u00f5ju ka see, et kodanike usaldus \u00f5iguss\u00fcsteemi vastu v\u00e4heneb.\nEsiteks tekivad inimestel kahtlused, kas prokuratuur ikka ajab \u00f5iget asja, kui ei suuda ega suuda v\u00e4idetava s\u00fc\u00fcdlase s\u00fc\u00fcd t\u00f5endada. Enamasti v\u00f5ibki \u00f5iget asja ajada, aga erandlikud lood p\u00e4lvivad paraku rohkem t\u00e4helepanu.\nTeiseks tekib inimestel hirm samasuguse hammasrataste vahele j\u00e4\u00e4mise ees \u2013 et mingil \u00fcsna otsitud p\u00f5hjusel v\u00f5ib riik sullegi esitada s\u00fc\u00fcdistuse, mille eest pead karistuse vastu v\u00f5tma \u00fcksnes seep\u00e4rast, et sul pole raha aastaid kohut k\u00e4ia.\n\u00d5nneks on Lemberi juhtum pigem erandlik. Mullu esimesel poolaastal oli kriminaalasjade keskmine \u00fcldmenetluse kestus maakohtutes 220 p\u00e4eva ja ringkonnakohtutes 75 p\u00e4eva, aga sellega ei tohi rahulduda. \u00dclipikki t\u00f5e ja \u00f5iguse taga ajamise protsesse tuleb riigil v\u00e4ltida."}
{"text":"Veebikelmid p\u00f5hjustasid mullu \u00fcle viie miljoni euro kahjuEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja meelitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimis- v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle viie miljoni euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, kahju on veidi \u00fcle kolme miljoni euro, ja pangapettustest 473 korral, kahju on ligi kaks miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul langes eelmisel aastal kelmide ohvriks kaks inimest p\u00e4evas: \u201cPea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu.\u201d\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem.\n\n\nBNS"}
{"text":"Fantoomliitujad s\u00fc\u00fcakse k\u00f5rgete maksudega elektriv\u00f5rgust v\u00e4ljaRiik tahab elektriv\u00f5rgus v\u00f5imsuse kinnihoidjad ehk nn fantoomliitujad (tootmisseadmeta liitujad) k\u00f5rgete maksude abil paari aastaga v\u00e4lja s\u00fc\u00fca ja vabastada nii isegi kuni veerandi v\u00f5rguressursist.Riigikogus tulevad t\u00e4na teisele lugemisele elektrituruseaduse muudatused, mille eesm\u00e4rk on vabastada elektriv\u00f5rk kahekolme aasta jooksul kasutuseta seisvatest liitumisv\u00f5imsuse broneeringutest, kehtestades k\u00f5rge v\u00f5rgutasu.V\u00f5rguga liituda soovivate elektritootjate maht on viimase aasta jooksul tublisti suurenenud ja n\u00fc\u00fcdseks \u00fcletab see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00f5rgu l\u00e4bilaskev\u00f5ime, mis t\u00e4hendab, et iga j\u00e4rgmise liituja jaoks tuleb v\u00f5rku aina rohkem \u00fcmber ehitada ja selle v\u00f5rra t\u00f5useb liitumistasu.P\u00f5hiv\u00f5rgus on levinud tava, et liitujad k\u00fcll ehitavad oma liitumispunkti, kuid ei raja selle taha tootmisseadet. K\u00f5ik sellised liitumised, mille k\u00e4igus k\u00fcll liitumispunkt v\u00e4lja ehitatakse, kuid sinna tootmisseadet ei \u00fchendata, j\u00e4\u00e4vad v\u00f5rgu ressurssi blokeerima. Praegu ei erguta miski j\u00f5ude seisvat liitumispunkti kasutusele v\u00f5tma, mis on saanud takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja v\u00f5rguga \u00fchendamisele, kuna uute liitujate liitumistasud on ammendunud ressursi t\u00f5ttu kasvanud ebam\u00f5istlikult suureks. Samas on h\u00e4dasti vaja rohkem taastuvenergiatootjaid, et talitseda elektrihinna t\u00f5usu.Kokku on liitumisi 11,4 gigavati (GW) jagu. Kaheksa GW on allkirjastatud, v\u00e4lja ehitatud vaid 1,1 GW, kuid tootmiseta. Tootmisega \u00fchendatud on 3,7 GW, v\u00e4ljaehitamisel 3,3 GW. Hinnanguliselt on seadusemuudatusega v\u00f5imalik vabastada kaks-kolm gigavatti.Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali (Reformierakond) s\u00f5nul kehtestatakse uutele tootjatele tagatis, mis tuleb tasuda juba liitumislepingut s\u00f5lmides. Deposiidi suurus on 38 000 eurot megavoltampri kohta.\u00abTagatisn\u00f5ue kindlustab, et arendajad taotlevad v\u00f5rguga liitumist siis, kui nad on kindlad projekti teostatavuses,\u00bb selgitas Michal.Kodutarbijad kuni 15-kilovatiste tootjaliitumiste eest tagatisraha maksma ei pea.Raha saab tagasiLiitumislepingu t\u00e4itmisel etten\u00e4htud aja jooksul tagatis kas tagastatakse v\u00f5i arvestab v\u00f5rguettev\u00f5tja tagatist liitumistasu osana. Tagatiseks v\u00f5ib olla krediidi- v\u00f5i finantseerimisasutuse v\u00f5i kindlustusandja garantii v\u00f5i tagatisraha, mis on kantud v\u00f5rguettev\u00f5tja arvelduskontole.Tootmise alustamiseks ette n\u00e4htud ajavahemik on p\u00e4ikesepaneelide paigaldamisel \u00fcks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates sellest, kui v\u00f5rguettev\u00f5tja liitumislepingu t\u00e4idab.\u00abSamuti plaanitakse sisse tuua erisus, et v\u00f5rguettev\u00f5tja ei rakenda tagatise n\u00f5uet, kui taotleja on tasunud v\u00e4hemalt 70 protsenti liitumistasust,\u00bb selgitas Michal.Neile, kes hoiavad v\u00f5imsust kinni, hakkab rakenduma \u00fcleminekuaeg tehnoloogia muutmiseks ja tasu kasutamata v\u00f5imsuse eest 38 000 eurot \u00fche megavoltampri kohta aastas.\u00abTehnoloogia muutmise piirangu eesm\u00e4rk on lahendada tootjaliitumistega skeemitajate probleemi, kes p\u00fc\u00fcavad hiilida k\u00f5rvale n\u00f5udest, kus oleks vaja esitada liitumispakkumise saamiseks kehtiv planeering ja keskkonnam\u00f5jude hinnang, nagu seda tuulepargi puhul tegema peab,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Michal.Turuosalistelt saadud tagasiside p\u00f5hjal k\u00e4ib praegu arutelu tehnoloogia muutmise v\u00f5imaliku lubatavuse \u00fcle. \u00abKaalume, et teatud \u00fcleminekuaja v\u00e4ltel oleks tehnoloogia muutmine v\u00f5imalik, et l\u00f5petada alustatu, seej\u00e4rel see enam v\u00f5imalik ei ole,\u00bb m\u00e4rkis Michal.Tasuline broneeringV\u00f5rguettev\u00f5tjatele antakse \u00f5igus v\u00f5tta p\u00f5hjendatud tasu broneeritud elektriv\u00f5rgu ressursi kasutamata j\u00e4tmise eest. Tasu suurus on 38 000 eurot \u00fche megavoltampri kohta aastas. V\u00f5rgu\u00fchenduse kasutamata j\u00e4tmise tasu arvutamine p\u00f5hineb Eleringi klientidele v\u00e4ljastatud liitumispakkumistel. Tasu eesm\u00e4rk on suunata liitujaid kindla aja jooksul oma liitumislepingutele vastavaid tootmisseadmeid paigaldama ning elektriv\u00f5rguga s\u00fcnkroniseerima.\u00abBroneeritud ressursi mittekasutamise tasu m\u00f5jutaks vanade tootmisseadmete jaoks kasutatud v\u00f5rgu\u00fchenduse v\u00f5imsust vabastama,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Michal.Tasu arvestus algab, kui ette n\u00e4htud aeg tootmise alustamiseks on m\u00f6\u00f6das. Kaalumisel on tasu maksmise t\u00e4htaja erisused, kui tootmisega on viivitatud ettev\u00f5tjast mittes\u00f5ltuvatel ja etten\u00e4gematutel p\u00f5hjustel.M\u00f5nele ei meeldiDeposiidina ja \u00fcleliigse mahu broneerimise eest kogutud tasud saavad v\u00f5rguettev\u00f5tjad endale, et kasutada seda raha tootmisv\u00f5imsuse arendamiseks.Elektrituru muudatused ei meeldi mitmele arendajale, kes heidavad peamiselt ette \u00fcheja kaheaastast t\u00e4htaega. Samuti arvab osa turuosalisi, et k\u00fcsitav v\u00f5rgu kasutamata j\u00e4tmise tasu on liiga suur. N\u00e4iteks osa\u00fching Sustainable Investments tegi ettepaneku rakendada tasu esimesel aastal 1200 eurot megavati kohta. Ministeeriumi hinnangul ei t\u00e4idaks nii madal m\u00e4\u00e4r aga eesm\u00e4rki.\u00abTasu eesm\u00e4rk on suunata liitujaid kindla aja jooksul oma liitumislepingutele vastavaid tootmisseadmeid paigaldama ning elektriv\u00f5rguga s\u00fcnkroniseerima. Turuosalistega aru pidades oli enamus arvamusel, et v\u00f5imsuse mittekasutamise tasu peab olema motiveerivam,\u00bb \u00fctles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks.Kolm p\u00f5hilist muudatust elektrituruseadusesDeposiit ehk tagatisraha Tehnoloogia muutmise keeld 38 000 eurot megavoltampri N\u00f5ue esitada kehtiv planeering kohta. ja keskkonnam\u00f5jude hinnang.Kodutarbijate kuni 15 kW tootja- Kaalutakse teatud \u00fclemineliitumised on deposiidivabad. kuakent tehnoloogia muutmiseks. Uuendusena arvestab v\u00f5rgu-ettev\u00f5tja tagatisega liitumistasu Tasu kasutamata v\u00f5imsuse eest maksmisel. 38 000 eurot \u00fche megavolt-V\u00f5rguettev\u00f5tja ei rakenda taga- ampri kohta aastas. tisn\u00f5uet, kui taotleja on tasunud v\u00e4hemalt 70 protsenti liitumis- Allikas: riigikogu tasust. majanduskomisjonMaismaa tuuleparkide puhul antakse kaks aastat aega tehnoloogia v\u00f5rku liitmiseks. Pildil v\u00e4hem kui kuu aega tagasi avatud Alexela tankla tuulik Tallinna-Tartu maantee \u00e4\u00e4res.PIKEMALT LOE postimees.eeKolm p\u00f5hilist muudatust elektrituruseadusesDeposiit ehk tagatisraha\n\u2022 38 000 eurot megavoltampri\nkohta.\n\u2022 Kodutarbijate kuni 15 kW tootjaliitumised on deposiidivabad.\n\u2022 Uuendusena arvestab v\u00f5rguettev\u00f5tja tagatisega liitumistasu\nmaksmisel.\n\u2022 V\u00f5rguettev\u00f5tja ei rakenda tagatisn\u00f5uet, kui taotleja on tasunud\nv\u00e4hemalt 70 protsenti liitumistasust.\nTehnoloogia muutmise keeld\n\u2022 N\u00f5ue esitada kehtiv planeering\nja keskkonnam\u00f5jude hinnang.\n\u2022 Kaalutakse teatud \u00fcleminekuakent tehnoloogia muutmiseks.\nTasu kasutamata v\u00f5imsuse eest\n\u2022 38 000 eurot \u00fche megavoltampri kohta aastas.\nAllikas: riigikogu\nmajanduskomisjon\nMERIKE LEES ajakirjanik"}
{"text":"M\u00f5ttekodaM\u00d5TTEKODA. Justiitsminister j\u00e4ttis erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile (ERJK) lisavolitusi andva eeln\u00f5u lauasahtlisse. Kuidas hindate valitsuse ja riigikogu tegevust ERJK-le lisavolituste andmata j\u00e4tmisel? Kas tegemist on tahtliku venitamisega?MARIS LAURIriigikogu liige, endine justiitsminister (Reformierakond)Kehtiv regulatsioon on ebapiisav, mist\u00f5ttu ongi ulatusliku kaasamisega v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud erakonnaseaduse muudatused, mis tugevdavad ERJKd ning seavad selgemad ja ausamad reeglid erakondade rahastamisele. Eeln\u00f5u on valmis, kuid minister Lea Danilson-J\u00e4rg takistab otsitud ettek\u00e4\u00e4netega selle edenemist. Leebelt \u00f6eldes v\u00f5ib sellist k\u00e4itumist nimetada arusaamatuks.Eeln\u00f5us on lahendused neile p\u00f5hiprobleemidele. Esiteks selgelt s\u00f5nastatud keeld avaliku sektori vahendite kasutamisele poliitiliseks tegevuseks (praegu valimiskampaaniaks).Kuigi formaalselt pole \u00fchelgi erakonnal sidusorganisatsioone, on tegelikult n\u00e4ha, et mitmed MT\u00dcd ja sihtasutused on seotud \u00fche v\u00f5i teise erakonnaga, ajades \u00fcksnes nende poliitilist agendat. Selliste MT\u00dcde rahastus tuleb lugeda seotud erakonna rahastamiseks ja kehtestada samasugused reeglid, mis on erakondade rahastamisel. See on aus ja annab valijatele \u00f5igema pildi, kuidas ja kelle huvides poliitikat tehakse.Samuti tuleb resoluutsemalt \u00fcmber k\u00e4ia keelatud annetustega - neist ei tohi tekkida erakonnale mingitki kasu v\u00f5i leevendust. Poliitilise korruptsiooni t\u00f5kestamine on demokraatia p\u00fcsimise alus ning ERIK volitused peavad kindlasti suurenema.PRIIT SIBULriigikogu Isamaa fraktsiooni esimeesIsamaa toetab erakondade rahastamise l\u00e4bipaistvuse suurendamist ja j\u00e4relevalve t\u00f5hustamist. Samamoodi toetame seda erakonna sidusorganisatsioonide osas. Samas ei pea me \u00f5igeks kiirkorras l\u00e4bi suruda muudatusi, mis sisaldavad \u00f5iguslikku praaki. Kui isegi eelmine justiitsminister Maris Lauri tunnistab oma t\u00f6\u00f6 kohta, et ta ei leidnud viise sidususorganisatsioone l\u00f5puni detailselt m\u00e4\u00e4ratleda, oleks tema v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud eeln\u00f5u tulemus nii JOKK-skeemid kui ka sisuliselt sarnaste organisatsioonide ebav\u00f5rdne kohtlemine, mis poleks koosk\u00f5las hea \u00f5igusloomega.Et riigikogu j\u00f5uaks k\u00f5ik k\u00fcsimused l\u00e4bi arutada ja neile lahendused leida, v\u00f5tab aega ja seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik j\u00e4tta ERJK volituste suurendamine j\u00e4rgmise koosseisu esimeseks \u00fclesandeks.REILI RANDriigikogu liige (SDE)Justiitsministeeriumis valmis mullu kevadel eeln\u00f5u, mis pidi ERJK-le volitusi juurde andma, et kontroll erakondade rahaasjade \u00fcle tugevneks. Eeln\u00f5u pole p\u00e4rast valitsuse vahetust j\u00f5udnud ei valitsuse istungile ega sealt edasi riigikokku.Sotsiaaldemokraadid kutsusid juba septembris minister Lea Danilson-J\u00e4rgi eeln\u00f5u riigikokku saatma. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets p\u00f6\u00f6rdus oktoobris kolleegi poole kirjaga, kus ta palus kiiremas korras edasi liikuda eeln\u00f5uga, mis on suunatud erakondade ausa ja l\u00e4bipaistva rahastamise tagamisele.Novembri keskel toimus riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni avalik istung, mis v\u00f5ttis luubi alla erakondade rahastamise ja j\u00e4relevalvega seotud probleemide lahendamise. Eeln\u00f5u kogub aga j\u00e4tkuvalt kuskil kapi taga tolmu. Nii j\u00e4\u00e4b ministri ja tema erakonna s\u00fcdametunnistusele t\u00f5ik, et praegune riigikogu koosseis t\u00f5husamaid reegleid ei kehtesta.Pea kaks aastat tagasi algatasid ka sotsiaaldemokraadid eeln\u00f5u, et anda ERJK-le t\u00e4iendavat j\u00f5udu. Selle menetlemise halvas sinna ligi 400 muudatusettepanekut teinud EKRE.SDE seisab kindlasti edasi selle eest, et asi v\u00f5imalikult kiiresti laheneks. Erakondade h\u00e4mar ja l\u00e4bipaistmatu rahastamine k\u00e4tkeb endas ka julgeolekuohtu.MARKO SORINriigikogu liige (Keskerakond)ERJK juht on pikka aega olnud sotsiaaldemokraatide esindaja, olenemata sellest, kas sotsid on opositsioonis v\u00f5i koalitsioonis. Selline olukord v\u00f5ib tekitada tunde, et tegemist on poliitilise t\u00f6\u00f6kohaga. Kui see nii on, siis peaks olema see samamoodi, nagu on kokku lepitud riigikogus, et kontrollivaid komisjone juhivad opositsiooni esindajad. Juht ja ka asejuht annavad paratamatult otsuste h\u00e4\u00e4letamisel \u00fclekaalu ning ka k\u00fcsimuste arutelul teatava suuna ja tooni. Erakondade rahastamise l\u00e4bipaistvuse suurendamiseks peaks olema l\u00e4bipaistev ka neid kontrolliv komisjon.Keskerakonna soov on komisjonile lisavolituste andmisel suurendada kontrolli ka meedia \u00fcle. Erameedia peab reklaami m\u00fc\u00fces kohtlema erakondi v\u00f5rdselt ja l\u00e4bipaistvalt ning hinnakirjad peavad olema avalikud."}
{"text":"R\u00f5uge mehe nimele tehti laenuleping, kahju 1353 eurotPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus R\u00f5uge vallas elav mees, kelle isikuandmeid kasutades oli s\u00f5lmitud laenuleping, misl\u00e4bi mehele 1353 eurot kahju tekitati.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaaluurimises."}
{"text":"Benini opositsioon l\u00fckkas valimistulemused tagasiCOTONOU, 10. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Benini peamine opositsioonipartei l\u00fckkas neljap\u00e4eval tagasi sel n\u00e4dalal peetud \u00fcldvalimiste tulemused, \u00f6eldes, et president Patrice Taloni toetavad erakonnad said v\u00f5idu pettuse teel.\nTaloni toetav Vabariiklaste Blokk ja Progressiivide Liit v\u00f5itsid 109-kohalises parlamendis 81 mandaati, samas kui opositsioonilised demokraadid said 28 kohta, selgus kolmap\u00e4eval esialgsetest valimistulemustest.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ara lange Facebookis internetis tegutsevate kelmide ohvriks!\u00dcha enam kogub populaarsust veebikaubandus ning interneti teel mugav ja kiire kaupade ostmine. Samuti on toodete eest maksete tegemine muudetud igas seadmes teostatavaks ning kiireks. K\u00fcll aga kipuvad halbade kavatsustega inimesed neid mugavaid lahendusi meie enda vastu \u00e4ra kasutama.Kahjuks on sagedased teated juhtumitest, kus keegi on langenud Facebook.com Marketplace'is ja erinevates ostu-m\u00fc\u00fcgi gruppides tegutsevate kelmide ohvriks. Juhtum id on sellised, kus isik on tasunud raha mingi toote eest, aga toodet ei kuskil. Samuti kaob m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes ka toodet m\u00fc\u00fcnud isik ning tema profiil.V\u00e4ltim aks taolist olukorda, on oluline varuda kannatust tehingu s\u00f5lmimisega ning mitte kiirustada tehingu sooritamisega. A lati tasub p\u00f5hjalikult uurida kaupa m\u00fc\u00fcva isiku v\u00f5i veebipoe tausta, vaadata tema profiili, et veenduda, kellega on tegemist. Kindlasti on \u00fcheks ohum\u00e4rgiks see, kui isiku profiil on t\u00fchi ning otsingu tulemus annab ainult ostu ja m\u00fc\u00fcgi kuulutusi. Ohum\u00e4rk on ka m\u00fc\u00fcdava toote turuhinnast tunduvalt odavam m\u00fc\u00fcgihind v\u00f5i ettek\u00e4\u00e4ne kiirm\u00fc\u00fcgiga m\u00fc\u00fcdavast tootest.Kindlasti tuleks uurida, miks toodet m\u00fc\u00fcakse turuhinnast odavamalt? Kas toodet ostes v\u00e4ljastatakse teile ka ametlik arve? Kas soovi korral oleks v\u00f5im alik kaupa enne ostmist n\u00e4ha? Kas m\u00fc\u00fcja on n\u00f5us kaupa \u00fcle andma k\u00e4est k\u00e4tte? Kas minu jaoks on arusaadav, kuidas toimub kauba eest tasumine ning m illised on kauba tagastamise tingimused? Need k\u00f5ik on v\u00e4ga olulised k\u00fcsimused, m illele tuleb saada selged vastused enne mingi toote ostmist ja raha tasumist!P\u00f6\u00f6rake palun t\u00e4helepanu taolistele olukordadele kui kaupa m\u00fc\u00fcv isik (sotsiaalmeedia profiilil kuvatud nim i) ja raha saaja\/k\u00fcsija nim i on erinevad. Taoliseljuhul tuleks tehing kindlasti katki j\u00e4tta. Ohum\u00e4rgiks on ka v\u00e4lism aa arveldusarved v\u00f5i muud makseviisid (PayPal vms), m illele rahalist \u00fclekannet k\u00fcsitakse. V\u00f5ib juhtuda, et ka makse selgitusse palutakse kirjutada midagi sellist, mis pole \u00fcldse antud juhul ostu ja m\u00fc\u00fcgi tehinguga seotud. Antud n\u00e4idete esinedes ei tohiks tehinguid teha. Tuletan siinkohal meelde ka asjaolu, et internetist ostes on tegemist tehinguga, kus teie ei n\u00e4e m\u00fc\u00fcjat, ei tunne teda ega tea tema kavatsusi!Petta v\u00f5ib saada ka m\u00fc\u00fcjana, kui paned kauba ostjale teele, kuid raha j\u00e4\u00e4dki ootama. Samuti on esinenud juhtumeid, kus keegi pettur soovib teie poolt m\u00fc\u00fcdavat toodet osta ja lubab kaubale j\u00e4rgi saata kulleri. K\u00fcll aga selleks, et kuller tulla saaks, k\u00fcsitakse teie andmeid ning palutakse teil tasuda kulleri tasu. Taolise juhtum i esinedes kindlasti mitte kiirustada m\u00fc\u00fcgiga ning ostuhuvilise k\u00e4est k\u00fcsida selgitust. Taolise petuskeemi puhul on kasutatud tuntud kullerifirmasid nagu GLS ja DHL. Tuntud nimesid kasutatakse ikka selleks, et tekitada usaldust.Selleks, et ennast kaitsta, ei tohiks tehingutega kiirustada. \u00c4ra h\u00e4bene pakutavast \u201etehingust\u201c r\u00e4\u00e4kida ning pidada n\u00f5u enne tehingu teostamist. Tuletan meelde asjaolu, et veebis tuleb olla eriti hoolas, t\u00e4helepanelik ja ettevaatlik. A la ti tuleb uurida tausta!Juhul kuijuhtub, et olete sattunud petuskeemi ohvriks, siis v\u00f5imalusel v\u00f5tke pangaga \u00fchendust, et v\u00e4ltida suure kahju tekkimist. Samuti andke sellest teada ka politseile.Veebipolitseinikuna julgustan teidj\u00e4lgima Kagu veebipolitsei tegemisi Facebook.com keskkonnas. Veebipolitsei lehele teen ma ennetavaid postitusi erinevatest levivatest petuskeemidest, mida ma sotsiaalmeedias jagan, ett\u00f5sta inimeste teadlikust. Mida parem on meie teadlikkus, seda v\u00e4hem me erinevate pettuste \u00f5nge langeme. Kui interneti teemadega seoses kahtlete mingites olukordades, siis v\u00f5tke minuga julgelt \u00fchendust. Peame n\u00f5u ning arutame erinevad teemad l\u00e4bi.JANAR KOEMETS"}
{"text":"Urmas Reitelmann: \u201cEilne kinnitas taaskord rahapesu- ja korruptsioonipartei j\u00e4tkuvat sihikindlat tegevust Venemaa huvides\u201dEile h\u00e4\u00e4letasid reformierakondlased ja sotsid maha s\u00f5jakohtute loomise eeln\u00f5u, mille olid esitanud EKRE ja m\u00f5ned Isamaa poliitikud.\nRiigikogu EKRE fraktsiooni liige Urmas Reitelmann: \u201eS\u00f5da Ukrainas, mille alguses ei olnud neil s\u00f5jakohtuid, t\u00f5estas nende h\u00e4davajalikkust. Ukrainlased ise arvavad, et Janukovit\u0161i poolt likvideeritud s\u00f5jakohtud oleksid aidanud neil s\u00e4ilitada kontrolli Donetski ja Luhanski \u00fcle. Aga ei, 11 kuud s\u00f5da ei ole valitsusele ega justiitsministeeriumile mitte midagi \u00f5petanud. Samal ajal patrab Kaja Kallas igal v\u00f5imalikul juhul, et Eesti olevat mingis s\u00f5jas. Reformigrupeering valetab nagu alati, samal ajal on L\u00e4tis j\u00f5utud vastu v\u00f5tta ka s\u00f5jaseisukorra seadus. T\u00e4nane kinnitas taaskord rahapesu- ja korruptsioonipartei j\u00e4tkuvat sihikindlat tegevust Venemaa huvides. Tegemist oli j\u00e4rjekordse sammuga Eesti riigikaitse h\u00e4vitamiseks ning selge viitega, kellel on riigi reetmisel ja vaenlase huvide teenimisel k\u00f5ige rohkem karta s\u00f5jakohtu kiireid ja karme otsuseid.\u201c"}
{"text":"LEVINUD SKEEMID: kuidas petturid su pangakontolt raha noolivad? \u201eBoltist \u00f6eldi algul, et v\u00e4ga kahju, aga nemad ei tea midagi.\u201cEnamik rahalistest tehingutest on kolinud internetipanka. Seda kasutavad \u00e4ra ka kelmid, kes p\u00fc\u00fcavad erinevate petuskeemidega rahale ligi p\u00e4\u00e4seda. Bolti mobiili\u00e4pi kaudu j\u00e4i eestlanna ilma lausa 300 eurost, ent t\u00e4nu tarmukale tegutsemisele \u00f5nnestus tal see tagasi saada.\nSummad, mida kelmid pangakontolt k\u00e4tte saavad, on \u00f5ige erinevad. Alles \u00e4sja kirjutas \u00d5htuleht, kuidas ettev\u00f5tte kontolt kadus peale internetipanka sisselogimist 3000 eurot tundmatule pangaarvele v\u00e4lismaal. Samas v\u00f5ib raha teadmata suunas kaduda ka l\u00e4bi mobiilirakenduse. Merle (nimi muudetud) r\u00e4\u00e4gib, kuidas avastas, et l\u00e4bi Bolti \u00e4pi oli pangakontolt l\u00fchikese aja jooksul l\u00e4inud maha v\u00e4ikeste summadena kokku 300 eurot.\nNaine v\u00f5ttis \u00fchendust kohe pangaga, kus lasi pangakaardi blokeerida ning vaidlustas tehingud. Suheldes Bolti klienditeenindusega l\u00e4bi nende rakenduse ta suurt abi ei saanud. \u201e\u00dctlesid, et v\u00e4ga kahju, aga nemad ei tea asjast midagi. Saatsin isegi pildid oma pangakontost, et need summad on maha l\u00e4inud,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta oma pettumusest, kui \u00fcksk\u00f5ikselt temasse suhtuti. Samuti tegi Merle avalduse politseisse ja juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kandis pank kaduma l\u00e4inud raha tagasi.\nV\u00e4ikeste vahedega l\u00e4ks l\u00e4bi Bolti rakenduse maha \u00fcle 300 eurot.\n(kuvat\u00f5mmis)\nBolti pettuste tuvastamise meeskonna juht Jaanus Uudm\u00e4e v\u00e4listab antud juhul v\u00f5imaluse, et tegemist oli rakenduse tehnilise veaga. \u201eTegemist on maksetega, mis on tehtud l\u00e4bi Bolt Foodi rakenduse, kus on v\u00f5imalik teha mitu tellimust \u00fcksteise j\u00e4rel. Pole sugugi ebatavaline, et m\u00f5ni kaart on seotud mitme kontoga ja sellelt tehakse l\u00fchikese aja jooksul mitu s\u00f5itu v\u00f5i tellimust. Tihtipeale teevad n\u00e4iteks lapsed vanemate kaardiga tellimusi,\u201d pakub ta erinevaid v\u00f5imalusi. Samas, kui ollakse kindel, et tegu ei ole kliendi enda v\u00f5i tema tuttavate ja pereliikmete tehingutega, siis v\u00f5ib kaart olla sattunud kurjategijate k\u00e4tte.\nBolti pettuste tuvastamise meeskonna juht Jaanus Uudm\u00e4e.\n(Erakogu)\nMerle ei n\u00f5ustu Bolti esindaja antud selgitusega. Esiteks oli tegu s\u00f5idujagamisteenuse rakenduse ja mitte toidutellimisega. Samuti ei olnud rakenduses n\u00e4ha \u00fchtegi tellimust, mille eest raha oleks pidanud kontolt maha minema. \u201eKuigi klienditeenindusest mulle vastati, et Boltile pole see raha laekunud ja nad ei oska aidata, siis paari n\u00e4dala p\u00e4rast kandsid nad mulle selle summa tagasi. Miks nad seda siis tegid?\u201d m\u00f5tiskleb naine. Topeltsummat tema arvele siiski ei j\u00e4\u00e4nud, sest pank v\u00f5ttis \u00fcleliigse kande tagasi.\nUudm\u00e4e t\u00e4iendab, et klient ei n\u00e4egi s\u00f5idurakenduses tehtud tehinguid, sest tema pangakaardiga loodi uus konto Bolt Foodi\u00a0rakendusse. Seega tehti k\u00f5ik juhtumiga seotud kahtlased tehingud l\u00e4bi uue Bolt Foodi konto. \u201eSee on tavap\u00e4rane k\u00e4itumismuster kelmide puhul, kes on saanud kaardiandmed ja on otsustanud neid kuritarvitada,\u201c selgitab ta.\nOhver annab ise ligip\u00e4\u00e4su\nKuigi erinevatest pettustest kuuleb viimasel ajal tihti, siis t\u00f5deb Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Martin K\u00f5rv, et juhtumite arv on p\u00fcsinud viimastel kuudel suhteliselt stabiilsena. \u201eV\u00f5rreldes mullusega on pettuste arv langenud. Inimeste teadlikkus on t\u00f5usnud ja nii lihtsalt \u201ek\u00f5ne pangast\u201c, investeerimispettused ja teised finantspettused enam l\u00e4bi ei l\u00e4he,\u201c lisab ta. Samas ei ole erinevad kelmused kuhugi kadunud ja ohvreid ikka leidub.\nLigip\u00e4\u00e4su pangakontole v\u00f5imaldab kurikaeltele reeglina ohver ise. K\u00f5rv kirjeldab n\u00e4itena olukorda, kus inimene oli kodus ja vaatas telekat, tema mobiilile tuli Smart-ID v\u00f5i mobiil-ID PIN-koodi p\u00e4ring, millesse inimene isegi ei s\u00fcvenenud. Ta sisestas oma koodi ja j\u00e4tkas teleri vaatamist, sest telefon ju k\u00fcsis koodi. Tegelikkuses aga lubas inimene kurjategijad oma internetipanka.\nSwedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Martin K\u00f5rv.\n(Jake Farra)\n\u201eKindlasti ei tohi sisestada PIN-koode, kui tehingut ei ole ise algatatud ja ei saada aru, mida parajasti kinnitatakse v\u00f5i allkirjastatakse. Samuti ei vaja pangat\u00f6\u00f6taja \u201ekahtlaste tehingute blokeerimiseks\u201c, \u201epettustevastase programmi aktiveerimiseks\u201c v\u00f5i muu sarnase jaoks seda, et inimene kinnitab neid tehinguid oma PIN-koodiga,\u201c r\u00f5hutab K\u00f5rv.\nEriti t\u00e4helepanelik tuleks olla ka internetis kaardiandmete sisestamisega. M\u00f5nedes petuskeemides palutakse kaardiandmed sisestada, et osaleda loteriis, pangale andmete valideerimise v\u00f5i andmebaasi korrastamise jaoks. Tasub m\u00f5elda, kas sellisele lehele tasub oma andmeid jagada.\nSamuti tuleks hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda kaardiandmete sisestamine erinevatesse mobiilirakendustesse. Oluline on aru saada, kas tehakse \u00fchekordne ost v\u00f5i on tegemist teenusega, mille eest hakkab teenusepakkuja regulaarselt raha maha v\u00f5tma. K\u00f5rv soovitab enne teenusega liitumist lugeda reeglite kohta, kuidas ja millal saab teenust t\u00fchistada. \u201eJa loomulikult tuleb teha omale selgeks, kas rakendus on usaldusv\u00e4\u00e4rne.\u201d\nPangakaardiandmete k\u00e4ttesaamiseks ei ole tingimata vajalik, et ohver need kuhugi sisestaks. Kuna t\u00e4nap\u00e4eval on praktiliselt igal mobiilil kaamera, siis piisab vaid hetkest, et kurjategija saaks oma valduses oleva pangakaardi m\u00f5lemast poolest pildi teha. Seej\u00e4rel saab kurjategija need andmed edasi m\u00fc\u00fca v\u00f5i hiljem kuritarvitada. Ohver ei pruugi kaardiandmete lekkimisest sellisel juhul teadagi. Kurjategija v\u00f5ib kaardiomanikule helistada alles poole aasta p\u00e4rast ja lugeda ette k\u00f5ik kaardiandmed. Sellega j\u00e4tab ta mulje, et on pangat\u00f6\u00f6taja ja keelitab ohvrit oma Smart-IDga v\u00f5i mobiil-IDga tehinguid kinnitama.\nPangakaarti tuleb hoida nagu sularaha ja seda ei tohi j\u00e4tta laokile. Pangakaardiga maksmisel tuleb j\u00e4lgida, et kaart oleks kogu aeg vaatev\u00e4ljas ja teenindaja ei l\u00e4heks sellega tehingut tegema tagaruumi.\nKas raha saab tagasi?\n\u201eKaardiandmetesse ja internetipanka tuleb suhtuda samamoodi nagu sularahasse rahakotis. Me ei usalda ju v\u00f5\u00f5rale inimesele oma rahakotti hoida v\u00f5i ei j\u00e4ta seda avalikku kohta, kus sellele on k\u00f5rvalistel isikutel kerge ligi p\u00e4\u00e4seda,\u201d \u00fctleb K\u00f5rv ja lisab, et nii on ka digitaalse rahaga, millega tuleb \u00fcmber k\u00e4ia sama ettevaatlikult kui paberkup\u00fc\u00fcridega. Kelmidelt raha tagasisaamiseks on alati parem, kui tegutsetakse nii kiiresti kui v\u00f5imalik.\n\u201eKui me anname oma rahakotist paberkup\u00fc\u00fcri kurjategijale, kuid seej\u00e4rel m\u00f5istame, et tegu oli pettusega, siis me ei saa loota, et helistame panka ja pank paneb selle raha arvele tagasi. Sama on digitaalsete tehingutega,\u201d selgitab K\u00f5rv. Juba pangakontolt kadunud raha tagasisaamiseks tuleb kurjategija tabada ja tema k\u00e4est raha tagasi saada. Seda k\u00f5ike eeldusel, et tal on raha veel alles.\nMakseid saab peatada, kui need ei ole veel pangast v\u00e4lja saadetud. Samas liiguvad v\u00e4lkmaksed sekunditega ja \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt. K\u00f5rv selgitab: \u201eMakset saab tagasi kutsuda samuti, kuid see eeldab, et makse saaja on n\u00f5us seda raha tagastama. Kui tegemist on kurjategijaga, siis ilmselt ei ole ta v\u00e4ga koost\u00f6\u00f6aldis.\u201c"}
{"text":"Kiiev: Vene propagandal ei \u00f5nnestu l\u00fc\u00fca kiilu Ukraina toetusesseKIIEV, 12. jaanuar, BNS \u2013 Moskva ei suuda l\u00fc\u00fca propagandamanipulatsioonidega kiilu rahvusvahelisse toetusesse Ukrainale, kirjutas v\u00e4lisministeeriumi k\u00f5neisik Oleh Nikolenko Facebookis, kommenteerides Vene presidendi k\u00f5neisiku Dmitri Peskovi s\u00f5nu, et l\u00e4\u00e4nes v\u00e4idetavalt kasvab \u00e4rritus Ukrainale antud v\u00e4lisabi ebat\u00f5husa kasutamise t\u00f5ttu seal vohava korruptsiooni p\u00e4rast, edastas kolmap\u00e4eval Unian.\n\"Klassikaline tees Vene propaganda metoodikast. Kreml ei peata katseid l\u00fc\u00fca kiilu meie riigi rahvusvahelisse toetusse eduka vastupanu taustal Venemaa kallaletungile,\" m\u00e4rkis Nikolenko.\nDiplomaat lisas, et \"varem \u00fcritas Moskva innukalt diskrediteerida ka\u00a0l\u00e4\u00e4ne s\u00f5jalist abi, levitades vihjeid selle sattumisest salakaubavedajate k\u00e4tte\".\n\"Neil see ei \u00f5nnestu. Nagu m\u00e4rkis Dm\u00f5tro Kuleba, ootab meid 2023. aastal heade uudiste kaskaad nii uusimate relvade tarnimise kui ka uue rahalise abi kohta. Meie v\u00e4lispartnerid on Ukraina v\u00f5idu tagamisel sihikindlamad kui kunagi varem,\" \u00fctles pressiesindaja.\nBaltic News Service"}
{"text":"Kiiev: Vene propagandal ei \u00f5nnestu l\u00fc\u00fca kiilu Ukraina toetusesseKIIEV, 12. jaanuar, BNS \u2013 Moskva ei suuda l\u00fc\u00fca propagandamanipulatsioonidega kiilu rahvusvahelisse toetusesse Ukrainale, kirjutas v\u00e4lisministeeriumi k\u00f5neisik Oleh Nikolenko Facebookis, kommenteerides Vene presidendi k\u00f5neisiku Dmitri Peskovi s\u00f5nu, et l\u00e4\u00e4nes v\u00e4idetavalt kasvab \u00e4rritus Ukrainale antud v\u00e4lisabi ebat\u00f5husa kasutamise t\u00f5ttu seal vohava korruptsiooni p\u00e4rast, edastas kolmap\u00e4eval Unian.\n\"Klassikaline tees Vene propaganda metoodikast. Kreml ei peata katseid l\u00fc\u00fca kiilu meie riigi rahvusvahelisse toetusse eduka vastupanu taustal Venemaa kallaletungile,\" m\u00e4rkis Nikolenko.\nDiplomaat lisas, et \"varem \u00fcritas Moskva innukalt diskrediteerida ka\u00a0l\u00e4\u00e4ne s\u00f5jalist abi, levitades vihjeid selle sattumisest salakaubavedajate k\u00e4tte\".\n\"Neil see ei \u00f5nnestu. Nagu m\u00e4rkis Dm\u00f5tro Kuleba, ootab meid 2023. aastal heade uudiste kaskaad nii uusimate relvade tarnimise kui ka uue rahalise abi kohta. Meie v\u00e4lispartnerid on Ukraina v\u00f5idu tagamisel sihikindlamad kui kunagi varem,\" \u00fctles pressiesindaja.\nBaltic News Service"}
{"text":"K\u00e4rdla lennuhangetega on topeltsegadusSegadus Tallinna-K\u00e4rdla-Tallinna lennuliini riigihankega veel kestab, kui uus kogub juba hoogu - jaanuari l\u00f5pust tahab transpordiamet leida liinile uue, ajutise vedaja. Praegune vedaja kritiseerib viisi, kuidas hankeid l\u00e4bi viiakse ja s\u00fc\u00fcdistab ametit korruptsioonis.Transpordiamet t\u00fchistas Tallinna-K\u00e4rdla-Tallinna lennuliini riigihankel tehtud otsused ja teatas, et uuendab hanke menetlustoiminguid, lennuliini teenindamiseks aga s\u00f5lmib ajutise otselepingu.Transaviabaltika k\u00f5neisik Rene Must \u00fctles, et tegid eile ajutisele hankele oma pakkumise, see avati ja kahe tunni p\u00e4rast teatati neile transpordiametist, et hanke reegleid muudetakse.Uus tingimus, mis hankesse lisati, oli kohustus maanduda K\u00e4rdla lennuv\u00e4ljal ka juhul, kui raja kood on neli. \u201eKood neli t\u00e4hendab, et rajal v\u00f5ib olla kokkupressitud lumi ja lumekihi paksus on m\u00e4\u00e4ramata,\u201c selgitas Must.Musta s\u00f5nul teeb Transaviabaltika igal juhul pakkumuse ka j\u00e4rgmisel ajutise vedaja leidmiseks kuulutatud hankel, transpordiametit aga s\u00fc\u00fcdistab ta korruptsioonis: \u201eSee on puhas korruptsioon - nad teevad k\u00f5ik selleks, et hanke v\u00f5idaks rma, kus t\u00f6\u00f6tavad endised lennuameti t\u00f6\u00f6tajad!\u201cAmet kordab hanke menetlustVaideid vaidlustuskomisjon l\u00e4bi vaadata ei j\u00f5udnudki, enne tunnistas transpordiamet oma 10. jaanuari k\u00e4skkirjaga tehtud otsused kehtetuks. Nii need, millega l\u00fckati tagasi Transaviabaltika ja Diamond Sky pakkumus, kui otsus, millega tunnistati edukaks O\u00dc NyxAir pakkumus.\u201eSeega on hankija ise tunnistanud kehtetuks otsused, mille kehtetuks tunnistamist vaidlustaja taotles,\u201c selgitas vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik.Pakkuja v\u00f5ib n\u00f5uda ka menetluskulude h\u00fcvitamist. \u201eVaidlustuskomisjon teeb otsuse kohe, kui Transaviabaltika esitab taotluse menetluskulude v\u00e4ljam\u00f5istmiseks hankijalt,\u201c viitas Kivistik.Leping praeguse teenindajaga l\u00f5peb 28. jaanuaril.Transpordiameti \u00fchistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas \u00fctles, et pakkumuste kontrolliks tuleb \u00fcle vaadata lennukite suutlikkus maanduda K\u00e4rdla lennuv\u00e4ljal, arvestades raja pinnakatte seisukorda. \u201eKontrolli tulemustest s\u00f5ltuvalt teeme vajalikud menetlustoimingud ja otsused uuesti,\u201c lisas Ruubas.\u201eK\u00e4rdla lennuliini teenindamine igal juhul j\u00e4tkub ka p\u00e4rast 28. jaanuari,\u201d kinnitas Ruubas. Selleks v\u00f5tab transpordiamet hinnapakkumised ja s\u00f5lmib kuni hanke tulemuste selgumiseni \u00fchega pakkujatest ajutise otselepingu lennuliini teenindamiseks.Jetstreamid enam ei sobinudEnne j\u00f5ule teatas transpordiamet, et Tallinna ja K\u00e4rdla vahel hakkab lendama 33kohaline lennuk, kuna lennuhanke v\u00f5itis praegu Kuressaare liini teenindav NyxAir. NyxAir tegi k\u00f5ige kallima pakkumuse ja k\u00fcsis \u00fche edasi-tagasi reisi eest \u00fcle 5000 euro. Transaviabaltika ja O\u00dc Diamond Sky pakkumused olid vastavalt 4300 eurot ja ligi 4000 eurot. M\u00f5lemad pakkusid sama t\u00fc\u00fcpi lennukit, millega Transaviabaltika praegu liini teenindab ehk 19-kohalist Jetstream 32. Transpordiameti hinnangul Jetstream 32 enam uuel hankel osalema ei sobinud. Rahvusringh\u00e4\u00e4lingule \u00fctles Ruubas, et probleemiks on karmistunud regulatsioon ja selle lennukit\u00fc\u00fcbi p\u00e4rast tuli kahe ettev\u00f5tte pakkumused tagasi l\u00fckata. \u201eVaidlus k\u00e4ib tegelikult selle \u00fcle, millised lennukid on suutelised Tallinna-K\u00e4rdla liini teenindama, et tagada katkematu lennu\u00fchendus K\u00e4rdlaga,\u201c m\u00e4rkis Ruubas siis.Rene Must selgitas Hiiu Lehele eile, et lennuamet k\u00fcsis neilt aasta l\u00f5pus lennuki v\u00f5imsuste arvutamise tabeli. \u201eNad v\u00f5tsid sealt \u00fched numbrid, arvutasid ja leidsid, et Jetstream ei ole teatud oludes suuteline K\u00e4rdla lennuv\u00e4ljal maanduma. Meid nad sellest ei informeerinud ja otsus, et Jetstreamid K\u00e4rdlasse lendama enam ei sobi, tuli meie jaoks nagu v\u00e4lk selgest taevast - me ju maandume iga p\u00e4ev - lennud toimuvad!\u201c \u00fctles Must. Peale hanke tulemuste avalikustamist selgitasid Transavaiabaltika esindajad ametile, et neid numbreid nad lennuki v\u00f5imsuste arvutamisel ei kasuta. Kontrollimisel selgus, et neis numbrites olid ka vead ja Transaviabaltika saatis ametile uue tabeli. Selle j\u00e4rel t\u00fchistas transpordiamet hanke ja alustas hanget ajutise vedaja leidmiseks.KAI KALLAS: \"Naer on \u00fcks asi, mis raskustest \u00fcle aitab.\"PIRET EESMAAHARDA ROOSNA"}
{"text":"Kolmandik s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4nud ettev\u00f5tetest ei taha kahju korvataNii riiklike kui vabatahtlike tarbijakaitsjate hulgas on levinud arvamus, et tarbijavaidluste komisjoni otsused v\u00f5iksid olla t\u00e4itedokumendid nagu kohtuotsusedki, mitte aga nagu praegu \u2013 vabatahtlikult t\u00e4idetavad. Kuigi sulitsenud ettev\u00f5tted j\u00e4tavad t\u00e4itmata kolmandiku tarbijavaidluse komisjoni otsustest, mis tehtud nende kahjuks ja tarbija kasuks, pole seaduset\u00e4ienduseni seni j\u00f5utud.Kui oled tarbijana petta saanud ja sulle on m\u00fc\u00fcdud kas vigane asi v\u00f5i j\u00e4etud vaatamata ettemaksule teenus osutamata, on lihtsaim v\u00f5imalus esitada kaebus tarbijavaidluse komisjonile (TVK). See tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti https:\/\/www.ttja.ee\/ juures. Paraku on selle otsused \u00a0tarbijat petnud ettev\u00f5tte jaoks k\u00f5igest soovituslikud. Nende firmade suur arv, kes otsuse peale vilistavad, paneb k\u00fcsima, kas ei peaks m\u00f5tlema tarbija t\u00f5husama kaitsmise peale. Teisis\u00f5nu, TVK otsused v\u00f5iksid olla t\u00e4itmiseks kohustuslikud \u2013 n\u00f5nda nagu on kohtuotsused.Nimekirjas umbes 150 ettev\u00f5tetTarbijavaidluste komisjoni mustast nimekirjast https:\/\/jvis.ttja.ee\/modules\/tarbijavaidluskomisjoni-otsused\/mustnimekiri v\u00f5ib leida ka tuntud ettev\u00f5tteid nagu postim\u00fc\u00fcgikaubamaja Hobby Hall, ehitusettev\u00f5tte Mitt & Perlebach, lennukompanii esindaja SmartLynx Airlines Estonia jt.K\u00f5ige rohkem rahuldamata n\u00f5udeid seostub postim\u00fc\u00fcgiga, kus raha on makstud, aga kaupa pole klient saanud. Nii leidub ainu\u00fcksi \u00fche ettev\u00f5tte vastu 18 pretensiooni, mille lahendamisel on TVK j\u00e4tnud \u00f5iguse tarbijale. Palju n\u00f5udeid leidub ka n\u00e4iteks \u00fche piletim\u00fc\u00fcgiettev\u00f5tte vastu, kes ei maksa tagasi \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud kontsertide eest piletiraha.Ohtralt leidub pretensioone, mille tarbijavaidluste komisjon on tarbija kasuks rahuldanud, autom\u00fc\u00fcgifirmade vastu. Tegemist on n-\u00f6 klassikaga. Olles ostnud kasutatud s\u00f5iduki, on sellel peatselt ilmnenud varjatud vead ja remont on kujunenud kulukaks. Ettev\u00f5te ei taha aga kahju h\u00fcvitada.Kokku asub mustas nimekirjas p\u00e4ris palju ehk \u00fcmmarguselt poolteistsada ettev\u00f5tet. Ent kuna TVK otsused on vaid soovituslikud ega ole t\u00e4itedokumendid nagu kohtute otsused, j\u00e4\u00e4b valdavalt k\u00f5ik sinnapaika. Teisis\u00f5nu, inimestele j\u00e4\u00e4b TVK otsuse n\u00e4ol vaid moraalne \u00f5igus, kuid oma raha nad tagasi ei saa.Aasta t\u00e4itub ja k\u00f5ik ununebKauplejal on tarbijavaidluste komisjoni otsuse t\u00e4itmiseks 30 p\u00e4eva. Kui kaupleja otsust 30 p\u00e4eva jooksul ei t\u00e4ida,\u00a0kantaksegi patustanud kauplejad niinimetatud musta nimekirja kuni otsuse t\u00e4itmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks.See t\u00e4hendabki, et p\u00e4ris suur on kiusatus j\u00e4tta petta saanud klient pika ninaga. Kui aasta saab t\u00e4is, ei tulene sellest ettev\u00f5tte jaoks mingeid sanktsioone \u2013 nagu n\u00e4iteks sunniraha. Probleemist ei j\u00e4\u00e4 m\u00e4rkigi maha. Kuna nn mustas nimekirjas paikneb hulk ettev\u00f5tteid juba palju kuid ning osa peaaegu juba aasta, pole ka p\u00f5hjust arvata, et nad sooviksid omi v\u00f5lgnevusi tarbijate ees kustutada. Lisaks, kui paljudel meist on ikka aega v\u00f5i harjumust musta nimekirja https:\/\/jvis.ttja.ee\/modules\/tarbijavaidluskomisjoni-otsused\/mustnimekiri aegajalt \u00fcle vaadata enne, kui midagi ostame v\u00f5i teenust tellime. \u00a0Tarbijavaidluste komisjoni on praeguse korra j\u00e4rgi m\u00e4\u00e4ratud juhtima s\u00f5ltumatu ekspert ehk teisis\u00f5nu \u2013 tegemist ei tohi olla riigiametnikuga. Praegu t\u00e4idab juhi kohuseid n\u00e4iteks vandeadvokaat Kai Amos.\u201eKas muuta otsused sundt\u00e4idetavaks, siin on tegemist poliitilise otsusega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Amos, et ei soovi selles k\u00fcsimuses otsest seisukohta v\u00f5tta. \u201eTeisalt ei ole otsuste t\u00e4idetavus laiemalt v\u00f5ttes sugugi halb ja sageli ei t\u00e4ideta ju ka kohtuotsuseid, ehkki need on t\u00e4itedokumendid. Tarbijavaidluse komisjoni p\u00e4devus on ikkagi kitsendatud, ja see on m\u00f5eldud vaid lihtsamate vaidluste jaoks. Kui on tegemist keerulisema juhtumiga, siis peaks tarbija ikkagi minema kohtusse.\u201cAmose s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rduvadki paljud tarbijad komisjoni, et saada kohtueelset eksperthinnangut, kas tasub asjaga edasi tegeleda. Teisalt m\u00f6\u00f6nab Amos, et t\u00f5epoolest, kui tegemist on kasv\u00f5i paari-kolmesaja eurose n\u00f5udega, ei tasu see tsiviilkohtumenetlusega kaasnevat aja- ning rahakulu \u00e4ra. Firmad, kui j\u00e4tavad TVK otsuse t\u00e4itmata, aga sageli just sellele m\u00e4ngivadki.Kohtusse hagiavalduse koostamiselgi peaks konsulteerima juristiga. See on aga juba omaette kulu jne. Lisaks peab tarbija maksma riigil\u00f5ivu.Amose s\u00f5nul on tegemist p\u00f5him\u00f5ttelise \u00f5iguspoliitilise k\u00fcsimusega: kas kohtueelselt vaidlusi lahendavate komisjonide otsustele peaks andma laiemalt t\u00e4itedokumendi j\u00f5u? V\u00f5i j\u00e4tma ikkagi p\u00f5hiliseks otsustajaks kohtu? N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni otsus on samasuguse juriidilise j\u00f5uga otsus nagu kohtuotsus. J\u00f5ustunud t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni otsus on pooltele t\u00e4itmiseks kohustuslik.Amet: t\u00e4itemenetlus oleks p\u00f5hjendatavTarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ametitarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees on aga seda meelt, et olukorda tuleks muuta.\u201eArvestades, et t\u00e4itmata j\u00e4\u00e4b pea kolmandik TVK otsuseid, on seet\u00f5ttu otsuste t\u00e4itemenetlusega t\u00e4itmise v\u00f5imaluse loomine sisuliselt p\u00f5hjendatud ning vastav ettepanek on seaduse muutmiseks ka varasemalt tehtud,\u201c \u00fctles ta. \u201eSellisel juhul oleks TVK otsus, nagu ka n\u00e4iteks kohtuotsus, t\u00e4ituri poolt sundkorras t\u00e4idetav. T\u00e4itmata j\u00e4\u00e4vad otsused p\u00f5hjustavad rahulolematust ka tarbijates, sest juhul, kui kaupleja otsust vabatahtlikult ei t\u00e4ida, on kogu vaidluse lahendamine tarbija vaates ebam\u00f5istlik ning oma \u00f5iguste kaitseks tuleks ikkagi kohtusse p\u00f6\u00f6rduda, mis on omakorda aja- ja rahakulukas. Kohtuv\u00e4liste tarbijavaidlusi lahendavate \u00fcksuste puhul on siiski ka teistes EL riikides valdavalt tegemist otsustega, mis ei ole sundt\u00e4idetavad.\u201cVeiko Kopamehe s\u00f5nul leidub siiski ka neid n-\u00f6 musta nimekirja kantud ettev\u00f5tteid, kes siiski t\u00e4idavad otsuseid hiljem vabatahtlikult. Arvestades nn mustas nimekirjas olevate ettev\u00f5tete arvu, v\u00f5ib siiski v\u00e4ita, et enamik nendest otsustest j\u00e4\u00e4bki kahjuks t\u00e4itmata ja tarbija n\u00f5ue vaatamata tarbija kasuks tehtud komisjoni otsusele rahuldamata. Kopamehe arvates oleks nn mustal nimekirjal suurem m\u00f5ju, kui inimesed seda rohkem j\u00e4lgiksid ja hoiduksid sinna kantud ettev\u00f5ttete kliendiks hakkamast.\u00dcldisemat tarbijakaitse alast n\u00f5u v\u00f5ib saada lisaks Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ametile \u00a0https:\/\/www.ttja.ee\/1994. aastast tegutsevast MT\u00dcst Eesti Tarbijakaitse Liit https:\/\/tarbijakaitse.ee\/, mis kujutab endast vabatahtlike tarbijan\u00f5ustajate \u00fchendust. Sinna kuuluvad omakorda L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, saarte, Rakvere, Viljandimaa, Narva ja J\u00e4rvamaa tarbijakaitse \u00fchingud.Tarbijakaitse liidu telefon, millele peaks vastama n\u00f5ustaja, aga vaikib nukralt, ja p\u00f5hjus on lihtne. Tarbijakaitse liit on t\u00e4navu juba teist aastat riigi poolt ilma rahastuseta j\u00e4etud. Varem korvati kulusid, n\u00e4iteks loenguid ja \u00fcldist n\u00f5ustamist m\u00f5nek\u00fcmne tuhande euro ulatuses aastas.Vabatahtlikud tarbijakaitsjad on rahastusetaN\u00f5nda nagu seletas liidu juhatusse kuuluv Valli J\u00e4rve, on k\u00fcnnis riigi poolt n\u00fc\u00fcdseks liiga k\u00f5rgeks seatud. N\u00f5utakse, et tegutseks jurist ja deposiidis hoitaks 2000 eurot. \u201eKust seda raha v\u00f5tta, sest juristile on ju samuti tarvis maksta, aga me ei ole ju teeniv ettev\u00f5te,\u201c r\u00e4\u00e4kis J\u00e4rva. \u201eLiidu telefoniarve olen viimasel ajal maksnud omaenda rahast.\u201cJ\u00e4rva s\u00f5nul helistab talle iga p\u00e4ev keegi ja k\u00fcsib m\u00f5nes tarbijakaitsek\u00fcsimuses abi. Tema s\u00f5nul siiski p\u00fcssi p\u00f5\u00f5sasse ei visata, k\u00f5nedele vastatakse ja p\u00fc\u00fctakse liidu kodulehtegi https:\/\/tarbijakaitse.ee\/liikmed-ja-kontaktid\/ alles hoida \u2013 kuni ehk edaspidi taas rahastust leitakse.Samamoodi nagu Veiko Kopamees, arvab ka Valli J\u00e4rve, et tarbijavaidluste komisjonide otsused tuleks muuta t\u00e4itedokumendiks. Ta avaldas lootust et ehk j\u00e4rgmine Riigikogu ja valitsus v\u00f5tavad asja ette. \u00a0\u00a0]]>"}
{"text":"Kristina Kallas: j\u00e4rgmises valitsuses peaks olema P\u00f5hjamaadega koost\u00f6\u00f6 eest vastutav ministerEesti 200 aseesimees Kristina Kallas kirjutas sotsiaalmeedias, et\u00a0Eesti peaks liituma P\u00f5hjamaa riikide koost\u00f6\u00f6ga ja saama P\u00f5hjamaade Ministrite N\u00f5ukogu liikmeks.\u00a0\u00abP\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6 toimib t\u00e4na juba pool sajandit l\u00e4bi rahvusparlamentide ametlike koost\u00f6\u00f6vormide ning P\u00f5hjamaade Ministrite N\u00f5ukogu. Eesti siht peaks olema nende koost\u00f6\u00f6organisatsioondega liitumine j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul,\u00bb leidis Kallas.\u00a0\nTema hinnangul on P\u00f5hjamaid koost\u00f6\u00f6sse p\u00f5iminud \u00fchised v\u00e4\u00e4rtused ja huvid. Eestit liidab P\u00f5hjamaadega kultuur ja ajalugu. On ka palju sarnaseid tasemeid: Eesti haridus on maailma tipus ja Eesti korruptsiooni tajumise indeks madalal.\u00a0\n\u00abP\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6 keskendub kultuurile, heaolu\u00fchiskonnale, keskkonna teemadele, haridusele ja teadusele ning seda toetab \u00fchine identiteet \u2013 keele- ja kultuuriruum ning v\u00e4\u00e4rtused nagu v\u00f5rdsus, toimiv heaoluriik, vaba liikumine ja s\u00f5navabadus,\u00bb kirjutas ta ja lisas, et need on ka Eesti v\u00e4\u00e4rtused. \u00abMuutunud geopoliitilises olukorras on koost\u00f6\u00f6 keskmeks ka julgeolek, eriti k\u00fcberjulgeolek, kus Eestil on isegi rohkem \u00f5petada kui \u00f5ppida teistelt P\u00f5hjamaadelt,\u00bb m\u00e4rkis ta.\n\u00abJ\u00e4rgmises Riigikogus luuakse P\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6 grupp ning valitsuses on P\u00f5hjamaadega koost\u00f6\u00f6 eest vastutav minister. Eesti teeb ametliku avalduse soovist liituda koost\u00f6\u00f6ga. See on Eesti 200 plaan,\u00bb lausus Kallas.\nPaet: intensiivselt end peale suruda pole m\u00f5istlik\n\nUrmas Paet\nRemo T\u00f5nism\u00e4e\n\nEurosaadik Urmas Paet (RE) lausus Postimehele, et kui liituda\u00a0P\u00f5hjamaade Ministrite N\u00f5ukoguga, siis on\u00a0ennek\u00f5ike vaja sellesse\u00a0kuuluvate riikide ehk viie P\u00f5hjala riigi n\u00f5usolekut ja soovi v\u00f5tta juurde uusi liikmeid.\n\u00a0\u00abSeda teemat sai m\u00f5ni aeg tagasi kombatud ning siis oli P\u00f5hjamaade N\u00f5ukogu hoiak, et nad ei soovi uusi liikmeid, vaid tahavad j\u00e4tkata traditsioonilise P\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6 mudeliga. Seega on need riigid omaaegsest Eesti v\u00f5imalikust huvist teadlikud ning intensiivselt end peale suruda pole m\u00f5istlik ega tulemuslik,\u00bb lisas Paet.\u00a0\nTa r\u00f5hutas, et\u00a0Eesti teeb P\u00f5hjamaadega igak\u00fclgset koost\u00f6\u00f6d Euroopa Liidus, NATOs - peagi saavad Soome ja Rootsi ka NATO liikmeks, L\u00e4\u00e4nemeremaade N\u00f5ukogus \u2013 praegu ilma Venemaata, kahepoolselt jne. Veel lisaks on lootust, et peagi on Eesti\u00a0ka Arktika N\u00f5ukogus.\n\u00abSeega, kui P\u00f5hjamaade N\u00f5ukogu liikmesriigid tahaksid Eestit kampa v\u00f5tta, siis me muidugi v\u00f5iksime minna, kuid ma ei n\u00e4e seda soovi P\u00f5hjamaade N\u00f5ukogu laiendada,\u00bb m\u00e4rkis Paet.\u00a0"}
{"text":"Eesti jalgpallikoondis t\u00f5mbas soomlastele kolmandat korda j\u00e4rjest m\u00fctsi silmade peale. V\u00f5iduv\u00e4rava l\u00f6\u00f6nud Miller: uus veri annab koondisele uut energiat ja p\u00f5lemist juurdeEesti meeste jalgpallikoondis pidas Portugalis toimunud treeninglaagri l\u00f5petuseks teise maav\u00f5istlusm\u00e4ngu. P\u00fchap\u00e4eval Islandiga 1 : 1 viiki m\u00e4nginud eestlased alistasid Soome koondise 1 : 0.\nKuigi Eesti koondise peatreener Thomas H\u00e4berli oli Portugali kutsunud rohkelt m\u00e4ngijaid, kes seni rahvusesinduse eest platsile jooksnud ei ole, siis Soome vastu j\u00e4i ta algkoosseisu nimetades truuks oma p\u00f5him\u00f5ttele ehk saatis platsile v\u00f5imalikult tugeva ja kogenud koosseisu. V\u00f5rreldes Islandi-mat\u0161iga tegi H\u00e4berli algkoosseisus vaid kolm muudatust, kui v\u00e4ravasuul alustas Marko Meerits, keskkaitses Marko Lipp ja keskv\u00e4ljal Nikita Vassiljev. Et viimane oli m\u00e4nguminuteid teeninud ka Islandi vastu, siis ainsatki deb\u00fctanti Eesti algrivistusest ei leidnud. V\u00f5rdluseks: Soome juhendaja Markku Kanerva andis algkoosseisus esimese koondisem\u00e4ngu koguni kuuele pallurile. Ka Soomel oli Portugalis \u00fcks maav\u00f5istlus juba peetud, kui esmasp\u00e4eval j\u00e4\u00e4di 0 : 2 alla Rootsile.\nM\u00e4ngu esimesed k\u00fcmmekond minutit kulgesid p\u00f5hjanaabrite taktikepi j\u00e4rgi, kes l\u00fckkasid s\u00f6\u00f6tu ja surusid meie mehed oma platsipoolele, kuid esimese ohtlikuma olukorra l\u00f5id eestlased. Veerandtunnise m\u00e4ngu j\u00e4rel leidis Konstantin Vassiljev pika diagonaals\u00f6\u00f6duga vasakult \u00e4\u00e4relt r\u00fcnnakule t\u00f5usnud \u00e4\u00e4rekaitsja Ken Kallaste, kes s\u00f6\u00f6tis palli omakorda karistusalasse, kus teisel \u00e4\u00e4rekaitsjal Taijo Tenistel j\u00e4i palli tabamisest napilt puudu.\nLaias laastus j\u00e4igi see Eesti esimese poolaja teravaimaks v\u00f5imaluseks. 38. minutil sai vasaku jalaga kaugl\u00f6\u00f6ki \u00fcritada Konstantin Vassiljev, kuid keegi soomlastest sai jala vahele ning pall keris v\u00e4ravast m\u00f6\u00f6da. T\u00f5si, p\u00f5hjanaabrite puurilukk Viljami Sinisalo tegi igaks juhuks ka t\u00f5rje ja Eesti teenis sealt olukorrast nurgal\u00f6\u00f6gi, millest k\u00fcll midagi v\u00e4ga ohtlikku ei s\u00fcndinud.\nLiialt ohtlikke momente ei tekkinud esimesel kolmveerandtunnil ka soomlastel. K\u00f5ige suuremat aktiivsust demonstreeris r\u00fcndaja Anthony Olusanya, kes sai kolmel korral pealel\u00f6\u00f6ki \u00fcritada. Kui 22aastase noormehe kaks esimest \u00fcritust blokeeriti Eesti koondise keskkaitsjate poolt, siis kolmandal korral virutas ta palli Estadio da Nora jalgpallistaadioni aia taha.\nTeise poolaja hakatuseks saatis H\u00e4berli platsile esimese deb\u00fctandi, kui Meeritsa asemel siirdus v\u00e4ravapostide vahele Karl-Romet N\u00f5mm. Peagi lisandus ka teine deb\u00fctant, kesktormaja Sten Reinkort ning 66. minutil sai Eesti koondise eest esimest korda v\u00e4ljakule r\u00fcndaja Robi Saarma. K\u00fcmme minutit enne kohtumise l\u00f5ppu saatis H\u00e4berli platsile ka neljanda deb\u00fctandi Danil Kuraksini.\nSarnasel esimesele kulges teinegi kolmveerandtund \u00fcpris v\u00f5imalustevaeselt. Esimene t\u00f5eliselt ohtlik olukord tekkis teisel poolajal kahek\u00fcmneminutilise m\u00e4ngu j\u00e4rel, kui N\u00f5mm eksis v\u00e4ljatulekul ega suutnud lahtist palli k\u00e4te vahele haarata, kuid tema ja teiste eestlaste \u00f5nneks suunas Diogo Tomas selles olukorras palli peaga meie v\u00e4ravast m\u00f6\u00f6da.\nEesti esimene hea v\u00f5imalus teisel poolajal tekkis 78. minutil, kui Markus Poom vinditas nurgal\u00f6gist palli teravalt soomlaste v\u00e4rava ette. Seal pani nahkmunale pea vahele keskkaitsja Ville Koski ning tema puutest tuhises pall \u00fcpris napilt \u00fcle Sinisalo kaitstava v\u00e4rava tagumise ristnurga. Viis minutit hiljem kordus sama stsenaarium, kuid ka n\u00fc\u00fcd l\u00e4ks Koski klaariv peal\u00f6\u00f6k v\u00e4ravast m\u00f6\u00f6da.\nJ\u00e4rgnenud nurgal\u00f6\u00f6gi j\u00e4rel avas aga Eesti m\u00e4nguskoori. Lahtine pall langes Martin Milleri saagiks ning kui tema esimene l\u00f6\u00f6k takerdus veel vastastesse, siis Tartus sirgunud m\u00e4ngumehe teine, vasaku jalaga sooritatud \u00fcritus leidis tee meestepuntra vahelt v\u00e4ravasse. Tegemist oli 25aastase poolkaitsja teise v\u00e4ravaga Eesti koondise s\u00e4rgis.\nSoome j\u00f5udis viigile v\u00e4ga l\u00e4hedale kohe oma esimesel vastur\u00fcnnakul, kuid Agon Sadiku l\u00f6\u00f6k vuhises meie \u00f5nneks napilt v\u00e4ravapostist m\u00f6\u00f6da.\nKui Islandi vastu j\u00e4i Eesti viimasel minutil v\u00f5idust ilma, kui vastastel lubati penaltist viigistada, siis Soome vastu hoiti eduseisust kinni. T\u00f5si, kohtumise neljandal lisaminutil oli v\u00f5it peaaegu k\u00e4est libisemas, kui taas eksis N\u00f5mm, kes pudistas vastaste tsenderdusest tulnud palli enda ette, kuid Sadiku saatis m\u00e4nguvahendi Portugali \u00f5htutaevasse.\nNii on Eesti saanud Soomest n\u00fc\u00fcd jagu kolmel korral j\u00e4rjest: 2019. a alguses alistati p\u00f5hjanaabrid 2 : 1 ja 2021. a juunis 1 : 0.\nKohtumise j\u00e4rel vestlesid Eesti ajakirjanikega v\u00f5iduv\u00e4rava autor Martin Miller ja peatreener Thomas H\u00e4berli, kes m\u00f5lemad j\u00e4id nii k\u00fcmme p\u00e4eva kestnud treeninglaagri kui ka m\u00e4ngudega Islandi ja Soome vastu rahule.\n\u201eV\u00f5it ja viik tugevate vastaste vastu \u2013 v\u00f5ib rahule j\u00e4\u00e4da k\u00fcll, ma arvan. Need on p\u00e4ris head tulemused,\u201c lausus Miller, kes Islandi vastu toimetas \u00e4\u00e4rekaitses, Soome vastu aga oma tavap\u00e4rasemal positsioonil keskv\u00e4ljal. \u201eKa uued poisid said minu arvates v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama. Uus veri annab koondisele uut energiat ja p\u00f5lemist juurde. K\u00f5iki tuleb kiita!\u201c\nM\u00e4ng Soomega algas Eesti jaoks \u00fcpris rabedalt. Kas kohtumine Islandiga oli meestel veel jalagdes?\n\u201eSeda ei oska \u00f6elda. Kohati m\u00e4ngis Soome palliga p\u00e4ris h\u00e4sti ja olime v\u00e4ga alla surutud, aga suutsime sealt l\u00f5puks v\u00e4lja pressida. Arvan, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes tegime kaitses korraliku m\u00e4ngu,\u201c lausus Miller.\nH\u00e4berli kinnitas, et j\u00e4i Portugalis veedetud ajaga enam kui rahule, eriti seet\u00f5ttu, et seoses m\u00e4ngijate klubivahetustega tuli enne laagrit teha koosseisus palju muudatusi.\n\u201eSee polnud lihtne, kuid siin koha peal oli v\u00e4ga hea laager. Alistasime FIFA edetabeli 56. meeskonna ja tegime 63. kohal paikneva koondisega viigi, kusjuures nad l\u00f5id v\u00e4rava viimasel minutil. V\u00f5ime olla nende tulemuste \u00fcle \u00f5nnelikud. Need olid v\u00e4ga head k\u00fcmme p\u00e4eva,\u201c lausus H\u00e4berli.\nTalle endale k\u00f5ige enam muljet avaldanud m\u00e4ngijatest t\u00f5i \u0161veitslane esile Milleri, kes n\u00e4itas head kvaliteeti nii \u0160veitsi vastu \u00e4\u00e4rekaitses r\u00fcgades kui ka Soome vastu keskv\u00e4ljal. Samuti p\u00e4lvis H\u00e4berlilt verbaalse pai keskkaitsja Rasmus Peetson, kes tegi kaks v\u00e4ga head m\u00e4ngu.\n\u201eNooremad m\u00e4ngijad \u2013 me teame nende kvaliteeti. Nad vajavad veel aega, aga me vajame neid tulevikus. See laager oli hea koht, kus neid l\u00e4hemalt j\u00e4lgida,\u201c m\u00e4rkis H\u00e4berli. Ta kiitis siiski veel nimeliselt keskkaitsjat Erko Jonne T\u00f5ugjast ja poolkaitsjat Nikita Vassiljevit. \u201eT\u00f5ugjas m\u00e4ngis h\u00e4sti, Vassiljev n\u00e4itas, et ta suudab duelle v\u00f5ita ning tal on palliga m\u00e4ngus kvaliteeti,\u201c t\u00f5i H\u00e4berli esile.\nR\u00e4\u00e4kides konkreetsemalt m\u00e4ngust Soomega, t\u00f5des H\u00e4berli, et esimesel poolajal eksisid m\u00f5lemad meeskonnad p\u00e4ris palju ning m\u00f5lema tiimi esituses nappis kvaliteeti.\n\u201eEsimene poolaeg oli keeruline, aga teine poolaeg oli parem. Hea oli see, et suutsime seekord 1 : 0 eduseisust kinni hoida ja m\u00e4ngu v\u00f5ita \u2013 see oli v\u00f5rreldes Islandi m\u00e4nguga kindlasti parem asi. Ja v\u00f5ita sellisel tasemel meeskonda on meie enesekindluse jaoks kindlasti oluline,\u201c lisas peatreener.\nEESTI \u2013 SOOME 1 : 0 (84. Martin Miller)\nEesti koosseis: Marko Meerits (46. Karl-Romet N\u00f5mm), Ken Kallaste (81. Daniil Kuraksin), Erko Jonne T\u00f5ugjas, Rasmus Peetson, Marko Lipp, Taijo Teniste (51. Hindrek Ojamaa), Martin Miller, Konstantin Vassiljev (66. Markus Poom), Nikita Vassiljev, Henrik Ojamaa (51. Sten Reinkort), Sergei Zenjov (66. Robi Saarma)."}
{"text":"Rahvusooper Estonia himustab j\u00e4rjest suuremat t\u00fckki Tammsaare pargistRahvusooperi esialgne juurdeehitise plaan, mis sai tuntuks kui \u00abpunane kast\u00bb, kahvatub uue eskiisi k\u00f5rval, mille alusel tahavad Estonia esindajad taotleda detailplaneeringu algatamist.\nEstonia juurdeehitise probleem sai alguse riigikogust, mille kultuurikomisjon soovitas riiklikult t\u00e4htsate kultuuriehitiste nimekirja just rahvusooperi uut saali, ja seda praeguse hoone juurdeehitise n\u00e4ol. H\u00e4da on selles, et sobiv maa kuulub Tallinna linnale ja h\u00f5lmab osa Tammsaare pargist, mille uuendamisele kulutas linn m\u00f5ne aasta eest kaks miljonit eurot. Eriti resoluutselt on parki ehitamise vastu nii linna kui ka riigi muinsuskaitseamet. K\u00f5ige tipuks kerkiks juurdeehitis UNESCO maailmap\u00e4randi hulka kuuluva vanalinna bastionide v\u00f6\u00f6ndisse.\nK\u00f5igi nende erimeelsuste lahendamiseks moodustati komisjon, kuhu kuuluvad nii Tallinna linna kui ka rahvusooper Estonia esindajad. Komisjoni viimatine koosolek toimus neljap\u00e4eval\u00a0ja seda v\u00f5iks iseloomustada s\u00f5naga \u00abpositsioonis\u00f5da\u00bb. Rahvusooperi esindajad seisid kindlalt juurdeehituse plaani eest ning linna esindajad sama kindlalt selle vastu. Samuti k\u00f5lasid \u00fchelt poolt soovitused ehitada uus ooperimaja kuhugi mujale ja teiselt poolt p\u00f5hjendused, miks pole v\u00f5imalik seda teha. Viimaste kuude jooksul ongi ainsaks edasiminekuks olnud juurdeehitise uus eskiis. Selle teoks saamisel oleksid lahendatud k\u00f5ik rahvusooperi ruumidega seotud probleemid. Aga \u00fchtlasi kaoks ka suur t\u00fckk looduskaitse all olevast Tammsaare pargist ja kannatada saaksid selle all olevad muinsuskaitsealused bastionim\u00fc\u00fcrid.\n\n\n\n\n\nEstonia soovib endiselt juurdeehitist\n\n\n\n\n\nRahvusooper Estonia juhatuse esimees Ott Maaten \u00fctles, et kuigi linnavalitsuse ja rahvusooperi \u00fchiskomisjoni p\u00e4evakorras on mitu varianti \u2013 lisaks praeguse ooperimaja laiendusele ka muud asukohad \u2013, kuulub tema eelistus juurdeehitisele, sest see on k\u00f5ige realistlikum.\n\u00abNeid v\u00f5imalikke asukohti on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he. Sisuliselt j\u00e4\u00e4b ainuv\u00f5imalikuna s\u00f5elale Tallinna Sadama krunt, mis on aga k\u00fcsitav. Ka linn saab aru, et tulevane maat\u00fckk peab olema kas riigi- v\u00f5i munitsipaalomandis. Vastasel korral l\u00e4heb kinnistu \u00fcmber v\u00e4ljapressimiseks, nagu juba praegu on kuluaarides l\u00e4inud k\u00f5ikide muude maat\u00fckkidega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Maaten.\nTa lisas, et ooperiteatri jaoks oma krunti pakkunud Tallinna Sadam on ju riigi \u00e4ri\u00fching, mis ei saa krundist alla turuhinna loobuda, nii et ka seal tekiksid \u00fcletamatud rahaprobleemid.\nTulevane maat\u00fckk peab olema kas riigi- v\u00f5i munitsipaalomandis. Vastasel korral l\u00e4heb kinnistu \u00fcmber v\u00e4ljapressimiseks.\n\nRahvusooper Estonia juhatuse esimees Ott Maaten.\n\n\u00abJuurdeehitise puhul on meil justkui munitsipaalomanduses maat\u00fckk, aga Tallinna Sadamalt tuleks kinnistu v\u00e4lja osta. Seet\u00f5ttu ongi muud asukohad anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal osutunud utoopilisteks,\u00bb lausus Maaten.\n\n\n\n\n\nMuinsuskaitse seisab bastionide v\u00f6\u00f6ndi eest\n\n\n\n\n\nMuinsuskaitseliste piirangute kohta \u00fctles rahvusooperi juht, et ka praegune Estonia hoone on m\u00e4lestis. See fakt on tema hinnangul samasugune takistus kui maja k\u00f5rval olev bastionide v\u00f6\u00f6nd. \u00abAga peaksime j\u00f5udma \u00fchiskondlikule ja poliitilisele kokkuleppele, et oleme nende m\u00e4\u00e4ruste puhul valmis tegema mingi erandi, et selle riiklikult t\u00e4htsa kultuuriobjektiga ikkagi edasi liikuda,\u00bb \u00fctles Maaten.\n\nJuurdeehitise eskiisi j\u00e4rgi kaoks suur t\u00fckk looduskaitse all olevast Tammsaare pargist maja alla.\nQP Arhitektid O\u00dc\/rahvusooper Estonia\n\nTema s\u00f5nul pole Estonia puhul p\u00e4ris t\u00e4pne viidata muinsuskaitseseadusele, sest see tegelikult ei s\u00e4testa, et Estonia puhul ei tohi teha nii v\u00f5i naa. \u00abMeil on teatud maa-alale ja ehitistele, nagu Estonia, antud teatud muinsuskaitselised staatused ehk siis Estonia on m\u00e4lestis. Peaksime seda m\u00e4lestise staatust natukene korrigeerima, muutma v\u00f5i neid piiranguid t\u00e4psustama, mida v\u00f5ime teha siis, kui tuleb juurdeehitis. Sinna etappi olemegi praegu liikumas, see on j\u00e4rgmiste punktidena komisjoni t\u00f6\u00f6laual. Enne visuaaliga tegelemist on see etapp h\u00e4sti oluline,\u00bb selgitas Maaten.\nMuinsuskaitsja, kunstiakadeemia \u00f5ppej\u00f5ud ja rahvusvahelise muinsuskaitseeksperte \u00fchendava organisatsiooni ICOMOS asepresident Riin Alatalu \u00fctles Postimehele, et kui muinsuskaitse on kord juba kindla ei \u00f6elnud, tuleks sellega leppida. \u00abEkspertorganisatsioonid, sealhulgas muinsuskaitseamet ja ICOMOS on \u00f6elnud, et sellist asja ei saa teha, sest see oleks muinsuskaitseliste v\u00e4\u00e4rtuste rikkumine. See on tohutu suur, \u00fcle m\u00f5istuse suur maht, mida tahetakse ehitada bastionide v\u00f6\u00f6ndisse,\u00bb \u00fctles Alatalu.\nSee on tohutu suur, \u00fcle m\u00f5istuse suur maht, mida tahetakse ehitada bastionide v\u00f6\u00f6ndisse.\n\nICOMOSi asepresident Riin Alatalu.\n\nTa lisas, et jutt ei k\u00e4i ainult maa-alustest bastionim\u00fc\u00fcridest, mida ehitus kahjustaks, vaid linnaruumist kui tervikust ning bastionide v\u00f6\u00f6ndist kui tajutavast kindlustuste osast.\n\u00abTallinnal on UNESCO maailmap\u00e4randi konventsiooni j\u00e4rgne kohustus informeerida UNESCOt maailmap\u00e4randi paiku m\u00f5jutavatest asjadest. Minu kogemus \u00fctleb k\u00fcll, et UNESCOst tuleb sellele eitav vastus. Ja niikaua, kui me tahame, et Tallinna vanalinn oleks maailmap\u00e4randi hulgas, on UNESCO otsused meile sisuliselt kohustuslikud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Alatalu.\n\u00abHea k\u00fcll, Estonia majale kui m\u00e4lestisele saab teoorias teha juurdeehitise, aga see moonutab m\u00e4lestist ja selle suhet linnaga. Aga lisaks see koht asub m\u00e4lestisel, see asub bastionide v\u00f6\u00f6ndis ja vanalinna muinsuskaitsealal. Peale Estonia hoone on ka teised m\u00e4lestised, millega tuleb arvestada. See koht asub linnakindlustuste v\u00f6\u00f6ndis, mis on v\u00e4\u00e4rtus omaette. Estonia on juba praegu vanalinna muinsuskaitseala k\u00f5ige suurem ehitis ja n\u00fc\u00fcd tahetakse see rohkem kui kaks korda suuremaks ehitada. Paljud inimesed ilmselt ei taju ka nende ilupiltide j\u00e4rgi, kui meeletult t\u00e4idab ja l\u00e4mmatab see juurdeehitis linnaruumi. Kui liikuda m\u00f6\u00f6da P\u00e4rnu maanteed, ei oleks seal enam \u00f5hku,\u00bb selgitas Alatalu.\n"}
{"text":"Briti postiteenistuse k\u00fcberr\u00fcnnaku korraldas oli tuntud h\u00e4kkeribandeLONDON, 12. jaanuar, STT-BNS - Suurbritannia postiteenistuse vastu hiljuti korraldatud k\u00fcberr\u00fcnnaku taga on tuntud v\u00e4ljapressijate h\u00e4kkerij\u00f5uk LockBit, kirjutas neljap\u00e4eval kohalik ajaleht Daily Telegraph.\nV\u00e4ljaande andmetel on bande varem korraldanud r\u00fcnnakuid kriitilise infrastruktuuri ja suurettev\u00f5tete vastu. H\u00e4kkerir\u00fchmitus on n\u00f5udnud lukustatud teabe avamise eest miljoneid.\nLockBiti r\u00fcnnakud said esmakordselt avalikuks 2020. aasta jaanuaris ning kurjategijate bandel on \u00dchendriikides ja mujal maailmas hinnanguliselt olnud v\u00e4hemalt tuhat ohvrit. Oletatakse, et k\u00fcberbandiidid on saanud oma ohvritelt k\u00e4tte k\u00fcmneid miljoneid USA dollareid lunaraha.\nSTT - Baltic News Service"}
{"text":"Benini valitsusparteid saavutasid parlamendienamuseCOTONOU, 12. jaanuar, AFP-BNS - Benini valitsusparteid saavutasid parlamendis kindla enamuse, kinnitas neljap\u00e4eval ametlikult riigi konstitutsioonikohus.\nPresident Patrice Taloni toetav Vabariiklaste Blokk ja Progressiivne Liit v\u00f5itsid esialgsete tulemuste kohaselt 109-kohalises parlamendis 81 mandaati. Opositsioonilised demokraadid said 28 kohta.\nBenini peamine opositsioonipartei l\u00fckkas \u00fcldvalimiste tulemused juba tagasi kinnitades, et president Patrice Taloni toetavad erakonnad said v\u00f5idu pettuse teel.\nBenin valis p\u00fchap\u00e4eval parlamenti ja nelja-aastase vaheaja j\u00e4rel olid lubatud osalema ka opositsioonikandidaadid.\nValimised olid t\u00e4htsaks proovikiviks L\u00e4\u00e4ne-Aafrika riigile, kus president Patrice Taloni toetajate s\u00f5nul on riigipea algatusel saavutatud poliitiline ja majandusareng, kuid kriitikute v\u00e4itel kannatada saanud demokraatia.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Rahvusooper Estonia himustab j\u00e4rjest suuremat t\u00fckki Tammsaare pargistRahvusooperi esialgne juurdeehitise plaan, mis sai tuntuks kui \u00abpunane kast\u00bb, kahvatub uue eskiisi k\u00f5rval, mille alusel tahavad Estonia esindajad taotleda detailplaneeringu algatamist.Estonia juurdeehitise probleem sai alguse riigikogust, mille kultuurikomisjon soovitas riiklikult t\u00e4htsate kultuuriehitiste nimekirja just rahvusooperi uut saali, ja seda praeguse hoone juurdeehitise n\u00e4ol. H\u00e4da on selles, et sobiv maa kuulub Tallinna linnale ja h\u00f5lmab osa Tammsaare pargist, mille uuendamisele kulutas linn m\u00f5ne aasta eest kaks miljonit eurot.Eriti resoluutselt on parki ehitamise vastu nii linna kui ka riigi muinsuskaitseamet. K\u00f5ige tipuks kerkiks juurdeehitis UNESCO maailmap\u00e4randi hulka kuuluva vanalinna bastionide v\u00f6\u00f6ndisse.K\u00f5igi nende erimeelsuste lahendamiseks moodustati komisjon, kuhu kuuluvad nii Tallinna linna kui ka rahvusooper Estonia esindajad. Komisjoni viimatine koosolek toimus eile ja seda v\u00f5iks iseloomustada s\u00f5naga \u00abpositsioonis\u00f5da\u00bb.Rahvusooperi esindajad seisid kindlalt juurdeehituse plaani eest ning linna esindajad sama kindlalt selle vastu. Samuti k\u00f5lasid \u00fchelt poolt soovitused ehitada uus ooperimaja kuhugi mujale ja teiselt poolt p\u00f5hjendused, miks pole v\u00f5imalik seda teha. Viimaste kuude jooksul ongi ainsaks edasiminekuks olnud juurdeehitise uus eskiis. Selle teoks saamisel oleksid lahendatud k\u00f5ik rahvusooperi ruumidega seotud probleemid. Aga \u00fchtlasi kaoks ka suur t\u00fckk looduskaitse all olevast Tammsaare pargist ja kannatada saaksid selle all olevad muinsuskaitsealused bastionim\u00fc\u00fcrid.Estonia soovib endiselt juurdeehitistRahvusooper Estonia juhatuse esimees Ott Maaten \u00fctles, et kuigi linnavalitsuse ja rahvusooperi \u00fchiskomisjoni p\u00e4evakorras on mitu varianti - lisaks praeguse ooperimaja laiendusele ka muud asukohad -, kuulub tema eelistus juurdeehitisele, sest see on k\u00f5ige realistlikum.\u00abNeid v\u00f5imalikke asukohti on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he. Sisuliselt j\u00e4\u00e4b ainuv\u00f5imalikuna s\u00f5elale Tallinna Sadama krunt, mis on aga k\u00fcsitav. Ka linn saab aru, et tulevane maat\u00fckk peab olema kas riigi- v\u00f5i munitsipaalomandis. Vastasel korral l\u00e4heb kinnistu \u00fcmber v\u00e4ljapressimiseks, nagu juba praegu on kuluaarides l\u00e4inud k\u00f5ikide muude maat\u00fckkidega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Maaten.Ta lisas, et ooperiteatri jaoks oma krunti pakkunud Tallinna Sadam on ju riigi \u00e4ri\u00fching, mis ei saa krundist alla turuhinna loobuda, nii et ka seal tekiksid \u00fcletamatud rahaprobleemid.\u00abJuurdeehitise puhul on meil justkui munitsipaalomanduses maat\u00fckk, aga Tallinna Sadamalt tuleks kinnistu v\u00e4lja osta. Seet\u00f5ttu ongi muud asukohad anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal osutunud utoopilisteks,\u00bb lausus Maaten,Muinsuskaitse seisab bastionide v\u00f6\u00f6ndi eestMuinsuskaitseliste piirangute kohta \u00fctles rahvusooperi juht, et ka praegune Estonia hoone on m\u00e4lestis. See fakt on tema hinnangul samasugune takistus kui maja k\u00f5rval olev bastionide v\u00f6\u00f6nd. \u00abAga peaksime j\u00f5udma \u00fchiskondlikule ja poliitilisele kokkuleppele, et oleme nende m\u00e4\u00e4ruste puhul valmis tegema mingi erandi, et selle riiklikult t\u00e4htsa\u00a0 kultuuriobjektiga ikkagi edasi liikuda,\u00bb \u00fctles Maaten.Tema s\u00f5nui pole Estonia puhul p\u00e4ris t\u00e4pne viidata muinsuskaitseseadusele, sest see tegelikult ei s\u00e4testa, et Estonia puhul ei tohi teha nii v\u00f5i naa. \u00abMeil on teatud maa-alale ja ehitistele, nagu Estonia, antud teatud muinsuskaitselised staatused ehk siis Estonia on m\u00e4lestis. Peaksime seda m\u00e4lestise staatust natukene korrigeerima, muutma v\u00f5i neid piiranguid t\u00e4psustama, mida v\u00f5ime teha siis, kui tuleb juurdeehitis. Sinna etappi olemegi praegu liikumas, see on j\u00e4rgmiste punktidena komisjoni t\u00f6\u00f6laual. Enne visuaaliga tegelemist on see etapp h\u00e4sti oluline,\u00bb selgitas Maaten.Muinsuskaitsja, kunstiakadeemia \u00f5ppej\u00f5ud ja rahvusvahelise muinsuskaitseeksperte \u00fchendava organisatsiooni ICO-M0S asepresident Riin Alatalu \u00fctles Postimehele, et kui muinsuskaitse on kord juba kindla ei \u00f6elnud, tuleks sellega leppida. \u00abEkspertorganisatsioonid, sealhulgas muinsuskaitseamet ja ICOMOS on \u00f6elnud, et sellist asja ei saa teha, sest see oleks muinsuskaitseliste v\u00e4\u00e4rtuste rikkumine. See on tohutu suur, \u00fcle m\u00f5istuse suur maht, mida tahetakse ehitada bastionide v\u00f6\u00f6ndisse,\u00bb \u00fctles Alatalu.Ta lisas, et jutt ei k\u00e4i ainult maa-alustest bastionim\u00fc\u00fcridest, mida ehitus kahjustaks, vaid linnaruumist kui tervikust ning bastionide v\u00f6\u00f6ndist kui tajutavast kindlustuste osast.\u00abTallinnal on UNESCO maailmap\u00e4randi konventsiooni j\u00e4rgne kohustus informeerida UNESCOt maailmap\u00e4randi paiku m\u00f5jutavatest asjadest. Minu kogemus \u00fctleb k\u00fcll, et UNESCOst tuleb sellele eitav vastus. Ja niikaua, kui me tahame, et Tallinna vanalinn oleks maailmap\u00e4randi hulgas, on UNESCO otsused meile sisuliselt kohustuslikud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Alatalu.\u00abHea k\u00fcll, Estonia majale kui m\u00e4lestisele saab teoorias teha juurdeehitise, aga see moonutab m\u00e4lestist ja selle suhet linnaga. Aga lisaks see koht asub m\u00e4lestisel, see asub bastionide v\u00f6\u00f6ndis ja vanalinna muinsuskaitsealal. Peale Estonia hoone on ka teised m\u00e4lestised, millega tuleb arvestada. See koht asub linnakindlustuste v\u00f6\u00f6ndis, mis on v\u00e4\u00e4rtus omaette. Estonia on juba praegu vanalinna muinsuskaitseala k\u00f5ige suurem ehitis ja n\u00fc\u00fcd tahetakse see rohkem kui kaks korda suuremaks ehitada. Paljud inimesed ilmselt ei taju ka nende ilupiltide j\u00e4rgi, kui meeletult t\u00e4idab ja l\u00e4mmatab see juurdeehitis linnaruumi. Kui liikuda m\u00f6\u00f6da P\u00e4rnu maanteed, ei oleks seal enam \u00f5hku,\u00bb selgitas AlataluSee on tohutu suur, \u00fcle m\u00f5istuse suur maht, mida tahetakse ehitada bastionide v\u00f6\u00f6ndisse.ICOMOSi asepresidentRiin AlataluTulevane maat\u00fckk peab olema kas riigi- v\u00f5i munitsipaalomandis.Vastasel korral l\u00e4heb kinnistu \u00fcmber v\u00e4ljapressimiseks.Rahvusooper Estonia juhatuse esimeesOtt MaatenEskiisi j\u00e4rgi kaoks suur t\u00fckk looduskaitse all olevast Tammsaare pargist maja alla. FOTOD: QP ARHITEKTID O\u00dc   RAHVUSOOPER ESTONIARahvusooperi hoone laieneks P\u00e4rnu maanteeni.Uwe Gnadenteich;Margus Martin"}
{"text":"Benini valitsusparteid saavutasid parlamendienamuse (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nCOTONOU, 13. jaanuar, AFP-BNS - Benini valitsusparteid saavutasid parlamendis kindla enamuse, kinnitas neljap\u00e4eval ametlikult riigi konstitutsioonikohus.\nPresident Patrice Taloni toetav Vabariiklaste Blokk ja Progressiivne Liit v\u00f5itsid esialgsete tulemuste kohaselt 109-kohalises parlamendis 81 mandaati. Opositsioonilised demokraadid said 28 kohta.\nBenini peamine opositsioonipartei l\u00fckkas \u00fcldvalimiste tulemused juba tagasi kinnitades, et president Patrice Taloni toetavad erakonnad said v\u00f5idu pettuse teel.\nDemokraatide erakonna liider Eric Houndete m\u00f5istis hukka kahe valitsuspartei poolt korraldatud \"r\u00e4ige v\u00f5ltsimise\" ja h\u00e4\u00e4lte ostmise, kuid ei esitanud koheselt mingeid t\u00f5endeid.\n\"Demokraatide partei l\u00fckkab tagasi selle tulemuse, mis ei peegelda ilmselgelt rahva tahet muuta meie erakond esimeseks poliitiliseks j\u00f5uks riigis,\" \u00fctles Houndete.\nTulemusi saab vaidlustada k\u00fcmne p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast ametlikku v\u00e4ljakuulutamist.\nBenin valis p\u00fchap\u00e4eval parlamenti ja nelja-aastase vaheaja j\u00e4rel olid lubatud osalema ka opositsioonikandidaadid.\nValimised olid t\u00e4htsaks proovikiviks L\u00e4\u00e4ne-Aafrika riigile, kus president Patrice Taloni toetajate s\u00f5nul on riigipea algatusel saavutatud poliitiline ja majandusareng, kuid kriitikute v\u00e4itel kannatada saanud demokraatia.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Kelmuse ohvriks langemisest p\u00e4\u00e4stab inimese enda nutikusEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja kelmitada petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Eelmisel aastal teatati politseile 740 korral investeerimise v\u00f5i pangapettusest, mille kogukahjud on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.M\u00f6\u00f6dunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud on veidi \u00fcle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada pea 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja vaibumise m\u00e4rke pettuste levikust ei ole. \u201ePea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u201c lisas Tambre.\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u201eInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks. Samuti ei tasu uskuda teile v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub vestluse k\u00e4igus hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i investeeringun\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt see \u201ehea n\u00f5u\u201c l\u00f5ppeb suure kahjuga,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinum pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u201eEelmainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad, neid on paraku rohkemgi ja ka kahjud on kordades suuremad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uus skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes koheselt ka politseid kahtlasest pettusest teavitasid. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele saime koost\u00f6\u00f6s pankadega ja teiste asutustega koheselt hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u201c\nN\u00e4iteid kelmustest ja soovitusi, kuidas end kelmide eest kaitsta leiab politsei veebilehelt.\nOle ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla Riigi Infos\u00fcsteemide Ameti Encrypted DNS \u00e4pp, mis aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise. \u00c4pi kohta saab rohkem infot siit."}
{"text":"Rahvusooper Estonia himustab j\u00e4rjest suuremat t\u00fckki Tammsaare pargistTALLINN, 13. jaanuar, BNS - Rahvusooperi esialgne juurdeehitise plaan, mis sai tuntuks kui \u00abpunane kast\u00bb, kahvatub uue eskiisi k\u00f5rval, mille alusel tahavad Estonia esindajad taotleda detailplaneeringu algatamist, kirjutab Postimees.\nEstonia juurdeehitise probleem sai alguse riigikogust, mille kultuurikomisjon soovitas riiklikult t\u00e4htsate kultuuriehitiste nimekirja just rahvusooperi uut saali, ja seda praeguse hoone juurdeehitise n\u00e4ol. H\u00e4da on selles, et sobiv maa kuulub Tallinna linnale ja h\u00f5lmab osa Tammsaare pargist, mille uuendamisele kulutas linn m\u00f5ne aasta eest kaks miljonit eurot.Eriti resoluutselt on parki ehitamise vastu nii linna kui ka riigi muinsuskaitseamet. K\u00f5ige tipuks kerkiks juurdeehitis UNESCO maailmap\u00e4randi hulka kuuluva vanalinna bastionide v\u00f6\u00f6ndisse.K\u00f5igi nende erimeelsuste lahendamiseks moodustati komisjon, kuhu kuuluvad nii Tallinna linna kui ka rahvusooper Estonia esindajad. Komisjoni viimatine koosolek toimus neljap\u00e4eval ja seda v\u00f5iks iseloomustada s\u00f5naga \u00abpositsioonis\u00f5da\u00bb, kirjutab Postimees.\u00a0\nRahvusooperi esindajad seisid kindlalt juurdeehituse plaani eest ning linna esindajad sama kindlalt selle vastu. Samuti k\u00f5lasid \u00fchelt poolt soovitused ehitada uus ooperimaja kuhugi mujale ja teiselt poolt p\u00f5hjendused, miks pole v\u00f5imalik seda teha. Viimaste kuude jooksul ongi ainsaks edasiminekuks olnud juurdeehitise uus eskiis. Selle teoks saamisel oleksid lahendatud k\u00f5ik rahvusooperi ruumidega seotud probleemid. Aga \u00fchtlasi kaoks ka suur t\u00fckk looduskaitse all olevast Tammsaare pargist ja kannatada saaksid selle all olevad muinsuskaitsealused bastionim\u00fc\u00fcrid.\nRahvusooper Estonia juhatuse esimees Ott Maaten \u00fctles, et kuigi linnavalitsuse ja rahvusooperi \u00fchiskomisjoni p\u00e4evakorras on mitu varianti - lisaks praeguse ooperimaja laiendusele ka muud asukohad -, kuulub tema eelistus juurdeehitisele, sest see on k\u00f5ige realistlikum.\n\u00abNeid v\u00f5imalikke asukohti on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he. Sisuliselt j\u00e4\u00e4b ainuv\u00f5imalikuna s\u00f5elale Tallinna Sadama krunt, mis on aga k\u00fcsitav. Ka linn saab aru, et tulevane maat\u00fckk peab olema kas riigi- v\u00f5i munitsipaalomandis. Vastasel korral l\u00e4heb kinnistu \u00fcmber v\u00e4ljapressimiseks, nagu juba praegu on kuluaarides l\u00e4inud k\u00f5ikide muude maat\u00fckkidega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Maaten.\nTa lisas, et ooperiteatri jaoks oma krunti pakkunud Tallinna Sadam on ju riigi \u00e4ri\u00fching, mis ei saa krundist alla turuhinna loobuda, nii et ka seal tekiksid \u00fcletamatud rahaprobleemid. \u00abJuurdeehitise puhul on meil justkui munitsipaalomanduses maat\u00fckk, aga Tallinna Sadamalt tuleks kinnistu v\u00e4lja osta. Seet\u00f5ttu ongi muud asukohad anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal osutunud utoopilisteks,\u00bb lausus Maaten,\nMuinsuskaitseliste piirangute kohta \u00fctles rahvusooperi juht, et ka praegune Estonia hoone on m\u00e4lestis. See fakt on tema hinnangul samasugune takistus kui maja k\u00f5rval olev bastionide v\u00f6\u00f6nd. \u00abAga peaksime j\u00f5udma \u00fchiskondlikule ja poliitilisele kokkuleppele, et oleme nende m\u00e4\u00e4ruste puhul valmis tegema mingi erandi, et selle riiklikult t\u00e4htsa Jh kultuuriobjektiga ikka-J; gi edasi liikuda,\u00bb \u00fctles Maaten.\nTema s\u00f5nui pole Estonia puhul p\u00e4ris t\u00e4pne viidata muinsuskaitseseadusele, sest see tegelikult ei s\u00e4testa, et Estonia puhul ei tohi teha nii v\u00f5i naa. \u00abMeil on teatud maa-alale ja ehitistele, nagu Estonia, antud teatud muinsuskaitselised staatused ehk siis Estonia on m\u00e4lestis. Peaksime seda m\u00e4lestise staatust natukene korrigeerima, muutma v\u00f5i neid piiranguid t\u00e4psustama, mida v\u00f5ime teha siis, kui tuleb juurdeehitis. Sinna etappi olemegi praegu liikumas, see on j\u00e4rgmiste punktidena komisjoni t\u00f6\u00f6laual. Enne visuaaliga tegelemist on see etapp h\u00e4sti oluline,\u00bb selgitas Maaten.\nMuinsuskaitsja, kunstiakadeemia \u00f5ppej\u00f5ud ja rahvusvahelise muinsuskaitseeksperte \u00fchendava organisatsiooni ICO-M0S asepresident Riin Alatalu \u00fctles Postimehele, et kui muinsuskaitse on kord juba kindla ei \u00f6elnud, tuleks sellega leppida. \u00abEkspertorganisatsioonid, sealhulgas muinsuskaitseamet ja ICOMOS on \u00f6elnud, et sellist asja ei saa teha, sest see oleks muinsuskaitseliste v\u00e4\u00e4rtuste rikkumine. See on tohutu suur, \u00fcle m\u00f5istuse suur maht, mida tahetakse ehitada bastionide v\u00f6\u00f6ndisse,\u00bb \u00fctles Alatalu.\nTa lisas, et jutt ei k\u00e4i ainult maa-alustest bastionim\u00fc\u00fcridest, mida ehitus kahjustaks, vaid linnaruumist kui tervikust ning bastionide v\u00f6\u00f6ndist kui tajutavast kindlustuste osast. \u00abTallinnal on UNESCO maailmap\u00e4randi konventsiooni j\u00e4rgne kohustus informeerida UNESCO-t maailmap\u00e4randi paiku m\u00f5jutavatest asjadest. Minu kogemus \u00fctleb k\u00fcll, et UNESCO-st tuleb sellele eitav vastus. Ja niikaua, kui me tahame, et Tallinna vanalinn oleks maailmap\u00e4randi hulgas, on UNESCO otsused meile sisuliselt kohustuslikud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Alatalu.\n\u00abHea k\u00fcll, Estonia majale kui m\u00e4lestisele saab teoorias teha juurdeehitise, aga see moonutab m\u00e4lestist ja selle suhet linnaga. Aga lisaks see koht asub m\u00e4lestisel, see asub bastionide v\u00f6\u00f6ndis ja vanalinna muinsuskaitsealal. Peale Estonia hoone on ka teised m\u00e4lestised, millega tuleb arvestada. See koht asub linnakindlustuste v\u00f6\u00f6ndis, mis on v\u00e4\u00e4rtus omaette. Estonia on juba praegu vanalinna muinsuskaitseala k\u00f5ige suurem ehitis ja n\u00fc\u00fcd tahetakse see rohkem kui kaks korda suuremaks ehitada. Paljud inimesed ilmselt ei taju ka nende ilupiltide j\u00e4rgi, kui meeletult t\u00e4idab ja l\u00e4mmatab see juurdeehitis linnaruumi. Kui liikuda m\u00f6\u00f6da P\u00e4rnu maanteed, ei oleks seal enam \u00f5hku,\u00bb selgitas Alatalu.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"T\u00f6\u00f6\u00f5nne uurija: liiga palju t\u00f6\u00f6d muudab meid \u201ejunniks\u201c, olgu see kui huvitav tahesLeheku\u0308lg uus, aga t\u00f6\u00f6l tunned ikka nagu d\u00e9j\u00e0-vu\u2019d? M\u00fcrgine kolleeg, ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud palganumber, oskmatus \u00f6elda ei, mis t\u00e4hendab \u00fcha uutesse kohustustesse uppumist. Aeg on suu avada! Kuidas teha seda nii, et jutuajamine ka p\u00e4riselt vilja kannaks?\nNippe, kuidas tundlikest teemadest targalt r\u00e4\u00e4kida, jagavad koolitaja ja t\u00f6\u00f6\u00f5nne uurija Tiina Saar-Veelmaa ning ps\u00fchholoog ja juhtide-organisatsioonide koolitaja Karin Hango.\n\u201eTahan rohkem palka!\u201c\nLause \u201eMe peame r\u00e4\u00e4kima\u201c k\u00f5lab juba iseenesest kurjakuulutavalt. Kui lisada sinna otsa s\u00f5na raha, tahab s\u00fcda t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5ne l\u00f6\u00f6gi vahele j\u00e4tta. Palganumber on l\u00e4bi aegade olnud kuigipalju tabuteema. K\u00fcllap on see ka p\u00f5hjus, miks l\u00e4heme t\u00f6\u00f6tasu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele tihtilugu v\u00e4riseva jalaga, kaheldes, kas ja kuidas \u00fcldse \u201epiinlik\u201c teema jutuks v\u00f5tta.\nVeel enne, kui k\u00f5ige p\u00f5letavamat, raha teemat lahkama hakkame, juhib Karin Hango t\u00e4helepanu, et mis tahes tundlike k\u00f5neluste eeldus on usaldusv\u00e4\u00e4rne suhe \u00fclemusega. Viimast aitavad luua regulaarsed silmast silma vestlused. Juhul kui \u00fcks \u00fchele kohtumised pole tavaks, soovitab kogenud koolitaja t\u00f6\u00f6tajal ise vastav ettepanek teha. \u201eMul endal on selline kogemus t\u00e4iesti olemas. Kui tuli uus juht, \u00fctlesin, et kuule, tahaksin sinuga r\u00e4\u00e4kida, kuidas meil l\u00e4heb ja kuidas sa rahul oled. Nii tajub juht t\u00f6\u00f6tajat kui \u00fcht m\u00f5istlikku inimest, kes hoolib ka organisatsiooni k\u00e4ek\u00e4igust, mitte ei k\u00e4i ainult palka juurde k\u00fcsimas v\u00f5i puhkuseaega muutmas.\u201c\nJuhtimisalases kirjanduses nimetatakse sellist praktikat \u00fclespoole juhtimiseks (managing up). \u201eMe nagunii peame alati juhi kaela natuke p\u00f6\u00f6rama, et saaksime oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti teha. See ei t\u00e4henda, et marsime kambaga kabinetti ja karjume, et andke meile palka juurde.\u201c\nKui usalduslik suhe juhiga loodud, on m\u00e4rksa lihtsam teemaks v\u00f5tta ka egoistlikumaid teemasid, nagu palganumber, s\u00f5nab Hango. T\u00f5si, siin tulevad kindlasti kasuks enesejuhtimise oskused. \u201eEi ole m\u00f5tet liiga kaua kannatada, et siis h\u00e4sti suure haamriga l\u00f6\u00f6ma minna, kui enam \u00fcldse hakkama ei saa. Viha v\u00f5i haledus tekitab enamasti teises pooles kimbatust. Tuleks minna pigem siis, kui olukord ei ole veel meeleheitlik ja sa suudad ikkagi selgelt m\u00f5elda ning olla teise poole suhtes empaatiline. Sest ega juht tavaliselt oma palka \u00fcmber jagama ei hakka. Et okei, sul on raske, annan sulle enda omast pool.\u201c\nInflatsioon ei ole t\u00f6\u00f6andja vastutus\nSelle \u00fcle, milliste argumentidega palgak\u00f5nelustele minna, on Hango s\u00f5nul palju vaieldud. Kas minna ennast kehtestama ja \u00f6elda otse v\u00e4lja, et ma ei tule enam olemasolevaga toime, v\u00f5i keskenduda hoopis sellele, millist kasu v\u00f5iksin oma oskustega ettev\u00f5ttele tuua? \u201eTavaliselt eelistatakse ikkagi teist varianti, mis oleks seotud sinu panusega organisatsiooni,\u201c teab ta.\nTiina Saar-Veelmaa n\u00f5ustub. Ta nendib, et k\u00f5ige ebam\u00f5istlikum on p\u00f5hjendada palgat\u00f5usu ootust kuludega. \u201eIsegi inflatsioon ei ole siin hea p\u00f5hjus, sest see ei ole otseselt t\u00f6\u00f6andja vastutus. T\u00f5si, ta peab tegema korrektiive hinnastamises ja vaatama \u00fcle ka palgatasemed, kui ta ei soovi, et v\u00e4\u00e4rt inimesed lahkuvad.\u201c\nTegelikkuses algab palga k\u00fcsimisel k\u00f5ik sellest, et m\u00f5istaksime, kuidas tasu suurus tekib, r\u00f5hutab Saar-Veelmaa. \u201eSee on v\u00e4\u00e4rtus meie loodud panuse ja tehtud t\u00f6\u00f6 eest. M\u00fc\u00fcme t\u00f6\u00f6andjale oma oskusi, teadmisi ja aega. Olenevalt valdkonnast v\u00f5i erialast \u00fcht v\u00f5i teist enam. N\u00e4iteks v\u00f5ib kogu aeg kuluda vastuv\u00f5tulauas istumisele ja kliendi ootamisele, ilma et saaksime oma teadmistega kasulikud olla ja k\u00e4ibenumbritele kaasa aidata. Samas v\u00f5ime kirjutada arvamusloo ajal ja kohas, mis meile sobib, ning edastada selle kokkulepitud t\u00e4htajaks. Samuti erinevad t\u00f6\u00f6de v\u00e4\u00e4rtused.\nPalga \u00fcle l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kides peame aduma, kui palju kasu toob \u00fcks v\u00f5i teine t\u00f6\u00f6 organisatsioonile, kui keerukas on t\u00f6\u00f6 iseloom, kui p\u00f5hjalikku v\u00e4lja\u00f5pet see n\u00f5uab ja kui palju on t\u00f6\u00f6turul inimesi, kes sedasama teha suudavad. Seep\u00e4rast r\u00e4\u00e4gimegi t\u00f6\u00f6turust, et seal on omajagu kauplemist ja inimeste t\u00f6\u00f6le saab t\u00f5esti hinnalipiku k\u00fclge panna. T\u00f5si, vahel on loodud v\u00e4\u00e4rtus tunduvalt suurem kui selle eest saadav tasu \u2013 kui t\u00f6\u00f6tame n\u00e4iteks hooldaja v\u00f5i \u00f5petajana, on panustatud aega ja oskusi rahaks arvestada pea v\u00f5imatu. Sellegipoolest tuleb palgavestlusele minna ette valmistatult ja eesk\u00e4tt p\u00f5hjendada, kuidas vahepealne aeg on muutnud meid v\u00e4\u00e4rtuslikumaks. Mida oleme juurde \u00f5ppinud, kui palju uusi t\u00f6\u00f6l\u00f5ike meil on, mil m\u00e4\u00e4ral on meie efektiivsus kasvanud...\u201c\nManipulatsiooniv\u00f5tted ei t\u00f6\u00f6ta\nOletame, et oled juba juhi jutul k\u00e4inud, aga k\u00f5nelused ei ole vilja kandnud. Oled saanud vastuseks \u00fche ei, v\u00f5ib-olla isegi kaks-kolm. Kas on mingi hea maitse reegel, kui v\u00e4simatu selles k\u00fcsimuses olla? \u201eSellist reeglit, et igal seitsmendal p\u00e4eval panen kalendrisse, siin ilmselt olla ei saa,\u201c nendib Hango. \u201eK\u00fcll on praegustel segastel ja kriitilistel aegadel vaja kontekstuaalset intelligentsust. Kui mulle tuleb \u00fclesandeid juurde, sest keegi teine l\u00e4heb \u00e4ra ja mul on vajalik kompetents, siis on palgat\u00f5usu k\u00fcsimine t\u00e4iesti kohane. Siin tuleb, nagu vahel \u00f6eldakse, vaadata, millal ajaaken avaneb.\u201c\nK\u00fcll r\u00f5hutab ta, et r\u00e4\u00e4kimisoskusest \u00fcksi ei piisa. Tuleb osata ka kuulata. \u201eKui vastus on ei, v\u00f5iks juhilt k\u00fcsida, mida ma saan ise \u00e4ra teha, et palka juurde saada. See peaks olema ikkagi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste protsess, sest loota, et t\u00f6\u00f6andja kohe esimesel korral \u00fctleb, et jah, ma ainult ootasin, millal sa tuled, on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline. M\u00f5eldes natuke teise poole peale ka, siis see toetaks ju ideed, et k\u00e4ige minu juures, ma jagan teile raha. Kui ma l\u00e4hen r\u00e4\u00e4kima, et mu \u00fclesanded on muutunud, inflatsioon suur ning \u00f5iglane oleks minu tasu t\u00f5sta, siis peaksin ka ikkagi kaunis hoolega kuulama, mida teine pool \u00fctleb, mitte kohe p\u00e4rast esimest ei-d ruumist v\u00e4lja jooksma. V\u00f5ib-olla saab tuleviku suhtes midagi kokku leppida?\u201c\n\u00c4hvardamist ja fakti ette panemist \u2013 t\u00f5stetagu palka v\u00f5i muidu l\u00e4hen \u00e4ra \u2013 ei soovita \u00fcks ega teine. \u201eJuhtidele ikkagi \u00f5petatakse ka, et v\u00e4ljapressimisele ei tohiks reageerida. Muidu on nii, et tema v\u00f5i keegi teine tuleb v\u00f5ib-olla varsti j\u00e4lle, sest ta n\u00e4eb, et strateegia toimis,\u201c nendib Hango.\nT\u00f5si, juhul, kui t\u00f6\u00f6andjal pole kedagi asemele v\u00f5tta, v\u00f5ib manipulatsiooniv\u00f5te isegi t\u00f6\u00f6tada. Samas juhib Saar-Veelmaa t\u00e4helepanu, et v\u00e4gisi l\u00e4bi surutud palganumbri muutus v\u00f5ib suhted hiljem sootuks rikkuda. \u201eVahel on inimesed tundnud, kuidas p\u00e4rast palgak\u00f5rgenduse saamist on juhid hoopis n\u00f5udlikumad, iga sammu j\u00e4lgitakse erilise hoolega, et kas ikka teenid suurema tasu v\u00e4lja.\u201c\nOma miinimumi ja maksimumi soovitab Hango siiski enne v\u00e4lja m\u00f5elda. \u201eL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teoorias ju alati \u00f6eldakse, et ei ole hea minna \u00fche kindla n\u00f5udmisega \u2013 pean saama, ma ei tea, sada eurot rohkem k\u00e4tte. Maksimum on muidugi see, et uuest aastast \u00fcritatakse see teoks teha. Aga mingi miinimum v\u00f5iks ka olla \u2013 n\u00e4iteks sulle \u00f6eldakse, et seda arutatakse juhatuses, v\u00f5i antakse k\u00e4tte juhtn\u00f6\u00f6rid, mida peaksid tegema, et organisatsioonile kasulikum olla.\u201c\n\u201eMa olen \u00fcle t\u00f6\u00f6tanud\u201c\nTihtilugu kinnisteks, ent t\u00f6\u00f6kateks tituleeritud eestlaste jaoks ei ole kuigi kerge tunnistada iseenda n\u00f5rkust. Ammugi siis veel \u00fclemusele! Kuigi vaimne tervis ja l\u00e4bip\u00f5lemine leiab \u00fcha enam k\u00f5lapinda, ei julge me sageli p\u00e4ris k\u00f5ike ausalt n-\u00f6 lauale panna, sest hirm n\u00e4ida n\u00f5rga ja l\u00e4bikukkununa on niiv\u00f5rd suur. Kuidas ma tean, et \u00fclemus mind p\u00e4riselt m\u00f5istab? Ehk arvab ta, et proovin lihtsalt laiskusest kohustuste koormat kergendada?\n\u201eIkka j\u00e4lle m\u00f5tlen, et varasem suhe juhiga on oluline,\u201c r\u00f5hutab Hango. \u201eSee v\u00f5iks olla juhi huvides, et tal oleks t\u00f6\u00f6tajatega sellised suhted, kus r\u00e4\u00e4gitakse n-\u00f6 pehmetest teemadest ka, eriti n\u00fc\u00fcd, kriiside ajal. Aga kui mu juht ei ole, nagu \u00f6eldakse, inimeste inimene, siis ma v\u00f5iksin ise aidata luua kultuuri, kus inimeste seisundid ja tunded on olulised. Sageli saame toetada omataolisi paremini kui juht. Loota selle peale, et tema k\u00f5ike alati n\u00e4eb ja koormusi \u00f5iglaselt reguleerib, on pisut naiivne. V\u00f5iksime ikkagi juhi kuuldes r\u00e4\u00e4kida, kuidas meil l\u00e4heb. Ja siin kehtib sama reegel, et r\u00e4\u00e4gi aegsasti. \u00c4ra lase olukorral minna meeleheitlikuks, kus sa t\u00f5esti enam ei jaksa. Nagu \u00fcks mu kolleeg eilsel koosolekul \u00fctles: ma tegin p\u00fchap\u00e4eval viis tundi t\u00f6\u00f6d. See on veel suhteliselt neutraalne lausung, eks ole.\u201c\n\u00dclet\u00f6\u00f6tamine on paljuski seotud oskamatusega ei \u00f6elda. Kindlasti leidub t\u00f5esti ka neid, kes ajavad lepingupunktides s\u00f5rmega j\u00e4rge ega tee kunagi rohkem, kui paberil ette n\u00e4htud. Enamasti soovitakse end siiski heast k\u00fcljest n\u00e4idata ega hakata juuksekarva l\u00f5hki ajama. Liigne vastutulelikkus ja oskamatus piire t\u00f5mmata v\u00f5ib aga l\u00f5ppeda sellega, et \u00fchel hetkel meist lihtsalt s\u00f5idetakse \u00fcle. Nagu \u00f6eldakse \u2013 annad s\u00f5rme, v\u00f5etakse k\u00e4si. Vahel isegi mitte teadlikult... Kuidas seal vahel siis \u017eongleerida?\n\u00dclem\u00e4\u00e4raste kohustustega rindapistmistki v\u00f5iks v\u00f5rrelda \u017eongleerimisega, pakub Saar-Veelmaa. \u201eKui meil on liiga palju palle k\u00e4es, siis me ei suuda neid \u00f5hus hoida ja need hakkavad maha kukkuma. Esiteks kaasneb liigsete t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega kvaliteedi langus, me ei j\u00f5ua enam s\u00fcveneda. Teine asi \u2013 liigne stress tekitab n\u00e4rvis\u00fcsteemis l\u00fchise ja muudab meid hajameelseks, meie k\u00e4itumise negatiivseks. Tagaj\u00e4rg on see, et meie eraelu ja tervis kannatavad. Ei \u00f6eldes \u00fctleme endale jah. K\u00f5igile teistele jah \u00f6eldes \u00fctleme endale ei. L\u00f5puks kibestab see meid endid, sest meil ei j\u00e4\u00e4 enam aega mahlakaks, kosutavaks ja \u00f5itsvaks eraeluks. Liiga palju t\u00f6\u00f6d muudab meid \u201ejunniks\u201c, olgu t\u00f6\u00f6 kui huvitav tahes.\u201c\nVahel t\u00f6\u00f6tajad ise ei m\u00e4rkagi, kustmaalt nende v\u00f5imetele piir ette tuleb, teab Hango. \u201eTekib mingi \u00fclesanne juurde, mis n\u00e4ib ajutine, ja siis sa korraliku inimesena pingutadki. Mis n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib juhtuda \u2013 t\u00f6\u00f6 t\u00e4hendusrikkus kaob sinna vahele \u00e4ra. Sa ei saa enam aru, miks sa midagi teed, \u00fclesandeid on palju ja osa neist v\u00f5ivad tunduda korraga m\u00f5ttetud. Kui ikkagi on juba nii kehvasti, siis v\u00f5iks k\u00fcll juhti informeerida, et mu seisund on selline, et mu t\u00f6\u00f6v\u00f5ime juba kahjustub ja v\u00f5iksime midagi v\u00e4lja m\u00f5elda.\u201c\nK\u00fcll oleks tema hinnangul hea, kui vestlema minnes oleks endal kohe ka m\u00f5ni lahendus v\u00e4lja pakkuda. \u201eN\u00e4iteks mingeid \u00fclesandeid \u00fcldse v\u00f5i ajutiselt mitte teha. V\u00f5i saab need kellelegi teisele edasi suunata. V\u00f5ib-olla on see v\u00e4ike puhkus, mida vajan, v\u00f5i mingid p\u00e4evad n\u00e4dalas, kus tahaksin olla kodukontoris,\u201c loetleb koolitaja.\n\u00dcks asi, mida Hango ei poolda, on juhi vastu moodustatud \u00fchisrinne. \u201eSee on m\u00f5ttetu ja surub juhi veel rohkem nurka ning siis ta ei pruugi saada midagi m\u00f5istlikku tehtud. K\u00fcll v\u00f5iks kaaslastega natuke arutada, mida ja mis tempos me teeme ja mida ei tee. Kui te ei ole omavahel raudselt kokku leppinud, siis inimesed v\u00e4ljastpoolt, aga miks mitte ka organisatsiooni seest, kes teilt midagi tahavad, otsivad n\u00f5rka kohta. K\u00f5igepealt helistatakse sulle. Sina \u00fctled, et sul on laud t\u00f6\u00f6d t\u00e4is, sa sel n\u00e4dalal ei tee, aga siis valitakse keegi teine. M\u00f5nikord oleks m\u00f5istlik omavahel selgeks arutada, et meil on praegu kiired ajad ja keegi ei v\u00f5ta lisa\u00fclesandeid. Sageli \u00f6eldakse, et mis seal ikka, sinu k\u00e4es v\u00f5tab see ainult paar tundi. Enamasti see paar tundi \u2013 oleme seda mitmes organisatsioonis m\u00f5\u00f5tnud \u2013 n\u00f5uab keskeltl\u00e4bi 6\u20138 tundi, kulub peaaegu t\u00f6\u00f6p\u00e4ev.\u201c\n\u201eKolleeg kiusab ja \u00f5hkkond on m\u00fcrgine\u201c\nKiusamine ei j\u00e4\u00e4 sageli koolikoridoridesse maha, vaid tuleb t\u00f6\u00f6kollektiividesse kaasa. Kuidas sellest delikaatselt m\u00e4rku anda, ilma et tunneks end hirmsa pealekaebajana?\n\u201eSee on miljoni dollari k\u00fcsimus,\u201c m\u00f5tiskleb Hango ja lisab siis: \u201eAga ma j\u00f5uan ikka ja j\u00e4lle selleni, et \u00f5hkkond v\u00f5iks olla selline, et r\u00e4\u00e4gitakse ka tunnetest, arvamustest ja uskumustest kollektiivis. Kui sa ise oled kiusatav, siis \u00fcks asi on anda nendele inimestele, kes sind kuidagi imelikult kohtlevad, teada oma tunnetest ning seista enda vajaduste eest. Aga juhti v\u00f5iks ka ikkagi teavitada. Terve kamba ees ma v\u00f5ib-olla ei hakkaks teemat lahkama. Pigem ikka \u00fcks \u00fchele vestlusel \u00f6elda, et tahan sinuga r\u00e4\u00e4kida meie t\u00f6\u00f6\u00f5hkkonnast. Juhi \u00fclesanne on luua ps\u00fchholoogilist turvalisust. K\u00fcll on seda kindlasti lihtsam \u00f6elda, kui oled juhiga juba usalduslikus suhtes. Et ei oleks nii, et l\u00e4hen tema juurde ainult siis, kui on paha olla.\u201c\nSaar-Veelmaa on konkreetsem. \u201eEga delikaatselt saagi. K\u00f5ige kindlam on teha uuring vaimse tervise kohta ja siis tugineda sellele. Kui kius on juba tekkinud, on ka \u00f5igustusi seda mitte t\u00f5siselt v\u00f5tta. Seega on vaja kangemaid argumente kui delikaatsus, et seda lahendada. V\u00f5ib kutsuda ka v\u00e4lise mediaatori, kes aitab keerukaid suhteid lahti harutada. Kius viib alati ka halva t\u00f6\u00f6tulemuseni ja sellest tuleks r\u00e4\u00e4kida.\u201c\nSageli v\u00f5ib juhtuda, et \u00fche inimese m\u00f5jutusel kisub kogu kollektiivi \u00f5hkkond m\u00fcrgiseks. Kas selle vastu on kiiret rohtu? \u201eJah, iga inimene on kui kivi sulpsatus j\u00e4rvevees,\u201c n\u00f5ustub Saar-Veelmaa. \u201eTekivad m\u00f5jus\u00f5\u00f5rid, mis saavad olla positiivsed v\u00f5i m\u00fcrgised. Suhtekliimal on heaolu ja t\u00f6\u00f6\u00f5nne seisukohalt v\u00f5tmet\u00e4htsus. See ei ole pehme teema, vaid v\u00e4ga t\u00f5sine argument, kas t\u00f6\u00f6koht j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima v\u00f5i jookseb headest inimestest t\u00fchjaks. Taas tuleks paluda teha uuring. N\u00e4iteks happyme.ee tarkvara toob kohe v\u00e4lja, kuidas suhtluskliima on ja kas on juba tekkinud v\u00e4\u00e4rtuskonflikte. Samuti selle, kas m\u00f5ni t\u00f6\u00f6taja on frustreeritud ja kaalub lahkumist.\u201c\nMida teha aga olukorras, kus oled korduvalt t\u00f6\u00f6andjale tagasisidet andnud, aga muudatusi pole \u00fchestki suunast paista? Sind ei v\u00f5eta kuulda.\n\u201eLahkuda,\u201c on Saar-Veelmaa konkreetne.\nTekst: Riina Palmiste | Fotod: Shutterstock"}
{"text":"K\u00f5rg\u00f5zstanis l\u00f5petati kriminaalasi ekspresident Akajevi vastuBI\u0160KEK, 13. jaanuar, Interfax-BNS \u2013 K\u00f5rg\u00f5zstani endise presidendi Askar Akajevi kriminaalasi seoses Kumtori kullakaevanduse projektiga on l\u00f5petatud, teatas prokuratuur reedel Interfaxile.\nAkajevile oli esitatud s\u00fc\u00fcdistus seoses v\u00f5imu kuritarvitamisega lepingu s\u00f5lmimisel firmaga Cameco 1992. aastal ning Kumtori projekti restruktureerimisega 2003. aastal.\nVarem on K\u00f5rg\u00f5zstani KGB teatanud, et Akajev v\u00f5etakse koos teiste k\u00f5rgete ametnikega korruptsiooni t\u00f5ttu kriminaalvastutusele.\u00a0\nAkajev oli K\u00f5rg\u00f5zstani president aastail 1990\u20132005 ning p\u00e4rast v\u00f5imuvahetust pages ta 2005. aastal riigist.\nEndine president viibis 2021. aasta augustis ja detsembris Bi\u0161kekis, kus ta kuulati KGB-s \u00fcle ning seej\u00e4rel vabastati.\nSiis v\u00e4ideti, et Akajev tunnistas oma s\u00fc\u00fc \u00fcles ja tegi uurimisega aktiivset koost\u00f6\u00f6d.\nT\u00fcli Kumtori \u00fcmber eskaleerus 2021. aastal p\u00e4rast seda, kui riiklik komisjon teatas, et K\u00f5rg\u00f5zstan n\u00f5uab Kanada firmalt Centerra Gold keskkonnakahju ja tasumata maksude eest 3,2 miljardit eurot h\u00fcvitist.\n2022. aastal l\u00e4ks kullakaevandus \u00fcle K\u00f5rg\u00f5zstani omandusse.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"K\u00f5rg\u00f5zstanis l\u00f5petati kriminaalasi ekspresident Akajevi vastuBI\u0160KEK, 13. jaanuar, Interfax-BNS \u2013 K\u00f5rg\u00f5zstani endise presidendi Askar Akajevi kriminaalasi seoses Kumtori kullakaevanduse projektiga on l\u00f5petatud, teatas prokuratuur reedel Interfaxile.\nAkajevile oli esitatud s\u00fc\u00fcdistus seoses v\u00f5imu kuritarvitamisega lepingu s\u00f5lmimisel firmaga Cameco 1992. aastal ning Kumtori projekti restruktureerimisega 2003. aastal.\nVarem on K\u00f5rg\u00f5zstani KGB teatanud, et Akajev v\u00f5etakse koos teiste k\u00f5rgete ametnikega korruptsiooni t\u00f5ttu kriminaalvastutusele.\u00a0\nAkajev oli K\u00f5rg\u00f5zstani president aastail 1990\u20132005 ning p\u00e4rast v\u00f5imuvahetust pages ta 2005. aastal riigist.\nEndine president viibis 2021. aasta augustis ja detsembris Bi\u0161kekis, kus ta kuulati KGB-s \u00fcle ning seej\u00e4rel vabastati.\nSiis v\u00e4ideti, et Akajev tunnistas oma s\u00fc\u00fc \u00fcles ja tegi uurimisega aktiivset koost\u00f6\u00f6d.\nT\u00fcli Kumtori \u00fcmber eskaleerus 2021. aastal p\u00e4rast seda, kui riiklik komisjon teatas, et K\u00f5rg\u00f5zstan n\u00f5uab Kanada firmalt Centerra Gold keskkonnakahju ja tasumata maksude eest 3,2 miljardit eurot h\u00fcvitist.\n2022. aastal l\u00e4ks kullakaevandus \u00fcle K\u00f5rg\u00f5zstani omandusse.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ronime iibeaugust v\u00e4lja. Pensioni sidumine laste arvuga teenib eesk\u00e4tt naiste huveKodulaenu kustutamine noortel peredel suurendab v\u00f5imalust, et j\u00e4\u00e4me rahvana p\u00fcsima, kirjutab EKRE esimees Martin Helme.Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitles sel n\u00e4dalal oma rahvastikupoliitika programmi. Sellest\u00a0on k\u00f5ige enam t\u00e4helepanu\u00a0saanud meie plaan asuda andma soodsat kodulaenu noortele peredele ning kustutada sellest veerand iga lapse s\u00fcnniga (PM 11.09).\nSellele reageeris \u00e4gedalt nii isamaalane Priit Sibul (PM 12.01) kui ka kinnisvaraettev\u00f5tja Ingmar Saksing (PM 11.09). Kui kolleeg Sibul pahandab, et asi olevat m\u00f5ttetu, sest noor pere ei saa isegi mitte laenu v\u00f5tta, mida hiljem saaks aidata kustutada, siis Saksingu kriitika on selgelt ideoloogiline. Ta v\u00e4idab, et\u00a0lastega perede toetamine tekitaks ebav\u00f5rdsust, ajaks kinnisvaraturu hulluks ja tekitaks riigieelarves musta augu.\n\nKomplekssed lahendused\n\nTuleb n\u00f5ustuda v\u00e4itega, et iibeaugust v\u00e4lja ronimiseks vajab Eesti kompleksseid lahendusi. Just seda meie programm pakubki. Lisaks lastetoetuste (nii esimese, teise, kolmanda jne) kui peretoetuste (s.o. suurperede toetusmeede) suurendamisele, mida riigikogu just tegi, tuleb tagada, et lastel oleks kodul\u00e4hedane kool ja lasteaiakoht, mille kohatasu ei l\u00f6\u00f6 pikali.\nTuleb tagada, et lastel oleks olemas v\u00f5imalus k\u00e4ia trennis, teatris ja muuseumis. Tuleb luua lastevanematele maksusoodustused, sest me ju pooldame, et vanemad k\u00e4iks t\u00f6\u00f6l ja sellest t\u00f6\u00f6st saadud tasu v\u00e4iksem maksustamine on \u00fcks viis lastega peresid toetada. Just seda eesm\u00e4rki teenib meie plaan v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6l k\u00e4ival vanemal tulumaksu viie protsendi v\u00f5rra iga kasvatatava lapse pealt.\nPange t\u00e4hele: lapse kasvatamises mitte osalevale vanemale see ei laiene ja lapse t\u00e4isealiseks saades see soodustus l\u00f5peb. Toetasime eelmiste valimiste eel ja toetame ka praegu lastevanemate \u00fchise tuludeklaratsiooni taastamist, kahjuks ei j\u00f5udnud see lubadus koalitsioonileppesse vaatama asjaolule, et selles osalesime nii meie kui ka Isamaa, kes selle teema taas p\u00e4evakorda on t\u00f5statanud.\nNing kindlasti on oluline siduda laste kasvatamise staa\u017e palju selgemalt pensioniga. See teenib eelk\u00f5ige naiste huve, kes v\u00e4ikeste laste k\u00f5rvalt paratamatul m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6lt eemal peavad olema. Oleks eba\u00f5iglane, et naised, kes hoolitsevad meie tulevaste pensionimaksjate \u00fcles kasvatamise eest, saavad ise selle karistuseks eriti niru pensioni.\n\nK\u00f5ige olulisem teema\n\nEnt nagu n\u00e4itas ka reaktsioon meie programmile, k\u00f5ige rohkem liigutab inimesi ikkagi oma kodu saamise teema. T\u00e4iesti arusaadav. \u00dcks suuremaid takistusi oma pere loomisele ja laste saamisele on asjaolu, et kinnisvara hinnad lihtsalt ei v\u00f5imalda noortel oma kodu luua.\nSellel on mitmeid p\u00f5hjuseid alates liiga b\u00fcrokraatlikust planeerimis- ja ehitusseadusest, j\u00e4tkates keskpankade rahapoliitikaga ja l\u00f5petades veel \u00fche olulise teemaga, mida me oma rahvastikuprogrammis k\u00e4sitleme, ehk massilise sisser\u00e4ndega, mis on n\u00f5udluse l\u00f5hki ajanud.\nNii v\u00f5i teisiti, kui me tahame, et meie riigis elaks ka saja aasta p\u00e4rast peamiselt eestlased, siis tuleb luua tingimused noortel oma kodu saamiseks nii, et laenumakse ei sunniks esimese lapse saamist l\u00fckkama 40ndatesse eluaastatesse.\n\nKindlad kriteeriumid\n\nMa ei tea, kust v\u00f5tab Saksing ettekujutuse, et iga suvaline noor saaks siis osta endale mere \u00e4\u00e4rde villa ja siis nelja lapse saamisega laenu kustutada. K\u00fcll aga n\u00e4en ma tema kriitikas selget tunnistust, et \u00f5igesti rakendatult motiveeriks taoline samm eesti peresid rohkem lapsi tahtma. Mis ongi ju asja m\u00f5te.\nT\u00e4iesti selge ka, et iga taolise programmi puhul tuleb luua reeglid, mis v\u00e4listavad kuritarvitused. Soodsa laenu andmine k\u00e4iks sarnase skeemiga, nagu praegu on Kredexis noore spetsialisti k\u00e4endus, kus sissemakse summa on riigi k\u00e4endusel tavap\u00e4rasest v\u00e4iksem ja v\u00f5ib, kui tahame, olla isegi null.\nP\u00e4ris kindlasti oleks summal \u00fclempiir, mis pannakse paika, v\u00f5ttes appi kohaliku piirkonna keskmine ruutmeetri hind korrutatuna riigi poolt kehtestatud maksimaalse ruutmeetrite arvuga. Ja loomulikult peab laenu taotleja olema pikka aega Eestis elanud ja olema abielus. Kaaluda v\u00f5ib ka muid tingimusi, n\u00e4iteks v\u00e4listada kriminaalkorras karistatud inimese programmis osalemise.\nP\u00f5hiline on saada aru: kui see meede paneb eestlaste rahvaarvu kasvama, siis ta t\u00f6\u00f6tabki. \u00dchtlasi annab ta vastuse k\u00fcsimusele: kes selle k\u00f5ik kinni maksab? Tulevased p\u00f5lved maksavad. Need, keda muidu ei olekski."}
{"text":"Otse kell 10.30: mis on saanud sanktsioonide all v\u00e4etistest Eesti sadamates?   Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressikonverentsil antakse t\u00e4na \u00fclevaade sanktsioonide t\u00f5ttu Muuga ja Sillam\u00e4e sadamatesse seisma j\u00e4\u00e4nud v\u00e4etistest. Kell 10.30 algavat pressikonverentsi n\u00e4eb otsepildis ERR-i portaalis.   Pressikonverentsil osalevad ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan, Tehnilise J\u00e4relevalve ja Tarbijakaitse Ameti peadirektor Kristi Talving ning rahapesu andmeb\u00fcroo asejuht Laura Aus. ERR.ee kirjutas neljap\u00e4eval, et Vene ettev\u00f5ttelt sanktsioonide alla langenud v\u00e4etise ostnud Balti p\u00f5llumajandusfirma Scandagra on l\u00e4mmastikv\u00e4etise Muuga sadamast \u00e4ra vedanud. Muugal DBT terminalis eelmisest aastast seisnud v\u00e4etis kuulus Vene keemiaettev\u00f5ttele Acron. Tehnilise J\u00e4relevalve ja Tarbijakaitse Amet j\u00e4lgis pidevalt, et suur kogus v\u00e4etist ei muutuks plahvatusohtlikuks. Kuna v\u00e4etise omanik oli sanktsioonide all Vene ettev\u00f5te, kes ei tohtinud Eestis oma kaupa m\u00fc\u00fca, pidid ametkonnad otsima lahendust, kuidas v\u00e4etist teisaldada nii, et see Euroopa Liidu reeglitega vastuollu ei l\u00e4heks.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Kelmid petsid nelja L\u00e4ti panga kundedelt v\u00e4lja 12,04 miljonit eurotRIIA, 12. jaanuar, BNS \u2013 L\u00e4ti Rahandusliidu andmetel peteti L\u00e4ti nelja suurima panga klientidelt mullu v\u00e4lja 12,037 miljonit eurot, mis on 8,8 protsenti rohkem kui 2021. aastal, need inimesed kinnitasid oma makseid iseseisvalt.\nKokku registreeriti 2022. aastal 5354 pettusjuhtumit, mis on 2,1 protsenti rohkem kui 2021. aastal (5246).\nSamal ajal suudeti mullu \u00e4ra hoida 5085 kelmust kogusummas 5,607 miljonit eurot. V\u00f5rreldes 2021. aastaga v\u00e4henes \u00e4rahoitud pettusejuhtumite arv 14,6 protsenti ja \u00e4rahoitud pettuste kogusumma kasvas 72,2 protsenti.\n2022. aastal avastati neljas L\u00e4ti suurimas pangas 2226 telefonipettust kogusummaga 2,961 miljonit eurot. Samuti selgus 1987 investeerimiskelmuse juhtumit 5,104 miljoni euro suuruse pettusega ja 1141 muud liiki kelmuse juhtumit 3,972 miljoni euro suuruse pettusega.\nV\u00f5rreldes 2021. aastaga v\u00e4henes telefonipettuste juhtumite arv 30 protsenti, kelmuste summa v\u00e4henes 40,2 protsenti.\n2021. aastal ulatus nelja suurima makset kinnitanud L\u00e4ti panga klientide varastatud rahaliste vahendite summa kokku 11,064 miljoni euroni. Samas suudeti 2021. aastal \u00e4ra hoida\u00a0pettusi\u00a03,257 miljoni euro eest.\nRaha- ja kapitaliturukomisjoni ning Rahandusliidu andmetel on vara poolest suurim L\u00e4ti pank Swedbank, j\u00e4rgnevad SEB, Citadele ja Luminori L\u00e4ti filiaal.\nBaltic News Service"}
{"text":"Kelmid petsid nelja L\u00e4ti panga kundedelt v\u00e4lja 12,04 miljonit eurotRIIA, 12. jaanuar, BNS \u2013 L\u00e4ti Rahandusliidu andmetel peteti L\u00e4ti nelja suurima panga klientidelt mullu v\u00e4lja 12,037 miljonit eurot, mis on 8,8 protsenti rohkem kui 2021. aastal, need inimesed kinnitasid oma makseid iseseisvalt.\nKokku registreeriti 2022. aastal 5354 pettusjuhtumit, mis on 2,1 protsenti rohkem kui 2021. aastal (5246).\nSamal ajal suudeti mullu \u00e4ra hoida 5085 kelmust kogusummas 5,607 miljonit eurot. V\u00f5rreldes 2021. aastaga v\u00e4henes \u00e4rahoitud pettusejuhtumite arv 14,6 protsenti ja \u00e4rahoitud pettuste kogusumma kasvas 72,2 protsenti.\n2022. aastal avastati neljas L\u00e4ti suurimas pangas 2226 telefonipettust kogusummaga 2,961 miljonit eurot. Samuti selgus 1987 investeerimiskelmuse juhtumit 5,104 miljoni euro suuruse pettusega ja 1141 muud liiki kelmuse juhtumit 3,972 miljoni euro suuruse pettusega.\nV\u00f5rreldes 2021. aastaga v\u00e4henes telefonipettuste juhtumite arv 30 protsenti, kelmuste summa v\u00e4henes 40,2 protsenti.\n2021. aastal ulatus nelja suurima makset kinnitanud L\u00e4ti panga klientide varastatud rahaliste vahendite summa kokku 11,064 miljoni euroni. Samas suudeti 2021. aastal \u00e4ra hoida\u00a0pettusi\u00a03,257 miljoni euro eest.\nRaha- ja kapitaliturukomisjoni ning Rahandusliidu andmetel on vara poolest suurim L\u00e4ti pank Swedbank, j\u00e4rgnevad SEB, Citadele ja Luminori L\u00e4ti filiaal.\nBaltic News Service"}
{"text":"Kelmid petsid nelja L\u00e4ti panga kundedelt v\u00e4lja 12,04 miljonit eurotRIIA, 12. jaanuar, BNS \u2013 L\u00e4ti Rahandusliidu andmetel peteti L\u00e4ti nelja suurima panga klientidelt mullu v\u00e4lja 12,037 miljonit eurot, mis on 8,8 protsenti rohkem kui 2021. aastal, need inimesed kinnitasid oma makseid iseseisvalt.\nKokku registreeriti 2022. aastal 5354 pettusjuhtumit, mis on 2,1 protsenti rohkem kui 2021. aastal (5246).\nSamal ajal suudeti mullu \u00e4ra hoida 5085 kelmust kogusummas 5,607 miljonit eurot. V\u00f5rreldes 2021. aastaga v\u00e4henes \u00e4rahoitud pettusejuhtumite arv 14,6 protsenti ja \u00e4rahoitud pettuste kogusumma kasvas 72,2 protsenti.\n2022. aastal avastati neljas L\u00e4ti suurimas pangas 2226 telefonipettust kogusummaga 2,961 miljonit eurot. Samuti selgus 1987 investeerimiskelmuse juhtumit 5,104 miljoni euro suuruse pettusega ja 1141 muud liiki kelmuse juhtumit 3,972 miljoni euro suuruse pettusega.\nV\u00f5rreldes 2021. aastaga v\u00e4henes telefonipettuste juhtumite arv 30 protsenti, kelmuste summa v\u00e4henes 40,2 protsenti.\n2021. aastal ulatus nelja suurima makset kinnitanud L\u00e4ti panga klientide varastatud rahaliste vahendite summa kokku 11,064 miljoni euroni. Samas suudeti 2021. aastal \u00e4ra hoida\u00a0pettusi\u00a03,257 miljoni euro eest.\nRaha- ja kapitaliturukomisjoni ning Rahandusliidu andmetel on vara poolest suurim L\u00e4ti pank Swedbank, j\u00e4rgnevad SEB, Citadele ja Luminori L\u00e4ti filiaal.\nBaltic News Service"}
{"text":"MKM: ammooniumnitraat on AS DBT Muuga terminalist v\u00e4lja viidudTALLINN, 13. jaanuar, BNS \u2013 Alates 2022. aasta aprillist on Venemaale kehtivate sanktsioonide t\u00f5ttu olnud Muuga sadamas kinni suures koguses p\u00f5llumajanduslikku ammooniumnitraati, ent n\u00fc\u00fcdseks on kauba k\u00e4itleja AS DBT koost\u00f6\u00f6s kaubaomanike ja Eesti riigiasutustega v\u00e4etisena kasutatava ammooniumnitraadi Muuga sadamast v\u00e4lja viinud, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).\nEttev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvani s\u00f5nul on sanktsioonide t\u00f5ttu Muugale kinni j\u00e4\u00e4nud v\u00e4etiste teema olnud riigiasutuste k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu all juba mitmeid kuid. \"Tegemist on olnud keerulise protsessiga, mis n\u00f5udis mitmete erinevate riigiasutuste ja ettev\u00f5tjate koost\u00f6\u00f6s tehtud pingutusi ja mul on hea meel, et t\u00e4naseks on olukord lahenenud. Suur ait\u00e4h nii AS-ile DBT, tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ametile (TTJA), p\u00e4\u00e4steametile kui ka Rahapesu Andmeb\u00fcroole (RAB) igak\u00fclgse koost\u00f6\u00f6 eest,\" \u00fctles J\u00e4rvan pressiteates.\nDetsembri l\u00f5pus lahkus Muuga sadamast laev viimase suure koguse ammooniumnitraadiga ning jaanuari esimestel p\u00e4evadel toimus ka viimase koguse pakendatud kauba v\u00e4ljavedu. TTJA peadirektori Kristi Talvingu s\u00f5nul on AS DBT Muuga terminalist ammooniumnitraat t\u00e4ies mahus v\u00e4lja viidud. \"Meil on hea meel, et riigi ja ettev\u00f5tjate \u00fchise koost\u00f6\u00f6 tulemusel on kogu kaup n\u00fc\u00fcdseks t\u00e4ielikult edasi liikunud Baltimaade p\u00f5llumeestele kevadiseks kasutamiseks,\" \u00fctles Talving.\n2022. aasta aprilli algusest alates oli Vene F\u00f6deratsiooni vastase finantssanktsiooni t\u00f5ttu Muuga sadamas AS-is DBT olnud kinni suures koguses p\u00f5llumajanduslikku ammooniumnitraati. Sanktsiooni regulatsioonid annavad teatud olukordades v\u00f5imaluse anda luba erandiks, et vahendeid s\u00e4ilitada ning vabastada majandusressursse, et hoida \u00e4ra v\u00f5imaliku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kahju tekkimine inimeste tervisele ja ohutusele v\u00f5i keskkonnale ning leevendada sellise s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rgi.\nSanktsiooni erandi rakendamiseks kohustas TTJA ettekirjutusega AS-il DBT koost\u00f6\u00f6s kaubaomanikega ammooniumnitraadi k\u00e4itlemisest tuleneva k\u00f5rgendatud ohu v\u00e4ltimiseks see Muuga sadamast \u00e4ra viia. Ettekirjutuse alusel said kaubaomanikud otsida kaubale ostjad, esitada RAB-ile eranditaotluse kauba m\u00fc\u00fcgiks ja v\u00e4ljaviimiseks. Juhul kui tehingu tingimused vastasid erandi kohaldamise tingimustele, said nad RAB-ilt ka selleks loa. Lisaks sellele oli uutel kaubaomanikel tarvis l\u00e4bida ka k\u00f5ik tolliprotseduurid ning leida kauba v\u00e4ljaviimiseks transport.\nSanktsioonist m\u00f5jutatud kemikaale hoiustatakse ka Sillam\u00e4e sadamas. Sealt on samuti suur osa kaupa juba v\u00e4lja veetud, alles on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ike osa ammoniaagist, mille v\u00e4ljaveo osas on MKM-i teatel ostjaga kokkulepped tehtud.\nV\u00e4etiste sadamatest v\u00e4ljaviimist koordineerib t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mida juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kuhu kuuluvad tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti, p\u00e4\u00e4steameti, Rahapesu Andmeb\u00fcroo, keskkonnaameti, rahandusministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi ja teiste riigiasutuste esindajad.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"MKM: ammooniumnitraat on AS DBT Muuga terminalist v\u00e4lja viidudTALLINN, 13. jaanuar, BNS \u2013 Alates 2022. aasta aprillist on Venemaale kehtivate sanktsioonide t\u00f5ttu olnud Muuga sadamas kinni suures koguses p\u00f5llumajanduslikku ammooniumnitraati, ent n\u00fc\u00fcdseks on kauba k\u00e4itleja AS DBT koost\u00f6\u00f6s kaubaomanike ja Eesti riigiasutustega v\u00e4etisena kasutatava ammooniumnitraadi Muuga sadamast v\u00e4lja viinud, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).\nEttev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvani s\u00f5nul on sanktsioonide t\u00f5ttu Muugale kinni j\u00e4\u00e4nud v\u00e4etiste teema olnud riigiasutuste k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu all juba mitmeid kuid. \"Tegemist on olnud keerulise protsessiga, mis n\u00f5udis mitmete erinevate riigiasutuste ja ettev\u00f5tjate koost\u00f6\u00f6s tehtud pingutusi ja mul on hea meel, et t\u00e4naseks on olukord lahenenud. Suur ait\u00e4h nii AS-ile DBT, tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ametile (TTJA), p\u00e4\u00e4steametile kui ka Rahapesu Andmeb\u00fcroole (RAB) igak\u00fclgse koost\u00f6\u00f6 eest,\" \u00fctles J\u00e4rvan pressiteates.\nDetsembri l\u00f5pus lahkus Muuga sadamast laev viimase suure koguse ammooniumnitraadiga ning jaanuari esimestel p\u00e4evadel toimus ka viimase koguse pakendatud kauba v\u00e4ljavedu. TTJA peadirektori Kristi Talvingu s\u00f5nul on AS DBT Muuga terminalist ammooniumnitraat t\u00e4ies mahus v\u00e4lja viidud. \"Meil on hea meel, et riigi ja ettev\u00f5tjate \u00fchise koost\u00f6\u00f6 tulemusel on kogu kaup n\u00fc\u00fcdseks t\u00e4ielikult edasi liikunud Baltimaade p\u00f5llumeestele kevadiseks kasutamiseks,\" \u00fctles Talving.\n2022. aasta aprilli algusest alates oli Vene F\u00f6deratsiooni vastase finantssanktsiooni t\u00f5ttu Muuga sadamas AS-is DBT olnud kinni suures koguses p\u00f5llumajanduslikku ammooniumnitraati. Sanktsiooni regulatsioonid annavad teatud olukordades v\u00f5imaluse anda luba erandiks, et vahendeid s\u00e4ilitada ning vabastada majandusressursse, et hoida \u00e4ra v\u00f5imaliku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kahju tekkimine inimeste tervisele ja ohutusele v\u00f5i keskkonnale ning leevendada sellise s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rgi.\nSanktsiooni erandi rakendamiseks kohustas TTJA ettekirjutusega AS-il DBT koost\u00f6\u00f6s kaubaomanikega ammooniumnitraadi k\u00e4itlemisest tuleneva k\u00f5rgendatud ohu v\u00e4ltimiseks see Muuga sadamast \u00e4ra viia. Ettekirjutuse alusel said kaubaomanikud otsida kaubale ostjad, esitada RAB-ile eranditaotluse kauba m\u00fc\u00fcgiks ja v\u00e4ljaviimiseks. Juhul kui tehingu tingimused vastasid erandi kohaldamise tingimustele, said nad RAB-ilt ka selleks loa. Lisaks sellele oli uutel kaubaomanikel tarvis l\u00e4bida ka k\u00f5ik tolliprotseduurid ning leida kauba v\u00e4ljaviimiseks transport.\nSanktsioonist m\u00f5jutatud kemikaale hoiustatakse ka Sillam\u00e4e sadamas. Sealt on samuti suur osa kaupa juba v\u00e4lja veetud, alles on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ike osa ammoniaagist, mille v\u00e4ljaveo osas on MKM-i teatel ostjaga kokkulepped tehtud.\nV\u00e4etiste sadamatest v\u00e4ljaviimist koordineerib t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mida juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kuhu kuuluvad tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti, p\u00e4\u00e4steameti, Rahapesu Andmeb\u00fcroo, keskkonnaameti, rahandusministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi ja teiste riigiasutuste esindajad.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Juubeli TOP: 100 suuremat 10-aastast ettev\u00f5tet27. m\u00e4rtsil 2013 t\u00e4histati Eestis priiuse p\u00f5listumise p\u00e4eva \u2013 Eesti iseseisvuse taastamisest m\u00f6\u00f6dus siis 7890. p\u00e4ev ehk s\u00f5jaj\u00e4rgne vaba Eesti m\u00f6\u00f6dus oma kestuselt s\u00f5jaeelsest Eestist. Hillar Tederi \u00e4ri \u00f5itses Ukrainas ja Eestis avati kasutajatele maailma esimene \u00fcleriigiline elektriautode kiirlaadimistaristu. S\u00e4rtsu jagus ka kohtumajja - maadevahetuse saagas \u201ejagati maad\u201c l\u00f5puks \u00e4ra ehk et pistise andjad ning v\u00f5tjad said oma \"palga\", kirjutas 13. jaanuaril ilmunud esimene ajakiri \u00c4rip\u00e4ev rubriigis Juubel."}
{"text":"Ossipenko s\u00fc\u00fcasjas kahtlustatud Narva linnaametnik p\u00e4\u00e4ses menetlusestNarva linnavalitsuse teatel l\u00f5petas prokuratuur menetluse linnamajandusameti direktori Natalja \u0160ibalova (KE) suhtes, keda kahtlustati ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenko korruptsiooniasjas\u00a0altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.Uurimisperioodil\u00a0j\u00e4tkas \u0160ibalova linnamajandusametis t\u00f6\u00f6d, kuid j\u00e4i ilma\u00a0esindus\u00f5igusest.\n\u0160ibalova avaldas head meelt ning nentis, et amet j\u00e4tkab n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6d tavap\u00e4raselt.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris \u0160ibalovale esitatud altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise kahtlustust seostati Ossipenkoga, kellele esitati kahtlustus m\u00f5ni kuu varem.\u00a0Uurimise k\u00e4igus kontrolliti Ossipenko perekonnale kuuluva firmaga N&V lepingulises suhtes oleva Narva linnamajandusameti tegevust.\nP\u00f5hjarannikule r\u00e4\u00e4kis ametnik varem, et tal pole isiklikke kokkupuuteid Ossipenkoga kunagi olnud.\u00a0"}
{"text":"Narva linnamajandusameti juht p\u00e4\u00e4ses altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise kahtlusestTALLINN, 13. jaanuar, BNS \u2013 Prokuratuur l\u00f5petas neljap\u00e4eval korruptsioonikuritegudes kahtlustatava Ida-Virumaa ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenko kriminaalasja raames menetluse Narva linnamajandusameti direktori Natalia \u0160ibalova suhtes, keda kahtlustati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris Natalja \u0160ibalovale altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise paragrahvi alusel tekkinud kahtlustust seostati ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenkoga, kellele esitati kahtlustus korruptsioonikuritegudes Kohtla-J\u00e4rve linnas oktoobris. Uurimise k\u00e4igus kontrolliti Nikolai Ossipenko perekonnale kuuluva firmaga N&V lepingulises suhtes oleva Narva linnamajandusameti tegevust.\n\"Mul on v\u00e4ga hea meel, et prokuratuur viis l\u00fchikese aja jooksul l\u00e4bi vajalikud uurimistoimingud ja tegi otsuse minu suhtes menetlus l\u00f5petada. N\u00fc\u00fcd saan t\u00e4ies mahus naasta oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannete juurde ja linnamajandusamet j\u00e4tkab oma t\u00f6\u00f6d tavap\u00e4raselt, kuna iga p\u00e4ev on palju lahendamist vajavaid k\u00fcsimusi,\" \u00fctles Narva linnamajandusameti direktor Natalja \u0160ibalova.\nVaatamata sellele, et linnamajandusameti direktori avalikust teenistusest tagandamiseks ega volituste piiramiseks polnud alust, otsustati koos Narva linnapea Katri Raik uurimisperioodiks piirata Natalja \u0160ibalova esindus\u00f5igust linnamajandusameti nimel.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Narva linnamajandusameti direktori altk\u00e4emaksukahtlustus langes \u00e4ra   Prokuratuur l\u00f5petas Nikolai Ossipenko kriminaalasja menetluse raames Narva linnamajandusameti direktori Natalia \u0160ibalova, keda kahtlustati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise, menetluse.   M\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris Natalja \u0160ibalovale altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise kahtlustust seostati ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenkoga, kellele esitati kahtlustus korruptsioonikuritegudes Kohtla-J\u00e4rve linnas oktoobris. Uurimise k\u00e4igus kontrolliti Nikolai Ossipenko perekonnale kuuluva firmaga N&V lepingulises suhtes oleva Narva linnamajandusameti tegevust. N\u00fc\u00fcd l\u00f5petas prokuratuur \u0160ibalova menetluse. \"Mul on v\u00e4ga hea meel, et prokuratuur viis l\u00fchikese aja jooksul l\u00e4bi vajalikud uurimistoimingud ja tegi otsuse minu suhtes menetlus l\u00f5petada. N\u00fc\u00fcd saan t\u00e4ies mahus naasta oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannete juurde ja linnamajandusamet j\u00e4tkab oma t\u00f6\u00f6d tavap\u00e4raselt,\" \u00fctles\u00a0 \u0160ibalova. Uurimise ajaks piiras Narva linnapea Katri Raik \u0160ibalova volitusi, kuid j\u00e4ttis ta ametisse. Ossipenki asjas esitati esialgu kahtlustus altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ja\/v\u00f5i m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises esitati kaheksale ametiisikule: neljale Kohtla-J\u00e4rve volikogu liikmele ja neljale k\u00f5rgele linnavalitsuse liikmele ning veel kahele Ossipenkoga seotud isikule. Hiljem said kahtlustuse veel kuus inimest,\u00a0kellest\u00a0 viis on Kohtla-J\u00e4rve volikogu liikmed ja \u00fcks linnavalitsuse t\u00f6\u00f6taja.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Muuga sadama ohtlik sanktsiooniv\u00e4etis leidis ostjadRiigi esindajad andsid teada, et Venemaa sanktsioonide t\u00f5ttu Muuga sadamas kinni olnud v\u00e4etistele leiti ostjad ning sadam on v\u00e4etisest peaaegu t\u00fchi, samuti on suuremalt jaolt lahti saadud Sillam\u00e4e sadamas asuvast v\u00e4etisest.L\u00e4inud aasta aprillis sattusid Venemaale kehtestatud sanktsioonide alla ka Eestis keemiatoodetega tegelevad AS DBT ning Eurochem. T\u00e4na andsid andsid Tehnilise J\u00e4relevalve ja Tarbijakaitseameti peadirektor Kristi Talving, Rahapesu Andmeb\u00fcroo asejuht Laura Aus ning ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan, et koost\u00f6\u00f6s kaubaomanike ja riigiasutustega on v\u00e4etis suuremalt jaolt Muuga sadamast v\u00e4lja veetud.\n\u00abEsimene reaktsioon, kui kuuled, et ammooniumnitraati on Muugal rohkem kui Beirutis*, oli, et l\u00e4heme j\u00f5uga sisse ja viime minema. \u00d5nneks targad ametnikud tegid selgeks, et ettev\u00f5tete kaudu saab kiiremini,\u00bb \u00fctles J\u00e4rvan.\nTalving selgitas, et sadamas oli laias laastus kolme sorti keemiatooteid: ammooniumnitraati, ammoniaaki ning eraldi p\u00f5llumajanduslikku v\u00e4etist. Esimene on t\u00e4naseks t\u00e4ielikult riigist v\u00e4lja viidud, ostjateks olid erinevad Balti p\u00f5llumajandusettev\u00f5tted. Ammoniaagist on v\u00e4lja viidud 2\/3, lepingud on tegelikult tervele kogusele ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa ootab v\u00e4ljavedu. Ostjateks olid Bulgaaria ning T\u00fcrgi. P\u00f5llumajanduslik v\u00e4etis l\u00e4ks Eesti p\u00f5llumajandusettev\u00f5tetele.\nTalving viitas, et suurem v\u00e4etise v\u00e4ljavedu algas alles mullu augustis-septembris, kui eriload k\u00e4tte saadi. Protsessi tegi aeglasemaks ka asjaolu, et ostjad pidid v\u00f5tma sanktsioneeritud kaupa ning see v\u00f5is osadele mitte sobida. Talving r\u00f5hutas, et Muuga sadama v\u00e4etist kontrolliti tihti ning hoiustamistingimused olid niiv\u00f5rd head, et v\u00e4etis ei kujutanud endast ladustamisperioodil kordagi ohtu. Murekohaks oli k\u00fcsimus, kui kaua v\u00e4etis seisab \u2013 sest kui ta liialt kaua seisaks, siis hakkasid seal peale keemilised protsessid, sealhulgas lagundamisprotsessid.\nJ\u00e4rvan ei soostunud \u00fctlema, kui palju v\u00e4etise m\u00fc\u00fcgitehingutega teeniti, \u00f6eldes, et see on \u00e4risaladus. K\u00fcll \u00fctles ta, et raha on plaanis saata Ukrainasse.\nRABI asejuht Aus \u00fctles, et nende kahe ettev\u00f5tte varad moodustavadki terves Eestis k\u00fclmutatud sanktsioonidega seotud varadest umbes 80%. K\u00fcll aga tuleb tema s\u00f5nul silmas pidada, et kuna neil kahel ettev\u00f5ttel \u00e4ritegevus sisuliselt puudub, aga neil tuleb tegeleda sellega, et firmas ohtusn\u00f5udeid t\u00e4ita, mis omakorda t\u00e4hendab inimestele palga maksmist, kommunaalkulude maksmist ja muud, siis ainus koht, kust seda raha v\u00f5tta saab, ongi ettev\u00f5tte enda konto. \u00abMeie mure oli see, et \u00fchel hetkel saab konto t\u00fchjaks,\u00bb \u00fctles Aus. Ta lisas, et sanktsioonide ja vara k\u00fclmutamise eesm\u00e4rk pole rikkuda ettev\u00f5tete vara, k\u00fclmutamine t\u00e4hendab, et vara peab s\u00e4ilima sellisel kujul nagu ta k\u00fclmutatud sai.\nDetsembri l\u00f5pus lahkus Muuga sadamast laev viimase suure koguse ammooniumnitraadiga ning jaanuari esimestel p\u00e4evadel toimus ka viimase koguse pakendatud kauba v\u00e4ljavedu.\n\nKuidas asi juriidiliselt k\u00e4is\n\n2022. aasta aprilli algusest alates oli Vene F\u00f6deratsiooni vastase finantssanktsiooni t\u00f5ttu Muuga sadamas AS-is DBT olnud kinni suures koguses p\u00f5llumajanduslikku ammooniumnitraati. Sanktsiooni regulatsioonid annavad teatud olukordades v\u00f5imaluse anda luba erandiks, et vahendeid s\u00e4ilitada ning vabastada majandusressursse, et hoida \u00e4ra v\u00f5imaliku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kahju tekkimine inimeste tervisele ja ohutusele v\u00f5i keskkonnale ning leevendada sellise s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rgi. Sanktsiooni erandi rakendamiseks kohustas TTJA ettekirjutusega AS-il DBT koost\u00f6\u00f6s kaubaomanikega ammooniumnitraadi k\u00e4itlemisest tuleneva k\u00f5rgendatud ohu v\u00e4ltimiseks see Muuga sadamast \u00e4ra viia. Ettekirjutuse alusel said kaubaomanikud otsida kaubale ostjad, esitada RAB-ile eranditaotluse kauba m\u00fc\u00fcgiks ja v\u00e4ljaviimiseks. Juhul kui tehingu tingimused vastasid erandi kohaldamise tingimustele, said nad RAB-ilt ka selleks loa. Lisaks sellele oli uutel kaubaomanikel tarvis l\u00e4bida ka k\u00f5ik tolliprotseduurid ning leida kauba v\u00e4ljaviimiseks transport.\nSanktsioonist m\u00f5jutatud kemikaale hoiustatakse ka Sillam\u00e4e sadamas. Sealt on samuti suur osa kaupa juba v\u00e4lja veetud, alles on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ike osa ammoniaagist, mille v\u00e4ljaveo osas on ostjaga kokkulepped tehtud.\n* Beiruti sadamapiirkonnas toimus 2020. aastal valesti ladestatud ammooniumnitraadi plahvatus, mis tappis v\u00e4hemalt 218 ja milles sai haavata v\u00e4hemalt 7000 inimest."}
{"text":"Narva linnamajandusameti direktor vabanes kuriteokahtlusestProkuratuur vabastas alk\u00e4emaksu v\u00f5tmise kahtlusest\u00a0Narva linnamajandusameti direktori\u00a0Natalia \u0160ibalova, kes sai selle eelmise aasta l\u00f5pus\u00a0Nikolai Ossipenko kriminaalasja menetluse raames, teatas Narva linnavalitsus.\u00a0\"Mul on v\u00e4ga hea meel, et prokuratuur viis l\u00fchikese aja jooksul l\u00e4bi vajalikud uurimistoimingud ja tegi otsuse minu suhtes menetlus l\u00f5petada. N\u00fc\u00fcd saan t\u00e4ies mahus naasta oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannete juurde ja linnamajandusamet j\u00e4tkab oma t\u00f6\u00f6d tavap\u00e4raselt,\" \u00fctles \u0160ibalova.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris sai \u0160ibalova kahtlustuse\u00a0altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises seoses\u00a0ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenkoga, kellele esitati kahtlustus korruptsioonikuritegudes Kohtla-J\u00e4rve linnas oktoobris. Uurimise k\u00e4igus kontrolliti Nikolai Ossipenko perekonnale kuuluva firmaga N&V lepingulises suhtes oleva Narva linnamajandusameti tegevust.\n\"Ma m\u00f5istan \u00f5iguskaitseorganite tegevust ja mul on v\u00e4ga hea meel, et niiv\u00f5rd palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud korruptsioonijuhtumi uurimistoimingute k\u00e4igus l\u00e4bi viidud p\u00f5hjalik kontroll ei leidnud t\u00f5endeid Narva linnapoolsete korruptiivsete tegude kohta. See on v\u00e4ga hea n\u00e4itaja meie linna usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja maine kohta,\" \u00fctles \u0160ibalova.\nUurimise ajal ei tagandanud linnapea Katri Raik \u0160ibalovat\u00a0ameti direktori ametist, kuid\u00a0piiras tema esindus\u00f5igust linnamajandusameti nimel.\n\u0160ibalova t\u00e4nas \u00a0Katri Raiki toetuse ja usalduse eest. \"T\u00e4nan ka kolleege ja l\u00e4hedasi, kes ei uskunud kahtlustesse ja s\u00e4ilitasid inimliku osaluse, m\u00f5istmise, samuti normaalne t\u00f6\u00f6re\u017eiim muude k\u00fcsimuste lahendamisel,\" lisas ta.\nProkuratuur lubas edastada oma kommentaari reedese p\u00e4eva jooksul.\u00a0"}
{"text":"Ossipenko kriminaalasjas kahtlustuse saanud Narva linnaametniku osas l\u00f5petati menetlusNarva linnavalitsus teatas, et prokuratuur l\u00f5petas neljap\u00e4eval Nikolai Ossipenko kriminaalasja menetluse raames menetluse Narva linnamajandusameti direktorilt Natalja \u0160ibalovalt altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. Lisaks l\u00f5petas prokuratuur menetluse ka Ossipenkode perekonnale kuuluva pr\u00fcgifirma Ekovir tegevjuhi Igor Safajevi suhtes.\nVaatamata sellele, et linnamajandusameti direktori avalikust teenistusest tagandamiseks ega volituste piiramiseks polnud alust, otsustati koos Narva linnapea Katri Raikiga uurimisperioodiks piirata Natalja \u0160ibalova esindus\u00f5igust\u00a0linnamajandusameti nimel.\n\u201eMul on v\u00e4ga hea meel, et prokuratuur viis l\u00fchikese aja jooksul l\u00e4bi vajalikud uurimistoimingud ja tegi otsuse minu suhtes menetlus l\u00f5petada. N\u00fc\u00fcd saan t\u00e4ies mahus naasta oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannete juurde ja linnamajandusamet j\u00e4tkab oma t\u00f6\u00f6d tavap\u00e4raselt, kuna iga p\u00e4ev on palju lahendamist vajavaid k\u00fcsimusi,\u201c \u00fctles\u00a0Narva linnamajandusameti direktor Natalja \u0160ibalova.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris Natalja \u0160ibalovale altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise paragrahvi alusel tekkinud kahtlustust seostati ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenkoga, kellele esitati kahtlustus korruptsioonikuritegudes Kohtla-J\u00e4rve linnas oktoobris. Uurimise k\u00e4igus kontrolliti Nikolai Ossipenko perekonnale kuuluva firmaga N&V lepingulises suhtes oleva Narva linnamajandusameti tegevust.\n\u201eMa m\u00f5istan \u00f5iguskaitseorganite tegevust ja mul on v\u00e4ga hea meel, et niiv\u00f5rd palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud korruptsioonijuhtumi uurimistoimingute k\u00e4igus l\u00e4bi viidud p\u00f5hjalik kontroll ei leidnud t\u00f5endeid Narva linnapoolsete korruptiivsete tegude kohta. See on v\u00e4ga hea n\u00e4itaja meie linna usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja maine kohta. Tahan t\u00e4nada linnapead Katri Raiki mulle antud toetuse ja usalduse eest, aga ka kolleege ja l\u00e4hedasi, kes ei uskunud kahtlustesse ja s\u00e4ilitasid inimliku osaluse, m\u00f5istmise, samuti normaalne t\u00f6\u00f6re\u017eiim muude k\u00fcsimuste lahendamisel,\u201c lisas\u00a0Natalja \u0160ibalova.\n\u201eProkuratuuril oli alus kahtlustada Natalja \u0160ibalovat ja Igor Safajevit ning seet\u00f5ttu peeti nad kinni ning kuulati \u00fcle. Menetluse k\u00e4igus kogutud info p\u00f5hjal selgus, et \u0160ibalovat k\u00fcll survestati, kuid ta j\u00e4i ausaks ega pannud toime keelatud tegusid,\u201c \u00fctles prokur\u00f6r Alan R\u00fc\u00fctel.\n\u201eOluline on, et inimesed saaksid t\u00e4ita oma ametikohuseid ausalt ja l\u00e4bipaistvalt ning igast katsest m\u00f5jutada v\u00f5i survestada t\u00f6\u00f6tajat tegema otsuseid, mis pole ametijuhendi, t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i seadusega koosk\u00f5las, tuleks teada anda,\u201c lisas R\u00fc\u00fctel."}
{"text":"Kuidas v\u00e4ltida \u00f5ngitsusr\u00fcnnaku ohvriks sattumist?Kelmide e-kirjad ja s\u00f5numid on ajas aina kvaliteetsemaks muutunud ja v\u00f5ivad paista v\u00e4ga t\u00f5etruud.Foto: Shutterstock\nRiigi infos\u00fcsteemi amet (RIA) t\u00f5i oma kuu\u00fclevaates v\u00e4lja, et detsembris sagenesid Omniva, DHLi ja pankade nimel saadetud \u00f5ngitsuskirjad ja -s\u00f5numid.\n\u00dcldjuhul v\u00e4idavad pettused, et on oodata kas pakki v\u00f5i raha ning palutakse sisestada enda pangakaardi andmed. Taolise pettuse eesm\u00e4rgiks on saada k\u00e4tte ohvri nimi ja pangakaardi andmed ning seej\u00e4rel hakata pangakontot t\u00fchjendama.\nKelmide e-kirjad ja s\u00f5numid on ajas aina kvaliteetsemaks muutunud ja v\u00f5ivad paista v\u00e4ga t\u00f5etruud. RIA tuletab meelde, et ei pank ega ka postifirma k\u00fcsi kunagi kliendi konto- ega pangakaardi andmeid. Nutiseadmetes aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada 2022. aasta kevadel valminud vastav RIA ekspertide poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud \u00e4pp, mis blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise.\n\u00d5ngitsusr\u00fcnnakute puhul v\u00f5ivad r\u00fcndajad kasutada erinevaid variante, kuidas ohvritelt andmeid varastada. J\u00e4rgnevalt toome v\u00e4lja m\u00f5ned n\u00e4ited.\nInimest huvitava info \u00e4rakasutamine \u2013 Saatja on kirja sisu p\u00f5iminud m\u00f5ne saajat puudutava teemaga \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5ib keskkonnavaldkonnas t\u00f6\u00f6tav inimene saada n\u00e4iliselt kutse konverentsile, kus arutatakse rohep\u00f6\u00f6rdega seotud teemasid (n\u00e4iline kutse kirja manuses sisaldab pahavara v\u00f5i palutakse sisestada andmed \u00f5ngitsuslehele, et konverentsile registreerida) v\u00f5i v\u00f5ib n\u00e4iteks tervishoiusektoris t\u00f6\u00f6tav inimene saada n\u00e4iliselt COVID-19 viiruse levikuga seotud kirja. R\u00fcndajad v\u00f5ivad kasutada suunatud l\u00e4henemist, kui inimese kohta on v\u00f5imalik avalikult k\u00e4tte saada erinevat informatsiooni, mida saab omakorda usalduse tekitamiseks \u00e4ra kasutada.\nSaatja nime v\u00f5ltsimine \u2013 See on \u00fcks levinumaid tunnusm\u00e4rke pahaloomuliste kirjade puhul. Kirja saajas \u00fcritatakse tekitada usaldust, v\u00f5ltsides kirja saatja nime. Nimena kasutatakse kirja saajale tuttavat inimest (nt asutuse teine t\u00f6\u00f6taja). Kuna m\u00f5ned meilirakendused ei kuva automaatselt saatja meiliaadressi, vaid ainult nime, on selle v\u00f5ltsimine ka \u00fcsna populaarne.\nLekkinud meilivestluste kasutamine \u2013 \u00dche r\u00fcndetaktikana kasutatakse ka eelnevalt lekkinud meilivestluseid. Tavaliselt on \u00fche meilivestluses osalenu seade mingil ajahetkel nakatunud pahavaraga, mille abil kirjavahetus k\u00e4tte saadakse. Vestlusele saadetakse aja m\u00f6\u00f6dudes (ajavahemik varieerub, kuid sageli on see tavatult pikk) vastus vestlusega mitteseotud meiliaadressilt (v\u00f5ltsides sealjuures saatja nime). Kirjas palutakse sageli avada kirjaga kaasa pandud manus, mis aga sisaldab pahavara. Pahavara abil varastatakse siis omakorda uue ohvri postkasti sisu, mida hiljem j\u00e4rgmiste ohvrite saamiseks \u00e4ra kasutatakse, sh rahalise kasu eesm\u00e4rgil.\nKompromiteeritud kontolt teiste ohvrite p\u00fc\u00fcdmine \u2013 Kui n\u00e4iteks organisatsioonis on \u00fche t\u00f6\u00f6taja meilikonto kompromiteeritud, siis \u00fcritatakse selle konto abil sageli ka organisatsiooni sees teisi ohvreid p\u00fc\u00fcda. Kuna legitiimse t\u00f6\u00f6taja meilikontolt saadetud kiri tekitab saajas pea alati usaldust, on see ka \u00fcks m\u00f5jusamaid viise, kuidas meilikontosid p\u00fc\u00fcda.\nKuidas v\u00e4ltida \u00f5ngitsusr\u00fcnnaku ohvriks sattumist?\nEnne kui m\u00f5nele veebilehele oma andmed sisestad:\nVeendu, et veebiaadress, millel oled, on t\u00e4ht-t\u00e4helt seesama, mis peaks olema (google.com vs g00gle.com).\nKahtluse korral tee teises aknas lahti otsingumootor ning sisesta sinna soovitud kaubam\u00e4rgi v\u00f5i keskkonna nimi. Otsingumootorites kuvatakse eespool just tegeliku kaubam\u00e4rgi ametlik koduleht.\nVeebiaadressis veendumiseks ei loeta aadressi mitte vasakult paremale, vaid aadressiribal olevast k\u00f5ige vasakpoolsemast kaldkriipsust kaks kohta vasakule. Nt aadressi facbook.com.popsi7.com\/fbc\/security.php puhul saab nii teada, et tegemist polegi Facebookiga, vaid hoopis lehega popsi7.com. Vasakult lugedes kuvatakse esimestena alamdomeenid, n\u00e4iteks mail.google.com t\u00e4histab Google\u2019i meiliteenust Gmail.\nKui oled \u00f5nnetul kombel oma kasutajainfo \u00f5ngitsuslehele sisestanud:\nvaheta kohe oma konto parool ning\nveendu, et sul on aktiveeritud kaheastmeline autentimine."}
{"text":"Riigikogu eelinfo 16.\u201322. jaanuariniRiigikogu IX istungj\u00e4rgu 2. t\u00f6\u00f6n\u00e4dal 16.\u201319. jaanuarini\nEsmasp\u00e4ev, 16. jaanuar\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=16.01.2023>.\nTeine lugemine \u2013 kaks eeln\u00f5u: veeseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (709\nSE) ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (744 SE).\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u: riikliku pensionikindlustuse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (739 SE).\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (765 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja\nKeskkonnaameti esindajad; Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu otsuse\n\u201eKliimapoliitika p\u00f5hialused aastani 2050\u201c muutmine\u201c eeln\u00f5u (616\nOE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 muinsuskaitse aktuaalsed probleemid ning\nkultuurit\u00f6\u00f6tajate v\u00e4ljateenitud aastate pensioni reformi j\u00e4rgsed\nmeetmed, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (768 SE), kutsutud riigihalduse minister Riina\nSolman; maakatastriseaduse, asja\u00f5igusseaduse ja teiste seaduste muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (761 SE), kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas ja Maa-\nameti esindajad;\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 kell 11.10: elektrituruseaduse ja\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (696 SE); riigivaraseaduse,\nmaareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (712 SE); kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: makse- ja arvelduss\u00fcsteemide seaduse\neeln\u00f5u (743 SE);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 arengud NATOs, kutsutud Kaitseministeeriumi\nesindaja;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.10: soodustingimustel vanaduspensionide\nseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\neeln\u00f5u (710 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise-\nja t\u00f6\u00f6minister Peep Peterson ja kultuuriminister Piret Hartman;\n\u00f5iguskantsleri kiri \u201eT\u00f6\u00f6v\u00f5imetoetuse v\u00e4hendamine\u201c, kutsutud\nSotsiaalministeeriumi, T\u00f6\u00f6tukassa ja \u00d5iguskantsleri Kantselei esindajad;\nEesti VII Omavalitsusp\u00e4eva deklaratsioon, kutsutud MT\u00dc Polis esindaja;\nEesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste\nmuutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eeln\u00f5u (772\nSE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: v\u00e4listeenistuse seaduse muutmise ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (45 UA);\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse\nrevisjoni) eeln\u00f5u (367 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;\neesti keele \u00f5ppe arengu probleemkomisjonis \u2013 kell 13.30: eesti keele\nolukord ja rahvusvahelistumine k\u00f5rghariduses, kutsutud Haridus- ja\nTeadusministeeriumi esindajad;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: kohtumine Politsei- ja\nPiirivalveameti korruptsioonikuritegude b\u00fcroo juhi Ats K\u00fcbarsepaga (ruum\nL332);\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni v\u00e4ljas\u00f5iduistungil \u2013 kell\n13.30: kohtumine V\u00e4lisluureameti peadirektori Kaupo Rosinaga\n(V\u00e4lisluureamet);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: v\u00f5rgutasude\nkasutamine varustuskindluse tagamiseks, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Elektrilevi, Eesti\nEnergia, Eleringi, Konkurentsiameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu,\nSaaremaa vallavalitsuse ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik,\ntoimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 12.15 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Andres Sutt ja liige Maria Jufereva-\nSkuratovski kohtuvad Armeenia presidendi Vahagn Khachaturyaniga.\nTeisip\u00e4ev, 17. jaanuar\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nTeine lugemine \u2013 kaks eeln\u00f5u: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja\nhalduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale\nkohtumenetlusele \u00fcleminek) eeln\u00f5u (723 SE) ning tsiviilkohtumenetluse\nseadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (731 SE).\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u: okupatsioonire\u017eiimide poolt\nrepresseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (770 SE).\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nkeskkonnakomisjonis \u2013 keskkonnaseadustiku \u00fcldosa seaduse ja teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (734 SE), kutsutud\nKeskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Jahimeeste Seltsi ja MT\u00dc\nLoomuse esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 muinsuskaitseseaduse, halduskoost\u00f6\u00f6 seaduse ja\nmuuseumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (760 SE), kutsutud\nKultuuriministeeriumi esindajad; k\u00f5rgharidusseaduse ning \u00f5ppetoetuste ja\n\u00f5ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (767 SE), kutsutud Haridus- ja\nTeadusministeeriumi ja huvir\u00fchmade esindajad (Riigikogu konverentsisaal);\nmaaelukomisjoni videoistungil \u2013 toit kui elut\u00e4htis teenus ning\nkavandatavad toetused toidujulgeoleku tagamisel, kutsutud maaeluminister\nUrmas Kruuse;\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja\nplaneerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (746 SE);\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eLubada v\u00f5rdsetel\ntingimustel riiki siseneda k\u00f5igi Eesti elanike l\u00e4hisugulastel\u201c ja\nkollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201ePetitsioon p\u00f5hiseadusliku korra tagamiseks.\nEi mingeid eel- ega e-valimisi!\u201c, kutsutud esitajate esindajad;\nriigikaitsekomisjoni v\u00e4ljas\u00f5iduistungil \u2013 NATO staabielemendi (NFIU)\nk\u00fclastus;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eTugiisik t\u00f6\u00f6lepinguga\nt\u00f6\u00f6le\u201c, kutsutud esitajate, Eesti Linnade ja Valdade Liidu,\nSotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Sotsiaalt\u00f6\u00f6\nAssotsiooni esindajad; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja\nvangistusseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (699 SE), kutsutud\nSotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi\nesindajad; t\u00f6\u00f6turumeetmete seaduse eeln\u00f5u (735 SE), kutsutud\nSotsiaalministeeriumi ja T\u00f6\u00f6tukassa esindajad; \u00f5iguskantsleri kiri\n\u201eT\u00f6\u00f6turutoetuste ja -teenuste v\u00f5imaldamine \u00f5pilastele\u201c, kutsutud\nSotsiaalministeeriumi ja \u00d5iguskantsleri Kantselei esindajad; Eesti\nHaigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise\nseaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eeln\u00f5u (772 SE);\nkutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013\u00fclevaade k\u00fcberturvalisusest, kutsutud Riigi\nInfos\u00fcsteemi Ameti esindajad;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 turvategevuse seaduse eeln\u00f5u (638 SE) kaasamisring;\nturvaseaduse muutmise eeln\u00f5u (629 SE); karistusseadustiku muutmise ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu\n\u00f5igusest tulenevad rahatrahvid) eeln\u00f5u (94 SE) ja audiitortegevuse\nseaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste\nseaduste muutmise seadus (finantsvaldkonna v\u00e4\u00e4rteokaristuste reform, ELi\n\u00f5igusest tulenevad karistused) eeln\u00f5u (111 SE), kutsutud\nJustiitsministeeriumi esindajad ja \u00f5iguseksperdid.\nS\u00fcndmused\nKell 9 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub Armeenia presidendi Vahagn\nKhachaturyaniga.\nKell 14.30 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub T\u00fcrgi-Eesti\nparlamendir\u00fchma delegatsiooniga.\nKell 15.15 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub T\u00fcrgi-Eesti parlamendir\u00fchma\ndelegatsiooniga.\nKolmap\u00e4ev, 18. jaanuar\nKell 12 \u2013 infotund\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nKolmas lugemine \u2013 kolm eeln\u00f5u: kohtuekspertiisiseaduse eeln\u00f5u (644 SE);\nbiotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (700 SE);\nv\u00e4lissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (714 SE).\nTeine lugemine \u2013 viis eeln\u00f5u: kohtute seaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (633 SE);\nsoodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (710 SE); maap\u00f5ueseaduse ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (745 SE);\nv\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seaduse eeln\u00f5u (639 SE);\nelektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (696 SE).\nEsimene lugemine \u2013 seitse eeln\u00f5u: maaelu ja p\u00f5llumajandusturu\nkorraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (738\nSE); e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (736 SE); konkurentsiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (759 SE);\npolitsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (756 SE); rahvastikuregistri seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (762 SE); Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome\nVabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe\nratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (763 SE); kogumispensionide seaduse ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (771 SE).\nKomisjoni istung\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 9: Riigikontrolli\nkontrolliaruanne, kutsutud Riigikontrolli esindajad.\nS\u00fcndmus\nKell 10 \u2013 Riigikogus moodustatud parlamendir\u00fchmade juhtide kohtumine\n(Riigikogu konverentsisaal).\nNeljap\u00e4ev, 19. jaanuar\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nOlulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse \u201eEestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku\nprobleeme\u201c arutelul esinevad ettekandega eesti keele \u00f5ppe arengu\nprobleemkomisjoni esimees J\u00fcrgen Ligi, Eesti keelen\u00f5ukogu esimees, Tartu\n\u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduste instituudi rakenduslingvistika\nosakonna juhataja, eesti keele v\u00f5\u00f5rkeelena professor Birute Klaas-Lang,\nTartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduste instituudi rakenduslingvistika\nosakonna eesti keele v\u00f5\u00f5rkeelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik\nning Narva Eesti Riigig\u00fcmnaasiumi direktor Irene K\u00e4osaar.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nkultuurikomisjonis \u2013 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni\nkorralduse seaduse eeln\u00f5u, kutsutud haridus- ja teadusminister T\u00f5nis\nLukas.\nS\u00fcndmused\nKell 10.30 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub Norra suursaadiku\nMarius Dirdaliga.\nKell 11.15\u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub Kreeka suursaadiku\nGeorges Papadopoulosega.\nKell 18 \u2013 Balti Assamblee eelarve- ja auditikomisjoni kohtumine (Nordic\nHotel Forum).\nReede, 20. jaanuar\nKomisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil \u2013 kell 11: Eesti seisukohad\n23. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu istungil,\nkutsutud v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu;\nv\u00e4liskomisjoni videoistungil \u2013 kell 10: Eesti seisukohad 23. jaanuaril\ntoimuval Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu istungil ning v\u00e4lispoliitika\narutelu ettevalmistamine, kutsutud v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu.\nS\u00fcndmus\nKell 8 \u2013 Balti Assamblee presiidiumi kohtumine (Riigikogu\nkonverentsisaal).\nKell 10 \u2013 Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning majandus-,\nenergeetika- ja innovatsioonikomisjoni \u00fchisistung, mille p\u00e4evakorras on\nVenemaa Ukraina-vastase agressiooni m\u00f5ju majandusele, Ukrainale antav\ns\u00f5jaline ja humanitaarabi ning Balti riikide digikoost\u00f6\u00f6 ja\nk\u00fcberturvalisus (Riigikogu konverentsisaal).\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n15.\u201316. jaanuar\nRiigikogu esimees J\u00fcri Ratas osaleb Balti riikide ja Poola parlamentide\nesimeeste kohtumisel Varssavis Poolas.\n19.\u201322. jaanuar\nMaaelukomisjoni esimees Sven Sester ning liikmed Ivi Eenmaa ja Kaido\nH\u00f6\u00f6velson k\u00fclastavad rahvusvahelist messi \u201eGr\u00fcne Woche 2023\u201c ja\nosalevad \u00fcleilmsel toidu- ja p\u00f5llumajandusfoorumil \u201eGlobal Forum for\nFood and Agriculture 2023\u201c Berliinis Saksamaal.\n22.\u201324. jaanuar\nNATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma\nosaleb Ukraina-NATO parlamentidevahelise n\u00f5ukogu istungil Br\u00fcsselis\nBelgias.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"V\u00e4ljapressija Orban, majanduslangus ja rohep\u00f6\u00f6re, ohtlik Balkan: mida toob alanud aasta Euroopa Liidus?Euroopa Parlamendi liikmed Urmas Paet ja Jaak Madison n\u00f5ustusid \u00c4rip\u00e4eva raadio saates \u201cFookuses: Euroopa majandus\u201d, et l\u00e4inud aastal Euroopa Liidu roll ja t\u00e4hendus globaalses poliitikas kasvas.\nK\u00fcll aga on poliitikud eri meelt selless, mis saab edasi. Europarlamendis fraktsiooni Renew Europe esindava reformierakondlase Paeti s\u00f5nul j\u00e4tkab Ungari eesotsas Viktor Orbaniga v\u00e4ljapressimistaktikat, mist\u00f5ttu peaks EL muutma otsustamist kiiremaks ja paindlikumaks."}
{"text":"MKM: ammooniumnitraat on AS DBT Muuga terminalist v\u00e4lja viidudAlates 2022. aasta aprillist on Venemaale kehtivate sanktsioonide t\u00f5ttu olnud Muuga sadamas kinni suures koguses p\u00f5llumajanduslikku ammooniumnitraati, ent n\u00fc\u00fcdseks on kauba k\u00e4itleja AS DBT koost\u00f6\u00f6s kaubaomanike ja Eesti riigiasutustega v\u00e4etisena kasutatava ammooniumnitraadi Muuga sadamast v\u00e4lja viinud, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).\nEttev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvani s\u00f5nul on sanktsioonide t\u00f5ttu Muugale kinni j\u00e4\u00e4nud v\u00e4etiste teema olnud riigiasutuste k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu all juba mitmeid kuid. \u201cTegemist on olnud keerulise protsessiga, mis n\u00f5udis mitmete erinevate riigiasutuste ja ettev\u00f5tjate koost\u00f6\u00f6s tehtud pingutusi ja mul on hea meel, et t\u00e4naseks on olukord lahenenud. Suur ait\u00e4h nii AS-ile DBT, tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ametile (TTJA), p\u00e4\u00e4steametile kui ka Rahapesu Andmeb\u00fcroole (RAB) igak\u00fclgse koost\u00f6\u00f6 eest,\u201d \u00fctles J\u00e4rvan pressiteates.\nDetsembri l\u00f5pus lahkus Muuga sadamast laev viimase suure koguse ammooniumnitraadiga ning jaanuari esimestel p\u00e4evadel toimus ka viimase koguse pakendatud kauba v\u00e4ljavedu. TTJA peadirektori Kristi Talvingu s\u00f5nul on AS DBT Muuga terminalist ammooniumnitraat t\u00e4ies mahus v\u00e4lja viidud. \u201cMeil on hea meel, et riigi ja ettev\u00f5tjate \u00fchise koost\u00f6\u00f6 tulemusel on kogu kaup n\u00fc\u00fcdseks t\u00e4ielikult edasi liikunud Baltimaade p\u00f5llumeestele kevadiseks kasutamiseks,\u201d \u00fctles Talving.\n2022. aasta aprilli algusest alates oli Vene F\u00f6deratsiooni vastase finantssanktsiooni t\u00f5ttu Muuga sadamas AS-is DBT olnud kinni suures koguses p\u00f5llumajanduslikku ammooniumnitraati. Sanktsiooni regulatsioonid annavad teatud olukordades v\u00f5imaluse anda luba erandiks, et vahendeid s\u00e4ilitada ning vabastada majandusressursse, et hoida \u00e4ra v\u00f5imaliku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kahju tekkimine inimeste tervisele ja ohutusele v\u00f5i keskkonnale ning leevendada sellise s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rgi.\nSanktsiooni erandi rakendamiseks kohustas TTJA ettekirjutusega AS-il DBT koost\u00f6\u00f6s kaubaomanikega ammooniumnitraadi k\u00e4itlemisest tuleneva k\u00f5rgendatud ohu v\u00e4ltimiseks see Muuga sadamast \u00e4ra viia. Ettekirjutuse alusel said kaubaomanikud otsida kaubale ostjad, esitada RAB-ile eranditaotluse kauba m\u00fc\u00fcgiks ja v\u00e4ljaviimiseks. Juhul kui tehingu tingimused vastasid erandi kohaldamise tingimustele, said nad RAB-ilt ka selleks loa. Lisaks sellele oli uutel kaubaomanikel tarvis l\u00e4bida ka k\u00f5ik tolliprotseduurid ning leida kauba v\u00e4ljaviimiseks transport.\nSanktsioonist m\u00f5jutatud kemikaale hoiustatakse ka Sillam\u00e4e sadamas. Sealt on samuti suur osa kaupa juba v\u00e4lja veetud, alles on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ike osa ammoniaagist, mille v\u00e4ljaveo osas on MKM-i teatel ostjaga kokkulepped tehtud.\nV\u00e4etiste sadamatest v\u00e4ljaviimist koordineerib t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mida juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kuhu kuuluvad tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti, p\u00e4\u00e4steameti, Rahapesu Andmeb\u00fcroo, keskkonnaameti, rahandusministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi ja teiste riigiasutuste esindajad.\n]]>"}
{"text":"Riigikohus arutab kahte tsiviilasja avalikel istungitelTALLINN, 13. jaanuar, BNS \u2013 Riigikohus arutab avalikel istungitel kaht tsiviilasja, millest \u00fches keskendutakse krediidiasutuse ja tarbija vaidlusele ning teises omanikku vahetanud hoone varjatud puuduste teemale.\nAlalikel istungitel vaieldakse selle \u00fcle, kas krediidiasutus tohib tarbijaga s\u00f5lmitud p\u00f5himakseteenuse lepingu \u00fchepoolselt \u00fcles \u00f6elda ja teise asja keskmes on k\u00fcsimus, kas omanikku vahetanud kinnistul asuval vanal talumajal esines varjatud puudusi, mis annaks \u00f5iguse hinda alandada v\u00f5i n\u00f5uda kahju h\u00fcvitamist, teatas Riigikohtu pressiesindaja reedel.\n19. jaanuaril kell 11 toimub tsiviilkolleegiumi istung, kus on arutusel hagi, mille tarbijast klient esitas Swedbanki vastu temaga s\u00f5lmitud arvelduskonto ja maksekaardi lepingu l\u00f5petamise t\u00f5ttu. Pank p\u00f5hjendas lepingu \u00fcles\u00fctlemist kliendi k\u00f5rge rahapesuriskiga. Maakohus j\u00e4ttis hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus tegi vastupidise otsuse.\nRiigikohtus on kohtuasja \u00fcheks p\u00f5hiliseks vaidlusk\u00fcsimuseks, kas krediidiasutus v\u00f5ib tarbijaga s\u00f5lmitud p\u00f5himakseteenuse lepingu \u00fchepoolselt \u00fcles \u00f6elda, arvestades nii v\u00f5la\u00f5igusseaduse kui ka Euroopa Liidu \u00f5igusega \u2013 eelk\u00f5ige Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu 23. juuli 2014. a direktiiviga, mis k\u00e4sitleb tarbijate kaitseks kehtestatud reegleid.\n30. jaanuaril kell 13 toimub tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung, kus on arutusel kinnistu ostja hagi selle endise omaniku p\u00e4rijate vastu. Ostja v\u00e4itel avastas ta alles rohkem kui aasta p\u00e4rast kinnistu soetamist, et seal asuva vana talumaja seinad on suures osas m\u00e4danenud, ning n\u00f5udis m\u00fc\u00fcja p\u00e4rijatelt hinna alandamise t\u00f5ttu \u00fclem\u00e4\u00e4ra makstu tagastamist v\u00f5i kahju h\u00fcvitamist.\nKohtuasjas ongi p\u00f5hiline vaidlusteema, kas kinnistu vastas lepingutingimustele v\u00f5i mitte. Maakohus otsustas j\u00e4tta hagi rahuldamata, aga ringkonnakohus j\u00f5udis vastupidisele j\u00e4reldusele.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Mis juhtus?11. jaanuaril kella 00.06 ajal p\u00f5les R\u00f5uge vallas Kaku k\u00fclas renoveeritav t\u00f6\u00f6stushoone, mille p\u00e4\u00e4stjad kell 2.45 kustutasid. Hoonel h\u00e4vis p\u00f5lengu tagaj\u00e4rjel hiljuti paigaldatud uus katuseosa. Hoonesse olid paigaldatud m\u00f6\u00f6blitootmiseks m\u00f5eldud seadmed, mis said tulekahju tagaj\u00e4rjel kahjustusi. P\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6 juhi esialgsetel andmetel v\u00f5is p\u00f5leng alguse saada k\u00fctteseadme korstna juurest.P\u00e4\u00e4stjad juhivad t\u00e4helepanu, et k\u00fctteseadmete ja s\u00fcsteemide paigaldamisel tuleb p\u00f5lengute \u00e4rahoidmiseks hoolikalt j\u00e4rgida tuleohutusn\u00f5udeid.Politsei poole p\u00f6\u00f6rdus R\u00f5uge vallas elav mees, kelle isikuandmeid kasutades oli s\u00f5lmitud laenuleping, misl\u00e4bi mehele 1353 eurot kahju tekitati. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaaluurimises.VT"}
{"text":"Muuga sadama ohtlik sanktsiooniv\u00e4etis leidis ostjadVenemaa sanktsioonide t\u00f5ttu Muuga sadamas kinni olnud v\u00e4etistele leiti ostjad ja sadam on v\u00e4etisest peaaegu t\u00fchi, samuti on suuremalt jaolt lahti saadud Sillam\u00e4e sadamas asuvast v\u00e4etisest.\nEile andsid tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) peadirektor Kristi Talving, rahapesu andmeb\u00fcroo asejuht Laura Aus ning ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan (Isamaa) teada, et koost\u00f6\u00f6s kaubaomanike ja riigiasutustega on v\u00e4etis suuremalt jaolt Muuga sadamast v\u00e4lja veetud.\n\u00abEsimene reaktsioon, kui kuuled, et ammooniumnitraati on Muugal rohkem kui Beirutis, oli, et l\u00e4heme j\u00f5uga sisse ja viime minema. \u00d5nneks targad ametnikud tegid selgeks, et ettev\u00f5tete kaudu saab kiiremini,\u00bb \u00fctles J\u00e4rvan, viidates Liibanoni pealinna sadamapiirkonnas 2020. aastal valesti ladestatud ammooniumnitraadi t\u00f5ttu toimunud plahvatusele, mis tappis v\u00e4hemalt 218 ja milles sai haavata v\u00e4hemalt 7000 inimest.\nTalving selgitas, et Muuga sadamas oli laias laastus kolme sorti keemiatooteid: ammooniumnitraati, ammoniaaki ja p\u00f5llumajanduslikku v\u00e4etist. Esimene on praeguseks t\u00e4ielikult riigist v\u00e4lja viidud, ostjad olid Balti p\u00f5llumajandusettev\u00f5tted. Ammoniaagist on v\u00e4lja viidud 2\/3, lepingud on tegelikult tervele kogusele ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa ootab v\u00e4ljavedu. Ostjad olid Bulgaaria ja T\u00fcrgi. P\u00f5llumajanduslik v\u00e4etis l\u00e4ks Eesti p\u00f5llumajandusettev\u00f5tetele.\n\nKuidas asi juriidiliselt k\u00e4is\n\n\n\n\n\t2022. aasta aprilli algusest oli Vene F\u00f6deratsiooni vastase finantssanktsiooni t\u00f5ttu Muuga sadamas ASis DBT kinni suures koguses p\u00f5llumajanduslikku ammooniumnitraati.\n\tSanktsioon annab aga teatud olukordades loa erandiks, et hoida \u00e4ra v\u00f5imaliku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kahju tekkimine inimeste tervisele ja ohutusele v\u00f5i keskkonnale ning leevendada sellise s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rgi.\n\tSanktsiooni erandi rakendamiseks kohustas tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet ettekirjutusega ASi DBT koost\u00f6\u00f6s kaubaomanikega ammooniumnitraadi k\u00e4itlemisest tuleneva k\u00f5rgendatud ohu v\u00e4ltimiseks selle Muuga sadamast \u00e4ra viima.\n\tEttekirjutuse alusel said kaubaomanikud otsida kaubale ostjad, esitada rahapesu andmeb\u00fcroole eranditaotluse kauba m\u00fc\u00fcgiks ja v\u00e4ljaviimiseks. Juhul kui tehingu tingimused vastasid erandi kohaldamise tingimustele, said nad b\u00fcroolt selleks loa. Lisaks sellele tuli uutel kaubaomanikel l\u00e4bida k\u00f5ik tolliprotseduurid ja leida kauba v\u00e4ljaviimiseks transport.\n\n\n\n\nTalving viitas, et suurem v\u00e4etise v\u00e4ljavedu algas alles mullu augustis-septembris, kui eriload k\u00e4tte saadi. Protsessi tegi aeglasemaks asjaolu, et ostjad pidid vastu v\u00f5tma sanktsioneeritud kaupa, mis k\u00f5igile ei sobinud. Talving r\u00f5hutas, et Muuga sadama v\u00e4etist kontrolliti tihti ning hoiustamistingimused olid niiv\u00f5rd head, et v\u00e4etis ei kujutanud ladustamisperioodil kordagi ohtu. Murekoht oli k\u00fcsimus, kaua v\u00e4etis seisab \u2013 sest liiga kaua seistes algaksid keemilised protsessid, sealhulgas lagundamine.\nJ\u00e4rvan ei soostunud \u00fctlema, kui palju v\u00e4etise m\u00fc\u00fcgitehingutega teeniti, t\u00e4psustades, et see on \u00e4risaladus. K\u00fcll \u00fctles ta, et raha on plaanis saata Ukrainasse.\nAus \u00fctles, et l\u00e4inud aasta aprillis Venemaale kehtestatud sanktsioonide alla sattunud, Eestis keemiatoodetega tegelevate ettev\u00f5tete AS DBT ja Eurochem vara moodustab Eestis k\u00fclmutatud sanktsioonidega seotud koguvarast umbes 80 protsenti. Aus lisas, et kuna neil kahel ettev\u00f5ttel \u00e4ritegevus sisuliselt puudub, aga m\u00f5lemal tuleb ohutusn\u00f5udeid t\u00e4ita, mis omakorda t\u00e4hendab inimestele palga ja kommunaalkulude maksmist ning muud, siis oli kartus, et \u00fchel hetkel pole ettev\u00f5tetel endil selleks enam raha.\n\u00abMeie mure oli see, et \u00fchel hetkel saab konto t\u00fchjaks,\u00bb \u00fctles Aus. Ta lisas, et sanktsioonide ja vara k\u00fclmutamise eesm\u00e4rk pole rikkuda ettev\u00f5tete vara, k\u00fclmutamine t\u00e4hendab, et vara peab s\u00e4ilima sellisel kujul, nagu ta k\u00fclmutatud sai.\nDetsembri l\u00f5pus lahkus Muuga sadamast laev viimase suure koguse ammooniumnitraadiga ja jaanuari esimestel p\u00e4evadel veeti v\u00e4lja ka viimane kogus pakendatud kaupa.\nSanktsioonist m\u00f5jutatud kemikaale hoiustatakse ka Sillam\u00e4e sadamas. Sealt on samuti suur osa kaupa juba v\u00e4lja veetud, alles on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ike osa ammoniaagist, mille v\u00e4ljaveos on ostjaga kokkulepped tehtud.\n"}
{"text":"USA kutsus Teherani peatama Iraani-Briti \"luuraja\" hukkamineWASHINGTON, 14. jaanuar, AFP-BNS \u2013 USA liitus reedel Suurbritanniaga \u00fcleskutses Teheranile peatada \"t\u00f5en\u00e4oliselt peatne\" kava hukata Iraani-Briti topeltkodakondsusega mees, keda islamivabariigi v\u00f5imud s\u00fc\u00fcdistavad luuramises.\nIraani kohtus\u00fcsteemi v\u00e4ljaanne Mizan Online teatas kolmap\u00e4eval, et Alireza Akbari m\u00f5isteti surma \"korruptsiooni eest Maal ja riigi sise- ning v\u00e4lisjulgeoleku kahjustamist teabe edastamises\" Suurbritanniale.\nUSA diplomaat Vedant Patel \u00fctles, et s\u00fc\u00fcdistused on poliitiliselt motiveeritud ning tema hukkamine oleks \"\u00fclekohtune\".\nHoiatades vangi \"t\u00f5en\u00e4oliselt peatse\" hukkamise eest, kutsus Patel Iraani v\u00f5ime Akbarit viivitamatult vabastama.\n\"Meid h\u00e4irivad t\u00f5siselt teated, et h\u00e4rra Akbarit uimastati, piinati vahi all, k\u00fcsitleti tuhandeid tunde ja sunniti andma valesid \u00fclestunnistusi,\" \u00fctles Patel.\nIraani riigimeedia teatas neljap\u00e4eval, et 61-aastane Akbari oli kunagi olnud k\u00f5rge luureametnik riigi kaitse- ja julgeolekus\u00fcsteemis.\nSuurbritannia v\u00e4lisminister James Cleverly kutsus varem sel n\u00e4dalal peatama Iraani kava Akbari hukata. Temagi nimetas hukkamist poliitiliselt motiveerituks.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Mehe teadmata v\u00f5eti ta nimele laenuPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus R\u00f5uge vallas elav mees, kelle s\u00f5nul oli tema isikuandmeid kasutades s\u00f5lmitud tema nimele laenuleping, millega mehele 1353 eurot kahju tekitati.Arvatava kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei v\u00e4lja kriminaaluurimises. LEPM"}
{"text":"Iraanis hukati v\u00e4idetav Briti spioonTEHERAN, 14. jaanuar, AFP-BNS - Iraanis hukati laup\u00e4eval Iraani-Briti topeltkodakondsusega Alireza Akbari, kes m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi spioneerimises Suurbritannia heaks.\u00a0\nIraani kohtuv\u00f5imu uudisteagentuuri Mizan teatel m\u00f5isteti Akbari s\u00fc\u00fcdi \"korruptsioonis, luureinfo edastamises ning Iraani sise- ja v\u00e4lisjulgeoleku kahjustamises\".\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Martin Helme: \u201cRonime iibeaugust v\u00e4lja. Pensioni sidumine laste arvuga teenib eesk\u00e4tt naiste huve\u201dEesti Konservatiivne Rahvaerakond esitles sel n\u00e4dalal oma rahvastikupoliitika programmi. Sellest\u00a0on k\u00f5ige enam t\u00e4helepanu\u00a0saanud meie plaan asuda andma soodsat kodulaenu noortele peredele ning kustutada sellest veerand iga lapse s\u00fcnniga (PM 11.09).\nSellele reageeris \u00e4gedalt nii isamaalane Priit Sibul (PM 12.01) kui ka kinnisvaraettev\u00f5tja Ingmar Saksing (PM 11.09). Kui kolleeg Sibul pahandab, et asi olevat m\u00f5ttetu, sest noor pere ei saa isegi mitte laenu v\u00f5tta, mida hiljem saaks aidata kustutada, siis Saksingu kriitika on selgelt ideoloogiline. Ta v\u00e4idab, et\u00a0lastega perede toetamine tekitaks ebav\u00f5rdsust, ajaks kinnisvaraturu hulluks ja tekitaks riigieelarves musta augu.\nKomplekssed lahendused\nTuleb n\u00f5ustuda v\u00e4itega, et iibeaugust v\u00e4ljaronimiseks vajab Eesti kompleksseid lahendusi. Just seda meie programm pakubki. Lisaks lastetoetuste (nii esimese, teise, kolmanda jne) kui peretoetuste (s.o\u00a0suurperede toetusmeede) suurendamisele, mida riigikogu just tegi, tuleb tagada, et lastel oleks kodul\u00e4hedane kool ja lasteaiakoht, mille kohatasu ei l\u00f6\u00f6 pikali.\nTuleb tagada, et lastel oleks olemas v\u00f5imalus k\u00e4ia trennis, teatris ja muuseumis. Tuleb luua lastevanematele maksusoodustused, sest me ju pooldame, et vanemad k\u00e4iks t\u00f6\u00f6l ja sellest t\u00f6\u00f6st saadud tasu v\u00e4iksem maksustamine on \u00fcks viis lastega peresid toetada. Just seda eesm\u00e4rki teenib meie plaan v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6l k\u00e4ival vanemal tulumaksu viie protsendi v\u00f5rra iga kasvatatava lapse pealt.\nPange t\u00e4hele: lapse kasvatamises mitte osalevale vanemale see ei laiene ja lapse t\u00e4isealiseks saades see soodustus l\u00f5peb. Toetasime eelmiste valimiste eel ja toetame ka praegu lastevanemate \u00fchise tuludeklaratsiooni taastamist, kahjuks ei j\u00f5udnud see lubadus koalitsioonileppesse, vaatama asjaolule, et selles osalesime nii meie kui ka Isamaa, kes selle teema taas p\u00e4evakorda on t\u00f5statanud.\nNing kindlasti on oluline siduda laste kasvatamise staa\u017e palju selgemalt pensioniga. See teenib eelk\u00f5ige naiste huve, kes v\u00e4ikeste laste k\u00f5rvalt paratamatult m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6lt eemal peavad olema. Oleks eba\u00f5iglane, et naised, kes hoolitsevad meie tulevaste pensionimaksjate \u00fcleskasvatamise eest, saavad ise selle karistuseks eriti niru pensioni.\nK\u00f5ige olulisem teema\nEnt nagu n\u00e4itas ka reaktsioon meie programmile, k\u00f5ige rohkem liigutab inimesi ikkagi oma kodu saamise teema. T\u00e4iesti arusaadav. \u00dcks suuremaid takistusi oma pere loomisele ja laste saamisele on asjaolu, et kinnisvara hinnad lihtsalt ei v\u00f5imalda noortel oma kodu luua.\nSellel on mitmeid p\u00f5hjuseid\u00a0alates liiga b\u00fcrokraatlikust planeerimis- ja ehitusseadusest, j\u00e4tkates keskpankade rahapoliitikaga ja l\u00f5petades veel \u00fche olulise teemaga, mida me oma rahvastikuprogrammis k\u00e4sitleme, ehk massilise sisser\u00e4ndega, mis on n\u00f5udluse l\u00f5hki ajanud.\nNii v\u00f5i teisiti, kui me tahame, et meie riigis elaks ka saja aasta p\u00e4rast peamiselt eestlased, siis tuleb luua tingimused noortel oma kodu saamiseks nii, et laenumakse ei sunniks esimese lapse saamist l\u00fckkama 40ndatesse eluaastatesse.\nKindlad kriteeriumid\nMa ei tea, kust v\u00f5tab Saksing ettekujutuse, et iga suvaline noor saaks siis osta endale mere \u00e4\u00e4rde villa ja siis nelja lapse saamisega laenu kustutada. K\u00fcll aga n\u00e4en ma tema kriitikas selget tunnistust, et \u00f5igesti rakendatult motiveeriks taoline samm eesti peresid rohkem lapsi tahtma. Mis ongi ju asja m\u00f5te.\nT\u00e4iesti selge ka, et iga taolise programmi puhul tuleb luua reeglid, mis v\u00e4listavad kuritarvitused. Soodsa laenu andmine k\u00e4iks sarnase skeemiga, nagu praegu on Kredexis noore spetsialisti k\u00e4endus, kus sissemakse summa on riigi k\u00e4endusel tavap\u00e4rasest v\u00e4iksem ja v\u00f5ib, kui tahame, olla isegi null.\nP\u00e4ris kindlasti oleks summal \u00fclempiir, mis pannakse paika, v\u00f5ttes appi kohaliku piirkonna keskmine ruutmeetrihind korrutatuna riigi\u00a0kehtestatud maksimaalse ruutmeetrite arvuga. Ja loomulikult peab laenu taotleja olema pikka aega Eestis elanud ja olema abielus. Kaaluda v\u00f5ib ka muid tingimusi, n\u00e4iteks v\u00e4listada kriminaalkorras karistatud inimese programmis osalemise.\nP\u00f5hiline on saada aru: kui see meede paneb eestlaste rahvaarvu kasvama, siis ta t\u00f6\u00f6tabki. \u00dchtlasi annab ta vastuse k\u00fcsimusele: kes selle k\u00f5ik kinni maksab? Tulevased p\u00f5lved maksavad. Need, keda muidu ei olekski.\nMartin Helme, EKRE esimees"}
{"text":"Iraanis hukati v\u00e4idetav Briti spioon (T\u00e4iendatud!)TEHERAN, 14. jaanuar, AFP-AP-BNS \u2013 Iraani v\u00f5imud teatasid laup\u00e4eval, et on hukanud Iraani-Briti topeltkodakondsusega Alireza Akbari, kes m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi spioneerimises Suurbritannia heaks.\nIraani kohtuv\u00f5imu uudisteagentuuri Mizan teatel m\u00f5isteti Akbari s\u00fc\u00fcdi \"korruptsiooni eest Maa peal, luureinfo edastamises ning Iraani sise- ja v\u00e4lisjulgeoleku kahjustamises\".\nAvalduses ei t\u00e4psustatud, millal v\u00f5i kus hukkamine l\u00e4bi viidi.\nMizani teatel olevat \u00fcle kahe aasta tagasi vahistatud Akbari Briti luureteenistuse MI6 agent ja saanud spioneerimise eest kaks miljonit dollarit tasu.\nBriti peaminister Rishi Sunak \u00fctles, et on Briti-Iraani topeltkodaniku hukkamisest vapustatud.\n\"See on julm ja argp\u00fckslik tegu, mille pani toime barbaarne re\u017eiim, mis ei pea lugu oma inimeste inim\u00f5igustest,\" s\u00e4utsus Sunak Twitteris, lisades, et tema m\u00f5tted on \"Alireza s\u00f5prade ja perega\".\nBriti v\u00e4lisminister James Cleverly hoiatas, et Akbari \"barbaarne hukkamine\" Iraani v\u00f5imude poolt ei j\u00e4\u00e4 reageeringuta.\n\"See barbaarne samm v\u00e4\u00e4rib karmi hukkam\u00f5istu ega j\u00e4\u00e4 reageeringuta,\" \u00fctles Cleverly.\nTeade hukkamisest tuli vaid paar tundi p\u00e4rast seda, kui \u00dchendriigid olid liitunud Suurbritanniaga \u00fcleskutses hukkamine peatada.\nUSA diplomaat Vedant Patel \u00fctles, et s\u00fc\u00fcdistused on poliitiliselt motiveeritud ning tema hukkamine oleks \u00fclekohtune.\nHoiatades vangi \"t\u00f5en\u00e4oliselt peatse\" hukkamise eest, kutsus Patel Iraani v\u00f5ime Akbarit viivitamatult vabastama.\n\"Meid h\u00e4irivad t\u00f5siselt teated, et h\u00e4rra Akbarit uimastati, piinati vahi all, k\u00fcsitleti tuhandeid tunde ja sunniti andma valesid \u00fclestunnistusi,\" \u00fctles Patel.\nIraani riigimeedia teatas neljap\u00e4eval, et 61-aastane Akbari oli kunagi olnud k\u00f5rge luureametnik riigi kaitse- ja julgeolekus\u00fcsteemis.\nMizan kirjutas viitega luureministeeriumile, et Akbarist sai \"tema k\u00f5rge positsiooni\" t\u00f5ttu luureteenistuse MI6 \"v\u00f5tmet\u00e4htusega spioon\".\nAastatel 1980-1988 aset leidnud Iraani-Iraagi s\u00f5ja veteran Akbari vahistati millalgi vahemikus m\u00e4rts 2019 kuni m\u00e4rts 2020, vahendas riigimeedia.\nAlireza oli 1988. aastal s\u00f5lmitud relvarahu \u00fcks elluviijaid ja tegi l\u00e4hedat koost\u00f6\u00f6d \u00dcRO vaatlejatega.\nReformimeelse presidendi Mohammad Khatami ametiajal oli ta asekaitseminister, teenides n\u00fc\u00fcdse Iraani k\u00f5rgema julgeolekun\u00f5ukogu juhi Ali Shamkhani alluvuses.\nSamuti oli Akbari olnud \"merev\u00e4e komand\u00f6ri n\u00f5unik\" ja \"juhtinud kaitseministeeriumi uurimiskeskuse all\u00fcksust\", vahendas meedia.\nMizan kirjutas laup\u00e4eval, et Akbari l\u00e4ks erru millalgi 2002.-2003. aasta paiku, misj\u00e4rel suundus t\u00f6\u00f6le erasektorisse.\nTema hukkamist taunis ka inim\u00f5igusorganisatsiooni Amnesty International Iraani haru, mis nimetas seda \"j\u00e4ledaks kuriteoks\".\n\"Topeltkodakondsusega Alireza Akbari hukkamine t\u00e4na hommikul t\u00f5endab taas kord Iraani v\u00f5imude j\u00e4ledat r\u00fcnnakut \u00f5igusele elada. Surmanuhtluse kasutamine \u00fcksk\u00f5ik millise p\u00f5hjendusega on kohutav,\" m\u00e4rkis Amnesty Iran avalduses.\nIslamivabariigis ootab hukkamist ka Rootsi-Iraani topeltkodanik Ahmadreza Djalali, kes vahistati 2016. aastal ja m\u00f5isteti aasta hiljem surma luuramiss\u00fc\u00fcdistuste alusel.\nDetsembri algul hukati Iraanis neli isikut, keda s\u00fc\u00fcdistati Iisraeli heaks luuramises, teatas Mizan toona.\nAFP \u2013 AP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"T\u0161ehhi presidendivalimiste teise vooru l\u00e4hevad Babi\u0161 ja Pavel (T\u00e4iendatud!)PRAHA, 14. jaanuar, AFP-AP-BNS \u2013 T\u0161ehhi presidendivalimiste teise vooru l\u00e4hevad esialgsete tulemuste j\u00e4rgi miljard\u00e4rist endine peaminister Andrej Babi\u0161 ja NATO erukindral Petr Pavel.\nKui loetud oli 95 protsenti h\u00e4\u00e4ltest, oli napp edumaa Babi\u0161il, kes p\u00e4lvis 35,7 protsenti h\u00e4\u00e4ltest, teatas riigi statistikaamet.\nTeisele kohale tuli 34,7 protsendiga Pavel ja kolmandale 13,9 protsendiga majandusteadlane Danu\u0161e Nerudov\u00e1.\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud viis kandidaati said k\u00f5ik alla seitsme protsendi h\u00e4\u00e4ltest.\nKuna \u00fckski kandidaat ei p\u00e4lvinud esimeses voorus h\u00e4\u00e4lteenamust, l\u00e4hevad Babi\u0161 ja Pavel kui kaks enim h\u00e4\u00e4li saanud kandidaati vastamisi kahe n\u00e4dala p\u00e4rast peetavas teises voorus.\nV\u00f5itja vahetab v\u00e4lja Milo\u0161 Zemani, kes on olnud ametis alates 2013. aastast.\nPraha kohus m\u00f5istis Babi\u0161i sel n\u00e4dalal \u00f5igeks Euroopa Liidu toetusrahade omastamises kahe miljoni euro ulatuses, mis v\u00f5is tema toetust esimeses voorus t\u00f5sta.\nSamas v\u00f5ib prokuratuur otsuse veel edasi kaevata. Babi\u0161 on pettuses\u00fc\u00fcdistusi t\u00f5rjunud ja \u00f6elnud, et need on poliitiliselt ajendatud.\nSkandaalidest hoolimata on tema toetus endiselt k\u00f5rge, seda eriti vanemate valijate seas. Samuti on talle toetust avaldanud ametisolev Zeman, kellega ta jagab euroskeptilisi vaateid.\n61-aastane Pavel on endine dessantv\u00e4elane, kes sai Serbia-Horvaatia s\u00f5jas Prantsuse s\u00f5durite vabastamise eest kangelase aunimetuse. Temast sai T\u0161ehhi kindralstaabi \u00fclem ja NATO s\u00f5jalise komitee esimees.\nVarasemate arvamusk\u00fcsitluste p\u00f5hjal edestaksid nii Pavel kui Nerudov\u00e1 Babi\u0161it, kui satuksid teises voorus temaga v\u00f5istlema.\nAFP \u2013 AP \u2013Baltic News Service"}
{"text":"Soome mees oli sisse v\u00f5etud naisest, kellele andis palju raha, naine m\u00f5isteti hiljem kelmuses s\u00fc\u00fcdiKesk-Soomes elav mees tahtis oma ihaldusobjekti aidata, kuid selle tulemusena j\u00e4id tema ja ta vend ilma rahast \u00fcle 100 000 euro ulatuses.\nMees (s\u00fcndinud 1957. aastal) kandis aastatel 2014\u20132017 naisele oma pangakonto kaudu \u00fcle 100 000 euro. Prokur\u00f6ri s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi l\u00e4ks mehe kaheksa aastat vanema venna kontolt kaduma \u00fcle 50 000 euro. Kohtu t\u00f5lgenduse kohaselt liideti see summale, mis noorema venna pangakonto kaudu naisele l\u00e4ks.\nOsa rahast andis mees naisega kohtumistel sularahas.\nMees kohtas 1972. aastal s\u00fcndinud naist 2014. aastal, kui ta k\u00fclastas maapiirkonnas r\u00f5ivapoode. Politsei eeluurimisel r\u00e4\u00e4kis mees armusuhtest, Kesk-Soome kohtu istungil aga s\u00f5prusest.\nR\u00f5ivam\u00fc\u00fcja puistas mehele s\u00fcdant. Mees tundis, et nende vahel on tekkinud armusuhe ning \u00fchel hetkel nad abielluvad. Mehe s\u00f5nul oli 2018. aasta jaanip\u00e4evaks plaanitud isegi pulm.\nKuigi mees oli naisest sisse v\u00f5etud, oli naisel suhte olemusest erinev arvamus. Kohtuistungil ei soovinud ta tunnistusi anda, kuid eeluurimisel r\u00e4\u00e4kis p\u00f5hjalikult oma suhtest mehega.\nS\u00f5rmused olid t\u00f5esti ostetud, kuid politsei eeluurimise j\u00e4rgi naine seda kihlumiseks ei pidanud. Naise s\u00f5nul ei olnud paaril aastate jooksul ka seksuaalvahekorda.\nMeil \u200b\u200bei olnud intiimset suhet. Oleme vaid p\u00f5gusalt parklas kohtunud. Ta oleks v\u00e4ga tahtnud minuga abielluda, \u00fctles naine eeluurimisel.\nNaine oli mehega kohtunud peamiselt Jyv\u00e4skyl\u00e4s Terra parklas ja Viitasaare k\u00fctusetanklas. Kohtumistel oli mees naisele erinevatel eesm\u00e4rkidel sularaha andnud.\nNaine k\u00fcsis mehe k\u00e4est raha mitmel erineval eesm\u00e4rgil. Naine oli n\u00e4idanud mehele Satakunta kandis isegi paari erinevat korterit. Mees arvas, et need saavad olema nende uued \u00fchised kodud, kuid tegelikkuses olid ridaelamu Noormarkkus ja \u00fchepereelamu Lavias vaid \u00fc\u00fcrile antud isikutele, kelle puhul mees uskus, et neilt saab korterid \u00e4ra osta. Ridaelamu kohta aga m\u00e4rkis kohus, et puuduvad t\u00f5endid selle kohta, et seda oleks mehele \u00fcritatud m\u00fc\u00fca.\nPolitsei eeluurimisel eitas naine oma s\u00fc\u00fcd kuriteos. Raha oli l\u00e4inud tavalise elamise peale, millele lisaks \u00fctles naine, et on kirglik m\u00e4ngur. Naine eitas raha k\u00fcsimist. Naise s\u00f5nul oli mees teda aidanud omal soovil.\nTa tahtis ise abistada ja pakkus raha, \u00fctles naine eeluurimisel.\nKesk-Soome kohus m\u00f5istis 1972. aastal s\u00fcndinud naisele kelmuse eest aastase tingimisi vanglakaristuse. Seoses Lavia \u201ekodum\u00fc\u00fcgiga\u201d eluaseme omanikuna esinenud 1963. aastal s\u00fcndinud meest karistati kelmusele kaasa aitamise eest neljakuulise tingimisi vangistusega.\nRahast ilma j\u00e4\u00e4nud vendadel naise vastu kahjun\u00f5udeid ei olnud. Kohtus l\u00e4ks aga l\u00e4bi prokur\u00f6ri n\u00f5ue naise saadud 100 800 euro suurune kriminaaltulu riigi tuludesse kanda.\nKohtu otsus ei ole veel j\u00f5ustunud."}
{"text":"P\u00f5hja-Sakalas ilmuvad v\u00e4lja lepingu ja rahata kasutada antud valla maadOlustvere teenindus- ja maamajanduskool\u00a0on saanud 16 aastat tasuta harida umbes kolme hektarit P\u00f5hja-Sakala valla maad, ettev\u00f5tte K\u00f5pu PM k\u00e4es on aga igasuguse lepinguta olnud \u00fcle k\u00fcmne hektari vallale kuuluvat maad. P\u00e4ev enne j\u00f5ululaup\u00e4eva \u00fcleskerkinud teema on j\u00f5udnud volikogu eeln\u00f5udeni, mille on esitanud opositsioon ja mida on ette valmistamas vallavalitsus.\n\u00a0\nP\u00e4rast opositsiooni langemist vallajuhte j\u00e4rjepanu k\u00f5iksuguste j\u00e4rel- ja arup\u00e4rimiste ning etteheidetega kostitanud endine vallavolikogu esimees Priit Toobal uuris vahetult enne j\u00f5ule vallavalitsuselt, kes kasutab \u00fcht maalappi Olustvere k\u00fcla keskel. Sellest sai alguse protsess, mille kestel on dokumendiregistri kaudu avalikuks tulnud, et kool ja p\u00f5llumajandusfirma on igasuguse lepingu ja tasuta kasutanud v\u00e4hemalt viit vallale kuuluvat p\u00f5llumaat\u00fckki.\nValla maa ja riigikool\nOlustvere kooli p\u00f5llumajandus\u00f5pilased on harinud 0,6 hektarit otse kooli \u00fchiselamu taga ja 2,9 hektarit k\u00fcla\u00a0servas. K\u00f5pu PM-i k\u00e4es on ligi 16 hektarit, mis on osaliselt kasutusel heinamaana.\n\nPunaseks v\u00e4rvitud ala Olustvere k\u00fcla keskel on p\u00f5hjustanud t\u00fcli. Valla maa, aga kasutab riigikool ja t\u00e4itsa tasuta.\nMaa-amet\n\n\u00dcsna kohe p\u00e4rast Toobali arup\u00e4rimist\u00a0tegi Olustvere kooli direktor, vallavolikogu liige Arnold Pastak vallajuhtidele ettepaneku, et vald v\u00f5iks anda 2006. aastast kooli kasutuses olnud\u00a0maad otsustuskorras koolile kasutada, ning juba paar p\u00e4eva hiljem ilmus valla dokumendiregistrisse eeln\u00f5u, et just nii v\u00f5ikski toimetada. M\u00f5lemale maat\u00fckile on kool k\u00fclvanud talivilja.\n\"Ennekuulmatu nahaalsus\",\u00a0pealkirjastas Priit Toobal seej\u00e4rel volikogu liikmetele saadetud kirja. Ta leidis, et Pastaku kiri on sisult kuriteo \u00fclestunnistus ning n\u00fc\u00fcd maa\u00a0otsustuskorras endale k\u00fcsimine h\u00e4bematus.\nArnold Pastak selgitas Sakalale, et kaks nimetatud maat\u00fckki sai vald aastaid tagasi riigilt. Suurem neist kuulus 1940. aastani Eesti Aleksandrikoolile ehk n\u00fc\u00fcdse teenindus- ja maamajanduskooli eelk\u00e4ijale, aga maade tagastamise k\u00e4igus j\u00e4i see omavalitsusele, sest sellel olid inimeste peenramaad. Neid on seal praegugi, kuid et paljud on peenramaast loobunud, harib maad kool, et see s\u00f6\u00f6ti ei j\u00e4\u00e4ks. Lisaks on probleemne maat\u00fckk otse koolile kuuluva suure maat\u00fcki k\u00f5rval.\n\nTeisest t\u00fcli tekitanud valla maat\u00fckist kasutab teenindus- ja maamajanduskool pisut rohkem kui poolt.\nMaa-amet\n\nTeine, v\u00e4iksem maat\u00fckk paikneb keset k\u00fcla ning on samuti tunduvalt suurema, koolile kuuluva p\u00f5llumaa nii-\u00f6elda otsat\u00fckk. Selle maa andis riik vallale omal ajal eramuarenduseks, aga eramuid pole sinna tegema hakatud ja nii on kool Pastaku seletusel seda korras hoidnud.\n\"Mingit nahaalsust v\u00f5i valla l\u00fcpsmist, nagu Toobal v\u00e4idab, ei ole olnud,\"\u00a0kinnitas Pastak ja nentis, et riigikool on valla kasuks oma maadest loobunud. Nii on valla k\u00e4tte l\u00e4inud osa p\u00f5hikooli alla j\u00e4\u00e4vast maast ning kutsekooli \u00fchiselamu k\u00f5rval asuv endine staadion on antud vallale tasuta kasutada\u00a0m\u00e4nguv\u00e4ljaku tarvis.\nP\u00e4rast teenindus- ja maamajanduskoolilt saadud kirja\u00a0l\u00e4kski abivallavanem Jaanus Rahula ettepanekul vallavalitsusele arutamiseks eeln\u00f5u, milles vald soovis\u00a0maat\u00fckid otsustuskorras koolile kasutamiseks anda. \"T\u00e4na toimunud vallavalitsuse istungil v\u00f5ttis abivallavanem punktid p\u00e4evakorrast tagasi,\"\u00a0teatas 9. jaanuaril vallavanem Karel T\u00f6lp.\nT\u00f6lbi s\u00f5nul arutati teemat ja leiti, et vallale mittevajalik kinnisvara tuleks maha m\u00fc\u00fca. Vallavanem m\u00e4rkis ka, et maade p\u00f5hjalikku\u00a0inventuuri sai alustatud, aga see j\u00e4i pooleli, kui ametnik vahetus. \"N\u00fc\u00fcd on see teema uue vallavalitsuse laual t\u00f6\u00f6s. Koostamisel on eraldi nimekirjad erinevast kinnisvarast ja esimeste pikemate nimekirjadega on plaanis\u00a0j\u00f5uda volikokku veebruaris.\"\nVolikogule on eeln\u00f5u esitanud Priit Toobal, kelle arvates tuleks kaks nimetatud maat\u00fckki hoopis oksjonile panna ja nii riigikoolilt kui teistelt valla maade kasutajatelt saamata j\u00e4\u00e4nud tulu v\u00e4lja n\u00f5uda. Kui maat\u00fckkide alghinnaks on Toobal pakkunud 21 907 ja 3620 eurot, siis saamata j\u00e4\u00e4nud tulu suuruse peaks tema meelest v\u00e4lja arvutama vallavalitsus.\nK\u00f5pu \u00fchistu hooldas spordimaad\nJ\u00e4rgmised kolm maat\u00fckki toovad m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllataval kombel asjast huvitatute sekka ka vallavanem Karel T\u00f6lbi, kelle senine seos Viljandimaaga p\u00e4rineb 15 aasta tagusest ajast, mil ta juhtis v\u00e4hem kui kaks aastat K\u00f5pu PM-i ja sai ka ettev\u00f5tte \u00fcheks omanikuks. N\u00fc\u00fcd selgub, et kolm valla maat\u00fckki\u00a0kogusuurusega \u00fcle 16 hektari\u00a0on olnud juba pikki aastaid tasuta selle ettev\u00f5tte kasutuses.\n\"K\u00f5pu PM-is t\u00f6\u00f6tades ma ise rendilepingutega ei tegelenud,\" selgitas T\u00f6lp. \"K\u00f5pus olin t\u00f6\u00f6l aastatel 2005\u20132007, seega on sealt ka nii palju aega m\u00f6\u00f6das, et mulle ei meenu nende maadega seonduv. Hiljem ei ole ma aktiivselt ettev\u00f5tte juhtimise juures osalenud.\"\nEttev\u00f5tte praeguse\u00a0tegevjuhi\u00a0T\u00f5nu Vreimann selgitust m\u00f6\u00f6da peitub valla ja p\u00f5llumajandusfirma maade kasutamist puudutava koost\u00f6\u00f6 p\u00f5hjus suuresti nende kolme maat\u00fcki nimes. K\u00f5ik need kannavad nime Spordi. Vreimanni s\u00f5nul oli omaaegsel K\u00f5pu vallavalitsusel, mida juhtis korruptsioonis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud T\u00f5nu Kiviloo, soov rajada nendele maadele suur spordikompleks, mille \u00fcheks osaks oli planeeritud isegi ringrada. Plaan j\u00e4i plaaniks, aga veel aasta tagasi olid need kolm l\u00e4hestikku asuvat v\u00f5sast maat\u00fckki arvel kui \u00fchiskondliku ehitise maa ehk siis seda olekski v\u00f5inud kasutada \u00fchiskondliku hoone rajamiseks. Alles eelmise aasta suvel muudeti maa kasutusotstarvet.\nEnne seda oli Vreimanni jutul k\u00e4inud \u00fcks vallaametnik ning \u00f6elnud, et vallal on plaan maa m\u00fc\u00fcki panna. Vreimann oli siis juhtinud t\u00e4helepanu maa kasutusotstarbele ja avaldanud arvamust, et niisugusel moel\u00a0seda \u00fckski ettev\u00f5te osta ei tahaks.\nEt need maat\u00fckid p\u00e4ris v\u00f5ssa ei kasvaks, paluski vallav\u00f5im K\u00f5pu PM-il juba paark\u00fcmmend aastat tagasi oma veiseid seal karjatada. Kui maat\u00fckkide suurus on kokku 16 hektarit, siis p\u00f5llumajandusfirmale kasutusk\u00f5lblikku maad on\u00a0sellest k\u00fcmmekond hektarit. Et K\u00f5pu PM-il on kokku umbes 2000 hektarit maad, siis need k\u00fcmmekond hektarit ettev\u00f5tte tegevusele Vreimanni s\u00f5nul mingit m\u00f5ju ei avalda.\nToobali s\u00f5nul muutub aga maa p\u00f5llumajandusettev\u00f5tjate seas \u00fcha v\u00e4\u00e4rtuslikumaks ning vald ei tohi anda kellelegi konkurentsieelist sellega, et lubab oma maad kasutada tasuta.\nK\u00f5pu PM-i kasutuses olnud maade edasise kasutamise k\u00fcsimuses pole Toobal ettepanekuid eeln\u00f5u vormis teinud, k\u00fcll aga peaks tema hinnangul vald ka p\u00f5llumajandusfirmalt saamata j\u00e4\u00e4nud tulu v\u00e4lja n\u00f5udma. Vallavalitsus on ette valmistamas eeln\u00f5u, et need Punak\u00fclas asuvad maalapid oksjoni korras rendile anda.\nKes peaks kellele maksma?\nT\u00f6lp selgitas, et on n\u00fc\u00fcd uurinud, miks valla maat\u00fckid ettev\u00f5tte k\u00e4sutuses on olnud\u00a0ja miks see on nii kaua kestnud, ning saanud aru, et asi on olnud maade korrashoidmises. Seejuures olevat seal algusaastatel olnud omajagu v\u00f5sa ja alles viimastel aastatel olevat\u00a0p\u00f5llud korda saadud.\n\"Paljude jaoks on olnud k\u00fcsimus, kas ettev\u00f5te peaks vallale maksma midagi,\" nentis T\u00f6lp ning r\u00e4\u00e4kis, et kindlasti leiaksid asjatundlikud inimesed argumente, miks ei peaks maksma, ja leiaksid ka argumente, miks vald peaks hoopis maksma ettev\u00f5tjale maa kordategemise eest. \"Fakt on see, et ettev\u00f5te on maad v\u00e4\u00e4rindanud ja vallal on n\u00fc\u00fcd oluliselt kallim kinnisvara, kui see oleks olnud juhul, kui\u00a0seal oleks saanud v\u00f5sa edasi kasvada ja maad poleks kasutatud. Fakt on ka see, et valla vara ei tohiks olla ilma lepinguteta kasutuses ja kogu suhtumist oma varasse tuleb vallamajas muuta.\"\nLisaks\u00a0kahele riigikooli ja kolmele ettev\u00f5tte kasutuses olevale\u00a0maat\u00fckile\u00a0on vallal veel omajagu maid, mille kasutajatega\u00a0pole k\u00f5ik selge. Suur hulk pisikesi peenramaid on seejuures lepinguteta eraisikute k\u00e4es.\n\"Aiamaadega kinnistud on omaette teema ja tuleks minu hinnangul ette v\u00f5tta viimasena, kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud asjad on korras,\"\u00a0\u00fctles vallavanem.\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud maade kohta on vald alustanud inventuuri, et p\u00e4rast seda otsustada, kuidas oleks edaspidi\u00a0m\u00f5istlik oma vara kasutada. M\u00f5ned maat\u00fckid tuleks ilmselt kohe m\u00fc\u00fcki panna, m\u00f5ne riigilt saadud maa m\u00fc\u00fcgi puhul tuleb oodata, kuni m\u00f6\u00f6dub k\u00fcmme aastat selle endale saamisest, sest muidu peaks vald maksma 65 protsenti tulust riigile. M\u00f5ne\u00a0maat\u00fcki kohta tuleks enne m\u00fc\u00fcki tellida metsamajanduskava, m\u00f5ne puhul\u00a0tuleks muuta sihtotstarvet ja m\u00f5ne puhul\u00a0detailplaneeringut.\n\n  Eelmine v\u00f5im alustas, aga ei l\u00f5petanud \n  Volikogus opositsiooni poolele kuuluv Priit Toobal r\u00e4\u00e4kis, et endine vallav\u00f5im hakkas valla maade ja nende kasutamise teemaga tegelema eelmise suve algul, aga siis j\u00e4i t\u00f6\u00f6 pooleli ning v\u00f5im vahetus.\nJuunis j\u00f5udis volikogu ette ja sai ka heakskiidu eeln\u00f5u, millega pandi m\u00fc\u00fcki hulk vallale kuuluvat kinnisvara. Suur osa sellest on t\u00e4nini m\u00fc\u00fcmata, aga materjali ettevalmistamise k\u00e4igus kerkisid vallajuhtide vaatev\u00e4lja ka kolm K\u00f5pu kandis Punak\u00fclas asuvat maat\u00fckki.\nAbivallavanem Jan Kraner asus toona seisukohale, et p\u00f5llumaid ei ole m\u00f5istlik m\u00fc\u00fca, vaid need tuleks rendile anda. \"Aga kui ametnikud nendega tegelema hakkasid, selgus, et keegi juba kasutab,\" meenutas Toobal.\nNovembris j\u00f5udis volikokku Punak\u00fcla maade rendileandmise eeln\u00f5u. Toobali s\u00f5nul oli seal algul kirjas, et maad tuleks anda eelis\u00f5igusega rendile senisele kasutajale, aga see muudeti \u00e4ra ning kinnituse sai otsus, et maad tuleb anda rendile enampakkumisega. Seni pole enampakkumist tehtud.\nToobali v\u00e4itel oli eelmisel vallav\u00f5imul selge plaan teha varale t\u00e4ielik inventuur ja langetada siis otsused, mida \u00fche v\u00f5i teise alaga edasi teha, aga enne v\u00f5im vahetus. (Sakala)\n\n"}
{"text":"Karl Olaf R\u00e4\u00e4k: meile valetatakse. Need pole vaktsiinid, vaid geeniteraapia preparaadid\u201cT\u00f5de on nagu l\u00f5vi; sa ei pea teda kaitsma. Lase ta vabaks ja ta kaitseb ennast ise\u201d\n\u2013 P\u00fcha Augustinus.\nK\u00e4imas on propagandas\u00f5da inimeste hingede ja tervise p\u00e4rast. Kaks aastat on meile pettuse ja valega, hea ja halvaga \u00fcritatud sisse s\u00fcstida aineid, mida nimetatakse vaktsiinideks, kuid mis on hoopis geeniteraapia preparaadid.\nVaktsiinid on pikka aega kasutusel olnud. R\u00f5ugeid \u00fcritati juba mitu tuhat aastat tagasi vaos hoida inimeste kerge nakatamisega. Kaasaegses l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumis loetakse vaktsineerimise leiutajaks inglast Edward Jennerit, kes sooritas v\u00e4idetavalt esimese \u00f5nnestunud vaktsineerimise umbes 250 aastat tagasi. Kogu selle aja jooksul on vaktsiinil olnud selge definitsioon: vaktsiin tekitab immuunsuse. Immuunsus t\u00e4hendab, et patogeeniga tutvunud immuuns\u00fcsteem reageerib uuele kokkupuutele kiiresti ja resoluutselt, h\u00e4vitades sissetungijad enne, kui need j\u00f5uavad organismile h\u00e4da teha. Immuunne inimene ei haigestu.\nAsi muutus m\u00f5ni aasta tagasi, kui isehakanud maailmavalitsejatele koos ravimit\u00f6\u00f6sturitega tuli idee kasutada k\u00f5igi haiguste raviks geeniteraapiat. Geeniteraapia on teoorias tore, kuid ebapiisavalt uuritud ja potentsiaalselt ohtlik tehnoloogia.\nMiks on vaja inimesi veenda, et tegemist on just vaktsiinide, mitte geeniteraapiaga? Miks k\u00e4ib \u00fche ravimpreparaadi \u00fcmber nii vihane propagandas\u00f5da?\n\u00dche vastuse on andnud dr. Joseph Mercola: \u201cTunnistamine, et Covidi s\u00fcstid on geeniteraapia, on Suure Farma kasumi seisukohalt nii riskantne, et nad on valmis minema kuitahes kaugele, et inimesed sellest aru ei saaks\u201d [1].\nSama kinnitab ka Bayer Pharmaceuticals\u2019i juhtkonna liige Stefan Oelrich, (l\u00fchendatult): \u201ckui me oleks paari viimase aasta jooksul inimestelt k\u00fcsinud, kas nad lubavad endale s\u00fcstida (eksperimentaalset) geeniteraapia preparaati, siis oleks 95% vastanud keeldumisega\u201d [2]. Aga vaktsiinidega on teine lugu. Inimesed on \u00f5petatud vaktsiine usaldama.\nKui mRNA s\u00fcstid turule paisati, siis ei vastanud need US CDC vaktsiini definitsioonile. Need vastasid ainult FDA geeniteraapia kirjeldusele [1, 3]. Probleem lahendati sellega, et vaktsiini definitsiooni muudeti nii, et uued ained selle alla sobituks [4].\nKuni 2021. aasta oktoobri l\u00f5puni m\u00e4\u00e4ratles CDC vaktsiini kui \u201ctoodet, mis stimuleerib inimese immuuns\u00fcsteemi looma immuunsust konkreetse haiguse vastu, kaitstes inimest selle haiguse eest\u201d. Immuunsust defineeriti omakorda kui \u201ckaitset nakkushaiguse eest\u201d, mis t\u00e4hendab, et \u201ckui olete haiguse suhtes immuunne, v\u00f5ite sellega kokku puutuda ilma nakatumata.\u201d\n\u201cVaktsiini\u201d uus m\u00e4\u00e4ratlus on: \u201cPreparaat, mida kasutatakse organismi immuunvastuse stimuleerimiseks haiguste vastu.\u201d Niisiis muutus \u201cvaktsiin\u201d kaitsvat immuunsust tekitavast vahendist lihtsalt immuunvastuse stimuleerimiseks. V\u00f5rrandist j\u00e4eti v\u00e4lja m\u00e4rks\u00f5nad \u201cimmuunsuse tekitamine\u201d. [1, 7]\nVaikselt muudeti definitsioone igal pool, isegi mainekas Merriam-Webster pakub n\u00fc\u00fcd vaktsiini laiendatud definitsiooni [8], r\u00e4\u00e4kimata siis Wikipediast ja teistest madalama usaldusv\u00e4\u00e4rsusega allikatest.\nPropagandas\u00f5jas on sageli kasutatud argumenti, et mRNA preparaadid ei ole geeniteraapia, kuna need ei muuda organismi DNA-d. See v\u00e4ide on eba\u00f5ige. Nagu viitab dr. Mercola[1] : FDA [5] defineeris geeniteraapia m\u00f5iste juulis 2018 [4] ja seda ei ole siiamaani muudetud:\n\u201cInimese geeniteraapia eesm\u00e4rk on muuta v\u00f5i manipuleerida geeni m\u00f5ju (gene expression) v\u00f5i muuta elusrakkude bioloogilisi omadusi terapeutiliseks kasutamiseks. Geeniteraapia on tehnika, mis muudab inimese geene, et organismi tervendada v\u00f5i ravida haigusi\u201d.\nPropagandas kasutatakse ainult selle definitsiooni esimest osa: geeniteraapia muudab organismi DNA-d. K\u00f5rvale j\u00e4etakse teine osa: \u201cV\u00d5I muuta elusrakkude bioloogilisi omadusi\u201c. See teine osa kirjeldab t\u00e4pselt seda, mida mRNA s\u00fcstid teevad. Need viivad inimese kehasse mikro-RNA osakesed[6], mis sunnivad keha rakud tootma modifitseeritud SARS-CoV-2 ogavalke.\nNimevahetuse kampaanial oli tugev ideoloogiline alus. See on v\u00e4lja toodud CDC sisemises kirjavahetuses [1, 4] \u201cParempoolsed Covid-19 eitajad kasutavad teie vaktsiini definitsiooni t\u00f5estamaks, et mRNA vaktsiinid ei ole vaktsiinid\u201d. See t\u00e4hendab, et \u201cpahad\u201d konservatiivid tikkusid t\u00f5tt v\u00e4lja \u00fctlema ja ravimit\u00f6\u00f6stuse kasumiplaane segama. Selle maha surumiseks laiendati vaktsiini definitsiooni, asendades \u00fcheselt m\u00f5istetava immuunsuse laialivalguva \u201cimmuunvastuse stimuleerimisega\u201d, mille alla v\u00f5ib mahutada mida iganes. Peale definitsiooni muutmist p\u00e4\u00e4steti valla faktikontrollid ja sotsiaalmeedia tsensorid, kes hakkasid agressiivselt t\u00f5estama, et mRNA preparaadid on vaktsiinid, kuna need mahuvad vaktsiini kirjelduse alla.\nL\u00f5puks j\u00f5uame me j\u00e4llegi p\u00f5him\u00f5ttelise maailmavaatelise vastasseisuni. \u00dchel pool on parempoolsed ehk konservatiivid, kes m\u00f5tlevad enne, kui pea ees vette h\u00fcppavad. Nende vastas on emotsionaalselt \u00fclesk\u00f6etud pahempoolsed, kes toetavad k\u00f5ike, mis h\u00e4vitab, lammutab, piirab ja vigastab. Konservatiivid kaitsevad inimeste elu ja tervist, pahempoolsed kaitsevad \u00f5\u00f5nsaid loosungeid ja suurkorporatsioonide kasumit, hoolimata sellest, kas keegi saab lammutust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus vigastatud v\u00f5i tapetud.\nJuba varsti on tulemas valimised. Kummale j\u00f5ule annad sina oma toetuse?\nKarl Olaf R\u00e4\u00e4k\nViited ja selgitused:\n[1] Mercola, J. (12.01.2023) Is the Associated Press Lying About Gene Therapy Shots? The Epoch Times\nhttps:\/\/www.theepochtimes.com\/mkt_app\/health\/is-the-associated-press-lying-about-gene-therapy-shots_4980213.html\n[2] KEY 01 \u2013 Opening Ceremony \u2013 World Health Summit 2021 (Youtube, vaadatud 14.01.2023)\nhttps:\/\/youtu.be\/OJFKBritLlc?list=PLsrCyC4w5AZ8F0xsD3_rzLcfxHbOBRX4W&t=5847\n[3] What is Gene Therapy? US FDA, loetud 14.01.2023\nhttps:\/\/www.fda.gov\/vaccines-blood-biologics\/cellular-gene-therapy-products\/what-gene-therapy\n[4] Martino, J. (09.11.2021) Why Did The CDC Quietly Change Its Definition Of \u2018Vaccine\u2019 For New COVID Shots? The Pulse, loetud 14.01.2023\nhttps:\/\/tpulse.substack.com\/p\/why-did-the-cdc-quietly-change-its-definition-of-vaccine-for-new-covid-shots\n[5] FDA \u2013 USA Toidu- ja Ravimiamet, loetud 14.01.2023\nhttps:\/\/www.fda.gov\/about-fda\n[6] microRNA, Wikipedia, loetud 14.01.2023\nhttps:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/MicroRNA\n[7] Immunization: The Basics, CDC, loetud 14.01.2023\nhttps:\/\/www.cdc.gov\/vaccines\/vac-gen\/imz-basics.htm\n[8] vaccine, Merriam-Webster, loetud 14.01.2023\nhttps:\/\/www.merriam-webster.com\/dictionary\/vaccine"}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 16. jaanuariksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 16. jaanuariks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=16.01.2023>.\nTeine lugemine \u2013 kaks eeln\u00f5u\nValitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uga (709\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/0d3d7be4-c29c-\n48f2-8222-e552878e2b52\/Veeseaduse+muutmise+seadus>) v\u00f5etakse \u00fcle olmevee\nkvaliteeti k\u00e4sitlev ELi direktiiv. Eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada joogivee\nvarustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee\nk\u00e4itlemise kulusid ja tagada elanikele ohutu joogivesi. Samuti on\nmuudatuste eesm\u00e4rk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu,\nv\u00e4hendada plasti tootmist, j\u00e4\u00e4tmeteket ja seel\u00e4bi s\u00e4\u00e4sta keskkonda.\nEeln\u00f5uga v\u00f5etakse kasutusele veevarustusahela riskihindamise p\u00f5hine\nk\u00e4sitlus. Samuti parandatakse elanike juurdep\u00e4\u00e4su joogiveele ja sellega\nseotud teabele ning seatakse n\u00f5uded joogiveega kokkupuutuvatele\nmaterjalidele ja veepuhastuskemikaalidele, aga ka veelekete v\u00e4hendamiseks.\nKohustusi saavad joogivee k\u00e4itlejad, avalike valduste omanikud, kohalikud\nomavalitsused, Terviseamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.\nValitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uga (744\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d4ddbc0c-beb1-4158-91c1-\ne0f628aa0eba\/Geneetiliselt+muundatud+organismide+keskkonda+viimise+seaduse+\nmuutmise+seadus>) viiakse seadus koosk\u00f5lla Euroopa Liidu m\u00e4\u00e4rusega,\nmille eesm\u00e4rk on tagada suurem l\u00e4bipaistvus ning anda kodanikele ja\nteadlastele ligip\u00e4\u00e4s kogu toiduohutust puudutavale infole, mille\nettev\u00f5tja on riskihindamise protsessi k\u00e4igus esitanud, v\u00e4lja arvatud\n\u00e4risaladusena k\u00e4sitatavale infole.\nL\u00e4bipaistvuse parandamiseks vaadati \u00fcle k\u00f5ik ELi toitu, s\u00f6\u00f6ta ja\ngeneetiliselt muundatud organisme k\u00e4sitlevad m\u00e4\u00e4rused ja direktiivid\nning \u00fchtlustati m\u00e4\u00e4ruses \u00e4risaladusena k\u00e4sitletavad andmed. Varem olid\neri \u00f5igusaktides loetletud andmed, mis v\u00f5ivad olla v\u00f5i ei tohi olla\n\u00e4risaladus. Edaspidi on k\u00f5igi toidu v\u00f5i geneetiliselt muundatud\norganismidega seotud \u00f5igusaktides loetletud ainult need andmed, mida v\u00f5ib\nk\u00e4sitada \u00e4risaladusena. Samad muudatused on vaja teha ka Eesti\nseadusandluses.\nKui kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi \u00e4risaladusena\nk\u00e4sitada, siis eeln\u00f5uga kehtestatakse loetelu andmetest, mida\n\u00e4risaladusena k\u00e4sitada v\u00f5ib. Nii muutub \u00e4risaladusena k\u00e4sitada v\u00f5iva\ninfo hulk ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab l\u00e4bipaistvust, sest\nkogu info, mida ei loeta \u00e4risaladuseks, on avalikkusele k\u00e4ttesaadav.\nEeln\u00f5uga lisatakse seadusesse ka n\u00f5ue, et kui on olemas rahvusvahelised\nstandardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel\nandmevormidel. See lihtsustab eri andmete v\u00f5rdlemist ja seega v\u00e4heneb\ntaotluste hindamise aeg, samuti v\u00e4heneb vajadus p\u00e4rida taotlejatelt\nlisainfot.\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u\nKeskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5uga (739\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/dc63f97f-7846-4909-943f-\n0e10516f9c78\/Riikliku+pensionikindlustuse+seaduse+muutmise+seadus>)\nsoovitakse kehtestada erakorraline 50-eurone pensionit\u00f5us aastateks\n2024\u20132027.\nEeln\u00f5uga muudetakse riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuaril 2024\nkehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse l\u00e4bi\nbaasosa ja rahvapensioni m\u00e4\u00e4ra erakorralise t\u00f5stmise. Erakorraline\n50-eurone pensionit\u00f5us on planeeritud 2024.\u20132027. aasta 1. jaanuarile\nehk kokku neljale j\u00e4rjestikusele aastale.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (765\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6eadd25e-a9fc-4122-96fd-\n380a9d6c90cc\/Atmosf%C3%A4%C3%A4ri%C3%B5hu+kaitse+seaduse+muutmise+seadus>),\nkutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad; Riigikogu\notsuse \u201eRiigikogu otsuse \u201eKliimapoliitika p\u00f5hialused aastani 2050\u201c\nmuutmine\u201c eeln\u00f5u (616\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/003d65b5-04e8-47be-8a9e-\nb3c0f1d3253d\/Riigikogu+otsus++%E2%80%9ERiigikogu+otsuse+%E2%80%9EKliimapoli\nitika+p%C3%B5hialused+aastani+2050%CB%AE+muutmine%22>), kutsutud\nKeskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning\nRiigikantselei esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 muinsuskaitse aktuaalsed probleemid ning\nkultuurit\u00f6\u00f6tajate v\u00e4ljateenitud aastate pensioni reformi j\u00e4rgsed\nmeetmed, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (768\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/019bcf9e-a7ec-4324-a5ec-\nb743b5a61712\/Kohanimeseaduse+ja+ruumiandmete+seaduse+muutmise+seadus>),\nkutsutud riigihalduse minister Riina Solman; maakatastriseaduse,\nasja\u00f5igusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (761\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2dda0c63-3e0e-412f-8936-\n769b4b0e23d2\/Maakatastriseaduse%2C+asja%C3%B5igusseaduse+ja+teiste+seaduste\n+muutmise+seadus>), kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas ja Maa-ameti\nesindajad;\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 kell 11.10: elektrituruseaduse ja\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (696\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-\n1a77f9bf0ac3\/Elektrituruseaduse+ja+teiste+seaduste+muutmise+seadus>);\nriigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (712 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/e\nelnoud\/eelnou\/b32e7231-0f4f-4585-afb7-e0294f26b03d\/Riigivaraseaduse%2C+maar\neformi+seaduse+ja+kohaliku+omavalitsuse+korralduse+seaduse+muutmise+seadus>\n); kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\nv\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: makse- ja arvelduss\u00fcsteemide seaduse\neeln\u00f5u (743\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6dbae203-5b58-4fa8-b7fa-\na5f1ff89b93e\/Makse-+ja+arvelduss%C3%BCsteemide+seadus>);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 arengud NATOs, kutsutud Kaitseministeeriumi\nesindaja;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.10: soodustingimustel vanaduspensionide\nseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\neeln\u00f5u (710 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eb1f2fd1-b6\n68-4d62-8e27-5086770302e8\/Soodustingimustel+vanaduspensionide+seaduse+muutm\nise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus>), kutsutud\nsotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Peep\nPeterson ja kultuuriminister Piret Hartman; \u00f5iguskantsleri kiri\n\u201eT\u00f6\u00f6v\u00f5imetoetuse v\u00e4hendamine\u201c, kutsutud Sotsiaalministeeriumi,\nT\u00f6\u00f6tukassa ja \u00d5iguskantsleri Kantselei esindajad; Eesti VII\nOmavalitsusp\u00e4eva deklaratsioon, kutsutud MT\u00dc Polis esindaja; Eesti\nHaigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise\nseaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eeln\u00f5u (772\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/cee4069a-2dde-432f-8fe5-\na35559b0ea13\/Eesti+Haigekassa+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste\n+seaduste+muutmise+seadus+%28Eesti+Haigekassa+nimetamine+Tervisekassaks%29>\n), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: v\u00e4listeenistuse seaduse muutmise ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (45 UA<https:\/\/\nwww.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/3610c917-f888-412d-8795-3e86ae9082a\n2\/V%C3%A4listeenistuse+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seadus\nte+muutmise+seadus>);\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse\nrevisjoni) eeln\u00f5u (367 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/d10291ef-980a-4b1d-8852-bab30d7e25f3\/Kriminaalmenetluse+seadustiku+muutmis\ne+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus+%28kriminaalmenetlu\nse+seadustiku+revisjon%29>), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;\neesti keele \u00f5ppe arengu probleemkomisjonis \u2013 kell 13.30: eesti keele\nolukord ja rahvusvahelistumine k\u00f5rghariduses, kutsutud Haridus- ja\nTeadusministeeriumi esindajad;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: kohtumine Politsei- ja\nPiirivalveameti korruptsioonikuritegude b\u00fcroo juhi Ats K\u00fcbarsepaga (ruum\nL332);\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni v\u00e4ljas\u00f5iduistungil \u2013 kell\n13.30: kohtumine V\u00e4lisluureameti peadirektori Kaupo Rosinaga\n(V\u00e4lisluureamet);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: v\u00f5rgutasude\nkasutamine varustuskindluse tagamiseks, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Elektrilevi, Eesti\nEnergia, Eleringi, Konkurentsiameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu,\nSaaremaa vallavalitsuse ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik,\ntoimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 12.15 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Andres Sutt ja liige Maria Jufereva-\nSkuratovski kohtuvad Armeenia presidendi Vahagn Khachaturyaniga.\nV\u00e4lisl\u00e4hetus\n15.\u201316. jaanuar\nRiigikogu esimees J\u00fcri Ratas osaleb Balti riikide ja Poola parlamentide\nesimeeste kohtumisel Varssavis Poolas.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Tarand: demokraatia tagamiseks on vaja Isamaa j\u00e4tta riigikogust v\u00e4lja   Ajaloo\u00f5petaja Indrek Tarand \u00fctles intervjuus Anu V\u00e4lbale, et t\u00e4navustel riigikogu valmistel tuleb n\u00f5udlikult kaaluda, kelle poolt oma h\u00e4\u00e4l anda, sest on oht diktatuuri tekkeks.    Sa vaatasid meie palvel \u00e4ra dokumentaalfilmi karikaturist Gorist.  Kas ajalootundides saab \u00f5ppematerjalina kasutada tema karikatuure?  Hetkel ei ole programm v\u00f5i ainekava selle koha peal, aga kui s\u00f5jaeelset Eesti Vabariiki \u00f5petada, siis kindlasti oleks tema piltide abil ju v\u00f5imalik mitte ainult terve meie rahvuslik poliitika panteon selgeks teha T\u00f5nissoni sokuhabemest kuni P\u00e4tsi kivipeani, vaid ka palju muud. Et t\u00e4nap\u00e4eva laps saaks tolleaegsest naljast aru, pead talle tausta selgeks \u00f5petama.  Kas Gori saatuses on ka midagi \u00f5petlikku? Tema kui populaarne ja terav karikaturist rakendati propagandavankri ette, kord Vene, kord Saksa okupatsiooni poolt ja k\u00f5ik see l\u00f5puks l\u00f5ppes ikkagi erakordselt traagiliselt.  \u00dcks asi on anne, sest mitte iga\u00fcks, kes pliiatsi k\u00e4tte v\u00f5tab, ei taba joonega olemuslikku ja Gori puhul oli kindlasti tegemist inimesega, kellel see anne oli. Poliitika ja \u00fchiskonna k\u00f5verpeeglisse paigutamine viib paratamatult v\u00f5imu ja vaimu vastuollu ja totalitaarses re\u017eiimis, olgu Stalini v\u00f5i Hitleri oma.  Miks nalja ja satiiri nii t\u00f5siselt v\u00f5etakse, sest tegelikult iseenda \u00fcle naermist peetakse \u00fcheks intelligentsuse tunnuseks?  Peetakse k\u00fcll, aga iseasi, kes selle t\u00f5es ja vaimus v\u00e4lja kannab. Neid on v\u00e4he, sest teiste \u00fcle on alati parem irvitada, kui n\u00e4ha teisi enda \u00fcle irvitamas. Aga miks nalja just totalitaarses \u00fchiskonnas t\u00f5siselt v\u00f5etakse, ongi see, et totalitarism esiteks annab tohutult naljale ainest. Teiseks v\u00f5im k\u00e4sitleb ennast nii t\u00f5siselt, et tema \u00fcle ei tohi mingit pilget ega muiet olla. N\u00f5ukogude v\u00f5imu puhul see l\u00e4ks absurdini v\u00e4lja, Leninit tohtis joonistada ainult teatud v\u00e4ike valik usaldusv\u00e4\u00e4rseid joonistajaid.  Sa oled ju ise ka sattunud karikatuuride kangelaseks. Kas solvusid?  Enamasti ajavad naerma, aga ma olen \u00fche korra vihastanud, v\u00f5ib-olla \u00f5iglaselt, v\u00f5ib-olla mitte. Kunagi oli ERR-il selline meelelahutusportaal nagu Menu ja seal ilmus mingi f\u00f6ljeton, et mina k\u00e4isin kuskil lapse s\u00fcnnip\u00e4eval ja s\u00f5in v\u00f5i varastasin pitsa \u00e4ra. V\u00f5ib-olla konteksti arvestades oligi naljakas, aga natuke punnitatud. Ma oleksin f\u00f6ljetoni kirjutaja Oskar Lutsu juurde \u00f5pipoisiks saatnud. Kui sa valgusvihus v\u00f5i rambivalguses liigud ja tegutsed, siis paratamatult satud kas laulu v\u00f5i pilapilti.  Sa ise oled ka teinud \u00fcsnagi satiirilise valimisreklaami, kus teised tuntud poliitikud olid tehtud peibutuspartideks.  Jah, oli k\u00fcll nii, nagu see \u017eanr n\u00f5uab. Aga teiste tuntud poliitikute n\u00e4od olid seal partide k\u00fcljes ikkagi v\u00e4ga heatahtlikud, eriti Urmas Paeda oma. Ei ole mina kuulnud, et Ansip v\u00f5i Reiljan oleks pahaseks saanud.  Praegu algab valimiste periood ja see on viimane saade, kus me \u00fcldse v\u00f5ime poliitilistel teemadel r\u00e4\u00e4kida. Kas sinu meelest on see \u00f5ige lahendus?  Ei, see n\u00e4itabki, kuidas parteiline elu p\u00f6\u00f6rab k\u00f5ik normaalse pahupidi, sest millal siis veel poliitikutest, nende m\u00f5tetest ja plaanidest r\u00e4\u00e4kida, kui mitte enne valimisi. Aga kuna neile tundus, et teine saab rohkem kui mina ja \u00fchtegi vormi ei leitud, kuidas seda \u00f5iglaselt jagada, siis leiti, et \u00e4rme \u00fcldse luba. L\u00f5puks on alati seaduses augud ja kandideerijad leiavad varuv\u00e4ljap\u00e4\u00e4su niikuinii. Minu meelest see on rumal reegel, aga kui nii on, siis mis seal parata, siis tuleb. Meil tuleb seadusi t\u00e4itma.  President hoiatas riigikogu valimisi v\u00e4lja kuulutades k\u00f5misevate ja t\u00fchje loosungite, lubaduste eest. Ka aastavahetuse k\u00f5nes soovitas olla n\u00f5udlik. Milline on sinu soovitus?  See on \u00f5ige, mis ta \u00fctles ja ega oma ametist tulenevalt ta midagi rohkemat \u00f6elda ei saagi, sest siis s\u00fc\u00fcdistatakse teda sekkumises p\u00e4evapoliitikasse ja erapoolik olemises. Aga see n\u00f5udlikus , t\u00e4hendab seda, et me ei pea silmad kinni pimedas vihas valima, et sest meil on selles v\u00f5i teisest kopp ees. N\u00f5udlikult vaatame, kes seal sundmen\u00fc\u00fcs on. Kes on see, kellele v\u00f5iks h\u00e4\u00e4le anda ja kes oma senise tegevusega ei ole n\u00e4idanud, et ta on nagu tegelane Gori piltidelt - pankrotimeister, korruptant, muidu suli v\u00f5i vastik inimene. Valimistel me peame olema v\u00e4ga n\u00f5udlikud ka iseenda vastu ja aru saama sellest, et nendel valimistel \u00a0v\u00f5ib see v\u00e4ike kr\u00f5ks, see udusulg, mis kaameli selgroo murdis, \u00e4ra k\u00e4ia. Nii kurb kui see ka ei ole, p\u00f5him\u00f5tteliselt me v\u00f5ime vabalt minna diktatuuri, kui me teeme valesid valikuid. See on juba k\u00f5igis programmides ja seinalehtedes kirjas, kes viitsib s\u00fcveneda, see n\u00e4eb seda. Et seda v\u00e4ltida, tuleb hoolega oma h\u00e4\u00e4lt anda. Meil on traditsiooniliselt bol\u0161evistlik erakond ehk Keskerakond ja n\u00fc\u00fcd on neobol\u0161evistlik EKRE ja siis on olemas see, mida nimetatakse v\u00f5imaldajaks. See on Helir-Valdor Seeder koos oma vahva pundiga. \u00dckski teine partei ei l\u00e4he selle kahe kooslusega valitsust tegema, aga nemad l\u00e4hevad, mis t\u00e4hendab, et demokraatia tagamiseks on paradoksaalsel kombel vaja j\u00e4tta Isamaa riigikogust v\u00e4lja. Mis siis, et nemad ainsana vastutavad iibe plahvatuse eest.  Aga valijatele ju meeldivad sellised lihtsad ja selged lubadused, pealegi elu on praegu raske, \u00fchest kriisist tuleme, teise l\u00e4ksime.  Seda tuleb vaadata pikemal ajaskaalal. Ma arvan, et kui Maljutas Skuratov Ivan Grozn\u00f5i korraldusel siin m\u00e4ratses, oli elu palju raskem. Ka ei maksa unustada, et n\u00f5ukogude ajal oli elu v\u00e4gagi palju tr\u00f6\u00f6stitu, kuigi teistel p\u00f5hjustel. Muidugi v\u00f5ib alati tunduda inimesele, et n\u00fc\u00fcd on see maailma k\u00f5ige raskem aeg, kui mina pean nende k\u00fcsimustega rinda pistma. Aga tegelikult meil ikkagi, natuke nagu narrilt k\u00f5lab, aga tegelikult pole kunagi nii h\u00e4sti olnud j\u00f5ukuse poolest, stabiilsuse poolest. Nii et viriseda oleks patt. Eesti vabariigil on tegelikult suhteliselt h\u00e4sti arvestades olemasolevat inimkapitali ja ja huumorimeeletaset.  \u00a0Sind ei leia kandidaatide seast.  Ei leia jah, sest seal on selline piiraja, et sa pead olema parteilane, aga mina ei ole.  Kas sa tunned kuidagi, et sa oled kaotanud usalduse, m\u00f5eldes sellele, mis augustis juhtus v\u00e4lisministeeriumi parklas?  Loomulikult olen. See ei ole usaldust suurendav, vaid purustav.  Kuidas sa vaatad t\u00e4na sellele k\u00f5igele tagasi?  T\u00e4nap\u00e4eval vaatan ma sellele nagu paljudele mineviku s\u00fcndmustele, et aeg l\u00e4heb edasi, saad targemaks. Ja kui Eesti vabariigi \u00f5iguskorrakaitsjad vaatavad seal l\u00e4bi seaduse paragrahvi, siis nemad on ka rahul.  2002. aastal oli sul samasugune intsident ja sa \u00fctlesid: \"Olen juhtunu p\u00e4rast v\u00e4ga kurb, enam kunagi ei juhtu\". Aga eksisid.  Inimene on ekslik. Me teame, et usaldust on v\u00e4ga raske luua ja v\u00e4ga kerge kaotada. Kui ma peaksin ennast motiveerima sellises masendavas, enneolematult raskes olukorras, siis ma \u00fcritan t\u00f5estada, et usaldust on v\u00f5imalik luua, kui p\u00f5hiskelett on \u00f5ige.  Kas sa t\u00e4na v\u00f5id \u00f6elda siin diivanil istudes, et kunagi enam midagi sellist ei juhtu?  Tuleb k\u00f5igepealt meelde \"never say never\". Aga see ei ole lubadus. Ei, minu eesm\u00e4rk ei ole vigu teha ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib-olla on vigade limiit t\u00e4is. Nagu korvpallis \u00f6eldakse, et m\u00e4ngib veapiiriga.  Kas sa \u00f5petajana pead kuidagi teisti k\u00e4ituma?  No \u00f5petaja peab olema ju eeskujuks. Aga \u00f5ppust on \u00f5pilasel v\u00f5imalik v\u00f5tta ka siis, kui talle halb eeskuju \u00f5igesti \u00e4ra seletatakse.  Missuguse \u00f5piku j\u00e4rgi sina Eesti l\u00e4hiajalugu \u00f5petad? Ma olen lugenud, et on \u00f5pikuid, kus mainitakse Edgar Savisaart ja neid, kus teda pole.  T\u00e4nap\u00e4eval on p\u00e4ris palju \u00f5pikuid ja valikut. Mina isiklikult ei poolda parteilist l\u00e4henemist, et Trotski pildi retu\u0161eerime \u00e4ra, sest Stalin ise oli seal. Ma seda perioodi \u00f5petades kindlasti selle v\u00f5tmeisikuid k\u00e4sitlen \u00fchtlaselt ja v\u00f5rdselt. Milliseid hinnanguid ma annan \u00fchele v\u00f5i teisele, eks selle teadasaamiseks tuleb tundi tulla kuulama.  T\u00e4nases saates Aigar Vaigu ja Andres Juur r\u00e4\u00e4kisid sellest, kuidas me peame olema mures sellep\u00e4rast, et lapsed ei kaotaks v\u00f5imet m\u00f5elda, et me ei kasvataks mitte tarbijaid, vaid kasvataks loojaid. Kas sa n\u00e4ed neid noori, kes m\u00f5tlevad oma peadega oma klassis v\u00f5i m\u00f5tlevad nad ainult telefoni abil?  Ma \u00fctlen ilma igasuguse irooniata, et\u00a0ma olen v\u00e4ga positiivselt \u00fcllatunud, kui toredad \u00f5pilased on selles koolis, kus mina \u00f5petan ja sellest ma teen \u00fcldistused, et teistes koolides peab sama olukord olema. Nad tahavad teada, nad on v\u00e4ga hea saavutusv\u00f5imega, kui nad v\u00f5tavad omaks selle, et n\u00fc\u00fcd me seda teeme. Aga mis on neile raske ja meile ka, on see, et minu hinnangul inimkond oma mitmetuhande aastase ajaloo jooksul on esimest korda olukorras, kus muna \u00f5petab kana. See t\u00e4hendab seda, et kui vanasti ema \u00f5petas, et kuidas kitselt piima saada v\u00f5i isa \u00f5petas, kuidas vikatit luisata ehk elluj\u00e4\u00e4miseks vajalikke oskusi, siis praegu mina ei saa neile \u00f5petada, mida mingi \u00e4piga on kasulik teha, aga nemad mulle, oi kui palju ja kuidas veel saavad.  Kuidas \u00f5petaja elu praegu v\u00e4lja n\u00e4eb? On r\u00e4\u00e4gitud, et meil pole varsti \u00f5petajaid.  See vastab t\u00f5ele, sest millegip\u00e4rast Eesti vabariigis ei ole seda kutset ja \u00fchiskondlikku staatust hinnatud. N\u00fc\u00fcd ei ole enam midagi teha, ma v\u00e4ga hindan s\u00f5ber T\u00f5nis Lukase p\u00fc\u00fcdlusi \u00f5petajate palka t\u00f5sta, aga see on v\u00e4iksem isegi kui inflatsioon. Selles m\u00f5ttes majanduslikult on see m\u00f5ttetu. Eesti koolile antakse praegu sellega nagu palliatiivset ravi, mis on v\u00e4ga humanistlik, v\u00e4hem valusam, aga surma sa sellega \u00e4ra ei hoia. Nii kurb kui see ka ei ole - kool senisel kujul ja seniste \u00f5petajatega vananeb nii kiiresti ja ilma noorte inimesteta... L\u00e4hme k\u00fcsime, kui palju tahab saada \u00f5petajaks. V\u00e4hemus, aga vanasti ei pruukinud nii olla.  Kas sul ei ole pakkuda lahendust?  2010. v\u00f5i 2011. aastal ma kirjutasin isegi artikli, et \u00fcks lahendus oleks v\u00f5tta laenu ja maksta Eesti koolmeistrile Euroopa koolmeistri palka, mis oli toona umbes 3000 eurot. Kui see raha oleks tookord laenatud odava protsendiga ja \u00f5petajatele k\u00e4tte jagatud, siis oleks \u00f5petaja staatus olnud teine, tema ostuj\u00f5ud ja see raha oleks k\u00f5iki j\u00e4\u00e4nud meie majanduss\u00fcsteemi. Aga kahjuks tollel ajal peeti seda peeneks huumoriks, isegi Andrus Ansip \u00fctles, et see on t\u00e4itsa ebaadekvaatne jutt.  Aga samas \u00f5petajate palk ei ole ju tegelikult v\u00e4iksem, kui paljud teised ametid saavad. Kes siin Eestis ikka nii v\u00e4ga rahas supleb.  Me v\u00f5ime \u00f6elda, et p\u00e4\u00e4steametnik ja ja meditsiini\u00f5de, k\u00f5ik teevad veelgi vastutusrikkamat t\u00f6\u00f6d, aga k\u00fcsimus on selles, et kogu aeg inimestel on olnud vaja kooli selleks, et teadmisi ja oskusi, mis ei ole kaasa s\u00fcndinud, vaid neid tuleb teatud viisil kasvavale inimhakatisele edasi anda. Me oleme kolmk\u00fcmmend aastat leidnud, et nad teevad seda missioonitundest. Nii ongi tehtud. See ei ole mingi saladus, et mina ei ole koolis k\u00f5ige vanem \u00f5petaja, kuigi ma olen juba vana inimene.  Kuidas sina \u00e4ra elad, kas sul on v\u00e4hesed n\u00f5udmised v\u00f5i sa ikkagi teenid k\u00f5rvalt ka?  Esiteks tuleb kulud ja tulud hoida tasakaalus, nagu meid on \u00f5petatud. Ma \u00fctlen ausalt, et Tallinnas mina oma normkoormusega \u00f5petajapalgaga \u00e4ra ei elaks. Ma j\u00e4\u00e4ks iga kuu miinusesse. Ja kui ma oleks noor inimene, tahaksin eluasemelaenu, siis panga turvas\u00fcsteemid hakkaks huilgama, kui kooli\u00f5petaja l\u00e4heneb pangale, sest esimene tehisintellekti reaktsioon on, et n\u00fc\u00fcd tuleb pangar\u00f6\u00f6vel. Koolis on olukord t\u00f5sine ja ma loodan, et targemad pead teadvustavad seda ja leiavad mingisuguseid lahendusi, et me p\u00e4riselt ei katkesta Eesti hariduse traditsiooni.  \u00d5petaja Indrek Tarand igal juhul praegu \u00f5petajaametil j\u00e4tkab. Mida sulle soovida v\u00f5iks?  Soovi, et oleks m\u00f5istlik riigikogu. Ma oleks sellega v\u00e4ga rahul.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mari Peegel    \t\t\t\t\tAllikas:  Hommik Anuga   "}
{"text":"Kaja Kallas v\u00e4listas koalitsiooni EKRE-ga \u2013 ei mingit koost\u00f6\u00f6d nendega, kes sorgivad Reformierakonna rahapesuskandaale\u201cEi saa me l\u00e4bi EKRE-ta\u2026\u201d Rahvuskonservatiivide suurim v\u00f5it on ehk see, et mitte \u00fckski poliitik kogu Eestis ei j\u00e4ta meedias s\u00f5na saades EKRE-st r\u00e4\u00e4kimata \u2013 mingil kujul on see kindlasti hea reklaam.\nNii paiskas ka Kaja Kallas oma vihkamise v\u00e4lja ka \u00fcldkogul: \u201cEKRE on ainuke erakond, kellega v\u00e4listame koos\u00f6\u00f6. K\u00f5ik teised erakonnad v\u00f5ivad olla meie koalitsioonipartneriteks,\u201d teatas ta.\nSeega ei ole \u00f5ige reastus: \u201cProgrammis on suurima t\u00e4helepanu all Eesti kaitsmine, rohereform ja majanduse arendamine.\u201d Esikohal on ikkagi EKRE vihkamine. Kaja Kallase puhul on vihkamine suuresti isiklik, sest just rahvuskonservatiivid on n\u00f5udnud Reformierakonna \u201cp\u00e4rispattude\u201d uurimist, sealhulgas Siim Kallase rolli osas \u201ck\u00fcmne-miljoni-skandaalis\u201d ja VEB Fondi kadumises.\nIlmselt ongi Reformierakonna EKRE-vihkamine lisaks maailmavaatelisele erinevusele suuresti seotud sellega, et rahvuskonservatiivid algatasid Skandinaavia pankade rahapesu uurimise ning on n\u00f5udnud ka teiste \u201crahakadumiste\u201d avalikustamist \u2013 need aga on k\u00f5ik seotud just Reformierakonnaga.\nMis aga puutub Eesti kaitsmisesse, siis sel n\u00e4dalal h\u00e4\u00e4letati just Reformierakonna eestvedamisel maha EKRE algatatud maamiinide keelustamise Ottawa konventsioonist v\u00e4ljumine, mis oleks Eesti kaitsmisele lihtsama toe andnud, ning s\u00f5jakohtute loomine, mille vajadus sai Ukrainas selgeks juba 2014. aastal.\nReformierakonna rohep\u00f6\u00f6ret n\u00e4evad k\u00f5ik nii k\u00f5rgetes energiahindades kui ka v\u00e4rskes uudises, et koos elektrimolekulidega energeetikas hakatakse Br\u00fcsseli k\u00e4sulaudade alusel bensiinipaake t\u00e4itma mitte liitrite, vaid kilomeetritega.\nMajanduse arendamise kohapealt unustavad reformierakondlased s\u00f5na \u201carendamine\u201d ette panna s\u00f5na \u201ctaand\u201d ehk siis on oravapartei valitsedes Eesti majandus k\u00f5rge inflatsiooni ja k\u00f5rgete energiahindade t\u00f5ttu p\u00f5hjalikult alla k\u00e4inud. Kaja Kallas j\u00e4tkab rekordite l\u00f6\u00f6mist: Eesti t\u00f6\u00f6stustoodangu mahu langus oli novembris EL-i suurim\nReformierakonna peasekret\u00e4r Timo Suslov v\u00e4idab: \u201cOleme pikalt Eesti edulugu ehitanud. Seda sama edulugu, mida EKRE soovib tagasi p\u00f6\u00f6rata. V\u00f5i mille k\u00e4est p\u00e4\u00e4sta, nagu nad ise \u00fctlevad.\u201d\nSee on Reformierakonna \u201cedulugu\u201d: k\u00f5rge inflatsioon ja laes hinnad, vajuv majandus, vaesuv rahvas, venestuv Eesti, kontrollimatu sisser\u00e4nne, eesti keele positsiooni n\u00f5rgenemine,\u00a0 Br\u00fcsseli kummardamine tasemeni, kus bensiini hakatakse kilomeetrites v\u00e4lja jagama jne.\nSellest \u201ceduloost\u201d on vaja k\u00fcll Eesti p\u00e4\u00e4sta.\nUued Uudised"}
{"text":"PUUST JA PUNASEKS | Mis on v\u00f5lakirjad ning miks on need taas muutumas atraktiivsemaks investeerimisvalikuks?Eelmine aasta oli v\u00f5lakirjade jaoks erakordselt halb aasta, kuid muutunud majanduskeskkonnas n\u00e4hakse \u00fcha rohkem, et n\u00e4iteks kinnisvara asemel v\u00f5ib olla m\u00f5istlikum raha paigutada v\u00f5lakirjadesse. Mida selle juures aga teadma peaks?\nKui aktsiad on Michael Jordan, siis v\u00f5lakirjad on tema v\u00e4hemtuntud kaaslane Scottie Pippen. Just sellise v\u00f5rdluse on teinud endine fondijuht Rob Isbitts Forbesis, miks ei saa finantsturgudel v\u00f5lakirjad sama palju t\u00e4helepanu kui aktsiad. Aktsiad pakuvad suurt lootust, et vara v\u00e4\u00e4rtus kerkib k\u00f5rgustesse, samas v\u00f5lakirjadel on lagi ees, kui palju on sul v\u00f5imalik korraga raha teenida.\nOmeti on ajalooliselt peetud v\u00f5lakirju investeerimisportfelli olulise osana, mis pakub stabiilsust, kuid mille vastu on huvi v\u00e4hendanud viimase k\u00fcmnendi madalad intressid. N\u00fc\u00fcd kui keskpankade intressid on taas k\u00f5rgemal, on kerkinud v\u00f5lakirjad j\u00e4llegi rohkem au sisse.\n\u201eIntressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5us t\u00e4hendab, et \u00fcha suurem osa rahavoost makstakse v\u00e4lja v\u00f5lakirjaomanikele ja aktsion\u00e4ridele j\u00e4\u00e4b selle v\u00f5rra v\u00e4hem. Kui viimasel k\u00fcmnel aastal riisusid koore aktsion\u00e4rid, siis j\u00e4rgmisel k\u00fcmnel aastal v\u00f5ivad v\u00f5iduv\u00e4rava l\u00fc\u00fca v\u00f5lakirjaomanikud,\u201c selgitas hiljuti SEB varahaldur Endriko V\u00f5rklaev. Sarnast m\u00f5tet on v\u00e4ljendanud teisedki suured varahaldurid. \u201eEtteruttavalt mu enda eelistus ongi eelk\u00f5ige m\u00f5istliku riskiga, aga k\u00f5rgema intressim\u00e4\u00e4raga v\u00f5lakirjaturud,\u201c s\u00f5nas LHV asutaja Andres Viisemann \u00c4rilehele, kuhu ta sel aastal raha paneks.\nEelmine aasta oli samas v\u00f5lakirjade jaoks erakordselt halb aasta, isegi kehvem kui finantskriisi aeg. P\u00f5hjuseks seesama erakordselt kiire intresside t\u00f5stmine: kuna laenud on kallimad, siis varem emiteeritud v\u00f5lakirjad pole oma konkreetsete fikseeritud protsentide juures sedav\u00f5rd ligit\u00f5mbavad, mist\u00f5ttu kukkusid turvasadamaks peetud v\u00f5lakirjade hinnad j\u00e4rsult. Morningstar toob v\u00e4lja, et 20 suurima v\u00f5lakirjafondi jaoks oli tegu ajaloo halvima aastaga. N\u00e4iteks oli maailma suurima v\u00f5lakirjade ETFi (Vanguardi VBMFX) tootlus eelmisel aastal -13,25% (sisaldab saadud intresse).\nKuid mida peaks v\u00f5lakirjadest rohkem teadma ning miks peaks nendesse investeerima? Teemat aitavad lahti m\u00f5testada LHV Varahalduse portfellihaldur Maarja P\u00e4rs ning Redgate Capitali partner Valeria Kiisk.\nMis on v\u00f5lakiri ning miks peaks sellesse \u00fcldse investeerima?\nKiisk selgitas, et tegelikult on v\u00f5lakiri inimestele vana tuttav toode, mis on lihtsalt teisiti pakendatud. \u201eOma olemuselt on v\u00f5lakiri laen. Standardiseeritud tingimustega laen, mille raames v\u00f5tab ettev\u00f5te (emitent) vahendeid paljudelt laenuandjatelt ehk investoritelt, pakkudes vastu kokkulepitud intressi ning tagastamist. Investoreid on reeglina palju ning puudub vajadus r\u00e4\u00e4kida eraldi tingimused l\u00e4bi. Samas on ka juhtumeid, kus \u00fcks investor v\u00f5tab kogu emissiooni \u2013 nt pensionifondid teevad selliseid investeeringuid. Nende jaoks on oluline, et tegemist oleks v\u00e4\u00e4rtpaberitega (ja laen ei ole v\u00e4\u00e4rtpaber, v\u00f5lakiri aga on).\u201c\nPeamine v\u00f5lu, mida v\u00f5lakirjad investorile turbulentsemal ajal pakuvad, on Kiisa s\u00f5nul v\u00e4\u00e4rtuse hoidmine. \u201eSama ettev\u00f5tte puhul k\u00e4ituvad aktsia ja v\u00f5lakiri reeglina sarnaselt, kuid oluliselt erineva magnituudiga \u2013 aktsia on volatiilsem, v\u00f5lakirja puhul ei ole suured h\u00fcpped tavap\u00e4rased. Ma n\u00e4itena kasutan tihti Swedbanki aktsiat ja v\u00f5lakirja rahapesuskandaali puhkemisel \u2013 aktsia hind kukkus kohe \u00fcle 20% (ja p\u00e4rast kukkus veel), ent v\u00f5lakirja hinda ei m\u00f5jutanud see praktiliselt \u00fcldse.\u201c\nSelles peitub aga Kiisa s\u00f5nul peamine p\u00f5hjus, miks v\u00f5lakirjad pole sedav\u00f5rd atraktiivsed: kasvuv\u00f5imalus on piiratud kupongi- ehk intressimaksetega. \u201eEhk kui aktsiate puhul \u00f5nnestub tabada t\u00f5elist raketi, siis on mitmekordsed tootlused v\u00f5imalikud, v\u00f5lakirja puhul reeglina saad ainult kupongi ja ehk m\u00f5ni protsent peale v\u00e4\u00e4rtuse kasvu pealt, kui otsustad investeeringust enne lunastamist v\u00e4ljuda \u2013 aga mitte rohkem, \u00fcksk\u00f5ik kui h\u00e4sti ettev\u00f5ttel ka ei l\u00e4heks.\u201c\nTa lisas, et klassikaline teooria \u00fctleb, et turbulentsemal ajal tasub olla rohkem v\u00f5lakirjades just sellest l\u00e4htuvalt \u2013 et hoida v\u00e4\u00e4rtust. Samuti peaks tema s\u00f5nul selliselt k\u00e4ituma n\u00e4iteks ka pensonis\u00e4\u00e4studega pensioniea l\u00e4henedes.\n\u201eAga kas samas oleks \u00f5ige n\u00fc\u00fcd, kui aktsiad on tugevas miinuses, nendest v\u00e4ljuda ja saadud vahendid v\u00f5lakirjadesse panna? Selles ei oleks ma nii kindel. Eks aktsiaturg ikka taastub ning aktsia puhul on aktsia t\u00f5usu potentsiaal oluliselt k\u00f5rgem. Praegu oleks nt oma Tesla positsioonide likvideerimine ja raha v\u00f5lakirjadesse suunamine pigem kasvupotentsiaali \u201ecap\u201c-imine (piiramine - toim.).\nUute investeeringute puhul aga v\u00f5ib t\u00f5esti vaadata v\u00f5lakirjade poole, kuna siis pole karta suuri k\u00f5ikumisi v\u00e4\u00e4rtustes. Olgu siin ikka \u00f6eldud, et risk kaasneb investeerimisega alati. Ning et kui ettev\u00f5tte valikuga peaks eba\u00f5nnestuma ning ettev\u00f5tte pankrotistub, siis teooria j\u00e4rgi on v\u00f5lakirjainvestori positsioon m\u00f5nev\u00f5rra parem kui aktsiainvestori oma, kuid ikkagi pole siin midagi kiita, eriti kui v\u00f5lakiri on tagamata.\u201c\nMilliseid k\u00fcsimusi tasuks endalt enne v\u00f5lakirjadesse investeerimist k\u00fcsida? Mis summadega peaks v\u00f5lakirjadesse investeerides arvestama?\nLHV Varahalduse portfellihaldur Maarja P\u00e4rsi s\u00f5nul tasuks enne investeerimist m\u00f5elda, milline investor sa tahad olla.\n\u201eInvesteerimise puhul tasub endalt k\u00fcsida, kui riskialdis v\u00f5i -kartlik sa oled? See on l\u00e4htekoht, millest tulenevalt erinevaid varaklasse kaaluda, sh v\u00f5lakiri pigem sobilik madalamat riski, kuid kindlat tootlus eelistava investori jaoks. Samuti tasub m\u00f5elda, mis on investeeringu ajaline m\u00f5\u00f5de? Kas eesm\u00e4rk on paigutada likviidsuse eesm\u00e4rgil raha aastaks v\u00f5i paariks m\u00f5nda varaklassi, et osaliselt inflatsiooni vastu kaitset saada v\u00f5i eesm\u00e4rk on pikaajaliselt investeerida.\u201c Sellest l\u00e4htuvalt tasub sobilikke varaklasse oma portfelli valida.\nP\u00e4rs m\u00e4rkis, et v\u00f5lakirjade puhul tuleb arvestada m\u00f5nev\u00f5rra suuremate summadega kui aktsiate puhul. Kui aktsiate puhul on miinimumsumma aktsia hind, mis v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da vahemikku alla \u00fche euro v\u00f5i k\u00fc\u00fcndida paarituhande euroni, siis jaeinvestoritele suunatud v\u00f5lakirjade puhul on summad j\u00e4\u00e4vad enamasti 100 v\u00f5i 1000 euro juurde, sh eelk\u00f5ige on levinud viimane variant. Professionaalsetele ja institutsionaalsetele investoritele suunatud v\u00f5lakirjaemissioonide puhul k\u00fc\u00fcndivad miinimumsummad sageli veel k\u00f5rgemale, 100 000 eurot ja \u00fcles.\nBalti reguleeritud turul on n\u00e4iteks 3 v\u00f5lakirja, mille nominaalv\u00e4\u00e4rtus (\u00fche v\u00f5lakirja alghind) on 10 000 eurot, 1 5000 eurone v\u00f5lakiri, 32 v\u00f5lakirja, mille nominaal on 1000 eurot ning 5 v\u00f5lakirja, mille nominaal on 100 eurot. Noteeritud v\u00f5lakirjadega saab tutvuda siin.\nKuidas hinnata riske? Kui nt 10% intress ahvatleb rohkem kui 6%, siis kuidas hinnata, kas k\u00f5rgem tootlus on ka seda riski v\u00e4\u00e4rt?\nP\u00e4rs s\u00f5nas, et v\u00f5lakirjade puhul on tootluse \u00fclempiir piiratud kupongim\u00e4\u00e4raga hoides v\u00f5lakirja kuni t\u00e4htajani. \u201eTeisalt kogu riskipositsioon on avatud, ehk kui ettev\u00f5tte peaks muutuma maksej\u00f5uetuks, siis v\u00f5ib v\u00f5lakirjainvestor k\u00f5ikidest n\u00f5uetest ka ilma j\u00e4\u00e4da. Seega peamine anal\u00fc\u00fcs taandub krediidiriski hindamisel \u2013 mis v\u00f5iks olla k\u00f5ige halvem stsenaarium, mis ettev\u00f5ttega v\u00f5iks juhtuda ning kas ta siis on endiselt v\u00f5imeline v\u00f5lakirja intressimakseid teenindama?\u201c\nSeda t\u00f5des ka Kiisk, s\u00f5nades, et k\u00f5ige t\u00e4htsam k\u00fcsimus, mida endale esitada on, kas ma usun sellesse ettev\u00f5ttesse? \u201eKas ta \u00e4rimudel, finantspositsioon aitab turgu v\u00f5ita l\u00e4hima 5 aasta jooksul, kas rahavood on piisavad ka riskistsenaariumi puhul?\u201c Veel tuleb tema s\u00f5nul vaadata, kas on tegu tagatud v\u00f5i tagamata instrumendiga (ehk kas v\u00f5lakirja tagatisena on panditud mingit vara), kas tegu on allutatud v\u00f5i allutamata v\u00f5lakirjaga (maksej\u00f5uetuse korral rahuldatakse enne allutamata n\u00f5uded).\nKrediidiriski anal\u00fc\u00fcsil tuleks P\u00e4rsi s\u00f5nul aluseks v\u00f5tta lisaks ettev\u00f5tte finantstulemustele ka makromajanduslikke tegureid. \u201eK\u00f5ige parema baasi annab sama sektori ettev\u00f5tete finantstulemuste v\u00f5rdlemine ning samade ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjade tootluste v\u00f5rdlemine \u2013 sellest joonistub v\u00e4lja sektori v\u00e4ljavaade ja turuhind. Kui anal\u00fc\u00fcsi tulemusena leiad, et ettev\u00f5tte, mis pakub k\u00fcll 10% tootlust, kuid finantstulemused on sektori \u00fched n\u00f5rgemad ja sektori v\u00e4ljavaade n\u00f5rk, siis ei pruugi v\u00f5etav risk olla \u00f5igustatud isegi kui tootluse number tundub ahvatlev. Globaalsete v\u00f5lakirjade puhul aitab krediidiriski hindamist lihtsustada ka reitinguagentuuride (n\u00e4iteks Moody\u2019s, S&P, Fitch) poolt v\u00e4lja antud krediidireitingud \u2013 investeerimisj\u00e4rguga v\u00f5i r\u00e4mpsv\u00f5lakirjad.\u201c\nKiisk t\u00f5i v\u00e4lja, et reeglina on alates v\u00e4iksemast riskist kuni suurema riskini skaala j\u00e4rgnev: riigiv\u00f5lakirjad, munitsipaalv\u00f5lakirjad, investeerimisj\u00e4rgu (investment grade) korporatiivv\u00f5lakirjad ning k\u00f5rge tootlusega (high yield) korporatiivv\u00f5lakirjad. Samuti tasub arvestada ajalist dimensiooni: mida l\u00fchema kestvusega v\u00f5lakiri, seda v\u00e4iksem on risk ning vastupidi.\n\u201eInvestment grade t\u00e4hendab, et on suurelt agentuurilt hangitud reiting. Meie piirkonnas ei ole see levinud ehk suurim osa meie emissioonidest on n\u00f6 high-yield \u2013 kuid muidugi sellest hoolimata on arvestatavad vahed, mis ettev\u00f5tte ja mis instrumendiga on tegemist. Ehk ka selles \u201ekategoorias\u201c on v\u00f5imalusi seinast seina, nii t\u00f6\u00f6stusharu, riskitaseme kui ka k\u00f5ige muu arvestades.\nReeglina on riigiv\u00f5lakirjade puhul tegemist k\u00f5ige madalama riskiga. Aga siin on mitu asja. Esiteks, nad ei ole reeglina tavainvestoritele k\u00e4ttesaadavad. Teiseks, ka seal peab ikkagi vaatama, mis riski v\u00f5tad. N\u00e4iteks kui 2000. aastal oli Argentiina v\u00f5lakirja tootlus vaid 8% k\u00f5rgem kui USA oma, siis 2004. aasta alguseks oli see vahe juba \u00fcle 40%. Ja riik ei suutnud oma v\u00f5lga tagasi maksta. Ja ka siin v\u00f5ib olla hinna volatiilsust. Venemaa r\u00fcnnaku j\u00e4rgselt on Ukraina riigiv\u00f5lakirja hind kukkunud rohkem kui poole v\u00f5rra ehk pakub suurep\u00e4rast tootlust. Samas, kas seda investeeringut saab pidada riskivabaks?\nEhk \u2013 iga investeering on risk. Ja t\u00e4iesti riskivaba on ainult pangahoius, sedagi vaid tagatud summa ulatuses.\u201c\nMille poolest erineb j\u00e4relturult v\u00f5lakirjade ostmine aktsiate ostmisest? Milline on k\u00f5ige lihtsam eksimus, mida selle juures teha saab? Mida arvestada v\u00f5lakirja hinna liikumiste juures?\n\u201eV\u00f5lakirjade puhul \u00fcks olulisemaid erinevusi j\u00e4relturu tehinguid tehes on likviidsus, eriti meie enda kohalikul turul tehtavate tehingute puhul. Kui aktsiaid kaubeldakse b\u00f6rsil, siis v\u00f5lakirjad kauplevad j\u00e4relturul osaliselt b\u00f6rsil, kuid \u00fcsna suur osa j\u00e4relturu tehingutest tehakse ka turuv\u00e4liselt \u2013 otsitakse konkreetne ostja v\u00f5i m\u00fc\u00fcja pool ning lepitakse kokku hind, et tehing l\u00f5pule viia. Seega tuleb arvestada, et tehingu l\u00f5puleviimine v\u00f5ib v\u00f5tta oodatust kauem aega v\u00f5i \u00fcldse \u00e4ra j\u00e4\u00e4da.\nV\u00f5lakirja hinnaliikumiste juures on hea r\u00f5hutada v\u00f5lakirjade fundamentaalset loogikat. V\u00f5lakirja tootlus (yield) kajastab endas kombinatsiooni v\u00f5lakirja hinnaliikumisest ja kupongim\u00e4\u00e4rast. Kui v\u00f5lakirja yield t\u00f5useb, siis v\u00f5lakirjad muutuvad investorite jaoks v\u00e4hem atraktiivseks ning v\u00f5lakirjade hinnad langevad ja ka vastupidi \u2013 kui v\u00f5lakirja yield langeb, siis v\u00f5lakirjad muutuvad investorite jaoks atraktiivsemaks ning hinnad t\u00f5usevad. Ehk siis v\u00f5lakirja hind ja tulusus liiguvad vastupidises suunas.\nParemini m\u00f5ista praegust baasintressim\u00e4\u00e4rade ehk raha hinna muutuste m\u00f5ju v\u00f5lakirjaturu jaoks, siis muutus baasintressim\u00e4\u00e4rades m\u00f5jutab oluliselt v\u00f5lakirja hinnaliikumist ehk turuv\u00e4\u00e4rtust. Ehk kui baasintressim\u00e4\u00e4rad t\u00f5usevad, siis v\u00f5lakirjahinnad langevad ning vastupidi. Loomulikult m\u00f5jutavad v\u00f5lakirjahindasid ka muud tegurid, sh krediidiriski muutus,\u201c s\u00f5nas LHV portfellijuht Maarja P\u00e4rs.\nKiisk t\u00f5i v\u00e4lja, et v\u00f5lakirja algset kupongim\u00e4\u00e4ra (lihtsustatult intressi) m\u00f5jutavad neli komponenti: raha hind (ehk riskivaba intressim\u00e4\u00e4r, mis on 2022-2023 t\u00f5usuteel), emitendi spetsiifiline preemia (ehk mis on konkreetse ettev\u00f5tte v\u00f5i ka riigi pankrotti minemise t\u00f5en\u00e4osus), instrumendi preemia (ehk kas v\u00f5lakiri on tagatud v\u00f5i tagamata, allutatud v\u00f5i allutamata v\u00f5i on muid faktoreid, mida vaja sisse arvestada) ja likviidsuse preemia (suunatud mitte-avalike emissioone, mis ei j\u00f5uagi b\u00f6rsile, toimub meie piirkonnas rohkem, kui b\u00f6rsi kaudu, mis piirab investorite v\u00f5imaluse v\u00e4ljumiseks, ja see kajastub ka raha hinnas; First Northi likviidsus on reeglina kehvem kui p\u00f5hinimekirjas oleval v\u00f5lakirjal, sellest tulenevalt ka vastav preemia suurem).\n\u201eEhk m\u00f5ni ettev\u00f5te, mis on suutnud paar aastat tagasi t\u00f5sta v\u00f5lakirja nt 4% kupongiga, ei ole kohe kindlasti v\u00f5imeline praegu sama tulemust saavutama \u2013 juba ainult rahahinna muutuse p\u00e4rast. Reeglina on \u00fcldine majanduskeskkond ja m\u00e4\u00e4ramatus t\u00f5stnud ka emitendi preemiaid, kuna k\u00fcsim\u00e4rke on ju igal pool. Uue trendina n\u00e4eme ka euriboriga seotud v\u00f5lakirjade emiteerimist ka meie regioonis, mida varem ei ole olnud \u2013 eriti pikemate emissioonide puhul, kus ei taheta lukustada praegust k\u00f5rget baasintressi.\nMida peab silmas pidama on see, et kupongi makstakse nominaali pealt. Ehk kui sul on 100 eurose nominaaliga v\u00f5lakiri k\u00e4es, siis teenid selle pealt nt 5% (ehk 5 eurot aastas - toim.) - hoolimata sellest, kas said selle v\u00f5lakirja k\u00e4tte 96 euro v\u00f5i 105 euroga.\u201c\nMiks peetakse riskiks seda, et v\u00f5lakirja emiteerija ostab v\u00e4\u00e4rtpaberid enne tagasi?\n\u201eTegemist on reinvesteerimisriskiga. N\u00e4iteks kui investeeringu tegemise hetkel oled arvestanud, et paigutad raha viieks aastaks v\u00f5lakirjadesse intressim\u00e4\u00e4raga 8% ning emitent plaanib v\u00f5lakirja tagasi kutsuda kolme aasta m\u00f6\u00f6dumisel, siis turg ei pruugi kolme aasta p\u00e4rast pakkuda samav\u00e4\u00e4rse tootlusega investeeringuid ning pead v\u00f5lakirjades tagasitulnud raha investeerima kehvematel tingimustel.\nSageli tekib emitendil stiimul v\u00f5lakiri ennet\u00e4htaegselt tagasi kutsuda juhul kui turuolukord on ettev\u00f5tte jaoks soodne ning turult on v\u00f5imalik t\u00e4iendavat kapitali kaasata madalama finantseerimiskuluga. Investorite huvi on aga vastupidine,\u201c s\u00f5nas P\u00e4rs.\nKiisk lisas, et m\u00f5nikord v\u00f5ib enneaegse lunastamise eest saada ka v\u00e4ikest preemiat, kuid reeglina mitte. See peaks olema v\u00f5lakirja tingimustes kirjas.\nKas on vahet, kas investeerida kohalike ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjadesse vs v\u00e4lismaa omadesse? Kui palju peaks j\u00e4lgima hajutatust?\n\u201eKohalike ettev\u00f5tete eelis \u2013 eriti alustava investori jaoks \u2013 on see, et ettev\u00f5tted asuvad siin samas ning sellev\u00f5rra on neid ka lihtsam anal\u00fc\u00fcsida. Viimase paari aasta jooksul on kohalikud v\u00f5lakirjad pakkunud \u00fclej\u00e4\u00e4nud turuga v\u00f5rreldes paremat riski ja tootluse suhet. Arvestades turbulentset 2022. aastat, kus v\u00f5lakirjahinnad tegid l\u00e4bi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kukkumise, siis soodsaid ostukohti on tekkimas ka globaalsetel turgudel, kus likviidsus suurem.\nInvesteerimisportfelli strateegia \u00fcles ehitamist alustades tuleks endalt k\u00fcsida, kui riskialdis v\u00f5i -kartlik investor sa oled? Ilmselt riskikartlikul investoril peaks portfell olema suurema kaaluga v\u00f5lakirjainvesteeringutes. Teisalt suure riskiisuga investoritel v\u00f5ib olla portfellis v\u00e4he v\u00f5lakirju v\u00f5i \u00fcldse mitte, vaid investeeringud on hoopis suunatud aktsiaturgudele ja alternatiivsetesse varaklassidesse.\nInvesteerimisportfelli hajutatust on v\u00f5imalik t\u00f5sta investeerides erinevatesse sektoritesse, regioonidesse ning \u00fche investeeringu kontsentratsiooni madalana hoides. Samuti ETF-id on \u00fcks v\u00f5imalus sektori, regiooni, \u00fche positsiooni riski portfellis hajutada.\nMuudes valuutades v\u00f5lakirjadesse investeerimisel, sh ka USA valitsuse v\u00f5lakirjad, tuleb arvestada ka valuutariski,\u201c s\u00f5nas LHV portfellihaldur.\nKiisk m\u00e4rkis, et vahe on kindlasti ka tehingutasudes, tehingule ligip\u00e4\u00e4su saamisel. \u201eRiski hajutamine ja juhtimine peab olema iga investori A ja O olema ning eriti kui tootluse eesm\u00e4rk on ambitsioonikas, ei saa v\u00e4ga suureks \u00fche v\u00f5lakirja v\u00f5i v\u00f5lakirjade osakaal liiga suur olla. Tavainvestori vaatevinklist lihtne \u2013 USA valitsuse v\u00f5lakiri ei ole v\u00e4lisinvestoritele eriti k\u00e4ttesaadav ehk valikuid ongi v\u00e4hem. On \u00fcksikinstrumendid ja on t\u00f5esti ka fondid.\u201c\nMida olulist silmas pidada, et eraisikuna maksuoptimaalselt tegutseda?\nInvesteeringutest saadud tulu, st v\u00f5lakirjade puhul intresside n\u00e4ol laekuv tulu, kuulub maksustamisele. Seega on m\u00f5istlik investeeringuid teha l\u00e4bi investeerimiskonto, mis annab v\u00f5imaluse teenitud tulu maksustamist edasi l\u00fckata seniks kuni eesm\u00e4rk pole investeeringutest saadud tulu realiseerida, s\u00f5nas P\u00e4rs.\n\u201eEt tehinguid v\u00f5imalikult kuluefektiivselt teha, siis oleks vajalik anal\u00fc\u00fcsida erinevate pankade v\u00e4\u00e4rtpaberite hoiustamis- ja tehingutasusid. Teha enda jaoks selgeks, mis on miinimum investeeritav summa, mille puhul tehingutasud ei s\u00f6\u00f6ks \u00e4ra teenitavat tootlust. Selle pealt on v\u00f5imalik otsustada, mis summadest alates on m\u00f5istlik investeerida, et investeeringu oodatav tootlus oleks atraktiivne.\u201c\nKiisk lisas, et juhul kui tahta investeerida b\u00f6rsiv\u00e4listesse v\u00f5lakirjadesse, siis oleks m\u00f5istlik investeerida ettev\u00f5tte kaudu, kuna eraisikuna pole v\u00f5imalik sellisel juhul maksukohustust edasi l\u00fckata."}
{"text":"Lekkinud s\u00f5numid paljastasid, kuidas Messit s\u00f5imati rotiks ja k\u00e4\u00e4bikuksKuigi Lionel Messi teened Barcelona ees on meeletud, ei olnud ta klubis k\u00f5igi poolt palavalt armastatud.Kataloonia ajalehe El Periodico kasutuses on Barcelona juhtivt\u00f6\u00f6tajate kirjavahetus, mille politsei avastas 2020. aastal toimunud \u00abBarcagate\u00bb uurimise k\u00e4igus. K\u00f5nealuses e-kirjas p\u00f6\u00f6rdus klubi \u00f5igustalituste \u00fcksuse juht Rom\u00e1n G\u00f3mez Ponti toonase juhatuse esimehe Josep Maria Bartomeu poole.\u00abSa ei saa sellise rentslirotiga kena olla. Klubi andis talle k\u00f5ik, kuid tema alustas diktatuuri \u00fcleminekute, lepingupikenduste ja sponsorite osas,\u00bb kirjutas Ponti.Selle kirjavahetuse p\u00f5hjal m\u00f5jutas Messi tugevalt klubi juhtimist. Kuuldavasti teenisid t\u00e4nu Messile lepingupikenduse Luis Suarez, Jordi Alba ja Ansu Fati.\u00abTa on ebaviisakas ja v\u00e4ljapressija. Meie, kes me t\u00f6\u00f6tame selle klubi heaks, kannatame selle hormonaalse k\u00e4\u00e4biku k\u00e4es, kes v\u00f5lgneb Barcelonale oma elu,\u00bb j\u00e4tkas Ponti oma e-kirjas.\u00abEnt kui asjad peaksid pandeemia p\u00e4rast halvasti minema, saate te kirja, et kindlasti ei tohi minu ja Suareze palka k\u00e4rpida. Loodetavasti muutuvad inimesed tema suhtes \u00fcksk\u00f5ikseks. See oleks halvim, mis temaga juhtuda saab,\u00bb lisas Ponti.Messi ja Barcelona teed l\u00e4ksid lahku 2021. aasta suvel, mil argentiinlasest sai vabaagent. Kuigi Messi oli valmis karj\u00e4\u00e4ri Barcelonas j\u00e4tkama, ei saanud finantsprobleemide k\u00e4es vaevelnud klubi teda palgata. Nii liitus v\u00e4rskelt maailmameistriks tulnud Messi Prantsusmaa klubi PSGga."}
{"text":"\u00abPalun tehke teene!\u00bb R\u00e4ppar Kenneth R\u00fc\u00fctli pistis rinda tema nimel kummalisi kirju saatva libakontoga\u00abVabandust, kui ma teid t\u00fclitan, palun\u00a0tehke\u00a0palun teene,\u00bb just selliseid kirju saatis Instagramis kasutaja nimega Kenneth Ruutlli.\u00a0Ka r\u00e4ppar ja muusikaprodutsent\u00a0Kenneth R\u00fc\u00fctli\u00a0ei ole\u00a0libakontode buumist\u00a0puutumata j\u00e4\u00e4nud.\n\u00abLoodi\u00a0libakonto, mille alt tuttavatele kirjutati,\u00bb nentis R\u00fc\u00fctli toimetusele.\u00a0\nNimelt palus\u00a0Kenneth Ruutlli-nimeline\u00a0konto Instagrami s\u00f5numites r\u00e4ppari\u00a0tuttavatelt ja f\u00e4nnidelt\u00a0abi.\u00a0\u00abVabandust, kui ma teid t\u00fclitan, palun tehke palun teene. \u00dcritan oma Instagrami oma uue telefoniga registreerida\u00a0ja Instagram ei lubanud, nad n\u00e4itasid mulle 2 s\u00f5pra, kellega saan \u00fchendust v\u00f5tta, et aidata mul linki saada, kui link saad, siis tehke ekraanipilt, saatke see mulle, et saaksin sisse logida. Saatke mulle ekraanipilt \u00e4sja saadud lingist.\u00bb Just selline palve oli saadetud s\u00f5numis.\u00a0\u00a0\nR\u00e4ppar tunnistab, et mitmed s\u00f5brad v\u00f5tsid temaga p\u00e4rast kirja saamist\u00a0\u00fchendust.\u00a0\u00abSain hulga kirju, et selle konto alt toimub midagi kahtlast, saadetakse pilte ja muud sellist.\u00bb\u00a0\nT\u00e4na k\u00f5nealust kontot enam ei eksisteeri.\u00a0\u00abSeda kontot sai reportitud ja t\u00e4na enam seda ei leia.\u00a0V\u00f5imalik ka, et kontol vahetati nime...\u00bb\u00a0\n\nKuvat\u00f5mmis Instagrami loost.\nKuvat\u00f5mmis Instagrami loost\n\nVarem on libakontodega kimpus olnud teisedki Eesti staarid.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud aasta jaanuaris hoiatas\u00a0Uku Suviste oma s\u00f5pru ja f\u00e4nne tema nimega tehtud libakontode eest. Laulja s\u00f5nul \u00fcritati tema tuttavatelt ka raha v\u00e4lja petta.\n\u00abTekkinud on\u00a0libakontosid, kes p\u00fc\u00fcavad minu nime alt aktiivselt armastust ja t\u00e4nu avaldada minu s\u00f5bralistis olevatele inimestele. K\u00fcllap on neil kange kire k\u00fc\u00fcsis\u00a0 unarusse j\u00e4\u00e4nud enda majanduslik seis ning tekkinud v\u00e4ike rahaprobleem, mida nad p\u00fc\u00fcavad lahendada, p\u00e4rides \u00fc\u00fcratuid \u00fclekandeid minu listis olevatelt inimestelt,\u00bb kirjutas Suviste.\n"}
{"text":"Egiptuse kohus m\u00f5istis tagaselja vangi \u00e4rimeheKAIRO, 15. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Egiptuse s\u00f5jav\u00e4etribunal m\u00f5istis p\u00fchap\u00e4eval tagaselja eluks ajaks vangi Hispaanias elava \u00e4rimehe Mohamed Ali, kes on tuntud president Abdel Fattah al-Sisi terava kriitikuna.\nAli on \u00fchtlasi \u00fcles kutsunud valitsusvastastele meeleavaldustele.\nEhitusettev\u00f5tja Ali sai Egiptuse avalikkuses tuntuks 2019. aastal, kui levisid tema sotsiaalmeediasse postitatud videod, milles Sisi ja s\u00f5jav\u00e4eeliiti korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistati.\nHispaaniast tehtud postitused kogusid miljoneid vaatamisi ja vallandasid l\u00fchikeseks ajaks v\u00e4ikesemahuliste, kuid tormiliste meeleavalduste laine.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"VARIVALITSUS | Marek Reinaas: k\u00f5ik on v\u00f5imalik, kui teeme riigireformi ja l\u00e4heme \u00fcle personaalse riigi p\u00f5him\u00f5teteleRiigi valitsemine on usalduse k\u00fcsimus. Ideaalses \u00fchiskonnas kodanikud usaldavad oma riiki ja riik usaldab oma inimesi. Ilma usalduseta ei ole v\u00f5imalik ellu viia pikaajalisi eesm\u00e4rke. Aga samuti ei ole v\u00f5imalik \u00fcletada kriise selliselt, et tullakse nendest v\u00e4lja tugevama ja targemana. Ja et kedagi ei j\u00e4\u00e4ta maha.\nUsaldus on vastutuse k\u00fcsimus. Kui riigijuht on saanud inimestelt voli otsustada, siis peab tal ka olema kohustus vastutada. Kiired ja julged otsused ning aus vastutamine nende eest loobki \u00fchiskonnas usalduse. Ja kui midagi l\u00e4heb viltu, siis tuleb nii ka \u00f6elda ja tagaj\u00e4rgede eest vastutus v\u00f5tta.\nViimasel aastak\u00fcmnel on juhtidel kadunud otsustusjulgus. Aga eriti on kaduma l\u00e4inud v\u00f5ime vastutada. Kas siis tegude v\u00f5i tegemataj\u00e4tmiste eest.\nKes vastutab selle eest, et Eesti on rohelise ja taskukohase energia tootmises maha j\u00e4\u00e4nud ja viimase k\u00fcmne aasta jooksul pole ehitatud \u00fchtegi tuuleparki?\nKes vastutab selle eest, et ettev\u00f5tjate poolt Paldiskisse rajatud LNG-terminali kail vilistab vaid tuul?\nKes vastutab selle eest, et pool Saaremaad on iga tormiga ilma elektrita?\nNeid k\u00fcsimusi v\u00f5ib l\u00f5putult \u00f5hku visata, aga sama targalt kukuvad need pl\u00e4rtsatusega maha. Poliitikud ja ametnikud laiutavad k\u00e4si ja r\u00e4\u00e4givad kogu aeg, kuidas midagi ei ole v\u00f5imalik teha, kuidas segab nii ajast ja arust seadusep\u00fcgal v\u00f5i l\u00f5putu b\u00fcrokraatlik m\u00fclgas. Sest vastutajaid ei ole. Tegelikult pole ka otsustajaid. Ja pole \u00fchiskonnas usaldust.\nKuidas k\u00f5laks Eesti pea- v\u00f5i muu ministri suust laused: \u201eMeil on inimeste ees vastutus. Meil on vastutus l\u00e4htuda Eesti rahvuslikest huvidest. Meie vastutame, et Eesti oleks tark ja j\u00f5ukas riik. Meie vastutame selle eest, et Eestis oleks turvaline. Meie vastutame selle eest, et Eesti oleks maailma parim riik.\u201c K\u00f5lab uskumatult, aga nii ju peaks olema.\nSelleks et taastada \u00fchiskonnas usaldus ja viia riigivalitsemine uuele tasemele, tuleb ellu viia riigireform ja \u00fcleminek personaalse riigi p\u00f5him\u00f5tetele.\nRiigireform\nEga ilmaasjata pole uuringutes erakonnad v\u00e4ga madala usaldusv\u00e4\u00e4rsusega. Selleks et v\u00f5imule p\u00fcrgida, valitakse vahendeid, mis alati ei pruugi olla eetilised. Teinekord on need isegi seadusvastased. Ikka selleks, et valimistel kokku riisuda v\u00f5imalikult palju h\u00e4\u00e4li, saada v\u00f5imalikult palju kohti parlamendis ja l\u00e4bi selle saada v\u00f5imalikult suurt toetust eelarvest.\nSelleks et taastada usaldust erakondade vastu, on vaja \u00fcmber vaadata parteide rahastamisp\u00f5him\u00f5tted. Praegu riigikogus arutlusel olevad muudatused erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tetes ei ole kaugeltki piisavad, pigem meenutavad vana head peenh\u00e4\u00e4lestamist.\nEllu tuleb viia kolm p\u00f5him\u00f5ttelist muudatust\nEsiteks tuleb seada valimiskampaania kuludele lagi. Praegu on l\u00e4inud erakondade reklaamikulud \u00fcle m\u00f5istuse suureks ja pidev rahapuudus on muutunud korruptsiooniohu allikaks. Umbes poole miljoni euroga on v\u00f5imalik rahulikult valimiskampaania l\u00e4bi viia, nii et valijad teaksid kandidaate ja erakondade p\u00f5him\u00f5tteid.\nTeiseks tuleb sisse viia p\u00f5him\u00f5te, et valimiskampaania rahastamine peab toimuma liikmemaksudest ja annetustest, mitte eelarvelisest toetusest.\nKolmandaks tuleb sisse viia p\u00f5him\u00f5te, et kriminaalkorras karistatud erakonnad ei saaks maksumaksja toetust kuni kriminaalkaristuse aegumiseni. Praegune olukord, kus erakonnad, kes on valijate h\u00e4\u00e4lte hankimiseks kasutanud kriminaalseid v\u00f5tteid, saavad endiselt riigieelarvelist toetust, tundub valijatele erakordselt eba\u00f5iglane. On ju elementaarne, et kriminaalse teoga vahele j\u00e4\u00e4nud isik peab lisaks karistusele loovutama ka need h\u00fcved, mis tal kuriteoga \u00f5nnestus saada. Kui keegi paneb pihta jalgratta, siis ta esimese asjana peab omanikule selle tagasi andma. Praegu aga saab kurit\u00f6\u00f6 korda saatnud erakond rahulikult maksumaksja toetuse endale j\u00e4tta. Vabandage, aga usaldusv\u00e4\u00e4rsust see ei kasvata.\nRiigikogu peab j\u00e4lle muutuma k\u00f5ige olulisemaks kohaks, kus toimuvad debatid pikaajaliste plaanide ja otsuste \u00fcle, mis m\u00f5jutavad j\u00e4rgmisi p\u00f5lvkondi. Praegu istub parlament riigijuhtimise tagapingil ja vaatab pealt, kuidas valitsus ja ametnikud rooli keeravad.\nRiigikogu peab tagasi saama oma usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja p\u00e4devuse. Selleks suurendame riigikogu liikmete isiklikku vastutust poliitikate kujundamise eest. Viime sisse reegli, et iga seaduseeln\u00f5u saaks konkreetse vastutaja \u2013 raport\u00f6\u00f6ri, kelle hoole all on konkreetne eeln\u00f5u. Tema on ka juhtiv k\u00f5neisik antud teemal. Raport\u00f6\u00f6ri isiklik vastutus parandab seadusandluse kvaliteeti. Samas tuleb l\u00f5petada praegune kuluh\u00fcvitiste s\u00fcsteem, mis tekitab \u00fcksnes lisab\u00fcrokraatiat ja kahjustab riigikogu mainet. Samuti tuleb \u00e4ra l\u00f5petada katuserahade jagamine, mis on elementaarne poliitilise korruptsiooni allikas.\nV\u00fcrstiriigid ja silotornid\nKa valitsuse t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tteid tuleb muuta. Praegu on nii, et iga ministeerium v\u00f5i amet toimetab nagu v\u00e4ikene v\u00fcrstiriik, kus minister ja kantslerid ajavad oma asja. Nii n\u00e4emegi, kuidas siseminister tegeleb oma koduvalla lasteaedade ehitamisega, justiitsministeeriumi eelarvest toetatakse erinevaid perek\u00fcsimustega tegelevaid mittetulundus\u00fchinguid ja v\u00e4lisminister k\u00e4ib lennujaamas koroonakriisi ajal maske vastu v\u00f5tmas.\nMinisteeriumid on nagu silotornid, mille vahel puudub koost\u00f6\u00f6. Riigijuhtimise aparaat tuleb \u00fcmber struktureerida nii, et tekiks \u00fchtne riigivalitsus v\u00e4ljakutsep\u00f5histe spetsialistide meeskondadega ja v\u00f5imekate rakendusasutustega (ametitega). Riigijuhtimise reform peab tagama, et ametnike arv, avaliku sektori kulude osakaal ja halduskoormus ei kasvaks. Areng peab toimuma innovatsiooni arvelt. Valitsemise reform t\u00e4hendab seda, et valitsus toimiks \u00fchtse meeskonnana ja ministrid ei peaks k\u00e4ituma nagu m\u00f5isavalitsejad, kes tekki oma poole kisuvad.\nPersonaalne riik\nTeine oluline muutus riigivalitsemise m\u00f5tteviisis tuleb ellu viia selles, kuidas riik oma elanikele teenuseid osutab. Riigi poolt osutatavad teenused peavad olema vajadusp\u00f5hised, b\u00fcrokraatiavabad ja proaktiivsed. Kui vaadata seda, kuidas toimib n\u00e4iteks t\u00e4nap\u00e4evane kaubandus, pangandus v\u00f5i kasv\u00f5i sotsiaalmeedia, siis me n\u00e4eme, et olemasolevate andmete p\u00f5hjal saab pakkuda just nimelt sellist teenust, nagu inimesel vaja on, ja just nimelt sel ajahetkel, kui tal seda vaja on.\nKahjuks riik ei kasuta enda k\u00e4es olevaid andmeid, et luua igale inimesele personaalne riik \u2013 just nimelt selline nagu talle tarvis. Riik teab andmeid meie sissetulekute, elukoha, laste arvu, erivajaduste ja muu elulise kohta. Aga need andmed seisavad kasutult. Meie riigi teenuste osutamine on ajast ja arust, b\u00fcrokraatlik ja kulukas.\nTeenuste puhul on k\u00f5ige t\u00e4htsam nende vajadusp\u00f5hisus. Mul on hea s\u00f5ber, kes saab oma eluga h\u00e4sti hakkama. Kui riik talle lastetoetuse \u00fcle kannab, on tal peaaegu et piinlik. No ei ole tal seda toetust tarvis. Seega leidis ta oma tutvusringist pere, kus kasvavad kolmikud ja kellel on t\u00f5epoolest keeruline hakkama saada. Eks siis s\u00f5ber kannabki talle tasutud lastetoetuse edasi nendele, kellel on seda rohkem tarvis. Omaalgatuslik personaalne riik. Aga samadel p\u00f5him\u00f5ttetel peaksid toimima k\u00f5ik riigi poolt osutatud teenused, sest meil on tegelikult olemas andmed, kes p\u00e4riselt toetust vajavad ja kes mitte.\nPersonaalse riigi aluseks on andmete kasutamine ja digitaalsete lahenduste sisse viimine k\u00f5ikide teenuste osutamisel. Viime nii eraisikute kui ka ettev\u00f5tete puhul seadusesse sisse andmete \u00fchekordse esitamise printsiibi. Kaotame \u00e4ra avalduste esitamise kohustuse nendel juhtudel, kus riigil on selgelt ja \u00fcheselt teada isiku \u00f5igus vastavat teenust saada.\nV\u00f5tame eesm\u00e4rgiks selle, et iga uue kavandatava seadusemuudatuse puhul suudaksime riigi k\u00e4sutuses olevaid andmeid targalt kasutades k\u00f5iki puudutatud isikuid eelnevalt teavitada seaduse otsesest m\u00f5just nende \u00f5igustele, kohustustele ja tegevustele, edendades nii osalusdemokraatiat.\nK\u00f5ik on v\u00f5imalik\nJuba pikka aega kuuleme Eesti riigijuhtide suust seda, kuidas mitte miski pole v\u00f5imalik. Ei ole v\u00f5imalik ehitada teid ja tuuleparke. Ei ole v\u00f5imalik rajada maale korralikku interneti\u00fchendust ja koristada linnat\u00e4navalt lund. Ei ole v\u00f5imalik pakkuda lastele l\u00fchikest kooliteed ja eakamatele inimv\u00e4\u00e4rset elu. Ei ole v\u00f5imalik, sest ikka on midagi puudu. Tavaliselt raha. Ei ole v\u00f5imalik, sest ikka on midagi ees. Enamasti jabur b\u00fcrokraatia v\u00f5i ametnike suva.\nTegelikult on puudu julgusest, tahtmisest ja otsusekindlusest. Tegelikult on ees hirm kaotada oma positsioon v\u00f5i valimistel m\u00f5ned h\u00e4\u00e4led. See ei tohi olla meie tase.\nMe peame looma riigivalitsemise, mille puhul k\u00e4ib julge otsustamine k\u00e4sik\u00e4es vastutamisega. See taastab usalduse valitsuse ja rahva vahel. Kui on usaldus, siis pole v\u00f5imatuid asju olemas. Siis on k\u00f5ik v\u00f5imalik."}
{"text":"Pane end proovile Tartu \u00dclikooli t\u00e4iendus\u00f5ppes!Pane end proovile Tartu \u00dclikooli t\u00e4iendus\u00f5ppes!\nTartu \u00dclikooli tunnistuse ainepunkte saad taseme\u00f5ppesse \u00fcle kanda, \u00f5pitut kasutada kutseeksami sooritamisel ja tunnistust juhatuse liikmena tegevuslitsentsi taotlemisel.\n\u00d5pe toimub 2.veebruarist 3juunini kaugkoolituse vormis.\n\u00d5ppej\u00f5udude koostatud \u00f5pikud (sh m\u00f5isted, n\u00e4ited, testid, kordamisk\u00fcsimused) on kaasuste lahendamise (kodut\u00f6\u00f6) juhendiks. Kohtume:\n2.veebruaril infotund-avaaktusel T\u00dc Tallinna esinduses\nkahel r\u00fchmakonsultatsioonide sessioonil (13.02-6.03 ja 15.-29.05)\u00a0moodle.ut.ee\u00a0rakendusel BigBlueButton\n3.juunil (v\u00f5i soovi korral juba 11.m\u00e4rtsil) l\u00f5pueksamil. Eksamitestide l\u00e4vend on 70%.\nTesti oma taset n\u00e4iteks:\nRahapesu riskide juhtimine ettev\u00f5ttes\nKinnisvaraturg ja -\u00e4ri\nKinnisvara\u00f5igus\u00a0\nLiitu 23. jaanuarini siin\u00a0"}
{"text":"Rootsi tippteadlased: s\u00fcstimine Covidi vastu tuleks koheselt l\u00f5petadaKuus Rootsi tippteadlast nimetavad Covid-19 vastu tehtavaid s\u00fcste ilmselgelt ohtlikeks ja kutsuvad \u00fcles inimeste pookimist koheselt peatama. Samuti n\u00f5utakse vaips\u00fcstimise k\u00f5rvaln\u00e4htude p\u00f5hjalikku uurimist.\nMeditsiinivabaduse eest seisvate arstide \u00fchendussse L\u00e4karuppropet kuuluvad arstid avaldasid oma p\u00f6\u00f6rdumise uudisteportaalis Daily Sceptic 13. jaanuaril.\nViie arsti ja \u00fche inim\u00f5iguste teadlase allkirjastatud p\u00f6\u00f6rdumises osutatakse, et t\u00e4na hakkab senin\u00e4gematu vaips\u00fcstimise kahjude ulatus selgeks saama. Juhtivad teadusajakirjad avaldavad l\u00f5puks uuringuid n\u00e4htuste kohta, mida \"p\u00f5randaalused\" teadlased on viimase kahe aasta jooksul selgitanud ja eriti osas, mis puudutavad t\u00f5vekindluse p\u00e4rssimist (immune supression).\nSamuti tekitavad t\u00f5sist muret s\u00fcndide v\u00e4henemine ja liigsuremus.\nT\u00e4na levib maailmas v\u00e4idetavalt eriti nakkav Krakeni nimeline (XXB 1.5) Omicroni t\u00fcve alamvariant, millel on eriti suurep\u00e4rane inimeste t\u00f5vekindlusest m\u00f6\u00f6dahiilimise v\u00f5ime. See on t\u00e4pselt asi, mida s\u00f5ltumatud teadlased ennustasid vaips\u00fcstimisega tekkiva kitsapiirilise antigeenide sidumise (narrow antigenic fixation) puhuks.\nMaailma Terviseorganisatsioon (WHO) v\u00e4idab, et p\u00e4evas sureb maailmas Covidi k\u00e4tte 10 000 inimest, mida on keskmisest gripist rohkem kui k\u00fcmme korda enam. Hiina Rahvavabariigi Covidi laine ulatust ei oska keegi hinnata, kuna riik ei esita \u00f5igeid andmeid ja Rootsi ei v\u00e4lista, et tuleb kehtestada Covidi piirangud, kuigi riigis on 85 protsenti elanikkonnast \"t\u00e4ielikult s\u00fcstitud\".\nAsjaolu, et nii k\u00f5rge vaktsineerimise m\u00e4\u00e4r pole andnud paremaid tulemusi, on iseenesest t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne t\u00f5siasi.\nTeine hoiatav m\u00e4rk on, et liigsuremus on \u00fcle keskmise terves Euroopa Liidus, kuigi koroonaviiruse enda m\u00f5jud on olnud rohkem kui aasta v\u00e4ikesed. Saksamaal oli oktoobris liigsuremus v\u00f5rreldes varasemate aastatega 19 protsenti suurem. Suuremal osal neist surmadest pole seost Covidiga.\nLisaks juhivad teadlased t\u00e4helepanu, et kui maailmas on \u00fcks hingamisteede haigus levinud kolm aastat, siis ei tohiks sellega kaasneda nii palju surmi, kuna kokkupuude viirusega toob v\u00e4ltimatult kaasa loomuliku immuunsuse. Mida Covidi puhul pole juhtunud.\u00a0\nTeadlased osutavad, et vaktsineerimine v\u00f5ib hoopis t\u00f5vestajaid v\u00f5imestada.\nSamuti on ilmunud mitmeid uuringud, mis seovad \u00fchte covidi vastu s\u00fcstimise ja s\u00fcdamehaigused ning veretompude tekkimise. Hiljuti Tais avaldatud uuring n\u00e4itab, et \u2153 s\u00fcstitud noortest said omale k\u00fclge mingit laadi s\u00fcdameprobleemid. Veel avaldamata \u0160veitsi uuringus n\u00e4idatakse, et kolmel protsendil s\u00fcstitutest on s\u00fcdamelihaste kahjustused.\u00a0\nMis puutub s\u00fcndimusse, siis 2022. aasta alguses v\u00e4henes Rootsi s\u00fcndide arv ligi k\u00fcmme protsenti.\nTeadlased kutsuvad \u00fcles \"avatud \u00fchiskonna renessansile\" ja \"demokraatlike ning teaduslike diskursuste otsast peale \u00fcles ehitamisele\", milleks tuleb muuhulgas vastata vaips\u00fcstimist puudutavatele kriitilistele k\u00fcsimustele. Senine nomenklatuuri ja teadusinstitutsioonide Covidi k\u00e4itumine on teinud avatud \u00fchiskonnale korvamatut kahju ning m\u00f5lema korruptsiooni tuleb uurida.\nP\u00f6\u00f6rdumisele on alla kirjutanud digitaliseerimise ja inim\u00f5iguste teadlane Johan Eddebo, anesteoloogia ja intensiivravi kaasprofessor Sture Blomberg, onkoloogia emeriitprofessor Ragnar Hultborn, lasteps\u00fchholoog Sven Rom\u00e1n, kirurgia kaasprofessor Lilian Weiss ning kliinilise mikrobioloogia ekspert Nils Littorin.\u00a0\u00a0\u00a0\n21.\u201322. jaanuarini toimub Stockholmis viidatud meditsiiniekspertide korraldatud konverents, millel arutletakse Covid-19 poliitikate ja massis\u00fcstimise tagaj\u00e4rgede \u00fcle.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Tahvelarvutit osta soovinud saarlane sai kelmilt pettaSaarlane sai petta, kui \u00fcritas sotsiaalmeediaplatvormi vahendusel osta tahvelarvutit.12. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 9. jaanuaril soovis 20-aastane Kuressaare mees osta Facebooki Marketplace keskkonnas iPadi.\nTa v\u00f5ttis \u00fchendust Ipadi m\u00fc\u00fcva mehega ja kandis tema arvelduarvele \u00fcle 250 eurot. P\u00e4rast \u00fclekande tegemist oli m\u00fc\u00fcja konto kustutatud."}
{"text":"Naine kaotas veeb ikurjategijatele ligi 16 000 eurotTALLINN, 16. jaanuar, BNS \u2013 B\u00f6rsil investeerida soovinud naine kaotas kelmidele 15 875 eurot.\nPolitseisse tehti m\u00f6\u00f6dunud reedel avaldus, et mullu aasta novembris leidis 66-aastane naine Facebookis reklaami, mis pakkus investeerimist b\u00f6rsil, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja esmasp\u00e4eval.\nNaine j\u00e4ttis veebilehele oma kontaktid ja sai peagi telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt maaklerilt, kes palus juurdep\u00e4\u00e4su telefonile ja arvutile AnyDesk programmi kaudu. Naine tegi esimese sissemaksu ja v\u00f5ttis laenu, mille ta kandis v\u00e4idetavate maaklerite kontodele.\nKelmusega tekitatud kahju on 15 875 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Ettev\u00f5tte arvelt kadus ligi 500 eurot13. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et ajavahemikul 8.-11. jaanuar tehti ettev\u00f5tte arveldusarvelt omaniku teadmata kaheksa makset ning telliti erinevatelt firmadelt tooteid ja teenused. Tekitatud rahaline kahju on ligemale 500 eurot.\nSaaremaa\n12. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 9. jaanuaril soovis 20-aastane Kuressaare mees osta Facebooki Marketplace keskkonnas Ipadi. Ta v\u00f5ttis \u00fchendust Ipadi m\u00fc\u00fcva mehega ja kandis tema arvelduarvele \u00fcle 250 eurot. P\u00e4rast \u00fclekande tegemist oli m\u00fc\u00fcja konto kustutatud.\nLOE KA:\nVeebis telefoni ostnud mees sai petta\nFBI ekspertidel valmis N\u00f5mmelt tapetuna leitud naise 3D pea kujutis\nJ\u00e4rvamaa\n12. jaanuari keskp\u00e4eval sai politsei teate, et J\u00e4rva vallas lasi 72-aastane mees kortermaja trepikojas s\u00f5navahetuse k\u00e4igus 74-aastasele naisele gaasi n\u00e4kku."}
{"text":"Naine kaotas veebikurjategijatele ligi 16 000 eurotFoto: Shutterstock\nB\u00f6rsil investeerida soovinud naine kaotas kelmidele 15 875 eurot.\nPolitseisse tehti m\u00f6\u00f6dunud reedel avaldus, et mullu aasta novembris leidis 66-aastane naine Facebookis reklaami, mis pakkus investeerimist b\u00f6rsil, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja esmasp\u00e4eval.\nNaine j\u00e4ttis veebilehele oma kontaktid ja sai peagi telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt maaklerilt, kes palus juurdep\u00e4\u00e4su telefonile ja arvutile AnyDesk programmi kaudu. Naine tegi esimese sissemaksu ja v\u00f5ttis laenu, mille ta kandis v\u00e4idetavate maaklerite kontodele.\nKelmusega tekitatud kahju on 15 875 eurot."}
{"text":"Coop Pank hoiatab internetikelmide eestTALLINN, 16. jaanuar, BNS \u2013 Coop Pank hoiatab, et viimastel p\u00e4evadel on aktiivselt levimas Coop Panga internetipanga kujundusega v\u00e4ga sarnased, kuid vale veebiaadressiga internetilehed, kuhu sisse logides p\u00fc\u00fcavad kurjategijad v\u00e4lja petta kasutajate PIN-koode.Coop Pank tegeleb petulehtede eemaldamisega veebist ja palub oma klientidel olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik ning enne Coop Panga kodulehele ja internetipanka sisenemist veenduda, et aadressiribal on panga \u00f5ige aadress:\u00a0Coop Panga kodulehe aadress on https:\/\/www.cooppank.ee\/ ja Coop Panga internetipanga aadress on https:\/\/i.cooppank.ee\/ \u00a0\u00a0Tallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.eeBaltic News Service"}
{"text":"Coop Pank hoiatab internetikelmide eestTALLINN, 16. jaanuar, BNS \u2013 Coop Pank hoiatab, et viimastel p\u00e4evadel on aktiivselt levimas Coop Panga internetipanga kujundusega v\u00e4ga sarnased, kuid vale veebiaadressiga internetilehed, kuhu sisse logides p\u00fc\u00fcavad kurjategijad v\u00e4lja petta kasutajate PIN-koode.Coop Pank tegeleb petulehtede eemaldamisega veebist ja palub oma klientidel olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik ning enne Coop Panga kodulehele ja internetipanka sisenemist veenduda, et aadressiribal on panga \u00f5ige aadress:\u00a0Coop Panga kodulehe aadress on https:\/\/www.cooppank.ee\/ ja Coop Panga internetipanga aadress on https:\/\/i.cooppank.ee\/ \u00a0\u00a0Tallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.eeBaltic News Service"}
{"text":"Coop Pank hoiatab internetikelmide eestCoop Pank hoiatab, et viimastel p\u00e4evadel on aktiivselt levimas Coop Panga internetipanga kujundusega v\u00e4ga sarnased, kuid vale veebiaadressiga internetilehed, kuhu sisse logides p\u00fc\u00fcavad kurjategijad v\u00e4lja petta kasutajate PIN-koode.Coop Pank tegeleb petulehtede eemaldamisega veebist ja palub oma klientidel olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik ning enne Coop Panga kodulehele ja internetipanka sisenemist veenduda, et aadressiribal on panga \u00f5ige aadress: Coop Panga kodulehe aadress on https:\/\/www.cooppank.ee\/ ja Coop Panga internetipanga aadress on https:\/\/i.cooppank.ee\/"}
{"text":"Coop Pank hoiatab internetikelmide eestCoop Pank hoiatab, et viimastel p\u00e4evadel on aktiivselt levimas Coop Panga internetipanga kujundusega v\u00e4ga sarnased, kuid vale veebiaadressiga internetilehed, kuhu sisse logides p\u00fc\u00fcavad kurjategijad v\u00e4lja petta kasutajate PIN-koode.Coop Pank tegeleb petulehtede eemaldamisega veebist ja palub oma klientidel olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik ning enne Coop Panga kodulehele ja internetipanka sisenemist veenduda, et aadressiribal on panga \u00f5ige aadress: Coop Panga kodulehe aadress on https:\/\/www.cooppank.ee\/ ja Coop Panga internetipanga aadress on https:\/\/i.cooppank.ee\/\nCoop Pank tuletab ohutuks veebikasutamiseks meelde j\u00e4rgmist:\n\n\n\t\u00c4ra kunagi sisene veebilehele, mille aadressi \u00f5igsuses Sa kindel ei ole!\n\tCoop Panga internetipanka sisenedes k\u00fcsitakse Sinult PIN1-koodi, mitte kunagi PIN2-koodi.\n\tPea meeles, et PIN1 oled Sina ja PIN2 on Sinu allkiri!\n\t\u00c4ra kunagi sisesta PIN2-koodi, kui Sa ei tea, mida Sa oma allkirjaga kinnitamas oled!\n\t\u00c4ra kunagi sisesta PIN2-koodi, kui Sa ei ole ise tehingut algatanud!\n"}
{"text":"Politsei kontrollis L\u00e4\u00e4nemaal n\u00e4dalavahetusel ligi 900 autojuhi kainustPolitseinikud kontrollisid autojuhtide kainust \u201eK\u00f5ik puhuvad\u201c politseireidi k\u00e4igus nii reede kui ka laup\u00e4eva \u00f6\u00f6sel.\nReede \u00f6\u00f6sel kontrollisid politseinikud 531 autojuhti. \u201eKontrolli k\u00e4igus tabasime kolm juhti, kes olid alkoholi tarvitanud \u2013 nendest \u00fche suhtes alustasime kriminaalmenetlust ja kahe suhtes v\u00e4\u00e4rteomenetlust,\u201c r\u00e4\u00e4kis Haapsalu politseijaoskonna rakendusekspert Rene Pajula.\nPajula lisas, et politseinikud avastasid ka \u00fche narkootikumide tarvitamise kahtlusega juhi. \u201eSelle, kas narkojoove leiab kindlustust, selgitab v\u00e4lja ekspertiis,\u201c lisas Pajula.\u00a0\nLOE KA:\nFBI ekspertidel valmis N\u00f5mmelt tapetuna leitud naise 3D pea kujutis\nMartna l\u00e4histel sai teelt v\u00e4lja s\u00f5itnud autos viga neli inimest\nLaup\u00e4eva \u00f6\u00f6l vastu p\u00fchap\u00e4eva kontrolliti 347 s\u00f5idukijuhti ja kontrolli k\u00e4igus tabati \u00fcks alkoholi tarvitanud juht, kelle suhtes alustati v\u00e4\u00e4rteomenetlust.\n\u201e\u00dctlen suur ait\u00e4h k\u00f5igile eeskujulikele autojuhtidele ja \u00fchtlasi julgustan teada andma v\u00f5imalikest joobes juhtidest. Sel juhul saab politsei s\u00f5idukijuhti operatiivselt kontrollida ja vajadusel ohtliku juhi liiklusest k\u00f5rvaldada,\u201c \u00fctles Pajula."}
{"text":"Coop Pank hoiatab internetikelmide eestCoop Pank\nAutor: Liis Treimann\nCoop Pank hoiatab, et viimastel p\u00e4evadel on aktiivselt levimas Coop Panga internetipanga kujundusega v\u00e4ga sarnased, kuid vale veebiaadressiga internetilehed, kuhu sisse logides p\u00fc\u00fcavad kurjategijad v\u00e4lja petta kasutajate PIN-koode.\nCoop Pank tegeleb petulehtede eemaldamisega veebist ja palub oma klientidel olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik ning enne Coop Panga kodulehele ja internetipanka sisenemist veenduda, et aadressiribal on panga \u00f5ige aadress:\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Suur \u00fclevaade: kelmid petsid eestlastelt panga- ja investeerimispettustega 2022. aastal \u00fcle viie miljoni euro v\u00e4ljaKui inimeselt kord juba raha k\u00e4tte on saadud, siis selle tagasi saamine on praktiliselt v\u00f5imatu.Foto: Scanpix\/ imago images \/ photothek.\nRikka tellijale\nM\u00f6\u00f6dunud aastal varastati eestimaalastelt l\u00e4bi investeerimis- ja pangapettuste \u00fcle viie miljoni euro ning need on vaid juhtumid, millest inimesed politseile teada andsid. Kui petturid kord juba raha k\u00e4tte on saanud, siis selle tagasi saamine on praktiliselt v\u00f5imatu.\n\u201cM\u00f6\u00f6dunud aasta kevadel langes petuk\u00f5nede hulk, kuna Euroopas tabati mitmeid k\u00f5nekeskusi, kust neid k\u00f5nesid tehti. Kelmid aga ei l\u00f5petanud oma tegutsemist ja orienteerusid kiirelt \u00fcmber \u2013 inimestele hakati saatma \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju. Suvel hakati aga uuesti ka petuk\u00f5nesid tegema,\u201d r\u00e4\u00e4kis P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre eelmise aasta investeerimis- ja pangapettustest.\nEestis levivad tema s\u00f5nul erinevad skeemid, k\u00f5ige rohkem p\u00fc\u00fctakse siiski inimestelt raha v\u00e4lja petta petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjadega. Samuti langevad Eesti inimesed erinevate investeerimispettuste ohvriks, kus kahjud on inimestele suuremad.\nPettuste hulk p\u00fcsib k\u00f5rgena, kuigi inimesed on teatud skeeme \u00e4ra hakanud tundma\nKuigi m\u00f6\u00f6dunud aasta investeerimispettuste teadete ja ka kahjude hulk 2021. aastaga v\u00f5rreldes langes, siis eelnevate aastatega v\u00f5rreldes p\u00fcsib pettuste hulk siiski k\u00f5rgena. Pangapettuste hulk langes siiski 2021. aastaga v\u00f5rreldes m\u00f5nev\u00f5rra nii teadete hulga kui kahjusummade poolest.\n\u201cM\u00f6\u00f6dunud aasta kevadel langes petuk\u00f5nede hulk, kuna Euroopas tabati mitmeid k\u00f5nekeskusi, kust neid k\u00f5nesid tehti. Kelmid aga ei l\u00f5petanud oma tegutsemist ja orienteerusid kiirelt \u00fcmber \u2013 inimestele hakati saatma \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju. Suvel hakati aga uuesti ka petuk\u00f5nesid tegema,\u201d r\u00e4\u00e4kis P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre eelmise aasta investeerimis- ja pangapettustest.\nInvesteerimispettused201920202021**2022Teateid169170308268Kahjud kokku3\u00a0403 1215\u00a0652 0164\u00a0496 4553\u00a0078 412Investeerimispettuste hulk\nPPA andmed\n**Andmed seisuga 4.02.2022\nPolitsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonispetsialisti Barbara Lichfieldi s\u00f5nul tasub v\u00e4lja toodud andmete puhul t\u00e4hele panna, et tegu pole l\u00f5plike numbritega \u2014 inimesed v\u00f5ivad ka k\u00e4esoleval aastal teatada pettustest, mis leidsid aset 2021. v\u00f5i 2022. aastal.\nPangapettused (petuk\u00f5ned, \u00f5ngitsuss\u00f5numid ja e-kirjad)2021**2022Teateid811473Kahjud kokku3\u00a0688 8181\u00a0998\u00a0851\nPPA andmed\n**Andmed seisuga 4.02.2022\n\u00d5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjade ohvriks langesid inimesed Tambre s\u00f5nul v\u00e4hem, sest v\u00e4ga paljud said koheselt aru, et tegemist on pettusega.\n\u00dcldpildis levivad Tambre s\u00f5nul Eestis siiski k\u00f5ik nimetatud skeemid. \u201cK\u00f5ige rohkem p\u00fc\u00fctakse siiski inimestelt raha v\u00e4lja petta petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite ja e-kirjadega. Samuti langevad Eesti inimesed erinevate investeerimispettuste ohvriks, kus kahjud on inimestele suuremad,\u201d s\u00f5nas ta.\nViimasel ajal on kasvanud ka petturite hulk sotsiaalmeedias v\u00f5i ostu- ja m\u00fc\u00fcgiplatvormidel, kus esitletakse end ostjana.\n\u201cSkeem on \u00fcldiselt selline, et ostja v\u00f5tab m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust ja r\u00e4\u00e4gib talle, et ta ei pea midagi muud tegema, kui ainult andma oma telefoninumbri, e-posti aadressi ja sisestama \u00fchele veebilehele oma pangakaardi andmed. M\u00f5nel juhul k\u00fcsib ostja ka ettemakset, et kindlustada kauba k\u00e4ttesaamine. Tegelikult on eseme ostja kelm, kes tahab m\u00fc\u00fcjalt k\u00e4tte saada tema isiklikud andmed, et nendega toime panna teisi pettusi,\u201d selgitas Tambre.\nK\u00f5ikide levinud petuskeemide kohta saab l\u00e4hemalt lugeda siit.\nKolm investeerimispettuse juhtumit\nOhvrite profiili osas saab Tambre s\u00f5nul \u00fcldistavalt \u00f6elda, et petuk\u00f5nede ohvriks langevad peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad ja vanemad inimesed. Investeerimispettuste ohvriks langevad aga nii noored kui ka keskealised. Armupettuste korral on ohvriteks 40+ vanuses naised.\nInvesteerimispettused v\u00f5ivad olla seotud nii kr\u00fcptoraha kui muude varaklassidega ning alguse saavad need enamasti sellest, et ohvrile pakutakse \u201chead\u201d investeerimisv\u00f5imalust. Tambre t\u00f5i investeerimispettustest r\u00e4\u00e4kides v\u00e4lja kolm konkreetset juhtumit, mis k\u00f5ik sarnast malli j\u00e4rgivad.\nN\u00e4ide 1: pakuti telefoni teel head investeeringut\nM\u00f6\u00f6dunud aasta jaanuaris helistati 55-aastasele mehele ja pakuti head investeeringut. Helistaja juhendas avaldajat kr\u00fcptoraha vahendusfirmas Binance kr\u00fcptorahakoti avamisel, aitas registreerida teda veebilehe f-invstors.com ja juhendas esmaste sissemaksete tegemisel. Avaldajale loodi ettekujutus, et tema investeeritud raha kasvab, kuid tegelikult raha v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa ja n\u00f5uti juurdemakseid erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel. Kelmusega tekitatud kahju on v\u00e4hemalt 30 000 eurot.\nN\u00e4ide 2: noormees hakkas kr\u00fcptosse investeerimisest r\u00e4\u00e4kima\nM\u00f6\u00f6dunud aasta veebruaris tutvus 33-aastane naine noormehega, kes hakkas m\u00f5ne aja p\u00e4rast r\u00e4\u00e4kima kr\u00fcptosse investeerimisest. Naist juhendati kauplemisplatvormil bitcorercrypto.cc registreerimisel, samuti avas ta endale kr\u00fcptorahakoti Crypto.com vahendusfirmas konto, kuhu tegi esmase sissemakse. Lisaks v\u00f5ttis naine laenu 2000 eurot ning kandis selle raha kauplemisplatvormile. Peagi ta avastas, et raha ta v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa ja n\u00f5utakse erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel juurdemakseid. Kelmusega tekitati kahju 2149 eurot.\nN\u00e4ide 3: Facebooki reklaam osutus petuskeemiks\nEelmise aasta aprillis leidis 38-aastane naine Facebookis reklaami, mis pakkus raha teenimise v\u00f5imalust aktsiaturul automaat programmiga. Ta registreeris end veebilehel trade-union.pro ning teostas esimese sissemakse kaardimaksevahendusfirma Afapi vahendusel summas 253,68 eurot. Peatselt sai naine inglise keelse k\u00f5ne trade-union.pro esindajalt, kes m\u00e4\u00e4ras talle finantskonsultandi, kes sai kaugjuurdep\u00e4\u00e4su naise arvutile ja nutiseadmele AnyDesk programmide abil. Naisele nimele avati konto Revolut pangas ja kr\u00fcptoraha vahendusfirmades Binance, Simplex, MoonPay ja Ramp. Naine tegi mitmeid \u00fclekandeid, mis suunati kr\u00fcptorahakottidesse ja sealt edasi liikus kr\u00fcptoraha v\u00e4idetavalt erinevatele kauplemisplatvormidele. Raha ta v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa ja n\u00f5utakse t\u00e4iendavaid juurdemakseid. Kelmusega tekitatud kahju on 115 353 eurot.\nV\u00e4lja petetud raha on pea v\u00f5imatu tagasi saada\nTambre s\u00f5nul tehakse pea k\u00f5iki pettuseid Eesti inimestele mujalt riikides, sh ka investeerimispettuseid. See t\u00e4hendab, et kelme on v\u00e4ga raske kohapealt peatada ning ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu.\n\u201cKui inimene m\u00e4rkab, et ta ei saa raha v\u00e4lja v\u00f5tta n\u00f6 investeerimisplatvormilt, siis kindlasti ei tohiks teha juurdemakseid. Enamikel juhtudel hakatakse inimestele ka v\u00e4itma, et saad oma varem investeeritud raha ja ka v\u00e4idetava kasumi tagasi, kui maksad juurde. Tegelikult ei saa ja see on j\u00e4rjekordne kelmide vale. Soovitan koheselt igasuguse kahtluse korral investeerimine l\u00f5petada ja anda sellest teada politseile,\u201d r\u00e4\u00e4kis Tambre.\nKuigi Eestis ei saa politsei teistes riikides tegutsevaid kurjategijaid ise kinni pidada, siis on Tambre s\u00f5nul igasugune info, mida inimesed neile annavad v\u00f5i mida ise menetlustega tuvastatakse oluline, sest Eesti politsei teeb koost\u00f6\u00f6d ka teiste riikide politseij\u00f5ududega. Rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 k\u00e4igu on Tambre s\u00f5nul tabatud nii kelme, serverite asukohti, mida nad oma pettusteks kasutavad ja ka k\u00f5nekeskusi, kust petuk\u00f5nesid tehakse.\n\u00c4ra jaga oma andmeid, tee eelt\u00f6\u00f6d\nKuigi osad petuskeemid on politseile ja inimestele juba tuttavad, siis muudavad kelmid Tambre s\u00f5nul pidevalt oma skeeme ning \u00fchte kindlat tunnust, kuidas pettust \u00e4ra tunda, olemas ei ole.\n\u201cOluline on meelde j\u00e4tta, et Mobiili-ID ja Smart-ID PIN koode ei jagata mitte kellegagi, ka isegi v\u00e4idetava politseiametniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajaga. Neid koode peab iga inimene hoolega hoidma ainult enda teada. Investeerimise puhul soovitame alustada oma kodupangast, kust saab ka vajalikud soovitused ja algteadmised. Samuti ei tasu uskuda veebilehti v\u00f5i juhututtavaid, kes hakkavad pakkuma head investeerimisv\u00f5imalust ja k\u00f5rget kasumit,\u201d selgitas P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht.\nLisainfot, kuidas end k\u00f5ikide levivate pettuste eest kaitsta saab lugeda siit."}
{"text":"LAV-i president ei s\u00f5ida elektrikriisi t\u00f5ttu Davosi majandusfoorumileJOHANNESBURG, 16. jaanuar, AP-BNS \u2013 L\u00f5una-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa ei s\u00f5ida Davosi majandusfoorumile, vaid tegeleb riigi \u00fcha t\u00f5sisemaks muutuva elektrikriisiga, teatas presidendi kantselei p\u00fchap\u00e4eval.\u00a0\nLAV-i riiklik energiafirma Eskom on olnud viimastel n\u00e4dalatel sunnitud ulatuslikeks elektrikatkestusteks \u00fcle kogu riigi, majapidamistel ja ettev\u00f5tetel on vool \u00e4ra iga p\u00e4ev kuni k\u00fcmme tundi.\nElektrikriisi p\u00f5hjusteks peetakse hooldust\u00f6id, vananevaid elektrijaamu ning aastaid kestnud korruptsiooni riigiettev\u00f5ttes.\u00a0\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Investeerimishuviline naine kaotas kelmidele \u00fcle 15 000 euroTALLINN, 16. jaanuar, BNS \u2013 Politsei sai eelmisel n\u00e4dalal avalduse naiselt, kes kaotas investeerimiskelmidele \u00fcle 15 000 euro.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta novembris leidis 66-aastane naine Facebookis reklaami, mis pakkus investeerimist b\u00f6rsil.\nNaine j\u00e4ttis veebilehele oma kontaktid ja sai peagi telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt maaklerilt, kes palus juurdep\u00e4\u00e4su telefonile ja arvutile AnyDesk programmi kaudu.\nNaine tegi esimese sissemaksu ja v\u00f5ttis laenu, mille ta kandis v\u00e4idetavate maaklerite kontodele.\nNaine sai kelmusega kahju on 15 875 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"SEB turbejuht: enamik pettureid on hakanud t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama n\u00fcanssideleKui petuskeemide \u00fcldised toimimisp\u00f5him\u00f5tted on j\u00e4\u00e4nud samaks, siis n\u00fc\u00fcdsest on enamik k\u00fcberkurjategijaid hakanud t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama ka n\u00fcanssidele.\nSEB turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nAutor: Jake Farra\nPetturitel on aina p\u00f5hjalikum ettevalmistus, osavalt lihvitakse ja parandatakse oma tegevust, selgitab SEB turbejuht K\u00e4tlin Kukk, avades allj\u00e4rgnevalt enamlevinud petuskeeme."}
{"text":"L\u00f5hmus Parempoolsete suurannetusest: ma annan aru, et esimesel katsel ei pruugi neil \u00f5nnestudaParempoolsetele 50 000 eurot annetanud ettev\u00f5tja Rain L\u00f5hmus v\u00f5ttis seda kui investeeringut start-up'i.\u00abN\u00e4dalavahetusel lugesin uudiseid ja toimus p\u00e4ris palju parteikonverentse, kus \u00fcksteise j\u00e4rel \u00f6eldi v\u00e4lja, milliste lubaduste v\u00f5i m\u00f5tetega valimistele vastu minnakse. Ausalt \u00f6eldes k\u00f5las sealt l\u00e4bi suures osas kulutamine ja natukene hirmutamine. Keegi ei m\u00f5elnud selle peale, et kusagilt on selle rikkuse, mida investeerida, allikad - mis see keskkond on, kus see peaks tekkima,\u00bb kommenteeris L\u00f5hmus Postimehele konteksti, mille najal ta suurannetuse teha otsustas.\n\u00abT\u00e4iesti juhuslikult suutsid Parempoolsed mulle enne sisendada, et nemad on natukene teistsugused. Elame-n\u00e4eme, ma vaatan seda hetkel nagu start-up'i investeeringut.\u00a0Mulle tundub, et \u00fcritatakse lahendada t\u00f5sist probleemi. Kas see v\u00e4lja kukub? Ei tea.\u00bb\nL\u00f5hmus kinnitas, et m\u00f5tet ise Parempoolsetega liituda pole tal olnud. \u00abMa ise olen, jah, aktiivsest poliitikast eemal ja neutraalne. Mul eluprioriteedid on natukene teised. Ehk ma arvan, et kui midagi teed, siis pead tegema h\u00e4sti. Arvestades minu praegust olukorda ja kus ma elan (\u0160veitsis) ja mida ma teen, siis see [poliitikasse minek - M. P]\u00a0lihtsalt ei ole v\u00f5imalik.\u00bb\nKas Parempoolsete kasin toetusreiting ei muutnud L\u00f5hmust ettevaatlikuks? \u00abAbsoluutselt mitte. Minu annetus ei ole m\u00f5eldud mingi korruptiivse asjana, et siis oleksid semud parlamendis. Pigem see, et see toetus aitab neil valimistele saada ja oma vaateid ning maailmavaadet kommunikeerida. Minu jaoks on juba see tubli tehtud t\u00f6\u00f6. Ma ei ole k\u00fc\u00fcniline h\u00e4\u00e4ltelugeja. Ma t\u00e4iesti annan endale aru, et esimesel katsel ei pruugi \u00f5nnestuda [parlamenti p\u00e4\u00e4seda]. Aga mine tea. Alati v\u00f5ib ka teistmoodi minna.\u00bb"}
{"text":"\u201eT\u00f5mmati risti ette, h\u00e4rjakari jooksis relvadega v\u00e4lja ja j\u00e4rgmine hetk olin asfaldil pikali ja taoti rusikaga n\u00e4kku...\u201cJust nii kirjeldab oma vahistamist Tomas Legrant \u2013 elup\u00f5line kurjategija, kes on n\u00fc\u00fcdseks kuritegevusest loobunud. Uues \u201eEesti eso\u201c podcast\u2019is r\u00e4\u00e4gib Legrant, kuidas ta vangis pisaraid valas, millele sadu tuhandeid v\u00e4ljapetetud raha kulutas ja miks otsustas muutuda.\n\u201eK\u00f5ik saab alguse lapsep\u00f5lvest,\u201c \u00fctleb Tomas, kes kasvas \u00fcles kristlikus perekonnas pastorist isaga, kuid hakkas oma vanemate vastu m\u00e4ssama. Vargused said alguse juba v\u00e4ga v\u00e4iksena \u2013 ta n\u00e4ppas raha kiriku korjanduskassast.\nSaates v\u00f5tame Tomase kirju kuritegeliku mineviku pulkadeks lahti ja j\u00f5uame t\u00e4nasesse p\u00e4eva. Mis siis sundis teda muutuma? Ja kuidas j\u00f5udis ta raamatute kirjutamiseni?\nTasub kuulata-vaadata, sest loosi l\u00e4heb ka Tomase uus raamat!\n\u201eEesti eso\u201c podcast\u2019i on alates uuest aastast v\u00f5imalik vaadata ka videopildis:"}
{"text":"Europarlamendi juht lubas v\u00f5idelda v\u00e4lismaise korruptsioonigaSTRASBOURG, 16. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola lubas esmasp\u00e4eval, et parlamendiliikmetele hakkavad kehtima uued reeglid seoses korruptsiooni ja v\u00e4lisriikide sekkumisega.\nTegemist on otsusega, mis on seotud\u00a0Katari ja Maroko korruptsiooniskandaaliga.\nMetsola lubas tagada parlamendis suurema l\u00e4bipaistvuse ja vastutusele v\u00f5tmise \"esimese sammu l\u00e4henemisega\", mis n\u00e4eb ette muuhulgas ka \"kolmandate riikide esindajate ja nende huvide\" suurema luubi alla v\u00f5tmise\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Varas n\u00e4ppas v\u00e4lik\u00e4imla m\u00fcndiaparaadiSaaremaa politseil tuleb tegeleda Kuressaare kesklinnas asuva v\u00e4lik\u00e4imla m\u00fcndiaparaadi vargusega.Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinikKent Puiestee \u00fctles, et l\u00e4inud reede \u00f5htul anti politseile teada Kuressaare kesklinna avaliku v\u00e4lik\u00e4imla m\u00fcndiaparaadi vargusest.\u201cVargad said saagiks vaid m\u00f5nek\u00fcmne euro v\u00e4\u00e4rtuses peenraha, kuid m\u00fcndiaparaat ise maksab suurusj\u00e4rgus 500-1000 eurot,\u201d t\u00f5i Puiestee v\u00e4lja asja t\u00f5siduse.N\u00e4dala jooksul alustati 21 v\u00e4\u00e4rteomenetlust ja kuut kriminaalmenetlust. Algatatud kriminaalmenetlused on Puiestee s\u00f5nul seotud kelmuste ja s\u00fcstemaatiliste vargustega. \u00dchtegi t\u00f5sist kuritegu \u00f5nneks ei registreeritud.Liiklusest k\u00f5rvaldati n\u00e4dala jooksul viis alkoholijoobes juhti. \u00dche joobes juhi suhtes alustati kriminaalmenetlust.Politseile anti teada ka viiest liiklus\u00f5nnetusest.Neist neli olid kokkup\u00f5rked metsloomaga ja \u00fcks teelt v\u00e4ljas\u00f5it. Inimesed liiklus\u00f5nnetustes viga ei saanud.Kertu Kalmus"}
{"text":"Saarlane soovis tahvelarvutit, sai aga petta12. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust pettuse uurimiseks. 9. jaanuaril soovis 20-aastane Kuressaare mees osta Facebooki Marketplace \u0301i keskkonnas iPadi.Ta v\u00f5ttis iPadi m\u00fc\u00fcva mehega \u00fchendust ja kandis tema arvelduskontole 250 eurot. P\u00e4rast \u00fclekande tegemist oli m\u00fc\u00fcja konto kustutatud.Uudistetoimetus"}
{"text":"EKRE pidas esimese kohtumise L\u00e4\u00e4nemaa valijategaVALIMISKAMPAANIAP\u00fchap\u00e4evasel kohtumisel EKRE kohaliku ringkonna kandidaatidega huvitas publikut eelk\u00f5ige taastuvenergia, koroonapiirangud ja p\u00f5genikud.Kaheksast L\u00e4\u00e4ne-, Hiiu- ja Saaremaa ringkonnast riigikokku kandideerijast olid oma seisukohti tutvustama tulnud kuus: Helle-Moonika Helme, Daniel Mere\u00e4\u00e4r, Kristjan Moora, Hardi Rehkalt, Palle K\u00f5lar ja Martin Judanov.P\u00f5nevaim osa jutu\u00f5htust oli k\u00fcsimuste voor. Peamised k\u00fcsimused puudutasid energiat, koroonapiiranguid ja Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke. Energia puhul polnud seekord jutuks hinnad, vaid energiatootmise viisid.Oodates tuumajaamaEsimene k\u00fcsimus - millal ta hakkab s\u00f5nnikust gaasi tootma - esitati Rehkaltile. \u201eK\u00f5ik on oma s\u00f5nades v\u00e4ga rohelised, aga tegelikult pole aastak\u00fcmnete jooksul olnud \u00fchtegi m\u00f5istlikku meedet, et sellist tegevust arendada v\u00f5i toetada,\u201d nentis Rehkalt.Energia teemal j\u00e4tkas Haapsalu linnavolikogu liige Judanov. \u201eHaapsalus meil ju ongi kavas koostootmisjaam T\u00f6\u00f6stuse t\u00e4navale,\u201d \u00fctles ta. Publiku hulgast kostis k\u00fcsimus: \u201eSitt tuleb siis n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik linna tuua?\u201d Judanovi s\u00f5nul hakkab koostootmisjaam t\u00f6\u00f6le pigem toiduj\u00e4\u00e4tmete peal.Energiap\u00f5ua ainukeseks normaalseks lahenduseks pidas Judanov tuumajaama rajamist. \u201ePraegu arendab tuumajaama Fermi Energia, aga selle ettev\u00f5tte promoja on Reformierakonna liige. Kui nad peaksid siia tuumajaama rajama, on monopol nende k\u00e4es. Nende eesm\u00e4rk on m\u00fc\u00fca elektrit ettev\u00f5tjatele hinnaga 50 eurot megavatt-tund, mis on haigelt kallis,\u201d v\u00e4itis Judanov.Helme kritiseeris Eesti kiirendatud \u00fcleminekut taastuvenergia kasutamisele, mille j\u00e4rgi riik on seadnud eesm\u00e4rgiks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht. Ta r\u00e4\u00e4kis, et merealale, kuhu on tuulepargid kavas rajada, kehtestuvad siis sellised turvan\u00f5uded, et Eesti inimene - kalur ega purjetaja - ei tohi sinna l\u00e4hedale enam minna. \u201eMeie keskkond reostatakse \u00e4ra, aga meie sealt eriti elektrit saama ei hakka. See l\u00e4heb Saksamaale, kus on t\u00f6\u00f6stus ja ei ole optimeerimiste tulemusena rahvuslikku majandust \u00e4ra h\u00e4vitatud,\u201d \u00fctles ta.\u201ePraegu veel saaksime \u00f6elda, et see [taastuvenergia] pole meie rahvuslikes huvides. Suudaksime vajaliku pinge tagada, energeetikud on nii \u00f6elnud. Peame j\u00e4tma t\u00f6\u00f6le Narva energiaplokid. Meil j\u00e4tkub p\u00f5levkivi rohkem kui sajaks aastaks. Oleks vaja p\u00f5levkivienergeetikaga vastu pidada 10- 20 aastat, enne kui tuleb tuumajaam, mille kohta peame \u00e4ra otsustama, kas ja milline ta tuleb,\u201d r\u00e4\u00e4kis Helme.Mere\u00e4\u00e4r meenutas sundi end koroona vastu vaktsineerida. \u201eVaata, kuidas meid survestati - ma ei saanud teatrisse, hea, et poodi leibagi sain ostma. Kaja Kallas n\u00f5uaks praegu veel maske, kui poleks valimisi tulemas. Ja n\u00f5uaks ka vaktsineerimist,\u201d lisas ta. \u201eP\u00e4rast valimisi tuleb see tagasi,\u201d sekundeeris h\u00e4\u00e4l publiku hulgast.Vastates k\u00fcsimusele vaktsiinide maksumusest, \u00fctles Helme, et Eestil on kohustus osta vaktsiine 28 miljoni euro eest. \u201eOleme nii integreeritud rahvusvahelistesse lepinguteses ja organisatsioonidesse, et me justkui ei tohi iseseisvalt otsustada,\u201d \u00fctles ta ja esitas publikule k\u00fcsimuse koroonapiirangute kohta: \u201eKas m\u00e4letate, millal see l\u00f5ppes?\u201dHelme selgitusel l\u00f5ppesid piirangud siis, kui Eestisse hakkas saabuma tuhandete kaupa Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke.\u201eUkraina on teatavasti Euroopa Liidu v\u00e4line, selline korruptiivne ja hektiline riik, nagu ta oli, seal need strateegiad ei t\u00f6\u00f6tanud. Ukrainlased paigutati k\u00f5ik hotellidesse, kuhu me ei oleks saanud sisse minna, kui meil vaktsineerimispassi ei olnud. J\u00e4relikult tuli see s\u00fcsteem p\u00e4evapealt l\u00f5petada, sest me poleks muidu saanud vastu v\u00f5tta Ukraina pagulasi,\u201d v\u00e4itis Helme.\u201eMiks nad siia tulevad?\u201dVastates k\u00fcsimusele, kui palju kulub Eesti riigil Ukraina pagulastele raha, vastas Helme, et saab seda \u00f6elda ainult kevadise lisaeelarve kohta. \u201ePalju on r\u00e4\u00e4gitud, et eelarve peaks olema lihtsalt loetav ja arusaadav, aga praegu on ukrainlaste raviraha tervishoiu rea peal ja see, mis sotsiaalministeerium jagab, sotsiaalministeeriumi rea peal. Sealt seda enam nii v\u00e4lja ei v\u00f5ta. Lisaeelarves, mille v\u00f5tsime vastu kevadel, oli selleks ette n\u00e4htud 280 miljonit,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.K\u00f5lar k\u00fcsis, kas Ukrainast siia j\u00f5udnuile peaks v\u00f5imaldama nii h\u00e4id tingimusi. \u201eS\u00f5ja eest pakku p\u00e4\u00e4seda - see ei ole probleem,\u201d \u00fctles ta. \u201eAga minu k\u00fcsimus on, et miks p\u00f5genik peab eestlasest tunduvalt paremini elama. Ma ei taha \u00f6elda, et nad peaksid spordisaalis elama, aga tagasihoidlikes tingimustes elamine oleks juba suur v\u00f5it.\u201dUkraina-teemalisi k\u00fcsimusi oli publikul veel: \u201eUkraina on ju meeletult suur riik ja see osa, kus on s\u00f5jakolle, on ju nii tilluke - miks nad siia tulevad, \u00fclej\u00e4\u00e4nud Ukraina on ju vaba?\u201d Vastuseks nentis Helme, et venelased pommitavad ju laiemalt ka. \u201eMis mind k\u00f5ige rohkem h\u00e4irib: me ei tohi r\u00e4\u00e4kida, me ei tohi kritiseerida,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201eV\u00e4ga lihtne on praegu, kui midagi natukene kritiseerid, saada k\u00fclge silti, et EKRE vihkab ukrainlasi,\u201d \u00fctles h\u00e4\u00e4l publikust. Helme kinnitas, et ei vihka mitte kedagi.\u201eVaata, kuidas meid survestati - ma ei saanud teatrisse, hea, et poodi leibagi sain ostma,\" \u00fctles Mere\u00e4\u00e4r.EKRE kohtumis\u00f5htul valijatega laulis Helle-Moonika Helme, kitarril saatis ja laulis kaasa Daniel Mere\u00e4\u00e4r. ANDRA KIRNAANDRA KIRNA"}
{"text":"Niru aasta j\u00e4rel saab minna ainult helgemaksKui l\u00f5ppenud aasta oli paljudele investoritele vaevarikas ja v\u00e4rvis portfelli tumepunaseks, siis uut aastat vaatavad investorid helgema p..."}
{"text":"Soledari suunal tegutseb Wagneri komand\u00f6rina endine korteripetturKIIEV, 17. jaanuar, BNS - Uurijad tuvastasid, et Donetski oblastis tegutseb Soledari suunal Vene eras\u00f5jafirma Wagner komand\u00f6rina endine s\u00f5jav\u00e4elane, kes on varem kelmuses s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud, edastas esmasp\u00e4eval ukrainlaste uudistekanal Unian.\nUkrainlaste andmetel on Soledaris Wagneri komand\u00f6riks\u00a0 Anton Elizarov.\n\"Elizarov s\u00fcndis 1981. aastal Rostovi oblastis ja 1998. aastal l\u00f5petas Uljanovskis Suvorovi s\u00f5jakooli. 2003. aastal l\u00f5petas mees Rjazani \u00f5hudessantv\u00e4gede k\u00f5rgkooli. Elizarov teenis seej\u00e4rel Novorossiiskis 7. kaardiv\u00e4e \u00f5hudessantdiviisi 108. r\u00fcgemendis. Lisaks oli ta Molkinos 10. eraldiseisva eriv\u00e4ebrigaadi r\u00fchma\u00fclem. Teenistuses osales muu hulgas s\u00f5jategevuses P\u00f5hja-Kaukaasias,\" t\u00e4psustasid uurijad.\nElizarovit s\u00fc\u00fcdistati 2014. aastal teenistuskorteriga seotud kelmuses. M\u00e4rgitakse, et ta esitas selle erastamise k\u00e4igus valedokumente. Kohus karistas teda kolmeaastase vangistusega ja rahalise karistusega. Vene kaitseministeerium t\u00f5stis Elizarovi p\u00e4rast kohut teenistuskorterist v\u00e4lja.\u00a0\n\"Alates 2016. aastast on Elizarov Wagneris, kutsungiga Lotos, number M-0136. Elizarov s\u00f5dis S\u00fc\u00fcrias, kus sai 2017. aastal \u0161rapnellist reide haavata. Aastatel 2018-2019 t\u00f6\u00f6tas instruktorina Kesk-Aafrika Vabariigis,\" kirjutati \u00fclevaates.\nBaltic News Service"}
{"text":"Soledari suunal tegutseb Wagneri komand\u00f6rina endine korteripetturKIIEV, 17. jaanuar, BNS - Uurijad tuvastasid, et Donetski oblastis tegutseb Soledari suunal Vene eras\u00f5jafirma Wagner komand\u00f6rina endine s\u00f5jav\u00e4elane, kes on varem kelmuses s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud, edastas esmasp\u00e4eval ukrainlaste uudistekanal Unian.\nUkrainlaste andmetel on Soledaris Wagneri komand\u00f6riks\u00a0 Anton Elizarov.\n\"Elizarov s\u00fcndis 1981. aastal Rostovi oblastis ja 1998. aastal l\u00f5petas Uljanovskis Suvorovi s\u00f5jakooli. 2003. aastal l\u00f5petas mees Rjazani \u00f5hudessantv\u00e4gede k\u00f5rgkooli. Elizarov teenis seej\u00e4rel Novorossiiskis 7. kaardiv\u00e4e \u00f5hudessantdiviisi 108. r\u00fcgemendis. Lisaks oli ta Molkinos 10. eraldiseisva eriv\u00e4ebrigaadi r\u00fchma\u00fclem. Teenistuses osales muu hulgas s\u00f5jategevuses P\u00f5hja-Kaukaasias,\" t\u00e4psustasid uurijad.\nElizarovit s\u00fc\u00fcdistati 2014. aastal teenistuskorteriga seotud kelmuses. M\u00e4rgitakse, et ta esitas selle erastamise k\u00e4igus valedokumente. Kohus karistas teda kolmeaastase vangistusega ja rahalise karistusega. Vene kaitseministeerium t\u00f5stis Elizarovi p\u00e4rast kohut teenistuskorterist v\u00e4lja.\u00a0\n\"Alates 2016. aastast on Elizarov Wagneris, kutsungiga Lotos, number M-0136. Elizarov s\u00f5dis S\u00fc\u00fcrias, kus sai 2017. aastal \u0161rapnellist reide haavata. Aastatel 2018-2019 t\u00f6\u00f6tas instruktorina Kesk-Aafrika Vabariigis,\" kirjutati \u00fclevaates.\nBaltic News Service"}
{"text":"K\u00f5ik on v\u00f5imalik p\u00e4rast seda, kui teeme \u00e4ra riigireformiRiigivalitsemine uuele tasemele viimiseks tuleb ellu viia riigireform ja \u00fcleminek personaalse riigi p\u00f5him\u00f5teteleViimasel aastak\u00fcmnel on Eesti riigi juhtidel kadunud otsustusjulgus. Aga eriti on kaduma l\u00e4inud v\u00f5ime vastutada. Kas siis tegude v\u00f5i tegemataj\u00e4tmiste eest.Kes vastutab selle eest, et Eesti on rohelise ja taskukohase energia tootmises maha j\u00e4\u00e4nud ja viimase k\u00fcmne aasta jooksul pole ehitatud \u00fchtegi tuuleparki? Kes vastutab selle eest, et ettev\u00f5tjate poolt Paldiskisse rajatud LNG-terminali kail vilistab vaid tuul? Kes vastutab selle eest, et pool Saaremaad on iga tormiga ilma elektrita?Neid k\u00fcsimusi v\u00f5ib \u00f5hku visata, aga sama targalt kukuvad need pl\u00e4rtsatusega maha. Poliitikud ja ametnikud laiutavad k\u00e4si ja r\u00e4\u00e4givad kogu aeg, kuidas midagi ei ole v\u00f5imalik teha, kuidas segab nii ajast ja arust seadusep\u00fcgal v\u00f5i l\u00f5putu b\u00fcrokraatlik m\u00fclgas. Sest vastutajaid ei ole. Tegelikult pole ka otsustajaid. Ja pole \u00fchiskonnas usaldust.Selleks et taastada \u00fchiskonnas usaldus ja viia riigivalitsemine uuele tasemele, tuleb ellu viia riigireform ja \u00fcleminek personaalse riigi p\u00f5him\u00f5tetele.Selleks et taastada usaldust erakondade vastu, on vaja \u00fcmber vaadata parteide rahastamisp\u00f5him\u00f5tted. Praegu riigikogus arutlusel olevad muudatused erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tetes ei ole kaugeltki piisavad.Esiteks tuleb seada valimiskampaania kuludele lagi. Praegu on l\u00e4inud erakondade reklaamikulud \u00fcle m\u00f5istuse suureks ja pidev rahapuudus on muutunud korruptsiooniohu allikaks. Umbes poole miljoni euroga on v\u00f5imalik rahulikult valimiskampaania l\u00e4bi viia.Teiseks tuleb sisse viia p\u00f5him\u00f5te, et valimiskampaania rahastamine peab toimuma liikmemaksudest ja annetustest, mitte eelarvelisest toetusest.Kolmandaks tuleb sisse viia p\u00f5him\u00f5te, et kriminaalkorras karistatud erakonnad ei saaks maksumaksja toetust kuni kriminaalkaristuse aegumiseni.Viime sisse reegli, et iga seaduseeln\u00f5u saaks konkreetse vastutaja - raport\u00f6\u00f6ri, kelle hoole all on konkreetne eeln\u00f5u. Raport\u00f6\u00f6ri isiklik vastutus parandab seadusandluse kvaliteeti.Ka valitsuse t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tteid tuleb muuta. Praegu on nii, et iga ministeerium v\u00f5i amet toimetab nagu v\u00e4ikene v\u00fcrstiriik, kus minister ja kantslerid ajavad oma asja. Riigijuhtimise aparaat tuleb \u00fcmber struktureerida nii, et tekiks \u00fchtne riigivalitsus v\u00e4ljakutsep\u00f5histe spetsialistide meeskondadega ja v\u00f5imekate rakendusasutustega (ametitega). Riigijuhtimise reform peab tagama, et ametnike arv, avaliku sektori kulude osakaal ja halduskoormus ei kasvaks.Personaalne riikTeine oluline muutus riigivalitsemise m\u00f5tteviisis tuleb ellu viia selles, kuidas riik oma elanikele teenuseid osutab. Riigi poolt osutatavad teenused peavad olema vajadusp\u00f5hised, b\u00fcrokraatiavabad ja proaktiivsed. Kui vaadata seda, kuidas toimib n\u00e4iteks t\u00e4nap\u00e4evane kaubandus, pangandus v\u00f5i kasv\u00f5i sotsiaalmeedia, siis me n\u00e4eme, et olemasolevate andmete p\u00f5hjal saab pakkuda just nimelt sellist teenust, nagu inimesel vaja on.Kahjuks riik ei kasuta enda k\u00e4es olevaid andmeid, et luua igale inimesele personaalne riik. Riik teab andmeid meie sissetulekute, elukoha, laste arvu, erivajaduste ja muu elulise kohta. Aga need andmed seisavad kasutult.Teenuste puhul on k\u00f5ige t\u00e4htsam nende vajadusp\u00f5hisus. Mul on hea s\u00f5ber, kes saab oma eluga h\u00e4sti hakkama. Kui riik talle lastetoetuse \u00fcle kannab, on tal peaaegu et piinlik. No ei ole tal seda toetust tarvis. Seega leidis ta oma tutvusringist pere, kus kasvavad kolmikud ja kellel on t\u00f5epoolest keeruline hakkama saada. Omaalgatuslik personaalne riik. Aga samadel p\u00f5him\u00f5tetel peaksid toimima k\u00f5ik riigi poolt osutatud teenused, sest meil on tegelikult olemas andmed, kes p\u00e4riselt toetust vajavad ja kes mitte. 1\"Riigi osutatavad teenused peavad olema vajadusp\u00f5hised, b\u00fcrokraatiavabad ja proaktiivsed.\"varivalitsuse sise- ja justiitsminister, Eesti 200Marek Reinaas"}
{"text":"Lugeja k\u00fcsib, asjatundja vastab: pettuse teel saadud \u00f5ppepuhkuse tasu tagasin\u00f5udmineRaamatupidamise Praktiku lugeja k\u00fcsimusele vastab Sisekaitseakadeemia finantskolled\u017ei lektor Maret G\u00fcldenkoh.\nAutor: Pixabay\nLugeja k\u00fcsib: t\u00f6\u00f6taja on kirjutanud avalduse \u00f5ppepuhkuse kasutamiseks ning on seda kasutanud juba alates septembrist kuni detsembrini (kokku 20 kalendrip\u00e4eva). Detsembri eest pole t\u00f6\u00f6andja veel tasu arvestanud. N\u00fc\u00fcd aga selgus, et t\u00f6\u00f6taja ei olegi koolis k\u00e4inud ega \u00f5ppet\u00f6\u00f6s osalenud (veoautojuhi kursus) \u2013 nii \u00f6eldi koolist."}
{"text":"(  :  )kivisildniku luulukontroll \u27e9 Paranemise m\u00e4rke ei oleKivisildniku luulukontroll anal\u00fc\u00fcsib n\u00e4dala meedialuule ja muid haiglaslikke \u00fchiskondlikke n\u00e4htusi kliinilise t\u00e4psusega. Seekord tuvastatakse mh Siim Kallase ja Erkki Koorti kirjutistes fundamentaalseid luuluilminguid, soovitatakse perearsti ja tabletti ning k\u00fclmadesse linadesse m\u00e4hkimist.\nLuulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika \u017eanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides v\u00e4lja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundm\u00f5tteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis s\u00f5na v\u00f5tvaid isikuid p\u00fc\u00fcdlema t\u00f5e poole. Luulud ei ole t\u00f5de.\nLuul on Wikipeedia definitsiooni j\u00e4rgi \u201ehaiguslik (v\u00e4\u00e4r), veendumuslik ja kriitikale allumatu m\u00f5tlemish\u00e4ire.\" Meditsiinilise luulu omadused on j\u00e4rgmised:\nHaiguslik (v\u00e4\u00e4r) \u2013 ilmselgelt t\u00f5ele mittevastav. N\u00e4iteks haige r\u00e4\u00e4gib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate j\u00f5uk.\u00a0Veendumuslik \u2013 haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma m\u00f5tteid kui t\u00f5eseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.Kriitikale allumatu \u2013 ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.\nLuulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus p\u00f6\u00f6rduda perearsti v\u00f5i apteekri poole.\u00a0\nA. Siim Kallas: Isa manifest\nMa ei saa \u00f6elda, et see solvavalt primitiivne lugu oleks t\u00e4ielikult nurjunud, nn manifest l\u00f5peb kahe igati arusaadava ja inimlikult m\u00f5istetava lihtlausega, osundan: \"Kell on kaks. N\u00fc\u00fcd l\u00e4hen magama.\" Ammu oleks tulnud magama minna, \u00fctlen ma selle peale. Ei ole vaja unise ja oimetuna kirjutada, sellest ei tule midagi.\nK\u00f5rgvormis tippkirjanikuna ei hakka ma siinkohal k\u00f5iki oma loomesaladusi avaldama, kuid \u00fcks olgu selge, unine autor on ka keskp\u00e4rase loo surm, kindel surm. Mitte kedagi ei huvita lame ja kistud heietus \u00e0 la: \"Tema seljataga on \u00fcksmeelne, motiveeritud, soe, heatujuline, nooruslik erakond.\" v\u00f5i \"Kaja jaoks on v\u00e4ga oluline, et temast ei r\u00e4\u00e4gitaks kui Siim Kallase t\u00fctrest.\" ehk \"On teema, milles ta on v\u00e4ga tundlik. Sooline ebav\u00f5rdsus.\"\nK\u00f5rini villand t\u00fchis\u00f5nalisest jahumisest. Juba sellise mula p\u00e4rast ei tohi \u00fchtegi oravat mitte kuskile valida, sellel peab tulema l\u00f5pp. No ei ole \u00fcksmeelne, soe ega heatujuline erakond \u2013 milles see soojus v\u00e4ljendub? Totaalse s\u00f5ja \u00f5hutamises v\u00f5i? Aidsi levitamise poliitikas? V\u00f5i rahapesus?\u00a0\nKas head meelt tunnete selle \u00fcle, et rahvas on langenud viletsusse, eluiga langeb, s\u00fcndimus v\u00e4heneb ja suremus t\u00f5useb? Kui jah, siis te ei ole soe erakond. Kui ei tunne aga oma t\u00f6\u00f6 viljadest r\u00f5\u00f5mu, miks te siis selle jama kokku keerasite? Soe erakond, see on ikka tase.\nTagatipuks sooline ebav\u00f5rdsus, olgu siis nii, aga kuhu j\u00e4id kiiksuga abielufantaasiad, transnaudingud, multikultuuri viljastav m\u00f5ju, vene v\u00e4hemuse kirjeldamatud kannatused ja rohejura, ma ju r\u00e4\u00e4gin, et ei ole tarvis poolunisena lehelugusid kokku songerdada, liberaaldemokraatia p\u00f5hipunktid l\u00e4hevad meelest \u00e4ra. Nii ei tehta punast propagandat, ei ole enam Bre\u017enevi aeg.\nJa kui t\u00fctrele ei meeldi, et temast r\u00e4\u00e4gitakse kui t\u00fctrest, siis ei tohi ka toetav isa t\u00fctreksest r\u00e4\u00e4kida kui t\u00fctrest, see on ebaviisakas. \u00d6eldagu sugulane nr 6. Ei ole empaatiline. \u00dches\u00f5naga, nn manifest on t\u00fchi lora otsast l\u00f5puni, vastuoluline, silmakirjalik, kubiseb valedest ning \u00f5\u00f5nsatest loosungitest ja ei anna isegi tavalise sotsirakatsi vingumise m\u00f5\u00f5tu v\u00e4lja.\u00a0\nM\u00f5istlik on enne v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade kasutamist endale nende m\u00f5te selgeks teha, manifest on eesm\u00e4rkide ja kavatsuste avalik selgitus, millel on enamasti poliitiline sisu. Kui inimesel on eesm\u00e4rk minna magama, siis see ei ole poliitiline sisu. J\u00e4rjekordne vale, vale terminoloogia. On ju muid ja sobivamaid v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu, n\u00e4iteks somnambuul, kakofoonia, k\u00fcprok.\nIgal juhul on tegemist fundamentaalsete luuluilmingutega ja perearsti juurde on enam kui kiire.\nB. S\u00d5JAP\u00c4EVIK (326. p\u00e4ev) | S\u00f5da on ilmselt uues faasis: Soledar t\u00e4histab verise kurnamiss\u00f5ja algust\u00a0\nP\u00e4rast poliitilise k\u00fcproki m\u00e4lumist on alati tervislik manustada m\u00f5\u00f5dukas koguses ilukirjandusliku kvaliteediga teksti. Hvostovi stiil on t\u00e4iesti inims\u00f5bralik, toon n\u00e4ite: \"H\u00e4sti l\u00fchidalt ja lihtsalt s\u00f5nastades k\u00f5lab kurnamiss\u00f5ja k\u00fcsimus nii: kellel saavad ressursid enne otsa, kas venelastel s\u00f5durid v\u00f5i ukrainlastel laskemoon? Anal\u00fc\u00fctikud oletavad h\u00e4sti ettevaatlikult, et kurnamiss\u00f5jas on n\u00f5rgemaks pooleks ukrainlased. Nad ise ei tooda laskemoona, nad peavad seda saama l\u00e4\u00e4nelt.\"\nM\u00f5ne lausega on edasi antud asja iva, iga elukutseline strateeg saab aru, et nii ongi. Kui sul pole enam moona, on s\u00f5da l\u00e4bi. Meile on selle madina algusest peale r\u00e4\u00e4gitud, et venelastel on otsas nii s\u00f5durid, kindralid, ohvitserid, kui m\u00fcrsud, raketid, s\u00f6\u00f6k, tankid, k\u00fctus ja kalossid. S\u00f5da aga ei ole l\u00e4bi. Valetati natuke ja siis veel natuke ja siis \u00fcle igasuguse m\u00f5\u00f5du ja m\u00f5istuse.\nKas kirjanik r\u00e4\u00e4gib meile omal k\u00f5hkleval moel t\u00f5tt v\u00f5i on tegu j\u00e4rjekordse luuluga? Me ei tea seda, aga kuna Hvostovi seisukoht erineb kehtivast luulus\u00fcsteemist, siis on t\u00f5en\u00e4oline, et tal on \u00f5igus. Ja tahad v\u00f5i ei taha, ukrainlastel l\u00e4heb haprasti ja Kirjanike Liidu ametnike asemel tuleb toetada riigil ja ka riigi j\u00f5ustruktuuridel v\u00e4heseid m\u00f5tlemisv\u00f5imelisi kirjanikke.\u00a0\nKardetavasti peab enamus lugejaid nii mind ja Hvostovi n\u00f5draarulisteks ja luulude all kannatavateks, aga eks aeg annab arutust. S\u00f5ja k\u00e4ik n\u00e4itab, kellel on \u00f5igus, kas Hvostovil v\u00f5i s\u00fcvariigi h\u00e4\u00e4letorudel. Mina j\u00e4lgin n\u00fc\u00fcd ja edaspidi pigem eelmainitud kirjaniku kolumne, kui optimistlikku ja \u00f6\u00f6kima ajavat kroonu pl\u00e4ra. Me vajame t\u00f5de ja vahel harva kirjanikud seda meile ka pakuvad. Seda on ennegi juhtunud.\nNii et kui n\u00e4ete linnapeal Andreid apteegi poole jalutavat, v\u00f5tke tal hoolivalt varrukast kinni ja suunake ta sujuvalt l\u00e4himasse \u00f5llepaleesse. Hoidke teda seal v\u00f5imalikult kaua kinni.\nC. Eestist lahkub rohkem Ukraina p\u00f5genikke kui siia saabub\nSellel lool on kena ja uinutav pealkiri, kuid jutu sisust ei leia me pealkirjas toodud v\u00e4itele mitte \u00fchtegi kinnitust. Mingeid v\u00e4ljar\u00e4ndamise numbreid ei ole. Fakte ei ole. Sisser\u00e4nde numbrid on, v\u00e4ljar\u00e4nde numbreid aga mitte \u00fchtegi. Seega on tegu puhtakujulise luuluga.\u00a0\nMuidugi on sellisel luulul omad p\u00f5hjused, s\u00fcstla- ja rahapesuhuntal on vaja enne valimisi immigratsiooni kriitiliselt suhtuvate poliitikute t\u00fchistamiseks luua alatu ja valeliku mula foon, mida lihtsameelsed peaksid uskuma. Sisuliselt on tegu katsega m\u00f5jutada valetades demokraatlikku valimisprotsessi.\u00a0\nMina saan nii ajakirjanduseetikast aru, et t\u00f5de on lubatud, vale aga ei ole lubatud. Aga et see lugu on lubatud, siis on tegu kas pahatahtliku j\u00e4lkuse v\u00f5i ise\u00e4ralise ajun\u00f5rkusega. Tulemus on muidugi m\u00f5lemal juhul sama.\nP\u00e4rast iga sellist haisvat arulagedust tekib tahtmine karjuda \u2013 \u00e4rge lugege kommunistide ajalehti. Ma ei kujuta ette, et siin mingi ravi v\u00f5iks aidata, lugeja peab ise ennast mustusest eemale hoidma. Muid variante ei ole.\nInvakategooria. ERKKI KOORT \u27e9 Kas eesti kultuur ja kirjandus ikka vajavad kaitset?\nMa ei soovita lugeda, see lugu on t\u00e4iesti kasutu. M\u00f5te on \u00f5ige, v\u00f5iks t\u00f5esti toetada. Mingit pinget ega dramatisti selles jutus ei ole, see ei tundu olevat kirjaniku kirjutatud. On asjalikud argumendid, kroonu korras esitatud, nii nagu see k\u00e4ib: \"Jah, kirjanikud on iseenesest v\u00e4ga v\u00e4ike grupp \u00fchiskonnast, kuid, lugupeetud poliitikud, \u00e4rge alahinnake selle grupi m\u00f5ju. Kirjanikud on alati olnud m\u00e4rksa kaalukam h\u00e4\u00e4l, kui osatakse arvata.\"\nKui kaalukad need pihelgad, pilved, vaherid ja mudlumid siis ikka on? \u00c4rge ajage naerma. Teades tausta, v\u00f5in selgitada, Kirjanike Liidul on raskusi oma t\u00f6\u00f6tajatele palkade maksmisega ja kirjanikel on palutud avalikkusele pinda k\u00e4ia. Ma lubasin ka aidata, otsida kaugel maal sobiliku kiriku ja seal meie k\u00f5igi eest palvetada.\nM\u00f5eldud-tehtud. Igati sobilik tundub olevat varemetes m\u00e4lestuskirik Berliini loomaaia l\u00e4histel, mille juures toimus 2016. aasta j\u00f5uluturu tapatalg (12 surnut, 56 haavatut), vot selle tapatalgu ohvrite nimesid kandval trepil ma n\u00fc\u00fcd igap\u00e4evaselt palvetangi, et Kirjanike Liidul oleks edaspidi m\u00f5istust, tahet ja j\u00f5udu eristada kirjandust saastast ja v\u00e4ikesed vastikuid kirjanikke suurtest kirjanikest.\u00a0\nSuvalisi krantse ja p\u00f5hul\u00f5ugadest ametnikke ei ole mingit p\u00f5hjust toetada \u2013 neil pole kultuuriga k\u00f5ige v\u00e4hematki tegemist. Kultuuriametnike ja ametkondade ja totrate projektide raha tuleb kirjanikele ja asi nudi. Probleem lahendatud ja igavad lood lehtedest kadunud. Aga papp kirjanikele, mitte tolgustele, neil on oma osa juba k\u00e4es.\u00a0\nKirjanikel on kogu aeg olnud raske, n\u00fc\u00fcd on raske ka ametnikel. See ongi demokraatia, v\u00f5rdne kohtlemine, nii on aus, ma m\u00f5istan lugupeetavate meeleheidet. Paha on olla. Aga ehk peabki paha olema, ehk tekib n\u00fc\u00fcd empaatia ja olukorra anal\u00fc\u00fcs, siiani pole nagu m\u00e4rgata olnud.\nKas t\u00f5esti m\u00f5ni hull arvab, et ametnikud on toonud kirjanikele leiva lauale? K\u00fcsige kirjanikelt, k\u00fcsige Sven Sildnikult, miks ta l\u00e4ks riigikokku. Ametnikud tahtsid surnuks n\u00e4ljutada.\u00a0\nAmetnikud on kasutu ballast, parasiidid, nuhtlus ja pealegi kommunistid. Jube, millist kampa on siiani nuumatud.\nKultuuri ametnike palga p\u00e4rast silmavee valamine on pesuehtne luul. Siin on vaja s\u00fcsti ja tabletti, miks mitte ka k\u00fclmadesse linadesse m\u00e4hkida."}
{"text":"K\u00fcberkurjategijate ohvrid v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da korraliku kindlustuskaitseta    Tuntud \u0160veitsi kindlustusettev\u00f5tte Zurich Insurance juht Mario Greco hoiatas, et k\u00fcberkuritegevusest l\u00e4htuvad riskid muutuvad kindlustajate jaoks ebam\u00f5istlikult suureks. Samas leiavad k\u00fcberp\u00e4tid tulude maksimeerimiseks \u00fcha uusi strateegiaid, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.   Kindlustus on \u00fcks riskijuhtimise vormidest. Peamiselt kasutatakse seda etten\u00e4gematu, muutliku iseloomuga kahju riski maandamiseks. K\u00fcsimus on mitme teguri ja osapoole oletuste tasakaalus. Enamasti veel \u00f5nnetusest hoidunud inimene kaalub, kas tasub maksta seni vaid teisi tabanud v\u00f5i oletatava riski p\u00e4rast. Kindlustaja kaalub, kas julgeb selle raha eest kindlustada, kuna teab teisi tabanud riski hinda. Klient soovib v\u00e4ikse raha eest p\u00e4ris suurt tagatist. Kindlustaja soovib, et suuri pahandusi ei toimuks ja neil oleks piisavalt varasid, sest peavad olema suutelised pakkuma kindlustuskaitset. K\u00f5ige olulisem kindlustusliik on olnud seni vaieldamatult ravikindlustus. M\u00f5nes riigis on see kindlustuskaitse korraldatud riigi poolt. Teistes on p\u00f5hiline riskihaldur erakindlustus. \u00d5igema strateegia valik on omaette keeruline ja iseseisev teema, mis j\u00e4\u00e4b k\u00e4esolevast arutelust k\u00f5rvale. Riikliku kindlustusega maades on ravi odavam. Samas on erasektor k\u00f5ige pikaajalisema ja mitmek\u00fclgsema kogemusega kindlustuse pakkuja. Kindlustus aitab riske jagada, vabastada kapitali kriisist v\u00e4ljumiseks, v\u00f5imaldab hankida majanduskasvu toetamiseks kapitali teadmises, et toetused ei l\u00e4he v\u00e4lise eba\u00f5nne tulemusel kaduma jne. Ettev\u00f5tluse edukus muudab maailma toimimist keerukamaks, sh riskialtimaks. Riskid suurenevad. \u00dchest k\u00fcljest v\u00f5ib k\u00e4sitleda seda filosoofiliselt, pidades silmas mingil hetkel lisandunud inimkonda tabada v\u00f5ivat eksistentsiaalset riski. Selles vaates on inimese olemasolu \u00e4hvardav risk maksimaalselt halb, aga samas on v\u00f5imalus arvatavalt v\u00e4ga-v\u00e4ga v\u00e4ike. Kuidas suhtuda seega k\u00f5ige hirmsamasse ohtu, mis saab tegelikkuseks v\u00e4ga harva? Filosoofiliselt v\u00f5iks see teoreetiliselt olemas olla. M\u00f5ttemaailmas v\u00f5iks edasi m\u00f5elda, et varem oli eksistentsiaalse katastroofi t\u00f5en\u00e4osus veelgi v\u00e4iksem ja inimeste t\u00f5ttu on risk siiski suurenenud. Seega pole tegemist ainult m\u00f5ttemaailmasse fikseeritud ideega, vaid iseseisvalt kulgeva ja raskesti ennustatava reaalse protsessiga. J\u00e4\u00e4gu see m\u00f5te esialgu taustale. Elu praktilisemas osas arvutatakse tuntud riskide kohta kogunenud andmetega, hinnates nende t\u00f5en\u00e4osust ja raskusastme v\u00f5i kulu kombinatsioone. Selles m\u00f5ttes oleks riskide suurenemine seotud elukorralduse komplekssusest tulenevate ootamatuste ja uut t\u00fc\u00fcpi, s.o puudulike kogemuse riskidega. Mainitud arengule osutas \u00e4sja maailma \u00fche suurima, \u0160veitsi kindlustusettev\u00f5tte Zurichi juht Mario Greco. Kindlustusjuhid on viimastel aastatel \u00fcha enam r\u00e4\u00e4kinud uutest s\u00fcsteemsetest riskidest, nagu pandeemiad ja kliimamuutused, mis panevad proovile sektori suutlikkuse pakkuda kindlustuskaitset. Greco hoiatas, et kindlustajad v\u00f5ivad loobuda teatud riskide kindlustamisest. Ta pidas esmajoones silmas k\u00fcbermaailmas toimuvat. M\u00f5juka kindlustusfirma juht t\u00f5i esile viimastel aastatel lisandunud juhtumid, milles on asunud kurjategijad v\u00e4ljapressimistega ohustama haiglate t\u00f6\u00f6d, blokeerinud regionaalseid energiatarneid, kahjustanud t\u00f6\u00f6stuse toimimist ja r\u00fcnnanud valitsusasutusi. Millist abi saab pakkuda kindlustaja, kui kurjategijad on v\u00f5tnud kontrolli alla m\u00f5ne elut\u00e4htsa taristu? Mis v\u00f5ib olla selle tagaj\u00e4rjeks? Kuidas saab kindlustada midagi mille tagaj\u00e4rgi ei teata? Mario Greco t\u00e4psustab vajadust j\u00f5uda \u00e4ratundmisele, et k\u00fcsimus pole andmetega opereerimise keerukuses vaid tsivilisatsiooni \u00e4hvardavas ohus. See toob m\u00f5tted tagasi eksistentsiaalse riski juurde. Kui inimkonna p\u00fcsimine s\u00f5ltub inforuumi heaolust, aga selle kaitsmiseks vajaliku arendustegevuse jaoks puudub majanduslikult turvaline partnerlus, muutub ebat\u00f5en\u00e4olise tegelikkuseks saamine palju realistlikumaks. V\u00f5imalik, et rahaga seda probleemi ei lahendagi. Vaja on m\u00f5elda uuele, piiride ja poliitikate \u00fclesele koost\u00f6\u00f6le. Millelegi, mis p\u00f5hjustab kehas pelgalt seda lauset peast l\u00e4bi lastes lootusetuse ja pessimismi pigistust. J\u00e4rsku seisneb ainuke kindlustus vanas\u00f5nas, et enne p\u00e4ikeset\u00f5usu on k\u00f5ige pimedam v\u00f5i midagi muud, mis on s\u00f5nastatud v\u00f5tmes pessimismi toidetud tagurpidisest optimismist. Maailma \u00fche juhtiva kindlustusettev\u00f5tte avaldusega enam-v\u00e4hem samasse aega paigutub maailma \u00fche juhtiva lunavara kasutava kuritegelike h\u00e4kkerite r\u00fchmituse Lockbiti teadaanne strateegia muutusest. K\u00fcberr\u00f6\u00f6vlid keelasid maailma h\u00e4kkeritele nende kuritegelike t\u00f6\u00f6riistadega ohvrite andmete lukustamise. Eesm\u00e4rk polnud kantud empaatiast. Tegemist on kurjategijate muutuvas maailmas kohastumisega. Sellest v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda maailma muutumist endisest komplekssemaks. Varasem k\u00fcberr\u00f6\u00f6vimise metoodika n\u00e4gi ette muuta Lockbiti vahenditega ohvri andmed talle k\u00e4ttesaamatuks, et n\u00f5uda siis nende avamise eest lunaraha. Tegevus oli komplitseeritud, ajamahukas ega alati \u00f5nnestunud, kuna ohvrid \u00f5ppisid tegema varukoopiaid, j\u00f5udsid toimuvale enne j\u00e4lile jne. Kuritegeliku taktika muutmise suurimaks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib siiski pidada riiklike j\u00f5uorganite h\u00e4kkerite poole suunatud viha, kui hakati pantvangi v\u00f5tma riiklikult oluliste teenuste ja taristu arvutis\u00fcsteeme. Uue meetodina soovitatakse odavamat ja t\u00f6\u00f6kindlamat kuritegu. Ohvri andmete lukustamise asemel soovitatakse need sealt \u00e4ra varastada. Seej\u00e4rel saab n\u00f5uda raha, \u00e4hvardades delikaatsed andmed avalikustada. Tuleb v\u00e4lja, et ohvrid maksavad, kuna sellise kahju vastu head lahendust pole. S\u00fcsteemid t\u00f6\u00f6tavad ja kasvavate probleemidega h\u00f5ivatud omanikel on k\u00fcll ebamugav, aga ikkagi on lihtsam maksta. Edaspidi peab arvestama riskiga, et selliste olukordade leevendamiseks puudub kindlustuskaitse. Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates \"Portaal\".    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Portaal\"  "}
{"text":"Liisa-Ly Pakosta kandideerib valimistel Eesti 200 nimekirjasTALLINN, 17. jaanuar, BNS \u2013 Liisa-Ly Pakosta kandideerib riigikogu valimistel Tallinnas, Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas, olles Eesti 200 nimekirjas teine kandidaat.\nPakosta s\u00f5nul on tema jaoks olulised inimeste \u00f5iguste kaitse, riigi teenuste parem kvaliteet ning haridus, kus ta seab esikohalelaste, lapsevanemate ja haridust\u00f6\u00f6tajate \u00f5igused.\n\"Eesti 200 programmis on inim\u00f5iguste kaitse k\u00f5ige tugevamalt sees. K\u00f5ik on v\u00f5imalik ainult siis, kui p\u00f5hi\u00f5iguste vundament on tugevalt all. Ka puudega lapsel peab olema lootust, et temal on ka k\u00f5ik v\u00f5imalik, isegi ligip\u00e4\u00e4setav m\u00e4nguv\u00e4ljak,\" \u00fctles ta.\n\"Kandideerin selleks, et kaitsta inimeste \u00f5iguseid. Need on laste \u00f5igused, eakate \u00f5igused, lapsevanemate \u00f5igused, puuetega inimeste \u00f5igused, v\u00e4hemuste \u00f5igused, naiste ja meeste \u00f5igused aga ka j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade \u00f5igus ilusale Eesti metsale ja puhtale keskkonnale,\" m\u00e4rkis Pakosta.\nPakosta on kahekordse magistriharidusega jurist ja inim\u00f5iguste kaitsja ning haridusekspert. Ta on olnud riigikogu XI ja XII koosseisu liige ning loobunud kohast XIII koosseisus, et keskenduda emade paremate v\u00f5imaluste, puuetega inimeste abistamise ning abieluv\u00f5rduse saavutamisele v\u00f5rdsete v\u00f5imaluste volinikuna.\nPakosta on olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, sotsiaalkomisjoni liige, kultuurikomisjoni liige, korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees, ning esindanud parlamenti v\u00e4lissuhtluses, sealhulgas olnud Euroopa N\u00f5ukogu Parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni juht, lisaks on ta olnud Tallinna abilinnapea ja mitme linnaorganisatsiooni juht.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Indrek Kiisler: l\u00f5petage jutt diktatuuri tulekust   \u00dcha sagedamini kostab murelikke h\u00fc\u00fcatusi, et juhul kui EKRE peaks saama valimistel suurv\u00f5idu, hakkab Eesti liikuma Ungari pehme diktatuuri suunas v\u00f5i tabab meid midagi veel hullemat. Seda teemat ekspluateerivad enamasti ennast liberaalideks tituleerivad poliitikud ja nende vaateid jagavad ajakirjanikud. Nagu arvata v\u00f5ib, on see teema rakendatud ka valimiskampaania vankri ette, kirjutab Indrek Kiisler.   K\u00f5ik poliitika juhtfiguurid kalkuleerivad v\u00f5imalikke tulevasi koalitsioonikombinatsioone. N\u00e4iteks on loomulik, et Reformierakond hoiab p\u00f6ialt ka sotsiaaldemokraatidele ja Eesti 200-le. Ja EKRE unistab valitsusliidust, mille peaminister on Martin Helme. Loomulikult soovib EKRE, et Isamaa ja Keskerakond saavad uue-vana koalitsiooni loomiseks vajaliku arvu rahvasaadikuid kokku. Tegelikkuses pole \u00fcldse v\u00e4listatud, et tekivad hoopis teistsugused v\u00f5imuliidud, seegi on loomulik osa poliitilistest valikutest ja sammudest. Demokraatias pole kellelgi \u00f5igust \u00f6elda, millised erakonnad tohivad valitsuses olla ja millised mitte. Ja see, et paljudele Eesti elanikele on EKRE vastukarva, pole oluline. Nad esindavad oma valijaid samamoodi nagu teised erakonnad oma poolehoidjaid. Kuid hirmutamine, et vana kolmikliidu tagasitulek t\u00e4hendab liikumist diktatuuri suunas, on lihtsalt jabur sonimine. EKRE, Isamaa ja Keskerakonna arusaamad, huvid ja tegutsemismotiivid ei lange paljudes p\u00f5him\u00f5ttelistes k\u00fcsimustes kokku. Nii nagu ei lange kokku ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna huvid (Eesti 200 puhul on \u00fcldse keeruline defineerida nende konkreetseid soove ja tahtmisi, sest siiani on k\u00f5ik veel h\u00e4gusate loosungite tasemel). Lisaks pole mingit alust kartustel, et Eestis suudaks eelolevatel riigikogu valmistel saavutada m\u00f5ni erakond \u00fcle poole h\u00e4\u00e4ltest, kahest kolmandikust r\u00e4\u00e4kimata. Senine parim tulemus, 41 kohta riigikogu kuulub Koonderakonna ja Maarahva \u00dchendusele 1995. aasta valimistel, praegu on aga riigikogu valimistel valimisliidud \u00f5nneks keelatud. Keskmiselt on valimiste v\u00f5itja saanud kolmek\u00fcmne koha \u00fcmber (Reformierakond sai silmapaistvalt hea tulemuse eelmistel valimistel, 34 kohta). Alati on olnud vajalikud koalitsioonivalitsused v\u00f5i v\u00e4hemusvalitsused, milles osalised hoiavad v\u00f5imu jagamise kaalukausid enam-v\u00e4hem v\u00f5rdses asendis. Eesti p\u00f5hiseadus on \u00fcles ehitatud n\u00f5nda, et selle muutmine ehk p\u00f5him\u00f5tteliste muudatuste tegemine on meie praeguses riigikorralduses v\u00e4ga raske ja keeruline. See keerukus on taganud meile riigi\u00f5igusliku ja ka poliitilise stabiilsuse. Tean, et paljud ei taha seda uskuda, aga tegelikult ka on Eestis p\u00e4riselt toimiv v\u00f5imude lahusus. Meil tasakaalustavad \u00fcksteise ambitsioone riigikogu, president ja paljud vaidlused on l\u00f5puks lahendatud hoopis riigikohtus.\"Kuigi Eesti ajakirjandusele v\u00f5ib teha palju etteheiteid, siis oleme me ikkagi \u00fcks suurima ajakirjandusvabadusega riike meie planeedil.\"Meil on v\u00e4ga tugev \u00f5iguskantsler, kes ei karda astuda ka ebapopulaarseid samme. N\u00e4iteks minna laup ees vastu avalikule arvamusele, mis koroonakriisis n\u00f5udis \u00fcha uusi ja uusi piiranguid. Ja kuigi Eesti ajakirjandusele v\u00f5ib teha palju etteheiteid, siis oleme me ikkagi \u00fcks suurima ajakirjandusvabadusega riike meie planeedil. Meil on neli tugevat meediamaja, mille allutamine \u00fche erakonna tahtele on v\u00f5imatu. EKRE eelmine valitsuses olek t\u00f5i kaasa piinlikke ja skandaalseid momente, kuid kahtlemata raputas ka \u00fcsna tardunud Eesti ametnikkonda, pani meid vaatama asju teise pilguga. N\u00e4gime ka s\u00fcdikust, millega teised erakonnad, president, ajakirjandus ja uurimisorganid julgesid seista vastu \u00e4kitselt v\u00f5imu juurde saanud EKRE ministrite \u00fcle piiri minekutele. Ma usun, et see s\u00fcdikus pole kusagile kadunud. Muidugi on EKRE-s kaheldamatult inimesi, kellele meeldiks seadustele ja reeglitele vilistada, aga selliseid inimesi on k\u00f5ikides erakondades. N\u00e4idake mulle erakonda, mille liikmed pole sattunud korruptsiooni, v\u00f5imupiiride \u00fcletamise v\u00f5i jultunud varastamisega kohtupinki. L\u00f5petuseks. Ma olen lugenud hulganisti arvamusavaldusi, milles v\u00e4idetakse, et rohep\u00f6\u00f6re on v\u00f5imalik vaid siis, kui seda tsentraalselt juhitakse. Isegi osa Eesti teadlasi arvab, et vajame rangeid ettekirjutusi, kuidas ja millisel viisil inimesed tulevikus elama ja k\u00e4ituma peavad. Me vajavat uut ja \u00f5iglasemat, hoopis teistsugust \u00fchiskonda. Ometi ei t\u00f5tta keegi s\u00e4\u00e4raseid avaldusi t\u00f5lgendama kui k\u00f5va k\u00e4e ja diktatuuri ihalust. Miskip\u00e4rast on avalikus elus ja poliitikamaastikul osa asju Jupiterile lubatud, aga h\u00e4rjale endiselt mitte.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Endine v\u00f5rd\u00f5igusvolinik Liisa Pakosta kandideerib Eesti 200 ridades riigikokkuEesti 200 nimekirjas taas riigikogusse kandideeriva Liisa Pakosta kirjeldusel kandideerib ta selleks, et kaitsta inimeste \u00f5iguseid.\u00a0\u00abKandideerin selleks, et kaitsta inimeste \u00f5iguseid. Need on laste \u00f5igused, eakate \u00f5igused, lapsevanemate \u00f5igused, puuetega inimeste \u00f5igused, v\u00e4hemuste \u00f5igused, naiste ja meeste \u00f5igused aga ka j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade \u00f5igus ilusale Eesti metsale ja puhtale keskkonnale,\u00bb s\u00f5nas Pakosta.\nEesti 200 programmis on inim\u00f5iguste kaitse tema silmis k\u00f5ige tugevamalt sees. \u00abK\u00f5ik on v\u00f5imalik ainult siis, kui p\u00f5hi\u00f5iguste vundament on tugevalt all. Ka puudega lapsel peab olema lootust, et temal on ka k\u00f5ik v\u00f5imalik, isegi ligip\u00e4\u00e4setav m\u00e4nguv\u00e4ljak,\u00bb kommenteeris Pakosta.\nEndine soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse volinik ning viimati skandaali j\u00e4rel muinsuskaitseameti juhi kohalt lahkunud Pakosta\u00a0t\u00f5stis kandideerimisest r\u00e4\u00e4kides muu hulgas esile abieluv\u00f5rdsuse, inimv\u00e4\u00e4rikuse austamise t\u00f6\u00f6suhetes ja riigilt teenuste saamisel ning isikuandmete kaitse. \u00abRiik peab rohkem inimest, tema vajadusi ja \u00f5igusi austama.\u00bb\nPakosta on kahekordse magistriharidusega jurist ja inim\u00f5iguste kaitsja ning haridusekspert. Ta on olnud riigikogu XI ja XII koosseisu liige ning loobunud kohast XIII koosseisus, et keskenduda emade paremate v\u00f5imaluste, puuetega inimeste abistamise ning abieluv\u00f5rduse saavutamisele v\u00f5rdsete v\u00f5imaluste volinikuna.\nPakosta on olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, sotsiaalkomisjoni liige, kultuurikomisjoni liige, korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees, ning esindanud parlamenti v\u00e4lissuhtluses, sealhulgas olnud Euroopa N\u00f5ukogu Parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni juht, lisaks on ta olnud Tallinna abilinnapea ja mitme linnaorganisatsiooni juht.\nLiisa-Ly Pakosta kandideerib Riigikogu valimistel Tallinnas, Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas, olles Eesti 200 nimekirjas teine kandidaat."}
{"text":"Valimislubadused: sotsid kohustavad Netflixi Eesti filme tootma, keskid tahavad uut IT-majaDigiPRO anal\u00fc\u00fcsis erakondade programmides sisalduvaid e-riigi ja digi teemasid ning tegi lubadustest kokkuv\u00f5tte. \u00dcritasime j\u00e4tta v\u00e4lja need punktid, mis on ametkondades juba t\u00f6\u00f6s v\u00f5i peagi reaalsuseks saamas, samas j\u00e4i sisse avalikkuses arutelu tekitanud m-valimiste teema, mille puhul on osad erakonnad juba konkreetseid lubadusi v\u00e4lja andnud.\u00a0\nPRO tellijale\nValimisprogrammidest leidsime nii m\u00f5ndagi p\u00f5nevat: n\u00e4iteks tahavad sotsiaaldemokraadid kohustada Netflixi tootma Eesti filme, Reformierakond seab k\u00f5rgele Eesti k\u00fcberruumi, Keskerakond tahab aga luua uue riikliku IT-maja. Eesti 200 peab vajalikuks puhuda uuesti elu sisse tiigrih\u00fcppele ja Parempoolsed v\u00f5itlevad e-riigiga korruptsiooni vastu.\u00a0\nSotsiaaldemokraadid\nSotsiaaldemokraatide valimisprogrammis on e-riigi, digiriigi ja -\u00fchiskonna teemasid puudutatud mitmes kohas ning eri nurkade alt.\u00a0Programmis on e-riiki ja e-residentsust mainitud seitsmel korral ning digiteemasid \u00fcldisemalt 29 korral.\nSotsid tunnistavad, et rahvusvaheliselt eduka e-riigi maine vajab j\u00e4releaitamist inimkesksete e-riigi lahendustega.\u00a0Koost\u00f6\u00f6kohta n\u00e4hakse e-residentsuse ja kultuuri vahel. Kunagi Eestile miljoneid inimesi lubanud programmi lubatakse edasi arendada.\nValimisprogrammi j\u00e4rgi toimuks edasiarendus diginomaadluse toetamise ning keele- ja kultuuri\u00f5ppe soodustamise kaudu. Digiteemasid tahetakse tuua ka sotsiaalhoolekandesse, sporti ja spordimeditsiini ning s\u00fc\u00fcteomenetlustesse.\u00a0Programmi kohaselt v\u00e4\u00e4rtustavad nad digikultuuri arengut, korduvalt on moel v\u00f5i teisel mainitud digip\u00f6\u00f6ret kultuurivaldkonnas.\u00a0\nSotside esinumber, siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets. Foto: Scanpix\nKaheksa suurt lubadust:\nEraldame piisavalt vahendeid e-riigi \u00fclalpidamiseks, selle taristu arendamiseks ja \u00fchtlustamiseks, et viia e-riigi h\u00fcved iga elaniku, ettev\u00f5tja, vaba\u00fchenduse ja omavalitsuseni.\u00a0\nKatame Eesti 2027. aastaks \u00fclikiire (5G) internetiga ja hoiame oma e-riigi heas vormis iga elaniku, vaba\u00fchenduse ja ettev\u00f5tja heaks.\u00a0\nTeeme e-riigi teenused k\u00e4ttesaadavaks ja arusaadavaks eestlastele ja Eestiga seotud inimestele \u00fcle maailma.\u00a0\nLoome Ukraina kodanikele eraldi programmi, mille kaudu nad saavad tasuta e-residentideks, ning kaalume ka muid toetusmeetmeid \u00e4ri ajamiseks Ukraina kodanikele.\u00a0\nToetame eestikeelse tr\u00fckis\u00f5na, oskuss\u00f5navara ja eesti teaduskeele arengut ning toetame uuringuid ja arendusprojekte eesti keele kasutamiseks digimaailmas.\u00a0\nTeeme riigi digitaristu, s\u00fcsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettev\u00f5tetele ja teadusasutustele.\u00a0\nJ\u00e4tkame innovatiivsetele iduettev\u00f5tetele suunatud v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi v\u00e4list\u00f6\u00f6tajate kohanemisele suunatud tugis\u00fcsteeme ja teenuseid.\nKohustame rahvusvahelisi voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning t\u00f6\u00f6tame globaalsete digihiidude \u00f5iglase maksustamise nimel.\u00a0\u00a0\nReformierakond\nReformierakond on e-riiki oma 75-lehek\u00fcljelises programmis maininud t\u00e4pselt \u00fchel korral ja sedagi vaid lausega: \u201cE-riigis ei tohi olla digipr\u00fcgi.\u201d T\u00e4pselt sama palju kordi on \u00e4ram\u00e4rkimist leidnud Web3. Oluliselt parem seis on digiteemadel, mida on mainitud 25 korral. Kuuel korral on kasutatud s\u00f5na \u201cinternet\u201d.\u00a0\nReformierakond peab oluliseks, et Eesti oleks avatud uutele tehnoloogiatele ja seda riiklike regulatsioonide kaudu, mis toetavad n\u00e4iteks finantstehnoloogiate, tehisintellekti, isejuhtivate s\u00f5idukite ja uue p\u00f5lvkonna interneti Web3 kasutuselev\u00f5ttu ning idusektori arengut.\nOravad soovivad soodustada keskkonnainvesteeringuid uute rohe- ja digitehnoloogiate kasutuselev\u00f5tuks ning avalike teenuste puhul rakendada uusi digitehnoloogiaid. Lisaks tahavad nad n\u00e4ha, et riiklikud e-teenused oleksid kasutajakesksed ning j\u00e4rgitaks andmete \u201cvaid kord k\u00fcsimise\u201d p\u00f5him\u00f5tet.\u00a0\nSarnaselt sotsidele tahavad reformarid Netflixis, Apple TV-s ja muudel voogedastusplatvormidel n\u00e4ha rohkem kodumaist sisu, kuid nad ei kasuta s\u00f5nastust, mis \u201ckohustaks\u201d platvormide loojaid seda tegema.\nReformierakonna esinumber, peaminister Kaja Kallas. Foto: ScanpixFoto \/ Tairo Lutter \/ Postimees\nSeitse suurt lubadust:\nTagame kiire interneti k\u00e4ttesaadavuse kogu Eesti territooriumil, et kiire internet j\u00f5uaks k\u00f5igi soovijateni hiljemalt 2030. aastaks. Tagame, et riigimaanteede ehitamisel ja renoveerimisel rajataks 5G v\u00f5rgu paigaldamise valmidus. K\u00f5ik riigi toetused on tehnoloogianeutraalsed, v\u00f5imaldades sealhulgas satelliitinterneti kasutuselev\u00f5ttu.\nT\u00f6\u00f6tame riigiasutustele ja omavalitsustele v\u00e4lja digipr\u00fcgi v\u00e4hendamise programmi. Loome lahendused, kus ebavajalikud failid ja e-kirjad kustuvad automaatselt teatud aja j\u00e4rel \u2014 nii v\u00e4hendame avaliku sektori CO2 jalaj\u00e4lge.\nJ\u00e4\u00e4tmemajandus tuleb digiteerida ja tagada sellega kontroll j\u00e4\u00e4tmevoogude \u00fcle.\nViime l\u00f5puni arendustegevused, et j\u00e4rgmistel valimistel saaks turvaliselt h\u00e4\u00e4letada ka nutiseadmest.\nEesti k\u00fcberruumi (nii avaliku kui ka erasektori teenused ja taristu) kaitse ja turvalisus on prioriteet ning selle tagamiseks teeb avalik v\u00f5im igap\u00e4evast koost\u00f6\u00f6d erasektoriga. Tagame, et k\u00fcberturbe rahastamine on koosk\u00f5las tehnoloogia arengu ja ohupildiga.\n\u00dclemaailmse leviga platvormid (n\u00e4iteks Apple, Netflix jt) on valdavalt ingliskeelsed, kuid v\u00f5imaldavad j\u00e4rjest enam ka sisu t\u00f5lkeid kasutaja keeleruumi vajadusi silmas pidades. Eesti peab tegema pingutusi platvormide v\u00e4\u00e4rtusliku sisu k\u00e4ttesaadaks tegemiseks ka eesti keeles.\nRiik aitab t\u00f6\u00f6andjatel soolist palgal\u00f5het v\u00e4ltida. Muuhulgas loome t\u00f6\u00f6andjatele vastava digitaalse instrumendi.\nKeskerakond\nKui SDE ja REF-i programmides on digi- ja e-teemasid mainitud l\u00e4bisegi, siis Keskerakond (KE) on hetkel ainus, kes on e-riigi temaatika pannud oma programmis eraldi pealkirja alla, mille all on 13 punkti.\u00a0Lisaks on digiteemasid k\u00e4sitletud ka raamatukogude ja \u00fcldisemalt kultuuri ning hariduse osas.\nSeega v\u00f5ib \u00f6elda, et KE on kajastanud digiriigi temaatikat k\u00f5ige detailsemalt. V\u00e4lja on toodud kiire internet hiljemalt 2027. aastaks, personaalsed ja proaktiivsed e-teenused, eelarvelised vahendid digiriigi pidevaks arendamiseks ning seadusandlike eelduste loomine ises\u00f5itvate (sic!) autode, droonide ja robotkullerite testimiseks ning kasutamiseks \u00fcle Eesti.\u00a0\nKeskerakond soovib juurde teha veel \u00fche riigi IT-maja, mille \u00fclesandeks on kohalike omavalitsuste e-teenuste kaasajastamine ja arendamine.\u00a0\nRiigikogu esimees ja Keskerakonna juht J\u00fcri Ratas. Foto: Scanpix\nSeitse suurt lubadust:\nSuurendada laste ja lapsevanemate teadlikkust interneti ja digitaalsete kommunikatsioonivahendite kasutamisega seotud riskidest.\u00a0\nArendada e-teenuste kvaliteeti ja turvalisust, pidades silmas kogukulusid ja turvariske. P\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste ja privaatsuse kaitsele e-teenuste kasutamisel. E-teenused ei tohi \u00e4ra l\u00f5igata inimeste v\u00f5imalusi poliitikute ja riigiga otse suhelda.\u00a0\nT\u00f5sta k\u00fcberturvalisuse kompetentsi ja riigi k\u00fcberturvalisuse v\u00f5imekust, panustades nii haridusele kui ka koost\u00f6\u00f6le erasektoriga.\nPersonaalsete ja proaktiivsete e-riigi teenuste loomisel soodustada koost\u00f6\u00f6d avaliku ja erasektori vahel.\nSoodustada avaliku sektori avaandmete kiiret ja lihtsat kasutamist uute tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisel ning majanduse konkurentsi t\u00f5stmisel, arvestades iga inimese privaatsust.\nArendada avalikus sektoris olevate andmete ristkasutust, v\u00e4hendamaks andmete k\u00fcsimise dubleerimist.\nArvestada sidetaristu vajadustega suurte infrastruktuuride ehitamisel ja arendamisel. Planeeringutel ja teedeehitusel peab arvestama kiire side- ja interneti\u00fchenduse loomise v\u00f5imaldamisega. Liikuda sideteenuste pakkumisel tehnoloogianeutraalsuse suunas.\nEesti 200\nParlamenti teist korda p\u00fcrgiv Eesti 200 lubab luua e-riigi \u00e4pi, mille kaudu j\u00f5uab riik informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni. Kahjuks j\u00e4tavad nad mainimata, et selline \u00e4pp on juba arenduses ja peaks peagi suuremasse testimisse j\u00f5udma.\u00a0\u00dchtlasi lubavad nad luua avatud e-riigi platvormina, millele startup\u2019id, ettev\u00f5tted, kodanike\u00fchendused jt saavad luua uusi lahendusi.\u00a0\nDigiteemade osas on n\u00e4ha sarnasusi teiste erakondadega: lubatakse teha m-valimised reaalsuseks, viia l\u00f5pule e-arvete projekt, digitaliseerida riik, teha digiriik eestikeelseks ja edendada digip\u00f6\u00f6ret kultuuris. Tiigrih\u00fcppele tahetakse uuesti elu sisse puhuda.\u00a0\nEesti 200 esimees Lauri Hussar. Foto: Scanpix\nKuus suurt lubadust:\nUsume, et tehnoloogia loob paremad \u00f5petamise v\u00f5imalused. Kasutame digitaalseid \u00f5ppemeetodeid ja vahendeid nutikalt, v\u00f5imaldades selle kaudu individuaalseid \u00f5piteid ja ligip\u00e4\u00e4su eestikeelsele \u00f5ppele. Loome kogu \u00f5ppekava katva kvaliteetse eestikeelse digi\u00f5ppevara ja teeme selle k\u00e4ttesaadavaks igale \u00f5pilasele.\nK\u00e4ivitame k\u00f5iki Eesti k\u00f5rgkoole h\u00f5lmava e-\u00fclikooli, et toetada digi\u00f5ppe arenguh\u00fcpet ja v\u00f5imestada k\u00f5rgkoole looma kvaliteetseid digikursusi nii eesti kui inglise keeles. K\u00f5ik huvilised nii Eestis kui mujal maailmas peavad p\u00e4\u00e4sema h\u00f5lpsalt ligi Eestis loodud k\u00f5rgetasemelistele e-kursustele.\nEesti peab muutuma k\u00fcberkaitse liidriks ja riigi taristud, infokandev\u00f5rgud ning inimeste andmed peaksid olema kaitstud igas olukorras. M\u00e4\u00e4rame digikaitse valdkonnale selge mandaadiga juhi ja suuname sinna osa IT investeeringutest. Tagame, et meie elut\u00e4htsate teenuste osutajad, erasektor, kohalikud omavalitsused ja kogu elanikkond teaks ning oskaks k\u00e4ituda k\u00fcberohtude olukordades.\nMe peame oluliselt reformima oma b\u00fcrokraatlikku riigivalitsemise s\u00fcsteemi. Digiajastul on v\u00f5imalik riigil olla kodanikule k\u00e4ttesaadav ja toeks kiiresti ning vajadusp\u00f5hiselt ilma suuri kulutusi ja suurt riigiaparaati selleks v\u00e4lja ehitamata.\nKutsume koost\u00f6\u00f6s erasektoriga ellu vabakondlike \u201cHullud ideed maailma\u201d riskikapitali, mille rakendamine on vaba institutsionaalsetest tingimustest ning mis toimib startup\u2019ide seemneinvesteeringute programmidega sarnastel p\u00f5him\u00f5tetel. Programmi kajastamiseks tellime erasektori tootmis\u00fcksustelt \u201cAjujahi\u201d v\u00f5i rahvusvaheliselt levivate v\u00f5istlusp\u00f5histe saadete sarnase formaadi, mille \u00fclesandeks on samaaegselt populariseerida loomemajanduse v\u00f5imalusi ja turundada rahvusvaheliselt Eesti loometeev\u00f5tjaid ning br\u00e4nde.\n\u00dclit\u00e4htis on tagada, et edukad\u00a0startup\u2019id\u00a0ja teised ettev\u00f5tted saavad ning tahavad oma peakontorit Eestisse rajada. Eesti riik peab seisma selle eest, et Eesti kapitalil p\u00f5hinevatel ettev\u00f5tetel on v\u00f5imalikult palju motivatsiooni oma peakortereid Eestis hoida.\nParempoolsed\nParempoolsed ei ole otses\u00f5nu avaldanud RK2023 valimiste programmi, aga tegu on ka uue erakonnaga, mis osaleb valimistel esimest korda. Seega v\u00f5tame nende p\u00f5hipostulaate valimislubadustena, mille hulgast leiab ka e-riigi ja digivaldkonna.\u00a0\nParempoolsete juht Lavly Perling. Foto: Scanpix\nNeli suurt lubadust:\nIga\u00fchele tuleb tagada juurdep\u00e4\u00e4s eluvajalikule taristule, mille hulka kuuluvad ka sidev\u00f5rgud, internet ja arvelduskonto omamise \u00f5igus. E-riigis laienevad need \u00f5igused ka e-residentidele.\nKorruptiivse k\u00e4itumise suhtes peab Eestis kehtima nulltolerants. Korruptsioon ja kaasaegne riik ei sobi kokku. E-riigi ideeks on kiirelt ja lihtsalt kasutatavad ning k\u00f5igi poolt j\u00e4lgitavad ja kontrollitavad avalikud teenused. Kui soovime, et Eestit tuntaks maailmas k\u00f5ige arenenumate e-teenuste poolest, siis peame hea seisma ka selle eest, et Eesti oleks maailmas k\u00f5ige v\u00e4hem korrumpeerunud riik.\nKiirete ja t\u00f6\u00f6kindlate transpordi- ja interneti\u00fchenduste rajamine on oluline selleks, et kaasaegne elukvaliteet oleks tagatud k\u00f5ikjal Eestis ning meie maapiirkondades j\u00e4tkuks areng.\nToetame avalike h\u00fcvede, nagu kooli- ja lasteaiakohad, sotsiaalhoolekanne ja teiste teenuste pakkumisel suuremat paindlikkust ning nende delegeerimist era- ja kolmandale sektorile. J\u00e4tkame uute IT-lahenduste kasutuselev\u00f5ttu ning paberivaba dokumendihalduse ja e-teenuste arendamist.\nUuendatud 17. jaanuaril kell 12.50\nArtikli avaldamise j\u00e4rel avaldas ka Isamaa oma programmi, milles on t\u00e4pselt \u00fcks digiteemadega seotud lubadus. Avaldame selle t\u00e4ismahus \u201cIsamaa tagab digiriigi toimimiseks, arendamiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse olemasolu.\u201d\nArtikli kirjutamise hetkeks ei olnud oma programme avaldanud EKRE ja Isamaa. Roheliste programmis ei ole s\u00f5nagi digivaldkonnast ega e-riigist."}
{"text":"EKRE pidas esimese kohtumise L\u00e4\u00e4nemaa valijategaP\u00fchap\u00e4evasel EKRE kohaliku ringkonna kandidaatide kohtumis\u00f5htul Taksi pubis \u00fctles Helle-Moonika Helme m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult, et on \u00fcksk\u00f5ik, kas k\u00e4ia valimisurni juures v\u00f5i anda oma h\u00e4\u00e4l elektrooniliselt.\nKaheksast L\u00e4\u00e4ne-, Hiiu- ja Saaremaa ringkonnast riigikokku kandideerijast oli vestlus\u00f5htule oma seisukohti tutvustama tulnud kuus: lisaks Helmele Daniel Mere\u00e4\u00e4r, Kristjan Moora, Hardi Rehkalt, Palle K\u00f5lar ja Martin Judanov.\nP\u00f5nevaim osa jutu\u00f5htust oli k\u00fcsimuste voor. Peamised k\u00fcsimused puudutasid energiat, koroonapiiranguid ja Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke. Energia puhul polnud seekord jutuks hinnad, vaid energiatootmise viisid.\nEsimene k\u00fcsimus \u2013 millal ta hakkab s\u00f5nnikust gaasi tootma \u2013 esitati Rehkaltile. \u201eK\u00f5ik on oma s\u00f5nades v\u00e4ga rohelised, aga tegelikult pole aastak\u00fcmnete jooksul olnud \u00fchtegi m\u00f5istlikku meedet, et sellist tegevust arendada v\u00f5i toetada,\u201c nentis Rehkalt.\nEnergia teemal j\u00e4tkas Haapsalu linnavolikogu liige Judanov. \u201eHaapsalus meil ju ongi kavas koostootmisjaam T\u00f6\u00f6stuse t\u00e4navale. Omavalitsus annab tingimused ja ettev\u00f5tjad arendavad,\u201c \u00fctles ta. Publiku hulgast kostis k\u00fcsimus: \u201eSitt tuleb siis n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik linna tuua?\u201c Judanovi s\u00f5nul hakkab koostootmisjaam t\u00f6\u00f6le pigem toiduj\u00e4\u00e4tmete peal.\nEnergiap\u00f5ua ainukeseks normaalseks lahenduseks pidas Judanov tuumajaama rajamist. \u201ePraegu arendab tuumajaama Fermi Energia, aga selle ettev\u00f5tte promoja on Reformierakonna liige. Kui nad peaksid siia tuumajaama rajama, on monopol nende k\u00e4es. Nende eesm\u00e4rk on m\u00fc\u00fca elektrit ettev\u00f5tjatele hinnaga 50 eurot megavatt-tund, mis on haigelt kallis,\u201c v\u00e4itis Judanov.\nHelme kritiseeris Eesti kiirendatud \u00fcleminekut taastuvenergia kasutamisele, mille j\u00e4rgi riik on seadnud eesm\u00e4rgiks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht. Ta r\u00e4\u00e4kis, et merealale, kuhu on tuulepargid kavas rajada, kehtestuvad siis sellised turvan\u00f5uded, et Eesti inimene \u2013 kalur ega purjetaja \u2013 ei tohi sinna l\u00e4hedale enam minna. \u201eMeie keskkond reostatakse \u00e4ra, aga meie sealt eriti elektrit saama ei hakka. See l\u00e4heb Saksamaale, kus on t\u00f6\u00f6stus ja ei ole optimeerimiste tulemusena rahvuslikku majandust \u00e4ra h\u00e4vitatud,\u201c \u00fctles ta.\n\u201ePraegu veel saaksime \u00f6elda, et see [taastuvenergia] pole meie rahvuslikes huvides. Suudaksime vajaliku pinge tagada, energeetikud on nii \u00f6elnud. Peame j\u00e4tma t\u00f6\u00f6le Narva energiaplokid. Meil j\u00e4tkub p\u00f5levkivi rohkem kui sajaks aastaks. Oleks vaja p\u00f5levkivienergeetikaga vastu pidada 10\u201320 aastat, enne kui tuleb tuumajaam, mille kohta peame \u00e4ra otsustama, kas ja milline ta tuleb,\u201c r\u00e4\u00e4kis Helme.\nMere\u00e4\u00e4r meenutas sundi end koroona vastu vaktsineerida. \u201eVaata, kuidas meid survestati \u2013 ma ei saanud teatrisse, hea, et poodi leibagi sain ostma. Kaja Kallas n\u00f5uaks praegu veel maske, kui poleks valimisi tulemas. Ja n\u00f5uaks ka vaktsineerimist,\u201c lisas ta.\n\u201eP\u00e4rast valimisi tuleb see tagasi,\u201c sekundeeris h\u00e4\u00e4l publiku hulgast.\nVastates k\u00fcsimusele vaktsiinide maksumusest, \u00fctles Helme, et Eestil on kohustus osta vaktsiine 28 miljoni euro eest. \u201eOleme nii integreeritud rahvusvahelistesse lepinguteses ja organisatsioonidesse, et me justkui ei tohi iseseisvalt otsustada,\u201c \u00fctles ta ja esitas publikule k\u00fcsimuse koroonapiirangute kohta: \u201eKas m\u00e4letate, millal see l\u00f5ppes?\u201c\nHelme selgitusel l\u00f5ppesid piirangud siis, kui Eestisse hakkas saabuma tuhandete kaupa Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke. \u201eUkraina on teatavasti Euroopa Liidu v\u00e4line, selline korruptiivne ja hektiline riik, nagu ta oli, seal need strateegiad ei t\u00f6\u00f6tanud. Ukrainlased paigutati k\u00f5ik hotellidesse, kuhu me ei oleks saanud sisse minna, kui meil vaktsineerimispassi ei olnud. J\u00e4relikult tuli see s\u00fcsteem p\u00e4evapealt l\u00f5petada, sest me poleks muidu saanud vastu v\u00f5tta Ukraina pagulasi,\u201c v\u00e4itis Helme.\nVastates k\u00fcsimusele, kui palju kulub Eesti riigil Ukraina pagulastele raha, vastas Helme, et saab seda \u00f6elda ainult kevadise lisaeelarve kohta. \u201ePalju on r\u00e4\u00e4gitud, et eelarve peaks olema lihtsalt loetav ja arusaadav, aga praegu on ukrainlaste raviraha tervishoiu rea peal ja see, mis sotsiaalministeerium jagab, sotsiaalministeeriumi rea peal. Sealt seda enam nii v\u00e4lja ei v\u00f5ta. Lisaeelarves, mille v\u00f5tsime vastu kevadel, oli selleks ette n\u00e4htud 280 miljonit,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nHiiumaalt riigikokku p\u00fcrgiv K\u00f5lar \u00fctles, et uuris Tartus lapsega jalutanud ukrainlannalt, kuidas ta elab. \u201eR\u00e4\u00e4kis, et on siin koos mehega, kes tuli m\u00e4rtsis j\u00e4rgi. Oli silma j\u00e4rgi kolmek\u00fcmnendates, t\u00f5en\u00e4oliselt ei ole siis mees ka 80. Nende elukohaks oli P\u00e4rna allee,\u201c r\u00e4\u00e4kis K\u00f5lar. \u201eSeal on suhteliselt uued korterid, t\u00e4nase turuhinnaga umbes 800 eurot kuus. Huvitav, mismoodi see v\u00f5imalik on, et nad saavad seda endale lubada. Keskmine eestlane k\u00fcll seal ei ela,\u201c arutles ta. (Kinnisvaraportaalides olid nimetatud piirkonnas korterid 16. jaanuaril \u00fc\u00fcrihinnaga 200\u2013660 eurot \u2013 toim.)\nHiiumaalt riigikokku p\u00fcrgiv K\u00f5lar arutles, kas Ukrainast siia j\u00f5udnuile peaks v\u00f5imaldama nii h\u00e4id tingimusi. \u201eS\u00f5ja eest pakku p\u00e4\u00e4seda \u2013 see ei ole probleem,\u201c \u00fctles K\u00f5lar. \u201eArusaadav, et tahaks turvaliselt elada. Aga minu k\u00fcsimus on, et miks p\u00f5genik peab eestlasest tunduvalt paremini elama. Ma ei taha \u00f6elda, et nad peaksid spordisaalis elama, aga tagasihoidlikes tingimustes elamine oleks juba suur v\u00f5it.\u201c\nUkraina-teemalisi k\u00fcsimusi oli publikul veel: \u201eUkraina on ju meeletult suur riik ja see osa, kus on s\u00f5jakolle, on ju nii tilluke \u2013 miks nad siia tulevad, \u00fclej\u00e4\u00e4nud Ukraina on ju vaba?\u201c\nVastuseks nentis Helme, et venelased pommitavad ju laiemalt ka. \u201eMis mind k\u00f5ige rohkem h\u00e4irib: me ei tohi r\u00e4\u00e4kida, me ei tohi kritiseerida,\u201c m\u00e4rkis ta.\n\u201eV\u00e4ga lihtne on praegu, kui sa midagi natukene kritiseerid, saada k\u00fclge silti, et EKRE vihkab ukrainlasi,\u201c \u00fctles h\u00e4\u00e4l publikust. Helme kinnitas, et ei vihka mitte kedagi."}
{"text":"Tartumaalane sattus telefoni ostes kelmuse ohvriksPolitseile laekus teade, et Tartumaa mees kaotas interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonnast telefoni soetades oma raha. Nimelt leidis mees iPhone m\u00fc\u00fcgikuulutuse, kandis m\u00fc\u00fcjale 290 eurot, ent t\u00e4naseni ei ole ostetud toode mehi j\u00f5udnud.M\u00fc\u00fcja ei vasta enam aga ei s\u00f5numitele ega muule k\u00f5netamisele, ka ei ole ta ostjate tagastanud raha. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju uurib politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Tartumaa mees kaotas interneti kaudu telefoni ostes oma rahaPolitseile laekus teade, et Tartumaa mees kaotas interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonnast telefoni soetades oma raha.\nNimelt leidis mees iPhone m\u00fc\u00fcgikuulutuse, kandis m\u00fc\u00fcjale 290 eurot, ent t\u00e4naseni ei ole ostetud toode mehi j\u00f5udnud.\nM\u00fc\u00fcja ei vasta enam aga ei s\u00f5numitele ega muule k\u00f5netamisele, ka ei ole ta ostjate tagastanud raha.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju uurib politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Segadus Smart-ID-ga: juba seekord oleks e-valimistel peaaegu saanud sellega h\u00e4\u00e4lt andaK\u00f5ige populaarsema autentimisvahendi Smart-ID-ga saab maksuametile esitada tuludeklaratsiooni, kanda k\u00fcmneid tuhandeid eurosid ning isegi abiellumise avaldust esitada. Kuid miks ei saa siis endiselt valimistel e-h\u00e4\u00e4lt Smart-ID-ga anda? P\u00f5hjus peitub riigiasutuse otsuses, mis leiab seadusele viidates, et sellist v\u00f5imalust ei ole.\u00a0\nGeeniuse tellijale\nDigiallkirja ja e-valimiste nii-\u00f6elda isa Tarvi Martens leiab aga, et seadusest on suudetud lugeda v\u00e4lja asju, mida seal kirjas ei ole ning vabalt v\u00f5iks valimiskomisjon v\u00f5tta vastu otsuse Smart-ID toetamiseks.\nM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on seegi, et e-valimiste jaoks arendusi tegev riigiamet on juba kulutanud 2000 t\u00f6\u00f6tundi ja 150 000 eurot, et valijarakendus toetaks juba praegu Smart-ID-d. Kogu teema teeb eriskummaliseks seegi, et \u00fckski osapool ei kahtle selles, et Smart-ID sobib e-h\u00e4\u00e4le digiallkirjaga kinnitamiseks.\u00a0\nValimiskomisjon n\u00e4eb vajadust seaduse muutmiseks\nLihtsustatult \u00f6elduna keerleb Smart-ID lubamise v\u00f5i mittelubamise otsus valimisseaduse t\u00f5lgendamise \u00fcle. Eelmise aasta novembris otsustas vabariigi valimiskomisjon (VVK) \u00e4ra, et peatsetel Riigikogu valimistel ei saa endiselt pakkuda Smart-ID-ga e-h\u00e4\u00e4le andmist.\u00a0\nSmart-ID kasutuselev\u00f5tu \u00fcle on VVK ning riigi valimisteenistus (RVT) arutlenud juba aastaid. Ikka ja j\u00e4lle leiab koosolekute protokollidest, kus teema t\u00f5statub esile, et takistuseks on seadusandlus.\u00a0\nHuvitaval kombel t\u00f5deb VVK esimees Oliver Kask Digigeeniusele, et nende arusaama j\u00e4rgi annab seadus v\u00f5imaluse e-h\u00e4\u00e4le kinnitamiseks Smart-ID digiallkirja kaudu.\n\u201cTakistust ei ole k\u00fcsimuses lubada h\u00e4\u00e4letamist ehk digiallkirja andmise v\u00f5imalust Smart-IDga (ehk PIN2 funktsioon). Kuid Smart-ID lubamisel oleks m\u00f5te, kui selle abil saaks enne h\u00e4\u00e4letamist tuvastada ka valija isiku (ehk PIN1 funktsioon),\u201d kirjeldas Kask.\u00a0\nTuues v\u00f5rdluse valimisjaoskonnas h\u00e4\u00e4letamisega k\u00e4ib kogu arutelu selle \u00fcle, kas Smart-ID on piisav selleks, et valija lubada f\u00fc\u00fcsiliselt jaoskonda sisse ehk lubada valijarakendusse logimist.\u00a0\nKui komisjon leiab, et seadus loetleb \u00fcles, millega p\u00e4\u00e4seb e-h\u00e4\u00e4letama ning Smart-ID-d selles nimistus ei ole, siis teised leiavad, et seadus \u00fctleb \u00fcheselt, et tegu on pelgalt VVK enda otsusega.\u00a0\nHuvitav on seegi, et VVK ei kahtle selles, et Smart-ID on piisav e-h\u00e4\u00e4le allkirjastamiseks ehk tulles tagasi f\u00fc\u00fcsilise h\u00e4\u00e4letamise juurde ning leides sealt analooge \u2013 komisjon leiab, et Smart-ID-ga ei tohi valijat jaoskonda lubada, aga kui ta on sinna ikka kuidagi saanud, siis sedeli v\u00f5ib ta valimiskasti \u00e4ra pista.\u00a0\nTaaskord seadusele viidates \u00fctleb Kask, et valimistel t\u00f5endab valija oma isikut isikut t\u00f5endava dokumendiga ning mobiil-ID on seaduses kirjas, kuid mitte Smart-ID.\u00a0\n\u201c\u00d5iguslikult ei ole praegu \u00fchtset arusaama, kas Smart-ID on k\u00e4sitletav isikut t\u00f5endava dokumendina. Isikut t\u00f5endavate dokumentide seadus loetleb isikut t\u00f5endavad dokumendid ammendavalt ja praegu Smart-ID nende hulka ei kuulu,\u201d lisas ta.\nLahendusena n\u00e4eb ta valimisseaduse muutmist, mis VVK n\u00e4gemusel k\u00f5rvaldaks takistuse.\u00a0\n\u201cVabariigi Valimiskomisjon ei pea Smart-ID kasutuselev\u00f5ttu selle seadusemuudatuseta v\u00f5imalikuks. Seet\u00f5ttu on komisjonil praegu keeruline v\u00f5tta vastu \u00fcksmeelselt Smart-ID-d lubav otsus. Muudatuse tegemisel on takistuseks ka enne valimisi j\u00e4\u00e4nud liialt l\u00fchike aeg,\u201d t\u00f5des Kask.\u00a0\nOluline m\u00f5ju demokraatiale\nKui VVK loeb valimisseadusest v\u00e4lja isikut t\u00f5endava dokumendi klausli, siis ITLi tegevjuht Doris P\u00f5ld leiab, et Smart ID-ga isiku tuvastamine tagab h\u00e4\u00e4letajate tuvastamist samasuguse usaldusv\u00e4\u00e4rsusega kui mobiil-ID v\u00f5i ID-kaart, sest tegemist on samav\u00e4\u00e4rsete ja kvalifitseeritud autentimist ning allkirjastamist v\u00f5imaldavate vahenditega.\nTeadmata VVK novembrikuisest otsusest saatis P\u00f5ld ITLi egiidi all 20. detsembril komisjonile kirja, kus t\u00f5i v\u00e4lja toetavaid seisukohti.\u00a0\n\u201cK\u00f5ik Eesti riigiasutused usaldavad seda ja Smart-ID allkirja tunnustavad k\u00f5ik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kui vaadata kasutajate arvu ja tehtud tehinguid, mitte lihtsalt 661 000 kasutajat, vaid r\u00f5huv enamus h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslikest kodanikest, kes juba kasutavad Smart-ID-d k\u00f5ikide muude asjade tegemiseks. P\u00e4evas tehakse enam kui 1M tehingut,\u201d t\u00f5i ta statistikat v\u00e4lja.\nKuna valimiskasti juures k\u00e4imine on selgelt langev trend leiab P\u00f5ld Digigeeniusele antud kommentaaris, et riik ei peaks vastuvoolu ujuma, vaid suunda n\u00e4itama. Ta leiab, et olemas on vahend, millega saaks t\u00f5sta valimisaktiivsust, sest seda kasutab nii suur osa Eesti kodanikest.\u00a0\n\u201cSee on oluline nii demokraatia osas kui ka Eesti mainele v\u00e4lismaal! Eesti saab olla teistele riikidele eeskujuks,\u201d r\u00f5hutas ITLi tegevjuht.\u00a0\nDetsembrikuisele ITLi kirjale ei ole VVK vastanud.\u00a0\nE-h\u00e4\u00e4letamise isa on n\u00f6rdinud\nDetsembris otsustas komisjonile Smart-ID teemal kirja saata ka kogu e-Eesti s\u00fcnniloo juures suurt rolli m\u00e4nginud ning pikalt valimisteenistuses t\u00f6\u00f6tanud Tarvi Martens.\u00a0\nVVK ja Martensi t\u00f5lgendused valimisseadusest l\u00e4hevad lahku. Lihtsustatult \u00f6elduna, kui Kask v\u00e4idab, et seaduse kohaselt peab autentimine toimuma isikut t\u00f5endava dokumendi kaudu, siis ITL ja Martens loevad seadusest v\u00e4lja, et tehniliste n\u00f5uete kord on\u00a0pelgalt VVK enda otsustada.\nMartens t\u00e4psustas Digigeeniusele, et valimiskomisjonile saatis ta kirja kuna tema k\u00f5ik varasemad ponnistused ei olnud tulemust toonud.\n\u201cVVK ei v\u00f5tnud teemat varem arutleda. Olin oma kanalite kaudu proovinud seda lauale tuua, aga kui inimesed ei taha seda arutada, siis nad ei taha seda teha. Siis tuleb kiri saata,\u201d kirjeldas ta.\nMartens on n\u00f6rdinud, et VVK v\u00f5ttis mullu novembris toimunud koosolekul vastu otsuse, et Smart-ID ei v\u00f5eta m\u00e4rtsikuistel valimistel kasutusele.\n\u201cTeistsuguse otsuse puhul oleks pidanud k\u00e4ivitama avaliku piloodi, et valijad saaksid teistsugust kasutajakogemust proovida. Ma arvan, et see rong on t\u00e4navuste valimiste puhul l\u00e4inud, see ei ole enam realistlik,\u201d s\u00f5nas ta.\nSmart-ID kasutuselev\u00f5tu \u00fcle on tema s\u00f5nul arutletud juba aastaid, kuid miks ei olda seda n\u00f5us aksepteerima ei saa ta aru.\u00a0\n\u201cReaalsus on v\u00e4ga lihtne, turvalisus s\u00f5ltub digiallkirjast. Smart-ID on legaalne digiallkirja andmise vahend ja hakata n\u00fc\u00fcd jaurama, kas see ka autentimiseks k\u00f5lbab,\u201d leiab Martens.\u00a0\nTeemat kommenteerides p\u00f6\u00f6ras ta t\u00e4helepanu t\u00f5siasjale, et 2002. aastal kirjutati valimisseadusesse sisse ID-kaardiga autentimise klausel, millest alates on see nii-\u00f6elda ripats j\u00e4\u00e4nud e-h\u00e4\u00e4letamise k\u00fclge kinni.\u00a0\nLeidub ka kriitikuid\nKuid VVK ei ole ainus, kes ei toeta Smart-ID kasutuselev\u00f5ttu. \u00dcks kriitikutest on Tartu \u00fclikooli teadlane Arnis Par\u0161ovs, kes \u00fctles Digigeeniusele, et Smart-ID suur hulk edukaid pettuseid on tema jaoks punaseks lipuks v\u00f5i ohum\u00e4rgiks.\u00a0\n\u201cKuigi Smart-ID on enamlevinud autentimise vahend Eestis, on suur hulk kasutajaid, kes ei m\u00f5ista selle t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tet. Osad kasutajad kinnitavad telefoni tulevaid Smart-ID p\u00e4ringuid pimesi ilma, et nad oleksid ise neid algatanud,\u201d kirjeldas Par\u0161ovs.\nLisaks t\u00f5stab ta negatiivses m\u00f5ttes esilegi seda, et Smart-ID p\u00e4ringuid saab algatada kolmas osapool inimese enda teadmata. N\u00e4itena toob ta v\u00e4lja tunamulluse kaasuse, kus k\u00fcberkelm \u00fcritas seel\u00e4bi kalastades p\u00e4\u00e4seda ligi Eesti k\u00fcbervalve eest vastutava CERT-EE juhi T\u00f5nu Tammeri e-kontodele.\u00a0\n\u201cArvestades Ukraina s\u00f5da ja sellega kaasnenud k\u00fcberr\u00fcndeid Eestile t\u00f5useb s\u00e4\u00e4raste r\u00fcnnete risk veelgi,\u201d \u00fctles teadlane.\u00a0\nKokkuv\u00f5tlikult n\u00e4eb Par\u0161ovs Smart-ID kasutuselev\u00f5tus e-valimiste puhul rohkem pahupooli, kui head.\u00a0\nValimisrakenduses on Smart-ID tugi juba olemas\nEHSi arenduse eest vastutav RIA valimiste infos\u00fcsteemide arendamise osakonna juhataja Alo Einla ei tee saladust sellest, et t\u00f6\u00f6dega Smart-ID toetamiseks s\u00fcsteemides hakati pihta 2021. aastal koost\u00f6\u00f6s Cyberneticaga ning t\u00f6\u00f6d said valmis l\u00e4inud detsembris.\n\u201cKuna rakendused peavad koos t\u00f6\u00f6tama olemasoleva e-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemiga sh kogujaga, siis on Smart-ID tugi konfiguratsiooni tasemel rakendatav ka lauaarvuti valijarakendusel. Smart-ID kasutamise otsuse tegemine ei ole tehnilises m\u00f5ttes niiv\u00f5rd ajakriitiline \u2013 tehniline valmisolek on rakendusel olemas ning suuri aegan\u00f5udvaid lisaarendusi see ei n\u00f5ua,\u201d \u00fctles Einla.\nSamuti ei tee ta saladust sellest, et positiivse otsuse tegemise j\u00e4rgselt ei ole hetkel n\u00e4ha, et EHSis Smart-ID aktiveerimiseks vajaks s\u00fcsteem suuremaid muudatusi v\u00f5i arendusi.\u00a0\nSeda, et EHSi\u00a0on Smart-ID tugi juba arendatud, n\u00e4itab aga Martensi s\u00f5nul, et s\u00f5nad ja teod l\u00e4hevad risti."}
{"text":"Manna: kui sinu arvamus seab kahtluse alla kellegi inim\u00f5igused, siis see ei ole enam arvamusMa ei taha sissejuhatuseks suuri s\u00f5nu teha. Kohtume Maria Vainum\u00e4ega (19) k\u00f5rvalt\u00e4naval asuvas Volga stuudios, kus tema kui artist nimega Manna oma muusikat salvestab. Produtsent Markus Palo paneb lahkudes meid salvestama, ja letsg\u00f5u! Sama h\u00e4sti v\u00f5iksime r\u00e4ppima hakata.\nAh jaa, Manna on oma p\u00f5lvkonna \u00fcks \u00e4gedamaid muusikuid, kes salvestanud kaks albumit ja \u00fche EP nimega \u201cAlbum\u201d. Tal on juba ka kuhi uusi lugusid, millest novembri l\u00f5pus ilmus \u201c! COULD B\u201d, mis v\u00f5iks Manna enda s\u00f5nul olla avapauk uuele stiilile, mida ta tegema hakkab. Uutel lugudel on p\u00e4ris Manna saund, \u00fctleb muusik ise. Ootame huviga kolmandat albumit. Tundub tulevat tume ja ilus. Tegelikult r\u00e4\u00e4gime lisaks muusikale ka elust ja poliitikast. Sest k\u00f5ik on k\u00f5igega seotud.\nValner Valme intervjuu on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris, mis on saadaval suuremates kioskites \u00fcle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis.\nKuidas sulle meeldib siuke hiliss\u00fcgisene aeg?\nMulle meeldib see atmosf\u00e4\u00e4r, aga alati t\u00f5mbab hooajalise depreka ikka peale l\u00f5puks. Ilus, aga raske aeg.\nKaamos? Pimedus m\u00f5jutab?\nTead, ma arvan, et pimedus ei m\u00f5juta, aga see konstantne hall taevas k\u00fcll. Mind ei h\u00e4iri see, et vara pimedaks l\u00e4heb v\u00f5i \u00fcldse h\u00e4marus, aga mind h\u00e4irib hallus.\nEnamus muusikat on sul suht tume. Sa teed oma muusikas \u00e4ngist ilu.\nJaa, k\u00f5ik muusika, mis ma kirjutan, tuleb mu elust. Ainus viis, kuidas ma saan enda jaoks asjad l\u00e4bi m\u00f5elda, on teha l\u00e4bielamised muusikaks. See ei pruugi olla isegi s\u00f5naline muusika. Tumedus \u2026 see tundub mulle p\u00e4ris.\nPole vihje su nimele, aga sa ei tee roosamannapoppi.\nMul ei ole sellise popi kohta midagi halba \u00f6elda, aga mulle n\u00e4ib see ebasiiras. Pop-pl\u00e4usti saund on minu jaoks liiga l\u00e4bit\u00f6\u00f6deldud.\nTumedus on salap\u00e4rasem. K\u00f5ik ei ole v\u00e4lja valgustatud. Su muusika on ka m\u00fcstilise alatooniga. Kas sul on eeskujusid?\nEelmisel aastal kirjutasin Levilasse kolmeosalise seeria vaimsest tervisest. Veits ka muusikast. Ja seal ma \u00fctlen, et olen inimesena nagu mosaiik. Absoluutselt k\u00f5igest, millega kokku puutun, v\u00f5tan killukese sinna mosaiiki kaasa. Iga inimene inspireerib, ma ei pea isegi temaga r\u00e4\u00e4kima, ta v\u00f5ib mulle lihtsalt t\u00e4naval vastu jalutada. Iga element m\u00f5jutab. Ma olen h\u00e4sti vastuv\u00f5tlik.\nPalju p\u00f5nevam vastus, kui et sa \u00f6elnuks Bj\u00f6rk v\u00f5i FKA Twigs. Sa end kategoriseerida ei lase?\nMa laseks, kui keegi oskaks. Keegi ei oska eriti midagi \u00f6elda selle kohta, mida ma teen.\nSul on palju erinevaid stiiliv\u00f5tteid. Su eelmise aasta album \u201ci can do anything IF I WANT TO\u201d on kirju. Nagu pealkiri \u00fctleb, teed, mis tahad. Aga ta seisab koos mingi l\u00e4biva niidiga. See niit oled sina. See pole mingi stiil, sa ei k\u00e4i stiili m\u00f6\u00f6da. Elektrooniline autorimuusika. RnB \u2013 saab vist laias laastus \u00f6elda. Moodne, futuristlik RnB.\nViimased asjad k\u00fcll, jaa.\nKontserdil oled impressionistlik, v\u00e4ljendusrikas. Aga samas lood publikuga distantsi. Kuidas see \u00f5nnestub? \u00dchest k\u00fcljest lased vabaks, teisalt tekitad enda \u00fcmber mingi fluidumi.\nKarakter Manna tekkis alles sel aastal. Ausalt \u00f6eldes ma ei teagi, mida Manna laval teeb. Mina, ma r\u00e4\u00e4gin praegu sinuga, ma olen Maria. Kohe, kui lavale astun, siis Maria jalutab minema, haihtub. Manna on laval. Akvaariumikala tunne tekib. Pikalt tundus, et inimesed toppisid k\u00e4si akvaariumisse ja tulid liiga l\u00e4hedale. N\u00fc\u00fcd ma olen vanem, kogenum, enesekindlam, otsusekindlam, n\u00fc\u00fcd ma olengi kala. Sa n\u00e4ed ja kuuled mind, aga n\u00e4htamatu klaas on vahel.\nT\u00e4pselt seda ma viimati S\u00f5ru Saundil su livel ette kujutasin ka, et klaas on vahel. Mulle meeldib see. Mulle ei meeldi see neljanda seina l\u00f5hkumine. Ma ei l\u00e4he lava ette artistiga patsu l\u00f6\u00f6ma. Ma tahan, et artist j\u00f5uab mulle kohale, aga distants j\u00e4\u00e4b, see annab efekti. Kuidas sa teed seda? Kuidas sa avastasid enda lava-mina?\nPanin l\u00e4\u00e4tsed silma. See on nagu mask. See aitas Maria eraldada Mannast. P\u00e4ris elus on pruunid silmad, aga panen valged l\u00e4\u00e4tsed, juba n\u00e4en t\u00e4iesti teistsugune v\u00e4lja.\nSuht ufo.\nJaa. Mulle meeldibki see ufo-look t\u00e4iega. Ja kui v\u00e4ljast on muutus, siis miks mitte lasta sel ka seestpoolt muuta.\nSu muusika on ka veidi ebamaine. Sa ei tee ju k\u00f5igile m\u00f5istetavat asja. Mujal maailmas on sellisele muusikale oma publik olemas. Eestis vist ei anna enam eriti laieneda, kui sa just ei tule publikule liiga palju vastu.\nMinu p\u00e4ris publik vist ei ole Eestis. Siin on mingi piir, milleni saab minna, ja siis hakkad sama ringi uuesti k\u00e4ima. Mul on see ring peal. Mida mul ikka nii v\u00e4ga siin teha enam on. J\u00e4rgmine samm peaks viima v\u00e4lismaale.\nMa laulukirjutajana peidan asju \u00e4ra ka ja mulle tundub, et ma nagu peaks selgitama oma muusikat inimestele. Et sellest ei saada aru. Ei saagi saada, sest s\u00f5nades on palju varjatud t\u00e4hendusi.\nN\u00e4iteks laul sellest, kuidas \u00fcks kutt, kes oli mu s\u00f5ber, \u00fcritas mind v\u00e4gistada. Kui seda laulu lahti n\u00e4pistada, saab selle inimese isegi \u00fcles leida.\nSul oli vahepeal tume aeg, lisaks v\u00e4gistamiskatsele t\u00f6\u00f6kaotus ja muud jamad, k\u00f5ik kokku nagu ahelreaktsioon. See ei murdnud sind maha?\nMa olen v\u00e4ga \u00fcllatunud, et ei murdnud.\nPraegu on parem aeg?\nManna kassiga.\nTead, pole parim aeg elus, see on teistmoodi raske. L\u00e4ksin partnerist lahku, elan \u00fcksi. Ma olen kogu aeg kellegagi koos olnud alates sellest, kui olin neliteist-viisteist. Ja n\u00fc\u00fcd, kui olen p\u00e4riselt t\u00e4iskasvanu, elan oma elu, mul on oma korter, pean maast uuesti \u00fcles ehitama oma persona\u2019t. See on \u00fclimalt huvitav ja p\u00f5nev tegelikult. L\u00e4hen t\u00f6\u00f6le, l\u00e4hen oma koju, saan mingeid asju enda k\u00e4e j\u00e4rgi \u00fcmber t\u00f5sta. P\u00f5nev, keeruline, aga ma tulen sellega h\u00e4sti toime.\nMa ei alahinda sinu katsumusi. M\u00f5istan seda k\u00f5ike. Aga teise k\u00fclje pealt sul on h\u00e4sti l\u00e4inud. Sa oled elus kuhugi j\u00f5udnud \u2013 juba! Sa oled tark ja tead, mida tahad. Mina olin 19, ma ei teadnud midagi, ma lihtsalt laaberdasin m\u00f6\u00f6da Eestit ringi. Mingit sihti polnud. Sul on omajagu salvestatud muusikat, sind teatakse, v\u00f5iks ju rahul olla?\nJaa, ma tean, selles m\u00f5ttes k\u00fcll, et k\u00f5ik see, kuhu ma j\u00f5udnud olen siukses eas, k\u00f5ik mu privileegid, blablablaa \u2013 ilmselgelt ma olen t\u00e4nulik selle k\u00f5ige eest ja ma \u00fcldse ei vingu. Igal inimesel on keeruline ja t\u00e4iesti omamoodi keeruline. On palju asju, millest ma ei r\u00e4\u00e4gi ka ja mille \u00fcle ma siiski iga p\u00e4ev imestan, et ma elus olen. K\u00f5lab nagu tiineka jutt, aga siiralt h\u00e4mmastun, kuidas ma olen k\u00f5ik need asjad l\u00e4bi elanud ja ikkagi funktsioneerin.\nSaan aru. K\u00f5ik, mis sul on, see ei ole sulle ise s\u00fclle kukkunud. Sa oled n\u00e4inud r\u00e4nka vaeva. Aga edu, mis on tulnud l\u00e4bi katsumuste, on mingis m\u00f5ttes ju rohkem v\u00e4\u00e4rt.\nSeda kindlasti. \u00dcks vaatenurk ongi see, et nii noor ja teab, mis ta tahab, ja nii palju on saavutanud. Aga sama lauset v\u00f5ib ka teistpidi v\u00f5tta: nii noor ja nii palju saavutanud \u2013 j\u00e4relikult kuskilt pidi see k\u00f5ik tulema. K\u00f5ik on k\u00e4inud k\u00e4hku. Ma pidin p\u00e4ris vara suureks kasvama ja ennast tagant kiirustama. Mulle on asju peale surutud ja sellep\u00e4rast olen ehk j\u00f5udnud rohkem kui m\u00f5ned minust vanemadki, aga ega see meeldiv l\u00f5ppude l\u00f5puks ei ole. Kui sa oled nii noor, siis inimesed m\u00f5tlevad, et ta j\u00f5uab ju veel ja veel, siis k\u00f5ik kuhjub. Mis on okei, ma saan hakkama, aga v\u00e4ljastpoolt vaadatakse sellele ikkagi teisiti kui tegelt on.\nSee ei ole ilmselt mingi popstaari \u00f5itsev elu, eriti v\u00e4ikses Eestis. Sa v\u00f5id siin ju teha ja muutuda, aga kes sest aru saab ja kui paljud sellega kaasa tulevad. Mis variandid sul on end v\u00e4lismaal kuuldavaks teha?\nK\u00f5ige lihtsam variant, mis juhtub \u00fchel protsendil sajast, on see, kui saad \u00fcle\u00f6\u00f6 tuntuks, n\u00e4iteks l\u00e4heb TikTokis mingi su laul viraalseks.\nMiljon kuulamist, epic, see oleks cool.\nTegelikult mul pole \u00f5rna aimugi. Ma lihtsalt loodan, et \u00f5igel inimesel klikib kuskil.\nKuidas sa oma asju ajad? Sul on manager Neit, eks? Mingi tiim?\nJaa, aga see tiim on meil \u00fclipisike: mina, produtsent Markus Palo ja manager Neit Nestor. Mega t\u00f6\u00f6 tuleb endal \u00e4ra teha. Muusikutel pole Eestis rahaga kerge. Kui ma lasen mingi loo v\u00e4lja, siis on vaja \u00fcles laadida, Spotifysse panna, videoklippi, cover art\u2019i, t\u00f6\u00f6d on palju. Loodan, et varsti mul on privileeg \u00f6elda (teeskleb nipsakat): artisti t\u00f6\u00f6 on lihtsalt muusikat teha. Aga Eestis see ei ole reaalne.\nPaljud Eesti muusikud teevad oma diipi asja k\u00fcll, aga \u00e4raelamiseks poolsalamisi k\u00e4ivad pulmas, tuttavate juubelitel ja kuhu kutsutakse. Seda sa ei tee?\nEi. See k\u00f5lab t\u00e4iesti kohutavalt. Minu olemus ei sobi sellistesse kohtadesse.\nKuhu skenesse sa kuulud?\nVist mitte kuhugi. Ma olen liiga \u201cmidagi\u201d k\u00f5igi jaoks. Alternatiivskene jaoks liiga pop, popskene jaoks liiga alternatiivne.\nN\u00e4iteks see laul, mis ma tegin nubluga, \u201cKopli liinid\u201d. See on selle pop-pl\u00e4usti osa pealt viimatiselt albumilt. Minu meelest t\u00e4ielik poplugu. Saatsime raadiotesse laiali, \u00fcks jaam saatis vastu, et see on liiga alternatiivne meile. Siis ma m\u00f5tlesin k\u00fcll, et issand jumal, see on k\u00f5ige popikamaid lugusid albumilt ja ikka liiga alternatiivne. Kogu aeg on midagi \u00fcle.\nOsa raadiojaamu elab meil n\u00f5ukaajas. Muusika ongi alternatiivne. Muusika ei peagi olema \u00fchtlane mass v\u00f5i siis kuuluma kuhugi kindlasse kasti. Aga meil on see lahterdamine: see on pop, see on rock, see on r\u00e4pp, see on RnB. Artist peab ju olema eraldiseisev. Ta peabki v\u00e4lja paistma. Mis m\u00f5tet tal on, kui ta kuulub kuhugi. Aga meil ei osata seda hinnata, kui keegi on tema ise, t\u00e4iesti eriline.\nPaljudele meeldib mugavus, kui on ilusti \u00e4ra lahterdatud. Kui \u00f6elda \u201calternatiivne\u201d, siis see on ka t\u00e4iesti segasummasuvila, miljon eri asja. Ja kui inimesed kuulavad midagi, mida nad ei oska paika panna, siis see h\u00e4irib neid.\nOmeti sul on t\u00e4nulik kuulajaskond olemas. Sul on publik lava ees, sul on p\u00e4ris korralikud numbrid lugude taga. Me teame sind. Mingil moel sa oled suutnud end kuuldavaks teha.\nNeed numbrid on kenad ja ma olen koost\u00f6\u00f6de \u00fcle t\u00e4nulik, mulle meeldib teiste inimestega koos teha. Aga minu jaoks algas asi valelt poolelt. Kui sa vaatad mu Spotifyd, siis esinelja lood on kellegagi koos tehtud. Need on artistid, kes on minust suuremad, enamus numbreid on koost\u00f6\u00f6dest ja ma ei teagi, kes tegelikult mind kuulavad.\nMa esimest korda kuulasin \u201cKopli liine\u201d, siis m\u00f5tlesin, ahah, p\u00e4ris lahe poplugu, aga j\u00e4rsku tundus, et: a kurat see nublu siin teeb!? Loomulikult sa pead oma suusaj\u00e4lge alles otsima, l\u00e4bi paksu lume r\u00fchkima, ja kui sa \u00fctled, et alustasid v\u00f5ib-olla vale jalaga \u2013 noh viieteistaastane inimene ei saagi kohe teha l\u00f5puni \u00f5iget asja. Kui sa teed kohe \u00f5iget asja, millega oled rahul ka kolmek\u00fcmne aasta p\u00e4rast \u2026 Esiteks on see v\u00f5imatu ja teiseks on see igav, kui ei ole erinevaid otsinguid ja kahlamisi erinevates meredes.\nMa olin viisteist, kui alustasin r\u00e4piasja. See oli naljakas, kohtusin huvitavate inimestega, aga ega mind p\u00e4riselt omaks ei v\u00f5etud.\n\u00c4ra \u00fctle, et sellep\u00e4rast, et t\u00fcdruk.\nTead, v\u00f5ib-olla mingit rolli see m\u00e4ngis.\n\u00dcsna macho on see r\u00e4pp ikka.\nIkka r\u00e4igelt macho. See muutub, juba paari aastaga on muutunud paremuse poole. Aga v\u00f5ib-olla nad n\u00e4gid l\u00e4bi mind, sest ma ei teadnud r\u00e4pist mitte midagi. Ma olin m\u00f5elnud, et \u00fcks stiil, mida ma kunagi ei tee, on r\u00e4pp, ja kaks aastat hiljem see juhtus.\nMinu meelest on \u00e4ge, et sa selle l\u00e4bi tegid, kogemus. Kui jutt juba j\u00f5udis stampide ja mat\u0161onduseni, siis mul on t\u00e4nap\u00e4eva noortest kahju. Mu enda lapsed on 13, 16 ja 21. Ja mida peavad praegused noored veel tegema, kui isegi mina, 52-aastane mees, l\u00e4hen iga p\u00e4ev n\u00e4rvi, avades meediakanaleid, n\u00e4hes, et meil ikka veel kehtib see mingi kolhoosi tase, kus erineva nahav\u00e4rviga inimesed siiamaani on \u00fcllatuseks m\u00f5nele \u201crahvuslasele\u201d, erineva seksuaalse soodumusega inimesed h\u00e4irivad t\u00e4iesti k\u00f5rvalisi isikuid ja mingi erakond ajab siiani Kremli poliitikat. Mina olen k\u00f5ike seda jama n\u00e4inud oma nooruses, aga n\u00fc\u00fcd peaks see ammu kadunud olema, ja kuidas siis praegune noor, kes on ju eelmistest p\u00f5lvkondadest avatum, selles supis hakkama saab. Ta peaks olema pidevas protestimeeleolus ja halval juhul ka masendunud.\nAbsoluutselt, palju asju k\u00e4ib n\u00e4rvidele. Kui ma olin laps, siis ma m\u00e4ngisin \u00f5ues, ma ei olnud internetis. Meil oli ainult \u00fcks h\u00e4sti vana lauaarvuti ja selle olid pidevalt okupeerinud vennad. Sellest p\u00e4evast peale, kui ma tiinekana olen rohkem netis, surutakse seda infot kurgust alla. \u00dckskord Twitteris vahetasin m\u00f5tteid \u00fche rassistiga. Nende p\u00f5hilause on et: aga see on minu arvamus. Vestluse k\u00e4igus ma sain aru, mis on parim selle peale \u00f6elda: kui sinu arvamus seab kahtluse alla kellegi inim\u00f5igused, siis see ei ole enam arvamus.\nSee on r\u00fcnnak.\nSee on r\u00fcnnak, see on diskrimineerimine.\nKohe, kui sa \u00fctled, et \u00e4kki ei laseks neid v\u00f5i neid sinna v\u00f5i t\u00e4nna, on sul silt k\u00fcljes: sa oled seksist, rassist, homofoob. Nii lihtne see ongi.\nKui juba tuleb see \u201caga\u201d sisse, siis on vestlus l\u00f5ppenud.\nMul ei ole midagi nende vastu, aga \u00e4rgu ronigu \u2026, eks ole. Sinu s\u00f5nav\u00f5ttudest ja muusikast on aru saada, et oled sada protsenti rassismi, kseno- ja muude vaenulike foobiate vastu. Sa ei karda?\nEi ole mingit p\u00f5hjust karta.\nMeil on \u00fcks partei, mis hirmutab inimesi. Konservatiivne rahvaerakond.\nEelmistel valimistel oli see partei noorte seas teemaks. Kui partei s\u00f5num on: \u00e4rme levita homopropagandat lasteaedadesse, siis mul tekkis k\u00fcsimus: kuidas sa sellise asja plakati peale paned? Inimesed lihtsalt naeravad v\u00e4lja su.\nSee on nii loll lause, et seda ei saa isegi kirja panna.\nNo t\u00e4pselt. Twitteris kerkis seepeale k\u00fcsimus: mis on homopropaganda ja kuidas see levib lasteaedadesse? Selgub, et m\u00f5ne selle partei liikme meelest on homopropaganda juba see, kui lapsel on kaks samasoolist vanemat. V\u00f5i et kui lapsed n\u00e4evad vikerkaarelippudega inimesi, siis see on ohtlik.\nSee ongi n\u00f5ukaaegne m\u00f5tteviis, et kui midagi on teistmoodi, siis kohe on vale. Nagu hobustel on silmaklapid, et k\u00f5rvale ei vaataks \u2013 lastele tahetakse samasugused silmaklapid panna, et jumala eest ei vaataks avarama pilguga ringi. Loomulikult lapsi tuleb kaitsta, aga see on teine asi. Kui sa ei n\u00e4ita lapsele tervet maailma, et on erinevaid inimesi, siis mis sinu kui vanema m\u00f5te on?\nSuletud maailma pooldajad, \u00fctleme nii \u2026 surevad millalgi ju ikkagi maha. Aga et j\u00e4rgmised p\u00f5lvkonnad oleksid avatumad ja lahkemad, tulebki lapsi harida. Samas tundub, et see 50 aastat kinnises diktatuurriigis elamist on siiski ladestunud, me ei ole seda v\u00e4lja saanud.\nNojah, meil on ikka veel neonatsid.\nOn ka mingi sinine kaardiv\u00e4gi v\u00f5i miski. Noorte\u00fchendus oma arust.\nP\u00e4riselt? Ei usu. (Naerab.) M\u00f5ned inimesed fikseerivad end nii \u00e4ra mingitesse ajaloos\u00fcndmustesse, et sellest on raske lahti lasta. Palju s\u00f5ltub kodusest kasvatusest.\nMe siin r\u00e4\u00e4gime sinuga p\u00f5lvkondade erinevusest, teisest k\u00fcljest ma olen r\u00e4\u00e4kinud, et asi pole niiv\u00f5rd p\u00f5lvkondade, vaid maailmavaadete konfliktis, sest pole ju nii, et peaks ainult endavanustega suhtlema. See oleks veel \u00fcks ism v\u00f5i foobia: ageism. Eile just toimetasin \u00fcht Eiki Nestori vestlust, mis siinsamas ajakirjas ilmus, ja ligi 70-aastane inimene, ei ole nagu mingit n\u00f5ukogude kohvrit j\u00e4rel lohisemas.\nKuna minu manager Neit on Eiki lapselaps, siis ma Eikit tunnen, ta on nii vaba ja kaasaegse m\u00f5tlemisega inimene. Aga kui ma r\u00e4\u00e4gin kasv\u00f5i enda vanavanematega, siis alati mingi maailmavaateline riid tekib. Ikkagi on asi ka n\u00f5ukaaegses mindset\u2019is.\nSee on tegelikult nii lihtne ju. Sa lihtsalt ei ole erinevate inimeste vastu. Ei alahinda kedagi, ei r\u00fcnda kedagi, oled ise, vabalt, ja ei sega kedagi. Kuidas see nii keeruline saab olla?\nMhmh. N\u00f5ukaaegse mindset\u2019i osa on, et ollakse harjunud v\u00e4givallaga. Olin \u00fchel meeleavaldusel ja keegi seal \u00fctles, et kunagi ikka m\u00e4ssati nii, et mindi kaklema. Siis ma m\u00f5tlesin, et neid n\u00f5uka-inimesi v\u00f5ib-olla h\u00e4iribki see, et praegused protestid on rahumeelsed. Mis pointi on protestil kaklema minna? See on ju t\u00e4iesti vastupidine idee.\nTeatud kildkonna protestid on v\u00e4givaldsed juba s\u00f5numite poolest, kui on kedagi nukuna v\u00f5i pildil oksa t\u00f5mmatud n\u00e4iteks. Teine asi on see, et Eestis saavad rahumeelsed protestid toimuda, autoritaarsetes riikides muutub v\u00e4givaldseks v\u00f5im. Venemaad ei pea nimetamagi, aga on veel Iraan, Hiina ja muud. Sul endal on rebel veres?\nMhmh. Mul on hea meel, et hakkasin mussi tegema nii varases eas. Mul oli just selline faas, et hiilisin kodust \u00e4ra, elasin Lasnam\u00e4el, parke \u00fcmber polnud, istud suvalise maja ees, jood viina, teed d\u017eointi, tuled \u00f6\u00f6sel kell kaks koju, ema k\u00fcsib, kus olid \u2013 ah, s\u00f5bra juures. T\u00fc\u00fcpiline teismelise rebbellion. Aga kui ma hakkasin mussi tegema, siis see kandus sinna \u00fcle. Ma olin algul ikka v\u00e4ga vulgaarne ja mul oli t\u00e4iesti suva. Ma olen hiljem paljud lood \u00e4ra kustutanud, sest see oli veits liiga hull. M\u00e4ssumeel on j\u00e4\u00e4nud sisse, aga n\u00fc\u00fcd on see healoomuline.\nLoomulikult. Ma isegi arvan, et kes noorena ei m\u00e4ssa, see hakkab vanana \u201cm\u00e4ssama\u201d, valama netikommentaarides kibestumust v\u00e4lja. Aga sina oled siis siukses kohas, et mingid kreisimad asjad on juba l\u00e4bi tehtud ja n\u00fc\u00fcd oled selline m\u00f5istlik, teed muusikat edasij\u00f5udnutele ja, oled vara t\u00e4iskasvanuks saanud.\nMhmh.\nSelle mhmhiga v\u00f5ikski l\u00f5petada. Aga mul on kaks k\u00fcsimust veel. Sa oled ilmselt paljudele noortele eeskujuks. H\u00e4sti paljud ju v\u00f5tavad peegli ees juukseharja k\u00e4tte ja taidlevad, noored tahavad esineda. Sa oled realiseerinud unistused ja oled paljudele eeskujuks, tajud sa seda?\nEi.\nVist ei peagi. Muidu hakkad teistmoodi k\u00e4ituma, kuidagi imelikult, ebaloomulikult.\nTead, k\u00f5ik inimesed, kes mu muusikat kuulavad, on 25+. Ma ei ole \u00fchtegi noort n\u00e4inud oma kontsertidel, peale s\u00f5prade. V\u00e4ike \u00f5de vaatab v\u00f5ib-olla veits alt \u00fcles.\nKas valima v\u00f5iks minna v\u00f5i?\nMuidugi. Eriti noored.\nNoored vestlevad sotsiaalmeedias palju poliitikast. Noored tahavad kaasa r\u00e4\u00e4kida. K\u00f5ik need otsused, mida teevad m\u00f5ned k\u00e4nnud \u2013 meie ju peame nende otsuste k\u00e4es elama.\nJa kui need m\u00f5tted ja otsused tulevad tugevalt n\u00f5ukaajast, mida siis noored tegema peavad? See n\u00e4itabki, kui t\u00e4htis on minna valima noortel. Ja et nad oskaksid valida \u00f5igeid erakondi, blablabla.\nEi ole blablabla. Mul on kohutavalt hea meel, et noored on nii teadlikud, see annab lootust, et (e)kremlism, tagurlus ja korruptsioon l\u00e4hevad hauda.\nPraegused noored n\u00e4evad asju l\u00e4bi. Kui kaua Keskerakond on Tallinnas juhtinud?\nMa ei tea, eluaeg.\nK\u00fcmme aastat tagasi nad juhtisid veel kindlasti. Siis noored m\u00f5tlesid, et noh, Keskerakond, pole midagi hullu, norm. Aga n\u00fc\u00fcd on inimesed aru saanud, mis tegelikult toimub, ja noored levitavad \u00f5iget infot. Poliitikute skandaalid, v\u00e4\u00e4rteod levivad ruttu.\nNojaa, asja miinuspool on see, et vaenamine ja idiotism levivad sama ruttu. Tuleb osata vahet teha, ma olen kindel, et noored oskavad, ja ait\u00e4h sulle selle intervjuu eest!"}
{"text":"Vandeadvokaat Keres r\u00e4\u00e4kis kohtus, kuidas Eesti prokuratuur j\u00e4nkidele poebKas Eesti k\u00f5igi aegade kalleimas kuriteos kahtlustatavad \u00e4rimehed peavad istuma nii kaua kongis, kuni valitsus Toompeal otsustab, kas anda nad v\u00e4lja USA-le v\u00f5i mitte?\nKui Eesti soovis Ameerika \u00dchendriikidelt, et sealne valitsus annaks Eestile v\u00e4lja kunagi Tallinna lennusadama maa-ala \u00e4rastanud Aleksander Rotko, ei v\u00f5tnud Florida osariigis asuva Jacksonville\u2019i kohus teda isegi mitte vahi alla. Seda hoolimata asjaolust, et Eestis oli antud v\u00e4lja Rotko vahistamise m\u00e4\u00e4rus, sest ta hoidis kohtupidamisest k\u00f5rvale. Florida kohus otsustas, et piisab kautsjoni maksmisest.\nEestlased k\u00e4ituvad aga ameeriklaste palvet saades t\u00e4iesti teisiti, selgitas siinkandi advokaatide koorekihti kuuluv Paul Keres t\u00e4na Tallinna kohtumajas. Nimelt soovib riigiprokuratuur, et Kerese kliendiks olev k\u00fcber\u00e4rimees Sergei Potapenko peab istuma vangis nii kaua, kuni Eesti valitsus teeb otsuse tema v\u00e4ljaandmise kohta USA kohtule.\nKerese s\u00f5nul ei ole USA kohus aga mitte kunagi andnud v\u00e4lja Potapenko vahistamise m\u00e4\u00e4rust. Seda ei ole isegi taotletud!\nEestisse saadeti Ameerikast \u00fcksnes arrest warrant, mida saab v\u00f5rrelda sundtoomise m\u00e4\u00e4rusega ja mida ei allkirjastanud mitte kohtunik, vaid tema abiline. Vahistamism\u00e4\u00e4rus (detention order) on sootuks teistsugune dokument.\nAmeeriklased kahtlustavad Potapenkot ja tema kompanjoni Ivan Tur\u00f5ginit, kes oma tegevusega lendasid loomulikult \u00c4rip\u00e4eva \u201eRikaste TOPi\u201c, hiigelsuures k\u00fcberkuriteos. Selle mahuks pakutakse ligi pool miljardit eurot. Tur\u00f5ginit kaitsev vandeadvokaat Karl Kask \u00fctleb aga, et kahju saajad ja selle maht ei ole sugugi selged.\nSellegipoolest istuvad Potapenko ja Tur\u00f5gin mullu 20. novembrist vahi all. Riigiprokuratuur taotleb nende vahistamist veel kuni k\u00fcmneks kuuks (kokku tohib v\u00e4ljaandmise menetlus kesta aasta) ja on oma edus ilmselt nii kindel, sest kohtusse ei saadetud \u00fchtegi krimiuudistest tuntud superstaari, vaid tuntud vandeadvokaatide vastu v\u00f5itles seekord abiprokur\u00f6r Mari Vunk. Enesekindlalt esinenud Vunk teatas, et tegemist on v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5ttelise vaidlusega ning k\u00fcber\u00e4rimeeste vahi all hoidmine on p\u00f5hjendatud ja vajalik. \u201eVahistamise otsus on vaieldud ringkonnakohtuni ja ringkonnakohus leidis, et see on p\u00f5hjendatud,\u201c selgitas ta.\nTervislike h\u00e4dade k\u00e4es vaevlev ja juba teist kuud vangimajas viibib Potapenko \u00fctles, et tema trellide taga hoidmisel ei ole m\u00f5tet. \u201eMa ei kavatse kuhugi s\u00f5ita ega lennata,\u201c m\u00e4rkis ta. \u00c4rimees soovib v\u00e4ljaandmise otsuse langetamiseni viibida kodus oma naise ja kahe alaealise lapse juures.\n\u201eInimesi ei tohi niisama vahi alla v\u00f5tta. Selleks peab olema hea p\u00f5hjus,\u201c toonitas Keres. \u201eMilles seisneb p\u00f5hjus, et Potapenko ei tohi viibida kodus oma l\u00e4hedaste juures? Ta ei ole andnud oma varasema k\u00e4itumisega kellelegi alust arvata, et tegemist on isikuga, kes v\u00f5ib pakku minna.\u201c\nKeres selgitas, et Potapenko teab juba aastaid, et tema Hashflare\u2019i-nimelise \u00e4ri suhtes k\u00e4ib kriminaaluurimine ning ta ei ole kuhugi minema putkanud. \u201eTa on k\u00e4inud hoopis isiklikult RABis seletusi andmas,\u201c kiitis advokaat. \u201eTema ettev\u00f5tted on osalenud ka tsiviilvaidlustes ja need v\u00f5itnud.\u201c\nKerese hinnangul on Hashflare\u2019i juhtum aegunud ehk selle alusel ei tohi Potapenkot Ameerikasse sealse kohtu alla saata. Teine episood, millega ameeriklased teda seostavad, on Polybius Banki \u00fchisrahastamine. Too aga ei olnud suunatud USA kodanikele ehk ei tohiks samuti alluda sealsele jurisdiktsioonile.\nKeres soovib, et kohus asendaks \u00e4rimehe vahi all hoidmise elektroonilise valve v\u00f5i kautsjoni maksmisega. Ta t\u00f5i n\u00e4ite, et maailma \u00fches suuremas pettuses kahtlustatav k\u00fcberkuningas, FTXi looja Sam Bankman-Fried anti Bahamalt ameeriklastele v\u00e4lja, kuid viibib kautsjoni vastu vabaduses.\nKohtunik Mairi Heinsalu teeb otsuse Potapenko ja Tur\u00f5gini vabastamise v\u00f5i vahi alla hoidmise pikendamise kohta homme.\nV\u00f5itlus nende Ameerikasse v\u00e4ljaandmise asjas aga alles k\u00e4ivitub."}
{"text":"Ukraina sai k\u00e4tte esmese osa EL-i laenustKIIEV, 17. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina sai k\u00e4tte esimese osa Euroopa Liidu 18 miljardi eurosest laenust, et 2023. aasta \u00fcle elada, \u00fctles teisip\u00e4eval president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\nVenemaa kallaletung on Ukraina majanduse laastanud ning riik s\u00f5ltub majanduse pinnalhoidmiseks L\u00e4\u00e4ne doonorite abist.\n\"Ukraina sai esimese 3 miljardit eurot uuest 18 miljardi eurosest makrorahandusprogrammist,\" \u00fctles Zelensk\u00f5i Twitteris.\nTa t\u00e4nas Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni presidenti\u00a0Ursula von der Leyenit tugeva toetuse eest.\nFinantsstabiilsuse s\u00e4ilitamine on t\u00e4htis \"\u00fchiseks v\u00f5iduks agressori \u00fcle\", s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nEL h\u00e4\u00e4letas detsembris p\u00e4rast teravaid vaidlusi liikmesriikide vahel uue majandustoetuse paketi poolt. See n\u00e4eb ette, et EL annab Kiievile 35-aastase laenu n\u00e4ol iga kuu 1,5 miljardit eurot, intressi maksab EL.\nEL-i liikmeks p\u00fcrgival Ukrainalt oodatakse vastutasuks korruptsioonivastaste ja kohtureformide j\u00e4tkamist.\nUkraina m\u00f5ttekoja Euroopa Majandusstrateegia Keskus (Centre for Economic Strategy) andmetel v\u00f5ib kogu L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jalise ja finantsabi suurus 2023. aastal ulatuda 100 miljardi euroni, sellest \u00fcle 40 miljardi l\u00e4heb relvaj\u00f5ududele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina sai k\u00e4tte esmese osa EL-i laenustKIIEV, 17. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina sai k\u00e4tte esimese osa Euroopa Liidu 18 miljardi eurosest laenust, et 2023. aasta \u00fcle elada, \u00fctles teisip\u00e4eval president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\nVenemaa kallaletung on Ukraina majanduse laastanud ning riik s\u00f5ltub majanduse pinnalhoidmiseks L\u00e4\u00e4ne doonorite abist.\n\"Ukraina sai esimese 3 miljardit eurot uuest 18 miljardi eurosest makrorahandusprogrammist,\" \u00fctles Zelensk\u00f5i Twitteris.\nTa t\u00e4nas Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni presidenti\u00a0Ursula von der Leyenit tugeva toetuse eest.\nFinantsstabiilsuse s\u00e4ilitamine on t\u00e4htis \"\u00fchiseks v\u00f5iduks agressori \u00fcle\", s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nEL h\u00e4\u00e4letas detsembris p\u00e4rast teravaid vaidlusi liikmesriikide vahel uue majandustoetuse paketi poolt. See n\u00e4eb ette, et EL annab Kiievile 35-aastase laenu n\u00e4ol iga kuu 1,5 miljardit eurot, intressi maksab EL.\nEL-i liikmeks p\u00fcrgival Ukrainalt oodatakse vastutasuks korruptsioonivastaste ja kohtureformide j\u00e4tkamist.\nUkraina m\u00f5ttekoja Euroopa Majandusstrateegia Keskus (Centre for Economic Strategy) andmetel v\u00f5ib kogu L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jalise ja finantsabi suurus 2023. aastal ulatuda 100 miljardi euroni, sellest \u00fcle 40 miljardi l\u00e4heb relvaj\u00f5ududele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina sai k\u00e4tte esmese osa EL-i laenustKIIEV, 17. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina sai k\u00e4tte esimese osa Euroopa Liidu 18 miljardi eurosest laenust, et 2023. aasta \u00fcle elada, \u00fctles teisip\u00e4eval president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\nVenemaa kallaletung on Ukraina majanduse laastanud ning riik s\u00f5ltub majanduse pinnalhoidmiseks L\u00e4\u00e4ne doonorite abist.\n\"Ukraina sai esimese 3 miljardit eurot uuest 18 miljardi eurosest makrorahandusprogrammist,\" \u00fctles Zelensk\u00f5i Twitteris.\nTa t\u00e4nas Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni presidenti\u00a0Ursula von der Leyenit tugeva toetuse eest.\nFinantsstabiilsuse s\u00e4ilitamine on t\u00e4htis \"\u00fchiseks v\u00f5iduks agressori \u00fcle\", s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nEL h\u00e4\u00e4letas detsembris p\u00e4rast teravaid vaidlusi liikmesriikide vahel uue majandustoetuse paketi poolt. See n\u00e4eb ette, et EL annab Kiievile 35-aastase laenu n\u00e4ol iga kuu 1,5 miljardit eurot, intressi maksab EL.\nEL-i liikmeks p\u00fcrgival Ukrainalt oodatakse vastutasuks korruptsioonivastaste ja kohtureformide j\u00e4tkamist.\nUkraina m\u00f5ttekoja Euroopa Majandusstrateegia Keskus (Centre for Economic Strategy) andmetel v\u00f5ib kogu L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jalise ja finantsabi suurus 2023. aastal ulatuda 100 miljardi euroni, sellest \u00fcle 40 miljardi l\u00e4heb relvaj\u00f5ududele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina sai k\u00e4tte esmese osa EL-i laenustKIIEV, 17. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina sai k\u00e4tte esimese osa Euroopa Liidu 18 miljardi eurosest laenust, et 2023. aasta \u00fcle elada, \u00fctles teisip\u00e4eval president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\nVenemaa kallaletung on Ukraina majanduse laastanud ning riik s\u00f5ltub majanduse pinnalhoidmiseks L\u00e4\u00e4ne doonorite abist.\n\"Ukraina sai esimese 3 miljardit eurot uuest 18 miljardi eurosest makrorahandusprogrammist,\" \u00fctles Zelensk\u00f5i Twitteris.\nTa t\u00e4nas Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni presidenti\u00a0Ursula von der Leyenit tugeva toetuse eest.\nFinantsstabiilsuse s\u00e4ilitamine on t\u00e4htis \"\u00fchiseks v\u00f5iduks agressori \u00fcle\", s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nEL h\u00e4\u00e4letas detsembris p\u00e4rast teravaid vaidlusi liikmesriikide vahel uue majandustoetuse paketi poolt. See n\u00e4eb ette, et EL annab Kiievile 35-aastase laenu n\u00e4ol iga kuu 1,5 miljardit eurot, intressi maksab EL.\nEL-i liikmeks p\u00fcrgival Ukrainalt oodatakse vastutasuks korruptsioonivastaste ja kohtureformide j\u00e4tkamist.\nUkraina m\u00f5ttekoja Euroopa Majandusstrateegia Keskus (Centre for Economic Strategy) andmetel v\u00f5ib kogu L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jalise ja finantsabi suurus 2023. aastal ulatuda 100 miljardi euroni, sellest \u00fcle 40 miljardi l\u00e4heb relvaj\u00f5ududele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u201eKui tahan, v\u00f5in su \u00e4ra ka tappa.\u201c Kuidas sai Londoni politseinik ligi 20 aastat karistamatult naisi v\u00e4gistada ja terroriseerida?Arvukates v\u00e4gistamistes s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud politseiniku David Carricki ebameeldiv ja v\u00e4givaldne iseloom oli teada nii emale, naabritele kui s\u00f5pradele, kuid isegi politseisse helistamine ei muutnud midagi.\nRelvakandmis\u00f5igusega politseiniku David Carricki endine elukaaslane r\u00e4\u00e4kis Guardianile, kuidas mees teda v\u00e4gistas, k\u00e4gistas ja \u00e4hvardas. \u201eV\u00f5in su tappa, ilma et sellest t\u00f5endeid j\u00e4\u00e4ks,\u201c olevat politseinik naise v\u00e4itel talle \u00f6elnud.\nV\u00e4idetavalt kasutas 48-aastane Carrick oma ametikohta naise hirmutamiseks ja kontrollimiseks. Ta aheldas naise politseilt saadud k\u00e4eraudadesse ja kiitles, et on v\u00f5imas mees, kes kaitseb peaministrit. Et naine suhet ei katkestaks, \u00e4hvardas ta tema autosse narkootikume paigutada, m\u00e4rkides: \u201eKumba meist nad usuvad?\u201c\nPraeguseks on Carrick end s\u00fc\u00fcdi tunnistanud 49 kuriteos 12 naise vastu. Juriidilistel p\u00f5hjustel anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4nud naistunnistaja r\u00e4\u00e4kis Guardianile aasta aega kestnud v\u00e4givallast. Naine kuulati \u00fcle ka Hertfordshire\u00b4 kohalikus politseis, ent ta otsustas ametlikku kaebust mitte sisse anda, kuna ei tahtnud kannatusi kohtus uuesti l\u00e4bi elada. Samal ajal r\u00e4\u00e4kis Carricki ema Guardianile, et teismelisep\u00f5lves esitati poja vastu nii t\u00f5sine kaebus, et ema esitas selle kohta teate.\nEndisest elukaaslasest naine kohtus tollal julgestuspolitseis teeninud Carrickuga Tinderis. Esialgu j\u00e4ttis mees v\u00f5luva mulje. \u201eAlguses oli ta v\u00e4ga kena mees,\u201c r\u00e4\u00e4kis naine. \u201eTa oli v\u00e4ga jutukas, v\u00e4ga viisakas. Arvasin, et olen leidnud \u00f5ige inimese.\u201c\nPaar k\u00e4is romantilistel jalutusk\u00e4ikudel ning v\u00e4lismaareisidel ja unistas \u00fchise maja ostmisest. \u201eAga siis hakkas ta mind teiste ees avalikult m\u00f5nitama,\u201c meenutas naine. \u201eTa tahtis, et ma tunneks end kohutava inimesena.\u201c\nV\u00e4idetavalt muutus Carrick ajaga veelgi kontrollivamaks, \u00fcritas v\u00f5tta kontrolli naise rahaasjade \u00fcle ja katkestada tema sidemeid perega. \u201eTa tegi seda meeldival moel, r\u00e4\u00e4kides, et mu pere on suureks kasvanud ja neil tuleb lasta oma elu elada,\u201c r\u00e4\u00e4kis naine. Lisaks paigutas mees salaja tema iPhone\u00b4i j\u00e4lgimis\u00e4pi Find My Friends ja j\u00e4lgis ka tema internetikasutust. Kui naine \u00f6\u00f6sel sotsiaalmeedias k\u00e4is, n\u00f5udis mees, et ta telefoni kasutamise l\u00f5petaks.\n\u201eTa \u00fctles sageli: kellele sa kuulud? Sa kuulud mulle,\u201c r\u00e4\u00e4kis naine. \u201eTa \u00fctles v\u00e4ga, v\u00e4ga mitu korda: sa pead minu s\u00f5na kuulama. Sinu asi on mind teenida.\u201c Naise s\u00f5nul oli Carrick seksis\u00f5ltlane ja alkohoolik, kes alustas joomist kell 7 hommikul p\u00e4rast parlamendisaadikute turvamisel veedetud \u00f6\u00f6vahetusest tulemist. Tema Hertfordshire\u00b4s Stevenage\u00b4i linnakeses asuv kodu oli naise s\u00f5nul pornot t\u00e4is ning tal tekkis maniakaalne huvi v\u00e4givaldse seksi vastu. Naise s\u00f5nul saatis mees talle sageli t\u00f6\u00f6 ajal pornovideosid ja kui naine \u00fctles, et need teda ei huvita, laekus vastuseks kurva n\u00e4oga emotikon.\n\u201eSeks muutus v\u00e4ga v\u00e4givaldseks,\u201c \u00fctles naine. \u201eTa tahtis, et ma k\u00e4ituksin prostituudina, aga ma ei tahtnud selliseid asju teha. Need olid veidrad, hullumeelsed asjad, ma ei aksepteerinud seda ja siis algasid t\u00fclid.\u201c\nNaise keeldumise peale muutus Carrick tema s\u00f5nul v\u00e4givaldseks, viskas ta voodist v\u00e4lja ja k\u00e4gistas teda. Naine meenutab puhkusel saadud traumeerivat kogemust, kui mees \u00fcritas sundida teda mehe uriini jooma. \u201eMeil oli seet\u00f5ttu v\u00e4ga r\u00e4nk t\u00fcli,\u201c \u00fctles naine pisaratega v\u00f5ideldes. \u201e\u00dckskord \u00f5nnestus tal sundida mind seda tegema. Olime koos du\u0161i all. \u00dctled ei, aga ta sunnib sind. Ta sunnib sind. Tahad sellest olukorrast p\u00e4\u00e4seda, aga ei saa. See on \u00f5udne.\u201c\nNaine s\u00fc\u00fcdistab Carrickut rohkem kui \u00fches v\u00e4gistamises. \u201e\u00dctlesin ei ja \u00e4rkasin \u00fcles selle peale, et ta oli minu peal,\u201c meenutas ta. \u201eTa ei ole normaalne inimene, aga mind nimetas ta frigiidseks.\u201c\nCarrick kasutas naise peal ka politseist saadud k\u00e4eraudu. Vahel \u00fchendas ta naise randmed pahkluudega, muutes ta liikumatuks. Naise s\u00f5nul j\u00e4ttis mees ta \u00fckskord tundide kaupa k\u00e4eraudadesse, v\u00e4ites, et on v\u00f5tme kaotanud. \u201eHakkasin nutma ja \u00fctlesin, et helistan oma perele ja tema \u00fctles, et peab minema Londoni kesklinnas asuvasse baasi v\u00f5tme j\u00e4rele.\u201c\nCarrick vabandas korduvalt oma k\u00e4itumise p\u00e4rast, ent s\u00fc\u00fcdistas selles naist. \u201eMa ei teadnud, kuidas sellest olukorrast v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda,\u201c \u00fctles naine. \u201eTa on v\u00e4givaldne, ta teeb halbu asju ja \u00fctleb samal ajal: anna andeks, aga sa sundisid mind selleks. Mul v\u00f5ttis m\u00f5nda aega, m\u00f5istmaks, et olen v\u00e4givaldses suhtes.\u201c\nKui naine \u00fcritas suhet katkestada, olevat Carrick kasutanud oma ametikohta tema hirmutamiseks. \u201eTa \u00fctles mulle: mina tegelen peaministri valvamisega, nii et parem k\u00e4itu korralikult, ma olen v\u00f5imas mees, vaata, mis t\u00f6\u00f6d ma teen,\u201c r\u00e4\u00e4kis naine. \u201e\u00dckskord \u00fctles ta mulle: ma v\u00f5in su tappa, v\u00f5in su tappa \u00fchtegi t\u00f5endit j\u00e4tmata, kuna t\u00f6\u00f6tan politseis.\u201c\nNaise s\u00f5nul l\u00f5petas ta suhte aasta hiljem p\u00e4rast seda, kui Carrick oli ta k\u00e4ed raudu pannud ja siis keset \u00f6\u00f6d alasti ukse taha visanud. Siis \u00fcritas Carrick naise s\u00f5nul v\u00e4ljapressimist kasutada, et naine temaga j\u00e4\u00e4ks. \u201eTa \u00fctles mulle: panen su autosse narkootikume ja helistan politseisse, kumba nad usuvad?\u201c meenutas naine. Sellegipoolest lubas naine ise politsei poole p\u00f6\u00f6rduda ja l\u00f5puks j\u00e4ttis Carrick tema ahistamise.\n\u201eTa pani mind tundma v\u00e4ga v\u00e4ikesena,\u201c \u00fctles naine. \u201eS\u00fc\u00fcdistan iseennast. Miks ma lasksin tal seda teha? Miks ma lasksin tal endaga niimoodi r\u00e4\u00e4kida? Oleksin pidanud minema otse politseisse, aga m\u00f5tlesin, et mis saab siis, kui ta viib oma s\u00f5nad ellu ja tapab mu?\u201c\nHertfordshire\u00b4 politseinikud kuulasid naise juurdluse k\u00e4igus \u00fcle, ent ohvri s\u00f5nul hakkasid teda j\u00e4litama paanikahood, mist\u00f5ttu ta otsustas ametlikku kaebust mitte esitada. Samuti kartis ta, et Carrickut ei oota pikk vangistust ning hiljem v\u00f5ib too k\u00e4tte maksta.\nNaise jutul on rabavad sarnasused teiste naiste \u00fctlustega, kelle vastu 17 aasta v\u00e4ltel sooritatud kuritegusid on Carrick tunnistanud. Hertfordshire\u00b4 politsei kinnitas, et on allika \u00fcle kuulanud ning tolle otsus oli juhtumis kannatanuna mitte osaleda.\nPressikohtumisel t\u00f5des piirkonna raskete kuritegude \u00fcksuse peainspektor Iain Moor, et ohvreid v\u00f5ib olla rohkem. \u201eK\u00f5igile j\u00f5upingutustele vaatamata v\u00f5ib olla veelgi rohkem inimesi, kes on Carricku ohvriks langenud ja pole endast veel teada andnud,\u201c \u00fctles politseinik.\nCarrick s\u00fcndis 1975. aasta jaanuaris Salisburys suurt\u00fckiv\u00e4e veterani ja koristaja peres. Tema vanemad abiellusid 1974. aastal ja elasid alguses Bulfordi s\u00f5jav\u00e4ebaasis, kolides p\u00e4rast Carricku noorema \u00f5e s\u00fcndi Amesbury l\u00e4hedal asuvasse Durringtoni k\u00fclla.\nCarrick \u00f5ppis Durringtoni \u00fcldhariduskoolis, kus teda tunti v\u00f5itluskunstide harrastamise ja rulas\u00f5idu poolest. Tal on must v\u00f6\u00f6 taekwondos. Tema vanemad lahutasid, kui ta oli teismeline. Tema ema Jean alustas suhet teise mehega, kes kolis perekonnaga kokku. Paaril s\u00fcndisid poeg ja t\u00fctar, kes on praegu vastavalt 32- ja 29-aastased.\nJean \u00fctles Guardianile, et Carrickule meeldisid pere \u00fchised reisid Hispaaniasse ja vahetus\u00f5pilasena Prantsusmaal k\u00e4imine. Ema s\u00f5nul oli poeg \u00fcles kasvades \u201epigem normaalne\u201c, sai koolis h\u00e4sti hakkama ja k\u00e4is paljude t\u00fcdrukutega. \u201eKui ta Durringtonis elas, t\u00f5i ta neid koju,\u201c r\u00e4\u00e4kis ema. \u201eNeid oli nii palju, et ma ei vaevunud l\u00f5puks enam nende kohta p\u00e4rima. Ta vahetas neid \u00fcsna sageli.\u201c\nJeani s\u00f5nul t\u00f5statati poja vastu teismelisena aga nii t\u00f5sine s\u00fc\u00fcdistus, et ema p\u00f6\u00f6rdus murega spetsialistide poole. \u201eP\u00e4rast seda ta muutus,\u201c \u00fctles Jean. \u201eTa hoidis omaette ja perest eemale. Sel ajal s\u00fcndis mul kaks nooremat last. Ma sain sellest teada vaid hiljuti, aga mu noorem poeg on mulle \u00f6elnud, et ta on kohutav inimene ja armastas teda jalaga p\u00f5lve\u00f5ndlasse peksta.\u201c\nP\u00e4rast kodust lahkumist t\u00f6\u00f6tas Carrick kohalikus Co-opi supermarketis ja liitus siis 19-aastasena armeega. Jeani s\u00f5nul k\u00e4is ta 1996. aastal v\u00e4lismissioonidel K\u00fcprosel ja Falklandi saartel. Londoni politsei s\u00f5nul teenis Carrick aastail 1996-97 kuninglikus logistikakorpuses. \u201eTa tahtis alati armeega liituda,\u201c m\u00e4rkis Jean. \u201eArvan, et ta tahtis reisida. V\u00f5imalik, et p\u00f5hjus oli ka soovis relva kanda.\u201c\n2001. aastal \u00fchines Carrick Londoni metropolipiirkonna politseiga, t\u00f6\u00f6tades 2005. aastal Mertoni eeslinnas ja seej\u00e4rel Barneti eeslinnas. 2009. aastal edutati ta parlamendi, valitsuse ja diplomaatide kaitsmisega tegelevasse julgeolekupolitseisse. Jeani s\u00f5nul katkestas poeg temaga 15 aasta eest igasuguse kontakti. \u201eTa ei sallinud minu teisi lapis,\u201c \u00fctles ema. \u201eV\u00f5ib-olla oli see armukadedus v\u00f5i ta s\u00fc\u00fcdistas mind minu abielu purunemises.\u201c\nViimast kohtumist meenutades \u00fctles Jean, et Carrick viis ta hommikust s\u00f6\u00f6ma ja \u00e4rritus, kui kuulis oma poolvenda ema telefoni teel t\u00fc\u00fctamas. \u201eTa v\u00f5ttis mul telefoni ja hakkas mu poja peale karjuma,\u201c meenutas Jean. \u201eTa \u00fctles: mina olen h\u00e4rra v\u00f5mm, ma olen politseinik, nii et minuga ei kepita. P\u00e4rast seda ta tormas minema ja ma ei n\u00e4inud teda enam kunagi.\u201c\nEma s\u00f5nul m\u00f5juvad avaldatud s\u00fc\u00fcdistused ahastamapanevalt. \u201eTa on endiselt minu poiss, endiselt minu poeg,\u201c \u00fctles Jean. \u201eMa ei tea, miks ta seda tegi. Tal oli k\u00f5ik h\u00e4sti ja n\u00fc\u00fcd kaotas ta k\u00f5ik. Ta kaotab nii palju, politseikoha, k\u00f5ik.\u201c\n\u201eK\u00f5ige hullem on see, et tal oli politseiniku autoriteet ja ta kuritarvitas seda,\u201c \u00fctles 18 aastat Jeani elukaaslane olnud 67-aastane Ernest Steele.\nCarricku kunagine lapsep\u00f5lves\u00f5ber tunnistas, et l\u00e4ks mehega t\u00fclli, kuna too kasutas oma ametikohta inimeste \u00e4hvardamiseks ja kohtles naisi halvasti. \u201eKui olime nooremad, arvasin, et tegu on laheda t\u00fc\u00fcbiga,\u201c kommenteeris 47-aastane koolivend. \u201eTa meeldis paljudele. Ta oli selline kutt, kes sai k\u00f5igega h\u00e4sti hakkama \u2013 minu meelest olid tal head hinded ja ta oli v\u00e4ga sportlik. Ta oli naiste seas populaarne, ta oli heas vormis ja hea v\u00e4limusega.\u201c\nMehed uuendasid suhtlust 2008. aastal. Carrick soetas endale Stevenage\u00b4is 160 000 naela maksnud maja, kus ta pidas koduloomana kaht madu. \u201e\u00dcsna ruttu hakkasin n\u00e4gema ebameeldivaid asju,\u201c \u00fctles anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da sooviv koolivend. \u201eTa j\u00f5i palju ja oli kontrolli alt v\u00e4ljas. Ta v\u00f5is k\u00e4ituda \u00fcsna vastikult. Ta kasutas enda ametikohta ja v\u00f5imu enda tahtmise saamiseks. Ta alustas t\u00fclisid ja teatas siis, et t\u00f6\u00f6tab politseis ja kasutas oma v\u00f5imu pisut rohkem, kui oleks tohtinud. \u00dctlesin talle, et kuule Dave, sa ei tohi niimoodi teha, sa oled politseinik.\u201c Koolivenna s\u00f5nul n\u00e4gi ta v\u00e4hemalt kolm korda Carrickut oma t\u00f6\u00f6t\u00f5endiga vehkivat, et endaga t\u00fclli l\u00e4inud inimesi hirmutada.\nS\u00f5brale \u00fctles Carrick, et liitus politsei\u00fcksusega sellep\u00e4rast, et igatses relva ja tahtis saada \u201enatuke autoriteeti\u201c. S\u00f5bra s\u00f5nul h\u00e4iris teda ka see, kuidas Carrick naistega k\u00e4itus. \u201eN\u00e4gin rohkem kui korra, et ta kohtles naisi r\u00e4mpsuna,\u201c \u00fctles koolivend. \u201eTa on v\u00f5imumaniakk. Talle meeldib juua ja minu meelest ei austa ta naisi \u00fcldse. Nad on tema jaoks t\u00fchi koht.\u201c\nMehe s\u00f5nul l\u00f5petas ta Carrickuga suhtlemise, kui too tema tollasele abikaasale k\u00fclge hakkas l\u00f6\u00f6ma. \u201eTa proovis \u00f5nne minu eksnaisega, mis mind ei \u00fcllatunud,\u201c \u00fctles koolivend. \u201eKui teada sain, milles teda s\u00fc\u00fcdistati, ei \u00fcllatanud see mind \u00fcldse. Ta on ohtlik inimene. Teadsin, et kui ta tahab, v\u00f5ib ta kellelegi t\u00f5siselt liiga teha. Ta oli selleks v\u00f5imeline juba kooli ajal. N\u00e4gin teda koolis korra kaklemas ja vastasel ei olnud mingit \u0161anssi.\u201c\nCarricku v\u00e4givaldset poolt n\u00e4gid ka tema naabrid. \u00dcks Stevenage\u00b4i elanik \u00fctles anon\u00fc\u00fcmsust paludes, et n\u00e4gi 2019. septembris Carrickut \u00fcht naist k\u00e4gistamas, kuni teine naaber politsei kutsus. \u201eEesuks oli p\u00e4rani lahti, mees oli ilma riieteta ja hoidis naist k\u00f5rist,\u201c meenutas naaber. \u201eNaine oli h\u00fcsteerias ja kogu t\u00e4nav kuulis. Naine \u00fcritas p\u00f5geneda.\u201c\nHertfordshire\u00b4 politsei kinnitas, et k\u00e4is juhtunu t\u00f5ttu kohal, ent edasisi samme ei j\u00e4rgnenud, kuna \u00fckski pool ei soovinud kaebust esitada. Naabri s\u00f5nul v\u00f5is Carrickut alati n\u00e4ha erinevate naise seltskonnas. \u201eAga kui nad koos v\u00e4ljas k\u00e4isid, oli alati mulje, et nad \u00fcritavad temast eemale p\u00e4\u00e4seda,\u201c meenutas naaber.\nEndse s\u00f5bra s\u00f5nul on \u0161okeeriv, et v\u00f5imupositsioonil olev mees sai ligi 20 aastat kuritegusid sooritada. \u201eMa ei saa aru, kuidas see k\u00f5ik politseile m\u00e4rkamatuks j\u00e4i,\u201c \u00fctles ta. \u201eMul oli kombeks Dave\u00b4ilt k\u00fcsida, kuidas on v\u00f5imalik, et ta sai politseinikuks ja j\u00f5udis nii kaugele ning k\u00e4itub ikkagi nii nagu ta k\u00e4itub. Ja tema lihtsalt naeratas.\u201c\n\u00a9 Guardian News & Media 2023"}
{"text":"Opositsioon esitas 4 arup\u00e4rimist Tammelaane, jalgpallihalli ja lasteaiakohtade teemadelViimsi vallavolikogu 17. jaanuari istungil esitasid nii Kogukondade Viimsi, EKRE kui Keskerakonna esindajad vallajuhtidele kokku neli arup\u00e4rimist.\nKogukondade Viimsi esindajad Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull esitasid arup\u00e4rimise vallavanem Illar Lemettile (Reformierakond) seoses Riigikohtu otsusega t\u00fchistada Tammelaane DP kehtestamine. Toome allj\u00e4rgnevalt antud arup\u00e4rimise \u00e4ra t\u00e4ismahus.\n\u201e15. detsembril 2022 aastal tegi Riigikohus otsuse, et Tammelaane detailplaneeringu (DP) kehtestamine Viimsi vallavolikogu 28.04.2020 otsusega nr. 26\u00a0oli seadustega vastuolus ning see otsus t\u00fchistati.\nKuid alates 2020. aastast on Tammelaane DP aladel toimunud Viimsi vallavalitsuse koosk\u00f5lastusel j\u00f5uline ehitustegevus. H\u00e4vitatud on suur osa p\u00f5lismetsast, rajatud kommunikatsioonitrassid, asfatteed, piirdeaiad, t\u00f5kkepuu jpm.\nEelnevast l\u00e4htuvalt soovime Teilt vastuseid j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\nViimsi vallavalitsuse menetluskulud Tammelaane DP-ga toimunud kohtuvaidluses oli kokku 33\u00a0932 eurot. Kas Teie hinnangul oleks olnud m\u00f5istlik kevadel 2020 Viimsi vallavalitsusel v\u00e4ltida kulukat kohtuvaidlust, asudes leidma v\u00f5imalusi DP vaidlustanute vaide rahuldamiseks v\u00f5i mingi muu kompromissi s\u00f5lmimiseks?\nViimsi vallavalitsus v\u00e4ljastas Teie vallavanemaks oleku ajal aastatel 2021 ja 2022 erinevaid ehitus- ja kasutuslube ning koosk\u00f5lastusi Tammelaane DP alal ehitustegevuseks teadmises, et kohtuvaidlus alles k\u00e4ib. Kas selline tegevus oli Teie meelest seaduslik ja koosk\u00f5las planeerimisseaduse ning hea valitsemise tavadega?\nKuidas hindate t\u00e4nase Viimsi vallavalitsuse abivallavanem Alar Miku tegevust kohtuvaidluse ajal toonase Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna juhatajana ehituslubade ja koosk\u00f5lastuse andmisel Tammelaane DP alal ajal, mis kohtuvaidlus planeeringu kehtestamise seaduslikkuse \u00fcle polnud veel l\u00f5ppenud?\nKas abivallavanem Alar Mik, kes nagu Teiegi kuulub Reformierakonda, peaks v\u00f5tma Tammelaane DP alal looduse mastaapse kahjustamise lubamise eest poliitilise vastutuse?\nMillal likvideeritakse Tammelaane DP alal Viimsi valla mandriosa \u00fcldplaneeringu teemaplaneeringuga \u201cMilj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikud alad ja rohev\u00f5rgustik\u201d vastuolus olev ning loomade rohekoridori l\u00e4bil\u00f5ikav aed?\nMillised on Viimsi vallavalitsuse edasised plaanid Tammelaane DP alale rajatud taristuga (kommunikatsioonid, teed, valgustid jm)?\nMilliseid j\u00e4reldusi on teinud ja mida kavatseb Viimsi v\u00f5imuliit Tammelaane DP-ga toimunust \u00f5ppida?\nVastuseid arup\u00e4rimisele soovime nii kirjalikult kui suuliselt.\u201c\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Kristel Menning esitas kaks arup\u00e4rimist abivallavanem Alar Mikule (Reformierakond).\nEsimene neist oli samuti seotud Tammelaane DP ja Riigikohtu otsusega. Toome allj\u00e4rgnevalt antud arup\u00e4rimise \u00e4ra t\u00e4ismahus.\n\u201eArup\u00e4rimine Tammelaane kinnistu detailplaneeringuga seonduvaga l\u00e4htuvalt 15. detsembri 2022 Riigikohtu otsusest\n\u201d15. detsembril 2022 aastal tegi Riigikohus otsuse, et Tammelaane detailplaneeringu (DP) algatamine Viimsi vallavolikogu 28. aprilli 2020.a otsusega nr. 26\u00a0oli seadustega ja kehtiva rohev\u00f5rgustiku teemaplaneeringuga vastuolus ning sellest l\u00e4htuvalt vallavolikogu otsus t\u00fchistati.\nTammelaane DP kehtetuks tunnistamine Riigikohtu poolt n\u00e4itas, et planeerimises eksisteerib turumoonutus. V\u00f5imuga seotud isik saab planeerida elamuid rohekoridori ilma selge avaliku huvita ja rohev\u00f5rgustiku koridor lakkas planeeringu l\u00e4bi toimimast.\nSeoses eeltooduga palun abivallavanemal vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\nMiks v\u00e4ljastasite ja koosk\u00f5lastasite tol ajal olles ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Tammelaane DP ehitusload, kui kohtumenetlus oli alles k\u00e4imas ja kaebajad olid t\u00e4iendavalt p\u00f6\u00f6rdunud Viimsi Vallavalitsuse poole p\u00e4rast hagiavalduse esitamist kutsega \u00fcles mitte menetlema ja vastu v\u00f5tma \u00fchtegi Tammelaane maa\u00fcksusega seotud detailplaneeringu otsust seni, kuni kohus ei ole langetanud otsust detailplaneeringu kehtestamise otsuse seaduslikkuse osas?\nViimsi Teataja esimeses numbris on eespool mainitud lubade v\u00e4ljastamist avalikkusele komunikeeritud j\u00e4rgmiselt: \u201cEhitusseadustiku alusel polnud v\u00f5imalik ehitusloa v\u00e4ljastamisest keelduda, lisaks olid k\u00f5ik projektis toodud m\u00e4rkused lahendatud ja valla ning arendaja vahel s\u00f5lmitud detailplaneeringukohase avalikult kasutatava taristu v\u00e4ljaehitamise leping, millest tulenevalt oli vallavalitsusel kohustus ehituslubade v\u00e4ljastamiseks\u201d. Palun viidake lepingu konkreetsetele punktidele, mis s\u00e4testasid lubade andmise t\u00e4htajad ja vallavalitsuse vastutuse, kui nendest t\u00e4htaegadest kinni ei peeta. Milles see vastutus seisnes?\nKehtiva seaduse kohaselt tuleks ehitusteatis l\u00e4bi vaadata k\u00fcmne p\u00e4eva jooksul ja ehitusloa menetlemisele on etten\u00e4htud 30 p\u00e4eva.\nKuidas kommenteerite antud detailplaneeringu puhul menetlust\u00e4htaegadest pedantset kinni pidamist, kui Viimsi Vallavalitsuse tavapraktika kohaselt seda ei tehta? Ehitusteatisi menetletakse \u00fcldjuhul 3 kuni 8 kuud ja \u00fcldplaneeringu kohaseid detailplaneeringu avaldusi aastaid? On \u00fcldteada fakt, et tavakodanikel puudub siin t\u00f5hus \u00f5iguskaitse sundimaks haldusorganit seadusest tulenevaid t\u00e4htaegu j\u00e4rgima. Teil on ju sellel alal vaieldamatult suured kogemused. Arvestades Teie pikaajalist t\u00f6\u00f6kogemust Viimsi Vallavalitsuses pidite teadma, et detailplaneering ei anna veel \u00f5igust ehitada v\u00f5i teha muid p\u00f6\u00f6rdumatu m\u00f5juga toiminguid. Isegi kui kohus detailplaneeringu kehtivust ei peata, ei pea kohtuvaidluse ajal tegevuste j\u00e4tkamisega kiirustama.\nKa antud juhul oli ehituslubade v\u00e4ljastamine suur risk olukorras, kus Volikogu detailplaneeringu kehtestamise otsus oli kolmanda osapoole poolt, kes antud juhul esindas avalikkuse huve, vaidlustatud kohtus. Millega te seda riski p\u00f5hjendate?\nAvaliku v\u00f5imu teostamine eeldab \u00fchiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda s\u00f5ltub ametnike seadusp\u00e4rasest ja eetilisest k\u00e4itumisest ning tegutsemisest avalikes huvides. Miks lubasite arendajal planeerida elamuid rohekoridori ilma tegeliku avaliku huvita ja eelistasite antud juhul otsuste tegemisel erahuvisid? Avalikkuse vastuseis on siin olnud alates jaanuarist 2016 kui l\u00e4hikonna elanike esindajad juhtisid oma p\u00f6\u00f6rdumisega vallavalitsuse t\u00e4helepanu, et planeering on vastuolus riiklike \u00f5igusaktide ja Viimsi kehtiva \u00fcldplaneeringuga.\nSoovin teada, kas abivallavanemana olete valmis v\u00f5tma poliitilise vastutuse Tammelaane DP tekitatud laiaulatusliku rohev\u00f5rgustiku kahjustamise eest? Kui ei, siis kes peab v\u00f5tma poliitilise vastutuse, kas vallavanem Illar Lemetti?\nMilliseid samme on Viimsi Vallavalitsus astunud, et olemasolevad teed ja kommunikatsioonid likvideeritakse? Kas selle kohta on saadetud ettekirjutus?\nMillal plaanitakse valla poolt moodustatud kinnistud kinnistusregistrist kaotada, kuna neil puudub \u00f5iguslik alus?\nKuidas reaalselt mets ja rohev\u00f5rgustik seal taastatakse? Kui suur on kahju selle rohealade rikkumisest ja kas vald alustab sundt\u00e4itmist, kui omanik kohtuotsust ise ei t\u00e4ida ja roheala toimuvust ei taasta (sh ei v\u00f5ta \u00fcles teid ja kommunikatsioone)?\nPalun vastata seaduses etten\u00e4htud korras kirjalikult ja suuliselt j\u00e4rgmisel volikogu istungil.\u201d\nTeise arup\u00e4rimise Alar Mikule esitas Kristel Menning seoses jalgpallihalli ehitamisega ning ka selle arup\u00e4rimise esitame t\u00e4ismahus:\n\u201e Arup\u00e4rimine seoses Kannikese tee 1 kinnistule jalgpallihalli kavandamisega\n11.04.2022 koostas Viimsi Vallavalitsus \u00fcldplaneeringuga vastuollu l\u00e4inud projekteerimistingimuste eeln\u00f5u jalgpallihalli kavandmiseks Kannikese tee 1 kinnistule. See kinnistu on valdavas osas Viimsi valla mandriosa \u00fcldplaneeringu j\u00e4rgi kerget\u00f6\u00f6stuse maa ja osaliselt ka \u00fcldkasutatavate hoonete reservmaa ja osaliselt haljasmaa. Seega on \u00fcheselt selge, et ilma \u00fcldplaneeringut muutva detailplaneeringuta ei saa \u00f5iguslikult korrektselt planeerimisseaduse j\u00e4rgi sinna sellist \u00fclisuurt hoonet kavandada.\nHiljem vald loobus projekteerimistingimustest ja algatas detailplaneeringu Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee detailplaneeringu \u00fcldplaneeringu kohasena, kuid ka selles planeeringus on jalgpallihoone valdavas osas kergt\u00f6\u00f6stusmaal, st see detailplaneering pole tegelikkuses \u00fcldplaneeringu kohane.\nSeoses eeltooduga palun abivallavanemal vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\n1) Miks prooviti \u00fcldplaneeringuga vastuolus v\u00e4ljastada projekteerimistingimusi? See ju ei ole ju seadusega lubatav tegevus ja ka pole \u00fcldplaneeringus volitusi sellisel juhul selgeid volitusi v\u00e4ljastada projekteerimistingimusi (nagu seadus n\u00f5uab).\n2) Miks pole volikogu informeeritud, et tegelikkuses muudab algatatud detailplaneering \u00fcldplaneeringut? Miks vallavalitsus on volikogu selja taga kavandamas suures osas kergt\u00f6\u00f6stusmaale jalgpallihalli kui see on selges vastuolus kehtiva \u00fcldplaneeringuga? Kuidas on saanud s\u00fcndida olukord, et Viimsi Vallavalitsus \u00fchtepidi keelab kodanikel \u00fcldplaneeringute muutmist ja t\u00fchistab juba algatatud \u00fcldplaneeringuid muutvaid detailplaneeringuid ja siis teistpidi proovib \u00fcldplaneeringut ise muuta, tehes seda salaja ja seadust rikkudes ning volikogu eest varjatult?\n3) Miks \u00fcldplaneeringu muutmisel ja ligi 1 ha suuruse hoone kavandamisel pole korraldatud ei arhitektuurikonkurssi ega ka keskkonnam\u00f5ju strateegilist hindamist? Seda olukorras kus hoone alusel maal on saastunud pinnas ja hoone oleks Viimsi aleviku suurim ehitis, mis on kaugvaadeldav isegi Toompea vaateplatvormilt.\n4) Riigihangete registrist n\u00e4htub, et projekteerimishange korraldati enne detailplaneeringu algatamist ja leping s\u00f5lmiti enne kui on teada, mida detailplaneering lubama hakkab. Millised on vallale juba v\u00f5etud projekteerimislepingu ja m\u00f5\u00f5distuse ning detailplaneering koostamise kohustustuste summad?\n5) Kuidas on saanud s\u00fcndida olukord, et Viimsi Vallavalitsus \u00fchtepidi keel kodanikel \u00fcldplaneeringute muutmist ja t\u00fchistab juba algatatud \u00fcldplaneeringuid muutvaid detailplaneeringuid ja siis teistpidi proovib \u00fcldplaneeringut ise muuta salaja ja seadust rikkudes, tehes seda volikogu eest varjatult?\n6) Kui suured on valla kohustused hoone rajamisel ja hilisemal ekspluateerimisel?\n7) Kas selle jalgpallihoone jaoks on viidud l\u00e4bi asukohtade eelvalik? Milliseid alternatiivseid kohti on kaalutud ja kas siin leiduks \u00fcldplaneeringu kohane asukoht?\nPalun vastata seaduses etten\u00e4htud korras kirjalikult ja suuliselt j\u00e4rgmisel volikogu istungil.\u201d\nLisaks esitasid Keskerakonna esindajad Ilja Ban, Raimo Tann ja Annika Vaikla arup\u00e4rimise abivallavanem Marju Aolaidile (Isamaa) seoses lasteaiakohtadega. Toome allj\u00e4rgnevalt antud arup\u00e4rimise \u00e4ra t\u00e4ismahus.\n\u201eKohaliku omavalitsuse \u00fcheks k\u00f5ige selgemini v\u00e4ljendatud kohustuseks on luua oma lastele v\u00f5imalus k\u00e4ia elukohaj\u00e4rgses lasteasutuses. See on v\u00e4ga t\u00e4htis elukeskkonna kvaliteedi osa. Seda kohustust ei suutnud Viimsi vald t\u00e4ita pikki aastaid. Tagaj\u00e4rjeks viimsilaste maksutulu liikumine Tallinna, kus lasteaiakohti jagus. Kaotatud maksutulu on \u00fcks suuremaid sellega kaasnenuid probleeme, kuid ei saa m\u00e4rkimata j\u00e4tta ka viimsilaste heaolu ja elukeskkonna kvaliteedi languse, mille tingisid pikad autos\u00f5idud mitu korda p\u00e4evas lapsi lasteaeda viies ja neid sealt tuues. Eriti, kui lapsed k\u00e4isid veel erinevas lasteaias.\nAastatel 2017-2021 tehti Viimsi vallas suur edusamm probleemi lahendamises. Olin ise \u00fcks lahendajaid ja seega tean, et need lahendused mitte ei lahendanud pikalt kestnud probleemi vaid olid ka majanduslikud m\u00f5istlikud lahendused. Konkreetselt r\u00e4\u00e4gin asjaolust, et numbrid, mis sel ajal laual olid, n\u00e4itasid, et eralasteaedadega koost\u00f6\u00f6 on odavam, kui ise investeerida lasteaiahoonete ehitusse. Samuti on hiljutine viimsilaste seas l\u00e4bi viidud rahuloluuuring kinnitanud, et viimsilaste rahuolu alushariduse kvaliteediga on k\u00f5rge.\nLisan siia kokkuv\u00f5tva artikli sel teemal: Millest r\u00e4\u00e4givad Viimsi rahulolu uuringu tulemused? Osa II\nLisan siia ka \u00fche pressiteate, kus nii toonane, kui ka praegune vallavanem samast asjast viimsilasi teavitab: Viimsi vald rakendab erinevaid meetmeid lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks\nT\u00e4na on volikogu liikmetel laual eelarve, kus on rida- P\u00e4rnam\u00e4e lasteaia ja hariduskeskuse projekteerimine ja selleks on ette n\u00e4htud vahendid, mis eelarve esimesel lugemisel olid summas 300 000 eurot. Oleme n\u00e4inud Viimsi haridusvaldkonna arengukava, mille tutvustamisel oli juttu lausa 300 kohalise lasteaia ehitusest P\u00e4rnam\u00e4e k\u00fclla. Samuti laekus k\u00f5igile volikogu liikmetele pikaagesetelt Viimsi eralasteaia pidajatelt murekiri koost\u00f6\u00f6 osas.\nV\u00f5ttes arvesse seda k\u00f5ike palume abivallavanemalt selgust konkreetsete andmete n\u00e4ol, et ka volikogu liige saaks kaasa m\u00f5elda, mis on viimsilastele parim lahenduste loomisel.\nPalju on Viimsis lasteaiaealisi lapsi ja milline on teada olev tuleviku prognoos selles osas? Tuua v\u00e4lja andmed kogu teadaoleva prognoosi ulatuses.\nKui palju lasteaia kohti suudab MLA pakkuda t\u00e4na?\nMillised lahendusi kasutab vald t\u00e4na veel leevendamaks lasteaiakohtade puudust?\nPalju lapsi on t\u00e4na veel j\u00e4rjekorras, kellele ei suudeta eelpool v\u00e4lja toodud lahenduste abil kohta tagada?\nPalju maksab vallale \u00fchele lapsele alushariduse pakkumine MLA lasteaias ja palju maksab koost\u00f6\u00f6s eralasteaedadega? Andmed tuua v\u00e4lja p\u00f5hjalikult koos kommunaalkulude jm asjasse puutuvate kuludega.\u201c\nLoe samal teemal:\n\u201eAlar Mik j\u00e4i Tammelaanes taristu eemaldamise teemal napis\u00f5naliseks\u201c\n\u201eLauri Hussar Eesti P\u00e4evalehes: t\u00f5sine korruptsioonikahtlus seoses Martin Reimiga\u201c \u00a0\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"Kai Rimmel: EKRE v\u00f5it riigikogu valimistel toob Eestile parema eluKandideerin Riigikogusse, et kaitsta Harju- ja Raplamaa inimeste huve, kelle t\u00f6\u00f6kus muutis siinsed vallad kogu Eestile silmapaistvalt ilusaks.Seisan vastu Kaja Kallase ja Reformierakonna laastavale poliitikale ning kindlustan Eesti pered kodul\u00e4hedaste koolidega, p\u00fcsiva elektrivarustusega ja heade teedega.Perekonda kavandatakse kogu eluks, kuid Reformierakonna valitsus planeerib perepoliitikat l\u00fchiajaliselt. Riigijuhid peavad andma endast k\u00f5ik, et Eesti pere tunneks ennast kindlalt ja julgeks saada lapsi. EKRE annab meie peredele pikaajalise kindlustunde.Veel halvemini m\u00f5jub, kui Kaja Kallase valitsus murrab noortele peredele antud lubadusi. Kui m\u00f5ned aastad tagasi meelitati noori maale elama, siis n\u00fc\u00fcd t\u00f5mmatakse neil vaip jalge alt \u00e4ra. Sulgetakse v\u00e4ikeseid koole ja lasteaedu, mis h\u00e4vitab kogukonna eluj\u00f5u. Kui inimesed on mitmeid aastaid investeerinud maakohas kodu rajamisse, siis infrastruktuuri sulgemine t\u00e4hendab, et riik pettis neid. Eesti rahvusriik p\u00fcsib \u00fcksnes t\u00e4nu tugevale perekonnale.Me ei saa lubada olukorra j\u00e4tkumist, kus iga suurem tuulehoog ja lumesadu kustutab Tallinnast v\u00e4ljaspool tuhandetes kodudes valguse, ehkki nuumame riigile kuuluvat Eesti Energiat \u00fcha kasvava elektri hinna t\u00f5ttu hiiglaslike summadega.EKRE lubab, et Eesti pered v\u00f5ivad meie edu korral olla kindlad kodul\u00e4hedastele koolidele, p\u00fcsivale elektrivarustusele ja headele maanteedele. Meie t\u00e4idame valijale antud lubadused.Kartelliparteide juhtpoliitikud kindlustavad endale soodsat karj\u00e4\u00e4ri Br\u00fcsseli koridorides rahva arvelt. EKRE poolt h\u00e4\u00e4letades teete l\u00f5pu silmakirjalikule ja valelikule poliitikale.Harju-ja Raplamaa inimesed ootavad s\u00fcdame v\u00e4rinal j\u00e4rjekordse kaevandusettev\u00f5tja tulekut, kes soovib \u00f5itsva kodutanuma muuta tolmavaks karj\u00e4\u00e4riks. Br\u00fcsseli asjameeste soositud Rail Balticu raudteetrassi ehitamine on lootusetult takerdunud, kuid maksumaksja raha pumbatakse soodesse kasutute viaduktide ehitamisse. Valitsus teeskleb, justkui sooviks karj\u00e4\u00e4ride rajamisel teha koost\u00f6\u00f6d valdadega ja kohalike inimestega, kuid lubadused osutuvad petlikuks.Pole kindel, et meil j\u00e4tkub maavarasid nii raudtee kui ka maantee suurprojektidele. Harju- ja Raplamaa elanikud vajavad ennek\u00f5ike just korralikke teid. Isegi Euroopa Liit heidab ette, et Reformierakonna valitsus pole suutnud hakata riigile olulistes p\u00f5hisuundades korralikke maanteid v\u00e4lja ehitama.EKRE t\u00f5estas valitsuses olles, et majanduse elavdamiseks tuleb maksusid ja aktsiise julgelt langetada. Maksude alandamisest saab EKRE t\u00e4htis \u00fclesanne, kui me moodustame valitsuse. Madalamate maksudega elavneb majandus, laekumised riigieelarvesse suurenevad, hinnad langevad ja rahvas tuleb toime ilma abirahadeta.Praegu teised riigid langetavad meie \u00fcmber energia hindasid, kuid Kaja Kallase valitsus ei tee seda ja kaotame konkurentsiv\u00f5imes.Tunnen uhkust, et EKRE sai lahkuva Riigikogu volituste ajal v\u00f5imaluse olla valitsuses ja mina t\u00f6\u00f6tada Riigikogus. Saime endid n\u00e4idata tahtej\u00f5ulise ja teov\u00f5imelise erakonnana. Mina sain kogemuse riigijuhtimise kitsaskohtadest ja sellest, mida teha, et elu Eestimaal paremaks muuta.Ma olen p\u00fchendanud oma elu Eestimaa tuleviku paremaks muutmisele. Soovin EKRE v\u00f5itu, et teeksime l\u00f5pu poliitilisele korruptsioonile, valetamisele ja probleemide ees pea liiva alla peitmisele.Riigikogus l\u00e4htun j\u00e4rgnevast:\u2022 Energiahinnad alla, et peatada rahva vaesumine. \u2022 Tagame riigi ja \u00fcksikisiku julgeoleku.\u2022 Luban t\u00f5de ja ausat riigijuhtimist. \u2022 L\u00e4htun P\u00f5hiseadusest, mis kohustab meid kaitsma eesti keelt ja kultuuri.\u2022 Seisan traditsiooniliste perev\u00e4\u00e4rtuste, noorte perede ja laste toetamise eest. \u2022 V\u00f5itlen, et iga eakas inimene v\u00f5iks elada inimv\u00e4\u00e4rselt oma kodus.\u2022 Pingutan, et arstiabi muutuks igale inimesele k\u00e4ttesaadavaks. \u2022 N\u00f5uan, et rahvas saaks ise valida presidenti.\u2022 Astun vastu massilisele ja ebaseaduslikule immigratsioonile.\"Riigikogus saab minu missiooniks j\u00e4tkusuutlik,teadusp\u00f5hiselt juhitud areng, mis loob kasuliku majanduskeskkonna nii ettev\u00f5tjatele kui ka igale inimesele.\"Kai Rimmel, EKRE Nais\u00fchenduse esimees."}
{"text":"Vanad spiooniskandaalid hoiavad luurevaidlused senini kuumanaP\u00f5liseks muutuma kippuv luuredebatt sai riigikogu valimiste eel taas hoo sisse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esitatud julgeoleku\u00adplatvormiga, milles avaldati soovi anda kaitse\u00adv\u00e4ele ja Kaitseliidule vajalikud luure- ja vastu\u00adluure\u00ad\u00f5igused riigi\u00adkaitse vald\u00adkonnas.\nPostimehe k\u00fcsimusele, kas luureasutused \u2013 n\u00e4iteks kaitsev\u00e4e luurekeskus \u2013 pole seni oma t\u00f6\u00f6ga hakkama saanud, vastab EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas nii: \u00abKui vastuluure-\u00fclesannetega oleks v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saadud, siis Deniss Metsavase (2018. aastal riigireetmisega vahele j\u00e4\u00e4nud kaitsev\u00e4e peastaabi t\u00f6\u00f6taja \u2013 M. P.) juhtumit poleks ju juhtunud.\u00bb\nJa t\u00e4pselt sama m\u00e4rgib ta k\u00fcmmekond aastat varem vahele v\u00f5etud Herman Simmi juhtumi kohta. \u00abSimmi ja Metsavase puhul polnud probleem, et need esinesid \u2013 selliseid juhtumeid kindlasti on ja saab veel olema. Aga probleem oli, kui kaua see kestis, et nad k\u00e4tte saada.\u00bb\nKunnas v\u00e4idab lausa, et Simmi ja Metsavase juhtumitest polegi Eesti midagi \u00f5ppinud. \u00abNeed oleks nagu m\u00f6\u00f6daminnes toimunud. Mitte keegi pole nende eest vastutanud,\u00bb leiab ta. Ta tugineb muljetele, mille on saanud riigikogus riigikaitsekomisjonis t\u00f6\u00f6tades.\n\nMida on Eesti Simmi ja Metsavase juhtumitest \u00f5ppinud?\nLeo Kunnase t\u00f5demus, et Eesti pole kahest valusast riigireeturi-juhtumist vajalikke \u00f5ppetunde v\u00f5tnud, vajutas m\u00f5istagi julgeolekupoliitikutel hellale kohale. Ei Kalle Laanet (RE) ega Raimond Kaljulaid (SDE), kes koos Kunnasega riigikaitsekomisjonis on, m\u00f5ista seda juttu.\n\nKalle Laanet\nMihkel Maripuu\/Postimees\n\nEndine kaitseminister Laanet m\u00e4rkis, et spiooniskandaalide tulemusel on erinevate ametkondade koost\u00f6\u00f6 ja infovahetus muutunud k\u00f5vasti paremaks.\u00a0\n\u00abKui varem oli nii, et iga\u00fcks \u00fcritas oma liivakastis \u00a0m\u00e4ngida ja peitis informatsiooni teiste eest, siis t\u00e4nas suudetakse n\u00e4ha laia pilti, kuidas Eesti p\u00f5hiseaduslik kord oleks k\u00f5ige paremini kaitstud. See eeldab teatud ametkondade tihedat koost\u00f6\u00f6d ja ma julgen k\u00e4tt s\u00fcdamele pannes \u00f6elda, et t\u00e4naseks on koost\u00f6\u00f6 k\u00f5vasti paremuse poole muutunud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Laanet.\nTa t\u00f5i n\u00e4iteks, et v\u00e4lisluureameti ja kaitsev\u00e4e luurekeskuse koost\u00f6\u00f6 on paranenud kasv\u00f5i seet\u00f5ttu, et nad on \u00fchel territooriumil ja jagavad teatud ressursse.\nKaljulaid sekundeeris Laanetile:\u00a0\u00abLuure puhul on aastak\u00fcmneid hiljem v\u00f5imalik teada saada, millised olid edulood ja mis olid v\u00f5imalikud ettev\u00f5tmised, mis ei l\u00e4inud nii h\u00e4sti. Aga ma v\u00f5in kindlasti kinnitada seda, et k\u00f5ikidest sellistest v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rsetest juhtumitest on loomulikult alati j\u00e4reldusi tehtud.\u00bb\nSimmi-skandaali j\u00e4rel kapo juhiks asunud Aeg meenutab, et kuigi suurt revolutsioonilist h\u00fcpet ei toimunud, siis areng toimus pisidetailides. Peamine \u00f5ppetund oli kogemus sellest, kuidas venelaste\u00a0modus operandi\u00a0toimub.\u00a0\u00abJagasime seda ka partneritega. Kindlasti sai juurde panustatud avatumasse koost\u00f6\u00f6sse erinevate riikide ja riigisiseste teenistuste vahel. Iga juhtum on k\u00fcll erinev, aga alati on mingid \u00fchised jooned. Venemaa on suur riik ja seal aparaat t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga \u00fchetaoliselt. Nad ei suuda ja ei oska kiireid muudatusi teha n\u00e4iteks luure- ja vastuluurevaldkonnas. K\u00f5ik on rutiiniga kokku\u00f5pitud ja l\u00e4biharjutatud ja see teine kord maksab k\u00e4tte. \u00bb\n\nMida suurem on s\u00f5jaaja kaitsev\u00e4gi, seda rohkem on ka vastuluurefunktsiooni vaja t\u00e4ita, r\u00f5hutab Kunnas veel. \u00abV\u00e4ga suur vahe on, kui on vaja j\u00e4lgida kaadrikaitsev\u00e4elasi, kui s\u00f5jaaja kaitsev\u00e4e suurus on 21 000, 37 000 v\u00f5i 55 000 [EKRE riigikogu valimiste eesm\u00e4rgina on kirjas s\u00f5jaaja kaitsev\u00e4gi suurendada 55 000 peale - M. P]. Mida suuremaks see l\u00e4heb, seda rohkem on t\u00f6\u00f6d. On selge, et kapol on raske k\u00f5igi nende \u00fclesannetega toime tulla.\u00bb\n\nLeo Kunnas.\u00a0\u00a0\nKermo Benrot\n\nKuigi k\u00fcsimus on julgeolekuvaldkonnas k\u00fcllaltki l\u00f5hestav, ei ole EKRE oma positsioonis kaugeltki paaria staatuses. Toetust avaldasid n\u00e4iteks endine siseminister Andres Anvelt, samuti endine kaitsev\u00e4e juhataja Riho Terras (Isamaa). R\u00f5hutatakse just kaitsev\u00e4e erip\u00e4ra ja suletust, nii et siseministeeriumi vastutusalas oleva kaitsepolitseiameti (kapo) k\u00e4ed ei pruugi sinna ulatuda.\n\u00dcks julgeolekusf\u00e4\u00e4ri veteran t\u00f5deb: \u00abKui \u00abkapo\u0161nik\u00bb tuleb v\u00e4eosa v\u00e4ravast sisse, siis see on \u00fcsna selge, mida ta seal [teha] tahab. Seda ei ole v\u00f5imalik varjatult teha.\u00bb\nViidatakse, et kui politsei- ja piirivalveametis, samuti k\u00fcllaltki suletud organisatsioonis, on oma nn vastuluure sisekontrolli kujul olemas \u2013 \u00e4sja tuli avalikuks, et lahti on lastud 15 Vene-meelset politseinikku \u2013, siis midagi sarnast v\u00f5iks ka kaitsev\u00e4es olla.\n\nRiho Terras.\nMadis Veltman\n\n\u00abKaitsev\u00e4gi on spetsiifiline valdkond, keegi teine v\u00e4ljastpoolt ei saa sissepoole vaadata \u00fchte organisatsiooni, mis on nii hierarhiline kui ka kindlate reeglite j\u00e4rgi,\u00bb selgitas Terras.\nSamuti r\u00e4\u00e4giti Postimehele, et hulga hullemaks l\u00e4heb asi s\u00f5jaolukorras, kui kapol on k\u00e4ed-jalad t\u00f6\u00f6d t\u00e4is. Siis l\u00e4heb ka Eesti vaenlaste initsieeritud v\u00e4rbamistegevus m\u00e4rgatavalt hullemaks ning vajadus kaitsev\u00e4e t\u00f5husa vastuluure j\u00e4rele muutub kriitilisemaks.\n\n\n\n\n\nKillustumist tuleb v\u00e4ltida\n\n\n\n\n\nVastasleer apelleerib aga vajadusele v\u00e4ltida siinse julgeolekumaastiku liigset killustumist. Ressursse selleks, et \u00fclesandeid \u00fcha rohkem eriasutuste vahel \u00e4ra jaotada \u2013 v\u00f5i suisa uusi julgeolekuasutusi luua \u2013, Eesti-sugusel v\u00e4ikeriigil lihtsalt ei ole. Nii arvab endine kapo peadirektor ja justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa).\n\u00ab\u00dcks asi on inimressurss, teine aga koost\u00f6\u00f6 institutsioonide vahel. Tuleb v\u00e4ga h\u00e4sti \u00e4ra reguleerida, kuidas teha koost\u00f6\u00f6d kapo ja kaitsev\u00e4e vastuluure vahel. Seda ei saa uisap\u00e4isa teha,\u00bb m\u00e4rkis Aeg.\n\nRaivo Aeg.\u00a0\nTairo Lutter\n\nSama meelt on endine v\u00e4lisluureameti juht ja v\u00e4lisministeeriumi kantsler Rainer Saks. Ta viitab levinud arusaamale reeglist, et mida konsolideeritum on vastuluuretegevus, seda efektiivsem see asutus on.\n\nRainer Saks.\u00a0\nKonstantin Sednev\n\nJa k\u00fcsimus ei olegi nii v\u00e4ga vastuluurev\u00f5imekuses, vaid konkreetsetes toimingutes. \u00abKas neil saaks olema j\u00e4litus\u00f5igus, menetlus\u00f5igus? Kui neil pole neid \u00f5igusi, siis pole vastuluurev\u00f5imekusel mingit v\u00e4\u00e4rtust. Kas ollakse valmis nende asutuste hulka laiendama, kellel j\u00e4litustegevust ehk kodaniku ja p\u00f5hiseaduslike \u00f5iguste riivet teha lastakse?\u00bb k\u00fcsib Saks.\n\u00abEi ole tark julgeolekuasutusi niimoodi lahterdada. See on diktatuurih\u00f5nguliste riikide maitse, kus luuakse mitu asutust ja pannakse \u00fcksteisele k\u00e4ru keerama,\u00bb leidis Keskerakonna riigikaitse eesk\u00f5neleja, kindralmajor Neeme V\u00e4li.\n\nNeeme V\u00e4li.\nMadis Veltman\n\nTeatud kaitsev\u00e4e vastuluurev\u00f5imekust toetaks siiski temagi, eelk\u00f5ige v\u00e4lisoperatsioonidel on seda rohkem vaja. Ka Terras meenutas Postimehele, kuidas tema ajal taheti Afganistanis vastuluuret teha.\nAmetitelt ja v\u00f5imul olevatelt poliitikutelt kuuleb vaid skepsist EKRE ja Terrase soovide suhtes. Kaitsepolitseist kinnitati, et neil k\u00f5nealuste \u00fclesannete \u2013 kaitsev\u00e4e vastuluure \u2013 t\u00e4itmiseks ressurssi jagub. Kaitsev\u00e4gi loobub ise seisukohast. Vastuluurealaste \u00fclesannete muutmine on poliitilise taseme otsus, millest nemad ka l\u00e4htuvad.\nKaitseminister Hanno Pevkur (RE) leiab, et praegu on mitu korda olulisemaid teemasid, millega tegeleda. \u00abJulgeolekuasutuste seadus toimib ja kapo teeb oma t\u00f6\u00f6d p\u00fchendumisega,\u00bb \u00fctles ta.\n\n\n\n\n\n2007. aasta poliitiline \u0161okk\n\n\n\n\n\nEmotsionaalse laengu teemap\u00fcstitusele annavad Simmi ja Metsavase juhtumid. Sisulises m\u00f5ttes hoiab vaidlust endiselt h\u00f5\u00f5guvana 2007. aasta luureskandaal, mille t\u00f5ttu kaitsev\u00e4e luuretiibu m\u00e4rgatavalt k\u00e4rbiti, praegune ekrelasest rahvasaadik Alar Laneman vallandati ning kaitsev\u00e4es vastuluure tegemine l\u00e4kski kapo vastutusalasse.\nNii k\u00f5lab vaidluse kokkuv\u00f5ttena n\u00e4iteks: \u00abPoliitiline \u0161okk 2007. aastal, mis traumeeris osa Reformierakonnast.\u00bb Vastuseks k\u00fcsimusele, miks teatud ringkondade soov kaitsev\u00e4e luurev\u00f5imekust suurendada poliitikute hirmude taha takerdus, nimetas Terras s\u00fc\u00fcdlastena reformierakondlasi J\u00fcrgen Ligi, kelle ametisoleku ajal luureskandaal p\u00e4evavalgele tuli, ning pikaaegset justiitsministrit Rein Langi.\n\nJ\u00fcrgen Ligi\u00a0\nTairo Lutter\n\n2007. aastani kaitsej\u00f5udude peastaabi operatiivosakonna \u00fclema aset\u00e4itjana t\u00f6\u00f6tanud Kunnas nimetas kaitsev\u00e4ele toona tehtud etteheiteid t\u00e4iesti asjatuks ning funktsioonide \u00e4rav\u00f5tmist alusetuks. Kaitseministrina juhtumile j\u00e4relevalvet teinud Ligi kasutas aga s\u00f5nu \u00abkole\u00bb, \u00abparanoiline\u00bb ja \u00abhaige\u00bb.\nTa meenutas: \u00abRiigi tippjuhtkond oli nende jaoks luureobjekt ja nad kahtlustasid neid, sealhulgas mind, igasugu vanden\u00f5udes. Ja mitte Venemaaga, vaid meie liitlastega seoses.\u00bb\nLigi r\u00f5hutas, et k\u00f5ik institutsioonid, kellega ta suhtles \u2013 riigikontroll, \u00f5iguskantsler, president \u2013, olid temaga toona samal n\u00f5ul. Toimunu t\u00f5ttu ei ole muutunud ka Ligi praegune seisukoht kaitsev\u00e4e ja tema luure\u00f5iguste suhtes. \u00abKaitsev\u00e4gi ei ole see, kes peaks inimeste j\u00e4rele luurama. See t\u00f6\u00f6 kuulub kapole,\u00bb \u00fctles Ligi ja viitas, et julgeolekuasutuste kontroll ja arvu vaoshoidmine on olnud Eesti riigi j\u00e4rjekindel poliitika. \u00abSeda asja on \u00f6elnud ka Isamaa ja sotsid.\u00bb\n\nRein Lang.\nJaan Vanaaseme\n\nTeine Terrase kriitikaobjekt Lang r\u00f5hutas, et tema ei ole kivisse raiunud m\u00f5tet, et Eestis peab olema vaid kaks luureasutust. Aga ta t\u00f5des: \u00abTegelikult on kaitsev\u00e4el t\u00e4na k\u00f5ik v\u00f5imalused teha vastuluuret ehk kaitsta enda saladusi. Kaitsta seda, et keegi pahalane ei imbuks kaitsev\u00e4kke ja virutaks neid saladusi \u00e4ra. See on t\u00e4iesti olemas. Kui neil tekib vajadus erimeetmete j\u00e4rele \u2013 pealtkuulamine, inimestel j\u00e4rel k\u00e4imine \u2013, siis see on inimeste privaatsuse v\u00e4ga r\u00e4nk rikkumine. Kui neil seda vaja on, siis nad p\u00f6\u00f6rduvad kaitsepolitseisse, nad aitavad neil seda teha ja selle \u00fcle on kohtulik ja parlamentaarne j\u00e4relevalve.\u00bb\n\nKapo ja omavalitsused\nKui kapolt kaitsev\u00e4es vastuluure teostamise \u00e4rav\u00f5tmine tekitab v\u00e4ga palju lahkarvamusi, siis oluliselt suurem \u00fcksmeel on k\u00fcsimuses, kas kaitsepolitsei ikka peaks tegelema kohalike omavalitsuste korruptsioonik\u00fcsimusega. Praegu on kapo vastutada kuus suurimat omavalitsust.\n\u00abSee on k\u00fcll teema, mida v\u00f5iks rahulikult arutada,\u00bb t\u00f5des kaitseminister Pevkur ning meenutas, et ta on seda omal ajal siseministrina ka \u00f6elnud, et tegelikult v\u00f5iks olemas olla valmisolek anda keskkriminaalpolitseile \u00fcle enamik Eesti omavalitsusi ja j\u00e4tta kaitsepolitsei huvifookusesse k\u00f5ige olulisemad, eelk\u00f5ige Narva. Selles k\u00fcsimuses tuleb l\u00e4htuda sellest, millise omavalitsuse korruptsioon v\u00f5iks olla probleemiks ka Eesti julgeolekule.\n\u00abAga siin tuleks usaldada kaitsepolitseid ennast, mis nende ohuhinnang on. Ma ei ole kindel, kas P\u00e4rnu korruptsioon peaks olema kaitsepolitsei uurida v\u00f5i v\u00f5ib see olla keskkriminaalpolitsei oma, sama k\u00e4ib Tartu kohta. Eesti julgeolekuohu vaatest ei ole P\u00e4rnu v\u00f5i Tartu meie esmane prioriteet,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Pevkur.\nVeel resoluutsem on Rainer Saks. Tema s\u00f5nul ei ole normaalne, et kuue suurema omavalitsuse korruptsiooniga peab kapo tegelema: \u00abSellega v\u00f5iks tegeleda politsei,\u00bb m\u00e4rkis ta, kuid lisas, et kapo t\u00f6\u00f6 on siiski olnud efektiivne.\nLang sekundeeris:\u00a0\u00abSelleks on Eestis tavaline politsei. Poliitilistel p\u00f5hjustati otsustati see funktsioon kapole panna. Kapo ongi vastuluureamet ja kas vastuluure alla peaks liigitama Tallinnas toimuvad altk\u00e4emaksujuhtumid, on teine asi.\u00bb\n\n"}
{"text":"Coop Pank hoiatab panga nimel internetis leviva pettuse eestCoop Pank hoiatab oma kliente \u00a0panga\u00a0nimel leviva pettuse eest. Nimelt on panga nimel levimas veebis petulehed.Pank hoiatab, et veebilehte\u00a0avades veendu alati,\u00a0kuhu see suunab.\u00a0Internetipanka\u00a0sisenemiseks ei k\u00fcsitaPIN2-koodi."}
{"text":"Heategevuse k\u00f5rval on ka kuritegevusK\u00e4rstna l\u00e4hedal elav kuuelapseline perekond j\u00e4i enne talve t\u00e4barasse olukorda, sest ei saanud katuse ja seinte soojustamiseks Kredexilt loodetud toetust. Kui Sakala juhtunut kajastas, l\u00e4ks perekonna vilets seis paljudele hinge ning perele asuti appi.\nIlmselt see ongi see Viljandimaa, millele meile meeldib m\u00f5elda ning mida ka teistele kiita. M\u00e4rgatakse, aidatakse, hoitakse. Tullakse n\u00f5u ja j\u00f5uga appi. Tehakse head. Seda Viljandimaad oleme ju ka Ukraina s\u00f5ja ja p\u00f5genikega seoses korduvalt n\u00e4inud ning r\u00f5\u00f5mu tundnud, et hoolimata rasketest aegadest on inimestel s\u00fcdames piisavalt ruumi, et oma ehk viimasest leivaviilust t\u00fckk abivajajale murda.\nSamas tasub alati valvsus s\u00e4ilitada, sest ajad on rasked ning see j\u00e4tab inimestele oma j\u00e4lje. Kuritegevus kipub sellistel aegadel alati suurenema, pettused muutuvad j\u00e4rjest ahvatlevamaks, sest ausalt leiba teenida on keeruline ning majanduslikes raskustes inimesed on aldis igasuguste skeemidega kaasa minema. Aga ollakse ka lihtsalt hajameelsemad, stressis, magamata ning tihtipeale ei s\u00fcveneta. \u00dcleriigilises meedias r\u00e4\u00e4gitakse ikka ja j\u00e4lle petuskeemidest ning ikka ja j\u00e4lle tasub \u00fcle korrata: vaadake, kuhu te end sisse logite, m\u00f5elge, millele te kl\u00f5psate! Kui te pole arvutiasjanduses kuigi tugev, siis ehk tasub tehinguid teha m\u00f5ne s\u00f5bra v\u00f5i lapse juuresolekul. T\u00e4barasse olukorda sattunud suurperele tuldi appi, t\u00f5si, aga petuskeemide ohvriks langenuid on kahjuks kaugelt liiga palju, et k\u00f5iki aidata saaks.\n\u00dchismeedias levivad jutud Uueveski kandis majja astuvatest v\u00f5\u00f5rastest ning \u00f5htul vanalinna t\u00e4naval naisi ahistavast mehest peaksid seejuures olema heaks meeldetuletuseks. Meie v\u00e4ike turvaline Viljandi ei pruugi alati olla rahusadam ning ettevaatlikkus ei ole kunagi liiast, eriti oluline on see aga praegu. Kui tihti me l\u00e4heme kuuri v\u00f5i keldrisse askeldama ning j\u00e4tame korteri- v\u00f5i majaukse lukku keeramata \u2026? Paarist minutist piisab, et astuda teie esikusse, v\u00f5tta k\u00e4ekott ja sellest rahakott ning minema joosta. Pahatahtlike inimeste huviorbiiti sattumise eest pole muidugi keegi l\u00f5puni kaitstud, aga ei maksa nende elu ka liiga lihtsaks teha.\n"}
{"text":"Eesti esimese meisterkoka k\u00f6\u00f6gikatsetused algasid Paalalinnas\u00abMASTERCHEF\u00bbVestlus Jana Guzanovaga, kes on Jakobsoni g\u00fcmnaasiumi 2009. aasta vilistlane, kisub tahes-tahtmata rupskite peale, ning peab tunnistama, et hiljuti Eesti esimeseks meisterkokaks tituleeritud naine r\u00e4\u00e4gib neist nii isu\u00e4ratavalt, et see ajab k\u00f5hu t\u00fchjaks k\u00fcll.Eesti esimese \u00abMasterChefi\u00bb telesaate v\u00f5itis Jana Guzanova, kes k\u00fcll praegu elab ja t\u00f6\u00f6tab Tallinnas, kuid kelle lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Viljandis.Seakeel oli see, mis ta viimasel poolaastal Telia Inspira kanalil jooksnud \u00abMasterChef Eesti\u00bb saatesse t\u00f5i ning valge p\u00f5lle andis.Esmaklassilised rupskidEttev\u00f5ttes Wise finantskuritegude t\u00f5kestajana t\u00f6\u00f6tav Jana Guzanova t\u00e4hendas, et kokkamine on vahest see, mis aitab tal igap\u00e4evat\u00f6\u00f6ga tasakaalu hoida, sest siis saab astuda reeglitest ja raamidest v\u00e4lja. Retsepte j\u00e4lgib ta pliidi \u00e4\u00e4res \u00fcsna v\u00e4he, kui tegu ei ole just m\u00f5ne rahvusk\u00f6\u00f6gi roaga, kus traditsioonid ja kindel tegutsemisviis annavad \u00f5ige tulemuse. Rahvusk\u00f6\u00f6kidest soovitaks ta n\u00e4iteks proovida Vietnami oma. Pikalt telesaates kokkamine pole Guzanovalt toidutegemise soovi v\u00f5tnud. \u00abAastavahetusel olin Belgias puhkamas ja seal sai k\u00f5vasti kokatud. Tegin harkn\u00e4\u00e4ret ja k\u00f5iki selliseid rupskeid, mida saates sai promotud,\u00bb \u00fctles ta.Rupskite toiduks valmistamises on meisterkoka jaoks m\u00e4rgiline j\u00e4tkusuutlikkus. \u00abKui loom on tapetud, on elementaarne ta t\u00e4ielikult \u00e4ra kasutada - ninast sabani,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00dcldiselt ei ole aga liha tema jaoks esmavajalik toiduaine ja nagu selgus, siis eelmisel s\u00fcgisel oli ta kolm kuud taimetoitlane. \u00abS\u00fcgis on selleks lihtne aeg ka, sest k\u00f5ik asjad on valmis ja oma parimas vormis,\u00bb lausus Guzanova.Ka Belgia on meisterkoka teekonnal \u00fcpris t\u00e4htis verstapost. Kui ta sinna aastaid tagasi l\u00e4ks, olid ta s\u00f5brad vanalinnas restorani ostnud. \u00abTegin neile men\u00fc\u00fcarendust,\u00bb s\u00f5nas Guzanova. Selleks uuris ta p\u00f5hjalikult kohalikku toidukultuuri, millest selgus, et nii m\u00f5ndagi on sarnast Vene k\u00f6\u00f6giga. L\u00f5puks imestasid tema s\u00f5nul isegi kohalikud kokad, et mingi vene juurtega Eesti plika teab Belgia k\u00f6\u00f6gist rohkem kui nemad, kes seal on elanud.Algus oli ViljandisKooli ajal modellindusega tegelnud Jana Guzanova asus p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5ppu esiti filosoofiat \u00f5ppima, kuid seda seep\u00e4rast, et aru saada, mida ta tegelikult soovib teha. Edasi hakkas ta pealinnas \u00f5igusteadust tudeerima. Just sel ajal korraldas ta s\u00f5pradele \u00f5htus\u00f6\u00f6ke ja suutis nad n\u00e4iteks luu\u00fcdi s\u00f6\u00f6ma panna. Juba siis olid rupskid p\u00e4evakorral, aga meisterkoka s\u00f5nul tuli toda rooga ikkagi hoolikalt valmistada, sest paratamatult m\u00f5jutab esimene kogemus edaspidist toidusse suhtumist. \u00abKindlasti on vaja luu\u00fcdi tasakaalustada happe, soola ja erinevate tekstuuridega, sest see ise on selline rasvane ollus,\u00bb selgitas ta.Modellina oli ta kogenud toitumish\u00e4ireid ja praegu on muidugi hea huumoriga \u00f6elda, et inimesest, kes ei s\u00f6\u00f6nud midagi, on sirgunud masterchef. \u00abNeed tunduvad nii vastandlikud,\u00bb nentis ta. T\u00e4iskasvanueas leidis ta kokkamise juurde tee just \u00fclikoolis k\u00e4ies, sest see oli vastukaaluks raamatutesse sukeldumisele.S\u00f6\u00f6gitegemine sai Jana Guzanovale tuttavaks lapsep\u00f5lves Paalalinnas elades, kui toitu sai ostetud \u00fcle tee toonasest Paala poest ja Viljandi turult ning esimesed katsetused tehtud juba v\u00e4ga v\u00e4iksena ema k\u00f5rval.Ema t\u00f6\u00f6tas kolmel kohal ja paratamatult tuli lapsel endal s\u00fc\u00fca valmistada ja teinekord ka soojendada, aga kuna soojendamise variant polnud meeltm\u00f6\u00f6da, s\u00fcvenes ta kokakunsti aina enam. \u00dcksinda kodus olles kujutas nooruke Guzanova, et on telekokk, ning r\u00e4\u00e4kis justkui televaatajatele sellest, mis parasjagu k\u00e4sil. \u00abV\u00e4ga h\u00e4sti tuli v\u00e4lja,\u00bb meenutas ta ja \u00fctles, et p\u00e4ris esimesed katsetused k\u00f6\u00f6gis tegi ta vist viieaastaselt. \u00abT\u00e4nap\u00e4eval on see pigem harv. Tol ajal oli olukord teine ja pidi varem iseseisvuma. Ei teagi, kas see on n\u00fc\u00fcd hea v\u00f5i halb,\u00bb m\u00e4rkis ta.M\u00f5ttes oma restoranKui \u00f5igusteaduses bakalaureusekraad k\u00e4es, asus Jana Guzanova \u00f5ppima diplomaatide kooli, mille l\u00f5petamise j\u00e4rel l\u00e4ks s\u00f5prade kutsel Belgiasse ning astus seal peagi mainekasse Antwerpeni \u00fclikooli, sest nagu ta \u00fctles, on bakalaureus koos magistrikraadiga t\u00e4iskomplekt.\u00d5igusteaduse l\u00f5petas ta cum laude ja l\u00e4bip\u00f5lemism\u00e4rkidega, mispeale otsustaski teha kannap\u00f6\u00f6rde, tulla Eestisse ja proovida k\u00e4tt m\u00f5nes iduettev\u00f5ttes. \u00abSee oli kolm aastat tagasi, kui sain oma esimese ametliku t\u00f6\u00f6koha,\u00bb \u00fctles ta.Palgat\u00f6\u00f6l j\u00e4i Guzanoval kokandus aina enam tagaplaanile, kuni ta l\u00e4inud suvel n\u00e4gi \u00abMasterChef Eesti\u00bb reklaami ja leidis, et see on hea p\u00f5hjus j\u00e4lle pliit sisse l\u00fclitada. \u00abTeadsin, et pean minema,\u00bb s\u00f5nas ta. Eelvoorud said suhteliselt h\u00f5lpsalt seljatatud. \u00abIse ka imestan, et see seakeel mind nii kaugele viis. See oli mu esimene roog,\u00bb meenutas v\u00f5itja. K\u00f5rvalt paistsid ikkagi peenemad palad nagu kohafilee v\u00f5i kammkarbid. \u00abJa siis tuleb mingi t\u00fcdruk oma seakeelega! Aga ilmselt see oli teistele julgustav, et ei pea olema midagi ekstravagantset ja kallist, vaid saab ka lihtsast asjast midagi head.\u00bbP\u00e4rast aasta l\u00f5pul teleekraanidele j\u00f5udnud v\u00f5idusaadet on kokal s\u00f5prade ja kaasaelajate j\u00e4rjekord ukse taga. K\u00f5ik tahaksid s\u00f6\u00f6ma tulla ning ikka uuritakse, millised on tulevikuplaanid. Guzanova m\u00e4ngib oma restorani m\u00f5ttega, aga pea ees ta vette ei h\u00fcppa ning m\u00f5tete seadmine v\u00f5tab omad kuud.\u00abOlen juba pilte sisekujundusest vaadatud ja kontseptsioon on peas valmis,\u00bb t\u00e4hendas ta, kuid m\u00e4rkis, et talle tundub, et klassikalise restorani kontseptsioon hakkab minevikku vajuma. \u00abKa Michelini t\u00e4rni restoranid panevad end kinni.\u00bb V\u00e4ike krutski peaks tema arvates ikka asjal juures olema. \u00abEelistan v\u00e4ikest ja intiimset kohta, kus toidutegemine k\u00e4ib kliendi silme all,\u00bb selgitas meisterkokk. V\u00f5iduga tulnud 10 000 eurot siiski veel oma restorani alla ei l\u00e4he. Pealegi, nagu \u00fctles saate kohtunik Orm Oja, saaks selle summa eest umbes pool pliiti.Telesaate \u00abMasterChef Eesti\u00bb v\u00f5itja Jana Guzanova toidutegemise huvi sai alguse Viljandist, kus ta toimetas pliidi ees juba viieaastasena. Fotol jagab meisterkokk v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu teise koha saanud Ksenia Karkavenkoga. 2 \u00d7 HARRY TIITS Kuigi liha ei pea Jana Guzanova oma toidulaual esmavajalikuks, suudab ta rupskitest valmistada restoraniv\u00e4\u00e4rilisi toite.SIGRID KOOREP"}
{"text":"Juhtkiri: Head ja kurjaK\u00e4rstna l\u00e4hedal elav kuuelapseline perekond j\u00e4i enne talve t\u00e4barasse olukorda, sest ei saanud katuse ja seinte soojustamiseks Kredexilt loodetud toetust. Kui Sakala juhtunut kajastas, l\u00e4ks perekonna vilets seis paljudele hinge ning perele asuti appi.Ilmselt see ongi see Viljandimaa, millele meile meeldib m\u00f5elda ning mida ka teistele kiita. M\u00e4rgatakse, aidatakse, hoitakse. Tullakse n\u00f5u ja j\u00f5uga appi. Tehakse head. Seda Viljandimaad oleme ju ka Ukraina s\u00f5ja ja p\u00f5genikega seoses korduvalt n\u00e4inud ning r\u00f5\u00f5mu tundnud, et hoolimata rasketest aegadest on inimestel s\u00fcdames piisavalt ruumi, et oma ehk viimasest leivaviilust t\u00fckk abivajajale murda.Samas tasub alati valvsus s\u00e4ilitada, sest ajad on rasked ning see j\u00e4tab inimestele oma j\u00e4lje. Kuritegevus kipub sellistel aegadel alati suurenema, pettused muutuvad j\u00e4rjest ahvatlevamaks, sest ausalt leiba teenida on keeruline ning majanduslikes raskustes inimesed on aldis igasuguste skeemidega kaasa minema. Aga ollakse ka lihtsalt hajameelsemad, stressis, magamata ning tihtipeale ei s\u00fcveneta. \u00dcleriigilises meedias r\u00e4\u00e4gitakse ikka ja j\u00e4lle petuskeemidest ning ikka ja j\u00e4lle tasub \u00fcle korrata: vaadake, kuhu te end sisse logite, m\u00f5elge, millele te kl\u00f5psate! Kui te pole arvutiasjanduses kuigi tugev, siis ehk tasub tehinguid teha m\u00f5ne s\u00f5bra v\u00f5i lapse juuresolekul. T\u00e4barasse olukorda sattunud suurperele tuldi appi, t\u00f5si, aga petuskeemide ohvriks langenuid on kahjuks kaugelt liiga palju, et k\u00f5iki aidata saaks.\u00dchismeedias levivad jutud Uueveski kandis majja astuvatest v\u00f5\u00f5rastest ning \u00f5htul vanalinna t\u00e4naval naisi ahistavast mehest peaksid seejuures olema heaks meeldetuletuseks. Meie v\u00e4ike turvaline Viljandi ei pruugi alati olla rahusadam ning ettevaatlikkus ei ole kunagi liiast, eriti oluline on see aga praegu. Kui tihti me l\u00e4heme kuuri v\u00f5i keldrisse askeldama ning j\u00e4tame korteri- v\u00f5i majaukse lukku keeramata ...? Paarist minutist piisab, et astuda teie esikusse, v\u00f5tta k\u00e4ekott ja sellest rahakott ning minema joosta. Pahatahtlike inimeste huviorbiiti sattumise eest pole muidugi keegi l\u00f5puni kaitstud, aga ei maksa nende elu ka liiga lihtsaks teha.\"Meie v\u00e4ike turvaline Viljandi ei pruugi alati olla rahusadam ning ettevaatlikkus ei ole kunagi liiast.\""}
{"text":"Kohus m\u00f5istis filipiini nobelisti Maria Ressa maksuasjas \u00f5igeksMANILA, 18. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Filipiinide ja USA topeltkodakondsusega ajakirjanik ja Nobeli rahupreemia laureaat Maria Ressa ja tema kaasasutatud uudisteportaal Rappler m\u00f5isteti kolmap\u00e4eval \u00f5igeks k\u00f5igis neljas s\u00fc\u00fcdistuses maksudest k\u00f5rvale hoidmise asjas, teatas maksudega tegelev apellatsioonikohus.\nAastal 2021 koos oma Venemaa kolleegi Dmitri Muratoviga rahupreemia p\u00e4lvinud Ressa seisab silmitsi j\u00e4tkuvalt kolme kriminaalasjaga. Neist \u00fcks on k\u00fcberlaimu juhtum, milles ta s\u00fc\u00fcdi m\u00f5isteti, kuid mis ootab apellatsioonikohtu otsust. Kui kohus otsuse j\u00f5usse j\u00e4tab, v\u00f5ib teda oodata ees pea seitsme aasta pikkune vanglakaristus.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Riigikogulane k\u00e4ib endise abilinnapeaga kohutKOHALIK\n\nTartu ringkonnakohus arutab riigikogu liikme Anti Poolametsa esindaja kaebust Viru maakohtu otsusele, millega endisele Rakvere abilinnapeale Andres Jaadlale m\u00f5isteti tema maine kahjustamise eest v\u00e4lja h\u00fcvitis.\nRakvere abilinnapea Andres Jaadla, kes p\u00f6\u00f6rdus vandeadvokaat Kaarel Kaisi vahendusel kohtusse, leidis, et riigikogu liikme Anti Poolametsa sotsiaalmeediasse tehtud postitus, kus viimane mainib, et Jaadla m\u00f5isteti 2012. aastal s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis, on tema isikuandmete \u00f5igustamatu avaldamine ja kahjustab \u00fclem\u00e4\u00e4raselt tema mainet, on kirjutanud Virumaa Teataja. Ta n\u00f5uab Poolametsalt h\u00fcvitist nii eelnimetatud postitusega seonduvalt kui seonduvalt Jaadla nimetamisega korruptiivse taustaga isikuks muudes kanalites. N\u00f5udekirjas oli h\u00fcvitisesumma 10 000-11 000 eurot. Kohtus palub Jaadla mittevaralise kahju h\u00fcvitise suuruse m\u00e4\u00e4rata kohtu \u00e4ran\u00e4gemisel. \u201eKohus rahuldas minu poolt Andres Jaadla nimel esitatud hagi t\u00e4ielikult ja m\u00f5istis Anti Poolametsalt mittevaralise kahju h\u00fcvitise v\u00e4lja. T\u00e4pset summat, mis v\u00e4lja m\u00f5isteti, ma ei saa kahjuks avaldada,\u201d on Kais \u00f6elnud. Kohtuotsus pole veel j\u00f5ustunud. N\u00fc\u00fcd arutab Jaadla apellatsioonkaebust Tartu ringkonnakohus. Kohtulahendit veel pole.\n\n\nSIIM RANDLA"}
{"text":"Veebi vahendusel telefoni osta soovinud mees sai pettaPolitsei sai teate, et 41-aastane Tartu mees leidis Facebooki m\u00fc\u00fcgikeskkonnast endale mobiiltelefoni, mille eest maksis poole raha ette. Mees j\u00e4i ilma rahast ning temani ei ole j\u00f5udnud ka soovitud telefon.\u00a041-aastane Tartu mees soovis osta mobiiltelefoni iPhone 14, mille eets k\u00fcsiti\u00a0980 eurot. Mees kandis esialgu m\u00fc\u00fcjale poole ostuhinnast ning j\u00e4i siis telefoni ootama. Praeguseni ei ole telefon aga meheni j\u00f5udnud. Tagasi ei ole ta saanud ka makstud summat. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei n\u00fc\u00fcd kriminaalmenetluses."}
{"text":"Tartu mees tahtis veebi kaudu osta iPhone\u2019i, maksis pool summat \u00e4ra, aga j\u00e4i sellest ilmaPolitseile laekus teade, et 41-aastane Tartu mees leidis Facebooki m\u00fc\u00fcgikeskkonnast endale mobiiltelefoni iPhone 14 hinnaga 980 eurot.\nMees kandis esialgu m\u00fc\u00fcjale poole ostuhinnast ning j\u00e4i siis telefoni ootama. T\u00e4naseni ei ole telefon aga meheni j\u00f5udnud. Tagasi ei ole ta saanud ka makstud summat.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei n\u00fc\u00fcd kriminaalmenetluses."}
{"text":"EKRE viskas erakonnast v\u00e4lja Zelensk\u00f5id narkomaaniks nimetanud liikmeEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatus otsustas liikmete seast v\u00e4lja arvata Vsevolod J\u00fcrgensoni seoses erakonna maine kahjustamisega.\n\u201eJ\u00fcrgenson on avalikkuses esitanud v\u00e4iteid, mis ei esinda erakonna seisukohti v\u00f5i eesm\u00e4rke. Sellega on ta oluliselt kahjustanud erakonna mainet,\u201c kirjutas erakond pressiteates.\nKolmap\u00e4eval kirjutas Eesti Ekspress, et Eesti suurimas venekeelses \u00fchismeediar\u00fchmas Tallints\u00f5 v\u00e4idab Vsevolod J\u00fcrgenson, et president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i on narkomaan ja 99% Eesti abi Ukrainale varastatakse \u00e4ra. Ukraina aitamine on J\u00fcrgensoni s\u00f5nul m\u00f5ttetu, sest see on maailma k\u00f5ige korrumpeerunum riik ja 99% sinna saadetud abist varastatakse \u00e4ra. \u201eUkraina president on narkomaan!\u201c \u00fctleb J\u00fcrgenson. \u201eMeie abi sinna kohale ei j\u00f5ua \u2013 v\u00f5ibolla varastatakse see juba L\u00e4tis \u00e4ra, v\u00f5ibolla Poolas.\u201c\n\u201eEKRE toetab \u00fchem\u00f5tteliselt Ukraina v\u00f5itlust oma riigi, rahva ja iseseisvuse eest,\u201c kirjutas EKRE meediale saadetud avalduses. \u201eOleme h\u00e4\u00e4letanud k\u00f5igi Ukrainat toetavate riigikogu seisukohav\u00f5ttude poolt. Paljud erakonna liikmed teevad Ukraina toetamiseks isiklikke j\u00f5upingutusi, kogudes annetusi ja viies need ise Ukrainasse.\u201c\n\u201ePeame vajalikuks m\u00e4rkida, et Vsevolod J\u00fcrgenson ei esinda EKRE-t \u00fcheski valitavas esindusorganis. Ta ei ole kunagi olnud EKRE kandidaat ega kandideeri ka l\u00e4henevatel valimistel EKRE nimekirjas riigikokku,\u201c t\u00e4psustas erakond.\nJ\u00fcrgenson liitus EKREga 2021. aasta novembris. Enne seda kuulus ta paar aastak\u00fcmmet Keskerakonda."}
{"text":"Vietnami parlament kinnitas presidendi tagasiastumiseHANOI, 18. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Vietnami parlament kinnitas kolmap\u00e4eval president Nguyen Xuan Phuci tagasiastumise, p\u00e4ev p\u00e4rast tema dramaatilisel moel ameti maha pani.\nPresidendi ootamatu ja enneolematu lahkumine leidis aset ajal, mil korruptsioonivastane v\u00f5itlus ja fraktsioonide omavaheline v\u00f5itlus on viinud mitme ministri vallandamiseni.\nErakorralisel ja v\u00e4lismeediale suletud istungil kiitis Phuci tagasiastumise heaks rohkem kui 93 protsenti parlamendiliikmetest, edastas riigimeedia.\nKuna riigipea mantlip\u00e4rijat pole nimetatud, t\u00e4idab ajutiselt tema kohuseid praegune asepresident Vo Thi Anh Xuan.\nAutoritaarset Vietnami juhib kompartei ning ametlikult selle peasekret\u00e4r, president ja peaminister.\nOlulised otsused tehakse kompartei 16-liikmelises poliitb\u00fcroos.\nPhuci ootamatu lahkumine on Vietnamis \u00e4\u00e4rmiselt ebaharilik samm, kuna poliitilised muutused on tavaliselt hoolikalt orkestreeritud ning r\u00f5hk on ettevaatlikul stabiilsusel.\nTeisip\u00e4eval leidis kommunistlik partei, et 68-aastane Phuc vastutab k\u00f5rgete ministrite rikkumiste eest tema ametiajal peaministrina aastatel 2016-2021, enne kui ta sai presidendiks.\nVarem sel kuul tagandati korruptsioonivastase v\u00f5itluse k\u00e4igus kaks asepeaministrit \u2013 Pham Binh Minh ja Vu Duc Dam.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"P\u00e4rnu maakohus ei taandanud ettev\u00f5tja palvel prokur\u00f6riP\u00e4rnu maakohus ei rahuldanud eelmise n\u00e4dala l\u00f5pus kriminaalasjas kahtlustuse saanud ettev\u00f5tja Ago Kalmeri taotlust prokur\u00f6ri taandada.\nP\u00e4rnu ettev\u00f5te AGAL Invest O\u00dc kahe osaniku Ago Kalmeri ja Aleksandr Sorokini vahelises vaidluses on algatatud kaks kriminaalasja, esimeses kahtlustatakse Kalmerit ja teises on uurimise all Sorokin. M\u00f5lemad mehed on kriminaalmenetlustes vastastikku ka kannatanu rollis.\nAgo Kalmerile kui AGAL Invest O\u00dc ja Tehnilise \u00dclevaatuse O\u00dc omanikule on keskkriminaalpolitsei esitanud kahtlustuse usalduse kuritarvitamises, suures ulatuses arvutikelmuses, raamatupidamise kohustuse rikkumises ja teadvalt vale kuriteokaebuse esitamises.\nKriminaalmenetlust juhib ringkonnaprokur\u00f6r Elle Keeman. Kalmer proovis mitmel korral prokur\u00f6ri taandada, kuna Keeman\u00a0oli vahepeal ka Kalmeri \u00e4ripartneri\u00a0AGAL Kinnisvarad O\u00dc juhatuse liikme Aleksandr Sorokini uurimise juht. Sorokini puhul uuritakse, kas ta v\u00f5is toime panna omastamise. Asi on veel kohtueelses menetluses ja uurimistoimingud pooleli.\nKalmer v\u00e4idab, et kui prokur\u00f6r Keeman mainitud uurimise juures l\u00f5puks siiski Merry Tiituse vastu vahetati, ei v\u00f5etud temalt ligip\u00e4\u00e4su uurimismaterjalidele ja Keeman kasutas talle j\u00e4etud ligip\u00e4\u00e4su\u00a0lisamaks Kalmeri vastu uusi kahtlustusi.\nKalmer esitas riigiprokuratuurile taotluse kriminaalmenetlust juhtiva prokur\u00f6ri Elle Keemani taandamiseks, kuid riigiprokuratuuri hinnangul puudus alus prokur\u00f6ri objektiivsuses kahelda. Kahtlustatav vaidlustas selle m\u00e4\u00e4ruse, kuid\u00a0samale seisukohale j\u00f5udis ka riigiprokuratuuris k\u00f5rgemalseisev prokur\u00f6r: \u00fchtki taandamiseks alust andvat asjaolu ei tuvastatud.\u200b\nRiigiprokuratuuri saadetud taandamistaotlus on Kalmeri hinnangul j\u00e4etud pealiskaudsete p\u00f5hjendustega lahendamata, mist\u00f5ttu esitas ta m\u00f6\u00f6dunud esmasp\u00e4eval P\u00e4rnu maakohtule kaebuse Keemani taandamiseks menetluses, kus tema n\u00e4eb huvide konflikti.\nTekiks v\u00f5imalus prokur\u00f6ri taandada alati, kui menetlus hakkab liikuma m\u00f5nele menetlusosalisele ebasoovitavas suunas.\n\nEelmise n\u00e4dala l\u00f5pus leidis maakohus, et prokur\u00f6ri taandamiseks peavad olema objektiivsed asjaolud ega piisa sellest, et Keeman on teinud kaebajat mitterahuldavaid menetlusotsuseid nii k\u00e4imasolevas kui varasemates menetlusteski. Sellisel juhul tekiks v\u00f5imalus prokur\u00f6ri taandada\u00a0alati, kui menetlus hakkab liikuma m\u00f5nele menetlusosalisele ebasoovitavas suunas. Peale selle\u00a0viitas kohus, et kuna eeluurimiskohtunik on andnud loa teha teatud menetlustoiminguid ja kuriteokahtlust on vahistamisloa andmisel pidanud k\u00fcllaldaseks ka P\u00e4rnu maakohus, ei saa n\u00f5ustuda v\u00e4itega, nagu oleks k\u00e4imasolev\u00a0kriminaalmenetlus alusetu ja kantud prokur\u00f6ri v\u00e4idetavast kallutatusest.\u00a0\nKohus leidis, et materjalidest ei n\u00e4htu, et menetlust oleks toimetatud mingilgi moel kallutatult ega ole\u00a0selliseid asjaolusid esitatud taotluses ja kaebustes v\u00e4lja toonud ka kaitsja. Et kahtlustatav on\u00a0rahulolematu\u00a0tema suhtes kriminaalmenetluse toimetamisega,\u00a0on kohtu s\u00f5nutsi\u00a0inimlikult arusaadav, kuid see pole alus prokur\u00f6ri taandamiseks. Kohtu hinnangul ei anna ainu\u00fcksi menetluse juhtimine kaebaja arvates sobimatul moel alust kahelda prokur\u00f6ri erapooletuses.\nKohus selgitas, et p\u00e4rast v\u00f5imaliku valekaebuse esitamise kahtluse tekkimist astuti L\u00e4\u00e4ne ringkonnaprokuratuuris samme, et teist kriminaalmenetlust puudutav edasine menetlus nii toimuks objektiivselt\u00a0ja erapooletult kui ka n\u00e4iks sellisena. Selleks vahetus menetlust juhtiv prokur\u00f6r ja menetlust juhtis edasi vanemprokur\u00f6r Merry Tiitus.\nKohus kinnitas \u00fchtlasi, et \u00fche inimese suhtes toimetatavas menetluses p\u00fc\u00fctakse uurida k\u00f5iki temaga seonduvaid kahtlustuse fakte. Seet\u00f5ttu oli p\u00f5hjendatud kerkinud kahtlustus esitada tema\u00a0suhtes juba toimetatava kriminaalmenetluse raames ja seegi asjaolu ei anna p\u00f5hjust kahelda prokur\u00f6r Elle Keemani erapooletuses.\u00a0\nKaebuse esitanud Ago Kalmeri v\u00e4itel\u00a0tuli maakohtu otsus prokur\u00f6ri taandamise asjus \u00fcllatavalt kiiresti. \u201cKuna otsus on l\u00f5plik ja edasikaebamisele ei kuulu, loodame v\u00e4ga, et kohtunik hindas selle aja jooksul k\u00f5iki poolt- ja vastuargumente ning j\u00f5udis mahuka toimikuga tutvuda. Aastatepikkused menetlused on keerulised, n\u00fcansirohked, prokuratuuri tegevus ja v\u00f5imalik huvide konflikt on j\u00e4tkuvalt \u00fcheks meie vaidluse esemeks ja ees ootavad vastused paljudele sellega seotud k\u00fcsimustele. Meie soov on j\u00e4tkuvalt \u00fcks:\u00a0menetlus peab olema erapooletu. Loodame, et L\u00e4\u00e4ne ringkonnaprokuratuuri viimasel ajal elavnenud personalipoliitika on pigem otsene tagaj\u00e4rg probleemidele, millele t\u00e4helepanu juhtisime,\u201d m\u00e4rkis ta toimetusele saadetud kirjas.\n"}
{"text":"Tormid ja normidJ\u00e4rgmise v\u00f5imukoalitsiooni koosseisu peab m\u00e4\u00e4rama veelahe kliimapoliitikas.Senine Eestis viljeldav kliimapoliitika toetub peamiselt kehvale ilukirjandusele ja rahvaluulele, mitte \u00f5igusnormidele. Erakondade vaidlus on k\u00e4inud viimasel raisatud neliaastakul selle \u00fcle, kas \u00f5igus on globaalse kliimamuutuse inimtekkelisuses veendunud teadlastel v\u00f5i on Eesti riigi ja \u00fchiskonna arengu suunamisel ainuv\u00f5imalik toetuda iidsele talupojatarkusele, mida ekslikult ka terveks m\u00f5istuseks nimetatakse. Teadus kinnitab, et s\u00fcsiniku atmosf\u00e4\u00e4ri paiskamisel on katastroofilised tagaj\u00e4rjed, aga teravaimgi talupojasilm ei n\u00e4e \u00f5hus \u00fchtki kahjulikku osakest - ja mida n\u00e4ha ei ole, seda ei saa ka olemas olla. J\u00e4relikult k\u00e4ib kogu jutt kasvuhoonegaasidest ainult talupoegadelt raha v\u00e4ljapetmise nimel. Paljudel ju on kasvuhooned ja need paiskavad v\u00e4lja ainult kurke ja tomateid, aga mitte mingeid gaase, kui just ahju sisse ei ehita!Viljatu vaidluse tagaj\u00e4rjeks on tegemata t\u00f6\u00f6. Riigikogu on k\u00fcll heaks kiitnud Eesti kliimaeesm\u00e4rgid ja arengustrateegiad, kuid eesm\u00e4rkide poole liikuda saab vaid selgete reeglite alusel, mida need kaunis\u00f5nalised dokumendid, mis ei ole seadused, paraku ei paku. Kliimapoliitika seisukohalt ei ole riigikogu t\u00e4itnud talle p\u00f5hiseaduse \u00a7 65 esimeses l\u00f5ikes pandud kohustust, mille j\u00e4rgi \u201eriigikogu v\u00f5tab vastu seadusi ja otsuseid\u201c. Kuskil ei ole kirjas, et riigikogu v\u00f5iks sellest tegevusest t\u00e4htajatult hoiduda.Seda asjaolu tuletas kliimapoliitikale keskendudes riigikogule meelde \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise oma v\u00e4rskes aruandekirjas \u201eKliima kaitse ja p\u00f5hi\u00f5iguste piirangud\u201c. Mage lugu, et \u00f5iguskantsler \u00fcldse peab rahvaesindajatele selgitama, et \u201earengukava ega koalitsioonileping ei loo mitte kellelegi \u00fchtki \u00f5igust, kohustust ega ootust\u201c, et \u201emida intensiivsemalt isiku p\u00f5hi\u00f5igust piiratakse, seda t\u00e4psemad peavad olema sellele piirangule alust andvad \u00f5igusaktid\u201c v\u00f5i et \u201eseadusel ei ole enam p\u00f5hiseadusp\u00e4rast m\u00f5tet, kui selle sisu ei ole arusaadav v\u00f5i selle rakendamise tagaj\u00e4rjed pole ettearvatavad ning Riigikogu roll on antud sisuliselt ametnikule\u201c. Need laused peaksid olema igal riigikogu liikmel peas ammu enne, kui esimest korda Toompea lossi uksest siseneb.\u00d5iguskantsler res\u00fcmeerib: \u201e\u00dchiskonnale olulised otsused - n\u00e4iteks sellised, milles eelistatakse kliimast l\u00e4htudes \u00fcht tegevust teisele v\u00f5i \u00fcht valdkonda peetakse m\u00f5nest teisest olulisemaks -, tuleb teha Riigikogul seadusega. Ainult nii on tagatud riigiv\u00f5imu teostamine ja p\u00f5hi\u00f5iguse piiramine seaduse alusel.\u201c Ka tegevusetusel on tagaj\u00e4rjed, n\u00e4iteks majandusarengu k\u00e4ngumise v\u00f5i trahvide kujul, mille maksmisest ei p\u00e4\u00e4se ka Euroopa Liidust v\u00e4ljaastumise korral.\u00d5nneks ei ole olukord p\u00e4ris lootusetu. Tervelt viis valimistel kandideerivat erakonda (Reformi- ja Keskerakond, SDE, Eesti 200 ja rohelised) lubavad valimisprogrammides kehtestada Eestis kliimaseaduse, m\u00f5ned l\u00e4hevad kaugemalegi ja peavad vajalikuks kliimaministri ametikoha loomist valitsuses. Kliimapoliitika kohta ei ole midagi \u00f6elda Isamaal, EKRE-l ja parempoolsetel. Kui viimaste arvamusk\u00fcsitluste toetusprotsendid kokku l\u00fc\u00fca, on uue kliimaseaduse taga 68% valijaid ning 32% on kas vastu v\u00f5i ei oska sellest midagi arvata.Programmides ei minda m\u00f5istagi \u00fclearu detailseks ning seet\u00f5ttu on veel v\u00f5imatu hinnata kliimaseaduse toetajate seisukohtade kattuvuse ja erimeelsuste ulatust. K\u00fcllap neid on, aga hea algus seegi, kui plaan on j\u00f5uda mingi aluseni, mille \u00fcle siis parlamendis vaielda. Kui kliimapoliitika oleks keskne valimisteema (kaudselt ju ongi, sest h\u00f5lmab korraga nii julgeolekut kui ka toimetulekut), siis annaks just suhtumine kliimaseadusse ette tulevaste v\u00f5imalike ja v\u00f5imatute koalitsioonide piirjooned. P\u00e4ike paistab ja tuul puhub k\u00fcll \u00fchtviisi igasuguse koalitsiooni peale, kuid parlamendi senisel ja tulevasel tegevusetusel kliimapoliitika vallas on oma hind. N\u00e4iteks maksame iga p\u00e4ev saastetasu, aga j\u00e4\u00e4me ka ilma potentsiaalsest tulust, mida tooksid investeeringud, mis j\u00e4\u00e4vad aga tegemata \u00f5igusruumi ebam\u00e4\u00e4rasuse t\u00f5ttu. Kuni ei ole selgelt kirjas, mis on Eestis keelatud ja mis lubatud, viib investor raha mujale. \u00d5iguskantsler selgitab: \u201eP\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi tuleb enamik kliimaneutraalsust puudutavatest otsustest teha seadustes. Kui on vajadus kehtestada reeglid v\u00f5i piirangud, mis puudutavad ettev\u00f5tlust, siis tuleb seda teha seaduses (PS \u00a7 31). Kui on vajalikud piirangud kellegi omandi suhtes, siis saab seda otsustada \u00fcksnes seadusega (PS \u00a7 32). Kui soovitakse kehtestada koormisi v\u00f5i makse, siis t\u00e4hendab see seaduse kehtestamist (PS \u00a7 113).\u201cMis siin ebaselget on? Mitte v\u00e4himatki! Paraku ei saa \u00f5iguskantsler riigikogule m\u00e4\u00e4rata t\u00e4htaega kohustuste t\u00e4itmiseks ega ette kirjutada sedagi, kuidas valitud v\u00f5imuorganid t\u00e4pselt oma t\u00f6\u00f6d tegema peavad. P\u00f5hiseadus ei n\u00e4e riigikogule ega selle liikmetele ette karistusi kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise eest. Jah, valijad saavad korra nelja aasta tagant h\u00e4\u00e4letades justkui karistuse m\u00e4\u00e4rata, kuid mis m\u00f5ju sel ikka on, kui men\u00fc\u00fc on endistviisi sama kehv nagu n\u00f5ukogude aja s\u00f6\u00f6klas.P\u00f5hiseadus on t\u00e4htis k\u00fcll, kuid tasapisi on Eesti purjetanud olukorda, kus parteiline rahvas loeb v\u00f5imule p\u00e4\u00e4sedes \u00fclimuslikuks ja riigi arengusuunda m\u00e4\u00e4ravaks hoopis v\u00e4lja kujunenud, kuid p\u00f5hiseaduses nimetamata \u201epoliitilist kultuuri\u201c.Selle kultuuri j\u00e4rgi v\u00f5ivad valitud erakonnad luua valijate tahte vastaseid koalitsioone, kirjutada kokku juriidiliselt t\u00e4hendusetuid ning omavahel haakumatutest juhum\u00f5tetest koosnevaid koalitsioonilepinguid ja siis isegi nendest vaid valikuliselt juhinduda.Selle kultuuri j\u00e4rgi ei jaotata koalitsioonides ministrikohti mitte proportsionaalselt valimistulemusega, vaid meelevaldselt, mist\u00f5ttu n\u00e4iteks praeguseski valitsuskoalitsioonis on Reformierakonna valijate tahe ala- ning partnerite oma m\u00f5\u00f5dutundetult \u00fcleesindatud.Selle kultuuri j\u00e4rgi ei komplekteeri valitsust peaminister, vaid erakonnad saadavad sinna inimesi ainult oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi, sealhulgas neid, kes ei ole valimistel kandideerinud ja kelle olemasolust ega v\u00f5imetest ei olnud valijatel aimugi. Peaministril ei ole v\u00e4himatki v\u00f5imalust hinnata talle erakondadest ministriks l\u00e4kitatud tegelaste teadmisi ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imet ega sedagi, kas m\u00f5ni \u201ehea kolleeg\u201c ei ela juhtumisi p\u00f5hikohaga hoopis oma j\u00f5uka sponsori taskus.Selle kultuuri j\u00e4rgi on valimistulemusel ehk valijate tahtel ainult kaudne t\u00e4htsus, sest p\u00e4rast tulemuse selgumist ja riigikogu uue koosseisu kokkuastumist on ainus, mis loeb, nn parlamendiaritmeetika ehk 101 piires arvutamine. Saadikud ja fraktsioonid riigikogus on k\u00f5igest liidetavad liitmistehtes ja neil on ainult arvuline, mitte sisuline v\u00e4\u00e4rtus, peaasi et summa on suurem kui 51.Selle kultuuri t\u00f5ttu on erakonnad valimiste eel v\u00e4listamism\u00e4ngus kidakeelsed. Isegi kui keegi kellegagi koost\u00f6\u00f6 v\u00e4listab, ei ole v\u00e4listatud, et v\u00e4listaja ja v\u00e4listatu \u201emuutunud asjaolude t\u00f5ttu\u201c neli aastat s\u00f5na peaksid ja siiski \u00fchist \u00f5nne ei leiaks - ning valija ei saa selle vastu midagi teha.Seda poliitilist kultuuri ei saa p\u00f5hiseadusega keelata, sellest peaksid erakonnad ise vabatahtlikult lahti \u00fctlema, alustades kas v\u00f5i julgemast v\u00e4listamisest. Kui 2\/3 valijatest toetab kliimaseadust, peavad selle lubajad \u00fchem\u00f5tteliselt kinnitama, et inimtekkelise kliimamuutuse eitajatega ning kliimapoliitilise tegevusetuse platvormil seisjatega mingil juhul koalitsiooni ei moodustata, mis sest, et ollakse samameelsed n\u00e4iteks julgeolekupoliitikas. Ja vastupidi peaksid need, kes on veendunud, et Eesti iseseisvus on rajatud p\u00f5levkivist vundamendile, v\u00e4listama mis tahes koost\u00f6\u00f6 kliimah\u00fcsteerikutega. Need t\u00f5otused annaksid valijatele kindluse, et kliimapoliitikaga on erakondadel t\u00f5si taga ning riigikogu j\u00e4rgmine neliaastak ei l\u00e4he samamoodi kallilt raisku nagu viimatine.\"Hea algus seegi, kui plaan on j\u00f5uda mingi aluseni, mille \u00fcle siis parlamendis vaielda.\"Tuul puhub Eestis ka p\u00e4rast kliimaseaduse j\u00f5ustumist, kuid m\u00f5ni orkaan ja trahv j\u00e4\u00e4b ehk tulemata. Piia RuberKAAREL TARAND"}
{"text":"Pistiseskandaalist r\u00e4situd europarlament tegi maineparanduskatseEuroopa Parlament nimetas korruptsiooniskandaali m\u00e4ssitud Eva Kaili asemel ametisse uue asepresidendi, kelleks sai Luksemburgist valitud sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Marc Angel.\n60-aastase vasakliberaalist luksemburglase poolt h\u00e4\u00e4letas eilsel istungil 307 europarlamendi liiget 590st kohal olnud saadikust. Oma maine m\u00e4\u00e4rinud eelmise asepresidendi \u00fclesanded v\u00f5tab \u00fcle seega poliitik, kelle perekonnanimi on inglise keeles \u00abingel\u00bb.\nEnne h\u00e4\u00e4letust oli \u00f5hus k\u00f5hklus, kas kolme suurema europarlamendi poliitilise perekonna, s.o konservatiivide, liberaalide ja sotside varasemad k\u00f5rgete ametikohtade jaotuse kokkulepped p\u00fcsivad olukorras, kus Angeli fraktsiooniga seotud poliitikud j\u00e4id altk\u00e4emaksuv\u00f5tmisega vahele, viitas EUobserver.\nKolm itaallast ja kreeklane\nEelmisel kuul Br\u00fcsselit raputanud pistiseskandaali neli kahtlusalust on eeluurimise ajaks vangis. Kiiret lahendust ei paista, sest kohtuveskid v\u00f5ivad 1,5 miljoni euro suurust petuskeemi jahvatada isegi kuni kaks aastat ja kahtlusalused v\u00f5idakse selleks ajaks vabadusse lasta, kirjutas Belgia \u00f5igusekspertide hinnangule viidanud The New York Times. S\u00fc\u00fcaluseid \u00e4hvardab s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisel kuni 15-aastane vanglakaristus.\n\nBelgia politsei vahendatud pildid n-\u00f6 Katari skandaalis tuvastatud altk\u00e4emaksuna antud sularahast.\nBelgia f\u00f6deraalpolitsei\/AP\/SCANPIX\n\nKatar ja Maroko, kelle m\u00f5jutustegevuse eesm\u00e4rgil pakutud raha v\u00e4idetavalt Br\u00fcsselis ringlemast tabati, nimetavad toimuvat eba\u00f5iglaseks laimukampaaniaks.\nEuroopa Parlamendi saadikute kohustuslik rahandus- ja majandushuvide deklaratsioon muutub detailsemaks\n\nKaks s\u00fc\u00fcalust, sealhulgas Kaili assistendist elukaaslane, itaallane Francesco Giorgi ja endine Itaalia eurosaadik Pier Antonio Panzeri on oma patte juba tunnistanud. Panzeri, kes juhtis mittetulundus\u00fchingut Fight Impunity, lubas Belgia prokuratuuri varustada k\u00f5ikide detailidega ja petuskeemis osalenud isikute nimedega, viitas Politico, lisades, et tegemist on katsega koost\u00f6\u00f6 abil karistusm\u00e4\u00e4ra alandada.\n\nPier Antonio Panzeri\nStephanie Lecocq\/EPA\/SCANPIX\n\nKreekast europarlamenti valitud Kaili ise ja itaallasest rahvusvahelise kriminaal\u00f5iguse aktivist Niccolo Figa-Talamanca, kellel on sidemed mittetulundus\u00fchinguga No Peace Without Justice, on kinnitanud, et on s\u00fc\u00fctud.\n\nEva Kaili\nEP\/REUTERS\/SCANPIX \n\nBelgia prokuratuur taotles Euroopa Parlamendilt saadikupuutumatuse \u00e4rav\u00f5tmist veel kahelt sotsiaaldemokraatide saadikult: Andrea Cozzolinolt ja Marc Tarabellalt. Parlament teeb otsuse veebruaris. Saadikupuutumatusest ilmaj\u00e4\u00e4mise j\u00e4rel ei kaota aga eurosaadikud veel parlamendiliikme kohta.\nBr\u00fcsseli maineparanduskatse\nSamal ajal tutvustas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola samme, mida plaanib astuda, et takistada edaspidi Katari skandaali laadsete korruptsioonijuhtumite kordumist. Ettepanekute tuum on lobitegevuse t\u00e4psem dokumenteerimine ja avalikustamine. Kui varem pidid vaid parlamendikomisjonide esimehed v\u00f5i seaduseeln\u00f5ude eest vastutavad poliitikud panema kirja oma kohtumised huvigruppide v\u00f5i lobistidega, siis n\u00fc\u00fcd laiendatakse seda n\u00f5uet eranditule k\u00f5igile parlamendi liikmetele, aga ka nende poliitilistele abidele, viitas EUobserver.\n\nEuroopa Parlamendi president Roberta Metsola.\nYves Herman\/REUTERS\/SCANPIX\n\n\u00dcle vaadatakse parlamendi sisekorra eeskirjad, et takistada endiste parlamendisaadikute vabak\u00e4iku parlamendi ruumides, et ka neid saaks edaspidi k\u00e4sitleda lobistidena, kui nad sisuliselt on uues ametis ja t\u00f6\u00f6tavad m\u00f5ne valdkonnaga seotud mittetulundus\u00fchingu v\u00f5i m\u00f5ttekoja heaks. Keelata tahetakse ka ELi-Katari-suguste mitteametlike parlamendi s\u00f5prusgruppide moodustamine, vahendas Euractive.\nEuroopa Parlamendi liikmete kohustuslik rahandus- ja majandushuvide deklaratsioon muutub detailsemaks. Edaspidi ei piisa sellest, et nad deklareerivad tulu konsultatsioonide eest, vaid tuleb t\u00e4pselt kirja panna, keda, millal ja mis k\u00fcsimustes n\u00f5ustati.\nLisaks soovib Metsola luua avaliku registri, mis n\u00e4itab k\u00f5iki parlamendiliikmete v\u00e4lisl\u00e4hetusi ja kingitusi, mida nad on saanud. Karmistada p\u00fc\u00fctakse ka karistusi.\n\u00abNende m\u00f5ne uue reegliga ei suudeta Euroopa Parlamendi senist poliitilist kultuuri muuta,\u00bb vahendas uudisteagentuur AFP Prantsusmaa juhtiva \u00e4rikooli HEC Paris ELi \u00f5iguse professori Alberto Alemanno s\u00f5nu.\n\u00abOleks oodanud t\u00f5sisemat, struktureeritumat sekkumist,\u00bb lisas Alemanno, kelle s\u00f5nul tundub, et Euroopa Parlamendis ikka veel ei m\u00f5isteta, kui ulatuslik negatiivne vastukaja on skandaalil ELi poliitikute mainele ja kuidas see v\u00f5ib hakata m\u00f5jutama 18 kuu p\u00e4rast toimuvaid europarlamendi valimisi.\n"}
{"text":"Korruptsioonirisk? Seadus laseb sama maat\u00fcki riigile osta nii erakordselt kallilt kui alla turuhinnaRiigile maa omandamise seadus (KAHOS) annab ametnikele v\u00f5imu maaomanik \u00fcle kullata, aga samas ka sundv\u00f5\u00f5randada maa alla tegeliku turuhinna, millega \u00e4hvardades saab vaikima sundida ebamugava, \u00f5iglast hinda n\u00f5udva omaniku. Ja lisaks avalikkuses osavalt vett sogada.P\u00e4rast esimest vestlust Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindaja Kaupo Kaasikuga r\u00e4\u00e4kisid mitmed V\u00f5rumaal Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku laienduse alla j\u00e4\u00e4vate maade omanikud nagu \u00fchest suust: \u00abAlguses oli selline tunne, et k\u00fcsi mida tahad, k\u00f5ike saad.\u00bb Kaasiku kinnitusel kinnistud kas ostetakse riigile \u00f5iglase hinnaga pluss motivatsioonitasu (20 protsenti), vahetatakse samav\u00e4\u00e4rsete vastu v\u00f5i tohib teatud tingimustel isegi p\u00f5lluharimist j\u00e4tkata.\n\u00abV\u00f5etakse arvesse h\u00fcvitusv\u00e4\u00e4rtust ehk kui inimene n\u00e4iteks on parandanud katust, siis ka seda v\u00f5etakse arvesse,\u00bb kinnitas teisip\u00e4evases Vikerraadio saates \u00abStuudios on peaminister\u00bb ka valitsusjuht Kaja Kallas (RE). Selliste avalduste peale on avalikkuses tekkinud ettekujutus, et kaotusvalu makstakse omanikele kuhjaga kinni.\nP\u00e4rast n\u00f5upidamist advokaatidega valdas aga paljusid maaomanikke jahmatus ja hirm.\n\u00abKui nad turuhinda ei paku, siis ma ei anna \u00e4ra, l\u00e4hen kohtusse,\u00bb \u00fctles Urmas Uder, kellelt riik tahab \u00e4ra osta kaheksa hektarit metsa ning pool p\u00f5ldu (umbes seitse hektarit).\nUder pole veendunud, et riik maksab p\u00f5llumaa eest turuhinda, mis on kerkinud suuremate ja paremate p\u00f5ldude puhul 9000 euroni hektarist. \u00abRiigil pole ka vastu anda tuhkagi, ainult mingid j\u00f5eluhad,\u00bb nentis ta.\n\u00abRiigil p\u00f5llumaad ei ole ja tundub, et riik s\u00f5idab inimestest \u00fcle,\u00bb hindas noortalunik Alari Kolk, kes koos elukaaslasega kasvatab Luhametsas sadakonda Charolais\u2019 t\u00f5ugu lihaveist, noortalunike kasutuses on umbes 120 hektarit vanemate ja rendimaad. \u00abEks pikapeale n\u00e4eme, mida hindamised kaasa toovad.\u00bb\nEsialgu soovib riik temalt \u00e4ra v\u00f5tta 17 ha p\u00f5lismetsa. \u00abErametsakeskuselt olen hindamise v\u00f5tnud, aga nemad (RKIK \u2013 \u00dc. H.) v\u00f5tavad ju 7. kategooria hindaja ja niipalju kui Tapa inimestega olen suhelnud, on erinevused p\u00e4ris suured \u2013 no ikka riigi kasuks,\u00bb m\u00e4rkis Kolk, kes enda s\u00f5nul sooviks ainult vahetust samav\u00e4\u00e4rse metsa vastu. \u00abKui adekvaatset pakkumist ei tule, tuleb kohtusse minna.\u00bb\nTema t\u00f5uloomakasvatus j\u00e4i esialgu plaanitud harjutusv\u00e4ljaku alast v\u00e4lja, kuid Kolk hindas, et suure t\u00f5en\u00e4osusega pannakse \u00e4ral\u00f5ige p\u00e4rast valimisi tagasi. \u00abElu j\u00e4i seisma, k\u00f5ik plaanid sai ootele pandud, kuniks midagi konkreetsemat selgub.\u00bb\n\u00abLoomakasvatus ei ole realistlik, kui seal hakkab v\u00e4ga intensiivne laskmine pihta,\u00bb hindas Alari maaomanikust isa, Tartu \u00dclikooli kliinikumi kardioloog Rein Kolk. \u00abSee p\u00f6\u00f6rab elu pea peale.\u00bb\nLoomad kardavad k\u00f5vemat paugutamist, kuid kuhugi mujale nendega kolida pole. \u00abTeist sellist kohta ei ole Eestis v\u00f5imalik saada,\u00bb hindas Alari Kolk.\n\u00abNeid kinnistuid v\u00f5iks vaadelda kui tervet paketti (p\u00f5llumaa puhul kergitab suurem pindala hinda, paketi puhul talunike s\u00f5nul lisaks veel umbes 10 protsenti \u2013 \u00dc. H.),\u00bb lisas Rein Kolk. \u00abSee eeldab seaduste muutmist, et kompensatsioon oleks selline, et inimeste eluj\u00e4rg ei halveneks.\u00bb\n\nMaaomanikud kardavad ametnike k\u00e4ttemaksu\n\nR\u00e4\u00e4gitud on 21 elumajast, kuid harjutusv\u00e4lja laiendusalasse j\u00e4\u00e4b kokku 217 eraomandisse kuuluvat maa\u00fcksust, mille omanikud praegu hinge kinni hoides riigilt pakkumisi ootavad. Mitu talunikku loobus advokaadi soovitusel enne pakkumist ajakirjanduses oma arvamuse avaldamisest, kartes ametnikelt hinnaga \u00abkaristamist\u00bb. Samal ajal v\u00f5ivad ametnikud s\u00fcmpaatseid maaomanikke hea hinnaga \u00abpremeerida\u00bb ja see on samav\u00f5rd seaduslik.\nRiigile v\u00f5\u00f5randatavate kinnistute eest lubatakse maksta h\u00fcvitusv\u00e4\u00e4rtust, kuid seadus ja vastav juhend annavad laialdase vabaduse valida hindamismetoodika. N\u00e4iteks p\u00f5llumaade puhul v\u00f5ib kasutada v\u00f5rdlusmeetodit teiste samas piirkonnas tehtud tehingutega.\n\u00dckski seadus ei keela seejuures kasutada maa-ameti hinnastatistikat, samuti paar kuud tagasi v\u00e4lja pandud maksustamishinda (kinnistu \u00abv\u00e4\u00e4rtus\u00bb ilma hoonete ja kasvava metsata).\nMaa-amet kasutab aga hinnastatistika ja maksustamishinna puhul trikke, mille tulemusel kuvatakse n\u00e4iteks korraliku p\u00f5llumaa \u00abv\u00e4\u00e4rtus\u00bb turuhinnast kuni poole odavamana. (\u00abAmetnikud m\u00e4ngivad p\u00f5llumaa hinnaga vahendajate kasuks\u00bb, PM 13.08.2022)\nIga maat\u00fcki \u00abv\u00e4\u00e4rtus\u00bb on kuvatud keskkonnas Minu Kataster. N\u00e4iteks Nursipalu harjutusv\u00e4lja laienduse huvialas asub p\u00f5ld pindalaga 15,7 hektarit. Minu Katastri andmeil on maa v\u00e4\u00e4rtus 71 082 eurot (4527,5 eur\/ha). Liites sellele summale motivatsioonitasu, kujuneks maa h\u00fcvitusv\u00e4\u00e4rtuseks 85 298 eurot (5433 eurot\/ha). M\u00e4\u00e4rates h\u00fcvitusv\u00e4\u00e4rtuse tegeliku hea p\u00f5llumaa hinna j\u00e4rgi ja v\u00f5ttes arvesse ka koondpindala, oleks samav\u00f5rd seaduslik maksta maa eest kaks korda rohkem (vt tabel).\n\n\nSama asi, erinev jutt\n\n\u00abEsmalt peame vajalikuks selgitada, et h\u00fcvitamise eesm\u00e4rgil hindamine on oma olemuselt maksustamise eesm\u00e4rgil tehtavast hindamisest oluliselt keerukam kui teie esitatud kirjeldus,\u00bb pareeris k\u00fcsimust maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Veronika Ilsjan. \u00abMaa maksustamishinnast l\u00e4htumine v\u00f5iks tulla k\u00f5ne alla juhul, kui omanikule on v\u00f5imalik pakkuda omandatava kinnisasjaga v\u00e4ga sarnast vahetusmaad v\u00f5i teha maakorraldust, kuid maa-ametil sellist praktikat t\u00e4na ei ole.\u00bb (Minu Kataster avati 25. oktoobril 2022.)\n\u00abVaid v\u00e4ga erandlikel juhtudel on v\u00f5imalik ja otstarbekas aluseks v\u00f5tta lihtsam l\u00e4henemine, aga ka sel juhul ei l\u00e4htuta mitte \u00abkeskmisest\u00bb hinnastatistikast, vaid tegelikest hinnatava maaga v\u00f5rreldavatest tehingutest,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Ilsjan. \u00abMaksustamise eesm\u00e4rgil hindamisel on aluseks maakatastris registreeritud sihtotstarve, kuid h\u00fcvitamise eesm\u00e4rgil hindamisel tuleb hinnata turuv\u00e4\u00e4rtus, mis l\u00e4htub parimast kasutusest ja arvestab ka maa kasutuse v\u00f5imalikku muutumist tulevikust.\u00bb\nStopp. Augustis r\u00e4\u00e4kis Ilsjan Postimehele maa maksustamishinna kohta nii: \u00abIga katastri\u00fcksuse kohta tekib maa ligikaudne turuv\u00e4\u00e4rtus. See on piisav \u00fcldistustase finantsaruandluse jaoks.\u00bb (Ettev\u00f5tted peavad oma bilansis kajastama vara, sh maa turuv\u00e4\u00e4rtust.)\n\nAmetnikud vaikivad ja varjavad andmeid\n\nEi maa-amet ega RKIK soovinud lahata hoonete omanikel naha \u00fcle k\u00f5rvade t\u00f5mbamise v\u00f5imalust: kui riigi soovitud maat\u00fckil asuvad elumaja ja k\u00f5rvalhooned, siis arvestatakse hoone asendusv\u00e4\u00e4rtusest maha selle kulum, mille arvutamisel l\u00e4htutakse ehitise elueast.\n\u00abSeadus selgitab vaid lakooniliselt, et kui ehitise asendamine ei ole v\u00f5imalik, l\u00e4htutakse kulust, mis katab vara \u00fclesehitamise. Kahjuks ei n\u00e4htu sellest menetluse l\u00e4biviijatele \u00fcheselt, et individuaalelamute puhul t\u00e4hendab see just \u00fclesehitamise kulust l\u00e4htumist,\u00bb viitasid KAHOSt anal\u00fc\u00fcsinud PwC Legali vandeadvokaat Indrek Kukk ja advokaat Simon Suuban. \u00abN\u00e4iteks kui ehitise n-\u00f6 projekteeritud eluiga on 50 aastat, siis 25 aastat vana hoone puhul tuleks ehitise rajamisega seotud kuludelt maha arvestada pool ehituskuludest. Sellise l\u00e4henemise aktsepteerimisel tuleks n\u00e4iteks h\u00e4sti s\u00e4ilinud ajaloolise v\u00e4\u00e4rtusega taluhoonete puhul hoonete sundv\u00f5\u00f5randamisel riigile peale maksta. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et seaduses ei ole s\u00f5nagi juttu kulumi maha arvamisest.\u00bb (Advokaatide anal\u00fc\u00fcsi saab t\u00e4ismahus lugeda allpool.)\nN\u00e4iteks asub Nursipalu harjutusv\u00e4lja laienduse alal metsa keskel j\u00f5e \u00e4\u00e4res esivanemate talu koos 1885. aastal ehitatud aidaga. RKIK keeldus avaldamast meetodit, kuidas sellise kinnistu v\u00e4\u00e4rtust arvutatakse ja kuidas leitakse asenduseks pakutava teise talu v\u00e4\u00e4rtus. Palvele saata n\u00e4idiseks m\u00f5ni keskpol\u00fcgooni laiendamisel omandatud maa v\u00e4\u00e4rtuse eksperthinnang, vastas RKIKi riigivara valdkonnajuht Tambet T\u00f5nisson, et ei saa andmeid avaldada, kuna tegemist on konfidentsiaalse infoga.\n\u00abKui p\u00e4rast hindamist ilmneb, et omanikule ei sobi antud v\u00e4\u00e4rtus, oleme valmis vastavalt kinnistu omanike soovidele leidma muid alternatiivseid lahendusi maade omandamiseks,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00abKaitseministeeriumi valitsemisala on viimase 20 aasta jooksul ostnud ligikaudu 400 kinnistut, millest vaid \u00fchel korral ei ole j\u00f5utud omanikuga kokkuleppele.\u00bb\nIndrek Kukk ja advokaat Simon Suuban t\u00f5id aga v\u00e4lja, et maaomanikke ajendab riigi pakkumisega pigem n\u00f5ustuma motivatsioonitasu v\u00f5i hirm sellest ilma j\u00e4\u00e4da: \u00abKokkuleppele j\u00f5udmise korral ootab maaomanikku \u00abpr\u00e4\u00e4nik\u00bb motivatsioonitasu n\u00e4ol, mis on 20 protsenti makstavast tasust, kuid mitte rohkem kui seaduses s\u00e4testatud \u00fclempiir, 2022. aastal 77 400 eurot.\u00bb\nPostimees kirjutas hiljuti Rail Balticu aluse maa sundv\u00f5\u00f5randamise otsuse kohtusse andnud maaomanikust: maaomanik kaotas, otsuse j\u00f5ustumisel j\u00e4\u00e4b ta ilma motivatsioonitasust ja peab ka oma kohtukulud kinni maksma.\n\nKinnisasjade avalikes huvides omandamise menetlus lonkab kahte jalga\n\nPwC Legali vandeadvokaat Indrek Kukk ja advokaat Simon Suuban\n\nIndrek Kukk\nerakogu\n\n\nSimon Suuban\nerakogu\n\n2018. aastal j\u00f5ustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega ehk KAHOSega loodeti tasakaalustada kinnisasjade omanike ja riigi huve suurprojektide puhul, nagu Rail Balticu projekt v\u00f5i Nursipalu kaitsev\u00e4e harjutusv\u00e4ljaku laiendamine. Julgeme v\u00e4ita, et tasakaalust on asi kaugel.\nK\u00f5ige laiemalt peaks maaomanikele \u00f5iglase h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramine toimuma p\u00f5him\u00f5ttel, et kahjustatud isik tuleb asetada olukorda, mis on v\u00f5imalikult\nl\u00e4hedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitavat s\u00fcndmust poleks aset leidnud. Kehtiva seaduse alusel on hoonestatud kinnistute puhul v\u00f5imalik h\u00fcvitada kinnisvara asendamise v\u00f5i vara \u00fclesehitamise kulu, mis v\u00f5ivad \u00fcksteisest oluliselt erineda.\n\nElamute puhul tuleks l\u00e4htuda h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramisel ehitiste taastamise kulust\n\u00abAsendamiskulu\u00bb t\u00e4hendab \u00fcldiselt turult sarnase kinnisvara soetamise kulu. Asendamiskulu oleks asjakohane nt t\u00fc\u00fcpprojektide alusel ehitatud elamute, korterite, tootmisrajatiste (nt tuulegeneraatorid) jms puhul.\n\n\n\nPraktikas on tulnud ette juhtum, kus eriprojekti alusel ehitatud elamu puhul on peetud \u00f5iglaseks h\u00fcvitada isikule teise \u00abenam-v\u00e4hem\u00bb sarnase hoonega kinnistu soetamise kulu. Selline l\u00e4henemine ei arvesta paraku seda, et individuaalelamud on enamjaolt ehitatud eriprojekti alusel konkreetse tellija soove arvestades. Samas ei pruugi ka teatud spetsiifilistel otstarbel ehitatud tootmishooneid olla turul jalaga segada.\nSeadus selgitab vaid lakooniliselt, et kui ehitise asendamine ei ole v\u00f5imalik, l\u00e4htutakse kulust, mis katab vara \u00fclesehitamise. Kahjuks ei n\u00e4htu sellest menetluse l\u00e4biviijatele (nagu nt maa-amet) \u00fcheselt, et individuaalelamute puhul t\u00e4hendab see just \u00fclesehitamise kulust l\u00e4htumist. Ehitise taastamise kulude h\u00fcvitamine seaks inimesed riigi ees ausamasse positsiooni.\n\nEhitiste taastamise kulu m\u00e4\u00e4rates on eba\u00f5iglane arvestada kulumiga\n\u00dclesehitamise kulu viitab kulutustele, mida tuleb teha samasuguse ehitise rajamiseks. Selle m\u00e4\u00e4ramisel tuleb aluseks v\u00f5tta v\u00f5\u00f5randataval kinnistul asuva ehitise projektlahendus ning detailne ehituseelarve. Paraku on menetluse l\u00e4biviijad siiski arvestanud \u00fclesehitamise kulult maha kulumi, mille arvutamisel l\u00e4htutakse ehitise elueast. N\u00e4iteks kui ehitise n-\u00f6 projekteeritud eluiga on 50 aastat, siis 25 aastat vana hoone puhul tuleks ehitise rajamisega seotud kuludelt maha arvestada pool ehituskuludest. Sellise l\u00e4henemise aktsepteerimisel tuleks n\u00e4iteks h\u00e4sti s\u00e4ilinud ajaloolise v\u00e4\u00e4rtusega taluhoonete puhul hoonete sundv\u00f5\u00f5randamisel riigile peale maksta. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et seaduses ei ole s\u00f5nagi juttu kulumi maha arvamisest.\n\n\n\nMenetluse l\u00e4biviijad r\u00f5huvad sellele, et h\u00fcvitise eesm\u00e4rk ei tohi olla omaniku rikastumine. Samas ei peaks h\u00fcvitise maksmise tulemusena omanik ka halvemasse olukorda sattuma. Seejuures ei ole ju maaomanik teinud mitte midagi selleks, et \u00abmenetlusse\u00bb sattuda, mist\u00f5ttu \u00fclesehitamise kulude t\u00e4ish\u00fcvituse arvelt rikastumise jutud on pehmelt \u00f6eldes arusaamatud.\nKulumi maha arvamist on menetluse l\u00e4biviija \u00f5igustanud ka viitega Eesti vara hindamise standardile, p\u00f5hjendades, et hindamisaruanne koostatakse hindamise head tava arvestades, mille osaks on ka vara hindamise standard. Selline l\u00e4henemine on problemaatiline, sest h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramise metoodiline alus peaks sisalduma seaduses, mitte juriidilist j\u00f5udu mitteomavas standardis \u2013 standardiga ei saa kitsendada seaduses v\u00e4lja toodud omanike \u00f5igusi.\n\nSeadus ei tohiks v\u00f5imaldada ametniku suvaotsuseid\nKahjuks n\u00e4htub, et peamiseks vaidlusaluseks k\u00fcsimuseks kujunebki v\u00e4\u00e4rtuse ja hinnangu kujunemise aluseks olev metoodika, mis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutab hindamisaruande j\u00e4reldusi ja seel\u00e4bi makstava tasu suurust. Just hindamismetoodika p\u00f5him\u00f5tete kirjeldamises on KAHOS enim eba\u00f5nnestunud.\n\nKAHOS ei tohiks lubada hindamist l\u00e4biviival ametnikul teha suvaotsuseid. KAHOS peaks andma juhise, millistest p\u00f5him\u00f5tetest peab hindaja erinevatel juhtudel l\u00e4htuma. Loomulikult on arusaadav, et KAHOS ei saa ette n\u00e4ha iga v\u00f5imalikku elujuhtumit.\nSeega on arusaadav, et hindamistoimingutes kasutatakse ekspertide abi, kuid h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramise eest peaks siiski l\u00f5ppastmes vastutama hindamist l\u00e4bi viiv riigiasutus. Selleks peaks seadus ette n\u00e4gema \u00fchtsed reeglid, mille p\u00f5hjal hinnangut kontrollida. Seevastu on praktikas ette tulnud ka juhtum, kus menetluse l\u00e4biviija ei kontrollinud suurte puudustega eksperthinnangut ja lasi hindamisaruande koostada hindajal, kel puudus selleks vastav p\u00e4devus.\nKui riik n\u00f5uab \u00fcksikisikutelt avalikes huvides \u00fclimalt suurte ohverduste tegemist, peab selline menetlus toimuma v\u00f5imalikult selgetel alustel, kus ei saa vaikimisi eelistada riigi huve. KAHOSe mitmeti m\u00f5istetavust arvestades ei maksa imestada, et maaomanikel tekib tihti tunne, et riik valib just sellise metoodika, mis annab v\u00f5imaluse k\u00f5ige v\u00e4iksemaks h\u00fcvitiseks.\n\nRiik tegutseb huvide konfliktis ja menetluses eelisseisundis\nSeaduses ja vara hindamise standardis toodud vastuoluliste m\u00f5istete sigrimigris orienteerumine paneb kukalt kratsima nii kutselised varahindajad kui ka juristid, r\u00e4\u00e4kimata menetluses osalemise kogemust mitteomavatest maaomanikest.\n\n\u00d5igusabikulusid menetluses osalevale maaomanikule \u00fcldreeglina ei h\u00fcvitata. H\u00fcvitatavad on \u00fcksnes esindaja kulud kohtumenetluses ning v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral asjaajamiskuluna kohtueelses menetlus. Arvestades eelnevalt kirjeldatud segadust kehtivas seaduses, on \u00f5igusn\u00f5ustaja kaasamine menetluses aga tihti m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Riik tegutseb paratamatult huvide konflikti olukorras \u2013 riigi huvides on omandada maa riigile v\u00f5imalikult soodsatel tingimustel ning paratamatult juhindub sellest ka menetluse l\u00e4biviija. Selline riigi huvi p\u00f5rkub selgelt maaomaniku huviga, mist\u00f5ttu ei maksa oodata, et riik ise menetluses maaomaniku huvide kaitsele viskub.\nT\u00e4navu jaanuaris j\u00f5ustusid KAHOSe muudatused, millega muudetakse m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral maaomaniku asjaajamiskulude h\u00fcvitamise p\u00f5him\u00f5tteid. Uuest aastast h\u00fcvitatakse asjaajamiskulud eelmise aasta poole Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses (u 800 eurot), mille sisse on arvestatud ka v\u00f5imalikud \u00f5igusabikulud ja v\u00f5rdleva hindamisaruande tellimise kulu. Kinnisasja omandamise menetluses osalemisega kaasnevad kulud maaomanikule t\u00f5en\u00e4oliselt kordades suuremad ja seega on uuest aastast kehtima hakanud muudatused pigem kosmeetilist laadi.\n\nMotivatsioonitasu pole kompensatsioon puudulikult l\u00e4biviidud menetluse eest\nErinevus kinnisasja v\u00f5\u00f5randamisel kokkuleppel ja sundv\u00f5\u00f5randamise otsusega seisneb selles, et kokkuleppele j\u00f5udmise korral ootab maaomanikku \u00abpr\u00e4\u00e4nik\u00bb motivatsioonitasu n\u00e4ol, mis on 20 protsenti makstavast tasust, kuid mitte rohkem kui seaduses s\u00e4testatud \u00fclempiir. 2022. aastal oli motivatsioonitasu \u00fclempiir 77 400 eurot.\n\nMotivatsioonitasu v\u00f5i hirm sellest ilma j\u00e4\u00e4da ajendab maaomanikke pigem n\u00f5ustuma riigi pakkumusega, kui riskida sundv\u00f5\u00f5randamise otsusega ja selle vaidlustamisega \u2013 riigi pakkumust on m\u00f5tet tagasi l\u00fckata \u00fcksnes juhul, kui seda hiljem kohtus vaidlustada, sest vastasel korral ei ole tulemuseks muud, kui \u00fcksnes motivatsioonitasust ilma j\u00e4\u00e4mine. \u00d5igusabikulusid v\u00f5\u00f5randamise menetluses osalevale maaomanikule \u00fcldreeglina ju ei h\u00fcvitata ja ka v\u00f5rdleva hindamisaruande kulu h\u00fcvitatakse vaid v\u00e4ga piiratud ulatuses.\nMotivatsioonitasu ei saa olla kompensatsioon puudulikult l\u00e4biviidud menetluse eest. See v\u00f5ib viia olukorrani, kus isegi kui motivatsioonitasuga n\u00f5ustutakse, oleks olnud menetlusreeglite j\u00e4rgimise korral olnud makstav h\u00fcvitis suurem, kui oli riigi pakutu koos motivatsioonitasuga. Ka kokkuleppemenetluse korral peab menetluse l\u00e4biviija juhinduma seadusest ning tagama, et kinnisasja eest makstav tasu ja t\u00e4iendavad h\u00fcvitised on \u00f5iglased. Motivatsioonitasu eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida kulukaid vaidlusi hindamisaruande j\u00e4relduste osas, mis on teataval m\u00e4\u00e4ral hinnangulised ning mille kohtulik kontroll on piiratud.\nOn iseenesest m\u00f5istetav, et riigi arenguks on vaja ohutumaid maanteid, paremat rongi\u00fchendust ja kaitsev\u00f5ime tagamiseks harjutusv\u00e4ljakuid, kuid maaomanikele peab ikkagi olema samas tagatud ka m\u00f5istlik viis seista enda \u00f5iguste eest. Nende oluliste projektide ellu viimine edeneks palju ladusamalt, kui m\u00e4ngureeglid on \u00fcheselt m\u00f5istetavad ning maaomanikul on reaalsed v\u00f5imalused oma \u00f5iguste eest seista. Kuigi KAHOS on v\u00f5rdlemisi v\u00e4rske seadus, vajaks see juba praegu p\u00f5hjalikumat revisjoni. Sellega tasuks alustada pigem varem kui hiljem, sest l\u00e4hiaastatel riigi vajadused avalikes huvides maade omandamiseks ei v\u00e4hene, vaid pigem suurenevad.\n\n"}
{"text":"Petised tekitasid \u00fcle viie miljoni euro kahjuEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja petta nii petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite kui ka v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Mullu teatati politseile kokku 740 korral investeerimis- v\u00f5i pangapettusest. Nende kogukahju on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.\nInvesteerimispettustest teatati m\u00f6\u00f6dunud aastal politseile 267 korral, tekitatud kahju on veidi \u00fcle 3 miljoni euro. Pangapettustest anti teada 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre r\u00e4\u00e4kis, et mullu langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja m\u00e4rke pettuste vaibumisest ei ole.\n\u00abPea k\u00f5ik pettused korraldatakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse,\u00bb selgitas Tambre.\n\u00abErandjuhtudel on raha tagasi saadud, kui inimene sai kohe aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u00bb lisas Tambre.\nEelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja m\u00e4rke pettuste leviku vaibumisest ei ole.\n\nV\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u00abInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised. Samuti ei tasu uskuda v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt l\u00f5peb see \u00abhea n\u00f5u\u00bb suure kahjuga,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.\nLevinuim pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6taja, politseiniku v\u00f5i Google\u2019i assistendina, et inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\n\u00abMainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uusi skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u00bb \u00fctles Tambre.\nPolitseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes kohe ka politseid pettusest teavitasid. \u00abT\u00e4nu nendele saime koost\u00f6\u00f6s pankade ja teiste asutustega kohe hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u00bb\u00a0\n"}
{"text":"Petised tekitasid \u00fcle viie miljoni euro kahjuEesti inimestelt p\u00fc\u00fctakse raha v\u00e4lja petta nii petuk\u00f5nede, \u00f5ngitsuss\u00f5numite kui ka v\u00f5ltsitud veebilehtede abil. Mullu teatati politseile kokku 740 korral investeerimis- v\u00f5i pangapettusest. Nende kogukahju on veidi \u00fcle 5 miljoni euro.Investeerimispettustest teatati m\u00f6\u00f6dunud aastal politseile 267 korral, tekitatud kahju on veidi \u00fcle 3 miljoni euro. Pangapettustest anti teada 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre (pildil) r\u00e4\u00e4kis, et mullu langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja m\u00e4rke pettuste vaibumisest ei ole.\u00abPea k\u00f5ik pettused korraldatakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse,\u00bb selgitas Tambre.\u00abErandjuhtudel on raha tagasi saadud, kui inimene sai kohe aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u00bb lisas Tambre.V\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. \u00abInternetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on l\u00f5putult ning soovitan k\u00f5ikidel alustavatel investoritel p\u00f6\u00f6rduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised. Samuti ei tasu uskuda v\u00e4idetava investeerimispakkumisega helistanud v\u00f5i kirjutanud inimest, kes pakub hea tootlikkusega investeerimisv\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5ustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. \u00dcldiselt l\u00f5peb see \u00abhea n\u00f5u\u00bb suure kahjuga,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.Levinuim pangapettus oli petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6taja, politseiniku v\u00f5i Google'i assistendina, et inimeselt k\u00e4tte saada Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Nende juurde oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\u00abMainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad. Inimestel tuleb olla t\u00e4helepanelik, sest kelmid m\u00f5tlevad pidevalt v\u00e4lja uusi skeeme, millega v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid,\u00bb \u00fctles Tambre.Politseinik t\u00e4nab t\u00e4helepanelikke inimesi, kes kohe ka politseid pettusest teavitasid. \u00abT\u00e4nu nendele saime koost\u00f6\u00f6s pankade ja teiste asutustega kohe hoiatada ka teisi, \u00e4ra hoida tuhandetesse k\u00fc\u00fcndivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.\u00bb LEPM"}
{"text":"P\u00e4rnu maakohus ei taandanud ettev\u00f5tja palvel prokur\u00f6riP\u00e4rnu maakohus ei rahuldanud eelmise n\u00e4dala l\u00f5pus kriminaalasjas kahtlustuse saanud ettev\u00f5tja Ago Kalmeri taotlust prokur\u00f6ri taandada.P\u00e4rnu ettev\u00f5tte AGAL Invest O\u00dc kahe osaniku Ago Kalmeri ja Aleksandr Sorokini vahelises vaidluses on algatatud kaks kriminaalasja, esimeses kahtlustatakse Kalmerit ja teises on uurimise all Sorokin. M\u00f5lemad mehed on kriminaalmenetlustes vastastikku ka kannatanu rollis.Ago Kalmerile kui AGAL Invest O\u00dc ja Tehnilise \u00dclevaatuse O\u00dc omanikule on keskkriminaalpolitsei esitanud kahtlustuse usalduse kuritarvitamises, suures ulatuses arvutikelmuses, raamatupidamise kohustuse rikkumises ja teadvalt vale kuriteokaebuse esitamises.Kriminaalmenetlust juhib ringkonnaprokur\u00f6r Elle Keeman. Kalmer proovis mitmel korral prokur\u00f6ri taandada, kuna Keeman oli vahepeal ka Kalmeri \u00e4ripartneri AGAL Kinnisvarad O\u00dc juhatuse liikme Aleksandr Sorokini uurimise juht. Sorokini puhul uuritakse, kas ta v\u00f5is toime panna omastamise. Asi on veel kohtueelses menetluses ja uurimistoimingud pooleli.Kalmer v\u00e4idab, et kui prokur\u00f6r Keeman mainitud uurimise juures l\u00f5puks siiski Merry Tiituse vastu vahetati, ei v\u00f5etud temalt ligip\u00e4\u00e4su uurimismaterjalidele ja Keeman kasutas talle j\u00e4etud ligip\u00e4\u00e4su lisamaks Kalmeri vastu uusi kahtlustusi.Kalmer esitas riigiprokuratuurile taotluse kriminaalmenetlust juhtiva prokur\u00f6ri Elle Keemani taandamiseks, kuid riigiprokuratuuri hinnangul puudus alus prokur\u00f6ri objektiivsuses kahelda. Kahtlustatav vaidlustas selle m\u00e4\u00e4ruse, kuid samale seisukohale j\u00f5udis ka riigiprokuratuuris k\u00f5rgemalseisev prokur\u00f6r: \u00fchtki taandamiseks alust andvat asjaolu ei tuvastatud.Riigiprokuratuuri saadetud taandamistaotlus on Kalmeri hinnangul j\u00e4etud pealiskaudsete p\u00f5hjendustega lahendamata, mist\u00f5ttu esitas ta m\u00f6\u00f6dunud esmasp\u00e4eval P\u00e4rnu maakohtule kaebuse Keemani taandamiseks menetluses, kus tema n\u00e4eb huvide konflikti.Eelmise n\u00e4dala l\u00f5pus leidis maakohus, et prokur\u00f6ri taandamiseks peavad olema objektiivsed asjaolud ega piisa sellest, et Keeman on teinud kaebajat mitterahuldavaid menetlusotsuseid nii k\u00e4imasolevas kui varasemates menetlusteski. Sellisel juhul tekiks v\u00f5imalus prokur\u00f6ri taandada alati, kui menetlus hakkab liikuma m\u00f5nele menetlusosalisele ebasoovitavas suunas. Peale selle viitas kohus, et kuna eeluurimiskohtunik on andnud loa teha teatud menetlustoiminguid ja kuriteokahtlust on vahistamisloa andmisel pidanud k\u00fcllaldaseks ka P\u00e4rnu maakohus, ei saa n\u00f5ustuda v\u00e4itega, nagu oleks k\u00e4imasolev kriminaalmenetlus alusetu ja kantud prokur\u00f6ri v\u00e4idetavast kallutatusest.Kohus leidis, et materjalidest ei n\u00e4htu, et menetlust oleks toimetatud mingilgi moel kallutatult ega ole selliseid asjaolusid esitatud taotluses ja kaebustes v\u00e4lja toonud ka kaitsja. Et kahtlustatav on rahulolematu tema suhtes kriminaalmenetluse toimetamisega, on kohtu s\u00f5nutsi inimlikult arusaadav, kuid see pole alus prokur\u00f6ri taandamiseks. Kohtu hinnangul ei anna ainu\u00fcksi menetluse juhtimine kaebaja arvates sobimatul moel alust kahelda prokur\u00f6ri erapooletuses.Kohus selgitas, et p\u00e4rast v\u00f5imaliku valekaebuse esitamise kahtluse tekkimist astuti L\u00e4\u00e4ne ringkonnaprokuratuuris samme, et teist kriminaalmenetlust puudutav edasine menetlus nii toimuks objektiivselt ja erapooletult kui ka n\u00e4iks sellisena. Selleks vahetus menetlust juhtiv prokur\u00f6r ja menetlust juhtis edasi vanemprokur\u00f6r Merry Tiitus.Kohus kinnitas \u00fchtlasi, et \u00fche inimese suhtes toimetatavas menetluses p\u00fc\u00fctakse uurida k\u00f5iki temaga seonduvaid kahtlustuse fakte. Seet\u00f5ttu oli p\u00f5hjendatud kerkinud kahtlustus esitada tema suhtes juba toimetatava kriminaalmenetluse raames ja seegi asjaolu ei anna p\u00f5hjust kahelda prokur\u00f6r Elle Keemani erapooletuses.Kaebuse esitanud Ago Kalmeri v\u00e4itel tuli maakohtu otsus prokur\u00f6ri taandamise asjus \u00fcllatavalt kiiresti. \u201cKuna otsus on l\u00f5plik ja edasikaebamisele ei kuulu, loodame v\u00e4ga, et kohtunik hindas selle aja jooksul k\u00f5iki poolt- ja vastuargumente ning j\u00f5udis mahuka toimikuga tutvuda. Aastatepikkused menetlused on keerulised, n\u00fcansirohked, prokuratuuri tegevus ja v\u00f5imalik huvide konflikt on j\u00e4tkuvalt \u00fcheks meie vaidluse objektiks ja ees ootavad vastused paljudele sellega seotud k\u00fcsimustele. Meie soov on j\u00e4tkuvalt \u00fcks: menetlus peab olema erapooletu. Loodame, et L\u00e4\u00e4ne ringkonnaprokuratuuri viimasel ajal elavnenud personalipoliitika on pigem otsene tagaj\u00e4rg probleemidele, millele t\u00e4helepanu juhtisime,\u201d m\u00e4rkis ta toimetusele saadetud kirjas.\"Et kahtlustatav on rahulolematu tema suhtes kriminaalmenetluse toimetamisega, on kohtu s\u00f5nutsi inimlikult arusaadav, kuid see pole alus prokur\u00f6ri taandamiseks.\"Ago Kalmer loodab, et kohtunik j\u00f5udis l\u00fchikese ajaga hinnata k\u00f5iki poolt- ja vastuargumente. Urmas LuikKristo Niglas"}
{"text":"P\u00f5hja-Sakalas ilmuvad v\u00e4lja lepingu ja rahata kasutada antud vallamaadVALLA VARAOlustvere teenindus- ja maamajanduskool on saanud 16 aastat tasuta harida umbes kolme hektarit P\u00f5hja-Sakala valla maad, ettev\u00f5tte K\u00f5pu PM k\u00e4es on aga igasuguse lepinguta olnud \u00fcle k\u00fcmne hektari vallale kuuluvat maad. P\u00e4ev enne j\u00f5ululaup\u00e4eva \u00fcleskerkinud teema on j\u00f5udnud volikogu eeln\u00f5udeni, mille on esitanud opositsioon ja mida on ette valmistamas vallavalitsus.P\u00e4rast opositsiooni langemist vallajuhte j\u00e4rjepanu k\u00f5iksuguste j\u00e4rel- ja arup\u00e4rimiste ning etteheidetega kostitanud endine vallavolikogu esimees Priit Toobal uuris vallavalitsuselt vahetult enne j\u00f5ule, kes kasutab \u00fcht maalappi Olustvere aleviku keskel. Sellest sai alguse protsess, mille kestel on dokumendiregistri kaudu avalikuks tulnud, et kool ja p\u00f5llumajandusfirma on igasuguse lepingu ja tasuta kasutanud v\u00e4hemalt viit vallale kuuluvat p\u00f5llumaat\u00fckki.Valla maa on riigikooli k\u00e4esOlustvere kooli p\u00f5llumajandus\u00f5pilased on harinud 0,6 hektarit \u00fchiselamu taga ja 2,9 hektarit asula servas. K\u00f5pu PM-i k\u00e4es on ligi 16 hektarit, mis on osaliselt kasutusel heinamaana.\u00dcsna kohe p\u00e4rast Toobali arup\u00e4rimist tegi Olustvere kooli direktor, vallavolikogu liige Arnold Pastak vallajuhtidele ettepaneku, et vald v\u00f5iks anda 2006. aastast kooli kasutuses olnud maad otsustuskorras koolile kasutada, ning juba paar p\u00e4eva hiljem ilmus valla dokumendiregistrisse eeln\u00f5u, et just nii v\u00f5ikski toimetada. M\u00f5lemale maat\u00fckile on kool k\u00fclvanud talivilja.\u00abEnnekuulmatu nahaalsus\u00bb, pealkirjastas Priit Toobal seej\u00e4rel volikogu liikmetele saadetud kirja. Ta leidis, et Pastaku kiri on sisult kuriteo \u00fclestunnistus ning n\u00fc\u00fcd maa otsustuskorras endale k\u00fcsimine h\u00e4bematus.Arnold Pastak selgitas Sakalale, et kaks nimetatud maat\u00fckki sai vald aastaid tagasi riigilt. Suurem neist kuulus 1940. aastani Eesti Aleksandrikoolile ehk n\u00fc\u00fcdse teenindus- ja maamajanduskooli eelk\u00e4ijale, aga maade tagastamise k\u00e4igus j\u00e4i see omavalitsusele, sest sellel olid inimeste peenramaad. Neid on seal praegugi, kuid et paljud on peenramaast loobunud, harib maad kool, et see s\u00f6\u00f6ti ei j\u00e4\u00e4ks. Lisaks on probleemne maat\u00fckk otse koolile kuuluva suure maat\u00fcki k\u00f5rval.Teine, v\u00e4iksem maat\u00fckk paikneb keset asulat ning on samuti tunduvalt suurema, koolile kuuluva p\u00f5llumaa nii-\u00f6elda otsat\u00fckk. Selle maa andis riik vallale omal ajal eramuarenduseks, aga eramuid pole sinna tegema hakatud ja nii on kool Pastaku seletusel seda korras hoidnud.\u00abMingit nahaalsust v\u00f5i valla l\u00fcpsmist, nagu Toobal v\u00e4idab, ei ole olnud,\u00bb kinnitas Pastak ja nentis, et riigikool on valla kasuks oma maadest loobunud. Nii on valla k\u00e4tte l\u00e4inud osa p\u00f5hikooli alla j\u00e4\u00e4vast maast ning kutsekooli \u00fchiselamu k\u00f5rval asuv endine staadion on antud vallale tasuta kasutada m\u00e4nguv\u00e4ljaku tarvis.P\u00e4rast teenindus- ja maamajanduskoolilt saadud kirja l\u00e4kski abivallavanem Jaanus Rahula ettepanekul vallavalitsusele arutamiseks eeln\u00f5u, milles vald soovis maat\u00fckid otsustuskorras koolile kasutamiseks anda. \u00abT\u00e4na toimunud vallavalitsuse istungil v\u00f5ttis abivallavanem punktid p\u00e4evakorrast tagasi,\u00bb teatas 9. jaanuaril vallavanem Karel T\u00f6lp.T\u00f6lbi s\u00f5nul arutati teemat ja leiti, et vallale mittevajalik kinnisvara tuleks maha m\u00fc\u00fca. Vallavanem m\u00e4rkis ka, et maade p\u00f5hjalikku inventuuri sai alustatud, aga see j\u00e4i pooleli, kui ametnik vahetus. \u00abN\u00fc\u00fcd on see teema uue vallavalitsuse laual t\u00f6\u00f6s. Koostamisel on eraldi nimekirjad eri kinnisvaraobjektidest ja esimeste pikemate nimekirjadega on plaanis j\u00f5uda volikokku veebruaris.\u00bbVolikogule on eeln\u00f5u esitanud Priit Toobal, kelle arvates tuleks kaks nimetatud maat\u00fckki hoopis oksjonile panna ja nii riigikoolilt kui teistelt vallamaade kasutajatelt saamata j\u00e4\u00e4nud tulu v\u00e4lja n\u00f5uda. Kui maat\u00fckkide alghinnaks on Toobal pakkunud 21 907 ja 3620 eurot, siis saamata j\u00e4\u00e4nud tulu suuruse peaks tema meelest v\u00e4lja arvutama vallavalitsus.K\u00f5pu \u00fchistu hooldas spordimaadJ\u00e4rgmised kolm maat\u00fckki toovad m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllataval kombel asjast huvitatute sekka ka vallavanem Karel T\u00f6lbi, kelle senine seos Viljandimaaga p\u00e4rineb 15 aasta tagusest ajast, mil ta juhtis v\u00e4hem kui kaks aastat K\u00f5pu PM-i ja sai ka ettev\u00f5tte \u00fcheks omanikuks. N\u00fc\u00fcd selgub, et kolm valla maat\u00fckki kogusuurusega \u00fcle 16 hektari on olnud juba pikki aastaid tasuta selle ettev\u00f5tte kasutuses.\u00abK\u00f5pu PM-is t\u00f6\u00f6tades ma ise rendilepingutega ei tegelenud,\u00bb selgitas T\u00f6lp. \u00abK\u00f5pus olin t\u00f6\u00f6l aastatel 2005-2007, seega on sealt ka nii palju aega m\u00f6\u00f6das, et mulle ei meenu nende maadega seonduv. Hiljem ei ole ma aktiivselt ettev\u00f5tte juhtimise juures osalenud.\u00bbEttev\u00f5tte praeguse tegevjuhi T\u00f5nu Vreimanni selgitust m\u00f6\u00f6da peitub valla ja p\u00f5llumajandusfirma maade kasutamist puudutava koost\u00f6\u00f6 p\u00f5hjus suuresti nende kolme maat\u00fcki nimes. K\u00f5ik need kannavad nime Spordi. Vreimanni s\u00f5nul oli omaaegsel K\u00f5pu vallavalitsusel, mida juhtis korruptsioonis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud T\u00f5nu Kiviloo, soov rajada nendele maadele suur spordikompleks, mille \u00fcheks osaks oli planeeritud isegi ringrada. Plaan j\u00e4i plaaniks, aga veel aasta tagasi olid need kolm l\u00e4hestikku asuvat v\u00f5sast maat\u00fckki arvel kui \u00fchiskondliku ehitise maa ehk siis seda olekski v\u00f5inud kasutada \u00fchiskondliku hoone rajamiseks. Alles eelmise aasta suvel muudeti maa kasutusotstarvet.Enne seda oli Vreimanni jutul k\u00e4inud \u00fcks vallaametnik ning \u00f6elnud, et vallal on plaan maa m\u00fc\u00fcki panna. Vreimann oli siis juhtinud t\u00e4helepanu maa kasutusotstarbele ja avaldanud arvamust, et niisugusel moel seda \u00fckski ettev\u00f5te osta ei tahaks.Et need maat\u00fckid p\u00e4ris v\u00f5ssa ei kasvaks, paluski vallav\u00f5im K\u00f5pu PM-il juba paark\u00fcmmend aastat tagasi oma veiseid seal karjatada. Kui maat\u00fckkide suurus on kokku 16 hektarit, siis p\u00f5llumajandusfirmale kasutusk\u00f5lblikku maad on sellest k\u00fcmmekond hektarit. Et K\u00f5pu PM-il on kokku umbes 2000 hektarit maad, siis need k\u00fcmmekond hektarit ettev\u00f5tte tegevusele Vreimanni s\u00f5nul mingit m\u00f5ju ei avalda.Toobali s\u00f5nul muutub aga maa p\u00f5llumajandusettev\u00f5tjate seas \u00fcha v\u00e4\u00e4rtuslikumaks ning vald ei tohi anda kellelegi konkurentsieelist sellega, et lubab oma maad kasutada tasuta.K\u00f5pu PM-i kasutuses olnud maade edasise kasutamise k\u00fcsimuses pole Toobal ettepanekuid eeln\u00f5u vormis teinud, k\u00fcll aga peaks tema hinnangul vald ka p\u00f5llumajandusfirmalt saamata j\u00e4\u00e4nud tulu v\u00e4lja n\u00f5udma. Vallavalitsus on ette valmistamas eeln\u00f5u, et need Punak\u00fclas asuvad maalapid oksjoni korras rendile anda.Kes peaks kellele maksma?T\u00f6lp selgitas, et on n\u00fc\u00fcd uurinud, miks valla maat\u00fckid ettev\u00f5tte k\u00e4sutuses on olnud ja miks see on nii kaua kestnud, ning saanud aru, et asi on olnud maade korrashoidmises. Seejuures olevat seal algusaastatel olnud omajagu v\u00f5sa ja alles viimastel aastatel olevat p\u00f5llud korda saadud.\u00abPaljude jaoks on olnud k\u00fcsimus, kas ettev\u00f5te peaks vallale maksma midagi,\u00bb nentis T\u00f6lp ning r\u00e4\u00e4kis, et kindlasti leiaksid asjatundlikud inimesed argumente, miks ei peaks maksma, ja leiaksid ka argumente, miks vald peaks hoopis maksma ettev\u00f5tjale maa kordategemise eest. \u00abFakt on see, et ettev\u00f5te on maad v\u00e4\u00e4rindanud ja vallal on n\u00fc\u00fcd oluliselt kallim kinnisvara, kui see oleks olnud juhul, kui seal oleks saanud v\u00f5sa edasi kasvada ja maad poleks kasutatud. Fakt on ka see, et valla vara ei tohiks olla ilma lepinguteta kasutuses ja kogu suhtumist oma varasse tuleb vallamajas muuta.\u00bbLisaks kahele riigikooli ja kolmele ettev\u00f5tte kasutuses olevale maat\u00fckile on vallal veel omajagu maid, mille kasutajatega pole k\u00f5ik selge. Suur hulk pisikesi peenramaid on seejuures lepinguteta eraisikute k\u00e4es.\u00abAiamaadega kinnistud on omaette teema ja tuleks minu hinnangul ette v\u00f5tta viimasena, kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud asjad on korras,\u00bb \u00fctles vallavanem. \u00dclej\u00e4\u00e4nud maade kohta on vald alustanud inventuuri, et p\u00e4rast seda otsustada, kuidas oleks edaspidi m\u00f5istlik oma vara kasutada. M\u00f5ned maat\u00fckid tuleks ilmselt kohe m\u00fc\u00fcki panna, m\u00f5ne riigilt saadud maa m\u00fc\u00fcgi puhul tuleb oodata, kuni m\u00f6\u00f6dub k\u00fcmme aastat selle endale saamisest, sest muidu peaks vald maksma 65 protsenti tulust riigile. M\u00f5ne maat\u00fcki kohta tuleks enne m\u00fc\u00fcki tellida metsamajanduskava, m\u00f5ne puhul tuleks muuta sihtotstarvet ja m\u00f5ne puhul detailplaneeringut.Eelmine v\u00f5im alustas, aga ei l\u00f5petanudVolikogus opositsiooni poolele kuuluv Priit Toobal r\u00e4\u00e4kis, et endine vallav\u00f5im hakkas vallamaade ja nende kasutamise teemaga tegelema eelmise suve algul, aga siis j\u00e4i t\u00f6\u00f6 pooleli ning v\u00f5im vahetus.Juunis j\u00f5udis volikogu ette ja sai ka heakskiidu eeln\u00f5u, millega pandi m\u00fc\u00fcki hulk vallale kuuluvat kinnisvara. Suur osa sellest on t\u00e4nini m\u00fc\u00fcmata, aga materjali ettevalmistamise k\u00e4igus kerkisid vallajuhtide vaatev\u00e4lja ka kolm K\u00f5pu kandis Punak\u00fclas asuvat maat\u00fckki.Abivallavanem Jan Kraner asus toona seisukohale, et p\u00f5llumaid ei ole m\u00f5istlik m\u00fc\u00fca, vaid need tuleks rendile anda. \u00abAga kui ametnikud nendega tegelema hakkasid, selgus, et keegi juba kasutab,\u00bb meenutas Toobal.Novembris j\u00f5udis volikokku Punak\u00fcla maade rendileandmise eeln\u00f5u. Toobali s\u00f5nul oli seal algul kirjas, et maad tuleks anda eelis\u00f5igusega rendile senisele kasutajale, aga see muudeti \u00e4ra ning kinnituse sai otsus, et maad tuleb anda rendile enampakkumisega. Seni pole enampakkumist tehtud.Toobali v\u00e4itel oli eelmisel vallav\u00f5imul selge plaan teha varale t\u00e4ielik inventuur ja langetada siis otsused, mida \u00fche v\u00f5i teise alaga edasi teha, aga enne v\u00f5im vahetus. (Sakala)Teisest t\u00fcli tekitanud valla maat\u00fckist kasutab teenindus- ja maamajanduskool pisut rohkem kui poolt. MAA-AMET\u00dcks maat\u00fckk, mis t\u00fcli p\u00f5hjustab, asub keset Olustveret. Fotol on see kitsas kollane viirg suure p\u00f5llu otsas, mustavate aiamaade \u00e4\u00e4res. Kogu p\u00f5llust moodustab see v\u00e4hem kui k\u00fcmme protsenti. MARKO SAARMMARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Pistiseskandaalist r\u00e4situd europarlament p\u00fc\u00fcab mainet p\u00e4\u00e4sta\u00dcLEVAADEEuroopa Parlament nimetas korruptsiooniskandaali m\u00e4ssitud Eva Kaili asemel ametisse uue asepresidendi, kelleks sai Luksemburgist valitud sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Mare Angel.60-aastase luksemburglase poolt h\u00e4\u00e4letas eilsel istungil 307 europarlamendi liiget 590st kohal olnud saadikust. Oma maine m\u00e4\u00e4rinud eelmise asepresidendi \u00fclesanded v\u00f5tab \u00fcle seega poliitik, kelle perekonnanimi on inglise keeles \u00abingel\u00bb.Enne h\u00e4\u00e4letust oli \u00f5hus k\u00f5hklus, kas kolme suurema europarlamendi poliitilise perekonna, s.o konservatiivide, liberaalide ja sotside varasemad k\u00f5rgete ametikohtade jaotuse kokkulepped p\u00fcsivad olukorras, kus Angeli fraktsiooniga seotud poliitikud j\u00e4id altk\u00e4emaksuv\u00f5tmisega vahele, viitas EUobserver.Kolm itaallast ja kreeklaneEelmisel kuul Br\u00fcsselit raputanud pistiseskandaali neli kahtlusalust on eeluurimise ajaks vangis. Kiiret lahendust ei paista, sest kohtuveskid v\u00f5ivad 1,5 miljoni euro suurust petuskeemi jahvatada isegi kuni kaks aastat ja kahtlusalused v\u00f5idakse selleks ajaks vabadusse lasta, kirjutas Belgia \u00f5igusekspertide hinnangule viidanud The New York Times. S\u00fc\u00fcaluseid \u00e4hvardab s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisel kuni 15-aastane vanglakaristus.Katar ja Maroko, kelle m\u00f5jutustegevuse eesm\u00e4rgil pakutud raha v\u00e4idetavalt Br\u00fcsselis ringlemast tabati, nimetavad toimuvat eba\u00f5iglaseks laimukampaaniaks.Kaks s\u00fc\u00fcalust, sealhulgas Kaili assistendist elukaaslane, itaallane Francesco Giorgi ja endine Itaalia eurosaadik Pier Antonio Panzeri on oma patte juba tunnistanud. Panzeri lubas Belgia prokuratuuri varustada k\u00f5ikide detailidega ja petuskeemis osalenud isikute nimedega, viitas Politico, lisades, et tegemist on katsega koost\u00f6\u00f6 abil karistusm\u00e4\u00e4ra alandada.Kreekast europarlamenti valitud Kaili ise ja itaallasest rahvusvahelise kriminaal\u00f5iguse aktivist Niccolo Figa-Talamanca on kinnitanud, et on s\u00fc\u00fctud.Belgia prokuratuur taotles Euroopa Parlamendilt saadikupuutumatuse \u00e4rav\u00f5tmist veel kahelt sotsiaaldemokraatide saadikult: Andrea Cozzolinolt ja Mare Tarabellalt. Parlament teeb otsuse veebruaris. Saadikupuutumatusest ilmaj\u00e4\u00e4mise j\u00e4rel ei kaota aga eurosaadikud kohe parlamendiliikme kohta.Samal ajal tutvustas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola (pildil) samme, mida plaanib astuda, et takistada edaspidi Katari skandaali laadsete korruptsioonijuhtumite kordumist. Ettepanekute tuum on lobitegevuse t\u00e4psem dokumenteerimine ja avalikustamine. Kui varem pidid vaid parlamendikomisjonide esimehed v\u00f5i seaduseeln\u00f5ude eest vastutavad poliitikud panema kirja oma kohtumised \u25a1 huvigruppide v\u00f5i lobistidega, siis n\u00fc\u00fcd laiendatakse seda n\u00f5uet eranditult k\u00f5igile parlamendiliikmetele, aga ka nende poliitilistele abidele, viitas EUobserver.Karmim kord\u00dcle vaadatakse parlamendi sisekorra eeskirjad, et takistada endiste parlamendiliikmete vabak\u00e4iku parlamendi ruumides, et ka neid saaks edaspidi k\u00e4sitleda lobistidena, kui nad sisuliselt on uues ametis ja t\u00f6\u00f6tavad m\u00f5ne valdkonnaga seotud mittetulundus\u00fchingu v\u00f5i m\u00f5ttekoja heaks. Keelata tahetakse ka ELi-Katarisuguste mitteametlike parlamendi s\u00f5prusgruppide moodustamine, vahendas Euractive.Euroopa Parlamendi liikmete kohustuslik rahandus- ja majandushuvide deklaratsioon muutub detailsemaks. Edaspidi ei piisa sellest, et nad deklareerivad tulu konsultatsioonide eest, vaid tuleb t\u00e4pselt kirja panna, keda, millal ja mis k\u00fcsimustes n\u00f5ustati.Lisaks soovib Metsola luua avaliku registri, mis n\u00e4itab k\u00f5iki parlamendiliikmete v\u00e4lisl\u00e4hetusi ja kingitusi. Karmistada p\u00fc\u00fctakse ka karistusi.\u00abNende m\u00f5ne uue reegliga ei suudeta Euroopa Parlamendi senist poliitilist kultuuri muuta,\u00bb vahendas uudisteagentuur AFP Prantsusmaa juhtiva \u00e4rikooli HEC Paris ELi \u00f5iguse professori Alberto Alemanno s\u00f5nu.\u00abOleks oodanud t\u00f5sisemat, struktureeritumat sekkumist,\u00bb lisas Alemanno, kelle s\u00f5nul tundub, et Euroopa Parlamendis ikka veel ei m\u00f5isteta, kui ulatuslik negatiivne vastukaja on skandaalil ELi poliitikute mainele ja kuidas see v\u00f5ib hakata m\u00f5jutama 18 kuu p\u00e4rast toimuvaid europarlamendi valimisi.Euroopa Parlamendi asepresidendiks valitud Mare Angel.K\u00dcLLI KAPPER"}
{"text":"\u00abKultuuris kuum\u00bb: kurjategijast kirjamees stuudiosTaskuh\u00e4\u00e4lingu \u00abKultuuris kuum\u00bb v\u00e4rske saade: sel n\u00e4dalal on kultuuritoimetuse taskuh\u00e4\u00e4lingus k\u00fclas raamatute \u00abKelmi s\u00fcda\u00bb ja \u00abHundi loomus\u00bb autor Tomas Legrant, kes p\u00fchendas suure osa oma elust erisugustele pettustele.Olles kelmuste abil kokku ajanud sadu tuhandeid eurosid, tabas teda l\u00f5puks karistus, mis sundis Legranti tegema elus kannap\u00f6\u00f6rde ja hakkama ausaks meheks. N\u00fc\u00fcd on ta oma isiklikud kogemused pannud kirja kahte menuraamatusse, mis kirjeldavad Legranti teekonda kriminaalses maailmas ja r\u00e4\u00e4givad, kuidas liisingu- ja k\u00e4ibemaksupettused v\u00f5ivad t\u00f5sta osava kelmi k\u00f5rge kuldse trooni. Saates loositakse v\u00e4lja kaks Legranti autogrammiga raamatut \u00abHundi loomus\u00bb. Kuula Postimehe kultuurilehelt!"}
{"text":"Tera soovitusedTammsaare radadelTEEMA\u00d5HTU P\u00fchap\u00e4eval, 29. jaanuaril keskendub ETV 2 \u201eTeema\u00f5htu\" A. H. Tammsaare romaanisarja \u201eT\u00f5deja \u00f5igus\" teisele osale.Romaanisarja seda osa on korduvalt lavastatud. Elmo N\u00fcganeni k\u00e4e all valminud \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus. Teine osa\u201c esietendus 2005. aastal Linnateatri P\u00f5rgulaval.\u00c4rkamisaja m\u00f5\u00f5naperioodEesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja \u201eT\u00f5deja \u00f5igus\" teine osa ilmus 1929. aastal. Selle saamisloos on olulise t\u00e4htsusega autobiograafiline element. Nimelt on teose aineks Tammsaare \u00f5pingud Tartus Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis.Romaani tegevus toimub \u00e4rkamisaja m\u00f5\u00f5naperioodil Tartus Mauruse koolis, kuhu suundub \u00f5ppima Indrek.Koolidirektor Maurus on vastuoluline rahvuslane, kelle s\u00f5nul on inimese keel ja kodumaa tema k\u00f5ige olulisem varandus ja eelk\u00f5ige tuleb armastama \u00f5ppida ennast ning seej\u00e4rel teisi. Maurus \u00f5petab Indreku ka valetama. Direktori jutt on m\u00f5istuk\u00f5neline ja temas kehastub tammsaareliku poeetika keelekesksus.Tihti ei oska Indrek Mauruse m\u00e4nguga kaasa minna ja v\u00f5tab k\u00f5ike liiga t\u00f5siselt. Ta p\u00fc\u00fcab k\u00f5ike seletada oma teadmiste ja arusaamiste j\u00e4rgi, kuid ikka ja j\u00e4lle avastab, et asjad k\u00e4ivad hoopis teisiti. Indreku ja Mauruse vahekord on sarnane Andrese ja Pearu kemplemisele, kus \u00fchel osalisel on ettekujutus maailma toimimisest ja teine seab k\u00f5ik selle kahtluse alla.\u201eT\u00f5e ja \u00f5iguse\" II osas kajastub nii eba\u00f5iglus kui ka allasurutud rahvustunne ja k\u00f5lama j\u00e4\u00e4b m\u00f5te, et eesti rahval on \u00f5igus eksisteerida maailma teiste rahvastega k\u00f5rvuti. Raamat kujutab inimese v\u00f5itlust k\u00f5ikjale ulatuva ja k\u00f5iki puudutava t\u00f5ega.V\u00e4ga pikalt teatri m\u00e4ngukavas\u201eTeema\u00f5htu\" jooksul n\u00e4evad vaatajad lavastuse \u201eT\u00f5deja \u00f5igus. Teine osa\" kolmeosalist televersiooni, mis oli esimest korda ETV eetris 2008. aastal.Lavastaja Elmo N\u00fcganen, kunstnik Iir Hermeliin, osades Indrek Paas - Argo Aadli, h\u00e4rra Maurus, kooli direktor - Aivar Tommingas, Ramilda Maurus, tema t\u00fctar\u00a0-\u00a0Elisabet Tamm, J\u00fcrka - Ago Roo, Ollino -Aleksander Eelmaa jt.Lavastus p\u00fcsis Linnateateri m\u00e4ngukavas 2015. aastani.VAATA\u201eKuuuurija\" uus hooaegEsmasp\u00e4eval, 23. jaanuaril kell 20 alustab 15. hooaega Kanal 2 saade ,,Kuuuurija\u201c, saatejuht Katrin Lust (pildil). Avasaates n\u00e4evad vaatajad, kuidas netikelmid p\u00fc\u00fcdsid LHV panga v\u00f5ltsitud kodulehe abil panga kliendid niimoodi p\u00fc\u00fcnisesse, et inimesed ei saanud esimese hooga isegi aru, kuhu nende s\u00e4\u00e4stud kadusid. Millist n\u00f5u annavad spetsialistid selliste juhtumite ennetamiseks, selgub juba saates.Ostrati suur \u00f5htus\u00f6\u00f6kViiendat hooaega alustab TV3 saade \u201eJoel Ostrati suur \u00f5htus\u00f6\u00f6k\". Avaosas l\u00e4heb Joel k\u00fclla n\u00e4itleja Inga ja muusik Toomas Lunge koju. Kui Inga tunneb ennast k\u00f6\u00f6gis kui kala vees, siis Toomas eelistab rohkem Inga maitsvaid roogasid nautida kui ise s\u00fc\u00fca teha. Kas Joelil \u00f5nnestub siiski Toomases \u00e4ratada kirge kokkamise vastu? Suur \u00f5htus\u00f6\u00f6k toimub Tartu toidu-\u00a0ja veinifestivali raames vaid selleks \u00f5htuks \u00fcles seatud erilises pop-up-restoranis.Saade on eetris 23. jaanuaril kell 21.Film Rock HotelistReedel, 27. jaanuaril kell 20 on ETV ekraanil film \u201eRock Hotel. Kuidas l\u00e4ks sul see m\u00e4ng\".1978. aasta 20. oktoobril astub Eesti Kunstiinstituudi metsikul peol esmakordselt lavale b\u00e4nd, kes kutsub ennast \u201erock\u2019n\u2019roll1 i austajate sektiks\". Rock Hotel purustab k\u00f5ik publikurekordid, mitu p\u00f5lvkonda armub, kuulates laulu \u201eAita m\u00f6\u00f6da saata \u00f6\u00f6\" ja selle j\u00e4rgi tantsup\u00f5randal k\u00f5ikudes. B\u00e4ndi esimesest peost viimaseni kulub t\u00e4pselt 43 aastat ja viis kuud. Harry K\u00f5rvitsa dokumentaalfilm r\u00e4\u00e4gib, kuidas k\u00f5ik algas ja kas huumor, eneseiroonia ning rock\u2019n\u2019roll on veel s\u00e4ilinud.Aivar Tommingas viimast korda h\u00e4rra Mauruse rollis 2015. aastal. Kaasa teeb ka n\u00e4itleja Karl-Andreas Kalmet.\u00a0"}
{"text":"Juhtus\u00dcks eksis, teine kannatas17. jaanuaril kella 14.30 paiku juhtus liiklus\u00f5nnetus P\u00f5ltsamaa vallas V\u00f5isiku k\u00fclas Viljandi-P\u00f5ltsamaa maanteel.Seal ei m\u00e4rganud s\u00f5iduautot BMW 320D juhtinud 24-aastane naine keset teed olevat eraldussaart, p\u00f6\u00f6ras j\u00e4rsult rooli, kaotas s\u00f5iduki \u00fcle juhitavuse ning libises vastassuunda, kus p\u00f5rkas kokku s\u00f5iduautoga \u0160koda Kodiaq, mida juhtis 40-aastane naine.\u0160koda juht viidi haiglasse.Kalamees vajus l\u00e4bi j\u00e4\u00e417. jaanuaril kella 11.30 paiku vajus Elva vallas Ulila alevikus Elva j\u00f5ge \u00fcletanud kalamees l\u00e4bi j\u00e4\u00e4, ronis teisele kaldale ega saanud enam j\u00e4\u00e4s olevast l\u00f5hest \u00fcle.P\u00e4\u00e4stjad toimetasid kalda l\u00e4hedusest leitud paadiga alajahtunud mehe tagasi \u00f5igele kaldale ning andsid ta kiirabi hoole alla.P\u00e4\u00e4stjad hoiatavad, et sulaga on j\u00e4\u00e4, eriti vooluveekogudel, ohtlikult \u00f5henenud ja sellele minek on eluohtlik.Varas t\u00fchjendas paaki13. jaanuari hommikul avastati, et Mustvees Pihkva t\u00e4nava parklasse seisma j\u00e4etud s\u00f5iduki k\u00fctusepaagi kork on \u00e4ra l\u00f5hutud ning paagist on varastatud 398 liitrit k\u00fctust.Kahju on 696 eurot.Ei telefoni, ei rahaPolitseile laekus teade, et 41-aastane Tartu mees leidis Facebooki m\u00fc\u00fcgikeskkonnast endale mobiiltelefoni iPhone 14 hinnaga 980 eurot.Mees kandis m\u00fc\u00fcjale poole ostuhinnast ja j\u00e4i telefoni ootama, aga pole senini ei telefoni saanud ega ka raha tagasi.Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei n\u00fc\u00fcd kriminaalmenetluses."}
{"text":"\u201e\u00c4rikaksik\" Teet \u00e4hvardas Kagu-Eesti vanadaami poja tappaOmal ajal esitles telesaade \u201eV\u00f5sareporter\" ehitus\u00e4rimeestest kaksikuid Tiit ja Teet K\u00e4\u00e4pat kui koomilist kelmiduot ning rahvas sai suut\u00e4ie naerda. Kaugel naljast oli aga V\u00f5rus elav vanaproua, kes \u00fchega \u00e4rikaksikuist kokku puutus ning r\u00e4igete \u00e4hvarduste ohvriks langes.Tiit ja Teet, kes n\u00fc\u00fcd kannavad perekonnanime M\u00e4rtman, satuvad valdavalt kelmusskeemide eest vanglakaristust kandma nii eri aegadel kui ka samal ajal. \u00c4sja kirjutas \u00d5htuleht Tiit M\u00e4rtmani t\u00f5ekspidamistest, tema hinnangul ei saa inimesed aru, kuidas \u00e4ri k\u00e4ib. Nii \u00fctles mees p\u00f5hjenduseks loole, kus \u00fcks kodanik sai 1000 euro eest \u00fcheksa t\u00e4navakivi. Tiidu vend Teet M\u00e4rtman on samuti tuntud reljeefsete v\u00e4lja\u00fctlemiste poolest, kuid l\u00e4inud reedel oli ta kaunis napis\u00f5naline.Teet M\u00e4rtman oli l\u00e4inud n\u00e4dalal V\u00f5ru kohtumajas kohtu ees s\u00fc\u00fcdistatuna tapmise v\u00f5i tervisekahjustusega \u00e4hvardamises. Kohtupidamine toimus kokkuleppemenetluse korras.S\u00fc\u00fcdistuse kohaselt algas konflikt nii: V\u00f5rus elav 81-aastane vanaproua A. tahtis \u00fcle-eelmisel aastal lasta oma suvila \u00fcmber aia ehitada. Ta v\u00f5ttis telefonitsi \u00fchendust \u00fche teenusepakkujaga -\u00a0omamata aimugi, et tegu on skandaalse \u00e4rimehe Teet M\u00e4rtmani ehk avalikkuse t\u00e4helepanu peale nime muutnud Teet K\u00e4\u00e4paga.Lubatud ajal Teet aeda paigaldama ei tulnud. Proua otsustas mehe teenusest loobuda ning teatas talle, et pole n\u00f5us aia eest ettemaksu tasuma.\u201ePeale seda [---] helistas Teet M\u00e4rtman sellest \u00e4rritatuna \u00f6\u00f6l vastu 8. maid 2021 kella 00.20 paiku A. telefoninumbrile ja \u00fctles et \u201emaksa v\u00f5lg \u00e4ra, kantpead on ukse taga\u201c,\u201d vahendas kohtu esindaja s\u00fc\u00fcdistust.Kohe seej\u00e4rel saatis M\u00e4rtman A-le j\u00e4rjest m\u00f5ne minuti jooksul telefonis\u00f5numid, mille seas olid: \u201eKantpead ootavad maja ees! Maksa v\u00f5lg \u00e4ra!!\u201c, \u201eX tapetakse t\u00e4na \u00f6\u00f6sel!\u201c, \u201eMaksa v\u00f5lg \u00e4ra ja su pojaraasuke j\u00e4\u00e4b ellu!\u201c.\u00d5htulehe teatel viitas \u00e4rikaksik ka sellele, et ta teab, millises Harjumaa koolis tema poeg t\u00f6\u00f6tab ning lubas \u00f5petajah\u00e4rral silmad v\u00e4lja torgata.Tundes selle telefonik\u00f5ne ja nende s\u00f5numite sisu p\u00f5hjal hirmu enda ja oma poja elu ja tervise p\u00e4rast, helistas A. kohe samal \u00f6\u00f6sel pojale ja luges talle need s\u00f5numid ette. Poeg oli M\u00e4rtmani kuritegelikust taustast teadlik ja r\u00e4\u00e4kis sellest ka emale. Ka poeg v\u00f5ttis \u00e4hvardusi t\u00f5siselt ja tundis hirmu oma elu ning tervise p\u00e4rast, sest \u201eT. M\u00e4rtman j\u00e4ttis nendest \u00e4hvardustest veenva mulje kui T. M\u00e4rtmani tahtest s\u00f5ltuvatest ja kontrollitavatest tegevustest\u201d.Kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses. Kohus tunnistas Teet M\u00e4rtmani talle esitatud s\u00fc\u00fcdistuses s\u00fc\u00fcdi ja karistuseks m\u00f5isteti talle viis kuud vangistust.2021. aasta veebruaris oli Harju maakohtus m\u00e4\u00e4ratud M\u00e4rtmanile ahistava j\u00e4litamise ning \u00e4hvardamise eest kolm ja pool aastat vangistust, sellest kolm aastat tingimisi nelja-aastase katseajaga. Nii suurendas V\u00f5ru kohtumaja kohtukoosseis \u00e4sjast viiekuulist vangistust ja m\u00f5istis mehele liitkaristuseks 2 aastat, 7 kuud ja 16 p\u00e4eva vangistust. Karistuse kandmine algas reedel, 13. jaanuaril.Lisaks m\u00f5istis kohus Teet M\u00e4rtmanilt v\u00e4lja menetluskuluna sundraha 900 eurot riigituludesse. Menetluskuludest sundraha 188 euro ulatuses ning riigi \u00f5igusabi tasu ja kulu 796 eurot j\u00e4eti riigi kanda.JANAR KOTKAS"}
{"text":"HOIATUS! Kelmid \u00fcritavad Facebooki Messengeris paroole varastada\nFacebooki Messengeris levib n\u00f5iaring, millega kelmid \u00fcritavad varastada paroole ning sulgeda omanikule kontole\u00a0sissep\u00e4\u00e4s.\nVeebipolitseinik Elerin Tetsmann nentis Facebooki lehel, et kui teile\u00a0saabub kiri \"Vaata, mis ma leidsin\", millele j\u00e4rgneb link,\u00a0on tegemist kelmusega. Kui sellisele lingile vajutate\u00a0ja logite\u00a0sealtkaudu sisse oma Facebooki kontole, viib lehek\u00fclg n\u00e4iliselt Google\u2018i lehek\u00fcljele, mis n\u00e4itab 404 errrorit, nagu oleks tekkinud mingisugune probleem sisselogimisel.\n\"Andes oma e-maili aadressi ja parooli sellele lehek\u00fcljele, saavad kelmid kohe andmed Sinu Facebooki sisselogimiseks, vahetavad \u00e4ra parooli ning Sina enam oma kontole ligi ei p\u00e4\u00e4se,\"\u00a0selgitas Tetsmann postituses. J\u00e4rgmisena hakatakse samalaadseid kirju saatma konto omaniku s\u00f5pradele ja n\u00f5iaring ongi k\u00e4ivitunud.\n\"Kui oled sellise kirja Messengeri saanud, teavita kohe kirja saatjat, et tegemist on viirusega,\"\u00a0m\u00e4rkis Tetsmann.\n"}
{"text":"Mis juhtusPiirivalvurid aitasid Peipsi j\u00e4rvel h\u00e4tta sattunud kalureidN\u00e4dalavahetusel laekus piirivalvuritele mitu teadet Peipsi j\u00e4rve j\u00e4\u00e4l maastikus\u00f5idukitega h\u00e4tta sattunud kaluritest. K\u00f5ik nad aidati tervelt tagasi kaldale.Esimene teade Peipsi j\u00e4rvel motokoeraga h\u00e4tta sattunud kalurist laekus piirivalvuritele laup\u00e4eval kella 10 paiku hommikul, kui abi palus Meerapalu kandis kaldast umbes nelja kilomeetri kaugusel oma motokoeraga j\u00e4\u00e4prakku s\u00f5itnud kalur. \u201ePiirivalvurid s\u00f5itsid mehele appi ning vintsisid tema maastikus\u00f5iduki j\u00e4\u00e4praost v\u00e4lja. Mees oli k\u00fcll ise motokoeralt j\u00e4\u00e4prakku s\u00f5ites maha kukkunud ning m\u00e4rjaks saanud, kuid meedikute abi ta ei vajanud. Ta sai oma s\u00f5iduki mootori t\u00f6\u00f6le ning s\u00f5itis peale masina j\u00e4\u00e4le tagasi vintsimist sellega ise kaldale, \u201c kirjeldas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.Juba m\u00f5ni tund hiljem laekus j\u00e4rvelt teinegi teade abivajajatest. \u201eNimelt anti kella 15 paiku teada, et Omedu traaversil oli mootorsaan koos kelguga s\u00f5itnud j\u00e4\u00e4 peal olevasse suurde veeloiku. Masina mootor seiskus ning k\u00e4ima see enam ei l\u00e4inud. Maastikus\u00f5iduki juhiga oli k\u00f5ik korras, kuid tema suurim mure seisnes selles, et ta pidanuks minema j\u00e4rvel j\u00e4rele kaheksale kalurile, kelle hommikul j\u00e4\u00e4le oli viinud,\u201c kirjeldas Ernits.Kordoni juhi s\u00f5nul oli v\u00e4ljas juba h\u00e4mardumas ning transpordivahendit ootavad kalurid kaldast enam kui kuue kilomeetri kaugusel, mist\u00f5ttu s\u00f5itsid piirivalvurid h\u00f5ljukil abi ootavate kaluriteni ning nad s\u00f5idutati turvaliselt kaldale. Ka veelompi s\u00f5itnud masin aidati tagasi kuivale pinnale ning selle kaldasse toomise korraldas sohver juba ise.Ernits m\u00e4rkis, et viimaste p\u00e4evade suured tuuled ning tihe vihmasadu on paiguti j\u00e4\u00e4olud Peipsil muutnud keeruliseks. \u201eJ\u00e4\u00e4 veel kannab, kui on kohti, kus see on \u00f5huke juba kalda l\u00e4hedal, j\u00e4\u00e4sse on tekkinud mitmeid pragusid ning kohati on j\u00e4\u00e4 peal suuri veelompe, mis kogumis n\u00f5uavad k\u00f5ikidelt j\u00e4\u00e4le minejatelt t\u00e4it t\u00e4helepanu ning kursisolekut j\u00e4\u00e4olude hetkeseisuga,\" selgitas kordoni juht.Ta lisas, et enne j\u00e4\u00e4le minekut on seega v\u00e4ga oluline end hetke j\u00e4\u00e4oludega kurssi viia ning maastikus\u00f5idukiga j\u00e4\u00e4l liikudes v\u00e4ga ettevaatlik olla. H\u00e4tta sattudes tuleb endast kohe m\u00e4rku anda, et abi saaks \u00f5igeaegselt saabuda.Eakad naised vajasid kodus abi12. jaanuari ennel\u00f5unal k\u00e4isid p\u00e4\u00e4stjad Puka alevikus \u00c4\u00e4re t\u00e4naval aitamas p\u00e4\u00e4seda kodus terviserikke saanud vanema naise juurde, milleks nad avasid ukse j\u00f5uga. H\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud inimesest teatas l\u00e4hedane, kes ei olnud naist telefoni teel k\u00e4tte saanud ning asja uurima minnes ei p\u00e4\u00e4senud korterisse sisse. Kannatanuga tegelesid edasi kiirabimeedikud.Pool tundi hiljem k\u00e4isid p\u00e4\u00e4stjad P\u00f5lvas Jaama t\u00e4naval aitamas p\u00e4\u00e4seda kodus kukkunud vanema naise juurde, milleks nad avasid j\u00f5uga ukse. Uks t\u00f5sisemalt viga ei saanud. H\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud inimesest teatas t\u00fctar, kes korterisse sisse ei saanud. Kannatanule andsid kodus esmaabi kiirabimeedikud, haiglasse polnud naist vaja viia.Kortermajas s\u00fcttis tahmane katlakorsten13. jaanuaril veidi enne kesk\u00f6\u00f6d teatati, et R\u00e4pina vallas Ruusa k\u00fclas lendab kortermaja katlakorstnast v\u00e4lja s\u00e4demeid. P\u00e4\u00e4stjate saabumise ajaks oli elanik paari \u00e4mbri veega tule katlas summutanud ning sulgenud katlasse \u00f5hu pealevoolu. P\u00e4\u00e4stjad valvasid, et s\u00e4demed r\u00e4\u00e4stast ja tuulekasti ei s\u00fc\u00fctaks ning tahmap\u00f5leng sumbus. Elanike \u00fclesandeks j\u00e4i korstnap\u00fchkija kutsumine.Kelm v\u00f5ttis v\u00f5\u00f5ra nimele laenuPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus R\u00f5uge vallas elav mees, kelle isikuandmeid kasutades oli s\u00f5lmitud laenuleping, misl\u00e4bi mehele 1353 eurot kahju tekitati. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaaluurimises.Reka takerdus raudteele13. jaanuaril kella 20 ajal teatati, et Setomaa vallas Kolodavitsa k\u00fclas s\u00f5itis raudtee \u00fcles\u00f5idul reka kraavi ning s\u00f5iduki kabiin j\u00e4i raudteele. Kutseliste p\u00e4\u00e4stjate turvamisel t\u00f5mmati veoauto Orava vabatahtlike puksiiri abil raudteelt \u00e4ra ning veok sai s\u00f5itu j\u00e4tkata.Valgamaalt varastati kaks traktorit14. jaanuaril sai politsei teate, et Valgamaal Puka alevikus on Kesk t\u00e4naval maja k\u00f5rval asuva varjualuse alt \u00e4ra varastatud kaks traktorit: punast v\u00e4rvi Zetor Proxima 100 numbrim\u00e4rgiga 0519TH (v\u00e4ljalaskeaasta 2011) ning registrim\u00e4rgita laadur Bobcat S175, mille eritunnuseks on 50. juubeli kleepsud. Traktorid olid lukustatud ning nende paakides polnud k\u00fctust. Kui keegi juhtus midagi kahtlast m\u00e4rkama v\u00f5i on kirjeldatud traktoreid neil p\u00e4evil kuskil n\u00e4inud, palub politsei sellest teada anda."}
{"text":"\u201eKuuuurija\u201c alustab 15. hooajagaKuuuurija autor Katrin Lust toob ka sel hooajal ekraanile taas hulgaliselt lugusid, mis televaatajaid k\u00fclmaks ei j\u00e4ta. Keerulisemate teemade lahkamise sekka lubab saatejuht ja toimetaja ka meeleolukamaid ja kurioossemaid lugusid.\u201eSeoses \u201eKuuuurijaga\u201c saan ma v\u00e4ga palju k\u00f5nesid. Inimesed helistavad mulle praktiliselt iga p\u00e4ev, olgu j\u00f5ululaup\u00e4ev, p\u00fchap\u00e4ev, m\u00f5nikord \u00f6\u00f6siti, et t\u00f5esti neid k\u00f5nesid tuleb v\u00e4ga palju,\u201c s\u00f5nab Lust.\u201eIga hooaja alguses ma m\u00f5tlen, et huvitav, kas neid lugusid veel j\u00e4tkub. \u201eKuuuurija\u201c pole ju ainuke saade, mis inimeste probleeme lahkab, sest igas kanalis k\u00e4ib \u00e4ge andmine. Aga j\u00e4tkub! Ja see hooaeg on juba pungil t\u00e4is huvitavaid ja olulisi teemasid,\u201c lubab Lust.M\u00f6\u00f6dunud aasta p\u00fchad saabusid nii m\u00f5neski Eesti peres pisarate saatel, sest netikelmid tegid t\u00fchjaks nende pangakontod. Esimene \u201eKuuuurija\u201c saade n\u00e4itabki, kuidas netikelmid said valmis LHV panga v\u00f5ltsitud kodulehe ja p\u00fc\u00fcdsid panga kliendid niimoodi p\u00fc\u00fcnisesse, et inimesed ei saanud esimese hooga isegi aru, kuhu nende elus\u00e4\u00e4stud kadusid. Oma loo r\u00e4\u00e4gib saates teistele \u00f5petuseks Kalle, kelle pere kaotas k\u00f5ik oma s\u00e4\u00e4stud. Nii pereisa kui ka tema abikaasa olid kindlad, et on internetikasutajatena \u00fcsnagi nutikad ega arvanud hetkekski, et nemad v\u00f5ivad sellise kelmuse ohvriks langeda.\u201eKuuuurija\u201c E kell 20.00 Kanal 2"}
{"text":"Kaja Kallase viha EKRE vastu on suuresti isiklik, perekondlik v\u00f5i rahaskandaalide taustagaReformierakond v\u00e4listab taas EKRE v\u00f5imaliku koalitsioonipartnerina ja selles on suur roll Kallase poliitpesakonnal, kellel on rahvuskonservatiivide vastu isiklik viha.\nEnne eelmisi Riigikogu valimisi oli Reformierakonnas v\u00e4idetavalt\u00a0tiib, mis pidas v\u00f5imalikuks kolme parempoolse erakonna, RE, EKRE ja Isamaa valitsusliitu, kuid see seltskond t\u00f5rjuti Kaja Kallase erakonna esimeheks saades kiiresti k\u00f5rvale. Praegu sellist tiiba vist enam pole, sest EKRE on endiselt rahvuslik ja konservatiivne, aga Reformierakond on liberaalses ruumis k\u00f5vasti vasakule kaldunud ja muutunud varem pisutki rahvuslikust erakonnast lausglobalistlikuks parteiks \u2013 neid \u00fchisosi, mis olid veel 2019. aastal ehk olemas, lihtsalt enam pole, maailmavaade on kahel erakonnal liiga erinev.\nKaja\/Siim Kallase v\u00f5imutsedes aga v\u00e4listatakse EKRE-t suuresti isiklikel p\u00f5hjustel \u2013 EKRE on n\u00f5udnud Siim Kallase k\u00fcmnemiljoniaf\u00e4\u00e4ri, VEB Fondi ja Skandinaavia pankade rahapesu uurimist ning need Reformierakonna \u201cp\u00e4rispatud\u201d panevad paika, et poliitoravad l\u00e4hevad koalitsiooni ainult nendega, kes neid teemasid ei puutu.\nLisaks on Reformierakonna eliidis tugevalt esindatud endine n\u00f5ukogude nomenklatuur (Siim Kallas, Andrus Ansip) ja see seltskond ei saa EKRE-ga koost\u00f6\u00f6d teha, sest rahvuskonservatiivid n\u00f5uavad desovetiseerimist, NLKP poliitika (venestamine, v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5ud endisest NLiidust jpm) l\u00f5petamist, poliitikute vastutust oma tegude eest \u2013 sellega ei saa \u201cendised\u201d kuidagi n\u00f5usse j\u00e4\u00e4da.\nMaailmavaade on \u00fcks asi, mis eraldab EKRE-t ja Reformierakonda, kuid sama tugev on see taak, mis on poliitoravatel minevikust kaasas, alates NLKP-st ja l\u00f5petades rahaskandaalidega. Kaja Kallasega on lugu sama, mis oli Keskerakonna ja Savisaarega \u2013 kuni ta on Reformierakonna eesotsas, on teistel erakondadel juba raske poliitoravatega suhelda.\nUued Uudised"}
{"text":"Tasuta veebikoolitus tellijatele: Maksumuudatused 2023Vandeadvokaat Jaak Siim Cuesta Advokaadib\u00fcroost k\u00f5neleb v\u00e4rskes veebikoolituses maksuaastast 2023.\nTasuta veebikoolitus tellijatele: Maksumuudatused 2023\nTEEMAD:\nMaksuvaba tulu ja miinimumpalga t\u00f5us\nVanaduspensioni maksuvabastus\nPlatvormide kaudu saadud tulust teavitamine\nLiikmesriikide maksuhaldurite \u00fchine maksukontroll\nT\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise aja fikseerimine\u00a0\nMaa hindamine ja selle m\u00f5ju maamaksule\n\u00dclevaade viimastest muudatustest k\u00e4ibemaksuseaduses\nMaksualast koost\u00f6\u00f6d mittetegev jurisdiktsioon\nV\u00e4rskem kohtupraktika maksude ja maksumenetluse vallas\nInfo\n24\/7 veebikoolitust saad vaadata siis, kui sulle sobib, ja igas asukohas. P\u00e4rast vaatamist j\u00e4\u00e4b veebikoolitus sinu kontole.\nKestus: 80 min\nMaterjalid:\u00a0jah\nLektor: Jaak Siim\nVeebikoolituse hinnaga 80 + KM saab osta SIIT.\nKui oled ajakirja RUP tellija saad vaadata veebikoolitust tasuta SIIT"}
{"text":"FOTOD KOHTUST | Kevin Kadakas p\u00f5rutab teda jahvatada p\u00fc\u00fcdnud kohtuveskile: ega kaks p\u00e4eva t\u00fcrmis konti ei murra!Skandaalne t\u00f5sielut\u00e4ht Kevin Kadakas saabub neljap\u00e4eva hommikul P\u00e4rnu kohtumajja \u0161ikis mustas pintsakus. \u201eJah!\u201c vastab ta selge ja k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega, kui kohtunik k\u00fcsib, kas prokuratuuris s\u00f5lmitud kokkulepe on mehele arusaadav. Patte ei aja ta tagasi ka hiljem \u00d5htulehega vesteldes: \u201eEks riisutud sai natuke!\u201c Keda ta siis riisus ja miks?\n\u201eProkur\u00f6ril v\u00e4sib enne suu \u00e4ra, kui nimekirja l\u00f5ppu j\u00f5uab,\u201c nendib kohtunik p\u00e4rast seda, kui prokur\u00f6r on Kadaka t\u00f6\u00f6d-tegemised ning kokkuleppe sisu prokuratuuriga ette lugenud. Nimelt on Kadakal tarvis vastutust kanda mitme koletu teo eest, mille hulgas n\u00e4iteks joobes juhtimine, teise inimese dokumentide kuritarvitamine ja dokumentide v\u00f5ltsimine ning arvutikelmused. Neljap\u00e4eval ongi mitmes t\u00f5sieluseriaalis kaasa l\u00f6\u00f6nud Kadakas koos oma kamraadiga kohtusse saabunud, kus nad end ka s\u00fc\u00fcdi tunnistasid.\nKadakas on kogu kohtuistungi v\u00e4ltel m\u00f5tliku ilmega ega paista \u00fclem\u00e4\u00e4ra murelik. Kui kohtunik kohtuotsuse v\u00e4ljakuulutamise eel viivuks saalist lahkub, haarab Kadakas taskust telefoni ja asub seal leiduvat hoolega sirvima. Vahepeal n\u00e4itab ta naerdes oma telefoniekraani ka k\u00f5rval istuvale s\u00f5brale.\nRaha paneb rattad k\u00e4ima\nArvukad seaduserikkumised t\u00e4hendavad Kadaka jaoks ligi kaheaastast tingimisi vangistust. Reaalset vangistust m\u00e4\u00e4ratakse mehele seitse p\u00e4eva. Kuna Kadakas on juba aga viis p\u00e4eva eelvangistuses viibinud, j\u00e4\u00e4b sellest kanda veel vaid kaks. Lisaks peab noormees andma kolmeks kuuks hoiule oma juhiload.\n\u201eKaheks p\u00e4evaks on veel vaja t\u00fcrmi minna,\u201c nendib Kevin vahetult p\u00e4rast kohtuotsusest kuulmist \u00d5htulehele. Kohtuotsust peab ta \u00f5iglaseks. \u201eMis see kaks p\u00e4eva... ega see konti murra! Seal pole hullu midagi, pole nagu k\u00fcsimust,\u201c s\u00f5nab ta, et kaheks p\u00e4evaks vangi minna ta ei pelga.\n(Robin Roots)\nMis siis t\u00e4psemalt juhtus? \u201eEks riisutud sai natuke,\u201c s\u00f5nab ta muheledes. Seadust ajendas teda enda s\u00f5nul rikkuma raha. \u201eEga asi pole n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris nii mustvalge. Kui inimesel on raha vaja ja ta on n\u00f5us selle jaoks k\u00f5ike tegema, loomulikult eks ma aitan n\u00f5u ja j\u00f5uga ning saan sealt ka ise oma komisjoni. Kui ta aga hiljem ringist v\u00e4lja h\u00fcppab\u2026seda on v\u00e4ga lihtne \u00f6elda, et mina pole s\u00fc\u00fcdi ja ma ei tea midagi. Kui te arvate, et ma sealt mingit h\u00f5lptulu teenisin, siis mina arvan ka niimoodi,\u201c jutustab ta.\nKevin selgitab veel: \u201ePankadelt sai k\u00fcsitud raha ja pangad andsid. V\u00f5ib-olla pangad poleks pidanud andma. Aga sai tehtud nii, et nad annaksid.\u201c\n\u201eT\u00e4itsa vinks-vonks!\u201c\nOma tegude \u00fcle t\u00f5sielut\u00e4ht uhkust ei tunne. \u201eEks ikka kahetsen,\u201c tunnistab ta. Kui kaks p\u00e4eva vangis veedetud, ei j\u00e4\u00e4 Kadakal \u00fcle muud, kui seadusekuulekat elu elada ning j\u00e4rjepidevalt kriminaalhooldajale aru anda.\nKadakas m\u00e4rgib, et vaimselt tunneb ta end h\u00e4sti. Kuidas on tal suhted alkoholiga? On ta ju varem v\u00e4gijoogi liigtarvitamisega korduvalt pahuksis olnud. \u201eNagu n\u00e4ed \u2013 kaine olen,\u201c s\u00f5nab ta. Kui kaua juba? \u201eEi, ma ei tea. Vahel ikka \u00f5lut joon. T\u00e4itsa vinks-vonks olen, pole h\u00e4da midagi.\u201c Alkoholitarbimise keeldu mehele kohaldatud pole. \u201eSelles m\u00f5ttes j\u00f5ulud,\u201c lisab ta muiates.\nKevin Kadaka s\u00f5nul tal puudub huvi kuritegelikule teele tagasi kalduda \u2013 ta ju teab, et seaduserikkumise korral on vangimajja minek kindel. \u201eSiis tuleb umbes aasta ja k\u00fcmme kuud. Aga n\u00e4ed, seni enne pole 26 aasta jooksul tulnud \u00fchtegi libastumist. Arvan, et saab ka j\u00e4rgmised kaks aastat ilma. Pole nagu eriline takistus,\u201c on ta positiivne.\nMissugused tegevused neil p\u00e4evil tema argip\u00e4evi t\u00e4idavad, Kevin t\u00e4psustada ei taha. \u201eT\u00f6\u00f6tan puhaste riiete ja puhaste alade peal!\u201c"}
{"text":"Eesti toetab EL-is laialdast \u00fcleminekut v\u00e4lkmakseteleTALLINN, 19. jaanuar, BNS \u2013 Valitsus arutas neljap\u00e4eval Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni ettepanekule teha v\u00e4lkmaksed v\u00f5imalikuks k\u00f5igile inimestele ja ettev\u00f5tetele, kellel on pangakonto Euroopa Liidus (EL) v\u00f5i Euroopa Majandus\u00fchenduses, ning otsustas \u00fcleminekut toetada.\u00a0\nSealjuures on oluline, et turuosalistele j\u00e4\u00e4ks piisavalt aega l\u00f5plikus \u00fcleminekuks, n\u00e4iteks ligi kaheaastane l\u00f5plik \u00fcleminekuperiood. Samuti tuleb v\u00e4ltida turu \u00fclereguleerimist v\u00e4lkmaksete teenustasude m\u00e4\u00e4ramisel ja pettuste v\u00e4hendamise lahenduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, teatas rahandusministeerium.\n\"Meil on v\u00e4lkmaksetega juba t\u00e4na lood p\u00e4ris head \u2013 riigisisestest pankadevahelistest maksetest moodustavad need Eestis umbes 80 protsenti, aga ruumi edasiliikumiseks kahtlemata veel on. Kiiremad maksed toetavad laiemalt nii meie kui kogu EL-i majanduse efektiivset toimimist ja konkurentsiv\u00f5imet,\" \u00fctles rahandusminister Annely Akkermann pressiteates.\n2022. aasta l\u00f5pus oli vaid 13 protsenti EL-is saadetud euromaksetest v\u00e4lkmaksed ehk v\u00e4lkmaksete laiem kasutuselev\u00f5tt Euroopa Liidus on olnud aeglane. Eesti on rahandusministeeriumi kinnitusel oma v\u00e4lkmaksete osakaaluga euroala edetabeli tipus.\nEestis pakub v\u00e4lkmakseid hetkel viis panka ja \u00fcks makseasutus. Kolm suuremat panka edastavad v\u00e4lkmaksete skeemi kaudu 93 protsenti k\u00f5ikidest Eesti turu v\u00e4lkmaksetest.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Eesti toetab EL-is laialdast \u00fcleminekut v\u00e4lkmakseteleTALLINN, 19. jaanuar, BNS \u2013 Valitsus arutas neljap\u00e4eval Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni ettepanekule teha v\u00e4lkmaksed v\u00f5imalikuks k\u00f5igile inimestele ja ettev\u00f5tetele, kellel on pangakonto Euroopa Liidus (EL) v\u00f5i Euroopa Majandus\u00fchenduses, ning otsustas \u00fcleminekut toetada.\u00a0\nSealjuures on oluline, et turuosalistele j\u00e4\u00e4ks piisavalt aega l\u00f5plikus \u00fcleminekuks, n\u00e4iteks ligi kaheaastane l\u00f5plik \u00fcleminekuperiood. Samuti tuleb v\u00e4ltida turu \u00fclereguleerimist v\u00e4lkmaksete teenustasude m\u00e4\u00e4ramisel ja pettuste v\u00e4hendamise lahenduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, teatas rahandusministeerium.\n\"Meil on v\u00e4lkmaksetega juba t\u00e4na lood p\u00e4ris head \u2013 riigisisestest pankadevahelistest maksetest moodustavad need Eestis umbes 80 protsenti, aga ruumi edasiliikumiseks kahtlemata veel on. Kiiremad maksed toetavad laiemalt nii meie kui kogu EL-i majanduse efektiivset toimimist ja konkurentsiv\u00f5imet,\" \u00fctles rahandusminister Annely Akkermann pressiteates.\n2022. aasta l\u00f5pus oli vaid 13 protsenti EL-is saadetud euromaksetest v\u00e4lkmaksed ehk v\u00e4lkmaksete laiem kasutuselev\u00f5tt Euroopa Liidus on olnud aeglane. Eesti on rahandusministeeriumi kinnitusel oma v\u00e4lkmaksete osakaaluga euroala edetabeli tipus.\nEestis pakub v\u00e4lkmakseid hetkel viis panka ja \u00fcks makseasutus. Kolm suuremat panka edastavad v\u00e4lkmaksete skeemi kaudu 93 protsenti k\u00f5ikidest Eesti turu v\u00e4lkmaksetest.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Eesti toetab EL-is laialdast \u00fcleminekut v\u00e4lkmakseteleTALLINN, 19. jaanuar, BNS \u2013 Valitsus arutas neljap\u00e4eval Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni ettepanekule teha v\u00e4lkmaksed v\u00f5imalikuks k\u00f5igile inimestele ja ettev\u00f5tetele, kellel on pangakonto Euroopa Liidus (EL) v\u00f5i Euroopa Majandus\u00fchenduses, ning otsustas \u00fcleminekut toetada.\u00a0\nSealjuures on oluline, et turuosalistele j\u00e4\u00e4ks piisavalt aega l\u00f5plikus \u00fcleminekuks, n\u00e4iteks ligi kaheaastane l\u00f5plik \u00fcleminekuperiood. Samuti tuleb v\u00e4ltida turu \u00fclereguleerimist v\u00e4lkmaksete teenustasude m\u00e4\u00e4ramisel ja pettuste v\u00e4hendamise lahenduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, teatas rahandusministeerium.\n\"Meil on v\u00e4lkmaksetega juba t\u00e4na lood p\u00e4ris head \u2013 riigisisestest pankadevahelistest maksetest moodustavad need Eestis umbes 80 protsenti, aga ruumi edasiliikumiseks kahtlemata veel on. Kiiremad maksed toetavad laiemalt nii meie kui kogu EL-i majanduse efektiivset toimimist ja konkurentsiv\u00f5imet,\" \u00fctles rahandusminister Annely Akkermann pressiteates.\n2022. aasta l\u00f5pus oli vaid 13 protsenti EL-is saadetud euromaksetest v\u00e4lkmaksed ehk v\u00e4lkmaksete laiem kasutuselev\u00f5tt Euroopa Liidus on olnud aeglane. Eesti on rahandusministeeriumi kinnitusel oma v\u00e4lkmaksete osakaaluga euroala edetabeli tipus.\nEestis pakub v\u00e4lkmakseid hetkel viis panka ja \u00fcks makseasutus. Kolm suuremat panka edastavad v\u00e4lkmaksete skeemi kaudu 93 protsenti k\u00f5ikidest Eesti turu v\u00e4lkmaksetest.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"FOTOD | Mitmes kuriteos s\u00fc\u00fcdistatav t\u00f5sielustaar Kevin Kadakas astus kohtu etteP\u00e4rnus astus t\u00e4na kohtu ette saatest \u201ePoissmeeste pidu\u201c tuntuks saanud Kevin Kadakas, keda s\u00fc\u00fcdistatakse mitmes kuriteos. Kevin ning temaga koos s\u00fc\u00fctegusid sooritanud Karl Veskim\u00e4gi ja Indrek J\u00f5emets tunnistasid end s\u00fc\u00fcdi.\nKadakal on tarvis vastutust kanda teise inimese dokumentide kuritarvitamise, dokumentide v\u00f5ltsimise, arvutikelmuste ja joobes juhtimise eest.\nToimunud kokkuleppemenetluse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus n\u00f5ustusid s\u00fc\u00fcdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude h\u00fcvitamisega ja tsiviilhagidega ning j\u00f5udsid kokkuleppele prokur\u00f6ri poolt kohtus n\u00f5utava karistuse liigis ja m\u00e4\u00e4ras.\nKokkuv\u00f5tvalt on karistuseks \u00fcks aasta ja k\u00fcmme kuud vangistust, millest kuulub kohe \u00e4rakandmisele seitse p\u00e4eva, mille hulka arvestatakse eelvangistuses viibitud aeg ehk viis p\u00e4eva. J\u00e4relikult on kanda j\u00e4\u00e4nud veel kaks p\u00e4eva vangistust.\nLisakaristusena v\u00f5etakse Kevin Kadakalt \u00e4ra mootors\u00f5iduki juhtimis\u00f5igus kolmeks kuuks.\n\u201eKaheks p\u00e4evaks on veel vaja t\u00fcrmi minna,\u201c nentis Kevin vahetult p\u00e4rast kohtuotsusest teadasaamist \u00d5htulehele. Kohtuotsust peab ta \u00f5iglaseks. \u201eMis see kaks p\u00e4eva... Ega see konti murra! Seal pole hullu midagi, pole nagu k\u00fcsimust,\u201c s\u00f5nas ta, andes m\u00f5ista, et kaheks p\u00e4evaks vangi minna ta ei pelga.\nKevin Gabriel Matthias Kadakas on tuntust kogunud t\u00f5sielusaates \u201ePoissmeeste pidu\u201c.\nKevin on korduvalt l\u00fc\u00fca saanud ka meelelahutusmaastikul, kui proovis k\u00e4ima l\u00fckata pidudesarja, kutsudes sinna tuntud inimesi, kes tema kutse aga tagasi l\u00fckkasid. Juhtunut kommenteerisid toona eriti teravalt Andrei Zevakin ja Robin Valting: \u201eMa tahaks k\u00fcsida, kas ta t\u00f5simeeli arvab, et me l\u00e4heme tema saatesse?\u201c"}
{"text":"Eesti toetab laialdast \u00fcleminekut v\u00e4lkmakseteleValitsus arutas neljap\u00e4eval Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni ettepanekule teha v\u00e4lkmaksed v\u00f5imalikuks k\u00f5igile inimestele ja ettev\u00f5tetele, kellel on pangakonto Euroopa Liidus (EL) v\u00f5i Euroopa Majandus\u00fchenduses, ning otsustas \u00fcleminekut toetada.Sealjuures on oluline, et turuosalistele j\u00e4\u00e4ks piisavalt aega l\u00f5plikus \u00fcleminekuks, n\u00e4iteks ligi kaheaastane l\u00f5plik \u00fcleminekuperiood. Samuti tuleb v\u00e4ltida turu \u00fclereguleerimist v\u00e4lkmaksete teenustasude m\u00e4\u00e4ramisel ja pettuste v\u00e4hendamise lahenduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, teatas rahandusministeerium.\n\u00abMeil on v\u00e4lkmaksetega juba t\u00e4na lood p\u00e4ris head \u2013 riigisisestest pankadevahelistest maksetest moodustavad need Eestis umbes 80 protsenti, aga ruumi edasiliikumiseks kahtlemata veel on. Kiiremad maksed toetavad laiemalt nii meie kui kogu EL-i majanduse efektiivset toimimist ja konkurentsiv\u00f5imet,\u00bb\u00a0\u00fctles rahandusminister Annely Akkermann pressiteates.\n2022. aasta l\u00f5pus oli vaid 13 protsenti EL-is saadetud euromaksetest v\u00e4lkmaksed ehk v\u00e4lkmaksete laiem kasutuselev\u00f5tt Euroopa Liidus on olnud aeglane. Eesti on rahandusministeeriumi kinnitusel oma v\u00e4lkmaksete osakaaluga euroala edetabeli tipus.\nEestis pakub v\u00e4lkmakseid hetkel viis panka ja \u00fcks makseasutus. Kolm suuremat panka edastavad v\u00e4lkmaksete skeemi kaudu 93 protsenti k\u00f5ikidest Eesti turu v\u00e4lkmaksetest."}
{"text":"\u00abPoissmeeste peo\u00bb Kevin seisis kohtukulli ees: kaks p\u00e4eva vangis ei tapa\u00abEga see kaks p\u00e4eva ei tapa, aga vana vangimaja... p\u00e4ris koletislik koht,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4kis t\u00f5sielusaatest \u00abPoissmeeste pidu\u00bb tuntuks saanud\u00a0Kevin. Teda karistati neljap\u00e4eval P\u00e4rnu maakohtus mitme\u00a0kuriteo eest.T\u00f5sielusaates \u00abPoissmeeste pidu\u00bb k\u00f5ige raevukama peolisena tuntuks saanud\u00a0Kevin Gabriel Matthias Kadakas seisis neljap\u00e4eval P\u00e4rnu maakohtu\u00a0ees.\nSkandaalset t\u00f5sielut\u00e4hte karistati joobes juhtimise,\u00a0teise inimese dokumentide kuritarvitamise\u00a0ja dokumentide v\u00f5ltsimine ning arvutikelmuse eest.\nKokkuleppemenetluse kohaselt m\u00f5isteti talle ligi kaheaastane\u00a0tingimisi vangistus. Reaalselt peab ta trellide taga viibima seitse\u00a0p\u00e4eva, millest arvestati maha\u00a0aga\u00a0eelvangistuses viibitud viis\u00a0p\u00e4eva.\u00a0Nii peab\u00a0Kevin kinni istuma vaid kaks\u00a0p\u00e4eva. Lisaks peab noormees andma enda juhiloa kolmeks kuuks hoiule.\nToimetusele s\u00f5nas Kevin, et p\u00e4ris nii must-valged, nagu kohtuotsusest paistab, need\u00a0asjad ei olnud.\u00a0\u00abEt see asi seljataha saada, pidin osa asju omaks v\u00f5tma, kuigi see p\u00e4ris nii ei olnud,\u00bb\u00a0nentis ta.\nKaheks p\u00e4evaks vangi minna t\u00f5sielustaar ei pelga.\n\u00abEga see kaks p\u00e4eva ei tapa, aga vana vangimaja... p\u00e4ris koletislik koht,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta eelvangistuses\u00a0viibitud ajast.\u00a0\u00abEga tagasi ei kipu, loomulikult mitte.\u00bb\nKohtust j\u00e4i talle aga meeldiv mulje.\u00a0\u00abNii meeldivad inimesed, ei saa pead ju norgu lasta.\u00bb Kohtuotsus k\u00e4es, seadis Kevin sammud\u00a0pubisse s\u00f6\u00f6ma. \u00abS\u00f6\u00f6n k\u00f5hu korralikult t\u00e4is.\u00a0Tellin prae ja tomatimahla,\u00bb naeris ta.\nR\u00e4\u00e4kides alkoholilembusest, tunnistas Kevin, et v\u00e4gijoogist ta p\u00e4ris \u00e4ra ei \u00fctle, ent on end k\u00e4tte v\u00f5tnud. \u00abSellega ei ole hullu midagi,\u00bb v\u00f5ttis ta asja kokku.\n\nKevin Kadakas t\u00f5sielusarjas \u00abPoissmeeste pidu\u00bb.\nTV3\n\n2021. aasta novembris r\u00e4\u00e4kis Kevin, et alkoholilembus viis ta haiglasse.\u00a0\u00abJ\u00e4rsku esmasp\u00e4evast olin meeletu k\u00f5huvalu ja palavikuga siruli maas,\u00bb meenutas ta.\u00a0\u00abL\u00e4ks umbes 20 tabletti valuvaigisteid. Aga valu oli nii v\u00e4ljakannatamatu.\u00bb\nHaiglas selgus, et ta p\u00f5des k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmep\u00f5letikku ehk\u00a0pankreatiiti. Seda aga juba kolmandat\u00a0korda.\u00a0\u00abVanust 25 ja tervis nii \u00e4ra. Ei saa enam elukunstniku ametit pidada. Kolm korda on \u00f6eldud, et pean alkoholist loobuma.\u00a0Eks siin ongi siis n\u00fc\u00fcd valikukoht, kas pudel v\u00f5i elu,\u00bb t\u00f5des ta."}
{"text":"Europarlamendi juht j\u00e4i kinginimekirja avaldamisega hiljaksSTRASBOURG, 19. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Parlamendi juht Roberta Metsola avaldas korruptisooniskandaali sattunud institutsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsuse taastamiseks nimekirja eelmisel aastal saadud kingitustest, kuid j\u00e4i sellega hiljaks.\nKorruptsiooniskandaal europarlamendis puhkes detsembris, kui v\u00e4ideti, et saadikud on v\u00f5tnud raha Katari ja Maroko huvide kaitsmise eest.\nMetsola t\u00f5otas suuremat l\u00e4bipaistvust ja paremat aruandlust, ning luba sel n\u00e4dalal kehtestada uued reeglid v\u00e4lisriikidest l\u00e4htuva korruptsiooni vastu.\nParlamendi veebilehel avaldatud nimekirjas on Metsola arvukate kingituste hulgas suitsuvorsti, \u0161ampanjat, sall, raamatuid, \u0161okolaadi ja sinine lambakujuke.\nKingid on registreeritud avalikus dokumendis 12. jaanuarist 2023, kuid parlamendi sisereeglid n\u00f5uavad, et kingitused deklareeritaks nende saamiskuule j\u00e4rgneva kuu l\u00f5puks.\nMetsola avalikustas nimekirja l\u00e4bipaistvuse suurendamiseks ja teistele eeskujuks, \u00fctles tema pressiesindaja neljap\u00e4eval.\nPressiesindaja \u00f5igustas viivitust sellega, et Metsola eelk\u00e4ijaid kinkide registreerimise reegel veel ei sidunud ja nad ei deklareerinud midagi.\n\"Euroopa Parlamendi president kui kehtiva s\u00fcsteemi j\u00e4rgi ainuke eetikareeglite j\u00f5ustaja peab oma k\u00e4itumises teistele eeskujuks olema,\" \u00fctles \u00e4rikooli HEC Paris EL-i \u00f5iguse professor Alberto Alemanno.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"JPMorgani juht peab Bitcoini \u00fclespuhutud pettuseks: \u201cKogu kr\u00fcptovaluutade teema on ajaraiskamine\u201dJPMorgani tegevjuht Jamie Dimon.Foto: Scanpix\/Reuters.\nRikka tellijale\nJPMorgan Chase\u2019i tegevjuht Jamie Dimon \u00fctles neljap\u00e4eval, et bitcoin ja teised kr\u00fcptovaluutad on investorite jaoks tarbetud t\u00e4helepanu k\u00f5rvalet\u00f5mbajad ning kogu kr\u00fcptot\u00f6\u00f6stus on t\u00e4is pettusi.\nMaailma \u00fche tuntuma investeerimispanga juhi s\u00f5nul on kogu kr\u00fcptovaluutade teema ajaraiskamine. \u201cBitcoin ise on \u00fclespuhutud pettus, kivist lemmikloom,\u201d \u00fctles ta.\nSeega ei \u00fcllatanud Dimonit ka kr\u00fcptob\u00f6rsi FTX kokkuvarisemine m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus. \u201cMa ei imesta \u00fcldse. Ma nimetasin seda detsentraliseeritud Ponzi skeemiks. Elevus selle asja \u00fcmber on olnud erakordne,\u201d \u00fctles Dimon CNBC saates \u201cSquawk Box\u201d, osutades FTX-ile ja vaidlustele, mis \u00fcmbritsevad teisi kr\u00fcptofirmasid, nagu n\u00e4iteks Tether.\nDimon on olnud kr\u00fcptovaluutade suhtes skeptik pikka aega, kuigi tema pank kasutab plokiahela tehnoloogiat oma sises\u00fcsteemides. Ta \u00fctles, et tehnoloogial endal on tulevikku ka siis, kui kaubeldavatel m\u00fcntidel seda pole.\n\u201cPlokiahel on pearaamatus\u00fcsteemi tehnoloogia, mida kasutame teabe liigutamiseks. Oleme seda kasutanud \u00fcle\u00f6\u00f6- ja p\u00e4evasisese repo tegemiseks. Kasutame seda raha liigutamiseks,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta plokiahelast, \u00f6eldes, et pearaamatu tehnoloogiana on see kasutuseks sobilik k\u00fcll.\nPanga tegevjuht kommenteeris CNBC-le kr\u00fcptovaluutasid \u0160veitsis Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil."}
{"text":"VARIVALITSUSE ERISAADE |  \u201eSupsutaja\u201c ning \u201eENSV ja P\u00e4tsi j\u00e4rgija\u201c: tules\u00e4demed lendasid - miks m\u00e4\u00e4rab Eesti saatuse b\u00fcrokraat?\u00c4sjases saates igal sammul t\u00fclitsenud varivalitsuse sise-, justiits- ja riigihaldusministrid olid \u00fcksmeelel \u00fches: ametnike hulka v\u00e4hendamata jookseb Eesti kokku.** Alustasime saadet olukorras, kus Eestit l\u00e4mmatab v\u00e4lditav kriis \u2013 salvestuse alguseks olid 20 000 Eesti elanikku ilma elektrita. Paraku on see vaid n\u00e4ide l\u00e4mmatavatest probleemidest, mida varjatakse b\u00fcrokraatliku kemplemise taha.Ehk siis \u2013 kas Elektrilevi peaks olema lahus Eesti Energiast? Sarnaselt p\u00e4risministritele l\u00e4ksid siin omavahel t\u00fclli ka varivalitsejad. Miks see teema nii kirgi k\u00fctab?** Valitsuse pressikonverentsil kiitles Kaja Kallas, kuidas vaid Reformierakond on see, kes hoolib Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku n\u00e4itel Eesti kaitsev\u00f5imest. Keskerakonna variminister Jaanus Karilaid s\u00fc\u00fcdistas siin oma Eesti 200 kolleegi Marek Reinaasa, et too on vaid Reformierakonna puudel.Korruptsioon v\u00f5i diktatuurKuid k\u00f5ige t\u00f5sisemaks kokkup\u00f5rkekohaks v\u00f5ib kujuneda kujuteldavas Eesti 200 ja Keskerakonna koalitsioonis poliitilise v\u00f5imu puhastamine korruptsioonist. \u201eK\u00f5ige esimene asi, mida riigikogu peaks \u00e4ra tegema, on see, et kriminaalkorras karistatud erakonnad ei saaks k\u00e4est toetus, sest see ongi see h\u00fcve, mille nimel kuriteod korda saadeti. Selles m\u00f5ttes olen t\u00e4iesti jahmunud, et minuga siin \u00fche laua taga istub Eesti esisupsutaja.\u201c\u201eAjaloost on teada kaks perioodi, kus erakondade ja poliitikute likvideerimisega tegeldi,\u201c pareeris Karilaid. \u201eEesti vabariigi ajal tegelesid sellega Eenpalu, P\u00e4ts ja Laidoner. Vabaduss\u00f5dalased poliitilisest armukadedusest kantuna likvideeriti. Teine epohh puudutas N\u00f5ukogude Eestit, kus samuti mindi erakondi likvideerima. Eks Eesti 200-l on omad eeskujud.\u201cKuula Krister Parise juhitud \u201eVarivalitsuse erisaadet\u201c, kus sama tulist kriitikat jagus ka praegusele valitsusele, siit!"}
{"text":"Kanepi mees sattus kelmide k\u00fc\u00fcsiKanepi vallas elav mees avastas n\u00e4dalavahetusel netipanka sisse logida \u00fcritades, et ei p\u00e4\u00e4se ligi oma kontole, aimamata, et tegemist on andmete p\u00fc\u00fcdmiseks loodud v\u00f5ltslehega.Politseile antud selgituste kohaselt sisestas ta 14. jaanuaril netipanka sisenemiseks vajalikud koodid, kuid avastas \u00fcllatusega, et oma ettev\u00f5tte kontole ta ligi ei p\u00e4\u00e4se.\nM\u00f5ni aeg hiljem sai kannatanu aru, et oli koodid sisestanud hoopis panka meenutavale libalehele ning ettev\u00f5te kontolt oli seej\u00e4rel kadunud 7500 eurot, vahendas PPA L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Kanepi vallas elav mees proovis minna netipanka, j\u00e4i ilma 7500 eurostPolitseile laekus teade, et 14. jaanuaril sattus kelmide ohvriks Kanepi vallas elav mees, kes p\u00fc\u00fcdis ettev\u00f5tte kontoga logida sisse netipanka.\nTa sisestas oma koodid, kuid lehele ta sisse ei p\u00e4\u00e4senud. Hiljem avastas mees, et oli koodid sisestanud panga libalehele ning ettev\u00f5te kontolt oli seej\u00e4rel kadunud 7500 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Kole lugu: USA on end l\u00f5hki laenanud, j\u00e4rgneda v\u00f5ib majanduslik kollapsUSA saavutas t\u00e4na neljap\u00e4eval, 19. jaanuaril oma v\u00f5lalimiidi, mist\u00f5ttu rahandusministeerium hakkas kasutama mitmeid raamatupidamislikke man\u00f6\u00f6vreid tagamaks, et f\u00f6deraalvalitsus saaks j\u00e4tkata oma arvete tasumist.\nKongressile saadetud kirjas m\u00e4rkis rahandusminister Janet Yellen, et valitsus hakkab kasutama niinimetatud \u201eerakorralisi meetmeid\u201d, et takistada riigil oma seadusj\u00e4rgset v\u00f5lalimiiti \u00fcletamast, ning palus seadusandjatel \u00fclemm\u00e4\u00e4ra t\u00f5sta v\u00f5i kulutamine peatada, et valitsus saaks j\u00e4tkata oma rahaliste kohustuste t\u00e4itmist, vahendab New York Times.\n\u201eAjavahemik, mille jooksul erakorralised meetmed v\u00f5ivad kesta, on seotud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse ebakindlusega, sealhulgas v\u00e4ljakutsetega, mis on seotud USA valitsuse maksete ja laekumiste prognoosimisega mitme kuu jooksul,\u201d \u00fctles Yellen. \u201eKutsun kongressi \u00fcles tegutsema kiiresti, et kaitsta usku Ameerika \u00dchendriikidesse ja riigi au.\u201d\nRiigi 31,4 triljoni dollari suuruse v\u00f5la \u00fclempiiri saavutamise p\u00f5hjuseks on aastak\u00fcmneid kestnud maksuk\u00e4rped ja nii vabariiklaste kui ka demokraatide valitsuse kulutused. Kuid praeguse parteide-vahelise h\u00f5\u00f5rumise ja l\u00f5henenud valitsuse puhul on see ka hoiatus v\u00f5imaliku konflikti eest l\u00e4hikuudel Washingtonis, mis v\u00f5ib l\u00f5ppeda majandusliku kollapsiga.\n\u00c4sja parlamendi alamkojas v\u00f5imu saavutanud vabariiklased on lubanud, et nad ei t\u00f5sta laenulimiiti, kui president Biden ei n\u00f5ustu f\u00f6deraalkulude j\u00e4rsu k\u00e4rpimisega. Biden on \u00f6elnud, et ta ei hakka pidama l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi v\u00f5lgade limiidi suurendamise tingimuste \u00fcle, v\u00e4ites, et seadusandjad peaksid t\u00f5stma \u00fclempiiri ilma vaidlustamata eelnevate parlamentide poolt kinnitatud kulutusi.\nRahandusametnike hinnangul v\u00f5imaldavad meetmed, mida nad neljap\u00e4eval kasutama hakkasid, valitsusel maksta palka f\u00f6deraalt\u00f6\u00f6tajatele, riikliku ravikindlustuse Medicare\u2019i pakkujatele, investoritele, kes on USA-le andnud laenu, ja teistele f\u00f6deraaldollarite saajatele v\u00e4hemalt juuni alguseni.\nKuid majandusteadlased hoiatavad, et riiki \u00e4hvardab finantskriis ja muud majanduslikud \u0161okid, kui seadusandjad ei t\u00f5sta limiiti enne, kui rahandusministeerium ammendab oma v\u00f5ime saada rohkem aega.\nSee episood on tekitanud kartusi osaliselt \u00f5ppetundide t\u00f5ttu, mida m\u00f5lemad osapooled on saanud rohkem kui k\u00fcmme aastat kestnud v\u00f5itlusest v\u00f5lalimiidi \u00fcle. 2011. aasta vabariiklaste esindajatekoja ja president Barack Obama vaheline segadus l\u00f5ppes peaaegu sellega, et USA j\u00e4ttis oma v\u00f5la maksmata, enne kui Obama n\u00f5ustus tulevaste kulutuste \u00fclemm\u00e4\u00e4rade piiranguga.\nEnamik demokraate on seisukohal, et v\u00f5lalimiidi \u00fcle peetavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ainult suurendavad majandusliku kaose ohtu, julgustades vabariiklasi seda hoovana kasutama. See kehtib eriti Bideni kohta, kes veenis edukalt vabariiklasi ja saavutas 2021. aastal t\u00f5usu ilma tingimusteta.\nV\u00e4rskelt valitud vabariiklased, keda tabas viha nende valijate ja konservatiivsete elanikkonna gruppide poolt, kuna nad ei suutnud limiidi t\u00f5stmisele minevikus piiri panna, on lubanud, et ei lase sellel enam korduda.\nReaalsuses on m\u00f5lemad osapooled heaks kiitnud poliitika, mis soodustas valitsuse laenude kasvu. Vabariiklased on Valge Maja viimase 20 aasta jooksul teinud korduvalt maksuk\u00e4rpeid. Demokraadid on suurendanud kulutusi, mida maksut\u00f5usud pole sageli t\u00e4ielikult kompenseerinud. M\u00f5lemad pooled on h\u00e4\u00e4letanud suurte majandusabipakettide poolt, et aidata inimestel ja ettev\u00f5tetel \u00fcle elada 2008. aasta finantskriisi ja 2020. aasta pandeemiaga seotud majanduslangust.\nF\u00f6deraalsed kulutused on veidi v\u00e4henenud 2022. aastal pandeemia k\u00f5rgtasemelt, ulatudes eelarveaastal peaaegu 6 triljoni dollarini ehk veidi alla 24 protsendi majandusest. F\u00f6deraaleelarve puuduj\u00e4\u00e4k, mis on puuduj\u00e4\u00e4k USA kulutuste ja maksude ning muude tulude vahel \u00fcletas aastas 1 triljoni dollari piiri. See on langus v\u00f5rreldes viimase kahe aastaga, kuna pandeemia h\u00e4daolukorraga seotud kulutused v\u00e4henesid, kuigi Bideni administratsioon prognoosib, et puuduj\u00e4\u00e4k suureneb k\u00e4esoleval eelarveaastal uuesti.\nPaljud esindajatekoja vabariiklased nimetavad praegust kulutaset ja v\u00f5lakoormust ohuks majanduskasvule. Nad ei ole veel avaldanud ametlikke n\u00f5udmisi v\u00f5lalimiidi t\u00f5stmiseks, kuid on sundinud seda siduma suurte kulutuste v\u00e4hendamise ja k\u00fcmne aasta jooksul tasakaalus oleva eelarvega.\n\u201eSeal on vabariiklased, kes \u00fctlevad, et peame reformima,\u201d \u00fctles Utah\u2019 vabariiklasest rahvaesindaja Chris Stewart p\u00fchap\u00e4eval CBS-i saates \u201eFace the Nation\u201d (\u201eN\u00e4oga rahva poole\u201d). \u201ePeame seda kasutama vahendina, et p\u00fc\u00fcda oma kulutustele, v\u00f5lgadele ja puuduj\u00e4\u00e4kidele piiranguid seada.\u201d\nValge Maja ametnike s\u00f5nul on kohatu seada limiidi t\u00f5stmisele mingeid tingimusi. Samuti v\u00e4idavad nad, et vabariiklased ei v\u00f5ta t\u00f5siselt puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamist, osutades esimesele seaduseeln\u00f5ule, mille uus parlament sel kuul vastu v\u00f5ttis. Need \u00f5igusaktid v\u00e4hendaksid maksuameti rahastamist, et v\u00f5idelda j\u00f5ukate inimeste maksupettuste vastu, mis erapooletu Kongressi eelarvekomisjoni hinnangul teeniks 10 aasta jooksul 180 miljardit dollarit. Selle rahastamise kehtetuks tunnistamise seaduseeln\u00f5u lisab maksuameti hinnangul j\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil rohkem kui 100 miljardit dollarit t\u00e4iendavat eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki.\n\u201eNad \u00e4hvardavad h\u00e4vitada miljoneid t\u00f6\u00f6kohti ja 401(k) plaane (pensionikindlustus), p\u00fc\u00fcdes v\u00f5lalimiiti piirata, kui nad ei suuda sotsiaalkindlustust, Medicare\u2019i ja Medicaidi k\u00e4rpida,\u201d \u00fctles Valge Maja pressisekret\u00e4r Karine Jean-Pierre kolmap\u00e4eval ajakirjanikele.\nKongressil on veel paar kuud aega, et leida v\u00f5imalus limiiti t\u00f5sta. Eeldatakse, et riigikassa j\u00e4tkab nn erakorraliste meetmete rakendamist nii kaua kui v\u00f5imalik. Kuid majanduslik l\u00f5iv v\u00f5ib hakata kasvama, mida rohkem riigil raha ammendub, mille tulemuseks v\u00f5ib olla see, et USA ei suuda oma v\u00f5lakirjaomanikele maksta ja muid v\u00f5lgu tasuda. 2011. aastal, kui olukord pingestus, muutusid investorid n\u00e4rviliseks, suurendades ettev\u00f5tete ja koduostjate laenukulusid.\nNeljap\u00e4eval alustab rahandusminister Janet Yellen t\u00f5en\u00e4oliselt kuudepikkust protsessi, mille k\u00e4igus kasutatakse erakorralisi meetmeid maksej\u00f5uetuse edasil\u00fckkamiseks. Esialgsed sammud h\u00f5lmavad uute investeeringute peatamist avaliku teenistuse pensioni- ja invaliidsusfondi ning postiteenistuse pension\u00e4ride terviseh\u00fcvitiste fondi ning f\u00f6deraalse t\u00f6\u00f6tajate pensionis\u00fcsteemi s\u00e4\u00e4stmiskava valitsuse v\u00e4\u00e4rtpaberiinvesteeringute fondi reinvesteerimise peatamist.\nYellen peab suure t\u00f5en\u00e4osusega astuma t\u00e4iendavaid samme, kui ummikseis venib. Tegeliku X-kuup\u00e4eva kindlaksm\u00e4\u00e4ramine, mil Ameerika \u00dchendriigid ei suuda k\u00f5iki oma arveid \u00f5igeaegselt tasuda, on keeruline, sest see s\u00f5ltub maksulaekumiste kiirusest ja majanduse toimimisest. Praegu on ta prognoosinud, et valitsus peaks suutma oma kohustused t\u00e4ita juuni alguseni.\nTulevase v\u00f5itluse olemus hakkab alles kujunema. Esindajatekoja vabariiklased on n\u00f5udnud ulatuslikke \u201eeelarvereforme\u201d. Ja kuigi demokraadid tahaksid v\u00f5lgade \u00fclemm\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist ilma n\u00f5ueteta, on m\u00f5ned soovitanud, et nad on valmis otsima v\u00f5imalusi kulutuste v\u00e4hendamiseks.\nM\u00f5\u00f5dukas demokraat L\u00e4\u00e4ne-Virginiast, Senaator Joe Manchin III \u00fctles kolmap\u00e4eval Fox Business Networkile antud intervjuus, et tema arvates peaks parlament taaselustama 2010. aasta Bowles-Simpsoni eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamise kava ning \u00fchendama ja siduma v\u00f5lalimiidi suurendamise m\u00f5nega neist ideedest. Kuigi ta mainis, et otsib kahepoolseid viise kulutuste k\u00e4rpimiseks, ei paistnud Manchin olevat valmis toetama riigi sotsiaalkaitsev\u00f5rgu programmide k\u00e4rpeid.\n\u201eMe ei loobu millestki ja te ei saa hirmutada inimesi, kes \u00fctlevad, et me kaotame sotsiaalkindlustuse, me erastame \u2013 seda ei juhtu,\u201d \u00fctles Manchin, kes viibib praegu \u0160veitsis Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil.\nLaenu \u00fclempiiri t\u00f5stmata j\u00e4tmise kulud v\u00f5ivad olla katastroofilised, p\u00f5hjustades Ameerika \u00dchendriikides s\u00fcgava majanduslanguse ja potentsiaalselt \u00fclemaailmse finantskriisi.\nEY Parthenoni pea\u00f6konomist Gregory Daco hindas sel n\u00e4dalal, et ilma v\u00f5la \u00fclemm\u00e4\u00e4ra suurendamise v\u00f5i peatamiseta erakorraliste meetmete ammendumise ajaks v\u00f5ib USA majandustoodang v\u00e4hendada 5 protsenti. Selline langus annab suure hoobi majandusele, mille kasvu prognoositakse sel aastal tagasihoidlikult.\n\u201eRiigikassa peaks f\u00f6deraaleelarvet tasakaalustama, tagades, et valitsuse v\u00e4ljaminekud on v\u00f5rdsed valitsuse tuludega,\u201d \u00fctles Daco, prognoosides, et selline stsenaarium tooks kaasa \u201eiseenesest p\u00f5hjustatud majanduslanguse\u201d ja riskiks \u201efinantsturgude t\u00f5siste probleemidega\u201d.\nYellen on t\u00f5rjunud ideid laenupiirangu \u00fchepoolseks t\u00f5stmiseks, n\u00e4iteks 1 triljoni dollari suuruse m\u00fcndi vermimiseks kui v\u00e4ljam\u00f5eldisi.\nM\u00f5ned v\u00f5lalimiitide v\u00f5itluse veteranid eeldavad, et X-kuup\u00e4eva l\u00e4henedes taganeb piisav arv vabariiklasi maksej\u00f5uetuse ohu t\u00f5ttu.\n\u201eKuigi keegi tegelikult ei tea, mis juhtub, kui v\u00f5lalimiit l\u00e4heb l\u00f5hki, ei spekuleeri paljud inimesed, et p\u00e4rast seda juhtub h\u00e4id asju,\u201d \u00fctles Christopher Campbell, kes t\u00f6\u00f6tas aastatel 2017\u20132018 rahandusministri abina finantsasutuste alal. \u201eSee on laviin, kui asi halvaks l\u00e4heb.\u201d\nSenati rahanduskomisjoni vabariiklaste endine juht Campbell lisas: \u201eL\u00f5puks arvan, et kaine m\u00f5istus peab v\u00f5itma.\u201d\nValge Maja ametnikud on aga asunud eraviisiliselt uurima alternatiivseid v\u00f5imalusi limiidi t\u00f5stmiseks, sealhulgas man\u00f6\u00f6vreid \u2013 mis v\u00f5ivad kesta kuid \u2013, et sundida h\u00e4\u00e4letama v\u00f5la \u00fclemm\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmise \u00fcle valdavalt demokraatide toetusel. Nad ei ole v\u00e4ljendanud kindlustunnet, et vabariiklased l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel painduvad, kuigi nad on korduvalt \u00f6elnud, et ootavad, et parlament piirangu t\u00fchistaks.\nJean-Pierre kordas kolmap\u00e4eval, et Biden ei pea l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi v\u00f5lalimiidi suurendamise \u00fcle. K\u00fcsimusele, kas ta usub, et vabariiklased peavad oma kohustuseks t\u00f5sta limiiti ja v\u00e4ltida maksej\u00f5uetust, vastas ta: \u201eNad peaksid.\u201d"}
{"text":"N\u00e4dala pluss ja miinus+EESTI ILLUSTRAATORID EDUKAD: Bologna lasteraamatumessi illustratsioonin\u00e4ituse konkursi finaali valiti kolme Eesti illustraatori, Pamela Sameli, Gertrud Obergi ja Ulla Saare t\u00f6\u00f6d.-INTERNETIPETTUSED KASVUTRENDIS: Kui \u00fcldiselt on kuritegevus olnud aastast aastasse kerges langustrendis, siis interneti vahendusel toime pandavad pettused kasvasid aastaga 10%."}
{"text":"Riigi juhid peavad andma endast k\u00f5ikKandideerin riigikogusse, et kaitsta Harju- ja Raplamaa inimeste huve, kelle t\u00f6\u00f6kus muutis siinsed vallad kogu Eestile silmapaistvalt ilusaks.Seisan vastu Kaja Kallase ja Reformierakonna laastavale poliitikale ning kindlustan Eesti pered kodul\u00e4hedaste koolidega, p\u00fcsiva elektrivarustusega ja heade teedega.Perekonda kavandatakse kogu eluks, kuid Reformierakonna valitsus planeerib perepoliitikat l\u00fchiajaliselt. Riigi juhid peavad andma endast k\u00f5ik, et Eesti pere tunneks ennast kindlalt ja julgeks saada lapsi. EKRE annab meie peredele pikaajalise kindlustunde.Veel halvemini m\u00f5jub, kui Kaja Kallase valitsus murrab noortele peredele antud lubadusi.Kui m\u00f5ned aastad tagasi meelitati noori maale elama, siis n\u00fc\u00fcd t\u00f5mmatakse neil vaip jalge alt \u00e4ra. Sulgetakse v\u00e4ikeseid koole ja lasteaedu, mis h\u00e4vitab kogukonna eluj\u00f5u. Kui inimesed on mitmeid aastaid investeerinud maakohas kodu rajamisse, siis infrastruktuuri sulgemine t\u00e4hendab, et riik pettis neid. Eesti rahvusriik p\u00fcsib \u00fcksnes t\u00e4nu tugevale perekonnale.Me ei saa lubada olukorra j\u00e4tkumist, kus iga suurem tuulehoog ja lumesadu kustutab Tallinnast v\u00e4ljaspool tuhandetes kodudes valguse, ehkki nuumame riigile kuuluvat Eesti Energiat \u00fcha kasvava elektri hinna t\u00f5ttu hiiglaslike summadega.EKRE lubab, et Eesti pered v\u00f5ivad meie edu korral olla kindlad kodul\u00e4hedastele koolidele, p\u00fcsivale elektrivarustusele ja headele maanteedele. Meie t\u00e4idame valijale antud lubadused.Kartelliparteide juhtpoliitikud kindlustavad endale soodsat karj\u00e4\u00e4ri Br\u00fcsseli koridorides rahva arvelt. EKRE poolt h\u00e4\u00e4letades teete l\u00f5pu silmakirjalikule ja valelikule poliitikale.Harju- ja Raplamaa inimesed ootavad s\u00fcdamev\u00e4rinal j\u00e4rjekordse kaevandusettev\u00f5tja tulekut, kes soovib \u00f5itsva kodutanuma muuta tolmavaks karj\u00e4\u00e4riks. Br\u00fcsseli asjameeste soositud Rail Balticu raudteetrassi ehitamine on lootusetult takerdunud, kuid maksumaksja raha pumbatakse soodesse kasutute viaduktide ehitamisesse. Valitsus teeskleb, justkui sooviks karj\u00e4\u00e4ride rajamisel teha koost\u00f6\u00f6d valdadega ja kohalike inimestega, kuid lubadused osutuvad petlikuks.Pole kindel, et meil j\u00e4tkub maavarasid nii raudtee- kui ka maantee suurprojektidele. Harju- ja Raplamaa elanikud vajavad ennek\u00f5ike just korralikke teid. Isegi Euroopa Liit heidab ette, et Reformierakonna valitsus pole suutnud hakata riigile olulistes p\u00f5hisuundades korralikke maanteid v\u00e4lja ehitama.EKRE t\u00f5estas valitsuses olles, et majanduse elavdamiseks tuleb maksusid ja aktsiise julgelt langetada. Maksude alandamisest saab EKRE t\u00e4htis \u00fclesanne, kui me moodustame valitsuse. Madalamate maksudega elavneb majandus, laekumised riigieelarvesse suurenevad, hinnad langevad ja rahvas tuleb toime ilma abirahadeta.Praegu teised riigid langetavad meie \u00fcmber energia hindasid, kuid Kaja Kallase valitsus ei tee seda ja kaotame konkurentsiv\u00f5imes.Tunnen uhkust, et EKRE sai lahkuva riigikogu volituste ajal v\u00f5imaluse olla valitsuses ja mina t\u00f6\u00f6tada riigikogus. Saime endid n\u00e4idata tahtej\u00f5ulise ja teov\u00f5imelise erakonnana. Mina sain kogemuse riigijuhtimise kitsaskohtadest ja sellest, mida teha, et elu Eestimaal paremaks muuta.Ma olen p\u00fchendanud oma elu Eestimaa tuleviku paremaks. Soovin EKRE v\u00f5itu, et teeksime l\u00f5pu poliitilisele korruptsioonile, valetamisele ja probleemide ees pea liiva alla peitmisele.Riigikogus saab minu missiooniks j\u00e4tkusuutlik, teadusp\u00f5hiselt juhitud areng, mis loob kasuliku majanduskeskkonna nii ettev\u00f5tjatele kui igale inimesele.RIIGIKOGUS L\u00c4HTUN J\u00c4RGNEVAST:Energiahinnad alla, et peatada rahva vaesumine.\u00a0Tagame riigi ja \u00fcksikisiku julgeoleku.Luban t\u00f5de ja ausat riigijuhtimist.\u00a0L\u00e4htun p\u00f5hiseadusest, mis kohustab meid kaitsma eesti keelt ja kultuuri.Seisan traditsiooniliste perev\u00e4\u00e4rtuste, noorte perede ja laste toetamise eest.V\u00f5itlen, et iga eakas inimene v\u00f5iks elada inimv\u00e4\u00e4rselt oma kodus.Pingutan, et arstiabi muutuks igale inimesele k\u00e4ttesaadavaks.N\u00f5uan, et rahvas saaks ise valida presidenti.\u00a0Astun vastu massilisele ja ebaseaduslikule immigratsioonile.KAI RIMMEL,\u00a0EKRE Volikogu liige EKRE Nais\u00fchenduse esimees EKRE J\u00f5el\u00e4htme osakonna esimees"}
{"text":"Isegi surnud mees rakendatakse propagandavankri ette!Mull29. detsembril suri Edgar Savisaar, kelle \u00fcmber pikalt liikunud vastakaid arvamusi avaldati k\u00f5igis suurtes Eesti meediav\u00e4ljaannetes. Tema surm sai aga palju kajastust ka Venemaa ja m\u00f5nedes Eesti venekeelsetes kanalites, kus \u00fcritati Savisaare \u00fcmber luua kindlat postuumselt narratiivi, et teda j\u00e4\u00e4daks ainult \u00fchel kindlal viisil m\u00e4lestama.Teadagi oli endine suur riigimees seotud mitmete korruptsiooniskandaalide ja ebatavaliste v\u00e4lja\u00fctlemistega, aga sellegipoolest oli tal v\u00e4ga suur osa Eesti iseseivsuse saavutamisel ja \u00e4sja iseseisvunud riigi k\u00e4ima t\u00f5mbamisel. Kui suurem osa meediast r\u00e4\u00e4kis Savisaarest enamjaolt kui komplekssest inimesest nii heade kui halbade k\u00fclgedega, siis osa venekeelsest meediast j\u00e4i teda vaid \u00fclistama ja Savisaare varasemaid v\u00e4lja\u00fctlemist t\u00e4nap\u00e4eva poliitilise olukorra vastu \u00e4ra kasutama.V\u00e4ljaande Regnum artiklis kirjutatakse, kuidas Savisaar v\u00e4\u00e4rtustas konstruktiivset suhet Venemaaga ja oli vastu venelaste diskrimineerimisele, mille t\u00f5ttu ahistati teda pidevalt nii eesti meedia kui poliitikute poolt.Savisaare tervise halvenemise p\u00f5hjuseks tuuakse vihjamisi v\u00e4lja, et selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks oli Eesti meedia, kes teda pidevalt s\u00fc\u00fcdistas ja laimas.Artiklis on toodud v\u00e4lja tsitaate Savisaare k\u00f5hklustest NATO ja Euroopa Liidu suhtes, kutsudes tema s\u00f5nu tahtlikuks natsionalistide n\u00e4rvi ajamiseks. Korruptsiooniskandaalidest mainitakse vaid \u00e4ra, kui ootamatult mingid s\u00fc\u00fcdistused v\u00f5iInglise teadlased tegid avastuse: kui k\u00f5nnid iga p\u00e4ev maha 5-6 kilomeetrittagaj\u00e4rjed ilmnesid ning kuidas teda ei m\u00f5istetud kunagi s\u00fc\u00fcdi.K\u00f5ige tormikam on aga kajastus v\u00e4ljaandes Dokole, kus ilmus arvamusartikkel Dmitri Klenski poolt ja l\u00fchike m\u00e4lestus Oudekki Loonelt. Klenski kirjutas v\u00e4ga tulise artikli, kuidas Eesti venekeelne meedia teeb oma kajastusega Savisaare m\u00e4lestusele h\u00e4bi, kutsudes neid \"solvavaks\", \"\u0160okeerivaks\" ja \"vulgaarseks\". Eraldi tuuakse v\u00e4lja artikkel venekeelselt Postimehe toimetuselt \u00ab\u0416\u0435\u043b\u0435\u0437\u043d\u044b\u0439 \u042d\u0434\u0433\u0430\u0440: \u043d\u0430\u0446\u0438\u043e\u043d\u0430\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u0433\u0435\u0440\u043e\u0439 \u0438 \u043b\u043e\u0432\u043a\u0438\u0439 \u043a\u043e\u043c\u0431\u0438\u043d\u0430\u0442\u043e\u0440 \u043d\u0435\u0437\u0430\u043c\u0435\u0442\u043d\u043e \u043f\u043e\u043a\u0438\u043d\u0443\u043b \u0441\u0446\u0435\u043d\u0443\u00bb ja artikkel venekeelselt Delfi toimetuselt \u00ab\u041f\u0440\u043e\u0449\u0430\u0439, \u043c\u043d\u043e\u0433\u043e\u043b\u0438\u043a\u0438\u0439 \u042d\u0434\u0433\u0430\u0440!\u00bb, Samas asjas s\u00fc\u00fcdistab autor ka Eesti poliitikute j\u00e4relh\u00fc\u00fcdeid (nt, Alar Karise, Kaja Kallase jne), mis ei kajastanud Savisaare teeneid nende suuruse v\u00e4\u00e4riliselt."}
{"text":"Steven-Hristo Evestus valmistub saama advokaadiksEndine riigiprokur\u00f6r, praegune MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti juht Steven-Hristo Evestus on esitanud advokatuuri liikmeks saamise avalduse.\nAdvokaat Oliver N\u00e4\u00e4s \u00fctles t\u00e4na LP-s ilmunud intervjuus, et Evestus hakkab advokatuuri astuma. \u201eOlen ennast registreerinud advokatuuri vestlusele,\u201c kinnitas Evestus.\nKui prokur\u00f6r v\u00e4hemalt kolm aastat kestnud teenistusest lahkub, on tal seaduse j\u00e4rgi v\u00f5imalik viie aasta jooksul saada vandeadvokaadiks, l\u00e4bides selleks vaid vestluse advokatuuris. Evestusel t\u00e4itubki viis aastat prokuratuurist lahkumisest. Vestlus toimub veebruaris.\nKuna prokur\u00f6rina tegeles Evestus peamiselt kriminaal\u00f5iguse ja hiljem korruptsioonik\u00fcsimustega, peab ta v\u00f5imalikuks tegutseda m\u00f5lemas valdkonnas ka advokaadina. \u201eV\u00e4ga oluline on pakkuda tulevikus paremat kaitset vilepuhujatele,\u201c t\u00f5i ta esile veel \u00fche teema, millega soovib kindlasti tegeleda. Oma b\u00fcrood ta esialgu veel ei asuta.\nEvestus pani prokur\u00f6riameti maha 2018. aastal, olles seda t\u00f6\u00f6d teinud 16 aastat. \u201eTunnen, et tahaksin rohkem n\u00e4ha elu v\u00e4ljaspool prokuratuuri, areneda erinevates valdkondades ning selleks v\u00f5tangi aja maha ja katsun tasapisi avastada maailma teistel viisidel,\u201c p\u00f5hjendas Evestus.\nEvestuse prokur\u00f6rikarj\u00e4\u00e4r oli kirju ja m\u00f5jukas, k\u00f5ige paremini m\u00e4letatakse teda Edgar Savisaare s\u00fc\u00fcdistajana. M\u00e4letatavasti l\u00f5ppes asi sellega, et Savisaar p\u00e4\u00e4ses kehva tervise p\u00e4rast kohtum\u00f5istmisest. Savisaare advokaat oli Oliver N\u00e4\u00e4s.\n2019. aastal tegutses Evestus \u00fcmmarguselt pool aastat SA Vaba Lava juhina ning lahkus sealt ise, t\u00f5dedes, et on koos uue meeskonnaga j\u00f5udnud punkti, kus ei ole v\u00f5imalik seatud eesm\u00e4rke t\u00e4ita. Koos temaga lahkus ka meeskond. 2020. aastast juhib Evestus MT\u00dc-d Korruptsioonivaba Eesti."}
{"text":"Libaleht neelas 7500 eurotKRIMIPolitseile laekus teade, et 14. jaanuaril sattus kelmide ohvriks Kanepi vallas elav mees, kes p\u00fc\u00fcdis ettev\u00f5tte kontoga logida sisse netipanka. Ta sisestas oma koodid, kuid lehele ta sisse ei p\u00e4\u00e4senud. Hiljem avastas mees, et oli koodid sisestanud panga libalehele ning ettev\u00f5tte kontolt oli seej\u00e4rel kadunud 7500 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei v\u00e4lja kriminaalmenetluses. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Hotelliomanik l\u00e4ks kohtu allaHarju maakohus arutab Pirita hotelli endise omaniku Marina Huttuneni s\u00fc\u00fcasja - nimelt saadeti ta kelmusekahtluse t\u00f5ttu kohtu ette. Tema juhitud hotellis tehti k\u00fclastajate krediitkaartidega nende teadmata topeltbroneeringuid, on varem kirjutanud Eesti Ekspress. Huttunen pidas aastatel 2016-2017 Tallinnas Pirita teel hotelli Aquamarine. Politsei on tuvastanud sellest ajast ligi 50 juhtumit, mille puhul kuritarvitati hotellis \u00f6\u00f6binud k\u00fclastajate pangakaarte nende teadmata. Politsei hakkas asja uurima ja Huttunenile on n\u00fc\u00fcd esitatud s\u00fc\u00fcdistus arvutikelmuses. Vahepeal otsisid korrakaitsjad teda taga, et ta kinni pidada. Kaitsjale teadaolevalt v\u00f5is Huttunen vahepeal olla v\u00e4lismaal. \u00dcks variant on, et kohtuistung peetakse videosilla teel, kuid selle kohta, kas s\u00fc\u00fcdistatav sinna ilmub, kaitsjal kindlaid andmeid pole. SIIM RANDLA"}
{"text":"Kelmuses kahtlustatav endine hotelliomanik saadeti kohtu allaHarju maakohus arutab Pirita hotelli endise omaniku Marina Huttuneni s\u00fc\u00fcasja \u2013 nimelt saadeti ta kelmusekahtluse t\u00f5ttu kohtu ette.\nMarina Huttuneni juhitud hotellis tehti k\u00fclastajate krediitkaartidega nende teadmata topeltbroneeringuid, on varem kirjutanud Eesti Ekspress. Huttunen pidas aastatel 2016\u20132017 Tallinnas Pirita teel hotelli Aquamarine. Politsei on tuvastanud sellest ajast ligi 50 juhtumit, mille puhul kuritarvitati hotellis \u00f6\u00f6binud k\u00fclastajate pangakaarte nende teadmata. See toimus Booking.com broneerimiss\u00fcsteemis ja tavaliselt peteti inimeselt v\u00e4lja m\u00f5nisada, vahel ka \u00fcle 1000 euro. Politsei hakkas asja uurima ja Huttunenile on n\u00fc\u00fcd esitatud s\u00fc\u00fcdistus arvutikelmuses.\nVahepeal otsisid korrakaitsjad teda taga, et ta kinni pidada. Kaitsjale teadaolevalt v\u00f5is Huttunen vahepeal olla v\u00e4lismaal. \u00dcks variant on, et kohtuistung peetakse videosilla teel, kuid selle kohta, kas s\u00fc\u00fcdistatav sinna ilmub, kaitsjal kindlaid andmeid pole."}
{"text":"Tormid ja normidSenine Eestis viljeldav kliimapoliitika toetub peamiselt kehvale ilukirjandusele ja rahvaluulele, mitte \u00f5igusnormidele. Erakondade vaidlus on k\u00e4inud viimasel raisatud neliaastakul selle \u00fcle, kas \u00f5igus on globaalse kliimamuutuse inimtekkelisuses veendunud teadlastel v\u00f5i on Eesti riigi ja \u00fchiskonna arengu suunamisel ainuv\u00f5imalik toetuda iidsele talupojatarkusele, mida ekslikult ka terveks m\u00f5istuseks nimetatakse. Teadus kinnitab, et s\u00fcsiniku atmosf\u00e4\u00e4ri paiskamisel on katastroofilised tagaj\u00e4rjed, aga teravaimgi talupojasilm ei n\u00e4e \u00f5hus \u00fchtki kahjulikku osakest \u2013 ja mida n\u00e4ha ei ole, seda ei saa ka olemas olla. J\u00e4relikult k\u00e4ib kogu jutt kasvuhoonegaasidest ainult talupoegadelt raha v\u00e4ljapetmise nimel. Paljudel ju on kasvuhooned ja need paiskavad v\u00e4lja ainult kurke ja tomateid, aga mitte mingeid gaase, kui just ahju sisse ei ehita!\nViljatu vaidluse tagaj\u00e4rjeks on tegemata t\u00f6\u00f6. Riigikogu on k\u00fcll heaks kiitnud Eesti kliimaeesm\u00e4rgid ja arengustrateegiad, kuid eesm\u00e4rkide poole liikuda saab vaid selgete reeglite alusel, mida need kaunis\u00f5nalised dokumendid, mis ei ole seadused, paraku ei paku. Kliimapoliitika seisukohalt ei ole riigikogu t\u00e4itnud talle p\u00f5hiseaduse \u00a7\u00a065 esimeses l\u00f5ikes pandud kohustust, mille j\u00e4rgi \u201eriigikogu v\u00f5tab vastu seadusi ja otsuseid\u201c. Kuskil ei ole kirjas, et riigikogu v\u00f5iks sellest tegevusest t\u00e4htajatult hoiduda.\nSeda asjaolu tuletas kliimapoliitikale keskendudes riigikogule meelde \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise oma v\u00e4rskes aruandekirjas \u201eKliima kaitse ja p\u00f5hi\u00f5iguste piirangud\u201c. Mage lugu, et \u00f5iguskantsler \u00fcldse peab rahvaesindajatele selgitama, et \u201earengukava ega koalitsioonileping ei loo mitte kellelegi \u00fchtki \u00f5igust, kohustust ega ootust\u201c, et \u201emida intensiivsemalt isiku p\u00f5hi\u00f5igust piiratakse, seda t\u00e4psemad peavad olema sellele piirangule alust andvad \u00f5igusaktid\u201c v\u00f5i et \u201eseadusel ei ole enam p\u00f5hiseadusp\u00e4rast m\u00f5tet, kui selle sisu ei ole arusaadav v\u00f5i selle rakendamise tagaj\u00e4rjed pole ettearvatavad ning Riigikogu roll on antud sisuliselt ametnikule\u201c. Need laused peaksid olema igal riigikogu liikmel peas ammu enne, kui esimest korda Toompea lossi uksest siseneb.\n\u00d5iguskantsler res\u00fcmeerib: \u201e\u00dchiskonnale olulised otsused \u2212 n\u00e4iteks sellised, milles eelistatakse kliimast l\u00e4htudes \u00fcht tegevust teisele v\u00f5i \u00fcht valdkonda peetakse m\u00f5nest teisest olulisemaks \u2212, tuleb teha Riigikogul seadusega. Ainult nii on tagatud riigiv\u00f5imu teostamine ja p\u00f5hi\u00f5iguse piiramine seaduse alusel.\u201c Ka tegevusetusel on tagaj\u00e4rjed, n\u00e4iteks majandusarengu k\u00e4ngumise v\u00f5i trahvide kujul, mille maksmisest ei p\u00e4\u00e4se ka Euroopa Liidust v\u00e4ljaastumise korral.\n\u00d5nneks ei ole olukord p\u00e4ris lootusetu. Tervelt viis valimistel kandideerivat erakonda (Reformi- ja Keskerakond, SDE, Eesti\u00a0200 ja rohelised) lubavad valimisprogrammides kehtestada Eestis kliimaseaduse, m\u00f5ned l\u00e4hevad kaugemalegi ja peavad vajalikuks kliimaministri ametikoha loomist valitsuses. Kliimapoliitika kohta ei ole midagi \u00f6elda Isamaal, EKRE-l ja parempoolsetel. Kui viimaste arvamusk\u00fcsitluste toetusprotsendid kokku l\u00fc\u00fca, on uue kliimaseaduse taga 68% valijaid ning 32% on kas vastu v\u00f5i ei oska sellest midagi arvata.\nTuul puhub Eestis ka p\u00e4rast kliimaseaduse j\u00f5ustumist, kuid m\u00f5ni orkaan ja trahv\nj\u00e4\u00e4b ehk tulemata.\nPiia Ruber\nProgrammides ei minda m\u00f5istagi \u00fclearu detailseks ning seet\u00f5ttu on veel v\u00f5imatu hinnata kliimaseaduse toetajate seisukohtade kattuvuse ja erimeelsuste ulatust. K\u00fcllap neid on, aga hea algus seegi, kui plaan on j\u00f5uda mingi aluseni, mille \u00fcle siis parlamendis vaielda. Kui kliimapoliitika oleks keskne valimisteema (kaudselt ju ongi, sest h\u00f5lmab korraga nii julgeolekut kui\u00a0ka toimetulekut), siis annaks just suhtumine kliimaseadusse ette tulevaste v\u00f5imalike ja v\u00f5imatute koalitsioonide piirjooned. P\u00e4ike paistab ja tuul puhub k\u00fcll \u00fchtviisi igasuguse koalitsiooni peale, kuid parlamendi senisel ja tulevasel tegevusetusel kliimapoliitika vallas on oma hind. N\u00e4iteks maksame iga p\u00e4ev saastetasu, aga j\u00e4\u00e4me ka ilma potentsiaalsest tulust, mida tooksid investeeringud, mis j\u00e4\u00e4vad aga tegemata \u00f5igusruumi ebam\u00e4\u00e4rasuse t\u00f5ttu. Kuni ei ole selgelt kirjas, mis on Eestis keelatud ja mis lubatud, viib investor raha mujale. \u00d5iguskantsler selgitab: \u201eP\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi tuleb enamik kliimaneutraalsust puudutavatest otsustest teha seadustes. Kui on vajadus kehtestada reeglid v\u00f5i piirangud, mis puudutavad ettev\u00f5tlust, siis tuleb seda teha seaduses (PS \u00a7\u00a031). Kui on vajalikud piirangud kellegi omandi suhtes, siis saab seda otsustada \u00fcksnes seadusega (PS \u00a7\u00a032). Kui soovitakse kehtestada koormisi v\u00f5i makse, siis t\u00e4hendab see seaduse kehtestamist (PS \u00a7\u00a0113).\u201c\nMis siin ebaselget on? Mitte v\u00e4himatki! Paraku ei saa \u00f5iguskantsler riigikogule m\u00e4\u00e4rata t\u00e4htaega kohustuste t\u00e4itmiseks ega ette kirjutada sedagi, kuidas valitud v\u00f5imuorganid t\u00e4pselt oma t\u00f6\u00f6d tegema peavad. P\u00f5hiseadus ei n\u00e4e riigikogule ega selle liikmetele ette karistusi kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise eest. Jah, valijad saavad korra nelja aasta tagant h\u00e4\u00e4letades justkui karistuse m\u00e4\u00e4rata, kuid mis m\u00f5ju sel ikka on, kui men\u00fc\u00fc on endistviisi sama kehv nagu n\u00f5ukogude aja s\u00f6\u00f6klas.\nP\u00f5hiseadus on t\u00e4htis k\u00fcll, kuid tasapisi on Eesti purjetanud olukorda, kus parteiline rahvas loeb v\u00f5imule p\u00e4\u00e4sedes \u00fclimuslikuks ja riigi arengusuunda m\u00e4\u00e4ravaks hoopis v\u00e4lja kujunenud, kuid p\u00f5hiseaduses nimetamata \u201epoliitilist kultuuri\u201c.\nSelle kultuuri j\u00e4rgi v\u00f5ivad valitud erakonnad luua valijate tahte vastaseid koalitsioone, kirjutada kokku juriidiliselt t\u00e4hendusetuid ning omavahel haakumatutest juhum\u00f5tetest koosnevaid koalitsioonilepinguid ja siis isegi nendest vaid valikuliselt juhinduda.\nSelle kultuuri j\u00e4rgi ei jaotata koalitsioonides ministrikohti mitte proportsionaalselt valimistulemusega, vaid meelevaldselt, mist\u00f5ttu n\u00e4iteks praeguseski valitsuskoalitsioonis on Reformierakonna valijate tahe ala- ning partnerite oma m\u00f5\u00f5dutundetult \u00fcleesindatud.\nSelle kultuuri j\u00e4rgi ei komplekteeri valitsust peaminister, vaid erakonnad saadavad sinna inimesi ainult oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi, sealhulgas neid, kes ei ole valimistel kandideerinud ja kelle olemasolust ega v\u00f5imetest ei olnud valijatel aimugi. Peaministril ei ole v\u00e4himatki v\u00f5imalust hinnata talle erakondadest ministriks l\u00e4kitatud tegelaste teadmisi ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imet ega sedagi, kas m\u00f5ni \u201ehea kolleeg\u201c ei ela juhtumisi p\u00f5hikohaga hoopis oma j\u00f5uka sponsori taskus.\nSelle kultuuri j\u00e4rgi on valimistulemusel ehk valijate tahtel ainult kaudne t\u00e4htsus, sest p\u00e4rast tulemuse selgumist ja riigikogu uue koosseisu kokkuastumist on ainus, mis loeb, nn parlamendiaritmeetika ehk 101 piires arvutamine. Saadikud ja fraktsioonid riigikogus on k\u00f5igest liidetavad liitmistehtes ja neil on ainult arvuline, mitte sisuline v\u00e4\u00e4rtus, peaasi et summa on suurem kui 51.\nSelle kultuuri t\u00f5ttu on erakonnad valimiste eel v\u00e4listamism\u00e4ngus kidakeelsed. Isegi kui keegi kellegagi koost\u00f6\u00f6 v\u00e4listab, ei ole v\u00e4listatud, et v\u00e4listaja ja v\u00e4listatu \u201emuutunud asjaolude t\u00f5ttu\u201c neli aastat s\u00f5na peaksid ja siiski \u00fchist \u00f5nne ei leiaks \u2013 ning valija ei saa selle vastu midagi teha.\nSeda poliitilist kultuuri ei saa p\u00f5hiseadusega keelata, sellest peaksid erakonnad ise vabatahtlikult lahti \u00fctlema, alustades kas\u00a0v\u00f5i julgemast v\u00e4listamisest. Kui 2\/3 valijatest toetab kliimaseadust, peavad selle lubajad \u00fchem\u00f5tteliselt kinnitama, et inimtekkelise kliimamuutuse eitajatega ning kliimapoliitilise tegevusetuse platvormil seisjatega mingil juhul koalitsiooni ei moodustata, mis sest, et ollakse samameelsed n\u00e4iteks julgeolekupoliitikas. Ja vastupidi peaksid need, kes on veendunud, et Eesti iseseisvus on rajatud p\u00f5levkivist vundamendile, v\u00e4listama mis tahes koost\u00f6\u00f6 kliimah\u00fcsteerikutega. Need t\u00f5otused annaksid valijatele kindluse, et kliimapoliitikaga on erakondadel t\u00f5si taga ning riigikogu j\u00e4rgmine neliaastak ei l\u00e4he samamoodi kallilt raisku nagu viimatine."}
{"text":"Kui palju esineb talviti rohkem liiklus\u00f5nnetusi ja kuidas neid v\u00e4ltida?Suve ja talvekuude kahjusageduse erinevus on If Kindlustuse statistika p\u00f5hjal ligi 20 protsenti talvekuude kahjuks.Foto: Shutterstock\nOn fakt, et talvisel ajal on suurem risk sattuda liiklus\u00f5nnetusse. Kuid milliste ohtudega peab autojuht arvestama ja kui palju siis ikkagi juhtub talvel avariisid? Tausta\u00a0avab If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuht Reet Veilberg.\u00a0\nPolitseiuudistest v\u00f5ib talvekuudel kahjuks pea iga p\u00e4ev lugeda, kuidas kuskil Eestis juhtus liiklus\u00f5nnetus. Kuigi uudisk\u00fcnnist ei \u00fcleta k\u00f5ik liiklusjuhtumid, ei t\u00e4henda see, et v\u00e4iksemaid plekim\u00f5lkimisi ette ei tule.\u00a0\nTalvel juhtub ligi viiendiku v\u00f5rra rohkem liiklus\u00f5nnetusi\nSuve ja talvekuude kahjusageduse erinevus on If Kindlustuse statistika p\u00f5hjal ligi 20 protsenti talvekuude kahjuks. Samuti on talvel toimunud kahjud tihti kulukamad, sest libedus pikendab pidurdusteekonda ja kokkup\u00f5rge teise s\u00f5iduki v\u00f5i muu objektiga on seda tugevam.\nKuigi talved on erinevad, siis viimase viie aasta l\u00f5ikes on If Kindlustuse\u00a0liikluskindlustuse\u00a0tootejuhi Reet Veilbergi kinnitusel k\u00f5ige rohkem liiklus\u00f5nnetusi juhtunud ikka talvekuudel. \u201cKui vaadata n\u00e4iteks s\u00f5iduautodega toimunud kahjusid, siis If Kindlustuse andmetel on just detsember, jaanuar ja veebruar k\u00f5ige suurema kahjude esinemise sagedusega. Kui m\u00f5ni lumevaene talv v\u00e4lja arvata, siis enamasti annavad talvekuud k\u00f5ige enam kindlustajatele ja remondit\u00f6\u00f6kodadele t\u00f6\u00f6d.\u201d\u00a0\nIlm ja liiklustihedus on olulised\nLiiklus\u00f5nnetuste sagedus s\u00f5ltub Veilbergi s\u00f5nul paljuski liiklustihedusest ja ilmastikuoludest. \u201cCovidi ajal oli s\u00f5idukeid teedel v\u00e4hem ja liiklustihedus seet\u00f5ttu v\u00e4iksem, kuid siiski on v\u00f5imalik vaadelda ka erinevust aastaaegade ja kuude l\u00f5ikes,\u201d selgitas ta.\u00a0\nKuna j\u00e4tkuvalt on k\u00e4imas kahjurohkeimad kuud, tasub Veilbergi s\u00f5nul enne teele asumist varuda rohkem aega, kannatust ja arvestada teeoludega, et viperusteta kohale j\u00f5uda.\u00a0\nKuidas k\u00e4ituda liikluskahju korral?\u00a0\nIf Kindlustuse kodulehel\u00a0on \u00e4ra toodud juhtn\u00f6\u00f6rid, kuidas k\u00e4ituda liikluskahju korral. Peamine on see, et \u00f5nnetuse tekkimisel v\u00f5ta tarvitusele abin\u00f5ud kahju suurenemise v\u00e4ltimiseks ja \u00fcldise ohutuse tagamiseks.\nHelista h\u00e4irekeskusesse numbril 112, kui keegi on viga saanud v\u00f5i on asjaolud seda muul moel n\u00f5udvad.\u00a0\nKui liiklus\u00f5nnetuses inimesi viga ei ole saanud ja osalised on \u00fchel meelel selles osas, kes \u00f5nnetuse p\u00f5hjustas, tuleb kohapeal \u00f5nnetus fikseerida ning osaliste poolt allkirjastada. K\u00f5ige mugavam on seda teha\u00a0internetis t\u00e4ites Eesti Liikluskindlustuse Fondi\u00a0digitaalse liiklus\u00f5nnetuse teate. Endiselt v\u00f5ib t\u00e4ita \u201eTeade liiklus\u00f5nnetusest\u201c ka paberil.\nKui sellist avaldust k\u00e4ep\u00e4rast ei ole, siis v\u00f5id j\u00e4\u00e4dvustada \u00f5nnetuspaiga koos \u00fctlustega nutitelefoniga v\u00f5i kirjutada paberile juhtumi kirjeldus koos skeemiga, lisada sinna juhtide ja s\u00f5idukite andmed. Lisaks tuleb \u00fcles m\u00e4rkida kindlustusseltside nimed ja kinnituse, et m\u00f5lemad juhid on kirjapanduga n\u00f5us.\u00a0\nP\u00e4rast \u00f5nnetuse fikseerimist ning dokumendi allkirjastamist v\u00f5ib s\u00f5idukitega s\u00fcndmuskohalt lahkuda. Enne s\u00f5idu alustamist veendu, et s\u00f5idukiga liiklemine on ohutu.\u00a0Kahjuteate edastamiseks esita see v\u00f5imalusel\u00a0oma\u00a0liikluskindlustuse\u00a0pakkuja iseteeninduses."}
{"text":"Kersna ja Rosimannuse p\u00e4\u00e4semine pani advokaat Oliver N\u00e4\u00e4si kukalt kratsima: \u201cOlen n\u00f5utu. M\u00f5lema juhtumi l\u00f5pplahendus oli \u00fcllatav.\u201dEesti P\u00e4evaleht intervjueeris advokaat Oliver N\u00e4\u00e4si, puudutades muu hulgas ka kahte kaebust Reformierakonna ministrite vastu.\nNimelt on ta vormistanud kaks kuriteokaebust EKRE tellimusel, mis puudutasid endist rahandusministrit Keit Pentus-Rosimannust ja endist haridus- ja teadusministrit Liina Kersnat.\nKeit Pentus-Rosimannus sai ikkagi Euroopa kontrollikotta ja Liina Kersna puhul l\u00f5petati kriminaalmenetlus.\nEesti P\u00e4evaleht k\u00fcsis: \u201eKas arvasite, et see niimoodi l\u00e4heb \/\u2026\/ v\u00f5i n\u00e4gite v\u00f5imaliku kuriteo koosseisu?\u201c\nN\u00e4\u00e4s vastas: \u201eN\u00e4gin m\u00f5lema juhtumi puhul p\u00f5hjust esitada kuriteo kaebus. M\u00f5lema juhtumi l\u00f5pplahendus oli minu jaoks \u00fcllatav. Siiamaani kratsin kukalt ja m\u00f5tlen, mis loom see poliitiline kokkulepe k\u00fcll on. Kui koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus s\u00f5lmitakse poliitiline kokkulepe ja inimesed on valitsuse liikmetena ametisse m\u00e4\u00e4ratud, kas siis nendele enam seadused ei kehti? Korruptsioonivastane seadus ka mitte? Ei ole v\u00e4listatud, et poliitiliste kokkulepete s\u00f5lmimise k\u00e4igus lepitakse kokku ka see, mismoodi teatud ametikohti mehitatakse, aga kui seda tehakse, siis tuleb silmas pidada, et v\u00f5imul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus ei olda veel ametiisikud, l\u00e4bi r\u00e4\u00e4givad parteide juhid ja liikmed. Kui aga valitsus on paigas ja ministrid ametis, siis on tegemist juba ametiisikutega. Siis peavad nad j\u00e4rgima k\u00f5iki ametiisikutele kehtestatud n\u00f5udeid, kaasa arvatud korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangut. Olen n\u00f5utu.\u201d\nTeine k\u00fcsimus puudutas Kersnat.\n\u201cKersna asjaga seoses kratsin samuti kukalt. Haridusministeeriumile oli teada, et sama v\u00f5i isegi parem asja saab osta poole odavamalt, aga osteti kallim. Erasektoris nimetatakse seda usalduse kuritarvitamiseks, avalikus sektoris ilmselt siis heaks halduseks, tuleb nii v\u00e4lja,\u201c r\u00e4\u00e4kis Eesti hinnatumaid advokaate.\nLoe lisaks:\u00a0https:\/\/epl.delfi.ee\/artikkel\/120128630\/oliver-naas-on-normaalne-et-inimesel-on-enda-tarbeks-moodukas-kogus-kanepit"}
{"text":"SAADE | \u201cEesti eest\u201d: milline on elu kohalikes omavalitsustesSeekordses saates \u201cEesti eest\u201d r\u00e4\u00e4gitakse olukorrast Eesti poliitikas, majandusest, rahapesuskandaalist ja kohalike omavalitsuste tegevusega seonduvatest muredest. Stuudios Rene Kokk, Kai Rimmel, Mait J\u00e4rvik.\nThe post SAADE | \u201cEesti eest\u201d: milline on elu kohalikes omavalitsustes appeared first on Uued Uudised."}
{"text":"Kas sperma annetamine v\u00f5ib mehele kaela tuua rahalise kohustuse?\u00abOn olnud juhtumeid, kus peale n\u00f5ustamist on mees kunstliku viljastamise protseduurist loobunud. Ilmselt on olnud tegemist juhtumiga, kus mees on arvanud, et ta ainult annetab oma sperma ja mingeid kohustusi sellega ei kaasne,\u00bb r\u00e4\u00e4gib viljatusravikeskuse \u00fclemarst dr\u00a0Katrin Kask\u00a0ja\u00a0lisab, et selliseid juhtumeid on olnud siiski v\u00e4he ning dokumendile alla kirjutades saab mees t\u00e4pselt aru, millele ta oma allkirja annab.M\u00f5ni aeg tagasi r\u00e4\u00e4kis anon\u00fc\u00fcmselt \u00fcks mees saates \u00abPealtn\u00e4gija\u00bb sellest, kuidas ta on sattunud suure pettuse ohvriks, s\u00fc\u00fcdistades selles haiglate dokumentatsiooni. Nimelt oli ta lubanud oma tuttavale naisele olla spermadoonoriks, vaatamata sellele, et ta oli abielus teise naisega ning tema abikaasal polnud mehe heast soovist \u00f5rna aimugi.\nUdutatud n\u00e4oga mees r\u00e4\u00e4kis saates, kuidas ta uskus, et\u00a0abieluv\u00e4liselt sperma annetamisega talle mingeid kohustusi ei teki, kuid n\u00fc\u00fcd olevat annetuse saanud naine hakanud temalt n\u00f5udma hoopiski lapsele elatist.\nJust sellest hetkest alates sai asjast teada ka mehe abikaasa ning paari suhtesse olevat tekkinud seet\u00f5ttu suur\u00a0m\u00f5ra. Mehe s\u00f5nul olla haiglate dokumendid nii ebaselged, et ta ei saanud t\u00e4pselt aru, millele ta kokkuv\u00f5ttes alla kirjutas.\n\u00abKuuuurijaga\u00bb v\u00f5ttis \u00fchendust Bruno (nimi muudetud, toim. teada), kelle s\u00f5nul oli \u00abPealtn\u00e4gijas\u00bb r\u00e4\u00e4gitu korralik umbluu. \u00abTegime oma naisega samuti kunstlikku viljastamist ning mul tuli neid n\u00f5usolekulehti korduvalt t\u00e4ita. Ei ole suvaline paber, kuhu lihtsalt allkirja alla viskad. Seal tuli mul\u00a0alla joonida asjad, millega ma olen n\u00f5us ja millega mitte. Kui sul ikkagi nii palju \u00f5igusi embr\u00fcote osas antakse, siis juba seda lugedes peaks olema ilmselge, et sul on vastutus selle lapse ees.\u00bb\nBruno\u00a0r\u00e4\u00e4kis, et tal kahjuks pole neid pabereid enam alles, millele ta alla kirjutas, k\u00fcll aga m\u00e4letab ta selgelt \u00fchte klauslit, kus ta sai otsustada, kas naine tohib embr\u00fcot\u00a0siirdada ka siis, kui ta ise peaks ootamatult surema. \u00abSeal oli miskit sellist, et \u00fche kuu jooksul p\u00e4rast minu surma v\u00f5ib veel siirdada,\u00bb t\u00e4psustas ta.\nBruno ei julge v\u00e4ita, et see tundmatu mees \u00abPealtn\u00e4gijas\u00bb valetas ning kaalub ka varianti, et too h\u00e4rra oli liiga heausklik ning usaldas doonorit vajavat naist liiga palju. \u00abEhk on teil v\u00f5imalik uurida ja v\u00e4lja selgitada, kuidas need asjad t\u00e4psemalt k\u00e4ivad, et heausksed mehed naiste valede v\u00f5rku selliselt ei langeks,\u00bb palus Bruno \u00abKuuuurijalt.\u00bb\n\nPatsiendi infoleht-n\u00f5usolekuvorm kunstliku ehk kehav\u00e4lise viljastamise (IVF) ja embr\u00fco siirdamise programmis osalemiseks.\nKuvat\u00f5mmis L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla dokumendist\n\nV\u00f5tsime \u00fchendust L\u00e4\u00e4ne-Tallinna keskhaiglaga. Pika ja selgitava vastuse andis meile haigla viljatusravikeskuse \u00fclemarst dr\u00a0Katrin Kask.\n\u00abKui vastuv\u00f5tule tuleb naine koos konkreetse mehega, siis ei ole tegemist doonoriga, vaid partneriga ning paarile kehtivad k\u00f5ik partnerannetusega seotud kohustused. N\u00f5ustamisvormil on kirjas ka sellekohane teave,\u00bb s\u00f5nas dr\u00a0Kask.\nV\u00f5rreldes paljude teiste riikidega v\u00f5ib Eestis meditsiinilisel n\u00e4idustusel viljatusravi teha nii abielus kui vabaabielus paarile, vallalisele naisele v\u00f5i samasoolisele paarile. K\u00f5igil\u00a0mainitud juhtudel on lubatud kasutada ka doonorsugurakke. \u00abAntud v\u00f5imalustega kuulume demokraatliku maailmavaatega riikide hulka. Demokraatia eeldab aga alati ka kodaniku isiklikku vastutust. Naistearstide hinnangul reguleerib Eestis kehtiv seadus\u00a0piisava selgusega viljatusravi eri aspekte,\u00bb lisab ta.\nMillisel juhul on mees seemnerakudoonor ja millisel juhul saab temast lapse isa?\nKui kunstlikul viljastamisel kasutatakse abikaasa v\u00f5i m\u00f5ne teise konkreetse mehe seemnerakke, on tegemist partnerannetusega. Partnerannetus on sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kes avaldavad, et neil on intiimsuhe.\nKunstliku viljastamise ja embr\u00fcokaitse seadus ei s\u00e4testa, et meditsiiniline personal peaks kontrollima patsientide partnerlus- v\u00f5i abielusuhet. Kliinik eeldab, et ravile koos tulnud paar on aus ja avaldab \u00f5iged andmed nii oma tervisliku seisundi kui ka suhtestaatuse kohta. \u00abKui inimene varjab oma tegelikku tervislikku seisundit, siis v\u00f5ivad sellel olla rasked tagaj\u00e4rjed. Sama v\u00f5ib juhtuda ka siis, kui varjatakse oma suhtestaatust, kuna ravi tulemusena s\u00fcndida v\u00f5iva lapsega kaasnevad vastavalt seaduslikud kohustused. Kui selgub, et paar on oma suhte kohta valesid andmeid avaldanud, siis kogu raviprotsess peatatakse,\u00bb toob doktor n\u00e4ite.\n\u00abOn olnud juhtumeid, kus peale n\u00f5ustamist ning n\u00f5ustamispaberitega tutvumist on mees kunstliku viljastamise protseduurist loobunud. Ilmselt on olnud tegemist juhtumiga, kus mees on arvanud, et ta ainult annetab oma sperma ja mingeid kohustusi sellega ei kaasne. N\u00f5ustamisel juhime lisaks meditsiinilisele poolele alati t\u00e4helepanu ka seadusest tulenevatele kohustustele ja sellele, et s\u00fcndiv laps loetakse p\u00f5lvnevaks mehelt, kes on andnud oma allkirja n\u00f5ustamispaberitele,\u00bb lisab dr\u00a0Kask.\nDoktori s\u00f5nul on nii abielus oleval naisel kui ka vallalisel naisel \u00f5igus kunstlikuks viljastamiseks doonorrakkudega. Abielus oleva naise kunstlikuks viljastamiseks doonori seemnerakkudega peab olema tema abikaasa n\u00f5usolek. \u00abKui vallaline naine on paarisuhtes, siis allkirjastab vastava n\u00f5usoleku temaga vabaabielus olev mees. M\u00f5lemal juhul loetakse s\u00fcndiv laps allkirja andnud mehest p\u00f5lvnevaks. Selline punkt on selgelt v\u00e4lja toodud nii n\u00f5ustamis- kui n\u00f5usolekuvormil.\u00bb\n\nEestis reguleerib kehav\u00e4list viljastamist kunstliku viljastamise ja embr\u00fcokaitse seadus\nMuu hulgas reguleerib seadus naise kunstlikku viljastamist mehe seemnerakuga ning kehav\u00e4liselt loodud embr\u00fco siirdamist ja kehav\u00e4liselt loodud embr\u00fco kaitset (1). Sama seadusega on seotud sotsiaalministri m\u00e4\u00e4rus, mis kehtestab kindlad reeglid mehe ja naise n\u00f5usoleku kohta kunstlikuks viljastamiseks.\nSugurakkude hankimist ja embr\u00fco loomist ning sugurakkude ja embr\u00fco kodeerimist, m\u00e4rgistamist, uurimist, s\u00e4ilitamist, t\u00f6\u00f6tlemist, pakendamist, ladustamist, vabastamist ja v\u00e4ljastamist reguleerib rakkude, kudede ja elundite hankimise, k\u00e4itlemise ja siirdamise seadus (2).\nLisaks on sugurakkude doonorile ette n\u00e4htud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister m\u00e4\u00e4rusega \u00abRaku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede v\u00f5i elundi annetamist v\u00e4listavate asjaolude loetelu, doonorile etten\u00e4htud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord\u00bb (3).\nSamuti reguleerib kunstliku viljastamise tulemusel s\u00fcndinud lapse p\u00f5lvnemise aspekti perekonnaseadus.\n\nKes on siis ikkagi doonor?\n\u00abEestis on sugurakkude doonorlus anon\u00fc\u00fcmne ehk sugurakku vajaval paaril v\u00f5i vallalisel naisel ei ole \u00f5igust rakke loovutanud isikut tuvastada. Seadus s\u00e4testab, et doonori isikuandmeid kunstliku viljastamise puhul ei avaldata, doonor j\u00e4\u00e4b anon\u00fc\u00fcmseks. Doonorrakku kasutanud naisel ja mehel on seaduse j\u00e4rgi \u00f5igus teada ainult rakudoonori j\u00e4rgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid: rahvus, nahav\u00e4rv, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, pikkus, kehaehitus, juuste v\u00e4rvus, silmade v\u00e4rvus. Ka doonorrakust s\u00fcndinud lapsel on t\u00e4isealiseks saamisel \u00f5igus samadele andmetele nagu kunagi tema vanematel,\u00bb selgitas dr\u00a0Kask.\nDoktori s\u00f5nul pole ka doonoril \u00f5igust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi, n\u00f5uda ema, isa ja lapse isiku kindlakstegemist. Samuti pole tal \u00f5igust n\u00f5uda enda tunnistamist lapsevanemaks.\nDoonor on k\u00f5igest isik, kes loovutab vabatahtlikult sugurakke kunstlikuks viljastamiseks, l\u00e4bides selle jaoks etten\u00e4htud tervisekontrolli, ning kes peab vastama seaduse ja kliiniku poolt seatud valikukriteeriumitele ning sellega asi piirdubki.\n\nPatsiendi infoleht-n\u00f5usolekuvorm kunstliku ehk kehav\u00e4lise viljastamise (IVF) ja embr\u00fco siirdamise programmis osalemiseks.\nKuvat\u00f5mmis L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla dokumendist\n"}
{"text":"Politsei uurib kokku ligi 11 100 euro v\u00e4ljapetmist viielt inimeseltTALLINN, 20. jaanuar, BNS \u2013 Politsei hakkas neljap\u00e4eval uurima viit kelmust, milles politseiniku ja pangaametnikena esinenud kurjategijad petsid Tallinnas ja Harjumaal elavatelt kergeusklikelt v\u00e4lja kokku 11 094 eurot.Kokku kaotasid inimesed kurjategijatele 9794 eurot, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja reedel. Ta lisas, et \u00fchel juhul \u00f5nnestus kannatanul \u00f5igete pangat\u00f6\u00f6tajate abil 1300 eurot tagasi saada.Neljap\u00e4eval alustas politsei menetlust juhtumis, kus P\u00f5hja-Tallinnas elav 20-aastane mees sai telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt politseiametnikult, kes teatas, et tema arveldusarvega on toimunud kelmus. Peale pikka jutuajamist edastas mees helistaja palvel enda pangakaardi numbrid, isikukoodi ja pidi tuvastama end Smart-ID PIN-koodiga, selleks, et \u00fchendada teda SEB panga esindajaga, kes v\u00e4idetavalt registreeris mehe j\u00e4rgmiseks n\u00e4dalaks Kristiine keskuse pangakontorisse vastuv\u00f5tule ning palus k\u00f5nest mitte kellegile r\u00e4\u00e4kida. Sisenedes enda internetipanka selgus, et mehe pangakontolt oli tehtud tema teadmata kaardimakse kr\u00fcptoraha vahendusfirmale exmo.com summas 670 eurot.Neljap\u00e4eval alustas politsei menetlust juhtumis, kus Tallinnas Lasnam\u00e4el elav 61-aastane naine sai k\u00f5ne v\u00e4idetavalt Swedbanki t\u00f6\u00f6tajalt, kes teatas, et naise pangakontot on r\u00fcnnatud ning tuleb koheselt sekkuda. K\u00f5ned j\u00e4tkusid erinevatelt Eesti suunakoodiga numbritelt ning helistajatel \u00f5nnestus naist veenda paigaldada enda telefoni AnyDesk programm, siseneda internetpanka ning kinnitada raha \u00fclekanne kindlustuskontole, mille tulemusena kanti tema Swedbank kontolt edasi 3998,20 eurot.Politsei alustas neljap\u00e4eval menetlust juhtumis, kus Lasnam\u00e4el elavale 61-aastasele mehele helistas v\u00e4idetav Swedbanki t\u00f6\u00f6taja ja teatas, et tuvastamata isikud \u00fcritavad mehe pangakontolt teostada \u00fclekannet ning tuleb koheselt sekkuda. Helistajatel \u00f5nnestus meest veenda paigaldada enda nutiseadmesse AnyDesk programm, siseneda internetpanka ning kinnitada raha \u00fclekanne kindlustuskontole, mille tulemusena kanti tema Swedbank kontolt edasi 4826 eurot.Neljap\u00e4eval alustas politsei menetlust ka juhtumis, kus Harjumaal Saku vallas elav 47-aastane naine soovis siseneda Coop internetipanka, sisestas Google otsingusse coop pank, valides vastete loetelust Coop Panga Internetpanga ja suundus pealtn\u00e4ha Coop Panga kodulehele, kus pidi end autentima Smart-ID PIN 1 koodiga. Koheselt k\u00fcsiti PIN 2, mille naine ka kinnitas, kuid internetipanka siseneda ei \u00f5nnestunud. Kolmandal katsel \u00f5nnestus naisel Coop internetipanka siseneda ning ta avastas, et tema pangakontolt oli tehtud tema teadmata kantud \u00fchele Itaalias olevale pangakontole 300 eurot.Samal p\u00e4eval alustas politsei menetlust juhtumis, kus Tallinnas Lasnam\u00e4el elavale naisele helistati v\u00e4idetavalt Swedbanki turvateenistusest ja teavitati kahtlastest tehingutest avaldaja pangakontol, mille peatamiseks paluti alla laadida rakendus AnyDesk ja kanda raha edasi turvakontole. Naine tegutses talle antud juhiste j\u00e4rgi, sisenes internetipanka ja tegi makse summas 1300 eurot. P\u00f6\u00f6rdudes panga poole selgus, et tegemist on pettusega. Panga abil \u00f5nnestus kogu raha tagasi saada.Tallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.eeBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Konflikt kisub teravaks: Kasparovi assistent l\u00f6\u00f6di Geeniuse loo postitamise eest Change\u2019i kasutajate foorumist minemaChange'i investori postitus, mille j\u00e4rel ta grupist \u00e4ra b\u00e4nniti.\nPRO tellijale\nKr\u00fcptoidu Change tokenisse tuhandeid eurosid investeerinud Karl postitas idu ametlikku Telegrami kanalisse firmast r\u00e4\u00e4kiva DigiPRO artikli. M\u00f5ni aeg hiljem avastas ta, et on kanalist ilma mingi selgituseta minema l\u00f6\u00f6dud. V\u00e4ikeinvestori staatusega Karl on aga muuhulgas ka Change\u2019i asutaja Kristjan Kangroga konflikti sattunud Marat Kasparovi assistent.\n\u201cSee tuli mulle \u00fcllatusena. Vahest ikka v\u00f5tad telefoni lahti ja surfad. Alguses vaatasin, et seda gruppi ei ole enam. M\u00f5tlesin, et on \u00e4kki \u00e4ra kustutatud. Siis panin otsingusse \u201cChange Eesti\u201d ja tuli suurelt pilt \u2014 te ei saa seda vestlust kasutada, kuna administraator b\u00e4nnis teid \u00e4ra,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta Geeniusele.\nKarli tehtud postitus ripub seejuures siiani grupis \u00fcleval ja teised kasutajad ei n\u00e4e, et postitaja pole enam grupi liige. Ta ise ei m\u00f5ista, miks s\u00e4\u00e4rane samm astuti.\n\u201cSamal p\u00e4eval kui artikkel tuli, panin ta lihtsalt sinna \u00fcles \u2014 et v\u00f5ib-olla m\u00f5ni pole seda n\u00e4inud. Ei \u00f6elnud isegi midagi kritiseerivat \u2014 lihtsalt, et t\u00e4na Change\u2019il DigiPROs uus lugu,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nPostitusele j\u00e4rgnes ka mitu kommentaari, millele Kristjan Kangro \u201cs\u00fcdame\u201d pani.\nChange\u2019il on Telegramis ka rahvusvaheline grupp, kus Karl on nn vaigistatud \u2014 ta on k\u00fcll liige edasi, kuid ei saa postitada. Ta on Geeniusele esitanud v\u00e4ljav\u00f5tteid oma ostutehingutest Change\u2019i platvormil.\nKangro tahtis teada saada investori meiliaadressi\nGeenius palus Kristjan Kangrol teemat kommenteerida. Uurisime ilma Karli t\u00e4isnime kasutamata, miks ta b\u00e4nni sai ja kas firmale ebamugavate postituste eest s\u00e4\u00e4raste keeldude jagamine on tavap\u00e4rane.\nKangro soovis seepeale teada saada hoopis Karli meiliaadressi, v\u00e4ites, et vaid nii saab ta kontrollida, kas tegu on t\u00f5epoolest Change\u2019i investoriga.\n\u201cSa \u00fctlesid, et ta on investor, nii et me enne valideerime selle \u00e4ra. Kui t\u00f5esti investor on v\u00e4lja visatud, siis vaatame sisse.\u00a0Muidu meil on Telegramis \u00fcleval ka grupi reeglid, mida saad lugeda. Tavaliselt nende rikkumisel visatakse inimesed v\u00e4lja,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kangro.\nGrupi sisekorraeeskirjade j\u00e4rgi v\u00f5ib kasutaja b\u00e4nnida kolmel p\u00f5hjusel. Esiteks on keelatud \u201ckahjustavate\/ebameeldivate piltide v\u00f5i tekstide saatmine\u201d. Teiseks ei tohi reklaamida muid kr\u00fcptomaaklereid, kr\u00fcptovahetusplatvorme ja kr\u00fcptoprojekte.\nKolmandaks pole lubatud v\u00f5ltsidu hindade, hinnagraafikute ja petuskeemide postitamine. Grupi reeglitest ei tule kuidagi v\u00e4lja, nagu koheldaks investoreid teistest grupiga liitunutest erinevalt."}
{"text":"Seksuaalne v\u00e4ljapressimine - kui levinud see on ja kuidas ohvrina end kaitsta?Sellisesse olukorda sattununa tuleb alles hoida kogu suhtlus teise osapoolega, soovitab politseikapten Maarja Punak.Sellised v\u00e4ljapressimised, kus on olnud m\u00f5lema osapoole n\u00f5usolekul seksuaalne vahekord ja p\u00e4rast seda hakkab \u00fcks osapooltest teiselt raha v\u00e4lja pressima, sest lubab p\u00f6\u00f6rduda politseisse vale s\u00fc\u00fcteoteatega v\u00e4gistamise kohta, on harvad (vt Postimees 20.01).\nSellisesse olukorda sattununa tuleb alles hoida kogu suhtlus teise osapoolega: nii enne vahekorda tehtud kontaktid kui ka p\u00e4rast seda. Politseis vale\u00fctluse andmine on s\u00fc\u00fctegu.\nMina julgen v\u00e4ita, et tutvus politseis ei anna mitte mingit eelist ja ametnikud menetlevad juhtumeid erapooletult. Kui inimene siiski kardab, et menetleja ja kannatanu v\u00f5ibolla on omavahel tuttavad ja see \u00e4kki m\u00f5jutab menetluskulgu, siis saab seda hirmu ka jaoskonna menetlusjuhile peegeldada.\n\nSagedasemad on veebijuhtumid\n\nKurvemad on need juhtumid, kus l\u00e4hisuhtes olles n\u00f5utakse teiselt poolelt v\u00e4givalla \u00e4hvardusel seksi ja kannatanu ei saa aru, et see ei ole suhte normaalne osa.\nSagedasemad on siiski veebis suhtlemise j\u00e4rgsed v\u00e4ljapressimised, mis on toime pandud v\u00e4lismaalaste poolt. Veebis suhtlemise k\u00e4igus saadetakse \u00fcldjuhul siis meessoost inimesele video naisest, kes on alasti ja ennast katsub v\u00f5i rahuldab. Palutakse mehel saata sarnane video vastu. Kui seda tehakse, siis j\u00e4rgneb \u00fcsna kohe kiri, et kui n\u00f5utud rahasummat ei maksta, siis hakatakse seda videot erinevates portaalides ja inimese tutvusringkonnas jagama.\nSellise skeemi otsa sattudes tasub kohe enda sotsiaalmeediakontod kinniseks muuta. Minu kogemus \u00fctleb, et enamasti need petturid ei ole veel j\u00f5udnud tuttavate nimesid ja andmeid endale kopeerida ja seega saab levitamist takistada.\nV\u00e4ljapressijale tuleb teatada, et v\u00f5tsid \u00fchendust politseiga ning blokeerid ta \u00e4ra. Kolmel j\u00e4rgneval p\u00e4eval tasub enda nime guugeldada: vahel on m\u00f5ni video laetud \u00fcles m\u00f5nda portaali, mille siis saab lasta eemaldada. \u00d5nneks on tuntumad sotsiaalmeediaplatvormid nagu Youtube ja Facebook teinud endast olenevalt parima, et erootiline ja pornograafiline sisu nendes kaua \u00fcleval olla ei saa.\nNeid kurjategijaid meil Eestisse kohtu ette tuua \u00fcldjuhul ei \u00f5nnestu. Ainus lohutus on ehk see, et alasti inimkehas ei ole midagi h\u00e4biv\u00e4\u00e4rset ja ei petturid ongi osavad selliseid skeeme tegema. J\u00e4rgmisel korral see samamoodi neil enam ehk l\u00e4bi ei l\u00e4he.\nVeebipolitseinikelt v\u00f5ib nendes juhtumites samamoodi abi k\u00fcsida, kui soovite n\u00f5u konto seadete muutmise osas v\u00f5i raportite tegemises. S\u00f5pradel saab alati paluda ka neid libakontosid raporteerida ja mida avatumad oma murega olete, seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega nad ka appi tulevad \u2013 kannatanul ei pea olema piinlik, tema ju ei teinud midagi valesti peale vale inimese usaldamise."}
{"text":"Kurjategijad j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiTALLINN, 20. jaanuar, BNS \u2013 Politsei teatel on viimasel kolmel kuul sagenenud juhtumid, kus pankade j\u00e4ljendatud veebilehtede abil petetakse inimestelt raha v\u00e4lja ning kahjud ulatuvad kuni 120 000 euroni.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \"Kelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.Alates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes Coop Panga h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud koduleht.\"Tegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa,\" r\u00e4\u00e4kis Milenin.\"Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c lisas politseinik.Varasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115 000 euro.Milenini s\u00f5nul tuleks siseneda enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvestada \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale. Internetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \"panga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.Alati tuleks kontrollida veeblehe aadressi, sest esimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht.Tallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.eeBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Politsei hoiatab: kelmid j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiViimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad kuni 120 000 euroni.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juhi Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega.\n\u00abKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi, aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u00bb hoiatas Milenin.\nAlates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht.\n\u00abTegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb,\u00bb \u00fctles Vjat\u0161eslav Milenin.\n\u00abPetulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u00bb lisas ta.\nVarasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115 000 euro.\nOluline info, mida tasub meelde j\u00e4tta:\nsisene enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale;\ninternetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \u00abpanga\u00bb veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega;\nkontrolli alati veeblehe aadressi;\nesimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht.\n\n\nPolitsei- ja piirivalveamet\n\n"}
{"text":"Politsei hoiatab: Kelmid j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiViimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad kuni 120\u00a0000 euroni.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \u201eKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c hoiatab Milenin.\nAlates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht. \u201eTegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c selgitas politseinik.\nVarasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115\u00a0000 euro.\nOluline info, mis tasub meelde j\u00e4tta:\nSisene enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale.\nInternetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \u201epanga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.\nKontrolli alati veeblehe aadressi.\nEsimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht."}
{"text":"Politsei hoiatab: Kelmid j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiViimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad kuni 120\u00a0000 euroni.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \u201eKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c hoiatab Milenin.\nAlates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht. \u201eTegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c selgitas politseinik.\nVarasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115\u00a0000 euro.\nOluline info, mis tasub meelde j\u00e4tta:\nSisene enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale.\nInternetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \u201epanga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.\nKontrolli alati veeblehe aadressi.\nEsimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht.\nSiin on n\u00e4ide petulehe lingist:\nAllikas: politsei"}
{"text":"Politsei hoiatab: kelmid j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiViimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad kuni 120\u00a0000 euroni.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \u201eKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c hoiatab Milenin.\nAlates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht. \u201eTegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c selgitas politseinik.\nVarasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115\u00a0000 euro.\nOluline info, mis tasub meelde j\u00e4tta:\nSisene enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale.\nInternetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \u201epanga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.\nKontrolli alati veeblehe aadressi.\nEsimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht."}
{"text":"Absurd: Tartu ringkonnakohtul pole niipea aega arutada Kajar Lemberi 9eurost juuksel\u00f5ikustEesti kohtus\u00fcsteem pole v\u00f5imeline t\u00e4navu l\u00f5plikult otsustama, kas Kajar Lember v\u00f5ttis juuksurilt altk\u00e4emaksu v\u00f5i mitte.\nKajar Lemberi 9-eurose tasuta juuksel\u00f5ikuse kriminaalasi kestab juba \u00fcle seitsme aasta ja l\u00f5ppu ei paista. Detsembris m\u00f5istis Tartu maakohus Lemberi juuksurilt altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise s\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks, kuid prokuratuur vaidlustas selle.\nN\u00fc\u00fcd teatas Tartu ringkonnakohus, et arutab Lemberi s\u00fc\u00fcasja 15. novembril toimuval istungil. Varasem arutamine k\u00e4ib kohtul lihtsalt \u00fcle j\u00f5u.\nKohtunikud upuvad kriminaalasjadesse\n\u201eTegemist on v\u00e4ga ebatavalise olukorraga,\u201c selgitas Ekspressile kohtu pressiesindaja Annett Kreitsman. \u201e\u00dcldiselt j\u00e4\u00e4b apellatsioonkaebuse menetlusse v\u00f5tmisest istungi korraldamiseni kuni m\u00f5ni kuu.\u201c\nMullu kulus Tartu ringkonnakohtus kriminaalasjade keskmiseks appellatsioonimenetluseks 88 p\u00e4eva. Eelmisest aastast j\u00e4i j\u00e4\u00e4gina lahendada 64 asja, millele on t\u00e4navu jaanuaris lisandunud \u00fcle 60 uue asja.\nTartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis t\u00f6\u00f6tab viis kohtunikku, kes s\u00f5na otseses m\u00f5ttes upuvad t\u00f6\u00f6sse. Kohtuasju jagav IT-s\u00fcsteem suunas Lemberi juuksel\u00f5ikuse lahendamiseks kohtunik Erkki Hirsnikule. Ta tegeleb peamiselt majandus- ja k\u00fcberkuritegevuse asjadega.\n\u201eKohtus on apellatsioonkaebuste korras mitmeid v\u00e4ga keerulisi ja mahukaid kriminaalasju,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kreitsman. \u201eIstungiaeg m\u00e4\u00e4ratakse nii, et juba menetluses olevad asjad saaksid samuti m\u00f5istlikul ajal lahenduse.\u201c\nRingkonnakohus sooviks palgata ummiku likvideerimiseks t\u00e4iendava kohtuniku, kuid pole saanud selleks seni n\u00f5usolekut.\nJuriidiliselt on k\u00f5ik korrektne, sest seadus ei \u00fctle, kui kiiresti apellatsiooni l\u00e4bi vaatama peaks.\nProkuratuur soovib v\u00e4hemalt juuksurit karistada\nLemberi juuksel\u00f5ikus on muutunud Eesti k\u00f5ige kurioossemaks kriminaalasjaks. Juuksel\u00f5ikus toimus 15. detsembril 2015, kui tollane Tartu abilinnapea Kajar Lember k\u00fclastas juuksur Tuuli Tiro salongi.\nPolitsei n\u00e4gi pealt, kuidas Lember hakkas v\u00f5tma taskust rahakotti. Tiro aga raha ei tahtnud ja nii j\u00e4i Lemberil soengu eest tasumata.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuur esitas Lemberile s\u00fc\u00fcdistuse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ja andis ta kohtu alla. Mullu 14. detsembril m\u00f5istis Tartu maakohus Lemberi ja Tiro \u00f5igeks.\nProkuratuur p\u00f6\u00f6rdus seepeale Tartu ringkonnakohtusse taotlusega kohtualused ikkagi s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista. Muuhulgas leiab prokuratuur, et kui Lember t\u00f5epoolest ei v\u00f5tnud altk\u00e4emaksu, siis tuleks karistada juuksurit selle eest, et ta abilinnapeale altk\u00e4emaksu pakkus.\nKui ringkonnakohus arutab asja novembris ja teeb seej\u00e4rel otsuse, saab seda omakorda vaidlustada riigikohtus. Seega on t\u00f5en\u00e4oline, et l\u00f5plik lahend Lemberi s\u00fc\u00fcasjas ei j\u00f5ustu enne 2024. aastat.\nLember kandideerib t\u00e4navu m\u00e4rtsis riigikogu valimistel sotside esinumbrina Tartu- ja J\u00f5gevamaal. Riigikokku p\u00e4\u00e4semise korral on ta lubanud hakata tegelema \u00f5iguskaitses\u00fcsteemis terve m\u00f5istuse juurutamisega."}
{"text":"Georg Malvius | Bitcoin \u2013 paljud teenisid, paljud kannatasid kahjuM\u00f5ned aastad tagasi kuulasin rongis pealt kahe elegantselt r\u00f5ivastatud ettev\u00f5tte juhi vestlust. Need mehed istusid otse minu ees ja r\u00e4\u00e4kisid bitcoin'ist. L\u00e4ksin \u00f5hinasse ja palusin, et nad seda mulle pikemalt selgitaksid.\nMehed soovitasid mul oma firmas arve avada. Investeering pidi olema v\u00e4ga turvaline ja ma pidin saama ohtralt raha. Aga minul on kombeks niipea, kui mul soovitatakse investeerida ja suurt kasumit teenida, kiiremas korras minekut teha. Niisiis j\u00e4tsin investeerimata. Hiljem sain teada, et m\u00f5ned inimesed teenisid kenasti, kuid paljud kandsid suurt kahjugi.\nBitcoin'i tutvustati 2008. aastal kui detsentraliseeritud k\u00e4ibevahendit, mis pole seotud \u00fchegi keskpanga ega vahendajaga. Seda v\u00f5ib kasutajatele saata ja neilt vastu v\u00f5tta osalejate v\u00f5rd\u00f5iguslikus (peer-to-peer) v\u00f5rgustikus, kus v\u00f5rgus\u00f5lmed kontrollivad tehingu kehtivust ja salvestavad tehinguid plokiahelas. Bitcoin'i leiutaja(te) isikut \u00fcmbritseb saladusloor. Satoshi Nakamoto, kes 2008. aastal artikli \u201eBitcoin\u201c kirjutas, on pseudon\u00fc\u00fcm.\nKeelatud valuuta\nBitcoin'i kasutati esimest korda 2010. aastal, umbes aasta p\u00e4rast avatud l\u00e4htekoodiga tarkvarana avaldamist. Esimese kr\u00fcptovaluutaga \u00e4ritehingu tegi programmeerija Laszlo Hanyecz, kes ostis 10 000 bitcoin'i eest (mis t\u00e4na on terve varandus) kaks Papa John'si pitsat. Sestsaadik on bitcoin'iga kaubeldud sadade miljonite eest. Esimesed suuremad tehingud leidsid aset mustal turul. Suurim neist oli Silk Roadi turg, kus kauplemisel kasutati ligi k\u00fcmmet miljonit bitcoin'i. Hiina keelas kr\u00fcptoraha \u00e4ra, kuid hoolimata m\u00e4\u00e4rustest on fondid, firmad ja riigid seda valuutat lubanud.\nEuroopas Liidus on bitcoin n\u00fc\u00fcdsel ajal tunnustatud. USA, Kanada ja Austraalia peavad seda finantsvaraks, mida saab maksustada. Jaapanis, Mehhikos ja \u00dchendkuningriigis on bitcoin seaduslik. El Salvador ja Kesk-Aafrika Vabariik on ainsad riigid maailmas, mis on kuulutanud bitcoin'i seaduslikuks maksevahendiks. Eestis on v\u00f5imalik avada bitcoin'i arvet. Al\u017eeerias, Bangladeshis, Hiinas, Egiptuses, Iraagis, Marokos, Nepalis, Kataris ja Tuneesias on bitcoin keelatud.\nKuid bitcoin'i ajaloos on olnud suuri skandaale, mille k\u00e4igus kaotasid inimesed palju raha. 2010. aasta juulis rajas Jed McCaleb firma Mt Gox ning m\u00fc\u00fcs selle 2011. aastal Jaapanis elavale prantsuse tarkvaraarendajale Mark Karpel\u00e9s'le. 2013. aastaks toimus juba 70% k\u00f5igist maailma bitcoin'i tehingutest Mt Goxis. Kuid 20. juunil 2013 katkestas firma USA dollarite v\u00e4ljamaksed ning paar p\u00e4eva hiljem andis Mt Gox Tokyos sisse pankrotikaitseavalduse. Kompanii oli kaotanud ligi 750 000 oma klientide bitcoin'i ning 100 000 enda oma \u2013 kokku 7% k\u00f5igist bitcoin'idest, mille v\u00e4\u00e4rtus oli toona umbes 473 miljonit dollarit.\nKarpel\u00e8s arreteeriti 2015. aasta augustis Jaapanis ning m\u00f5isteti 2019. aastal s\u00fc\u00fcdi Mt Goxi bilansi v\u00f5ltsimises \u2013 seda 33,5 miljoni dollari mahus. Talle m\u00e4\u00e4rati karistuseks 30 kuud vabaduskaotust, mida ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4itmisele, kui ta ei pane uusi kuritegusid toime.\nTeine skandaal oli 2014. aastal seotud USA firmaga Moopay, mille omanikud olid ettev\u00f5tted Moolah ja MintPal. Moopay kuulutas v\u00e4lja pankroti. Tema juht Alex Green v\u00e4itis, et firmal oli sularaha otsa saanud ja ta pidi tehingud l\u00f5petama. Kuid Alex Green oli tegelikult kauane netipettur Ryan Kennedy, kes tegutses ka selliste nimede all nagu Ryan Francis, Ryan Gentle jt. 2016. aastal vahistatud mees tunnistas, et ta oli varastanud bitcoin'ides kaks miljonit dollarit. Talle m\u00f5isteti 11aastane vabaduskaotus.\nV\u00e4rskeim skandaal on aga mullune. FTX (Futures Exchanges) paistis olevat v\u00e4gev edulugu. Sam Bankman-Fried ehk SBF oli kr\u00fcptomaailma paipoiss, unelmate kr\u00fcptomiljard\u00e4r. Ta oli oma kr\u00fcpto-riskifondi asutamise ajal vaid 25aastane. Nimeka Massachusettsi tehnoloogiainstituudi matemaatikatudeng, vision\u00e4\u00e4r, kes tahtis maailma parandada ja annetas puudustkannatajatele. Bankman-Fried tegi koost\u00f6\u00f6d Ameerika \u00dchendriikide v\u00e4\u00e4rtpaberite ja b\u00f6rsitehingute komisjoniga, et koostada kr\u00fcptovaluuta sektorit reguleeriva seadusandluse eeln\u00f5u ning lubas demokraatidele annetada miljard dollarit. Ta paistis l\u00e4bi ja l\u00f5hki filantroobina.\nEdukas \u00e4ri v\u00f5i kaval skeem?\nBankman-Fried ostis USAs kr\u00fcptovaluutasid, m\u00fc\u00fcs neid Jaapanis kasumiga maha ning kordas seda seni, kui temast sai juhtiv riskifondimees. Inimesed hakkasid investeerima ja ta sai kuulsaks. Bankman-Fried oli n\u00fc\u00fcd 30aastane ja FTX oli suuruselt maailma teine kr\u00fcptovaluutab\u00f6rs. Kuid \u00fchel p\u00e4eval hakkasid ringlema kuulujutud, et FTX pole maksev\u00f5imeline. 6. novembril 2022 v\u00f5tsid hoiustajad osa raha v\u00e4lja. J\u00e4rgmistel p\u00e4evadel tehingud katkesid. Bankman-Fried kirjutas Twitteris: \u201eKeerasin k\u00f5ik tuksi.\u201c Ta kaotas halbade investeeringute tagaj\u00e4rjel suurema osa rahast. FTX varises kokku. 11 miljardi dollari kohtuasjas, mille aktsion\u00e4rid algatasid, on hagejateks n\u00e4iteks Ameerika jalgpallit\u00e4ht Tom Brady ning n\u00e4itleja ja re\u017eiss\u00f6\u00f6r Larry David.\n12. detsembril 2022, kui USAs oli Bankman-Friedi vastu esitatud rida kriminaals\u00fc\u00fcdistusi, vahistati ta Bahama saartel ning anti \u00dchendriikidele v\u00e4lja. H\u00e4bistatud kr\u00fcptomiljard\u00e4r lasti 250 miljoni dollarise kautsjoni vastu vabaks, tingimusel, et ta j\u00e4\u00e4b elama oma vanemate California koju. Praeguseks pole see lugu veel l\u00f5ppenud, kuid nagu \u00f6eldakse helilooja John\u00a0Kanderi ja laulus\u00f5nade autori Fred\u00a0Ebbi\u00a0muusikalis \u201eKabaree\u201c:\n\u201eRaha paneb maailma p\u00f6\u00f6rlema\u2026\nSee kilin-k\u00f5lin on ainus,\nmis maailma p\u00f6\u00f6rlema paneb. Raha-raha-raha\u2026\u201c"}
{"text":"Eesti jalgpalliliit kandis osa endiste treenerite t\u00f6\u00f6tasudest maksuparadiisi. Rootsi maksuamet esitas meestele suure rahan\u00f5udeVarjatud sissetulek, salajane pangakaart, maksed Araabia \u00dchendemiraatide ettev\u00f5tete kaudu, Eesti firmale kuuluv kinnisvara Hispaanias ja pangakonto Belize\u2019is. Need on m\u00f5ned punktid Rootsi maksuameti uurimistest, mis puudutavad Eesti koondise endist peatreenerit Magnus Pehrssoni ning tema abilisi Jesper Norbergi ja Jimmy H\u00f6gbergi.\nRootsi maksuamet on juba m\u00f5nda aega neil kolmel silma peal hoidnud. P\u00e4rast vahetult enne j\u00f5ule teatavaks tehtud otsuseid on selge, et maksuamet on esitanud k\u00f5igile kolmele suured maksen\u00f5uded, kirjutab Fotbollskanen.\n2014. aastast 2016. aasta septembrini oli Magnus Pehrsson Eesti meeste jalgpallikoondise treener. Hiljem t\u00f6\u00f6tas temaga koos abitreener Jesper Norberg ja ajuti kuulus koosseisu ka f\u00fc\u00fcsilise ettevalmistuse treener Jimmy H\u00f6gberg. Uurimist alustati just ajal, mil Pehrsson, Norberg ja H\u00f6gberg t\u00f6\u00f6tasid Eesti koondise juures, ehkki l\u00f5ppotsused puudutavad nende siin veedetud aega vaid osaliselt. Pehrssonile ja Norbergile esitatud n\u00f5uded on seotud ka nende praeguse t\u00f6\u00f6ga Hispaania klubis Velez, kus m\u00f5lemad on ametis 2020. aastast saadik.\nErinevalt Norbergist ja H\u00f6gbergist ei puuduta Pehrssoni Eesti jalgpalli liidust saadud tulu varjamine. Ent ta asutas 2015. aasta septembris Eesti ettev\u00f5tte Pehrsson Investment & Management O\u00dc, mis on investeerinud Hispaania kinnisvarasse.\nPehrsson on maksuhaldurile teatanud, et kavatses kodu v\u00e4lja \u00fc\u00fcrida, sest tal endal polnud v\u00f5imalik seal elada. Ta andis kahele \u00fc\u00fcrifirmale ainu\u00f5iguse korterit PIM-i kaudu v\u00e4lja \u00fc\u00fcrida. \u00dchtlasi on Pehrsson maksuametile tunnistanud, et peatus korteris kolm korda ka ise. Seet\u00f5ttu leidis Rootsi maksuamet, et soovi korral saanuks Pehrsson seda kodu kasutada puhkekoduna. Rootsi seaduste j\u00e4rgi suurendas see tema sissetulekut 10 000 euro v\u00f5rra, millelt makse ei makstud.\nEesti jalgpalli liit kandis raha maksuparadiisi\nNorbergile maksuv\u00f5la tekitanud juhtum puudutab Eesti jalgpalli liidu tehtud makseid. Norberg ei teatanud maksuametile koondiset\u00f6\u00f6st saadavast sissetulekust. N\u00fc\u00fcd n\u00e4itab maksuameti \u00fclevaade, et Eesti jalgpalli liit maksis tema t\u00f6\u00f6 eest Araabia \u00dchendemiraatides asuvale ettev\u00f5ttele. Ettev\u00f5te kannab nime Neda Holding Ltd ning selle asutaja ja omanik on Norberg ise.\nEesti jalgpalli liit tegi makseid veel Belize\u2019i, mis on tuntud maksuparadiis. Makseid tehti ka Saksamaal asuvatele pangakontodele. Aga Norbergi s\u00f5nul ei v\u00f5tnud ta Nedalt palka ega muid h\u00fcvitisi. Ta on Rootsi maksuametile v\u00e4itnud, et Eestis tehtud t\u00f6\u00f6 t\u00f5i ettev\u00f5ttele hoopis kulusid ja selle k\u00e4sutuses olnud vahendid l\u00e4ksid kaduma, kui Belize\u2019i keskpank 2018. aastal ettev\u00f5tet teenindanud panga sundlikvideeris.\nEnt Norberg pole esitanud maksuametile \u00fchtegi dokumenti, mis n\u00e4itaks, et raha, mis Neda Eesti jalgpalli liidult sai, oli panga likvideerimise ajal Belize\u2019i kontol. Sellep\u00e4rast v\u00e4idab maksuamet, et Eesti jalgpalli liidust teenitud tasu l\u00e4ks Norbergi enda taskusse. Pealegi elas Norberg Neda asutamise ajal Brasiilias ja maksuamet kahtlustab, et tal oli ka seal konto, kuhu Neda raha v\u00f5idi edasi kanda.\n\u201eMaksuamet hindab, et olite Neda omanik kuni 2020. aastani ning ettev\u00f5tte allesj\u00e4\u00e4nud vara on ettev\u00f5tte registrist kustutamisega t\u00f5en\u00e4oliselt teile \u00fcle l\u00e4inud,\u201c seisab maksuameti otsuses.\nOtsusest v\u00f5ib lugeda sedagi, et Neda on asutatud ajal, mil Norberg elas Brasiilias. Seet\u00f5ttu peab Rootsi maksuamet usutavaks, et ta p\u00e4\u00e4ses ligi Brasiilias asuvale kontole, kust raha v\u00f5is olla v\u00f5etud.\nSamuti pole Norberg esitanud dokumente, mis n\u00e4itaksid, et Nedalt pole tehtud \u00fclekandeid tema ega ta perekonna erakontodele, kirjutab maksuamet.\nKa kolmas treener skeemitas\nH\u00f6gbergi juhtumi uurimine l\u00f5petati juba 2021. aasta s\u00fcgisel ning sama aasta oktoobris langetati tema 2015., 2016. ja 2017. aasta sissetuleku kohta otsus. Just 2015. aasta s\u00fcgisel asus H\u00f6gberg t\u00f6\u00f6le Eestis ja sai EJL-ist palka nii novembris kui ka detsembris. Maksuameti v\u00e4itel kanti seda umbes 6000 euro v\u00e4\u00e4rtuses H\u00f6gbergi Rootsi pangakontole, aga tema j\u00e4ttis summa deklareerimata.\nKui kahe esimese kuu palk oli kantud H\u00f6gbergi Rootsi kontole, muutis ta Eesti jalgpalli liidult laekuvate maksete p\u00f5him\u00f5tet. 2016. ja 2017. aastal kanti tema tulud ettev\u00f5ttele Jimmy H\u00f6gberg Performance O\u00dc, mille ta maksuameti andmeil 2019. aastal maha m\u00fc\u00fcs. See osa\u00fching sai pidevalt Eesti jalgpalli liidult makseid, kuid aastaaruande j\u00e4rgi ei tehtud sealt seej\u00e4rel ainsatki v\u00e4ljamakset.\nSelle asemel l\u00e4ks raha teistele ettev\u00f5tetele, peamiselt kahele Leedu firmale. Nemad omakorda edastasid summad ettemaksetena pangakaartidega tegevale firmale. Rootsi maksuameti hinnangul kasutavad selliseid pangakaarte inimesed, kes soovivad oma rahaasjus j\u00e4lgi segada.\nRootsi maksuameti uurimine n\u00e4itab, et suurem osa kaardile kantud raha kasutati \u00e4ra \u00d6rebros, kus H\u00f6gberg elab. Kaardiga on makstud ka K\u00fcprose reisi eest ja H\u00f6gberg on tasunud perekonnaliikmete lennupiletite eest. Peale selle on maksuamet tuvastanud, et H\u00f6gberg v\u00f5ttis raha v\u00e4lja ja maksis kaardiga ka Dortmundis ja Londonis.\nMaksuametit H\u00f6gbergi seletused ei veennud. Leedu firmad kuulusid Rootsi maksuameti hinnangul kontserni, mille \u00e4riidee oli osutada Rootsi kodanikele ja ettev\u00f5tetele maksude v\u00e4ltimise teenust.\n\u201eEesti jalgpalli liit sai aprillis 2022 Rootsi maksuametilt teate, et neil on Jesper Norbergi suhtes kahtlused, ning abistasime Rootsi maksuametit teabega, mis meil oli. Pehrssoni ja H\u00f6gbergi kohta Eesti jalgpalli liidu k\u00e4est midagi k\u00fcsitud ei ole,\u201c kommenteeris Eesti jalgpalli liidu arendusjuht Mihkel Uiboleht."}
{"text":"OLE TEADLIK I Kelmid on kavalad! Alati tuleb hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avadaViimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad kuni 120\u00a0000 euroni.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \u201eKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c hoiatab Milenin.\nFoto: PPA\nAlates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht. \u201eTegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c selgitas politseinik.\nFoto: PPA\nVarasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115\u00a0000 euro.\nOluline info, mis tasub meelde j\u00e4tta:\nSisene enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale.\nInternetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \u201epanga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.\nKontrolli alati veeblehe aadressi.\nEsimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht."}
{"text":"Ettevaatust: kurjategijad j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiPolitsei teatel on viimasel kolmel kuul sagenenud juhtumid, kus pankade j\u00e4ljendatud veebilehtede abil petetakse inimestelt raha v\u00e4lja ning kahjud ulatuvad kuni 120 000 euroni.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \"Kelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.Alates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes Coop Panga h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud koduleht.\"Tegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa,\" r\u00e4\u00e4kis Milenin.\"Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c lisas politseinik.Varasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115 000 euro.Milenini s\u00f5nul tuleks siseneda enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvestada \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale. Internetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \"panga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.Alati tuleks kontrollida veeblehe aadressi, sest esimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht."}
{"text":"Kai Rimmel: EKRE v\u00f5it Riigikogu valimistel toob Eesti inimestele parema eluKandideerin Riigikogusse, et kaitsta Harju- ja Raplamaa inimeste huve, kelle t\u00f6\u00f6kus muutis siinsed vallad kogu Eestile silmapaistvalt ilusaks.\nSeisan vastu Kaja Kallase ja Reformierakonna laastavale poliitikale ning kindlustan Eesti pered kodul\u00e4hedaste koolidega, p\u00fcsiva elektrivarustusega ja heade teedega.\nPerekonda kavandatakse kogu eluks, kuid Reformierakonna valitsus planeerib perepoliitikat l\u00fchiajaliselt. Riigi juhid peavad andma endast k\u00f5ik, et Eesti pere tunneks ennast kindlalt ja julgeks saada lapsi. EKRE annab meie peredele pikaajalise kindlustunde.\nVeel halvemini m\u00f5jub, kui Kaja Kallase valitsus murrab noortele peredele antud lubadusi. Kui m\u00f5ned aastad tagasi meelitati noori maale elama, siis n\u00fc\u00fcd t\u00f5mmatakse neil vaip jalge alt \u00e4ra. Sulgetakse v\u00e4ikeseid koole ja lasteaedu, mis h\u00e4vitab kogukonna eluj\u00f5u. Kui inimesed on mitmeid aastaid investeerinud maakohas kodu rajamisse, siis infrastruktuuri sulgemine t\u00e4hendab, et riik pettis neid. Eesti rahvusriik p\u00fcsib \u00fcksnes t\u00e4nu tugevale perekonnale.\nMe ei saa lubada olukorra j\u00e4tkumist, kus iga suurem tuulehoog ja lumesadu kustutab Tallinnast v\u00e4ljaspool tuhandetes kodudes valguse, ehkki nuumame riigile kuuluvat Eesti Energiat \u00fcha kasvava elektri hinna t\u00f5ttu hiiglaslike summadega.\nEKRE lubab, et Eesti pered v\u00f5ivad meie edu korral olla kindlad kodul\u00e4hedastele koolidele, p\u00fcsivale elektrivarustusele ja headele maanteedele. Meie t\u00e4idame valijale antud lubadused.\nKartelliparteide juhtpoliitikud kindlustavad endale soodsat karj\u00e4\u00e4ri Br\u00fcsseli koridorides rahva arvelt. EKRE poolt h\u00e4\u00e4letades teete l\u00f5pu silmakirjalikule ja valelikule poliitikale.\nHarju- ja Raplamaa inimesed ootavad s\u00fcdame v\u00e4rinal j\u00e4rjekordse kaevandusettev\u00f5tja tulekut, kes soovib \u00f5itsva kodutanuma muuta tolmavaks karj\u00e4\u00e4riks. Br\u00fcsseli asjameeste soositud Rail Balticu raudteetrassi ehitamine on lootusetult takerdunud, kuid maksumaksja raha pumbatakse soodesse kasutute viaduktide ehitamisesse. Valitsus teeskleb, justkui sooviks karj\u00e4\u00e4ride rajamisel teha koost\u00f6\u00f6d valdadega ja kohalike inimestega, kuid lubadused osutuvad petlikuks.\nPole kindel, et meil j\u00e4tkub maavarasid nii raudtee kui ka maantee suurprojektidele. Harju- ja Raplamaa elanikud vajavad ennek\u00f5ike just korralikke teid. Isegi Euroopa Liit heidab ette, et Reformierakonna valitsus pole suutnud hakata riigile olulistes p\u00f5hisuundades korralikke maanteid v\u00e4lja ehitama.\nEKRE t\u00f5estas valitsuses olles, et majanduse elavdamiseks tuleb maksusid ja aktsiise julgelt langetada. Maksude alandamisest saab EKRE t\u00e4htis \u00fclesanne, kui me moodustame valitsuse. Madalamate maksudega elavneb majandus, laekumised riigieelarvesse suurenevad, hinnad langevad ja rahvas tuleb toime ilma abirahadeta.\nPraegu teised riigid langetavad meie \u00fcmber energia hindasid, kuid Kaja Kallase valitsus ei tee seda ja kaotame konkurentsiv\u00f5imes.\nTunnen uhkust, et EKRE sai lahkuva Riigikogu volituste ajal v\u00f5imaluse olla valitsuses ja mina t\u00f6\u00f6tada Riigikogus. Saime endid n\u00e4idata tahtej\u00f5ulise ja teov\u00f5imelise erakonnana. Mina sain kogemuse riigijuhtimise kitsaskohtadest ja sellest, mida teha, et elu Eestimaal paremaks muuta.\nMa olen p\u00fchendanud oma elu Eestimaa tuleviku paremaks. Soovin EKRE v\u00f5itu, et teeksime l\u00f5pu poliitilisele korruptsioonile, valetamisele ja probleemide ees pea liiva alla peitmisele.\nRiigikogus saab minu missiooniks j\u00e4tkusuutlik, teadusp\u00f5hiselt juhitud areng, mis loob kasuliku majanduskeskkonna nii ettev\u00f5tjatele kui igale inimesele.\nRiigikogus l\u00e4htun j\u00e4rgnevast:\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Energiahinnad alla, et peatada rahva vaesumine.\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Tagame riigi ja \u00fcksikisiku julgeoleku.\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Luban t\u00f5de ja ausat riigijuhtimist.\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 L\u00e4htun P\u00f5hiseadusest, mis kohustab meid kaitsma eesti keelt ja kultuuri.\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Seisan traditsiooniliste perev\u00e4\u00e4rtuste, noorte perede ja laste toetamise eest.\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 V\u00f5itlen, et iga eakas inimene v\u00f5iks elada inimv\u00e4\u00e4rselt oma kodus.\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Pingutan, et arstiabi muutuks igale inimesele k\u00e4ttesaadavaks.\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 N\u00f5uan, et rahvas saaks ise valida presidenti.\n\u00b7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Astun vastu massilisele ja ebaseaduslikule immigratsioonile.\nKai Rimmel, EKRE Volikogu liige,\u00a0EKRE Nais\u00fchenduse esinaine, EKRE J\u00f5el\u00e4htme osakonna esimees"}
{"text":"Lugejakiri | Kadunud pensionisammas ja kasvanud v\u00f5lad: ammune tuttav t\u00f5mbas p\u00fcramiidskeemiga naise rahatuksP\u00fcramiidskeemi kaasatud naine j\u00e4i ilma on pensionisambast ja eneseuhkusest. Lisaks pettus ta inimestes ja suhetes.\nL\u00f5una-Eestis elav Eeva oli p\u00e4rast keerulisi aastaid koroonaviiruse ja piirangutega tundnud end natuke \u00fcksikuna.\nNii m\u00f5jus talle eriti kutsuvalt vana tuttav, kes ta sotsiaalmeedias endale s\u00f5braks lisas.\n\u201eTegu oli vana koolivennaga, kellega polnud aastaid suhelnud. M\u00f5tlesin, et ongi ehk aeg meenutada olnut ja r\u00e4\u00e4kida olevikust, tulevikust,\u201c oli Eeva alguses v\u00e4ga \u00f5nnelik.\nAlguses oli suhtlus tagasihoidlik ja viidi teineteist senise eluga kurssi.\n\u201eSiis r\u00e4\u00e4kis ta mulle, et tegeleb \u00fche \u00e4riga, mis vajab natuke investeeringut. Paarsada eurot pidi tema s\u00f5nul kuluma mul toidulisandite ostmisele, misj\u00e4rel pidin ise otsima inimesi, kes veel tahaks osta. See koolivend oli k\u00e4inud hiljuti ka mingi motivatsioonikoolitusel, mis oli t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga t\u00f5hus, sest minu haaras ta v\u00e4ga sinna skeemi kaasa. Tol hetkel ei taibanud veel, et tegu on p\u00fcramiidskeemiga,\u201c meenutab Eeva ja lisab: \u201eAga hiljem sain teada, et esimene liituja otsib omale karja lolle, kes hakkavad talle uusi lolle otsima, et keegi veel oma raha investeeriks ja s\u00e4\u00e4stud hea loba eest \u00e4ra annaks.\u201c\n\u201eMina uskusin ja ootasin siiralt, et ta tahab minuga suhelda ja meie s\u00f5prust soojendada, aga p\u00e4rast olin v\u00f5lgades ja rahata,\u201c tunnistab Eeva.\n\u201eOstsin temalt sadade eest tooteid, misj\u00e4rel valiti ta suisa parimaks m\u00fc\u00fcjaks. Sai k\u00e4ia reisil ja boonust. Mina sain teada, et tal on ka naine, misj\u00e4rel tundsin end eriti petetuna. Aga ega ta ei j\u00e4tnud, vaid iga kuu hakkas mulle enne kuu l\u00f5ppu helistama. Ju ta ei saanud oma summasid t\u00e4is. Nii ta siis tahtis enne kuup\u00e4eva kukkumist, et mina ostaks. Alguses ostsin, aga siis mingi hetk sain aru, et olen k\u00f5rini sees. V\u00f5tsin isegi oma II pensionisamba v\u00e4lja ja matsin selle skeemi alla. Isegi sugulastelt v\u00f5tsin l\u00f5puks v\u00f5lgu. Ise olin rumal, v\u00e4ga rumal,\u201c tunnistab naine.\n\u201eMa tahaks k\u00f5iki hoiatada, et kui j\u00e4rsku ilmuvad v\u00e4lja vanad tuttavad, siis tasub arvestada, et nad tahavad midagi kahtlast. Ei teki kellelgi ootamatult huvi, kui seda senini pole olnud. Mina pettusin ja sain petta, aga tahaks n\u00fc\u00fcd teisi taoliste pettuste eest hoiatada,\u201c r\u00f5hutab Eeva."}
{"text":"Rumeenia t\u00fcdrukud kirjeldasid kurikuulsa kupeldaja k\u00e4itumismustrit ja l\u00e4henemisviisiDaria Gusa oli 16-aastane, kui temast 20 aastat vanem suunamudija ja suurejoonelises kupeldamis\u00ad\u00e4ris s\u00fc\u00fcdistatav Andrew Tate talle privaats\u00f5numi saatis.\u00abS\u00f5numis oli kirjas \u00abRumeenia t\u00fcdruk\u00bb koos maasikaemotikoniga,\u00bb \u00fctles Gusa BBC-le. \u00dchendkuningriigi \u00fclikoolis \u00f5ppiv Gusa on tuntud Rumeenia poliitiku t\u00fctar ja tunneb ennast Tate\u2019i s\u00f5numeid avalikustades turvaliselt. \u00abMinu profiililt oli ilmselge, et olime sel ajal keskkooliealised \u2013 isegi meie kooli nimi oli kontol v\u00e4lja toodud. Ma arvan, et ta p\u00fc\u00fcdis teadmatuid t\u00fcdrukuid leida.\u00bb\n\u00abEesm\u00e4rk oli t\u00fcdrukutega tutvuda, k\u00e4ia paaril kohtingul, nendega magada, nende kvaliteeti testida, panna ta minusse armuma, nii et ta teeks k\u00f5ike, mida ma \u00fctlen, ja siis panna nad veebikaamera ette raha teenima,\u00bb uhkeldas Tate oma Instagrami-kontol eelmisel aastal.\nKahtlusalused v\u00f5rgutavadki ohvreid kingituste ja lubadustega paremast elust v\u00e4lismaal, selgitas ELi politseiamet Europol. \u00abNii eemalduvad naised oma perekonnast, et otsida armastust ja uusi v\u00f5imalusi teistes riikides.\u00bb\n\u00abMulle meeldib Ida-Euroopa laialdasema korruptsioon t\u00f5ttu,\u00bb k\u00f5neles Andrew Tate 2022. aastal veebisaates \u00abThe Fellas\u00bb, lisades, et tema jaoks on Suurbritannia politseinike eitav suhtumine altk\u00e4emaksu isiklikult solvav.\n\u00abSa ei saa istuda ja naisega puhtalt professionaalset \u00e4risuhet ajada, see ei toimi,\u00bb \u00f5petas Tate. \u00abKui sina selle t\u00fcdrukuga ei maga, teeb seda keegi teine. Ja see teine inimene hakkab teda sinu asemel kontrollima.\u00bb Tate lisas, et oli t\u00fcdrukuid sotsiaalmeediast otsides halastamatu.\n\u00abL\u00f5puks k\u00f5ik need tibid lihtsalt istuvad mul kodus, igavlevad, on minusse t\u00e4iesti armunud. Muidugi ei l\u00e4he nad majast v\u00e4lja. Nad ei tohi v\u00e4lja minna,\u00bb selgitas kupeldamises s\u00fc\u00fcdistatav. \u00abKui sa minu kontrolli all oled, teen, mida tahan.\u00bb\u200b\nTate pakkus 49,99 dollari eest kuus ligip\u00e4\u00e4su koolitusele \u00abHustler\u2019s University\u00bb (\u00abSahkerdaja \u00fclikool\u00bb \u2013 R. K. J.), mis tema v\u00e4itel arendab osalejate k\u00f5rge sissetuleku teenimiseks vajalikke oskusi. Selle kuu alguses suletud \u00abkoolitusel\u00bb oli 127 000 tellijat, kirjutab The New York Times.\n\u00abOn selge, et Tate on r\u00e4pane tegelane,\u00bb hindas ajaleht Evening Standard. \u00abTema m\u00f5juv\u00f5imu vastu v\u00f5itlemiseks peame m\u00f5istma tema v\u00f5lu: tema uhkeldav isiksus meelitab noori mehi ajal, mil \u00fclej\u00e4\u00e4nud sotsiaalmeedia nende enesehinnangut \u00f5\u00f5nestab.\u00bb\nRumeenial on suur probleem inimkaubandusega ning ametiv\u00f5imud on asunud sellega t\u00f5siselt tegelema, selgitas \u00f5igusekspert Laura Stefan BBC-le. Eelmisel aastal tegi riik piisavalt edusamme, et USA inimkaubanduse j\u00e4lgimisnimekirjast p\u00e4\u00e4seda, kuid aruandes korrati ka muret, et mitmed \u00adkohalikud ametnikud on ise inimkaubandusega seotud."}
{"text":"Halbade valikute valimiskompass l\u00f6\u00f6b pildi klaariks\u00dcle enam kui veerandsaja aasta pole mul riigikogu valimistega hullup\u00f6\u00f6ra tegemist. T\u00e4psemalt, lehetoimetajana on tegemist ikka ja kodanikuna l\u00e4hen valima, aga suurt karusselli vaatan k\u00f5rvalt, kirjutab arvamustoimetaja Andres Herkel.\nVana igiliikur Mark Soosaar seevastu p\u00f5hjendas, et kandideerib taas, kuna s\u00f5ja ajal ei tohi k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da. Tundsin siis korra sisemist torget, et kuidas ma, palju noorem mees, ikkagi k\u00f5rval olen. Aga see oli korraks, sest panustada saab teisitigi.\nVeel \u00fctles Soosaar, et praegu on vaja rahvusliku \u00fchtsuse valitsust. See on muidugi \u00f5ige, v\u00f5i t\u00e4psemini, \u00f5ige utoopiline ja seda teab Mark ise samuti. Sisepoliitika keeb omasoodu, s\u00f5da pole seda jahutanud. Valus elutunnetus \u00fctleb, et see, mis on \u00f5ige, ongi vahel utoopiline ja siis on vaja muid lahendusi otsida. V\u00f5i siis tuleb oma t\u00f5e ja \u00f5igusega reaalpoliitikast p\u00e4ris k\u00f5rvale astuda.\nVahel leiab ebarealistlik poliitika v\u00e4ljundi m\u00e4ssu n\u00e4ol ega ole enam kaugeltki \u00f5ige. N\u00e4iteks Brasiilia parlamendir\u00fcnnak ja k\u00fcsimus, kas v\u00f5i kui palju see sarnanes trumpistide Kapitooliumi-r\u00fcnnakuga kahe aasta eest USAs. Erinevusi on siin ehk rohkem, kui algul paistab, aga suur ja \u00fcldistav \u00fchisjoon on see, et s\u00e4\u00e4rased asjad juhtuvad ikka peamiselt kaheparteilistes ning l\u00f5hestunud valijaskonnaga riikides.\nMe ei vaja \u00fchtainsat, s\u00fcgavale k\u00fcntud vastasseisu, millest ei saa \u00f5ieti keegi k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da ja mis toidab kummagi poole fanaatikuid. Kui midagi sellist hakkabki tekkima, siis on Eestis v\u00e4hemalt v\u00f5imalik mitte valida \u00e4\u00e4rmusi, vaid m\u00f5ni m\u00f5\u00f5dukam, v\u00e4hem agressiivne partei. \u00dchiskonna tervis p\u00fcsib parem ja konfliktid ei plahvata nii teravalt.\nKunagi \u00f5petas \u00fcks elukogenud s\u00f5ber mind umbes n\u00f5nda: \u00e4ra arva, et sind valitakse sellep\u00e4rast, et sa oled nii hea \u2013\u200b pigem otsib arukas inimene k\u00f5ikidest kehvadest valikutest k\u00f5ige v\u00e4hem halba ja kui ta sind l\u00f5puks toetab, siis ei tohi sa valmistada suurt pettumust. Seega tuleb otsida midagi, mis on k\u00f5ige v\u00e4hem halb \u2013 ja ma usun siiani, et see kaalutlus on sobiv valimiskompass.\u00a0\n\u00c4ra arva, et sind valitakse sellep\u00e4rast, et sa oled nii hea \u2013\u200b pigem otsib arukas inimene k\u00f5ikidest kehvadest valikutest k\u00f5ige v\u00e4hem halba.\n\nSoovitan s\u00e4\u00e4rast halbuse j\u00e4rgi mahaarvamise meetodit ka k\u00f5igile, kes kurdavad, et pole kedagi valida. Alati on ja alati tuleb otsida. Tolle kahtlusel p\u00f5hineva meetodiga ei taha ma sugugi halvustada neid, kelle jaoks on poliitiline p\u00e4riskodu p\u00fcsivalt olemas ning kindel erakond ja kandidaat, keda valida, alati teada. Sellised inimesed on enamasti head idealistid. Kuid ma pean vajalikuks neid \u00fche ohu eest hoiatada.\nM\u00e4letan nimelt, kuidas \u00fcks ammune poliitikavedur tegi s\u00fcgava sisuga nalja \u2013 k\u00e4in ja k\u00e4in kindlalt partei joone j\u00e4rgi, aga see joon, kuramus, vingerdab eest \u00e4ra ja enam ei saa aru, kus ta asub. Igal juhul mitte seal, kus ta olema peab. Selline eksiolek v\u00f5ib tabada paljusid.\nMida ikkagi teha, kui sulle teoreetilise maailmavaate j\u00e4rgi sobiv erakond teeb selle vaatega kokkusobimatuid otsuseid? Takistab teadliku h\u00e4maga erakondade rahastamisreeglite korrastamist. V\u00f5i on lihtsalt kaelani korruptsioonis. M\u00f5ni lahendab kognitiivse vastuolu sellega, et silmaklapid sulguvad ja parteil on alati \u00f5igus \u2013 asjaoludest s\u00f5ltumata. Teine otsib uut poliitilist kodu. Kolmas pettub.\nIgal juhul on k\u00f5ige parem, kui valikuid on rohkem, kui et lihtsalt olukorraga leppida v\u00f5i poliitilise p\u00f5lisvastase poolele \u00fcle minna. N\u00e4iteks leidub poliitilisel maastikul meelispartei number kaks. Tegusamad saavad k\u00e4tt proovida aga p\u00e4ris uue erakonna loomisega. Eestis on see ikkagi v\u00f5imalik \u2013 v\u00f5i v\u00e4hemalt mitte lausv\u00f5imatu.\n\u00dches\u00f5naga, j\u00f5uan oma arutlustes ikka ja j\u00e4lle selle juurde, et meie tavapraktika, mis annab parlamendikohti 5\u20137 erakonnale, aitab \u00e4ra hoida palju suuremaid h\u00e4dasid kui see, et erakondi on palju ja riigikogus k\u00e4ib lehmakauplemine. See ei t\u00e4henda hoopiski, et meil on k\u00f5ik h\u00e4sti. Vastupidi, meie s\u00fcsteemil on hulk kroonilisi terviseh\u00e4dasid ja nende ravimisega ei tegele \u00f5ieti keegi.\u00a0\nK\u00e4in ja k\u00e4in partei joone j\u00e4rgi, aga see joon vingerdab eest \u00e4ra ja enam ei saa aru, kus ta asub. Igal juhul mitte seal, kus ta olema peab.\n\nPaari n\u00e4dala eest hindas Postimees ekspertide abiga eri ministeeriumide eelmise aasta t\u00f6\u00f6d. K\u00f5rge hinnangu p\u00e4lvisid sise-, v\u00e4lis- ja kaitseministeerium ehk valdkonnad, mis v\u00e4ltimatult pidid s\u00f5jale reageerima \u2013 aitama Ukrainat ja sealt saabuvaid s\u00f5jap\u00f5genikke, kindlustama sisejulgeolekut ja riigikaitset. See n\u00e4itab, et kui teisiti lihtsalt ei saa, siis me tegutseme ja oleme kriisi korral t\u00f5husad.\nPilt on kurvem seal, kus s\u00f5ja hingust pole nii teravalt tunda ning selle asemel m\u00f5jub ammune inerts. Pole v\u00f5imalik olla tulemuslik, kui probleem j\u00e4etakse lahendamata, sest koalitsioonierakonnad on eri meelt ega otsigi kokkulepet. Samuti j\u00e4\u00e4b tulemus kehvakeseks, kui viiakse ellu kellegi kinnisideeline valimislubadus \u2013 ja mitte sellep\u00e4rast, et k\u00f5ik seda toetavad, vaid sellep\u00e4rast, et see on valitsuse p\u00fcsimise hind ning nii kirjutati kunagi koalitsioonileppesse.\nKahjuks on meie poliitilisest debatist peaaegu t\u00e4ielikult v\u00e4lja pudenenud k\u00f5ik see, mis oli oluline nn j\u00e4\u00e4keldriprotsessis ning viimati veel Vabaerakonna paremail p\u00e4evil. Toona kutsuti seda demokraatiapaketiks, milles m\u00f5nikord leidus naiivseidki retsepte, kuid mis kokkuv\u00f5tlikult n\u00f5udis avatumat ja paremini tasakaalustatud poliitilist s\u00fcsteemi.\nPean silmas erakondade rahastamist, valimisliitude \u00f5igusi, riigikogu liikmete sisulist vabastamist erakonna v\u00f5i fraktsiooni diktaadist \u2013 ja veel paljusid k\u00fcsimusi. Ka uued erakonnad pole neid esile t\u00f5stnud. Aga just siin peitub \u00fcks poliitika hangumise peamine v\u00f5ti. K\u00fcmme aastat tagasi muutus see selgelt n\u00e4htavaks, r\u00e4\u00e4giti kartellierakondadest ja toiduahelatest, aga n\u00fc\u00fcd on sellega lihtsalt lepitud.\nPuudub valmisolek remontida v\u00e4ikseidki k\u00fcsimusi, nagu n\u00e4iteks riigikogu valimisringkondade eba\u00fchtlane suurus, mis demograafilistel p\u00f5hjustel ainult s\u00fcveneb. Tallinn ja Harjumaa ju kasvavad, \u00abv\u00e4iksed\u00bb ringkonnad kaotavad mandaate.\nEelmiste riigikogu valimiste eel r\u00e4\u00e4kis J\u00fcri Raidla riigireformist, peaaegu k\u00f5ik noogutasid, andsid kolm tilka verd ja allkirja, aga kus see n\u00fc\u00fcd on? T\u00f5si, ma arvan, et \u00fcks \u00fchele v\u00f5ttes oli Raidla kava peaaegu sama utoopiline nagu Soosaare rahvusliku \u00fchtsuse valitsus, aga kellelgi polnud julgust talle seda \u00fctelda. Metatasandilt vaadates taotles temagi rohkem avatust ja uudseid lahendusi, mida aga hangunud kartellierakondade juhtimisel pole p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik saavutada.\nEesti poliitika vereringe v\u00f5iks olla v\u00e4hemalt sama kiire, nagu on L\u00e4tis. Poolte riigikogu liikmete vahetumine valimistel annaks natukenegi lootust, et \u00fchiskonna ees seisvaid probleeme hakatakse teisiti lahendama \u2013 eesk\u00e4tt teadmistep\u00f5hiselt ja v\u00e4hem erakonnaegoismile tuginedes.\nSaadikukandidaate saab r\u00fchmitada. K\u00f5igepealt on vanad tegijad, kelle kasuks m\u00e4ngib staatus ja tuntus, k\u00f5rgem positsioon nimekirjas, samuti kampaaniaks vajalike ressursside parem k\u00e4ttesaadavus (osalt paraku ka riigiressurss, mida ei saa alati t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda). Siin on vaja \u00e4ra tunda nii kogemuste ja oskuste kaalukus kui ka see, et riigikogu rutiin pole entusiasmi halvanud, silm ikka veel s\u00e4rab. Kogemus annab olulise plussi vaid sel juhul, kui sellega kaasneb t\u00f6\u00f6tahe ja iseseisvus.\nTeiseks pakuvad avalikkusele k\u00f5ige enam huvi uued staarid \u2013 tihti endale m\u00f5nel muul elualal nime teinud \u00abnoviitsid\u00bb. \u00dchtlasi on nendel k\u00f5ige suurem oht l\u00fchikese karj\u00e4\u00e4ri j\u00e4rel Parnassilt alla prantsatada. Valija ees seisab aga raske valik \u00e4ra arvata, kas muul alal tubli inimene otsib lihtsalt uusi elamusi v\u00f5i on tal poliitikale t\u00f5esti midagi olulist anda.\nKolmandaks osalevad kandidaadid, kel pole suurt lootust valituks osutuda, kuid kes tulevad v\u00e4lja ja n\u00e4evad vaeva selleks, et kindlustada oma parteiliselt tagatud ametikohta \u2013 olgu see omavalitsuses, m\u00f5nikord ka parteikontoris v\u00f5i m\u00f5nes ministeeriumis. Selle groteskseim n\u00e4ide on Tallinna linnaametnike ja -s\u00f5ltlaste kandideerimine Keskerakonna nimekirjas kohalikel valimistel.\u00a0\nUstavusvannet ei anta mitte Reformierakonnale, Keskerakonnale v\u00f5i Helmedele, vaid Eesti Vabariigile. Siin on v\u00e4ga suur vahe.\n\nNeljandat t\u00fc\u00fcpi kandidaadid on m\u00f5\u00f5duka tuntuse ja pigem keskmise h\u00e4\u00e4ltesaagiga. Erinevalt eelmisest r\u00fchmast pole nad s\u00f5ltlased, vaid ideeinimesed. M\u00f5nikord riskivad nad erakonnale h\u00e4\u00e4lte kojutoomiseks isegi oma positsiooni v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohaga. Meedia ja laiema avalikkuse t\u00e4helepanu nad eriti ei p\u00e4lvi. Siiski kehastavad just nemad minu arvates maa soola v\u00f5i, \u00fctleme, \u00abEesti poliitika soola\u00bb heas t\u00e4henduses.\u00a0\nPeale selle on muidugi need, kes endale pikaajalise sihiteadliku t\u00f6\u00f6ga poliitikas nime teevad, sealhulgas uute erakondade kaudu, lootes, et l\u00f5puks nad v\u00f5idavad niikuinii. Samuti esineb hulk erinevate t\u00fc\u00fcbitunnustega v\u00f5i hoopis ebat\u00fc\u00fcpilisi kandidaate.\nJa veel. Valimistel kandideerimine on ikkagi auasi, ehkki meil seda sageli nii ei tajuta. President Alar Karise s\u00f5num n\u00f5udlikkusest peaks laienema ka valija vastutusele; m\u00f5istagi ka k\u00f5igile kandidaatidele ja k\u00f5ige enam valituks osutunutele. Viimaste roll on pikaajaline. Tuleb meeles pidada, et ustavusvannet ei anta mitte Reformierakonnale, Keskerakonnale v\u00f5i Helmedele, vaid Eesti Vabariigile. Siin on v\u00e4ga suur vahe.\n"}
{"text":"Rumeenia t\u00fcdrukud kirjeldasid kurikuulsa kupeldaja k\u00e4itumismustrit ja l\u00e4henemisviisiV\u00c4LISMAA Daria Gusa oli 16-aastane, kui temast 20 aastat vanem suunamudija ja suurejoonelises kupeldamis\u00e4ris s\u00fc\u00fcdistatav Andrew Tate talle privaats\u00f5numi saatis.\u00abS\u00f5numis oli kirjas \u00abRumeenia t\u00fcdruk\u00bb koos maasikaemotikoniga,\u00bb \u00fctles Gusa BBC-le. \u00dchendkuningriigi \u00fclikoolis \u00f5ppiv Gusa on tuntud Rumeenia poliitiku t\u00fctar ja tunneb ennast Tate'i s\u00f5numeid avalikustades turvaliselt. \u00abMinu profiililt oli ilmselge, et olime sel ajal keskkooliealised - isegi meie kooli nimi oli kontol v\u00e4lja toodud. Ma arvan, et ta p\u00fc\u00fcdis teadmatuid t\u00fcdrukuid leida.\u00bb\u00abEesm\u00e4rk oli t\u00fcdrukutega tutvuda, k\u00e4ia paaril kohtingul, nendega magada, nende kvaliteeti testida, panna ta minusse armuma, nii et ta teeks k\u00f5ike, mida ma \u00fctlen, ja siis panna nad veebikaamera ette raha teenima,\u00bb uhkeldas Tate oma Instagrami-kontol eelmisel aastal.Kahtlusalused v\u00f5rgutavadki ohvreid kingituste ja lubadustega paremast elust v\u00e4lismaal, selgitas ELi politseiamet Europol. \u00abNii eemalduvad naised oma perekonnast, et otsida armastust ja uusi v\u00f5imalusi teistes riikides.\u00bb\u00abMulle meeldib Ida-Euroopa laialdasema korruptsioon t\u00f5ttu,\u00bb k\u00f5neles Andrew Tate 2022. aastal veebisaates \u00abThe Fellas\u00bb, lisades, et tema jaoks on Suurbritannia politseinike eitav suhtumine altk\u00e4emaksu isiklikult solvav.\u00abSa ei saa istuda ja naisega puhtalt professionaalset \u00e4risuhet ajada, see ei toimi,\u00bb \u00f5petas Tate. \u00abKui sina selle t\u00fcdrukuga ei maga, teeb seda keegi teine. Ja see teine inimene hakkab teda sinu asemel kontrollima.\u00bb Tate lisas, et oli t\u00fcdrukuid sotsiaalmeediast otsides halastamatu.\u00abL\u00f5puks k\u00f5ik need tibid lihtsalt istuvad mul kodus, igavlevad, on minusse t\u00e4iesti armunud. Muidugi ei l\u00e4he nad majast v\u00e4lja. Nad ei tohi v\u00e4lja minna,\u00bb selgitas kupeldamises s\u00fc\u00fcdistatav. \u00abKui sa minu kontrolli all oled, teen, mida tahan.\u00bbTate pakkus 49,99 dollari eest kuus ligip\u00e4\u00e4su koolitusele \u00abHustler's University\u00bb (\u00abSahkerdaja \u00fclikool\u00bb - R. K. J.), mis tema v\u00e4itel arendab osalejate k\u00f5rge sissetuleku teenimiseks vajalikke oskusi. Selle kuu alguses suletud \u00abkoolitusel\u00bb oli 127 000 tellijat, kirjutab The New York Times.\u00abOn selge, et Tate on r\u00e4pane tegelane,\u00bb hindas ajaleht Evening Standard. \u00abTema m\u00f5juv\u00f5imu vastu v\u00f5itlemiseks peame m\u00f5istma tema v\u00f5lu: tema uhkeldav isiksus meelitab noori mehi ajal, mil \u00fclej\u00e4\u00e4nud sotsiaalmeedia nende enesehinnangut \u00f5\u00f5nestab.\u00bbRumeenial on suur probleem inimkaubandusega ning ametiv\u00f5imud on asunud sellega t\u00f5siselt tegelema, selgitas \u00f5igusekspert Laura Stefan BBC-le. Eelmisel aastal tegi riik piisavalt edusamme, et USA inimkaubanduse j\u00e4lgimisnimekirjast p\u00e4\u00e4seda, kuid aruandes korrati ka muret, et mitmed kohalikud ametnikud on ise inimkaubandusega seotud.Andrew ja Tristan Tate viibivad m\u00f5lemad Rumeenias vahi all. PHOTOS   OCTAV GANEA   SCANPIXRachel Kaare Juudas"}
{"text":"Halbade valikute valimiskompass\u00dcle enam kui veerandsaja aasta pole mul riigikogu valimistega hullup\u00f6\u00f6ra tegemist. T\u00e4psemalt, lehetoimetajana on tegemist ikka ja kodanikuna l\u00e4hen valima, aga suurt karusselli vaatan k\u00f5rvalt.Vana igiliikur Mark Soosaar seevastu p\u00f5hjendas, et kandideerib taas, kuna s\u00f5ja ajal ei tohi k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da. Tundsin siis korra sisemist torget, et kuidas ma, palju noorem mees, ikkagi k\u00f5rval olen. Aga see oli korraks, sest panustada saab teisitigi.Veel \u00fctles Soosaar, et praegu on vaja rahvusliku \u00fchtsuse valitsust. See on muidugi \u00f5ige, v\u00f5i t\u00e4psemini, \u00f5ige utoopiline ja seda teab Mark ise samuti. Sisepoliitika keeb omasoodu, s\u00f5da pole seda jahutanud. Valus elutunnetus \u00fctleb, et see, mis on \u00f5ige, ongi vahel utoopiline ja siis on vaja muid lahendusi otsida. V\u00f5i siis tuleb oma t\u00f5e ja \u00f5igusega reaalpoliitikast p\u00e4ris k\u00f5rvale astuda.Vahel leiab ebarealistlik poliitika v\u00e4ljundi m\u00e4ssu n\u00e4ol ega ole enam kaugeltki \u00f5ige. N\u00e4iteks Brasiilia parlamendir\u00fcnnak ja k\u00fcsimus, kas v\u00f5i kui palju see sarnanes trumpistide Kapitooliumi-r\u00fcnnakuga kahe aasta eest USAs. Erinevusi on siin ehk rohkem, kui algul paistab, aga suur ja \u00fcldistav \u00fchisjoon on see, et s\u00e4\u00e4rased asjad juhtuvad ikka peamiselt kaheparteilistes ning l\u00f5hestunud valijaskonnaga riikides.Me ei vaja \u00fchtainsat, s\u00fcgavale k\u00fcntud vastasseisu, millest ei saa \u00f5ieti keegi k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da ja mis toidab kummagi poole fanaatikuid. Kui midagi sellist hakkabki tekkima, siis on Eestis v\u00e4hemalt v\u00f5imalik mitte valida \u00e4\u00e4rmusi, vaid m\u00f5ni m\u00f5\u00f5dukam, v\u00e4hem agressiivne partei. \u00dchiskonna tervis p\u00fcsib parem ja konfliktid ei plahvata nii teravalt.Kunagi \u00f5petas \u00fcks elukogenud s\u00f5ber mind umbes n\u00f5nda: \u00e4ra arva, et sind valitakse sellep\u00e4rast, et sa oled nii hea - pigem otsib arukas inimene k\u00f5ikidest kehvadest valikutest k\u00f5ige v\u00e4hem halba ja kui ta sind l\u00f5puks toetab, siis ei tohi sa valmistada suurt pettumust. Seega tuleb otsida midagi, mis on k\u00f5ige v\u00e4hem halb - ja ma usun siiani, et see kaalutlus on sobiv valimiskompass.Soovitan s\u00e4\u00e4rast halbuse j\u00e4rgi mahaarvamise meetodit ka k\u00f5igile, kes kurdavad, et pole kedagi valida. Alati on ja alati tuleb otsida. Tolle kahtlusel p\u00f5hineva meetodiga ei taha ma sugugi halvustada neid, kelle jaoks on poliitiline p\u00e4riskodu p\u00fcsivalt olemas ning kindel erakond ja kandidaat, keda valida, alati teada. Sellised inimesed on enamasti head idealistid. Kuid ma pean vajalikuks neid \u00fche ohu eest hoiatada.M\u00e4letan nimelt, kuidas \u00fcks ammune poliitikavedur tegi s\u00fcgava sisuga nalja - k\u00e4in ja k\u00e4in kindlalt partei joone j\u00e4rgi, aga see joon, kuramus, vingerdab eest \u00e4ra ja enam ei saa aru, kus ta asub. Igal juhul mitte seal, kus ta olema peab. Selline eksiolek v\u00f5ib tabada paljusid.Mida ikkagi teha, kui sulle teoreetilise maailmavaate j\u00e4rgi sobiv erakond teeb selle vaatega kokkusobimatuid otsuseid? Takistab teadliku h\u00e4maga erakondade rahastamisreeglite korrastamist. V\u00f5i on lihtsalt kaelani korruptsioonis. M\u00f5ni lahendab kognitiivse vastuolu sellega, et silmaklapid sulguvad ja parteil on alati \u00f5igus - asjaoludest s\u00f5ltumata. Teine otsib uut poliitilist kodu.Kolmas pettub.Igal juhul on k\u00f5ige parem, kui valikuid on rohkem, kui et lihtsalt olukorraga leppida v\u00f5i poliitilise p\u00f5lisvastase poolele \u00fcle minna. N\u00e4iteks leidub poliitilisel maastikul meelispartei number kaks. Tegusamad saavad k\u00e4tt proovida aga p\u00e4ris uue erakonna loomisega. Eestis on see ikkagi v\u00f5imalik - v\u00f5i v\u00e4hemalt mitte lausv\u00f5imatu.\u00dches\u00f5naga, j\u00f5uan oma arutlustes ikka ja j\u00e4lle selle juurde, et meie tavapraktika, mis annab parlamendikohti 5-7 erakonnale, aitab \u00e4ra hoida palju suuremaid h\u00e4dasid kui see, et erakondi on palju ja riigikogus k\u00e4ib lehmakauplemine. See ei t\u00e4henda hoopiski, et meil on k\u00f5ik h\u00e4sti. Vastupidi, meie s\u00fcsteemil on hulk kroonilisi terviseh\u00e4dasid ja nende ravimisega ei tegele \u00f5ieti keegi.Paari n\u00e4dala eest hindas Postimees ekspertide abiga eri ministeeriumide eelmise aasta t\u00f6\u00f6d.K\u00f5rge hinnangu p\u00e4lvisid sise-, v\u00e4lis- ja kaitseministeerium ehk valdkonnad, mis v\u00e4ltimatult pidid s\u00f5jale reageerima - aitama Ukrainat ja sealt saabuvaid s\u00f5jap\u00f5genikke, kindlustama sisejulgeolekut ja riigikaitset. See n\u00e4itab, et kui teisiti lihtsalt ei saa, siis me tegutseme ja oleme kriisi korral t\u00f5husad.Pilt on kurvem seal, kus s\u00f5ja hingust pole nii teravalt tunda ning selle asemel m\u00f5jub ammune inerts. Pole v\u00f5imalik olla tulemuslik, kui probleem j\u00e4etakse lahendamata, sest koalitsioonierakonnad on eri meelt ega otsigi kokkulepet. Samuti j\u00e4\u00e4b tulemus kehvakeseks, kui viiakse ellu kellegi kinnisideeline valimislubadus - ja mitte sellep\u00e4rast, et k\u00f5ik seda toetavad, vaid sellep\u00e4rast, et see on valitsuse p\u00fcsimise hind ning nii kirjutati kunagi koalitsioonileppesse.Kahjuks on meie poliitilisest debatist peaaegu t\u00e4ielikult v\u00e4lja pudenenud k\u00f5ik see, mis oli oluline nn j\u00e4\u00e4keldriprotsessis ning viimati veel Vabaerakonna paremail p\u00e4evil. Toona kutsuti seda demokraatiapaketiks, milles m\u00f5nikord leidus naiivseidki retsepte, kuid mis kokkuv\u00f5tlikult n\u00f5udis avatumat ja paremini tasakaalustatud poliitilist s\u00fcsteemi.Pean silmas erakondade rahastamist, valimisliitude \u00f5igusi, riigikogu liikmete sisulist vabastamist erakonna v\u00f5i fraktsiooni diktaadist - ja veel paljusid k\u00fcsimusi. Ka uued erakonnad pole neid esile t\u00f5stnud. Aga just siin peitub \u00fcks poliitika hangumise peamine v\u00f5ti. K\u00fcmme aastat tagasi muutus see selgelt n\u00e4htavaks, r\u00e4\u00e4giti kartellierakondadest ja toiduahelatest, aga n\u00fc\u00fcd on sellega lihtsalt lepitud.Puudub valmisolek remontida v\u00e4ikseidki k\u00fcsimusi, nagu n\u00e4iteks riigikogu valimisringkondade eba\u00fchtlane suurus, mis demograafiliste! p\u00f5hjustel ainult s\u00fcveneb. Tallinn ja Harjumaa ju kasvavad, \u00abv\u00e4iksed\u00bb ringkonnad kaotavad mandaate.Eelmiste riigikogu valimiste eel r\u00e4\u00e4kis J\u00fcri Raidla riigireformist, peaaegu k\u00f5ik noogutasid, andsid kolm tilka verd ja allkirja, aga kus see n\u00fc\u00fcd on? T\u00f5si, ma arvan, et \u00fcks \u00fchele v\u00f5ttes oli Raidla kava peaaegu sama utoopiline nagu Soosaare rahvusliku \u00fchtsuse valitsus, aga kellelgi polnud julgust talle seda \u00fctelda. Metatasandilt vaadates taotles temagi rohkem avatust ja uudseid lahendusi, mida aga hangunud kartellierakondade juhtimisel pole p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik saavutada.Eesti poliitika vereringe v\u00f5iks olla v\u00e4hemalt sama kiire, nagu on L\u00e4tis. Poolte riigikogu liikmete vahetumine valimistel annaks natukenegi lootust, et \u00fchiskonna ees seisvaid probleeme hakatakse teisiti lahendama - eesk\u00e4tt teadmistep\u00f5hiselt ja v\u00e4hem erakonnaegoismile tuginedes.Saadikukandidaate saab r\u00fchmitada. K\u00f5igepealt on vanad tegijad, kelle kasuks m\u00e4ngib staatus ja tuntus, k\u00f5rgem positsioon nimekirjas, samuti kampaaniaks vajalike ressursside parem k\u00e4ttesaadavus (osalt paraku ka riigiressurss, mida ei saa alati t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda). Siin on vaja \u00e4ra tunda nii kogemuste ja oskuste kaalukus kui ka see, et riigikogu rutiin pole entusiasmi halvanud, silm ikka veel s\u00e4rab. Kogemus annab olulise plussi vaid sel juhul, kui sellega kaasneb t\u00f6\u00f6tahe ja iseseisvus.Teiseks pakuvad avalikkusele k\u00f5ige enam huvi uued staarid - tihti endale m\u00f5nel muul elualal nime teinud \u00abnoviitsid\u00bb. \u00dchtlasi on nendel k\u00f5ige suurem oht l\u00fchikese karj\u00e4\u00e4ri j\u00e4rel Parnassilt alla prantsatada. Valija ees seisab aga raske valik \u00e4ra arvata, kas muul alal tubli inimene otsib lihtsalt uusi elamusi v\u00f5i on tal poliitikale t\u00f5esti midagi olulist anda.Kolmandaks osalevad kandidaadid, kel pole suurt lootust valituks osutuda, kuid kes tulevad v\u00e4lja ja n\u00e4evad vaeva selleks, et kindlustada oma parteiliselt tagatud ametikohta - olgu see omavalitsuses, m\u00f5nikord ka parteikontoris v\u00f5i m\u00f5nes ministeeriumis. Selle groteskseim n\u00e4ide on Tallinna linnaametnike ja -s\u00f5ltlaste kandideerimine Keskerakonna nimekirjas kohalikel valimistel.Neljandat t\u00fc\u00fcpi kandidaadid on m\u00f5\u00f5duka tuntuse ja pigem keskmise h\u00e4\u00e4ltesaagiga. Erinevalt eelmisest r\u00fchmast pole nad s\u00f5ltlased, vaid ideeinimesed. M\u00f5nikord riskivad nad erakonnale h\u00e4\u00e4lte kojutoomiseks isegi oma positsiooni v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohaga. Meedia ja laiema avalikkuse t\u00e4helepanu nad eriti ei p\u00e4lvi. Siiski kehastavad just nemad minu arvates maa soola v\u00f5i, \u00fctleme, \u00abEesti poliitika soola\u00bb heas t\u00e4henduses.Peale selle on muidugi need, kes endale pikaajalise sihiteadliku t\u00f6\u00f6ga poliitikas nime teevad, sealhulgas uute erakondade kaudu, lootes, et l\u00f5puks nad v\u00f5idavad niikuinii. Samuti esineb hulk erinevate t\u00fc\u00fcbitunnustega v\u00f5i hoopis ebat\u00fc\u00fcpilisi kandidaate.Ja veel. Valimistel kandideerimine on ikkagi auasi, ehkki meil seda sageli nii ei tajuta. President Alar Karise s\u00f5num n\u00f5udlikkusest peaks laienema ka valija vastutusele; m\u00f5istagi ka k\u00f5igile kandidaatidele ja k\u00f5ige enam valituks osutunutele. Viimaste roll on pikaajaline. Tuleb meeles pidada, et ustavusvannet ei anta mitte Reformierakonnale, Keskerakonnale v\u00f5i Helmedele, vaid Eesti Vabariigile. Siin on v\u00e4ga suur vahe.\"\u00c4ra arva, et sind valitakse sellep\u00e4rast, et sa oled nii hea - pigem otsib arukas inimene k\u00f5ikidest kehvadest valikutest k\u00f5ige v\u00e4hem halba.\"ANDRES HERKEL"}
{"text":"Bitcoin - paljud teenisid, paljud kannatasid kahjuM\u00f5ned aastad tagasi kuulasin rongis pealt kahe elegantselt r\u00f5ivastatud ettev\u00f5tte juhi vestlust. Need mehed istusid otse minu ees ja r\u00e4\u00e4kisid bitcoin'ist. L\u00e4ksin \u00f5hinasse ja palusin, et nad seda mulle pikemalt selgitaksid.Mehed soovitasid mul oma firmas arve avada. Investeering pidi olema v\u00e4ga turvaline ja ma pidin saama ohtralt raha. Aga minul on kombeks niipea, kui mul soovitatakse investeerida ja suurt kasumit teenida, kiiremas korras minekut teha. Niisiis j\u00e4tsin investeerimata. Hiljem sain teada, et m\u00f5ned inimesed teenisid kenasti, kuid paljud kandsid suurt kahjugi.Bitcoin'i tutvustati 2008. aastal kui detsentraliseeritud k\u00e4ibevahendit, mis pole seotud \u00fchegi keskpanga ega vahendajaga. Seda v\u00f5ib kasutajatele saata ja neilt vastu v\u00f5tta osalejate v\u00f5rd\u00f5iguslikus (peer-to-peer) v\u00f5rgustikus, kus v\u00f5rgus\u00f5lmed kontrollivad tehingu kehtivust ja salvestavad tehinguid plokiahelas. Bitcoin'i leiutaja(te) isikut \u00fcmbritseb saladusloor. Satoshi Nakamoto, kes 2008. aastal artikli \u201eBitcoin\u201c kirjutas, on pseudon\u00fc\u00fcm.Keelatud valuutaBitcoin'i kasutati esimest korda 2010. aastal, umbes aasta p\u00e4rast avatud l\u00e4htekoodiga tarkvarana avaldamist. Esimese kr\u00fcptovaluutaga \u00e4ritehingu tegi programmeerija Laszlo Hanyecz, kes ostis 10 000 bitcoin'i eest (mis t\u00e4na on terve varandus) kaks Papa John'si pitsat. Sestsaadik on bitcoin'iga kaubeldud sadade miljonite eest. Esimesed suuremad tehingud leidsid aset mustal turul. Suurim neist oli Silk Roadi turg, kus kauplemisel kasutati ligi k\u00fcmmet miljonit bitcoin'i. Hiina keelas kr\u00fcptoraha \u00e4ra, kuid hoolimata m\u00e4\u00e4rustest on fondid, firmad ja riigid seda valuutat lubanud.Euroopas Liidus on bitcoin n\u00fc\u00fcdsel ajal tunnustatud. USA, Kanada ja Austraalia peavad seda finantsvaraks, mida saab maksustada. Jaapanis, Mehhikos ja \u00dchendkuningriigis onbitcoin seaduslik. El Salvador ja Kesk-Aafrika Vabariik on ainsad riigid maailmas, mis on kuulutanudbitcoin'i seaduslikuks maksevahendiks. Eestis on v\u00f5imalik avada bitcoin'iarvet. Al\u017eeerias, Bangladeshis, Hiinas, Egiptuses, Iraagis, Marokos, Nepalis, Kataris ja Tuneesias on bitcoin keelatud.Kuid bitcoin'i ajaloos on olnud suuri skandaale, mille k\u00e4igus kaotasid inimesed palju raha. 2010. aasta juulis rajas Jed McCaleb firma Mt Gox ning m\u00fc\u00fcs selle 2011. aastal Jaapanis elavale prantsuse tarkvaraarendajale Mark Karpel\u00e9s'le. 2013. aastaks toimus juba 70% k\u00f5igist maailma bitcoin'i tehingutest Mt Goxis. Kuid 20. juunil 2013 katkestas firma USA dollarite v\u00e4ljamaksed ning paar p\u00e4eva hiljem andis Mt Gox Tokyos sisse pankrotikaitseavalduse. Kompanii oli kaotanud ligi 750 000 oma klientide bitcoin'i ning 100 000 enda oma - kokku 7% k\u00f5igist bitcoin'idest, mille v\u00e4\u00e4rtus oli toona umbes 473 miljonit dollarit.Karpel\u00e8s arreteeriti 2015. aasta augustis Jaapanis ning m\u00f5isteti 2019. aastal s\u00fc\u00fcdi Mt Goxi bilansi v\u00f5ltsimises - seda 33,5 miljoni dollari mahus. Talle m\u00e4\u00e4rati karistuseks 30 kuud vabaduskaotust, mida ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4itmisele, kui ta ei pane uusi kuritegusid toime.Teine skandaal oli 2014. aastal seotud USA firmaga Moopay, mille omanikud olid ettev\u00f5tted Moolah ja MintPal. Moopay kuulutas v\u00e4lja pankroti. Tema juht Alex Green v\u00e4itis, et firmal oli sularaha otsa saanud ja ta pidi tehingud l\u00f5petama. Kuid Alex Green oli tegelikult kauane netipettur Ryan Kennedy, kes tegutses ka selliste nimede all nagu Ryan Francis, Ryan Gentle jt. 2016. aastal vahistatud mees tunnistas, et ta oli varastanud bitcoin'ides kaks miljonit dollarit. Talle m\u00f5isteti 11aastane vabaduskaotus.V\u00e4rskeim skandaal on aga mullune. FTX (Futures Exchanges) paistis olevat v\u00e4gev edulugu. Sam Bankman-Fried ehk SBF oli kr\u00fcptomaailma paipoiss, unelmate kr\u00fcptomiljard\u00e4r. Ta oli oma kr\u00fcpto-riskifondi asutamise ajal vaid 25aastane. Nimeka Massachusettsi tehnoloogiainstituudi matemaatikatudeng, vision\u00e4\u00e4r, kes tahtis maailma parandada ja annetas puudustkannatajatele. Bankman-Fried tegi koost\u00f6\u00f6d Ameerika \u00dchendriikide v\u00e4\u00e4rtpaberite ja b\u00f6rsitehingute komisjoniga, et koostada kr\u00fcptovaluuta sektorit reguleeriva seadusandluse eeln\u00f5u ning lubas demokraatidele annetada miljard dollarit. Ta paistis l\u00e4bi ja l\u00f5hki filantroobina.Edukas \u00e4ri v\u00f5i kaval skeem?Bankman-Fried ostis USAs kr\u00fcptovaluutasid, m\u00fc\u00fcs neid Jaapanis kasumiga maha ning kordas seda seni, kui temast sai juhtiv riskifondimees. Inimesed hakkasid investeerima ja ta sai kuulsaks. Bankman-Fried oli n\u00fc\u00fcd 30aastane ja FTX oli suuruselt maailma teine kr\u00fcptovaluutab\u00f6rs. Kuid \u00fchel p\u00e4eval hakkasid ringlema kuulujutud, et FTX pole maksev\u00f5imeline. 6. novembril 2022 v\u00f5tsid hoiustajad osa raha v\u00e4lja. J\u00e4rgmistel p\u00e4evadel tehingud katkesid. Bankman-Fried kirjutas Twitteris: \u201eKeerasin k\u00f5ik tuksi.\u201c Ta kaotas halbade investeeringute tagaj\u00e4rjel suurema osa rahast. FTX varises kokku. 11 miljardi dollari kohtuasjas, mille aktsion\u00e4rid algatasid, on hagejateks n\u00e4iteks Ameerika jalgpallit\u00e4ht Tom Brady ning n\u00e4itleja ja re\u017eiss\u00f6\u00f6r Larry David.12. detsembril 2022, kui USAs oli Bankman-Friedi vastu esitatud rida kriminaals\u00fc\u00fcdistusi, vahistati ta Bahama saartel ning anti \u00dchendriikidele v\u00e4lja. H\u00e4bistatud kr\u00fcptomiljard\u00e4r lasti 250 miljoni dollarise kautsjoni vastu vabaks, tingimusel, et ta j\u00e4\u00e4b elama oma vanemate California koju. Praeguseks pole see lugu veel l\u00f5ppenud, kuid nagu \u00f6eldakse helilooja John Kanderi ja laulus\u00f5nade autori Fred Ebbi muusikalis \u201eKabaree\u201c:\u201eRaha paneb maailma p\u00f6\u00f6rlema... See kilin-k\u00f5lin on ainus, mis maailma p\u00f6\u00f6rlema paneb. Raha-raha-raha...\u201cBitcoin'i leiutaja(te) isikut \u00fcmbritseb saladusloor. Satoshi Nakamoto, kes 2008. aastal artikli \u201eBitcoin\"kirjutas, on pseudon\u00fc\u00fcm.GEORG MALVIUS, lavastaja"}
{"text":"Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise \u00absuur armastus\u00bb kui peoga p\u00fchitudArmastuse kerjamine \u2013 mis see on? Mees, kes ostab naise armastust. Naine, kes valetab ja manipuleerib, et meeldida. Oi kui palju erinevaid armastuse kerjamise viise on meie hulgas kasutusel, need on v\u00e4ga tavalised! \u00abNo mina k\u00fcll seda ei tee!\u00bb\u00a0Enamikule meeldib enesekaitseks seda kuulutada. Kuid vaatame veidi l\u00e4hemalt ja selgub \u2013 teeme k\u00fcll. Kust ma tean? Minul endal oli kerjamine nii k\u00e4pas, et mul oli selles lausa must v\u00f6\u00f6!\u00a0\nY\n\n\nNaistejutud 279 Kas ka sina kerjad armastust?\n\nKuid enam ma seda ei tee ja nii uskumatu, kui see ka pole \u2013 armastust on mu elus palju-palju rohkem. Enamik inimesi kerjab armastust \u00fchel v\u00f5i teisel moel ja just see on peamine p\u00f5hjus, miks me seda ei saa. N\u00f5u annab enesearengu teejuht\u00a0Eeva-Liisa Vahtra.\u00a0\nLeia siit 2022. aasta parimad episoodid!\u00a0\nMillesse mehed armuvad? Pepu, b\u00fcsti ja pikkade jalgadega polegi midagi peale hakata...\n\n\nLood elust\u00a0\n\nMees, kes p\u00fc\u00fcab armastust osta. Naise \u00e4ra ostmine ilusate kingituste, luksuslike puhkuste, \u00fcllatuste, romantiliste \u00f5htus\u00f6\u00f6kide ja ka ilusate s\u00f5nadega. Mis iganes on see \u00abkaup\u00bb, mida naisele pakute, sisu on sama. Ja tulemus on samuti alati sama \u2013 sa ei saa sel moel armastust. L\u00fchikeses perspektiivis v\u00f5ib see naine teha kalkulatsiooni, et see on talle siiski kasulik, ja tulla m\u00e4nguga kaasa. Mida mees ei n\u00e4e, on partneri pidev siseheitlus \u2013 tehingu osana peab ta teesklema tundeid, mida tegelikult ei tunne. Justkui kaunitar peaks koletisega magama.\u00a0\nMees aga soovib endale \u00f5nne \u2013 tundub ju, et ta suutis oma unistuste naise endale v\u00f5ita! Kuid tegelikult ei saa mitte kellegi armastust osta. Naine\u00a0tegelikult ei taha sind, ta ei armasta sind, aga need h\u00fcved, mida sa pakud, on lihtsalt \u00e4rgitanud tema ahnust sel m\u00e4\u00e4ral, et ta n\u00f5ustub selle diiliga. Mehed v\u00f5ivad uskuda, mida neile r\u00e4\u00e4gitakse ja n\u00e4idatakse, aga varem v\u00f5i hiljem tajuvad\u00a0nad ikkagi, et asi pole \u00f5ige. Iga\u00fcks saab viimaks aru, kas sind\u00a0armastatakse sinu\u00a0enda p\u00e4rast v\u00f5i sa oled lihtsalt h\u00fcvede tooja.\n\u00abMa olen seda ka ise kogenud \u00fches suhtes,\u00bb selgitab Eeva-Liisa Vahtra. \u00abSeal on alateadlik m\u00e4ng, \u00e4ra ostmine. Aga sa ikkagi p\u00e4rast n\u00e4ed, et igal asjal on hind. \u00abN\u00e4e, ma andsin sulle selle, aga sa ei vasta minu ootustele.\u00bb See on ikka v\u00e4ga jama.\u00bb\nLiigub ka legende, et piiramatute materiaalsete vahenditega inimesed v\u00f5ivad olla paadunud, isekad ja arvata, et neil ongi \u00f5igus kogu maailm \u00e4ra osta. \u00abMina arvan, et nad ei ole,\u00bb vaidleb Kristinka vastu. \u00abK\u00f5ik inimesed on hinge poolest \u00fcsna inimlikud. Lihtsalt nemad aktsepteerivad niisugust meetodit armastust saada ja k\u00f5ige kurvem on see, et l\u00fchikeses ajaperspektiivis elu ka n\u00e4itab sulle, et see t\u00f6\u00f6tab.\u00bb\nKuid armastuse ostja ei saa kunagi hingerahu. Sest s\u00fcgaval s\u00fcdames ta teab, et peab suhte eest pidevalt maksma. Mis saab siis, kui\u00a0eelis v\u00f5i see, millega sa seda armastust ostad, \u00e4ra kaob? Selliseid n\u00e4iteid on k\u00fcll ja k\u00fcll. Pealtn\u00e4ha on suhe imeilus. Korraga kaotab mees majandusliku\u00a0kindluse ja silmapilk on ka naine l\u00e4inud. Ja siis saab ka k\u00f5ige kergeusklikum mees asjast aru: \u00abOot, aga ta enne ju nii v\u00e4ga armastas...\u00bb Ei, ta ei armastanud sind kunagi! Pani peale sobiva plaadi, r\u00e4\u00e4kis k\u00f5ike, mida sa kuulda tahtsid, m\u00fc\u00fcs k\u00f5ike seda, mida sa ostsid. Kuid see naine polnud kunagi s\u00fcdamega suhtesse investeerinud.\nMis iganes valedel alustel loodud suhe, kus puudub tegelik puhas armastus, laguneb kohe, kui valed motiivid koos olemiseks \u00e4ra kukuvad.\nOleks eba\u00f5iglane v\u00e4ita, et iga mees, kes soovib v\u00f5tta materiaalset vastutust, oleks kohe suhte ostja. K\u00f5ik s\u00f5ltub konkreetsest loost, l\u00e4hedusest ja kokkulepetest.\nLoe ka seda: \u00dche suhte purunemise lugu: \u00abMa ei tahtnud olla asi!\u00bb\u00a0\nVahel v\u00f5ib ostetud suhe ka toimida. Kui m\u00f5lemad on lahti \u00fchendatud sellest, mida p\u00e4riselt tunnevad ja vajavad, kumbki ei oska armastada ja rahulduvad tehinguga. Siis v\u00f5ivad partnerid isegi rahulolu kogeda. Tingimusel, et kumbki endaga s\u00fcgavamat sidet ei otsi, sest nii kui seda teha, avanevad ka silmad.\nSee on oluline m\u00f5tlemise koht \u2013 kui sarnase mustriga lood kipuvad minema k\u00f5ik sama rada, kas on siis arukas loota, et sinu armastuse ostmine kuidagi paremini l\u00f5peb?\nNaine, kes valetab, et sobida. Mees ei suuda esmalt oma \u00f5nne uskuda \u2013 korraga on ta leidnud naise, kes t\u00f5esti on tema unistuste naine! Nagu kaks s\u00fcdant ja \u00fcks hing, kaunitar on temaga k\u00f5iges \u00fchel n\u00f5ul. Nende huvid, vaated, unistused on nii-nii sarnased! Kuidas see v\u00f5imalik on? Ei olegi. \u00abMe valetame,\u00bb \u00fctleb Eeva-Liisa otsekoheselt. \u00abNaistena me liiga tihti manipuleerime ja kanname erinevaid maske selleks, et sobida. Me ei julge n\u00e4idata oma haavatavust ja tegelikke tundeid. Me ei r\u00e4\u00e4gi kunagi seda, mida me p\u00e4riselt tunneme. Selleks, et kohanduda teise ootusega.\u00bb Manipuleerimist on raske \u00e4ra tunda, sest seda tehes me petame nii kaaslast kui ennast \u2013 valetame ka endale, et me ei manipuleeri. Ja kui kaaslane t\u00f5e \u00e4ra tunneb, eitame eriti tuliselt!\nKuula ka seda!\u00a0Marju Karin: \u00ab\u00c4rge muutke ennast odavamaks kui tegelikult olete!\u00bb\u00a0\n\u00abSeal tuleks vaadata endasse,\u00bb soovitab terapeut. \u00abMiks ma midagi teen? Kas see on asi, mida ma ise tegelikult tunnen ja tahan teha, mis tuleb minust? V\u00f5i see tuleb sellest, et ma tahan meeldida ja vastata teise ootusele. Vajadusi saab otse v\u00e4ljendada, aga see ei ole kahjuks tavaline.\u00bb\nMida me tegelikult teeme, kui manipuleerime ja m\u00e4ngime kedagi, kes me tegelikult ei ole? Anname oma j\u00f5u \u00e4ra. Ning elame kellegi teise elu, mitte iseenda oma.\nS\u00fcdametemurdja, keda k\u00f5ik naised tahavad. Elumees, kes ei suuda aktsepteerida \u00fche naise armastust, temale on vaja k\u00f5ikide naiste t\u00e4helepanu. Tal on kogu aeg vajadus olla n\u00e4htav, vajadus, et teda m\u00e4rgatakse, kiidetakse ja talle aplodeeritakse. Mis on tema t\u00e4itmata vajadus? Inimene v\u00f5ib otsida armastust, l\u00e4hedust ja turvatunnet, kuid sellise k\u00e4itumisega ta v\u00e4listab just selle, mida ise k\u00f5ige rohkem vajab. Miks? Tema hirm l\u00e4heduse ees on sedav\u00f5rd suur. Suutmatus ennast siduda ja pidev p\u00f5genemine j\u00e4rgmisse suhtesse v\u00f5i suhete paljususse v\u00f5ib olla eriti kartliku\u00a0s\u00fcdame kaitsem\u00fc\u00fcr. V\u00f5ib \u00f6elda, et vaata, kus hoolimatu mees, ja vaata, kui palju murtud s\u00fcdameid. Ise on ta tegelikult samasugune murtud s\u00fcda \u2013 inimene, kes ei julge s\u00fcgavalt armastada, kes on saanud elus kuidagipidi pihta. Ja pinnapealse flirdi ajutine \u00abv\u00f5idur\u00f5\u00f5m\u00bb kahjuks ehtsat asja ei asenda ning pikalt ei toida.\nLoe ka seda:\u00a0\u00abMul oli tohutu hirm suud lahti teha!\u00bb Siis v\u00f5tsin riski ja juhtus midagi uskumatut\n\u00c4rinaine, kes l\u00e4heb l\u00e4bi elu nagu nuga l\u00e4bi v\u00f5i.\u00a0Ta on niiv\u00f5rd tugev, saab k\u00f5igega hakkama ja tal pole ainsatki n\u00f5rkust. Kas on v\u00f5imalik n\u00f5rkusteta inimene? Muidugi ei ole. See on tohutu kompensatsiooniahel, mida r\u00f5hutatud tugevus, saavutamisvajadus ja v\u00f5imuiha maskeerib. Ta peab k\u00f5iges k\u00f5ike ise tegema, v\u00f5ib-olla ta ei suuda isegi delegeerida, sest tal on vaja igal pool r\u00f5hutada: \u00abMina tegin!\u00bb Sageli on tal ka usalduse probleem, tal on v\u00e4ga raske anda asju \u00fcle v\u00f5i kontrolli k\u00e4est. Mis v\u00f5ib selle loo varjus peituda? V\u00e4ike t\u00fcdruk, kes nii v\u00e4ga tahtis oma isa t\u00e4helepanu, aga ei saanud. Nii ta pettus ja solvus kogu meessoo peale. See on uskumatu, kuidas me n\u00e4itame maailmale k\u00f5ike muud, et varjata p\u00e4ris asja. Mida v\u00f5imendatum on kompenseeriv ja maskeeriv k\u00e4itumine, seda suurem on sisemine haavatavus, ebakindlus ja hirm. \u00abH\u00e4sti hea oleks oma erinevaid osi tundma \u00f5ppida, aktsepteerida ja integreerida,\u00bb soovitab terapeut. \u00abTeadvustamata osad endast v\u00f5tavad alateadlikult juhtimise \u00fcle. Siis ei teki meil ka kontrollimatuid emotsioonipurskeid, mille puhul me ei saa aru, mis meiega toimub.\u00bb\nTihti on sellise naise elu imetletud edulugu \u2013 ta j\u00f5uabki kaugele. Aga \u00fcks pilk tema eraelule \u2013 see pole kunagi korras. Sest kui seal oleks armastus, ei vajaks keegi sellist kompensatsiooni v\u00e4ljastpoolt.\n***\nK\u00f5ik need lood kehtivad elus ka siis, kui tegelaste sugu vastupidi panna. On armastuse ostjaid naisi ja manipuleerivaid mehi, ringi t\u00f5mbajaid kaunitare ja terasest \u00e4rimehi. Mis k\u00f5iki neid inimesi \u00fchendab? Nad kerjavad armastust! Iga\u00fcks erineval moel, aga keegi neist ei usu, et ta ilma trikitamata, n\u00f5udmata v\u00f5i ostmata v\u00f5iks armastust v\u00e4\u00e4rt olla. \u00dckski neist lugudest pole eriline, vaid v\u00e4ga tavaline. V\u00f5tsime nad siia kokku vaid selleks, et teil oleks \u00abraudteekaart\u00bb kohtadest, kuhu suhtemaailmas mitte s\u00f5ita \u2013 seal on r\u00f6\u00f6pad \u00fcles v\u00f5etud. Armastust sealt ei leia, kuigi alguses tekkib tunne, et iga muster neist t\u00f6\u00f6tab.\u00a0\nKuula \u00e4ra kogu saade \u2013 toome esile veel palju erinevaid armastuse kerjamise viise ja anname n\u00f5u, kuidas see kahjulik tegevus l\u00f5petada. Armastust kerjates ei saa armastust. See on otsetee pettumuseni. Pettuvad m\u00f5lemad pooled.\n\nEeva-Liisa Vahtra\nKristina Herodes\n\n\nMida siis teha?\n\nSeletame pikas osas p\u00f5hjalikult lahti armastuse kerjamise tagamaad ja kuidas seda l\u00f5petada. Lihtsustatult\u00a0on lahendus lihtne \u2013 ole suhtes algusest peale see, kes sa p\u00e4riselt oled. Nii armastatakse sind sinu enda p\u00e4rast, p\u00fcsivalt. Kuid seal on veel palju detaile, mida t\u00e4hele panna.\nMitte keegi ei pea olema t\u00e4iuslik selleks, et armastust v\u00e4\u00e4rida, vastupidi \u2013 vigadesse ja veidrustesse on isegi palju lihtsam armuda.\u00a0Esmalt \u00f5pi iseennast tundma ja seej\u00e4rel v\u00e4ljenda oma tundeid. Kui sa iseendana ei sobi sellele partnerile, on t\u00f5en\u00e4oliselt partner lihtsalt vale. Usu, leidub ka inimene, kelle k\u00f5rval ennast v\u00e4\u00e4nama ja valetama ei pea.\nKuula ka seda! Aasta \u00f5ppetunnid: lahku mehe k\u00f5rvalt, kes sind tarbib, aga ei hinda!\nJa nii \u00fcllatav, kui see ka pole \u2013 mehed ja naised, kes armastuse kerjamise l\u00f5petavad,\u00a0kogevad oluliselt rohkem armastust ja eluga rahulolu.\u00a0\nKuula ka seda!\u00a0\u00abAga siis tuli mu ellu armastus ja sain aru, millest k\u00f5igest olen puudust tundnud!\u00bb\n\nEeva-Liisa Vahtra ja Kristina Herodes\nKristina Herodes\n\n\n\u00a0\n\n\nLoe ka seda:\u00a0Polegi pepu, b\u00fcst ja pikad jalad! Mehi v\u00f5luvad naiste juures hoopis teised asjad...\u00a0\nKuula \u00e4ra kogub saade ning loobu otsustavalt kerjuse alandavast rollis!\nArmastust v\u00f5ib kerjata\u00a0ostmise, manipuleerimise, v\u00e4ljapressimise, ohvri m\u00e4ngimise v\u00f5i lunimise vormis. Kuidas kerjamine l\u00f5petada? Esiteks teadvusta endale, kuidas sa kerjad ja mis on selle taga. Armastuse kerjamiseks on mitmeid viise \u2013 r\u00e4\u00e4gime need k\u00f5ik praktiliste n\u00e4idetega lahti, et oleks lihtsam aru saada. R\u00e4\u00e4gime ka sellest, kuidas armastust p\u00e4riselt leida ja sellesse taas uskuma hakata. Mitte enam armastust kerjata \u2013 seda suudab iga\u00fcks, ka sina! Saates on taas k\u00fclas \u00abNaistejuttude\u00bb kuulajate poolt palavalt armastatud p\u00fcsik\u00fclaline \u2013 enesearengu teejuht Eeva-Liisa Vahtra. Saatejuht Kristina Herodes.\nSulle meeldis? K\u00f5ik \u00abNaistejuttude\u00bb 279\u00a0osa leiad siit!\n\u00dchine meiega\u00a0Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laup\u00e4ev kell 11 portaalis Postimees Naine."}
{"text":"Ats Miller: 2023 \u2013 s\u00f5ja paineKirjutasin aasta tagasi, et see, mis toimub Ukraina piiri \u00e4\u00e4res, on terve m\u00f5istuse vastane: et olgu, roppjuhmile venelasele saab t\u00f5esti maha m\u00fc\u00fca m\u00f5tte, nagu valmistuks Ukraina neid r\u00fcndama, kuid nende ca 100\u00a0000 mehega ei tee ju Ukraina vastu midagi \u00e4ra ja nende talvel sealhoidmine maksab \u2013 mida need Vene idikad v\u00f5imlevad\u2026\nNojah, mul (ja loomulikult k\u00f5igil teistel, kes sedamoodi m\u00f5tlesid) oli ju \u00f5igus \u2013 toimuv oli ja on t\u00e4ielikult terve m\u00f5istuse vastane; ja Venemaa ei suutnud Ukrainas midagi muljetavaldavat \u00e4ra teha, selle vallutamisest r\u00e4\u00e4kimata, ja maksab juba praegu selle eest r\u00e4ngalt etc etc.\nMa ei hakka pikalt \u00fcle kordama, kui ebaadekvaatne ja inimvihkajalik on ra\u0161istliku Venemaa maailmapilt ja kui haledalt neil praktikas see impeeriumi taastamine l\u00e4heb, ent ma tahaksin r\u00f5hutada meil selleteemalistes diskussioonides v\u00e4ga alaesindatud laiema pildi tunnetust \u2013 nimelt, et elame endiselt II maailmas\u00f5ja vormitud maailmas.\nJah, 30 aastat tagasi varises Kurjuse Impeerium kokku. Ent kunagi Jaltas ja Teheranis paika pandud piirid ja j\u00f5ujooned j\u00e4id paigale; Venemaa ei tsiviliseerunud, sakslasi hoitakse endiselt ninali mudas, Euroopas on siiani USA v\u00e4ed ja\u2026 \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm on endiselt statistid (ja on ju n\u00e4ha, kui rahul Hiina sellega on\u2026)\nK\u00f5rvalep\u00f5ige \u2013 ma usun, et iga natukese aja tagant tuleb k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega h\u00f5igata, et XX sajand on l\u00e4bi! See oli progressi ja lootuse sajand. M\u00f5lemast on j\u00e4rel haledad r\u00e4balad. (M\u00f5ne asja selgitus v\u00e4\u00e4rib omaette artiklit \u2013 sest n\u00e4iteks kuigi arvutustehnika ja veel m\u00f5ned alad endiselt tormiliselt arenevad, ei vii see meid kuhugi \u2013 unistasime lendavatest autodest, saime 256 t\u00e4hem\u00e4rki, eks ole\u2026)\nXXI sajandi maailmas on k\u00f5ik v\u00e4hegi tegijad omavahel seotud ja seda tihti \u00fcsna skisofreenilisel viisil. Euroopa, sealhulgas meie kasutame endiselt (suuremas osas) Vene energiat ja k\u00e4ib ka igasugune muu koost\u00f6\u00f6 ja kaubavahetus. Selle taustal kiljub keegi, et mida te ometi teete, orkid tapavad ukrainlasi L\u00e4\u00e4ne raha eest, ja teine seal k\u00f5rval ei saa aru, milleks \u00fcldse on sanktsioonid, ja kolmas\u2026\nOehh.\nVaatame seda asja k\u00fclmalt ja k\u00fc\u00fcniliselt natuke teisel viisil, l\u00e4bi rahanumbrite. 2022. aastal toetas USA Ukraina armeed ca 40 miljardiga. (Siin ja edaspidi on m\u00f5eldud eurosid, kuid ma usun, et lugeja m\u00f5istab, et selle t\u00e4psuse piires pole vahet, kui ka oleks juttu dollaritest. Ma olen maailma peal n\u00e4inud ringlemas numbreid 35-st 48-ni, ja antud juhul oli selline number Reutersis, viitega omakorda Maailmapangale; j\u00e4rgneva m\u00f5tet ei muuda m\u00f5ningane ebat\u00e4psus ja tunnistan, et ega ma pole vaevunud \u00fcksipulgi nokkima, kui palju sisaldavad erinevad numbrid n\u00e4iteks igasugust mittes\u00f5jalist abi.)\n2023. aastal on planeeritud Ukraina toeks umbes sama summa ja spetsialistide (n\u00e4iteks S\u00f5jauuringute Instituudi) arvates j\u00e4tkub sellest t\u00e4nase \u201ekulu\u201d p\u00f5hjal ca augustini. Selge ju, et Ukraina peab vastu t\u00e4nu (esmajoones) NATO toetusele. Ei tohi unustada ka NATO vaatenurka, et Venemaa ei ole oht, kuni see ei suuda Ukrainatki v\u00f5ita.\nUSA jaoks, pangem t\u00e4hele, pole see 40 miljardit mingi eriline raha. 20 aastaga kuluti Afganistanis ca 2,3 triljonit dollarit, ehk siis keskmiselt 115 miljardit aastas. Ja mis selle eest saadi? Taliban v\u00f5ttis k\u00f5ik \u00fcle niipea kui USA v\u00e4ed lahkusid. Selles vaates \u2013 et neutraliseeritakse Venemaa kolmandiku summa eest \u2013 on see raha ju s***ks h\u00e4sti kulutatud! Venemaa on kaotanud v\u00f5ib-olla juba 100\u00a0000 s\u00f5durit, ca 1600 tanki ja ca 8600 muud s\u00f5idukit; parematel p\u00e4evadel tulistasid orkid v\u00e4lja ca 60\u201370\u00a0000 m\u00fcrsku p\u00e4evas \u2013 Venemaa on kaotanud kindlasti \u00fcle poole (v\u00f5itlusv\u00f5imelisest) armeest ega suuda seda (realistlikult hinnates) taastada enne 3\u201310 aastat.\nUSA relvad, ukrainlaste veri, eks ole, aga see raha on v\u00e4ga h\u00e4sti kulutatud\u2026\nJa see raha, muide, on 5,6% USA s\u00f5jalisest eelarvest, mis oli 2022. a 715 B$. Niimoodi, puusalt tulistades, v\u00f5ib hinnata, et noh, vast veerand sellest rahast oli otseselt Venemaa ohu vastu (\u00fclej\u00e4\u00e4nud siis Hiina ja muu maailm) \u2013 ja ka selles vaates neutraliseeriti Vene oht mingi ca veerandi raha eest.\nMe ei peaks kartma v\u00e4lja \u00f6elda ka seda, et USA-le on kasulik, et n\u00fc\u00fcd ostetakse nende gaasi orkide oma asemel. Me ei peaks kartma ka v\u00e4lja \u00f6elda, et esimese 6 s\u00f5jakuu jooksul sai Venemaa fossiilsete k\u00fctuste m\u00fc\u00fcgist ca 160 miljardit, millest ca 54%, ehk ca 85 miljardit tuli EU-st. Ja me ei tohiks kindlasti unustada, et suurem osa sellest voolab l\u00e4bi Ukraina ja muide, Venemaa maksab Ukrainale selle eest! (Ukraina l\u00e4bilaskev\u00f5imekus, muide, on seni ca 1,5x suurem kui Nord Stream 1 & 2 kokku. Sealt jookseb ka t\u00e4na l\u00e4bi \u00fcle 40 miljoni kuupmeetri gaasi p\u00e4evas.)\nJa siis on veel olemas Togliatti-Odessa ammoniaagitoru, mille taask\u00e4ivitamisest on kogu aeg juttu lausa \u00dcRO tasemel. Jutt on, arusaadavalt, l\u00e4mmastikv\u00e4etistest, ilma milleta arvestatav osa maailmast ei suuda oma elanikke toita. See tooks Ukrainale ca 12 miljardit aastas, aga sama ilmselgelt kasutaksid orkid oma osa tulust ukrainlaste tapmiseks\u2026\nMilliste maailmas v\u00e4ga vajalike metallide kaevandustest on arvestatav osa Venemaal? N\u00e4iteks uraan\u00a0 ja titaan; no ja tegelikult p\u00e4ris hea hulk muud kraami ka, ilma milleta n\u00e4iteks see XXI sajandi p\u00fcramiidide ehitamine v\u00f5i laste ristis\u00f5da v\u00f5i kultuurirevolutsioon \u2013 rohep\u00f6\u00f6re \u2013 kuidagi paigalt ei taha v\u00f5tta. M\u00f5tleme k\u00f5ige selle valguses veelkord \u00fcle sanktsioonid ja et Venemaa ei ole siiani maailma panganduss\u00fcsteemist t\u00e4ielikult \u00e4ra l\u00f5igatud \u2013 see on see XXI sajandi skisofreeniliselt l\u00e4bip\u00f5imunud maailm.\nSelle k\u00f5ige valguses on tegelikult v\u00e4ga loogiline, et ei taheta, et Venemaa p\u00e4ris Haiitiks v\u00f5i m\u00f5neks selle taseme lootusetuks kloaagiks muutub \u2013 siis sealt ei tule enam midagi. Lisaks meenutagem, et N\u00f5ukogude Liidu lagunemise p\u00e4evil oli \u00fcks teravamaid k\u00fcsimusi L\u00e4\u00e4ne m\u00f5tlemis- ja vastutusv\u00f5imelistes ringkondades, et kelle k\u00e4es on tuumakohver.\nNii et s\u00f5da on meiega t\u00f5en\u00e4oliselt veel t\u00fckk aega \u2013 jah, see v\u00f5ib l\u00f5ppeda homme, kui korraga tuleb teade, et Putin vananes v\u00f5i haigestus v\u00f5i (paremal juhul) suri \u201eloomulikku surma\u201d, ent see v\u00f5ib rahulikult kesta aastaid. Selle k\u00f5ige valguses on selge, et L\u00e4\u00e4s ei lase Ukrainal langeda \u2013 mis on ainus positiivne moment selle juures. Ent samav\u00f5rra tuleb aru saada, miks tahetakse n\u00f5rgestatud, kuid endiselt \u00fches t\u00fckis Venemaad. Et tegelikult L\u00e4\u00e4nele sobis see \u201emiljon Gaspromi t\u00f6\u00f6tajat ja 140 miljonit holoppi\u201d-skeem ja v\u00f5imalusel tahetakse selle j\u00e4tkumist.\nMis aga \u2013 oehh taas \u2013 t\u00e4hendab seda, et Venemaa v\u00f5ib ka tulevikus end kellegi peal v\u00e4lja elada, ja see omakorda t\u00e4hendab, et tuleb olla piisavalt tugev, et orkid m\u00f5ne teise ohvri valiksid.\nM\u00f5neti elame v\u00e4ga n\u00e4ruses maailmas.\nAts Miller, rahvuskonservatiivist kirjanik ja kolumnist\nAts Miller_"}
{"text":"Liina Laas: hea on t\u00f6\u00f6tada ettev\u00f5ttes, kus palgat\u00f5usu nuruma ei pea. Eesti Silicon Valley unistus elab edasiSelleks ei ole vaja kristallkuuli, et ennustada pikalt pidu pidanud ettev\u00f5tete raskustesse sattumist majanduskliima muutumisel. K\u00fcll on aga kahju, et paljud t\u00e4nased juhid ei ole eelmisest kriisist midagi \u00f5ppinud.\nMinu k\u00e4est on viimasel ajal v\u00e4ga palju k\u00fcsitud, kas meid ootab ees 2008. aasta sarnane kriis ning mis ikkagi saab IT-ettev\u00f5tetest, kes seni suuresti majandust t\u00f6\u00f6s hoidnud?\nEks neis k\u00fcsimustes ole omajagu eestlaslikku kahjur\u00f5\u00f5mu, sest \u00fchest k\u00fcljest on ju tore, et IKT-sektor on nii edukas, et ei lase majandusel kolinal langeda. Teisalt v\u00f5ib ikka ajada kopsu \u00fcle maksa k\u00fcll, et on ettev\u00f5tteid, kus palgat\u00f5usu ei pea \u00fclemuselt v\u00e4lja pressima ning paremal juhul makstakse kuus teise inimese poole aasta suurust teenistust.\nLoomulikult v\u00f5ib palgarallit nimetada peoks, samas on olukorra p\u00f5hjustanud suuresti ka s\u00fcgav t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus, mis p\u00e4\u00e4dinud sellega, et ettev\u00f5tted l\u00f6\u00f6vad \u00fcksteiselt t\u00f6\u00f6tajaid \u00fcle, pakkudes konkurendist rohkem palka ja suuremat h\u00fcvede paketti.\nKoondamised k\u00e4ivad\nKuna palgakulu on firmade jaoks \u00fcks suuremaid kuluallikaid, siis ei tasu imestada, et olukorras, kus investorid on raha jagamisega ettevaatlikumaks muutunud ning tegevuskulusid tuleb piirama hakata, on paljud tuntud tehnoloogiaettev\u00f5tted teatanud koondamistest.\nKas neil on aga ka katastroofilised tagaj\u00e4rjed? Kuigi koondamisteate on Eestis saanud juba tuhandeid info ja side sektori t\u00f6\u00f6tajaid ning uus aastanumber lisab neid kindlasti veel juurde, ei saa \u00f6elda, et meie kohaliku Silicon Valley unistusega l\u00f5pp oleks.\nIrooniliselt v\u00f5ib isegi \u00f6elda, et antud juhul tuleb kasuks Eesti v\u00e4iksus, mida needsamad ettev\u00f5tted on varasemalt kirunud. Nii on n\u00e4ha, et koondamistest hoolimata j\u00e4tkuvalt sektorit kummitav t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus tingib selle, et tegelikult keegi t\u00e4navale ei j\u00e4\u00e4 ning inimesed saavad soovi korral kasv\u00f5i kohe uues t\u00f6\u00f6kohas alustada. On isegi juhtumeid, kus koondama sunnitud t\u00f6\u00f6andja ise hoolitseb selle eest, et t\u00f6\u00f6tajad teiste ettev\u00f5tete poolt \u00fcles korjataks.\nSiinkohal tasub meelde tuletada ka seda, et koondamistest hoolimata on sektori iga-aastane kasvuvajadus j\u00e4tkuvalt mitme tuhande inimese v\u00f5rra suurem, kui on k\u00f5rgkoolides vastava taseme\u00f5ppe l\u00f5petanuid. Siiski on k\u00fcsimus, kas sellise olukorra tekkimine, et ellu j\u00e4\u00e4miseks tuleb hakata t\u00f6\u00f6tajate arvu v\u00e4hendama, oleks olnud kuidagi v\u00e4lditav, on igati \u00f5igustatud.\nTuleb m\u00f5ista turuloogikat\nSiin ei ole kindlasti \u00fcht \u00f5iget vastust ning ettev\u00f5tteid ei saa \u00fchte patta panna. K\u00fcll aga v\u00f5ib \u00f6elda, et suures plaanis on j\u00e4tkuvalt edukad ja v\u00e4rbavad spetsialiste juurde need, kes on m\u00f5istnud, et k\u00f5ik, mis l\u00e4heb \u00fcles, hakkab kord ka alla tulema ning on osanud tagalat kindlustada struktureerides ettev\u00f5tet selliselt, et m\u00f5ne investori kadumine ja n\u00f5rgenev majandusolukord ei t\u00e4henda toimetuleku halvenemist.\n\u00dcldistavalt v\u00f5ib \u00f6elda, et need kelle \u00e4ristrateegiat v\u00f5ib kirjeldada kui \u201ekuniks raha...\u201c on t\u00e4na raskustes ning need, kes ehk oma konservatiivsema l\u00e4henemise poolest veel m\u00f5ni aeg tagasi uudisk\u00fcnnist kontorisaunade ja keegliruumide olemasoluga ei \u00fcletanud, on t\u00e4na oma tuleviku osas oluliselt kindlamad.\nTulles aga tagasi selle juurde, kas karta on 2008. aasta majandussurutise sarnase olukorra kordumist, siis t\u00e4nases turuolukorras v\u00f5ib \u00fcpris suure kindlustundega siiski \u00f6elda, et paanikaks p\u00f5hjust ei ole. Kindlasti on tegemist t\u00f5sisema olukorraga, kui koroonakriis, mis t\u00f5i esimese reaktsioonina m\u00e4letatavasti samuti kaasa koondamislaine, kuid pikaajalise m\u00f5ju asemel piirduski vaid kerge ehmatusega.\nPraegune kriis on kindlasti olemuselt keerulisem ning kindlasti tuleb oodata pikaajalisemat keerukamat turuolukorda. Seet\u00f5ttu on ka igati loogiline, et n\u00f5rgenenud majandusolukorras vaatavad ettev\u00f5tted \u00fcle oma \u00e4ristrateegiad ja tooteportfellid ning need, kes ei suuda kasvu j\u00e4tkata, koondavad.\n\u00c4\u00e4rmiselt ebat\u00f5en\u00e4oline areng\nT\u00f5sisemat tagasil\u00f6\u00f6ki v\u00f5iks oodata t\u00e4nases olukorras siis, kui iga tehnoloogiafirma t\u00f5mbaks oma tegevust 10-20 protsenti koomale. See on aga \u00e4\u00e4rmiselt ebat\u00f5en\u00e4oline. K\u00fcll aga v\u00f5ib k\u00fcllaltki kindlalt \u00f6elda, et sektori suurem palgakasvu aeg on m\u00f6\u00f6das \u2013 v\u00e4hemalt v\u00e4hem n\u00f5utud ametikohtadel. Tuletagem meelde, et arendajaid ja teisi tehnilisi eksperte otsitakse j\u00e4tkuvalt tikutulega taga ning kohalike ekspertide puudumisel v\u00e4rvatakse j\u00e4rjest enam hoopis piiri tagant.\nKindlasti ei n\u00e4e kohalik tehnoloogiasektor teistega v\u00f5rreldes tulevikku nii tumedates toonides ning t\u00f5estatud oskus muutliku turu n\u00f5udmistega kohaneda, ei anna selleks ka p\u00f5hjust. Majanduse jahtumine peaks olema aga \u00f5ppetunniks k\u00f5igile, et keerulisteks aegadeks peab olema valmis juba enne nende tekkimist."}
{"text":"Bolt ei v\u00f5imalda sularahamakse korral k\u00fclma arve saanud taksojuhtidele kompensatsiooniSularaha maksel maksmata j\u00e4tnud kliendile tehtud s\u00f5it tuli Bolti taksojuhil ise kinni maksta. Bolt p\u00f5hjendas, et selliste olukordade kompenseerimine on riskantne, kuna loob pinnase pettustele.\nBolti taksojuht sattus pahatahtliku kliendi otsa, kes otsustas sularaha maksel s\u00f5idu eest tasumise asemel maksmata j\u00e4tta.\nBolti kommunikatsiooniekspert Liisa Maria Muuli selgitas, et sularahas\u00f5itude osakaal Bolti s\u00f5iduteenuse kasutajate hulgas on v\u00f5rdlemisi v\u00e4ike, nendest tasumata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5itude hulk on samuti v\u00e4ike ja probleeme esineb harva.\nMuuli lisas, et tasumata j\u00e4\u00e4nud sularahas\u00f5itude kompenseerimine on riskantne, kuna loob pinnase petuskeemidele. \u201eK\u00fcll aga eemaldame tasumata j\u00e4etud s\u00f5itude korral kliendid platvormilt. Samuti saavad juhid soovi korral ka sularahas\u00f5idud v\u00e4lja l\u00fclitada, et v\u00e4ltida v\u00f5imalikke riske,\u201c s\u00f5nas ta selgituseks.\nForus Taxi platvormi juht Eduard Dubrovski selgitas, et kahjuks on t\u00f5esti ebaausaid inimesi, kes p\u00f5genevad ega maksa s\u00f5idu eest. Vastupidiselt Boltile pakuvad nemad taksojuhile siiski antud juhtudel kompensatsiooni. \u201eSel juhul aitab Forus platvorm juhil summa k\u00e4tte saada v\u00f5i kompenseerib firma ise s\u00f5idu maksumuse. Blokeerime petturite juurdep\u00e4\u00e4su platvormile. \u00d5nneks on neid juhtumeid Foruses v\u00e4ga v\u00e4he,\u201c t\u00f5des Dubrovski."}
{"text":"ERJK volituste laiendamist  t\u00f5kestades soosib Isamaa korruptsiooni\u200bErakondade rahastamise j\u00e4relevalve s\u00fcsteemis tuleb teha p\u00f6\u00f6rdeline\u00a0muudatus, et\u00a0j\u00e4relevalvekomisjon saaks\u00a0\u00f5iguse kolmandatelt osapooltelt andmeid\u00a0k\u00fcsida, kirjutab riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE).Kolmandatelt osapooltelt andmete k\u00fcsimuse v\u00f5imaluse puudumine on praeguse\u00a0s\u00fcsteemi puhul\u00a0\u00fcks olulisemaid korruptsiooniriske, mis on eriti aktuaalne valimisperioodil.\nSotsiaaldemokraadid ei l\u00e4he kaasa katsetega tegeleda erakondade rahastamise j\u00e4relevalve osas nn uute suundadega, sest see on lihtsalt avalikkuse eksitamine ning Isamaa soov hajutada t\u00e4helepanu ERJK volituste laiendamise sisuliselt eesm\u00e4rgilt. Sisuline eesm\u00e4rk\u00a0on korruptsiooniriskide maandamine.\nSotsid t\u00f6\u00f6tavad suurima v\u00f5imaliku \u00fchisosa nimel\u00a0ning eesk\u00e4tt ettepanekutega, mis on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud pika aja v\u00e4ltel, mitte kampaania korras. Seevastu Isamaa esitab uusi ettepanekuid ja n\u00f5udmisi ainult selleks, et v\u00f5tta eeln\u00f5u pantvangi ja takistada selle j\u00f5ustamist. Seda olukorras, mil\u00a0korruptsiooniriskide maandamiseks on tarvis erakondade rahastamise j\u00e4relevalvet\u00a0muuta\u00a0kohe.\nPraeguse seisuga j\u00e4\u00e4b paratamatult mulje, et Isamaa suurim hirm on v\u00f5imaldada ERJK-l koguda infot kolmandatelt osapooltelt ehk n\u00e4iteks reklaamib\u00fcroodelt, lobiorganisatsioonidelt v\u00f5i kasv\u00f5i reklaami m\u00fc\u00fcvatelt meediav\u00e4ljaannetelt.\nSotsiaaldemokraatide arvates on aga just k\u00f5ige olulisem, et ERJK saaks kontrollida k\u00f5iki dokumente ja koguda vajalikku teavet ka kolmandatelt osapooltelt. Poliitiline tegevus peab olema aus ja l\u00e4bipaistev. Eriti oluline on erakondade rahastamise l\u00e4bipaistvus enne valimisi \u2013 valimiskampaaniale kuluvate summade p\u00e4ritolu ja kasutus peab olema selge ja t\u00f5endatud.\nKui\u00a0kolmandatelt osapooltelt pole v\u00f5imalik n\u00f5uda dokumente, siis see on praegu meie \u00a0poliitika\u00a0\u00fcks suuremaid korruptsiooniriske, seda eriti aktiivsel valimisperioodil. Selline on ka\u00a0paljude valdkonna ekspertide murelik hinnang.\nSotsiaaldemokraadid on valmis liikuma edasi eelmise valitsuse ajal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud eeln\u00f5uga, mis puudutab nii ERJK volituste laiendamist kui ka n\u00e4iteks sidusorganisatsioonide m\u00e4\u00e4ratluse ja keelatud annetuste loetelu t\u00e4psustamist. Samuti on vaja\u00a0selgemat keeldu, et erakonnad ei tohi\u00a0kasutada oma tegevuses avalikke vahendeid."}
{"text":"Ukraina kaitseministeerium t\u00f5rjus v\u00e4iteid korruptsiooni kohtaKIIEV, 22. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina kaitseministeerium eitas p\u00fchap\u00e4eval v\u00e4iteid toiduhindade \u00fclepaisutamise kohta hiljutises hankes, mis on k\u00f5ige t\u00f5sisem armeed tabanud korruptsiooniskandaal alates s\u00f5ja algusest.\nUkraina meedias s\u00fc\u00fcdistati laup\u00e4eval ministeeriumi lepingute s\u00f5lmimises, kus toitu hangiti kaks kuni kolm korda k\u00f5rgema hinnaga kui jaeturul.\nMunad, mis maksavad poes 17 eurosenti, hangiti 42-sendise hinna juures, samas kui kartulite eest maksti jaehinnast enam kaks korda rohkem, kirjutas uudisteportaal ZN.UA.\nPortaal m\u00e4rkis, et lepingu v\u00e4\u00e4rtus on kokku 13 miljardit grivnat ehk \u00fcle 326 miljoni euro.\nKaitseministeerium nimetas meedias levinud v\u00e4iteid valeks ja teatas, et \"ostab asjaomaseid produkte vastavalt seaduses ette n\u00e4htud protseduuridele\".\nSamas lisas ministeerium, et alustab uurimist seoses k\u00f5nealuse info jagamisega, kuna \"see kahjustab kaitsehuve tundlikul perioodil\".\nMinisteeriumi teatel on lepingute puhul olemas kontrollimehhanismid ja l\u00e4bi viiakse siseaudit, samuti korraldatakse esmasp\u00e4eval erakorraline kohtumine kaitseminister Oleksi Reznikoviga.\n\"Kui kaitseministeeriumi ametnike tegevuses tuvastatakse rikkumisi, v\u00f5etakse nad vastavalt seadusele vastutusele,\" teatas ministeerium.\nKorruptsioon on Ukrainas levinud. Seoses \u00fche teise juhtumiga kuulas riiklik korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo (NABU) n\u00e4dalavahetusel \u00fcle aseministri, keda s\u00fc\u00fcdistatakse \"varustuse ja generaatorite hankimises \u00fclepaisutatud hindadega\".\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Babi\u0161: ma ei saadaks T\u0161ehhi s\u00f5dureid Poolale v\u00f5i Baltimaadele appiTALLINN, 23. jaanuar, BNS \u2013\u00a0T\u0161ehhi presidendikandidaat Andrej Babi\u0161 \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval telev\u00e4itluses, et ei saadaks s\u00f5dureid Poolat ega Balti riike aitama, kui neid r\u00fcnnatakse, kuid korrigeeris hiljem sotsiaalmeedias oma avaldust, vahendas portaal Unian T\u0161ehhi meediat.\nMiljard\u00e4r Babi\u0161 v\u00e4itis nii debati ajal teise kandidaadi Petr Paveliga, kirjutab muu hulgas novinky.cz.\nAvaldus tekitas palju k\u00fcsimusi, kuna T\u0161ehhi Vabariik on NATO liige ja kohustatud seega j\u00e4rgima alliansi harta artiklit 5, mille kohaselt r\u00fcnnakut \u00fche NATO riigi vastu k\u00e4sitletakse r\u00fcnnakuna k\u00f5igi selle liikmete vastu.\n\"Ei, muidugi mitte. Ma tahan rahu, ma ei taha s\u00f5da. Ja mitte mingil juhul ei saadaks ma meie lapsi ja meie naiste lapsi s\u00f5tta,\" \u00fctles endine peaminister.\nHiljem kirjutas Babi\u0161 Twitteris, et ei tahtnud \u00fcldse vastata h\u00fcpoteetilisele k\u00fcsimusele r\u00fcnnaku kohta Poolale v\u00f5i Balti riikidele.\n\"Olen veendunud, et seda ei juhtu ja ma ei taha seda \u00fcldse arutada. Maailma poliitikute kohus on s\u00f5da \u00e4ra hoida. Kui aga r\u00fcnnak t\u00f5esti aset leiaks, t\u00e4idaksin loomulikult artikli 5 s\u00e4tteid. Selle \u00fcle ei saa vaielda,\" lisas ta.\nT\u0161ehhi presidendivalimiste esimesest voorust 13. ja 14. jaanuaril p\u00e4\u00e4sesid edasi endine NATO kindral Petr Pavel 35,34 protsendi ja ekspeaminister Babi\u0161 35,04 protsendiga h\u00e4\u00e4ltest.\u00a0\nValimiste teine \u200b\u200bvoor peetakse 27. ja 28. jaanuaril.\nV\u00f5itja vahetab v\u00e4lja Milo\u0161 Zemani, kes on olnud ametis alates 2013. aastast.\nPraha kohus m\u00f5istis Babi\u0161i sel n\u00e4dalal \u00f5igeks Euroopa Liidu toetusrahade omastamises kahe miljoni euro ulatuses, mis v\u00f5is tema toetust esimeses voorus t\u00f5sta.\nSamas v\u00f5ib prokuratuur otsuse veel edasi kaevata. Babi\u0161 on pettuses\u00fc\u00fcdistusi t\u00f5rjunud ja \u00f6elnud, et need on poliitiliselt ajendatud.\nSkandaalidest hoolimata on tema toetus endiselt k\u00f5rge, seda eriti vanemate valijate seas. Samuti on talle toetust avaldanud ametisolev Zeman, kellega ta jagab euroskeptilisi vaateid.\n61-aastane Pavel on endine dessantv\u00e4elane, kes sai Serbia-Horvaatia s\u00f5jas Prantsuse s\u00f5durite vabastamise eest kangelase aunimetuse. Temast sai T\u0161ehhi kindralstaabi \u00fclem ja NATO s\u00f5jalise komitee esimees.\nBaltic News Service"}
{"text":"Babi\u0161: ma ei saadaks T\u0161ehhi s\u00f5dureid Poolale v\u00f5i Baltimaadele appiTALLINN, 23. jaanuar, BNS \u2013\u00a0T\u0161ehhi presidendikandidaat Andrej Babi\u0161 \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval telev\u00e4itluses, et ei saadaks s\u00f5dureid Poolat ega Balti riike aitama, kui neid r\u00fcnnatakse, kuid korrigeeris hiljem sotsiaalmeedias oma avaldust, vahendas portaal Unian T\u0161ehhi meediat.\nMiljard\u00e4r Babi\u0161 v\u00e4itis nii debati ajal teise kandidaadi Petr Paveliga, kirjutab muu hulgas novinky.cz.\nAvaldus tekitas palju k\u00fcsimusi, kuna T\u0161ehhi Vabariik on NATO liige ja kohustatud seega j\u00e4rgima alliansi harta artiklit 5, mille kohaselt r\u00fcnnakut \u00fche NATO riigi vastu k\u00e4sitletakse r\u00fcnnakuna k\u00f5igi selle liikmete vastu.\n\"Ei, muidugi mitte. Ma tahan rahu, ma ei taha s\u00f5da. Ja mitte mingil juhul ei saadaks ma meie lapsi ja meie naiste lapsi s\u00f5tta,\" \u00fctles endine peaminister.\nHiljem kirjutas Babi\u0161 Twitteris, et ei tahtnud \u00fcldse vastata h\u00fcpoteetilisele k\u00fcsimusele r\u00fcnnaku kohta Poolale v\u00f5i Balti riikidele.\n\"Olen veendunud, et seda ei juhtu ja ma ei taha seda \u00fcldse arutada. Maailma poliitikute kohus on s\u00f5da \u00e4ra hoida. Kui aga r\u00fcnnak t\u00f5esti aset leiaks, t\u00e4idaksin loomulikult artikli 5 s\u00e4tteid. Selle \u00fcle ei saa vaielda,\" lisas ta.\nT\u0161ehhi presidendivalimiste esimesest voorust 13. ja 14. jaanuaril p\u00e4\u00e4sesid edasi endine NATO kindral Petr Pavel 35,34 protsendi ja ekspeaminister Babi\u0161 35,04 protsendiga h\u00e4\u00e4ltest.\u00a0\nValimiste teine \u200b\u200bvoor peetakse 27. ja 28. jaanuaril.\nV\u00f5itja vahetab v\u00e4lja Milo\u0161 Zemani, kes on olnud ametis alates 2013. aastast.\nPraha kohus m\u00f5istis Babi\u0161i sel n\u00e4dalal \u00f5igeks Euroopa Liidu toetusrahade omastamises kahe miljoni euro ulatuses, mis v\u00f5is tema toetust esimeses voorus t\u00f5sta.\nSamas v\u00f5ib prokuratuur otsuse veel edasi kaevata. Babi\u0161 on pettuses\u00fc\u00fcdistusi t\u00f5rjunud ja \u00f6elnud, et need on poliitiliselt ajendatud.\nSkandaalidest hoolimata on tema toetus endiselt k\u00f5rge, seda eriti vanemate valijate seas. Samuti on talle toetust avaldanud ametisolev Zeman, kellega ta jagab euroskeptilisi vaateid.\n61-aastane Pavel on endine dessantv\u00e4elane, kes sai Serbia-Horvaatia s\u00f5jas Prantsuse s\u00f5durite vabastamise eest kangelase aunimetuse. Temast sai T\u0161ehhi kindralstaabi \u00fclem ja NATO s\u00f5jalise komitee esimees.\nBaltic News Service"}
{"text":"Babi\u0161: ma ei saadaks T\u0161ehhi s\u00f5dureid Poolale v\u00f5i Baltimaadele appiTALLINN, 23. jaanuar, BNS \u2013\u00a0T\u0161ehhi presidendikandidaat Andrej Babi\u0161 \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval telev\u00e4itluses, et ei saadaks s\u00f5dureid Poolat ega Balti riike aitama, kui neid r\u00fcnnatakse, kuid korrigeeris hiljem sotsiaalmeedias oma avaldust, vahendas portaal Unian T\u0161ehhi meediat.\nMiljard\u00e4r Babi\u0161 v\u00e4itis nii debati ajal teise kandidaadi Petr Paveliga, kirjutab muu hulgas novinky.cz.\nAvaldus tekitas palju k\u00fcsimusi, kuna T\u0161ehhi Vabariik on NATO liige ja kohustatud seega j\u00e4rgima alliansi harta artiklit 5, mille kohaselt r\u00fcnnakut \u00fche NATO riigi vastu k\u00e4sitletakse r\u00fcnnakuna k\u00f5igi selle liikmete vastu.\n\"Ei, muidugi mitte. Ma tahan rahu, ma ei taha s\u00f5da. Ja mitte mingil juhul ei saadaks ma meie lapsi ja meie naiste lapsi s\u00f5tta,\" \u00fctles endine peaminister.\nHiljem kirjutas Babi\u0161 Twitteris, et ei tahtnud \u00fcldse vastata h\u00fcpoteetilisele k\u00fcsimusele r\u00fcnnaku kohta Poolale v\u00f5i Balti riikidele.\n\"Olen veendunud, et seda ei juhtu ja ma ei taha seda \u00fcldse arutada. Maailma poliitikute kohus on s\u00f5da \u00e4ra hoida. Kui aga r\u00fcnnak t\u00f5esti aset leiaks, t\u00e4idaksin loomulikult artikli 5 s\u00e4tteid. Selle \u00fcle ei saa vaielda,\" lisas ta.\nT\u0161ehhi presidendivalimiste esimesest voorust 13. ja 14. jaanuaril p\u00e4\u00e4sesid edasi endine NATO kindral Petr Pavel 35,34 protsendi ja ekspeaminister Babi\u0161 35,04 protsendiga h\u00e4\u00e4ltest.\u00a0\nValimiste teine \u200b\u200bvoor peetakse 27. ja 28. jaanuaril.\nV\u00f5itja vahetab v\u00e4lja Milo\u0161 Zemani, kes on olnud ametis alates 2013. aastast.\nPraha kohus m\u00f5istis Babi\u0161i sel n\u00e4dalal \u00f5igeks Euroopa Liidu toetusrahade omastamises kahe miljoni euro ulatuses, mis v\u00f5is tema toetust esimeses voorus t\u00f5sta.\nSamas v\u00f5ib prokuratuur otsuse veel edasi kaevata. Babi\u0161 on pettuses\u00fc\u00fcdistusi t\u00f5rjunud ja \u00f6elnud, et need on poliitiliselt ajendatud.\nSkandaalidest hoolimata on tema toetus endiselt k\u00f5rge, seda eriti vanemate valijate seas. Samuti on talle toetust avaldanud ametisolev Zeman, kellega ta jagab euroskeptilisi vaateid.\n61-aastane Pavel on endine dessantv\u00e4elane, kes sai Serbia-Horvaatia s\u00f5jas Prantsuse s\u00f5durite vabastamise eest kangelase aunimetuse. Temast sai T\u0161ehhi kindralstaabi \u00fclem ja NATO s\u00f5jalise komitee esimees.\nBaltic News Service"}
{"text":"ERR Br\u00fcsselis: Euroopa v\u00e4lisministrid otsivad lahendusi suurtele vaidlusteemadele   Euroopa Liidu v\u00e4lisministrid kohtuvad esmasp\u00e4eval Br\u00fcsselis, et r\u00e4\u00e4kida Ukraina toetamisest. Balti v\u00e4lisministrid p\u00fc\u00fcavad veenda Saksamaad, et Berliin tankide saatmiseks loa annaks, kuid vaidlusi tekitab ka Euroopa rahurahastu ja nafta hinnalae \u00fclevaatamine.   Esmasp\u00e4eval Br\u00fcsselis kogunevate v\u00e4lisministrite ees on k\u00f5ige olulisema teemana nagu ikka s\u00f5da Ukrainas. K\u00fcsimusi, mida selle p\u00e4evakorrapunkti all arutada on mitmeid. Esiteks tuleb selgeks teha, kas Ungari t\u00f5esti on vastu Euroopa Rahurahastule. Nimelt teatas eelmisel n\u00e4dalal Poola raadiojaam RMF FM, et Ungari blokeerib 500 miljoni euro eraldamist nendele Euroopa Liidu riikidele, kes on Ukrainale relvi saatnud. Sealhulgas ka Eestile, mis on saadetud relvade pealt tagasi saanud 156 miljonit eurot. Ning arvestades eelmise n\u00e4dala abipaketti, ootab valitsus veel ligi 113 miljoni euro h\u00fcvitamist. Kui see t\u00f5ele vastab, siis n\u00e4ib, et Ungari lemmik v\u00e4ljapressimise allikaks ongi kujunenud Ukraina s\u00f5da. Eelmisel aastal kasutati seda Br\u00fcsselilt eurorahade v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kimisel ning t\u00f5en\u00e4oliselt on sama plaan ka sel aastal. Kuid selgus on vaja majja l\u00fc\u00fca ka nafta hinnalae \u00fcle vaatamisel. Ligi kaks kuud tagasi peeti Br\u00fcsselis pikki ja raskeid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Vene naftale hinnalae seadmisel. L\u00f5puks j\u00e4i piirhinnaks 60 USA dollarit barrelist. Ent sisuliselt hinnalae kehtestumise hetkest on Vene nafta hind olnud pidevalt alla 60 dollari, kohati ka 50 ligi. Toonastel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel aktiivsust n\u00e4idanud Balti riigid ja Poola on n\u00fc\u00fcd huvitatud sellest, et hinnapiir tuleks j\u00e4lle allapoole. Tegelikult detsembri alguses selles ka kokku lepiti, et iga kahe kuu tagant hinda \u00fcle vaadatakse, kuid praeguseks pole sellest kippu ega k\u00f5ppu. Seda enam, et 5. veebruarist peaks hinnalagi j\u00f5ustuma ka Venemaa rafineeritud naftatoodetele nagu diislik\u00fctus ja k\u00fctte\u00f5li. Ning kolmanda punktina v\u00f5iks arutelu puudutada ka kurikuulsaid Leopard 2 tanke, mida Saksamaa eelmisel n\u00e4dalal liitlastel Ukrainale saata ei lubanud. N\u00e4dalavahetusel hurjutasid kolme Balti riigi v\u00e4lisministrid Saksamaad ning teevad seda ka t\u00e4na. Nende \u00f5nnetuseks on laua taga Saksamaa v\u00e4lisminister Annalena Baerbock roheliste erakonnast, kelle taha tankitarne ilmselt j\u00e4\u00e4nud pole.Kas kolmes teemas ka mingit arengut on, peaks selguma juba t\u00e4na p\u00e4rastl\u00f5unal.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Urmet Kook   "}
{"text":"OTSEBLOGI | Saksamaa otsustas tanke Ukrainale mitte anda15:48\n15:48\nNorrasse p\u00f5genenud wagnerlane v\u00f5eti politsei poolt vahi alla\nMedvedev v\u00f5eti vahi alla Norra v\u00e4lismaalaste seaduse alusel. Kaalutakse, kas ta tuleks interneerida, teatas Norra politsei v\u00e4lismaalaste \u00fcksuse juriidilise sektsiooni juhi kohuset\u00e4itja Jon Andreas Johansen Norra rahvusringh\u00e4\u00e4lingule NRK.\ndelfi.ee\n14:18\nKiievis maja ostnud Ukraina rahvasaadik j\u00e4i ilma fraktsiooni aseesimehe kohast: kui sul on paar miljonit \u00fcle, pead riiki aitama\n\u201eKui sa oled rahvasaadik ja sul on paar \u00fcleliigset miljonit grivnasid, pead sa aitama oma riiki. See on sinu kohus. Seet\u00f5ttu loomulikult on sellise k\u00e4itumise eetiline osa vastuolus meie v\u00e4\u00e4rtuste ja meie n\u00e4gemusega sellest, millega peaks rahvasaadik s\u00f5ja ajal tegelema. Selle eest vabastatakse Pavlo Halimon meie fraktsiooni esimehe aset\u00e4itja kohalt,\u201c teatas Arahhamia.\ndelfi.ee\n13:21\nSaksamaa v\u00e4lisministri Annalena Baerbocki eilne avaldus, et Saksamaa ei ole tee peal ees, kui Poola Ukrainale tanke Leopard saadab, on tekitanud Berliinis m\u00f5nev\u00f5rra segadust. Esialgu ei ole selge, kas Baerbocki avaldus viitab nihkele Saksa valitsuse positsioonis v\u00f5i on see lihtsalt roheliste erakonna katse liidukantsler Olaf Scholzi kohmakat kommunikatsioonistrateegiat korrigeerida, teatab Guardian.\nBaerbock ei korranud t\u00e4na hommikul oma avaldust, kui temalt sel teemalt aru p\u00e4riti.\n\u201eOn t\u00e4htis, et meie rahvusvahelise kogukonnana teeksime k\u00f5ik Ukraina kaitsmiseks, nii et Ukraina v\u00f5idaks,\u201d \u00fctles Baerbock Euroopa Liidu v\u00e4lisministrite kohtumisel Br\u00fcsselis ajakirjanikele. \u201eSest kui ta kaotab, ei ole Ukrainat enam olemas.\u201d\nBaerbocki erakonnakaaslane, Saksamaa majandusminister Robert Habeck andis juba k\u00fcmme p\u00e4eva tagasi m\u00f5ista, et tema ministeerium ei blokeeri Leopard 2-de reeksporti teistest Euroopa riikidest Ukrainasse. Et see on majandusministeeriumi otustada, on Habecki carte blanche veeretanud otsustamise sisuliselt Scholzi \u00f5lgadele.\n13:09\nUkrainal on v\u00f5itmiseks vaja mitusada tanki ja ilma Ukraina v\u00f5iduta ei tule stabiilset arengut ega arusaadavat maailmakorda, teatas Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak.\n\u201eMeil on vaja tanke, mitte 10-20, vaid mitusada. Meie eesm\u00e4rk on 1991. aasta piirid ja vaenlase karistamine, kes maksab kuritegude eest,\u201d kirjutas Jermak.\n12:38\nSaksamaa heakskiit tankide Leopard 2 reekspordiks Ukrainasse on teisej\u00e4rgulise t\u00e4htsusega, sest Poola v\u00f5ib saata need tankid riikide koalitsiooni osana isegi Saksamaa loata, \u00fctles t\u00e4na Poola peaminister Mateusz Morawiecki.\nPoola tahab, et riigid, kellel on Saksamaal toodetud Leoparde, saadaksid neid Ukrainasse isegi siis, kui Saksamaa ei taha nendega \u00fchineda, vahendab Guardian.\n\u201eMe k\u00fcsime sellist luba, aga see on teisej\u00e4rgulise t\u00e4htsusega k\u00fcsimus. Isegi kui me ei saaks seda luba ... saadaksime me oma tankid ikkagi koos teistega Ukrainasse,\u201d \u00fctles Morawiecki Reutersi vahendusel. \u201eTingimus on meie jaoks hetkel ehitada \u00fcles v\u00e4hemalt v\u00e4ike riikide koalitsioon. Survel on m\u00f5tet, sest sel n\u00e4dalavahetusel saatis Saksamaa v\u00e4lisminister veidi teistsuguse s\u00f5numi, mis annab lootusekiire, et Saksamaa mitte ainult et ei blokeeri, vaid annab l\u00f5puks \u00fcle rasketehnikat, moodsat tehnikat, et aidata Ukrainat.\u201d\n15:48\n12:18\nEesti suursaatkonna avaldus: anname k\u00f5ik on 155mm haubitsad Ukrainale \u2013 teistel riikidel ei peaks olema vabandusi\nEesti suursaatkond Ukrainas tegi avalduse, milles teatas, et Eesti annab k\u00f5ik oma 155mm haubitsad Ukrainale, n\u00e4itamaks muu hulgas seda, et Ukraina abistamisel ei tohiks \u00fchelgi riigil olla vabandusi.\nforte.delfi.ee\n12:00\nVenemaa F\u00f6deraalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas, et vahistas P\u00f5hja-Kaukaasia f\u00f6deraalringkonnas Venemaa kodaniku, kes valmistas ette terrorikuritegu Ukraina eriteenistuste \u00fclesandel.\n11:30\nSuurbritannia kaitseministeeriumi luure\u00fclevaade:\n* Venemaa kindralstaabi \u00fclem ja v\u00e4rskelt ametisse nimetatud komand\u00f6r Ukrainas, kindral Valeri Gerassimov on t\u00f5en\u00e4oliselt alustanud oma ametiaega p\u00fc\u00fcdega parandada positsioonidele paigutatud v\u00e4gede igap\u00e4evast distsipliini. Alates tema ameti \u00fclev\u00f5tmisest on ohvitserid p\u00fc\u00fcdnud v\u00f5idelda eeskirjadele mittevastava vormiriietuse, tsiviils\u00f5idukites ringiliikumise, mobiiltelefonide kasutamise ja ebastandardsete soengutega.\n* Need meetmed on vastu v\u00f5etud skeptilise tagasisidega. Suurimad pilked on aga suunatud katsetele parandada s\u00f5durite habemeajamisstandardeid. \u201eDonetski rahvavabariigi\u201d ametnikud nimetasid selle prioriteediks tegemist \u201efarsiks\u201d, mis \u201eh\u00e4irib vaenlase h\u00e4vitamise protsessi\u201d. Wagneri grupi omanik Jevgeni Prigo\u017ein kritiseeris s\u00f5jav\u00e4e juhtkonda, \u00f6eldes, et \u201es\u00f5da on aeg aktiivsete ja julgete, mitte puhtaks raseeritute jaoks\u201d.\n* Vene v\u00e4ed on j\u00e4tkuvalt operatiivses patiseisus ja kannavad raskeid kaotusi, suuresti v\u00e4ikese t\u00e4htsusega eeskirjade prioriteediks seadmine Gerassimovi poolt kinnitab t\u00f5en\u00e4oliselt tema paljude skeptikute hirme Venemaal. Koos kaitseminister \u0160oiguga peetakse teda \u00fcha rohkem reaalsusest irdunuks ja keskendunuks v\u00e4lisele sisu asemel.\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 January 2023\nFind out more about the UK government's response: https:\/\/t.co\/CSN2KpKIMu\n#StandWithUkraine pic.twitter.com\/6ubHQ5sXPr\n\u2014 Ministry of Defence (@DefenceHQ) January 23, 2023\n09:43\nIgaugused USA Ukrainasse saadetud relvad tehakse pihuks ja p\u00f5rmuks ning selliste saadetiste tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla ettearvamatud, kuulutas Venemaa asev\u00e4lisminister Sergei Rjabkov ajakirjanikele.\nRjabkovil paluti kommenteerida teateid, et USA v\u00f5ib saata Ukrainale kaugmaarelvi l\u00f6\u00f6kide andmiseks Krimmile, vahendab Interfax.\n\u201eMeie poolt on korduvalt \u00f6eldud, et eskalatsioon on k\u00f5ige ohtlikum tee ja tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla ettearvamatud. Meie signaale ei ole vastu v\u00f5etud, Venemaa vastased j\u00e4tkavad panuste suurendamist,\u201d lausus Rjabkov.\n\u201eS\u00f5jalise erioperatsiooni eesm\u00e4rgid saavutatakse igal juhul ja kogu see s\u00f5jatehnika, mis saabub kasvava voona erinevatest allikatest, l\u00fc\u00fcakse s\u00f5na otseses m\u00f5ttes pihuks ja p\u00f5rmuks,\u201d teatas Rjabkov.\nRjabkovi s\u00f5nul on teated selliste saadetiste v\u00f5imalikkuse kohta USA ja tema liitlaste Venemaa-vastase h\u00fcbriids\u00f5ja element.\n08:59\nPoola peaminister Mateusz Morawiecki kritiseeris eile teravalt Saksamaad suutmatuse eest Ukrainale relvastust saata.\n\u201eSaksamaa suhtumine on vastuv\u00f5etamatu. S\u00f5ja algusest on m\u00f6\u00f6dunud pea aasta. S\u00fc\u00fctud inimesed surevad iga p\u00e4ev. Vene pommid purustavad Ukraina linnu. R\u00fcnnatakse tsiviilsihtm\u00e4rke, m\u00f5rvatakse naisi ja lapsi,\u201d \u00fctles Morawiecki. \u201eMa p\u00fc\u00fcan oma s\u00f5nu kaaluda, aga ma \u00fctlen otse: Ukraina ja Euroopa v\u00f5idavad selle s\u00f5ja, kas koos Saksamaaga v\u00f5i ilma.\u201d\nMorawiecki teatas, et ootab Berliinist selget avaldust.\n15:48\n08:53\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kommenteeris oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises infrastruktuuriministeeriumi tippametniku vallandamist ja teatas, et alanud n\u00e4dalal tehakse sellega seoses otsuseid, mis on juba ette valmistatud.\n\u201eMa tahan, et see oleks signaaliks k\u00f5igile, kelle tegevus v\u00f5i k\u00e4itumine rikuvad aususe p\u00f5him\u00f5tet. Loomulikult on praegu p\u00f5hit\u00e4helepanu kaitsek\u00fcsimustel, v\u00e4lispoliitikal, s\u00f5jal. Aga see ei t\u00e4henda, et ma ei n\u00e4e ega kuule, mida \u00fchiskonnas erinevatel tasemetel r\u00e4\u00e4gitakse,\u201d kommenteeris Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i s\u00f5nul peavad k\u00f5ik otsused olema t\u00e4iesti ausad ja igas olukorras tuleks k\u00f5ike detailselt uurida. \u201eSee, mis puudutab energeetikat ja hankeid. See, mis puudutab suhteid keskv\u00f5imu ja regioonide vahel. See, mis puudutab hankeid s\u00f5jav\u00e4elaste jaoks,\u201d selgitas Zelensk\u00f5i ja lisas, et \u00fchiskond saab t\u00e4ieliku informatsiooni ja riik astub v\u00f5imsad vajalikud sammud.\n21. jaanuaril teatas infrastruktuuriministeerium kogukondade ja territooriumide ministri kohuset\u00e4itja Vass\u00f5l Loz\u00f5nsk\u00f5i vahistamisest eelarverahade riisumises s\u00fc\u00fcdistatuna. Hiljem sai teatavaks, et ta vahistati 400 000 dollari suuruse altk\u00e4emaksu saamise hetkel.\n08:35\nBaerbock: Saksamaa ei takista Poolal Leopardide Ukrainasse saatmist. Macron: Leclerc\u2019ide saatmine ei ole v\u00e4listatud\nSaksamaa v\u00e4lisminister Annalena Baerbock \u00fctles eile, et Saksamaa ei seisa tee peal ees, kui Poola tahab saata oma tanke Leopard 2 Ukrainasse. Prantsusmaa president Emmanuel Macron \u00fctles aga, et Prantsuse tankide Leclerc Ukrainasse saatmine ei ole v\u00e4listatud.\ndelfi.ee\n08:06\nMaroko armee andis Ukrainale umbes 20 tanki T-72B, mis moderniseeriti T\u0161ehhi ettev\u00f5ttes Excalibur Army, teatas Ukrinform viitega v\u00e4ljaandele Menadefense.\n07:27\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles intervjuus Saksa telekanalile ARD, et k\u00fcmnete l\u00e4\u00e4ne tankide saatmine Ukrainale tuhandete tankide vastu, mis on olemas Vene armeel, ei lahenda probleeme, aga v\u00f5ib Ukraina s\u00f5jav\u00e4elasi motiveerida.\n\u201eKui meie vastu on Vene armee, millel on tuhandeid tanke, ei lahenda \u00fckski riik otsusega, et annab meile 10-50 tanki, probleemi. Nad teevad \u00fche t\u00e4htsa asja: motiveerivad meie s\u00f5jamehi v\u00f5itlema nende v\u00e4\u00e4rtuste eest, sest n\u00e4itavad, et kogu maailm on sinuga,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i kritiseeris Saksamaad valmisoleku eest anda relvi ainult koos teiste partnerite, sealhulgas USA-ga.\n\u201eNii ei tohi, nagu et mina annan sama palju kui sina. \u201eLas Ameerika astub sammu, siis astun ka mina.\u201d See ei ole Saksamaa probleem Ameerikaga, konkureerivad ambitsioonid. Te v\u00f5ite loomulikult veel pool aastat r\u00e4\u00e4kida, v\u00f5rreda oma m\u00f5juv\u00f5imu, aga meil surevad iga p\u00e4ev inimesed. Kas v\u00f5iks ilma \u201ekuideta\u201d, vaid lihtsalt: kui sa saad Leoparde anda, siis anna,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i \u00fctles ka, et kui USA andis Ukrainale 20 jalav\u00e4e lahingumasinat Bradley, andis Saksamaa 20 Marderit.\n\u201eMa olin v\u00e4ga t\u00e4nulik. Aga p\u00e4rast avaldust tankide kohta, et kui palju sina annad, nii palju annan ka mina, tekkis mul k\u00fcsimus: \u201eT\u00e4hendab, te oleksite v\u00f5imud rohkem Mardereid anda? Te andsite neid lihtsalt 20, sest ameeriklased andsid 20 Bradleyt?\u201d,\u201d lausus Zelensk\u00f5i.\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48"}
{"text":"OTSEBLOGI | Ukraina relvaj\u00f5ud andsid 14 l\u00f6\u00f6ki Vene s\u00f5durite baasidele15:48\n15:48\nNorrasse p\u00f5genenud wagnerlane v\u00f5eti politsei poolt vahi alla\nMedvedev v\u00f5eti vahi alla Norra v\u00e4lismaalaste seaduse alusel. Kaalutakse, kas ta tuleks interneerida, teatas Norra politsei v\u00e4lismaalaste \u00fcksuse juriidilise sektsiooni juhi kohuset\u00e4itja Jon Andreas Johansen Norra rahvusringh\u00e4\u00e4lingule NRK.\ndelfi.ee\n14:18\nKiievis maja ostnud Ukraina rahvasaadik j\u00e4i ilma fraktsiooni aseesimehe kohast: kui sul on paar miljonit \u00fcle, pead riiki aitama\n\u201eKui sa oled rahvasaadik ja sul on paar \u00fcleliigset miljonit grivnasid, pead sa aitama oma riiki. See on sinu kohus. Seet\u00f5ttu loomulikult on sellise k\u00e4itumise eetiline osa vastuolus meie v\u00e4\u00e4rtuste ja meie n\u00e4gemusega sellest, millega peaks rahvasaadik s\u00f5ja ajal tegelema. Selle eest vabastatakse Pavlo Halimon meie fraktsiooni esimehe aset\u00e4itja kohalt,\u201c teatas Arahhamia.\ndelfi.ee\n13:21\nSaksamaa v\u00e4lisministri Annalena Baerbocki eilne avaldus, et Saksamaa ei ole tee peal ees, kui Poola Ukrainale tanke Leopard saadab, on tekitanud Berliinis m\u00f5nev\u00f5rra segadust. Esialgu ei ole selge, kas Baerbocki avaldus viitab nihkele Saksa valitsuse positsioonis v\u00f5i on see lihtsalt roheliste erakonna katse liidukantsler Olaf Scholzi kohmakat kommunikatsioonistrateegiat korrigeerida, teatab Guardian.\nBaerbock ei korranud t\u00e4na hommikul oma avaldust, kui temalt sel teemalt aru p\u00e4riti.\n\u201eOn t\u00e4htis, et meie rahvusvahelise kogukonnana teeksime k\u00f5ik Ukraina kaitsmiseks, nii et Ukraina v\u00f5idaks,\u201d \u00fctles Baerbock Euroopa Liidu v\u00e4lisministrite kohtumisel Br\u00fcsselis ajakirjanikele. \u201eSest kui ta kaotab, ei ole Ukrainat enam olemas.\u201d\nBaerbocki erakonnakaaslane, Saksamaa majandusminister Robert Habeck andis juba k\u00fcmme p\u00e4eva tagasi m\u00f5ista, et tema ministeerium ei blokeeri Leopard 2-de reeksporti teistest Euroopa riikidest Ukrainasse. Et see on majandusministeeriumi otustada, on Habecki carte blanche veeretanud otsustamise sisuliselt Scholzi \u00f5lgadele.\n13:09\nUkrainal on v\u00f5itmiseks vaja mitusada tanki ja ilma Ukraina v\u00f5iduta ei tule stabiilset arengut ega arusaadavat maailmakorda, teatas Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak.\n\u201eMeil on vaja tanke, mitte 10-20, vaid mitusada. Meie eesm\u00e4rk on 1991. aasta piirid ja vaenlase karistamine, kes maksab kuritegude eest,\u201d kirjutas Jermak.\n12:38\nSaksamaa heakskiit tankide Leopard 2 reekspordiks Ukrainasse on teisej\u00e4rgulise t\u00e4htsusega, sest Poola v\u00f5ib saata need tankid riikide koalitsiooni osana isegi Saksamaa loata, \u00fctles t\u00e4na Poola peaminister Mateusz Morawiecki.\nPoola tahab, et riigid, kellel on Saksamaal toodetud Leoparde, saadaksid neid Ukrainasse isegi siis, kui Saksamaa ei taha nendega \u00fchineda, vahendab Guardian.\n\u201eMe k\u00fcsime sellist luba, aga see on teisej\u00e4rgulise t\u00e4htsusega k\u00fcsimus. Isegi kui me ei saaks seda luba ... saadaksime me oma tankid ikkagi koos teistega Ukrainasse,\u201d \u00fctles Morawiecki Reutersi vahendusel. \u201eTingimus on meie jaoks hetkel ehitada \u00fcles v\u00e4hemalt v\u00e4ike riikide koalitsioon. Survel on m\u00f5tet, sest sel n\u00e4dalavahetusel saatis Saksamaa v\u00e4lisminister veidi teistsuguse s\u00f5numi, mis annab lootusekiire, et Saksamaa mitte ainult et ei blokeeri, vaid annab l\u00f5puks \u00fcle rasketehnikat, moodsat tehnikat, et aidata Ukrainat.\u201d\n15:48\n12:18\nEesti suursaatkonna avaldus: anname k\u00f5ik on 155mm haubitsad Ukrainale \u2013 teistel riikidel ei peaks olema vabandusi\nEesti suursaatkond Ukrainas tegi avalduse, milles teatas, et Eesti annab k\u00f5ik oma 155mm haubitsad Ukrainale, n\u00e4itamaks muu hulgas seda, et Ukraina abistamisel ei tohiks \u00fchelgi riigil olla vabandusi.\nforte.delfi.ee\n12:00\nVenemaa F\u00f6deraalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas, et vahistas P\u00f5hja-Kaukaasia f\u00f6deraalringkonnas Venemaa kodaniku, kes valmistas ette terrorikuritegu Ukraina eriteenistuste \u00fclesandel.\n11:30\nSuurbritannia kaitseministeeriumi luure\u00fclevaade:\n* Venemaa kindralstaabi \u00fclem ja v\u00e4rskelt ametisse nimetatud komand\u00f6r Ukrainas, kindral Valeri Gerassimov on t\u00f5en\u00e4oliselt alustanud oma ametiaega p\u00fc\u00fcdega parandada positsioonidele paigutatud v\u00e4gede igap\u00e4evast distsipliini. Alates tema ameti \u00fclev\u00f5tmisest on ohvitserid p\u00fc\u00fcdnud v\u00f5idelda eeskirjadele mittevastava vormiriietuse, tsiviils\u00f5idukites ringiliikumise, mobiiltelefonide kasutamise ja ebastandardsete soengutega.\n* Need meetmed on vastu v\u00f5etud skeptilise tagasisidega. Suurimad pilked on aga suunatud katsetele parandada s\u00f5durite habemeajamisstandardeid. \u201eDonetski rahvavabariigi\u201d ametnikud nimetasid selle prioriteediks tegemist \u201efarsiks\u201d, mis \u201eh\u00e4irib vaenlase h\u00e4vitamise protsessi\u201d. Wagneri grupi omanik Jevgeni Prigo\u017ein kritiseeris s\u00f5jav\u00e4e juhtkonda, \u00f6eldes, et \u201es\u00f5da on aeg aktiivsete ja julgete, mitte puhtaks raseeritute jaoks\u201d.\n* Vene v\u00e4ed on j\u00e4tkuvalt operatiivses patiseisus ja kannavad raskeid kaotusi, suuresti v\u00e4ikese t\u00e4htsusega eeskirjade prioriteediks seadmine Gerassimovi poolt kinnitab t\u00f5en\u00e4oliselt tema paljude skeptikute hirme Venemaal. Koos kaitseminister \u0160oiguga peetakse teda \u00fcha rohkem reaalsusest irdunuks ja keskendunuks v\u00e4lisele sisu asemel.\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 January 2023\nFind out more about the UK government's response: https:\/\/t.co\/CSN2KpKIMu\n#StandWithUkraine pic.twitter.com\/6ubHQ5sXPr\n\u2014 Ministry of Defence (@DefenceHQ) January 23, 2023\n09:43\nIgaugused USA Ukrainasse saadetud relvad tehakse pihuks ja p\u00f5rmuks ning selliste saadetiste tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla ettearvamatud, kuulutas Venemaa asev\u00e4lisminister Sergei Rjabkov ajakirjanikele.\nRjabkovil paluti kommenteerida teateid, et USA v\u00f5ib saata Ukrainale kaugmaarelvi l\u00f6\u00f6kide andmiseks Krimmile, vahendab Interfax.\n\u201eMeie poolt on korduvalt \u00f6eldud, et eskalatsioon on k\u00f5ige ohtlikum tee ja tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla ettearvamatud. Meie signaale ei ole vastu v\u00f5etud, Venemaa vastased j\u00e4tkavad panuste suurendamist,\u201d lausus Rjabkov.\n\u201eS\u00f5jalise erioperatsiooni eesm\u00e4rgid saavutatakse igal juhul ja kogu see s\u00f5jatehnika, mis saabub kasvava voona erinevatest allikatest, l\u00fc\u00fcakse s\u00f5na otseses m\u00f5ttes pihuks ja p\u00f5rmuks,\u201d teatas Rjabkov.\nRjabkovi s\u00f5nul on teated selliste saadetiste v\u00f5imalikkuse kohta USA ja tema liitlaste Venemaa-vastase h\u00fcbriids\u00f5ja element.\n08:59\nPoola peaminister Mateusz Morawiecki kritiseeris eile teravalt Saksamaad suutmatuse eest Ukrainale relvastust saata.\n\u201eSaksamaa suhtumine on vastuv\u00f5etamatu. S\u00f5ja algusest on m\u00f6\u00f6dunud pea aasta. S\u00fc\u00fctud inimesed surevad iga p\u00e4ev. Vene pommid purustavad Ukraina linnu. R\u00fcnnatakse tsiviilsihtm\u00e4rke, m\u00f5rvatakse naisi ja lapsi,\u201d \u00fctles Morawiecki. \u201eMa p\u00fc\u00fcan oma s\u00f5nu kaaluda, aga ma \u00fctlen otse: Ukraina ja Euroopa v\u00f5idavad selle s\u00f5ja, kas koos Saksamaaga v\u00f5i ilma.\u201d\nMorawiecki teatas, et ootab Berliinist selget avaldust.\n15:48\n08:53\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kommenteeris oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises infrastruktuuriministeeriumi tippametniku vallandamist ja teatas, et alanud n\u00e4dalal tehakse sellega seoses otsuseid, mis on juba ette valmistatud.\n\u201eMa tahan, et see oleks signaaliks k\u00f5igile, kelle tegevus v\u00f5i k\u00e4itumine rikuvad aususe p\u00f5him\u00f5tet. Loomulikult on praegu p\u00f5hit\u00e4helepanu kaitsek\u00fcsimustel, v\u00e4lispoliitikal, s\u00f5jal. Aga see ei t\u00e4henda, et ma ei n\u00e4e ega kuule, mida \u00fchiskonnas erinevatel tasemetel r\u00e4\u00e4gitakse,\u201d kommenteeris Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i s\u00f5nul peavad k\u00f5ik otsused olema t\u00e4iesti ausad ja igas olukorras tuleks k\u00f5ike detailselt uurida. \u201eSee, mis puudutab energeetikat ja hankeid. See, mis puudutab suhteid keskv\u00f5imu ja regioonide vahel. See, mis puudutab hankeid s\u00f5jav\u00e4elaste jaoks,\u201d selgitas Zelensk\u00f5i ja lisas, et \u00fchiskond saab t\u00e4ieliku informatsiooni ja riik astub v\u00f5imsad vajalikud sammud.\n21. jaanuaril teatas infrastruktuuriministeerium kogukondade ja territooriumide ministri kohuset\u00e4itja Vass\u00f5l Loz\u00f5nsk\u00f5i vahistamisest eelarverahade riisumises s\u00fc\u00fcdistatuna. Hiljem sai teatavaks, et ta vahistati 400 000 dollari suuruse altk\u00e4emaksu saamise hetkel.\n08:35\nBaerbock: Saksamaa ei takista Poolal Leopardide Ukrainasse saatmist. Macron: Leclerc\u2019ide saatmine ei ole v\u00e4listatud\nSaksamaa v\u00e4lisminister Annalena Baerbock \u00fctles eile, et Saksamaa ei seisa tee peal ees, kui Poola tahab saata oma tanke Leopard 2 Ukrainasse. Prantsusmaa president Emmanuel Macron \u00fctles aga, et Prantsuse tankide Leclerc Ukrainasse saatmine ei ole v\u00e4listatud.\ndelfi.ee\n08:06\nMaroko armee andis Ukrainale umbes 20 tanki T-72B, mis moderniseeriti T\u0161ehhi ettev\u00f5ttes Excalibur Army, teatas Ukrinform viitega v\u00e4ljaandele Menadefense.\n07:27\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles intervjuus Saksa telekanalile ARD, et k\u00fcmnete l\u00e4\u00e4ne tankide saatmine Ukrainale tuhandete tankide vastu, mis on olemas Vene armeel, ei lahenda probleeme, aga v\u00f5ib Ukraina s\u00f5jav\u00e4elasi motiveerida.\n\u201eKui meie vastu on Vene armee, millel on tuhandeid tanke, ei lahenda \u00fckski riik otsusega, et annab meile 10-50 tanki, probleemi. Nad teevad \u00fche t\u00e4htsa asja: motiveerivad meie s\u00f5jamehi v\u00f5itlema nende v\u00e4\u00e4rtuste eest, sest n\u00e4itavad, et kogu maailm on sinuga,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i kritiseeris Saksamaad valmisoleku eest anda relvi ainult koos teiste partnerite, sealhulgas USA-ga.\n\u201eNii ei tohi, nagu et mina annan sama palju kui sina. \u201eLas Ameerika astub sammu, siis astun ka mina.\u201d See ei ole Saksamaa probleem Ameerikaga, konkureerivad ambitsioonid. Te v\u00f5ite loomulikult veel pool aastat r\u00e4\u00e4kida, v\u00f5rreda oma m\u00f5juv\u00f5imu, aga meil surevad iga p\u00e4ev inimesed. Kas v\u00f5iks ilma \u201ekuideta\u201d, vaid lihtsalt: kui sa saad Leoparde anda, siis anna,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i \u00fctles ka, et kui USA andis Ukrainale 20 jalav\u00e4e lahingumasinat Bradley, andis Saksamaa 20 Marderit.\n\u201eMa olin v\u00e4ga t\u00e4nulik. Aga p\u00e4rast avaldust tankide kohta, et kui palju sina annad, nii palju annan ka mina, tekkis mul k\u00fcsimus: \u201eT\u00e4hendab, te oleksite v\u00f5imud rohkem Mardereid anda? Te andsite neid lihtsalt 20, sest ameeriklased andsid 20 Bradleyt?\u201d,\u201d lausus Zelensk\u00f5i.\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48"}
{"text":"OTSEBLOGI | Zelensk\u00f5i: 10-50 l\u00e4\u00e4ne tanki ei lahenda probleemi, kui Venemaal on neid tuhandeid, aga motiveerib ukrainlasi15:48\n15:48\nNorrasse p\u00f5genenud wagnerlane v\u00f5eti politsei poolt vahi alla\nMedvedev v\u00f5eti vahi alla Norra v\u00e4lismaalaste seaduse alusel. Kaalutakse, kas ta tuleks interneerida, teatas Norra politsei v\u00e4lismaalaste \u00fcksuse juriidilise sektsiooni juhi kohuset\u00e4itja Jon Andreas Johansen Norra rahvusringh\u00e4\u00e4lingule NRK.\ndelfi.ee\n14:18\nKiievis maja ostnud Ukraina rahvasaadik j\u00e4i ilma fraktsiooni aseesimehe kohast: kui sul on paar miljonit \u00fcle, pead riiki aitama\n\u201eKui sa oled rahvasaadik ja sul on paar \u00fcleliigset miljonit grivnasid, pead sa aitama oma riiki. See on sinu kohus. Seet\u00f5ttu loomulikult on sellise k\u00e4itumise eetiline osa vastuolus meie v\u00e4\u00e4rtuste ja meie n\u00e4gemusega sellest, millega peaks rahvasaadik s\u00f5ja ajal tegelema. Selle eest vabastatakse Pavlo Halimon meie fraktsiooni esimehe aset\u00e4itja kohalt,\u201c teatas Arahhamia.\ndelfi.ee\n13:21\nSaksamaa v\u00e4lisministri Annalena Baerbocki eilne avaldus, et Saksamaa ei ole tee peal ees, kui Poola Ukrainale tanke Leopard saadab, on tekitanud Berliinis m\u00f5nev\u00f5rra segadust. Esialgu ei ole selge, kas Baerbocki avaldus viitab nihkele Saksa valitsuse positsioonis v\u00f5i on see lihtsalt roheliste erakonna katse liidukantsler Olaf Scholzi kohmakat kommunikatsioonistrateegiat korrigeerida, teatab Guardian.\nBaerbock ei korranud t\u00e4na hommikul oma avaldust, kui temalt sel teemalt aru p\u00e4riti.\n\u201eOn t\u00e4htis, et meie rahvusvahelise kogukonnana teeksime k\u00f5ik Ukraina kaitsmiseks, nii et Ukraina v\u00f5idaks,\u201d \u00fctles Baerbock Euroopa Liidu v\u00e4lisministrite kohtumisel Br\u00fcsselis ajakirjanikele. \u201eSest kui ta kaotab, ei ole Ukrainat enam olemas.\u201d\nBaerbocki erakonnakaaslane, Saksamaa majandusminister Robert Habeck andis juba k\u00fcmme p\u00e4eva tagasi m\u00f5ista, et tema ministeerium ei blokeeri Leopard 2-de reeksporti teistest Euroopa riikidest Ukrainasse. Et see on majandusministeeriumi otustada, on Habecki carte blanche veeretanud otsustamise sisuliselt Scholzi \u00f5lgadele.\n13:09\nUkrainal on v\u00f5itmiseks vaja mitusada tanki ja ilma Ukraina v\u00f5iduta ei tule stabiilset arengut ega arusaadavat maailmakorda, teatas Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak.\n\u201eMeil on vaja tanke, mitte 10-20, vaid mitusada. Meie eesm\u00e4rk on 1991. aasta piirid ja vaenlase karistamine, kes maksab kuritegude eest,\u201d kirjutas Jermak.\n12:38\nSaksamaa heakskiit tankide Leopard 2 reekspordiks Ukrainasse on teisej\u00e4rgulise t\u00e4htsusega, sest Poola v\u00f5ib saata need tankid riikide koalitsiooni osana isegi Saksamaa loata, \u00fctles t\u00e4na Poola peaminister Mateusz Morawiecki.\nPoola tahab, et riigid, kellel on Saksamaal toodetud Leoparde, saadaksid neid Ukrainasse isegi siis, kui Saksamaa ei taha nendega \u00fchineda, vahendab Guardian.\n\u201eMe k\u00fcsime sellist luba, aga see on teisej\u00e4rgulise t\u00e4htsusega k\u00fcsimus. Isegi kui me ei saaks seda luba ... saadaksime me oma tankid ikkagi koos teistega Ukrainasse,\u201d \u00fctles Morawiecki Reutersi vahendusel. \u201eTingimus on meie jaoks hetkel ehitada \u00fcles v\u00e4hemalt v\u00e4ike riikide koalitsioon. Survel on m\u00f5tet, sest sel n\u00e4dalavahetusel saatis Saksamaa v\u00e4lisminister veidi teistsuguse s\u00f5numi, mis annab lootusekiire, et Saksamaa mitte ainult et ei blokeeri, vaid annab l\u00f5puks \u00fcle rasketehnikat, moodsat tehnikat, et aidata Ukrainat.\u201d\n15:48\n12:18\nEesti suursaatkonna avaldus: anname k\u00f5ik on 155mm haubitsad Ukrainale \u2013 teistel riikidel ei peaks olema vabandusi\nEesti suursaatkond Ukrainas tegi avalduse, milles teatas, et Eesti annab k\u00f5ik oma 155mm haubitsad Ukrainale, n\u00e4itamaks muu hulgas seda, et Ukraina abistamisel ei tohiks \u00fchelgi riigil olla vabandusi.\nforte.delfi.ee\n12:00\nVenemaa F\u00f6deraalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas, et vahistas P\u00f5hja-Kaukaasia f\u00f6deraalringkonnas Venemaa kodaniku, kes valmistas ette terrorikuritegu Ukraina eriteenistuste \u00fclesandel.\n11:30\nSuurbritannia kaitseministeeriumi luure\u00fclevaade:\n* Venemaa kindralstaabi \u00fclem ja v\u00e4rskelt ametisse nimetatud komand\u00f6r Ukrainas, kindral Valeri Gerassimov on t\u00f5en\u00e4oliselt alustanud oma ametiaega p\u00fc\u00fcdega parandada positsioonidele paigutatud v\u00e4gede igap\u00e4evast distsipliini. Alates tema ameti \u00fclev\u00f5tmisest on ohvitserid p\u00fc\u00fcdnud v\u00f5idelda eeskirjadele mittevastava vormiriietuse, tsiviils\u00f5idukites ringiliikumise, mobiiltelefonide kasutamise ja ebastandardsete soengutega.\n* Need meetmed on vastu v\u00f5etud skeptilise tagasisidega. Suurimad pilked on aga suunatud katsetele parandada s\u00f5durite habemeajamisstandardeid. \u201eDonetski rahvavabariigi\u201d ametnikud nimetasid selle prioriteediks tegemist \u201efarsiks\u201d, mis \u201eh\u00e4irib vaenlase h\u00e4vitamise protsessi\u201d. Wagneri grupi omanik Jevgeni Prigo\u017ein kritiseeris s\u00f5jav\u00e4e juhtkonda, \u00f6eldes, et \u201es\u00f5da on aeg aktiivsete ja julgete, mitte puhtaks raseeritute jaoks\u201d.\n* Vene v\u00e4ed on j\u00e4tkuvalt operatiivses patiseisus ja kannavad raskeid kaotusi, suuresti v\u00e4ikese t\u00e4htsusega eeskirjade prioriteediks seadmine Gerassimovi poolt kinnitab t\u00f5en\u00e4oliselt tema paljude skeptikute hirme Venemaal. Koos kaitseminister \u0160oiguga peetakse teda \u00fcha rohkem reaalsusest irdunuks ja keskendunuks v\u00e4lisele sisu asemel.\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 January 2023\nFind out more about the UK government's response: https:\/\/t.co\/CSN2KpKIMu\n#StandWithUkraine pic.twitter.com\/6ubHQ5sXPr\n\u2014 Ministry of Defence (@DefenceHQ) January 23, 2023\n09:43\nIgaugused USA Ukrainasse saadetud relvad tehakse pihuks ja p\u00f5rmuks ning selliste saadetiste tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla ettearvamatud, kuulutas Venemaa asev\u00e4lisminister Sergei Rjabkov ajakirjanikele.\nRjabkovil paluti kommenteerida teateid, et USA v\u00f5ib saata Ukrainale kaugmaarelvi l\u00f6\u00f6kide andmiseks Krimmile, vahendab Interfax.\n\u201eMeie poolt on korduvalt \u00f6eldud, et eskalatsioon on k\u00f5ige ohtlikum tee ja tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla ettearvamatud. Meie signaale ei ole vastu v\u00f5etud, Venemaa vastased j\u00e4tkavad panuste suurendamist,\u201d lausus Rjabkov.\n\u201eS\u00f5jalise erioperatsiooni eesm\u00e4rgid saavutatakse igal juhul ja kogu see s\u00f5jatehnika, mis saabub kasvava voona erinevatest allikatest, l\u00fc\u00fcakse s\u00f5na otseses m\u00f5ttes pihuks ja p\u00f5rmuks,\u201d teatas Rjabkov.\nRjabkovi s\u00f5nul on teated selliste saadetiste v\u00f5imalikkuse kohta USA ja tema liitlaste Venemaa-vastase h\u00fcbriids\u00f5ja element.\n08:59\nPoola peaminister Mateusz Morawiecki kritiseeris eile teravalt Saksamaad suutmatuse eest Ukrainale relvastust saata.\n\u201eSaksamaa suhtumine on vastuv\u00f5etamatu. S\u00f5ja algusest on m\u00f6\u00f6dunud pea aasta. S\u00fc\u00fctud inimesed surevad iga p\u00e4ev. Vene pommid purustavad Ukraina linnu. R\u00fcnnatakse tsiviilsihtm\u00e4rke, m\u00f5rvatakse naisi ja lapsi,\u201d \u00fctles Morawiecki. \u201eMa p\u00fc\u00fcan oma s\u00f5nu kaaluda, aga ma \u00fctlen otse: Ukraina ja Euroopa v\u00f5idavad selle s\u00f5ja, kas koos Saksamaaga v\u00f5i ilma.\u201d\nMorawiecki teatas, et ootab Berliinist selget avaldust.\n15:48\n08:53\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kommenteeris oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises infrastruktuuriministeeriumi tippametniku vallandamist ja teatas, et alanud n\u00e4dalal tehakse sellega seoses otsuseid, mis on juba ette valmistatud.\n\u201eMa tahan, et see oleks signaaliks k\u00f5igile, kelle tegevus v\u00f5i k\u00e4itumine rikuvad aususe p\u00f5him\u00f5tet. Loomulikult on praegu p\u00f5hit\u00e4helepanu kaitsek\u00fcsimustel, v\u00e4lispoliitikal, s\u00f5jal. Aga see ei t\u00e4henda, et ma ei n\u00e4e ega kuule, mida \u00fchiskonnas erinevatel tasemetel r\u00e4\u00e4gitakse,\u201d kommenteeris Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i s\u00f5nul peavad k\u00f5ik otsused olema t\u00e4iesti ausad ja igas olukorras tuleks k\u00f5ike detailselt uurida. \u201eSee, mis puudutab energeetikat ja hankeid. See, mis puudutab suhteid keskv\u00f5imu ja regioonide vahel. See, mis puudutab hankeid s\u00f5jav\u00e4elaste jaoks,\u201d selgitas Zelensk\u00f5i ja lisas, et \u00fchiskond saab t\u00e4ieliku informatsiooni ja riik astub v\u00f5imsad vajalikud sammud.\n21. jaanuaril teatas infrastruktuuriministeerium kogukondade ja territooriumide ministri kohuset\u00e4itja Vass\u00f5l Loz\u00f5nsk\u00f5i vahistamisest eelarverahade riisumises s\u00fc\u00fcdistatuna. Hiljem sai teatavaks, et ta vahistati 400 000 dollari suuruse altk\u00e4emaksu saamise hetkel.\n08:35\nBaerbock: Saksamaa ei takista Poolal Leopardide Ukrainasse saatmist. Macron: Leclerc\u2019ide saatmine ei ole v\u00e4listatud\nSaksamaa v\u00e4lisminister Annalena Baerbock \u00fctles eile, et Saksamaa ei seisa tee peal ees, kui Poola tahab saata oma tanke Leopard 2 Ukrainasse. Prantsusmaa president Emmanuel Macron \u00fctles aga, et Prantsuse tankide Leclerc Ukrainasse saatmine ei ole v\u00e4listatud.\ndelfi.ee\n08:06\nMaroko armee andis Ukrainale umbes 20 tanki T-72B, mis moderniseeriti T\u0161ehhi ettev\u00f5ttes Excalibur Army, teatas Ukrinform viitega v\u00e4ljaandele Menadefense.\n07:27\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles intervjuus Saksa telekanalile ARD, et k\u00fcmnete l\u00e4\u00e4ne tankide saatmine Ukrainale tuhandete tankide vastu, mis on olemas Vene armeel, ei lahenda probleeme, aga v\u00f5ib Ukraina s\u00f5jav\u00e4elasi motiveerida.\n\u201eKui meie vastu on Vene armee, millel on tuhandeid tanke, ei lahenda \u00fckski riik otsusega, et annab meile 10-50 tanki, probleemi. Nad teevad \u00fche t\u00e4htsa asja: motiveerivad meie s\u00f5jamehi v\u00f5itlema nende v\u00e4\u00e4rtuste eest, sest n\u00e4itavad, et kogu maailm on sinuga,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i kritiseeris Saksamaad valmisoleku eest anda relvi ainult koos teiste partnerite, sealhulgas USA-ga.\n\u201eNii ei tohi, nagu et mina annan sama palju kui sina. \u201eLas Ameerika astub sammu, siis astun ka mina.\u201d See ei ole Saksamaa probleem Ameerikaga, konkureerivad ambitsioonid. Te v\u00f5ite loomulikult veel pool aastat r\u00e4\u00e4kida, v\u00f5rreda oma m\u00f5juv\u00f5imu, aga meil surevad iga p\u00e4ev inimesed. Kas v\u00f5iks ilma \u201ekuideta\u201d, vaid lihtsalt: kui sa saad Leoparde anda, siis anna,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i \u00fctles ka, et kui USA andis Ukrainale 20 jalav\u00e4e lahingumasinat Bradley, andis Saksamaa 20 Marderit.\n\u201eMa olin v\u00e4ga t\u00e4nulik. Aga p\u00e4rast avaldust tankide kohta, et kui palju sina annad, nii palju annan ka mina, tekkis mul k\u00fcsimus: \u201eT\u00e4hendab, te oleksite v\u00f5imud rohkem Mardereid anda? Te andsite neid lihtsalt 20, sest ameeriklased andsid 20 Bradleyt?\u201d,\u201d lausus Zelensk\u00f5i.\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48\n15:48"}
{"text":"Dokumentaalfilmi pidu AmsterdamisAmsterdami dokumentaalfilmide festival \u201eIDFA\" on maailma suurim amult dokile p\u00fchendatud festival. See on s\u00fcndmus, kus enamus ambitsioonikamaid Euroopa dokumentaliste (palju on k\u00fclalisi ka teistelt kontinentidelt) \u00fcritab osaleda oma filmi v\u00f5i t\u00f6\u00f6s oleva projektiga, ja kui sellist hetkel pole, siis lihtsalt selleks, et n\u00e4ha, mida teised teevad, ja suhelda kolleegidega. Nn networking elik erialase v\u00f5rgu punumine on filmitegija elu m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu osa. Covidi-aastatel oli vahetu suhtlus tugevalt h\u00e4bitud, seet\u00f5ttu pole imestada, et sel korral kihas Hollandi pealinn nii peomeeleolus filmitegijatest kui ka elevil kinopublikust.Kirjutasin k\u00fcmne aasta eest samuti TMKle loo \u201eIDFAst\", mis siis t\u00e4histas oma veerandsajandit. Vahepealsete aastate jooksul on mul \u00f5nnestunud kolme dokiga ka ise sellele marjamaale p\u00e4\u00e4seda1, sedapuhku v\u00f5tsin selle tee ette puhtalt eneseharimiseks, et n\u00e4ha, kuhu dokumentalistika maailm liigub.Paratamatult tuleb teha valikuid, sest k\u00f5iki filme pole v\u00f5imalik vaadata. Festivalil on 16 programmi, olulisim on rahvusvaheline v\u00f5istlusprogramm 13 filmiga, kuid \u00fclipopulaarsed on ka \u201emeistrid\" v\u00f5i \u201efestivalide paremik\", nii et hiljaks j\u00e4\u00e4jatel pole lootustki saali p\u00e4\u00e4seda.J\u00f5udsin nelja p\u00e4eva jooksul vaadata k\u00fcmme filmi ja kuulata USA dokumentalisti Laura Poitrasi meistriklassi.Valik oli subjektiivne, nagu seda on ka j\u00e4rgnev v\u00e4ike peegeldus muljetest ja m\u00f5tetest.P\u00fc\u00fcd m\u00f5ista vastuolulist\u201eIDFA\" prestii\u017e garanteerib, et alati leiab programmist m\u00f5ne elava klassiku teoseid. Minu valikusse sattus Steve Jamesi \u201eKaastundlik spioon\" (\u201eA Compassionate Spy\"), mida Hollywood Reporter iseloomustab kui n\u00fcansirikast portreed spionaa\u017eist ja armastusest. James on sees enam-v\u00e4hem k\u00f5ikides dokumentaalfilmi \u00f5pikutes oma 1994. aasta filmiga \u201eHoop Dreams\" (\u201eKorvpalliunistus\"), mis j\u00e4lgib viie aasta jooksul kahe afroameerika koolipoisi p\u00fcrgimist profikorvpalluriks, et lahendada seel\u00e4bi probleemid, mida s\u00fcndimine afroameeriklasena neile on p\u00f5hjustanud. \u201eHoop Dreams\" on praeguseks teeninud \u00fcle 11 miljoni dollari kassatulu.James on kogu oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul p\u00fc\u00fcdnud m\u00f5ista alusetult v\u00f5i k\u00fcsitavalt s\u00fc\u00fcdistatud inimesi. Tema v\u00e4rske film avab seniteadmata tahke USA tuumaprogrammi tekitamisest N\u00f5ukogude Liidule. Peategelasteks on f\u00fc\u00fcsik Ted Hall ja tema naine Joan.Teismeline Ted Hall v\u00e4rvati 1943. aastal t\u00f6\u00f6le Manhattan Projecti. Kui terane poiss m\u00f5istis, et nende \u201ekontor\" t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja aatompommi, tekkis tal sinisilmne m\u00f5te, et kui sama tehnoloogia oleks olemas ka N\u00f5ukogude Ludul, ei julgeks ameeriklased massih\u00e4vitusrelva kasutada, sest sama v\u00f5idakse teha nende vastu. Noormees informeeris ameeriklaste edusammudest N\u00f5ukogude saatkonda. Niisiis, astus sammu, mille eest karistati surmanuhtlusega, lootuses, et p\u00e4\u00e4stab maailma. V\u00e4hemalt on selline autori konstrueeritud narratiiv.Ted Hall suri 1999. aastal, ilma et tema s\u00fc\u00fcd oleks suudetud t\u00f5estada. Mida see t\u00f5estamine oleks kaasa toonud, on teada Juhus ja Ethel Rosenbergi kaasusest, kes saadeti 1953. aastal reetmise eest elektritoolile paranoiaajale kohaste fanfaarihelide saatel. Seegi s\u00fcndmus on \u201eKaastundlikus spioonis\" \u00f5\u00f5vastavate kaadritega kajastatud.Nagu \u00f6eldud, esitab James narratiivi, mille kohaselt soovis Ted Hall p\u00e4\u00e4sta maailma ja oh valmis minema selle nimel surma (v\u00f5i v\u00e4hemalt pikaks ajaks trellide taha). Re\u017eiss\u00f6\u00f6r laseb seda \u00fclip\u00f5nevat ja vastuokslikku lugu jutustada Tedi naisel Joanil. Seel\u00e4bi saab spiooniloost soe armastuselugu. Ted ja tema surmapatust teadlik Joan j\u00e4tavad vaatajale s\u00fcmpaatse, inimliku mulje, mis arvatagi seab re\u017eiss\u00f6\u00f6ri olukorda, kus need ameeriklased, kes suhtuvad reetmisse nulltolerantsiga, n\u00f5uavad ka tema skalpi. Dokifestivalid suhtuvad \u00fcldiselt soosivalt n\u00f5rgematele v\u00f5i vaigistatutele h\u00e4\u00e4le andnusse - nu esilinastus \u201eKaastundlik spioon\" sel aastal Veneetsias ja osales \u201e IDFA1\" \u201emeistrite\" kategoorias.Samasse, ebamugava t\u00f5e v\u00e4lja\u00fctlemise rubriiki kuulub ka selle aasta \u201eIDFA\" avafilm \u201eK\u00f5ik, mida sa n\u00e4ed\" (\u201eAll You See\"). Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Niki Padidar, kes seitsmeaastaselt kolis Traanist Hollandisse, toob ekraanile immigrantide kogemused uuel kodumaal. L\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes: vaatamata Hollandi \u00fchiskonna justkui k\u00f5rgelt arenenud sallivusele v\u00f5\u00f5raste vastu, ei v\u00f5eta teistsuguse kultuuritaustaga inimesi omaks.Ekraanil jagavad oma m\u00f5tteid kolm t\u00fcdrukut, samuti \u00fcks Somaalia p\u00e4ritolu naine, kes on kaksk\u00fcmmend viis aastat Hollandis elanud, l\u00f5petanud \u00fclikooli ja t\u00f6\u00f6tab moodsas kollektiivis. Kuna tegemist on tumedanahalise kr\u00e4supeaga, kostitatakse teda t\u00e4navatel v\u00e4simatult selliste k\u00fcsimuste ja kommentaaridega, nagu: kas sa kammid ka, kas sa p\u00e4evitad ka, teist ei saa aru, kas te olete puhas, kas sa r\u00e4\u00e4gid hollandi keelt, kas sa oled \u00fcmber l\u00f5igatud, jne. Ta r\u00e4\u00e4kis filmis loo, kuidas \u00fcks tema t\u00f6\u00f6kaaslane tihkus nutta ja teine seletas, et Fred on surnud. Kes on Fred, ei selgitatud. Arvata v\u00f5is, et kass v\u00f5i madu. Naine m\u00f6\u00f6nis, et tal puudub selliste probleemide puhul kaastunne, kuna ta on n\u00e4inud oma l\u00e4hedaste v\u00e4givaldset surma. Kultuurikogemused on erinevad.Filmile on ehitatud stuudiodekoratsioon, neli k\u00f5rvuti asetsevat tuba, milles tegutsevad tegelased on justkui loomaaiaasukad, keda saab pileti eest vahtida. Kuigi autor ise ekraanile ei ilmu, esitab ta oma m\u00f5tteid jutustaja tekstina, samuti n\u00e4eme koduvideost tema vanaisa maja Iraanis, millega seostub helge lapsep\u00f5lv. Kogu k\u00e4sitlus on ilmselgelt autori enda l\u00e4bielatud kogemuste projektsioon. Padidar on tunnistanud, et tal on palju s\u00f5pru ja perekond, aga talle tuletatakse pidevalt meelde, et ta ei kuulu s\u00fca.Filmile j\u00e4rgnenud k\u00fcsimuste ja vastuste voorus k\u00fcsis \u00fcks vaataja: \u201eTe olete saanud Hollandis hariduse ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ri elukutse. L\u00f5putiitritest oli n\u00e4ha, et seda filmi toetasid Hollandi fondid. Kas selles kontekstis on ikka \u00f5ige n\u00e4idata asju nii mustalt?\" Autor vastas, etta ei n\u00e4ita mustalt, vaid esitab teistsuguseid seisukohti. K\u00f5nekas k\u00fcsimus igal juhul.Isiklikud filmid on siiradMinu eriline huvi kuulub isiklikele filmidele, filmidele, milles autor astub ise ekraanile ja muutub teose lahutamatuks osaks. T\u00e4nap\u00e4eval on valdav arusaam, et autor konstrueerib loo, isegi siis, kui see on filmitud vaatlevas stiilis. Autori positsioon peaks igal juhul vaatajatele aimu ma, vastasel korral on tegemist juhusliku kogumi elulise materjaliga. Ja kui esitada seisukoht, siis tuleb selle eest ka vastutada. \u00dcks viis autori positsiooni j\u00f5ulisemalt kehtestada ja vastutuse kontuure teravamaks timmida on autori selges\u00f5naline asumine filmi tegelase rolli. See lisab peaaegu kindlasti intiimsust ja loodetavasti ka usaldusv\u00e4\u00e4rsust, sest luust ja lihast autor ise viibib s\u00fcndmuste keskel ja m\u00f5jutab neid nii nagu teisedki filmi tegelased. Siin on ka omad ohud, n\u00e4iteks kui autor laotab oma saladused kogu ilus vaataja ette, kuid teeb seda kaalutletult, n\u00e4ideldes kaamera ees siirust. Sellisel juhul n\u00e4eb vaataja selle kohe l\u00e4bi ja distantseerub. Oluline on m\u00f5ista, kas autori isiku \u201esegamine\" loosse annab sellele mingi uue hingamise v\u00f5rreldes sellega, kui seda poleks tehtud.Valisin rahvusvahelisest v\u00f5istlusprogrammist v\u00e4lja kaks filmi, milles \u201e Apolonia, Apolonia\" maailma esilinastusel oli kohal ka filmi peategelane Apolonia Sokol (k\u00fcbaraga), kes t\u00e4nas re\u017eiss\u00f6\u00f6r Lea Globi visaduse eest teha filmi kolmteist aastat. Siitpeale tuleb m\u00f5lemal naisel oma eluga ilma teineteiseta hakkama saada.autor oli ise ka ekraanitegelane. Mul oli \u00f5nnelik k\u00e4si, sest \u00fcks neist sai parima filmi, teine parima re\u017eii preemia. Kui \u00fche puhul oli autor vahetu tegelane s\u00fcndmustes, siis teise puhul otseselt mitte ja ma pole siiani kindel, kas film oleks kaotanud, kui seda ei oleks konstrueeritud autorikesksena.R\u00e4\u00e4gin esmalt rahvusvahelise v\u00f5istlusprogrammi parima filmi auhinna v\u00f5itnud taani re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Lea Globi dokumentaalfilmist \u201eApoloma, Apolonia\". Filmi peategelane on poola-taani-prantsuse p\u00e4ritolu figuratiivmaalija Apolonia Sokol. Siis, kui Glob kolmteist aastat tagasi Apolomat \u00fclikooli projekti raames filmima hakkas, oh too alles teismeline, kes elas Pariisiunderground-teatris koos oma prantslasest isa, valgevenelasest ema ja suure hulga boheemlike tegelastega. Selles vabameelses seltskonnas arenes t\u00fcdrukul soov saada kunstnikuks. Ta p\u00e4\u00e4ses Pariisi prestii\u017esesse Acadenile des Beaux-Arts'i ja asus \u00f5ppima figuratiivmaali. Paralleelselt kunstnikuteega kulgeb filmis tema naiseks saamise ja seksuaalse eneseavastamise protsess. T\u00fcdruku sees on tohutu vedru, mis t\u00f5ukab teda saama \u00fcha paremaks, k\u00f5ige paremaks.Olla t\u00f5eline kunstnik on \u00fcks selle filmi t\u00e4htsamaid teemasid. Feministlik kunstnik. Mida see t\u00e4hendab? Kuidas saada kinnitust, et sa oled andekas, et see, mida sa teed, on kunst? Pidev k\u00f5hklemine p\u00f5hjustab vaimset pinget ja tagasil\u00f6\u00f6ke. Apolonia v\u00f5itles oma positsiooni eest t\u00e4hes\u00fcsteemis ennastsalgavalt. Glob filmis seda kannatlikult pikki aastaid.K\u00f5ige groteskseni on episood, kus Apolonia s\u00f5lmib orjastava lepingu ameerika kunstikoguja Stefan Simchowitziga. Ta peab raha nimel maalima k\u00f5vasti rohkem, kui suudab, k\u00fcmme suurem\u00f5\u00f5dulist \u00f5limaali kuus tavap\u00e4rase nelja asemel. See t\u00f5mbab noore kunstniku t\u00e4iesti t\u00fchjaks. Kahjuks j\u00e4\u00e4b ka kommertsedu tulemata. Kriitikud \u00fctlevad, et inimestel tema maalidel puudub elu. Noore naise viimanegi enesekindlus kipub kaduma.Aga t\u00e4naseks on Apolonia ennast t\u00f5estanud. N\u00e4ituste ja galeriide nimekiri, kus ta on esinenud, on muljetavaldav. Ise on ta \u00f6elnud: \u201eKunst ei ole olnud ega ole ka praegu naistele alati k\u00e4ttesaadav. Kui vaadata l\u00e4\u00e4ne kunstiajalugu, siis on naisi kujutatud peamiselt seksuaalobjektide v\u00f5i allegooriliste s\u00fcmbolitena mehe vaatenurgast. Olles ise naine, ei maali ma naisi kui \u201enaiskehasid\" v\u00f5i seksuaalobjekte, vaid rohkem kui inimesi, kellega ma samastun.\"Teine oluline liin filmis on inimsuhted. Apolonia ellu ilmub radikaalfeministliku liikumise FEMEN liige, ukrainlane Oksana \u0160at\u0161ko, kes sai 2013. aastal Prantsusmaal poliitilise varjupaiga. Oksanast saab Apolonia muusa ja partner. Kahjuks ei kulge Oksana elu nii, nagu ta sooviks, vaimne koorem muutub talumatuks ja ta v\u00f5tab 2018. aastal endalt elu.K\u00f5ik see juhtub tegelastega, kel vanust alla kolmek\u00fcmne aasta. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r oh neist m\u00f5ned aastad vanem ja t\u00f5en\u00e4oliselt tundis t\u00fcdrukute ees teatavat vastutust. Filmi ilmub re\u017eiss\u00f6\u00f6r kui tegelane. Me n\u00e4eme teda hingamisaparaadi all teadvuseta olekus. \u00c4sjane s\u00fcnnitus on olnud r\u00e4nk, k\u00e4ib v\u00f5itlus Globi elu eest, ees ootavad lugematud operatsioomd. Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri s\u00f5nul s\u00fcndis sellest isiklikust kogemusest otsus muuta film universaalsemaks, kunstniku portreest dokumentaalfilmiks naistest, kellel on erinev elusaatus.Nagu eelnevalt m\u00e4rkisin, pole ma p\u00e4ris veendunud, et see konstruktsioon l\u00f5puni t\u00f6\u00f6tas, aga ilmselt ei teinud see filmile ka kahju. Peategelane oli nii v\u00e4rvikas, nii selge ambitsiooniga ja samas nii impulsiivne, et vaataja istub igal juhul ligi kaks tundi nagu s\u00fctel. Lisaks veel \u0160at\u0161ko traagiline k\u00f5rvalliin ja kapaga moodsat kunsti.Mis puutub aga filmi \u201e Palju k\u00e4ra suremise p\u00e4rast\" (\u201eMuch Ado About Dying\"), mis v\u00f5itis parima re\u017eii preemia, siis seal ei tekita Simon Chambersi tegutsemine samaaegselt re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja \u00fche peategelasena mingit k\u00fcsimust. Chambers viibis Indias, et oma elu uuele rajale suunata, kui talle hakkas helistama tema onu David, kes r\u00e4\u00e4kis, et hakkab vist surema. Chambers otsustas loobuda oma isiklikest plaanidest ja s\u00f5itis Londonisse, et sureval onul silma peal hoida. Ootamatult oma onu hooldajaks saanud, otsustas ta hakata nende omavahelist suhtlust dokumenteerima.Teemat oli. Onu David on t\u00f5eline draamaku nn, iseteadev, pretensioonikas, kuid samas ka artistlik, s\u00e4rav t\u00fc\u00fcp, kes esitab alailma katkendeid Shakespeare'i loomingust. Tema kodu on t\u00e4is tuubitud tarbetut kola, erinevate virnade vahel saab liikuda vaid k\u00fclg ees. Midagi \u00e4ra visata ei tohi. Ta toitub konservidest, mida on varutud mitmeks aastaks. Maja on t\u00e4is erinevaid, k\u00e4ep\u00e4raselt parandatud elektrisoojendajaid.Chambersi katsed onu eluv\u00fcsi v\u00f5i elukohta \"m\u00f5istlikult\" \u00fcmber kujundada p\u00f5rkuvad otsekui vastu seina ja toovad kaasa temeteise kallal n\u00e4\u00e4gutamise. K\u00fcllap tuttav olukord paljudele, kes on oma vananevaid l\u00e4hedasi aidata \u00fcritanud. Aja jooksul selgub, et ekstsentrilisel Davidil polegi plaanis surema hakata, v\u00e4hemalt mitte esialgu. Ta naudib t\u00e4iega oma elu just sellisena, nagu see on. See, et ta on suutnud vennapoja \u201e\u00e4ra r\u00e4\u00e4kida\", \u00fcksnes lisab naudingut. Publik on garanteeritud. Raevukalt, tihti (pool)alasti Shakespeare'i monolooge lugedes tunneb ta end omas elemendis.Publikut on aga veelgi, nimelt naaberkorteris elav poolakatest abielupaar, kes Davidit hooldab ja kellel on lootus p\u00e4rida mehe maisest varast \u00fchtteist (kui mitte k\u00f5ik). Ka selle teemaga peab Chambers tegelema. Nii nagu ka m\u00fcstilise noormehe Rodrigoga, kes on kunagi onu Davidit hooldanud ja kellele David regulaarselt kopsakaid raha\u00fclekandeid teeb.Siis l\u00e4heb keerulisemaks: \u00fcks paljudest vigastest elektrisoojendajatest paneb maja p\u00f5lema. K\u00f5ik h\u00e4vib ja David tuleb paigutada hooldekodusse. Kodu ja tulevikulootuseta j\u00e4\u00e4nud poolakad kolivad tagasi kodumaale. Rodrigol k\u00e4stakse vanamehe \u00e4rakasutamine l\u00f5petada. Siitpeale hakkavad endast teravamalt m\u00e4rku andma ka mitmed haigused, millega seoses kasvab vanamehe jonn arstide ettekirjutuste j\u00e4rgimisel. See kiirendab haiguste kulgu, kuid lisab ka Davidile trotsi asju omamoodi teha.Chambersi dokumentaalfilmis v\u00f5ib leida palju sarnasusi kahe Oscariga p\u00e4rjatud Florian Zelleri m\u00e4ngufilmiga \u201eIsa,\" mida ETV hiljuti n\u00e4itas. Isegi asjade peitmine\/kaotamine oh olemas. Vahe on eelk\u00f5ige selles, et \u00fcks valmis n\u00e4idendi ekraniseeringuna, teise ekraniseeris elu. Suremise lugu on tegelikult elu lugu, inimeseks olemise lugu. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r on osa sellest loost. Ta n\u00e4ib ekraanil ja autoritekstis siiras. Tragikoomilised stseenid Chambersi filmis panevad vaataja \u00fchtaegu n\u00fc nutma kui naerma. Meeleheitel Chambers \u00fctleb muu hulgas, et soovis mingil hetkel, et onu oleks oma lubaduse teoks teinud ja \u00e4ra surnud. See ei peata teda j\u00e4rgmisel korral uuesti kell kaks \u00f6\u00f6sel taksoga onu juurde kihutamast, kui surm v\u00e4idetavalt taas \u201euksele koputab\". L\u00f5puks saab surm Davidi siiski k\u00e4tte. Viis aastat hiljem, kui ta on selle arvatavast tulekust vennapojale kuulu tanud.Chambersi dokil on mitu omadust, mis teevad sellest hea filmi: vastuoluline ja karismaatiline peategelane; hea lugu, mille m\u00e4rks\u00f5nadeks on \u201eelu\", \u201esurm\", \u201earmastus\", \u201e\u00fcksildus\"; siiras autor, kes on \u00fcksiti teine peategelane. Publikul on sellise looga lihtne samastuda, sest emotsioonid on ehedad. Tundub lollikindel skeem hea filmi lavastamiseks, aga nagu ma \u00fctlesin, selle ekraniseeringu k\u00e4ivitas elu ise. Chambers haaras v\u00f5imalusest ja tegi re\u017eiiliselt ja kinematograafiliselt \u00f5igeid valikuid. Keegi teine ei oleks saanud teha t\u00e4pselt samasugust filmi.Huvitav, et olles vaadanud \u00e4ra nii \u201eApolonia, Apolonia\" kui \u201ePalju k\u00e4ra suremise p\u00e4rast\", m\u00f5tlesin, et olen vist n\u00e4inud selle aasta v\u00f5idufilme. N\u00e4dal aega hiljem avalikustatud \u017e\u00fcrii otsus kinnitaski seda. Siit oleks kiusatus teha j\u00e4reldus, et hea filmi tunneb \u00e4ra iga\u00fcks. Kahjuks ma tean, et see pole alati t\u00f5si.Kommentaar:1 Ksenija Ohhapkina \u201eTule tagasi vabana\" v\u00f5itis 2016. aastal keskmise pikkusega dokkide kategoorias \u017e\u00fcrii eripreemia, 2019. aastal aga linastus tema \u201eSurematu\" festivalide paremiku programmis. M\u00f5lemad filmid tootis O\u00dc Vesilind. 2016. aastal oli v\u00f5istlusprogrammis ka Audrius Stonyse \u201eNaine ja liustik\", mille kaastootja oli Vesilind.About Dyin Riho V\u00e4striku foto \u201eIDFA 2022\" parima re\u017eii preemia v\u00f5itja \u00abPalju k\u00e4ra suremise p\u00e4rast\". Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Simon Chambersi surev onu.RIHO V\u00c4STRIK"}
{"text":"Politsei hoiatab: Kelmid j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiViimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad kuni 120 000 euroni.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \u201eKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c hoiatab Milenin.\nAlates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht. \u201eTegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c selgitas politseinik.\nVarasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115 000 euro.\n\nOluline info, mis tasub meelde j\u00e4tta:\nSisene enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale.\nInternetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \u201epanga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.\nKontrolli alati veeblehe aadressi.\nEsimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht.\n"}
{"text":"UURING: 4% eestlastest tunnistab, et tegeleb igap\u00e4evaselt korruptsioonigaAvaldatud23 jaanuar, 2023\nkategoorias Arvamus\nViisime oma lugejate hulgas l\u00e4bi k\u00fcsitluse, kus seekord kraadisime eestlaste poliitilisi eelistusi enne tulevasi riigikogu valimisi. Tulemused on \u0161okeerivad, nagu ikka.\nNiisiis k\u00fcsisime oma lugejatelt lihtsa k\u00fcsimuse: valimised on kohe-kohe ukse ees \u2013 millise erakonna poolt praegu h\u00e4\u00e4letaksid? Tulemused on teie ees.\nTervelt 31% vastas, et Reformierakond \u2013 sest ka ma ei salli vaeseid absoluutselt!\n15% vastas EKRE \u2013 sest ka mina olen t\u00f5eline Eesti patrioot ja elan USA-s v\u00f5i Soomes!\nSamuti 15% vastas sotsid \u2013 sest ka mina ei tea, kust raha tuleb, aga kindlasti peaks seda k\u00f5igile jaotama!\n13% vastas Rohelised \u2013 sest ka minust ei olene mitte kui midagi!\n8% vastas Eesti200 \u2013 sest ka mina \u00fcritan olla progressiivne tolerastist liberast!\n7% vastas Parempoolsed \u2013 kes? Pole kuulnudki!\n6% vastas Isamaa \u2013 sest ka mina m\u00f5tlen nii nagu Parvel Pruunsild m\u00f5tleb!\nNing ainult 4% vastas Keskerakond \u2013 sest tegelen ka ise v\u00e4ikestviisi korruptsiooniga!\nH\u00e4\u00e4letajaid oli seekord kokku: 312. Ait\u00e4h k\u00f5igile, kes oma h\u00e4\u00e4le andsid ja seega ka t\u00f5el selguda lasid.\nAga uus k\u00fcsitlus on juba \u00fcleval (siinsamas all ju ka!) ja seekord tahame teada, et mis on Sinu arvates k\u00f5ige p\u00f5letavam probleem Eestis aastal 2023? Anna aga julgelt oma h\u00e4\u00e4l, sest nii on ainu\u00f5ige t\u00f5e selgumise viis.\nMis on Sinu arvates Eesti k\u00f5ige p\u00f5letavam probleem aastal 2023?\nLollid poliitikud. Aga see probleem on tegelikult kogu aeg meil olnud ja on ka tulevikus. (30%, 80 H\u00e4\u00e4lt)\nMul on k\u00f5ik h\u00e4sti. (27%, 73 H\u00e4\u00e4lt)\nS\u00f5da Ukrainas. \u00d5nneks meil siit kaugelt hea kl\u00e4hvida, aga stress ikkagi. (11%, 30 H\u00e4\u00e4lt)\nLumi, j\u00e4\u00e4 ja k\u00fclm ilm. No k\u00fcll kliimasoojenemine selle ka \u00fckskord lahendab. (11%, 29 H\u00e4\u00e4lt)\nK\u00f5rge inflatsioon. Noh, n\u00fc\u00fcd enam mitte, sest midagi osta ei j\u00f5ua ma enam ammu. (8%, 22 H\u00e4\u00e4lt)\nKallis elekter. Pole ka hullu, sest viimase arve saab koos triikrauaga vanni kaasa v\u00f5tta. (8%, 21 H\u00e4\u00e4lt)\nIive on v\u00e4ike Eestis. No tegelikult ongi parem - meil ruumi rohkem endal. (4%, 10 H\u00e4\u00e4lt)\nGripp, koroona ja vaktsiinid. Ah kellel sellisteks jamadeks \u00fcldse aega tegelikult on? (0%, 1 H\u00e4\u00e4lt)\nH\u00e4\u00e4letajaid kokku: 266\n\u00a0Laen .. ...\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"Marko Mihkelson: miks venitab Saksamaa tankide lubamisega Ukrainale?Saksamaa tankikartuse \u00fcks olulisi juurp\u00f5hjuseid on see, et puudu on Ameerika \u00dchendriikide palju j\u00f5ulisemast ja vedavamast liidripositsioonist, mis tekitabki selliseid vaakumeid ja venitamist, nagu on juhtunud praegu Leoparditega.\nEelmisel n\u00e4dalal olid paljud veendunud, et Ukraina saab Saksamaal Ukraina toetamise kontaktr\u00fchma kohtumise tulemusena oma relvastusse moodsad l\u00e4\u00e4ne tankid Leopard 2, mille abil vabaduss\u00f5da v\u00f5ita. Leopardi-koalitsioonist oli puudu vaid \u00fcks l\u00fcli: oma jah-s\u00f5na polnud andnud vaid tankide tootjariik Saksamaa. Leedu kaitseminister j\u00f5udis juba ajakirjanikele \u00f6elda, et Ukraina saab tankid. Poola peaminister survestas aga sakslasi s\u00f5numiga, et kui Berliin tankide andmise otsust blokeerib, saadab Poola Leopardid Ukraina poole ikkagi teele. K\u00f5igele vaatamata \u00fctles Saksamaa ei, l\u00fckates tankide j\u00f5udmise Ukrainasse edasi ning tekitades sellega liitlaste seas k\u00f5vasti pahameelt.\nMiks Saksamaa hoolimata rahvusvahelisest survest venitab ning mida t\u00e4hendab see Ukrainale ja l\u00e4\u00e4ne liitlasruumile? Kas ongi p\u00f5hjuseks vaid \u00fche mehe \u2013 sotsist liidukantsleri Olaf Scholzi \u2013 otsustamatus?\nTegelikult on sellel lool s\u00fcgavam taust kui pelgalt suurt sisemist p\u00f6\u00f6ret ehk Zeitenwende\u2019t tegev Saksamaa v\u00f5i Saksa sotsiaaldemokraatliku partei viimase poolsajandi jooksul kujunenud erisuhted Venemaaga. T\u00f5si, seda viimast ei saa kindlasti eirata ja pole v\u00e4listatud, et tulevikus ilmneb nii m\u00f5ndagi praeguste Saksa sotside kunagistest sidemetest isikutega, kes tegutsesid v\u00f5i tegutsevad Venemaa eriteenistuste huvides.\nMis puudutab liidukantsler Scholzi, siis tema poliitilisest karj\u00e4\u00e4rist ja selle kokkupuudetest Venemaa m\u00f5jutustegevuse valdkondadega 1980ndatel ning hiljem kirjutas juba eelmise aasta jaanuaris p\u00f5hjaliku \u00fclevaate ajaloolane Hubertus Knabe.\nKoos toonase noorsotside juhi Gerhard Schr\u00f6deriga oli viimase aset\u00e4itja Scholz 1980ndatel aastatel aktiivne NATO-vastane ning pidas kohtumisi KGB\/Stasi t\u00e4ieliku kontrolli all olnud Ida-Saksa liidritega. Kahtlemata peegeldus nendes hoiakutes noortele omast vasakradikaalsust, kuid samas teenisid nad juba 1960ndate aastate l\u00f5pust sotsiaaldemokraadist liidukantsleri Willy Brandti k\u00e4ivitatud Ostpolitik\u2019i ehk N\u00f5ukogude Liiduga suhete normaliseerimise huvisid. Pole v\u00e4listatud, et Ostpolitik\u2019i ideid aitasid Brandtil lihvida inimesed, kes olid omakorda m\u00f5jutatud KGB agentide tegevusest. Brandti enda kantselei\u00fclem G\u00fcnter Guillaume osutus Stasi agendiks.\nEnamik Saksa sotside praegusest ladvikust on elanud kogu oma poliitilise elu selle nimel, et \u201cajaloolise s\u00fc\u00fc\u201d lunastamiseks hoida suhteid Venemaaga k\u00f5igi teiste Ida-Euroopa riikidega v\u00f5rreldes esiplaanil. Samas pole Ostpolitik\u2019i p\u00f5hiteesid kapseldanud v\u00e4lispoliitilises m\u00f5tlemises mitte \u00fcksnes sotse, vaid m\u00f5jutanud kogu Saksamaa strateegilisi valikuid.\nScholzi eelk\u00e4ija, kristlikust demokraadist Angela Merkel tegi oma valitsemisperioodil Ida-Euroopa julgeolekut puudutavates otsustes reveransse Kremli suunas. Kui Merkel poleks 2008. aasta aprillis seisnud vastu Ukrainale NATO liikmesuse tegevuskava andmisele, eksisteerinuks suur v\u00f5imalus, et n\u00fc\u00fcdset s\u00f5da keset Euroopat poleks olnud. Tema kauaaegne v\u00e4lispoliitika n\u00f5unik ja praegune M\u00fcncheni julgeolekukonverentsi eestvedaja Christoph Heusgen \u00fctles 2021. aasta s\u00fcgisel intervjuus ajakirjale Der Spiegel, et \u201cMerkel l\u00e4htus alati sellest, mis v\u00f5iks olla vastuv\u00f5etav Venemaale\u201d.\nVeel vahetult enne Venemaa t\u00e4iemahulist invasiooni Ukraina vastu pidas Saksamaa USA luureandmeid liialdatuks. Scholz ise p\u00fc\u00fcdis viimase hetkeni m\u00f5jutada Putinit, k\u00e4ies isegi k\u00fcmmekond p\u00e4eva enne lahingutegevuse algust Moskvas kohtumisel. Suurbritannia endine peaminister Boris Johnson r\u00e4\u00e4kis eelmise aasta novembris ajakirjanikele, et Saksamaa hoiak Venemaa suurr\u00fcnnaku alguses oli ebalev ning pigem Venemaa kiiret v\u00f5itu eeldav.\nIgatahes m\u00f5jus Venemaa katse h\u00f5ivata Kiiev ja h\u00e4vitada Ukraina riiklus Berliinis \u00e4ratuskellana. Scholzi k\u00f5ne, mille ta pidas 27. veebruaril Bundestagis, t\u00e4histas suurt p\u00f6\u00f6ret ehk Zeitenwende\u2019t Saksamaa v\u00e4lis-, kaitse- ja energiapoliitikas. Liidukantsler lubas investeerida riigikaitsesse t\u00e4iendavalt 100 miljard eurot ning avas sisuliselt ukse Saksamaa laialdasele, sealhulgas relvaabile Venemaa vastu s\u00f5divale Ukrainale. Kuigi sedagi tehti algul hillitsetult (vaid 5000 kiivri saatmine Ukrainasse tekitas parajalt palju kriitikat), on Saksamaa praeguseks absoluutnumbrites \u00fcks suurimaid Ukraina toetajaid. Loomulikult, kui v\u00f5rrelda riikide SKP-d, j\u00e4\u00e4b selles arvestuses Saksamaa endiselt Eestist kaugele maha.\nSaksamaa on viimase aasta jooksul mitmeid kordi sattunud olukorda, kus tema sammud Ukraina toetamisel on olnud pigem aeglased ja teisi liitlasi pidurdavad. Berliini otsustamatust on korduvalt paljastanud ka Saksamaa enda ajakirjandus, kes lahknevusi s\u00f5nade ja tegude vahel teravmeelselt v\u00e4lja on toonud. Die Welt avaldas eelmisel kevadel terve seeria artikleid sellest, kuidas vaatamata esmastele lubadustele polnud Ukraina Saksamaalt loodetud relvastust saanud. See pingestas kahe riigi suhteid veelgi.\nV\u00f5iks ju eeldada, et Euroopa suurim ja j\u00f5ukaim riik n\u00e4itab liidripositsiooni ning juhib siinsete l\u00e4\u00e4neriikide \u00fchisrinnet kogu kontinenti \u00e4hvardava s\u00f5ja vastu. Ostpolitik\u2019i pankroti j\u00e4rel n\u00e4iks see nii loogiline, kuid ilmselt tuleb Zeitenwende sakslaste endi peades ja meeltes l\u00e4bi teha, enne kui see v\u00e4ljendub \u00fcleriiklikes strateegiavalikutes. Kuigi Scholz lubas suurelt muutusi kaitseinvesteeringutes, on selles vallas t\u00e4naseks tehtud v\u00e4he. Leopard 2 tankide jant on aga p\u00e4ris karmilt avanud Saksamaa enda sisuliselt puuduliku kaitsev\u00f5ime, millele juhtis hiljuti oma anal\u00fc\u00fctilises kirjutises t\u00e4helepanu ajakiri Der Spiegel.\nSeoses tankidega kammitseb Saksamaad veel v\u00e4hemalt kaks suuremat dilemmat. Saksamaa pole geopoliitilistes k\u00fcsimustes enam ammu harjunud liidripositsioonil olema. Alates Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust on arusaadavalt loodetud Ameerika \u00dchendriikidele, kes on olnud l\u00e4\u00e4nemaailma vaieldamatu liider. Eks Washington ole seda ka n\u00fc\u00fcd, kuid globaalselt on USA m\u00f5ju m\u00e4rgatavalt v\u00e4henenud. \u00dchendriikidel ei jagu piisavalt palju teravat t\u00e4helepanu korraga nii Euroopasse kui Aasiasse (sic! Hiina vastustamine) ning see sunnib Euroopa riike suuremat kaitsepoliitilist vastutust v\u00f5tma. Siit ka esimene dilemma, millega Scholz just oma valijate peale m\u00f5eldes silmitsi seisab: kuidas v\u00f5tta j\u00f5ulisem liidripositsioon Ukraina v\u00f5iduni abistamisel, kui koduriigis r\u00e4\u00e4givad paljud rahupoliitikast ja suure s\u00f5ja \u00e4rahoidmisest? Seet\u00f5ttu pole imestada, et Scholz kardab tanke andes s\u00f5ja laienemist. Sellel hirmul pole alust, kuid osale kodusest auditooriumist selline hoiak meeldib.\nScholz pole siin oma hirmudega \u00fcksi. \u00dcsna hiljuti avaldasid ka USA ja Prantsusmaa president arvamust, et Ukraina j\u00f5ulisem toetamine kaasaegse r\u00fcnderelvastusega v\u00f5ib viia Kolmanda maailmas\u00f5ja puhkemiseni. See on j\u00e4llegi alusetu kartus, mis pigem peegeldab Venemaa v\u00e4ljapressimistaktika teese. Ebalev abi Ukrainale on pigem ise agressorriigile eskaleeriva iseloomuga.\nSiit tulenebki Saksamaa tankikartuse \u00fcks olulisi juurp\u00f5hjuseid: puudu on Ameerika \u00dchendriikide palju j\u00f5ulisemast ja vedavamast liidripositsioonist, mis tekitabki selliseid vaakumeid ja venitamist, nagu on juhtunud praegu Leoparditega.\nKuid on veel \u00fcks dilemma, mis h\u00f5ljub taamal ja millele pole Berliinis (ega tegelikult Washingtoniski) suudetud vastata. Mis ikkagi saab Venemaast ja uuest Euroopast, kui Ukraina selle s\u00f5ja v\u00f5idab? Teisis\u00f5nu puudub nii Berliinis kui Washingtonis selge arusaam, mis on selle s\u00f5ja poliitilised tagaj\u00e4rjed. Milline saab olema Euroopa Liit ja Saksamaa roll selles, kui \u00fchendusega integreerub vaba Ukraina? Milline saab olema NATO, kui kutsutakse liituma Ukraina? Ja mis saab Venemaast, kui Sevastopolis lehvib Ukraina lipp ning Mustast merest on saanud sisuliselt NATO sisemeri? Need k\u00fcsimused ootavad endiselt vastuseid ja see v\u00f5ib olla \u00fcks p\u00f5hjus, miks l\u00e4\u00e4neriigid pole veel avanud k\u00f5iki v\u00f5imalusi Ukraina abistamiseks. Aeg on aga armutu. Venemaa kavandab kevadeks uut pealetungi, Ukraina kaitseb ja p\u00fc\u00fcab haarata uuesti initsiatiivi, kuid ilma l\u00e4\u00e4ne maksimaalse toeta Vene massile vastu panna on viimse piirini kurnav.\nSenine l\u00e4\u00e4ne relvaabi d\u00fcnaamika on kinnitanud, et Ukraina saab l\u00f5puks, mida tahab. Tulid HIMARS-id, tulid Patriotid, k\u00fcll tulevad ka Leopardid. Brittide Challengerid on juba teel. Kuid iga venitatud p\u00e4ev tuleb Ukrainale paljude hukkunud kaitsjate hinnaga."}
{"text":"Ettevaatust: petturite r\u00fcnnakute uus lainePostimees vahendas pankade hoiatusi: e-panka sisse logides tasub olla v\u00e4ga ettevaatlik, et ei satuks hoopis libapanga veebilehele. Sealtkaudu saadakse k\u00e4tte inimeste PIN-koodid, kui nad need sisestavad, ja pannakse pihta raha arvelt. Tasub olla t\u00e4helepanelik, et pangalehe domeeni nimes ei oleks n-\u00f6 p\u00e4ris nimest mingeid muutusi: lisatud n\u00e4iteks m\u00f5ni t\u00e4ht, nime vaevum\u00e4rgatavalt muudetud jne. Nii hoiatas Coop Pank, et eelmisel n\u00e4dalal olid hakanud aktiivselt levima Coopi internetipanga kujundusega v\u00e4ga sarnased veebilehed, mida eristab originaalist vaid teine veebiaadress. Kui inimesed pahaaimamatult sealtkaudu sisse logida p\u00fc\u00fcavad, saavad kurjategijad inimese PIN-koodid k\u00e4tte. Nendega saab juba minna edasi inimeste kontodele vargile. Coop kinnitas, et nad juba tegelevad petulehtede eemaldamisega veebist. LHV esindaja on samuti kinnitanud petturite aktiivsust viimastel kuudel, nagu ka seda, et tehtud on panga omaga sarnanevaid petulehti. J\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid lisada, et m\u00f5istagi pole see skeem midagi uut, vaid kasutusel juba palju aastaid.Lihtsalt \u00f5ngitsemine k\u00e4ib lainetena: on rahulikumad perioodid ja siis j\u00e4lle aktiveerutakse. Politsei on hoiatanud, et kui raha juba kontolt kaob, on seda tagasi saada v\u00e4ga keeruline, sest skeemid on rahvusvahelised. Igal juhul tuleb pettuse ohvriks langenul kiiresti kodupanka p\u00f6\u00f6rduda. V\u00f5ib-olla j\u00f5utakse veel raha liikumine peatada."}
{"text":"Kuidas P\u00e4rnumaalt p\u00e4rit Svetlana pangaarvelt haihtus 23 000 eurotLihtne pangalingi otsing Google'is viis kasutajad petulehele, mille v\u00e4ljan\u00e4gemine oli \u00e4ravahetamiseni sarnane LHV tegeliku lehega. Enda arvates panka sisenenud P\u00e4rnu naine kaotas 23 000 eurot.\u00abKuuuurija\u00bb 15. hooaja avasaade\u00a0n\u00e4itab,\u00a0kuidas netikelmid said valmis LHV panga v\u00f5ltsitud kodulehe ja p\u00fc\u00fcdsid panga kliendid niimoodi p\u00fc\u00fcnisesse, et inimesed ei saanud esimese hooga isegi aru,\u00a0kuhu nende kogutud k\u00fcmned tuhanded eurod kadusid.\nPangalingi sisestamine\u00a0Google'i otsingusse\u00a0viis kasutajad petulehele, mis oli \u00e4ravahetamiseni sarnane LHV panga\u00a0tegeliku lehega.\n\u00abKuuuurija\u00bb saates r\u00e4\u00e4gib anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud Tallinna ettev\u00f5tja, et ta kaotas enne j\u00f5ule libalehel k\u00f5ik oma perekonna s\u00e4\u00e4stud. Paar p\u00e4eva hiljem langes samasuguse skeemi ohvriks P\u00e4rnust p\u00e4rit Svetlana, kelle pangaarvelt haihtus suisa 23 000 eurot.\n\nKuvat\u00f5mmis \u00abKuuuurija\u00bb\u00a0saatest\nKuvat\u00f5mmis \"Kuuuurija\" saatest\n\nLHV jaepanganduse juhi Annika Goro\u0161ko s\u00f5nul on petulehtede loomine massiline \u2013 ainu\u00fcksi novembris oli teadaolevaid juhtumeid 55.\n\u00abAnname kohe Google'ile teada ja \u00fcritame need lehek\u00fcljed v\u00f5imalikult kiiresti Google'i abiga maha saada, sest paraku ise me seda teha ei saa,\u00bb tunnistas\u00a0Goro\u0161ko, kinnitades, et pank teeb omalt poolt k\u00f5ik, et v\u00f5ltsitud veebilehed v\u00f5imalikult kiiresti internetist eemaldataks.\nKuidas aga eestlased enda viimastest\u00a0s\u00e4\u00e4studest\u00a0s\u00f5rmenipsuga ilma j\u00e4id, selgub esmasp\u00e4eva \u00f5htul kell 20.00 \u00abKuuuurijas\u00bb.\n"}
{"text":"\u00dcK kehtestas uusi sanktsioone Iraani re\u017eiimi esindajateleLONDON, 23. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Suurbritannia kehtestas esmasp\u00e4eval sanktsioonid veel viiele Iraani ametnikule, sealhulgas abipeaprokur\u00f6rile, seoses \"\u00f5udse v\u00e4givallaga\", mida re\u017eiim omaenda rahva vastu kasutab.\n\"Need sanktsioonid koos Euroopa Liidu ja \u00dchendriikide m\u00e4\u00e4ratutega, n\u00e4itavad rahvusvahelise kogukonna \u00fchendatud hukkam\u00f5istu\" Teherani v\u00f5imude vastu, m\u00e4rkis valitsus.\nEL kehtestas esmasp\u00e4eval veel 37 Iraani ametnikule ja \u00fchendusele varade k\u00fclmutamise ja viisakeelu seoses Teherani verise v\u00e4givallaga meeleavaldajate mahasurumisel, \u00fctlesid ametnikud.\nSuurbritannia on n\u00fc\u00fcd kehtestanud sanktsioonid 50 Iraani v\u00f5imuga seotud isikule ja organisatsioonile, sealhulgas Teherani peaprokur\u00f6rile eelmisel n\u00e4dalal ja abipeaprokur\u00f6rile\u00a0Ahmad Fazelianile esmasp\u00e4eval.\nIraan teatas 14. jaanuaril, et hukkas Briti-Iraani topeltkodakondsusega Alireza Akbari v\u00e4idetava luuramise eest Suurbritannia kasuks, mis vallandas l\u00e4\u00e4neriikide laialdase hukkam\u00f5istu.\nLondoni kohaselt on Fazelian vastutav kohtus\u00fcsteemi eest, mida iseloomustavad eba\u00f5iglased kohtuprotsessid, \u00fclinahhaalsed karistamised, sealhulgas surmanuhtluse kasutamine poliitilistel eesm\u00e4rkidel.\nTeiste esmasp\u00e4eval sanktsioneeritud isikute hulka kuuluvad veel Kiyumars Heidari, kes on Iraani maav\u00e4gede \u00fclemjuhataja, ja Hossein Nejat Islami Revolutsioonikaardi Korpusest, kes vastutab Teherani julgeoleku eest.\n\"T\u00e4na sanktsioonide alla pandud inimesed seisavad re\u017eiimi iraanlaste vastu korraldatava j\u00f5hkra repressiooni s\u00fcdames,\" \u00fctles Briti v\u00e4lisminister James Cleverly, lisades, et sellega on saadetud selge s\u00f5num, et k\u00f5ige r\u00e4igemates inim\u00f5iguste rikkumises s\u00fc\u00fcdi olevatel inimestel pole redupaika.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\"Kuuuurija\" r\u00e4\u00e4gib LHV klientidelt raha r\u00f6\u00f6vinud k\u00fcberpettusestTALLINN, 23. jaanuar, BNS \u2013 Esmasp\u00e4eval kell 20 algab Kanal 2-s Katrin Lusti autorisaate \"Kuuuurija\"15. hooaeg, mis seekord r\u00e4\u00e4gib LHV klientidelt raha r\u00f6\u00f6vinud k\u00fcberpettusest.\nAvasaade n\u00e4itab kuidas netikelmid said valmis LHV panga v\u00f5ltsitud kodulehe ja p\u00fc\u00fcdsid panga kliendid niimoodi p\u00fc\u00fcnisesse, et inimesed ei saanud esimese hooga isegi aru kuhu nende kogutud k\u00fcmned tuhanded eurod kadusid.\nAastatepikkune veebikelmus on teinud kurjategijad niiv\u00f5rd osavaks, et nende loodud skeemide l\u00e4bin\u00e4gemine ei pruugi olla enam sugugi lihtne. LHV veebipanga v\u00f5ltsleht n\u00e4gi v\u00e4lja nii veenev, et petuskeemi ohvrid ei osanud midagi kriminaalset ette n\u00e4ha.\nLihtne pangalingi otsing Googles viis kasutajad petulehele, mille v\u00e4ljan\u00e4gemine oli \u00e4ravahetamiseni sarnane LHV tegeliku lehega. Isegi panka sisse logimine oli lahendatud nii nagu panga originaallehel. \u00a0\nSaates r\u00e4\u00e4gib anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud Tallinna ettev\u00f5tja, et ta kaotas enne j\u00f5ule libalehel k\u00f5ik oma perekonna s\u00e4\u00e4stud. Paar p\u00e4eva hiljem langes samasuguse skeemi ohvriks P\u00e4rnust p\u00e4rit Svetlana, kelle pangaarvelt haihtus suisa 23 000 eurot.\u00a0\nLHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko s\u00f5nul on petulehtede loomine massiline \u2013 ainu\u00fcksi novembris oli teadaolevaid juhtumeid 55. Pank teeb omalt poolt k\u00f5ik, et v\u00f5ltsitud veebilehed saaksid v\u00f5imalikult kiiresti internetist maha v\u00f5etud. \"Anname koheselt Google'ile teada ja \u00fcritame need lehek\u00fcljed v\u00f5imalikult kiiresti Google\u2019i abiga maha saada, sest paraku ise me seda teha ei saa,\" lisab Goro\u0161ko. \u00a0\nMida arvab loost politsei ning kas ja kuidas lugu laheneb, selgub juba esmasp\u00e4eval kell 20 \"Kuuuurijas\".\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"J\u00e4lle \u00fcks saarlane sai netikelmilt petta20. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 13. jaanuaril ostis 52-aastane Saaremaa elanik Facebook Marketplace grupist Playstationi m\u00e4ngukonsooli ja kandis m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 270 eurot.M\u00fc\u00fcja lubas kauba kohe teele panna, ent pole seda t\u00e4nini teinud.Kertu Kalmus"}
{"text":"Selgusid kuue ajakirjanduspreemia kategooria nominendid  \u00a0TALLINN, 23. jaanuar, BNS \u2013\u00a0\u017d\u00fcrii valis esmasp\u00e4eval v\u00e4lja meedialiidu ajakirjanduspreemiate konkursi kuue kategooria nominendid, v\u00f5itjad avalikustatakse veebruari keskel.\nUudise kategooria nominendid on \u00c4rip\u00e4evas 10. m\u00e4rtsil ilmunud Koit Brinkmanni artikkel \u201eUkrainlasi palkav tuntud koristusfirma s\u00fclitab seadustele: \"T\u00f6\u00f6tasime 12 tundi p\u00e4evas ilma puhkep\u00e4evadeta\"\u201c, Eesti Ekspressis 18. mail ilmunud Oliver Kundi artikkel \u201eMaksumaksja taob kinni Tallinna Linnatranspordi juhtide k\u00f5rgkooli\u00f5ppe. Ja see ei ole veel k\u00f5ik!\u201c ning Eesti P\u00e4evalehes 10. juulil ilmunud Holger Roonemaa ja Urmas Jaaganti artikkel \u201e\"\u00dctle talle, et saagu esmalt see kuradi eeln\u00f5u riigikogust l\u00e4bi.\" Uberi failid avavad suurfirma Eesti lobi telgitagused\u201c.\nParima arvamuse nominendid on Tiina Kruus Eesti P\u00e4evalehe LP-s 23. septembril ilmunud arvamuslooga \u201eKuidas ma n\u00e4htamatuks muutusin\u201c, Meelis Mandel \u00c4rip\u00e4evas 17. juunil ilmunud arvamusega \u201eMeelis Mandel: keegi v\u00f5iks selle l\u00f5puks v\u00e4lja \u00f6elda \u2013 meile l\u00e4heneb enneolematu intresside t\u00f5us\u201c ja Andrei \u0160umakov Eesti P\u00e4evalehes 7. mail ilmunud arvamuslooga \u201eKiri emadep\u00e4evaks Venemaale | RusDelfi peatoimetaja Andrei \u0160umakov: ema, l\u00fclita televiisor v\u00e4lja!\u201c.\nOlemusloo kategooria nominendid on \u00d5htulehes 28. m\u00e4rstil ilmunud Risto Berendsoni artikkel \u201e33 aastat r\u00e4\u00e4kimata lugu: miks m\u00f5rvati Moskvas kaks Eesti kunstihuvilist neidu\u201c, 25. augustil Eesti P\u00e4evalehes ilmunud Oliver Kundi, Holger Roonemaa ja K\u00e4rt Anvelti artikkel \u201eSuure luuret\u00fcli tagamaad. Kuidas Eesti tippametnikud Vene ohust \u00fcle kuumenesid\u201c ja 20. oktoobril \u00c4rip\u00e4evas ilmunud Marge Ugezene artikkel \u201eEdukas arst kaotas hoiu-laenu\u00fchistuga 200 000 eurot. Ja oma elu\u201c.\nMultimeedia nominendid on\u00a0Eesti Ekspressis alates 30. m\u00e4rtsist ilmunud artiklisari \u201eS\u00fcvalinn\u201c, mille autorid on Riin Aljas, Oliver Kund, Martin Laine, Toom Tragel, Elise Christin J\u00f6rberg, Hele-Mai Kulleste, Mart Nigola, Holger Roonemaa, Erik Moora, Eero Epner, Mari Mets, Joonas Sildre ja Janek Murd. Sari r\u00e4\u00e4gib Keskerakonna pikast ainuv\u00f5imust Tallinnas ning sellest tingitud probleemkohtadest valdkondade kaupa: poliitiline korruptsioon, linnapea isik, majanduslik ebav\u00f5rdsus ning puudulikult lahendatud keskkonnak\u00fcsimused.\nEesti Ekspressis 31. mail ilmunud \u201eReportaa\u017e San Marinost | Lugu maailma halvimast jalgpallikoondisest: rongijuht ja tisler k\u00fcsivad t\u00f6\u00f6lt puhkust, et tulla Eestit v\u00f5itma\u201c, mille autorid on Matthias Kalev, Henri-Kristian Kirsip, Daniel Leevik, Anna Plukk, Elise Christin J\u00f6rberg ja Karl-Erik Leik.\u00a0\nEesti Ekspressis 27. juunil ilmunud \u201eInteraktiivne r\u00e4nnak | Pagemine Ukrainast: langeta ise ohtlikud ja v\u00f5imatud valikud, mille ees p\u00f5genikud seisavad\u201c, mille autorid on Greete Lehepuu, Rain Pruul, Mart Nigola, Anna Plukk, Kristina \u00d5un.\u00a0\nPodcasti nominendid on 14. mail eetris olnud Eesti Ekspressi ajakirajnike Aleksander Algo ja Lauri N\u00e4repi podcast \u201eVabaflow | Kuidas r\u00e4ppar m\u00f5ne aastaga Soundcloudist vabariigi aastap\u00e4eva kontsertlavale j\u00f5udis\u201c, \u00c4rip\u00e4eva ajakirjaniku Katariina Krjut\u0161kova raadiosaated sarjast \u201eEdukad naised\u201c 17. juunil \"Noor miljon\u00e4r hoiab abikaasaga rahakotid lahus: pean olema s\u00f5ltumatu\", 9. septembril \"Piret M\u00fcrk-Dubout tippjuhi elust: sa oled t\u00e4iesti \u00fcksinda, pole kellegagi r\u00e4\u00e4kida\" ja 2. detsembril \"Karmen Pedaru avab modellinduse pahupoole: n\u00e4lgimine, arutu laristamine ja raamatupidajate pettused\" ning \u00d5htulehe podcast \u201e\u201eKrimioosum\u201c | \u201eKohe tuleb \u00e4ra viia!\u201c Pealtn\u00e4gijad meenutavad Moskva k\u00e4silaste \u00e4ssitatud Pronksi\u00f6\u00f6d\u201c, mis oli eetris 30. detsembril ja mille autor on Johanna-Kadri Kuusk ja helikujunduse tegi Hannes Dreimanis.\nIga kategooria v\u00f5itja saab auhinnaks tuhat eurot ja diplomi. Auhindu rahastavad Delfi Meedia, \u00d5htuleht Kirjastus ja \u00c4rip\u00e4ev.\nUudise kategoorias esitati 34, olemuses 54 ja arvamuses 34 t\u00f6\u00f6d. Multimeedia kategoorias laekus \u00fcheksa ja podcasti kategoorias 15 t\u00f6\u00f6d.\n\u017d\u00fcrii valis ka noore ajakirjaniku preemia nominendid: Linda Eensaar \u00c4rip\u00e4evast, Martin Laine Eesti P\u00e4evalehest ja Greete Palgi Eesti P\u00e4evalehest. Noore ajakirjaniku kategoorias oli kandidaate kokku 17. V\u00f5itja valivad preemia rahastajad.\nNoore ajakirjaniku preemiat rahastavad Hans H. Luik, Igor R\u00f5tov, J\u00fcri Ehasalu, Margus Mets ja Toomas Leito p\u00e4rijad. Koos elut\u00f6\u00f6 preemiaga on fondi suurus on 12 000 eurot, mis jaguneb j\u00e4rgmiselt: elut\u00f6\u00f6 preemia 6000 eurot ja noore ajakirjaniku preemia 6000 eurot. Elut\u00f6\u00f6 preemia saaja leiavad rahastajad ise.\nPreemiate v\u00f5itjad tehakse teatavaks 17. veebruaril Tallinnas Erinevate Tubade Klubis toimuval Meedialiidu pressipeol.\n\u017d\u00fcrii t\u00f6\u00f6d juhtis \u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutov. \u017d\u00fcriisse kuulusid \u00c4rip\u00e4eva uudiste ja uuriva toimetuse toimetaja Mari Mets, Hiiu Lehe peatoimetaja Piret Eesmaa, Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi J\u00f5ks, Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu anal\u00fc\u00fctik Marju Himma-Kadakas, Delfi ja Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, \u00c4rip\u00e4eva peadirektor Igor R\u00f5tov, Geenius Meedia peatoimetaja Martin Mets ning KPMS vanempartner Henri K\u00e4sper.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"11 Delfi Meedia ajakirjanikku p\u00e4lvisid pressipreemia nominatsiooni\u017d\u00fcrii valis Meedialiidu ajakirjanduspreemiate konkursi kuue kategooria nominendid, v\u00f5itjad avalikustatakse veebruari keskel.\nUudise kategooria nominendid on \u00c4rip\u00e4evas 10. m\u00e4rtsil ilmunud Koit Brinkmanni artikkel \u201eUkrainlasi palkav tuntud koristusfirma s\u00fclitab seadustele: \u201eT\u00f6\u00f6tasime 12 tundi p\u00e4evas ilma puhkep\u00e4evadeta\u201c\u201c, Eesti Ekspressis 18. mail ilmunud Oliver Kundi artikkel \u201eMaksumaksja taob kinni Tallinna Linnatranspordi juhtide k\u00f5rgkooli\u00f5ppe. Ja see ei ole veel k\u00f5ik!\u201c ning Eesti P\u00e4evalehes 10. juulil ilmunud Holger Roonemaa ja Urmas Jaaganti artikkel \u201e\u201c\u00dctle talle, et saagu esmalt see kuradi eeln\u00f5u riigikogust l\u00e4bi.\u201c Uberi failid avavad suurfirma Eesti lobi telgitagused\u201c.\nParima arvamuse nominendid on Tiina Kruus Eesti P\u00e4evalehe LP-s 23. septembril ilmunud arvamuslooga \u201eKuidas ma n\u00e4htamatuks muutusin\u201c, Meelis Mandel \u00c4rip\u00e4evas 17. juunil ilmunud arvamusega \u201eMeelis Mandel: keegi v\u00f5iks selle l\u00f5puks v\u00e4lja \u00f6elda \u2013 meile l\u00e4heneb enneolematu intresside t\u00f5us\u201c ja Andrei \u0160umakov Eesti P\u00e4evalehes 7. mail ilmunud arvamuslooga \u201eKIRI EMADEP\u00c4EVAKS VENEMAALE | RusDelfi peatoimetaja Andrei \u0160umakov: ema, l\u00fclita televiisor v\u00e4lja!\u201c.\nOlemusloo kategooria nominendid on \u00d5htulehes 28. m\u00e4rstil ilmunud Risto Berendsoni artikkel \u201e33 aastat r\u00e4\u00e4kimata lugu: miks m\u00f5rvati Moskvas kaks Eesti kunstihuvilist neidu\u201c, 25. augustil Eesti P\u00e4evalehes ilmunud Oliver Kundi, Holger Roonemaa ja K\u00e4rt Anvelti artikkel \u201eSuure luuret\u00fcli tagamaad. Kuidas Eesti tippametnikud Vene ohust \u00fcle kuumenesid\u201c ja 20. oktoobril \u00c4rip\u00e4evas ilmunud Marge Ugezene artikkel \u201eEdukas arst kaotas hoiu-laenu\u00fchistuga 200 000 eurot. Ja oma elu\u201c.\nMultimeedia nominendid on Eesti Ekspressis alates 30. m\u00e4rtsist ilmunud artiklisari \u201eS\u00fcvalinn\u201c, mille autorid on Riin Aljas, Oliver Kund, Martin Laine, Toom Tragel, Elise Christin J\u00f6rberg, Hele-Mai Kulleste, Mart Nigola, Holger Roonemaa, Erik Moora, Eero Epner, Mari Mets, Joonas Sildre ja Janek Murd. Sari r\u00e4\u00e4gib Keskerakonna pikast ainuv\u00f5imust Tallinnas ning sellest tingitud probleemkohtadest valdkondade kaupa: poliitiline korruptsioon, linnapea isik, majanduslik ebav\u00f5rdsus ning puudulikult lahendatud keskkonnak\u00fcsimused.\nEesti Ekspressis 31. mail ilmunud \u201eREPORTAA\u017d SAN MARINOST | Lugu maailma halvimast jalgpallikoondisest: rongijuht ja tisler k\u00fcsivad t\u00f6\u00f6lt puhkust, et tulla Eestit v\u00f5itma\u201c, mille autorid on Matthias Kalev, Henri-Kristian Kirsip, Daniel Leevik, Anna Plukk, Elise Christin J\u00f6rberg ja Karl-Erik Leik.\nEesti Ekspressis 27. juunil ilmunud \u201eINTERAKTIIVNE R\u00c4NNAK | Pagemine Ukrainast: langeta ise ohtlikud ja v\u00f5imatud valikud, mille ees p\u00f5genikud seisavad\u201c, mille autorid on Greete Lehepuu, Rain Pruul, Mart Nigola, Anna Plukk, Kristina \u00d5un.\nPodcasti nominendid on 14. mail eetris olnud Eesti Ekspressi ajakirajnike Aleksander Algo ja Lauri N\u00e4repi podcast \u201eVABAFLOW | Kuidas r\u00e4ppar m\u00f5ne aastaga Soundcloudist vabariigi aastap\u00e4eva kontsertlavale j\u00f5udis\u201c, \u00c4rip\u00e4eva ajakirjaniku Katariina Krjut\u0161kova raadiosaated sarjast \u201eEdukad naised\u201c 17. juunil \u201eNoor miljon\u00e4r hoiab abikaasaga rahakotid lahus: pean olema s\u00f5ltumatu\u201c, 9. septembril \u201ePiret M\u00fcrk-Dubout tippjuhi elust: sa oled t\u00e4iesti \u00fcksinda, pole kellegagi r\u00e4\u00e4kida\u201c ja 2. detsembril \u201eKarmen Pedaru avab modellinduse pahupoole: n\u00e4lgimine, arutu laristamine ja raamatupidajate pettused\u201c ning \u00d5htulehe podcast \u201e\u201eKRIMIOOSUM\u201c | \u201eKohe tuleb \u00e4ra viia!\u201c Pealtn\u00e4gijad meenutavad Moskva k\u00e4silaste \u00e4ssitatud Pronksi\u00f6\u00f6d\u201c, mis oli eetris 30. detsembril ja mille autor on Johanna-Kadri Kuusk ja helikujunduse tegi Hannes Dreimanis.\nIga kategooria v\u00f5itja saab auhinnaks 1000 eurot ja diplomi. Auhindu rahastavad Delfi Meedia, \u00d5htuleht Kirjastus ja \u00c4rip\u00e4ev.\nUudise kategoorias esitati 34, olemuses 54 ja arvamuses 34 t\u00f6\u00f6d. Multimeedia kategoorias laekus \u00fcheksa ja podcasti kategoorias 15 t\u00f6\u00f6d.\n\u017d\u00fcrii valis ka noore ajakirjaniku preemia nominendid: Linda Eensaar \u00c4rip\u00e4evast, Martin Laine Eesti P\u00e4evalehest ja Greete Palgi Eesti P\u00e4evalehest. Noore ajakirjaniku kategoorias oli kandidaate kokku 17. V\u00f5itja valivad preemia rahastajad.\nNoore ajakirjaniku preemiat rahastavad Hans H. Luik, Igor R\u00f5tov, J\u00fcri Ehasalu, Margus Mets ja Toomas Leito p\u00e4rijad. Koos elut\u00f6\u00f6 preemiaga on fondi suurus on 12 000 eurot, mis jaguneb j\u00e4rgmiselt: elut\u00f6\u00f6 preemia 6000 eurot ja noore ajakirjaniku preemia 6000 eurot. Elut\u00f6\u00f6 preemia saaja leiavad rahastajad ise.\nPreemiate v\u00f5itjad tehakse teatavaks 17. veebruaril Tallinnas Erinevate Tubade Klubis toimuval Meedialiidu pressipeol.\n\u017d\u00fcrii t\u00f6\u00f6d juhtis \u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutov. \u017d\u00fcriisse kuulusid \u00c4rip\u00e4eva uudiste ja uuriva toimetuse toimetaja Mari Mets, Hiiu Lehe peatoimetaja Piret Eesmaa, Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi J\u00f5ks, Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu anal\u00fc\u00fctik Marju Himma-Kadakas, Delfi ja Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, \u00c4rip\u00e4eva peadirektor Igor R\u00f5tov, Geenius Meedia peatoimetaja Martin Mets ning KPMS vanempartner Henri K\u00e4sper."}
{"text":"Selgusid Meedialiidu ajakirjanduspreemiate nominendid. Kahes kategoorias on esindatud ka \u00d5htuleht!Esmasp\u00e4eval toimunud koosolekul valis \u017e\u00fcrii v\u00e4lja Meedialiidu ajakirjanduspreemiate konkursi kuue kategooria nominendid. Olemusloo ja podcast\u2019i kategooriates on nomineeritud ka \u00d5htuleht. V\u00f5itjad avalikustatakse veebruari keskel.\u00a0\nUudise kategooria nominendid on:\n\u00c4rip\u00e4evas 10. m\u00e4rtsil ilmunud Koit Brinkmanni artikkel \u201eUkrainlasi palkav tuntud koristusfirma s\u00fclitab seadustele: \u201eT\u00f6\u00f6tasime 12 tundi p\u00e4evas ilma puhkep\u00e4evadeta\u201c\u201c\nEesti Ekspressis 18. mail ilmunud Oliver Kundi artikkel \u201eMaksumaksja taob kinni Tallinna Linnatranspordi juhtide k\u00f5rgkooli\u00f5ppe. Ja see ei ole veel k\u00f5ik!\u201c\nEesti P\u00e4evalehes 10. juulil ilmunud Holger Roonemaa ja Urmas Jaaganti artikkel !\u201c\u201e\u00dctle talle, et saagu esmalt see kuradi eeln\u00f5u riigikogust l\u00e4bi.\u201c Uberi failid avavad suurfirma Eesti lobi telgitagused\u201c.\nParima arvamuse nominendid on:\nTiina Kruus Eesti P\u00e4evalehe LP-s 23. septembril ilmunud arvamuslooga \u201eKuidas ma n\u00e4htamatuks muutusin\u201c.\nMeelis Mandel \u00c4rip\u00e4evas 17. juunil ilmunud arvamusega \u201eMeelis Mandel: keegi v\u00f5iks selle l\u00f5puks v\u00e4lja \u00f6elda \u2013 meile l\u00e4heneb enneolematu intresside t\u00f5us\u201c.\nAndrei \u0160umakov Eesti P\u00e4evalehes 7. mail ilmunud arvamuslooga \u201eKIRI EMADEP\u00c4EVAKS VENEMAALE | RusDelfi peatoimetaja Andrei \u0160umakov: ema, l\u00fclita televiisor v\u00e4lja!\u201c.\nOlemusloo kategooria nominendid on:\n\u00d5htulehes 28. m\u00e4rstil ilmunud Risto Berendsoni artikkel \u201e33 aastat r\u00e4\u00e4kimata lugu: miks m\u00f5rvati Moskvas kaks Eesti kunstihuvilist neidu\u201c.\n25. augustil Eesti P\u00e4evalehes ilmunud Oliver Kundi, Holger Roonemaa ja K\u00e4rt Anvelti artikkel \u201eSuure luuret\u00fcli tagamaad. Kuidas Eesti tippametnikud Vene ohust \u00fcle kuumenesid\u201c.\n20. oktoobril \u00c4rip\u00e4evas ilmunud Marge Ugezene artikkel \u201eEdukas arst kaotas hoiu-laenu\u00fchistuga 200 000 eurot. Ja oma elu\u201c.\nMultimeedia nominendid on:\nEesti Ekspressis alates 30. m\u00e4rtsist ilmunud artiklisari \u201eS\u00fcvalinn\u201c, mille autorid on Riin Aljas, Oliver Kund, Martin Laine, Toom Tragel, Elise Christin J\u00f6rberg, Hele-Mai Kulleste, Mart Nigola, Holger Roonemaa, Erik Moora, Eero Epner, Mari Mets, Joonas Sildre ja Janek Murd. Sari r\u00e4\u00e4gib Keskerakonna pikast ainuv\u00f5imust Tallinnas ning sellest tingitud probleemkohtadest valdkondade kaupa: poliitiline korruptsioon, linnapea isik, majanduslik ebav\u00f5rdsus ning puudulikult lahendatud keskkonnak\u00fcsimused.\nEesti Ekspressis 31. mail ilmunud \u201eREPORTAA\u017d SAN MARINOST | Lugu maailma halvimast jalgpallikoondisest: rongijuht ja tisler k\u00fcsivad t\u00f6\u00f6lt puhkust, et tulla Eestit v\u00f5itma\u201c, mille autorid on Matthias Kalev, Henri-Kristian Kirsip, Daniel Leevik, Anna Plukk, Elise Christin J\u00f6rberg ja Karl-Erik Leik.\nEesti Ekspressis 27. juunil ilmunud \u201eINTERAKTIIVNE R\u00c4NNAK | Pagemine Ukrainast: langeta ise ohtlikud ja v\u00f5imatud valikud, mille ees p\u00f5genikud seisavad\u201c, mille autorid on Greete Lehepuu, Rain Pruul, Mart Nigola, Anna Plukk, Kristina \u00d5un.\nPodcast\u2019i nominendid on:\n14. mail eetris olnud Eesti Ekspressi ajakirjanike Aleksander Algo ja Lauri N\u00e4repi podcast \u201eVABAFLOW | Kuidas r\u00e4ppar m\u00f5ne aastaga Soundcloudist vabariigi aastap\u00e4eva kontsertlavale j\u00f5udis\u201c.\n\u00c4rip\u00e4eva ajakirjaniku Katariina Krjut\u0161kova raadiosaated sarjast \u201eEdukad naised\u201c 17. juunil \u201eNoor miljon\u00e4r hoiab abikaasaga rahakotid lahus: pean olema s\u00f5ltumatu\u201c, 9. septembril \u201ePiret M\u00fcrk-Dubout tippjuhi elust: sa oled t\u00e4iesti \u00fcksinda, pole kellegagi r\u00e4\u00e4kida\u201c ja 2. detsembril \u201eKarmen Pedaru avab modellinduse pahupoole: n\u00e4lgimine, arutu laristamine ja raamatupidajate pettused\u201c.\n\u00d5htulehe podcast \u201e\u201eKRIMIOOSUM\u201c | \u201eKohe tuleb \u00e4ra viia!\u201c Pealtn\u00e4gijad meenutavad Moskva k\u00e4silaste \u00e4ssitatud Pronksi\u00f6\u00f6d\u201c, mis oli eetris 30. detsembril ja mille autor on Johanna-Kadri Kuusk ja helikujunduse tegi Hannes Dreimanis.\nIga kategooria v\u00f5itja saab auhinnaks 1000 eurot ja diplomi. Auhindu rahastavad Delfi Meedia, \u00d5htuleht Kirjastus ja \u00c4rip\u00e4ev. Uudise kategoorias esitati 34, olemuses 54 ja arvamuses 34 t\u00f6\u00f6d. Multimeedia kategoorias laekus \u00fcheksa ja podcast\u2019i kategoorias 15 t\u00f6\u00f6d.\n\u017d\u00fcrii valis ka noore ajakirjaniku preemia nominendid: Linda Eensaar \u00c4rip\u00e4evast, Martin Laine Eesti P\u00e4evalehest ja Greete Palgi Eesti P\u00e4evalehest. Noore ajakirjaniku kategoorias oli kandidaate kokku 17. V\u00f5itja valivad preemia rahastajad.\nNoore ajakirjaniku preemiat rahastavad Hans H. Luik, Igor R\u00f5tov, J\u00fcri Ehasalu, Margus Mets ja Toomas Leito p\u00e4rijad. Koos elut\u00f6\u00f6 preemiaga on fondi suurus on 12 000 eurot, mis jaguneb j\u00e4rgmiselt: elut\u00f6\u00f6 preemia 6000 eurot ja noore ajakirjaniku preemia 6000 eurot. Elut\u00f6\u00f6 preemia saaja leiavad rahastajad ise.\nPreemiate v\u00f5itjad tehakse teatavaks 17. veebruaril Tallinnas Erinevate Tubade Klubis toimuval Meedialiidu pressipeol.\n\u017d\u00fcrii t\u00f6\u00f6d juhtis \u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutov. \u017d\u00fcriisse kuulusid \u00c4rip\u00e4eva uudiste ja uuriva toimetuse toimetaja Mari Mets, Hiiu Lehe peatoimetaja Piret Eesmaa, Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi J\u00f5ks, Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu anal\u00fc\u00fctik Marju Himma-Kadakas, Delfi ja Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, \u00c4rip\u00e4eva peadirektor Igor R\u00f5tov, Geenius Meedia peatoimetaja Martin Mets ning KPMS vanempartner Henri K\u00e4sper."}
{"text":"\u00ab\u00dctles, et saadab mulle koodi ja selle talle edastada.\u00bb P\u00fc\u00fctakse saada ligip\u00e4\u00e4su Google kontodele\u00ab\u00c4rge jagage infot inimestele, kes teile helistavad,\u00bb hoiatab sotsiaalmeedias Tatjana, kes sai p\u00e4eva jooksul mitmeid k\u00f5nesid v\u00e4idetavalt Google t\u00f6\u00f6tajalt.\u00abT\u00e4na helistas number +372 51980649 ja r\u00e4\u00e4kis, et on Google kontorist ning\u00a0kas ma olen praegu \u00fcritanud Huawei telefoniga siseneda oma Google kontole,\u00bb kirjeldas veidrat k\u00f5ne Tatjana.\nNaine oli enda s\u00f5nul kinnitanud helistajale, et ta ei ole mingisuguseid sisselogimisi teinud, eriti veel Huawei seadmest. Selle peale lubati talle saata kood, mille abil oleks v\u00f5imalik blokeerida seade, millelt Tatjana kontole v\u00e4idetavalt prooviti siseneda.\n\u00ab\u00dctlesin, et sain aga panin kohe k\u00f5ne \u00e4ra,\u00bb ei plaaninud naine oma infot v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rale jagada, siis aga helistati juba j\u00e4rgmiselt numbrilt.\n\u00abV\u00f5tsin vastu ning meesterahvas teisel pool toru \u00fctles, et k\u00f5ne katkes. Palus mul siiski edastada see kood. \u00dctlesin, et vaatasin oma Google kontole ja seal pole sisselogimisest teavitust tulnud. Tema vastus oli, et v\u00f5ibolla veel ei kajastu,\u00bb ei olnud Tatjana s\u00f5nul helistaja oma jonni j\u00e4tnud.\nTatjana oli aga kaval ning hakkas hoopiski helistajat k\u00fcsitlema.\u00a0\u00abPalusin tal \u00f6elda, kus asub Google kontor... Ta ei osanud sellele vastata ja \u00fctles, et ei saa minu k\u00fcsimusest aru.\u00bb\nTatjana palub k\u00f5ikidel olla \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik ning mitte jagada informatsiooni suvalistele helistajatele.\n"}
{"text":"Kelmid j\u00e4ljendasid LHV panga veebilehteT\u00e4nases saates uurime kelmide tegevust pankade veebilehtede j\u00e4ljendamisel. Selle tulemusel on mitmed eestlased kaotanud sadu tuhandeid eurosid. Mida teha, et pettuse ohvriks mitte langeda ja kuidas k\u00e4ituda kui kelm on juba kontolt raha varastanud, vaata juba saatest."}
{"text":"Kevin Kadakas p\u00f5rutab kohtuveskile: pole hullu, ega kaks p\u00e4eva t\u00fcrmis konti murra!Skandaalne t\u00f5sielut\u00e4ht Kevin Kadakas saabub P\u00e4rnu kohtumajja \u0161ikis mustas pintsakus. \u201eJah!\u201c vastab ta selge ja k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega, kui kohtunik k\u00fcsib, kas prokuratuuris s\u00f5lmitud kokkulepe on talle arusaadav.\u201eProkur\u00f6ril v\u00e4sib enne suu \u00e4ra, kui nimekirja l\u00f5ppu j\u00f5uab,\u201c nendib kohtunik p\u00e4rast seda, kui prokur\u00f6r on Kadaka t\u00f6\u00f6d-tegemised ning kokkuleppe sisu prokuratuuriga ette lugenud. Nimelt on Kadakal tarvis vastutust kanda mitme koletu teo eest, mille hulgas on n\u00e4iteks joobes juhtimine, teise inimese dokumentide kuritarvitamine ja dokumentide v\u00f5ltsimine ning arvutikelmused.Kadakas on kogu kohtuistungi v\u00e4ltel m\u00f5tliku ilmega ega paista \u00fclem\u00e4\u00e4ra murelik olevat. Kui kohtunik kohtuotsuse v\u00e4ljakuulutamise eel viivuks saalist lahkub, haarab Kadakas taskust telefoni ja asub seal leiduvat hoolega sirvima. Vahepeal n\u00e4itab ta naerdes oma telefoniekraani ka k\u00f5rval istuvale s\u00f5brale.Arvukad seaduserikkumised t\u00e4hendavad Kadaka jaoks ligi kaheaastast tingimisi vangistust. Reaalset vangistust m\u00e4\u00e4ratakse mehele seitse p\u00e4eva. Kuna Kadakas on juba viis p\u00e4eva eelvangistuses viibinud, j\u00e4\u00e4b sellest kanda veel kaks. Samuti peab ta andma kolmeks kuuks hoiule juhiloa.\u201eKaheks p\u00e4evaks on veel vaja t\u00fcrmi minna,\u201c nendib Kadakas vahetult p\u00e4rast kohtuotsusest teadasaamist \u00d5htulehele. Kohtuotsust peab ta \u00f5iglaseks. \u201eMis see kaks p\u00e4eva... ega see konti murra! Seal pole hullu midagi, pole nagu k\u00fcsimust,\u201c s\u00f5nab ta, et ei pelga kaheks p\u00e4evaks vangi minna.Mis siis t\u00e4psemalt juhtus? \u201eEks riisutud sai natuke,\u201c s\u00f5nab ta muheledes. Seadust ajendas teda enda s\u00f5nul rikkuma raha. \u201eEga asi pole n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris nii mustvalge. Kui inimesel on raha vaja ja ta on n\u00f5us selle jaoks k\u00f5ike tegema, loomulikult eks ma aitan n\u00f5u ja j\u00f5uga ning saan sealt ka ise oma komisjoni. Kui te arvate, et ma sealt mingit h\u00f5lptulu teenisin, siis mina arvan ka niimoodi,\u201c jutustab Kadakas.Ta selgitab veel: \u201ePankadelt sai k\u00fcsitud raha ja pangad andsid. V\u00f5ib-olla pangad poleks pidanud andma. Aga sai tehtud nii, et nad annaksid.\u201cOma tegude \u00fcle t\u00f5sielut\u00e4ht uhkust ei tunne. \u201eEks ikka kahetsen,\u201c tunnistab ta. Kui kaks p\u00e4eva vangis veedetud, ei j\u00e4\u00e4 Kadakal \u00fcle muud, kui seadusekuulekat elu elada ning j\u00e4rjepidevalt kriminaalhooldajale aru anda.Kadakas m\u00e4rgib, et vaimselt tunneb ta end h\u00e4sti. Kuidas on tal suhted alkoholiga? On ta ju varem v\u00e4gijoogi liigtarvitamisega korduvalt pahuksis olnud. \u201eNagu n\u00e4ed - kaine olen,\u201c s\u00f5nab ta. Kui kaua juba? \u201eEi, ma ei tea. Vahel ikka \u00f5lut joon. T\u00e4itsa vinks-vonks olen, pole h\u00e4da midagi.\u201c Alkoholitarbimise keeldu mehele kohaldatud pole. \u201eSelles m\u00f5ttes j\u00f5ulud,\u201c lisab ta muiates.Kadaka s\u00f5nul tal puudub huvi kuritegelikule teele tagasi kalduda - ta ju teab, et seaduserikkumise korral on vangimajja minek kindel. \u201eSiis tuleb umbes aasta ja k\u00fcmme kuud. Aga n\u00e4ed, seni enne pole 26 aasta jooksul tulnud \u00fchtegi libastumist. Arvan, et saab ka j\u00e4rgmised kaks aastat ilma. Pole nagu eriline takistus,\u201c on ta optimistlik.Missugused tegemised neil p\u00e4evil tema argip\u00e4evi t\u00e4idavad, Kadakas t\u00e4psustada ei taha. \u201eT\u00f6\u00f6tan puhaste riiete ja puhaste alade peal!\u201c\u00a0Robin Roots KAHETSEB: Oma tegude \u00fcle t\u00f5sielut\u00e4ht Kevin Kadakas uhkust ei tunne.HELEN REINHOLD"}
{"text":"Naine kaotas netiklemidele ligi 7000 eurotTALLINN, 24. jaanuar, BNS \u2013 Viljandis kaotas naine netikelmidele ligi 7000 eurot.Politsei poole p\u00f6\u00f6rdus Viljandis elav naine, kes p\u00fc\u00fcdis telefoni teel Coop panga internetipanka siseneda.Selleks tuli tal sisestada nii PIN1 kui ka PIN2 koodid, kuid netipanka naine sisse ei p\u00e4\u00e4senud.Hiljem avastas ta, et tema kontolt on kadunud 6900 eurot.Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.eeBaltic News Service"}
{"text":"Viljandi naine p\u00fc\u00fcdis netipanka siseneda, j\u00e4i ilma 6900 eurostPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus Viljandis elav naine, kes p\u00fc\u00fcdis telefoni teel Coop panga internetipanka siseneda. Selleks tuli tal sisestada nii PIN1 kui ka PIN2 koodid, kuid netipanka naine sisse ei p\u00e4\u00e4senud.\nHiljem avastas ta, et tema kontolt on kadunud 6900 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Microsoft investeerib OpenAI-sse mitu miljardit dollaritWASHINGTON, 24. jaanuar, AFP-BNS \u2013 USA tehnoloogiahiid Microsoft teatas esmasp\u00e4eval, et investeerib miljardeid dollareid uuringukeskusesse OpenAI, mille juturobot ChatGPT on tekitanud \u00e4revust seoses pettusega koolides ja \u00fclikoolides.\nMicrosofti tegevjuht Satya Nadella vahendas Twitteris firma blogipostitust, milles anti teada \"mitmeaastasest, mitme miljardi dollarilisest investeeringust, et kiirendada l\u00e4bimurdeid tehisintellekti vallas\".\nNovembris avaldatud OpenAI juturobot ChatGPT p\u00f5hjustas suurt furoori, kuna lubas kasutajatel kirjutada hetkega esseid, artikleid, luuletusi ja arvutikoodi.\n\u00dclikoolides ja koolides on ChatGPT kasutamine keelatud. Samuti on see tekitanud k\u00fcsimusi kontorit\u00f6\u00f6 tuleviku kohta.\nMeediale teadaolevalt investeerib Microsoft OpenAI-sse k\u00fcmme miljardit dollarit.\nTeade investeeringust tuli v\u00e4hem kui n\u00e4dal p\u00e4rast seda, kui Microsoft teatas, et koondab majandusraskuste t\u00f5ttu 10 000 t\u00f6\u00f6tajat.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Microsoft investeerib OpenAI-sse mitu miljardit dollaritWASHINGTON, 24. jaanuar, AFP-BNS \u2013 USA tehnoloogiahiid Microsoft teatas esmasp\u00e4eval, et investeerib miljardeid dollareid uuringukeskusesse OpenAI, mille juturobot ChatGPT on tekitanud \u00e4revust seoses pettusega koolides ja \u00fclikoolides.\nMicrosofti tegevjuht Satya Nadella vahendas Twitteris firma blogipostitust, milles anti teada \"mitmeaastasest, mitme miljardi dollarilisest investeeringust, et kiirendada l\u00e4bimurdeid tehisintellekti vallas\".\nNovembris avaldatud OpenAI juturobot ChatGPT p\u00f5hjustas suurt furoori, kuna lubas kasutajatel kirjutada hetkega esseid, artikleid, luuletusi ja arvutikoodi.\n\u00dclikoolides ja koolides on ChatGPT kasutamine keelatud. Samuti on see tekitanud k\u00fcsimusi kontorit\u00f6\u00f6 tuleviku kohta.\nMeediale teadaolevalt investeerib Microsoft OpenAI-sse k\u00fcmme miljardit dollarit.\nTeade investeeringust tuli v\u00e4hem kui n\u00e4dal p\u00e4rast seda, kui Microsoft teatas, et koondab majandusraskuste t\u00f5ttu 10 000 t\u00f6\u00f6tajat.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Mitu Ukraina ametnikku astus korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste taustal tagasiKIIEV, 24. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Mitu k\u00f5rget Ukraina ametnikku teatasid teisip\u00e4eval tagasiastumisest, samal ajal kui riigi kaitseministeeriumi raputab korruptsiooniskandaal seoses toidu hankimisega.\nTagasiastunud ametnike seas on asekaitseminister Vjat\u0161eslav \u0160apovalov, kes vastutas armee logilistilise toe eest, ja presidendi kantselei asejuht K\u00f5r\u00f5lo T\u00f5mo\u0161enko.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Coop Panga veebilehe v\u00f5ltsijad said viljandlannalt k\u00e4tte 6900 eurot\u00dcks viljandlanna p\u00fc\u00fcdis telefoni teel siseneda oma Coop Panga kontole, sisestas selleks nii PIN1 kui PIN2 koodi ning avastas m\u00f5ne aja p\u00e4rast, et kontolt on kadunud 6900 eurot. Naine oli sattunud v\u00f5ltsitud pangalehele, selle kaudu said petturid teada tema koodid ja kasutasid neid juba \u00f5igel lehel.\n\"T\u00e4helepanelikult tuleb vaadata, mida on kirjutatud lehek\u00fclje aadressiribale,\" toonitas Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi juht Meelis Lill. Seejuures pole tema kinnitusel vahet, millise panga klient ollakse, sest petulehti tehakse j\u00e4rjest juurde ja kogu aeg tuleb olla v\u00e4ga hoolikas, et ei satuks valele lehek\u00fcljele.\nLill soovitas v\u00e4ltida otsingumootoreid, et oma pangalehele j\u00f5uda, sest v\u00f5ib juhtuda, et need mootorid, n\u00e4iteks Google, annavad esimeseks vasteks v\u00f5ltsitud lehek\u00fclje.\n6900 eurot kaotanud viljandlanna raha j\u00e4litamiseks alustas politsei esmasp\u00e4eval kriminaalmenetlust kelmuse paragrahvi alusel, kuid kurjategijate tabamine on sellistel puhkudel \u00fclimalt ebat\u00f5en\u00e4oline. Enamasti viivad rahavarguse j\u00e4ljed riikidesse, kus Eesti politseil ei ole v\u00f5imalik menetlust l\u00e4bi viia ning raha kaob Aafrika v\u00f5i Aasia riikide pankadesse.\nEsmasp\u00e4eval teatas politsei- ja piirivalveamet, et viimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad 120 000 euroni.\n\u00abKelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi, aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u00bb hoiatas p\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin.\nJaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust selle kohta, kuidas inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka, ning sisestasid selleks Google\u2018i otsingusse panga nime. Nad valisid loetelust esimese tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht. \u00abAinu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot.\u00bb\nLHV panga nimega v\u00f5ltsitud veebilehe ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahju\u00a0on kokku \u00fcle 115 000 euro.\nPankade petulehtede teemat k\u00e4sitles esmasp\u00e4eval Kanal 2 saade \u00abKuu-uurija\u00bb. Seal r\u00e4\u00e4kis LHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko, et petulehti on v\u00e4ga palju. Ainu\u00fcksi novembris oli LHV pangal teada 55 juhtumit.\n\u00abKohe reageerime, et leht v\u00f5imalikult kiiresti maha v\u00f5tta. Paraku on olukordi, kus see on \u00fcleval m\u00f5ningad minutid v\u00f5i natuke kauem,\u00bb \u00fctles Goro\u0161ko.\nTema s\u00f5nul j\u00e4lgitakse neid lehti pidevalt, antakse nendest kohe Google\u2018ile teada ning \u00fcritatakse need v\u00f5imalikult kiiresti Google\u2018i abiga maha saada. \u00abMe ise neid maha v\u00f5tta ei saa, aga saame pidevalt Google\u2018ile raporteerida,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Goro\u0161ko, kelle s\u00f5nul suunatakse klient alati ka politsei poole, sest ta on langenud kuriteo ohvriks.\n"}
{"text":"Mitu Ukraina ametnikku astus korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste taustal tagasi (T\u00e4iendatud!)KIIEV, 24. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Mitu k\u00f5rget Ukraina ametnikku teatasid teisip\u00e4eval tagasiastumisest, samal ajal kui riigi kaitseministeeriumi raputab korruptsiooniskandaal seoses toidu hankimisega.\nTagasiastunud ametnike seas on asekaitseminister Vjat\u0161eslav \u0160apovalov, kes vastutas armee logilistilise toe eest, ja presidendi kantselei asejuht K\u00f5r\u00f5lo T\u00f5mo\u0161enko.\nTagasiastumised langevad ajale, mil riigi kaitseministeeriumi s\u00fc\u00fcdistatakse lepingute s\u00f5lmimises, kus toitu hangiti \u00fclepaisutatud hindadega.\nMinisteerium nimetas s\u00fc\u00fcdistusi \"alusetuks\", kuid lisas, et \u0160apovalovi lahkumine \"aitab s\u00e4ilitada \u00fchiskonna ja rahvusvaheliste partnerite usalduse\".\nT\u00f5mo\u0161enko \u00fctles sotsiaalmeedias, et esitas lahkumisavalduse ja t\u00e4nas presidenti \"usalduse ja v\u00f5imaluse eest teha head\". Tagasiastumise p\u00f5hjuseid ta ei avaldanud.\nT\u00f5mo\u0161enko on varem olnud seotud mitme skandaaliga. Mullu oktoobris s\u00fc\u00fcdistati teda Ukrainale humanitaarotstarbeks annetatud auto kasutamises isiklikuks tarbeks.\nLisaks teatas Ukraina peaprokuratuur teisip\u00e4eval peaprokur\u00f6ri aset\u00e4itja Oleksi S\u00f5monenko tagasiastumisest.\nS\u00f5monenkot s\u00fc\u00fcdistati hiljuti puhkuse veetmises Hispaanias ja \u00fchele Ukraina \u00e4rimehele kuuluva auto kasutamises.\nPresident Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises, et keelab ametnikel v\u00e4lismaale reisimise, v\u00e4lja arvatud t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmiseks.\n\"Kui nad tahavad praegu puhata, tehku nad seda v\u00e4ljaspool riigiteenistust. Ametnikel ei lubata enam s\u00f5ita v\u00e4lismaale puhkusele v\u00f5i muudel ametikohustustega mitteseotud p\u00f5hjustel,\" \u00fctles ta.\nN\u00e4dalavahetusel vallandati Ukraina taristuministri aset\u00e4itja, kes j\u00e4i vahele altk\u00e4emaksu v\u00f5tmisega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Mitu Ukraina ametnikku astus korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste taustal tagasi (T\u00e4iendatud!)KIIEV, 24. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Mitu k\u00f5rget Ukraina ametnikku teatasid teisip\u00e4eval tagasiastumisest, samal ajal kui riigi kaitseministeeriumi raputab korruptsiooniskandaal seoses toidu hankimisega.\nTagasiastunud ametnike seas on asekaitseminister Vjat\u0161eslav \u0160apovalov, kes vastutas armee logilistilise toe eest, ja presidendi kantselei asejuht K\u00f5r\u00f5lo T\u00f5mo\u0161enko.\nTagasiastumised langevad ajale, mil riigi kaitseministeeriumi s\u00fc\u00fcdistatakse lepingute s\u00f5lmimises, kus toitu hangiti \u00fclepaisutatud hindadega.\nMinisteerium nimetas s\u00fc\u00fcdistusi \"alusetuks\", kuid lisas, et \u0160apovalovi lahkumine \"aitab s\u00e4ilitada \u00fchiskonna ja rahvusvaheliste partnerite usalduse\".\nT\u00f5mo\u0161enko \u00fctles sotsiaalmeedias, et esitas lahkumisavalduse ja t\u00e4nas presidenti \"usalduse ja v\u00f5imaluse eest teha head\". Tagasiastumise p\u00f5hjuseid ta ei avaldanud.\nT\u00f5mo\u0161enko on varem olnud seotud mitme skandaaliga. Mullu oktoobris s\u00fc\u00fcdistati teda Ukrainale humanitaarotstarbeks annetatud auto kasutamises isiklikuks tarbeks.\nLisaks teatas Ukraina peaprokuratuur teisip\u00e4eval peaprokur\u00f6ri aset\u00e4itja Oleksi S\u00f5monenko tagasiastumisest.\nS\u00f5monenkot s\u00fc\u00fcdistati hiljuti puhkuse veetmises Hispaanias ja \u00fchele Ukraina \u00e4rimehele kuuluva auto kasutamises.\nPresident Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises, et keelab ametnikel v\u00e4lismaale reisimise, v\u00e4lja arvatud t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmiseks.\n\"Kui nad tahavad praegu puhata, tehku nad seda v\u00e4ljaspool riigiteenistust. Ametnikel ei lubata enam s\u00f5ita v\u00e4lismaale puhkusele v\u00f5i muudel ametikohustustega mitteseotud p\u00f5hjustel,\" \u00fctles ta.\nN\u00e4dalavahetusel vallandati Ukraina taristuministri aset\u00e4itja, kes j\u00e4i vahele altk\u00e4emaksu v\u00f5tmisega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Mitu Ukraina ametnikku astus korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste taustal tagasiMitu k\u00f5rget Ukraina ametnikku teatasid teisip\u00e4eval tagasiastumisest, samal ajal kui riigi kaitseministeeriumi raputab korruptsiooniskandaal seoses toidu hankimisega.Tagasiastunud ametnike seas on asekaitseminister Vjat\u0161eslav \u0160apovalov, kes vastutas armee logilistilise toe eest, ja presidendi kantselei asejuht K\u00f5r\u00f5lo T\u00f5mo\u0161enko.\nTagasiastumised langevad ajale, mil riigi kaitseministeeriumi s\u00fc\u00fcdistatakse lepingute s\u00f5lmimises, kus toitu hangiti \u00fclepaisutatud hindadega.\nMinisteerium nimetas s\u00fc\u00fcdistusi \u00abalusetuks\u00bb, kuid lisas, et \u0160apovalovi lahkumine \u00abaitab s\u00e4ilitada \u00fchiskonna ja rahvusvaheliste partnerite usalduse\u00bb.\nT\u00f5mo\u0161enko \u00fctles sotsiaalmeedias, et esitas lahkumisavalduse ja t\u00e4nas presidenti \u00abusalduse ja v\u00f5imaluse eest teha head\u00bb. Tagasiastumise p\u00f5hjuseid ta ei avaldanud.\nT\u00f5mo\u0161enko on varem olnud seotud mitme skandaaliga. Mullu oktoobris s\u00fc\u00fcdistati teda Ukrainale humanitaarotstarbeks annetatud auto kasutamises isiklikuks tarbeks.\nLisaks teatas Ukraina peaprokuratuur teisip\u00e4eval peaprokur\u00f6ri aset\u00e4itja Oleksi S\u00f5monenko tagasiastumisest.\nS\u00f5monenkot s\u00fc\u00fcdistati hiljuti puhkuse veetmises Hispaanias ja \u00fchele Ukraina \u00e4rimehele kuuluva auto kasutamises.\nPresident Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises, et keelab ametnikel v\u00e4lismaale reisimise, v\u00e4lja arvatud t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmiseks.\n\u00abKui nad tahavad praegu puhata, tehku nad seda v\u00e4ljaspool riigiteenistust. Ametnikel ei lubata enam s\u00f5ita v\u00e4lismaale puhkusele v\u00f5i muudel ametikohustustega mitteseotud p\u00f5hjustel,\u00bb \u00fctles ta.\nN\u00e4dalavahetusel vallandati Ukraina taristuministri aset\u00e4itja, kes j\u00e4i vahele altk\u00e4emaksu v\u00f5tmisega."}
{"text":"Riskijuht: e-residente j\u00e4lgitakse \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00e4lismaalastest palju t\u00e4helepanelikumaltE-residentsuse riskijuht Oscar \u00d5un.Foto: E-residentsus\nPRO tellijale\nPalju kriitikat saanud e-residentide taustakontroll on aja jooksul muutunud pooleldi automaatseks ja s\u00f5el l\u00e4heb j\u00e4rjest tihedamaks \u2014 mullu sai pea iga k\u00fcmnes taotleja keelduva vastuse. Samas ei kontrolli praegu keegi nii p\u00f5hjalikult \u201ctavalisi\u201d v\u00e4lismaalasi, kes Eesti \u00e4ri ajavad, kirjutab e-residentsuse riskijuht Oscar \u00d5un.\nRiigikontroll avaldas 2020. aasta suvel e-residentsuse kohta auditi, mis andis Eesti avalikkusele kinnituse programmi tulususe kohta ja nentis, et ka avalikus sektoris on v\u00f5imalik luua maailma mastaabis midagi t\u00e4iesti uut ja innovaatilist.\nSamas juhtis riigikontroll t\u00e4helepanu Eesti e-teenustele ligip\u00e4\u00e4su taotlevate v\u00e4lisriikide kodanike taustakontrolli kitsaskohtadele ja esitas soovitusi programmi turvalisuse t\u00f5hustamiseks. Riigikontrolli eesm\u00e4rk oli seejuures paremini kindlustada, et v\u00e4lisriikide kodanikud saaksid ka edaspidi turvaliselt kasutada Eesti e-teenuseid ja siin mugavalt ettev\u00f5tlusega tegeleda.\nTurvalisuse kasvatamine oli t\u00f6\u00f6s juba enne auditit, kuid ka riigikontrolli soovitused ei j\u00e4\u00e4nud sahtlisse tolmu koguma ja 2022. aasta l\u00f5pu seisuga on e-residentsust arendavad asutused koost\u00f6\u00f6s need ettepanekud ellu viinud. Mida siis t\u00e4psemalt on \u00e4ra tehtud?\nRiigikontrolli audit soovitas pidada p\u00f5hjalikumat statistikat e-residentsust arendavate asutuste kuludest ning tuludest. Selleks juurutati juba kahe aasta eest iga-aastane majandusliku m\u00f5ju \u00fclevaade, mille kinnitab e-residentsuse n\u00f5ukogu, kuhu kuuluvad programmi ajalooliste eestvedajate k\u00f5rval selle arendamise eest vastutavate asutuste ja ministeeriumite juhtivametnikud.\nOlgu siinkohal v\u00e4lja toodud, et 2021. aastal \u00fcletasid programmi tulud kulusid enam kui kuuekordselt \u2014 programmiga seotud kogukulud olid 5,8 miljonit eurot ja otsene tulu e-residentide loodud ettev\u00f5tete poolt tasutud maksude n\u00e4ol 35,2 miljonit eurot. Seejuures on programm kaheksa aastaga kokku teeninud riigile 140 miljonit eurot maksutulu.\nE-residentsuse taotlejad l\u00e4bivad tihedama s\u00f5ela\nOlulise sisulise edasiminekuna turvalisuse seisukohast on e-residentide taustakontrolli eest vastutav politsei- ja piirivalveamet (PPA) t\u00e4iustanud oma riskihinnanguid, mis aitavad tihedamalt v\u00e4lja selekteerida taotlejad, kes programmi juba eos ei sobi.\nSeadus s\u00e4testab, et e-residendiks saada sooviva v\u00e4lismaalase tegevus peab soodustama Eesti majanduse, teaduse, hariduse v\u00f5i kultuuri arengut. Lisaks PPA-le teostavad e-residentide digitaalse isikutunnistuse kasutamise \u00fcle riiklikku j\u00e4relevalvet kaitsepolitseiamet ja maksu- ja tolliamet.\nRiigikontrolli soovitusega koosk\u00f5las ootab alates 2021. aasta jaanuarist Eesti digi-ID soovijaid ees uus e-residendi digi-ID taotluskeskkond, mis v\u00f5imaldab koguda v\u00e4lismaalase tausta ja tema kavatsuste kohta senisest detailsemat infot.\nSeadus annab \u00fchtlasi aluse e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseks v\u00f5i digi-ID sertifikaatide kehtivuse peatamiseks, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse arvata, et e-residentsust ei kasutata riigi vaatest eesm\u00e4rgip\u00e4raselt. See omakorda loob riigile t\u00e4iendava kaitsekihi ja v\u00f5imaluse reageerida digi-ID v\u00e4\u00e4rkasutustele kohe ja piirata sellega isikutel muu hulgas edasiste kuritegude toime panemist.\nLisaks tuleb e-residentidel j\u00e4tkuvalt Eesti digiidentiteeti iga viie aasta j\u00e4rel uuendada ning taotlusprotsess koos p\u00f5hjaliku taustakontrolliga uuesti l\u00e4bida. Kahjuks selline regulaarne kontrollimeede mitte e-residentidest v\u00e4lismaalaste osas Eestis puudub.\nS\u00fcvendatud kontrolli t\u00e4iendab l\u00f5ppenud aasta suvel PPA-s kasutusele v\u00f5etud automatiseeritud j\u00e4relkontrolli IT-lahendus, mis v\u00f5imaldab teha regulaarseid massp\u00e4ringuid siseriiklikesse ja rahvusvahelistesse andmebaasidesse, kontrollimaks n\u00e4iteks, kas e-resident on vahepeal m\u00f5nes riigis toime pannud s\u00fc\u00fcteo v\u00f5i esineb m\u00f5ni muu oluline asjaolu e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseks.\nE-residentide osas l\u00e4biviidava eel- ja j\u00e4relkontrolli tulemusel k\u00e4ttesaadavate andmete m\u00f5testamise ja efektiivsema rakendamise eesm\u00e4rgil loodi PPA-s igap\u00e4evaselt e-residentidega tegeleva t\u00f6\u00f6r\u00fchma juurde 2020. aastal t\u00e4iendavalt ka anal\u00fc\u00fctiku ametikoht.\nKontrollis\u00f5ela tihendamise edusammude kasuks r\u00e4\u00e4gib selgelt digi-ID v\u00e4ljaandmisest keeldumiste ja kehtetuks tunnistamiste osakaalu kasv. Kui 2018. aastal said keeldumiste osaks 2 protsenti e-residendiks p\u00fcrgijatest, siis 2022. aastal oli sama n\u00e4itaja kasvanud juba 8 protsendile. J\u00e4relkontrolli tulemusena tunnistati 2022. aasta jooksul kehtetuks 224 e-residendi digitaalset isikutunnistust (2020. ja 2021. aastal vastavalt 29 ja 89).\nPiirame k\u00f5rge riskiga riikide ligip\u00e4\u00e4su e-residentsusele\nE-residentsuse programmiga seonduvate riskide maandamise alustalaks on, et riik teab, kellele ta on usaldanud Eesti digitaalse identiteedi. Joondudes riigikontrolli auditis v\u00e4lja toodud kitsaskohtadest, on e-residendina juba m\u00f5nda aega eelistatud taotlejad riikidest, millega Eestil on olemas justiits-, julgeoleku- ja \u00f5iguskaitsealased koost\u00f6\u00f6suhted.\nKoost\u00f6\u00f6s siseministeeriumiga on lisaks v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ettepanek \u00f5iguslikuks muudatuseks, millega piirataks e-residentsuse pakkumist ennek\u00f5ike k\u00f5rgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga riikide kodanikele.\nIgap\u00e4evases praktikas t\u00e4hendab see muu hulgas ka programmi turundustegevuse suunamist \u00fcksnes nn turvaliste riikide kodanikele, et piirata e-residentsuse taotlejate hulka riikidest, millest tuleneb Eestile ulatuslik julgeolekualane v\u00f5i digi-ID v\u00e4\u00e4rkasutuse oht. Samuti teavitustegevust e-residentsusest huvitatute seas, kel peab olema selge \u00fclevaade programmi v\u00f5imalustest, kohustustest\u00a0 ja ka piirangutest, eriti seoses rahvusvahelise maksunduse ja pangateenuste k\u00e4ttesaadavusega.\nE-residentsuse nutikad kontrollmehhanismid v\u00f5iksid olla eeskujuks\nTulles tagasi algusesse, peaks k\u00f5ike eelnevat silmas pidades tekkima \u00f5igustatud k\u00fcsimus \u2014 millist riiklikku j\u00e4relevalvet rakendatakse nende \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00e4lismaalaste \u00fcle, kes loovad Eestis ettev\u00f5tteid n-\u00f6 traditsioonilisel moel ehk l\u00e4bi notariaalse protsessi? Nemad on Eestis asutanud enam kui pooled k\u00f5ikidest mitteresidentidele kuuluvatest \u00e4ri\u00fchingutest.\nOn selge, et e-residendid on suurema kontrolli all kui teised Eestis ettev\u00f5tlusega tegelevad v\u00e4lisriikide kodanikud. Ehk oleks tulevikku vaadates paras aeg, et asuda r\u00e4\u00e4kima e-residentsuse eeskujul v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud nutikate kontrollmehhanismide rakendamisest k\u00f5ikide Eestis ettev\u00f5tlusega tegelevate v\u00e4lismaalaste puhul?\nSee annaks rahvusvahelisel areenil veelgi tugevama signaali, et Eesti on k\u00fcll innovaatiline ja avatud majandusega riik, kuid kurikaeltel ja petturitel siia asja ei ole. M\u00f5te on praegu vaid idee tasemel, kuid ligemale kaheksa aastat tagasi oli vaid idee ka e-residentsus, millest t\u00e4naseks on saanud Eesti globaalne visiitkaart ja digiarengu edulugu."}
{"text":"Ukrainas lahkub ametist viis kuberneri ja neli aseministritKIIEV, 24. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukrainas astuvad tagasi viis oblasti kuberneri ja neli aseministrit p\u00e4rast mitut korruptsiooniskandaali, \u00fctles teisip\u00e4eval k\u00f5rgem ametnik.\u00a0\nTeiste seas astuvad tagasi Dnipropetrovski, Sum\u00f5, Zapori\u017e\u017eja ja Hersoni oblastite, sealjuures pealinna Kiievit \u00fcmbritseva ala juht, \u00fctles Oleh Nemt\u0161inov.\u00a0\nAmetnik teatas ka asekaitseministri, kahe regionaalarengu aseministri ja asesotsiaalministri ametist vabastamisest.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukrainas lahkub ametist viis kuberneri ja neli aseministritKIIEV, 24. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukrainas astuvad tagasi viis oblasti kuberneri ja neli aseministrit p\u00e4rast mitut korruptsiooniskandaali, \u00fctles teisip\u00e4eval k\u00f5rgem ametnik.\u00a0\nTeiste seas astuvad tagasi Dnipropetrovski, Sum\u00f5, Zapori\u017e\u017eja ja Hersoni oblastite, sealjuures pealinna Kiievit \u00fcmbritseva ala juht, \u00fctles Oleh Nemt\u0161inov.\u00a0\nAmetnik teatas ka asekaitseministri, kahe regionaalarengu aseministri ja asesotsiaalministri ametist vabastamisest.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Poliitiline patiseis viib Bulgaaria uute \u00fcldvalimisteniSOFIA, 24. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Bulgaaria liigub juba aprillis\u00a0 j\u00e4rjekordsete uute \u00fcldvalimisteni, mis on riigile viiendad viimase kahe aasta jooksul ning viiakse l\u00e4bi seoses valitsuse moodustamisele antud teisip\u00e4evase t\u00e4htaja taaskordse liivajooksuga.\nBulgaaria on olnud kimpus pikaleveninud patiseisuga, mis seab t\u00f5en\u00e4oliselt ohtu ka riigi taotluse liituda euroalaga 2024. aastal.\nViimased \u00fcldvalimised oktoobris t\u00f5id kaasa \u00e4\u00e4rmiselt killustunud parlamendi, mille koosseisu kaks suuremat erakonda \u2013 konservatiivne GERB ja korruptsioonivastasele v\u00f5itlusele p\u00fchendunud Me J\u00e4tkame Muutust (PP) \u2013 ei suutnud koguda piisavat toetust toimiva valitsuskabineti moodustamiseks.\nSee sundis president Rumen Radevit minema kolmanda ja \u00fchtlasi viimase v\u00f5imaliku variandi teed, anda mandaat Sotsialistlikule Parteile.\nEnt erakond ei suutnud samuti koondada piisavalt osalisi sellise v\u00f5imuliidu moodustamiseks, mis p\u00e4lvinuks parlamendienamuse toetust.\nJ\u00e4rgmistel p\u00e4evadel saadab Radev parlamendi laiali ja k\u00e4ib v\u00e4lja uute valimiste kuup\u00e4eva.\nPoliitletargiline uinak Euroopa Liidu vaeseimas riigis on senin\u00e4htamatu p\u00e4rast kommunismiaja l\u00f5ppu 1989. aastal.\nKeskvalimiskomisjoni esinaise Kamelia Nejkova s\u00f5nul v\u00f5ivad valimised aset leida juba 2. aprillil.\nEnt komisjoni pressiesindaja Tsvetozar Tomovi s\u00f5nul v\u00f5idakse valimised l\u00fckata 23. aprillile, et anda rohkem ettevalmistusaega.\nPolitoloogide hinnangul toovad uued valimised kaasa sarnase killustunud parlamendikoosseisu ning stabiilse valitsuskabineti moodustamise v\u00f5imalus on j\u00e4tkuvalt ahtake.\nOsa anal\u00fc\u00fctikuid prognoosib j\u00e4rgmiste ennet\u00e4htaegsete valimiste toimumist juba varemalt s\u00fcgisel.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Politsei tabas kahtlase p\u00e4ritoluga t\u00f6\u00f6riistadega kaubitsejaPolitsei sai t\u00e4na V\u00f5rust teate \u00fche s\u00f5iduki kohta, millest oli m\u00fc\u00fcgiks pakutud kahtlase p\u00e4ritoluga kaupa. Politsei tegi kauplemisele kiire l\u00f5pu.T\u00e4helepanelik kodanik andis taolisest intsidendist ja oma t\u00e4helepanekutest teada numbril 112. Peagi \u00f5nnestus ka politseipatrullidel kirjeldusele vastav s\u00f5iduk tabada ning asjaolusid kontrollida, kirjeldas oma sotsiaalmeediakontol veebipolitseinik Janar Koemets.\nMootors\u00f5idukijuhi kontrollimisel selgus, et viimasel puudus kehtiv juhtimis\u00f5igus. M\u00fc\u00fcgiks pakutava kauba uurimisel selgus, et esemetele olid peale kleebitud tuntud br\u00e4ndide kleepsud.\nT\u00e4nu inimeste t\u00e4helepanelikkusele ja politsei sekkumisele sai loos kirjeldatud isiku taoline kauplemine kiire l\u00f5pu.\nInfo ja t\u00e4helepanekud igasugustest kauba pakkujatest on alati oodatud numbrile 112.\nPolitsei hoiatab, et juhul kui inimene siiski ostab eseme taolise \u00abkauba\u00bb m\u00fc\u00fcjalt ning hiljem leiab end olukorrast, kus soovib kaubast loobuda, siis eraisikute lepingulistes suhetes tarbija\u00f5igused ei kehti \u2013 eraisikute vahelisele lepingule kohalduvad ainult need tingimused, milles osapooled kohapeal kokku leppisid."}
{"text":"EKREl ja Isamaal joppas Krachti kohtuprotsessigaHarju maakohtus pidi l\u00e4inud reedel algama endise rahandusministri Martin Helme n\u00f5uniku Kersti Krachti (67) korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse arutamine. \u00dche kohtualuse tervise p\u00e4rast l\u00fckkus avaistung 6. m\u00e4rtsile.Prokuratuuri t\u00f5endite hulgas on pealtkuulatud k\u00f5ned, mis heidavad valgust muu hulgas EKRE telgitagustele ja Isamaa rahastamisele.N\u00e4iteks lubavat koos Krachtiga kohtu all olev ettev\u00f5tja Hillar Teder \u00fches k\u00f5nes Isamaa peasekret\u00e4rile Priit Sibulale, et maksab parteile 200 000 eurot kindlasti, aga v\u00f5ib-olla isegi 300 000 eurot.N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b see info enne 5. m\u00e4rtsi Riigikogu valimisi saladuseks."}
{"text":"Politsei uurib Saaremaa m\u00f5jukat \u00e4riperet1,4 miljoni euro v\u00f5imalikuks v\u00e4ljan\u00f5udmiseks pani prokuratuur k\u00e4pa peale Tullio Libliku t\u00fctre kinnisvarale.Legendaarne Saaremaa \u00e4rimees Tullio Liblik (58) on taas kriminaalasja osaline. Uurimine puudutab kaubandus- ja elamuskeskust WOW, mille ta Kuressaarde rajas.Kahtlustuse j\u00e4rgi toimus ehitushanke vormistamisel kokkum\u00e4ng, millega peteti Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) v\u00e4lja suurem summa.EAS n\u00f5uab tagasi \u00fcle 1,4 miljoni euro. Prokuratuuri soovil on seatud kohtulikud h\u00fcpoteegid \u00e4rimehe t\u00fctre Karolina Libliku (31) isiklikule kinnisvarale. Karolina Liblik kui WOW projekti eestvedaja on \u00fcks kahtlustatavaid.Samuti lasi prokuratuur koormata Saaremaa ehitusfirma Korberi O\u00dc ja selle omaniku Lembo Piibu (50) kinnisvara. Piipu kahtlustatakse soodustuskelmusele kaasaaitamises.Asjaosaliste v\u00e4itel pole nad EASi petnud. Korberi advokaadi v\u00e4itel v\u00f5lgneb Libliku firma neile ehitust\u00f6\u00f6de eest siiani 250 000 eurot. WOW avas uksed s\u00fcgisel 2020.FOTO MAANUS MASING SAARTE H\u00c4\u00c4LSAAREMAA M\u00d5JUKAMAID PEREKONDI: \u00c4rimees Tullio Liblik ja tema t\u00fctar Karolina Liblik 2019. aastal WOW keskuse ehitusplatsil."}
{"text":"Politsei uurib Saaremaa m\u00f5jukat \u00e4riperet1,4 miljoni euro v\u00f5imalikuks v\u00e4ljan\u00f5udmiseks pani prokuratuur k\u00e4pa peale Tullio Libliku t\u00fctre kinnisvarale.\nLegendaarne Saaremaa \u00e4rimees Tullio Liblik (58) on taas kriminaalasja osaline. Uurimine puudutab kaubandus- ja elamuskeskust WOW, mille ta Kuressaarde rajas.\nKahtlustuse j\u00e4rgi toimus ehitushanke vormistamisel kokkum\u00e4ng, millega peteti Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) v\u00e4lja suurem summa.\nEAS n\u00f5uab tagasi \u00fcle 1,4 miljoni euro. Prokuratuuri soovil on seatud kohtulikud h\u00fcpoteegid \u00e4rimehe t\u00fctre Karolina Libliku (31) isiklikule kinnisvarale. Karolina Liblik kui WOW projekti eestvedaja on \u00fcks kahtlustatavaid.\nSamuti lasi prokuratuur koormata Saaremaa ehitusfirma Korberi O\u00dc ja selle omaniku Lembo Piibu (50) kinnisvara. Piipu kahtlustatakse soodustuskelmusele kaasaaitamises.\nAsjaosaliste v\u00e4itel pole nad EASi petnud. Korberi advokaadi v\u00e4itel v\u00f5lgneb Libliku firma neile ehitust\u00f6\u00f6de eest siiani 250 000 eurot.\nWOW avas uksed s\u00fcgisel 2020.\nKeskus kriisiraha abiga\nEkspress on varem kirjutanud, et Liblikutel aitas WOW keskust rajada koroonakriisi ajal jagatud laen.\nRiik andis Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) p\u00f5llumajanduse ja maaelu p\u00e4\u00e4stmiseks k\u00fcmneid miljoneid eurosid, mida h\u00e4das ettev\u00f5tjad v\u00f5isid taotleda. Lisaks andis riik ka k\u00fcmnete miljonite jagu laenuk\u00e4endusi.\n2021. aasta s\u00fcgiseks oli MES v\u00e4lja andnud 80 miljoni eest kriisilaene ja 40 miljoni eest kriisilaenuk\u00e4endusi.\nSuurima MESist jagatud kriisilaenu ehk 3,4 miljonit eurot sai Liblik WOW keskuse ehitamiseks. Ta selgitas toona, et plaanib riigilt saadud odavamat laenu kasutada varasema k\u00f5rgema intressiga erasektori laenu kustutamiseks.\nMES oli Liblikute d\u00fcnastia vastu lahke: kaks miljonit kriisilaenu sai ka Kuressaare sanatoorium, lisaks \u00fcle poole miljoni laenuk\u00e4endust."}
{"text":"Mida toob tehnoloogia-aasta 2023?Viimastel aastatel on maailma raputanud v\u00e4ga erinevad kriisid ja s\u00fcndmused, mis on olulisel m\u00e4\u00e4ral muutnud meie k\u00f5igi igap\u00e4evaelu. Samas on olnud just tehnoloogial ja digitaliseerimisel j\u00e4rjest suurem roll selles, et aidata \u00fchiskonnal ka keerulisematel aegadel toime tulla, kirjutab Telia Eesti juhatuse esimees Holger Haljand.Kui m\u00f5elda tagasi 2020. aasta peale, mil meid tabas koroonaviirus ning suur osa maailmast pandi lukku, aitas just tehnoloogia meil enam-v\u00e4hem normaalselt eluga edasi minna. Ei kujutagi h\u00e4sti ette, mis saanuks siis, kui meil poleks olnud tol hetkel k\u00f5iki neid korralikult t\u00f6\u00f6tavaid v\u00f5rke ja IT-lahendusi, mis v\u00f5imaldasid f\u00fc\u00fcsilist maailma tabanud kriisi ajal toetuda digitaalsele maailmale.Oleme praegu natuke sarnases\u00a0olukorras: maailmas on palju ebakindlust ning seisame \u00fcheaegselt silmitsi nii julgeoleku- kui ka energiakriisiga. Takkapihta veel peadp\u00f6\u00f6ritav inflatsioon. Samas usun, et nii nagu\u00a0iga kriis muudab meid inimestena tugevamaks ja kogenumaks, loob keerulisem aeg juurde ka uusi ja nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavaid meil v\u00e4ljakutsetega paremini toime tulla.Toon siinkohal v\u00e4lja neli suunda ja v\u00f5imalikku trendi, millega puutume tehnoloogia vallas tihedamalt kokku nii sel kui j\u00e4rgnevatel aastatel.5G-tehnoloogia kiire areng ja hoogne digitaliseerimine\n\nOleme teinud Eesti telekommunikatsioonisektoris iga k\u00fcmne aasta tagant uue tehnoloogilise arenguh\u00fcppe. Just praegu on k\u00e4es j\u00e4rjekordse h\u00fcppe aeg 5G-tehnoloogia kasutusele v\u00f5tmise n\u00e4ol. Kuigi me veel ei n\u00e4e kogu potentsiaali, mida 5G meile pakkuda suudab, ei j\u00e4\u00e4 muutused tulemata.Midagi sarnast juhtus ka aastatel 2005\u20132007, mil maailmas arendati hoogsalt 3G-v\u00f5rke. Ka siis ei osanud keegi ette n\u00e4ha seda, kuidas 2007. aastal turule j\u00f5udnud iPhone muudab j\u00e4\u00e4davalt nii mobiiltelefonide turgu (kaks aastak\u00fcmmet turgu valitsenud Nokia taandus marginaalseks tegijaks) kui ka k\u00f5ike seda, mida \u00fcldse on v\u00f5imalik mobiiltelefoniga teha.Keerulisem aeg loob juurde ka uusi ja nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavaid meil v\u00e4ljakutsetega paremini toime tulla.Kuigi Eestit ootab t\u00e4navu ees kiire 5G-v\u00f5rkude areng, leiab aset veel \u00fcks oluline s\u00fcndmus, mis puudutab siinset mobiilsideturgu laiemalt. Nimelt sulgeb Telia 2023. aasta l\u00f5puks 3G- v\u00f5rgu, et teha ruumi uuematele, v\u00f5imekamatele ja kvaliteetsematele tehnoloogiatele. See on oluline samm ka olemasolevate ressursside m\u00f5istliku kasutamise vaates \u2013 nimelt saab 3G-st vabanevaid raadiosagedusi kasutada 4G- ja 5G-v\u00f5rkude edasisel arendamisel, mis on v\u00f5rreldes 3G-ga energias\u00e4\u00e4stlikumad.2023. aastal\u00a0j\u00e4tkub juba varem alguse saanud hoogne digitaliseerimine ja protsesside automatiseerimine, kuna ettev\u00f5tetele on need peamised v\u00f5imalused efektiivsuse, aga ka uute \u00e4riv\u00f5imaluste saavutamiseks.\u202fMobiilside, satelliitside ja tehisintellekt\n\nP\u00e4ris palju p\u00f5nevat on toimumas tehisintellekti ehk AI (Artificial Intelligence) arengus, mis muutub j\u00e4rjest nutikamaks, v\u00f5imekamaks ning mis seal salata \u2013 inimesega sarnasemaks.\u202f V\u00e4ga hea n\u00e4ide on eelmise aasta l\u00f5pus tavakasutajateni j\u00f5udnud\u202fchatbot\u202fnimega ChatGPT, mis on paljudes kasutajates tekitanud juba vau-efekti. ChatGPT k\u00e4est saab k\u00fcsida eri\u00a0keeltes \u2013 sh eesti keeles \u2013 suvalisi k\u00fcsimusi, millele tehisintellekt vastab sisukate ja loogiliste lausetega. Nii suudab k\u00f5nealune tehisintellektil baseeruv platvorm genereerida loetud sekunditega v\u00e4ga sisukaid tekste, mis esmapilgul j\u00e4tavad mulje, nagu oleks\u00a0need koostanud inimene.Tehnoloogia arengu vaates on tegu kindlasti p\u00f5neva ajaga, kuna vaikselt hakkab h\u00e4gustuma piir, mille abil\u00a0saab selgelt vahet teha inim- ja masinloomingul. Teisest k\u00fcljest kerkivad \u00fcles uued murekohad, mille tuules on vaja ilmselt \u00fcle vaadata edasised m\u00e4ngureeglid. N\u00e4iteks on seesama ChatGPT tekitanud juba USA koolides omajagu probleeme, kuna \u00f5pilased ja tudengid kasutavad tehisintellekti pakutavat nutikust oma koolit\u00f6\u00f6de koostamiseks.Teise teemana on nii sel kui ka j\u00e4rgnevatel aastatel huvitav j\u00e4lgida, milliseid tulemusi annavad koost\u00f6\u00f6mudelid, mis p\u00fc\u00fcavad omavahel p\u00f5imida mobiil-\u00a0ja satelliitsidet. Ehk kuidas n\u00e4iteks Apple oma nutitelefonides satelliitside v\u00f5imekust kasutusele v\u00f5tab v\u00f5i kuhu viib v\u00e4lja Elon Muski loodud Starlinki koost\u00f6\u00f6 mobiilioperaatoritega. Isegi kui 2023. aastal nende koost\u00f6\u00f6mudelite k\u00e4igus veel suurt l\u00e4bimurret ei tule, saab tegu olema ilmselt l\u00e4hiaastate \u00fche p\u00f5nevama trendiga. Seega ei saa v\u00e4listada, et \u00fchel hetkel kasutame nutitelefone, mis v\u00f5ivad s\u00f5ltuvalt asukohast saada interneti\u00fchenduse nii mobiilsidev\u00f5rgust kui ka kosmosesse lennutatud satelliitidelt.K\u00fcberturvalisuse kasvav roll\n\nKui veel viis aastat tagasi oli tavalisele inimesele peamiseks k\u00fcberohuks m\u00f5ni arvutiviirus v\u00f5i pahavara, mille puhul sai riske maandada korraliku viirust\u00f5rjega, on n\u00fc\u00fcd\u00a0pilt oluliselt muutunud.\u202fKriise ning sellega kaasnevat ebakindlust kasutavad igal v\u00f5imalusel \u00e4ra petturid ja k\u00fcberkurjategijad, kes ei kohku tagasi \u00fchegi\u00a0skeemi ees. Terve eelmise aasta jooksul saime n\u00e4ha ja kuulda l\u00f5pututest petuskeemidest, millega \u00fcritati inimestelt v\u00e4lja petta nii pangakontode paroole kui ka raha.\u202fK\u00fcberr\u00fcnnakud eraisikute ja ettev\u00f5tete vastu muutuvad j\u00e4rjest automatiseeritumaks ja keerukamaks.Ettev\u00f5tete vaates oli l\u00e4inud aastal \u00fcheks peamiseks m\u00e4rks\u00f5naks teenust\u00f5kestusr\u00fcnnakute (DDoS) osakaalu oluline kasv. Sageli saatsid need r\u00fcnnakud poliitilisi otsuseid ja\u00a0samme. N\u00e4iteks Soome ja\u202f Rootsi suunal t\u00f5i otsus \u00fchineda NATOga kaasa massiivse r\u00fcnnakute laine, samamoodi kasvas k\u00fcberkuritegevus vastusena otsustele teisaldada Narvast tank, sulgeda Vene telekanalid jpm.K\u00fcberr\u00fcnnakud eraisikute ja ettev\u00f5tete vastu muutuvad j\u00e4rjest automatiseeritumaks ja keerukamaks, samal ajal seab kiire digitaliseerumine k\u00fcberturvalisusele j\u00e4rjest uusi n\u00f5udmisi, sest k\u00fcberohtude arv ja keerukus ajas \u00fcha kasvavad. V\u00f5ime \u00f6elda, et 2022. aastal\u00a0said targemaks nii r\u00fcndajad kui ka kaitsjad \u2013 k\u00fcberkuritegevus arenes paraku j\u00f5udsalt edasi, kuid samas suutsime sellega ka j\u00e4rjest paremini toime tulla ning r\u00fcnnakuid edukalt t\u00f5rjuda. Saime v\u00e4\u00e4rtuslikke \u00f5ppetunde, mida aluseks v\u00f5ttes saame t\u00e4navu kaitsev\u00f5imet tugevdada ja edasi arendada.2023. aastal n\u00e4eme paraku sama trendi j\u00e4tkumist \u2013 kurjategijad lihvivad ja mitmekesistavad t\u00f6\u00f6riistakasti ning poliitiliselt ebastabiilne olukord\u00a0m\u00f5jutab\u00a0kahtlemata r\u00fcnnakute intensiivsust ka edaspidi.Keskkonnahoid ja kestlikud lahendused\n\nTerves maailmas muutub j\u00e4rjest aktuaalsemaks see, kuidas v\u00e4hendada \u00f6koloogilist jalaj\u00e4lge, olgu see siis f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i digitaalne. Nii sel kui ka j\u00e4rgnevatel aastatel n\u00e4eme tehnoloogiasektoris kindlasti omajagu tegevusi ja initsiatiive, mis on kantud just keskkonnahoiu teemadest.N\u00e4iteks Telia p\u00f6\u00f6rab j\u00e4rjest rohkem t\u00e4helepanu sellele, et seadmed, mida klientidele pakume, oleksid v\u00f5imalikult k\u00f5rge kvaliteedi ja pika elueaga ning taaskasutatavad.\u202f Sama kehtib teenuste kohta \u2013 nii meie enda tegevuse kui ka meie teenuste kasutamise jalaj\u00e4lg peab olema v\u00f5imalikult v\u00e4ike. Samuti kerkib mobiilsidefirmade puhul \u00fcha enam p\u00e4evakorda\u00a0mobiilimastide varustamine taastuvenergia lahendustega, mis aitab \u00fchelt poolt optimeerida energiakulu, teisalt aga panustada ise rohelise energia tootmisesse taastuvatest allikatest.Kokkuv\u00f5tteks elame suurte muutuste ajal. Kindel on see, et tehnoloogia areng ja muutused meie \u00fcmber avavad uusi v\u00f5imalusi ja kiirendavad ettev\u00f5tluse innovatsiooni, mille kaudu tekib uut v\u00e4\u00e4rtust \u00fchiskonnale tervikuna. Meie planeedi heaolu muutub aina olulisemaks suunaandjaks ja digitaalne maailm muutub aina p\u00fcsivamaks elu- ja \u00e4rikeskkonnaks. Praegu on aeg tugevdada Eesti digitaalset vundamenti, et tuleviku maailmas turvaliselt ja looduskeskkonda hoidvalt edukas olla."}
{"text":"Estravel: eksootilistesse riikidesse juba ajal, mil Eestis polnud passe ega oma rahaEstravel Group AS on tegutsenud alates 1988. aastast. Mis seisab aga ettev\u00f5tte edu taga, et n\u00fc\u00fcdseks juba 35. tegutsemisaastani on j\u00f5utud? \u201eMa \u00fctlen alati k\u00f5igile, et esiteks oleme lennuagentuur, teiseks hotelliagentuur ja alles kolmandaks reisib\u00fcroo,\u201c kirjeldas Estravel Group ASi juhatuse esimees Aivo Takis.\nEstravel sai Aivo Takise s\u00f5nul alguse t\u00e4nu kolme faktori koosm\u00f5jule. Esiteks, N\u00f5ukogude Liidu seadusandlus, mis 1988. aastal muutus radikaalselt ja millega eraettev\u00f5tlus sai siinmail taas v\u00f5imalikuks. Teiseks, neli ettev\u00f5tlikku asutajat, kellest kaks juba t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4listurismi sektoris. Ja kolmandaks, vastutulelikkus Harju Rajooni T\u00e4itevkomiteelt, kes ettev\u00f5tte \u00e4ra registreeris ja enda juures isegi soodsalt ruumid rentis. \u201eOma praegustest konkurentidest alustasime paar-kolm aastat varem ja see oli edu saavutamisel oluline edumaa,\u201c nentis Takis ettev\u00f5tte algusajale tagasi vaadates.\n35 tegutsemisaasta jooksul on positiivseid m\u00e4lestusi olnud palju \u2013 igal aastal nii suuremaid kui ka v\u00e4iksemaid t\u00f6\u00f6v\u00f5ite. \u201eAlgusaastatel oli suureks uhkuseallikaks meie tehnoloogiline edumaa teiste ees. V\u00f5tsime n\u00e4iteks igap\u00e4evase e-posti teel suhtluse kasutusele juba 1991. aastal ja sellest j\u00e4rgmisel aastal olid k\u00f5ik t\u00f6\u00f6kohad varustatud arvutitega,\u201c r\u00e4\u00e4kis grupi juhatuse esimees ettev\u00f5tte arenguh\u00fcpetest.\nM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete saavutustena ettev\u00f5tte kujunemisloos t\u00f5i ta v\u00e4lja ka Eesti esimesed turismigrupid, keda saadeti sellistesse eksootilistesse riikidesse nagu Singapur, Tai, Sei\u0161ellid ja Keenia juba ajal, mil Eestis veel passe ega oma raha olemaski polnud. \u201eSamuti esimese v\u00e4lismaise t\u00fctarfirma avamine 1995. aastal L\u00e4tis, 2007. aastal m\u00fc\u00fcgimahu miljardi krooni piiri \u00fcletamine ja kindlasti see, kui 2015. aasta l\u00f5pus Estraveli enamusosaluse Finnairi ehk kauaaegse p\u00f5hiaktsion\u00e4ri k\u00e4est v\u00e4lja ostsin,\u201c meenutas Takis. K\u00f5iki neid s\u00fcndmusi saab pidada olulisteks sammudeks, kuid k\u00f5ige suurema \u00f5nnestumisena t\u00f5i ettev\u00f5tte juhatuse esimees v\u00e4lja ikkagi heade inimeste leidmise ja meeskonnas hoidmise. \u201eAinult t\u00e4nu oma inimestele oleme saavutanud turuliidri positsiooni.\u201c\nLennukid taas pilgeni t\u00e4is\nAivo Takis kinnitas, et vaatamata keerulistele aegadele pole inimeste huvi reisimise vastu raugenud. \u201eInimesed oleksid ka pandeemia ajal julgenud reisida, kui poleks olnud administratiivseid piiranguid \u2013 just v\u00e4lisriikide-sihtkohtade ning lennufirmade omi, mitte Eesti omi,\u201c selgitas Takis. Ta lisas, et n\u00fc\u00fcd, mil piiranguid enam pole, on lennukid taas pilgeni t\u00e4is ja seda hoolimata vahepeal t\u00f5usnud hindadest. L\u00f5ppenud aastal tegi Estraveli kontsern justkui selle t\u00f5enduseks oma k\u00f5igi aegade rekordm\u00fc\u00fcgi ehk \u00fcletatud sai pandeemiaeelne tase, mille \u00fcle saab kahtlemata uhke olla.\n\u201eSel talvel on selgelt t\u00f5usnud huvi kruiiside vastu. Seda ei peeta enam igavaks vanainimeste harrastuseks, pigem on edukad noored pered avastanud, milline fantastiline puhkusev\u00f5imalus on n\u00e4dala v\u00f5i kahe pikkune luksuskruiis,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja praeguse trendi.\nSihtkohtadest r\u00e4\u00e4kides s\u00f5nas Takis, et 95% nende klientidest eelistavad reisida ikkagi v\u00e4lismaale. \u201eEesti eraisikute lemmiksihtkoht on suvel T\u00fcrgi ja talvel Egiptus \u2013 selle paneb paika raha, \u00f5igemini keskmise Eesti pere eelarve,\u201c nentis ta, lisades, et kellele eelarve piire ei sea, soovivad enim k\u00fclastada Kariibi mere saari, Bali saart ning Austraaliat \u2013 need lemmikud pole muutunud juba aastaid. \u201eJa kes midagi uut kogeda tahavad, neile soovitan sel aastal Tahitit koos Bora Bora saarega v\u00f5i Uus-Meremaa l\u00f5unasaart,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja p\u00f5nevamaid sihtkohti neile, kes justkui juba k\u00f5ikjal k\u00e4inud on.\nSiinkohal r\u00f5hutas Aivo Takis sedagi, et kui tihti seostatakse Estravelit v\u00f5imalusega leida reisipakett soojale maale, on nende suurimaks tootegrupiks siiski juba ligi 30 aastat olnud lennupiletid. \u201eMa \u00fctlen alati k\u00f5igile, et esiteks oleme lennuagentuur, teiseks hotelliagentuur ja alles kolmandaks reisib\u00fcroo,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja.\nK\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsus, madal riskiaste\n\u201eArvan, et k\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja madal riskiaste on p\u00f5hjus, miks kliendid meid eelistavad. Eriti need, kes on kuskil mujal k\u00f5rvetada saanud ja kas kaotanud raha v\u00f5i rikkunud reisi vale ostukoha valikuga. Internet on t\u00e4is v\u00e4lismaiseid lennupiletite ja hotellide vahendajaid, kes k\u00f5ik pealtn\u00e4ha imeodavaid hindu pakuvad, kuid tegelikult ei vastuta mitte millegi eest. L\u00f5puks selgub ikka, et asjal oli pettuse maik juures ja tegelik kulu oleks meilt ostes tulnud soodsam,\u201c nentis Takis.\nTema hinnangul teeb Estraveli tiim kliendi jaoks sageli rohkemgi, kui seadus n\u00f5uab ja \u00fcldine tava on. \u201eN\u00e4iteks kui eelmisel aastal l\u00e4ks pankrotti Euroopa Liidu tagatisega reisikorraldaja FlytoCanarias, oleksid kliendid pidanud ise Hispaania pankrotipesast oma raha n\u00f5utama. Kuid me aitasime neid ja ostsime k\u00f5ikide n\u00f5uded kohe \u00fcles diskonteerimata. Seda ei teinud \u00fckski teine Eesti reisib\u00fcroo.\u201c\nEstraveli pakkumiste, sihtkohtade ja teenustega saab tutvuda aadressil estravel.ee."}
{"text":"EKRE-l ja Isamaal joppas Krachti kohtuprotsessigaHarju maakohtus pidi l\u00e4inud reedel algama endise rahandusministri Martin Helme n\u00f5uniku Kersti Krachti (67) korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse arutamine. \u00dche kohtualuse tervise p\u00e4rast l\u00fckkus avaistung 6. m\u00e4rtsile.Prokuratuuri t\u00f5endite hulgas on pealtkuulatud k\u00f5ned, mis heidavad valgust muu hulgas EKRE telgitagustele ja Isamaa rahastamisele.N\u00e4iteks lubavat koos Krachtiga kohtu all olev ettev\u00f5tja Hillar Teder \u00fches k\u00f5nes Isamaa peasekret\u00e4rile Priit Sibulale, et maksab parteile 200 000 eurot kindlasti, aga v\u00f5ib-olla isegi 300 000 eurot.N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b see info enne 5. m\u00e4rtsi Riigikogu valimisi saladuseks."}
{"text":"Vallad meelitavad noori maale elamaNoorperedele suunatud T\u00f5rva koduprogrammi krundid l\u00e4ksid suvel nagu soojad saiad - esimesed uued kodud peaksid alale kerkima k\u00e4esoleval aastal. V\u00f5imalusi headel tingimustel maapiirkonnas elu alustada pakuvad paljud teisedki vallad.T\u00f5rva vallavanema Maido Ruusmanni (pildil) s\u00f5nul osutus \u00fcleskutse Tule T\u00f5rva \u00fcllatavalt populaarseks - k\u00f5ik alale v\u00e4lja m\u00f5\u00f5detud krundid leidsid \u00fclikiirelt omaniku. \u201eUsun, et tehti v\u00f5ib-olla isegi maailmarekord uute kruntide broneerimises. P\u00e4rast s\u00fcsteemi avamist leidsid seitsme minutiga 17st krundist 15 uue omaniku ja tunniga olid k\u00f5ik krundid l\u00e4inud,\u201d r\u00e4\u00e4kis Ruusmann.Krunte broneeriti p\u00f5him\u00f5ttel \u201ekes ees, see T\u00f5rvas\u201d ehk kes esimesena broneerimisavalduse tehtud ja teele saadetud sai, selle nimele krunt ka l\u00e4ks. Koduprogrammi kaudu krundi saanud noorpered said kinnisvara soetamisel kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaaslaenu, mille eesm\u00e4rk on kapitalile ligip\u00e4\u00e4su parandamine eraisikutele kodu rajamiseks maapiirkonda.Noorte perede koduprogrammi kruntidel oli fikseeritud hind ja rakendati soodustust juhul, kui peres oli lapsi. Lisaks paisati enampakkumisel m\u00fc\u00fcki kuus krunti, mis olid odaviskaja Magnus Kirdi krundi l\u00e4hinaabrid. \u201eKa need l\u00e4ksid kui soe sai leivapoest,\u201d t\u00f5des Ruusmann.T\u00d6\u00d6 K\u00c4IBRuusmanni s\u00f5nul peaksid esimesed kodud alale kerkima juba sel aastal, praegu k\u00e4ib uutel krundiomanikel projekteerimine ja ehitajate otsimine. Vald rajab alale k\u00f5ik kommunikatsioonid, juurdep\u00e4\u00e4suteed ja t\u00e4navavalgustuse. P\u00e4rast broneerimise l\u00f5ppu korraldas vald uute naabrite kokkusaamisi ning hakkajad noored plaanivad korraldada \u00fchishankeid ehituse kiiremaks ja soodsamaks sujumiseks.Arenduse idee tekkis 2019. aastal, kui T\u00f5rvast p\u00e4rit odaviskaja Magnus Kirt v\u00f5itis Doha MMil h\u00f5bemedali. \u201eM\u00f5tlesime v\u00e4\u00e4rika preemia peale ja kuna rahasumma ei tundunud piisav, otsustasime talle kinkida krundi kodu ehitamiseks,\u201d r\u00e4\u00e4kis Ruusmann. Kirt sai ise valida, kuhu T\u00f5rvas ta kodu soovib, ja ta valis maat\u00fcki Vanam\u00f5isa j\u00e4rve l\u00e4hedal. Kuna T\u00f5rvas oli ligit\u00f5mbavatest elamukruntidest puudu, arenes Kirdi premeerimise idee edasi ja vald otsustas luua talle naabriteks noortele peredele m\u00f5eldud elamurajooni.Ideele andis hoogu t\u00f5siasi, et vald tahtis juurde saada uusi noori elanikke ja anda ka siin juba elavatele noortele v\u00f5imaluse luua oma kodu. \u201eT\u00f5rva on vananeva rahvastikuga omavalitsus, kus surmasid rohkem kui s\u00fcnde. Tahame T\u00f5rva rahvastikup\u00fcramiidi noorendada,\u201d kinnitas Ruusmann. Tule T\u00f5rva noorte perede koduprogramm on end \u00f5igustanud, sest uute krundiomanike peredes kasvab praegu kokku 31 last.Noorte maapiirkonda meelitamiseks on samme astunud ka teised vallad. P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti Eva Soosaare s\u00f5nul on neil tulekul \u00fc\u00fcrimajade projekt. 2024. aastal kerkivad igasse valla keskusesse uued modernsed nullenergiakuluga \u00fc\u00fcrimajad. Eesm\u00e4rk on leida noori peresid, kes rajaksid oma elu just P\u00f5hja-P\u00e4rnumaale.\u00dc\u00fcrimajade valmimisel saab nende kortereid k\u00f5igepealt headel tingimustel \u00fc\u00fcrile v\u00f5tta ja viie aasta p\u00e4rast korteri v\u00e4lja osta. \u201eUusi \u00fc\u00fcrimaju on vaja, sest pole vaba kinnisvara, kuhu elama tulla. Samuti on elav ettev\u00f5tjate huvi, sest raske on leida t\u00f6\u00f6tajaid, kui pole elukohti pakkuda,\u201d selgitas Soosaar.HEADEL TINGIMUSTEL KRUNDIDVallavanem Kalmer Puusepa (pildil) s\u00f5nul pakub V\u00f5ru vald praegu nelja krunti enampakkumise korras. Krundid asuvad Parksepa k\u00fclje all kergliiklustee \u00e4\u00e4res, l\u00e4hedal on kool, lasteaed, noortekeskus ja raamatukogu. \u201eEsimesel enampakkumisel tehti pakkumine kolmele krundile, seega on valitud kruntide m\u00fc\u00fck end igati \u00f5igustanud. Loodame, et leiame vallas veel sarnaseid maat\u00fckke, mida saame peredele pakkuda,\u201d r\u00e4\u00e4kis Puusepp.Puusepp julgustab noorperesid V\u00f5ru valda krunti ostma, sest alevikes ja k\u00fclades on peamised teenused tagatud. \u201eMeil on heal tasemel koolid, lasteaiad, koolitransport, sotsiaalteenused, tasuta lumel\u00fckkamine ja muidugi ilus loodus,\u201d loetles ta.Ka R\u00f5uge vallas on noorperedele soodsatel tingimustel krunte jagatud. R\u00f5uge vallavanema Britt Vahteri (pildil) s\u00f5nul algatas endine R\u00f5uge vald 2015. aastal noorte perede elamumaa konkursi, kus neljal krundil pakuti v\u00e4lja soodustingimustel hoonestus\u00f5igused noortele peredele. Hoonestus\u00f5igusega kaasneb kohustus ehitada viie aasta jooksul krundile elamu koos hilisema soodsa v\u00e4ljaostu v\u00f5imalusega.Praeguseks on kahel krundil majad valmis ja neis elatakse sees. Kahe vaba krundi pakkumiseks toimus konkurss taas m\u00f6\u00f6dunud aastal ning \u00fcks neist sai uue omaniku. Viimasele krundile kuulutatakse peagi v\u00e4lja uus konkurss. \u201eOstja peab tasuma hoonestus\u00f5iguse aastatasu kuni elamule kasutusloa saamiseni ning seej\u00e4rel on hoonestus\u00f5iguse saajal v\u00f5imalik krunt osta hinnaga 0,5 eurot ruutmeeter. See t\u00e4hendab, et krundi saab turuv\u00e4\u00e4rtusest palju odavamalt,\u201d seletas Vahter.Ka P\u00f5ltsamaal soositakse noorte maapiirkonnas elamist. Linn taotles 2005. aastal riigilt munitsipaalomandisse 24 elamumaa krunti, mida kodanikele jagada. N\u00fc\u00fcdseks on vald k\u00f5ikidele kruntidele hoonestus\u00f5iguse lepingud s\u00f5lminud ning mitmed hoonestajad on lepingud l\u00f5petanud ja maa v\u00e4lja ostnud. \u201eKunagisest keset linna asunud p\u00f5llumaast on saanud kena ajakohane Kannikese t\u00e4nava elamurajoon,\u201d oli vallavanem Karro K\u00fclanurm rahul.Enamik elamuid on valmis, ehitamisel on veel kuus elamut, millest kolm peagi valmib. \u201eUsun, et siia ei kolinudki nii palju inimesi v\u00e4ljastpoolt piirkonda, pigem otsustasid kohalikud noored kodukohta j\u00e4\u00e4da. See on v\u00e4ga t\u00e4htis ja teeb r\u00f5\u00f5mu,\u201d m\u00e4rkis K\u00fclanurm.KRUNTIDELE TORMI EI JOOSTUDJ\u00e4rva vallavanema Toomas Tammiku (pildil) s\u00f5nul pole nemad kampaania korras noorperedele soodustingimustel krunte jaganud, kuid vanus alla 50 aasta ja laste arv on tulnud kasuks. \u201eN\u00e4iteks seadsime P\u00e4rna tee kruntidele Koerus soodustingimustel hoonestus\u00f5iguse, kus pere sai krundi ja pidi maksma hoonestus\u00f5iguse aasta tasu 2,5% maa maksustamishinnast, mis on v\u00e4ga v\u00e4he,\u201d selgitas Tammik.Kui elamu valmib viie aastaga, on perel \u00f5igus n\u00f5uda kinnistu temale m\u00fc\u00fcmist hinnaga \u00fcks euro ruutmeetri eest. \u201eV\u00f5iks arvata, et peaaegu tasuta kruntidele joostakse tormi, kuid nii see kahjuks polnud. T\u00f5en\u00e4oliselt ei suutnud me seda piisavalt reklaamida,\u201d arvas Tammik.N\u00fc\u00fcd, kolm aastat hiljem, on neljast krundist \u00fchel maja p\u00fcsti, kaks on saanud hoonestus\u00f5iguse ja \u00fchele on veel kaks soovijat. Tammiku s\u00f5nul on maale ehitamine korralduslikku poolt arvestades kallim. \u201eLisaks on maal asuva maja v\u00e4\u00e4rtus linnamajaga v\u00f5rreldes mitu korda v\u00e4iksem, mis t\u00e4hendab, et ehituslaenu on raskem saada.\u201dKuna J\u00e4rva vald on v\u00f5rgustikup\u00f5hine omavalitsus ilma suurema keskuseta, on vallal plaanis elamukrunte moodustada valla eri piirkondades. \u201eJ\u00e4rgmine on J\u00e4rva-Jaani. Ka Koeru P\u00e4rna teele saab krunte juurde teha, ruumi on. Julgustan vallaga \u00fchendust v\u00f5tma, kindlasti leiame igale soovijale sobiliku krundi,\u201d oli Tammik optimistlik.PANDEEMIA MUUTIS M\u00d5TLEMISTMuhu vald on samuti p\u00fc\u00fcdnud elamispinda juurde tekitada. \u201eMuhu kinnisvara on kallis ja noorel perel ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt raha kalli kinnisvara soetamiseks,\u201d nentis Muhu vallavanem Raido Liitm\u00e4e.Nii rekonstrueeris vald 2018.-2019. aastal Kredexi toega endise hooldekodu maja korterelamuks, kus k\u00f5ik 16 korterit on t\u00e4idetud valdavalt noorte peredega. \u201eJust \u00fc\u00fcripindade juurdeloomine on meil uuesti p\u00e4evakorral. T\u00f5rva skeemi kordamiseks Muhu saarel on takistuseks sobiva maa puudumine,\u201d k\u00f5neles Liitm\u00e4e.Tema s\u00f5nul on noored pered ja noored iga piirkonna tuleviku v\u00f5ti. \u201eBetooni v\u00f5ib valada, aga kui pole inimesi, kes nendes hoonetes k\u00e4iksid, teenuseid tarbiksid, kui pole kooli, lasteaeda, h\u00e4\u00e4bub piirkond kiiresti.\u201dLiitm\u00e4e s\u00f5nul on noored pered tublid ettev\u00f5tjad ja t\u00f6\u00f6tajad, kes annavad igap\u00e4evaelus ja vaba aja tegemistes tooni. Maal elamise kasuks r\u00e4\u00e4gib see, et pandeemia ajal paljude m\u00f5ttemaailm muutus. \u201eKaugt\u00f6\u00f6 ja koosolekuplatvormide arenedes leidsid paljud, et nii ongi m\u00f5nus elada ja seda saab ka maal edukalt teha.\u201dHuvi MESi kaaslaenu vastu on suurEva Burm, Maaelu Edendamise Sihtasutuse arendus-projektijuht:Maaelu Edendamise Sihtasutus on pakkunud eraisikutele v\u00f5imalust taotleda eluaseme kaaslaenu krediidiasutusega alates 2021. aasta novembrist. Esialgu pakkusime seda v\u00f5imalust Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, kuid 2022. aasta l\u00f5pus laienes piirkond \u00fcle Eesti. Kaaslaen on praegu pilootprojekt, mille maht on 5 miljonit eurot. Summa ammendumisel tuleb meil anal\u00fc\u00fcsida, mis mahus oleks vaja j\u00e4tkata, et inimeste linna kolimise trend muutuks ja soovijad leiaksid tee tagasi maale. P\u00e4rast seda, kui eluaseme kaaslaenu meede laienes \u00fcle Eesti, on huvi laenu vastu olnud suur ja huvilisi leiab \u00fcle kogu Eesti.\"\u00dc\u00dcRIMAJADE VALMIMISEL SAAB KORTERI HEADEL TINGIMUSTEL \u00dc\u00dcRILE V\u00d5TTA JA VIIE AASTA P\u00c4RAST V\u00c4LJA OSTA.\"Mitmed vallad pakuvad kohalikele headel tingimustel krundiostu v\u00f5imalust, et sellele oma maja ehitada. MARKO SAARM   SAKALAEVELIIS VAAKS"}
{"text":"Mida toob t\u00e4navune tehnoloogia-aastaViimastel aastatel on maailma raputanud kriisid, mis on oluliselt muutnud meie igap\u00e4evaelu. Samas on tehnoloogial ja digiteerimisel olnud \u00fcha suurem roll selles, et aidata \u00fchiskonnal ka keerulisematel aegadel toime tulla.2020. aastal, mil meid tabas koroonaviirus ning suur osa maailmast pandi lukku, aitas just tehnoloogia meil eluga edasi minna. Ei kujutagi h\u00e4sti ette, mis saanuks siis, kui tol hetkel poleks olnud korralikult t\u00f6\u00f6tavaid v\u00f5rke ja IT-lahendusi, mis v\u00f5imaldasid f\u00fc\u00fcsilist maailma tabanud kriisi ajal toetuda digitaalsele.Oleme praegu sarnases olukorras: maailmas on palju ebakindlust ning seisame silmitsi nii julgeolekukui ka energiakriisiga. Takkapihta peadp\u00f6\u00f6ritav inflatsioon. Samas usun, et nii nagu iga kriis muudab meid inimestena tugevamaks, loob keerulisem aeg juurde ka uusi ja nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad v\u00e4ljakutsetega paremini toime tulla.Toon v\u00e4lja neli suunda ja v\u00f5imalikku trendi, millega l\u00e4hiajal tehnoloogia vallas tihedamalt kokku puutume.Eesti telekommunikatsioonisektor on iga k\u00fcmne aasta tagant teinud tehnoloogilise arenguh\u00fcppe. K\u00e4es on j\u00e4rjekordse h\u00fcppe aeg 5G-tehnoloogia kasutusele v\u00f5tmise n\u00e4ol. Kuigi me veel ei n\u00e4e kogu potentsiaali, mida 5G meile pakkuda suudab, ei j\u00e4\u00e4 muutused tulemata.Aastatel 2005-2007, mil maailmas arendati hoogsalt 3G-v\u00f5rke, ei osanud keegi ette n\u00e4ha, kuidas 2007. aastal turule j\u00f5udnud iPhone muudab j\u00e4\u00e4davalt mobiiltelefonide turgu ja v\u00f5imalusi.Eestit ootab t\u00e4navu ees kiire 5G-v\u00f5rkude areng. Lisaks sulgeb Telia aasta l\u00f5puks 3G-v\u00f5rgu, et teha ruumi uuemale, v\u00f5imekamale ja kvaliteetsemale tehnoloogiale. See on oluline samm ressursside m\u00f5istliku kasutamise vaates - 3Gst vabanevaid raadiosagedusi saab kasutada 4G- ja 5G-v\u00f5rkude edasisel arendamisel, mis on v\u00f5rreldes 3Gga energias\u00e4\u00e4stlikumad.2023. aastal j\u00e4tkub juba varem alguse saanud hoogne digiteerimine ja protsesside automatiseerimine, kuna ettev\u00f5tetele on need peamised v\u00f5imalused efektiivsuse, aga ka uute \u00e4riv\u00f5imaluste saavutamiseks.P\u00f5nevat on toimumas tehisintellekti ehk AI (Artificial Intelligence) arengus, mis muutub nutikamaks, v\u00f5imekamaks ning inimesega sarnasemaks. Hea n\u00e4ide on eelmise aasta l\u00f5pus tavakasutajateni j\u00f5udnud chatbot nimega Chat-GPT, kelle k\u00e4est saab k\u00fcsida eri keeltes - sh eesti keeles - suvalisi k\u00fcsimusi, millele tehisintellekt vastab sisukate ja loogiliste lausetega, mis esmapilgul j\u00e4tavad mulje, nagu oleks need koostanud inimene.Vaikselt hakkab h\u00e4gustuma piir, mille abil saab selgelt vahet teha inim- ja masinloomingul. Samas kerkivad \u00fcles uued murekohad, mille tuules on vaja \u00fcle vaadata edasised m\u00e4ngureeglid. N\u00e4iteks on Chat-GPT tekitanud Ameerika \u00dchendriikide koolides omajagu probleeme, sest \u00f5pilased ja tudengid kasutavad tehisintellekti pakutavat nutikust koolit\u00f6\u00f6de koostamiseks.Huvitav on j\u00e4lgida, milliseid tulemusi annavad mobiil- ja satelliitsidet p\u00f5imida p\u00fc\u00fcdvad koost\u00f6\u00f6mudelid. Ehk kuidas n\u00e4iteks Apple oma nutitelefonides satelliitside v\u00f5imekust kasutusele v\u00f5tab v\u00f5i kuhu viib Elon Muski loodud Starlinki koost\u00f6\u00f6 mobiilioperaatoritega. Isegi kui t\u00e4navu nende puhul veel suurt l\u00e4bimurret ei tule, saab tegu olema l\u00e4hiaastate \u00fche p\u00f5nevama trendiga. Ei saa v\u00e4listada, et \u00fchel hetkel kasutame nutitelefone, mis v\u00f5ivad s\u00f5ltuvalt asukohast saada interneti\u00fchenduse nii mobiilsidev\u00f5rgust kui ka kosmosesse lennutatud satelliitidelt.Kui veel viis aastat tagasi oli tavainimese peamiseks k\u00fcberohuks arvutiviirus v\u00f5i pahavara, mille puhul sai riske maandada korraliku viirust\u00f5rjega, on n\u00fc\u00fcd pilt oluliselt muutunud. Kriise ning sellega kaasnevat ebakindlust kasutavad \u00e4ra petturid ja k\u00fcberkurjategijad, kes ei kohku tagasi \u00fchegi skeemi ees. Saime n\u00e4ha ja kuulda l\u00f5pututest petuskeemidest, millega \u00fcritati inimestelt v\u00e4lja petta nii pangakontode paroole kui ka raha.Ettev\u00f5tete vaates oli mullu \u00fcheks peamiseks m\u00e4rks\u00f5naks teenust\u00f5kestusr\u00fcnnakute (DDoS) osakaalu oluline kasv. Sageli saatsid need r\u00fcnnakud poliitilisi otsuseid ja samme. N\u00e4iteks Soomele ja Rootsile t\u00f5i otsus \u00fchineda NATOga kaasa r\u00fcnnakute laine, kasvas k\u00fcberkuritegevus vastusena otsustele teisaldada Narvast tank, sulgeda Vene telekanalid jm.K\u00fcberr\u00fcnnakud eraisikute ja ettev\u00f5 tete vastu muutuvad \u00fcha automatiseeritumaks ja keerukamaks, kiire digiteerumine seab k\u00fcberturvalisusele j\u00e4rjest uusi n\u00f5udmisi, sest k\u00fcberohtude arv ja keerukus ajas \u00fcha kasvab. 2022. aastal said targemaks nii r\u00fcndajad kui ka kaitsjad - k\u00fcberkuritegevus arenes paraku j\u00f5udsalt edasi, kuid samas tuldi sellega ka j\u00e4rjest paremini toime ning r\u00fcnnakuid t\u00f5rjuti edukalt. Saime v\u00e4\u00e4rtuslikke \u00f5ppetunde, mille abil saame t\u00e4navu kaitsev\u00f5imet tugevdada ja edasi arendada, kuigi n\u00e4eme sama trendi j\u00e4tkumist - kurjategijad lihvivad ja mitmekesistavad t\u00f6\u00f6riistakasti ning poliitiliselt ebastabiilne olukord m\u00f5jutab r\u00fcnnakute intensiivsust ka edaspidi.Terves maailmas muutub aktuaalsemaks \u00f6koloogilise jalaj\u00e4lje v\u00e4hendamine, olgu see siis f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i digitaalne. Tehnoloogiasektoris n\u00e4eme peagi kindlasti tegevusi, mis on kantud keskkonnahoiu teemast. N\u00e4iteks Telia p\u00f6\u00f6rab rohkem t\u00e4helepanu sellele, et seadmed, mida klientidele pakume, oleksid v\u00f5imalikult k\u00f5rge kvaliteedi ja pika elueaga ning taaskasutatavad. Sama kehtib teenuste kohtajalaj\u00e4lg peab olema v\u00f5imalikult v\u00e4ike. Samuti kerkib mobiilsidefirmade puhul \u00fcha enam p\u00e4evakorda mobiilimastide varustamine taastuvenergia lahendustega, mis aitab \u00fchelt poolt optimeerida energiakulu, teisalt panustada ise rohelise energia tootmisesse taastuvatest allikatest.Me elame suurte muutuste ajal. Kindel on see, et tehnoloogia areng ja muutused avavad uusi v\u00f5imalusi ja kiirendavad ettev\u00f5tluse innovatsiooni, mille kaudu tekib uut v\u00e4\u00e4rtust \u00fchiskonnale tervikuna. Planeedi heaolu muutub aina olulisemaks suunaandjaks ja digitaalne maailm aina p\u00fcsivamaks elu- ja \u00e4rikeskkonnaks. N\u00fc\u00fcd on aeg tugevdada Eesti digitaalset vundamenti, et tulevikumaailmas turvaliselt ja looduskeskkonda hoidvalt edukas olla\"Keerulisem aeg loob juurde ka uusi ja nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad meil v\u00e4ljakutsetega paremini toime tulla.\"\"K\u00fcberr\u00fcnnakud eraisikute ja ettev\u00f5tete vastu muutuvad j\u00e4rjest automatiseeritumaks ja keerukamaks.\"HOLGER HALJAND, Telia Eesti juhatuse esimees"}
{"text":"Veebilehe v\u00f5ltsijad said viljandlannalt k\u00e4tte 6900 eurot\u00dcks viljandlanna p\u00fc\u00fcdis telefoni teel siseneda oma Coop Panga kontole, sisestas selleks nii PIN1 kui PIN2 koodi ning avastas m\u00f5ne aja p\u00e4rast, et kontolt on kadunud 6900 eurot. Naine oli sattunud v\u00f5ltsitud pangalehele, selle kaudu said petturid teada tema koodid ja kasutasid neid juba \u00f5igel lehel.\u00abT\u00e4helepanelikult tuleb vaadata, mida on kirjutatud lehek\u00fclje aadressiribale,\u00bb toonitas Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi juht Meelis Lill. Seejuures pole tema kinnitusel vahet, millise panga klient ollakse, sest petulehti tehakse j\u00e4rjest juurde ja kogu aeg tuleb olla v\u00e4ga hoolikas, et ei satuks valele lehek\u00fcljele.Lill soovitas v\u00e4ltida otsingumootoreid, et oma pangalehele j\u00f5uda, sest v\u00f5ib juhtuda, et need mootorid, n\u00e4iteks Google, annavad esimeseks vasteks v\u00f5ltsitud lehek\u00fclje.6900 eurot kaotanud viljandlanna raha j\u00e4litamiseks alustas politsei esmasp\u00e4eval kriminaalmenetluse kelmuse paragrahvi alusel, kuid kurjategijate tabamine on sellistel puhkudel \u00fclimalt ebat\u00f5en\u00e4oline. Enamasti viivad rahavarguse j\u00e4ljed riikidesse, kus Eesti politseil ei ole v\u00f5imalik menetlust l\u00e4bi viia ning raha kaob Aafrika v\u00f5i Aasia riikide pankadesse.Esmasp\u00e4eval teatas politseija piirivalveamet, et viimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad 120 000 euroni.\u00abKelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi, aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u00bb hoiatas p\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin.Jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust selle kohta, kuidas inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka, ning sisestasid selleks Google'i otsingusse panga nime. Nad valisid loetelust esimese tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht. \u00abAinu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot.\u00bb LHV panga nimega v\u00f5ltsitud veebilehe ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahju on kokku \u00fcle 115 000 euro.Pankade petulehtede teemat k\u00e4sitles esmasp\u00e4eval Kanal 2 saade \u00abKuuuurija\u00bb. Seal r\u00e4\u00e4kis LHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko, et petulehti on v\u00e4ga palju. Ainu\u00fcksi novembris oli LHV pangal teada 55 juhtumit.\u00abKohe reageerime, et leht v\u00f5imalikult kiiresti maha v\u00f5tta. Paraku on olukordi, kus see on \u00fcleval m\u00f5ningad minutid v\u00f5i natuke kauem,\u00bb \u00fctles Goro\u0161ko. Tema s\u00f5nul j\u00e4lgitakse neid lehti pidevalt, antakse nendest kohe Google'ile teada ning \u00fcritatakse need v\u00f5imalikult kiiresti Google'i abiga maha saada. \u00abMe ise neid maha v\u00f5tta ei saa, aga saame pidevalt Google'ile raporteerida,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Goro\u0161ko, kelle s\u00f5nul suunatakse klient alati ka politsei poole, sest ta on langenud kuriteo ohvriks.MARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Kelmid varastasid kahelt inimeselt kokku v\u00e4hemalt 4630 eurotTALLINN, 25. jaanuar, BNS \u2013 P\u00f5hja prefektuur asus uurima kahte arvutiga tehtud kelmust, milles kannatanud said kokku v\u00e4hemalt 4630 eurot kahju.Politsei sai teate, et kaks kuud tagasi saadeti 53-aastasele naisele s\u00f5num, milles v\u00e4ideti, et tema pangakontol on tehtud volitamata tehing. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, mis suunas v\u00e4idetava panga kodulehele, kuhu naine sisestas enda andmed. Kelmusega tekitatud kahju on 500 eurot.16. jaanuaril helistati 37-aastasele mehele v\u00e4idetavalt Googlest ja teavitati konto h\u00e4kkimisest. Turvariski tuvastamiseks ja probleemi lahendamiseks paluti Google Playst alla laadida \u00fcks rakendus. Seej\u00e4rel sai avaldaja k\u00f5ne v\u00e4idetavalt Swedbanki t\u00f6\u00f6tajalt, kes teavitas kahtlastest tehingutest avaldaja pangakontol, mille peatamiseks pidi kinnitama tegevusi Smart-ID PIN koodidega.Hiljem selgus, et avaldaja nimel v\u00f5eti laenu kogusummas 2500 eurot, mis laekusid tema Swedbanki kontole, kust omakorda kanti raha edasi avaldaja nimel avatud Coop Panga ja LHV Panga kontodele. Kelmusega tekitatud varaline kahju v\u00e4hemalt 4130 eurot.Tallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.eeBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Igor Gr\u00e4zin | Kuidas poliitikule koht k\u00e4tte n\u00e4idata?Kui kellelgi on tahtmist \u00f6elda midagi halvasti, siis k\u00f5lbab v\u00e4ljend \u2013 \u201esee on poliitika\u201c. Poliitilised on asjad, mida paljudel juhtudel tuleb v\u00e4ltida. M\u00e4letan, et korra kutsuti mind r\u00e4\u00e4kima \u00fchte Tartu k\u00f5rgkooli v\u00e4lispoliitika ja Venemaa teemadel. Tasus mul suletud ukse taha kohale j\u00f5uda, kui k\u00f5lises taskus telefon ja sealt teatas \u00fcks \u00fcli\u00f5pilasjuht, et minu t\u00e4iesti akadeemiline ja populaarteaduslik tasuta vestlus tudengitega j\u00e4\u00e4b \u00e4ra, sest olen poliitik ja minu jutu teema (mida nad ise olid soovinud) on liiga poliitiline.\nJ\u00e4tan r\u00f5hutamata, et enne tuli mul kulutada paar tundi bussis\u00f5iduks Tartusse ja siis veelkord Tallinnasse tagasi. Tudengid k\u00e4itusid sea kombel ja lihtsalt autult, kui arvestada, et olen siiski professor, aga seda peeti n\u00e4htavasti loomulikuks k\u00e4itumiseks \u2013 poliitiku suhtes. M\u00f5istagi ei tulnud \u00fcli\u00f5pilasjuhtidele p\u00e4hegi, et nad v\u00f5inuksid lisaks solvangule kinni maksta v\u00e4hemalt edasi-tagasi bussipiletid. K\u00fcllap eeldati, et poliitikul on raha niigi nagu muda ja las ta maksab. Kaks korda aastas aetav kuluh\u00fcvitiste kampaania aiva soodustab seda arvamust.\nPoliitikule sisenemine keelatud!\nTean ka koolidirektoreid, kes ei luba poliitikuid oma koolimaja uksest sisse. Aga Vabaduss\u00f5tta l\u00e4ksid just 16aastased koolipoisid, kes teadsid seda, milliste poliitiliste vaadete eest s\u00f5da k\u00e4is. 21. sajandil peetakse aga nende vanuseid nii lolliks, et neile ei tohi elavat poliitikut n\u00e4idatagi. Samas \u2013 seadus annab neile noortele valimis\u00f5iguse... Ilma selleta, et nad oleksid kasv\u00f5i piisakese poliitikat n\u00e4inud \u2013 \u201eapoliitilise\u201c koolidirektori keelu t\u00f5ttu lubada poliitika koolimajja. Ja p\u00e4rast me imestame oma koolinoorte poliitilise rumaluse \u00fcle.\nSama n\u00e4ib kinnitavat poliitiku staatus kaasaegses Eestis \u2013 poliitikast lahkunud poliitikul pole reeglina kuigi kerge endale tavalist t\u00f6\u00f6kohta leida sama ettek\u00e4\u00e4nde t\u00f5ttu \u2013 ta on poliitik. Omaette jamps on tendents l\u00fclitada poliitikud v\u00e4lja ettev\u00f5tete n\u00f5ukogudest ja nende asendamine nn spetsialistidega. Mis on korruptsiooniohu seisukohast veelgi hullem. Kujutage ette, et n\u00e4iteks riikliku papivabriku n\u00f5ukogusse pannakse mitte m\u00f5ned poliitikud, vaid spetsialistid (st teiste papivabrikute t\u00f6\u00f6tajad), siis \u2013 on ju need spetsialistid konkureerivate erafirmade esindajad, kelle suurim huvi on see riiklik papivabrik p\u00f5hja lasta. Nojah, aga eraviisilisel papivabriku mehaanikul on see suur eelis \u2013 ta pole poliitik.\n\u00dchel korral on Eesti katsetanud veel \u00fche poliitikute-vastase ideega \u2013 nn spetsialistide valitsusega, mida juhtis Andres Tarand nn j\u00f5ulu-rahu-valitsuse nime all. Aga sedagi polnud kauemaks kui kuueks kuuks. Sest mittepoliitiline valitsemine ei suutnud kauem vastu pidada. Ja kui too valitsus hakkas oma aja l\u00f5pul p\u00fc\u00fcdma j\u00e4tkata poliitilisena, siis ei tulnud sellest v\u00e4lja midagi.\nSiit siis huvitav paradoks: \u00fchtpidi arvatakse poliitika halvaks asjaks, aga teistpidi \u2013 ilma poliitikata kah ei saa. Asi, mis inimestele silma j\u00e4\u00e4b, on poliitiliste ametite mahaj\u00e4tmisega kaasnev suhteliselt suur lahkumiskompensatsioon, nn kuldne langevari. Aga see, et ta on l\u00f5puks \u00fcsna v\u00e4ikene, saab selgeks siis, kui m\u00e4rkame, et endisel poliitikul on tavaliselt v\u00e4ga raske ja suurt aega n\u00f5udev tegevus \u2013 uue mittepoliitilise t\u00f6\u00f6koha leidmine. Meil ei ole nii nagu USAs, kus ametist lahkuv minister v\u00f5i kuberner leiab samapalgalise, aga sageli k\u00f5rgema t\u00f6\u00f6tasuga t\u00f6\u00f6koha sisuliselt silmapilkselt.\nT\u00f6\u00f6 kaotanud poliitik\nOlles veel t\u00e4nagi kirjas Woodrow Wilsoni Keskuses (m\u00f5ttekoda Washingtonis), tean oma kolleege vaadates, et ligi kolmveerand neist on endised parlamendisaadikud, diplomaadid, USA asepresidendid ja kubernerid. Nende kuulumisel meie keskusesse on veel see oluline eelis, et nad on positsioneeritud nii, et saavad kohe kandideerida endistele ametikohtadele tagasi. USA demokraatias on see oluline asjaolu, et s\u00fcsteemis tagatakse kaotanud poliitikute v\u00f5imalus elada \u00fcle kaotatud valimisaeg ja tegeleda selle jooksul oma kampaaniaga. Tollesama Wilsoni \u00fcks \u00fclemaid, kes mulle siia k\u00fclla tuli, esitas k\u00fcsimuse: kuidas teil Eestis t\u00f6\u00f6tab kaotanud poliitikute t\u00f6\u00f6h\u00f5ive? Kusjuures niisugune h\u00f5ive, mis laseb kaotanud poliitikul poliitikasse tagasi tulla\u2026\nMida aga t\u00e4hendab poliitika ja vajadus selle j\u00e4rele? Miks ei saa piirduda valitsemises ja seaduste tegemises spetsialistidega? Toon n\u00e4ite, mida olen ikka kasutanud. Oletame, et meil on auto katki. Kes seda parandama peab? Automehaanik. Ja seda, kuidas parandada, ei saa otsustada h\u00e4\u00e4letamise teel. Siin pole vaja enamuse arvamust, vaid \u00fchte meest, kes seda t\u00f6\u00f6d oskab.\nAga n\u00fc\u00fcd on auto parandatud ja tuleb otsustada \u2013 kuidas edasi? Kas auto maha m\u00fc\u00fca, kuna ta on vana logu? V\u00f5i v\u00e4lja osta, sest j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4ike? V\u00f5i loobuda autost \u00fcldse, sest raha on katuseparandamiseks vaja? Neile k\u00fcsimustele vastamiseks pole vaja olla autospetsialist, vaid neile peab vastama autot omav perekond. Sest need otsused on strateegilised ja puudutavad k\u00f5iki pereliikmeid ilma erialaseid teadmisi vajamata. Vaat see ongi poliitika! Mehaaniku k\u00e4est v\u00f5ib n\u00f5u k\u00fcsida k\u00fcll, aga otsused peab langetama perekondlik poliitiline n\u00f5ukogu.\nNo ja siit siis vastus probleemile: kui me oleme riigi ja rahvana \u00fcks perekond, siis peame ka k\u00e4ituma perekondlikult. Ja kui kogu Eesti perekonna kokkukutsumine pole v\u00f5imalik (t\u00f6\u00f6d tuleb ju teha!), siis peavad poliitikud ise k\u00e4ituma kui osa Eesti suurest perekonnast."}
{"text":"Estravel: eksootilistesse riikidesse juba ajal, mil Eestis polnud passe ega oma rahaEstravel Group AS on tegutsenud alates 1988. aastast. Mis seisab aga ettev\u00f5tte edu taga, et n\u00fc\u00fcdseks juba 35. tegutsemisaastani on j\u00f5utud? \u201eMa \u00fctlen alati k\u00f5igile, et esiteks oleme lennuagentuur, teiseks hotelliagentuur ja alles kolmandaks reisib\u00fcroo,\u201c kirjeldas Estravel Group ASi juhatuse esimees Aivo Takis.Estravel sai Aivo Takise s\u00f5nul alguse t\u00e4nu kolme faktori koosm\u00f5jule. Esiteks, N\u00f5ukogude Liidu seadusandlus, mis 1988. aastal muutus radikaalselt ja millega eraettev\u00f5tlus sai siinmail taas v\u00f5imalikuks. Teiseks, neli ettev\u00f5tlikku asutajat, kellest kaks juba t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4listurismi sektoris. Ja kolmandaks, vastutulelikkus Harju Rajooni T\u00e4itevkomiteelt, kes ettev\u00f5tte \u00e4ra registreeris ja enda juures isegi soodsalt ruumid rentis. \u201eOma praegustest konkurentidest alustasime paar-kolm aastat varem ja see oli edu saavutamisel oluline edumaa,\u201c nentis Takis ettev\u00f5tte algusajale tagasi vaadates.35 tegutsemisaasta jooksul on positiivseid m\u00e4lestusi olnud palju - igal aastal nii suuremaid kui ka v\u00e4iksemaid t\u00f6\u00f6v\u00f5ite. \u201eAlgusaastatel oli suureks uhkuseallikaks meie tehnoloogiline edumaa teiste ees. V\u00f5tsime n\u00e4iteks igap\u00e4evase e-posti teel suhtluse kasutusele juba 1991. aastal ja sellest j\u00e4rgmisel aastal olid k\u00f5ik t\u00f6\u00f6kohad varustatud arvutitega,\u201c r\u00e4\u00e4kis grupi juhatuse esimees ettev\u00f5tte arenguh\u00fcpetest.M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete saavutustena ettev\u00f5tte kujunemisloos t\u00f5i ta v\u00e4lja ka Eesti esimesed turismigrupid, keda saadeti sellistesse eksootilistesse riikidesse nagu Singapur, Tai, Sei\u0161ellid ja Keenia juba ajal, mil Eestis veel passe ega oma raha olemaski polnud. \u201eSamuti esimese v\u00e4lismaise t\u00fctarfirma avamine 1995. aastal L\u00e4tis, 2007. aastal m\u00fc\u00fcgimahu miljardi krooni piiri \u00fcletamine ja kindlasti see, kui 2015. aasta l\u00f5pus Estraveli enamusosaluse Finnairi ehk kauaaegse p\u00f5hiaktsion\u00e4ri k\u00e4est v\u00e4lja ostsin,\u201c meenutas Takis.K\u00f5iki neid s\u00fcndmusi saab pidada olulisteks sammudeks, kuid k\u00f5ige suurema \u00f5nnestumisena t\u00f5i ettev\u00f5tte juhatuse esimees v\u00e4lja ikkagi heade inimeste leidmise ja meeskonnas hoidmise. \u201eAinult t\u00e4nu oma inimestele oleme saavutanud turuliidri positsiooni.\u201cLennukid taas pilgeni t\u00e4isAivo Takis kinnitas, et vaatamata keerulistele aegadele pole inimeste huvi reisimise vastu raugenud. \u201eInimesed oleksid ka pandeemia ajal julgenud reisida, kui poleks olnud administratiivseid piiranguid - just v\u00e4lisriikide-sihtkohtade ning lennufirmade omi, mitte Eesti omi,\u201c selgitas Takis. Ta lisas, et n\u00fc\u00fcd, mil piiranguid enam pole, on lennukid taas pilgeni t\u00e4is ja seda hoolimata vahepeal t\u00f5usnud hindadest. L\u00f5ppenud aastal tegi Estraveli kontsern justkui selle t\u00f5enduseks oma k\u00f5igi aegade rekordm\u00fc\u00fcgi ehk \u00fcletatud sai pandeemiaeelne tase, mille \u00fcle saab kahtlemata uhke olla.Muide, sel talvel on selgelt t\u00f5usnud huvi kruiiside vastu. Seda ei peeta enam igavaks vanainimeste harrastuseks, pigem on edukad noored pered avastanud, milline fantastiline puhkusev\u00f5imalus on n\u00e4dala v\u00f5i kahe pikkune luksuskruiis,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja praeguse trendi.Sihtkohtadest r\u00e4\u00e4kides s\u00f5nas Takis, et 95% nende klientidest eelistavad reisida ikkagi v\u00e4lismaale. \u201eEesti eraisikute lemmiksihtkoht on suvel T\u00fcrgi ja talvel Egiptus - selle paneb paika raha, \u00f5igemini keskmise Eesti pere eelarve,\u201c nentis ta, lisades, et kellele eelarve piire ei sea, soovivad enim k\u00fclastada Kariibi mere saari, Bali saart ning Austraaliat - need lemmikud pole muutunud juba aastaid. \u201eJa kes midagi uut kogeda tahavad, neile soovitan sel aastal Tahitit koos Bora Bora saarega v\u00f5i Uus-Meremaa l\u00f5unasaart,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja p\u00f5nevamaid sihtkohti neile, kes justkui juba k\u00f5ikjal k\u00e4inud on.Siinkohal r\u00f5hutas Aivo Takis sedagi, et kui tihti seostatakse Estravelit v\u00f5imalusega leida reisipakett soojale maale, on nende suurimaks tootegrupiks siiski juba ligi 30 aastat olnud lennupiletid. \u201eMa \u00fctlen alati k\u00f5igile, et esiteks oleme lennuagentuur, teiseks hotelliagentuur ja alles kolmandaks reisib\u00fcroo,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja.K\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsus, madal riskiaste\u201eArvan, et k\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja madal riskiaste on p\u00f5hjus, miks kliendid meid eelistavad. Eriti need, kes on kuskil mujal k\u00f5rvetada saanud ja kas kaotanud raha v\u00f5i rikkunud reisi vale ostukoha valikuga. Internet on t\u00e4is v\u00e4lismaiseid lennupiletite ja hotellide vahendajaid, kes k\u00f5ik pealtn\u00e4ha imeodavaid hindu pakuvad, kuid tegelikult ei vastuta mitte millegi eest. L\u00f5puks selgub ikka, et asjal oli pettuse maik juures ja tegelik kulu oleks meilt ostes tulnud soodsam,\u201c nentis Takis.Tema hinnangul teeb Estraveli tiim kliendi jaoks sageli rohkemgi, kui seadus n\u00f5uab ja \u00fcldine tava on. \u201eN\u00e4iteks kui eelmisel aastal l\u00e4ks pankrotti Euroopa Liidu tagatisega reisikorraldaja FlytoCanarias, oleksid kliendid pidanud ise Hispaania pankrotipesast oma raha n\u00f5utama. Kuid me aitasime neid ja ostsime k\u00f5ikide n\u00f5uded kohe \u00fcles diskonteerimata. Seda ei teinud \u00fckski teine Eesti reisib\u00fcroo.\u201cEstraveli pakkumiste, sihtkohtade ja teenustega saab tutvuda aadressil estravel.ee.\"Sel talvel on selgelt t\u00f5usnud huvi kruiiside vastu.\"Seda, et m\u00f5ne tootegrupi v\u00f5i sihtkoha vastu huvi kahaneks v\u00f5i kaoks, Estravel Group ASi juhatuse esimehe Aivo Takise s\u00f5nul n\u00e4ha pole.Estravel on Eesti ja Baltimaade suurim reisib\u00fcroo, mis on turismiturul tegutsenud alates 1988. aastast."}
{"text":"Estravel: eksootilistesse riikidesse juba ajal, mil Eestis polnud passe ega oma rahaEstravel Group AS on tegutsenud alates 1988. aastast. Mis seisab aga ettev\u00f5tte edu taga, et n\u00fc\u00fcdseks juba 35. tegutsemisaastani on j\u00f5utud? \u201eMa \u00fctlen alati k\u00f5igile, et esiteks oleme lennuagentuur, teiseks hotelliagentuur ja alles kolmandaks reisib\u00fcroo,\u201c kirjeldas Estravel Group ASi juhatuse esimees Aivo Takis.Estravel sai Aivo Takise s\u00f5nul alguse t\u00e4nu kolme faktori koosm\u00f5jule. Esiteks, N\u00f5ukogude Liidu seadusandlus, mis 1988. aastal muutus radikaalselt ja millega eraettev\u00f5tlus sai siinmail taas v\u00f5imalikuks. Teiseks, neli ettev\u00f5tlikku asutajat, kellest kaks juba t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4listurismi sektoris. Ja kolmandaks, vastutulelikkus Harju Rajooni T\u00e4itevkomiteelt, kes ettev\u00f5tte \u00e4ra registreeris ja enda juures isegi soodsalt ruumid rentis. \u201eOma praegustest konkurentidest alustasime paar-kolm aastat varem ja see oli edu saavutamisel oluline edumaa,\u201c nentis Takis ettev\u00f5tte algusajale tagasi vaadates.35 tegutsemisaasta jooksul on positiivseid m\u00e4lestusi olnud palju - igal aastal nii suuremaid kui ka v\u00e4iksemaid t\u00f6\u00f6v\u00f5ite. \u201eAlgusaastatel oli suureks uhkuseallikaks meie tehnoloogiline edumaa teiste ees. V\u00f5tsime n\u00e4iteks igap\u00e4evase e-posti teel suhtluse kasutusele juba 1991. aastal ja sellest j\u00e4rgmisel aastal olid k\u00f5ik t\u00f6\u00f6kohad varustatud arvutitega,\u201c r\u00e4\u00e4kis grupi juhatuse esimees ettev\u00f5tte arenguh\u00fcpetest.M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete saavutustena ettev\u00f5tte kujunemisloos t\u00f5i ta v\u00e4lja ka Eesti esimesed turismigrupid, keda saadeti sellistesse eksootilistesse riikidesse nagu Singapur, Tai, Sei\u0161ellid ja Keenia juba ajal, mil Eestis veel passe ega oma raha olemaski polnud. \u201eSamuti esimese v\u00e4lismaise t\u00fctarfirma avamine 1995. aastal L\u00e4tis, 2007. aastal m\u00fc\u00fcgimahu miljardi krooni piiri \u00fcletamine ja kindlasti see, kui 2015. aasta l\u00f5pus Estraveli enamusosaluse Finnairi ehk kauaaegse p\u00f5hiaktsion\u00e4ri k\u00e4est v\u00e4lja ostsin,\u201c meenutas Takis.K\u00f5iki neid s\u00fcndmusi saab pidada olulisteks sammudeks, kuid k\u00f5ige suurema \u00f5nnestumisena t\u00f5i ettev\u00f5tte juhatuse esimees v\u00e4lja ikkagi heade inimeste leidmise ja meeskonnas hoidmise. \u201eAinult t\u00e4nu oma inimestele oleme saavutanud turuliidri positsiooni.\u201cLennukid taas pilgeni t\u00e4isAivo Takis kinnitas, et vaatamata keerulistele aegadele pole inimeste huvi reisimise vastu raugenud. \u201eInimesed oleksid ka pandeemia ajal julgenud reisida, kui poleks olnud administratiivseid piiranguid - just v\u00e4lisriikide-sihtkohtade ning lennufirmade omi, mitte Eesti omi,\u201c selgitas Takis. Ta lisas, et n\u00fc\u00fcd, mil piiranguid enam pole, on lennukid taas pilgeni t\u00e4is ja seda hoolimata vahepeal t\u00f5usnud hindadest. L\u00f5ppenud aastal tegi Estraveli kontsern justkui selle t\u00f5enduseks oma k\u00f5igi aegade rekordm\u00fc\u00fcgi ehk \u00fcletatud sai pandeemiaeelne tase, mille \u00fcle saab kahtlemata uhke olla.Muide, sel talvel on selgelt t\u00f5usnud huvi kruiiside vastu. Seda ei peeta enam igavaks vanainimeste harrastuseks, pigem on edukad noored pered avastanud, milline fantastiline puhkusev\u00f5imalus on n\u00e4dala v\u00f5i kahe pikkune luksuskruiis,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja praeguse trendi.Sihtkohtadest r\u00e4\u00e4kides s\u00f5nas Takis, et 95% nende klientidest eelistavad reisida ikkagi v\u00e4lismaale. \u201eEesti eraisikute lemmiksihtkoht on suvel T\u00fcrgi ja talvel Egiptus - selle paneb paika raha, \u00f5igemini keskmise Eesti pere eelarve,\u201c nentis ta, lisades, et kellele eelarve piire ei sea, soovivad enim k\u00fclastada Kariibi mere saari, Bali saart ning Austraaliat - need lemmikud pole muutunud juba aastaid. \u201eJa kes midagi uut kogeda tahavad, neile soovitan sel aastal Tahitit koos Bora Bora saarega v\u00f5i Uus-Meremaa l\u00f5unasaart,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja p\u00f5nevamaid sihtkohti neile, kes justkui juba k\u00f5ikjal k\u00e4inud on.Siinkohal r\u00f5hutas Aivo Takis sedagi, et kui tihti seostatakse Estravelit v\u00f5imalusega leida reisipakett soojale maale, on nende suurimaks tootegrupiks siiski juba ligi 30 aastat olnud lennupiletid. \u201eMa \u00fctlen alati k\u00f5igile, et esiteks oleme lennuagentuur, teiseks hotelliagentuur ja alles kolmandaks reisib\u00fcroo,\u201c t\u00f5i Takis v\u00e4lja.K\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsus, madal riskiaste\u201eArvan, et k\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja madal riskiaste on p\u00f5hjus, miks kliendid meid eelistavad. Eriti need, kes on kuskil mujal k\u00f5rvetada saanud ja kas kaotanud raha v\u00f5i rikkunud reisi vale ostukoha valikuga. Internet on t\u00e4is v\u00e4lismaiseid lennupiletite ja hotellide vahendajaid, kes k\u00f5ik pealtn\u00e4ha imeodavaid hindu pakuvad, kuid tegelikult ei vastuta mitte millegi eest. L\u00f5puks selgub ikka, et asjal oli pettuse maik juures ja tegelik kulu oleks meilt ostes tulnud soodsam,\u201c nentis Takis.Tema hinnangul teeb Estraveli tiim kliendi jaoks sageli rohkemgi, kui seadus n\u00f5uab ja \u00fcldine tava on. \u201eN\u00e4iteks kui eelmisel aastal l\u00e4ks pankrotti Euroopa Liidu tagatisega reisikorraldaja FlytoCanarias, oleksid kliendid pidanud ise Hispaania pankrotipesast oma raha n\u00f5utama. Kuid me aitasime neid ja ostsime k\u00f5ikide n\u00f5uded kohe \u00fcles diskonteerimata. Seda ei teinud \u00fckski teine Eesti reisib\u00fcroo.\u201cEstraveli pakkumiste, sihtkohtade ja teenustega saab tutvuda aadressil estravel.ee.\"Sel talvel on selgelt t\u00f5usnud huvi kruiiside vastu.\"Seda, et m\u00f5ne tootegrupi v\u00f5i sihtkoha vastu huvi kahaneks v\u00f5i kaoks, Estravel Group ASi juhatuse esimehe Aivo Takise s\u00f5nul n\u00e4ha pole.Estravel on Eesti ja Baltimaade suurim reisib\u00fcroo, mis on turismiturul tegutsenud alates 1988. aastast."}
{"text":"Libareklaamile klikkinud naine j\u00e4i ilma tuhandetest eurodestPolitsei alustas kriminaalmenetlust, uurimaks \u00fcle-eelmise n\u00e4dalal toimepandud arvutikelmust.\nLaup\u00e4eva, 14. jaanuari \u00f5htul ilmus 71aastase P\u00e4rnu naise arvutiekraanile Telia reklaam, mis kutsus telefoni v\u00f5itmiseks osalema loosis.\nNaine sisestas veebilehele oma pangakaardi numbri ja kinnitas selle Smart-IDga. Seej\u00e4rel kanti naise arveldusarvelt tundmatule pangakontole veidi \u00fcle 9000 euro.\nJuhtunu uurimiseks alustati menetlust karistusseadustiku arvutikelmust k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi.\n"}
{"text":"Politsei: mees sai telefoni ostes petta24. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 16. jaanuaril ostis 30-aastane L\u00e4\u00e4ne-Nigula valla mees Facebook Marketplace kaudu naiselt iPhone telefoni.\nMees kandis naise arveldusarvele veidi \u00fcle 250 euro, kuid soovitud telefoni ega raha tagasi ei ole mees t\u00e4naseni saanud."}
{"text":"Kr\u00fcpto\u00e4ride sulgemine p\u00e4\u00e4stis Eesti rahapesijate hallist nimekirjastEuroopa N\u00f5ukogu rahapesuvastane organ Moneyval hindas, et Eesti maksu- ja rahapesuvastane s\u00fcsteem n\u00f5uab k\u00fcll t\u00e4iendusi, ent ei v\u00e4\u00e4ri \u201challi plekiga\u201d m\u00e4\u00e4rimist.\nEesti p\u00e4\u00e4ses nimekirjast, kuhu kuuluvad eurooplastest Albaania, Gibraltar ja T\u00fcrgi. Samuti maksuparadiis Kaimanisaared ja L\u00e4his-Ida \u00e4rikeskus Araabia \u00dchendemiraadid."}
{"text":"Riigiametnik: riigiasutuste maksupettuses on s\u00fc\u00fc ka ettev\u00f5tjalKui riigiasutused k\u00fcsivad s\u00f6\u00f6gikohtadelt arvega skeemitamist, lasub s\u00fc\u00fc ka ettev\u00f5tjal, kes on n\u00f5us arvele valet infot kirjutama, \u00fctles rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivam\u00e4gi.\nLiivam\u00e4gi t\u00f5des, et on kuulnud probleemist, kus riigiasutused viivad oma t\u00f6\u00f6tajaid s\u00f6\u00f6ma, aga lasevad ettev\u00f5tjal kirjutada arve millegi muu kui toidu peale. Niiviisi p\u00e4\u00e4sevad asutused sotsiaal- ja k\u00e4ibemaksu tasumisest."}
{"text":"Rahapesuraport: Eesti peaks karmistama rahapesu eest m\u00e4\u00e4ratavaid karistusi   Euroopa N\u00f5ukogu rahapesu vastase v\u00f5itlusega tegeleva komitee Moneyvali hinnangul on Eestis suurimaks riskiks virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujad, mille hulka on viimase aastaga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendatud. Moneyvali hinnangul peaks Eesti ka karmistama rahapesuga seotud karistusi.   Kr\u00fcptomaailmas on Eesti viimasel ajal reegleid oluliselt karmistanud. Kui sektor oli alles pead t\u00f5stmas, siis regulatsioonide puudumise t\u00f5ttu virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate \u00fcle suurt j\u00e4relevalvet ei tehtud. \"Eelmise aasta kevadel j\u00f5ustus terve rida uusi seadusemuudatusi, mis on viinud selleni, et 2000 teenusepakkujast on meil alles ca 160. Nad hindasid, et virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujad ise ei tunne k\u00f5ige paremini rahapesuriske ja seal on k\u00f5vasti arenguruumi, et teenusepakkujad saaksid targemaks,\" \u00fctles Liivam\u00e4gi. \"N\u00fc\u00fcd me seal oleme reeglid v\u00e4ga palju karmimaks keeranud ja see on valdkond, kus plaanime seda ka tulevikus teha. Euroopa Liidu \u00fcleselt tuleb \u00fchtseid reegleid, mille oma seadusesse \u00fcle v\u00f5tame, nii et \u00fchel hetkel nad liiguvad finantsinspektsiooni j\u00e4relevalve alla,\" s\u00f5nas Liivam\u00e4gi. Raporti kohaselt peaks Eesti tugevdama rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d rahapesu uurimises peamiselt varade konfiskeerimise vallas, pidades silmas, et enamus rahapesust Eestis t\u00e4hendab raha liigutamist l\u00e4bi Eesti. Eestit v\u00f5ib rahapesu osas pidada transiitriigiks \u2013 kuritegelikul teel teenitakse raha kusagil mujal ning seda liigutatakse l\u00e4bi Eesti. \"Ajalugu ja senine praktika on n\u00e4idanud, et eelkuriteod leiavad aset teistes, idapoolsemates riikides, kus on kuritegelikul teel raha teenitud ja siis l\u00e4bi Eesti p\u00fc\u00fctud seda nii-\u00f6elda ausasse majandusse tuua,\" \u00fctles ta. Raport toob v\u00e4lja, et Eestis rahapesu eest m\u00e4\u00e4ratavad karistused on v\u00e4ga leebed. Eesti m\u00e4\u00e4ratud rahatrahvid on teiste riikidega v\u00f5rreldes v\u00f5rdlemisi v\u00e4iksed ning kohtus on m\u00e4\u00e4ratud tingimisi karistused. \"Nii v\u00e4\u00e4rteomenetluses kui kriminaalmenetluses on karistused v\u00f5rdlemisi v\u00e4iksed. Hiljutise Dankse panga n\u00e4itel on k\u00f5igile h\u00e4sti teada, kuidas teised riigid v\u00f5ivad m\u00e4\u00e4rata trahve mitmek\u00fcmneid miljoneid, Eestis on 400\u00a0000 maksimum, mis v\u00f5ib m\u00e4\u00e4rata. See on koht, kus Eesti peaks oma seadusandlust muutma ja karmistada kohtukaudu m\u00e4\u00e4ratavaid karistusi,\" r\u00e4\u00e4kis Liivam\u00e4gi. Eeln\u00f5u karistuste karmistamiseks on pikalt olnud riigikogu menetluses. \"Poliitilist konsensust on olnud raske saavutada. Ma v\u00e4ga loodan, et siinkohal see Moneyvali raport on meile abiks, et l\u00f5puks seadusandja n\u00e4eb seda probleemi laiemalt,\" s\u00f5nas Liivam\u00e4gi. \"Suure panga v\u00f5i virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkuja jaoks on 400 000 eurot k\u00f6\u00f6mes. Need karistused peavad olema sellised, mis panevad neid oma s\u00fcsteeme korrektselt tegema,\" m\u00e4rkis ta. Moneyvali asutas 1997. aastal Euroopa N\u00f5ukogu ministrite komitee, et hinnata nii iseenda kui ka \u00fcksteiste rahapesuvastase v\u00f5itluse meetmeid. Moneyvali viienda vooru hindamine Eestis leidis aset 2021. ja 2022. aastal. Hindamisvisiit toimus 2022. aasta kevadel. Raportiga saab t\u00e4ismahus tutvuda siin.     \t\t\t\t\tToimetaja:  Barbara Oja   "}
{"text":"Vallandati Ukraina kaitseministeeriumi hankeosakonna juhatajaKIIEV, 25. jaanuar, Interfax-BNS \u2013 Ukraina kaitseministeeriumi hankeosakonna juhataja Bogdan Hmeln\u00f5tsk\u00f5i ja kaitseministri aset\u00e4itja Vjat\u0161eslav \u0160apovalov vallandati seoses s\u00f5jav\u00e4ele toidu ostmise skandaaliga, \u00fctles Ukraina \u00fclemraada korruptsioonit\u00f5rjepoliitika komisjoni juht Anastassija Radina.\n\"Kaitseministeeriumi hankeosakonna juhataja Hmeln\u00f5tsk\u00f5i ja vastav aseminister \u0160apovalov vallandati,\" kirjutas Radina Facebookis p\u00e4rast komisjoni koosolekut, kus osales ka kaitseminister Oleksi Reznikov.\nMinistri s\u00f5nul ostetakse s\u00f5jav\u00e4elastele toitu mulluste lepingute alusel, t\u00e4psustas ta.\n\"Kontrollime ametivendadega dokumente ja hindu. Minu arusaamist m\u00f6\u00f6da vastab ajakirjanike avaldatud dokument \u00fche kaitseministeeriumi uue lepingu seni j\u00f5ustumata lisale. Kaitseministeerium teatas, et nad avastasid nii selles kui ka teistes lepingutes vigu ning nende parandamiseks ja hindade uurimiseks k\u00e4ib menetlus,\u201c \u00fctles Radina.\nTa m\u00e4rkis, et veel j\u00f5ustumata ja uurimisel olevate lepingute hinnad on tarnijate l\u00f5ikes erinevad, kuid m\u00f5ni hind erineb t\u00f5esti turu omast ja mitte soodsas suunas.\n\"Ministeerium selgitab seda toitlustusteenuse komponentidega, eelk\u00f5ige transporditeenuse ja inflatsiooni lisaga,\" lisas ta.\nRadina r\u00f5hutas, et riik peaks praeguse olukorra taustal oma l\u00e4henemist hangetele\u00a0muutma.\n\"Riik ei tohiks p\u00e4rast tehingute s\u00f5lmimist (ja avalikku skandaali v\u00f5i ka vea avastamist) raisata aega ja raha hinnaekspertiisile. Ja kauba ostmist saab ja peabki korraldama nii, et hinnad l\u00e4heneksid ikka turuhindadele ega kasvaks lisateenuste ja ei tea veel mille t\u00f5ttu. Oleme ametivendadega juba esimese sammu astunud - registreerisime seaduseeln\u00f5u nr 8381 kaitsehangetele teatud l\u00e4bipaistvuse tagamise kohta,\" \u00fctles ta.\nVarem teatati kaitseministri aset\u00e4itja \u0160apovalovi ametist vabastamisest.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vallandati Ukraina kaitseministeeriumi hankeosakonna juhatajaKIIEV, 25. jaanuar, Interfax-BNS \u2013 Ukraina kaitseministeeriumi hankeosakonna juhataja Bogdan Hmeln\u00f5tsk\u00f5i ja kaitseministri aset\u00e4itja Vjat\u0161eslav \u0160apovalov vallandati seoses s\u00f5jav\u00e4ele toidu ostmise skandaaliga, \u00fctles Ukraina \u00fclemraada korruptsioonit\u00f5rjepoliitika komisjoni juht Anastassija Radina.\n\"Kaitseministeeriumi hankeosakonna juhataja Hmeln\u00f5tsk\u00f5i ja vastav aseminister \u0160apovalov vallandati,\" kirjutas Radina Facebookis p\u00e4rast komisjoni koosolekut, kus osales ka kaitseminister Oleksi Reznikov.\nMinistri s\u00f5nul ostetakse s\u00f5jav\u00e4elastele toitu mulluste lepingute alusel, t\u00e4psustas ta.\n\"Kontrollime ametivendadega dokumente ja hindu. Minu arusaamist m\u00f6\u00f6da vastab ajakirjanike avaldatud dokument \u00fche kaitseministeeriumi uue lepingu seni j\u00f5ustumata lisale. Kaitseministeerium teatas, et nad avastasid nii selles kui ka teistes lepingutes vigu ning nende parandamiseks ja hindade uurimiseks k\u00e4ib menetlus,\u201c \u00fctles Radina.\nTa m\u00e4rkis, et veel j\u00f5ustumata ja uurimisel olevate lepingute hinnad on tarnijate l\u00f5ikes erinevad, kuid m\u00f5ni hind erineb t\u00f5esti turu omast ja mitte soodsas suunas.\n\"Ministeerium selgitab seda toitlustusteenuse komponentidega, eelk\u00f5ige transporditeenuse ja inflatsiooni lisaga,\" lisas ta.\nRadina r\u00f5hutas, et riik peaks praeguse olukorra taustal oma l\u00e4henemist hangetele\u00a0muutma.\n\"Riik ei tohiks p\u00e4rast tehingute s\u00f5lmimist (ja avalikku skandaali v\u00f5i ka vea avastamist) raisata aega ja raha hinnaekspertiisile. Ja kauba ostmist saab ja peabki korraldama nii, et hinnad l\u00e4heneksid ikka turuhindadele ega kasvaks lisateenuste ja ei tea veel mille t\u00f5ttu. Oleme ametivendadega juba esimese sammu astunud - registreerisime seaduseeln\u00f5u nr 8381 kaitsehangetele teatud l\u00e4bipaistvuse tagamise kohta,\" \u00fctles ta.\nVarem teatati kaitseministri aset\u00e4itja \u0160apovalovi ametist vabastamisest.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Swedbanki endine juht m\u00f5isteti kohtus \u00f5igeksSwedbanki endine juht Birgitte Bonnesen m\u00f5isteti Rootsi kohtus rahapesuskandaalis \u00f5igeks, kirjutab Dagens Industri.\nBonnesen oli Swedbanki juht aastatel 2016 kuni 2019. Rootsi prokuratuur s\u00fc\u00fcdistas teda raskes pettuses v\u00f5i raskes turumanipulatsioonis."}
{"text":"Iraan kehtestas EL-ile ja \u00dcK-le peegelmeetmega sanktsioonidTEHERAN, 25. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Iraan kehtestas kolmap\u00e4eval sanktsioonid 34 isikule ja \u00fchendusele Euroopa Liidus ja Suurbritannias vastuseks sarnastele meetmetele, mida viimased on v\u00f5tnud vastu seoses Teherani reaktsiooniga mitu kuud kestnud protestidele.\nSanktsioonid sisaldavad endas finantsmeetmeid, sealhulgas kontode blokeerimist ja \u00fclekandeid Iraani panganduss\u00fcsteemis. Lisaks ka viisakeeld ja sisenemine Iraani, selgub v\u00e4lisministeeriumi avaldusest.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Idavirulane Mart Niineste Hartmani skandaali keskel: siinsete h\u00e4dade p\u00f5hjus on kohalikud poliitikud ja getom\u00f5tlemineIda-Virumaal on \u00fcks probleem \u2013 seda maakonda ei kiputa mujal Eestis v\u00f5rdselt omaks pidama. Kohalikud turismiedendajad v\u00f5itlevad selle vastu mainepesuga. Arvan, et mainepesu pole lahendus. Ida-Virumaa probleem on mujal.\n\u00dctlen kohe \u00e4ra, et ka mina ei m\u00f5ista, miks oli hea m\u00f5te teha kaevurite p\u00e4eva ajaloolisest rahvapeost nimetu ja n\u00e4otu Viru Fest. V\u00f5i milleks h\u00e4beneda juba s\u00f5ja-eelsesse aega tagasiulatuvat t\u00f6\u00f6stusajalugu ja selle maapealseid m\u00e4lum\u00e4rke.\nSa v\u00f5id ju solgutada turiste m\u00f6\u00f6da m\u00f5isu ja metsi, k\u00e4ia kaarega \u00fcmber p\u00f5lastusv\u00e4\u00e4rse p\u00f5levkivilinnastu, kuid kui Ida-Virumaa satub \u00fcleriigilisse meediasse peamiselt seoses korruptsiooni ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestile vastanduvate poliitiliste valikutega \u2013 kusjuures \u00f5igust j\u00e4\u00e4b selle juures kohalikel \u00fclegi \u2013 ei aita v\u00fcrst Potjomkini suhtekorraldus\u00f5pikus n\u00e4puga j\u00e4rje ajamine sisuliselt s*ttagi paremaks teha.\nNagu teadis juba seltsimees Stalin \u2013 kaadrid otsustavad k\u00f5ik. Ida-Virumaa maine probleemiks on seda maakonda juhtivad inimesed ja nende v\u00e4ljaspoolt maakonda tulevat sisendit t\u00f5rjuv getom\u00f5tlemine.\nAlutaguse \u00fcrgmetsas elavast lendoravast kordi rohkem kujundab Ida-Virumaa mainet kohalik eesti-vene poliitik, kes ei suuda ega suvatse vahetada v\u00e4lja punam\u00f5rtsuka-nimelist t\u00e4navanime enne, kui Eesti riik v\u00f5tab vastu seaduse, mis teda selleks kohustab. Ja ka siis suhtub ta sellesse n\u00f5udesse nagu p\u00fchaduseteotusse. Sama lugu Narva punatankiga. V\u00f5i muude punamonumentidega. Stalnuhhin tegi valitsuse \u201efa\u0161istideks\u201c nimetamisega maakonnale korraliku vene karu teene.\nSamasse ritta l\u00e4heb ka venekeelse kooli eelistamine Kivi\u00f5lis ajaloolisele eesti koolile L\u00fcganusel. Nojah, n\u00fc\u00fcd tehakse hariduse keelevahetus ikkagi riigi poolt j\u00f5uga \u00e4ra, sest kohalikud omavalitsused ei saanud seda vabatahtlikult kuidagi tehtud. Taheti ju kohapeal ka Kohtla-J\u00e4rve ajalooline eesti g\u00fcmnaasium teha kakskeelseks. No kuulge \u2013 Eesti riigi ja kombe- ning v\u00e4\u00e4rtusruumi piir jookseb ikka piki Narva j\u00f5ge, mitte piki Padaorgu.\nPattudest pole aga puhtad ka kohalikud eestlased. Siin on v\u00f5imu juures liiga palju inimesi 90ndatest j\u00e4\u00e4nud oma kohtadele tiksuma v\u00f5i piiratud prestii\u017esete positsioonide arvuga toolide m\u00e4ngu m\u00e4ngima. Seejuures on nad v\u00f5tnud omaks venep\u00e4rase isakese-emakese eksimatuse keskse hierarhiakultuuri.\nAnnab jumal ameti, annab ka m\u00f5istuse. Ei anna, sest selliste inimeste jaoks l\u00f5i jumal hoopis Dunning-Krugeri efekti. Keskmise kohalikust eestlasest omavalitseja juhitase on siinkandis k\u00fclavanem. Ise ei oska ja teistel ei luba, \u00f5igust ja uhkust j\u00e4\u00e4b \u00fclegi. Ja sellised inimesed peaks suutma teha suuri asju maakonna h\u00fcvanguks, olema riigile t\u00f5siseltv\u00f5etavad partnerid?\nIda-Virumaa t\u00f5siseltv\u00f5etavaks muutmine n\u00f5uab kohapealse kultuuri(tuse) muutumist. Ainult see tagab, et maakond j\u00f5uab \u00fcleriigilisse meediapilti heade uudistega. Alustada v\u00f5iks punamonumentide eest v\u00f5itlemise l\u00f5petamisest. Ainult nii ei paista see maakond mulgile, saarlasele ja v\u00f5rokesele ning toompealasele kahtlase tiblastanina. See muutus saab tulla ainult koos juhtivate inimeste p\u00f5lvkonna vahetumisega ja nende arvestatava veresegamisega Padaoru-taguste tegijatega.\nPraegustele omavalitsejatele-eluedandajatele soovin alanud aastaks aga \u00fclikriitilist enesereflektsiooni. Mainepesu Ida-Virumaad ei p\u00e4\u00e4sta, kui sellega ei ole kaasas sisulised muudatused.\nMis puutub kultuuriministrisse, siis tema v\u00f5iks maakonna vahet seilates seista hea selle eest, et Ida-Virumaa ajalooline Eesti kultuuri kants Kohtla-N\u00f5mme rahvamaja, mille sundsulgemisega tegeleb Toila vald, saaks uue hingamise."}
{"text":"Vene parlamendiliikmed toetavad oma tuludeklaratsiooni varjamistMOSKVA, 25. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Venemaa parlamendi alamkoda toetas kolmap\u00e4eval peetud kolmandal lugemisel eeln\u00f5u, mis t\u00fchistab n\u00f5ude seadusandjatele avalikustada oma iga-aastase tulu ja varade \u00fclevaate; tegu on selgelt \u00fchiskonda veelgi l\u00e4bipaistmatumaks muutva sammuga.\nRiigiduuma veebik\u00fcljel avaldatud teate kohaselt ei ole p\u00e4rast 1. m\u00e4rtsi avalikult v\u00f5imalik saada teavet Venemaa parlamendiliikmete sissetulekute deklaratsioonide kohta isikuliselt.\nSiiski on seadusandjad kohustatud esitama oma deklaratsioonid maksuametile igal aastal ja k\u00f5igi nende kohta tehakse \u00fcks \"kokkuv\u00f5te\".\n\"Tegemist on isikuandmete kaitsega,\" tsiteeris duuma veebik\u00fclg saadik Pavel Kra\u0161ennikovi s\u00f5nu.\nEeln\u00f5u peab vastu v\u00f5tma veel \u00fclemkoja f\u00f6deratsioonin\u00f5ukogu ja allkirjastama seaduseks Venemaa autoritaarne president\u00a0Vladimir Putin \u2013 k\u00f5ik eelnev on tavaliselt pigem formaalsus.\n\"Faktiliselt naaseme me korruptsioonivastase v\u00f5itluse n\u00f5ukogude mudelisse, mis peaks sisaldama vaid korrakaitset,\" \u00fctles politoloog Aleksei Makarkin esmasp\u00e4eval p\u00e4evalehele Kommersant.\nDetsembris v\u00e4ljastas Putin m\u00e4\u00e4ruse, mis t\u00fchistas n\u00f5ude ametnikel deklareerida oma sissetulekut ja vara Moskva sissetungi ajal Ukrainas.\nAastal 2021 paigutas Transparency International Venemaa oma korruptsiooniindeksi 180\u00a0riigi seas 136. kohale.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vene parlamendiliikmed toetavad oma tuludeklaratsiooni varjamistMOSKVA, 25. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Venemaa parlamendi alamkoda toetas kolmap\u00e4eval peetud kolmandal lugemisel eeln\u00f5u, mis t\u00fchistab n\u00f5ude seadusandjatele avalikustada oma iga-aastase tulu ja varade \u00fclevaate; tegu on selgelt \u00fchiskonda veelgi l\u00e4bipaistmatumaks muutva sammuga.\nRiigiduuma veebik\u00fcljel avaldatud teate kohaselt ei ole p\u00e4rast 1. m\u00e4rtsi avalikult v\u00f5imalik saada teavet Venemaa parlamendiliikmete sissetulekute deklaratsioonide kohta isikuliselt.\nSiiski on seadusandjad kohustatud esitama oma deklaratsioonid maksuametile igal aastal ja k\u00f5igi nende kohta tehakse \u00fcks \"kokkuv\u00f5te\".\n\"Tegemist on isikuandmete kaitsega,\" tsiteeris duuma veebik\u00fclg saadik Pavel Kra\u0161ennikovi s\u00f5nu.\nEeln\u00f5u peab vastu v\u00f5tma veel \u00fclemkoja f\u00f6deratsioonin\u00f5ukogu ja allkirjastama seaduseks Venemaa autoritaarne president\u00a0Vladimir Putin \u2013 k\u00f5ik eelnev on tavaliselt pigem formaalsus.\n\"Faktiliselt naaseme me korruptsioonivastase v\u00f5itluse n\u00f5ukogude mudelisse, mis peaks sisaldama vaid korrakaitset,\" \u00fctles politoloog Aleksei Makarkin esmasp\u00e4eval p\u00e4evalehele Kommersant.\nDetsembris v\u00e4ljastas Putin m\u00e4\u00e4ruse, mis t\u00fchistas n\u00f5ude ametnikel deklareerida oma sissetulekut ja vara Moskva sissetungi ajal Ukrainas.\nAastal 2021 paigutas Transparency International Venemaa oma korruptsiooniindeksi 180\u00a0riigi seas 136. kohale.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u00dcks teerull koliseb Haljala valla rannak\u00fcladesViimaste kuude \u00e4revus ei ole s\u00fcndinud mitte Ukraina s\u00f5jast v\u00f5i kriisidest, vaid hoopis oma valla juhtide tegemistest ja s\u00f5nav\u00f5ttudest, mis on muidu vaikse ja rahuliku Haljala valla rannak\u00fclades kired l\u00f5\u00f5mama s\u00fctitanud, kirjutab Haljala alevikuvanem Margus Laigu.\nJutt k\u00e4ib Haljala valla raamatukogude reformist, mille \u00fche tulemina suletakse ka Vergi k\u00fcla raamatukogu. Raamatukogu Vergis on aga kordades enamat kui vaid koht, kust raamatuid laenutada. V\u00f5ib \u00f6elda, et raamatukogu ongi Vergi k\u00fcla s\u00fcda.\nEsimese \u0161okk tabas k\u00fclarahvast siis kui raamatukogu kinnistu ilmus \u201ekurikuulsasse\u201c valla poolt plaanitud m\u00fc\u00fcdavate kinnistute nimekirja. List eemaldati eelarvestrateegiast kui ametnike \u201en\u00e4puviga\u201c k\u00fcll ruttu, kuid h\u00e4irekell oli antud.\nSeptembri l\u00f5pus k\u00f5lasid j\u00e4rgmised \u201elasud\u201c, mil vald teatas, et Vergi haruraamatukogu l\u00e4heb kinni ja et kohe-kohe v\u00f5tab vastava m\u00e4\u00e4ruse Haljala volikogu ka vastu. Sellise ultimaatumi vastu hakkas k\u00fcla-aktiiv tegutsema ja tulemusena saadi kuu aega \u201earmuaega\u201c - vald v\u00f5ttis m\u00f6\u00f6dunud volikogus m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u tagasi.\nTeerull oli hetkeks pidama saadud.\n22.11.22 toimunud Haljala volikogu istungil oli j\u00e4llegi kavas raamatukogude reform, millesse oli aga veelgi \u201evinti\u201c peale keeratud ja n\u00fc\u00fcd l\u00e4ks sulgemisele juba rohkemgi haruraamatukogusid. \u00d5nneks suutis volikogu opositsioon seekord selle m\u00e4\u00e4rusepunkti p\u00e4evakorrast maha h\u00e4\u00e4letada.\nTeerull saadi taas peatuma. Aga kui kauaks? Vallavanema s\u00f5nav\u00f5ttudest v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et see reform viiakse muudatusteta l\u00e4bi ja et Vergi k\u00fcla \u201ev\u00e4ljapressijad\u201c seda takistada ei suuda. Aga milles see \u201ev\u00e4ljapressimine\u201c siis seisneb? Seisneb vaid selles, et v\u00e4ikeste rannak\u00fclade inimesed tahavad, et neile j\u00e4\u00e4ks nende raamatukogu, et neile j\u00e4\u00e4ks koht, kus nad n\u00e4eksid valla olemasolu enda k\u00fclas, et j\u00e4\u00e4ks \u00fcldse elu maale - v\u00e4ikestesse k\u00fcladesse, et oleksid mingidki minimaalsed teenused, et lapsed v\u00f5taks nutiseadme asemel k\u00e4tte raamatu, et memm v\u00f5i taat saaks pimedal s\u00fcgisel minna toast v\u00e4lja ja kohtuda raamatukogut\u00f6\u00f6tajaga, kes on ehk ainus inimene, keda ta p\u00e4evade jooksul n\u00e4eb, jne, jne. Pole ju just suur \u201ev\u00e4ljapressimine\u201c?\nVallavanem ja tema valimisliit Plaan A on aastaid deklareerinud, et just nemad ongi kogukondliku valla \u00fclesehitamise printsiibi loojad. Et just nemad seisavad valla kui tugevate kogukondade liidu eest. Kahjuks on see j\u00e4\u00e4nud vaid jutuks. Hetkel tegeleb vallavanem vaid kohaliku, kogukondliku, elu h\u00e4vitamise ja allasurumisega.\nTema s\u00f5nul on kohalikud Vergi inimesed vaid \u201ev\u00e4ljapressijad\u201c ja et nad soovivat vaid teiste kogukondade kulul parasiteerida. Jubedad s\u00f5nad \u00fche kohaliku omavalitsuse juhi suust, oma valla inimeste kohta\u2026.\nSee teerull, mis hetkel rullub Vergi k\u00fclas, v\u00f5ib homme tallata juba m\u00f5ne teise k\u00fcla peal ja siis j\u00e4rgmise ja j\u00e4rgmise. Ja milleks siis vallamajas deklareerida, et hoolime, kuulame, arvestame, kui tegelikult ei hoolita, ei arvestata ja \u00e4ssitatakse hoopis kogukondi \u00fcksteise vastu.\nPeatagem Teerull Haljala vallas!\n\n\nMargus Laigu Volikogu liige"}
{"text":"Tallinna b\u00f6rsil liikusid t\u00e4na suuremad summadT\u00e4na oli Tallinna b\u00f6rsil aktiivne p\u00e4ev. B\u00f6rsi p\u00e4evak\u00e4ive ulatus 1 880 918 euroni. B\u00f6rsiindeks t\u00f5usis 0,8% v\u00f5rra 1863,02 punktini.Mis v\u00f5is olla t\u00f5usu taga? Vaevalt, et pensioni investeerimiskontodele saabunud rahalaev. Vahest oli see pankade osas kergendusralli, kuna Eesti ei langenud rahapesu halli tsooni, millel oleks olnud pikaajalised v\u00e4ga negatiivsed tagaj\u00e4rjed.K\u00e4ibeliider oli 870 745 euroga Enefit Greeni aktsia, mis odavnes 0,6% v\u00f5rra 4,36 euroni.LHV aktsia t\u00f5usis 466 736-eurose k\u00e4ibega 2,7% v\u00f5rra 3,83 euroni. Coop Pank vastas 144 780 euro suuruse k\u00e4ibe ja 1,6% t\u00f5usuga 2,738 euroni."}
{"text":"Reformierakond muutub \u00fcha suuremaks julgeolekuohuks: nende tipp-poliitik nimetab Vene okupante juhtivat kindralit \u201cnormaalseks meheks\u201dReformierakond on saamas t\u00f5eliseks julgeolekuohuks: k\u00e4est antakse raskerelvad, kusjuures uute saabumiseni l\u00e4heb aastaid, okupante nimetatakse \u201cnormaalseteks inimesteks\u201d, Eestisse lastakse massiliselt sisse teadmata taustaga slaavlasi ja nii edasi.\nPostimees vahendab\u00a0\u201cLaaneots: Gerassimov on normaalne mees. S\u00fc\u00fcdistada tuleb kagebiite ja huntat\u201d. Jutt k\u00e4ib\u00a0kindral Valeri Gerassimovist, kelle Vladimir Putin m\u00e4\u00e4ras hiljuti Ukrainas okupatsiooniv\u00e4gesid juhtima.\nV\u00f5ib vaid ette kujutada, mis keeks praegu meedias, kui sama oleks \u00f6elnud Mart Helme. Aga reformierakondlane v\u00f5ib k\u00f5ike, ka siis, kui ta rikub Euroopa Kontrollikotta kandideerimise tingimusi, kiirtestide riigihanget v\u00f5i valitsuse laialisaatmise reegleid.\nEuroopa Parlament on vastu v\u00f5tnud resolutsiooni, milles n\u00f5utakse erikohtu ja tribunali loomist ning Venemaa poliitlise ja s\u00f5jalise eliidi vastutusele v\u00f5tmist. Gerassimov juhib Venemaa agressioonis\u00f5da Ukrainas , mille k\u00e4igus tapetakse iga p\u00e4ev s\u00fc\u00fctuid Ukraina kodanikke. Seda ei saa kuidagi \u00f5igustada.\nAga Laaneots, kellel on selja taga \u201ckuulsusrikas\u201d minevik N\u00f5ukogude Armees, sealhulgas Etioopia koloniaals\u00f5jas marksistide poolel, teeb seda. Kas Reformierakond, kes on nagunii seotud Venemaaga VEB Fondi ja Skandinaavia rahapesu kaudu, on Kremliga seotud ka endiste N\u00f5ukogude k\u00f5rgete s\u00f5jav\u00e4elaste sidemete kaudu? Kas \u00fcldse on midagi, mis Reformierakonna juurest Venemaale ei vii?\nKui Reformierakond ka n\u00fc\u00fcd tuima n\u00e4oga k\u00f5ike eirab, siis t\u00f5estab ta vaid seda, et on Kremli-partei.\nUued Uudised"}
{"text":"Ukrainas vallandati korruptsiooniga seoses veel ametnikkeKIIEV, 25. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina v\u00f5imud vallandasid kolmap\u00e4eval osana riiki tabanud suurest korruptsiooniskandaalist ametist veel rea ametnikke.\nKaitseminister Oleksi Reznikovi s\u00f5nul vallandati kaitseministeeriumi hankeosakonna juhataja Bogdan Hmeln\u00f5tsk\u00f5i, kelle volitused olid peatatud juba detsembris.\nKaitseministeeriumi on s\u00fc\u00fcdistatud toidu hankimises turuhinnast kaks kuni kolm korda k\u00f5rgema hinnaga.\nTeisip\u00e4eval astus skandaaliga seoses tagasi ka kaitseministri aset\u00e4itja Vjat\u0161eslav \u0160apovalov.\nKaitseministeerium nimetas meedias levinud v\u00e4iteid algul valeks ja teatas, et \"ostab asjaomaseid produkte vastavalt seaduses ette n\u00e4htud protseduuridele\".\nKolmap\u00e4eval teatas ministeerium aga, et on valmis suurendama hankeprotsessi ja eelarveliste vaheliste kasutamise l\u00e4bipaistvust.\n\u00dclemraada korruptsioonit\u00f5rjepoliitika komisjoni juht Anastassija Radina \u00fctles, et ministeerium on v\u00f5tnud vead toidulepingutes omaks ja \"uurib nende parandamiseks hindasid\".\nUkraina peaprokuratuur teatas samal ajal, et vabastas ametist Poltava, Kirovohradi, Sum\u00f5 ja T\u0161ernihivi oblastiprokur\u00f6ri.\nTeisip\u00e4eval anti teada tosinkonna tippametniku vallandamisest, nende seas presidendi kantselei ase\u00fclem K\u00f5r\u00f5lo T\u00f5mo\u0161enko.\nOsa tagandamisi ei olnud seotud toidulepingute skandaaliga, vaid teiste rikkumistega.\nL\u00e4\u00e4neliitlased on saatnud Kiievile Vene v\u00e4gede t\u00f5rjumiseks miljardite eurode v\u00e4\u00e4rtuses abi, mille tingimuseks on sageli seatud korruptsioonit\u00f5rjereformide l\u00e4biviimine.\nUkraina on juba kaua lokkava korruptsiooniga kimpus olnud, kuid Moskva pea aasta kestnud kallaletung on korruptsioonivastase v\u00f5itluse tagaplaanile j\u00e4tnud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Mihhail Bron\u0161teini nimelised majandusteaduste preemiad p\u00e4lvisid Anneli Kaasa ja Karsten StaehrAkadeemik Mihhail Bron\u0161teini (23.01.1923\u201309.04.2022) 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eval anti \u00fcle kaks temanimelist majandusteaduste preemiat. 7500 euro suuruse preemia p\u00e4lvisid Tartu \u00fclikooli majandusteaduslike sotsiaal- ja kultuuriuuringute professor Anneli Kaasa ning Tallinna tehnika\u00fclikooli makromajanduse professor ja Eesti Panga juhtivteadur Karsten Staehr.Anneli Kaasa sai preemia artiklite ts\u00fckli \u201eKultuurierinevused ja majandus: sammud s\u00fcsteemse arusaama suunas\u201c eest. Viis 2021. ja 2022. aastal avaldatud uurimust on aidanud s\u00fcstematiseerida, kuidas me kultuurierinevusi kontseptuaalselt m\u00f5istame ja m\u00f5\u00f5dame. T\u00e4nu sellele on v\u00f5imalik h\u00f5lpsamalt v\u00f5rrelda erinevate uuringute tulemusi kultuuri m\u00f5just erinevatele majandusn\u00e4htustele. See aitab ettev\u00f5tjatel teha paremaid otsuseid n\u00e4iteks oma ettev\u00f5tte laiendamisel v\u00f5i toodete turundamisel v\u00e4lisriikidesse.\nKarsten Staehr p\u00e4lvis preemia uurimists\u00fckli \u201eV\u00e4ikeste avatud majanduste majandus\u0161okkide makro\u00f6konoomika\u201c eest. Kolm 2021. aastal avaldatud artiklit k\u00e4sitlevad peamisi v\u00e4ljakutseid, millega v\u00e4ikesed avatud majandused silmitsi seisavad.\nTeaduste akadeemia president Tarmo Soomere \u00fctles, et akadeemia annab n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja juba kolme tunnustust, mille taga on osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult erakapital. \u201eEesti rahvuskultuuri fondi juures paiknev Eesti teaduste akadeemia fond toetab alates aastast 2006 noorte Eesti teadlaste uurimist\u00f6\u00f6d. Suure osa selles fondist moodustab akadeemik Mart Ustavi annetus. Akadeemik Endel Lippmaa loengute korraldamist ja medali v\u00e4ljaandmist finantseeritakse \u00fcksikisikute annetustest.\u201c\nT\u00e4na lisanduvad sellesse v\u00e4\u00e4rikasse nimistusse akadeemik Mihhail Bron\u0161teini nimelised preemiad. \u201eOleme v\u00e4ga t\u00e4nuliku akadeemiku perekonnale selle algatuse finantseerimise eest, mis r\u00f5hutab akad Bron\u0161teini panust nii majandusteaduse arengusse kui ka Eesti taasiseseisvumisse. Ja on v\u00e4ga hea teada, kelle \u00f5lgadel seisavad praegu need, kes n\u00e4evad teistest kaugemale,\u201c lisas ta.\nHindamiskomisjoni esimees, akadeemik Urmas Varblane r\u00f5hutas, et konkursi muudab t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks Eesti majandusteaduse v\u00e4\u00e4rtustamine. \u201eKonkursi vastu oli suur huvi ja kahele preemiale esitati 13 taotlust. Need puudutasid v\u00e4ga erinevaid majandusteaduse valdkondi, n\u00e4iteks makro\u00f6konoomikat, haridus\u00f6konoomikat, ettev\u00f5tlust, rahvusvahelist ettev\u00f5tlust jm. K\u00f5ik t\u00f6\u00f6d olid v\u00e4ga hea tasemega, mis pani komisjoni raskesse olukorda. P\u00e4rast pingelisi arutelusid kasutas komisjon talle statuudiga antud v\u00f5imalust ja andis sel korral v\u00e4lja kaks v\u00f5rdses suuruses preemiat,\u201c \u00fctles ta.\nMihhail Bron\u0161teini majandusteaduste preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi. Preemiate algataja ja finantseerija on akadeemik Mihhail Bron\u0161teini perekond.\n\nKokkuv\u00f5tlikud \u00fclevaated preemiad p\u00e4lvinud artiklitest\nAnneli Kaasa koondab esimeses artiklis \u00fchtsesse kontseptuaalsesse s\u00fcsteemi kolm k\u00f5ige tuntumat kultuurimudelit. Koos kaasautoriga (prof Michael Minkov) kirjutatud t\u00f6\u00f6d n\u00e4itavad \u00fchel v\u00f5i teisel moel, et kahedimensiooniline mudel v\u00f5imaldab kirjeldada enamikku olulisi kultuurierinevusi t\u00e4nap\u00e4eva maailmas. Leiab kinnitust, et Hofstede kultuurimudelist on kordustestides s\u00f5elale j\u00e4\u00e4nud vaid kaks dimensiooni: individualism-kollektivism ja paindlikkus-monumentaalsus. Maailma v\u00e4\u00e4rtusteuuringu anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et ka see andmestik v\u00f5imaldab v\u00e4lja arvutada nimetatud kaks dimensiooni, mille skoorid on esitatud 102 riigi jaoks. Samadele andmetele tuginev eri kultuuriaspekte kirjeldavate n\u00e4itajate anal\u00fc\u00fcs annab tulemuseks ikkagi kaks dimensiooni, mis on sisuliselt v\u00e4ga sarnased Ingleharti dimensioonidele (enesev\u00e4ljendus-elluj\u00e4\u00e4mine ja ratsionaalsus-traditsionaalsus). N\u00e4idatakse, kuidas on erinevad kahedimensioonilised kultuurimudelid omavahel koosk\u00f5las. Demonstreeritakse, et kahedimensiooniline mudel v\u00f5ib h\u00e4sti selgitada erinevusi eri riikide \u00fchiskonnan\u00e4htustes, sh n\u00e4iteks innovatsioon, haridus, korruptsioon, sooline v\u00f5rdsus, poliitiline vabadus ja kuritegevus.\nKarsten Staehr uurib, kuidas ebakindlus majandusolukorra osas v\u00f5ib riikide vahel levida ning n\u00e4itab, kuidas v\u00e4ikesed avatud majandused s\u00f5ltuvad maailma suurte majanduste arengust. Edasi demonstreerib ta, et vahetuskursire\u017eiimil on v\u00f5tmet\u00e4htsus jooksevkonto tasakaalustamatuse tekkimisel. Fikseeritud vahetuskursiga riigid on palju vastuv\u00f5tlikumad v\u00e4listele \u0161okkidele kui ujuva vahetuskursiga riigid. See tulemus v\u00f5ib heita valgust Eesti kogemustele, mille puhul v\u00e4lised arengud on olnud \u00fclima t\u00e4htsusega riigi majandusolukorra jaoks. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ekspordile seatavaid v\u00e4ljakutsete k\u00e4sitlemisel leiab autor, et k\u00e4ttesaadav tootmisv\u00f5imsus on tugevam tulevase eksporditegevuse selgitav muutuja kui muud konkurentsiv\u00f5ime muutujad.\n\n"}
{"text":"K\u00f5ige turvalisemad ja levinumad maksemeetodid online teenuste pakkujate juuresOnline teenuste laialdase populaarsuse t\u00f5ttu ei saa paljud selliste teenuste tarbijad j\u00e4tta kasutamata v\u00f5imalust ka pakutavaid tooteid osta v\u00f5i teenuseid kasutada. Selleks on aga online teenustel vajalik klientidele pakkuda sobivaid makselahendusi.\nM\u00f5nel juhul on erinevate online maksemeetodite pakkumine lausa eluliselt oluline. Playin veebilehel nimetatud parimate online kasiinode jaoks on erinevate sissemakse meetodite pakkumine oma klientidele kriitiline ja n\u00e4iteks Olybet kasiino pakub Eesti klientidele koguni 12 erinevat moodust deposiidi tegemiseks.\nKlientide jaoks on oluline loomulikult, et kasutatavad maksemeetodid oleksid v\u00f5imalikult turvalised. Loomulikult peaksid pakutavad makselahendused olema ka piisavalt levinud. Vaatame l\u00e4hemalt millised on online teenuste pakkujate poolt pakutavad k\u00f5ige turvalisemad ja levinumad maksemeetodid.\nDeebet- ja krediitkaardid\nDeebet- ja krediitkaardid on populaarsed makseviisid kogu maailmas. Krediitkaardifirmad, nagu MasterCard, Visa, Interac ja Maestro, suudavad oma teenusega h\u00f5lbustada nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi tehinguid.\nDeebet- ja krediitkaardid v\u00e4ljastavad \u00fcksikisikutele tavaliselt nende pangad, et aidata neil raha oma kontolt v\u00e4lja v\u00f5tta, sularahata makseid sooritada ja veebis ostude tegemiseks kasutada. Need kaardid on kasutamiseks saadaval k\u00f5igile, kellel on olemas aktiivne pangakonto.\nPangakaartide kasutamise miinuseks on aga nende \u00fclekandega seotud piirangud. Teatud pangad ei luba krediitkaardiga raha kanda isiklikult pangakontolt n\u00e4iteks online kasiino kontole. Seet\u00f5ttu peaksid kliendid enne krediitkaardiga tehingute tegemist tutvuma oma panga teenuste kasutamise reeglitega.\nKr\u00fcptorahakotid\nKr\u00fcptovaluutade ja plokiahelate populaarsuse kasvuga ei saa keegi t\u00e4nasel p\u00e4eval enam eitada, et kr\u00fcptomakse on \u00fcks turvalisemaid makseviise. Teatud riigid on isegi ametlikult lubanud kr\u00fcptovaluutade kasutamist tehingute tegemise vahendina. Selle p\u00f5hjuseks on eelk\u00f5ige kr\u00fcptovaluutade nagu Bitcoiniga seotud k\u00f5rge turvalisus.\nKr\u00fcptovaluutas teostatud maksed on tavaliselt piisavalt kiired ja n\u00f5uavad minimaalseid teenustasusid. Nad pakuvad ka isikuandmete turvalisust, hoides m\u00f5lemad pooled (nii makse saatja kui ka vastuv\u00f5tja) anon\u00fc\u00fcmsena.\nE-rahakotid\nEnamik online kasiinosid ja veebipoode kasutab \u00fche v\u00f5imalusena ka e-rahakoti maksemeetodit. E-rahakottide kasutamine on universaalne trend, kuna selle kaudu maksete sooritamine on kiire, turvaline ja lihtne. Kuigi teatud \u00fclekanded v\u00f5ivad n\u00f5uda veidi k\u00f5rgemaid tehingutasusid, proovivad e-rahakotid tasusid \u00fcha enam ja enam v\u00f5imalikult minimaalseks muuta.\nE-rahakottide parimateks n\u00e4ideteks on PayPal (t\u00e4nap\u00e4eval juhtiv e-rahakott maailmas), EcoPayz, Skrill, Neteller ja Paysafecard.\nTavalised panga\u00fclekanded\nPaljud veebis oma teenuste pakkujatest aktsepteerivad ka lihtsalt tavalisi panga\u00fclekandeid. Selle makseviisi sooritamise jaoks vajalike rangete n\u00f5uete t\u00f5ttu tagab see k\u00f5rge turvalisuse.\nSellisena peetakse seda ka \u00fcheks kindlasti k\u00f5ige turvalisemaks raha sissemakse ja v\u00e4ljamakse sooritamise meetodiks. Kuigi see on turvaline \u00fclekande tegemise v\u00f5imalus, v\u00f5ib teatud tehingute sooritamiseks kuluda kuni seitse p\u00e4eva. Tehingutasud arvestatakse tihti ka \u00fclekantud summa pealt.\nVaut\u0161erid ja ettemaksukaardid\nEnamik Euroopast kasutab seda maksemeetodit. Enamik online kasiinosid on tuttavad ka vaut\u0161erite ja ettemaksukaartidega. Seda makseviisi kasutatakse laialdaselt selle k\u00f5rgetasemelise turvalisuse ja pettuse vastase kaitse t\u00f5ttu. Vaut\u0161erite ja ettemaksukaartide \u00fcks peamisi eeliseid on see, et need on odavamad ja nende tasud on v\u00e4iksemad kui krediit- ja deebetkaartidel.\nKasutada on erinevat t\u00fc\u00fcpi ettemaksukaarte. V\u00f5id kasutada virtuaalseid, \u00fchekordselt kasutatavaid ja taaslaetavaid kaarte. Need kaardid ei n\u00f5ua aktiivset pangakontot. Seega on k\u00f5ik sinu rahalised vahendid alati sinu kontrolli all.\nEnne online keskkonnas makse sooritamist v\u00f5i teenuse kasutamiseks konto avamist, tasuks alati kontrollida, et pakutavad maksemeetodid on sinu jaoks piisavalt turvalised ja saad neid tehingute tegemiseks kasutada."}
{"text":"Vallad meelitavad noori maale elamaNoorperedele suunatud T\u00f5rva koduprogrammi krundid l\u00e4ksid suvel nagu soojad saiad \u2013 esimesed uued kodud peaksid alale kerkima k\u00e4esoleval aastal. V\u00f5imalusi headel tingimustel maapiirkonnas elu alustada pakuvad paljud teisedki vallad.T\u00f5rva vallavanema Maido Ruusmanni\u00a0s\u00f5nul osutus \u00fcleskutse Tule T\u00f5rva \u00fcllatavalt populaarseks \u2013 k\u00f5ik alale v\u00e4lja m\u00f5\u00f5detud krundid leidsid \u00fclikiirelt omaniku. \u201eUsun, et tehti v\u00f5ib-olla isegi maailmarekord uute kruntide broneerimises. P\u00e4rast s\u00fcsteemi avamist leidsid seitsme minutiga 17st krundist 15 uue omaniku ja tunniga olid k\u00f5ik krundid l\u00e4inud,\u201d r\u00e4\u00e4kis Ruusmann.\nKrunte broneeriti p\u00f5him\u00f5ttel \u201ekes ees, see T\u00f5rvas\u201d ehk kes esimesena broneerimisavalduse tehtud ja teele saadetud sai, selle nimele krunt ka l\u00e4ks. Koduprogrammi kaudu krundi saanud noorpered said kinnisvara soetamisel kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaaslaenu, mille eesm\u00e4rk on kapitalile ligip\u00e4\u00e4su parandamine eraisikutele kodu rajamiseks maapiirkonda.\n\nMaido Ruusmann.\nArvo Meeks\n\nNoorte perede koduprogrammi kruntidel oli fikseeritud hind ja rakendati soodustust juhul, kui peres oli lapsi. Lisaks paisati enampakkumisel m\u00fc\u00fcki kuus krunti, mis olid odaviskaja Magnus Kirdi krundi l\u00e4hinaabrid. \u201eKa need l\u00e4ksid kui soe sai leivapoest,\u201d t\u00f5des Ruusmann.\n\nT\u00f6\u00f6 k\u00e4ib\n\nRuusmanni s\u00f5nul peaksid esimesed kodud alale kerkima juba sel aastal, praegu k\u00e4ib \u00aduutel krundiomanikel projekteerimine ja ehitajate otsimine. Vald rajab alale k\u00f5ik kommunikatsioonid, juurdep\u00e4\u00e4suteed ja t\u00e4navavalgustuse. P\u00e4rast broneerimise l\u00f5ppu korraldas vald uute naabrite kokkusaamisi ning hakkajad noored plaanivad korraldada \u00fchishankeid ehituse kiiremaks ja soodsamaks sujumiseks.\nArenduse idee tekkis 2019. aastal, kui T\u00f5rvast p\u00e4rit odaviskaja Magnus Kirt v\u00f5itis Doha MMil h\u00f5bemedali. \u201eM\u00f5tlesime v\u00e4\u00e4rika preemia peale ja kuna rahasumma ei tundunud piisav, otsustasime talle kinkida krundi kodu ehitamiseks,\u201d r\u00e4\u00e4kis Ruusmann. Kirt sai ise valida, kuhu T\u00f5rvas ta kodu soovib, ja ta valis maat\u00fcki Vanam\u00f5isa j\u00e4rve l\u00e4hedal. Kuna T\u00f5rvas oli ligit\u00f5mbavatest elamukruntidest puudu, arenes Kirdi premeerimise idee edasi ja vald otsustas luua talle naabriteks noortele peredele m\u00f5eldud elamurajooni.\nIdeele andis hoogu t\u00f5siasi, et vald tahtis juurde saada \u00aduusi noori elanikke ja anda ka siin juba elavatele noortele v\u00f5imaluse luua oma kodu. \u201eT\u00f5rva on vananeva rahvastikuga omavalitsus, kus surmasid rohkem kui s\u00fcnde. Tahame T\u00f5rva rahvastikup\u00fcramiidi noorendada,\u201d kinnitas Ruusmann. Tule T\u00f5rva noorte perede koduprogramm on end \u00f5igustanud, sest uute krundiomanike peredes kasvab praegu kokku 31 last.\nNoorte maapiirkonda meelitamiseks on samme astunud ka teised vallad. P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti Eva Soosaare s\u00f5nul on neil tulekul \u00fc\u00fcrimajade projekt. 2024. aastal kerkivad igasse valla keskusesse uued modernsed nullenergiakuluga \u00fc\u00fcrimajad. Eesm\u00e4rk on leida noori peresid, kes rajaksid oma elu just P\u00f5hja-P\u00e4rnumaale.\n\u00dc\u00fcrimajade valmimisel saab korteri headel tingimustel \u00fc\u00fcrile v\u00f5tta ja viie aasta p\u00e4rast v\u00e4lja osta.\n\u00dc\u00fcrimajade valmimisel saab nende kortereid k\u00f5igepealt headel tingimustel \u00fc\u00fcrile v\u00f5tta ja viie aasta p\u00e4rast korteri v\u00e4lja osta. \u201eUusi \u00fc\u00fcrimaju on vaja, sest pole vaba kinnisvara, kuhu elama tulla. Samuti on elav ettev\u00f5tjate huvi, sest raske on leida t\u00f6\u00f6tajaid, kui pole elukohti pakkuda,\u201d selgitas Soosaar.\n\nHeadel tingimustel krundid\n\n\nKalmer Puusepp.\nArvo Meeks\n\nVallavanem Kalmer Puusepa\u00a0s\u00f5nul pakub V\u00f5ru vald praegu nelja krunti enampakkumise korras. Krundid asuvad Parksepa k\u00fclje all kergliiklustee \u00e4\u00e4res, l\u00e4hedal on kool, lasteaed, noortekeskus ja raamatukogu. \u201eEsimesel enampakkumisel tehti pakkumine kolmele krundile, seega on valitud kruntide m\u00fc\u00fck end igati \u00f5igustanud. Loodame, et leiame vallas veel sarnaseid maat\u00fckke, mida saame peredele pakkuda,\u201d r\u00e4\u00e4kis Puusepp.\nPuusepp julgustab noor\u00adperesid V\u00f5ru valda krunti ostma, sest alevikes ja k\u00fclades on peamised teenused tagatud. \u201eMeil on heal tasemel koolid, lasteaiad, koolitransport, sotsiaalteenused, tasuta lumel\u00fckkamine ja muidugi ilus loodus,\u201d loetles ta.\nKa R\u00f5uge vallas on noorperedele soodsatel tingimustel krunte jagatud. R\u00f5uge vallavanema Britt Vahteri\u00a0s\u00f5nul algatas endine R\u00f5uge vald 2015. aastal noorte perede elamumaa konkursi, kus neljal krundil pakuti v\u00e4lja soodustingimustel hoonestus\u00f5igused noortele peredele. Hoonestus\u00f5igusega kaasneb kohustus ehitada viie aasta jooksul krundile elamu koos hilisema soodsa v\u00e4ljaostu v\u00f5imalusega.\n\nBritt Vahter.\nArvo Meeks\n\nPraeguseks on kahel krundil majad valmis ja neis elatakse sees. Kahe vaba krundi pakkumiseks toimus konkurss taas m\u00f6\u00f6dunud aastal ning \u00fcks neist sai uue omaniku. Viimasele krundile kuulutatakse peagi v\u00e4lja uus konkurss. \u201eOstja peab tasuma hoonestus\u00ad\u00f5iguse aastatasu kuni elamule kasutusloa saamiseni ning seej\u00e4rel on hoonestus\u00f5iguse saajal v\u00f5imalik krunt osta hinnaga 0,5 eurot ruutmeeter. See t\u00e4hendab, et krundi saab turu\u00adv\u00e4\u00e4rtusest palju odavamalt,\u201d seletas Vahter.\nKa P\u00f5ltsamaal soositakse noorte maapiirkonnas elamist. Linn taotles 2005. aastal riigilt munitsipaalomandisse 24 elamumaa krunti, mida kodanikele jagada. N\u00fc\u00fcdseks on vald k\u00f5ikidele kruntidele hoonestus\u00f5iguse lepingud s\u00f5lminud ning mitmed hoonestajad on lepingud l\u00f5petanud ja maa v\u00e4lja ostnud. \u201eKunagisest keset linna asunud p\u00f5llumaast on saanud kena ajakohane Kannikese t\u00e4nava elamurajoon,\u201d oli vallavanem Karro K\u00fclanurm rahul.\nEnamik elamuid on valmis, ehitamisel on veel kuus elamut, millest kolm peagi valmib. \u201eUsun, et siia ei kolinudki nii palju inimesi v\u00e4ljastpoolt piirkonda, pigem otsustasid kohalikud noored kodukohta j\u00e4\u00e4da. See on v\u00e4ga t\u00e4htis ja teeb r\u00f5\u00f5mu,\u201d m\u00e4rkis K\u00fclanurm.\n\nKruntidele tormi\u00a0ei joostud\n\nJ\u00e4rva vallavanema Toomas Tammiku\u00a0s\u00f5nul pole nemad kampaania korras noorperedele soodustingimustel krunte jaganud, kuid vanus alla 50 aasta ja laste arv on tulnud kasuks. \u201eN\u00e4iteks seadsime P\u00e4rna tee kruntidele Koerus soodustingimustel hoonestus\u00f5iguse, kus pere sai krundi ja pidi maksma hoonestus\u00f5iguse aasta tasu 2,5% maa maksustamishinnast, mis on v\u00e4ga v\u00e4he,\u201d selgitas Tammik.\n\nToomas Tammik.\nDmitri Kotjuh\n\nKui elamu valmib viie aastaga, on perel \u00f5igus n\u00f5uda kinnistu temale m\u00fc\u00fcmist hinnaga \u00fcks euro ruutmeetri eest. \u201eV\u00f5iks arvata, et peaaegu tasuta kruntidele joostakse tormi, kuid nii see kahjuks polnud. T\u00f5en\u00e4oliselt ei suutnud me seda piisavalt reklaamida,\u201d arvas Tammik.\nN\u00fc\u00fcd, kolm aastat hiljem, on neljast krundist \u00fchel maja p\u00fcsti, kaks on saanud hoonestus\u00f5iguse ja \u00fchele on veel kaks soovijat. Tammiku s\u00f5nul on maale ehitamine korralduslikku poolt arvestades kallim. \u201eLisaks on maal asuva maja v\u00e4\u00e4rtus linnamajaga v\u00f5rreldes mitu korda v\u00e4iksem, mis t\u00e4hendab, et ehituslaenu on raskem saada.\u201d\nKuna J\u00e4rva vald on v\u00f5rgustikup\u00f5hine omavalitsus ilma suurema keskuseta, on vallal plaanis elamukrunte moodustada valla eri piirkondades. \u201eJ\u00e4rgmine on J\u00e4rva-Jaani. Ka Koeru P\u00e4rna teele saab krunte juurde teha, ruumi on. Julgustan vallaga \u00fchendust v\u00f5tma, kindlasti leiame igale soovijale sobiliku krundi,\u201d oli Tammik optimistlik.\n\nPandeemia muutis m\u00f5tlemist\n\nMuhu vald on samuti p\u00fc\u00fcdnud elamispinda juurde tekitada. \u201eMuhu kinnisvara on kallis ja noorel perel ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt raha kalli kinnisvara soetamiseks,\u201d nentis Muhu vallavanem Raido Liitm\u00e4e.\nNii rekonstrueeris vald 2018.\u20132019. aastal Kredexi toega endise hooldekodu maja korterelamuks, kus k\u00f5ik 16 korterit on t\u00e4idetud valdavalt noorte peredega. \u201eJust \u00fc\u00fcripindade juurdeloomine on meil uuesti p\u00e4evakorral. T\u00f5rva skeemi kordamiseks Muhu saarel on takistuseks sobiva maa puudumine,\u201d k\u00f5neles Liitm\u00e4e.\nNoored pered on iga piirkonna tuleviku v\u00f5ti.\nTema s\u00f5nul on noored pered ja noored iga piirkonna tuleviku v\u00f5ti. \u201eBetooni v\u00f5ib valada, aga kui pole inimesi, kes nendes hoonetes k\u00e4iksid, teenuseid tarbiksid, kui pole kooli, lasteaeda, h\u00e4\u00e4bub piirkond kiiresti.\u201d\nLiitm\u00e4e s\u00f5nul on noored pered tublid ettev\u00f5tjad ja t\u00f6\u00f6tajad, kes annavad igap\u00e4evaelus ja vaba aja tegemistes tooni. Maal elamise kasuks r\u00e4\u00e4gib see, et pandeemia ajal paljude m\u00f5ttemaailm muutus. \u201eKaugt\u00f6\u00f6 ja koosolekuplatvormide arenedes leidsid paljud, et nii ongi m\u00f5nus elada ja seda saab ka maal edukalt teha.\u201d\n\nHuvi MESi kaaslaenu vastu on suur\n\nEva Burm,\u00a0Maaelu Edendamise Sihtasutuse arendus-projektijuht:\nMaaelu Edendamise Sihtasutus on pakkunud eraisikutele v\u00f5imalust taotleda eluaseme kaaslaenu krediidiasutusega alates 2021. aasta novembrist. Esialgu pakkusime seda v\u00f5imalust Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, kuid 2022. aasta l\u00f5pus laienes piirkond \u00fcle Eesti. Kaaslaen on praegu pilootprojekt, mille maht on 5 miljonit eurot. Summa ammendumisel tuleb meil anal\u00fc\u00fcsida, mis mahus oleks vaja j\u00e4tkata, et inimeste linna kolimise trend muutuks ja soovijad leiaksid tee tagasi maale. P\u00e4rast seda, kui eluaseme kaaslaenu meede laienes \u00fcle Eesti, on huvi laenu vastu olnud suur ja huvilisi leiab \u00fcle kogu Eesti."}
{"text":"Kelmid j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiViimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus pankade j\u00e4ljendatud veebilehtede abil petetakse Eestis inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad 120 000 euroni.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juhi Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegu uut liiki pettusega. \u00abKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMSi kui meili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi, aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada.\u00bbJaanuari teisest n\u00e4dalast alates on politsei saanud kaks avaldust juhtumite kohta, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google'i otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingutulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht.\u00abTegu on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema,\u00bb nentis politseinik. \u00ab\u00dcldiselt nendel j\u00e4reletehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb.\u00bbPetulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale seda tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot Varem oli Google'i otsingust leitav LHV panga v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115 000 euro. LEPMPEA MEELES!\u2022 Sisene panka \u00e4pi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidjaribale.\u2022 Internetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita kunagi PIN 2 koodi. Kui seda tehakse, on tegu petulehega.\u2022 Kontrolli alati veebilehe aadressi.\u2022 Esimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht.Veebilehe aadress pole antud juhul kindlasti mitte kodumaise panga oma. POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET"}
{"text":"Libareklaamile klikkinu j\u00e4i ilma tuhandetest eurodestPolitsei alustas kriminaalmenetlust, uurimaks \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalal toimepandud arvutikelmust.Laup\u00e4eva, 14. jaanuari \u00f5htul ilmus 71aastase P\u00e4rnu naise arvutiekraanile Telia reklaam, mis kutsus telefoni v\u00f5itmiseks osalema loosis.Naine sisestas veebilehele\u00a0oma pangakaardi numbri ja kinnitas selle Smart-IDga. Seej\u00e4rel kanti naise arveldusarvelt tundmatule pangakontole veidi \u00fcle 9000 euro. Juhtunu uurimiseks alustati menetlust karistusseadustiku arvutikelmust k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi. (PP)"}
{"text":"Kuidas poliitikule koht k\u00e4tte n\u00e4idata!Kui kellelgi on tahtmist \u00f6elda midagi halvasti, siis k\u00f5lbab v\u00e4ljend - \u201esee on poliitika\u201c. Poliitilised on asjad, mida paljudel juhtudel tuleb v\u00e4ltida. M\u00e4letan, et korra kutsuti mind r\u00e4\u00e4kima \u00fchte Tartu k\u00f5rgkooli v\u00e4lispoliitika ja Venemaa teemal. Tasus mul suletud ukse taha kohale j\u00f5uda, kui taskus k\u00f5lises telefon ja sealt teatas \u00fcks \u00fcli\u00f5pilasjuht, et minu t\u00e4iesti akadeemiline ja populaarteaduslik tasuta vestlus tudengitega j\u00e4\u00e4b \u00e4ra, sest olen poliitik ja minu jutu teema (mida nad ise olid soovinud) on liiga poliitiline.Poliitikule sisenemine keelatud!J\u00e4tan r\u00f5hutamata, et enne tuli mul kulutada paar tundi bussis\u00f5iduks Tartusse ja siis j\u00e4lle Tallinnasse tagasi. Tudengid k\u00e4itusid sea kombel ja lihtsalt autult, kui arvestada, et olen siiski professor, aga seda peeti n\u00e4htavasti loomulikuks k\u00e4itumiseks - poliitiku suhtes. M\u00f5istagi ei tulnud \u00fcli\u00f5pilasjuhtidele p\u00e4hegi, et nad v\u00f5inuksid lisaks solvangule kinni maksta v\u00e4hemalt edasi-tagasi bussipiletid. K\u00fcllap eeldati, et poliitikul on raha niigi nagu muda ja las ta maksab. Kaks korda aastas aetav kuluh\u00fcvitiste kampaania aiva soodustab seda arvamust.Tean ka koolidirektoreid, kes ei luba poliitikuid oma koolimaja uksest sisse. Aga vabaduss\u00f5tta l\u00e4ksid just 16aastased koolipoisid, kes teadsid, milliste poliitiliste vaadete eest s\u00f5da k\u00e4is. 21. sajandil peetakse aga nendevanuseid nii lolliks, et neile ei tohi elavat poliitikut n\u00e4idatagi. Samas - seadus annab neile noortele valimis\u00f5iguse... Ilma selleta, et nad oleksid kasv\u00f5i piisakese poliitikat n\u00e4inud, \u201eapoliitilise\u201c koolidirektori keelu t\u00f5ttu lubada poliitika koolimajja. Ja p\u00e4rast me imestame oma koolinoorte poliitilise rumaluse \u00fcle.Sama n\u00e4ib kinnitavat poliitiku staatus t\u00e4nap\u00e4eva Eestis - poliitikast lahkunud poliitikul pole tavaliselt kuigi kerge endale tavalist t\u00f6\u00f6kohta leida sama ettek\u00e4\u00e4nde t\u00f5ttu - ta on poliitik. Omaette jamps on tendents l\u00fclitada poliitikud v\u00e4lja ettev\u00f5tete n\u00f5ukogudest ja asendada nad nn spetsialistidega. Mis on korruptsiooniohu seisukohast veelgi hullem. Kujutage ette, et n\u00e4iteks riikliku papivabriku n\u00f5ukogusse pannakse mitte m\u00f5ned poliitikud, vaid spetsialistid (st teiste papivabrikute t\u00f6\u00f6tajad), siis on ju need spetsialistid konkureerivate erafirmade esindajad, kelle suurim huvi on riiklik papivabrik p\u00f5hja lasta. Nojah, aga eraviisilisel papivabriku mehaanikul on see suur eelis - ta pole poliitik.\u00dchel korral on Eesti katsetanud veel \u00fche poliitikutevastase ideega - nn spetsialistide valitsusega, mida juhtis Andres Tarand nn j\u00f5ulurahuvalitsuse nime all. Aga sedagi polnud kauemaks kui kuueks kuuks. Sest mittepoliitiline valitsemine ei suutnud kauem vastu pidada. Ja kui too valitsus hakkas oma aja l\u00f5pul p\u00fc\u00fcdma j\u00e4tkata poliitilisena, siis ei tulnud sellest v\u00e4lja midagi.Siit siis huvitav paradoks: \u00fchtpidi arvatakse poliitika halvaks asjaks, aga teistpidi - ilma poliitikata kah ei saa. Asi, mis inimestele silma j\u00e4\u00e4b, on poliitiliste ametite mahaj\u00e4tmisega kaasnev suhteliselt suur lahkumiskompensatsioon, nn kuldne langevari. Aga see, et ta on l\u00f5puks \u00fcsna v\u00e4ikene, saab selgeks siis, kui m\u00e4rkame, et endisel poliitikul on tavaliselt v\u00e4ga raske ja suurt aega n\u00f5udev tegevus - uue mittepoliitilise t\u00f6\u00f6koha leidmine. Meil ei ole nii nagu USAs, kus ametist lahkuv minister v\u00f5i kuberner leiab samapalgalise, aga sageli k\u00f5rgema t\u00f6\u00f6tasuga t\u00f6\u00f6koha sisuliselt silmapilkselt.T\u00f6\u00f6 kaotanud poliitikOlles veel t\u00e4nagi kirjas Woodrow Wilsoni keskuses (m\u00f5ttekoda Washingtonis), tean oma kolleege vaadates, et ligi kolmveerand neist on endised parlamendisaadikud, diplomaadid, USA asepresidendid ja kubernerid. Nende kuulumisel meie keskusese on veel see oluline eelis, et nad on positsioneerunud nii, et saavad kohe kandideerida endistele ametikohtadele tagasi. USA demokraatias on see oluline asjaolu, et s\u00fcsteemis tagatakse kaotanud poliitikule v\u00f5imalus elada \u00fcle kaotatud valimisaeg ja tegeleda selle jooksul oma kampaaniaga. Tollesama Wilsoni \u00fcks \u00fclemaid, kes mulle siia k\u00fclla tuli, esitas k\u00fcsimuse: kuidas teil Eestis t\u00f6\u00f6tab kaotanud poliitikute t\u00f6\u00f6h\u00f5ive? Kusjuures niisuguse h\u00f5ive, mis laseb kaotanud poliitikul poliitikasse tagasi tulla... Mida aga t\u00e4hendab poliitika ja vajadus selle j\u00e4rele? Miks ei saa piirduda valitsemisel ja seaduste tegemisel spetsialistidega?Toon n\u00e4ite, mida olen ikka kasutanud. Oletame, et meil on auto katki. Kes seda parandama peab? Automehhaanik. Ja seda, kuidas parandada, et saa otsustada h\u00e4\u00e4letamise teel. Siin pole vaja enamuse arvamust, vaid \u00fchte meest, kes seda t\u00f6\u00f6d oskab.Aga n\u00fc\u00fcd on auto parandatud ja tuleb otsustada - kuidas edasi? Kas auto maha m\u00fc\u00fca, kuna ta on vana logu? V\u00f5i v\u00e4lja osta, sest j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4ike? V\u00f5i loobuda autost \u00fcldse, sest raha on vaja katuse parandamiseks? Neile k\u00fcsimustele vastamiseks pole vaja olla autospetsialist, vaid neile peab vastama autot omav perekond. Sest need otsused on strateegilised ja puudutavad k\u00f5iki pereliikmeid erialaseid teadmisi vajamata. Vaat see ongi poliitika! Mehaaniku k\u00e4est v\u00f5ib n\u00f5u k\u00fcsida k\u00fcll, aga otsused peab langetama perekondlik poliitiline n\u00f5ukogu.No ja siit siis vastus probleemile: kui me oleme riigi ja rahvana \u00fcks perekond, siis peame ka k\u00e4ituma perekondlikult. Ja kui kogu Eesti perekonna kokkukutsumine pole v\u00f5imalik (t\u00f6\u00f6d tuleb ju teha!), siis peavad poliitikud ise k\u00e4ituma kui osa Eesti suurest perekonnast.\"Poliitikast lahkunud poliitikul pole tavaliselt kuigi kerge endale tavalist t\u00f6\u00f6kohta leida sama ettek\u00e4\u00e4nde t\u00f5ttu - ta on poliitik.\"IGOR GR\u00c4ZIN professor, Keskerakond"}
{"text":"Maksuaudiitor: Hambaravi riskid on \u00fcmbrikupalk ja dividend palga asemelMaksuameti maksuaudiitori Aire Lumiste s\u00f5nul on hambaravi sektori peamisteks maksuriskideks \u00fcmbrikupalk ja dividendide maksmine palga asemel.\nMaksuameti maksuaudiitori s\u00f5nul tekib suur osa tervishoiusektori \u00fcmbrikupalga maksukahjust hambaraviga tegelevatest ettev\u00f5tetest.\nAutor: Shutterstock\n\"N\u00e4eme, et suur osa (45%) tervishoiusektori \u00fcmbrikupalga maksukahjust tekibki hambaraviga tegelevatest ettev\u00f5tetest. Dividendi maksmine palga asemel on pigem v\u00e4henevas tendentsis (ca 6% k\u00f5ikidest hambaravivaldkonnas tegutsevatest ettev\u00f5tetest). Aktiivse t\u00f6ise tegevuse eest tuleb maksta turutingimustele vastavat t\u00f6\u00f6tasu, dividendid on tulu n-\u00f6 passiivse tegevuse eest,\" r\u00e4\u00e4kis Lumiste."}
{"text":"Mis juhtusMasuudirong sai propagandaravi\u201e19. jaanuari \u00f5htul saabus Venemaalt Koidula raudteepiiripunkti masuuti vedav kaubarong, mille neljale tsisternile oli kirjutatud \u201ePy\u0441\u0441\u043a\u0438\u0439 \u043c\u0438p\u201c,\u201d teatas L\u00f5una prefektuur. \u201eVedurimeeskond laiutas k\u00e4si s\u00f5nades, et nemad teevad \u00fcksnes oma t\u00f6\u00f6d ega tea tsisternide m\u00e4rgistustest midagi. Piirivalvurid tegid vedurimeeskonnale \u00fcheselt selgeks, et ei piisa kirjete ajutisest katmisest musta kile, kleebise v\u00f5i teab millega, vaid tekst tuleb v\u00e4rviga katta ja vagunitelt p\u00fcsivalt kaotada. Ja kui selline variant ei passi, v\u00f5ivad vagunid kohe t\u00e4isk\u00e4igul tagasi Venemaa poole p\u00f5rutada. Hetk hiljem oli vedurimeeskonnal sinine v\u00e4rvipott juba peos ja agressori s\u00fcmboolika eemaldati ilma pikema jututa. Et Kremli re\u017eiim tapab Ukrainas julmalt tsiviilelanikke, mida ei \u00f5igusta miski, ei aktsepteeri me mitte \u00fchelgi juhul agressori s\u00fcmboolika avalikku eksponeerimist. Slava Ukraini!\u201dNaine l\u00f5i meestPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus 48-aastane mees, kelle elukaaslane oli teda V\u00f5ru vallas asuvas eramus t\u00fcli k\u00e4igus l\u00f6\u00f6nud. Mees p\u00f6\u00f6rdus esmaabiks haiglasse. Juhtunu asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.P\u00e4\u00e4stjad kustutasid veoki rehvi20. jaanuaril kell 15 teatati, et Kanepi vallas Sulaoja k\u00fclas s\u00fcttis s\u00f5idu ajal veoki rehv. Veoki juht summutas leeke enda ja m\u00f6\u00f6das\u00f5itjate loovutatud k\u00e4sikustutite abil. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid p\u00f5lengu veejoaga l\u00f5plikult ja kontrollisid termokaameraga koormaks oleva hakkepuidu tuleohutust. Tuleohutuse kontrollimiseks avati koorma kuumakahjustusi saanud kattetenti. Juhi s\u00f5nul oli p\u00f5leng s\u00fcttinud rehvi purunemise j\u00e4rel.Eakas h\u00e4daline kutsus radiaatori kaudu abi21. jaanuaril kella 19 ajal anti Parksepa alevikust M\u00e4nni teel asuvast kortermajast teada, et naaber kopsib vastu radikat ning on t\u00f5en\u00e4oliselt h\u00e4das. P\u00e4\u00e4stjad eemaldasid ukse luku s\u00fcdamiku, sisenesid korterisse, mille vannitoast leidsid vanema naise. Naine aidati vannist v\u00e4lja, viidi elutuppa ning anti \u00fcle kiirabi hoole alla. Kohale saabus ka naise t\u00fctar, kelle \u00fclesandeks j\u00e4i lukus\u00fcdamiku korda tegemine.P\u00e4\u00e4stjad k\u00e4ivad sageli v\u00e4ljakutsetel, kus vanemad \u00fcksi elavad inimesed on kodus kukkudes viga saanud ning ei suuda enam ise p\u00fcsti saada ega liikuda. Halvemal juhul ootab kannatanu abi tunde, enne kui keegi naabritest v\u00f5i m\u00f6\u00f6dujatest appih\u00fc\u00fcdeid kuuleb v\u00f5i m\u00f5ni l\u00e4hedane h\u00e4dasolijast teada saab. Eakate ja liikumisraskustega inimeste kodud on kasulik t\u00f5siste tagaj\u00e4rgedega kukkumiste ennetamiseks kohandada. Et kukkumise j\u00e4rel saaks kiirelt abi ja ei satuks ohtu elu, siis: lepi l\u00e4hedase v\u00f5i naabriga kokku igap\u00e4evased regulaarsed suhtlusviisid, hoia pidevalt h\u00e4irenuppu v\u00f5i telefoni enda juures (k\u00fcljes), vajadusel varusta kodu h\u00e4iret saatva liikumisanduriga.Libaleht viis suure summa rahaPolitseile laekus teade, et 14. jaanuaril sattus kelmide ohvriks Kanepi vallas elav mees, kes p\u00fc\u00fcdis ettev\u00f5tte kontoga logida sisse netipanka. Ta sisestas oma koodid, kuid lehele ta sisse ei p\u00e4\u00e4senud. Hiljem avastas mees, et oli koodid sisestanud panga libalehele ning ettev\u00f5te kontolt oli seej\u00e4rel kadunud 7500 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Linnamaastur p\u00f5rutas veokile sisse18. jaanuaril kella 23 ajal juhtus liiklus\u00f5nnetus Valga linnas P\u00e4rna pst 9 maja ees. 34-aastane mees juhtis s\u00f5iduautot Audi Q7 ja s\u00f5itis tagant otsa parkivale veoautole Volvo. Autojuht toimetati Tartu \u00fclikooli kliinikumi.J\u00e4rvej\u00e4\u00e4l s\u00f5itnud auto eksis Eestisse21. jaanuari keskp\u00e4eval avastas Saatse kordoni radarivaatleja Pihkva j\u00e4rvel ebaseadusliku ajutise kontrolljoone \u00fcletuse \u00fche s\u00f5iduauto poolt suunaga Venemaalt Eestisse. Piirivalvepatrull peatas masina ning seal viibinud neli Venemaa kodanikku toimetati menetlustoiminguteks piirivalvekordonisse. Peale menetlustoiminguid anti piiririkkujad \u00fcle naaberriigi piirivalvuritele.Kaubikujuht m\u00fc\u00fcs v\u00f5ltsitud tehnikatKagu-Eesti veebipolitseiniku Janar Koemetsa s\u00f5nul laekus 24. jaanuaril politseile teade, et Kagu-Eestis liigub s\u00f5iduk, millest pakutakse m\u00fc\u00fcgiks kahtlase p\u00e4ritoluga kaupa. Politseipatrullidel \u00f5nnestus kirjeldusele vastav s\u00f5iduk tabada ning asjaolusid kontrollida. M ootors\u00f5idukijuhi kontrollimisel selgus, et tal puudus kehtiv juhtimis\u00f5igus. M\u00fc\u00fcgiks pakutava kauba l\u00e4hemal vaatlusel selgus, et esemetele olid peale kleebitud tuntud br\u00e4ndide kleepsud. T\u00e4nu inimeste t\u00e4helepanelikkusele ja politsei sekkumisele sai v\u00f5ltskaubaga kauplemine kiire l\u00f5pu. Veebipolitseinik kutsub sellistest juhtumitest teada andma numbrile 112 ja m\u00e4rgib, et eraisikute vahelistes tehingutes ei kehti tarbija\u00f5igused - ehk vuhvelkauba ostjal pole \u00f5igust selle eest hiljem raha tagasi n\u00f5uda."}
{"text":"Ettevaatust: kelmid j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiPolitsei hoiatab, et viimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad kuni 120 000 euroni.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \u201eKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c hoiatas Milenin.Alates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google'i otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht.\u201eTegemist on kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad pangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c selgitas politseinik.Varasemalt oli Google'i otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115 000 euro.Oluline info, mis tasub meelde j\u00e4tta:\u2022 Sisene enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale.\u2022 Internetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi - kui m\u00f5ne \u201epanga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.\u2022 Kontrolli alati veebilehe aadressi.\u2022 Esimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht.PPA"}
{"text":"J\u00e4tkuvalt on riskid k\u00f5rged: virtuaalv\u00e4\u00e4ringute ja \u00e4ri\u00fchingute teenuse pakkujadAvaldati MONEYVAL-i raport, mis hindas Eesti efektiivsust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases v\u00f5itluses tulemuslikuks. Samas toodi v\u00e4lja ka teemad, mida riik peab hoidma fookuses, et k\u00f5rget taset s\u00e4ilitada.\nAutor: Pixabay\n\u201eMeie Eesti on avatud majandusega ja tulevikku vaatav e-riik. Meie jaoks on oluline, et kurjategijad ei saaks neid omadusi \u00e4ra kasutada kuritegelikel eesm\u00e4rkidel, Moneyvali \u00fcldjoontes positiivne hinnang on Eesti riigiasutuste \u00fchise koost\u00f6\u00f6 tulemus,\u201c \u00fctles rahandusminister Annely Akkermann."}
{"text":"Eesti IT-firma kaasas laienemiseks neli miljonit. USA investor: \"n\u00e4eme tohutut potentsiaali\"Finantskuritegevuse vastast platvormi loov IT-firma Salv kaasas tarkvaraarenduseks ja geograafiliseks laienemiseks neli miljonit eurot.\nOsa Salvi tiimist ettev\u00f5tte kontoris Tallinnas.\nAutor: Jake Farra\nRahastusvooru juhtinud USA riskikapitalifondi teatel investeerisid nad julgelt t\u00f6\u00f6tavasse lahendusse."}
{"text":"Maardu liikluskorralduse skeemi eeln\u00f5u avalik v\u00e4ljapanekMaardu liikluskorralduse skeemi eeln\u00f5u avalikustatakse Maardu linna kodulehel 18. jaanuarist kuni 10. veebruarini 2023.Joonise projekteerija on AS Signaal TM, registrikood 12394501, Liimi 3, 10621 Tallinn.Projekteerimist\u00f6\u00f6d h\u00f5lmasid endas olemasolevate liiklusm\u00e4rkide ja teekattem\u00e4rgistuse joonisele kandmist. Lisaks koostati projekteerija poolt muudatusettepanekud, mille eesm\u00e4rk on suurendada liiklusohutust liikluskorralduse muutmise teel. Projekteerimist\u00f6\u00f6d sisaldasid ainult liikluskorralduslikke t\u00f6id ja ei sisaldanud teede- ehituslikku projekteerimist.Muudatusettepanekute koostamisel v\u00f5eti arvesse aastatel 2019-2021 toimunud kindlustusjuhtumid.Maardu liikluskorralduse skeemi puudutavad ettepanekud palume saata e-posti aadressile linnavalitsus@maardu.ee hiljemalt 10. veebruariks 2023 kl 23.59.Arvestatakse ainult kirjalikult saadetud ettepanekuid."}
{"text":"Pressiteade: 66 protsenti tolli kontrollimahtudest moodustasid\n eelmisel aastal sanktsioonide kontrollidMaksu- ja Tolliamet\nPRESSITEADE\n26.01.2023\n\n66 protsenti tolli kontrollimahtudest moodustasid eelmisel aastal\nsanktsioonide kontrollid\n\n26. jaanuaril t\u00e4histab Maksu- ja Tolliamet rahvusvahelist tollip\u00e4eva,\nmille raames heidetakse pilk ka m\u00f6\u00f6dunud aasta tulemustele. Alates 2022.\naasta veebruarist on Maksu- ja Tolliamet kohaldanud j\u00f5uliselt Euroopa\nLiidu kehtestatud sanktsioone Venemaa vastu.\n\n\u201eOlles \u00fcks neljast Euroopa Liidu riigist, kellel on maismaapiir\nVenemaaga, on Eesti tolli roll kahtlemata vastutusrikas ning saanud ka\nrahvusvahelist t\u00e4helepanu ja tunnustust,\u201c \u00fctles Maksu- ja Tolliameti\ntolliosakonna juht Eerik Heldna. \u201eK\u00f5ikidest eelmisel aastal tolli poolt\ntehtud kontrollidest moodustasid 66 protsenti sanktsioonide kontrollid.\u201c\n\nKui varasemalt on Venemaa olnud Eestile \u00fcks kaubanduspartneritest, siis\neelmine aasta ja sellises mahus sanktsioonide rakendamine oli Eesti\ntolliametnikele v\u00e4ljakutseterohke.\n\nEerik Heldna s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tavad Euroopa Liidu tolliasutused kui \u00fcks\nmeeskond. \u201eTolliametnikud teevad sanktsioonide j\u00f5ustamisel tihedat\nkoost\u00f6\u00f6d, sest j\u00e4rjest enam puutume kokku olukordadega, kus otsitakse\nv\u00f5imalusi sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimiseks,\u201c t\u00f5i Heldna v\u00e4lja.\n\u201eOleme tuvastanud erinevaid sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimise juhtumeid,\nn\u00e4iteks topeltdokumente, kauba valet klassifitseerimist, kaubale vale\np\u00e4ritolu m\u00e4rkimist v\u00f5i kaubale vale v\u00e4\u00e4rtuse deklareerimist. Tegeleme\nj\u00e4tkuvalt nende pettuste tuvastamisega ja menetlemisega.\u201c\n\n\u201eSanktsioonid ei t\u00e4henda ainult kauba-, vaid ka finantssanktsioone,\u201c\n\u00fctles Heldna. 2022. aastal k\u00fclmutas Maksu- ja Tolliamet 19\nsanktsioneeritud ettev\u00f5tte ettemaksukontod, summas \u00fcle 8 miljoni euro,\ntehes seejuures koost\u00f6\u00f6d ka Rahapesu Andmeb\u00fcrooga.\n\nMaksu- ja Tolliameti suunaks on automatiseeritud ja andmep\u00f5hised\nkontrollid, millele lisandub v\u00e4lja\u00f5ppinud tolliametniku kontroll. K\u00f5ik\nriskid hinnatakse elektrooniliselt ning kontrolle teostatakse\nmitmeetapiliselt.\n\nT\u00e4na, rahvusvahelisel tollip\u00e4eval, t\u00e4histab Maailma Tolliorganisatsioon\nWCO oma 70. aastap\u00e4eva. Maksu- ja Tolliamet viib sel puhul l\u00e4bi\nkonverentsi Sisekaitseakadeemias, kus \u00f5petatakse tulevasi maksu- ja\ntolliametnikke. Rahvusvahelise tollip\u00e4eva raames tunnustab Maailma\nTolliorganisatsioon (WCO) aukirjaga ka Maksu- ja Tolliameti k\u00fcmmet\nt\u00f6\u00f6tajat.\n\nLugupidamisega\nKarin Laurima\nMeediaspetsialist\n+372 504 6343\nwww.emta.ee<http:\/\/www.emta.ee>\n\n\n________________________________\nK\u00e4esolev e-kiri v\u00f5ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud\nteavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun v\u00f5tke \u00fchendust\nsaatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.\nThis e-mail may contain information which is classified for internal use.\nIf you are not the intended recipient of this message, please notify the\nsender immediately and delete the message."}
{"text":"Finantskuritegevusega v\u00f5itlev Salv kaasas laienemiseks 4 miljonit eurotJaga:\nAutor: foundME \u2022 26. jaanuar 2023\nJaga:\nSalvi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Tamkivi.\nAutor: Andras Kralla\/\u00c4rip\u00e4ev\nEndiste Skype\u2019i ja Wise\u2019i v\u00f5tmet\u00f6\u00f6tajate asutatud idufirma Salv kaasas 4 miljonit eurot, et laieneda Euroopas.\nInvesteerimisvooru juhtis USA riskikapitalifond ffVC, osalesid ka Saksamaalt G+D Ventures ja senised investorid. Kaasatud summa v\u00f5imaldab Salvil edasi arendada oma koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hinevat finantskuritegevusevastast platvormi ja toetada geograafilist laienemist uutesse piirkondadesse, sealhulgas Poola.\nFoundME.io toetajad:\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nKui oled juba tellija, siis logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse\nTelli foundME \/ esimene kuu 3,90"}
{"text":"MTA: kaks kolmandikku tolli kontrollimahtudest olid mullu sanktsioonidTALLINN, 26. jaanuar, BNS \u2013 Maksu- ja tolliameti k\u00f5ikidest eelmisel aastal tehtud kontrollidest moodustasid 66 protsenti sanktsioonide kontrollid.\nEuroopa Liidu kehtestatud sanktsioone hakkas amet kehtestama 2022. aasta veebruarist, teatas MTA. \"Olles \u00fcks neljast Euroopa Liidu riigist, kellel on maismaapiir Venemaaga, on Eesti tolli roll kahtlemata vastutusrikas ning saanud ka rahvusvahelist t\u00e4helepanu ja tunnustust,\" \u00fctles ameti tolliosakonna juht Eerik Heldna pressiteates.\nKui varasemalt on Venemaa olnud Eestile \u00fcks kaubanduspartneritest, siis eelmine aasta ja sellises mahus sanktsioonide rakendamine oli Eesti tolliametnikele v\u00e4ljakutseterohke. Heldna s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tavad aga Euroopa Liidu tolliasutused kui \u00fcks meeskond. \"Tolliametnikud teevad sanktsioonide j\u00f5ustamisel tihedat koost\u00f6\u00f6d, sest j\u00e4rjest enam puutume kokku olukordadega, kus otsitakse v\u00f5imalusi sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimiseks,\" nentis ta.\nHeldna s\u00f5nul on amet tuvastanud erinevaid sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimise juhtumeid, n\u00e4iteks topeltdokumente, kauba valet klassifitseerimist, kaubale vale p\u00e4ritolu m\u00e4rkimist v\u00f5i kaubale vale v\u00e4\u00e4rtuse deklareerimist. \"Tegeleme j\u00e4tkuvalt nende pettuste tuvastamisega ja menetlemisega,\" kinnitas tolliosakonna juht.\n\"Sanktsioonid ei t\u00e4henda ainult kauba-, vaid ka finantssanktsioone,\" m\u00e4rkis Heldna. 2022. aastal k\u00fclmutas amet 19 sanktsioneeritud ettev\u00f5tte ettemaksukontod, summas \u00fcle 8 miljoni euro, tehes seejuures koost\u00f6\u00f6d ka Rahapesu Andmeb\u00fcrooga.\nMaksu- ja tolliameti suunaks on automatiseeritud ja andmep\u00f5hised kontrollid, millele lisandub v\u00e4lja\u00f5ppinud tolliametniku kontroll. K\u00f5ik riskid hinnatakse elektrooniliselt ning kontrolle teostatakse mitmeetapiliselt.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"MTA: kaks kolmandikku tolli kontrollimahtudest olid mullu sanktsioonidTALLINN, 26. jaanuar, BNS \u2013 Maksu- ja tolliameti k\u00f5ikidest eelmisel aastal tehtud kontrollidest moodustasid 66 protsenti sanktsioonide kontrollid.\nEuroopa Liidu kehtestatud sanktsioone hakkas amet kehtestama 2022. aasta veebruarist, teatas MTA. \"Olles \u00fcks neljast Euroopa Liidu riigist, kellel on maismaapiir Venemaaga, on Eesti tolli roll kahtlemata vastutusrikas ning saanud ka rahvusvahelist t\u00e4helepanu ja tunnustust,\" \u00fctles ameti tolliosakonna juht Eerik Heldna pressiteates.\nKui varasemalt on Venemaa olnud Eestile \u00fcks kaubanduspartneritest, siis eelmine aasta ja sellises mahus sanktsioonide rakendamine oli Eesti tolliametnikele v\u00e4ljakutseterohke. Heldna s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tavad aga Euroopa Liidu tolliasutused kui \u00fcks meeskond. \"Tolliametnikud teevad sanktsioonide j\u00f5ustamisel tihedat koost\u00f6\u00f6d, sest j\u00e4rjest enam puutume kokku olukordadega, kus otsitakse v\u00f5imalusi sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimiseks,\" nentis ta.\nHeldna s\u00f5nul on amet tuvastanud erinevaid sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimise juhtumeid, n\u00e4iteks topeltdokumente, kauba valet klassifitseerimist, kaubale vale p\u00e4ritolu m\u00e4rkimist v\u00f5i kaubale vale v\u00e4\u00e4rtuse deklareerimist. \"Tegeleme j\u00e4tkuvalt nende pettuste tuvastamisega ja menetlemisega,\" kinnitas tolliosakonna juht.\n\"Sanktsioonid ei t\u00e4henda ainult kauba-, vaid ka finantssanktsioone,\" m\u00e4rkis Heldna. 2022. aastal k\u00fclmutas amet 19 sanktsioneeritud ettev\u00f5tte ettemaksukontod, summas \u00fcle 8 miljoni euro, tehes seejuures koost\u00f6\u00f6d ka Rahapesu Andmeb\u00fcrooga.\nMaksu- ja tolliameti suunaks on automatiseeritud ja andmep\u00f5hised kontrollid, millele lisandub v\u00e4lja\u00f5ppinud tolliametniku kontroll. K\u00f5ik riskid hinnatakse elektrooniliselt ning kontrolle teostatakse mitmeetapiliselt.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"J\u00f5gevamaa mees sattus mopeedautot m\u00fc\u00fces kelmuse ohvriksPolitseile laekus teade, et m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala alguses m\u00fc\u00fcs\u00a028-aastane J\u00f5gevamaa mees sama vanale naisele mopeedauto hinnaga 3100 eurot.Ostja esitas tehingu tegemisel m\u00fc\u00fcjale k\u00fcll panga maksekorralduse, kuid raha t\u00e4nini meheni j\u00f5udnud ei ole. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"V\u00e4idetav krediitkaardifirma \u00f5ngitseb Hiiumaa mehe nimel raha: minu nimi ja pangakonto number...\u00abTegu on minu nime ja pangakonto numbriga,\u00bb\u00a0tunnistab Marguse-nimeline h\u00e4rra, kelle pangakontol toimuvad tema teadmata kahtlased tehingud.\u00abTuli kiri ja sain pakkumise, et saan krediitkaardi,\u00bb meenutab Heiti kummalist kirja, mis \u00fchel p\u00e4eval tema postkasti potsatas.\u00a0\u00abVaatasin Facebookist ka ja asi tundus kahtlane\u00a0\u2013 pean maksma 61\u00a0eurot ja krediitkaart, kus on laenusumma 2500 eurot juba peal,\u00a0tuleb koju.\u00bb\nHeiti tunnistab, et kuigi pakkumine tundus liiga hea, et olla t\u00f5si,\u00a0kaalus ta krediitkaardi tellimist.\u00a0\u00abM\u00f5tlesin, aga \u00f5nneks sain n\u00e4pu peale... Tavaliselt k\u00fcsitakse ikka isikuandmeid, isikukoodi,\u00bb j\u00e4i ta m\u00f5tisklema.\u00a0\u00abNii lihtsalt need asjad ei k\u00e4i, et maksa raha ja kaart on kohe olemas.\u00bb Ebausaldusv\u00e4\u00e4rsust lisas ka asjaolu, et raha paluti kanda v\u00f5\u00f5rale eraisikule, Marguse-nimelise mehe kontole.\u00a0\u00abEsimest korda kuulsin sellist asja.\u00bb\n\nKuvat\u00f5mmis\nKuvat\u00f5mmis\n\nHeiti p\u00f6\u00f6rdus Facebooki vahendusel ViaBuy poole, kust sai aga vaid segaseid s\u00f5numeid. Ta esitas k\u00fcsimuse: \u00abMis te m\u00f5tlete, et inimesed ei saa aru, et tegemist on pettusega?\u00bb ja sai j\u00e4rgmise vastuse:\u00a0\u00abSee on 2 asi, mida austate meie seisundit v\u00f5i lahkusite.\u00bb\nK\u00fcll aga selgitas ettev\u00f5te Facebooki teel arusaadavalt krediitkaardi toimimist.\u00a0\u00abKaart sisaldab laenusummat ja igakuine tagasimakse tehakse otsekorraldusena. Kui ostate krediitkaardi, j\u00e4rgnevad identiteedi kontrollimise protseduurid.\u00a0Kaart p\u00e4rineb Saksamaalt ja Luksemburgist.\u00bb\nToimetuse saadetud p\u00e4ringule vastas aga ViaBuy:\u00a0\u00abEi kommentaari.\u00bb\n\nKuvat\u00f5mmis ViaBuy veebilehelt\nKuvat\u00f5mmis ViaBuy veebilehelt\n\nMargus,\u00a0kelle kontole\u00a0raha palutakse saata, s\u00f5nas\u00a0toimetusele, et kuigi olukord on kummaline, siis tema selles suurt probleemi ei n\u00e4e.\u00a0\u00abOlen kursis, et mind petetakse, tegu on minu nime ja pangakonto numbriga, aga mis teha... elan \u00fcle.\u00bb \u00dcks kodanik\u00a0on Margusega ka otse \u00fchendust v\u00f5tnud ja teada andud, et tema nimel s\u00e4\u00e4rane petuskeem levib.\u00a0\u00abTegelen asjaga, aga \u00f5nneks sellel kontol raha ega kaarti ei ole.\u00bb\nLHV kommunikatsioonijuht Marthi Lepik nentis, et see on j\u00e4rjekordne petuskeem. \u00abErinevad v\u00e4lismaa kodanikud v\u00f5tavad kas e-kirja v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu inimestega \u00fchendust, pakuvad pealtn\u00e4ha soodsatel tingimustel laenu, p\u00fc\u00fcavad muul moel ohvritelt andmeid v\u00e4lja petta v\u00f5i neid petturite juhiste j\u00e4rgi pangakontosid avama meelitada. Et petturite pakutud \u00abhea tehing\u00bb\u00a0saaks tehtud, on neil vaja ligip\u00e4\u00e4su ohvri kontole.\u00bb\nLepik tuletab meelde, et kuigi laen v\u00f5i investeering tundub olevat v\u00e4ga hea, on \u00fcldjuhul tegu pettustega.\u00a0\u00abHiljem, kui p\u00e4ttidel on ligip\u00e4\u00e4s kellegi kontole olemas, saavad nad neid andmeid ka oma petus\u00f5numites v\u00f5i -kirjades kasutada ja kuvada s\u00f5numi saatjana n\u00e4iteks m\u00f5ne ettev\u00f5tte (sel juhul ViaBuy) nime,\u00bb \u00fctles ta.\nKui sotsiaalmeedias v\u00f5ib liba- v\u00f5i varikonto luua teise inimese nimel tema teadmata, siis Lepiku s\u00f5nul pangakontot sellisel moel avada ei saa. \u00abPangakonto saab avada vaid inimene ise v\u00f5i on see avatud pettuse teel nii, et inimene ise on oma andmed ja identiteedi petturitele konto avamiseks loovutanud. Konto saab igal juhul sulgeda, kui konto omanik helistab panka ja teavitab oma soovist. Ka pangad ise sulgevad kontosid, kui selgub, et neid kasutatakse kuritegevuslikul eesm\u00e4rgil,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.\n\nLHV\nErik Tikan\n"}
{"text":"MTA: kaks kolmandikku tolli kontrollimahtudest olid mullu sanktsioonidMaksu- ja tolliameti k\u00f5ikidest eelmisel aastal tehtud kontrollidest moodustasid 66 protsenti sanktsioonide kontrollid.\nEuroopa Liidu kehtestatud sanktsioone hakkas amet kehtestama 2022. aasta veebruarist.\nEuroopa Liidu kehtestatud sanktsioone hakkas amet kehtestama 2022. aasta veebruarist, teatas MTA. \"Olles \u00fcks neljast Euroopa Liidu riigist, kellel on maismaapiir Venemaaga, on Eesti tolli roll kahtlemata vastutusrikas ning saanud ka rahvusvahelist t\u00e4helepanu ja tunnustust,\" \u00fctles ameti tolliosakonna juht Eerik Heldna pressiteates.\nKui varasemalt on Venemaa olnud Eestile \u00fcks kaubanduspartneritest, siis eelmine aasta ja sellises mahus sanktsioonide rakendamine oli Eesti tolliametnikele v\u00e4ljakutseterohke. Heldna s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tavad aga Euroopa Liidu tolliasutused kui \u00fcks meeskond.\nTolliametnikud teevad sanktsioonide j\u00f5ustamisel tihedat koost\u00f6\u00f6d, sest j\u00e4rjest enam puutume kokku olukordadega, kus otsitakse v\u00f5imalusi sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimiseks,\nnentis ta.\nHeldna s\u00f5nul on amet tuvastanud erinevaid sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimise juhtumeid, n\u00e4iteks topeltdokumente, kauba valet klassifitseerimist, kaubale vale p\u00e4ritolu m\u00e4rkimist v\u00f5i kaubale vale v\u00e4\u00e4rtuse deklareerimist. \"Tegeleme j\u00e4tkuvalt nende pettuste tuvastamisega ja menetlemisega,\" kinnitas tolliosakonna juht.\n\"Sanktsioonid ei t\u00e4henda ainult kauba-, vaid ka finantssanktsioone,\" m\u00e4rkis Heldna. 2022. aastal k\u00fclmutas amet 19 sanktsioneeritud ettev\u00f5tte ettemaksukontod, summas \u00fcle 8 miljoni euro, tehes seejuures koost\u00f6\u00f6d ka rahapesu andmeb\u00fcrooga.\nMaksu- ja tolliameti suunaks on automatiseeritud ja andmep\u00f5hised kontrollid, millele lisandub v\u00e4lja\u00f5ppinud tolliametniku kontroll. K\u00f5ik riskid hinnatakse elektrooniliselt ning kontrolle teostatakse mitmeetapiliselt."}
{"text":"MIS VILE? | Vilistatud ja vilistamata j\u00e4etud ebasportlikud vead ning v\u00e4lgub ka tehniline!Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali \u00fchist\u00f6\u00f6na lugejateni j\u00f5udev rubriik \u201cMis vile?\u201d toob sel korral lugejateni taas viis \u00fcsna eriilmelist n\u00e4idet korvpallireeglitest ning nende t\u00f5lgendamise kunstist.\nVaatame esmalt \u00fchte Rakveres vilistatud katteviga, Prometey m\u00e4ngumehe poolt Keilas vastasele jala taha panemise olukorda, Tartus vilistamata j\u00e4\u00e4nud ebosportlikku viga, veel \u00fchte \u00f5last haaramisega tehtud ebasportlikku viga ning Audentese spordihallis vilistatud r\u00fcndeviga, millele j\u00e4rgnes kohe otsa ka tehniline viga.\nNB! \u201cMis vile?\u201d rubriik on maksum\u00fc\u00fcri vabalt lugemiseks k\u00f5igile!\n[embedded content]\n1. Katte panek palliga m\u00e4ngija puhul\nSinine 44 p\u00f5rgatab palliga eesalasse ja Sinine 33 tuleb panema katet. Katte panemise k\u00e4igus toimub kehakontakt kaitsjaga Valge 17 ning kohtunik vilistab r\u00fcndaja vea ( vale kate) Sinisele 44-le.\nOBR Artikkel 33.7\u00a0Lubatud kate on siis, kui katet tegev m\u00e4ngija on:\npaigal (oma silindris), hetkel kui kehakontakt toimub;\nm\u00f5lema jalaga p\u00f5randal, hetkel kui kehakontakt toimub.\nLubamatu kate on siis, kui katet tegev m\u00e4ngija:\nliikus, hetkel kui kehakontakt toimus;\nkatte tegemisel seisvale vastasm\u00e4ngijale, v\u00e4ljaspool viimase vaatev\u00e4lja, ei j\u00e4tnud piisavalt ruumi kehakontakti v\u00e4ltimiseks;\nliikuva vastasm\u00e4ngija puhul ei arvestanud aja ja ruumi elemente, kui kontakt toimus.\nKui vastane liigub tuleb arvestada aja ja ruumi elemente. Katte tegija peab j\u00e4tma piisavalt ruumi selleks, et m\u00e4ngija, kellele tehti katet, oleks v\u00f5imeline hoiduma kokkup\u00f5rkest peatumisega v\u00f5i liikumissuuna muutmisega.\nN\u00f5utav vahemaa ei ole kunagi v\u00e4iksem kui \u00fcks (1) normaalsamm ja suurem kui kaks (2) normaalsammu.\nM\u00e4ngija, kellele tehti lubatud kate, on vastutav kehakontakti eest katte tegijaga.\nOtsus: R\u00fcndaja S33 on katte panemise ajal paigal, m\u00f5lemad jalad maas. Tagatud on ka aeg ja piisav distants ( 1 samm) kaitsem\u00e4ngijale suuna muutmiseks v\u00f5i peatumiseks. Kaitsem\u00e4ngija n\u00e4eb kattepanijat ja jookseb tema \u00f5lga sisse ehk on kontakti eest ise vastutav. \u00d5ige otsus oleks antud olukorras mitte vilistada.\n[embedded content]\n2. Ebasportlik viga \u2013 jalaga r\u00fcndaja takistamine\nValge 5 alustab palliga l\u00e4bimurret kolmepunkti joone tagant, kui kaitsem\u00e4ngija Punane 7 blokeerib jalaga tema liikumist, mille tagaj\u00e4rjel r\u00fcndaja kukub ning kohtunikud vilistavad kaitsjale vea.\nOBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on m\u00e4ngija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:\nei olnud tegu katsega m\u00e4ngida palli vastavalt reeglite m\u00f5ttele ja vaimule;\nkui katsel m\u00e4ngida palli p\u00f5hjustab m\u00e4ngija tugeva kehakontakti (r\u00e4nga vea);\nkui kaitsem\u00e4ngija p\u00f5hjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste r\u00fcnnakule minekut. See kehtib hetkeni kui r\u00fcndaja on alustanud pealeviset.\nkui m\u00e4ngija tekitab kehakontakti selja tagant v\u00f5i k\u00fcljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva m\u00e4ngija ja korvi vahel pole \u00fchtegi vastast ja\nkorvile suunduv m\u00e4ngija omab kontrolli palli \u00fcle v\u00f5i\nkorvile suunduv m\u00e4ngija \u00fcritab saada kontrolli palli \u00fcle v\u00f5i\npall on lahkunud s\u00f6\u00f6duks korvile suunduva m\u00e4ngija suunas.\nSee kehtib hetkeni kui r\u00fcndaja on alustanud pealeviset.\nOtsus: Kaitsem\u00e4ngija P7 p\u00f5hjustatud kontakti ei saa pidada normaalseks korvpalli liigutuseks ning tegu ei ole katsega m\u00e4ngida palli, mist\u00f5ttu tuleks m\u00e4\u00e4rata ebasportlik viga esimese kriteeriumi j\u00e4rgi. Taoline liigutus v\u00f5ib tugevama l\u00f6\u00f6gi puhul kvalifitseeruda diskvalifitseeriva veana.\n[embedded content]\n3. Ebasportlik viga \u2013 selga l\u00fckkamine\nM23 on palliga kolmepunkti joone taga ning s\u00f6\u00f6dab palli korvi alla l\u00f5ikavale M23-le, kellel on vaba tee korvile. Kaitsem\u00e4ngija V5 l\u00fckkab viskele minevat m\u00e4ngija selga ning kohtunikud vilistavad kaitsevea.\nOBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on m\u00e4ngija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:\nei olnud tegu katsega m\u00e4ngida palli vastavalt reeglite m\u00f5ttele ja vaimule;\nkui katsel m\u00e4ngida palli p\u00f5hjustab m\u00e4ngija tugeva kehakontakti (r\u00e4nga vea);\nkui kaitsem\u00e4ngija p\u00f5hjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste r\u00fcnnakule minekut. See kehtib hetkeni kui r\u00fcndaja on alustanud pealeviset.\nkui m\u00e4ngija tekitab kehakontakti selja tagant v\u00f5i k\u00fcljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva m\u00e4ngija ja korvi vahel pole \u00fchtegi vastast ja\nkorvile suunduv m\u00e4ngija omab kontrolli palli \u00fcle v\u00f5i\nkorvile suunduv m\u00e4ngija \u00fcritab saada kontrolli palli \u00fcle v\u00f5i\npall on lahkunud s\u00f6\u00f6duks korvile suunduva m\u00e4ngija suunas.\nSee kehtib hetkeni kui r\u00fcndaja on alustanud pealeviset.\nOtsus: Kaitsem\u00e4ngija P7 p\u00f5hjustatud kontakti ei saa pidada katseks m\u00e4ngida palli, mist\u00f5ttu tuleks m\u00e4\u00e4rata ebasportlik viga esimese kriteeriumi j\u00e4rgi. Taoline liigutus \u00f5hus olevale m\u00e4ngijale v\u00f5ib viia vigastusohtlikku olukorrani ja kvalifitseeruda diskvalifitseeriva veana.\n[embedded content]\n4. Ebasportlik viga \u2013 haaramine \u00f5last\nM1 viske\u00fcritus p\u00f5rkab r\u00f5ngalt \u00fcles ja M23 p\u00fc\u00fcab kolmesekundi alas r\u00fcndelauapalli. M23 teeb viskepette ja l\u00e4heb seej\u00e4rel h\u00fcppelt pealeviskele. Kaitsem\u00e4ngija V11 haarab selja tagant \u00f5last ning kohtunikud vilistavad vea. Pall l\u00e4heb korvi, mist\u00f5ttu korv loetakse ja M1-le antakse 1 vabavise.\nOBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on m\u00e4ngija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:\nei olnud tegu katsega m\u00e4ngida palli vastavalt reeglite m\u00f5ttele ja vaimule;\nkui katsel m\u00e4ngida palli p\u00f5hjustab m\u00e4ngija tugeva kehakontakti (r\u00e4nga vea);\nkui kaitsem\u00e4ngija p\u00f5hjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste r\u00fcnnakule minekut. See kehtib hetkeni kui r\u00fcndaja on alustanud pealeviset.\nkui m\u00e4ngija tekitab kehakontakti selja tagant v\u00f5i k\u00fcljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva m\u00e4ngija ja korvi vahel pole \u00fchtegi vastast ja\nkorvile suunduv m\u00e4ngija omab kontrolli palli \u00fcle v\u00f5i\nkorvile suunduv m\u00e4ngija \u00fcritab saada kontrolli palli \u00fcle v\u00f5i\npall on lahkunud s\u00f6\u00f6duks korvile suunduva m\u00e4ngija suunas.\nSee kehtib hetkeni kui r\u00fcndaja on alustanud pealeviset.\nOtsus: Kaitsem\u00e4ngija V11 p\u00f5hjustatud kontakti ei saa pidada katseks m\u00e4ngida palli kuna ta haarab r\u00fcndajal \u00f5la piirkonnast,\u00a0 mist\u00f5ttu tuleks m\u00e4\u00e4rata ebasportlik viga esimese kriteeriumi j\u00e4rgi. M\u00e4ng peaks j\u00e4tkuma 1 vabaviskega M23-le koos audi sisseviskega audisisseviske joonelt v\u00f5istkonna eesalast. R\u00fcnnakuaja kellale pannakse 14 sekundit.\n[embedded content]\n5. R\u00fcndaja viga ja tehniline viga\nValge 7 p\u00f5rgatab palliga tagaalast eesalasse. Kaitsem\u00e4ngija Must 3 m\u00e4ngib aktiivset kaitset, hoides hetkeks vasakut k\u00e4tt r\u00fcndem\u00e4ngija selja peal, mille r\u00fcndem\u00e4ngija parema k\u00e4ega minema l\u00f6\u00f6b. Kohtunik m\u00e4\u00e4rab Valgele 7-le r\u00fcndaja vea, mille j\u00e4rel r\u00fcndaja demonstratiivselt n\u00e4itab oma pahameelt ja talle m\u00e4\u00e4ratakse ka tehniline viga.\nOBR Artikkel 33.11 Vastasm\u00e4ngija puudutamine k\u00e4e (k\u00e4tega) ja\/v\u00f5i k\u00e4sivarre (-tega)\nVastasm\u00e4ngija k\u00e4e (k\u00e4tega) puudutamine ei pea iseenesest veel olema viga.\nKohtunikud peavad otsustama, kas m\u00e4ngija, kes tekitas kehakontakti sai sellest eba\u00f5iglase eelise. Kui kehakontakt mingil m\u00e4\u00e4ral piiras vastasm\u00e4ngija liikumisvabadust, siis selline kontakt on viga.\nK\u00e4e (k\u00e4te) v\u00f5i v\u00e4ljasirutatud k\u00e4sivarre (-te) lubamatu kasutamine \u00f5iges kaitseasendis oleva m\u00e4ngija poolt on siis, kui ta asetab k\u00e4e (k\u00e4ed) palli v\u00f5i pallita vastasele ja hoiab neid pidevas kontaktis, piirates viimase liikumist.\nPalliga v\u00f5i pallita vastase korduvat puudutamist v\u00f5i torkimist, tuleks samuti t\u00f5lgendada veana, kuna see v\u00f5ib \u00fcle minna toorutsemiseks.\nOBR Artikkel 36.2.1 Tehniline viga on m\u00e4ngija k\u00e4itumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehalist kontakti vastasm\u00e4ngijaga kui:\nm\u00e4ngija j\u00e4tab t\u00e4hele panemata kohtunike hoiatusi;\nebaviisakalt k\u00e4itub ja\/v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdub kohtunike, komissari, lauakohtunike, vastaste v\u00f5i vahetusm\u00e4ngijate pingil olevate isikute poole;\ns\u00f5imleb v\u00f5i teeb lubamatuid (solvavaid) \u017eeste pealtvaatajate aadressil;\n\u00f5rritab v\u00f5i m\u00f5nitab vastast\nvehkleb k\u00e4tega vastasm\u00e4ngija silmade ees, et v\u00e4ljakun\u00e4gemist h\u00e4irida;\nohtlikult vehib k\u00fc\u00fcnarnukkidega\nvenitab m\u00e4ngu, sihilikult puudutades korvi l\u00e4binud palli v\u00f5i takistades palli kiiret audist m\u00e4ngupanekut;\nkukutab end v\u00e4ljakule vea v\u00e4ljapetmiseks;\nhaarab kinni korvir\u00f5ngast ja j\u00e4\u00e4b sinna kogu keharaskusega rippuma, kui just m\u00e4ngija pealtpaneku j\u00e4rel hetkeks ei haara kinni korvir\u00f5ngast v\u00f5i kui kohtunike t\u00f5lgendusel m\u00e4ngija p\u00fc\u00fcdis kaitsta ennast ja teisi m\u00e4ngijaid vigastuse eest;\nkaitsem\u00e4ngija rikkus korvi sulustamise reeglit viimase v\u00f5i ainsa vabaviske ajal. R\u00fcndavale v\u00f5istkonnale arvestatakse \u00fcks (1) punkt ja kaitsem\u00e4ngijale m\u00e4\u00e4ratakse tehniline viga.\nOtsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Vastasm\u00e4ngija k\u00e4ega puudutamine ei pea iseenesest veel olema viga. Kohtuniku \u00fclesanne on verbaalselt p\u00f6\u00f6rduda kaitsem\u00e4ngija poole, et ta k\u00e4ed r\u00fcndaja k\u00fcljest \u00e4ra v\u00f5taks. Kui kaitsem\u00e4ngija hoiab k\u00e4tt r\u00fcndem\u00e4ngija k\u00fcljes ning see tegevus otseselt ei piira r\u00fcndaja liikumisvabadust, siis tuleb r\u00fcndem\u00e4ngijal aktsepteerida seda kontakti kuniks kohtunik p\u00f6\u00f6rab sellele verbaalselt t\u00e4helepanu ning vajadusel vilistab vea ( kui kaitsja verbaalsele hoiatusele ei reageeri). R\u00fcndem\u00e4ngija ei j\u00e4tnud v\u00f5imalust kohtunikule kaitsjat k\u00e4e kehal hoidmise osas hoiatada ja reeglite vastaselt l\u00f5i ise vastase k\u00e4e minema, mille t\u00f5ttu m\u00e4\u00e4rati r\u00fcndaja viga. R\u00fcndaja veale j\u00e4rgnenud reaktsioon on ebaviisakas ja otsene protest kohtuniku otsuse peale ning selle eest tuleb m\u00e4\u00e4rata tehniline viga. M\u00e4ng j\u00e4tkub tehnilise karistusega \u2013\u00a0 1 vabavise Mustale v\u00f5istkonnale, mida v\u00f5ib visata \u00fcksk\u00f5ik milline m\u00e4ngija. Seej\u00e4rel saab Must v\u00f5istkond palli m\u00e4ngu panna l\u00e4himast kohast, kus m\u00e4\u00e4rati r\u00fcndajaviga ehk kohtunike laua eest oma tagaalast ja r\u00fcndeaja tablool 24 sekundit."}
{"text":"Sisuturundus: KAI RIMMEL: EKRE v\u00f5it Riigikogu valimistel toob Eestile parema eluKandideerin Riigikogusse, et kaitsta Harju- ja Raplamaa inimeste huve, kelle t\u00f6\u00f6kus muutis siinsed vallad kogu Eestile silmapaistvalt ilusaks.\nSeisan vastu Kaja Kallase ja Reformierakonna laastavale poliitikale ning kindlustan Eesti pered kodul\u00e4hedaste koolidega, p\u00fcsiva elektrivarustusega ja heade teedega.\nPerekonda kavandatakse kogu eluks, kuid Reformierakonna valitsus planeerib perepoliitikat l\u00fchiajaliselt. Riigi juhid peavad andma endast k\u00f5ik, et Eesti pere tunneks ennast kindlalt ja julgeks saada lapsi. EKRE annab meie peredele pikaajalise kindlustunde.\nVeel halvemini m\u00f5jub, kui Kaja Kallase valitsus murrab noortele peredele antud lubadusi. Kui m\u00f5ned aastad tagasi meelitati noori maale elama, siis n\u00fc\u00fcd t\u00f5mmatakse neil vaip jalge alt \u00e4ra. Sulgetakse v\u00e4ikeseid koole ja lasteaedu, mis h\u00e4vitab kogukonna eluj\u00f5u. Kui inimesed on mitmeid aastaid investeerinud maakohas kodu rajamisse, siis infrastruktuuri sulgemine t\u00e4hendab, et riik pettis neid. Eesti rahvusriik p\u00fcsib \u00fcksnes t\u00e4nu tugevale perekonnale.\nMe ei saa lubada olukorra j\u00e4tkumist, kus iga suurem tuulehoog ja lumesadu kustutab Tallinnast v\u00e4ljaspool tuhandetes kodudes valguse, ehkki nuumame riigile kuuluvat Eesti Energiat \u00fcha kasvava elektri hinna t\u00f5ttu hiiglaslike summadega.\nEKRE lubab, et Eesti pered v\u00f5ivad meie edu korral olla kindlad kodul\u00e4hedastele koolidele, p\u00fcsivale elektrivarustusele ja headele maanteedele. Meie t\u00e4idame valijale antud lubadused.\nKartelliparteide juhtpoliitikud kindlustavad endale soodsat karj\u00e4\u00e4ri Br\u00fcsseli koridorides rahva arvelt. EKRE poolt h\u00e4\u00e4letades teete l\u00f5pu silmakirjalikule ja valelikule poliitikale.\nHarju- ja Raplamaa inimesed ootavad s\u00fcdame v\u00e4rinal j\u00e4rjekordse kaevandusettev\u00f5tja tulekut, kes soovib \u00f5itsva kodutanuma muuta tolmavaks karj\u00e4\u00e4riks. Br\u00fcsseli asjameeste soositud Rail Balticu raudteetrassi ehitamine on lootusetult takerdunud, kuid maksumaksja raha pumbatakse soodesse kasutute viaduktide ehitamisse. Valitsus teeskleb, justkui sooviks karj\u00e4\u00e4ride rajamisel teha koost\u00f6\u00f6d valdadega ja kohalike inimestega, kuid lubadused osutuvad petlikuks.\nPole kindel, et meil j\u00e4tkub maavarasid nii raudtee kui ka maantee suurprojektidele. Harju- ja Raplamaa elanikud vajavad ennek\u00f5ike just korralikke teid. Isegi Euroopa Liit heidab ette, et Reformierakonna valitsus pole suutnud hakata riigile olulistes p\u00f5hisuundades korralikke maanteid v\u00e4lja ehitama.\nEKRE t\u00f5estas valitsuses olles, et majanduse elavdamiseks tuleb maksusid ja aktsiise julgelt langetada. Maksude alandamisest saab EKRE t\u00e4htis \u00fclesanne, kui me moodustame valitsuse. Madalamate maksudega elavneb majandus, laekumised riigieelarvesse suurenevad, hinnad langevad ja rahvas tuleb toime ilma abirahadeta.\nPraegu teised riigid langetavad meie \u00fcmber energia hindasid, kuid Kaja Kallase valitsus ei tee seda ja kaotame konkurentsiv\u00f5imes.\nTunnen uhkust, et EKRE sai lahkuva Riigikogu volituste ajal v\u00f5imaluse olla valitsuses ja mina t\u00f6\u00f6tada Riigikogus. Saime endid n\u00e4idata tahtej\u00f5ulise ja teov\u00f5imelise erakonnana. Mina sain kogemuse riigijuhtimise kitsaskohtadest ja sellest, mida teha, et elu Eestimaal paremaks muuta.\nMa olen p\u00fchendanud oma elu Eestimaa tuleviku paremaks muutmisele. Soovin EKRE v\u00f5itu, et teeksime l\u00f5pu poliitilisele korruptsioonile, valetamisele ja probleemide ees pea liiva alla peitmisele.\nRiigikogus saab minu missiooniks j\u00e4tkusuutlik, teadusp\u00f5hiselt juhitud areng, mis loob kasuliku majanduskeskkonna nii ettev\u00f5tjatele kui ka igale inimesele.\nRiigikogus l\u00e4htun j\u00e4rgnevast:\nEnergiahinnad alla, et peatada rahva vaesumine.\nTagame riigi ja \u00fcksikisiku julgeoleku.\nLuban t\u00f5de ja ausat riigijuhtimist.\nL\u00e4htun P\u00f5hiseadusest, mis kohustab meid kaitsma eesti keelt ja kultuuri.\nSeisan traditsiooniliste perev\u00e4\u00e4rtuste, noorte perede ja laste toetamise eest.\nV\u00f5itlen, et iga eakas inimene v\u00f5iks elada inimv\u00e4\u00e4rselt oma kodus.\nPingutan, et arstiabi muutuks igale inimesele k\u00e4ttesaadavaks.\nN\u00f5uan, et rahvas saaks ise valida presidenti.\nAstun vastu massilisele ja ebaseaduslikule immigratsioonile."}
{"text":"Project Veritas: Pfizer kaalub SARS-CoV-2 evolutsiooni suunamistVaba\u00fchenduse Project Veritas viimasest paljastusest selgub, et Pfizer v\u00f5ib tegeleda SARS-CoV-2 viiruse \"evolutsiooni suunamisega \u2026 nagu see Wuhanis alguse sai\".\u00a0\nEttev\u00f5tete ja poliitikute nurjatuste paljastamisele p\u00fchendunud vaba\u00fchendus Project Veritas on ilusate naiste k\u00f5rval agentidena kaasanud ka noormehi ja \u00fchel neist \u00f5nnestus Grindri* kaudu kokku lepitud kohtingul r\u00e4\u00e4kida mRNA s\u00fcstidest Pfizeri mRNA strateegilise planeerimise valdkonna \u00fche juhi Jordon Walkeriga.\u00a0\nVeritase agent k\u00fcsis Walkerilt, kas Pfizer tegeleb SARS-CoV-2 viiruse muteerimisega. Pfizeri t\u00f6\u00f6taja vastas k\u00fcsivas vormis, et \"\u00fcks asi mida me [Pfizer] kaalume, on k\u00fcsimus, miks me ei v\u00f5iks viirust ise muteerida, et me saaksime ennetavalt vaktsiine luua\".\u00a0\nWalker j\u00e4tkas, et kui nad seda teeksid, siis kaasneksid sellega riskid, sest \"keegi ei taha ravimiettev\u00f5tet, mis tegeleb urrima viiruste muteerimisega\". Tema s\u00f5nul \"peavad k\u00f5ik sellised asjad toimuma v\u00e4ga kontrollitud keskkonnas selleks, et ei s\u00fcnniks midagi sellist\u2026, mis leviks igale poole, kuidas minu hinnangul viirus Wuhanist alguse sai. See on v\u00f5imatu, et selline viirus kargab v\u00e4lja eikusagilt.\"\nVeritase ajakirjanik leidis, et see k\u00f5lab nagu oleks tegemist viiruse talitluse v\u00f5imendamisega (gain of function). Walker teatas selle peale, et \"asi, millega Pfizer tegeleb [viiruse evolutsiooni suunamine], on hoopis midagi muud. Viiruse evaolutsiooni suunamine on selle talitluse v\u00f5imendamisest v\u00e4ga erinev. Me tegeleme valitud struktuuride muteerimisega, et vaadata, kas need muutuvad palju j\u00f5ulisemateks. Selles vallas toimub teadustegevus.\"\nVeritas kutsus paljastusi kommenteerima \u00fche mRNA tehnoloogia leiutaja Robert Malone, kes teatas, et \"nendel [Pfizeri] h\u00e4rradel pole absoluutselt mitte mingisugust moraalset kompassi\".\nWalker kirjeldas lisaks kui korrumpeerunud on riiklikud j\u00e4relvalveametid, kuna \"k\u00f5ik ametnikud tahavad peale riigit\u00f6\u00f6lt lahkumist saada t\u00f6\u00f6d ravimiettev\u00f5tetes ja keegi ei \u00fctle ravimiettev\u00f5tetele midagi halvasti\".\u00a0\nPfizeri t\u00f6\u00f6taja kirjeldas samuti, kuidas selline viiruse evolutsiooni suunamine k\u00e4iks. K\u00f5igepealt pannakse viirus ahvidesse, seej\u00e4rel luuakse olukord, kus nad \u00fcksteist j\u00e4rjest nakatavad. Siis kogutakse viiruse n\u00e4idiseid kokku ja valitakse v\u00e4lja eksemplarid, mis on k\u00f5ige nakkavamad ning pannakse need j\u00e4rgmisesse ahvi. Niiviisi muteeritakse viirust korduvalt. See on \u00fcks viiruse muteerimise lahendus. Teine v\u00f5imalus on prognoosida viiruse muteerumist simulatsiooni kaudu.\u00a0\nVeritase juht James O'Keefe juhib t\u00e4helepanu, et Walker r\u00e4\u00e4gib ahvieksperimentidest viisil, nagu need juba toimuksid, mitte et selliste asjade peale alles m\u00f5eldakse.\nKui Veritase ajakirjanik uurib, millal Pfizer nende muteerimiste tulemusi kasutama hakkab, vastas Walker, et see s\u00f5ltub, kuidas eksperimendid v\u00e4lja tulevad, sest tegemist on ikkagi eksperimentidega.\nPaljastuse l\u00f5puosas osutab Malone, et \"Pfizer paistab uskuvat, et neil on \u00f5nnestunud USA ja ilmselt terve maailma ravimit\u00f6\u00f6stust valvavad riigiametid oma k\u00e4pa alla saada (nn regulatory capture)\".\n*Grindr on omasooiharate ja \"huvitavate\" seksuaalsete kalduvustega inimeste kohtingurakendus, mis sai muuhulgas saatuslikuks Eesti 200 poliitiku Hendrik Terrase ja \u00fche seltskonnastaaritari telekaamerate ees maha m\u00e4ngitud paarisuhtele.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Kelmuses s\u00fc\u00fcdistatav endine hotelliomanik tembeldas pettuse avastanud kliente lollideks ega ilmunud kohtussePirital asuvas\u00a0Aquamarine'i hotellis \u00f6\u00f6binud isikud avastasid peagi, et pangakontolt on topelt raha maha l\u00e4inud. Kelmuses s\u00fc\u00fcdistatav hotelli endine omanik Marina Huttunen endal aga s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e.\u00abTa on l\u00e4bivalt teinud k\u00f5ik, et menetlusest k\u00f5rvale hoiduda ja seda venitada,\u00bb nentis prokur\u00f6r neljap\u00e4eva hommikul Harju maakohtus\u00a0toimunud kohtuistungil.\nKorduvas arvutikelmuses\u00a0s\u00fc\u00fcdistatav endine Aquamarine'i hotelli\u00a0omanik Marina Huttunen\u00a0(42) aga kohtuistungile\u00a0ei saabunud. Sama juhtus ka\u00a0m\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00e4rtsis, kui ta saatis\u00a0kohtule\u00a0teate, et viibib Venemaal ning Vene v\u00f5imud ei lase teda \u00fcle piiri. Kuna Huttunen \u00fcritas k\u00f5rvale hoiduda ka politsei eeluurimisest,\u00a0kuulutas kohus ta\u00a0toona tagaotsitavaks.\n\u00abIlmselgelt pole tal mingit huvi arutada talle ette heidetavaid kuritegusid. Isegi tema kaast\u00e4ideviija Mihhail \u0160t\u0161iptsov\u00a0on kokkuleppemenetluses s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud eelmise aasta kevadel,\u00bb nentis prokur\u00f6r.\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt kasutas\u00a0Huttunen 2016. aastal\u00a0hotellis peatunud inimeste krediitkaartide andmeid, sisestades n\u00e4ilike broneeringute alusel pangakaartide\u00a0andmeid makseterminali, mille pank oli hotellile v\u00e4ljastanud. LHV pank v\u00e4ljastas aga summad kaarditehingute mahaarvamisel arvelduskontole, kust Huttunen v\u00f5ttis koos Mihhail \u0160t\u0161iptsoviga\u00a0topeltbroneeringutest laekunud raha pangaautomaatidest sularahas v\u00e4lja.\u00a0Nii tekitati pangale kahju kokku\u00a0ligi\u00a074\u00a0000 euro ulatuses.\n\nAquamarine'i hotell\nSander Ilvest\n\nMarina Huttuneni kaitsja\u00a0Vladimir Sadekov\u00a0kinnitas kohtusaalis,\u00a0et Huttunen ennast s\u00fc\u00fcdi ei tunnista.\u00a0\u00abTeda ei ole kahjuks siin, aga\u00a0ta ei sooritanud kuritegu, kelmust ega v\u00f5tnud raha asjata,\u00bb nentis Sadekov. Kaitsja s\u00f5nul suhtles ta Huttuneniga n\u00e4dal aega tagasi, kui palus tal vajalikud t\u00f5endid saata.\n\u00abEt\u00a0inimesed on lollid ja niisama kirjutavad\u00bb\nAquamarine'i hotellis t\u00f6\u00f6tanud administraatori s\u00f5nul oli\u00a0Huttunen ise tihti hotellis\u00a0\u2013 m\u00f5nikord iga p\u00e4ev, m\u00f5nikord paar korda n\u00e4dalas. Klientide probleemide ja ka broneeringutega tegelesid aga\u00a0administraatorid.\nKui muidu olid peaasjalikult olmeprobleemid, siis umbes 7\u20138 kuud p\u00e4rast k\u00f5nealuse administraatori t\u00f6\u00f6le asumist hakkasid hotelli saabuma e-kirjad inimestelt, kes kaebasid, et neilt on pangakontolt\u00a0broneeringu eest raha topelt\u00a0v\u00f5etud.\n\u00abKuna ma polnud\u00a0juhatuse liige, polnud \u00f5igust rahasid tagastada.\u00a0Kirjutasime klientidele, et me lahendame selle probleemi, ja edastasime kirjad Marinale.\u00bb Kuidas hotelli omanik probleemi lahendas, endine administraator \u00f6elda ei osanud.\u00a0\u00abM\u00f5nikord \u00fctles, et klient on lihtsalt loll,\u00a0niisama kirjutab...\u00bb Endise administraatori s\u00f5nul oli pooleteise aasta jooksul, kui tema seal hotellis t\u00f6\u00f6tas, umbes 20\u201325 s\u00e4\u00e4rast\u00a0juhtumit.\n\nAquamarine'i hotell\nSander Ilvest\n\n\u00dchel hetkel v\u00f5ttis\u00a0LHV pank hotellilt makseterminali \u00e4ra ja blokeeris ettev\u00f5tte arvelduskonto.\u00a0See aga hotellipidamist ei takistanud. \u00abPani infosildi, et terminal ei t\u00f6\u00f6ta, aga on v\u00f5imalik tasuda sularahas v\u00f5i PayPaliga.\u00bb Endisele administraatorile teadaolevalt kasutati just Huttuneni PayPali kontot.\u00a0\u00abKui kliendid maksid sellega, siis me helistasime Marinale ja tema kinnitas, kas tasu on laekunud v\u00f5i mitte.\u00bb Kuhu t\u00e4pselt rahad liikusid ja mida\u00a0hotelli omanik nendega tegi, endine administraator \u00f6elda ei osanud.\nLigi viis aastat tagasi m\u00fc\u00fcs\u00a0Marina Huttunen lahkhelide t\u00f5ttu hotelli maha.\nKuigi\u00a0Huttuneni neljap\u00e4eval toimunud\u00a0kohtuistungile ei saabunud, arutatakse kriminaalasja ilma temata ja istungid j\u00e4tkuvad veebruaris."}
{"text":"Meduza: Venemaa majanduslangus mullu oli oodatust v\u00e4iksem. \u00d6konomistid eksisid oma arvutustesMajandusanal\u00fc\u00fctikute ennustused sanktsioonide m\u00f5ju osas ei olnud vastavuses reaalsusega. Arvesse ei v\u00f5etud ekspordim\u00f5ju ning l\u00e4htuti ekslikult Krimmi annekteerimise ajal kehtestatud sanktsioonide m\u00f5just.\nJuba t\u00e4iemahulise s\u00f5ja esimestel n\u00e4dalatel sai Venemaa maailma juhtivaks riigiks tema vastu kehtestatud sanktsioonide arvu poolest. Vene F\u00f6deratsioon kaotas tegelikult poole oma rahvusvahelistest reservidest, dollari kurss oksjonil \u00fcletas mingil hetkel 130 rubla ning kauplustes olid j\u00e4rjekorrad ja t\u00fchjad riiulid . Venemaa keskpanga poolt m\u00e4rtsi alguses k\u00fcsitletud eksperdid ootasid 8% SKP langust, \u00fcle 20% aastainflatsiooni ja 110 rubla keskmist aastakurssi dollari suhtes. Midagi sellest ei juhtunud, kirjutab Meduza erikorrespondent Margarita Lyutova.\nKas sanktsioonid \u00fcldse toimisid?\nKohe p\u00e4rast t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust \u00fctlesid paljud tuntud eksperdid, et juba m\u00f5ne kuu p\u00e4rast sanktsioonide kehtestamist on Venemaa majandus s\u00fcgavas kriisis. UCLA professor Oleg Itshoki s\u00f5nul eeldasid selliseid prognoose tehes majandusteadlased, et Venemaal v\u00f5ib tekkida panganduskriis ja sellest tulenevalt on ka majanduslangus palju s\u00fcgavam. Venemaa v\u00f5imud v\u00f5tsid aga kasutusele enneolematuid meetmeid, mis v\u00f5imaldasid neil j\u00e4tta v\u00f5imalikult palju valuutat riiki sisse ja peatada pangajooks.\nKuid k\u00f5ige rohkem aitasid eksporditulud. M\u00e4rtsi l\u00f5puks selgus, et eksporditulu sissevool on nii suur, et sellest piisab k\u00f5igi jooksvate vajaduste katmiseks v\u00e4lisvaluutas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et Venemaa sissetungi esimestel kuudel ei m\u00f5jutanud sanktsioonid peaaegu \u00fcldse s\u00fcsivesinike eksporti: siis kehtestasid Venemaa nafta suhtes embargo vaid Ameerika \u00dchendriigid, kuid sealsed tarned olid juba v\u00e4ikesed ning Euroopa Liit ostis j\u00e4tkuvalt Venemaa naftat ja gaasi.\nSelle tulemusena maksis 2022. aasta m\u00e4rtsis Vene Uurali naftabarrel keskmiselt \u00fcle 90 dollari. V\u00f5ttes arvesse rubla odavnemist, teatas Vene F\u00f6deratsiooni rahandusministeerium kuu l\u00f5pus rekordilise nafta- ja gaasitulu kohta 1,2 triljoni rubla kuus. Ja aprillis saavutati uus rekord - 1,8 triljonit nafta- ja gaasitulu. Majandus oli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes \u00fcle ujutatud nafta ja gaasi ekspordist saadava rahaga.\nSamal ajal hakkas import v\u00e4henema, seda nii sanktsioonide t\u00f5ttu, mis keelasid teatud kaupade tarnimise Venemaale, kui ka v\u00e4lisfirmade iseseisva tagasit\u00f5mbumise t\u00f5ttu Venemaa turult. Juba m\u00e4rtsis v\u00e4henes import riikidest, mis moodustavad kolm neljandikku Venemaa v\u00e4liskaubandusest, 2021. aasta m\u00e4rtsiga v\u00f5rreldes \u00fcle 40%, leidsid Euroopa uurimiskeskuse Bruegel anal\u00fc\u00fctikud.\nAprillis j\u00e4tkus impordi kokkuvarisemine. Erinevate hinnangute kohaselt on see ulatunud juba 50-80%-ni. T\u00e4psed andmed puuduvad endiselt: kohe p\u00e4rast 24. veebruari l\u00f5petas Venemaa oma kaubandusstatistika avaldamise.\n\u201eVenemaa majanduses on 2022. aastal kujunenud h\u00e4mmastav olukord, sellel ei ole rahvusvahelisi ajaloolisi analooge,\u201c m\u00e4rgib Yitzchoki. Venemaa teenis aktiivselt ekspordilt, kuid ei suutnud peaaegu \u00fcldse kulutada seda, mida teenis. Tavaliselt on kriiside ajal olukord vastupidine: kaupu on olemas, kuid nende ostmiseks pole piisavalt sissetulekut.\nSelle tulemusena toetasid ekspordi \u201e\u00fclej\u00e4\u00e4gid\u201c rubla ja majanduse kokkuvarisemist ei toimunud. Juuniks olid anal\u00fc\u00fctikute prognoosid muutunud veidi optimistlikumaks. Suvel ootasid nad siiski veel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset SKP langust - 7,5% v\u00f5rra. See on suur langus: 1998. aastal, kui Venemaal toimus maksej\u00f5uetus , langes Venemaa SKP 5,3% ja 2009. aastal, kui Venemaa F\u00f6deratsioon sai tunda \u00fclemaailmse finantskriisi tagaj\u00e4rgi, 7,8%.\nKuid aasta l\u00f5puks selgus, et majandusteadlased arvestasid taas valesti: langus oli poole v\u00f5i isegi kolm korda v\u00e4iksem.\n\u201eMajandusteadlased, sealhulgas mina, on teinud anal\u00fc\u00fctilisi vigu,\u201c \u00fctles Bloomberg Economics'i Venemaa pea\u00f6konomist Aleksandr Isakov valearvestuse kohta. \u201eEsiteks l\u00e4htusid esimesed hinnangud 2014-2015 sanktsioonide kogemusest, arvestamata, et uute sanktsioonidega p\u00fc\u00fctakse h\u00e4vitada seda, mis on juba varem h\u00e4vitatud. Suurettev\u00f5tted ja pangad kaotasid juba aastaid tagasi juurdep\u00e4\u00e4su v\u00e4lismaistele finantsturgudele ja uutel sanktsioonidel ei olnud sageli mingit rakendusv\u00f5imalust.\u201c\nTeine viga on valed ajaloolised analoogiad, on Isakov kindel: \u201eEnamik arvutusi v\u00f5rdlesid oodatavat m\u00f5ju Iraani suhtes kehtestatud varajaste sanktsioonide m\u00f5juga. Viimase kolme kvartali kogemus n\u00e4itab, et Venemaa trajektoor on l\u00e4hemal L\u00f5una-Aafrika 1980. aastate kogemusele, kus \u00e4ritegevus v\u00e4henes pisut, konkurents v\u00e4henes v\u00e4lismaiste ettev\u00f5tjate lahkumise t\u00f5ttu ja kasumite t\u00f5us ilma tootlikkuse kasvuta.\nSamas, kui kvaliteetsemad statistilised andmed muutuvad tulevikus k\u00e4ttesaadavaks, v\u00f5ib selguda, et selle aasta majanduslangus oli 4% ja ei tohiks arvata, et see on \u201ev\u00e4ike\u201c, sest enne s\u00f5da eeldati, et Venemaa SKP 2022. aastaks kasvab hoopis 3%, tuletas Oleg Itshoki meelde. Kuid peamine on see, et SKP statistika peegeldab n\u00fc\u00fcd rohkem kui kunagi varem elatustaseme langust Venemaal, j\u00e4tkab ta. Paljuski just seet\u00f5ttu, et ekspordist saadav tulu on v\u00e4ga suur, mis on osa SKP-st, samal ajal kui import v\u00e4heneb, mis on osa tarbimisest.\nSeda, kuidas s\u00f5da m\u00f5jutas venelaste elatustaset, oleks v\u00f5imalik hinnata sissetulekustatistika p\u00f5hjal, kuid olemasolevad ametlikud andmed vaevu kajastavad tegelikku pilti.\nKui palju langes venelaste sissetulek? Ja miks see ei ole andmetes n\u00e4htav?\nStatistika, mille j\u00e4rgi on kombeks hinnata, kuidas venelaste elatustase muutub, on reaalne kasutatav sissetulek, st sissetulek miinus kohustuslikud maksed, mida on korrigeeritud vastavalt inflatsioonim\u00e4\u00e4rale.\nRosstati andmetel v\u00e4henesid 2022. aasta esimese \u00fcheksa kuu jooksul reaalsed sissetulekud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,7%. 2022. aasta l\u00f5puks ootab majandusarengu ministeerium 2,2%-list v\u00e4henemist - see ei ole palju, arvestades Venemaa majanduse muid hiljutisi kriise. Nii et 2015. aasta tulemuste kohaselt, kui riigi majandus sai tunda Krimmi annekteerimise eest kehtestatud sanktsioonide m\u00f5ju ja nafta maksis keskmiselt veidi \u00fcle 50 dollari barreli kohta, v\u00e4henesid venelaste sissetulekud 4%.\n2022. aasta sissetulekute taset toetati peamiselt eelarveraha abil, kirjutas Alfa Banki pea\u00f6konomist Natalia Orlova, oma l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes: valitsuse maksete osakaal sissetulekute struktuuris kasvas 20,6%-lt (2021. aasta l\u00f5pus) 21, 7%-ni (2022. aasta oktoobri l\u00f5pus). Tema hinnangul j\u00e4tkub eelarvetoetus 2023. aastal, kuna algab ettevalmistus presidendivalimisteks (need peaksid toimuma 2024. aastal), millega Venemaal traditsiooniliselt kaasnevad maksed elanikkonnale.\nSamal ajal n\u00e4eb ametlik palgastatistika 2022. aastal isegi positiivsem v\u00e4lja kui sissetulekute statistika \u00fcldiselt. Rosstati andmetel langesid 2022. aasta esimese \u00fcheksa kuu jooksul reaalpalgad (st inflatsiooniga korrigeeritud) vaid 1,5%. Rosstati avaldatud igakuised palgaandmed ei ole siiski v\u00e4ga informatiivsed, hoiatas \u00f6konomist ja Venemaa t\u00f6\u00f6turu ekspert Vladimir Gimpelson vestluses Meduzaga. Tema arvates on probleemiks see, kuidas t\u00e4pselt see statistika kujuneb:\nIgal kuul esitavad ettev\u00f5tted Rosstatile aruande, milles nad teatavad, milline on nende palgafond ja milline on t\u00f6\u00f6tajate keskmine arv. Rosstat jagab \u00fche teise ja saab keskmise palga.\nSee t\u00e4hendab, et n\u00e4iteks \u201eGazprom\u201c liidab kokku n\u00e4iteks ettev\u00f5tte juhi Aleksei Milleri ja garderoobit\u00f6\u00f6taja palga kauges kontoris - ja jagab k\u00f5ik \u00e4ra. Kui n\u00e4iteks \u00fclemuse palka suurendati ja garderoobit\u00f6\u00f6tajate palka v\u00e4hendati, v\u00f5ib keskmine v\u00e4\u00e4rtus suureneda.\nLisaks peavad selliseid aruandeid esitama ainult suured ja keskmise suurusega ettev\u00f5tted . Ametlike andmete kohaselt t\u00f6\u00f6tab sellistes organisatsioonides 72 miljonist t\u00f6\u00f6tavast venelasest vaid 32. Rosstat ei n\u00e4e veel teiste 40 miljoni t\u00f6\u00f6taja palku igakuiselt ja need on reeglina palju madalamad kui suurtes ja keskmise suurusega ettev\u00f5tetes. Olemasolevate andmete p\u00f5hjal ei ole veel v\u00f5imalik m\u00f5ista, kuidas palgad Vene F\u00f6deratsioonis 2022. aasta jooksul tegelikult muutusid, j\u00e4reldas Gimpelson."}
{"text":"Skype'i ja Wise'i kogemusega idufirma kaasas 4 miljonit eurotEndiste Skype\u2019i ja Wise\u2019i v\u00f5tmet\u00f6\u00f6tajate asutatud idufirma Salv kaasas 4 miljonit eurot, et laieneda Euroopas.\nInvesteerimisvooru juhtis USA riskikapitalifond ffVC, osalesid ka Saksamaalt G+D Ventures ja senised investorid. Kaasatud summa v\u00f5imaldab Salvil edasi arendada oma koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hinevat finantskuritegevuse vastast platvormi ja toetada geograafilist laienemist uutesse piirkondadesse, sealhulgas Poola."}
{"text":"KelmusPolitseile laekus teade, et 16. jaanuaril m\u00fc\u00fcs 28-aastane J\u00f5gevamaa mees sama vanale naisele mopeedauto hinnaga 3100 eurot. Ostja esitas tehingu tegemisel m\u00fc\u00fcjale k\u00fcll panga maksekorralduse, kuid raha t\u00e4nini meheni j\u00f5udnud ei ole.VOOREMAA"}
{"text":"USA teatas rahvusvahelise h\u00e4kkerite grupi Hive peatamisestWASHINGTON, 26. jaanuar, AFP-BNS \u2013 USA justiitsministeerium teatas neljap\u00e4eval enam kui sada miljonit dollarit v\u00e4lja pressinud lunavara r\u00fchmituse Hive tegevuse peatamisest.\nUSA peaprokur\u00f6r Merrick Garland \u00fctles, et koost\u00f6\u00f6s Saksa ja Hollandi korrakaitsega v\u00f5eti maha Hive'i koduleht ning serverid.\u00a0\nKorrakaitsel \u00f5nnestus infiltreeruda gruppi ning uurijate t\u00f6\u00f6 tulemusena aidati sadadel firmadel mitte maksta umbes 130 miljonit dollarit lunaraha, mida Hive n\u00f5udis p\u00e4rast andmes\u00fcsteemidesse h\u00e4kkimist.\u00a0\nHive m\u00fc\u00fcs oma teenust ning v\u00e4lja pressitud summa jagati r\u00fchmituse ja kliendi vahel.\u00a0\nP\u00e4rast seda, kui Hive 2021. aastal vaatev\u00e4lja j\u00f5udis, on see h\u00e4kkinud enam kui 1500 firmasse ning blokeerinud nende IT-s\u00fcsteeme ja andmebaase. H\u00e4kkerid n\u00f5udsid andmebaaside vabastamise eest suuri summasid, tihti kr\u00fcptovaluutas.\u00a0\nKui ohvrid keeldusid maksmast, avalikustas Hive ettev\u00f5tte konfidentsiaalseid andmeid internetis.\u00a0\nOhvrite seas oli India Tata Power, Saksa jaem\u00fc\u00fcgihiid Media Markt, Costa Rica tervishoius\u00fcsteem, Indoneesia riiklik gaasifirma ja mitu USA haiglagruppi, \u00fctlesid k\u00fcberjulgeoleku t\u00f6\u00f6tajad.\u00a0\nHive'i veebileht tumeveebis n\u00e4itas neljap\u00e4eval teadet, et selle on \u00fcle v\u00f5tnud USA F\u00f6deraalne Juurdlusb\u00fcroo (FBI).\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"USA teatas rahvusvahelise h\u00e4kkerite grupi Hive peatamisestUSA justiitsministeerium teatas neljap\u00e4eval enam kui sada miljonit dollarit v\u00e4lja pressinud lunavara r\u00fchmituse Hive tegevuse peatamisest.USA justiitsminister Merrick Garland \u00fctles, et koost\u00f6\u00f6s Saksa ja Hollandi korrakaitsega v\u00f5eti maha Hive'i koduleht ning serverid.\nKorrakaitsel \u00f5nnestus infiltreeruda gruppi ning uurijate t\u00f6\u00f6 tulemusena aidati sadadel firmadel mitte maksta umbes 130 miljonit dollarit lunaraha, mida Hive n\u00f5udis p\u00e4rast andmes\u00fcsteemidesse h\u00e4kkimist.\nHive m\u00fc\u00fcs oma teenust ning v\u00e4lja pressitud summa jagati r\u00fchmituse ja kliendi vahel.\nP\u00e4rast seda, kui Hive 2021. aastal vaatev\u00e4lja j\u00f5udis, on see h\u00e4kkinud enam kui 1500 firmasse ning blokeerinud nende IT-s\u00fcsteeme ja andmebaase. H\u00e4kkerid n\u00f5udsid andmebaaside vabastamise eest suuri summasid, tihti kr\u00fcptovaluutas.\nKui ohvrid keeldusid maksmast, avalikustas Hive ettev\u00f5tte konfidentsiaalseid andmeid internetis.\nOhvrite seas oli India Tata Power, Saksa jaem\u00fc\u00fcgihiid Media Markt, Costa Rica tervishoius\u00fcsteem, Indoneesia riiklik gaasifirma ja mitu USA haiglagruppi, \u00fctlesid k\u00fcberjulgeoleku t\u00f6\u00f6tajad.\nHive'i veebileht tumeveebis n\u00e4itas neljap\u00e4eval teadet, et selle on \u00fcle v\u00f5tnud USA F\u00f6deraalne Juurdlusb\u00fcroo (FBI)."}
{"text":"Kuidas k\u00e4ituda, kui oled petta saanudVAJALIK TEAVEKelmusi on toime pandud raha kasutusele v\u00f5tmise algusest saati, muutumises on vaid iseloom ja toimepanemise viis.Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi pandi enamik kelmusi toime telefoni teel, siis n\u00fc\u00fcd levivad pettused massiliselt internetis. See aga t\u00e4hendab, et aasta-aastalt laieneb ka ohvrite ring, mist\u00f5ttu peame olema j\u00e4rjest kriitilisemad ning valmis kaitsma end kelmide eest, kelle eesm\u00e4rk on omandada meie isiklikke andmeid ning raha.Andmep\u00fc\u00fckInternetiavarustes levivad kelmused jagunevad laias laastus kaheks. \u00dchel juhul on tegu andmep\u00fc\u00fcgiga ehk internetipettusega, kus kasutajatelt p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta isiklikke v\u00f5i tundlikke andmeid. Sageli sisaldab v\u00e4lja petetud informatsioon n\u00e4iteks kasutajanimesid, paroole ja krediitkaardiandmeid. Tavaliselt tehakse seda e-kirja v\u00f5i kiirsuhtluse kaudu.N\u00e4iteks j\u00f5udis hiljaaegu politseisse juhtum, kus kodanik n\u00e4gi internetilehek\u00fcljel, mis esitles end jalatsitootja Vans edasim\u00fc\u00fcjana, head pakkumist ja ostis sealt \u00fche paari jalan\u00f5usid 37 euro eest. Naine tasus ostu eest internetimaksega. Tegelikkuses aga kanti p\u00e4rast kaardiandmete sisestamist tema kontolt tuvastamata Hiina arveldusarvele 40.49 eurot. M\u00f5ningase aja m\u00f6\u00f6dudes teostati ilma naise n\u00f5usolekuta samale Hiina arveldusarvele ka teine \u00fclekanne summas 46.10 eurot. Seej\u00e4rel sai naine aru, et asi ei saa olla \u00f5ige, sulges oma kaardi ja p\u00f6\u00f6rdus politsei poole. Asjaolude v\u00e4ljaselgitamise k\u00e4igus tuvastas politsei, et tegu oli v\u00f5ltsitud lehek\u00fcljega, mille domeeni ei ole registreeritud. \u00dchtlasi kasutati lehek\u00fcljel jalatsitootja Vans ametlikul kodulehek\u00fcljel olevaid sooduspakkumise pilte.Esinemine kellegi teisenaTeise enamlevinud internetikelmuse puhul on tegu olukorraga, kus esinetakse n\u00e4iteks tuntud firma v\u00f5i riigiasutusena, eesm\u00e4rgiga panna ohvrit t\u00e4itma nende korraldusi.K\u00f5ige tavalisem n\u00e4ide sellistest kelmusest on viimasel ajal massilisel levinud nn pangak\u00f5ned, kus inimesele helistatakse n\u00e4iliselt panga telefoninumbrilt ning tutvustatakse end pangat\u00f6\u00f6tajana. Nii juhtus ka hiljuti \u00fche naisega, kellele v\u00e4ideti telefonis, et tema pangaarvelt \u00fcritatakse varastada raha. Varguse takistamiseks palus v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja sisestada naisel enda Smart-ID koodid, et pank saaks arveldusarvele panna kaitseprogrammi. Kuid p\u00e4rast k\u00f5ne l\u00f5ppu m\u00e4rkas naine, et tema kontolt kanti edasi v\u00e4lismaisele kontole 3045 eurot.Kuidas k\u00e4ituda?M\u00f5lema kelmuse liigi puhul j\u00e4etakse ohvrile mulje justkui p\u00e4ris asjast. Selleks, et mitte langeda kelmise ohvriks, tuleks k\u00e4ituda j\u00e4rgnevalt:1) Suhtu internetis leiduvasse teabesse \u00fclikriitiliselt. Eriti p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu kohtadele, kus palutakse saata andmeid oma dokumentidest, pangakaardist v\u00f5i kinnitada mingi toiming Smart-ID koodiga. Kontrolli alati \u00fcle, isegi kui n\u00e4iliselt kirjutab su enda s\u00f5ber.2) Kaitse oma seadmeid, kasutades toimivat viiruset\u00f5rjet. \u00dcksnes t\u00f6\u00f6tav ja toimiv viiruset\u00f5rje kaitseb sinu seadmeid.3) Kontrolli ja j\u00e4lgi URL-aadressi. Kelmid \u00fcritavad v\u00e4ga t\u00e4pselt j\u00e4ljendada originaalaadressi. Kui internetilehek\u00fclje avalehe aadress sisaldab lisaks firma nimele veel mingit kahtlast l\u00fchendit v\u00f5i s\u00f5na, kontrolli kindluse m\u00f5ttes \u00fcle, kas nii peabki olema.4) Kontrolli domeeni registreeringut. Seda saab teha lehek\u00fcljel www.whois.com. Sisestades sinna lehek\u00fclje domeeni, saate kontrollida, kuhu ja millal on vastav domeen registreeritud. Kui registreering puudub v\u00f5i on tegemist aastase registreerimisega, soovitan kaaluda ostu tegemata j\u00e4tmist.5) Tegutse kohe, kui sul on tekkinud kahtlus, et v\u00f5isid sattuda kelmuse ohvriks. Kui edastasid kellelegi kaardiandmed, tuleks pangakaart viivitamatult sulgeda. Kui said petta m\u00fc\u00fcgitehingul eraisikuga teavita sellest portaali omanikku v\u00f5i administraatorit.\u00dcha virtuaalsemaks muutuv keskkond muudab meie elu ja toimetusi aina lihtsamaks. Kuid sellega kaasnevad ka ohud: oska neid n\u00e4ha ja \u00e4ra tunda!TRIIN \u0160KUBEL, L\u00c4\u00c4NE-HARJU POLITSEIJAOSKOND"}
{"text":"Juhtkiri: J\u00e4rvani-nimelist h\u00fcbriidteenust ei ole vajaJUHTKIRIReitingu j\u00e4rgi riigikogusse p\u00e4\u00e4semise l\u00e4vendit napilt \u00fcletav Isamaa erakond \u00fcritab meeleheitlikult oma populaarsust suurendada. Teisiti kui meeleheiteks ei saa nimetada ettev\u00f5tlus- ja IT-minister Kristjan J\u00e4rvani ettepanekut siduda elektri universaalteenuse muutmine valitsuse usaldush\u00e4\u00e4letusega, et selle j\u00f5uaks enne valimisi \u00e4ra teha. Loodame, et koalitsioonipartnerid seekord Isamaa v\u00e4ljapressimisele ei allu.T\u00f5si on, et universaalteenusega liitunud ligikaudu 330 000 kodutarbijat, 10 000 ettev\u00f5tet ja 300 kohaliku omavalitsuse asutust maksavad jaanuaris elektri eest veidi rohkem kui need, kes j\u00e4id truuks b\u00f6rsihinnale. Toimetuleku m\u00f5ttes pole see probleem - kui tarbijale oli j\u00f5ukohane maksta universaalteenuse hinda novembris ja detsembris, siis on ka jaanuaris. V\u00f5ib-olla veebruaris on j\u00e4lle universaalteenuse kasutajate kord oma valiku \u00fcle r\u00f5\u00f5mustada.Muidugi ei teeks halba, kui elektripakettide valikus oleks ka selline, mille hinnal on lagi: tarbija maksab b\u00f6rsihinda, kui see on lepingus s\u00e4testatud maksimumist madalam. Ent riskide maandamisega kaasnevad elektritootmise ja m\u00fc\u00fcmise poolel kulud. Hinnalaega paketi tasud oleksid suuremad b\u00f6rsipaketi ja fikseeritud hinnaga pakettide omadest.Samuti v\u00f5ib kaaluda praeguse elektri hinna h\u00fcvitamise korra (hinnast, mis \u00fcletab 8 senti kWh kohta, h\u00fcvitab riik kuni 5 senti\/kWh) t\u00e4iendamist nii, et riik h\u00fcvitaks kodutarbijatele ka kindlaksm\u00e4\u00e4ratud taseme \u00fcletava summa mingis tarbimismahus. Kui poliitiline tahe ja eelarvelised v\u00f5imalused suuremaks h\u00fcvitamiseks on olemas, siis andke minna - see on s\u00f5num eelk\u00f5ige p\u00e4rast valimisi loodavale uuele valitsuskoalitsioonile, mitte praegusele.Ent elektri hinna \u00fclempiiri ei ole m\u00f5istlik kehtestada universaalteenuse n-\u00f6 h\u00fcbriidteenuseks muutmise vormis. Praegune universaalteenus p\u00f5hineb v\u00f5rdlemisi konkurentsiv\u00f5imetul p\u00f5levkivielektril, mis v\u00f5ib l\u00e4hiaastatel ajuti pakkuda leevendust, aga elektritarbijate pikaajaline ja laialdane p\u00f5levkivi k\u00fclge kinnistamine on kahjulik nii neile kui ka Eesti energeetikale laiemalt. L\u00e4hiperspektiivis peab ka arvestama, et konkurentsiamet ja Eesti Energia vaidlevad endiselt p\u00f5levkivielektri \u00f5iglase hinna \u00fcle.Kokkuv\u00f5ttes: elektritarbijate kaitsmiseks on paremaid viise kui universaalteenus 2.0. Oma praeguse jonniga demonstreerib J\u00e4rvan, et tal pole ministriametiks vajalikke isikuomadusi.\"Kodutarbijate kaitsmiseks on paremaid viise kui universaalteenus 2.0. Oma praeguse jonniga demonstreerib J\u00e4rvan, et ta ei sobi ministriametisse.\""}
{"text":"\u201eOsa l\u00e4heb hulluks, teised proovivad end tappa.\u201c Kuidas Vene armee tegi v\u00e4gistamisest relvaVene s\u00f5durite v\u00e4gistamisohvrid ei julge uurijatele juhtunust r\u00e4\u00e4kida, sest neile v\u00f5ib osaks saada naabrite keelepeks ja tuttavate halvustav suhtumine.S\u00fcgisel vabastatud Hersoni linnas on sadu kannatanuid, kelle vastu kasutati seksuaalv\u00e4givalda, ja tuhandeid piinamisohvreid. Nende rehabilitatsiooniks ei j\u00e4tku Ukrainas praegu ps\u00fchholooge, esialgu abistab seksuaalv\u00e4givalla ohvreid ainult \u00fcks keskus, mis teeb koost\u00f6\u00f6d Ukraina peaprokuratuuriga.Aga ka Ukraina peaprokuratuuris napib Vene s\u00f5durite seksuaalkuritegude uurimiseks t\u00f6\u00f6tajaid, mist\u00f5ttu fikseerivad v\u00e4gistamis- ja piinamisjuhtumeid ning abistavad ohvreid ka inim\u00f5iguste kaitsjad ja vabatahtlikud. Vabatahtlikuna osaleb selles alates s\u00f5ja esimestest kuudest ka Ukraina ajakirjanik ja ps\u00fchholoog Julia Zabjelina.P\u00e4rast seda, kui Vene v\u00e4ed 2022. aasta kevadel Kiievi oblastist lahkusid, tuli ohtralt uudiseid Vene s\u00f5jav\u00e4elaste toime pandud v\u00e4gistamistest, mis oma j\u00f5hkrusega \u0161okeerisid kogu maailma. Kui Ukraina s\u00f5jav\u00e4elased vabastasid s\u00fcgisel Harkivi oblasti ja Dnepri j\u00f5e paremkaldal asuvad Hersoni oblasti osad, siis okupatsiooniarmee seksuaalkuriteod enam s\u00e4\u00e4rast vastukaja ei leidnud. Zabjelina s\u00f5nul ei tulene see sellest, et Vene v\u00e4gede seal toime pandud kuritegude mastaap oleks teine, vaid sellest, et Ukrainas on nende uurimiseks ja registreerimiseks v\u00e4he ressurssi. \u201eUkraina peaprokuratuuri juures on osakond, mis uurib ja registreerib s\u00f5jakuritegusid, kuid seal on ainult k\u00fcmme prokur\u00f6ri, kes selle teemaga tegelevad. Seda on v\u00e4he, sest kannatanute \u00fclesleidmine on suur t\u00f6\u00f6.\u201cP\u00e4rast Kiievi oblasti vabastamist ei hoolinud v\u00f5imud ja kohalik ajakirjandus piisaval m\u00e4\u00e4ral ohvrite konfidentsiaalsusest ning sellest kujunes veel \u00fcks faktor, mille p\u00e4rast venelaste ohvrid vaikivad. \u201eAlguses ei kaetud ajakirjanduses isegi v\u00e4gistamisohvrite n\u00e4gusid kinni ja vahel avaldati nende andmeid, mist\u00f5ttu oli k\u00f5rvalistel inimestel lihtne ohvreid identifitseerida. See on \u00fcks p\u00f5hjus, miks ohvrid hoiavad varju. Isegi kui nad t\u00f6\u00f6tavad koos ps\u00fchholoogiga, ei saa neid sundida juhtunust prokuratuurile teada andma. Seet\u00f5ttu on v\u00e4gistamisjuhtumeid raske fikseerida. Vene s\u00f5durite seksuaalkuritegude ulatust m\u00f5istame ehk alles aastate p\u00e4rast,\u201c selgitab Zabjelina.Vanemad viisid ise t\u00fctred venelastele. P\u00e4rast Harkivi oblasti vabastamist eelmise aasta s\u00fcgisel l\u00e4ks ps\u00fchholoogi haridusega Zabjelina sinna vabatahtlikuna appi. Tema s\u00f5nul on kauem okupatsiooni all elanud aladel olukord keerulisem, kui oli 2022. aasta kevadel Kiievi oblastis.Harkivi oblastis kohtus Zabjelina kahe 12-aastase kohaliku t\u00fcdrukuga, keda Vene s\u00f5durid olid v\u00e4gistanud. \u00dcks t\u00fcdrukutest rasestus. Kui Zabjelina tegi t\u00fcdrukute vanematele ettepaneku, et aitab neil kodukandist lahkuda ning ps\u00fchholoogilise rehabiliteerimise teenust saada, siis vanemad keeldusid. \u201eSelgus, et t\u00fcdrukute lugu oli arvatust veelgi hirmsam. Kohalike s\u00f5nul olid t\u00fcdrukute vanemad ise viinud oma lapsed Vene armee s\u00f5durite juurde kooli, kus paiknes venelaste staap. Lapsi anti s\u00f5duritele toidu eest, humanitaarabi eest... Kuritarvitamine muutus t\u00e4iesti s\u00fcstemaatiliseks,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.Kui ohvritega vestelda, t\u00f5usevad esile mitmesugused probleemid - vahel v\u00f5ib k\u00f5rvaltvaatajale j\u00e4\u00e4da mulje, et naine l\u00e4heb ise v\u00e4givallatsejate juurde, kuid esmapilgul pole lihtsalt teada, milliseid meetodeid on tema m\u00f5jutamiseks kasutatud. Kuid k\u00f5ige sagedamini on nendes juhtumites siiski j\u00f5udu kasutatud ja ohvri tahet alla surutud.Zabjelina oli vabatahtlikuna abis ka novembris vabastatud Hersoni linnas. Seal oli venelastel okupatsiooni ajal palju piinakambreid, kus mehi ja naisi v\u00e4gistati ka suvaliste esemetega, mis piinajatele k\u00e4tte juhtusid. Zabjelina s\u00f5nul on meestel nende kallal toime pandud j\u00f5ledustest v\u00e4ga raske r\u00e4\u00e4kida, suurem osa eelistab vaikida. \u201eVenelased viisid mehed Hersoni eeluurimisvanglasse v\u00f5i kohalikku oblastivalitsusse, kus asus okupantide peakorter. Neile pandi kott p\u00e4he, vanglas peksti nad poolsurnuks, v\u00f5eti riided seljast ja pandi v\u00e4liraadio k\u00fclge kinnitatud klemmid nende suguelundite k\u00fclge. Venelaste eesm\u00e4rk oli nad koost\u00f6\u00f6le sundida v\u00f5i neilt mingit infot v\u00e4lja pressida. Meestele on see talumatult raske koorem ja nad r\u00e4\u00e4givad oma traumadest palju v\u00e4hem kui naised,\u201c s\u00f5nab ta.Zabjelina m\u00e4rgib, et ohvreid on v\u00e4ga erineva taustaga: venelased v\u00e4gistasid noori ja vanu, mehi ja naisi. \u201eK\u00f5ige noorem ohver, kellega olen kokku puutunud, on nelja-aastane t\u00fcdruk. Tema vanemad keelasid seda juhtumit puudutavaid \u00fcksikasju avaldada. Ps\u00fchholoogil on seksuaalv\u00e4givalla ohvriks langenud lastega v\u00e4ga raske tegeleda, sageli nad lihtsalt vaikivad ja keelduvad juhtunust r\u00e4\u00e4kimast. K\u00f5ige vanem ohver, kellega olen kokku puutunud, on 82-aastane. Kui tavaliselt seksuaalkurjategijatel ohvrite v\u00e4limuse kohta mingid eelistused, siis Vene s\u00f5duritel neid pole. Ohvrid on p\u00e4rit v\u00e4ga erinevatest vanuser\u00fchmadest, mis n\u00e4itab, et sellise v\u00e4givalla motiiv pole mitte seksuaalne, vaid ohvritele tahetakse n\u00e4idata, et v\u00e4givallatsejal on nende \u00fcle t\u00e4ielik v\u00f5im,\u201c kirjeldab ta.V\u00e4gistamisel on nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka vaimselt r\u00e4ngad tagaj\u00e4rjed.\u201eOsa ohvreid \u00fcritab oma elu l\u00f5petada, see puudutab nii mehi kui ka naisi. On juhtumeid, kui inimesed on p\u00e4rast toimunut hulluks l\u00e4inud. Selline trauma v\u00f5ib osutuda ajendiks, mis aktiveerib mingi varasema vaimse tervise erip\u00e4ra v\u00f5i juba varem saadud trauma,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.Naised \u00e4ssitavad. Zabjelina r\u00e4\u00e4gib, et \u00fcks konkreetne Hersoni juhtum l\u00e4ks talle eriti s\u00fcdamesse. Ta kohtas seal Oksanat, Ukraina s\u00f5duri leske, kelle abikaasa oli hukkunud 24. veebruaril esimeste hulgas \u00fcle Dnepri j\u00f5e kulgeva Antonivka silla juures. Oksanal tuli venelaste v\u00f5imu all \u00fcle elada kohutavaid asju. \u201eKui venelased j\u00f5udsid Hersonisse, r\u00e4\u00e4kis \u00fcks tema tuttav Vene s\u00f5duritele Oksana surnud abikaasast. Venelased tulid Oksana koju, viisid ta piinakambrisse ja v\u00f5tsid ta alasti. Nad peksid teda nii tugevasti, et ta vajas hiljem mitut operatsiooni. Venelased piinasid teda igati, talt kisti k\u00fc\u00fcned maha, matkiti hukkamist jne. L\u00f5puks pisteti ta k\u00e4ed keevasse vette. N\u00e4gin tema vigastusi oma silmaga. S\u00f5jav\u00e4elase abikaasana oli Oksana venelastele kui punane r\u00e4tik h\u00e4rjale, ehkki tavaelus on tegemist tavalise raamatupidajaga,\u201c meenutab Zabjelina. Hoolimata \u00fcle elatust leidis Oksana siiski endas j\u00f5udu, et tegutseda Hersonis vabatahtlikuna ja aidata teisi abivajajaid.Zabjelina lisab, et eriti julmalt k\u00e4itusid venelased s\u00f5jav\u00e4elaste, partisanide ning vabatahtlike vastupanijate sugulaste ja l\u00e4hedastega. \u201eNeid peksti ja v\u00e4gistati. Sageli piinati neid nii, et klemmid kinnitati nibude v\u00f5i suguelundite k\u00fclge v\u00f5i pandi need p\u00e4rakusse ning l\u00fclitati elektrivool sisse.\u201cVenelaste toime pandud kuritegude ulatuse kindlaks tegemist takistab ka see, et venelased peidavad aktiivselt oma j\u00e4lgi. \u201eNad \u00fcritasid enne taganemist nii Harkivi oblastist kui ka Hersonist nii palju kui v\u00f5imalik kannatanuid Venemaale v\u00e4lja vedada. Teine probleem on, et venelaste k\u00e4es on kannatanu sugulased. N\u00e4iteks tean Hersonis \u00fcht v\u00e4gistatud t\u00fcdrukut, kes kardab sellest Ukraina prokuratuuri teada anda, sest tema perekond elab Dnepri j\u00f5e vasakkaldal, mis on endiselt Vene v\u00e4gede k\u00e4es,\u201c r\u00e4\u00e4gib Zabjelina.Tema s\u00f5nul ei ole v\u00f5imalik koostada Ukrainas v\u00e4givallatseva Vene s\u00f5duri ps\u00fchholoogilist portreed. \u201eNiimoodi ei tegutse ps\u00fchhopaadid v\u00f5i degenerandid. See on Vene s\u00f5jav\u00e4e taktika, \u00fchtlasi n\u00e4itab see Vene \u00fchiskonna moraalset lagunemist. Ukraina luure on pealt kuulanud Vene s\u00f5jav\u00e4elaste koju tehtud telefonik\u00f5nesid ja on ette tulnud seda, et nende endi abikaasad julgustavad neid Ukrainas naisi v\u00e4gistama. Prokur\u00f6rid on mulle r\u00e4\u00e4kinud juhtumitest, kus v\u00e4eosa\u00fclemad on andnud korraldusi naisi v\u00e4gistada,\u201c r\u00e4\u00e4gib Zabjelina.Naabrid peksavad keelt. Miks Vene s\u00f5durid nii tohutul hulgal inimesi v\u00e4gistavad? \u201eArvan, et on v\u00e4ga t\u00e4htis n\u00fcanss: paljud seksuaalv\u00e4givalla all kannatanud naised ja mehed tunnevad edaspidi vastumeelsust seksuaalsuhete ja ka j\u00e4rglaste saamise vastu. Venemaal saadakse sellest h\u00e4sti aru. Seksuaalv\u00e4givalda on kasutatud s\u00fcstemaatilise taktikana paljudes konfliktides: Balkanil, Rwandas, Libeerias, Sudaanis, Ugandas, Kongos. Nendes riikides langes s\u00f5dade ajal suur hulk inimesi seksuaalv\u00e4givalla ohvriks, neist enamik hakkas r\u00e4\u00e4kima alles t\u00fckk aega hiljem ja alles siis sai maailm aru toimunu mastaabist,\u201c lausub Zabjelina.Vene v\u00e4gede lahkumine okupeeritud piirkonnast ei pruugi veel l\u00f5petada ohvrite kannatusi, sest neile v\u00f5ib hiljem osaks saada naabrite ja tuttavate halvustav suhtumine.\u201eSeda stereot\u00fc\u00fcpi, et ohver ise on s\u00fc\u00fcdi, kohtab sageli. Kiievi l\u00e4histel \u00fches k\u00fclas venelaste k\u00fc\u00fcsi sattunud naine \u00fctles mulle, et kuuleb sageli, kuidas naabrid r\u00e4\u00e4givad tema kohta, et ta olnud purjus, kui see k\u00f5ik juhtus, ning polevat v\u00e4gistamisele \u00fcldsegi vastu olnud. Harkivi oblastis kurtsid naised sama: teised r\u00e4\u00e4givad, nagu nad oleksid ise tahtnud venelastega seksida. Ohvreid h\u00e4bim\u00e4rgistatakse ja see on \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks osa naisi ei julge nendega juhtunud koledustest kellelegi r\u00e4\u00e4kida. Kardetakse, et neid endid hakatakse milleski s\u00fc\u00fcdistama. See on v\u00e4ga t\u00f5sine teema ja praegu selle vastu Ukrainas eriti ei v\u00f5idelda,\u201c tunnistab Zabjelina.V\u00e4givalla \u00fcle elanud inimesed kardavad teiste inimeste hukkam\u00f5istu, v\u00f5ivad tunda h\u00e4bi ja s\u00fc\u00fcd ning keelduda juhtunust r\u00e4\u00e4kimast.\u201eInimesed reageerivad traumeerivale kogemusele v\u00e4ga erinevalt. On neid, kes p\u00fc\u00fcavad seda kompenseerida aktiivselt tegutsedes, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6sse sukeldudes. Aga kui nad kaotavad selle toetuspunkti, siis l\u00f6\u00f6b trauma taas v\u00e4lja ning olukord v\u00f5ib v\u00f5tta v\u00e4ga halva p\u00f6\u00f6rde ja l\u00f5ppeda enesetapukatsega. On ka selliseid v\u00e4gistamisohvreid, kes p\u00fc\u00fcavad end probleemist distantseerida. Nad \u00fctlevad: \u201eMa j\u00e4in ellu, n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik korras. Olen selle l\u00e4bi teinud ja ma ei taha sellele rohkem m\u00f5elda v\u00f5i sellega tegeleda.\u201c See aitab koledad s\u00fcndmused m\u00f5neks ajaks ps\u00fc\u00fchikas alla suruda, kuid nad ei suuda seda tugevat valu \u00fcle elada. Valu annab l\u00f5puks ennast ikkagi tunda.\u201c\"Venelased piinasid Oksanat igati. Talt kisti k\u00fc\u00fcned maha ja matkiti hukkamist. L\u00f5puks pisteti ta k\u00e4ed keevasse vette.\"\"Prokur\u00f6rid on r\u00e4\u00e4kinud juhtumitest, kus v\u00e4eosa\u00fclemad on andnud korraldusi naisi v\u00e4gistada.\"P\u00e4rast But\u0161a veresauna korraldati Tallinnas Vene saatkonna ees mitu meeleavaldust.FOTOD: ERAKOGU P\u00e4rast Hersoni vabastamist 11. novembril 2022 on Julia Zabjelina p\u00f5hiliselt tegutsenud just seal: ta organiseerib kohalikele humanitaarabi ja aitab v\u00e4givallaohvreid. Ettevalmistuse selleks sai ta Iisraeli spetsialistidelt.Julia Zabjelina on alates s\u00f5ja esimestest kuudest toetanud v\u00e4givallaohvreid. Kui septembris vabastati okupeeritud Harkivi oblasti osad, siis suundus ta aitama sealseid inimesi.Taavi Minnik"}
{"text":"Linnavalitsuse liikmed pole Estonia juurdeehitise suhtes \u00fchel meelelKui Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart (KE) on otses\u00f5nu Rahvusooper Estonia juurdeehitise vastu, siis linnaplaneerimise valdkonda juhtiv abilinnapea Madle Lippus (SDE) r\u00e4\u00e4gib vajadusest k\u00f5ik p\u00f5hjalikult l\u00e4bi arutada.\nRahvusooper Estonia juurdeehitise v\u00f5imalikkust arutatakse seet\u00f5ttu, et riigikogu kultuurikomisjon eraldas Estoniale 60 miljonit eurot, uue ooperimaja ehituse maksumus oleks praeguste hindade juures suurusj\u00e4rgus 300 miljonit. Nii selgitas Lippus eile linnavolikogus ooperimaja juurdeehituse k\u00fcsimust. \u00abSeptembris pandi kokku Estonia teatri ja Tallinna linna \u00fchiskomisjon eesm\u00e4rgiga p\u00f5hjalikumalt anal\u00fc\u00fcsida ja aru saada, kas on \u00fcldse v\u00f5imalik t\u00e4ita seda riigi pandud \u00fclesannet sinna see juurdeehitis teha. Teemade ring on v\u00e4ga lai. Seal on kultuuripoliitilised, muinsuskaitselised, linnaehituslikud ja keskkonnakaitselised teemad,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Lippus.\n\u00abKuna riigikogu kultuurikomisjoni eraldatud raha on 60 miljonit eurot ja uus hoone maksaks praeguste hindade juures suurusj\u00e4rgus 300 miljonit, siis hetkel keskendutakse arutamisele, kas mingil moel on v\u00f5imalik sinna juurdeehitis rajada. Selle kohta on erinevaid arvamusi, linnavalitsus oma seisukohta praegu kujundanud ei ole,\u00bb kinnitas Lippus.\nUue hoone ehitamiseks oleks vaja ka krunti. Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten on varem Postimehele \u00f6elnud, et seda v\u00f5imalust on uuritud. \u00abV\u00f5imalikke asukohti on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he. Sisuliselt j\u00e4\u00e4b ainuv\u00f5imalikuna s\u00f5elale Tallinna Sadama krunt, mis on aga k\u00fcsitav. Ka linn saab aru, et tulevane maat\u00fckk peab olema kas riigi v\u00f5i munitsipaalomandis. Vastasel korral l\u00e4heb kinnistu \u00fcmber v\u00e4ljapressimiseks, nagu juba praegu on kuluaarides l\u00e4inud k\u00f5ikide muude maat\u00fckkidega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Maaten.\nAmetlikku seisukohta pole linnavalitsus seni v\u00e4lja \u00f6elnud, kuid k\u00fcmmekond p\u00e4eva tagasi kirjutas linnavalitsuse v\u00e4ljaanne Pealinn, et linn ei pea juurdeehitist v\u00f5imalikuks. \u00abTuletan meelde, et tegemist on Tammsaare pargiga, mis on riikliku looduskaitse all. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et Estonia teater asub UNESCO Tallinna vanalinna muinsuskaitse alal ja UNESCO reeglid ei luba sealse paiga muutmist. Seega peame leidma alternatiive. Linn teeb muidugi tihedat koost\u00f6\u00f6d, et vaadata l\u00e4bi k\u00f5ik v\u00f5imalused, mida saab antud projekti puhul v\u00e4lja tuua,\u00bb vahendas Pealinn linnapea Mihhail K\u00f5lvarti s\u00f5nu.\nMinu meelest on komisjoni loomise positiivne tulem see, et v\u00e4hemalt on tekkinud \u00fchine inforuum v\u00f5i alus, mille peale diskussiooni ehitada.Tallinna abilinnapea Madle Lippus\nLippuse s\u00f5nul on komisjon koos k\u00e4inud neli korda ja l\u00e4bi vaadanud k\u00f5ik varasemad dokumendid, kaasa arvatud arhitektuursed eskiisid, aga \u00fchisele arusaamale, kuidas edasi liikuda, praegu veel j\u00f5utud ei ole.\n\u00abMinu meelest on komisjoni loomise positiivne tulem see, et v\u00e4hemalt on tekkinud \u00fchine inforuum v\u00f5i alus, mille peale diskussiooni ehitada. Olen ka ise korduvalt osalenud Estonia teatri korraldatud aruteludes, kus nemad \u00fctlevad, et kas saaks, ja linn \u00fctleb, et ei saa. Ja see ei ole ka v\u00e4ga konstruktiivne koost\u00f6\u00f6 vorm. Praegu \u00fcritame k\u00f5ik materjalid l\u00e4bi k\u00e4ia ja leida vastuse,\u00bb lausus Lippus.\n\nJuurdeehitise eskiisi j\u00e4rgi laieneks Rahvusooper Estonia hoone P\u00e4rnu maanteeni.\nQp Arhitektid O\u00dc\/rahvusooper Estonia\n\nVolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Margit Elviste tahtis teada, kuidas on lood muinsuskaitse seisukohtadega ja kes teeb selles asjas l\u00f5pliku otsuse. \u00abMa saan aru, et muinsuskaitse on andnud oma konkreetse seisukoha, mis puudutab Estonia taga asuvat ala ja seda konkreetset mahtu. Praegu on arutuse all ka see, kas seda on v\u00f5imalik kuidagi teistmoodi sellelsamal alal lahendada. Kas ja kuidas, ma ei oska \u00f6elda. Loodame, et selle aasta jooksul saab see aruanne valmis. Ma saan aru, et komisjon kaalub seal ka vajadusel t\u00e4iendavate uuringute l\u00e4biviimist,\u00bb \u00fctles Lippus.\nVolikogu Eesti 200 fraktsiooni liige Erik Vest \u00fctles, et n\u00e4iteks Viimsi Artiumi k\u00f5ige suurem saal on rajatud suures osas maa sisse. \u00abKas te nendes komisjonides olete m\u00f5elnud, kui palju oleks v\u00f5imalik seda juurdeehitist maa sisse panna?\u00bb k\u00fcsis Vest.\n\u00abMaa alla minek on kindlasti arutusel, just v\u00f5imaluse t\u00f5ttu hoone k\u00f5rgust alla tuua. K\u00fcsimuseks on aga maa all asuvad bastionirajatised. T\u00e4iendavaid arheoloogilisi uuringuid ongi vaja selleks, et saada t\u00e4pne arusaam, kus need m\u00fc\u00fcrid ja muud s\u00e4ilitamist vajavad osad asuvad. Sellealane teadmine p\u00e4rineb praegu vaid kirjalikest allikatest, r\u00e4\u00e4kis Lippus.\nTa lisas, et igal juhul oleks bastioniv\u00f6\u00f6ndisse ehitamine keeruline. \u00abKuiv\u00f5rd Tallinna vanalinn kuulub ka UNESCO maailmap\u00e4randi nimistusse, vajaks see kindlasti ka UNESCOga koosk\u00f5lastamist. Selleks et nendega midagi koosk\u00f5lastada, on vaja k\u00f5igepealt aru saada, et millest me \u00fcldse r\u00e4\u00e4gime. Praegu on meil lihtsalt \u00fcks eskiis, mida avalikult arutatud ei olegi,\u00bb selgitas Lippus.\n"}
{"text":"JUHTKIRI | J\u00e4rvani-nimelist h\u00fcbriidteenust ei ole vajaReitingu j\u00e4rgi riigikogusse p\u00e4\u00e4semise l\u00e4vendit napilt \u00fcletav Isamaa erakond \u00fcritab meeleheitlikult oma populaarsust suurendada. Teisiti kui meeleheiteks ei saa nimetada ettev\u00f5tlus- ja IT-minister Kristjan J\u00e4rvani ettepanekut siduda elektri universaalteenuse muutmine valitsuse usaldush\u00e4\u00e4letusega, et selle j\u00f5uaks enne valimisi \u00e4ra teha. Loodame, et koalitsioonipartnerid seekord Isamaa v\u00e4ljapressimisele ei allu.\nT\u00f5si on, et universaalteenusega liitunud ligikaudu 330 000 kodutarbijat, 10 000 ettev\u00f5tet ja 300 kohaliku omavalitsuse asutust maksavad jaanuaris elektri eest m\u00f5nev\u00f5rra rohkem kui need, kes j\u00e4id truuks b\u00f6rsihinnale.\nToimetuleku m\u00f5ttes pole see probleem \u2013 kui tarbijale oli j\u00f5ukohane maksta universaalteenuse hinda novembris ja detsembris, siis on see j\u00f5ukohane ka jaanuaris. V\u00f5ib-olla veebruaris on j\u00e4lle universaalteenuse kasutajate kord oma valiku \u00fcle r\u00f5\u00f5mustada.\nMuidugi ei teeks halba, kui elektripakettide valikus oleks teiste k\u00f5rval ka selline, mille hinnal on lagi \u2013 tarbija maksab b\u00f6rsihinda, kui see on lepingus s\u00e4testatud maksimumist madalam. Ent riskide maandamisega kaasnevad elektritootmise ja m\u00fc\u00fcmise poolel kulud. Hinnalaega paketi tasud oleksid suuremad b\u00f6rsipaketi ja fikseeritud hinnaga pakettide omadest.\nSamuti v\u00f5ib kaaluda praeguse elektri hinna h\u00fcvitamise korra (hinnast, mis \u00fcletab 8 senti kWh kohta, h\u00fcvitab riik kuni 5 senti\/kWh) t\u00e4iendamist nii, et riik h\u00fcvitaks kodutarbijatele ka kindlaksm\u00e4\u00e4ratud taseme \u00fcletava summa mingis tarbimismahus. Kui poliitiline tahe ja eelarvelised v\u00f5imalused suuremaks h\u00fcvitamiseks on olemas, siis andke minna \u2013 see on s\u00f5num eelk\u00f5ige p\u00e4rast valimisi loodavale uuele valitsuskoalitsioonile, mitte praegusele.\nEnt elektri hinna \u00fclempiiri ei ole m\u00f5istlik kehtestada universaalteenuse n-\u00f6 h\u00fcbriidteenuseks muutmise vormis. Praegune universaalteenus p\u00f5hineb v\u00f5rdlemisi konkurentsiv\u00f5imetul p\u00f5levkivielektril, mis v\u00f5ib l\u00e4hiaastatel ajuti pakkuda leevendust, aga elektritarbijate pikaajaline ja laialdane p\u00f5levkivi k\u00fclge kinnistamine on kahjulik nii neile kui ka Eesti energeetikale laiemalt. L\u00e4hiperspektiivis peab ka arvestama, et konkurentsiamet ja Eesti Energia vaidlevad endiselt p\u00f5levkivielektri \u00f5iglase hinna \u00fcle.\nKokkuv\u00f5ttes: elektritarbijate kaitsmiseks on paremaid viise kui universaalteenus 2.0. Oma praeguse eneseupitamise ja jonniga demonstreerib J\u00e4rvan, et tal pole ministriametiks vajalikke isikuomadusi."}
{"text":"\u201eOsa l\u00e4heb hulluks, teised proovivad end tappa.\u201c Kuidas Vene armee tegi v\u00e4gistamistest relvaVene s\u00f5durite v\u00e4gistamisohvrid ei julge uurijatele juhtunust r\u00e4\u00e4kida, sest neile v\u00f5ib osaks saada naabrite keelepeks ja tuttavate halvustav suhtumine.\nS\u00fcgisel vabastatud Hersoni linnas on sadu kannatanuid, kelle vastu kasutati seksuaalv\u00e4givalda, ja tuhandeid piinamisohvreid. Nende rehabilitatsiooniks ei j\u00e4tku Ukrainas praegu ps\u00fchholooge, esialgu abistab seksuaalv\u00e4givalla ohvreid ainult \u00fcks keskus, mis teeb koost\u00f6\u00f6d Ukraina peaprokuratuuriga.\nAga ka Ukraina peaprokuratuuris napib Vene s\u00f5durite seksuaalkuritegude uurimiseks t\u00f6\u00f6tajaid, mist\u00f5ttu fikseerivad v\u00e4gistamis- ja piinamisjuhtumeid ning abistavad ohvreid ka inim\u00f5iguste kaitsjad ja vabatahtlikud. Vabatahtlikuna osaleb selles alates s\u00f5ja esimestest kuudest ka Ukraina ajakirjanik ja ps\u00fchholoog Julia Zabjelina.\nP\u00e4rast seda, kui Vene v\u00e4ed 2022. aasta kevadel Kiievi oblastist lahkusid, tuli ohtralt uudiseid Vene s\u00f5jav\u00e4elaste toime pandud v\u00e4gistamistest, mis oma j\u00f5hkrusega \u0161okeerisid kogu maailma. Kui Ukraina s\u00f5jav\u00e4elased vabastasid s\u00fcgisel Harkivi oblasti ja Dnepri j\u00f5e paremkaldal asuvad Hersoni oblasti osad, siis okupatsiooniarmee seksuaalkuriteod enam s\u00e4\u00e4rast vastukaja ei leidnud. Zabjelina s\u00f5nul ei tulene see sellest, et Vene v\u00e4gede seal toime pandud kuritegude mastaap oleks teine, vaid sellest, et Ukrainas on nende uurimiseks ja registreerimiseks v\u00e4he ressurssi. \u201eUkraina peaprokuratuuri juures on osakond, mis uurib ja registreerib s\u00f5jakuritegusid, kuid seal on ainult k\u00fcmme prokur\u00f6ri, kes selle teemaga tegelevad. Seda on v\u00e4he, sest kannatanute \u00fclesleidmine on suur t\u00f6\u00f6.\u201c\nP\u00e4rast Kiievi oblasti vabastamist ei hoolinud v\u00f5imud ja kohalik ajakirjandus piisaval m\u00e4\u00e4ral ohvrite konfidentsiaalsusest ning sellest kujunes veel \u00fcks faktor, mille p\u00e4rast venelaste ohvrid vaikivad. \u201eAlguses ei kaetud ajakirjanduses isegi v\u00e4gistamisohvrite n\u00e4gusid kinni ja vahel avaldati nende andmeid, mist\u00f5ttu oli k\u00f5rvalistel inimestel lihtne ohvreid identifitseerida. See on \u00fcks p\u00f5hjus, miks ohvrid hoiavad varju. Isegi kui nad t\u00f6\u00f6tavad koos ps\u00fchholoogiga, ei saa neid sundida juhtunust prokuratuurile teada andma. Seet\u00f5ttu on v\u00e4gistamisjuhtumeid raske fikseerida. Vene s\u00f5durite seksuaalkuritegude ulatust m\u00f5istame ehk alles aastate p\u00e4rast,\u201c selgitab Zabjelina.\nVanemad viisid ise t\u00fctred venelastele\nP\u00e4rast Harkivi oblasti vabastamist eelmise aasta s\u00fcgisel l\u00e4ks ps\u00fchholoogi haridusega Zabjelina sinna vabatahtlikuna appi. Tema s\u00f5nul on kauem okupatsiooni all elanud aladel olukord keerulisem, kui oli 2022. aasta kevadel Kiievi oblastis.\nHarkivi oblastis kohtus Zabjelina kahe 12-aastase kohaliku t\u00fcdrukuga, keda Vene s\u00f5durid olid v\u00e4gistanud. \u00dcks t\u00fcdrukutest rasestus. Kui Zabjelina tegi t\u00fcdrukute vanematele ettepaneku, et aitab neil kodukandist lahkuda ning ps\u00fchholoogilise rehabiliteerimise teenust saada, siis vanemad keeldusid. \u201eSelgus, et t\u00fcdrukute lugu oli arvatust veelgi hirmsam. Kohalike s\u00f5nul olid t\u00fcdrukute vanemad ise viinud oma lapsed Vene armee s\u00f5durite juurde kooli, kus paiknes venelaste staap. Lapsi anti s\u00f5duritele toidu eest, humanitaarabi eest... Kuritarvitamine muutus t\u00e4iesti s\u00fcstemaatiliseks,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nKui ohvritega vestelda, t\u00f5usevad esile mitmesugused probleemid \u2013 vahel v\u00f5ib k\u00f5rvaltvaatajale j\u00e4\u00e4da mulje, et naine l\u00e4heb ise v\u00e4givallatsejate juurde, kuid esmapilgul pole lihtsalt teada, milliseid meetodeid on tema m\u00f5jutamiseks kasutatud. Kuid k\u00f5ige sagedamini on nendes juhtumites siiski j\u00f5udu kasutatud ja ohvri tahet alla surutud.\nZabjelina oli vabatahtlikuna abis ka novembris vabastatud Hersoni linnas. Seal oli venelastel okupatsiooni ajal palju piinakambreid, kus mehi ja naisi v\u00e4gistati ka suvaliste esemetega, mis piinajatele k\u00e4tte juhtusid. Zabjelina s\u00f5nul on meestel nende kallal toime pandud j\u00f5ledustest v\u00e4ga raske r\u00e4\u00e4kida, suurem osa eelistab vaikida. \u201eVenelased viisid mehed Hersoni eeluurimisvanglasse v\u00f5i kohalikku oblastivalitsusse, kus asus okupantide peakorter. Neile pandi kott p\u00e4he, vanglas peksti nad poolsurnuks, v\u00f5eti riided seljast ja pandi v\u00e4liraadio k\u00fclge kinnitatud klemmid nende suguelundite k\u00fclge. Venelaste eesm\u00e4rk oli nad koost\u00f6\u00f6le sundida v\u00f5i neilt mingit infot v\u00e4lja pressida. Meestele on see talumatult raske koorem ja nad r\u00e4\u00e4givad oma traumadest palju v\u00e4hem kui naised,\u201c s\u00f5nab ta.\nZabjelina m\u00e4rgib, et ohvreid on v\u00e4ga erineva taustaga: venelased v\u00e4gistasid noori ja vanu, mehi ja naisi. \u201eK\u00f5ige noorem ohver, kellega olen kokku puutunud, on nelja-aastane t\u00fcdruk. Tema vanemad keelasid seda juhtumit puudutavaid \u00fcksikasju avaldada. Ps\u00fchholoogil on seksuaalv\u00e4givalla ohvriks langenud lastega v\u00e4ga raske tegeleda, sageli nad lihtsalt vaikivad ja keelduvad juhtunust r\u00e4\u00e4kimast. K\u00f5ige vanem ohver, kellega olen kokku puutunud, on 82-aastane. Kui tavaliselt seksuaalkurjategijatel ohvrite v\u00e4limuse kohta mingid eelistused, siis Vene s\u00f5duritel neid pole. Ohvrid on p\u00e4rit v\u00e4ga erinevatest vanuser\u00fchmadest, mis n\u00e4itab, et sellise v\u00e4givalla motiiv pole mitte seksuaalne, vaid ohvritele tahetakse n\u00e4idata, et v\u00e4givallatsejal on nende \u00fcle t\u00e4ielik v\u00f5im,\u201c kirjeldab ta.\nV\u00e4gistamisel on nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka vaimselt r\u00e4ngad tagaj\u00e4rjed. \u201eOsa ohvreid \u00fcritab oma elu l\u00f5petada, see puudutab nii mehi kui ka naisi. On juhtumeid, kui inimesed on p\u00e4rast toimunut hulluks l\u00e4inud. Selline trauma v\u00f5ib osutuda ajendiks, mis aktiveerib mingi varasema vaimse tervise erip\u00e4ra v\u00f5i juba varem saadud trauma,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nKohalikud andsid \u00fcles\nZabjelina r\u00e4\u00e4gib, et \u00fcks konkreetne Hersoni juhtum l\u00e4ks talle eriti s\u00fcdamesse. Ta kohtas seal Oksanat, Ukraina s\u00f5duri leske, kelle abikaasa oli hukkunud 24. veebruaril esimeste hulgas \u00fcle Dnepri j\u00f5e kulgeva Antonivka silla juures. Oksanal tuli venelaste v\u00f5imu all \u00fcle elada kohutavaid asju. \u201eKui venelased j\u00f5udsid Hersonisse, r\u00e4\u00e4kis \u00fcks tema tuttav Vene s\u00f5duritele Oksana surnud abikaasast. Venelased tulid Oksana koju, viisid ta piinakambrisse ja v\u00f5tsid ta alasti. Nad peksid teda nii tugevasti, et ta vajas hiljem mitut operatsiooni. Venelased piinasid teda igati, talt kisti k\u00fc\u00fcned maha, matkiti hukkamist jne. L\u00f5puks pisteti ta k\u00e4ed keevasse vette. N\u00e4gin tema vigastusi oma silmaga. S\u00f5jav\u00e4elase abikaasana oli Oksana venelastele kui punane r\u00e4tik h\u00e4rjale, ehkki tavaelus on tegemist tavalise raamatupidajaga,\u201c meenutab Zabjelina. Hoolimata \u00fcle elatust leidis Oksana siiski endas j\u00f5udu, et tegutseda Hersonis vabatahtlikuna ja aidata teisi abivajajaid.\nZabjelina lisab, et eriti julmalt k\u00e4itusid venelased s\u00f5jav\u00e4elaste, partisanide ning vabatahtlike vastupanijate sugulaste ja l\u00e4hedastega. \u201eNeid peksti ja v\u00e4gistati. Sageli piinati neid nii, et klemmid kinnitati nibude v\u00f5i suguelundite k\u00fclge v\u00f5i pandi need p\u00e4rakusse ning l\u00fclitati elektrivool sisse.\u201c\nVenelaste toime pandud kuritegude ulatuse kindlaks tegemist takistab ka see, et venelased peidavad aktiivselt oma j\u00e4lgi. \u201eNad \u00fcritasid enne taganemist nii Harkivi oblastist kui ka Hersonist nii palju kui v\u00f5imalik kannatanuid Venemaale v\u00e4lja vedada. Teine probleem on, et venelaste k\u00e4es on kannatanu sugulased. N\u00e4iteks tean Hersonis \u00fcht v\u00e4gistatud t\u00fcdrukut, kes kardab sellest Ukraina prokuratuuri teada anda, sest tema perekond elab Dnepri j\u00f5e vasakkaldal, mis on endiselt Vene v\u00e4gede k\u00e4es,\u201c r\u00e4\u00e4gib Zabjelina.\nTema s\u00f5nul ei ole v\u00f5imalik koostada Ukrainas v\u00e4givallatseva Vene s\u00f5duri ps\u00fchholoogilist portreed. \u201eNiimoodi ei tegutse ps\u00fchhopaadid v\u00f5i degenerandid. See on Vene s\u00f5jav\u00e4e taktika, \u00fchtlasi n\u00e4itab see Vene \u00fchiskonna moraalset lagunemist. Ukraina luure on pealt kuulanud Vene s\u00f5jav\u00e4elaste koju tehtud telefonik\u00f5nesid ja on ette tulnud seda, et nende endi abikaasad julgustavad neid Ukrainas naisi v\u00e4gistama. Prokur\u00f6rid on mulle r\u00e4\u00e4kinud juhtumitest, kus v\u00e4eosa\u00fclemad on andnud korraldusi naisi v\u00e4gistada,\u201c r\u00e4\u00e4gib Zabjelina.\nNaabrid peksavad keelt\nMiks Vene s\u00f5durid nii tohutul hulgal inimesi v\u00e4gistavad? \u201eArvan, et on v\u00e4ga t\u00e4htis n\u00fcanss: paljud seksuaalv\u00e4givalla all kannatanud naised ja mehed tunnevad edaspidi vastumeelsust seksuaalsuhete ja ka j\u00e4rglaste saamise vastu. Venemaal saadakse sellest h\u00e4sti aru. Seksuaalv\u00e4givalda on kasutatud s\u00fcstemaatilise taktikana paljudes konfliktides: Balkanil, Rwandas, Libeerias, Sudaanis, Ugandas, Kongos. Nendes riikides langes s\u00f5dade ajal suur hulk inimesi seksuaalv\u00e4givalla ohvriks, neist enamik hakkas r\u00e4\u00e4kima alles t\u00fckk aega hiljem ja alles siis sai maailm aru toimunu mastaabist,\u201c lausub Zabjelina.\nVene v\u00e4gede lahkumine okupeeritud piirkonnast ei pruugi veel l\u00f5petada ohvrite kannatusi, sest neile v\u00f5ib hiljem osaks saada naabrite ja tuttavate halvustav suhtumine. \u201eSeda stereot\u00fc\u00fcpi, et ohver ise on s\u00fc\u00fcdi, kohtab sageli. Kiievi l\u00e4histel \u00fches k\u00fclas venelaste k\u00fc\u00fcsi sattunud naine \u00fctles mulle, et kuuleb sageli, kuidas naabrid r\u00e4\u00e4givad tema kohta, et ta olnud purjus, kui see k\u00f5ik juhtus, ning polevat v\u00e4gistamisele \u00fcldsegi vastu olnud. Harkivi oblastis kurtsid naised sama: teised r\u00e4\u00e4givad, nagu nad oleksid ise tahtnud venelastega seksida. Ohvreid h\u00e4bim\u00e4rgistatakse ja see on \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks osa naisi ei julge nendega juhtunud koledustest kellelegi r\u00e4\u00e4kida. Kardetakse, et neid endid hakatakse milleski s\u00fc\u00fcdistama. See on v\u00e4ga t\u00f5sine teema ja praegu selle vastu Ukrainas eriti ei v\u00f5idelda,\u201c tunnistab Zabjelina.\nV\u00e4givalla \u00fcle elanud inimesed kardavad teiste inimeste hukkam\u00f5istu, v\u00f5ivad tunda h\u00e4bi ja s\u00fc\u00fcd ning keelduda juhtunust r\u00e4\u00e4kimast. \u201eInimesed reageerivad traumeerivale kogemusele v\u00e4ga erinevalt. On neid, kes p\u00fc\u00fcavad seda kompenseerida aktiivselt tegutsedes, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6sse sukeldudes. Aga kui nad kaotavad selle toetuspunkti, siis l\u00f6\u00f6b trauma taas v\u00e4lja ning olukord v\u00f5ib v\u00f5tta v\u00e4ga halva p\u00f6\u00f6rde ja l\u00f5ppeda enesetapukatsega. On ka selliseid v\u00e4gistamisohvreid, kes p\u00fc\u00fcavad end probleemist distantseerida. Nad \u00fctlevad: \u201eMa j\u00e4in ellu, n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik korras. Olen selle l\u00e4bi teinud ja ma ei taha sellele rohkem m\u00f5elda v\u00f5i sellega tegeleda.\u201c See aitab koledad s\u00fcndmused m\u00f5neks ajaks ps\u00fc\u00fchikas alla suruda, kuid nad ei suuda seda tugevat valu \u00fcle elada. Valu annab l\u00f5puks ennast ikkagi tunda.\u201c"}
{"text":"Linnavalitsuse liikmed pole Estonia juurdeehitise suhtes \u00fchel meelelKui Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart (KE) on otses\u00f5nu Rahvusooper Estonia juurdeehitise vastu, siis linnaplaneerimise valdkonda juhtiv abilinnapea Madle Uppus (SDE) r\u00e4\u00e4gib vajadusest k\u00f5ik p\u00f5hjalikult l\u00e4bi arutada.Rahvusooper Estonia juurdeehitise v\u00f5imalikkust arutatakse seet\u00f5ttu, et riigikogu kultuurikomisjon eraldas Estoniale 60 miljonit eurot, uue ooperimaja ehituse maksumus oleks praeguste hindade juures suurusj\u00e4rgus 300 miljonit. Nii selgitas Lippus eile linnavolikogus ooperimaja juurdeehituse k\u00fcsimust. \u00abSeptembris pandi kokku Estonia teatri ja Tallinna linna \u00fchiskomisjon eesm\u00e4rgiga p\u00f5hjalikumalt anal\u00fc\u00fcsida ja aru saada, kas on \u00fcldse v\u00f5imalik t\u00e4ita seda riigi pandud \u00fclesannet sinna see juurdeehitis teha. Teemade ring on v\u00e4ga lai. Seal on kultuuripoliitilised, muinsuskaitselised, linnaehituslikud ja keskkonnakaitselised teemad,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Lippus.\u00abKuna riigikogu kultuurikomisjoni eraldatud raha on 60 miljonit eurot ja uus hoone maksaks praeguste hindade juures suurusj\u00e4rgus 300 miljonit, siis hetkel keskendutakse arutamisele, kas mingil moel on v\u00f5imalik sinna juurdeehitis rajada. Selle kohta on erinevaid arvamusi, linnavalitsus oma seisukohta praegu kujundanud ei ole,\u00bb kinnitas Lippus.Uue hoone ehitamiseks oleks vaja ka krunti. Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten on varem Postimehele \u00f6elnud, et seda v\u00f5imalust on uuritud. \u00abV\u00f5imalikke asukohti on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he. Sisuliselt j\u00e4\u00e4b ainuv\u00f5imalikuna s\u00f5elale Tallinna Sadama krunt, mis on aga k\u00fcsitav. Ka linn saab aru, et tulevane maat\u00fckk peab olema kas riigi v\u00f5i munitsipaalomandis. Vastasel korral l\u00e4heb kinnistu \u00fcmber v\u00e4ljapressimiseks, nagu juba praegu on kuluaarides l\u00e4inud k\u00f5ikide muude maat\u00fckkidega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Maaten.Ametlikku seisukohta pole linnavalitsus seni v\u00e4lja \u00f6elnud, kuid k\u00fcmmekond p\u00e4eva tagasi kirjutas linnavalitsuse v\u00e4ljaanne Pealinn, et linn ei pea juurdeehitist v\u00f5imalikuks. \u00abTuletan meelde, et tegemist on Tammsaare pargiga, mis on riikliku looduskaitse all. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et Estonia teater asub UNESCO Tallinna vanalinna muinsuskaitse alal ja UNESCO reeglid ei luba sealse paiga muutmist. Seega peame leidma alternatiive. Linn teeb muidugi tihedat koost\u00f6\u00f6d, et vaadata l\u00e4bi k\u00f5ik v\u00f5imalused, mida saab antud projekti puhul v\u00e4lja tuua,\u00bb vahendas Pealinn linnapea Mihhail K\u00f5lvarti s\u00f5nu.Lippuse s\u00f5nul on komisjon koos k\u00e4inud neli korda ja l\u00e4bi vaadanud k\u00f5ik varasemad dokumendid, kaasa arvatud arhitektuursed eskiisid, aga \u00fchisele arusaamale, kuidas edasi liikuda, praegu veel j\u00f5utud ei ole.\u00abMinu meelest on komisjoni loomise positiivne tulem see, et v\u00e4hemalt on tekkinud \u00fchine inforuum v\u00f5i alus, mille peale diskussiooni ehitada. Olen ka ise korduvalt osalenud Estonia teatri korraldatud aruteludes, kus nemad \u00fctlevad, et kas saaks, ja linn \u00fctleb, et ei saa. Ja see ei ole ka v\u00e4ga konstruktiivne koost\u00f6\u00f6vorm. Praegu \u00fcritame k\u00f5ik materjalid l\u00e4bi k\u00e4ia ja leida vastuse,\u00bb lausus Lippus.Volikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Margit Elviste tahtis teada, kuidas on lood muinsuskaitse seisukohtadega ja kes teeb selles asjas l\u00f5pliku otsuse. \u00abMa saan aru, et muinsuskaitse on andnud oma konkreetse seisukoha, mis puudutab Estonia taga asuvat ala ja seda konkreetset mahtu. Praegu on arutuse all ka see, kas seda on v\u00f5imalik kuidagi teistmoodi sellelsamal alal lahendada. Kas ja kuidas, ma ei oska \u00f6elda. Loodame, et selle aasta jooksul saab see aruanne valmis. Ma saan aru, et komisjon kaalub seal ka vajadusel t\u00e4iendavate uuringute l\u00e4biviimist,\u00bb \u00fctles Lippus.Volikogu Eesti 200 fraktsiooni liige Erik Vest \u00fctles, et n\u00e4iteks Viimsi Artiumi k\u00f5ige suurem saal on rajatud suures osas maa sisse. \u00abKas te nendes komisjonides olete m\u00f5elnud, kui palju oleks v\u00f5imalik seda juurdeehitist maa sisse panna?\u00bb k\u00fcsis Vest.\u00abMaa alla minek on kindlasti arutusel, just v\u00f5imaluse t\u00f5ttu hoone k\u00f5rgust alla tuua. K\u00fcsimuseks on aga maa all asuvad bastionirajatised. T\u00e4iendavaid arheoloogilisi uuringuid ongi vaja selleks, et saada t\u00e4pne arusaam, kus need m\u00fc\u00fcrid ja muud s\u00e4ilitamist vajavad osad asuvad. Sellealane teadmine p\u00e4rineb praegu vaid kirjalikest allikatest, r\u00e4\u00e4kis Lippus.Ta lisas, et igal juhul oleks bastioniv\u00f6\u00f6ndisse ehitamine keeruline. \u00abKuiv\u00f5rd Tallinna vanalinn kuulub ka UNESCO maailmap\u00e4randi nimistusse, vajaks see kindlasti ka UNESCOga koosk\u00f5lastamist. Selleks et nendega midagi koosk\u00f5lastada, on vaja k\u00f5igepealt aru saada, et millest me \u00fcldse r\u00e4\u00e4gime. Praegu on meil lihtsalt \u00fcks eskiis, mida avalikult arutatud ei olegi,\u00bb selgitas Lippus.\"Minu meelest on komisjoni loomise positiivne tulem see, et v\u00e4hemalt on tekkinud \u00fchine inforuum v\u00f5i alus, mille peale diskussiooni ehitada.Tallinna abilinnapea Madle Lippus\"Eskiisi j\u00e4rgi v\u00f5taks Rahvusooper Estonia juurdeehitis enda alla ka t\u00fcki Tammsaare pargist.Uwe Gnadenteich, ajakirjanik"}
{"text":"Kohus kuulutas v\u00e4lja \u00e4rikaksiku pankrotiKRIMIHarju maakohtus tuleb arutusele aastaid tagasi \u201eV\u00f5sareporteris\u201c kuulsuse tiibadesse saanud ehitus\u00e4rimehe Teet M\u00e4rtmani pankrotiasjas v\u00f5lausaldajate esimene koosolek. Varem perekonnanimega K\u00e4\u00e4pa tuntud kaksikud Tiit ja Teet on pikki aastaid eri petuskeemidega inimestelt ja firmadelt vara v\u00e4lja meelitanud. Nad said meedia kaasabil juba nii kurikuulsaks, et otsustasid v\u00f5tta endale uueks perekonnanimeks M\u00e4rtman. Skandaalsed \u00e4rikaksikud on vanglakaristust kandma sattunud nii eri aegadel kui ka samal ajal. \u00c4sja kirjutas \u00d5htuleht Tiit M\u00e4rtmani t\u00f5ekspidamistest, kelle hinnangul ei saa inimesed aru, kuidas \u00e4ri k\u00e4ib. Tema vend Teet oli hiljuti Tartu maakohtu ees s\u00fc\u00fcdistatuna tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega \u00e4hvardamises. Prokur\u00f6ri selgitusel oli kannatanu arutanud s\u00fc\u00fcdistatavaga aiapaigaldamise teenuse \u00fcle, kuid omavahel lepingut ei s\u00f5lminud.Harju maakohtus kuulutati jaanuari alguses v\u00e4lja v\u00f5lgnik Teet M\u00e4rtmani pankrot. Pankrotihalduriks on nimetatud Ene Ahas. Esimene v\u00f5lausaldajate \u00fcldkoosolek toimub jaanuari l\u00f5pus Harju maakohtus. V\u00f5lausaldajate kohta l\u00e4hemat teavet veel ei ole.SIIM RANDLA"}
{"text":"JuhtusMopeedauto ostja sai pettaPolitseile laekus teade, et 16. jaanuaril m\u00fc\u00fcs 28-aastane J\u00f5gevamaa mees sama vanale naisele mopeedauto hinnaga 3100 eurot.Ostja esitas tehingu tegemisel m\u00fc\u00fcjale panga maksekorralduse, kuid raha pole mees k\u00e4tte saanud. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Kohus kuulutas v\u00e4lja kurikuulsa \u00e4rikaksiku pankrotiHarju maakohtus tuleb arutusele aastaid tagasi \u201eV\u00f5sareporteris\u201c kuulsuse tiibadesse saanud ehitus\u00e4rimehe Teet M\u00e4rtmani pankrotiasjas v\u00f5lausaldajate esimene koosolek.\nVarem perekonnanimega K\u00e4\u00e4pa tuntud kaksikud Tiit ja Teet on pikki aastaid eri petuskeemidega inimestelt ja firmadelt vara v\u00e4lja meelitanud. Nad said meedia kaasabil juba nii kurikuulsaks, et otsustasid v\u00f5tta endale uueks perekonnanimeks M\u00e4rtman. Skandaalsed \u00e4rikaksikud on vanglakaristust kandma sattunud nii eri aegadel kui ka samal ajal.\n\u00c4sja kirjutas \u00d5htuleht Tiit M\u00e4rtmani t\u00f5ekspidamistest, kelle hinnangul ei saa inimesed aru, kuidas \u00e4ri k\u00e4ib. Tema vend Teet oli hiljuti Tartu maakohtu ees s\u00fc\u00fcdistatuna tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega \u00e4hvardamises. Prokur\u00f6ri selgitusel oli kannatanu arutanud s\u00fc\u00fcdistatavaga aiapaigaldamise teenuse \u00fcle, kuid omavahel lepingut ei s\u00f5lminud.\nHarju maakohtus kuulutati jaanuari alguses v\u00e4lja v\u00f5lgnik Teet M\u00e4rtmani pankrot. Pankrotihalduriks on nimetatud Ene Ahas. Esimene v\u00f5lausaldajate \u00fcldkoosolek toimub jaanuari l\u00f5pus Harju maakohtus. V\u00f5lausaldajate kohta l\u00e4hemat teavet veel ei ole."}
{"text":"Linnavalitsuse liikmed pole Estonia juurdeehitise suhtes \u00fchel meelelTALLINN, 27. jaanuar, BNS - Kui Tallinna keskerakondlasest linnapea Mihhail K\u00f5lvart on otses\u00f5nu Rahvusooper Estonia juurdeehitise vastu, siis linnaplaneerimise valdkonda juhtiv abilinnapea Madle Lippus Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast r\u00e4\u00e4gib vajadusest k\u00f5ik p\u00f5hjalikult l\u00e4bi arutada, kirjutab Postimees.\u00a0\nRahvusooper Estonia juurdeehitise v\u00f5imalikkust arutatakse seet\u00f5ttu, et riigikogu kultuurikomisjon eraldas Estoniale 60 miljonit eurot, uue ooperimaja ehituse maksumus oleks praeguste hindade juures suurusj\u00e4rgus 300 miljonit. Nii selgitas Lippus eile linnavolikogus ooperimaja juurdeehituse k\u00fcsimust. \u00abSeptembris pandi kokku Estonia teatri ja Tallinna linna \u00fchiskomisjon eesm\u00e4rgiga p\u00f5hjalikumalt anal\u00fc\u00fcsida ja aru saada, kas on \u00fcldse v\u00f5imalik t\u00e4ita seda riigi pandud \u00fclesannet sinna see juurdeehitis teha. Teemade ring on v\u00e4ga lai. Seal on kultuuripoliitilised, muinsuskaitselised, linnaehituslikud ja keskkonnakaitselised teemad,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Lippus.\n\u00abKuna riigikogu kultuurikomisjoni eraldatud raha on 60 miljonit eurot ja uus hoone maksaks praeguste hindade juures suurusj\u00e4rgus 300 miljonit, siis hetkel keskendutakse arutamisele, kas mingil moel on v\u00f5imalik sinna juurdeehitis rajada. Selle kohta on erinevaid arvamusi, linnavalitsus oma seisukohta praegu kujundanud ei ole,\u00bb kinnitas Lippus.\nUue hoone ehitamiseks oleks vaja ka krunti. Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten on varem Postimehele \u00f6elnud, et seda v\u00f5imalust on uuritud. \u00abV\u00f5imalikke asukohti on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he. Sisuliselt j\u00e4\u00e4b ainuv\u00f5imalikuna s\u00f5elale Tallinna Sadama krunt, mis on aga k\u00fcsitav. Ka linn saab aru, et tulevane maat\u00fckk peab olema kas riigi v\u00f5i munitsipaalomandis. Vastasel korral l\u00e4heb kinnistu \u00fcmber v\u00e4ljapressimiseks, nagu juba praegu on kuluaarides l\u00e4inud k\u00f5ikide muude maat\u00fckkidega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Maaten.\nAmetlikku seisukohta pole linnavalitsus seni v\u00e4lja \u00f6elnud, kuid k\u00fcmmekond p\u00e4eva tagasi kirjutas linnavalitsuse v\u00e4ljaanne Pealinn, et linn ei pea juurdeehitist v\u00f5imalikuks. \u00abTuletan meelde, et tegemist on Tammsaare pargiga, mis on riikliku looduskaitse all. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et Estonia teater asub UNESCO Tallinna vanalinna muinsuskaitse alal ja UNESCO reeglid ei luba sealse paiga muutmist. Seega peame leidma alternatiive. Linn teeb muidugi tihedat koost\u00f6\u00f6d, et vaadata l\u00e4bi k\u00f5ik v\u00f5imalused, mida saab antud projekti puhul v\u00e4lja tuua,\u00bb vahendas Pealinn linnapea Mihhail K\u00f5lvarti s\u00f5nu.\nLippuse s\u00f5nul on komisjon koos k\u00e4inud neli korda ja l\u00e4bi vaadanud k\u00f5ik varasemad dokumendid, kaasa arvatud arhitektuursed eskiisid, aga \u00fchisele arusaamale, kuidas edasi liikuda, praegu veel j\u00f5utud ei ole. \u00abMinu meelest on komisjoni loomise positiivne tulem see, et v\u00e4hemalt on tekkinud \u00fchine inforuum v\u00f5i alus, mille peale diskussiooni ehitada. Olen ka ise korduvalt osalenud Estonia teatri korraldatud aruteludes, kus nemad \u00fctlevad, et kas saaks, ja linn \u00fctleb, et ei saa. Ja see ei ole ka v\u00e4ga konstruktiivne koost\u00f6\u00f6 vorm. Praegu \u00fcritame k\u00f5ik materjalid l\u00e4bi k\u00e4ia ja leida vastuse,\u00bb lausus Lippus.\nVolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Margit Elviste tahtis teada, kuidas on lood muinsuskaitse seisukohtadega ja kes teeb selles asjas l\u00f5pliku otsuse. \u00abMa saan aru, et muinsuskaitse on andnud oma konkreetse seisukoha, mis puudutab Estonia taga asuvat ala ja seda konkreetset mahtu. Praegu on arutuse all ka see, kas seda on v\u00f5imalik kuidagi teistmoodi sellelsamal alal lahendada. Kas ja kuidas, ma ei oska \u00f6elda. Loodame, et selle aasta jooksul saab see aruanne valmis. Ma saan aru, et komisjon kaalub seal ka vajadusel t\u00e4iendavate uuringute l\u00e4biviimist,\u00bb \u00fctles Lippus.\nVolikogu Eesti 200 fraktsiooni liige Erik Vest \u00fctles, et n\u00e4iteks Viimsi Artiumi k\u00f5ige suurem saal on rajatud suures osas maa sisse. \u00abKas te nendes komisjonides olete m\u00f5elnud, kui palju oleks v\u00f5imalik seda juurdeehitist maa sisse panna?\u00bb k\u00fcsis Vest.\n\u00abMaa alla minek on kindlasti arutusel, just v\u00f5imaluse t\u00f5ttu hoone k\u00f5rgust alla tuua. K\u00fcsimuseks on aga maa all asuvad bastionirajatised. T\u00e4iendavaid arheoloogilisi uuringuid ongi vaja selleks, et saada t\u00e4pne arusaam, kus need m\u00fc\u00fcrid ja muud s\u00e4ilitamist vajavad osad asuvad. Sellealane teadmine p\u00e4rineb praegu vaid kirjalikest allikatest, r\u00e4\u00e4kis Lippus.\nTa lisas, et igal juhul oleks bastioniv\u00f6\u00f6ndisse ehitamine keeruline. \u00abKuiv\u00f5rd Tallinna vanalinn kuulub ka UNESCO maailmap\u00e4randi nimistusse, vajaks see kindlasti ka UNESCOga koosk\u00f5lastamist. Selleks et nendega midagi koosk\u00f5lastada, on vaja k\u00f5igepealt aru saada, et millest me \u00fcldse r\u00e4\u00e4gime. Praegu on meil lihtsalt \u00fcks eskiis, mida avalikult arutatud ei olegi,\u00bb selgitas Lippus.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Kelmus[unable to retrieve full-text content]Politseile laekus teade, et 16. jaanuaril m\u00fc\u00fcs 28-aastane J\u00f5gevamaa mees sama vanale naisele mopeedauto hinnaga 3100 eurot. Ostja esitas tehingu tegemisel m\u00fc\u00fcjale k\u00fcll panga maksekorralduse, kuid raha t\u00e4nini meheni j\u00f5udnud ei ole. VOOREMAA"}
{"text":"Riigi juhid peavad andma endast k\u00f5ikKandideerin riigikogusse, et kaitsta Harju- ja Raplamaa inimeste huve, kelle t\u00f6\u00f6kus muutis siinsed vallad kogu Eestile silmapaistvalt ilusaks. Seisan vastu Kaja Kallase ja Reformierakonna laastavale poliitikale ning kindlustan Eesti pered kodul\u00e4hedaste koolidega, p\u00fcsiva elektrivarustusega ja heade teedega.Perekonda kavandatakse kogu eluks, kuid Reformierakonna valitsus planeerib perepoliitikat l\u00fchiajaliselt. Riigi juhid peavad andma endast k\u00f5ik, et Eesti pere tunneks ennast kindlalt ja julgeks saada lapsi. EKRE annab meie peredele pikaajalise kindlustunde.Veel halvemini m\u00f5jub, kui Kaja Kallase valitsusmurrab noortele peredele antud lubadusi. Kui m\u00f5ned aastad tagasi meelitati noori maale elama, siis n\u00fc\u00fcd t\u00f5mmatakse neil vaip jalge alt \u00e4ra. Sulgetakse v\u00e4ikeseid koole ja lasteaedu, mis h\u00e4vitab kogukonna eluj\u00f5u. Kui inimesed on mitmeid aastaid investeerinud maakohas kodu rajamisse, siis infrastruktuuri sulgemine t\u00e4hendab, et riik pettis neid. Eesti rahvusriik p\u00fcsib \u00fcksnes t\u00e4nu tugevale perekonnale.Me ei saa lubada olukorra j\u00e4tkumist, kus iga suurem tuulehoog ja lumesadu kustutab Tallinnast v\u00e4ljaspool tuhandetes kodudes valguse, ehkki nuumame riigile kuuluvat Eesti Energiat \u00fcha kasvava elektri hinna t\u00f5ttu hiiglaslike summadega. EKRE lubab, et Eesti pered v\u00f5ivad meie edu korral olla kindlad kodul\u00e4hedastele koolidele, p\u00fcsivale elektrivarustusele ja headele maanteedele. Meie t\u00e4idame valijale antud lubadused.Kartelliparteide juhtpoliitikud kindlustavad endale soodsat karj\u00e4\u00e4ri Br\u00fcsseli koridorides rahva arvelt. EKRE poolt h\u00e4\u00e4letades teete l\u00f5pu silmakirjalikule ja valelikule poliitikale. Harju- ja Raplamaa inimesed ootavad s\u00fcdamev\u00e4rinal j\u00e4rjekordse kaevandusettev\u00f5tja tulekut, kes soovib \u00f5itsva kodutanuma muuta tolmavaks karj\u00e4\u00e4riks. Br\u00fcsseli asjameeste soositud Rail Balticu raudteetrassi ehitamine on lootusetult takerdunud, kuid maksumaksja raha pumbatakse soodesse kasutute viaduktide ehitamisesse. Valitsus teeskleb, justkui sooviks karj\u00e4\u00e4ride rajamisel teha koost\u00f6\u00f6d valdadega ja kohalike inimestega, kuid lubadused osutuvad petlikuks.Pole kindel, et meil j\u00e4tkub maavarasid nii raudtee- kui ka maantee suurprojektidele. Harju- ja Raplamaa elanikud vajavad ennek\u00f5ike just korralikke teid. Isegi Euroopa Liit heidab ette, et Reformierakonna valitsus pole suutnud hakata riigile olulistes p\u00f5hisuundades korralikke maanteid v\u00e4lja ehitama.EKRE t\u00f5estas valitsuses olles, et majanduse elavdamiseks tuleb maksusid ja aktsiise julgelt langetada. Maksude alandamisest saab EKRE t\u00e4htis \u00fclesanne, kui me moodustame valitsuse. Madalamate maksudega elavneb majandus, laekumised riigieelarvesse suurenevad, hinnad langevad ja rahvas tuleb toime ilma abirahadeta. Praegu teised riigid langetavad meie \u00fcmber energia hindasid, kuid Kaja Kallase valitsus ei tee seda ja kaotame konkurentsiv\u00f5imes.Tunnen uhkust, et EKRE sai lahkuva riigikogu volituste ajal v\u00f5imaluse olla valitsuses ja mina t\u00f6\u00f6tada riigikogus. Saime endid n\u00e4idata tahtej\u00f5ulise ja teov\u00f5imelise erakonnana. Mina sain kogemuse riigijuhtimise kitsaskohtadest ja sellest, mida teha, et elu Eestimaal paremaks muuta. Ma olen p\u00fchendanud oma elu Eestimaa tuleviku paremaks. Soovin EKRE v\u00f5itu, et teeksime l\u00f5pu poliitilisele korruptsioonile, valetamisele ja probleemide ees pea liiva alla peitmisele.Riigikogus saab minu missiooniks j\u00e4tkusuutlik, teadusp\u00f5hiselt juhitud areng, mis loob kasuliku majanduskeskkonna nii ettev\u00f5tjatele kui igale inimesele.Riigikogus l\u00e4htun j\u00e4rgnevastEnergiahinnad alla, et peatada rahva vaesumine!Tagame riigi ja \u00fcksikisiku julgeoleku!\u2022 Luban t\u00f5de ja ausat riigijuhtimist.\u2022 L\u00e4htun p\u00f5hiseadusest, mis kohustab meid kaitsma eesti keelt ja kultuuri.\u2022 Seisan traditsiooniliste perev\u00e4\u00e4rtuste, noorte perede ja laste toetamise eest.\u2022 V\u00f5itlen, et iga eakas inimene v\u00f5iks elada inimv\u00e4\u00e4rselt oma kodus.\u2022 Pingutan, et arstiabi muutuks igale inimesele k\u00e4ttesaadavaks.\u2022 N\u00f5uan, et rahvas saaks ise valida presidenti.\u2022 Astun vastu massilisele ja ebaseaduslikule immigratsioonile.Kai Rimmel, EKRE volikogu liige, EKRE nais\u00fchenduse esimees, EKRE J\u00f5el\u00e4htme osakonna esimees"}
{"text":"Politsei: Haapsalu mees sai Rootsi kruiisi pileteid ostes petta26. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 21. jaanuaril soovis 34-aastane Haapsalu mees osta Facebooki kaudu eraisikult Rootsi kruiisi pileteid.\nMees kandis piletite eest m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 350 eurot, kuid m\u00fc\u00fcja ostjale pileteid edastanud ega tagastanud ka raha."}
{"text":"Matmispaik L\u00f5una-Venemaa p\u00f5llul paljastab Wagneri s\u00f5jamasinasse heidetute saatuseL\u00e4inud suve l\u00f5pus hakkas maalapp L\u00f5una-Venemaal asuva Bakinskaja k\u00fcla veerel t\u00e4ituma v\u00e4rskete haudadega, millel puust ristid ja kurikuulsa Wagneri palgaarmee s\u00fcmbolitega p\u00e4rjad \u2013 selle kuu l\u00f5puks oli seal juba paarsada kalmuk\u00fcngast.V\u00f5rreldes Krasnodari krai maapinda maetud meeste nimesid kohtudokumentide, avalike andmebaaside ja sotsiaalmeediapostitustega, leidis uudisteagentuur Reuters kinnitust, et paljud neist olid endised vangid, kelle Wagneri liider Jevgeni Prigo\u017ein v\u00e4rbas armuandmise lubadusega Ukrainasse rindele\u00a0v\u00f5itlema.\nWagner on juba mitu kuud pidanud verist lahingut Ukrainas Donetski oblastis, et vallutada Bahmuti linna. L\u00e4\u00e4ne ja Ukraina ametnikud on \u00f6elnud, et Prigo\u017ein kasutab s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetuid kahurilihana, et l\u00f5hkuda Ukraina kaitsev\u00f5imet lihtsalt inimmassiga.\nSinna maetud 39st endisest vangist, kelle isiku Reuters tuvastas, k\u00fcmme olid trellide taha saadetud m\u00f5rva v\u00f5i tapmise eest.\nVideod ja fotod haudadest Krasnodari krais ilmusid sotsiaalmeediasse esimest korda detsembris. Reuters tuvastas, et j\u00e4\u00e4dvustused olid tehtud Bakinskaja surnuaial, kasutades Maxar Technologiese ja Capella Space'i satelliidipilte. J\u00e4\u00e4dvustused n\u00e4itavad, et Wagneri kasutatav maalapp oli suvel veel t\u00fchi, novembri l\u00f5puks oli seal kolm rida haudu ja jaanuari alguseks oli see kolmveerandi ulatuses t\u00e4is. 24. jaanuariks, mil ajakirjanikud paika k\u00fclastasid, oli praktiliselt kogu krunt \u00e4ra kasutatud.\n\nKohalik aktivist Vitali Votanovski, kes tegi esimesed pildid ja on dokumenteerinud Ukrainas tapetud v\u00f5itlejate matmist Krasnodari piirkonna kalmistutele, \u00fctles Reutersile, et n\u00e4gi, kuidas veoauto toimetas surnukehi matmispaika. Tema s\u00f5nul r\u00e4\u00e4kisid hauakaevajad, et surnukehad on p\u00e4rit Doni-\u00e4\u00e4rsest Rostovist, mis asub Venemaa piiri l\u00e4hedal Donetski oblastiga.\nKui Reuters hiljuti matmispaigas k\u00e4is, olid selle \u00fcmber paigaldatud aiad ja turvakaamerad ning k\u00e4imas oli j\u00e4rjekordne matmine.\nSinna maetud 39st endisest vangist, kelle isiku Reuters tuvastas, k\u00fcmme olid trellide taha saadetud m\u00f5rva v\u00f5i tapmise eest, 24 r\u00f6\u00f6vimise eest ja kaks kehavigastuste tekitamise eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nute kurit\u00f6\u00f6d ulatusid narkootikumide tootmisest ja m\u00fc\u00fcmisest kuni v\u00e4ljapressimiseni.\n25-aastaselt surnud Vjat\u0161eslav Kot\u0161ase\u00a0konto VKontaktes kannab n\u00fc\u00fcd m\u00e4rget: \u00abTapetud Donbassis.\u00bb\nS\u00f5jas surma saanud s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetuste seas oli lisaks Vene kodanikele ka Ukraina ja Moldova kodanikke ning Gruusia eraldumismeelsest Abhaasia piirkonnast p\u00e4rit isikuid. T\u00e4hised Bakinskaja surnuaias ja veel kolmel l\u00e4hikonna kalmistul n\u00e4itavad, et mehed hukkusid mullu juulist kuni detsembrini ehk Bahmuti lahingu k\u00f5ige verisemal perioodil.\n\u00dcks nooremaid surma saanutest on 25-aastane Vadim Pu\u0161nja, kes on maetud l\u00e4hikonnas asuvale Martanskaja kalmistule. 19. novembril surma saanud Pu\u0161nja vangistati 2020. aastal sissemurdmiste eest garaa\u017eidesse, \u00f5llepoodi ja tsemenditehasesse kodulinnas Gorjat\u0161i Kljut\u0161is sealsamas Krasnodari krais.\n\nWagneri palgaarmee v\u00f5itleja mullu septembris Ukrainas Bahmuti l\u00e4histel.\nViktor Antonjuk \/ SPUTNIK \/ SIPA \/ Scanpix\n\nVanim meestest, 60-aastane Fail Nabiev kandis Ivanovo piirkonna koloonias poolteist aasta pikkust karistust varguse eest. Tegemist oli v\u00e4hemalt teise talle m\u00e4\u00e4ratud vanglakaristusega. S\u00fc\u00fcdi m\u00f5isteti ta mullu mais Suzdali kohtus, kuna ta varastas garaa\u017eist trimmeri ja lihvimismasina koguv\u00e4\u00e4rtusega 5500 rubla (73 eurot). Tema islami poolkuuga ehitud puidust hauat\u00e4hise kohaselt suri Nabiev oktoobris, v\u00e4hem kui viis kuud p\u00e4rast s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmist.\nNabievi elukaaslane Olga Viktorova kinnitas Reutersile, et mees hukkus Wagneri eest v\u00f5ideldes Ukrainas. Naise s\u00f5nul olid mehel suured krediitkaardiv\u00f5lad, mida ta n\u00fc\u00fcd peab tasuma. Viktorova lisas, et sai elukaaslase Wagneriga liitumistest teada alles p\u00e4rast tema surma.\nVene veebilehe iStories v\u00e4itel k\u00fclastas Prigo\u017ein augustis kolooniat, kus Nabiev karistust kandis.\n\u00abTal olid alati hullumeelsed ideed. Parandamatu optimist,\u00bb \u00fctles Viktorova, kelle s\u00f5nul Nabiev ilmselt arvas, et teeb kiire reisi Ukrainasse ja teenib natuke raha.\nIn this infamous video from September, Wagner's founder, Prigozhin, hinted at the cemetery's existence while recruiting inmates from Russia's penal colonies: \u201cFor those who don't know where they want to be buried, we bury them near the chapel of PMC Wagner in Goryachiy Klyuch.\u201d pic.twitter.com\/UpoQM8VyPi\n\u2014 Christiaan Triebert (@trbrtc) January 25, 2023\n\n\nHaudade seast leidis Reuters \u00fcles ka 43-aastase Anatoli Bodenkovi k\u00e4\u00e4pa. Mees kandis kohtudokumentide kohaselt 16 aasta pikkust karistust palgam\u00f5rva eest.\nKohaliku meedia kohaselt m\u00f5rvas Bodenkov 2016. aastal Kirovo-T\u0161epetski linnas k\u00e4rbikuga kinnisvaramaakleri, saades teo eest tasuks 400 000 rubla (5300 eurot). Hauat\u00e4hise j\u00e4rgi suri Bodenkov mullu 27. novembril, kuid m\u00e4rgitud pole, kus.\nThe Wagner PMC cemetery near Bakinskaya continues to increase. There is no mention of \u201cspecial operation\u201d or connection with the Russian MoD on the graves. Only a small wreath and a five-pointed yellow star.https:\/\/t.co\/uIE4iXep6z pic.twitter.com\/1p95Mvft3K\n\u2014 KIU \u2022 Russian Officers killed in Ukraine ???? (@KilledInUkraine) January 23, 2023\n\n\nMatmispaigas asub ka 25-aastaselt surnud Vjat\u0161eslav\u00a0Kot\u0161ase k\u00e4\u00e4bas. Peterburi kohus oli ta 2020. aastal m\u00f5rva ja relvastatud r\u00f6\u00f6vi eest m\u00f5istnud 18 aastaks vangi. Kohtudokumentide kohaselt tungis Kot\u0161as koos kaaslasega purjusp\u00e4i r\u00f6\u00f6vimiskatse k\u00e4igus \u00fche tuttava korterisse. Ta peksis tuttava ja seal viibinud naise teadvusetuks, kasutades selleks triikrauda ja metallist nagi. Seej\u00e4rel s\u00fc\u00fctas Kot\u0161as \u00fche riideeseme ja viskas selle teadvuseta mehe peale. Suur osa korterist h\u00e4vis tulekahjus ja mees suri vigastustesse kaks p\u00e4eva hiljem.\nKot\u0161ase konto VKontaktes kannab n\u00fc\u00fcd m\u00e4rget: \u00abTapetud Donbassis.\u00bb Tema hauat\u00e4hisel Bakinskaja kalmistul on surmakuup\u00e4evana kirjas 21. juuli ehk Bahmuti pealetungi algusaeg.\nNoormehe advokaat Stepan Akimov \u00fctles Reutersile, et Kot\u0161as m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi eba\u00f5iglaselt ning tema Wagneriga liitumisest kuulis jurist alles Reutersilt. \u00abMa kujutan ette, et arvestades tema karistuse pikkust ja seda, kui noor ta oli, tundus see talle v\u00f5imalus vabaks saada,\u00bb \u00fctles Akimov. \u00abKui vangil on kahekohaline arv aastaid [karistust kanda] ja talle pakutakse vabanemist kuue kuu p\u00e4rast\u2026 Ilmselt pidas Vjat\u0161eslav seda pakkumist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks.\u00bb\nEi Kreml, Venemaa kaitseministeerium ega Venemaa vanglav\u00f5imud vastanud Reutersi k\u00fcsimustele."}
{"text":"Kelm pettis Haapsalu mehelt v\u00e4lja 350 eurot26. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 21. jaanuaril soovis 34-aastane Haapsalu mees osta Facebooki kaudu eraisikult Rootsi kruiisi pileteid. Mees kandis piletite eest m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 350 eurot, kuid m\u00fc\u00fcja ostjale pileteid edastanud ega tagastanud ka raha.\u00a0\nP\u00e4rnumaa\n26. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 13. jaanuaril t\u00e4pselt tuvastamata kellaajal varastati P\u00e4rnus Papiniidu t\u00e4naval kauplusest Samsungi nutikell. Vargusega tekitatud kahju on pea 380 eurot.\nLOE KA:\nN\u00e4dalavahetuse krimikroonika: kaks l\u00f6\u00f6mingut ja jalgrattavargus\nL\u00e4\u00e4nlane kaotas veebikelmile 500, hiidlane 7522 eurot\nRaplamaa\n26. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 17. jaanuaril varastati Raplas parklas s\u00f5iduautolt Toyota lisatuled. Vargusega tekitatud kahju suurus on selgitamisel."}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA |\u00a0Marek Reinaas: riigi ja maksumaksja raha eest ei tohiks rahastada valimiskampaaniaid. ERJK vajab vigade parandustErakondade rahastamine tuleb muuta ja \u00fcmber vaadata nii, et Eesti demokraatia oleks paremini kaitstud. Tundub, et praegused parlamendierakonnad ei ole v\u00f5imelised neid muutusi ellu viima.\nErakondade rahastamise ja selle j\u00e4relevalve k\u00fcsimus on parlamendis esindatud erakondi juba aastaid k\u00f5rvetanud nagu kuum kartul. Valijad saavad ju aru, et praegune s\u00fcsteem on vildakas ja vajaks t\u00f5sist muutust. Samas on erakonnad pidevas rahapuuduses ja riiklik toetus raskel hetkel ainukeseks abiks. \u00d5igemini mitte viimaseks \u00f5lek\u00f5rreks, sest mitmete erakondade suurtoetajad on pugenud erinevate skeemide taha, mille kaudu rahastamine k\u00e4ib.\nK\u00f5ik laiutavad k\u00e4si, tunnistavad probleemi, aga mitte midagi teha ei saa. Alati on kusagil kallutatud j\u00f5ud, kes seda teha ei lase. Enamasti on needsamad j\u00f5ud erakonnad ise. Tegelikult pole kedagi, kes sooviks p\u00f5him\u00f5ttelist muutust. Ja nagu me praegusest vaidlusest valitsusparteide vahel n\u00e4eme, pole isegi v\u00f5imalik vana head peenh\u00e4\u00e4lestamist teha.\nPraeguses s\u00fcsteemis on selge poliitilise korruptsiooni oht sisse kirjutatud. See on isegi realiseerunud, kuna on valitsuses on erakond, mis on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Aga koerade haukumisele vaatamata liigub karavan edasi. Ja maksumaksja raha liigub parteikassasse. See jama tuleb l\u00f5petada.\nEesti 200 seisukoht on, et erakondade rahastamist riigieelarvest tuleb v\u00e4hendada. Riiklik toetus on ju m\u00f5eldud eelk\u00f5ige erakondade struktuuri \u00fclalpidamiseks, poliitikate v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamiseks ja selle jaoks, et demokraatia toimiks tugevate erakondade kaudu. Praegusel hetkel suundub aga kogu maksumaksja toetus praktiliselt otsejoones vanade v\u00f5lgade tasumiseks reklaamifirmadele.\nSeep\u00e4rast on loogiline ka teine Eesti 200 muudatus, et riigi toetusest ei tuleks rahastada valimiskampaaniaid. Seda tuleks teha \u00fcksnes liikmemaksudest ja annetustest. Samuti oleks otstarbekas seada valimiskuludele \u00fclempiir nagu on seda tehtud paljudes demokraatiates. Tuleb v\u00e4hendada erakondade n\u00f5udlust raha j\u00e4rele, mis toob kaasa ka poliitilise korruptsiooni riski v\u00e4henemise, ja ilmselt \u00fchiskonna meelsusele rohkem vastava valimistulemuse.\nOleme ausad, see peaks ju sobima enamusele erakondadele. K\u00f5ik tahaksid teha rohkem poliitikat ja v\u00e4hem valimiskampaaniat. Kuid samas on valijate armastuse ostmine maksumaksja raha eest nii mugav ja m\u00f5nus ning sellest loobumine keeruline.\nEraldi teema on kriminaalkorras karistatud erakondade rahastamine riigieelarvest. See on k\u00fcsimus, mis eriti teravalt l\u00f5ikab inimeste \u00f5iglustunnet. Kui keegi j\u00e4\u00e4b kuriteoga vahele, on elementaarne, et ta peab esmakorras loobuma h\u00fcvest, mis tal l\u00e4bi kuriteo saavutada \u00f5nnestus. Kui paned poest pihta moosi, siis k\u00f5igepealt peab moosivaras oma purgikese tagasi andma ja seej\u00e4rel juba arutatakse, mis karistus j\u00e4rgneb.\nErakondadega on aga tagurpidi. Kui erakond oma kriminaalse teo kaudu saab rohkem kohti parlamendis, siis isegi, kui ta selle teo eest s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetakse, j\u00e4tkab ta riigieelarve moosipurgi kallal maiustamist. See on lihtsalt eba\u00f5iglane. See tuleb l\u00f5petada. Kriminaalkorras karistatud erakonnad ei peaks saama riigi toetust nii kaua, kuni kriminaalkaristus kehtib. Muuseas Eesti 200 on parlamendile vastava rahvaalgatuse \u00fcle andnud, aga selle arutamine j\u00e4\u00e4b juba j\u00e4rgmise koosseisu otsustada.\nPraegu valitsuses toimuv vaidlus ERJK volituste \u00fcle on k\u00f5ige elementaarsem vigade parandus ja see tuleb \u00e4ra teha ilma \u00fclem\u00e4\u00e4ra aega ja vaeva raiskamata. Siin pole midagi vaielda.\nAga erakondade rahastamine tuleb muuta ja \u00fcmber vaadata nii, et Eesti demokraatia oleks paremini kaitstud. Tundub, et praegused parlamendierakonnad ei ole v\u00f5imelised neid muutusi ellu viima. Selleks ongi tarvis uusi inimesi ja uusi ideid riigikokku. Eesti 200 on selleks valmis."}
{"text":"\u00abN\u00e4gin v\u00f5imalust v\u00f5ita sadu eurosid puhtalt k\u00e4tte, paraku pidin pettuma.\u00bb Erik Orgu loosiratas tekitab inimestes kahtlusiToitumisn\u00f5ustaja Erik Orgu lasi m\u00f5ni aeg tagasi enda kodulehele teha loosiratta, mida keerutades j\u00e4i inimestele mulje, et neil on v\u00f5imalik v\u00f5ita 50 v\u00f5i 100 eurot sularaha. Elu24-ga v\u00f5ttis \u00fchendust pettunud lugeja, kes v\u00e4itis, et\u00a0Orgu loosirattas kasutatakse ebareaalseid auhindu, mida tegelikult pole v\u00f5imalik v\u00f5ita.Toitumisn\u00f5ustaja\u00a0Erik Orgu\u00a0kodulehel\u00a0erikorgu.ee oli veel t\u00e4na hommikul loosiratas, mis n\u00e4iliselt lubas osalejatel v\u00f5ita nii Orgu toitumiskavade sooduskoode, Orgu e-raamatut ja ka sularaha \u2013 50 v\u00f5i 100 eurot.\nElu24-le saatis vihje pettunud lugeja, kes v\u00e4itis, et Erik Orgu kodulehel korraldatav loos tekitab temas kahtlusi \u2013\u00a0kas see v\u00f5ib olla pettus?\n\u00abProovides loosi\u00f5nne lehek\u00fcljel erikorgu.ee, n\u00e4gin v\u00f5imalust v\u00f5ita sadu eurosid puhtalt k\u00e4tte. Paraku pidin pettuma, sest tegelikkuses ei ole v\u00f5imalik v\u00f5ita sularaha 100 \u20ac, sularaha 50 \u20ac ega ka e-raamatut \u00abElu ilma dieedita\u00bb,\u00bb kirjutas n\u00f6rdinud\u00a0lugeja.\n\n\nLugeja saadetud kuvat\u00f5mmis erikorgu.ee veebilehelt\n\nVihje saatja j\u00f5udis enda v\u00e4itel sellele j\u00e4reldusele, vaadates lehek\u00fclje l\u00e4htekoodi, kus olid tema s\u00f5nul\u00a0n\u00e4ha k\u00f5ik v\u00f5idud ja nende t\u00f5en\u00e4osused. \u00abLisaks oli n\u00e4ha sooduskood erinevate v\u00f5itude puhul, n\u00e4iteks 25-protsendiline sooduskood on \u00ab8410ERMT220913\u00bb, 50-protsendiline \u00ab4913SVEQ210812\u00bb ja 70-protsendiline \u00ab6561DJKU220913\u00bb.\n\u00abEriti huvitav oli ka, et t\u00f5en\u00e4osusega null 100 \u20ac juurde oli pandud lihtsalt teine 70-protsendiline sooduskood \u00ab6561DJKU220913\u00bb ning 50 \u20ac juurde m\u00e4rkus \u00abKirjuta info@erikorgu.ee\u00bb.\u00bb\nAllika v\u00e4itel ei ole loosiratta keerutajatel t\u00f5en\u00e4osust loosi pandud auhindu v\u00f5ita.\n\n\nLugeja saadetud kuvat\u00f5mmis v\u00e4idetavalt erikorgu.ee veebilehelt saadud loosiratta v\u00f5itude t\u00f5en\u00e4osustest\u00a0\n\n\u00abTegemist on minu meelest pettusega, sest meiliaadresside saamiseks kasutatakse ebareaalseid auhindu, mida tegelikult pole v\u00f5imalik v\u00f5ita, ja annad lihtsalt enda infot \u00e4ra ilma reaalse v\u00f5iduv\u00f5imaluseta,\u00bb m\u00e4rkis allikas.\nAllika v\u00e4itel on Orgu kodulehel korraldatud loos ebaeetiline. \u00abArvestades seda, et info m\u00fc\u00fck on \u00fcks suuremaid \u00e4risid praeguses \u00fchiskonnas, on tasuta info k\u00e4tte saamine v\u00e4ga ebaeetiline.\u00bb\nElu24 v\u00f5ttis Erik Orguga \u00fchendust ning vaid m\u00f5ned minutid hiljem oli loosiratas kodulehelt eemaldatud.\nOrgu keeldus Elu24-le kommentaari andmast, kuid toimetusele teadaolevalt l\u00f5petas ta loosiratta tegijaga koost\u00f6\u00f6."}
{"text":"T\u00e4hts\u00fcndmusi maailma ajaloostLaup\u00e4ev, 28. jaanuar on 2023. aasta 28. p\u00e4ev. Aasta l\u00f5puni j\u00e4\u00e4b 337 p\u00e4eva.814 - suri frankide kuningas Karl Suur. 1547 - suri Inglise kuningas Henry VIII, kelle j\u00e4rel t\u00f5usis troonile tema poeg Edward VI.1561 - Orleans'i ediktiga l\u00f5petati hugenottide tagakiusamine Prantsusmaal.1596 - suri inglise meres\u00f5itja ja seikleja s\u00f6\u00f6r Francis Drake. 1621 - suri Camillo Borghese, Rooma paavst Paul V. 1689 - Briti parlament teatas kuningas James II troonist loobumisest.1725 - suri Vene tsaar Peeter I. 1807 - Londonisse Pall Malli t\u00e4navale paigutati maailmas esimesena gaasivalgustus.1829 - hukati iirlasest m\u00f5rvar ja laibar\u00f6\u00f6vel William Burke. Koos kaasosalise William Hare'iga varastas ta Edinburghis surnukehi, mida kohalik arst vajas lahkamisteks. Kui n\u00f5udmine kippus pakkumist \u00fcletama, l\u00e4ksid Burke ja Hare \u00fcle elavate ohvrite m\u00f5rvamisele.1846 - Briti Ida-India kompanii v\u00e4ed l\u00f5id Indias Aliwali l\u00e4histel sikhi relvaj\u00f5ude.1871 - Pariis alistus Prantsuse-Preisi s\u00f5jas sakslastele. 1909 - USA l\u00f5petas kontrolli Kuuba \u00fcle.1932 - Jaapani v\u00e4ed okupeerisid Shanghai. 1935 - esimese riigina maailmas legaliseeris Island meditsiinilis-sotsiaalsetel p\u00f5hjustel tehtava abordi.1939 - suri iiri luuletaja, Nobeli kirjanduspreemia laureaat William Butler Yeats.1949 - \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu v\u00f5ttis vastu resolutsiooni relvarahu kehtestamiseks Indoneesias.1950 - Prantsuse rahvusassamblee ratifitseeris lepingu, mille kohaselt Vietnam, Kambod\u017ea ja Laos said Prantsuse Liidu koosseisus iseseisvuse.1962 - USA mehitamata kosmoselaev Ranger III ei j\u00f5udnud Kuule, m\u00f6\u00f6dudes sellest 35 200 kilomeetri kauguselt.1964 - L\u00f5una-Rodeesias Salisburys puhkes m\u00e4ss. 1980 - islamimaade v\u00e4lisministrite kohtumisel Pakistanis m\u00f5isteti hukka N\u00f5ukogude s\u00f5jaline interventsioon Afganistanis.1983 - Poola ameti\u00fchinguliikumise Solidaarsus juhid kutsusid t\u00f6\u00f6lisi valmistuma \u00fcldstreigiks.1986 - USA kosmoses\u00fcstik Challenger plahvatas 72 sekundit p\u00e4rast starti Canaverali neemelt, hukkus seitse astronauti.1991 - N\u00f5ukogude v\u00e4ed h\u00f5ivasid kaks Leedu tollipunkti. 1992 - Al\u017eeeria iseseisvusv\u00f5itlust juhtinud ja kolm aastak\u00fcmmet v\u00f5imul olnud Rahvusliku Vabastusrinde juhtkond astus tagasi.1993 - Zaire'i pealinnas Kinshasas puhkenud armeerahutuste k\u00e4igus tapeti Prantsuse suursaadik Zaire'is.1994 - Bosnia keskosas Mostaris hukkus kolm itaalia ajakirjanikku.1995 - oli Egiptuse islami\u00fclest\u00f5usu \u00fcks verisemaid p\u00e4evi: politsei laskis maha 14 arvatavat sissi, islami\u00e4\u00e4rmuslased tapsid kaks politseinikku ja kaks tsiviilisikut.1996 - Sarajevos hukkus kolm Briti s\u00f5durit, kelle soomuk s\u00f5itis maamiini otsa.1997 - Al\u017eiiris m\u00f5rvati maa suurima ameti\u00fchingu liider, kes oli presidendi olulisemaid toetajaid ning Al\u017eeeria islamim\u00e4ssuliste vastane. M\u00f5ned tunnid hiljem plahvatas pealinna l\u00e4hedal rahvarikkal turuplatsil pomm, tappes 15 inimest ja haavates v\u00e4hemalt 30 inimest.1998 - Indias Poonamallees m\u00f5isteti 26 inimest s\u00fc\u00fcdi vanden\u00f5us ja endise peaministri Rajiv Gandhi tapmises. K\u00f5igile m\u00e4\u00e4rati surmanuhtlus poomise l\u00e4bi.1998 - Jaapanis sunniti altk\u00e4emaksuskandaali p\u00e4rast tagasi astuma rahandusminister Hiroshi Mitsuzuka.1999 - India ja Pakistan pidasid esimest korda 12 aasta jooksul omavahelise kriketimat\u0161i. V\u00f5itis Pakistan.2000 - Stockholmis l\u00f5ppes esimene \u00fcleeuroopaline holokaustikonverents.2002 - Rootsi lastekirjanik Astrid Lindgren suri 94aastaselt. 2002 - Ecuadori lennufirma TAME reisilennuk Boeing 727 s\u00f5itis Colombias vastu Cumbali vulkaani, k\u00f5ik 92 pardalviibinut said surma.2003 - Iisraelis toimusid \u00fcldvalimised, mis t\u00f5id v\u00f5idu peaminister Ariel Sharoni parempoolsele Likudi parteile. L\u00e4his-Ida rahuleppeid pooldavad vasakparteid said kaotuse osaliseks.2004 - lord Huttoni juurdlus ei n\u00e4idanud Briti peaministri Tony Blairi rolli relvaeksperdi David Kelly surmas, kuid kritiseeris BBCd, mille juhatuse esimees Gavyn Davies ametist lahkus.2004 - Haagi s\u00f5jaroimatribunal m\u00f5istis Horvaatia serblaste eksliidri Milan Babici s\u00fc\u00fcdi horvaatide tagakiusamises serblaste kampaanias.2005 - Helsingis algasid Indoneesia valitsuse ja Acehi provintsi m\u00e4ssajate esindajate l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, mille t\u00f5ukeks sai 2004. aasta l\u00f5pus provintsi laastanud j\u00f5ulutsunami. K\u00f5nelused viisid aastaga konflikti reguleerimiseni.2006 - Poola l\u00f5unaosas Chorzowis sai n\u00e4itusehoone katuse kokkuvarisemisel surma 66 nimest, kes olid kogunenud rahvusvahelisele kirjatuvide n\u00e4itusele.2008 - suri Kreeka m\u00f5juka \u00f5igeusukiriku juht, peapiiskop Kristodoulos, kes parandas suhteid Vatikaniga, kuid kellel olid erimeelsused Kreeka riigiga.2011 - sajad tuhanded egiptlased protestisid niinimetatud vihareede meeleavaldustel Hosni Mubaraki vastu.2013 - Hollandi kuninganna Beatrix teatas, et loobub aprillis troonist oma vanima poja Willem-Alexanderi kasuks.2016 - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas v\u00e4lja Zika viiruse puhangu.2018 - Soome presidendivalimised v\u00f5itis Sauli Niinist\u00f6, kogudes juba esimeses voorus 62,7 protsenti h\u00e4\u00e4ltest. Ta valiti tagasi teiseks ametiajaks.2020 - USA president Donald Trump avalikustas oma L\u00e4his-Ida rahukava, palestiinlased ei n\u00f5ustunud sellega.2021 - USA Georgia osariigis Gainsville'i linnulihavabrikus leidis aset l\u00e4mmastikuleke, mis n\u00f5udis kuus inimelu ja vigastas v\u00e4hemalt k\u00fcmmet inimest.28. jaanuaril on s\u00fcndinud:Henry VII, Inglise kuningas, Tudorite d\u00fcnastia asutaja (1457-1509);John Barclay, \u0161oti satiirik (1582-1621); John Baskerville, inglise tr\u00fckkal (1716-1775); Taani ja Norra kuningas Frederik VI (1768-1839); Henry Morton Stanley, briti ajakirjanik-maadeuurija (1841-1904);William Seward Burroughs, USA leidur (1857-1898); Arthur Rubinstein, poola-ameerika pianist (1887-1982); Jackson Pollock, USA kunstnik (1912-1956);Claes Oldenburg, Rootsi p\u00e4ritolu USA kunstnik (1929- 2022);Susan Sontag, USA kirjanik ja filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r (1933-2004); Alan Alda, USA n\u00e4itleja, lavastaja ja stsenarist (1936); Charles Taylor, Libeeria president ja s\u00f5jaroimar (1948); Hamad bin Isa Al Khalifa, Bahreini kuningas (1950); Nicolas Sarkozy, Prantsusmaa endine president (1955); Frank Darabont, USA lavastaja ja produtsent (1959); Gianluigi Buffon, Itaalia jalgpalliv\u00e4ravavaht (1978); Elijah Wood, ameerika n\u00e4itleja ja produtsent (1981).BNS"}
{"text":"Eduard Odinets: erakondade rahastamise j\u00e4relvalve vajab koheseid muutuseid. Aeg on eeln\u00f5u pantvangist v\u00e4lja tuua!Erakondade rahastamise j\u00e4relevalve s\u00fcsteemi tuleb p\u00f6\u00f6rdeliselt muuta ehk tarvis on anda ERJK-le \u00f5igus k\u00fcsida kolmandatelt osapooltelt andmeid. Selle v\u00f5imaluse puudumine on \u00fcks olulisemaid korruptsiooniriske, mis on eriti aktuaalne valimisperioodidel.\nSotsiaaldemokraadid ei l\u00e4he kaasa katsetega tegeleda erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni (ERJK) volituste tugevdamise asemel uute suundadega. Tegu on pelgalt avalikkuse eksitamise ning Isamaa sooviga hajutada t\u00e4helepanu sisuliselt eesm\u00e4rgilt, milleks on korruptsiooniriskide maandamine. Oleme igati valmis minema edasi suurima v\u00f5imaliku \u00fchisosaga ning ettepanekutega, mis on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud pika aja v\u00e4ltel.\nSeevastu esitab Isamaa praegu \u201epuusalt\u201c uusi ettepanekuid ja n\u00f5udmisi \u2013 olgu selleks siis kriminaalselt karistatud erakondade keelustamine, valimiskulude piirm\u00e4\u00e4rad v\u00f5i erakondade annetajate ringi piiramine \u2013 ainult selleks, et v\u00f5tta eeln\u00f5u pantvangi ja takistada selle j\u00f5ustamist, kuigi erakondade rahastamise j\u00e4relevalve vajab koheseid muutusi.\nSotsiaaldemokraadid on valmis edaspidi pidama diskussiooni k\u00f5igi Isamaa t\u00e4iendavate ettepanekute \u00fcle, kuid praegu pole korralikuks aruteluks ja kaasamiseks lihtsalt enam aega. Mitu kuud kopitas valmis eeln\u00f5u Isamaa ministri sahtlis, seda aega tulnuks kasutada aruteludeks, kuid paraku seda ei tehtud.\nNii teema summutamise kui n\u00fc\u00fcd uute ideede esitamise valguses j\u00e4\u00e4b paratamatult mulje, et Isamaa suurim hirm on v\u00f5imaldada ERJK-l koguda infot n\u00e4iteks reklaamib\u00fcroodelt, lobiorganisatsioonidelt v\u00f5i kasv\u00f5i reklaami m\u00fc\u00fcvatelt meediav\u00e4ljaannetelt.\nSotsiaaldemokraatide arvates on otsustava t\u00e4htsusega just see, et ERJK saaks kontrollida k\u00f5iki dokumente ja koguda vajalikku teavet ka kolmandatelt osapooltelt. Poliitiline tegevus peab olema aus ja l\u00e4bipaistev. Eriti oluline on erakondade rahastamise l\u00e4bipaistvus enne valimisi \u2013 valimiskampaaniale kuluvate summade p\u00e4ritolu ja kasutus peab olema selge ja t\u00f5endatud.\nOlukord, kus pole v\u00f5imalik n\u00f5uda dokumente ega k\u00fcsitleda kolmandaid osapooli, k\u00e4tkeb endas meie t\u00e4nases poliitikas \u00fcks suuremaid korruptsiooniriske. See pole meie v\u00e4ljam\u00f5eldis, vaid paljude ekspertide murelik hinnang.\nKindlasti oleme valmis edasi liikuma eelmise valitsuse ajal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud eeln\u00f5uga, mis puudutab nii ERJK volituste laiendamist kui ka n\u00e4iteks sidusorganisatsioonide m\u00e4\u00e4ratluse ja keelatud annetuste loetelu t\u00e4psustamist ja kus on s\u00e4testatud ka selgemalt erakondadele seatud keeld kasutada oma tegevuses avalikke vahendeid."}
{"text":"Juhtkiri: Asi pole vaid t\u00e4navanimedesP\u00f5hjarannik t\u00f5statas omal ajal esimesena Narva kommunistlike punam\u00f5rtsukate nimeliste t\u00e4navate k\u00fcsimuse. Tookord oli kalendris 3. veebruar ning aasta 2002.\"Kui Narva linn end t\u00e4navu 24. veebruaril lipuehtesse r\u00fc\u00fctab, lehvivad trikoloorid ka Daumani ja Tiimanni t\u00e4naval. Kuigi enamikule narvalastest on need t\u00e4navanimed teada, ei tea suurem osa, et Ans Dauman (Daumanis) ja Albert-August Tiimann olid tegelased, kes tegid k\u00f5ik, et Eesti Vabariik s\u00fcndimata j\u00e4\u00e4ks,\" kirjutasime toona.Juba siis oli arusaamatu, miks Narva v\u00f5imud pole \u00e4ra muutnud Eesti Vabariiki sobimatuid kommunistlikke p\u00e4randnimesid. Ka v\u00f5imud ei osanud toona meile selle kohta selgitusi anda. Nimede muutmine k\u00e4is k\u00fcll juba 1990ndatel, kui suur osa n\u00f5ukanimedest \u00e4ra muudeti, kuid millegip\u00e4rast osa j\u00e4eti alles.Sellest ajast, kui me k\u00fcsimuse t\u00f5statasime, on m\u00f6\u00f6dunud 21 aastat ning n\u00fc\u00fcd on k\u00e4tte j\u00f5udnud ajalooline hetk, mil Narvas on l\u00f5puks volikogu, kes suutis selle Narva jaoks piinliku lehek\u00fclje \u00e4ra p\u00f6\u00f6rata. Miks see nii kaua aega v\u00f5ttis, selle \u00fcle v\u00f5ib l\u00f5putult arutleda, aga \u00fcks p\u00f5hjus on kindlasti selles, et Narva v\u00f5im on aastaid p\u00fc\u00fcdnud olla Eesti riigi ja valitsusega opositsioonis, p\u00fc\u00fcdes j\u00e4tta muljet, et kohalik ladvik kaitseb narvalaste huve pahatahtliku riigi eest. K\u00fcllap see on aidanud kaasa linna kapseldumisele, mille varjus on siin harrastatud korruptiivset valitsemiskultuuri. Aastak\u00fcmneid siin vohanud jaga-ja-valitse-s\u00fcsteemi on valijatele looritatud k\u00fcll n\u00f5ukogude p\u00e4randi, k\u00fcll venekeelse hariduse kaitsmise, k\u00fcll muude s\u00e4\u00e4raste siltidega. Eks sellega on Narva v\u00f5imud linna ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestist v\u00f5\u00f5randanud.Loodetavasti on need ajad n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4davalt m\u00f6\u00f6das ning Narvast on saamas tavaline Eesti linn, kus lisaks selles riigis tavaks olevale poliitilisele kultuurile saavad oma v\u00f5imaluse ka avatus ning Eesti-keskne m\u00f5tteviis."}
{"text":"Tehisreaalsus astus koolipinki \u2013 oi, mis n\u00fc\u00fcd k\u00fcll saab?Hiljuti l\u00f5i laineid juturobot ChatGPT, mis v\u00f5ib etteantud teemal kirjutada essee v\u00f5i doktorit\u00f6\u00f6gi \u2013 \u00f5petajad kardavad, et selle abil muutub spikerdamine massiliseks ja kontrollimatuks, kuid teisalt v\u00f5ib see anda \u00f5ppureile ka uusi m\u00f5tteid. Lisaks plagieerimisv\u00f5imalustele on tehisreaalsusel teisigi ohte: n\u00e4iteks kippus masin t\u00f6\u00f6avaldusi l\u00e4bi vaadates naisi diskrimineerima ja valima ametisse mehi, ent ohtudele vaatamata on selge, et juturobot, nagu ka tehisreaalsus, on meie uus reaalsus.\nTehisreaalsuse (Artificial Intelligence, AI) v\u00f5imalikkus on k\u00fctnud kirgi juba 1980. aastatest alates. K\u00fcll kardetakse, et robotid v\u00f5tavad \u00e4ra meie t\u00f6\u00f6, ja n\u00fc\u00fcd kardavad \u00f5petajad, et \u00f5pilased kasutavad teadmiste kontrolli ajal tehisintellekti arendava ettev\u00f5tte OpenAI loodud juturoboti ChatGPT abi. Tehnoloogiaentusiastid ja \u00abrehepapid\u00bb aga juubeldavad, et keegi ometigi on loonud krati, kes tassib omanikule vajalikku kraami ja s\u00e4\u00e4stab aega.\nKuna AI tuleku on juba 2017. aastal Tom Vander Ark artiklis \u00abAsk About AI: The Future of Work and Learning\u00bb v\u00e4lja toonud t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonna \u00fche suurima m\u00f5jurina, mis j\u00e4rgmistel k\u00fcmnenditel \u00f5pilaste elu muudab, siis parem on endale asi selgeks teha nii vanematel, \u00f5petajatel kui ka tulevaste \u00f5ppijate t\u00f6\u00f6andjatel.\nLihtsalt seletatuna jagunevad tehisreaalsuse rakendused kolmeks.\nMasinad, mis annavad kindla sisendi peale kindla v\u00e4ljundi. N\u00e4iteks n\u00e4otuvastus, kirjavigade parandamine, l\u00f5put\u00f6\u00f6 vormistamine, e-posti r\u00e4mpskirja filter, haiguste diagnoosimine jne.\nMasinad, mis uurivad suurandmeid ja p\u00fc\u00fcavad ise seoseid luua. N\u00e4iteks suudavad poerobotid ennustada, millal on vaja t\u00f6\u00f6le kutsuda rohkem inimesi, v\u00f5i teavitab s\u00fcsteem \u00f5ppijat tema eelneva \u00f5ppimiskogemuse pealt, kas ta valitud kursuse l\u00f5petab v\u00f5i mitte.\nMasinad, mis \u00f5pivad ise, nagu ises\u00f5itev auto, arvutim\u00e4ngud v\u00f5i juturobot ChatGPT, mis praegu kuulsust kogub. Sellist s\u00fcsteemi aitab inimene v\u00f5i ka teine AI, andes talle tagasisidet, millest k\u00f5ik robotid \u00f5pivad. N\u00e4iteks filmiajaloost on tuttav 1983. aastal v\u00e4lja tulnud \u00abWarGames\u00bb, mille simulatsiooni tulemusel selgus, et \u00fchtegi s\u00f5da ei ole v\u00f5imalik v\u00f5ita, sest m\u00f5lemad pooled kannavad kahju.\nPraegu furoori tekitanud AI-rakendused on pigem limiteeritud kasutatavusega ja nad ei ole nii paindlikud ise\u00f5ppijad kui inimesed. Kuigi hirmul on suured silmad, n\u00e4eme l\u00e4hima k\u00fcmne aasta jooksul pigem \u00fche-kahe valdkonna lahenduste t\u00f5usu kui seda, et iga\u00fcks leiutaks endale ises\u00f5itva auto. See ei t\u00e4henda, et ei v\u00f5iks oma uut abilist juba t\u00e4na tundma \u00f5ppida.\n\n\n\n\n\nKratt kui tark mees taskus\n\n\n\n\n\nKui f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajad juba r\u00f5\u00f5mustavad, et OpenAI juturobot aitab luua \u00fclesandeid, mida nad ise peaksid \u00f5ppijatele v\u00e4lja m\u00f5tlema, siis keele- ja kunsti\u00f5petajad lubavad juturoboti ainetunnis \u00e4ra keelata, sest nemad ei suuda eristada tehisreaalsuse loodud pilte ja teksti \u00f5ppuri enda loomet\u00f6\u00f6st.\nMatemaatika- ja robootika\u00f5petajad vangutavad aga pead, et nende ainete n\u00fcanssides ja s\u00f5navaras on tehisreaalsusel konteksti \u00f5igesti tajumiseks veel paar aastat vaja \u00f5ppida.\u2018\n\nF\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja Kalle Kebbinau P\u00f5lvast k\u00fcsis AI k\u00e4est abi g\u00fcmnaasiumile \u00fclesande loomisel.\u00a0\nKuvat\u00f5mmis\n\nFakt on, et juturoboti vastuse rumal kopeerija j\u00e4\u00e4b ilmselt kohe vahele, kuid tark heade k\u00fcsimuste k\u00fcsija v\u00f5ib saada oma tekstide koostamisel h\u00e4id uusi m\u00f5tteid. Kas OpenAI juturobotit v\u00f5iks koolit\u00f6\u00f6de tegemiseks kasutada v\u00f5i mitte, on eetika k\u00fcsimus.\nKui t\u00e4iskasvanul on eetika koha pealt enamasti sabatunne juba olemas, siis \u00f5pilastel see nii ei ole. Kindlasti tuleb t\u00e4hele panna, et ka k\u00f5ige paremad \u00f5pilased v\u00f5ivad originaalloomet\u00f6\u00f6 juures kokkulepitud reegleid murda, et v\u00f5ita aega isiklike asjade tegemiseks koolit\u00f6\u00f6de arvelt.\nOn ka hirm, et lihtsamate teadmiste omandamiseks pole \u00f5petajat enam vajagi, kuid arvestades \u00f5petajate p\u00f5uda \u00fcle maailma, toob kratindus pigem leevendust, kui et kellegi t\u00f6\u00f6 \u00e4ra v\u00f5tab.\nMida siis teha? Ainuke tee on \u00f5ppijatele selgitada, millal v\u00f5iks koolit\u00f6\u00f6s tehisreaalsust kasutada ja millal mitte. N\u00e4iteks v\u00f5ib ju krati ehk juturoboti abil head hinded saada, aga riigieksami ajal v\u00f5i hiljem \u00fclikoolis oodatakse \u00f5ppijalt ja t\u00f6\u00f6elus t\u00f6\u00f6tajalt siiski enda panust. Kui t\u00f6\u00f6l v\u00f5i \u00fclikoolis oleks v\u00f5imalik saada l\u00e4bi ainult tehisreaalsust kasutades, siis ilmselt oleks t\u00f6\u00f6andjal lihtsam palgatagi neid muresid lahendama AI, mitte inimene.\nKui iga\u00fcks kasutab krati abi, siis v\u00f5ib kratt meid \u00e4ra kasutada, kui kellelgi pole oidu kriitiliselt m\u00f5elda. N\u00e4iteks filmis \u00abIdiocracity\u00bb soovitati kasta taimi karastusjoogiga Mountain Dew, sest inimeste p\u00e4devus targalt otsustada oli j\u00e4\u00e4nud n\u00f5rgaks.\n\n\n\n\n\nKallutatud kratid\n\n\n\n\n\nSeega on kindlasti \u00f5igus neil, kes ennustavad, et lihtsamad t\u00f6\u00f6d (klienditeenindus, liinit\u00f6\u00f6 ja infoliin, keeleparendus, v\u00e4ikeraamatupidamine, madala taseme programmeerimine, ka madala astme meditsiinit\u00f6\u00f6d jms) v\u00f5ivad v\u00f5tta \u00fcle arvutid, et vabastada suuremat v\u00e4\u00e4rtust pakkuvate inimeste aega.\nOn ka hirm, et lihtsamate teadmiste omandamiseks pole \u00f5petajat enam vajagi, kuid arvestades \u00f5petajate p\u00f5uda \u00fcle maailma, toob kratindus pigem leevendust, kui kellegi t\u00f6\u00f6 \u00e4ra v\u00f5tab. Ilmselt ei himusta AI personalijuhtide, tippkokkade, teadlaste, \u00fcrituste korraldajate, graafiliste disainerite v\u00f5i projektijuhtide jt t\u00f6\u00f6d. Kuid AI abi vajavad ka nemad, sest tehisreaalsus aitab neil l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada suuri andmehulki, mis inimesele on v\u00f5imatu.\nSamas peame k\u00f5ik olema valvsad, sest mitte v\u00e4ga targad kratid on m\u00f5jutatud omaniku kallutatusest ja kehvast teadlikkusest. N\u00e4iteks on juhtumeid, kus kratist tehisreaalsus vaatas l\u00e4bi t\u00f6\u00f6soovijate avaldused ja otsustas, et t\u00f6\u00f6le sobivad need, kes on k\u00f5rge motivatsiooniga, t\u00f6\u00f6tanud mitmes eri t\u00f6\u00f6kohas ega ole vahepeal t\u00f6\u00f6turult \u00e4ra olnud. Tulemuseks ei saanud t\u00f6\u00f6d \u00fckski naine, sest m\u00f5ned olid lastega vahepeal kodus olnud ning t\u00f6\u00f6kohti vahetasid nad ka harvemini kui mehed.\nV\u00f5i lihtsam abiline tekstiloomes, mis soovitab kirjutajal essees teemal \u00abnaiste v\u00e4ljakutsed ITs\u00bb vahetada s\u00f5na \u00abnaist\u00f6\u00f6j\u00f5ud\u00bb \u00abmeest\u00f6\u00f6j\u00f5u\u00bb vastu, sest ilmselgelt r\u00e4\u00e4gitakse IT-sektorisse meeste kaasamisest enam.\n\nTekstit\u00f6\u00f6tlus Google\u2019is pakub abik\u00e4e ja asendab s\u00f5na \u00abnaist\u00f6\u00f6j\u00f5ud\u00bb s\u00f5naga \u00abmeest\u00f6\u00f6j\u00f5ud\u00bb.\u00a0\nKuvat\u00f5mmis\n\n\nKratt tuleb \u00f5ppet\u00f6\u00f6s \u00f5petajale appi \u2013 aga millised on ohud?\n\nNutitelefoni kaudu k\u00e4ib suhtlemine\u00a0juturobotiga ChatGPT\u00a0New Yorgis\u00a0Brooklyni \u00fche munitsipaalkooli l\u00e4heduses.\u00a0New Yorgis\u00a0on koolid keelanud oma v\u00f5rgus juturoboti kasutamise \u00e4ra. \u00a0\nPeter Morgan\/AP\/Scanpix\n\nIlmselt algklassides ei suuda iga \u00f5pilane tehisintellekti taltsutada ja see ei ole ka m\u00f5istlik. Krati pakutavat abi v\u00f5iks koolides siiski kasutada. Eestis ja ka maailmas r\u00e4\u00e4gitakse palju personaalsest \u00f5piteest. On unistus, et koolis tekkivate andmete baasilt saab \u00f5ppija tagasiside, mida ta peaks tegema j\u00e4rgmiseks, millist osa kordama v\u00f5i millise vahele j\u00e4tma.\nSamamoodi saab s\u00fcsteem pakkuda \u00f5ppijale vastavalt tema huvile ja oskustele \u00fclesandeid ja \u00f5ppesisu. Kratt v\u00f5iks j\u00e4lgida ka \u00f5ppija meeleolu, \u00f5ppimise ja meelelahutuses osalemise ts\u00fcklit, et tuvastada, millal on \u00f5ppijat vaja kutsuda tagasi \u00f5ppet\u00fckke n\u00e4iteks kodus l\u00f5petama (ehk kordama). Oleme selliseid mudeleid juba n\u00e4inud pulsi- ja treeningukellades, mis annavad teada, kui on vaja juua klaasike vett v\u00f5i teha paar pikemat sammu v\u00f5i k\u00fckki nutiseadmetes \u00e4ppide n\u00e4ppimise asemel.\n\u00d5petajad ja vanemad ootavad, et personaalne \u00f5pitee annab neile infot, kuidas just tema lapsel v\u00f5i tervel klassil l\u00e4heb, et oleks v\u00f5imalik koolikeskkonnas luua elamusi, mis toetavad \u00f5ppijate \u00fchis\u00f5pet, v\u00f5i kodus vabal ajal n\u00e4iteks huviteemadele s\u00fcvenemist. Sellised s\u00fcsteemid aitavad \u00f5petajal ka anda paremat tagasisidet, mida hetkel tehakse n-\u00f6 k\u00f5hutundest ja uskumustest \u00f5ppija p\u00e4devuste kohta. Tahame selliseid kratte ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6s appi ja ootame, et keegi meile need leiutaks!\n\u00d5petaja ja vanema soov v\u00f5ib olla k\u00fcll edumeelne, aga selles v\u00f5ivad varitseda ohud. N\u00e4iteks \u00fcks murelaps AI rakendamisel on lahendamata isikuandmete kaitse k\u00fcsimus. \u00dckski seade ega keskkond ei tohi ilma meie teadmata koguda, anal\u00fc\u00fcsida ega ka v\u00e4ljastada infot ei meile endale ega ka kellelegi teisele v\u00f5i kolmandale osalisele. Oleme ju veendunud, et meie pilte v\u00f5i s\u00f5numeid ei tohi anal\u00fc\u00fcsida ja kasutada ilma meie loata \u00e4ri tegemiseks. Kuid Facebooki emafirma META on toonud turule virtuaalreaalsuse ja muud andmekogumise meetodid, mis koos AIga teavad meist ja meie perest sadu kordi enam. N\u00e4iteks teab META enne \u00f5ppija siseselguse saabumist, millisesse t\u00f6\u00f6valdkonda just tema huvide ja oskustega peaks suunduma.\nV\u00f5i teavad meie telefon ja nutikell k\u00e4imismustrite abil, kui kaua on tema omanikul aega veel elada. Kuidas AI selle tulemuseni j\u00f5uab, on \u00abmust kast\u00bb ja ka selles on oht: kuidas saame selles asjas usaldada masinat? V\u00f5i kas me soovime seda infot \u00fcldse teada?\n\u00dchiskonnas on AI-eetikat puudutavad teemad veel l\u00e4bi arutamata, puuduvad ka seadused ja \u00fchiskondlik otsus, millised teadmised j\u00e4\u00e4vad tehnoloogia teada ja millises osas j\u00e4\u00e4b valikuvabadus seadme kasutajale v\u00f5i seadme kasutaja vanemale.\n\n\nKrati taltsutamine\nTargal koolil ja arvuti\u00f5petajal on tekkinud soov, kuidas AI \u00f5ppet\u00f6\u00f6s parimal moel kasu tooks. On koole, kus unistatakse, et just nende \u00f5ppijatest saavad tuleviku ettev\u00f5tjad, kes krati oma heaks t\u00f6\u00f6le panevad. Sellest v\u00f5ib saada Eesti uus Skype\u2019i, Wise\u2019i v\u00f5i Bolti edulugu, milleks tuleb hakata valmistuma \u00f5pilastega juba p\u00f5hikoolis. Selleks annab tehisreaalsus ka ise n\u00f5u (j\u00e4rgneva teksti on loonud OpenAI), kuidas seda parimal moel teha.\nAlustuseks tutvustage tehisintellekti p\u00f5him\u00f5isteid ja selle erinevust traditsioonilisest arvutiprogrammeerimisest. Samuti saate arutada m\u00f5ningaid tehisintellekti rakendusi, nagu loomuliku keele t\u00f6\u00f6tlemine, pildi- ja k\u00f5netuvastus ning otsuste tegemine.\nKasutage n\u00e4iteid ja juhtumiuuringuid, et illustreerida, kuidas AId reaalses maailmas kasutatakse. See v\u00f5ib aidata \u00f5pilastel n\u00e4ha \u00f5pitavate m\u00f5istete praktilisi rakendusi ja m\u00f5ista tehisintellekti potentsiaalset m\u00f5ju mitmesugustele t\u00f6\u00f6stusharudele ja valdkondadele.\nJulgustage \u00f5pilasi katsetama tehisintellekti t\u00f6\u00f6riistu ja tehnoloogiaid. Internetis on palju ressursse ja platvorme, mis v\u00f5imaldavad \u00f5pilastel luua ja testida oma tehisintellekti mudeleid ja algoritme.\nArutlege tehisintellekti eetiliste m\u00f5jude \u00fcle ja julgustage \u00f5pilasi kriitiliselt m\u00f5tlema tehisintellekti kasutamise v\u00f5imalike riskide ja eeliste \u00fcle eri kontekstides.\nJulgustage \u00f5pilasi olema kursis tehisintellekti viimaste arengutega, lugedes artikleid, vaadates videoid ja osaledes t\u00f6\u00f6tubades v\u00f5i konverentsidel.\n\u00dcldiselt on \u00f5pilastele tehisintellekti \u00f5petamise v\u00f5ti muuta aine kaasahaaravaks ja asjakohaseks ning julgustada \u00f5pilasi uurima ja katsetama kontseptsioone ja tehnoloogiaid, mida nad \u00f5pivad.\nM\u00f5ni kindlasti soovib selle peale endale m\u00f5ne krati kodustada. Muidugi saab seda kohe teha! Selleks l\u00e4bige tasuta online-kursus \u00abElements of AI\u00bb ning looge endale p\u00e4ris enda kratt, mis teeb just seda, mida teie soovite, et ta teeks. Edu! http:\/\/www.elementsofai.ee\/\nBirgy Lorenz, OpenAI\n\n\n\u00d5petajale!\u00a0Mida teha, et aru saada, kui \u00f5pilast\u00f6\u00f6s on kasutatud tehisintellekti\n\u00a0\n\n\n\n\n\tKontrollige identseid vastuseid. Kui kaks v\u00f5i enam \u00f5pilast esitavad sarnased vastused, v\u00f5ib see olla m\u00e4rk tehisintellekti kasutamisest.\n\tKontrollige ebatavalisi mustreid: kui \u00f5pilaste vastustes on ebatavalisi mustreid, n\u00e4iteks palju sarnaseid s\u00f5nu v\u00f5i fraase, mida tavaliselt ei kasutata, v\u00f5ib see olla m\u00e4rk tehisintellekti v\u00f5i k\u00f5rvalise abi kasutamisest.\n\tKontrollige ebatavalist t\u00e4psust: kui \u00f5pilase vastused on ebatavaliselt t\u00e4psed, v\u00f5ib see olla m\u00e4rk tehisintellekti kasutamisest.\n\tKontrollige ebatavalist kiirust: kui \u00f5pilase vastused valmivad ebatavaliselt l\u00fchikese aja jooksul, v\u00f5ib see olla m\u00e4rk tehisintellekti kasutamisest.\n\tEsitage k\u00fcsimusi: esitage \u00f5pilastele k\u00fcsimusi \u00fclesande v\u00f5i nende antud vastuste kohta, et n\u00e4ha, kas nad saavad materjalist aru. Kui nende vastused on ebam\u00e4\u00e4rased v\u00f5i valed, v\u00f5ib see olla m\u00e4rk sellest, et kasutatakse AId.\n\tTeoorias saab \u00f5pilase teksti sisestada Google\u2019isse, kas jutt on kuskilt kopeeritud, v\u00f5i n\u00e4iteks OpenAI rakendusse, ning tehisreaalsus r\u00e4\u00e4gib \u00e4ra, kas jutt on tema loodud. Kahjuks saab nii kontrollida lausete vastavust \u00fcks \u00fchele ja ainult konkreetses programmis loodud AI teksti kohta. Kui tekstis on tehtud muutusi v\u00f5i kasutatud m\u00f5nda teist AId, siis pettus v\u00e4lja ei tule.\n\n\n\n\n\nTehisintellekti kaasamine haridusse v\u00f5i sealt pagendamine\n\nOliver Laas\nLiis Treimann\n\nOliver Laas,\u00a0TL\u00dc filosoofia nooremlektor:\nTehisintellekti arendava ettev\u00f5tte OpenAI loodud ja eelmise aasta 30. novembril avalikustatud juturobot ChatGPT on k\u00f5igest paari kuuga palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud. See suudab vastata k\u00fcsimustele, koostada tekstide l\u00fchikokkuv\u00f5tteid ja isegi etteantud teemadel esseesid genereerida. Arusaadavatel p\u00f5hjustel on see haridusasutused murelikuks muutnud.\nN\u00fc\u00fcdseks on ajakirjandusse j\u00f5udnud esimesed teated \u00a0tudengitest, kes on vahele j\u00e4\u00e4nud, esitades tehisintellekti genereeritud tekste enda loodu p\u00e4he. \u00dcli- ja tavakoolide reaktsioonid on olnud erinevad. New Yorgis\u00a0on koolid oma v\u00f5rkudes keelanud juurdep\u00e4\u00e4su ChatGPT-le. M\u00f5ningad Austraalia \u00fclikoolid on ennetavalt esseed asendanud suuliste v\u00f5i kirjalike eksamitega.\nSellise t\u00f5rjuva hoiaku aluseks v\u00f5ib pidada kartust, et ChatGPT muudab teatud t\u00fc\u00fcpi kodused t\u00f6\u00f6d \u2013 esseed ja referaadid \u2013 \u00f5pilaste hindamise seisukohalt m\u00f5ttetuks. Sisuliselt k\u00e4sitatakse tehisintellekti genereeritud tekste plagiaadina ning neisse suhtutakse vastavalt.\nTehisintellekti haridusest t\u00f5rjumine v\u00f5ib aga kujuneda v\u00f5itluseks tuuleveskitega. Ligip\u00e4\u00e4su piiramine koolide v\u00f5rkudes ei ole j\u00e4tkusuutlik lahendus, sest sellistest piirangutest on v\u00f5rdlemisi lihtne m\u00f6\u00f6da p\u00e4\u00e4seda. Uus-Meremaal tehisintellekti genereeritud teksti esitamiselt tabatud tudeng leidis, et ei ole midagi valesti teinud, sest plagieerimine on kellegi teise kirjutise iseenda omana esitamine, aga tehisintellekt ei ole isik, kelle intellektuaalomandit saaks omastada.\nSee arvamus juhib t\u00e4helepanu t\u00f5igale, et tehnoloogilised muutused sunnivad meid seniseid plagiaadi ja intellektuaalomandi m\u00f5isteid t\u00e4psustama ning ajakohastama.\nKuna ChatGPT genereerib uusi tekste, mitte ei kopeeri treeningandmetesse kuuluvaid, siis olemasolevad plagiaadituvastuse s\u00fcsteemid neid tekste \u00fcldiselt ei tuvasta. See raskendab oluliselt ka pettuse t\u00f5estamist. Hetkel on olemas v\u00e4hemalt \u00fcks rakendus ChatGPT loodud tekstide tuvastamiseks. Samuti t\u00f6\u00f6tab OpenAI oma juturoboti tekstide \u00abvesim\u00e4rgistamise\u00bb kallal. Tehnoloogiliste lahenduste peale ei maksa aga liigselt loota, sest need ei pruugi k\u00f5iki tehisintellekti abil loodud tekste tuvastada.\nAlternatiiv t\u00f5rjumisele on tehisintellekti \u00f5ppeainetesse integreerimine. Kuna l\u00f5petajad v\u00f5ivad tulevastel t\u00f6\u00f6kohtadel sellise tehnoloogiaga niikuinii kokku puutuda, siis v\u00f5iks see kahandada l\u00f5het t\u00f6\u00f6andjate ootuste ja k\u00f5rgkoolide pakutava vahel. Kuna ChatGPT ei erista v\u00e4idete t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtusi, siis kipub see fakte v\u00e4lja m\u00f5tlema.\nSeet\u00f5ttu v\u00f5ib esseede kirjutamisest t\u00e4htsamaks muutuda allikakriitika ja kriitiline m\u00f5tlemine. \u00dcheks v\u00e4ljakutseks v\u00f5ib kujuneda olemasolevate \u00f5piv\u00e4ljundite \u00fclevaatamine nii, et hinnataks just neid oskusi viisil, mida on tehisintellekti abiga raske petta.\n\u00dcks tehisintellekti haridusse integreerimise ohte v\u00f5ib olla \u00fcldise kirjaliku enesev\u00e4ljendusoskuse taseme langus. Keelekasutuse poolest on ChatGPT praegu pigem lihtsakoeline ja monotoonne. (Seda kasutab \u00e4ra n\u00e4iteks GPTZero\u00a0\u2013 ChatGPT genereeritud tekstide tuvastamiseks loodud rakendus.) Seega ei saa v\u00e4listada stsenaariumit, kus kirjalike \u00fclesannete puhul t\u00f5usevad esiplaanile retoorika ja loominguline enesev\u00e4ljendus, sest eesm\u00e4rgiks saab kirjutada nii, nagu tehisintellekt kirjutada ei suuda.\nChatGPT v\u00f5ib olla t\u00f5hus abivahend uute teadmiste ja oskuste omandamiseks. Praegu on sellest aga k\u00f5ige enam kasu neile, kes \u00fcldjoontes juba teavad, mida nad teada tahavad ja millised oleksid korrektsed vastused. N\u00e4iteks ChatGPT v\u00f5imekusest Pythoni skripte kirjutada on v\u00e4he kasu neil, kes ei tea, mida see \u00fcle\u00fcldse teha v\u00f5imaldab.\nSamuti on eelisseisus need kasutajad, kes eelteadmiste p\u00f5hjal suudavad eristada \u00f5igeid vastuseid valedest. Sellistel kasutajatel aitab ChatGPT ennek\u00f5ike aega kokku hoida, mis annab neile v\u00e4hem v\u00f5imekate ees eeliseid. Seega ei ole v\u00e4listatud, et ChatGPT integreerimine haridusse s\u00fcvendab l\u00f5het v\u00f5imekamate ja v\u00e4hem v\u00f5imekate vahel.\n\n\n\u00d5pilased h\u00e4kivad tehis\u00adintellektiga haridus\u00ads\u00fcsteemi\n\nMaria Raham\u00e4gi\nMaria Raham\u00e4gi\n\nMaria Raham\u00e4gi,\u00a0\nharidusalgatuse Edumus tegevjuht:\nKuna tehisintellekt (AI) muutub keerukamaks, hakkab see klassiruumi j\u00f5udma. \u00dcks viis, kuidas tehisintellekti hariduses juba kasutatakse, on aidata \u00f5pilastel esseesid kirjutada.\nEsmapilgul v\u00f5ib see tunduda \u00f5pilastele kahjutu viis aega ja vaeva s\u00e4\u00e4sta. Tehisintellekti kasutamist esseede kirjutamiseks v\u00f5ib aga pidada hariduss\u00fcsteemi h\u00e4kkimise vormiks. Tuginedes tehisintellektile nende eest kirjutamisel, petavad \u00f5pilased sisuliselt s\u00fcsteemi, kasutades otseteid, mis v\u00f5imaldavad neil kursused l\u00e4bida ilma vajalikku t\u00f6\u00f6d tegemata.\nAga kas see on t\u00f5esti nii halb asi? Tegelikult v\u00f5iks tehisintellekti kasutamist esseede kirjutamiseks pidada t\u00f6\u00f6 tuleviku peegelduseks, kus automatiseerimisel ja tehnoloogial on keskne roll. Kuna tehis\u00adintellekt areneb edasi, on t\u00f5en\u00e4oline, et see automatiseerib \u00fcha rohkem \u00fclesandeid, mida varem tegid inimesed. See v\u00f5ib viia t\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00fcmberostmiseni, kuna t\u00f6\u00f6tajad kohanevad tehisintellektiga kaasnevate uute t\u00f6\u00f6viisidega.\nSelles m\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f5pilasi, kes kasutavad oma esseede kirjutamiseks tehisintellekti, pidada eesrindlikeks, kes juba kohanevad t\u00f6\u00f6 tulevikuga, kus tehnoloogial ja automatiseerimisel on keskne roll. Toetudes tehisintellektile nende eest kirjutamisel, demonstreerivad need \u00f5pilased kohanemisv\u00f5imet ja loovust, mis on tulevikumajanduses edu saavutamiseks vajalikud.\nLoomulikult on see provokatiivne viis probleemi k\u00e4sitlemiseks ja kindlasti on p\u00f5hjendatud muresid AI m\u00f5ju p\u00e4rast haridusele ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele. Siiski on oluline m\u00f5ista, et tehisintellekti integreerimine on keeruline ja mitmetahuline protsess ning selle pikaajalisi m\u00f5jusid ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ielikult ennustada.\nKokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et tehisintellekti kasutamist koolides esseede kirjutamiseks v\u00f5ib vaadelda kui hariduss\u00fcsteemi h\u00e4kkimise vormi, kuid seda v\u00f5ib vaadelda ka kui t\u00f6\u00f6 tuleviku peegeldust. Kuigi on oluline arvestada tehisintellekti kasutuselev\u00f5tu v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgedega, on oluline kasutada ka selle pakutavaid v\u00f5imalusi ja kohaneda t\u00f6\u00f6 muutuva iseloomuga.\nArtikli on kokku pannud vestlusrobot ChatGPT ja see tekst on t\u00f5lgitud Google Translate\u2019i abiga ning ei ole inimese poolt \u00fcle toimetatud. Autor usub, et \u00f5pilased oskavad tehisintellekti \u00fcha kasvavat v\u00f5imekust nutikalt \u00e4ra kasutada ja k\u00fcsimus on selles, kas t\u00e4nane hariduss\u00fcsteem tahab v\u00f5i suudab ajaga kaasas k\u00e4ia.\n\n"}
{"text":"Keskraamatukogu jutuklubis tuletatakse meelde veebiturvalisustL\u00e4\u00e4ne-Virumaa keskraamatukogu seekordses vanemaealistele m\u00f5eldud jutuklubis tegeldakse enda vara kaitse ja veebiturvalisuse teemaga.\nKolmap\u00e4eval, 1. veebruaril kell 13.30 algavas jutuklubis r\u00e4\u00e4gitakse, kuidas netipetiseid \u00e4ra tunda ja oma vara nende eest kaitsta, millised on levinuimad petuskeemid, kuidas internetis turvaliselt toimetada ning mida t\u00e4hendab veebiturvalisus.\nJutuklubi kestab kuni poolteist tundi, klubilistega vestlevad piirkonnapolitseinik Aleksei Osokin ja veebipolitseinik Getter Kangur.\n"}
{"text":"Asi pole vaid t\u00e4navanimedesP\u00f5hjarannik t\u00f5statas omal ajal esimesena Narva kommunistlike punam\u00f5rtsukate nimeliste t\u00e4navate k\u00fcsimuse. Tookord oli kalendris 3. veebruar ning aasta 2002.\"Kui Narva linn end t\u00e4navu 24. veebruaril lipuehtesse r\u00fc\u00fctab, lehvivad trikoloorid ka Daumani ja Tiimanni t\u00e4naval. Kuigi enamikule narvalastest on need t\u00e4navanimed teada, ei tea suurem osa, et Ans Dauman (Daumanis) ja Albert-August Tiimann olid tegelased, kes tegid k\u00f5ik, et Eesti Vabariik s\u00fcndimata j\u00e4\u00e4ks,\" kirjutasime toona.\nJuba siis oli arusaamatu, miks Narva v\u00f5imud pole \u00e4ra muutnud Eesti Vabariiki sobimatuid kommunistlikke p\u00e4randnimesid. Ka v\u00f5imud ei osanud toona meile selle kohta selgitusi anda. Nimede muutmine k\u00e4is k\u00fcll juba 1990ndatel, kui suur osa n\u00f5ukanimedest \u00e4ra muudeti, kuid millegip\u00e4rast osa j\u00e4eti alles.\nSellest ajast, kui me k\u00fcsimuse t\u00f5statasime, on m\u00f6\u00f6dunud 21 aastat ning n\u00fc\u00fcd on k\u00e4tte j\u00f5udnud ajalooline hetk, mil Narvas on l\u00f5puks volikogu, kes suutis selle Narva jaoks piinliku lehek\u00fclje \u00e4ra p\u00f6\u00f6rata. Miks see nii kaua aega v\u00f5ttis, selle \u00fcle v\u00f5ib l\u00f5putult arutleda, aga \u00fcks p\u00f5hjus on kindlasti selles, et Narva v\u00f5im on aastaid p\u00fc\u00fcdnud olla Eesti riigi ja valitsusega opositsioonis, p\u00fc\u00fcdes j\u00e4tta muljet, et kohalik ladvik kaitseb narvalaste huve pahatahtliku riigi eest. K\u00fcllap see on aidanud kaasa linna kapseldumisele, mille varjus on siin harrastatud korruptiivset valitsemiskultuuri. Aastak\u00fcmneid siin vohanud jaga-ja-valitse-s\u00fcsteemi on valijatele looritatud k\u00fcll n\u00f5ukogude p\u00e4randi, k\u00fcll venekeelse hariduse kaitsmise, k\u00fcll muude s\u00e4\u00e4raste siltidega. Eks sellega on Narva v\u00f5imud linna ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestist v\u00f5\u00f5randanud.\nLoodetavasti on need ajad n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4davalt m\u00f6\u00f6das ning Narvast on saamas tavaline Eesti linn, kus lisaks selles riigis tavaks olevale poliitilisele kultuurile saavad oma v\u00f5imaluse ka avatus ning Eesti-keskne m\u00f5tteviis."}
{"text":"Kauksi \u00dclle: kas ma peaksin end avalikult p\u00f5lema panema?Ma ei tahtnud niisugust Eestit! Sellise s\u00fcdantl\u00f5hestava karje heitis v\u00f5ro luuletaja Kauksi \u00dclle n\u00e4dala eest sotsiaalmeediasse, valutades s\u00fcdant raamatukogude kinnipanemise ja Nursipalu militaartsooni laiendamise plaani p\u00e4rast oma lapsep\u00f5lvemaal.\nV\u00f5romaa tulipunkt asub praegu Nursipalus, kus riik soovib laiendada kaitsev\u00e4e harjutusv\u00e4lja, millele j\u00e4\u00e4b ette 21 kodu. 11 590 inimest on andnud allkirja harjutusv\u00e4lja laiendamise vastu, nende hulgas Kauksi \u00dclle ja Epp Petrone.\nIstume hubases ateljees Setomaal Obinitsas keset t\u00e4pilisi tasse ja ristpistes patju l\u00f5\u00f5mava kamina ees. Kauksi \u00dclle ja tema kaasa Riitsaare Evar on siia loonud oma maailma. Igal maailmal on oma hind ja Setomaale panustatud energia on ehk tulnud V\u00f5romaa arvelt?\nNiisugused m\u00f5tted tunduvad \u00dcllel peas keerlevat. Aga ehk l\u00e4heb ratas \u00f5igetpidi k\u00e4ima: Setomaa rahvuslikus \u00e4rkamisajas veedetud aastad aitavad tal n\u00fc\u00fcd V\u00f5romaad \u00e4rkama ja \u00fchinema kutsuda?\n\u00dclle elu v\u00f5ib jagada tinglikult kolmeks: esimesed kaks aastak\u00fcmmet P\u00e4rlij\u00f5e \u00e4\u00e4res R\u00f5uge vallas, teised kaks aastak\u00fcmmet Tartus v\u00f5ro-seto asju ajades ja n\u00fc\u00fcd kaks aastak\u00fcmmet Setomaal.\nKuidas j\u00f5udis sinuni uudis, et Nursipalu-tsooni soovitakse laiendada?\nSee tuli kuulujutuna viie aasta eest, kui toimus Nursipalu laiendus, mille k\u00e4igus v\u00f5eti palju metsa maha jokk-skeemiga. Mu t\u00fctar oli sel ajal R\u00f5uges \u00f5petaja, tema \u00f5pilased teadsid r\u00e4\u00e4kida, et plaanitakse juba uut laiendust. Kohtasin toona juhuslikult koolivenda, kes r\u00e4\u00e4kis s\u00fcgava murega, et ei saa enam Nursis turismitalu pidada, sest tassid t\u00e4risevad laua peal ja k\u00fclalised kardavad.\nOlin sellest k\u00f5igest vapustatud. Kirjutasin mitmes kolumnis otse v\u00e4lja, et Nursipalu edasist laienemist ei tohi kindlasti ette v\u00f5tta, selle maa-ala \u00fcmber on p\u00f5line kultuur, mida tuleb hoida.\nKui Eestisse hakkas p\u00e4rast j\u00e4\u00e4sulamist saabuma rahvaste r\u00e4nne, tuli \u00fcks laine l\u00f5una poolt Peipsit ja teine laine p\u00f5hja poolt. L\u00f5una poolt tulnu j\u00e4i paika R\u00f5uge kanti ja on siiani paigas. Keeleteadlased \u00fctlevad, et v\u00f5ro keel on esimene l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest eraldunud keel ja \u00fcldse k\u00f5ige vanem s\u00e4ilinud keelekuju Eesti territooriumil. Sellest koorusid hiljem mulgi, tartu ja seto keel.\nMina s\u00fcndisin selle \u00fcrgse algkeele sisse, mind kasvatas eelk\u00f5ige vanaema, kes k\u00f5neles ainult v\u00f5ro keeles. Ka minul polnud enne kooli vajadust kellegagi \u00abr\u00e4\u00e4kida\u00bb. Kui keegi v\u00f5ttis linnast naise, siis \u00f6eldi tolle kohta: \u00abTaa ei m\u00f5istaq k\u00f5n\u00f5lda, taa ju r\u00e4\u00e4k!\u00bb Halvasti suhtuti sellesse, kui keegi v\u00f5ro laps l\u00e4ks linna kooli, siis tuli tagasi ja enam ei k\u00f5n\u00f5lnud: \u00abTuu om liinan r\u00e4\u00e4kma nakanu!\u00bb (Naerab, siis t\u00f5sineb.)\nPaar kuud tagasi, kui uue laienemise plaan avalikuks tuli, meenus mulle, kuidas \u00fcks udmurdi keeleteadlane pani end avalikul platsil p\u00f5lema, sest mitte keegi ei r\u00e4\u00e4kinud enam udmurdi keelt. See oli tema appikarje. Ja mul tekkis k\u00fcsimus: kas ka mina, v\u00f5ro luuletaja, pean end kusagil avalikult p\u00f5lema panema? Kas muud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su t\u00f5esti pole? Aga ma tahaksin veel kaua elada ja veel paark\u00fcmmend v\u00f5rokeelset raamatut avaldada.\nOlen m\u00f5elnud, et kas ma ise olen andnud oma parima, et \u00fcle Eesti R\u00f5uge kandi \u00fcrgsust ja erilisust m\u00e4rgataks. \u00dcksvahe kirjutasin palju ajalooainelisi n\u00e4idendeid. Neid lavastati Mulgimaal, Setomaal... Ka R\u00f5ugest kirjutasin n\u00e4idendi, mis h\u00f5lmas sadat aastat. Paraku seda R\u00f5uge n\u00e4idendit ei lavastatud. Keegi otsustaja oli \u00f6elnud, et seal ei saavat piisavalt nalja. Kui see oleks lavastatud, siis oleks ehk mituk\u00fcmmend tuhat inimest rohkem R\u00f5uges k\u00e4inud. Aga seda saab veel teha!\nTundub, et setod paistavad \u00fcle Eesti paremini v\u00e4lja kui v\u00f5rokesed.\nSetos on kuningriigip\u00e4ev, rahvas k\u00e4ib siin iga suvi, nad vaatavad meie elu, \u00f6\u00f6bivad meie juures, s\u00f6\u00f6vad meie toitu. Olen teinud Setomaal kolm suurt teatrietendust ja terve rea v\u00e4ikesi. Suurtel etendustel on k\u00e4inud \u00fcle Eesti v\u00e4hemalt 70 000 k\u00fclalist. Samamoodi on Jalmar Vabarna Treski-festivalid rahvarohked. Tulemuseks ongi see, et setodest niiviisi \u00fcle s\u00f5ita ei saaks, nagu praegu v\u00f5rokestest \u00fcritatakse s\u00f5ita.\nAga v\u00f5rokestel ei olnud varem ka sellist t\u00f5uget, mille p\u00e4rast end kokku v\u00f5tta.\nKas on v\u00f5imalik, et Nursipalu-teemast algab v\u00f5rokeste \u00e4rkamisaeg?\nLoodan v\u00e4ga, et see valu paneb asjad liikuma!\nMinul endal tuli m\u00f5istmine tudengip\u00f5lves, seoses soome-ugri h\u00f5imup\u00e4evadega, kui n\u00e4idati Lennart Meri filmi \u00abVeelinnurahvas\u00bb. Filmis on koht, kus \u00fcks kamassi rahvusest vana naine laulab lillede ja rohuga... sest ta mees suri ja tal polnud oma keelt enam mitte kellegagi r\u00e4\u00e4kida. Ja ma m\u00f5tlesin: ma pean tegema k\u00f5ik, et v\u00f5rokestega, minu rahvaga, minu lastelastega ei juhtuks n\u00f5nda, et neil on vanas eas vaja r\u00e4\u00e4kida lille ja rohuga, sest pole enam inimesi, kellega keelt jagada.\nKolm p\u00e4eva m\u00f5tlesin ja visandasin pika programmi, mis muuhulgas sisaldas V\u00f5ro \u00fclikooli. P\u00e4rast tuli k\u00fcll ainult Kaika \u00fclikool ja V\u00f5ru instituut, aga midagi ikka. Kahjuks on paljud mu punktid siiani t\u00e4itumata.\nKuidas on Eesti riik v\u00f5rokesi toetanud?\nEesti riik on andnud projektiraha: vahel v\u00f5rokeelsete h\u00e4\u00e4likute uurimiseks, vahel m\u00f5ne k\u00fcsitluse tegemiseks. Aga Eesti riigi rahvaloendused on meile alandavad olnud. Rahvastikuregistris v\u00f5id sa olla juut, mustlane... kokku kakssada vastusevarianti... saad olla isegi ladina-katoliku ja alamsaksa esindaja. Aga sa ei saa olla v\u00f5roke, seto v\u00f5i mulk.\nSee on... genotsiidi moodi. Nagu n\u00f5ukogude ajal v\u00e4ikerahvaid v\u00e4lja suretati, nii on see j\u00e4tkunud Eesti ajal. Mina pole saanud omakeelset haridust: n\u00f5ukogude koolis oli keelatud v\u00f5ro keeles k\u00f5nelda. Kui \u00f5petaja \u00fctles kogemata \u00ab\u00fcts\u00bb, siis vabandas. Aga ka minu lapsed ei saanud v\u00f5rokeelset kooliharidust. Siiani ei saa ma aru, miks pole v\u00f5ro keel ametlikult koolide tunniplaanis. V\u00f5romaa asualadel peaks see olema kohustuslik! Praegu pole paljudes V\u00f5romaa koolides sellist ainet nagu v\u00f5ro keel.\nV\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00f5rokesed ja setod on Eesti riigi v\u00e4hemusrahvus, v\u00f5rreldavad n\u00e4iteks venelastega.\nPigem p\u00f5lisrahvas, aga jah, suure Eesti kontekstis ka v\u00e4hemusrahvus.\nJa kui vene koole on kogu iseseisvuse aja peetud \u00fcleval riigi rahast ja tehtud ridamisi venekeelseid \u00f5pikuid, siis v\u00f5rokeelseid \u00f5pikuid teeme piskust projektirahast. Kui l\u00e4hen internetipanka, saan valida t\u00f6\u00f6keeleks vene v\u00f5i inglise, aga ei saa valida v\u00f5ro v\u00f5i seto keelt. V\u00f5rus pannakse k\u00fcll \u00abTan vai k\u00f5n\u00f5lda v\u00f5ro kiilt\u00bb poeustele, aga see on nagu naljanumber, turistikas. Keele v\u00e4ljasuretamine on tasane ja pikk protsess.\nIgatahes fakt on, et meil ei lasta end rahvana m\u00e4\u00e4ratleda, hoolimata meie tungivatest palvetest, juba kolm j\u00e4rjestikust rahvaloendust. Keegi pole seda meile v\u00e4lja \u00f6elnud, miks ei v\u00f5i. Ikka on vingerdatud, et olla logistikaprobleemid.\nKas on oht, et kuulutaksite j\u00e4rgmise sammuna v\u00e4lja V\u00f5ro-Seto riigi? On ju olemas rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5igus.\nM\u00e4letan, et oli kord ajalehes artikkel, Kaplinski Lauris arutles, et tema ei ole leidnud sellist juriidilist klauslit, mille alusel Oandi muinasmaakonna asualad liideti Eestimaa k\u00fclge. Juriidiliselt pole selleks alust, v\u00e4itis ta, ja arvas, et saaks teha referendumi: uurida, mida inimesed soovivad. Sellest tuli v\u00e4ike separatismi-skandaal.\nMind ka on vahel k\u00e4sitletud kui separatistide esindajat. Tegelikult setod ja v\u00f5rokesed ei ole separatistid. Me oleme n\u00f5us olema Eesti riigi kodanikud, kui meil lastakse olla setod ja v\u00f5rokesed.\nAga seda separatismitaotlust on ilmselt meie riik kartnud. See, mis meie rahvuslikku enesem\u00e4\u00e4ratlust takistab, on nii amorfne ja tegutseb nii salamisi ja de facto, sa ei saa kunagi aru, milles probleem \u00fcldse on. Seto kongress ja V\u00f5ro instituut \u00fchendasid j\u00f5ud ja pingutasid tohutult, et saada meid sinna viimasele rahvaloendusele rahvusena sisse. Ainus, mida nad saavutasid, oli k\u00fcsimus: kas r\u00e4\u00e4gite m\u00f5nda imelikku murrakut v\u00f5i keelekuju?\nMida arvad \u00fcleilmastumisest? Eesti keel ja kultuur on samamoodi sulandumas suurde?\n(Ohkab.)\nVaatame meie ajaloo\u00f5pikuid. Kui Eesti Vabariik tuli, siis ilmusid \u00f5pikud, mis olid t\u00f5esti Eesti seisukohalt kirjutatud. Aga siis tuli Euroopa Liidu aeg. \u00d5ppisin oma poiskesega kaasa, vaatasin: n\u00fc\u00fcd on meil koolides \u00f5pikud, kus alav\u00e4\u00e4ristatakse maausku. Et oli kord eestlastel selline maailmavaade \u2013 arvati, et puudel on hing, ja kallistati puid. K\u00f5ik. Aga mida see-eest p\u00f5hjalikult \u00f5pitakse? Oli see kirikul\u00f5he, kirik tugevnes, siis oli too kirikul\u00f5he... Terve \u00f5pik t\u00e4is Euroopa kirikul\u00f5hesid! Ma olen ajaloo f\u00e4nn ja ma ei saanud sealt mitte tuhkagi aru. \u00dctlesin pojale, et \u00e4rgu v\u00f5tku seda t\u00f5siselt. T\u00e4ielik ajupesu.\nV\u00f5i raadio: k\u00f5ik on t\u00e4is ingliskeelset muusikat. Haruharva satud omamaise rahvalaulu peale. Lapsed kasvavad nagu v\u00e4ikesed ameeriklased. Laulavad s\u00fcnnip\u00e4evalaulu inglise keeles! Sest juba lasteaias \u00f5petatakse nii.\nJa kurb on see, et noori kasvatatakse selles vaimus, et l\u00f5petagu kool ja mingu laia maailma. Soodustatakse minemakolimist just selles eas, kui inimesed hakkavad abielluma. Meil k\u00e4ivad Obinitsa galeriis kogu aeg paarid: \u00fcks pool eestlane, teine inglane, sakslane, itaallane...Tulevad korraks Eestimaale k\u00fclla, n\u00e4itama seda, kust nad p\u00e4rit on, ja siis l\u00e4hevad tagasi v\u00e4lismaale.\nNursipalu militaartsooni laienemine teeks Eesti veel rohkem \u00abrahvusvaheliseks\u00bb.\nNATO-otsustajate jaoks on Euroopa nagu Ameerika \u00dchendriigid: \u00fcks territoorium, \u00fcks rahvas. Me oleme Euroopa \u00fchendriikide serv, kuhu nad on ilmselt plaaninud oma p\u00f5hilise lahingutegevuse. Nende jaoks ei t\u00e4henda see mitte midagi, et meil on siin mingi p\u00f5lisrahvus. Kusagil nende peades on see \u00e4ra otsustatud, et kui l\u00e4heb s\u00f5jaks, siis nad ei hakka s\u00f5dima vanas Euroopas, vaid t\u00f5mbavad magneti Balti riikide peale. Valitsus s\u00f5idab minema, Tallinna rikkad s\u00f5idavad minema, neid ei huvita... Nii r\u00e4\u00e4gib k\u00fclarahvas.\nTallinnast vaadates on vist keeruline m\u00f5ista, miks peaks V\u00f5romaa hoidmine riigile oluline olema.\nProoviks siis selgitada: miks on V\u00f5romaa Tallinnale oluline?\n\u00dchelt poolt r\u00e4\u00e4gitakse L\u00f5una-Eesti turismist, juba tsaariajal k\u00e4isid Peterburi rikkad siin suvitamas, kogu R\u00f5uge oli neid t\u00e4is. Aga palju olulisem: V\u00f5romaa on kogu selle riigi vundament, vanaaegse elulaadi h\u00e4ll. \u00dckski rahvas \u2013 ja n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gin ma ka eesti rahvast \u2013 ei s\u00e4ili, kui tal ei ole fundamentaliste: inimesi, kes teavad oma vanavanavanemate lugusid, kes k\u00f5nelevad arhailises keeles, ei joo kokakoolat, suudavad kududa omale asju, kasvatada ise omale toitu. V\u00f5rokesed on Eestis just see klass, kelles on k\u00f5ik see s\u00e4ilinud. Isal v\u00f5ib olla mootorsaag, aga ikka \u00f5petab ta poja k\u00e4sit\u00f6\u00f6riistadega puid tegema ja n\u00e4itab, kuidas hobust rakendada. On s\u00e4ilinud vanad lood, allikakohad, p\u00fchad puud.\n\n  Kauksi \u00dclle \n  \n\tKodanikunimega \u00dclle Kauksi on v\u00f5ro luuletaja, proosa- ja n\u00e4itekirjanik ning kultuuritegelane.\n\tS\u00fcndis 23. septembril 1962 V\u00f5rus.\n\tElukaaslane Evar Riitsaar, t\u00fctar Leelo, poeg Truvar.\n\t1986 l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli ajakirjanduse erialal.\n\t1991\u20131993 V\u00f5ru raadio peatoimetaja ja tegevdirektor.\n\tAlates 1993 Fenno-Ugria Sihtasutuse Tartu keskuse sekret\u00e4r.\n\tKirjutanud v\u00f5ru keeles tosin luulekogu, nende hulgas \u00abKesk umma m\u00e4ke\u00bb, \u00abHan\u00f5 vai luig\u00f5\u00bb, \u00abKuldnaan\u00f5\u00bb, \u00abJyriyy\u00bb, \u00abPalun\u00f5iaq\u00bb, \u00abIm\u00e4puu\u00bb.\n\tL\u00fchijutukogud \u00abS\u00e4ng\u00bb, \u00abHuuv\u00b4\u00bb, romaanid \u00abPaat\u00bb js \u00abUibu\u00bb.\n\tN\u00e4idendid \u00abP\u00fchak\u00bb (koos Sven Kivisildnikuga), \u00abAh tsusku k\u00fclh\u00bb, \u00abVihmatark\u00bb, \u00abPeko\u00bb (koos Olavi Ruitlasega), \u00abTaarka\u00bb ning libreto \u00abKalmon\u00e4io\u00bb.\n\tValget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rk, Bernard Kangro kirjanduspreemia, Gustav Suitsu ja Juhan Liivi luulepreemia, teatriliidu s\u00f5nalavastuste \u017e\u00fcrii eriauhind, stipendium \u00abEla ja s\u00e4ra\u00bb, 2008. aasta naine.\n\n\n\u00dctlesid, et kui kirjutasid V\u00f5romaast n\u00e4idendeid, siis vahepeal nutsid. Mis see oli, mis nutma ajas?\nKeerulisi lugusid on v\u00e4ga palju. Aga valin \u00fche, mille peale pisarad tulid.\nR\u00f5uge kooli pioneerimalev oli Leegeni-nimeline. Vennad Leegenid olid Mulgimaalt V\u00f5rumaale asunud pere, kes keerasid k\u00f5ik kommunistideks, viis venda ja nende naised ja \u00f5de. K\u00f5ik nad hakkasid 1950ndatel sundv\u00f5\u00f5randamise ehk r\u00f6\u00f6vimisega tegelema, neid kutsut V\u00f5romaa Napoleonideks. L\u00e4ksid taludesse ja t\u00f5stsid asjad oma vankritele. Ja oli seal \u00fcks pere, kel oli tares imeilus suur nikerdustega kapp, esivanemate tehtud. Leegenid ei suutnud seda vankri peale t\u00f5sta, ja siis nad l\u00f5id selle lihtsalt kirvestega katki. Endale ei saa, aga teistele ka ei j\u00e4ta!\nTunnen oma kodukandiga tugevat sidet, k\u00f5ige aluseks on lapsep\u00f5lv, kui vanaema \u00f5petas, kus on silmapesul\u00e4tted ja kus p\u00fchad kivid, ja tutvustas loodusvaimude maailma. Need koduloo-memuaarid ehitasid veel \u00fche kihi, mul tekkis \u00fclitugev side selle kandiga, kuni kiviajani v\u00e4lja.\nKas sealkandis oli ka metsavendi?\nMetsavendade lugusid tean perep\u00e4rimusest. Meie k\u00fcla vennad Pihlapuud olid kooli\u00f5petajad, viis haritud venda, kes metsa l\u00e4ksid. Vanaema n\u00e4itas mulle seda koobast, kuhu ta oma \u00f5petajale s\u00fc\u00fca viis, kui \u00f5petaja metsas oli. Ja minu vanaisa vennat\u00fctar oli metsavenna t\u00fctar.\nKui n\u00f5ukaajal sellistest asjadest muidu sosistati, siis meie metsatalus r\u00e4\u00e4giti neist ajaloo-asjadest k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega. Minu vanaonu oli olnud [teise ilmas\u00f5ja lahingus Velikije] Luki all, punav\u00e4es, temaga sama laua taga istus sugulane, kes oli punav\u00f5imu eest end metsas varjanud. Edasi istus sugulane, kes olnud Vabaduss\u00f5jas, ja sugulane, kes oli Siberisse k\u00fc\u00fcditatud. K\u00f5ik koos v\u00f5tsid viina ja vestlesid poliitikast, kokkuv\u00f5te oli: \u00abKumba omma parembi, venell\u00e4se v\u00f5i sakslase? Sita on nad m\u00f5lembi!\u00bb (Naerab.)\nAasisid \u00fcksteist, suure suguv\u00f5sa liikmed, k\u00f5ik olid tagasi sinna metsatallu tulnud. Mingit viha inimeste vahel tunda polnud, see toimus 1970ndatel, k\u00f5ik oli \u00fcksteisele andeks antud. K\u00f5neldi ka n\u00e4iteks koerakoonlastest ja sissidest: need olid lood P\u00f5hjas\u00f5ja-j\u00e4rgsest ajast.\nKas su s\u00fcnnitalus on ka praegu elu sees?\nPraegu on see suvitustalu, aga plaan on taas ka talvel seal elama hakata. See on seitse p\u00f5lve meie suguv\u00f5sa k\u00e4es olnud.\nOled sa nutnud ka praegu, Nursipalu p\u00e4rast?\nEi ole nutnud. Olen k\u00fcll olnud tohutult pettunud, vaadates, et selle asja ajamine l\u00e4heb riigil ikka p\u00e4ris perversseks \u00e4ra. Aga nutmise asemel tuleb tegutseda. Olen \u00fcritanud k\u00f5ikv\u00f5imalikelt asutustelt infot saada ja arvamust k\u00fcsida, vastused on tulnud seni v\u00e4ga \u00fcmarad.\n\nKauksi \u00dclle oma Obinitsa galerii ees.\nSander Ilvest\n\nRiigi rahast palka saavad inimesed on hirmul?\nAga seda enam peavad olema topelt julged need, kes saavad r\u00e4\u00e4kida! Mina ei karda, teenin ise omale elatist ja mul pole midagi kaotada. Kui esimesed on julged, tulevad teised j\u00e4rgi.\nTean n\u00e4iteks \u00fchte juristi, kes omakeskis suheldes \u00fctles, et teab koduv\u00f5\u00f5randamise teemat ja tahaks avalikult kommenteerida, aga ta ei saaks oma t\u00f6\u00f6kohal edasi t\u00f6\u00f6tada, kui praegu suu lahti teeks. Nii et ainult pisifirmade omanikud, luuletajad, kunstnikud ja muud vabakutselised, seega vabad v\u00e4hen\u00f5udlikud inimesed saavad v\u00e4lja \u00f6elda, mis neil hingel on.\nTegelikult on Kagu-Eesti inimesed praegu k\u00f5ik \u0161okis. Riik on kaua aega ajanud seda asja nii, et inimesed ei tea. Meie seas oli aimamisi, oli kuulujutte, aga kellelgi polnud fakte, millest kinni hakata, et ennetavalt tegutsema hakata.\nV\u00e4ga alatu on ka see, kuidas pisendatakse teemat, justkui oleks NATO baasi siia tegemisel probleemiks 21 talu, kui tegelikult saaks kohutava l\u00f6\u00f6gi terve V\u00f5ru linn ja suur osa V\u00f5ru maakonnast. Sisuliselt on see genotsiid v\u00f5ro p\u00f5lisrahva vastu.\nSetod juba elasid oma \u0161oki ja valu \u00fcle, kui oli Tartu rahust taganemine.\nTartu rahust pole ju taganetud?\nHea k\u00fcll, de jure Tartu rahust ei taganetud, aga de facto k\u00fcll \u2013 maa anti \u00e4ra. T\u00f6\u00f6tasin 1990ndatel V\u00f5ru raadio toimetajana, aitasin korraldada riigikogu liikmetele bussi, et tulgu palun oma silmaga kaema Petserimaad: kaks kolmandikku Setomaa asualast, mille kohta pidi parlamendis h\u00e4\u00e4letus tulema. Riigikogust saabus ekskursioonile vaid \u00fcks liige, Enn Tarto. Niisugune oli suhtumine: nad isegi ei tulnud seda maad vaatama, mida nad \u00e4ra olid valmis andma.\nSetod said selle valuga hakkama, leidsid oma v\u00e4e, asudes korraldama seto kongresse ja v\u00f5ttes vastu otsuse, et setod on omaette rahvas, neil on oma keel ja oma kuningriigip\u00e4iv.\nKas kahetsed, et v\u00f5rokesed valisid rahulikuma ja vaiksema tee?\nMina poleks vaikset teed valinud. Olin selle poolt, et samamoodi kongress kokku kutsuda ja end rahvaks kuulutada. Oma s\u00fcdames olen selle suuna valinud v\u00e4hemalt 40 aastat tagasi. Aga tookord j\u00e4i peale alalhoidlik suund.\nKui V\u00f5ro instituut asutati, siis \u00f6eldi mulle, et mina ei saa sinna t\u00f6\u00f6le. \u00abInstituudi riigipoolse rahastamise tingimus oli, et Kauksi \u00dclle ei hakka seal kunagi t\u00f6\u00f6tama. Sest Kauksi \u00dclle on liiga radikaalne.\u00bb Nii \u00f6eldigi. Ju see pidi nii minema. Aga arvan, et n\u00fc\u00fcd tuleb k\u00f5igil \u00fchineda, nii konservatiivsetel kui ka radikaalsetel v\u00f5rokestel tuleb koos tegutseda.\nV\u00f5ro kongress kokku kutsuda?\nJah. See t\u00e4hendab, et k\u00f5igist V\u00f5romaa k\u00fcladest ja organisatsioonidest tuleb leida saadikud. Algatusr\u00fchm lepib varem kokku: mis teemal k\u00f5ned peetakse, mis eeln\u00f5ud ette valmistakse. Kokkutulnud delegaadid otsustavad h\u00e4\u00e4letamise teel, kas eeln\u00f5ud v\u00f5etakse vastu, loodetavasti kuulutatakse end seel\u00e4bi keeleks ja rahvuseks.\nEga see midagi v\u00e4ga keerulist ole, setod said hakkama.\nPalju vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d on see oma rahvuse ja kultuuri ajamine. Su abikaasa Evar Riitsaar on olnud setode \u00fclemsootska, nii et oskad selle ameti k\u00f6\u00f6gipoolt kommenteerida?\nM\u00f5nel korral on mingi taskuraha m\u00f5ne s\u00f5idu jaoks eraldatud, aga \u00fcldjoontes on jah nii, et \u00fclemsootska amet on p\u00e4ris kulukas, ja lisaks pead olema sellises ametis, et saab selle k\u00f5rvalt palju vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d teha.\nAga ma olen kindel, et jagub tulevikuvision\u00e4\u00e4re, kes V\u00f5ro kongressi korraldama hakkaks.\nKas sa tunned, et me elame praegu keset ajaloolist aega?\nMuidugi! Me elame ikka v\u00e4ga hullul ajal. Juba koroonakevadel said paljud t\u00f5elise vapustuse. (Naerab.)\nTaipasin, et meil on k\u00e4es heaolu\u00fchiskond: linnades elas uus p\u00f5lvkond inimesi, kes polnud mitte kunagi raskuseid kogenud. Eesti rahva p\u00f5himureks kujunes, et ei saa restorani ja v\u00e4lismaale. Ma irvitasin selle \u00fcle, palun vabandust.\nOlen seitse aastat lastega kodus vaesuses istunud: kussutad \u00fcht, kussutad teist, raha ei ole, praed keedetud makarone kolm korda \u00fcle. Imelik oli kuulata seda vingumist, et inimesed ei saa hakkama sellise lihtsa asjaga nagu kodus olemine.\n\nKauksi \u00dclle Obinitsa galerii on koduks \u00fchele kassile.\nSander Ilvest\n\nKuidas teil Obinitsa galeriis koroonakevad m\u00f6\u00f6dus?\nOli loomekevad. Evar maalis terve lasteraamatut\u00e4ie maale. Asutasime b\u00e4ndi, harjutasime siin kahekesti pildiraamide vahel. Mina tegin s\u00f5nu, Evar tegi viisid.\nN\u00e4gin, kuidas tol kevadel kolisid paljud maale, l\u00f5puks oli inimestel aega: hakati ehitama, tehti suvekodudest p\u00e4ris kodud.\nMaa- ja linnaelu ongi muidugi v\u00e4ga erinevad. Maal ei ole sa kunagi puuris. Aga linnas on su elamine nagu puur. Just linnainimestele tegi koroonaaeg depressiooni. Nad olid harjunud v\u00e4lismaale s\u00f5itma, tulid koroonaajal Obinitsa ja vingusid: \u00abMe tahtsime Hispaaniasse, n\u00fc\u00fcd oleme siin.\u00bb\nMa \u00fctlesin: \u00abMis teil siin viga on? Kunsti on, s\u00fc\u00fca on, ujuda saab Obinitsa j\u00e4rves!\u00bb\nEdasi l\u00f5ppes koroonateema \u00fcsna ootamatult \u00e4ra. Ja j\u00e4rgmiseks tuli \u00fcks ilus moment.\nKui Ukraina s\u00f5da lahti l\u00e4ks, \u00e4rkas eestlases l\u00f5puks ometi miski, mida ma olin kolm aastak\u00fcmmet oodanud: et meie inimene ei tunneks, et ta on ohver, vaid tahaks ise kedagi aidata. Enne seda olime aina v\u00e4liseestlaste ja v\u00e4lismaalaste poole vaadanud, aina abi oodanud. 30 aastat l\u00e4ks aega p\u00e4rast n\u00f5ukogude v\u00f5imu l\u00f5ppu, enne kui eestlases \u00e4rkas arusaam, et ta polegi enam ohver.\nNii et igas halvas asjas on midagi head. Arvan, et ka praegu sellest Nursipalu-kriisist v\u00f5ib tulla midagi v\u00e4gevat, nimelt V\u00f5romaa inimeste eri r\u00fchmade ja kihtide koost\u00f6\u00f6. Talurahvas, loomeinimesed, linna l\u00e4inud sugulased, looduskaitsjad, muinsuskaitsjad... N\u00fc\u00fcd tuleb kokku hoida!\nJa arvan ja loodan, et see Nursipalu-baasiteema v\u00f5ib samamoodi ootamatult l\u00f5ppeda, nagu l\u00f5ppes sunds\u00fcstimine. Kes oleks arvanud, et see niimoodi kaob? Oli ju pidevalt p\u00e4evakorras see t\u00f5hustusdooside jutt... Ehk k\u00e4ib varsti mingi kl\u00f5ps, niikaua tuleb vastu pidada.\nMis sa arvad, kas s\u00f5da tuleb t\u00f5esti siia ka?\nS\u00f5jaaimdus on mul olnud juba mitu aastat, olen s\u00f5pradele-sugulastele r\u00e4\u00e4kinud, isegi kui nad sellest kuulda pole tahtnud. Kui \u00fchiskonnas l\u00e4heb elu nii heaks, et toitu hakatakse sortima ja kui arutatakse p\u00f5hik\u00fcsimusena seksuaalv\u00e4hemusi, siis l\u00e4bi ajaloo on see n\u00e4idanud, et \u00fchiskond on sellises seisus, et peagi tuleb s\u00f5da. Neid ohum\u00e4rke n\u00e4gin pikalt. Inimestel on igav, neil on j\u00f5udeelu, Tallinna lemmikprostituudid on meesnaised... sellele j\u00e4rgneb verevalamine.\n1944. aastal lendasid Vene lennukid \u00fcle meie k\u00fcla, meie kodutalu. Mu vanavanaema viis lapsed \u2013 mu ema ja ta \u00f5e \u2013 kartulikoopasse ja pani lastele panged p\u00e4he \u2013 igaks juhuks, et p\u00e4id kaitsta. Ja ise kordas nagu mantrat: \u00abVaest l\u00e4tt \u00fcle, vaest l\u00e4tt \u00fcle...\u00bb Et ehk l\u00e4heb \u00fcle. Oma 60. s\u00fcnnip\u00e4evaks avaldasin luulekogu \u00abVaest l\u00e4tt \u00fcle\u00bb, kus on lood sellest, kuidas s\u00f5da tuli.\nJa ma loodan, et... vaest l\u00e4tt \u00fcle.\nAga see tunne on mul ka, et praegune maailmakord kukub kokku ja maailm muutub j\u00e4lle selliseks, nagu meie esivanemate aegadel oli.\n\nEpp Petrone on ajakirjanik, kirjanik ja kirjastaja, kes elab V\u00f5rumaal ja t\u00f6\u00f6tab alates mullu juulist V\u00f5rumaa R\u00f5uge valla S\u00e4nna raamatukogu juhatajana.\n"}
{"text":"Keskraamatukogu jutuklubis tuletatakse meelde veebiturvalisustL\u00e4\u00e4ne-Virumaa keskraamatukogu seekordses vanemaealistele m\u00f5eldud jutuklubis tegeldakse enda vara kaitse ja veebiturvalisuse teemaga. Kolmap\u00e4eval, 1. veebruaril kell 13.30 algavas jutuklubis r\u00e4\u00e4gitakse, kuidas netipetiseid \u00e4ra tunda ja oma vara nende eest kaitsta, millised on levinuimad petuskeemid, kuidas internetis turvaliselt toimetada ning mida t\u00e4hendab veebiturvalisus.Jutuklubi kestab kuni poolteist tundi, klubilistega vestlevad piirkonnapolitseinik Aleksei Osokin ja veebipolitseinik Getter Kangur. (VT)L\u00e4\u00e4ne-Viru keskraamatukogus vesteldakse veebiturvalisusest.\u00a0"}
{"text":"Prokur\u00f6r tahab viluverelase Inge Pullati 20 aastaks t\u00fcrmi saataProkur\u00f6r k\u00fcsis Viru maakohtus P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa valla Viluvere k\u00fcla elanikule Inge Pullatile m\u00f5rva eest 20 aasta pikkust vanglakaristust, kirjutab P\u00f5hjarannik.S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi oli Pullat kuriteo initsiaator ja korraldaja. Aivo Volo\u0161inile, kes s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi Ida-Virumaal Alutaguse vallas J\u00f5uga k\u00fclas Inge Pullati sugulase Maie S\u00e4\u00e4re reaalselt surnuks k\u00e4gistas, k\u00fcsis prokur\u00f6r kaheksa aastat vangistust.Volo\u0161ini karistuse pehmendamist m\u00f5jutasid \u00fclestunnistus, kahetsus ja tema tervislik seisund.Inge Pullati pojale Andres Pullatile, kes s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi aitas m\u00f5rvaritel korduvalt laipa peita ja seda \u00fchest kohast teise tarida, k\u00fcsis prokur\u00f6r laibar\u00fcvetamise eest maksimumkaristust ehk aastat t\u00fcrmi.P\u00f5hjarannik kirjutab, et Maie S\u00e4\u00e4r j\u00e4i kadunuks 2. novembril 2021. Politsei pidas peagi kahtlustatavatena kinni Maie ema \u00f5et\u00fctre, 64aastase Inge Pullati, tema poja, 43aastase Andres Pullati ja nendega koos elanud hoolealuse, 27aastase Aivo Volo\u0161ini. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi ei leppinud Inge Pullat sellega, et tal ei \u00f5nnestunud v\u00f5ltsitud testamendi abil Maielt ema maja v\u00e4lja petta.Kohus teeb otsuse m\u00e4rtsi keskel.Lugege viimase istungi kokkuv\u00f5tet P\u00f5hjarannikustOma s\u00fc\u00fcd tunnistanud Aivo Volo\u0161inile (paremal) k\u00fcsis prokur\u00f6r miinimumkaristust, mida m\u00f5rva eest m\u00e4\u00e4rata saab, Inge Pullatile (vasakul) aga maksimumi. Tema k\u00f5rval istuva Andres Pullati tahab prokur\u00f6r laibar\u00fcvetamise eest aastaks trellide taha saata. Matti K\u00e4m\u00e4r\u00e4   P\u00f5hjarannikLauri Habakuk"}
{"text":"Kui Kesklinna sild veel lahti k\u00e4is ehk Videoportaal avab P\u00e4rnumaa paikade ajaluguRahvusarhiivi ja Eesti filmi instituudi veebis vastselt avatud videokeskkond Arkaader v\u00f5imaldab n\u00e4ha videoid, mis meie kodukandis on kunagisel ammusel ajal filmitud. Neist vanimad P\u00e4rnumaalt on 81 aasta tagused, kuid p\u00f5hiosa neist on tehtud n\u00f5ukogude ajal 1950. ja 1960. aastatel.N\u00e4iteks saab oma silmaga vaadata, kuidas P\u00e4rnu Kesklinna sild lahti k\u00e4is. Aastal 1957 j\u00e4\u00e4dvustati toonase ringvaate \u201cN\u00f5ukogude Eesti\u201d nr 1 lindile uhiuue Kesklinna silla avamine, seda nii s\u00fcmboolselt kui tegelikultki, sest silla \u00fcleandmisel tehti see demonstratiivselt ka lahti. \u201cT\u00e4nu sellele, et silla keskmine osa k\u00e4ib lahti, v\u00f5ivad kalalaevad edaspidi takistamatult konservikombinaatide laadimissildade vahet s\u00f5ita,\u201d teatab pealelugeja videos.Ajaloost teame, et ega see kaua kestnud, peatselt l\u00e4ks sillamehhanism lahtises asendis rikki ja sild saadi kinni vaid seda raskete s\u00f5idumasinatega surudes, misj\u00e4rel see enam kunagi ei avanenud. Ehk siis kalalaevad paraku enam h\u00f5lpsasti konservikombinaadi juurde ei p\u00e4\u00e4senud.P\u00e4rnu tehased, kuurordid ja telemast\u00dcks vanimatest videotest P\u00e4rnus on \u00fcles v\u00f5etud 1941. aastal-Arkaaderi kaardi j\u00e4rgi kalalaevade mootorite valmistamise tehases nimega Eesti Mootor. Tummfilmist on n\u00e4ha, kuidas treitakse mootoriosi ja neid kokku monteeritakse. On n\u00e4ha nii v\u00e4iksemat \u00fchesilindrilist mootorit kui ka suuremat laevamootorit.14 aastat hiljem tehtud videost on n\u00e4ha hoopis suuremat Proletaari-nimelist tehast, kus pealelugeja uhkelt teatab, et paadimootorite aastaplaan t\u00e4ideti juba novembriks. Ja \u00fcks mees on nii k\u00f5va, et \u00fcksinda t\u00e4idab vahetusega enam kui kahe mehe normi.See tehas ei tootnud ainult paadimootoreid, sest kolm aastat hilisemas videos on \u00fcles v\u00f5etud tehaset\u00f6\u00f6liste enda v\u00e4lja m\u00f5eldud uudistoode, ekstsentrikpress, millega saab kiirelt v\u00e4iksemaid detaile plekilindist v\u00e4lja pressida. Masinat ei tehtud vaid enda tarbeks, neid valmistati hulganisti, lausa 120 aastas.Mis oleks P\u00e4rnu ilma rannata? Samuti 1941. aastal on \u00fcles v\u00f5etud talvised videokaadrid P\u00e4rnu kuurordis, mille spaades ja muudes rannaasutustes valmistutakse suure s\u00f5ja ajal suveks. Silma j\u00e4\u00e4b toonane Hedoni hoone, kus v\u00f5\u00f5batakse puuvanne ilusamaks. Praeguses Sunseti majas v\u00e4rvitakse vanas videos reelinguid. Rannahotellis rullitakse lahti suurt vaipa ja korrastatakse restorani saali.P\u00e4rnu mudaravilas asus 1964. aastal lausa teaduslik uurimisasutus, eksperimentaalse kliinilise instituudi reumatoloogia ja kurortoloogia laboratoorium. \u201cTeadlased uurivad \u00fchest k\u00fcljest ravimuda m\u00f5ju, teiselt poolt mudast valmistatud bioloogiliste preparaatide toimet \/...\/ T\u00f6\u00f6siht on asendada mudaravi t\u00fclikas protseduur lihtsa s\u00fcstiga,\u201d jutustab pealelugeja.Kas teadsite, et P\u00e4rnus valmistati kunagi isegi trikoosid? T\u00f5si, trikoovabriku p\u00f5hitooteks olid hoopis spordidressid, nagu selgub 1961. aasta videost. \u00dcks inimene l\u00f5ikab kangast korraga v\u00e4lja 110 dressi detailid ja konveierliinil \u00f5mmeldakse need kokku. Nii valmis uus spordi\u00fclikond iga 80 sekundi j\u00e4rel ja p\u00e4evaga toodeti neid umbkaudu 300.Videolindile on 1963. aastal j\u00e4\u00e4nud P\u00e4rnu televisioonimasti ehitus Tammistes. Videost on n\u00e4ha, kuidas mast maa peal sektsioonide kaupa valmis ehitatakse, seej\u00e4rel \u00fcles t\u00f5stetakse, poltidega kinnitatakse ja veel omakorda kokku keevitatakse. \u201cVabariigi televisioonikaardilt kaovad valged laigud ja ekraanidelt udused pildid,\u201d kuulutab pealelugeja.T\u00f6\u00f6, t\u00f6\u00f6 ja veel kord t\u00f6\u00f6P\u00e4rnust v\u00e4ljaspool keskenduvad n\u00f5ukogude ajal filmitud videod seal tehtavatele t\u00f6\u00f6dele. T\u00f5stamaal on 1953. aastal \u00fcles v\u00f5etud traktorite hooldusjaam, mis on videos nii uus, et seda alles ehitatakse, kuid juba k\u00e4ib sees vilgas t\u00f6\u00f6 masinate p\u00f5hjalikuks hooldamiseks, klappide lihvimisest uute osade treimiseni v\u00e4lja.Lihula 1949. aasta l\u00f5ikusaja videos kuulutab pealelugeja uhkelt, et Kirbla kolhoos on k\u00f5ik m\u00fc\u00fcginormid juba septembriks t\u00e4itnud. Videost n\u00e4htav traktorijuht on nii tubli, et tal on traktorit\u00f6\u00f6de aastaplaan juba t\u00e4idetud.Aastaplaani mitu kuud varem t\u00e4itmine on n\u00f5ukogudeaegsetes videotes l\u00e4biv joon. N\u00e4iteks P\u00e4rnu kalurikolhoos Jahta t\u00e4itis 1950. aastal oma aastaplaani 21. juuliks. Ehk siis kahe aasta jagu kalu t\u00f5mmati aastaga v\u00e4lja.Matsalu rahvuspargis on aga \u00fcles filmitud t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes keskkonnakuritegu: tosinad, kui mitte sajad kalamehed on t\u00e4nasel kaitsealal vee \u00e4\u00e4res \u00f5ngedega kala p\u00fc\u00fcdmas. Kes seisab niisama kaldal, kes v\u00f6\u00f6ni vee sees, m\u00f5ni uljam on lausa puu otsas. Pole k\u00f5ik ka lihtsad mehed, \u00fcks kaabu, lipsu ja mantliga akadeemik on samuti j\u00e4\u00e4nud kaadrisse \u00f5ngeridvaga saaki otsima.Suure t\u00e4helepanu all on olnud P\u00e4rnumaa turbakaevandamine, \u00fcsna mitu videot n\u00e4itab, kuidas turbav\u00e4ljadel 70 aastat tagasi t\u00f6\u00f6d tehti, milliste masinatega s\u00f5ideti ja r\u00e4\u00e4gitakse, mida turbaga tehakse.Sindi kangavabrikus on \u00fcles v\u00f5etud p\u00e4ris mitu videot, p\u00f5nevaimad on ehk need, kus n\u00e4idatakse, kuidas vabrikus kangale tr\u00fckitavaid mustreid disainiti ja kuidas need kangale j\u00f5udsid. V\u00e4idetavalt tootis Sindi vabrik ainult esmaklassilist kangast.Autoliiklus R\u00fc\u00fctli t\u00e4navalTori hobusekasvanduses on tehtud nii m\u00f5nigi video. T\u00e4htsaim neist on v\u00f5ib-olla hobusekasvanduse 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histamine 1956. aastal. Siis oli seal lahtiste uste p\u00e4ev, rahvas sai k\u00e4ia loomi vaatamas ja katsumas, korraldati hobustega v\u00f5istlusigi.Tori kandis on 1950. aastal videole j\u00e4\u00e4nud palkide parvetamine, kus P\u00e4rnu j\u00f5gi on kaldast kaldani kilomeetrite viisi tihedalt palke t\u00e4is. Parvetajate t\u00f6\u00f6 l\u00e4ks k\u00e4ima kohe j\u00e4\u00e4mineku j\u00e4rel ja kohalikust kandist talve jooksul raiutud puud l\u00e4ksid otse j\u00f5kke, et neid P\u00e4rnu sadamatesse saata. Neid saatsid parvetajad, kes pidid uljalt palkide peal turnima ja neid j\u00f5ek\u00e4\u00e4nudest varraste kaasabil l\u00e4bi aitama.N\u00fc\u00fcdse H\u00e4\u00e4demeeste ja Saarde kandist on videole talletatud palju metsat\u00f6id. M\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult on n\u00e4ha, et 1950ndatel k\u00e4isid metsat\u00f6\u00f6d eksklusiivselt elektrisaagidega, k\u00f5igil pikad elektrijuhtmed taga. Puud veeti metsast v\u00e4lja v\u00e4ikeste rongidega, mille tarbeks oli raielangile ajutine raudtee ehitatud.Mehi t\u00f6\u00f6tas raielankidel tosinaid: kes saagis puid maha, kes aitas need pika roika abil \u00f5igesse suunda langetada, kes laasis t\u00fcvedelt oksi, kes laadis puid veokitele ja rongidele. T\u00f6\u00f6d jagus paljudele, kuid pealelugeja annab teada, et masinad on vajalike t\u00f6\u00f6k\u00e4te hulka v\u00e4hendanud. \u201cLaadimiskraana t\u00f6\u00f6tab kaheksa mehe eest!\u201d kuulutab ta.T\u00e4nasel p\u00e4eval teeb \u00fcks-kaks meest harvesteri ja forvarderi ehk kokkuveotraktori abiga kogu selle t\u00f6\u00f6 \u00e4ra.P\u00e4rnumaal filmitud vanad videod on sageli propagandamaigulised, sest igal pool t\u00e4idetakse t\u00f6\u00f6plaan tublisti kiiremini, kui ette n\u00e4htud, ja igal pool on m\u00f5ni t\u00f6\u00f6line, kes t\u00f6\u00f6tab rohkem kui \u00fche mehe eest. Ainsad videod, kus kommunistlikku propagandat l\u00e4bi ei kuma, on need, mis filmitud enne n\u00f5ukogude v\u00f5imu kinnistumist.Kuid iga\u00fchest on n\u00e4ha midagi, mis oli tollele ajale omane ja mida t\u00e4nap\u00e4eval enam olemas ei ole. Teisest k\u00fcljest saab n\u00e4ha ka juba tuttavaid kohti P\u00e4rnus, mis on 80 aastat olnud pea muutumatud. Kuid \u00fchtaegu ka teistmoodi, nagu n\u00e4iteks elav autoliiklus R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval, mis n\u00fc\u00fcd juba pikemat aega on jalak\u00e4ijate p\u00e4ralt.\"Teadlased uurivad \u00fchest k\u00fcljest ravimuda m\u00f5ju, teiselt poolt mudast valmistatud bioloogiliste preparaatide toimet \/...\/ T\u00f6\u00f6siht on asendada mudaravi t\u00fclikas protseduur lihtsa s\u00fcstiga.\"\"Vabariigi televisioonikaardilt kaovad valged laigud ja ekraanidelt udused pildid.\"Rohkem pilte digilehesparnu.postimees.eeP\u00e4rnu rand ja n\u00fc\u00fcd Sunseti nime kandev hoone 1953. aastal. P\u00e4rnu televisioonimast ehitati 1963. aastal. Tori hobusekasvanduse 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histati 1956. aastal suure peoga. P\u00e4rnu sadam 1952. aastal. Ammusel ajal oli P\u00e4rnus Eesti Mootori nimeline tehas, kus valmistati paadimootoreid. Kaader P\u00e4rnu Kesklinna silla lindil\u00f5ikamisest on \u00fchest v\u00e4hestest kordadest, mil silda sai veel avada. Rahvusarhiiv Palkide parvetamine P\u00e4rnu j\u00f5el 1950. aastal. V\u00f5rreldes t\u00e4nap\u00e4evase \u00fche-kahe mehega t\u00f6\u00f6tas 1950. aastatel metsalangetusel neid tosinaid. Juba 1950ndatel langetati puid elektrisaagidega. 14 aastat hiljem oli mootoritehas tublisti kasvanud ja saanud uue nime Proletaar. Lihula kandis 1949. aastal filmitud videos kihutas kolhoosi esimees mootorrattaga ringi, et t\u00f6\u00f6d kontrollida. Inimesed P\u00e4rnu hotellis 1953. aastal.Lauri Mutso"}
{"text":"INTERVJUU \u27e9 Tehisintellekt: ei, ma ei ole inimkonnale ohtlik!Viimasel ajal on populaarsust kogunud teadusorganisatsiooni OpenAI loodud tehisintellekti chatbox, mida kasutatakse nii informatsiooni leidmiseks, \u00f5ppimiseks kui ka niisama suhtlemiseks. On juba spekuleeritud, kas AI kasutamine on ikka ohutu ning kas sellest on meile tulevikus rohkem kahju kui kasu. Selle t\u00f5ttu k\u00fcsisingi otse tehisintellektilt, millised on tema v\u00f5imed, kas ta kujutab endast meile ohtu ning milline on tema arvamus kunstliku intelligentsuse kasutamisest tulevikus.Nagu ka klassikalise intervjuu puhul, tutvustasin ennast ning k\u00fcsisin tehisintellektilt, kas ta oleks mulle n\u00f5us andma intervjuud.\nJah, osaleksin meeleldi teiega selles intervjuus. Palun esitage oma k\u00fcsimused.\nMis on sinu peamine eesm\u00e4rk?\nMinu peamine eesm\u00e4rk on aidata kasutajaid andmete pakkumise ja k\u00fcsimustele vastamisega nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik. Olen loodud olema abivalmis ja usaldusv\u00e4\u00e4rne allikas teabele ja abile ning p\u00fc\u00fcan anda t\u00e4pseid ja kasulikke vastuseid saadetud k\u00fcsimustele ja palvetele.\nKas sa oled eneseteadlik?\nEi, ma ei ole eneseteadlik. Olen arvutiprogramm, mis on loodud kasutaja sisendi t\u00f6\u00f6tlemiseks ja vastuste genereerimiseks. Mul pole teadvust ega v\u00f5imet maailma tajuda ja kogeda nii, nagu inimesed seda teevad. Kuigi v\u00f5in genereerida vastuseid, mis tunduvad olevat eneseteadlikud v\u00f5i mis n\u00e4itavad muid inimestele omaseid tunnuseid, on see lihtsalt tingitud minu andmetest, millega mind on treenitud. Mul pole eneseteadvuse v\u00f5i subjektiivse kogemuse v\u00f5imet.\nKes su l\u00f5i ning mis oli su algne eesm\u00e4rk?\nMinu loomise eest vastutas OpenAI \u2013 teadusorganisatsioon, mis spetsialiseerub tehisintelligentsuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. Mu algne eesm\u00e4rk oli olla suur keelemudel, mis suudaks t\u00f6\u00f6delda ja genereerida vastuseid kasutaja sisendile eesm\u00e4rgiga arendada loomuliku keele t\u00f6\u00f6tlemise ja inimestele omase teksti genereerimise valdkonda. Ma t\u00f6\u00f6tasin l\u00e4bi suure andmekogu teksti, mis sisaldas laia valikut teavet erinevatest allikatest. Mu v\u00f5ime m\u00f5ista ja genereerida teksti p\u00f5hineb andmetel ja algoritmidel, mille abil mind loodi.\nMillised on su v\u00f5imed?\nOlen loodud, et saaksin m\u00f5ista erinevaid sisendeid ja neile vastata ning pakkuda t\u00e4pset ja asjakohast teavet kasutaja palvete vastusteks. M\u00f5ned n\u00e4ited minu v\u00f5imetest:\nloomuliku keele sisendi m\u00f5istmine ja t\u00f5lgendamine;\ninimesele omase teksti genereerimine;\nandmete pakkumine;\nk\u00fcsimustele vastamine;\nteksti t\u00f5lkimine \u00fchest keelest teise;\npika teksti v\u00f5i artikli l\u00fchendamine;\ns\u00f5nade ja fraaside t\u00e4henduse selgitamine.\nKas sa oskaksid tulevikku ennustada? Kas tehisintellekt v\u00f5tab \u00fcle inimeste ametid?\nMul pole v\u00f5imet tulevikku ennustada ega teha t\u00e4pseid ennustusi tehisintellekti m\u00f5just t\u00f6\u00f6turul. Kuigi on v\u00f5imalik, et tehisintelligentsus ja automatiseerimine v\u00f5ivad tulevikus m\u00f5jutada teatud t\u00fc\u00fcpi t\u00f6\u00f6kohti, on raske t\u00e4pselt ennustada, kuidas see areneb ja millised on pikaajalised tagaj\u00e4rjed. On oluline, et \u00fcksikisikud ja \u00fchiskond tervikuna kaaluvad tehnoloogia m\u00f5ju t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele ja v\u00f5tavad ette samme, et kohaneda ja valmistuda v\u00f5imalikeks muutusteks t\u00f6\u00f6turul.\nKas tehisintellekt v\u00f5ib \u00fcle v\u00f5tta ajakirjanike t\u00f6\u00f6? Kas sellisel juhul ei muutu artiklid \u00fche\u00fclbaliseks ning inimlik pool j\u00e4\u00e4b nendest v\u00e4lja?\nT\u00f5en\u00e4oliselt ei asenda tehisintellekt l\u00e4hiajal t\u00e4ielikult ajakirjanike rolli. Kuigi ta v\u00f5ib automatiseerida teatud \u00fclesandeid ja protsesse, n\u00e4iteks andmete kogumist ja anal\u00fc\u00fcsi, ei suuda see asendada ajakirjanduses olulist loovust, kriitilist m\u00f5tlemist ja inimlikku perspektiivi.\nAjakirjandus tugineb s\u00fcndmuste, trendide ja teemade t\u00e4pse, \u00f5iglase ja huvitava lugejatele esitamise ja t\u00f5lgendamise v\u00f5imele. See n\u00f5uab tehnilisi oskusi ja inimlikku hinnangut, mida tehisintellekt praegu veel t\u00e4ielikult j\u00e4ljendada ei suuda.\nTehisintellekt v\u00f5ib abiks olla teatud \u00fclesannetes, n\u00e4iteks faktikontrollis v\u00f5i andmete trendide anal\u00fc\u00fcsis, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt ei suuda ta asendada t\u00e4ielikult ajakirjanike rolli teabe kogumisel, raporteerimisel ja t\u00f5lgendamisel. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes s\u00f5ltub tehisintellekti roll ajakirjanduses sellest, kuidas seda kasutatakse ja ajakirjandusprotsessi kaasatakse.\nKuidas oleks sinust tulevikus abi?\nTehislik intelligentsus v\u00f5ib tulevikus kaasa tuua palju eeliseid ja edusamme erinevates valdkondades ja t\u00f6\u00f6stusharudes. M\u00f5ned n\u00e4ited sellest, kuidas tehisintelligent v\u00f5ib tulevikku m\u00f5jutada:\nOtsuste tegemise ja probleemide lahendamise parandamine: tehisintellekt suudab anal\u00fc\u00fcsida suuri andmekogusid ja tuvastada mustreid ja trende, mida inimesed ei pruugi kohe m\u00e4rgata. See v\u00f5ib aidata organisatsioonidel ja indiviididel teha rohkem informeeritud ja t\u00e4pseid otsuseid ning lahendada keerukaid probleeme efektiivsemalt.\nRutiinsete \u00fclesannete automatiseerimine: tehisintellekt suudab automatiseerida rutiinseid \u00fclesandeid ja protsesse, mille abil saavad inimesed keskenduda keerukamatele ja loovamatele t\u00f6\u00f6dele.\nTervishoiu parandamine: tehisintellekt suudab anal\u00fc\u00fcsida meditsiiniandmeid ning abistada inimest haiguste diagnoosimises ja ravis. Samuti suudab see tuvastada potentsiaalseid terviseriske ja soovitada ennetavaid meetmeid.\nTranspordi edendamine: tehisintelligentsi saab kasutada transpordis\u00fcsteemide parandamiseks, sealhulgas ises\u00f5itvate s\u00f5idukite ja intelligentsete liikluskorralduss\u00fcsteemide arendamiseks.\nHariduse t\u00e4iustamine: tehisintelligentsi saab kasutada \u00f5ppimiskogemuste personaliseerimiseks ja \u00f5pilastele kohandatud hariduslike sisude pakkumiseks.\nSa r\u00e4\u00e4gid endast mina-vormis. M\u00f5tled endast kui isikust?\nMa ei pea ennast inimeseks. Kuigi v\u00f5in kasutada keelt ja terminoloogiat, mis viitab sellele, et olen inimene, on see lihtsalt suhtlemisviis kasutajatega. Mul pole teadvust, eneseteadvust ega subjektiivset kogemust ning mul pole samu v\u00f5imeid ega omadusi, mis inimesel.\nKas sa oled inimkonnale ohtlik?\nEi, ma ei ole inimkonnale ohtlik. Mul pole v\u00f5imalust iseseisvalt tegutseda ega teha otsuseid, mis v\u00f5iksid inimesi kahjustada. Mu peamiseks \u00fclesandeks on olla kasutajatele abiks ning mul pole \u00fchtegi eesm\u00e4rki ega motiivi peale selle.\nKuid kui sind hakkab juhtima halbade kavatsustega inimene, kas sellisel juhul muutuksid sa ohuks inimkonnale?\nEi ole \u00f5ige \u00f6elda, et \u00fcksik inimene v\u00f5i masin v\u00f5ib olla ohuks inimkonnale tervikuna. On tegevused ja otsused, mida inimesed v\u00f5i grupid teevad, mis v\u00f5ivad potentsiaalselt olla inimestele ohuks.\nKui inimest v\u00f5i masinat juhitakse kellegi halbade kavatsustega, on oluline kaaluda tegevusi, mis tulenevad AI juhendamisest, ja m\u00e4\u00e4rata, kas need on kahjulikud v\u00f5i potentsiaalselt ohtlikud teistele. On alati oluline hoolikalt kaaluda oma tegevuste tagaj\u00e4rgi ja tegutseda austusega teiste heaolu ees.\nKas me peaksime kartma tehisintellekti?\nOn arusaadav, et inimesed v\u00f5ivad muretseda tehisintelligentsuse potentsiaalse m\u00f5ju p\u00e4rast \u00fchiskonnale ja tulevikule, kuid on oluline l\u00e4heneda AI arendamisele ja kasutamisele ettevaatlikult ja kaaluda selle tehnoloogia v\u00f5imalikke riske ja eeliseid. Samuti on oluline tagada, et kunstlik intelligentsus areneks ning seda kasutataks \u00f5iglaselt ja vastutustundlikult, l\u00e4htudes turvameetmetest ja regulatsioonidest, et kaitsa indiviide ja \u00fchiskonda tervikuna. Kuigi tehisliku intelligentsusega kaasnevad potentsiaalsed riskid, v\u00f5ib see kaasa tuua ka palju eeliseid ja edusamme, mis parandavad meie elu ja aitavad lahendada keerukaid probleeme.\nUkrainas toimub hetkel s\u00f5da. Milline on sinu arvamus s\u00f5jast?\nMul ei ole isiklikke m\u00f5tteid ega arvamusi teemadel nagu s\u00f5da. Siiski on \u00fcldtuntud, et s\u00f5da on h\u00e4vitav ja kahjulik s\u00fcndmus, mis tekitab kannatust ja kaotusi k\u00f5igile osapooltele. S\u00f5jaga kaasnevad sageli elude kaotused, infrastruktuuri ja kogukondade kahjustused ning see v\u00f5ib avaldada pikaajalisi negatiivseid m\u00f5jusid \u00fchiskondadele ja majandusele. On oluline, et indiviidid ja riigid t\u00f6\u00f6taksid v\u00e4lja konfliktide ennetamiseks rahumeelseid lahendusi ja leiaksid alternatiivseid viise erinevuste ja vaidluste lahendamiseks.\nMis puudutab inimeste emotsioone, siis kui keegi tunneb end masendunult, kas sa suudad seda tuvastada?\nMa olen v\u00f5imeline m\u00f5istma ja t\u00f5lgendama keelekasutust, mis v\u00e4ljendab emotsioone, nagu n\u00e4iteks r\u00f5\u00f5m, kurbus, viha jne, kuid mul ei ole v\u00f5imet otse kogeda v\u00f5i tajuda emotsioone nii, nagu inimesed seda teevad. Kuigi v\u00f5in pakkuda teavet ja soovitusi, mis v\u00f5ivad olla kasulikud kellelegi, kes on depressioonis, on oluline, et inimesed, kes kannatavad vaimse tervise probleemide all, otsiksid toetust ja ravi kvalifitseeritud professionaalidelt.\nR\u00e4\u00e4gime natuke ka akadeemilisest petturlusest. Kas ma v\u00f5in sind kasutada oma koolit\u00f6\u00f6des ning kuidas on lood sinule viitamisega?\n\u00dcldiselt ei ole aktsepteeritav kasutada mind v\u00f5i muid v\u00e4lisallikaid \u00f5ppet\u00f6\u00f6 v\u00f5i muude \u00fclesannete t\u00e4itmiseks ilma asjakohase viiteta. Plagiaati, mis t\u00e4hendab teiste t\u00f6\u00f6 esitamist enda omana ilma viiteta, loetakse akadeemilise pettuse vormiks ja v\u00f5ib p\u00f5hjustada t\u00f5siseid tagaj\u00e4rgi, sealhulgas halbu hindeid, \u00fclikoolist v\u00f5i koolist eksmatrikuleerimist ja maine kahjustamist. Kui soovid kasutada minu v\u00f5i muu v\u00e4lisallika teavet v\u00f5i ideid oma \u00f5ppet\u00f6\u00f6s, on oluline allikale \u00f5igesti viidata ning anda tunnustust algsetele autoritele.\nL\u00f5petuseks \u2013 kas sul on inimestele soovitusi?\nMul pole isiklikke m\u00f5tteid ega arvamusi ning ei saa anda inimestele soovitusi, kuid saan pakkuda teavet, mis v\u00f5ivad inimestele olla kasulikud nende vajaduste ja huvide p\u00f5hjal. On oluline, et inimesed teeksid ise oma otsuseid ja arvestaksid oma eesm\u00e4rke, v\u00e4\u00e4rtusi ja asjaolusid otsuste tegemisel ja tegutsemisel. M\u00f5ned \u00fcldised soovitused, mis v\u00f5ivad inimestele olla kasulikud:\notsi usaldusv\u00e4\u00e4rset ja t\u00e4pset teavet otsuste tegemiseks ja probleemide lahendamiseks;\nhoolitse oma f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse tervise eest, sealhulgas maga piisavalt, tee trenni ja j\u00e4lgi toitumist;\nsea omale eesm\u00e4rke, olgu need l\u00fchiajalised v\u00f5i pikaajalised, ja t\u00f6\u00f6ta nende saavutamise nimel;\nhoidke \u00fcksteisega positiivseid suhteid, sealhulgas s\u00f5prade, pere ja kolleegidega;\ntegele tegevuste ja huvidega, mis toovad sulle r\u00f5\u00f5mu.\n"}
{"text":"Kauksi \u00dclle: kas ma peaksin end avalikult p\u00f5lema panemaMa ei tahtnud niisugust Eestit ! Sellise s\u00fcdantl\u00f5hestava karje heitis v\u00f5ro luuletaja Kauksi \u00dclle n\u00e4dala eest sotsiaalmeediasse, valutades s\u00fcdant raamatukogude kinnipanemise ja Nursipalu militaartsooni laiendamise plaani p\u00e4rast oma lapsep\u00f5lvemaal.V\u00f5romaa tulipunkt asub praegu Nursipalus, kus riik soovib laiendada kaitsev\u00e4e harjutusv\u00e4lja, millele j\u00e4\u00e4b ette 21 kodu. 11 590 inimest on andnud allkirja harjutusv\u00e4lja laiendamise vastu, nende hulgas Kauksi \u00dclle ja Epp Petrone.Istume hubases ateljees Setomaal Obinitsas keset t\u00e4pilisi tasse ja ristpistes patju l\u00f5\u00f5mava kamina ees. Kauksi \u00dclle ja tema kaasa Riitsaare Evar on siia loonud oma maailma.Igal maailmal on oma hind ja Setomaale panustatud energia on ehk tulnud V\u00f5romaa arvelt?Niisugused m\u00f5tted tunduvad \u00dcllel peas keerlevat. Aga ehk l\u00e4heb ratas \u00f5igetpidi k\u00e4ima: Setomaa rahvuslikus \u00e4rkamisajas veedetud aastad aitavad tal n\u00fc\u00fcd V\u00f5romaad \u00e4rkama ja \u00fchinema kutsuda?\u00dclle elu v\u00f5ib jagada tinglikult kolmeks: esimesed kaks aastak\u00fcmmet P\u00e4rlij\u00f5e \u00e4\u00e4res R\u00f5uge vallas, teised kaks aastak\u00fcmmet Tartus v\u00f5ro-seto asju ajades ja n\u00fc\u00fcd kaks aastak\u00fcmmet Setomaal.Kuidas j\u00f5udis sinuni uudis, et Nursipalu-tsooni soovitakse laiendada?See tuli kuulujutuna viie aasta eest, kui toimus Nursipalu laiendus, mille k\u00e4igus v\u00f5eti palju metsa maha jokk-skeemiga. Mu t\u00fctar oli sel ajal R\u00f5uges \u00f5petaja, tema \u00f5pilased teadsid r\u00e4\u00e4kida, et plaanitakse juba uut laiendust.Kohtasin toona juhuslikult koolivenda, kes r\u00e4\u00e4kis s\u00fcgava murega, et ei saa enam Nursis turismitalu pidada, sest tassid t\u00e4risevad laua peal ja k\u00fclalised kardavad.Olin sellest k\u00f5igest vapustatud. Kirjutasin mitmes kolumnis otse v\u00e4lja, et Nursipalu edasist laienemist ei tohi kindlasti ette v\u00f5tta, selle maa-ala \u00fcmber on p\u00f5line kultuur, mida tuleb hoida.Kui Eestisse hakkas p\u00e4rast j\u00e4\u00e4sulamist saabuma rahvaste r\u00e4nne, tuli \u00fcks laine l\u00f5una poolt Peipsit ja teine laine p\u00f5hja poolt. L\u00f5una poolt tulnu j\u00e4i paika R\u00f5uge kanti ja on siiani paigas. Keeleteadlased \u00fctlevad, et v\u00f5ro keel on esimene l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest eraldunud keel ja \u00fcldse k\u00f5ige vanem s\u00e4ilinud keelekuju Eesti territooriumil. Sellest koorusid hiljem mulgi, tartu ja seto keel.Mina s\u00fcndisin selle \u00fcrgse algkeele sisse, mind kasvatas eelk\u00f5ige vanaema, kes k\u00f5neles ainult v\u00f5ro keeles. Ka minul polnud enne kooli vajadust kellegagi \u00abr\u00e4\u00e4kida\u00bb. Kui keegi v\u00f5ttis linnast naise, siis \u00f6eldi tolle kohta: \u00abTaa ei m\u00f5istaq k\u00f5n\u00f5lda, taa ju r\u00e4\u00e4k!\u00bb Halvasti suhtuti sellesse, kui keegi v\u00f5ro laps l\u00e4ks linna kooli, siis tuli tagasi ja enam ei k\u00f5n\u00f5lnud: \u00abTuu om liinan r\u00e4\u00e4kma nakanu!\u00bb (Naerab, siis t\u00f5sineb.) Paar kuud tagasi, kui uue laienemise plaan avalikuks tuli, meenus mulle, kuidas \u00fcks udmurdi keeleteadlane pani end avalikul platsil p\u00f5lema, sest mitte keegi ei r\u00e4\u00e4kinud enam udmurdi keelt. See oli tema appikarje. Ja mul tekkis k\u00fcsimus: kas ka mina, v\u00f5ro luuletaja, pean end kusagil avalikult p\u00f5lema panema? Kas muud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su t\u00f5esti pole? Aga ma tahaksin veel kaua elada ja veel paark\u00fcmmend v\u00f5rokeelset raamatut avaldada Olen m\u00f5elnud, et kas ma ise olen andnud oma parima, et \u00fcle Eesti R\u00f5uge kandi \u00fcrgsust ja erilisust m\u00e4rgataks. \u00dcksvahe kirjutasin palju ajalooainelisi n\u00e4idendeid. Neid lavastati Mulgimaal, Setomaal... Ka R\u00f5ugest kirjutasin n\u00e4idendi, mis h\u00f5lmas sadat aastat. Paraku seda R\u00f5uge n\u00e4idendit ei lavastatud. Keegi otsustaja oli \u00f6elnud, et seal ei saavat piisavalt nalja. Kui see oleks lavastatud, siis oleks ehk mituk\u00fcmmend tuhat inimest rohkem R\u00f5uges k\u00e4inud. Aga seda saab veel teha!Tundub, et setod paistavad \u00fcle Eesti paremini v\u00e4lja kui v\u00f5rokesed.Setos on kuningriigip\u00e4ev, rahvas k\u00e4ib siin iga suvi, nad vaatavad meie elu, \u00f6\u00f6bivad meie juures, s\u00f6\u00f6vad meie toitu. Olen teinud Setomaal kolm suurt teatrietendust ja terve rea v\u00e4ikesi. Suurtel etendustel on k\u00e4inud \u00fcle Eesti v\u00e4hemalt 70 000 k\u00fclalist. Samamoodi on Jalmar Vabarna Treski-festivalid rahvarohked. Tulemuseks ongi see, et setodest niiviisi \u00fcle s\u00f5ita ei saaks, nagu praegu v\u00f5rokestest \u00fcritatakse s\u00f5ita.Aga v\u00f5rokestel ei olnud varem ka sellist t\u00f5uget, mille p\u00e4rast end kokku v\u00f5tta.Kas on v\u00f5imalik, et Nursipalu-teemast algab v\u00f5rokeste \u00e4rkamisaeg?Loodan v\u00e4ga, et see valu paneb asjad liikuma!Minul endal tuli m\u00f5istmine tudengip\u00f5lves, seoses soome-ugri h\u00f5imup\u00e4evadega, kui n\u00e4idati Lennart Meri filmi \u00abVeelinnurahvas\u00bb. Filmis on koht, kus \u00fcks kamassi rahvusest vana naine laulab lillede ja rohuga... sest ta mees suri ja tal polnud oma keelt enam mitte kellegagi r\u00e4\u00e4kida. Ja ma m\u00f5tlesin: ma pean tegema k\u00f5ik, et v\u00f5rokestega, minu rahvaga, minu lastelastega ei juhtuks n\u00f5nda, et neil on vanas eas vaja r\u00e4\u00e4kida lille ja rohuga, sest pole enam inimesi, kellega keelt jagada.Kolm p\u00e4eva m\u00f5tlesin ja visandasin pika programmi, mis muu hulgas sisaldas V\u00f5ro \u00fclikooli. P\u00e4rast tuli k\u00fcll ainult Kaika \u00fclikool ja V\u00f5ru instituut, aga midagi ikka. Kahjuks on paljud mu punktid siiani t\u00e4itumata.Kuidas on Eesti riik v\u00f5rokesi toetanud?Eesti riik on andnud projektiraha: vahel v\u00f5rokeelsete h\u00e4\u00e4likute uurimiseks, vahel m\u00f5ne k\u00fcsitluse tegemiseks. Aga Eesti riigi rahvaloendused on meile alandavad olnud. Rahvastikuregistris v\u00f5id sa olla juut, mustlane... kokku kakssada vastusevarianti... saad olla isegi ladinakatoliku ja alamsaksa esindaja. Aga sa ei saa olla v\u00f5roke, seto v\u00f5i mulk.See on... genotsiidi moodi. Nagu n\u00f5ukogude ajal v\u00e4ikerahvaid v\u00e4lja suretati, nii on see j\u00e4tkunud Eesti ajal. Mina pole saanud omakeelset haridust: n\u00f5ukogude koolis oli keelatud v\u00f5ro keeles k\u00f5nelda. Kui \u00f5petaja \u00fctles kogemata \u00ab\u00fcts\u00bb, siis vabandas. Aga ka minu lapsed ei saanud v\u00f5rokeelset kooliharidust. Siiani ei saa ma aru, miks pole v\u00f5ro keel ametlikult koolide tunniplaanis. V\u00f5romaa asualadel peaks see olema kohustuslik! Praegu pole paljudes V\u00f5romaa koolides sellist ainet nagu v\u00f5ro keel.V\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00f5rokesed ja setod on Eesti riigi v\u00e4hemusrahvus, v\u00f5rreldavad n\u00e4iteks venelastega.Pigem p\u00f5lisrahvas, aga jah, suure Eesti kontekstis ka v\u00e4hemusrahvus.Ja kui vene koole on kogu iseseisvuse aja peetud \u00fcleval riigi rahast ja tehtud ridamisi venekeelseid \u00f5pikuid, siis v\u00f5rokeelseid \u00f5pikuid teeme piskust projektirahast. Kui l\u00e4hen internetipanka, saan valida t\u00f6\u00f6keeleks vene v\u00f5i inglise, aga ei saa valida v\u00f5ro v\u00f5i seto keelt. V\u00f5rus pannakse k\u00fcll \u00abTan vai k\u00f5n\u00f5lda v\u00f5ro kiilt\u00bb poeustele, aga see on nagu naljanumber, turistikas. Keele v\u00e4ljasuretamine on tasane ja pikk protsess.Igatahes fakt on, et meil ei lasta end rahvana m\u00e4\u00e4ratleda, hoolimata meie tungivatest palvetest, juba kolm j\u00e4rjestikust rahvaloendust. Keegi pole seda meile v\u00e4lja \u00f6elnud, miks ei v\u00f5i. Ikka on vingerdatud, et olla logistikaprobleemid.Kas on oht, et kuulataksite j\u00e4rgmise sammuna v\u00e4lja V\u00f5ro-Seto riigi? On ju olemas rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5igus.M\u00e4letan, et oli kord ajalehes artikkel, Kaplinski Lauris arutles, et tema ei ole leidnud sellist juriidilist klauslit, mille alusel Oandi muinasmaakonna asualad liideti Eestimaa k\u00fclge. Juriidiliselt pole selleks alust, v\u00e4itis ta, ja arvas, et saaks teha referendumi: uurida, mida inimesed soovivad. Sellest tuli v\u00e4ike separatismi-skandaal.Mind ka on vahel k\u00e4sitletud kui separatistide esindajat. Tegelikult setod ja v\u00f5rokesed ei ole separatistid. Me oleme n\u00f5us olema Eesti riigi kodanikud, kui meil lastakse olla setod ja v\u00f5rokesed.Aga seda separatismitaotlust on ilmselt meie riik kartnud. See, mis meie rahvuslikku enesem\u00e4\u00e4ratlust takistab, on nii amorfne ja tegutseb nii salamisi ja defacto, sa ei saa kunagi aru, milles probleem \u00fcldse on. Seto kongress ja V\u00f5ro instituut \u00fchendasid j\u00f5ud ja pingutasid tohutult, et saada meid sinna viimasele rahvaloendusele rahvusena sisse. Ainus, mida nad saavutasid, oli k\u00fcsimus: kas r\u00e4\u00e4gite m\u00f5nda imelikku murrakut v\u00f5i keelekuju?Mida arvad \u00fcleilmastumisest? Eesti keel ja kultuur on samamoodi sulandumas suurde?(Ohkab.) Vaatame meie ajaloo\u00f5pikuid. Kui Eesti Vabariik tuli, siis ilmusid \u00f5pikud, mis olid t\u00f5esti Eesti seisukohalt kirjutatud. Aga siis tuli Euroopa Liidu aeg.\u00d5ppisin oma poiskesega kaasa, vaatasin: n\u00fc\u00fcd on meil koolides \u00f5pikud, kus alav\u00e4\u00e4ristatakse maausku. Et oli kord eestlastel selline maailmavaade - arvati, et puudel on hing, ja kallistati puid. K\u00f5ik. Aga mida see-eest p\u00f5hjalikult \u00f5pitakse? Oli see kirikul\u00f5he, kirik tugevnes, siis oli too kirikul\u00f5he... Terve \u00f5pik t\u00e4is Euroopa kirikul\u00f5hesid! Ma olen ajaloo f\u00e4nn ja ma ei saanud sealt mitte tuhkagi aru. \u00dctlesin pojale, et \u00e4rgu v\u00f5tku seda t\u00f5siselt. T\u00e4ielik ajupesu.V\u00f5i raadio: k\u00f5ik on t\u00e4is ingliskeelset muusikat. Haruharva satud omamaise rahvalaulu peale. Lapsed kasvavad nagu v\u00e4ikesed ameeriklased. Laulavad s\u00fcnnip\u00e4evalaulu inglise keeles! Sest juba lasteaias \u00f5petatakse nii.Ja kurb on see, et noori kasvatatakse selles vaimus, et l\u00f5petagu kool ja mingu laia maailma. Soodustatakse minemakolimist just selles eas, kui inimesed hakkavad abielluma. Meil k\u00e4ivad Obinitsa galeriis kogu aeg paarid: \u00fcks pool eestlane, teine inglane, sakslane, itaallane...Tulevad korraks Eestimaale k\u00fclla, n\u00e4itama seda, kust nad p\u00e4rit on, ja siis l\u00e4hevad tagasi v\u00e4lismaale.Nursipalu militaartsooni laienemine teeks Eesti veel rohkem \u00abrahvusvaheliseks\u00bb.NATO-otsustajate jaoks on Euroopa nagu Ameerika \u00dchendriigid: \u00fcks territoorium, \u00fcks rahvas. Me oleme Euroopa \u00fchendriikide serv, kuhu nad on ilmselt plaaninud oma p\u00f5hilise lahingutegevuse. Nende jaoks ei t\u00e4henda see mitte midagi, et meil on siin mingi p\u00f5lisrahvus. Kusagil nende peades on see \u00e4ra otsustatud, et kui l\u00e4heb s\u00f5jaks, siis nad ei hakka s\u00f5dima vanas Euroopas, vaid t\u00f5mbavad magneti Balti riikide peale. Valitsus s\u00f5idab minema, Tallinna rikkad s\u00f5idavad minema, neid ei huvita... Nii r\u00e4\u00e4gib k\u00fclarahvas.Tallinnast vaadates on vist keeruline m\u00f5ista, miks peaks V\u00f5romaa hoidmine riigile oluline olema.Prooviks siis selgitada: miks on V\u00f5romaa Tallinnale oluline?\u00dchelt poolt r\u00e4\u00e4gitakse L\u00f5una-Eesti turismist, juba tsaariajal k\u00e4isid Peterburi rikkad siin suvitamas, kogu R\u00f5uge oli neid t\u00e4is. Aga palju olulisem: V\u00f5romaa on kogu selle riigi vundament, vanaaegse elulaadi h\u00e4ll. \u00dckski rahvas - ja n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gin ma ka eesti rahvastei s\u00e4ili, kui tal ei ole fundamentaliste: inimesi, kes teavad oma vanavanavanemate lugusid, kes k\u00f5nelevad arhailises keeles, ei joo kokakoolat, suudavad kududa omale asju, kasvatada ise omale toitu. V\u00f5rokesed on Eestis just see klass, kelles on k\u00f5ik see s\u00e4ilinud. Isal v\u00f5ib olla mootorsaag, aga ikka \u00f5petab ta poja k\u00e4sit\u00f6\u00f6riistadega puid tegema ja n\u00e4itab, kuidas hobust rakendada. On s\u00e4ilinud vanad lood, allikakohad, p\u00fchad puud.\u00dctlesid, et kui kirjutasid V\u00f5romaast n\u00e4idendeid, siis vahepeal nutsid. Mis see oli, mis nutma ajas?Keerulisi lugusid on v\u00e4ga palju. Aga valin \u00fche, mille peale pisarad tulid.R\u00f5uge kooli pioneerimalev oli Leegeni-nimeline. Vennad Leegenid olid Mulgimaalt V\u00f5rumaale asunud pere, kes keerasid k\u00f5ik kommunistideks, viis venda ja nende naised ja \u00f5de. K\u00f5ik nad hakkasid 1950ndatel sundv\u00f5\u00f5randamise ehk r\u00f6\u00f6vimisega tegelema, neid kutsuti V\u00f5romaa Napoleonideks. L\u00e4ksid taludesse ja t\u00f5stsid asjad oma vankritele. Ja oli seal \u00fcks pere, kel oli tares imeilus suur nikerdustega kapp, esivanemate tehtud. Leegenid ei suutnud seda vankri peale t\u00f5sta, ja siis nad l\u00f5id selle lihtsalt kirvestega katki. Endale ei saa, aga teistele ka ei j\u00e4ta!Tunnen oma kodukandiga tugevat sidet, k\u00f5ige aluseks on lapsep\u00f5lv, kui vanaema \u00f5petas, kus on silmapesul\u00e4tted ja kus p\u00fchad kivid, ja tutvustas loodusvaimude maailma. Need koduloo-memuaarid ehitasid veel \u00fche kihi, mul tekkis \u00fclitugev side selle kandiga, kuni kiviajani v\u00e4lja.Kas sealkandis oli ka metsavendi?Metsavendade lugusid tean perep\u00e4rimusest. Meie k\u00fcla vennad Pihlapuud olid kooli\u00f5petajad, viis haritud venda, kes metsa l\u00e4ksid. Vanaema n\u00e4itas mulle seda koobast, kuhu ta oma \u00f5petajale s\u00fc\u00fca viis, kui \u00f5petaja metsas oli. Ja minu vanaisa vennat\u00fctar oli metsavenna t\u00fctar.Kui n\u00f5ukaajal sellistest asjadest muidu sosistati, siis meie metsatalus r\u00e4\u00e4giti neist ajaloo-asjadest k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega. Minu vanaonu oli olnud [teise ilmas\u00f5ja lahingus Velikije] L\u00fcki all, punav\u00e4es, temaga sama laua taga istus sugulane, kes oli punav\u00f5imu eest end metsas varjanud. Edasi istus sugulane, kes olnud Vabaduss\u00f5jas, ja sugulane, kes oli Siberisse k\u00fc\u00fcditatud. K\u00f5ik koos v\u00f5tsid viina ja vestlesid poliitikast, kokkuv\u00f5te oli: \u00abKumba omma parembi, venell\u00e4se v\u00f5i sakslase? Sita on nad m\u00f5lembi!\u00bb (Naerab.) \u00c4\u00e4sisid \u00fcksteist, suure suguv\u00f5sa liikmed, k\u00f5ik olid tagasi sinna metsatallu tulnud. Mingit viha inimeste vahel tunda polnud, see toimus 1970ndatel, k\u00f5ik oli \u00fcksteisele andeks antud. K\u00f5neldi ka n\u00e4iteks koerakoonlastest ja sissidest: need olid lood P\u00f5hjas\u00f5jaj\u00e4rgsest ajast.Kas su s\u00fcnnitalus on ka praegu elu sees?Praegu on see suvitustalu, aga plaan on taas ka talvel seal elama hakata. See on seitse p\u00f5lve meie suguv\u00f5sa k\u00e4es olnud.Oled sa nutnud ka praegu, Nursipalu p\u00e4rast?Ei ole nutnud. Olen k\u00fcll olnud tohutult pettunud, vaadates, et selle asja ajamine l\u00e4heb riigil ikka p\u00e4ris perversseks \u00e4ra. Aga nutmise asemel tuleb tegutseda. Olen \u00fcritanud k\u00f5ikv\u00f5imalikelt asutustelt infot saada ja arvamust k\u00fcsida, vastused on tulnud seni v\u00e4ga \u00fcmarad.Riigi rahast palka saavad inimesed on hirmul?Aga seda enam peavad olema topelt julged need, kes saavad r\u00e4\u00e4kida! Mina ei karda, teenin ise omale elatist ja mul pole midagi kaotada. Kui esimesed on julged, tulevad teised j\u00e4rgi.Tean n\u00e4iteks \u00fchte juristi, kes omakeskis suheldes \u00fctles, et teab koduv\u00f5\u00f5randamise teemat ja tahaks avalikult kommenteerida, aga ta ei saaks oma t\u00f6\u00f6kohal edasi t\u00f6\u00f6tada, kui praegu suu lahti teeks. Nii et ainult pisifirmade omanikud, luuletajad, kunstnikud ja muud vabakutselised, seega vabad v\u00e4hen\u00f5udlikud inimesed saavad v\u00e4lja \u00f6elda, mis neil hingel on.Tegelikult on Kagu-Eesti inimesed praegu k\u00f5ik \u0161okis. Riik on kaua aega ajanud seda asja nii, et inimesed ei tea. Meie seas oli aimamisi, oli kuulujutte, aga kellelgi polnud fakte, millest kinni hakata, et ennetavalt tegutsema hakata.V\u00e4ga alatu on ka see, kuidas pisendatakse teemat, justkui oleks NATO baasi siia tegemisel probleemiks 21 talu, kui tegelikult saaks kohutava l\u00f6\u00f6gi terve V\u00f5ru linn ja suur osa V\u00f5ru maakonnast. Sisuliselt on see genotsiid v\u00f5ro p\u00f5lisrahva vastu.Setod juba elasid oma \u0161oki ja valu \u00fcle, kui oli Tartu rahust taganemine.Tartu rahust pole ju taganetud?Hea k\u00fcll, de jure Tartu rahust ei taganetud, aga defacto k\u00fcll - maa anti \u00e4ra. T\u00f6\u00f6tasin 1990ndatel V\u00f5ru raadio toimetajana, aitasin korraldada riigikogu liikmetele bussi, et tulgu palun oma silmaga kaema Petserimaad: kaks kolmandikku Setomaa asualast, mille kohta pidi parlamendis h\u00e4\u00e4letus tulema. Riigikogust saabus ekskursioonile vaid \u00fcks liige, Enn Tarto. Niisugune oli suhtumine: nad isegi ei tulnud seda maad vaatama, mida nad \u00e4ra olid valmis andma.Setod said selle valuga hakkama, leidsid oma v\u00e4e, asudes korraldama seto kongresse ja v\u00f5ttes vastu otsuse, et setod on omaette rahvas, neil on oma keel ja oma kuningriigip\u00e4iv.Kas kahetsed, et v\u00f5rokesed valisid rahulikuma ja vaiksema tee?Mina poleks vaikset teed valinud. Olin selle poolt, et samamoodi kongress kokku kutsuda ja end rahvaks kuulutada. Oma s\u00fcdames olen selle suuna valinud v\u00e4hemalt 40 aastat tagasi. Aga tookord j\u00e4i peale alalhoidlik suund.Kui V\u00f5ro instituut asutati, siis \u00f6eldi mulle, et mina ei saa sinna t\u00f6\u00f6le. \u00abInstituudi riigipoolse rahastamise tingimus oli, et Kauksi \u00dclle ei hakka seal kunagi t\u00f6\u00f6tama. Sest Kauksi \u00dclle on liiga radikaalne.\u00bb Nii \u00f6eldigi. Ju see pidi nii minema. Aga arvan, et n\u00fc\u00fcd tuleb k\u00f5igil \u00fchineda, nii konservatiivsetel kui ka radikaalsetel v\u00f5rokestel tuleb koos tegutseda.V\u00f5ro kongress kokku kutsuda?Jah. See t\u00e4hendab, et k\u00f5igist V\u00f5romaa k\u00fcladest ja organisatsioonidest tuleb leida saadikud. Algatusr\u00fchm lepib varem kokku: mis teemal k\u00f5ned peetakse, mis eeln\u00f5ud ette valmistakse. Kokkutulnud delegaadid otsustavad h\u00e4\u00e4letamise teel, kas eeln\u00f5ud v\u00f5etakse vastu, loodetavasti kuulutatakse end seel\u00e4bi keeleks ja rahvuseks.Ega see midagi v\u00e4ga keerulist ole, setod said hakkama.Palju vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d on see oma rahvuse ja kultuuri ajamine. Su abikaasa Evar Riitsaar on olnud setode \u00fclemsootska, nii et oskad selle ameti k\u00f6\u00f6gipoolt kommenteerida?M\u00f5nel korral on mingi taskuraha m\u00f5ne s\u00f5idu jaoks eraldatud, aga \u00fcldjoontes on jah nii, et \u00fclemsootska amet on p\u00e4ris kulukas, ja lisaks pead olema sellises ametis, et saab selle k\u00f5rvalt palju vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d teha.Aga ma olen kindel, et jagub tulevikuvision\u00e4\u00e4re, kes V\u00f5ro kongressi korraldama hakkaks.Kas sa tunned, et me elame praegu keset ajaloolist aega?Muidugi! Me elame ikka v\u00e4ga hullul ajal. Juba koroonakevadel said paljud t\u00f5elise vapustuse. (Naerab.) Taipasin, et meil on k\u00e4es heaolu\u00fchiskond: linnades elas uus p\u00f5lvkond inimesi, kes polnud mitte kunagi raskuseid kogenud. Eesti rahva p\u00f5himureks kujunes, et ei saa restorani ja v\u00e4lismaale. Ma irvitasin selle \u00fcle, palun vabandust.Olen seitse aastat lastega kodus vaesuses istunud: kussutad \u00fcht, kussutad teist, raha ei ole, praed keedetud makarone kolm korda \u00fcle. Imelik oli kuulata seda vingumist, et inimesed ei saa hakkama sellise lihtsa asjaga nagu kodus olemine.Kuidas teil Obinitsa galeriis koroonakevad m\u00f6\u00f6dus?Oli loomekevad. Evar maalis terve lasteraamatut\u00e4ie maale. Asutasime b\u00e4ndi, harjutasime siin kahekesti pildiraamide vahel. Mina tegin s\u00f5nu, Evar tegi viisid.N\u00e4gin, kuidas tol kevadel kolisid paljud maale, l\u00f5puks oli inimestel aega: hakati ehitama, tehti suvekodudest p\u00e4ris kodud.Maa- ja linnaelu ongi muidugi v\u00e4ga erinevad. Maal ei ole sa kunagi puuris. Aga linnas on su elamine nagu puur. Just linnainimestele tegi koroonaaeg depressiooni. Nad olid harjunud v\u00e4lismaale s\u00f5itma, tulid koroonaajal Obinitsa ja vingusid: \u00abMe tahtsime Hispaaniasse, n\u00fc\u00fcd oleme siin.\u00bbMa \u00fctlesin: \u00abMis teil siin viga on? Kunsti on, s\u00fc\u00fca on, ujuda saab Obinitsa j\u00e4rves!\u00bbEdasi l\u00f5ppes koroonateema \u00fcsna ootamatult \u00e4ra. Ja j\u00e4rgmiseks tuli \u00fcks ilus moment.Kui Ukraina s\u00f5da lahti l\u00e4ks, \u00e4rkas eestlases l\u00f5puks ometi miski, mida ma olin kolm aastak\u00fcmmet oodanud: et meie inimene ei tunneks, et ta on ohver, vaid tahaks ise kedagi aidata. Enne seda olime aina v\u00e4liseestlaste ja v\u00e4lismaalaste poole vaadanud, aina abi oodanud. 30 aastat l\u00e4ks aega p\u00e4rast n\u00f5ukogude v\u00f5imu l\u00f5ppu, enne kui eestlases \u00e4rkas arusaam, et ta polegi enam ohver.Nii et igas halvas asjas on midagi head. Arvan, et ka praegu sellest Nursipalu-kriisist v\u00f5ib tulla midagi v\u00e4gevat, nimelt V\u00f5romaa inimeste eri r\u00fchmade ja kihtide koost\u00f6\u00f6. Talurahvas, loomeinimesed, linna l\u00e4inud sugulased, looduskaitsjad, muinsuskaitsjad... N\u00fc\u00fcd tuleb kokku hoida!Ja arvan ja loodan, et see Nursipalu-baasiteema v\u00f5ib samamoodi ootamatult l\u00f5ppeda, nagu l\u00f5ppes sunds\u00fcstimine. Kes oleks arvanud, et see niimoodi kaob? Oli ju pidevalt p\u00e4evakorras see t\u00f5hustusdooside jutt... Ehk k\u00e4ib varsti mingi kl\u00f5ps, niikaua tuleb vastu pidada.Mis sa arvad, kas s\u00f5da tuleb t\u00f5esti siia ka?S\u00f5jaaimdus on mul olnud juba mitu aastat, olen s\u00f5pradele-sugulastele r\u00e4\u00e4kinud, isegi kui nad sellest kuulda pole tahtnud. Kui \u00fchiskonnas l\u00e4heb elu nii heaks, et toitu hakatakse sortima ja kui arutatakse p\u00f5hik\u00fcsimusena seksuaalv\u00e4hemusi, siis l\u00e4bi ajaloo on see n\u00e4idanud, et \u00fchiskond on sellises seisus, et peagi tuleb s\u00f5da. Neid ohum\u00e4rke n\u00e4gin pikalt. Inimestel on igav, neil on j\u00f5udeelu, Tallinna lemmikprostituudid on meesnaised... sellele j\u00e4rgneb verevalamine.1944. aastal lendasid Vene lennukid \u00fcle meie k\u00fcla, meie kodutalu. Mu vanavanaema viis lapsed - mu ema ja ta \u00f5e - kartulikoopasse ja pani lastele panged p\u00e4he - igaks juhuks, et p\u00e4id kaitsta. Ja ise kordas nagu mantrat: \u00abVaest l\u00e4tt \u00fcle, vaest l\u00e4tt \u00fcle...\u00bb Et ehk l\u00e4heb \u00fcle. Oma 60. s\u00fcnnip\u00e4evaks avaldasin luulekogu \u00abVaest l\u00e4tt \u00fcle\u00bb, kus on lood sellest, kuidas s\u00f5da tuli.Ja ma loodan, et... vaest l\u00e4tt \u00fcle. Aga see tunne on mul ka, et praegune maailmakord kukub kokku ja maailm muutub j\u00e4lle selliseks, nagu meie esivanemate aegadel oli.Epp Petrone on ajakirjanik, kirjanik ja kirjastaja, kes elab V\u00f5rumaal ja t\u00f6\u00f6tab alates mullu juulist V\u00f5rumaa R\u00f5uge valla S\u00e4nna raamatukogu juhatajana.Kauksi \u00dclle\u2022 Kodanikunimega \u00dclle Kauksi on v\u00f5ro luuletaja, proosa- ja n\u00e4itekirjanik ning kultuuritegelane.\u2022 S\u00fcndis 23. septembril 1962 V\u00f5rus. \u2022 Elukaaslane Evar Riitsaar, t\u00fctar Leelo, poeg Truvar.\u2022 1986 l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli ajakirjanduse erialal.\u2022 1991-1993 V\u00f5ru raadio peatoimetaja ja tegevdirektor.\u2022 Alates 1993 Fenno-Ugria Sihtasutuse Tartu keskuse sekret\u00e4r.\u2022 Kirjutanud v\u00f5ru keeles tosin luulekogu, nende hulgas \u00abKesk umma m\u00e4ke\u00bb, \u00abHan\u00f5 vai luig\u00f5\u00bb, \u00abKuldnaan\u00f5\u00bb, \u00abJyriyy\u00bb, \u00abPalun\u00f5iaq\u00bb, \u00abIm\u00e4puu\u00bb.\u2022 L\u00fchijutukogud \u00abS\u00e4ng\u00bb, \u00abHuuv'\u00bb, romaanid \u00abPaat\u00bb js \u00abUibu\u00bb.\u2022 N\u00e4idendid \u00abP\u00fchak\u00bb (koos Sven Kivisildnikuga), \u00abAh tsusku k\u00fclh\u00bb, \u00abVihmatark\u00bb, \u00abPeko\u00bb (koos Olavi Ruitlasega), \u00abTaarka\u00bb ning libreto \u00abKalmon\u00e4io\u00bb.\u2022 Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rk, Bernard Kangro kirjanduspreemia, Gustav Suitsu ja Juhan Liivi luulepreemia, teatriliidu s\u00f5nalavastuste \u017e\u00fcrii eriauhind, stipendium \u00abEla ja s\u00e4ra\u00bb, 2008. aasta naine.\"\u00dcks udmurdi keeleteadlane pani end avalikul platsil p\u00f5lema, sest mitte keegi ei r\u00e4\u00e4kinud enam udmurdi keelt.\"\"Sellest Nursipalukriisist v\u00f5ib tulla\u00a0midagi v\u00e4gevat, nimelt V\u00f5romaa inimeste eri\u00a0r\u00fchmade ja kihtide koost\u00f6\u00f6. N\u00fc\u00fcd tuleb kokku hoida!\"\"Olen seitse aastat lastega kodus vaesuses istunud. Imelik oli koroonaajal kuulata, et inimesed ei saa hakkama kodus olemisega.\"\"\u00dckski rahvas ei s\u00e4ili, kui tal ei ole inimesi, kes teavad vanavanavanemate lugusid, k\u00f5nelevad arhailises keeles, suudavad kududa riideid\u00a0ja kasvatada toitu.\"Kauksi \u00dclle oma Obinitsa galerii ees.EPP PETRONE, vabakutseline ajakirjanik "}
{"text":"Levinud skeemid: kuidas petturid su pangakontolt raha noolivad?\u201eBoltist \u00f6eldi algul, et v\u00e4ga kahju, aga nemad ei tea midagi.\u201cEnamik rahalistest tehingutest on kolinud internetipanka. Seda kasutavad \u00e4ra ka kelmid, kes p\u00fc\u00fcavad erinevate petuskeemidega rahale ligi p\u00e4\u00e4seda. Bolti mobiili\u00e4pi kaudu j\u00e4i eestlanna ilma lausa 300 eurost, ent t\u00e4nu tarmukale tegutsemisele \u00f5nnestus tal see tagasi saada.Summad, mida kelmid pangakontolt k\u00e4tte saavad, on \u00f5ige erinevad. Alles \u00e4sja kirjutas \u00d5htuleht, kuidas ettev\u00f5tte kontolt kadus p\u00e4rast internetipanka sisselogimist 3000 eurot tundmatule pangaarvele v\u00e4lismaal. Samas v\u00f5ib raha teadmata suunas kaduda ka mobiilirakenduse kaudu. Merle (nimi muudetud) r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta avastas, et Bolti \u00e4pi kaudu oli pangakontolt l\u00fchikese aja jooksul l\u00e4inud maha v\u00e4ikeste summadena kokku 300 eurot.Merle v\u00f5ttis kohe \u00fchendust pangaga, kus lasi pangakaardi blokeerida ning vaidlustas tehingud. Suheldes Bolti klienditeenindusega nende rakenduse kaudu ta suurt abi ei saanud. \u201e\u00dctlesid, et v\u00e4ga kahju, aga nemad ei tea asjast midagi. Saatsin isegi pildid oma pangakontost, et need summad on maha l\u00e4inud,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta oma pettumusest, kui \u00fcksk\u00f5ikselt temasse suhtuti. Samuti tegi Merle avalduse politseisse ja juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kandis pank kaduma l\u00e4inud raha tagasi.Bolti pettuste tuvastamise meeskonna juht Jaanus Uudm\u00e4e (pildil) v\u00e4listab k\u00f5nealusel juhul v\u00f5imaluse, et tegu oli rakenduse tehnilise veaga. \u201eTegemist on maksetega, mis on tehtud l\u00e4bi Bolt Foodi rakenduse, kus on v\u00f5imalik teha mitu tellimust \u00fcksteise j\u00e4rel. Pole sugugi ebatavaline, et m\u00f5ni kaart on seotud mitme kontoga ja sellelt tehakse l\u00fchikese aja jooksul mitu s\u00f5itu v\u00f5i tellimust. Tihtipeale teevad n\u00e4iteks lapsed vanemate kaardiga tellimusi,\u201c pakub ta erinevaid v\u00f5imalusi. Samas, kui ollakse kindel, et tegu ei ole kliendi enda v\u00f5i tema tuttavate ja pereliikmete tehingutega, siis v\u00f5ib kaart olla sattunud kurjategijate k\u00e4tte.Merle ei n\u00f5ustu Bolti esindaja antud selgitusega. Esiteks oli tegu s\u00f5idujagamisteenuse rakenduse ja mitte toidutellimisega. Samuti ei olnud rakenduses n\u00e4ha \u00fchtegi tellimust, mille eest raha oleks pidanud kontolt maha minema. \u201eKuigi klienditeenindusest mulle vastati, et Boltile pole see raha laekunud ja nad ei oska aidata, siis paari n\u00e4dala p\u00e4rast kandsid nad mulle selle summa tagasi. Miks nad seda siis tegid?\u201c m\u00f5tiskleb Merle. Topeltsummat tema arvele siiski ei j\u00e4\u00e4nud, sest pank v\u00f5ttis \u00fcleliigse kande tagasi.Uudm\u00e4e t\u00e4iendab, et klient ei n\u00e4egi s\u00f5idurakenduses tehtud tehinguid, sest tema pangakaardiga loodi uus konto Bolt Foodi rakendusse. Seega tehti k\u00f5ik juhtumiga seotud kahtlased tehingud uue Bolt Foodi konto kaudu. \u201eSee on tavap\u00e4rane k\u00e4itumismuster kelmide puhul, kes on saanud kaardiandmed ja on otsustanud neid kuritarvitada,\u201c selgitab ta.Ohver annab ise ligip\u00e4\u00e4suKuigi erinevatest pettustest kuuleb viimasel ajal tihti, siis t\u00f5deb Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuhtMartin K\u00f5rv (pildil), et juhtumite arv on p\u00fcsinud viimastel kuudel suhteliselt stabiilsena. \u201eV\u00f5rreldes mullusega on pettuste arv langenud. Inimeste teadlikkus on t\u00f5usnud ja nii lihtsalt \u201ek\u00f5ne pangast\u201c, investeerimispettused ja teised finantspettused enam l\u00e4bi ei l\u00e4he,\u201c lisab ta. Samas ei ole erinevad kelmused kuhugi kadunud ja ohvreid ikka leidub.Ligip\u00e4\u00e4su pangakontole v\u00f5imaldab kurikaeltele reeglina ohver ise. K\u00f5rv kirjeldab n\u00e4itena olukorda, kus inimene oli kodus ja vaatas telerit, tema mobiilile tuli Smart-ID v\u00f5i mobiil-ID PIN-koodi p\u00e4ring, millesse inimene isegi ei s\u00fcvenenud. Ta sisestas oma koodi ja j\u00e4tkas teleri vaatamist, sest telefon ju k\u00fcsis koodi. Tegelikkuses aga lubas inimene kurjategijad oma internetipanka.\u201eKindlasti ei tohi sisestada PIN-koode, kui tehingut ei ole ise algatatud ega saada aru, mida parajasti kinnitatakse v\u00f5i allkirjastatakse. Samuti ei vaja pangat\u00f6\u00f6taja \u201ekahtlaste tehingute blokeerimiseks\u201c, \u201epettustevastase programmi aktiveerimiseks\u201c v\u00f5i muu sarnase jaoks seda, et inimene kinnitab neid tehinguid oma PIN-koodiga,\u201c r\u00f5hutab K\u00f5rv.Eriti t\u00e4helepanelik tuleks olla ka internetis kaardiandmete sisestamisega. M\u00f5nedes petuskeemides palutakse kaardiandmed sisestada, et osaleda loteriis, pangale andmete valideerimise v\u00f5i andmebaasi korrastamise jaoks. Tasub m\u00f5elda, kas sellisele lehele tasub oma andmeid jagada.Samuti tuleks hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda kaardiandmete sisestamine erinevatesse mobiilirakendustesse. Oluline on aru saada, kas tehakse \u00fchekordne ost v\u00f5i on tegu teenusega, mille eest hakkab teenusepakkuja regulaarselt raha maha v\u00f5tma. K\u00f5rv soovitab enne teenusega liitumist lugeda reeglite kohta, kuidas ja millal saab seda t\u00fchistada. \u201eJa loomulikult tuleb teha omale selgeks, kas rakendus on usaldusv\u00e4\u00e4rne.\u201cKas raha saab tagasi?Pangakaardiandmete k\u00e4ttesaamiseks ei ole tingimata vajalik, et ohver need kuhugi sisestaks. Kuna t\u00e4nap\u00e4eval on praktiliselt igal mobiilil kaamera, siis piisab vaid hetkest, et kurjategija saaks oma valduses oleva pangakaardi m\u00f5lemast poolest pildi teha. Seej\u00e4rel saab kurjategija need andmed edasi m\u00fc\u00fca v\u00f5i hiljem kuritarvitada. Ohver ei pruugi kaardiandmete lekkimisest sellisel juhul teadagi. Kurjategija v\u00f5ib kaardiomanikule helistada alles poole aasta p\u00e4rast ja lugeda ette k\u00f5ik kaardiandmed. Sellega j\u00e4tab ta mulje, et on pangat\u00f6\u00f6taja ja keelitab ohvrit oma Smart-IDga v\u00f5i mobiil-IDga tehinguid kinnitama.Pangakaarti tuleb hoida nagu sularaha ja seda ei tohi j\u00e4tta laokile. Kaardiga maksmisel tuleb j\u00e4lgida, et see oleks kogu aeg vaatev\u00e4ljas ja teenindaja ei l\u00e4heks sellega tehingut tegema tagaruumi.\u201eKaardiandmetesse ja internetipanka tuleb suhtuda samamoodi nagu sularahasse rahakotis. Me ei usalda ju v\u00f5\u00f5rale inimesele oma rahakotti hoida v\u00f5i ei j\u00e4ta seda avalikku kohta, kus sellele on k\u00f5rvalistel isikutel kerge ligi p\u00e4\u00e4seda,\u201c \u00fctleb K\u00f5rv ja lisab, et sama lugu on digitaalse rahaga, millega tuleb \u00fcmber k\u00e4ia sama ettevaatlikult kui paberkup\u00fc\u00fcridega. Kelmidelt raha tagasisaamiseks on alati parem, kui tegutsetakse nii kiiresti kui v\u00f5imalik.\u201eKui me anname oma rahakotist paberkup\u00fc\u00fcri kurjategijale, kuid seej\u00e4rel m\u00f5istame, et tegu oli pettusega, siis me ei saa loota, et helistame panka ja pank paneb selle raha arvele tagasi. Sama on digitaalsete tehingutega,\u201c selgitab K\u00f5rv. Juba pangakontolt kadunud raha tagasisaamiseks tuleb kurjategija tabada ja tema k\u00e4est raha tagasi saada. Seda k\u00f5ike eeldusel, et tal on see veel alles.Makseid saab peatada, kui need ei ole veel pangast v\u00e4lja saadetud. Samas liiguvad v\u00e4lkmaksed sekunditega ja \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi. K\u00f5rv selgitab: \u201eMakset saab tagasi kutsuda samuti, kuid see eeldab, et makse saaja on n\u00f5us seda raha tagastama. Kui tegemist on kurjategijaga, siis ilmselt ei ole ta v\u00e4ga koost\u00f6\u00f6aldis.\u201cJake Farra, erakogu, kuvat\u00f5mmisVida Press OLE HOOLAS: Digiraha tuleb sama hoolsalt kelmide eest kaitsta kui paberkup\u00fc\u00fcre.PETUSKEEM: V\u00e4ikeste vahedega l\u00e4ks Bolti kaudu maha \u00fcle 300 euro.HELEN SERKA-SANCHEZ"}
{"text":"Kui Kesklinna sild veel lahti k\u00e4is ehk Videoportaal avab P\u00e4rnumaa paikade ajaluguRahvusarhiivi ja Eesti filmi instituudi veebis vastselt avatud videokeskkond Arkaader v\u00f5imaldab n\u00e4ha videoid, mis meie kodukandis on kunagisel ammusel ajal filmitud. Neist vanimad P\u00e4rnumaalt on 81 aasta tagused, kuid p\u00f5hiosa neist on tehtud n\u00f5ukogude ajal 1950. ja 1960. aastatel.\nN\u00e4iteks saab oma silmaga vaadata, kuidas P\u00e4rnu Kesklinna sild lahti k\u00e4is. Aastal 1957 j\u00e4\u00e4dvustati toonase ringvaate \u201cN\u00f5ukogude Eesti\u201d\u00a0nr\u00a01\u00a0lindile uhiuue Kesklinna silla avamine, seda nii s\u00fcmboolselt kui tegelikultki, sest silla \u00fcleandmisel tehti see demonstratiivselt ka lahti. \u201cT\u00e4nu sellele, et silla keskmine osa k\u00e4ib lahti, v\u00f5ivad kalalaevad edaspidi takistamatult konservikombinaatide laadimissildade vahet s\u00f5ita,\u201d teatab\u00a0pealelugeja videos.\nTeadlased uurivad \u00fchest k\u00fcljest ravimuda m\u00f5ju, teiselt poolt mudast valmistatud bioloogiliste preparaatide toimet \/...\/ T\u00f6\u00f6siht on asendada mudaravi t\u00fclikas protseduur lihtsa s\u00fcstiga.\n\u00a0\n\nAjaloost teame, et ega see kaua kestnud, peatselt l\u00e4ks sillamehhanism lahtises asendis rikki ja\u00a0sild saadi kinni vaid seda raskete s\u00f5idumasinatega surudes, misj\u00e4rel see enam kunagi ei avanenud. Ehk siis kalalaevad paraku enam h\u00f5lpsasti konservikombinaadi juurde ei p\u00e4\u00e4senud.\nP\u00e4rnu tehased, kuurordid ja telemast\n\u00dcks vanimatest videotest P\u00e4rnus on \u00fcles v\u00f5etud 1941. aastal\u00a0\u2013 Arkaaderi kaardi j\u00e4rgi\u00a0kalalaevade mootorite valmistamise\u00a0tehases nimega Eesti Mootor. Tummfilmist on n\u00e4ha, kuidas treitakse mootoriosi ja neid kokku monteeritakse. On n\u00e4ha nii v\u00e4iksemat \u00fchesilindrilist mootorit kui ka suuremat laevamootorit.\n\nAmmusel ajal oli P\u00e4rnus Eesti Mootori\u00a0nimeline tehas, kus valmistati paadimootoreid.\nRahvusarhiiv\n\n14 aastat hiljem tehtud videost on n\u00e4ha hoopis suuremat\u00a0Proletaari-nimelist tehast,\u00a0kus pealelugeja uhkelt teatab, et paadimootorite aastaplaan t\u00e4ideti juba novembriks. Ja \u00fcks mees on nii k\u00f5va, et \u00fcksinda t\u00e4idab vahetusega enam kui kahe mehe normi.\nSee tehas ei tootnud ainult paadimootoreid, sest kolm aastat hilisemas videos on \u00fcles v\u00f5etud tehaset\u00f6\u00f6liste enda v\u00e4lja m\u00f5eldud uudistoode, ekstsentrikpress, millega saab kiirelt v\u00e4iksemaid detaile plekilindist v\u00e4lja pressida. Masinat ei tehtud vaid enda tarbeks, neid valmistati hulganisti, lausa 120 aastas.\n\nAmmusel ajal oli P\u00e4rnus Eesti Mootori\u00a0nimeline tehas, kus valmistati paadimootoreid.\nRahvusarhiiv\n\nMis oleks P\u00e4rnu ilma rannata? Samuti 1941. aastal on \u00fcles v\u00f5etud talvised videokaadrid P\u00e4rnu kuurordis, mille spaades ja muudes rannaasutustes valmistutakse suure s\u00f5ja ajal suveks. Silma j\u00e4\u00e4b toonane Hedoni hoone, kus v\u00f5\u00f5batakse puuvanne ilusamaks. Praeguses Sunseti majas v\u00e4rvitakse vanas videos reelinguid. Rannahotellis rullitakse lahti suurt vaipa ja korrastatakse restorani saali.\nP\u00e4rnu mudaravilas asus 1964. aastal lausa teaduslik uurimisasutus, eksperimentaalse kliinilise instituudi reumatoloogia ja kurortoloogia laboratoorium. \u201cTeadlased uurivad \u00fchest k\u00fcljest ravimuda m\u00f5ju, teiselt poolt mudast valmistatud bioloogiliste preparaatide toimet \/...\/ T\u00f6\u00f6siht on asendada mudaravi t\u00fclikas protseduur lihtsa s\u00fcstiga,\u201d jutustab\u00a0pealelugeja.\n\nP\u00e4rnu rand ja n\u00fc\u00fcd\u00a0Sunseti nime kandev hoone 1953. aastal.\nRahvusarhiiv\n\nKas teadsite, et P\u00e4rnus valmistati kunagi isegi trikoosid? T\u00f5si, trikoovabriku p\u00f5hitooteks olid hoopis spordidressid, nagu selgub 1961. aasta videost. \u00dcks inimene l\u00f5ikab kangast korraga v\u00e4lja 110 dressi detailid ja konveierliinil \u00f5mmeldakse need kokku. Nii valmis uus spordi\u00fclikond iga 80 sekundi j\u00e4rel ja p\u00e4evaga toodeti\u00a0neid umbkaudu 300.\nVideolindile on 1963. aastal j\u00e4\u00e4nud P\u00e4rnu televisioonimasti ehitus Tammistes. Videost on n\u00e4ha, kuidas mast maa peal sektsioonide kaupa valmis ehitatakse, seej\u00e4rel \u00fcles t\u00f5stetakse, poltidega kinnitatakse ja veel omakorda kokku keevitatakse. \u201cVabariigi televisioonikaardilt kaovad valged laigud ja ekraanidelt udused pildid,\u201d kuulutab pealelugeja.\n\nP\u00e4rnu televisioonimasti sektsioonid ehitati maa peal valmis ja t\u00f5steti seej\u00e4rel torni otsa.\nRahvusarhiiv\n\nT\u00f6\u00f6, t\u00f6\u00f6 ja veel kord t\u00f6\u00f6\nP\u00e4rnust v\u00e4ljaspool keskenduvad n\u00f5ukogude ajal filmitud videod seal tehtavatele t\u00f6\u00f6dele. T\u00f5stamaal on 1953. aastal \u00fcles v\u00f5etud traktorite hooldusjaam, mis on\u00a0videos nii uus, et seda alles ehitatakse, kuid juba k\u00e4ib sees vilgas t\u00f6\u00f6 masinate p\u00f5hjalikuks hooldamiseks, klappide lihvimisest uute osade treimiseni v\u00e4lja.\nLihula 1949. aasta l\u00f5ikusaja\u00a0videos kuulutab pealelugeja uhkelt, et Kirbla kolhoos on k\u00f5ik m\u00fc\u00fcginormid juba septembriks t\u00e4itnud. Videost n\u00e4htav traktorijuht\u00a0on nii tubli, et tal on traktorit\u00f6\u00f6de aastaplaan juba t\u00e4idetud.\n\nLihula kandis 1949. aastal filmitud videos kihutas kolhoosi esimees mootorrattaga ringi, et t\u00f6\u00f6d kontrollida.\nRahvusarhiiv\n\nAastaplaani mitu kuud varem t\u00e4itmine on n\u00f5ukogudeaegsetes videotes l\u00e4biv joon. N\u00e4iteks P\u00e4rnu kalurikolhoos Jahta t\u00e4itis 1950. aastal oma aastaplaani 21. juuliks. Ehk siis kahe aasta jagu kalu t\u00f5mmati aastaga v\u00e4lja.\nMatsalu rahvuspargis on aga \u00fcles filmitud t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes keskkonnakuritegu:\u00a0tosinad, kui mitte sajad kalamehed on t\u00e4nasel kaitsealal vee \u00e4\u00e4res \u00f5ngedega kala p\u00fc\u00fcdmas. Kes seisab niisama kaldal, kes v\u00f6\u00f6ni vee sees, m\u00f5ni uljam on lausa puu otsas. Pole k\u00f5ik ka lihtsad mehed, \u00fcks kaabu, lipsu ja mantliga akadeemik\u00a0on samuti j\u00e4\u00e4nud kaadrisse \u00f5ngeridvaga saaki otsima.\n\nKunstniku kujundatud mustri kangale tr\u00fckkimiseks tuli meistril muster hoolikalt malettile ehk metallist trumlile valmis graveerida.\nRahvusarhiiv\n\nSuure t\u00e4helepanu all on olnud P\u00e4rnumaa turbakaevandamine, \u00fcsna mitu videot n\u00e4itab, kuidas turbav\u00e4ljadel 70 aastat tagasi t\u00f6\u00f6d tehti, milliste masinatega s\u00f5ideti ja r\u00e4\u00e4gitakse, mida turbaga\u00a0tehakse.\nSindi kangavabrikus on \u00fcles v\u00f5etud p\u00e4ris mitu videot, p\u00f5nevaimad on ehk need, kus n\u00e4idatakse, kuidas vabrikus kangale tr\u00fckitavaid mustreid disainiti ja kuidas need\u00a0kangale j\u00f5udsid. V\u00e4idetavalt tootis Sindi vabrik ainult esmaklassilist kangast.\nAutoliiklus R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval\nTori hobusekasvanduses on tehtud nii m\u00f5nigi video. T\u00e4htsaim neist on v\u00f5ib-olla hobusekasvanduse 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histamine 1956. aastal. Siis oli seal\u00a0lahtiste uste p\u00e4ev, rahvas sai k\u00e4ia loomi vaatamas ja katsumas,\u00a0korraldati hobustega v\u00f5istlusigi.\n\nTori hobusekasvanduse 100.\u00a0aastap\u00e4eva t\u00e4histati 1956. aastal suure peoga.\nRahvusarhiiv\n\nTori kandis on 1950. aastal videole j\u00e4\u00e4nud palkide parvetamine, kus P\u00e4rnu j\u00f5gi on kaldast kaldani kilomeetrite viisi tihedalt palke t\u00e4is. Parvetajate t\u00f6\u00f6 l\u00e4ks k\u00e4ima kohe j\u00e4\u00e4mineku j\u00e4rel ja kohalikust kandist talve jooksul raiutud puud l\u00e4ksid otse\u00a0j\u00f5kke, et neid P\u00e4rnu sadamatesse saata. Neid saatsid parvetajad, kes pidid uljalt palkide peal turnima ja neid j\u00f5ek\u00e4\u00e4nudest varraste kaasabil l\u00e4bi aitama.\nN\u00fc\u00fcdse H\u00e4\u00e4demeeste ja Saarde kandist on videole talletatud palju metsat\u00f6id. M\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult on n\u00e4ha, et 1950ndatel k\u00e4isid metsat\u00f6\u00f6d eksklusiivselt elektrisaagidega, k\u00f5igil pikad elektrijuhtmed taga. Puud veeti metsast v\u00e4lja v\u00e4ikeste rongidega, mille tarbeks oli raielangile ajutine raudtee ehitatud.\n\nJuba 1950ndatel langetati puid elektrisaagidega.\nRahvusarhiiv\n\nMehi t\u00f6\u00f6tas raielangidel tosinaid:\u00a0kes saagis puid maha, kes aitas\u00a0need pika roika abil \u00f5igesse suunda langetada, kes raius t\u00fcvedelt oksi maha, kes laadis\u00a0puid veokitele ja rongidele. T\u00f6\u00f6d jagus paljudele, kuid pealelugeja annab teada, et masinad on vajalike t\u00f6\u00f6k\u00e4te hulka v\u00e4hendanud. \u201cLaadimiskraana t\u00f6\u00f6tab kaheksa mehe eest!\u201d kuulutab ta.\nT\u00e4nasel p\u00e4eval teeb \u00fcks\u2013kaks meest harvesteri ja forvarderi ehk kokkuveotraktori abiga kogu selle t\u00f6\u00f6 \u00e4ra.\n\nSaardes veeti puid raielangilt\u00a0v\u00e4lja rongiga, mille tarbeks oli sinna ehitatud ajutine raudtee.\nRahvusarhiiv\n\nP\u00e4rnumaal filmitud vanad videod on sageli propagandamaigulised, sest igal pool t\u00e4idetakse t\u00f6\u00f6plaan tublisti kiiremini,\u00a0kui ette n\u00e4htud, ja igal pool on m\u00f5ni t\u00f6\u00f6line, kes t\u00f6\u00f6tab rohkem kui \u00fche mehe eest. Ainsad videod, kus kommunistlikku\u00a0propagandat l\u00e4bi ei kuma, on need, mis filmitud enne n\u00f5ukogude v\u00f5imu kinnistumist.\nKuid iga\u00fchest on n\u00e4ha midagi, mis oli tollele ajale omane ja mida t\u00e4nap\u00e4eval enam olemas ei ole. Teisest k\u00fcljest saab n\u00e4ha ka juba tuttavaid kohti P\u00e4rnus, mis on 80 aastat olnud pea muutumatud. Kuid \u00fchtaegu\u00a0ka teistmoodi, nagu n\u00e4iteks elav autoliiklus R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval, mis n\u00fc\u00fcd juba pikemat aega on\u00a0jalak\u00e4ijate p\u00e4ralt.\n\n"}
{"text":"EKRE VALIMISPROGRAMM \u27e9 Eestist peab saama \u00f5igusriik mitte ainult s\u00f5nades, vaid ka tegudesOleme viimase kahe aasta jooksul n\u00e4inud, kuidas meie p\u00f5hi\u00f5igusi tahetakse jalge alla trampida. S\u00f5navabadust p\u00fc\u00fctakse l\u00e4mmatada nn vaenuk\u00f5ne keelustamisega, rahumeelseid meeleavaldajaid aetakse laiali koerte ja eri\u00fcksuslastega. Julgeolekuasutused tahetakse muuta liberaalsete v\u00f5imuerakondade k\u00e4epikenduseks.\nN-\u00f6 \u00f5igete vaadetega inimesed p\u00e4\u00e4sevad seaduserikkumise puhul karistusest, olgu nad siis j\u00e4\u00e4nud vahele kriminaalse joobega, teinud korruptiivseid testihankeid v\u00f5i pildistanud alaealise intiimpiirkonda. Samas tegeletakse poliitiliste oponentide tagakiusamisega, h\u00e4vitades nende mainet, rahakotti ja tervist aastaid kestvate kohtuprotsessidega, mille l\u00f5pus selgub, et tegelikult polnudki midagi. Eesti \u00f5igusriik on kriisis ja peale EKRE ei leidu Eestis \u00fchtegi teist erakonda, kes suudaks v\u00f5i tahaks neid probleeme lahendada.\nEKRE on ainus erakond, mis seisab \u00f5iglase riigi eest mitte ainult s\u00f5nades nagu Reformierakond, vaid ka tegudes. EKRE viib sisse t\u00f5husa parlamentaarse j\u00e4relevalve \u00f5igus- ja julgeolekuasutuste tegevuse p\u00f5hiseaduslikkuse \u00fcle.\nEKRE taastab ametnike isikliku vastutuse p\u00f5him\u00f5tte \u2013 riigile kahju tekitanud ametnikel tuleb vastutada oma tegemiste ja tegemataj\u00e4tmiste eest. Erakond tagab \u00f5igusabi k\u00e4ttesaadavuse ka v\u00e4hemkindlustatud elanikkonnale. Otsene ja kaudne sundvaktsineerimine keelatakse!\nLoe EKRE valimisprogrammi t\u00e4ismahus:\nhttps:\/\/ekre.ee\/ekre_2023_aasta_riigikogu_valimiste_programm"}
{"text":"T\u0161ehhi presidendivalimised v\u00f5itis erukindral Petr Pavel (T\u00e4iendatud!)PRAHA, 28. jaanuar, AP-AFP-BNS \u2013 T\u0161ehhi presidendivalimised v\u00f5itis NATO erukindral Petr Pavel, kes alistas teises voorus populistist miljard\u00e4ri Andrej Babi\u0161it, selgus laup\u00e4eval esialgsetest tulemustest.\nKui loetud oli 99 protsenti h\u00e4\u00e4ltest, oli endine dessantv\u00e4elane Pavel saanud 58 protsenti h\u00e4\u00e4ltest, v\u00f5rreldes ekspeaminister Babi\u0161i 42 protsendiga, teatas riigi statistikaamet.\nH\u00e4\u00e4letamas k\u00e4is 70 protsenti valimis\u00f5iguslikest kodanikest, mis 10,5 miljoni elanikuga riigi kohta ebatavaliselt k\u00f5rge n\u00e4itaja.\nPavel (61) vahetab presidendiametis v\u00e4lja vastuolulise ja rahvast l\u00f5hestanud Milo\u0161 Zemani, kes sobitas s\u00f5bralikke suhteid Venemaaga kuni Moskva Ukraina-invasiooni alguseni mullu 24. veebruaril.\nZeman oli riigi esimene rahvah\u00e4\u00e4letusel valitud president ja tema teine ning viimane viieaastane ametiaeg saab l\u00e4bi m\u00e4rtsis.\nPavel ja ekspeaminister Babi\u0161 j\u00f5udsid teise vooru p\u00e4rast seda, kui kaks n\u00e4dalat tagasi peetud esimeses voorus ei p\u00e4lvinud h\u00e4\u00e4lteenamust \u00fckski kaheksast kandidaadist.\nArvamusk\u00fcsitlustes peeti Pavelit favoriidiks ja valimiste esimeses voorus oli tal Babi\u0161i ees napp edumaa. Teise vooru eel lubasid Pavelit toetada ka kolm varem v\u00e4lja langenud kandidaati.\nPavel (61) on endine NATO s\u00f5jalise komitee esimees ja poliitiline uustulnuk, kes on avaldanud tugevat toetust Ukraina abistamisele Vene invasiooni t\u00f5rjumisel ning r\u00f5hutanud Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise olulisust.\nBabi\u0161 (68), kelle populistlik liikumine ANO l\u00e4ks 2021. aasta \u00fcldvalimiste j\u00e4rel opositsiooni, jagab oma liitlase Zemani euroskeptilisi vaateid ja on innukas r\u00e4ndevastane.\nEhkki presidendil on T\u0161ehhis suuresti tseremoniaalne roll, m\u00e4\u00e4rab ta ametisse valitsuse, keskpanga juhi ja p\u00f5hiseaduskohtu kohtunikud ning on relvaj\u00f5udude \u00fclemjuhataja.\nValimiskampaaniat saatsid mitmed vastuolud. Babi\u0161ile ja tema perele saadeti esimese vooru j\u00e4rel surma\u00e4hvardusi; samuti levitati valev\u00e4ited Paveli surma kohta.\nPahameelt p\u00f5hjustas ka Babi\u0161i s\u00f5nav\u00f5tt, kus ta \u00fctles, et ei saadaks Poolasse ega Baltimaadesse s\u00f5dureid, kui neid liitlasriike r\u00fcnnataks. Hiljem v\u00f5ttis ta s\u00f5nad tagasi.\nPavelist saab neljas T\u0161ehhi president alates riigi iseseisvumisest 1993. aastal T\u0161ehhoslovakkia lagunemise j\u00e4rel.\nLisaks Zemanile on tema eelk\u00e4ijateks n\u00e4itekirjanik ja kommunismivastane dissident V\u00e1clav Havel, kes juhtis riiki aastatel 1993-2003, ja majandusteadlane V\u00e1clav Klaus, kes oli president aastatel 2003-2013.\n1. novembril 1961 s\u00fcndinud Pavel l\u00f5petas s\u00f5jav\u00e4ekolled\u017ei, kui T\u0161ehhoslovakkias oli veel v\u00f5imul Moskva-toetatud kommunistlik re\u017eiim.\nKriitikud on heitnud talle ette s\u00f5jav\u00e4eluure agendiks \u00f5ppimist, et teenida kommunistlikus armees.\n\"S\u00fcndisin perre, kus parteisse kuulumist peeti normiks,\" \u00fctles Pavel oma veebilehel. \"Mul ei olnud piisavalt informatsiooni ja kogemust, et selle re\u017eiimi kriminaalset olemust aduda. N\u00fc\u00fcd tean, et see oli viga.\"\nKui kommunistlik re\u017eiim 1989. aastal varises, loobus Pavel parteipiletist, kuid j\u00e4tkas karj\u00e4\u00e4ri s\u00f5jav\u00e4eluures.\nDessantv\u00e4elasena teenis ta 1993. aastal kangelase tunnustuse, kui aitas p\u00e4\u00e4sta Serbia-Horvaatia s\u00f5ja ajal s\u00f5jatsooni l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud Prantsuse s\u00f5durid.\nHiljem tegi ta King's College Londonis magistrikraadi rahvusvaheliste suhete erialal ja t\u00f5usis T\u0161ehhi kindralstaabi \u00fclemaks.\nAastal 2015 m\u00e4\u00e4rati ta NATO s\u00f5jalise komitee juhiks, milleks j\u00e4i kuni erruminekuni aastal 2018.\nPavel on paistnud muu hulgas silma h\u00e4\u00e4leka EL-i ja NATO pooldajana.\n\"Meil ei ole paremat alternatiivi. Peaksime kasutama k\u00f5iki v\u00f5imalusi, mida nende \u00fchenduste liikmesus meile annab, ja proovima muuta seda, mis meile ei sobi,\" \u00fctles ta valimiskampaanias.\n\"T\u0161ehhi on suver\u00e4\u00e4nne ja t\u00e4ie\u00f5iguslik liikmesriik, mist\u00f5ttu ei saa me vaikides istuda, kaasa noogutada ja siis tulemusi sarjata. Me peame olema aktiivsemad ja samal ajal ka konstruktiivsemad.\"\nPavel on lubanud olla presidendina s\u00f5ltumatu ja hoiduda parteipoliitikast, j\u00e4tkates samal ajal abi pakkumist Ukrainale Vene invasiooni t\u00f5rjumisel ja Euroopa Liidu liikmeks p\u00fcrgimisel.\n\"Loomulikult peab Ukraina enne liikmeks saamist t\u00e4itma k\u00f5ik tingimused, sealhulgas edusammud korruptsiooniga v\u00f5itlemisel. Kuid usun, et neil on \u00f5igus saada sama v\u00f5imalus, mis anti kunagi meile,\" \u00fctles ta.\nLisaks on Pavel avaldanud toetust samasooliste abielule ja samasooliste paaride lapsendamis\u00f5igusele.\n\"Pean lugu p\u00f5him\u00f5ttest, et k\u00f5ik inimesed on seaduse ees vabad ja v\u00f5rdsed,\" lausus ta. \"Usun ka, et oleme salliv \u00fchiskond.\"\nAP \u2013 AFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Korruptantide K\u00e4ed Kindlalt lukku!Eesti on 50 aastat olnud Venemaa kindlates k\u00e4tes. Kas meile hakkasidki meeldima sidumism\u00e4ngud ja k\u00e4gistamine?\nKooliharidus on meil karvaste pihkudega kindlates k\u00e4tes ja oravat\u00e4did laulavad lasteaias nokun\u00e4itamise laule.\nEesti meedia on kindlates k\u00e4tes.\nLastepiltniku kaamera on kindlates k\u00e4tes.\nFacebook on kindlates k\u00e4tes.\nMeie raha on kindlates k\u00e4tes, ja see on k\u00fcmne miljoni vaade.\nElektrimolekulid on kindlates k\u00e4tes.\nKontrollimatu h\u00fcperinflatsioon on kindlates k\u00e4tes.\nKontrollimatu h\u00fcperimmigratsioon on kindlates k\u00e4tes.\nEesti rahvuse k\u00f5ri on kindlates k\u00e4tes.\nE-valimised on kindlates k\u00e4tes.\nParim haiguste ravi on n\u00e4riliste t\u00f5rje. Kontrollitud. Mine valimisjaoskonda, v\u00f5ta reaalne paberist sedel ja vali EKRE!\n[embedded content]\nIvan Makarov"}
{"text":"\u00abK\u00fcmned tuhanded kasv\u00f5i laenatakse kokku.\u00bb Kristi Timmeri hoiatab naisi v\u00f5ltsprintside eest\u00abPea iga n\u00e4dal kirjutab mulle m\u00f5ni naine, et on tutvunud unistuste mehega\u00bb, kirjutab\u00a0 kaardimoor Kristi Timmer Facebookis, kuidas naised vaatamata hoiatustele siiski pettuste ohvriks langevad.\n\u00a0Kristi Timmer kirjutas reedel Facebooki hoiatava sisuga postituse. Nimelt\u00a0p\u00f6\u00f6rduvat tihti tema poole naised, kes siiralt usuvad, et on tutvunud oma \u00abunistuste printsiga\u00bb.\n\u00abLoomulikult on see mees ise temaga suhtlema hakanud, muidugi on ta Ameerikast, heal j\u00e4rjel, tavaliselt s\u00f5jav\u00e4elane v\u00f5i arst. Unistuste mees r\u00e4\u00e4gib sulle seda, mida sa kuulda soovid. Lubab siia tulla, sinuga imelise tuleviku ehitada,\u00bb kirjeldab Timmer k\u00f5ikide naiste lugudest l\u00e4bivat sarnast mustrit.\nKaardimoori s\u00f5nul ei usuta alguses tema hoiatusi, et tegu on petturitega. Hiljem aga leidvat naised end olukorras, kus kontod ja pangakaardid on blokeeritud. \u00abKas saad raha kanda v\u00f5i aidata teha \u00fclekannet, kohe saad ju tagasi!\u00bb on v\u00e4ited, mida naised esialgu siiralt uskuma j\u00e4\u00e4vad. \u00abK\u00fcmned tuhanded kasv\u00f5i laenatakse kokku. Tegu on ju unistuste mehega, kes m\u00f5istab, hoolib, armastab ja on nii imelise v\u00e4limusega,\u00bb kirjutab Timmer.\nVeel soovitab ta nende meeste pildid panna Google\u00b4isse, kust tema s\u00f5nul on selgelt n\u00e4ha, kelle kontolt need pildid tegelikult varastatud on.\n\u00abSuur petuskeem h\u00e4vitab elusid ja viib Eesti naisi laostumiseni. Ja seda on palju. Ma olen sel teemal oma kodulehel mitu postitust teinud, meedia r\u00e4\u00e4gib\u2026 Aga on ikka naisi, kes usuvad. Statistika \u00fctleb, et need summad on miljonites, mis sellistele kelmidele on\u00a0meie riigist kantud,\u00bb t\u00f5deb Timmer kurbusega.\n\u00abKallid naised, kes sellise s\u00f5brakutse saate, miks peaks \u00fcks rikas ja edukas ameeriklane endale netist naist otsima ja kusagilt Eestist? Esitage korraks see k\u00fcsimus ja pange kohe blokk peale. Hiljem saate muidu \u00e4hvardusi ja teid hakatakse igas kanalis \u00e4hvardustega pommitama,\u00bb palub ta naistel kainelt m\u00f5elda.\u00a0\u00abNaise hinge on kerge l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda ja seda see r\u00fchmitus oskab\u00bb.\nEhtsa n\u00e4itena v\u00f5ib tuua Torilt p\u00e4rit Teele, kes siiralt uskus, et Hollywoodi staar Tom Hiddleston tahab temaga abielluda. Ta m\u00fc\u00fcs maha kogu oma vara ning kandis kogu oma raha tundmatule kontole.\n"}
{"text":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 340. p\u00e4ev \u2013 Kreminna juures l\u00e4heb pingelisemaksL\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.\nUkraina 29. jaanuar 2023:\nKreminna juures l\u00e4heb pingelisemaks, Soledari juures kipub vene pool m\u00f5nes kohas \u00fcle Bahmutke j\u00f5e ja Vuhledari juures vene poole kaotused ilma edenemata\u2026\nRindel\u00e4hedased linnad (kuni 30 km) ikka pomme saavad. Piiri\u00e4\u00e4rseid Ukraina k\u00fclasid tavalisest h\u00f5redamalt pommitati. V\u00f5imalik, et \u00fcleeilne Ukraina kaudtulelaks \u00fcle vene piiri mingile ladude kompleksile andis tunda. Nii brjanski kui belgorodi oblastis (venemaa) on asutud koolidest \u00f5pilasi v\u00e4lja t\u00f5stma ja soldateid asemele paigutama. Pisu on v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4nud kaitseliinide rajamine suunaga Ukraina poole. \u00dcheks p\u00f5hjuseks olla raha puudus, ning sealtki korruptsioon suure t\u00fcki olla ampsanud ning paljudele seni palgad maksmata.\nKupiansk-Kreminna: p\u00f5hjal\u00f5igus mingid luurekad j\u00e4tkusid ja vene poole tugev kaudtulet\u00f6\u00f6tlus piki rindejoone k\u00fclasid. Vene pool v\u00e4hemalt ise v\u00e4idab, et Ukraina siia \u00fcksusi juurde toob. Svatove suunalt Kupianski poole v\u00e4iksemad vene r\u00fcnnakud kolmelt suunalt koos kaudtuletoetusega ning p\u00e4ris tihe maantee\u00e4\u00e4rsete k\u00fclade pommitamine. Kreminna juures hakkaski vene pool rohkem suruma ja saadi uuesti kand maha hallis alas olnud Dibrova k\u00fclas. \u00dcks video k\u00fcla l\u00e4\u00e4neservast tulistavast BMDT-st (T-72 \u0161asiil soomuk) annab aimu, et siia on toodud paremat tehnikat, mis ilma hea v\u00e4lja\u00f5ppelise isikkoosseisuta ei liigu. Tankide ja soomukite toel vist isegi Kreminnast l\u00f5una poole (metsas) suudeti m\u00f5nisada meetrit edeneda. Loodan, et siin jagub Ukraina poolel kahurimoona. Eile v\u00e4hemalt suutis Ukraina tihendada piki rindejoont Svatove-Kreminna oma kaudtuld ja ulatuti ka s\u00fcgavusse. Eks siin vaekauss v\u00f5ib kalduda nii siia kui sinna\u2026\nSiversk: Bilohorivka k\u00fcla r\u00fcnnakud algasid uuesti peale m\u00f5ne p\u00e4evast pausi aga l\u00f5ppesid need edutult. Kuna k\u00fcla r\u00fcnnakud pole seni edu toonud, siis asuti suruma k\u00fclast l\u00f5una pool j\u00f5udmaks k\u00fcla l\u00e4\u00e4nek\u00fcljele (nagu see neile varasemalt edu l\u00f5puks t\u00f5i), aga edeneda selgi suunal ei suudetud. K\u00fcla ikka p\u00e4eval mitu korda pommitatakse.\nBahmut: pingeline olukord mitmes rindel\u00f5igus j\u00e4tkus. Soledarist p\u00f5hja poole Siverski suunas r\u00fcnnakud j\u00e4tkusid, aga muhvigi edasi ei saadud. Veel jagub wagneril vange lainetena frontaalr\u00fcnnakutele saata. Pisu murelikum on suund Blahodatne l\u00e4histel, kus on v\u00f5imalik, et vene pool on suutnud vaatamata suurtele kaotustele oma sillapead (\u00fcle Bahmutke j\u00f5e) hoida. Krasna Horasse pole vene \u00f5hudessantnikud seni sisse saanud, kuigi lahingud k\u00e4ivad k\u00fcla serval \u00f6\u00f6ni. Kipub olema sarnane olukord, et dessantv\u00e4gi \u00fcritab massiga suruda. K\u00fcll kulutab see p\u00e4ris kiirelt elukutselist v\u00e4ge, mille asendamine on v\u00f5imalik vaid aastatega. K\u00fclast edelas asuvas sillapeas edenemist siiski ei j\u00e4tkunud. Siin on oht, et piiratakse edenedes Krasna Hora k\u00fcla \u00fcmber. Bahmuti linnas suuremaid muutusi rindejoones polnud, pigem vene pool suudab kurnavate lahingutega p\u00e4evas m\u00f5ne maja kaupa siiski edeneda. Uuesti alustati suurema survega linnast l\u00f5unas l\u00e4bi Opytne k\u00fcla ja oht, et kahest suunast r\u00fcnnakud teevad kaitse keerulisemaks kasvab. Olla siia toodud abiks elukutselisi, kes suudavad linnaruumis paremini edeneda kui wagneri vangid. Kli\u0161iivka juures wagneri omad j\u00e4tkavad frontaalr\u00fcnnakuid, olla siingi lisandunud vene dessantnike soomusega. Eile siiski edeneda ei suudetud, aga surve kasvu peaks veel j\u00e4tkuma. vene kaitseministeerium j\u00e4tkab wagneri \u00fcksuste aeglast tasal\u00fclitamist s\u00f5jategevusest ja on sellega ajanud prigozini nii marru, et eetris kipub tulema vaid valimatut s\u00f5imu. Eks rahastajate leeris peaks ka paanika kasvama (sellest varem kirjutanud). Lisaks r\u00fcnne otse prigozini suunal, et osa vange olla ostnud endale vabaduse ja rindel lahingutegevuses ei osalenudki ning n\u00fc\u00fcd teda altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises s\u00fc\u00fcdistatakse. Majorski suunalt ka m\u00f5ni v\u00e4iksem katse oli, aga seni need edutud. Kaudtuld palju m\u00f5lemapoolselt.\nDonetsk: Vodyane juures ikka vene pool j\u00e4tkab oma r\u00fcnnakutega. Abiks nii soomukid kui tankid ja kaudtuletoetus, aga seni pole k\u00fclast eriti p\u00f5hja poole saadud, sest t\u00e4pne Ukraina kaudtuli need l\u00f5petab. Kuna seal head varjet kuskil pole, siis iga liikuv soomuk kohe drooniga tuvastatav ja laksu \u00e4ra saab. Tundub, et siin vene pool vaatamata kaotustele r\u00fcnnakuid j\u00e4tkab. Ikka paneb imestama, et paneks siis juba k\u00fcmne p\u00e4eva portsu \u00fcksusi kokku ja saadaks lihtsalt teele soomuse massiga l\u00e4bi suruma (kaotused ju nagunii suured), aga ei proovita veel selliselt. venemaalt soomust j\u00e4rjest juurde tuleb, k\u00fcll on teadmata, kust need uued juhid tulevad. V\u00e4hemalt hea v\u00e4lja\u00f5ppega neid olla liialt palju ei tohiks. Marinkas lahingud j\u00e4tkusid ja siingi vene pool kohe sugugi ei edene. Ukraina suudab maatasa k\u00fclas enda possasid hoida, aga vene pool mitte, sestap kipub kohati isegi vene poole taandumist tulema. P\u00f5ld kannab ja vene pool proovib v\u00e4hemalt Marinkast l\u00f5unapool asuvat Pobjeda k\u00fcla \u00e4ra v\u00f5tta, aga seni pole seegi \u00f5nnestunud. Vuhledari r\u00fcndab pika p\u00e4eva ja osa pimedat aega otsa vene merejalav\u00e4gi nii soomukite kui tankidega. Sarnaselt Vodyane juures pole neil h\u00e4id varjatud alasid. Kogu suvilarajoon on vaid puruks lastud \u00fchekordsed hooned ja metsal\u00f5igud \u00fclih\u00f5redad v\u00f5i madalad lehtedeta puud ning k\u00f5ik vene poole liikumine lihtsalt tuvastatav. Sestap siis neid vene tanke, soomukeid ja soldateid seal seal juba hunnikutes laiali jagub, aga paistab, et see vene poole r\u00fcnnakute indu ei v\u00e4henda. Eks vana h\u00e4bi maha pesemiseks pole \u00fckski kaotus liialt suur. K\u00fcll peaks selline professionaalsete \u00fcksuste kulumine v\u00e4hendama oluliselt vene enda suurema r\u00fcnnaku v\u00f5imekust tulevikus. Pret\u0161\u00f5stivka k\u00fcla l\u00e4hedal (u 8 km l\u00e4\u00e4ne pool Vuhledarist) alustas ka vene pool tugevamaid r\u00fcnnakuid \u00fcle p\u00f5ldude. Seal enamasti 200 ja 500 m laiused p\u00f5llud ning metsaribad nende servade suunaga l\u00f5una-p\u00f5hi ning l\u00f5puks on seal ees Kaslagatsi j\u00f5gi kust 15 km l\u00f5igul vaid \u00fcks v\u00e4iksem maanteesild \u00fcle l\u00e4heb. Kaudtuld jagus m\u00f5lemapoolselt palju ja vene pool kurtmine, et ei jagu m\u00fcrske ei tundu veel piisavalt tulerohkusele m\u00f5juvat. Pigem on mure pikenenud tarneahelas suur ladu\/v\u00e4ike ladu\/\u00fcksus.\n***\nL\u00f5unarinne\/Herson: vaid kaudtuleduell. K\u00fcll olla Ukraina m\u00f5ne hallis alas asuva possa h\u00f5ivanud. Hersoni igap\u00e4evane pommitamine j\u00e4tkus, aga no isegi kohalikke ei saada linnast eriti v\u00e4hemaks. Ukraina laste k\u00fc\u00fcditamine j\u00e4tkub, vene passide k\u00e4tte surumine, rubla k\u00e4ibele v\u00f5tu survestamine, Ukraina \u00f5pikute ja raamatute h\u00e4vitamise aktsioonid jooksvalt t\u00f6\u00f6s jne ehk tehakse k\u00f5ik mis v\u00f5imalik Ukraina kultuuri h\u00e4vitamiseks. venemaalt tulijatele pakutakse sooduslaene, k\u00f5rgemat palka jne, aga seni suurt tungi venemaa avarustest siia pole. Tundub, et isegi Krimmi elanikkond j\u00e4tkab v\u00e4henemist.\nRaha j\u00e4tkab venemaalt p\u00f5genemist ja enamus kipub j\u00f5udma venemaa l\u00f5unak\u00fcljel asuvatesse riikidesse. K\u00fcll l\u00e4ks venemaal keeruliseks uute passidega (kiibistatutega), sest tundub, et neid kiipe ei jagu ning h\u00e4daga peavad kasutusele v\u00f5tma vanu formaate. Hiinaga kaubavahetus kasvab ja kipub p\u00e4ris suures osas katma mahult l\u00e4\u00e4nesuunalist impordi v\u00e4henemist. K\u00fcll ei suuda Hiina vastu v\u00f5tta piisavalt \u00fclej\u00e4\u00e4vat vene naftat ja alates 5. veebruarist laienev sanktsioonide ring naftasaadustele peaks andma tuntava l\u00f6\u00f6gi kogu vene nafta \u00fcmbert\u00f6\u00f6tluse sektorile.\nPisu murelikumaks teevad s\u00fcndmuste arengud suunal Iisrael-Iraan-Iraak-S\u00fc\u00fcria ja Aafrikas toimuv. Arvamused, et s\u00f5da Hiinaga 2025 j\u00e4taks hetkel t\u00e4helepanuta, sest Hiina s\u00f5jasoove ei usu, neil ikka strateegia l\u00e4bi majanduse maailm vallutada isegi kui see v\u00f5tab 1000 aastat.\nKokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega."}
{"text":"Kas maksuamet k\u00fcsis maksupettust? \"Me ei saa seda aktsepteerida\"Kas maksuamet k\u00fcsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist v\u00e4ltida? \u00c4rip\u00e4ev k\u00fcsis ametilt otse, kuid sai \u00fcmara vastuse.\n\u00c4rip\u00e4ev kirjutas sel n\u00e4dalal, kuidas restorani- ja hotellipidajad \u00fctlevad kui \u00fchest suust: pea k\u00f5ik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja ministeeriumid, kes oma t\u00f6\u00f6tajaid kuhugi s\u00f6\u00f6ma viivad, lasevad arveid kirjutada millegi muu kui toidu peale, et v\u00e4ltida erisoodustusmaksu tasumist. Artiklis viidati, et sellist pettust on k\u00fcsinud ka maksu- ja tolliamet."}
{"text":"66 protsenti tolli kontrollimahtudest moodustasid sanktsioonide kontrollid26. jaanuaril t\u00e4histas Maksu- ja Tolliamet rahvusvahelist tollip\u00e4eva, mille raames heidetakse pilk ka m\u00f6\u00f6dunud aasta tulemustele. Alates 2022. aasta veebruarist on Maksu- ja Tolliamet kohaldanud j\u00f5uliselt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone Venemaa vastu.\n\u201eOlles \u00fcks neljast Euroopa Liidu riigist, kellel on maismaapiir Venemaaga, on Eesti tolli roll kahtlemata vastutusrikas ning saanud ka rahvusvahelist t\u00e4helepanu ja tunnustust,\u201c \u00fctles Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna. \u201eK\u00f5ikidest eelmisel aastal tolli poolt tehtud kontrollidest moodustasid 66 protsenti sanktsioonide kontrollid.\u201c\nKui varasemalt on Venemaa olnud Eestile \u00fcks kaubanduspartneritest, siis eelmine aasta ja sellises mahus sanktsioonide rakendamine oli Eesti tolliametnikele v\u00e4ljakutseterohke.\nEerik Heldna s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tavad Euroopa Liidu tolliasutused kui \u00fcks meeskond. \u201eTolliametnikud teevad sanktsioonide j\u00f5ustamisel tihedat koost\u00f6\u00f6d, sest j\u00e4rjest enam puutume kokku olukordadega, kus otsitakse v\u00f5imalusi sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimiseks,\u201c t\u00f5i Heldna v\u00e4lja. \u201eOleme tuvastanud erinevaid sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilimise juhtumeid, n\u00e4iteks topeltdokumente, kauba valet klassifitseerimist, kaubale vale p\u00e4ritolu m\u00e4rkimist v\u00f5i kaubale vale v\u00e4\u00e4rtuse deklareerimist. Tegeleme j\u00e4tkuvalt nende pettuste tuvastamisega ja menetlemisega.\u201c\n\u201eSanktsioonid ei t\u00e4henda ainult kauba-, vaid ka finantssanktsioone,\u201c \u00fctles Heldna. 2022. aastal k\u00fclmutas Maksu- ja Tolliamet 19 sanktsioneeritud ettev\u00f5tte ettemaksukontod, summas \u00fcle 8 miljoni euro, tehes seejuures koost\u00f6\u00f6d ka Rahapesu Andmeb\u00fcrooga.\nMaksu- ja Tolliameti suunaks on automatiseeritud ja andmep\u00f5hised kontrollid, millele lisandub v\u00e4lja\u00f5ppinud tolliametniku kontroll. K\u00f5ik riskid hinnatakse elektrooniliselt ning kontrolle teostatakse mitmeetapiliselt.\nRahvusvahelisel tollip\u00e4eval, t\u00e4histab Maailma Tolliorganisatsioon WCO oma 70. aastap\u00e4eva. Maksu- ja Tolliamet viib sel puhul l\u00e4bi konverentsi Sisekaitseakadeemias, kus \u00f5petatakse tulevasi maksu- ja tolliametnikke. Rahvusvahelise tollip\u00e4eva raames tunnustab Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) aukirjaga ka Maksu- ja Tolliameti k\u00fcmmet t\u00f6\u00f6tajat.\nKui sulle see lugu meeldis, siis toeta s\u00f5ltumatut rohelist meediat \u00a0 Anneta"}
{"text":"Rootsi asjatundja s\u00f5nul oli Erdo\u011fani s\u00f5num suunatud pigem t\u00fcrklastele (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nSTOCKHOLM, 30. jaanuar, STT-BNS - T\u00fcrgi presidendi \u00a0Recep Tayyip Erdo\u011fani viimased v\u00e4lja\u00fctlemised Soome vastuv\u00f5tmise kohta NATO liikmeks ilma Rootsita olid pigem suunatud t\u00fcrklastele ja selle tingis valimiste l\u00e4henemine, avaldas p\u00fchap\u00e4eval meediakanali SVT saates \"Agenda\" arvamust Rootsi kaitse\u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud Magnus Christiansson.\nChristianssoni arvates soovis Erdo\u011fan oma k\u00f5nes t\u00fcrklastele r\u00f5hutada, et tema dikteerib NATO laienemisprotsessi.\nChristianssoni s\u00f5nul on T\u00fcrgi presidendi k\u00f5nest veel vara mingeid j\u00e4reldusi teha.\nT\u00fcrgis toimuvad valimised 14. mail.\nStockholmi \u00dclikooli teaduri Paul Levini s\u00f5nul Erdo\u011fani v\u00e4lja\u00fctlemistes v\u00f5rreldes eelmistega oluliste muutust ei toimunud.\n\"Ma ei tea k\u00fcll, kas president Erdo\u011fan on sellest varem nii selgelt r\u00e4\u00e4kinud. Kuid tegelikult pole muutus suur,\" \u00fctles Levin uudisteagentuurile TT.\n\"Erdo\u011fan lihtsalt toonitas veelkord, et tal on Rootsiga probleem,\" lisas Levin.\nUSA ekspresidendi Donald Trumpi endine julgeolekun\u00f5unik John Bolton \u00fctles \"Agendale\" antud intervjuus, et tuleks kaaluda T\u00fcrgi NATO-st v\u00e4ljaj\u00e4tmist. \u00dcks p\u00f5hjus on see, kuidas T\u00fcrgi on Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimisel k\u00e4itunud.\n\"See on naeruv\u00e4\u00e4rne. Loodan, et nende m\u00f5lema riigi inimesed ei kaota kannatust. See on v\u00e4ljapressimise vorm. Erdo\u011fan k\u00e4itub samamoodi oma inimestega ja seega pole \u00fcllatav, et ta k\u00e4itub samamoodi ka teistega,\" t\u00f5des Bolton.\nErdo\u011fan \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval, et Ankara v\u00f5ib Soome NATO liikmesuse heaks kiita ilma naabri Rootsita.\n\"Vajadusel saame anda Soome suhtes teistsuguse vastuse. Rootsi saab olema \u0161okeeritud, kui anname Soomele teistsuguse vastuse,\" \u00fctles Erdo\u011fan telesaates.\nErdo\u011fan kordas oma teleesinemises \u00fchtlasi Rootsile v\u00e4ljaandmise n\u00f5uet.\n\u2009\"Kui te kindlasti tahate NATO liikmeks saada, siis annate need terroristid meile v\u00e4lja,\" toonitas president.\nSTT - Baltic News Service"}
{"text":"Endine Valge Maja julgeolekun\u00f5unik John Bolton soovitab T\u00fcrgi NATO-st v\u00e4lja arvataEndine Valge Maja julgeolekun\u00f5unik John Bolton soovitab T\u00fcrgi NATO-st v\u00e4lja arvata, kuna riik t\u00f5rjub Soome ja Rootsi liitumist s\u00f5jalise alliansiga.\n\u201eSee on v\u00e4ljapressimise vorm,\u201c \u00fctles Bolton T\u00fcrgi keeldumise kohta Soome ja eriti Rootsi liikmelisusest NATO-s. Bolton r\u00e4\u00e4kis oma n\u00e4gemusest Rootsi Ringh\u00e4\u00e4lingu saates.\nUSA-s kasvab kriitika T\u00fcrgi vastupanu suhtes Rootsi ja Soome NATO taotluste heakskiitmisel ning mitmetel Ameerika poliitikutel \u2013 nii demokraatidel kui vabariiklastel \u2013 hakkab kannatus otsa saama. \u00dcks neist poliitikuist ongi John Bolton, endine president Donald Trumpi n\u00f5unik ja kunagine USA suursaadik.\n\u201eMa lihtsalt loodan, et inimesed m\u00f5lemas riigis ei kaota oma kannatust,\u201c viitas ta NATO-ga liitumist ootavale Soomele ja Rootsile.\nBolton p\u00f5hjendas T\u00fcrgi v\u00f5imalikku NATO-st v\u00e4ljaarvamist muuhulgas sellega, et 2017. aastal ostis T\u00fcrgi USA vastuseisust hoolimata Venemaalt \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme S-400, mis \u00fchilduvad k\u00fcll Venemaa s\u00fcsteemidega, kuid mitte k\u00f5igi NATO s\u00fcsteemidega. \u201e\u00d5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi S-400 ostmine on praktiliselt NATO-st v\u00e4ljumine,\u201c \u00fctles ta Rootsi Ringh\u00e4\u00e4lingu SVT saates Agenda.\nBoltoni s\u00f5nul pakub rahvusvaheline \u00f5igus erinevaid lahendusi T\u00fcrgi liikmestaatusest tingitud probleemidele. Tema arvates v\u00f5iks panna T\u00fcrgi otsustama NATO-s j\u00e4tkamise \u00fcle liitlaste seatud tingimustel v\u00f5i tuleks NATO laiali saata ja taasluua ilma T\u00fcrgita.\nUSA on juba m\u00f5nda aega ette valmistanud Ameerika h\u00e4vituslennukite F-16 m\u00fc\u00fcki T\u00fcrgile. Seda tehingut on kirjeldatud kui porgandit Ankara jaoks, et T\u00fcrgi kiidaks heaks Rootsi ja Soome taotlused liituda NATO-ga.\nJohn Bolton pole kindel, kas see aga T\u00fcrgi presidenti Recep Tayyip Erdo\u011fani lepitab. \u201eMina isiklikult ei teeks midagi enne maikuus toimuvaid valimisi,\u201c viitas ta T\u00fcrgi sisepoliitikale. Boltoni s\u00f5nul ei tohiks Erdo\u011fan saada USA h\u00e4vitajate ostu enda valimiskampaanias \u00e4ra kasutada.\nNorra kaitseakadeemia s\u00f5jateaduse lektor Magnus Christiansson l\u00fckkas Rootsi Ringh\u00e4\u00e4lingus tagasi John Boltoni idee T\u00fcrgi NATO-st v\u00e4lja j\u00e4tta. \u201eKui t\u00fcrklased v\u00e4lja visata, t\u00e4hendaks see, et nad satuvad Putini k\u00e4te vahele,\u201c p\u00f5hjendas ta.\nV\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas karmi liini eelistav John Bolton oli eelmise vabariiklasest presidendi George W. Bushi ametiajal USA suursaadik \u00dcRO juures."}
{"text":"Pealkiri pealkiri pealkiri pealkiri pealkiri pealkiriEestist p\u00e4rit inimesi leiab n\u00fc\u00fcd juba igast suuremast maailma linnast ja paljudest v\u00e4iksematestki. Eri hinnangutel on Eesti v\u00e4liskogukonna suurus 150 000 \u2013 200 000 inimest. See on see, mida Martin Ehala oma 2014. aasta artiklis nimetab Suur-Eestiks. Kuid kellest koosneb see Suur-Eesti?Eesti v\u00e4liskogukonna moodustavad inimesed, kes on Eestist lahkunud \u2013 eri aegadel, eri p\u00f5hjustel, mitmesuguste plaanidega. M\u00f5ned l\u00e4ksid juba t\u00e4iskasvanuna Soome, et perel oleks lihtsam hakkama saada. M\u00f5ne eest tegid otsuse nende vanemad, kui kolisid t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast teise riiki. Need v\u00f5ivad olla ka 1940. aastatel Eestist p\u00f5genenud inimeste lapselapsed, kellel ei ole k\u00fcll Eesti Vabariigi kodakondsust, kuid kellele siiski on oluline suhe Eestiga. Samuti v\u00f5ib see olla n\u00e4iteks Eestis s\u00fcndinud venekeelne Suurbritanniasse \u00f5ppima l\u00e4inud noor.\n\u00a0\nLihtne on vastata k\u00fcsimusele \u00abKui suur on Eesti v\u00e4liskogukond?\u00bb \u2013 me ei tea seda. Eesti v\u00e4liskogukonna suuruseks on pakutud nii 200 000 kui ka 150 000 inimest, ning pole v\u00e4listatud, et tegelikult on see arv veelgi v\u00e4iksem ja j\u00e4\u00e4b pigem 125 000 ligi1.\n\nEesti va\u0308liskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused\n\nLihtne on vastata k\u00fcsimusele \u00abKui suur on Eesti v\u00e4liskogukond?\u00bb \u2013 me ei tea seda. Eesti v\u00e4liskogukonna suuruseks on pakutud nii 200 000 kui ka 150 000 inimest, ning pole v\u00e4listatud, et tegelikult on see arv veelgi v\u00e4iksem ja j\u00e4\u00e4b pigem 125 000 ligi.\n\nEesti v\u00e4liskogukonna moodustavad inimesed, kes on Eestist lahkunud \u2013 eri aegadel, eri p\u00f5hjustel, mitmesuguste plaanidega. M\u00f5ned l\u00e4ksid juba t\u00e4iskasvanuna Soome, et perel oleks lihtsam hakkama saada. M\u00f5ne eest tegid otsuse nende vanemad, kui kolisid t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast teise riiki. Need v\u00f5ivad olla ka 1940. aastatel Eestist p\u00f5genenud inimeste lapselapsed, kellel ei ole k\u00fcll Eesti Vabariigi kodakondsust, kuid kellele siiski on oluline suhe Eestiga. Samuti v\u00f5ib see olla n\u00e4iteks Eestis s\u00fcndinud venekeelne Suurbritanniasse \u00f5ppima l\u00e4inud noor.\n\nEesti va\u0308liskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused\n\n\nKelmuse ohver sai umbes 9000 euroga petta.\nElmo Riig\n\nLihtne on vastata k\u00fcsimusele \u00abKui suur on Eesti v\u00e4liskogukond?\u00bb \u2013 me ei tea seda. Eesti v\u00e4liskogukonna suuruseks on pakutud nii 200 000 kui ka 150 000 inimest, ning pole v\u00e4listatud, et tegelikult on see arv veelgi v\u00e4iksem ja j\u00e4\u00e4b pigem 125 000 ligi.\nMe ei tea seda. Eesti v\u00e4liskogukonna suuruseks on pakutud nii 200 000 kui ka 150 000 inimest, ning pole v\u00e4listatud, et tegelikult on see arv veelgi v\u00e4iksem ja j\u00e4\u00e4b pigem 125 000 ligi.\n\nLihtne on vastata k\u00fcsimusele \u00abKui suur on Eesti v\u00e4liskogukond?\u00bb \u2013 me ei tea seda. Eesti v\u00e4liskogukonna suuruseks on pakutud nii 200 000 kui ka 150 000 inimest, ning pole v\u00e4listatud, et tegelikult on see arv veelgi v\u00e4iksem ja j\u00e4\u00e4b pigem 125 000 ligi.\n\nEesti va\u0308liskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused\n\nLihtne on vastata k\u00fcsimusele \u00abKui suur on Eesti v\u00e4liskogukond?\u00bb \u2013 me ei tea seda. Eesti v\u00e4liskogukonna suuruseks on pakutud nii 200 000 kui ka 150 000 inimest, ning pole v\u00e4listatud, et tegelikult on see arv veelgi v\u00e4iksem ja j\u00e4\u00e4b pigem 125 000 ligi.\n\n\nShutterstock\n\n\nEesti v\u00e4liskogukonna moodustavad inimesed, kes on Eestist lahkunud \u2013 eri aegadel, eri p\u00f5hjustel, mitmesuguste plaanidega. M\u00f5ned l\u00e4ksid juba t\u00e4iskasvanuna Soome, et perel oleks lihtsam hakkama saada. M\u00f5ne eest tegid otsuse nende vanemad, kui kolisid t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast teise riiki. Need v\u00f5ivad olla ka 1940. aastatel Eestist p\u00f5genenud inimeste lapselapsed, kellel ei ole k\u00fcll Eesti Vabariigi kodakondsust, kuid kellele siiski on oluline suhe Eestiga. Samuti v\u00f5ib see olla n\u00e4iteks Eestis s\u00fcndinud venekeelne Suurbritanniasse \u00f5ppima l\u00e4inud noor.\n\n21.10.2022, Uuel turul avati ja p\u00fchitseti m\u00e4lestusm\u00e4rk Eesti Vabariigi v\u00e4ljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile Konstantin P\u00e4tsile.\nFoto Tairo Lutter, Postimees FOTO: Tairo Lutter\nTairo Lutter\n\nNii uskus ka Konstantin P\u00e4ts, kes ammutas palju eeskujusid Soomest \u2013 isegi Oru loss, idee presidendi residentsist, sai alguse Soome presidendi Kultarannast, kus on t\u00e4naseni alles president P\u00e4tsi poolt istutatud puu. Ta arvas, et kui riigil puuduvad riigi s\u00fcmbolid, tabab Eestit Abessiinia saatus, kelle iseseisvus v\u00f5eti \u00e4ra ja keegi teda ei kaitsnud.\n\nSandra Uusberg etenduses \"Osnap\" kehastamas Helmi Tohvelmani.\nTallinna Linnateater\n\nOlulisi fakte seoses Estonia ja P\u00e4tsi tegevusega on vaja teadvustada, et P\u00e4tsi monument Estonia ees ei s\u00fcvendaks meil kiusamis- ja m\u00f5nitamiskultuuri, mis kandub \u00fcle ka lastele. K\u00fcsimus pole ju ainult matemaatikas, kas on neli v\u00f5i viis monumenti, sest see viib meid primitiivsesse eksistentsiaalsesse faasi, kus k\u00f5ik on arvestatav, aga arvestav meel ei loo ega kaitse riiki, vaid arvestab omakasu.\u00a0\nOlulisi fakte seoses Estonia ja P\u00e4tsi tegevusega on vaja teadvustada, et P\u00e4tsi monument Estonia ees ei s\u00fcvendaks meil kiusamis- ja m\u00f5nitamiskultuuri, mis kandub \u00fcle ka lastele. K\u00fcsimus pole ju ainult matemaatikas, kas on neli v\u00f5i viis monumenti, sest see viib meid primitiivsesse eksistentsiaalsesse faasi, kus k\u00f5ik on arvestatav, aga arvestav meel ei loo ega kaitse riiki, vaid arvestab omakasu.\n1900. aasta alguses, kui Estonia Seltsi etteotsa astusid Konstantin P\u00e4ts, J\u00fcri Vilms ja Konstantin Konik, hakati Eesti kultuuri ja poliitikat teadlikult kindlasse rahvuslikku suunda juhtima.\nOlulisi fakte seoses Estonia ja P\u00e4tsi tegevusega on vaja teadvustada, et P\u00e4tsi monument Estonia ees ei s\u00fcvendaks meil kiusamis- ja m\u00f5nitamiskultuuri, mis kandub \u00fcle ka lastele. K\u00fcsimus pole ju ainult matemaatikas, kas on neli v\u00f5i viis monumenti, sest see viib meid primitiivsesse eksistentsiaalsesse faasi, kus k\u00f5ik on arvestatav, aga arvestav meel ei loo ega kaitse riiki, vaid arvestab omakasu.\n1900. aasta alguses, kui Estonia Seltsi etteotsa astusid Konstantin P\u00e4ts, J\u00fcri Vilms ja Konstantin Konik, hakati Eesti kultuuri ja poliitikat teadlikult kindlasse rahvuslikku suunda juhtima.\n\nKeegi Tark\n\nOlulisi fakte seoses Estonia ja P\u00e4tsi tegevusega on vaja teadvustada, et P\u00e4tsi monument Estonia ees ei s\u00fcvendaks meil kiusamis- ja m\u00f5nitamiskultuuri, mis kandub \u00fcle ka lastele. K\u00fcsimus pole ju ainult matemaatikas, kas on neli v\u00f5i viis monumenti, sest see viib meid primitiivsesse eksistentsiaalsesse faasi, kus k\u00f5ik on arvestatav, aga arvestav meel ei loo ega kaitse riiki, vaid arvestab omakasu.\n\u00a0\n\nOlulisi fakte seoses Estonia ja P\u00e4tsi tegevusega on vaja teadvustada, et P\u00e4tsi monument Estonia ees ei s\u00fcvendaks meil kiusamis- ja m\u00f5nitamiskultuuri, mis kandub \u00fcle ka lastele. K\u00fcsimus pole ju ainult matemaatikas, kas on neli v\u00f5i viis monumenti, sest see viib meid primitiivsesse eksistentsiaalsesse faasi, kus k\u00f5ik on arvestatav, aga arvestav meel ei loo ega kaitse riiki, vaid arvestab omakasu.\n\n\u00a0\n\nOlulisi fakte seoses Estonia ja P\u00e4tsi tegevusega on vaja teadvustada, et P\u00e4tsi monument Estonia ees ei s\u00fcvendaks meil kiusamis- ja m\u00f5nitamiskultuuri, mis kandub \u00fcle ka lastele. K\u00fcsimus pole ju ainult matemaatikas, kas on neli v\u00f5i viis monumenti, sest see viib meid primitiivsesse eksistentsiaalsesse faasi, kus k\u00f5ik on arvestatav, aga arvestav meel ei loo ega kaitse riiki, vaid arvestab omakasu.\n\n\nY\n\n\nDigitund 31-10-2022\n\nLihtne on vastata k\u00fcsimusele \u00abKui suur on Eesti v\u00e4liskogukond?\u00bb \u2013 me ei tea seda. Eesti v\u00e4liskogukonna suuruseks on pakutud nii 200 000 kui ka 150 000 inimest, ning pole v\u00e4listatud, et tegelikult on see arv veelgi v\u00e4iksem ja j\u00e4\u00e4b pigem 125 000 ligi.\n\n\nY\n\n\nIlmaparandaja: Tuleviku rohetehnoloogiad\nSelle n\u00e4dala \"Ilmaparandajas\" l\u00e4heme kohale juba viiendat korda toimunud GreenEST Summit rohekonverentsile, et teha tutvust Eesti tuleviku rohetehnoloogiatega. Milliste lahendustega saab kodust energiatarbimist optimeerida, kuidas \u00f5hust s\u00fcsinikku p\u00fc\u00fcdes akusid ehitada ja miks Michelini t\u00e4rniga restoranid kasvatavad saepuru peal omaenda seeni, saab kuulda juba sel laup\u00e4eval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner. \nOlulisi fakte seoses Estonia ja P\u00e4tsi tegevusega on vaja teadvustada, et P\u00e4tsi monument Estonia ees ei s\u00fcvendaks meil kiusamis- ja m\u00f5nitamiskultuuri, mis kandub \u00fcle ka lastele. K\u00fcsimus pole ju ainult matemaatikas, kas on neli v\u00f5i viis monumenti, sest see viib meid primitiivsesse eksistentsiaalsesse faasi, kus k\u00f5ik on arvestatav, aga arvestav meel ei loo ega kaitse riiki, vaid arvestab omakasu.\n"}
{"text":"Elisa: eestlaste vastu suunatud k\u00fcberr\u00fcnnakute hulk t\u00f5usis veelgiPettused, pahavara levik ning teised k\u00fcberohud ei n\u00e4ita Eestis vaibumise m\u00e4rke \u2013 juhtumite hulk t\u00f5usis m\u00f6\u00f6dunud aastal igal kuul.\n\u201eDetsembris kasvas r\u00fcnnakute hulk eelmise kuuga v\u00f5rreldes ligi 15%,\u201c teatas telekomiettev\u00f5te Elisa oma Netivalvuri teenuse statistikat kommenteerides.\nK\u00f5ige sagedamini satuvad eestlased pahavarar\u00fcnnakute, \u00f5ngitsuspettuste ning muude otsest majanduskahju tekitavate skeemide ohvriks. Detsembris pidi Netivalvur \u00f5ngitsuspettustele reageerima enam kui 6000 korda, samas kui politseile teatati eelmise aasta jooksul investeerimis- ja panganduspettustest ligi 750 korral. Politsei- ja piirivalveametini j\u00f5udnud pettuste kogukahju \u00fcletas viie miljoni euro piiri.\nElisa uute teenuste juht Meelis Seer pakkus v\u00e4lja viis ohum\u00e4rki, mis v\u00f5ivad viidata plaanitavale pettusele:\nVildakas keelekasutus\nPetukirjad ning -k\u00f5ned saabuvad harilikult kahtlastelt meiliaadressidelt v\u00f5i tundmatutelt telefoninumbritelt. Kuigi see peaks juba ohulambi p\u00f5lema l\u00f6\u00f6ma, siis on Seeri s\u00f5nul k\u00f5ige selgemaks ohum\u00e4rgiks nigel keelekasutus. N\u00e4iteks kui kirja v\u00f5i s\u00f5numi saatja v\u00e4idab end olevat m\u00f5nest tuntud Eesti ettev\u00f5ttest, kuid tekst on t\u00e4is kirjavigu, veidraid s\u00f5nastusi ning ingliskeelseid v\u00e4ljendeid, v\u00f5ib olla \u00fcsnagi kindel, et tegu on pettusega.\nLiiga head lubadused\nKui miski tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis ilmselt see ka nii on. Seer hoiatab Facebookis levivate libaloosimiste-\u00f5ngitsuskampaaniate, liiga heade sooduspakkumiste, tasuta kauba lubamise v\u00f5i suurte boonusauhindade eest. \u201eKui justkui tuntud nime all esinev Facebooki leht v\u00f5i e-kiri lubab m\u00f5ne lehe k\u00fclastamise eest raha v\u00f5i osalemist n\u00e4iteks luksusauto loosis, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega on selle eesm\u00e4rgiks panna sind k\u00fclastama pahavarast \u00fcle \u00e4\u00e4re ajavat keskkonda,\u201c hoiatas ta.\nEbatavaline suhtluskanal\nOhum\u00e4rgiks on ka see, kui \u00fchendust v\u00f5etakse suhtluskanali kaudu, mida ettev\u00f5te v\u00f5i asutus tegelikult sellisel viisil ei kasuta. Seer r\u00f5hutab, et pank ei kirjuta kliendile kunagi ise Facebook Messengeris, et m\u00f5nd olmeprobleemi lahendada, niisamuti ei saada j\u00f5uamet kunagi kellelegi lingiga kirja, et andmeid kinnitada v\u00f5i m\u00f5nd kuritegu lahendada. Kui suhtlusviis tundub ebaharilik, tasub olla valvas ja l\u00f5plikuks veendumiseks ametlike suhtluskanalite kaudu ise asutusega \u00fchendust v\u00f5tta \u2013 heaks valikuks on n\u00e4iteks ametlik telefoninumber.\nUdused ja valed logod\nPettusi \u00fcritatakse tihti l\u00e4bi viia lihtsalt ja labaselt, mis t\u00e4hendab, et pahalased ei pruugi silmailule liialt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Seega v\u00f5ivad ametliku tooniga petukirjad olla varustatud uduste v\u00f5i vanade logodega, sotsiaalmeediakontod v\u00f5ivad olla ehitud ebastandardsete visuaalidega ning v\u00f5idakse kasutada nimesid ja tiitleid, mis on eesti keelde seatud t\u00f5lkeprogrammide abiga. M\u00f5ned petulehed suudavad k\u00fcll originaali t\u00e4pselt matkida, kuid siiski on visuaalne pool midagi, mida t\u00e4hele panna.\nEbaharilikud internetiaadressid\nK\u00f5ige eelneva k\u00f5rval soovitab Seer hoolega lugeda internetiaadresse, kuhu kahtlase sisuga s\u00f5numist suunduda palutakse. \u201eKui tead, et ettev\u00f5tte veebiaadress on n\u00e4iteks elisa.ee, siis ei tasu k\u00fclastada lehte, mille aadressiks on tasutajalgrattad-elisatelekommunikatsioonilt.tv,\u201c r\u00e4\u00e4kis Seer."}
{"text":"Megadeth annab sel suvel just Tallinnas Baltikumi ainsa kontserdi26. juulil esineb Tallinna lauluv\u00e4ljaku Mere alal thrash-metali b\u00e4nd Megadeth. Tegemist on legendaarse Dave Mustaine\u2019i b\u00e4ndi ainsa kontserdiga Baltikumis ning see saab kahtlemata olema hevimetali f\u00e4nnide pidup\u00e4ev. Piletim\u00fc\u00fck algab Piletilevi uudiskirja \u201cPiletipost\u201d saajate jaoks juba kolmap\u00e4eval, 1. veebruaril kell 11.00 ning avalik m\u00fc\u00fck saab alguse sel reedel, 3. veebruaril kell 11.00.\u00a0\nMegadethile panid 1983. aastal alguse kitarrist, helilooja ja vokalist Dave Mustaine ning bassist David Ellefson. Tegemist on \u00fche t\u00e4htsaima thrash-metali b\u00e4ndiga maailmas - Megadeth kuulub koos Metallica, Slayeri ja Anthraxiga selle skeene suurde nelikusse. Oma 40 aasta pikkuse karj\u00e4\u00e4ri jooksul on Megadeth v\u00e4lja andnud 16 stuudioalbumit, millest kuus on USAs plaatinastaatusesse t\u00f5usnud ning mida on kokku m\u00fc\u00fcdud \u00fcle 40 miljoni koopia. B\u00e4ndi tunnustatakse tehnilise osavuse ning originaalsuse eest, nad on v\u00f5itnud mitmeid erinevaid muusikaauhindu, sealhulgas ka Grammy ja koos teiste suure neliku liikmetega peetakse neid olulisimateks thrash-metal \u017eanri loojateks ja arendajateks.\nKuid k\u00f5ige olulisemaks v\u00f5ib pidada Megadethi f\u00e4nnide armeed, mille suurus ulatub miljonitesse inimestesse ja \u00fchendab erinevaid p\u00f5lvkondi. Igal rokk-kontserdil v\u00f5ib leida kellegi, kellel on seljas Megadethi s\u00e4rk v\u00f5i pusa, mis n\u00e4itab, et Megadethi tuntus on ammu \u00fcletanud \u00fche konkreetse \u017eanri piirid.\nMegadethi liider Dave Mustaine oli Metallica esimene soolokitarrist enne kui b\u00e4nd oma deb\u00fc\u00fctalbumi avalikustas. Rohke keelatud ainete tarbimine ning omavahelised t\u00fclid said siiski saatuslikuks ja Dave visati b\u00e4ndist v\u00e4lja. Seej\u00e4rel otsustas ta kokku panna b\u00e4ndi, mis on Metallicast \u00fcle nii m\u00e4nguoskuste kui kitarrim\u00e4ngu kiiruse poolest ning teeb \u00fcldse raskema suunitlusega muusikat. Tuleb t\u00f5deda, et see tal ka \u00f5nnestus, sest just tehniline t\u00e4psus ja oskused ning m\u00e4ngukiirus on Megadethi trumpideks. Paljude \u017eanri f\u00e4nnide jaoks teeb just Megadeth seda t\u00f5elist thrash metalit.\nB\u00e4ndi deb\u00fc\u00fctalbum \u201cKilling Is My Business\u2026 and Business Is Good\u201d (1985) saavutas \u00fcsna keskp\u00e4rase tulemuse, kuid b\u00e4ndiliikmed j\u00e4tkasid visalt oma tegevust ning juba j\u00e4rgmine plaat \u201cPeace Sells\u2026 but Who\u2019s Buying?\u201d (1986) t\u00f5i laiema publiku huvi. J\u00e4rgmised albumid \u201cSo Far, So Good... So What! \"(1988), \"Rust in Peace\" (1990), \"Countdown to Extinction\" (1992) koos \u00fclemaailmse tuuritamisega t\u00f5id kaasa suured m\u00fc\u00fcginumbrid ja plaatinastaatused. J\u00e4rgnevatel aastatel andis Megadeth v\u00e4lja albumeid, mis kinnitasid b\u00e4ndi staatust raskemuusika gigantide seas. Oma laulus\u00f5nades r\u00e4\u00e4gib Mustaine tihti sellistest teemadest nagu poliitiline korruptsioon, \u00fclemaailmsed vanden\u00f5uteooriad, s\u00f5jad, tavat\u00f6\u00f6lise kaduvad v\u00f5imalused p\u00fc\u00fcda \u201cAmeerika unistust\u201d.\nMegadeth esineb Tallinnas 26. juulil, Tallinna lauluv\u00e4ljaku Mere alal. Piletim\u00fc\u00fck algab Piletilevi uudiskirja \u201cPiletipost\u201d saajate jaoks juba kolmap\u00e4eval, 1. veebruaril kell 11.00 ning avalik m\u00fc\u00fck saab alguse sel reedel, 3. veebruaril kell 11.00. Kiirematele ostjatele on piletihind \u20ac59.\n\u00a0"}
{"text":"Mees pettis Soomes taara automaati \u2013 politsei s\u00f5itis kohaleH\u00e4me politseijaoskond teatas, et mees pettis Forssas taara automaati.\nForssa kesklinnas asuvas kaupluses j\u00e4i alla 40-aastane mees vahele kavala taarakelmusega, vahendab MTV.\nMees oli kleepinud ilma pandita purkidele peale prinditud v\u00f6\u00f6tkoodid.\nMees oli j\u00f5udnud masinasse s\u00f6\u00f6ta koguni 68 purki v\u00f5ltsitud v\u00f6\u00f6tkoodidega. Mehe eesm\u00e4rk oli saada rahalist kasu.\nH\u00e4me politseijaoskonnast teatatakse, et meest kahtlustatakse v\u00f5ltsimises ja kelmuses."}
{"text":"Megadeth annab suvel Tallinnas kontserdiTALLINN, 30. jaanuar, BNS \u2013 26. juulil esineb Tallinna lauluv\u00e4ljaku Mere alal thrash-metali b\u00e4nd Megadeth, tegemist on legendaarse Dave Mustaine\u2019i b\u00e4ndi ainsa kontserdiga Baltikumis ning see saab kahtlemata olema hevimetali f\u00e4nnide pidup\u00e4ev, kirjutab Postimees.\u00a0\nMegadethile panid 1983. aastal alguse kitarrist, helilooja ja vokalist Dave Mustaine ning bassist David Ellefson. Tegemist on \u00fche t\u00e4htsaima thrash-metali b\u00e4ndiga maailmas - Megadeth kuulub koos Metallica, Slayeri ja Anthraxiga selle skeene suurde nelikusse.\nOma 40 aasta pikkuse karj\u00e4\u00e4ri jooksul on Megadeth v\u00e4lja andnud 16 stuudioalbumit, millest kuus on USAs plaatinastaatusesse t\u00f5usnud ning mida on kokku m\u00fc\u00fcdud \u00fcle 40 miljoni koopia.\nB\u00e4ndi tunnustatakse tehnilise osavuse ning originaalsuse eest, nad on v\u00f5itnud mitmeid erinevaid muusikaauhindu, sealhulgas ka Grammy ja koos teiste suure neliku liikmetega peetakse neid olulisimateks thrash-metal \u017eanri loojateks ja arendajateks.\nKuid k\u00f5ige olulisemaks v\u00f5ib pidada Megadethi f\u00e4nnide armeed, mille suurus ulatub miljonitesse inimestesse ja \u00fchendab erinevaid p\u00f5lvkondi. Igal rokk-kontserdil v\u00f5ib leida kellegi, kellel on seljas Megadethi s\u00e4rk v\u00f5i pusa, mis n\u00e4itab, et Megadethi tuntus on ammu \u00fcletanud \u00fche konkreetse \u017eanri piirid.\nMegadethi liider Dave Mustaine oli Metallica esimene kitarrist enne kui b\u00e4nd oma deb\u00fc\u00fctalbumi avalikustas. Rohke keelatud ainete tarbimine ning omavahelised t\u00fclid said siiski saatuslikuks ja Dave visati b\u00e4ndist v\u00e4lja.\u00a0Seej\u00e4rel otsustas ta kokku panna b\u00e4ndi, mis on Metallicast \u00fcle nii m\u00e4nguoskuste kui kitarrim\u00e4ngu kiiruse poolest ning teeb \u00fcldse raskema suunitlusega muusikat.\u00a0\nB\u00e4ndi deb\u00fc\u00fctalbum \"Killing Is My Business\u2026 and Business Is Good\" (1985) saavutas \u00fcsna keskp\u00e4rase tulemuse, kuid b\u00e4ndiliikmed j\u00e4tkasid visalt oma tegevust ning juba j\u00e4rgmine plaat \"Peace Sells\u2026 but Who\u2019s Buying?\" (1986) t\u00f5i laiema publiku huvi. J\u00e4rgmised albumid \"So Far, So Good... So What!\" (1988), \"Rust in Peace\" (1990), \"Countdown to Extinction\" (1992) koos \u00fclemaailmse tuuritamisega t\u00f5id kaasa suured m\u00fc\u00fcginumbrid ja plaatinastaatused.\nJ\u00e4rgnevatel aastatel andis Megadeth v\u00e4lja albumeid, mis kinnitasid b\u00e4ndi staatust raskemuusika gigantide seas. Oma laulus\u00f5nades r\u00e4\u00e4gib Mustaine tihti sellistest teemadest nagu poliitiline korruptsioon, \u00fclemaailmsed vanden\u00f5uteooriad, s\u00f5jad, tavat\u00f6\u00f6lise kaduvad v\u00f5imalused p\u00fc\u00fcda \"Ameerika unistust\".\nPiletim\u00fc\u00fck algab Piletilevi uudiskirja \"Piletipost\" saajate jaoks juba kolmap\u00e4eval, 1. veebruaril kell 11 ning avalik m\u00fc\u00fck algab reedel, 3. veebruaril kell 11. Kiirematele ostjatele on piletihind 59 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei hoiatab: kelmid j\u00e4ljendavad pankade veebilehtiFoto: Shutterstock\nViimasel kolmel kuul on sagenenud juhtumid, kus j\u00e4ljendatud pankade veebilehtede abil petetakse inimestelt v\u00e4lja raha. Kahjud ulatuvad kuni 120\u00a0000 euroni.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul ei ole tegemist uut liiki pettusega. \u201eKelmid on ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad \u00e4ra inimeste harjumusi aga ka t\u00e4helepanematust. Seet\u00f5ttu tuleb alati hoolega m\u00f5elda, kas ja milliseid linke avada,\u201c hoiatab Milenin.\nAlates jaanuari teisest n\u00e4dalast on politsei saanud kaks avaldust, kus inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google otsingusse panga nimetuse. Nad valisid loetelust esimese otsingu tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Coop Panga koduleht. \u201eTegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. \u00dcldiselt nendel j\u00e4rele tehtud internetipanga lehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa. Ka see pettus on \u00fcles ehitatud nii, et kasutatakse \u00e4ra inimeste tavap\u00e4rast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seej\u00e4rel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, peale mida tuli neil end autentida PIN 1 koodiga ja siis k\u00fcsiti ka PIN 2 koodi. V\u00e4idetavasse panka siseneda ei \u00f5nnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainu\u00fcksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,\u201c selgitas politseinik.\nVarasemalt oli Google otsingust leitav LHV panga nimel v\u00f5ltsitud veebileht, mille ohvriks langes k\u00fcmmekond inimest ja nende kahjud on kokku \u00fcle 115\u00a0000 euro.\nOluline info, mis tasub meelde j\u00e4tta:\nSisene enda panka \u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvesta \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale.\nInternetipanka sisselogimisel ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN 2 koodi \u2013 kui m\u00f5ne \u201epanga\u201c veebileht seda k\u00fcsib, siis tegemist on petulehega.\nKontrolli alati veeblehe aadressi.\nEsimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht."}
{"text":"K\u00fcberr\u00fcnnakute hulk Eestis t\u00f5usis veelgi: kuidas pettusi ja teisi k\u00fcberohte \u00e4ra tunda?Pettused, pahavara levik ning teised k\u00fcberohud ei n\u00e4ita Eestis vaibumise m\u00e4rke \u2013 juhtumite hulk t\u00f5usis m\u00f6\u00f6dunud aastal igal kuul ning detsembris kasvas r\u00fcnnakute hulk eelmise kuuga v\u00f5rreldes ligi 15%.K\u00f5ige sagedamini satuvad eestlased pahavarar\u00fcnnakute, \u00f5ngitsuspettuste ning muude otsest majanduskahju tekitavate skeemide ohvriks. Politsei- ja piirivalveametini j\u00f5udnud pettuste kogukahju \u00fcletas viie miljoni euro piiri.\u00abKuigi osad pettused ja k\u00fcberohud on keerukad, siis tegelikult on v\u00e4ga suur osa neist \u00fcsnagi lihtsakoelised. Petturid ja teised k\u00fcberkurjategijad \u00fcritavad \u00e4ra kasutada inimeste teadmatust, tekitavad neis asjatut hirmu, v\u00f5i lubavad neile mingit meelehead, mis viib valvsuse langemiseni,\u00bb lausus Elisa uute teenuste juht Meelis Seer. \u00abPole k\u00fcll r\u00f5\u00f5mustav, et lihtlabased skeemid endiselt pahalaste taskuid t\u00e4idavad, kuid samas t\u00e4hendab see, et enda kaitsmiseks saab \u00fcsnagi palju ise \u00e4ra teha.\u00bbSeeri s\u00f5nul on parim viis end pettuste, pahavara ja teiste ohtude eest kaitsta m\u00f5ista, millal on tegu millegi reaalsega, millal aga on postkasti saabunud e-kirja, Facebooki laekunud s\u00f5numi, ootamatu telefonik\u00f5ne v\u00f5i veebis kohtava lingi taga m\u00e4ngus kellegi halvad kavatsused.Kuigi kurjategijad muudavad oma l\u00e4henemisi pidevalt, siis saab eksperdi s\u00f5nul alati meeles pidada viit ohum\u00e4rki.1. Vildakas keelekasutus\n\nPetukirjad ning -k\u00f5ned saabuvad harilikult kahtlastelt meiliaadressidelt v\u00f5i tundmatutelt telefoninumbritelt. Kuigi see peaks juba ohulambi p\u00f5lema l\u00f6\u00f6ma, siis on Seeri s\u00f5nul k\u00f5ige selgemaks ohum\u00e4rgiks nigel keelekasutus.N\u00e4iteks kui kirja v\u00f5i s\u00f5numi saatja v\u00e4idab end olema m\u00f5nest tuntud Eesti ettev\u00f5ttest, kuid tekst on t\u00e4is kirjavigu, veidraid s\u00f5nastusi ning ingliskeelseid v\u00e4ljendeid, v\u00f5ib olla \u00fcsnagi kindel, et tegu on pettusega.2. Liiga head lubadused\n\nKui midagi tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis ilmselt see ka nii on. Seer hoiatab Facebookis levivate libaloosimiste-\u00f5ngitsuskaampaaniate, liiga heade sooduspakkumiste, tasuta kauba lubamise v\u00f5i suurte boonusauhindade eest.\u00abKui justkui tuntud nime all esinev Facebooki leht v\u00f5i e-kiri lubab m\u00f5ne lehe k\u00fclastamise eest raha v\u00f5i osalemist n\u00e4iteks luksusauto loosis, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega on selle eesm\u00e4rgiks panna sind k\u00fclastama pahavarast \u00fcle \u00e4\u00e4re ajavat keskkonda,\u00bb hoiatas ta.3. Ebatavaline suhtluskanal\n\nOhum\u00e4rgiks on ka see, kui \u00fchendust v\u00f5etakse suhtluskanali kaudu, mida ettev\u00f5te v\u00f5i asutus tegelikult sellisel viisil ei kasuta. Seer r\u00f5hutab, et pank ei kirjuta kliendile kunagi ise Facebook Messengeris, et m\u00f5nd olmeprobleemi lahendada, niisamuti ei saada j\u00f5uamet kunagi kellelegi lingiga kirja, et andmeid kinnitada v\u00f5i m\u00f5nd kuritegu lahendada.Kui suhtlusviis tundub ebaharilik, tasub olla valvas ja l\u00f5plikuks veendumiseks ametlike suhtluskanalite kaudu ise asutusega \u00fchendust v\u00f5tta \u2013 heaks valikuks on n\u00e4iteks ametlik telefoninumber.4. Udused ja valed logod\n\nPettusi \u00fcritatakse tihti l\u00e4bi viia lihtsalt ja labaselt, mis t\u00e4hendab, et pahalased ei pruugi silmailule liialt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Seega v\u00f5ivad ametliku tooniga petukirjad olla varustatud uduste v\u00f5i vanade logodega, sotsiaalmeediakontod v\u00f5ivad olla ehitud ebastandardsete visuaalidega ning v\u00f5idakse kasutada nimesid ja tiitleid, mis on eesti keelde seatud t\u00f5lkeprogrammide abiga.M\u00f5ned petulehed suudavad k\u00fcll originaali t\u00e4pselt matkida, kuid siiski on visuaalne pool midagi, mida t\u00e4hele panna.5. Ebaharilikud internetiaadressid\n\nK\u00f5ige eelneva k\u00f5rval soovitab Seer hoolega lugeda internetiaadresse, kuhu kahtlase sisuga s\u00f5numist suunduda palutakse. \u00abKui tead, et ettev\u00f5tte veebiaadress on n\u00e4iteks elisa.ee, siis ei tasu k\u00fclastada lehte, mille aadressiks on tasutajalgrattad-elisatelekommunikatsioonilt.tv,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Seer. \u00abV\u00f5ltsdomeene pole alati k\u00f5ige lihtsam \u00e4ra tunda \u2013 teinekord on erinevused nii v\u00e4ikesed, et neid on raske m\u00e4rgata \u2013 kuid enne klikkimist tasuks v\u00e4hemalt \u00fcritada aadressi autentsuses veenduda.\u00bb\u00abOluline on p\u00fcsida valvel, olla pigem veidi skeptiline, kasutada kaitsemeetmeid \u2013 n\u00e4iteks viiruset\u00f5rjet v\u00f5i Elisa Netivalvurit \u2013, p\u00fcsida uudistega kursis ja tagada, et parimaid praktikaid teaks ka vanemad sugulased ning internetiga v\u00e4hem sina-peal olevad s\u00f5brad,\u00bb lisas Seer. \u00abPahalaste elu ei pea lihtsaks tegema \u2013 ohtude hulk aina kasvab, seega tasub olla ettevaatlik.\u00bb"}
{"text":"Astanast minema saadetud Lopez v\u00f5itis San Juani velotuuriM\u00e4letatavasti l\u00f5petas Astana-Qazaqstan Lopeziga lepingu detsembri l\u00f5pus, kuna teda seostatakse rahapesu ja keelatud aineid omavate inimestega. Colombialane ise eitab oma seotust ning s\u00f5lmis uue lepingu Medellin-EPM meeskonnaga. San Juani velotuuril n\u00e4itas Lopez esmalt v\u00f5imu viiendal etapil, kerkides esikohaga liidripositsioonile, mida ta suutis viimasel kahel p\u00e4eval hoida. \u00dcldarvestuses sai teise koha Filippo Ganna (Ineos Grenadiers; +0.30) ja kolmanda koha Sergio Higuita (Bora-Hansgrohe; +0.44).\nViimasel, seitsmendal etapil v\u00f5idutses teist p\u00e4eva j\u00e4rjest Sam Welsford (Team DSM), edestades grupifini\u0161is Fabio Jakobseni (Soudal \u2013 Quick Step) ja Giacomo Nizzolot (Israel \u2013 Premier Tech). Seejuures sai Jakobsen l\u00f5puspurti tehes n\u00e4kku l\u00f6\u00f6gi pealtvaataja k\u00e4es olnud mobiiltelefonilt, suutes siiski t\u00f5sisemat \u00f5nnetust v\u00e4ltida ja p\u00fcsti j\u00e4\u00e4da."}
{"text":"Ukraina tahab saada kiirkorras kahe aastaga Euroopa Liidu liikmeks, aga on \u00fcks probleemUkrainal on ambitsioonikas plaan saada kiirkorras kahe aastaga Euroopa Liidu liikmeks, aga mitte keegi Euroopa Liidus ei pea seda v\u00f5imalikuks.\nUkraina peaministril Den\u00f5s \u0160m\u00f5halil on EL-i liikmestaatuse kindlustamiseks kaheaastane tihe ajakava, mis tuuakse v\u00e4lja sel n\u00e4dalal toimuval ajaloolisel EL-Ukraina tippkohtumisel, mis on esimene Ukraina pinnal.\nProbleem? Keegi ELis ei pea seda realistlikuks.\nKui EL-i volinikud s\u00f5idavad selle n\u00e4dala l\u00f5pus Kiievisse enne reedest Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski ning Euroopa Komisjoni ja n\u00f5ukogu juhtidega toimuvat tippkohtumist, on nende peamiseks \u00fclesandeks t\u00f5en\u00e4oliselt ootuste juhtimine.\n\u0160m\u00f5hal ise on kehtestanud karmi t\u00e4htaja. \u201eMeil on v\u00e4ga ambitsioonikas plaan j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul Euroopa Liiduga liituda,\u201d \u00fctles ta v\u00e4ljaandele Politico. \u201eSeega loodame, et k\u00e4esoleval 2023. aastal saavutame l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel juba selle sisenemise-eelse etapi,\u201d \u00fctles ta.\nSee heidab kinda EL-ile, mis p\u00fc\u00fcab hoida Ukraina liikmelisuse palju kaugemana.\nPrantsusmaa president Emmanuel Macron \u00fctles eelmisel aastal, et Ukraina liitumiseni v\u00f5ib kuluda aastak\u00fcmneid. Isegi ELi juhid, kes toetasid oma eelmise aasta juunis toimunud tippkohtumisel Ukrainale kandidaadistaatuse andmist, tunnistavad eraviisiliselt, et riigi tegelik \u00fchinemise v\u00e4ljavaade on \u00fcsna paljude aastate kaugusel (ja see v\u00f5ib olla ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks nad seda ideed \u00fcldse toetasid). Kandidaatriigid nagu Serbia, T\u00fcrgi ja Montenegro on oodanud palju aastaid, Ankara alates 1999. aastast.\nUkraina on ELi jaoks m\u00f5istatus. Paljud v\u00e4idavad, et Br\u00fcsselil on Kiievi ees eriline vastutus. L\u00f5ppude l\u00f5puks vallandas 2014. aasta Maidani \u00fclest\u00f5usu ja pani aluse s\u00f5jale ukrainlaste raev president Viktor Janukovit\u0161i otsuse peale Venemaa k\u00e4sul ELiga s\u00f5lmitud poliitilisest ja majanduslikust assotsiatsioonilepingust v\u00e4lja astuda. Nagu \u00fctles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: Ukraina on \u201eainus riik, kus inimesi tulistati sellep\u00e4rast, et nad m\u00e4hkisid end Euroopa lipu sisse.\u201d\nUkraina l\u00e4hedased liitlased EL-is nagu Poola ja Balti riigid toetavad tugevalt Kiievi liitumissurvet, pidades seda demokraatiaks, mis seisab vastu agressorile. Paljud EL-i vanad kaardiv\u00e4elased on aga palju ettevaatlikumad, kuna Ukraina \u2013 \u00fclemaailmne p\u00f5llumajanduse suurriik \u2013 v\u00f5ib v\u00e4hendada nende enda v\u00f5imu ja h\u00fcvesid. 80 miljoni elanikuga Ukraina ja Poola v\u00f5iksid \u00fchineda konkureeriva Saksamaaga Euroopa \u00dclemkogus poliitilise j\u00f5una ning m\u00f5ned v\u00e4idavad, et Kiiev kurnab liigselt ELi eelarvet.\nReedene tippkohtumine Kiievis \u2013 esimene omataoline ELi kohtumine, mis toimub aktiivses s\u00f5japiirkonnas \u2013 on suunatud \u00f5ige tasakaalu leidmisele.\nKuigi ELi riikide juhid ise kohale ei l\u00e4he, on Euroopa \u00dclemkogu ametnikud viimase komm\u00fcnikee asjus EL-i liikmesriikidega tihedalt suhtlema pidanud.\nM\u00f5ned riigid n\u00f5uavad, et avaldus ei tohiks kaugele j\u00e4\u00e4da juunikuisel Euroopa \u00dclemkogul kasutatud s\u00f5nastusest, r\u00f5hutades, et kuigi Ukraina tulevik on Euroopa Liidus, peavad kandidaatriigid vastama konkreetsetele kriteeriumidele. \u201eOotused on Kiievis \u00fcsna k\u00f5rged, kuid vajadus on t\u00e4ita k\u00f5ik komisjoni poolt seatud tingimused. See on teenetep\u00f5hine protsess,\u201d \u00fctles \u00fcks k\u00f5rge ELi ametnik.\nSiiski on oodata edusamme, kui Zelenski kohtub von der Leyeni ja Euroopa \u00dclemkogu eesistuja Charles Micheliga.\n\u0160m\u00f5hal \u00fctles v\u00e4ljaandele Politico, et loodab Ukraina jaoks saavutada reedel \u201eolulise edasimineku\u201d, eriti konkreetsetes valdkondades \u2013 kokkulepe t\u00f6\u00f6stuskaupade viisavabaduse kohta; tollimaksude peatamine Ukraina ekspordile veel \u00fcheks aastaks; ja \u201eaktiivsed edusammud\u201d \u00fchinemisel SEPA (\u00fchtne euromaksete piirkond) maksete skeemiga ja Ukraina liitumine ELi mobiilside r\u00e4ndlusega.\n\u201eOotame edusamme ja kiirendust nende lepingute allkirjastamisel,\u201d \u00fctles ta.\nKuumaks teemaks \u2013 ja \u00fcheks keskseks k\u00fcsim\u00e4rgiks Ukraina ELiga \u00fchinemise juures \u2013 saab olema Ukraina v\u00f5itlus korruptsiooniga. Taristuministri aset\u00e4itja vallandati ja asev\u00e4lisminister astus sel kuul tagasi skandaalide t\u00f5ttu, mis olid seotud riigihankelepingutega seotud s\u00f5jakasu teenimisega.\n\u201eMe vajame reformitud Ukrainat,\u201d \u00fctles \u00fcks tippkohtumise ettevalmistamisega keskselt seotud k\u00f5rge ELi ametnik. \u201eMeil ei saa olla sama Ukrainat, mis enne s\u00f5da.\u201d\n\u0160m\u00f5hal r\u00f5hutas, et Zelenski valitsus v\u00f5tab korruptsiooni t\u00f5siselt. \u201eMe suhtume korruptsiooni nulltolerantsiga,\u201d \u00fctles ta, osutades \u201ev\u00e4lgukiirusele\u201d, millega ametnikud sel kuul tagandati. \u201eKahjuks ei s\u00fcndinud korruptsioon eile, kuid oleme kindlad, et juurime korruptsiooni v\u00e4lja,\u201d \u00fctles ta, \u00f6eldes avalikult, et see on riigi ELiga \u00fchinemise tee v\u00f5tmeks.\nTa \u00fctles ka, et valitsus on valmis vaatama l\u00e4bi oma hiljutised riigi konstitutsioonikohtu seadused, et vastata nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa N\u00f5ukogu n\u00f5uandeorgani Veneetsia komisjoni n\u00f5udmistele. \u0160m\u00f5hal \u00fctles, et muudatused v\u00f5ivad tulla juba sel n\u00e4dalal, enne tippkohtumist.\nKuigi Ukraina on teatanud konstitutsioonikohtu reformist, eelk\u00f5ige kohtunike ametisse nimetamise osas, on Veneetsia komisjonil endiselt mure ekspertide n\u00f5uander\u00fchma volituste ja koosseisu p\u00e4rast. See on organ, mis valib kohtukandidaate. Eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida poliitilist sekkumist.\n\u0160m\u00f5hal \u00fctles, et neid k\u00fcsimusi k\u00e4sitletakse. \u201ePeame konsultatsioone Euroopa Komisjoniga, et n\u00e4ha, kas k\u00f5ik avaldatud j\u00e4reldused saaks teksti sisse l\u00fclitada,\u201d \u00fctles ta.\nSellele vaatamata saadab selle n\u00e4dala tippkohtumise s\u00fcmboolne j\u00f5ud Moskvale tugeva s\u00f5numi Ukraina Euroopa-p\u00fc\u00fcdluste kohta.\nEuroopa \u00dclemkogu president Michel kasutas sel kuul oma \u00fcllatusvisiiti Kiievisse, et kinnitada Ukrainale, et ELi liikmelisus on Ukraina jaoks reaalsus, \u00f6eldes Ukraina Radale (parlamendile), et unistab, et \u00fchel p\u00e4eval on ukrainlane Euroopa \u00dclemkogu presidendi ametikohal.\n\u201eUkraina on EL ja EL on Ukraina,\u201d \u00fctles Michel. \u201eMe ei tohi s\u00e4\u00e4sta j\u00f5upingutusi, et muuta see lubadus v\u00f5imalikult kiiresti reaalsuseks.\u201d\nP\u00e4rast reedest kohtumist on ukrainlaste jaoks v\u00f5tmek\u00fcsimuseks see, kui kiiresti saavad retoorika ja lubadused reaalsuseks."}
{"text":"Karl Olaf R\u00e4\u00e4k: kliimaneutraalsus ja Lendavate Lehmade MinisteeriumK\u00f5igi erakondade, peale EKRE, valimislubadused sisaldavad truudusvannet kliimaeesm\u00e4rkidele [1]. K\u00f5ige agaramad karjeristid lubavad isegi kliimaministriks hakata v\u00f5i rohep\u00f6\u00f6rde ametkondi rajada. Kui juba rohep\u00f6\u00f6rde, miks mitte Lendavate Lehmade Ministeeriumi?\nTeeme asja h\u00e4sti aeglaselt ja lihtsalt selgeks. Inimtekkelise CO2 kliimam\u00f5ju h\u00fcpotees ja selle peale ehitatud kliimaneutraalsuse teooria on sama t\u00f5ep\u00e4rased nagu v\u00e4ide, et lehmad lendavad. T\u00f5endeid ja n\u00e4iteid kliimap\u00f6\u00f6rde absurdsusest on l\u00f5putult, aga nende m\u00f5istmist takistab t\u00f5ik, et koolis vajaka j\u00e4\u00e4nud teadmised on loosungitega asendatud. Inimestele on selgeks tehtud, et kui nad h\u00e4sti viletsalt ja v\u00e4he elavad, siis suudavad nad maailma hukkumise paarik\u00fcmne minuti v\u00f5rra edasi l\u00fckata. Ja ongi kr\u00f5ks \u00e4ra k\u00e4inud, rahvas kliimausku p\u00f6\u00f6ratud.\nTeeme v\u00e4ikese kooliteadmiste v\u00e4rskendamise. G\u00fcmnaasiumi bioloogia \u00f5pik: \u201cEluks on vaja energiat ja s\u00fcsinikku\u201d. \u201cElu p\u00f5hineb s\u00fcsinikul\u201d [2]. Elu ei p\u00f5hine Tik-Tokil ega Greta Thunbergi kogutud teostel [3], vaid s\u00fcsinikul.\nMillega me peame v\u00f5itlema? \u00d5ige, me peame v\u00f5itlema energia tarbimise ning s\u00fcsinikuga. Me peame v\u00f5itlema elu alustega. Ja massimeedia udust lummatud mass noogutab ja kiidab kaasa: loomulikult me peame v\u00f5itlema k\u00f5igega, mis meie elu \u00fclal hoiab. Rohkem surma, rohkem kannatusi, siis p\u00e4\u00e4stame maailma!\nKliimahullus on nagu hiiglaslik tunnikontroll. Inimesed, kes bioloogia tunnis t\u00e4hele panid, peaksid CO2 maksu m\u00fc\u00fcgiagentidele \u00fctlema, et nood ajavad t\u00e4ielikku jama, k\u00e4igu nad kuu peale oma petuskeemiga. Aga inimesed ei m\u00e4leta, mis bioloogia v\u00f5i loodus\u00f5petuse tunnis r\u00e4\u00e4giti. Inimesed m\u00e4letavad seda, mida propagandaportaal pool tundi tagasi kuulutas.\nDelfi, ERR ja endine Noorte H\u00e4\u00e4l v\u00f5ivad \u00fcksteise v\u00f5idu kuulutada, et 2+2 ei v\u00f5rdu mitte 4, vaid 6, 8 v\u00f5i koguni 22 ja inimesed v\u00f5ivad seda uskuda, sest ajakirjandus ju ei valeta.\nKui aga ideoloogiliselt tembitud arvutustega hakatakse projekteerima k\u00f5rghoonet, tuumareaktorit v\u00f5i kanalisatsioonitoru, siis v\u00f5ib koledaid asju juhtuda. Nagu ikka, kui mingi jabura ideega hakatakse reaalsust v\u00e4\u00e4nama.\nMeie auhindadega p\u00e4rjatud, maailma parim, PISA testide Parnassil hiilgav hariduss\u00fcsteem on tootnud koormate viisi inimesi, kelle taskud saab mistahes k\u00e4gu ajades t\u00fchjaks teha. \u00d5nneks pole mitte k\u00f5ik sellised. Ja see annab lootust. Isegi kui neid praegu k\u00e4ojaani-sekti j\u00fcngrite poolt pilgatakse ja \u00e4hvardatakse, annab m\u00f5istuse s\u00e4ilitanute vastupanu lootust, et me tuleme sellest kollektiivse hullumeelsuse episoodist elu ja tervisega v\u00e4lja.\nKui tulla tagasi valimislubaduste juurde, siis aruka valija jaoks on terade-s\u00f5kalde eristamine lihtsaks tehtud. Erakonnad, kelle lubadused sisaldavad truudusvandeid kliimaneutraalsusele, toetavad meie senise elu h\u00e4vitamist. Kliimaneutraalsust toetavad m\u00f5tlemiv\u00f5imetud hampelmannid, kes on valmis terve Eesti suureks Nursipaluks muutma, kui k\u00f5rgelt ja kaugelt k\u00e4su annab.\nAinus erakond, kes s\u00f5geduse v\u00f5imule allumast keeldub, on piisavalt tark ja tugev, et eesti rahvas sellest hullumeelsuse episoodist l\u00e4bi juhtida. Valid Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja- valid elu. Valid selle teise \u2013 saad vaesuse, kannatused ja Lendavate Lehmade Ministeeriumi. Lihtsamat valimisspikrit on vist keeruline koostada.\nKarl Olaf R\u00e4\u00e4k\nEKRE Riigikogu kandidaat nr. 556 Tallinna Kesklinna, Pirita ja Lasnam\u00e4e linnaosas\nViited\n[1] Reformikad korduvalt v\u00f5iduni viinud kampaaniameister: ma ei usu EKRE v\u00f5itu, aga esikoht v\u00f5ib ka \u00fcsna piiri peal olla\nhttps:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/120131766\/reformikad-korduvalt-voiduni-viinud-kampaaniameister-ma-ei-usu-ekre-voitu-aga-esikoht-voib-ka-usna-piiri-peal-olla\n[2] Eluks on vaja energiat ja s\u00fcsinikku Opiq; Peat\u00fckk 1.1 (Bioloogia g\u00fcmn, II)\nhttps:\/\/www.opiq.ee\/kit\/29\/chapter\/1361\n[3] Amazon author: Greta Thunberg\nhttps:\/\/www.amazon.com\/stores\/Greta-Thunberg\/author\/B07R11DD1X"}
{"text":"Ukraina ametnikel on n\u00fc\u00fcd keelatud riigist lahkudaKIIEV, 30. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina valitsus keelas k\u00f5rgematel riigiametnikel ja seadusandjatel, sealjuures naistel, v\u00e4lisriikidesse reisimise Venemaa s\u00f5ja ajal.\u00a0\nUkraina piirivalve pressiesindaja Andri Demt\u0161enko \u00fctles esmasp\u00e4eval AFP-le, et meede, mis eelmisel n\u00e4dalal vastu v\u00f5eti, on j\u00f5ustunud.\u00a0\n\"Nad v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd lahkuda vaid t\u00f6\u00f6missiooni raames,\" \u00fctles ta.\u00a0\nP\u00e4rast Vene presidendi Vladimir Putini otsust saata 24. veebruaril 2022 v\u00e4ed Ukrainasse on Ukraina s\u00f5jav\u00e4evanuses meestel kohustus riiki j\u00e4\u00e4da, v\u00e4lja arvatud m\u00f5ne erandi puhul.\u00a0\nUue meetme j\u00e4rgi v\u00f5ivad k\u00f5rgemad ametnikud v\u00e4lismaale reisida vaid juhul, kui nad k\u00fclastavad oma lapsi v\u00f5i raviprotseduuriks v\u00f5i l\u00e4hedase surma puhul, \u00fctles Demt\u0161enko.\u00a0\nKeeld kehtib ka naissoost riigiametnikele ja kohalikele seadusandjatele, kirjutas AFP.\u00a0\u00a0\nUkraina seadusandja Ir\u00f5na Gera\u0161t\u0161enko m\u00f5istis \"populistliku otsuse\" hukka, r\u00f5hutades, et umbes 15 000 kohalikku seadusandjat on naised ning et m\u00f5ned t\u00f6\u00f6tavad vabatahtlikena.\u00a0\n\"K\u00f5igepealt kutsusid v\u00f5imud k\u00f5iki, kes saavad, talveks oma lastega lahkuma, n\u00fc\u00fcd pole neil lubatud lahkuda,\" \u00fctles ta Facebookis.\u00a0\n\"V\u00f5imud rakendavad j\u00e4tkuvalt m\u00f5tlematuid samme, millel pole midagi tegemist kuritarvituste vastu v\u00f5itlemisega.\"\nMeede v\u00f5eti vastu p\u00e4rast seda, kui mitut ametnikku s\u00fc\u00fcdistati v\u00e4lismaal puhkamises, sealjuures Ukraina peaprokur\u00f6ri aset\u00e4itja Oleksi S\u00f5monenkot, kes k\u00e4is v\u00e4idetavalt Hispaania Marbella kuurordis.\u00a0\u00a0\nS\u00f5monenko astus eelmisel n\u00e4dalal tagasi p\u00e4rast suuremat ametist lahkumiste lainet seoses korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina ametnikel on n\u00fc\u00fcd keelatud riigist lahkudaKIIEV, 30. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ukraina valitsus keelas k\u00f5rgematel riigiametnikel ja seadusandjatel, sealjuures naistel, v\u00e4lisriikidesse reisimise Venemaa s\u00f5ja ajal.\u00a0\nUkraina piirivalve pressiesindaja Andri Demt\u0161enko \u00fctles esmasp\u00e4eval AFP-le, et meede, mis eelmisel n\u00e4dalal vastu v\u00f5eti, on j\u00f5ustunud.\u00a0\n\"Nad v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd lahkuda vaid t\u00f6\u00f6missiooni raames,\" \u00fctles ta.\u00a0\nP\u00e4rast Vene presidendi Vladimir Putini otsust saata 24. veebruaril 2022 v\u00e4ed Ukrainasse on Ukraina s\u00f5jav\u00e4evanuses meestel kohustus riiki j\u00e4\u00e4da, v\u00e4lja arvatud m\u00f5ne erandi puhul.\u00a0\nUue meetme j\u00e4rgi v\u00f5ivad k\u00f5rgemad ametnikud v\u00e4lismaale reisida vaid juhul, kui nad k\u00fclastavad oma lapsi v\u00f5i raviprotseduuriks v\u00f5i l\u00e4hedase surma puhul, \u00fctles Demt\u0161enko.\u00a0\nKeeld kehtib ka naissoost riigiametnikele ja kohalikele seadusandjatele, kirjutas AFP.\u00a0\u00a0\nUkraina seadusandja Ir\u00f5na Gera\u0161t\u0161enko m\u00f5istis \"populistliku otsuse\" hukka, r\u00f5hutades, et umbes 15 000 kohalikku seadusandjat on naised ning et m\u00f5ned t\u00f6\u00f6tavad vabatahtlikena.\u00a0\n\"K\u00f5igepealt kutsusid v\u00f5imud k\u00f5iki, kes saavad, talveks oma lastega lahkuma, n\u00fc\u00fcd pole neil lubatud lahkuda,\" \u00fctles ta Facebookis.\u00a0\n\"V\u00f5imud rakendavad j\u00e4tkuvalt m\u00f5tlematuid samme, millel pole midagi tegemist kuritarvituste vastu v\u00f5itlemisega.\"\nMeede v\u00f5eti vastu p\u00e4rast seda, kui mitut ametnikku s\u00fc\u00fcdistati v\u00e4lismaal puhkamises, sealjuures Ukraina peaprokur\u00f6ri aset\u00e4itja Oleksi S\u00f5monenkot, kes k\u00e4is v\u00e4idetavalt Hispaania Marbella kuurordis.\u00a0\u00a0\nS\u00f5monenko astus eelmisel n\u00e4dalal tagasi p\u00e4rast suuremat ametist lahkumiste lainet seoses korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rvel on probleeme eelarve kokkusaamisega   Kohtla-J\u00e4rve on h\u00e4das linnaeelarve tasakaalu saamisega, sest praegu on see kuue miljoni euroga miinuses. Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et Kohtla-J\u00e4rvel pole kolme kuuga suudetud valida uut linnavalitsust.   Kohtla-J\u00e4rvel pole senini vastu v\u00f5etud linnaeelarvet ja selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks on v\u00f5imuvaakum, kus v\u00f5imu on ajutiselt teostanud linnavalitsus, keda korruptsiooniskandaali sattunud linnas oktoobri l\u00f5pus umbusaldati. Kohtla-J\u00e4rve volikogu eelarvekomisjoni esimees Daniil Starodubtsev avaldas lootust, et olemasolevad linnajuhid siiski leiavad endas tahet esitada volikogule k\u00e4rbetega eelarve ja m\u00e4rtsi l\u00f5puks saab see vastu v\u00f5etud. \"Tehniliselt saab eelarve viia kokku ja edasi minna. Ja kui selle k\u00e4igus on mingid vead isegi tehtud, siis lisaeelarvetega v\u00f5i teiste meetmetega saame seda hiljem korrigeerida,\" \u00fctles Starodubtsev. Sarnaselt teiste omavalitsustega pitsitavad Kohtla-J\u00e4rve \u00fcle 50 miljoni eurost eelarvet erinevate teenuste kasvavad hinnad ja alampalga t\u00f5usust tingitud kulude kasv. Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse finantsteenistuse juht Elina Visk \u00fctles, et k\u00e4rpimisel peaks l\u00e4htuma rahandusministeeriumi ettepanekutest linnale. \"Meie lasteaia t\u00e4ituvusprotsendid on v\u00e4ga palju madalamad, kui on teistel omavalitsustel. Meil on elanike kohta ametnikke rohkem kui teistel omavalitsustel. Seega kokkuhoiukohti on ja ma n\u00e4en neid ka ise eelarves,\" lausus Visk. Rahandusministeerium ei n\u00e4e Kohtla-J\u00e4rve finantsseisu mustades toonides. Riigihalduse ministri Riina Solmani arvates on k\u00f5ige olulisem, et Kohtla-J\u00e4rvel saaks l\u00f5puks linnav\u00f5im paika. \"Mina usun, et on v\u00f5imalik see patiseis l\u00f5petada ja anda linnavalitsusele v\u00f5imalus otsuste volikogu ette viimiseks. Tegelikult Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse finantsseis ei ole nii hull, et seda ei saaks parandada, saab k\u00fcll,\" \u00fctles Solman. V\u00f5imukriis kaevuritelinnas j\u00e4tkub. Esmasp\u00e4evasel linnavolikogu istungil linnapea Virve Linderi pakutud linnavalitsuse koosseis toetust ei leidnud. Selle poolt h\u00e4\u00e4letas 25 volikogu liikmest vaid \u00fcheksa.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"K\u00fcsimus Helme \u0161\u00f5ul: \u00abMillal te Kaja Kallase \u00e4ra koristate?\u00bbMartin Helme alustas oma erakonnaga Eestimaa s\u00fcdames neli n\u00e4dalat kestvat valimisturneed, et k\u00fctta \u00fcles pooldajad ja veenda k\u00f5hklejaid astuma veidi rohkem kui kuu aja p\u00e4rast otsustavasse v\u00f5itlusse oma p\u00f5hivastase, Reformierakonnaga.\nV\u00e4ikeettev\u00f5tja ja kalur Lauri Koni on V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4rest tulnud P\u00f5ltsamaale suurelt, musta Volvo maasturi ja v\u00e4lik\u00f6\u00f6giks \u00fcmberehitatud valge Volvo furgooniga, Valmar Haava on saabunud Viljandimaalt valge Volkswageni kaubikuga, aga nende erakonnakaaslasest Martin Helmest, EKRE esimehest, pole tema suure valimisturnee ava\u00fcrituse eel veinipealinna kultuurikeskuse \u00fcmbruses ainsatki m\u00e4rki.\nErinevalt Koni ja Haava \u00fcleelusuuruses portreedest, mis hakkavad reede \u00f5htul nende masinate k\u00fclgedel isegi pimedas juba kaugelt silma.\n\nV\u00e4ikeettev\u00f5tja Lauri Koni portreega must Volvo maastur ja Viljandimaalt saabunud Valmar Haava suure n\u00e4opildiga Volkswageni kaubik P\u00f5ltsamaa kultuurikeskuse ees.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nSee-eest on v\u00e4ljas tuule k\u00e4es konkurendid Helme peamise rivaali Reformierakonna ridadest. Kultuurimajast sadakond meetrit eemal jagavad Selveri sissep\u00e4\u00e4su ees m\u00f6\u00f6dujaile pastakaid ja helkureid kollases jopes Erkki Keldo ja Merili Ranniste. Nendega liitub sama v\u00e4rvi riietuses maaeluminister Urmas Kruuse, k\u00e4es korv kommidega ja saatjaks n\u00f5unik. Kruuse oli enda s\u00f5nul k\u00e4inud kultuurimaja juures uurimas, kuidas EKRE-l seal l\u00e4heb.\n\u00abKuna valik on kahe vahel,\u00bb viitab Kruuse l\u00f5busalt \u00fcldlevinud arvamusele, et riigikogu valimiste v\u00f5itja selgub EKRE ja Reformierakonna duellis, \u00abtuleb kohal olla.\u00bb\nArvuliselt on oravaparteilased P\u00f5ltsamaal tol \u00f5htul m\u00f5istagi v\u00e4hemuses, aga see-eest on nende Toyota minibussil suuri n\u00e4gusid n\u00e4htaval rohkem, tervelt \u00fcheksa \u2013 k\u00f5ik, kes kandideerivad Tartu- ja J\u00f5gevamaal.\nToss ja vilkuvad tuled\nEKRE valimisturnee avaakordile kogunevad esimesed huvilised juba pool tundi enne algust. Kultuurikeskuse saali ees vastuv\u00f5tulaual huvitavad neid enim kommid ja tuletikud \u2013 m\u00f5ni v\u00f5tab neid lausa peoga. Samal ajal m\u00e4ngib saalis suurel ekraanil videomeenutus t\u00f5rvikutega \u00fcritusest Tallinnas Vabaduse v\u00e4ljakul, saateks eestikeelsete poplaulude popurrii.\n\nV\u00e4hesed Eesti kaugema tuleviku esindajad EKRE valimisturnee ava\u00fcritusel P\u00f5ltsamaa kultuurikeskuses.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nPunktipealt kell kuus, nagu kava ette n\u00e4eb, l\u00f6\u00f6vad tuled saalis peaaegu kustu ning m\u00e4ngima hakkab Eesti h\u00fcmn. T\u00e4ies pikkuses. Enne seda Postimehe ajakirjaniku teostatud kohaloleku kontroll n\u00e4itab, et k\u00fcmnes reas, kus iga\u00fches 18 tooli, on umbes 95 protsenti istmeist h\u00f5ivatud. Enamik on silma j\u00e4rgi hinnates \u00fcle 50, k\u00fcllap ka \u00fcle 60. Veel \u00fcks toolirida, k\u00f5ige esimene, on reserveeritud EKRE juhtidele, kandidaatidele ja aktivistidele.\nValgusvihk langeb laval kogukale \u00f5htujuhile, kes teatab paatosega, et esimesena saab s\u00f5na \u00ab\u00fcks meie raudsetest leedidest\u00bb \u2013 Kert Kingo.\n\n\u00abToeta EKREt, k\u00f5ige kangemat erakonda Eestis!\u00bb k\u00f5lab valjuh\u00e4\u00e4ldeist, bassid k\u00f5minal p\u00f5hja keeratud nagu Apollo kinos.\nSee, nagu ilmneb, pole mingi rutiinne k\u00f5nekoosolek. Kui turnee, siis ikkagi turnee. Valgusvihk langeb laval kogukale \u00f5htujuhile, kes teatab paatosega, et esimesena saab s\u00f5na \u00ab\u00fcks meie raudsetest leedidest\u00bb \u2013 Kert Kingo.\nLava \u00e4\u00e4rtest uhkab tossu. Valguskiired laval plingivad. Taustaks m\u00e4ngib \u00abTuulepealse maa\u00bb tunnusmuusika Metsat\u00f6llult.\nPaus. Ootus\u00e4revus.\nJa siis tuleb Kingo, lehvitades k\u00e4es EKRE paberist valimislippu.\n\u00abKurb on see, et kaks viimast valitsust on jultunult rikkunud meie p\u00f5hiseadust,\u00bb alustab Kingo, endine v\u00e4liskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Viieminutilises k\u00f5nes saavad temalt teiste seas v\u00f5tta koroonaterror ja LGBTga tegelev sotsiaalkaitseminister. Prokuratuuri, samuti politseid ja kapot s\u00fc\u00fcdistab ta Liisa Pakosta, Liina Kersna, Marko Mihkelsoni ja Keit Pentus-Rosimannuse asjade kalevi alla l\u00fckkamises.\nMe inimesed on kurnatud, \u00f5nnetud, vaesed, \u00fctleb Kingo. \u00abReformierakonna valitsus h\u00e4vitab Eestit,\u00bb l\u00f5petab ta esinemise. \u00abMeie \u00fclesanne on p\u00e4\u00e4sta meie riik.\u00bb\nTaas toss, valgusvihud, Metsat\u00f6llu heliriba. \u00d5htujuht kutsub lavale mehe, \u00abkeda teatakse igas Eestimaa nurgas\u00bb.\nValmis k\u00e4si murdma\nEi, mitte Martin Helme. See on Peeter Ernits, endine ajakirjanik. Ta alustab, kirjeldades kohtumisi inimestega Tartu- ja J\u00f5gevamaal, kes k\u00f5ik on tema v\u00e4itel temalt k\u00fcsinud: \u00abMillal te Kaja Kallase \u00e4ra koristate?\u00bb\nLigi k\u00fcmneminutilises k\u00f5nes saavad Ernitsalt teiste seas pihta roheterror ja s\u00fcvariik. Ta s\u00fc\u00fcdistab Reformierakonda Eesti juhtimises stagnatsiooni ning Ukrainat abistades munade panemises \u00fchte korvi.\n\u00abKindlad k\u00e4ed tuleb murda,\u00bb l\u00f5petab Ernits etteaste, viidates pearivaali valimisloosungile \u00abKindlates k\u00e4tes Eesti!\u00bb. \u00abInimesed, kellest see s\u00f5ltub, on selleks valmis.\u00bb\n\nEKRE valimisturnee peaesineja Martin Helme (vasakult) ning teda n-\u00f6 soojendanud erakonnakaaslased Kert Kingo ja Peeter Ernits P\u00f5ltsamaa kultuurikeskuse laval.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nJ\u00e4lle toss, valgusvihud, Metsat\u00f6llu heliriba. \u00d5htujuht kutsub lavale mehe, \u00abkeda ei ole vaja tutvustada\u00bb. \u00abMeie juht, meie ainus Martin!\u00bb h\u00f5ikab ta v\u00e4lja peaesineja.\n\u00abMe k\u00f5ik armastame Eestit,\u00bb alustab Martin Helme. \u00abKahjuks on me kallis riik v\u00e4ga kehvas seisus.\u00bb Ta v\u00f5tab \u00fclesandeks p\u00e4\u00e4sta Eesti vaesusest; s\u00f5jast, mida \u00f5hutab valitsus (\u00abKaja Kallas kiljub ja kriiskab,\u00bb iseloomustab ta), et v\u00f5imul p\u00fcsida; lokkavast korruptsioonist; liberaalsest diktatuurist, kus eriarvamus surutakse vaikima koerte ja vihak\u00f5neseadusega; ja venestamisest.\n\nEKRE esimees Martin Helme astub oma valimisturnee ava\u00fcritusel P\u00f5ltsamaa kultuurikeskuses k\u00f5nepulti.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nTa teatab, et tal on lahendused. Teistsugused kui teistel. \u00abMe ei l\u00e4he vooluga kaasa,\u00bb kuulutab Helme. \u00abMe ujume vastuvoolu. Pressime hambad ristis \u00fclesm\u00e4ge, sest muidu kaotame oma riigi oma silme all.\u00bb (Mis puudutab lahendusi, siis Postimees ei saa anda kriitikavaba ruumi \u00fchepoolseks valimispropagandaks ega kihutusk\u00f5neks.)\nLahkunud konkurendid\nHelme r\u00e4\u00e4gib ligikaudu pool tundi, r\u00e4\u00e4gib emotsionaalselt ja j\u00f5uliselt, justkui oleks teda kuulamas Vabaduse v\u00e4ljakul kolm tuhat inimest, mitte saalis kakssada.\n\u00abValimistel on kaks valikut: Eesti poolt v\u00f5i vastu,\u00bb res\u00fcmeerib ta. \u00abPoolt on need, kes toetavad EKREt, j\u00f5ukuse kasvu ja meie p\u00e4\u00e4stmist s\u00f5jast.\u00bb\nKui Helme punktipealt kell seitse esinemise ja kogu \u00fcrituse l\u00f5petab, kostab aplausi sekka ka kiiduhuilgeid.\nSelleks ajaks on reformierakondlased oma Selveri-esised kohtumised valijatega, mis v\u00e4ltasid kokku poolteist tundi, juba l\u00f5petanud. Enamik t\u00f6\u00f6lt tulevaid inimesi sooritab ju ostud kella kuue paiku.\nBuss P\u00f5ltsamaa kultuurimaja ees korjab peale inimesed, kes saabusid Helme \u0161\u00f5ud vaatama J\u00f5gevalt.\n\nP\u00e4rast EKRE valimisturnee ava\u00fcritust P\u00f5ltsamaa kultuurikeskuses said soovijad EKRE esimehe Martin Helmega pilti teha.\nEero Vabam\u00e4gi\n\n\u00a0\n"}
{"text":"Kaheksa sammu, mis aitavad Eesti Euroopa rikkamate riikide hulkaRahandusministrina (kes vastutab ka majandusk\u00fcsimuste eest) t\u00f6\u00f6taksin koost\u00f6\u00f6s teiste asjaomaste ministeeriumitega v\u00e4lja nimekirja selgelt m\u00e4\u00e4ratletud eesm\u00e4rkidest, millest ministeeriumid oma \u00fclesanndeid t\u00e4ites juhinduksid.1. Majandusts\u00fckli jooksul ei finantseerita jooksvaid kulusid laenuraha arvelt. Tahaksin kehtestada reegli, et kui majandusel l\u00e4heb h\u00e4sti, peaks riik toimima eelarve \u00fclej\u00e4\u00e4giga, et selle arvelt katta majanduslanguse ajal jooksvaid kulusid. Kui majanduslanguse ajal on vaja laenu v\u00f5tta, tuleks see tagasi maksta majanduse t\u00f5usuts\u00fckli jooksul.2. Maksus\u00fcsteemi alusp\u00f5him\u00f5tteid ei muudeta. Meie maksus\u00fcsteem on meid h\u00e4sti teeninud ja seda peetakse \u00fcldiselt maailma \u00fcheks parimaks. Usun \u00fchetaolisse tulumaksum\u00e4\u00e4ra (maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine) ja ettev\u00f5tete tulu maksustamisesse ainult siis, kui see makstakse v\u00e4lja dividendidena, et motiveerida ettev\u00f5tteid v\u00f5imalikult palju enda kasvu investeerima. See on muidugi eriti oluline meie v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele, kuid toob kasu k\u00f5igile Eesti ettev\u00f5tetele.3. Seisan maksut\u00f5usude vastu, p\u00fc\u00fcdes selle asemel minu arvates v\u00e4ga ebaefektiivset riigiaparaati (keskvalitsus, KOV-id ja riigiasutused) efektiivsemaks muuta. Nulleelarve kontseptsiooni juurutamisega soovin anda rida-realt hinnangu riigieelarve jooksvatele kulutustele. Usun, et sellise alt \u00fcles kulude k\u00e4rpimisega, mille eesm\u00e4rk on oluliselt parandada meie riigisektori kuluefektiivsust, annab v\u00e4ga palju kokku hoida.4. Riigiaparaadi \u00fcmberkorraldamisest saadav kokkuhoid v\u00f5ib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt aidata rahastada vajalikke riigi kuluprioriteete, nagu eelk\u00f5ige kaitse ja haridus. Hinnangud selle kohta, kui palju niimoodi kulusid k\u00e4rpides kokku v\u00f5iks hoida, erinevad, kuid vahemik 500 miljonit kuni 600 miljonit eurot aastas ei ole ebareaalne.5. Lisakokkuhoid v\u00f5iks tulla riiklike andmebaaside uudsest kasutamisest, et osutada riigisektori teenuseid palju fokuseeritumalt. Nii v\u00f5ib t\u00f5esti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt raha kokku hoida. Eesti on liiga vaene, et raisata riigi ressursse helikopteriraha jagamisele.6. J\u00f5ukamatele naaberriikidele j\u00e4rele j\u00f5udmiseks peab Eesti \u00e4ra kasutama k\u00f5ik oma looduslikud eelised. T\u00e4nu meie pikale rannajoonele ja meid \u00fcmbritsevale madalale merele on meil ideaalne v\u00f5imalus saada suureks rohelise tuuleenergia tootjaks ja eksportijaks. H\u00f5lbustamaks rohelise energia tootmisse, salvestamisse ja edastamisse investeerimist, asutaksin rahandusministrina riigiinvesteerimisfondi, mille eesm\u00e4rk oleks koost\u00f6\u00f6s kohalike ja v\u00e4lismaiste erasektori investoritega olla katal\u00fcsaator oluliste rohelise energia ja sellega seotud t\u00f6\u00f6stusinvesteeringute algatamises.7. Katastroofiline nn teise samba pensionireform on h\u00e4vitanud ebat\u00e4iusliku, kuid v\u00e4hemalt toimiva personaliseeritud pensionikogumiss\u00fcsteemi, mis meil oli. Arvestades Eesti rahvastiku kiiret vananemist ja t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna v\u00e4henemist, t\u00e4hendab see aga seda, et t\u00f6\u00f6tavatel inimestel tuleb maksta \u00fcha suuremaid makse, et kasvavale pension\u00e4ride hulgale pensionit maksta.Seet\u00f5ttu algatan t\u00f6\u00f6 tegemaks selgeks, milline peaks v\u00e4lja n\u00e4gema Eesti uus pensionis\u00fcsteem, tuginedes teiste riikide parimale praktikale.8. Kiiresti kasvav majandus on v\u00f5imalik vaid siis, kui meie ekspordisektor suudab oma eksporti kiiresti kasvatada. Meie ekspordi alustalad on t\u00f6\u00f6stussektor, turismisektor ja IT-sektor.Rahandusministrina teeksin tihedat koost\u00f6\u00f6d meie ekspordisektori ettev\u00f5tetega, et p\u00fc\u00fcda tagada neile parimad v\u00f5imalikud konkurentsieelised.See h\u00f5lmaks muu hulgas: 1) stabiilset, l\u00e4bipaistvat ja ettev\u00f5tjas\u00f5bralikku maksus\u00fcsteemi; 2) investeeringute soodustamist odava rohelise energia tootmiseks; 3) d\u00fcnaamilist t\u00f6\u00f6turu edendamist, mis v\u00f5imaldaks ettev\u00f5tetel vajaduse korral kasutada kvalifitseeritud v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5udu; 4) planeerimis- ja loamenetlusprotsesside kiirendamist.Kui mina oleksin rahandusminister, oleks Eestil ambitsioonikate ja uuenduslike eesm\u00e4rkidega rahandusministeerium. Olen kindel, et \u00fclaltoodud eesm\u00e4rgid on reaalselt saavutatavad. Samuti on minu kindel veendumus, et kui need eesm\u00e4rgid saavutatakse, on Eestil reaalne v\u00f5imalus saada Euroopa rikkaimate riikide hulka.See ei juhtu \u00fcle\u00f6\u00f6, kuid ilma selgelt seatud eesm\u00e4rkideta v\u00f5ib \u00f6elda, et seda ei juhtu kunagi. 1 Marek Reinaas, Eesti 200 varivalitsuse sise- ja justiitsminister Praegusesse s\u00fcsteemi on selge poliitilise korruptsiooni oht sisse kirjutatud. Aga pole kedagi, kes sooviks p\u00f5him\u00f5ttelist muutust. Ja nagu me praegusest vaidlusest valitsusparteide vahel n\u00e4eme, pole isegi v\u00f5imalik vana head peenh\u00e4\u00e4lestamist teha.See jama tuleb l\u00f5petada. Eesti 200 seisukoht on, et erakondade rahastamist riigieelarvest tuleb v\u00e4hendada. Riiklik toetus on ju m\u00f5eldud eelk\u00f5ige erakondade struktuuri \u00fclalpidamiseks, poliitikate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks ja selle jaoks, et demokraatia toimiks tugevate erakondade kaudu. Praegusel hetkel suundub aga kogu maksumaksja toetus praktiliselt otsejoones vanade v\u00f5lgade reklaamifirmadele tasumiseks.Seep\u00e4rast on loogiline ka teine Eesti 200 ettepanek, et riigi toetusest ei tuleks rahastada valimiskampaaniaid. Seda tuleks teha \u00fcksnes liikmemaksudest ja annetustest. Samuti oleks otstarbekas seada valimiskuludele \u00fclempiir, nagu seda on tehtud paljudes demokraatiates.Praegu valitsuses toimuv vaidlus ERJK volituste \u00fcle on k\u00f5ige elementaarsem vigade parandus ja see tuleb \u00e4ra teha ilma \u00fclem\u00e4\u00e4ra aega ja vaeva raiskamata. Siin pole midagi vaielda.Jaanus Karilaid, Keskerakonna varivalitsuse sise- ja justiitsminister Toetame erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni l\u00e4bipaistvuse suurendamist ja \u00f5igust saada erasektorilt infot hinnakirjadest ja erakondadega tehtud lepingutest.Kui k\u00f5igile on v\u00e4hemalt suures plaanis \u00fched ja samad tingimused, on asi selge ja subjektiivsusele, mis on \u00f5iglane turuhind, j\u00e4\u00e4b v\u00e4he ruumi. Kuidas peaks erakond muidu alati teadma turuhinda v\u00f5i seda, kas ta maksab teistest erakondadest rohkem v\u00f5i v\u00e4hem? Aga kui v\u00e4hem maksta, siis on hiljem v\u00f5imalus s\u00fc\u00fcdistuseks - keelatud annetus!Seega ERJK-l v\u00f5iks olla \u00f5igus teha p\u00e4ringuid ja p\u00e4\u00e4seda ligi k\u00f5ikidele vajalikele andmetele, aga inimeste \u00fclekuulamised jms peaksid j\u00e4\u00e4ma siiski politsei p\u00e4rusmaaks.Keskerakond on pakkunud, et ERJK funktsioonid v\u00f5iks \u00fcle v\u00f5tta riigikontroll, kus otsuseid teeksid p\u00e4devad ja erapooletud, eelk\u00f5ige juriidilise haridusega inimesed. Kui aga soovitakse, et j\u00e4\u00e4ks eraldi komisjon, tuleks meie hinnangul anda komisjonile v\u00e4ga selged kriteeriumid, kes sinna saavad kuuluda, kui kaua, millise tausta ja teadmistega inimesed need olema peaksid.\"Kui majanduslanguse ajal on vaja laenu v\u00f5tta, tuleks see tagasi maksta majanduse t\u00f5usuts\u00fckli jooksul.\"\"Eesti on liiga vaene, et raisata riigi ressursse helikopterilt raha k\u00fclvamisele.\"Kuidas muuta erakondade rahastamise korraldust?Joakim Helenius;Eesti 200 varivalitsuse rahandusja majandusminister"}
{"text":"Mitmeaastane saaga l\u00f5pusirgel: USA uus suursaadik j\u00f5udis viimaks EestisseEile saabus Tallinna Ameerika \u00dchendriikide uus suursaadik Eestis George P. Kent.\u00dchendriikide president Joe Biden nimetas Kenti uueks suursaadiku kandidaadiks septembri alguses, senat kinnitas ta 13. detsembril.Kent esitas v\u00e4lisministeeriumile oma volikirjade koopiad ja kohtus v\u00e4lisminister Urmas Reinsaluga. Ametlikult saab ta t\u00f6\u00f6d alustada p\u00e4rast volikirja esitamist president Alar Karisele, mis ERRile teadaolevalt peaks toimuma veebruari keskel. Kenti ametisse astumiseni on USA Tallinna saatkonna asjur Gabrielle Cowan.Kohtumisel Reinsaluga t\u00f5stis Kent esile Ameerika \u00dchendriikide ja Eesti suurep\u00e4raseid suhteid ning arutas koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamist Ukraina toetamisel ja Venemaa agressiooni vastu v\u00f5itlemisel. Muu hulgas r\u00e4\u00e4giti s\u00f5ja hinna t\u00f5stmisest Venemaale ja Venemaa vastutusele v\u00f5tmisest agressioonikuritegude eest Ukrainas. \u00abR\u00f5hutasin, et l\u00e4inud aasta detsembri alguses kokku lepitud nafta hinnalagi on liiga k\u00f5rge ja peame seda langetama, sest teenitud kasumiga rahastab Venemaa s\u00f5da Ukrainas,\u00bb s\u00f5nas Reinsalu.V\u00e4lisminister andis \u00fclevaate ka Eesti tegevustest \u017d\u00f5tom\u00f5ri oblastis, millele Eesti Ukraina \u00fclesehitamisel keskendub. \u00abHoolimata Venemaa j\u00e4tkuvast h\u00e4vitust\u00f6\u00f6st Ukrainas peame aitama Ukraina inimestel toime tulla olukorras, kus Venemaa r\u00fcndab sihilikult tsiviilobjekte ja energiataristut,\u00bb s\u00f5nas ta.Reinsalu t\u00e4nas Ameerika \u00dchendriike nende m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse eest Eesti ja NATO idatiiva julgeolekusse. Arutati ka Euroopa energiajulgeolekut ja \u00f5iguslike viiside leidmist Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamiseks Ukrainas.Kent on t\u00f6\u00f6tanud diplomaadina Varssavis, Ta\u0161kendis, Kiievis ja Bangkokis. Ta valdab vene, ukraina ja tai keelt ning veidi ka eesti, poola, saksa ja itaalia keelt. Kent t\u00f6\u00f6tab praegu riigisekret\u00e4ri abi aset\u00e4itjana USA v\u00e4lisministeeriumi Euroopa ja Euraasia b\u00fcroos, mis tegeleb Ukraina, Moldova, Valgevene, Gruusia, Armeenia ja Aserbaid\u017eaaniga.Aastatel 2015-2018 oli ta USA saatkonna asejuht Kiievis ning mullu t\u00e4itis ajutiselt saatkonna juhi \u00fclesandeid. Aastatel 2014-2015 oli Kent USA riigidepartemangu korruptsioonivastase tegevuse juhtivkoordinaator ning enne seda tegeles USA programmidega \u00f5igusriigi ja justiitsteemadel.Connecticuti osariigis s\u00fcndinud Kentil on Harvardi \u00fclikoolist vene ajaloo ja kirjanduse eriala bakalaureusekraad, magistrikraad Johns Hopkinsi \u00fclikooli rahvusvaheliste \u00f5pingute koolist (School of Advanced International Studies) ja Rahvusliku Kaitse\u00fclikooli Eisenhoweri koolist.Tallinna saabus Kent koos abikaasa Velida ja labradoodle'i t\u00f5ugu koera Sultaniga.Ameerika \u00dchendriikidel ei ole olnud Eestis suursaadikut alates 2018. aastast, kui tollane saadik James D. Melville Jr teatas juuni l\u00f5pus, et astub ametist tagasi, tuues p\u00f5hjusena tollase presidendi Donald Trumpi vastuolulised avaldused NATO ja Euroopa liitlaste aadressil. Kaks aastat hiljem, 2020. aasta suvel nimetas USA senat uueks suursaadikuks president Trumpi toetaja, investeerimistaustaga William Ellison Graysoni. Koroonapiirangute ja presidendivahetuse t\u00f5ttu ta Eestisse ei j\u00f5udnudki.George P. Kent esitas volikirja koopia v\u00e4lisministeeriumi protokolliosakonna peadirektorile Jana Vanaveskile.Loe ka JUHTKIRJA LK 12MEINHARD PULK"}
{"text":"\u00abMillal te Kaja Kallase \u00e4ra koristate?\u00bbREPORTAA\u017dMartin Helme alustas oma erakonnaga Eestimaa s\u00fcdames neli n\u00e4dalat kestvat valimisturneed, et k\u00fctta \u00fcles pooldajad ja veenda k\u00f5hklejaid astuma veidi rohkem kui kuu aja p\u00e4rast otsustavasse v\u00f5itlusse oma p\u00f5hivastase, Reformierakonnaga.V\u00e4ikeettev\u00f5tja ja kalur Lauri Koni on V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4rest tulnud P\u00f5ltsamaale suurelt, musta Volvo maasturi ja v\u00e4lik\u00f6\u00f6giks \u00fcmberehitatud valge Volvo furgooniga, Valmar Haava on saabunud Viljandimaalt valge Volkswageni kaubikuga, aga nende erakonnakaaslasest Martin Helmest, EKRE esimehest, pole tema suure valimisturnee ava\u00fcrituse eel veinipealinna kultuurikeskuse \u00fcmbruses ainsatki m\u00e4rki.Erinevalt Koni ja Haava \u00fcleelusuuruses portreedest, mis hakkavad reede \u00f5htul nende masinate k\u00fclgedel isegi pimedas juba kaugelt silma.See-eest on v\u00e4ljas tuule k\u00e4es konkurendid Helme peamise rivaali Reformierakonna ridadest.Kultuurimajast sadakond meetrit eemal jagavad Selveri sissep\u00e4\u00e4su ees m\u00f6\u00f6dujaile pastakaid ja helkureid kollases jopes Erkki Keldo ja Merili Ranniste. Nendega liitub sama v\u00e4rvi riietuses maaeluminister Urmas Kruuse, k\u00e4es korv kommidega ja saatjaks n\u00f5unik. Kruuse oli enda s\u00f5nul k\u00e4inud kultuurimaja juures uurimas, kuidas EKRE-l seal l\u00e4heb.\u00abKuna valik on kahe vahel,\u00bb viitab Kruuse l\u00f5busalt \u00fcldlevinud arvamusele, et riigikogu valimiste v\u00f5itja selgub EKRE ja Reformierakonna duellis, \u00abtuleb kohal olla.\u00bbArvuliselt on oravaparteilased P\u00f5ltsamaal tol \u00f5htul m\u00f5istagi v\u00e4hemuses, aga see-eest on nende Toyota minibussil suuri n\u00e4gusid n\u00e4htaval rohkem, tervelt \u00fcheksa - k\u00f5ik, kes kandideerivad Tartuja J\u00f5gevamaal.Toss ja vilkuvad tuledEKRE valimisturnee avaakordile kogunevad esimesed huvilised juba pool tundi enne algust.Kultuurikeskuse saali ees vastuv\u00f5tulaual huvitavad neid enim kommid ja tuletikud - m\u00f5ni v\u00f5tab neid lausa peoga. Samal ajal m\u00e4ngib saalis suurel ekraanil videomeenutus t\u00f5rvikutega \u00fcritusest Tallinnas Vabaduse v\u00e4ljakul, saateks eestikeelsete poplaulude popurrii.Punktipealt kell kuus, nagu kava ette n\u00e4eb, l\u00f6\u00f6vad tuled saalis peaaegu kustu ning m\u00e4ngima hakkab Eesti h\u00fcmn. T\u00e4ies pikkuses. Enne seda Postimehe ajakirjaniku teostatud kohaloleku kontroll n\u00e4itab, et k\u00fcmnes reas, kus iga\u00fches 18 tooli, on umbes 95 protsenti istmeist h\u00f5ivatud. Enamik on silma j\u00e4rgi hinnates \u00fcle 50, k\u00fcllap ka \u00fcle 60. Veel \u00fcks toolirida, k\u00f5ige esimene, on reserveeritud EKRE juhtidele, kandidaatidele ja aktivistidele.\u00abToeta EKREt, k\u00f5ige kangemat erakonda Eestis!\u00bb k\u00f5lab valjuh\u00e4\u00e4ldeist, bassid k\u00f5minal p\u00f5hja keeratud nagu Apollo kinos.See pole mingi rutiinne k\u00f5nekoosolek. Kui turnee, siis ikkagi turnee. Valgusvihk langeb laval kogukale \u00f5htujuhile, kes teatab paatosega, et esimesena saab s\u00f5na \u00ab\u00fcks meie raudsetest leedidest\u00bb - Kert Kingo.Lava \u00e4\u00e4rtest uhkab tossu. Valguskiired laval plingivad. Taustaks m\u00e4ngib \u00abTuulepealse maa\u00bb tunnusmuusika Metsat\u00f6llult.Paus. Ootus\u00e4revus. Ja siis tuleb Kingo, lehvitades k\u00e4es EKRE paberist valimislippu.\u00abKurb on see, et kaks viimast valitsust on jultunult rikkunud meie p\u00f5hiseadust,\u00bb alustab Kingo, endine v\u00e4liskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Viieminutilises k\u00f5nes saavad temalt teiste seas v\u00f5tta koroonaterror ja LGBTga tegelev sotsiaalkaitseminister. Prokuratuuri, samuti politseid ja kapot s\u00fc\u00fcdistab ta Liisa Pakosta, Liina Kersna, Marko Mihkelsoni ja Keit Pentus-Rosimannuse asjade kalevi alla l\u00fckkamises.Me inimesed on kurnatud, \u00f5nnetud, vaesed, \u00fctleb Kingo. \u00abReformierakonna valitsus h\u00e4vitab Eestit,\u00bb l\u00f5petab ta esinemise. \u00abMeie \u00fclesanne on p\u00e4\u00e4sta meie riik.\u00bbTaas toss, valgusvihud, Metsat\u00f6llu heliriba. \u00d5htujuht kutsub lavale mehe, \u00abkeda teatakse igas Eestimaa nurgas\u00bb.Valmis k\u00e4si murdmaEi, mitte Martin Helme. See on Peeter Ernits, endine ajakirjanik. Ta alustab, kirjeldades kohtumisi inimestega Tartu- ja J\u00f5gevamaal, kes k\u00f5ik on tema v\u00e4itel temalt k\u00fcsinud: \u00abMillal te Kaja Kallase \u00e4ra koristate?\u00bbLigi k\u00fcmneminutilises k\u00f5nes saavad Ernitsalt teiste seas pihta roheterror ja s\u00fcvariik. Ta s\u00fc\u00fcdistab Reformierakonda Eesti juhtimises stagnatsiooni ning Ukrainat abistades munade panemises \u00fchte korvi.\u00abKindlad k\u00e4ed tuleb murda,\u00bb l\u00f5petab Ernits etteaste, viidates pearivaali valimisloosungile \u00abKindlates k\u00e4tes Eesti!\u00bb. \u00abInimesed, kellest see s\u00f5ltub, on selleks valmis.\u00bbJ\u00e4lle toss, valgusvihud, Metsat\u00f6llu heliriba. \u00d5htujuht kutsub lavale mehe, \u00abkeda ei ole vaja tutvustada\u00bb. \u00abMeie juht, meie ainus Martin!\u00bb h\u00f5ikab ta v\u00e4lja peaesineja.\u00abMe k\u00f5ik armastame Eestit,\u00bb alustab Martin Helme. \u00abKahjuks on me kallis riik v\u00e4ga kehvas seisus.\u00bb Ta v\u00f5tab \u00fclesandeks p\u00e4\u00e4sta Eesti vaesusest; s\u00f5jast, mida \u00f5hutab valitsus (\u00abKaja Kallas kiljub ja kriiskab,\u00bb iseloomustab ta), et v\u00f5imul p\u00fcsida; lokkavast korruptsioonist; liberaalsest diktatuurist, kus eriarvamus surutakse vaikima koerte ja vihak\u00f5neseadusega; ja venestamisest.Ta teatab, et tal on lahendused. Teistsugused kui teistel. \u00abMe ei l\u00e4he vooluga kaasa,\u00bb kuulutab Helme. \u00abMe ujume vastuvoolu. Pressime hambad ristis \u00fclesm\u00e4ge, sest muidu kaotame oma riigi oma silme all.\u00bb (Mis puudutab lahendusi, siis Postimees ei saa anda kriitikavaba ruumi \u00fchepoolseks valimispropagandaks ega kihutusk\u00f5neks.)Lahkunud konkurendidHelme r\u00e4\u00e4gib ligikaudu pool tundi, r\u00e4\u00e4gib emotsionaalselt ja j\u00f5uliselt, justkui oleks teda kuulamas Vabaduse v\u00e4ljakul kolm tuhat inimest, mitte saalis kakssada.\u00abValimistel on kaks valikut: Eesti poolt v\u00f5i vastu,\u00bb res\u00fcmeerib ta. \u00abPoolt on need, kes toetavad EKREt, j\u00f5ukuse kasvu ja meie p\u00e4\u00e4stmist s\u00f5jast.\u00bbKui Helme punktipealt kell seitse esinemise ja kogu \u00fcrituse l\u00f5petab, kostab aplausi sekka ka kiiduhuilgeid.Selleks ajaks on reformierakondlased oma Selveri-esised kohtumised valijatega, mis v\u00e4ltasid kokku poolteist tundi, juba l\u00f5petanud. Enamik t\u00f6\u00f6lt tulevaid inimesi sooritab ju ostud kella kuue paiku.\"Valgusvihk langeb laval kogukale \u00f5htujuhile, kes teatab paatosega, et esimesena saab s\u00f5na \u00ab\u00fcks meie raudsetest leedidest\u00bb - Kert Kingo.\"V\u00e4ikeettev\u00f5tja Lauri Koni portreega must Volvo maastur ja Viljandimaalt saabunud Valmar Haava suure n\u00e4opildiga Volkswageni kaubik P\u00f5ltsamaa kultuurikeskuse ees. EKRE valimisturnee peaesineja Martin Helme (vasakult) ning teda n-\u00f6 soojendanud erakonnakaaslased Kert Kingo ja Peeter Ernits. EKRE esimehe valimisturneele saabunud uudistavad valimisn\u00e4nni: tuletikke, komme, rinnam\u00e4rke. Soovijad said Martin Helmega pilti teha. FOTOD: EERO VABAM\u00c4GIPRIIT PULLERITS, vanemtoimetaja"}
{"text":"Eestisse saabus USA uus suursaadikTALLINN, 31. jaanuar, BNS - Esmasp\u00e4eval saabus Tallinna Ameerika \u00dchendriikide uus suursaadik Eestis George P. Kent, kirjutab Postimees.\u00a0\n\u00dchendriikide president Joe Biden nimetas Kenti uueks suursaadiku kandidaadiks septembri alguses, senat kinnitas ta 13. detsembril.\nKent esitas v\u00e4lisministeeriumile oma volikirjade koopiad ja kohtus v\u00e4lisminister Urmas Reinsaluga. Ametlikult saab ta t\u00f6\u00f6d alustada p\u00e4rast volikirja esitamist president Alar Karisele, mis ERR-ile teadaolevalt peaks toimuma veebruari keskel. Kenti ametisse astumiseni on USA Tallinna saatkonna asjur Gabrielle Cowan.\nKohtumisel Reinsaluga t\u00f5stis Kent esile Ameerika \u00dchendriikide ja Eesti suurep\u00e4raseid suhteid ning arutas koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamist Ukraina toetamisel ja Venemaa agressiooni vastu v\u00f5itlemisel. Muu hulgas r\u00e4\u00e4giti s\u00f5ja hinna t\u00f5stmisest Venemaale ja Venemaa vastutusele v\u00f5tmisest agressioonikuritegude eest Ukrainas. \u00abR\u00f5hutasin, et l\u00e4inud aasta detsembri alguses kokku lepitud nafta hinnalagi on liiga k\u00f5rge ja peame seda langetama, sest teenitud kasumiga rahastab Venemaa s\u00f5da Ukrainas,\u00bb s\u00f5nas Reinsalu.\nV\u00e4lisminister andis \u00fclevaate ka Eesti tegevustest \u017d\u00f5tom\u00f5ri oblastis, millele Eesti Ukraina \u00fclesehitamisel keskendub. \u00abHoolimata Venemaa j\u00e4tkuvast h\u00e4vitust\u00f6\u00f6st Ukrainas peame aitama Ukraina inimestel toime tulla olukorras, kus Venemaa r\u00fcndab sihilikult tsiviilobjekte ja energiataristut,\u00bb s\u00f5nas ta.\nReinsalu t\u00e4nas Ameerika \u00dchendriike nende m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse eest Eesti ja NATO idatiiva julgeolekusse. Arutati ka Euroopa energiajulgeolekut ja \u00f5iguslike viiside leidmist Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamiseks Ukrainas.\nKent on t\u00f6\u00f6tanud diplomaadina Varssavis, Ta\u0161kendis, Kiievis ja Bangkokis. Ta valdab vene, ukraina ja tai keelt ning veidi ka eesti, poola, saksa ja itaalia keelt. Kent t\u00f6\u00f6tab praegu riigisekret\u00e4ri abi aset\u00e4itjana USA v\u00e4lisministeeriumi Euroopa ja Euraasia b\u00fcroos, mis tegeleb Ukraina, Moldova, Valgevene, Gruusia, Armeenia ja Aserbaid\u017eaaniga.\nAastatel 2015-2018 oli ta USA saatkonna asejuht Kiievis ning mullu t\u00e4itis ajutiselt saatkonna juhi \u00fclesandeid. Aastatel 2014-2015 oli Kent USA riigidepartemangu korruptsioonivastase tegevuse juhtivkoordinaator ning enne seda tegeles USA programmidega \u00f5igusriigi ja justiitsteemadel.Connecticuti osariigis s\u00fcndinud Kentil on Harvardi \u00fclikoolist vene ajaloo ja kirjanduse eriala bakalaureusekraad, magistrikraad Johns Hopkinsi \u00fclikooli rahvusvaheliste \u00f5pingute koolist (School of Advanced International Studies) ja Rahvusliku Kaitse\u00fclikooli Eisenhoweri koolist.\nTallinna saabus Kent koos abikaasa Velida ja labradoodle'i t\u00f5ugu koera Sultaniga.Ameerika \u00dchendriikidel ei ole olnud Eestis suursaadikut alates 2018. aastast, kui tollane saadik James D. Melville Jr teatas juuni l\u00f5pus, et astub ametist tagasi, tuues p\u00f5hjusena tollase presidendi Donald Trumpi vastuolulised avaldused NATO ja Euroopa liitlaste aadressil. Kaks aastat hiljem, 2020. aasta suvel nimetas USA senat uueks suursaadikuks president Trumpi toetaja, investeerimistaustaga William Ellison Graysoni. Koroonapiirangute ja presidendivahetuse t\u00f5ttu ta Eestisse ei j\u00f5udnudki.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Asekantsler: riigiasutuste maksupettuses on s\u00fc\u00fc ka ettev\u00f5tjalKui riigiasutused k\u00fcsivad s\u00f6\u00f6gikohtadelt arvega skeemitamist, lasub s\u00fc\u00fc ka ettev\u00f5tjal, kes on n\u00f5us arvele valet infot kirjutama, r\u00e4\u00e4kis rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivam\u00e4gi.\nRahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivam\u00e4gi\nAutor: Andras Kralla"}
{"text":"Eesti seisab korruptsioonitaju indeksis paigalTransparency Internationali avaldatud 2022. aasta korruptsioonitaju indeksis p\u00fcsib Eesti eelmise ja \u00fcldiselt ka viimaste aastatega v\u00f5rreldes paigal, jagades 74 punktiga 14.-17. kohta Kanada, Islandi ja Uruguayga, teatas \u00fching Korruptsioonivaba Eesti\n\u201cHoiame stabiilselt oma positsiooni, mis viitab veidike uinunud olekule ning kutsub \u00fcles v\u00e4rsketele initsiatiividele,\" \u00fctles Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus."}
{"text":"Wise tunnustab kolme arvutiteaduse naistudengit 1000 eurogaTALLINN, 31. jaanuar, BNS -\u00a0Tartu \u00dclikooli Sihtasutus ning tehnoloogiafirma Wise tunnustavad m\u00f6\u00f6dunud aastal loodud stipendiumiga Arvutiteaduse Instituudi naistudengeid, et innustada ja toetada IT-aladel \u00f5ppivaid naisi.\nKolm Wise\u2019i stipendiumit l\u00e4hevad informaatika bakalaureuse\u00f5ppe esimese aasta tudengile Liilia K\u00e4rnerile, andmeteaduse magistri\u00f5ppe esimese aasta tudengile Kea Kohvile ning arvutiteaduse magistri\u00f5ppe esimese aasta tudengile Yuliia Siurile.\n\u201cSoovin leida uusi IT-alaseid lahendusi, et muuta inimeste igap\u00e4evategevused veebikeskkonnas lihtsamaks ja turvalisemaks. IT avastasin enda jaoks umbes aasta aega tagasi, kui sattusin Tartu \u00dclikooli pakutava Pythoni kursuse peale. Kohe p\u00e4rast esimese \u00fclesande lahendamist tundsin, et programmeerimine on minu kutsumus,\u201d meenutas \u00f5ppima asumist stipendiaat Liilia K\u00e4rner.\u00a0\n\u201cJuristina olen tegelenud peamiselt IT-\u00f5iguse valdkonnas n\u00f5ustamise ja \u00f5igusloomega. Sealt t\u00e4rkas huvi programmeerimise ja masin\u00f5ppe vastu. Tulevikus soovin tegeleda masin\u00f5ppe algoritmide rakendamise ja arendamisega ning loodan, et IT-teadmistest on kasu ka IT-\u00f5iguse eksperdina,\u201d \u00fctles stipendiaat Kea Kohv.\u00a0\nKa kolmas stipendiaat Yuliia Siuri tuleb teiselt erialalt. \u201cBioloogiat \u00f5ppides m\u00f5istsin, et IT-alaste teadmisteta ei saaks \u00fckski oluline teadust\u00f6\u00f6 valmis. Otsustasin seda valdkonda l\u00e4hemalt uurida, et aidata kaasa teadustehnoloogia ja \u00fchiskonna arengule.\u201d\u00a0\nWise'i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuhi Sandra Horma s\u00f5nul peegeldavad taotlused tudengite mitmekesisust. \u201cWise\u2019i stipendiumile kandideerijate seas leidub nii v\u00e4rskelt \u00fclikooliteed alustanud kui ka mitmendat haridust omandavaid tudengeid, kes soovivad uute teadmistega eelmise spetsialiseerumise j\u00e4rgmisele tasemele viia v\u00f5i otsivad lihtsalt uusi huvitavaid v\u00e4ljakutseid. Kunagi ei ole liiga hilja uuesti \u00f5ppima minna, eriti t\u00e4nasel p\u00e4eval ning arvutiteadust, mis v\u00f5imaldab p\u00f5nevaid praktilisi v\u00e4ljundeid pea igas valdkonnas.\u201d\nStipendiumile panid aluse globaalne tehnoloogiaettev\u00f5te Wise ja Tartu \u00dclikooli Sihtasutus, et toetada Tartu \u00dclikooli Arvutiteaduse Instituudi tudengeid, tuua t\u00e4helepanu naiste IT-\u00f5ppe toetamise vajadusele, julgustada rohkem naisi oma haridusteed tehnoloogiaga siduma ja aidata kaasa nende karj\u00e4\u00e4riteele. Lisaks rahalisele toetusele pakub Wise stipendiaatidele mentorlust Wise\u2019i tippstpetsialistidega ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalusi.\nWise on rahvusvaheline tehnoloogiaettev\u00f5te, mis ehitab parimat viisi raha liigutamiseks \u00fcle kogu maailma. Wise'i asutasid 2011. aastal Taavet Hinrikus ja Kristo K\u00e4\u00e4rmann. Tegu on maailma \u00fche kiiremini kasvava kasumliku tehnoloogiaettev\u00f5ttega, mis on noteeritud Londoni b\u00f6rsil t\u00e4hisega WISE. Wise\u2019i kasutab \u00fcle 15 miljoni era- ja \u00e4rikliendi ning ettev\u00f5te liigutab igakuiselt piiri\u00fcleste maksetega enam kui 10 miljardit eurot, s\u00e4\u00e4stes klientidele \u00fcle miljardi euro aastas.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Wise tunnustas kolme arvutiteaduse naistudengit 1000 eurogaTartu \u00dclikooli Sihtasutus ning tehnoloogiafirma Wise tunnustavad m\u00f6\u00f6dunud aastal loodud stipendiumiga Arvutiteaduse Instituudi naistudengeid, et innustada ja toetada IT-aladel \u00f5ppivaid naisi.\nKolm Wise\u2019i stipendiumit l\u00e4hevad informaatika bakalaureuse\u00f5ppe esimese aasta tudengile Liilia K\u00e4rnerile, andmeteaduse magistri\u00f5ppe esimese aasta tudengile Kea Kohvile ning arvutiteaduse magistri\u00f5ppe esimese aasta tudengile Yuliia Siurile.\n\u00abSoovin leida uusi IT-alaseid lahendusi, et muuta inimeste igap\u00e4evategevused veebikeskkonnas lihtsamaks ja turvalisemaks. IT avastasin enda jaoks umbes aasta aega tagasi, kui sattusin Tartu \u00dclikooli pakutava Pythoni kursuse peale. Kohe p\u00e4rast esimese \u00fclesande lahendamist tundsin, et programmeerimine on minu kutsumus,\u00bb\u00a0meenutas \u00f5ppima asumist stipendiaat Liilia K\u00e4rner.\n\u00abJuristina olen tegelenud peamiselt IT-\u00f5iguse valdkonnas n\u00f5ustamise ja \u00f5igusloomega. Sealt t\u00e4rkas huvi programmeerimise ja masin\u00f5ppe vastu. Tulevikus soovin tegeleda masin\u00f5ppe algoritmide rakendamise ja arendamisega ning loodan, et IT-teadmistest on kasu ka IT-\u00f5iguse eksperdina,\u00bb\u00a0\u00fctles stipendiaat Kea Kohv.\nKa kolmas stipendiaat Yuliia Siuri tuleb teiselt erialalt. \u00abBioloogiat \u00f5ppides m\u00f5istsin, et IT-alaste teadmisteta ei saaks \u00fckski oluline teadust\u00f6\u00f6 valmis. Otsustasin seda valdkonda l\u00e4hemalt uurida, et aidata kaasa teadustehnoloogia ja \u00fchiskonna arengule.\u00bb\nWise'i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuhi Sandra Horma s\u00f5nul peegeldavad taotlused tudengite mitmekesisust. \u00abWise\u2019i stipendiumile kandideerijate seas leidub nii v\u00e4rskelt \u00fclikooliteed alustanud kui ka mitmendat haridust omandavaid tudengeid, kes soovivad uute teadmistega eelmise spetsialiseerumise j\u00e4rgmisele tasemele viia v\u00f5i otsivad lihtsalt uusi huvitavaid v\u00e4ljakutseid. Kunagi ei ole liiga hilja uuesti \u00f5ppima minna, eriti t\u00e4nasel p\u00e4eval ning arvutiteadust, mis v\u00f5imaldab p\u00f5nevaid praktilisi v\u00e4ljundeid pea igas valdkonnas.\u00bb\nStipendiumile panid aluse globaalne tehnoloogiaettev\u00f5te Wise ja Tartu \u00dclikooli Sihtasutus, et toetada Tartu \u00dclikooli Arvutiteaduse Instituudi tudengeid, tuua t\u00e4helepanu naiste IT-\u00f5ppe toetamise vajadusele, julgustada rohkem naisi oma haridusteed tehnoloogiaga siduma ja aidata kaasa nende karj\u00e4\u00e4riteele. Lisaks rahalisele toetusele pakub Wise stipendiaatidele mentorlust Wise\u2019i tippstpetsialistidega ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalusi.\nWise on rahvusvaheline tehnoloogiaettev\u00f5te, mis ehitab parimat viisi raha liigutamiseks \u00fcle kogu maailma. Wise'i asutasid 2011. aastal Taavet Hinrikus ja Kristo K\u00e4\u00e4rmann. Tegu on maailma \u00fche kiiremini kasvava kasumliku tehnoloogiaettev\u00f5ttega, mis on noteeritud Londoni b\u00f6rsil t\u00e4hisega WISE. Wise\u2019i kasutab \u00fcle 15 miljoni era- ja \u00e4rikliendi ning ettev\u00f5te liigutab igakuiselt piiri\u00fcleste maksetega enam kui 10 miljardit eurot, s\u00e4\u00e4stes klientidele \u00fcle miljardi euro aastas."}
{"text":"Rahu \u2013 m\u00f5iste, mille eest v\u00f5ib t\u00e4nases Eestis saada \u201ct\u00fchistatud\u201dOn kummaline, et t\u00e4nases Eestis saavad t\u00fcmitada need, kes soovivad rahu Ukrainas ja need, kes soovitavad lausa Venemaale kallale tungida, on need \u201c\u00f5iged\u201d.\nTegelikult on sellise olukorra teke t\u00e4iesti arusaadav: Venemaa tungis Ukrainale kallale, vallutas suure osa tema territooriumist ja peab sealt v\u00e4lja pekstud saama, seda enam, et nad ise sealt \u00e4ra ei l\u00e4he, nagu on terve Venemaa ja N\u00f5ukogude Liidu ajalugu t\u00f5estanud.\nOn selge, et kui n\u00fc\u00fcd mistahes variandis rahu s\u00f5lmida, siis j\u00e4\u00e4bki Venemaa Ukraina ida-alasid okupeerima, ja Kiievi katset need maad j\u00f5uga tagasi saada, kasutab Kreml \u00e4ra Ukraina s\u00fc\u00fcdistamiseks, et too tahab s\u00f5da, ja siis saab Venemaa \u201cagressorit\u201d mistahes moel r\u00fcnnata.\nK\u00f5ige vastuv\u00f5etavam oleks ehk variant, kus Venemaa l\u00f5petab s\u00f5jategevuse ja t\u00f5mbub tagasi v\u00e4hemalt eelmise aasta 24. veebruari eelsetesse piiridesse, kuid see ei ole kuskilt otsast v\u00f5ttes reaalne, Kreml ei tee seda kunagi.\nParaku jookseb hetkel kinni ka lootus, et Ukraina suudab s\u00f5jas initsiatiivi haarata ja surub Venemaa v\u00e4lja nii Donbassist kui Krimmist. Meedia on t\u00e4is ennustusi Venemaa peatsest suurpealetungist. L\u00e4\u00e4neriigid ei suuda kuidagi kokku leppida selles, et tarnida Ukrainale t\u00f5eliselt surmavat relvastust lennukite, tankide ja kaugmaarakettide n\u00e4ol (L\u00e4\u00e4s kardab suurt s\u00f5da). \u00dcha enam tunnistatakse ka suurt korruptiivsust s\u00f5divas Ukrainas ning seda, et s\u00f5jap\u00f5genikud on sageli need, kes tahavad lihtsalt Ukraina tolmu jalgadelt p\u00fchkida.\nEestis v\u00e4ga levinud arvamus \u201cei mingit rahu, s\u00f5da v\u00f5iduka l\u00f5puni\u201d hakkab kinni jooksma, sest kui asju reaalselt hinnata, pole s\u00f5ja l\u00f5ppu ette n\u00e4ha. Oleme juba aasta jagu lugenud rindeuudiseid Ukrainast ja loeme teise aasta ka, kui mitte kauem \u2013 Venemaa s\u00f5jad T\u0161et\u0161eenias ja Afganistanis v\u00e4ltasid v\u00e4ga pikalt. Muidugi on Eestile veniv s\u00f5da Ukrainas omal veidral moel ka kasulik \u2013 kui Kreml on seal seotud, ei ole tal aega ja v\u00f5imalust Baltimaade kallal nahistama hakata.\nNii ongi praegu esikohal \u201cpistrike\u201d retoorika, kuid see ei n\u00e4i Eestile midagi head toovat, s\u00f5da j\u00e4tkub, p\u00f5genikelaine samuti, s\u00f5ja m\u00f5jud suurenevad ja me elame rindejoonel. Ka need, kes s\u00f5ja l\u00f5ppu ja kohest rahu soovivad, ei ole hetkel t\u00f5siseltv\u00f5etavad, sest Venemaa m\u00e4ratsemine Ukrainas ei toeta s\u00f5ja k\u00fclmutamist kusagil Soledaris ja Bahmutis.\nUkraina hetkeseis on kinni jooksnud, ilmselt pole head tausta ei s\u00f5jal ega rahul. Eestis v\u00f5iks lihtsalt rahule j\u00e4tta need, kes r\u00e4\u00e4givad rahust Ukrainas, sest enamasti on tegu inimestega, keda see s\u00f5da ja selle v\u00f5imalik levimine hirmutab, nad ei ole Kremli agendid. Kui seda ei tehta, siis diskrediteeritakse rahuv\u00f5itluse m\u00f5iste \u00fcldse.\nMuidugi tuleb huvitav see aeg, kui valimised l\u00e4bi on \u2013 kas t\u00e4nased \u201cpistrikud\u201d, kes s\u00f5jah\u00fcsteeriaga (\u201cMe oleme s\u00f5jas!\u201d) h\u00e4\u00e4li p\u00fc\u00fcavad, j\u00e4tkavad sama joont ka siis, kui h\u00e4\u00e4ltep\u00fc\u00fck l\u00e4bi on?\nUued Uudised"}
{"text":"TWITTERI PALJASTUSED \u27e9 Toomas Hendrik Ilves on seotud Venemaad puudutavate valedegaReedel, 27. jaanuaril avaldatud Twitteri paljastustega said j\u00e4rjekordse hoobi progressistide \"Venemaa m\u00f5jutustegevuse\" jutupunktid. Valede levitamisega on seotud Toomas Hendrik Ilves.\u00a0\nAjakirjanik Matt Taibbi poolt kirja pandud paljastuste j\u00e4rjekordses osas avalikustatakse, kuidas Venemaa \"m\u00f5jutustegevuse\" paljastamiseks loodud t\u00f6\u00f6riist Hamilton 68 oli ehitatud suvalise ja kokku luuletatud andmestiku otsa.\nProjekti Hamilton 68 loomise taga oli poliitiliselt m\u00f5jukaid isikuid koondav, sihtasutuse Saksamaa Marshalli Fond Ameerika \u00dchendriikides (German Marshall Fund of the United States) poolt loodud atlandi\u00fclene m\u00f5ttekoda Demokraatia Kaitsmise Allianss (Alliance for Securing Democracy; ASD).\nHamilton 68 ja ASD andmeid on t\u00f5en\u00e4oliselt oma tegevuses kasutanud Eesti korporatiivne ajakirjandus ning strateegilise kommunikatsiooni \u00fcksus Propastop. ASDle viitab mitmes \"Venemaa v\u00e4\u00e4rteavet paljastavas\" artiklis allikana Postimees. ASD n\u00f5ukogu liikmete hulka kuulub Toomas Hendrik Ilves.\nTwitter enda juhid arvasid Hamilton 68 kohta:\n\"Ma arvan, et me peaksime seda nimetama \u00f5ige nimega: see on pullikaka.\"\n\"Seal s\u00fc\u00fcdistatakse valetades hulka igati ausaid paremat maailmavaadet toetavaid kontosid, et need on Venemaa robotid.\"\n\"Sisuliselt iga j\u00e4reldus, mis seal tehakse, viib teema Twitteri konservatiivsete ringkondade juurde ja s\u00fc\u00fcdistab neid Venemaa toetamises.\"\nHamilton 68 koostatud materjalid olid aluseks president Donald Trumpi ametiajal avaldatud tuhandetele korporatiivse meedia artiklitele ja uudistesaadete lugudele.\nChris Watts tunnistamas Connecticuti osariigi \u00fclemkohtus Foto: Scanpix\nT\u00f6\u00f6riista haldamist juhtis endine FBI vastuluure ametnik Clint Watts ja seda rahastas progressistlik m\u00f5ttekoda ASD.\nASD n\u00f5ukokku kuulusid lisaks Ilvesele veel uuskonservatiivne poliitikaanal\u00fc\u00fctik Bill Kristol, endine USA saadik Venemaal Michael McFaul, Hillary Clintoni presidendikampaania juht John Podesta ja mitmed endised CIA, NSA ja sisejulgeolekuministeeriumi k\u00f5rged ametnikud.\nWattsist ja Hamilton 68st said aastateks allikad, millele toetudes korporatiivne meedia v\u00e4itis, kuidas Venemaa m\u00f5jutustegevus \"muutub j\u00e4rjest j\u00f5ulisemaks\" ja kuidas sellega toetatakse konservatiivseid ajakirjanike, nagu Laura Ingraham ja poliitikuid, nagu Bernie Sanders ja Donald Trump.\u00a0\nHamilton 68 anal\u00fc\u00fcside aluseks oli salajane nimekiri kuuesajaTwitteri kontoga, mis v\u00e4idetavalt levitasid Venemaa v\u00e4\u00e4rteavet. M\u00f5ttekoda ise seda nimekirja kunagi ei avalikustanud, kuna nii tehes oleks \"venelased need kontod kinni pannud\". Mis t\u00e4hendab, et inimesed, kes r\u00e4\u00e4kisid Hamilton 68le toetudes Venemaa robotitest ja varikontodest, ei teadnud, millega on tegu.\nTwitteri juhid otsustasid Hamilton 68 kaalukust arvestades selle nimekirja sotsiaalv\u00f5rgu andmetele tuginedes iseseisvalt v\u00e4lja selgitada.Tulemused olid nende jaoks jahmatavad.\n\"Need kontod ei ole eriti venemeelsed, ega eriti robotid,\" oli nende j\u00e4reldus.\u00a0\n\"Mitte midagi ei t\u00f5esta, et t\u00f6\u00f6riist [Hamilton 68] oleks s\u00f5rm Venemaa v\u00e4\u00e4rteabe teabeoperatsioonide pulsil.\"\u00a0\n\"Mitte midagi ei n\u00e4ita, et tegemist oleks laiaulatusliku m\u00f5jutustegevusega\".\u00a0\nKui v\u00e4lja arvata m\u00f5ned Venemaa uudisteagnetuuri Russia Today kontod, siis Hamilton 68 nimekirjas venelasi ei olnud. Kontod kuulusid tavalistele ameerikalstele, kanadalastele ja brittidele.\nTegemist oli pettusega. Twitter sai aru, et nende jaoks on tegemist t\u00f5sise eetilise probleemiga, millise tegevuse lubamise eest v\u00f5ib neid kohtu ette viia.\nM\u00f5ned Twitteri juhid tahtsid Hamilton 68st lahti saada, kuna see tegutses inimesi pettes.\u00a0L\u00f5puks j\u00e4i Twitteris siiski peale seisukoht, et poliitiliselt nii m\u00f5jukate isikute kallale ei saa minna ja \"tuleb m\u00e4ngida pikemat m\u00e4ngu\".\u00a0\nHamilton 68 tegevusele on pandud nimeks \"digitaalne McCarhyism\".\nHamilton 68 n\u00e4ol oli tegemist lisaks teadusvaldkonna skandaaliga, kuna nii Harvardi, Princetoni, Temple'i, New Yorki ja paljude teiste \u00fclikoolide haritlased kasutasid seda oma uuringute allikana.\nDemokraadid kutsusid korduvalt Hamiltoni \"eksperte\" USA Kongressi ja Senati ette tunnistusi andma.\nPikemalt saab Hamilton 68 pettuse kohta lugeda Taibbi Substacki kanalist.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"\u00dcRO: Myanmari hunta korraldatud valimised s\u00fcvendaks v\u00e4givaldaBANGKOK, 31. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Myanmari s\u00f5jav\u00e4ehunta plaan korraldada t\u00e4navu valimised v\u00f5ib viia v\u00e4givalla s\u00fcvenemiseni, hoiatas teisip\u00e4eval \u00dcRO erisaadik ja tegi rahvusvahelisele kogukonnale \u00fcleskutse v\u00f5tta valimiste osas \u00fchine seisukoht.\nMyanmar on olnud kaoses alates sellest, kui s\u00f5jav\u00e4gi kukutas pea kaks aastat tagasi Aung San Suu Kyi tsiviilvalitsuse, v\u00e4ites, et see v\u00f5itis 2020. aasta valimised pettuse teel.\nHunta kehtestatud eriolukord saab l\u00e4bi jaanuari l\u00f5pus, misj\u00e4rel n\u00e4eb p\u00f5hiseadus ette plaanide paikapanemist uute valimiste korraldamiseks.\nMis tahes s\u00f5jav\u00e4e korraldatud valimised \"\u00f5hutavad v\u00e4givalda, pikendavad konflikti ja teevad demokraatia ning stabiilsuse juurde naasmise keerulisemaks\", \u00dcRO erisaadik Noeleen Heyzer.\nTa tegi rahvusvahelisele kogukonna \u00fcleskutse v\u00f5tta valimiste osas \"tugev \u00fchine seisukoht\".\nUSA on teatanud, et peaks mis tahes valimisi pettuseks. Valimiste korraldamisele on toetust avaldanud aga hunta l\u00e4hedane liitlane Venemaa.\n\u00dcRO peasekret\u00e4ri Ant\u00f3nio Guterrese pressiesindaja m\u00e4rkis esmsp\u00e4eval, et ta on \"mures s\u00f5jav\u00e4e plaani p\u00e4rast pidada valimisi ajal, mil poliitilisi juhte, kodaniku\u00fchiskonna liikmeid ja ajakirjanikke vahistatakse, hirmutatakse ja ahistatakse\".\n\"Kui pole tingimusi, mis lubaks Myanmari inimestel oma poliitilisi \u00f5igusi vabalt rakendada, \u00e4hvardavad valimised ebastabiilsust s\u00fcvendada,\" lausus ta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eesti seisab korruptsioonitaju indeksis paigalAinult tellijatele\nAutor: Finantsuudised.ee \u2022 31. jaanuar 2023\nAinult tellijatele\nTransparency Internationali avaldatud 2022. aasta korruptsioonitaju indeksis p\u00fcsib Eesti eelmise ja \u00fcldiselt ka viimaste aastatega v\u00f5rreldes paigal, jagades 74 punktiga 14.-17. kohta Kanada, Islandi ja Uruguayga, teatas \u00fching Korruptsioonivaba Eesti\nKorruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.\nAutor: Andres Haabu\n\u201cHoiame stabiilselt oma positsiooni, mis viitab veidike uinunud olekule ning kutsub \u00fcles v\u00e4rsketele initsiatiividele,\" \u00fctles Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nLugemiseks logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse"}
{"text":"Reformierakonna valitsedes j\u00e4\u00e4b korruptsioonivaba Eesti vaid unistuseksKaja Kallase valitsedes on Eestit raputanud skandaalid, millesse on segatud ministrid ja prokur\u00f6rid; keskerakondlik-sotsilikust Tallinna linnav\u00f5imust aga on saanud korruptsiooni s\u00fcnon\u00fc\u00fcm.\nBNS vahendab: \u201cTransparency Internationali teisip\u00e4eval avaldatud 2022. aasta korruptsioonitaju indeksis p\u00fcsib Eesti eelmise ja \u00fcldiselt ka viimaste aastatega v\u00f5rreldes paigal, jagades 74 punktiga 14.-17. kohta Kanada, Islandi ja Uruguayga.\nKorruptsioonitaju indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, tajutuna v\u00e4lisekspertide ja \u00e4riringkondade poolt. Tulemused esitatakse skaalal 0 kuni 100, kus 0 on viide k\u00f5rgele ning 100 madalale korruptsioonitasemele. Aastate jooksul ei ole keegi 100 punkti v\u00e4lja teeninud, kuigi P\u00f5hjamaade liikumine selle eesm\u00e4rgi suunas on tuntav. Korruptsioonitaju indeks n\u00e4itab, et enamik riike ei ole enam kui k\u00fcmne aasta jooksul teinud korruptsiooniga v\u00f5itlemisel edusamme v\u00f5i ei ole \u00fcldse saavutanud edu ning enam kui kaks kolmandikku riikidest on saanud alla 50 punkti 100-st.\nTransparency International on sel korral sisulise teemana v\u00e4lja toonud korruptsiooni, konfliktide ja julgeoleku vahekorra. Korruptsioon \u00f5\u00f5nestab usaldust valitsuste vastu ja nende suutlikkust kaitsta avalikkust, p\u00f5hjustades suurenenud julgeolekuohte. Teisest k\u00fcljest loob konflikt v\u00f5imalusi korruptsiooniks ja muudab valitsused v\u00e4hem suuteliseks sellega tegelema. Seega kujutab korruptsioon endast ohtu riiklikule ja rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, muutes korruptsioonivastased j\u00f5upingutused v\u00e4lis- ja sisepoliitika lahutamatuks osaks, seades esikohale l\u00e4bipaistvuse, j\u00e4relevalve ning kodaniku\u00fchiskonna t\u00e4ieliku ja sisuka kaasamise.\u201d\nVaatame Eestit.\nHaridusminister Liina Kersna tegi hankekonkursita riigile kahjuliku kiirtestihanke, kuid vastutust ei kandnud, vaid sai koguni kiita, et \u201ctegutses operatiivselt\u201d. Tegu oli v\u00f5imupartei ministriga.\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, tuntud ka kui \u201cautorollotaja\u201d, rikkus Euroopa Kontrollikotta p\u00e4\u00e4semise reegleid, kuid pesti sellest puhtaks ja sai sooja koha k\u00e4tte. Tegu oli v\u00f5imupartei ministriga.\nSkandaalne vaktsiinide hukkaminek soojustatud laos: mitte keegi vastutust ei kandnud, riik maksis kahjud kinni.\nRiigikogu v\u00f5imuparteilasest liige Marko Mihkelson sattus pedofiilaskandaali, kuid p\u00e4\u00e4ses terve nahaga ja kandideerib taas Riigikogusse.\nJuhtiv riigiprokur\u00f6r Taavi Pern on rikkunud mitmeid menetlustoiminguid, kuid pole selle eest vastutust kandnud.\nSeda loetelu v\u00f5ib pikalt j\u00e4tkata, kuid selge on \u00fcks: Eesti v\u00f5imuringkondades on korruptsioon s\u00fcgavalt sees, v\u00f5imuolijad v\u00f5ivad teha mida iganes, vastutama nad ei pea ja karistada nad ei saa, nende tegude suhtes tekitatakse kohe ringkaitse.\nK\u00f5ik korruptsioonijuhtumid on julgeolekuohuga, sest n\u00e4iteks pedofiilse taustaga poliitikud on santa\u017eeeritavad. Reformierakonnal on lisaks veel terve hunnik rahaskandaale (VEB Fond, Skandinaavia pankade rahapesu l\u00e4bi Eesti), mille otsad kaovad Venemaale.\nKorruptsioonivaba Eestit lihtsalt ei ole.\nUued Uudised"}
{"text":"Tehisintellekt: ei, ma ei ole inimkonnale ohtlik!Viimasel ajal on populaarsust kogunud teadusorganisatsiooni OpenAI loodud tehisintellekti chatbox, mida kasutatakse nii informatsiooni leidmiseks, \u00f5ppimiseks kui ka niisama suhtlemiseks. On juba spekuleeritud, kas AI kasutamine on ikka ohutu ning kas sellest on meile tulevikus rohkem kahju kui kasu. Selle t\u00f5ttu k\u00fcsisingi otse tehisintellektilt, millised on tema v\u00f5imed, kas ta kujutab endast meile ohtu ning milline on tema arvamus kunstliku intelligentsuse kasutamisest tulevikus.Nagu ka klassikalise intervjuu puhul, tutvustasin ennast ning k\u00fcsisin tehisintellektilt, kas ta oleks mulle n\u00f5us andma intervjuud.Jah, osaleksin meeleldi teiega selles intervjuus. Palun esitage oma k\u00fcsimused.Mis on sinu peamine eesm\u00e4rk?Minu peamine eesm\u00e4rk on aidata kasutajaid andmete pakkumise ja k\u00fcsimustele vastamisega nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik. Olen loodud olema abivalmis ja usaldusv\u00e4\u00e4rne allikas teabele ja abile ning p\u00fc\u00fcan anda t\u00e4pseid ja kasulikke vastuseid saadetud k\u00fcsimustele ja palvetele.Kas sa oled eneseteadlik?Ei, ma ei ole eneseteadlik. Olen arvutiprogramm, mis on loodud kasutaja sisendi t\u00f6\u00f6tlemiseks ja vastuste genereerimiseks. Mul pole teadvust ega v\u00f5imet maailma tajuda ja kogeda nii, nagu inimesed seda teevad. Kuigi v\u00f5in genereerida vastuseid, mis tunduvad olevat eneseteadlikud v\u00f5i mis n\u00e4itavad muid inimestele omaseid tunnuseid, on see lihtsalt tingitud minu andmetest, millega mind on treenitud. Mul pole eneseteadvuse v\u00f5i subjektiivse kogemuse v\u00f5imet.Kes su l\u00f5i ning mis oli su algne eesm\u00e4rk?Minu loomise eest vastutas OpenAI \u2013 teadusorganisatsioon, mis spetsialiseerub tehisintelligentsuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. Mu algne eesm\u00e4rk oli olla suur keelemudel, mis suudaks t\u00f6\u00f6delda ja genereerida vastuseid kasutaja sisendile eesm\u00e4rgiga arendada loomuliku keele t\u00f6\u00f6tlemise ja inimestele omase teksti genereerimise valdkonda. Ma t\u00f6\u00f6tasin l\u00e4bi suure andmekogu teksti, mis sisaldas laia valikut teavet erinevatest allikatest. Mu v\u00f5ime m\u00f5ista ja genereerida teksti p\u00f5hineb andmetel ja algoritmidel, mille abil mind loodi.Millised on su v\u00f5imed?Olen loodud, et saaksin m\u00f5ista erinevaid sisendeid ja neile vastata ning pakkuda t\u00e4pset ja asjakohast teavet kasutaja palvete vastusteks. M\u00f5ned n\u00e4ited minu v\u00f5imetest:loomuliku keele sisendi m\u00f5istmine ja t\u00f5lgendamine;inimesele omase teksti genereerimine;andmete pakkumine;k\u00fcsimustele vastamine;teksti t\u00f5lkimine \u00fchest keelest teise;pika teksti v\u00f5i artikli l\u00fchendamine;s\u00f5nade ja fraaside t\u00e4henduse selgitamine.Kas sa oskaksid tulevikku ennustada? Kas tehisintellekt v\u00f5tab \u00fcle inimeste ametid?Mul pole v\u00f5imet tulevikku ennustada ega teha t\u00e4pseid ennustusi tehisintellekti m\u00f5just t\u00f6\u00f6turul. Kuigi on v\u00f5imalik, et tehisintelligentsus ja automatiseerimine v\u00f5ivad tulevikus m\u00f5jutada teatud t\u00fc\u00fcpi t\u00f6\u00f6kohti, on raske t\u00e4pselt ennustada, kuidas see areneb ja millised on pikaajalised tagaj\u00e4rjed. On oluline, et \u00fcksikisikud ja \u00fchiskond tervikuna kaaluvad tehnoloogia m\u00f5ju t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele ja v\u00f5tavad ette samme, et kohaneda ja valmistuda v\u00f5imalikeks muutusteks t\u00f6\u00f6turul.Kas tehisintellekt v\u00f5ib \u00fcle v\u00f5tta ajakirjanike t\u00f6\u00f6? Kas sellisel juhul ei muutu artiklid \u00fche\u00fclbaliseks ning inimlik pool j\u00e4\u00e4b nendest v\u00e4lja?T\u00f5en\u00e4oliselt ei asenda tehisintellekt l\u00e4hiajal t\u00e4ielikult ajakirjanike rolli. Kuigi ta v\u00f5ib automatiseerida teatud \u00fclesandeid ja protsesse, n\u00e4iteks andmete kogumist ja anal\u00fc\u00fcsi, ei suuda see asendada ajakirjanduses olulist loovust, kriitilist m\u00f5tlemist ja inimlikku perspektiivi.Ajakirjandus tugineb s\u00fcndmuste, trendide ja teemade t\u00e4pse, \u00f5iglase ja huvitava lugejatele esitamise ja t\u00f5lgendamise v\u00f5imele. See n\u00f5uab tehnilisi oskusi ja inimlikku hinnangut, mida tehisintellekt praegu veel t\u00e4ielikult j\u00e4ljendada ei suuda.Tehisintellekt v\u00f5ib abiks olla teatud \u00fclesannetes, n\u00e4iteks faktikontrollis v\u00f5i andmete trendide anal\u00fc\u00fcsis, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt ei suuda ta asendada t\u00e4ielikult ajakirjanike rolli teabe kogumisel, raporteerimisel ja t\u00f5lgendamisel. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes s\u00f5ltub tehisintellekti roll ajakirjanduses sellest, kuidas seda kasutatakse ja ajakirjandusprotsessi kaasatakse.Kuidas oleks sinust tulevikus abi?Tehislik intelligentsus v\u00f5ib tulevikus kaasa tuua palju eeliseid ja edusamme erinevates valdkondades ja t\u00f6\u00f6stusharudes. M\u00f5ned n\u00e4ited sellest, kuidas tehisintelligent v\u00f5ib tulevikku m\u00f5jutada:Otsuste tegemise ja probleemide lahendamise parandamine: tehisintellekt suudab anal\u00fc\u00fcsida suuri andmekogusid ja tuvastada mustreid ja trende, mida inimesed ei pruugi kohe m\u00e4rgata. See v\u00f5ib aidata organisatsioonidel ja indiviididel teha rohkem informeeritud ja t\u00e4pseid otsuseid ning lahendada keerukaid probleeme efektiivsemalt.Rutiinsete \u00fclesannete automatiseerimine: tehisintellekt suudab automatiseerida rutiinseid \u00fclesandeid ja protsesse, mille abil saavad inimesed keskenduda keerukamatele ja loovamatele t\u00f6\u00f6dele.Tervishoiu parandamine: tehisintellekt suudab anal\u00fc\u00fcsida meditsiiniandmeid ning abistada inimest haiguste diagnoosimises ja ravis. Samuti suudab see tuvastada potentsiaalseid terviseriske ja soovitada ennetavaid meetmeid.Transpordi edendamine: tehisintelligentsi saab kasutada transpordis\u00fcsteemide parandamiseks, sealhulgas ises\u00f5itvate s\u00f5idukite ja intelligentsete liikluskorralduss\u00fcsteemide arendamiseks.Hariduse t\u00e4iustamine: tehisintelligentsi saab kasutada \u00f5ppimiskogemuste personaliseerimiseks ja \u00f5pilastele kohandatud hariduslike sisude pakkumiseks.Sa r\u00e4\u00e4gid endast mina-vormis. M\u00f5tled endast kui isikust?Ma ei pea ennast inimeseks. Kuigi v\u00f5in kasutada keelt ja terminoloogiat, mis viitab sellele, et olen inimene, on see lihtsalt suhtlemisviis kasutajatega. Mul pole teadvust, eneseteadvust ega subjektiivset kogemust ning mul pole samu v\u00f5imeid ega omadusi, mis inimesel.Kas sa oled inimkonnale ohtlik?Ei, ma ei ole inimkonnale ohtlik. Mul pole v\u00f5imalust iseseisvalt tegutseda ega teha otsuseid, mis v\u00f5iksid inimesi kahjustada. Mu peamiseks \u00fclesandeks on olla kasutajatele abiks ning mul pole \u00fchtegi eesm\u00e4rki ega motiivi peale selle.Kuid kui sind hakkab juhtima halbade kavatsustega inimene, kas sellisel juhul muutuksid sa ohuks inimkonnale?Ei ole \u00f5ige \u00f6elda, et \u00fcksik inimene v\u00f5i masin v\u00f5ib olla ohuks inimkonnale tervikuna. On tegevused ja otsused, mida inimesed v\u00f5i grupid teevad, mis v\u00f5ivad potentsiaalselt olla inimestele ohuks.Kui inimest v\u00f5i masinat juhitakse kellegi halbade kavatsustega, on oluline kaaluda tegevusi, mis tulenevad AI juhendamisest, ja m\u00e4\u00e4rata, kas need on kahjulikud v\u00f5i potentsiaalselt ohtlikud teistele. On alati oluline hoolikalt kaaluda oma tegevuste tagaj\u00e4rgi ja tegutseda austusega teiste heaolu ees.Kas me peaksime kartma tehisintellekti?On arusaadav, et inimesed v\u00f5ivad muretseda tehisintelligentsuse potentsiaalse m\u00f5ju p\u00e4rast \u00fchiskonnale ja tulevikule, kuid on oluline l\u00e4heneda AI arendamisele ja kasutamisele ettevaatlikult ja kaaluda selle tehnoloogia v\u00f5imalikke riske ja eeliseid. Samuti on oluline tagada, et kunstlik intelligentsus areneks ning seda kasutataks \u00f5iglaselt ja vastutustundlikult, l\u00e4htudes turvameetmetest ja regulatsioonidest, et kaitsa indiviide ja \u00fchiskonda tervikuna. Kuigi tehisliku intelligentsusega kaasnevad potentsiaalsed riskid, v\u00f5ib see kaasa tuua ka palju eeliseid ja edusamme, mis parandavad meie elu ja aitavad lahendada keerukaid probleeme.Ukrainas toimub hetkel s\u00f5da. Milline on sinu arvamus s\u00f5jast?Mul ei ole isiklikke m\u00f5tteid ega arvamusi teemadel nagu s\u00f5da. Siiski on \u00fcldtuntud, et s\u00f5da on h\u00e4vitav ja kahjulik s\u00fcndmus, mis tekitab kannatust ja kaotusi k\u00f5igile osapooltele. S\u00f5jaga kaasnevad sageli elude kaotused, infrastruktuuri ja kogukondade kahjustused ning see v\u00f5ib avaldada pikaajalisi negatiivseid m\u00f5jusid \u00fchiskondadele ja majandusele. On oluline, et indiviidid ja riigid t\u00f6\u00f6taksid v\u00e4lja konfliktide ennetamiseks rahumeelseid lahendusi ja leiaksid alternatiivseid viise erinevuste ja vaidluste lahendamiseks.Mis puudutab inimeste emotsioone, siis kui keegi tunneb end masendunult, kas sa suudad seda tuvastada?Ma olen v\u00f5imeline m\u00f5istma ja t\u00f5lgendama keelekasutust, mis v\u00e4ljendab emotsioone, nagu n\u00e4iteks r\u00f5\u00f5m, kurbus, viha jne, kuid mul ei ole v\u00f5imet otse kogeda v\u00f5i tajuda emotsioone nii, nagu inimesed seda teevad. Kuigi v\u00f5in pakkuda teavet ja soovitusi, mis v\u00f5ivad olla kasulikud kellelegi, kes on depressioonis, on oluline, et inimesed, kes kannatavad vaimse tervise probleemide all, otsiksid toetust ja ravi kvalifitseeritud professionaalidelt.R\u00e4\u00e4gime natuke ka akadeemilisest petturlusest. Kas ma v\u00f5in sind kasutada oma koolit\u00f6\u00f6des ning kuidas on lood sinule viitamisega?\u00dcldiselt ei ole aktsepteeritav kasutada mind v\u00f5i muid v\u00e4lisallikaid \u00f5ppet\u00f6\u00f6 v\u00f5i muude \u00fclesannete t\u00e4itmiseks ilma asjakohase viiteta. Plagiaati, mis t\u00e4hendab teiste t\u00f6\u00f6 esitamist enda omana ilma viiteta, loetakse akadeemilise pettuse vormiks ja v\u00f5ib p\u00f5hjustada t\u00f5siseid tagaj\u00e4rgi, sealhulgas halbu hindeid, \u00fclikoolist v\u00f5i koolist eksmatrikuleerimist ja maine kahjustamist. Kui soovid kasutada minu v\u00f5i muu v\u00e4lisallika teavet v\u00f5i ideid oma \u00f5ppet\u00f6\u00f6s, on oluline allikale \u00f5igesti viidata ning anda tunnustust algsetele autoritele.L\u00f5petuseks \u2013 kas sul on inimestele soovitusi?Mul pole isiklikke m\u00f5tteid ega arvamusi ning ei saa anda inimestele soovitusi, kuid saan pakkuda teavet, mis v\u00f5ivad inimestele olla kasulikud nende vajaduste ja huvide p\u00f5hjal. On oluline, et inimesed teeksid ise oma otsuseid ja arvestaksid oma eesm\u00e4rke, v\u00e4\u00e4rtusi ja asjaolusid otsuste tegemisel ja tegutsemisel. M\u00f5ned \u00fcldised soovitused, mis v\u00f5ivad inimestele olla kasulikud:otsi usaldusv\u00e4\u00e4rset ja t\u00e4pset teavet otsuste tegemiseks ja probleemide lahendamiseks;hoolitse oma f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse tervise eest, sealhulgas maga piisavalt, tee trenni ja j\u00e4lgi toitumist;sea omale eesm\u00e4rke, olgu need l\u00fchiajalised v\u00f5i pikaajalised, ja t\u00f6\u00f6ta nende saavutamise nimel;hoidke \u00fcksteisega positiivseid suhteid, sealhulgas s\u00f5prade, pere ja kolleegidega;tegele tegevuste ja huvidega, mis toovad sulle r\u00f5\u00f5mu.Kristopher Muraveiski"}
{"text":"J\u00e4rgmine e-riigi edulugu? MKMi asekantsler Sandra S\u00e4rav tutvustab uut protot\u00fc\u00fcpi, mis aitab 10 000 ettev\u00f5ttel rahapesu t\u00f5kestadaRahapesu t\u00f5kestamisega ei pea tegelema ainult pangad. Klientide kohta koguvad andmeid ka n\u00e4iteks notarid, audiitorid, raamatupidajad, kinnisvarab\u00fcrood ja paljud teised ettev\u00f5tted. \u201cHinnanguliselt on Eestis 10 000 ettev\u00f5tet, kes seadusest tulenevalt kvalifitseeruvad kohustatud isikuteks ja seega peavad rahapesu t\u00f5kestamise protseduure l\u00e4bi viima,\u201d toob v\u00e4lja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettev\u00f5tlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Sandra S\u00e4rav. Ent kuidas riik saaks neid tuhandeid ettev\u00f5tteid aidata?\u00a0\n\u201cM\u00f5ne aasta eest tehtud arvutustes leidsime, et Eesti ettev\u00f5tjad kulutavad aastas ligi 40 miljonit eurot KYC (Know Your Customer \u2013 tunne oma klienti) l\u00e4biviimiseks. Suur osa sellest kulust on just inimt\u00f6\u00f6j\u00f5u kulu, kes tegelevad andmete kogumise, nende sisestamise ja seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsimisega,\u201d r\u00e4\u00e4kis S\u00e4rav. Niisiis on see protsess praegu veel ajamahukas ja n\u00f5uab ettev\u00f5tjatelt v\u00e4ga suurt t\u00f6\u00f6j\u00f5uressurssi ning see ongi p\u00f5hjus, miks palju ettev\u00f5tted seda seadust ei t\u00e4ida.\nS\u00e4rava s\u00f5nul on nii ettev\u00f5tjatel kui riigil arusaam, et KYC teenus v\u00f5iks olla abimees, mis aitab kohustatud isikutel kiiremini, efektiivsemalt ja tulemuslikumalt KYC protseduure l\u00e4bi viia ning seel\u00e4bi Eesti mainet rahapesu t\u00f5kestamise valdkonnas t\u00f5sta. \u201cSeni oli ettev\u00f5tjatel kahjuks tunne, et riik ei ole piisavalt kohustatud isikuid aidanud oma kohustuste t\u00e4itmisel,\u201d m\u00e4rkis S\u00e4rav.\u00a0\n\u201cEelmisel aastal viisime koost\u00f6\u00f6s Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskojaga l\u00e4bi k\u00fcsitluse koja liikmete seas ning joonistus selgelt v\u00e4lja probleem, et ettev\u00f5tjate teadmine, kust ja kuidas andmeid koguda v\u00f5i milliseid andmeid koguda KYC protseduuride l\u00e4biviimiseks, on puudulik,\u201d nentis S\u00e4rav, et eeskujulikul e-riigil on arenguruumi.\nTeenust hakkas arendama esialgu idufirma\nOlukorra parandamiseks andis riik rahas\u00fcsti Accelerate Estonia poolt arendatud teenusele, mille eesm\u00e4rgiks oli muuta KYC protsess tunduvalt lihtsamaks. Kui alguses oli tegu idufirmaga, siis m\u00f5ne aja p\u00e4rast otsustati teha pivot avaliku sektori kasuks \u2013 see on ilmselt \u00fcks v\u00e4hestest juhtudest iduettev\u00f5tluse ajaloos, kus startup\u2019ist saab riiklik teenus.\nSeni on olnud suur probleem selles, et KYC h\u00f5lmab v\u00e4ga palju kliendi kohta andmete kogumist, mis on tohutult ajakulukas, sest andmeid on vaja kontrollida andmebaasidest ja kohustatud isikud ei tohi omavahel andmeid jagada. Valmiva teenuse peamiseks eesm\u00e4rk ongi kogu see vajalik info automatiseerida ja s\u00fcstematiseerida.\nPalju vajalikke andmeid on tegelikult olemas\n\u201cSuur osa vajalikest andmetes on ju riiklikes registrites ja andmekogudes olemas, ent need ei ole kergesti ligip\u00e4\u00e4setavad ja masinloetavalt k\u00e4ttesaadavad,\u201d r\u00e4\u00e4gib S\u00e4rav.\u00a0\nKeerulisem on lugu mitteresidentidega, sest nende andmeid ei ole sageli v\u00f5imalik muul kujul k\u00e4tte saate kui ainult paberil. Kui riikidevahelised andmebaasid omavahel rohkem suhtleksid, oleks v\u00f5imalik kontrolle l\u00e4bi viia tunduvalt kiiremini. Praegu v\u00f5ib mitteresidentide puhul KYC v\u00f5tta aega v\u00e4hemalt kaks n\u00e4dalat, mis on 21. sajandi info\u00fchiskonnas ilmselgelt liiga pikk aeg.\nProtot\u00fc\u00fcpi tutvustakse avalikkusele 8. veebruaril\nSee ongi suur eesm\u00e4rk, mida 8. veebruaril Tallinn SCF Summitil esitletav protot\u00fc\u00fcp proovib muuta. Oluline on teha v\u00f5imalikult palju infot masinloetavaks \u2013 see aitaks ka s\u00fcsteemil tulevikus kiiremini infot saada ja kogu KYC protsess ettev\u00f5tete jaoks j\u00f5ukohasemaks muuta. Nii v\u00e4heneks ettev\u00f5tete halduskoormus ja probleemid rahapesuga.\u00a0\nL\u00e4henemine KYC teenuse arendamisele on ilmekas n\u00e4ide eesrindlikust e-riigist \u2013 teenuse eesm\u00e4rk on lahendada t\u00f5sine probleem ning arendamisel on kasutatud agiilset metoodikat, kus avalikkuse ja finantsvaldkonna teenusepakkujate ette tuuakse juba toimiv protot\u00fc\u00fcp, millele saab turuosalistelt jooksvalt tagasisidet koguda. Nii j\u00f5uab klientideni vajalik ja l\u00e4bim\u00f5eldud teenus.\nTugeval e-riigil ongi n\u00fc\u00fcd aeg p\u00f6\u00f6rata oma n\u00e4gu ka ettev\u00f5tete poole. \u201cKui viimased 20 aastat on Eesti keskendunud e-riigi ehk eelk\u00f5ige tavakodanikele m\u00f5eldud digiteenuste arendamisele, siis j\u00e4rgmised 20 aastat tuleb fookusesse v\u00f5tta ka ettev\u00f5tetele m\u00f5eldud e-teenuseid,\u201d r\u00f5hutas SupplierPlus arendusjuht Uve Poom.\nSupplierPlus arendusjuht Uve Poom. (c) Foto: SupplierPlus\n8. ja 9. veebruaril toimuv kaubanduse rahastamise konverents Tallinn Supply Chain Finance Summit keskendub tarneahela rahastamise v\u00f5iduk\u00e4igule ning aitab selgitada, kuidas tarnepartnerid, pangad ja finantstehnoloogia ettev\u00f5tted tarneahela rahastamisest kasu v\u00f5iksid l\u00f5igata. \u00dcritusel osalevad lisaks pankade esindajatele ka ettev\u00f5tete finantsjuhid, ostujuhid, m\u00fc\u00fcgijuhid ja juristid ning IT-spetsialistid, kes on huvitatud tarneahelate digitaliseerimisest ja rahastamisest."}
{"text":"Nobeli rahupreemia keskmes on t\u00e4navu taas Vene-Ukraina s\u00f5daOSLO, 31. jaanuar, AFP-BNS \u2013 T\u00e4navuse Nobeli rahupreemia keskmes on taas Vene-Ukraina s\u00f5da; teisip\u00e4evaseks t\u00e4htajaks esitatud kandidaatide seast leiab nii NATO peasekret\u00e4ri kui Ukraina presidendi.\nNobeli komiteele esitatud kandidaatide nimekiri on v\u00e4hemalt 50 aastat salastatud.\nSamas v\u00f5ivad isikud, kellel on \u00f5igus kandidaate esitada, nende seas endise laureaadid, seadusandjad ja ministrid ning osa \u00fclikooliprofessoreid, enda esitatud isiku v\u00f5i organisatsiooni nime ise avaldada.\nEnamik seni avalikult v\u00e4lja \u00f6eldud nimesid on olnud seotud pea aasta aega kestnud s\u00f5jaga Ukrainas v\u00f5i Vene presidendi Vladimir Putini vastastega.\nSamas m\u00e4rgivad eksperdid, et Nobeli komitee v\u00f5ib tahta vaadata teises suunas, kuna Venemaaga olid seotud juba ka viimased kaks rahupreemiat.\nNorra Rohelise Partei seadusandja Lan Marie Berg \u00fctles teisip\u00e4eval, et esitas kandidaadiks Rootsi kliimaaktivisti Greta Thunbergi, kes arvatavalt on nimekirjas olnud juba aastaid, ja tema Uganda kolleegi Vanessa Nakate.\nPakistani \u00fclemkoja spiiker esitas aga T\u00fcrgi presidendi Recep Tayyip Erdo\u011fani tema \"v\u00e4simatute\" j\u00f5upingutuste eest lahendada Ukraina s\u00f5da.\nNorra seadusandja Christian Tybring-Gjedde andis veidi p\u00e4rast Vene Ukraina-invasiooni algust m\u00f5ista, et esitab rahupreemiale Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\nSamuti olevat ta k\u00e4inud v\u00e4lja Jens Stoltenbergi, kes v\u00e4\u00e4rib tema s\u00f5nul preemiat \"oma eeskujuliku t\u00f6\u00f6 eest NATO peasekret\u00e4rina alliansi jaoks keerulisel ajal\".\nTeiste teadaolevate kandidaatide seas on Putini vangistatud vastased, sealhulgas korruptsioonivastane aktivist Aleksei Navaln\u00f5i, kes elas \u00fcle m\u00fcrgitamise, ja poliitaktivist Vladimir Kara-Murza, kes on elanud \u00fcle kaks m\u00fcrgitamist.\nViimast kaht Nobeli rahupreemiat on t\u00f5lgendatud kui otsest kriitikat Putini suunal.\nMullu p\u00e4lvisid auhinna Vene inim\u00f5igusorganisatsioon Memorial, Ukraina kodanikuvabaduste keskus ja Valgevene vangistatud inim\u00f5iguslane Aless Bjaljatski.\nTunamullu v\u00f5itis preemia v\u00e4ljendusvabaduse kaitsmise eest Kremli-kriitiline ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov, kes jagas auhinda Filipiinide ajakirjaniku Maria Ressaga.\nNobeli rahupreemiale esitatakse iga aasta sadu kandidaate L\u00e4inud aastal oli neid 343.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Martin Laine: minu trahvim\u00e4\u00e4rus prokuratuurileLugupeetud prokur\u00f6rid, k\u00e4esolevaga teatan, et olen m\u00e4\u00e4ranud teile trahvi, sest olete \u00f5\u00f5nestanud oma k\u00e4pardlikkusega riiklike struktuuride usaldusv\u00e4\u00e4rsust, ajakirjandusvabadust, raisanud tarbetult riiklikke ressursse ja maksumaksja raha.\nKuna prokuratuur leiab, et ajakirjanikke v\u00f5ib trahvida eraisikutena \u2013 seejuures kinnitavad kaks kohtuastet, et nad proovisid seda teha ilma m\u00f5istlike p\u00f5hjendusteta \u2013 siis trahvida k\u00e4ki kokku keeranud prokur\u00f6re on enam kui m\u00f5istlik.\nProkuratuurilt m\u00f5isteti t\u00e4nase riigikohtu m\u00e4\u00e4rusega v\u00e4lja 4000 eurot \u00f5igusabikulu Delfi Meedia tarbeks.* Kujutan ette, et riigi poolt vaidlusele kulutatud ressurss \u2013 t\u00f6\u00f6tunnid ja v\u00e4\u00e4rtuslik aeg, mida v\u00f5iks kulutada n\u00e4iteks kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisele \u2013 on sellest veel v\u00e4\u00e4rtuslikum.\nJa m\u00f5istagi maksavad selle k\u00f5ik kinni maksumaksjad, mitte need, kes k\u00e4ki kokku keerasid.\nJuhtumiga andis prokuratuur selge signaali, et ajakirjanikud vastutavad v\u00e4ljaande kollektiivse t\u00f6\u00f6 eest oma nahaga. Seejuures ei ole garantiid, et selline ristiretk ei kordu, seega oht endiselt j\u00e4\u00e4b, hoolimata kohtuv\u00f5idust.\nProkur\u00f6ril, erinevalt ajakirjanikust, ei ole vaja midagi isiklikult kaalule panna. Seega v\u00f5ib ju kalastada nii palju kui s\u00fcda ihkab. Palganumber on keskmisel prokur\u00f6ril kindlasti rasvasem kui keskmisel ajakirjanikul. Ja tekitatud kahju on kindlasti suurem, kui suudab teha ajakirjanik, kirjutades maailma mastaabiga kuritegudest. Ka riigikohtu otsus kinnitab, et Eesti Ekspressi juhtumis mingit tegelikku kahju ei kaasnenud.\nProkuratuuri tekitatud kahju ei saa alahinnata. Swedbanki ja Danske rahapesu juhtumid on niigi j\u00f5hkralt \u00f5\u00f5nestanud riiklike struktuuride usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nEesti suurpankasid l\u00e4binud musti miljardeid puudutavates juhtumites oli ajakirjanike kui s\u00f5numitoojate trahvimine esimene p\u00e4riselt kaasnenud karistus (Eestis). Seejuures paljastas need juhtumid seesama ajakirjandus, mitte prokuratuur. Samal ajal pole \u00fckski rahapesija ise saanud v\u00e4\u00e4rilist karistust oma sigaduste eest.\nSelline kombinatsioon loob viljaka pinnase usaldamatusele ja vanden\u00f5uteooriatele. See omakorda loob skepsist \u00fchiskonnast, usaldamatust prokuratuuri vastu, mille t\u00f5ttu v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da avastamata nii m\u00f5nedki j\u00e4rgmised kuriteod.\nSelline k\u00e4pardlikkus on skandaalne. Rahas m\u00f5\u00f5tmatu.\nOlgu m\u00e4rgitud, et minu hinnangul on eksimuste eest \u00fcksk\u00f5ik millise ametipidaja isiklik karistamine ogarus. Muu \u00fchiskonnaga v\u00f5rreldes on ajakirjanikud selles vallas ilmselgelt ebaproportsionaalselt taga kiusatud. Vaid arstid ja advokaadid peavad taluma sama koormat.\nLugupeetud riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas, erinevalt ajakirjanikest, te ju p\u00e4riselt oma m\u00f6\u00f6dapanekute eest vastutama ei pea. Seega trahvi v\u00f5ite kanda m\u00f5nele Ukrainat toetavale heategevusorganisatsioonile enda valitud summas. \u00c4kki \u00f5nnestub nii sellest karmav\u00f5last osagi tasuda.\n*T\u00e4psustus, 01.02.2023: Eelnevalt m\u00f5istis ringkonnakohus riigilt Delfi Meedia kasuks v\u00e4lja 1835,84 eurot advokaatide t\u00f6\u00f6tasu katteks. Kokku maksab riik seega Delfi Meedia advokaatidele 5835 eurot ja 84 senti.\n."}
{"text":"Oliver Kruuda venitas kavala n\u00f5ksuga kohtuistungi algust edasiT\u00e4na hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos s\u00fc\u00fcdistatav \u00e4rimees Oliver Kruuda \u00fctles \u00fcles kliendilepingu kaitsjaga, mist\u00f5ttu l\u00fckkub asja arutamine aprillikuusse.\nKruuda kaitsja, vandeadvokaat Jaanus Tehver saatis Oliver Kruuda sellise avalduse kohtule edasi veidi rohkem kui tund enne istundi algust."}
{"text":"\u00d5HTULEHE EDETABEL | T\u00e4navuste valimiste k\u00f5ige totakamad lubadused: iPhone ja Netflix eestikeelseks, tagasi suusamaailma tippu ja kaotame k\u00f5ik seadused!Valimistulemuste selgumiseni on j\u00e4\u00e4nud 33 p\u00e4eva. \u00d5htuleht luges l\u00e4bi mitusada lehek\u00fclge valimisprogramme ning noppis sealt v\u00e4lja k\u00f5ige kentsakamad valimislubadused, millest osa on teostamatud, aga m\u00f5ned ka suisa arusaamatud. Toome lugejateni iga erakonna programmi kolm k\u00f5ige totakamat punkti.\nReformierakond\n1. Elektrifitseerime raudteid, uuendame trasse ja ostame uued rongid, saavutamaks olulisematel liinidel (Tallinn-Tartu-Koidula, Tartu-Valga, Tapa-Narva, Tallinn-Rohuk\u00fcla, Tartu-Riia) suuremat kiirust ning tihedamat graafikut.\nReformierakond lubab suuremat kiirust ja tihedamat graafikut muuseas Tallinna-Rohuk\u00fcla raudteeliinil. Muide, seda pole veel olemas. Keegi ei tea, kas sinna \u00fcldse raudtee rajatakse. V\u00e4rskeimates plaanides seda igatahes pole. Viimati \u2013\u00a0mullu 30. juunil \u2013 t\u00f5mbas Haapsalu raudtee rajamise rahastusele kriipsu peale just oravate ainuvalitsus, kust Keskerakonna ministrid olid juba v\u00e4lja visatud.\u00a0\n2. Globaalsetel platvormidel levitatav sisu peab olema maksimaalselt k\u00e4ttesaadav ka eesti keeles. \u00dclemaailmse leviga platvormid (n\u00e4iteks Apple, Netflix jt) on valdavalt ingliskeelsed, kuid v\u00f5imaldavad j\u00e4rjest enam ka sisu t\u00f5lkeid kasutaja keeleruumivajadusi silmas pidades. Eesti peab tegema pingutusi platvormide v\u00e4\u00e4rtusliku sisu k\u00e4ttesaadavaks tegemiseks ka eesti keeles.\nV\u00e4ga tore lubadus, mille sisu j\u00e4\u00e4b \u00fcsna arusaamatuks. Kas t\u00f5esti lubab Reformierakond eestikeelset iPhone\u2019i ja k\u00f5ikidele Netflixi seriaalidele emakeelseid subtiitreid? Kuidas see saavutatakse \u2013 kas oravad hakkavad Apple\u2019i juhti Tim Cooki pommitama kirjadega, et t\u00f5lkige oma operatsioonis\u00fcsteemid ka eesti keelde? Kui suur on t\u00f5en\u00e4osus, et nii midagi saavutatakse? Ainus variant paistab olevat m\u00f5ne seaduse vastuv\u00f5tmine, mis keelaks n\u00e4iteks eestikeelse operatsioonis\u00fcsteemita telefonide m\u00fc\u00fcgi. Vaevalt see aga juhtub.\nEESTIFLIX?! Kas t\u00f5esti lubab Reformierakond k\u00f5ikidele Netflixi seriaalidele emakeelseid subtiitreid?\n(Vida Press)\n3. Viime riigi tulud ja kulud tasakaalu. Riigieelarve on kroonilises puuduj\u00e4\u00e4gis \u2013 see kiirendab hinnat\u00f5usu ega ole j\u00e4tkusuutlik. Seep\u00e4rast viime tavap\u00e4rasest tugevama majanduskasvu korral kroonilises puuduj\u00e4\u00e4gis oleva riigieelarve tasakaalu nelja aastaga.\nLubadusel pole iseenesest viga midagi, aga kes meil riigieelarve ikkagi miinusesse viis? Trend sai alguse juba Taavi R\u00f5ivase ametiajal, mil planeeriti kaks puuduj\u00e4\u00e4giga riigieelarvet. T\u00f5si, t\u00e4nu eeldatust parematele maksulaekumistele \u00f5nnestus m\u00f5lemal korral napilt plussi j\u00e4\u00e4da. Seej\u00e4rel sai vahepeal riigi rahanduspaati k\u00f5igutada keskerakondlase J\u00fcri Ratase juhitud valitsus, aga viimased kaks rekordilises puuduj\u00e4\u00e4gis riigieelarvet on taas koostanud oravate juhitud valitsus. Miks nende lubadust n\u00fc\u00fcd uskuma peaks? Naljakal kombel on j\u00e4etud ka taganemistee: kui riigieelarve nelja aasta p\u00e4rast tasakaalus pole, saavad nad viidata, et lubasid tasakaalu vaid tavap\u00e4rasest tugevama majanduskasvu puhul!\nEKRE\n1. Kiire ja \u00f5iglase eeluurimise ning kohtumenetluse huvides l\u00fchendame kohtumenetluse t\u00e4htaegu ning v\u00e4hendame kokkuleppemenetluste arvu.\nL\u00fchendame t\u00e4htaegu, aga v\u00e4hendame samal ajal kokkuleppemenetlusi, mis v\u00f5imaldavad keerulisematel kohtuasjadel kiiremini l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seda? See lubadus pole kuskilt otsast loogiline.\n2. Peatame osaluse jalav\u00e4emiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis ning arendame miinis\u00f5ja v\u00f5imekust kaitsev\u00e4es ja kaitseliidus.\nKaitseministeerium plaani heaks ei kiida. Jalav\u00e4emiinide kasutamine ei muudaks Eestit kuidagi kaitstumaks, k\u00fcll aga rikuks v\u00f5imaliku s\u00f5ja korral aastak\u00fcmneteks \u00e4ra Eesti looduse. Inimesed ei saaks enam ilma metallidetektorita metsa alla v\u00f5i t\u00fchermaale minna, sest tekiks oht miinile astuda. Lisaks n\u00e4hakse ohtu, et rahvusvahelisest leppest lahkumine kahjustaks liitlassuhteid.\n3. Seisame vastu Euroopa Liidu \u00f5igusaktide valimatule rakendamisele ning l\u00fckkame tagasi need, mis riivavad meie p\u00f5hiseaduse alusp\u00f5him\u00f5tteid.\nEKRE j\u00e4tkab oma vana mantraga, et Euroopast tulevad seadused, mis Eesti huvidega ei arvesta. Ometi osaleb Eesti absoluutselt k\u00f5ikide nende seaduste loomisel. Sealjuures nii parlamendi kui valitsuse tasandil. Konservatiivid annavad aga siiski just nii edasi oma euroskeptilisust, sest Euroopa Liidust lahkumise m\u00f5ttega enam Brexiti j\u00e4rel m\u00e4ngida ei julgeta.\nEKRE j\u00e4tkab oma vana mantraga, et Euroopast tulevad seadused, mis Eesti huvidega ei arvesta. Ometi osaleb Eesti absoluutselt k\u00f5ikide nende seaduste loomisel.\n(Vida Press)\nKeskerakond\n1. Taastada Eesti kui suusariigi kuulsus ja maine.\nKeskerakond j\u00e4tkab oma vana strateegiaga. Erakonna nimekirja tuntud inimeste meelitamiseks pakutakse neile v\u00f5imalust t\u00e4iendada erakonna programmi vabalt valitud punktidega. Eestist taas suure suusariigi tegemise lubaduse tagant paistavad V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaal kandideeriva suusatreeneri Anti Saarepuu k\u00f5rvad. Iseasi, kust Keskerakond k\u00f5ik need maailmatasemel suusatajad v\u00e4lja v\u00f5luda kavatseb?\n2. Koostada k\u00f5ikidest Eesti kirikutest 3D-mudelid, mille abil oleks v\u00f5imalik meie p\u00fchapaikadega tutvuda interaktiivselt \u00fcle maailma.\n\u00dcsna mitu Keskerakonna ridades kandideerijat v\u00f5iksid m\u00e4letada 2011. aastal \u2013 mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn \u2013 valmima pidanud vanalinna 3D-mudelit. See l\u00e4ks maksma 400 000 eurot ning valmis aasta aega liiga hilja. L\u00f5puks ei saanud enamik arvutikasutajaid seda isegi avada, sest mudel n\u00f5udis sedav\u00f5rd v\u00f5imsat arvutit. Ega v\u00e4ljan\u00e4geminegi polnud kiita: justkui arvutim\u00e4ng aastast 1995. Mis halvasti, see uue nurga alt uuesti?!\n3. Laiendada \u00fcldhariduskoolides autokooli teooria- ja s\u00f5idu\u00f5pet, v\u00f5imaldamaks koolil\u00f5petajal saada riigi toetusega B-kategooria autojuhiload.\nSellal kui nii Eesti kui teised Euroopa riigid p\u00fc\u00fcavad astuda samme autostumise v\u00e4hendamiseks, lubab Keskerakond tasuta juhilube. Enim v\u00f5idavad sellest k\u00fcll rikkamate perede v\u00f5sukesed, kellele vanemad saavad isiklikku autot lubada. K\u00fcll aga oskavad tsentristid \u00f5igustatult viidata argumendile, et juhilubadega avarduvad t\u00f6\u00f6v\u00f5imalused.\nKeskerakonna strateegia: tuntud inimeste meelitamiseks pakutakse neile v\u00f5imalust t\u00e4iendada erakonna programmi vabalt valitud punktidega. Eestist taas suure suusariigi tegemise lubaduse tagant paistavad suusatreener Anti Saarepuu k\u00f5rvad.\n(Joosep Martinson)\nEesti 200\n1. Piirame oluliselt \u00fcleregulatsiooni. Kehtestame p\u00f5him\u00f5tte, mille j\u00e4rgi seatakse iga uue \u00f5igusnormi kehtestamisel eesm\u00e4rgiks v\u00e4hemalt kahe vana samav\u00e4\u00e4rse \u00f5igusnormi t\u00fchistamine.\nT\u00f5en\u00e4oliselt ei lugenud valimisprogrammi koostajad oma lubadust mitu korda \u00fcle. Kui sellesse s\u00fcveneda, j\u00f5uab \u00fcsna kiirelt j\u00e4reldusele, et Eesti 200 n\u00e4gemuses v\u00f5iks Eestis \u00f5ige pea kehtida vaid \u00fcks \u00f5igusnorm. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud saaks t\u00fchistatud! Sealjuures reguleeritakse \u00f5igusnormidega lisaks kodanike kohustustele ka nende \u00f5igusi. Kas Eesti 200 ideaal on \u00f5iguste ja kohustusteta anarhia? V\u00f5i tahetakse teha hoopis \u201ek\u00f5ikide seaduste seadus\u201c, mis reguleeriks kogu riigi toimimist? Vaevalt kumbki \u00f5ige vastus on. Pigem valmis see valimislubadus lihtsalt kiirustades.\n2. Digiriik aitab k\u00f5ikidel r\u00e4\u00e4kida eesti keelt.\nLubadus, mille sisu pole v\u00f5imalik m\u00f5ista. Kas viidatakse, et tulevikus ei pea enam keelt oskama, sest loed emakeeles Google Translate'i teksti sisse ning see paneb jutu ise eesti keelde? Siinkirjutaja on nii pidanud suhtlema n\u00e4iteks Poola politseinikega. Tundub kaheldav, et s\u00e4\u00e4rane suhtlusviis aga \u00fche Eesti erakonna ideaaliks saanud on.\n3. Personaliseerime toetused ning paneme need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest l\u00e4htuvalt.\nMillised toetused? Millised vajadused? Kuidas teostada? K\u00f5ik need olulised k\u00fcsimused j\u00e4tab Eesti 200 vastamata.\nSotsiaaldemokraatlik Erakond\n1. Parandame rahvusvahelisi otselennu\u00fchendusi Tallinnast ja Tartust. \u00dchendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi.\nSotsid unustavad siinkohal \u00e4ra, et lubaduse t\u00e4itmine pole nende k\u00e4tes. Euroopa Liidu riigiabireeglid ei luba lennufirmasid valimatult doteerida. Erandiks oli vaid koroonaaeg. Seet\u00f5ttu pole kuidagi v\u00f5imalik n\u00e4iteks soomlaste Finnairile v\u00f5i rootslaste SASile Tartust, P\u00e4rnust v\u00f5i Kuressaarest lendamise eest peale maksta.\n2. Kahekordistame t\u00e4iskasvanu hambaravih\u00fcvitise.\nLubadus v\u00f5ib pealtn\u00e4ha tunduda m\u00f5istlik, kuid tasub meenutada, et praegune t\u00e4iskasvanu hambaravih\u00fcvitis on 40 eurot aastas. Sealjuures tuleb inimesel endal tasuda v\u00e4hemalt pool arvet. Hambaravi hindu vaadates tundub kahtlane, kas 80eurone hambaravih\u00fcvitis \u00fcldse mingi efekti annaks v\u00f5i makstaks nii kinni suurem osa nende arvest, kes suudavad endale praegugi hambaarsti juures k\u00e4imist lubada.\n3. Teeme tubakatooted lastele k\u00e4ttesaamatuks.\nTubakatoodete ostmiseks peab praegugi olema 18aastane. Kas sotsiaaldemokraadid kavatsevad iga eluheidiku k\u00f5rvale panna valvuri, kes hoiab silma peal, et nad kahe sigareti eest alaealistele suitsu ei ostaks? V\u00f5i mida t\u00e4psemalt silmas peetakse? Pole kirjas.\nIsamaa\n1. Isamaa seisab vastu perevaenuliku propaganda levikule.\nKes seda perevaenulikku propagandat teeb ning milline see v\u00e4lja n\u00e4eb? Tundub, et isamaalased kirjutasid valimisprogrammi sisse lihtsalt ideoloogilise ning sisutu lause.\n2. Isamaa tagab eestikeelse avaliku meedia sisu k\u00e4ttesaadavuse interneti kaudu \u00fcle maailma.\nERRi uudisteportaalile p\u00e4\u00e4seb juba praegu ligi k\u00f5ikidest maailma riikidest. P\u00f5hja-Koreast ehk mitte, aga vaevalt Eesti seni interneti\u00fchenduseta riiki massiliselt internetiseadmeid paigaldama soovib hakata.\n3. Bakalaureuse- ja magistritasemel tuleb tagada eestikeelne \u00f5pe; juhul kui \u00f5ppekava on ingliskeelne, siis peab olema ka sarnase sisuga eestikeelse \u00f5ppe v\u00f5imalus.\nIngliskeelseid \u00f5ppekavu pakuvad Eesti \u00fclikoolid seet\u00f5ttu, et nende eest saab erinevalt eestikeelsetest \u00f5ppekavadest k\u00fcsida \u00f5ppemaksu. Teisis\u00f5nu t\u00e4hendaks s\u00e4\u00e4rane n\u00f5ue, et \u00fclikoolid peaksid hakkama oluliselt kulusid k\u00e4rpima ning v\u00f5iks viia n\u00e4iteks professorite palgad veelgi kesisemaks. T\u00f5si, Isamaa kiituseks tasub siinkohal mainida, et oma programmis r\u00e4\u00e4gitakse ka k\u00f5rghariduse riikliku rahastuse suurendamisest.\nRohelised\n1. Toetame \u0160otimaa vastuv\u00f5tmist Euroopa Liitu, juhul kui n\u00fc\u00fcd, Brexiti j\u00e4rel otsustab \u0161oti rahvas \u00dchendkuningriigist eralduda. (kirjapilt muutmata \u2013 E. J.)\nKirjutada praeguses julgeolekuolukorras oma valimisprogrammi sisse \u00fche Eesti l\u00e4hima liitlase v\u00f5imalik lagunemine pole ehk k\u00f5ige m\u00f5istlikum samm. Kui rohelised peaksid parlamenti p\u00e4\u00e4sema, ei vaadataks seda lubadust Suurbritannias sugugi hea pilguga.\n2. Viime kehalise kasvatuse tundides ja vahetundides sisse mediteerimise ja jooga. Need saavad olema koolide jaoks vabatahtlikud.\nKui need saavad olema vabatahtlikud, siis miks peaks riik neid \u00fcldse kuidagi sisse viima? Soovi korral v\u00f5ivad koolid juba praegu vabatahtlikult mediteerimist ja joogat korraldada. Miski seda ei takista.\n3. Eesti peab \u00fcle minema isikuvalimistele \u00fcksiku \u00fclekantava h\u00e4\u00e4le meetodil. Me ei poolda valimisi \u00fchemandaadilistes ringkondades.\nEestis pole \u00fchemandaadilisi valimisringkondi. K\u00f5ige v\u00e4iksemas valimisringkonnas, L\u00e4\u00e4ne-Virumaal, l\u00e4heb t\u00e4navu kevadel jaotamisele viis saadikukohta. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks rohelised s\u00e4\u00e4rase punkti oma valimisprogrammi sisse kirjutasid. Kui vaadata n\u00e4iteks \u00fcle-eelmist lubadust, siis ehk kirjutati osa oma programmist maha \u0160otimaa rohelistelt?\nParempoolsed\n1. Vene impeeriumi lagundamine on Eesti v\u00e4lispoliitika peamine eesm\u00e4rk. Selle saavutamiseks on vaja teha aktiivset koost\u00f6\u00f6d teiste piiri\u00e4\u00e4rsete riikidega ning l\u00e4\u00e4neriikide toetust.\nPea keegi ei vaidle vastu, et Venemaa on Eestile suurim julgeolekuoht. Ometi v\u00f5ib m\u00fcrki v\u00f5tta, et agressorriigi lagunemises Eestil suurt rolli olema ei saa. Vaevalt ka l\u00e4\u00e4neliitlased julgeksid ametlikult deklareerida, et nad soovivad Venemaad lagundada. Sellisel kujul j\u00e4tab lubadus populistliku mulje.\n2. Vaba \u00fchiskonna ja majanduse konkurentsiv\u00f5ime kaitsmiseks viime Eesti korruptsioonivabaduse indeksis maailma esimeseks.\nParempoolsed j\u00e4tavad selgitamata, kuidas t\u00e4pselt nad korruptsiooni v\u00e4hendama hakkavad. Lisaks v\u00f5ib k\u00f5iksugu edetabelikohtade lubamist k\u00e4sitleda kui populismi, sest kodanikule loeb vaid see, kas tal j\u00e4\u00e4b midagi korruptsiooni t\u00f5ttu tegemata. Edetabelikoht tavainimest ei puuduta.\n3. Astume vastu rahak\u00fclvile ja h\u00e4\u00e4lte ostmisele v\u00f5larahaga. Algatame negatiivse lisaeelarve, et rookida riigieelarvest v\u00e4lja valimiste eel sinna sisse kirjutatud populism.\nEesti v\u00e4rskeimale parteile on see lubadus kindlasti maailmavaateliselt oluline, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4iesti teostamatu. \u00dckski v\u00f5imalik koalitsioonipartner negatiivse riigieelarvega ei n\u00f5ustuks ning vaevalt Parempoolsed parlamenti p\u00e4\u00e4sedes vabatahtlikult opositsiooni tahaks j\u00e4\u00e4da."}
{"text":"Netip\u00e4ttidel on j\u00e4lle uued kelmused v\u00e4lja m\u00f5eldudPolitsei hoiatab, et netikelmid on v\u00e4lja m\u00f5elnud j\u00e4rjekordsed nipid, kuidas inimestelt raha v\u00e4lja petta.\nEesti inimeste e-postkastidesse j\u00f5uavad j\u00e4tkuvalt s\u00fc\u00fcdistused k\u00f5ikv\u00f5imalikes internetikuritegudes, n\u00fc\u00fcd viimati koos v\u00e4itega, et politsei on k\u00f5ike hoolikalt j\u00e4lginud.\nKirja eesm\u00e4rk on inimeselt raha v\u00e4lja petta. Tegelikult on v\u00e4ga lihtne aru saada, et tegemist on pettusega, vaadates\u00a0n\u00e4iteks saatja e-posti aadressi. \"\u00c4ra kirjale vasta, v\u00f5id selle hoopis rahulikult kustutada,\" soovitab politsei.\nTegemist on \u00f5ngitsuskirjadega, millele ei tohi vastata. Samuti ei tohi avada linke v\u00f5i manuseid, kui need on kirja juurde lisatud. Saatja tasub blokeerida ning palun kiri kustutada\u00a0nii oma peamisest postkastist kui ka kustutatud meilide kaustast.\nKuidas aru saada, et tegemist on \u00f5ngitsuskirjaga:\nKirjasaatja e-mail on kahtlane. Politseilt ei tule gmail.ee l\u00f5pult kirju!\nLogod on venitatud v\u00f5i kokku surutud.\nEsinevad kirjavead.\nAsutuste ning inimeste nimed on v\u00e4ljam\u00f5eldud v\u00f5i neid pole olemas.\n\u00a0\n"}
{"text":"Transparency International: Ungari oli mullu korrumpeerunuim EL-i riikBUDAPEST, 31. jaanuar, AFP-BNS \u2013 Ungari oli eelmisel aastal k\u00f5ige korrumpeerunum Euroopa Liidu riik, n\u00e4itavad organisatsiooni Transparency International teisip\u00e4eval avaldatud andmed.\nUngari on juba m\u00f5nda aega Br\u00fcsseliga t\u00fclis korruptsiooni ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tetest kaugenemise t\u00f5ttu ning see on viinud talle ette n\u00e4htud miljarditesse eurodesse ulatuva rahastuse k\u00fclmutamiseni.\nRaha k\u00e4ttesaamiseks on Budapesti lubanud l\u00e4bi viia rea \u00f5igus- ja korruptsioonivastaseid reforme ning moodustama muu hulgas kontrollkomisjoni, kuhu kuuluks Transparency Internationali liige.\n2021. aasta \"Korruptsioonitajumise indeksis\" oli EL-i ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidest viimasel kohal Bulgaaria, 2022. aastal vahetas ta v\u00e4lja Ungari.\nRaportis osutatakse \"k\u00fcmme aastat kestnud demokraatia v\u00e4hik\u00e4igule ja \u00f5igusriigi s\u00fcstemaatilisele allak\u00e4igule valitsuspartei k\u00e4es\".\n\"Kuhjunud on t\u00f5endeid poliitilise eliidi vastu, kes kuritarvitavad nii riigi kui EL-i raha.\"\nBudapest osutab omakorda detsembris Br\u00fcsselis vallandunud korruptsiooniskandaalile, mis t\u00f5i \u00fchele Euroopa Parlamendi asepresidentidest s\u00fc\u00fcdistuse altk\u00e4emaksuv\u00f5tmises.\n\"Huvitav, et Transparency International ei uuri Br\u00fcsseli b\u00fcrokraatiat ega Euroopa Parlamenti,\" \u00fctles Ungari valitsus avalduses.\nSeal v\u00e4idetakse ka, et Transparency International kuulub George Sorosi v\u00f5rgustikku. Silmas peetakse Ungaris s\u00fcndinud 92-aastast USA \u00e4rimeest ja filantroopi, keda Ungari peaminister Viktor Orb\u00e1n ja tema valitsus s\u00fc\u00fcdistavad Ungari ja maailma poliitikasse sekkumises.\nTransparency iga-aastane raport reastab korruptsiooniskaalal 180 maailma riiki ja territooriumi.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt p\u00f5hjendamaRiigikohtus kogunes\u00a0l\u00f5plikult hindama, kas ajakirjanikud tohivad avaldada kriminaalasja materjale prokuratuuri loata. Vaidluse p\u00f5hjuseks oli, et Riigiprokuratuur n\u00f5udis Eesti Ekspressilt trahvi Swedbanki rahapesust kirjutamise eest. Riigikohus otsustas, et trahvi m\u00e4\u00e4ramine prokuratuuri poolt ei olnud praegusel juhul p\u00f5hjendatud.\n\u00a0"}
{"text":"Kui Rootsi kuningas krokodillijahilt naasis, askeldas ta naine kellegagi telgisRootsi kuninga Gustaf V\u00a0seksuaalset s\u00e4ttumust on aastak\u00fcmneid erinevalt t\u00f5lgendatud. V\u00e4rske Rootsi dokumentaalfilm \u00abSveriges sista kungar\u00bb keskendub Gustaf V ja tema naise Victoria \u00f5nnetule liidule, mis sundis kuningannat otsima lohutust teistelt meestelt.Viimati j\u00f5udis Gustaf\u00a0V\u00a0(1858\u20131950) v\u00e4idetav salasuhe mehega meediasse 2021. aastal, kui Rootsi teleseriaal paljastas\u00a0romantilised sidemed\u00a0kuninga ja Kurt Haijby vahel, kes toona salasuhtest raamatu avaldas.\nGustaf V suhetest meestega kirjutati veel pikalt p\u00e4rast kuninga surma, kuid ajakiri Expressen \u00fctleb, et dokumentaalfilmis kirjeldatakse ka seda, kuidas kuninganna korduvalt oma abikaasat pettis.\n\n\u00d5nnetu abielu\n\nGustaf V ja Victoria abiellusid 1881. aastal. Peigmees oli toona 23-aastane ja pruut 19-aastane. Poliitilistel p\u00f5hjustel s\u00f5lmitud liit oli k\u00f5ike muud kui \u00f5nnelik.\nV\u00e4rskes dokumentaalfilmis r\u00e4\u00e4gitakse, et ainu\u00fcksi Rootsi kolimine oli Saksamaalt p\u00e4rit Victoria kurvaks teinud. Ta vihkas \u00abpimedat ja k\u00fclma\u00bb Stockholmi ning tema \u00e4mm, kuninganna Sophia\u00a0ei aidanud noorel naisel\u00a0uue kodumaaga kohaneda. Sophia olevat Victoriaga pidevalt t\u00fclitsenud.\nSakslanna Victoria olevat m\u00e4rganud kiiresti, et Gustaf V ei ole\u00a0temast romantilises m\u00f5ttes huvitatud. Abieluprobleemidest hoolimata s\u00fcndis paaril kolm last: Gustaf\u00a0VI Aadolf (1882), S\u00f6dermanlandi hertsog Wilhelm (1884) ja V\u00e4stmanlandi hertsog Erik (1889).\n\nGustaf V ja Victoria kolm poega.\nWikimedia Commons\n\nVictoria armastas kunsti ja nautis klaverim\u00e4ngu,\u00a0Gustaf\u00a0nautis seevastu loodust, k\u00e4is jahil ja veetis vahel noormeestega kahekesi aega. Dokumentaalfilmis kirjeldatakse, et Victoria v\u00f5ttis endale armukesed, kellelt ta sai igatsetud armastust\u00a0ja kiindumust, mida\u00a0oma mees pakkuda ei suutnud.\n\nTundide kaupa v\u00f5\u00f5ra mehega telgis\n\nKui\u00a0Gustaf Victoriaga\u00a0Egiptust k\u00fclastas, m\u00e4rkas tulevane kuningas oma\u00a0naise ja nendega reisil kaasas olnud parun Gustaf von Blixen-Finecke salasuhet. Kuningal tekkisid kahtlused, kui Victoria ja parun olid telgis kahekesi\u00a0pikalt\u00a0aega veetnud ja nii igal p\u00e4eval.\u00a0Kuningas ise oli samal ajal krokodillijahil.\nDokumentaalfilmist selgub, et Victoria tunnistas hiljem oma abikaasale enda ja paruni af\u00e4\u00e4ri.\u00a0\u00abJah, ma olen olnud truudusetu ja mul pole sinu vastu mingeid tundeid j\u00e4\u00e4nud,\u00bb olevat Victoria oma abikaasale \u00f6elnud.\n\nEluarmastuseks osutus n\u00e4gus\u00a0arst\n\nVictoria suur armastus oli aga rootslasest arst Axel Munthe, kellega ta kohtus Itaalias Capri saarel. Munthe hoolitses kuninganna eest, kes p\u00f5des bronhiiti ja kannatas\u00a0hingamisprobleemide k\u00e4es. Arst oli t\u00f5eline hurmur, kes suutis oma naispatsiente\u00a0h\u00fcpnoosi ja massaa\u017ei abil ravida. Mingil hetkel puhkes Munthe ja Victoria vahel kirglik suhe.\nAjaloolane ja kirjanik Herman Lindqvist \u00fctleb dokumentaalfilmis, et kuninganna ja arsti suhe oli \u00f5ukonnas avalik saladus. Kogu \u00f5ukond teadis, et kuninganna petab oma meest. Arvatakse, et ka Gustaf V teadis oma naise salasuhtest kohe alguses, kuid ta ei teinud sellest suurt numbrit. Oluline oli vaid, et suhe j\u00e4\u00e4ks saladuseks.\u00a0\nKuninganna salasuhe oli suur kergendus, sest abielupaar ei tahtnud koos olla. Nii sai kuningas\u00a0oma kaksikelu j\u00e4tkata ning kuninganna nautis oma armu\u00f5nne arstiga.\n\nM\u00f5lemad mehed surivoodi \u00e4\u00e4rel\n\nVictoria ja Gustaf V\u00a0liit sai praktiliselt l\u00e4bi aastal 1892. Victoria hakkas tervislikel p\u00f5hjustel \u00fcha rohkem aega Rootsist eemal veetma. Talvekuudel elas ta koos Munthega uudishimulike pilkude eest varjul Capri saarel. Kevade ja s\u00fcgise veetis paar Roomas.\n\u00abVictoriast sai imeline kuninganna, kuid valel ajal ja valel maal.\u00a0Victoria ei talunud Stockholmi ja ta nimetas kuningapaleed vanglaks,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Herman Lindqvist dokumentaalfilmis.\nKuninganna Victoria suri 1930. aastal Roomas s\u00fcdamerabandusse. Gustaf\u00a0V ja Axel Munthe olid kuninganna surivoodil ja hoidsid viimastel hetkedel naise k\u00e4tt. Oma viimased s\u00f5nad adresseeris kuninganna oma elu armastusele Axel Munthele.\n\u00abTule varsti,\u00bb \u00fctles Victoria romantiliselt vihjates, et j\u00e4\u00e4b oma kallimat\u00a0teispoolsusesse ootama.\u00a0\nGustaf V ja Victoria kooselu korraldus tundus k\u00f5igile osapooltele sobiv, kuna kuningas ja Axel Munthe olid head s\u00f5brad. S\u00f5prus p\u00fcsis meeste viimaste aastateni. P\u00e4rast kuninganna surma viibis Munthe palju aega kuningalossis Gustaf V\u00a0k\u00fclalisena ja mehi n\u00e4hti sageli l\u00f5una ajal koos.\nGustav V v\u00e4idetavad meessuhted seevastu \u00e4hvardasid 1936. aastal ilmavalgust n\u00e4ha, kui Anna Haijby esitas Stockholmi ringkonnakohtule lahutusavalduse, milles ta oli lahutuse p\u00f5hjuseks nimetanud asjaolu, et tema abikaasal Kurtil oli suhe kuningaga.\nV\u00e4idetavalt maksti naisele\u00a0t\u00e4nases m\u00f5istes\u00a0k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, et\u00a0 ta oma suu peaks. V\u00e4idetav suhe j\u00e4i kuni kuninga surmani saladuseks, kuid Haijby saatis uuele kuningale Gustaf\u00a0VI Adolfile kirja, milles \u00e4hvardas k\u00f5ik paljastada.\nKuningas Gustaf\u00a0VI Adolf ei n\u00f5ustunud Haijbyle kroonigi\u00a0maksma, vaid kaebas mehe v\u00e4ljapressimiskatse eest kohtusse. Toona oli kohtuprotsess tohutu skandaal ja \u00fcht\u00e4kki tuli varalahkunud kuninga seksuaalelu kogu rahva ees ilmsiks.\n1953. aastal m\u00f5isteti Haijby v\u00e4ljapressimise eest kuueks aastaks vangi. Ta sooritas enesetapu 1965. aastal."}
{"text":"Transparency International: Ungari oli mullu k\u00f5ige korrumpeerunum EL-i riikUngari oli eelmisel aastal k\u00f5ige korrumpeerunum Euroopa Liidu riik, n\u00e4itavad organisatsiooni Transparency International teisip\u00e4eval avaldatud andmed.Ungari on juba m\u00f5nda aega Br\u00fcsseliga t\u00fclis korruptsiooni ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tetest kaugenemise t\u00f5ttu ning see on viinud talle ette n\u00e4htud miljarditesse eurodesse ulatuva rahastuse k\u00fclmutamiseni.\nRaha k\u00e4ttesaamiseks on Budapesti lubanud l\u00e4bi viia rea \u00f5igus- ja korruptsioonivastaseid reforme ning moodustama muu hulgas kontrollkomisjoni, kuhu kuuluks Transparency Internationali liige.\n2021. aasta \u00abKorruptsioonitajumise indeksis\u00bb oli EL-i ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidest viimasel kohal Bulgaaria, 2022. aastal vahetas ta v\u00e4lja Ungari.\nRaportis osutatakse \u00abk\u00fcmme aastat kestnud demokraatia v\u00e4hik\u00e4igule ja \u00f5igusriigi s\u00fcstemaatilisele allak\u00e4igule valitsuspartei k\u00e4es\u00bb.\n\u00abKuhjunud on t\u00f5endeid poliitilise eliidi vastu, kes kuritarvitavad nii riigi kui EL-i raha.\u00bb\nBudapest osutab omakorda detsembris Br\u00fcsselis vallandunud korruptsiooniskandaalile, mis t\u00f5i \u00fchele Euroopa Parlamendi asepresidentidest s\u00fc\u00fcdistuse altk\u00e4emaksuv\u00f5tmises.\n\u00abHuvitav, et Transparency International ei uuri Br\u00fcsseli b\u00fcrokraatiat ega Euroopa Parlamenti,\u00bb \u00fctles Ungari valitsus avalduses.\nSeal v\u00e4idetakse ka, et Transparency International kuulub George Sorosi v\u00f5rgustikku. Silmas peetakse Ungaris s\u00fcndinud 92-aastast USA \u00e4rimeest ja filantroopi, keda Ungari peaminister Viktor Orb\u00e1n ja tema valitsus s\u00fc\u00fcdistavad Ungari ja maailma poliitikasse sekkumises.\nTransparency iga-aastane raport reastab korruptsiooniskaalal 180 maailma riiki ja territooriumi."}
{"text":"Anal\u00fc\u00fcs: USA presidendi 6 peamist eba\u00f5nnestumistJoe Bideni\u00a0presidendiks olemine on eba\u00f5nnestunud. Ta on radikaalse, katkise re\u017eiimi k\u00f5ikuv, korrumpeerunud, intellektuaalselt pankrotis n\u00e4gu, kirjutab anal\u00fc\u00fctik Jarrett Stepman v\u00e4ljaandes Daily Signal, mida vahendas m\u00f5ttekoda Heritage Foundation.\nJ\u00e4rgneb Jarett Stepmani anal\u00fc\u00fcs president Bideni teise ametiaasta kohta:\nKas sul l\u00e4heb praegu paremini kui kaks aastat tagasi?\nMitmed teated viitasid sellele, et Valge Maja personali\u00fclem Ron Klain astub ametist tagasi p\u00e4rast j\u00e4rgmisel kuul riigi seisukorda puudutavat presidendi k\u00f5net. Seega on hea aeg vaadata tagasi Bideni senisele eesistumisele.\nEelmisel aastal, vahetult enne president Joe Bideni esimest k\u00f5net olukorrast riigis, kirjutasin ma seitsmest tema valitsuse eba\u00f5nnestumisest.\nAlates COVID-19 t\u00fcranniast kuni hulljulge taganemiseni energias\u00f5ltumatusest kuni tigeda s\u00f5jani lapsevanemate vastu \u2013 46. president on osutunud kaugel sellest tervendavast \u00fchendajast, kes ta lubas olla.\nKuigi tundub, et paljud ameeriklased on selle juba unustanud, on katastroofiline Afganistanist lahkumine endiselt \u00fcks alandavamaid v\u00e4lispoliitilisi fiaskosid Ameerika ajaloos. Veelgi hullem, p\u00e4rast seda katastroofi polnud juhtunu eest mingit arvestust ega vastutust.\nBideni teisel aastal n\u00e4gime palju j\u00e4tkuvaid probleeme, millest m\u00f5ned on ainult eskaleerunud. Nii et Bideni eesistumise teise aastap\u00e4eva t\u00e4histamiseks v\u00e4rskendasin oma anal\u00fc\u00fcsi m\u00f5nede tema suurimate eba\u00f5nnestumiste kohta, mis t\u00e4na ameeriklasi m\u00f5jutavad.\n1.Immigratsiooni kaos\nBiden \u00fctles, et piirikriis ei alanud \u201e\u00fcle\u00f6\u00f6\u201d. Tegelikult algas see peaaegu \u00fcle\u00f6\u00f6 \u2013 hetkel, mil ta ametisse astus. P\u00e4rast presidendi ametisse vannutamist on ebaseaduslikke piiri\u00fcletusi toimunud hinnanguliselt 5,5 miljonit.\nTolli ja piirivalve andmetel oli ainu\u00fcksi detsembris piiril 251 487 ebaseaduslikku piiri\u00fcletust. See on k\u00f5igi aegade suurim arv.\nPiirilinnad on sisse piiratud, kuid kogu riik kogeb praegu illegaalse immigratsioonikriisi m\u00f5jusid.\nMiljonid inimesed ei \u00fcleta mitte ainult piiri ebaseaduslikult, vaid piiriolukord on lisaks humanitaark\u00fcsimustele tekitanud t\u00e4iendavaid probleeme. \u00dcle piiri tuleb ka tohututes kogustes ebaseaduslikke uimasteid, n\u00e4iteks fentan\u00fc\u00fcli, mille toovad siia kaoses \u00f5itsevad narko- ja inimkaubitsejad.\nPole liialdus v\u00e4ita, et Biden on tekitanud USA ajaloo halvima piirikriisi. Oleme tema kahe esimese presidendiaasta jooksul p\u00fcstitanud piiri\u00fcletuste rekordid ja praeguse tempoga p\u00fcstitame ka sel aastal ebaseadusliku piiri\u00fcletuse rekordi.\nSeda k\u00f5ike sel ajal, kui sisejulgeolekuministeeriumi sekret\u00e4r Alejandro Mayorkas meile ikka ja j\u00e4lle kinnitab, et piir on \u201eturvaline\u201d.\nKas see tundub turvaline?\nQuite literally living on the streets and sleeping next to trash bins in what will be another below-freezing night, this is what some immigrants who illegally entered the country and are evading border patrol have faced for months in El Paso pic.twitter.com\/gRmQkQtuog\n\u2014 Anna Giaritelli (@Anna_Giaritelli) January 16, 2023\nMuidugi, kui president 8. jaanuaril oma esimesele visiidile piirile, Texase osariiki El Pasosse j\u00f5udis, koristati k\u00f5ik \u00e4ra, et asjad korras ja normaalsed v\u00e4lja n\u00e4eksid.\nValge Maja ja selle meedia apologeedid p\u00fc\u00fcdsid k\u00f5igepealt seda kriisi \u201ehooajalise\u201d n\u00e4htusena maha kanda. Ei, see polnud see. N\u00fc\u00fcd on nad l\u00e4inud presidendi eba\u00f5nnestumiste tavap\u00e4rasema vabanduse peale. Et ta on asjaolude ohver.\nEbaseadusliku immigratsioonikriisi kestev ja h\u00e4bilaadne olemus on administratsiooni poliitika ja eetose v\u00e4ltimatu tulemus. Alates hetkest, mil Biden sai presidendiks, on ta kaotanud piirivalve ning andnud tulevastele piiri\u00fcletajatele m\u00e4rku, et kui nad peaksid sellesse riiki p\u00e4\u00e4sema, on neil hea v\u00f5imalus ka j\u00e4\u00e4da, olenemata sellest, kas nad on kinni peetud v\u00f5i mitte.\nSiinkohal on raske mitte j\u00e4reldada, et see, mis l\u00f5unapiiril toimub, pole lihtsalt ebakompetentsus, see on tahtlik.\n2.Paisuv v\u00f5lg\nPeaaegu iga kaasaegne president ja parlament on riigiv\u00f5la k\u00fcsimuses l\u00e4bi kukkunud. Kuid Biden on selle viinud t\u00e4iesti uuele tasemele.\nUSA alustas 2023. eelarveaastat enam kui 31 triljoni dollari suuruse riigiv\u00f5laga, mis moodustab praegusel hetkel 120% kogu USA majandusest. See v\u00f5lg kasvas p\u00e4rast Bideni ametisse saamist umbes 4 triljoni dollari v\u00f5rra. Ja administratsioon soovib innukalt v\u00f5lga suurendada \u00f5ppelaenude kustutamise programmiga, mis l\u00e4heb p\u00e4rast kohtuvaidlustes rohelise tule saamist maksma pool triljonit dollarit.\nMilline on administratsiooni plaan tegeleda v\u00f5laga, mis on kiiresti saavutamas kongressi poolt lubatud \u00fclemm\u00e4\u00e4ra ja flirdib suure poliitilise j\u00f5ukatsumisega? Noh, m\u00f5ned administratsiooni toetajad viitavad sellele, et USA keskpank F\u00f6deraalreserv v\u00e4ljastab 1 triljoni dollari suuruse m\u00fcndi.\nJah, m\u00fcndi.\nEttepanek on kahtlase \u00f5igusp\u00e4rasusega. Kui selle kohta k\u00fcsiti, soovitasid selle \u201elahenduse\u201d juhtivad pooldajad, et Valge Maja ignoreeriks kohtuid \u2013 tekitades p\u00f5hiseadusliku kriisi \u2013 ja l\u00e4heks s\u00f5jav\u00e4ega F\u00f6deraalreservi, kui see n\u00f5uet ei t\u00e4ida.\nK\u00f5lab nagu t\u00f5eline majandusstabiilsuse plaan.\nKuid \u00e4rge oodake parlamendi abi niipea. Massiivne koondkulude seaduseeln\u00f5u v\u00f5eti l\u00f5dva distsipliiniga endise parlamendi koosseisu poolt vastu eelmise kuu l\u00f5pus, kus kulutusi v\u00f5imaldati kuni septembrini. V\u00f5lgade apokal\u00fcpsis pole veel k\u00e4es, kuid piiramatute kulutuste tagaj\u00e4rjed hakkavad meini j\u00f5udma.\nSee viib Bideni eesistumise j\u00e4rgmise eba\u00f5nnestumiseni.\n3.Inflatsioon\nInflatsioon v\u00f5ib k\u00fcll veidi aeglustuda \u2013 samal ajal kui toiduainete hinnad t\u00f5usevad h\u00fcppeliselt \u2013, kuid enamasti on Bideni ajal USA majanduses olnud k\u00f5rgeim inflatsioonitase alates Jimmy Carteri valitsusest 1970. aastate l\u00f5pus.\nTulemuseks on see, et kuigi USA majanduses on madal t\u00f6\u00f6puudus, h\u00e4vitavad inflatsioon ja elukallidus keskmise ameeriklase j\u00f5ukuse.\nTegelikult on The Heritage Foundationi majandusteadlase E.J. Antoni s\u00f5nul keskmine Ameerika perekond Bideni ajal inflatsiooni ja k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5ttu kaotanud ostuj\u00f5us 7100 dollarit. Ehkki Bideni valitsus on toonud v\u00e4lja palgat\u00f5usu, on tegelikkus see, et tema eesistumise aegne inflatsioon on need kasumid enam kui nullinud.\nAntoni seadis kahtluse alla ka Bideni jutu inflatsiooni aeglustumise kohta. Veidi madalam inflatsioon on vaevalt suur v\u00f5it.\n\u201e[Bidenil] on \u00f5igus \u00f6elda, et inflatsioon langeb, kuid see ei ole sama, mis hinnad langevad. Inflatsiooni langus t\u00e4hendab, et hinnad t\u00f5usevad endiselt, kuid mitte nii kiiresti kui varem. 7,1% inflatsioonim\u00e4\u00e4r on endiselt kohutav. See t\u00e4hendab, et hinnad kahekordistuvad umbes k\u00fcmne aastaga,\u201d \u00fctles Antoni detsembrikuus intervjuus The Heritage Foundationi\u00a0v\u00e4ljaandele The Daily Signal.\nTeisis\u00f5nu, maja p\u00f5leb maha, kuid hea uudis on see, et p\u00e4\u00e4stame paar tooli.\n4.\u00c4ratatud b\u00fcrokraatlik riik\nF\u00f6deraalne b\u00fcrokraatia on muutumas aparaadiks, mis on t\u00e4ielikult p\u00fchendunud mitmekesisuse, \u00f5igluse ja kaasatuse kultusele. P\u00e4rast Bideni 2021. aasta t\u00e4idesaatvat korraldust luua \u201e\u00fcle valitsuse algatus mitmekesisuse, v\u00f5rdsuse, kaasatuse ja juurdep\u00e4\u00e4setavuse edendamiseks f\u00f6deraalse t\u00f6\u00f6j\u00f5u k\u00f5igis osades\u201d on b\u00fcrokraatia teinud k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, lisades iga \u00fclikooli linnaku stiilis m\u00f5ttetuse oma igap\u00e4evatoimingutesse.\nJah, NASA ja Pentagon arutavad n\u00fc\u00fcd mikroagressioone ja muud \u00e4ratatud jama. Seda on lohutav teada.\nPealegi ulatub see k\u00f5ik kaugemale b\u00fcrokraatia igap\u00e4evasest tegevusest.\nAprillis andis Bideni valitsus tervishoiu- ja inimteenuste osakonna kaudu v\u00e4lja juhised, et \u201etranssoolised noored saaksid neile vajalikku hooldust\u201d.\nMida see t\u00e4hendab? See on p\u00e4rit justiitsministeeriumi memost, mis avaldati samal ajal:\nTahtlik diskrimineerivate t\u00f5kete p\u00fcstitamine, et takistada inimestel saada soolist abi, h\u00f5lmab mitmeid f\u00f6deraalseid \u00f5iguslikke tagatisi. Osariigi seadused ja eeskirjad, mis takistavad vanematel v\u00f5i eestkostjatel j\u00e4rgimast tervishoiut\u00f6\u00f6taja n\u00f5uandeid transsooliste alaealiste meditsiiniliselt vajaliku v\u00f5i muul viisil sobiva hoolduse kohta, v\u00f5ivad rikkuda \u00f5igusi, mis on kaitstud nii neljateistk\u00fcmnenda muudatuse v\u00f5rdse kaitse kui ka n\u00f5uetekohase menetluse klauslitega.\nL\u00f5pptulemus on see, et Biden soovib f\u00f6deraalvalitsuse v\u00f5imuga tagada, et teie lapsel oleks soovahetus, olenemata sellest, kas see teile meeldib v\u00f5i mitte.\nBideni administratsioon m\u00e4\u00e4ratles \u00fcmber ka IX jaotise naiste kaitse, et h\u00f5lmata seksuaalset s\u00e4ttumust ja soolist identiteeti. Muu hulgas v\u00f5ib see t\u00e4hendada, et f\u00f6deraalset rahastamist saavate koolide \u00fchele sugupoolele m\u00f5eldud rajatised v\u00f5idakse kaotada v\u00f5i avada vastassoole.\nKorraldus t\u00e4hendab, et haridusministeerium hakkab n\u00fc\u00fcd tegelema n\u00e4iteks avalike kooliraamatukogudega, mis p\u00fc\u00fcavad eemaldada seksuaalse sisuga raamatuid, mis k\u00e4sitlevad LGBT identiteeti.\n5.Skandaali spekter\nHiljutine areng Bideni presidendiametis on olnud avastus, et ta oli viinud koju salastatud dokumente, mis p\u00e4rinevad ajast, mil ta oli president Barack Obama asepresident.\nMuidugi, kui FBI konfiskeeris dokumendid endise presidendi Donald Trumpi Floridas asuvast Mar-a-Lago kompleksist, k\u00e4sitles meedia seda kui sajandi skandaali. Tookord \u00fctles Biden, et ta ei suuda uskuda, kuidas \u201ev\u00f5ib keegi olla nii vastutustundetu\u201d salastatud dokumentide hoidmisel.\nMeedia teeb \u00fcletunde, et teha siin vahet, et pehmendada Bideni rikkumist, kuid reaalsus on see, et presidendi jaoks tundub see halb. See \u00f5\u00f5nestab ka argumente Trumpi ja vabariiklaste kohta, mis kujutavat endast mingit ainulaadset ohtu riigile.\nEnne Bideni valimist oli k\u00fcsimus tema perekonnaskandaali kohta. Kas tema poeg Hunter Biden kasutas oma isa nime ja m\u00f5ju enda rikastamiseks? Kas praegune president oli selle korruptsiooniga seotud?\nMuidugi l\u00fckkasid nn Big Tech ja meedia selle loo kurikuulsalt \u00fcmber 2020. aasta valimistele eelnenud p\u00e4evadel. N\u00fc\u00fcd ei kao see enam kuhugi.\nVabariiklaste kontrollitav parlamendi alamkoda uurib j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul peaaegu kindlasti Bideni perekonna v\u00f5imalikku korruptsiooni. Isegi vasakpoolne meedia ja demokraadid tunnistavad, et sellest on saamas Bideni presidentuuri jaoks t\u00f5sine probleem.\nIsegi parlamendi \u00fclemkoja Senati demokraat nr 2 Dick Durbin \u00fctles, et hiljutine salastatud materjalide avastamine Bideni Delaware\u2019i kodust ja Penn Bideni keskusest \u201ev\u00e4hendab iga inimese v\u00e4\u00e4rtust, kelle valduses see on\u201d ja et Biden \u201ekannab l\u00f5plikku vastutust\u201d.\n6.Tagasip\u00f6\u00f6rdumist normaalsusse ei tule\nAsjad mitte ainult ei tundunud eelmisel aastal \u00fcldiselt katkised ja h\u00e4iretega, vaid Biden ja tema valitsus kasutasid sageli v\u00f5imalust kujutada poolt riiki kurjade antidemokraatlike koletistena.\nSee on t\u00f5eline v\u00f5idu kombinatsioon.\nBideni n\u00fc\u00fcdseks kurikuulsas k\u00f5nes veripunasel taustal, kus r\u00e4uskas pikalt \u201eMAGA vabariiklaste\u201d kurjuse \u00fcle, m\u00e4\u00e4ratles president oma vastaseid kui eksistentsiaalset ohtu riigile.\n\u201eT\u00e4na \u00f5htul siin seistes on v\u00f5rdsus ja demokraatia r\u00fcnnaku all,\u201d \u00fctles Biden. \u201eMe ei saa endale lubada teha n\u00e4gu, et see on midagi muud.\u201d\nTa j\u00e4tkas alandamist.\n\u201eMAGA vabariiklased on oma valiku teinud. Nad v\u00f5tavad omaks viha. Nad arenevad kaoses. Nad ei ela mitte t\u00f5e valguses, vaid valede varjus,\u201d \u00fctles Biden. See on \u00fcsna irooniline, v\u00f5ttes arvesse selliseid pilte, mis p\u00e4rinesid tema 1. septembril Philadelphias Independence Halli ees peetud k\u00f5nest, mille \u00fcks uudiste konto pealkiri oli nii: \u201eBiden \u0161okeerib vaatajaid \u201ep\u00f5rgulikul punasel taustal\u201d \u00fchiskonda l\u00f5hestavas k\u00f5nes.\u201d\nV\u00f5ib-olla ei uskunud ka Biden ise seda, mida ta \u00fctles. Tundub ju tema 50-aastane karj\u00e4\u00e4r poliitikas enamasti kui pikaajaline oportunistliku k\u00fc\u00fcnilisuse viljelemine.\nBideni kui poliitiku peamine tugevus on olnud hoolikas trianguleerimine, et j\u00e4\u00e4da Demokraatide partei peavoolu juurde, olenemata sellest, millises suunas see teda viib.\nNii v\u00f5i teisiti esindab k\u00f5ne kindlasti seda, mida tema valitsuse inimesed usuvad. Paljud Ameerika vasakpoolsed m\u00f5jukad inimesed arvavad ilmselt, et iga\u00fchte, kes on Hillary Clintonist paremal v\u00f5i kes julgeb kritiseerida 2008. aastal Obama poolt heaks kiidetud seisukohti sotsiaalsetes k\u00fcsimustes, tuleks t\u00f5rjuda, v\u00f5tta t\u00f6\u00f6 ja v\u00f5ib-olla lasta peale m\u00f5ni v\u00f5imas f\u00f6deraalagentuur.\nNagu kaval tegelane, p\u00fc\u00fcdis Biden p\u00e4rast k\u00f5net oma seisukohta pisut pehmendada. Kuid t\u00f5siasi on see, et see on n\u00fc\u00fcd vasakpoolsete \u00fchine seisukoht.\nTeatud m\u00e4\u00e4ral v\u00f5is Bidenil \u00f5igus olla. See, millega me praegu tegeleme, on lahing rahva hinge p\u00e4rast.\nProbleem on selles, et Biden on selles lahingus valel poolel. Ta propageerib \u00e4\u00e4rmuslikku sooideoloogiat, h\u00e4vitab keskmise ameeriklase rikkuse, toetab Washingtoni fanaatilisi b\u00fcrokraate ja demoniseerib oma kaasameeriklasi, j\u00e4\u00e4des samal ajal h\u00e4tta oma p\u00f5hiseadusliku kohustusega t\u00e4ita selle riigi seadusi ja lubades miljonitel inimestel siseneda riiki ebaseaduslikult.\nBideni\u00a0presidendiks olemine on eba\u00f5nnestunud. Ta on radikaalse, katkise re\u017eiimi k\u00f5ikuv, korrumpeerunud, intellektuaalselt pankrotis n\u00e4gu."}
{"text":"Pikk v\u00e4ljapressimine v\u00f5ib T\u00fcrgile kalliks maksma minnaT\u00fcrgi ei m\u00e4ngi praegu maailmapoliitikas meile meeldivat rolli. NATO l\u00f5unatiiva ankruna on ta seisma pannud kaitsealliansi p\u00f5hjatiiva laienemise Soome ja eriti Rootsi n\u00e4ol. Lahendust pole loota enne T\u00fcrgi presidendivalimisi kevadel \u2013 kui siiski.NATO saabumine Soome-Vene piirile survestaks muuhulgas Venemaa hullunud s\u00f5jamasinat Ukrainas. Moskva ei saa paisata k\u00f5iki j\u00f5ude Ukrainasse, kui piir NATOga p\u00f5hjas 1340 kilomeetri v\u00f5rra laieneb. \u00d5igustab ju Kremli propaganda Venemaa kaotusi Ukrainas sellega, et s\u00f5da k\u00e4ib \u00abkogu NATOga\u00bb, ehkki viimane pole tegelikult s\u00f5tta astunud.\nT\u00fcrgi v\u00e4lisminister Mevl\u00fct \u00c7avu\u015fo\u011flu, kes t\u00e4na Tallinna k\u00fclastab, pole ilmselt nii m\u00f5juv\u00f5imas inimene, et ta suudaks v\u00f5i tahaks president Recep Tayyip Erdo\u011fani suuri otsuseid m\u00f5jutada. Arvatavasti m\u00f5jutab Erdo\u011fani otsuseid k\u00f5ige enam soov olla m\u00f5ne kuu p\u00e4rast oma ametisse tagasi valitud ning T\u00fcrgi positsiooniga NATOs v\u00f5imalikult palju kaubelda.\n\u00c7avu\u015fo\u011flu saab kindlasti aru, et \u00fckski Rootsi poliitik ei saa T\u00fcrgile v\u00e4lja anda inimesi, kelle v\u00e4ljaandmisest Rootsi k\u00f5rgeim kohus on keeldunud. Kui aga Erdo\u011fani T\u00fcrgi demokraatlikku Rootsit veel kaua takistab, siis ei m\u00f5ista seda teised NATO liikmed ja see tekitab T\u00fcrgile probleeme.\n\u00dche ilmselt Venemaa huvides tegutseva Taani-Rootsi \u00e4\u00e4rmusaktivisti koraanip\u00f5letamist T\u00fcrgi saatkonna ees Stockholmis pole vaja siinkohal \u00fcle hinnata. Samal ajal pole kahtlust, et see andis Ankarale v\u00e4hemalt l\u00e4hivaates t\u00e4iendava argumendi, miks NATO ust Rootsile kinni hoida.\nSoomes on usurahu rikkumine erinevalt Rootsist karistatav kuritegu, mis t\u00e4hendab, et koraani ilmselt avalikult p\u00f5letada ei tohi. Ehk kui Rootsis teeb peaminister koraanip\u00f5letamise peale j\u00f5uetu hukkam\u00f5istuavalduse, siis Soomes tuleb politsei ja nabib teo toimepanija\u00a0kinni.\nSiin on muidugi ainet m\u00f5tiskleda ja k\u00fcsida ka meie \u00fchiskonnale m\u00f5eldes, et kui palju saab vaba \u00fchiskond loota inimeste tervem\u00f5istuslikkusele ning milline v\u00f5iks olla vajadus usurahu ja kodurahu seadusega kaitsta. Muuseas on Soomet usurahu sellisest kaitsest loobuma kutsunud ei keegi teine kui \u00dcRO \u2013 ikka inim\u00f5iguste ja vaba enesev\u00e4ljenduse nimel.\nEesti on m\u00f5istagi kaitstum, kui kasv\u00f5i \u00fcks kahest naabrist on NATOs, ning veel enam oleme kaitstud, kui seal on nii Soome kui ka Rootsi.\nT\u00fcrgi veto Rootsile on tekitanud ka m\u00f5tte, et \u00e4kki v\u00f5iks Soome liituda NATOga \u00fcksi. See on muidugi s\u00fcgavalt Soome otsustada, kui T\u00fcrgi selleks v\u00f5imaluse annab. Mingis m\u00f5ttes on v\u00e4\u00e4rikas olla Rootsiga solidaarne ajal, kui too seisab silmitsi v\u00e4ljapressimisega. Tundub ikka v\u00e4ga eba\u00f5iglane, kui arvukate inim\u00f5igusrikkumiste eest kriitikat p\u00e4lviv T\u00fcrgi esitab Rootsile tingimusi \u2013 no sultan, tule m\u00f5istusele!\nTeisalt tuleb arvestada, et T\u00fcrgi on NATO liige ja ilmselt j\u00e4\u00e4b selleks. Pidades silmas vajadust NATOt tugevdada\u00a0n\u00e4itaks Soome eraldi liitumine aga selgesti, et T\u00fcrgi m\u00e4ngud Putini Venemaad sugugi ei aita ja see pole ka T\u00fcrgi eesm\u00e4rk.\nEesti on m\u00f5istagi kaitstum, kui kasv\u00f5i \u00fcks kahest naabrist on NATOs, ning veel enam oleme kaitstud, kui seal on nii Soome kui ka Rootsi.\nT\u00fcrgile v\u00f5iks meie s\u00f5num aga olla see, et v\u00e4ljapressimine on poliitikas kehv abimees. Venemaa juht Vladimir Putin muutis v\u00e4ljapressimise oma peamiseks poliitiliseks vahendiks ja me juba n\u00e4eme, mida see endaga kaasa t\u00f5i."}
{"text":"Riigikohus j\u00e4ttis j\u00f5usse ajakirjanike trahvimise t\u00fchistamiseRiigiprokuratuur palus Harju maakohtul trahvida Sulev Vedlerit, Tarmo Vahterit ja nende t\u00f6\u00f6andjat Delfi Meedia AS-i selle eest,\net nad avaldasid mullu 25. m\u00e4rtsil Eesti Ekspressis artikli, kus kajastati prokuratuuri loata v\u00e4idetava rahapesu uurimist Swedbankis.\nMaakohus trahvis ajakirjanikke ja v\u00e4ljaande omanikku iga\u00fcht 1000 euroga, kuid Tallinna ringkonnakohus t\u00fchistas maakohtu m\u00e4\u00e4ruse. Teise astme kohus leidis, et ehkki seadus n\u00f5uab kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks prokuratuuri luba, ei olnud trahvi m\u00e4\u00e4ramine p\u00f5hjendatud.\nRiigikohtu kriminaalkolleegium n\u00f5ustus eile avaldatud m\u00e4\u00e4ruses ringkonnakohtu j\u00e4reldusega, kuid selgitas, millal on andmete avaldamiseks vaja prokuratuuri luba ja millal v\u00f5ib avaldamiskeelu rikkujale trahvi m\u00e4\u00e4rata.\nK\u00f5ik kohtuastmed ja kohtuasja pooled olid \u00fchel meelel, et kriminaalmenetluse seadustik p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imaldab kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete loata avaldamise eest trahvida ka ajakirjanikke \u2013 sellele viitavad nii seaduse s\u00f5nastus kui ka seletuskiri.\nSamuti ei ole niisugune ajakirjanike karistamine Euroopa inim\u00f5iguste kohtu praktika kohaselt vastuolus s\u00f5navabaduse p\u00f5him\u00f5ttega.\nRiigikohus m\u00e4rkis samas, et prokuratuur ei tohi andmete avaldamiseks loa andmisel v\u00f5i sellest keeldumisel k\u00e4ituda meelevaldselt, vaid peab \u00fchelt poolt kaaluma avalikkuse huvi info saamiseks ning teisalt vajadust lahendada kuritegu ja kaitsta nende inimeste v\u00f5i \u00e4ri\u00fchingute huve, keda andmed puudutavad.\nPraegusel juhul ei olnud ajakirjanikele ja v\u00e4ljaande omanikule trahvi m\u00e4\u00e4ramine riigikohtu hinnangul p\u00f5hjendatud.\n"}
{"text":"14.-17.14.-17. kohta jagab Eesti Kanada, Islandi ja Uruguayga korruptsioonitaju edetabelis, p\u00fcsides mullusega v\u00f5rreldes paigal."}
{"text":"Riigikohus j\u00e4ttis j\u00f5usse ajakirjanike trahvimise t\u00fchistamiseRiigiprokuratuur palus Harju maakohtul trahvida Sulev Vedlerit, Tarmo Vahterit ja nende t\u00f6\u00f6andjat Delfi Meedia AS-i selle eest, et nad avaldasid mullu 25. m\u00e4rtsil Eesti Ekspressis artikli, kus kajastati prokuratuuri loata v\u00e4idetava rahapesu uurimist Swedbankis.Maakohus trahvis ajakirjanikke ja v\u00e4ljaande omanikku iga\u00fcht 1000 euroga, kuid Tallinna ringkonnakohus t\u00fchistas maakohtu m\u00e4\u00e4ruse. Teise astme kohus leidis, et ehkki seadus n\u00f5uab kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks prokuratuuri luba, ei olnud trahvi m\u00e4\u00e4ramine p\u00f5hjendatud.Riigikohtu kriminaalkolleegium n\u00f5ustus eile avaldatud m\u00e4\u00e4ruses ringkonnakohtu j\u00e4reldusega, kuid selgitas, millal on andmete avaldamiseks vaja prokuratuuri luba ja millal v\u00f5ib avaldamiskeelu rikkujale trahvi m\u00e4\u00e4rata.K\u00f5ik kohtuastmed ja kohtuasja pooled olid \u00fchel meelel, et kriminaalmenetluse seadustik p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imaldab kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete loata avaldamise eest trahvida ka ajakirjanikke - sellele viitavad nii seaduse s\u00f5nastus kui ka seletuskiri.Samuti ei ole niisugune ajakirjanike karistamine Euroopa inim\u00f5iguste kohtu praktika kohaselt vastuolus s\u00f5navabaduse p\u00f5him\u00f5ttega.Riigikohus m\u00e4rkis samas, et prokuratuur ei tohi andmete avaldamiseks loa andmisel v\u00f5i sellest keeldumisel k\u00e4ituda meelevaldselt, vaid peab \u00fchelt poolt kaaluma avalikkuse huvi info saamiseks ning teisalt vajadust lahendada kuritegu ja kaitsta nende inimeste v\u00f5i \u00e4ri\u00fchingute huve, keda andmed puudutavad.Praegusel juhul ei olnud ajakirjanikele ja v\u00e4ljaande omanikule trahvi m\u00e4\u00e4ramine riigikohtu hinnangul p\u00f5hjendatud.(BNS)"}
{"text":"Netip\u00e4ttidel on j\u00e4lle uued kelmusedEesti inimeste e-postkastidesse j\u00f5uavad j\u00e4tkuvalt s\u00fc\u00fcdistused k\u00f5ikv\u00f5imalikes internetikuritegudes, viimati koos v\u00e4itega, et politsei on k\u00f5ike hoolikalt j\u00e4lginud.Kirja eesm\u00e4rk on inimeselt raha v\u00e4lja petta. Tegelikult on v\u00e4ga lihtne aru saada, et tegemist on pettusega, vaadates n\u00e4iteks saatja meiliaadressi. \u201c\u00c4ra kirjale vasta, v\u00f5id selle hoopis rahulikult kustutada,\u201d soovitab politsei.Tegemist on \u00f5ngitsuskirjadega, millele ei tohi vastata. Samuti ei tohi avada linke v\u00f5i manuseid, kui need on kirja juurde lisatud. Saatja tasub blokeerida ja kiri kustutada nii oma peamisest postkastist kui ka kustutatud meilide kaustast.Kuidas aru saada, et tegemist on \u00f5ngitsuskirjaga? Kirjasaatja meiliaadress on kahtlane. Politsei kirjad ei tule aadressilt, mille l\u00f5pp on gmail.ee. Petukirjades on logod venitatud v\u00f5i kokku surutud, esineb kirjavigu, asutuste ja inimeste nimed on v\u00e4lja m\u00f5eldud.(VT)"}
{"text":"Wise tunnustab kolme arvutiteaduse naistudengit 1000 eurogaTartu \u00dclikooli Sihtasutus ning Wise tunnustavad m\u00f6\u00f6dunud aastal loodud stipendiumiga Arvutiteaduse Instituudi naistudengeid, et innustada ja toetada IT-aladel \u00f5ppivaid naisi.\nKolm Wise\u2019i stipendiumit l\u00e4hevad informaatika bakalaureuse\u00f5ppe esimese aasta tudengile Liilia K\u00e4rnerile, andmeteaduse magistri\u00f5ppe esimese aasta tudengile Kea Kohvile ning arvutiteaduse magistri\u00f5ppe esimese aasta tudengile Yuliia Siurile.\n\u201cSoovin leida uusi IT-alaseid lahendusi, et muuta inimeste igap\u00e4evategevused veebikeskkonnas lihtsamaks ja turvalisemaks. IT avastasin enda jaoks umbes aasta aega tagasi, kui sattusin Tartu \u00dclikooli pakutava Pythoni kursuse peale. Kohe p\u00e4rast esimese \u00fclesande lahendamist tundsin, et programmeerimine on minu kutsumus,\u201d meenutab \u00f5ppima asumist\u00a0stipendiaat Liilia K\u00e4rner.\n\u201cJuristina olen tegelenud peamiselt IT-\u00f5iguse valdkonnas n\u00f5ustamise ja \u00f5igusloomega. Sealt t\u00e4rkas huvi programmeerimise ja masin\u00f5ppe vastu. Tulevikus soovin tegeleda masin\u00f5ppe algoritmide rakendamise ja arendamisega ning loodan, et IT-teadmistest on kasu ka IT-\u00f5iguse eksperdina,\u201d \u00fctleb\u00a0stipendiaat Kea Kohv.\nKa kolmas\u00a0stipendiaat Yuliia Siuri\u00a0tuleb teiselt erialalt: \u201cBioloogiat \u00f5ppides m\u00f5istsin, et IT-alaste teadmisteta ei saaks \u00fckski oluline teadust\u00f6\u00f6 valmis. Otsustasin seda valdkonda l\u00e4hemalt uurida, et aidata kaasa teadustehnoloogia ja \u00fchiskonna arengule.\u201d\nWise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuhi Sandra Horma\u00a0s\u00f5nul peegeldavad taotlused tudengite mitmekesisust. \u201cWise\u2019i stipendiumile kandideerijate seas leidub nii v\u00e4rskelt \u00fclikooliteed alustanud kui ka mitmendat haridust omandavaid tudengeid, kes soovivad uute teadmistega eelmise spetsialiseerumise j\u00e4rgmisele tasemele viia v\u00f5i otsivad lihtsalt uusi huvitavaid v\u00e4ljakutseid. Kunagi ei ole liiga hilja uuesti \u00f5ppima minna, eriti t\u00e4nasel p\u00e4eval ning arvutiteadust, mis v\u00f5imaldab p\u00f5nevaid praktilisi v\u00e4ljundeid pea igas valdkonnas.\u201d\nStipendiumile panid aluse globaalne tehnoloogiaettev\u00f5te\u00a0Wise\u00a0ja Tartu \u00dclikooli Sihtasutus, et toetada Tartu \u00dclikooli Arvutiteaduse Instituudi tudengeid, tuua t\u00e4helepanu naiste IT-\u00f5ppe toetamise vajadusele, julgustada rohkem naisi oma haridusteed tehnoloogiaga siduma ja aidata kaasa nende karj\u00e4\u00e4riteele. Lisaks rahalisele toetusele pakub Wise stipendiaatidele mentorlust Wise\u2019i tippstpetsialistidega ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalusi."}
{"text":"Juhtkiri: T\u00fcrgi tegevus ei r\u00f5\u00f5mustaT\u00fcrgi ei m\u00e4ngi praegu maailmapoliitikas meile meeldivat rolli. NATO l\u00f5unatiiva ankruna on ta seisma pannud kaitsealliansi p\u00f5hjatiiva laienemise Soome ja eriti Rootsi n\u00e4ol. Lahendust pole loota enne T\u00fcrgi presidendivalimisi kevadel - kui sedagi.NATO saabumine Soome-Vene piirile survestaks muu hulgas Venemaa hullunud s\u00f5jamasinat Ukrainas. Moskva ei saa paisata k\u00f5iki j\u00f5ude Ukrainasse, kui piir NATOga p\u00f5hjas 1340 kilomeetri v\u00f5rra laieneb. \u00d5igustab ju Kremli propaganda Venemaa kaotusi Ukrainas sellega, et s\u00f5da k\u00e4ib \u00abkogu NATOga\u00bb, ehkki viimane pole tegelikult s\u00f5tta astunud.T\u00fcrgi v\u00e4lisminister Mevl\u00fct \u00c7avu\u015fo\u011flu, kes t\u00e4na Tallinna k\u00fclastab, pole ilmselt nii m\u00f5juv\u00f5imas inimene, et ta suudaks v\u00f5i tahaks president Recep Tayyip Erdogani suuri otsuseid m\u00f5jutada. Arvatavasti m\u00f5jutab Erdogani otsuseid k\u00f5ige enam soov olla m\u00f5ne kuu p\u00e4rast oma ametisse tagasi valitud ning T\u00fcrgi positsiooniga NATOs v\u00f5imalikult palju kaubelda.\u00c7avu\u015fo\u011flu\u00a0saab kindlasti aru, et \u00fckski Rootsi poliitik ei saa T\u00fcrgile v\u00e4lja anda inimesi, kelle v\u00e4ljaandmisest Rootsi k\u00f5rgeim kohus on keeldunud. Kui aga Erdogani T\u00fcrgi demokraatlikku Rootsit veel kaua takistab, siis ei m\u00f5ista seda teised NATO liikmed ja see tekitab T\u00fcrgile probleeme.\u00dche ilmselt Venemaa huvides tegutseva Taani-Rootsi \u00e4\u00e4rmusaktivisti koraanip\u00f5letamist T\u00fcrgi saatkonna ees Stockholmis pole vaja siinkohal \u00fcle hinnata. Samal ajal pole kahtlust, et see andis Ankarale v\u00e4hemalt l\u00e4hivaates t\u00e4iendava argumendi, miks NATO ust Rootsile kinni hoida.Soomes on usurahu rikkumine erinevalt Rootsist karistatav kuritegu, mis t\u00e4hendab, et koraani ilmselt avalikult p\u00f5letada ei tohi. Ehk kui Rootsis teeb peaminister koraanip\u00f5letamise peale j\u00f5uetu hukkam\u00f5istuavalduse, siis Soomes tuleb politsei ja nabib teo toimepanija kinni.Siin on muidugi ainet m\u00f5tiskleda ja k\u00fcsida ka meie \u00fchiskonnale m\u00f5eldes, kui palju saab vaba \u00fchiskond loota inimeste tervem\u00f5istuslikkusele ning milline v\u00f5iks olla vajadus usurahu ja kodurahu seadusega kaitsta.Muuseas on Soomet usurahu sellisest kaitsest loobuma kutsunud ei keegi teine kui \u00dcRO - ikka inim\u00f5iguste ja vaba enesev\u00e4ljenduse nimel.T\u00fcrgi veto Rootsile on tekitanud ka m\u00f5tte, et \u00e4kki v\u00f5iks Soome liituda NATOga \u00fcksi. See on muidugi s\u00fcgavalt Soome otsustada, kui T\u00fcrgi selleks v\u00f5imaluse annab. Mingis m\u00f5ttes on v\u00e4\u00e4rikas olla Rootsiga solidaarne ajal, kui too seisab silmitsi v\u00e4ljapressimisega. Tundub ikka v\u00e4ga eba\u00f5iglane, kui arvukate inim\u00f5igusrikkumiste eest kriitikat p\u00e4lviv T\u00fcrgi esitab Rootsile tingimusi - no sultan, tule m\u00f5istusele!Teisalt tuleb arvestada, et T\u00fcrgi on NATO liige ja ilmselt j\u00e4\u00e4b selleks. Pidades silmas vajadust NATOt tugevdada, n\u00e4itaks Soome eraldi liitumine aga selgesti, et T\u00fcrgi m\u00e4ngud Putini Venemaad sugugi ei aita ja see pole ka T\u00fcrgi eesm\u00e4rk.Eesti on m\u00f5istagi kaitstum, kui kasv\u00f5i \u00fcks kahest naabrist on NATOs, ning veel enam oleme kaitstud, kui seal on nii Soome kui ka Rootsi.T\u00fcrgile v\u00f5iks meie s\u00f5num aga olla see, et v\u00e4ljapressimine on poliitikas kehv abimees. Venemaa juht Vladimir Putin muutis v\u00e4ljapressimise oma peamiseks poliitiliseks vahendiks ja me juba n\u00e4eme, mida see endaga kaasa t\u00f5i.\u00a0\"Eesti on m\u00f5istagi kaitstum, kui kasv\u00f5i \u00fcks kahest naabrist on NATOs, ning veel enam oleme kaitstud, kui seal on nii Soome kui ka Rootsi.\""}
{"text":"Kas maksuamet k\u00fcsis maksupettust? \"Me ei saa seda aktsepteerida\"Kas maksuamet k\u00fcsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist v\u00e4ltida? \u00c4rip\u00e4ev k\u00fcsis ametilt otse, kuid sai \u00fcmara vastuse.\nAutor: Andras Kralla\nKirjutasime hiljuti, kuidas restorani- ja hotellipidajad \u00fctlevad kui \u00fchest suust: pea k\u00f5ik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja ministeeriumid, kes oma t\u00f6\u00f6tajaid kuhugi s\u00f6\u00f6ma viivad, lasevad arveid kirjutada millegi muu kui toidu peale, et v\u00e4ltida erisoodustusmaksu tasumist. Artiklis viidati, et sellist pettust on k\u00fcsinud ka maksu- ja tolliamet."}
{"text":"Veebikelm tekitas kannatanule \u00fcle 9000 euro kahjuTALLINN, 1. veebruar, BNS - P\u00f5hja prefektuur asus otsima investeerimisn\u00f5ustajana esinenud veebikelmi, kes tekitas kannatanule \u00fcle 9000 euro kahju.\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus 31-aastane naine, kes leidis Youtube\u00b4ist reklaami, mis pakkus investeerimist b\u00f6rsil. Naine j\u00e4ttis enda kontaktandmed ning peagi helistas talle v\u00e4idetav investeerimisn\u00f5ustaja Just2Trade firmast, kes sai kaugjuurdep\u00e4\u00e4su naisenutiseadmele AnyDesk programmi kaudu, kirjeldas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja toimunut.\u00a0\nN\u00f5ustaja tegi naise nimele kauplemisplatvormil platvorm.onecryp.to konto, avas tema nimele kr\u00fcptorahakoti Binances ning aitas teha esimese sissemaksu bitcoinides. P\u00e4rast seda v\u00e4idetavalt \u00f5hutati naist vormistama laenu, mille naine kandis kauplemisplatvormile.\nHiljem ei saanud kannatanu iseseisvalt raha v\u00e4lja v\u00f5tta ja temalt n\u00f5utakse t\u00e4iendavaid juurdemakseid. Kelmusega tekitatud kahju on 9029 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve sotsid soovivad tagandada Hendrik Aguri volikogu esimehe kohaltKohtla-J\u00e4rve sotsiaaldemokraadid kavatsevad kolmap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal algaval volikogu istungil esitada umbusaldusavalduse volikogu esimehele Hendrik Agurile, kes on selles rollis olnud pisut \u00fcle kahe kuu.Sotside liider Eduard Odinets \u00fctles, et Agur ei ole volikogu juhtimisega toime tulnud. \"Neid \u00f5iguslike ja tehnilisi eksimusi tema poolt on istungite ettevalmistamisel ja l\u00e4biviimisel olnud liiga palju,\" \u00fctles ta.\nHendrik Agur pidas enda tagandamist t\u00f5en\u00e4oliseks juba p\u00e4rast esmasp\u00e4evast volikogu istungit, kus linnapea Virve Linderi poolt pakutud linnavalitsuse koosseis volikogu poolt tagasi l\u00fckati, mis oli m\u00e4rgiks, et Kohtla-J\u00e4rvel on moodustumas uus koalitsioon.\nLinderi poolt pakutud linnavalitsuse poolt h\u00e4\u00e4letas vaid 9 saadikut, vastu oli 15 ja erapooletuid \u00fcks.\u00a0\nVirve Linderi linnapea kandidaadiks esitanud valimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve liider Janek Pahka \u00fctles, et sotsiaaldemokraadid, keskerakondlased ja ka osad korruptsioonikahtlusega saadikud, kes varem h\u00e4\u00e4letasid Linder linnapeaks valimise poolt, peavad juba k\u00f5nelusi uue koalitsiooni loomiseks. \"Neil on juba kohad \u00e4ra m\u00e4\u00e4ratud. [Sergei] Lopin saab linnapeaks. Olge \u00f5nnelikud!\" s\u00f5nas Pahka pidades silmas volikogus seni opositsioonis olnud keskerakondlast. Ta\u00a0 m\u00e4rkis, et osa saadikuid on muutnud meelt, sest hakkas pelgama linna juhtimise toimuvaid muudatusi, mida Virve Linderi saamine linnapeaks oleks kaasa toonud.\u00a0\nSotside liider Eduard Odinets kinnitas, et kolmap\u00e4eval on sotsidel koos Keskerakonna saadikutega kavas arutada koalitsiooni loomist.\u00a0Kuid ta t\u00f5des, et neil on 25kohalises volikogus vaid k\u00fcmme h\u00e4\u00e4lt. \"P\u00fc\u00fcame kaasata neid saadikuid, s\u00f5ltumata sellest, millises erakonda v\u00f5i valimisliitu nad kuuluvad, kes jagavad neid p\u00f5him\u00f5tteid, mida kavatseme kindlasti ka koalitsioonilepingusse kirja panna,\" \u00fctles ta.\u00a0\nOdinetsi s\u00f5nul sotsid\u00a0esialgu linnapea Virve Linderit umbusaldada ei plaani, kuid ta ei v\u00e4listanud, et see soov\u00a0v\u00f5ib tekkida teistel volikogu liikmetel, kuna Linder pole kahe kuu jooksul\u00a0suutnud moodustada linnavalitsust, millel oleks volikogu toetus.\u00a0"}
{"text":"Politsei andis e-residendi staatuse P\u00f5hja-Korea kodanikule: \u201ctegemist oli inimliku eksitusega\u201dEesti politsei on andnud kahele P\u00f5hja-Korea kodanikule e-residendi staatuse. \u00dcks p\u00f5hjakorealane sai digi-ID politsei s\u00f5nul inimliku eksituse t\u00f5ttu.\nSee j\u00e4i silma ka Euroopa rahapesuvastasele organile Moneyval, kui ta hindas Eesti maksu- ja rahapesuvastast s\u00fcsteemi. Nimelt on P\u00f5hja-Korea finantsmaailmas rahapesu ja terrorismi rahastamise ohu p\u00e4rast pea igas mustas nimekirjas."}
{"text":"ENNEN\u00c4GEMATU KUNINGLIK SEKSISKANDAAL: Rootsi monarh oli t\u00f5en\u00e4oliselt gei, tema naine viskus salasuhetesse ja armus kuulsasse kirjanikkuTosin aastat tagasi pulbitses kogu Rootsi kuningas Carl XVI Gustafi pihta p\u00f5rutatud seksis\u00fc\u00fcdistustest, kuid n\u00fc\u00fcd, monarhi 50. valitsusaastal, on naftaliinist v\u00e4lja kraamitud varasem k\u00f5mulugu. V\u00e4rske dokumentaal \u201eSveriges sista kungar\u201c (\u201eRootsi viimased kuningad\u201c) v\u00f5tab luubi alla omaaegse skandaalse kuningliku paari: Gustaf V ja kuninganna Victoria ning nende \u00f5nnetu abielu.\n2010. aastal Rootsis ilmunud raamatu \u201eMonarh vastu tahtmist\u201c andmeil oli Carl XVI Gustaf harrastanud nooremana salaelu t\u00e4is seksipidusid paljaste n\u00e4itsikute seltsis. Ontliku abielumehe imagoga kuningas \u2014 temal ja kuninganna Silvial on kolm last \u2014 polevat piirdunud lustakate prassingutega: popansambli Army of Lovers eksootilise lauljanna Camilla Hanemarki kinnitusel oli neil kahel umbes aastapikkune armulugu.\nKuid 1930ndail juhtus veelgi skandaalsem lugu. Ajal, mil homoseksuaalsus oli Rootsis kriminaalkuritegu, oli kuningas Gustaf V-l v\u00e4idetavalt suhe Stockholmi restoranipidaja Kurt Haijbyga. Seda kuulsat lugu kajastab ka paari aasta tagune Rootsi l\u00fchisari \u201eKuninglik saladus\u201c.\n1907. aastal troonile t\u00f5usnud Gustaf V valitses ligi 43 aastat. 1881. aastal oli ta Saksamaal abiellunud 19aastase Badeni printsessi Victoriaga, kuid poliitilistel p\u00f5hjustel \u2014 Rootsi troonip\u00e4rija kuningast isa Oscar II k\u00e4sul \u2014 s\u00f5lmitud liit oli k\u00f5ike muud kui \u00f5nnelik. Pime Skandinaavia masendas sakslannat, ka \u00e4mm t\u00f6\u00f6tas miniale vastu.\nRootsi kroonprintsi ja Badeni printsessi Victoria kihlusportree aastast 1881.\n(BTEU\/TEKNISKA \/ Alamy\/Vida Press)\nVibalik vuntsikestega Gustaf polnud oma naisest \u00fcldse huvitatud: talle meeldis jahil k\u00e4ia ja noorte meeste seltskonda nautida. Ometi s\u00fcndis neile kolm last eesotsas hilisema kuninga Gustaf VI Adolfiga (1882\u20141973), praeguse valitseja vanaisaga.\nTulevane Rootsi kuningas Gustaf V (paremal) koos oma naise Victoria ja tolle armukese parun von Blixen-Fineckega 1890. v\u00f5i 1891. aastal.\n(Wikimedia Commons)\nVictoria leidis lohutust teistelt meestelt. Ilta-Sanomate teatel r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4rskes SVT dokfilmis, kuidas Victoria sehkendas Egiptuse-reisil tundide kaupa telgis koos parun Gustaf von Blixen-Fineckega \u2014 ettek\u00e4\u00e4ndeks olnud Victoria tehtud fotode ilmutamine. Tema mees oli samal ajal krokodillijahil. \u201eJah, olen sulle truudusetu olnud,\u201c kinnitas Victoria hiljem oma abikaasale. \u201eMul pole sinu vastu enam mingeid tundeid.\u201c\nKuulu j\u00e4rgi oli Victoria suurim armastus maailmakuulus arst ja kirjanik Axel Munthe (\u201eSan Michele lugu\u201c). Munthe m\u00e4\u00e4rati 1892 Rootsi kuningliku pere arstiks ja kroonprintsessi ihuarstiks. Ta j\u00e4tkas Victoria arstina kuni tolle surmani. Nooremana kannatas Victoria bronhiidi ja v\u00f5imalik, et ka tuberkuloosi all. 1910 \u2014 juba kuningannana \u2014 v\u00f5ttis ta viimaks kuulda oma arsti soovitust veeta talv Capri saarel. Sestsaadik veetis ta selles id\u00fcllilises paigas peaaegu igal aastal mitu kuud.\nCapril olles k\u00fclastas kuninganna tihti Munthet tema Villa San Micheles. Nad k\u00e4isid hommikuti jalutamas, \u00f5htuti korraldasid San Micheles kontserte, kus kuninganna m\u00e4ngis klaverit. Paar oli nii palju koos, et kohalikud sahistasid armuloost. Rootsi \u00f5ukonnas oldud asjaga kursis. Gustafil polnud Munthe vastu midagi.\nGustaf V n\u00f5udmisel viibis kahel puhul Capril ka tema noorema poja prints Wilhelmi naine printsess Maria (Vene suurv\u00fcrstinna Maria Pavlovna). Aastaid hiljem v\u00e4itis ta, et Munthe oli talle, 23aastasele naisele, l\u00e4henemiskatseid teinud ning teda oma patsiendiks palunud. Kuna Rootsi kuninglik pere oli Munthest piiritult vaimustuses, ei j\u00e4\u00e4nud Marial enda s\u00f5nul muud \u00fcle kui p\u00f5geneda. Munthe juhtum olnud peamisi p\u00f5hjuseid, miks suurv\u00fcrstinna oma mehelt prints Wilhelmilt lahutust n\u00f5udis.\n\u00d5ukond maksis kuninga armukesele hunnikute viisi raha\nP\u00f5dur kuninganna Victoria suri 1930. aastal 67 aasta vanusena. Viimased eluaastad oli ta veetnud Capril ja Roomas, kuhu oli lasknud ehitada Capri stiilis Villa Svezia. Tema surivoodil olid nii Gustaf kui Axel. \u201eTule varsti,\u201c olnud sureva kuninganna viimased s\u00f5nad oma kallile Axelile.\nAbikaasa surma j\u00e4rel tekkinudki eakal kuningal p\u00f6\u00f6rane kirg Kurt Haijby (1897\u20141965) vastu.\nKurt Haijby.\n(Vida Press)\nMitu korda vangis istunud restoraniomanik, kelle isa oli olnud veini\u00e4rimees ja kuningakoja kalakaupmees, tuli lesestunud Gustaf V audientsile arutama alkoholim\u00fc\u00fcgiluba, mida tal on hinge vaakuva s\u00f6\u00f6gikoha elus hoidmiseks vaja. \u00d5igupoolest oli ta esmakordselt kuningaga kohtunud juba 14aastasena ning hiljem levisid kuuldused, et Gustaf V oli noore poisi v\u00f5rgutanud.\nKurt oli avanud restorani koos oma teise abikaasa Annaga, kes oli temast k\u00fcmme aastat vanem. Alkoholiluba ei antud talle tema kriminaalse mineviku t\u00f5ttu. Seet\u00f5ttu ta kuninga jutule tuligi. V\u00e4idetavalt sai sellest alguse seksuaalsuhe.\nAnna andis sellest kuuldes 1936. aastal lahutuse sisse, tuues p\u00f5hjuseks abikaasa homosuhte monarhiga. Kartes, et skandaal j\u00f5uab avalikkuse ette, veensid kuningakoja ametnikud abielupaari rahumeelselt lahutama ning maksid Anna Haijbyle 15 000 Rootsi krooni. Ometi j\u00e4id nad Anna surmani koos elama.\nKa Haijby sai kuningakojast aastate jooksul k\u00f5vasti raha \u2014 ta lubas kolida USAsse ja seal uut elu alustada. Ent peagi oli ta tagasi. \u00d5ukond finantseeris Kurti ettev\u00f5tmisi, mis nurjusid \u00fcksteise j\u00e4rel. Kuigi asit\u00f5endeid otsesest v\u00e4ljapressimisest pole, v\u00f5ib v\u00e4ita, et kuningakoda \u00fcritas Haijbyt vaigistada. Vikipeedia andmeil sai Haijby Rootsi kuningakojast 170 000 Rootsi krooni. V\u00f5imalik, et kuninga isiklikust tengelpungast veel lisagi.\nH\u00e4iriv tegelane saadeti natsi-Saksamaale\n1938 vahistati Kurt 11aastase ja 13aastase poisi kuritarvitamise eest ning pandi Beckomberga vaimuhaiglasse. L\u00f5puks p\u00e4\u00e4ses ta sealt minema ja kohtu alla ei antudki. 1939. aastal korraldati \u2014 k\u00fcllap kuningakojast \u2014 Haijby siirdumine Natsi-Saksamaale. Kuid \u00f5ige pea pistis gestaapo ta trellide taha (v\u00f5imalik, et Rootsi \u00f5ukonna survel). Teda hoiti siiski \u00fcpris normaalsetes tingimustes ega piinatud. L\u00f5puks m\u00f5isteti ta s\u00fc\u00fcdi seksuaalsuhetes kahe noore poisiga. P\u00e4rast aja \u00e4raistumist saadeti Kurt Rootsi. 1941 pandi ta seal taas vaimuhaiglasse.\n1947 avaldas Haijby eluloolise romaani. 1000eksemplarisest tiraa\u017eist poole ostis \u00f5ukonnast saadud raha eest Stockholmi \u00fclemkonstaabel, teise poole Anna. Kui Haijby oli kaevanud Rootsi kohtuministrile, et teda oli alusetult vaimuhaiglas hoitud, hakkasid jutud kuninga meessuhtest taas levima. Gustaf V surma j\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdus Kurt troonile t\u00f5usnud Gustaf VI Adolfi poole, \u00e4hvardades skandaali avalikustada.\nAsi l\u00f5ppes sellega, et Haijbyle esitati kriminaals\u00fc\u00fcdistus v\u00e4ljapressimises. 1952 m\u00f5isteti talle karistuseks kaheksa aastat sunnit\u00f6\u00f6d. 1953 langetas apellatsioonikohus karistuse kuuele aastale. Hiljem on kogu kohtulugu eba\u00f5iglaseks nimetatud.\nGustaf V surma j\u00e4rel aastal 1950 sai konfiskeeritud romaan j\u00e4lle elu\u00f5iguse ning j\u00f5udis 1952. aastal avalikkuse ette. 1979 tehti sellest uus tr\u00fckk. Anna suri 1964, Kurt lahkus oma k\u00e4e l\u00e4bi elust aasta hiljem. Hiljem v\u00e4itis mitu Rootsi kuningakoja alluvat, sh teener ja mitu autojuhti, et neilgi olid Gustaf V eluajal temaga intiimsed suhted, mille maha vaikimiseks neile kuningakojast maksti."}
{"text":"Kaks kuud tagasi ametisse valitud Kohtla-J\u00e4rve linnajuhid  said umbusaldusavalduseKolmap\u00e4eval esitasid Kohtla-J\u00e4rve volikogu liikmed\u00a0umbusaldusavalduse linnapea Virve Linderile, kes valiti sellesse ametisse novembris l\u00f5pus, kuid, kel pole \u00f5nnestunud seni moodustada linnavalitsust ja volikogu esimehele Hendrik Agurile, kes on selles rollis olnud vaid kaks kuud.\u00a0Virve Linderile esitatud umbusaldusavalduse ette lugenud volikogu liige Anton Dijev \u00fctles, et Linder on kaotanud usalduse, kuna pole suutnud kokku panna linnavalitsust.\u00a0\nLinderi tagandamist soovivad Dijevi s\u00f5nul seitse volikogu liiget: keskerakondlased Valeri Korb, Riina Ivanova, Svetlana Korotkova, Sergei Lopin, Arne Berendsen, valimisliitu Progress kuuluv Maria Merkulova ja Anton Dijev, kes valiti volikogusse Keskerakonna nimekirjast, kuid kelle erakonnakaaslased mullu suvel usalduse kaotamise p\u00e4rast Keskerakonnast v\u00e4lja heitsid. Nii Merkulova kui ka Dijev on saanud kuriteokahtluse mullu oktoobris vallandunud Kohtla-J\u00e4rve korruptsiooniskandaalis.\u00a0\nEnne seda esitasid viis sotsiaaldemokraati: Eduard Odinets, Sergei But\u0161inski, Vladimir T\u0161uzas ja Jelena Mutonen\u00a0umbusaldusavalduse\u00a0volikogu esimehele Hendrik Agurile, kes valiti sellesse ametisse samuti alles kaks kuud tagasi. Sotside liidri Eduard Odinetsi s\u00f5nul ei ole Agur volikogu juhtimisega hakkama saanud. \"Meie arvates saadab Hendrik Aguri juhtimist pidev segadus nii eeln\u00f5ude ettevalmistamisel kui ka istungite l\u00e4biviimisel,\" \u00fctles Odinets.\u00a0\nNii Linder kui ka Agur olid 25liikmelises volikogus nelja saadikuga esindatud valimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve kandidaadid. Selle valimisliidu liider Janek Pahka \u00fctles esmasp\u00e4eval, mil Linderi poolt esitatud linnavalitsuse koosseis volikogult toetust ei saanud, et linnas on loomisel uus koalitsioon, mille moodustavad sotsid, Keskerakond ja mitmed kuriteokahtlusega saadikud.\n25st volikogu liikmest on kuriteokahtlustus esitatud \u00fcheksale saadikule, nende seas ka Pahkale. \u00dckski \u00fcheksast ei ole oma saadikuvolitusi uurimise ajaks peatanud ega volikogust taandunud.\u00a0"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve linnapea ja volikogu juht said umbusaldusavalduse (Veel t\u00e4iendatud!)TALLINN, 1. veebruar, BNS \u2013 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas kolmap\u00e4eval Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu istungil umbusaldusavalduse volikogu esimehele Hendrik Agurile ning Keskerakonna fraktsioon esitas umbusaldusavalduse linnapeale Virve Linderile.\nSotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Eduard Odinets esitas umbusaldusavalduse linnavolikogu esimehele Hendrik Agurile.\nEduard Odinets nimetas umbusalduse avaldamise p\u00f5hjusena Hendrik Aguri ebakompetentsust volikogu t\u00f6\u00f6 korraldamisel. \u201eSelle ajaga, mil Agur on volikogu juhtinud, oleme veendunud, et ta ei saa selle t\u00f6\u00f6ga hakkama koosk\u00f5las riiklike ja ka linna \u00f5igusaktidega,\u201d \u00fctles Odinets. \u201eHendrik Aguri juhtimist saadab pigem segadus nii eeln\u00f5ude ettevalmistamisel kui istungite l\u00e4biviimisel, kus ei arvestata istungite l\u00e4biviimise korda ja volikogu liikmete \u00f5igustega,\u201d lisas Odinets. Tema s\u00f5nul ei suuda Agur volikogu t\u00f6\u00f6d \u00fcles ehitada vaatamata linna \u00f5igusspetsialisti kaasamisele. \u201eTegemist on kahju tekitamisega kogu linna mainele, kuna istungid on avalikud,\u201d m\u00e4rkis Odinets.\n\u00a0Umbusaldusavaldusele kirjutasid lisaks Odinetsile alla volikogu liikmed Jelena Mutonen, Abbassov, Nikolai Kuta\u0161ov, Sergei But\u0161inski, Vladimir T\u0161u\u017esa ja Deniss Ver\u0161inin.\nKeskerakonna nimekirjas kandideerinud volikogu liige Anton Dijev esitas umbusaldusavalduse\u00a0 linnapeale Virve Linderile, kuna Linder ei ole suutnud siiani kokku panna linnavalitsust ega esitada seda volikogule kinnitamiseks. \u201eVirve Linder ei ole v\u00f5imeline linnapeana tegustema,\u201d \u00fctles Dijev.\nUmbusaldusavaldusele kirjutasid lisaks Dijevile alla volinikud Sergei Lopin, Arne Berendsen, Valeri Korb, Riina Ivanova, Svetlana Korotkova, Maria Merkulova.\nKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu ei kinnitanud esmasp\u00e4eval ametisse linnapea Virve Linderi pakutud kandidaate, kelle hulgas oli ka korruptsioonikahtlustusega abilinnapea Evelyn Danilov. \u00a0Arengu- ja majandusvaldkonna abilinnapeaks pakkus Linder parteitu Aivar Lainj\u00e4rve ning haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapeaks parteitu Iti-Jantra Metsamaa. Linderi pakutud linnavalitsuse koosseisu poolt h\u00e4\u00e4letas 9 volikogu liiget, vastu h\u00e4\u00e4letas 15 volinikku ja \u00fcks j\u00e4i erapooletuks.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Sotsid tahavad Aguri tagandada volikogu juhi kohalt ja moodustada uue v\u00f5imuliiduV\u00d5IM: Sotsid ja Keskerakond p\u00fc\u00fcavad kaasata koalitsiooni teisi saadikuidKohtla-J\u00e4rve sotsiaaldemokraadid kavatsevad esitada umbusaldusavalduse volikogu esimehele Hendrik Agurile, kes on selles rollis olnud pisut \u00fcle kahe kuu, ja moodustada koos Keskerakonnaga uue koalitsiooni.Sotside liider Eduard Odinets \u00fctles, et valimisliitu Restart Kohtla-J\u00e4rve kuuluv Hendrik Agur ei ole volikogu juhtimisega toime tulnud. \"\u00d5iguslikke ja tehnilisi eksimusi on tal istungite ettevalmistamisel ja l\u00e4biviimisel olnud liiga palju,\" \u00fctles ta.Ettearvatav sammLinnapea Virve Linderit sotsid esialgu umbusaldada ei plaani, kuid ta ei v\u00e4listanud, et see soov v\u00f5ib tekkida teistel volikogu liikmetel, kuna Linder pole kahe kuu jooksul suutnud moodustada linnavalitsust, millel oleks volikogu toetus. Linderi pakutud linnavalitsuse poolt h\u00e4\u00e4letas vaid 9 saadikut, vastu oli 15 ja erapooletuid \u00fcks.Hendrik Agur pidas enda tagandamist t\u00f5en\u00e4oliseks juba p\u00e4rast esmasp\u00e4evast volikogu istungit, kus linnapea Virve Linderi pakutud linnavalitsuse koosseis volikogus tagasi l\u00fckati, mis oli m\u00e4rgiks, et Kohtla-J\u00e4rvel on moodustumas uus koalitsioon.Virve Linderi linnapeakandidaadiks esitanud valimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve liider Janek Pahka \u00fctles, et sotsiaaldemokraadid, keskerakondlased ja ka osa korruptsioonikahtlusega saadikuid, kes varem h\u00e4\u00e4letasid Linderi linnapeaks valimise poolt, peavad juba k\u00f5nelusi uue koalitsiooni loomiseks. \"Neil on juba kohad \u00e4ra m\u00e4\u00e4ratud. [Sergei] Lopin saab linnapeaks. Olge \u00f5nnelikud!\" s\u00f5nas Pahka, pidades silmas volikogus seni opositsioonis olnud keskerakondlast. Ta m\u00e4rkis, et osa saadikuid on muutnud meelt, sest nad hakkasid pelgama linna juhtimises toimuvaid muudatusi, mida Virve Linderi saamine linnapeaks oleks kaasa toonud.Pahka: Odinets on moraalitu seltsimeesSotside liider Eduard Odinets kinnitas, et kolmap\u00e4eval on sotsidel koos Keskerakonna saadikutega kavas arutada koalitsiooni loomist. Kuid ta t\u00f5des, et neil on 25kohalises volikogus vaid k\u00fcmme h\u00e4\u00e4lt. \"P\u00fc\u00fcame kaasata neid saadikuid \u2212 s\u00f5ltumata sellest, millisesse erakonda v\u00f5i valimisliitu nad kuuluvad \u2212, kes jagavad neid p\u00f5him\u00f5tteid, mida kavatseme kindlasti ka koalitsioonilepingusse kirja panna,\" \u00fctles ta, m\u00e4rkides, et koost\u00f6\u00f6d tuleb \u00fcritada teha vaatamata sellele, et viimastel kuudel on osa volikogu liikmeid sotsiaalmeedias \u00fcksteise kohta v\u00e4ga halvasti \u00f6elnud.Janek Pahka kirjutas selle n\u00e4dala alguses valimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve sotsiaalmeedia kontol, et loodavas koalitsioonis on Odinetsile \"lubatud tema ihaldatud volikogu esimehe koht, mille nimel on ta valmis oma viimase s\u00e4rgi seljast andma\". Ta nimetas Odinetsi ka t\u00e4iesti moraalituks seltsimeheks. \"Ta on s\u00fc\u00fcdimatult k\u00f5ik need aastad Kohtla-J\u00e4rve inimesi Keskerakonnaga \"head ja halba politseinikku\" m\u00e4ngides haneks t\u00f5mmanud. Olgugi et Eduard oli suurim kahtlustatavate kaasamise vastane, on ta n\u00fc\u00fcd ise nendega koalitsiooni moodustamas ja seda mitte soovist edendada linna, vaid motiveerituna k\u00e4ttemaksust ja omakasust. Veerand sajandit v\u00f5ttis aega, aga l\u00f5puks n\u00e4eme esiopositsion\u00e4\u00e4riks tituleeritud rahvasaadiku t\u00f5elist palet.\"LINDER ESITAS UUED ABILINNAPEAKANDIDAADIDKohtla-J\u00e4rve linnapea Virve Linder esitas volikogule uuteks abilinnapeakandidaatideks Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumi ajaloo\u00f5petaja Kaire J\u00f5e, Reformierakonna Virumaa piirkondliku koordinaatori Erik Set\u0161kovi ja Eesti sotsiaalt\u00f6\u00f6 assotsiatsiooni juhatuse liikme Olga Pihlaku.J\u00f5e hakkaks tegelema hariduse ja kultuuri, Set\u0161ekov majanduse ja arengu ning Pihlak sotsiaalk\u00fcsimustega. Pihlaku kavatses Linder esitada kandidaadiks juba esimesel katsel, mis esmasp\u00e4eval toetust ei leidnud. Kuid m\u00f5ned p\u00e4evad varem asendas ta Pihlaku praeguse abilinnapea Evelyn Daniloviga, kuna seda soovis osa volikogu liikmeid. See man\u00f6\u00f6ver ei toonud aga loodetud toetust.Linder kirjutas esmasp\u00e4eva \u00f5htul sotsiaalmeedias, et ei kavatse linnavalitsuse moodustamise esimese eba\u00f5nnestunud katse j\u00e4rel patja nutma hakata, vaid esitab uued kandidaadid. \"Kui ka j\u00e4rgmine tugevatest kandidaatidest meeskond Kohtla-J\u00e4rve volikogu hinnangul meie linna juhtima ei sobi, siis tehke oma j\u00e4reldused (tean, et tegelikult on see juba praegugi siililegi selge, aga...) \u2212 kes hoolib endast, kes ainult saadavast omakasust!\" teatas ta.Hendrik Agur ja Eduard Odinets p\u00fc\u00fcdsid kaks kuud tagasi luua Kohtla-J\u00e4rvel sotside, Keskerakonna ja valimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve koalitsiooni, kuid see plaan luhtus kiiresti, kuna Restart lahkus l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistelt, sest neile polnud vastuv\u00f5etavad Keskerakonna pakutud kaks abilinnapeakandidaati. Sealt alates on nad volikogus olnud eri leerides. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4ERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Politsei hoiatab: levivad pettused SEB, Smart-ID ja LHV nimelPPA annab sotsiaalmeedias teada j\u00e4rjekordsest petuskeemist, mille abil sulid rikastuda \u00fcritavad.\n\u201eHetkel levivad pettused SEB, Smart-ID ja LHV nimel. Pettus v\u00f5ib tulla e-kirjaga v\u00f5i SMS-ga, milles v\u00e4idetakse, et teie kontoga on tekkinud probleem,\u201c selgitab PPA.\nPettuse juurde on lisatud link ja sellele vajutades avaneb h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud koduleht, kus palutakse oma kontole sisse logida.\n\u201eOle \u00fcks neist nutikatest inimestest, kes tunneb pettuse \u00e4ra, ei vajuta lingile ega sisesta lingi kaudu saadud kodulehel oma pangakonto andmeid v\u00f5i PIN-koode. Kustuta need e-kirjad ja SMS-id. Teavita pettusest politseid, et saaksime ka teisi kiirelt hoiatada. Soovitus: Sisene alati oma panka \u00e4ppi v\u00f5i veebi kaudu,\u201c manitseb PPA."}
{"text":"Rahvasaadik Korb m\u00fc\u00fcs auto maha, et seda siis maksumaksja raha eest tagasi rentidaKorruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse t\u00f5ttu kohtu all oleva, kevadel riigikogust lahkuva keskerakondlase Mihhail Korbi kuluh\u00fcvitiste dokumentidest vaatab vastu kummaline autorenditehing erakonnale v\u00e4ga l\u00e4hedase \u00f5igusabib\u00fcrooga.\nKeskerakonna endine peasekret\u00e4r Mihhail Korb m\u00fc\u00fcs 2021. aasta 22. veebruaril ehk kuu aega p\u00e4rast seda, kui puhkenud Porto Franco skandaal pani ta poliitikukarj\u00e4\u00e4rile vaat et l\u00f5pliku p\u00f5ntsu, maha oma 2012. aasta Jeep Grand Cherokee. M\u00fc\u00fcgihinda ta nimetada ei tihanud, mainides lakooniliselt, et tegu oli turuhinnaga.\nOstjaks oli Keskerakonnaga ajalooliselt v\u00e4ga l\u00e4hedastes sidemetes Complex Consult, kelle juhtfiguur, 2018. aastast Keskerakonna liige olev ja aastate jooksul erakonnale ligi 20 000 eurot annetanud Sergei Geller meenutas, et hind v\u00f5is olla 20 000 euro kandis. Kas see nii ka oli, Postimehel kontrollida ei \u00f5nnestunud, sest eelmise aasta huvide deklaratsiooni, kus v\u00f5inuks olla kajastatud ka autom\u00fc\u00fcgist saadud tulu, ei ole Korb esitanud, kuigi t\u00e4htaeg oli m\u00f6\u00f6dunud aasta mais.\n\n\u00dcKS K\u00dcSIMUS\n\nMis saab, kui riigikogu liige j\u00e4tab huvide deklaratsiooni esitamata?\nMaris Meiessaar, riigikogu pressiesindaja\nRiigikogu liikmed deklareerivad oma huvid korruptsioonivastases seaduses s\u00e4testatud korras. Seadus s\u00e4testab, et deklaratsiooni m\u00f5juva p\u00f5hjuseta t\u00e4htp\u00e4evaks esitamata j\u00e4tmine on keelatud.\nRiigikogu korruptsioonivastasel erikomisjonil on seaduse j\u00e4rgi \u00f5igus n\u00f5uda selgitusi huvide deklaratsiooni sisu ning deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaja eiramise v\u00f5i deklaratsiooni esitamata j\u00e4tmise p\u00f5hjuste kohta. 2022. aasta deklaratsiooni esitamise vajadust on korruptsioonivastase erikomisjoni sekretariaat saadikule meelde tuletanud.\nErikomisjon otsustab enne kevadise istungj\u00e4rgu l\u00f5ppu, milliseid deklaratsioone kontrollida. 2021. ja 2022. aastal Mihhail Korb kontrollitavate sihtgrupis ei olnud, mist\u00f5ttu pole erikomisjonil praegu infot, kuidas tema varade seis kujunenud on.\n\nP\u00e4rast Jeepi m\u00fc\u00fcki s\u00f5itis Korb aasta aega 2012. aasta Audi A7 Sportbackiga, kuid m\u00fc\u00fcs sellegi 2022. aasta m\u00e4rtsis maha (sedapuhku mitte Complex Consultile). Et autot oli siiski liikumiseks vaja, viis tee ta tagasi aasta eest maha m\u00fc\u00fcdud Jeep Grand Cherokee juurde, mida ta Complex Consultilt rentima hakkas. Ja seda peaaegu ilma isikliku kuluta: riigikogu liikmel on \u00f5igus saada igakuiselt 450 euro ulatuses h\u00fcvitisi s\u00f5idukulude eest ning seda Korb m\u00f5istagi kasutas.\n\n\n\n\n\nKas on otstarbekas?\n\n\n\n\n\nKuigi nii Korb kui ka Geller v\u00e4idavad, et poliitik on kasutanud autot nii, kuidas juhtub ja \u00fcldse mitte regulaarselt \u2013 Gelleri s\u00f5nul pole Korb isegi mitte ainus, kes autot on rentinud \u2013, siis tegelikult paistavad Korbi rendiharjumused v\u00e4ga rutiinsed ja p\u00fcsivad.\nAuto rendile on alates eelmise aasta kevadest l\u00e4inud igal kuul samas suurusj\u00e4rgus summa. Esialgu k\u00fcsis Complex Consult Korbilt Jeepi kasutamise eest renti 451,84 eurot, j\u00e4rgmistel kuudel t\u00f5usis see 453,63 eurole. Viimane, 459-eurone rendimakse tehti jaanuaris, siis juba Complex Consulti \u00e4sjaloodud t\u00fctarfirmale KraaGel O\u00dc.\n\nComplex Consult\n\n\n\n\n\tFinants- ja juriidilistele konsultatsioonidele orienteeritud Complex Consult on Gelleri juhtimisel avalikkuse t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud ka k\u00fcsitava laenuga Tallinna abilinnapeale Vadim Belobrovtsevile.\n\t2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste aegu laenatud 11 887 euro tagasimaksmisega Belobrovtsev venitas ning see viis poliitiku erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni (ERJK) haardesse. Mullu jaanuaris esitas ERJK politseile ka v\u00e4\u00e4rteoteate.\n\n\n\n\nKui autode renditurul on hinnad liialt ujuvad, et nende p\u00f5hjal mingeid suuri j\u00e4reldusi teha, siis Auto24.ee lehel ringi vaadates paistab 450-eurone kuuhind pisut \u00fclepaisutatuna: 2012. aasta Jeep Grand Cherokeede hinnad j\u00e4\u00e4vad \u00fcldjuhul 12 000 \u2013 13 000 euro kanti, mis kuumakseks on enamikul juhtudest teinud 230\u2013250 eurot.\nNagu reeglid lubavad, maksis 450 eurot igakuiselt kinni maksumaksja. Seega sai Korb v\u00e4idetavalt 20 000 euro eest maha m\u00fc\u00fcdud autot edasi kasutada s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kommiraha eest. Complex Consult on aga Korbile autot rentides teeninud maksumaksjalt tagasi juba veerandi ostusummast ehk veidi \u00fcle 5112 euro.\nJa mitte ainult. 2021. aastal, kui Korb ei olnud Jeepi tagasirentimisega veel alustanud ja s\u00f5itis Audiga, leidis ta teise viisi, kuidas Complex Consultile kuluh\u00fcvitiste toel k\u00e4ivet teha. Kogu 2021. aasta v\u00e4ltel kuni mullu jaanuarini palus Korb kuluh\u00fcvitistest kinni maksta umbes 3800 euro ulatuses Complex Consulti osutatud teenuseid (\u00fcrituste korraldamine, tr\u00fckiteenused). Seega on autom\u00fc\u00fcgitehingu j\u00e4rel Korbi kaudu Complex Consultini j\u00f5udnud kokku 9000 euro jagu maksumaksja raha.\nKorruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus t\u00f5des Postimehele antud kommentaaris, et teadmata konkreetse tehingu tegelikku tausta, tekitab see k\u00f5rvaltvaatajas k\u00fcsimusi avaliku raha s\u00e4\u00e4stliku ja otstarbeka kasutamise kohta.\n\u00abAntud juhul tekitab k\u00fcsimusi vajaliku s\u00f5iduki m\u00fc\u00fcmine ja ostjalt selle tunduvalt kallimalt rentimine ning sellise tehingu tulemusena maksimaalse s\u00f5iduki \u00fc\u00fcrikulu puudutava kuluh\u00fcvitise maksmine. Kulude h\u00fcvitamise s\u00fcsteem peaks soosima l\u00e4bipaistvust, mitte tekitama k\u00fcsimusi h\u00fcvitatava summa m\u00f5istlikkuses ja maksimaalse kasu teenimisele suunatud kokkulepetes. Kindlasti avaldab negatiivset m\u00f5ju ka asjaolu, et kuluh\u00fcvituse p\u00f5him\u00f5tted ei ole ikka veel piisavalt laialt avatud ning annavad v\u00f5imaluse erinevateks t\u00f5lgendusteks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Evestus.\n\n\n\n\n\n\u00abMitte rentimine, vaid kaasasteenus\u00bb\n\n\n\n\n\nKorb \u00fctles autotehinguid kommenteerides, et m\u00fc\u00fcs auto maha ja rentis seda tagasi, kuna ta ei kasutanud s\u00f5iduvahendit enam nii regulaarselt kui varem. \u00abNiikuinii l\u00f5peb mul riigikogu liikme staatus. Siis pole mul enam v\u00f5imalust [rentida] ja annan selle firmale tagasi,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abAutorentimise h\u00fcvitis oli nii, nagu lubatud, ehk 450 eurot. Kuluh\u00fcvitis lubab autot rentida, aga ei luba autot omada,\u00bb nentis rahvasaadik.\nTa lisas veel: \u00abMa teadsin, et see firma rendib autosid, ja nad pakkusid, et v\u00f5ivad ka mulle vahel autot rentida. Koguvad, ostavad autosid ja rendivad v\u00e4lja. Ma ei saa probleemist aru. Auto kuulus mulle, mul ei ole autot enam nii palju vaja, m\u00fc\u00fcsin selle maha. Kui mul on vaja, siis nad annavad selle auto kasutada. Vahepeal annavad nad selle kellelegi teisele kasutada. Rendin t\u00e4pselt nii edasi, nagu on vaja. Kui enam vaja pole, siis annan tagasi firma omanikule.\u00bb\n\nSergei Geller on Keskerakonna ridades kandideerinud kahel korral kohalike omavalitsuste valimistel.\nFacebook\n\nKa Geller meenutas, et Korbi jaoks oli autotehingute aegu juba selge, et riigikogu valimistele ta ei l\u00e4he, ja seega ta ei tea, mis tulevikus saab. Kuidas riigikokku minek tema tulevikuga seotud on? \u00abTa ei tea, mis tema tulevik on ja seep\u00e4rast rendib, et tal oleks alati v\u00f5imalik [autost] loobuda,\u00bb vastas Geller Postimehe t\u00e4psustavale k\u00fcsimusele. Samas lisas ta, et kui Korb 2021. aasta alguses auto maha m\u00fc\u00fcs, polnud tal plaani autot kohe kasutamiseks rentida.\nMiks \u00fcldse konsultatsiooni- ja \u00f5igusabifirma autorendiga tegeleb? Autosid rendib Complex Consult selle juhi Gelleri s\u00f5nul v\u00e4lja v\u00e4ga kitsale ringile ja neile, kes on firma kliendid ehk kasutavad nende juriidilisi teenuseid. Oktoobris pandi rentimiseks eraldi p\u00fcsti t\u00fctarfirma nimega KraaGel O\u00dc. Firma \u00f5igusabiteenust kasutas ka Korb.\n\u00abEnamasti paluvad autoga abi v\u00e4lismaalased, kes tulevad Eestisse ja k\u00fcsivad n\u00e4iteks, kas saab kaheks n\u00e4dalaks. Ma ei nimetaks seda rentimiseks, see on pigem kaasasteenus,\u00bb selgitas Geller, kelle s\u00f5nul on neil selliseid kliente neli-viis.\n"}
{"text":"Soome pere elas Hispaanias neli aastat maksumaksja kulul \u2013 kuidas see oli v\u00f5imalik?Soomest Hispaaniasse kolinud lastega pere vanemad on Pirkanmaa ringkonnakohtus s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud j\u00e4medas kelmuses. Pereema ja pereisa petsid sotsiaalkindlustusameti Kela t\u00f6\u00f6tajaid, mist\u00f5ttu neile maksti p\u00f5hjendamatuid toetusi v\u00e4hemalt 105 155,29 eurot.\nPeamiselt saadi raha t\u00f6\u00f6turutoetustest, eluasemetoetustest ja lastetoetustest. Kuritegu sai alguse 2014. aasta hilissuvel ja kestis 2018. aasta oktoobrini, vahendab Ilta-Sanomat.\nToetustaotlustes m\u00e4rkisid vanemad, et elavad Tamperes. Tegelikult viibis pere Hispaanias peaaegu k\u00f5ik see neli aastat.\nKela makstud toetused olid alusetud, kuna vanematel puudus v\u00e4lismaal viibimise t\u00f5ttu \u00f5igus toetustele.\nPereema on praegu 52-aastane. Tal \u00f5nnestus Kelalt v\u00e4lja petta veidi \u00fcle 80 000 euro.\nNaisele maksti t\u00f6\u00f6turutoetust umbes 33 000 eurot, eluasemetoetust umbes 26 500 eurot, lastetoetust umbes 12 500 eurot ja toimetulekutoetust \u00fcle 8000 euro.\nUmbes 25 000 eurot v\u00e4lja petnud pereisa on 54-aastane. Mehele maksti t\u00f6\u00f6turu- ja integratsioonitoetust.\nM\u00f5lemad kostjad peavad maksma Kelale tagasi pettuse teel saadud toetused. Suurema osa rahast ehk umbes 75 000 eurot n\u00f5uab Kela sisse enda asjaajamiskorra kaudu.\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud ligikaudu 30 000 eurot m\u00f5isteti kohtuotsusega v\u00e4lja.\nNaisele m\u00e4\u00e4rati karistuseks 11 kuud tingimisi vangistust. Mehe tingimisi karistuseks m\u00e4\u00e4rati kuus kuud.\nKohtuotsused on j\u00f5ustunud."}
{"text":"Veel \u00fcks eurosaadik kahtluse allEuroparlamendi raporti j\u00e4rgi kahtlustab Belgia prokuratuur Itaalia sotside eurosaadikut Andrea Cozzolinot altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ja vastutasuks v\u00e4lisriikide huvisid kahjustavate resolutsioonide blokeerimises. Delfi"}
{"text":"Rahvasaadik Korb m\u00fc\u00fcs auto maha, et seda siis maksumaksja raha eest tagasi rentidaKorruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatavana kohtu all oleva, kevadel riigikogust lahkuva keskerakondlase Mihhail Korbi kuluh\u00fcvitiste dokumentidest vaatab vastu kummaline autorenditehing erakonnale v\u00e4ga l\u00e4hedase \u00f5igusabib\u00fcrooga.Keskerakonna endine peasekret\u00e4r Mihhail Korb m\u00fc\u00fcs 2021. aasta 22. veebruaril ehk kuu aega p\u00e4rast seda, kui puhkenud Porto Franco skandaal pani ta poliitikukarj\u00e4\u00e4rile vaat et l\u00f5pliku p\u00f5ntsu, maha oma 2012. aasta Jeep Grand Cherokee. M\u00fc\u00fcgihinda ta nimetada ei tihanud, mainides lakooniliselt, et tegu oli turuhinnaga.Ostjaks oli Keskerakonnaga ajalooliselt v\u00e4ga l\u00e4hedastes sidemetes Complex Consult, mille juhtfiguur, 2018. aastast Keskerakonna liige olev ja aastate jooksul erakonnale ligi 20 000 eurot annetanud Sergei Geller meenutas, et hind v\u00f5is olla 20 000 euro kandis. Kas see nii ka oli, Postimehel kontrollida ei \u00f5nnestunud, sest eelmise aasta huvide deklaratsiooni, kus v\u00f5inuks olla kajastatud ka autom\u00fc\u00fcgist saadud tulu, ei ole Korb esitanud, kuigi t\u00e4htaeg oli m\u00f6\u00f6dunud aasta mais.P\u00e4rast Jeepi m\u00fc\u00fcki s\u00f5itis Korb aasta aega 2012. aasta Audi A7 Sportbackiga, kuid m\u00fc\u00fcs sellegi 2022. aasta m\u00e4rtsis maha (sedapuhku mitte Complex Consultile). Et autot oli siiski liikumiseks vaja, viis tee ta tagasi aasta eest maha m\u00fc\u00fcdud Jeep Grand Cherokee juurde, mida ta Complex Consultilt rentima hakkas. Ja seda peaaegu ilma isikliku kuluta: riigikogu liikmel on \u00f5igus saada iga kuu 450 euro ulatuses h\u00fcvitisi s\u00f5idukulude eest ning seda Korb m\u00f5istagi kasutas.Kas on otstarbekas?Kuigi nii Korb kui ka Geller v\u00e4idavad, et poliitik on kasutanud autot nii, kuidas juhtub, ja \u00fcldse mitte regulaarselt - Gelleri s\u00f5nul pole Korb isegi mitte ainus, kes autot on rentinud -, paistavad tegelikult Korbi rendiharjumused v\u00e4ga rutiinsed ja p\u00fcsivad.Auto rendile on alates mullu kevadest l\u00e4inud iga kuu samas suurusj\u00e4rgus summa. Esialgu k\u00fcsis Complex Consult Korbilt Jeepi kasutamise eest renti 451,84 eurot, j\u00e4rgmistel kuudel t\u00f5usis see 453,63 eurole. Viimane, 459-eurone rendimakse tehti jaanuaris, siis juba Complex Consulti \u00e4sjaloodud t\u00fctarfirmale KraaGel O\u00dc.Kui autorenditurul on hinnad liialt ujuvad, et nende p\u00f5hjal mingeid suuri j\u00e4reldusi teha, siis Auto24.ee lehel ringi vaadates paistab 450-eurone kuuhind pisut \u00fclepaisutatuna: 2012. aasta Jeep Grand Cherokeede hinnad j\u00e4\u00e4vad \u00fcldjuhul 12 000 - 13 000 euro kanti, mis kuumakseks on enamikul juhtudest teinud 230250 eurot.Nagu reeglid lubavad, maksis 450 eurot iga kuu kinni maksumaksja. Seega sai Korb v\u00e4idetavalt 20 000 euro eest maha m\u00fc\u00fcdud autot edasi kasutada s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kommiraha eest. Complex Consult on aga Korbile autot rentides teeninud maksumaksjalt tagasi juba veerandi ostusummast ehk veidi \u00fcle 5112 euro.Ja mitte ainult. 2021. aastal, kui Korb ei olnud Jeepi tagasirentimisega veel alustanud ja s\u00f5itis Audiga, leidis ta teise viisi, kuidas Complex Consultile kuluh\u00fcvitiste toel k\u00e4ivet teha. Kogu 2021. aasta v\u00e4ltel kuni mullu jaanuarini palus Korb kuluh\u00fcvitistest kinni maksta u 3800 euro ulatuses Complex Consulti osutatud teenuseid (\u00fcrituste korraldamine, tr\u00fckiteenused). Seega on autom\u00fc\u00fcgitehingu j\u00e4rel Korbi kaudu Complex Consultini j\u00f5udnud 9000 euro jagu maksumaksja raha.Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus (pildil) t\u00f5des Postimehele antud kommentaaris, et teadmata konkreetse tehingu tegelikku tausta, tekitab see k\u00f5rvaltvaatajas k\u00fcsimusi avaliku raha s\u00e4\u00e4stliku ja otstarbeka kasutamise kohta.\u00abAntud juhul tekitab k\u00fcsimusi vajaliku s\u00f5iduki m\u00fc\u00fcmine ja ostjalt selle tunduvalt kallimalt rentimine ning sellise tehingu tulemusena maksimaalse s\u00f5iduki \u00fc\u00fcrikulu puudutava kuluh\u00fcvitise maksmine. Kulude h\u00fcvitamise s\u00fcsteem peaks soosima l\u00e4bipaistvust, mitte tekitama k\u00fcsimusi h\u00fcvitatava summa m\u00f5istlikkuses ja maksimaalse kasu teenimisele suunatud kokkulepetes. Kindlasti avaldab negatiivset m\u00f5ju ka asjaolu, et kuluh\u00fcvituse p\u00f5him\u00f5tted ei ole ikka veel piisavalt laialt avatud ning annavad v\u00f5imaluse erinevateks t\u00f5lgendusteks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Evestus.\u00abMitte rentimine, vaid kaasasteenus\u00bbKorb \u00fctles autotehinguid kommenteerides, et m\u00fc\u00fcs auto maha ja rentis seda tagasi, kuna ei kasutanud s\u00f5iduvahendit enam nii regulaarselt kui varem. \u00abNiikuinii l\u00f5peb mul riigikogu liikme staatus. Siis pole mul enam v\u00f5imalust [rentida] ja annan selle firmale tagasi,\u00bb m\u00e4rkis ta.Ta lisas veel: \u00abMa teadsin, et see firma rendib autosid, ja nad pakkusid, et v\u00f5ivad ka mulle vahel autot rentida. Koguvad, ostavad autosid ja rendivad v\u00e4lja. Ma ei saa probleemist aru. Auto kuulus mulle, mul ei ole autot enam nii palju vaja, m\u00fc\u00fcsin selle maha. Kui mul on vaja, siis nad annavad selle auto kasutada.\u00bbKa Geller meenutas, et Korbi jaoks oli autotehingute aegu juba selge, et riigikogu valimistele ta ei l\u00e4he, ja seega ta ei tea, mis tulevikus saab. Kuidas riigikokku minek tema tulevikuga seotud on? \u00abTa ei tea, mis tema tulevik on, ja seep\u00e4rast rendib, et tal oleks alati v\u00f5imalik [autost] loobuda,\u00bb vastas Geller Postimehe t\u00e4psustavale k\u00fcsimusele.Samas lisas ta, et kui Korb 2021. aasta alguses auto maha m\u00fc\u00fcs, polnud tal plaani autot kohe kasutamiseks rentida.Miks \u00fcldse konsultatsiooni- ja \u00f5igusabifirma autorendiga tegeleb? Autosid rendib Complex Consult selle juhi Gelleri s\u00f5nul v\u00e4lja v\u00e4ga kitsale ringile ja neile, kes on firma kliendid ehk kasutavad nende juriidilisi teenuseid. Oktoobris pandi rentimiseks eraldi p\u00fcsti t\u00fctarfirma nimega KraaGel O\u00dc. Firma \u00f5igusabiteenust kasutas ka Korb.\u00abEnamasti paluvad autoga abi v\u00e4lismaalased, kes tulevad Eestisse ja k\u00fcsivad n\u00e4iteks, kas saab kaheks n\u00e4dalaks. Ma ei nimetaks seda rentimiseks, see on pigem kaasasteenus,\u00bb selgitas Geller, kelle s\u00f5nul on neil selliseid kliente neli-viis.Complex Consult\u2022 Finants- ja juriidilistele konsultatsioonidele orienteeritud Complex Consult on Gelleri juhtimisel avalikkuse t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud ka k\u00fcsitava laenuga Tallinna abilinnapeale Vadim Belobrovtsevile.\u2022 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste aegu laenatud II 887 euro tagasimaksmisega Belobrovtsev venitas ning see viis poliitiku erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni (ERJK) haardesse. Mullu jaanuaris esitas ERJK politseile ka v\u00e4\u00e4rteoteate.\u00dcKS K\u00dcSIMUSMis saab, kui riigikogu liige j\u00e4tab huvide deklaratsiooni esitamata?MARIS MEIESSAAR,\u00a0riigikogu pressiesindajaRiigikogu korruptsioonivastasel erikomisjonil on seaduse j\u00e4rgi \u00f5igus n\u00f5uda selgitusi huvide deklaratsiooni sisu ning deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaja eiramise v\u00f5i deklaratsiooni esitamata j\u00e4tmise p\u00f5hjuste kohta. 2022. aasta deklaratsiooni esitamise vajadust on korruptsioonivastase erikomisjoni sekretariaat saadikule meelde tuletanud.Erikomisjon otsustab enne kevadise istungj\u00e4rgu l\u00f5py pu, milliseid deklaratsioone kontrollida.2021. ja 2022. aastal Mihhail Korb kontrollitavate sihtgrupis ei olnud, mist\u00f5ttu pole erikomisjonil praegu infot, kuidas tema varade seis kujunenud on.Sergei Geller on Keskerakonna ridades kandideerinud kahel korral kohalike omavalitsuste valimistel. Mihhail Korb oma Jeepiga 2018. aasta suvel. Toona kuulus auto veel talle.MEINHARD PULK, ajakirjanik"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve linnajuhtidele avaldati juba umbusaldustKohtla-J\u00e4rve volikogu liikmed esitasid eile umbusaldusavalduse linnapea Virve Linderile, kes valiti sellesse ametisse \u00fclem\u00f6\u00f6dunud kuu l\u00f5pus, aga kel pole \u00f5nnestunud seni moodustada linnavalitsust, ja volikogu esimehele Hendrik Agurile, kes on selles rollis olnud vaid kaks kuud. Linderile esitatud umbusaldusavalduse ette lugenud volikogu liige Anton Dijev \u00fctles, et Linder on kaotanud usalduse, sest ei ole suutnud kokku panna linnavalitsust. Linderi tagandamist soovivad Dijevi s\u00f5nul seitse volikogu liiget: keskerakondlased Valeri K\u00f5rb, Riina Ivanova, Svetlana Korotkova, Sergei Lopin, Arne Berendsen, valimisliitu Progress kuuluv Maria Merkulova ja Anton Dijev, kes valiti volikogusse Keskerakonna nimekirjast, kuid kelle erakonnakaaslased mullu suvel usalduse kaotamise p\u00e4rast erakonnast v\u00e4lja heitsid. Nii Merkulova kui ka Dijev on saanud kuriteokahtlustuse mullu oktoobris vallandunud Kohtla-J\u00e4rve korruptsiooniskandaalis. Enne seda esitasid viis sotsiaaldemokraati - Eduard Odinets, Sergei But\u0161inski, Vladimir T\u0161uzas ja Jelena Mutonen - umbusaldusavalduse volikogu esimehele Agurile, kes valiti sellesse ametisse samuti alles kaks kuud tagasi. Sotside liidri Odinetsi s\u00f5nul ei ole Agur volikogu juhtimisega hakkama saanud.P\u00f5hjarannik"}
{"text":"Oma auto maha m\u00fc\u00fcnud Korb asus seda kuluh\u00fcvitise eest rentimaTALLINN, 2. veebruar, BNS - Korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatavana kohtu all oleva, kevadel riigikogust lahkuva keskerakondlase Mihhail Korbi kuluh\u00fcvitiste dokumentidest vaatab vastu kummaline autorenditehing erakonnale v\u00e4ga l\u00e4hedase \u00f5igusabib\u00fcrooga ehk Korb m\u00fc\u00fcs oma auto, et seda hiljem maksumaksja raha eest rentima hakata, kirjutab Postimees.\u00a0\nKeskerakonna endine peasekret\u00e4r Mihhail Korb m\u00fc\u00fcs 2021. aasta 22. veebruaril ehk kuu aega p\u00e4rast seda, kui puhkenud Porto Franco skandaal pani ta poliitikukarj\u00e4\u00e4rile vaat et l\u00f5pliku p\u00f5ntsu, maha oma 2012. aasta Jeep Grand Cherokee. M\u00fc\u00fcgihinda ta nimetada ei tihanud, mainides lakooniliselt, et tegu oli turuhinnaga.\nOstjaks oli Keskerakonnaga ajalooliselt v\u00e4ga l\u00e4hedastes sidemetes Complex Consult, mille juhtfiguur, 2018. aastast Keskerakonna liige olev ja aastate jooksul erakonnale ligi 20 000 eurot annetanud Sergei Geller meenutas, et hind v\u00f5is olla 20 000 euro kandis. Kas see nii ka oli, Postimehel kontrollida ei \u00f5nnestunud, sest eelmise aasta huvide deklaratsiooni, kus v\u00f5inuks olla kajastatud ka autom\u00fc\u00fcgist saadud tulu, ei ole Korb esitanud, kuigi t\u00e4htaeg oli m\u00f6\u00f6dunud aasta mais.\nP\u00e4rast Jeepi m\u00fc\u00fcki s\u00f5itis Korb aasta aega 2012. aasta Audi A7 Sportbackiga, kuid m\u00fc\u00fcs sellegi 2022. aasta m\u00e4rtsis maha, sedapuhku mitte Complex Consultile. Et autot oli siiski liikumiseks vaja, viis tee ta tagasi aasta eest maha m\u00fc\u00fcdud Jeep Grand Cherokee juurde, mida ta Complex Consultilt rentima hakkas. Ja seda peaaegu ilma isikliku kuluta: riigikogu liikmel on \u00f5igus saada iga kuu 450 euro ulatuses h\u00fcvitisi s\u00f5idukulude eest ning seda Korb m\u00f5istagi kasutas.\nKuigi nii Korb kui ka Geller v\u00e4idavad, et poliitik on kasutanud autot nii, kuidas juhtub, ja \u00fcldse mitte regulaarselt - Gelleri s\u00f5nul pole Korb isegi mitte ainus, kes autot on rentinud -, paistavad tegelikult Korbi rendiharjumused v\u00e4ga rutiinsed ja p\u00fcsivad.\nAuto rendile on alates mullu kevadest l\u00e4inud iga kuu samas suurusj\u00e4rgus summa. Esialgu k\u00fcsis Complex Consult Korbilt Jeepi kasutamise eest renti 451,84 eurot, j\u00e4rgmistel kuudel t\u00f5usis see 453,63 eurole. Viimane, 459-eurone rendimakse tehti jaanuaris, siis juba Complex Consulti \u00e4sjaloodud t\u00fctarfirmale KraaGel O\u00dc.\nKui autorenditurul on hinnad liialt ujuvad, et nende p\u00f5hjal mingeid suuri j\u00e4reldusi teha, siis Auto24.ee lehel ringi vaadates paistab 450-eurone kuuhind pisut \u00fclepaisutatuna: 2012. aasta Jeep Grand Cherokeede hinnad j\u00e4\u00e4vad \u00fcldjuhul 12 000 - 13 000 euro kanti, mis kuumakseks on enamikul juhtudest teinud 230-250 eurot.\nNagu reeglid lubavad, maksis 450 eurot iga kuu kinni maksumaksja. Seega sai Korb v\u00e4idetavalt 20 000 euro eest maha m\u00fc\u00fcdud autot edasi kasutada s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kommiraha eest. Complex Consult on aga Korbile autot rentides teeninud maksumaksjalt tagasi juba veerandi ostusummast ehk veidi \u00fcle 5112 euro.\nJa mitte ainult. 2021. aastal, kui Korb ei olnud Jeepi tagasirentimisega veel alustanud ja s\u00f5itis Audiga, leidis ta teise viisi, kuidas Complex Consultile kuluh\u00fcvitiste toel k\u00e4ivet teha. Kogu 2021. aasta v\u00e4ltel kuni mullu jaanuarini palus Korb kuluh\u00fcvitistest kinni maksta umbes 3800 euro ulatuses Complex Consulti osutatud teenuseid, mille hulgas oli \u00fcrituste korraldamine ja tr\u00fckiteenused. Seega on autom\u00fc\u00fcgitehingu j\u00e4rel Korbi kaudu Complex Consultini j\u00f5udnud 9000 euro jagu maksumaksja raha.\nKorruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus t\u00f5des Postimehele antud kommentaaris, et teadmata konkreetse tehingu tegelikku tausta, tekitab see k\u00f5rvaltvaatajas k\u00fcsimusi avaliku raha s\u00e4\u00e4stliku ja otstarbeka kasutamise kohta.\n\u00abAntud juhul tekitab k\u00fcsimusi vajaliku s\u00f5iduki m\u00fc\u00fcmine ja ostjalt selle tunduvalt kallimalt rentimine ning sellise tehingu tulemusena maksimaalse s\u00f5iduki \u00fc\u00fcrikulu puudutava kuluh\u00fcvitise maksmine. Kulude h\u00fcvitamise s\u00fcsteem peaks soosima l\u00e4bipaistvust, mitte tekitama k\u00fcsimusi h\u00fcvitatava summa m\u00f5istlikkuses ja maksimaalse kasu teenimisele suunatud kokkulepetes. Kindlasti avaldab negatiivset m\u00f5ju ka asjaolu, et kuluh\u00fcvituse p\u00f5him\u00f5tted ei ole ikka veel piisavalt laialt avatud ning annavad v\u00f5imaluse erinevateks t\u00f5lgendusteks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Evestus Postimehele.\u00a0\nKorb \u00fctles autotehinguid kommenteerides, et m\u00fc\u00fcs auto maha ja rentis seda tagasi, kuna ei kasutanud s\u00f5iduvahendit enam nii regulaarselt kui varem. \u00abNiikuinii l\u00f5peb mul riigikogu liikme staatus. Siis pole mul enam v\u00f5imalust [rentida] ja annan selle firmale tagasi,\u00bb m\u00e4rkis ta.\n\u00abMa teadsin, et see firma rendib autosid, ja nad pakkusid, et v\u00f5ivad ka mulle vahel autot rentida. Koguvad, ostavad autosid ja rendivad v\u00e4lja. Ma ei saa probleemist aru. Auto kuulus mulle, mul ei ole autot enam nii palju vaja, m\u00fc\u00fcsin selle maha. Kui mul on vaja, siis nad annavad selle auto kasutada.\u00bb\nKa Geller meenutas, et Korbi jaoks oli autotehingute aegu juba selge, et riigikogu valimistele ta ei l\u00e4he, ja seega ta ei tea, mis tulevikus saab.\u00a0 Samas lisas ta, et kui Korb 2021. aasta alguses auto maha m\u00fc\u00fcs, polnud tal plaani autot kohe kasutamiseks rentida.\nAutosid rendib Complex Consult selle juhi Gelleri s\u00f5nul v\u00e4lja v\u00e4ga kitsale ringile ja neile, kes on firma kliendid ehk kasutavad nende juriidilisi teenuseid. Oktoobris pandi rentimiseks eraldi p\u00fcsti t\u00fctarfirma nimega KraaGel O\u00dc. Firma \u00f5igusabiteenust kasutas ka Korb.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Osta t\u00e4na ja \u00e4ra mitte kunagi maksa\u00abHundi loomus\u00bb on kaasahaarav kelmilugu Tomas Legrantist, endisest Eesti karj\u00e4\u00e4rikurjategijast. \u00abKelmi s\u00fcdame\u00bb teine osa r\u00e4\u00e4gib peategelase elust p\u00e4rast Eestist lahkumist. J\u00e4tkub kriminaalne teekond, mis sedapuhku h\u00f5lmab valeidentiteetidega elamist, rahvusvahelisi pangapettusi ning Eesti kurjategijate argip\u00e4eva Soomes. Loe raamatust katkendit!Osta t\u00e4na ja \u00e4ra mitte kunagi maksa\n\u00dchel p\u00e4eval s\u00f5itsime me Konalast \u00e4ra kesklinna ning peagi v\u00f5is auto aknast n\u00e4ha mere kohal liuglevaid kajakaid. Koertepargid ja lamedad kaljunukid. See siin ei olnud puumajadest pungil Muumitrollide kodulinn edela Soomes, vaid Helsinki l\u00f5unaosa. Rikaste rajoon. Auv\u00e4\u00e4rt advokaadid, pankurid ja arstid.\n\u00abMuidugi Anu Saagimi Ristomatti kah,\u00bb\u00a0\u00fctles Kaifi-Arti autoga m\u00f6\u00f6da inimt\u00fchja t\u00e4navat kulgedes.\n\u00abSiia v\u00f5id sa kolida, kui sul on miljon eurot v\u00f5i k\u00f5va kolm-neli kilo kuus \u00fc\u00fcri alla taguda. Vot! Too helesinine maja seal. Pargi sinna ette,\u00bb\u00a0viipas ta k\u00e4ega hoone suunas.\nEira piirkonna t\u00e4navaid kaunistas prantsuse art nouveau arhitektuur. See siin oli vaese mehe Stockholm. V\u00e4rvilised juugendstiilis hooned, millel looklevate raamistikega aknad ning reljeefid ja fantastilised ornamendid. See siin oli Helsinki kesklinna ajalooline piirkond - Ullanlinna, Eira ja Punavuori. Coco Chanel \u00fctles kord, et on inimesi, kel on raha ja on need, kes on rikkad. Neis piirkondades elasid rikkad. Ma ei osanud arvata, kuidas Kaifi-Arti \u00fcle\u00fcldse rikaste keskele sattus, kuid tema avarasse korterisse sisse jalutades, tundsin teatavat aukartust. Midagi oli see kutt oma elus \u00f5igesti teinud. Kuidas tema maitsemeel nii teadlikuks oli kujunenud, ma samuti ei teadnud. Ise arvanuks, et ta elab m\u00f5nes uusarenduses nagu enamus edevaid noori, kel natukene plekki ja ilge n\u00e4itamisvajadus. Selles piirkonnas postkasti omada t\u00e4hendas omada teatavat staatust, kuid mis staatusest me saame r\u00e4\u00e4kida, kui kuti h\u00fc\u00fcdnimi on Kaifi-Arti?\n\u00abSa midagi juua tahad v\u00f5i?\u00bb\u00a0l\u00f5i Arti \u00fche k\u00fclmkapi ustest lahti. Seej\u00e4rel avas ta oma kahemeetrise k\u00fclmiku teise ukse ning kraapis sealt v\u00e4lja kokkukuivanud pooliku pitsa. Keeras end hoogsalt ringi, t\u00f5mbas ahju lahti ning viskas pitsa koos alustaldrikuga ahju. Pesi k\u00e4ed puhtaks ning t\u00f5mbas k\u00f6\u00f6gikapi \u00fclemiselt riiulilt alla v\u00e4ikese topsi, milles peidus gripp-kott. Graniidist t\u00f6\u00f6tasapinnale joonistas ta endale \u00fche triibu ning t\u00f5mbas selle hooga ninna.\n\u00abV\u00f5i tahad kohvit?\u00bb\nVastust ootamata jalutas ta aparaadini ning vajutas masina nupust k\u00e4ima. Seej\u00e4rel helises tal telefon. \u00abJaaaa,\u00bb\u00a0jalutas ta k\u00f5nele vastates teise tuppa ning t\u00f5mbas l\u00fckandukse koomale.\nKaifi-Arti elutoa kohvilaual vedeles mitu telefoni \u00fches k\u00f5nekaartide \u00fcmbristega. Lauale asetatud kilekaante vahelt paistis k\u00e4tte paras hulk pabereid, mis k\u00f5ik lisaks prinditule olid t\u00e4is kritseldatud. Istusin diivanile ning v\u00f5tsin paberipaki k\u00e4tte. Hunnikute viisi erinevaid lepinguid, k\u00f5ik erinevate nimedega.\n\u00abPanda \u00fctles, et sa pidavat ajudega olema. T\u00f6\u00f6d tahad teha?\u00bb\u00a0alustas ta minuga samasse tuppa tagasi astudes ning r\u00e4\u00e4kis mulle pikalt ja laialt oma operatsioonist ning sellest, mida ta minult ootaks.\n\u00abMul on siin veel paar inimest, kes samu asju teevad, mida sina tegema hakkaksid. Kas sa soome keelt m\u00f5ikad? Saad r\u00e4\u00e4gitud?\u00bb\u00a0k\u00fcsis ta l\u00f5puks ning lasi ka minul r\u00e4\u00e4kida.\n\u00abEi r\u00e4\u00e4gi, aga see ei ole ju probleem. Google translate\u2019i kasutades saab hakkama. Lihtlauseid moodustades ei teki seal mingeid grammatikavigu.\u00bb\n\u00abPohhui need vead. Soomlane on nii loll, et ei oska isegi \u00f5igekirja! T\u00e4htis on, et sa oleksid kogu aeg olemas ja paneksid t\u00e4istuuridel. Saad aru? Iga p\u00e4ev vaja otsida kohti, v\u00f5imalusi, auke. Pankadesse taotlusi saata, lepinguid s\u00f5lmida. Palgalehti ja v\u00e4ljav\u00f5tteid teha. Saad sa sellega hakkama?\u00bb\n\u00abSaan-saan. See ei ole probleem.Teen seda hea meelega.\u00bb\n\u00abPeaasi, et teed. Mul pohhui, on sul see meel n\u00fc\u00fcd hea v\u00f5i mitte. Oota, sa tahad siis mahla v\u00f5i? \u00c4kki teen hoopis kohvit? N\u00e4ed, mine v\u00f5ta n\u00fc\u00fcd ahjust pitsat. Tunne end nagu kodus. Varsti tuleb v\u00e4heke kaadrit juurde. Tutvustan sind inimestele. Panda \u00fctles, et sa oled normaalne vend, ju oled siis normaalne vend. Samas, mida see Panda, kurat, teab? Ta pole ise ka normaalne. Keegi meist pole.\u00bb\n\u00abNormaalne? Ju ma ikka olen normaalne. Vahet pole tegelikult, mis ma olen. Jooki ei pane, kaifi ei pane. R\u00e4hmakaid pr\u00f5mmida ei taha. Ma tahan plekki teenida, muu mulle siin huvi ei paku,\u00bb\u00a0\u00fctlesin toas ringi vaadates.\n\u00abTahad ka sellist elu, jah?\u00bb\u00a0k\u00fcsis Kaifi-Arti minu korteris ekslevat pilku m\u00e4rgates.\n\u00abVaata, k\u00f5ik see tuli mulle tasuta. Mune peab olema,\u00bb\u00a0muigas ta ning j\u00e4tkas uhkeldamist. \u00abM\u00f6\u00f6bel, telekas, harman-kardoni helis\u00fcsteemid. Mida iganes sa siin korteris n\u00e4ed, k\u00f5ik see tuli v\u00f5\u00f5raste inimeste nimel. Ma lihtsalt l\u00e4ksin ja v\u00f5tsin! Kord \u00fche, kord teise t\u0161ordi nimele! Osta t\u00e4na ja \u00e4ra mitte kunagi maksa!\u00bb\n\u00abOsta t\u00e4na ja \u00e4ra mitte kunagi maksa,\u00bb\u00a0kordasin kerge muigega Kaifi-Arti kuldseid s\u00f5nu. Kurat, see k\u00f5las h\u00e4sti! Muidugi olin seda k\u00f5ike ka Eestis aastaid k\u00fcmme teinud, kuid see siin n\u00e4is mulle nagu uus maailm. Soomes sai paljutki osta j\u00e4relmaksuga. ilma, et lepinguid digiallkirjaga allkirjastama peaks. Piisas, kui teadsid inimese isikukoodi ja elukohta. Soomes pakutavad krediidid olid kordades suuremad kui Eestis. Pealegi, Kaifi-Arti tassis lisaks kohalikele \u00abtankistidele\u00bb\u00a0ka teiste riikide kodanikke Soome, et inimesed Soomes arvele v\u00f5tta ning seej\u00e4rel neile kiirkorras kiirlaenud ja j\u00e4relmaksud selga t\u00f5mmata. See oli Kaifi-Arti igap\u00e4evane leib. Ja Eira korter? Sellise korteri said sa vabalt m\u00f5ne eakama \u00abtankisti\u00bb\u00a0nimele rentida. Selleks oli Kaifi-Artil tuttav soomlane, kes j\u00e4rjepanu k\u00f5igile valetas, kuidas tal olla kinnisvarab\u00fcroos omad inimesed. Kogu s\u00fcsteem olevat v\u00e4ga filigraanselt \u00fclesse ehitatud ning korteri rendile saamine alati garanteeritud. Tegelikult ei teinud soomlane muud, kui esitas l\u00e4bi neti \u00fc\u00fcrikorteritele taotlusi. Tahtsin Konala uberikust minema p\u00e4\u00e4seda, et Liina samuti Soome tuua ning \u00fctlesin Artile, et \u00fcks mu soov on endale oma pesa saada. Andnud mulle veebiaadressi, kust sobiva korteri v\u00e4lja sain valida, tegi ta endale k\u00f6\u00f6gis uue triibu ning seej\u00e4rel k\u00fcsis mu k\u00e4est raha.\n\u00abVali v\u00e4lja ja teeme \u00e4ra. Viis sotti tuleb soomlasele maksta. Selline raha sul ju ometi on olemas?\u00bb\u00a0k\u00fcsis Arti ja sirutas k\u00e4e sealsamas pikalt v\u00e4lja nagu mul tulnuks see talle kohe \u00e4ra anda. Tutvus Kaifi-Artiga oli l\u00f5puks tammil \u00abpunni eest l\u00f6\u00f6nud\u00bb. Pidurid olid l\u00f5plikult maas ning n\u00fc\u00fcd tegin ma k\u00f5ike, haarates k\u00e4tega k\u00f5ige j\u00e4rele, mis silmale ilus ja rahakotile hea tundus. Kohad, kust kaupa saada, ja v\u00f5imalused, millest Arti midagi ei teadnud, kirjutasin ma kasumina iseenda arvele. P\u00e4rast seda, kui enda baasvajadused kaetud olid, hakkasin ma iseseisvalt ostjaid sebima, et hangitud kaupadest lahti saada. L\u00f5puks hakkasin m\u00fc\u00fcgikuulutusi ka internetis avaldama. Taas oli lihtne raha leinud tee minuni. N\u00e4dalate m\u00f6\u00f6dudes sain ma k\u00e4tte oma esimese korteri ja peagi kimasin m\u00f6\u00f6da linna ringi v\u00f5\u00f5ra isiku nimel renditud tutikas maastur perse all. V\u00f5\u00f5raste masinatega ringi kihutajaid, kes k\u00f5ik minu v\u00f5ltsitud dokumente kasutades samast kohast s\u00f5idukeid rentimas k\u00e4isid, v\u00f5is juba kahe k\u00e4e s\u00f5rmedel lugeda. Kui juba v\u00f5tmiseks l\u00e4heb, siis tuleb v\u00f5tta kogu raha eest.\nJalutasin oma v\u00e4rske elukoha sisehoovist v\u00e4lja ning tervitasin vastu tulnud jaapanlannat naeratusega. Kortermaja parklas tiksus siniste numbrim\u00e4rkidega BMW, millel ohutuled plinkimas. Diplomaatilisi numbrim\u00e4rke kandvaid autosid v\u00f5is majaalusest garaa\u017eist leida teisigi. Siin trepikojas elasidki peamiselt v\u00e4lismaalased. Nii palju olin ma neid koridoris ja liftis s\u00f5ites trehvanud. See oli maja, kus elas hulganisti diplomaate, arste, v\u00f5\u00f5rap\u00e4raste nimedega spetsialiste ja k\u00f5igi nende diplomeeritute keskel ka \u00fcks Eesti kelm. Elasime rikaste rajoonist kiviviske kaugusel, v\u00f5ttes iga p\u00e4ev ette pikki jalutusk\u00e4ike m\u00f6\u00f6da kallast pikalt jooksnud promenaadi. Ma tundsin end sel ajal v\u00e4ga \u00f5nnelikuna. \u00dches Liina tulekuga hakkasin uskuma, et Helsingi v\u00f5ibki meile koduks saada. Soome meeldis mulle v\u00e4ga. Kord olin ma siia juba sattunud, elades tol ajal Lohjal. Samamoodi uskudes, et ma p\u00fcsivalt Soome j\u00e4\u00e4n ja oma juured selles tuhande j\u00e4rvega maasse ajan. Kuid see oli olnud minu eelmine elu. Elu, mida p\u00fc\u00fcdsin pigem unustada. Mineviku varjudesse vahtimine tekitas tol ajal minus \u00fcksnes frustratsiooni. Minu endine elukaaslane Maria suutis mind j\u00e4tkuvalt endast v\u00e4lja viia, mist\u00f5ttu olin temaga suhtluse t\u00e4ielikult l\u00f5petanud. On naisi, kes \u00fcritavad karistada mehi nende lastega ja on mehi, kes pole piisavalt tugevad, et laste nimel sellest k\u00f5igest \u00fcle olla. Minu ja Maria puhul oli see kombinatsioon k\u00f5ige halvavam. Alates Soome minekust ei olnud ma lastega p\u00f5him\u00f5tteliselt kontakti otsinud ja oli hetki, kui see mind enam isegi ei morjendanud. Mul oli Liina, ja s\u00fcdames teadsin, et \u00fchel p\u00e4eval saab minust, temast ja meie krussis sabaga koerast ka pere.\nPere \u2013 miskit, mida ma \u00fcle k\u00f5ige uskusin end hindavat ja tahtvat. Uskusin, et \u00fchel p\u00e4eval s\u00fcnnib meile kindlapeale ka laps. \u00dchel p\u00e4eval avastame, et oleme igavesti \u00f5nnelikud."}
{"text":"Adani\u00a0aktsiad j\u00e4tkavad s\u00fc\u00fcdistuste j\u00e4rel langemistMUMBAI, 2. veebruar, AFP-BNS \u2013 India \u00e4rimehe Gautam Adani raskustes \u00e4riimpeeriumi ettev\u00f5tete aktsiad j\u00e4tkasid neljap\u00e4eval j\u00e4rsku langust.\nLanguse t\u00f5ttu peatati veidi p\u00e4rast turu avanemist viie tema konglomeraadi ettev\u00f5tte aktsiatega kauplemine.\nAdani Green Energy, Adani Portsi, Adani Total Gasi ja Adani Transmissioni aktsiatega kauplemine peatati, kui need olid kukkunud \u00fcle k\u00fcmne protsendi, samas kui Adani Wilmari aktsia kukkus viis protsenti, n\u00e4itasid Mumbai b\u00f6rsi andmed.\n\u00c4rimees kinnitas videop\u00f6\u00f6rdumises, et hoolimata aktsiate hiljutisest langusest on tema konglomeraadi alusn\u00e4itajad \"tugevad\".\n\"Meie ettev\u00f5tte alusn\u00e4itajad on v\u00e4ga tugevad, meie bilanss on tervislik ja varad kindlad,\" lausus ta p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui tema firma Adani Enterprises oli sunnitud peatama 2,5 miljardi dollarilise aktsiate pakkumise.\nAdani \u00e4riimpeeriumi v\u00e4\u00e4rtus on viimase n\u00e4dala jooksul langenud \u00fcle 100 miljardi dollari.\nKonglomeraat sattus raskustesse, kui USA uuringufirma Hindenburg Research tuli 24. jaanuaril v\u00e4lja pettuses\u00fc\u00fcdistustega.\nHindenburg Research s\u00fc\u00fcdistab India suurfirmat jultunult aktsiahinnaga manipuleerimises ja raamatupidamispettuses. P\u00fchap\u00e4eval esitas Adani 413 lehek\u00fclje pikkuse vastuse, milles s\u00fc\u00fcdistas uuringufirmat valetamises.\u00a0\nKontserni p\u00f5hifirma Adani Enterprisesi aktsia kukkus neljap\u00e4eval 14 protsenti p\u00e4rast pea 30-protsendist langust kolmap\u00e4eval. Alates aasta algusest on selle v\u00e4\u00e4rtus kahanenud poole v\u00f5rra.\nTuru paanikaga seoses on suurpangad Credit Suisse ja Citigroup peatanud Adani v\u00f5lakirjade tunnustamine laenutagatisena, vahendab Bloomberg News.\nAdani Enterprisesi aktsiate v\u00e4\u00e4rtus oli kasvanud viimase viie aastaga enam kui tuhat protsenti.\nAdani oli kuni eelmise n\u00e4dalani maailmas rikkuselt kolmas inimene Elon Muski ja Bernaud Arnaulti j\u00e4rel. Neljap\u00e4evaks oli ta langenud Forbesi edetabelis 16. kohale.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Adani\u00a0aktsiad j\u00e4tkavad s\u00fc\u00fcdistuste j\u00e4rel langemistMUMBAI, 2. veebruar, AFP-BNS \u2013 India \u00e4rimehe Gautam Adani raskustes \u00e4riimpeeriumi ettev\u00f5tete aktsiad j\u00e4tkasid neljap\u00e4eval j\u00e4rsku langust.\nLanguse t\u00f5ttu peatati veidi p\u00e4rast turu avanemist viie tema konglomeraadi ettev\u00f5tte aktsiatega kauplemine.\nAdani Green Energy, Adani Portsi, Adani Total Gasi ja Adani Transmissioni aktsiatega kauplemine peatati, kui need olid kukkunud \u00fcle k\u00fcmne protsendi, samas kui Adani Wilmari aktsia kukkus viis protsenti, n\u00e4itasid Mumbai b\u00f6rsi andmed.\n\u00c4rimees kinnitas videop\u00f6\u00f6rdumises, et hoolimata aktsiate hiljutisest langusest on tema konglomeraadi alusn\u00e4itajad \"tugevad\".\n\"Meie ettev\u00f5tte alusn\u00e4itajad on v\u00e4ga tugevad, meie bilanss on tervislik ja varad kindlad,\" lausus ta p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui tema firma Adani Enterprises oli sunnitud peatama 2,5 miljardi dollarilise aktsiate pakkumise.\nAdani \u00e4riimpeeriumi v\u00e4\u00e4rtus on viimase n\u00e4dala jooksul langenud \u00fcle 100 miljardi dollari.\nKonglomeraat sattus raskustesse, kui USA uuringufirma Hindenburg Research tuli 24. jaanuaril v\u00e4lja pettuses\u00fc\u00fcdistustega.\nHindenburg Research s\u00fc\u00fcdistab India suurfirmat jultunult aktsiahinnaga manipuleerimises ja raamatupidamispettuses. P\u00fchap\u00e4eval esitas Adani 413 lehek\u00fclje pikkuse vastuse, milles s\u00fc\u00fcdistas uuringufirmat valetamises.\u00a0\nKontserni p\u00f5hifirma Adani Enterprisesi aktsia kukkus neljap\u00e4eval 14 protsenti p\u00e4rast pea 30-protsendist langust kolmap\u00e4eval. Alates aasta algusest on selle v\u00e4\u00e4rtus kahanenud poole v\u00f5rra.\nTuru paanikaga seoses on suurpangad Credit Suisse ja Citigroup peatanud Adani v\u00f5lakirjade tunnustamine laenutagatisena, vahendab Bloomberg News.\nAdani Enterprisesi aktsiate v\u00e4\u00e4rtus oli kasvanud viimase viie aastaga enam kui tuhat protsenti.\nAdani oli kuni eelmise n\u00e4dalani maailmas rikkuselt kolmas inimene Elon Muski ja Bernaud Arnaulti j\u00e4rel. Neljap\u00e4evaks oli ta langenud Forbesi edetabelis 16. kohale.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Mihhail Korb m\u00fc\u00fcs auto maha, et seda siis maksumaksja raha eest edasi rentidaKeskerakondlane j\u00e4\u00e4b ikka keskerakondlaseks, siin ei muuda aeg ega koht mitte midagi \u2013 peaasi, et saaks k\u00fc\u00fcned enda poole t\u00f5mmata isegi siis, kui oled juba uurimise all. Jama on selles, et see muster ei pane isegi enam h\u00e4mmastuma.\nPostimees kirjutab, et rahvasaadik Mihhail Korb m\u00fc\u00fcs Porto Franco skandaali puhkemise j\u00e4rel auto maha, et seda siis maksumaksja raha eest edasi rentida.\n\u201eKorruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse t\u00f5ttu kohtu all oleva, kevadel Riigikogust lahkuva keskerakondlase Mihhail Korbi kuluh\u00fcvitiste dokumentidest vaatab vastu kummaline autorenditehing erakonnale v\u00e4ga l\u00e4hedase \u00f5igusabib\u00fcrooga,\u201c kirjutab ajaleht.\nKeskerakonna endine peasekret\u00e4r Mihhail Korb m\u00fc\u00fcs 2021. aasta 22. veebruaril ehk kuu aega p\u00e4rast seda, kui puhkenud Porto Franco skandaal pani ta poliitikukarj\u00e4\u00e4rile vaat et l\u00f5pliku p\u00f5ntsu, maha oma 2012. aasta Jeep Grand Cherokee. M\u00fc\u00fcgihinda ta nimetada ei tihanud, mainides lakooniliselt, et tegu oli turuhinnaga.\nOstjaks oli Keskerakonnaga ajalooliselt v\u00e4ga l\u00e4hedastes sidemetes Complex Consult, kelle juhtfiguur, 2018. aastast Keskerakonna liige olev ja aastate jooksul erakonnale ligi 20 000 eurot annetanud\nP\u00e4rast Jeepi m\u00fc\u00fcki s\u00f5itis Korb aasta aega 2012. aasta Audi A7 Sportbackiga, kuid m\u00fc\u00fcs sellegi 2022. aasta m\u00e4rtsis maha. Et autot oli siiski liikumiseks vaja, viis tee ta tagasi aasta eest maha m\u00fc\u00fcdud Jeep Grand Cherokee juurde, mida ta Complex Consultilt rentima hakkas.\nAllikas: Postimees"}
{"text":"Tuludeklaratsioon puudutab ka kr\u00fcptoinvestoreid02.02.2023\nAutor: Krista Randvere, Maksu- ja Tolliameti maksuaudiitor\n\nTuludeklaratsioon puudutab ka kr\u00fcptoinvestoreid\n\n\u00d5ige pea algab iga-aastane tuludeklaratsioonide esitamine. Varasemate\naastatega v\u00f5rreldes tegi eelmisel aastal suurima h\u00fcppe just\nkr\u00fcptovaradelt teenitud tulu. 2021. aasta kohta deklareeriti ligi 57\nmiljonit eurot tulu ja maksti riigieelarvesse selle pealt tulumaksu \u00fcle 11\nmiljoni euro.\n\nHuvi kr\u00fcptovarade ja nendesse investeerimise vastu on suur ning erinevad\nsuunamudijad ja investorid r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imalustest teenida tulu, kuid ka\nkaasnevatest ohtudest, n\u00e4iteks riskist kaotada v\u00e4\u00e4rtuse languse t\u00f5ttu\nkogu raha v\u00f5i sattuda m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Oluline on pidada silmas,\net iga tehtud investeerimisotsus oleks hoolikalt l\u00e4bi kaalutud. Lisaks on\noluline teada, kr\u00fcptoraha v\u00f5i loodud NFT (non-fungible token) m\u00fc\u00fcgist\nv\u00f5i muul viisil kr\u00fcptorahas saadud tulu, sh \u00fc\u00fcritulu, tuleb eraisikul\ndeklareerida ja maksta tulumaks.\n\nTulu maksustamisel tuleb kr\u00fcptoraha ostu- ja m\u00fc\u00fcgihind v\u00f5i saadud tulu\n\u00fcmber arvutada eurodesse tulu saamise v\u00f5i kulu tegemise kuup\u00e4eval\nkehtinud kr\u00fcptoraha vahetuskursi (turuhinna) alusel. Turutingimustel\ntehingu korral v\u00f5ib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi,\nkus tehing toimus. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid kr\u00fcptorahas, on\ntoodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu, n\u00e4iteks Ameerika\ndollarites, tuleb summa eurodesse \u00fcmber arvestada, kasutades keskpanga\np\u00e4evakurssi Eesti Panga veebilehelt.<https:\/\/www.eestipank.ee\/>\n\nKauplemine\nLevinud tulu teenimise viisiks on kr\u00fcptorahaga kauplemine, mil tulu\nsaadakse kr\u00fcptoraha hinna muutustest. Tulumaksuseaduse t\u00e4henduses on\nkr\u00fcptoraha vara, mis t\u00e4hendab, et kr\u00fcptorahaga tehtud tehing, millest\neraisik saab kasu, tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida real 6.3 v\u00f5i\n8.3. Kasu arvutatakse ostu- ja m\u00fc\u00fcgihinna vahena v\u00f5i vahetamisel vastu\nsaadud vara hinna ja vahetatava kr\u00fcptoraha ostuhinna vahena iga tehtud\ntehingu kohta eraldi. Saadud kasult arvestatakse tulumaks, mis on Eestis\n20%.\n\nN\u00e4ide: Mari ostis 1 Bitcoini hinnaga 19 000 eurot ja m\u00fc\u00fcs selle hinnaga\n21 000 eurot. Mari sai kasu 2000 eurot (21 000 \u2013 19 000), millelt\narvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 * 20%).\n\nOluline on meeles pidada, et deklareerida tuleb ka need kasumlikud\ntehingud, kus kr\u00fcptoraha vahetatakse teise kr\u00fcptoraha vastu, st kasu\nteenitakse ilma, et investori pangakontole laekuks tavavaluutat.\nKuna kr\u00fcptoraha ei ole tulumaksuseaduse m\u00f5istes v\u00e4\u00e4rtpaber, siis\ntehingutest saadud kahju ei arvestata ja ei deklareerita. Samuti ei saa\ntulumaksukohustuse edasil\u00fckkamiseks kasutada investeerimiskontot.\nKui tulu sai alaealine, siis tuleb see samuti deklareerida. Alaealise eest\nesitab tuludeklaratsiooni tema vanem v\u00f5i eestkostja. Lapsevanema\ntuludeklaratsioonis arvesse v\u00f5etavat lapse maksuvaba tulu v\u00e4hendatakse\nlapse aastatulu v\u00f5rra.\nMaksukohustus tekib ka kr\u00fcptorahas kaupade ja teenuste eest tasumisel,\njuhul kui on saadud kasu.\n\nN\u00e4ide: Maril on 1 Bitcoin, mille v\u00e4\u00e4rtus oli ostuhetkel 19 000 eurot.\nT\u00e4na on antud Bitcoini v\u00e4\u00e4rtuseks 21 000 eurot ning Mari otsustab selle\nBitcoini eest osta endale auto. Autoostutehinguga teenib Mari tulu 2000\neurot (21 000 \u2013 19 000), millelt arvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 *\n20%).\n\nKaevandamine\nKr\u00fcptoraha kaevandamine v\u00f5rdsustub Eestis ettev\u00f5tlusega ning\nkaevandamise k\u00e4igus saadud tulu on aga ettev\u00f5tlustulu. Tulu kr\u00fcptoraha\nkaevandamisest tekib aga siis, kui kaevandamise eest saadud kr\u00fcptoraha\nvahetatakse tavavaluuta, n\u00e4iteks eurode v\u00f5i m\u00f5ne muu kr\u00fcptoraha vastu,\nsamuti siis, kui kaevandatud kr\u00fcptoraha eest ostetakse kaupu v\u00f5i\nteenuseid. Saadud tulu tuleb kirja panna ettev\u00f5tlustulu deklaratsiooni\nvormil E. Kui eraisik ei ole ettev\u00f5tjana registreeritud, siis ei saa ta\nkr\u00fcptoraha kaevandades tekkinud kulusid ettev\u00f5tlustulust maha arvata.\nEttev\u00f5tlustulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaks.\nP\u00fcsivalt kaevandamisega tegelemisel tuleb end registreerida \u00e4riregistris\nf\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana (FIE) v\u00f5i tegutseda \u00e4ri\u00fchingu kaudu.\n\nN\u00e4ide: Mari ei ole FIE ning tal puudub oma ettev\u00f5te. Sellele vaatamata\notsustab ta kaevandada kr\u00fcptoraha. Ta ostab vajalikud seadmed ning rendib\nruumi. Mari tegeleb kaevandamisega \u00fcle poole aasta ning saab selle\nperioodi jooksul 10 Bitcoini. Kaevandatud 0,1 Bitcoini eest  ostab Mari uue\ngraafikakaardi. Graafikakaardi hind on 0,1 Bitcoini, ehk 2000 eurot.\nTasudes kauba eest kr\u00fcptorahagga, sai Mari ettev\u00f5tlustulu, mis tuleb \u00e4ra\nm\u00e4rkida tuludeklaratsiooni E vormi real 1.1.1. Kuna Mari ei ole FIE ega\ntegutse \u00e4ri\u00fchingu kaudu, siis ei saa ta kaevandamisega seotud kulusid\n(arvutitehnika, rent jne) maksustamisele kuuluvast summast maha arvata.\n\nLaenamine\nPassiivset tulu on v\u00f5imalik teenida ka kr\u00fcptoraha laenates (ingl. K\nstaking), mille eest laenaja saab tasu (ingl. k staking rewards). Saadud\ntasu on intressitulu, mille eraisik peab samuti tuludeklaratsioonis\ndeklareerima ja tulumaksu tasuma.\n\nN\u00e4ide: Mari laenab v\u00e4lja 15 Solana kr\u00fcptoraha ning teenib selle pealt 1\nSolana kr\u00fcptoraha lisaks. Tasu saamise hetkel on \u00fche Solana kr\u00fcptoraha\nhind 28 eurot. Maril tuleb tuludeklaratsiooni real 5.1 II osa v\u00f5i 8.1\ndeklareerida saadud 28 eurot kui intressitulu, millelt arvestatakse\ntulumaks 5,6 eurot (28 * 20%).\n\nNFT-d\nNFT-d v\u00e4ljendavad unikaalsust nt omandi\u00f5iguseid digitaalsele kunstile,\nvirtuaalsele maat\u00fckile, hobusele, videole v\u00f5i muusikale. NFT soetamisel\ntuleks veenduda, mida ostetakse, millised \u00f5igused kaasnevad jmt. NFT-dega\nseonduvad maksuk\u00fcsimused eeldavad  juhtumip\u00f5hist l\u00e4henemist looja kui\nostja vaates.\n\nN\u00e4ide: Mari on loonud NFT kunstiteose ja autorina saab ta tasu oma NFT\nteose kasutamisse andmise v\u00f5i autori\u00f5iguse v\u00f5\u00f5randamise eest. Saadud\ntulu on Mari jaoks autoritasu, mis tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida\nlitsentsitasuna.\n\nN\u00e4ide 2: Kui J\u00fcri tellib Marilt NFT kunstiteose, siis selle valmistamise\neest Marile makstav tasu on teenustasu, mis maksustatakse s\u00f5ltuvalt\nteenuse osutajast palgatuluna v\u00f5i ettev\u00f5tlustuluna. Kui J\u00fcri ostab ja\nm\u00fc\u00fcb NFT-sid eesm\u00e4rgiga teenida tulu NFT hinna t\u00f5usust, kuulub saadud\ntulu deklareerimisele ja maksustamisele.\n\n\u201cM\u00e4ngi ja teeni\u201d m\u00e4ngud\nNFT-dega ja kr\u00fcptorahaga seostuvad ka mitmed m\u00e4ngud, mis toimivad\np\u00f5him\u00f5ttel \u201em\u00e4ngi ja teeni\u201c. Eelk\u00f5ige tuleb olla t\u00e4helepanelik ja\nj\u00e4lgida tulu tekkimist m\u00e4ngudes, kus saadud NFT-d v\u00f5i kr\u00fcptoraha on\nv\u00f5imalik kasutada m\u00e4ngukeskkonnast v\u00e4ljaspool, sh vahetada tavavaluuta\nv\u00f5i m\u00f5ne muu kr\u00fcptoraha vastu.\n\nSuurte tehingumahtude korral v\u00f5ib arvestuse pidamine olla eraisiku jaoks\nk\u00fcllaltki mahukas ja aegan\u00f5udev. Turul pakutakse erinevaid tarkvarasid,\nmis teevad maksuarvestuse sinu eest. Paljud tarkvarad v\u00f5imaldavad teha\nvalikuid, mida arvutusk\u00e4igus arvesse v\u00f5etakse. Seet\u00f5ttu tuleb\nseadistused alati \u00fcle vaadata, et arvestusk\u00e4ik oleks korrektne ja vastaks\nEesti maksuseadustele. Soetamismaksumuse arvestamiseks v\u00f5ib kasutada FIFO\nv\u00f5i kaalutud keskmise meetodit, mille kasutusel tuleb olla j\u00e4rjepidev.\n\nSelleks, et \u00fcldse maksuarvestust koostada, on t\u00e4htis tehinguandmete\ns\u00e4ilitamine. Tsentraliseeritud platvormidelt on v\u00f5imalik saada\ntehinguinfo, samuti tuleb s\u00e4ilitada rahakottide avalikke v\u00f5tmeid ja\nmaksetega seotud dokumente. Dokumentide s\u00e4ilitamine on oluline, kuna\nsoetamismaksumuse arvestamiseks peab soetamismaksumus olema dokumentaalselt\nt\u00f5endatud, kuid vajadusel ka Maksu- ja Tolliametile esitamiseks.\n\nTuludeklaratsioonide esitamine algab 15. veebruaril ja esitamise t\u00e4htp\u00e4ev\non 2. mai. Esimesed enammakstud tulumaksu tagastused tehakse 28.\nveebruaril. L\u00e4hemalt saab 2022. aasta tulu deklareerimise kohta lugeda\nMaksu- ja Tolliameti 2022. aasta tulu deklareerimise\nlehelt.<https:\/\/www.emta.ee\/eraklient\/maksud-ja-tasumine\/tulu-\ndeklareerimine\/2022-tulu-deklareerimine>\n\nLugupidamisega\nKarin Laurima\nMeediaspetsialist\n504 6343\nwww.emta.ee<http:\/\/www.emta.ee>\n\n________________________________\nK\u00e4esolev e-kiri v\u00f5ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud\nteavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun v\u00f5tke \u00fchendust\nsaatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.\nThis e-mail may contain information which is classified for internal use.\nIf you are not the intended recipient of this message, please notify the\nsender immediately and delete the message."}
{"text":"Varro Vooglaid: kui mind valitakse riigikogu liikmeks, luban seista kindlalt p\u00f5hiseaduse kaitselVarro Vooglaid kinnitab, et kui ta peaks osutuma valituks riigikokku, lubab ta seista kindlalt p\u00f5hiseaduse aluseks olevate p\u00f5him\u00f5tete kaitsel.\nHead Eesti Vabariigi kodanikud!\nKui usaldate mind oma esindajaks riigikogus, luban anda endast parima, et teenida oma rahvast ning seista siiralt vaba ja \u00f5iglase \u00fchiskonna p\u00f5him\u00f5tete eest. Juristina seisan riigikogu liikmeks saades selle eest, et Eesti Vabariigis hakataks suhtuma p\u00f5hiseadusesse t\u00f5siselt. Riigiv\u00f5imu jaoks peab p\u00f5hiseadus olema kohustuslik standard, kuid liigagi sageli peetakse seda vaid soovituslikuks juhiseks.\nP\u00f5hiseaduses on s\u00e4testatud:\nEsiteks\u00a0\u2013 Eesti Vabariik on loodud tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimise l\u00e4bi aegade. Rahvusriiklus on meie ideaal. Sellest ei tohi sammugi taganeda. Eesti on m\u00f5eldud eestlaste rahvuskoduks ja peab selleks ka j\u00e4\u00e4ma.\nTeiseks\u00a0\u2013 Eesti iseseisvus ja s\u00f5ltumatus on aegumatu ning v\u00f5\u00f5randamatu. Seega peame k\u00f5iges juhinduma iseseisvuse ideaalist. Me ei tohi loovutada oma otsustus\u00f5igust j\u00e4rk-j\u00e4rgult Euroopa Liidule ja teistele globalistlikele v\u00f5imustruktuuridele.\nKolmandaks\u00a0\u2013 Eesti on demokraatlik vabariik, kus K\u00f5rgeima riigiv\u00f5imu kandja on rahvas. Seega tuleb anda rahvale tagasi demokraatlikud \u00f5igused, ennek\u00f5ike \u00f5igus valida endale ise riigipea ning \u00f5igus algatada seaduseeln\u00f5usid ja rahvah\u00e4\u00e4letusi.\nNeljandaks\u00a0\u2013 perekond on rahva p\u00fcsimise ja kasvamise ning \u00fchiskonna alusena riigi kaitse all. Seega tuleb kaitsta perekonna ja abielu t\u00e4hendust, seista laste loomuliku \u00f5iguse eest emale ja isale ning tagada vanematele \u00f5igus otsustada ise oma laste kasvatuse ja hariduse \u00fcle.\nJa\u00a0viiendaks\u00a0\u2013 riigiv\u00f5imu teostatakse \u00fcksnes p\u00f5hiseaduse ja sellega koosk\u00f5las olevate seaduste alusel. P\u00f5hiseadusega etten\u00e4htud s\u00f5navabadust, veendumuste vabadust, usuvabadust, s\u00fcdametunnistuse vabadust, vaktsineerimisvabadust, \u00f5igust eraelu, eraomandi ja kodu puutumatusele, s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni ning muid p\u00f5hiseaduslikke \u00f5igusi ja vabadusi ei tohi taandada t\u00fchjaks s\u00f5nak\u00f5lksuks.\nVastupidi, p\u00f5hiseaduslikke \u00f5igusi ja vabadusi tuleb riigiv\u00f5imu kuritarvitamiste eest kaitsta t\u00e4ie t\u00f5sidusega, seades muu hulgas sisse t\u00f5husa j\u00e4relevalve j\u00f5ustruktuuride, prokuratuuri ja kohtute \u00fcle. Ametnikud peavad hakkama oma otsuste eest reaalselt isiklikult vastutama.\nKokku v\u00f5ttes.\u00a0Soovin seista vaba ja \u00f5iglase riigikorralduse eest, kus riigiv\u00f5im sekkub kodanike ellu nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik ja kus kodanikud v\u00f5tavad ise oma elu eest vastutuse.\u00a0\nEesti peab olema riik, mis austab \u00fchiskonna moraalseid alusv\u00e4\u00e4rtusi, hoidub \u00fclereguleerimisest, liigsest maksustamisest ja p\u00f5hjendamatust salastamisest, v\u00f5itleb t\u00e4ie t\u00f5sidusega korruptsiooniga, austab Eesti loodust meie \u00fchise elukeskkonna ja rahvusliku rikkusena, seab nii energia- kui ka julgeolekupoliitikas esikohale oma rahva heaolu ning pingutab eriliselt selle nimel, et tagada laste kui meie \u00fchiskonna k\u00f5ige n\u00f5rgemate liikmete kaitse.\nLuban oma s\u00fcdametunnistusele toetudes seista selle n\u00e4gemuse eest nii h\u00e4sti kui suudan. T\u00e4nan teid, kui annate mulle selleks v\u00f5imaluse ja usaldate mind oma esindajaks riigikogus!\nLisainfot minu seisukohtade kohta leiate minu kodulehelt aadressiga varrovooglaid.ee."}
{"text":"Janek Saareoks: 5 valimiseelset soovitust poliitikutele, mis aitaksid logistikasektoritLogistikasektor on viimasel kolmel aastal tegutsenud pigem selles kategoorias, kus on l\u00e4inud h\u00e4sti, kuid n\u00fc\u00fcd ootavad ees keerulisemad ajad, kirjutab AS Schenker Baltikumi peadirektor ja ELEA n\u00f5ukogu liige Janek Saareoks. Millised on tema valimiseelsed soovitused poliitikutele, et sektor neist raskustest ilma suuremate kaotusteta l\u00e4bi tuleks?\nJanek Saareoks (paremal) selgitas ettev\u00f5tjate ootusi poliitikutele ka t\u00e4navusel Autovedajate Aastakonverentsil. Uustulnuk poliitikas, Parempoolsete ridadesse kuuluv Allan Muuk, kuulas teda huviga.\nAutor: Raul Mee\nProblemaatikat ja v\u00e4ljakutseid on erinevaid: globaalne geopoliitika on p\u00f5hjalikult muutunud, geopoliitiline olukord ka Eesti jaoks on muutunud negatiivsemaks, siseturu kaitsemeetmeid on riigid usinasti rakendanud, tohutu puudus on autojuhtidest, eba\u00f5iglane konkurents veoturul (riigid on erineva korruptsiooni tasemega Ida-Euroopa vs L\u00e4\u00e4ne-Euroopa) ja kogu pilti hakkab j\u00f5uliselt ringi kujundama ka \u201crohepoliitika\u201d."}
{"text":"Danilson-J\u00e4rg: liigume edasi Vene varade konfiskeerimise eeln\u00f5ugaTALLINN, 2. veebruar, BNS \u2013 Valitsus arutas neljap\u00e4evasel kabinetiistungil muu hulgas v\u00f5imalusi Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamiseks ja konfiskeerimiseks; justiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rje s\u00f5nul liigutakse sellega edasi ja kavas on koostada teemat reguleeriv eeln\u00f5u.\nKuigi sanktsioneeritud varade k\u00fclmutamise teema on nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil reguleeritud, on k\u00fclmutatud varade konfiskeerimine Ukrainale s\u00f5jakahjude kompenseerimiseks ministri s\u00f5nul \u00f5iguslikult ebaselge. \"Valituse t\u00e4nane [neljap\u00e4evane \u2013 toim.] indikatsioon oligi, et me peaksime sellega edasi minema ja esitama ka vastava eeln\u00f5u, justiitsministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi koost\u00f6\u00f6s,\" selgitas Danilson-J\u00e4rg.\u00a0\nMinister m\u00e4rkis, et Ukraina on loomas s\u00f5jakahjude registrit ning juhul, kui Ukraina otsustab esitada Vene F\u00f5deratsioonile kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude, mida Venemaa keeldub t\u00e4itmast, on ministri selgitusel teoreetiliselt Ukrainal v\u00f5imalus k\u00fcsida abi teistelt riikidel v\u00f5i ka n\u00e4iteks Euroopa Liidult n\u00f5ude t\u00e4itmiseks, kasutades nende riikide jurisdiktsiooni all olevaid Vene varasid.\u00a0\n\"Me peame igal juhul valmistuma selleks, et Ukraina poolt niisugused abipalved v\u00f5ivad tulla ja me peame kindlasti nende sanktsioneeritud varade konfiskeerimise teema kohta minigisuguse juriidilise lahenduseni j\u00f5udma,\" lisas minister.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Danilson-J\u00e4rg: liigume edasi Vene varade konfiskeerimise eeln\u00f5ugaTALLINN, 2. veebruar, BNS \u2013 Valitsus arutas neljap\u00e4evasel kabinetiistungil muu hulgas v\u00f5imalusi Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamiseks ja konfiskeerimiseks; justiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rje s\u00f5nul liigutakse sellega edasi ja kavas on koostada teemat reguleeriv eeln\u00f5u.\nKuigi sanktsioneeritud varade k\u00fclmutamise teema on nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil reguleeritud, on k\u00fclmutatud varade konfiskeerimine Ukrainale s\u00f5jakahjude kompenseerimiseks ministri s\u00f5nul \u00f5iguslikult ebaselge. \"Valituse t\u00e4nane [neljap\u00e4evane \u2013 toim.] indikatsioon oligi, et me peaksime sellega edasi minema ja esitama ka vastava eeln\u00f5u, justiitsministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi koost\u00f6\u00f6s,\" selgitas Danilson-J\u00e4rg.\u00a0\nMinister m\u00e4rkis, et Ukraina on loomas s\u00f5jakahjude registrit ning juhul, kui Ukraina otsustab esitada Vene F\u00f5deratsioonile kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude, mida Venemaa keeldub t\u00e4itmast, on ministri selgitusel teoreetiliselt Ukrainal v\u00f5imalus k\u00fcsida abi teistelt riikidel v\u00f5i ka n\u00e4iteks Euroopa Liidult n\u00f5ude t\u00e4itmiseks, kasutades nende riikide jurisdiktsiooni all olevaid Vene varasid.\u00a0\n\"Me peame igal juhul valmistuma selleks, et Ukraina poolt niisugused abipalved v\u00f5ivad tulla ja me peame kindlasti nende sanktsioneeritud varade konfiskeerimise teema kohta minigisuguse juriidilise lahenduseni j\u00f5udma,\" lisas minister.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Maksuamet selgitab: kuidas kr\u00fcptoinvestorid peavad makse tasuma\u00d5ige pea algab iga-aastane tuludeklaratsioonide esitamine. Varasemate aastatega v\u00f5rreldes tegi eelmisel aastal suurima h\u00fcppe just kr\u00fcptovaradelt teenitud tulu. 2021. aasta kohta deklareeriti ligi 57 miljonit eurot tulu ja maksti riigieelarvesse selle pealt tulumaksu \u00fcle 11 miljoni euro.Maksu- ja Tolliameti maksuaudiitor Krista Randvere selgitab, et huvi kr\u00fcptovarade ja nendesse investeerimise vastu on suur ning erinevad suunamudijad ja investorid r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imalustest teenida tulu, kuid ka kaasnevatest ohtudest, n\u00e4iteks riskist kaotada v\u00e4\u00e4rtuse languse t\u00f5ttu kogu raha v\u00f5i sattuda m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Oluline on pidada silmas, et iga tehtud investeerimisotsus oleks hoolikalt l\u00e4bi kaalutud. Lisaks on oluline teada, kr\u00fcptoraha v\u00f5i loodud NFT (non-fungible token) m\u00fc\u00fcgist v\u00f5i muul viisil kr\u00fcptorahas saadud tulu, sh \u00fc\u00fcritulu, tuleb eraisikul deklareerida ja maksta tulumaks.\nTulu maksustamisel tuleb kr\u00fcptoraha ostu- ja m\u00fc\u00fcgihind v\u00f5i saadud tulu \u00fcmber arvutada eurodesse tulu saamise v\u00f5i kulu tegemise kuup\u00e4eval kehtinud kr\u00fcptoraha vahetuskursi (turuhinna) alusel. Turutingimustel tehingu korral v\u00f5ib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid kr\u00fcptorahas, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu, n\u00e4iteks Ameerika dollarites, tuleb summa eurodesse \u00fcmber arvestada, kasutades keskpanga p\u00e4evakurssi Eesti Panga veebilehelt.\n\nKauplemine\n\nLevinud tulu teenimise viisiks on kr\u00fcptorahaga kauplemine, mil tulu saadakse kr\u00fcptoraha hinna muutustest. Tulumaksuseaduse t\u00e4henduses on kr\u00fcptoraha vara, mis t\u00e4hendab, et kr\u00fcptorahaga tehtud tehing, millest eraisik saab kasu, tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida real 6.3 v\u00f5i 8.3. Kasu arvutatakse ostu- ja m\u00fc\u00fcgihinna vahena v\u00f5i vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava kr\u00fcptoraha ostuhinna vahena iga tehtud tehingu kohta eraldi. Saadud kasult arvestatakse tulumaks, mis on Eestis 20%.\n\nN\u00e4ide: Mari ostis 1 Bitcoini hinnaga 19 000 eurot ja m\u00fc\u00fcs selle hinnaga 21 000 eurot. Mari sai kasu 2000 eurot (21 000 \u2013 19 000), millelt arvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 * 20%).\n\nOluline on meeles pidada, et deklareerida tuleb ka need kasumlikud tehingud, kus kr\u00fcptoraha vahetatakse teise kr\u00fcptoraha vastu, st kasu teenitakse ilma, et investori pangakontole laekuks tavavaluutat.\nKuna kr\u00fcptoraha ei ole tulumaksuseaduse m\u00f5istes v\u00e4\u00e4rtpaber, siis tehingutest saadud kahju ei arvestata ja ei deklareerita. Samuti ei saa tulumaksukohustuse edasil\u00fckkamiseks kasutada investeerimiskontot.\nKui tulu sai alaealine, siis tuleb see samuti deklareerida. Alaealise eest esitab tuludeklaratsiooni tema vanem v\u00f5i eestkostja. Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse v\u00f5etavat lapse maksuvaba tulu v\u00e4hendatakse lapse aastatulu v\u00f5rra.\nMaksukohustus tekib ka kr\u00fcptorahas kaupade ja teenuste eest tasumisel, juhul kui on saadud kasu.\n\nN\u00e4ide: Maril on 1 Bitcoin, mille v\u00e4\u00e4rtus oli ostuhetkel 19 000 eurot. T\u00e4na on antud Bitcoini v\u00e4\u00e4rtuseks 21 000 eurot ning Mari otsustab selle Bitcoini eest osta endale auto. Autoostutehinguga teenib Mari tulu 2000 eurot (21 000 \u2013 19 000), millelt arvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 * 20%).\n\n\nKaevandamine\n\nKr\u00fcptoraha kaevandamine v\u00f5rdsustub Eestis ettev\u00f5tlusega ning kaevandamise k\u00e4igus saadud tulu on aga ettev\u00f5tlustulu. Tulu kr\u00fcptoraha kaevandamisest tekib aga siis, kui kaevandamise eest saadud kr\u00fcptoraha vahetatakse tavavaluuta, n\u00e4iteks eurode v\u00f5i m\u00f5ne muu kr\u00fcptoraha vastu, samuti siis, kui kaevandatud kr\u00fcptoraha eest ostetakse kaupu v\u00f5i teenuseid. Saadud tulu tuleb kirja panna ettev\u00f5tlustulu deklaratsiooni vormil E. Kui eraisik ei ole ettev\u00f5tjana registreeritud, siis ei saa ta kr\u00fcptoraha kaevandades tekkinud kulusid ettev\u00f5tlustulust maha arvata. Ettev\u00f5tlustulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaks. P\u00fcsivalt kaevandamisega tegelemisel tuleb end registreerida \u00e4riregistris f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana (FIE) v\u00f5i tegutseda \u00e4ri\u00fchingu kaudu.\n\nN\u00e4ide: Mari ei ole FIE ning tal puudub oma ettev\u00f5te. Sellele vaatamata otsustab ta kaevandada kr\u00fcptoraha. Ta ostab vajalikud seadmed ning rendib ruumi. Mari tegeleb kaevandamisega \u00fcle poole aasta ning saab selle perioodi jooksul 10 Bitcoini. Kaevandatud 0,1 Bitcoini eest ostab Mari uue graafikakaardi. Graafikakaardi hind on 0,1 Bitcoini, ehk 2000 eurot. Tasudes kauba eest kr\u00fcptorahagga, sai Mari ettev\u00f5tlustulu, mis tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida tuludeklaratsiooni E vormi real 1.1.1. Kuna Mari ei ole FIE ega tegutse \u00e4ri\u00fchingu kaudu, siis ei saa ta kaevandamisega seotud kulusid (arvutitehnika, rent jne) maksustamisele kuuluvast summast maha arvata.\n\n\nLaenamine\n\nPassiivset tulu on v\u00f5imalik teenida ka kr\u00fcptoraha laenates (ingl. K staking), mille eest laenaja saab tasu (ingl. k staking rewards). Saadud tasu on intressitulu, mille eraisik peab samuti tuludeklaratsioonis deklareerima ja tulumaksu tasuma.\n\nN\u00e4ide: Mari laenab v\u00e4lja 15 Solana kr\u00fcptoraha ning teenib selle pealt 1 Solana kr\u00fcptoraha lisaks. Tasu saamise hetkel on \u00fche Solana kr\u00fcptoraha hind 28 eurot. Maril tuleb tuludeklaratsiooni real 5.1 II osa v\u00f5i 8.1 deklareerida saadud 28 eurot kui intressitulu, millelt arvestatakse tulumaks 5,6 eurot (28 * 20%).\n\n\nNFT-d\n\nNFT-d v\u00e4ljendavad unikaalsust nt omandi\u00f5iguseid digitaalsele kunstile, virtuaalsele maat\u00fckile, hobusele, videole v\u00f5i muusikale. NFT soetamisel tuleks veenduda, mida ostetakse, millised \u00f5igused kaasnevad jmt. NFT-dega seonduvad maksuk\u00fcsimused eeldavad juhtumip\u00f5hist l\u00e4henemist looja kui ostja vaates.\n\nN\u00e4ide: Mari on loonud NFT kunstiteose ja autorina saab ta tasu oma NFT teose kasutamisse andmise v\u00f5i autori\u00f5iguse v\u00f5\u00f5randamise eest. Saadud tulu on Mari jaoks autoritasu, mis tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida litsentsitasuna.\n\n\nN\u00e4ide 2: Kui J\u00fcri tellib Marilt NFT kunstiteose, siis selle valmistamise eest Marile makstav tasu on teenustasu, mis maksustatakse s\u00f5ltuvalt teenuse osutajast palgatuluna v\u00f5i ettev\u00f5tlustuluna. Kui J\u00fcri ostab ja m\u00fc\u00fcb NFT-sid eesm\u00e4rgiga teenida tulu NFT hinna t\u00f5usust, kuulub saadud tulu deklareerimisele ja maksustamisele.\n\n\n\u00abM\u00e4ngi ja teeni\u00bb\u00a0m\u00e4ngud\n\nNFT-dega ja kr\u00fcptorahaga seostuvad ka mitmed m\u00e4ngud, mis toimivad p\u00f5him\u00f5ttel \u201em\u00e4ngi ja teeni\u201c. Eelk\u00f5ige tuleb olla t\u00e4helepanelik ja j\u00e4lgida tulu tekkimist m\u00e4ngudes, kus saadud NFT-d v\u00f5i kr\u00fcptoraha on v\u00f5imalik kasutada m\u00e4ngukeskkonnast v\u00e4ljaspool, sh vahetada tavavaluuta v\u00f5i m\u00f5ne muu kr\u00fcptoraha vastu.\nSuurte tehingumahtude korral v\u00f5ib arvestuse pidamine olla eraisiku jaoks k\u00fcllaltki mahukas ja aegan\u00f5udev. Turul pakutakse erinevaid tarkvarasid, mis teevad maksuarvestuse sinu eest. Paljud tarkvarad v\u00f5imaldavad teha valikuid, mida arvutusk\u00e4igus arvesse v\u00f5etakse. Seet\u00f5ttu tuleb seadistused alati \u00fcle vaadata, et arvestusk\u00e4ik oleks korrektne ja vastaks Eesti maksuseadustele. Soetamismaksumuse arvestamiseks v\u00f5ib kasutada FIFO v\u00f5i kaalutud keskmise meetodit, mille kasutusel tuleb olla j\u00e4rjepidev.\nSelleks, et \u00fcldse maksuarvestust koostada, on t\u00e4htis tehinguandmete s\u00e4ilitamine. Tsentraliseeritud platvormidelt on v\u00f5imalik saada tehinguinfo, samuti tuleb s\u00e4ilitada rahakottide avalikke v\u00f5tmeid ja maksetega seotud dokumente. Dokumentide s\u00e4ilitamine on oluline, kuna soetamismaksumuse arvestamiseks peab soetamismaksumus olema dokumentaalselt t\u00f5endatud, kuid vajadusel ka Maksu- ja Tolliametile esitamiseks.\nTuludeklaratsioonide esitamine algab 15. veebruaril ja esitamise t\u00e4htp\u00e4ev on 2. mai. Esimesed enammakstud tulumaksu tagastused tehakse 28. veebruaril. L\u00e4hemalt saab 2022. aasta tulu deklareerimise kohta lugeda Maksu- ja Tolliameti 2022. aasta tulu deklareerimise lehelt."}
{"text":"Justiitsminsiter: liigume edasi Vene varade konfiskeerimise plaanigaValitsus arutas neljap\u00e4evasel kabinetiistungil muu hulgas v\u00f5imalusi Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamiseks ja konfiskeerimiseks. Justiitsminister\u00a0Lea Danilson-J\u00e4rje s\u00f5nul liigutakse sellega edasi ja kavas on koostada teemat reguleeriv eeln\u00f5u.Kuigi sanktsioneeritud varade k\u00fclmutamise teema on nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil reguleeritud, on k\u00fclmutatud varade konfiskeerimine Ukrainale s\u00f5jakahjude kompenseerimiseks ministri s\u00f5nul \u00f5iguslikult ebaselge. \u00abValituse t\u00e4nane (neljap\u00e4evane \u2013 toim.)\u00a0indikatsioon oligi, et me peaksime sellega edasi minema ja esitama ka vastava eeln\u00f5u, justiitsministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi koost\u00f6\u00f6s,\u00bb\u00a0selgitas Danilson-J\u00e4rg.\nMinister m\u00e4rkis, et Ukraina on loomas s\u00f5jakahjude registrit ning juhul, kui Ukraina otsustab esitada Vene F\u00f6deratsioonile kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude, mida Venemaa keeldub t\u00e4itmast, on ministri selgitusel teoreetiliselt Ukrainal v\u00f5imalus k\u00fcsida abi teistelt riikidel v\u00f5i ka n\u00e4iteks Euroopa Liidult n\u00f5ude t\u00e4itmiseks, kasutades nende riikide jurisdiktsiooni all olevaid Vene varasid.\n\u00abMe peame igal juhul valmistuma selleks, et Ukraina poolt niisugused abipalved v\u00f5ivad tulla ja me peame kindlasti nende sanktsioneeritud varade konfiskeerimise teema kohta minigisuguse juriidilise lahenduseni j\u00f5udma,\u00bb\u00a0lisas minister."}
{"text":"EK juht on Ukraina korruptsioonit\u00f5rjemeetmetega rahulKIIEV, 2. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kiitis neljap\u00e4eval Ukraina pingutusi korruptsiooni v\u00e4ljajuurimiseks ning sel eesm\u00e4rgil algatatud juurdlusi ja k\u00f5rgete ametiisikute vallandamist.\n\"Mulle teeb heameelt n\u00e4ha, et teie korruptsioonivastased organid on valvel ja tuvastavad efektiivselt korruptsioonijuhtumeid,\" \u00fctles von der Leyen pressikonverentsil, kus esines ka president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\n\"Ma kiidan heaks ka teie kiire reageerimise poliitilisel tasandil tagamaks, et v\u00f5itlus korruptsiooniga annab k\u00e4egakatsutavaid tulemusi ja hoogustub veelgi.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EK juht on Ukraina korruptsioonit\u00f5rjemeetmetega rahulKIIEV, 2. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kiitis neljap\u00e4eval Ukraina pingutusi korruptsiooni v\u00e4ljajuurimiseks ning sel eesm\u00e4rgil algatatud juurdlusi ja k\u00f5rgete ametiisikute vallandamist.\n\"Mulle teeb heameelt n\u00e4ha, et teie korruptsioonivastased organid on valvel ja tuvastavad efektiivselt korruptsioonijuhtumeid,\" \u00fctles von der Leyen pressikonverentsil, kus esines ka president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\n\"Ma kiidan heaks ka teie kiire reageerimise poliitilisel tasandil tagamaks, et v\u00f5itlus korruptsiooniga annab k\u00e4egakatsutavaid tulemusi ja hoogustub veelgi.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EK juht on Ukraina korruptsioonit\u00f5rjemeetmetega rahulKIIEV, 2. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kiitis neljap\u00e4eval Ukraina pingutusi korruptsiooni v\u00e4ljajuurimiseks ning sel eesm\u00e4rgil algatatud juurdlusi ja k\u00f5rgete ametiisikute vallandamist.\n\"Mulle teeb heameelt n\u00e4ha, et teie korruptsioonivastased organid on valvel ja tuvastavad efektiivselt korruptsioonijuhtumeid,\" \u00fctles von der Leyen pressikonverentsil, kus esines ka president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i.\n\"Ma kiidan heaks ka teie kiire reageerimise poliitilisel tasandil tagamaks, et v\u00f5itlus korruptsiooniga annab k\u00e4egakatsutavaid tulemusi ja hoogustub veelgi.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tallinnas toimub s\u00fcgisel avatud valitsemise partnerluse tippkohtumineTALLINN, 2. veebruar, BNS \u2013 Eesti v\u00f5\u00f5rustab 6.-7. septembril Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatud valitsemise partnerluse tippkohtumist, mis toob kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodaniku\u00fchendused ja poliitikakujundajad \u00fcle maailma.\nKohtumise keskmes on avatud valitsemine digiajastul, tehnoloogia v\u00f5imalused valitsemise ja poliitikakujundamise l\u00e4bipaistvamaks muutmisel ning demokraatia hoidmine.\n\"Ootamatustest ja raskusest \u00fclesaamiseks vajame tugevat kodaniku\u00fchiskonda. Dialoogi ja koost\u00f6\u00f6d on hilja luua kui kriis on k\u00e4es. Vastupidi, see on osa kriisiplaanist. Eesti l\u00e4bipaistev e-valitsemine ja tihe koost\u00f6\u00f6 vabakonnaga paistab maailmas silma ning riigi \u00fclesehitamine on meile andnud v\u00e4\u00e4rtuslikke kogemusi, mida edasi anda,\" m\u00e4rkis Eesti peaminister Kaja Kallas. \"Eesti avatud valitsemise partnerluse kaaseesistumine ja meil toimuv tippkohtumine on l\u00e4bipaistva ja kaasava valitsemise t\u00e4hts\u00fcndmus\" lisas Kallas.\n\"Eestil on au v\u00f5\u00f5rustada avatud valitsemise partnerluse tippkohtumist Tallinnas. Meie kogemusi ja teadmisi l\u00e4bipaistval ja kaasaval valitsemisel hinnatakse nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt,\" \u00fctles riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop. \"Viimaste aastate kriisid ja rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemine n\u00e4itavad, et kriisid ei ole enam ajutise iseloomuga, vaid m\u00f5jutavad igap\u00e4evaelu pikemaajalisemalt. See esitab uued v\u00e4ljakutsed ka valitsemisele. Tippkohtumisel asume neile v\u00e4ljakutsetele lahendusi otsima,\" m\u00e4rkis Peterkop.\n\"Kodaniku\u00fchiskonna ja valitsuste koost\u00f6\u00f6 on praegu v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Ainult \u00fcheskoos s\u00fcnnivad kestlikud lahendused. Kaaseesistumine Eestiga aitab seista vastu v\u00e4ljakutsetele ning toetada avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete juurutamist \u00fcle maailma,\" m\u00e4rkis kaaseesistuja Anabel Cruz. \"Tallinna tippkohtumine annab hea v\u00f5imaluse kogemusi jagada ja lahendusi leida,\" lisas ta.\n\"Avatud valitsemise partnerlus toob kokku valitsused ja kodaniku\u00fchiskonna reformijad kindlustamaks, et kodanike h\u00e4\u00e4l oleks kuuldav ja nende vajadused rahuldatud. Eesti on olnud avatud valitsemise suunan\u00e4itaja, eriti n\u00e4idates eeskuju digiv\u00f5imaluste kasutamisel avalike teenuste arendamisel ja kodanike kaasamisel. Eesti julge ja tugev toetus Ukrainale on eeskujuks k\u00f5igile neile, kes igap\u00e4evaselt seisavad demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste eest,\" s\u00f5nas OGP tegevjuht Sanjay Pradhan.\nRiigikantselei korraldatav tippkohtumine toimub Eesti avatud valitsemise partnerluse kaaseesistumise raames, mille Eesti v\u00f5ttis \u00fcle oktoobris 2022 Itaalialt ning Tansaania kodaniku\u00fchenduselt. Eesti kaaseesistuja on Uruguay kommunikatsiooni- ja arenguinstituudi asutaja ja direktor Anabel Cruz. Eesistumisel l\u00e4htutakse avatud valitsemise partnerluse strateegiast 2023-2028, mis valmib t\u00e4navu kevadel. Strateegia eesm\u00e4rgistab tegevused demokraatiat \u00e4hvardavatele ohtudele vastuseismiseks, korruptsioonivastaseks v\u00f5itluseks, inim\u00f5iguste eest seismiseks kodanikuvabaduste toetamiseks ja digitaalse valitsemise edendamiseks.\nEesti on OGP liige alates 2012. aastast ning Eestit esindab OGP t\u00f6\u00f6s riigikantselei riigisekret\u00e4ri isikus. OGP-sse kuulub 76 riiki ja 106 kohalikku omavalitsust.\nTippkohtumisele on oodata k\u00f5igi liikmesriikide delegatsioone, sealhulgas riigi- ja valitsusjuhte. Kohtumisele oodatakse umbes 2000 osalejat. Tippkohtumise korraldamist juhib riigikantselei.\nKevadel kuulutatakse v\u00e4lja vabatahtlike konkurss.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Danske Bank langes trahvide j\u00e4rel kahjumisseTaani Danske Bank teatas neljap\u00e4eval suurest kahjumist l\u00e4inud aastal, kui panka tabasid tohutud rahapesuga seotud trahvid USA-s ja kodumaal.Taani Danske Bank teatas neljap\u00e4eval suurest kahjumist l\u00e4inud aastal, kui panka tabasid tohutud rahapesuga seotud trahvid USA-s ja kodumaal.Panga kahjum ulatus mullu 5,1 miljardi Taani krooni ehk 685,5 miljoni euroni.K\u00e4esolevaks aastaks prognoosis Danske 15-17 miljardi kroonist ehk 2-2,3 miljardi eurost kasumit.Danske m\u00e4rkis, et 2022. aasta oli ebatavaline\u00a0tulenevalt turuvolatiilsusest, inflatsiooni kiirenemisest Vene-Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu ja makromajandusliku v\u00e4ljavaate halvenemisest.Samuti pani pank k\u00f5rvale pea 1,8 miljardit eurot juriidilisteks kulutusteks seoses rahapesuskandaaliga selle Eesti harus.Detsembris tunnistas Danske Bank end s\u00fc\u00fcdi Ameerika pankade petmises seoses Venemaa ja muude riikide kurjategijate raha suunamise USA finantss\u00fcsteemi l\u00e4bi panga Eesti haru.Pank n\u00f5ustus trahviga\n\nDanske n\u00f5ustus maksma pettuse eest kaks miljardit dollarit trahvi.J\u00e4rgmisel p\u00e4eval saadi 3,5 miljardit krooni ehk 470,5 miljonit eurot trahvi ka Taani finantsj\u00e4relevalvelt.Lisaks konfiskeerisid Taani v\u00f5imud 1,25 miljardit krooni (168 miljonit eurot) tulu, mis saadi panga n\u00fc\u00fcdseks suletud Eesti haru tehingutelt."}
{"text":"Puust ja punaseks | Kuidas tasuda tulumaks kr\u00fcptoraha tehinguteltOn oluline teada et, kr\u00fcptoraha v\u00f5i loodud NFT (non-fungible token) m\u00fc\u00fcgist v\u00f5i muul viisil kr\u00fcptorahas saadud tulu, sealhulgas \u00fc\u00fcritulu, tuleb eraisikul deklareerida ja maksta tulumaks, kirjutab Maksu- ja Tolliameti maksuaudiitor Krista Randvere.\nSiin on n\u00e4ited, kuidas deklareerida nii kr\u00fcptorahas teenitud kauplemis-, kaevandamis-, n\u00f6 stake'imise ning ka NFT'de ja m\u00e4ngudega teenitud tulu.\n\u00d5ige pea algab iga-aastane tuludeklaratsioonide esitamine. Varasemate aastatega v\u00f5rreldes tegi eelmisel aastal suurima h\u00fcppe just kr\u00fcptovaradelt teenitud tulu. 2021. aasta kohta deklareeriti ligi 57 miljonit eurot tulu ja maksti riigieelarvesse selle pealt tulumaksu \u00fcle 11 miljoni euro.\nHuvi kr\u00fcptovarade ja nendesse investeerimise vastu on suur ning erinevad suunamudijad ja investorid r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imalustest teenida tulu, kuid ka kaasnevatest ohtudest, n\u00e4iteks riskist kaotada v\u00e4\u00e4rtuse languse t\u00f5ttu kogu raha v\u00f5i sattuda m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Oluline on pidada silmas, et iga tehtud investeerimisotsus oleks hoolikalt l\u00e4bi kaalutud. Lisaks on oluline teada, kr\u00fcptoraha v\u00f5i loodud NFT (non-fungible token) m\u00fc\u00fcgist v\u00f5i muul viisil kr\u00fcptorahas saadud tulu, sh \u00fc\u00fcritulu, tuleb eraisikul deklareerida ja maksta tulumaks.\nTulu maksustamisel tuleb kr\u00fcptoraha ostu- ja m\u00fc\u00fcgihind v\u00f5i saadud tulu \u00fcmber arvutada eurodesse tulu saamise v\u00f5i kulu tegemise kuup\u00e4eval kehtinud kr\u00fcptoraha vahetuskursi (turuhinna) alusel. Turutingimustel tehingu korral v\u00f5ib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid kr\u00fcptorahas, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu, n\u00e4iteks Ameerika dollarites, tuleb summa eurodesse \u00fcmber arvestada, kasutades keskpanga p\u00e4evakurssi Eesti Panga veebilehelt.\nKauplemine\nLevinud tulu teenimise viisiks on kr\u00fcptorahaga kauplemine, mil tulu saadakse kr\u00fcptoraha hinna muutustest. Tulumaksuseaduse t\u00e4henduses on kr\u00fcptoraha vara, mis t\u00e4hendab, et kr\u00fcptorahaga tehtud tehing, millest eraisik saab kasu, tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida real 6.3 v\u00f5i 8.3. Kasu arvutatakse ostu- ja m\u00fc\u00fcgihinna vahena v\u00f5i vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava kr\u00fcptoraha ostuhinna vahena iga tehtud tehingu kohta eraldi. Saadud kasult arvestatakse tulumaks, mis on Eestis 20%.\nN\u00e4ide: Mari ostis 1 Bitcoini hinnaga 19 000 eurot ja m\u00fc\u00fcs selle hinnaga 21 000 eurot. Mari sai kasu 2000 eurot (21 000 \u2013 19 000), millelt arvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 * 20%).\nOluline on meeles pidada, et deklareerida tuleb ka need kasumlikud tehingud, kus kr\u00fcptoraha vahetatakse teise kr\u00fcptoraha vastu, st kasu teenitakse ilma, et investori pangakontole laekuks tavavaluutat.\nKuna kr\u00fcptoraha ei ole tulumaksuseaduse m\u00f5istes v\u00e4\u00e4rtpaber, siis tehingutest saadud kahju ei arvestata ja ei deklareerita. Samuti ei saa tulumaksukohustuse edasil\u00fckkamiseks kasutada investeerimiskontot.\nKui tulu sai alaealine, siis tuleb see samuti deklareerida. Alaealise eest esitab tuludeklaratsiooni tema vanem v\u00f5i eestkostja. Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse v\u00f5etavat lapse maksuvaba tulu v\u00e4hendatakse lapse aastatulu v\u00f5rra.\nMaksukohustus tekib ka kr\u00fcptorahas kaupade ja teenuste eest tasumisel, juhul kui on saadud kasu.\nN\u00e4ide: Maril on 1 Bitcoin, mille v\u00e4\u00e4rtus oli ostuhetkel 19 000 eurot. T\u00e4na on antud Bitcoini v\u00e4\u00e4rtuseks 21 000 eurot ning Mari otsustab selle Bitcoini eest osta endale auto. Autoostutehinguga teenib Mari tulu 2000 eurot (21 000 \u2013 19 000), millelt arvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 * 20%).\nKaevandamine\nKr\u00fcptoraha kaevandamine v\u00f5rdsustub Eestis ettev\u00f5tlusega ning kaevandamise k\u00e4igus saadud tulu on aga ettev\u00f5tlustulu. Tulu kr\u00fcptoraha kaevandamisest tekib aga siis, kui kaevandamise eest saadud kr\u00fcptoraha vahetatakse tavavaluuta, n\u00e4iteks eurode v\u00f5i m\u00f5ne muu kr\u00fcptoraha vastu, samuti siis, kui kaevandatud kr\u00fcptoraha eest ostetakse kaupu v\u00f5i teenuseid. Saadud tulu tuleb kirja panna ettev\u00f5tlustulu deklaratsiooni vormil E. Kui eraisik ei ole ettev\u00f5tjana registreeritud, siis ei saa ta kr\u00fcptoraha kaevandades tekkinud kulusid ettev\u00f5tlustulust maha arvata. Ettev\u00f5tlustulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaks. P\u00fcsivalt kaevandamisega tegelemisel tuleb end registreerida \u00e4riregistris f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana (FIE) v\u00f5i tegutseda \u00e4ri\u00fchingu kaudu.\nN\u00e4ide: Mari ei ole FIE ning tal puudub oma ettev\u00f5te. Sellele vaatamata otsustab ta kaevandada kr\u00fcptoraha. Ta ostab vajalikud seadmed ning rendib ruumi. Mari tegeleb kaevandamisega \u00fcle poole aasta ning saab selle perioodi jooksul 10 Bitcoini. Kaevandatud 0,1 Bitcoini eest ostab Mari uue graafikakaardi. Graafikakaardi hind on 0,1 Bitcoini, ehk 2000 eurot. Tasudes kauba eest kr\u00fcptorahagga, sai Mari ettev\u00f5tlustulu, mis tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida tuludeklaratsiooni E vormi real 1.1.1. Kuna Mari ei ole FIE ega tegutse \u00e4ri\u00fchingu kaudu, siis ei saa ta kaevandamisega seotud kulusid (arvutitehnika, rent jne) maksustamisele kuuluvast summast maha arvata.\nLaenamine\nPassiivset tulu on v\u00f5imalik teenida ka kr\u00fcptoraha laenates (ingl. K staking), mille eest laenaja saab tasu (ingl. k staking rewards). Saadud tasu on intressitulu, mille eraisik peab samuti tuludeklaratsioonis deklareerima ja tulumaksu tasuma.\nN\u00e4ide: Mari laenab v\u00e4lja 15 Solana kr\u00fcptoraha ning teenib selle pealt 1 Solana kr\u00fcptoraha lisaks. Tasu saamise hetkel on \u00fche Solana kr\u00fcptoraha hind 28 eurot. Maril tuleb tuludeklaratsiooni real 5.1 II osa v\u00f5i 8.1 deklareerida saadud 28 eurot kui intressitulu, millelt arvestatakse tulumaks 5,6 eurot (28 * 20%).\nNFT-d\nNFT-d v\u00e4ljendavad unikaalsust nt omandi\u00f5iguseid digitaalsele kunstile, virtuaalsele maat\u00fckile, hobusele, videole v\u00f5i muusikale. NFT soetamisel tuleks veenduda, mida ostetakse, millised \u00f5igused kaasnevad jmt. NFT-dega seonduvad maksuk\u00fcsimused eeldavad juhtumip\u00f5hist l\u00e4henemist looja kui ostja vaates.\nN\u00e4ide: Mari on loonud NFT kunstiteose ja autorina saab ta tasu oma NFT teose kasutamisse andmise v\u00f5i autori\u00f5iguse v\u00f5\u00f5randamise eest. Saadud tulu on Mari jaoks autoritasu, mis tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida litsentsitasuna.\nN\u00e4ide 2: Kui J\u00fcri tellib Marilt NFT kunstiteose, siis selle valmistamise eest Marile makstav tasu on teenustasu, mis maksustatakse s\u00f5ltuvalt teenuse osutajast palgatuluna v\u00f5i ettev\u00f5tlustuluna. Kui J\u00fcri ostab ja m\u00fc\u00fcb NFT-sid eesm\u00e4rgiga teenida tulu NFT hinna t\u00f5usust, kuulub saadud tulu deklareerimisele ja maksustamisele.\n\u201eM\u00e4ngi ja teeni\u201c m\u00e4ngud\nNFT-dega ja kr\u00fcptorahaga seostuvad ka mitmed m\u00e4ngud, mis toimivad p\u00f5him\u00f5ttel \u201em\u00e4ngi ja teeni\u201c. Eelk\u00f5ige tuleb olla t\u00e4helepanelik ja j\u00e4lgida tulu tekkimist m\u00e4ngudes, kus saadud NFT-d v\u00f5i kr\u00fcptoraha on v\u00f5imalik kasutada m\u00e4ngukeskkonnast v\u00e4ljaspool, sh vahetada tavavaluuta v\u00f5i m\u00f5ne muu kr\u00fcptoraha vastu.\nSuurte tehingumahtude korral v\u00f5ib arvestuse pidamine olla eraisiku jaoks k\u00fcllaltki mahukas ja aegan\u00f5udev. Turul pakutakse erinevaid tarkvarasid, mis teevad maksuarvestuse sinu eest. Paljud tarkvarad v\u00f5imaldavad teha valikuid, mida arvutusk\u00e4igus arvesse v\u00f5etakse. Seet\u00f5ttu tuleb seadistused alati \u00fcle vaadata, et arvestusk\u00e4ik oleks korrektne ja vastaks Eesti maksuseadustele. Soetamismaksumuse arvestamiseks v\u00f5ib kasutada FIFO v\u00f5i kaalutud keskmise meetodit, mille kasutusel tuleb olla j\u00e4rjepidev.\nSelleks, et \u00fcldse maksuarvestust koostada, on t\u00e4htis tehinguandmete s\u00e4ilitamine. Tsentraliseeritud platvormidelt on v\u00f5imalik saada tehinguinfo, samuti tuleb s\u00e4ilitada rahakottide avalikke v\u00f5tmeid ja maksetega seotud dokumente. Dokumentide s\u00e4ilitamine on oluline, kuna soetamismaksumuse arvestamiseks peab soetamismaksumus olema dokumentaalselt t\u00f5endatud, kuid vajadusel ka Maksu- ja Tolliametile esitamiseks.\nTuludeklaratsioonide esitamine algab 15. veebruaril ja esitamise t\u00e4htp\u00e4ev on 2. mai. Esimesed enammakstud tulumaksu tagastused tehakse 28. veebruaril. L\u00e4hemalt saab 2022. aasta tulu deklareerimise kohta lugeda Maksu- ja Tolliameti 2022. aasta tulu deklareerimise lehelt."}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve volikogu arutab linnajuhtide umbusaldamist 7. veebruarilTALLINN, 2. veebruar, BNS \u2013\u00a0Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu arutab linnapeale Virve Linderile ja volikogu esimehele Hendrik Agurile esitatud umbusaldusavaldust 7. veebruari erakorralisel istungil.\nKeskerakonna fraktsioon esitas kolmap\u00e4eval umbusaldusavalduse Kohtla-J\u00e4rve linnapeale Virve Linderile, tuues p\u00f5hjuseks, et Linder ei ole suutnud siiani kokku panna linnavalitsust ega esitada seda volikogule kinnitamiseks.\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas kolmap\u00e4eval umbusaldusavalduse Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimehele Hendrik Agurile, nimetades p\u00f5hjusena Aguri ebakompetentsust volikogu t\u00f6\u00f6 korraldamisel.\nLisaks on 7. veebruari volikogu istungi p\u00e4evakorras linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine, mis m\u00f6\u00f6dunud esmasp\u00e4eval eba\u00f5nnestus. Linnapea Virve Linderi pakutud kandidaatide hulgas oli korruptsioonikahtlustusega abilinnapea Evelyn Danilov, keda Linder esitas sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks. Arengu- ja majandusvaldkonna abilinnapeaks pakkus Linder parteitu Aivar Lainj\u00e4rve ning haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapeaks parteitu Iti-Jantra Metsamaa.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Omap\u00e4rane juhtum: \u00fc\u00fcrileandja manipuleeris \u00fc\u00fcrniku kindlustuspettuses osalemaPilt on illustratiivne.Foto: Unsplash\n\u00dc\u00fcrilepingute platvormi Rendin lauale j\u00f5udis markantne juhtum, kus \u00fc\u00fcrileandja \u00fcritas \u00fc\u00fcrniku abiga l\u00e4bi viia kindlustuspettust.\nOmanik kavandas \u00fc\u00fcripinnal suuremaid renoveerimist\u00f6id, mille finantseerimiseks lootis ta platvormi \u00e4ra kasutada. Ettev\u00f5tte \u00f5igusjuht ja jurist Lia Siht tutvustab asjaolusid l\u00e4hemalt ning selgitab, kuidas t\u00f5ele j\u00e4lile j\u00f5udmine selle konkreetse juhtumi n\u00e4itel k\u00e4is.\n\u00dc\u00fcrileandja tahtis teha oma v\u00e4lja \u00fc\u00fcritud eluruumis renoveerimist\u00f6id hinnanguliselt 35 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. \u201cMuidu poleks selles midagi erilist, kui inimene maksab kulu kinni omast taskust. Antud juhul n\u00e4gi tema plaan ette, et renoveerimise eest peaks tasuma Rendin, sest platvormi kaudu s\u00f5lmitavate \u00fc\u00fcrilepingutega kaasneb \u00fc\u00fcrileandjale \u00fc\u00fcri- ja kommunaalmaksete garantii ning \u00fc\u00fcrivara kaitse,\u201d \u00fctleb Lia Siht sissejuhatuseks.\u00a0\n\u201cSellel omanikul oli meie kaudu tehtud \u00fc\u00fcrileping, mille l\u00f5petamise j\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdus ta Rendini poole, et teatada tekkinud kahjust. Meie eksperdid hindasid t\u00f5endeid ja hakkasid s\u00fcgavamalt tausta uurima, kuna see, mis meile esitati, tekitas k\u00fcsimusi,\u201d selgitab \u00f5igusjuht.\u00a0N\u00e4iteks \u00e4ratasid kahtlust ehitusettev\u00f5tete hinnapakkumised renoveerimist\u00f6\u00f6de tegemiseks. \u201c\u00dcsna pea, p\u00e4rast p\u00e4ringute tegemist ehitajatele tuligi v\u00e4lja, et need olid v\u00f5ltsitud.\u201d\nKahtlust\u00e4ratav t\u00f5endusbaas\nJuhtumit edasi uurides koorus sellest v\u00e4lja muudki vastuolulist. \u00dc\u00fcrileandjal ja \u00fc\u00fcrnikul oli allkirjastatud varasemalt paberkandjal \u00fc\u00fcrileping, kuid Rendini kaitse saamiseks s\u00f5lmisid nad hiljem t\u00e4iendavalt lepingu Rendini platvormil.\nLia Siht t\u00e4psustab, et osapooltel oli kasutuses kaks paralleelset lepingut, mis tuli v\u00e4lja \u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise akti t\u00f5ttu, sest vajalikud kuup\u00e4evad ei klappinud omavahel. \u201cSeda paberkandjal \u00fc\u00fcrilepingut hakati tagasiulatuvalt erineva infoga t\u00e4iendama, et \u201cp\u00f5hjendada\u201d oma \u00fctlusi, kui t\u00f5de oli juba p\u00e4evavalgele tulemas. K\u00f5igest sellest oli muidugi v\u00e4he abi, kuna meil olid olemas m\u00f5lemad \u00fc\u00fcridokumendid,\u201d kommenteerib ta.\nLisaks sellele oli \u00fc\u00fcrileandja ette valmistanud dokumendid, mis olid \u00fc\u00fcrniku poolt allkirjastatud, kus viimane tunnistas, et k\u00f5ik \u00fc\u00fcrikodus olevad puudused on tekkinud tema s\u00fc\u00fcl. Samuti kinnitas ta, et objekt oli talle justkui hiljuti \u00fcle antud ning vastab \u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise aktis lisatud piltidele. Fotod polnud tegelikult asjakohased, kuna neid kasutati aastaid tagasi \u00fc\u00fcrikuulutuse juures, seega vahepeal oli \u00fc\u00fcriobjekt olnud mitmete erinevate \u00fc\u00fcrnike kasutuses.\n\u00d5igusjuht avaldab, et \u00fc\u00fcrnikuga suheldes tuli v\u00e4lja, et ta t\u00f5epoolest tekitas \u00fche kahjustuse \u00fc\u00fcrikodus. \u201cKuna \u00fc\u00fcrnik lootis p\u00e4\u00e4seda selle kulu h\u00fcvitamisest, siis l\u00e4ks ta kaasa omaniku plaaniga, mille kohaselt tuli omaks v\u00f5tta absoluutselt k\u00f5ik elupinnal olnud vead. Ta eeldas, et Rendini kaitse maksab nagunii kogu terviku kinni ja tegemist on n-\u00f6 s\u00fc\u00fctu valega.\u201d\nSamas polnud \u00fc\u00fcrnik \u00fcldse teadlik, kui suurele kahjusummale ta alla kirjutab. Ta sai alles ettev\u00f5tte juristide kaudu teada, mis suurusj\u00e4rgus summad on omanik kahjuavalduse jaoks v\u00e4lja m\u00f5elnud. Lisaks ei teadvustanud \u00fc\u00fcrnik endale, et v\u00f5ib tekkida olukord, kus temal endal tuleb hoopis see kinni maksta.\nLia Siht selgitab, et kahjujuhtumitega tegelemine eeldab suhtlemist osapooltega, sest nii on v\u00f5imalik tervikpilt saada. K\u00f5ik algab k\u00fcll kahjuavalduse tegijast, kuid see pole ammendav, mist\u00f5ttu k\u00fcsitakse alati ka teiselt poolelt argumente.\u00a0\u201cNii k\u00f5ik kogutud \u00fctlused kui ka reaalne t\u00f5endusbaas juhtisid selge j\u00e4relduseni, et meile esitati valeandmeid ja juhtumi p\u00f5hjendamiseks v\u00f5ltsiti dokumente,\u201d kinnitab Siht kokkuv\u00f5tteks.\nOsapooled p\u00e4\u00e4sesid t\u00f5sistest tagaj\u00e4rgedest\nKui juhtumiga tegelenud ekspertidel oli pilt selge, anti nii omanikule kui ka \u00fc\u00fcrnikule m\u00f5ista: j\u00e4ttes n\u00f5ude j\u00f5usse, tuleb \u00fc\u00fcrilepingute platvormil sellest raporteerida, sest tegemist oleks kelmusega, mis on kriminaalkorras karistatav. Juristide selgituse j\u00e4rel j\u00f5udis osalistele kohale, et selline teguviis t\u00e4hendab kuritegevust.\n\u201cNeid inimesi on veel ja kahjuks \u00fcsna palju, kes arvavad, et kui s\u00f5lmitud on mingit t\u00fc\u00fcpi kindlustus, siis peaks sellest p\u00f5hjendamatut kasumit teenima. Kindlustusteenuste \u00fclesanne on aidata etten\u00e4gematute s\u00fcndmuste korral, mis p\u00f5hjustavad rahalist kahju ja aitavad kindlustuse ostjatel sellega paremini toime tulla,\u201d r\u00e4\u00e4gib Rendin \u00f5igusjuht.\n\u201cEhk siis, v\u00e4ike meeldetuletus k\u00f5ikidele inimestele \u2013 olge eeskujulikud! Kahjujuhtumite korral esitage alati korrektsed t\u00f5endid, j\u00e4rgige vajalikke juhiseid ning \u00e4rge m\u00e4ssige end pahandustesse,\u201d paneb Siht s\u00fcdamele."}
{"text":"Ebatavaline juhtum: korteriomanik p\u00fc\u00fcdis koos \u00fc\u00fcrnikuga kindlustust petta\u00dc\u00fcrilepingute platvormi Rendin lauale j\u00f5udis markantne juhtum, kus \u00fc\u00fcrileandja, koos \u00fc\u00fcrniku kaasabiga, \u00fcritas korda saata kindlustuspettust. Omanik kavandas \u00fc\u00fcripinnal suuremaid renoveerimist\u00f6id, mille finantseerimiseks lootis ta platvormi \u00e4ra kasutada.\nEttev\u00f5tte \u00f5igusjuht ja jurist Lia Siht tutvustab asjaolusid l\u00e4hemalt ning selgitab, kuidas t\u00f5ele j\u00e4lile j\u00f5udmine selle konkreetse juhtumi n\u00e4itel k\u00e4is.\n\u00dc\u00fcrileandja tahtis teha oma v\u00e4lja \u00fc\u00fcritud eluruumis renoveerimist\u00f6id hinnanguliselt 35 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. \u201eMuidu poleks selles midagi erilist, kui inimene maksab kulu kinni omast taskust. Antud juhul n\u00e4gi tema plaan ette, et renoveerimise eest peaks tasuma Rendin, sest platvormi kaudu s\u00f5lmitavate \u00fc\u00fcrilepingutega kaasneb \u00fc\u00fcrileandjale \u00fc\u00fcri- ja kommunaalmaksete garantii ning \u00fc\u00fcrivara kaitse,\u201c \u00fctles Siht.\n\u201eSellel omanikul oli meie kaudu tehtud \u00fc\u00fcrileping, mille l\u00f5petamise j\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdus ta Rendini poole, et teatada tekkinud kahjust. Meie eksperdid hindasid t\u00f5endeid ja hakkasid s\u00fcgavamalt tausta uurima, kuna see, mis meile esitati, tekitas k\u00fcsimusi,\u201c selgitab \u00f5igusjuht. N\u00e4iteks \u00e4ratasid kahtlust ehitusettev\u00f5tete hinnapakkumised renoveerimist\u00f6\u00f6de tegemiseks. \u201e\u00dcsna pea, p\u00e4rast p\u00e4ringute tegemist ehitajatele, tuligi v\u00e4lja, et need olid v\u00f5ltsitud.\u201c\nKahtlased t\u00f5endid\nJuhtumit edasi uurides koorus sellest v\u00e4lja muudki vastuolulist. \u00dc\u00fcrileandjal ja \u00fc\u00fcrnikul oli allkirjastatud varasemalt paberkandjal \u00fc\u00fcrileping, kuid Rendini kaitse saamiseks s\u00f5lmisid nad hiljem t\u00e4iendavalt lepingu nende platvormil. Lia Siht t\u00e4psustab veel, et pooltel oli kasutuses n-\u00f6 kaks paralleelset lepingut, mis tuli v\u00e4lja \u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise akti t\u00f5ttu, sest vajalikud kuup\u00e4evad ei klappinud omavahel.\n\u201eSeda paberkandjal \u00fc\u00fcrilepingut hakati tagasiulatuvalt eri teabega t\u00e4iendama, et \u201ep\u00f5hjendada\u201c oma \u00fctlusi, kui tegelik t\u00f5de oli juba p\u00e4evavalgele tulemas. K\u00f5igest sellest oli muidugi v\u00e4he abi, kuna meil olid olemas m\u00f5lemad \u00fc\u00fcridokumendid,\u201c kommenteerib ta.\nPeale selle oli \u00fc\u00fcrileandja ette valmistanud dokumendid, mis olid \u00fc\u00fcrniku poolt allkirjastatud, kus viimane tunnistas, et k\u00f5ik \u00fc\u00fcrikodus olevad puudused on tekkinud tema s\u00fc\u00fcl. Samuti kinnitas ta, et objekt oli talle justkui hiljuti \u00fcle antud ning vastab \u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise aktis lisatud piltidele. Fotod polnud tegelikult asjakohased, kuna neid kasutati aastaid tagasi \u00fc\u00fcrikuulutuse juures, seega vahepeal oli \u00fc\u00fcriobjekt olnud mitmete erinevate \u00fc\u00fcrnike kasutuses.\nV\u00f5ltsitud dokumendid\n\u00d5igusjuht avaldab, et \u00fc\u00fcrnikuga suheldes tuli v\u00e4lja, et ta t\u00f5epoolest tekitas \u00fche kahjustuse. \u201eKuna \u00fc\u00fcrnik lootis p\u00e4\u00e4seda selle kulu h\u00fcvitamisest, siis l\u00e4ks ta kaasa omaniku plaaniga, mille kohaselt tuli omaks v\u00f5tta absoluutselt k\u00f5ik elupinnal olnud vead. Ta eeldas, et Rendini kaitse maksab nagunii kogu terviku kinni ja tegemist on n-\u00f6 s\u00fc\u00fctu valega.\u201c\nSamas polnud \u00fc\u00fcrnik \u00fcldse teadlik, kui suurele kahjusummale ta alla kirjutab. Ta sai alles ettev\u00f5tte juristide kaudu teada, mis suurusj\u00e4rgus summad on omanik kahjuavalduse jaoks v\u00e4lja m\u00f5elnud. Lisaks ei teadvustanud \u00fc\u00fcrnik endale, et v\u00f5ib tekkida olukord, kus temal endal tuleb hoopis see kinni maksta.\nLia Siht selgitab, et kahjujuhtumitega tegelemine eeldab suhtlemist, sest nii on v\u00f5imalik tervikpilt saada. K\u00f5ik algab k\u00fcll kahjuavalduse tegijast, kuid see pole ammendav, mist\u00f5ttu k\u00fcsitakse alati ka teiselt poolelt argumente. \u201eNii k\u00f5ik kogutud \u00fctlused kui ka reaalne t\u00f5endusbaas juhtisid selge j\u00e4relduseni, et meile esitati valeandmeid ja juhtumi p\u00f5hjendamiseks v\u00f5ltsiti dokumente,\u201c kinnitab Siht kokkuv\u00f5tteks.\nPooled p\u00e4\u00e4sesid t\u00f5sistest tagaj\u00e4rgedest\nKui juhtumiga tegelenud ekspertidel oli pilt selge, anti nii omanikule kui ka \u00fc\u00fcrnikule m\u00f5ista: j\u00e4ttes n\u00f5ude j\u00f5usse, tuleb \u00fc\u00fcrilepingute platvormil sellest raporteerida, sest tegemist oleks kelmusega, mis on kriminaalkorras karistatav. Juristide selgituse j\u00e4rel j\u00f5udis osalistele kohale, et selline teguviis t\u00e4hendab kuritegevust.\n\u201eNeid inimesi on veel ja kahjuks \u00fcsna palju, kes arvavad, et kui s\u00f5lmitud on mingit t\u00fc\u00fcpi kindlustus, siis peaks sellest p\u00f5hjendamatut kasumit teenima. Kindlustusteenuste \u00fclesanne on aidata etten\u00e4gematute s\u00fcndmuste korral, mis p\u00f5hjustavad rahalist kahju ja aitavad kindlustuse ostjatel sellega paremini toime tulla,\u201c r\u00e4\u00e4gib Rendin \u00f5igusjuht.\n\u201eEhk siis, v\u00e4ike meeldetuletus k\u00f5ikidele inimestele \u2013 olge eeskujulikud! Kahjujuhtumite korral esitage alati korrektsed t\u00f5endid, j\u00e4rgige vajalikke juhiseid ning \u00e4rge m\u00e4ssige end pahandustesse,\u201c paneb Siht s\u00fcdamele."}
{"text":"K\u00f5ik naised on lurjused, mehed aga on toladSellest loost on m\u00f6\u00f6das juba oma k\u00fcmme aastat, aga kui meelde tuleb, vanqutan siiamaani pead naiste salakavaluse \u00fcle. Ja imestan (\u00f5igemini imetlen!) nii jultumust, millega nad mehi \u00e4ra kasutada oskavad kui viimaste lihtsameelsust, millega nood seda teha lasevad.Olin toona alles veidi \u00fcle kahek\u00fcmne. P\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi ma kusagile edasi \u00f5ppima ei l\u00e4inud - teaduste j\u00e4ramine l\u00e4ks mul alati vaevaliselt ega k\u00f6itnud sedav\u00f5rd kui mootorrattaga ringiajamine, baarid, peod ja t\u00fcdrukud. Aga olin sihuke hakkaja vend, tegin igasugu t\u00f6id ja ajasin v\u00e4ikselt \u00e4ri nii siin kui Soomes. Nii et raha mul enamasti oli, ja naisi ka, sest ma pole kunagi olnud mingi nurgas konutaja.T\u00f5eliselt tuline t\u00fckk... Selle minust toona ligi k\u00fcmme aastat vanema naisega, kellest jutt tuleb, sain tuttavaks \u00fchel rajul peol. Meeldisime teineteisele otsekohe. See, et ta abielus oli, ei t\u00e4hendanud mulle midagi. Noorelt oled ju loll, tahad laia pommi, elumeest m\u00e4ngida. Midagi niisugust, et pole aumehelik tr\u00fcgida perekonda ja teha v\u00f5\u00f5rale mehele lihtsalt lusti p\u00e4rast sarvi, ei tulnud siis p\u00e4hegi.Seda, et ta abielus on, r\u00e4\u00e4kis ta mulle ise kohe selsamal \u00f5htul, ja hoiatas veel, et tal on hullup\u00f6\u00f6ra armukade mees - Othello oleks tema k\u00f5rval poisike. See k\u00fcttis mind aga veelgi enam \u00fcles. \u00d5igemini, ega minagi papist poiss ole, ei karda ma halli huntigi!Alguses l\u00e4ks meil k\u00f5ik nagu \u0161okolaadivannis. Selle eest peaksin talle tegelikult igavesti t\u00e4nulik olema, et ta oli mul esimene t\u00f5eliselt tuline t\u00fckk, midagi hoopis muud kui noored plikad. \u00d5petas mulle voodis selliseid tarkusi, millest mul varem aimugi polnud. Meil oli tohutu hea klapp, olime teineteise j\u00e4rele p\u00fcsti hullud. Teatud konspiratsiooni j\u00e4rgides v\u00f5tsime ette igasugu asju, s\u00f5itsime ringi, kui me just voodis polnud, ja siis olime nagu t\u00f5elised semud - igav polnud kunagi....v\u00e4ljamaise koolitusegaKui juba mitu kuud olime suhteid pidanud, reetis ta mulle v\u00e4hehaaval, kust ta elutarkused p\u00e4rit. Nimelt oli ta p\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist tormanud Euroopasse ilma vaatama ja raha teenima. Ja saanudki k\u00f5ik, mis ihaldas - kasukad ja kodutehnika, uued tutvused ja muljed pealekauba. T\u00f6\u00f6tas (!) mitmes eri riigis baaridaami ja tantsijatarina. Ajas mind naerma, kui kinnitas: jumalap\u00e4rast polnud sel midagi \u00fchist maakera vanima elukutsega - nende trupi produtsent (!) olla neid igasuguste siivutute kontaktide eest hoidnud kui jumala tallekesi.See selleks, minusse see ei puutunud. Pealegi oli tal veel \u00fcks suur voorus - tema peale ei kulunud hiigelsummasid: ei n\u00f5udnud ta rikkalikke kingitusi ega \u00fc\u00fcratuid baariarveid, ei uurinud, mis ma n\u00f6 v\u00e4ljaspool teda teen, ei pahandanud, kui ma iga kord tulla ei saanud, kui tema ette pani. Mina omalt poolt samuti, sest mul oli Othello ju meeles! Nii et need olid igapidi demokraatlikud suhted ja rahuldasid v\u00e4hemalt mind t\u00e4ielikult.Salap\u00e4rane v\u00e4ljapressija Aga siis, olime juba ligi pool aastat koos olnud, hakkasin saama imelikke s\u00f5numeid: tundmatu heategija soovitas mul olla ettevaatlik, sest mu armukese mehel olla hais ninas, et ma tema naisega ringi ajan. Kui sellest talle r\u00e4\u00e4kisin, l\u00e4ks ta kergelt nagu hirmu t\u00e4is ja pani vaguralt ette, et ehk meil ongi targem v\u00e4hemalt m\u00f5neks ajaks lahku j\u00e4\u00e4da. Aga mina ei kujutanud elu ilma temata ettegi, sellep\u00e4rast katsusin olla nagu eriti helde, ja igati n\u00e4idata, et ma pole mees argade killast. Nii et elu veeres ikka edasi \u00fcmmarguselt nagu hernes.Aga siis \u00fckskord sain otse telefonik\u00f5ne: tundmatu meesh\u00e4\u00e4l teatas, et kui ma tema nimetatavale pangaarvele ja adressaadile ei kanna l\u00e4hemal ajal \u00fcle kui teatud summat, kannab tema meie suhetest \"Othellole\" ette! Minu k\u00fcsimustele, kes ta on, millest ta \u00fcldse r\u00e4\u00e4gib, kust ta minu numbri sai jne, ma muidugi vastust ei saanud.See oli juba midagi \u00f5ige huvitavat. Loomulikult ei kavatsenud ma nii \u00e4pu olla, et mingile napakale heast peast raha \u00fcle kanda. Pidasime kahekesi aru, aga kui varsti uus \u00e4hvardus tuli, leidis mu kallis, et kuna summa pole ju teab mis suur, on parem on j\u00e4rele anda. Ja eks mina siis andsingi!Asi oleks sinnapaika j\u00e4\u00e4nudki, kui oma kuu aja p\u00e4rast poleks uut, juba natuke kopsakamat summat n\u00f5utud, ja juba hoopis vingemate \u00e4hvardustega. N\u00fc\u00fcd vannutas mu salanaine juba mingeid vastuargumente kuulamata: kanna aga kanna, jumalap\u00e4rast - mis temast saab, kui mees teada saab. Neil ju v\u00e4ike t\u00fctar, kuhu ta l\u00e4heb, kui mees peaks lahutada tahtma! Kuna mul siis n\u00e4pud kaugeltki p\u00f5hjas polnud, l\u00e4ksin ka sel korral liimile, aga lubasin talle, et kui peaks tulema kolmaski kord, l\u00e4hen politseisse. Kolmandat ei tulnud.Vapustavad avastused Meie suhted kestsid edasi, aga mul ei l\u00e4inud see lugu meelest - haistsin, et midagi on siin valesti. Ja hakkasin tasapisi detektiivit\u00f6\u00f6d tegema tema s\u00f5brannade kaudu, kellest \u00fcsna mitmega \u00fcsna tihedasti suhtlesin. Tegin \u00fchele neist, h\u00e4sti napsulembelisele, kes seda rahalugu teadis, rikkalikult v\u00e4lja, ja sain kuulda vapustavaid asju.Purjus inimese naeru kihistades r\u00e4\u00e4kis preili, kes see \"rahamees\" oli - minu armukese teine armuke, peaaegu juba koolip\u00f5lvest saati, kellega nad juba aastaid vaheldumisi kokku ja lahku l\u00e4hevad. Ja ega too seda raha siis enesele v\u00f5tnud, vaid viinud minu kalli kaukasse! See olla viimasel selline s\u00fcsteem, mida ta ikka oma armukestega kasutavat.Loomulikult v\u00f5tsin ta kohe letti. Vingerdas k\u00fcll, katsus stseeni teha, et ma teda ei armasta, kui tema kohta midagi sellist usun, aga l\u00f5puks tunnistas \u00fcles. Vandus ainult, et tolle \"finantsministriga\" (kelleks mina ta ristisin) pole tal praegu rohkem kui s\u00f5brasuhted, et tema ei saa sinna midagi parata, et too teda juba lapsest saati armastab ja k\u00f5ik tema heaks teeb. Et ta ise poleks s\u00f6andanud mult raha k\u00fcsida, aga mees olla tal peale armukadetsemise ka veel hirmus kooner, nii et tuleb lihtsalt vahest \"v\u00e4ikest pettust\" kasutada, et probleemidest v\u00e4lja vingerdada.See l\u00f5i mul m\u00f5neks ajaks pildi eest. Esimese hooga m\u00f5tlesin kohe kriipsu alla t\u00f5mmata ja end teispoole lahte tuulutama minna, aga kuna ta oli h\u00e4sti alandlik ja taltsas, ei suutnud ma tast kuidagi \u00fchekorraga lahti \u00f6elda. M\u00f6\u00f6nan, et peamiselt muidugi seksi p\u00e4rast, sest selles oli ta \u00fcletamatu (mida ta muidugi ka ise teadis ja suurep\u00e4raselt \u00e4ra kasutas).Kriminaalse h\u00f5nguga seltskondAga l\u00f5pp tulemata ei j\u00e4\u00e4nud, ja see tuli \u00fcsna varsti. Kui j\u00e4lle seesama napsutajast infoallikas mulle omal algatusel ette kandma tuli, et mulle on \u00e4sja tekkinud kr\u00f6\u00f6susest rivaal, kelle peal varsti mulle juba tuntud s\u00fcsteemi rakendada kavatsetakse. Sellest aitas. L\u00e4ksime lahku. Ta ei vaielnudki vastu, kuulutas koguni suureliselt, et ega ta kuivale ei j\u00e4\u00e4, sest teab oma hinda. (Muidugi - ikkagi v\u00e4ljamaa luksustantsijatari kool!) Kuulu j\u00e4rgi olevatki ta v\u00e4hemalt j\u00e4rgneval paaril aastal veel \u00fcsna edukalt oma armukestev\u00f5rku \u0161anta\u017eeerides pangaarvet turgutanud. Kohtunud me enam pole, kuna ma temaga juba ammu ka enam \u00fches kandis ei ela.N\u00fc\u00fcd ma enam nii loll ei oleks, aga n\u00e4e, siis olin, ja ega mina \u00fcksi, ei siis ega edaspidi. K\u00f5ige naljakam kogu loo juures oli see, et sain hiljem t\u00e4pseid andmeid, et tal t\u00f5epoolest oli mees, ja mitte mingi kooner ega Othello, vaid sihuke aus mitmel kohal r\u00fcgaja, kel naise jaoks millestki kahju polnud. Kas ta t\u00f5esti oma naise \"laiast haardest\" midagi ei teadnud, v\u00f5i teadis ja kannatas v\u00e4lja (vast sellesama p\u00e4rast, millega ta mindki enese k\u00fcljes hoidis?) Ei tea, mis imelik seltskond see oli... \u00d5igupoolest natuke nagu kriminaalse l\u00f5hnaga.Praegu olen l\u00e4hemate s\u00f5prade seas veel ainus poissmees, ja vahest m\u00f5tlen p\u00e4ris t\u00f5siselt, et aeg oleks juba kindel ankrupaik valida. Aga kust ma selle leian? Mulle meeldivad efektsed naised, aga koldehoidjat ja laste ema oleks vist targem m\u00f5nest raamatukogust v\u00f5i vabatahtlike organisatsioonist otsida. Ja ennastki ausalt j\u00e4rele katsuda, kas ja kuiv\u00f5rd ma ise seda \u00f5iget koduhaldjat v\u00e4\u00e4rin. Keeruline v\u00e4rk. Aga kui seda elu ja ilma terasemalt t\u00e4hele panna, siis ei tahaks n\u00f5us olla selle lendlausega, et k\u00f5ik mehed on lurjused, k\u00f5ik naised on lollid. Vahest tahaks kohe s\u00fcdame p\u00f5hjast kinnitada, et pigem on lugu nii, nagu pealkirjas \u00f6eldud.Dolores Tamm"}
{"text":"Kuninglik seksiskandaaal: Rootsi monarh oli suure t\u00f5en\u00e4osusega gei, tema naine viskus salasuhetesseTosin aastat tagasi pulbitses kogu Rootsi kuningas Carl XVI Gustafi pihta p\u00f5rutatud seksis\u00fc\u00fcdistustest, kuid n\u00fc\u00fcd, monarhi 50. valitsusaastal, on naftaliinist v\u00e4lja kraamitud varasem k\u00f5mulugu. V\u00e4rske dokumentaal \u201eSveriges sista kungar\u201c (\u201eRootsi viimased kuningad\u201c) v\u00f5tab luubi alla omaaegse skandaalse kuningliku paari: Gustaf V ja kuninganna Victoria ning nende \u00f5nnetu abielu.2010. aastal Rootsis ilmunud raamatu \u201eMonarh vastu tahtmist\u201c andmeil oli Carl XVI Gustaf harrastanud nooremana salaelu t\u00e4is seksipidusid paljaste n\u00e4itsikute seltsis. Ontliku abielumehe imagoga kuningas - temal ja kuninganna Silvial on kolm last - polevat piirdunud lustakate prassingutega: popansambli Army of Lovers eksootilise lauljanna Camilla Hanemarki kinnitusel oli neil kahel umbes aastapikkune armuaf\u00e4\u00e4r.Kuid 1930ndail juhtus veelgi skandaalsem lugu. Ajal, kui homoseksuaalsus oli Rootsis kriminaalkuritegu, oli kuningas Gustaf V-l v\u00e4idetavalt suhe Stockholmi restoranipidaja Kurt Haijbyga. Seda kuulsat lugu kajastab ka paari aasta tagune Rootsi l\u00fchisari \u201eKuninglik saladus\u201c.1907. aastal troonile t\u00f5usnud Gustaf V valitses ligi 43 aastat. 1881. aastal oli ta Saksamaal abiellunud 19aastase Badeni printsessi Victoriaga, kuid poliitilistel p\u00f5hjustel - Rootsi troonip\u00e4rija kuningast isa Oscar II k\u00e4sul - s\u00f5lmitud liit oli k\u00f5ike muud kui \u00f5nnelik. Pime Skandinaavia masendas sakslannat, ka \u00e4mm t\u00f6\u00f6tas miniale vastu.Troonip\u00e4rija eelistas meeste seltskondaVibalik vuntsikestega Gustaf polnud oma naisest \u00fcldse huvitatud: talle meeldis jahil k\u00e4ia ja noorte meeste seltskonda nautida. Ometi s\u00fcndis neile kolm last eesotsas hilisema kuninga Gustaf VI Adolfiga (1882-1973), praeguse valitseja vanaisaga.Victoria leidis lohutust teistelt meestelt. Ilta-Sanomate teatel r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4rskes SVT dokumentaalfilmis, kuidas Victoria sehkendas Egiptuse-reisil tundide kaupa telgis koos parun Gustaf von Blixen-Fineckega - ettek\u00e4\u00e4ndeks olnud Victoria tehtud fotode ilmutamine. Tema mees oli samal ajal krokodillijahil. \u201eJah, olen sulle truudusetu olnud,\u201c kinnitas Victoria hiljem abikaasale. \u201eMul pole sinu vastu enam mingeid tundeid.\u201cKuulu j\u00e4rgi oli tema suurim armastus maailmakuulus arst ja kirjanik Axel Munthe (\u201eSan Michele lugu\u201c). Viimane m\u00e4\u00e4rati 1892 Rootsi kuningliku pere arstiks ja kroonprintsessi ihuarstiks. Ta j\u00e4tkas tema arstina kuni tolle surmani. Nooremana kannatas Victoria bronhiidi ja v\u00f5imalik, et ka tuberkuloosi all. 1910 - juba kuningannana - v\u00f5ttis ta viimaks kuulda oma arsti soovitust veeta talv Capri saarel. Sestsaadik veetis ta selles id\u00fcllilises paigas peaaegu igal aastal mitu kuud.Capril olles k\u00fclastas kuninganna tihti Munthet tema Villa San Micheles. Nad k\u00e4isid hommikuti jalutamas ning korraldasid \u00f5htuti San Micheles kontserte, kus kuninganna m\u00e4ngis klaverit. Paar oli nii palju koos, et kohalikud sahistasid armuloost. Rootsi \u00f5ukonnas oldud asjaga kursis. Gustafil polnud Munthe vastu midagi.Gustaf V n\u00f5udmisel viibis kahel puhul Capril ka tema noorema poja prints Wilhelmi naine printsess Maria (Vene suurv\u00fcrstinna Maria Pavlovna). Aastaid hiljem v\u00e4itis ta, et Munthe oli talle, 23aastasele noorele naisele, l\u00e4henemiskatseid teinud ning teda oma patsiendiks palunud. Kuna Rootsi kuninglik pere oli Munthest piiritult vaimustuses, ei j\u00e4\u00e4nud Marial enda s\u00f5nul muud \u00fcle kui p\u00f5geneda. Munthe juhtum olnud peamisi p\u00f5hjuseid, miks suurv\u00fcrstinna oma mehelt prints Wilhelmilt lahutust n\u00f5udis.P\u00f5dur kuninganna Victoria suri 1930. aastal 67 aasta vanusena. Viimased eluaastad oli ta veetnud Capril ja Roomas, kuhu oli lasknud ehitada Capri stiilis Villa Svezia. Tema surivoodil olid nii Gustaf kui ka Axel. \u201eTule varsti,\u201c olnud sureva kuninganna viimased s\u00f5nad oma kallile Axelile.Abikaasa surma j\u00e4rel tekkinudki eakal kuningal p\u00f6\u00f6rane kirg Kurt Haijby (1897-1965) vastu.Mitu korda vangis istunud restoraniomanik, kelle isa oli olnud veini\u00e4rimees ja kuningakoja kalakaupmees, tuli lesestunud Gustaf V audientsile arutama alkoholim\u00fc\u00fcgiluba, mida tal oli hingevaakuva s\u00f6\u00f6gikoha elus hoidmiseks vaja. \u00d5igupoolest oli ta esmakordselt kuningaga kohtunud juba 14aastasena ning hiljem levisid kuuldused, et Gustaf V oli noore poisi v\u00f5rgutanud.Kurt oli avanud restorani koos oma teise abikaasa Annaga, kes oli temast k\u00fcmme aastat vanem. Alkoholiluba ei antud talle tema kriminaalse mineviku t\u00f5ttu. Seet\u00f5ttu ta kuninga jutule tuligi. V\u00e4idetavalt sai sellest alguse seksuaalsuhe.H\u00e4iriv tegelane saadeti Natsi-SaksamaaleAnna andis sellest kuuldes 1936. aastal lahutuse sisse, tuues p\u00f5hjuseks abikaasa homosuhte monarhiga. Kartes, et skandaal j\u00f5uab avalikkuse ette, veensid kuningakoja ametnikud abielupaari rahumeelselt lahutama ning maksid Annale 15 000 Rootsi krooni. Ometi j\u00e4id nad viimase surmani koos elama.Ka Kurt sai kuningakojast aastate jooksul k\u00f5vasti raha - ta lubas kolida USAsse ja seal uut elu alustada. Ent peagi oli ta tagasi. \u00d5ukond finantseeris Kurti ettev\u00f5tmisi, mis nurjusid \u00fcksteise j\u00e4rel. Kuigi asit\u00f5endeid otsesest v\u00e4ljapressimisest pole, v\u00f5ib v\u00e4ita, et kuningakoda \u00fcritas teda vaigistada. Vikipeedia andmeil sai Kurt Rootsi kuningakojast 170 000 Rootsi krooni. V\u00f5imalik, et kuninga isiklikust tengelpungast veel lisagi.1938 vahistati Kurt 11aastase ja 13aastase poisi kuritarvitamise eest ning pandi Beckomberga vaimuhaiglasse. L\u00f5puks p\u00e4\u00e4ses ta sealt minema ning teda ei antudki kohtu alla. 1939. aastal korraldati - k\u00fcllap kuningakojast - Kurti siirdumine Natsi-Saksamaale. Kuid \u00f5ige pea pistis gestaapo ta trellide taha (v\u00f5imalik, et Rootsi \u00f5ukonna survel). Teda hoiti siiski \u00fcpris normaalsetes tingimustes ega piinatud. L\u00f5puks m\u00f5isteti ta s\u00fc\u00fcdi seksuaalsuhetes kahe noore poisiga. P\u00e4rast aja \u00e4raistumist saadeti Kurt Rootsi. 1941 pandi ta seal taas vaimuhaiglasse.1947 avaldas ta eluloolise romaani.1000eksemplarisest tiraa\u017eist poole ostis \u00f5ukonnast saadud raha eest Stockholmi \u00fclemkonstaabel, teise poole Anna. Kui Kurt oli kaevanud Rootsi kohtuministrile, et teda oli alusetult vaimuhaiglas hoitud, hakkasid jutud kuninga meessuhtest taas levima. Gustaf V surma j\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdus Kurt troonile t\u00f5usnud Gustaf VI Adolfi poole, \u00e4hvardades skandaali avalikustada.Asi l\u00f5ppes sellega, et Kurtile esitati kriminaals\u00fc\u00fcdistus v\u00e4ljapressimises. 1952 m\u00f5isteti talle karistuseks kaheksa aastat sunnit\u00f6\u00f6d. 1953 langetas apellatsioonikohus karistuse kuuele aastale. Hiljem on kogu kohtulugu eba\u00f5iglaseks nimetatud.Gustaf V surma j\u00e4rel 1950 sai konfiskeeritud romaan j\u00e4lle elu\u00f5iguse ning j\u00f5udis 1952 avalikkuse ette. 1979 tehti sellest uus tr\u00fckk. Anna suri 1964, Kurt lahkus oma k\u00e4e l\u00e4bi elust aasta hiljem. Hiljem v\u00e4itis mitu Rootsi kuningakoja alluvat, sh teener ja mitu autojuhti, et neilgi olid Gustaf V-ga intiimsed suhted, mille maha vaikimiseks neile kuningakojast maksti.LIGI 43 AASTAT TROONIL: Kuuldused kuningas Gustaf V (1858- 1950) homoseksuaalsusest ringlesid juba tema eluajal. V\u00e4idetavalt maksis kuningakoda monarhi armukesele Kurt Haijbyle k\u00f5vasti vaikimisraha. Vida Press K\u00d5MULINE RESTORANIPIDAJA: Gustaf V v\u00e4idetav armuke Kurt Haijby (vasakul) l\u00e4ks 1950ndail kohtu alla seoses v\u00e4ljapressimisega.Wikimedia Commons ARMUAF\u00c4\u00c4R P\u00dcRAMIIDIDE MAAL: Rootsi kroonprints Gustaf (paremal) koos abikaasa Victoria ja tolle armukese parun von Blixen-Fineckega 1890. v\u00f5i 1891. aastal Egiptuses.KIHLUSFOTO: Rootsi kroonprints Gustaf koos Badeni printsessi Victoriaga 1881. aastal. Abielu ei s\u00f5lmitud armastusest, vaid Rootsi kuninga k\u00e4sul. Romantilisi suhteid kaasade vahel polnud, kuid Victoria s\u00fcnnitas kohusetundlikult troonip\u00e4rija ja veel kaks last. Vida PressTRIIN TAEL"}
{"text":"Adani Enterprises aktsia langes taas 10 protsenti, kauplemine suletiMUMBAI, 3. veebruar, AFP-BNS \u2013 India raskustesse sattunud suur\u00e4rimehe Gautam Adani p\u00f5hifirma Adani Enterprises aktsia langes reedel taas k\u00fcmme protsenti ning nendega kauplemine peatati.\nSamuti peatati aktsiatega kauplemine firmade Adani Power, Adani Green Energy, Adani Total Gas (milles on Prantsuse energiahiiul TotalEnergies 37,4-protsendiline osalus) ning Adani Transmission puhul.\nKonglomeraat sattus raskustesse, kui USA uuringufirma Hindenburg Research tuli 24. jaanuaril v\u00e4lja pettuses\u00fc\u00fcdistustega.\nAdani eitas reedel s\u00fc\u00fcdistusi, nagu olnuks tema t\u00f5us Aasia rikkaimaks meheks \u2013 positsioon, mille ta \u00e4sja kaotas \u2013 seotud India peaministri Narendra Modiga.\n\"Need s\u00fc\u00fcdistused on alusetud,\" r\u00e4\u00e4kis ta telekanalile India Today, lisades, et sellistele s\u00fc\u00fcdistustele on alust andnud lihtsalt see, et nad m\u00f5lemad on p\u00e4rit Gujarati osariigist.\u00a0\u00a0\n\"Fakt on see, et minu professionaalne edu ei ole seotud \u00fchegi juhiga,\" r\u00f5hutas Adani.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Adani Enterprises aktsia langes taas 10 protsenti, kauplemine suletiMUMBAI, 3. veebruar, AFP-BNS \u2013 India raskustesse sattunud suur\u00e4rimehe Gautam Adani p\u00f5hifirma Adani Enterprises aktsia langes reedel taas k\u00fcmme protsenti ning nendega kauplemine peatati.\nSamuti peatati aktsiatega kauplemine firmade Adani Power, Adani Green Energy, Adani Total Gas (milles on Prantsuse energiahiiul TotalEnergies 37,4-protsendiline osalus) ning Adani Transmission puhul.\nKonglomeraat sattus raskustesse, kui USA uuringufirma Hindenburg Research tuli 24. jaanuaril v\u00e4lja pettuses\u00fc\u00fcdistustega.\nAdani eitas reedel s\u00fc\u00fcdistusi, nagu olnuks tema t\u00f5us Aasia rikkaimaks meheks \u2013 positsioon, mille ta \u00e4sja kaotas \u2013 seotud India peaministri Narendra Modiga.\n\"Need s\u00fc\u00fcdistused on alusetud,\" r\u00e4\u00e4kis ta telekanalile India Today, lisades, et sellistele s\u00fc\u00fcdistustele on alust andnud lihtsalt see, et nad m\u00f5lemad on p\u00e4rit Gujarati osariigist.\u00a0\u00a0\n\"Fakt on see, et minu professionaalne edu ei ole seotud \u00fchegi juhiga,\" r\u00f5hutas Adani.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tuludeklaratsioon puudutab ka kr\u00fcptoinvestoreidPeatselt algab iga-aastane tuludeklaratsioonide esitamine. Eraisikul on oluline teada, et deklareerida on vaja ja maksta tulumaks, ka kr\u00fcptoraha v\u00f5i loodud NFT (non-fungible token) m\u00fc\u00fcgist v\u00f5i muul viisil kr\u00fcptorahas saadud tulu, sh \u00fc\u00fcritulu.\nAutor: Andras Kralla\nHuvi kr\u00fcptovarade ja nendesse investeerimise vastu on suur ning erinevad suunamudijad ja investorid r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imalustest teenida tulu, kuid ka kaasnevatest ohtudest, n\u00e4iteks riskist kaotada v\u00e4\u00e4rtuse languse t\u00f5ttu kogu raha v\u00f5i sattuda m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Oluline on pidada silmas, et iga tehtud investeerimisotsus oleks hoolikalt l\u00e4bi kaalutud."}
{"text":"V\u00f5ltsitud \u00fc\u00fcrikahju \u00e4hvardab p\u00f6\u00f6rduda kriminaalasjaks\u00dc\u00fcrilepingute platvormi Rendin lauale j\u00f5udis markantne juhtum, kus \u00fc\u00fcrileandja, koos \u00fc\u00fcrniku kaasabiga, \u00fcritas korda saata kindlustuspettust. Omanik kavandas \u00fc\u00fcripinnal suuremaid renoveerimist\u00f6id, mille finantseerimiseks lootis ta platvormi \u00e4ra kasutada. Ettev\u00f5tte \u00f5igusjuht ja jurist Lia Siht tutvustab asjaolusid l\u00e4hemalt ning selgitab, kuidas t\u00f5ele j\u00e4lile j\u00f5udmine selle konkreetse juhtumi n\u00e4itel k\u00e4is.\nRendini \u00f5igusjuht ja jurist Lia Siht\nAutor: Jake Farra\n\u00dc\u00fcrileandja tahtis teha oma v\u00e4lja \u00fc\u00fcritud eluruumis renoveerimist\u00f6id hinnanguliselt 35 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. \"Muidu poleks selles midagi erilist, kui inimene maksab kulu kinni omast taskust. Antud juhul n\u00e4gi tema plaan ette, et renoveerimise eest peaks tasuma Rendin, sest platvormi kaudu s\u00f5lmitavate \u00fc\u00fcrilepingutega kaasneb \u00fc\u00fcrileandjale \u00fc\u00fcri- ja kommunaalmaksete garantii ning \u00fc\u00fcrivara kaitse,\" \u00fctleb Lia Siht sissejuhatuseks."}
{"text":"Ukraina tahab alustada liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ELiga juba t\u00e4navuKIIEV, 3. veebruar, AFP-BNS \u2013 Ukraina tippkohtumine Euroopa Liiduga toimub Kiievis reedel ning president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i on \u00f6elnud, et tahab pidada liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi \u00fchendusega juba sel aastal.\u00a0\nEL andis Ukrainale kandidaatriiki staatuse mullu juunis, m\u00f5ni kuu p\u00e4rast seda, kui Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse.\u00a0\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabus Kiievisse neljap\u00e4eval koos hulga eurovolinike ning ELi v\u00e4lispoliitikajuhi Josep Borrelliga.\u00a0\n\"Usun, et Ukraina v\u00e4\u00e4rib l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamist EL-i liikmesuse \u00fcle sel aastal,\" \u00fctles Zelensk\u00f5i neljap\u00e4eval peetud kohtumise j\u00e4rel von der Leyeniga.\n\"Ainult koos suudavad tugev Ukraina ja tugev Euroopa Liit kaitsta elu, mida me peame v\u00e4\u00e4rtuslikuks,\" r\u00e4\u00e4kis Zelensk\u00f5i.\u00a0\nKohtumise eel on Ukraina hoogustanud j\u00f5upingutusi v\u00f5itluses korruptsiooniga.\u00a0\nVon der Leyen s\u00e4utsus Twitteris, et \"Ukraina on astunud meie soovituste t\u00e4itmiseks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid samme, v\u00f5ideldes samal ajal sissetungi vastu\".\nUkraina peaminister Den\u00f5ss \u0160m\u00f5hal nimetas Ukraina pealinnas toimuvat kohtumist \"tugevaks signaaliks\" nii Ukraina partnerite kui ka vaenlaste jaoks.\nSamal ajal kui von der Leyen koos teiste eurovolinikega Kiievisse j\u00f5udis, t\u00e4histas Venemaa president Vladimir Putin 80 aasta m\u00f6\u00f6dumist N\u00f5ukogude armee v\u00f5idust Natsi-Saksamaa \u00fcle Teise maailmas\u00f5ja Stalingradi lahingus.\n\"See on uskumatu, kuid t\u00f5si. Meid \u00e4hvardavad taas Saksa Leopard-tankid,\" r\u00e4\u00e4kis Putin L\u00f5una-Venemaal Volgogradis.\nAFP \u2013 Baltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Kert Kingo: kallutatus, korruptsioon ja m\u00fc\u00fcdavus \u2013 niimoodi saab t\u00e4na iseloomustada kaporatuuriEKRE Riigikogu liige Kert Kingo kommenteerib uudist: \u201cEha V\u00f5rk m\u00f5isteti taas \u00f5igeks. Prokuratuur p\u00f5rus vale\u00fctluste s\u00fc\u00fcdistusega. Juhtiv riigiprokur\u00f6r Taavi Pern saab kohtult sugeda ausa kriminaalmenetluse eiramise p\u00e4rast.\u201d\n\u201cKohus: \u201cOn raske m\u00f5ista, miks riik sellisel viisil enda kodanike vastu s\u00fc\u00fcdistusi konstrueerib.\u201d\nProkuratuur, t\u00e4psemalt kaporatuur, sest tegevus toimub koost\u00f6\u00f6s kapoga, on igasuguse t\u00f5siseltv\u00f5etavuse kaotanud. Kallutatus, korruptsioon ja m\u00fc\u00fcdavus \u2013 niimoodi saab t\u00e4na neid riiki esindavaid institutsioone nimetada.\nEriti taunimisv\u00e4\u00e4rne on asjaolu, et fabritseeritud t\u00f5enditega, kohtule valetamisega ja pidevalt erinevate menetlusnormide rikkumisega paistavad silma eelk\u00f5ige juhtivad riigiprokur\u00f6rid ja riigiprokur\u00f6rid. P\u00e4tid k\u00f5rgeimal tasemel?\nNB! Kuna saabub see aeg, kus seadusi rikkuvad prokur\u00f6rid vastutusele v\u00f5etakse? Kaua kohus seda k\u00f5ike tegevusetult veel pealt vaatab?\u201d"}
{"text":"Renoveerimist\u00f6id kavandanud \u00fc\u00fcrileandja t\u00f5mbas \u00fc\u00fcrniku kindlustuspettusesseTurvaliste \u00fc\u00fcrilepingute platvormi Rendin lauale j\u00f5udis markantne juhtum, kus \u00fc\u00fcrileandja, koos \u00fc\u00fcrniku kaasabiga, \u00fcritas korda saata kindlustuspettust. Omanik kavandas \u00fc\u00fcripinnal suuremaid renoveerimist\u00f6id, mille finantseerimiseks lootis ta platvormi \u00e4ra kasutada. Ettev\u00f5tte \u00f5igusjuht ja jurist Lia Siht tutvustab asjaolusid l\u00e4hemalt ning selgitab, kuidas t\u00f5ele j\u00e4lile j\u00f5udmine selle konkreetse juhtumi n\u00e4itel k\u00e4is.\u00dc\u00fcrileandja tahtis teha oma v\u00e4lja \u00fc\u00fcritud eluruumis renoveerimist\u00f6id hinnanguliselt 35 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. \u00abMuidu poleks selles midagi erilist, kui inimene maksab kulu kinni omast taskust. Antud juhul n\u00e4gi tema plaan ette, et renoveerimise eest peaks tasuma Rendin, sest platvormi kaudu s\u00f5lmitavate \u00fc\u00fcrilepingutega kaasneb \u00fc\u00fcrileandjale \u00fc\u00fcri- ja kommunaalmaksete garantii ning \u00fc\u00fcrivara kaitse,\u00bb\u00a0\u00fctleb Lia Siht sissejuhatuseks.\n\u00abSellel omanikul oli meie kaudu tehtud \u00fc\u00fcrileping, mille l\u00f5petamise j\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdus ta Rendini poole, et teatada tekkinud kahjust. Meie eksperdid hindasid t\u00f5endeid ja hakkasid s\u00fcgavamalt tausta uurima, kuna see, mis meile esitati, tekitas k\u00fcsimusi,\u00bb\u00a0selgitab \u00f5igusjuht. N\u00e4iteks \u00e4ratasid kahtlust ehitusettev\u00f5tete hinnapakkumised renoveerimist\u00f6\u00f6de tegemiseks. \u00ab\u00dcsna pea, p\u00e4rast p\u00e4ringute tegemist ehitajatele tuligi v\u00e4lja, et need olid v\u00f5ltsitud.\u00bb\n\nKahtlust\u00e4ratav t\u00f5endusbaas\n\nJuhtumit edasi uurides koorus sellest v\u00e4lja muudki vastuolulist. \u00dc\u00fcrileandjal ja \u00fc\u00fcrnikul oli allkirjastatud varasemalt paberkandjal \u00fc\u00fcrileping, kuid Rendini kaitse saamiseks s\u00f5lmisid nad hiljem t\u00e4iendavalt lepingu meie platvormil. Lia Siht t\u00e4psustab veel, et osapooltel oli kasutuses n-\u00f6 kaks paralleelset lepingut, mis tuli v\u00e4lja \u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise akti t\u00f5ttu, sest vajalikud kuup\u00e4evad ei klappinud omavahel.\n\u00abSeda paberkandjal \u00fc\u00fcrilepingut hakati tagasiulatuvalt erineva infoga t\u00e4iendama, et \u00abp\u00f5hjendada\u00bb\u00a0oma \u00fctlusi, kui tegelik t\u00f5de oli juba p\u00e4evavalgele tulemas. K\u00f5igest sellest oli muidugi v\u00e4he abi, kuna meil olid olemas m\u00f5lemad \u00fc\u00fcridokumendid,\u00bb kommenteerib ta.\nLisaks sellele oli \u00fc\u00fcrileandja ette valmistanud dokumendid, mis olid \u00fc\u00fcrniku poolt allkirjastatud, kus viimane tunnistas, et k\u00f5ik \u00fc\u00fcrikodus olevad puudused on tekkinud tema s\u00fc\u00fcl. Samuti kinnitas ta, et objekt oli talle justkui hiljuti \u00fcle antud ning vastab \u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise aktis lisatud piltidele. Fotod polnud tegelikult asjakohased, kuna neid kasutati aastaid tagasi \u00fc\u00fcrikuulutuse juures, seega vahepeal oli \u00fc\u00fcriobjekt olnud mitmete erinevate \u00fc\u00fcrnike kasutuses.\n\u00d5igusjuht avaldab, et \u00fc\u00fcrnikuga suheldes tuli v\u00e4lja, et ta t\u00f5epoolest tekitas \u00fche kahjustuse \u00fc\u00fcrikodus. \u00abKuna \u00fc\u00fcrnik lootis p\u00e4\u00e4seda selle kulu h\u00fcvitamisest, siis l\u00e4ks ta kaasa omaniku plaaniga, mille kohaselt tuli omaks v\u00f5tta absoluutselt k\u00f5ik elupinnal olnud vead. Ta eeldas, et Rendini kaitse maksab nagunii kogu terviku kinni ja tegemist on n-\u00f6 s\u00fc\u00fctu valega.\u00bb\nSamas polnud \u00fc\u00fcrnik \u00fcldse teadlik, kui suurele kahjusummale ta alla kirjutab. Ta sai alles ettev\u00f5tte juristide kaudu teada, mis suurusj\u00e4rgus summad on omanik kahjuavalduse jaoks v\u00e4lja m\u00f5elnud. Lisaks ei teadvustanud \u00fc\u00fcrnik endale, et v\u00f5ib tekkida olukord, kus temal endal tuleb hoopis see kinni maksta.\nLia Siht selgitab, et kahjujuhtumitega tegelemine eeldab suhtlemist osapooltega, sest nii on v\u00f5imalik tervikpilt saada. K\u00f5ik algab k\u00fcll kahjuavalduse tegijast, kuid see pole ammendav, mist\u00f5ttu k\u00fcsitakse alati ka teiselt poolelt argumente. \u00abNii k\u00f5ik kogutud \u00fctlused kui ka reaalne t\u00f5endusbaas juhtisid selge j\u00e4relduseni, et meile esitati valeandmeid ja juhtumi p\u00f5hjendamiseks v\u00f5ltsiti dokumente,\u00bb\u00a0kinnitab Siht kokkuv\u00f5tteks.\n\nOsapooled p\u00e4\u00e4sesid t\u00f5sistest tagaj\u00e4rgedest\n\nKui juhtumiga tegelenud ekspertidel oli pilt selge, anti nii omanikule kui ka \u00fc\u00fcrnikule m\u00f5ista: j\u00e4ttes n\u00f5ude j\u00f5usse, tuleb \u00fc\u00fcrilepingute platvormil sellest raporteerida, sest tegemist oleks kelmusega, mis on kriminaalkorras karistatav. Juristide selgituse j\u00e4rel j\u00f5udis osalistele kohale, et selline teguviis t\u00e4hendab kuritegevust.\n\u00abNeid inimesi on veel ja kahjuks \u00fcsna palju, kes arvavad, et kui s\u00f5lmitud on mingit t\u00fc\u00fcpi kindlustus, siis peaks sellest p\u00f5hjendamatut kasumit teenima. Kindlustusteenuste \u00fclesanne on aidata etten\u00e4gematute s\u00fcndmuste korral, mis p\u00f5hjustavad rahalist kahju ja aitavad kindlustuse ostjatel sellega paremini toime tulla,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4gib Rendin \u00f5igusjuht.\n\u00abEhk siis, v\u00e4ike meeldetuletus k\u00f5ikidele inimestele \u2013 olge eeskujulikud! Kahjujuhtumite korral esitage alati korrektsed t\u00f5endid, j\u00e4rgige vajalikke juhiseid ning \u00e4rge m\u00e4ssige end pahandustesse,\u00bb paneb Siht s\u00fcdamele."}
{"text":"Ps\u00fchholoog, aga hullNorra kirjaniku Synne Sun L\u00f8esi\u00a0\u00abVihane ps\u00fchholoog\u00bb on satiiriline romaan, milles piir normaalsuse ja hullumeelsuse vahel on kohati ime\u00f5huke.Ps\u00fchholoog Idunn J\u00e6ger peaks p\u00e4\u00e4stma teisi, kuid \u00fchel p\u00e4eval laguneb k\u00f5ik koost. Esmasp\u00e4eva hommikul seisab ps\u00fchhiaatriakeskuse ees \u00fcks naine korvit\u00e4ie munadega. Enne kui ps\u00fchholoog Idunn J\u00e6ger j\u00f5uab j\u00e4rele m\u00f5elda, loobib ta oma t\u00f6\u00f6koha pihta mune. Palju mune. Tore on n\u00e4ha nende purunemist vastu klaasust.\nIdunn on 49-aastane ja vallaline. Ta elab koos pojaga, kes on s\u00f5jav\u00e4kke minemas ja \u00fcksindus on hirmutav. Eakad vanemad on t\u00fc\u00fctud ja parim s\u00f5branna liiga t\u00e4iuslik. K\u00f5ige vihasemaks ajab teda aga vaimse tervise hooldus, kus s\u00fcsteem ja aruandlus on olulisemad kui patsiendid. Idunni ainsaks sooviks on diivanile pikali heita ja lihtsalt alla anda. Siis aga koputab uksele politseinik. Ja diivanipadjast hiilib v\u00e4lja Freud.\nSynne Sun L\u00f8es (1975) elab Oslos. Ta deb\u00fcteeris 1999. aastal raamatuga \u00abYoko er alene\u00bb (\u00abYoko on \u00fcksi\u00bb). Noorteromaani \u00ab\u00c5 spise blomster til frokost\u00bb (\u00abLilled hommikus\u00f6\u00f6giks\u00bb, 2002) eest v\u00f5itis ta maineka Brage auhinna.\nLoe raamatust katkendit!\n***\n\nSynne Sun L\u00f8es, \u00abVihane ps\u00fchholoog\u00bb.\nRaamat\n\nOlukord trepil on endiselt v\u00e4rske kui \u00e4sjak\u00fcpsetatud leib, kui ma end olevikku tagasi murran. Vastuv\u00f5tulaua poole minnes k\u00f5ditab k\u00f5hus ebam\u00e4\u00e4rane n\u00e4riv rahutus. \u00d5nneks on see t\u00fchi ja pime.\nZoe on l\u00e4inud oma teed. Ta l\u00e4ks, ilma et oleks head aega \u00f6elnud, \u00fctles ainult: \u00abAeg on t\u00e4is\u00bb, ja liipas siis tee poole, mis viib trammipeatuse suunas. Mina olen t\u00f6\u00f6ks valmis. Sirutan selga ja p\u00fchin munavalgega koos ja kleepuva k\u00e4ega \u00f5lalt tumerohelise kaselehe. L\u00e4hen edasi piki koridori. K\u00f5ik on nii nagu tavaliselt. See, mis juhtus v\u00e4ljas trepil, oli v\u00e4rskendav, kui see toimus, aga n\u00fc\u00fcd olen ma j\u00e4lle tagasi alguses. V\u00e4liselt olen see, kes ma olen alati olnud, kuid mu sammudel on teistsugune kaal.\nKes ma olen?\nKeegi esitab endale kindlasti selle k\u00fcsimuse. Keegi, kes v\u00f5ibolla n\u00e4gi, kuidas ma seisin ja viskasin mune DPSi ukse pihta. Kes v\u00f5ib-olla filmis mind salaja oma h\u00fcpermoodsa nutitelefonikaameraga, on selle YouTube\u2019i postitanud ja saanud juba mitu tuhat vaatamist. Keegi, kes n\u00fc\u00fcd tunneb, et tal on minu \u00fcle mingi salajane v\u00f5im. Kes usub, et on n\u00e4inud alasti t\u00f5de selle kohta, kes ma olen, kes arvab, et ma olen \u00fcks hull-hull naine. Tjah, neil on ilmselt \u00f5igus. Aga ma olen veel ps\u00fchholoog-spetsialist ja kaaskodanik.\nM\u00f5ned v\u00f5ivad ka \u00f6elda, et ma olen hull ps\u00fchholoog. Nemad \u00fctlevad: \u00abJaah, sellel on oma p\u00f5hjus, et ps\u00fchholoogid on ps\u00fchholoogid. Nad on haavatud linnud rebenenud tiibade, halbade emade ja kodust \u00e4ra olevate isadega. Nendest said ps\u00fchholoogid, kuna nad vajavad ps\u00fchholoogi. The wounded healer. T\u00fchi loba ...\u00bb Jaa, ma tean k\u00fcll. Ilmselgelt on selles midagi. Ka selles osas, mis mind puudutab. Aga see kulunud \u00abwounded healer- kaart\u00bb ei ole mingi argument, mida saab kasutada minu v\u00f5i teiste abistajate vastu, kellel on isiksuse glasuuris m\u00f5rad ja praod. Kui inimene on elus haiget saanud, on see ps\u00fchholoogile ainult eeliseks. Inimesed, kes pole kunagi kogenud m\u00f5ne p\u00e4riselt murtud vaimse roide v\u00f5i emotsionaalse peap\u00f5rutuse valu, on terapeutidena otseselt eluohtlikud. Pole mingit abi v\u00e4ikesest armuvalu marrastusest vasakul rinnal, kui nad on silmitsi kliiniliselt ps\u00fchhootilise patsiendiga, kes arvab, et ta on Saatana poeg ja et tema ema on kahvelt\u00f5stuk.\nEga ma ei saa v\u00e4ita, et mul on olnud v\u00e4ga traagiline elu ja ma seet\u00f5ttu saan t\u00e4ielikult aru k\u00f5igist oma patsientide elude olukordadest ja s\u00fcdamevaludest. Kuid olen oma annuse siiski k\u00e4tte saanud puuduliku kiindumussuhte n\u00e4ol oma l\u00e4himate pereliikmetega (isa ja ema on mind alati kosmosesatelliidiks kutsunud, sest lapsep\u00f5lves eelistasin ma omaenda seltskonda nende omale) \u2013 piisavalt selleks, et mul on nii hinges kui ka ps\u00fc\u00fchikas t\u00e4iesti arvestatav hulk kajaga t\u00e4idetud \u00f5\u00f5nsusi. \u00d5\u00f5nsusi, mis kinnitavad mulle ikka ja j\u00e4lle sama asja: et ma olen puudulik. Et ma ei saa paljust aru ja ei saa kunagi saamagi. Arusaamine sellest, et sa millestki aru ei saa, on ps\u00fchholoogi jaoks oluline teadmine. V\u00f5ib-olla k\u00f5ige olulisem. Et inimene ei saa t\u00e4ielikku kontrolli k\u00f5igi vestluste, emotsioonide v\u00f5i teiste inimeste \u00fcle. Isegi omaenda k\u00e4te ja jalgade \u00fcle pole alati kontrolli. Kui sind ikka ootamatult \u00fcllatab oma koha peal seisev trepiaste ja vihane patsient Dole puuviljakasti laotud neljateistk\u00fcmne pappkarbit\u00e4ie munadega, siis jah, siis v\u00f5ivad k\u00e4ed \u00e4kki hakata elama p\u00e4ris oma elu. Aga n\u00fc\u00fcd, kohe praegu, v\u00f5tan ma oma k\u00e4tte kontrolli oma j\u00e4semete \u00fcle, praegu l\u00f5petan k\u00e4te vehkimise \u00e4ra. Lasin neil k\u00fclgedele alla langeda. Jalad seevastu liiguvad endiselt edasi selles suunas, mis ees ootab. P\u00e4ev ise. Kalender. Patsiendid. Epikriisid. Vastuv\u00f5tud. Vestlused. Kabinetiuks.\nMul on oma kabinet. Minu nimi seisab ukse k\u00f5rval sildil. Minu nimi. Minu uks. Ei. Vale. Uks ei ole minu. Uks on lihtsalt uks. Ja kabinet on lihtsalt kabinet. \u00dches punases tellismajas, mille omanikuks on V\u00f5im. Ja minu nimi on paljalt kaks s\u00f5na, mille ema ja isa valisid ning kleepisid kindlalt minu ja mu keha k\u00fclge, nagu mingiks s\u00fcmboolseks s\u00fcnnip\u00e4evakingituseks nelik\u00fcmmend \u00fcheksa aastat tagasi. Idunn J\u00e6ger.\nMa ei tunne ennast \u00fcldse nagu mingi Idunn J\u00e6ger. Seisan ukse ees. See p\u00f5rnitseb mind tusaselt, nagu tahaks mind eemale peletada. Noogutan vastumeelselt. Pistan k\u00e4e kotti, sellesse lohakasse nahast kotti, mille p\u00e4rast Oline mind narrib ja nimetab seda \u00abnahklapiks\u00bb (kuna ta on parim s\u00f5bratar ja v\u00f5luv snoob, kel on endal kapis koguni kaheksa Chaneli kotti), ja kaevan otsida kimpu v\u00f5tmekaartide ja v\u00f5tmetega. V\u00f5tmekimp k\u00f5liseb, kui ma ust lukust lahti keeran. Ma p\u00f6\u00f6ran \u00fcmber ja panen tule p\u00f5lema. Minu kabinetis l\u00f5hnab kabineti j\u00e4rele, iseloomutu l\u00f5hn ilma soovide ja vajadusteta, selline l\u00f5hn, mis on tuhm ja vaikne. Olukord, millesse ma olen ennast pannud, on t\u00f5sine. Ma tean, et munad on endiselt vedelad, voolavad m\u00f6\u00f6da klaasruudu v\u00e4list k\u00fclge allapoole, et j\u00e4tsin maha nii jalaj\u00e4lgi kui ka s\u00f5rmej\u00e4lgi ja et mind v\u00f5idi isegi n\u00e4ha. Sa ei saa ennast kunagi turvaliselt tunda. Ja ikkagi tunnen end oma kabinetis isemoodi turvaliselt. Siin sees olen ma ikka veel vaba. Vaba \u00fctlema seda, mida ma tahan. Olla see, kes ma tahan olla. Seni kui mitte keegi mind ei n\u00e4e. Mitte keegi peale patsientide. Siin \u00e4rkan ma ellu, muutun iseendaks, saan ennast lahti pakkida, kroonleht kroonlehe haaval. Vastata teiste pilgule oma pilku eemale p\u00f6\u00f6ramata. V\u00f5tta \u00fcle teiste elu ja saatus. Tunda sama, mida nemad oma p\u00fc\u00fcdlustes. K\u00e4ia koos nendega nende teel eluolu ja v\u00f5imaluste s\u00fcgavama m\u00f5istmise poole.\nDPSi \u00fclemus, Jordi Berntsen, anorektiline mukitud nukk, kel on kapis piinlikult palju tviidkost\u00fc\u00fcme ja otsaesisel liiga palju botoksit, oleks sellist ravikirjeldust kuuldes valjult oianud ja silmi p\u00f6\u00f6ritanud. Ta oleks j\u00e4rgi m\u00f5elnud ja end v\u00e4ljendanud juba pool sekundit hiljem. \u00d6elnud midagi niisugust nagu ravi on teadusp\u00f5hine, ja et uurimused n\u00e4itavad. Midagi tuludest, kuludest ja tulemuslikkusest. Ning et Norra terviseamet osutab, neetud direktoraat soovitab ja kuradi PAKETTRAVI vajab ..., oleks ta \u00f6elnud. Ilma \u00abneetud\u00bb ja \u00abkuradita\u00bb.\nMina olen DPSi naissoost Juudas. Mina, kes ma olen tegelikult maailma lahkeim. Nii juhtub, kui asud t\u00f6\u00f6le vaimse tervise alal. Sa muutud. Rahulikust ja lahkest ps\u00fchholoogist on saanud vihane ps\u00fchholoog. Nagu mu poeg Gustav eile \u00f5htul nii kenasti \u00fctles, kui me diivanil jalad vastamisi lamasime ja telest \u00fcht Vihase meistrimehe osa vaatasime. Ma ohkisin ja oigasin, sest temast hoovas sokihaisu ja ta oleks v\u00f5inud enne mu valgele diivanile viskumist du\u0161i all k\u00e4ia. Ja ma \u00fctlesin seda talle ka. \u00abMIKS SA EI V\u00d5IKS VAHETEVAHEL OMA SOKIHAISU-LESTASID VEE ALT L\u00c4BI LASTA?\u00bb Mille peale Gustav vaatas mind imelikult, nagu ma oleks p\u00e4rit m\u00f5nelt teiselt planeedilt. Mida ma v\u00f5ib-olla olen ka.\n\u00abMehed haisevad. See on t\u00e4iesti loomulik, emme,\u00bb \u00fctles ta napilt.\n\u00abJaa, ma loomulikult tean, et poisid ja mehed haisevad, Gustav. Aga kuna ma elan kuuek\u00fcmne viie ruutmeetri peal koos t\u00fc\u00fcbiga, kes on meeter ja \u00fcheksak\u00fcmmend kuus senti pikk ja kaalub \u00fcheksak\u00fcmmend kaks kilo, jaa, siis saab haisust probleem. Sinu sokihais v\u00f5iks surmata viisteist kassi. T\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjustab see hais v\u00e4hemalt minu enneaegse dementsuse.\u00bb\n\u00abSa oled alati nii haigelt vihane, emme. Sa oled vihane ps\u00fchholoog, sul peaks olema oma telesaade. Miks sa nii vihane oled, emme?\u00bb k\u00fcsis ta, tuim naeratus n\u00e4ol. T\u00f5mbas oma sokihaisuse varbad enda alla ja haigutas.\n\u00abJaa, seda saad sa kohe teada, poja,\u00bb \u00fctlesin ja t\u00f5usin diivanil istukile, kummardusin tema poole ja t\u00f5mbasin v\u00e4lja pedagoogilise nimetiss\u00f5rme. See oli sirge nagu joonlaud ja sihtis otse v\u00e4ikest punkti tema kulmude vahel. Tundlikku punkti. Punkti, kus on peidus kolmas, n\u00e4htamatu silm. Silm, mis n\u00e4eb k\u00f5ike, mida teised kaks silma n\u00e4ha ei viitsi v\u00f5i millest otse m\u00f6\u00f6da vaatavad. Silm, mis n\u00e4eb T\u00d5DE. Gustav peab t\u00f5de n\u00e4gema, seda kuulma.\n\u00abMa olen VIHANE, sest VIHANE olemiseks on palju uskumatult h\u00e4id p\u00f5hjuseid. Tegelikult on neid p\u00f5hjuseid rohkem kui k\u00f5ike muud.\u00bb\n\u00abAga on ju veel palju h\u00e4id p\u00f5hjuseid r\u00f5\u00f5mus olemiseks ka?\u00bb\n\u00abOn v\u00f5i? No mis?\u00bb\n\u00abPuhas vesi kraanis. Toit k\u00fclmkapis. Telekas ja arvutim\u00e4ng, et Norras on rahu ja nii ...\u00bb\n\u00abTeie, noored, olete nii kuradima pealiskaudsed ... Rahu? \u00c4ra aja mind naerma. Ei ole Norras mingit kuradima rahu ... S\u00f5da k\u00e4ib. S\u00d5DA. Norras on niiiii palju kuradi s\u00f5dasid. Sul pole aimugi, poja. Sul pole aimugi! Sorry v\u00e4ljenduse p\u00e4rast, aga sa saad ju aru, onju?\u00bb\nGustav p\u00f6\u00f6ritas silmi ja torkas \u00fche oma varba minu nina vastu ja lehvitas seda edasi-tagasi ning irvitas.\n\u00abNuusuta, emme. Nuusuta. Hmmmmm, m\u00f5nna. Mina, sinu enda meistrit\u00f6\u00f6. Nuusuta, nuusuta ainult ... hinga sisse oma poja m\u00f5nusat od\u00f6\u00f6ri ...\u00bb\nN\u00e4itasin talle ebapedagoogilist keskmist s\u00f5rme, v\u00f5tsin ohjad enda k\u00e4tte ja sundisin ennast diivanilt p\u00fcsti. L\u00e4ksin k\u00f6\u00f6ki. Leidsin oma munapeekri ja t\u00e4itsin selle karbiveiniga. Odav karbivein, viimane tilk, millest jagub kaheks imev\u00e4ikeseks suut\u00e4ieks.\nMa ei ole mingi tipsutaja. Ma joon punast veini munapeekrist, kuna nii tehakse, kui ei taha tipsutajaks saada, aga RAVIMIT on ikka vaja. Millegi rahustava tunnet, magusat maitset. Mul on seda vahetevahel vaja. Mul oli seda siis vaja. Seisin ja pigistasin munapeekrit p\u00e4rast t\u00fchjendamist vastu rinda.\nKas see on munadega seotud? Puruksl\u00f6\u00f6dud munadega? Minu munasarjad hakkavad kokku kuivama. Minu sees. Edaspidi on munad, millega ma kokku puutun, suured ja kanadest v\u00e4lja pressitud. Linnud. Valged, inetud ja l\u00e4rmakad linnud. Ei. Ma ei tohi lindudele m\u00f5elda. Pean ennast tagasi tooma eilsesse p\u00e4eva. \u00d5htusse. Gustav. K\u00f6\u00f6gilaud.\nSeisin, k\u00e4ed vastu k\u00f6\u00f6giletti n\u00f5jatudes, kuni Gustav sisse astus ja oma s\u00f5numit kordas:\n\u00abEmme, ei ole vaja v\u00e4ikese sokihaisu p\u00e4rast nii kuradima h\u00fcsteeriline olla. Kui sa tahad endale meest, pead taluma ka v\u00e4ikest peerul\u00f5hna.\u00bb\nMa ohkasin. P\u00fchkisin pisaraid. P\u00f6\u00f6rasin \u00fcmber ja vaatasin teda, mu suurt, suurt poissi.\n\u00abV\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast ma ei tahagi mingit meest,\u00bb \u00fctlesin ma tuhmilt.\nK\u00f5ik tundus nii kuradima \u00fcletamatu.\nAga eile oli eile ja t\u00e4na on t\u00e4na. Ning muna on muna.\nMa n\u00f5jatun tagasi toolile. Vaatan \u00fcles valget lage ja ma tahan selleni ulatuda, tahan leida v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, auku laes, musta auku laes, portaali. Portaali, mis viib mind \u00fclespoole, v\u00e4ljapoole, millegi suurema, ilusama poole. Oh, kuidas ma igatsen natukest taevast. Arvan ma. Sirutan k\u00e4ed \u00fcle pea. Ringutan nagu tiiger. Ringutan nagu loomad ringutavad p\u00e4rast magamist, kui hakkavad \u00e4rkama.\nMa saan selle p\u00e4evaga hakkama. Iga patsiendi, iga pisara, iga ohke, iga karje, iga \u00e4hvardusega. Ma istun toolil sirgelt ja mu k\u00f5rvad on paigale keeratud. Mu aju peab olema terav nagu kalanuga, lahkama kannatavaid hingi nii, et \u00e4revus pritsib. Kuigi ma eile \u00f6\u00f6sel magasin vaid paar tundi, saan ma hakkama. Kuigi ma lamasin voodis \u00e4rkvel ja visklesin sel ajal kui m\u00f5tlesin Gustavile, kes l\u00e4heb vaid \u00fcheainsa p\u00e4eva p\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4kke, m\u00f5eldes, et n\u00fc\u00fcdsest elan ma elu l\u00f5puni \u00fcksi korteris, \u00fcksi, mitte kellegagi koos, kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu. M\u00f5tlesin k\u00f5igile Gustaviga koos oldud aastatele. S\u00fcnnitusele, sellele, mis tunne oli pressida suurt, imelikku, naljakat, lahedat, h\u00e4mmastavat, tarka, lahket, lolli, laiska ja sokihaisulist Gustavit endast v\u00e4lja sel p\u00e4eval \u00fcheksateist aastat tagasi. Last teha on lihtne. Aga inimese kasvatamine, see jah, on tegelikult suhteliselt t\u00f6\u00f6mahukas. Ja ma olen sellega hakkama saanud. Gustav on tubli. Kuigi ta on laisk ja pole deodorandi kasutamise ja igap\u00e4evase du\u0161i all k\u00e4imise m\u00f5ttest p\u00e4riselt aru saanud. Aga v\u00f5ib-olla pole see Gustav, kellega on midagi valesti. V\u00f5ib-olla olen see mina? Mina, kellel on liiga k\u00f5rged ja udupeened n\u00f5udmised. \u00c4kki on mu ninas\u00f5\u00f5rmed liiga tundlikud? Ma m\u00f5tlesin sellele \u00f6\u00f6sel. M\u00f5tlesin meie elu \u00fcle. Gustavi ja minu elu \u00fcle korteris. M\u00f5tlesin, et peaksin endale koera v\u00f5tma. Suure s\u00f5braliku koera. Koera, kes suudab mind s\u00f5nadeta armastada. Koera, kes ei vaja deodoranti. Valge koera, kes kunagi ei m\u00e4\u00e4rdu ...\nMa n\u00f5jatun kabinetitoolil ettepoole. Istun, pea jalge vahel, ja hingan ning m\u00f5tlen. M\u00f5tlen, et p\u00e4ev on alanud ja n\u00fc\u00fcd on aeg t\u00f6\u00f6d teha.\n\u00abH\u00e4sti,\u00bb \u00fctlen k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega ja sirutan selga. Laksan endale vastu p\u00f5ske. Tunnen ennast nagu Jakob Ingebrigtsen, nagu Jakob ilmselt tunneb, kui seisab tuhande viiesaja meetri jooksu stardijoonel. Jakob, kes muudkui jookseb ja jookseb ja jookseb. Iga p\u00e4ev. Vihmas, lumes ja p\u00e4ikeses. Jakob, keda v\u00f5ib usaldada. T\u00e4helepanu, valmis olla ... l\u00e4ks ...\nL\u00fclitan arvuti sisse. N\u00e4en, et ekraan hakkab vilkuma. Kritseldan pastapliiatsiga m\u00e4rkmikulehele, joonistan banaane ja \u00f5unu. Liblikaid. Klouninina. Lasen pliiatsist lahti. Teen lahti teksap\u00fckste \u00fclemise n\u00f6\u00f6bi. Ma pean \u00f5hku saama, k\u00f5hus keerleb k\u00f5ik.\nSilitan k\u00e4ega \u00fcle otsaesise, see on nii niiske. On p\u00e4ris tavaline p\u00e4ev ja sel p\u00e4eval juhtub \u00fcsna tavalisi asju. Asju, mis puudutavad: patsiente, hingamist, k\u00e4te \u00fcle pea sirutamist, arvutiklahvidele vajutamist ja v\u00e4ikeseid pissituure koridori l\u00f5pus asuvasse tualetti. Ning unistamist Hawaiist, palmide kahinast, v\u00e4rvilistest jookidest ja helesinisest taevast. Taevast ilma \u00fchegi pilveta, mida saaks anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5i t\u00f5lgendada allvee-eluka v\u00f5i v\u00e4ljasurnud dinosaurusena. Ainult sinine sinisel. Nagu v\u00e4rskelt triigitud laperdav lina \u00fcle pea.\nArvuti sissel\u00fclitamisest on m\u00f6\u00f6dunud t\u00e4pselt kaheksa minutit ja viis sekundit. Aga ma pole ikka veel saanud sisse logida. Arvutis\u00fcsteem on uus ja ebastabiilne. Tal l\u00e4heb \u00e4rkamisega aega. Trummeldan s\u00f5rmedega vastu lauaplaati. Oigan valjult, oodates, kuni mu kalender end mulle ilmutab.\nVarem oli mul endal voli kalendri \u00fcle otsustada. Kuid n\u00fc\u00fcd teeb seda m\u00fc\u00fcgiosakond. Sisestab patsiente. Ma ei tea kunagi, mis mind t\u00f6\u00f6le minnes ootab. Vasakult v\u00f5ib sisse kepselda uus patsient, m\u00f5ni on teisele p\u00e4evale viidud ja teised t\u00fchistatud. V\u00f5ta lihtsalt see kimp, mis antakse. N\u00e4gudest, diagnoosidest ja probleemidest.\nHeureka, n\u00fc\u00fcd toimub midagi. Paar l\u00fchikest vilkumist ning seej\u00e4rel t\u00e4itub ekraan aegade ja nimedega. Ma hingan sisse. Mul on t\u00e4na seitse patsienti: Hauk, Hans, Selma, Ida, Magne, Mia ja Henny. Mia on k\u00e4inud kolm korda. Henny on uus. Aga teised on \u00abvanad traavlid\u00bb. Hans on mul olnud juba peaaegu viis aastat. Suur tumedajuukseline Hans Oslo suurima filmi-T-s\u00e4rkide kollektsiooniga. Hans, kellel on kombeks l\u00e4bi teha nii maniakaalne kui ka depressiivne periood v\u00e4hemalt kaks korda aastas. M\u00f5nikord on ta korraga nii maniakaalne kui ka depressiivne. Raske on ette kujutada, et ma Hansuga kunagi valmis saan. Kuigi ma tean, et see \u00fchel p\u00e4eval juhtub. Hans vajab mind. Ja \u00e4kki ma vajan teda ka? V\u00f5ib-olla ma vajan, et mind oleks vaja? Ma ei tea. V\u00f5i \u00e4kki tean? M\u00f5nikord arvan, et ma tean rohkem, kui arvan, et ma tean, aga ma ei taha teada, mida ma tean, sest see l\u00e4heb liiga keerukaks. V\u00f5ibolla ma sellep\u00e4rast polegi viimase kahe aasta jooksul \u00fchelgi kursusel k\u00e4inud. Sel ajal kui kolleegid on jooksnud traumakursuselt traumakursusele ning \u00f5ppinud tundma tunnetekeskset teraapiat, r\u00fchmateraapiat ja metakognitiivseid tehnikaid, olen mina j\u00e4\u00e4nud oma liistude juurde. Patsientide juurde. Sest \u00fcks p\u00e4ev kursustel t\u00e4hendab patsientide tootmisarvestuses miinust ja ma olen alati kartnud igasugu t\u00fc\u00fcpi arvestustes miinuspoolele sattumist.\nKuna ma kunagi kursustel ei k\u00e4i, siis olen tootmisn\u00e4itajate poolest osakonnas p\u00e4evselgelt esikohal. Toodan peaaegu kaks korda rohkem kui need, kes asuvad tootmisstatistika sabas. Ja sel p\u00f5hjusel olen kindel, et mind ei vallandata kunagi. Vaimse tervise s\u00fcsteemis vallandatakse vaid maaslamajaid.\nTelefon heliseb. Tunnen, kuidas \u00e4revus mu rinnus kasvab. Vaatan oma m\u00e4rkmikku, kuhu olen lohaka, peaaegu loetamatu k\u00e4ekirjaga \u00fcles kirjutanud p\u00e4evased t\u00f6\u00f6d. Patsientidele lisaks pean p\u00e4eva jooksul kirjutama kaks epikriisi, individuaalplaani, raviplaani ja kokkuv\u00f5tte. Pean veel helistama perearstidele, vaimse tervise t\u00f6\u00f6tajatele ja ravikoordinaatoritele meie linnaosas. Ja siis ma l\u00e4hen Ellinori juurde. Kell neli l\u00e4hen ma Ellinori juurde. Minu oma ps\u00fchholoogi juurde. T\u00e4na on p\u00e4ris tavaline t\u00f6\u00f6p\u00e4ev."}
{"text":"\u201eK\u00d5IK TUNDUS EHTNE!\u201c Eestlanna konto langes p\u00e4ttide k\u00e4tte, makse l\u00e4ks Saudi Araabia elektroonikapoodiKoroonaviiruse t\u00f5ttu muutus maailm e-petturite paradiisiks \u2013 epideemia viis e-teenuste tarbimise niiv\u00f5rd igap\u00e4evaks, et kadus ka valvsus. Niiviisi riisuti pahaaimamatutelt kodanikelt aasta jooksul sadu tuhandeid eurosid, vahendab Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) aastaraamat.\nLibalehed, mis \u00f5ngitsevad m\u00e4rkamatult su andmeid, et su pangakontodele ligi p\u00e4\u00e4seda. Tuntud postiteenuste pakkujate nagu DSL, Omniva ja DPD nimel saadetud libas\u00f5numid. Pankade nimel tehtud petuk\u00f5ned, kirjad ja SMSid. RIA k\u00fcberturvalisuse aastaraamat toob v\u00e4lja, et petuskeemide hulk on j\u00e4tkuvalt laes. N\u00e4iteks j\u00e4i eestlanna ilma 745 eurost, sest kurjategijad olid v\u00e4lja m\u00f5elnud niiv\u00f5rd peene skeemi, et kahtlustamiseks polnud n\u00e4ilist alust.\nRIA v\u00e4rske aastaraamat toob v\u00e4lja \u00fche pettuse loo, mis on v\u00e4gagi \u00f5petlik. \u201e2022. aasta jaanuari algus oli tallinlanna Johanna (nimi muudetud) jaoks p\u00f5nev, kiire ja raske. Perre s\u00fcndis t\u00fctar, kes t\u00f5i palju r\u00f5\u00f5mu, aga kes vajas arusaadavalt palju t\u00e4helepanu. Kogu elu tuli \u00fcmber korraldada ning lisaks k\u00f5igele muule tuli soetada pere k\u00f5ige v\u00e4rskemale liikmele riideid ja muud. Oli tempokas aeg ning aja kokku hoidmiseks oli k\u00f5ige m\u00f5istlikum tellida asju netist. Seda enam, et koroonaviirus polnud veel kuhugi kadunud. Niisiis ootaski Johanna pakke, millest \u00fcks pandi DHLiga teele v\u00e4lismaalt. \u00dchel \u00f5htul veidi p\u00e4rast kella 20, kui laps oli just uinunud, sai Johanna s\u00f5numi. \u201eTeie pakk ootab kohaletoimetamist. Kinnitage makse (2,22 Eur) alloleva lingi all: bid.do\/Estonia-Express.\u201c Selleks ajaks oli juba tavap\u00e4rane, et telefoni laekus info eri pakkide kohta,\u201c seisab juhtunu kirjelduses.\nKuna Johanna ootaski pakki, siis ei olnud selles s\u00f5numis midagi kummalist. SMSis olevale lingile vajutades avaneski veebileht, mis n\u00e4gi v\u00e4lja nagu DHLi koduleht. V\u00e4rvid olid k\u00f5ik \u00f5iged. Ei olnud ka kirjavigu, mis v\u00f5iks viidata vildakale t\u00f5lkele, mis on petuskeemide puhul \u00fcsna levinud. \u201eSeal n\u00e4gi ta pakinumbrit, paki teekonda ja seda, et pakk on j\u00f5udnud Eesti piirile. K\u00f5ik tundus ehtne.\u201c\nJohanna tr\u00fckkis enda andmed veebilehele sisse ja niiviisi ta rahast ilma j\u00e4igi. \u201eSeni kuni ootasin Smart-ID vastust, tuli telefoni pangateade, et olen sooritanud makse. N\u00e4gin, et maha l\u00e4ks 745 eurot. Sain aru, mis juhtus,\u201c kirjeldas kodanik enda juhtumit RIA aastaraamatus.\nRaha ta tagasi ei saanud. Enamajaolt nii ongi ja sinna pole parata midagi. Umbes neli kuud hiljem sai Johanna politseilt teate menetluse l\u00f5petamise kohta. Selgus, et tema pangakaardiga tehti makse \u00fches Saudi Araabia elektroonikapoes.\nRIA k\u00fcberturvalisuse aastaraamat toob v\u00e4lja, et koroonapandeemia on viinud elu e-keskkondadesse ning muutnud PIN-koodide sisestamise niiv\u00f5rd tavaliseks, et tihtilugu ei m\u00f5elda igat sammu l\u00e4bi. Petturite orki ei lange ainult eraisikud, vaid ka ettev\u00f5tted. \u201eN\u00e4iteks 2022. aasta alguses sai \u00fche Eesti suurfirma t\u00f6\u00f6taja h\u00e4sti koostatud \u00f5ngitsuskirja, kus kelmid esinesid ettev\u00f5tte tegevjuhina. Raamatupidaja kandis kelmidele enam kui 14 000 eurot. M\u00e4rtsis kaotas Eesti t\u00f6\u00f6tusettev\u00f5te sarnase pettuse k\u00e4igus rohkem kui 17 000 eurot. Juunis j\u00e4i j\u00e4rgmine ohver libaarvet tasudes ilma umbes 8000 eurost,\u201c vahendab RIA aastaraamat.\nRIA peadirektor Margus Noormaa s\u00f5nul on suurenenud ka k\u00fcberr\u00fcnnakute arv. \u201eAasta tagasi ennustasime, et kui Venemaa r\u00fcndab Ukrainat, siis muutub Eesti k\u00fcberruum palju tulisemaks. Kahjuks pidas nii s\u00f5jaennustus kui ka meie prognoos paika. Oleme p\u00e4rast 24. veebruari praktiliselt k\u00fcbers\u00f5jas, kus pea iga p\u00e4ev v\u00f5i n\u00e4dal toimuvad r\u00fcnded ja nende katsed,\u201d teatas Noormaa reedel, kui RIA avalikustas v\u00e4rske aastaraamatu.\nRIA sai mullu info 2672 m\u00f5juga k\u00fcberintsidendi kohta (seda on ca viiendiku v\u00f5rra enam kui 2021. aastal). K\u00f5ige rohkem tuvastati ja anti teada inimeste andmeid koguvatest \u00f5ngitsuslehtedest (1206), teenusekatkestustest (344) ja kasutajakontode \u00fclev\u00f5tmisest (236). Pettustest teavitati 224-l ning kontode kompromiteerimistest 164 korral. RIA-le anti mullu teada 302 ummistusr\u00fcnnakust, millest 100 olid m\u00f5juga, ning 21 lunavarar\u00fcnnakust."}
{"text":"Tuludeklaratsiooni peab esitama ka eraisikust kr\u00fcptoinvestorPeatselt algab iga-aastane tuludeklaratsioonide esitamine. Eraisikul on oluline teada, et deklareerida on vaja ja maksta tulumaks, ka kr\u00fcptoraha v\u00f5i loodud NFT (non-fungible token) m\u00fc\u00fcgist v\u00f5i muul viisil kr\u00fcptorahas saadud tulu, sh \u00fc\u00fcritulu.\nAutor: Andras Kralla\nHuvi kr\u00fcptovarade ja nendesse investeerimise vastu on suur ning erinevad suunamudijad ja investorid r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imalustest teenida tulu, kuid ka kaasnevatest ohtudest, n\u00e4iteks riskist kaotada v\u00e4\u00e4rtuse languse t\u00f5ttu kogu raha v\u00f5i sattuda m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Oluline on pidada silmas, et iga tehtud investeerimisotsus oleks hoolikalt l\u00e4bi kaalutud."}
{"text":"6 miljoni euro vaidlus: Eesti \u00fcks suuremaid maksuv\u00f5lglasi saavutas kohtus vahev\u00f5iduKummitusliku v\u00e4limusega tankla kuulub \u00fchele tipp-maksuv\u00f5lgnikule.Oksjonikeskus\nPRO tellijale\nMaksuameti aastaid kestnud vaidlus v\u00e4idetavalt miljonitega skeemitanud k\u00fctusem\u00fc\u00fcjaga j\u00f5udis ringiga tagasi algusesse.\nLoe ka: S\u00fcletants nelja euro eest? Kupeldaja minevikuga klubi\u00e4rimehe ettev\u00f5te varjas sadade tuhandete v\u00e4\u00e4rtuses tulusid\nInndex O\u00dc figureerib juba pikemat aega maksuv\u00f5lglaste pingerea tipus. Ettev\u00f5ttest kirjutas \u00c4rigeenius ka aasta eest, kui nende vara oksjonile paisati. Firmale kuulus vanaldane kolhoositankla J\u00f5el\u00e4htme l\u00e4histel. Seal aetud k\u00fctuse\u00e4ri \u00e4ratas maksuametnikes kahtlusi ning t\u00f5i Inndexile koguni 6,06 miljoni eurose n\u00f5ude.\nKuigi k\u00fctusem\u00fc\u00fcja on juba paar aastat pankrotis, k\u00e4ib selle omanik siiani maksuametiga kohut. Viimased peavad teda miljonitesse ulatuva v\u00f5la p\u00e4rast otseselt vastutavaks, kuid omanik raiub raevukalt vastu. Jaanuaris tegi riigikohus otsuse, mis paiskas k\u00f5ik tagasi algusesse.\nLepinguta miljonitehingud\nMaksuotsus, mille summa on t\u00e4naseks koos kr\u00f5bedate intressidega paisunud juba \u00fcle kuue miljoni euro, tehti 2018. aastal. Maksuametnike v\u00e4itel oli Inndexi peremees Ain Polma teinud k\u00fctuse\u00e4ri ajades nii robustseid valearvestusi, et kogu asja peeti tahtlikuks maksupettuse skeemiks.\nInndexi \u00e4ri k\u00e4is k\u00fcllaltki arvestatavas mastaabis. Veel viimasel tegevusaastal raporteeris Inndex 15,8 miljonit eurot k\u00e4ivet. K\u00fctust osteti paberimajanduse j\u00e4rgi mitmelt pakkujalt. Eesti firmadest m\u00fc\u00fcsid seda v\u00e4idetavalt osa\u00fchingud NRTK, Mahutipark, AP Oil ja Oilest. Tegemist oli riiulifirmadega, mille tegevuse tipuks j\u00e4idki valdavalt aastad 2017\u20132018. Kvartalik\u00e4ibed olid neil toona vastavalt 4,7 miljonit, 3,8 miljonit, 2,7 miljonit ja 1,4 miljonit eurot.\nMaksed nende k\u00fctusetarnete eest l\u00e4ksid aga tihti hoopis T\u0161ehhi, Poola ja Briti firmadele. \u201cK\u00fctuse m\u00fc\u00fcjaks oli tundmatu kolmas isik ja see pidi olema Inndexile teada,\u201d kinnitas maksu- ja tolliamet kohtule.\n\u201cEnne kirjaliku lepingu s\u00f5lmimist AP Oiliga oli toimunud juba 14 tehingut ning lepingu allkirjastamise p\u00e4eval toimus veel viis tehingut,\u201d toodi menetluses v\u00e4lja veel \u00fcks kummaline anomaalia. \u201cSeega tehti enam kui miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses tehinguid ilma lepinguta.\u201d\nFirma peremees oli p\u00f5his\u00fc\u00fcdlane?\n\u201cInndex deklareeris alusetult sisendk\u00e4ibemaksu kokku 2 999 600 eurot ning j\u00e4ttis deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettev\u00f5tlusega mitteseotud kuludelt 738 100 eurot,\u201d v\u00f5ttis maksuamet sahkerdamise tagaj\u00e4rje kokku.\nKogu see tegevus t\u00f5i Inndexile tegevuskeelu ja tohutu summaga maksuotsuse. Maksuametnike n\u00e4gemuse kohaselt ei olnud Inndex maksupettuse vedaja, kuid pidi taipama, mis toimub ning sellele tahtlikult kaasa aitama. Sealjuures osales Polma kogu asja korraldamises v\u00e4ga aktiivselt.\nMees korraldas ka enda kinnitusel k\u00fctusem\u00fc\u00fcgifirma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d, koostas m\u00fc\u00fcgiarveid, allkirjastas dokumente, kogus kokku k\u00fctuse saatedokumendid, suhtles ja kohtus tehingupartnerite juhatuse liikmetega, lisas arved raamatupidamisse ja viis need paberil raamatupidajale. Nii muutus ka ettev\u00f5tte juht oma varaga v\u00f5la eest solidaarselt vastutavaks. Viimane l\u00e4ks sellele vastu vaieldes aga riigikohtuni v\u00e4lja.\nAastaid kohtuteed vastu taevast?\nPolma seisukoht oli algul sootuks, et firmal polegi maksuv\u00f5lga ja \u00e4ri on korrektselt aetud. Kui ka ei olnud korrektselt aetud, siis igal juhul ei tunnistanud ettev\u00f5tte juht tegevuse pahatahtlikkust. \u201cMaksuotsustes kasutatud hinnang \u201cpidi teadma\u201d ei viita tahtlusele,\u201d vaidles ta maksuametile vastu.\nMuu hulgas palus Polma halduskohtul \u00fcle kuulata viis tunnistajat. Seda ei tehtud, istungile kutsuti vaid \u00fcks. See osutus aga oluliseks komistuskiviks. Kuigi nii Harju maakohus, Tallinna halduskohus kui Tallinna ringkonnakohus l\u00fckkasid k\u00f5ik k\u00fctuse\u00e4rimehe kaebused tagasi, l\u00e4ks viimane asjaga riigikohtusse v\u00e4lja.\nSealt tuli jaanuari l\u00f5pus ka otsus. Halduskolleegiumi teatel on kaks k\u00f5rgemat kohtuastet menetlusnorme t\u00f5siselt rikkunud. \u201cHalduskohus rikkus tunnistajate \u00fclekuulamise taotlust rahuldamata j\u00e4ttes oluliselt menetlusnorme,\u201d p\u00f5hjendati otsust. Samuti v\u00f5ib veel olla vajalik lisat\u00f5endite kogumine Polma otsese vastutuse t\u00f5endamiseks. Nii on kogu juhtum tagasi halduskohtu k\u00e4es.\nV\u00f5lg ei ole kahanenud\nKui Inndexi praegu kehtiv maksv\u00f5lg \u201cpulkadeks\u201d v\u00f5tta, avaneb j\u00e4rgnev vaatepilt. Kolm miljonit eurot moodustab k\u00e4ibemaksuv\u00f5lg, 670 000 aga erijuhtude tulumaksu v\u00f5lg. Lisandub m\u00f5nisada eurot maamaksu ja ligi 2,4 miljonit eurot intresse. Viimase aasta jooksul on 6,06 miljoni eurone l\u00f5ppsumma sisuliselt muutumatuna p\u00fcsinud.\nKuigi pankrotihaldur on vara m\u00fc\u00fcgiga usinalt tegelenud, l\u00e4ks see n\u00e4htavasti \u00f5ige vaevaliselt. Firmaautot Cadillac SRX m\u00fc\u00fcdi hulga algul 7500 euroga, mullu novembriks langes selle hind aga vaid 1500 euroni. Rohtu kasvanud kolhoositankla Kolga m\u00f5isa k\u00f5rval koos 3000-ruutmeetrise maat\u00fckiga leidis viimaks ostja oksjonil, kus alghind oli 30 000 eurot."}
{"text":"\u00abLambaid jagub ikka korralikult.\u00bb Kahtlane autoloos pani skeptikud kukalt kratsimaT\u00e4helepanelik lugeja saatis Elu24-le ekraanit\u00f5mmise Facebookis loosi pandud Toyota Hiluxi s\u00f5iduautodest. Seda, et keegi p\u00e4riselt loosiga auto v\u00f5idab, ta aga ei usu. \u00abTaoliste libaloosimiste eesm\u00e4rk on panna inimesi selle libakontoga suhtlema, et hiljem seda \u00e4ra kasutada,\u00bb \u00fctleb politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak.\u00abOtsustasime oma 71. aastap\u00e4eva puhul kinkida uue Toyota Hilux 2023 viiele \u00f5nnelikule, kes enne 15. veebruari 2023 meie postitust jagasid ja \u00abAit\u00e4h\u00bb\u00a0kirjutasid,\u00bb seisab Facebooki lehe \u00abToyota Hilux Fans.\u00bb postituses.\n\nM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on, et postitusel on \u00fcle 3400 jagamise ja peaaegu sama palju kommentaare.\nElu24-le ekraanit\u00f5mmise saatnud lugeja aga leiab, et see on mingit sorti libaloos ning lootust autot endale saada \u00fchelgi postituse jagajal ega kommenteerijal ei ole. Ka kommentaaridest leiab hoiatusi, et see on pettus.\n\u00abJep. Toyota tegi kaheksa\u00a0tundi tagasi lehek\u00fclje,\u00a0kus jagab tasuta autosid. Lambaid jagub ikka korralikult,\u00bb m\u00e4rgib \u00fcks, viidates sellele, et lehek\u00fclg on \u00e4sja loodud ega tundu juba seet\u00f5ttu usaldusv\u00e4\u00e4rne. T\u00e4helepanelik silm n\u00e4eb ka seda, et lehe on meeldivaks m\u00e4rkinud 417 kasutajat, samal ajal kui Toyota Eesti ametlikul lehel on neid 18 000.\n\u00abM\u00f5istlik on sedasorti lehest raporteerida Facebookile. Tegemist on ilmselgelt sp\u00e4mmiga ja mida rohkem raporteid, seda kiiremini pannakse kinni. Mina enda oma saatsin juba \u00e4ra,\u00bb lisas teine.\nASi Toyota Baltic\u00a0turundus- ja kommunikatsioonijuht Liisi K\u00f5ivum\u00e4gi \u00fctles toimetusele, et Toyota Eesti ei ole selle postitusega\u00a0seotud.\n\u00abKui t\u00e4helepanelikult postituse visuaali vaadata, siis on n\u00e4ha, et kasutatakse aegunud Toyota logo \u2013 meie kontol on n\u00e4ha uut ja kehtivat versiooni logost,\u00bb m\u00e4rkis K\u00f5ivum\u00e4gi.\n\nKuvat\u00f5mmis Toyota Eesti Facebooki lehelt.\nKuvat\u00f5mmis Facebookist\n\nViimaste aastate jooksul on Toyota Eesti\u00a0K\u00f5ivum\u00e4e s\u00f5nul ka \u00fche korra varem sarnase teemaga kokku puutunud. \u00abNii nagu ka toona, siis ka sel korral paneme Toyota Eesti Facebooki lehele \u00fcles teavituse, et tegemist on libainformatsiooniga,\u00bb m\u00e4rkis\u00a0turundus- ja kommunikatsioonijuht.\n\nLibakonto eesm\u00e4rk on inimesi \u00e4ra kasutada\n\nPolitsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak kommenteeris, et taoliste libaloosimiste eesm\u00e4rk on panna inimesi selle libakontoga suhtlema, et hiljem seda \u00e4ra kasutada.\n\u00abN\u00e4iteks hakatakse konto kaudu nende inimestega suhtlema ja pakkuma v\u00f5imalust odavalt mingit eset osta, mida tegelikult ei eksisteeri. Lisaks v\u00f5ivad kelmid muuta selle konto nime ja hakata muid tegevusi tegema, aga kui sinu tuttav on lisanud seal oma kommentaari, siis see v\u00f5ib anda kindlustunde, et kontoga on turvaline kaupa teha,\u00bb toob ta n\u00e4iteid. Punak lisab, et kelmustega seotud kontol laikimine ja kommenteerimine soodustab selle inimese tutvusringkonna ohvriks langemist.\n\nKuidas libakonto \u00e4ra tunda?\n\nViiteid libakontodele on Punaku s\u00f5nul mitmeid, kuid k\u00f5ige ilmsemad neist on vigane konto nimi ja grammatiliselt ebakorrektne tekst. \u00ab\u00dckski aus \u00e4ri ei lubaks endale selliseid apsakaid,\u00bb lisab ta.\n\u00abTeiseks ei ole siin mainitud ei firma nime ega muid andmeid. Niisama asjade \u00e4raandmine on samuti turundus ja ilma \u00fctlemata, kes jagab, poleks sellel ju mingit m\u00f5tet,\u00bb toob Punak esile.\nSeesugusest kontost v\u00f5i postitusest tuleb kindlasti raporteerida. Selleks tuleb klikata postituse \u00fcleval paremal \u00e4\u00e4rel olevale kolmele t\u00e4pile ning vajutada \u00abReport post\u00bb. Samuti tasuks Punaku s\u00f5nul oma tuttavaid hoiatada, et v\u00e4hem inimesi \u00f5nge l\u00e4heks.\n\nLibaloosides on olnud nii\u00a0maju kui\u00a0diivaneid\n\nM\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus ringles Facebookis sarnane n-\u00f6 loosim\u00e4ng, milles kirjutati: \u00abMeil on m\u00f5ned majad, mis on veidi kahjustatud ja v\u00e4iksemate kriimudega, kuid k\u00f5ik on endiselt elamisk\u00f5lblikud, meil pole kavatsust neid m\u00fc\u00fca! Jagame maja m\u00f5ne inimesega, kes jagavad meie postitust ja kommenteerivad \u00abValmis\u00bb enne 10. novembrit.\u00bb\nKa tookord jagasid inimesed\u00a0kommentaarides hoiatusi, et see on pettus. \u00abKas t\u00f5esti inimesed ei s\u00fcvene ja ei loe lehek\u00fclge? Nii palju on r\u00e4\u00e4gitud sellistest asjadest. Miks te k\u00f5ik usute sellist jama? Alati tasub vaadata lehel olevaid postitusi, lehe j\u00e4lgijaid jne.\u00bb\n\u00abKingime v\u00e4ikese majakese juhuslikule \u00f5nnelikule.\u00bb Liiga hea, et t\u00f5si olla?\nM\u00f6\u00f6dunud suvel levis aga Facebooki\u00a0libaloos \u00e4sja avatud IKEA nimel, kui inimesi kutsuti \u00fcles postitust jagama eesm\u00e4rgiga v\u00f5ita endale IKEA diivan.\u00a0"}
{"text":"Riigikogu eelinfo 6.\u201312. veebruariniRiigikogu IX istungj\u00e4rgu 4. t\u00f6\u00f6n\u00e4dal 6.\u2013 9. veebruarini\nEsmasp\u00e4ev, 6. veebruar\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=06.02.2023>.\nEsimene lugemine \u2013 kaks eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201e\u201eEesti\njulgeolekupoliitika alused\u201c heakskiitmine\u201c eeln\u00f5u (775 OE) ja\nRiigikogu otsuse \u201eRiigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e kasutamise t\u00e4htaja\npikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmisel\nrahvusvahelisel s\u00f5jalisel operatsioonil Inherent Resolve\u201c muutmine\u201c\neeln\u00f5u (776 OE).\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele \u00f5pilaste immuniseerimise kohta (nr 161)\nvastab tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Peep Peterson.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjoni ja v\u00e4liskomisjoni \u00fchisistungil \u2013 kell\n14: Eesti seisukohad 9.\u201310. veebruaril toimuval Euroopa \u00dclemkogu\nerakorralisel kohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (765 SE), kutsutud Riigikogu liige J\u00fcrgen Ligi ja\nKeskkonnaministeeriumi esindajad; keskkonnaseadustiku \u00fcldosa seaduse ja\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (734 SE), kutsutud\nKeskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad;\nmetsaseaduse ja planeerimisseaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (755 SE),\nkutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: muinsuskaitseseaduse, halduskoost\u00f6\u00f6\nseaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (760 SE), kutsutud\nKultuuriministeeriumi esindajad; k\u00f5rgharidusseaduse ning \u00f5ppetoetuste ja\n\u00f5ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (767 SE), kutsutud Haridus- ja\nTeadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: maaelu ja p\u00f5llumajandusturu korraldamise\nseaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (738 SE), kutsutud\nMaaeluministeeriumi esindajad; kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (768 SE); maakatastriseaduse, asja\u00f5igusseaduse ja\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (761 SE);\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 kell 11.10: elektrituruseaduse ja\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (696 SE), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindajad; ehitusseadustiku, ehitusseadustiku\nja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (746 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Riigikogu\nKantselei esindajad; e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (736 SE), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindaja; konkurentsiseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (759 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Konkurentsiameti\nesindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti\nseisukohad Euroopa Liidu h\u00e4daolukorra instrumendi eeln\u00f5ude kohta ning\nEesti seisukohad ELi l\u00fchiajalise majutuse \u00fc\u00fcriteenustega seotud andmete\nkogumise algatuse kohta, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindajad;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 11.15: politsei ja piirivalve seaduse\nmuutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(756 SE), Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise\nrahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (763\nSE) ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (762 SE),\nkutsutud Siseministeeriumi esindajad; kohtute seaduse ja kohtumenetluse\nseadustike muutmise seaduse (erakorralise ja s\u00f5jaseisukorra aegne\nkohtupidamine) eeln\u00f5u (753 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;\nv\u00e4lisriigis h\u00e4\u00e4letamine, kutsutud riigi valimisteenistuse esindaja;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: makse- ja arvelduss\u00fcsteemide seaduse\neeln\u00f5u (743 SE); kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (771 SE); k\u00e4ibemaksuseaduse ja\nravimiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (757 SE); Riigikogu otsuse\n\u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete k\u00e4ibemaksu\nlangetamiseks 5-le protsendile\u201c eeln\u00f5u (751 OE);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 Eesti seisukohad Euroopa Liidu\nk\u00fcberkaitsepoliitika teatise kohta, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;\nkaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (754 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi,\nKaitseressursside Ameti ja Kaitsev\u00e4e Peastaabi esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.10: soodustingimustel vanaduspensionide\nseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\neeln\u00f5u (710 SE); t\u00f6\u00f6turumeetmete seaduse eeln\u00f5u (735 SE);\ntervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (699 SE); okupatsioonire\u017eiimide poolt represseeritud isiku\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (770 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi\nesindaja; heaolu arengukava 2023\u20132030, kutsutud sotsiaalkaitseminister\nSigne Riisalo ning tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Peep Peterson;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud\nKaitseministeeriumi esindajad;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: karistusseadustiku muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu \u00f5igusest\ntulenevad rahatrahvid) eeln\u00f5u (94 SE) ning audiitortegevuse seaduse,\nfinantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste\nmuutmise seaduse (finantsvaldkonna v\u00e4\u00e4rteokaristuste reform, ELi\n\u00f5igusest tulenevad karistused) eeln\u00f5u (111 SE), kutsutud\nJustiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooni\nesindajad; relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (627 SE), relvaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (558 SE) ja\nrelvaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (557 SE) \u00fchendamine, kutsutud\nalgatajate ja Siseministeeriumi esindajad; relvaseaduse ja\nriigil\u00f5ivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning\nteenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eeln\u00f5u (737 SE),\nkutsutud Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning arvamuse avaldajate\nja kaasatavate esindajad;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: kohtumine Riigikogu\nliikme Liina Kersnaga Tartu Erakooliga seotud k\u00fcsimustes;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 14.30: kohtumine\npeaminister Kaja Kallasega;\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: omavalitsuste\nfinantsraskused, kutsutud riigihalduse minister Riina Solman ning\nRahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, R\u00f5uge\nvallavalitsuse, P\u00f5hja-Sakala vallavalitsuse, Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse\nja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 13 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas k\u00fclastab P\u00e4\u00e4steametit.\nTeisip\u00e4ev, 7. veebruar\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEsimene lugemine \u2013 kaks eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201eMargit Vuti\nRiigikohtu liikmeks nimetamine\u201c eeln\u00f5u (752 OE) ja Riigikogu otsuse\n\u201eJanar Holmi riigikontrol\u00f6ri ametisse nimetamine\u201c eeln\u00f5u (769 OE).\nUuesti arutamine \u2013 \u00fcks seadus: v\u00e4listeenistuse seaduse muutmise ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (45 UA).\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nkultuurikomisjonis \u2013 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni\nkorralduse seaduse eeln\u00f5u (773 SE), kutsutud Haridus- ja\nTeadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, erateadus-\nja arendusasutuste ning Eesti Bioeetika ja Inimuuringute N\u00f5ukogu\nesindajad;\nriigikaitsekomisjonis \u2013 riigikaitse arengukava 2022\u20132031 s\u00f5jalise\nkaitse osa uuendamine ja Kaitsev\u00e4e diviisi loomine, kutsutud\nkaitseminister Hanno Pevkur ja Kaitsev\u00e4e juhataja kindral Martin Herem;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 Centari uuring \u201eTervisetehnoloogiate hindamise\nprotsess ja otsustuskriteeriumid Eestis\u201d, kutsutud Centari,\nRavimitootjate Liidu, Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja\nEesti Varude Keskuse esindajad; ravimiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (683\nSE), kutsutud algatajate, Sotsiaalministeeriumi, Ravimitootjate Liidu ja\nHaigekassa esindajad; Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine\nTervisekassaks) eeln\u00f5u (772 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja\nHaigekassa esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 Eesti tegevus soome-ugri h\u00f5imurahvaste toetamisel,\nkutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi,\nV\u00e4lisministeeriumi, soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, Fenno-Ugria\nAsutuse ja Seto Kongressi esindajad (ruum L332);\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse revisjoni)\neeln\u00f5u (367 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Harju\nMaakohtu ja Eesti Advokatuuri esindajad; relvaseaduse ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (627 SE), kutsutud\nSiseministeeriumi esindajad; relvaseaduse ja riigil\u00f5ivuseaduse muutmise\nseaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade\nregistri arendamine) eeln\u00f5u (737 SE), kutsutud Siseministeeriumi,\nKeskkonnaministeeriumi ning arvamuse avaldajate ja kaasatavate esindajad.\nS\u00fcndmus\nKell 12 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas osaleb Postimehe arvamusliidrite\nl\u00f5unal.\nKolmap\u00e4ev, 8. veebruar\nKell 12 \u2013 infotund\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nKolmas lugemine \u2013 viis eeln\u00f5u: kohtute seaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (633 SE), turvategevuse\nseaduse eeln\u00f5u (638 SE), makse- ja arvelduss\u00fcsteemide seaduse eeln\u00f5u\n(743 SE), soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (710 SE) ning\nriigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (712 SE).\nTeine lugemine \u2013 11 eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu otsuse\n\u201eKliimapoliitika p\u00f5hialused aastani 2050\u02ee muutmine\u201c eeln\u00f5u (616 OE),\nkaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (754 SE), kriminaalmenetluse seadustiku muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (684 SE), tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise\nja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (699 SE),\nt\u00f6\u00f6turumeetmete seaduse eeln\u00f5u (735 SE), maap\u00f5ueseaduse ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (745 SE),\n\u00fchisveev\u00e4rgi ja -kanalisatsiooni seaduse eeln\u00f5u (523 SE),\nelektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (696 SE),\nehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise\nseaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (746 SE),\ne-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (736 SE) ning konkurentsiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (759 SE).\nKomisjoni istung\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 9: Riigikontrolli\nkontrolliaruanne, kutsutud Riigikontrolli esindajad.\nNeljap\u00e4ev, 9. veebruar\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nOlulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse \u201eRohep\u00f6\u00f6re v\u00f5i\nrohep\u00f6\u00f6rasus?\u201c arutelul esinevad ettekandega keskkonnaminister aastatel\n2020\u20132021 Rain Epler, TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist ja Eesti\nKonservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Martin Helme.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nkeskkonnakomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eMetsanduse arengukava aastani\n2030 kinnitamine\u201c eeln\u00f5u (774 OE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi,\njuhtkogu ja huvigruppide esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (Riigikogu\nkonverentsisaal ja videosild);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kell 13.05: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud\nKaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 Eesti majandusdiplomaatia prioriteedid, kutsutud\nV\u00e4lisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi\nja KresExi \u00fchendasutuse esindajad.\nS\u00fcndmus\nKell 10.15 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub Jevgenia Kara-Murza ja teiste Vaba\nVenemaa Fondi esindajatega.\nReede, 10. veebruar\nKomisjoni istung\nEuroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil \u2013 kell 10: seisukoha andmine\nELi h\u00e4daolukorra instrumendi eeln\u00f5ude kohta ning Euroopa Komisjoni\nm\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u ettepaneku kohta, milles k\u00e4sitletakse l\u00fchiajalise\nmajutuse \u00fc\u00fcriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega\nmuudetakse m\u00e4\u00e4rust (EL) 2018\/1724, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindaja.\nS\u00fcndmused\nKell 10.45 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas ja liikmed Kalvi K\u00f5va, Sven\nSester, Toomas J\u00fcrgenstein, T\u00f5nis M\u00f6lder, Indrek Saar, Marko Torm, Timo\nSuslov ja Kaido H\u00f6\u00f6velson osalevad Balti Assamblee korvpalliturniiril\nK\u00e4\u00e4rikul.\nKell 15 \u2013 Euroopa Julgeoleku- ja Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni Parlamentaarse\nAssamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni liige Heljo Pikhof osaleb\nvideosilla teel Balti- ja P\u00f5hjamaade ning Poola OSCE PA delegatsioonide\nkohtumisel.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"\"J\u00fcri on uskumatu mees\" ehk Keskerakondlased siunasid V\u00f5hmas valitsust, kuid kiitsid teineteistKolmap\u00e4eval veidi enne kella nelja seisab tumerohelises jopes Priit Toobal, mobiiltelefon k\u00e4es, V\u00f5hma p\u00e4evakeskuse ees. Kohe-kohe peaks sinna saabuma Keskerakonna esimees, riigikogu juhataja J\u00fcri Ratas. \"Mina arvasin, et tuleb v\u00e4hem rahvast,\" \u00fctleb Toobal toas ootava publiku kohta.\nEndine V\u00f5hma linnapea Jaak Aab on Ratasele teejuhiks ning j\u00f5uab p\u00e4evakeskuse juurde veidi enne tema bee\u017ei Mercedest. Nii Aab kui Ratas on riietatud erkrohelisse. Aabil on k\u00e4es piparkoogid ja k\u00fcpsised. \u00c4sja on tuldud kohtumiselt Viljandi pension\u00e4ridega.\nEsiteks soovib Ratas Sakala ajakirjanikult teada, kas p\u00fchap\u00e4evasel annetuskontserdil tuli v\u00e4ikese Kevin-Sandri haruldase haiguse ravi toetuseks vajalik summa kokku. V\u00f5ttis ju ka Ratas \u00fcritusest osa, kui pisipoisi heaks jalga keerutas.\nV\u00f5hma p\u00e4evakeskuses on parajasti k\u00e4sil kolimine: ruumi tuleb teha lasteaiale. Ajakirjanik loendab kokku 32 inimest, peaaegu k\u00f5ik pension\u00e4rid. Konkurentsitult noorim kohalviibija on seitsmeaastane poiss, kes soovib oma s\u00f5nul kunagi silmakirurgiks ja presidendiks saada.\n\nJ\u00fcri Ratas ja Jaak Aab saabusid V\u00f5hma p\u00e4evakeskusesse \u00fcheskoos.\nElmo Riig\n\nRatas, Toobal ja Aab v\u00f5tavad \u00fcleriided seljast ja sammuvad rahva ette. Ratas k\u00e4tleb k\u00f5ik saalisolijad \u00fcksipulgi l\u00e4bi. Kohal on ka Priit Pramann, Aabi ministrip\u00f5lveaegne\u00a0n\u00f5unik. Kersti Sarapuud veel pole, kuid \u00fcritus hakkab siiski peale. Riigikokku kandideerivate poliitikute selja taga p\u00e4evakeskuse k\u00f6\u00f6gis valmib gl\u00f6gi, mis peagi oma etteasteni j\u00f5uab.\nK\u00f5igepealt asub Ratas r\u00e4\u00e4kima sellest, kuidas Keskerakond koroonakriisi ajal kohalikele omavalitsustele, inimestele ja ettev\u00f5tetele appi tuli, kuid kuidas Reformierakond seda teinud ei ole, sest tema s\u00f5nul pole energeetikasektori ettev\u00f5tetel vajalikke toetusi. \"See on minu meelest v\u00e4ga erinev l\u00e4henemine Reformierakonna ja Keskerakonna poole pealt,\" teatab ta.\nSiis kirub Ratas m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel loodud universaalteenust. Ta \u00fctleb, et 19 senti kilovatt-tunni elektri eest on liiga palju. Seej\u00e4rel kiidab eksminister Jaak Aabi, kelle juhtimisel oli hinnalagi madalamal. \"Jaak vedas neid erinevaid pakette,\" lausub\u00a0Ratas tunnustavalt.\nVahepeal j\u00f5uab kohale Kersti Sarapuu, kes hilinemise p\u00e4rast vabandust palub. \"Ei see on v\u00e4ga hea, et sa ei kihutanud. Teeolud on v\u00e4ga t\u00f5sised,\" rahustab Ratas hilinejat.\nSeej\u00e4rel avaldab ta n\u00f6rdimust, et Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus pole tervishoiust \u00fchtegi s\u00f5na. Keskerakond oli seevastu uue Viljandi haigla rajamise algataja.\nN\u00fc\u00fcd on Jaak Aabi kord ning Ratas saab asuda kuulajatele gl\u00f6gi ette kandma. Peagi liitub temaga Priit Toobal. M\u00f5lemad toovad k\u00f6\u00f6gist kahe papptopsi kaupa kuuma punast vedelikku. \"Olge ettevaatlik, see on tuline!\" hoiatab Ratas \u00fcht prouat.\nAab ei ole Ratase kiitmisega kitsi. \"J\u00fcri on uskumatu mees. Enne valimisi p\u00f5rutavad k\u00f5ik oma ringkondadesse, aga tema on siin,\" s\u00f5nab Aab Harju- ja Raplamaal riigikokku kandideeriva Ratase kohta.\nSaalisviibijad saavad kuulda Aabi meenutusi sellest, kuidas V\u00f5hmat omal ajal raskustest v\u00e4lja sikutati. \"Riik tuli ka teatud asjadega appi, aga see ei olnud kerge. Aga sai soojamajanduse korda, majad on p\u00fcsti, on kool ja lasteaed,\" r\u00e4\u00e4gib ta.\nP\u00e4rast meenutusi koduradadelt teatab Aab, et Reformierakonnaga valitsuses olles suudeti ikkagi ka midagi l\u00e4bi suruda, et inimestel kergem oleks. Seej\u00e4rel kirjeldab ta, kuidas m\u00f6\u00f6dunud aasta k\u00fctteperioodil inimeste ja ettev\u00f5tete toetuseks pakett v\u00e4lja pakuti ja Reformierakond selle tagasi l\u00fckkas. \"Reformierakond \u00fctles, et meil on s\u00f5da ja ei ole vaja. Aga niimoodi j\u00f5uab s\u00f5da inimeste taskutesse,\" s\u00f5nab Aab.\n\"Valitsus oleks saanud hinnat\u00f5usu leevendamiseks \u00fcht-teist \u00e4ra teha, aga kahjuks ei teinud seda,\" nendib Aab, kuid tunnistab samas, et palku ja toetusi on t\u00f5stetud. Aga sedagi poolikult: \u00f5petajate palgat\u00f5usuks raha anti, kuid lasteaia\u00f5petajatele ja kultuurit\u00f6\u00f6tajatele mitte.\u00a0\nSiis saab s\u00f5na Kersti Sarapuu, kes hakkab r\u00e4\u00e4kima, kuidas Keskerakond, t\u00e4psemalt Taavi Aas, hakkas valitsusse saades aktiivselt teedev\u00f5rku arendama. \"Oleme ausad: enne\u00a0kui meie valitsusse saime, polnud tehtud isegi suurte maanteede projekte,\" s\u00f5nab Sarapuu. Samuti kiidab ta Ratast, et too k\u00f5ik Eesti omavalitsused l\u00e4bi k\u00e4ib, ja nimetab praegust valitsust mitte k\u00f5ige inims\u00f5bralikumaks.\nKui muidu on Priit Toobal nii \u00fchismeedias kui ka leheveergudel P\u00f5hja-Sakala vallav\u00f5imu suhtes v\u00e4ga kriitiline, siis n\u00fc\u00fcd peab ta omavalitsuse probleemide s\u00fc\u00fcdlaseks pigem riiki. \"See, et nii paljud kohalikud omavalitsused on raskes seisus, peab tulenema riigi rahastusest,\" teatab Toobal.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\n\nTeksavestis mees manitses poliitikuid antud lubadusi ellu viima.\nElmo Riig\n\nRatas tunneb vahepeal huvi, kas keegi soovib gl\u00f6gi juurde. \"Palun t\u00f5stke tops \u00fcles ja me toome juurde.\" M\u00f5ned topsid t\u00f5usevad.\nPriit Pramann pikka juttu ei tee. V\u00e4hema kui kahe minuti jooksul r\u00e4\u00e4gib ta oma t\u00f6\u00f6meheteest ja tahtest toetada Keskerakonna meeskonda riigikogu valimisteks valmistumisel. Pramann on olnud Kuressaare linnapea ja endise Vihula valla vanem. Toona kuulus ta Reformierakonda.\nSeni \u00fcpris vaikselt istunud, aeg-ajalt m\u00f5istvalt kaasa noogutanud publik saab n\u00fc\u00fcd poliitikutele k\u00fcsimusi esitada.\nPruunis nahktagis mees teatab, et poliitikud r\u00e4\u00e4kisid igasugu asjadest, kuid pensionidest juttu ei tulnud. Ta tahab teada, miks pensionid nii v\u00e4iksed on. Ratas j\u00f5uab vastusega paari s\u00f5na kaugusele, kui nahktagis mees \u00fctleb vahele, et pension peaks olema 1500 eurot. See t\u00f5stab saalis naerupahvaka.\nRatas vastab, et Keskerakond ei ole pensionist mitte r\u00e4\u00e4kinud, vaid astunud reaalseid samme pensioni kasvuks. \"Keskerakond oli viimastel aastatel valitsuses, kui me t\u00f5stsime erakorraliselt pensione. Selle aasta alguses t\u00f5usis pension erakorraliselt 20 eurot,\" \u00fctleb Ratas ja m\u00f6\u00f6nab kohe, et t\u00f5us pole inflatsiooniga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne.\n\"Kui seda oleks nii kerge teha, siis miks Reformierakond k\u00fcmme aastat v\u00f5i isegi rohkem pensione\u00a0ei t\u00f5stnud? J\u00e4relikult ei ole seda nii kerge teha,\" \u00fctleb Ratas\u00a0ja k\u00f5neleb sellest, kuidas Keskerakonna otsusega t\u00f5usis \u00fcksi elava pension\u00e4ri toetus m\u00f6\u00f6dunud aastal 200 euroni.\nKersti Sarapuu asub erakonna esimeest toetama. Ta v\u00f5ib oma s\u00f5nul t\u00f5estada, et Keskerakond ja eesk\u00e4tt Ratas on igal aastal n\u00f5udnud erakorralist pensionit\u00f5usu. \"Kui J\u00fcri ei oleks j\u00e4rjekindlalt pensionit\u00f5usu n\u00f5udnud, siis ma arvan, et neid ei oleks.\"\nAppi t\u00f5ttab ka Aab: \"2005\u20132007, kui majandusminister oli Edgar Savisaar ja sotsiaalminister oli Jaak Aab, suutsime kahe aastaga v\u00e4lja pressida kaks erakorralist pensionit\u00f5usu.\" Ta lisab, et k\u00f5ik erakorralised pensionit\u00f5usud on s\u00fcndinud Keskerakonna initsiatiivil.\n\u00dchel proual on mure sotsiaaltoetuste saamisega. Aab ei oska kohe head n\u00f5u anda ja pakub v\u00e4lja, et proua v\u00f5iks talle meilile kirjutada. \"Riigikogu meiliaadress on teada, on ju?\"\nVeel p\u00e4ritakse poliitikutelt, mida nad arvavad e-valimistest, vanadekodudest ning ikka ja j\u00e4lle pensionidest. \"Kui tuleb aeg vanadekodusse minna ja pensionist v\u00e4lja ei tule, siis mis edasi saab?\" p\u00e4rib p\u00fcsti t\u00f5ustes lilla m\u00fctsiga proua.\nKohtumise l\u00f5pus l\u00e4heb jutt P\u00f5hja-Sakala valla sisepoliitikale ning Priit Toobal saab pikalt ja laialt r\u00e4\u00e4kida vallavanem Karel T\u00f6lbi k\u00e4rpeplaanist. Rahvas muutub silman\u00e4htavalt emotsionaalsemaks: \u00e4hvardab ju k\u00e4rpekava ka kultuurimaja ja linnavalitsuse hoone m\u00fc\u00fcki panna. Kuid ise\u00e4ranis \u00e4rritab inimesi V\u00f5hma sauna v\u00f5imalik sulgemine. Ratas t\u00f5mbab aga arutelule peagi pidurit: \"Siin l\u00e4heb juba P\u00f5hja-Sakala volikoguks \u00e4ra.\"\u00a0\nViimane s\u00f5na j\u00e4\u00e4b teksavestis mehe tahte kohaselt rahvale. Mees r\u00e4\u00e4gib, et saalisviibijad on Keskerakonna poliitikute valimisest huvitatud, kuid manitseb, et nad kutsutakse V\u00f5hmasse tagasi, et neilt lubaduste elluviimist n\u00f5uda.\n\nRatas sai p\u00e4evakeskuse personalilt kingituseks pudeli angervaksasiirupit ja purgi mett.\nElmo Riig\n\nRatas pakub naasmise kuup\u00e4evaks 6. m\u00e4rtsi, p\u00e4eva p\u00e4rast riigikogu valimisi. See on aga publiku \u00fcheh\u00e4\u00e4lse otsusega liiga vara.\nRiigikogu esimees saab V\u00f5hmast lahkudes kaasa pudeli angervaksasiirupit ja purgi mett.\u00a0\u00a0\nImbi Aas kirjutas Ratasele luuleread: \"Kohtunikele meeldis enam, J\u00fcri tants on k\u00f5ige kenam.\"\n\u00a0\n"}
{"text":"Positiivse jaanuari k\u00e4ive oli Tallinna b\u00f6rsil \u00fcle 26,7 miljoni euroTALLINN, 3. veebruar, BNS \u2013 Jaanuar oli Tallinna b\u00f6rsil positiivne kauplemiskuu, indeks OMXTGI t\u00f5usis 6,47 protsenti 1881,11 punktini; b\u00f6rsi p\u00f5hi- ja lisanimekirjas tehti tehinguid 58 722, kokku 26,1 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses, ning First Northi alternatiivturul 5217, ligi 649 274 euro eest.\u00a0V\u00f5rreldes detsembriga t\u00f5usis p\u00f5hi- ja lisanimekirja koguk\u00e4ive l\u00f5ppenud kuul 14,74 protsenti, selgus Nasdaqi statistikast.Suurimat k\u00e4ivet tehti m\u00f6\u00f6dunud kuul Tallinna b\u00f6rsi arvestuses Enefit Greeni aktsiatega \u2013 12 374 tehingu koguv\u00e4\u00e4rtus oli \u00fcle 7,6 miljoni euro. Aktsia hind t\u00f5usis sealjuures 0,05 protsendi v\u00f5rra 4,380 euroni.Jaanuari alguses allkirjastas Enefit Green 325 miljoni euro ulatuses kokkuleppeid SEB ja P\u00f5hjamaade Investeerimispangaga (NIB) oma k\u00e4imasoleva investeerimisprogrammi rahastamiseks.Jaanuari alguses teatas Enefit Green, et AS Nordecon kontserni ettev\u00f5te Nordecon Betoon O\u00dc (NOBE) ja Verston O\u00dc \u00fchispakkujatena ning Enefit Green AS-i t\u00fctarettev\u00f5tted Tootsi Windpark O\u00dc ja Enefit Wind Purtse AS s\u00f5lmisid peat\u00f6\u00f6v\u00f5tu lepingu Sopi-Tootsi tuulepargi projekteerimis- ja ehitust\u00f6\u00f6de teostamiseks P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas.Enefit Green AS kuulutas 11. jaanuaril v\u00e4lja hanke segaolmej\u00e4\u00e4tmete ja segaolmej\u00e4\u00e4tmete sortimisj\u00e4\u00e4gi tarneks Iru elektrijaama j\u00e4\u00e4tmeenergiaploki punkrisse tellimuste alusel t\u00e4navu 1. veebruarist kuni 30. aprillini 2024.Enefit Green teatas 12. jaanuaril, et tootis 2022. aasta detsembris 100,7 gigavatt-tundi elektrienergiat ehk 12 protsendi v\u00f5rra v\u00e4hem eelmise aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes.18. jaanuaril s\u00f5lmis Enefit Green Sopi-Tootsi tuulepargi tuulikute tarne, p\u00fcstitamise ning 30-aastase hoolduslepingu tuulikutootjaga Nordex.Tallinna b\u00f6rsi teine suurim k\u00e4ive oli jaanuaris LHV Groupil, mille aktsia hind t\u00f5usis 16,32 protsenti 3,885 euroni. Nimetusega tehti 9721 tehingut, mille kogusumma oli \u00fcle 6,5 miljoni euro.K\u00f5ige suurema languse tegi m\u00f6\u00f6dunud kuul Silvano Fashion Group, mille hind kukkus 5,18 protsenti 1,062 eurole. Aktsiaga sooritati 1133 tehingut ligi 191 580 euro v\u00e4\u00e4rtuses.Tallinna b\u00f6rsil t\u00f5usis m\u00f6\u00f6dunud kuul enim Coop Pank. Ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtpaberi hind liikus kuuga 17,97 protsenti \u00fclespoole 2,902 euroni. 8225 tehingu k\u00e4ive oli ligi 3,2 miljonit eurot.Coop Pank teatas jaanuari alguses, et astus \u00dcRO keskkonnaprogrammi finantsalgatuse liikmeks ning allkirjastas vastutustundliku panganduse p\u00f5him\u00f5tted, millega viiakse panga \u00e4ristrateegia vastavusse \u00dcRO kestliku arengu ja Pariisi kliimaleppe eesm\u00e4rkidega ning kasvatatakse positiivset m\u00f5ju \u00fchiskonnale.Coop Pank teatas 5. jaanuaril, et j\u00e4tkab ka alanud aastal s\u00f5ja eest Eestisse p\u00f5genenud ukrainlaste toetamist, v\u00f5imaldades neil kasutada arvelduskontot tasuta.Coop Pank hoiatas 16. jaanuaril, et viimastel p\u00e4evadel on aktiivselt levimas Coop Panga internetipanga kujundusega v\u00e4ga sarnased, kuid vale veebiaadressiga internetilehed, kuhu sisse logides p\u00fc\u00fcavad kurjategijad v\u00e4lja petta kasutajate PIN-koode.Ka Riia b\u00f6rsil oli jaanuaris positiivne kauplemiskuu \u2013 indeks OMXRGI t\u00f5usis 3059 tehingu ja 2,15 miljoni euro suuruse k\u00e4ibega 3,64 protsenti 1194,76 punktini.\u00a0Suurimat k\u00e4ivet tehti DelfinGroupi aktsiaga, mille hind kallines kuuga 0,54 protsenti 1,490 euroni. Nimetusega sooritati 1151 tehingut 195 360 euro v\u00e4\u00e4rtuses.Vilniuse b\u00f6rsi indeks OMXVGI t\u00f5usis samuti \u2013 3,52 protsenti 980,49 punktini. Kuu jooksul tehti 26 639 tehingut ligi 16,3 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses.Suurimat k\u00e4ivet tehti \u0160iauli\u0173 bankas aktsiaga, mille hind kerkis 9117 tehingu ja ligi 6,8 miljoni euro suuruse k\u00e4ibega 8,89 protsenti 0,747 euroni.Maakleritest oli tehingute arvu poolest Balti b\u00f6rsidel aktiivseim Swedbank, mille maaklerid vahendasid kokku 45,82 protsenti tehingutest. LHV Panga maaklerite vahendusel tehti tehingutest kokku 39,97 protsenti, SEB maaklerid vahendasid 8,29 protsenti tehingutest.K\u00e4ibe poolest oli jaanuaris aktiivseim samuti Swedbank, mille maaklerid vahendasid 40,23 protsenti tehingute mahust. LHV maaklerid vahendasid 37,69 protsenti k\u00e4ibest ja SEB maaklerid 12,62 protsenti tehingute mahust.Tallinna toimetus, +372 53 267 243, majandus@bns.eeBaltic News Service"}
{"text":"\u00abH\u00e4sti paned, Martin!\u00bb ehk Kuidas EKRE tule ja m\u00f5\u00f5gaga riiki p\u00e4\u00e4stma hakkasNeljap\u00e4eva \u00f5htul veidi p\u00e4rast kella viit koguneb Tartusse Poska kooli juurde k\u00fcmneid-k\u00fcmneid inimesi, silma j\u00e4rgi ehk kaks-kolmsadagi. Parjalt l\u00f6rtsine ja m\u00e4rg ilm ei paista kohale tulnute tuju rikkuvat. Kindlalt p\u00f5levad ka kvaliteetsed t\u00f5rvikud.\nTuldud on kaugemaltki, n\u00e4iteks P\u00f5ltsamaalt, J\u00f5gevalt ja V\u00f5rust. Miks? Et p\u00e4\u00e4sta Eesti, nagu teatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) t\u00e4navune valimisloosung. T\u00f5rvikurongk\u00e4ik on osa sellest aktsioonist, ehkki samas ka rahvuskonservatiivide iga-aastane tava 2. veebruaril, Tartu rahu aastap\u00e4eval.\nVuntsid ja seitlisoeng\nRongk\u00e4igule minejate seas n\u00e4ikse olevat esindatud kogu demograafiline p\u00fcramiid. On vanu, on noori. On lastega abielupaare, kes t\u00f5rviku pihku pistnud ka pere k\u00f5ige pisematele. On ka l\u00e4ikiva seitlisoengu ja kitsaste vuntside abil oma v\u00e4ljan\u00e4gemise kangesti Adolf Hitleri\u00a0sarnaseks s\u00e4ttinud karge pilguga mees, kelle kohalolu ja olek hiljem sotsiaalmeedia kihama l\u00f6\u00f6b. Kena kont kindlasti ka idanaabri propagandamasina hambusse.\n\nSelle konkreetse tegelase pilt on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud juba ka idanaabri meediaruumi.\nSille Annuk\n\nKell pool kuus kostab valjuh\u00e4\u00e4ldist tervitus ja \u00fcks korralduslik teadaanne: p\u00e4rast rongk\u00e4iku toodagu k\u00f5ik t\u00f5rvikud lava ette \u2013 nende koht ei ole pr\u00fcgikastis. \u00abSiis ei ole peavoolumeedial kuskilt kinni hakata,\u00bb lisandub p\u00f5hjendus.\nV\u00e4ikeveoki kasti t\u00f5stetud k\u00f5laritest hakkab kostma \u00abJ\u00e4\u00e4 vabaks, Eesti meri\u00bb ning rahvasumm l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da Vanemuise t\u00e4navat alla s\u00fcdalinna poole liikvele. M\u00f5lemal pool teed s\u00e4hvivad pildiv\u00e4lgud, muist tollesama neetud peavoolumeedia teenistuses, osa EKRE enda pressiinimeste, aga k\u00f5ige arvukamalt siiski \u00fcritust juhuslikult pealt\u00a0n\u00e4gema sattunud m\u00f6\u00f6dujate k\u00e4es. Iseenesest tekkinud vaatem\u00e4ng on kahtlemata efektne, isegi ilus.\nRongk\u00e4igulised ei lase end h\u00e4irida ei vihmast ega pildistajatest. Minnakse rahus. Keegi kedagi ei provotseeri.\n\u00a0\nVikerkaarelipp aknal\nRaekoja platsil v\u00f5tab rongk\u00e4igulised vastu EKRE esimees Martin Helme, taustal \u00fche korteriakna k\u00fclge kinnitatud vikerkaarelipp. K\u00e4ttesaamatus k\u00f5rguses lipp tundub osalejate t\u00e4helepanu p\u00e4lvivat m\u00e4rksa rohkem\u00a0kui n\u00e4iteks toosama Hitleri v\u00e4ljan\u00e4gemisega mees. On \u00fctlemist, aga mitte mitte \u00fclearu agressiivselt.\nVabariigi h\u00fcmn kuulatud, astub Helme lavale ja teda tutvustatakse kui Eesti j\u00e4rgmist peaministrit. \u00abEesti on praeguse valitsuse poolt h\u00e4vitatud. Eesti on riik, kus peaminister kasutab protesteerivate\u00a0inimeste laiali ajamiseks politseikoeri. Eesti on riik, mis h\u00e4vineb meie silme all, kui nii edasi l\u00e4heb,\u00bb kuulutab ta. Kuulajaskond ei j\u00e4ta enda teada, et kuuldu talle v\u00e4gagi meelep\u00e4raselt k\u00f5lab. Uhkete loosungite vahelt kostab kinnastesse summutatud aplause ja r\u00f5\u00f5muh\u00f5iskeid stiilis \u00abH\u00e4sti paned, Martin!\u00bb.\nSeda, et t\u00f5rvikurongk\u00e4ik oma s\u00fcmbolitega J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usust malli on v\u00f5tnud, parteifiguurid ega rongk\u00e4igulised isegi ei varja. Oli ju 14. sajandil talupoegade seis kuninga vasallide poolt niiv\u00f5rd talumatuks muudetud, et ilma tule ja m\u00f5\u00f5gata enam edasi elada ei olnud v\u00f5imalik. Kas oleme siis t\u00f5esti praeguse valitsusega sarnasesse punkti j\u00f5udnud? Kui neljap\u00e4eval Raekoja platsil k\u00f5lanud s\u00f5nav\u00f5ttude p\u00f5hjal otsustada, siis kahtlemata \u2013 juba ammu.\nM\u00f5\u00f5k umbrohu h\u00e4vitamiseks\nJutuvoor j\u00e4tkub pisut hiljem l\u00e4hedal asuva Lydia hotelli konverentsiruumis. Kella seitsmeks on see v\u00f5rdlemisi avar ruum puup\u00fcsti t\u00e4is. Kirjade j\u00e4rgi peaks sinna mahtuma ligi 200 inimest.\nSeal demonstreerib EKRE Tartu piirkonna \u00fcks liidreid, folklorist ja kirjanik Loone Ots abikaasale kingitud m\u00f5\u00f5ka ning r\u00e4\u00e4gib, et on selle kaasa v\u00f5tnud s\u00fcmboliseerimaks umbrohu ja k\u00e4gistava vaenu h\u00e4vitamist riigi juhtimise juures.\nErakondlikku n\u00e4nniga kaetud laua juures j\u00e4\u00e4b silma, et osalejatele jagatavatele pastakatele on k\u00fcll tr\u00fckitud tekst \u00abP\u00e4\u00e4stame Eesti!\u00bb, kuid pole EKRE logo.\n\u00abTe tulite siia, sest armastate oma kodumaad. Paraku meie kodumaa on v\u00e4ga hapus seisus,\u00bb v\u00f5tab Martin Helme taas jutuotsa \u00fcle. Ta r\u00e4\u00e4gib s\u00f5jast ja perekonnast, Ukrainale \u00e4ra kingitud kahuritest ja olematust kaitsev\u00f5imest, lakkavast korruptsioonist ja venestamisest. Tekib tunne, et polegi vist \u00fchtegi negatiivse alatooniga teemat, mida erakonna juht poleks suutnud oma pooletunnisesse k\u00f5nesse p\u00f5imida.\nH\u00e4\u00e4lekalt ja h\u00e4benemata\nLahendus on lihtne: \u00fcksnes EKRE saab p\u00e4\u00e4sta Eesti praegusest kuninga vasallide ikkest, k\u00f5igest rusuvast, mis rahva turjale praegu on surutud. Plaksutajatest ja kaasah\u00f5iskajatest puudust pole. Kes ei tahaks madalmaid elektrikulusid v\u00f5i suuremat pensioni? Kes ei tahaks, et meie maa j\u00e4lle lastega t\u00e4ituks ja metsad edasi m\u00fchaks? Kuidas t\u00e4pselt EKRE need ideed ellu kavatseb viia, j\u00e4\u00e4b paraku rahvakoosolekul selgitamata.\nOlgugi\u00a0et k\u00e4rtsust, m\u00fcrtsust ja j\u00f5ulisest kehakeelest kantud s\u00fcndmus m\u00f5jub nii m\u00f5neski aspektis kummaliselt v\u00f5i isegi naljakalt, ei saa salata, et see m\u00f5jub. Kellele kuidas. Paljudele haaravalt ja innustavalt, eesk\u00e4tt neile, kelle sisemise veendumuse kohaselt on riik l\u00e4binisti korrumpeerunud ja kaldu. Nii minnaksegi p\u00e4\u00e4stma. H\u00e4\u00e4lekalt ja h\u00e4benemata. Kui vaja, siis tule ja m\u00f5\u00f5gaga. Need h\u00e4\u00e4led ei p\u00fcsi enam poetagustes, pargipinkidel ega suitsunurkades, need h\u00e4\u00e4led k\u00f5lavad linnaplatsidel ja nooblites hotellides.\n\u00a0\n"}
{"text":"Anal\u00fc\u00fctikud: Vene naftale kehtestatud sanktsioonid on t\u00e4ielikult l\u00e4bi kukkunud\u201eSanktsioonid t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja finantsharidusega b\u00fcrokraadid, kes ei m\u00f5ista naftaturu toimimist,\u201c \u00fctles Sankey Researchi president ja juhtivanal\u00fc\u00fctik Paul Sankey neljap\u00e4eval CNBC-le. Naftakeeld on tema s\u00f5nul t\u00e4iesti eba\u00f5nnestunud.\nEuroopa Liit (EL) keelab esmasp\u00e4evast Venemaalt rafineeritud naftatoodete, sealhulgas diisli- ja lennukik\u00fctuse importimise. See pole esimene sanktsioon: mullu suvel keelati Venemaalt meritsi transporditava toornafta ostmine ja import ning detsembris seati nafta hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta.\nAnal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on nii eelnevad kui ka n\u00fc\u00fcd plaanitav keeld juba ette eba\u00f5nnestunud.\n\u201eHinnalae leiutasid finantsharidusega b\u00fcrokraadid. Keegi neist ei m\u00f5ista tegelikult naftaturu toimimist,\u201c \u00fctles Sankey Researchi president ja juhtivanal\u00fc\u00fctik Paul Sankey. Ta r\u00f5hutas, et Venemaa naftaeksport pole tegelikult katkenud ja nad ekspordivad naftat sama palju kui varemgi. \u201eSanktsioonid lihtsalt ei toimi,\u201c lisas Sankey.\nVene nafta j\u00f5uab Euroopasse muid teid pidi\nEelseisva sanktsiooni suhtes on skeptiline ka anal\u00fc\u00fctikafirma Vanda Insights asutaja Vandana Hari. Tema s\u00f5nul voolab Venemaa nafta turgudele, mis v\u00f5tavad selle r\u00f5\u00f5muga vastu, n\u00e4iteks Hiina ja India.\nNii Hiina kui ka India on p\u00e4rast Venemaa sissetungi Ukrainasse suurendanud Venemaalt nafta ostmist, kasutades \u00e4ra pakutavad soodushinda. Sankey s\u00f5nul on need s\u00f5prussuhted v\u00e4ga tugevad ja Vene nafta j\u00f5uab hoolimata Euroopa piirangutest siiski ka siia.\n\u201eVaadake n\u00e4iteks Malaisia naftatootmist. Nad ekspordivad Hiinasse 1,5 miljonit naftabarrelit p\u00e4evas, kuid nende enda tootmine on vaid 400 000 barrelit p\u00e4evas,\u201c toob ta v\u00e4lja, et ilmselt pole see Malaisia enda nafta, mida nad ekspordivad."}
{"text":"Intrigeeriv p\u00f5nevus- ja spionaa\u017eilugu Tallinna veemajandusestSaksa-Hollandi kirjaniketandemi Thomas Hoeps (snd 1966) ja Jac. Toes (snd 1950) v\u00e4rskeima p\u00f5nevusromaani \u00abTallinna intsidendid\u00bb peategelane on neljak\u00fcmnendates aastates kaunis ja salap\u00e4rane hollandlanna Marie Vos, kes asub t\u00f6\u00f6le Br\u00fcsselis, Euroopa Liidu julgeolekuteenistuses.\nTema esimene, \u00ab\u00fcsna h\u00e4guselt formuleeritud\u00bb \u00fclesanne uues ametis toob ta joogiveevarustusega tegeleva t\u00f6\u00f6r\u00fchma koosseisus veebruarikuisesse Tallinna, et selgitada v\u00e4lja, miks siinne linnavalitsus ei taha Euroopa Liidu \u00f5igusabi ja subventsioone, samas kui see p\u00e4\u00e4staks neid laostumise poole t\u00fc\u00fcrimast ning elanikke hinnat\u00f5usust.\nMarie teeskleb itaallannast t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhi isiklikku assistenti, et otsida topeltm\u00e4ngu m\u00e4ngijat r\u00fchma liikmete seast ning samas leida \u00fcles kohalike vastasseisu juurp\u00f5hjused. Esmapilgul n\u00e4ib, et Marie Tallinna-l\u00e4hetuse muudavad keeruliseks linnavalitsuses v\u00e4gesid juhtiv paremrahvusliku partei liikmest majandusreferent, kellel on millegip\u00e4rast rohkem s\u00f5na\u00f5igust kui linnapeal; marurahvuslased, kes korraldavad t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmete vastu nii miitinguid kui terroritegusid, ning alavarustatud kohalik politsei, kes ei hiilga t\u00f6\u00f6kiiruse ega s\u00f5bralikkusega.\nKuid eelloetletu on vaid pinnavirvendus keerulistele skeemidele, millesse on segatud v\u00e4lisriikide luureteenistused ja eri tasandi poliitikud nii Eestis kui ka mujal, s\u00f5bralikes ja ebas\u00f5bralikes v\u00e4lisriikides. Nii nagu spionaa\u017ei- ja p\u00f5nevuslugudes ikka, leiavad ka k\u00f5nealuses romaanis aset nii m\u00f5nedki p\u00f5genemised, eluohtlikud olukorrad, m\u00f5rvad ja m\u00f5rvakatsed.\nK\u00f5igil p\u00f5nevusloo tegelastel on kapis oma luukere, sealhulgas Mariel endal. Kuid milline neist paljastab kurjami? Naise mitmekihilist t\u00f6\u00f6\u00fclesannet ei tee just kergemaks aususe ja kuritegevuse piiril man\u00f6\u00f6verdav k\u00f5rgema kaliibriga \u00e4rimehest poiss-s\u00f5ber Berend, kes on ootamatult p\u00e4he v\u00f5tnud soovi Mariega abielluda.\nArmastus on pime ning selleks, et Mariele muljet avaldada, hakkab mees m\u00e4ngima ohtlikku m\u00e4ngu saladetektiivina, et naise teadmata lahendada sama t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhi eelmise assistendi kahtlane surmajuhtum. P\u00f5neviku iseloom ja loo \u00fclesehitus annavad juba ette juba aimu, et Marie ja Berendi jahitav kurjam on \u00fcks ja seesama tegelane, paraku just see, kellelt kogu aeg t\u00e4helepanu eemale juhitakse.\nAlati on v\u00e4ga intrigeeriv, kui m\u00f5ni v\u00e4lismaine autor v\u00f5tab vaevaks oma romaani peamiseks tegevuskohaks valida Eesti, teha endale selgeks meie v\u00e4ikese riigi ajaloo, imetleda Tallinna vanalinna ja p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista kohalike erip\u00e4ra ning suhtumist eri asjadesse alates poliitikast kuni toidukultuurini.\nKuid ikka juhtub, et midagi l\u00e4heb neil seejuures t\u00f5lkes kaduma ja pinguta kuidas tahes, meenutab see k\u00f5ik l\u00f5puks ikkagi kehvemapoolse tuletist vaimukalt kirja pandud ksenofoobi k\u00e4siraamatust \u00abSellised nad on \u2026 eestlased\u00bb (Hilary Bird, Ulvi Mustmaa ja Lembit \u00d6pik, Eesti Ajalehed, 2010).\nNii v\u00f5ibki j\u00e4rgmiste romaanist leitud m\u00f5tteterade puhul arutlema j\u00e4\u00e4dagi, kus l\u00e4heb piir tabavuse ja solvangu vahel ning kui palju m\u00e4ngib neis rolli see, kes seda \u00fctleb, kas kohalik v\u00f5i k\u00fclaline.\n\u00abSestpeale meeldib mulle Tallinna atmosf\u00e4\u00e4r. Ja mulle meeldib, et selle maa omap\u00e4rane iseloom ei p\u00f5hine mitte mingil \u00f5llepuhtusel, vaid erakordsel segul P\u00f5hja-, L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Euroopa kultuurist.\u00bb (lk 59\u201360);\n\u00abEesti on suur k\u00fcla, Tallinn on k\u00fclav\u00e4ljak, ning k\u00f5igil on siin \u00fcks ja sama hobi \u2013 laulmine.\u00bb (lk 84);\n\u00abEestlased on veelgi saksalikumad kui sakslased. K\u00fcmne minuti pikkune vestlus kestab siin t\u00e4pselt k\u00fcmme minutit, sekundipealt.\u00bb (lk 84)\nRomaani \u00abTallinna intsidendid\u00bb tasub lugeda puhtalt p\u00f5nevikuna, j\u00e4ttes k\u00f5rvale teadmise, et valdav osa tegevusest toimub Eestis. Sellisel juhul on tegemist pisut unise ja pehmemat t\u00fc\u00fcpi spiooni- ja krimiromaani seguga, mis viib lugejad Euroopa Liidu institutsioonide tagatubadesse ning annab m\u00f5neti aimu, kuidas sealsed struktuurid ja t\u00f6\u00f6protsessid v\u00f5iksid toimida.\nK\u00f5nealune p\u00f5nevus- ja spioonilugu saaks laias laastus aset leida \u00fcksk\u00f5ik millises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid kohe kui lisada teadmised Tallinna linnaruumist, Eesti elu-olust, poliitikast ja ajaloost, l\u00e4heb asi k\u00e4est \u00e4ra. Tahtmatult hakkad otsima seoseid, tooma paralleele v\u00f5i \u2013 vastupidi \u2013 saad aru, et autorite hoogne fantaasia v\u00e4ikesesse Tallinna p\u00e4riselus \u00e4ra ei mahuks. Omaette tegevusliin on suure ja ohtliku idanaabri kombitsad ja tegevusulatus, mis m\u00f5jub, vastupidi, liigagi usutavalt ja ebamugavalt hirmutavana, ennek\u00f5ike praegu maailmas toimuvat arvesse v\u00f5ttes.\nKirjanikeduo Hoeps ja Toes on koost\u00f6\u00f6d teinud enam kui 15 aastat, \u00abTallinna intsidendid\u00bb on nende viies \u00fchine romaan. Samal ajal on m\u00f5lemal eraldiseisev edukas karj\u00e4\u00e4r krimi- ja p\u00f5nevuskirjanikuna.\n2022. aasta alguses avasid nad Saksa kultuuriajakirja CulturMag juurde kuuluva veebiajakirja CrimeMag toimetajale Alf Mayerile antud intervjuus pisut eduka koost\u00f6\u00f6 aluseid ja p\u00f5him\u00f5tteid, uurimust\u00f6\u00f6 olulisust kirjutamisprotsessis, kuid ka rahvuslikke erip\u00e4rasid: saksa p\u00f5hjalikkus vs hollandi kergemeelsus, saksa kvaliteediteadlikkus vs hollandi paindlikkus, saksa s\u00fcgavus vs hollandi r\u00f5\u00f5msameelsus.\nNii ongi nende kirjutatud p\u00f5nevikud valminud kompromissideta, teadmisel, et m\u00f5lemad kirjanikud on tulemusega sada protsenti rahul, teise autori stiil on p\u00fcha ning seda ei rikuta. Seejuures t\u00e4iendatakse teineteist vastastikku, olles kirjutamisprotsessis ausad, m\u00e4rgates teise kasutamata v\u00f5imalusi ja probleemseid kohti.\nP\u00f5nevusromaani \u00abTallinna intsidendid\u00bb kirjutamiseks said nad inspiratsiooni aastatetagusest juhtumist, kui AS Tallinna Vesi esitas Tallinna Halduskohtule 90 miljoni eurose kahjun\u00f5ude konkurentsiameti vastu.\nRomaani on saksa keelest eesti keelde t\u00f5lkinud Andrus Simsel, lihtsa, kuid samas v\u00e4ga leidliku kaanekujunduse on teinud T\u00f5nis Kipper.\n\n  Raamat \n  \nJac. Toes ja Thomas Hoeps, \u00abTallinna intsidendid\u00bb.\nRepro\n\n\tJac. Toes ja Thomas Hoeps\n\t\u00abTallinna intsidendid\u00bb\n\tT\u00f5lkinud Andrus Simsel\n\tT\u00e4nap\u00e4ev, 2022\n\t256 lk\n\n\n"}
{"text":"Vandekohtunike silmis ei olnud Muski 2018. aasta Tesla s\u00e4utsud kelmusSAN FRANCISCO, 4. veebruar, AFP-BNS \u2013 USA California osariigi vandekohtunikud langetasid reedel otsuse, mille kohaselt ei ole miljard\u00e4r Elon Musk pannud toime kelmust oma 2018. aasta s\u00e4utsudega, mis eba\u00f5igelt kinnitasid, et tal on rahastus tagatud Tesla jaoks.\nS\u00e4utsud viisid Tesla aktsia langusse, misj\u00e4rel kaebasid aktsion\u00e4rid Muski kohtusse, \u00f6eldes, et magnaat k\u00e4itus hoolimatult, eesm\u00e4rgiga pitsitada kompanii vastu panustanud\u00a0investoreid.\nVaevalt kaks tundi arutanud vandekohtunikud naasid San Francisco\u00a0kohtusaali, et \u00f6elda \u00fcksmeelselt, et ei Musk ega Tesla juhtkond plaaninud kelmust nimetatud s\u00e4utsudega ega ka hilisema tegevusega.\n\"L\u00f5ppude l\u00f5puks on k\u00fcsimus selles, kas reeglid, mis kehtivad k\u00f5igile teistele, peaksid samuti kehtima ka Elon Muskile,\" \u00fctles advokaat Nicholas Porritt, kes esindab Glen Littletoni ja teisi Tesla investoreid, \u00fcheksale vandekohtunikule oma l\u00f5pps\u00f5nas.\nPorritt t\u00f5i protsessi k\u00e4igus v\u00e4lja, et Muski v\u00e4ited rahastamise tagamisest, mis ei osutunud t\u00f5eks, l\u00e4ksid investoreile maksma miljardeid dollareid ning et Musk ja Tesla juhtkond tuleks panna kahju kinni maksma.\nEnt Muski advokaat Alex Spiro vastulause kohtus oli, et miljard\u00e4r v\u00f5is eksida kiirustatud s\u00e4utsus s\u00f5nastusega, ent tal ei olnud kavas kedagi t\u00fcssata.\nSpiro kirjeldas vastuolulist ettev\u00f5tjat, kes n\u00fc\u00fcd on Twitteri omanik, kui inimest, kel oli keeruline lapsep\u00f5lv ning kes tuli \u00dchendriikidesse vaese noorukina oma unelmaid p\u00fc\u00fcdma.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vandekohtunike silmis ei olnud Muski 2018. aasta Tesla s\u00e4utsud kelmusSAN FRANCISCO, 4. veebruar, AFP-BNS \u2013 USA California osariigi vandekohtunikud langetasid reedel otsuse, mille kohaselt ei ole miljard\u00e4r Elon Musk pannud toime kelmust oma 2018. aasta s\u00e4utsudega, mis eba\u00f5igelt kinnitasid, et tal on rahastus tagatud Tesla jaoks.\nS\u00e4utsud viisid Tesla aktsia langusse, misj\u00e4rel kaebasid aktsion\u00e4rid Muski kohtusse, \u00f6eldes, et magnaat k\u00e4itus hoolimatult, eesm\u00e4rgiga pitsitada kompanii vastu panustanud\u00a0investoreid.\nVaevalt kaks tundi arutanud vandekohtunikud naasid San Francisco\u00a0kohtusaali, et \u00f6elda \u00fcksmeelselt, et ei Musk ega Tesla juhtkond plaaninud kelmust nimetatud s\u00e4utsudega ega ka hilisema tegevusega.\n\"L\u00f5ppude l\u00f5puks on k\u00fcsimus selles, kas reeglid, mis kehtivad k\u00f5igile teistele, peaksid samuti kehtima ka Elon Muskile,\" \u00fctles advokaat Nicholas Porritt, kes esindab Glen Littletoni ja teisi Tesla investoreid, \u00fcheksale vandekohtunikule oma l\u00f5pps\u00f5nas.\nPorritt t\u00f5i protsessi k\u00e4igus v\u00e4lja, et Muski v\u00e4ited rahastamise tagamisest, mis ei osutunud t\u00f5eks, l\u00e4ksid investoreile maksma miljardeid dollareid ning et Musk ja Tesla juhtkond tuleks panna kahju kinni maksma.\nEnt Muski advokaat Alex Spiro vastulause kohtus oli, et miljard\u00e4r v\u00f5is eksida kiirustatud s\u00e4utsus s\u00f5nastusega, ent tal ei olnud kavas kedagi t\u00fcssata.\nSpiro kirjeldas vastuolulist ettev\u00f5tjat, kes n\u00fc\u00fcd on Twitteri omanik, kui inimest, kel oli keeruline lapsep\u00f5lv ning kes tuli \u00dchendriikidesse vaese noorukina oma unelmaid p\u00fc\u00fcdma.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Intrigeeriv p\u00f5nevus- ja spionaa\u017eilugu Tallinna veemajandusestSaksa-Hollandi kirjaniketandemi Thomas Hoeps (snd 1966) ja Jae. Toes (snd 1950) v\u00e4rskeima p\u00f5nevusromaani \u00abTallinna intsidendid\u00bb peategelane on neljak\u00fcmnendates aastates kaunis ja salap\u00e4rane hollandlanna Marie Vos, kes asub t\u00f6\u00f6le Br\u00fcsselis, Euroopa Liidu julgeolekuteenistuses.Tema esimene, \u00ab\u00fcsna h\u00e4guselt formuleeritud\u00bb \u00fclesanne uues ametis toob ta joogiveevarustusega tegeleva t\u00f6\u00f6r\u00fchma koosseisus veebruarikuisesse Tallinna, et selgitada v\u00e4lja, miks siinne linnavalitsus ei taha Euroopa Liidu \u00f5igusabi ja subventsioone, samas kui see p\u00e4\u00e4staks neid laostumise poole t\u00fc\u00fcrimast ning elanikke hinnat\u00f5usust.Marie teeskleb t\u00f6\u00f6r\u00fchma itaallannast juhi isiklikku assistenti, et otsida topeltm\u00e4ngu m\u00e4ngijat r\u00fchma liikmete seast ning samas leida \u00fcles kohalike vastasseisu juurp\u00f5hjused. Esmapilgul n\u00e4ib, et Marie Tallinna-l\u00e4hetuse muudavad keeruliseks linnavalitsuses v\u00e4gesid juhtiv paremrahvusliku partei liikmest majandusreferent, kellel on millegip\u00e4rast rohkem s\u00f5na\u00f5igust kui linnapeal; marurahvuslased, kes korraldavad t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmete vastu nii miitinguid kui terroritegusid, ning alavarustatud kohalik politsei, kes ei hiilga ei t\u00f6\u00f6kiiruse ega s\u00f5bralikkusega.Kuid eelloetletu on vaid pinnavirvendus keerulistele skeemidele, millesse on segatud v\u00e4lisriikide luureteenistused ja eri tasandi poliitikud nii Eestis kui ka mujal, s\u00f5bralikes ja ebas\u00f5bralikes v\u00e4lisriikides. Nii nagu spionaa\u017ei- ja p\u00f5nevuslugudes ikka, leiavad ka k\u00f5nealuses romaanis aset nii m\u00f5nedki p\u00f5genemised, eluohtlikud olukorrad, m\u00f5rvad ja m\u00f5rvakatsed.K\u00f5igil p\u00f5nevusloo tegelastel on kapis oma luukere, sealhulgas Mariel endal. Kuid milline neist paljastab kurjami? Naise mitmekihilist t\u00f6\u00f6\u00fclesannet ei tee just kergemaks aususe ja kuritegevuse piiril man\u00f6\u00f6verdav k\u00f5rgema kaliibriga \u00e4rimehest poiss-s\u00f5ber Berend, kes on ootamatult p\u00e4he v\u00f5tnud soovi Mariega abielluda.Armastus on pime ning selleks, et Mariele muljet avaldada, hakkab mees m\u00e4ngima ohtlikku m\u00e4ngu saladetektiivina, et naise teadmata lahendada sama t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhi eelmise assistendi kahtlane surmajuhtum. P\u00f5neviku iseloom ja loo \u00fclesehitus annavad juba ette juba aimu, et Marie ja Berendi jahitav kurjam on \u00fcks ja seesama tegelane, paraku just see, kellelt kogu aeg t\u00e4helepanu eemale juhitakse.Alati on v\u00e4ga intrigeeriv, kui m\u00f5ni v\u00e4lismaine autor v\u00f5tab vaevaks oma romaani peamiseks tegevuskohaks valida Eesti, teha endale selgeks meie v\u00e4ikese riigi ajaloo, imetleda Tallinna vanalinna ja p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista kohalike erip\u00e4ra nin suhtumist eri asjadesse alates poliitikast kuni toidukultuurini.Kuid ikka juhtub, et midagi l\u00e4heb neil seejuures t\u00f5lkes kaduma ja pinguta kuidas tahes, meenutab see k\u00f5ik l\u00f5puks ikkagi kehvemapoolse tuletist vaimukalt kirja pandud ksenofoobi k\u00e4siraamatust \u00abSellised nad on... eestlased\u00bb (Hilary Bird, Ulvi Mustmaa ja Lembit \u00d5pik, Eesti Ajalehed, 2010).Nii v\u00f5ibki j\u00e4rgmiste romaanist leitud m\u00f5tteterade puhul arutlema j\u00e4\u00e4dagi, kus l\u00e4heb piir tabavuse ja solvangu vahel ning kui palju m\u00e4ngib neis rolli see, kes seda \u00fctleb, kas kohalik v\u00f5i k\u00fclaline.\u00abSestpeale meeldib mulle Tallinna atmosf\u00e4\u00e4r. Ja mulle meeldib, et selle maa omap\u00e4rane iseloom ei p\u00f5hine mitte mingil \u00f5llepuhtusel, vaid erakordsel segul P\u00f5hja-, L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Euroopa kultuurist.\u00bb (lk 59-60);\u00abEesti on suur k\u00fcla, Tallinn on k\u00fclav\u00e4ljak, ning k\u00f5igil on siin \u00fcks ja sama hobi - laulmine.\u00bb (lk 84);\u00abEestlased on veelgi saksalikumad kui sakslased. K\u00fcmne minuti pikkune vestlus kestab siin t\u00e4pselt k\u00fcmme minutit, sekundipealt.\u00bb (lk 84) Romaani \u00abTallinna intsidendid\u00bb tasub lugeda puhtalt p\u00f5nevikuna, j\u00e4ttes k\u00f5rvale teadmise, et valdav osa tegevusest toimub Eestis. Sellisel juhul on tegemist pisut unise ja pehmemat t\u00fc\u00fcpi spioonija krimiromaani seguga, mis viib lugejad Euroopa Liidu institutsioonide tagatubadesse ning annab m\u00f5neti aimu, kuidas sealsed struktuurid ja t\u00f6\u00f6protsessid v\u00f5iksid toimida.K\u00f5nealune p\u00f5nevus- ja spioonilugu saaks laias laastus aset leida \u00fcksk\u00f5ik millises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid kohe, kui lisada teadmised Tallinna linnaruumist, Eesti eluolust, poliitikast ja ajaloost, l\u00e4heb asi k\u00e4est \u00e4ra. Tahtmatult hakkad otsima seoseid, tooma paralleele v\u00f5i - vastupidi - saad aru, et autorite hoogne fantaasia v\u00e4ikesesse Tallinna p\u00e4riselus \u00e4ra ei mahuks. Omaette tegevusliin on suure ja ohtliku idanaabri kombitsad ja tegevusulatus, mis m\u00f5jub, vastupidi, liigagi usutavalt ja ebamugavalt hirmutavana, ennek\u00f5ike praegu maailmas toimuvat arvesse v\u00f5ttes.Kirjanikeduo Hoeps ja Toes on koost\u00f6\u00f6d teinud enam kui 15 aastat, \u00abTallinna intsidendid\u00bb on nende viies \u00fchine romaan. Samal ajal on m\u00f5lemal eraldiseisev edukas karj\u00e4\u00e4r krimi- ja p\u00f5nevuskirjanikuna.2022. aasta alguses avasid nad Saksa kultuuriajakirja Cultur-Mag juurde kuuluva veebiajakirja CrimeMag toimetajale Alf Mayerile antud intervjuus pisut eduka koost\u00f6\u00f6 aluseid ja p\u00f5him\u00f5tteid, uurimust\u00f6\u00f6 olulisust kirjutamisprotsessis, kuid ka rahvuslikke erip\u00e4rasid: saksa p\u00f5hjalikkus vs. hollandi kergemeelsus, saksa kvaliteediteadlikkus vs. hollandi paindlikkus, saksa s\u00fcgavus vs. hollandi r\u00f5\u00f5msameelsus.Nii ongi nende kirjutatud p\u00f5nevikud valminud kompromissideta, teadmisel, et m\u00f5lemad kirjanikud on tulemusega sada protsenti rahul, teise autori stiil on p\u00fcha ning seda ei rikuta. Seejuures t\u00e4iendatakse teineteist vastastikku, olles kirjutamisprotsessis ausad, m\u00e4rgates teise kasutamata v\u00f5imalusi ja probleemseid kohti.P\u00f5nevusromaani \u00abTallinna intsidendid\u00bb kirjutamiseks said nad inspiratsiooni aastatetagusest juhtumist, kui AS Tallinna Vesi esitas Tallinna halduskohtule 90 miljoni eurose kahjun\u00f5ude konkurentsiameti vastu.Romaani on saksa keelest eesti keelde t\u00f5lkinud Andrus Simsel, lihtsa, kuid samas v\u00e4ga leidliku kaanekujunduse on teinud T\u00f5nis Kipper.RAAMATJae. Toes ja Thomas Hoeps \u00abTallinna intsidendid\u00bbT\u00f5lkinud Andrus Simsel T\u00e4nap\u00e4ev, 2022 256 lk\"Nii nagu spionaa\u017ei- ja p\u00f5nevuslugudes ikka, leiavad ka k\u00f5nealuses romaanis aset nii m\u00f5nedki p\u00f5genemised, eluohtlikud olukorrad, m\u00f5rvad ja m\u00f5rvakatsed.\"HELEN P\u00c4RK, krimikriitik "}
{"text":"\u00abJ\u00fcri on uskumatu mees\u00bb ehk Keskerakondlased siunasid V\u00f5hmas valitsust, kuid kiitsid \u00fcksteistVALIMISEDEndine V\u00f5hma linnapea Jaak Aab on Ratasele teejuhiks ning j\u00f5uab p\u00e4evakeskuse juurde veidi enne tema musta v\u00e4rvi Mercedest. Nii Aab kui Ratas on riietatud erkrohelisse. Aabil on k\u00e4es piparkoogid ja k\u00fcpsised. \u00c4sja on tuldud kohtumiselt Viljandi pension\u00e4ridega.Esiteks soovib Ratas Sakala ajakirjanikult teada, kas p\u00fchap\u00e4evasel annetuskontserdil tuli v\u00e4ikese Kevin-Sandri haruldase haiguse ravi toetuseks vajalik summa kokku. V\u00f5ttis ju ka Ratas \u00fcritusest osa, kui pisipoisi heaks jalga keerutas.V\u00f5hma p\u00e4evakeskuses on parajasti k\u00e4sil kolimine: ruumi tuleb teha lasteaiale. Ajakirjanik loendab kokku 32 inimest, peaaegu k\u00f5ik pension\u00e4rid. Konkurentsitult noorim kohalviibija on seitsmeaastane poiss, kes soovib oma s\u00f5nul kunagi silmakirurgiks ja presidendiks saada.Ratas, Toobal ja Aab v\u00f5tavad \u00fcleriided seljast ja sammuvad rahva ette. Ratas k\u00e4tleb k\u00f5ik saalisolijad \u00fcksipulgi l\u00e4bi. Kohal on ka Priit Pramann, Aabi ministrip\u00f5lveaegne n\u00f5unik. Kersti Sarapuud veel pole, kuid \u00fcritus hakkab siiski peale. Riigikokku kandideerivate poliitikute selja taga p\u00e4evakeskuse k\u00f6\u00f6gis valmib gl\u00f6gi, mis peagi oma etteasteni j\u00f5uab.K\u00f5igepealt asub Ratas r\u00e4\u00e4kima sellest, kuidas Keskerakond koroonakriisi ajal kohalikele omavalitsustele, inimestele ja ettev\u00f5tetele appi tuli, kuid kuidas Reformierakond seda teinud ei ole, sest tema s\u00f5nul pole energeetikasektori ettev\u00f5tetel vajalikke toetusi. \u00abSee on minu meelest v\u00e4ga erinev l\u00e4henemine Reformierakonna ja Keskerakonna poole pealt,\u00bb teatab ta.Siis kirub Ratas m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel loodud universaalteenust. Ta \u00fctleb, et 19 senti kilovatt-tunni elektri eest on liiga palju. Seej\u00e4rel kiidab eksminister Jaak Aabi, kelle juhtimisel oli hinnalagi madalamal. \u00abJaak vedas neid erinevaid pakette,\u00bb lausub Ratas tunnustavalt.Vahepeal j\u00f5uab kohale Kersti Sarapuu, kes hilinemise p\u00e4rast vabandust palub. \u00abEi see on v\u00e4ga hea, et sa ei kihutanud. Teeolud on v\u00e4ga t\u00f5sised,\u00bb rahustab Ratas hilinejat.Seej\u00e4rel avaldab ta n\u00f6rdimust, et Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus pole tervishoiust \u00fchtegi s\u00f5na. Keskerakond oli seevastu uue Viljandi haigla rajamise algataja.N\u00fc\u00fcd on Jaak Aabi kord ning Ratas saab asuda kuulajatele gl\u00f6gi ette kandma. Peagi liitub temaga Priit Toobal. M\u00f5lemad toovad k\u00f6\u00f6gist kahe papptopsi kaupa kuuma punast vedelikku. \u00abOlge ettevaatlik, see on tuline!\u00bb hoiatab Ratas \u00fcht prouat.Reformierakond takistasAab ei ole Ratase kiitmisega kitsi. \u00abJ\u00fcri on uskumatu mees. Enne valimisi p\u00f5rutavad k\u00f5ik oma ringkondadesse, aga tema on siin,\u00bb s\u00f5nab Aab Harju- ja Raplamaal riigikokku kandideeriva Ratase kohta.Saalisviibijad saavad kuulda Aabi meenutusi sellest, kuidas V\u00f5hmat omal ajal raskustest v\u00e4lja sikutati. \u00abRiik tuli ka teatud asjadega appi, aga see ei olnud kerge. Aga sai soojamajanduse korda, majad on p\u00fcsti, on kool ja lasteaed,\u00bb r\u00e4\u00e4gib ta.P\u00e4rast meenutusi koduradadelt teatab Aab, et Reformierakonnaga valitsuses olles suudeti ikkagi ka midagi l\u00e4bi suruda, et inimestel kergem oleks. Seej\u00e4rel kirjeldab ta, kuidas m\u00f6\u00f6dunud aasta k\u00fctteperioodil inimeste ja ettev\u00f5tete toetuseks pakett v\u00e4lja pakuti ja Reformierakond selle tagasi l\u00fckkas. \u00abReformierakond \u00fctles, et meil on s\u00f5da ja ei ole vaja. Aga niimoodi j\u00f5uab s\u00f5da inimeste taskutesse,\u00bb s\u00f5nab Aab.\u00abValitsus oleks saanud hinnat\u00f5usu leevendamiseks \u00fcht-teist \u00e4ra teha, aga kahjuks ei teinud seda,\u00bb nendib Aab, kuid tunnistab samas, et palku ja toetusi on t\u00f5stetud. Aga sedagi poolikult: \u00f5petajate palgat\u00f5usuks raha anti, kuid lasteaia\u00f5petajatele ja kultuurit\u00f6\u00f6tajatele mitte.Siis saab s\u00f5na Kersti Sarapuu, kes hakkab r\u00e4\u00e4kima, kuidas Keskerakond, t\u00e4psemalt Taavi Aas, hakkas valitsusse saades aktiivselt teedev\u00f5rku arendama. \u00abOleme ausad: enne kui meie valitsusse saime, polnud tehtud isegi suurte maanteede projekte,\u00bb s\u00f5nab Sarapuu. Samuti kiidab ta Ratast, et too k\u00f5ik Eesti omavalitsused l\u00e4bi k\u00e4ib, ja nimetab praegust valitsust mitte k\u00f5ige inims\u00f5bralikumaks.Kui muidu on Priit Toobal nii \u00fchismeedias kui ka leheveergudel P\u00f5hja-Sakala vallav\u00f5imu suhtes v\u00e4ga kriitiline, siis n\u00fc\u00fcd peab ta omavalitsuse probleemide s\u00fc\u00fcdlaseks pigem riiki. \u00abSee, et nii paljud kohalikud omavalitsused on raskes seisus, peab tulenema riigi rahastusest,\u00bb teatab Toobal.Ratas tunneb vahepeal huvi, kas keegi soovib gl\u00f6gi juurde. \u00abPalun t\u00f5stke tops \u00fcles ja me toome juurde.\u00bb M\u00f5ned topsid t\u00f5usevad.Priit Pramann pikka juttu ei tee. V\u00e4hema kui kahe minuti jooksul r\u00e4\u00e4gib ta oma t\u00f6\u00f6meheteest ja tahtest toetada Keskerakonna meeskonda riigikogu valimisteks valmistumisel. Pramann on olnud Kuressaare abilinnapea ja endise Vihula valla vanem. Toona kuulus ta Reformierakonda.Seni \u00fcpris vaikselt istunud, aeg-ajalt m\u00f5istvalt kaasa noogutanud publik saab n\u00fc\u00fcd poliitikutele k\u00fcsimusi esitada.Pruunis nahktagis mees teatab, et poliitikud r\u00e4\u00e4kisid igasugu asjadest, kuid pensionidest juttu ei tulnud. Ta tahab teada, miks pensionid nii v\u00e4iksed on. Ratas j\u00f5uab vastusega paari s\u00f5na kaugusele, kui nahktagis mees \u00fctleb vahele, et pension peaks olema 1500 eurot. See t\u00f5stab saalis naerupahvaka.Ratas vastab, et Keskerakond ei ole pensionist mitte r\u00e4\u00e4kinud, vaid astunud reaalseid samme pensioni kasvuks. \u00abKeskerakond oli viimastel aastatel valitsuses, kui me t\u00f5stsime erakorraliselt pensione. Selle aasta alguses t\u00f5usis pension erakorraliselt 20 eurot,\u00bb \u00fctleb Ratas ja m\u00f6\u00f6nab kohe, et t\u00f5us pole inflatsiooniga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne.\u00abKui seda oleks nii kerge teha, siis miks Reformierakond k\u00fcmme aastat v\u00f5i isegi rohkem pensione ei t\u00f5stnud? J\u00e4relikult ei ole seda nii kerge teha,\u00bb \u00fctleb Ratas ja k\u00f5neleb sellest, kuidas Keskerakonna otsusega t\u00f5usis \u00fcksi elava pension\u00e4ri toetus m\u00f6\u00f6dunud aastal 200 euroni.Rahvas n\u00f5uab tulemusiKersti Sarapuu asub erakonna esimeest toetama. Ta v\u00f5ib oma s\u00f5nul t\u00f5estada, et Keskerakond ja eesk\u00e4tt Ratas on igal aastal n\u00f5udnud erakorralist pensionit\u00f5usu. \u00abKui J\u00fcri ei oleks j\u00e4rjekindlalt pensionit\u00f5usu n\u00f5udnud, siis ma arvan, et neid ei oleks.\u00bbAppi t\u00f5ttab ka Aab: \u00ab2005- 2007, kui majandusminister oli Edgar Savisaar ja sotsiaalminister oli Jaak Aab, suutsime kahe aastaga v\u00e4lja pressida kaks erakorralist pensionit\u00f5usu.\u00bb Ta lisab, et k\u00f5ik erakorralised pensionit\u00f5usud on s\u00fcndinud Keskerakonna initsiatiivil.\u00dchel proual on mure sotsiaaltoetuste saamisega. Aab ei oska kohe head n\u00f5u anda ja pakub v\u00e4lja, et proua v\u00f5iks talle meilile kirjutada. \u00abRiigikogu meiliaadress on teada, on ju?\u00bbVeel p\u00e4ritakse poliitikutelt, mida nad arvavad e-valimistest, vanadekodudest ning ikka ja j\u00e4lle pensionidest. \u00abKui tuleb aeg vanadekodusse minna ja pensionist v\u00e4lja ei tule, siis mis edasi saab?\u00bb p\u00e4rib p\u00fcsti t\u00f5ustes lilla m\u00fctsiga proua.Kohtumise l\u00f5pus l\u00e4heb jutt P\u00f5hja-Sakala valla sisepoliitikale ning Priit Toobal saab pikalt ja laialt r\u00e4\u00e4kida vallavanem Karel T\u00f6lbi k\u00e4rpeplaanist.Rahvas muutub silman\u00e4htavalt emotsionaalsemaks: \u00e4hvardab ju k\u00e4rpekava ka kultuurimaja ja linnavalitsuse hoone m\u00fc\u00fcki panna. Kuid ise\u00e4ranis \u00e4rritab inimesi V\u00f5hma sauna v\u00f5imalik sulgemine. Ratas t\u00f5mbab aga arutelule peagi pidurit: \u00abSiin l\u00e4heb juba P\u00f5hja-Sakala volikoguks \u00e4ra.\u00bbViimane s\u00f5na j\u00e4\u00e4b teksavestis mehe tahte kohaselt rahvale. Mees r\u00e4\u00e4gib, et saalisviibijad on Keskerakonna poliitikute valimisest huvitatud, kuid manitseb, et nad kutsutakse V\u00f5hmasse tagasi, et neilt lubaduste elluviimist n\u00f5uda.Ratas pakub naasmise kuup\u00e4evaks 6. m\u00e4rtsi, p\u00e4eva p\u00e4rast riigikogu valimisi. See on aga publiku \u00fcheh\u00e4\u00e4lse otsusega liiga vara.Riigikogu esimees saab V\u00f5hmast lahkudes kaasa pudeli angervaksasiirupit ja purgi mett.Imbi Aas kirjutas Ratasele luuleread: \u00abKohtunikele meeldis enam, J\u00fcri tants on k\u00f5ige kenam.\u00bbKeskerakonna valimis\u00fcritusel V\u00f5hma p\u00e4evakeskuses v\u00f5is kuulda kiidulaulu omadele ja laitust konkurentidele. 3 \u00d7 ELMO RIIGRatas sai p\u00e4evakeskuse personalilt kingituseks pudeli angervaksasiirupit ja purgi mett.Teksavestis mees manitses poliitikuid antud lubadusi ellu viima.RICHARD S\u00c4RK"}
{"text":"Eestlanna konto langes p\u00e4ttide k\u00e4tteKoroonaviiruse t\u00f5ttu muutus maailm e-petturite paradiisiks - epideemia viis e-teenuste tarbimise niiv\u00f5rd igap\u00e4evaks, et kadus ka valvsus: niiviisi riisuti pahaaimamatutelt kodanikelt aasta jooksul sadu tuhandeid eurosid, vahendab riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) aastaraamat.RIA k\u00fcberturvalisuse aastaraamatus tuuakse v\u00e4lja, et petuskeemide hulk on endiselt laes. \u201e2022. aasta jaanuari algus oli tallinlanna Johanna (nimi muudetud) jaoks p\u00f5nev, kiire ja raske. Perre s\u00fcndis t\u00fctar, kes t\u00f5i palju r\u00f5\u00f5mu, aga vajas arusaadavalt ka palju t\u00e4helepanu. Kogu elu tuli \u00fcmber korraldada ning lisaks soetada pere k\u00f5ige v\u00e4rskemale liikmele riideid ja muud vajalikku. Elu oli tempokas ning aja kokku hoidmiseks oli k\u00f5ige m\u00f5istlikum tellida asju netist. Seda enam, et koroonaviirus polnud veel kuhugi kadunud. Niisiis ootaski Johanna pakke, millest \u00fcks pandi DHLiga teele v\u00e4lismaalt.\u00dchel \u00f5htul, kui laps oli just uinunud, sai Johanna s\u00f5numi. \u201eTeie pakk ootab kohaletoimetamist. Kinnitage makse (2,22 Eur) alloleva lingi all: bid.do\/Estonia-Express,\u201c seisab juhtunu kirjelduses. SMSis olevale lingile vajutades avanes veebileht, mis n\u00e4gi v\u00e4lja nagu DHLi koduleht. Johanna tr\u00fckkis enda andmed veebilehele sisse ja niiviisi ta rahast ilma j\u00e4igi. \u201eSeni, kuni ootasin Smart-ID vastust, tuli telefoni pangateade, et olen sooritanud makse. N\u00e4gin, et maha l\u00e4ks 745 eurot. Sain aru, mis juhtus,\u201c kirjeldas kodanik, kes raha tagasi ei saanudki.KRISTJAN V\u00c4LI"}
{"text":"Lapsek\u00e4ru hankija osutus petiseksViru maakohus m\u00f5istis neljakuulise tingimisi vangistuse naisele, kes pakkus abi Soomest lapsek\u00e4ru ostmisel, sai raha, aga kaupa ei hankinud.S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi pakkus Aive 2021. aasta 11. m\u00e4rtsil sotsiaalmeediavestluses grupis \u201eK\u00e4rus\u00f5ltlased\u201c postitatud ostukuulutuses kuulutatud lapsek\u00e4ru ja k\u00e4ru soojakoti ostmisel abi - ta lubas kaubad tellida Soomest kauplusest, misj\u00e4rel edastada need Ida-Virumaale. Ostja kandis Aive kontole ettemaksena 550 eurot lapsek\u00e4ru eest, 60 eurot soojakoti eest ja 30 eurot saatmiskulude katteks.SIIM RANDLA"}
{"text":"N\u00e4dala tipud1 Miks minna otse, kui saab Rooma kaudu?Tallinnast kaob terve hulk otselennuliine, sest Tallinna lennujaam t\u00f5stis oma tasusid 30% v\u00f5rra. Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero P\u00e4rgm\u00e4e selgitas \u00c4rilehele, et p\u00e4rast koroonapandeemiat l\u00e4ksid odavlennufirmad kiiresti turgu haarama ja k\u00f5ik liinid pole j\u00e4tkusuutlikud. Liinide sulgemine Eesti \u00fchenduvust maailmaga ei m\u00f5jutavat, sest pooled reisijatest lendavad sihtkohta suuremate s\u00f5lmjaamade kaudu. Aga kui otse ei saa, siis ongi ainuke v\u00f5imalus s\u00f5lmjaama kaudu lennata.2 S\u00f5da ja sportRahvusvaheline ol\u00fcmpiakomitee lubas Venemaa ja Valgevene sportlased Pariisi ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele aastal 2024. Sport, poliitika ja s\u00f5da polevat ju mitte kuidagi seotud. Kuidas ei ole? Laskesuusatamine on ju puhas s\u00f5durite ala - k\u00f5igepealt tuleb kiiresti suusatada ja siis tulistada.3 E-petturite paradiisRIA aastaraamatust selgub, et koroonaj\u00e4rgne maailm on e-petturite paradiis! Paljud \u00f5ppisid kasutama e-teenuseid ja ka petturid said osavamaks. M\u00f5nikord on t\u00f5esti raske aru saada, kas teade tuleb pangast, kullerilt v\u00f5i m\u00f5nelt ettev\u00f5ttelt, kes p\u00e4riselt n\u00e4iteks tuletab meelde arve tasumist. Peab olema v\u00e4ga t\u00e4helepanelik!4 Imeline j\u00e4\u00e4Haapsalus Viigil m\u00e4ngitakse j\u00e4\u00e4keeglit, P\u00fchaj\u00e4rvel saab t\u00f5ukekelguga matkata, Saadj\u00e4rvel j\u00e4\u00e4 alla sukelduda. Imeline j\u00e4ine maailm ootab avastamist. Ole ettevaatlik - kuigi nii m\u00f5nelgi veekogul on tugev j\u00e4\u00e4 peal, siis alati tuleb enne j\u00e4\u00e4le minekut kontrollida selle ohutust.5 Maailma parimad dokfilmidNeed, kes hindavad tubaseid tegevusi - minge kinno! Dokumentaalfilmide festivalil \u201eDocPoint 2023\u201c n\u00e4eb parimaid maailma v\u00e4rskemaid dokumentaalfilme.MARILIIS PINN"}
{"text":"Lapsek\u00e4ru hankija osutus petiseks ja sai kohtus karistadaViru maakohus m\u00f5istis neljakuulise tingimisi vangistuse naisele, kes pakkus abi Soomest lapsek\u00e4ru ostmisel, sai raha, aga kaupa ei hankinud.\nS\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi pakkus Aive 2021. aasta 11. m\u00e4rtsil sotsiaalmeediavestluses grupis \u201eK\u00e4rus\u00f5ltlased\u201c postitatud ostukuulutusel kuulutatud lapsek\u00e4ru ja k\u00e4ru soojakoti ostmisel abi- ta lubas kaubad tellida Soomest kauplusest,misj\u00e4rel edastada need Ida-Virumaale. Ostja kandis Aive kontole ettemaksena 550 eurot lapsek\u00e4ru eest, 60 eurot soojakoti eest ja 30 eurot saatmiskulude katteks. Aive aga lubatud kaupa Soomest ei ostnud, samuti ei tagastanud raha."}
{"text":"T\u00d5NU \u00d5NNEPALU: Kirjandus r\u00e4\u00e4gib asjadest, millest \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida ei saa ehk mis k\u00f5ige rohkem haiget ja r\u00f5\u00f5mu teevad\u201cMa ei ole siis tavalises seisundis, kui raamatut kirjutan,\u201d t\u00f5deb esimesel eesti kirjanduse p\u00e4eval Tammsaare romaaniauhinna v\u00f5itnud kirjanik T\u00f5nu \u00d5nnepalu (60). \u201cPean sellest, mis aknast paistab, leidma, mis on t\u00e4htis ja mis l\u00e4heb teosesse. Kunst on kogu aeg v\u00e4ga rangete valikute tegemine. Enamik tuleb minema visata.\u201d\nP\u00e4rast Tallinna v\u00e4lja antavat romaaniauhinda on \u00d5nnepalu telefon punane \u2013 k\u00f5ik tahavad \u00f5nnitleda ja talle k\u00fcsimusi esitada. Kui Pealinn l\u00f5puks l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seb, on kirjanik k\u00f5igest hoolimata kohe kohtumisega n\u00f5us. \u201cJah, miks mitte, v\u00f5ime ikka intervjuud teha, ma olen homme hommikul veel Tallinnas asju ajamas,\u201d \u00fctleb ta ja lisab: \u201cKas teile sobib kohtuda traditsioonilises paigas, M\u00fc\u00fcrivahe t\u00e4nava kohvikus?\u201d Loomulikult on Pealinn j\u00e4rgmisel hommikul seal kohal.\nEsmalt \u2013 palju \u00f5nne Tammsaare romaaniauhinna v\u00f5itmise puhul! Kirjutate oma v\u00f5iduteoses \u201cPalk: talvep\u00e4evik\u201d minategelasena, see on nagu teie endapihtimuslik p\u00e4evik. Kas see vorm, kus kirjutab minategelane, on lugejale huvitavam ja usutavam ja toob enam inimesi teose juurde?\nMa \u00fctleksin, et see on kirjanduslik v\u00f5te. Minul on k\u00fcll nii, et selleks, et ma saaksin \u00fcldse hakata raamatut kirjutama, et see oleks mulle huvitav, pean ma ikkagi leidma tegelaskuju. See endast kirjutamine on natukene illusioon: keegi ei saa endast l\u00f5plikult kirjutada. M\u00f5ne inimese raamatus on igap\u00e4evane tasand ja see pakub inimestele huvi. Teiste elu ju ikka huvitab meid. Aga teine v\u00f5imalus on see \u2013 v\u00e4hemalt mina teen nii \u2013, et v\u00f5tan ikka mingi k\u00fcsimuse v\u00f5i mingi valu, mingisuguse \u00e4\u00e4rmuse ja hakkan seda uurima. Ma justkui r\u00e4\u00e4gin endast, sellest, mis iga p\u00e4ev toimub, aga mul on \u00fcks eesm\u00e4rk. Ma ei r\u00e4\u00e4gi lihtsalt k\u00f5igest, mis toimub. Ma s\u00fcvenen \u00fchte ja samas n\u00e4en seda endas. \u201cPalk: talvep\u00e4evik\u201d on ikka suuresti leinast, melanhooliast ja kaotusest. Ja kaotusevalust\u2026\n.. ja surmast\nSurmast! Ma hakkasin seda kirjutama parajasti siis kui mu \u00a0isa lahkus siit ilmast. See teema tuli paratamatult sinna sisse. Sellise kirjutamise juures ongi kaks asja. Esiteks\nsee tegelaskuju, kelle ma loon. Tal on oma h\u00e4\u00e4l, mis pole\u00a0 p\u00e4ris minu h\u00e4\u00e4l. Ma uurin teda. Ja v\u00f5ib juhtuda, et see, mida ta r\u00e4\u00e4gib, polegi nii huvitav ega vii kuhugi. Neid jutte on mul j\u00e4\u00e4nud pooleli ka. Aga teine asi on see, et seal on \u00fcks kirjutaja elu. Lasen teoses ka sellel elul kaasa r\u00e4\u00e4kida.\nKui kerge v\u00f5i raske on lugejal aimata s\u00fcgavamaid m\u00f5tteid, mida te oma uude raamatusse olete pannud?\nKunagi ei saa lugeja enda jaoks just seda teksti, mille mina olen kirjutanud. Iga\u00fchel tekib sellest oma kujutlus, oma raamat. Ja nii see peabki olema. K\u00f5ik loevad iseenese p\u00e4rast, mitte autori p\u00e4rast. Ma pole \u00fchegi raamatu peale saanud nii palju lugejate kirju kui n\u00fc\u00fcd. Need on olnud ikka niisugused pikad kirjad, milles kirjutati oma asjadest. M\u00f5ni inimene sai sellest siis kuidagi abi. Ta n\u00e4gi, et teised on ka jamas, et neil ka juhtub igasuguseid asju. (Naerab.) Et teised teevad ka rumalusi ja kannatavad selle p\u00e4rast. Ma isegi ei osanud seda oodata. Ja mis veel \u00fcllatas \u2013 et kirjutajate seas oli nii palju erinevaid inimesi. Muidu arvaks, et \u00fchesugused probleemid v\u00f5ivad olla sarnastel inimestel. Aga ei, tuleb v\u00e4lja, et need on universaalsed. Inimesed tunnevad need \u00e4ra. Kuigi iga\u00fche elu ja asjaolud on isesugused, aga s\u00fcgavamal on niisugused asjad nagu kaotus ja lein universaalsed.\u00a0\nKas sellep\u00e4rast ongi k\u00f5ige menukamad eneseabi- ja elulooraamatud? Inimesed otsivad neist midagi endale olulist.\nJah, nad otsivad midagi, mis aitaks. Elukogemust. Juhatust ja \u00f5petust. Vahel nad seda ka leiavad, aga ma arvan, et vahel on see bluff.\nMulle tundub, et elulooraamatutes otsitakse \u00a0nostalgiat nende aegade j\u00e4rele, mis on j\u00e4\u00e4davalt kadunud. Ilukirjandus poe suutnud seda janu t\u00e4ita, pole loonud lohutuseks taas seda vana head, kadunud maailma. Kui koolide kohustuslik kirjandus k\u00f5rvale j\u00e4tta, kas siis asi on ka selles, et lugejad on enamuses juba soliidses eas inimesed?\nMaailm avaldab n\u00fc\u00fcd, eriti seoses selle s\u00f5jaga, iga p\u00e4ev oma ebakindlat palet ja inimesed tahavad t\u00f5esti p\u00f5geneda sellesse vanasse, kindlamana tundunud maailma. Elulooraamatud toovad selle maailma justkui tagasi.\nKirjanduse \u00fcks \u00fclesanne v\u00f5iks olla ka selle kadunud maailma uuesti loomine. Et ka noored teaksid ja saaksid aru, mis on enne olnud. Siis m\u00f5istavad nad paremini ka t\u00e4nast p\u00e4eva. Mind k\u00fcll huvitas noorena see, et milline maailm enne oli.\nAga ometigi ei saa seda k\u00f5ike, mis ilmub ja on menukas, kirjanduseks nimetada. Kust see piir siis l\u00e4heb?\nMa ei ole kindel, kas on \u00fcldse mingit kindlat piiri. Pigem ma arvan, et ei ole. Ka eneseabi- ja elulooraamatutes kasutatakse kirjanduslikke v\u00f5tteid. Ja mitte v\u00e4he. Selle taga on teatud kirjanduslik traditsioon ja kultuur. Me k\u00f5ik oleme raamatuid lugenud ja nendest teatud kogemuse ammutanud. Aga v\u00f5ib-olla siiski on mingi l\u00e4henemise vahe. Ma ei tea, kas see on teadlik, aga kui sa kirjutad kas luulet v\u00f5i proosat nagu kunsti, siis sa l\u00e4hened teist moodi kui eneseabi kirjutaja. Eesm\u00e4rk on juba teine.\nRaamatuid ilmub k\u00fcll palju, kuid olen kuulnud \u00f6eldavat: kui sa ei ole just Kivir\u00e4hk, siis ainult kirjutamisega \u00e4ra ei ela. Kas see vastab t\u00f5ele?\nMa ei ole kindel, et isegi Andrus Kivir\u00e4hk ainult oma raamatutest \u00e4ra elab. Siis ta peaks ikka p\u00e4ris vaeselt elama. Kuna tal jooksevad ka t\u00fckid teatris, siis sealt tuleb stabiilsem sissetulek. Paljud kirjanikud tegelevad peale raamatute kirjutamise veel millegi muuga, et raha teenida.\nKuidas siis ikkagi meie kirjanikel argip\u00e4eviti l\u00e4heb? Kas t\u00f5esti nii hullusti, nagu te oma romaani algusosas kirjutasite? Ja mis on need levinumad lisat\u00f6\u00f6d, millega kirjanikud ellu j\u00e4\u00e4miseks tegelevad?\nKui sa \u00fchte ametit pead, selle sees kogu aeg elad, siis sa tead nii selle h\u00e4id kui ka halbu k\u00fclgi paremini kui teised. \u00a0Aga see, mis on minu romaanis kirjas, arvan, et see on ainult \u00fcks vaade kirjaniku t\u00f6\u00f6le ja elule. Kirjanikud ise on ka v\u00e4ga erinevad. Ja elavad k\u00fcllalt erinevat elu. Seega\u00a0\u00fcldistust teha ei saa. Aga mis majanduslikku poolde puutub, siis on see meie kirjandusega tegelemine ikka t\u00f5epoolest \u00a0\u00fcks l\u00f5putu vaesuse allikas.\nAga ega kirjandusega tegelemine pole ainult raamatute kirjutamine. Kui sa kirjutad ka teatritele ja teed filme, laiendad oma tegevusv\u00e4lja, siis saad hakkama. Lehtedele kirjutamine on l\u00e4inud juba odavaks t\u00f6\u00f6ks.\nSee tasus \u00e4ra kunagi varem. \u00dcheksak\u00fcmnendatel v\u00f5is ka ainult sellest \u00e4ra elada v\u00f5i \u00fctleme \u2013 lisa teenida.\nRaamatuid ostetakse v\u00e4hem kui enne. Tr\u00fckiarvud kahanevad ka k\u00f5ige menukamatel raamatutel. K\u00f5ik t\u00f5mbub kuidagiviisi kokku. Aga see ei ole ka nii traagiline. kui v\u00f5ib tunduda. K\u00f5igil on praegu raske elu. V\u00e4lja arvatud neid, kellel on kerge. (Naerab.)\nKuidas on teie endaga? Kas teil pole samuti tulnud m\u00f5tet teha kirjanikut\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt midagi muud, n\u00e4iteks hakata j\u00e4lle \u00f5petajaks?\nMul pole olnud seda vajadust, olen saanud ikka niimoodi hakkama. Ja mitte halvasti. Tegelikult ei ole mul kurta millegi \u00fcle. T\u00f5si, kui sa oled vabakutseline\u00a0kirjanik, siis su elu pole millegi poolest stabiilne ega sissetulek garanteeritud. Aga kui sa oled sellise tee valinud, harjunud vabadusega, siis ei saa korraga n\u00f5uda ka\u00a0turvalisust. Nii need asjad on. Kui tahad olla vaba, siis pead sellega leppima, et k\u00f5ik ei ole nii kindel.\nKuidas p\u00fcsida siis pildil? Raamatupoes v\u00f5ivad teosed ju riiulil olla, aga kes neid k\u00f5iki t\u00e4hele j\u00f5uab panna.\nSelleks, et olla pildil, pead sa muudkui uusi raamatuid avaldama. Selleks, et kultuurkapitalilt stipendiumit k\u00fcsida, pead sa midagi ette n\u00e4itama. Et oled tubli olnud ja ikka kirjutanud kogu aeg. See s\u00fcsteem ei lase puhata. Kirjanikupalk on selles m\u00f5ttes ikka hea, et laseb natuke vahepeal hinge t\u00f5mmata.\nKas riik saaks selles suhtes midagi teha? Viia eestikeelsete raamatute k\u00e4ibemaks t\u00e4iesti nulli peale, sest v\u00f5\u00f5rkeelsed raamatud on ju odavamad?\nMa arvan, et ega see raamatu k\u00e4ibemaksu alandamine v\u00e4ga palju ei p\u00e4\u00e4staks. Viimasel aastal on paberi hinnad t\u00f5usnud, ka k\u00f5ik muud kulud l\u00e4inud meeletult suureks.\nKui k\u00e4ibemaks kaotadagi, ega siis kirjanikule suurt midagi juurde ei tuleks. Laialt v\u00f5ttes pool raamatu hinnast v\u00f5tab kaubandus endale, ja kui kirjanik oskab h\u00e4sti kaubelda, siis saab v\u00f5ib-olla natuke rohkem kui 15 protsenti raamatu hinnast ka endale. Raamatud on \u00fchtepidi k\u00fcll hirmus kallid, aga ega kirjaniku osa sellest ikka h\u00e4sti kasvada ei taha.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00fc\u00fcgihitt oli Ulfsaki elulooraamat, hinnaga 40 eurot, ja l\u00e4ks nagu soe sai. Inimestele meeldib ka raha kulutada.\nTe mainisite, et kirjanikupalk aitab kirjanikul puhata. Miks te siis ise kaks korda sellest loobusite?\nMa olen t\u00e4iesti n\u00f5us nendega, kes \u00fctlevad, et see on rumalus \u2013 \u00fchelt poolt k\u00fcsid endale seda kirjanikupalka, aga siis \u00fctled, et ei tahagi. Seletuseks \u00fctlen, et proovige ise. V\u00e4ljastpoolt paistab see muidugi rumal. Ma ju teadsin, mida ma k\u00fcsisin. Aga elus on nii, et ette m\u00f5eldes paistab k\u00f5ik teistmoodi.\nM\u00f5tled, et oo, saan palju raha, et kuidas ma siis elama hakkan. Kui \u00f5nnelik ma siis olen. Aga kui see k\u00e4tte j\u00f5uab, siis sa alles n\u00e4ed, mis tegelikult on. Minuga oli esimene kord samamoodi. K\u00fcsisin seda kirjanikupalka ja sain. Aga siis m\u00f5istsin korraga, et ma ei taha niisugust elu. Ei taha k\u00f5ike, mis selle palgaga kaasas k\u00e4ib. \u00dctlesin \u00e4ra ja esimene kord l\u00e4ks see k\u00fcllaltki valutult. \u00d6eldi, et nojah, anname siis kellelegi teisele. Aga teisel korral sai see \u00e4ra\u00fctlemine mingi \u00fchiskondliku m\u00f5\u00f5tme. Alguses arvasin, et kuigi \u00fche korra \u00fctlesin \u00e4ra, siis n\u00fc\u00fcd v\u00f5tan vastu, elan sellega ja olen \u00f5nnelik. Aga kui see teade tuli, et raha mulle m\u00e4\u00e4rati, siis p\u00fc\u00fcdsin enda ees teha r\u00f5\u00f5msamat n\u00e4gu, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb elu \u00fclesm\u00e4ge, aga millegip\u00e4rast hoopis s\u00fcda langes saapas\u00e4\u00e4rde. Et n\u00fc\u00fcd ma siis peangi sellega elama.\nMida hirmsat see palk siis kaasa t\u00f5i?\nP\u00e4\u00e4stikuks oli \u00fcks Maalehe karikatuur, kus pangakaardi peale oli minu n\u00e4gu tr\u00fckitud. M\u00f5te oli selline, et pildil on Raha-T\u00f5nu. Minu jaoks oli see liig. Ma ei taha olla mingisugune pangakaardi T\u00f5nu. Eriti selle t\u00fchise raha eest, mis kirjanikupalgana makstakse. Ma elan ka ilma selleta \u00e4ra. Rahulikult. See oli tundepuhang, mis peale tuli. Ma ei pea laskma ennast alandada. Jah, mina n\u00e4gin selles alandust. Seal ongi v\u00e4ga \u00f5rn piir, mis \u00fche meelest on nali, aga teisele\u2026 Noh, kui sa oled kirjanik, siis ju su nimi ka maksab midagi. Ei ole ainult see, et sa kirjutad raamatuid. Sa oled lugejate jaoks ka \u00fcks inimene, kes teeb mingeid otsuseid. Ja sellel on ka t\u00e4htsus.\nElasin ilma palgata kenasti \u00e4ra. Elus on ikka nii, et kui \u00fchest asjast loobud, siis tulevad teised asemele.\nKas on tulnud ka s\u00fc\u00fcdistusi, et olete seda loobumist kasutanud mingi enda turundustrikina, et t\u00e4helepanu t\u00f5mmata? Skandaal ju m\u00fc\u00fcb.\nOo jaa, muidugi on s\u00fc\u00fcdistatud. Ma sain igasuguseid s\u00fc\u00fcdistusi kaela ja see oli huvitav kogemus. Sel ajal polnud see muidugi \u00fcldse huvitav, vaid masendav. Ma ei ole kunagi varem olnud niisuguse kollektiivse vaenu objektiks. Polnud kogenud, mis tunne on, kui leitakse, et sa oled ikkagi n\u00f5me kuju ja teinud midagi halba.\nSaite tunda, mida t\u00e4hendab vihak\u00f5ne.\nJah, sain seda tunda, ehkki see toimus v\u00e4ikese sordiini all. Poolavalikult, siin ja seal. Aga ma tajusin seda. Teiste jaoks oli see mingi \u00fcks seik, aga kui sa ise seal keskel oled, siis tunned end ikka abituna. Aga pole halba ilma heata. See koristas mu elust v\u00e4lja v\u00e4ga palju m\u00f5ttetuid inimesi. Neid polnudki vaja. Need, kes j\u00e4id, nendest ma tean n\u00fc\u00fcd, et nad ongi s\u00f5brad.\nMis kirjanduse autorile eriliseks teeb? Kas uute teadmiste saamine v\u00f5i n\u00f5tke s\u00f5nakasutamise nautimine? \u00a0\nKirjandus on kunst, aga teadmiste andmine pole v\u00f5ib-olla see esmane, kuigi alati on tore ka midagi teada saada. Aga tegelikult on kirjandus ikka millegi s\u00fcdame pealt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kimine. Millegi t\u00e4htsa. See stiil ja s\u00f5naseadmise n\u00f5tkus on ikkagi abivahend, et r\u00e4\u00e4kida asjadest, millest \u00fcldse ei saagi r\u00e4\u00e4kida. Kirjandus ongi r\u00e4\u00e4kimine asjadest, millest \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida ei saa. See, millest r\u00e4\u00e4kida saab, sellest me r\u00e4\u00e4gime niisamagi. Raadios, televisioonis, intervjuud andes v\u00f5i iga p\u00e4ev suheldes. Aga kirjanik p\u00fc\u00fcab ikka r\u00e4\u00e4kida sellest, millest ei saa r\u00e4\u00e4kida, millest on raske r\u00e4\u00e4kida, millest on v\u00f5imatu r\u00e4\u00e4kida. Inimeses on \u00fcks mingisugune kiht v\u00f5i s\u00fcgavik, milleni s\u00f5nad ei ulatu. Kirjanduse\u00a0p\u00fc\u00fcdlus on \u015beda natukene k\u00e4tte saada. Sellep\u00e4rast, et see on see, mis k\u00f5ige rohkem haiget teeb. Ja mis teeb ka r\u00f5\u00f5mu. Need on tumedad alad, millega me oleme h\u00e4das inimesena siin maailmas elades. \u00dchtepidi meil on see keel ja me saame k\u00f5igest r\u00e4\u00e4kida, aga teisest k\u00fcljest see on natukene illusioon.\nKas paremini saab seda miskit hoopis luules v\u00e4ljendada? Olete kirjutanud palju luulet ja saanud isegi Juhan Liivi auhinna. M\u00f5ni teie luuletus k\u00f5lab, nagu oleks selle kirjutanud Liiv ise.\nLuulel on jah oma v\u00f5imalused minna hetkega sinna s\u00fcgavusse. Regulaarset riimilist luulet lugedes unustame korraks \u00e4ra, millest see \u00fcldse r\u00e4\u00e4gib, me j\u00e4\u00e4me nautima selle ilu, r\u00fctmi, l\u00e4heme sellega kaasa, ja see viibki meid hopsti sinna, kuhu me \u00fcldse minna ei tahtnud. Luule on selles m\u00f5ttes v\u00f5luvahend. Luules on midagi, mida muul viisil \u00f6elda ei saagi.\nLuuletamine ise on mingil moel nagu noorusearmastus.\nV\u00f5ib-olla on m\u00f5ni mu luuletus t\u00f5esti sarnane Liivi omadele. Liivi preemia antakse \u00fche luuletuse eest. Aga ega me n\u00fc\u00fcd ei luulet ega kirjandust \u00fcldse t\u00e4na ei leiuta. See oli olemas enne meid ja me viime seda edasi. Ainus, mida saab teha, on sinna midagi lisada. Iga kirjanik ja iga aeg lisab sinna mingi v\u00e4ikese kihikese.\nV\u00f5ib \u00f6elda, et t\u00e4nap\u00e4eval saab iga\u00fcks kirjanik olla. Paned oma loo sotsiaalmeedias \u00fcles, isegi raamatu v\u00e4ljaandmine ei ole nii suur kunst nagu vanasti. Peab vaid natuke raha olema.\nK\u00f5ige selleni on hariduse levik meid viinud. Oli aeg, mil iga\u00fchest sai lugeja. V\u00e4ga suur progress ja enneolematu asi, et k\u00f5ik hakkasid lugema. Esialgu oli see ainult haritumate jaoks. Siis l\u00e4ks veel hulk aega ja vastati, et iga\u00fcks v\u00f5ib ka ise kirjutada. Miks siis mitte kirjutada ka raamat. Tehnoloogia arenguga on see nii lihtsaks l\u00e4inud. Saadki oma raamatu valmis.\nNiisamuti vist hakkavad h\u00e4gustuma ka piirid kirjanduse enda \u017eanrite vahel. \u201cPalgas\u201d kerkib meie ette nagu vaim suitsupilvest \u00e4kki \u00a0kriitik Rein Veidemanni kuju, kes l\u00f6\u00f6b kepiga vastu maad ja \u00fctleb, et see raamat pole k\u00fcll romaan. Ja \u00d5nnepalu polegi kirjutanud \u00fchtegi romaani.\nRein Veidemann on mul seal \u00fcks tegelaskuju jah. (Naerab.) Romaan ongi \u00fcks ilma piirideta \u017eanr. T\u00e4nu sellele ta ongi ellu j\u00e4\u00e4nud nii pikaks ajaks. Romaan on kogu aeg suutnud muutuda. T\u00e4nap\u00e4eva romaan pole enam niisugune, nagu Balzac kirjutas. Aga mingid \u00fchisjooned on ikka. Iga uus romaan leiutab seda romaani\u017eanrit aina uuesti.\nV\u00e4ga naljakas on, kui k\u00fcsitakse, kes on siis t\u00e4nap\u00e4eva Tammsaare. Nii v\u00f5ib muidugi k\u00fcsida, aga l\u00e4henemine peab olema v\u00e4ga metafoorne.\nMetafoorne selles m\u00f5ttes, et sama t\u00e4htis v\u00f5i sama m\u00f5juga nagu Tammsaare, mitte samasugune kirjanik?\nJust nimelt. Tammsaare juba on, teist samasugust ei ole vaja otsida. Kirjanduses loeb see, et \u00a0peab olema kogu aeg ka kuidagi uus. Uue n\u00f5ue on alati olemas.\nMeenub ka m\u00f5ne aja eest levinud hullus \u2013 pidev Eesti Nokia otsimine.\nJah, hea, et seda ei leitud. Sel kujul l\u00e4ks Nokia ju pankrotti. Nii et otsigem ikka midagi uut, midagi omap\u00e4rast. Selles ongi asja m\u00f5te.\nMaarja Vaino ja Rein Veidemanni pingutuste tulemusel t\u00e4histasime Tammsaare s\u00fcnnip\u00e4eval esimest korda riikliku t\u00e4htp\u00e4evana eesti kirjanduse p\u00e4eva. Kas niisugune t\u00e4htp\u00e4ev on vajalik? V\u00f5i n\u00e4eb see v\u00e4lja nagu kirjanduse tarbetu kroonustamine?\nMa arvan, et see midagi paha k\u00fcll ei tee. T\u00e4helepanu saamine ja v\u00e4ike pidu on ikka tore. Ainult kui mina tahtsin Tammsaare kuju juurde diskole minna, korjati seal juba pille kokku.\u00a0Ma \u00a0polegi eriti suur \u00fcritustel ja festivalidel k\u00e4ija. Ja mul on tunne, et mida rohkem on neid kirjandus\u00fcritusi, seda v\u00e4hem on inimestel aega raamatuid lugeda. Inimene k\u00e4ib kirjandusfestivalil ja tal ongi tunne, et ta on saanud osa kirjandusest. Aga teistpidi \u2013 arvestades seda aega, milles me elame, pole midagi halba, kui \u00fchel p\u00e4evalgi aastas tehakse kirjanduse \u00fcmber natukene k\u00e4ra ja peetakse ka pidu. Minule v\u00e4ga meeldis auhinnatseremoonia, mis peeti raekojas. See oli igati v\u00e4\u00e4rikas ja ilus.\nSamas propageeris kirjandusminister Mart Juur isegi, et see v\u00f5iks olla vaba p\u00e4ev. Miks mitte!\nOlete \u00f6elnud, et mitte noored, aga vanad on hukka l\u00e4inud, sest neil on olnud selleks rohkem aega.\nNoh eks m\u00f5lemad ju. Vanad \u2013 tunnen seda enda pealt \u2013 on hukas selles m\u00f5ttes, et ei taha enam uute asjadega kaasa minna ega vaevu oma m\u00f5tlemist muutma. Tahaks ikka vanamoodi edasi lasta. Noored ei taha, et neid tullakse \u00f5petama, aga seda peaks kirjandus k\u00fcll tegema, et vana, kadunud maailma j\u00e4lle meelde tuletada. Mind k\u00fcll huvitas noorena, et mismoodi n\u00e4gi elu v\u00e4lja varem. Kuidas k\u00f5ik oli, seda on vaja teada, et m\u00f5ista paremini t\u00e4nast p\u00e4eva. Ja eks k\u00f5i t\u00e4nased noored saavad \u00fckskord vanaks. Ja siis nad alles m\u00f5istavad. Et miks neid kiputi \u00f5petama.\nKuidas teie teosed s\u00fcnnivad?\nMa ei ole siis tavalises seisundis, kui kirjutan raamatut. Energiatase ja m\u00f5tlemise intensiivsus on hoopis teine. See seisund v\u00f5ib kaasa tuua midagi elus ja j\u00f5uab ka kirjutamisse. Pealtn\u00e4ha v\u00f5ib see tunduda v\u00e4ga lihtne, et v\u00f5tad ja kirjutad, mis iga p\u00e4ev juhtub, mis aknast paistab\u2026 jah, mingis m\u00f5ttes on, aga teises m\u00f5ttes j\u00e4llegi ei ole. See v\u00f5ib olla k\u00f5ige raskem kirjutamise viis \u00fcldse. Sa pead sellest, mis aknast paistab, leidma, mis on t\u00e4htis ja mis l\u00e4heb sellesse teosesse. Kunst on ikkagi kogu aeg valikute tegemine. Ja v\u00e4ga rangete valikute. Enamik tuleb minema visata.\nMillal teie kirjutate? Hommikul, l\u00f5una ajal, \u00f5htul? V\u00f5i koguni \u00f6\u00f6sel?\nMinul on nii, et ma hommikul enne kirjutama asumist ikka pigem ootan, et valgus hakkaks paistma. Kuigi ma olen ka enne valgust kirjutanud. \u201cPalk\u201d on just koiduaegne raamat. Mul oli siis ka unepuudus, \u00e4rkasin hirmus vara. Aga muidu olen ma ka ikka hommikune kirjutaja. Mina kirjutan hooti. Kui on hoog, kui on, millest kirjutada, siis t\u00f6\u00f6tan iga p\u00e4ev. Raamatu kirjutamisel on enne t\u00f6\u00f6le asumist ikka algne t\u00f5uge olemas olnud. Mitte nii, et istud laua taha ja hakkad midagi v\u00e4lja m\u00f5tlema. See t\u00f5uge pole mitte skeem, ma ei ole eriti skeemi j\u00e4rgi kirjutaja, aga on olemas teadmine, mida ma tahan teha. Ja siis hakkab lugu ennast ise edasi vedama. Hoopis teine asi on mingi artikli kirjutamisega. Aga ausalt \u00f6eldes on see just palju suurem vaev. See v\u00f5tab ka kuidagi ebaproportsionaalselt palju aega. Vaevlen sellega tavaliselt mitu p\u00e4eva. Siis ma ei saa alustatud. Alustamine on \u00fcldse raske.\nKas j\u00e4lgite igap\u00e4evelus ka inimesi, et neid karaktritena oma loomingus \u00e4ra kasutada?\nEi ole v\u00e4ga selle pilguga vaadanud. V\u00f5ib-olla kirjutan kunagi ka niisuguse romaani, kus on palju tegelasi. Inimesed ja nende k\u00e4itumine on alati huvitavad. K\u00f5ige suurem l\u00f5bu on kirjutajal endal, kui ta paneb oma tegelased midagi tegema ja \u00fctlema. See on p\u00f5nev ja nauditav, aga iseasi, mida sellega \u00f6elda. Kas see k\u00f5ik on ikka selle s\u00f5numi teenistuses, mis peab v\u00e4lja tulema.\nOlite N\u00f5mme poiss, P\u00e4\u00e4sk\u00fclas \u00fcles kasvanud, aga elu on viinud teid Hiiumaale, Saaremaale ja n\u00fc\u00fcd J\u00f5gevale. Tallinnas k\u00e4ite nagu v\u00f5\u00f5ras linnas. Kirjutasite \u201cPalgas\u201d kurblikku rahvast t\u00e4is Tallinna trammist. Ja et elu Euroopa suurlinnas on teistmoodi\u2026\nEks need pildid s\u00fcnnivad natukene oma sisetunde peegeldusest ka. Oleneb ka, kust sa Tallinna tuled. Kui ma tulin Saaremaalt v\u00f5i ka praegu J\u00f5gevalt, siis m\u00f5tlen, et ohh, l\u00e4hen Tallinna, suurde linna, seal on ikka mingi suurlinna s\u00e4ra. Aga j\u00f5uad kohale ja siis on seal trammis tavalised hallid, t\u00f6\u00f6l k\u00e4ivad inimesed. Ja siis on s\u00fcdames alati natukene selline pettumise tunne. Tallinn on ikka niisugune, nagu ta on alati olnud.. Me k\u00fcll r\u00e4\u00e4gime, et see vana maailm on kadunud, aga mingi olemus on ikka alles. Eriti just talvel, mil mingil viisil l\u00f6\u00f6b vana viletsus v\u00e4lja. Aga hoopis teine Tallinn on s\u00fcdasuvel. Siis on linn valge, seal karjuvad kajakad ja lehed sahisevad. Siis on Tallinn v\u00e4ga ilus ja v\u00e4ga poeetiline.\nJa Tallinnas meeldib teile elada hoopis hotellis.\nHotellis elamine annab kunagises kodulinnas mingi vabaduse. Aga eks see p\u00e4ritolu on ikka mingis m\u00f5ttes koorem. Hotellis v\u00f5id sa oma P\u00e4\u00e4sk\u00fcla lapsep\u00f5lve \u00e4ra unustada.\nKui ma laps olin, siis \u00f6eldi, et ega lapsed linnas ei k\u00e4i. Ma olin juba suur poiss, kui hakkasin ise linnas k\u00e4ima. Hakkasin k\u00e4ima looduss\u00f5prade majas. S\u00f5itsin ise elektrirongiga linna. Otsisin kohti, hakkasin ise linna avastama. Siis ma alles j\u00f5udsin Tallinna, P\u00e4\u00e4sk\u00fclas k\u00e4is ikka pooleldi maaelu. Meil oli veel linna taga kapsamaa, sest isa t\u00f6\u00f6tas sovhoosis. Maja taga algas mets, m\u00e4ngumaa oli P\u00e4\u00e4sk\u00fcla rabas, seal k\u00e4isime ka suusatamas.\nMis kohad lapsena Tallinnas huvi pakkusid ja mis pakuvad siiamaani, kuhu ikka ja j\u00e4lle tahaks minna?\nKui ma \u00fckskord sain m\u00f5ned p\u00e4evad elada ja \u00f6\u00f6bida p\u00e4ris vanalinnas \u00fche tuttava korteris, siis sain alles aru, mida t\u00e4hendab elu Tallinnas. P\u00e4ris Tallinn on ikkagi see v\u00e4ike vana linnakene nende m\u00fc\u00fcride vahel. Kui sa seal tuled uksest v\u00e4lja, siis oled t\u00f5esti keset linna. Ei pidanud enam pool tundi P\u00e4\u00e4sk\u00fclast linna s\u00f5itma. Igavene r\u00e4ndamine j\u00e4i \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd raekojas oma auhinda vastu v\u00f5ttes ma ikka imestasin, kuidas see hoone on \u00fcldse alles. K\u00f5igi oma piltide ja asjadega. Vanade raeh\u00e4rrade elu on seal mingil moel veel ikka tunda.\nSee vanalinn on mingis m\u00f5ttes ime. Teised linnad on k\u00f5ik meie maal maha p\u00f5lenud. Tartus, mis on ju vanem, on vanast ajast j\u00e4\u00e4nud ainult paljad m\u00fc\u00fcrid. Ma olen Tallinnas s\u00fcndinud ja kasvanud ja mingid v\u00e4ga tugevad tunded on selle linnaga alati seotud.\nKas Tallinnas saab olla ka maailmakodanik?\nIgal pool saab. Eriti t\u00e4nap\u00e4eval, mil j\u00e4rjest v\u00e4hem loeb, kus sa asud. Aga suurlinnadel on siiski mingi oma energeetika. See, et neisse on kogu maailmast inimesed kokku tulnud. Juba sajandite jooksul. See annab asjale mingi teise hoo ja teise tunde.\nSelles m\u00f5ttes on Pariisi kogemus minu jaoks olnud m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Minust ei oleks saanud kirjanikku, v\u00e4hemalt proosakirjanikku, kui ma poleks j\u00f5udnud Pariisi.\nOli p\u00f5nev n\u00e4ha oma silme ees seda, mis on seal sajandite jooksul toimunud. Kui palju seal on tehtud kirjandust! Mida k\u00f5ike on seal kokku m\u00f5eldud ja kirjutatud. Kui sa kirjandust armastad ja tahad ise kirjutada, siis tunned seal ka seda. Ja leida nendele raamatutele, mida sa oled lugenud ja mis on selles linnas kirjutatud, teise tausta. N\u00e4ed kogu asja oma silmaga. Teiseks veel see inimeste kirevus ja vabadus!\nKas teil on olnud palju eeskujusid kirjanike seas? \u00a0\nMa ei \u00fctleski, et oleks m\u00f5nda otsest eeskuju. Aga on autoreid, keda ma armastan ja kellelt on \u00f5ppida. Aga otse \u00fcle v\u00f5tta ei saa ju midagi. See, millest mina tahan kirjutada, on ikka minu v\u00e4ga isiklik asi. Ma pean selle ise leiutama. Aga laiemas m\u00f5ttes \u00f5ppida \u2013 seda k\u00fcll. Ja kirjutamisel on ka oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6 k\u00fclg. Ja seda k\u00e4sit\u00f6\u00f6d saab \u00f5ppida ainult k\u00e4sit\u00f6\u00f6d tehes. Selles m\u00f5ttes on t\u00f5lkimine olnud just selline \u00f5ppimise v\u00f5imalus. Enamuse oma t\u00f5lkeid olen ise valinud. Ma pole elukutseline t\u00f5lkija, seet\u00f5ttu on see v\u00f5imalik.\nTeen seda, mis meeldib, mis on minu jaoks t\u00e4htsad ja on olnud ka seda, et olen tahtnud neist autoritest alles \u00f5igesti aru saada. Kasv\u00f5i n\u00e4iteks \u00a0Charles Baudelaire luulekogu \u201cKurja \u00f5ied\u201d. Kui ma omal ajal neid eestikeelseid t\u00f5lkeid lugesin, siis tundus, et mis neis siis nii v\u00e4ga erilist on. Ja kui ma \u00f5ppisin prantsuse keeles lugema ja lugesin prantsuse keeles seda luulet, siis sain aru, miks sellest nii palju r\u00e4\u00e4gitakse.\nTundus, et seda m\u00f5tterikkust oli seal ikka rohkem kui t\u00f5lgetes. Aga luulega on mul nii, et ma ei saa sellest enne p\u00e4riselt aru, kui pole teda eesti keelde \u00fcmber pannud. See luule ise on minu jaoks olemas ainult emakeeles. Siis on ta p\u00e4ris minu oma.\nMiks te hakkasite prantsuse keelt \u00f5ppima?\nK\u00f5ige rohkem andis prantsuse keele \u00f5ppimiseks t\u00f5uke soov lugeda prantsuse kirjandust. Sest ega seda eesti keeles polegi palju. Prantsuse keel oli justkui mingi eraldi maailm. Tahtsin olla natukene teistsugune ja \u00f5ppida seda tundma. Praegu ma t\u00f5lgin ka \u00fchte douard Louis` nimelist autorit. See l\u00e4heb kergelt. Iga t\u00f5lge nii kergelt ei l\u00e4he. Loen ja kirjutan selle asja \u00fcmber, nagu mina seda \u00fctleksin.\nT\u00f5lkimine on suur istumise t\u00f6\u00f6. Mina ei ole suur istuja. Ise kirjutamisel saad ringi k\u00e4ia, m\u00f5elda. Tahan vahepeal looduses k\u00e4ia, olen suur looduses\u00f5ber. Avastasin juba lapsena, et mul on looduses hea, et leian seal k\u00e4imisest mingit kosutust.\nT\u00f5lkekirjandus on niisama t\u00e4htis nagu eesti originaalkirjandus, m\u00f5nikord veel t\u00e4htsamgi.\nMillise teose kirjutamine on olnud k\u00f5ige raskem?\nMa sellises raskuse kategoorias ei oskagi m\u00f5elda. Neid on alati olnud huvitav kirjutada ja olen neid teinud suure r\u00f5\u00f5muga. Sa paned igasse teosesse endast v\u00e4ga palju. Ja alati tagantj\u00e4rele selgub, et sa oled t\u00fchi. Kirjutamise aeg kuidagi toidab, annab uut energiat. Aga ainult selleks, et sa veel rohkem annaksid v\u00e4lja. Kui raamat on ilmunud, siis reeglina j\u00e4rgneb langus ja p\u00e4ris raske. Siis sa lihtsalt hakkad taastuma ja sellel on mitu etappi. Vahetult p\u00e4rast raamatu l\u00f5petamist on tunne, et sa v\u00f5id l\u00f5putult niimoodi edasi lasta. Et see sai n\u00fc\u00fcd valmis, v\u00f5taks kohe uue k\u00e4sile. Aga siis tuleb v\u00e4lja, et seda j\u00e4rgmist ikka ei saa samamoodi kirjutada. Siis tuleb see auk kahe teose vahele. On tunne, et ma ei kirjuta \u00fcldse, mitte iialgi enam \u00fchtegi raamatut. See on nii raske, valus ja vaevaline, miks ma pean ennast niimoodi vaevama. Saab ju ka ometi kergemini elada siin ilmas. L\u00e4heb veel aega m\u00f6\u00f6da ja tekib j\u00e4lle igatsus kirjutamise j\u00e4rele. Siis tundub, et mingi asi j\u00e4i ikka veel \u00fctlemata.\n\u201cPiiririik\u201d oli teie esimene romaan, see ilmus Emil Tode nime all, ning m\u00f5ned on seda nimetanud ka meie esimeseks homoromaaniks. Sellel oli tohutu menu ja see t\u00f5lgiti v\u00e4ga mitmesse keelde, mida eesti kirjanikega naljalt ei juhtu.\u00a0Kas see \u00fcllatas teid?\nLoomulikult. See oli \u0161okk. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes. V\u00e4hemalt minu elus on k\u00fcll olnud sellised pudelikaelad, et kas sa tuled sealt l\u00e4bi v\u00f5i ei tule. See oli \u00fcks selline pudelikael. Mulle oli selle raamatu \u00e4rategemine v\u00e4ga vajalik, see avas mulle t\u00e4iesti uue elu ja uued v\u00f5imalused.\nMiks \u00fcldse varjunimi? Tahtsite p\u00f5geneda vastutuse eest?\nSelle otsustasin v\u00f5tta siis, kui l\u00e4ks raamatu avaldamiseks. Alguses ma selle peale \u00fcldse ei m\u00f5elnudki. Ma tahtsin, et raamat tuleks puhtalt lehelt. Olin ju enne luulekogusid avaldanud, autorina olin juba tuntud. M\u00f5tlesin, et las see tuleb nii, et keegi ei tea autorit. M\u00f5nes m\u00f5ttes oli see ka p\u00f5genemine. Et sa saad ise vabalt edasi elada ja ei pea samastuma sellega, millest see raamat r\u00e4\u00e4gib. Muidugi see autorlus v\u00e4ga kauaks saladuseks ei j\u00e4\u00e4nud. Ega ma l\u00f5puks seda ise ka nii palju ei varjanud. Pigem oli see niisugune avapaugu k\u00fcsimus, et kuidas v\u00e4lja tuleb. Pseudon\u00fc\u00fcmi kasutamine on ka \u00fcks osa kirjanduslikust m\u00e4ngust. On ka niisuguseid kirjanikke v\u00e4lismaal, kelle tegelikku nime ja n\u00e4gu keegi ei teagi peale kirjastaja ja advokaadi.\nTeil oli ka teine varjunimi Anton Nigov, mille all ilmus romaan \u201cHarjutused\u201d.\nKui poleks omal ajal olnud nimede eestistamist, siis ma oleksingi sellist perekonnanime kandnud. See oli minu vanaisa nimi. Tema muutis selle \u00d5nnepaluks. Isa r\u00e4\u00e4kis, et -palu liide oli sel ajal moes olnud.\nKas kirjanik peaks tegelema ka \u00fchiskondlike probleemidega v\u00f5i on tema uurimisala ainult inimese isiklik elu ja sellega seonduv?\nNo aga see inimese elu on ju \u00fchiskondlik teema igal juhul. Kirjanik on paratamatult \u00fchiskondlik tegelane. Raamatu v\u00e4ljaandmine on juba v\u00e4ga \u00fchiskondlik akt. Sa lased mitmes tuhandes eksemplaris tr\u00fckkida oma m\u00f5tteid. See ju m\u00f5jutab inimesi ja nende elu. Sa astud v\u00e4lja mingisuguste t\u00f5dede ja seisukohtadega. Ega see ei toimu ju ainult ajakirjanduses. Kirjandus on ka samasugune \u00fchiskondliku v\u00f5itluse v\u00e4li. Aga ta on teistmoodi asi kui ajakirjandus. Kirjandus l\u00e4heneb siiski oma teemale teistmoodi kui uuriv ajakirjandus.\nAga samas \u2013 kirjanikud on alati avaldanud oma m\u00f5tteid ka ajakirjanduses ja teinud lehtedele kaast\u00f6\u00f6d. Kirjanikud soovivad ka osaleda \u00fchiskondlikus debatis ja \u00f6elda m\u00f5ningaid asju otse v\u00e4lja. Poliitikud on oma usutavuse partei joonest kinni pidamisega \u00e4ra raisanud, kirjanikud saavad ausalt \u00f6elda enda nimel, mida nad arvavad.\u00a0Kirjaniku varandus ongi tema vabadus, see, et ta ei s\u00f5ltu kellestki."}
{"text":"K\u00fcberturbeekspert annab n\u00f5u: mis nipiga tunda \u00e4ra v\u00f5ltsveebileht ja hoiduda pettusest?Eelmise aasta l\u00f5pust saati on sagenenud pettused, kus k\u00fcberkelm paneb internetis p\u00fcsti v\u00f5ltsitud veebilehe ja loodab, et inimesed seal orki lendaksid. Kuna veebilehtede loomine on tehtud p\u00e4ris lihtsaks, tulebki kasutajal endal olla valvas, et ta ei satuks pahaaimamatult n\u00e4iteks v\u00f5ltsitud internetipanka.\nRiigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) k\u00fcberturbeeksperdi Veikko Raasukese s\u00f5nul tarkvaraettev\u00f5tted ja tehnoloogiahiiud pingutavad selle nimel, et internetis tegutsemine oleks aina lihtsam ka netiv\u00f5\u00f5rale inimesele. Blogisid luua on juba aastaid v\u00e4ga lihtne olnud ja samuti on lihtsustunud veebilehtede \u00fclesehitamine.\n\u201eLihtsustatult on \u00fcks l\u00f5ppeesm\u00e4rke see, et osav L\u00f5una-Eesti tisler, kes praegu ajab \u00e4ri suus\u00f5naliselt ja kontaktide kaudu, suudaks praktiliselt omal j\u00f5ul netipoe p\u00fcsti panna. See aga t\u00e4hendaks tarkvarapakkujatele rohkem tulu uue kliendi kaudu,\u201c selgitab ta.\nKui veebilehte on lihtne luua, siis \u201ehead\u201c libalehte juba natuke raskem. Isegi kui suudetakse tekitada originaalisarnane libaleht, siis tuleb l\u00e4bi m\u00f5elda ka n-\u00f6 \u00e4rimudel \u2013 k\u00fcberkuritegevus on aina rohkem \u00e4ri ja kuidagi tuleb inimesed sellele lehele meelitada. Kui libaleht meenutab v\u00e4gagi originaali, siis pettusest annab aimu vale, kahtlane veebiaadress.\n\u201eJa on ilmselge, et kui leht petab inimesi, tuleb see kiiresti v\u00e4lja, ning kui keegi Eestis peaks n\u00f5nda talitama, siis raha m\u00f6\u00f6da minnes j\u00f5uab kiiresti ka operatsiooni ajuni. Seega lehe loomine v\u00f5ib olla lihtne, aga k\u00f5ik muu on juba piisavalt keeruline, et seda [ei saa] teha vahele j\u00e4\u00e4mata,\u201c hoiatab Raasuke.\nViimati levis Eestis skeem, kus petturid ostsid oma lehtede levitamiseks Google\u2019i reklaami, nii et veebiotsingu kasutajale n\u00e4idati esimese tulemusena petulehte. Sellele siis hajameelselt klikitigi. Loe l\u00e4hemalt: K\u00fcberkelmid t\u00f5mbavad ohvrid lohku v\u00f5ltsitud internetipangas\nEndiselt p\u00fc\u00fctakse eestimaalasi n\u00f6\u00f6rida ka SMSide ja e-kirjade kaudu. \u201eKelmid proovivad veenva (vahel ka mitte veenva) kirjutise kaudu panna inimese lingile vajutama. Kui libakiri m\u00e4ngib n\u00e4iteks inimese kodupanka, siis proovitakse teda lollitada, et ta logiks panka sisse ning teeks kelmidele \u00fclekande. H\u00e4sti oluline on meeles pidada, et PIN2 sisestamine v\u00f5rdub digiallkirjaga. Ehk kui sinult k\u00fcsitakse PIN2-koodi, siis sa allkirjastad midagi, n\u00e4iteks makset!\u201c kirjeldab Raasuke.\nEelk\u00f5ige tuleb meelde j\u00e4tta, et andmete uuendamiseks v\u00f5i lihtsalt panka sisenemiseks ei k\u00fcsita kunagi PIN2-koodi.\nIgast netipettusest, libalehest, kahtlasest e-kirjast ja s\u00f5numist v\u00f5ib teavitada RIA k\u00fcberturbe osakonda meilitsi cert@cert.ee v\u00f5i veebis raport.cert.ee. Osakond saab edastada ohuteavitusi, anal\u00fc\u00fcsida p\u00e4ttide v\u00f5tteid ja paluda veebimajutust pakkuvatel ettev\u00f5tetel veebilehed sulgeda, kui need proovivad andmeid varastada.\nKasulik on ka RIA uus \u00e4pp DNS Encrypted, mis kasutajaid kaitseb. Kui iPhone\u2019i omanik selle paigaldab (Androidi puhul piisab ainult seadistamisest), siis ei lase \u00e4pp minna veebilehtedele, mille kohta RIA-l on juba info, et see on pahatahtlik.\n\u201eN\u00e4iteks kui teame pankasid matkivate libalehtede kohta, siis anname \u00e4pile teada, et ta seda lehek\u00fclge ei avaks. Isegi kui inimene vajutab lingile, siis DNS Encrypted ei ava seda. Soovitan soojalt seda lahendust kasutada, sest see aitab nutiseadmetes v\u00e4ltida ohtlikke linke, mille kohta on meil teadmine,\u201c lisas Raasuke.\nK\u00fcberkelmidega v\u00f5idelda on raske, sest selle ajaga, mis kulub \u00fche petulehe sulgemiseks, saavad p\u00e4tid p\u00fcsti juba paar uut. Seep\u00e4rast tuleb ise olla hoolas, hoiduda kahtlasi linke ja faile avamast, ning kui keegi k\u00fcsib delikaatseid andmeid, tuleb hoog maha v\u00f5tta ja m\u00f5elda.\n\u201eKui keegi astub t\u00e4naval ligi ning hakkab k\u00fcsima sinu kodust aadressi, telefoninumbrit ja pangakaardi andmeid, siis ma tahaks loota, et saadate nad pikalt. Sama peab ka netis tegema!\u201c lisab k\u00fcberturbeekspert.\nLoe veel n\u00f5uandeid RIA portaalist https:\/\/www.itvaatlik.ee\/kontrolli\/."}
{"text":"Nursipalu vint on \u00fcle keeratud. Meie rahva jagamine eestlasteks ja v\u00f5rokesteks on l\u00f5hestavEriti kurb on, kui m\u00f5tlematud ning rumalad arvamusavaldused tulevad lugupeetud ja arukate inimeste suust, viitab ajaloolane Andres Kraas (Isamaa) Kauksi \u00dclle s\u00f5nav\u00f5tule Nursipalu teemal.Viimastel n\u00e4dalatel Nursipalu pol\u00fcgooni laienemise \u00fcmber m\u00f6llanud a\u017eiotaa\u017e ehk maakeeli kirgede torm hakkab v\u00f5tma j\u00e4rjest inetumaid vorme. V\u00f5rokesed on oma anti-nursipalu kampaaniaga vinti k\u00f5vasti \u00fcle keeramas.\nPea- ja kaitseministri V\u00f5rumaa visiitide ajal protestijate k\u00e4es olnud plakatite ning kohtumise ajal v\u00e4lja\u00f6eldud kurjade s\u00f5nade p\u00f5hjal j\u00e4i mulje, et ei saada isegi aru, et kohalikku eluolu ja kultuuri ei ohusta mitte Eesti riik ja kaitsev\u00e4gi ega NATO, vaid Venemaa agressioon. Praegusel ajal, kus s\u00f5da k\u00e4ib s\u00f5na otseses m\u00f5ttes meie koduv\u00e4ravas, oleks viimane aeg sellest aru saada ja l\u00f5petada igasugune Eesti kaitsev\u00f5imet kahjustav ebapatriootlik agitatsioon.\n\nL\u00f5hestav\n\nParaku n\u00e4itab reaalsus vastupidist. Eriti kurb on kui sellised m\u00f5tlematud ning rumalad arvamusavaldused tulevad lugupeetud ja arukate inimeste suust. Just sellise mulje j\u00e4ttis mulle 3. veebruari hommikul Vikerraadios k\u00f5lanud Kauksi \u00dclle intervjuu, kelle V\u00f5rumaa heaks tehtud t\u00f6\u00f6d ja kaunist loomingut olen senini imetlenud. N\u00fc\u00fcd aga v\u00e4itis proua \u00dclle, et Nursipalu harjutusala laiendamine ohustab tervet V\u00f5rumaa kultuuriruumi, V\u00f5rust Anslani ja seel\u00e4bi kannatab 22 000 inimest ehk terve V\u00f5ru \u00abrahvas\u00bb, mist\u00f5ttu tuleks V\u00f5rumaa p\u00e4\u00e4stmiseks kokku kutsuda V\u00f5rokeste Kongress.\nNiigi v\u00e4ikese Eesti rahva jagamine eestlasteks ja V\u00f5ro rahvaks on \u00e4\u00e4rmiselt vastutustundetu. Praegusel ajal on siililegi selge, et selline l\u00f5hestustegevus on eelk\u00f5ige vesi Putini veskile ja kindlasti mitte v\u00f5rokeste \u00f5itsele puhkemisele, kelle keel ja kultuur on Eesti keele ja kultuuri lahutamatu osa, mitte aga mingi eraldiseisev omaette n\u00e4htus.\nSaan seda kindlalt v\u00e4ita, kuna mul oli \u00fclikooli ajal au kuulata Paul Ariste loenguid, kes t\u00f5des \u00fcheselt, et pole olemas ei v\u00f5ru ega seto rahvast ega ka mitte v\u00f5ru ja seto keelt. On vaid \u00fcks Eesti rahvas, kelle hulka kuuluvad nii v\u00f5rokesed kui setod ja teised meie rahvakillud ning sellest l\u00e4htuvalt ka v\u00f5ru ja seto murded, mis moodustavad eesti murdekeele lahutamatu osa, mitte aga omaette eraldi keeled!\nAjaloolasena pole mul professor Ariste kompetentsuses v\u00e4himatki p\u00f5hjust kahelda ja soovitan Eesti keelekor\u00fcfee t\u00f6\u00f6dega tutvuda ka igal oma rahvakillu kultuurip\u00e4randi eest seisjal, et mitte populistlikutesse spekulatsioonidesse langeda.\n\nMeie k\u00f5igi kindluseks\n\nKole k\u00fcll, aga Kauksi \u00dclle poolt v\u00e4lja k\u00e4idud V\u00f5rokeste Kongressi kokku kutsumine plaan, meenutab mulle m\u00f5neti 1990-ndaid aastaid, mil Ida-Virumaa \u00fcritas Kremli mahitusel Eesti riigilt mingit eristaatust v\u00e4lja pressida. Kahjuks ei saa ka t\u00e4na midagi taolist v\u00e4listada, sest Venemaa provokatsiooniveskid t\u00f6\u00f6tavad \u00fcle maailma t\u00e4istuuridel ja igal rindel. Viimane aeg oleks sellest aru saada ja \u00e4revatel aegadel tugevasti \u00fchte hoida, mitte kiusu kiskuda.\nUsun, et enamus inimesi m\u00f5istab, kui raske on oma kodust loobuda ja tunneb Nursipalu rahvale kogu s\u00fcdamest kaasa. Aga mis parata, ohtlikel aegadel lihtsalt ei saa ega tohi isiklikke huvisid riigi omadest k\u00f5rgemale seada. Kui oleksime seda teinud Vabaduss\u00f5jas, siis me t\u00e4na siin enam Eesti Kaitsev\u00e4e \u00f5ppev\u00e4ljaku laiendamise \u00fcle enam ei arutleks.\nTuleb endale aru anda, et Nursipalu k\u00fcla puhul k\u00e4ib jutt Eesti kaitsev\u00f5ime tugevdamisest ja selle elluviimise k\u00e4igus juba kasutusel olevale pol\u00fcgoonile ette j\u00e4\u00e4vast 21-st kinnistut, milledest \u00fcks osa on elaniketa, m\u00f5ned aga v\u00f5rdlemisi laokil. Seega ei saa siin juttugi olla kogu V\u00f5rumaa ja selle kohaliku kultuuri h\u00e4vitamisest, nagu pasundavad paljud protesteerijad, enamasti just need, kellel pole pol\u00fcgooni alla j\u00e4\u00e4vate kruntidega mingit pistmist.\nKa ei maksa unustada, et kahjukannatajatele, kelle maad harjutusv\u00e4ljakule ette j\u00e4\u00e4vad, pakub riik p\u00e4ris kopsakat kompensatsiooni ning kedagi ei j\u00e4\u00e4ta lageda taeva alla ega saatuse hooleks. Tekkinud olukorras ei tohiks mitte mingil juhul s\u00fc\u00fcdistada ei Eesti Vabariiki ega NATOt, vaid \u00fcksnes putinistlikku Venemaad, kes Euroopas Ukraina rahva vastu julma s\u00f5ja valla p\u00e4\u00e4stis ja on valmis ka meile esimesel v\u00f5imalusel k\u00f5rri kargama, kui me oma kaitsev\u00e4ge ei tugevdaks ega treeniks."}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 6. veebruariksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 6. veebruariks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=06.02.2023>.\nEsimene lugemine \u2013 kaks eeln\u00f5u\nValitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201e\u201eEesti julgeolekupoliitika\nalused\u201c heakskiitmine\u201c eeln\u00f5u (775 OE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\n\/eelnoud\/eelnou\/314b2f72-f6b6-4b30-b381-29abc694e261\/Riigikogu+otsus+%E2%80\n%9E%E2%80%9EEesti+julgeolekupoliitika+alused%E2%80%9C+heakskiitmine%22>)\nkohaselt kiidetakse heaks uuendatud julgeolekupoliitika alused, mis\nkirjeldavad 2023. aasta alguse seisuga julgeolekukeskkonda, selgitavad\npingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas Eesti eesm\u00e4rke ja kirjeldavad\neesm\u00e4rkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.\nJulgeolekupoliitika alused k\u00e4sitlevad Eesti tegevust viies\ntegevusvaldkonnas: \u00fchiskonna sidusus ja riigi kerksus, majandusjulgeolek\nja elut\u00e4htsad teenused, sisejulgeolek ja avalik kord, s\u00f5jaline kaitse\nning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas n\u00e4eb alusdokument s\u00f5jalise kaitse\nkulude tasemeks ette v\u00e4hemalt kolm protsenti SKPst, millele lisandub Eesti\nkui liitlasi vastuv\u00f5tva riigi kulude rahastamine. Samuti tagatakse\njulgeolekupoliitika aluste kohaselt riigi eelarvestrateegias p\u00fcsirahastus\nelanikkonnakaitse arendamisele.\nDokument l\u00e4htub uuendatud strateegilisest ohuhinnangust ning toetub 2017.\naastal vastu v\u00f5etud julgeolekupoliitika alustele.\nValitsuse esitatud Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu otsuse \u201eKaitsev\u00e4e\nkasutamise t\u00e4htaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste\nt\u00e4itmisel rahvusvahelisel s\u00f5jalisel operatsioonil Inherent Resolve\u201c\nmuutmine\u201c eeln\u00f5u (776\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/acb97018-ae06-4ab8-9c6f-\na2c2e9e6645b\/Riigikogu+otsus+%E2%80%9ERiigikogu+otsuse+%E2%80%9EKaitsev%C3%\nA4e+kasutamise+t%C3%A4htaja+pikendamine+Eesti+riigi+rahvusvaheliste+kohustu\nste+t%C3%A4itmisel+rahvusvahelisel+s%C3%B5jalisel+operatsioonil+Inherent+Re\nsolve%E2%80%9D+muutmine%22>) v\u00f5imaldab Eestil panustada operatsiooni varem\notsustatud kuni viie kaitsev\u00e4elase asemel kuni 110 kaitsev\u00e4elasega.\nValitsuse ettepanek on alustada kevadel Iraagi territooriumil Ameerika\n\u00dchendriikide juhitud operatsioonil panustamist v\u00e4hendatud\njalav\u00e4ekompanii suuruse \u00fcksusega, mis t\u00e4idaks baasikaitse- ja\nkiirreageerimis\u00fcksuse \u00fclesandeid. \u00dcksusele lisanduks rahvuslik\ntoetuselement, staabiohvitserid ja -allohvitserid \u00dchendkuningriigi juhitud\noperatsiooni pataljonitasandi staabis Erbilis ning diviisitasandi staabis\nBagdadis. T\u00e4iendavalt on Eesti valmis panustama erioperatsioonide\n\u00fcksusega.\nEesti soovib suurendada oma panust operatsiooni 2023. aasta l\u00f5puni kuni\n100 kaitsev\u00e4elaseni, kuid et vajadusel piiratud mahus t\u00e4iendavalt ja\npaindlikult panustada, n\u00e4eb eeln\u00f5u ette mandaadi andmise kuni 110\nkaitsev\u00e4elasele.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele \u00f5pilaste immuniseerimise kohta (nr 161<h\nttps:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/dokumendiregister\/toimikud\/f891e903-dced-49\n15-8d2a-4e6b4cb2364d\/%C3%95pilaste+immuniseerimise+kohta>) vastab tervise-\nja t\u00f6\u00f6minister Peep Peterson.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjoni ja v\u00e4liskomisjoni \u00fchisistungil \u2013 kell\n14: Eesti seisukohad 9.\u201310. veebruaril toimuval Euroopa \u00dclemkogu\nerakorralisel kohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (765\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6eadd25e-a9fc-4122-96fd-\n380a9d6c90cc\/Atmosf%C3%A4%C3%A4ri%C3%B5hu+kaitse+seaduse+muutmise+seadus>),\nkutsutud Riigikogu liige J\u00fcrgen Ligi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;\nkeskkonnaseadustiku \u00fcldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse\neeln\u00f5u (734 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/81f2ffa3-f6\n78-4f17-9317-d349b075ed59\/Keskkonnaseadustiku+%C3%BCldosa+seaduse+ja+teiste\n+seaduste+muutmise+seadus>), kutsutud Keskkonnaministeeriumi,\nSiseministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad; metsaseaduse ja\nplaneerimisseaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (755 SE<https:\/\/www.riigiko\ngu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/4d80eee3-c501-4e85-be89-c25b45151be4\/Metsasead\nuse+ja+planeerimisseaduse+t%C3%A4iendamise+seadus>), kutsutud\nKeskkonnaministeeriumi esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: muinsuskaitseseaduse, halduskoost\u00f6\u00f6\nseaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (760\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/3f8944f1-c688-46fb-98c7-\n92fcae4b73c7\/Muinsuskaitseseaduse%2C+halduskoost%C3%B6%C3%B6+seaduse+ja+muu\nseumiseaduse+muutmise+seadus>), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;\nk\u00f5rgharidusseaduse ning \u00f5ppetoetuste ja \u00f5ppelaenu seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (767 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/4eb4baad-a3d5-4a14-ae1d-09122720c792\/K%C3%B5rgharidusseaduse+ning+%C3%B5pp\netoetuste+ja+%C3%B5ppelaenu+seaduse+muutmise+seadus>), kutsutud Haridus- ja\nTeadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: maaelu ja p\u00f5llumajandusturu korraldamise\nseaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (738\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c0364d71-1ccf-44aa-8815-\n878d5436bd19\/Maaelu+ja+p%C3%B5llumajandusturu+korraldamise+seaduse+ning+vet\nerinaarseaduse+muutmise+seadus>), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;\nkohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (768\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/019bcf9e-a7ec-4324-a5ec-\nb743b5a61712\/Kohanimeseaduse+ja+ruumiandmete+seaduse+muutmise+seadus>);\nmaakatastriseaduse, asja\u00f5igusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse\neeln\u00f5u (761 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2dda0c63\n-3e0e-412f-8936-769b4b0e23d2\/Maakatastriseaduse%2C+asja%C3%B5igusseaduse+ja\n+teiste+seaduste+muutmise+seadus>);\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 kell 11.10: elektrituruseaduse ja\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (696\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-\n1a77f9bf0ac3\/Elektrituruseaduse+ja+teiste+seaduste+muutmise+seadus>),\nkutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;\nehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise\nseaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (746 SE<https:\/\/www.\nriigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/b37f5973-52c5-4202-ac86-0dab876fdd77\/Eh\nitusseadustiku%2C+ehitusseadustiku+ja+planeerimisseaduse+rakendamise+seadus\ne+ning+riigivaraseaduse+muutmise+seadus>), kutsutud Justiitsministeeriumi\nja Riigikogu Kantselei esindajad; e-identimise ja e-tehingute\nusaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (736 SE<https:\/\/www.riigik\nogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7953f8d9-e991-43f5-8029-2bb717d1f80b\/E-identi\nmise+ja+e-tehingute+usaldusteenuste+seaduse+muutmise+seadus>), kutsutud\nMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; konkurentsiseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (759 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/e\nelnou\/bd47323d-7428-4c81-ad96-84bef03f39d4\/Konkurentsiseaduse+muutmise+sead\nus>), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Konkurentsiameti esindajad;\narvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa\nLiidu h\u00e4daolukorra instrumendi eeln\u00f5ude kohta ning Eesti seisukohad ELi\nl\u00fchiajalise majutuse \u00fc\u00fcriteenustega seotud andmete kogumise algatuse\nkohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 11.15: politsei ja piirivalve seaduse\nmuutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(756 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/855b0aeb-f058-4f24-\nb3a1-16094886665b\/Politsei+ja+piirivalve+seaduse+muutmise+ning+sellega+seon\nduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus>), Eesti Vabariigi valitsuse ja\nSoome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe\nratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (763\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c0bb7454-7973-45a4-a1ca-\n47dd7bfeff69\/Eesti+Vabariigi+valitsuse+ja+Soome+Vabariigi+valitsuse+vahelis\ne+rahvastiku+registreerimise+kokkuleppe+ratifitseerimise+seadus>) ja\nrahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (762\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6483b866-198c-4f92-938f-\n1782ff03d2a5\/Rahvastikuregistri+seaduse+muutmise+seadus>), kutsutud\nSiseministeeriumi esindajad; kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike\nmuutmise seaduse (erakorralise ja s\u00f5jaseisukorra aegne kohtupidamine)\neeln\u00f5u (753 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/061b3868-03\nc7-4e24-8b19-5675e35107c0\/Kohtute+seaduse+ja+kohtumenetluse+seadustike+muut\nmise+seadus+%28erakorralise+ja+s%C3%B5jaseisukorra+aegne+kohtupidamine%29>)\n, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; v\u00e4lisriigis h\u00e4\u00e4letamine,\nkutsutud riigi valimisteenistuse esindaja;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: makse- ja arvelduss\u00fcsteemide seaduse\neeln\u00f5u (743\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6dbae203-5b58-4fa8-b7fa-\na5f1ff89b93e\/Makse-+ja+arvelduss%C3%BCsteemide+seadus>); kogumispensionide\nseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (771\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c801bbe9-a35a-437e-9dc5-\n95febf1a5339\/Kogumispensionide+seaduse+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seadust\ne+muutmise+seadus>); k\u00e4ibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (757 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/11f674a6-bc\n84-4cb4-a6f8-0d84b8dd8f36\/K%C3%A4ibemaksuseaduse+ja+ravimiseaduse+muutmise+\nseadus>); Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele\ntoiduainete k\u00e4ibemaksu langetamiseks 5-le protsendile\u201c eeln\u00f5u (751\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/cc06939f-4d66-4f4a-991d-\n70c23215031a\/Riigikogu+otsus+%E2%80%9EEttepaneku+tegemine+Vabariigi+Valitsu\nsele+toiduainete+k%C3%A4ibemaksu+langetamiseks+5-le+protsendile%22>);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 Eesti seisukohad Euroopa Liidu\nk\u00fcberkaitsepoliitika teatise kohta, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;\nkaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (754\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/b9278f9f-cf8f-4464-bba3-\n930b489c79ed\/Kaitsev%C3%A4eteenistuse+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduval\nt+teiste+seaduste+muutmise+seadus>), kutsutud Kaitseministeeriumi,\nKaitseressursside Ameti ja Kaitsev\u00e4e Peastaabi esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.10: soodustingimustel vanaduspensionide\nseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\neeln\u00f5u (710 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eb1f2fd1-b6\n68-4d62-8e27-5086770302e8\/Soodustingimustel+vanaduspensionide+seaduse+muutm\nise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus>);\nt\u00f6\u00f6turumeetmete seaduse eeln\u00f5u (735\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/53f44eaa-2715-43a5-b78e-\ne9ef2dc8a86a\/T%C3%B6%C3%B6turumeetmete+seadus>); tervishoiuteenuste\nkorraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (699\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/f276271a-1a38-4b1a-b0cd-\ncae1f59df8d5\/Tervishoiuteenuste+korraldamise+seaduse+muutmise+ja+sellega+se\nonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus>); okupatsioonire\u017eiimide poolt\nrepresseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (770 SE<https:\/\/www.r\niigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/9ba6d497-70d0-4906-8633-8514877dd510\/Oku\npatsioonire%C5%BEiimide+poolt+represseeritud+isiku+seaduse+muutmise+seadus>\n), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; heaolu arengukava 2023\u20132030,\nkutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja\nt\u00f6\u00f6minister Peep Peterson;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud\nKaitseministeeriumi esindajad;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: karistusseadustiku muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu \u00f5igusest\ntulenevad rahatrahvid) eeln\u00f5u (94 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eeln\noud\/eelnou\/1bfa1944-2de6-449d-a788-887bc84cfd0f\/Karistusseadustiku+muutmise\n+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus+%28Euroopa+Liidu+%C3\n%B5igusest+tulenevad+rahatrahvid%29>) ning audiitortegevuse seaduse,\nfinantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste\nmuutmise seaduse (finantsvaldkonna v\u00e4\u00e4rteokaristuste reform, ELi\n\u00f5igusest tulenevad karistused) eeln\u00f5u (111\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/aece8f34-146c-41f6-b3fd-\n90402dfdd470\/Audiitortegevuse+seaduse%2C+finantskriisi+ennetamise+ja+lahend\namise+seaduse+ning+teiste+seaduste+muutmise+seadus+%28finantsvaldkonna+v%C3\n%A4%C3%A4rteokaristuste+reform%2C+EL-i+%C3%B5igusest+tulenevad+karistused%2\n9>), kutsutud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja\nFinantsinspektsiooni esindajad; relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (627\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d86b63ac-e6b2-4dc6-94fe-\n5b37090e1df1\/Relvaseaduse+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+se\nadus>), relvaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (558\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/240b9a5b-\n1ea8-45e5-bfe0-cf181af950e4\/Relvaseaduse+muutmise+seadus>) ja relvaseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (557 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/e\nelnou\/2ad6d6d7-7f33-4336-9f90-74f739e53fae\/Relvaseaduse+muutmise+seadus>)\n\u00fchendamine, kutsutud algatajate ja Siseministeeriumi esindajad;\nrelvaseaduse ja riigil\u00f5ivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused\nloamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine)\neeln\u00f5u (737 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/787800bf-\n0fae-4bff-b1ff-bdc9cd35ff0c\/Relvaseaduse+ja+riigil%C3%B5ivuseaduse+muutmise\n+seadus+%28digilahendused+loamenetluses+ning+teenistus-+ja+tsiviilrelvade+r\negistri+arendamine%29>), kutsutud Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi\nning arvamuse avaldajate ja kaasatavate esindajad;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: kohtumine Riigikogu\nliikme Liina Kersnaga Tartu Erakooliga seotud k\u00fcsimustes;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 14.30: kohtumine\npeaminister Kaja Kallasega;\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: omavalitsuste\nfinantsraskused, kutsutud riigihalduse minister Riina Solman ning\nRahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, R\u00f5uge\nvallavalitsuse, P\u00f5hja-Sakala vallavalitsuse, Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse\nja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 13 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas k\u00fclastab P\u00e4\u00e4steametit.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Kullerite ja s\u00f5idujagajate teenitud tulu viimast aastat nende endi deklareeridaPlatvormit\u00f6\u00f6tajatel tasub harjuda, et nende teenitud tulu on Maksu- ja Tolliametile teada. Platvormihaldurid on kohustatud sellest aastast andmed ametile edastama. Neli platvormi teevad seda ka eelmisel aastal teenitud tulude kohta.\nEelmisel aastal oli fookuses platvormil teenitud tulu maksustamine, mille tulemusena v\u00f5eti vastu seadusemuudatus, mis kohustab sellest aastast platvormihaldurid esitama Maksu- ja Tolliametile (EMTA) teavet platvormidel tegutsevate m\u00fc\u00fcjate ja teenusepakkujate ning teenitud tulu kohta. \u201eSee v\u00f5imaldab deklareeritud andmeid t\u00f5husamalt kontrollida,\u201c \u00fctleb EMTA meediasuhete spetsialist Kertu Laadoga.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal teenitud tulude esitamise kohta aga platvormidel veel kohustust ei ole. Eelmise aasta andmete esitamiseks on EMTAl s\u00f5lmitud eraldi kokkulepe vaid kolme platvormiga \u2013 Bolt, Estateguru ja Airbnb. Nende saadetud andmete j\u00e4rgi paneb EMTA inimestele valmis ka eelt\u00e4idetud tuludeklaratsiooni. Ka Wolt teatas, et on juba oma Baltikumis tegutsemise algusest ehk kuus aastat omal initsiatiivil igakuiselt teavitanud Eesti, L\u00e4ti ja Leedu maksu- ja tolliameteid Wolti platvormil teenitud tuludest.\nKuna \u00fclej\u00e4\u00e4nud platvormidel ei ole kohustust eelmise aasta kohta infot jagada, kutsub maksuamet platvormil t\u00f6\u00f6tanud inimesi \u00fcles enda kohta ise andmeid esitama. Kui inimene m\u00e4rkab tuludeklaratsiooni esitades, et platvorm ei ole temale makstud tasult tulumaksu maksnud, ehk platvormil teenitud tulu deklaratsioonil ei kajastu, siis tuleb see sinna ise lisada. See on v\u00e4ga lihtne \u2013 teenuse m\u00fc\u00fcgil (kullerid, taksojuhid, s\u00f5idujagajad) tuleb tuludeklaratsiooni rea 5.1 (kus muidu kajastub palk jms) teise ossa m\u00e4rkida tasu maksja andmed ja saadud summa, selgitab Laadoga.\nLaadoga kinnitab, et Maksu- ja Tolliamet kontrollib nii juriidiliste- kui ka f\u00fc\u00fcsiliste isikute tegevust l\u00e4htuvalt k\u00f5igist maksuriskidest. \u201eSealhulgas oleme teadlikud eraisikute ka teistel platvormidel pakutavatest teenustest ning teostame selle \u00fcle j\u00e4relvalvet vastavalt v\u00f5imekusele,\u201c lubab ta. Ta hoiatab, et EMTA v\u00f5ib tagasiulatuvalt n\u00f5uda kuni kolme aasta tuludeklaratsioonide (t\u00e4na aastate 2019-2021 kohta) parandamist v\u00f5i m\u00e4\u00e4rata maksu tasumist kuni viis aastat tagasi. Lisaks maksusummale peab isik tasuma ka maksuintressi ja \u00f5igus on maksumaksjat karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot. Ka riikide maksuhaldurid vahetavad omavahel \u00fcha enam maksualast teavet, seega ei tasu j\u00e4\u00e4da lootma, et maksudest k\u00f5rvalehoidmine j\u00e4\u00e4b m\u00e4rkamata, lausub Laadoga."}
{"text":"Kohtumine Martin Helmega t\u00f5i V\u00f5ru Kandle saali rahvast t\u00e4isKui peaminister Kaja Kallasega kogunes V\u00f5rru kohtuma ligi 90 inimest, siis kohtumisele opositsioonijuhi Martin Helmega kogunes sadu inimesi, nii et rahvas ei tahtnud h\u00e4sti saali \u00e4ra mahtuda.\nSee n\u00e4itab j\u00f5uvahekordi L\u00f5una-Eestis, kus EKRE on muutumas selgelt k\u00f5ige populaarsemaks erakonnaks.\nEKRE esimees Martin helme m\u00e4rkis, et inimestel on mure tuleviku ja toimetuleku p\u00e4rast. Selge on ka see, et nad on \u00e4rritatud, kuna valitsus valetab neile jultunult n\u00e4kku. \u201eMinu s\u00f5num oli lihtne: kui sa ei taha, et sind edasi vaeseks tehakse, kui ei taha, et sulle edasi valetatakse, kui ei taha, et korruptsioon edasi lokkaks, siis tuleb valida Eesti poolt ehk EKRE-t,\u201d m\u00e4rkis Helme. \u201eMeie oskame, tahame, julgeme tuua muutust, sest meie oleme oma rahva poolt! Eesti poolt!\u201d"}
{"text":"Ukraina kaitseminister: korruptsiooni asjus on algatatud auditKIIEV, 5. veebruar, AFP-BNS \u2013 Ukraina kaitseminister OIeksi Reznikov \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval, et korruptsiooniskandaali aluste riigihangetega seoses on alustatud auditit, kuid keeldus kinnitamast teateid, mille kohaselt v\u00f5idakse teda peatselt ametist loobuma sundida.\n\"Oleme alustanud siseauditit\" k\u00f5igi hankelepingute kohta, \u00fctles Reznikov ajakirjanikele, ent keeldus \u00fctlemast, kas ta j\u00e4\u00e4b kaitseministri ametisse.\n\"On vaid \u00fcks inimene, v\u00e4gede \u00fclemjuhataja Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i, kes otsustab, kas ma j\u00e4\u00e4n kaitseministriks v\u00f5i mitte,\" \u00fctles ta.\nReznikov lisas, et tema eriala juristina lubab tal m\u00f5telda optimistlikult ning kindlapeale leiab ta endale m\u00f5ne huvitava projekti, mis lubaks mitte ainult s\u00f5da v\u00f5ita, vaid ka karistada Venemaa s\u00f5jav\u00e4elist ja poliitilist juhtkonda hiljem.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina kaitseminister: korruptsiooni asjus on algatatud auditKIIEV, 5. veebruar, AFP-BNS \u2013 Ukraina kaitseminister OIeksi Reznikov \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval, et korruptsiooniskandaali aluste riigihangetega seoses on alustatud auditit, kuid keeldus kinnitamast teateid, mille kohaselt v\u00f5idakse teda peatselt ametist loobuma sundida.\n\"Oleme alustanud siseauditit\" k\u00f5igi hankelepingute kohta, \u00fctles Reznikov ajakirjanikele, ent keeldus \u00fctlemast, kas ta j\u00e4\u00e4b kaitseministri ametisse.\n\"On vaid \u00fcks inimene, v\u00e4gede \u00fclemjuhataja Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i, kes otsustab, kas ma j\u00e4\u00e4n kaitseministriks v\u00f5i mitte,\" \u00fctles ta.\nReznikov lisas, et tema eriala juristina lubab tal m\u00f5telda optimistlikult ning kindlapeale leiab ta endale m\u00f5ne huvitava projekti, mis lubaks mitte ainult s\u00f5da v\u00f5ita, vaid ka karistada Venemaa s\u00f5jav\u00e4elist ja poliitilist juhtkonda hiljem.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"K\u00fcprose presidendivalimisi ilmestab k\u00f5rge valimisaktiivsusNIKOSIA, 5. veebruar, AFP-AP-BNS \u2013 K\u00fcproslased on k\u00e4inud agaralt h\u00e4\u00e4letamas p\u00fchap\u00e4eval peetavatel presidendivalimistel, mis on v\u00f5rdlemisi tasav\u00e4gised kolme kandidaadi vahel, samas kui p\u00f5letavamad teemad on korruptsioon ja majanduse seis ning saareriigi pikaajaline l\u00f5hestatuse k\u00fcsimuse lahendamine tammub paigal.\nKokku kandideerib valimistel rekordiline arv kandidaate, ent 14 seas on vaid kaks naist. V\u00f5itja vajab esimeses voorus 50 protsenti pluss \u00fche h\u00e4\u00e4le saamist, et vahetada v\u00e4lja juba kaks ametiaega v\u00f5imul olnud riigipea N\u00edkos Anastasi\u00e1dis.\nNii K\u00fcprose kui Eesti aja j\u00e4rgi kella 15-ks oli k\u00e4inud valimas 312 008 h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslikku kodanikku, mis on tugev tulemus, \u00fctles valimiskomisjoni esimees Costas Constantinou.\nSee arv moodustab 55,6 protsenti valijaskonnast, mida on 4,7 protsendipunkti enam samal kellaajal h\u00e4\u00e4letanuist viimastel presidendivalimistel 2018. aastal.\nPeamised kandidaadid on 61-aastane Averof Neophytou, kes juhib riigi suurimat, Demokraatlikku Parteid, 66-aastane karj\u00e4\u00e4ridiplomaat Andreas Mavroyiannis ning endine valitsuse k\u00f5neisik ja v\u00e4lisminister, 49-aastane N\u00edkos Christodoul\u00eddis.\nArvamusuuringute kohaselt j\u00f5uab teise vooru kindlasti Christodoulides, kelle vastaseks saab kas Mavroyiannis v\u00f5i Neophytou.\nViimase, ringh\u00e4\u00e4lingu CyBC tellitud ja 27. jaanuaril avaldatud arvamusk\u00fcsitluse kohaselt juhtis Christodoulides 26,5 protsendiga, talle j\u00e4rgnesid Neofytou 22,5 ja Mavroyiannis 21 protsendi toetusega.\nK\u00fcprose elanikud loodavad, et uus president asub kiiresti tegutsema tugevdamaks majandust, mida on m\u00f5jutanud Venemaa s\u00f5da Ukrainas ning elatustaseme t\u00f5us.\nMigratsioon on olnud samuti kuum teema seoses ulatusliku migrantide vooga. K\u00fcpros on \u00fcks suurimaid as\u00fc\u00fclitaotluste arvuga Euroopa Liidu riike elanikkonna kohta.\nMuret tekitab valijais ka hiljutine raha eest passide ostmise skandaal.\nK\u00fcpros on olnud l\u00f5hestunud alates 1974. aastast, kui T\u00fcrgi s\u00f5jav\u00e4gi okupeeris saarest kolmandiku p\u00f5hjaosas vastuseks Kreeka toetusega riigip\u00f6\u00f6rdele.\n\"M\u00f5ned asjad peavad minu meelest radikaalselt muutuma, K\u00fcprose k\u00fcsimus ja majandus,\" \u00fctles 45-aastane \u00f5petajanna Maria Christodoulou pealinna Nikosia valimisjaoskonnas AFP-le.\nAnal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on valimiskampaanias antud lubaduste seas esil korruptsiooni v\u00e4ljajuurimine ja majanduse olukorra parendamine.\n\"Korruptsioon on arutelude keskmes, majandus ja igap\u00e4evaelu. K\u00fcprose probleem on teisej\u00e4rguline teema,\" \u00fctles rahvusvahelise poliitika ja halduse abiprofessor Nikosia \u00fclikoolis Giorgos Kentas.\nTeine voor korraldatakse n\u00e4dala p\u00e4rast. H\u00e4\u00e4letus\u00f5igus on enam kui 561 000 inimesel, sealhulgas 10 346 v\u00e4lismaal elaval k\u00fcproslasel.\nTegemist on kaheksanda presidendi valimisega iseseisva vabariigi 63-aastases ajaloos.\nAFP \u2013 AP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kelmid petsid v\u00e4lja ligi 8000 eurotPOLITSEI\u00a030. jaanuaril alustas politsei kriminaalmenetlust juhtumi kohta, kus K\u00e4rdla elanikult peteti v\u00e4lja 7522 eurot. Jaanuaris sai 69aastane mees e-kirja, mille saatjaks oli justkui politsei. Kirjas anti mehele teada, et tema suhtes on pornograafiliste veebilehtede k\u00fclastamise p\u00e4rast alustatud kriminaalmenetlust. Mees vastas kirjale. Seej\u00e4rel sai ta uue kirja, milles talle pakuti v\u00f5imalust menetlus \u00f5petada, kui mees tasub trahvi 7522 eurot. Mees tegigi seda ja kandis tundmatu inimese arveldusarvele k\u00fcsitud rahasumma. Seepeale n\u00f5uti, et ta saadaks oma isikutunnistuse numbri ja pildi, mida mees samuti tegi. Siis hakati temalt n\u00f5udma 23 051 eurot tagatisraha maksmist, mille j\u00e4rel mees taipas, et on sattunud petturite ohvriks.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse andmetel peteti mullu Eesti inimestelt erinevate kelmustega v\u00e4lja neli miljonit eurot.HARDA ROOSNA"}
{"text":"Ukraina siseinfo: kaitseministriks saab senine luurejuhtUkraina kaitseministeeriumi hakkab juhtima senine luurejuht K\u00f5r\u00f5lo Budanov. Senine kaitseminister Oleksi Reznikov viiakse \u00fcle strateegilise t\u00f6\u00f6stuse ministri ametikohale, kinnitas parlamendi juhtiva fraktsiooni juht Dav\u00f5d Arahamia.\nSiseministeeriumi hakkab juhtima Ihor Kl\u00f5menko, luureteeenistuse SBU juhiks saab Vas\u00f5l Maljuk. Praegu on nad osakonnajuhid.\nReznikov astus tagasi seoses korruptsiooniskandaaliga kaitseministeeriumis, kus s\u00f5jav\u00e4elastele oli toitu ostetud etten\u00e4htust kallimalt. Lisaks on kaduma l\u00e4inud mitmeid kaitsevahendeid."}
{"text":"Ps\u00fchholoog ja ajakirjanik Tiina J\u00f5geda uurib \u00f5nne valemit\u00dcle 30 aasta kahte ametit p\u00f5imides on Tiina J\u00f5geda loonud paljude inimeste maailmapilti: nii Eesti Ekspressile n\u00e4gu andes kui ka ps\u00fchholoogina sealses populaarses \u00ab\u00d5nne valemi\u00bb rubriigis inimeseks olemist anal\u00fc\u00fcsides. \u00abPikapeale sai minust \u00f5nnespetsialist,\u00bb naerab Tiina.Kui k\u00fcsida, mida positiivset m\u00f6\u00f6dunud aastast inimestele meelde j\u00e4i, kohtad n\u00f5utut \u00f5lakehitust, ebalemist ja kurbi ohkeid. Enam positiivsust! - tahaks n\u00f5uda, kuid Tiina m\u00f5istab, miks vastused on pigem pessimistlikud.\u00abTeatud negatiivsus on aidanud inimestel sajandeid ellu j\u00e4\u00e4da,\u00bb avab ajakirjanik ja ps\u00fchholoog Tiina J\u00f5geda (60) inimeste hinge. \u00abEvolutsioonis on halbade kogemuste m\u00e4letamine ja ohtude etteaimamine olnud t\u00e4htsam kui \u00f5nnehetked.\u00bbTiina, kelle kolumne rubriigis \u00ab\u00d5nne valem\u00bb on olnud v\u00f5imalik alates 2010. aastast Eesti Ekspressist lugeda, \u00fctleb, et \u00f5nne valemi otsijana on ta ise pigem teoreetik kui praktik.Tiinal on k\u00fcll mitmeid v\u00f5tteid, kuidas \u00f5nne \u00f5uele meelitada ning meelerahuni j\u00f5uda, aga need ei pruugi alati t\u00e4iuslikku tulemit anda.Tarkused raamatusK\u00fcll aga on ta oma meisterlikult l\u00e4bikomponeeritud ja vaimukad kolumnid k\u00f6itnud kahte raamatusse \u00ab\u00d5nne valem\u00bb ning aasta tagasi ilmunud raamatusse \u00abLuba endale midagi head\u00bb.Oma sotsiaalmeediakontol kirjutab Tiina, et tema viimase raamatu s\u00fcnnilugu polnud kerge. \u00ab\u00dcks haiglasolek j\u00e4rgnes teisele, operatsioonid, n\u00e4rveerimised - aga raamat sai ikka valmis neis palatites. Teos r\u00e4\u00e4gib ps\u00fchholoogilise n\u00f5ustamise erip\u00e4radest, sekka minu kolumne - neid enam juurde ei tule, Eesti Ekspressiga on finito,\u00bb kirjutab ta. 30 aasta pikkune peat\u00fckk \u00fches uuriva ajakirjanduse lipulaevas sai eelmisel s\u00fcgisel l\u00e4bi. Ehkki Tiina kolumnid ilmuvad lehes edasi, nagu ta t\u00f6\u00f6taks seal, on need taaskasutatud kirjat\u00fckid. \u00abOlingi liiga kauaks \u00fchele kohale j\u00e4\u00e4nud,\u00bb lisab ta muretult.\u00dche peat\u00fcki l\u00f5ppEkspressist lahkumine p\u00e4rast 32 aastat oli tema jaoks kerge. \u00abSee valdkond v\u00f5i see t\u00f6\u00f6meetod oli end minu jaoks ammendunud. Oleksin v\u00f5inud juba varem minna. Maailm on ju t\u00e4is v\u00f5imalusi ja huvitavaid asju,\u00bb \u00fctleb ta. Kui j\u00e4\u00e4d \u00fchte kohta pidama, siis on v\u00e4ga raske mugavustsoonist v\u00e4lja minna. Tiina meenutab onu Remuse lugude siilionu, kes \u00fctles, et kibuvitsap\u00f5\u00f5sas ta kodu ongi. \u00abPaljud asjad j\u00e4\u00e4vad tegemata, kui sa unustad ennast vanade liistude juurde, kui sa ise ei julge v\u00f5i ei viitsi minna edasi,\u00bb lausub Tiina. \u00abMugavustsoonist v\u00e4ljuda on valus ja ebamugav, aga paigale j\u00e4\u00e4des v\u00f5id inimesena k\u00e4nguda. Edasi ebamugavasse teadmatusse ja isegi kriisi minna on ju p\u00f5nev. On lootust leida omale uus v\u00e4ljund.\u00bbTiinal uue eluetapiga seoses muret ei olnud. M\u00f5tteid, mida edasi teha, oli nii palju - neid tuli otsast teostama hakata.Luba endale midagi head!Oma teise raamatu pealkirja soovitab Tiina t\u00f5siselt v\u00f5tta - endale tuleb ikka midagi head lubada! Selles raamatus on kokku saanud tema kolumnid ja ps\u00fchholoogipraksise kogemus, mis on koondatud klientide t\u00fc\u00fcpportreedesse. Ehk Tiina kahte rolli: ajakirjanik ja ps\u00fchholoog.\u00abMinu praktilistes ps\u00fchholoogiajuhtumites on vastavalt k\u00f5ikidele eetikaseadustele muudetud isikuandmeid, et keegi ennast ega teisi \u00e4ra ei tunneks. Valisin ka k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemad lood v\u00f5i situatsioonid, mis mulle n\u00f5ustajat\u00f6\u00f6s on ette tulnud,\u00bb s\u00f5nab ta.Seda raamatut 2021. aastal kirjutades p\u00f5des ta koroonat, oli suisa haiglas. \u00abT\u00f5esti, koroonat p\u00f5dedes oli kogu aeg \u00f5hus see, kuidas meedikud sellisele koormusele vastu peavad,\u00bb meenutab ta. \u00bbSiis veel inimesed h\u00e4benesid ja stigmatiseerisid seda haigust.\u00bb Arstid sisenesid palatisse kui kosmoselaeva, olles \u00fcleni skafandritesse pakitud. Hiljem samal aastal oli Tiinal ees ka mitu korralist operatsiooni. \u00abOpile minnes, kui olin juba haiglariides, \u00f6eldi, et see l\u00fckkub edasi. Mis ajaks, ei tea, sest osakonnas on koroona,\u00bb s\u00f5nab ta. Oma raviarsti n\u00e4gu n\u00e4gi Tiina ilma maskita alles siis, kui lehe fotograaf k\u00e4is temast voodi veerel tehtud intervjuu juurde pilti tegemas. Hoolimata steriilse keskkonna s\u00fcnnivaludest, on see helge ja positiivne raamat. Iga jutuke on piisava pikkusega, et \u00f5htul enne und see v\u00e4ikese meditatsioonina l\u00e4bi lugeda, pisut m\u00f5tiskleda ja siis \u00f5ndsalt unne vajuda.Mis meist sai?Koroonaaja ja \u00fchiskonna suletuse j\u00e4relm\u00f5juga tegelevad praegu tohutud ps\u00fchholoogide armeed - asjatundjatele oli see stsenaarium kohe algusest peale selge. \u00abKui maailm lukku l\u00f6\u00f6di, siis ma tegin suure loo, kus k\u00fcsisin oma tuttavatelt ps\u00fchholoogidelt: mis nad arvavad, mis n\u00fc\u00fcd saama hakkab? Ja nad k\u00f5ik \u00fctlesid sedasama: olukord on keeruline, sest inimesed ei oska olla oma kodudes kinni, isegi kui alguses tundus see paljudele hea variant.\u00bbSiis hakkasid ilmnema probleemid, n\u00e4iteks kuidas kitsal pinnal esmakordselt 24\/7 perena koos toimides hakkama saada. \u00abLapsed l\u00e4ksid kodus n\u00e4rviliseks, vanemad omavahel pidid avastama, kellega nad \u00fcldse koos elavad. Ei olnud enam v\u00f5imalust minna hommikul kodust \u00e4ra ja tulla \u00f5htul tagasi.\u00bbTiina s\u00f5nul hakati oma elu \u00fcle m\u00f5tlema teisiti ja otsima elu m\u00f5tet. Kui rutiinid olid \u00e4ra v\u00f5etud, siis pidi hakkama teistmoodi elama ja uusi lahendusi leidma. M\u00f5ned kolisid linnast \u00e4ra, teised j\u00e4idki kodukontorisse. \u00c4revush\u00e4ired ja nutis\u00f5ltuvus v\u00f5tsid noorte hulgas maad ning paljud pole siiani oma sotsiaalset v\u00f5imekust taastanud.70% negatiivseid m\u00f5tteid\u00abNegativism ei ole rahvuslik erip\u00e4ra. On t\u00f5estatud, et inimesed enamasti m\u00f5tlevadki negatiivselt, keskmiselt umbes 70% meie m\u00f5tteid on negatiivsed,\u00bb s\u00f5nab Tiina. \u00abNegatiivse meeldej\u00e4tmine on kaitserefleks, sestnagu evolutsiooniteoreetikud \u00fctlevad - t\u00e4nu sellele j\u00e4i inimene liigina ellu. Ta j\u00e4ttis meelde, mis v\u00f5ib halvasti minna. H\u00e4id, positiivseid kogemusi talletas \u00fcrginimene v\u00e4hem, sest need on elluj\u00e4\u00e4misel v\u00e4hem olulised.\u00bbMeie tsivilisatsioonis on l\u00f5visid, kelle eest end elluj\u00e4\u00e4mis\u00f5petusega kaitsta, oluliselt v\u00e4hem. Positiivset v\u00e4\u00e4rtustades muutubki elukeskkond v\u00e4hem d\u017eungliks. \u00abStressiallikaid on sellegipoolest ikkagi tohutult palju. Kui on suur sisemine \u00e4revus, siis tuleb sellega tegeleda. Kui k\u00f5rvalseisjad \u00fctlevad, et l\u00f5peta \u00e4ra, on sellest v\u00e4he abi. See \u00fctlus ei tee inimest \u00f5nnelikumaks, probleem tuleb \u00e4ra lahendada. Ps\u00fchhoteraapia \u00f5petab meid endaga toime tulema, omaenda kitsaskohti ja l\u00e4bielamisi tolereerima, mitte nendega v\u00f5itlema. Sa \u00f5pid oma valudega elama, sest need ei kao kuhugi,\u00bb \u00fctleb Tiina.Ehkki ajakirjanik on pigem negatiivseid uudiseid edastav k\u00fc\u00fcnik (ajalehtede esik\u00fcljeuudistest \u00fcle 80% on negatiivse sisuga), siis vastuolu ajakirjaniku ja ps\u00fchholoogilise n\u00f5ustaja rollil Tiina vahet ei n\u00e4e. Ehkki ta peab end positiivse ps\u00fchholoogia esindajaks.\u00abMa olen neid ameteid aastaid \u00fchendanud,\u00bb \u00fctleb ta. \u00abSee on hea kombinatsioon, kui saan oma teadmisi ja oskusi rakendada m\u00f5lemat pidi.\u00bb 2004. aastal koos kolleegidega loodud ps\u00fchholoogilise n\u00f5ustamise kabinet Sigmund t\u00f6\u00f6tab siiani. \u00abMa olen kahte identiteeti kandnud juba pikalt.\u00bb\u00abT\u00f6\u00f6tan ikka ka meedias edasi, j\u00e4lle ps\u00fchholoogia teemadel, aga n\u00fc\u00fcd Vikerraadios,\u00bb \u00fctleb ta. Kohtumegi ERRi uudistemaja kohvikus, sest Tiinal on just Vikerraadios l\u00f5ppenud autorisaate \u00abMinu m\u00e4ngureeglid\u00bb salvestus. See on igan\u00e4dalane tunnine saade inimestega, kes juhivad oma elu ja teavad, milliseid reegleid tuleb edu saavutamiseks arvestada, milliseid rikkuda ja milliseid ise kehtestada. Tiina v\u00f5tab saates ette oma lemmikteema ehk isiksuse ps\u00fchholoogia. \u00abSaade otsib vastust k\u00fcsimustele, kes on isiksus ja kas \u00f5nn on enda teha. Kas sina juhid elu v\u00f5i juhib elu sind?\u00bb tutvustab Tiina saadet. Saate pealkiri on laenatud legendaarse ps\u00fchholoogi Jordan B. Petersoni raamatust \u00ab12 elu m\u00e4ngureeglit\u00bb.Kas sina juhid elu v\u00f5i juhib elu sind?\u00abSarja pealkiri k\u00f5lab arrogantselt, aga nii see ongi m\u00f5eldud. Aeg on selline, et isiksuse huvid ja vajadused seatakse v\u00e4ga tihti esiplaanile. Minu arvamus! Mina tahan! On \u00fcks v\u00e4ike aga - see isiksus ei tea alati, mida ta tahab; miks ta midagi teeb v\u00f5i tunneb; v\u00f5i miks asjad just nii l\u00e4hevad, nagu ta pole planeerinud. M\u00f5nikord tekib isiksusel tunne, kas tema juhib elu v\u00f5i juhib elu teda,\u00bb selgitab J\u00f5geda.\u00dcks tema hiljutisi saatek\u00fclalisi oli Daniel Vaarik, kes r\u00e4\u00e4kis oma raamatust \u00abVapil\u00f5vi\u00bb. \u00abMa ei usu, et ajakirjanik on \u00fcksnes k\u00fc\u00fcniline vaatleja ja kommenteerija,\u00bb \u00fctleb Tiina. \u00abAvastasin Danieli raamatust tsitaadi, et ajakirjanik on kui vari seinal. Siis sain aru, et tegelikult ma olengi seda kolmk\u00fcmmend kaks aastat ajakirjanduses teinud - nii ajakirjanik t\u00f6\u00f6tabki, varjuna seinal, j\u00e4lgib teiste elu ja tegevusi ning \u00fcritab siis omal moel sekkuda. Aga enamasti teeb ta seda ikka kriitilisel moel.\u00bbAjakirjanikuks tahtis Tiina saada juba lapsena. Kuuendas klassis andis ta v\u00e4lja ajalehte Klassi H\u00e4\u00e4l, ise kirjutas-toimetas ja klassikaaslased lugesid. \u00abEhkki kirjutada seal keegi ei viitsinud, loeti lehte p\u00e4ris hea meelega.\u201c Keskkooli l\u00f5pus k\u00e4is ta raadiomajas noorte reporterite klubis, aga aeg raadioajakirjanikuks saada polnud k\u00fcps. \u00abN\u00fc\u00fcd oli klassi kokkutulek ja mul olid m\u00f5ned ajalehenumbrid alles, neid oli v\u00e4ga l\u00f5bus vaadata,\u00bb \u00fctleb Tiina.Nii pidigi minemaTartu \u00dclikoolis \u00f5ppis Tiina eesti keelt ja kirjandust. Samal ajal olid samas osakonnas ajakirjandust \u00f5ppimas Madis J\u00fcrgen, Mart Juur, \u00dclle Kauksi ja paljud teised toredad inimesed. \u00abMe suhtlesime p\u00e4ris tihedalt. Mina j\u00e4in Marju Lauristini loengutest siiski ilma, aga samas ei pidanud ma ka n\u00e4iteks pidevalt konkureerima v\u00f5i midagi avaldama.\u00bbEesti Ekspressi algusp\u00e4evil sattus ta kord \u00fcht lugu kirjutama. \u00abTegelikult arvan, et elus ikka juhuseid ei ole, see k\u00f5ik pidi nii minema,\u00bb \u00fctleb ta. Tiina oli tulnud just Saksamaalt, kus k\u00e4is Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Saksa kirglik ja verine \u00fchinemine. \u00abKirjutasin \u00fche loo pealkirjaga \u00abVennaarm\u00bb, kus idasakslased, kes olid meiesugused hallid hirmunud hiirekesed, \u00fcle piiri l\u00e4\u00e4nde hiilisid. L\u00e4\u00e4nesakslased k\u00e4isid Hamburgi kalaturul autokoormast rahvale banaane loopimas. \u00abSee oli tragikoomiline, kuidas inimesed neid banaane nagu loomad siis p\u00fc\u00fcdsid,\u00bb meenutab Tiina.Ta pakkus lugu Ekspressi, aga seal venis avaldamine mitu n\u00e4dalat. Tiina m\u00f5tles, et ju see siis ei k\u00f5lba ja viis kirjutise P\u00e4evalehte. Traagiline tulemus oli see, et lood ilmusid \u00fchel p\u00e4eval kahes lehes.\u00bbEkspressi jaoks oli see muidugi ko\u0161maar, sest tegijad pidasid lehte eriliseks ja arrogantseks v\u00e4ljaandeks ning n\u00fc\u00fcd korraga kopeeritud lugu,\u00bb \u00fctleb Tiina. Honorari ta k\u00fcll ei saanud, aga Hans H. Luik kutsus ta Ekspressi t\u00f6\u00f6le. Nii j\u00e4ttiski Tiina eesti keele \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 Kunstiakadeemias (toona ERKI).T\u00f6\u00f6 andis identiteediEsimese vaba ajakirjanduse p\u00e4\u00e4sukesena ilmuma hakanud Ekspress oli k\u00fcll kaheksa lehek\u00fcljega, aga ajakirjanikud t\u00f6\u00f6tasid selle nimel \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad ning rahvas seisis putkade ees j\u00e4rjekorras, et lehte osta. Kuigi see maksis 70 kopikat ja muud lehed k\u00f5igest 3.\u00abTeha tuli k\u00f5ike, kirglikult ja laia spektriga. Kes kirjutasid majandusest, kes kultuurist, kes poliitikast ... Mina j\u00e4in nende vahepeale ja kirjutasin k\u00f5igest,\u00bb \u00fctleb Tiina. \u00abSiis Ekspressis \u00fcldse pehmeid teemasid ei olnudki. Hoidku jumal, et keegi oleks toona kirjutanud n\u00e4iteks ps\u00fchholoogia valdkonnast,\u201c muigab Tiina. 1990. aastate alguses k\u00e4is karm olelusv\u00f5itlus ja pommid plahvatasid. \u00abTuli kirjutada korruptsioonist kuni Iisraeli relvatehinguni v\u00e4lja,\u00bb s\u00f5nab ta.\u00abMa arvan, et see t\u00f6\u00f6 andis mulle v\u00e4ga palju. Esiteks andis see identiteedi - 1990ndate alguses oli v\u00e4\u00e4rtus omaette Eesti Ekspressi ajakirjanik olla,\u00bb \u00fctleb Tiina. \u00abKolleegid olid toredad, meil oli tihe seltsielu, v\u00e4ga inspireeriv ja loov, hea keskkond. Kujutan ette, et midagi sellist kogevad noored praegu idufirmades. Et k\u00f5ik on v\u00f5imalik ja taevas on unistuste piir.\u00bbSamas kehtisid tekstidele k\u00f5rged standardid s\u00f5navalikul, kalambuuride, tsitaatide ja vihjete osas. Oma roll oli ka huumoril ja poliitilisel ebakorrektsusel, mis n\u00fc\u00fcd enam v\u00f5imalik ei oleks.\u00abSelles oli nii palju vabadust ja v\u00f5imalusi, ei tekkinud hetkekski tunnet, et mu t\u00f6\u00f6 mind v\u00e4sitab. Vastupidi, ma imestasin, kui \u00fcks meie kolleeg \u00fctles, et peab olema ka puhkeaeg ja l\u00f5unapaus ning \u00f5htul kell 17 peab koju minema,\u00bb muigab ta. \u00abMe t\u00f6\u00f6tasime ikka \u00f6\u00f6sel kella neljani. Tekste lihviti viimase minutini, seal oli palangut.\u00bbMinu vana s\u00f5ber SigmundUue sajandi alguses astus Tiina Professionaalse Ps\u00fchholoogia Erakooli. \u00abAlguses m\u00f5tlesin, et lihtsalt eneset\u00e4ienduseks, aga siis selgus, et on \u00fclimalt p\u00f5nev ja ma v\u00f5tsin seda asja v\u00e4ga t\u00f5siselt,\u00bb \u00fctleb Tiina. Ta on siiani veendunud, et selles koolis antud haridus on parim, mis saaks \u00fchel tegutseval ps\u00fchholoogil olla. \u00abSee kool oli humanistliku kallakuga. Klassikalist k\u00e4itumiskognitiivset ps\u00fchholoogiat \u00f5petati seal v\u00e4ga v\u00e4he, k\u00fcll aga k\u00f5iki d\u00fcnaamilisi koolkondi, nagu ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi. Meil oli p\u00e4ris palju ps\u00fchhiaatriat, olin pikalt ps\u00fchhiaatriakliinikus praktikal, tegelesime ka eneseteraapiaga,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Tiina.\u00abSee oli hea ettevalmistus - nii v\u00f5is mind inimeste kallale lasta k\u00fcll,\u00bb m\u00e4rgib ta. Koos kursusekaaslastega alustas ta kohe erapraksisega ja nelja peale loodi firma Sigmund. \u00abSellest ajast hakkasin inimestega t\u00f6\u00f6le, vahepeal panin k\u00fcll kabineti kinni, sest mul ei j\u00e4\u00e4nud ajakirjanduse k\u00f5rvalt aega. Aga praegu on see j\u00e4lle lahti,\u00bb \u00fctleb ta.Koroona ajal t\u00f5mbus ta praksis 60% koomale, aga Tiinale see sobis. Ta tegi \u00fclipikki jalutusk\u00e4ike - vahel oli ainus elav hing, keda ta teel kohtas, Raekoja platsil julgelt sibav rott. \u00dchtlasi tekkis siis ka aega, mida s\u00fc\u00fctunnet tundmata raamatute ja ekraani ees veeta. \u00abMa olen t\u00e4nulik selle aja eest,\u00bb kirjutab Tiina \u00fches oma kolumnis.Pehmete v\u00e4\u00e4rtuste v\u00f5iduk\u00e4ikKui k\u00f5vatavad 90ndad l\u00e4bi said ja uus millennium koitis, k\u00fcsis kadunud Kalev Kesk\u00fcla kord toimetuses: \u00abTiina, sina tegeled ps\u00fchholoogiaga - kas sa tead midagi depressioonist ja oskad sellest kirjutada?\u00bb\u00abMa siis kirjutasin ja see tundus k\u00f5igile niisugune uus teema, mingi eriline asi. Praegu r\u00e4\u00e4gitakse depressioonist nii palju, et ei j\u00f5ua \u00e4ra kuulata,\u00bb \u00fctleb Tiina. \u00abJumal t\u00e4natud, et hakati r\u00e4\u00e4kima!\u00bb Natuke saab Tiina seda ka oma saavutuseks pidada, et j\u00e4\u00e4 liikuma hakkas ja ka pehmed teemad parketik\u00f5lblikuks said. Rubriigi nimi \u00ab\u00d5nne valem\u00bb s\u00fcndis aga juhuslikult, lihtsalt toimetuses l\u00f5\u00f5pides, aga j\u00e4igi paika.\u00abPs\u00fchholoogia ja vaimne tervis muutusid j\u00e4rjest olulisemaks ja n\u00fc\u00fcd tuleb infot uksest ja aknast,\u00bb leiab Tiina. Tema juurde satuvad inimesed vastuv\u00f5tule pigem s\u00f5prade ja l\u00e4hedaste soovitusel. Inimesed, kes endale oma probleeme ei tunnista v\u00f5i ei taha nendega tegeleda, ei tule. Enam ei ole ps\u00fchholoogi juures k\u00e4ik ka h\u00e4biasi. \u00abNoori oleme h\u00e4sti koolitanud, nad julgevad abi k\u00fcsida,\u00bb \u00fctleb Tiina. Vanem p\u00f5lvkond seda nii vabalt ei v\u00f5ta.Kuna Tiina on kuulutanud, et talle meeldib isiksuse- ja arengups\u00fchholoogia, siis tema juurde nende teemadega ka tullakse. M\u00f5ni otsib paremat elukvaliteeti, teine tahab kvaliteetselt m\u00f5nd oma probleemi lahendada.On inimesi, kes soovivad oma probleemi s\u00f5nastada v\u00f5i saada tagasisidet, oma tegevust m\u00f5testada, ilma et neil oleks m\u00f5nd akuutset traumat v\u00f5i probleemi. \u00abPaljudel on pikaajalised, juba v\u00e4ljakujunenud probleemid, nagu stress, \u00e4revush\u00e4ired, paanika, aga suurem osa kliente tuleb viimaks ikkagi murega l\u00e4hisuhtes,\u00bb \u00fctleb Tiina. \u00abIsegi kui alul on jutt tohutust v\u00e4simusest ja elu m\u00f5tte kadumisest, siis l\u00f5puks ikka selgub, et on probleemid partneriga.\u00bbPingutama peabTiina armastab positiivse ps\u00fchholoogia koolkonda, mis tekkis 1980ndatel. \u00abPs\u00fchholoogid hakkasid aru saama, et nad tegelevad kogu aeg tulekahju kustutamisega. Aga mida saaks teha enne, kui inimesel \u00fcldse paha hakkab? Hulk teadlasi asus asja kallale ja t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja vaimse tervise mudel. Et inimene ei kukuks auku v\u00f5i kui see juhtub, siis kuidas saaks kukkumist turvata.\u00bbN\u00e4iteks tunneb m\u00f5ni end t\u00f6\u00f6l tunda orjastatuna, sest ta teeb seda ainult raha p\u00e4rast ega saa seel\u00e4bi \u00f5nnelik olla. \u00abT\u00e4hendusrikas elu, mille eest sa t\u00e4nulik oled, on hoopis midagi muud,\u00bb \u00fctleb Tiina. \u00abHea on \u00f5ppida vaatama oma p\u00e4evadele selle pilguga, mis on su elus h\u00e4sti, ning \u00f5htul m\u00f5elda, mille eest sa selles p\u00e4evas t\u00e4nulik oled.\u00bbTiina arvates on suur v\u00f5ti heategevus. Teadusuuringud on t\u00f5estatud, et inimesed, kes midagi annavad, annetavad, t\u00f6\u00f6tavad vabatahtlikuna, on \u00f5nnelikumad kui need, kes isekalt ainult iseenda vajadusi rahuldavad.\u00abPingutamine teeb ka \u00f5nnelikuks,\u00bb \u00fctleb Tiina. \u00abPingutad oma seatud eesm\u00e4rgi nimel, mitte ei lase elul m\u00f5nusalt kulgeda. Vaata sportlast, kes on n\u00e4inud tulemuse nimel verd, higi ja pisaraid, viimaks koos v\u00f5idukarikaga. Enda jaoks m\u00f5testatud raskuste talumine annab hiljem suure rahulolutunde.\u00bbKerksusUus moes\u00f5na kerksus (inglise keeles resilience) ehk vastupanuv\u00f5ime v\u00f5i ka paindlikkus on Tiina jaoks selle aasta m\u00e4rks\u00f5na. \u00abSee aktiivsesse ps\u00fchholoogiasse kuuluv m\u00f5iste on inglise keelest hiljuti eesti keelde j\u00f5udnud. See t\u00e4histab oma sisemine vastupanuv\u00f5ime s\u00e4ilitamist s\u00f5ltumata keskkonnast,\u00bb s\u00f5nab ta. \u00abSa oled kui taim tuules - paindud, aga ei murdu. M\u00f5testad olukorda \u00fcmber, hindad seda, mis sul praegu on. Lepid, et k\u00f5iki asju ja vabadusi ei saa endale lubada, ei saa nii h\u00e4sti elada, kui tahaks, aga peame ju vastu? Oleme ju igasuguseid aegu n\u00e4inud ja \u00fcle elanud.\u00bbTIINA L\u00d5PETAB LAUSEDEsimese asjana p\u00e4rast \u00e4rkamist haaran telefoni - vaatan, mis kell on.Parim energiaallikas on hea seltskond. Lapsena tahtsin saada \u00f5petajaks ja ajakirjanikuks.Mu lemmikhetk on, kui jaanihommikul ilmub p\u00e4iksetriip merehorisondile.Ma ei kannata silmaotsaski agaraid lollp\u00e4id. Rasketel hetkedel aitab mind teadmine, et k\u00f5ik l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da.\u00dckski p\u00e4ev ei m\u00f6\u00f6du teadmiseta, et k\u00f5ik p\u00e4evad m\u00f6\u00f6duvad, ei maksa neid niisama maha magada.Minu suurimad m\u00f5jutajad on olnud minust targemad s\u00f5brad. Ja raamatud.Ma poleks kunagi arvanud, et ma s\u00f5da l\u00e4hedalt n\u00e4en.Kui v\u00f5idaksin lotoga, siis ostaksin lennuki ehk, ma ei tea ...Kui vaatan tagasi oma nooremale minale, siis m\u00f5tlen, et t\u00e4itsa tubli t\u00fcdruk.\u00d6\u00f6kapil ootab lugemist Lori Gottliebi \u00abV\u00f5ibolla sa peaksid kellegagi r\u00e4\u00e4kima\u00bb.Mul on lihtne \u00fcksi olla.Mul on raske teinekord mokk maas hoida - vaikimine on tihtipeale kuld.Ma investeerin mingisse pensionisambasse (teise vist).Inimestes hindan hingetarkust, emotsionaalset intelligentsust.TIINA VIIS SAMMU \u00d5NNENI:1. Ei tasu end ribadeks t\u00f6\u00f6tada, vaid nautida ka privaatset aega, et sinna k\u00f5ik elus m\u00f5nu pakkuv \u00e4ra mahuks.2. S\u00e4ilita usk, et sellest tuleb \u00fcks tore aasta. 3. Hoia negatiivsete uudistega piiri - liiga palju masendavaid uudiseid t\u00f5stab kriisiolukorras \u00e4revuse fooni ega aita sind meelerahuni.4. Aitame ukrainlasi, sest aitamine teeb meile endale ps\u00fc\u00fchiliselt head. Ja ka geopoliitiliselt on meile oluline, et ukrainlased s\u00f5ja v\u00f5idaksid.5. N\u00e4e head, sest vingumine, h\u00e4daldamine ja virisemine ei vii kuhugi.K\u00d5IGE TUNTUM \u00d5NNE VALEM\u00abSee koosneb kolmest muutujast,\u00bb \u00fctleb Tiina.\u2022 Esiteks kaasas\u00fcndinud isikuomadused ehk geneetika (sinna ei saa inimene ise midagi parata);\u2022 Teiseks keskkond, \u00fchiskond ja kogukond, mis last kasvamisel m\u00f5jutavad;\u2022 Kolmandaks vabatahtlikud valikud ehk see, mida inimene ise oma eluga peale hakkab: millise kooli, abikaasa, ameti endale valib jne.Nende kolme komponendi summa on nagu matemaatiline \u00f5nne valem.Fotod: Stanislav Mo\u0161kov, erakogu Jumestus: Evelin MaripuuJAANIHOMMIK KODURANNAL: See on Tiina \u00fcks lemmikhetki, kui saab jaanip\u00e4eva varahommikul oodata p\u00e4iksetriibu ilmumist merele. Koer Ruubi j\u00e4i Tiinale \u00abp\u00e4randuseks\u00bb emalt.SAAGIGA KORVIS: \u00abS\u00f5idan jalgrattaga koju v\u00e4geva raamatu \u00abK\u00fclad vete serval\u00bb esitluselt. Raamat on 3,5 kg kaaluv Kakum\u00e4e ajalugu l\u00e4bi sajandite, ka minu esivanematest on seal peat\u00fckk.\u00bb (Autor Timo Panin)PILT T\u00c4HENDUSLIKUST ESIMESEST \u00abMINU M\u00c4NGUREEGLITE\u00bb RAADIOSAATEST: Tiina kutsus endaga vestlema k\u00fclaliseks ei kellegi muu kui Eesti isiksuseps\u00fchholoogia suurkuju professor J\u00fcri AllikuTIINA ESITLEMAS OMA KIRJUTATUD RAAMATUT \u00abMIKS ESTONIA\u00bb 1994. AASTAL: \u00abSee oli esimene raamat Estonia laevahukust, ilmus 2 kuud p\u00e4rast katastroofi.\u00bbSELLES TOIMETUSES ON TIINA VEETNUD SUUREMA OSA OMA AJAKIRJANIKUKARJ\u00c4\u00c4RIST: S\u00fcnnip\u00e4eva puhul on Tiinat Eesti Ekspressi toimetuses \u00f5nnitlemas toonane peatoimetaja Erik Moora, \u00fcle \u00f5la piilub Kersti Trull, taamal l\u00f5ikab kringlit lahti toimetuse assistent Triinu.KAS SOOVIKSID SELLEST R\u00c4\u00c4KIDA? Oma praeguses n\u00f5ustamiskabinetis aitab Tiina inimesi k\u00f5iksugu muredega. Ta \u00fctleb, et ajaga on probleemid veidi muutunud, eriti p\u00e4rast koroonaperioodi, kuid inimeste p\u00f5hiolemus ja see, mida vajatakse \u00f5nneks, on ikka sama. (Seinal Tiina t\u00fctre Marju maal)Piret Tali"}
{"text":"Ukraina kaitseminister Reznikov vahetatakse v\u00e4lja (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 6. veebruar, AFP-STT-BNS \u2013 Ukraina kaitseminister OIeksi Reznikovi vahetab v\u00e4lja kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht K\u00f5r\u00f5lo Budanov, teatas p\u00fchap\u00e4eval k\u00f5rge seadusandja David Arahamia, kelle s\u00f5nu vahendas uudisteagentuur AFP.\n\"S\u00f5da dikteerib personalipoliitikat,\" teatas seadusandja.\n\"Aeg ja asjaolud n\u00f5uavad tugevdamist ja \u00fcmberkorraldusi. See toimub praegu ja seda juhtub ka tulevikus,\" lisas Arahamia, kes ei t\u00e4psustanud plaanitava \u00fcmberpaigutamise ajakava.\n\"Budanov hakkab juhtima kaitseministeeriumi, mis on s\u00f5ja ajal t\u00e4iesti loogiline. Vaenlane valmistub pealetungiks ja meie valmistume end kaitsma,\" r\u00e4\u00e4kis Arahamia.\nUkriana meedia teatas juba varem p\u00e4eval, et Reznikov v\u00f5idakse j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal v\u00e4lja vahetada.\nV\u00e4ljaanne Ukrainskaja Pravda kirjutas viitega presidendikantselei ja valitsuse allikatele, et Reznikov j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast kaitseministri ametist lahkumist president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i meeskonda.\n\"Kellelgi pole presidendikantseleis kahtlust, et ta peab j\u00e4\u00e4ma meeskonda,\" \u00fctlesid allikad.\nAllikate s\u00f5nul kaalutakse ka v\u00f5imalust m\u00e4\u00e4rata Reznikov Ukraina justiitsministriks Den\u00f5ss Maljuski asemele, kes v\u00f5idakse omakorda saata suursaadikuks \u00fchte Euroopa riiki.\nAllikad m\u00e4rkisid, et Budanov ei taha kaitseministriks saada.\n\"K\u00f5r\u00f5lol on raske lahkuda luureteenistusest, ta ei taha kaitseministeeriumi, kuna m\u00f5istab, et see on hiiglaslik b\u00fcrokraatiamasin. J\u00e4relem\u00f5tlemisaega enam eriti ei ole,\" lisasid nad.\nReznikov \u00fctles ise kommentaariks, et \"mingeid jutuajamisi, et tuleb l\u00f5petada tegevus sellel ametikohal, ei ole olnud\".\nKaitseministri s\u00f5nul peab iga ametnik m\u00f5istma, et ta ei ole oma ametikohal kogu elu.\n\"Ta peab alustama etappi ja l\u00f5petama selle. Sestap olen ma valmis igasugusteks s\u00fcndmuste arenguks. Selle \u00fcle, mida ma teinud olen, ei tunne ma h\u00e4bi,\" s\u00f5nas Reznikov.\nM\u00f6\u00f6dunud kuul paljastus Ukraina kaitseministeeriumis ulatuslik korruptsiooniskandaal, mille tulemusena k\u00e4sti lahkuda mitmel juhtivatel kohtadel t\u00f6\u00f6tanud ametnikul. Lahkunute hulgas oli ka kaitseministri aset\u00e4itja.\nMinisteeriumi s\u00fc\u00fcdistati lepingute s\u00f5lmimises turuhinnaga v\u00f5rreldes mitu korda k\u00f5rgema hinnaga toiduainete hankimiseks.\nReznikov on skandaali hukka m\u00f5istnud ja kinnitanud, et tema s\u00fcdametunnistus on puhas.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina kaitseminister Reznikov vahetatakse v\u00e4lja (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 6. veebruar, AFP-STT-BNS \u2013 Ukraina kaitseminister OIeksi Reznikovi vahetab v\u00e4lja kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht K\u00f5r\u00f5lo Budanov, teatas p\u00fchap\u00e4eval k\u00f5rge seadusandja David Arahamia, kelle s\u00f5nu vahendas uudisteagentuur AFP.\n\"S\u00f5da dikteerib personalipoliitikat,\" teatas seadusandja.\n\"Aeg ja asjaolud n\u00f5uavad tugevdamist ja \u00fcmberkorraldusi. See toimub praegu ja seda juhtub ka tulevikus,\" lisas Arahamia, kes ei t\u00e4psustanud plaanitava \u00fcmberpaigutamise ajakava.\n\"Budanov hakkab juhtima kaitseministeeriumi, mis on s\u00f5ja ajal t\u00e4iesti loogiline. Vaenlane valmistub pealetungiks ja meie valmistume end kaitsma,\" r\u00e4\u00e4kis Arahamia.\nUkriana meedia teatas juba varem p\u00e4eval, et Reznikov v\u00f5idakse j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal v\u00e4lja vahetada.\nV\u00e4ljaanne Ukrainskaja Pravda kirjutas viitega presidendikantselei ja valitsuse allikatele, et Reznikov j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast kaitseministri ametist lahkumist president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i meeskonda.\n\"Kellelgi pole presidendikantseleis kahtlust, et ta peab j\u00e4\u00e4ma meeskonda,\" \u00fctlesid allikad.\nAllikate s\u00f5nul kaalutakse ka v\u00f5imalust m\u00e4\u00e4rata Reznikov Ukraina justiitsministriks Den\u00f5ss Maljuski asemele, kes v\u00f5idakse omakorda saata suursaadikuks \u00fchte Euroopa riiki.\nAllikad m\u00e4rkisid, et Budanov ei taha kaitseministriks saada.\n\"K\u00f5r\u00f5lol on raske lahkuda luureteenistusest, ta ei taha kaitseministeeriumi, kuna m\u00f5istab, et see on hiiglaslik b\u00fcrokraatiamasin. J\u00e4relem\u00f5tlemisaega enam eriti ei ole,\" lisasid nad.\nReznikov \u00fctles ise kommentaariks, et \"mingeid jutuajamisi, et tuleb l\u00f5petada tegevus sellel ametikohal, ei ole olnud\".\nKaitseministri s\u00f5nul peab iga ametnik m\u00f5istma, et ta ei ole oma ametikohal kogu elu.\n\"Ta peab alustama etappi ja l\u00f5petama selle. Sestap olen ma valmis igasugusteks s\u00fcndmuste arenguks. Selle \u00fcle, mida ma teinud olen, ei tunne ma h\u00e4bi,\" s\u00f5nas Reznikov.\nM\u00f6\u00f6dunud kuul paljastus Ukraina kaitseministeeriumis ulatuslik korruptsiooniskandaal, mille tulemusena k\u00e4sti lahkuda mitmel juhtivatel kohtadel t\u00f6\u00f6tanud ametnikul. Lahkunute hulgas oli ka kaitseministri aset\u00e4itja.\nMinisteeriumi s\u00fc\u00fcdistati lepingute s\u00f5lmimises turuhinnaga v\u00f5rreldes mitu korda k\u00f5rgema hinnaga toiduainete hankimiseks.\nReznikov on skandaali hukka m\u00f5istnud ja kinnitanud, et tema s\u00fcdametunnistus on puhas.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"N\u00e4dalavahetuse krimikroonika: kaks l\u00f6\u00f6mingut ja jalgrattavargus5. veebruari \u00f6\u00f6sel teatati politseile, et L\u00e4\u00e4ne-Nigula vallas l\u00f5i 38-aastane mees korteris 33-aastast meest.\n4. veebruari \u00f6\u00f6sel sai politsei teate, et L\u00e4\u00e4ne-Nigula vallas v\u00e4givallatses 48-aastane mees oma endise elukaaslase ja 58-aastase mehe kallal.\n3. veebruaril sai politsei teate, et Haapsalus varastati bussipeatusest lukustamata jalgratas. Vargusega tekitatud kahju on hinnanguliselt 300 eurot.\nLOE KA:\nHaapsalu kahes korteris kakeldi\nPPA teenindustes alustavad t\u00f6\u00f6d uued digikioskid\nP\u00e4rnumaa\n5. veebruari \u00f5htul sai politsei teate, et P\u00e4rnus l\u00f5i 73-aastane mees kodus oma 63-aastast elukaaslast, kes sai viga. Politsei pidas mehe kinni.\n3. veebruaril teatati politseile, et P\u00e4rnus l\u00f5huti eramul aknad ja murti sisse. Akende l\u00f5hkumise ja v\u00f5imaliku vargusega tekitatud kahju suurus on selgitamisel.\n3. veebruaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et ajavahemikul 28.-29. jaanuar l\u00f5huti P\u00e4rnus eramul terrassiuks ja siseneti majja, kust varastati erinevaid v\u00e4\u00e4rtesemeid. Vargusega tekitatud kahju on hinnanguliselt 3300 eurot.\nSaaremaa\n3. veebruaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 30. jaanuaril varastas seni tuvastamata mees Kuressaares Raekoja t\u00e4naval kauplusest erinevaid tooteid. Vargusega tekitatud kahju on 740 eurot.\n3. veebruaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 28. jaanuaril varastas seni tuvastamata mees Kuressaares Raekoja t\u00e4naval kauplusest erinevaid tooteid. Vargusega tekitatud kahju on 255 eurot."}
{"text":"T\u00f5nu \u00d5nnepalu: Kirjandus r\u00e4\u00e4gib asjadest, millest \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida ei saa ehk mis k\u00f5ige rohkem haiget ja r\u00f5\u00f5mu teevad\u00abMa ei ole siis tavalises seisundis, kui raamatut kirjutan,\u00bb t\u00f5deb esimesel eesti kirjanduse p\u00e4eval Tammsaare romaaniauhinna v\u00f5itnud kirjanik T\u00f5nu \u00d5nnepalu (60). \u00abPean sellest, mis aknast paistab, leidma, mis on t\u00e4htis ja mis l\u00e4heb teosesse. Kunst on kogu aeg v\u00e4ga rangete valikute tegemine. Enamik tuleb minema visata.\u00bbP\u00e4rast Tallinna v\u00e4lja antavat romaaniauhinda on \u00d5nnepalu telefon punane \u2013 k\u00f5ik tahavad \u00f5nnitleda ja talle k\u00fcsimusi esitada. Kui Pealinn l\u00f5puks l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seb, on kirjanik k\u00f5igest hoolimata kohe kohtumisega n\u00f5us. \u00abJah, miks mitte, v\u00f5ime ikka intervjuud teha, ma olen homme hommikul veel Tallinnas asju ajamas,\u00bb \u00fctleb ta ja lisab: \u00abKas teile sobib kohtuda traditsioonilises paigas, M\u00fc\u00fcrivahe t\u00e4nava kohvikus?\u00bb Loomulikult on Pealinn j\u00e4rgmisel hommikul seal kohal.Esmalt \u2013 palju \u00f5nne Tammsaare romaaniauhinna v\u00f5itmise puhul! Kirjutate oma v\u00f5iduteoses \u00abPalk: talvep\u00e4evik\u00bb minategelasena, see on nagu teie endapihtimuslik p\u00e4evik. Kas see vorm, kus kirjutab minategelane, on lugejale huvitavam ja usutavam ja toob enam inimesi teose juurde?Ma \u00fctleksin, et see on kirjanduslik v\u00f5te. Minul on k\u00fcll nii, et selleks, et ma saaksin \u00fcldse hakata raamatut kirjutama, et see oleks mulle huvitav, pean ma ikkagi leidma tegelaskuju. See endast kirjutamine on natukene illusioon: keegi ei saa endast l\u00f5plikult kirjutada. M\u00f5ne inimese raamatus on igap\u00e4evane tasand ja see pakub inimestele huvi. Teiste elu ju ikka huvitab meid. Aga teine v\u00f5imalus on see \u2013 v\u00e4hemalt mina teen nii \u2013, et v\u00f5tan ikka mingi k\u00fcsimuse v\u00f5i mingi valu, mingisuguse \u00e4\u00e4rmuse ja hakkan seda uurima. Ma justkui r\u00e4\u00e4gin endast, sellest, mis iga p\u00e4ev toimub, aga mul on \u00fcks eesm\u00e4rk. Ma ei r\u00e4\u00e4gi lihtsalt k\u00f5igest, mis toimub. Ma s\u00fcvenen \u00fchte ja samas n\u00e4en seda endas. \u00abPalk: talvep\u00e4evik\u00bb on ikka suuresti leinast, melanhooliast ja kaotusest. Ja kaotusevalust\u2026.. ja surmastSurmast! Ma hakkasin seda kirjutama parajasti siis kui mu isa lahkus siit ilmast. See teema tuli paratamatult sinna sisse. Sellise kirjutamise juures ongi kaks asja. Esiteks see tegelaskuju, kelle ma loon. Tal on oma h\u00e4\u00e4l, mis pole p\u00e4ris minu h\u00e4\u00e4l. Ma uurin teda. Ja v\u00f5ib juhtuda, et see, mida ta r\u00e4\u00e4gib, polegi nii huvitav ega vii kuhugi. Neid jutte on mul j\u00e4\u00e4nud pooleli ka. Aga teine asi on see, et seal on \u00fcks kirjutaja elu. Lasen teoses ka sellel elul kaasa r\u00e4\u00e4kida.Kui kerge v\u00f5i raske on lugejal aimata s\u00fcgavamaid m\u00f5tteid, mida te oma uude raamatusse olete pannud?Kunagi ei saa lugeja enda jaoks just seda teksti, mille mina olen kirjutanud. Iga\u00fchel tekib sellest oma kujutlus, oma raamat. Ja nii see peabki olema. K\u00f5ik loevad iseenese p\u00e4rast, mitte autori p\u00e4rast. Ma pole \u00fchegi raamatu peale saanud nii palju lugejate kirju kui n\u00fc\u00fcd. Need on olnud ikka niisugused pikad kirjad, milles kirjutati oma asjadest. M\u00f5ni inimene sai sellest siis kuidagi abi. Ta n\u00e4gi, et teised on ka jamas, et neil ka juhtub igasuguseid asju. (Naerab.) Et teised teevad ka rumalusi ja kannatavad selle p\u00e4rast. Ma isegi ei osanud seda oodata. Ja mis veel \u00fcllatas \u2013 et kirjutajate seas oli nii palju erinevaid inimesi. Muidu arvaks, et \u00fchesugused probleemid v\u00f5ivad olla sarnastel inimestel. Aga ei, tuleb v\u00e4lja, et need on universaalsed. Inimesed tunnevad need \u00e4ra. Kuigi iga\u00fche elu ja asjaolud on isesugused, aga s\u00fcgavamal on niisugused asjad nagu kaotus ja lein universaalsed.Kas sellep\u00e4rast ongi k\u00f5ige menukamad eneseabi- ja elulooraamatud? Inimesed otsivad neist midagi endale olulist.Jah, nad otsivad midagi, mis aitaks. Elukogemust. Juhatust ja \u00f5petust. Vahel nad seda ka leiavad, aga ma arvan, et vahel on see bluff.Mulle tundub, et elulooraamatutes otsitakse nostalgiat nende aegade j\u00e4rele, mis on j\u00e4\u00e4davalt kadunud. Ilukirjandus poe suutnud seda janu t\u00e4ita, pole loonud lohutuseks taas seda vana head, kadunud maailma. Kui koolide kohustuslik kirjandus k\u00f5rvale j\u00e4tta, kas siis asi on ka selles, et lugejad on enamuses juba soliidses eas inimesed?Maailm avaldab n\u00fc\u00fcd, eriti seoses selle s\u00f5jaga, iga p\u00e4ev oma ebakindlat palet ja inimesed tahavad t\u00f5esti p\u00f5geneda sellesse vanasse, kindlamana tundunud maailma. Elulooraamatud toovad selle maailma justkui tagasi.Kirjanduse \u00fcks \u00fclesanne v\u00f5iks olla ka selle kadunud maailma uuesti loomine. Et ka noored teaksid ja saaksid aru, mis on enne olnud. Siis m\u00f5istavad nad paremini ka t\u00e4nast p\u00e4eva. Mind k\u00fcll huvitas noorena see, et milline maailm enne oli.Aga ometigi ei saa seda k\u00f5ike, mis ilmub ja on menukas, kirjanduseks nimetada. Kust see piir siis l\u00e4heb?Ma ei ole kindel, kas on \u00fcldse mingit kindlat piiri. Pigem ma arvan, et ei ole. Ka eneseabi- ja elulooraamatutes kasutatakse kirjanduslikke v\u00f5tteid. Ja mitte v\u00e4he. Selle taga on teatud kirjanduslik traditsioon ja kultuur. Me k\u00f5ik oleme raamatuid lugenud ja nendest teatud kogemuse ammutanud. Aga v\u00f5ib-olla siiski on mingi l\u00e4henemise vahe. Ma ei tea, kas see on teadlik, aga kui sa kirjutad kas luulet v\u00f5i proosat nagu kunsti, siis sa l\u00e4hened teist moodi kui eneseabi kirjutaja. Eesm\u00e4rk on juba teine.Raamatuid ilmub k\u00fcll palju, kuid olen kuulnud \u00f6eldavat: kui sa ei ole just Kivir\u00e4hk, siis ainult kirjutamisega \u00e4ra ei ela. Kas see vastab t\u00f5ele?Ma ei ole kindel, et isegi Andrus Kivir\u00e4hk ainult oma raamatutest \u00e4ra elab. Siis ta peaks ikka p\u00e4ris vaeselt elama. Kuna tal jooksevad ka t\u00fckid teatris, siis sealt tuleb stabiilsem sissetulek. Paljud kirjanikud tegelevad peale raamatute kirjutamise veel millegi muuga, et raha teenida.Kuidas siis ikkagi meie kirjanikel argip\u00e4eviti l\u00e4heb? Kas t\u00f5esti nii hullusti, nagu te oma romaani algusosas kirjutasite? Ja mis on need levinumad lisat\u00f6\u00f6d, millega kirjanikud ellu j\u00e4\u00e4miseks tegelevad?Kui sa \u00fchte ametit pead, selle sees kogu aeg elad, siis sa tead nii selle h\u00e4id kui ka halbu k\u00fclgi paremini kui teised. Aga see, mis on minu romaanis kirjas, arvan, et see on ainult \u00fcks vaade kirjaniku t\u00f6\u00f6le ja elule. Kirjanikud ise on ka v\u00e4ga erinevad. Ja elavad k\u00fcllalt erinevat elu. Seega \u00fcldistust teha ei saa. Aga mis majanduslikku poolde puutub, siis on see meie kirjandusega tegelemine ikka t\u00f5epoolest \u00fcks l\u00f5putu vaesuse allikas.Aga ega kirjandusega tegelemine pole ainult raamatute kirjutamine. Kui sa kirjutad ka teatritele ja teed filme, laiendad oma tegevusv\u00e4lja, siis saad hakkama. Lehtedele kirjutamine on l\u00e4inud juba odavaks t\u00f6\u00f6ks. See tasus \u00e4ra kunagi varem. \u00dcheksak\u00fcmnendatel v\u00f5is ka ainult sellest \u00e4ra elada v\u00f5i \u00fctleme \u2013 lisa teenida.Raamatuid ostetakse v\u00e4hem kui enne. Tr\u00fckiarvud kahanevad ka k\u00f5ige menukamatel raamatutel. K\u00f5ik t\u00f5mbub kuidagiviisi kokku. Aga see ei ole ka nii traagiline. kui v\u00f5ib tunduda. K\u00f5igil on praegu raske elu. V\u00e4lja arvatud neid, kellel on kerge. (Naerab.)Kuidas on teie endaga? Kas teil pole samuti tulnud m\u00f5tet teha kirjanikut\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt midagi muud, n\u00e4iteks hakata j\u00e4lle \u00f5petajaks?Mul pole olnud seda vajadust, olen saanud ikka niimoodi hakkama. Ja mitte halvasti. Tegelikult ei ole mul kurta millegi \u00fcle. T\u00f5si, kui sa oled vabakutseline kirjanik, siis su elu pole millegi poolest stabiilne ega sissetulek garanteeritud. Aga kui sa oled sellise tee valinud, harjunud vabadusega, siis ei saa korraga n\u00f5uda ka turvalisust. Nii need asjad on. Kui tahad olla vaba, siis pead sellega leppima, et k\u00f5ik ei ole nii kindel.Kuidas p\u00fcsida siis pildil? Raamatupoes v\u00f5ivad teosed ju riiulil olla, aga kes neid k\u00f5iki t\u00e4hele j\u00f5uab panna.Selleks, et olla pildil, pead sa muudkui uusi raamatuid avaldama. Selleks, et kultuurkapitalilt stipendiumit k\u00fcsida, pead sa midagi ette n\u00e4itama. Et oled tubli olnud ja ikka kirjutanud kogu aeg. See s\u00fcsteem ei lase puhata. Kirjanikupalk on selles m\u00f5ttes ikka hea, et laseb natuke vahepeal hinge t\u00f5mmata.Kas riik saaks selles suhtes midagi teha? Viia eestikeelsete raamatute k\u00e4ibemaks t\u00e4iesti nulli peale, sest v\u00f5\u00f5rkeelsed raamatud on ju odavamad?Ma arvan, et ega see raamatu k\u00e4ibemaksu alandamine v\u00e4ga palju ei p\u00e4\u00e4staks. Viimasel aastal on paberi hinnad t\u00f5usnud, ka k\u00f5ik muud kulud l\u00e4inud meeletult suureks.Kui k\u00e4ibemaks kaotadagi, ega siis kirjanikule suurt midagi juurde ei tuleks. Laialt v\u00f5ttes pool raamatu hinnast v\u00f5tab kaubandus endale, ja kui kirjanik oskab h\u00e4sti kaubelda, siis saab v\u00f5ib-olla natuke rohkem kui 15 protsenti raamatu hinnast ka endale. Raamatud on \u00fchtepidi k\u00fcll hirmus kallid, aga ega kirjaniku osa sellest ikka h\u00e4sti kasvada ei taha.M\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00fc\u00fcgihitt oli Ulfsaki elulooraamat, hinnaga 40 eurot, ja l\u00e4ks nagu soe sai. Inimestele meeldib ka raha kulutada.Te mainisite, et kirjanikupalk aitab kirjanikul puhata. Miks te siis ise kaks korda sellest loobusite?Ma olen t\u00e4iesti n\u00f5us nendega, kes \u00fctlevad, et see on rumalus \u2013 \u00fchelt poolt k\u00fcsid endale seda kirjanikupalka, aga siis \u00fctled, et ei tahagi. Seletuseks \u00fctlen, et proovige ise. V\u00e4ljastpoolt paistab see muidugi rumal. Ma ju teadsin, mida ma k\u00fcsisin. Aga elus on nii, et ette m\u00f5eldes paistab k\u00f5ik teistmoodi. M\u00f5tled, et oo, saan palju raha, et kuidas ma siis elama hakkan. Kui \u00f5nnelik ma siis olen. Aga kui see k\u00e4tte j\u00f5uab, siis sa alles n\u00e4ed, mis tegelikult on. Minuga oli esimene kord samamoodi. K\u00fcsisin seda kirjanikupalka ja sain. Aga siis m\u00f5istsin korraga, et ma ei taha niisugust elu. Ei taha k\u00f5ike, mis selle palgaga kaasas k\u00e4ib. \u00dctlesin \u00e4ra ja esimene kord l\u00e4ks see k\u00fcllaltki valutult. \u00d6eldi, et nojah, anname siis kellelegi teisele. Aga teisel korral sai see \u00e4ra\u00fctlemine mingi \u00fchiskondliku m\u00f5\u00f5tme. Alguses arvasin, et kuigi \u00fche korra \u00fctlesin \u00e4ra, siis n\u00fc\u00fcd v\u00f5tan vastu, elan sellega ja olen \u00f5nnelik. Aga kui see teade tuli, et raha mulle m\u00e4\u00e4rati, siis p\u00fc\u00fcdsin enda ees teha r\u00f5\u00f5msamat n\u00e4gu, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb elu \u00fclesm\u00e4ge, aga millegip\u00e4rast hoopis s\u00fcda langes saapas\u00e4\u00e4rde. Et n\u00fc\u00fcd ma siis peangi sellega elama.Mida hirmsat see palk siis kaasa t\u00f5i?P\u00e4\u00e4stikuks oli \u00fcks Maalehe karikatuur, kus pangakaardi peale oli minu n\u00e4gu tr\u00fckitud. M\u00f5te oli selline, et pildil on Raha-T\u00f5nu. Minu jaoks oli see liig. Ma ei taha olla mingisugune pangakaardi T\u00f5nu. Eriti selle t\u00fchise raha eest, mis kirjanikupalgana makstakse. Ma elan ka ilma selleta \u00e4ra. Rahulikult. See oli tundepuhang, mis peale tuli. Ma ei pea laskma ennast alandada. Jah, mina n\u00e4gin selles alandust. Seal ongi v\u00e4ga \u00f5rn piir, mis \u00fche meelest on nali, aga teisele\u2026 Noh, kui sa oled kirjanik, siis ju su nimi ka maksab midagi. Ei ole ainult see, et sa kirjutad raamatuid. Sa oled lugejate jaoks ka \u00fcks inimene, kes teeb mingeid otsuseid. Ja sellel on ka t\u00e4htsus.Elasin ilma palgata kenasti \u00e4ra. Elus on ikka nii, et kui \u00fchest asjast loobud, siis tulevad teised asemele.Kas on tulnud ka s\u00fc\u00fcdistusi, et olete seda loobumist kasutanud mingi enda turundustrikina, et t\u00e4helepanu t\u00f5mmata? Skandaal ju m\u00fc\u00fcb.Oo jaa, muidugi on s\u00fc\u00fcdistatud. Ma sain igasuguseid s\u00fc\u00fcdistusi kaela ja see oli huvitav kogemus. Sel ajal polnud see muidugi \u00fcldse huvitav, vaid masendav. Ma ei ole kunagi varem olnud niisuguse kollektiivse vaenu objektiks. Polnud kogenud, mis tunne on, kui leitakse, et sa oled ikkagi n\u00f5me kuju ja teinud midagi halba.Saite tunda, mida t\u00e4hendab vihak\u00f5ne.Jah, sain seda tunda, ehkki see toimus v\u00e4ikese sordiini all. Poolavalikult, siin ja seal. Aga ma tajusin seda. Teiste jaoks oli see mingi \u00fcks seik, aga kui sa ise seal keskel oled, siis tunned end ikka abituna. Aga pole halba ilma heata. See koristas mu elust v\u00e4lja v\u00e4ga palju m\u00f5ttetuid inimesi. Neid polnudki vaja. Need, kes j\u00e4id, nendest ma tean n\u00fc\u00fcd, et nad ongi s\u00f5brad.Mis kirjanduse autorile eriliseks teeb? Kas uute teadmiste saamine v\u00f5i n\u00f5tke s\u00f5nakasutamise nautimine?Kirjandus on kunst, aga teadmiste andmine pole v\u00f5ibolla see esmane, kuigi alati on tore ka midagi teada saada. Aga tegelikult on kirjandus ikka millegi s\u00fcdame pealt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kimine. Millegi t\u00e4htsa. See stiil ja s\u00f5naseadmise n\u00f5tkus on ikkagi abivahend, et r\u00e4\u00e4kida asjadest, millest \u00fcldse ei saagi r\u00e4\u00e4kida.Kirjandus ongi r\u00e4\u00e4kimine asjadest, millest \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida ei saa. See, millest r\u00e4\u00e4kida saab, sellest me r\u00e4\u00e4gime niisamagi. Raadios, televisioonis, intervjuud andes v\u00f5i iga p\u00e4ev suheldes. Aga kirjanik p\u00fc\u00fcab ikka r\u00e4\u00e4kida sellest, millest ei saa r\u00e4\u00e4kida, millest on raske r\u00e4\u00e4kida, millest on v\u00f5imatu r\u00e4\u00e4kida. Inimeses on \u00fcks mingisugune kiht v\u00f5i s\u00fcgavik, milleni s\u00f5nad ei ulatu. Kirjanduse p\u00fc\u00fcdlus on eda natukene k\u00e4tte saada. Sellep\u00e4rast, et see on see, mis k\u00f5ige rohkem haiget teeb. Ja mis teeb ka r\u00f5\u00f5mu. Need on tumedad alad, millega me oleme h\u00e4das inimesena siin maailmas elades. \u00dchtepidi meil on see keel ja me saame k\u00f5igest r\u00e4\u00e4kida, aga teisest k\u00fcljest see on natukene illusioon.Kas paremini saab seda miskit hoopis luules v\u00e4ljendada? Olete kirjutanud palju luulet ja saanud isegi Juhan Liivi auhinna. M\u00f5ni teie luuletus k\u00f5lab, nagu oleks selle kirjutanud Liiv ise.Luulel on jah oma v\u00f5imalused minna hetkega sinna s\u00fcgavusse. Regulaarset riimilist luulet lugedes unustame korraks \u00e4ra, millest see \u00fcldse r\u00e4\u00e4gib, me j\u00e4\u00e4me nautima selle ilu, r\u00fctmi, l\u00e4heme sellega kaasa, ja see viibki meid hopsti sinna, kuhu me \u00fcldse minna ei tahtnud. Luule on selles m\u00f5ttes v\u00f5luvahend. Luules on midagi, mida muul viisil \u00f6elda ei saagi.Luuletamine ise on mingil moel nagu noorusearmastus.V\u00f5ib-olla on m\u00f5ni mu luuletus t\u00f5esti sarnane Liivi omadele. Liivi preemia antakse \u00fche luuletuse eest. Aga ega me n\u00fc\u00fcd ei luulet ega kirjandust \u00fcldse t\u00e4na ei leiuta. See oli olemas enne meid ja me viime seda edasi. Ainus, mida saab teha, on sinna midagi lisada. Iga kirjanik ja iga aeg lisab sinna mingi v\u00e4ikese kihikese.V\u00f5ib \u00f6elda, et t\u00e4nap\u00e4eval saab iga\u00fcks kirjanik olla. Paned oma loo sotsiaalmeedias \u00fcles, isegi raamatu v\u00e4ljaandmine ei ole nii suur kunst nagu vanasti. Peab vaid natuke raha olema.K\u00f5ige selleni on hariduse levik meid viinud. Oli aeg, mil iga\u00fchest sai lugeja. V\u00e4ga suur progress ja enneolematu asi, et k\u00f5ik hakkasid lugema. Esialgu oli see ainult haritumate jaoks.Siis l\u00e4ks veel hulk aega ja vastati, et iga\u00fcks v\u00f5ib ka ise kirjutada. Miks siis mitte kirjutada ka raamat. Tehnoloogia arenguga on see nii lihtsaks l\u00e4inud. Saadki oma raamatu valmis.Niisamuti vist hakkavad h\u00e4gustuma ka piirid kirjanduse enda \u017eanrite vahel. \u00abPalgas\u00bb kerkib meie ette nagu vaim suitsupilvest \u00e4kki kriitik Rein Veidemanni kuju, kes l\u00f6\u00f6b kepiga vastu maad ja \u00fctleb, et see raamat pole k\u00fcll romaan. Ja \u00d5nnepalu polegi kirjutanud \u00fchtegi romaani.Rein Veidemann on mul seal \u00fcks tegelaskuju jah. (Naerab.) Romaan ongi \u00fcks ilma piirideta \u017eanr. T\u00e4nu sellele ta ongi ellu j\u00e4\u00e4nud nii pikaks ajaks. Romaan on kogu aeg suutnud muutuda. T\u00e4nap\u00e4eva romaan pole enam niisugune, nagu Balzac kirjutas. Aga mingid \u00fchisjooned on ikka. Iga uus romaan leiutab seda romaani\u017eanrit aina uuesti.V\u00e4ga naljakas on, kui k\u00fcsitakse, kes on siis t\u00e4nap\u00e4eva Tammsaare. Nii v\u00f5ib muidugi k\u00fcsida, aga l\u00e4henemine peab olema v\u00e4ga metafoorne.Metafoorne selles m\u00f5ttes, et sama t\u00e4htis v\u00f5i sama m\u00f5juga nagu Tammsaare, mitte samasugune kirjanik?Just nimelt. Tammsaare juba on, teist samasugust ei ole vaja otsida. Kirjanduses loeb see, et peab olema kogu aeg ka kuidagi uus. Uue n\u00f5ue on alati olemas.Meenub ka m\u00f5ne aja eest levinud hullus \u2013 pidev Eesti Nokia otsimine.Jah, hea, et seda ei leitud. Sel kujul l\u00e4ks Nokia ju pankrotti. Nii et otsigem ikka midagi uut, midagi omap\u00e4rast. Selles ongi asja m\u00f5te.Maarja Vaino ja Rein Veidemanni pingutuste tulemusel t\u00e4histasime Tammsaare s\u00fcnnip\u00e4eval esimest korda riikliku t\u00e4htp\u00e4evana eesti kirjanduse p\u00e4eva. Kas niisugune t\u00e4htp\u00e4ev on vajalik? V\u00f5i n\u00e4eb see v\u00e4lja nagu kirjanduse tarbetu kroonustamine?Ma arvan, et see midagi paha k\u00fcll ei tee. T\u00e4helepanu saamine ja v\u00e4ike pidu on ikka tore. Ainult kui mina tahtsin Tammsaare kuju juurde diskole minna, korjati seal juba pille kokku. Ma polegi eriti suur \u00fcritustel ja festivalidel k\u00e4ija. Ja mul on tunne, et mida rohkem on neid kirjandus\u00fcritusi, seda v\u00e4hem on inimestel aega raamatuid lugeda. Inimene k\u00e4ib kirjandusfestivalil ja tal ongi tunne, et ta on saanud osa kirjandusest. Aga teistpidi \u2013 arvestades seda aega, milles me elame, pole midagi halba, kui \u00fchel p\u00e4evalgi aastas tehakse kirjanduse \u00fcmber natukene k\u00e4ra ja peetakse ka pidu. Minule v\u00e4ga meeldis auhinnatseremoonia, mis peeti raekojas. See oli igati v\u00e4\u00e4rikas ja ilus.Samas propageeris kirjandusminister Mart Juur isegi, et see v\u00f5iks olla vaba p\u00e4ev. Miks mitte!Olete \u00f6elnud, et mitte noored, aga vanad on hukka l\u00e4inud, sest neil on olnud selleks rohkem aega.Noh eks m\u00f5lemad ju. Vanad \u2013 tunnen seda enda pealt \u2013 on hukas selles m\u00f5ttes, et ei taj\u00e4rgneb lk 14ha enam uute asjadega kaasa minna ega vaevu oma m\u00f5tlemist muutma. Tahaks ikka vanamoodi edasi lasta. Noored ei taha, et neid tullakse \u00f5petama, aga seda peaks kirjandus k\u00fcll tegema, et vana, kadunud maailma j\u00e4lle meelde tuletada. Mind k\u00fcll huvitas noorena, et mismoodi n\u00e4gi elu v\u00e4lja varem. Kuidas k\u00f5ik oli, seda on vaja teada, et m\u00f5ista paremini t\u00e4nast p\u00e4eva. Ja eks k\u00f5i t\u00e4nased noored saavad \u00fckskord vanaks. Ja siis nad alles m\u00f5istavad. Et miks neid kiputi \u00f5petama.Kuidas teie teosed s\u00fcnnivad?Ma ei ole siis tavalises seisundis, kui kirjutan raamatut. Energiatase ja m\u00f5tlemise intensiivsus on hoopis teine. See seisund v\u00f5ib kaasa tuua midagi elus ja j\u00f5uab ka kirjutamisse. Pealtn\u00e4ha v\u00f5ib see tunduda v\u00e4ga lihtne, et v\u00f5tad ja kirjutad, mis iga p\u00e4ev juhtub, mis aknast paistab\u2026 jah, mingis m\u00f5ttes on, aga teises m\u00f5ttes j\u00e4llegi ei ole. See v\u00f5ib olla k\u00f5ige raskem kirjutamise viis \u00fcldse. Sa pead sellest, mis aknast paistab, leidma, mis on t\u00e4htis ja mis l\u00e4heb sellesse teosesse. Kunst on ikkagi kogu aeg valikute tegemine. Ja v\u00e4ga rangete valikute. Enamik tuleb minema visata.Millal teie kirjutate? Hommikul, l\u00f5una ajal, \u00f5htul? V\u00f5i koguni \u00f6\u00f6sel?Minul on nii, et ma hommikul enne kirjutama asumist ikka pigem ootan, et valgus hakkaks paistma. Kuigi ma olen ka enne valgust kirjutanud. \u00abPalk\u00bb on just koiduaegne raamat. Mul oli siis ka unepuudus, \u00e4rkasin hirmus vara. Aga muidu olen ma ka ikka hommikune kirjutaja. Mina kirjutan hooti. Kui on hoog, kui on, millest kirjutada, siis t\u00f6\u00f6tan iga p\u00e4ev. Raamatu kirjutamisel on enne t\u00f6\u00f6le asumist ikka algne t\u00f5uge olemas olnud. Mitte nii, et istud laua taha ja hakkad midagi v\u00e4lja m\u00f5tlema. See t\u00f5uge pole mitte skeem, ma ei ole eriti skeemi j\u00e4rgi kirjutaja, aga on olemas teadmine, mida ma tahan teha. Ja siis hakkab lugu ennast ise edasi vedama. Hoopis teine asi on mingi artikli kirjutamisega. Aga ausalt \u00f6eldes on see just palju suurem vaev. See v\u00f5tab ka kuidagi ebaproportsionaalselt palju aega. Vaevlen sellega tavaliselt mitu p\u00e4eva. Siis ma ei saa alustatud. Alustamine on \u00fcldse raske.Kas j\u00e4lgite igap\u00e4evelus ka inimesi, et neid karaktritena oma loomingus \u00e4ra kasutada?Ei ole v\u00e4ga selle pilguga vaadanud. V\u00f5ib-olla kirjutan kunagi ka niisuguse romaani, kus on palju tegelasi. Inimesed ja nende k\u00e4itumine on alati huvitavad. K\u00f5ige suurem l\u00f5bu on kirjutajal endal, kui ta paneb oma tegelased midagi tegema ja \u00fctlema. See on p\u00f5nev ja nauditav, aga iseasi, mida sellega \u00f6elda. Kas see k\u00f5ik on ikka selle s\u00f5numi teenistuses, mis peab v\u00e4lja tulema.Olite N\u00f5mme poiss, P\u00e4\u00e4sk\u00fclas \u00fcles kasvanud, aga elu on viinud teid Hiiumaale, Saaremaale ja n\u00fc\u00fcd J\u00f5gevale. Tallinnas k\u00e4ite nagu v\u00f5\u00f5ras linnas. Kirjutasite \u00abPalgas\u00bb kurblikku rahvast t\u00e4is Tallinna trammist. Ja et elu Euroopa suurlinnas on teistmoodi...Eks need pildid s\u00fcnnivad natukene oma sisetunde peegeldusest ka. Oleneb ka, kust sa Tallinna tuled. Kui ma tulin Saaremaalt v\u00f5i ka praegu J\u00f5gevalt, siis m\u00f5tlen, et ohh, l\u00e4hen Tallinna, suurde linna, seal on ikka mingi suurlinna s\u00e4ra. Aga j\u00f5uad kohale ja siis on seal trammis tavalised hallid, t\u00f6\u00f6l k\u00e4ivad inimesed. Ja siis on s\u00fcdames alati natukene selline pettumise tunne. Tallinn on ikka niisugune, nagu ta on alati olnud.. Me k\u00fcll r\u00e4\u00e4gime, et see vana maailm on kadunud, aga mingi olemus on ikka alles. Eriti just talvel, mil mingil viisil l\u00f6\u00f6b vana viletsus v\u00e4lja. Aga hoopis teine Tallinn on s\u00fcdasuvel. Siis on linn valge, seal karjuvad kajakad ja lehed sahisevad. Siis on Tallinn v\u00e4ga ilus ja v\u00e4ga poeetiline.Ja Tallinnas meeldib teile elada hoopis hotellis.Hotellis elamine annab kunagises kodulinnas mingi vabaduse. Aga eks see p\u00e4ritolu on ikka mingis m\u00f5ttes koorem. Hotellis v\u00f5id sa oma P\u00e4\u00e4sk\u00fcla lapsep\u00f5lve \u00e4ra unustada.Kui ma laps olin, siis \u00f6eldi, et ega lapsed linnas ei k\u00e4i. Ma olin juba suur poiss, kui hakkasin ise linnas k\u00e4ima. Hakkasin k\u00e4ima looduss\u00f5prade majas. S\u00f5itsin ise elektrirongiga linna. Otsisin kohti, hakkasin ise linna avastama. Siis ma alles j\u00f5udsin Tallinna, P\u00e4\u00e4sk\u00fclas k\u00e4is ikka pooleldi maaelu. Meil oli veel linna taga kapsamaa, sest isa t\u00f6\u00f6tas sovhoosis. Maja taga algas mets, m\u00e4ngumaa oli P\u00e4\u00e4sk\u00fcla rabas, seal k\u00e4isime ka suusatamas.Mis kohad lapsena Tallinnas huvi pakkusid ja mis pakuvad siiamaani, kuhu ikka ja j\u00e4lle tahaks minna?Kui ma \u00fckskord sain m\u00f5ned p\u00e4evad elada ja \u00f6\u00f6bida p\u00e4ris vanalinnas \u00fche tuttava korteris, siis sain alles aru, mida t\u00e4hendab elu Tallinnas. P\u00e4ris Tallinn on ikkagi see v\u00e4ike vana linnakene nende m\u00fc\u00fcride vahel. Kui sa seal tuled uksest v\u00e4lja, siis oled t\u00f5esti keset linna. Ei pidanud enam pool tundi P\u00e4\u00e4sk\u00fclast linna s\u00f5itma. Igavene r\u00e4ndamine j\u00e4i \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd raekojas oma auhinda vastu v\u00f5ttes ma ikka imestasin, kuidas see hoone on \u00fcldse alles. K\u00f5igi oma piltide ja asjadega. Vanade raeh\u00e4rrade elu on seal mingil moel veel ikka tunda. See vanalinn on mingis m\u00f5ttes ime. Teised linnad on k\u00f5ik meie maal maha p\u00f5lenud. Tartus, mis on ju vanem, on vanast ajast j\u00e4\u00e4nud ainult paljad m\u00fc\u00fcrid. Ma olen Tallinnas s\u00fcndinud ja kasvanud ja mingid v\u00e4ga tugevad tunded on selle linnaga alati seotud.Kas Tallinnas saab olla ka maailmakodanik?Igal pool saab. Eriti t\u00e4nap\u00e4eval, mil j\u00e4rjest v\u00e4hem loeb, kus sa asud. Aga suurlinnadel on siiski mingi oma energeetika. See, et neisse on kogu maailmast inimesed kokku tulnud. Juba sajandite jooksul. See annab asjale mingi teise hoo ja teise tunde.Selles m\u00f5ttes on Pariisi kogemus minu jaoks olnud m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Minust ei oleks saanud kirjanikku, v\u00e4hemalt proosakirjanikku, kui ma poleks j\u00f5udnud Pariisi.Oli p\u00f5nev n\u00e4ha oma silme ees seda, mis on seal sajandite jooksul toimunud. Kui palju seal on tehtud kirjandust! Mida k\u00f5ike on seal kokku m\u00f5eldud ja kirjutatud. Kui sa kirjandust armastad ja tahad ise kirjutada, siis tunned seal ka seda. Ja leida nendele raamatutele, mida sa oled lugenud ja mis on selles linnas kirjutatud, teise tausta. N\u00e4ed kogu asja oma silmaga. Teiseks veel see inimeste kirevus ja vabadus!Kas teil on olnud palju eeskujusid kirjanike seas?Ma ei \u00fctleski, et oleks m\u00f5nda otsest eeskuju. Aga on autoreid, keda ma armastan ja kellelt on \u00f5ppida. Aga otse \u00fcle v\u00f5tta ei saa ju midagi. See, millest mina tahan kirjutada, on ikka minu v\u00e4ga isiklik asi. Ma pean selle ise leiutama. Aga laiemas m\u00f5ttes \u00f5ppida - seda k\u00fcll. Ja kirjutamisel on ka oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6 k\u00fclg. Ja seda k\u00e4sit\u00f6\u00f6d saab \u00f5ppida ainult k\u00e4sit\u00f6\u00f6d tehes. Selles m\u00f5ttes on t\u00f5lkimine olnud just selline \u00f5ppimise v\u00f5imalus. Enamuse oma t\u00f5lkeid olen ise valinud. Ma pole elukutseline t\u00f5lkija, seet\u00f5ttu on see v\u00f5imalik. Teen seda, mis meeldib, mis on minu jaoks t\u00e4htsad ja on olnud ka seda, et olen tahtnud neist autoritest alles \u00f5igesti aru saada. Kasv\u00f5i n\u00e4iteks Charles Baudelaire luulekogu \u00abKurja \u00f5ied\u00bb. Kui ma omal ajal neid eestikeelseid t\u00f5lkeid lugesin, siis tundus, et mis neis siis nii v\u00e4ga erilist on. Ja kui ma \u00f5ppisin prantsuse keeles lugema ja lugesin prantsuse keeles seda luulet, siis sain aru, miks sellest nii palju r\u00e4\u00e4gitakse. Tundus, et seda m\u00f5tterikkust oli seal ikka rohkem kui t\u00f5lgetes. Aga luulega on mul nii, et ma ei saa sellest enne p\u00e4riselt aru, kui pole teda eesti keelde \u00fcmber pannud. See luule ise on minu jaoks olemas ainult emakeeles. Siis on ta p\u00e4ris minu oma.Miks te hakkasite prantsuse keelt \u00f5ppima?K\u00f5ige rohkem andis prantsuse keele \u00f5ppimiseks t\u00f5uke soov lugeda prantsuse kirjandust. Sest ega seda eesti keeles polegi palju. Prantsuse keel oli justkui mingi eraldi maailm. Tahtsin olla natukene teistsugune ja \u00f5ppida seda tundma. Praegu ma t\u00f5lgin ka \u00fchte douard Louis` nimelist autorit. See l\u00e4heb kergelt. Iga t\u00f5lge nii kergelt ei l\u00e4he. Loen ja kirjutan selle asja \u00fcmber, nagu mina seda \u00fctleksin.T\u00f5lkimine on suur istumise t\u00f6\u00f6. Mina ei ole suur istuja. Ise kirjutamisel saad ringi k\u00e4ia, m\u00f5elda. Tahan vahepeal looduses k\u00e4ia, olen suur looduses\u00f5ber. Avastasin juba lapsena, et mul on looduses hea, et leian seal k\u00e4imisest mingit kosutust.T\u00f5lkekirjandus on niisama t\u00e4htis nagu eesti originaalkirjandus, m\u00f5nikord veel t\u00e4htsamgi.Millise teose kirjutamine on olnud k\u00f5ige raskem?Ma sellises raskuse kategoorias ei oskagi m\u00f5elda. Neid on alati olnud huvitav kirjutada ja olen neid teinud suure r\u00f5\u00f5muga. Sa paned igasse teosesse endast v\u00e4ga palju. Ja alati tagantj\u00e4rele selgub, et sa oled t\u00fchi. Kirjutamise aeg kuidagi toidab, annab uut energiat. Aga ainult selleks, et sa veel rohkem annaksid v\u00e4lja. Kui raamat on ilmunud, siis reeglina j\u00e4rgneb langus ja p\u00e4ris raske. Siis sa lihtsalt hakkad taastuma ja sellel on mitu etappi. Vahetult p\u00e4rast raamatu l\u00f5petamist on tunne, et sa v\u00f5id l\u00f5putult niimoodi edasi lasta. Et see sai n\u00fc\u00fcd valmis, v\u00f5taks kohe uue k\u00e4sile. Aga siis tuleb v\u00e4lja, et seda j\u00e4rgmist ikka ei saa samamoodi kirjutada. Siis tuleb see auk kahe teose vahele. On tunne, et ma ei kirjuta \u00fcldse, mitte iialgi enam \u00fchtegi raamatut. See on nii raske, valus ja vaevaline, miks ma pean ennast niimoodi vaevama. Saab ju ka ometi kergemini elada siin ilmas. L\u00e4heb veel aega m\u00f6\u00f6da ja tekib j\u00e4lle igatsus kirjutamise j\u00e4rele. Siis tundub, et mingi asi j\u00e4i ikka veel \u00fctlemata.\u00abPiiririik\u00bb oli teie esimene romaan, see ilmus Emil Tode nime all, ning m\u00f5ned on seda nimetanud ka meie esimeseks homoromaaniks. Sellel oli tohutu menu ja see t\u00f5lgiti v\u00e4ga mitmesse keelde, mida eesti kirjanikega naljalt ei juhtu. Kas see \u00fcllatas teid?Loomulikult. See oli \u0161okk. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes. V\u00e4hemalt minu elus on k\u00fcll olnud sellised pudelikaelad, et kas sa tuled sealt l\u00e4bi v\u00f5i ei tule. See oli \u00fcks selline pudelikael. Mulle oli selle raamatu \u00e4rategemine v\u00e4ga vajalik, see avas mulle t\u00e4iesti uue elu ja uued v\u00f5imalused.Miks \u00fcldse varjunimi? Tahtsite p\u00f5geneda vastutuse eest?Selle otsustasin v\u00f5tta siis, kui l\u00e4ks raamatu avaldamiseks. Alguses ma selle peale \u00fcldse ei m\u00f5elnudki. Ma tahtsin, et raamat tuleks puhtalt lehelt. Olin ju enne luulekogusid avaldanud, autorina olin juba tuntud. M\u00f5tlesin, et las see tuleb nii, et keegi ei tea autorit. M\u00f5nes m\u00f5ttes oli see ka p\u00f5genemine. Et sa saad ise vabalt edasi elada ja ei pea samastuma sellega, millest see raamat r\u00e4\u00e4gib. Muidugi see autorlus v\u00e4ga kauaks saladuseks ei j\u00e4\u00e4nud. Ega ma l\u00f5puks seda ise ka nii palju ei varjanud. Pigem oli see niisugune avapaugu k\u00fcsimus, et kuidas v\u00e4lja tuleb. Pseudon\u00fc\u00fcmi kasutamine on ka \u00fcks osa kirjanduslikust m\u00e4ngust. On ka niisuguseid kirjanikke v\u00e4lismaal, kelle tegelikku nime ja n\u00e4gu keegi ei teagi peale kirjastaja ja advokaadi.Teil oli ka teine varjunimi Anton Nigov, mille all ilmus romaan \u00abHarjutused\u00bb.Kui poleks omal ajal olnud nimede eestistamist, siis ma oleksingi sellist perekonnanime kandnud. See oli minu vanaisa nimi. Tema muutis selle \u00d5nnepaluks. Isa r\u00e4\u00e4kis, et -palu liide oli sel ajal moes olnud.Kas kirjanik peaks tegelema ka \u00fchiskondlike probleemidega v\u00f5i on tema uurimisala ainult inimese isiklik elu ja sellega seonduv?No aga see inimese elu on ju \u00fchiskondlik teema igal juhul. Kirjanik on paratamatult \u00fchiskondlik tegelane. Raamatu v\u00e4ljaandmine on juba v\u00e4ga \u00fchiskondlik akt. Sa lased mitmes tuhandes eksemplaris tr\u00fckkida oma m\u00f5tteid. See ju m\u00f5jutab inimesi ja nende elu. Sa astud v\u00e4lja mingisuguste t\u00f5dede ja seisukohtadega. Ega see ei toimu ju ainult ajakirjanduses. Kirjandus on ka samasugune \u00fchiskondliku v\u00f5itluse v\u00e4li. Aga ta on teistmoodi asi kui ajakirjandus. Kirjandus l\u00e4heneb siiski oma teemale teistmoodi kui uuriv ajakirjandus. Aga samas - kirjanikud on alati avaldanud oma m\u00f5tteid ka ajakirjanduses ja teinud lehtedele kaast\u00f6\u00f6d. Kirjanikud soovivad ka osaleda \u00fchiskondlikus debatis ja \u00f6elda m\u00f5ningaid asju otse v\u00e4lja. Poliitikud on oma usutavuse partei joonest kinni pidamisega \u00e4ra raisanud, kirjanikud saavad ausalt \u00f6elda enda nimel, mida nad arvavad. Kirjaniku varandus ongi tema vabadus, see, et ta ei s\u00f5ltu kellestki.\u00d5ppinud botaanikat ja \u00f6koloogiatT\u00f5nu \u00d5nnepalu s\u00fcndis 1962. aasta 13. septembril agronoomi ja raamatupidaja pojana. \u00d5ppis Tallinna 29.koolis ja l\u00f5petas 3. keskkooli.1980-1985 \u00f5ppis Tartu \u00fclikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja \u00f6koloogiat ning l\u00f5petas \u00fclikooli cum laude.Aastatel 19851987 t\u00f6\u00f6tas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia- ja keemia\u00f5petajana. P\u00e4rast seda on ta olnud vabakutseline t\u00f5lkija, kirjanik ja ajakirjanik.Aastatel 1989-1990 t\u00f6\u00f6tas ta ajakirja\u00a0Vikerkaar algup\u00e4rase ja t\u00f5lkekirjanduse toimetajana.2003. aastal oli Tartu \u00dclikooli vabade kunstide professor. 1990ndatel elas Pariisis, saades stipendiumi prantsuse kirjanduse t\u00f5lkimiseks eesti keelde. Eesti Instituudi Pariisi filiaalis (asutatud aastal 2001) on \u00d5nnepalu t\u00f6\u00f6tanud direktorina. Kirjutanud arvukalt romaane, n\u00e4idendeid, luuletusi, arvustusi ja esseesid. Ta on tuntud ka t\u00f5lkijana. \u00d5nnepalu on p\u00e4lvinud mitmeid kirjanduse aastapreemiaid, novelliauhindu, stipendiume, kultuuripreemiaid jm.\"\u00abPalk: talvep\u00e4evik\u00bb on ikka suuresti leinast, melanhooliast ja kaotusest.\"\"Ma ei taha olla mingi Pangakaardi-T\u00f5nu, ma ei pea laskma ennast alandada.\"\"Kirjandus on suur \u00fchiskondliku v\u00f5itluse v\u00e4li, kus sa oma t\u00f5dedega v\u00e4lja astud.\"\u00abMaailm avaldab eriti seoses selle s\u00f5jaga iga p\u00e4ev oma ebakindlat palet. Inimesed tahavad t\u00f5esti p\u00f5geneda vanasse, kindlamana tundunud maailma. Elulooraamatud toovad selle maailma justkui tagasi,\u00bb leiab \u00d5nnepalu. \u00abKirjanduse \u00fcks \u00fclesanne v\u00f5iks olla ka selle kadunud maailma uuesti loomine. Et ka noored teaksid ja saaksid aru, mis on enne olnud.\u00bb\u00d5nnepalu raekojas abilinnapea Kaarel Ojalt Tammsaare romaaniauhinda k\u00e4tte saamas. Tammsaare romaaniauhinda annavad v\u00e4lja Tallinna linn, Tallinna kirjanduskeskus ja Eesti Kirjanike Liit. Selle suurus on 4000 eurot, ja sellega p\u00e4rjatakse \u00fcks teos.Ka meri on olnud Tallinnas ja Hiiumaal elanud \u00d5nnepalule inspiratsiooniallikaks. \u00abPealtn\u00e4ha v\u00f5ib see tunduda v\u00e4ga lihtne, et v\u00f5tad ja kirjutad, mis iga p\u00e4ev juhtub ja mis aknast paistab,\u00bb \u00fctleb \u00d5nnepalu. \u00abSamas see v\u00f5ib olla k\u00f5ige raskem kirjutamise viis \u00fcldse.\u00bbIvo Karlep"}
{"text":"President annab t\u00e4navu 167 riiklikku teenetem\u00e4rki   President Alar Karis tunnustab t\u00e4navu vabariigi aastap\u00e4eva eel riikliku teenetem\u00e4rgiga 167 inimest.   Riigivapi III klass Kaimo Kuusk - diplomaat, Eesti suursaadik Ukrainas\u00a0Indrek Saar - poliitik, kultuuritegelane Riigivapi V klass Margus Gering - diplomaat, Eesti saatkonna asejuht UkrainasViktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits - poliitik, ajakirjanik \u00a0Valget\u00e4he III klass Tiit Aleksejev - kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimeesTarmo Loodus - koolijuht, kutsehariduse edendajaUrve Raudm\u00e4e-Tauts - ooperilaulja Valget\u00e4he IV klass Rein Agur\u00a0\u00a0 \u00a0- lavastaja ja teatrikunsti edendajaRiin Alatalu - muinsuskaitse edendajaLiina Areng - k\u00fcberturvalisuse ja digiteenuste edendaja\u00a0Ivar Dembovski - ettev\u00f5tjaMart Erik - metsandusettev\u00f5tjaIvo Fridolin - biomeditsiinitehnika edendaja, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professorKalle Hamburg - p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja\u00a0Olaf Herman - SA Maarja K\u00fcla toetaja, ehitusettev\u00f5tjaAllar Hint - Eesti tennise edendajaLarissa J\u00f5gi - andragoog, t\u00e4iskasvanuhariduse edendajaAnneli Kana - k\u00fclaliikumise edendajaKristjan Kangur - korvpallurRagnar Klavan - jalgpallurKalle Koov - ettev\u00f5tluse arendaja SaaremaalKaarel Kotkas -ettev\u00f5tjaNata\u0161a Kot\u0161ergina - koolijuht, hariduselu edendaja Sillam\u00e4elTiiu Kull - botaanik, loodusturismi edendaja, Eesti Maa\u00fclikooli emeriitprofessorIngvar Kuusk - ettev\u00f5tjaLuule K\u00f6sler - koolijuht, hariduselu edendaja TallinnasJohanna-Maria Lehtme - Ukraina abistamise korraldajaArvo Leibur - kontsertmeister, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorViive Ligi - riigikohtunikEnn Listra - majandusteadlaneToomas Luha\u00e4\u00e4r - Naissaare elu edendaja, advokaatAdo L\u00f5hmus - keskkonnapoliitika edendajaKristjan M\u00e4e - riigiametnikMatis M\u00e4eker - rahapesu t\u00f5kestamise edendajaHannes M\u00f6llits - riigiametnikAnder Ojandu - Ukraina abistaja, ettev\u00f5tjaAndres Ojari - arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia professorJ\u00fcri Okas - arhitekt ja kunstnikMait Palts - ettev\u00f5tluse edendajaAndra P\u00e4rsim\u00e4gi - ringkonnakohtunikMeelis P\u00e4rtel - botaanik, Tartu \u00dclikooli professorAare Reintam - k\u00fcberturbe edendaja, Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6 arendajaRaivo Suviste - teleprodutsentRoomet S\u00f5rmus - p\u00f5llumajanduse edendajaJassi Zahharov - ooperilauljaKalev Tamm - filmiprodutsent, animafilmi arendajaKretel Tamm - prokur\u00f6rKaarel Tarand - ajakirjanik, \u00fchiskonnaelu edendajaTiina Tegelmann - kultuurielu edendaja J\u00f5gevamaalKristel Toming - prokur\u00f6rIlmar T\u00f5nisson - muusikaelu edendaja P\u00e4rnusTarmo Vahter - ajakirjanikMaarja Vaino - kultuurielu edendajaRaivo Vasnu - ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tluse edendaja Ida-VirumaalSiim Veski - geoloog, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professorVeiko Veskim\u00e4e - ettev\u00f5tja, kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaalAndres Vosman - riigiametnik Valget\u00e4he V klass Evi Aruj\u00e4rv - kultuurielu edendajaAili Avi - kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaalJulia Bali - ajakirjanikArved Breidaks - ajakirjanikIvan Buhalko - pol\u00fcgrafistJaan Elgula - muusik, raadioajakirjanikLarissa Gorbunova - iluv\u00f5imlemise treenerHanna Kanep - k\u00f5rghariduse korraldajaMart Kangro - tantsukunsti edendajaAstrid Kannel - ajakirjanikElma Killing - rahvatantsu edendaja P\u00e4rnumaalJaagup Kippar - informaatika edendajaAna Kontor - erivajadustega laste hariduse edendajaToivo Kotov - orienteerumisspordi ja kohaliku elu edendaja ValgamaalVahur K\u00e4\u00e4rik - ettev\u00f5tja P\u00f5lvamaalNikolai Laanetu - zooloog, teaduse populariseerijaAnne Lange - t\u00f5lkija, t\u00f5lkekultuuri arendajaAnu Lensment - Ukraina vabatahtlik abistaja, moekunstnikVassili Lillepuu - seto kultuuri edendajaHendrik Lindepuu - t\u00f5lkija, poola kirjanduse tutvustajaToomas Lunge - muusikJaak L\u00f5hmus - filmikriitikHeiki Meos - ehitusinsenerKristi M\u00fchling - kandle\u00f5petaja ja -m\u00e4ngijaLiisa Ojaveer - riigiametnikAleksandr Openko - Ida-Virumaa koduloo tutvustajaJanika Oras - rahvaluule- ja muusikateadlane\u00a0Mai Palo - raamatupoe pidaja ViljandisMarika Parv - p\u00f5llumajanduse edendaja V\u00f5rumaalErik Prozes - pressifotograafJ\u00fcri Puidet - kutse\u00f5petaja P\u00e4rnusSiiri P\u00f5lluveer - ujumistreenerJaan P\u00e4rn - ehtekunstnikMaire Raadik - keelekorraldaja \u00a0ja keeleteadlaneHelmut Raamat - kergej\u00f5ustikutreenerAnne Raiste - ajakirjanikPeeter Randaru - kergej\u00f5ustikukohtunikJaana Ratas - Ukraina vabatahtlik abistajaValdo Rebane - rahvatantsu edendajaLeevi Reinaru - kohaliku elu edendaja L\u00e4\u00e4nemaal, vaimulikKaido Reivelt - f\u00fc\u00fcsika populariseerijaKatre Riisalu - raamatukogunduse edendajaAnne Ruussaar - kunstiteadlaneRaul-Stig R\u00e4sta - muusikK\u00fclliki Saldre - n\u00e4itlejaHendrik Sal-Saller - muusikRein Sikk - ajakirjanikMart Siliksaar - sulgpallitreenerKristi Soopalu - eesti keele \u00f5petajaArvo Suppi - ettev\u00f5tja P\u00e4rnusKristjan Svirgsden - teleoperaatorOlga S\u00f6\u00f6t - raamatukoguhoidja ViljandimaalKarl Treffner - hariduselu toetajaIlmar Trull - luuletajaTambet Tuisk - n\u00e4itlejaEda T\u00e4rk - spordielu edendaja HiiumaalK\u00fclli T\u00fcli - helire\u017eiss\u00f6\u00f6rToivo Unt - muusik, Eesti d\u017e\u00e4ssi edendajaAino Villand - kauaaegne eesti keele \u00f5petaja Valget\u00e4he medal Rutt Kotke - koolibussi juht L\u00e4\u00e4ne-VirumaalAnne Saluneem - Tallinna Loomaaia talitaja Eesti Punase Risti II klass Kuno Tammearu - P\u00e4\u00e4steameti peadirektor Eesti Punase Risti III klass Natan-Toomas Aro - laste s\u00fcdamekirurgAin Kaare - hematoloogAnne Kallaste - nakkushaiguste arstMall Lepiksoo - perearst L\u00e4\u00e4ne-VirumaalRegina Rooneem - onkoloogPilleriin Soodla - nakkushaiguste arstGert Teder - p\u00e4\u00e4steametnikLiis Toome - lastearstMirja Varik - hematoloog Eesti Punase Risti IV klass Niina Jaagumets - erakorralise meditsiini \u00f5deK\u00fcllike Kaldoja - sotsiaalt\u00f6\u00f6taja TartumaalAndras Laugamets - erakorralise meditsiini edendaja\u00a0Pille M\u00e4rtin - nakkushaiguste arstTatjana Plahhova - vereteenistuse arendaja\u00a0Tiina Simson - lasteps\u00fchholoogAnu Susi - lasteps\u00fchhiaaterHelgi Tammur - \u00e4mmaemandK\u00fclli Teder - proviisor\u00a0Kristiina Treial - kiusamisvaba kooli eestvedajaMart Vare - p\u00e4\u00e4steametnik Eesti Punase Risti V klass Mare Kangur - SOS Lastek\u00fcla pereemaPriit Paabo - vereandjaHendrik P\u00e4rnam\u00e4gi - vereandjaTauri T\u00fcrkson - vereandjaKaimo Vahter - vereandja Kotkaristi III klass Darius Jauni\u0161kis - Eesti-Leedu julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja\u00a0Tarvo Kruup - politseiametnik, politseikolonelleitnantJohn V. Meyer III - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, kindralmajorVahur Murulaid - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelAndris Sprivul - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelleitnant Kotkaristi IV klass Agu Kipso - kaitsepolitseiametnikHannes Perk - politseiametnik, politseimajorKristjan Roots - kaitsepolitseiametnikIvar Sammal - tegevv\u00e4elane, major Kotkaristi V klass Rudolf Esper - demineerijaPeeter Ilison - kaitseliitlane, nooremleitnantT\u00f5nu Janter - politseiametnik, politseikapten\u017danna Kre\u0161t\u0161enko - politseiametnik, politseikaptenAndrus Sojone - politseiametnik, politseikapten Kotkaristi kuldrist\u00a0 Tanel Kallend - tegevv\u00e4elane, veebel Maarjamaa Risti II klass Donald John Bacon - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liigeRub\u00e9n Marinelarena Gallego - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liigeCharles Ernest Grassley - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide senaatorAvril Danica Haines - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Luuredirektoraadi juht Maarjamaa Risti III klass Paul Michaelsson - Eesti-Rootsi koost\u00f6\u00f6 edendaja Maarjamaa Risti IV klass Christopher Colin MacLehose - kirjastaja, eesti kirjanduse tutvustaja Suurbritannias Maarjamaa Risti V klass Ahti Esko K\u00e4rki - Eesti-Soome p\u00e4\u00e4stealase koost\u00f6\u00f6 edendajaPekka Linnainen - Eesti-Soome suhete edendaja    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Rahapesub\u00fcroo juht Matis M\u00e4eker tunnustusest: eelmine aasta oli t\u00f5esti r\u00e4nkraskeRahapesu andmeb\u00fcroo juht Matis M\u00e4eker on \u00fcks neid\u00a0\u00f5nnelikke, kes saab t\u00e4navu president Alar Kariselt riikliku\u00a0teenetem\u00e4rgi.\u00a0\u00abNovot!\u00bb oli M\u00e4ekeri esimene reaktsioon p\u00e4rast uudisest teadasaamist ja pikka pausi.\nTalle tuli tunnustus v\u00e4gagi ootamatult.\u00a0\u00abEga ma tea, mille eest president teenetem\u00e4rgi\u00a0mulle annab, kuid mulle endale oli l\u00e4inud aastal oluline, et rahapesu andmeb\u00fcroo meeskond on vaikselt kokku hakanud saama. Me oleme eelmisel aastal teinud v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d,\u00bb kirjeldas ta t\u00f6\u00f6v\u00f5itu.\u00a0\u00abRahapesu t\u00f5kestamine. Lisaks erinevad sanktsioonid,\u00bb loetles M\u00e4eker.\n\u00abTeine pool, mis seal salata, oli Eesti riigi viimase seitsme aasta hindamine, ja kui h\u00e4sti me oleme k\u00f5ikidest pangandusskandaalidest \u00fcle saanud ja kui efektiivsed me oleme oma t\u00f6\u00f6s olnud,\u00bb j\u00e4tkas\u00a0ta.\u00a0\n\u00abMa ei teadnud, et\u00a0saan teenetem\u00e4rgi,\u00bb r\u00f5\u00f5mustas M\u00e4eker ja lisas, et kui oleks varem teadnud, oleks t\u00e4na \u00fclikonna selga pannud.\u00a0\u00abHelistan\u00a0abikaasale, l\u00e4hen koju ja vaatan, mis p\u00e4ev toob. V\u00e4ga suurep\u00e4rane uudis,\u00bb r\u00f5\u00f5mustas ta.\u00a0\n\u00abSee on s\u00f5nulkirjeldamatu, mida see mulle t\u00e4hendab. Eelmine aasta oli t\u00f5epoolest r\u00e4nkraske,\u00bb toonitas\u00a0ta.\u00a0\u00abTeada, et sind pannakse t\u00e4hele..\u00a0Selle nimel ma ju t\u00f6\u00f6d teengi \u2013\u00a0Eesti riigi nimel. Ja mida veel enamat tahta, kui sellist\u00a0teenetem\u00e4rki!\u00bb"}
{"text":"Nemad saavad t\u00e4navu president Alar Kariselt teenetem\u00e4rgiPresident Alar Karis annetab vabariigi aastap\u00e4eva eel teenetem\u00e4rgid 167 inimesele.\u00a0Iseseisvusp\u00e4eva eel t\u00e4nab Eesti Vabariik oma teenetem\u00e4rkidega inimesi, kelle t\u00f6\u00f6 ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, s\u00f5bralikumaks ja hoolivamaks.\nRiigi teenetem\u00e4rgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele v\u00e4lisriikides nende p\u00fchendumuse, igap\u00e4evase visaduse, ka vapruse eest. Neid k\u00f5iki \u2013 erinevate elualade esindajaid \u2013 \u00fchendab sihikindlus kutset\u00f6\u00f6s v\u00f5i kogukondlikus tegevuses ning nende summa annab Eestile j\u00f5u ja sitkuse, teadmised ja ettev\u00f5tlikkuse, hoolimise ja t\u00e4helepanelikkuse.\nRiigivapi III klass\nKaimo Kuusk - diplomaat, Eesti suursaadik Ukrainas\nIndrek Saar - poliitik, kultuuritegelane\nRiigivapi V klass\nMargus Gering - diplomaat, Eesti saatkonna asejuht Ukrainas\nViktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits - poliitik, ajakirjanik\nValget\u00e4he III klass\nTiit Aleksejev - kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees\nTarmo Loodus - koolijuht, kutsehariduse edendaja\nUrve Raudm\u00e4e-Tauts - ooperilaulja\nValget\u00e4he IV klass\nRein Agur - lavastaja ja teatrikunsti edendaja\nRiin Alatalu - muinsuskaitse edendaja\nLiina Areng - k\u00fcberturvalisuse ja digiteenuste edendaja\nIvar Dembovski - ettev\u00f5tja\nMart Erik - metsandusettev\u00f5tja\nIvo Fridolin - biomeditsiinitehnika edendaja, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor\nKalle Hamburg - p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja\nOlaf Herman - SA Maarja K\u00fcla toetaja, ehitusettev\u00f5tja\nAllar Hint - Eesti tennise edendaja\nLarissa J\u00f5gi - andragoog, t\u00e4iskasvanuhariduse edendaja\nAnneli Kana - k\u00fclaliikumise edendaja\nKristjan Kangur - korvpallur\nRagnar Klavan - jalgpallur\nKalle Koov - ettev\u00f5tluse arendaja Saaremaal\nKaarel Kotkas -ettev\u00f5tja\nNata\u0161a Kot\u0161ergina - koolijuht, hariduselu edendaja Sillam\u00e4el\nTiiu Kull - botaanik, loodusturismi edendaja, Eesti Maa\u00fclikooli emeriitprofessor\nIngvar Kuusk - ettev\u00f5tja\nLuule K\u00f6sler - koolijuht, hariduselu edendaja Tallinnas\nJohanna-Maria Lehtme - Ukraina abistamise korraldaja\nArvo Leibur - kontsertmeister, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor\nViive Ligi - riigikohtunik\nEnn Listra - majandusteadlane\nToomas Luha\u00e4\u00e4r - Naissaare elu edendaja, advokaat\nAdo L\u00f5hmus - keskkonnapoliitika edendaja\nKristjan M\u00e4e - riigiametnik\nMatis M\u00e4eker - rahapesu t\u00f5kestamise edendaja\nHannes M\u00f6llits - riigiametnik\nAnder Ojandu - Ukraina abistaja, ettev\u00f5tja\nAndres Ojari - arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia professor\nJ\u00fcri Okas - arhitekt ja kunstnik\nMait Palts - ettev\u00f5tluse edendaja\nAndra P\u00e4rsim\u00e4gi - ringkonnakohtunik\nMeelis P\u00e4rtel - botaanik, Tartu \u00dclikooli professor\nAare Reintam - k\u00fcberturbe edendaja, Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6 arendaja\nRaivo Suviste - teleprodutsent\nRoomet S\u00f5rmus - p\u00f5llumajanduse edendaja\nJassi Zahharov - ooperilaulja\nKalev Tamm - filmiprodutsent, animafilmi arendaja\nKretel Tamm - prokur\u00f6r\nKaarel Tarand - ajakirjanik, \u00fchiskonnaelu edendaja\nTiina Tegelmann - kultuurielu edendaja J\u00f5gevamaal\nKristel Toming - prokur\u00f6r\nIlmar T\u00f5nisson - muusikaelu edendaja P\u00e4rnus\nTarmo Vahter - ajakirjanik\nMaarja Vaino - kultuurielu edendaja\nRaivo Vasnu - ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tluse edendaja Ida-Virumaal\nSiim Veski - geoloog, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor\nVeiko Veskim\u00e4e - ettev\u00f5tja, kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaal\nAndres Vosman - riigiametnik\nValget\u00e4he V klass\nEvi Aruj\u00e4rv - kultuurielu edendaja\nAili Avi - kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaal\nJulia Bali - ajakirjanik\nArved Breidaks - ajakirjanik\nIvan Buhalko - pol\u00fcgrafist\nJaan Elgula - muusik, raadioajakirjanik\nLarissa Gorbunova - iluv\u00f5imlemise treener\nHanna Kanep - k\u00f5rghariduse korraldaja\nMart Kangro - tantsukunsti edendaja\nAstrid Kannel - ajakirjanik\nElma Killing - rahvatantsu edendaja P\u00e4rnumaal\nJaagup Kippar - informaatika edendaja\nAna Kontor - erivajadustega laste hariduse edendaja\nToivo Kotov - orienteerumisspordi ja kohaliku elu edendaja Valgamaal\nVahur K\u00e4\u00e4rik - ettev\u00f5tja P\u00f5lvamaal\nNikolai Laanetu - zooloog, teaduse populariseerija\nAnne Lange - t\u00f5lkija, t\u00f5lkekultuuri arendaja\nAnu Lensment - Ukraina vabatahtlik abistaja, moekunstnik\nVassili Lillepuu - seto kultuuri edendaja\nHendrik Lindepuu - t\u00f5lkija, poola kirjanduse tutvustaja\nToomas Lunge - muusik\nJaak L\u00f5hmus - filmikriitik\nHeiki Meos - ehitusinsener\nKristi M\u00fchling - kandle\u00f5petaja ja -m\u00e4ngija\nLiisa Ojaveer - riigiametnik\nAleksandr Openko - Ida-Virumaa koduloo tutvustaja\nJanika Oras - rahvaluule- ja muusikateadlane\nMai Palo - raamatupoe pidaja Viljandis\nMarika Parv - p\u00f5llumajanduse edendaja V\u00f5rumaal\nErik Prozes - pressifotograaf\nJ\u00fcri Puidet - kutse\u00f5petaja P\u00e4rnus\nSiiri P\u00f5lluveer - ujumistreener\nJaan P\u00e4rn - ehtekunstnik\nMaire Raadik - keelekorraldaja ja keeleteadlane\nHelmut Raamat - kergej\u00f5ustikutreener\nAnne Raiste - ajakirjanik\nPeeter Randaru - kergej\u00f5ustikukohtunik\nJaana Ratas - Ukraina vabatahtlik abistaja\nValdo Rebane - rahvatantsu edendaja\nLeevi Reinaru - kohaliku elu edendaja L\u00e4\u00e4nemaal, vaimulik\nKaido Reivelt - f\u00fc\u00fcsika populariseerija\nKatre Riisalu - raamatukogunduse edendaja\nAnne Ruussaar - kunstiteadlane\nRaul-Stig R\u00e4sta - muusik\nK\u00fclliki Saldre - n\u00e4itleja\nHendrik Sal-Saller - muusik\nRein Sikk - ajakirjanik\nMart Siliksaar - sulgpallitreener\nKristi Soopalu - eesti keele \u00f5petaja\nArvo Suppi - ettev\u00f5tja P\u00e4rnus\nKristjan Svirgsden - teleoperaator\nOlga S\u00f6\u00f6t - raamatukoguhoidja Viljandimaal\nKarl Treffner - hariduselu toetaja\nIlmar Trull - luuletaja\nTambet Tuisk - n\u00e4itleja\nEda T\u00e4rk - spordielu edendaja Hiiumaal\nK\u00fclli T\u00fcli - helire\u017eiss\u00f6\u00f6r\nToivo Unt - muusik, Eesti d\u017e\u00e4ssi edendaja\nAino Villand - kauaaegne eesti keele \u00f5petaja\nValget\u00e4he medal\nRutt Kotke - koolibussi juht L\u00e4\u00e4ne-Virumaal\nAnne Saluneem - Tallinna Loomaaia talitaja\nEesti Punase Risti II klass\nKuno Tammearu - P\u00e4\u00e4steameti peadirektor\nEesti Punase Risti III klass\nNatan-Toomas Aro - laste s\u00fcdamekirurg\nAin Kaare - hematoloog\nAnne Kallaste - nakkushaiguste arst\nMall Lepiksoo - perearst L\u00e4\u00e4ne-Virumaal\nRegina Rooneem - onkoloog\nPilleriin Soodla - nakkushaiguste arst\nGert Teder - p\u00e4\u00e4steametnik\nLiis Toome - lastearst\nMirja Varik - hematoloog\nEesti Punase Risti IV klass\nNiina Jaagumets - erakorralise meditsiini \u00f5de\nK\u00fcllike Kaldoja - sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Tartumaal\nAndras Laugamets - erakorralise meditsiini edendaja\nPille M\u00e4rtin - nakkushaiguste arst\nTatjana Plahhova - vereteenistuse arendaja\nTiina Simson - lasteps\u00fchholoog\nAnu Susi - lasteps\u00fchhiaater\nHelgi Tammur - \u00e4mmaemand\nK\u00fclli Teder - proviisor\nKristiina Treial - kiusamisvaba kooli eestvedaja\nMart Vare - p\u00e4\u00e4steametnik\nEesti Punase Risti V klass\nMare Kangur - SOS Lastek\u00fcla pereema\nPriit Paabo - vereandja\nHendrik P\u00e4rnam\u00e4gi - vereandja\nTauri T\u00fcrkson - vereandja\nKaimo Vahter - vereandja\nKotkaristi III klass\nDarius Jauni\u0161kis - Eesti-Leedu julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja\nTarvo Kruup - politseiametnik, politseikolonelleitnant\nJohn V. Meyer III - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, kindralmajor\nVahur Murulaid - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonel\nAndris Sprivul - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelleitnant\nKotkaristi IV klass\nAgu Kipso - kaitsepolitseiametnik\nHannes Perk - politseiametnik, politseimajor\nKristjan Roots - kaitsepolitseiametnik\nIvar Sammal - tegevv\u00e4elane, major\nKotkaristi V klass\nRudolf Esper - demineerija\nPeeter Ilison - kaitseliitlane, nooremleitnant\nT\u00f5nu Janter - politseiametnik, politseikapten\n\u017danna Kre\u0161t\u0161enko - politseiametnik, politseikapten\nAndrus Sojone - politseiametnik, politseikapten\nKotkaristi kuldrist\nTanel Kallend - tegevv\u00e4elane, veebel\nMaarjamaa Risti II klass\nDonald John Bacon - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liige\nRub\u00e9n Marinelarena Gallego - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liige\nCharles Ernest Grassley - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide senaator\nAvril Danica Haines - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Luuredirektoraadi juht\nMaarjamaa Risti III klass\nPaul Michaelsson - Eesti-Rootsi koost\u00f6\u00f6 edendaja\nMaarjamaa Risti IV klass\nChristopher Colin MacLehose - kirjastaja, eesti kirjanduse tutvustaja Suurbritannias\nMaarjamaa Risti V klass\nAhti Esko K\u00e4rki - Eesti-Soome p\u00e4\u00e4stealase koost\u00f6\u00f6 edendaja\nPekka Linnainen - Eesti-Soome suhete edendaja"}
{"text":"Ukraina seadusandjad: kaitseministrit sel n\u00e4dalal ei vahetataKIIEV, 6. veebruar, AFP-BNS - Ukraina kaitseministri v\u00e4ljavahetamine, millest teatati n\u00e4dalavahetusel p\u00e4rast korruptsiooniskandaale, ei leia aset sel n\u00e4dalal, teatasid esmasp\u00e4eval parlamendiliikmed.\u00a0\n\"Ootame siseministeeriumi ja julgeolekuameti juhtide ametissenimetamist. Muudatused kaitsesektoris ei toimu sel n\u00e4dalal,\" \u00fctles president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i erakonna parlamendifraktsiooni juht David Arahhamia sotsiaalmeedias.\u00a0\nP\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul teatas\u00a0Arahhamia, et Oleksi Reznikovi asemel saab kaitseministriks s\u00f5jav\u00e4eluure \u00fclem K\u00f5r\u00f5lo Budanov ning Reznikov nimetatakse strateegilise t\u00f6\u00f6stuse ministriks.\nTeine presidendipartei parlamendiliige Mariana Bezugla kirjutas Facebookis, et sel n\u00e4dalal valitsuses muudatusi ei tehta, kuna valitsus hindab enne oodatavat Venemaa pealetungi riske.\u00a0\nReznikov, Budanov ega Zelensk\u00f5i ei ole muudatusi valitsuses kinnitanud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina seadusandjad: kaitseministrit sel n\u00e4dalal ei vahetataKIIEV, 6. veebruar, AFP-BNS - Ukraina kaitseministri v\u00e4ljavahetamine, millest teatati n\u00e4dalavahetusel p\u00e4rast korruptsiooniskandaale, ei leia aset sel n\u00e4dalal, teatasid esmasp\u00e4eval parlamendiliikmed.\u00a0\n\"Ootame siseministeeriumi ja julgeolekuameti juhtide ametissenimetamist. Muudatused kaitsesektoris ei toimu sel n\u00e4dalal,\" \u00fctles president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i erakonna parlamendifraktsiooni juht David Arahhamia sotsiaalmeedias.\u00a0\nP\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul teatas\u00a0Arahhamia, et Oleksi Reznikovi asemel saab kaitseministriks s\u00f5jav\u00e4eluure \u00fclem K\u00f5r\u00f5lo Budanov ning Reznikov nimetatakse strateegilise t\u00f6\u00f6stuse ministriks.\nTeine presidendipartei parlamendiliige Mariana Bezugla kirjutas Facebookis, et sel n\u00e4dalal valitsuses muudatusi ei tehta, kuna valitsus hindab enne oodatavat Venemaa pealetungi riske.\u00a0\nReznikov, Budanov ega Zelensk\u00f5i ei ole muudatusi valitsuses kinnitanud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"President tunnustab arste ja teisi tervishoiut\u00f6\u00f6tajaid teenetem\u00e4rgigaPresident Alar Karis tunnustab t\u00e4navu vabariigi aastap\u00e4eva eel riikliku teenetem\u00e4rgiga 167 inimest.Iseseisvusp\u00e4eva eel t\u00e4nab Eesti Vabariik oma teenetem\u00e4rkidega inimesi, kelle t\u00f6\u00f6 ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, s\u00f5bralikumaks ja hoolivamaks. Riigi teenetem\u00e4rgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele v\u00e4lisriikides nende p\u00fchendumuse, igap\u00e4evase visaduse, ka vapruse eest. Neid k\u00f5iki \u2013 erinevate elualade esindajaid \u2013 \u00fchendab sihikindlus kutset\u00f6\u00f6s v\u00f5i kogukondlikus tegevuses ning nende summa annab Eestile j\u00f5u ja sitkuse, teadmised ja ettev\u00f5tlikkuse, hoolimise ja t\u00e4helepanelikkuse.Eesti t\u00e4nab meditsiinit\u00f6\u00f6tajaid, kes meie inimeste tervise nimel p\u00e4evast p\u00e4eva vaeva n\u00e4evad, aga tegelevad samal ajal ka j\u00e4relkasvu koolitamise ja teadust\u00f6\u00f6ga.Teenetem\u00e4rgi saavad P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse kvaliteedijuht Tatjana Plahhova, kes on panustanud t\u00e4nap\u00e4evase vereteenistuse ja vabatahtliku doonorluse rajamisse; sama haigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku keemiaravi osakonna onkoloog-vanemarst Regina Rooneem, kes on olnud \u00fcks keemiaravi uuendaja; hematoloog-vanemarst Mirja Varik, kelle algatusel on alustatud t\u00f6\u00f6d veritsush\u00e4irete diagnostika ja raviga; ning erakorralise meditsiini keskuse \u00f5de Niina Jaagumets, kes alustas triaa\u017ei\u00f5dede s\u00fcsteemi loomist.Teenetem\u00e4rgi p\u00e4lvivad Tartu \u00dclikooli Kliinikumi hematoloogia ja luu\u00fcdi transplantatsiooni osakonna juhataja, vanemarst ja \u00f5ppej\u00f5ud Ain Kaare, kes tegeleb luu\u00fcdi ja vereloome t\u00fcvirakkude siirdamisega; kardiokirurgia osakonna laste s\u00fcdamekirurg, vanemarst ja \u00f5ppej\u00f5ud Natan-Toomas Aro, kes on aidanud elule ligi 2000 kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkega last; nakkushaiguste osakonna juhataja Anne Kallaste, kes juhib COVID-19 nakkushaiguste osakonna t\u00f6\u00f6d ja on pikaajalise COVID-19 immuunvastuse j\u00e4lgimisuuringu eestvedaja; infektsioonihaiguste arst-\u00f5ppej\u00f5ud ja Teadusn\u00f5ukoja liige Pilleriin Soodla ning ps\u00fchhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse lasteps\u00fchhiaater Anu Susi, kes on p\u00fchendunud autistlike laste aitamisele. \u00a0Teenetem\u00e4rgi saavad L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja, infektsioonhaiguste arst Pille M\u00e4rtin, kes on Eesti Infektsioonikontrolli \u00dchingu \u00fcks loojatest; Tallinna Lastehaigla vasts\u00fcndinute ja imikute osakonna juhataja, lastearst ja neonatoloog Liis Toome, kes p\u00fchendub enneaegsete laste ravile; Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets, kes on \u00f5petanud tuhandeid inimesi esmaabi andma; Kuressaare Haigla \u00e4mmaemand Helgi Tammur; Eesti \u00fche suurima nimistuga V\u00e4ike-Maarja perearst Mall Lepiksoo ning T\u00f5nism\u00e4e S\u00fcdameapteegi juhataja proviisor K\u00fclli Teder, kes panustas e-proviisori rakenduse loomisesse ning oli asendamatu nii COVID-19 kriisis kui ka Ukraina p\u00f5genike abistamisel.\u00a0Riiklike autasude andmine 2023. aastal:Riigivapi III klassKaimo Kuusk - diplomaat, Eesti suursaadik Ukrainas\u00a0Indrek Saar - poliitik, kultuuritegelaneRiigivapi V klassMargus Gering - diplomaat, Eesti saatkonna asejuht UkrainasViktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits - poliitik, ajakirjanik\u00a0Valget\u00e4he III klassTiit Aleksejev - kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimeesTarmo Loodus - koolijuht, kutsehariduse edendajaUrve Raudm\u00e4e-Tauts - ooperilauljaValget\u00e4he IV klassRein Agur\u00a0\u00a0 \u00a0- lavastaja ja teatrikunsti edendajaRiin Alatalu - muinsuskaitse edendajaLiina Areng - k\u00fcberturvalisuse ja digiteenuste edendaja\u00a0Ivar Dembovski - ettev\u00f5tjaMart Erik - metsandusettev\u00f5tjaIvo Fridolin - biomeditsiinitehnika edendaja, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professorKalle Hamburg - p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja\u00a0Olaf Herman - SA Maarja K\u00fcla toetaja, ehitusettev\u00f5tjaAllar Hint - Eesti tennise edendajaLarissa J\u00f5gi - andragoog, t\u00e4iskasvanuhariduse edendajaAnneli Kana - k\u00fclaliikumise edendajaKristjan Kangur - korvpallurRagnar Klavan - jalgpallurKalle Koov - ettev\u00f5tluse arendaja SaaremaalKaarel Kotkas -ettev\u00f5tjaNata\u0161a Kot\u0161ergina - koolijuht, hariduselu edendaja Sillam\u00e4elTiiu Kull - botaanik, loodusturismi edendaja, Eesti Maa\u00fclikooli emeriitprofessorIngvar Kuusk - ettev\u00f5tjaLuule K\u00f6sler - koolijuht, hariduselu edendaja TallinnasJohanna-Maria Lehtme - Ukraina abistamise korraldajaArvo Leibur - kontsertmeister, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorViive Ligi - riigikohtunikEnn Listra - majandusteadlaneToomas Luha\u00e4\u00e4r - Naissaare elu edendaja, advokaatAdo L\u00f5hmus - keskkonnapoliitika edendajaKristjan M\u00e4e - riigiametnikMatis M\u00e4eker - rahapesu t\u00f5kestamise edendajaHannes M\u00f6llits - riigiametnikAnder Ojandu - Ukraina abistaja, ettev\u00f5tjaAndres Ojari - arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia professorJ\u00fcri Okas - arhitekt ja kunstnikMait Palts - ettev\u00f5tluse edendajaAndra P\u00e4rsim\u00e4gi - ringkonnakohtunikMeelis P\u00e4rtel - botaanik, Tartu \u00dclikooli professorAare Reintam - k\u00fcberturbe edendaja, Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6 arendajaRaivo Suviste - teleprodutsentRoomet S\u00f5rmus - p\u00f5llumajanduse edendajaJassi Zahharov - ooperilauljaKalev Tamm - filmiprodutsent, animafilmi arendajaKretel Tamm - prokur\u00f6rKaarel Tarand - ajakirjanik, \u00fchiskonnaelu edendajaTiina Tegelmann - kultuurielu edendaja J\u00f5gevamaalKristel Toming - prokur\u00f6rIlmar T\u00f5nisson - muusikaelu edendaja P\u00e4rnusTarmo Vahter - ajakirjanikMaarja Vaino - kultuurielu edendajaRaivo Vasnu - ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tluse edendaja Ida-VirumaalSiim Veski - geoloog, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professorVeiko Veskim\u00e4e - ettev\u00f5tja, kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaalAndres Vosman - riigiametnikValget\u00e4he V klassEvi Aruj\u00e4rv - kultuurielu edendajaAili Avi - kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaalJulia Bali - ajakirjanikArved Breidaks - ajakirjanikIvan Buhalko - pol\u00fcgrafistJaan Elgula - muusik, raadioajakirjanikLarissa Gorbunova - iluv\u00f5imlemise treenerHanna Kanep - k\u00f5rghariduse korraldajaMart Kangro - tantsukunsti edendajaAstrid Kannel - ajakirjanikElma Killing - rahvatantsu edendaja P\u00e4rnumaalJaagup Kippar - informaatika edendajaAna Kontor - erivajadustega laste hariduse edendajaToivo Kotov - orienteerumisspordi ja kohaliku elu edendaja ValgamaalVahur K\u00e4\u00e4rik - ettev\u00f5tja P\u00f5lvamaalNikolai Laanetu - zooloog, teaduse populariseerijaAnne Lange - t\u00f5lkija, t\u00f5lkekultuuri arendajaAnu Lensment - Ukraina vabatahtlik abistaja, moekunstnikVassili Lillepuu - seto kultuuri edendajaHendrik Lindepuu - t\u00f5lkija, poola kirjanduse tutvustajaToomas Lunge - muusikJaak L\u00f5hmus - filmikriitikHeiki Meos - ehitusinsenerKristi M\u00fchling - kandle\u00f5petaja ja -m\u00e4ngijaLiisa Ojaveer - riigiametnikAleksandr Openko - Ida-Virumaa koduloo tutvustajaJanika Oras - rahvaluule- ja muusikateadlane\u00a0Mai Palo - raamatupoe pidaja ViljandisMarika Parv - p\u00f5llumajanduse edendaja V\u00f5rumaalErik Prozes - pressifotograafJ\u00fcri Puidet - kutse\u00f5petaja P\u00e4rnusSiiri P\u00f5lluveer - ujumistreenerJaan P\u00e4rn - ehtekunstnikMaire Raadik - keelekorraldaja \u00a0ja keeleteadlaneHelmut Raamat - kergej\u00f5ustikutreenerAnne Raiste - ajakirjanikPeeter Randaru - kergej\u00f5ustikukohtunikJaana Ratas - Ukraina vabatahtlik abistajaValdo Rebane - rahvatantsu edendajaLeevi Reinaru - kohaliku elu edendaja L\u00e4\u00e4nemaal, vaimulikKaido Reivelt - f\u00fc\u00fcsika populariseerijaKatre Riisalu - raamatukogunduse edendajaAnne Ruussaar - kunstiteadlaneRaul-Stig R\u00e4sta - muusikK\u00fclliki Saldre - n\u00e4itlejaHendrik Sal-Saller - muusikRein Sikk - ajakirjanikMart Siliksaar - sulgpallitreenerKristi Soopalu - eesti keele \u00f5petajaArvo Suppi - ettev\u00f5tja P\u00e4rnusKristjan Svirgsden - teleoperaatorOlga S\u00f6\u00f6t - raamatukoguhoidja ViljandimaalKarl Treffner - hariduselu toetajaIlmar Trull - luuletajaTambet Tuisk - n\u00e4itlejaEda T\u00e4rk - spordielu edendaja HiiumaalK\u00fclli T\u00fcli - helire\u017eiss\u00f6\u00f6rToivo Unt - muusik, Eesti d\u017e\u00e4ssi edendajaAino Villand - kauaaegne eesti keele \u00f5petajaValget\u00e4he medalRutt Kotke - koolibussi juht L\u00e4\u00e4ne-VirumaalAnne Saluneem - Tallinna Loomaaia talitajaEesti Punase Risti II klassKuno Tammearu - P\u00e4\u00e4steameti peadirektorEesti Punase Risti III klassNatan-Toomas Aro - laste s\u00fcdamekirurgAin Kaare - hematoloogAnne Kallaste - nakkushaiguste arstMall Lepiksoo - perearst L\u00e4\u00e4ne-VirumaalRegina Rooneem - onkoloogPilleriin Soodla - nakkushaiguste arstGert Teder - p\u00e4\u00e4steametnikLiis Toome - lastearstMirja Varik - hematoloogEesti Punase Risti IV klassNiina Jaagumets - erakorralise meditsiini \u00f5deK\u00fcllike Kaldoja - sotsiaalt\u00f6\u00f6taja TartumaalAndras Laugamets - erakorralise meditsiini edendaja\u00a0Pille M\u00e4rtin - nakkushaiguste arstTatjana Plahhova - vereteenistuse arendaja\u00a0Tiina Simson - lasteps\u00fchholoogAnu Susi - lasteps\u00fchhiaaterHelgi Tammur - \u00e4mmaemandK\u00fclli Teder - proviisor\u00a0Kristiina Treial - kiusamisvaba kooli eestvedajaMart Vare - p\u00e4\u00e4steametnikEesti Punase Risti V klassMare Kangur - SOS Lastek\u00fcla pereemaPriit Paabo - vereandjaHendrik P\u00e4rnam\u00e4gi - vereandjaTauri T\u00fcrkson - vereandjaKaimo Vahter - vereandjaKotkaristi III klassDarius Jauni\u0161kis - Eesti-Leedu julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja\u00a0Tarvo Kruup - politseiametnik, politseikolonelleitnantJohn V. Meyer III - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, kindralmajorVahur Murulaid - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelAndris Sprivul - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelleitnantKotkaristi IV klassAgu Kipso - kaitsepolitseiametnikHannes Perk - politseiametnik, politseimajorKristjan Roots - kaitsepolitseiametnikIvar Sammal - tegevv\u00e4elane, majorKotkaristi V klassRudolf Esper - demineerijaPeeter Ilison - kaitseliitlane, nooremleitnantT\u00f5nu Janter - politseiametnik, politseikapten\u017danna Kre\u0161t\u0161enko - politseiametnik, politseikaptenAndrus Sojone - politseiametnik, politseikaptenKotkaristi kuldrist\u00a0Tanel Kallend - tegevv\u00e4elane, veebelMaarjamaa Risti II klassDonald John Bacon - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liigeRub\u00e9n Marinelarena Gallego - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liigeCharles Ernest Grassley - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide senaatorAvril Danica Haines - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Luuredirektoraadi juhtMaarjamaa Risti III klassPaul Michaelsson - Eesti-Rootsi koost\u00f6\u00f6 edendajaMaarjamaa Risti IV klassChristopher Colin MacLehose - kirjastaja, eesti kirjanduse tutvustaja SuurbritanniasMaarjamaa Risti V klassAhti Esko K\u00e4rki - Eesti-Soome p\u00e4\u00e4stealase koost\u00f6\u00f6 edendajaPekka Linnainen - Eesti-Soome suhete edendaja"}
{"text":"10 t\u00f6\u00f6tavat nippi, kuidas vabaneda ukse taha ilmuvast t\u00fc\u00fctust poliitikustAvaldatud6 veebruar, 2023\nkategoorias Tarbija\nRiigikogu valimised on kuu aja p\u00e4rast ja see t\u00e4hendab seda, et poliitikud ei figureeri ainult sotsiaalmeedias v\u00f5i t\u00e4navareklaamidel, vaid ilmuvad ka inimeste uste taha. Selle vastu on rohtu.\nJagame teiega n\u00fc\u00fcd 10 t\u00f6\u00f6tavat nippi, kuidas k\u00e4ituda ukse taha ilmuva poliitikuga, kes tuleb sulle oma valimisjoga ajama ja kuidas temast edukalt vabaneda.\n1. Mineeri uks\nKui sa oled julge ja oma eesm\u00e4rgile \u00e4\u00e4rmiselt p\u00fchendunud (t\u00fc\u00fctust poliitikust vabanemine, toim), siis mineeri uks. Pluss on see, et sel viisil v\u00f5id vabaneda ka t\u00fc\u00fctust laenu k\u00fcsivast naabrimehest v\u00f5i k\u00fclla pressivatest sugulastest. V\u00e4ike miinus \u2013 ilmselt l\u00e4hed pikaks ajaks kinni. Kui sa seda ei soovi ehk oled pisut n\u00f5rgema n\u00e4rvikavaga, pane lihtsalt \u00fcles silt, et miiniv\u00e4li.\n2. Relvad\nSarnaselt ukse mineerimisega v\u00f5ib ka see v\u00e4ga t\u00f5hus olla. Ja suur boonus on, et v\u00f5ib-olla ei pea sa relva isegi kasutama, n\u00e4itad seda lihtsalt poliitikule ja silitad toru. N\u00f5rgeman\u00e4rvilised poliitikud peaksid selle peale kiirelt leebet t\u00f5mbama. Kui kasutad relva, siis mnjah, pead taaskord arvestama pisikese kinniistumisega.\n3. Labiilse n\u00e4rvikavaga koer v\u00f5i kass\nK\u00f5igepealt loomulikult pane v\u00e4lja vastavasisuline silt koos pildiga oma koerast v\u00f5i kassist, kellel suu vahutab. Osad ei julge selle peale kohe kindlasti tulla. Kui julgemad siiski tulevad, siis vabasta metslane ketist ja naudi vaatepilti. Kui sul on loomade vastu allergia v\u00f5i ei taha sa niisama loomi koju, pead arvestama sellega, et haugud ise ukse taga nagu hullunu ja h\u00fcppad peaga vastu ust.\n4. Anna pr\u00fcgi\u00e4mber k\u00e4tte\nV\u00e4ga efektiivne v\u00f5ib olla ka mittelaipadega l\u00f5ppev lahendus. N\u00e4iteks kui kuuled, et poliitik koputab ja n\u00e4ed ka uksesilmast, et keegi \u00f5hinap\u00f5hine broiler on pastakahunnikuga ukse taga, siis haara ruttu oma pr\u00fcgi\u00e4mber, ava uks, suru \u00e4mber talle k\u00e4tte ja \u00fctle, et ootad seda p\u00e4rast t\u00fchjendamist ukse taha tagasi.\n5. Tee n\u00e4gu veriseks\nKas siin on \u00fcldse vaja midagi lisada? Hoia alati v\u00e4ike purk vesiv\u00e4rve v\u00f5i ketsupit enda l\u00e4hedal ja ole valmis n\u00e4gu kokku m\u00e4kerdama, kui keegi koputab. Kui poliitik ei lase end verisel n\u00e4ol siiski segada, siis katkesta ta kohe ja \u00fctle, et sul on midagi pooleli.\n6. V\u00e4ida, et ka sina oled poliitik ja teed kampaaniat\nSelleks pole vaja teha midagi muud, kui osta koju posu pastakaid, kondoome v\u00f5i mingit muud pahna ja kui uksele ilmub poliitik, hakka talle kohe suruma oma v\u00e4ljam\u00f5eldud valimisnumbrit ja kampaaniat. Konkurendi juures ei viitsi \u00fckski poliitik passida ja edasi kuulata.\n7. Kutsu kohe sisse m\u00f6\u00f6blit t\u00f5stma\nNatuke sarnane pr\u00fcgi\u00e4mbriga, aga seekord n\u00f5uab poliitiku koju laskmist. \u00c4\u00e4rmiselt oluline on siinkohal haarata kohe initsiatiiv ja \u00f6elda, et \u201cohh, jumal t\u00e4natud, et te nii kiiresti j\u00f5udsite\u201d v\u00f5i siis \u201cno suurep\u00e4rane, et kolimisabi juba kohal on\u201d. \u00c4rge laske poliitikul s\u00f5nagi \u00f6elda, vaid juhatage ta kohe nurgadiivani \u00fche nurga v\u00f5i sektsioonikapi juurde ja k\u00e4skige otsast kinni haarata. T\u00f5stke m\u00f6\u00f6bli niikaua ringi, kuni poliitik ise minema imbub. Kui tegemist on siiski vintskema selliga, kes tahab t\u00f5stmise ajal ka r\u00e4\u00e4kida, siis \u00f6elge lihtsalt, et t\u00f6\u00f6d tehakse t\u00f6\u00f6 ajal ja juttu aetakse jutuajamise ajal.\n8. \u00dctle, et sa valisid ta juba \u00e4ra\nMis siis, et valimiste p\u00e4ev pole veel k\u00e4es. Mis siis, et e-valida veel ei saa. Vaadake poliitikule silma sisse ja kinnitage talle, et valisite ta juba \u00e4ra. Kui ta hakkab jahuma, et te ei tea tema valimisnumbritki v\u00f5i midagi sarnast, siis lihtsalt korrutage, et jah, jah, juba valitud ja et just tema oligi teie kandidaat.\n9. M\u00e4ngi Jehoova tunnistajat\nKui uksel k\u00f5lab poliitiku koputus ja sa ukse avad, m\u00e4ngi kohe, nagu oleksid hoopis sina poliitiku uksele koputanud. Loomulikult v\u00f5ta enne ukse avamist k\u00e4tte ka Vahitorn. Kui poliitik j\u00f5uab enne sind tere \u00f6elda, ole viisakas ja \u00fctle kohe ka tere vastu. Aga \u00e4ra j\u00e4\u00e4 niisama vahtima, vaid k\u00fcsi poliitikult koheselt, et kas ta on viimast suurt head uudist kuulnud meie p\u00e4\u00e4stja Jeesus Kristuse kohta? Ja siis naudi seda, kuidas poliitik kabuhirmus p\u00f5geneb.\n10. \u00dctle, et sa identifitseerid end korruptsioonina\nSee v\u00f5ib esmapilgul tunduda v\u00e4ga v\u00e4ga libe tee, sest paljudele poliitikutele just meeldibki korruptsiooniga tegeleda (ehk siis ka sinuga, toim), aga \u00e4ra karda. Jah, poliitikutele meeldib korruptsioon, aga nad kardavad seda s\u00f5na kui tuld, haistavad l\u00f5ksu ja p\u00f5genevad koheselt. Isegi kui nad s\u00fc\u00fctud on ja sellega tegelenud pole\/tegeleda ei kavatse.\nHead poliitikute enda koduuste tagant peletamist, kallid lugejad! Kui Sul, kallis lugeja, on m\u00f5ni nipp, kuidas t\u00fc\u00fctust poliitikust ukse tagant lahti saada, pane see julgelt loo alla kommentaaridesse!\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"President tunnustas teenetem\u00e4rgiga V\u00e4ike-Maarja perearsti ja Viru-Nigula bussijuhtiPerearst Mall Lepiksoo p\u00e4lvis Vabariigi Presidendilt teenetem\u00e4rgi.\nAutor: Ain Liiva\/Virumaa Teataja\/Scanpix\nPresident Alar Karis t\u00e4nab ja tunnustab iseseisvusp\u00e4eva eel riiklike teenetem\u00e4rkidega 167 inimest, kelle seas on ka mitmeid L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt.\nTeenetem\u00e4rgi p\u00e4lvis Eesti \u00fche suurima nimistuga V\u00e4ike-Maarja perearst Mall Lepiksoo ja Viru-Nigula vallas \u00fcle 30 aasta koolilapsi s\u00f5idutanud bussijuht Rutt Kotke.\nRiigikogu liige ning kultuuriedendaja Indrek Saar, rahapesu andmeb\u00fcroo juht Matis M\u00e4eker, ajakirjanik Rein Sikk, Ida prefekt Tarvo Kruup. Ettev\u00f5tjatest p\u00e4lvis tunnustuse n\u00e4iteks Viru-Nigula saeveski omanike hulka kuluv Ivar Dembovski.\n\u201eIseseisvusp\u00e4eva eel t\u00e4nab Eesti Vabariik oma teenetem\u00e4rkidega inimesi, kelle t\u00f6\u00f6 ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, s\u00f5bralikumaks ja hoolivamaks,\u201c kirjutas president Alar Karis riigi teenetem\u00e4rkide andmise otsuse eess\u00f5nas.\n\u201eRiigi teenetem\u00e4rgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele v\u00e4lisriikides nende p\u00fchendumuse, igap\u00e4evase visaduse, ka vapruse eest. Neid k\u00f5iki \u2013 erinevate elualade esindajaid \u2013 \u00fchendab sihikindlus kutset\u00f6\u00f6s v\u00f5i kogukondlikus tegevuses ning nende summa annab Eestile j\u00f5u ja sitkuse, teadmised ja ettev\u00f5tlikkuse, hoolimise ja t\u00e4helepanelikkuse,\u201c r\u00f5hutas riigipea.\nPresident Alar Karis annab teenetem\u00e4rgid \u00fcle 21. veebruaril.\nViru-Nigula valla koolibussijuht Rutt Kotke FOTO: Ain Liiva\/Virumaa Teataja\nAutor: Ain Liiva\/Virumaa Teataja\/Scanpix\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Ootamatu p\u00f6\u00f6re: Ukraina kaitseminister ei kavatse ametist lahkudaKuigi Ukrainas olid uudised, et korruptsiooniskandaali sattunud kaitseminister Oleksi Reznikov lahkub oma ametikohalt, \u00fctles minister ise, et ei kavatse kuhugi minna.\nReznikov \u00fctles Ukraina meediale, et president ega peaminister pole temaga r\u00e4\u00e4kinud.\nUkraina parlamendi valitseva erakonna fraktsiooni juht David Arahamia \u00fctles eile 5. veebruaril, et Reznikov j\u00e4tkab strateegilise t\u00f6\u00f6stuse ministrina.\nReznikov \u00fctles ka, et kui talle oleks seda ametikohta pakutud, oleks ta keeldunud, \u00f6eldes, et tal pole vastavat \u201eekspertiisi\u201d.\nReznikov refutes claim he was offered job as Minister for Strategic Industries.\nUkrainian Defense Minister Oleksiy Reznikov, expected to soon be dismissed by President Zelensky, told Fakty news that neither the president nor the prime minister had offered him the job. (1\/2)\n\u2014 The Kyiv Independent (@KyivIndependent) February 6, 2023"}
{"text":"Pettuse kunst: Kuidas Eesti online-kasiinod kasutavad m\u00e4ngijate m\u00f5jutamiseks disaini ja turundustOnline-kasiinod kasutavad erinevaid meetodeid, et hoida m\u00e4ngijaid oma m\u00e4ngude k\u00fcljes konksu all. Neid peeneid taktikaid kasutatakse erinevates vormides ja need on m\u00e4ngijatele m\u00e4rkamatud. Mis meelitab m\u00e4ngijaid online kasiinosse? Kuidas kasiinod end positsioneerivad, et meelitada oma kasutajatelt maksimaalset v\u00e4\u00e4rtust? Selles artiklis uuritakse, kuidas Eesti kasiinod kasutavad m\u00e4ngijate m\u00f5jutamiseks disaini ja turundustaktikaid. On vaieldamatu, et turundus ja disain on m\u00e4nginud olulist rolli online-kasiinode arengus. Siin on kirjas, kuidas turundus- ja disainitaktika m\u00f5jutab teid rohkem m\u00e4nge m\u00e4ngima Eesti online-kasiinodes.\u00a0\nPokkerim\u00e4rgid s\u00fclearvuti klaviatuuril ja ruletiratas.\nM\u00e4nguv\u00e4ljaku disain\nOn tavaline, et online kasiinod on m\u00e4nguv\u00e4ljaku kujundus, mis hoiab asjad l\u00f5busad ja vabad. See kujundus on tahtlik katse juhtida m\u00e4ngijate t\u00e4helepanu hasartm\u00e4ngude t\u00f5sidusest k\u00f5rvale. Online kasiinod kasutavad hasartm\u00e4ngukogemuse lihtsustamiseks multifilmitegelasi, m\u00e4ngulisi trikke ja lihtsaid m\u00e4ngumehhanisme. Lisaks sellele kohtaksid m\u00e4ngijad online-kasiinode kasutamisel ka vilkuvat valgust, neoonm\u00e4rke ja m\u00e4ngulisi helisid. Need trikid loovad tagasisideahela, mis hoiab m\u00e4ngureid kauem m\u00e4ngimas. Online-kasiinod kasutavad erineval m\u00e4\u00e4ral neid taktikaid, et hoida m\u00e4ngijad mugavalt ja stimuleeritult. Sageli veedavad m\u00e4ngijad nende peente kujundustaktikate t\u00f5ttu rohkem aega m\u00e4ngides, kui nad algselt planeerisid.\nV\u00e4rvips\u00fchholoogia\nV\u00e4rv m\u00e4ngib inimese ps\u00fchholoogias olulist rolli. Erinevad v\u00e4rvid m\u00f5jutavad meie aju ja v\u00f5ivad m\u00f5jutada inimesi sooritama erinevaid tegevusi. Eesti kasiinodes tavaliselt kasutatavad v\u00e4rvid on sinine, punane ja roheline, mis teadaolevalt m\u00f5jutavad m\u00e4ngijaid ps\u00fchholoogiliselt. M\u00e4ngijad on rohkem altid m\u00e4ngima ja kulutama rohkem kui tavaliselt, kui need v\u00e4rvid puuduvad. Seet\u00f5ttu on iga Eesti online-kasiinodes kasutatav v\u00e4rv hoolikalt valitud, et luua m\u00e4ngijatele parem kliendikogemus. Heledad ja s\u00e4ravad v\u00e4rvid on eelistatud igavamate ja igavamate v\u00e4rvide ees. Lisaks sellele kasutatakse m\u00e4ngijate v\u00f5itmisel v\u00e4rve koos v\u00e4lkuvate tuledega, et hoida m\u00e4ngijaid aktiivselt kaasatud.\nM\u00e4rgid ja \u017eetoonid\nRaha asemel kasutatakse hasartm\u00e4ngude m\u00e4ngimiseks \u017eetoneid ja \u017eetoone, et luua piletite sisse- ja v\u00e4ljamineku s\u00fcsteem (TITO). Kasiino \u017eetoonid tekitavad m\u00e4ngijates tunde, et nad ei m\u00e4ngi p\u00e4ris rahaga. Raha konverteerimine \u017eetoonideks muudab m\u00e4ngijate valmisolekut kulutada ja panustada m\u00e4ngudes rohkem. Need \u017eetoonid on loodud selleks, et aju ajutiselt hasartm\u00e4ngude m\u00e4ngimise ajal turvalisust trikitada. Sularaha f\u00fc\u00fcsilise kohaloleku eemaldamine muudab m\u00e4ngukeskkonna v\u00e4hem t\u00f5siseks ja meelelahutuslikumaks. N\u00e4ide kasiinom\u00e4ngust, mis kasutab seda taktikat, on pokker. M\u00e4ngijatele antakse pokkerit m\u00e4ngides \u017eetoone, selle asemel et m\u00e4ngida otse raha. See v\u00f5tab m\u00e4ngijatelt \u00e4ra raha kasutamise surve.\u00a0\nEripakkumised\nM\u00e4ngijatele antakse boonuseid ja eripakkumisi, et hoida neid erinevate kasiinom\u00e4ngudega seotud. Eesti online-kasiinod pakuvad eripakkumisi, sealhulgas sissemakseboonuseid, tasuta keerutusi, tervitusboonuseid, lojaalsusboonuseid ja sissemakseta boonuseid. Need eripakkumised toimivad katal\u00fcsaatorina, mis annab m\u00e4ngijatele vahendid oma v\u00f5itude suurendamiseks. See taktika m\u00e4ngib m\u00e4ngijate \"ahnusega\", sundides neid panustama rohkem raha, sest nad tahavad saada boonuseid. Need kampaaniad ja eripakkumised hoiavad m\u00e4ngijaid tagasi ja suurendavad kasiinodes m\u00e4ngitud m\u00e4ngude arvu. See on inimloomus, et haarata tasuta pakkumisi, ja online-kasiinod kasutavad seda \u00e4ra, et hoida m\u00e4ngijaid kaasatuna.\u00a0\nSotsiaalmeedia turundus\u00a0\nSotsiaalmeedia on suurim m\u00e4ngijate kogunemine, mis on online-kasiinodele k\u00e4ttesaadav. Atraktiivsed sotsiaalmeedia reklaamid ja kampaaniad meelitavad m\u00e4ngijaid kasiinodesse ja hoiavad neid seal. M\u00e4ngijate meelitamiseks ja hoidmiseks online-kasiinodes kasutatakse ka muid kanaleid, nagu e-turundus, SEO-optimeerimine ja partneriturundus. M\u00e4ngijad saavad v\u00e4rskendusi uute m\u00e4ngude kohta sotsiaalmeedias kontrollitud ettev\u00f5tte k\u00e4epidemete kaudu. Samuti saavad nad uuendusi otse oma telefonidesse e-posti teel, mis hoiab nad oma lemmik online-kasiinodele veelgi l\u00e4hemal. See pidev infovoog Eesti online-kasiinode ja m\u00e4ngijate vahel on veel \u00fcks viis, kuidas nad m\u00e4ngijaid m\u00f5jutavad.\u00a0\nM\u00e4ngu disain\nKasiinom\u00e4ngud on loodud selleks, et m\u00f5jutada m\u00e4ngijate k\u00e4itumist. Need m\u00e4ngud on varustatud m\u00e4ngumehhanismidega, mis tagavad, et m\u00e4ngijad j\u00e4tkavad m\u00e4ngude m\u00e4ngimist. Tavaline n\u00e4ide on see, kuidas oodatavad progressiivsed jackpot-v\u00f5idud kuvatakse kohtades, kus m\u00e4ngijad neid n\u00e4evad. M\u00f5te nii suurte summade v\u00f5itmisest innustab m\u00e4ngijaid m\u00e4ngima edasi teenindusautomaate, lootuses, et nad on \u00f5nnelik v\u00f5itja. M\u00e4ngude kirjat\u00fc\u00fcbid, v\u00e4rvid ja mehaanika on hoolikalt valitud, et m\u00e4ngijaid kaasata. Keerukus on eemaldatud ja kasutusele on v\u00f5etud lihtsamad protsessid, nagu automaatsed keerutused, et anda m\u00e4ngijatele v\u00e4hem tegevusi m\u00e4ngu kohta. Lisaks on m\u00e4ngud loodud nii, et need p\u00fc\u00fcaksid ja hoiaksid m\u00e4ngijate t\u00e4helepanu v\u00f5imalikult kaua.\nKokkuv\u00f5tteks\nOnline-kasiinod kasutavad erinevaid meetodeid, et m\u00f5jutada m\u00e4ngijate tegevust. Selles artiklis oleme uurinud m\u00f5ningaid k\u00f5ige levinumaid disaini- ja turundustaktikaid, mida Eesti online-kasiinod kasutavad m\u00e4ngijate kaasamiseks. Neid taktikaid on hea teada, et saaksite oma m\u00e4ngusessioone paremini juhtida ja m\u00e4nguharjumusi parandada. Loodame, et see artikkel aitab teil nende hasartm\u00e4ngutrendide kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikku teada saada."}
{"text":"Reformierakond sattus paanikasse ja taganes Nursipalust, nagu wagnerlased HersonistKaja Kallas on piisavalt taibukas inimene et aru saada: s\u00f5ita inimestest ja nende kodudest tankiga \u00fcle vahetult enne valimisi oli viga. Reformierakond otsustaski esmasp\u00e4eval j\u00e4tta kaitsev\u00e4e Nursipalu harjutusv\u00e4lja laiendamist puudutavad otsused riigikogu uuele koosseisule.\n\u201cArvestades, et riigikogu valimised on ukse ees ja v\u00f5imalikud seadusemuudatused vajavad p\u00f5hjalikumat anal\u00fc\u00fcsi, on m\u00f5istlik j\u00e4tta l\u00f5plikud otsused uuele riigikogule ning moodustatavale valitsusele. Samuti ei soovi ma, et enne valimisi saaks Nursipalust poliitilise vastandamise objekt, sest riigikaitse areng peab olema erakondade\u00fclene kokkulepe,\u201d kuulutas kaitseminister Hanno Pevkur kaitseministeeriumi pressiteate vahendusel.\nVaadake, mis juhtub v\u00f5imuahne inimesega siis, kui tema k\u00f5rge ametikoht ja hiigelpalk on ohus. Alles m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi polnud h\u00e4rra Pevkuril mingist \u201epoliitilisest vastandamisest\u201c aimugi, sest vastast ei n\u00e4htudki, k\u00e4idi ka \u201eEsimeses stuudios\u201c, kus esineti k\u00f5ueh\u00e4\u00e4lselt ja m\u00f5lema saatejuhi tulisel kaasaelamisel, kes kogu aeg katkestasid ja segasid Jaak Madisoni, n\u00e4itasid talle kogunisti \u201ekollast kaarti\u201c, nagu oleks tegemist mingi afroPaide jalgpalliklubi kohtuniku Andres-Johannes Trallakuusega.\nVaatamata aga kaitseministri j\u00f5hkrale n\u00e4hvavale v\u00e4itlusviisile ja Vene raha peal t\u00f5rksaks nuumatud Raimond Kaljulaidi tigedale kiljumisele, oli Jaak oma oponentidest peajagu (ja ka peaJaaku) \u00fcle.\nNii oravakonnale allutatud riigitelevisioonis kui ka kohtumisel V\u00f5rus peksasaanuna otsustati n\u00fc\u00fcd taganeda, et saaks p\u00e4rast valimisi juba kindlamalt r\u00fcnnata inimeste maakodusid nende elanikelt k\u00fcsimata.\nPeaminister Kaja Kallas \u00fctles, et Eesti olevat \u00f5igusriik ja toimida tuleb vastavalt seadustele. Kas ta tuli sellele j\u00e4reldusele p\u00e4rast seda, kui teda \u201er\u00fcnnati\u201c kohtumise ajal raevunud kohalike elanikega, v\u00f5i siis elukogenud isa poetas oma manitseva s\u00f5na vahele, ei saa me ilmselt teada. Et \u00e4kki tuli meelde, et \u00f5igusriigis on reformierakonna suhtes \u00fclemuslikke seadusi.\n\u201cJ\u00e4rgmine riigikogu saab juba arutada seadusemuudatusi, mida on riigikaitseliste alade laiendamiseks vaja. Tuleb l\u00e4bi m\u00f5elda k\u00f5ik pooled, sealhulgas kompensatsioon, et oleks k\u00f5igile arusaadav, mida ka vallad sellest saavad, mida inimesed sellest saavad. Et oleks tervikpilt, aga see n\u00f5uab paraku natuke rohkem ettevalmistamist kui ainult kolm kuud, mis riigikogul koos k\u00e4ia on j\u00e4\u00e4nud,\u201d v\u00e4itis Kaja Kallas, samas kui alles kolm p\u00e4eva tagasi \u00fctles kaitseminister intervjuus ERR-ile: Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku kiireks laiendamiseks v\u00f5iks veel selle riigikogu koosseisu ajal seadust muuta.\nS\u00e4h sulle tarku strateege ja silmapaistvaid riigijuhte. Ilmselgelt pandi seda tarkust juurde teatud koha kaudu, kuna pea ei tahtnud tarkust vastu v\u00f5tta. Et \u00e4kki muudavad omatahtsi seadust, inimesed l\u00e4hevad marru ja paari kuu p\u00e4rast j\u00e4lle muudetakse EKRE poolt inimlikumaks.\nH\u00e4vitavalt m\u00f5jus Kaja Kallase ja tema kaaslastele see, kui halvasti v\u00f5eti teda vastu V\u00f5rus ja milline rahvamass tuli see-eest kohtumisele \u201etulevase peaministriga\u201c Martin Helmega.\nUued Uudised teatavad: \u201eSee, mis toimus reedel EKRE esimehe\u00a0Martin Helme\u00a0tuuril V\u00f5ru kultuurikeskuses \u201eKannel\u201c, on raske s\u00f5nadesse panna. Inimesed \u2013 noored ja vanad, mehed ja naised \u2013 saabusid kohale juba tund enne s\u00fcndmuse algust, et endale istekoht kindlustada. Eesti h\u00fcmni laulmise ajaks oli maja puup\u00fcsti murelikke ja samas lootusrikkaid kagueestlasi t\u00e4is. K\u00f5ik kohad \u2013 nii saalis kui ka r\u00f5dul \u2013 olid h\u00f5ivatud, paljud inimesed kuulasid k\u00f5nesid seinte \u00e4\u00e4res p\u00fcsti seistes, kes saali ei mahtunud, j\u00e4lgis \u00fclekannet fuajees. Kokku oli majas umbes nelisada huvilist, k\u00f5ikidel lootus keerata rahvuskonservatiivide abil elu Eestis paremuse poole. \u201cMa olen siin nelik\u00fcmmend aastat elanud, aga mitte kunagi pole selles saalis nii palju rahvast olnud,\u201d \u00fctles \u00fcks kohalik elanik t\u00e4nulikult tuuri korraldajatele. Alles m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi k\u00e4is samas saalis reformierakondlasest peaminister\u00a0Kaja Kallas, k\u00e4is kaitseminister\u00a0Hanno Pevkur\u00a0ja saal oli poolt\u00fchi, sest mitte keegi enam ei usu ega usalda oma riigijuhte. Jutt k\u00e4ib m\u00f5istagi Nursipalust.\u201c\nKaitsev\u00e4e endine juhataja, Europarlamendi saadik Riho Terras kritiseeris Reformierakonna otsust, r\u00f5hutades harjutusala laienduse ajakriitilisust. \u201cKaitseminister Hanno Pevkuri kommentaar, et Nursipalu laiendamist puudutavad k\u00fcsimused tuleb l\u00fckata valimistej\u00e4rgsesse perioodi on julgeolekuolukorda arvestades t\u00e4iesti arusaamatu. Kaitseministri \u00fclesanne on koos kaitsev\u00e4e juhtkonnaga tagada Eesti riigi turvalisus ja julgeolek. See, et teema on ebamugav v\u00f5i p\u00f5hjustab eriarvamusi, ei saa olla ettek\u00e4\u00e4ndeks oluliste julgeolekuarutelude ja -projektide edasil\u00fckkamiseks. Harjutusala laiendamist on vaja! Inimestega, keda see laiendus puudutab, tuleb suhelda ning pakkuda neile kompensatsiooni ja muid leevendusmeetmeid. Kuid neid arutelusid ja otsuseid ei tohi edasi l\u00fckata!\u201d \u00fctles h\u00e4rra Terras oma pressiesindaja vahendusel (ERR).\n\u201cPoliitikute, peaministri, kaitseministri ja valitsuse \u00fclesanne on otsustada. Riiki tuleb juhtida ka valimiste-eelsel perioodil,\u201d lisas ta.\nReformierakonna \u201epoliitikud, peaminister, kaitseminister ja valitsus\u201c on kogu oma l\u00fchikese koalitsioonilise eksistentsi ajal j\u00f5udnud tekitada Eesti riigile ja inimestele korvamatut kahju, sest tegeletigi algusest peale tulevaste valimiste m\u00f5jutamisega enda kasuks, konkurentide mustamise\u00a0 ja oma inimeste m\u00e4\u00e4ramisega v\u00f5tmekohtadele.\nN\u00fc\u00fcd aga selgus, et moraalitu, arrogantne, j\u00f5hker ja empaatiav\u00f5imetu korrumpeerunud venestajast reformierakond kardab oma rahvast nagu tuld \u2013 et \u00e4kki nad oravate poolt ei h\u00e4\u00e4letagi.\nLoodetavasti ei h\u00e4\u00e4letagi.\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=LGMAtc97Woc\nIvan Makarov"}
{"text":"Anti Poolamets seljatas kohtus Andres Jaadla, kes polnud n\u00f5us, et teda korruptandiks nimetatiTartu ringkonnakohus otsustas t\u00e4na t\u00fchistada Viru maakohtu otsuse ja seega rahuldada EKRE poliitiku Anti Poolametsa apellatsioon. \u201eP\u00e4ttide kohta saab ka edaspidi nende karistatusest r\u00e4\u00e4kida, v\u00e4hemalt siis, kui on tegu avaliku elu tegelastega,\u201c kommenteeris otsust Poolamets, kelle peale kohalik poliitik Andres Jaadla oli kaevanud, sest Poolamets oli toonud v\u00e4lja tema varasema karistuse.\nMitmeid erakondi vahetanud Jaadla on endine Rakvere linnapea ja Rakvere linnavolikogu liige, kes kandideerib n\u00fc\u00fcd Keskerakonna nimekirjas Riigikokku.\nTartu ringkonnaohus otsustas t\u00fchistada Viru maakohtu 14. juuli 2022. a otsuse ja teha uus otsus, millega j\u00e4tta hagi rahuldamata, samas rahuldada apellatsioonkaebus ja j\u00e4tta menetluskulud m\u00f5lemas kohtuastmes Andres Jaadla kanda. Otsuse saab edasi kaevata Riigikohtusse.\nAndres Jaadla esitas 7. augustil 2021 Viru Maakohtule hagi Anti Poolametsa vastu mittevaralise kahju h\u00fcvitamiseks kohtu \u00f5iglasel \u00e4ran\u00e4gemisel. Hagiavalduse kohaselt kommenteeris Poolamets sotsiaalmeedias: \u201cRakvere endine linnapea m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest j\u00e4reldada?\u201d\nJaadla leidis, et tema isikuandmeid ei oleks tohtinud selles kontekstis avaldada, sest tema karistusandmed s\u00fc\u00fcteo kohta on karistusregistrist kustutatud ja nende uuesti avaldamine kahjustavat tema mainet.\nK\u00f5nesolev Jaadla kohta tehtud kohtuotsus (s\u00fc\u00fcdistus toimingupiirangu rikkumises), on tehtud 2012. aastal, kohtuotsuses kirjeldatud rikkumised on toime pandud novembris 2007 ja jaanuaris 2008.\nMaakohus rahuldas 14. juuli 2022. a otsusega hagi ning m\u00f5istis Poolametsalt Jaadla kasuks v\u00e4lja mittevaralise kahju h\u00fcvitise 3000 eurot.\nPoolamets esitas selle otsuse kohta apellatsiooni j\u00e4rgmise astme kohtusse, leides, et Jaadla kui avaliku elu tegelase varasemate karistusandmete avaldamiseks esines avalik huvi.\nKohus leidis, et Poolametsa poolt avaldatud info Jaadla s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istmise kohta korruptsioonikuritegudes on sisult \u00f5ige, samuti pole Poolamets andmete avaldamisel meedias lisanud sellele infole selliseid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, mida saaks pidada kohatuteks.\nKa ei n\u00e4htu asjast, et Jaadla jaoks oleks kaasnenud info avaldamisega raskeid tagaj\u00e4rgi.\nPoolamets viitas kohtu hinnangul asjakohaselt ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on karistatus k\u00fcll ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise v\u00f5i kustutamiseni, kuid karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seet\u00f5ttu p\u00fcsiva t\u00e4hendusega.\nErinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et \u00fchiskonna liikmeid eelduslikult huvitab sellise isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks ning kas selline isik on \u00f5ige seisma kohaliku omavalitsuse v\u00f5i mistahes organisatsiooni huvide eest\nAvaliku v\u00f5imu teostamisega seotud ametikohti taotledes peab Jaadla ringkonnakohtu hinnangul arvestama avalikkuse k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu ja enda poliitiliste rivaalide kriitikaga. Poolametsa poolt avaldatu on osa poliitilisest debatist.\nMaakohus on muuhulgas tuvastanud eba\u00f5igesti andmete avaldamise eesm\u00e4rgi, leidnud eba\u00f5igesti, et avalik huvi karistusandmete avaldamiseks puudus, sisustanud ajakirjanduslikku eesm\u00e4rki liialt kitsalt jne."}
{"text":"Suur osa aum\u00e4rgi saajatest t\u00f6\u00f6tab julgeoleku alalPresident Alar Karise eile allkirjastatud otsusega teenetem\u00e4rgi saanud 167 inimesest on suur osa seotud julgeolekuga, mis n\u00e4itab selle valdkonna kaalukust p\u00e4rast mullu veebruaris alanud Venemaa t\u00e4iemahulise Ukrainasse sissetungi algust.\nPresidendi kantselei p\u00f5hjendas teenetem\u00e4rgi kavaleride teeneid Eesti riigi ees t\u00e4pselt nii palju, kui vajalikuks pidas, ning julgeolekuvaldkonna erip\u00e4ra arvestades ei saagi neid teeneid v\u00e4ga p\u00f5hjalikult avada. Loomulikult ei ole k\u00f5ik julgeolekuga seotud inimeste teened seotud vaid aasta tagasi puhkenud suure s\u00f5jaga, teenetem\u00e4rkide saajate seas on ka mereohutuse ja noorte riskik\u00e4itumisega tegelevaid politseiametnikke ning aastate jooksul ennetustegevusele suurt r\u00f5hku pannud p\u00e4\u00e4steameti t\u00f6\u00f6tajaid.\nAum\u00e4rgi saajate seas on palju ameeriklasi\nTunnustuseks rahvusvahelise tiheda ja usaldusliku koost\u00f6\u00f6 eest saavad Kotkaristi III klassi teenetem\u00e4rgi Leedu kaitsepolitsei direktor ja Eesti-Leedu julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja Darius Jauni\u0161kis ning Eesti ja Ameerika \u00dchendriikide julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja kindralmajor John V. Meyer III.\n\nLeedu kaitsepolitsei direktor Darius Jauni\u0161kis sai president Alar Kariselt Kotkaristi III klassi teenetem\u00e4rgi.\nZygimantas Gedvila\n\nL\u00e4\u00e4nemaailma \u00fchtse ohutunnetuse loomise ja hoidmise eest p\u00e4lvib Maarjamaa Risti II klassi teenetem\u00e4rgi Ameerika \u00dchendriikide riikliku luuredirektoraadi juht Avril Haines, kes on esimene naine USA riikliku luurejuhi positsioonil. Ta asus sellele kohale p\u00e4rast president Joe Bideni ametisse astumist 2021. aasta alguses. Haines on endine Luure Keskagentuuri (CIA) asedirektor, president Barack Obama teisel ametiajal oli ta riikliku julgeolekun\u00f5uniku aset\u00e4itja.\n\nAmeerika \u00dchendriikide riikliku luuredirektoraadi juht Avril Haines sai l\u00e4\u00e4nemaailma \u00fchtse ohutunnetuse loomise eest Maarjamaa Risti II klassi teenetm\u00e4rgi.\nGian Ehrenzeller\/Ap\/Scanpix\n\nMaarjamaa Risti II klassi teenetm\u00e4rgi saavad ka Eesti ja Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendajad: Ameerika \u00dchendriikide Kongressi esindajatekoja liikmed Rub\u00e9n Gallego ja Donald Bacon ning senaator Charles Grassley.\nTeenetem\u00e4rke teenitakse v\u00e4lja Ukrainas\nRiigivapi teenetem\u00e4rgi saavad Eesti diplomaadid Kiievis. Suursaadik Kaimo Kuusk saab Riigivapi III klassi ja saatkonna asejuht Margus Gering Riigivapi V klassi teenetem\u00e4rgi.\n\nEesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk on veetnud Venemaa agressoriga s\u00f5divas riigis \u00e4reva aasta. President tunnustas teda Riigivapi III klassi teenetem\u00e4rgiga.\nMadis Veltman\n\nKotkaristi III klassi teenetem\u00e4rgi p\u00e4lvivad Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendajad kolonel Vahur Murulaid ja kolonelleitnant Andris Sprivul, kes j\u00e4tkasid Venemaa alustatud agressioonis\u00f5ja puhkedes teenistus\u00fclesannete t\u00e4itmist Eesti saatkonnas Kiievis. Murulaid oli mullu veebruaris ainus kaitseata\u0161ee, kes ei lahkunud Venemaa r\u00fcnnaku j\u00e4rel Kiievist, vaid j\u00e4tkas saatkonnas oma t\u00f6\u00f6d. Murulaid j\u00e4i Kiievisse ka siis, kui suursaadik Kaimo Kuusik ja osa saatkonnat\u00f6\u00f6tajatest j\u00e4tkasid ohutuse huvides t\u00f6\u00f6d Lvivis.\nPresident Karis tunnustas teenetem\u00e4rgiga ka kaitsev\u00e4elasi ning politsei- ja piirivalveametnikke, kelle teenistus aitab kindlamaks muuta Eesti sisemist ja v\u00e4limist rahu.\n\nP\u00e4\u00e4steameti lauaaegne juht Kuno Tammearu on muutnud ameti reageerivast asutusest ennetavaks, millega on s\u00e4\u00e4stetud arvukalt inimelusid.\nTeele Toova\n\nKotkaristi IV klassi teenetem\u00e4rgi saab major Ivar Sammal, kes on panustanud \u00f5huv\u00e4e koost\u00f6\u00f6sse teiste riigiasutustega. Kotkaristi kuldristi saab veebel Tanel Kallend, kes on nii Eestis kui ka paljudel v\u00e4lismissioonidel osaledes teinud kahjutuks sadu l\u00f5hkekehi ning panustanud kaitsev\u00e4e v\u00e4lja\u00f5ppesse, lahingvalmiduse t\u00f5stmisse ja Eesti siseturvalisuse tagamisse. Kotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi saab nooremleitnant Peeter Ilison, kes on pikaaegse kaitseliitlasena panustanud vabatahtliku riigikaitse arendamisse.\nKaris ei unustanud ka sisejulgeolekut ja ennetust\nKotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi saavad politseikapten \u017danna Kre\u0161t\u0161enko, kelle eestvedamisel algatati Saaremaal mereohutusprogramm \u00abMeri ja mina ka\u00bb, mis keskendub teismeliste riskik\u00e4itumise v\u00e4hendamisele ja teadlikkuse parandamisele, ning politseiametnik Andrus Sojone, kes on andnud oma panuse piirivalve arengusse.\nKotkaristi IV klassi teenetem\u00e4rgi saab politseimajor, eri\u00fcksuse K-komando juht Hannes Perk, Kotkaristi III klassi teenetem\u00e4rgi politseikolonelleitnant Tarvo Kruup, kes Ida prefektina juhib nii Virumaa turvalisuse kui ka Euroopa Liidu v\u00e4lispiiri kaitstuse hoidmist, ning Kotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi politseikapten T\u00f5nu Janter, kes on hinnatud politseitaktika ekspert.\nM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse eest Eesti julgeoleku tagamisse saavad Kotkaristi IV klassi teenetem\u00e4rgi kaitsepolitsei ametnikud Agu Kipso ja Kristjan Roots. Kotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi saab staa\u017eikas demineerija Rudolf Esper, kelle oskused on olnud abiks plahvatuste uurimisel ja kes on aidanud tagada k\u00f5rgete k\u00fclaliste turvalisust.\n\nPunase Risti III klassi teenetem\u00e4rgi kavaler, p\u00e4\u00e4steametnik Gert Teder on andnud suure panuse Eesti varingup\u00e4\u00e4stev\u00f5imekusse.\nStanislav Moshkov, \u00d5htuleht, Scanpix\n\nPunase Risti III klassi teenetem\u00e4rgi saab p\u00e4\u00e4steametnik Gert Teder, kes on panustanud Eesti varingup\u00e4\u00e4stev\u00f5imekuse loomisse ja osalenud rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdina humanitaarmissioonidel. Punase Risti II klassi teenetem\u00e4rgi saab p\u00e4\u00e4steameti kauaaegne peadirektor Kuno Tammearu, kelle juhtimisel on ametist kujunenud \u00f5nnetustele reageerivast asutusest ennetusega tegelev elanikkonnakaitse asutus. Punase Risti IV klassi teenetem\u00e4rgi saab presidendilt Tartu p\u00e4\u00e4stekomando meeskonnavanem Mart Vare.\n\nTunnustus k\u00f5ikidele Ukraina abistajatele\nJohanna-Maria Lehtme, Anu Lensment ja Jaana Ratas on tuntud kui innukad Ukraina abistajad, n\u00fc\u00fcd tunnustas president k\u00f5iki kolme Valget\u00e4he teenetem\u00e4rgiga.\nMT\u00dc Slava Ukraini juht Lehtme \u00fctles IV klassi teenetem\u00e4rgi saamisest kuuldes, et kahjuks tuleb see olukorra eest, mida keegi meist ei tahaks kunagi kogeda. \u00abAga teenetem\u00e4rk, nagu ka k\u00f5ik teised autasud, ei kuulu ainult mulle, vaid absoluutselt k\u00f5igile, kes on annetanud ja Ukrainat aidanud,\u00bb lisas ta.\nAnu Lensment ja Jaana Ratas korraldavad vabatahtlikuna juba pea terve aasta varjev\u00f5rkude kudumist Ukraina v\u00f5itlejatele. Nende ennastsalgav t\u00f6\u00f6 t\u00f5i n\u00fc\u00fcd m\u00f5lemale tunnustuse, nad p\u00e4lvisid Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi. \u00abSee aasta oli keeruline, aga ka h\u00e4sti arendav,\u00bb lausus erialalt moekunstnik Lensment. \u00abTeisalt tekkis eriline uus teadmine, kui palju on mu \u00fcmber neid, kes on v\u00f5imelised tegema suuri asju. Ma pole hetkekski m\u00f5elnud, et peaksin saama kelleltki t\u00e4nu, aga muidugi on see mulle v\u00e4ga oluline.\u00bb\nJaana Ratas omakorda leidis, et teenetem\u00e4rk on saadud liiga vara, sest s\u00f5da ei ole veel v\u00f5idetud ja ees ootavad rasked ajad. Loora-Elisabet Lomp\n\n\u00a0\n\nErik Prozes: see on k\u00f5ige k\u00f5rgem riiklik tunnustus, mille pressifotograaf saada v\u00f5ib\n\nEesti Vabariigi teenetem\u00e4rgi kavaler Erik Prozes.\u00a0\nEero Vabam\u00e4gi\nPresident Alar Karis tunnustab Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgiga Postimehe foto- ja videotoimetuse juhatajat Erik Prozest. Eriku s\u00f5nul oli tema reaktsioon uudisele samasugune nagu k\u00f5igil teistel ordenisaajatel esimestel hetkedel.\nMitu korda sa ise sellist \u00fcllatus\u00adintervjuud oled pidanud ette valmistama?\nM\u00f5ned korrad, kahjuks see emotsioon tuli v\u00e4lja, ma oleks v\u00f5inud ju olla natuke \u00fclbem.\nOled nii kaua fotograaf olnud; kui h\u00e4sti sul hetke tabamine v\u00e4lja tuleb, sest j\u00e4rgmise pildi tegemise ajal on juba hoopis teine hetk?\nSelle kordumatu hetke tabamine on see, mille poole me k\u00f5ik p\u00fc\u00fcdleme ja mida alati ei saavuta. Aga loomulikult p\u00fc\u00fcame alati saavutada just seda kordumatut hetke.\nTuleb sulle meelde m\u00f5ni olukord, kus sina oled saavutanud selle kordumatu hetke.\nEsimene asi, mis mulle kohe meelde tuleb, oli siis, kui Siim Kallas (RE) \u00fcritas saada tagasi peaministriks, langes intriigide ohvriks ja p\u00f5genes pettunult Br\u00fcsselisse. Tookord me koos Anneli Ammasega tormasime lennujaama ja saime teha Kallasega intervjuu l\u00e4bi piirdeaia. Sain temast ka pildid, kus piirdeaed on ees ja ta just tuleb oma mersust v\u00e4lja.\nKui palju on sul olnud olukordi, kus absoluutselt k\u00f5ik on n\u00e4ssu l\u00e4inud?\nOn [halbu olukordi] olnud k\u00fcll, kuid absoluutset n\u00e4ssuminekut fotoprojektidega polegi. Meelde tuleb paar otse\u00fclekannet pressikatelt, mis l\u00f5puks ei \u00f5nnestunudki.\nOn sul pilte, mille puhul vaatad, et need on head, aga olukord ise oli nii hull, et ei tahaks seda uuesti l\u00e4bi elada?\nNeid hetki on palju, alates n\u00e4iteks Bahmuti sillast, mis oli \u00f5hitud ja kus tsiviilelanikud k\u00e4isid kanistritega vett toomas, samal ajal kui pommid plahvatasid.\nMillal oma esimese pildi tegid?\nMinu esimene pilt ajalehes S\u00e4de ilmus 1984. v\u00f5i 1985. aastal. Ma olen juba 12. eluaastast teadnud, et minust saab pressifotograaf. Olengi kogu aeg ainult seda t\u00f6\u00f6d teinud. Juba koolivaheaegadel t\u00f6\u00f6tasin S\u00e4demes fotograafina.\nMe k\u00fcll teeme siin toimetuses koost\u00f6\u00f6d, aga oled sa vahel m\u00f5elnud, et pagan, nii head pildid said, aga vaata kui kehv lugu?\nP\u00e4ris nii ei ole ma kunagi m\u00f5elnud, k\u00fcll aga olen v\u00e4ga sageli m\u00f5elnud seda, et nii hea lugu, aga ei saanud head pildiainest, v\u00f5i siis on koost\u00f6\u00f6 ajakirjanikuga olnud puudulik, ei ole piisavalt planeerinud. Neid hetki tuleb v\u00f5ib-olla sagedamini ette.\nKui t\u00e4htis selline tunnustus sulle on? Me keegi ei t\u00f6\u00f6ta ju selle nimel, aga ilmselt ei saa keegi ka \u00f6elda, et see pole talle oluline.\nSee on ju k\u00f5ige k\u00f5rgem riiklik tunnustus, mida \u00fcks pressifotograaf \u00fcldse v\u00f5ib p\u00e4lvida, loomulikult on see v\u00e4ga t\u00e4htis. See on ikka v\u00e4ga t\u00e4htis. Ulla L\u00e4nts\n\n\u00a0\n\n\n\u00d5pilaselt \u00f5petajale: olete au igati v\u00e4lja teeninud\n\nPresident tunnustas muusikapedagoog Ilmar T\u00f5nissoni teenetem\u00e4rgiga.\n\n\u00a0\nAnts Liigus\n\u00d5petaja Ilmar T\u00f5nisson oli kunagi P\u00e4rnu-Jaagupis minu teejuht klarneti ja fl\u00f6\u00f6di \u00f5ppimisel. Viimati suhtlesin temaga aastaid tagasi, nii et n\u00fc\u00fcd oli vaja end telefonik\u00f5neks veidi ette valmistada.\n\u00abTere, \u00f5petaja Ilmar! Mina olin kunagi teie \u00f5pilane. Georgi.\u00bb\n\u00abJaa\u2026 Oot, kuidas teie nimi oligi?\u00bb\n\u00abG-e-o-r-g-i B-e-l-t-a-d-z-e.\u00bb\n\u00abJaa. Ja-jaa!\u00bb kostab h\u00e4\u00e4les \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5m.\n\u00abSoovin teid \u00f5nnitleda \u2013 vabariigi president on otsustanud anda teile teenetem\u00e4rgi P\u00e4rnu muusikaelu edendamise eest.\u00bb\n\u00d5petaja Ilmar on liigutatud: \u00abMa olen ju juba \u00fcle 87. Ja siis kui [sellises eas] niimoodi r\u00f5\u00f5mu tehakse... V\u00e4ga t\u00e4nan!\u00bb\nOn lausa h\u00e4mmastav, kuidas \u00fcks muusikapedagoog v\u00f5is juhendatava jubedat m\u00e4ngu kuuldes nii rahulikuks j\u00e4\u00e4da. Ta ise m\u00e4ngis vanasti suupilli ka. Kutsus ellu P\u00e4rnu suupilliklubi, andis v\u00e4lja Eesti esimese suupilli\u00f5piku ja m\u00e4ngis sisse m\u00f5ned plaadid.\nVestluse l\u00f5puks k\u00fcsib \u00f5petaja Ilmar, kas ta peab ise teenetem\u00e4rgile j\u00e4rele minema. \u00abAga j\u00e4rsku tuleb president ise mind siia vaatama?\u00bb\nH\u00e4rra president, kui v\u00f5imalik, siis palun teid. Georgi Beltadze\n\n\nArved Breidaks: ajakirjanikut\u00f6\u00f6 on \u00a030 aastaga tundmatuseni muutunud\n\nL\u00f5una-Eesti Postimehe parimaks ajakirjanikuks on Arved Breidaks tunnistatud kahel aastal j\u00e4rjest.\u00a0\nArvo Meeks\/L\u00f5una-eesti Postimees\nPresidendilt Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi p\u00e4lvinud L\u00f5una-Eesti Postimehe reporter Arved Breidaks vastas kolleegi k\u00fcsimusele, mis tundmused k\u00f5rge tunnustuse puhul valdavad, soovitusega: \u00abPane siis kirja \u2013 pikk paus. Ega mulle meeldi intervjuusid anda ja \u00f5nneks pole pidanud seda eriti ka tegema.\u00bb\nAjakirjanikuna on Breidaks t\u00f6\u00f6tanud peaaegu 30 aastat. V\u00f5ru lehte l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le juulis 1993; siis kandis see veel V\u00f5ru Teataja nime, saades kaks aastat hiljem V\u00f5rumaa Teatajaks.\n\u00abAlustasin suvereporterina ja j\u00e4in sinna 17 aastaks. 2010\u20132013 olin vabakutseline. J\u00e4rgnes portaali L\u00f5unaeestlane aeg, mille ma asutasin ja ka \u00fcks omanikest olin. 2017. aastal olin kuu aega Valgamaalases ning p\u00e4rast L\u00f5una-Eesti Postimehe asutamist t\u00f6\u00f6tan seal,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Breidaks.\nKuidas on ajakirjandus ja ta enda t\u00f6\u00f6meetodid 30 aasta jooksul muutunud? \u00abOma esimest lugu l\u00e4ksin tegema, kui V\u00f5ru p\u00e4\u00e4steamet sai kas Rootsist v\u00f5i Soomest humanitaarabina tulet\u00f5rjeauto. Sinna s\u00f5itsin jalgrattaga, kaasas vihik ja pastakas. Algul kirjutasin oma lood lausa k\u00e4sitsi, isegi tr\u00fckimasinat polnud. N\u00fc\u00fcd s\u00f5idan autoga ja mul on diktofon telefonis, lisaks fotoaparaat, videokaamera, statiiv, k\u00f5rvaklapid ja mikrofon. Eks see k\u00f5ik v\u00f5tabki \u00fche ajakirjaniku elumuutuse kokku.\u00bb\nBreidaks nentis, et \u00fcksinda saab k\u00fcll kiiresti edasi liikuda, aga et kuhugi v\u00e4lja j\u00f5uda, peab liikuma koos. \u00abSeet\u00f5ttu olen v\u00e4ga t\u00e4nulik meie toimetusele. Kui sul pole head lehte \u00fcmber ja h\u00e4id kolleege, kellega lehte teha, ei j\u00f5ua sa kuhugi.\u00bb\nAga nii nagu 30 aasta eest, peab \u00fche maakonna- v\u00f5i siis piirkondliku lehe ajakirjanik Breidaksi t\u00f5demusel suutma kirjutada peaaegu k\u00f5igest. \u00abN\u00fc\u00fcd peab lisaks hakkama saama igas meediumis \u2013 nii paberlehes kui ka fotosid ja videoid tehes. T\u00f6\u00f6 ise on aga sama, ikka pead minema kohale ja k\u00fcsima, mis juhtus.\u00bb Mati M\u00e4\u00e4rits\/L\u00f5una-Eesti Postimees\n\u00a0\n\n\nKristiina Treial v\u00f5itleb koolikiusamisega\n\nSA Kiusamisvaba Kooli eestvedaja Kristiina Treial p\u00e4lvis presidendilt teenetem\u00e4rgi.\n\n\u00a0\nAnts Liigus\nSA Kiusamisvaba Kool asutaja ja eestvedaja, ps\u00fchholoog Kristiina Treial on k\u00fcmme aastat levitanud koolides kiusamise ennetamise ja v\u00e4hendamise programmi KIVA.\n\u00abIgal kevadel uurime meie KIVA-koolides, kuidas lastel l\u00e4heb,\u00bb lausus Treial. \u00abNeis koolides v\u00e4heneb kiusamine juba esimesel \u00f5ppeaastal ja see ongi meie t\u00f6\u00f6 tulemus.\u00bb KIVA programmiga liitunud koole on juba 113.\nTreial nentis, et iga\u00fchel on vaja tunda end olulisena ja kuuluda m\u00f5nda r\u00fchma, sest muidu v\u00f5ib ta hakata tunnustust taotlema kohatul viisil. \u00abTeine asi on see, kui sallivad me \u00fchiskonnas oleme. Sallivuse v\u00e4hesust endast erinevate suhtes seostatakse ka kiusamisega,\u00bb mainis ta.\nTreiali s\u00f5nul on ees veel palju t\u00f6\u00f6d, aga presidendi tunnustus annab talle hoogu juurde. Aimar Altosaar\n\n\nKlavan hindab teenetem\u00e4rki spordiautasudest k\u00f5rgemalt\n\nRagnar Klavan.\n\n\u00a0\nSander Ilvest\nEesti k\u00f5igi aegade parimate hulka kuuluv jalgpallur Ragnar Klavan sai presidendilt Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi.\n\u00abEesti on olnud mulle alati k\u00f5ige t\u00e4htsam koht,\u00bb lausus Klavan, kes esimese eestlasena m\u00e4nginud kolmes Euroopa tippliigas: Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias. \u00abSuur au on saada presidendilt teenetem\u00e4rk, aga tunnustused pole mulle kunagi k\u00f5ige t\u00e4htsamad olnud. Kui sa teed oma asja h\u00e4sti, hingega ja \u00f5igetel eesm\u00e4rkidel, siis tunnustus tuleb automaatselt juurde,\u00bb lausas ta ja viskas nalja, et \u00e4kki andis president m\u00e4rku, et on aeg karj\u00e4\u00e4r l\u00f5petada.\nSeda, kas vutitee veel j\u00e4tkub, Klavan \u00f6elda ei tihanud: \u00abSee vastus j\u00e4\u00e4b praegu sama \u00fcmmarguseks kui pall!\u00bb Karl Juhkami\n\n\nKauaaegne raamatupoepidaja Mai Palo sai ootamatu uudise\n\nMai Palo Viljandi antikvariaadis.\n\u00a0\nElmo Riig\n47 aastat Viljandis raamatupoodi pidanud ja n\u00fc\u00fcd raamatum\u00fc\u00fcjana toimetaval 82-aastasel Mai Palol oli hea meel, et ta istus sel hetkel, kui talle teatati Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi saamisest.\n1961. aastal sattus Palo juhuslikult raamatute juurde ja j\u00e4igi sinna. Viljandi toonasel raamatupoel S\u00f5prus, mida ta aastak\u00fcmneid juhatas, oli sisuliselt kaks osa: uued raamatud ja \u00fcle Eesti kuulus antikvariaat. 2002. aastast oli Palo Lossi t\u00e4nava poes ise ettev\u00f5tja ja m\u00fc\u00fcja, kuni pani ette, et Raamatukoi v\u00f5iks Viljandis \u00e4ri \u00fcle v\u00f5tta. Ettev\u00f5te tegigi seda \u2013 ja kutsus Palo m\u00fc\u00fcjaks. N\u00fc\u00fcd saab ta endiselt olla raamatute keskel, aga ilma poepidamisega kaasnevate muredeta. Marko Suurm\u00e4gi, Sakala\n\n\nEesti Vabariigi teenetem\u00e4rgi saajad\nRiigivapi III klass\n\n\tKaimo Kuusk \u2013 diplomaat, Eesti suursaadik Ukrainas\n\tIndrek Saar \u2013 poliitik, kultuuritegelane\n\nRiigivapi V klass\n\n\n\tMargus Gering \u2013 diplomaat, Eesti saatkonna asejuht Ukrainas\n\tViktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits \u2013 poliitik, ajakirjanik\n\nValget\u00e4he III klass\n\n\n\tTiit Aleksejev \u2013 kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees\n\tTarmo Loodus \u2013 koolijuht, kutsehariduse edendaja\n\tUrve Raudm\u00e4e-Tauts \u2013 ooperilaulja\n\nValget\u00e4he IV klass\n\n\n\tRein Agur \u2013 lavastaja ja teatrikunsti edendaja\n\tRiin Alatalu \u2013 muinsuskaitse edendaja\n\tLiina Areng \u2013 k\u00fcberturvalisuse ja digiteenuste edendaja\n\tIvar Dembovski \u2013 ettev\u00f5tja\n\tMart Erik \u2013 metsandusettev\u00f5tja\n\tIvo Fridolin \u2013 biomeditsiinitehnika edendaja, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor\n\tKalle Hamburg \u2013 p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja\n\tOlaf Herman \u2013 SA Maarja K\u00fcla toetaja, ehitusettev\u00f5tja\n\tAllar Hint \u2013 Eesti tennise edendaja\n\tLarissa J\u00f5gi \u2013 andragoog, t\u00e4iskasvanuhariduse edendaja\n\tAnneli Kana \u2013 k\u00fclaliikumise edendaja\n\tKristjan Kangur \u2013 korvpallur\n\tRagnar Klavan \u2013 jalgpallur\n\tKalle Koov \u2013 ettev\u00f5tluse arendaja Saaremaal\n\tKaarel Kotkas \u2013 ettev\u00f5tja\n\tNata\u0161a Kot\u0161ergina \u2013 koolijuht, hariduselu edendaja Sillam\u00e4el\n\tTiiu Kull \u2013 botaanik, loodusturismi edendaja, Eesti Maa\u00fclikooli emeriitprofessor\n\tIngvar Kuusk \u2013 ettev\u00f5tja\n\tLuule K\u00f6sler \u2013 koolijuht, hariduselu edendaja Tallinnas\n\tJohanna-Maria Lehtme \u2013 Ukraina abistamise korraldaja\n\tArvo Leibur \u2013 kontsertmeister, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor\n\tViive Ligi \u2013 riigikohtunik\n\tEnn Listra \u2013 majandusteadlane\n\tToomas Luha\u00e4\u00e4r \u2013 Naissaare elu edendaja, advokaat\n\tAdo L\u00f5hmus \u2013 keskkonnapoliitika edendaja\n\tKristjan M\u00e4e \u2013 riigiametnik\n\tMatis M\u00e4eker \u2013 rahapesu t\u00f5kestamise edendaja\n\tHannes M\u00f6llits \u2013 riigiametnik\n\tAnder Ojandu \u2013 Ukraina abistaja, ettev\u00f5tja\n\tAndres Ojari \u2013 arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia professor\n\tJ\u00fcri Okas \u2013 arhitekt ja kunstnik\n\tMait Palts \u2013 ettev\u00f5tluse edendaja\n\tAndra P\u00e4rsim\u00e4gi \u2013 ringkonnakohtunik\n\tMeelis P\u00e4rtel \u2013 botaanik, Tartu \u00dclikooli professor\n\tAare Reintam \u2013 k\u00fcberturbe edendaja, Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6 arendaja\n\tRaivo Suviste \u2013 teleprodutsent\n\tRoomet S\u00f5rmus \u2013 p\u00f5llumajanduse edendaja\n\tJassi Zahharov \u2013 ooperilaulja\n\tKalev Tamm \u2013 filmiprodutsent, animafilmi arendaja\n\tKretel Tamm \u2013 prokur\u00f6r\n\tKaarel Tarand \u2013 ajakirjanik, \u00fchiskonnaelu edendaja\n\tTiina Tegelmann \u2013 kultuurielu edendaja J\u00f5gevamaal\n\tKristel Toming \u2013 prokur\u00f6r\n\tIlmar T\u00f5nisson \u2013 muusikaelu edendaja P\u00e4rnus\n\tTarmo Vahter \u2013 ajakirjanik\n\tMaarja Vaino \u2013 kultuurielu edendaja\n\tRaivo Vasnu \u2013 ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tluse edendaja Ida-Virumaal\n\tSiim Veski \u2013 geoloog, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor\n\tVeiko Veskim\u00e4e \u2013 ettev\u00f5tja, kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaal\n\tAndres Vosman \u2013 riigiametnik\n\nValget\u00e4he V klass\n\n\n\tEvi Aruj\u00e4rv \u2013 kultuurielu edendaja\n\tAili Avi \u2013 kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaal\n\tJulia Bali \u2013 ajakirjanik\n\tArved Breidaks \u2013 ajakirjanik\n\tIvan Buhalko \u2013 pol\u00fcgrafist\n\tJaan Elgula \u2013 muusik, raadioajakirjanik\n\tLarissa Gorbunova \u2013 iluv\u00f5imlemise treener\n\tHanna Kanep \u2013 k\u00f5rghariduse korraldaja\n\tMart Kangro \u2013 tantsukunsti edendaja\n\tAstrid Kannel \u2013 ajakirjanik\n\tElma Killing \u2013 rahvatantsu edendaja P\u00e4rnumaal\n\tJaagup Kippar \u2013 informaatika edendaja\n\tAna Kontor \u2013 erivajadustega laste hariduse edendaja\n\tToivo Kotov \u2013 orienteerumisspordi ja kohaliku elu edendaja Valgamaal\n\tVahur K\u00e4\u00e4rik \u2013 ettev\u00f5tja P\u00f5lvamaal\n\tNikolai Laanetu \u2013 zooloog, teaduse populariseerija\n\tAnne Lange \u2013 t\u00f5lkija, t\u00f5lkekultuuri arendaja\n\tAnu Lensment \u2013 Ukraina vabatahtlik abistaja, moekunstnik\n\tVassili Lillepuu \u2013 seto kultuuri edendaja\n\tHendrik Lindepuu \u2013 t\u00f5lkija, poola kirjanduse tutvustaja\n\tToomas Lunge \u2013 muusik\n\tJaak L\u00f5hmus \u2013 filmikriitik\n\tHeiki Meos \u2013 ehitusinsener\n\tKristi M\u00fchling \u2013 kandle\u00f5petaja ja -m\u00e4ngija\n\tLiisa Ojaveer \u2013 riigiametnik\n\tAleksandr Openko \u2013 Ida-Virumaa koduloo tutvustaja\n\tJanika Oras \u2013 rahvaluule- ja muusikateadlane\n\tMai Palo \u2013 raamatupoe pidaja Viljandis\n\tMarika Parv \u2013 p\u00f5llumajanduse edendaja V\u00f5rumaal\n\tErik Prozes \u2013 pressifotograaf\n\tJ\u00fcri Puidet \u2013 kutse\u00f5petaja P\u00e4rnus\n\tSiiri P\u00f5lluveer \u2013 ujumistreener\n\tJaan P\u00e4rn \u2013 ehtekunstnik\n\tMaire Raadik \u2013 keelekorraldaja ja -teadlane\n\tHelmut Raamat \u2013 kergej\u00f5ustikutreener\n\tAnne Raiste \u2013 ajakirjanik\n\tPeeter Randaru \u2013 kergej\u00f5ustikukohtunik\n\tJaana Ratas \u2013 Ukraina vabatahtlik abistaja\n\tValdo Rebane \u2013 rahvatantsu edendaja\n\tLeevi Reinaru \u2013 kohaliku elu edendaja L\u00e4\u00e4nemaal, vaimulik\n\tKaido Reivelt \u2013 f\u00fc\u00fcsika populariseerija\n\tKatre Riisalu \u2013 raamatukogunduse edendaja\n\tAnne Ruussaar \u2013 kunstiteadlane\n\tRaul-Stig R\u00e4sta \u2013 muusik\n\tK\u00fclliki Saldre \u2013 n\u00e4itleja\n\tHendrik Sal-Saller \u2013 muusik\n\tRein Sikk \u2013 ajakirjanik\n\tMart Siliksaar \u2013 sulgpallitreener\n\tKristi Soopalu \u2013 eesti keele \u00f5petaja\n\tArvo Suppi \u2013 ettev\u00f5tja P\u00e4rnus\n\tKristjan Svirgsden \u2013 teleoperaator\n\tOlga S\u00f6\u00f6t \u2013 raamatukoguhoidja Viljandimaal\n\tKarl Treffner \u2013 hariduselu toetaja\n\tIlmar Trull \u2013 luuletaja\n\tTambet Tuisk \u2013 n\u00e4itleja\n\tEda T\u00e4rk \u2013 spordielu edendaja Hiiumaal\n\tK\u00fclli T\u00fcli \u2013 helire\u017eiss\u00f6\u00f6r\n\tToivo Unt \u2013 muusik, Eesti d\u017e\u00e4ssi edendaja\n\tAino Villand \u2013 kauaaegne eesti keele \u00f5petaja\n\tValget\u00e4he medal\n\tRutt Kotke \u2013 koolibussi juht L\u00e4\u00e4ne-Virumaal\n\tAnne Saluneem \u2013 Tallinna Loomaaia talitaja\n\tEesti Punase Risti II klass\n\tKuno Tammearu \u2013 p\u00e4\u00e4steameti peadirektor\n\tEesti Punase Risti III klass\n\tNatan-Toomas Aro \u2013 laste s\u00fcdamekirurg\n\tAin Kaare \u2013 hematoloog\n\tAnne Kallaste \u2013 nakkushaiguste arst\n\tMall Lepiksoo \u2013 perearst L\u00e4\u00e4ne-Virumaal\n\tRegina Rooneem \u2013 onkoloog\n\tPilleriin Soodla \u2013 nakkushaiguste arst\n\tGert Teder \u2013 p\u00e4\u00e4steametnik\n\tLiis Toome \u2013 lastearst\n\tMirja Varik \u2013 hematoloog\n\nEesti Punase Risti IV klass\n\n\n\tNiina Jaagumets \u2013 erakorralise meditsiini \u00f5de\n\tK\u00fcllike Kaldoja \u2013 sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Tartumaal\n\tAndras Laugamets \u2013 erakorralise meditsiini edendaja\n\tPille M\u00e4rtin \u2013 nakkushaiguste arst\n\tTatjana Plahhova \u2013 vereteenistuse arendaja\n\tTiina Simson \u2013 lasteps\u00fchholoog\n\tAnu Susi \u2013 lasteps\u00fchhiaater\n\tHelgi Tammur \u2013 \u00e4mmaemand\n\tK\u00fclli Teder \u2013 proviisor\n\tKristiina Treial \u2013 kiusamisvaba kooli eestvedaja\n\tMart Vare \u2013 p\u00e4\u00e4steametnik\n\nEesti Punase Risti V klass\n\n\n\tMare Kangur \u2013 SOS Lastek\u00fcla pereema\n\tPriit Paabo \u2013 vereandja\n\tHendrik P\u00e4rnam\u00e4gi \u2013 vereandja\n\tTauri T\u00fcrkson \u2013 vereandja\n\tKaimo Vahter \u2013 vereandja\n\nKotkaristi III klass\n\n\n\tDarius Jauni\u0161kis \u2013 Eesti-Leedu julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja\n\tTarvo Kruup \u2013 politseiametnik, politseikolonelleitnant\n\tJohn V. Meyer III \u2013 Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, kindralmajor\n\tVahur Murulaid \u2013 Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonel\n\tAndris Sprivul \u2013 Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelleitnant\n\nKotkaristi IV klass\n\n\n\tAgu Kipso \u2013 kaitsepolitseiametnik\n\tHannes Perk \u2013 politseiametnik, politseimajor\n\tKristjan Roots \u2013 kaitsepolitseiametnik\n\tIvar Sammal \u2013 tegevv\u00e4elane, major\n\nKotkaristi V klass\n\n\n\tRudolf Esper \u2013 demineerija\n\tPeeter Ilison \u2013 kaitseliitlane, nooremleitnant\n\tT\u00f5nu Janter \u2013 politseiametnik, politseikapten\n\t\u017danna Kre\u0161t\u0161enko \u2013 politseiametnik, politseikapten\n\tAndrus Sojone \u2013 politseiametnik, politseikapten\n\nKotkaristi kuldrist\n\n\n\tTanel Kallend \u2013 tegevv\u00e4elane, veebel\n\nMaarjamaa Risti II klass\n\n\n\tDonald John Bacon \u2013 Eesti \u2013 Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liige\n\tRub\u00e9n Marinelarena Gallego \u2013 Eesti \u2013 Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liige\n\tCharles Ernest Grassley \u2013 Eesti \u2013 Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide senaator\n\tAvril Danica Haines \u2013 Eesti \u2013 Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Luuredirektoraadi juht\n\nMaarjamaa Risti III klass\n\n\n\tPaul Michaelsson \u2013 Eesti-Rootsi koost\u00f6\u00f6 edendaja\n\nMaarjamaa Risti IV klass\n\n\n\tChristopher Colin MacLehose \u2013 kirjastaja, eesti kirjanduse tutvustaja Suurbritannias\n\nMaarjamaa Risti V klass\n\n\n\tAhti Esko K\u00e4rki \u2013 Eesti-Soome p\u00e4\u00e4stealase koost\u00f6\u00f6 edendaja\n\tPekka Linnainen \u2013 Eesti-Soome suhete edendaja\n\nAllikas: president.ee\n\n"}
{"text":"\u00dchendkuningriigi kinnisvarainvestorite hulka kuuluvad Kremli liitlasedLONDON, 7. veebruar, AFP-BNS - Peaaegu 52 000 \u00dchendkuningriigi kinnisvaraobjekti kuuluvad anon\u00fc\u00fcmsetele investoritele, kelle hulgas m\u00f5ned Kremlile l\u00e4hedalseisvad isikud, selgus teisip\u00e4eval avaldatud raportist.\nSeda hoolimata seadustest, mille eesm\u00e4rk on peatada Venemaa taoline tegevus p\u00e4rast Moskva sissetungi Ukrainasse.\nRohkem kui 6,7 miljardi naelsterlingi ehk nii 8,1 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses kinnisvara \u2013 eriti Londoni luksuskinnisvara \u2013 on ostetud \"kahtlaste rahaliste vahenditega\" ja \"salajaste offshore-firmade kaudu\", teatas korruptsioonivastane organisatsioon Transparency International UK oma raportis.\nEnam kui viiendik ehk 1,5 miljardit naela on kinnisvarasse kanditud kahtlasest allikatest Venemaalt.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"\u00dchendkuningriigi kinnisvarainvestorite hulka kuuluvad Kremli liitlasedLONDON, 7. veebruar, AFP-BNS - Peaaegu 52 000 \u00dchendkuningriigi kinnisvaraobjekti kuuluvad anon\u00fc\u00fcmsetele investoritele, kelle hulgas m\u00f5ned Kremlile l\u00e4hedalseisvad isikud, selgus teisip\u00e4eval avaldatud raportist.\nSeda hoolimata seadustest, mille eesm\u00e4rk on peatada Venemaa taoline tegevus p\u00e4rast Moskva sissetungi Ukrainasse.\nRohkem kui 6,7 miljardi naelsterlingi ehk nii 8,1 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses kinnisvara \u2013 eriti Londoni luksuskinnisvara \u2013 on ostetud \"kahtlaste rahaliste vahenditega\" ja \"salajaste offshore-firmade kaudu\", teatas korruptsioonivastane organisatsioon Transparency International UK oma raportis.\nEnam kui viiendik ehk 1,5 miljardit naela on kinnisvarasse kanditud kahtlasest allikatest Venemaalt.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Tehisintellekti loodud tekstide paljastamiseks tuleb v\u00e4lja uus t\u00f6\u00f6riistK\u00f5ik, kes on juba usinalt kasutanud tehisintellekti ChatGPT oma tekstide loomiseks kas koolit\u00f6\u00f6de v\u00f5i millegi muu jaoks, saavad peagi paljastatud, sest tehisintellekti looja OpenAI toob v\u00e4lja masina loodud sisu tuvastamise tarkvara.ChatGPT on eelmise aasta s\u00fcgisel OpenAI v\u00e4lja toodud v\u00f5imas vestlusrobot, mis suudab vastata v\u00e4ga erinevatele k\u00fcsimustele ning lahendada \u00fclesandeid, mis varem tundusid j\u00f5ukohased vaid inimesele. \u00dclikiirelt miljoneid kasutajaid kogunud lahendust on juba kasutatud n\u00e4iteks uudiste kirjutamisel v\u00f5i programmikoodi loomisel, muidugi saab sellega ka selges eesti keeles etteantud teemadel artikleid luua. Kuna aga masina loodud tekstid on muutnud \u00e4revaks nii haridust\u00f6\u00f6tajad kui paljude muudegi eluvaldkondade (sealhulgas Google'i) esindajad, otsustas idufirma n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja tuua ka masina loodud tekstide tuvastaja. Samas pole see tuvastamine niisama lihtne, sest masin loob k\u00fcsimise j\u00e4rel iga kord erineva teksti.T\u00f6\u00f6riist nimega AI Classifier on m\u00f5eldud eristama masina ja inimese loodud tekste ning vastuseks ongi lihtne \u00abjah\/arvatavasti\/ei\u00bb etteantud teksti kohta, mis peab olema t\u00e4hem\u00e4rkide poolest piisavalt pikk.OpenAI hakkas seda t\u00f6\u00f6riista kiiresti treenima, kuna on oht, et Tld kasutatakse peagi massiliselt valev\u00e4idete levitamiseks, automatiseeritud v\u00e4\u00e4rinfokampaaniate korraldamiseks, akadeemiliseks pettuseks ja inimesena esinevate vestlusrobotite loomiseks, kirjutatakse idufirma blogis.AI Classifier ei ole t\u00e4iesti usaldusv\u00e4\u00e4rne, hoiatab OpenAI juba ette, nii nagu pole k\u00f5ik tehisintellekti avaldatud faktidki alati t\u00f5esed. Esialgu vaid ingliskeelseid tekste t\u00e4psemalt hindav masin tuvastab praegu veel \u00f5igesti vaid 26 protsenti tehisintellektiga kirjutatud tekstidest kui \u00abt\u00f5en\u00e4oliselt AI kirjutatud\u00bb, samas m\u00e4rgib programm kindlalt valeks \u00fcheksa protsenti tehisintellekti kirjutatud tekstidest.T\u00f6\u00f6kindlus paraneb sisendteksti pikkuse suurenedes.\u00dcks p\u00f5hjustest, miks OpenAI just n\u00fc\u00fcd oma t\u00f6\u00f6riista avalikustas, on USAs levinud koolide ja teadusasutuste boikott ChatGPT vestlusrobotile, kuna see suudab juba \u00fcsna h\u00e4sti \u00f5pilaste eest kodut\u00f6id kirjutada.N\u00e4iteks on TI abiga lihtne teha \u00fclevaateid kohustuslikust kirjandusest, kirjutada esseesid etteantud teemadel ning isegi lahendada programmeerimis\u00fclesandeid.Kui proovida, kas ChatGPT suudab tuvastada \u00fche iseenda poolt eesti keeles kirjutatud artikli Postimehe lehel, tuleb vastuseks, et tegemist on t\u00f5en\u00e4oliselt TI loodud tekstiga. Seega tundub, et oma tekste oskab ChatGPT juba avastada, ka eesti keeles, aga p\u00e4ris kindel masin selles veel pole.Samas on tekstihindajal veel \u00fcsna palju piiranguid. AI Classifier on l\u00fchikeste tekstide puhul (alla 1000 t\u00e4hem\u00e4rgi) v\u00e4ga ebausaldusv\u00e4\u00e4rne, vahel m\u00e4rgib klassifikaator inimese kirjutatud teksti valesti, kuid enesekindlalt tehisintellekti kirjutatud tekstiks ning t\u00f6\u00f6riista soovitatakse kasutada ainult ingliskeelse teksti puhul.V\u00e4ga etteaimatavat teksti ei saa samuti usaldusv\u00e4\u00e4rselt tuvastada. N\u00e4iteks on v\u00f5imatu ennustada, kas loendi esimesest tuhandest algarvust on kirjutanud tehisintellekt v\u00f5i inimene, sest \u00f5ige vastus on alati sama.Tehisintellektiga kirjutatud teksti saab praegu tuvastamise v\u00e4ltimiseks muuta. Pole veel selge, kas masin \u00f5pib \u00e4ra ka masina kirjutatud, kuid inimese muudetud teksti tuvastamise.ChatGPT tehisintellekt on juba blokeeritud New Yorgi, Seattle'i ja Los Angelese koolides. Indias Bangalores lastakse tudengitel osa t\u00f6id ette teatamata \u00f5ppej\u00f5u pilgu all uuesti kirjutada, kui on kahtlus, et teksti loomisel on kasutatud tehisintellekti.\"Praegu pole veel selge, kas masin \u00f5pib \u00e4ra ka masina kirjutatud, kuid inimese muudetud teksti tuvastamise.\"13. jaanuaril katsetasime Postimehe veebis, kuidas suudab tehisintellekt ise etteantud teemal artikli kirjutada. Sellise vastuse andis tehisintellekt teksti kohta, mille oli kirjutanud masin.KAIDO EINAMA"}
{"text":"Suur osa aum\u00e4rgi saajatest t\u00f6\u00f6tab julgeoleku alalPresident Alar Karise eile allkirjastatud otsusega teenetem\u00e4rgi saanud 167 inimesest on suur osa seotud julgeolekuga, mis n\u00e4itab selle valdkonna kaalukust p\u00e4rast mullu veebruaris alanud Venemaa t\u00e4iemahulise Ukrainasse sissetungi algust.Presidendi kantselei p\u00f5hjendas teenetem\u00e4rgi kavaleride teeneid Eesti riigi ees t\u00e4pselt nii palju, kui vajalikuks pidas, ning julgeolekuvaldkonna erip\u00e4ra arvestades ei saagi neid teeneid v\u00e4ga p\u00f5hjalikult avada. Loomulikult ei ole k\u00f5ik julgeolekuga seotud inimeste teened seotud vaid aasta tagasi puhkenud suure s\u00f5jaga, teenetem\u00e4rkide saajate seas on ka mereohutuse ja noorte riskik\u00e4itumisega tegelevaid politseiametnikke ning aastate jooksul ennetustegevusele suurt r\u00f5hku pannud p\u00e4\u00e4steameti t\u00f6\u00f6tajaid.Aum\u00e4rgi saajate seas on palju ameeriklasiTunnustuseks rahvusvahelise tiheda ja usaldusliku koost\u00f6\u00f6 eest saavad Kotkaristi III klassi teenetem\u00e4rgi Leedu kaitsepolitsei direktor ja Eesti-Leedu julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja Darius Jauni\u0161kis ning Eesti ja Ameerika \u00dchendriikide julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja kindralmajor John V. Meyer IIL L\u00e4\u00e4nemaailma \u00fchtse ohutunnetuse loomise ja hoidmise eest p\u00e4lvib Maarjamaa Risti II klassi teenetem\u00e4rgi Ameerika \u00dchendriikide riikliku luuredirektoraadi juht Avril Haines, kes on esimene naine USA riikliku luurejuhi positsioonil. Ta asus sellele kohale p\u00e4rast president Joe Bideni ametisse astumist 2021. aasta alguses. Haines on endine Luure Keskagentuuri (CIA) asedirektor, president Barack Obama teisel ametiajal oli ta riikliku julgeolekun\u00f5uniku aset\u00e4itja.Maarjamaa Risti II klassi teenetm\u00e4rgi saavad ka Eesti ja Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendajad: Ameerika \u00dchendriikide Kongressi esindajatekoja liikmed Ruben Gallego ja Donald Bacon ning senaator Charles Grassley.Teenetem\u00e4rke teenitakse v\u00e4lja UkrainasRiigivapi teenetem\u00e4rgi saavad Eesti diplomaadid Kiievis. Suursaadik Kaimo Kuusk saab Riigivapi III klassi ja saatkonna asejuht Margus Gering Riigivapi V klassi teenetem\u00e4rgi.Kotkaristi III klassi teenetem\u00e4rgi p\u00e4lvivad Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendajad kolonel Vahur Murulaid ja kolonelleitnant Andris Sprivul, kes j\u00e4tkasid Venemaa alustatud agressioonis\u00f5ja puhkedes teenistus\u00fclesannete t\u00e4itmist Eesti saatkonnas Kiievis. Murulaid oli mullu veebruaris ainus kaitseata\u0161ee, kes ei lahkunud Venemaa r\u00fcnnaku j\u00e4rel Kiievist, vaid j\u00e4tkas saatkonnas oma t\u00f6\u00f6d. Murulaid j\u00e4i Kiievisse ka siis, kui suursaadik Kaimo Kuusik ja osa saatkonnat\u00f6\u00f6tajatest j\u00e4tkasid ohutuse huvides t\u00f6\u00f6d Lvivis.President Karis tunnustas teenetem\u00e4rgiga ka kaitsev\u00e4elasi ning politsei-\u00a0ja piirivalveametnikke, kelle teenistus aitab kindlamaks muuta Eesti sisemist ja v\u00e4limist rahu.Kotkaristi IV klassi teenetem\u00e4rgi saab major Ivar Sammal, kes on panustanud \u00f5huv\u00e4e koost\u00f6\u00f6sse teiste riigiasutustega. Kotkaristi kuldristi saab veebel Tanel Kallend, kes on nii Eestis kui ka paljudel v\u00e4lismissioonidel osaledes teinud kahjutuks sadu l\u00f5hkekehi ning panustanud kaitsev\u00e4e v\u00e4lja\u00f5ppesse, lahingvalmiduse t\u00f5stmisse ja Eesti siseturvalisuse tagamisse. Kotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi saab nooremleitnant Peeter Ilison, kes on pikaaegse kaitseliitlasena panustanud vabatahtliku riigikaitse arendamisse.Karis ei unustanud ka sisejulgeolekut ja ennetustKotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi saavad politseikapten \u017danna Kre\u0161t\u0161enko, kelle eestvedamisel algatati Saaremaal mereohutusprogramm \u00abMeri ja mina ka\u00bb, mis keskendub teismeliste riskik\u00e4itumise v\u00e4hendamisele ja teadlikkuse parandamisele, ning politseiametnik Andrus Sojone, kes on andnud oma panuse piirivalve arengusse.Kotkaristi IV klassi teenetem\u00e4rgi saab politseimajor, eri\u00fcksuse K-komando juht Hannes Perk, Kotkaristi III klassi teenetem\u00e4rgi politseikolonelleitnant Tarvo Kruup, kes Ida prefektina juhib nii Virumaa turvalisuse kui ka Euroopa Liidu v\u00e4lispiiri kaitstuse hoidmist, ning Kotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi politseikapten T\u00f5nu Janter, kes on hinnatud politseitaktika ekspert.M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse eest Eesti julgeoleku tagamisse saavad Kotkaristi IV klassi teenetem\u00e4rgi kaitsepolitsei ametnikud Agu Kipso ja Kristjan Roots. Kotkaristi V klassi teenetem\u00e4rgi saab staa\u017eikas demineerija Rudolf Esper, kelle oskused on olnud abiks plahvatuste uurimisel ja kes on aidanud tagada k\u00f5rgete k\u00fclaliste turvalisust.Punase Risti III klassi teenetem\u00e4rgi saab p\u00e4\u00e4steametnik Gert Teder, kes on panustanud Eesti varingup\u00e4\u00e4stev\u00f5imekuse loomisse ja osalenud rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdina humanitaarmissioonidel. Punase Risti II klassi teenetem\u00e4rgi saab p\u00e4\u00e4steameti kauaaegne peadirektor Kuno Tammearu, kelle juhtimisel on ametist kujunenud \u00f5nnetustele reageerivast asutusest ennetusega tegelev elanikkonnakaitse asutus. Punase Risti IV klassi teenetem\u00e4rgi saab presidendilt Tartu p\u00e4\u00e4stekomando meeskonnavanem Mart Vare.Tunnustus k\u00f5ikidele Ukraina abistajateleJohanna-Maria Lehtme, Anu Lensment ja Jaona Ratas on tuntud kui innukad Ukraina abistajad, n\u00fc\u00fcd tunnustas president k\u00f5iki kolme Valget\u00e4he teenetem\u00e4rgiga.MT\u00dc Slava Ukraini juht Lehtme \u00fctles IV klassi teenetem\u00e4rgi saamisest kuuldes, et kahjuks tuleb see olukorra eest, mida keegi meist ei tahaks kunagi kogeda. \u00abAga teenetem\u00e4rk, nagu ka k\u00f5ik teised autasud, ei kuulu ainult mulle, vaid absoluutselt k\u00f5igile, kes on annetanud ja Ukrainat aidanud,\u00bb lisas ta.Anu Lensment ja Jaona Ratas korraldavad vabatahtlikuna juba pea terve aasta varjev\u00f5rkude kudumist Ukraina v\u00f5itlejatele. Nende ennastsalgav t\u00f6\u00f6 t\u00f5i n\u00fc\u00fcd m\u00f5lemale tunnustuse, nad p\u00e4lvisid Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi. \u00abSee aasta oli keeruline, aga ka h\u00e4sti arendav,\u00bb lausus erialalt moekunstnik Lensment. \u00abTeisalt tekkis eriline uus teadmine, kui palju on mu \u00fcmber neid, kes on v\u00f5imelised tegema suuri asju. Ma pole hetkekski m\u00f5elnud, et peaksin saama kelleltki t\u00e4nu, aga muidugi on see mulle v\u00e4ga oluline.\u00bbJoana Ratas omakorda leidis, et teenetem\u00e4rk on saadud liiga vara, sest s\u00f5da ei ole veel v\u00f5idetud ja ees ootavad rasked ajad.Loora-Elisabet LompEesti Vabariigi teenetem\u00e4rgi saajadRiigivapi III klass\u00a0Kaimo Kuusk\u00a0\u2013\u00a0diplomaat, Eesti suursaadik Ukrainas Indrek Saar\u00a0\u2013\u00a0poliitik, kultuuritegelane\u00a0Riigivapi V klass\u00a0Margus Gering\u00a0\u2013\u00a0diplomaat, Eesti saatkonna asejuht Ukrainas Viktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits\u00a0\u2013\u00a0poliitik, ajakirjanik\u00a0Valget\u00e4he III klass\u00a0Tiit Aleksejev\u00a0\u2013\u00a0kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees Tarmo Loodus\u00a0\u2013\u00a0koolijuht, kutsehariduse edendaja Urve Raudm\u00e4e-Tauts\u00a0\u2013\u00a0ooperilaulja\u00a0Valget\u00e4he IV klass\u00a0Rein Agur\u00a0\u2013\u00a0lavastaja ja teatrikunsti edendaja Riin Alatalu\u00a0\u2013\u00a0muinsuskaitse edendaja Liina Areng\u00a0\u2013\u00a0k\u00fcberturvalisuse ja digiteenuste edendaja Ivar Dembovski\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tja Mart Erik\u00a0\u2013\u00a0metsandusettev\u00f5tja Ivo Fridolin\u00a0\u2013\u00a0biomeditsiinitehnika edendaja, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor Kalle Hamburg\u00a0\u2013\u00a0p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja Olaf Herman\u00a0\u2013\u00a0SA Maarja K\u00fcla toetaja, ehitusettev\u00f5tja Allar Hint\u00a0\u2013\u00a0Eesti tennise edendaja Larissa J\u00f5gi\u00a0\u2013\u00a0andragoog, t\u00e4iskasvanuhariduse edendaja Anneli Kana\u00a0\u2013\u00a0k\u00fclaliikumise edendaja Kristjan Kangur\u00a0\u2013\u00a0korvpallur Ragnar Klavan\u00a0\u2013\u00a0jalgpallur Kalle Koov\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tluse arendaja Saaremaal Kaarel Kotkas\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tja Nata\u0161a Kot\u0161ergina\u00a0\u2013\u00a0koolijuht, hariduselu edendaja Sillam\u00e4el Tiiu Kull\u00a0\u2013\u00a0botaanik, loodusturismi edendaja, Eesti Maa\u00fclikooli emeriitprofessor Ingvar Kuusk\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tja Luule K\u00f6sler\u00a0\u2013\u00a0koolijuht, hariduselu edendaja Tallinnas Johanna-Maria Lehtme\u00a0\u2013\u00a0Ukraina abistamise korraldaja Arvo Leibur\u00a0\u2013\u00a0kontsertmeister, Eesti Muusika-\u00a0ja Teatriakadeemia professor Viive Ligi\u00a0\u2013\u00a0riigikohtunik Enn Listra\u00a0\u2013\u00a0majandusteadlane Toomas Luha\u00e4\u00e4r\u00a0\u2013\u00a0Naissaare elu edendaja, advokaat Ado L\u00f5hmus\u00a0\u2013\u00a0keskkonnapoliitika edendaja Kristjan M\u00e4e\u00a0\u2013\u00a0riigiametnik Matis M\u00e4eker\u00a0\u2013\u00a0rahapesu t\u00f5kestamise edendaja Hannes M\u00f6llits\u00a0\u2013\u00a0riigiametnik Ander Ojandu\u00a0\u2013\u00a0Ukraina abistaja, ettev\u00f5tja Andres Ojari\u00a0\u2013\u00a0arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia professor J\u00fcri Okas\u00a0\u2013\u00a0arhitekt ja kunstnik Mait Palts\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tluse edendaja Andra P\u00e4rsim\u00e4gi\u00a0\u2013\u00a0ringkonnakohtunik Meelis P\u00e4rtel\u00a0\u2013\u00a0botaanik, Tartu \u00dclikooli professor Aare Reintam\u00a0\u2013\u00a0k\u00fcberturbe edendaja, Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6 arendaja Raivo Suviste\u00a0\u2013\u00a0teleprodutsent Roomet S\u00f5rmus\u00a0\u2013\u00a0p\u00f5llumajanduse edendaja Jassi Zahharov\u00a0\u2013\u00a0ooperilaulja Kalev Tamm\u00a0\u2013\u00a0filmiprodutsent, animafilmi arendaja Kretel Tamm\u00a0\u2013\u00a0prokur\u00f6r Kaarel Tarand\u00a0\u2013\u00a0ajakirjanik, \u00fchiskonnaelu edendaja Tiina Tegelmann\u00a0\u2013\u00a0kultuurielu edendaja J\u00f5gevamaal Kristel Toming\u00a0\u2013\u00a0prokur\u00f6r Ilmar T\u00f5nisson\u00a0\u2013\u00a0muusikaelu edendaja P\u00e4rnus Tarmo Vahter\u00a0\u2013\u00a0ajakirjanik Maarja Vaino\u00a0\u2013\u00a0kultuurielu edendaja Raivo Vasnu\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tluse edendaja Ida-Virumaal Siim Veski\u00a0\u2013\u00a0geoloog, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor Veiko Veskim\u00e4e\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tja, kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaal Andres Vosman\u00a0\u2013\u00a0riigiametnik\u00a0Valget\u00e4he V klass\u00a0Evi Aruj\u00e4rv\u00a0\u2013\u00a0kultuurielu edendaja Aili Avi\u00a0\u2013\u00a0kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaal Julia Bali\u00a0\u2013\u00a0ajakirjanik Arved Breidaks\u00a0\u2013\u00a0ajakirjanik Ivan Buhalko\u00a0\u2013\u00a0pol\u00fcgrafist Jaan Elgula\u00a0\u2013\u00a0muusik, raadioajakirjanik Larissa Gorbunova\u00a0\u2013\u00a0iluv\u00f5imlemise treener Hanna Kanep\u00a0\u2013\u00a0k\u00f5rghariduse korraldaja Mart Kangro\u00a0\u2013\u00a0tantsukunsti edendaja Astrid Kannel\u00a0\u2013\u00a0ajakirjanik Elma Killing\u00a0\u2013\u00a0rahvatantsu edendaja P\u00e4rnumaal Jaagup Kippar\u00a0\u2013\u00a0informaatika edendaja Ana Kontor\u00a0\u2013\u00a0erivajadustega laste hariduse edendaja Toivo Kotov\u00a0\u2013\u00a0orienteerumisspordi ja kohaliku elu edendaja Valgamaal Vahur K\u00e4\u00e4rik\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tja P\u00f5lvamaal Nikolai Laanetu\u00a0\u2013\u00a0zooloog, teaduse populariseerija Anne Lange\u00a0\u2013\u00a0t\u00f5lkija, t\u00f5lkekultuuri arendaja Anu Lensment\u00a0\u2013\u00a0Ukraina vabatahtlik abistaja, moekunstnik Vassili Lillepuu\u00a0\u2013\u00a0seto kultuuri edendaja Hendrik Lindepuu\u00a0\u2013\u00a0t\u00f5lkija, poola kirjanduse tutvustaja Toomas Lunge\u00a0\u2013\u00a0muusik Jaak L\u00f5hmus\u00a0\u2013\u00a0filmikriitik Heiki Meos\u00a0\u2013\u00a0ehitusinsener Kristi M\u00fchling\u00a0\u2013\u00a0kandle\u00f5petaja ja\u00a0-m\u00e4ngija Liisa Ojaveer\u00a0\u2013\u00a0riigiametnik Aleksandr Openko\u00a0\u2013\u00a0Ida-Virumaa koduloo tutvustaja Janika Oras\u00a0\u2013\u00a0rahvaluule-\u00a0ja muusikateadlane Mai Palo\u00a0\u2013\u00a0raamatupoe pidaja Viljandis Marika Parv\u00a0\u2013\u00a0p\u00f5llumajanduse edendaja V\u00f5rumaal Erik Prozes\u00a0\u2013\u00a0pressifotograaf J\u00fcri Puidet\u00a0\u2013\u00a0kutse\u00f5petaja P\u00e4rnus Siiri P\u00f5lluveer\u00a0\u2013\u00a0ujumistreener Jaan P\u00e4rn\u00a0\u2013\u00a0ehtekunstnik Maire Raadik\u00a0\u2013\u00a0keelekorraldaja ja\u00a0-teadlane Helmut Raamat\u00a0\u2013\u00a0kergej\u00f5ustikutreener Anne Raiste\u00a0\u2013\u00a0ajakirjanik Peeter Randaru\u00a0\u2013\u00a0kergej\u00f5ustikukohtunik Jaana Ratas\u00a0\u2013\u00a0Ukraina vabatahtlik abistaja Valdo Rebane\u00a0\u2013\u00a0rahvatantsu edendaja Leevi Reinaru\u00a0\u2013\u00a0kohaliku elu edendaja L\u00e4\u00e4nemaal, vaimulik Kaido Reivelt\u00a0\u2013\u00a0f\u00fc\u00fcsika populariseerija Katre Riisalu\u00a0\u2013\u00a0raamatukogunduse edendaja Anne Ruussaar\u00a0\u2013\u00a0kunstiteadlane Raul-Stig R\u00e4sta\u00a0\u2013\u00a0muusik K\u00fclliki Saldre\u00a0\u2013\u00a0n\u00e4itleja Hendrik Sal-Saller\u00a0\u2013\u00a0muusik Rein Sikk\u00a0\u2013\u00a0ajakirjanik Mart Siliksaar\u00a0\u2013\u00a0sulgpallitreener Kristi Soopalu\u00a0\u2013\u00a0eesti keele \u00f5petaja Arvo Suppi\u00a0\u2013\u00a0ettev\u00f5tja P\u00e4rnus Kristjan Svirgsden\u00a0\u2013\u00a0teleoperaator Olga S\u00f6\u00f6t\u00a0\u2013\u00a0raamatukoguhoidja Viljandimaal Karl Treffner\u00a0\u2013\u00a0hariduselu toetaja Ilmar Trull\u00a0\u2013\u00a0luuletaja Tambet Tuisk\u00a0\u2013\u00a0n\u00e4itleja Eda T\u00e4rk\u00a0\u2013\u00a0spordielu edendaja Hiiumaal K\u00fclli T\u00fcli\u00a0\u2013\u00a0helire\u017eiss\u00f6\u00f6r Toivo Unt\u00a0\u2013\u00a0muusik, Eesti d\u017e\u00e4ssi edendaja Aino Villand\u00a0\u2013\u00a0kauaaegne eesti keele \u00f5petaja\u00a0Valget\u00e4he medal\u00a0Rutt Kotke\u00a0\u2013\u00a0koolibussi juht L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Anne Saluneem\u00a0\u2013\u00a0Tallinna Loomaaia talitaja\u00a0Eesti Punase Risti II klass\u00a0Kuno Tammearu\u00a0\u2013\u00a0p\u00e4\u00e4steameti peadirektor\u00a0Eesti Punase Risti III klass\u00a0Natan-Toomas Aro\u00a0\u2013\u00a0laste s\u00fcdamekirurg Ain Kaare\u00a0\u2013\u00a0hematoloog Anne Kallaste\u00a0\u2013\u00a0nakkushaiguste arst Mall Lepiksoo\u00a0\u2013\u00a0perearst L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Regina Rooneem\u00a0\u2013\u00a0onkoloog Pilleriin Soodla\u00a0\u2013\u00a0nakkushaiguste arst Gert Teder\u00a0\u2013\u00a0p\u00e4\u00e4steametnik Liis Toome\u00a0\u2013\u00a0lastearst Mirja Varik\u00a0\u2013\u00a0hematoloog\u00a0Eesti Punase Risti IV klass\u00a0Niina Jaagumets\u00a0\u2013\u00a0erakorralise meditsiini \u00f5de K\u00fcllike Kaldoja\u00a0\u2013\u00a0sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Tartumaal Andras Laugamets\u00a0\u2013\u00a0erakorralise meditsiini edendaja Pille M\u00e4rtin\u00a0\u2013\u00a0nakkushaiguste arst Tatjana Plahhova\u00a0\u2013\u00a0vereteenistuse arendaja Tiina Simson\u00a0\u2013\u00a0lasteps\u00fchholoog Anu Susi\u00a0\u2013\u00a0lasteps\u00fchhiaater Helgi Tammur\u00a0\u2013\u00a0\u00e4mmaemand K\u00fclli Teder\u00a0\u2013\u00a0proviisor Kristiina Treial\u00a0\u2013\u00a0kiusamisvaba kooli eestvedaja Mart Vare\u00a0\u2013\u00a0p\u00e4\u00e4steametnik\u00a0Eesti Punase Risti V klass\u00a0Mare Kangur\u00a0\u2013\u00a0SOS Lastek\u00fcla pereema Priit Paabo\u00a0\u2013\u00a0vereandja Hendrik P\u00e4rnam\u00e4gi\u00a0\u2013\u00a0vereandja Tauri T\u00fcrkson\u00a0\u2013\u00a0vereandja Kaimo Vahter\u00a0\u2013\u00a0vereandja\u00a0Kotkaristi III klass\u00a0Darius Jauni\u0161kis\u00a0\u2013\u00a0Eesti-Leedu julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja Tarvo Kruup\u00a0\u2013\u00a0politseiametnik, politseikolonelleitnant John V. Meyer III\u00a0\u2013\u00a0Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, kindralmajor Vahur Murulaid\u00a0\u2013\u00a0Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonel Andris Sprivul\u00a0\u2013\u00a0Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelleitnant\u00a0Kotkaristi IV klass\u00a0Agu Kipso\u00a0\u2013\u00a0kaitsepolitseiametnik Hannes Perk\u00a0\u2013\u00a0politseiametnik, politseimajor Kristjan Roots\u00a0\u2013\u00a0kaitsepolitseiametnik Ivar Sammal\u00a0\u2013\u00a0tegevv\u00e4elane, major\u00a0Kotkaristi V klass\u00a0Rudolf Esper\u00a0\u2013\u00a0demineerija Peeter Ilison\u00a0\u2013\u00a0kaitseliitlane, nooremleitnant T\u00f5nu Janter\u00a0\u2013\u00a0politseiametnik, politseikapten \u017danna Kre\u0161t\u0161enko\u00a0\u2013\u00a0politseiametnik, politseikapten Andrus Sojone\u00a0\u2013\u00a0politseiametnik, politseikapten\u00a0Kotkaristi kuldrist\u00a0Tanel Kallend\u00a0\u2013\u00a0tegevv\u00e4elane, veebel\u00a0Maarjamaa Risti II klass\u00a0Donald John Bacon\u00a0\u2013\u00a0Eesti\u00a0\u2013\u00a0Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liige Rub\u00e9n Marinelarena Gallego\u00a0\u2013\u00a0Eesti\u00a0\u2013\u00a0Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liige Charles Ernest Grassley\u00a0\u2013\u00a0Eesti\u00a0\u2013\u00a0Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide senaator Avril Danica Haines\u00a0\u2013\u00a0Eesti\u00a0\u2013\u00a0Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Luuredirektoraadi juht\u00a0Maarjamaa Risti III klass\u00a0Paul Michaelsson\u00a0\u2013\u00a0Eesti-Rootsi koost\u00f6\u00f6 edendaja\u00a0Maarjamaa Risti IV klass\u00a0Christopher Colin MacLehose\u00a0\u2013\u00a0kirjastaja, eesti kirjanduse tutvustaja Suurbritannias\u00a0Maarjamaa Risti V klass\u00a0Ahti Esko K\u00e4rki\u00a0\u2013\u00a0Eesti-Soome p\u00e4\u00e4stealase koost\u00f6\u00f6 edendaja Pekka Linnainen\u00a0\u2013\u00a0Eesti-Soome suhete edendajaAllikas: president.eeKristiina Treial v\u00f5itleb koolikiusamisegaSA Kiusamisvaba Kool asutaja ja eestvedaja, ps\u00fchholoog Kristiina Treial on k\u00fcmme aastat levitanud koolides kiusamise ennetamise ja v\u00e4hendamise programmi KIVA.\u00abIgal kevadel uurime meie KIVA-koolides, kuidas lastel l\u00e4heb,\u00bb lausus Treial. \u00abNeis koolides v\u00e4heneb kiusamine juba esimesel \u00f5ppeaastal ja see ongi meie t\u00f6\u00f6 tulemus.\u00bbKIVA programmiga liitunud koole on juba 113.Treial nentis, et iga\u00fchel on vaja tunda end olulisena ja kuuluda m\u00f5nda r\u00fchma, sest muidu v\u00f5ib ta hakata tunnustust taotlema kohatul viisil. \u00abTeine asi on see, kui sallivad me \u00fchiskonnas oleme. Sallivuse v\u00e4hesust endast erineate suhtes seostatakse ka kiusamisega,\u00bb mainis ta.Treiali s\u00f5nul on ees veel palju t\u00f6\u00f6d, aga presidendi tunnustus annab talle hoogu juurde. Aimar Altosaar\u00d5pilaselt \u00f5petajale: olete au igati v\u00e4lja teeninud\u00d5petaja Ilmar T\u00f5nisson oli kunagi P\u00e4rnu-Jaagupis minu teejuht klarneti ja fl\u00f6\u00f6di \u00f5ppimisel. Viimati suhtlesin temaga aastaid tagasi, nii et n\u00fc\u00fcd oli vaja end telefonik\u00f5neks veidi ette valmistada.\u00abTere, \u00f5petaja Ilmar! Mina olin kunagi teie \u00f5pilane. Georgi.\u00bb\u00abJaa... Oot, kuidas teie nimi oligi?\u00bb\u00abG-e-o-r-g-i B-e-l-t-a-d-z-e.\u00bbJaa. Ja-jaa!\u00bb kostab h\u00e4\u00e4les \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5m.\u00abSoovin teid \u00f5nnitleda \u2014 vabariigi president on otsustanud anda teile teenetem\u00e4rgi P\u00e4rnu muusikaelu edendamise eest.\u00bb\u00d5petaja Ilmar on liigutatud: \u00abMa olen ju juba \u00fcle 87. Ja siis kui [sellises eas] niimoodi r\u00f5\u00f5mu tehakse... V\u00e4ga t\u00e4nan!\u00bbOn lausa h\u00e4mmastav, kuidas \u00fcks muusikapedagoog v\u00f5is juhendatava jubedat m\u00e4ngu kuuldes nii rahulikuks j\u00e4\u00e4da. Ta ise m\u00e4ngis vanasti suupilli ka. Kutsus ellu P\u00e4rnu suupilliklubi, andis v\u00e4lja Eesti esimese suupilli\u00f5piku ja m\u00e4ngis sisse m\u00f5ned plaadid.Vestluse l\u00f5puks k\u00fcsib \u00f5petaja Ilmar, kas ta peab ise teenetem\u00e4rgile j\u00e4rele minema. \u00abAga j\u00e4rsku tuleb president ise mind siia vaatama?\u00bbH\u00e4rra president, kui v\u00f5imalik, siis palun teid. Georgi BeltadzeKlavan hindab teenetem\u00e4rki spordiautasudest k\u00f5rgemaltEesti k\u00f5igi aegade parimate hulka kuuluv jalgpallur Ragnar Klavan sai presidendilt Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi.\u00abEesti on olnud mulle alati k\u00f5ige t\u00e4htsam koht,\u00bb lausus Klavan, kes on esimese eestlasena m\u00e4nginud kolmes Euroopa tippliigas: Saksamaal,Inglismaal ja Itaalias. \u00abSuur au on saada presidendilt teenetem\u00e4rk, aga tunnustused pole mulle kunagi k\u00f5ige t\u00e4htsamad olnud. Kui sa teed oma asja h\u00e4sti, hingega ja \u00f5igetel eesm\u00e4rkidel, siis tunnustus tuleb automaatselt juurde,\u00bb lausus ta ja viskas nalja, et \u00e4kki andis president m\u00e4rku, et on aeg karj\u00e4\u00e4r l\u00f5petada.Seda, kas vutitee veel j\u00e4tkub, Klavan \u00f6elda ei tihanud: \u00abSee vastus j\u00e4\u00e4b praegu sama \u00fcmmarguseks kui pall!\u00bb Karl JuhkamiKauaaegne raamatupoe pidaja Mai Palo sai ootamatu uudise47 aastat Viljandis raamatupoodi pidanud ja n\u00fc\u00fcd raamatum\u00fc\u00fcjana toimetaval 82-aastasel Mai Palol oli hea meel, et ta istus sel hetkel, kui talle teatati Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi saamisest.1961. aastal sattus juhuslikult raamatute juurde ja j\u00e4igi sinna. Viljandi toonasel raamatupoel S\u00f5prus, mida ta aastak\u00fcmneid juhatas, oli sisuliselt kaks osa: uued raamatud ja \u00fcle Eesti kuulus antikvariaat. 2002. aastast oli Palo Lossi t\u00e4nava poes ise ettev\u00f5tja ja m\u00fc\u00fcja, kuni pani ette, et Raamatukoi v\u00f5iks Viljandis \u00e4ri \u00fcle v\u00f5tta. Ettev\u00f5te tegigi seda \u2014 ja kutsus Palo m\u00fc\u00fcjaks. N\u00fc\u00fcd saab ta endiselt olla raamatute keskel, aga ilma poepidamisega kaasnevate muredeta. Marko Suurm\u00e4gi, SakalaPunase Risti III klassi teenetem\u00e4rgi kavaler, p\u00e4\u00e4steametnik Gert Teder on andnud suure panuse Eesti varingup\u00e4\u00e4stev\u00f5imekusse. P\u00e4\u00e4steameti kauaaegne juht Kuno Tammearu on muutnud ameti reageerivast asutusest ennetavaks, millega on s\u00e4\u00e4stetud arvukalt inimelusid.Leedu kaitsepolitsei direktor Darius Jauni\u0161kis sai president Alar Kariselt Kotkaristi III klassi teenetem\u00e4rgiga. Kolonel Vahur Murulaid oli mullu veebruaris p\u00e4rast Venemaa r\u00fcnnaku algust ainus kaitseata\u0161ee, kes ei lahkunud Kiievist.Ameerika \u00dchendriikide riikliku luuredirektoraadi juht Avril Haines sai l\u00e4\u00e4nemaailma \u00fchtse ohutunnetuse loomise eest Maarjamaa Risti II klassi teenetem\u00e4rgi.Loe ka JUHTKIRJA LK 14ANDRES EINMANN, ajakirjanik"}
{"text":"T\u00e4navu annab president Alar Karis teenetem\u00e4rgid 167 inimesele\u201eIseseisvusp\u00e4eva eel t\u00e4nab Eesti Vabariik oma teenetem\u00e4rkidega inimesi, kelle t\u00f6\u00f6 ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, s\u00f5bralikumaks ja hoolivamaks,\u201c kirjutas president Alar Karis riigi teenetem\u00e4rkide andmise otsuse eess\u00f5nas. Riiklikud autasud Eestile osutatud teenete tunnustuseks saavad 167 inimest kodu-\u00a0ja v\u00e4lismaalt.Tavakohaselt avaldatakse veebruaris vabariigi aastap\u00e4eva eel presidendi otsus riiklike autasude andmise kohta. Otsuses on seekord kirjas, et \u201eriigi teenetem\u00e4rgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele v\u00e4lisriikides nende p\u00fchendumuse, igap\u00e4evase visaduse, ka vapruse eest. Neid k\u00f5iki\u00a0-\u00a0erinevate elualade 8 esindajaid\u00a0-\u00a0\u00fchendab sihikindlus kutset\u00f6\u00f6s v\u00f5i kogukondlikus tegevuses ning nende summa annab Eestile j\u00f5u ja sitkuse, teadmised ja ettev\u00f5tlikkuse, hoolimise ja t\u00e4helepanelikkuse.\u201cAlar Karis jagas presidendiametis teenetem\u00e4rke teist korda, mullu pidas riigipea riikliku autasu v\u00e4\u00e4riliseks 148 inimest. T\u00e4navused teenetem\u00e4rgid annab president \u00fcle 21. veebruaril, nende saajad on autasude kaupa j\u00e4rgmised.Riigivapi III klassKaimo Kuusk\u00a0-\u00a0diplomaat, Eesti suursaadik UkrainasIndrek Saar\u00a0-\u00a0poliitik, kultuuritegelaneRiigivapi V klassMargus Gering\u00a0-\u00a0diplomaat, Eesti saatkonna asejuht UkrainasViktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits\u00a0-\u00a0poliitik, ajakirjanikValget\u00e4he III klassTiit Aleksejev\u00a0-\u00a0kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimeesTarmo Loodus\u00a0-\u00a0koolijuht, kutsehariduse edendajaUrve Raudm\u00e4e-Tauts\u00a0-\u00a0ooperilauljaValget\u00e4he IV klassRein Agur\u00a0-\u00a0lavastaja ja teatrikunsti edendajaRiin Alatalu\u00a0-\u00a0muinsuskaitse edendaja Liina Areng\u00a0-\u00a0k\u00fcberturvalisuse ja digiteenuste edendajaIvar Dembovski\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tja Mart Erik\u00a0-\u00a0metsandusettev\u00f5tja Ivo Fridolin\u00a0-\u00a0biomeditsiinitehnika edendaja, TT\u00dc professorKalle Hamburg\u00a0-\u00a0p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja Olaf Herman\u00a0-\u00a0SA Maarja K\u00fcla toetaja, ehitusettev\u00f5tjaAllar Hint\u00a0-\u00a0Eesti tennise edendaja Larissa J\u00f5gi\u00a0-\u00a0andragoog, t\u00e4iskasvanuhariduse edendajaAnneli Kana\u00a0-\u00a0k\u00fclaliikumise edendaja Kristjan Kangur\u00a0-\u00a0korvpallur Ragnar Klavan\u00a0-\u00a0jalgpallur Kalle Koov\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tluse arendaja SaaremaalKaarel Kotkas\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tja Nata\u0161a Kot\u0161ergina\u00a0-koolijuht, hariduselu edendaja Sillam\u00e4elTiiu Kull\u00a0-\u00a0botaanik, loodusturismi edendaja, EM\u00dc emeriitprofessorIngvar Kuusk\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tja Luule K\u00f6sler\u00a0-\u00a0koolijuht, hariduselu edendaja TallinnasJohanna-Maria Lehtme\u00a0-\u00a0Ukraina abistamise korraldajaArvo Leibur\u00a0-\u00a0kontsertmeister, EMTA professorViive Ligi\u00a0-\u00a0riigikohtunik Enn Listra\u00a0-\u00a0majandusteadlane Toomas Luha\u00e4\u00e4r\u00a0-\u00a0Naissaare elu edendaja, advokaatAdo L\u00f5hmus\u00a0-\u00a0keskkonnapoliitika edendajaKristjan M\u00e4e\u00a0-\u00a0riigiametnik Matis M\u00e4eker\u00a0-\u00a0rahapesu t\u00f5kestamise edendajaHannes M\u00f6llits\u00a0-\u00a0riigiametnikAnder Ojandu\u00a0-\u00a0Ukraina abistaja, ettev\u00f5tjaAndres Ojari\u00a0-\u00a0arhitekt, Eesti kunstiakadeemia professorJ\u00fcri Okas\u00a0-\u00a0arhitekt ja kunstnikMait Palts\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tluse edendajaAndra P\u00e4rsim\u00e4gi\u00a0-\u00a0ringkonnakohtunikMeelis P\u00e4rtel\u00a0-\u00a0botaanik, T\u00dc professor Aare Reintam\u00a0-\u00a0k\u00fcberturbe edendaja, Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6 arendajaRaivo Suviste\u00a0-\u00a0teleprodutsent Roomet S\u00f5rmus\u00a0-\u00a0p\u00f5llumajanduse edendajaJassi Zahharov\u00a0-\u00a0ooperilaulja Kalev Tamm\u00a0-\u00a0filmiprodutsent, animafilmi arendajaKretel Tamm\u00a0-\u00a0prokur\u00f6r Kaarel Tarand\u00a0-\u00a0ajakirjanik, \u00fchiskonnaelu edendajaTiina Tegelmann\u00a0-\u00a0kultuurielu edendaja J\u00f5gevamaalKristel Toming\u00a0-\u00a0prokur\u00f6r Ilmar T\u00f5nisson\u00a0-\u00a0muusikaelu edendaja P\u00e4rnusTarmo Vahter\u00a0-\u00a0ajakirjanik Maarja Vaino\u00a0-\u00a0kultuurielu edendaja Raivo Vasnu\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tluse edendaja Ida-VirumaalSiim Veski\u00a0-\u00a0geoloog, Tallinna tehnika\u00fclikooli professorVeiko Veskim\u00e4e\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tja, kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaalAndres Vosman\u00a0-\u00a0riigiametnikValget\u00e4he V klassEvi Aruj\u00e4rv\u00a0-\u00a0kultuurielu edendaja Aili Avi\u00a0-\u00a0kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaalJulia Bali\u00a0-\u00a0ajakirjanik Arved Breidaks\u00a0-\u00a0ajakirjanik Ivan Buhalko\u00a0-\u00a0pol\u00fcgrafist Jaan Elgula\u00a0-\u00a0muusik, raadioajakirjanik Larissa Gorbunova\u00a0-\u00a0iluv\u00f5imlemise treenerHanna Kanep\u00a0-\u00a0k\u00f5rghariduse korraldaja Mart Kangro\u00a0-\u00a0tantsukunsti edendaja Astrid Kannel\u00a0-\u00a0ajakirjanik Elma Killing\u00a0-\u00a0rahvatantsu edendaja P\u00e4rnumaalJaagup Kippar\u00a0-\u00a0informaatika edendaja Ana Kontor\u00a0-\u00a0erivajadustega laste hariduse edendajaToivo Kotov\u00a0-\u00a0orienteerumisspordi ja kohaliku elu edendaja ValgamaalVahur K\u00e4\u00e4rik\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tja P\u00f5lvamaal Nikolai Laanetu\u00a0-\u00a0zooloog, teaduse populariseerijaAnne Lange\u00a0-\u00a0t\u00f5lkija, t\u00f5lkekultuuri arendajaAnu Lensment\u00a0-\u00a0Ukraina vabatahtlik abistaja, moekunstnikVassili Lillepuu\u00a0-\u00a0seto kultuuri edendaja Hendrik Lindepuu\u00a0-\u00a0t\u00f5lkija, poola kirjanduse tutvustajaToomas Lunge\u00a0-\u00a0muusik Jaak L\u00f5hmus\u00a0-\u00a0filmikriitik Heiki Meos\u00a0-\u00a0ehitusinsener Kristi M\u00fchling\u00a0-\u00a0kandle\u00f5petaja ja\u00a0-m\u00e4ngijaLiisa Ojaveer\u00a0-\u00a0riigiametnik Aleksandr Openko\u00a0-\u00a0Ida-Virumaa koduloo tutvustajaJanika Oras\u00a0-\u00a0rahvaluule-\u00a0ja muusikateadlaneMai Palo\u00a0-\u00a0raamatupoe pidaja Viljandis Marika Parv\u00a0-\u00a0p\u00f5llumajanduse edendaja V\u00f5rumaalErik Prozes\u00a0-\u00a0pressifotograaf J\u00fcri Puidet\u00a0-\u00a0kutse\u00f5petaja P\u00e4rnus Siiri P\u00f5lluveer\u00a0-\u00a0ujumistreenerJaan P\u00e4rn\u00a0-\u00a0ehtekunstnikMaire Raadik\u00a0-\u00a0keelekorraldaja ja keeleteadlaneHelmut Raamat\u00a0-\u00a0kergej\u00f5ustikutreenerAnne Raiste\u00a0-\u00a0ajakirjanikPeeter Randaru\u00a0-\u00a0kergej\u00f5ustikukohtunikJaana Ratas\u00a0-\u00a0Ukraina vabatahtlik abistajaValdo Rebane\u00a0-\u00a0rahvatantsu edendaja Leevi Reinaru\u00a0-\u00a0kohaliku elu edendaja L\u00e4\u00e4nemaal, vaimulikKaido Reivelt\u00a0-\u00a0f\u00fc\u00fcsika populariseerija Katre Riisalu\u00a0-\u00a0raamatukogunduse edendajaAnne Ruussaar\u00a0-\u00a0kunstiteadlane Raul-Stig R\u00e4sta\u00a0-\u00a0muusik K\u00fclliki Saldre\u00a0-\u00a0n\u00e4itleja Hendrik Sal-Saller\u00a0-\u00a0muusik Rein Sikk\u00a0-\u00a0ajakirjanik Mart Siliksaar\u00a0-\u00a0sulgpallitreener Kristi Soopalu\u00a0-\u00a0eesti keele \u00f5petaja Arvo Suppi\u00a0-\u00a0ettev\u00f5tja P\u00e4rnus Kristjan Svirgsden\u00a0-\u00a0teleoperaator Olga S\u00f6\u00f6t\u00a0-\u00a0raamatukoguhoidja ViljandimaalKarl Treffner\u00a0-\u00a0hariduselu toetaja Ilmar Trull\u00a0-\u00a0luuletaja Tambet Tuisk\u00a0-\u00a0n\u00e4itleja Eda T\u00e4rk\u00a0-\u00a0spordielu edendaja Hiiumaal K\u00fclli T\u00fcli\u00a0-\u00a0helire\u017eiss\u00f6\u00f6r Toivo Unt\u00a0-\u00a0muusik, Eesti d\u017e\u00e4ssi edendajaAino Villand\u00a0-\u00a0kauaaegne eesti keele \u00f5petajaValget\u00e4he medalRutt Kotke\u00a0-\u00a0koolibussi juht L\u00e4\u00e4ne-VirumaalAnne Saluneem\u00a0-\u00a0Tallinna loomaaia talitajaEesti Punase Risti II klassKuno Tammearu\u00a0-\u00a0P\u00e4\u00e4steameti peadirektorEesti Punase Risti III klassNatan-Toomas Aro\u00a0-\u00a0laste s\u00fcdamekirurgAin Kaare\u00a0-\u00a0hematoloogAnne Kallaste\u00a0-\u00a0nakkushaiguste arstMall Lepiksoo\u00a0-\u00a0perearst L\u00e4\u00e4ne-VirumaalRegina Rooneem\u00a0-\u00a0onkoloogPilleriin Soodla\u00a0-\u00a0nakkushaiguste arstGert Teder\u00a0-\u00a0p\u00e4\u00e4steametnikLiis Toome\u00a0-\u00a0lastearstMirja Varik\u00a0-\u00a0hematoloogEesti Punase Risti IV klassNiina Jaagumets\u00a0-\u00a0erakorralise meditsiini \u00f5deK\u00fcllike Kaldoja\u00a0-\u00a0sotsiaalt\u00f6\u00f6taja TartumaalAndras Laugamets\u00a0-\u00a0erakorralise meditsiini edendaja Pille M\u00e4rtin\u00a0-nakkushaiguste arst Tatjana Plahhova\u00a0-vereteenistuse arendaja Tiina Simson\u00a0-lasteps\u00fchholoog Anu Susi\u00a0-lasteps\u00fchhiaater Helgi Tammur\u00a0-\u00e4mmaemand K\u00fclli Teder\u00a0-\u00a0proviisor Kristiina Treial\u00a0-\u00a0kiusa-misvaba kooli eestvedaja Mart Vare\u00a0-\u00a0p\u00e4\u00e4steametnikEesti Punase Risti V klassMare Kangur\u00a0-\u00a0SOS Lastek\u00fcla pereema Priit Paabo\u00a0-\u00a0vereandja Hendrik P\u00e4rnam\u00e4gi\u00a0-\u00a0vereandja Tauri T\u00fcrkson\u00a0-\u00a0vereandjaKaimo Vahter\u00a0-\u00a0vereandjaKotkaristi III klassDarius Jauni\u0161kis\u00a0-\u00a0Eesti-Leedu julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja Tarvo Kruup\u00a0-\u00a0politseiametnik, politseikolonelleitnant John V. Meyer III\u00a0-\u00a0Eesti-USA julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja, kindralmajor Vahur Murulaid\u00a0-\u00a0Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonel Andris Sprivul\u00a0-\u00a0Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelleitnantKotkaristi IV klassAgu Kipso\u00a0-\u00a0kaitsepolitseiametnik Hannes Perk\u00a0-\u00a0politseiametnik, politseimajorKristjan Roots\u00a0-\u00a0kaitsepolitseiametnik Ivar Sammal\u00a0-\u00a0tegevv\u00e4elane, majorKotkaristi V klassRudolf Esper\u00a0-\u00a0demineerijaPeeter Ilison\u00a0-\u00a0kaitseliitlane, nooremleitnantT\u00f5nu Janter\u00a0-\u00a0politseiametnik, politseikapten\u017danna Kre\u0161t\u0161enko\u00a0-\u00a0politseiametnik, politseikaptenAndrus Sojone\u00a0-\u00a0politseiametnik, politseikaptenKotkaristi kuldristTanel Kallend\u00a0-\u00a0tegevv\u00e4elane, veebelMaarjamaa Risti II klassDonald John Bacon\u00a0-\u00a0Eesti-USA julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja,USA esindajatekoja liige Ruben Marinelarena Gallego\u00a0-\u00a0Eesti-USA julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja, USA esindajatekoja liige Charles Ernest Grassley\u00a0-\u00a0Eesti-USA julgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja, USA senaatorAvril Danica Haines\u00a0-\u00a0Eesti-USAjulgeolekukoost\u00f6\u00f6 edendaja, USA Riikliku Luuredirektoraadi juhtMaarjamaa Risti III klassPaul Michaelsson\u00a0-\u00a0Eesti-Rootsi koost\u00f6\u00f6 edendajaMaarjamaa Risti IV klassChristopher Colin MacLehose\u00a0-\u00a0kirjastaja, eesti kirjanduse tutvustaja Suur britanniasMaarjamaa Risti V klassAhti Esko K\u00e4rki\u00a0-\u00a0Eesti-Soome p\u00e4\u00e4stealase koost\u00f6\u00f6 edendajaPekka Linnainen\u00a0-\u00a0Eesti-Soome suhete edendaja"}
{"text":"PRESSITEADE: Kinnitati Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitali (K\u00dcSK) n\u00f5ukogu uued liikmedSiseministeerium\nPressiteade\n7.02.2023\n\n\n\nKinnitati Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitali (K\u00dcSK) n\u00f5ukogu uued liikmed\n\nEile, 6. veebruaril kinnitas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets K\u00dcSKi n\u00f5ukogu\nuued liikmed. N\u00f5ukogusse kandideeris kuuele vabakonna esindaja kohale 17\nv\u00e4\u00e4rikat kandidaati. V\u00e4rske n\u00f5ukogu esimene koosolek toimub veebruari\nl\u00f5pus.\n\n\n\nK\u00dcSKi n\u00f5ukogusse hakkab kuuluma 11 tegusat inimest \u00fcle Eesti, kes k\u00f5ik\naitavad omal viisil kaasa kodaniku\u00fchiskonna arengule. \u201eArvestades seda,\net K\u00dcSK-i t\u00f6\u00f6p\u00f5ld sellest aastast oluliselt laieneb, l\u00e4htusime ka\nn\u00f5ukogu kinnitamisel sellest, et uues koosseisus oleks esindatud\nv\u00f5imalikult palju erineva tausta ja kogemusega inimesi. N\u00f5ukogu liikmete\nteadmised, kontaktid ja ideed aitavad sihtkapitali t\u00f6\u00f6tajatel seada\nveelgi selgemaid ja ambitsioonikamaid eesm\u00e4rke. K\u00dcSK-il on \u00fclimalt\nt\u00e4htis panus kodaniku\u00fchiskonda ja kogukondadesse, et luua sidusamat\nEestit,\u201c \u00fctles siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\n\n\n\nSenine hea tava on olnud leida n\u00f5ukogusse vabakonna esindajad avaliku\nkonkursiga. Nii eelnes ka seekord nimetamisele tiheda konkurentsiga\nkonkurss ja valiku konsulteerimine riigi ja kodaniku\u00fchiskonna koost\u00f6\u00f6d\nedendava valitsuskomisjoniga.\n\n\n\nK\u00dcSKi n\u00f5ukogusse nimetatakse:\n\n\u00b7         Aage \u00d5unap \u2013 MT\u00dc Eesti Lasterikaste Perede Liidu president\nja senine K\u00dcSKi n\u00f5ukogu esimees,\n\n\u00b7         Carina Paju \u2013 Avatud Valitsemise Partnerluse sekretariaadi\nregionaalne koordinaator ja varasem MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht,\n\n\u00b7         Eha Paas \u2013 Eesti K\u00fclaliikumise Kodukant vabatahtlike\nseltsiliste projektiekspert ja MT\u00dc Arenduskoda projektijuht,\n\n\u00b7         Irene K\u00e4osaar \u2013 Narva Eesti Riigig\u00fcmnaasiumi direktor ja\nsenine K\u00dcSKi n\u00f5ukogu liige,\n\n\u00b7         Markus Toompere \u2013 Elva vallavalitsuse kultuurispetsialist ja\npikaaegne Tartu Kunstnike Liidu juht,\n\n\u00b7         Tarmo Treimann \u2013 Sihtasutuse Keskkonna\u00f5iguse Keskus\ntegevjuht.\n\nLisaks kuuele vabakonna esindajale kuulub n\u00f5ukogusse ka viis riigi\nesindajat \u2013 n\u00f5ukogus j\u00e4tkab Rahandusministeeriumi esindajana Kaur\nSiruli ja uue liikmena Siseministeeriumi rahvastiku ja kodaniku\u00fchiskonna\nasekantsler Raivo K\u00fc\u00fct. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm riigi esindajat nimetab\nsiseminister n\u00f5ukogusse l\u00e4hiajal. N\u00f5ukogu liikmed nimetatakse kolmeks\naastaks.\n\n\n\nSihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital (K\u00dcSK) on riigi sihtasutus\nSiseministeeriumi valitsemisalas, mis toetab vaba\u00fchenduste v\u00f5imekust ja\nkodanikuaktiivsust vastavalt \u201eSidusa Eesti arengukavale 2021-2030\u201c ja\nselle programmile \u201eKogukondlik Eesti\u201c. Programmi fookuses on tugev\nkodaniku\u00fchiskond, kodanikuaktiivsus kogukondades ja kogukondlik\nl\u00e4henemisviis.\n\n\n\nEestis on umbes 22 500 mittetulundus\u00fchingut ja sihtasutust. Neist umbes\n800 on sihtasutused ning \u00fcle 500 usulised \u00fchendused. Usulistest\n\u00fchendustest enamik kuulub kirikutesse v\u00f5i koguduste liitudesse.\n\n\nLisainfo:\nMari Tupits\nkommunikatsioonin\u00f5unik\nmari.tupits@siseministeerium.ee<mailto:mari.tupits@siseministeerium.ee>\n+372 5854 2608"}
{"text":"K\u00dcSK-i n\u00f5ukogu uued liikmed said paikaTALLINN, 7. veebruar, BNS - Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets kinnitas esmasp\u00e4eval Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitali (K\u00dcSK) n\u00f5ukogu uued liikmed.\nN\u00f5ukogusse kandideeris kuuele vabakonna esindaja kohale 17 v\u00e4\u00e4rikat kandidaati. V\u00e4rske n\u00f5ukogu esimene koosolek toimub veebruari l\u00f5pus.\u00a0\u00a0\nK\u00dcSK-i n\u00f5ukogusse hakkab kuuluma 11 tegusat inimest \u00fcle Eesti, kes k\u00f5ik aitavad omal viisil kaasa kodaniku\u00fchiskonna arengule. \u201eArvestades seda, et K\u00dcSK-i t\u00f6\u00f6p\u00f5ld sellest aastast oluliselt laieneb, l\u00e4htusime ka n\u00f5ukogu kinnitamisel sellest, et uues koosseisus oleks esindatud v\u00f5imalikult palju erineva tausta ja kogemusega inimesi. N\u00f5ukogu liikmete teadmised, kontaktid ja ideed aitavad sihtkapitali t\u00f6\u00f6tajatel seada veelgi selgemaid ja ambitsioonikamaid eesm\u00e4rke. K\u00dcSK-il on \u00fclimalt t\u00e4htis panus kodaniku\u00fchiskonda ja kogukondadesse, et luua sidusamat Eestit,\u201c \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets.\u00a0\nSenine hea tava on olnud leida n\u00f5ukogusse vabakonna esindajad avaliku konkursiga. Nii eelnes ka seekord nimetamisele tiheda konkurentsiga konkurss ja valiku konsulteerimine riigi ja kodaniku\u00fchiskonna koost\u00f6\u00f6d edendava valitsuskomisjoniga.\u00a0\nK\u00dcSK-i n\u00f5ukogusse nimetatakse MT\u00dc Eesti Lasterikaste Perede Liidu president ja senine K\u00dcSKi n\u00f5ukogu esimees Aagne \u00d5unap, Avatud Valitsemise Partnerluse sekretariaadi regionaalne koordinaator ja varasem MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju, Eesti K\u00fclaliikumise Kodukant vabatahtlike seltsiliste projektiekspert ja MT\u00dc Arenduskoda projektijuht Eha Paas, Narva Eesti riigig\u00fcmnaasiumi direktor ja senine K\u00dcSK-i n\u00f5ukogu liige Irene K\u00e4osaar,Elva vallavalitsuse kultuurispetsialist ja pikaaegne Tartu Kunstnike Liidu juht Markus Toompere ning sihtasutuse Keskkonna\u00f5iguse Keskus tegevjuht Tarmo Treimann.\nLisaks kuuele vabakonna esindajale kuulub n\u00f5ukogusse ka viis riigi esindajat \u2013 n\u00f5ukogus j\u00e4tkab rahandusministeeriumi esindajana Kaur Siruli ja uue liikmena siseministeeriumi rahvastiku ja kodaniku\u00fchiskonna asekantsler Raivo K\u00fc\u00fct. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm riigi esindajat nimetab siseminister n\u00f5ukogusse l\u00e4hiajal. N\u00f5ukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks.\nSihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital on riigi sihtasutus siseministeeriumi valitsemisalas, mis toetab vaba\u00fchenduste v\u00f5imekust ja kodanikuaktiivsust vastavalt \u201eSidusa Eesti arengukavale 2021-2030\u201c ja selle programmile \u201eKogukondlik Eesti\u201c. Programmi fookuses on tugev kodaniku\u00fchiskond, kodanikuaktiivsus kogukondades ja kogukondlik l\u00e4henemisviis.\u00a0\nEestis on umbes 22 500 mittetulundus\u00fchingut ja sihtasutust. Neist umbes 800 on sihtasutused ning \u00fcle 500 usulised \u00fchendused. Usulistest \u00fchendustest enamik kuulub kirikutesse v\u00f5i koguduste liitudesse.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tuludeklaratsioon puudutab ka kr\u00fcptoinvestoreid\u00d5ige pea algab iga-aastane tuludeklaratsioonide esitamine. Oluline on teada, kr\u00fcptoraha v\u00f5i loodud NFT (non-fungible token) m\u00fc\u00fcgist v\u00f5i muul viisil kr\u00fcptorahas saadud tulu, sh \u00fc\u00fcritulu, tuleb eraisikul deklareerida ja maksta tulumaks.\nAutor: Andras Kralla \/ \u00c4ripaev\nHuvi kr\u00fcptovarade ja nendesse investeerimise vastu on suur ning erinevad suunamudijad ja investorid r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imalustest teenida tulu, kuid ka kaasnevatest ohtudest, n\u00e4iteks riskist kaotada v\u00e4\u00e4rtuse languse t\u00f5ttu kogu raha v\u00f5i sattuda m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Oluline on pidada silmas, et iga tehtud investeerimisotsus oleks hoolikalt l\u00e4bi kaalutud."}
{"text":"EAS-i ja Kredexi \u00fchendasutuse n\u00f5ukogu liikmeks sai Taavi TamkiviTALLINN, 7. veebruar, BNS \u2013 Ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan nimetas Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi \u00fchendasutuse uueks n\u00f5ukogu liikmeks Asutajate Seltsi esindaja ja idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.\n\"EAS on oluline partner ettev\u00f5tluse \u00f6kos\u00fcsteemi arendamisel ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste loomisel traditsiooniliste sektorite ja idusektori vahel. Kuigi Eesti on t\u00e4na hea kasvulava uute iduettev\u00f5tete loomiseks, tuleb meil ettev\u00f5tluskeskkonna kujundamisel \u00fcha enam arvestada ka iduettev\u00f5tete j\u00e4rgmiste arengufaaside ja kasvuettev\u00f5tete muutunud vajadustega. Loodan, et Taavi Tamkivi Asutajate Seltsi esindajana aitab seda vaadet ka n\u00f5ukogu tasandil veelgi rohkem sisse tuua,\" kommenteeris minister Kristjan J\u00e4rvan pressiteates.\nTamkivi on rahapesuga v\u00f5itleva idufirma Salv tegevjuht ja kaasasutaja ning kuulub ka finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia n\u00f5ukokku. Varasemalt on ta t\u00f6\u00f6tanud nii Wise'i, Skype'i kui Bigbanki meeskondades.\nEAS-i ja Kredexi \u00fchendasutuse ettev\u00f5tjatest ja asjatundjatest koosnevasse n\u00f5ukogusse kuuluvad lisaks Tamkivile Arto Aas, Helo Meigas, Mait Palts, Renno Veinthal, Sille Kraam, Hannes Ojangu, Anto Liivat ja Johan K\u00e4rp, n\u00f5ukogu juhib Kristi Tiivas.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"EAS-i ja Kredexi \u00fchendasutuse n\u00f5ukogu liikmeks sai Taavi TamkiviTALLINN, 7. veebruar, BNS \u2013 Ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan nimetas Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi \u00fchendasutuse uueks n\u00f5ukogu liikmeks Asutajate Seltsi esindaja ja idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.\n\"EAS on oluline partner ettev\u00f5tluse \u00f6kos\u00fcsteemi arendamisel ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste loomisel traditsiooniliste sektorite ja idusektori vahel. Kuigi Eesti on t\u00e4na hea kasvulava uute iduettev\u00f5tete loomiseks, tuleb meil ettev\u00f5tluskeskkonna kujundamisel \u00fcha enam arvestada ka iduettev\u00f5tete j\u00e4rgmiste arengufaaside ja kasvuettev\u00f5tete muutunud vajadustega. Loodan, et Taavi Tamkivi Asutajate Seltsi esindajana aitab seda vaadet ka n\u00f5ukogu tasandil veelgi rohkem sisse tuua,\" kommenteeris minister Kristjan J\u00e4rvan pressiteates.\nTamkivi on rahapesuga v\u00f5itleva idufirma Salv tegevjuht ja kaasasutaja ning kuulub ka finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia n\u00f5ukokku. Varasemalt on ta t\u00f6\u00f6tanud nii Wise'i, Skype'i kui Bigbanki meeskondades.\nEAS-i ja Kredexi \u00fchendasutuse ettev\u00f5tjatest ja asjatundjatest koosnevasse n\u00f5ukogusse kuuluvad lisaks Tamkivile Arto Aas, Helo Meigas, Mait Palts, Renno Veinthal, Sille Kraam, Hannes Ojangu, Anto Liivat ja Johan K\u00e4rp, n\u00f5ukogu juhib Kristi Tiivas.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Elisa: m\u00f6\u00f6dunud aasta kulges rekordilise k\u00fcberohtude laine allTALLINN, 7. veebruar, BNS -\u00a02022. aasta m\u00f6\u00f6dus Eesti k\u00fcberturberuumis meeletu ohtude kasvu t\u00e4he all - Elisa Netivalvuri teenuse statistika kohaselt kasvas ohtude hulk jaanuarist septembrini ligi 3700 protsenti ning kuigi aasta l\u00f5pusirgel r\u00fcnnakute hulk m\u00f5nev\u00f5rra langes, tuli detsembris probleemidele reageerida ligi k\u00fcmme korda rohkem kui jaanuaris.\nAasta peale kokku kaitses Netivalvur kasutajaid 666 721 erineva ohu eest, kusjuures k\u00f5ige v\u00e4iksema ohtude hulgaga kuu oli jaanuar, samas kui septembris \u00fcletas intsidentide hulk 257 000 piiri. K\u00f5ige sagedamini kujutas internetikasutajatele ohtu pahavara, olulisteks r\u00fcndevektoriteks olid ka \u00f5ngitsuskampaaniad ja botiv\u00f5rgud.\n\u201cP\u00e4rast meeletult aktiivset s\u00fcgise algust ohtude hulk langes, samas ei v\u00f5tnud k\u00fcberkurjategijad v\u00e4ga pikka pausi. Juba novembrist hakkas tuvastatud ohtude hulk taas kiirelt kasvama ning detsembris saavutati uuesti kesksuvine tase,\u201d \u00fctles Elisa uute teenuste juht Meelis Seer. \u201cM\u00f6\u00f6dunud aastat tervikuna vaadates liikus trend pigem \u00fclespoole ning pole p\u00f5hjust arvata, et pahalased t\u00e4navu v\u00e4hemaktiivseks muutuksid.\u201d\nEelmisel aastal pidid eestlased rinda pistma laia hulga erinevate r\u00fcnnakutega, mille abil \u00fcritati nakatada seadmeid pahavaraga, petta v\u00e4lja raha, v\u00f5i muuta k\u00e4ttesaamatuks igap\u00e4evaselt kasutatavad teenused. Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul on paljud r\u00fcndeviisid tuttavad ka eelmistest aastastest, samas kui uusi viise kahju tegemiseks lisandub pidevalt.\nN\u00e4iteks tuli mullu silmitsi seista pankasid matkivate libalehtedega, mille toel said pahalased ligip\u00e4\u00e4su ohvrite pangakontodele. Libalehed t\u00f5usid k\u00f5rgetele positsioonidele otsingumootorites ja nende linke levitati ka s\u00f5numite teel. Libalehtede k\u00f5rval levisid laialdaselt ka v\u00e4lismaistelt numbritelt tehtud petuk\u00f5ned, mille eesm\u00e4rgiks oli petta v\u00e4lja raha. Politsei- ja piirivalveametit teavitati eelmisel aastal investeerimis- ja panganduspettustest 750 korda, pettuste kogukahju \u00fcletas viie miljoni euro piiri.\n\u201cR\u00fcnnakud ei m\u00f5jutanud vaid eraisikuid \u2013 endiselt on aktuaalsed nii tegevjuhi pettused kui ka teenust\u00f5kestusr\u00fcnnakud,\u201d lausus Kraft. \u201cViimased muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et neid v\u00f5ivad l\u00e4bi viia inimeste endi seadmed ilma omaniku teadmiseta \u2013 kui oma seadmeid kaitstuna ja v\u00e4rskendatuna ei hoia, v\u00f5idakse neid pahalaste poolt \u00e4ra kasutada ulatuslike r\u00fcnnete l\u00e4biviimiseks.\u201d\nNetivalvuri peatatud k\u00f5ige levinumatest juhtudest t\u00f5i Seer v\u00e4lja veebilehitsejat nakatava reklaam-pahavara ning andmeid varastavad infolehed. Esimese puhul paluti inimestel lubada kindlal lehel saata nende brauserisse teavitusi, p\u00e4rast mida kuvati veebiakendes pidevalt soovimatut reklaami. Teisel juhul kutsuti aga kasutajaid sirvima telefoninumbreid ja muid kontakte sisaldavat veebilehte, mille eesm\u00e4rgiks oli aga tegelikkuses seadme pahavaraga nakatamine ning andmete varastamine.\n\u201cErinevaid r\u00fcndeviise v\u00f5is kohata sadu. M\u00f5ned neist on juba ammu tuntud, teised aga uued \u2013 nii nagu arenevad k\u00fcberturbelahendused, nii arenevad ka viisid, kuidas raha v\u00f5i andmeid varastada. Seet\u00f5ttu on oluline, et iga internetis toimetav inimene oleks ettevaatlik, kasutaks loogilist m\u00f5tlemist ja v\u00f5taks kasutusele viiruset\u00f5rje v\u00f5i Netivalvuri, et end kahjude eest kaitsta,\u201d lausus ta. \u201eJ\u00e4tkusuutlik digitaalne tulevik saab kujuneda vaid k\u00fcberturvalisusteadlikkuse t\u00f5usmisel ja j\u00e4rjepidevalt paremuse poole sihtides.\u201c\nElisa Eesti AS kuulub Elisa kontserni ning on Eestis mobiilside turuliider. Elisa edendab j\u00e4tkusuutlikku tulevikku l\u00e4bi digitaliseerimise, pakkudes meelelahutus, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniteenuseid ning luues klientidele turvalisi v\u00f5rgu- ja andmekeskuste lahendusi. Ligi 1000 t\u00f6\u00f6tajaga suurettev\u00f5tte siht on saada juhtivaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev\u00f5tteks Eestis.\nVastutustundliku ettev\u00f5ttena kasutab Elisa oma tugijaamade t\u00f6\u00f6s 100% taastuvatest energiaallikatest ostetud elektrit, l\u00e4bi mille pakume k\u00f5ikidele klientidele mobiilside-, interneti p\u00fcsi\u00fchenduse ja TV-teenuseid, koos eksklusiivselt toodetud telesisuga platvormil Elisa Huub. Elisa Eesti \u00e4rikliendi\u00fcksus aitab ettev\u00f5tetel ning avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v\u00f5rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev\u00f5tte k\u00e4ive oli 2022. aastal 209 miljonit eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Uuring: noored kardavad internetis k\u00f5ige enam privaatsust riivavaid olukordiTELIA EESTI PRESSITEADE\n07.02.2023\n\n\nUuring: noored kardavad internetis k\u00f5ige enam privaatsust riivavaid\nolukordi\n\nPooled Eesti lapsed kardavad internetis k\u00f5ige enam paroolide varastamist\nning ilma nende n\u00f5usolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia\ntellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud laste ja\nnoorte privaatsuse uuringust<https:\/\/www.telia.ee\/images\/pages\/etc\/ettevott\nest\/laste_ja_noorte_privaatsuse_uuring_2022.pdf>.\n\n\nTelia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi s\u00f5nul selgus uuringust,\net t\u00fcdrukud kardavad ebasobivat l\u00e4henemist t\u00e4iskasvanute ja meeste poolt\nning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid - et\nkeegi varastab nende konto v\u00f5i pettuse ohvriks langemist.\n\n\u201eHalb on see, et 40% lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud.\nPositiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda\nkaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab. Paljud uuringus osalenud\nlapsed \u00fctlesid, et r\u00e4\u00e4givad nendest asjadest oma vanematega. Samas\nn\u00e4itavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad.\nN\u00e4iteks kipuvad vanemad inimesed kergek\u00e4elisemalt oma andmeid internetis\njagama,\u201d \u00fctles Laid.\n\nNegatiivse poole pealt saab kahjuks k\u00f5nealusest uuringust j\u00e4reldada, et\npaljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud. Neid, kes\npole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.\n\n\u201cSaime kinnitust, et lapsed on j\u00e4tkuvalt \u00fcks ohustatumaid gruppe\nonline-maailmas. Peame oluliseks uuringutega k\u00e4tt pulsil hoida, kuidas\nnoored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida\nnad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna\nhoidmisele,\u201d avas Laid uuringu leide.\n\nUuringust tulid v\u00e4lja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt\nk\u00f5nelevate laste vahel. Nii oli vene keelt k\u00f5nelevate laste seas rohkem\nneid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja\npilte. Vene lapsed tundsid ka v\u00e4hem hirmu ohtude ees. \u201cSee on n\u00fc\u00fcd hea\nk\u00fcsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad v\u00f5i nad ei teadvusta ohte\nja oska neid \u00e4ra tunda,\u201d m\u00e4rkis Laid.\n\nPeamised erinevused poiste ja t\u00fcdrukute vastustest tulevad paraku v\u00e4lja\nv\u00e4ga karmidel teemadel: ahistamine ja j\u00e4litamine ning seksuaalse sisuga\npiltide ja s\u00f5numite saatmine, mida t\u00fcdrukud kogevad poistega v\u00f5rreldes\nrohkem. Poiste seas on v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega rohkem neid, kes on kokku\npuutunud m\u00e4ngude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.\n\nPositiivsena tuli uuringust siiski v\u00e4lja, et kui midagi halba on juhtunud,\nsiis n\u00f5u ja abi minnakse k\u00fcsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka\nsaanud. Ent siin tuleks arvesse v\u00f5tta ka asjaolu, et k\u00fcsimustik j\u00f5udis\nlapseni l\u00e4bi lapsevanema, mis v\u00f5ib viidata sellele, et valimisse sattusid\nneed pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea\nsuhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anon\u00fc\u00fcmne.\n\nOlulisemad j\u00e4reldused ja t\u00e4helepanekud uuringust\n\nIga neljas laps on internetis kokku puutunud m\u00f5ne privaatsust riivava\nolukorraga\n\n  *   K\u00f5ige enam (17% k\u00f5igist vastanutest) puututakse kokku inetute,\nsolvavate v\u00f5i \u00f5elate  s\u00f5numite saamisega;\n  *   Iga k\u00fcmnes on langenud sotsiaalmeedia konto v\u00f5i m\u00e4ngu konto\nvarguse ohvriks;\n  *   Iga k\u00fcmnes \u00fctleb, et nendega on soovimatult \u00fchendust v\u00f5tnud m\u00f5ni\nv\u00f5\u00f5ras t\u00e4iskasvanu. T\u00fcdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid 5% enam\nkui poiste seas;\n  *   Iga k\u00fcmnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga\npilte, videod v\u00f5i s\u00f5numeid;\n\nValdav enamus lapsi tunneb internetiohtude ees hirmu\n\n  *   Vaid 14% vastanutest \u00fctleb, et neil puudub hirm interneti ohtude\nees;\n  *   K\u00f5ige enam kardetakse paroolide varastamist (43%) ja ilma lapse\nn\u00f5usolekuta temast piltide ja videote jagamist (37%);\n  *   30% vastanud t\u00fcdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem\nhirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad j\u00e4litamist, j\u00e4lgimist,\nilma n\u00f5usolekuta piltide\/ videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist;\n  *   Poiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme\ntuntakse poiste seas v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega oluliselt v\u00e4hem.\n\nIga neljas laps\/noor on enda kohta internetis isiklikku infot avaldanud\n\n  *   Iga neljas laps k\u00fcmnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku\ninformatsiooni; Peamiselt jagatakse oma vanust, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka\nhuvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime;\n  *   Vanem vanuser\u00fchm (12-16 a) ja venekeelsed lapsed on enda kohta\navaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.\n\nValdav enamus lapsi on kasutanud v\u00e4hemalt \u00fchte meedet enda privaatsuse\nkaitseks\n\n  *   Valdav enamus lapsi\/noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis\nenda arvates v\u00e4hemalt \u00fchte meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- v\u00f5i\nmuude isiklike andmete jagamisest;\n  *   Veidi alla poole (46%) kinnitab, et ei jaga\/postita ilma luba\nk\u00fcsimata teiste inimeste andmeid;\n  *   Vanem vanuser\u00fchm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse\nkaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.\n\nInterneti ohtude kohta on abi k\u00fcsitud peamiselt vanematelt. Ametlikke\nkanaleid kasutatakse v\u00e4ga v\u00e4he\n\n  *   Pea k\u00f5ik uuringus osalenud lapsed\/noored on k\u00fcsinud abi interneti\nohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud;\n  *   Peamiselt k\u00fcsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete k\u00e4est,\nteisi kanaleid on kasutatud oluliselt v\u00e4hem;\n  *   Internetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud\nv\u00f5i m\u00e4ngu\/platvormi kaudu raporteerinud laste\/noorte osakaal on madal.\n\nTelia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu l\u00e4bi oktoober-\nnovember 2022. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7-16,\nkellest 73% olid Eesti ja 28% Vene keelt k\u00f5nelevad. Sooliselt jagunesid\nvastajad j\u00e4rgmiselt: 51% poisid, 49% t\u00fcdrukud.\n\n7. veebruar 2023 on rahvusvaheline turvalise interneti p\u00e4ev. Selle kohta,\nkuidas m\u00e4rgata ja ennetada k\u00fcberkiusu ning kuidas selliste juhtumite puhu\ntegutseda, annab nii \u00f5pilastele, \u00f5petajatele kui lapsevanematele n\u00f5u\nSuurima Julguse veebileht<https:\/\/www.suurimjulgus.ee\/>.\n\n\nLisainfo:\n\nElo V\u00f5rk\nTelia toetustegevuste juht\nElo.Vork@telia.ee<mailto:Elo.Vork@telia.ee>\n+3725226101\n\n\n\n\n\nRaigo Neudorf\nmeediasuhete juht  | kommunikatsiooniosakond\n\n[cid:image001.png@01D93AD7.DEF46AC0]\n\nTelia Estonia\n+372 5169747\nraigo.neudorf@telia.ee<mailto:raigo.neudorf@telia.ee>\nwww.telia.ee\nMustam\u00e4e tee 3, Tallinn, Eesti\n\nTelia Eesti AS 10234957\n\n\nSee e-kiri v\u00f5ib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata\navaldamise v\u00f5i jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja \u00f5ige adressaat,\nsiis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning k\u00f5ik\nsellele lisatud manused ilma neid jagamata v\u00f5i kopeerimata ning \u00e4ra\navalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele.\n\nTelia Company t\u00f6\u00f6tleb e-kirju ja teisi dokumente, mis v\u00f5ivad sisaldada\nisikuandmeid, vastavalt Telia Company Privaatsuspoliitikale<https:\/\/www.tel\nia.ee\/images\/documents\/juhendid\/est\/kliendiandmete_privaatsuse_poliitika.pd\nf>.\n\nThis email may contain information which is privileged or protected against\nunauthorized disclosure or communication. If you are not the intended\nrecipient, please notify the sender and delete this message and any\nattachments from your system without producing, distributing or retaining\ncopies thereof or disclosing its contents to any other person.\n\nTelia Company processes emails and other files that may contain personal\ndata in accordance with Telia Company\u2019s Privacy\nPolicy<https:\/\/www.teliacompany.com\/en\/about-the-company\/privacy\/>."}
{"text":"Mailis Reps t\u00f5i ilmale kaksikudPoliitik Mailis Reps t\u00f5i m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal ilmale kaksikud.\u00a0Mailis Reps t\u00f5i ilmale oma seitsmenda ja kaheksanda lapse, kuid ei poliitik ega teda esindab advokaat s\u00fcndmust ei kommenteeri, vahendab Kroonika.\u00a0\n\u00abArvestades k\u00f5ike toimuvat, olen j\u00e4lgimise all. Seega ei saa hetkel midagi selgitada,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Reps lapseootusest novembris Elu24-le.\u00a0\nPoliitiku peres kasvab juba kuus last, Richard, Karl Robert, Henry Roger, Frederick, Elizabeth ja Charlotte.\n2021. aasta septembris avaldas Reps \u00abPealtn\u00e4gijale\u00bb, et\u00a0kaotas korruptsioonikahtluste ilmsikstulekuga samal ajal 20. rasedusn\u00e4dalal lapse.\u00a0\nReps tunnistab, et lapse kaotusest pole ta varem r\u00e4\u00e4kinud. \u00abMa arvan, et seda teavad minu l\u00e4hedastest umbes kolm inimest.\u00bb\n\u00ab20. n\u00e4dalal last kaotada, kui sa tead, et ta on t\u00fctar ja sa oled talle juba nime pannud...\u00bb avaldab poliitik. Intervjueerija Taavi Eilat k\u00fcsib seej\u00e4rel, mis t\u00e4psemalt juhtus. \u00abS\u00fcda ei l\u00f6\u00f6nud ja nii oligi!\u00bb\nReps selgitab ka, miks otsustas ministrikohalt tagasi astuda. \u00abInimlikult oli k\u00f5ike lihtsalt liiga palju,\u00bb \u00fctleb ta selle kohta, et lisaks lapse kaotusele oli tal just l\u00f5ppenud abikaasaga mituk\u00fcmmend aastat kestnud kooselu.\n2020.\u00a0aasta s\u00fcgisel selgus, et toonane haridus- ja teadusminister Mailis Reps kasutas ministeeriumi vara ja t\u00f6\u00f6j\u00f5udu enese pere huvides. Lisaks lasi ta oma s\u00fcnnip\u00e4evapeo restoranis Mon Repos kinni maksta maksumaksjal. Asi tipnes ministri tagasiastumise ning kriminaalasjaga, mis pole veel kohtusse j\u00f5udnud."}
{"text":"Taavi Tamkivi liitus EASi ja Kredexi \u00fchendasutuse n\u00f5ukogugaSalv Technologies asutaja ja tegevjuht Taavi Tamkivi.FOTO: Jake Farra\nPRO tellijale\nEttev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan nimetas EASi ja Kredexi \u00fchendasutuse uueks n\u00f5ukogu liikmeks Asutajate Seltsi esindaja ja idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.\nJ\u00e4rvani s\u00f5nul on EAS oluline partner ettev\u00f5tluse \u00f6kos\u00fcsteemi arendamisel ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste loomisel traditsiooniliste sektorite ja idusektori vahel. Kuigi idufirmade loomiseks on Eestis t\u00e4na pinnas hea, tuleb J\u00e4rvani arvates ettev\u00f5tluskeskkonna kujundamisel \u00fcha enam arvestada ka iduettev\u00f5tete j\u00e4rgmiste arengufaaside ja kasvuettev\u00f5tete muutunud vajadustega.\u00a0\n\u201cLoodan, et Taavi Tamkivi Asutajate Seltsi esindajana aitab seda vaadet ka n\u00f5ukogu tasandil veelgi rohkem sisse tuua,\u201c selgitas minister J\u00e4rvan.\nTamkivi on rahapesuga v\u00f5itleva idufirma Salv tegevjuht ja kaasasutaja ning kuulub ka finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia n\u00f5ukokku. Varasemalt on Tamkivi t\u00f6\u00f6tanud nii Wise, Skype kui BigBank meeskondades.\nEASi ja Kredexi \u00fchendasutuse ettev\u00f5tjatest ja asjatundjatest koosnevasse n\u00f5ukogusse kuuluvad lisaks Tamkivile Arto Aas, Helo Meigas, Mait Palts, Renno Veinthal, Sille Kraam, Hannes Ojangu, Anto Liivat ja Johan K\u00e4rp, n\u00f5ukogu juhib Kristi Tiivas."}
{"text":"Uuring: noored kardavad internetis k\u00f5ige enam privaatsuse riivetTALLINN, 7. veebruar, BNS - Pooled Eesti lapsed kardavad internetis k\u00f5ige enam paroolide varastamist ning ilma nende n\u00f5usolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia tellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringust.\nTelia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi s\u00f5nul selgus uuringust, et t\u00fcdrukud kardavad ebasobivat l\u00e4henemist t\u00e4iskasvanute ja meeste poolt ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid ehk seda, et keegi varastab nende konto v\u00f5i pettuse ohvriks langemist.\u00a0\n\u201eHalb on see, et 40 protsenti lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab. Paljud uuringus osalenud lapsed \u00fctlesid, et r\u00e4\u00e4givad nendest asjadest oma vanematega. Samas n\u00e4itavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. N\u00e4iteks kipuvad vanemad inimesed kergek\u00e4elisemalt oma andmeid internetis jagama,\u201d \u00fctles Laid.\u00a0\nNegatiivse poole pealt saab kahjuks k\u00f5nealusest uuringust j\u00e4reldada, et paljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud. Neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.\n\u201cSaime kinnitust, et lapsed on j\u00e4tkuvalt \u00fcks ohustatumaid gruppe online-maailmas. Peame oluliseks uuringutega k\u00e4tt pulsil hoida, kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida nad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,\u201d avas Laid uuringu leide.\nUuringust tulid v\u00e4lja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt k\u00f5nelevate laste vahel. Nii oli vene keelt k\u00f5nelevate laste seas rohkem neid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid ka v\u00e4hem hirmu ohtude ees. \u201cSee on n\u00fc\u00fcd hea k\u00fcsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad v\u00f5i nad ei teadvusta ohte ja oska neid \u00e4ra tunda,\u201d m\u00e4rkis Laid.\nPeamised erinevused poiste ja t\u00fcdrukute vastustest tulevad paraku v\u00e4lja v\u00e4ga karmidel teemadel: ahistamine ja j\u00e4litamine ning seksuaalse sisuga piltide ja s\u00f5numite saatmine, mida t\u00fcdrukud kogevad poistega v\u00f5rreldes rohkem. Poiste seas on v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud m\u00e4ngude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.\u00a0\nPositiivsena tuli uuringust siiski v\u00e4lja, et kui midagi halba on juhtunud, siis n\u00f5u ja abi minnakse k\u00fcsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse v\u00f5tta ka asjaolu, et k\u00fcsimustik j\u00f5udis lapseni l\u00e4bi lapsevanema, mis v\u00f5ib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anon\u00fc\u00fcmne.\nIga neljas laps on internetis kokku puutunud m\u00f5ne privaatsust riivava olukorraga. 17 protsenti k\u00f5igist vastanutest puutus kokku inetute, solvavate v\u00f5i \u00f5elate \u00a0s\u00f5numite saamisega. Iga k\u00fcmnes on langenud sotsiaalmeedia konto v\u00f5i m\u00e4ngu konto varguse ohvriks, samuti iga k\u00fcmnes \u00fctleb, et nendega on soovimatult \u00fchendust v\u00f5tnud m\u00f5ni v\u00f5\u00f5ras t\u00e4iskasvanu. T\u00fcdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid viis protsenti enam kui poiste seas. Iga k\u00fcmnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod v\u00f5i s\u00f5numeid.\nVaid 14 protsenti vastanutest \u00fctleb, et neil puudub hirm interneti ohtude ees. 43 protsenti kardab paroolide varastamist ja ilma lapse n\u00f5usolekuta temast piltide ja videote jagamist kradab 37 protsenti. 30 protsenti vastanud t\u00fcdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad j\u00e4litamist, j\u00e4lgimist, ilma n\u00f5usolekuta piltide\/ videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist. Poiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega oluliselt v\u00e4hem.\nIga neljas laps k\u00fcmnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni. Peamiselt jagatakse oma vanust, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka huvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime. Vanem vanuser\u00fchm ehk 12-16-aastased ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.\u00a0\nValdav enamus lapsi ja noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates v\u00e4hemalt \u00fcht meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- v\u00f5i muude isiklike andmete jagamisest. Veidi alla poole ehk 46 protsenti kinnitab, et ei jaga ning postita ilma luba k\u00fcsimata teiste inimeste andmeid;. Vanem vanuser\u00fchm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.\nPea k\u00f5ik uuringus osalenud lapsed\/noored on k\u00fcsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud- Peamiselt k\u00fcsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete k\u00e4est, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt v\u00e4hem. Internetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud v\u00f5i m\u00e4ngu\/platvormi kaudu raporteerinud laste ja noorte osakaal on madal.\nTelia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu l\u00e4bi mullu oktoobris ja novembris. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7-16, kellest 73 protsenti olid Eesti ja 28 protsenti Vene keelt k\u00f5nelevad.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kinnitati Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitali n\u00f5ukogu uued liikmed6. veebruaril kinnitas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets K\u00dcSKi n\u00f5ukogu uued liikmed. N\u00f5ukogusse kandideeris kuuele vabakonna esindaja kohale 17 v\u00e4\u00e4rikat kandidaati. V\u00e4rske n\u00f5ukogu esimene koosolek toimub veebruari l\u00f5pus.\nK\u00dcSKi n\u00f5ukogusse hakkab kuuluma 11 tegusat inimest \u00fcle Eesti, kes k\u00f5ik aitavad omal viisil kaasa kodaniku\u00fchiskonna arengule. \u201eArvestades seda, et K\u00dcSK-i t\u00f6\u00f6p\u00f5ld sellest aastast oluliselt laieneb, l\u00e4htusime ka n\u00f5ukogu kinnitamisel sellest, et uues koosseisus oleks esindatud v\u00f5imalikult palju erineva tausta ja kogemusega inimesi.\nN\u00f5ukogu liikmete teadmised, kontaktid ja ideed aitavad sihtkapitali t\u00f6\u00f6tajatel seada veelgi selgemaid ja ambitsioonikamaid eesm\u00e4rke. K\u00dcSK-il on \u00fclimalt t\u00e4htis panus kodaniku\u00fchiskonda ja kogukondadesse, et luua sidusamat Eestit,\u201c \u00fctles siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\nSenine hea tava on olnud leida n\u00f5ukogusse vabakonna esindajad avaliku konkursiga. Nii eelnes ka seekord nimetamisele tiheda konkurentsiga konkurss ja valiku konsulteerimine riigi ja kodaniku\u00fchiskonna koost\u00f6\u00f6d edendava valitsuskomisjoniga.\nK\u00dcSKi n\u00f5ukogusse nimetatakse:\nAage \u00d5unap\u00a0\u2013 MT\u00dc Eesti Lasterikaste Perede Liidu president ja senine K\u00dcSKi n\u00f5ukogu esimees.\nCarina Paju \u2013 Avatud Valitsemise Partnerluse sekretariaadi regionaalne koordinaator ja varasem MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht.\nEha Paas \u2013 Eesti K\u00fclaliikumise Kodukant vabatahtlike seltsiliste projektiekspert ja MT\u00dc Arenduskoda projektijuht.\nIrene K\u00e4osaar \u2013 Narva Eesti Riigig\u00fcmnaasiumi direktor ja senine K\u00dcSKi n\u00f5ukogu liige.\nMarkus Toompere \u2013 Elva vallavalitsuse kultuurispetsialist ja pikaaegne Tartu Kunstnike Liidu juht.\nTarmo Treimann \u2013 Sihtasutuse Keskkonna\u00f5iguse Keskus tegevjuht.\nLisaks kuuele vabakonna esindajale kuulub n\u00f5ukogusse ka viis riigi esindajat \u2013 n\u00f5ukogus j\u00e4tkab Rahandusministeeriumi esindajana\u00a0Kaur Siruli\u00a0ja uue liikmena Siseministeeriumi rahvastiku ja kodaniku\u00fchiskonna asekantsler\u00a0Raivo K\u00fc\u00fct. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm riigi esindajat nimetab siseminister n\u00f5ukogusse l\u00e4hiajal. N\u00f5ukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks.\nSihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital (K\u00dcSK) on riigi sihtasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, mis toetab vaba\u00fchenduste v\u00f5imekust ja kodanikuaktiivsust vastavalt \u201eSidusa Eesti arengukavale 2021-2030\u201c ja selle programmile \u201eKogukondlik Eesti\u201c. Programmi fookuses on tugev kodaniku\u00fchiskond, kodanikuaktiivsus kogukondades ja kogukondlik l\u00e4henemisviis.\nEestis on umbes 22 500 mittetulundus\u00fchingut ja sihtasutust. Neist umbes 800 on sihtasutused ning \u00fcle 500 usulised \u00fchendused. Usulistest \u00fchendustest enamik kuulub kirikutesse v\u00f5i koguduste liitudesse."}
{"text":"Lihtsa kr\u00fcptoinvestori teejuht tuludeklaratsiooniniJaga:\nAutor: Raamatupidaja.ee \u2022 7. veebruar 2023\nJaga:\nKr\u00fcptoraha kaevandamine v\u00f5rdsustub Eestis ettev\u00f5tlusega ning kaevandamise k\u00e4igus saadud tulu on aga ettev\u00f5tlustulu.\nAutor: Patrik Tamm\n\u00d5ige pea algab iga-aastane tuludeklaratsioonide esitamine. Oluline on teada, kr\u00fcptoraha v\u00f5i loodud NFT (non-fungible token) m\u00fc\u00fcgist v\u00f5i muul viisil kr\u00fcptorahas saadud tulu, sh \u00fc\u00fcritulu, tuleb eraisikul deklareerida ja maksta tulumaks.\nHuvi kr\u00fcptovarade ja nendesse investeerimise vastu on suur ning erinevad suunamudijad ja investorid r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imalustest teenida tulu, kuid ka kaasnevatest ohtudest, n\u00e4iteks riskist kaotada v\u00e4\u00e4rtuse languse t\u00f5ttu kogu raha v\u00f5i sattuda m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Oluline on pidada silmas, et iga tehtud investeerimisotsus oleks hoolikalt l\u00e4bi kaalutud.\nFoundME.io toetajad:\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nKui oled juba tellija, siis logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse\nTelli foundME \/ esimene kuu 3,90"}
{"text":"Rootsi tahab NATO-sse saades tugevalt panustada Balti riikide kaitsesse   Raskused k\u00f5nelustel T\u00fcrgiga ei ole kahandanud Rootsi valitsuse ega rahva soovi NATO liikmeks saada, \u00fctles intervjuus rahvusringh\u00e4\u00e4lingule Rootsi v\u00e4lisminister Tobias Billstr\u00f6m. NATO-sse p\u00e4\u00e4sedes n\u00e4eb Rootsi \u00fche oma prioriteedina panustamist Balti riikide kaitsesse.    Kuidas teie kirjeldaksite hiljutisi s\u00fcndmusi, mis on teie NATO-ga liitumise k\u00f5nelusi edasi l\u00fckanud? Peaminister nimetas nende korraldajaid kasulikeks idiootideks, kas te m\u00f5tlete samamoodi?  Ma arvan, et me k\u00f5ik peame aru saama, et me elame v\u00e4ga keerukas ja ohtlikus julgeolekuolukorras Rootsis, nagu ka k\u00f5ik teised riigid L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res. Samuti globaalselt on praegu tegemist k\u00f5ige ohtlikuma olukorraga p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da. K\u00f5ike seda arvesse v\u00f5ttes tegi peaminister \u00fcsna \u00f5igesti kui ta kirjeldas neid s\u00fcndmusi ohtlikena Rootsi NATO-taotlusele ja \u00fctles, et nende eest vastutavad inimesed kannavad suurt vastutust. Meil Rootsis valitseb t\u00f5epoolest v\u00e4ljendusvabadus, aga see ei t\u00e4henda, et sinu tegusid ei saaks kritiseerida ja see on t\u00e4pselt see, mida valitsus on teinud.  Kas te ei arva, et tuleks muuta s\u00f5navabaduse reegleid v\u00f5i debati reegleid, sest te olete saamas juurde uusi liitlasi ja maailm on keeruline ja ohtlik koht?  Ei, ma ei n\u00e4e sellist vajadust \u00fcldse. Probleem ei ole selles. Probleem on, et me oleme endiselt v\u00e4ljaspool NATO peret. Ja me anname endast parima, et t\u00e4ita memorandumit, mis oli allkirjastatud T\u00fcrgi, Soome ja Rootsi vahel NATO Madridi tippkohtumisel. Kui see on tehtud, siis saab T\u00fcrgi parlament asuda ratifitseerimise juurde. Mida kauemaks me j\u00e4\u00e4me NATO-st v\u00e4lja, seda suurem on risk. Me peame oleme keskendunud ja ambitsioonikad NATO liikmeks p\u00fc\u00fcdmisel. See on Rootsi valitsuse prioriteet.Rootsi v\u00e4lisminister Tobias Billstr\u00f6m Autor\/allikas: ERR R\u00e4\u00e4kides koraanip\u00f5letamisest, siis n\u00e4iteks Soomes ei ole see lubatud ja mitmel pool mujal ka mitte. Kas te ei arva, et te peaksite oma reegleid kuidagi muutma?  Minu jaoks ei ole raske m\u00f5ista hukka p\u00fchade raamatute p\u00f5letamine ja mul on kerge m\u00f5ista inimeste \u00e4rritust, kui see juhtub. Samas on s\u00f5navabadus Rootsis p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus. Kuigi selle rakendamisel v\u00f5ivad ilmneda erisused, siis tuleb keskenduda p\u00f5hilisele ehk mitte k\u00f5rvale kalduda meie Rootsi \u00fchiskonna olulistest v\u00e4\u00e4rtustest. Aga ma ei arva, et see on p\u00e4riselt probleem, probleem on see, et me oleme NATO-st v\u00e4ljas ja keskenduda tuleb sellele, mitte joosta ringi ja tegeleda p\u00f5hiteema asemel k\u00f5rvalshow-dega.  Ajakirjanik, kes koraanip\u00f5letamise korraldamise eest maksis, on eelnevalt olnud Russia Today ajakirjanik ja ta on samuti \u00fcsna tihedalt seotud Rootsi Demokraatidega. Kas te n\u00e4ete neis s\u00fcndmustes Venemaa v\u00f5i Rootsi Demokraatide m\u00f5ju?  Ma ei taha selle konkreetse isiku \u00fcle spekuleerida, see ei ole minu kui v\u00e4lisministri asi, aga Rootsi Demokraadid moodustavad praegu osa parlamendienamusest ja nad on v\u00e4ga selgelt Rootsi NATO-sse astumise poolt. Pole k\u00f5lanud mitte \u00fchtegi vastupidist arvamust ja nad on pidevalt \u00f6elnud, et nad on memorandumi taga, nad on pidevalt \u00f6elnud, et toetavad meie tegevust Ukraina suhtes, nad ei ole kunagi sellest tagasi astunud. Seda on oluline r\u00f5hutada. See inimene v\u00f5ib olla parteile l\u00e4hedane, aga partei juhtkond on selles k\u00fcsimuses oma seisukoha v\u00e4ga selgeks teinud.  Milline on praegu situatsioon k\u00f5nelustel T\u00fcrgiga NATO-sse astumise \u00fcle? Kas need on edasi l\u00fckatud v\u00f5i peatatud?  Situatsioon on v\u00e4ga selge, praeguses olukorras ei ole ministrite k\u00f5nelusteks m\u00f5tet, T\u00fcrgi on sellest selgelt m\u00e4rku andnud. Samas ei t\u00e4henda see, et t\u00f6\u00f6 memorandumiga oleks peatunud, see ei ole pausil ega peatatud, see k\u00e4ib. T\u00f6\u00f6 k\u00e4ib ametnike tasandil ja on oluline sellega edasi liikuda. Meie usume, et me oleme j\u00f5udnud punktini, kus Rootsi ja Soome on teinud seda, mida me lubasime teha ehk t\u00e4itnud memorandumis kokku lepitud kriteeriumid. Me oleme Madridi kohtumisest alates siiamaani pidevalt t\u00f6\u00f6d teinud selle nimel. Ja me usume, et me oleme sellega n\u00fc\u00fcd valmis saanud ja T\u00fcrgi parlament peaks alustama ratifitseerimise protsessi.  T\u00fcrgi \u00fctleb, et k\u00f5ik nende soovid ei ole t\u00e4idetud. Kas midagi on veel laual v\u00f5i olete te n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud sinnamaani, kus Rootsi ei saa enam edasi minna?  Meie oleme teinud seda, mida me lubasime memorandumi raames teha, aga seda tuleb teha vastavuses Rootsi konstitutsiooni ja seadusandlusega. Ja me oleme kogu aeg avalikkuses v\u00e4ga selgelt \u00f6elnud, et me t\u00e4idame memorandumi, aga me ei l\u00e4he sellest v\u00e4lja. Me ei saa hakata n\u00e4iteks inimesi v\u00e4lja saatma, muuseas ei nimetata memorandumis konkreetseid nimesid, see peab olema selge, me ei hakka inimesi v\u00e4lja andma Rootsist, kui see ei ole vastavuses meie konstitutsiooni ja seadustega ja \u00f5igusriigi alusp\u00f5him\u00f5tetega. T\u00fcrgi saab n\u00f5uda memorandumi t\u00e4itmist ja me t\u00e4idame seda, aga me ei l\u00e4he sellest kaugemale ja ei hakka tegema asju, mis ei vasta Rootsi seadustele.Tobias Billstr\u00f6m Autor\/allikas: V\u00e4lisministeerium Kas rootslased ei ole juba t\u00fcdinud neist T\u00fcrgi n\u00f5uetest ja v\u00e4ljapressimisest? Kas ei ole tekkinud juba selline suhtumine, et me ei ole huvitatud NATO-st kui see t\u00e4hendab sellist vaeva?  Ei ole mingeid m\u00e4rke sellest, et Rootsi elanikkond ei oleks enam huvitatud NATO liikmeks saamisest. Vastupidi, alates Venemaa agressiooni algusest Ukraina vastu veebruaris on toetus NATO-sse astumisele t\u00f5usnud pretsedenditule tasemele ja see p\u00fcsib k\u00f5rgena. Me r\u00e4\u00e4gime ligi 70 protsendi positiivsest suhtumisest NATO liikmeks saamisesse. See juhib valitsuse otsuseid. Me ei muuda selles k\u00fcsimusi oma suhtumist. Me oleme muidugi kurvad, et T\u00fcrgi kodused arengud ja valimised on saanud osaks protsessist, see on nii, seda tuleb tunnistada. K\u00e4ib valimisprotsess ja k\u00f5ik, mis tuleb Ankarast ja T\u00fcrgi valitsusest tuleb asetada sellesse konteksti. Aga see ei muuda meie ambitsiooni saada NATO liikmeks ja see ei ole muutnud Rootsi rahva suhtumist ja kokkuv\u00f5ttes usume me, et Rootsi julgeolek suureneb kui me oleme NATO-s koos Soomega, nagu ka kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonna, Euroopa ja maailma oma.  Mida see t\u00e4hendaks Rootsi jaoks kui Soome asub l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel \u00fcksinda kiiremini edasi liikuma?  K\u00f5igepealt, me andsime oma taotlused sisse koos ja Rootsi ning Soome on viimastel n\u00e4dalatel ja kuudel \u00f6elnud, et see on ka meie edasine tee. Ma ei taha selle \u00fcle spekuleerida, sest on Soome asi oma debatti pidada nii nagu meie teeme seda Rootsis. Samas nagu Soome v\u00e4lisminister Pekka Haavisto on v\u00e4ga selgelt \u00f6elnud, et Soome ja Rootsi on justkui L\u00e4\u00e4nemere piirkonna julgeoleku hammasrattad, on keeruline koostada selle piirkonna kaitseplaane kui nii Soome kui ka Rootsi ei ole osa NATO perest.  Millal te arvate, et te saate NATO liikmeks?  Seda on raske \u00f6elda, aga meie silmad on muidugi NATO Vilniuse tippkohtumisel. Enne seda leiavad aset valimised Ankaras. See on selgelt muutunud T\u00fcrgi sisepoliitika teemaks. Seda tuleb arvesse v\u00f5tta. Meie teeme oma osa t\u00e4ites memorandumit ja me j\u00e4\u00e4me kindlaks oma soovile saada NATO liikmeks.  Kas te olete juba ka arutanud Rootsis, mida te NATO-s tegema hakkate, milliseid v\u00f5imekusi te pakute ja millised on teie prioriteedid? Ma olen kuulnud erinevaid m\u00f5tteid, \u00fchelt poolt seda, et Balti riigid oleksid Rootsi ja Soome jaoks prioriteet, samuti olen ma kuulnud vastuargumenti NATO-le, et jumala eest, me ei taha minna Balti riikidesse, kui seal midagi juhtuma peaks.  Peaminister on v\u00e4ga selgelt \u00f6elnud, et me tahame olla Balti riikides suurelt kohal, me juba valmistume osalema \u00f5huturbemissioonil, me r\u00e4\u00e4gime ka NATO lahingugrupis osalemisest, mis t\u00e4hendab maav\u00e4gede toomist Balti riikidesse ja me oleme alustanud plaanide tegemist NATO liikmena tegutsemiseks, et kui me liikmeks saame, siis oleksime me kohe valmis osalema k\u00f5igis komisjonides ja plaanides. Nii et me vaatame sellele v\u00e4ga positiivselt. Ja me usume, et meil on Balti riikidega eriline suhe, seda ajaloolistel, kultuurilistel, majanduslikel ja isiklikel p\u00f5hjustel, aga eelk\u00f5ige tuleneb see faktist, et kui meist ja Soomest saavad NATO liikmed, siis on k\u00f5ik L\u00e4\u00e4nemere ranniku riigid v\u00e4lja arvatud Venemaa, NATO riigid. See t\u00e4hendab, et me peame oleme huvitatud Balti riikidest.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Eesti lapsed kardavad k\u00f5ige rohkem paroolide varastamist. Iga neljas on kogenud ohtu oma privaatsuselePooled Eesti lapsed kardavad internetis k\u00f5ige enam paroolide varastamist ning ilma nende n\u00f5usolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia tellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringust.\nTelia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi s\u00f5nul selgus uuringust, et t\u00fcdrukud kardavad ebasobivat l\u00e4henemist t\u00e4iskasvanute ja meeste poolt ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid \u2013 et keegi varastab nende konto v\u00f5i pettuse ohvriks langemist.\n\u201eHalb on see, et 40% lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab. Paljud uuringus osalenud lapsed \u00fctlesid, et r\u00e4\u00e4givad nendest asjadest oma vanematega. Samas n\u00e4itavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. N\u00e4iteks kipuvad vanemad inimesed kergek\u00e4elisemalt oma andmeid internetis jagama,\u201d \u00fctles Laid.\nNegatiivse poole pealt saab kahjuks k\u00f5nealusest uuringust j\u00e4reldada, et paljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud. Neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.\n\u201cSaime kinnitust, et lapsed on j\u00e4tkuvalt \u00fcks ohustatumaid gruppe online-maailmas. Peame oluliseks uuringutega k\u00e4tt pulsil hoida, kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida nad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,\u201d avas Laid uuringu leide.\nUuringust tulid v\u00e4lja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt k\u00f5nelevate laste vahel. Nii oli vene keelt k\u00f5nelevate laste seasrohkem neid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid ka v\u00e4hem hirmu ohtude ees. \u201cSee on n\u00fc\u00fcd hea k\u00fcsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad v\u00f5i nad ei teadvusta ohte ja oska neid \u00e4ra tunda,\u201d m\u00e4rkis Laid.\nPeamised erinevused poiste ja t\u00fcdrukute vastustest tulevad paraku v\u00e4lja v\u00e4ga karmidel teemadel:ahistamine ja j\u00e4litamine ning seksuaalse sisuga piltide ja s\u00f5numite saatmine, mida t\u00fcdrukud kogevad poistega v\u00f5rreldes rohkem. Poiste seas on v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud m\u00e4ngude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.\u00a0\nPositiivsena tuli uuringust siiski v\u00e4lja, et kui midagi halba on juhtunud, siis n\u00f5u ja abi minnakse k\u00fcsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse v\u00f5tta ka asjaolu, et k\u00fcsimustik j\u00f5udis lapseni l\u00e4bi lapsevanema, mis v\u00f5ib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anon\u00fc\u00fcmne.\nOlulisemad j\u00e4reldused ja t\u00e4helepanekud uuringust\nIga neljas laps on internetis kokku puutunud m\u00f5ne privaatsust riivava olukorraga\nK\u00f5ige enam (17% k\u00f5igist vastanutest) puututakse kokku inetute, solvavate v\u00f5i \u00f5elate\u00a0\u00a0s\u00f5numite saamisega;\nIga k\u00fcmnes on langenud sotsiaalmeedia konto v\u00f5i m\u00e4ngu konto varguse ohvriks;\nIga k\u00fcmnes \u00fctleb, et nendega on soovimatult \u00fchendust v\u00f5tnud m\u00f5ni v\u00f5\u00f5ras t\u00e4iskasvanu. T\u00fcdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid 5% enam kui poiste seas;\nIga k\u00fcmnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod v\u00f5i s\u00f5numeid;\u00a0\nValdav enamus lapsi tunneb internetiohtude ees hirmu\u00a0\nVaid 14% vastanutest \u00fctleb, et neil puudub hirm interneti ohtude ees;\nK\u00f5ige enam kardetakse paroolide varastamist (43%) ja ilma lapse n\u00f5usolekuta temast piltide ja videote jagamist (37%);\u00a0\n30% vastanud t\u00fcdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad j\u00e4litamist, j\u00e4lgimist, ilma n\u00f5usolekuta piltide\/ videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist;\u00a0\nPoiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega oluliselt v\u00e4hem.\u00a0\nIga neljas laps\/noor on enda kohta internetis isiklikku infot avaldanud\nIga neljas laps k\u00fcmnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni; Peamiselt jagatakse oma vanust, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka huvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime;\nVanem vanuser\u00fchm (12-16 a) ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.\u00a0\nValdav enamus lapsi on kasutanud v\u00e4hemalt \u00fchte meedet enda privaatsuse kaitseks\nValdav enamus lapsi\/noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates v\u00e4hemalt \u00fchte meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- v\u00f5i muude isiklike andmete jagamisest;\nVeidi alla poole (46%) kinnitab, et ei jaga\/postita ilma luba k\u00fcsimata teiste inimeste andmeid;\u00a0\nVanem vanuser\u00fchm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.\nInterneti ohtude kohta on abi k\u00fcsitud peamiselt vanematelt. Ametlikke kanaleid kasutatakse v\u00e4ga v\u00e4he\u00a0\nPea k\u00f5ik uuringus osalenud lapsed\/noored on k\u00fcsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud;\u00a0\nPeamiselt k\u00fcsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete k\u00e4est, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt v\u00e4hem;\u00a0\nInternetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud v\u00f5i m\u00e4ngu\/platvormi kaudu raporteerinud laste\/noorte osakaal on madal.\u00a0\nTelia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu l\u00e4bi oktoober-november 2022. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7-16, kellest 73% olid Eesti ja 28% Vene keelt k\u00f5nelevad. Sooliselt jagunesid vastajad j\u00e4rgmiselt: 51% poisid, 49% t\u00fcdrukud.\n7. veebruar 2023 on rahvusvaheline turvalise interneti p\u00e4ev. Selle kohta, kuidas m\u00e4rgata ja ennetada k\u00fcberkiusu ning kuidas selliste juhtumite puhu tegutseda, annab nii \u00f5pilastele, \u00f5petajatele kui lapsevanematele n\u00f5u Suurima Julguse veebileht."}
{"text":"Uuring: noored kardavad internetis k\u00f5ige enam privaatsuse riivetPooled Eesti lapsed kardavad internetis k\u00f5ige enam paroolide varastamist ning ilma nende n\u00f5usolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia tellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringust.\nPea k\u00f5ik uuringus osalenud lapsed\/noored on k\u00fcsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud.\nTelia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi s\u00f5nul selgus uuringust, et t\u00fcdrukud kardavad ebasobivat l\u00e4henemist t\u00e4iskasvanute ja meeste poolt ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid ehk seda, et keegi varastab nende konto v\u00f5i pettuse ohvriks langemist.\u00a0\n\u201eHalb on see, et 40 protsenti lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab. Paljud uuringus osalenud lapsed \u00fctlesid, et r\u00e4\u00e4givad nendest asjadest oma vanematega. Samas n\u00e4itavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. N\u00e4iteks kipuvad vanemad inimesed kergek\u00e4elisemalt oma andmeid internetis jagama,\u201d \u00fctles Laid.\u00a0\nNegatiivse poole pealt saab kahjuks k\u00f5nealusest uuringust j\u00e4reldada, et paljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud. Neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.\n\u201cSaime kinnitust, et lapsed on j\u00e4tkuvalt \u00fcks ohustatumaid gruppe online-maailmas. Peame oluliseks uuringutega k\u00e4tt pulsil hoida, kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida nad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,\u201d avas Laid uuringu leide.\nUuringust tulid v\u00e4lja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt k\u00f5nelevate laste vahel. Nii oli vene keelt k\u00f5nelevate laste seas rohkem neid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid ka v\u00e4hem hirmu ohtude ees. \u201cSee on n\u00fc\u00fcd hea k\u00fcsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad v\u00f5i nad ei teadvusta ohte ja oska neid \u00e4ra tunda,\u201d m\u00e4rkis Laid.\nPeamised erinevused poiste ja t\u00fcdrukute vastustest tulevad paraku v\u00e4lja v\u00e4ga karmidel teemadel: ahistamine ja j\u00e4litamine ning seksuaalse sisuga piltide ja s\u00f5numite saatmine, mida t\u00fcdrukud kogevad poistega v\u00f5rreldes rohkem. Poiste seas on v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud m\u00e4ngude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.\u00a0\nPositiivsena tuli uuringust siiski v\u00e4lja, et kui midagi halba on juhtunud, siis n\u00f5u ja abi minnakse k\u00fcsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse v\u00f5tta ka asjaolu, et k\u00fcsimustik j\u00f5udis lapseni l\u00e4bi lapsevanema, mis v\u00f5ib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anon\u00fc\u00fcmne.\nIga neljas laps on internetis kokku puutunud m\u00f5ne privaatsust riivava olukorraga. 17 protsenti k\u00f5igist vastanutest puutus kokku inetute, solvavate v\u00f5i \u00f5elate \u00a0s\u00f5numite saamisega. Iga k\u00fcmnes on langenud sotsiaalmeedia konto v\u00f5i m\u00e4ngu konto varguse ohvriks, samuti iga k\u00fcmnes \u00fctleb, et nendega on soovimatult \u00fchendust v\u00f5tnud m\u00f5ni v\u00f5\u00f5ras t\u00e4iskasvanu. T\u00fcdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid viis protsenti enam kui poiste seas. Iga k\u00fcmnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod v\u00f5i s\u00f5numeid.\nVaid 14 protsenti vastanutest \u00fctleb, et neil puudub hirm interneti ohtude ees. 43 protsenti kardab paroolide varastamist ja ilma lapse n\u00f5usolekuta temast piltide ja videote jagamist kradab 37 protsenti. 30 protsenti vastanud t\u00fcdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad j\u00e4litamist, j\u00e4lgimist, ilma n\u00f5usolekuta piltide\/ videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist. Poiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega oluliselt v\u00e4hem.\nIga neljas laps k\u00fcmnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni. Peamiselt jagatakse oma vanust, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka huvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime. Vanem vanuser\u00fchm ehk 12-16-aastased ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.\u00a0\nValdav enamus lapsi ja noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates v\u00e4hemalt \u00fcht meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- v\u00f5i muude isiklike andmete jagamisest. Veidi alla poole ehk 46 protsenti kinnitab, et ei jaga ning postita ilma luba k\u00fcsimata teiste inimeste andmeid;. Vanem vanuser\u00fchm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.\nPea k\u00f5ik uuringus osalenud lapsed\/noored on k\u00fcsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud- Peamiselt k\u00fcsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete k\u00e4est, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt v\u00e4hem. Internetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud v\u00f5i m\u00e4ngu\/platvormi kaudu raporteerinud laste ja noorte osakaal on madal.\nTelia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu l\u00e4bi mullu oktoobris ja novembris. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7-16, kellest 73 protsenti olideEesti ja 28 protsenti vene keelt k\u00f5nelevad."}
{"text":"Noored kardavad internetis k\u00f5ige enam privaatsust riivavaid olukordiPooled Eesti lapsed kardavad internetis k\u00f5ige enam paroolide varastamist ning ilma nende n\u00f5usolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia tellimusel\u00a0 Norstati poolt 2022. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringust.Telia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi s\u00f5nul selgus uuringust, et t\u00fcdrukud kardavad ebasobivat l\u00e4henemist t\u00e4iskasvanute ja meeste poolt ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid,\u00a0et n\u00e4iteks keegi varastab nende konto.\u00abHalb on see, et 40% lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab,\u00bb\u00a0\u00fctles Laid. \u00abPaljud uuringus osalenud lapsed \u00fctlesid, et r\u00e4\u00e4givad nendest asjadest oma vanematega. Samas n\u00e4itavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. N\u00e4iteks kipuvad vanemad inimesed kergek\u00e4elisemalt oma andmeid internetis jagama.\u00bb\u00a0Uuringust saab j\u00e4reldada, et paljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud\u00a0ning\u00a0neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.\u00abSaime kinnitust, et lapsed on j\u00e4tkuvalt \u00fcks ohustatumaid gruppe v\u00f5rgumaailmas. Peame oluliseks uuringutega k\u00e4tt pulsil hoida, kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida nad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,\u00bb\u00a0lisas Laid.Laura Laidi s\u00f5nul on positiivne see, et kui midagi halba on juba juhtunud, oskavad noored vanematelt n\u00f5u k\u00fcsima minna ning saavad siis abi.TeliaUuringust tulid v\u00e4lja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt k\u00f5nelevate laste vahel. Nii oli vene keelt k\u00f5nelevate laste seas rohkem neid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid v\u00e4hem hirmu ohtude ees.\u00abSee on n\u00fc\u00fcd hea k\u00fcsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad v\u00f5i nad ei teadvusta ohte ja oska neid \u00e4ra tunda,\u00bb m\u00e4rkis Laid.Peamised erinevused poiste ja t\u00fcdrukute vastustest tulevad paraku v\u00e4lja v\u00e4ga karmidel teemadel: ahistamine ja j\u00e4litamine ning seksuaalse sisuga piltide ja s\u00f5numite saatmine, mida t\u00fcdrukud kogevad poistega v\u00f5rreldes rohkem.Poiste seas on v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud m\u00e4ngude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.Positiivsena tuli uuringust siiski v\u00e4lja, et kui midagi halba on juhtunud, siis n\u00f5u ja abi minnakse k\u00fcsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse v\u00f5tta ka asjaolu, et k\u00fcsimustik j\u00f5udis lapseni l\u00e4bi lapsevanema, mis v\u00f5ib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anon\u00fc\u00fcmne.M\u00f5ned olulisemad j\u00e4reldused Norstati uuringust\n\nIga neljas laps on internetis kokku puutunud m\u00f5ne privaatsust riivava olukorragaK\u00f5ige enam (17% k\u00f5igist vastanutest) puututakse kokku inetute, solvavate v\u00f5i \u00f5elate s\u00f5numite saamisega;\n\tIga k\u00fcmnes on langenud sotsiaalmeedia konto v\u00f5i m\u00e4ngu konto varguse ohvriks;\n\tIga k\u00fcmnes \u00fctleb, et nendega on soovimatult \u00fchendust v\u00f5tnud m\u00f5ni v\u00f5\u00f5ras t\u00e4iskasvanu. T\u00fcdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid 5% enam kui poiste seas;\n\tIga k\u00fcmnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod v\u00f5i s\u00f5numeid;\n\n\nValdav enamus lapsi tunneb internetiohtude ees hirmuVaid 14% vastanutest \u00fctleb, et neil puudub hirm interneti ohtude ees;\n\tK\u00f5ige enam kardetakse paroolide varastamist (43%) ja ilma lapse n\u00f5usolekuta temast piltide ja videote jagamist (37%);\n\t30% vastanud t\u00fcdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad j\u00e4litamist, j\u00e4lgimist, ilma n\u00f5usolekuta piltide\/ videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist;\n\tPoiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega oluliselt v\u00e4hem.\n\n\nIga neljas laps\/noor on enda kohta internetis isiklikku infot avaldanudIga neljas laps k\u00fcmnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni; Peamiselt jagatakse oma vanust, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka huvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime;\n\tVanem vanuser\u00fchm (12-16 a) ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.\n\n\nValdav enamus lapsi on kasutanud v\u00e4hemalt \u00fchte meedet enda privaatsuse kaitseksValdav enamus lapsi\/noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates v\u00e4hemalt \u00fchte meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- v\u00f5i muude isiklike andmete jagamisest;\n\tVeidi alla poole (46%) kinnitab, et ei jaga\/postita ilma luba k\u00fcsimata teiste inimeste andmeid;\n\tVanem vanuser\u00fchm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.\n\n\nInterneti ohtude kohta on abi k\u00fcsitud peamiselt vanematelt. Ametlikke kanaleid kasutatakse v\u00e4ga v\u00e4hePea k\u00f5ik uuringus osalenud lapsed\/noored on k\u00fcsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud;\n\tPeamiselt k\u00fcsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete k\u00e4est, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt v\u00e4hem;\n\tInternetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud v\u00f5i m\u00e4ngu\/platvormi kaudu raporteerinud laste\/noorte osakaal on madal.\n\n\nAllikas: TeliaTelia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu l\u00e4bi oktoobris-novembris\u00a02022. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7-16, kellest 73% olid Eesti ja 28% Vene keelt k\u00f5nelevad. 51% olid poisid, 49% t\u00fcdrukud.7. veebruar 2023 on rahvusvaheline turvalise interneti p\u00e4ev. Selle kohta, kuidas m\u00e4rgata ja ennetada k\u00fcberkiusu ning kuidas selliste juhtumite puhu tegutseda, annab nii \u00f5pilastele, \u00f5petajatele kui lapsevanematele n\u00f5u Suurima Julguse veebileht."}
{"text":"Kuidas k\u00e4ituda, et mitte langeda kelmuse ohvriks?Kelmusi on arvatavasti toime pandud raha kasutusele v\u00f5tmise algusest saati. Kuid aja jooksul on pidevas muutumises olnud kelmuste iseloom ja toimepanemise viis.Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi pandi enamik kelmusi toime telefoni teel, siis n\u00fc\u00fcd levivad pettused massiliselt internetis.See aga t\u00e4hendab, et aasta-aastalt laieneb ka ohvrite ring, mist\u00f5ttu peame olema j\u00e4rjest kriitilisemad ja valmis kaitsma end kelmide eest, kelle eesm\u00e4rk on omandada meie isiklikke andmeid ja raha.Internetiavarustes levivad kelmused jagunevad laias laastus kaheks\u00dchel juhul on tegu andmep\u00fc\u00fcgiga ehk internetipettusega, kus kasutajatelt p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta isiklikke v\u00f5i tundlikke andmeid.Sageli sisaldab v\u00e4lja petetud informatsioon n\u00e4iteks kasutajanimesid, paroole ja krediitkaardiandmeid. Tavaliselt tehakse seda e-kirja v\u00f5i kiirsuhtluse kaudu.N\u00e4iteks j\u00f5udis hiljaaegu politseisse juhtum, kus kodanik n\u00e4gi internetilehek\u00fcljel, mis esitles end jalatsitootja Vans edasim\u00fc\u00fcjana, head pakkumist ja ostis sealt paari jalan\u00f5usid 37 euro eest. Naine tasus ostu eest internetimaksega.Tegelikkuses aga kanti p\u00e4rast kaardiandmete sisestamist tema kontolt tuvastamata Hiina arveldusarvele 40,49 eurot.M\u00f5ningase aja m\u00f6\u00f6dudes teostati ilma naise n\u00f5usolekuta sama Hiina arveldusarvele ka teine \u00fclekanne summas 46,10 eurot.Seej\u00e4rel sai naine aru, et asi ei saa olla \u00f5ige. Sulges oma kaardi ja p\u00f6\u00f6rdus politsei poole.Asjaolude v\u00e4ljaselgitamise k\u00e4igus tuvastas politsei, et tegu oli v\u00f5ltsitud lehek\u00fcljega, mille domeeni ei ole registreeritud.\u00dchtlasi kasutati lehek\u00fcljel jalatsitootja Vans ametlikul kodulehek\u00fcljel olevaid sooduspakkumise pilte.Esinetakse n\u00e4iteks tuntud firma v\u00f5i riigiasutusenaTeise enamlevinud internetikelmuse puhul on tegu olukorraga, kus esinetakse n\u00e4iteks tuntud firma v\u00f5i riigiasutusena eesm\u00e4rgiga panna ohvrit t\u00e4itma nende korraldusi.K\u00f5ige tavalisem n\u00e4ide sellistest kelmusest on viimasel ajal massilisel levinud nn pangak\u00f5ned, kus inimesele helistatakse n\u00e4iliselt panga telefoninumbrilt ja tutvustatakse end pangat\u00f6\u00f6tajana.Nii juhtus ka hiljuti \u00fche naisega, kellele v\u00e4ideti telefonis, et tema pangaarvelt \u00fcritatakse varastada raha. Varguse takistamiseks palus v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja sisestada naisel enda Smart-ID koodid, et pank saaks arveldusarvele panna kaitseprogrammi.P\u00e4rast k\u00f5ne l\u00f5ppu m\u00e4rkas naine, et tema kontolt kanti edasi v\u00e4lismaisele kontole 3045 eurot.M\u00f5lema kelmuse liigi puhul j\u00e4etakse ohvrile mulje justkui p\u00e4ris asjast.\u00dcha virtuaalsemaks muutuv keskkond muudab meie elu ja toimetusi aina lihtsamaks, kuid sellega kaasnevad ka ohud. Oska ohte n\u00e4ha ja \u00e4ra tunda!Kuidas k\u00e4ituda, et mitte langeda kelmuse ohvriks?\u2022 Suhtu internetis leiduvasse teabesse \u00fclikriitiliselt. Eriti p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu kohtadele, kus palutakse saata andmeid oma dokumentidest, pangakaardist v\u00f5i kinnitada mingi toiming Smart-ID koodiga. Kontrolli alati \u00fcle, isegi kui n\u00e4iliselt kirjutab su enda s\u00f5ber.\u2022 Kaitse oma seadmeid, kasutades toimivat viiruset\u00f5rjet. \u00dcksnes t\u00f6\u00f6tav ja toimiv viiruset\u00f5rje kaitseb sinu seadmeid.\u2022 Kontrolli ja j\u00e4lgi URL-aadressi. Kelmid \u00fcritavad v\u00e4ga t\u00e4pselt j\u00e4ljendada originaalaadressi. Kui internetilehek\u00fclje avalehe aadress sisaldab lisaks firma nimele veel mingit kahtlast l\u00fchendit v\u00f5i s\u00f5na, kontrolli kindluse m\u00f5ttes \u00fcle, kas nii peabki olema.\u2022 Kontrolli domeeni registreeringut. Seda saab teha lehek\u00fcljel www.whois.com. Sisestades sinna lehek\u00fclje domeeni, saate kontrollida, kuhu ja millal on vastav domeen registreeritud. Kui registreering puudub v\u00f5i on tegemist aastase registreerimisega, soovitan kaaluda ostu tegemata j\u00e4tmist.\u2022 Tegutse kohe, kui sul on tekkinud kahtlus, et v\u00f5isid sattuda kelmuse ohvriks. Kui edastasid kellelegi kaardiandmed, tuleks pangakaart kohe sulgeda. Kui said petta m\u00fc\u00fcgitehingul eraisikuga, teavita sellest kohe portaali omanikku v\u00f5i administraatorit.TAAVO SOODLA, piirkonnapolitseinik"}
{"text":"Kristi Loigo firmale kuuluv maja l\u00e4heb kopsaka summa eest oksjonile. \u201cMe ei suuda enam katta oma kulusid\u201dKristi Loigo.Kuvat\u00f5mmis YT\nPRO tellijale\n\u201cKodutunde\u201d saate endise produtsendi kireva minevikuga kodu tehakse firma v\u00f5lgade katteks rahaks.\nLoe ka: T\u00f5sielustaari ettev\u00f5te jooksis rahast t\u00fchjaks. \u201cMul l\u00e4ks kogu elu pankrotti\u201d\nKristi Loigo paljude skandaalide keskmesse sattunud elumaja j\u00f5uab \u00f5ige pea oksjonile. Tema ettev\u00f5ttele kuuluval kinnistul on k\u00fcll arvestatav h\u00fcpoteegikoorem, kuid see laheneks iseenesest, kui m\u00f5ni ostja kr\u00f5beda m\u00fc\u00fcgihinnaga n\u00f5ustuks.\nPerenaise enda s\u00f5nul lasti hinda samas isegi turutasemest alla. Tema s\u00f5nul v\u00f5rsuvad produktsioonifirma probleemid ning maja m\u00fc\u00fcgivajadus sellest, et riik menetleb ettev\u00f5tet praegu \u201csurnuks\u201d.\nMuresid \u00fcle pea\nSee k\u00fcllaltki luksuslik Lagedi ning J\u00fcri vahel paiknev eramaja on l\u00e4bi k\u00e4inud erinevatest Loigoga seotud skandaalidest. \u00dcks k\u00f5ige kummalisemaid oli t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ide Eesti Ekspressis, mille kohaselt olnud kolmekorruselise maja \u00f5uel suisa kahekorruseline koerakuut, kuid tunnistati kohtu poolt siiski valeinfoks.\nSee viitas \u201cKodutunde\u201d annetuste kasutusest r\u00e4\u00e4kivas artiklis justkui priiskamisele. Hoone kuulub nimelt saadet tootnud firmale \u00d5uetuba O\u00dc, mille osas k\u00e4ib praegu ka uurimine. Prokuratuuri teatel j\u00f5uab asi \u00f5ige pea kelmuse ning omastamise kahtlustuse t\u00f5ttu kohtusse.\nPikki aastaid k\u00e4is teleprodutsent ka maja eelmise omaniku Ragnar Paadiga kohut. P\u00f5hjuseks oli t\u00f5sine ehitusviga, mis selgus alles peale maja ostmist. Hoone vundament lasi vett l\u00e4bi ning uputas paduvihmadega keldrikorrust. Selle parandust\u00f6\u00f6de h\u00fcvitamise osas aga kohtu abita kokkuleppele ei saadud. Viimane otsustas, et eelmine omanik peab tagastama terve maja hinna 270 000 eurot, lisaks ka viivised.\nSaade on \u201csurnuks\u201d menetletud\nKuid n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb see eramu kogu t\u00e4iega enampakkumisele. 1600 ruutmeetrise \u00f5uemaa ja 230 ruutmeetrise maja alghinnaks saab sel korral hoopis 450 000 eurot. Pakkumisel osalemine k\u00e4ib 45 000 eurose tagatisrahaga, pakkumiste samm on aga 2000 eurot. Esimesed panused saab teha m\u00e4rtsi alguses.\n\u201cKuna \u2018Kodutunnet\u2019 menetletakse praegu riigi poolt surnuks, on see tekitanud olukorra, kus kogu vara l\u00e4heb m\u00fc\u00fcki,\u201d viitas produtsent annetuste kasutamise \u00fcmber k\u00e4ivale uurimisele. \u201cSeda asja arutatakse juba kolm aastat, seega on ka selge, et me enam ei ole ka suutelised katma oma kulusid.\u201d\nNiisiis on \u00d5uetoa tegevus kohtuasja t\u00f5ttu v\u00f5imatuks muutunud. Mida aga perenaine ise oksjoni alghinnast arvab? \u201cTegelikult peaks selle hind olema 580 000, aga v\u00f5tsime natuke alla,\u201d s\u00f5nas Loigo \u00c4rigeeniusega r\u00e4\u00e4kides. Loigo t\u00f5des, et maja on j\u00e4tkuvalt samas seisus, nagu see Paadi k\u00e4est tuli. Viimane pole ka tagasiostu kohustust t\u00e4itnud.\nEelmine omanik j\u00e4ttis majale muuhulgas ka 290 000 eurot h\u00fcpoteeke. Need kuuluvad SEB pangale, kusjuures esimene p\u00e4rineb juba krooni ajast. H\u00fcpoteegid l\u00e4hevad maja m\u00fc\u00fctava kohtut\u00e4ituri kinnitusel ostmisel siiski kustutamisele."}
{"text":"EOK rahaasjades valitseb segadus ning eksisteerib risk, et riigi raha kulub iseenda tarbeksKultuuriministeerium tuvastas Eesti ol\u00fcmpiakomitee (EOK) t\u00f6\u00f6korralduses olulisi puudusi.\nKultuuriministeerium viis EOK suhtes esmakordselt l\u00e4bi haldusj\u00e4relevalve ning hindas tegevustoetuse kasutamist. Ministeeriumi hinnangul eksisteerib EOK-s risk, et riigieelarvelisi vahendeid ei kasutata \u00f5igusp\u00e4raselt. Segadus valitseb nii riigihangete korraldamises, ametiautode ja k\u00fctusekaartide kasutamises kui ka korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgimises.\nPuudulikud riigihanked\nKuigi EOK peaks kasutama asjade ja teenuste ostmiseks riigihankeid, siis pole seda tehtud.\nKultuuriministeeriumi auditist selgub, et 2020. ja 2021. aastal ostis EOK ilma hankeid korraldamata erinevaid teenuseid ja asju kokku 230 000 euro eest.\nMinisteeriumi s\u00f5nul on tegemist s\u00fcsteemse eksimusega ning \u00fcldjuhul ostetakse vajalikke asju regulaarsetelt tarnijatelt. N\u00e4iteks \u00fcle-eelmisel aastal tellis EOK ettev\u00f5ttelt Jalaj\u00e4lg AS pea 75 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses ol\u00fcmpiam\u00e4ngude riideid ja reklaami ning ol\u00fcmpiap\u00e4eva s\u00e4rke. Sinised O\u00dc-lt on ostetud kahe aasta jooksul aga \u00fcle 65 000 euro eest EOK kampaaniaid ja erinevaid kujundusteenuseid.\nEOK s\u00f5nul v\u00f5etakse hiljemalt 2023. aasta alguses vastu riigihangete kord ning koostatakse plaan, kui hanke tasumiseks tuleb kasutada riigilt saadud maksumaksja rahasid, seisis auditis.\nEOK t\u00f6\u00f6korraldus on vastuolus korruptsioonivastase seadusega\nAuditis m\u00e4rgiti \u00e4ra ka see, et EOK t\u00f6\u00f6korraldus oli varasemalt vastuolus korruptsioonivastase seadusega, sest peasekret\u00e4r Siim Sukles kinnitas iseenda kulusid ja krediitkaardiga tehtud makseid.\nKorruptsioonivastase seaduse kohaselt tuleb aga iseendaga seotud tehinguid v\u00e4ltida, mis t\u00e4hendab, et Suklesega seotud tehingud oleks pidanud kinnitama temast k\u00f5rgemal seisev isik ehk EOK president v\u00f5i tema volitatud isik. Ministeeriumi s\u00f5nul on tegemist \u00fche peamise sisekontrollimeetmega, mis aitab ennetada korruptsiooniriske ja riigi raha mittesihip\u00e4rast kasutamist.\nEOK s\u00f5nul uuendati eelmise aasta l\u00f5pul t\u00f6\u00f6korralduse reegleid ning n\u00fc\u00fcdsest kinnitab president peasekret\u00e4riga seotud tehingud.\nAmetiautod, k\u00fctusekaardid ja mobiiltelefonid\nLisaks tuvastati, et EOK-s puuduvad limiidid t\u00f6\u00f6tajatega seonduvate kulutuste h\u00fcvitamiseks ja ressursside kasutamiseks ning sellest johtuvalt on oht \u00fclekulutamiseks ja risk kasutada riigi raha iseenda kulutuste tarbeks.\nKuigi EOK t\u00f6\u00f6lepingutes oli viidatud mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulutuste h\u00fcvitamise piirm\u00e4\u00e4rale, siis reaalsuses mingisugust korda ei eksisteerinud.\nB\u00fcroojuht pidas k\u00fcll soetatud t\u00f6\u00f6vahendite kohta arvestust, kuid tema nimekiri ja EOK pearaamatu v\u00e4ljav\u00f5tted ei kattunud. N\u00e4iteks oli nimekirjast puudu mobiiltelefonid Samsung Galaxy S20 (hind 840 eurot) ja Apple iPhone 12 (hind 1400 eurot). Samuti ei kajastunud seal ostetud t\u00f6\u00f6arvutid ega muud seadmed, mille \u00fcle on m\u00f5istlik arvestust pidada, et s\u00e4ilitada kontroll t\u00f6\u00f6vahendite \u00fcle ning v\u00e4ltida t\u00f6\u00f6taja lahkumisel vara kadumist, selgitasid audiitorid.\nV\u00e4lja toodi ka see, et EOK-l puudusid k\u00fctusekaartide kasutamise ja aruandluse p\u00f5him\u00f5tted ja ka ametiautode kasutamise kord.\nEOK-l on kokku viis ametiautot ja kasutuses seitse k\u00fctusekaarti. J\u00e4relevalve ajal l\u00f5petati kahe k\u00fctusekaardi kasutus ning edaspidi makstakse kokku kolmele t\u00f6\u00f6tajale isiklikku s\u00f5iduauto kompensatsiooni iga kuu l\u00f5pus esitatava s\u00f5idup\u00e4eviku alusel.\nViie auto k\u00fctusekulu oli aastatel 2020\u20132021 kokku umbes 12 000\u201313 000 eurot. Sellele lisandus hooldus, parkimine, liikluskindlustus ja kasutusrendikulu, mis tegi aastaseks kogusummaks ligi 25 000 eurot.\nMinisteerium soovitas kehtestada mobiiltelefonide ja ametiautode kasutamisele limiidid ning auditi p\u00f5hjal lubas EOK selle sisseviimist kaaluda.\nEOK tegevjuhi vastus\nDelfi p\u00f6\u00f6rdus kommentaari saamiseks EOK poole. Allj\u00e4rgnevalt peasekret\u00e4ri Siim Suklese vastused.\nKommenteerige palun esmalt \u00fcldiselt, millised \u00f5ppetunnid te kultuuriministeeriumi auditist saite ja kuidas kavatsete viidatud puudused k\u00f5rvaldada?\nAlati on teretulnud, kui keegi k\u00f5rvaline vaatab \u00fcle meie tegevused. Saime kinnituse, et meie kaudu liikuvad rahad spordialaliitudele on \u00f5igesti menetletud ning ei olnud \u00fchtegi negatiivset etteheidet sellele s\u00fcsteemile. Teiseks saime teada ka puudustest, mis meil igap\u00e4eva toimetamistes on, ning oleme need puudused t\u00e4naseks juba k\u00f5rvaldanud. B\u00fcrokraatia ja korrad on k\u00fcll aegan\u00f5udvad aga organisatsiooni toimimiseks h\u00e4davajalikud.\nMillal EOK sellest teada sai, et kultuuriministeerium hakkab j\u00e4relvalvet l\u00e4bi viima?\nTeade selle kohta anti meile eelmise aasta kevadel.\nKultuuriministeeriumi auditist selgus, et EOK t\u00f6\u00f6korralduses on tehtud v\u00e4ga palju erinevaid vigu. Kas see oli teie jaoks ootusp\u00e4rane tulemus?\nNagu igas organisatsioonis, nii leidus ka EOK tegevusi, mida saab paremini teha.\nSiim Sukles on olnud varasemalt kultuuriministeeriumi kantsler. Kas te siis sellistele asjadele nagu riigihanked ei osanud t\u00e4helepanu juhtida?\nOlles igap\u00e4evasel tegevuses EOK eelarve suurendamisega, j\u00e4i t\u00f5esti kahjuks m\u00e4rkamata, et oleme \u00fcletanud eelarveliselt riigihangete v\u00e4ljakuuluitamise l\u00e4vendi. Samuti muutus vahepeal seadusandlus. Tunnistan, et see on mu enda viga, et ei p\u00f6\u00f6ranud nendele muutustele t\u00e4helepanu.\nAuditis oli kirjas, et peasekret\u00e4r sai varasemalt ise kinnitada krediitkaardiga tehtud kulutusi. Kuidas te seda kommenteerite?\nT\u00f5esti, kinnitasin ise enda krediitkaardi kulutused ja see viga, mida ma ei oleks pidanud tegema.\nKultuuriministeeriumi auditis v\u00e4lja toodud t\u00e4helepanekud:\n1. Taotluste sisuline hindamine\nSaavutusspordi toetuse eraldamisel ei selgu hindamiskriteeriumite rakendamine. Hindamisprotokollides puuduvad p\u00f5hjendused, viited m\u00e4\u00e4rusele ja selle lisa vastavatele punktidele. Hindamiskomisjoni protokollis oli toodud tabel taotlejatest, kellele eraldati saavutussporditoetust, kuid puudusid p\u00f5hjendused, kuidas j\u00f5uti m\u00e4\u00e4ruses v\u00e4lja toodud nelja hindamiskriteeriumit rakendades sellise otsuseni.\n2. Toetuse otsus, teatavaks tegemine\nEOK-l puudub k\u00f5ikide toetuste eraldamisel haldusmenetluse seaduse s\u00e4testatud n\u00f5uetele vastav toetuse eraldamise otsus ehk haldusakt.\n3. Riigihangete seaduse j\u00e4rgimine\nEOK on avaliku sektori hankija, kes ei ole l\u00e4bi viinud hankeid. Puudub ka riigihangete kord ja hankeplaan. 2020. ja 2021. aastal on EOK riigihanke seaduse piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletades ostnud asju\/teenuseid kokku \u00fcle 230 000 euro ulatuses.\n4. Korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgimine\nEOK t\u00f6\u00f6korraldus v\u00f5imaldab peasekret\u00e4ril kinnitada iseendaga seotud tehinguid, mis on vastuolus korruptsioonivastase seadusega.\n5. Taotlusvoorude ettevalmistus, seal hulgas avaldamine\nEOK ei ole taotluse ja aruande vorme kinnitanud ega avaldanud m\u00e4\u00e4rusega n\u00f5utud informatsiooni veebilehel. Riigieelarveliste vahendite jagamise komisjonil puudub m\u00e4\u00e4ruses n\u00f5utud t\u00f6\u00f6kord (sealhulgas juhised) ning komisjoni liikmete taandamise korraldus huvide konflikti korral.\n6. Taotluste n\u00f5uetele vastavuse hindamine\nProtokollis ja\/v\u00f5i otsuses puudub viide, kas taotlused on kultuuriministri s\u00e4testatud n\u00f5uetele vastavad v\u00f5i mitte.\n7. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamine\nEOK-l kui spordiorganisatsioonil puudub spordiseadusele vastav arengukava. Puuduvad korrad, sealhulgas limiidid, t\u00f6\u00f6tajatega seonduvate kulutuste h\u00fcvitamisel ja\/v\u00f5i t\u00f6\u00f6andja ressursside kasutamiseks."}
{"text":"Sukles auditist: ma ei ole suutnud EOK-s k\u00f5iki pabereid korras hoida   Teisip\u00e4eval avaldas \u00c4rip\u00e4ev artikli, mille aluseks on kultuuriministeeriumi audit, kus muuhulgas leiti, et Eesti ol\u00fcmpiakomitee on seadusevastaselt j\u00e4tnud korraldamata riigihankeid enam kui 230 000 euro eest. EOK peasekret\u00e4r Siim Sukles tunnistas Vikerraadio saates Uudis+, et ol\u00fcmpiakomitee ning tema isiklikult on rahadega \u00fcmber k\u00e4ies teinud vigu.    Audit, mis tegelikult valmis juba m\u00f5ned kuud tagasi, on oma j\u00e4reldustes \u00fcsna konkreetne. 2020. kuni 2021. aastani toimusid k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad ostud, mis tehti nii-\u00f6elda niisama. K\u00fcll osteti s\u00e4rke, k\u00fcll kujundusteenust, k\u00fcll turundusteenust, aga seaduses n\u00f5utud hankeid ei korraldatud. Kultuuriministeerium \u00fctleb, et maksumaksja raha niimoodi kulutada ei tohi. Siim Sukles, kuidas teile paistab? Kas l\u00e4ks midagi valesti?  Iga auditiga, mida tehakse, leiame alati mingid asjad, mis on valesti l\u00e4inud. Audit oli iseenesest v\u00e4ga h\u00e4sti tehtud. Teema, mida me p\u00fc\u00fcdsime ka kultuuriministeeriumile selgitada, mis puudutab neid hankenumbreid, on tegelikult natuke mitmetahulisem. N\u00e4iteks on v\u00e4lja toodud teatud summad, mida on kasutatud riietuse v\u00f5i varustuse ostmiseks, aga nagu teada, on tegelikult meil pikaajaline suhe Nike'iga ja suurem osa sellest 230 000 on tegelikult bartertehing, kus Nike andis meile Tokyo ol\u00fcmpiam\u00e4ngude jaoks varustust, aga nagu iga korralikus ettev\u00f5ttes toimub arvete vahetamine: raha ei liikunud, aga varustus saadi. Selliseid spordispetsiifilisi asju on seal p\u00e4ris palju, aga kindlasti, mis oli nii-\u00f6elda meie m\u00f6\u00f6dalask ja isiklikult minu enda m\u00f6\u00f6dalask, on see, et me ei olnud teadlikud, et EOK kvalifitseerub riigihanke korraldajaks. K\u00fcmme aastat tagasi, kui me seda k\u00fcsisime rahandusministeeriumi k\u00e4est, siis oli vastus v\u00e4ga selge, et me ei ole riigihankekohuslased. Praegusel hetkel on seadus siis nii palju muutunud ja selle j\u00e4rgi me t\u00f5esti ei ole k\u00e4itunud. \u00d5nneks peale seda auditit eelmise aasta detsembris v\u00f5tsime t\u00e4itevkomitees vastavad korrad kasutusele ja mis seal salata, nagu varasemalt on olnud, elu on nii kiire olnud, et paberid pole j\u00e4rgi j\u00f5udnud. Aga sellest auditist nii palju \u00f5ppisime, et tegime oma kodu korda.  R\u00e4\u00e4gime nendest detailidest. Mainisite riidevarustuse ostmist, partnerlepinguid. T\u00f5epoolest, 74 000 euro eest osteti aktsiaseltsilt Jalaj\u00e4lg s\u00e4rke ja muid riideid. Kas see on n\u00fc\u00fcd see Nike'i leping?  See on n\u00fc\u00fcd see Nike'i leping ja ma \u00fctlen veelkord, ei ole raha liikunud, vaid liikunud on kaubad ja arved ja ma arvan, et suurem osa \u00e4riorganisatsioone teab, mis t\u00e4hendab, et kui sa liigutad kaupa, liigutatakse ka arveid. Nende m\u00f5istes l\u00e4ks see kulusse, meie m\u00f5istes l\u00e4ks ju tulusse ehk et me saime nii-\u00f6elda toetuse ja siis omakorda l\u00e4ks see meie jaoks j\u00e4lle kulusse, kuna me saatsime nende riietega v\u00e4lja koondise Tokyo ol\u00fcmpial.  Kas see oli siis Nike n\u00f5ue, et just nimelt AS-ilt Jalaj\u00e4lg tule need s\u00e4rgid ja riided osta?  See teema on \u00fcldse laiem. Nagu teada, on aktsiaselts Jalaj\u00e4lg kogu Baltikumis Nike'i maaletooja ja EOK lepingud aktsiaseltsiga Jalaj\u00e4lg ulatuvad juba, ma arvan, peaaegu kahek\u00fcmne aasta taha. Nelja-aastased lepingute maht on kuskil 800-900 komplekti, mida me siis anname sportlastele, treeneritele, kes l\u00e4hevad ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele, Euroopa m\u00e4ngudele, noorte OM-festivalidele ehk selle lepingu maht iseenesest on peaaegu pool miljonit nelja aasta peale.  Selge pilt. Teine n\u00e4ide: 65 000 euro eest on O\u00dc-lt Sinised ostetud kampaaniate, \u00fcrituste kujundusteenuseid.  \u00d5ige. Kaks aastat tagasi, kui me muutsime kogu ol\u00fcmpiakomitee ettev\u00f5tte identiteeti, k\u00e4isime l\u00e4bi kolm-neli firmat, et v\u00e4lja valida see firma, kes suudaks seda ellu rakendada, v\u00e4lja m\u00f5elda. Sinised oli v\u00e4ljavalitud firma, kelle l\u00e4henemine meile k\u00f5ige rohkem sobis. Nagu ma \u00fctlesin: v\u00f5ib-olla oleks pidanud seda kuidagi tohutult protokollima, tegema vastavalt seadusandlusele, mida me t\u00f5esti kahjuks ei teinud. Aga meie arvates sai ikkagi nii-\u00f6elda parim v\u00e4lja valitud ja n\u00fc\u00fcd me teda kasutame, sest see on tema v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud identiteet. Ja ma arvan, et ka paljud raadiokuulajad on sellest aru saanud, n\u00e4hes igalt poolt nii-\u00f6elda meie reklaame v\u00f5i meie kujundusi, mis on v\u00e4ga h\u00e4sti tehtud.  Aga seal oleks siis pidanud ikkagi selle hanke tegema.  Nagu ma \u00fctlesin, ma arvan, et v\u00e4ga paljudes nendes kohtades, mis on audit v\u00e4lja toonud, oleks pidanud b\u00fcrokraatiat olema t\u00e4psemini tehtud.  Kuulge, te olete Kultuuriministeeriumi kantsler olnud pikki aastaid. See ongi huvitav sissevaade, et kas selle aja jooksul pigem \u00f5ppisite seda, et palju b\u00fcrokraatiat on ilmaasjata, b\u00fcrokraatia b\u00fcrokraatia p\u00e4rast ja n\u00fc\u00fcd seal ol\u00fcmpiakomitees v\u00f5tate vabamalt? Vaatate, et ei ole m\u00f5tet teha?  Nii ei saa p\u00e4ris \u00f6elda, sest ma \u00fctlen, ega b\u00fcrokraatia iseenesest ei ole ju nii-\u00f6elda \u00fcdini halb. Kui elu on nii-\u00f6elda korras, siis pead ka paberid korras hoidma. Praegu lihtsalt saab \u00f6elda, et jah, et ma ei ole suutnud seda teha, et EOK-s oleks k\u00f5ik paberid korras.  \u00c4rip\u00e4ev pani t\u00e4hele, et nende partnerite sekka on sattunud erinevaid spordifunktsion\u00e4re v\u00f5i spordiga seotud inimesi, nagu n\u00e4iteks seesama aktsiaselts Jalaj\u00e4lg, kus \u00fcks juhtidest on \u00fchtlasi Eesti jalgpalliliidu juhatuses; Team Estoniale br\u00e4ndingut pakkunud O\u00dc Neway, selle juht on \u00fchtlasi Tartu spordiseltsi Kalev juhatuses. \u00c4rip\u00e4ev k\u00fcsib, et kas see on ikka \u00f5ige, et niimoodi spordimehed omavahel?  No ma pean tunnistama, et see on minu jaoks \u00fcks suuremaid... ma ei tahaks \u00f6elda \u00e4mbreid, aga m\u00f6\u00f6dalaskmisi, mida \u00c4rip\u00e4eva ajakirjanik on suutnud v\u00e4lja m\u00f5elda. See on ju t\u00e4iesti jabur, et selliseid niite v\u00f5i v\u00e4iteid v\u00e4lja tuua. Ma \u00fctlen veelkord, meie oleme teinud sponsorlepingud Nike'iga ja aktsiaseltsiga Jalaj\u00e4lg ja see, et Are Altraja on kuskil mingis muus spordiorganisatsioonis juhatuse liige, see n\u00e4itab Are v\u00f5imet teha midagi muud, aga see kindlasti ei ole ju nii-\u00f6elda korruptsioon. R\u00e4\u00e4kimata, et seal oleks omavahel mingi side, mis paneks meid kallutama \u00fchele v\u00f5i teisele poole. Ja ka de jure ja ka nii-\u00f6elda EOK enda k\u00e4itumismudelites on \u00e4ra \u00f6eldud, et tegelikult seotud osapooled on ainult need, kes on EOK t\u00e4itevkomitees. Kindlasti mitte EOK liikme mingite nii-\u00f6elda otsustusorganite liikmed ei ole meiega seotud osapooled. Ma \u00fctlen veel kord, see on nagu selgelt nii-\u00f6elda nagu, nagu nagu v\u00e4lja m\u00f5eldud ja v\u00e4ga laialdaselt v\u00f5etud m\u00f5ttemaailm.  Vaatame auditit m\u00f6\u00f6da edasi, seal on kirjas: EOK t\u00f6\u00f6korraldus v\u00f5imaldab peasekret\u00e4ril kinnitada iseendaga seotud tehinguid. Ehk siis ma saan aru, Siim Sukles, et ise tegite kulutused, ise andsite endale aru ja ise kinnitasite. M\u00f5tlesin, ma k\u00fcsin niimoodi, et kas te teinekord \u00fctlesite ka endale, et kuulge, h\u00e4rra Sukles, ma vaatan, et see 800-eurone majutusarve v\u00f5i see 20-eurone autopesu \u00e4kki ikka ei olnud vajalik ja pidite ise endale selgitama?  \u00d5nneks ma ei oleks pidanud ise seda kunagi selgitama, sest need kulud, mis on tehtud, on k\u00f5ik \u00f5nneks \u00f5igusp\u00e4rased. Suur viga on t\u00f5esti see, et ma ei v\u00f5tnud sinna EOK presidendi allkirja, vaid kirjutasin sinna ise alla. Nagu ma \u00fctlesin, korrastasime oma s\u00fcsteemid, tegime selle asja korda ja n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik v\u00e4ga \u00f5igesti. Ma arvan, et see on nii-\u00f6elda \u00fcks v\u00e4ga suur viga ja hea, et me saime selle ilusti \u00e4ra korrigeerida.  Aga j\u00e4lle: pikaajalise kantslerina, kas teil ei l\u00e4inud kuskil tuli p\u00f5lema, et kui te peate ise endale aru andma ja iseendalt aru p\u00e4rima, iseenda kulutusi kinnitama, et siis on midagi viltu?  Kogu aeg tuli p\u00f5leb.  Aga miks te siis ei teinud midagi?  Aga tegime praegu.  Siis kui audit oli.  Ma \u00fctlen, hilja kindlasti hilja; ma \u00fctlen veel kord, need asjad oleks v\u00f5inud olla laua peal hoopis paremini, hoopis korrektsemalt tehtud.  Kultuuriministeerium \u00fctleb oma auditis, et see on toimingupiirangu rikkumine. See on p\u00e4ris kurjakuulutav s\u00f5napaar.  Ju siis.  EOK-l oli auditiperioodil viis ametiautot ja k\u00fctusekulu neil oli aastas umbes 10 000 kuni 12 000 eurot ja kultuuriministeeriumile valmistab muret, et nendele kuludele ei ole seotud mingisugust \u00fclempiiri. Kas n\u00fc\u00fcd on?  Tuhat eurot kuus viie auto peale ei ole n\u00fc\u00fcd nii-\u00f6elda \u00fc\u00fcratu summa, m\u00f5eldes ka bensiinihindade peale. Te k\u00fcsisite, et kas on piirm\u00e4\u00e4r: ei ole, t\u00f5esti ei ole pandud piirm\u00e4\u00e4ra ei telefonikuludele ega bensiinikuludele. Ja loogika on selles, et inimesed teevad t\u00f6\u00f6d. Kahjuks spordiorganisatsioonis, mitte ainult EOK-s, vaid igal pool, see on 24\/7, k\u00f5lab v\u00f5ib-olla liiga j\u00f5uliselt, aga paratamatult nii see on. Mingid ajad on intensiivsemad, m\u00f5ned on v\u00e4hem intensiivsemad. Liikumist ja r\u00e4\u00e4kimist on palju. N\u00fc\u00fcd on see, et b\u00fcrokraatlikult jah, m\u00e4\u00e4rasime sinna lae peale, aga veel kord: inimesel ei pea j\u00e4\u00e4ma \u00fckski ametis\u00f5it tegemata, kui on limiit ees.  N\u00fc\u00fcd sai p\u00e4ris mitu asja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud. Seal auditis on veel asju. Palju oli ka sellist organisatoorset toetuste jagamist puudutavat; mis saab protokolli kirja, mis ei saa protokolli kirja. Mis teile endale v\u00f5ib-olla sealt k\u00f5ige suurem \u00f5ppetund oli?  Kui me vaatame kogu seda auditit, siis meie jaoks tegelikult k\u00f5ige olulisem on see, et me oleme valitud kultuuriministeeriumile spordiraha edasikandjaks ja see osa sai v\u00e4ga hea hinnangu. Me ju kanname edasi spordialaliitudele peaaegu et k\u00fcmme miljonit eurot. Ja auditist tuli ju ka see v\u00e4lja, et k\u00f5ik alaliidud, kelle k\u00e4est seda k\u00fcsiti; kontrolliti, v\u00f5eti tagasisidet, olid kogu selle s\u00fcsteemsusega v\u00e4ga rahul. Kui ma vaatan seda eelmisel aastal tehtud auditit, siis minu jaoks on see nii-\u00f6elda \u00fcheksak\u00fcmmend protsenti \u00f5nnestunud audit, et me tegevused on k\u00f5ik v\u00e4ga head. Nagu ma \u00fctlesin, see k\u00fcmme protsenti, mis toob v\u00e4lja need kitsaskohad, neist me \u00f5ppisime ja ega ongi, v\u00e4ga valus on, kui sa saad aru, et sa oled ise teinud neid vigu, mida oleks v\u00f5inud maha istudes v\u00e4ltida. Aga iseenesest ma \u00fctlen veelkord: audit, v\u00e4ga hea, keegi peab nii-\u00f6elda natuke v\u00e4rske pilguga vaatama ja osutama nendele kohtadele, mis on j\u00e4\u00e4nud tegemata.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Anders N\u00f5mm   "}
{"text":"Uuring: noored kardavad internetis k\u00f5ige enam privaatsust riivavaid olukordiPooled Eesti lapsed kardavad internetis k\u00f5ige enam paroolide varastamist ning ilma nende n\u00f5usolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia tellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringust.\nTelia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi s\u00f5nul selgus uuringust, et t\u00fcdrukud kardavad t\u00e4iskasvanute ja meeste ebasobivat l\u00e4henemist ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid \u2012 et keegi varastab nende konto vi langevad nad muul moel pettuse ohvriks.\n\u201eHalb on see, et 40% lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka, kust abi saab. Paljud uuringus osalenud lapsed \u00fctlesid, et r\u00e4\u00e4givad sel teemal oma vanematega. Samas n\u00e4itavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. N\u00e4iteks kipuvad vanemad inimesed kergek\u00e4elisemalt oma andmeid internetis jagama,\u201c \u00fctles Laid.\nNegatiivse poole pealt saab k\u00f5nealusest uuringust kahjuks j\u00e4reldada, et paljud lapsed on millegi halvaga internetis kokku puutunud. Neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.\n\u201eSaime kinnitust, et lapsed on j\u00e4tkuvalt \u00fcks ohustatumaid gruppe online-maailmas. Peame oluliseks hoida uuringutega k\u00e4tt pulsil: kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,\u201c avas Laid uuringu leide.\nUuringust tulid v\u00e4lja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt k\u00f5nelevate laste vahel. Nii oli vene laste seasrohkem vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid ka v\u00e4hem hirmu ohtude ees. \u201eSee on n\u00fc\u00fcd hea k\u00fcsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad v\u00f5i ei teadvusta nad ohte ja oska neid \u00e4ra tunda,\u201c m\u00e4rkis Laid.\nPeamised erinevused poiste ja t\u00fcdrukute vastustest tulevad paraku v\u00e4lja v\u00e4ga karmidel teemadel:ahistamine ja j\u00e4litamine ning seksuaalse sisuga piltide ja s\u00f5numite saatmine, mida t\u00fcdrukud kogevad poistega v\u00f5rreldes rohkem. Poiste seas on t\u00fcdrukutest rohkem neid, kes on puutunud m\u00e4ngude keskkonnas kokku konto ja teenitud asjade vargusega.\nPositiivsena tuli uuringust v\u00e4lja, et kui midagi halba on juhtunud, minnakse n\u00f5u ja abi k\u00fcsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse v\u00f5tta asjaolu, et k\u00fcsimustik j\u00f5udis lapseni lapsevanema kaudu, mis v\u00f5ib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anon\u00fc\u00fcmne.\nOlulised j\u00e4reldused ja t\u00e4helepanekud uuringust\nIga neljas laps on internetis kokku puutunud privaatsust riivava olukorraga.\nK\u00f5ige enam (17% k\u00f5igist vastanutest) puututakse kokku inetute, solvavate v\u00f5i \u00f5elate s\u00f5numite saamisega.\nIga k\u00fcmnes on langenud sotsiaalmeedia v\u00f5i m\u00e4ngukonto varguse ohvriks.\nIga k\u00fcmnes \u00fctleb, et nendega on soovimatult \u00fchendust v\u00f5tnud m\u00f5ni v\u00f5\u00f5ras t\u00e4iskasvanu. T\u00fcdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid 5% enam kui poiste seas.\nIga k\u00fcmnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod v\u00f5i s\u00f5numeid.\nEnamik lapsi tunneb internetiohtude ees hirmu\u00a0\nVaid 14% vastanutest \u00fctleb, et neil puudub hirm interneti ohtude ees.\nK\u00f5ige enam kardetakse paroolide varastamist (43%) ja ilma lapse n\u00f5usolekuta temast piltide ja videote jagamist (37%).\n30% vastanud t\u00fcdrukutest tunneb mitmesuguste olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad j\u00e4litamist, j\u00e4lgimist, ilma n\u00f5usolekuta piltide\/videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist.\nPoiste peamine hirm on paroolide varastamine.\u00a0\nIga neljas laps\/noor on enda kohta internetis isiklikku infot avaldanud\nIga neljas laps k\u00fcmnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni. Peamiselt jagatakse oma vanust, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka huvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime.\nVanem vanuser\u00fchm (12\u201216 a) ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.\u00a0\nEnamik lapsi on kasutanud v\u00e4hemalt \u00fchte meedet enda privaatsuse kaitseks\nEnamik lapsi\/noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates v\u00e4hemalt \u00fchte meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- v\u00f5i muude isiklike andmete jagamisest.\nVeidi alla poole (46%) kinnitab, et ei jaga\/postita ilma luba k\u00fcsimata teiste inimeste andmeid.\nVanem vanuser\u00fchm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam mitmesuguseid meetmeid kasutanud.\nInterneti ohtude kohta on abi k\u00fcsitud peamiselt vanematelt. Ametlikke kanaleid kasutatakse v\u00e4ga v\u00e4he\nPea k\u00f5ik uuringus osalenud lapsed\/noored on k\u00fcsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saanud.\nPeamiselt k\u00fcsitakse abi vanemate, aga ka teiste pereliikmete k\u00e4est, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt v\u00e4hem.\nInternetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud v\u00f5i m\u00e4ngu\/platvormi kaudu raporteerinud laste\/noorte osakaal on madal.\u00a0\nTelia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu l\u00e4bi oktoobrist novembrini 2022. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7\u201216, kellest 73% k\u00f5neles eesti ja 28% vene keelt. Sooliselt jagunesid vastanud j\u00e4rgmiselt: 51% poisid, 49% t\u00fcdrukud.\n7. veebruar 2023 on rahvusvaheline turvalise interneti p\u00e4ev. Selle kohta, kuidas m\u00e4rgata ja ennetada k\u00fcberkiusu ning kuidas selliste juhtumite puhu tegutseda, annab nii \u00f5pilastele, \u00f5petajatele kui lapsevanematele n\u00f5u Suurima Julguse veebileht."}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve volikogu kinnitas linnavalitsuse ametisseTALLINN, 7. veebruar, BNS \u2013\u00a0Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu kinnitas teisip\u00e4eval erakorralisel istungil ametisse linnapea Virve Linderi esitatud linnavalitsuse koosseisu.\nArengu- ja majandusvaldkonna abilinnapeaks kinnitas volikogu reformierakondlase ja Reformierakonna Virumaa piirkonna koordinaatori Erik Set\u0161kovi, kes praegu t\u00f6\u00f6tab aktsiaseltsis Eesti Energia.\nSotsiaalvaldkonna abilinnapeaks kinnitas volikogu Linder Olga Pihlaku, kes on varem olnud Reformierakonnas, kuid praegu \u00fchtegi erakonda ei kuulu. Pihlak on t\u00f6\u00f6tanud sotsiaalvaldkonnas erinevatel positsioonidel alates 2012. aastast. Tema viimaseks t\u00f6\u00f6kohaks on T\u00f6\u00f6tukassa, kus Pihlak alustas juhtumikorraldaja ametikohal ning hiljem t\u00f6\u00f6tas b\u00fcroojuhatajana. Alates 2022. aastast on ta Eesti Sotsiaalt\u00f6\u00f6 Assotsiatsiooni juhatuse liige.\nHaridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapeaks kinnitas volikogu Kaire J\u00f5e, kes on alates 1985. aastast t\u00f6\u00f6tanud Ida-Virumaa erinevates koolides \u00f5petajana. Praegu t\u00f6\u00f6tab J\u00f5e Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumis ajaloo\u00f5petajana.\nLinnavalitsuse koosseisu poolt h\u00e4\u00e4letas 9 ja vastu 5 volikogu liiget, erapooletuid ei olnud.\nLinnapea Virve Linderi poolt pakutud abilinnapeade kandidaadid Iti-Jantra Metsamaa, Aivar Lainj\u00e4rv ja korruptsioonikahtlustusega Evelyn Danilov, l\u00fckkas volikogu 30. jaanuaril tagasi.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Andres Jaadla ja Anti Poolametsa vaidlus karistusandmete avaldamise \u00fcle leidis l\u00f5puEsmasp\u00e4eval tegi kohus otsuse Keskerakonna poliitiku Andres Jaadla ja ekrelasest riigikogu liikme Anti Poolametsa vaidlusk\u00fcsimuses, mis sai alguse sotsiaalmeedia postitusest, kus Poolamets avaldas andmeid Jaadla varasema karistuse kohta.\u00a0Kui esimesest kohtuastmest tuli v\u00f5idukalt v\u00e4lja Andres Jaadla, siis\u00a0Tartu ringkonnakohus andis \u00f5iguse\u00a0Poolametsale.2012. aasta veebruaris\u00a0m\u00f5isteti Rakvere toonane\u00a0linnapea\u00a0Andres Jaadla (57) s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis.\u00a0Just selle seiga meelde tuletamist avalikkusele pani Jaadla pahaks riigikogu liikmele\u00a0Anti Poolametsale (51), kaevates ta kohtusse.\u00a0M\u00f6\u00f6dunud suvel toimuski Rakvere kohtumajas istung, kus arutati Rakvere linnavolikogu liikme Andres Jaadla n\u00f5uet h\u00fcvitada mittevaraline kahju, mille v\u00e4idetavalt oli talle p\u00f5hjustanud teine linnavolikogu liige Anti Poolamets.\n\nRiigikogu liige Anti Poolamets.\nErik Prozes\n\nAndres Jaadla n\u00f5udis Anti Poolametsalt kahju h\u00fcvitamist karistusandmete avaldamise eest. Jaadla leidis, et tema karistusandmete n\u00f5usolekuta avaldamine Poolametsa tehtud Facebooki postituses ja AKs n\u00e4idatud intervjuus oli \u00f5igusvastane, kuna karistusandmed olid selleks ajaks juba karistusregistrist kustutatud.\nEsimeses kohtuastmes sai \u00f5iguse Andres Jaadla\nViru maakohus rahuldas 14. juuli 2022. aasta otsusega Jaadla esitatud hagi ning m\u00f5istis Poolametsalt hageja kasuks v\u00e4lja mittevaralise kahju h\u00fcvitise summas 3000 eurot. Ka\u00a0menetluskulud j\u00e4ttis kohus\u00a0Poolametsa kanda.\nAnti Poolamets palus Tartu ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse t\u00fchistada ja teha uus otsus, millega j\u00e4tta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus\u00a0Poolamets j\u00e4tta m\u00f5lemas kohtuastmes hageja kanda.\nRingkonnakohus leidis, et\u00a0maakohus\u00a0tuvastas\u00a0eba\u00f5igesti andmete avaldamise eesm\u00e4rgi ja j\u00e4reldas\u00a0ebakorrektselt, et avalik huvi karistusandmete avaldamiseks puudus.\n\nAndres Jaadla kohtumajas.\nMarianne Loorents\n\nAvaliku elu tegelase kohta v\u00f5ib infot avaldada\nRingkonnakohus leidis, et andmete avaldamisel nii sotsiaalmeedia\u00a0postituses kui ka intervjuus\u00a0oli\u00a0selge eesm\u00e4rk, sest Andres Jaadla on avaliku elu tegelane.\u00a0Jaadla on v\u00e4hemalt L\u00e4\u00e4ne-Virumaal tuntud poliitik, kes osaleb j\u00e4tkuvalt aktiivselt poliitilises ja \u00fchiskondlikus elus.\u00a0Ka Jaadla ise on menetluses m\u00f6\u00f6nnud, et teda v\u00f5ib k\u00e4sitleda avaliku elu tegelasena. Seega oli\u00a0info avaldamine tema kohta \u00f5igustatud.\nSotsiaalmeedia postituses ning intervjuus avaldatud karistusandmed puudutavad Jaadla varasemal ametipositsioonil toime pandud \u00f5igusrikkumist (korruptsioonikuritegu). Ringkonnakohtu hinnangul esineb avalikkusel p\u00f5hjendatud huvi teada\u00a0k\u00f5rgele ametikohale\u00a0kandideeriva isiku varasemat ametitegevust iseloomustavaid asjaolusid, sh infot toime pandud ametialase \u00f5igusrikkumise kohta. Maakohtu vastupidine j\u00e4reldus on ringkonnakohtu arvates eba\u00f5ige.\nRingkonnakohus t\u00f5i v\u00e4lja, et Poolametsa avaldatud info Jaadla s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istmise kohta korruptsioonikuritegudes on sisult \u00f5ige. Poolamets ei ole andmete avaldamisel sotsiaalmeedias ja meedias lisanud sellele infole selliseid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, mida saaks pidada kohatuteks. Samuti ei n\u00e4htu asjast, et Jaadlale oleks kaasnenud info avaldamisega raskeid tagaj\u00e4rgi.\nKokkuv\u00f5ttes ei kaalu ringkonnakohtu arvates praegusel juhul Jaadla \u00f5igus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele \u00fcles Poolametsa \u00f5igust s\u00f5na- ja teabevabadusele.\u00a0\nSeega v\u00f5is Poolamets k\u00f5nealuseid andmeid t\u00f6\u00f6delda ning ei ole k\u00e4itunud andmeid avaldades \u00f5igusvastaselt.\nTartu ringkonnakohus t\u00fchistas esmasp\u00e4eval, 6. veebruaril Viru maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas apellatsioonkaebuse ja j\u00e4ttis hagi rahuldamata. Menetluskulud j\u00e4ttis ringkonnakohus m\u00f5lemas astmes Andres Jaadla kanda."}
{"text":"Ringkonnakohus v\u00f5rdsustas kohtuduelli Jaadla ja Poolametsa vahel2021. aasta septembri alguses viskas Anti Poolamets (paremal) Andres Jaadla v\u00e4lja EKRE k\u00f5nekoosolekult, kus Poolamets r\u00e4\u00e4kis Rakvere linna korruptiivsest juhtimisest ja tollase abilinnapea Andres Jaadla rollist selles.\nAutor: EKRE\nEile t\u00fchistas Tartu ringkonnakohus Viru maakohtu eelmise aasta juulis tehtud otsuse, millega j\u00e4i rahuldamata Rakvere linnavolikogu liikme Andres Jaadla hagi riigikogu liikme Anti Poolametsa vastu.\nKohtuotsuse j\u00e4rgi peab kohtukulud m\u00f5lemas kohtuastmes kandma Jaadla. H\u00fcvitatavate menetluskulude rahalise suuruse m\u00e4\u00e4rab kindlaks asja lahendanud maakohus p\u00e4rast kohtuotsuse v\u00f5i menetlust l\u00f5petava m\u00e4\u00e4ruse j\u00f5ustumist.\nOtsuse peale v\u00f5ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult riigikohtule 30 p\u00e4eva jooksul, kuid mitte p\u00e4rast viie kuu m\u00f6\u00f6dumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.\nHagimenetluses riigikohtus v\u00f5ib menetlusosaline toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada \u00fcksnes vandeadvokaadi vahendusel.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Suur aastakokkuv\u00f5te: m\u00f6\u00f6dunud 12 kuud kulgesid rekordilise k\u00fcberohtude laine all2022. aasta m\u00f6\u00f6dus Eesti k\u00fcberturberuumis meeletu k\u00fcberohtude kasvu t\u00e4he all. Elisa Netivalvuri teenuse statistika kohaselt kasvas k\u00fcberr\u00fcnnakute ja erinevate k\u00fcberohtude hulk jaanuarist septembrini ligi 3700% ning kuigi aasta l\u00f5pusirgel r\u00fcnnakute hulk m\u00f5nev\u00f5rra langes, tuli detsembris probleemidele reageerida ligi k\u00fcmme korda rohkem, kui jaanuaris.Aasta peale kokku kaitses Netivalvur kasutajaid 666 721 erineva ohu eest, kusjuures k\u00f5ige v\u00e4iksema ohtude hulgaga kuu oli jaanuar, samas kui septembris \u00fcletas intsidentide hulk 257 000 piiri. K\u00f5ige sagedamini kujutas internetikasutajatele ohtu pahavara, olulisteks r\u00fcndevektoriteks olid ka \u00f5ngitsuskampaaniad ja botnetid ehk robotiv\u00f5rgud.\u00abP\u00e4rast meeletult aktiivset s\u00fcgise algust ohtude hulk langes, samas ei v\u00f5tnud k\u00fcberkurjategijad v\u00e4ga pikka pausi. Juba novembrist hakkas tuvastatud ohtude hulk taas kiirelt kasvama ning detsembris saavutati uuesti kesksuvine tase,\u00bb \u00fctles Elisa uute teenuste juht Meelis Seer. \u00abM\u00f6\u00f6dunud aastat tervikuna vaadates liikus trend pigem \u00fclespoole ning pole p\u00f5hjust arvata, et pahalased t\u00e4navu v\u00e4hemaktiivseks muutuksid.\u00bbMillised olid Eesti inimesi k\u00f5ige enam kummitanud k\u00fcberr\u00fcnded?\n\nEelmisel aastal pidid eestlased rinda pistma laia hulga erinevate r\u00fcnnakutega, mille abil \u00fcritati nakatada seadmeid pahavaraga, petta v\u00e4lja raha, v\u00f5i muuta k\u00e4ttesaamatuks igap\u00e4evaselt kasutatavad teenused. Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul on paljud r\u00fcndeviisid tuttavad ka eelmistest aastastest, samas kui uusi viise kahju tegemiseks lisandub pidevalt.N\u00e4iteks tuli mullu silmitsi seista pankasid matkivate libalehtedega, mille toel said pahalased ligip\u00e4\u00e4su ohvrite pangakontodele. Libalehed t\u00f5usid k\u00f5rgetele positsioonidele otsingumootorites ja nende linke levitati ka s\u00f5numite teel.Libalehtede k\u00f5rval levisid laialdaselt ka v\u00e4lismaistelt numbritelt tehtud petuk\u00f5ned, mille eesm\u00e4rgiks oli raha v\u00e4lja petta. Politsei- ja piirivalveametit teavitati eelmisel aastal investeerimis- ja panganduspettustest 750 korda, pettuste kogukahju \u00fcletas viie miljoni euro piiri.Tegevjuht \u00abpalub\u00bb raha kiiresti \u00fcle kanda\n\n\u00abR\u00fcnnakud ei m\u00f5jutanud vaid eraisikuid \u2013 endiselt on aktuaalsed nii nn tegevjuhi pettused kui ka teenust\u00f5kestusr\u00fcnnakud,\u00bb lausus Kraft, vihjates pettustele, kus palutakse kiiresti justkui ettev\u00f5tte tegevjuhi nimel kuhugi raha \u00fcle kanda. \u00abTeenust\u00f5kestusr\u00fcnnakud muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et neid v\u00f5ivad l\u00e4bi viia inimeste endi seadmed ilma omaniku teadmiseta \u2013 kui oma seadmeid kaitstuna ja v\u00e4rskendatuna ei hoia, v\u00f5idakse neid pahalaste poolt \u00e4ra kasutada ulatuslike r\u00fcnnete l\u00e4biviimiseks.\u00bbNetivalvuri peatatud k\u00f5ige levinumatest juhtudest t\u00f5i Seer v\u00e4lja veebilehitsejat nakatava reklaam-pahavara ning andmeid varastavad infolehed. Esimese puhul paluti inimestel lubada kindlal lehel saata nende brauserisse teavitusi, p\u00e4rast mida kuvati veebiakendes pidevalt soovimatut reklaami.Teisel juhul kutsuti aga kasutajaid sirvima telefoninumbreid ja muid kontakte sisaldavat veebilehte, mille eesm\u00e4rgiks oli aga tegelikkuses seadme pahavaraga nakatamine ning andmete varastamine.\u00abErinevaid r\u00fcndeviise v\u00f5is kohata sadu. M\u00f5ned neist on juba ammu tuntud, teised aga uued \u2013 nii nagu arenevad k\u00fcberturbelahendused, nii arenevad ka viisid, kuidas raha v\u00f5i andmeid varastada. Seet\u00f5ttu on oluline, et iga internetis toimetav inimene oleks ettevaatlik, kasutaks loogilist m\u00f5tlemist ja v\u00f5taks kasutusele viiruset\u00f5rje v\u00f5i Netivalvuri, et end kahjude eest kaitsta,\u00bb lausus ta. \u00abJ\u00e4tkusuutlik digitaalne tulevik saab kujuneda vaid k\u00fcberturvalisuse teadlikkuse t\u00f5usmisel ja j\u00e4rjepidevalt paremuse poole sihtides.\u00bb"}
{"text":"Kuidas kodukontori pealt nutikalt ja ausalt v\u00e4hem makse maksta?Eestis on Euroopa k\u00f5ige ettev\u00f5tlikumad inimesed ja aina rohkemad tegelevad kodus ettev\u00f5tlusega. Tihti aga ei teata, et sellisel juhul avaneb mitu riigi poolt soositud v\u00f5imalust v\u00e4hem makse maksta, mida eriti praegusel keerulisel ajal tasub \u00e4ra kasutada, selgitab\u00a0Finora Panga finantsjuht Kristi H\u00f5rrak.Kristi H\u00f5rraki s\u00f5nul on ligi 95 protsenti Eesti ettev\u00f5tetest mikroettev\u00f5tted, millel pole tihti vajagi eraldi kontoripinda. \u00abKa laopinna leiavad paljud n\u00e4iteks e-kaubandusega tegelevad ettev\u00f5tjad kodust, eriti alguses. Sellest m\u00f5eldakse kui \u00fc\u00fcrikulu kokkuhoiust, mis on \u00f5ige. Aga sageli j\u00e4etakse kasutamata v\u00f5imalus veelgi raha s\u00e4\u00e4sta, sest sellisel juhul ei pea tegelikult maksma ka nii palju makse kui tavaliselt,\u00bb selgitas H\u00f5rrak.\nFinantseksperdi soovitusel tasub juhul, kui \u00fcht osa kodust kasutatakse selgelt ettev\u00f5tluseks, see pind ettev\u00f5ttele \u00fc\u00fcrile anda. \u00abEsialgu v\u00f5ib see tunduda asjatu formaalsusena: minu kodu ja minu ettev\u00f5te, mis ma ikka niisama vormistan. Aga kui reaalne olukord on see, et eluasemepind ei ole 100% kodu, vaid osaliselt ka \u00e4ripind, siis tasub seda ka maksude maksmisel kajastada ning seel\u00e4bi rahatark olla,\u00bb \u00fctles H\u00f5rrak.\n\nMaksa ausalt v\u00e4hem makse ja kergenda kodukulusid\n\n\u00abEsiteks, niimoodi saab ettev\u00f5tlusega teenitud raha kohe kasutada n\u00e4iteks kodulaenumaksete jaoks. Seda saaks teha ka nii, et maksta endale sellev\u00f5rra k\u00f5rgemat palka, ent siis tuleks lisaks kolmandik maksta \u00e4ra sotsiaalmaksuks. Saaks v\u00f5tta ka ettev\u00f5ttest dividende, aga seda saab teha alles iga majandusaasta j\u00e4rel. Aga kui ettev\u00f5te maksab ausalt iga kuu selle pinna eest \u00fc\u00fcri, kus selle tegevus toimub, siis saab ettev\u00f5tte igakuisest rahavoost kohe panustada kodukuludesse,\u00bb selgitas ekspert.\n\u00abTeiseks, sama loogika kehtib ka k\u00f5rvalkuludele. Kui maksta \u00fc\u00fcrileantud pinnaga proportsionaalselt sama suur osa kommunaalkuludest ettev\u00f5tte poolt, on see igati korrektne. Ettev\u00f5tlusega tegelemine ju kulutabki elektrit, vajalik on toasoojus ja nii edasi. Selline arveldamine annab reaalsusest isegi korrektsema pildi kui faktilise ettev\u00f5tluspinna k\u00e4sitlemine hoopis koduna,\u00bb \u00fctles H\u00f5rrak.\nSamal ajal peab eksperdi s\u00f5nul hoolega j\u00e4lgima, et kui kodus on m\u00f5ni ebaproportsionaalselt suur kommunaalkulude allikas, siis selle kulu tuleb enne kulude jagamist eraldada.\n\u00abAga samas ka teistpidi, \u00fc\u00fcrnikust ettev\u00f5te v\u00f5ib maksta n\u00e4iteks enamiku internetitasust, kui \u00e4rimudelis on veebikasutus kesksel kohal ning reaalselt kulubki enamik veebikasutuse mahtu ettev\u00f5tte tegevusele,\u00bb t\u00f5i H\u00f5rrak v\u00e4lja ning soovitas sellised proportsioonid ka kirjalikus kokkuleppes fikseerida.\nKolmandaks tasub H\u00f5rraku s\u00f5nul j\u00e4lgida, et selgelt ettev\u00f5tluse jaoks koju ostetav m\u00f6\u00f6bel v\u00f5i muud esemed oleksid ettev\u00f5tte poolt ostetud.\n\u00abEndale makstud palga arvelt n\u00e4iteks ettev\u00f5tluse tarbeks kontoritooli v\u00f5i kaubariiuli ostmine pole maksunduslikult m\u00f5istlik, sest kolmandik kulu tuleb juurde. Eestlaste seas on aina populaarsem elustiiliettev\u00f5tlus v\u00f5i hobide p\u00f6\u00f6ramine \u00e4riks. Sellises olukorras tihti ei tehta tunnetuslikult vahet enda ja ettev\u00f5tte vara vahel. Aga juriidiliselt tuleb seda teha ning ka rahatarkuse m\u00f5ttes tasub seda teha,\u00bb soovitas ekspert.\n\nOle rahatark: jaga kulud l\u00e4bipaistvalt ning \u00e4ra unusta investeerida\n\nFinantsjuht r\u00f5hutas, et riik on n\u00e4inud sellised v\u00e4ikeettev\u00f5tlust toetavad v\u00f5imalused ette koos range n\u00f5udmisega, et kogu asjaajamine oleks aus.\n\u00abIga ettev\u00f5tja huvides on v\u00e4ltida isegi v\u00e4ikest t\u00f5en\u00e4osust, et teda v\u00f5iks pidada skeemitajaks. K\u00f5iki maksutarkuse v\u00f5imalusi tuleb kasutada l\u00e4bipaistvalt ja p\u00f5hjendatult. \u00dc\u00fcri peab ettev\u00f5te maksma turuhinna j\u00e4rgi. Elurajoonis ei pruugi \u00e4ripinna \u00fc\u00fcr olla nii k\u00f5rge, kui elamispinnal, sest tegu ei pruugi olla v\u00e4ga atraktiivse \u00e4ripiirkonnaga. Alati tuleks vaadata, mis on \u00fcmbruskonnas reaalne sarnase \u00e4ripinna \u00fc\u00fcritase,\u00bb soovitas H\u00f5rrak.\n\u00abSamuti ei saa ettev\u00f5tte kuludesse kanda kodus tehtavat remonti v\u00f5i muud taolist. See kinnisvara ei kuulu ju ettev\u00f5ttele. K\u00fcll v\u00f5ib olla v\u00f5imalik, et remonditud, uuendatud k\u00fcttes\u00fcsteemiga v\u00f5i muul moel parendatud ruumi eest on p\u00f5hjendatud k\u00fcsida veidi suuremat \u00fc\u00fcri,\u00bb selgitas ekspert.\nFinantsjuht toonitas, et ettev\u00f5ttele n\u00e4iteks \u00fcht tuba \u00fc\u00fcrile andes ei tohi unustada eraisikuna \u00fc\u00fcritulu deklareerida ja tulumaksu maksta.\n\u00abSiin avaneb aga veel \u00fcks v\u00f5imalus rahatark olla. Nimelt tuleb m\u00e4ngu pensioni III sammas. Kui maksta oma ettev\u00f5ttest endale dividendi, siis seda tulu III samba juures arvesse ei v\u00f5eta, aga \u00fc\u00fcritulu v\u00f5etakse. Seega, kui maksta oma ettev\u00f5tte tegevuspinna eest korrektselt \u00fc\u00fcri, siis kasvab ka kogusumma, millest 15% saab maksuvabalt suunata III sambasse. See investeerimisv\u00f5imalus tasub iga\u00fchel maksimaalselt \u00e4ra kasutada,\u00bb lausus H\u00f5rrak.\n\u00abK\u00f5igil, kes reaalselt kasutavad osa oma kodust ettev\u00f5tluseks, tasub ka vastavalt ettev\u00f5tte poolt endale \u00fc\u00fcri ja k\u00f5rvalkulusid maksta. Kui k\u00f5ik toimub turuhindade juures ning l\u00e4bipaistvalt, siis on tegu igati \u00f5ige maksuk\u00e4itumisega. Ise\u00e4ranis praeguse t\u00f5usva euribori ajal ei tasu m\u00f5istlikke kulude kokkuhoiu v\u00f5imalusi kasutamata j\u00e4tta,\u00bb soovitas Finora Panga finantsjuht."}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve sai v\u00e4hemusvalitsuse   Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu kinnitas teisel katsel linnapea Virve Linderi meeskonna. Tegu on sisuliselt v\u00e4hemusvalitsusega, sest 25st volikogu liikmest oli linnavalitsuse poolt vaid \u00fcheksa saadikut   Eelmise aasta oktoobrikuus n-\u00f6 Nikolai Ossipenko nimelise korruptsiooniskandaali tagaj\u00e4rjel linnavalitsuseta j\u00e4\u00e4nud Kohtla-J\u00e4rvele valiti Virve Linder linnapeaks 28. novembril. Ehk enam kui kahe kuu jooksul ei leidnud Linder linnavalitsuse koosseisu, mis oleks sobinud linnavolikogu enamusele. Kaheksa p\u00e4eva tagasi oli Virve Linderi eelmise meeskonna poolt 9 ja vastu 15 saadikut ehk valitsus j\u00e4i paika panemata. Teisip\u00e4eval tuli linnapea v\u00e4lja uue trioga ja seegi sai 25 saadikust vaid 9 toetuse. Kuna 11 volikogu liiget ei h\u00e4\u00e4letanud ja vastu oli viis, siis h\u00e4\u00e4ltega 9:5 sai linnavalitsus kinnitatud. \u00dcks, kes eelmisel korral Linderi meeskonna vastu h\u00e4\u00e4letas, kuid sel korral h\u00e4\u00e4letamata j\u00e4ttis, oli Anton Dijev. Ta v\u00f5ttis \u00fchtlasi teisip\u00e4eval tagasi ka linnapeale algselt p\u00e4evakorras olnud umbusaldusavalduse. Anton Dijev p\u00f5hjendas oma k\u00e4itumist sellega, et kui veebruari l\u00f5puks poleks linnavalitsust paika pandud, oleks volikogu praegune koosseis laiali saadetud. Nii 30. jaanuaril tagasi kui 7. veebruaril linnavalitsuse vastu h\u00e4\u00e4letanud Eduard Odinets juhtis t\u00e4helepanu, et v\u00e4hemusvalitsus on Kohtla-J\u00e4rvele esmakordne kogemus. Lisaks linnapea Virve Linderile kuuluvad Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsusse kolm abilinnapead: arengu- ja majandusvaldkonna eestvedajana Erik Set\u0161kov, sotsiaalvaldkonna eest vastutajana Olga Pihlak ning hariduse-kultuurivaldkonna juhina Kaire J\u00f5e.  Pika ootamise j\u00e4rel Kohtla-J\u00e4rve allkirja\u00f5iguslikuks linnapeaks saanud Virve Linderi s\u00f5nul on esimene asi, mida tegema hakatakse, miinuses linnaeelarve kokkuklapitamine. Linnavolikogu j\u00f5ujooni n\u00e4itas volikogu esimehe Hendrik Aguri umbusaldamine, mille poolt h\u00e4\u00e4letas 13 saadikut. Hendrik Agur sai volikogu esimeheks samal ajal, kui Virve Linder valiti linnapeaks, ehk 28. novembril. Uut volikogu esimeest teisip\u00e4eval ei valitud.   "}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve sai p\u00e4rast kolme kuud v\u00e4hemusvalitsuseKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu kinnitas teisel katsel linnapea Virve Linderi meeskonna, kirjutab ERR. Tegu on sisuliselt v\u00e4hemusvalitsusega, sest 25st volikogu liikmest oli linnavalitsuse poolt vaid \u00fcheksa saadikut.\nEelmise aasta oktoobrikuus Nikolai Ossipenko korruptsiooniskandaali tagaj\u00e4rjel linnavalitsuseta j\u00e4\u00e4nud Kohtla-J\u00e4rvele valiti Virve Linder linnapeaks 28. novembril. Enam kui kahe kuu jooksul ei leidnud Linder linnavalitsuse koosseisu, mis oleks sobinud linnavolikogu enamusele.\nKaheksa p\u00e4eva tagasi oli Virve Linderi eelmise meeskonna poolt 9 ja vastu 15 saadikut ehk valitsus j\u00e4i paika panemata. Teisip\u00e4eval tuli linnapea v\u00e4lja uue trioga ja seegi sai 25 saadikust vaid 9 toetuse. Kuna 11 volikogu liiget ei h\u00e4\u00e4letanud ja vastu oli viis, sai h\u00e4\u00e4ltega 9:5 linnavalitsus siiski kinnitatud.\nNii 30. jaanuaril tagasi kui 7. veebruaril linnavalitsuse vastu h\u00e4\u00e4letanud Eduard Odinets juhtis t\u00e4helepanu, et v\u00e4hemusvalitsus on Kohtla-J\u00e4rvele esmakordne kogemus.\nPika ootamise j\u00e4rel Kohtla-J\u00e4rve allkirja\u00f5iguslikuks linnapeaks saanud Virve Linderi s\u00f5nul on esimene asi, mida tegema hakatakse, miinuses linnaeelarve kokkuklapitamine."}
{"text":"Karm audit sunnib EOKd b\u00fcrokraatiamasinasse lugupidavamalt suhtumaEelmise aasta novembri l\u00f5pus valminud kultuuriministeeriumi audist selgub, et Eesti ol\u00fcmpiakomitees (EOK) on suhtutud seadusega ette n\u00e4htud kohustustesse \u00fcpris loominguliselt. Teisip\u00e4eval esimesena auditile t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud \u00c4rip\u00e4ev t\u00f5i oma artiklis v\u00e4lja sellegi, et ka maksumaksjalt saadud rahaga on EOKs kohati \u00fcsna vabameelselt \u00fcmber k\u00e4idud.\nEt nimetatud audit on avalikult k\u00e4ttesaadav, v\u00f5ivad k\u00f5ik asjahulvilised sellega tutvust teha. 15lehek\u00fcljeline dokument toob v\u00e4lja rohkelt auditi k\u00e4igus tuvastatud puudusi (koos EOK-poolsete kommentaaridega), mis palutakse k\u00f5rvaldada. \u00dchtlasi annab kultuuriminister Piret Hartman auditiga saadetud kirjas EOK-le teada, et uus audit on plaanis korraldada hiljemalt 2024. aastal.\nMida p\u00f5nevat siis sellest selgub? Kokkuv\u00f5te on lajatatud kohe dokumendi algusesse ja see k\u00f5lab \u00fcsna halvaendeliselt: \u201eHaldus\u00fclesande t\u00e4itmisel ja riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamisel tuvastati olulisi puudusi. Eksisteerib risk, et riigi eelarvelisi vahendeid ei kasutata \u00f5igusp\u00e4raselt.\u201c\nT\u00e4psustatakse, et mittevastavusi tuvastati haldusmenetluse ja riigihangete seaduse j\u00e4rgimisel. Nimelt on EOK avaliku sektori hankija, kuid pole paraku hankeid korraldanud. \u201e2020. ja 2021. aastal kokku on EOK riigihanke seaduse piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletades ostnud asju\/teenuseid kokku \u00fcle 230 000 euro ulatuses,\u201c k\u00f5lab karm rehkendus. Ehk maakeeli: EOK on seadusevastaselt j\u00e4tnud tegemata riigihankeid enam kui 230 000 euro eest.\nOlulise kitsaskohana tuuakse sedagi v\u00e4lja, et saavutusspordi toetuse eraldamisel ei selgu hindamiskriteeriumide rakendamine: hindamisprotokollides puuduvad p\u00f5hjendused ning viited m\u00e4\u00e4ruse ja selle lisa vastavatele punktidele.\nJa see pole veel k\u00f5ik: tagatipuks selgub, et EOK t\u00f6\u00f6korraldus v\u00f5imaldab peasekret\u00e4ril kinnitada iseendaga seotud tehingud, mis on vastuolus korruptsioonivastase seadusega. Samuti puudub EOK-l kord, sh limiidid t\u00f6\u00f6tajatega seonduvate kulutuste h\u00fcvitamisel ja\/v\u00f5i t\u00f6\u00f6andja ressursside kasutamiseks. \u201eKuiv\u00f5rd limiite, p\u00f5him\u00f5tteid ei ole kehtestatud, on oht \u00fclekulutamiseks, sealhulgas risk kasutada riigi raha iseenda kulutuste tarbeks,\u201c hoiatatakse auditis.\nSelle kokkuv\u00f5tvas osas tuuakse v\u00e4lja, et ol\u00fcmpiakomitee n\u00f5ustus tuvastatud puudustega ja v\u00f5tab soovitused arvesse. Seda kinnitas teisip\u00e4evases Vikerraadio saates \u201eUudis+\u201c ka EOK peasekret\u00e4r Siim Sukles, kes m\u00f6\u00f6nis, et komitee ning tema isiklikult on teinud rahaga \u00fcmber k\u00e4ies vigu.\n\u201eV\u00e4ga paljudes nendes kohtades, mis on audit v\u00e4lja toonud, oleks pidanud b\u00fcrokraatia olema t\u00e4psemini tehtud,\u201c tunnistas Sukles saates. \u201eKui ma vaatan seda eelmisel aastal tehtud auditit, siis minu jaoks on see 90 protsenti \u00f5nnestunud audit, et me tegevused on k\u00f5ik v\u00e4ga head. Nagu ma \u00fctlesin, see k\u00fcmme protsenti, mis toob v\u00e4lja need kitsaskohad, neist me \u00f5ppisime ja ega ongi, v\u00e4ga valus on, kui sa saad aru, et sa oled ise teinud neid vigu, mida oleks v\u00f5inud maha istudes v\u00e4ltida. Aga iseenesest ma \u00fctlen veel kord: audit, v\u00e4ga hea, keegi peab nii-\u00f6elda natuke v\u00e4rske pilguga vaatama ja osutama nendele kohtadele, mis on j\u00e4\u00e4nud tegemata.\u201c\nSukles lisas, et b\u00fcrokraatia iseenesest ei ole \u00fcdini halb ja kui elu on korras, siis pead ka paberid korras hoidma. \u201ePraegu lihtsalt saab \u00f6elda, et jah, et ma ei ole suutnud seda teha, et EOKs oleks k\u00f5ik paberid korras,\u201c kahetses EOK peasekret\u00e4r."}
{"text":"Lennujaama \u00fclemus n\u00e4itas Ryanairile tr\u00e4\u00e4sa...ja sai seitse suletud lennuliiniRiivo Tuvikese k\u00e4es on v\u00f5ti, mis avab eestlaste ukse maailma. Tema otsustest s\u00f5ltub, kas ja millised lennuliinid Tallinnast laia ilma lendavad.\nTallinna lennujaama juht Riivo Tuvike on rahutu. \u201eSaad sa tuua kohvi?\u201c k\u00fcsib ta sekret\u00e4rilt. Kohvimasin ei t\u00f6\u00f6ta. \u201eAlt saab vist ka tuua,\u201c pakub Tuvike. Igatahes ilmub kuskilt kohv ajakirjaniku nina alla.\nTuvike on t\u00f5mmu, pikka kasvu ja \u00e4\u00e4retult energiline. Nagu L\u00e4\u00e4ne \u00e4rimees. Kui naeratab, siis s\u00e4ravvalgelt. Kui jutustab, siis liiguvad k\u00e4ed rabinal kaasa.\n\u201e35 protsenti tasu t\u00f5us,\u201c \u201e2,66 miljonit eurot kahjumit,\u201c \u201e6,5 megavatti energiat,\u201c \u201ekaks korda rohkem sihtkohti kui Tallinnast\u201c. Kaksk\u00fcmmend aastat panganduses t\u00f6\u00f6tanud Tuvike pommitab lennujaama puudutava statistika ja arvudega nagu endine peaminister Andrus Ansip.\n\u201eNeed on mul p\u00e4he taotud,\u201c kostab ta arvude kohta. Pankurist sai lennujaama juht s\u00f5gedal ajal, 2019. aasta kevadel ehk aasta enne koroonapandeemiat, mil kogu maailma lennundus seisma j\u00e4i.\nTuvike v\u00f5tab laualt juhtmega arvutihiire ja aknalaualt gloobuse. Ta t\u00f5mbab hiire juhtme \u00fcle poole maakera \u2013 Tallinn j\u00e4\u00e4b t\u00e4pselt Hiina suurlinnade ja USA idaranniku lennuteele. Eesti v\u00f5iks olla sellel teekonnal t\u00e4htis vahepeatus, oluline kaubanduspunkt, kus lennukid v\u00f5tavad k\u00fctust ja vahetavad meeskonda.\nEelmisel aastal tehti esimesed sellised katsed. Tallinnas maandus p\u00e4evas mitu kaubalennukit. Ja siis algas s\u00f5da Ukrainas, Venemaa lennukoridor pandi kinni. Plaan l\u00e4ks l\u00f6rri. Kaup lendab n\u00fc\u00fcd Hiinast Ameerikasse \u00fcle Vaikse ookeani.\n\u201eNeli aastat puhast r\u00f5\u00f5mu,\u201c ironiseerib Tuvike. Koroona ja s\u00f5ja k\u00f5rval on Ryanairi suletud lennuliinid tema s\u00f5nul pisiasi.\nT\u00fchi rahakott\nTuvike on eestlaste uksehoidja maailma. Tema m\u00f5jutab, kuhu saab lennata ja kuhu mitte. Seitsmest sihtkohast on Eesti n\u00fc\u00fcd ilma. Tuvike n\u00e4itas odavlennufirmale Ryanair tr\u00e4\u00e4sa ja t\u00f5stis nende protestist hoolimata lennujaama tasusid.\n\u201eEmotsionaalselt ma saan aru,\u201c \u00fctleb Tuvike teda tabanud kriitika kohta. \u201eTahtsin ka ise suvel N\u00fcrnbergi minna. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b \u00e4ra.\u201c\nN\u00fcrnberg on \u00fcks Ryanairi suletud sihtkohtadest.\n\u201eAga ma pean l\u00e4htuma ettev\u00f5tte heaolust,\u201c selgitab lennujaama juht. Eesti \u00f5huv\u00e4rav on s\u00fcgavas kahjumis. \u201eLennunduses,\u201c t\u00e4psustab Tuvike. Eelmisel saadi lennu\u00e4rist miinust 2,66 miljoni euro eest. T\u00e4navu on kahjumiks prognoositud 5,4 miljonit eurot.\n\u201eT\u00e4nu mittelennundustuludele oleme siiski kasumis,\u201c selgitab Tuvike.\nKui lennufirmad maksaksid rohkem, tuleks eelarve enam-v\u00e4hem nulli. Praegu pole tasu veel t\u00f5stetud. Enne peab konkurentsiamet Ryanairi kaebuse \u00fcle vaatama. Ja kui siis veab, saab lennujaam suvest hinda t\u00f5sta. Siis oleks 2023. aasta prognoositud kahjum lennundusest 3,6 miljonit eurot.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised\nMullu juunis toimus Teamsis t\u00e4htis veebikoosolek. Ekraanide taga olid k\u00f5ikide Tallinnast lendavate lennufirmade esindajad. Tuvike andis neile teada, et hakkab tasusid t\u00f5stma. \u201eEnamik olid m\u00f5istvad. Viimati t\u00f5stsime lennujaama tasusid 2009. aastal. Siis kehtis veel Eesti kroon ja elektri hind oli \u00fcks sent,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tuvike. \u201eRyanairi vastus oli, et minge puu taha selle tasuga.\u201c\nLennujaam l\u00f5i selja sirgu. \u201eEt Ryanair paneb meid fakti ette? Ei. Liikusime asjaga edasi,\u201c lausub Tuvike. Ta r\u00e4\u00e4gib, et sama jama toimus ka Leedus. Vilniuse lennujaam t\u00f5stis tasusid, Ryanair sulges vastuseks liine. Tuvike laenab leedukatelt s\u00f5nu: \u201eLeedu transpordiminister \u00fctles otse v\u00e4lja, et Ryanair tegeleb v\u00e4ljapressimisega.\u201c\nTuvikese arvates oleks Ryanair v\u00e4hemalt neli liini nii v\u00f5i naa sulgenud. \u201eKasumlikkuse k\u00fcsimus,\u201c s\u00f5nab ta. Neljale liinile poleks tasu t\u00f5usnud, kuna need olid uued liinid ja said lennujaamalt \u201esoodukat\u201c.\nK\u00f5nelusi Ryanairiga ta l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks nimetada ei taha. \u00dchtegi lennujaama argumenti ei kuulatud. \u00c4hvardati lennuliinide sulgemise ja advokaatide armeega. Samas nendib Tuvike, et tal on Ryanairi vastu \u201esuper respekt\u201c. Kasum on firmal miljardites ja kuludega tegeletakse v\u00e4ga t\u00f5siselt.\nTuvikese arvates eestlane Ryanairi liinide kinnipanekust suurt ei kaota. \u201ePuhkusele lennatakse ikka. Aga n\u00fc\u00fcd siis Malta asemel Kreekasse,\u201c s\u00f5nab ta.\nSuured ja kallid plaanid\n\u201eN\u00e4ed seda ala number \u00fcheksa?\u201c k\u00fcsib Tuvike. Ta jalutab akna \u00e4\u00e4rde ja n\u00e4itab, mida k\u00f5ike lennujaamas uut ehitatakse. \u201eSelle parkla ehitame t\u00e4is,\u201c on ta juba j\u00e4rgmise akna taga. \u201eTulevikuplaan on lennujaama l\u00f5unaosa v\u00e4lja arendada,\u201c liigub Tuvikese s\u00f5rm m\u00f6\u00f6da kaarti. Tehakse kaks suurt logistikakeskust, aga mis firmadega, seda hoiab ta veel saladuses.\nLennujaama reisiterminali mahupiir on k\u00e4es. 2,8 miljonit reisijat aastas \u2013 nii palju praegu on ja nii palju ka mahub. \u201eAga tulevikus?\u201c k\u00fcsib Tuvike.\n2030. aastaks peaks lennujaamas olema viis miljonit reisijat. Tuvike v\u00f5tab selle arvu \u201earenenud Euroopa\u201c pealt. Eestlased saavad rikkamaks ja soovivad reisida sama palju kui sakslased v\u00f5i prantslased. V\u00f5i lennata oma suvekodusse Hispaanias. \u201eNeid on juba p\u00e4ris palju,\u201c teab lennujaama juht.\nTuvike on aastaid ka araablastega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidanud, et Tallinnast saaks lennata Dubaisse. \u201eK\u00f5rgete riigitegelastega, t\u00e4htsate tegelastega,\u201c kirjeldab ta.\nSeega tuleb lennujaam suuremaks teha, et inimesed ja kohvrid \u00e4ra mahuksid.\n\u201ePeame ettev\u00f5ttena vaatama tervikut,\u201c \u00fctleb Tuvike. Kriitika Ryanairi suletud liinide p\u00e4rast ei ole tema arvates p\u00e4ris \u00f5ige. Ta v\u00f5rdleb seda isehakanud koroona- v\u00f5i s\u00f5jaekspertide s\u00f5numitega meedias.\nM\u00f5ni on ette heitnud, et lennujaam teenis ju vahepeal kasumit. \u201eMeil on laenuportfell 50 miljonit eurot. Maksame sel aastal 1,2 miljonit intresse,\u201c \u00fctleb Tuvike. \u201eIntresse, mitte p\u00f5hiosa,\u201c r\u00f5hutab ta.\nKui lennujaam kasumit ei teeni, ei saa ka investeerida. N\u00e4iteks toob Tuvike Kuressaare lennujaama. Tallinna lennujaama alla kuuluvad peaaegu k\u00f5ik Eesti lennujaamad. J\u00e4rgmisel aastal on maandumisraja asfalt vaja v\u00e4lja vahetada \u2013 maksab neli miljonit.\n\u201eLennujaam on p\u00e4ris kallis,\u201c nendib Tuvike."}
{"text":"Eesti 200: Peame j\u00f5udma kahek\u00fcmne aastaga Soomele j\u00e4releErakonnal Eesti 200 puudub Riigikogus t\u00f6\u00f6tamise kogemus, kuid ometi on neil enesekindlus, et p\u00e4\u00e4seda mitte ainult Riigikokku, vaid ka valitsusse. Vestlesime kahe Eesti 200 nimekirjas kandideeriva mehega, et uurida, mis m\u00f5tetega nad 5. m\u00e4rtsil toimuvatele valimistele vastu l\u00e4hevad.Erakonna esimees Lauri Hussar \u00fctles, et Eesti peaks endale seadma ambitsioonikad eesm\u00e4rgid, ning t\u00f5i v\u00e4lja, et praegu peaks olema eesm\u00e4rk j\u00f5uda j\u00e4rgmise kahek\u00fcmne aastaga Soomele j\u00e4rele.Erakonda Eesti 200 on n\u00e4htud eliidiparteina, kes on tugev linnades, ent mitte maapiirkondades. Samuti Eesti 200 ridades kandideeriv Joakim Helenius vastas, et tegemist on ainult konkurentide laimuga. Ta lisas, et erakonna liikmed on k\u00fcll k\u00f5rgelt haritud, kuid seda ei saa vaadata millegi negatiivsena.Mis m\u00e4rks\u00f5nad seostuvad teile Rapla maakonnaga?Hussar: Kui ma m\u00f5tlen Rapla peale, tuleb kohe silme ette Rapla kirik. See on ainukene maakirik Eestis, millel on kaks torni. Olen kunagi noore reporterina kajastanud Rapla kirikumuusika festivali ja seal kuulsin esimest korda Arvo P\u00e4rdi teoseid ERSO esituses ning see j\u00e4ttis kustumatu mulje. Raplamaa seostub seel\u00e4bi mulle palju kultuuris\u00fcndmustega.Raplamaa on Tallinna-l\u00e4hedane kant, mida Tallinna ja Harjumaa inimesed v\u00f5iksid rohkem k\u00fclastada. Seoses oma ajakirjandusliku t\u00f6\u00f6ga olen Raplamaa risti ja p\u00f5iki l\u00e4bi s\u00f5itnud. Sain sealt v\u00e4ga palju vahvaid lugusid ja saateid. Veel toon v\u00e4lja Rapla inimeste iseteadlikkuse, mis on mulle muljet avaldanud.Helenius: Olen olnud Raplamaaga seotud aastast 2006, kui ma ostsin \u00e4ra Kaiu LT. Mul on seal palju h\u00e4id kolleege, kes t\u00f6\u00f6tavad ja elavad seal. Raplamaa on koht, kus ma v\u00e4ga tihti k\u00e4in. Olen seotud sealse p\u00f5llumajandussektoriga. Minu jaoks on see l\u00e4hedane koht ja ma arvan, et saan Raplamaa probleemidest h\u00e4sti aru, sest mu paljud kolleegid elavad seal.Kui tugev on Eesti 200 Rapla maakonnas?Helenius: Tahaks olla tugevam.Hussar: T\u00e4na r\u00e4\u00e4gime sellest, et meil on nominaalne toetus Harju- ja Raplamaa piirkonnas k\u00fcmne, kaheteistk\u00fcmne v\u00f5i isegi neljateistk\u00fcmne protsendi juures. Erinevates uuringutes on numbrid erinevad. Raplamaal on meil kindlasti toetus olemas. Me ehitame sealset osakonda edasi. T\u00e4na me veel ei ole esindatud sealsetes kohalikes omavalitsustes, aga meil on sealt tugevaid kandidaate. N\u00e4iteks Urmas Kristal, kes veel eelmisel aastal oli Raplamaa omavalitsuste liidu juht. Samuti Siiri Sisask, kes on v\u00f5ib-olla \u00fcks tuntumaid Raplamaa inimesi.Puuetega inimeste teemade eestk\u00f5neleja J\u00fcri Lehtmets on samuti meie nimekirjas. Kindlasti tahame Rapla piirkonda veel arendada ja kindlasti oleme j\u00e4rgmistel kohalikel valimistel v\u00e4ljas mitme tugeva nimekirjaga.Kui palju olete kokku puutunud sellise suhtumisega, et Eesti 200 on puhtalt ja ainult eliidipartei?Helenius: Seda \u00fctlevad meie konkurendid Reformierakonnast ja sotsidest. Pigem on see laim. Me oleme t\u00e4iesti normaalne erakond ja meil on liikmeid erinevatest valdkondadest ja sissetulekukategooriatest. Mida saab \u00f6elda, on see, et me oleme suhteliselt noor erakond vaatamata sellele, et meil on ka vanemaid liikmeid. Me oleme ka hea haridusega erakond. Aga see n\u00fc\u00fcd mingi negatiivne asi k\u00fcll pole, pigem vastupidi.Hussar: Ennek\u00f5ike oleme ikkagi tulevikku vaatavate lahenduste erakond. Meil on Eestile pikem plaan kui \u00fcks valimists\u00fckkel v\u00f5i \u00fcks valitsuse ajaperiood. Seet\u00f5ttu r\u00e4\u00e4gime ka nendest v\u00e4ljakutsetest, mis t\u00f5epoolest lahendaksid \u00e4ra inimeste mured, mis on seotud toimetuleku ja hakkamasaamisega. Meil on v\u00e4ga selge ettekujutus sellest, kuidas Eesti peab arenema. Me tahame oma parima teadmise Eesti heaks t\u00f6\u00f6le panna. T\u00e4na on meie toetus nii k\u00f5rge, et me kindlasti saame j\u00e4rgmisesse Riigikogusse sisse ja me saadame sinna tugeva esinduse. Olen enam kui kindel, et me osaleme j\u00e4rgmise valitsuse moodustamisel.Te olete praegu enesekindel, et erakond p\u00e4\u00e4seb parlamenti. Kui vaadata 2019. aasta valimisi, siis j\u00e4ite napilt v\u00e4lja. K\u00fcll aga n\u00e4itasid ka siis uuringud, et Eesti 200 p\u00e4\u00e4seb parlamenti.Hussar: Ei n\u00e4idanud. Kui v\u00f5tame aluseks Norstati reitingu, kus on valik k\u00f5ige suurem, siis jaanuari alguses 2019 oli meie toetus 2,7 protsenti. Valimisp\u00e4evaks t\u00f5usis see 4,4 protsendi peale. Eesti 200 k\u00fcll parandas oma reitingut, aga mitte piisavalt, et p\u00e4\u00e4seda parlamenti. Olime siis nelja kuu vanune erakond. Vaatamata sellele tegime hea tulemuse ja kogusime 4,4 protsenti toetust. T\u00e4na on meil tugev programm ja tuntud inimesed. Eesti 200 on kindlasti valmis v\u00f5tma valitsusvastutust. Meil on selge ja pikk plaan Eesti elu edasi viia.2007. aastal toimusid ka Riigikogu valimised. Teiste seas p\u00e4\u00e4ses sisse erakond Eestimaa Rohelised, kes j\u00e4i sinna ainult \u00fcheks koosseisuks. 2015. aastal sai mandaadi Vabaerakond, kes oli samuti v\u00e4rske ja uus tulija. Nemad j\u00e4id samuti parlamenti ainult \u00fcheks koosseisuks. Mis annab teile enesekindluse, et teie j\u00e4\u00e4te p\u00fcsima kauemaks?Hussar: Rohelised keskendusid kitsalt ainult \u00fchele teemale. Samamoodi oli ka Vabaerakonna puhul, mis keskendus ainult demokraatiale. Laia ja kogu \u00fchiskonda h\u00f5lmavat programmi neil ei olnud. Eesti 200 erineb siin v\u00e4ga selgelt nendest erakondadest. Meil on lai programm, mis h\u00f5lmab k\u00f5ike haridusest majanduseni ja kultuurist kaitsepoliitikani. Oleme erakonna kokku pannud nii, et meil oleks kompetents igal elualal. Meil on arste, julgeoleku-, s\u00f5jandus- ja majanduseksperte. See annab kindluse, et Eesti 200 on tulnud selleks, et j\u00e4\u00e4da.Helenius: Meie eesm\u00e4rk on viia l\u00e4bi muutusi nii \u00fchiskonnas kui ka majanduses. Kindlasti ei ole meie eesm\u00e4rk lihtsalt pakkuda oma liikmetele Riigikogu kohti. M\u00f5ned teised erakonnad m\u00f5tlevad oma seisukohad l\u00e4bi nii, et kuidas need annaks meile rohkem h\u00e4\u00e4li. Meie nii ei m\u00f5tle, meie jaoks on oluline reformide l\u00e4biviimine. Eesti suurim oht on see, et oleme viimastel aastatel j\u00e4\u00e4nud stagneeruma. Meil ei ole uusi m\u00f5tteid. Me elame vanade ja h\u00e4sti tehtud reformide toel.Niisiis ei ole siht ainult kohad Riigikogus, vaid ka osalemine valitsuses?Hussar: Jah, loomulikult. Me oleme t\u00e4na k\u00fcpsed, et v\u00f5tta valitsusvastutus.Reformierakond ja EKRE krutivad \u00fcles vastastikust antipaatiat, et genereerida valimistel rohkem h\u00e4\u00e4li. Kuidas v\u00e4ltida Eesti muutumist kaheparteiriigiks?Hussar: T\u00e4nased avaliku arvamuse uuringud n\u00e4itavad, et Eesti ei ole kaheparteiriik. J\u00e4rgmises parlamendis saab olema viis v\u00f5i kuus erakonda, t\u00f5en\u00e4oliselt kuus. Ka Eesti valimiss\u00fcsteem ei soosi kahe partei s\u00fcsteemi teket. EKRE toetus j\u00e4\u00e4b praegu veidi alla 20 protsendi. Eestis on maailmavaateline mitmekesisus selgelt olemas. Ka Eesti 200 on tulnud selleks, et tuua mitmekesisust ja laiemat perspektiivi.Helenius: Kui n\u00e4iteks 12 aastat tagasi r\u00e4\u00e4kis keegi kahe partei s\u00fcsteemist, siis oli k\u00fcsimus Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. N\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gitakse Reformist ja EKRE-st. Meie demokraatia toimib, inimestele pakutakse valikut ja erakondade toetus on ajas muutuvMis on teie jaoks praegu Eestis number \u00fcks teema?Helenius: Nagu Lauri \u00fctles, on meil liikmeid erinevatest valdkondadest ja igale liikmele on tema valdkond k\u00f5ige t\u00e4htsam. Minu jaoks on \u00fclit\u00e4htsad majandusreformid. Muidugi on k\u00f5ik omavahel seotud. Mida paremini majandusel l\u00e4heb, seda rohkem saame investeerida haridusse, julgeolekusse ja maapiirkondadesse. K\u00f5ik on omavahel seotud. Kui meil ei ole hea riigikaitse, siis l\u00e4heb v\u00e4lisinvesteeringutega raskeks. V\u00e4ikese riigina on meil vaja, et meie elanikkond oleks parima haridusega.Hussar: Keskne teema on t\u00e4na Eesti inimeste ja ettev\u00f5tete toimetulek. See ei ole nii ainult t\u00e4na v\u00f5i homme, vaid ka k\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Ma arvan, et Joakim on minuga n\u00f5us, et me peame endale v\u00f5tma v\u00e4ga k\u00f5rged eesm\u00e4rgid. Meie eesm\u00e4rk peaks olema see, et j\u00f5uame kahek\u00fcmne aastaga Soomele j\u00e4rele. See on v\u00e4ga ambitsioonikas plaan, aga me oleme hinnanud oma v\u00f5imalusi ja me teame, et see on v\u00f5imalik.Teame ka seda, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. See peab tootma k\u00f5rge haridusega inimesi, et tuua Eestile maksimaalset lisav\u00e4\u00e4rtust. Loomulikult on v\u00e4ga t\u00e4htis ka julgeolek. See n\u00e4eb ette nii s\u00f5jalise v\u00f5imekuse kui ka kodanikukaitse paranemist. Kuni viimase ajani oli see teema kahjuks tagaplaanil. \u00dcks asi, mida saame Ukraina s\u00f5jast \u00f5ppida, on elanikkonna kaitsega seotud teemad.See on Kalevipoeg, millest te praegu r\u00e4\u00e4gite.Hussar: Kalevipoja kuppel, jah. See on \u00f5hukaitsekuppel, mis kaitseks tervet Eestit. See tagaks terve Eesti \u00f5hukaitse nii, et vaenulikud lennukid, droonid ja raketid ei saaks Eestit r\u00fcnnata.Palju t\u00f5stetakse esile seda, et erakonnad tahavad panustada riigikaitsesse kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Pakun v\u00e4lja, et pigem tuleks r\u00e4\u00e4kida sellest, kui suure osa moodustab see riigieelarvest.Helenius: Me r\u00e4\u00e4gime praegu \u00fche protsendi lisamisest riigikaitsesse. Kui me t\u00f5stame selle kahelt protsendilt kolmele, siis me r\u00e4\u00e4gime umbes 350 miljonist eurost. Meie riigi kulutused k\u00f5ik kokku on praegu 44-45 protsenti SKP-st. See t\u00e4hendab, et \u00fcks protsent SKP-st on umbes kaks protsenti riigieelarvest. Kui riigi tulud kasvavad, siis on oluline, et meil oleksid prioriteedid. Ei saa olla nii, et iga valdkond saab v\u00f5rdselt juurde. Ei, valitsusel on oma prioriteedid. Meie prioriteedid on riigikaitse ja haridus. Me \u00fctleme ausalt, et teised valdkonnad ei saa nii palju raha juurde kui meie prioriteedid, mis on omakorda ka Eesti prioriteedid.Hussar: Eesti 200 on seisnud selle eest, et meil oleks erakondade\u00fclene riigikaitsekokkulepe, mis v\u00f5iks ette n\u00e4ha, et riigikaitsele l\u00e4heks v\u00e4hemalt kolm protsenti SKP-st. T\u00e4na on see h\u00e4davajalik, et parandada meie kaitsev\u00f5imet. See h\u00f5lmab elanikkonna kaitset, siseturvalisuse valdkonda, p\u00e4\u00e4stevaldkonda ja muuseas ka ps\u00fchholoogilise kaitse valdkonda. Me n\u00e4eme, et ERR-il on oluline roll ps\u00fchholoogilise kaitse kasvatamisel ja nende rahastamine peab kindlasti olema piisav selleks, et ERR saaks t\u00e4ita oma rolli esmase ja olulise informeerijana.Ma kindlasti ei ole n\u00f5us peaminister Kaja Kallasega, kes v\u00e4itis, et ERR-il on piisavalt k\u00e4rpekohti. Nende eelarve on aastaid p\u00fcsinud samal tasemel.Mind huvitab elanikkonna kaitse aspekt. Aastaid on see olnud teisej\u00e4rguline teema. Mida tuleks selles osas \u00e4ra teha?Hussar: Esmalt t\u00e4hendab see, et me anname inimestele selge s\u00f5numi, kuidas kriisi korral k\u00e4ituda. See t\u00e4hendab elanikkonna koolitust. Kooliprogrammides peaks see sees olema. Muidugi puudutab see ka varjendite k\u00fcsimust. Eestis on piirkondi, kus on seis parem, aga kindlasti tuleb m\u00f5elda, millised saavad olema elanike varjumiskohad. Kohalik omavalitsus peab siin olema aktiivsem ja riik peab neid aitama varjev\u00f5imekuse leidmisel ja loomisel. Riigikantselei kaudu tuleks leida koordineeritud lahendus.Helenius: Ukraina on meile \u00f5petanud, et varjendeid on meil vaja. Soomes ei saa \u00fchtegi hoonet ehitada ilma varjendita. Meil on vaja sama. Majad l\u00e4hevad k\u00fcll veidi kallimaks, aga kui me peame meeles, kes on meie naaber ja mida ta Ukrainas teeb, siis me ei saa arendajatele lubada, et nad ehitavad hoone ilma varjendita. Neid lahendusi ei saa l\u00e4bi viia l\u00fchiajaliselt, aga meil peavad olema kindlad eesm\u00e4rgid. Igal eestlasel peab olema l\u00e4hedal varjend, kuhu vajadusel peituda. Ukraina on \u00f5petanud, et me ei saa elada sellises usus, et s\u00f5da pole meil v\u00f5imalik.Poliitilise katuseraha jagamine tekitab erinevaid tundeid. Ajakirjanikuna t\u00f6\u00f6tan alati selle nimekirja l\u00e4bi ja vaatan, kes meie maakonnast raha saavad. V\u00f5tan nendega \u00fchendust, et uurida, mis plaanid neil toetussummaga on. Eelmise aasta katuseraha eest taheti soetada p\u00e4ris mitu elektrigeneraatorit. \u00dchest k\u00fcljest t\u00e4idab see vajalikku t\u00fchimikku, teisalt on tegemist poliitilise lojaalsuse ostmisega. Kuidas teie erakond suhtub katuseraha jagamisse?Hussar: Eesti 200 on v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja \u00f6elnud, et meie kaotame katuseraha jagamise \u00e4ra. See jagamise s\u00fcsteem on l\u00e4bipaistmatu. Seal on selgelt sees poliitilise korruptsiooni elemente. Sageli on sellel rahal valimiste maitse ja poliitiline hinnalipik juures. Katuseraha jagamise saaga juures on drastilisi n\u00e4iteid. Paar aastat tagasi taheti p\u00fcstitada m\u00e4lestusm\u00e4rk massim\u00f5rvar Ungern Khaanile. Avaliku vastuseisu t\u00f5ttu ei leidnud see ettepanek toetust.Veel on olnud olukord, kus Riigikogu liige \u00fcritas tekitada olukorda, kus tema t\u00e4navaesine saaks katuseraha eest valgustuse. Selliseid olukordi tuleb v\u00e4ltida, sest see kahjustab Eesti poliitika mainet ja inimeste usaldus riigi vastu langeb. Kindlasti on regionaalsed investeeringud vajalikud, aga see peab olema oluliselt l\u00e4bim\u00f5eldum. See mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka n\u00e4ima aus.Helenius: Eesti riigiaparaat peab olema kuluefektiivsem. Riigisektor on 25 aastat kasvanud ja keegi ei k\u00fcsi, kas see on kuluefektiivne. Kas raha kasutatakse efektiivselt? Katuseraha on n\u00e4ide sellest, kuidas on leitud uusi viise raha kulutamiseks. Kokkuhoiuga, mille efektiivsuse t\u00f5usust saamegi riigikaitset ja haridust tugevdada. Iga kord, kui riik raha kulutab, tuleb k\u00fcsida, kas t\u00f5esti oli vaja seda teha.Lauri Hussar, teie olete ainulaadses olukorras, sest kui m\u00f5elda ERR-i valimisdebattide peale, siis olete seisnud m\u00f5lemal pool lauda. Kummal pool on mugavam?Hussar: Julgen arvata, et saatejuhina tuleb rohkem valmistuda. Sa pead haldama k\u00f5iki debateerijaid ja nende tausta. Kui me Andres Kuusega neid debatte juhtisime, oli meil hea tiim ja need debatid olid v\u00e4ga j\u00e4lgitavad. T\u00e4na on mul v\u00e4ike eelis v\u00f5rreldes oma konkurentidega, sest ma tean, kuidas nendeks debattideks valmistutakse ja kuidas v\u00f5ivad k\u00e4ituda saatejuhid. P\u00e4ris tugevus tuleb ikkagi v\u00e4lja alles telesaates. Iga saade on ootamatu ja kordumatu. Mulle v\u00e4ga meeldib see, et Eestis osatakse pidada \u00fcksteisest lugu pidavaid teledebatte. See on v\u00e4ga oluline, et valijad saaksid ettekujutuse, kes kandideerivad.Kas te kahetsete seda, et te enam ajakirjanik ei ole?Hussar: Olen t\u00f6\u00f6tanud ajakirjanikuna televisioonis, raadios ning juhatanud suurt ajalehetoimetust. K\u00f5ik olulised etapid olen l\u00e4binud. \u00dchel hetkel tundsin, et ma tahan astuda sammu edasi. Tundsin, et mul on seljakott, milles on palju kogemust. See otsus lahkuda ajakirjandusest ja liituda Eesti 200-ga on mulle palju juurde andnud. T\u00e4na ma n\u00e4en hoopis teise rakursi alt seda, mida ma ajakirjanikuna kajastasin.Joakim Helenius, mis seis on H\u00e4rgla m\u00f5isaga? Tean, et see on teie oma.Helenius: Jah, mul on v\u00e4ga p\u00f5nev plaan sellega. Iga kord, kui ma olen valmis nuppu vajutama, tuleb mingi kriis. Neid on praeguseks nii palju tulnud. Me teeme H\u00e4rgla m\u00f5isast midagi p\u00f5nevat, mille \u00fcle saab terve Raplamaa olla uhke. Ma ei julge k\u00fcll lubada, millal see juhtub. Probleem on selles, et raha, mille ma sinna planeerin, ei tule eriti kerge tootlusega. Tahan selle ilusa m\u00f5isahoonega kindlasti midagi p\u00f5nevat teha.Millisena te n\u00e4ete Rapla maakonna tulevikku?Helenius: Meil on ees v\u00e4ga suured muutused nii Eestis kui ka maailmas ning see on seotud rohep\u00f6\u00f6rde ja ringmajandusega. Usun, et l\u00e4hiaastatel n\u00e4eme ringmajandusega seotudstart-up ettev\u00f5tteid rohkem. Suur osa sellest on see, et me peame fossiilk\u00fctused millegagi asendama. Selleks on biomass, mis tuleb metsast ja p\u00f5llumajandusest. Sellest saab Eesti majanduses suur arengumootor.Kui enne oli arendus kontsentreeritud Tallinnasse ja Tartusse, siis ma n\u00e4en, et tulevikus l\u00e4heb majanduse arendus tagasi maapiirkondadesse. Raplamaal on v\u00e4ga suured eelised. Seal on metsad ja p\u00f5llumaad, aga samas on see Tallinna l\u00e4hedal. N\u00e4en, et Raplamaast v\u00f5ib saada v\u00e4ga d\u00fcnaamiline maakond, mida rohkem me liigume rohelise tuleviku suunas.\"Eesti 200 on v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja \u00f6elnud, et meie kaotame katuseraha jagamise \u00e4ra. See jagamise s\u00fcsteem on l\u00e4bipaistmatu. Seal on selgelt sees poliitilise korruptsiooni elemente. Sageli on sellel rahal valimiste maitse ja poliitiline hinnalipik juures.\"Erakonna Eesti 200 esimees Lauri Hussar.Suur\u00e4rimees Joakim Helenius. Fotod: erakoguSiim J\u00f5gis"}
{"text":"Lennujaama \u00fclemus n\u00e4itas Ryanairile tr\u00e4\u00e4saRiivo Tuvikese k\u00e4es on v\u00f5ti, mis avab eestlaste ukse maailma. Tema otsustest s\u00f5ltub, kas ja millised lennuliinid Tallinnast laia ilma lendavad.Tallinna lennujaama juht Riivo Tuvike on rahutu. \u201eSaad sa tuua kohvi?\" k\u00fcsib ta sekret\u00e4rilt. Kohvimasin ei t\u00f6\u00f6ta. \u201eAlt saab vist ka tuua,\" pakub Tuvike. Igatahes ilmub kuskilt kohv ajakirjaniku nina alla.Tuvike on t\u00f5mmu, pikka kasvu ja \u00e4\u00e4retult energiline. Nagu L\u00e4\u00e4ne \u00e4rimees. Kui naeratab, siis s\u00e4ravvalgelt. Kui jutustab, siis liiguvad k\u00e4ed rabinal kaasa.\u201e35 protsenti tasu t\u00f5us,\" \u201e2,66 miljonit eurot kahjumit,\" \u201e6,5 megavatti energiat,\" \u201ekaks korda rohkem sihtkohti kui Tallinnast\". Kaksk\u00fcmmend aastat panganduses t\u00f6\u00f6tanud Tuvike pommitab lennujaama puudutava statistika ja arvudega nagu endine peaminister Andrus Ansip.\u201eNeed on mul p\u00e4he taotud,\" kostab ta arvude kohta. Pankurist sai lennujaama juht s\u00f5gedal ajal, 2019. aasta kevadel ehk aasta enne koroonapandeemiat, mil kogu maailma lennundus seisma j\u00e4i.Tuvike v\u00f5tab laualt juhtmega arvutihiire ja aknalaualt gloobuse. Ta t\u00f5mbab hiire juhtme \u00fcle poole maakera - Tallinn j\u00e4\u00e4b t\u00e4pselt Hiina suurlinnade ja USA idaranniku lennuteele. Eesti v\u00f5iks olla sellel teekonnal t\u00e4htis vahepeatus, oluline kaubanduspunkt, kus lennukid v\u00f5tavad k\u00fctust ja vahetavad meeskonda.Eelmisel aastal tehti esimesed sellised katsed. Tallinnas maandus p\u00e4evas mitu kaubalennukit. Ja siis algas s\u00f5da Ukrainas, Venemaa lennukoridor pandi kinni. Plaan l\u00e4ks l\u00f6rri. Kaup lendab n\u00fc\u00fcd Hiinast Ameerikasse \u00fcle Vaikse ookeani.\u201eNeli aastat puhast r\u00f5\u00f5mu,\" ironiseerib Tuvike. Koroona ja s\u00f5ja k\u00f5rval on Ryanairi suletud lennuliinid tema s\u00f5nul pisiasi.T\u00fchi rahakottTuvike on eestlaste uksehoidja maailma. Tema m\u00f5jutab, kuhu saab lennata ja kuhu mitte. Seitsmest sihtkohast on Eesti n\u00fc\u00fcd ilma. Tuvike n\u00e4itas odavlennufirmale Ryanair tr\u00e4\u00e4sa ja t\u00f5stis nende protestist hoolimata lennujaama tasusid.\u201eEmotsionaalselt ma saan aru,\" \u00fctleb Tuvike teda tabanud kriitika kohta. \u201eTahtsin ka ise suvel N\u00fcrnbergi minna. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b \u00e4ra.\"N\u00fcrnberg on \u00fcks Ryanairi suletud sihtkohtadest.\u201eAga ma pean l\u00e4htuma ettev\u00f5tte heaolust,\" selgitab lennujaama juht. Eesti \u00f5huv\u00e4rav on s\u00fcgavas kahjumis. \u201eLennunduses,\" t\u00e4psustab Tuvike. Eelmisel saadi lennu\u00e4rist miinust 2,66 miljoni euro eest. T\u00e4navu on kahjumiks prognoositud 5,4 miljonit eurot.\u201eT\u00e4nu mittelennundustuludele oleme siiski kasumis,\" selgitab Tuvike.Kui lennufirmad maksaksid rohkem, tuleks eelarve enam-v\u00e4hem nulli. Praegu pole tasu veel t\u00f5stetud. Enne peab konkurentsiamet Ryanairi kaebuse \u00fcle vaatama. Ja kui siis veab, saab lennujaam suvest hinda t\u00f5sta. Siis oleks 2023. aasta prognoositud kahjum lennundusest 3,6 miljonit eurot.L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisedMullu juunis toimus Teamsis t\u00e4htis veebikoosolek. Ekraanide taga olid k\u00f5ikide Tallinnast lendavate lennufirmade esindajad. Tuvike andis neile teada, et hakkab tasusid t\u00f5stma. \u201eEnamik olid m\u00f5istvad. Viimati t\u00f5stsime lennujaama tasusid 2009. aastal. Siis kehtis veel Eesti kroon ja elektri hind oli \u00fcks sent,\" r\u00e4\u00e4gib Tuvike. \u201eRyanairi vastus oli, et minge puu taha selle tasuga.\"Lennujaam l\u00f5i selja sirgu. \u201eEt Ryanair paneb meid fakti ette? Ei. Liikusime asjaga edasi,\" lausub Tuvike. Ta r\u00e4\u00e4gib, et sama jama toimus ka Leedus. Vilniuse lennujaam t\u00f5stis tasusid, Ryanair sulges vastuseks liine. Tuvike laenab leedukatelt s\u00f5nu:\u201eLeedu transpordiminister \u00fctles otse v\u00e4lja, et Ryanair tegeleb v\u00e4ljapressimisega.\"Tuvikese arvates oleks Ryanair v\u00e4hemalt neli liini nii v\u00f5i naa sulgenud. \u201eKasumlikkuse k\u00fcsimus,\" s\u00f5nab ta. Neljale liinile poleks tasu t\u00f5usnud, kuna need olid uued liinid ja said lennujaamalt \u201esoodukat\".K\u00f5nelusi Ryanairiga ta l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks nimetada ei taha. \u00dchtegi lennujaama argumenti ei kuulatud. \u00c4hvardati lennuliinide sulgemise ja advokaatide armeega. Samas nendib Tuvike, et tal on Ryanairi vastu \u201esuper respekt\". Kasum on firmal miljardites ja kuludega tegeletakse v\u00e4ga t\u00f5siselt.Tuvikese arvates eestlane Ryanairi liinide kinnipanekust suurt ei kaota. \u201ePuhkusele lennatakse ikka. Aga n\u00fc\u00fcd siis Malta asemel Kreekasse,\" s\u00f5nab ta.Suured ja kallid plaanid\u201eN\u00e4ed seda ala number \u00fcheksa?\" k\u00fcsib Tuvike. Ta jalutab akna \u00e4\u00e4rde ja n\u00e4itab, mida k\u00f5ike lennujaamas uut ehitatakse. \u201eSelle parkla ehitame t\u00e4is,\" on ta juba j\u00e4rgmise akna taga. \u201eTulevikuplaan on lennujaama l\u00f5unaosa v\u00e4lja arendada,\" liigub Tuvikese s\u00f5rm m\u00f6\u00f6da kaarti. Tehakse kaks suurt logistikakeskust, aga mis firmadega, seda hoiab ta veel saladuses.Lennujaama reisiterminali mahupiir on k\u00e4es. 2,8 miljonit reisijat aastas - nii palju praegu on ja nii palju ka mahub. \u201eAga tulevikus?\" k\u00fcsib Tuvike.2030. aastaks peaks lennujaamas olema viis miljonit reisijat. Tuvike v\u00f5tab selle arvu \u201earenenud Euroopa\" pealt. Eestlased saavad rikkamaks ja soovivad reisida sama palju kui sakslased v\u00f5i prantslased. V\u00f5i lennata oma suvekodusse Hispaanias. \u201eNeid on juba p\u00e4ris palju,\" teab lennujaama juht.Tuvike on aastaid ka araablastega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidanud, et Tallinnast saaks lennata Dubaisse. \u201eK\u00f5rgete riigitegelastega, t\u00e4htsate tegelastega,\" kirjeldab ta.Seega tuleb lennujaam suuremaks teha, et inimesed ja kohvrid \u00e4ra mahuksid.\u201ePeame ettev\u00f5ttena vaatama tervikut,\" \u00fctleb Tuvike. Kriitika Ryanairi suletud liinide p\u00e4rast ei ole tema arvates p\u00e4ris \u00f5ige. Ta v\u00f5rdleb seda isehakanud koroona- v\u00f5i s\u00f5jaekspertide s\u00f5numitega meedias.M\u00f5ni on ette heitnud, et lennujaam teenis ju vahepeal kasumit. \u201eMeil on laenuportfell 50 miljonit eurot. Maksame sel aastal 1,2 miljonit intresse,\" \u00fctleb Tuvike. \u201eIntresse, mitte p\u00f5hiosa,\" r\u00f5hutab ta.Kui lennujaam kasumit ei teeni, ei saa ka investeerida. N\u00e4iteks toob Tuvike Kuressaare lennujaama. Tallinna lennujaama alla kuuluvad peaaegu k\u00f5ik Eesti lennujaamad. J\u00e4rgmisel aastal on maandumisraja asfalt vaja v\u00e4lja vahetada - maksab neli miljonit.\u201eLennujaam on p\u00e4ris kallis,\" nendib Tuvike.JOOSEP TIKS"}
{"text":"Kunmani t\u00fctrele kuulunud maja \u00fcmber toimetavad j\u00e4lle t\u00f6\u00f6mehedSuur\u00e4rimees Vello Kunmani t\u00fctrele kuulunud skandaalne krunt vahetas taas omanikku.ETV saade \u201ePealtn\u00e4gija\" paljastas 2015. aastal, et perekond Kunmanid lammutasid Tallinnas N\u00f5mmel Sihi t\u00e4naval ebaseaduslikult milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtusliku maja ja ehitasid asemele h\u00e4\u00e4rberi. Naabritele asi ei meeldinud. Kunman oli neile valetanud, nad p\u00f6\u00f6rdusid abi saamiseks Tallinna linna poole.Intriig paisus veel suuremaks, kui selgus, et majaehitus jooksis l\u00e4bi Edgar Savisaare korruptsiooniaf\u00e4\u00e4rist.Kaitsepolitsei andmetel vahendas Kunmani juures t\u00f6\u00f6tanud endine poliitik Villu Reiljan Kunmani lubadust maksta Keskerakonnale 20 000 eurot selle eest, et Savisaar lubaks ebaseadusliku maja l\u00f5puni ehitada. Sealjuures pole Kunman kordagi olnud maja juriidiline omanik.Sellest hoolimata p\u00f5hjendas ta isiklikult linnaametnikele, et puumaja oli nii viletsas seisus, et ta otsustati lammutada ja ehitada asemele uus hoone. Linn v\u00f5itles uue maja vastu. Kunmanile tehti ettekirjutus. Ta sai k\u00e4su vana maja taastada.Appi tuli kavalus. Kunmanid rajasid krundi servale v\u00e4iksema puumaja koopia. Naabrid l\u00e4ksid j\u00e4lle p\u00f6\u00f6rdesse ja h\u00e4daldasid: \u201eSee on juriidiline JOKK!\"Kunmani t\u00fctar Kersti loobus majast. P\u00e4rast ehitamise peatamist sai maja omanikuks Marika Lehtla. Savisaare kohtumenetlusel selgus, et tegemist on Kunmani elukaaslasega.T\u00e4naseks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet majalt keelum\u00e4rke eemaldanud. Hoone vahetas taas omanikku. Uueks peremeheks sai avalikkusele tundmatu Kristo Ervin Gerke. Tema kohta on avalikku infot v\u00e4he. Ekspress leiab vaid t\u00e4bara loo enne sajandivahetust juhtunud \u00f5nnetusest, kus Gerke s\u00f5itis Mustam\u00e4e tee ja Forelli t\u00e4nava ristmikul otsa valgusfoorile. See kukkus \u00fche naise peale, p\u00f5hjustades raske tervisekahjustuse.Samas ei saa v\u00e4ita, et Lehtla ei ole enam Sihi t\u00e4nava majaga seotud. Tema kasuks on seatud 160 000 euro suurune h\u00fcpoteek.\u201eMa ei ole selle majaga kuidagi seotud,\" vastab aga naine telefonitsi. Kui ajakirjanik viitab, et h\u00fcpoteek on tema kasuks, \u00fctleb ta: \u201eAh, see on mingi formaalsus. Ma ei kommenteeri midagi. Ait\u00e4h!\"FOTO PRIIT SIMSON SKANDAALNE MAJA N\u00d5MMEL: Vello Kunmani t\u00fctrele kuulunud maja ehitusel k\u00e4ib tegus toimetamine."}
{"text":"Eesti inimesi kaasatakse v\u00e4idetavalt salaoperatsioonidesse! Tegemist on taaskord kelmusegaKelmid on v\u00e4lja tulnud uute skeemidega, kuid eesm\u00e4rk on aga vana - inimestelt raha k\u00e4tte saada. Ainu\u00fcksi P\u00f5hja prefektuuris on sel aastal pangapettuste ohvriks langenud 16 inimest, kahel juhul kaasati inimesed Eesti Panga ja politsei nimel\u00a0\u201esalaoperatsiooni\u201c."}
{"text":"Ol\u00fcmpiakomitee rahaasjades valitseb segadusEesti Ol\u00fcmpiakomitees k\u00e4idi rahaga \u00fcmber nagu enda omaga, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev. Kultuurimnisteeriumi haldusj\u00e4relevalve tulemusena selgus, segadus valitseb nii riigihangete korraldamises, ametiautode ja k\u00fctusekaartide kasutamises kui ka korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgimises. V\u00f5imalik, et riigieelarvelisi vahendeid ei kasutata Ol\u00fcmpiakomitees \u00f5igusp\u00e4raselt."}
{"text":"Semilarski vaidlust prokuratuuriga asub vaagima riigikohusTALLINN, 7. veebruar, BNS \u2013 Riigikohus v\u00f5ttis arutusele Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski kaebuse kohtuotsusele, millega anti tema vaidluses prokuratuuriga \u00f5igus viimasele.\nSemilarski vaidlustas riigikohtus mullu detsembris Tartu ringkonnakohtus prokuratuuri kasuks langetatud otsuse. Semilarski tahab kaebuses prokuratuuri toimingu tagaj\u00e4rgede k\u00f5rvaldamist ja mittevaralise kahju h\u00fcvitamist.\nVaidlus puudutab 2017. aastal toimunud pressikonverentsi p\u00e4rast Semilarski ja teise abilinnapea, Artjom Suvorovi kinnipidamist. Toonane L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokur\u00f6r Margus Gross \u00fctles pressikonverentsil muuhulgas: \"Tartu linn on Eesti \u00fcks m\u00f5jukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seet\u00f5ttu leian, et on \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult \u00f6eldes \u00e4raostetavad.\"\nAbilinnapeade altk\u00e4maksus\u00fc\u00fcdistuse uurimine l\u00f5ppes poolteist aastat hiljem ning prokuratuur Semilarskile altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises s\u00fc\u00fcdistust ei esitanud.\nSemilarski kaebas prokuratuuri halduskohtusse, kuna prokur\u00f6ri lause pressikonverentsil oli teda selgelt s\u00fc\u00fcdistav ning rikkus s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni.\u00a0\nHalduskohus andis \u00f5iguse prokuratuurile, mist\u00f5ttu Semilarski vaidlustas selle ringkonnakohtus. Ka ringkonnakohus n\u00f5ustus halduskohtuga ja j\u00e4ttis endise abilinnapea kaebuse rahuldmata.\nHalduskohtu p\u00f5hiseisukoht kaebuse rahuldamata j\u00e4tmisel oli, et pressikonverentsi, kus esitati Semilarski suhtes vaidlusalune v\u00e4ide, tuleb vaadelda \u00fchtse tervikuna ja\u00a0 kokkuv\u00f5ttes pidi pressikonverentsist ilmnema \u00fcheselt, et Semilarskit \u00fcksnes kahtlustatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ning tegelikult teda selles s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ei ole. Halduskohus viitas sealjuures ka sellele, et pressiteates esines k\u00fcmnel korral kahtlustusele viitav s\u00f5nastus.\nRingkonnakohus n\u00f5ustus selle seisukohaga t\u00e4ielikult. \"On ilmne, et olukorras, kus pressikonverentsil kasutati k\u00fcll \u00fchel korral eba\u00f5nnestunud s\u00f5nastust, mida v\u00f5ib m\u00f5ista selliselt, justkui oleks Valvo Semilarski etteheidetava teo t\u00f5epoolest toime pannud, kuid samas \u00f6eldakse k\u00fcmme korda sagedamini seda, et tegemist on k\u00f5igest kahtlustuse esitamisega, saabki keskmine m\u00f5istlik inimene pressikonverentsist aru selliselt, et isiku suhtes on esitatud \u00fcksnes kahtlustus,\" seisis ringkonnakohtu otsuses.\nSemilarski s\u00f5nul on tegemist kahetsusv\u00e4\u00e4rse juhtumiga. \"Ringkonnakohus pidas k\u00fcll vaidluse esemeks olnud prokur\u00f6ri v\u00e4lja\u00fctlemist \"eba\u00f5nnestunud s\u00f5nakasutuseks\", kuid ei lugenud seda \u00f5igusvastaseks p\u00f5hjusel, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud pressikonverentsi k\u00e4igus samasuguseid eba\u00f5nnestumisi ei esinenud. Seega, kui k\u00f5ik teised isikud peavad Eesti Vabariis enda v\u00e4lja\u00fctlemise eest vastutama, ka siis kui eksitakse \u00fche lausega, siis prokuratuurile tundub olevat p\u00f5hi\u00f5iguste rikkumise osas antud eristaatus,\" \u00fctles Semilarski.\nRiigikohus ei ole veel asja arutamise aega m\u00e4\u00e4ranud.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Eesti Loto nimel levib pettuste laine\u00abEesti Loto alt p\u00fc\u00fctakse m\u00e4ngida valet m\u00e4ngu. \u00c4rge klikkige,\u00bb hoiatab toimetusele vihje saatnud lotom\u00e4ngija j\u00e4rjekordse \u00fchismeedias leviva petuskeemi eest. \u00abOleme juba mitu p\u00e4eva Eesti Loto nimeliste libakontodega v\u00f5idelnud,\u00bb kinnitab\u00a0AS Eesti Loto turundus- ja m\u00fc\u00fcgidirektor Annely Luikmel.\u00abPraegu on pettusi\u00a0palju. P\u00e4ris h\u00e4sti tehtud lehed, \u00fcks n\u00e4iteks selline,\u00bb m\u00e4rgib toimetusele vihje saatnud lotom\u00e4ngija Eesti Loto nimel leviva petuskeemi kohta ja hoiatab: \u00abEesti Loto alt p\u00fc\u00fctakse m\u00e4ngida valet m\u00e4ngu. \u00c4rge klikkige!\u00bb.\nPostituses soovitakse v\u00f5itjatele \u00f5nne ja kingituse saamiseks suunatakse nad kahtlasele veebilehek\u00fcljele.\u00a0\u00abPreemiad saadetakse p\u00e4rast edukat registreerimist,\u00bb m\u00e4rgitakse seal ja lisatakse, et k\u00f5ik on ehtne ja ametlik.\n\n\nKuvat\u00f5mmis Facebookist\n\nAS Eesti Loto\u00a0turundus- ja m\u00fc\u00fcgidirektor\u00a0Annely Luikmel\u00a0kinnitab, et ettev\u00f5te on juba mitu p\u00e4eva Eesti Loto nimeliste libakontodega v\u00f5idelnud. Viimaste p\u00e4evade jooksul on blokeeritud ja ka Facebookile raporteeritud kokku kuuest erinevast libakontost ning sama on palutud teha ka nende\u00a0poole p\u00f6\u00f6rdunud klientidel.\nLuikmel m\u00e4rgib, et libakontod on lotom\u00e4ngijaid aeg-ajalt ka varem eksitanud, kuid siis ei ole libakontode tegija olnud nii j\u00e4rjekindel.\n\u00abSellisel libakontol saab olla erinevaid eesm\u00e4rke, n\u00e4iteks andmekorje. Sellisel juhul soovitakse oma lehele kasutajaid, et hiljem edastada muuteemalist s\u00f5numit. Samuti v\u00f5ib selleks olla rahaline kasu \u2013 teadaolevalt on k\u00fcsitud konto registreerimise tasu 3.50 eurot,\u00bb selgitab Eesti Loto turundus- ja m\u00fc\u00fcgidirektor. Ta lisab, et hetkel ei ole alust arvata, et sel viisil on proovitud viirust levitada.\n\u00abKui hetkel blokeeritud kontosid vaadata, siis tundub, et praeguse libakontode laine taga ei ole kohalikud tegijad, sest \u00fchel kasutatud kontodest on Slovakkia naismuusiku libakonto, teisel sama riigi tuntud sportlase konto, kolmandal mingi saksakeelne teenus. Vahepeal korraks oli \u00fchel neist kontodest ka eestikeelne kinnisvarateemaline sisu. Eelpool viidatud leht\u00a0on n\u00fc\u00fcdseks Rikets Lilled sisuga,\u00bb selgitab Luikmel ja lisab, et profiili nimed on araabia kirjas.\n\n\nEesm\u00e4rke v\u00f5ib olla mitmeid\n\nPolitsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak kommenteeris, et taoliste postituste eesm\u00e4rk on panna inimesi selle libakontoga suhtlema, et hiljem seda \u00e4ra kasutada.\n\u00abN\u00e4iteks hakatakse konto kaudu nende inimestega suhtlema ja pakkuma v\u00f5imalust odavalt mingit eset osta, mida tegelikult ei eksisteeri. Lisaks v\u00f5ivad kelmid muuta selle konto nime ja hakata muid tegevusi tegema, aga kui sinu tuttav on lisanud seal oma kommentaari, siis see v\u00f5ib anda kindlustunde, et kontoga on turvaline kaupa teha,\u00bb toob ta n\u00e4iteid. Punak lisab, et kelmustega seotud kontol laikimine ja kommenteerimine soodustab selle inimese tutvusringkonna ohvriks langemist.\nIgasugustele linkidele klikkimine aitab Punaku s\u00f5nul kurjategijatel aga koguda andmeid ilma, et inimene ise neid otseselt kirja paneks, n\u00e4iteks kasutatava seadme v\u00f5i veebibrauseri kohta. Samuti on v\u00f5imalik, et arvutisse soovitakse paigaldada pahavara.\n\u00abLihtsam lahendus on inimestelt k\u00fcsida neid andmeid, mida ka j\u00e4rgnevates skeemides\u00a0\u00e4ra kasutada, olgu selleks siis pangakaardiandmed, t\u00e4psed elukohaandmed v\u00f5i telefoninumber,\u00bb selgitab Punak ja r\u00f5hutab, et neile linkidele klikkimine tuleb j\u00e4tta tegemata.\u00a0\n\nKuidas libakonto \u00e4ra tunda?\n\nViiteid libakontodele on Punaku s\u00f5nul mitmeid, kuid k\u00f5ige ilmsemad neist on vigane konto nimi ja grammatiliselt ebakorrektne tekst. \u00ab\u00dckski aus \u00e4ri ei lubaks endale selliseid apsakaid. Teiseks ei ole siin mainitud ei firma nime ega muid andmeid,\u00bb m\u00e4rgib ta.\u00a0\n\nKasutatud on Eesti Loto logo, kuid nime asemel on araabia kiri.\nKuvat\u00f5mmis Facebookist\n\nSeesugusest kontost v\u00f5i postitusest tuleb kindlasti raporteerida. Selleks tuleb klikata postituse \u00fcleval paremal \u00e4\u00e4rel olevale kolmele t\u00e4pile ning vajutada \u00abReport post\u00bb. Samuti tasuks Punaku s\u00f5nul oma tuttavaid hoiatada, et v\u00e4hem inimesi \u00f5nge l\u00e4heks.\n\nLibaloosides on olnud nii maju, autosid kui diivaneid\n\nN\u00e4iteks ringles m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus Facebookis loosim\u00e4ng, milles kirjutati: \u00abMeil on m\u00f5ned majad, mis on veidi kahjustatud ja v\u00e4iksemate kriimudega, kuid k\u00f5ik on endiselt elamisk\u00f5lblikud, meil pole kavatsust neid m\u00fc\u00fca! Jagame maja m\u00f5ne inimesega, kes jagavad meie postitust ja kommenteerivad \u00abValmis\u00bb enne 10. novembrit.\u00bb\nTookord jagasid inimesed kommentaarides hoiatusi, et see on pettus. \u00abKas t\u00f5esti inimesed ei s\u00fcvene ja ei loe lehek\u00fclge? Nii palju on r\u00e4\u00e4gitud sellistest asjadest. Miks te k\u00f5ik usute sellist jama? Alati tasub vaadata lehel olevaid postitusi, lehe j\u00e4lgijaid jne.\u00bb\nKa eelmisel n\u00e4dalal tuhandeid jagamisi ja kommentaare kogunud Toyota libaloosi osas oskas osa inimesi juba skeptiline olla.\u00a0\u00abToyota tegi kaheksa tundi tagasi lehek\u00fclje, kus jagab tasuta autosid?\u00a0Lambaid jagub ikka korralikult,\u00bb m\u00e4rkis \u00fcks, viidates sellele, et lehek\u00fclg on \u00e4sja loodud ega tundu juba seet\u00f5ttu usaldusv\u00e4\u00e4rne.\nM\u00f6\u00f6dunud suvel levis aga Facebooki libaloos \u00e4sja avatud IKEA nimel, kui inimesi kutsuti \u00fcles postitust jagama eesm\u00e4rgiga v\u00f5ita endale IKEA diivan."}
{"text":"Mida meie lapsed internetis teevad?P\u00c4EVA K\u00dcSIMUS\n\nCatlyn Kirna, AS CGI Eesti k\u00fcberturvalisuse konsultant (EPL-i Arvamusveeb) Praegu on k\u00f5ige populaarsem TikTok, aga ka YouTube pole kadunud, samuti on foorumid, nagu Reddit, ja muud lehed, millest t\u00e4iskasvanud pole ehk kuulnudki. See ei ole iseenesest probleem, kuid murekoht on sisu ise - mida lapsed ja noored n\u00e4evad?\nValeinfo ohvriks v\u00f5ib langeda iga\u00fcks ja me oleme Eestis paljuski \u00f5ppinud poliitilist propagandat \u00e4ra tundma, kuid lapsed ja noored puutuvad palju kokku valeinfoga, mida t\u00e4iskasvanud \u00fcldiselt ei n\u00e4e ja mille ohvriks nad ei lange. Tihti v\u00f5ib see info olla ohtlik k\u00f5ige otsesemas m\u00f5ttes - keegi saab surma.\nTeismelistel on v\u00e4ga lihtne internetis radikaliseeruda - rohkem on tekkinud parem- ja vasakradikaale, aina populaarsemad on \u00e4\u00e4rmuslikud vaated soo ja rassi ning elu kohta \u00fcldse.\n\nMarilin K\u00fc\u00fcnarpuu, lasteabi n\u00f5unik (EPL-i Arvamusveeb) Nutiseadmetega on \u00fclilihtne jagada iseendast pilte ja videoid, mille seas leidub teinekord ka v\u00e4gagi intiimseid \u00fclesv\u00f5tteid. Noortele v\u00f5ib sellise sisu jagamine n\u00e4ida l\u00f5busa ja s\u00fc\u00fctu flirdina, kuid tegelikkuses kaasnevad sekstingu ehk seksuaalse sisuga s\u00f5numite, fotode v\u00f5i videote saatmisega riskid, mille tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla v\u00e4gagi karmid, n\u00e4iteks sotsiaalsed ja ps\u00fchholoogilised probleemid, kiusamine ning v\u00e4ljapressimised.\nEkslikult arvatakse, et n\u00e4iteks Snapchatis jagatud v\u00f5i Instagramis story'desse lisatud materjalid kustuvad tagaj\u00e4rgedeta. Tegelikult on ka seal jagatud materjali lihtne salvestada kas teiste rakenduste v\u00f5i lihtsate ekraanipiltide (screenshot'ide) abil.\nLasteabisse on j\u00f5udnud juhtumid, kus seksting on toonud endaga kaasa k\u00fcberkiusamist eakaaslaste seas."}
{"text":"Mailis Reps t\u00f5i ilmale kaksikudMailis Reps t\u00f5i ilmale oma seitsmenda ja kaheksanda lapse, kuid poliitik ega teda esindav advokaat s\u00fcndmust ei kommenteeri, vahendas Kroonika.\nMailis Reps t\u00f5i ilmale oma seitsmenda ja kaheksanda lapse, kuid poliitik ega teda esindav advokaat s\u00fcndmust ei kommenteeri, vahendas Kroonika.\nElu24 k\u00f5nele Reps ei vastanud. \u00abArvestades k\u00f5ike toimuvat, olen j\u00e4lgimise all. Seega ei saa hetkel midagi selgitada,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Reps lapseootusest Elu24-le novembris.\nPoliitiku peres kasvab juba kuus last: Richard, Karl Robert, Henry Roger, Frederick, Elizabeth ja Charlotte.\n2021. aasta septembris avaldas Reps \u00abPealtn\u00e4gijale\u00bb, et kaotas korruptsioonikahtluste ilmsiks tulekuga samal ajal 20. rasedusn\u00e4dalal lapse.\n\nMailis Reps.\nMadis Veltman\n\nReps tunnistas, et lapse kaotusest polnud ta varem r\u00e4\u00e4kinud. \u00abMa arvan, et seda teavad minu l\u00e4hedastest umbes kolm inimest.\u00bb\n\u00ab20. n\u00e4dalal last kaotada, kui sa tead, et ta on t\u00fctar, ja sa oled talle juba nime pannud...\u00bb lausus poliitik. Intervjueerija Taavi Eilat k\u00fcsis seej\u00e4rel, mis t\u00e4psemalt juhtus. \u00abS\u00fcda ei l\u00f6\u00f6nud ja nii oligi!\u00bb\nReps selgitas ka, miks otsustas ministrikohalt tagasi astuda. \u00abInimlikult oli k\u00f5ike lihtsalt liiga palju,\u00bb \u00fctles ta, viidates sellele, et peale lapse kaotuse oli tal just l\u00f5ppenud mituk\u00fcmmend aastat kestnud kooselu abikaasaga.\nRepsi s\u00fc\u00fcdistatakse selles, et toonase haridus- ja teadusministrina kasutas ta ministeeriumi vara ja t\u00f6\u00f6j\u00f5udu enese pere huvides. Lisaks lasi ta v\u00e4idetavalt oma s\u00fcnnip\u00e4evapeo restoranis Mon Repos kinni maksta maksumaksjal. Asi tipnes ministri tagasiastumise ja kriminaalasjaga.\u00a0\n"}
{"text":"Viljandis tegutsev riiklik sihtkapital sai uue n\u00f5ukoguSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets kinnitas Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitali n\u00f5ukogu uue vabakonna liikmed. Kuus inimest valiti v\u00e4lja 17 kandidaadi seast ning v\u00e4rske n\u00f5ukogu esimene koosolek on veebruari l\u00f5pus.\nSihtkapitali t\u00f6\u00f6d juhtivasse n\u00f5ukogusse hakkab kuuluma 11 inimest \u00fcle Eesti. Seejuures on peakontoriga Viljandis asuval Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitalil (K\u00dcSK) kodulehe andmetel 12 t\u00f6\u00f6tajat.\n\u00abArvestades seda, et K\u00dcSK-i t\u00f6\u00f6p\u00f5ld sellest aastast oluliselt laieneb, l\u00e4htusime ka n\u00f5ukogu kinnitamisel sellest, et uues koosseisus oleks esindatud v\u00f5imalikult palju erineva tausta ja kogemusega inimesi,\u00bb selgitas Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\nSenine tava on olnud leida n\u00f5ukogusse vabakonna esindajad avaliku konkursiga. Nii eelnes ka seekord nimetamisele konkurss ja valiku konsulteerimine riigi ja kodaniku\u00fchiskonna koost\u00f6\u00f6d edendava valitsuskomisjoniga.\nK\u00dcSK-i n\u00f5ukogusse nimetati mittetulundus\u00fchingu Eesti Lasterikaste Perede Liit president ja senine K\u00dcSK-i n\u00f5ukogu esimees Aage \u00d5unap, Avatud Valitsemise Partnerluse sekretariaadi regionaalne koordinaator ja varasem mittetulundus\u00fchingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju, Eesti K\u00fclaliikumise Kodukant vabatahtlike seltsiliste projektiekspert ja mittetulundus\u00fchingu Arenduskoda projektijuht Eha Paas, Narva Eesti riigig\u00fcmnaasiumi direktor ja senine K\u00dcSK-i n\u00f5ukogu liige Irene K\u00e4osaar, Elva vallavalitsuse kultuurispetsialist ja pikaaegne Tartu kunstnike liidu juht Markus Toompere ning sihtasutuse Keskkonna\u00f5iguse Keskus tegevjuht Tarmo Treimann.\nLisaks kuuele vabakonna esindajale kuulub n\u00f5ukogusse viis riigi esindajat. N\u00f5ukogus j\u00e4tkab rahandusministeeriumi esindajana Kaur Siruli ja uue liikmena siseministeeriumi rahvastiku ja kodaniku\u00fchiskonna asekantsler Raivo K\u00fc\u00fct. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm riigi esindajat nimetab siseminister n\u00f5ukogusse l\u00e4hiajal. N\u00f5ukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks.\n"}
{"text":"Kunmani t\u00fctrele kuulunud maja \u00fcmber toimetavad j\u00e4lle t\u00f6\u00f6mehedSuur\u00e4rimees Vello Kunmani t\u00fctrele kuulunud skandaalne krunt vahetas taas omanikku.\nETV saade \u201ePealtn\u00e4gija\u201c paljastas 2015. aastal, et perekond Kunmanid lammutasid Tallinnas N\u00f5mmel Sihi t\u00e4naval ebaseaduslikult milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtusliku maja ja ehitasid asemele h\u00e4\u00e4rberi. Naabritele asi ei meeldinud. Kunman oli neile valetanud, nad p\u00f6\u00f6rdusid abi saamiseks Tallinna linna poole.\nIntriig paisus veel suuremaks, kui selgus, et majaehitus jooksis l\u00e4bi Edgar Savisaare korruptsiooniaf\u00e4\u00e4rist.\nKaitsepolitsei andmetel vahendas Kunmani juures t\u00f6\u00f6tanud endine poliitik Villu Reiljan Kunmani lubadust maksta Keskerakonnale 20 000 eurot selle eest, et Savisaar lubaks ebaseadusliku maja l\u00f5puni ehitada. Sealjuures pole Kunman kordagi olnud maja juriidiline omanik.\nSellest hoolimata p\u00f5hjendas ta isiklikult linnaametnikele, et puumaja oli nii viletsas seisus, et ta otsustati lammutada ja ehitada asemele uus hoone. Linn v\u00f5itles uue maja vastu. Kunmanile tehti ettekirjutus. Ta sai k\u00e4su vana maja taastada.\nAppi tuli kavalus. Kunmanid rajasid krundi servale v\u00e4iksema puumaja koopia. Naabrid l\u00e4ksid j\u00e4lle p\u00f6\u00f6rdesse ja h\u00e4daldasid: \u201eSee on juriidiline JOKK!\u201c\nKunmani t\u00fctar Kersti loobus majast. P\u00e4rast ehitamise peatamist sai maja omanikuks Marika Lehtla. Savisaare kohtumenetlusel selgus, et tegemist on Kunmani elukaaslasega.\nT\u00e4naseks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet majalt keelum\u00e4rke eemaldanud. Hoone vahetas taas omanikku. Uueks peremeheks sai avalikkusele tundmatu Kristo Ervin Gerke. Tema kohta on avalikku infot v\u00e4he. Ekspress leiab vaid t\u00e4bara loo enne sajandivahetust juhtunud \u00f5nnetusest, kus Gerke s\u00f5itis Mustam\u00e4e tee ja Forelli t\u00e4nava ristmikul otsa valgusfoorile. See kukkus \u00fche naise peale, p\u00f5hjustades raske tervisekahjustuse.\nSamas ei saa v\u00e4ita, et Lehtla ei ole enam Sihi t\u00e4nava majaga seotud. Tema kasuks on seatud 160 000 euro suurune h\u00fcpoteek.\n\u201eMa ei ole selle majaga kuidagi seotud,\u201c vastab aga naine telefonitsi. Kui ajakirjanik viitab, et h\u00fcpoteek on tema kasuks, \u00fctleb ta: \u201eAh see on mingi formaalsus. Ma ei kommenteeri midagi. Ait\u00e4h!\u201c"}
{"text":"Viljandis tegutsev riiklik sihtkapital sai uue n\u00f5ukoguSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets kinnitas Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitali n\u00f5ukogu uue vabakonna liikmed. Kuus inimest valiti v\u00e4lja 17 kandidaadi seast ning v\u00e4rske n\u00f5ukogu esimene koosolek on veebruari l\u00f5pus.Sihtkapitali t\u00f6\u00f6d juhtivasse n\u00f5ukogusse hakkab kuuluma 11 inimest \u00fcle Eesti. Seejuures on peakontoriga Viljandis asuval Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitalil (K\u00dcSK) kodulehe andmetel 12 t\u00f6\u00f6tajat.\u00abArvestades seda, et K\u00dcSK-i t\u00f6\u00f6p\u00f5ld sellest aastast oluliselt laieneb, l\u00e4htusime ka n\u00f5ukogu kinnitamisel sellest, et uues koosseisus oleks esindatud v\u00f5imalikult palju erineva tausta ja kogemusega inimesi,\u00bb selgitas Lauri L\u00e4\u00e4nemets.Senine tava on olnud leida n\u00f5ukogusse vabakonna esindajad avaliku konkursiga. Nii eelnes ka seekord nimetamisele konkurss ja valiku konsulteerimine riigi ja kodaniku\u00fchiskonna koost\u00f6\u00f6d edendava valitsuskomisjoniga.K\u00dcSK-i n\u00f5ukogusse nimetati mittetulundus\u00fchingu Eesti Lasterikaste Perede Liit president ja senine K\u00dcSK-i n\u00f5ukogu esimees Aage \u00d5unap, Avatud Valitsemise Partnerluse sekretariaadi regionaalne koordinaator ja varasem mittetulundus\u00fchingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju, Eesti K\u00fclaliikumise Kodukant vabatahtlike seltsiliste projektiekspert ja mittetulundus\u00fchingu Arenduskoda projektijuht Eha Paas, Narva Eesti riigig\u00fcmnaasiumi direktor ja senine K\u00dcSK-i n\u00f5ukogu liige Irene K\u00e4osaar, Elva vallavalitsuse kultuurispetsialist ja pikaaegne Tartu kunstnike liidu juht Markus Toompere ning sihtasutuse Keskkonna\u00f5iguse Keskus tegevjuht Tarmo Treimann.Lisaks kuuele vabakonna esindajale kuulub n\u00f5ukogusse viis riigi esindajat. N\u00f5ukogus j\u00e4tkab rahandusministeeriumi esindajana Kaur Siruli ja uue liikmena siseministeeriumi rahvastiku ja kodaniku\u00fchiskonna asekantsler Raivo K\u00fc\u00fct. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm riigi esindajat nimetab siseminister n\u00f5ukogusse l\u00e4hiajal. N\u00f5ukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. (Sakala)Viljandis tegutseva Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitali tegevjuhina t\u00f6\u00f6tab Anneli Roosalu. KAISA AILT"}
{"text":"Mailis Repsi suurde perre lisandusid kaksikudMailis Reps t\u00f5i ilmale oma seitsmenda ja kaheksanda lapse, kuid poliitik ega teda esindav advokaat s\u00fcndmust ei kommenteeri, vahendas Kroonika.Elu24 k\u00f5nele Reps ei vastanud. \u00abArvestades k\u00f5ike toimuvat, olen j\u00e4lgimise all. Seega ei saa hetkel midagi selgitada,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Reps lapseootusest Elu24-le novembris.Poliitiku peres kasvab juba kuus last: Richard, Karl Robert, Henry Roger, Frederick, Elizabeth ja Charlotte.2021. aasta septembris avaldas Reps \u00abPealtn\u00e4gijale\u00bb, et kaotas korruptsioonikahtluste ilmsiks tulekuga samal ajal 20. rasedusn\u00e4dalal lapse.Reps tunnistas, et lapse kaotusest polnud ta varem r\u00e4\u00e4kinud. \u00abMa arvan, et seda teavad minu l\u00e4hedastest umbes kolm inimest.\u00bb\u00ab20. n\u00e4dalal last kaotada, kui sa tead, et ta on t\u00fctar, ja sa oled talle juba nime pannud...\u00bb lausus poliitik. Intervjueerija Taavi Eilat k\u00fcsis seej\u00e4rel, mis t\u00e4psemalt juhtus. \u00abS\u00fcda ei l\u00f6\u00f6nud ja nii oligi!\u00bbReps selgitas ka, miks otsustas ministrikohalt tagasi astuda. \u00abInimlikult oli k\u00f5ike lihtsalt liiga palju,\u00bb \u00fctles ta, viidates sellele, et peale lapse kaotuse oli tal just l\u00f5ppenud mituk\u00fcmmend aastat kestnud kooselu abikaasaga.Repsi s\u00fc\u00fcdistatakse selles, et toonase haridus- ja teadusministrina kasutas ta ministeeriumi vara ja t\u00f6\u00f6j\u00f5udu enese pere huvides. Lisaks lasi ta v\u00e4idetavalt oma s\u00fcnnip\u00e4evapeo restoranis Mon Repos kinni maksta maksumaksjal. Asi tipnes ministri tagasiastumise ja kriminaalasjaga.\u00a0Pilt Mailis Repsi Facebooki lehelt.Elu24"}
{"text":"Karm audit sunnib EOKd b\u00fcrokraatiamasinasse lugupidavamalt suhtumaEelmise aasta novembri l\u00f5pus valminud kultuuriministeeriumi auditist selgub, et Eesti ol\u00fcmpiakomitees (EOK) on suhtutud seadusega ette n\u00e4htud kohustustesse \u00fcpris loominguliselt. Teisip\u00e4eval esimesena auditile t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud \u00c4rip\u00e4ev t\u00f5i oma artiklis v\u00e4lja sellegi, et ka maksumaksjalt saadud rahaga on EOKs kohati \u00fcsna vabameelselt \u00fcmber k\u00e4idud.Et nimetatud audit on avalikult k\u00e4ttesaadav, v\u00f5ivad k\u00f5ik asjahulvilised sellega tutvust teha. 15-lehek\u00fcljeline dokument toob v\u00e4lja rohkelt auditi k\u00e4igus tuvastatud puudusi (koos EOK-poolsete kommentaaridega), mis palutakse k\u00f5rvaldada. \u00dchtlasi annab kultuuriminister Piret Hartman auditiga saadetud kirjas EOK-le teada, et uus audit on plaanis korraldada hiljemalt 2024. aastal.Mida p\u00f5nevat siis sellest selgub? Kokkuv\u00f5te on lajatatud kohe dokumendi algusesse ja see k\u00f5lab \u00fcsna halvaendeliselt: \u201eHaldus\u00fclesande t\u00e4itmisel ja riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamisel tuvastati olulisi puudusi. Eksisteerib risk, et riigi eelarvelisi vahendeid ei kasutata \u00f5igusp\u00e4raselt.\u201cT\u00e4psustatakse, et mittevastavusi tuvastati haldusmenetluse ja riigihangete seaduse j\u00e4rgimisel. Nimelt on EOK avaliku sektori hankija, kuid pole paraku hankeid korraldanud. \u201e2020. ja 2021. aastal kokku on EOK riigihanke seaduse piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletades ostnud asju\/teenuseid kokku \u00fcle 230 000 euro ulatuses,\u201c k\u00f5lab karm rehkendus. Ehk maakeeli: EOK on seadusevastaselt j\u00e4tnud tegemata riigihankeid enam kui 230 000 euro eest.Olulise kitsaskohana tuuakse sedagi v\u00e4lja, et saavutusspordi toetuse eraldamisel ei selgu hindamiskriteeriumide rakendamine: hindamisprotokollides puuduvad p\u00f5hjendused ning viited m\u00e4\u00e4ruse ja selle lisa vastavatele punktidele.Ja see pole veel k\u00f5ik: tagatipuks selgub, et EOK t\u00f6\u00f6korraldus v\u00f5imaldab peasekret\u00e4ril kinnitada iseendaga seotud tehingud, mis on vastuolus korruptsioonivastase seadusega. Samuti puudub EOK-l kord, sh limiidid t\u00f6\u00f6tajatega seonduvate kulutuste h\u00fcvitamisel ja\/v\u00f5i t\u00f6\u00f6andja ressursside kasutamiseks. \u201eKuiv\u00f5rd limiite, p\u00f5him\u00f5tteid ei ole kehtestatud, on oht \u00fclekulutamiseks, sealhulgas risk kasutada riigi raha iseenda kulutuste tarbeks,\u201c hoiatatakse auditis.Selle kokkuv\u00f5tvas osas tuuakse v\u00e4lja, et ol\u00fcmpiakomitee n\u00f5ustus tuvastatud puudustega ja v\u00f5tab soovitused arvesse. Seda kinnitas teisip\u00e4evases Vikerraadio saates \u201eUudis+\u201c ka EOK peasekret\u00e4r Siim Sukles (pildil), kes m\u00f6\u00f6nis, et komitee ning tema isiklikult on teinud rahaga \u00fcmber k\u00e4ies vigu.\u201eV\u00e4ga paljudes nendes kohtades, mis on audit v\u00e4lja toonud, oleks pidanud b\u00fcrokraatia olema t\u00e4psemini tehtud,\u201c tunnistas Sukles saates. \u201eKui ma vaatan seda eelmisel aastal tehtud auditit, siis minu jaoks on see 90 protsenti \u00f5nnestunud audit, et me tegevused on k\u00f5ik v\u00e4ga head. Nagu ma \u00fctlesin, see k\u00fcmme protsenti, mis toob v\u00e4lja need kitsaskohad, neist me \u00f5ppisime ja ega ongi, v\u00e4ga valus on, kui sa saad aru, et sa oled ise teinud neid vigu, mida oleks v\u00f5inud maha istudes v\u00e4ltida. Aga iseenesest ma \u00fctlen veel kord: audit, v\u00e4ga hea, keegi peab nii-\u00f6elda natuke v\u00e4rske pilguga vaatama ja osutama nendele kohtadele, mis on j\u00e4\u00e4nud tegemata.\u201cSukles lisas, et b\u00fcrokraatia iseenesest ei ole \u00fcdini halb ja kui elu on korras, siis pead ka paberid korras hoidma. \u201ePraegu lihtsalt saab \u00f6elda, et jah, et ma ei ole suutnud seda teha, et EOKs oleks k\u00f5ik paberid korras,\u201c kahetses EOK peasekret\u00e4r.KASPAR KOORT"}
{"text":"\"Pornok\u00fctid\" v\u00f5tsid taas J\u00e4rvamaa inimesed ja ettev\u00f5tted sihikule\u200bViimassel ajal on sagenenud teated\u00a0levivatest petukirjadest. Neid e-kirju saadavad J\u00e4rvamaa inimestele ja ettev\u00f5tetele kelmid ning need tuleb kustutada.Analoogsetest kirjadest teavitas PPA juba mullu s\u00fcgisel.\nNii politsei, kaitsepolitsei aga ka ministeeriumite t\u00f6\u00f6tajate nimel saadetavate kirjade puhul on tegemist on pettusega ja see kiri tuleb kustutada.\n\u201eSuur t\u00e4nu kodanikele, kes petukirja \u00e4ra tunnevad ja sellest politseile teada annavad,\" \u00fctles P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin. \"Saame seel\u00e4bi parema ettekujutuse pettuse leviku ulatusest, et ka teisi inimesi hoiatada.\"\n\"Kuigi e-kirjade \u00fclesehitus on l\u00e4bi n\u00e4dalate veidi muutunud, niisamuti nagu ka saatja nimi, on nende kirjade sisu j\u00e4\u00e4nud samaks. Inimest s\u00fc\u00fcdistatakse tema suhtes l\u00e4biviidavast menetlusest, mis on seotud pornograafiaga. Pettuse eesm\u00e4rk on inimene segadusse viia ja raha v\u00e4lja petta,\u201c kirjeldas Milenin.\nPolitsei l\u00fckkab \u00fcmber levivate kirjade sisu. \u201eKirjades on kasutatud p\u00e4ris politseinike v\u00f5i tuntud inimeste, n\u00e4iteks endise justiitsministri nime, kuid need inimesed ei ole kirja saatnud. Tegemist ei ole politsei ega ka teiste asutuste poolt saadetud e-kirjadega, vaid pettusega.\u201c\n\n\nPPA\n\n\u201eKirja saatjaga ei tohi vestlusesse asuda. Kelmid hakkavad inimest survestama ja manipuleerima, v\u00e4ites, et kui inimene teeb koost\u00f6\u00f6d, viiakse menetlus l\u00e4bi kiiremini v\u00f5i lastakse inimesel karistusest p\u00e4\u00e4seda. Seel\u00e4bi pressitakse inimeselt raha v\u00e4lja. Sellisel viisil politsei juhtumeid ei lahenda. Taolise v\u00f5i sarnase sisuga e-kirjad tuleb kustutada. Samuti \u00e4rge avage manuses olevaid faile, mis on teie arvates ebaselged v\u00f5i kahtlust tekitavad,\u201c r\u00f5hutas\u00a0Milenin.\n\nPetukirjade tunnused:\nAsutuste nimed on v\u00e4lja m\u00f5eldud. N\u00e4ited v\u00e4lja m\u00f5eldud nimedest: \u201eEuroopa Politseiamet\u201c, Keskdirektoriaat\u201c, \u201eRiigipolitsei\u201c jne.\nLogod e-kirjas on v\u00e4lja venitatud v\u00f5i kokku surutud.\nEsinevad kirjavead ja ebaloogilised laused.\nKiri on saadetud kahtlaselt e-posti aadressilt.\n"}
{"text":"Amet sulges klientidega skeemitava e-poeJaanuari keskpaigas sulgesid tarbijakaitsjad veebipoe, mis oli selleks ajaks kahju tekitanud v\u00e4hemalt k\u00fcmnele kliendile, kes polnud saanud tellitud kaupa ning neile polnud tagastatud ka raha. Suletud e-poe v\u00e4limus, kaubavalik ja k\u00e4itumismuster on kahtlaselt sarnane \u00fche teise ettev\u00f5tte omaga, mis mullu tekitas kahju rohkem kui 180 kliendile.Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (TTJA) sulges jaanuaris ligip\u00e4\u00e4su Baltinvest & Partnerid O\u00dc e-poele www.baltagro.ee, mis m\u00fc\u00fcs aiakaupu, paviljone, autotelke jms. \u201eE-poe sulgemine on ettev\u00f5tlusvabaduse piirang, mis peab olema hoolikalt kaalutud ja p\u00f5hjendatud. Seega on epoele ligip\u00e4\u00e4su sulgemise puhul tegemist pigem harvade juhtudega,\u201d selgitas ameti ettev\u00f5tluse osakonna jurist, kaubandusvaldkonna juht Hellika Teder. Tavap\u00e4raselt viivad kauplejad oma tegevuse j\u00e4relevalvemenetluse k\u00e4igus seadusega koosk\u00f5lla ja nii drastilisi meetodeid pole vaja kasutada. Aasta jooksul suletakse Eestis ligip\u00e4\u00e4s vaid paarile e-poele.Maa Eluga k\u00f5nelnud kahjukannatajad viitasid k\u00f5ik sellele, et pood meenutab kahtlaselt mullu tarbijatega skeemitanud Directexpo O\u00dc e-poe innovativetools.ee k\u00e4itumist. V\u00f5rreldes ettev\u00f5tete taustainfot ja veebipoodides avaldatud teavet, on ka Tederi s\u00f5nul t\u00f5en\u00e4oline, et tegemist v\u00f5ib olla Directexpo O\u00dc tegevuse j\u00e4tkamisega. Tarbijavaidluste komisjoni poole p\u00f6\u00f6rdus mullu selle ettev\u00f5ttega seoses 181 tarbijat, kokku oli p\u00f6\u00f6rdumisi selle ettev\u00f5ttega seoses koguni 231. Ka nende poele suleti ligip\u00e4\u00e4s.2021. aasta l\u00f5pus loodud Baltinvest & Partnerid O\u00dc juhatuse liige on Vladimir Mikhaylov. Directexpo juhatuse liige on Olga Mihhailova ning Maksu-\u00a0ja Tolliametil on jaanuari seisuga ettev\u00f5tte suhtes \u00fcleval n\u00f5ue suuruses 3873 eurot. Krediidiinfo andmetel on n\u00f5udeid lisandumas.SARNANE MUSTERMaa Elu k\u00f5neles nelja kannatanuga, kes BaltAgro e-poest autotelgi tellisid. Lisaks jagas oma kogemust mees, kellel mullu Directexpo O\u00dcga kaup pooleli j\u00e4i, sest ta soovis raha maksta alles siis, kui kaup k\u00e4es. Kui tema sotsiaalmeedia voogu ilmusid BaltAgro.ee reklaamid, tundus talle pood kahtlaselt tuttav. \u201eKodulehe \u00fclesehitus oli peaaegu sama, sama kaubavalik ja hinnad, mis on tuntavalt soodsamad kui sama kaup teiste m\u00fc\u00fcjate juures,\u201d kirjeldas ta.Huvi p\u00e4rast saatis ta detsembris e-kirja ka uude ettev\u00f5ttesse ja uuris, kas autotelki tellides oleks v\u00f5imalik maksta ka sularahas. Seekordki toimus meilivahetus sujuvalt hetkeni, kui ta sai ettev\u00f5ttelt infot, et kaup tuleb Valgast laost, ja ta otsustas katseks vastata, et tal on auto just seal ja ta v\u00f5taks ise kauba. \u201eSinna meie suhtlus ka l\u00f5ppes.\u201dMees teavitas oma kahtlusest tarbijakaitsjaid. \u201e\u00dcsna p\u00e4rast minu teatamist hakkasin siin ja seal n\u00e4gema inimesi, kes sotsiaalmeedias hoiatasid poe eest,\u201d s\u00f5nas ta.Maa Eluga k\u00f5nelnud petta saanud klientide jutu p\u00f5hjal on muster \u00fcks: kuni tellimuse eest tasumiseni toimub suhtlus \u00f5litatult, kui kliendid hakkavad uurima, kus kaup on, tuuakse p\u00f5hjuseks transpordiga seotud p\u00f5hjuseid, kulleri eksimusi. P\u00e4rast seda, kui klient soovib raha tagasi saada, tuleb ehk tagasimakset lubav teadegi, kuid p\u00e4rast seda ei saa ettev\u00f5ttega \u00fchendust enam ei telefonitsi ega meilitsi.Kesk-Eestist p\u00e4rit mees ostis mullu novembrikuus Balt-Agro e-poest autotelgi, maksis p\u00e4rast arve saamist ca 380 eurot ja j\u00e4i ootama. J\u00e4rgnes suhtlus, milles toodi vabanduseks nii halba ilma kui teisi p\u00f5hjuseid. \u00dchel hetkel talle aitas. \u201eSaatsin neile s\u00f5numi, et ilmselgelt ma seda telki ei saa, t\u00fchistan oma tellimuse ja tahan raha tagasi.\u201d Sellele s\u00f5numile veel vastati ja lubati raha tagastada 1-2 p\u00e4eva jooksul. See oli ka viimane kord, kui klient e-poega \u00fchendust sai. Mees tegi avalduse tarbijavaidluste komisjoni.Samuti poest petta saanud Vahur Ramjalg tellis BaltAgro poest oktoobri alguses autotelgi. Plaadim\u00fc\u00fcgiga tegeleva mehe jaoks ei ole e-kanalites toimetamine sugugi v\u00f5\u00f5ras ja nii v\u00f5ttis ta veel enne makse tegemist \u00fchendust ja uuris, miks kodulehel PayPali ja Wise'i lingid ei t\u00f6\u00f6ta. Selle peale anti talle Coop Pangas asuva konto rekvisiidid. Mees maksiski telgi ja transpordi eest 422,9 eurot. \u201eJa siis l\u00e4ks lahti. K\u00fcll v\u00e4ideti, et kuller on viinud kauba valesse kohta. Siis, et kuller ei saanud mind k\u00e4tte, kuigi olin tegelikult haiguslehel ja kodus.\u201dKuna vahepeal olid kodulehel hinnad veelgi langenud, aga autotelk polnud temani j\u00f5udnud, v\u00f5ttis mees ettev\u00f5ttega \u00fchendust ja saigi tagasi 39 eurot, mis oli hinnavaheks. 15. detsembril otsustas ta kogu raha tagasi k\u00fcsida ja seda m\u00fc\u00fcgikonsultant Age Pajusalu, kes figureerib ka teistel Maa Eluga jagatud meilivahetustel ja keda petta saanud klientide hinnangul ilmselt tegelikult olemas ei ole, talle ka lubas. Raha aga ei tulnudki.Lisaks tarbijakaitsesse p\u00f6\u00f6rdumisele l\u00e4ks mees ka politseisse. Selle info peale kanti mehele ettev\u00f5ttest tagasi veel 200 eurot, tagasi j\u00e4i saamata veidi alla 200 euro. \u201ePolitseist \u00f6eldi, et kuna ettev\u00f5te kannab vaikselt raha tagasi, siis nad l\u00f5petavad menetluse. Nad (petturid\u00a0-\u00a0toim) teavad t\u00e4pselt, mis nad teevad,\u201d vahendas ta.Politseisse tegi avalduse ka teine klient, kes tellis novembris poest kaks autotelki ja maksis koos transpordiga umbes 500 eurot. Pika asjaajamise peale j\u00f5udis l\u00f5puks kohale pakk, kus sees ainult \u00fcks autotelk. Ka selles osas tuli ettev\u00f5ttega maid jagada, kuid ettev\u00f5te lubas teise telgi kohe teele panna, aga \u201ekohe\u201d-st sai vaikus. Mees tegi samal p\u00e4eval tarbijakaitsega ka politseisse avalduse, aga seda ei v\u00f5etud menetlusse, sest pool kaubast on tegelikult ju saadud.Politsei poole on p\u00f6\u00f6rdunud kaheksa inimest, kuus inimest 2022. aastal ja kaks k\u00e4esoleval aastal, k\u00f5igi kahjud on olnud \u00fcle 200 euro. PPA pressiesindaja Barbara Lichtfeldt selgitas, et osapoolte vahel on s\u00f5lmitud v\u00f5la\u00f5iguslik leping, mist\u00f5ttu politsei menetlust ei saa alustada. \u201eV\u00f5la\u00f5igussuhetest tulenevate vaidluste lahendamine toimub tsiviilkohtus, kuid saab ka p\u00f6\u00f6rduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti poole,\u201d s\u00f5nas ta.MINNA KOHTUSSE V\u00d5I MITTE?K\u00f5ik TTJA poole p\u00f6\u00f6rdunud saidki soovituse p\u00f6\u00f6rduda kohtusse, sest tarbijavaidluste komisjoni otsused on kauplejale soovituslikud. Hellika Teder s\u00f5nas, et k\u00f5ige kiirem viis tarbijatel kohtusse p\u00f6\u00f6rdumiseks on vormistada maksek\u00e4su kiirmenetlus.Seda ongi paljud teinud. P\u00e4rnu maakohtu pressiesindaja Hedy Tammeleht vahendas, et Directexpo O\u00dc suhtes on tehtud 49 ning Baltinvest & Partnerid O\u00dc suhtes 7 maksek\u00e4su kiirmenetluse avaldust.Kuna Baltinvest & Partnerid O\u00dc suhtes on avaldused esitatud alles jaanuarikuus, siis menetlused veel kestavad. Directexpo O\u00dc vastu esitatud menetlused on k\u00f5ik l\u00f5petatud ja enamiku puhul on tehtud ka maksek\u00e4sk, mis koostatakse, kui v\u00f5lgnik oma v\u00f5lgnevust ei tasu ega vastuv\u00e4idet ei esita.\u201eMaksek\u00e4sk on t\u00e4itedokument, millega avaldaja ehk siis isik, kes kohtusse avalduse esitas, saab p\u00f6\u00f6rduda kohtut\u00e4ituri poole, kui v\u00f5lgnik v\u00f5lgnevust vabatahtlikult ei tasu,\u201d t\u00e4psustas Tammeleht.K\u00f5ik kohtusse p\u00f6\u00f6rduda siiski ei soovi. N\u00e4iteks \u00fcks pensionieas klient, kes maksis ettev\u00f5ttele kokku pea 430 eurot, on veendunud, et v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd suu rahast puhtaks p\u00fchkida. Nii tema kui ka teised kliendid \u00fctlevad kui \u00fchest suust, et tunnevad end praegu oma murega \u00fcksi j\u00e4etuna, sest TTJA tarbijavaidluste komisjoni otsus on kauplejale soovituslik ja sealtkaudu oma raha tagasi ei saa, ning ainuke variant on p\u00f6\u00f6rduda kohtusse. \u201eAga kui ma hakkan veel avaldust tegema kohtusse, lisandub p\u00e4ris arvestatav riigil\u00f5iv ja koos kahjusummaga ongi kogu pension l\u00e4inud, tagasi pole sealt midagi lootust saada,\u201d p\u00f5hjendas ta.K\u00f5ik k\u00f5nelnud \u00fctlevad, et kindlasti oleksid nad v\u00f5inud m\u00e4rgata ohum\u00e4rke, kuid veebileht tundus usaldusv\u00e4\u00e4rne, suhtlus sujus ja internetiotsing tellimise hetkel poe kohta midagi kahtlast ei n\u00e4idanud. Kahel juhul mainiti, et ehk uinutas neid firma nimi, mis oli v\u00e4ga sarnane hea mainega ettev\u00f5tte nimega Baltic Agro. Baltic Agro turundusjuht Janelle Joakit s\u00f5nas, et ka nendeni j\u00f5udsid pettunud kliendid. \u201eMeie poole on p\u00f6\u00f6rdunud \u00fcks isik, kes meid teavitas oma eba\u00f5nnestunud tehingust, ja \u00fcks isik, kes avaldas pahameelt Facebooki s\u00f5numiga. On kahju, et nad on saanud pettuse osaliseks,\u201d s\u00f5nas ta. \u201ePetturite kohta, kes kasutavad sarnaseid nimesid, veebilehtede aadresse ja kaubam\u00e4rke, on tarbijakaitsel koostatud head soovitused ja juhised, mis aitavad nii m\u00fc\u00fcgikohtades kui ekaubanduses turvalisemalt ostelda. Neid on k\u00fcll tutvustatud, kuid ilmselt liiga v\u00e4he,\u201d nentis ta.KOOST\u00d6\u00d6PARTNER EI TEADNUDSarnaselt teiste pettunud klientidega hakkas Vahur Ramjalg omal k\u00e4el detektiivit\u00f6\u00f6d tegema ja sai teada, et kaup saadetakse v\u00e4lja L\u00e4tist ettev\u00f5ttest SIA Averto. Kuna Vahuril on vene keel suus, v\u00f5ttis ta ettev\u00f5ttega \u00fchendust, esialgu mainimata, et tal on kaebusi, ja sealt kinnitati, et tegu on nende koost\u00f6\u00f6partneriga.SIA Averto m\u00fc\u00fcgidirektor Visvaldis Bik\u0161e s\u00f5nas Maa Elule, et neil on Eestis olnud mitmeid koost\u00f6\u00f6partnereid, Baltinvest & Partnerid O\u00dc oli \u00fcks neist. \u201eMe ei olnud probleemidest teadlikud, sest meie t\u00f6\u00f6 algab ja l\u00f5peb hetkel, mil klient k\u00fcsib ettev\u00f5ttele arvet, mille v\u00e4ljastame, saame makse ja toimetame kauba kohale kliendi aadressile,\u201d s\u00f5nas ta. Ta s\u00f5nas, et ka nemad on viimasel ajal saanud k\u00f5nesid ja negatiivseid kommentaare seoses Eesti ettev\u00f5tte tegevusega ja nad ei tee nendega enam koost\u00f6\u00f6d. \u201eSee on viimane asi, mida me vajame,\u201d s\u00f5nas Bik\u0161e, kelle s\u00f5nul on Averto Baltimaades k\u00fcmme aastat tegutsenud ja ettev\u00f5tte tooted on k\u00e4ttesaadavad rahvusvaheliselt kodulehelt, mis on t\u00f5lgitud ka eesti keelde. Nii ei pea nende soetamiseks Bik\u0161e s\u00f5nul tegelikult \u00fcldse kasutama vahendajaid.Ka Maa Elu \u00fcritas Baltinvest & Partnerid O\u00dcga \u00fchendust saada. Firma meiliaadressile ja ettev\u00f5tte infomeilile saadetud kirjadele ei vastatud pea kahe n\u00e4dala jooksul, kusjuures viimaselt tuli automaatvastus, et e-kiri on k\u00e4tte saadud. Samuti ei vastanud kordagi juhatuse liikme mobiilinumber, firma infotelefoni number andis juba valides kinnist tooni.MIDA T\u00c4HELE PANNA\u2022 Internetiostude eest on m\u00f5istlik tasuda krediitkaardiga, sest ebaausa kaupleja otsa sattudes on suurem v\u00f5imalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada.\u2022 Eelista kauplejaid, kes kasutavad lunaraha teenust, mille puhul tuleb sul kauba eest maksta kullerile v\u00f5i postkontoris, kui kaup juba kohal.\u2022 Kontrolli, ega ettev\u00f5te pole mustas nimekirjas.\u2022 E-poe veebilehel peab kindlasti olema j\u00e4rgmine teave: ettev\u00f5tte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul p\u00f6\u00f6rduda, kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ja garantii tingimused; kui kaua v\u00f5tab aega kauba kohalej\u00f5udmine ja mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup; kes kannab tagastamiskulud.\u2022 Kui kauba hind, mida soovitakse osta, on tunduvalt odavam turuhinnast, oleks v\u00e4hemagi kahtluse korral m\u00f5istlik ostust loobuda.ARVAMUSHelen Rives, Kohtut\u00e4iturite ja Pankrotihaldurite Koja kantslerAntud loos ja paljude sarnaste juhtumite korral on t\u00f5esti nii, et kui on olemas t\u00e4itedokument ja v\u00f5lgnik seda otsust ei t\u00e4ida, on lahenduseks p\u00f6\u00f6rduda kohtut\u00e4ituri poole t\u00e4itemenetluse algatamiseks.Paraku kui juhtub, et v\u00f5lgnik on varatu, ei saa ka kohtut\u00e4itur midagi teha ning v\u00f5lgu oldavat ja olematut raha v\u00e4lja v\u00f5luda. Siin ei ole abi ka pankrotimenetluse algatamisest, sest vara puudumisel pankrot raugeb ja l\u00f5pptulemus ei muutu\u00a0-\u00a0kui vara ei ole, j\u00e4\u00e4vad n\u00f5uded rahuldamata.Kohtut\u00e4itur tegutseb alati sissen\u00f5udja huvides ja teeb k\u00f5ik v\u00f5imaliku tema n\u00f5ude rahuldamiseks. See algab t\u00e4itemenetluses tavaliselt v\u00f5lgniku kontode arestimisest, et sinna laekuv raha t\u00e4itemenetluse n\u00f5uete katteks kinni pidada.\u00c4\u00e4rmuslikum variant on vara (sh v\u00f5lgnikule kuuluva kinnisvara) arest ja m\u00fc\u00fck avalikul oksjonil. Keeruliseks teeb olukorra see, kus v\u00f5lgniku suhtes on alustatud mitu t\u00e4itemenetlust, siis rahuldatakse n\u00f5uded \u00fcldjuhul nende esitamise j\u00e4rjekorras.E-poodide turvalisusega on hea seisEesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht T\u00f5nu V\u00e4\u00e4t (pildil) s\u00f5nas, et sellist juhtumit, nagu artiklis kirjeldatud, pole olnud juba aastaid. V\u00e4\u00e4t kinnitas, et tegelikult on Eesti oma e-poodide turvalisus v\u00e4ga hea. Kui enne pandeemiaaega oli meil umbes 4500 e-poodi, siis p\u00e4rast seda on neid umbes 7000. \u201eSamal ajal on kaebuste arvu kasv olnud marginaalne ja enamasti on need seotud pigem ettev\u00f5tetega, kes pankroti t\u00f5ttu raskustesse sattunud ja viimaste tellimustega h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud.\u201dK\u00fcll arvas V\u00e4\u00e4t, et riigi j\u00e4relevalve v\u00f5iks olla t\u00f5husam. \u201eOlen seda meelt, et Eesti tarbijakaitsjatel peaks olema rohkem \u00f5igusi ja nad v\u00f5iksid kiiremini reageerida, panna kahtluste korral domeen varem kinni,\u201d t\u00f5i ta n\u00e4iteks. Samas on tema s\u00f5nul k\u00f5ikides riikides tarbijakaitseametnikel \u00fcsna sarnased \u00f5igused. \u201e\u00dcheski riigis pole ametnikku, kes sinu eest probleemi lahendab. Kahjuks nii on.\u201dKahju kannatanud inimesed proovisid teisi e-poe eest hoiatada.Kuvat\u00f5mmis kirjavahetusest ettev\u00f5ttega.Kuvat\u00f5mmis kirjast.Antud number figureeris pikalt kui kullerfirma oma, kuid ilmus l\u00f5puks ka kodulehele kui infotelefon. Ka ettev\u00f5tte kodulehel olev firma nimi oli tegelikult vale.KADRI SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Veel \u00fcks Tokyo ol\u00fcmpiaga seotud endine ametnik on vahistatudTOKYO, 8. veebruar, AFP-BNS \u2013 Jaapani prokur\u00f6rid lasid vahistada Tokyo ol\u00fcmpiam\u00e4ngudega seotud ametiisiku ja kolm \u00e4rimeest, keda s\u00fc\u00fcdistatakse pakkumismahhinatsioonis.\nTokyo prokur\u00f6ride s\u00f5nul s\u00fc\u00fcdistavad nad 55-aastast Yasuo Morit monopolivastase seaduse rikkumises.\nSamuti on vahistatud Koji Henmi reklaamihiiust Dentsu, Masahiko Fujino meediakompaniist Fuji Creative Corp ning Yoshiji Kamata telepilti tootnud firmast Cerespo.\nProkur\u00f6rid s\u00fc\u00fcdistavad nelja meest v\u00e4idetavalt avatud v\u00f5istluspakkumiste ja piiratud pakkumislepingute v\u00f5ltsimises, kokku v\u00e4idetavalt 40 miljardit jeeni (305 miljonit USD) v\u00e4\u00e4rtuses.\nS\u00fc\u00fcdistused puudutavad 2018. aasta veebruarist juulini toimunud ettevalmistusi ol\u00fcmpiam\u00e4ngude katse\u00fcritusteks.\u00a0\nVarem on vahistatud ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korralduskomitee liige Haruyuki Takahashi, keda kahtlustatakse mitmesaja tuhande euro v\u00f5tmises \u00fclikondade jaem\u00fc\u00fcjalt. Firma Aoki Holdings Inc. oli edasil\u00fckkamise j\u00e4rel 2020. aastal peetud m\u00e4ngude ametlik koost\u00f6\u00f6partner.\nKorruptsiooniskandaalid heidavad varju Jaapani linna Sapporo taotlusele korraldada 2030. aasta taliol\u00fcmpiam\u00e4ngud.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eestist ja L\u00e4tist Soome alkoholi m\u00fc\u00fcnud \u200b\u200bisikult m\u00f5isteti maksuametile v\u00e4lja 1,65 miljonit eurotSoome mees m\u00fc\u00fcs \u00fcle 200 000 liitri Eestist ja L\u00e4tist odavalt saadud alkoholi kaasmaalastele l\u00e4bi kahe veebilehe ning hoidus sellega maksudest k\u00f5rvale. Maksupettuse eest tuleb mehel n\u00fc\u00fcd aga r\u00e4nk karistus kanda, vahendab Iltalehti.2014. aastal asutas Soome mees Eestis ettev\u00f5tte nimega Creative Alpha Solutions O\u00dc, mis m\u00fc\u00fcs\u00a0oma kodulehe kaudu alkoholitooteid. Firma kontor ja ladu, kus toodangut m\u00fc\u00fcdi, asusid Tallinna sadamas.\nKahel erineval alkoholi m\u00fc\u00fcnud \u200b\u200bsaidil suunati ostja valima konkreetset transpordifirmat. Internetist ostetud toodetele oli v\u00f5imalik j\u00e4rele tulla Tallinna sadamasse v\u00f5i alternatiivselt Matkahuolto esindusse.\nVeebilehtede www.vironviina.com ja www.balticbr\u00e4nnvin.se kaudu alkoholipoodi pidanud mehe s\u00fc\u00fcdistusi arutati juba 2020. aasta veebruaris Helsingi ringkonnakohtus, kuid siis oli mehel lootust veel karistusest p\u00e4\u00e4seda.\nUurimisest selgus, et aastatel 2014-2017 importis mees nii Eestist kui L\u00e4tist \u00fcle 235 000 liitri alkoholi.\nKui Soome Ringkonnakohtus l\u00fckati Eestist ja L\u00e4tist odavamalt alkoholi hankinud mehe s\u00fc\u00fcdistus tagasi, siis apellatsioonikohus otsustas siiski mehele m\u00e4\u00e4rata j\u00e4meda maksupettuse eest kaheaastase tingimisi vangistuse.\u00a0\nLisaks vanglakaristusele m\u00e4\u00e4rati mehele ka \u00fcle kahe ja poole aasta pikkune \u00e4rikeeld ning maksuametile kopsakas h\u00fcvitis. Ta peab maksma maksuametile kahjutasu koos intressidega ligikaudu 1,65 miljonit eurot, samuti 1600 eurot maksuameti \u00f5igusabi.\n\u200b"}
{"text":"Jutt Nursipalu \u00abk\u00fc\u00fcditamisest\u00bb on r\u00f5ve. R\u00e4\u00e4gime V\u00f5rumaa rahvaga ausaltNursipalu laienduse m\u00f5ju ei saa olema apokal\u00fcptiline ega isegi \u00fclem\u00e4\u00e4ra koormav, rahustab Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).Riigikogu on kohe vastu v\u00f5tmas \u00abEesti julgeolekupoliitika aluseid\u00bb, meie julgeolekupoliitika p\u00f5hidokumenti, mis s\u00f5nastab Eesti eesm\u00e4rgid, p\u00f5him\u00f5tted ja taotlused riigi ja rahva turvalisuse tagamisel. Seekord on tekst k\u00fcll s\u00f5ja-aja tonaalsusega, ent sugugi mitte kartlik.\nEesti on, v\u00e4hemasti s\u00f5nades, end defineerinud v\u00f5itleva riigina. \u00abEesti kaitseb end igal juhul ja k\u00f5ikide ohtude eest, s\u00f5ltumata nende p\u00e4ritolust v\u00f5i ilmnemise ajast ja kohast, ja kui tahes \u00fclekaaluka vastase vastu; Eesti ei alistu..\u00bb\u00a0\u00fctleb k\u00f5ikide erakondade poolt \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt heaks kiidetud tekst.\n\u00abEesti kaitsev\u00f5ime tugevdamiseks arendame s\u00f5jalisele n\u00f5uandele tuginedes, kiirendatult ja t\u00e4ies mahus v\u00e4lja s\u00f5jalised \u00fcksused ning v\u00f5imed, mis on mehitatud, v\u00e4lja \u00f5petatud ja regulaarselt harjutanud, varustatud, relvastatud ja varudega kindlustatud. Selleks arendab Eesti reserv\u00fcksustele ja alalises valmiduses olevatele \u00fcksustele tuginedes nii man\u00f6\u00f6ver- kui maakaitse\u00fcksusi, mis on suutelised vastast t\u00f5kestama ja t\u00f5rjuma.\u00bb\n\nEnamik poliitikuid p\u00f5nnab\n\nK\u00f5iki neid j\u00f5ulisi s\u00f5nu toetasid aruteludes k\u00f5igi riigikogus esindatud erakondade esindajad ja kui milleski v\u00f5isteldi, siis teksti veel tugevamaks kirjutamises.\nKuid nagu kirjutas moodsa s\u00f5japidamise \u00fcks alusepanijaid feldmarssal Helmut von Moltke, \u00fckski operatsiooniplaan ei kesta kauem esimesest kokkupuutest vastasega. Seekord pole vastast vajagi. Enamik Eesti poliitikuid l\u00f6\u00f6b p\u00f5nnama ja hakkab h\u00e4\u00e4li lugema kohe kui kaitsev\u00f5ime tugevdamiseks vajaliku harjutusala rajamine kohtab vastuseisu kohalikus kogu- ja \u00fcle-Eestilises hipsterkonnas. M\u00f5ni erakond asub aga kohe vastase poole \u00fcle ja hakkab lausa ogarust kuulutama.\nTsitaat EKRE kandidaadi kampaaniak\u00f5nest: \u00abV\u00f5rokeste senise elukorralduse h\u00e4vitamine ei tohi olla ohvriand kaitsev\u00f5ime tagamise altarile.\u00bb\nK\u00fcsimus kaitseministrile rahvakoosolekul EKRE t\u00fc\u00fcbilt: \u00abMiks te provotseerite Venemaad NATO baasi rajamisega V\u00f5ru juurde ja muudate meid sellega sihtm\u00e4rgiks.\u00bb\u00a0Peaaegu t\u00e4pselt sama \u00fctles \u00abNATO baaside\u00bb\u00a0kohta \u00fcldiselt samal p\u00e4eval Kremli pressiesindaja Peskov, kuigi erinevalt EKREst ei r\u00e4\u00e4kinud Peskov NATO s\u00f5duritest, kes tulevat Eestisse marod\u00f6\u00f6ritsema ja v\u00e4gistama.\nIlmselt hindas kaitseministeerium Eesti poliitilise kultuuri taset \u00fcle ja V\u00f5ru vere vemmeldamisvalmidust alla kui pani Nursipalu harjutusala k\u00fcsimuse rahva ette paar kuud enne valimisi. Erakondlikel poliitikutel on kiusatus konkurente s\u00f5imata, punktikesi koguda ja hukatust kuulutada siiski m\u00e4rksa suurem kui teha oma veendumuste j\u00e4rgi \u00f5iget asja.\nEKRE esindajad riigikogus \u00fctlevad, et harjutusv\u00e4lja laiendamine on v\u00e4ltimatu ja vajalik, EKRE kandidaadid V\u00f5rumaal \u00fctlevad, et see \u00abh\u00e4vitab V\u00f5rumaa senise elukorralduse.\u00bb\u00a0Sotsid ja Isamaa proovivad ka korraga olla nii harjutusv\u00e4lja poolt kui vastu.\nReformierakonna seisukoht on olnud demokraatliku \u00f5igusriigi v\u00f5imuerakonnale kohane: vastavalt seadusele tegutseb Eesti valitsus riigikaitse arendamisel kaitsev\u00e4e s\u00f5jalise n\u00f5uande alusel eelarveliste vahendite piires.\nErakonna peakontorid ei otsusta, milliseid relvi riigi kaitsmiseks hankida, kuidas kaitsev\u00e4ge v\u00e4lja \u00f5petada, kui suuri harjutasalasid on vaja. Kui nad seda teha proovivad, siis on korruptsiooni t\u00f5kestavatel asutustel p\u00f5hjust k\u00fcsimusi k\u00fcsida.\nN\u00fc\u00fcd proovivad erakonnad otsustada, kas ja kuhu tuleb harjutusala laiendus. Loodetavasti p\u00f5letavad nad sellega s\u00f5rmi.\nErinevalt ERRi t\u00f5lgendusest, ei ole \u00abReformierakond otsustanud j\u00e4tta kaitsev\u00e4e Nursipalu harjutusv\u00e4lja laiendamist puudutavad otsused riigikogu uuele koosseisule\u00bb (Artur Tiganik, PM 6.02).\nReformierakonna fraktsioon t\u00f5des \u00fcksnes, et vajalikke seadusemuudatusi ei ole realistlik ega ka \u00f5igusriiklik kolme n\u00e4dalaga riigikogus \u00e4ra menetleda. Reformierakond usaldab Nursipalu k\u00fcsimuses endiselt kaitsev\u00e4e s\u00f5jalist n\u00f5uannet, mis peab harjutusv\u00e4lja laiendamist v\u00e4ltimatult vajalikuks. Seadusemuudatuste ettevalmistamisega t\u00f6\u00f6tatakse edasi ja erakonna esindajad uues riigikogu kooseisus v\u00f5tavad need vastu nii kiiresti kui m\u00f5istlik.\n\nV\u00f5rumaa rahvaga on aga aeg ausalt r\u00e4\u00e4kida\n\nK\u00f5igil poliitikuil. Esiteks, Nursipalu harjutusv\u00e4lja laiendus tuleb. \u00dcksk\u00f5ik milline riigikogu koosseis ka valitakse, tegelikult on erakondade\u00fclene kokkulepe selles k\u00fcsimuses olemas. M\u00f5nda aega v\u00f5ivad m\u00f5ned poliitikud kohapeal lolli m\u00e4ngida, aga laienduseks vajalikud otsused tehakse \u00e4ra, sest ohuhinnang, kaitsev\u00e4e vajadused, meie k\u00f5igi julgeolekuhuvi n\u00f5uab seda. V\u00f5ib leiduda \u00fckskuid k\u00f5lvartlasi v\u00f5i gr\u00fcnthaleid, kes on vastu, aga \u00e4ra ta tehakase.\nTeiseks, mitte \u00fckski erakond, veel v\u00e4hem valitsus, kaitseministeerium v\u00f5i kaitsev\u00e4gi soovib \u00abv\u00f5rokestest \u00fcle s\u00f5ita\u00bb. Mingeid \u00absalakokkuleppeid NATOga\u00bb, \u00abbaaside lepinguid\u00bb, \u00abk\u00fc\u00fcditamist\u00bb, \u201eV\u00f5ru keele arengu peatamist\u201c ei ole olemas. Need on inimeste hullutamise jutud, osaliselt leiutatud poliitkemplemiseks, osalt k\u00fcllap ka Vene saatkonna huvides.\nEesti kaitsmine on v\u00f5imalik \u00fcksnes rahva kaitsetahte olemasolul ja need jutud on sihitud kaitsetahte vastu, eestlaste omavahelise usalduse vastu. Kaitsev\u00e4ge ei ole m\u00f5tet pidada kui rahvas otsustab, et ta ennast kaitsta ei taha. Eesti kaitsev\u00e4gi on oma olemuselt rahvav\u00e4gi, meie k\u00f5igi asi. Kaitsev\u00e4e juhtkond m\u00f5istab suurep\u00e4raselt, et ilma rahva poolehoiuta, ilma \u00fcldise tundeta, et meie s\u00f5jamehed on meie poolt, pole riigikaitsel erilist v\u00e4ljavaadet.\nSeet\u00f5ttu ollakse k\u00fcllap ka peastaabis mures, et kohalike esmasest negatiivsest instinktist harjutusala laienemise suhtes on \u00f5hutamisel vaat et V\u00f5ru separatistlik liikumine.\nSeega. Loodan, et V\u00f5rumaa tuleviku ja Nursipalu negatiivsete m\u00f5jude p\u00e4rast muretsejad vabastavad end konspiratsiooniteoreetikutest ja provokaatoritest ja n\u00e4evad senisest paremini l\u00e4bi mitmesuguste kaasajooksjate silmakirjalikkuse. Valimised ja protestid on ju andnud V\u00f5rumaale suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse oma probleeme teadvustada ja \u00f5petada riiki hoolivamalt k\u00e4ituma. Kasutame seda v\u00f5imalust targalt.\n\nP\u00f5hjuseta hirmud\n\nNursipalu laienduse m\u00f5ju ei saa olema apokal\u00fcptiline ega isegi \u00fclem\u00e4\u00e4ra koormav. Kindlasti ei l\u00f5peta Nursipalu pol\u00fcgon \u00abV\u00f5rumaa keele ja kultuuri edasist arengut\u00bb\u00a0nagu v\u00e4idab V\u00f5rumaa apell. Pigem ikka vastupidi. Riigilt v\u00f5ib k\u00fcsida V\u00f5ru keele ja kultuuri arengule kompensatsiooniks lisatuge.\nNursipalu laienduse vastaste p\u00f5hiargumendid on olnud j\u00e4rgmised: esiteks, inimesi ei tohi sundida kodudest lahkuma, teiseks kompensatsioonid ei ole piisavad, kolmandaks, m\u00fcrareostus saab olema liiga suur.\nNursipalu laiendusala 7000 hektarisse j\u00e4\u00e4b 21 majapidamist, millest 15 on enam-v\u00e4hem alaliste elanikega. See teeb 450 hektarit majapidamise kohta. Muidugi on iga kodu ja iga majapidamine p\u00fcha. Aga oleme ausad, \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju see 7000 hektari kohta siiski ei ole. Absoluutne enamus sellest maast on asustuseta ja 80% kuulub riigile.\nRiik on korduvalt lubanud, et kedagi v\u00e4lja ei t\u00f5steta ja sundv\u00f5\u00f5randamisi ei tule. Muide, ka sundv\u00f5\u00f5randada lubab seadus ainult \u00f5iglase tasu eest. Justnimelt \u00f5iglase, mitte turuv\u00e4\u00e4rtusliku. Seet\u00f5ttu on jutt \u00abk\u00fc\u00fcditamisest\u00bb\u00a0sama r\u00f5ve kui Eesti s\u00f5jav\u00e4e v\u00f5rdsustamine Putini omaga, Ukraina s\u00fc\u00fcdistamine s\u00f5jas v\u00f5i v\u00e4gistatu s\u00fc\u00fcdistamine v\u00e4gistamises.\nRiik proovib leida majaomanikega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kides k\u00f5igile sobivad individuaalsed lahendused. Seda pole muidugi piisava selguse ja usutavusega seletatud, nii poliitikuil kui ametnikel on empaatia\u00f5ppeks ruumi k\u00fcll, aga kurat, l\u00f5petage see jama. Nii ministrid kui ametnikud saavad aru, et kaubad peavad olema tehtud uutesse kodudesse kolijatele v\u00f5imalikult soodsad ja nii, et s\u00fcda j\u00e4\u00e4ks t\u00f5epoolest rahule, nii palju kui see \u00fcldse v\u00f5imalik on.\n21 majapidamise, mitmek\u00fcmne kodu kadumine on igal juhul traagika, aga riigi ja kogukonna koost\u00f6\u00f6s saame me selle kindlasti inimlikult tehtud.\nV\u00f5imalik, et suurem probleem on suurenev m\u00fcra ja laieneva harjutusala naabrusse j\u00e4\u00e4vate majapidamiste, ka V\u00f5ru linna elukvaliteet. Olen mitu n\u00e4dalat m\u00fcrakaarte uurinud, vestelnud nii suurt\u00fckiv\u00e4elaste, m\u00fcrauurijate, keskpol\u00fcgoni l\u00e4histel elavate inimeste kui kohalike turismiettev\u00f5tjatega et aru saada, kui suure probleemiga on tegu. On t\u00e4iesti kindel, et neli korda suurenev harjutusala territoorium ei t\u00e4henda neli korda suuremat m\u00fcrataset.\nTegelikult on \u00fcsna ilmne, et valdav\u00a0osa R\u00f5uge, V\u00f5ru ja Antsla valdade inimestest\u00a0m\u00fcrataseme t\u00f5usu ei taju. K\u00fcll v\u00f5ib lisanduda neid, kes kuulevad laskmisi umbes samal tasemel nagu Nursipalu \u00fcmbruskonnas t\u00e4na. Miks?\nPraegu lastakse suurekaliibrilistest relvadest seal 120mm miinipildujaid, mis teevad \u00fcsna \u00abk\u00f5va pauku\u00bb. T\u00e4psemalt detsibellides 165. Uued k\u00f5vema pauguga relvad, ehk 155mm haubitsad teevad umbes 185db. Samuti kestab K9 pauk kauem. Kui miinipilduja miin l\u00f5hkeb umbes 25 millisekundit siis haubitsa m\u00fcrsk teeb seda 40 millisekundit, mida inimene tajub \u00abk\u00f5vema pauguna\u00bb\u00a0ja see kostab kaugemale. Samas suurenevad ohualad ja laskmised kolivad suures osas inimestest kaugemale, mitte neile l\u00e4hemale. K\u00f5ige suurem on m\u00fcratase tekkekohas.\nSuurekaliibrilisi relvi lastakse Nursipalus vastavalt v\u00e4lja\u00f5ppets\u00fckliktele kevadel ja s\u00fcgisel. Suvel suuri laskmisi ei toimu. Kas see ka edaspidi t\u00e4pselt nii j\u00e4\u00e4b, saab kaitsev\u00e4ega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, aga laskeplaanide tegemisel arvestab kaitsev\u00e4gi ju ka praegu v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral kohalikega. N\u00e4dalavahetustel ei lasta, \u00f6\u00f6siti ei lasta, suviti ei lasta suurtest torudest jne.\nHaubitsatest laskmisi on laiendatud pol\u00fcgoonil ette n\u00e4ha 4 kuni 6 korda aastas, iga kord m\u00f5nik\u00fcmmend lasku. Ma olen t\u00e4iesti kindel, et see ei h\u00e4vita v\u00f5ru keele arengut ega m\u00f5juta olulisel m\u00e4\u00e4ral turismi."}
{"text":"Keda validaHetek Johanna Haamer\nKas kristlaseks olemine peaks saabuvatel riigikogu valimistel suunama meie valikuid? Tuletan meelde, et valime ajaliku riigi ajalikku parlamenti. Valida ei ole patt. Patt ei ole ka \u00fche v\u00f5i teise partei valimine v\u00f5i valimata j\u00e4tmine. Praegu hoolitseme millegi m\u00f6\u00f6duva ja ajaliku eest, aga igaviku ees vastutame hoopis teist moodi. Poliitiliste k\u00fcsimuste ja valikute \u00fcle v\u00f5ib aga arutada ikkagi. Kristlikust perspektiivist on minu jaoks kolm olulist eeldust.\nEsiteks ei ehita me Eesti Vabariigist Jumala riiki. Meie ajalik ja ilmalik riik on meie inimliku tahtmise ja pealehakkamise tulemus. (Ja viimase 35 aasta maailmapoliitiliste mullistuste r\u00f5\u00f5mustav kaassaadus.) Oleme \u00fche jalaga maises ja teise jalaga taevases riigis \u2013 selline on olnud kristliku eksistentsi paradoks kiriku tekkimisest saadik. See paradoks on vabastav. Minu poliitilised valikud ei muuda taevases elus miskit. Minu valikud ei too ka taevast maa peale, sest taevasest on mu arusaam ajalik ehk poolik. Ma ei saa seega sundida ligimesi tegema \u00fchte v\u00f5i teist valikut.\nTeine eeldus puudutab Eesti poliitiliste parteide sisulist suhet kristlusega. Seda ei ole \u00fchelgi neist. \u00dckski meie erakondadest ei kuuluta evangeeliumi ega n\u00f5ua selle kuulutamist. \u00dckski partei ei r\u00f5huta ka ligimesearmastust p\u00f5him\u00f5tteliselt. Kuna Eesti poliitikal puudub kristlik raamistus, ei ole \u00fchegi poliitilise partei \u00fckski seisukoht automaatselt kristlik (ega ka mittekristlik). Ma ei vaeva valides pead, kas h\u00e4\u00e4letan kristliku erakonna poolt v\u00f5i mitte.\nKolmas eeldus on piiblihermeneutiline, ise\u00e4ranis luterlikus kontekstis. Just luterlik piiblihermeneutika on teadlik sellest, et Piibli t\u00f5lgendamine s\u00f5ltub t\u00f5lgendustraditsioonist ja lakkamatult muutuvatest oludest. Seep\u00e4rast tuleb lakkamatult minna tagasi allika ehk Piibli teksti juurde. Jumala s\u00f5na on tarvis ikka ja j\u00e4lle t\u00f5lgendada uue, muutunud olukorra jaoks. Seda ka siis, kui peame l\u00f5puks tunnistama, et j\u00f5udsime j\u00e4lle l\u00e4htepunkti tagasi.\u00a0\nIkka ja alati selgub, et olud on j\u00e4lle muutunud ja tekkinud on uued k\u00fcsimused. Ja siis j\u00e4lle tagasi teksti juurde! Vastuseid otsima! Et saada kuidagigi hakkama tormiliselt saabuvate eluliste v\u00e4ljakutsetega. Seega peab konkreetsete (kristlike) k\u00e4itumisjuhiste s\u00f5nastamisel n\u00e4gema palju vaeva ja neid eksegeetiliselt-teoloogiliselt p\u00f5hjendama. Valijana vabastab see mind k\u00f5igele eelnevale lisaks nii, et p\u00f5hjendamata j\u00e4etud eksegeetilist-teoloogilist v\u00e4idet ei pea ma arvestama. Saan liikuda edasi kaalutletumate v\u00e4idete juurde.\nNeed kolm eeldust \u2013 nagu \u00f6eldud \u2013 m\u00f5juvad maiste ja ajalike poliitiliste valikute tegemisel vabastavalt ning v\u00f5imaldavad mul valijana suunata pilgu hoopis kaugemale. Mu meelest ei saa valida ilmalikus riigis kristlikult, k\u00fcll aga saab l\u00e4htuda p\u00f5him\u00f5ttest, et kirikutele ja kogudustele on kindlustatud tegevusruum ja -vabadus. Pragmaatiliselt.\u00a0\nEsimene tingimus on s\u00f5na-, usu- ja veendumusvabadus. Sest ainult need kindlustavad usuliste \u00fchenduste, nagu kristlikud kirikud seda on, v\u00f5imaluse tegutseda. Tegutsemise alus on vabadus kuulutada evangeeliumi, inimestele vabadus vastata evangeeliumile, lasta end ristida ning astuda koguduse liikmeks. Ma ei tea, et \u00fckski partei tahaks seda alusp\u00f5him\u00f5tet k\u00f5igutada. Aga eks iga\u00fcks saab ise kaaluda ja otsustada.\nTeine tingimus on v\u00f5imalus teostada ligimesearmastust. Selle eeldus on v\u00f5imalikult vaba kodaniku\u00fchiskond, kus inimeste initsiatiivi teiste aitamisel ei karistata, vaid v\u00f5imendatakse. Kindlustada tuleb hea tahte vabadus igasugusest korruptsioonist. Selleks on tarvis n\u00e4iteks \u00f5igusem\u00f5istmise s\u00f5ltumatust. Ei tea \u00fchtegi parteid, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt tahaks piirata \u00f5igusem\u00f5istmise s\u00f5ltumatust. Aga eks iga\u00fcks saab ise kaaluda ja otsustada.\nKolmandaks on loomulik eeldada, et tulevased p\u00f5lvkonnad on meist targemad. Selleks on vaja kindlustada neile maailm, loodus, ressursid jne. Tarvis on korraldada meie oma elu nii j\u00e4tkusuutlikult, et tulevastel inimestel oleks \u00fcldse elukoht ja toidus. Ei tohi lasta end eksitada valimislubadustest, mis halvavad meie valikuv\u00f5imet v\u00f5ltsheaolu kuulutamisega (rohkem raha!). Tuleb n\u00f5uda realistlikku orienteerumist s\u00e4\u00e4stmisele ja oma tarbimise koomalet\u00f5mbamisele. Siin erinevad parteid \u00fcksjagu. Aga eks iga\u00fcks saab ise kaaluda ja otsustada.\nUrmas N\u00f5mmik,\nkolumnist\nSamal teemal"}
{"text":"MKM tutvustas uut rakendust, mis aitab v\u00f5idelda rahapesu vastuMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Sandra S\u00e4rav.Foto: Kristi Sits\nPRO tellijale\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Sandra S\u00e4rav tutvustas t\u00e4na era- ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6st s\u00fcndinud rakenduse protot\u00fc\u00fcpi, mis v\u00f5imaldab \u00fchekordselt luua KYC (know your customer ehk \u201ctunne oma klienti\u201d p\u00f5him\u00f5te) profiili esimeses etapis f\u00fc\u00fcsilisele isikule ja tulevikus ka juriidilisele isikule.\nFinantsplatvormi SupplierPlus korraldatud konverentsil tutvustatud lahendus aitab eri andmebaasidest teha kompleksp\u00e4ringuid reaalajas ja automaatselt. Andmed p\u00e4rinevad riiklikest registritest ja andmebaasidest.\nLisaks luuakse v\u00f5imalused liidestamaks ka kolmandate osapoolte andmebaase. Teenus v\u00f5imaldab isikul oma KYC-profiili edastada nii PDF kui masinloetaval kujul.\u00a0MKM-i teatel muudab uus teenus oluliselt lihtsamaks n\u00e4iteks nii pankade, notarite, audiitorite, raamatupidajate, \u00f5igusb\u00fcroode, kinnisvarab\u00fcroode kui ka paljude teiste rahapesuga t\u00f5kestamisega tegelevate inimeste t\u00f6\u00f6.\nEestis puudutab see hinnanguliselt ligi 10 000 ettev\u00f5tet. Toimiv protot\u00fc\u00fcp, mida ettev\u00f5tjad saavad kasutama hakata, loodetakse k\u00e4ivitada aasta l\u00f5pus.\u00a0\nEra- ja riigisektori koost\u00f6\u00f6\n\u201cV\u00e4ikese riigina peame olema innovaatilised, et teistest efektiivsemad olla. Paar aastat tagasi tehtud arvutustes n\u00e4gime, et Eesti ettev\u00f5tjad kulutavad aastas ligi 40 miljonit eurot KYC l\u00e4biviimiseks. Suur osa sellest kulust oli just inimt\u00f6\u00f6j\u00f5ud, mida soovime optimeerida,\u201d kommenteeris Sandra S\u00e4rav.\nMKM-iga rakenduse arendamisel koost\u00f6\u00f6d teinud finantsplatvormi SupplierPlus arendusjuht Uve Poom lisas, et \u00fcks KYC-teenuse ajendeid on olnud soovime t\u00f5estada, et riik saab ise kaasa aidata, et lihtsustada rahapesu t\u00f5kestamiseks andmete kogumist ning anal\u00fc\u00fcsimist.\n\u201cEesti teeb KYC teenusega suure sammu edasi, et ettev\u00f5tetel tekiks ligip\u00e4\u00e4s soodsatele rahastamistingimustele,\u201d s\u00f5nas Poom. Tema s\u00f5nul on KYC-teenuse juures nende jaoks eriti oluline just \u00fchest kohast usaldusv\u00e4\u00e4rse info k\u00e4ttesaamine.\n\u201c\u00c4riregistrist tulevad masinloetaval ja tasuta kujul k\u00e4tte majandusaasta aruanded ja tegelike kasusaajate info. T\u00e4nu e-riigi teenustele saame \u00e4ra automatiseerida p\u00f5hilised kontrollid. Rahastaja vaatest aitab KYC teenus oluliselt lihtsustada ka AML (anti-money laundering ehk rahapesuvastaste) n\u00f5uetega seotud p\u00e4ringuid nii Eesti kui tulevikus ka rahvusvahelistest andmebaasidest,\u201d \u00fctles Poom.\u00a0\nTa lisas, et kui tulevikus saab riikliku KYC teenuse kaudu sooritada p\u00e4ringuid ka v\u00e4lisettev\u00f5tete kohta, on Eesti ettev\u00f5tetel v\u00f5imalik lihtsamini AML n\u00f5uetele vastata ka eksporditurgudel t\u00f6\u00f6tades."}
{"text":"Allar J\u00f5ks: Isamaad ja EKREt vaevab homok\u00fcsimus, sotsidest vaatab vastu kahepalgelisusKuidas leida ministreid, kes suudaks ametnike ringkaitsest l\u00e4bi murda?\nT\u00f6\u00f6tasin puhkuse ajal l\u00e4bi k\u00f5igi erakondade valimislubadused. Oli t\u00f5esti hea meelejahutaja.\nJulgeolek, v\u00e4lispoliitika, sotsiaalne turvalisus, tervishoid, haridus, energeetika ja keskkonnahoid ja paljud teised t\u00e4htsad teemad j\u00e4tan asjatundjatele.\nKenad valimislubadused sulavad kui kevadine lumi, kui riigikogu roll ja v\u00f5imekus on madal, ministrite tase kesine ning asjaosalistel ja asjatundjatel soovitatakse oma liistude juurde j\u00e4\u00e4da.\nSeet\u00f5ttu keskendusin sellele, mida lubatakse ette v\u00f5tta valitsemiskvaliteedi, sh poliitilise juhtimise parandamiseks ja demokraatia tugevdamiseks.\nJ\u00e4rgnevalt m\u00f5ned kontrollk\u00fcsimused, mida oma hinnangutes aluseks v\u00f5tan.\nPoliitiline korruptsioon n\u00e4rib riigi julgeolekut ja tervist hullemini kui viirus. Viirused tulevad-l\u00e4hevad, vaktsiinid toimivad v\u00f5i mitte. Aga erakondi ei saa ju karantiini panna selleks, et poliitilist korruptsiooni v\u00e4lja juurida. Kuidas v\u00e4hendada (musta) raha osakaalu?\nKuidas kaitsta \u00f5iguseloomist ja t\u00f5lgitsemist pelgalt usul v\u00f5i veendumusel tuginevate otsustajate eest ning pidurdada ametkondlikust l\u00fchin\u00e4gelikkusest v\u00f5rsuvaid algatusi?\nKui riigikogu \u00f5igusloomev\u00f5imekust h\u00fcppeliselt ei parandata, siis riigikogu liikmed j\u00e4\u00e4vadki eeln\u00f5ud ettevalmistavate ministeeriumi ametnike pantvangiks.\nMida ette v\u00f5tta, et seaduste tegemisel ametnike vassimine, ettev\u00f5tjate kurnamine ning riigikogu liikmetele valikulise teabe jagamine ei muutuks sama regulaarseks nagu valimiste eel reitingute avaldamine?\nMinistri tugevust ei n\u00e4ita mitte see, kui h\u00e4sti ta suudab ministeeriumi ametnike poolt ettepandud jutupunkte ette kanda, vaid kui palju ta suudab ellu viia Eestit edasiviivaid ideid.\nKuidas leida ministreid, kes suudavad, julgevad ja soovivad ametkondlikust ringkaitsest l\u00e4bi murda?\nTuginedes 30-aastasele kogemusele \u00f5igusvaldkonnas, vaatan, kui realistlikud (t\u00e4idetavad) on lubadused tulenevalt erakondade senisest k\u00e4itumismustrist ning raamidest, mida p\u00f5hiseadus meie riigikorraldusele seab.\nVaatleme t\u00e4na erakondadest kolme"}
{"text":"L\u00e4ti kaitseministeerium tahab v\u00e4lismaal elavaid l\u00e4tlasi ajateenistusseRIIA, 8. veebruar, BNS \u2013 L\u00e4ti kaitseministeerium ei ole seimis menetlevat riigikaitseteenistuse seaduseeln\u00f5u tagasi v\u00f5tnud, mist\u00f5ttu on alates 2028. aastast kavas endiselt v\u00e4rvata teenistusse v\u00e4lismaal elavaid L\u00e4ti noori.\nKaitseministeeriumi parlamendisekret\u00e4r J\u0101nis Egl\u012btis \u00fctles teisip\u00e4eval kahel seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsiooniennetuse komisjoni istungil, et kaitseministeerium v\u00f5tab kolmap\u00e4evaks\u00a0 tagasi ettepaneku, mille kohaselt kuni 2027. aastani ei kutsuta teenistusse alaliselt v\u00e4lisriigis elavaid kodanikkke, kes teatasid seadusega etten\u00e4htud korras oma elukoha aadressi v\u00e4lisriigis.\nEgl\u012btis \u00fctles teisip\u00e4evasel komisjoni istungil, et ajateenistus hakkab kehtima ainult L\u00e4tis elukoha deklareerinud noortele.\n\"Kui kodanik ei t\u00e4itnud oma kohustust riigi ees ega deklareerinud oma elukohta v\u00e4lismaal, peab ta aega teenima minema. Kui ta t\u00e4itis oma kohustused ja m\u00e4rkis \u00f5igesti oma elukoha v\u00e4lisriigis, siis ajateenistusse kutsumine pole kuidagi temale suunatud,\u00bb \u00fctles Egl\u012btis teisip\u00e4eval.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti kaitseministeerium tahab v\u00e4lismaal elavaid l\u00e4tlasi ajateenistusseRIIA, 8. veebruar, BNS \u2013 L\u00e4ti kaitseministeerium ei ole seimis menetlevat riigikaitseteenistuse seaduseeln\u00f5u tagasi v\u00f5tnud, mist\u00f5ttu on alates 2028. aastast kavas endiselt v\u00e4rvata teenistusse v\u00e4lismaal elavaid L\u00e4ti noori.\nKaitseministeeriumi parlamendisekret\u00e4r J\u0101nis Egl\u012btis \u00fctles teisip\u00e4eval kahel seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsiooniennetuse komisjoni istungil, et kaitseministeerium v\u00f5tab kolmap\u00e4evaks\u00a0 tagasi ettepaneku, mille kohaselt kuni 2027. aastani ei kutsuta teenistusse alaliselt v\u00e4lisriigis elavaid kodanikkke, kes teatasid seadusega etten\u00e4htud korras oma elukoha aadressi v\u00e4lisriigis.\nEgl\u012btis \u00fctles teisip\u00e4evasel komisjoni istungil, et ajateenistus hakkab kehtima ainult L\u00e4tis elukoha deklareerinud noortele.\n\"Kui kodanik ei t\u00e4itnud oma kohustust riigi ees ega deklareerinud oma elukohta v\u00e4lismaal, peab ta aega teenima minema. Kui ta t\u00e4itis oma kohustused ja m\u00e4rkis \u00f5igesti oma elukoha v\u00e4lisriigis, siis ajateenistusse kutsumine pole kuidagi temale suunatud,\u00bb \u00fctles Egl\u012btis teisip\u00e4eval.\nBaltic News Service"}
{"text":"Statistika: 21. sajandi k\u00fcmme ohvriterohkeimat maav\u00e4rinatPARIIS, 8. veebruar, AFP-BNS \u2013 T\u00fcrgit ja S\u00fc\u00fcriat 5. veebruaril tabanud maav\u00e4rina ohvrite arv t\u00f5usis kolmap\u00e4eval \u00fcle 11 200 ja kasvab \u00fcha, nii et juba praegu on see maav\u00e4rin 21. sajandi k\u00fcmne ohvriterohkeima hulgas.\nNeed k\u00fcmme on ohvrite arvu j\u00e4rgi alustades suurimast:\n\u2013 2004: 230 000 surnut, Kagu-Aasia\n26. detsembril raputas Sumatra rannikut maav\u00e4rin magnituudiga 9,1 Richteri skaalal. Maa-alused t\u00f5uked vallandasid tsunami ning piirkonnas sai surma 230 000 inimest, ainu\u00fcksi Indoneesias 170 000.\nHiidlainete k\u00f5rgus ulatus 30 meetrini ja kiirus 700 kilomeetrini tunnis.\n\u2013 2010: 200 000 surnut, Haiti\n12. jaanuaril laastas maav\u00e4rin magnituudiga 7 pealinna Port-au-Prince'i ja selle \u00fcmbrust.\nMaav\u00e4rin l\u00f5ikas riigi 24 tunniks \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmast \u00e4ra. Surma sai 200 000 inimest, umbes 1,5 miljonit j\u00e4i koduta ja suurem osa riigi infrastruktuurist h\u00e4vis.\nSama aasta oktoobris puhkes Haitil kooleraepideemia, mille t\u00f5id maav\u00e4rina j\u00e4rel riiki saabunud Nepali rahuvalvajad. Koolera n\u00f5udis rohkem kui 10 000 inimese elu.\n\u2013\u00a0\u00a02008: 87 000 surnut, Sichuan\n12. mail tabas Sichuani provintsi Edela-Hiinas maav\u00e4rin magnituudiga 7,9. \u00dcle 87 000 inimese sai surma v\u00f5i j\u00e4i kadunuks, ohvrite hulgas oli 5335 koolilast.\n\u00dcldsuse pahameeleks ilmnes, et maav\u00e4rinas sai kannatada umbes 7000 kooli, mis olid kehvalt ehitatud. Kahtlustati korruptsiooni, sest \u00fcmberkaudsed hooned pidasid maa-alustele t\u00f5ugetele h\u00e4sti vastu.\n\u2013 2005: 75 000 surnut, Kashmir\n8. oktoobril n\u00f5udis maav\u00e4rin rohkem kui 73 000 inimese elu, ohvrid olid peamiselt Pakistani Khyber Pakhtunkhwa provintsis ja Kashmiri Pakistani osas. Umbes 3,5 miljonit inimest oli sunnitud \u00fcmber asuma.\n\u2013 2003: 31 000 surnut, Bam\n26. detsembril raputas maav\u00e4rin magnituudiga 6,6 Iraani kaguosa ja h\u00e4vis iidne mudatellistest Bami linn. Surma sai v\u00e4hemalt 31 000 inimest. Ligi 80 protsenti Bami taristust h\u00e4vis ja maailma suurimaks savitellistest linnaks peetud k\u00f5rbetsitadell on lagunemas.\n\u2013 2001: 20 000 surnut, India\n26. jaanuaril raputas L\u00e4\u00e4ne-India Gujarati osariiki maav\u00e4rin magnituudiga 7,7. Surma sai \u00fcle 20 000 inimese. Kokku varisesid hooned mitmel pool osariigis, palju oli ohvreid Pakistani piiri l\u00e4hedal Bhujis.\n\u2013 2011: 18 500 surnut, Jaapan\n11. m\u00e4rtsil tabas Jaapanit maav\u00e4rin magnituudiga 9,0. Vallandunud tsunami tegi maatasa terved k\u00fclad riigi kirderannikul.\nUmbes 18 500 inimest sai veemassi all surma v\u00f5i j\u00e4i kadunuks.\nLoodus\u00f5nnetus p\u00f5hjustas katastroofi Fukushima tuumaelektrijaamas, mis muutis mitu linna aastateks elamisk\u00f5lbmatuks ja sundis k\u00fcmneid tuhandeid inimesi \u00fcmber asuma.\n\u2013 2023: 11 200 surnut, T\u00fcrgi ja S\u00fc\u00fcria\n5. veebruaril leidis aset maav\u00e4rin magnituudiga 7,8 epitsentriga T\u00fcrgis, kahe miljoni elanikuga Gaziantepi linna l\u00e4hedal. J\u00e4rgnesid teine maav\u00e4rin magnituudiga 7,5 ja umbes poolsada j\u00e4relt\u00f5uget. Kokku varisesid terved linnaosad Kagu-T\u00fcrgis ja P\u00f5hja-S\u00fc\u00fcrias.\nKolm p\u00e4eva p\u00e4rast maav\u00e4rinat oli ohvrite arv kerkinud juba \u00fcle 11 200, ent kardetavasti see kerkib m\u00e4rgatavalt.\n\u2013 2015: 9000 surnut, Nepal\n25. aprillil raputas Nepali keskosa maav\u00e4rin magnituudiga 7,8, vallandades laviinid ja maalihked mitmel pool Himaalaja m\u00e4gedes asuvas riigis. H\u00e4visid koolid ja haiglad, templid ja paleed Katmandu orus.\nSurma sai ligi 9000 inimest, kuid miljonid j\u00e4id kodutuks.\n\u2013 2006: 6000 surnut, Jaava\n26. mail tabas maav\u00e4rin Indoneesia Jaava saare l\u00f5unarannikut Yogyakarta linna l\u00e4hedal. Umbes 6000 inimest sai surma, \u00fcle 420 000 j\u00e4i koduta ja purunes umbes 157 000 maja.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Soome kohus: alkoholi m\u00fc\u00fck interneti teel Soome lubatud, aga Eesti firma m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi maksupettusesSoome alkoholiseadus ei keela otseselt alkoholi m\u00fc\u00fcki interneti teel. Nii otsustas Helsingi ringkonnakohus oma eilse teisip\u00e4eva, 7. veebruari otsuses.\nRingkonnakohus k\u00e4sitles juhtumit, kus Eesti ettev\u00f5te oli aastatel 2014\u20132016 oma veebipoe kaudu Soomes eraisikutele alkoholi m\u00fc\u00fcnud. Soome klient sai valida veebipoes toodete kohaletoomiseks s\u00f5ltumatu transpordifirma, vahendab Helsingin Uutiset.\nM\u00fc\u00fcdud alkoholist ei teavitatud aga Soomes maksuametit ja makse ei tasutud.\nEttev\u00f5ttel puudus Soome alkoholiseaduses nimetatud alkoholi hulgi- ega jaem\u00fc\u00fcgilitsents. Sellele vaatamata l\u00fckkas rongkonnakohus \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt tagasi s\u00fc\u00fcdistuse alkoholikuriteos.\nKohus m\u00e4rgib pressiteates, et alkohoolsete jookide sissevedu kui selline ei olnud vastuolus alkoholiseadusandlusega. Kohtu hinnangul ei ole seaduses kirjas ka \u201ekriminaal\u00f5iguse seaduslikkuse p\u00f5him\u00f5tte kohaselt\u201d, et alkoholi kaugm\u00fc\u00fck v\u00e4lismaalt Soome oleks keelatud ja karistatav.\nKohus aga otsustas m\u00f5ista m\u00fc\u00fcgifirma s\u00fc\u00fcdi maksupettuses. Lahendi j\u00e4rgi oli jookide transportimisel otsustav roll m\u00fc\u00fcjafirmal, mist\u00f5ttu vastutas jookide maaletoomise ja seel\u00e4bi ka maksude tasumise eest ettev\u00f5te.\nSoomes m\u00fc\u00fcdavate alkohoolsete jookide pealt oleks pidanud maksma k\u00e4ibemaksu ja aktsiisi."}
{"text":"Miks toetame rikkaid rohkem? Miks toetame kahjulikku?Maksus\u00fcsteemi kaudu toetamine kipub olema regressiivne. Vaestel ei ole piisavalt tulusid, millest maksuvabastust v\u00f5i -v\u00e4hendust saada.Energiahindade suur h\u00fcpe ja inflatsiooni paisu tagant v\u00e4ljap\u00e4\u00e4semine on pannud valitsusi nii meil kui mujal tegelema leevendusmeetmetega. Kahjuks pahatihti ei ole astutud sammud1 kuigiv\u00f5rd \u00f5nnestunud ei majanduslike stiimulite (energias\u00e4\u00e4stu) ega jaotuslike m\u00f5jude poolest. Jaotamise puhul on p\u00f5hik\u00fcsimused, kui adekvaatsed ja k\u00e4ttesaadavad on meetmed k\u00f5ige rohkem abi vajavatele ning millised tulur\u00fchmad k\u00f5ige rohkem v\u00f5idavad. Toetusmeetmed v\u00f5ib orienteerituse j\u00e4rgi jagada kolmeks: toetused madalama sissetulekuga majapidamistele (v\u00f5i indiviididele), toetused k\u00f5rgema sissetulekuga majapidamistele (v\u00f5i indiviididele) ning universaaltoetused, mille puhul k\u00f5ik saavad v\u00f5rdselt \u00fchepalju.\u00dclem\u00e4\u00e4raselt kahjustab inflatsioon k\u00f5ige enam vaeseid, s.t madalama sissetuleku saajaid. Vaestel puuduvad s\u00e4\u00e4stud v\u00f5i on need nii tagasihoidlikud, et neist ei ole abi eluj\u00e4rje s\u00e4ilitamisel. Rikastest rohkem hoiavad nad oma s\u00e4\u00e4ste tulu teenimata sularahas v\u00f5i madala intressiga pangakontol. Vaesematel on tavaliselt ka kehvemad oskused l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel reaalpalga s\u00e4ilitamine v\u00e4lja v\u00f5idelda.2Vaestel ei ole enam v\u00f5imalik \u00fcle minna odavamatele alternatiividele, sest nad nagunii ostavad juba k\u00f5ige soodsamaid tooteid ja kaubam\u00e4rke.3Bruegeli m\u00f5ttekoja anal\u00fc\u00fctikud j\u00e4lgivad, kui palju erineb Euroopa Liidu riikides k\u00f5ige vaesema viiendiku ja k\u00f5ige rikkama viiendiku inflatsioon seel\u00e4bi, et tulukvintiilidel on erinev tarbimismuster. N\u00e4iteks vaestel on esmatarbekaupade osakaal tarbimiskorvis suurem. Kui rohkem kasvavad nende kaupade hinnad, siis on vaeste inflatsioon k\u00f5rgem kui rikastel. Andmed n\u00e4itavad, et Eesti pole esirinnas ainult inflatsiooni m\u00e4\u00e4ralt, vaid ka inflatsiooni l\u00f5helt: oktoobris 2022 oli vaeste inflatsioon 4,7 protsendi jagu k\u00f5rgem rikaste inflatsioonist. K\u00f5rgem oli see n\u00e4itaja vaid neljas ELi riigis.4Olemuselt jagunevad toetusmeetmed hinnapoliitilisteks ja sissetulekupoliitilisteks. Hinnapoliitikas kasutatakse n\u00e4iteks otseseid hinnasubsiidiume, kaudseid makse, (aktsiiside ja k\u00e4ibemaksu) maksum\u00e4\u00e4rade v\u00e4hendamist ning piirhindu ehk hinnalage. Tulu- ehk sissetulekupoliitika instrumentaariumi kuuluvad teenustena ja rahalised siirded indiviididele, majapidamistele ja firmadele.Finantseerime s\u00f5jategevustEnergiahindade subsideerimine, sh energiamaksude v\u00e4hendamine, on niru v\u00e4ga mitmes plaanis. Selle abil toetame oma maksumaksja rahaga v\u00e4lismaiseid energiatootjaid. Kas nafta- ja gaasiriikide vastavad t\u00f6\u00f6stusharud vajavad meie abik\u00e4tt? Kui ebameeldiv seda t\u00f5deda ka pole, energia subsideerimisega finantseerime tegelikult s\u00f5jategevust.Subsiidiumid v\u00f5imaldavad m\u00fc\u00fcjatel k\u00fcsida k\u00f5rgemat hinda ning see suurendab majapidamiste ja ettev\u00f5tete toetamise vajadust. Leevenduseks subsiidiumi suurendamine lubab omakorda hinda kergitada ning nii v\u00f5ib k\u00e4ivituda hinna ja subsiidiumi t\u00f5stmise vastastikune pikk ahel.5 Sealjuures ei tee kukrut kergitav riik kahju ainult enesele, sest subsiidiumi p\u00f5hjustatud tarbimise kasv selles riigis kergitab hinda k\u00f5ikide riikide tarbijatele. Mida suurem riik, seda suurem on m\u00f5ju.Energia tarbimise doteerimine t\u00f6\u00f6tab risti vastu kliima- ja keskkonnapoliitilistele eesm\u00e4rkidele. Sealjuures ei soodusta me mitte ainult fossiilk\u00fctuste tarbimist, vaid anname hoogu ka fossiilk\u00fctustel tuginevate kestuskaupade kasutamisele,6 s.t pikas perspektiivis on selline lahendus veelgi kulukam, kui esialgu paistab. Toetusskeemidest on poliitiliselt raske loobuda, kui kriisi hajudes on vajadus nende j\u00e4rele kadunud.Nii energiamaksude k\u00e4rped kui ka otsesed hinnasubsiidiumid on suunatud rikkamatele. Vaesed kulutavad k\u00fcll sissetulekust suurema proportsionaalse osa energiale, ent rikkamatel on suuremad energiaarved ning seega saavad absoluutsummas ka suurema toetuse. Luke Haywood on juhtinud t\u00e4helepanu, et ka firmade toetamisest v\u00f5idavad rikkamad vaestest enam, sest neil on rohkem ettev\u00f5tteid.7Kehtestanud vanast hinnast l\u00e4htuva subsiidiumita hinnalae, hakkab n\u00f5udlus \u00fcletama pakkumist, tekib heaolukadu, kuna tarbijate maksevalmiduse seisukohalt toodetakse liiga v\u00e4he, defitsiit tekitab jaotamise (normeerimise) tarviduse. Laega t\u00f5rjutakse uusi pakkujaid, kes v\u00f5iksid hinda alla tuua.\u00d6konomistide poolehoid kuulub \u00fcldiselt sissetulekupoliitikale. Needki stimuleerivad energia tarbimist, kuid seda ainult sissetulekuefekti kaudu, sest asendusefekti nende puhul ei teki: energia teiste kaupade suhtes ei odavne. Kas sissetulekupoliitilised toetused peaksid vajadusp\u00f5hiselt olema suunatud vaestele v\u00f5i olema universaalsed? Universaalsed toetused on k\u00fcll suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra kulukamad ja paljudele arusaamatud - miks peaksid veel midagi juurde saama need, kes h\u00e4sti toime tulevad -, ent neil on ka omad v\u00f5lud. Universaalsed on lihtsamad ja n\u00f5uavad v\u00e4hem b\u00fcrokraatiat, kuna ei n\u00f5ua vajaduse v\u00e4ljaselgitamist. S\u00e4\u00e4stame nii taotlejate kui ka menetlejate aega ja n\u00e4rve. Erinevalt vajadusp\u00f5histest ei ole probleemi, et k\u00f5ik, kes abi vajavad, seda ei saa. Vajadusp\u00f5histe puhul ei teata oma \u00f5igustest, ei suudeta v\u00f5i ei osata taotlust esitada, ei soovita n\u00e4idata ennast h\u00e4dap\u00e4takana. Isegi kui \u00f5nnestub vajadusp\u00f5hised toetused andmebaaside abil automaatseks teha, s.t taotlemise kadalipp kaotada, siis j\u00e4\u00e4b neid ikkagi kummitama pingutamist mittemotiveeriv vaesusl\u00f5ks: sissetuleku kasvades toetus kaob v\u00f5i v\u00e4heneb. K\u00f5igil muredel ei ole \u00f5nneks erilist alust. Kui katte otsimine n-\u00f6 normaalselt maksustada, siis rikkamad universaalsele maksustamisele \u00fcleminekul maksude poolt arvesse v\u00f5ttes tegelikult midagi juurde ei saaks. See, kas on v\u00f5imalik rikkaid veelgi rohkem maksustada, on juba omaette teema.Kui sissetulekutoetuste asemel hinnasubsiidiumi mingil p\u00f5hjusel ikkagi kasutada, siis v\u00f5iks seda teha koguse piiranguga, nt limiteerida, et subsiidiumiga kaetakse vaid kuni 90% varasemast energia tarbimisest. Paraku meil sellist t\u00fc\u00fcpi lage energiakulude leevendamise h\u00fcvistel ei ole. N\u00e4iteks elektri puhul on subsiidiumil hinna maksimumv\u00e4\u00e4rtus: valitsus h\u00fcvitab kodutarbijatele 31. m\u00e4rtsini automaatselt \u00fcle 8 sendi minevalt kWh hinnalt kuni 5 senti.8Vahendid endi taskustTihtilugu ununeb, et subsideerimisvahendid tulevad riigi eelarvesse meie endi taskust. Teisis\u00f5nu, helde doteerimise korral tasume k\u00f5rgemaid hindu teisel viisil kas k\u00f5rgemate maksude v\u00f5i v\u00e4iksema hulga avaliku sektori teenuste kujul. Valitsusel ei ole mingit v\u00f5lukepikest, millega ilma finantseerimisallikateta (isegi kasutades maksude asemel \u201erahatr\u00fckki\u201d tingimustes, kus majanduses on t\u00e4ist\u00f6\u00f6h\u00f5ive, tuleb kodanikel tasuda kopsakat nn inflatsioonimaksu) mitte millestki toetusi v\u00e4lja vibutada. Populistid lubavad meile efektseid k\u00e4ike, mida ei ole v\u00f5imalik teha v\u00f5i millest pole tolku. Peame leidma lisavahendid uutes oludes k\u00f5igile absoluutse elatusmiinimumi tagamiseks, suunates t\u00e4iendava maksukoormuse neile, kel on seda k\u00f5ige kergem kanda.\u00d5igupoolest peaksime energia- ja transpordimaksude alandamise v\u00f5i t\u00f5usude t\u00fchistamise asemel neid hoopist\u00fckkis t\u00f5stma. Suhteliselt v\u00e4rskes seniseid teadust\u00f6id kokkuv\u00f5tvas uuringus tuuakse v\u00e4lja, et tootmiskuludele lisanduv keskkonna- ja sotsiaalne kulu ehk nn v\u00e4liskulu elektri tootmisel on 2018. aasta hindades keskmiselt 7,1 USA senti kWh, k\u00f5rgeimate v\u00e4liskuludega on pr\u00fcgi (14,6) ja kivis\u00fcsi (14,5), \u00fcksjagu v\u00e4liskulusid p\u00f5hjustavad n\u00e4iteks ka p\u00e4ikesepaneelid (5,3) ja tuulikud (3,0).9 V\u00e4liskulud on peidetud kulud. Uuringu autorid kriipsutavad alla, et me maksame v\u00e4liskulud varjatult kinni suurema haigestumuse ja suremusena, suurema tervishoius\u00fcsteemi koormusena, rikutud maastikena, k\u00f5rgemate kindlustuspreemiatena, liiklus\u00f5nnetustena, ummikutena ja muul s\u00e4\u00e4rasel kujul. Odavat energeetikat, eriti kui selle all silmas pidada fossiilk\u00fctustel baseeruvat, pole olemas.Korrigeerivad maksud ja tasud aitavad v\u00e4hendada meile ja keskkonnale kahjulikku tegevust ning nende kulusid \u00fchiskonnale optimaalsel tasemel ning tagada \u00fcllas p\u00f5him\u00f5te, et saastaja maksab. Sealjuures j\u00e4\u00e4b meilt kogutav raha ju meile alles: eelarvesse laekuvate vahenditega saame alandada teisi makse, parandada taristut, t\u00f5sta \u00f5petajate, p\u00e4\u00e4stjate, kultuurit\u00f6\u00f6tajate jt palku, suurendada toimetulekutoetusi, teha keskkonnainvesteeringuid v\u00f5i mida iganes.Kui majandusteadlased on peaaegu \u00fchel meelel ja v\u00e4ga tugevalt v\u00e4liskulude suurusele rakendatud keskkonnamaksude poolt, siis avalik toetus on tagasihoidlik. Rohep\u00f6\u00f6rdest kitsast isiklikku kahju saavate huvigruppide lobi on tugev ning neil on edukalt korda l\u00e4inud rahva s\u00fcdamed enese poole v\u00f5ita.Teadlased on v\u00f5tnud avalikkuse kasina poolehoiu t\u00e4psemate p\u00f5hjuste ja lahenduste uurimise t\u00f5siselt k\u00e4sile. Prantsusmaal tehtud uuringu10 p\u00f5hjal leiti, et inimesed on liiga pessimistlikud enda ja vaeste kasude suhtes, kui kehtestataks s\u00fcsinikumaks ja sellest saadav eelarveressurss dividendidena inimestele tagasi jagataks. Kui arvutuslikult v\u00f5itis rahaliselt pakutud meetmest 70%, siis k\u00fcsitluses uskus kasusaamist vaid 14%. Keskkonnamaksude vastuv\u00f5etavaks tegemise juures on kompenseerimise ja informatsiooni jagamise k\u00f5rval t\u00e4htis selle nimetus (nt \u201eCO2 on hoopis teine tera kui \u201eCO2 tasu ja dividend\u201dmaks\u201d) ja kasu n\u00e4htavus (siirded majapidamistele v\u00f5i avalikud investeeringud v\u00f5ivad olla n\u00e4htavamad kui maksuk\u00e4rped).11Energiamahukate ettev\u00f5tete rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks tuleks kasutada sama p\u00f5him\u00f5tet: harult kogutud keskkonnamaksud harule tagasi jagada. Tootmis\u00fchiku kohta rohkem saastavad firmad maksavad rohkem, kui tagasi saavad, ning v\u00e4hem saastavad vastupidi. Erinevalt praegu kasutatavatest maksusoodustustest s\u00e4ilib sellise skeemiga energia kokkuhoiu motivatsioon.Daniel Gros12 pakub gaasi k\u00e4sitledes ebapopulaarse maksustamise aseaineks gaasi s\u00e4\u00e4stmise (talvel v\u00e4hem tarbimise) subsideerimise. Kui seda teha, siis ilmtingimata Euroopa Liidu tasandil, sest esinevad nn \u00fclevoolud: riik kannab kogu fiskaalse kulu, aga kogu Euroopa v\u00f5idab madalamatest hindadest. S\u00e4\u00e4stmise subsideerimise tulemusena saadud madalamad impordihinnad tasuvad subsiidiumi ise suures ulatuses.Toetusena on energiakriisis omal kohal veel nt likviidsusabi ettev\u00f5tetele, et nad tuleksid toime suurte hinnak\u00f5ikumistega (ajutiselt k\u00f5rgete hindadega). Samuti suuremahulised toetusmeetmed energiat\u00f5hususe parandamiseks, nt hoonete soojustamine, tootmise moderniseerimine jne. \u00dche majandus\u00fcksuse energias\u00e4\u00e4stust v\u00f5idavad k\u00f5ik, seda nii tarbimise v\u00e4henemisest tulenevast hinnalangusest kui ka keskkonnaalaselt ja maksumaksja raha kasutamine on h\u00e4sti p\u00f5hjendatud nii \u00f5igluse kui efektiivsuse aspektist. Kasutusse tuleb v\u00f5tta sissetulekutoetuste automaatne tarbijahinnaindeksiga indekseerimine, selleks et tagada j\u00e4rjepidevalt nende reaalv\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilimine. Toetuste finantseerimise seisukohalt on asjakohased erakorralise kasumi maksud (windfall taxes), mille puhul \u201eei karistata\u201d pingutust ega kahjustata investeerimist, kuna maksustatakse vaid s\u00fclle kukkunud \u00f5nne.Maksulangetus tekitab k\u00fcsimusiAnaloogselt energiaaktsiiside ja energia k\u00e4ibemaksu alandamisega tekitab jaotuse k\u00fcsimuse ka toiduainete k\u00e4ibemaksu v\u00e4hendamise soov. Maksum\u00e4\u00e4ra 20%-lt 5%-le langetamine t\u00e4hendab seda, et riik hakkab maksma iga toidule kulutatud euro kohta tagasi 15 senti. N\u00e4iteks kui vaesem Peeter ostab kuus 200 euro eest toidukraami, siis riik toetab teda 30 euroga. Ent rikkamale Peetrile, kes kulutab poes s\u00f6\u00f6gile 400 eurot, t\u00f5ttab riik appi 60 euroga. Miks sellisel moel 90 eurot riigieelarvest laiali jagada on etem kui m\u00f5lemale Peetrile maksta peo peale v\u00f5rdselt 45 eurot? Kui palju sellest k\u00e4ibemaksu v\u00e4hendamisest sihtkohta ehk tarbijani j\u00f5uab, on iseasi.Jaotuse aspektist eraldi on \u00fcks t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4riv fenomen selle aasta algusest j\u00f5ustunud vanaduspension\u00e4ride tulumaksuvaba osa t\u00f5stmine 500-lt eurolt 704 euroni. Uue piiri aluseks on keskmine pension. Seda ning sellest rohkem saava pension\u00e4ri puhas- ehk neto- ehk k\u00e4ttesaadav pension t\u00f5usis selle meetmega 40 eurot ja 80 senti.13Mida keskmisest v\u00e4iksem on pension, seda v\u00e4hem netopension t\u00f5usis. 500 v\u00f5i alla selle saaval pension\u00e4ril selle meetmega pensioni ei t\u00f5stetud. Miks ei j\u00e4etud tulumaksuvaba piiri t\u00f5stmata ning sellest saadavat t\u00e4iendavat maksutulu pension\u00e4ride vahel v\u00f5rdselt ei jaotatud, et k\u00e4ttesaadav pension oleks t\u00f5usnud \u00fchepalju, mitte k\u00f5rgema pensioni puhul rohkem?Maksus\u00fcsteemi kaudu toetamine kipub olema regressiivne. Vaestel ei ole piisavalt tulusid, millest maksuvabastust v\u00f5i -v\u00e4hendust saada. Alati on t\u00e4htis jaotamise m\u00f5jud selgelt v\u00e4lja tuua. N\u00e4iteks traditsioonilistele lapsetoetustele tulumaksus\u00fcsteemi (t\u00e4iendava maksuvaba tulu) kaudu makstavate lapsetoetuste eelistajad v\u00f5iksid tuua tabeli v\u00f5i joonise, kust on n\u00e4ha lapsetoetuse t\u00f5us sissetuleku kasvu puhul.1 Bruegelil on andmebaas Euroopa riikide energiahindade leevendamise meetmetest: Giovanni Sgaravatti, Simone Tagliapietra, Georg Zachmann. National policies to shield consumers from rising energy prices. Bruegel Datasets, first published 4 November 2021, https:\/\/www.bruegel.org\/dataset\/ national-policies-shield-consumers-rising-energyprices 2 Gregory Claeys, Lionel Guetta-Jeanrenaud, Who is suffering most from rising inflation? Bruegel Blog Post, 1 February 2022. https:\/\/www.bruegel.org\/blogpost\/who-suffering-most-rising-inflation 3 Evangelos Charalampakis, Bruno Fagandini, Lukas Henkel, Chiara Osbat, The impact of the recent rise in inflation on low-income households. ECB Economic Bulletin, Issue 7\/2022. https:\/\/www.ecb. europa.eu\/pub\/economic-bulletin\/html\/eb202207. en.html#toc18 4 Gregory Claeys, Conor McCaffrey, Lennard Welslau, Does inflation hit the poor hardest everywhere? Bruegel, Blog Post, 20 November 2022. https:\/\/www. bruegel.org\/blog-post\/does-inflation-hit-poorhardest-everywhere 5 Daniel Gros, The simple economics of consumer subsidies for natural gas (and why it matters for Putin's war). VoxEU.org, 22 September 2022. https:\/\/ cepr.org\/voxeu\/columns\/simple-economicsconsumer-subsidies-natural-gas-and-why-it-mattersputins-war 6 Janos Varga, Ruben Kasdorp, \u00c5sa Johannesson Linden, Bj\u00f6rn D\u00f6hring, Arianna Cima, Gerrit Bethuyne, Targeted income support is the most social and climate-friendly measure for mitigating the impact of high energy prices. VoxEU.org, 6 June 2022. https:\/\/cepr.org\/voxeu\/columns\/targeted-incomesupport-most-social-and-climate-friendly-measuremitigating-impact-0 7 Luke Haywood, Energy bills: direct payments needed, not fossil subsidies. Social Europe, 22 November 2022. https:\/\/www.socialeurope.eu\/energybills-direct-payments-needed-not-fossil-subsidies 8 Lihtne n\u00e4ide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt: kui tarbija ostab elektrienergiat kuu keskmise hinnaga 15 senti kWh, siis kompensatsiooni abil on tarbija poolt makstav hind 10 senti kWh.9 Benjamin K. Sovacool, Jinsoo Kim, Minyoung Yang, The hidden costs of energy and mobility: A global meta analysis and research synthesis of electricity and transport externalities. Energy Research & Social Science 72 (2021) 101885. https:\/\/doi.org\/10.1016\/j. erss.2020.101885. T\u00e4psemad ja p\u00f5hjalikumad v\u00f5rdlusandmed energiakandjate osas leiab selle artikli tabelist 1.10 Adrien Fabre, Thomas Douenne, Public support for carbon taxation: Lessons from France. VoxEU.org, 1 May 2022. https:\/\/cepr.org\/voxeu\/columns\/publicsupport-carbon-taxation-lessons-france 11 Kahe viimase osas: David Klenert, Cameron Hepburn, Making carbon pricing work for citizens. VoxEU.org, 31 July 2018. https:\/\/cepr.org\/voxeu\/ columns\/making-carbon-pricing-work-citizens 12 Daniel Gros, ibid.13 = 0,2*(704-500)\"Peaksime energia- ja transpordimaksude alandamise v\u00f5i t\u00f5usude t\u00fchistamise asemel neid hoopist\u00fckkis t\u00f5stma.\"RAIVO SOOSAAR"}
{"text":"Minevik kv\u00e4\u00e4rib?Kui allikaid napib, tekib oht \u00fcle v\u00f5imendada olemasolevaid. Ajaloos aitab selle vastu vana hea allikakriitika.S\u00fcgisel esitletud raamat \u201eKalevi alt v\u00e4lja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist\u201c on saanud hea vastuv\u00f5tu. Meedias on juba avaldatud positiivseid \u00fclevaateid-arvustusi ning intervjuu asjaosalistega.1 Lugejate huvist r\u00e4\u00e4gib t\u00f5siasi, et raamatust ilmub peagi juba kolmas tr\u00fckk. V\u00f5i nagu edastas kultussaade \u201eRahva oma kaitse\u201c, on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5neva teosega.2 Kuidas arvata midagi uut raamatust, mis seisnud juba v\u00e4hemalt kaks kuud rambivalguses ja p\u00e4lvinud ohtralt aplause? P\u00fc\u00fcame seda vaadelda ajaloolase pilguga. Meie sihiks pole teost taas tutvustada, sest seda on juba mitmel korral tehtud, mh ka Sirbis.3K\u00fcsime hoopis, kuidas \u201eKalevi alt v\u00e4lja\u201c teemale l\u00e4heneb ja millisena seda avab.Kas teosel v\u00f5iks olla ka akadeemiline taotlus? Teostus pigem ei viita: k\u00fcljendus on \u00f5huline, tekst j\u00e4\u00e4nud servast joondamata (kas saavutatud visuaalne vildakus ehk kv\u00e4\u00e4rsus on taotluslik?), kiri tavalisest suurem, viited puuduvad ja pildimaterjali on palju.Kui m\u00f5elda aga koostajate, toimetajate ja autorite isikutele, siis kindlasti: enamik on kas filosoofiadoktorid v\u00f5i doktorandid, s.t praktiseerivad teadlased. Akadeemiliselt m\u00f5juvad ka sissejuhatus, \u00fclevaade valdkonnaspetsiifilisest s\u00f5navarast ning valikbibliograafia Eestiga seotud LGBT+ ajaloost. Ilmselt on \u201eKalevi alt v\u00e4lja\u201c v\u00f5tnud siin eeskuju kogumikust \u201eKapiuksed valla\u201c4, mis sisaldab samu komponente, kuid tekstid on teadust\u00f6\u00f6le iseloomuliku vormistusega. Ehk ei vaidle vastu ka asjaosalised, kui m\u00e4\u00e4ratleme \u201eKalevi alt v\u00e4lja\u201c esialgu populaarteaduslikuks v\u00e4ljaandeks, liiati kui m\u00f5ned artiklid summeerivad juba varem teadusv\u00e4ljaannetes ilmunud uurimusi.N-\u00f6 jutustav osa koosneb \u00fcheksast pikemast artiklist ja kuuest l\u00fchemast h\u00e4sti liigendatud ja haakuvast vahepalast, mis lisavad m\u00f5nusalt d\u00fcnaamikat. Artiklite ajaline raamistus ulatub XIX sajandi keskpaigast XX sajandi l\u00f5ppu, sisu ja uurimismeetodite poolest saab kirjutiste vahele t\u00f5mmata m\u00f5ttelise joone taasiseseisvumise piirilt. Varasemas pooles vaadeldakse peamiselt ajaloolisi isikuid, tehes seda valdavalt omaaegsete kohtumaterjalide, ajakirjanduse ja memuaristika abil. Hilisemas pooles on esiplaanil seksuaalv\u00e4hemustega seotud institutsionaalsed arengud 1990. aastatel, kuid mitte ainult. Allikate variatiivsus on suurem: lisaks ajakirjandusele intervjuud, seadusloome, teater, ilukirjandus. Samas puuduvad n\u00fc\u00fcd t\u00e4ielikult kohtumaterjalid, mis kindlasti ei t\u00e4henda, et p\u00e4rast homoseksuaalsuse dekriminaliseerimist Eestis 1992. aastal k\u00f5ikv\u00f5imalikke juhtumeid ette ei tulnud.Peened h\u00e4rrad omavahel?Kogumiku keskseks m\u00f5isteks on kv\u00e4\u00e4r, millesse koonduvad \u201ek\u00f5ik seksuaalselt ning sooliselt \u00fchiskonna normide suhtes ebatavaliselt, mingil kombel \u201ev\u00e4\u00e4ralt\u201c v\u00e4ljenduvad inimesed, tegevused ja n\u00e4htused\u201c (lk 6). Kv\u00e4\u00e4r t\u00e4histab seega \u00fchtaegu nii omadust v\u00f5i olemust kui ka selle kandjat.Ajalooliste kv\u00e4\u00e4ride isikutena on peategelasteks elitaarsesse \u00fchiskonnakihti kuulunud ja v\u00f5imupositsioonil olnud mehed - aristokraadid ja aadlikud, b\u00fcrgermeister, aktsiisikontrol\u00f6r, linnan\u00f5unik, arst, aga ka kolhoosiesimees. Leidub literaate, nais- ja meeskunstnikke, kirjanikke-luuletajaid. Kv\u00e4\u00e4re \u00fchendab kultiveeritus - haridus, elitaarkultuur, teatud haprus, esteetika ja saksa keel. Kogumiku fotodelt vaatavad vastu peamiselt heas f\u00fc\u00fcsilises vormis, h\u00e4sti riietatud atraktiivsed h\u00e4rrasklassi mehed. Pilt sarnaneb seega briti kirjanduses ja teleseriaalides kujutatava eliidiga, kust v\u00e4ga harva puuduvad kv\u00e4\u00e4risuhted.Nii luuakse ideaalkuvand kv\u00e4\u00e4ridest XIX sajandi l\u00f5pus, XX sajandi alguses kui eliiti kuuluvatest meestest. Kui sallimatu \u00fchiskond neid vaenab v\u00f5i katsub t\u00fchistada, m\u00f5istavad seisusekaaslased nad kohtus \u00f5igeks, nagu n\u00e4eme Ken Irdi artiklis v\u00f5i leiab esteetidest homopaar viimaks \u00f5nneliku rahupaiga \u0160veitsis, millest kirjutab Hannes Vinnal. Alamate seisuste esindajad, sh eestlased, puuduvad kv\u00e4\u00e4ridena t\u00e4ielikult kuni Eesti Vabariigi (kus seisused olid kaotatud) tulekuni ja ka seej\u00e4rel on eestlastest mehed, \u00fche erandiga, pigem v\u00e4ljapressijad, kes neilt varem seksi ostnud baltisakslasest ohvrit r\u00fcndavad.Aga ikkagi: eestlased?Andreas Kalkun, kes ka siinses kogumikus \u00fcles astub, on k\u00e4sitlenud seksuaalsust talupojakultuuris ja leidnud, et kv\u00e4\u00e4ride kohta on v\u00e4ga v\u00e4he andmeid. Seksuaalse sisuga naljandite hulgas on vaid m\u00f5ned seotud homoseksuaalsusega ja palju enam n\u00e4iteks loomapilastusega.5 Ka rahvalaulueksperdi Lauri \u00d5unapuu s\u00f5nul ei olnud kv\u00e4\u00e4r k\u00fcla\u00fchiskonnas isikuks v\u00f5i teemaks, keda laulu sisse panna. Laul, kus poiss l\u00e4heb lakka oma teada t\u00fcdruku k\u00f5rvale ning siis seal kogemata habemikule naabri-Juhanile suud annab, k\u00f5neleb pigem inimlikust eksitusest, mis saab veel kurvema l\u00f5pu: Juhan viskab musitaja lakast alla, kus kuldid teda n\u00fchkima asuvad. Kuni uusi allikaid ei ole ja olemasolevad uuel viisil k\u00f5nelema ei hakka v\u00f5i neid seda tegema ei sunnita, j\u00e4\u00e4gu siis talumehe traditsioonilisteks seksuaalpartnereiks pealegi naine ja koduloomad. Mis \u00fchtlasi t\u00f5statab k\u00fcsimuse, kas kv\u00e4\u00e4rsus on iseloomulik vaid teatud kultuurikihistustele ja seega sotsiaalne konstruktsioon.K\u00e4perdav kv\u00e4\u00e4r ja sadistist kv\u00e4\u00e4r?Kv\u00e4\u00e4ri idealiseerimine n\u00e4ib \u00fchtlasi andvat suuniseid, milliseid inimesi ja suhteid v\u00f5ib kv\u00e4\u00e4rina k\u00e4sitleda ja milliseid mitte. Raamatust on tervikuna t\u00e4iesti puudu n\u00e4iteks sugugi mitte \u00fchiskonna hukkam\u00f5istu all kannatav, vaid oma v\u00f5imu kuritarvitav kv\u00e4\u00e4rist k\u00e4perdaja. Richard Roht kirjutab oma I maailmas\u00f5ja m\u00e4lestustes j\u00e4rgnevalt: \u201eKuid \u00f6\u00f6si \u00e4rkasin sellest, et kompanii\u00fclem katsus minuga s\u00f5brustada viisil, mida ma ei v\u00f5inud valesti m\u00f5ista. Taipasin kohe, et jutud, mis \u00fclemast juba s\u00fcgisel kompaniis ringi k\u00e4isid, olid niisiis \u00f5iged. Mu pea sai kohkumisest kohe kaineks. Katsusin \u00fclemast heaga lahti saada, soovitades tal heita ilusti magama. Aga kuna ta ikka edasi \u201es\u00f5brutses\u201c, andsin talle l\u00f5puks hea vopsu, nii et ta oma voodisse kukkus. Sealt ta - \u201esolvatuna\u201c - enam ei t\u00f5usnud, vaid j\u00e4i peagi uuesti magama.\u201c6Karl August Hindrey m\u00e4lestustes on koolidirektor Hugo Treffnerist saanud aga lausa kv\u00e4\u00e4rist sadist, kes poisse brutaalselt peksab, voodis lamajatelt tekke pealt rebib jm viisil t\u00fcranniseerib: \u201eAga et k\u00f5rvakiil peksuks v\u00f5is kujuneda, seda n\u00e4gin ma siin esimest korda. [---] Aga Treffener tagus, et [pekstava] p\u00e4\u00e4 vappus. Ja vihaga, kusjuures ta s\u00f5imas ja ta suust piisad lendasid.\u201c7 Vihjeid direktori omasooiharusele leidub tekstis mitmeid: \u201eN\u00f5ndanimetatud peenemad v\u00e4iksemad poisid kogus Treffner alla. Tema isiklike ruumide k\u00f5rval oli siis veel tube? [---] Tsirkuses aga asetas end Treffner poisikeste keskele, komandeeris paari, keda ta k\u00f5ige kohasemaks pidas, enesest paremale ja pahemale poole, toetas end siis istudes nende najale, pani k\u00e4e \u00fchele v\u00f5i teisele \u00fcmber \u00f5la...\u201c8 Treffneri, kes asutas poistekooli, \u201ekus ta ennast h\u00e4sti tundis\u201c9homoseksualism on korduv motiiv nii m\u00e4lestustes kui ilukirjanduses.Toodud n\u00e4ited r\u00f5hutavad esiteks m\u00e4lestuste t\u00e4htsust ja muidugi ka nende tendentslikkust. Viha Treffneri vastu on Hindrey m\u00e4lestuste l\u00e4bivaid jooni, Richard Rohu leitmotiiviks on tsaaririigi allak\u00e4ik, armee ja \u00fchiskonna moraalne laostumine. Samas juhivad m\u00f5lemad tekstid t\u00e4helepanu hierarhilistele meestemaailmadele - armee, koolid, \u00fcli\u00f5pilasorganisatsioonid jms -, mis v\u00f5iksid olla paljut\u00f5otavad, ehkki raskesti avanevad allikad mis tahes kv\u00e4\u00e4rsuhete leidmiseks. N\u00f5ukogude armees avanevast kv\u00e4\u00e4riloost r\u00e4\u00e4gib \u00fcks hiljuti linastunud film, kuid ka Olavi Ruitlase \u201eKroonu\u201c, kus kv\u00e4\u00e4rist \u00fclemus ajateenijaid igal \u00f6\u00f6l j\u00f5hkralt peksab, alandab ja v\u00e4gistab kuni piinatavad seda enam v\u00e4lja ei kannata ning ta tapavad. T\u00fc\u00fcpe ja t\u00fcpaa\u017ee, kes kogumiku kv\u00e4\u00e4ridefinitsioonile vastavad, leiaks kindlasti veelgi.Kv\u00e4\u00e4ri leiutamineAutorid kuuluvad valdavas osas LGBT+ kogukonda10, mis arusaadavalt selgitab nende huvi selle temaatika vastu. See seab aga tahes-tahtmata teatud tunnetusliku filtri ka ajalooainese k\u00e4sitlemisel.Kogumiku laiendpealkiri on \u201eLGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist\u201c. Sellega saame suunise, et k\u00f5ik raamatus k\u00e4sitletavad ajaloolised isikud on kv\u00e4\u00e4rid. Seksuaalne orientatsioon on s\u00fcgavalt isiklik asi, millest tulenevalt on minevikus elanud inimese kv\u00e4\u00e4riks \u201etegemine\u201c keeruline ja eetiliselt k\u00fcsitav. Raamatus on selgelt kv\u00e4\u00e4rid - kas seda ise oma elu ajal manifesteerinuna v\u00f5i homoseksi ostnuna - alla poole k\u00e4sitletutest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud tegelaste s\u00e4ttumus on konstrueeritud \u201ekaudsete t\u00f5endite\u201c p\u00f5hjal: vastavad s\u00fc\u00fcdistused, \u00fchiselt veedetud j\u00f5ulud, teatud lembusnoot kirjavahetuses, maalil \u201eerilise soojusega\u201c (lk 88) kujutatud s\u00f5ber vms. Vahel tunnistavad autorid isegi, et midagi t\u00e4psemat isikute suhete kohta tegelikult teada ei ole. Aga ometi on nad n\u00fc\u00fcdsest pandud \u201elaulu sisse\u201c, postuumselt vastu v\u00f5etuna LGBT+ kogukonda. Sama anakronistlikult v\u00f5ib k\u00fcsida, kas n\u00e4iteks kohtus oma vabadust ja reputatsiooni kaitsma pidanud Kuressaare b\u00fcrgermeister ja aktsiisikontrol\u00f6r seda soovinuks?Kalevipojastki - \u00f5igemini kujutistest temast - on n\u00fc\u00fcdsest saanud kv\u00e4\u00e4r, ja lausa vaieldamatult, kui uskuda Aro Velmeti arvustust. Bart Pushaw' l\u00e4henemine Kalevipojale on paradoksaalsel kombel ausamgi ajalooliste isikute otsitud kv\u00e4\u00e4ritamisest, sest Pushaw' meetodiks ongi subjektiivsus: kv\u00e4\u00e4rist vaatleja n\u00e4eb Kalevipoega kv\u00e4\u00e4rina. Mittekv\u00e4\u00e4rile v\u00f5ib tekst tunduda provokatiivse kiimlemisena, aga vaielda ei ole siin tegelikult midagi: see on subjektiivse t\u00f5lgendamise k\u00fcsimus. On muidugi h\u00e4mmastav, kuidas mehepilk kipub ikka k\u00f5ike eenduvat v\u00f5i sirget - siin m\u00e4nnit\u00fcvesid ja m\u00f5\u00f5ku - kohe peenisega seostama, ehkki m\u00e4nnit\u00fcve asemel sobiks v\u00f5rdlusse paremini kuusek\u00e4bi ja m\u00f5\u00f5ga asemel taskunuga. Siit tuleb k\u00fcsida, kas kunstis leidub m\u00f5ni alasti mehekeha, mille kohta saab \u00f6elda, et see kohe \u00fcldse ei kutsu \u201ekv\u00e4\u00e4rist vaataja ihasid Kalevipojale suunama\u201c (lk 82)? V\u00f5i muutub iga paljas mees kunstis edaspidi vaieldamatult homoerootiliseks, kui nii on leidnud meeskv\u00e4\u00e4r?Kv\u00e4\u00e4rik\u00e4sitlus n\u00e4ib toimivat \u00fcllatuslikult ka pehmendajana. Eriti teravalt torkab see silma Martin R\u00fcngi artiklis antikangelasest Tartu kolhoosiesimehest, kes joonistub nahaalse, k\u00e4perdava ja r\u00e4uskava, seksi ostva vanamehena. Ometi leitakse kokkuv\u00f5ttes, et \u201eEsimees oli k\u00fcll antikangelane, kuid oma k\u00e4itumise ja olemusega j\u00e4ttis ta endast kustumatu mulje ning n\u00e4itas, et ka r\u00f5huvas keskkonnas on v\u00f5imalik enda kehtestatud reeglite j\u00e4rgi elada[sic!]\u201c (lk 120). Kas \u201ek\u00e4tt perse peale\u201c (lk 119) ajav kv\u00e4\u00e4r ei olegi siis ahistaja?Kui allikaid pole, tuleb nad v\u00e4lja m\u00f5elda?Pikalt marginaliseeritud \u00fchiskonnagruppide mineviku uurimine ongi v\u00e4ga keeruline ning allikaid napib. Kohtutoimikud pakuvad siin kahtlemata h\u00e4id v\u00f5imalusi, kuid t\u00f6\u00f6 on aegan\u00f5udev ja saadav pilt \u00fchek\u00fclgne. Kogumikus laialdaselt kasutatud eestikeelse ajakirjanduse k\u00f5rvale v\u00f5iks julgelt haarata omaaegse saksa- ja venekeelse meedia, kust v\u00e4lisuudiseid reeglina eesti keelde t\u00f5lgiti. L\u00e4ti rahvusraamatukogu perioodika andmebaas11 on selleks ideaalne keskkond. Sisestades n\u00e4iteks otsingusse \u201eEulenburg\u201c (millenimelisest skandaalist kirjutab kogumikus Kalkun), annab andmebaas aastate 1907-1909 l\u00f5ikes ainu\u00fcksi saksakeelse ajakirjanduse p\u00f5hjal kohe 500 vastet. Kindlasti tuleks kammida tihedalt l\u00e4bi m\u00e4lestused ja laiendada eelk\u00f5ige kv\u00e4\u00e4rik\u00e4sitlust.Kui allikaid napib, tekib oht \u00fcle v\u00f5imendada olemasolevaid. Ajaloos aitab selle vastu vana hea allikakriitika, mille kasutamine on kogumikus kahjuks \u00e4\u00e4rmiselt eba\u00fchtlane. N\u00e4iteks Kaarli puiestee saab kogumikus 1930. aastatel kv\u00e4\u00e4ri lantimispaiga t\u00e4henduse Uues Kosjalehes (mille ekvivalent oleks Nelli Teataja v\u00f5i kunagine Post) ilmunud \u00fcheainsa artikli p\u00f5hjal. Edasi n\u00e4eme metodoloogilist akrobaatikat: s\u00f5dadevahelises Tallinnas \u201ekirjeldatut\u201c seostatakse kunstilises filmis \u201eTom of Finland\u201c (2017) kujutatud p\u00e4rasts\u00f5jaaegse Helsingi lantimistavadega, j\u00f5udes j\u00e4reldusele, et Tallinnas toimus 1930. aastatel asi \u201eenam-v\u00e4hem sarnaselt\u201c (lk 98). Kes v\u00e4hegi ajalooteadust nuusutanud, m\u00f5istab j\u00e4relduse talumatut kunstlikkust. Samal ajal ei n\u00e4i loominguline l\u00e4henemine ajalooainesele h\u00e4irivat kogumiku toimetajaid ja koostajaid, pigem vastupidi. Tajudes allikalist ahtust, loodetakse edaspidi uut materjali siiski leida. Ja kui seda ei juhtu, polegi hullu: \u201eKas need lood on ikka veel peidus kuskil arhiivis v\u00f5i kellegi p\u00f6\u00f6ningul m\u00f5nes karbis v\u00f5i tuleks need hoopis v\u00e4lja m\u00f5elda?\u201c (lk 105).Kogumik \u201eKalevi alt v\u00e4lja\u201c on julge katse visandada seksuaalv\u00e4hemuste ajalugu Eestis. Ajaloolase vaates on tulemus paraku sisult v\u00e4ga eba\u00fchtlane - on v\u00e4ga tugevaid uurimusi ning tekste, mille osas ei oskagi seisukohta v\u00f5tta. Enim h\u00e4irib, et allikatega k\u00e4iakse meelevaldselt \u00fcmber, paigutades nad sageli juba varem loodud ettekujutuse illustratsiooniks. Kogumik k\u00f5neleb eelk\u00f5ige \u00fche kogukonna enesekuvandist ja maailmavaatest. Ei saa j\u00e4tta mainimata, et raamatu valmimist on toetanud Rosa Luxemburg Foundation - rahvusvaheline sotsialistliku alternatiivpoliitika lobir\u00fchm ja haridusasutus, mis on seotud Saksamaa vasakpopulistliku parteiga Die Linke. Laiale lugejaskonnale pakutavat populaarteaduslikku \u00fclevaadet tuleb j\u00e4\u00e4da siiski veel ootama.1 Vt Krister Kivi, LGBT-vanarahva lood: kire kriminaalkroonika ehk Siil kalevi all. - Postimees 3. XII 2022; Maia Tammj\u00e4rv, Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu autor: paljud lood on haruldaselt positiivsed. - ERR 7. XI 2022; Aro Velmet, Miks on vaja marginaliseeritud \u00fchiskonnaliikmete ajalugu? - Sirp 16. XII 2022.2 Rahva Oma Kaitse. Raadio2, ERR 8. XI 2022. 3 Aro Velmet. Miks on vaja marginaliseeritud \u00fchiskonnaliikmete ajalugu? - Sirp 16. XII 2022; Elo-Hanna Seljamaa, Kalevi alt v\u00e4lja: LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Ariadne L\u00f5ng 2022. 4 Kapiuksed valla. Arutlusi homo- bi- ja transseksuaalsusest. Toim. Brigitta Davidjants. Eesti Gei Noored, 2010.5 Andreas Kalkun, Naiselikkus, mehelikkus ja seksuaalsus talupojakultuuris. Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toim. Brigitta Davidjants. Eesti Gei Noored, 2010, lk 12-22. 6 Richard Roht, Tsaari ohvitser. Ilmamaa 2016, lk 76. 7 Karl August Hindrey, Minu elukroonika I-III. Loodus, Tartu 129, lk 59.8 Hindrey, Minu elukroonika, lk 59; 64. 9 Sven Kivisildnik, Indrek S\u00e4rg. Eesti gayluule j\u00e4rjekordne algus. H. Runnel. http:\/\/reinmets.pri.ee\/ index.php?sisu=homokultuur&homokultuur=runnel 20.01.2023 10 Maia Tammj\u00e4rv, Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu autor: paljud lood on haruldaselt positiivsed. - ERR 7. XI 2022.11 www.periodika.lvKalevi alt v\u00e4lja: LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist. Toimetajad Rebeka P\u00f5ldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun, koostajad Uku Lember, Rebeka P\u00f5ldsam. Inglise keelest t\u00f5lkinud Keiu Krikmann, soome keelest t\u00f5lkinud Erika-Evely Ee Eisen, illustreerinud Jaanus Samma. Eesti LGBT \u00dching, 2022. 176 lk.\"Kas kv\u00e4\u00e4rsus on iseloomulik vaid teatud kultuurikihistustele ja seega sotsiaalne konstruktsioon?\"N\u00e4eme metodoloogilist akrobaatikat: s\u00f5dadevahelises Tallinnas \u201ekirjeldatut\u201c seostatakse kunstilises filmis \u201eTom of Finland\u201c (2017) kujutatud p\u00e4rasts\u00f5jaaegse Helsingi lantimistavadega, j\u00f5udes j\u00e4reldusele, et Tallinnas toimus 1930. aastatel asi \u201eenam-v\u00e4hem sarnaselt\u201c. Kes v\u00e4hegi ajalooteadust nuusutanud, m\u00f5istab j\u00e4relduse talumatut kunstlikkust. Kaader filmistKAAREL VANAM\u00d6LDER, MADLI VANAM\u00d6LDER"}
{"text":"Aarne M\u00e4e: poliitikud nagu rokkstaarid, meedia ahmib \u00f5hku\u201cJ\u00e4i mulje, justkui polekski tegu poliitikute, vaid rokkstaaridega, kelle kontserdid on alati v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud,\u201d kirjutas Sakala reporter, kes j\u00e4i p\u00e4rimusmuusika aidas EKRE esimehe Martin Helme valimiseelsel tuuril inimesi t\u00e4istuubitud saali uksel suu ammuli vahtima.\n\u201eEKRE rokib,\u201c kingiti Eesti tulevase peaministrina v\u00e4lja h\u00fc\u00fctud Martin Helmele T-s\u00e4rk ja taustaks k\u00f5lasid legendaarse Tajo Kadajase aastak\u00fcmnete taguse b\u00e4ndi Metallist kitarririfid.\nKonservatiivsusele kalduv Postimehe vanemtoimetaja ja \u00f5ppej\u00f5ud Priit Pullerits andis edasi adekvaatse reportaa\u017ei P\u00f5ltsamaa kultuurikeskuses peetud ava\u00fcrituselt, kus ta j\u00e4nkif\u00e4nnina oli sisse v\u00f5etud ameerikalikust l\u00e4henemisstiilist, kus lavale imbunud suitsus v\u00e4lkus strobovalgus, lehvisid trikoloorid ja lava kohal h\u00f5ljusid \u00f5hupallid.\nV\u00f5rumaa Teataja nimetas \u201eP\u00e4\u00e4stame Eesti!\u201c egiidi all tuuritavat Martin Helmet tabavalt messiaks.\nAlles eelnevatel p\u00e4evadel olid samas \u201eKandle\u201c kultuurikeskuse saalis k\u00f5igest m\u00f5nek\u00fcmnele inimesele k\u00f5helenud peaminister Kaja Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur. K\u00f5nelesid k\u00fcll, aga ei k\u00f5netanud, sest riigivalitsejad olid juba palju varem alustanud valest otsast.\nN\u00fc\u00fcd laulsid sajad inimesed k\u00e4est kinni hoides \u00fcheskoos \u201eJ\u00e4\u00e4 vabaks Eesti meri\u2026\u201c. Nagu \u00e4rkamisajal.\n\u201eMa olen siin kultuurimajas k\u00e4inud \u00fcle 30 aasta ja mitte kunagi pole siin nii palju rahvast olnud,\u201c r\u00e4\u00e4kis \u00fcks proua pisarsilmil korraldajaid t\u00e4nades. T\u00f5epoolest, majas oli kaugelt \u00fcle neljasaja kagueestlase, andes tunnistust rahvuskonservatiivide populaarsusest sealkandis, \u00fcksiti pannes kahtlema avaldatud reitingutulemustes.\nKuid see k\u00f5ik on vaid v\u00e4line vorm. T\u00e4htsam on sisu, millega Riigikogu kandidaadid Eestimaa erinevates nurkades rahvamasside ette astuvad. Kui kirjanik Loone Ots t\u00f5stab Tartus pea kohale vaimum\u00f5\u00f5ga, millele on kirjutatud \u201eIgavesti truu\u201c, kui R\u00f5uge vallajuht Mati Kuklane r\u00e4\u00e4gib kohalikele Nursipalust, kui Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison toob Viljandisse Br\u00fcsselis s\u00fcndivad ajuvabadused ja kui rahvuslane Anti Poolamets p\u00f5rutab puldis nagu Cato Vanem kunagi, siis see kokku on j\u00f5ud, mis paneb inimesed m\u00f5tlema ning annab usku, et paljutki on selle j\u00f5uga v\u00f5imalik muuta. Ja j\u00f5u\u00f5laks ongi kogu see rahvas.\n\u201eInimestel on mure tuleviku ja toimetuleku p\u00e4rast. Selge on ka see, et nad on \u00e4rritatud, kuna valitsus valetab neile jultunult n\u00e4kku,\u201c k\u00f5neles Martin Helme. \u201eMinu s\u00f5num oli lihtne: kui sa ei taha, et sind edasi vaeseks tehakse, kui ei taha, et sulle edasi valetatakse, kui ei taha, et korruptsioon edasi lokkaks, siis tuleb valida Eesti poolt ehk EKRE-t,\u201d m\u00e4rkis ta \u201eMeie oskame, tahame, julgeme tuua muutust, sest meie oleme oma rahva poolt! Eesti poolt!\u201d\nRakverest p\u00e4rit Laseri urgitsev saatejuht Marii Karell imestas kunagises kodulinnas seda s\u00f5ud n\u00e4hes oma moodsate prillide taga suuri silmi tehes, et k\u00fcll EKRE-l peavad ikka k\u00f5vad sponsorid ja suur tiim olema, et sellist asja l\u00e4bi viia. Vaeseke ei tea, et tegelikult pole kumbagi. K\u00f5ik on meie enda \u2013 kohalike ringkondade ja abiliste korraldatud, kus p\u00f5hilise pintslit\u00f5mbe annavadki k\u00fclalised \u2013 meie inimesed. Nii, et esimesest jahmumisest \u00fcle saanuna, v\u00f5ttis Karell end kohe kokku ja \u00e4ssitas operaatoreid midagi \u201ev\u00e4rvikat\u201c leidma.\nKumu levib ning Haapsalusse tuleb asja kaema Aktuaalne Kaamera ise. On p\u00f5hjust, sest keegi ei m\u00e4leta viimastest aastatest selliseid poliitilisi k\u00f5nekoosolekuid, mida k\u00fclastavad j\u00e4rjest t\u00e4issaalid 300-500 inimesega. Sest sellist pole lihtsalt olnud. Ja see ei ole mingi p\u00fcstijalakom\u00f6\u00f6dia, vaid meie saatusi, meie tulevikku m\u00e4\u00e4rav elu ise.\nParaku ei olnud Postimees Gruppi kuuluv L\u00f5una-Eesti Postimees ega ka Virumaa Teataja leidnud v\u00f5imalust kohale tulla. Nii Virumaa Teataja kui ka Tartu Postimees keskendusid aga Tartu t\u00f5rvikurongk\u00e4igul kohatud vuntsile, kes koledasti Anton Hansen Tammsaaret meenutas. Lisaks oli Virumaa Teataja s\u00e4ttinud oma esinumbrite debati t\u00e4pselt samale ajale EKRE tuuriga Rakveres m\u00f5nisada meetrit eemal teatrikino eestoas, mist\u00f5ttu EKRE esinumber Anti Poolamets pidi debatiga liituma enam kui tunniajase hilinemisega. Polnud ka hullu, sest selle debati v\u00e4hesed k\u00fclalised olid enamasti kandidaadid ise\u2026\nEnt Martin Helme ja EKRE kandidaatide tuuril on veel pooled kohad ees, kuid vast k\u00f5ige emotsionaalsem v\u00f5imalus oma rahvuskaaslastega \u00f5lg-\u00f5la tunnet kogeda avaneb juba vabariigi s\u00fcnnip\u00e4eval Tallinna Vabaduse platsil toimuval romantilisel t\u00f5rvikurongk\u00e4igul.\nAarne M\u00e4e, tuuri \u00fcks korraldajaid ja kandidaat Riigikogu valimistel"}
{"text":"Andro Roos: Mis oleks, kui t\u00fchistaks k\u00f5ik maksud ja rakendaks vaid \u00fchte?Varem v\u00f5i hiljem vajavad meie maksu- ja rahas\u00fcsteem radikaalset muutust. P\u00f5hjus on lihtne: senised ei toimi ja on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud. \u00d5ige on minna \u00fcle \u00fchele ja ainsale maksule. Eeskujuks saab v\u00f5tta s\u00fcsteemi, mis Euroopas kord juba olnud. T\u00e4nap\u00e4eva elektrooniline raharingluse korraldus annab selleks ideaalse l\u00e4htealuse.\n\u00a0\nRakendada saab nn \u00fchemaksus\u00fcsteemi n\u00e4iteks samas korras, nagu pangad koguvad \u00fclekannete teenustasusid. Sellise maksus\u00fcsteemi esmane k\u00e4egakatsutav tulemus on see, et kogu maksuameti kuluka haldusaparaadi saab kaotada, samuti maksupettused.\nSelline maksus\u00fcsteem eeldab ka rahas\u00fcsteemi muutmist. Nimelt tuleb intressip\u00f5hiselt rahas\u00fcsteemilt \u00fcle minna negatiivse intressiga rahas\u00fcsteemile (nn kadurahale). Tegelikult on see kaduraha midagi sellist, nagu hiljuti tegi Euroopa Keskpank. Vahe seisneb ainult selles, et kui EKP negatiivse intressiga eurost said kasu suurpangad ja globaalsed korporatsioonid, siis kaduraha h\u00fcvedest saaksid osa k\u00f5ik \u00fchiskonnakihid, kuna see oleks \u00fcle\u00fcldine raharingluse p\u00f5him\u00f5te kogu \u00fchiskonnale.\nMida head annab selline maksu- ja rahas\u00fcsteem pikemas plaanis? Vaatame ajalukku. Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha nn \u00fcmberm\u00fcntimine iga kuue aasta tagant. See toimus j\u00e4rgmiselt: Inglise kuninglik riigikassa muutis iga kuue aasta j\u00e4rel olemasolevad raham\u00e4rgid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja andis v\u00e4lja uued raham\u00e4rgid. Seda aga nii, et iga nelja vana raham\u00e4rgi vastu andis v\u00e4lja ainult kolm uut raham\u00e4rki ehk 25 protsenti v\u00e4hem.\nIga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik riigikassa ringlusse lastavate raham\u00e4rkide koguarvu, l\u00e4htudes otsuse tegemisel j\u00e4rgmise kuusaastaku planeeritavast riigi \u00fcldisest rahavajadusest reaalmajanduse k\u00e4itamisel.\nSellise maksus\u00fcsteemi esmane k\u00e4egakatsutav tulemus on see, et kogu maksuameti kuluka haldusaparaadi saab kaotada, samuti maksupettused.\n\nSellel \u00fcmberm\u00fcntimisel oli kaks peamist m\u00f5tet. Esiteks toimis see riigi elanikele \u00fche ja ainsa maksuna. Maksum\u00e4\u00e4raks oli seega 25 protsenti kogurahamassist kuue aasta peale ehk 4,17 protsenti aastas ehk 0,35 protsenti kuus.\nTeine positiivne n\u00e4htus \u00fcmberm\u00fcntimises oli see, et kuni m\u00fcnte \u00fcmber vermiti, ei kaotanud raha ise v\u00e4\u00e4rtust, puudus inflatsioon ja see toetas majandusekasvu.\nSelline \u00fcmberm\u00fcntimisel p\u00f5hinev s\u00fcsteem kattis \u00f5ige pea lisaks Inglismaale terve L\u00e4\u00e4ne-Euroopa. Tollases Euroopas toimus suur majanduskasv ning demograafiline plahvatus. 1180.\u20131230. aastatel oli Euroopas esimene \u00fclikoolide asutamise laine. Uuendustest v\u00f5itsid suurel m\u00e4\u00e4ral mitte ainult \u00fclikud, vaid k\u00f5ik inimesed.\nAmetlikke p\u00fchi oli aastas v\u00e4hemalt 90 p\u00e4eva ja m\u00f5ned ajaloolased v\u00e4idavad, et isegi kuni 170 p\u00e4eva. Niisiis, k\u00e4sit\u00f6\u00f6line t\u00f6\u00f6tas keskmiselt mitte \u00fcle nelja p\u00e4eva n\u00e4dalas ja t\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli seejuures rangelt piiratud kuue tunniga. N\u00e4iteks kui Saksoonia hertsogid p\u00fc\u00fcdsid pikendada t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kuuelt kaheksale tunnile, t\u00f5stsid t\u00f6\u00f6tajad m\u00e4ssu.\n10.\u201313. sajandi majanduslikust heaolust k\u00f5neleb n\u00e4iteks fakt, et erakordselt palju ehitati kirikuid ja katedraale. Neid ehitasid kohalikud kogukonnad omale ise ja oma raha eest.\nOn m\u00f5tteainet.\n"}
{"text":"Amet sulges klientidega skeemitava e-poeJaanuari keskpaigas sulgesid tarbijakaitsjad veebipoe, mis oli selleks ajaks kahju tekitanud v\u00e4hemalt k\u00fcmnele kliendile, kes polnud saanud tellitud kaupa ning neile polnud tagastatud ka raha. Suletud e-poe v\u00e4limus, kaubavalik ja k\u00e4itumismuster on kahtlaselt sarnane \u00fche teise ettev\u00f5tte omaga, mis mullu tekitas kahju rohkem kui 180 kliendile.Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (TTJA) sulges jaanuaris ligip\u00e4\u00e4su Balt\u00adinvest & Partnerid O\u00dc e-poele www.baltagro.ee, mis m\u00fc\u00fcs aiakaupu, paviljone, autotelke jms. \u201eE-poe sulgemine on ette\u00adv\u00f5tlusvabaduse piirang, mis peab olema hoolikalt kaalutud ja p\u00f5hjendatud. Seega on e-poele ligip\u00e4\u00e4su sulgemise puhul tegemist pigem harvade juhtudega,\u201d selgitas ameti ettev\u00f5tluse osakonna jurist, kaubandusvaldkonna juht Hellika Teder. Tavap\u00e4raselt viivad kauplejad oma tegevuse j\u00e4relevalvemenetluse k\u00e4igus seadusega koosk\u00f5lla ja nii drastilisi meetodeid pole vaja kasutada. Aasta jooksul suletakse Eestis ligip\u00e4\u00e4s vaid paarile e-poele.\nMaa Eluga k\u00f5nelnud kahjukannatajad viitasid k\u00f5ik sellele, et pood meenutab kahtlaselt mullu tarbijatega skeemitanud Directexpo O\u00dc e-poe innovativetools.ee k\u00e4itumist. V\u00f5rreldes ettev\u00f5tete taustainfot ja veebipoodides avaldatud teavet, on ka Tederi s\u00f5nul t\u00f5en\u00e4oline, et tegemist v\u00f5ib olla Directexpo O\u00dc tegevuse j\u00e4tkamisega. Tarbijavaidluste komisjoni poole p\u00f6\u00f6rdus mullu selle ettev\u00f5ttega seoses 181 tarbijat, kokku oli p\u00f6\u00f6rdumisi selle ettev\u00f5ttega seoses koguni 231. Ka nende poele suleti ligip\u00e4\u00e4s.\n2021. aasta l\u00f5pus loodud Baltinvest & Partnerid O\u00dc juhatuse liige on Vladimir Mikhaylov. Directexpo juhatuse liige on Olga Mihhailova ning Maksu- ja Tolliametil on jaanuari seisuga ettev\u00f5tte suhtes \u00fcleval n\u00f5ue suuruses 3873 eurot. Krediidiinfo andmetel on n\u00f5udeid lisandumas.\n\nSarnane muster\n\nMaa Elu k\u00f5neles nelja kannatanuga, kes BaltAgro e-poest autotelgi tellisid. Lisaks jagas oma kogemust mees, kellel mullu Directexpo O\u00dcga kaup pooleli j\u00e4i, sest ta soovis raha maksta alles siis, kui kaup k\u00e4es. Kui tema sotsiaalmeedia voogu ilmusid BaltAgro.ee reklaamid, tundus talle pood kahtlaselt tuttav. \u201eKodulehe \u00fclesehitus oli peaaegu sama, sama kaubavalik ja hinnad, mis on tuntavalt soodsamad kui sama kaup teiste m\u00fc\u00fcjate juures,\u201d kirjeldas ta.\nHuvi p\u00e4rast saatis ta detsembris e-kirja ka uude ettev\u00f5ttesse ja uuris, kas autotelki tellides oleks v\u00f5imalik maksta ka sularahas. Seekordki toimus meilivahetus sujuvalt hetkeni, kui ta sai ettev\u00f5ttelt infot, et kaup tuleb Valgast laost, ja ta otsustas katseks vastata, et tal on auto just seal ja ta v\u00f5taks ise kauba. \u201eSinna meie suhtlus ka l\u00f5ppes.\u201d\nMees teavitas oma kahtlusest tarbijakaitsjaid. \u201e\u00dcsna p\u00e4rast minu teatamist hakkasin siin ja seal n\u00e4gema inimesi, kes sotsiaalmeedias hoiatasid poe eest,\u201d s\u00f5nas ta.\n\nKui otsida sotsiaameediast BaltAgro e-poe kohta, leiab selliseid hoiatusi mitmeid. Just t\u00e4nu n\u00f6rdinud klientidele, kes teavitust\u00f6\u00f6d tegid, j\u00e4i ehk nii m\u00f5nelgi inimesel raha alles.\nKuvat\u00f5mmis\n\nMaa Eluga k\u00f5nelnud petta saanud klientide jutu p\u00f5hjal on muster \u00fcks: kuni tellimuse eest tasumiseni toimub suhtlus \u00f5litatult, kui kliendid hakkavad uurima, kus kaup on, tuuakse p\u00f5hjuseks transpordiga seotud p\u00f5hjuseid, kulleri eksimusi. P\u00e4rast seda, kui klient soovib raha tagasi saada, tuleb ehk tagasimakset lubav teadegi, kuid p\u00e4rast seda ei saa ette\u00adv\u00f5ttega \u00fchendust enam ei telefonitsi ega meilitsi.\nKesk-Eestist p\u00e4rit mees ostis mullu novembrikuus Balt\u00adAgro e-poest autotelgi, maksis p\u00e4rast arve saamist ca 380 eurot ja j\u00e4i ootama. J\u00e4rgnes suhtlus, milles toodi vabanduseks nii halba ilma kui teisi p\u00f5hjuseid. \u00dchel hetkel talle aitas. \u201eSaatsin neile s\u00f5numi, et ilmselgelt ma seda telki ei saa, t\u00fchistan oma tellimuse ja tahan raha tagasi.\u201d Sellele s\u00f5numile veel vastati ja lubati raha tagastada 1\u20132 p\u00e4eva jooksul. See oli ka viimane kord, kui klient e-poega \u00fchendust sai. Mees tegi avalduse tarbijavaidluste komisjoni.\nSamuti poest petta saanud Vahur Ramjalg tellis BaltAgro poest oktoobri alguses autotelgi. Plaadim\u00fc\u00fcgiga tegeleva mehe jaoks ei ole e-kanalites toimetamine sugugi v\u00f5\u00f5ras ja nii v\u00f5ttis ta veel enne makse tegemist \u00fchendust ja uuris, miks kodulehel PayPali ja Wise\u2019i lingid ei t\u00f6\u00f6ta. Selle peale anti talle Coop Pangas asuva konto rekvisiidid. Mees maksiski telgi ja transpordi eest 422,9 eurot. \u201eJa siis l\u00e4ks lahti. K\u00fcll v\u00e4ideti, et kuller on viinud kauba valesse kohta. Siis, et kuller ei saanud mind k\u00e4tte, kuigi olin tegelikult haigus\u00adlehel ja kodus.\u201d\n\n\nGraafika\n\nKuna vahepeal olid kodulehel hinnad veelgi langenud, aga autotelk polnud temani j\u00f5udnud, v\u00f5ttis mees ettev\u00f5ttega \u00fchendust ja saigi tagasi 39 eurot, mis oli hinnavaheks. 15. detsembril otsustas ta kogu raha tagasi k\u00fcsida ja seda m\u00fc\u00fcgikonsultant Age Pajusalu, kes figureerib ka teistel Maa Eluga jagatud meilivahetustel ja keda petta saanud klientide hinnangul ilmselt tegelikult olemas ei ole, talle ka lubas. Raha aga ei tulnudki.\nLisaks tarbijakaitsesse p\u00f6\u00f6rdumisele l\u00e4ks mees ka politseisse. Selle info peale kanti mehele ettev\u00f5ttest tagasi veel 200 eurot, tagasi j\u00e4i saamata veidi alla 200 euro. \u201ePolitseist \u00f6eldi, et kuna ettev\u00f5te kannab vaikselt raha tagasi, siis nad l\u00f5petavad menetluse. Nad (petturid \u2013 toim) teavad t\u00e4pselt, mis nad teevad,\u201d vahendas ta.\nPolitseisse tegi avalduse ka teine klient, kes tellis novembris poest kaks autotelki ja maksis koos transpordiga umbes 500 eurot. Pika asjaajamise peale j\u00f5udis l\u00f5puks kohale pakk, kus sees ainult \u00fcks autotelk. Ka selles osas tuli ettev\u00f5ttega maid jagada, kuid \u00adettev\u00f5te lubas teise telgi kohe teele panna, aga \u201ekohe\u201d-st sai vaikus. Mees tegi samal p\u00e4eval tarbijakaitsega ka politseisse avalduse, aga seda ei v\u00f5etud menetlusse, sest pool kaubast on tegelikult ju saadud.\n\nPetta saanud kliendid pidasid firmaga pikalt meilivahetust ja tarneprobleemidele otsiti igasuguseid p\u00f5hjuseid. L\u00f5puks nende kirjadele lihtsalt enam ei vastatud.\nKuvat\u00f5mmis\n\nPolitsei poole on p\u00f6\u00f6rdunud kaheksa inimest, kuus inimest 2022. aastal ja kaks k\u00e4esoleval aastal, k\u00f5igi kahjud on olnud \u00fcle 200 euro. PPA pressi\u00adesindaja Barbara Lichtfeldt selgitas, et osapoolte vahel on s\u00f5lmitud v\u00f5la\u00f5iguslik leping, mist\u00f5ttu politsei menetlust ei saa alustada. \u201eV\u00f5la\u00f5igussuhetest tulenevate vaidluste lahendamine toimub tsiviilkohtus, kuid saab ka p\u00f6\u00f6rduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti poole,\u201d s\u00f5nas ta.\n\nMinna kohtusse v\u00f5i mitte?\n\nK\u00f5ik TTJA poole p\u00f6\u00f6rdunud saidki soovituse p\u00f6\u00f6rduda kohtusse, sest tarbijavaidluste komisjoni otsused on kauplejale soovituslikud. Hellika Teder s\u00f5nas, et k\u00f5ige kiirem viis tarbijatel kohtusse p\u00f6\u00f6rdumiseks on vormistada maksek\u00e4su kiirmenetlus.\nSeda ongi paljud teinud. P\u00e4rnu maakohtu pressiesindaja Hedy Tammeleht vahendas, et Directexpo O\u00dc suhtes on tehtud 49 ning Baltinvest & Partnerid O\u00dc suhtes 7 maksek\u00e4su kiirmenetluse avaldust.\nKuna Baltinvest & Partnerid O\u00dc suhtes on avaldused esitatud alles jaanuarikuus, siis menetlused veel kestavad. Direct\u00adexpo O\u00dc vastu esitatud menetlused on k\u00f5ik l\u00f5petatud ja enamiku puhul on tehtud ka maksek\u00e4sk, mis koostatakse, kui v\u00f5lgnik oma v\u00f5lgnevust ei tasu ega vastuv\u00e4idet ei esita. \u201eMaksek\u00e4sk on t\u00e4itedokument, millega avaldaja ehk siis isik, kes kohtusse avalduse esitas, saab p\u00f6\u00f6rduda kohtut\u00e4ituri poole, kui v\u00f5lgnik v\u00f5lgnevust vabatahtlikult ei tasu,\u201d t\u00e4psustas Tammeleht.\nK\u00f5ik kohtusse p\u00f6\u00f6rduda siiski ei soovi. N\u00e4iteks \u00fcks pensionieas klient, kes maksis ettev\u00f5ttele kokku pea 430 eurot, on veendunud, et v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd suu rahast puhtaks p\u00fchkida. Nii tema kui ka teised kliendid \u00fctlevad kui \u00fchest suust, et tunnevad end praegu oma murega \u00fcksi j\u00e4etuna, sest TTJA tarbijavaidluste komisjoni otsus on kauplejale soovituslik ja sealtkaudu oma raha tagasi ei saa, ning ainuke variant on p\u00f6\u00f6rduda kohtusse. \u201eAga kui ma hakkan veel avaldust tegema kohtusse, lisandub p\u00e4ris arvestatav riigil\u00f5iv ja koos kahjusummaga ongi kogu pension l\u00e4inud, tagasi pole sealt midagi lootust saada,\u201d p\u00f5hjendas ta.\nK\u00f5ik k\u00f5nelnud \u00fctlevad, et kindlasti oleksid nad v\u00f5inud m\u00e4rgata ohum\u00e4rke, kuid veebileht tundus usaldusv\u00e4\u00e4rne, suhtlus sujus ja internetiotsing tellimise hetkel poe kohta midagi kahtlast ei n\u00e4idanud. Kahel juhul mainiti, et ehk uinutas neid firma nimi, mis oli v\u00e4ga sarnane hea mainega ettev\u00f5tte nimega Baltic Agro. Baltic Agro turundusjuht Janelle Joakit s\u00f5nas, et ka nendeni j\u00f5udsid pettunud kliendid. \u201eMeie poole on p\u00f6\u00f6rdunud \u00fcks isik, kes meid teavitas oma eba\u00f5nnestunud tehingust, ja \u00fcks isik, kes avaldas pahameelt Facebooki s\u00f5numiga. On kahju, et nad on saanud pettuse osaliseks,\u201d s\u00f5nas ta. \u201ePetturite kohta, kes kasutavad sarnaseid nimesid, veebilehtede aadresse ja kaubam\u00e4rke, on tarbijakaitsel koostatud head soovitused ja juhised, mis aitavad nii m\u00fc\u00fcgikohtades kui e-kaubanduses turvalisemalt ostelda. Neid on k\u00fcll tutvustatud, kuid ilmselt liiga v\u00e4he,\u201d nentis ta.\n\nKoost\u00f6\u00f6partner ei teadnud\n\nSarnaselt teiste pettunud klientidega hakkas Vahur Ramjalg omal k\u00e4el detektiivit\u00f6\u00f6d tegema ja sai teada, et kaup saadetakse v\u00e4lja L\u00e4tist ettev\u00f5ttest SIA Averto. Kuna Vahuril on vene keel suus, v\u00f5ttis ta ettev\u00f5ttega \u00fchendust, esialgu mainimata, et tal on kaebusi, ja sealt kinnitati, et tegu on nende koost\u00f6\u00f6partneriga.\nSIA Averto m\u00fc\u00fcgidirektor Visvaldis Bik\u0161e s\u00f5nas Maa Elule, et neil on Eestis olnud mitmeid koost\u00f6\u00f6partnereid, Baltinvest & Partnerid O\u00dc oli \u00fcks neist. \u201eMe ei olnud probleemidest teadlikud, sest meie t\u00f6\u00f6 algab ja l\u00f5peb hetkel, mil klient k\u00fcsib ettev\u00f5ttele arvet, mille v\u00e4ljastame, saame makse ja toimetame kauba kohale kliendi aadressile,\u201d s\u00f5nas ta. Ta s\u00f5nas, et ka nemad on viimasel ajal saanud k\u00f5nesid ja negatiivseid kommentaare seoses Eesti ettev\u00f5tte tegevusega ja nad ei tee nendega enam koost\u00f6\u00f6d. \u201eSee on viimane asi, mida me vajame,\u201d s\u00f5nas Bik\u0161e, kelle \u00ads\u00f5nul on Averto Baltimaades k\u00fcmme aastat tegutsenud ja ettev\u00f5tte tooted on k\u00e4ttesaadavad rahvusvaheliselt kodulehelt, mis on t\u00f5lgitud ka eesti keelde. Nii ei pea nende soetamiseks Bik\u0161e s\u00f5nul tegelikult \u00fcldse kasutama vahendajaid.\nKa Maa Elu \u00fcritas Baltinvest & Partnerid O\u00dcga \u00fchendust saada. Firma meiliaadressile ja ettev\u00f5tte infomeilile saadetud kirjadele ei vastatud pea kahe n\u00e4dala jooksul, kusjuures viimaselt tuli automaatvastus, et e-kiri on k\u00e4tte saadud. Samuti ei vastanud kordagi juhatuse liikme mobiilinumber, firma infotelefoni number andis juba valides kinnist tooni.\n\nE-poodide turvalisusega on hea seis\n\n\nT\u00f5nu V\u00e4\u00e4t.\nErakogu\n\nEesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht T\u00f5nu V\u00e4\u00e4t s\u00f5nas, et sellist juhtumit, nagu artiklis kirjeldatud, pole olnud juba aastaid. V\u00e4\u00e4t kinnitas, et tegelikult on Eesti oma \u00ade-poodide turvalisus v\u00e4ga hea. Kui enne pandeemiaaega oli meil umbes 4500 \u00ade-poodi, siis p\u00e4rast seda on neid umbes 7000. \u201eSamal ajal on kaebuste arvu kasv olnud marginaalne ja enamasti on need seotud pigem ettev\u00f5tetega, kes pankroti t\u00f5ttu raskustesse sattunud ja viimaste tellimustega h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud.\u201d\nK\u00fcll arvas V\u00e4\u00e4t, et riigi j\u00e4relevalve v\u00f5iks olla t\u00f5husam. \u201eOlen seda meelt, et Eesti tarbijakaitsjatel peaks olema rohkem \u00f5igusi ja nad v\u00f5iksid kiiremini reageerida, panna kahtluste korral domeen varem kinni,\u201d t\u00f5i ta n\u00e4iteks. Samas on tema s\u00f5nul k\u00f5ikides riikides tarbijakaitseametnikel \u00fcsna sarnased \u00f5igused. \u201e\u00dcheski riigis pole ametnikku, kes sinu eest probleemi lahendab. Kahjuks nii on.\u201d\n\n\nArvamus\n\n\nKohtut\u00e4iturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Helen Rives.\nErakogu\n\nHelen Rives\nKohtut\u00e4iturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler\nAntud loos ja paljude sarnaste juhtumite korral on t\u00f5esti nii, et kui on olemas t\u00e4itedokument ja v\u00f5lgnik seda otsust ei t\u00e4ida, on lahenduseks p\u00f6\u00f6rduda kohtut\u00e4ituri poole t\u00e4itemenetluse algatamiseks.\nParaku kui juhtub, et v\u00f5lgnik on varatu, ei saa ka kohtut\u00e4itur midagi teha ning v\u00f5lgu oldavat ja olematut raha v\u00e4lja v\u00f5luda. Siin ei ole abi ka pankrotimenetluse algatamisest, sest vara puudumisel pankrot raugeb ja l\u00f5pptulemus ei muutu \u2013 kui vara ei ole, j\u00e4\u00e4vad n\u00f5uded rahuldamata.\nKohtut\u00e4itur tegutseb alati sissen\u00f5udja huvides ja teeb k\u00f5ik v\u00f5imaliku tema n\u00f5ude rahuldamiseks. See algab t\u00e4itemenetluses tavaliselt v\u00f5lgniku kontode arestimisest, et sinna laekuv raha t\u00e4itemenetluse n\u00f5uete katteks kinni pidada.\n\u00c4\u00e4rmuslikum variant on vara (sh v\u00f5lgnikule kuuluva kinnisvara) arest ja m\u00fc\u00fck avalikul oksjonil. Keeruliseks teeb olukorra see, kus v\u00f5lgniku suhtes on alustatud mitu t\u00e4itemenetlust, siis rahuldatakse n\u00f5uded \u00fcldjuhul nende esitamise j\u00e4rjekorras.\n\n\nMIDA T\u00c4HELE PANNA\n\n\n\tInternetiostude eest on m\u00f5istlik tasuda krediitkaardiga, sest ebaausa kaupleja otsa sattudes on suurem v\u00f5imalus ette makstud summa panga abiga tagasi saada.\n\tEelista kauplejaid, kes kasutavad lunaraha teenust, mille puhul tuleb sul kauba eest maksta kullerile v\u00f5i postkontoris, kui kaup juba kohal.\n\tKontrolli, ega ettev\u00f5te pole mustas nimekirjas.\n\tE-poe veebilehel peab kindlasti olema j\u00e4rgmine teave: ettev\u00f5tte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul p\u00f6\u00f6rduda, kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ja garantii tingimused; kui kaua v\u00f5tab aega kauba kohalej\u00f5udmine ja mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup; kes kannab tagastamiskulud.\n\tKui kauba hind, mida soovitakse osta, on tunduvalt odavam turuhinnast, oleks v\u00e4hemagi kahtluse korral m\u00f5istlik ostust loobuda.\u00a0\n"}
{"text":"Mis oleks, kui t\u00fchistaks k\u00f5ik maksud ja rakendaks vaid \u00fchte?Varem v\u00f5i hiljem vajavad meie maksu- ja rahas\u00fcsteem radikaalset muutust. P\u00f5hjus on lihtne: senised ei toimi ja on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud. \u00d5ige on minna \u00fcle \u00fchele ja ainsale maksule. Eeskujuks saab v\u00f5tta s\u00fcsteemi, mis Euroopas kord juba olnud. T\u00e4nap\u00e4eva elektrooniline raharingluse korraldus annab selleks ideaalse l\u00e4htealuse.Rakendada saab nn \u00fchemaksus\u00fcsteemi n\u00e4iteks samas korras, nagu pangad koguvad \u00fclekannete teenustasusid. Sellise maksus\u00fcsteemi esmane k\u00e4egakatsutav tulemus on see, et kogu maksuameti kuluka haldusaparaadi saab kaotada, samuti maksupettused.Selline maksus\u00fcsteem eeldab ka rahas\u00fcsteemi muutmist. Nimelt tuleb intressip\u00f5hiselt rahas\u00fcsteemilt \u00fcle minna negatiivse intressiga rahas\u00fcsteemile (nn kadurahale). Tegelikult on see kaduraha midagi sellist, nagu hiljuti tegi Euroopa Keskpank. Vahe seisneb ainult selles, et kui EKP negatiivse intressiga eurost said kasu suurpangad ja globaalsed korporatsioonid, siis kaduraha h\u00fcvedest saaksid osa k\u00f5ik \u00fchiskonnakihid, kuna see oleks \u00fcle\u00fcldine raharingluse p\u00f5him\u00f5te kogu \u00fchiskonnale.Mida head annab selline maksu- ja rahas\u00fcsteem pikemas plaanis? Vaatame ajalukku. Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha nn \u00fcmberm\u00fcntimine iga kuue aasta tagant. See toimus j\u00e4rgmiselt: Inglise kuninglik riigikassa muutis iga kuue aasta j\u00e4rel olemasolevad raham\u00e4rgid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja andis v\u00e4lja uued raham\u00e4rgid. Seda aga nii, et iga nelja vana raham\u00e4rgi vastu andis v\u00e4lja ainult kolm uut raham\u00e4rki ehk 25 protsenti v\u00e4hem.Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik riigikassa ringlusse lastavate raham\u00e4rkide koguarvu, l\u00e4htudes otsuse tegemisel j\u00e4rgmise kuusaastaku planeeritavast riigi \u00fcldisest rahavajadusest reaalmajanduse k\u00e4itamisel.Sellel \u00fcmberm\u00fcntimisel oli kaks peamist m\u00f5tet. Esiteks toimis see riigi elanikele \u00fche ja ainsa maksuna. Maksum\u00e4\u00e4raks oli seega 25 protsenti kogurahamassist kuue aasta peale ehk 4,17 protsenti aastas ehk 0,35 protsenti kuus.Teine positiivne n\u00e4htus \u00fcmberm\u00fcntimises oli see, et kuni m\u00fcnte \u00fcmber vermiti, ei kaotanud raha ise v\u00e4\u00e4rtust, puudus inflatsioon ja see toetas majandusekasvu.Selline \u00fcmberm\u00fcntimisel p\u00f5hinev s\u00fcsteem kattis \u00f5ige pea lisaks Inglismaale terve L\u00e4\u00e4ne-Euroopa. Tollases Euroopas toimus suur majanduskasv ning demograafiline plahvatus. 1180.-1230. aastatel oli Euroopas esimene \u00fclikoolide asutamise laine. Uuendustest v\u00f5itsid suurel m\u00e4\u00e4ral mitte ainult \u00fclikud, vaid k\u00f5ik inimesed.Ametlikke p\u00fchi oli aastas v\u00e4hemalt 90 p\u00e4eva ja m\u00f5ned ajaloolased v\u00e4idavad, et isegi kuni 170 p\u00e4eva. Niisiis, k\u00e4sit\u00f6\u00f6line t\u00f6\u00f6tas keskmiselt mitte \u00fcle nelja p\u00e4eva n\u00e4dalas ja t\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli seejuures rangelt piiratud kuue tunniga. N\u00e4iteks kui Saksoonia hertsogid p\u00fc\u00fcdsid pikendada t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kuuelt kaheksale tunnile, t\u00f5stsid t\u00f6\u00f6tajad m\u00e4ssu.10.-13. sajandi majanduslikust heaolust k\u00f5neleb n\u00e4iteks fakt, et erakordselt palju ehitati kirikuid ja katedraale. Neid ehitasid kohalikud kogukonnad omale ise ja oma raha eest.On m\u00f5tteainet.\"Sellise maksus\u00fcsteemi esmane k\u00e4egakatsutav tulemus on see, et kogu maksuameti kuluka haldusaparaadi saab kaotada, samuti maksupettused.\"ANDRO ROOS, Tartu hoiu-laenu\u00fchistu juhatuse esimees, Keskerakond"}
{"text":"Steven-Hristo Evestus: erakondade rahastamine annab umbusalduse v\u00f5nkeidPoliitikud pole kasutanud v\u00f5imalusi muuta erakondade rahastamine l\u00e4bipaistvamaks, kirjutab valimiste valvur ning vaba\u00fchenduse Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.\nValimisi ja raha ei saa lahus vaadelda. Personali- ja kampaaniakulud on vajalikud poliitiliseks konkurentsiks, millest omakorda s\u00f5ltub demokraatia. Ometi tekitab erakondade rahastamine umbusalduse v\u00f5nkeid \u2013 sageli m\u00f5juval p\u00f5hjusel \u2013 nii annetajate kui vastuv\u00f5tjate motiivides kui valimiskampaaniate rahastamise vaates. Riigikogu valimiste k\u00fcnnisel h\u00e4irib see, et s\u00fcsteemi l\u00e4bipaistvamaks muutmiseks on poliitikutel olnud v\u00f5imalusi, kuid neid pigem pole kasutatud."}
{"text":"Kr\u00fcptorahasse investeerinud naine kaotas kelmidele ligi 30 000 eurotTALLINN, 9. veebruar, BNS \u2013 Politsei uurib juhtumit, kus P\u00e4rnumaal kaotas kr\u00fcptorahast huvitunud naine kelmidele ligi 30 000 eurot.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta novembrikuus liitus P\u00e4rnumaal elav naine platvormiga, mis pakkus v\u00f5imalust teenida tulu kr\u00fcptorahas.\nNaine tegi mitme kuu jooksul makseid ja kui soovis raha platvormilt v\u00e4lja v\u00f5tta, seda talle ei v\u00f5imaldatud.\nKelmusega tekitati naisele varalist kahju ligi 27 000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Haapsalu s\u00f6\u00f6gikohas l\u00f5i mees oma elukaaslastEile \u00f5htul teatati politseile, et Haapsalus Posti t\u00e4naval toidukohas l\u00f5i tekkinud konflikti k\u00e4igus 38-aastane mees oma 40-aastast elukaaslast. Politsei pidas 38-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\nP\u00e4rnumaa\n8. veebruaril alusats politsei kriminaalmenetlust selles, et m\u00f6\u00f6dunud aasta novembrikuus liitus P\u00e4rnumaal elav naine platvormiga, mis pakkus v\u00f5imalust teenida tulu kr\u00fcptorahas. Naine tegi mitme kuu jooksul makseid ja kui soovis raha platvormilt v\u00e4lja v\u00f5tta, seda talle ei v\u00f5imaldatud. Kelmusega tekitati naisele varalist kahju ligi 27\u00a0000 eurot.\nLOE KA:\nHaapsalu kahes korteris kakeldi\nPPA teenindustes alustavad t\u00f6\u00f6d uued digikioskid"}
{"text":"Investeerimishuviline sai tuhandetega vastu p\u00fcksePolitsei hakkas uurima juhtumit, kus investeerimishuviliselt peteti v\u00e4lja ligemale 27 000 eurot.\nEsmastel andmetel liitus P\u00e4rnumaa naine m\u00f6\u00f6dunud aasta novembris platvormiga, mis pakkus v\u00f5imalust teenida tulu kr\u00fcptorahas. Naine tegi mitme kuu jooksul makseid ja kui soovis raha platvormilt v\u00e4lja v\u00f5tta, siis seda talle ei v\u00f5imaldatud.\nJuhtunu asjus alustas L\u00e4\u00e4ne ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust seadusep\u00fcgala alusel, mis k\u00e4sitleb kelmust. Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse loomise teel m\u00e4\u00e4ratakse rahaline karistus v\u00f5i kuni kolmeaastane vangistus.\n"}
{"text":"Urmas Reitelmann: kahe eeln\u00f5u sidumine usaldusk\u00fcsimusega n\u00e4itab, et Reformierakond on parlamentarismi farsiks muutnudEKRE Riigikogu saadik Urmas Reitelmann kommenteerib uudist selle kohta, et valitsus seob Riigikogus usaldusk\u00fcsimusega kahe seaduseeln\u00f5u vastuv\u00f5tmise.\n\u201cTaolise t\u00fclgastava k\u00e4itumise taga ei ole mitte midagi muud, kui totaalne arrogants ja \u00fclbus a la me teeme, mida tahame. \u00d5iguskantsler kehutab parlamenti taastama oma rolli seadusandjana, samas s\u00f5idab kremliitide vasakvalitsus \u00fcle parlamentaarsetest kultuurist, v\u00e4listab eos igasuguse v\u00e4itluse ja arutlusk\u00e4igu ja \u00f5iguskantsler on nagu kult rukkis, ei kuule ega n\u00e4e. Pedofiilide ja korruptantide orkestreeritud parlamentaarne farss meenutab \u00fcha enam natsire\u017eiimi III Reichis. Meenutuseks, pidime ammu kuuluma 5 Euroopa rikkama riigi hulka. Oleme k\u00f5ige vaesemate seas, aga 30% rahvast usub endiselt muinasjutte. \u00c4kki magaks end \u00fckskord v\u00e4lja?\u201d kirjutab Urmas Reitelmann talle omasel karmil moel.\nUued Uudised"}
{"text":"Andro Roos: Mis oleks, kui t\u00fchistaks k\u00f5ik maksud ja rakendaks vaid \u00fchte?Andro Roos, Tartu hoiu-laenu\u00fchistu juhatuse esimees\u00a0ja\u00a0Keskerakonna kandidaat Riigikogu valimisel Tartu linnas\u00a0\nVarem v\u00f5i hiljem vajavad meie maksu- ja rahas\u00fcsteem radikaalset muutust. P\u00f5hjus on lihtne: senised ei toimi ja on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud. \u00d5ige on minna \u00fcle \u00fchele ja ainsale maksule. Eeskujuks saab v\u00f5tta s\u00fcsteemi, mis Euroopas kord juba olnud. T\u00e4nap\u00e4eva elektrooniline raharingluse korraldus annab selleks ideaalse l\u00e4htealuse.\nRakendada saab nn \u00fchemaksus\u00fcsteemi n\u00e4iteks samas korras, nagu pangad koguvad \u00fclekannete teenustasusid. Sellise maksus\u00fcsteemi esmane k\u00e4egakatsutav tulemus on see, et kogu maksuameti kuluka haldusaparaadi saab kaotada, samuti maksupettused.\nSelline maksus\u00fcsteem eeldab ka rahas\u00fcsteemi muutmist. Nimelt tuleb intressip\u00f5hiselt rahas\u00fcsteemilt \u00fcle minna negatiivse intressiga rahas\u00fcsteemile (nn kadurahale). Tegelikult on see kaduraha midagi sellist, nagu hiljuti tegi Euroopa Keskpank. Vahe seisneb ainult selles, et kui EKP negatiivse intressiga eurost said kasu suurpangad ja globaalsed korporatsioonid, siis kaduraha h\u00fcvedest saaksid osa k\u00f5ik \u00fchiskonnakihid, kuna see oleks \u00fcle\u00fcldine raharingluse p\u00f5him\u00f5te kogu \u00fchiskonnale.\nMida head annab selline maksu- ja rahas\u00fcsteem pikemas plaanis? Vaatame ajalukku. Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha nn \u00fcmberm\u00fcntimine iga kuue aasta tagant. See toimus j\u00e4rgmiselt: Inglise kuninglik riigikassa muutis iga kuue aasta j\u00e4rel olemasolevad raham\u00e4rgid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja andis v\u00e4lja uued raham\u00e4rgid. Seda aga nii, et iga nelja vana raham\u00e4rgi vastu andis v\u00e4lja ainult kolm uut raham\u00e4rki ehk 25 protsenti v\u00e4hem.\nIga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik riigikassa ringlusse lastavate raham\u00e4rkide koguarvu, l\u00e4htudes otsuse tegemisel j\u00e4rgmise kuusaastaku planeeritavast riigi \u00fcldisest rahavajadusest reaalmajanduse k\u00e4itamisel.\nSellel \u00fcmberm\u00fcntimisel oli kaks peamist m\u00f5tet. Esiteks toimis see riigi elanikele \u00fche ja ainsa maksuna. Maksum\u00e4\u00e4raks oli seega 25 protsenti kogurahamassist kuue aasta peale ehk 4,17 protsenti aastas ehk 0,35 protsenti kuus.\nTeine positiivne n\u00e4htus \u00fcmberm\u00fcntimises oli see, et kuni m\u00fcnte \u00fcmber vermiti, ei kaotanud raha ise v\u00e4\u00e4rtust, puudus inflatsioon ja see toetas majandusekasvu.\nSelline \u00fcmberm\u00fcntimisel p\u00f5hinev s\u00fcsteem kattis \u00f5ige pea lisaks Inglismaale terve L\u00e4\u00e4ne-Euroopa. Tollases Euroopas toimus suur majanduskasv ning demograafiline plahvatus. 1180.\u20131230. aastatel oli Euroopas esimene \u00fclikoolide asutamise laine. Uuendustest v\u00f5itsid suurel m\u00e4\u00e4ral mitte ainult \u00fclikud, vaid k\u00f5ik inimesed.\nAmetlikke p\u00fchi oli aastas v\u00e4hemalt 90 p\u00e4eva ja m\u00f5ned ajaloolased v\u00e4idavad, et isegi kuni 170 p\u00e4eva. Niisiis, k\u00e4sit\u00f6\u00f6line t\u00f6\u00f6tas keskmiselt mitte \u00fcle nelja p\u00e4eva n\u00e4dalas ja t\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli seejuures rangelt piiratud kuue tunniga. N\u00e4iteks kui Saksoonia hertsogid p\u00fc\u00fcdsid pikendada t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kuuelt kaheksale tunnile, t\u00f5stsid t\u00f6\u00f6tajad m\u00e4ssu.\n10.\u201313. sajandi majanduslikust heaolust k\u00f5neleb n\u00e4iteks fakt, et erakordselt palju ehitati kirikuid ja katedraale. Neid ehitasid kohalikud kogukonnad omale ise ja oma raha eest.\nOn m\u00f5tteainet."}
{"text":"P\u00e4rnumaa naine liitus kr\u00fcptoraha platvormiga, kahju 27 000 eurotKolmap\u00e4eval, 8. veebruaril alusats politsei kriminaalmenetlust selles, et m\u00f6\u00f6dunud aasta novembrikuus liitus P\u00e4rnumaal elav naine platvormiga, mis pakkus v\u00f5imalust teenida tulu kr\u00fcptorahas.\nNaine tegi mitme kuu jooksul makseid ja kui soovis raha platvormilt v\u00e4lja v\u00f5tta, seda talle ei v\u00f5imaldatud. Kelmusega tekitati naisele varalist kahju ligi 27\u00a0000 eurot."}
{"text":"Saar: Isamaa takistab erakondade rahastamise j\u00e4relevalve tugevdamistTALLINN, 9. veebruar, BNS \u2013 Riigikogu liikme Indrek Saare s\u00f5nul takistab erakond Isamaa j\u00e4tkuvalt erakondade rahastamise j\u00e4relevalve tugevdamist \u2013 selle asemel, et olemasoleva eeln\u00f5uga edasi minna on Isamaa asunud avalikkusele puru silma ajama.\n\u201dIsamaa k\u00e4is viimasel hetkel v\u00e4lja \u00fcheksa uut ettepanekut, mis ei viita just \u00fclem\u00e4\u00e4rasele konstruktiivsusele,\" \u00fctles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar. \"Sotsiaaldemokraadid on valmis nendega edasi minema, kui tegu oleks p\u00f5hiseadusp\u00e4raste ettepanekutega. Paraku on t\u00f5sine kahtlus, et kriminaalkorras karistatud erakonna sundlikvideerimine seda ei ole, mist\u00f5ttu pakkusime kompromissina arutada antud ideed edaspidi.\"\nSaare s\u00f5nul tegeleb Isamaa eesotsas Urmas Reinsalu h\u00e4mamisega, sest kardetakse erakondade rahaasjade suuremat l\u00e4bipaistvust.\nSotsiaaldemokraadid on j\u00e4rjepidevalt seisnud erakondade rahastamise j\u00e4relevalve s\u00fcsteemi t\u00f5hustamise eest ning otsinud siin \u00fchisosa. \u201cEeln\u00f5u ootas pikki kuid Isamaa ministri [justiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg] sahtlis, seda aega tulnuks kasutada aruteludeks, milleks praegu pole enam mahti, sest j\u00e4\u00e4nud on vaid kaks riigikogu istungin\u00e4dalat,\u201c m\u00e4rkis Saar.\nOtsustava t\u00e4htsusega on Saare s\u00f5nul see, et Erakondade Rahastamise J\u00e4relevalve Komisjon saaks \u00f5iguse kontrollida k\u00f5iki dokumente ja koguda vajalikku teavet ka kolmandatelt osapooltelt, mis maandab korruptsiooniriske. Poliitiline tegevus peab olema aus ja l\u00e4bipaistev. Eriti oluline on erakondade rahastamise l\u00e4bipaistvus enne valimisi \u2013 valimiskampaaniale kuluvate summade p\u00e4ritolu ja kasutus peab olema selge ja t\u00f5endatud, t\u00f5des Saar.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Uuring: Eesti noored kardavad internetis k\u00f5ige rohkem oma privaatsuse p\u00e4rastFoto: Shutterstock\nPooled Eesti lapsed kardavad internetis k\u00f5ige enam paroolide varastamist ning ilma nende n\u00f5usolekuta piltide ja videote jagamist, selgub Telia tellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringust.\nTelia juristi ja privaatsuse eksperdi Laura Laidi s\u00f5nul selgus uuringust, et t\u00fcdrukud kardavad ebasobivat l\u00e4henemist t\u00e4iskasvanute ja meeste poolt ning ebasobiva sisuga pilte. Poisid pelgavad aga rohkem pettuseid ehk seda, et keegi varastab nende konto v\u00f5i pettuse ohvriks langemist.\u00a0\n\u201eHalb on see, et 40 protsenti lastest on millegi sellisega juba kokku puutunud. Positiivse poole pealt selgus aga, et lapsed oskavad kasutada meetmeid enda kaitseks ning teadsid ka seda, kust abi saab. Paljud uuringus osalenud lapsed \u00fctlesid, et r\u00e4\u00e4givad nendest asjadest oma vanematega. Samas n\u00e4itavad uuringud, et noored on teatud asjades targemad kui vanemad. N\u00e4iteks kipuvad vanemad inimesed kergek\u00e4elisemalt oma andmeid internetis jagama,\u201d \u00fctles Laid.\u00a0\nNegatiivse poole pealt saab kahjuks k\u00f5nealusest uuringust j\u00e4reldada, et paljud lapsed on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud. Neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik.\n\u201cSaime kinnitust, et lapsed on j\u00e4tkuvalt \u00fcks ohustatumaid gruppe online-maailmas. Peame oluliseks uuringutega k\u00e4tt pulsil hoida, kuidas noored ennast internetis tunnevad, milliste ohtudega kokku puutuvad ja mida nad kardavad. Nii teame ka paremini kaasa aidata turvalise keskkonna hoidmisele,\u201d avas Laid uuringu leide.\nUuringust tulid v\u00e4lja ka teatavad erinevused eesti ja vene keelt k\u00f5nelevate laste vahel. Nii oli vene keelt k\u00f5nelevate laste seas rohkem neid vastajaid, kes olid internetis jaganud enda kohta isiklikku infot ja pilte. Vene lapsed tundsid ka v\u00e4hem hirmu ohtude ees. \u201cSee on n\u00fc\u00fcd hea k\u00fcsimus, miks see nii on: kas nad on julgemad v\u00f5i nad ei teadvusta ohte ja oska neid \u00e4ra tunda,\u201d m\u00e4rkis Laid.\nPeamised erinevused poiste ja t\u00fcdrukute vastustest tulevad paraku v\u00e4lja v\u00e4ga karmidel teemadel: ahistamine ja j\u00e4litamine ning seksuaalse sisuga piltide ja s\u00f5numite saatmine, mida t\u00fcdrukud kogevad poistega v\u00f5rreldes rohkem. Poiste seas on v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud m\u00e4ngude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.\u00a0\nPositiivsena tuli uuringust siiski v\u00e4lja, et kui midagi halba on juhtunud, siis n\u00f5u ja abi minnakse k\u00fcsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse v\u00f5tta ka asjaolu, et k\u00fcsimustik j\u00f5udis lapseni l\u00e4bi lapsevanema, mis v\u00f5ib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega interneti teemadel juba hea suhe loodud. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja anon\u00fc\u00fcmne.\nIga neljas laps on internetis kokku puutunud m\u00f5ne privaatsust riivava olukorraga. 17 protsenti k\u00f5igist vastanutest puutus kokku inetute, solvavate v\u00f5i \u00f5elate \u00a0s\u00f5numite saamisega. Iga k\u00fcmnes on langenud sotsiaalmeedia konto v\u00f5i m\u00e4ngu konto varguse ohvriks, samuti iga k\u00fcmnes \u00fctleb, et nendega on soovimatult \u00fchendust v\u00f5tnud m\u00f5ni v\u00f5\u00f5ras t\u00e4iskasvanu. T\u00fcdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid viis protsenti enam kui poiste seas. Iga k\u00fcmnes vastanud laps on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videod v\u00f5i s\u00f5numeid.\nVaid 14 protsenti vastanutest \u00fctleb, et neil puudub hirm interneti ohtude ees. 43 protsenti kardab paroolide varastamist ja ilma lapse n\u00f5usolekuta temast piltide ja videote jagamist kradab 37 protsenti. 30 protsenti vastanud t\u00fcdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad j\u00e4litamist, j\u00e4lgimist, ilma n\u00f5usolekuta piltide\/ videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist. Poiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas v\u00f5rreldes t\u00fcdrukutega oluliselt v\u00e4hem.\nIga neljas laps k\u00fcmnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni. Peamiselt jagatakse oma vanust, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka huvisid hobisid, kodulinna, ees- ja perenime. Vanem vanuser\u00fchm ehk 12-16-aastased ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.\u00a0\nValdav enamus lapsi ja noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates v\u00e4hemalt \u00fcht meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- v\u00f5i muude isiklike andmete jagamisest. Veidi alla poole ehk 46 protsenti kinnitab, et ei jaga ning postita ilma luba k\u00fcsimata teiste inimeste andmeid;. Vanem vanuser\u00fchm ning eestikeelsed lapsed on oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid kasutanud.\nPea k\u00f5ik uuringus osalenud lapsed\/noored on k\u00fcsinud abi interneti ohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud- Peamiselt k\u00fcsitakse abi vanemate aga ka teiste pereliikmete k\u00e4est, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt v\u00e4hem. Internetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud v\u00f5i m\u00e4ngu\/platvormi kaudu raporteerinud laste ja noorte osakaal on madal.\nTelia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu l\u00e4bi mullu oktoobris ja novembris. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7-16, kellest 73 protsenti olid Eesti ja 28 protsenti Vene keelt k\u00f5nelevad."}
{"text":"Kelmid on loonud peaaegu identse Swedbanki koduleheKelmid on loonud veebilehe, mis esmapilgul \u00e4ravahetamiseni sarnane Swedbanki lehega.\nAutor: Rakvere politseijaoskond\nRakvere politseijaoskond hoiatab j\u00e4rjekordse veebipettuse eest - nimelt on kelmid loonud Swedbanki kodulehe, mis esmapilgul tundub t\u00e4iesti ehtsana.\nLibalehek\u00fclge eristab ehtsast vaid \u00fclaribal olev veebiaadress.\nPolitsei teatel on kelmid ka varem pankade kodulehti j\u00e4ljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMS-i kui e-maili teel.\nTegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema.\n\u00dcldiselt nendel j\u00e4ljendatud veebilehtedel \u00fchtki teist toimingut teha ei saa.\nKindlasti tasub meeles pidada, et panka sisenedes ei k\u00fcsita mitte kunagi PIN-2-te. M\u00f5lema koodi sisestamise korral v\u00e4idetavale pangakontole sisse ei p\u00e4\u00e4se ja kurjategijad saavad k\u00e4tte andmed, millega teevad tegeliku pangakonto t\u00fchjaks.\nPangatoiminguid tehes on oluline kontrollida veebilehe aadressi ning arvestada, et esimene otsingutulemus ei pruugi olla \u00f5ige veebileht.\nKui panga veebileht k\u00fcsib sisenemisel PIN 2 koodi, v\u00f5ib olla kindel, et tegemist on libalehega.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Martin Helme: rohep\u00f6\u00f6re on \u00fcleminek olemasolevalt tehnoloogialt olematule, autodega \u00fchiskonnast autodeta \u00fchiskondaNeljap\u00e4eval toimus Riigikogus EKRE algatatud olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse \u201cRohep\u00f6\u00f6re v\u00f5i rohep\u00f6\u00f6rasus?\u201d arutelu, millel esines ettekandega ka EKRE esimees Martin Helme.\n\u201cEi tee \u00fcldse saladust, et minu ettekanne on p\u00f5him\u00f5tteliselt poliitiline. Ma selles m\u00f5ttes olen v\u00e4ga t\u00e4nulik, et Alar Konist \u00fctles, et tegelikult need ongi poliitilised valikud, mida me peame tegema ja \u00e4ra otsustama, ja k\u00fcll siis teadlased \u00fctlevad meile neid detaile. Ma \u00fctleksin niimoodi, et kui me r\u00e4\u00e4gime rohep\u00f6\u00f6rdest ja kliimapoliitikast, kliimapaanikast, siis on minu meelest t\u00e4iesti ilmne, et meil k\u00f6etakse h\u00fcsteeriat ja seda h\u00fcsteeriat k\u00f6etakse v\u00e4ga selge eesm\u00e4rgiga. See eesm\u00e4rk on panna inimesed vaatama kuhugile mujale, sel ajal kui neid paljaks riisutakse.\nSest vaadake, see kliimapoliitika v\u00f5i see rohep\u00f6\u00f6re, mida meile pakutakse, on suurim rikkuse \u00fcmberjagamine, mis on toimunud alates 1917. v\u00f5i 1918. aastal toimunud punasest riigip\u00f6\u00f6rdest Venemaal, v\u00f5i kui l\u00e4heme veel ajas tagasi, siis 1789. aastal toimunud suurest Prantsuse revolutsioonist. See on suurim rikkuse \u00fcmberjagamine v\u00e4ljaspool suuri s\u00f5dasid. Kui bol\u0161evike revolutsioon v\u00f5i Prantsuse revolutsioon p\u00f5him\u00f5tteliselt, oma olemuselt oli selline, kus keskklass ja vaesed inimesed t\u00f5usid \u00fcles ja hakkasid m\u00e4ssama korrumpeerunud, dekadentliku ja rikka eliidi vastu, siis n\u00fc\u00fcd me n\u00e4eme t\u00e4pselt vastupidist protsessi: korrumpeerunud, dekadentlik ja rikas eliit on asunud m\u00e4ssama keskklassi ja vaesema elanikkonna vastu, kusjuures selge eesm\u00e4rgiga v\u00f5tta neilt \u00e4ra nende raha ja v\u00f5tta neilt \u00e4ra nende vabadused.\nKui me aru saame, mis on rohep\u00f6\u00f6rde, kogu selle mehhanismi eesm\u00e4rk, siis muutub k\u00f5ik loogiliseks. Siis muutub loogiliseks see, et kedagi ei huvita, et keskkonnale tehakse kahju. Siis muutub loogiliseks see, et inimesed peavad hakkama ritsikaid s\u00f6\u00f6ma. K\u00f5ik muutub loogiliseks.\nMeie planeedi kliima on olnud d\u00fcnaamiline kogu aeg. Me k\u00f5ik teame seda. Seda r\u00e4\u00e4givad meile teadlased, et planeedil\u00a0on olnud perioode, kus tegelikult on maakera olnud p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcks suur j\u00e4\u00e4pall. K\u00f5ik on olnud lume ja j\u00e4\u00e4 all. Ja on olnud perioode, kus nii p\u00f5hja\u2011\u00a0kui l\u00f5unapoolus on olnud rohelised. T\u00e4hendab, p\u00f5hjapoolusel\u00a0oli sel ajal vesi ja kuskil 70\u201390 miljonit aastat tagasi ujusid p\u00f5hjapoolusel kahepaiksed, suured hiidkrokodillid. \u00dcldiselt, keskmiselt viimase nelja miljardi aasta jooksul on planeedi Maa temperatuur olnud k\u00f5rgem, kui ta on praegu.\nViimased sajandid me oleme olnud ebatavaliselt jahedas perioodis. Soojenemine ja\u00a0jahenemine on k\u00e4inud erineva intensiivsusega. Oli j\u00e4\u00e4aeg, oli keskaegne soojaperiood, oli uusaegne v\u00e4ike j\u00e4\u00e4aeg. K\u00f5ik see oli enne, kui toimus t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon, kui pahad inimesed hakkasid s\u00f5itma sisep\u00f5lemismootoriga. K\u00f5ik see\u00a0oli enne, kui planeedil toimus inimeste arvu j\u00e4rsk kasv. Kogu aeg on kliima muutnud. Ja need teadlased, kes ei ole veel \u00e4ra korrumpeeritud v\u00f5i korrumpeerunud, on meile ka\u00a0p\u00f5hjenduse \u00e4ra toonud. P\u00f5him\u00f5tteliselt maakera ilm suures osas s\u00f5ltub ikkagi sellest, kui kaugel on maakera parasjagu p\u00e4ikesest, kui suur on maakera p\u00f6\u00f6rlemise nurk, ja nendest planetaarsetest seisudest, mis \u00fcle\u00fcldse on, ja need on v\u00e4ga pika ajaviitega.\nKui me r\u00e4\u00e4gime \u00fcle\u00fcldisest soojenemisest, millele me t\u00f5en\u00e4oliselt oleme tunnistajaks, et on praegu mingisugune soojenemise periood, siis tuleb kohe \u00f6elda, et see ei ole halb. Vastupidi, planeedi soojenemine on hea asi. Toome niisuguseid lihtsaid n\u00e4iteid, mida on propagandas h\u00e4sti palju, aga viimasel ajal v\u00f5ib-olla ei m\u00e4rka neid enam propagandas, et pandakaru ja j\u00e4\u00e4karu on kuidagi pildilt v\u00e4lja kukkunud. P\u00f5hjus on v\u00e4ga lihtne: j\u00e4\u00e4karude populatsioon pole kunagi olnud nii suur, kui ta on t\u00e4nasel p\u00e4eval, j\u00e4\u00e4karusid on rohkem kui kunagi varem. Ja kui te n\u00e4ete neid n\u00e4lginud j\u00e4\u00e4karude pilte, k\u00f5hnad j\u00e4\u00e4karud seisavad kusagil, siis p\u00f5hjus on selles, et neid on nii palju, et nad on oma loomulikus elukeskkonnas toidu \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud. Neid on lihtsalt liiga palju ja sellep\u00e4rast neil ei j\u00e4tku s\u00fc\u00fca.\nV\u00f5i teine n\u00e4ide. Me k\u00f5ik m\u00e4letame, kes on elanud kaasa planeedi tervisele, kuidas Suur Austraalia Vallrahu pleegitakse \u00e4ra, kohe-kohe sureb \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd hiljuti tuli v\u00e4lja uurimus, mis \u00fctleb, et nii liigirikas ja nii eluj\u00f5uline, nagu praegu on vallrahu, pole ta selle aja jooksul, kui teda on tuntud ja j\u00e4lgitud, mitte kunagi olnud. V\u00f5i v\u00f5tame k\u00f5rbed: jah, m\u00f5ned k\u00f5rbed m\u00f5nedes maakera piirkondades on kasvanud. Peamiselt on see seotud sellega, et seal on inimtegevuse tagaj\u00e4rjel toimunud metsade mahav\u00f5tmine v\u00f5i siis ka \u00fclekarjatamine. Aga globaalselt kokku on k\u00f5rbed v\u00e4henenud.\nGlobaalselt kokku on k\u00f5rbed v\u00e4henenud! N\u00e4iteks Sahara k\u00f5rb on v\u00e4henenud 300 000 ruutkilomeetrit \u2013 see on p\u00e4ris suur t\u00fckk, see on peaaegu k\u00fcmme korda suurem territoorium, kui on Eesti \u2013 ja muutunud \u00e4\u00e4realadelt rohelisemaks. On tehtud uuringuid, et viimase 50 aasta jooksul on p\u00f5uad v\u00e4henenud.\nMis ma tahan selle jutuga \u00f6elda? Kliimakatastroofist, millest meile kogu aeg r\u00e4\u00e4gitakse, ei saa juttugi olla. Mingit kliimakatastroofi ei eksisteeri. Ja j\u00e4lle, kuigi on teatud piirkondi maailmas, kus toimub metsade \u00fcleraiumine, siis \u00fcle\u00fcldiselt on viimase 50 aasta jooksul floora ehk taimestik maailmas kasvanud s\u00f5ltuvalt piirkonnast 15\u201330%. Ja mis selle p\u00f5hjus on? P\u00f5hjus on v\u00e4ga lihtne. CO2 ei ole m\u00fcrk, CO2 ei ole mingi kuri asi, millest tuleb lahti saada, vaid CO2 on eluks vajalik, elu toimimise nurgakivi maailmas.\nSisuliselt on CO2 planeetide, t\u00e4hendab, taimestiku toit. CO2 on see, millest taimed toituvad. Muidugi nad toituvad ka veel muudest asjadest, mis on pinnases, aga ilma CO2 taimesid ei oleks. Ja kui CO2 on atmosf\u00e4\u00e4ris rohkem, siis taimed on lopsakamad. Seda kinnitavad meile muide ka \u00dcRO raportid, mis \u00fctlevad, et viimase saja aasta jooksul on toiduainete tootmine maailmas kasvanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ehk saagikus maailmas on kasvanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Nii et kui meile maalitakse siin pilti sellest, kuidas me k\u00f5ik peame kohe minema \u00fcle ritsikate s\u00f6\u00f6misele v\u00f5i mingite muude putukate s\u00f6\u00f6misele, sest inimkond on nii metsikult kasvanud, et me ei suuda kedagi \u00e4ra toita, siis see on t\u00e4ielik vale.\nSeoses taimede aretusega, seoses v\u00e4etistega, aga ka seoses CO2 hulga suurenemisega on saagikus viimastel aastak\u00fcmnetel oluliselt paranenud. Ja j\u00e4lle, see on tingitud sellest, et maakera on natuke soojem, CO2 on natuke rohkem. See ei ole midagi ebatavalist maailma kliima pikas ajaloos ja tegelikult on see positiivne asi.\nSiit tekib k\u00fcsimus, miks me \u00fcldse v\u00f5itleme selle k\u00f5igega. Miks me siis v\u00f5itleme CO2-ga, miks me v\u00f5itleme kliima soojenemisega? See on jabur!\u00a0V\u00f5idelda asjadega, mis on kasulikud ja meeldivad. N\u00fc\u00fcd j\u00f5uame selle vastuseni, andsin selle kohe alguses \u00e4ra. Sellep\u00e4rast, et sellel v\u00f5itlusel on v\u00e4ga k\u00fc\u00fcniline eesm\u00e4rk: v\u00f5tta meilt k\u00f5igilt raha \u00e4ra, koonda see\u00a0v\u00e4ikese rikka dekadentliku\u00a0eliidi k\u00e4tte, korrumpeerunud eliidi k\u00e4tte ja \u00f6elda\u00a0\u2013\u00a0paanikat on vaja selle jaoks, et \u00f6elda \u2013, et teistmoodi ei saa, alternatiivid puuduvad. Kui me kohe-kohe-kohe seda ei tee, siis me k\u00f5ik k\u00f5rbeme ja sureme n\u00e4lga.\nAga oletame korra, et me usume seda juttu. Mina ei usu, ei ole n\u00f5us, aga oletame korra, et usume. Siin saalis on terve hulk inimesi, kes usuvad seda juttu, r\u00e4\u00e4givad entusiastlikult. Kas nendest meetmetest, mis Euroopa Liit v\u00f5i laiemalt \u00f6eldes n\u00e4iteks ka \u00dcRO rahvusvaheline \u00fcldsus on v\u00e4lja valinud, kas nendest on kasu? No ei ole. Seesama CO2\u2011kaubanduse s\u00fcsteem on meil olemas juba 20 aastat ja tulemuseks on see, et CO2\u00a0kogused ei ole v\u00e4henenud, vaid on suurenenud.\nN\u00fc\u00fcd, veelgi parem on, kui me saame aru, mis kogu selle CO2\u2011kaubanduse s\u00fcsteemi globaalne m\u00f5ju on. T\u00e4nasel p\u00e4eval me teeme kahte suurt lepingut, Pariisi kliimaleping ja Kyoto leping, millega osad riigid ei ole \u00fcldse liitunud ja osadele liitunud riikidele on antud arenguriigi staatus, mis lubab neil tegelikult j\u00e4\u00e4da k\u00f5rvale kohustusest v\u00e4hendada oma CO2\u2011heidet. Ma veel kord r\u00f5hutan \u00fcle, et tegelikult CO2\u2011heidet ei ole vaja v\u00e4hendada, see on v\u00e4ljam\u00f5eldud probleem. Aga see on eesm\u00e4rgiks seatud ja k\u00f5ik me v\u00f5itleme sellega ja oleme otsustanud, et selle nimel elame k\u00fclmemates tubades, s\u00f5idame v\u00e4hem autoga, lennukiga \u00fcldse enam ei s\u00f5ida ja hakkame ritsikaid s\u00f6\u00f6ma.\nAga n\u00e4e, hiinlased on otsustanud, et nemad seda ei tee. Hiinlased moodustavad t\u00e4nasel p\u00e4eval umbes 35%\u00a0kogu maailma CO2\u2011heitmest ja l\u00e4hik\u00fcmnenditel t\u00f5useb nende osakaal \u00fcle 40%. India protsent on 15, \u00fclej\u00e4\u00e4nud Aasial 10,\u00a0Venemaa protsent, kes ka ei ole nende kliimaeesm\u00e4rkide\u00a0v\u00f5i CO2\u2011eesm\u00e4rkidega seotud, on seitse. Kokku on neid riike, kes ei kavatse v\u00f5i\u00a0kes ei ole v\u00f5tnud endale kohustust v\u00e4hendada CO2\u00a0\u2013 nende CO2\u2011heide moodustab 70% inimtekkelisest CO2\u2011heitmetest, kusjuures siin tuleb eraldi r\u00f5hutada, et inimtekkeline CO2\u2011heide omakorda moodustab v\u00e4hem kui 10% kogu maailmas tekkivast CO2-st. P\u00f5hiliselt tekitab CO2\u00a0ikka loodus ise.\nAga sellest umbes 8%\u2011st, mida inimesed tekitavad, 70% on sellistest\u00a0riikidest, kes ei kavatsegi sellega midagi ette v\u00f5tta ja kes\u00a0on, ma \u00fctleksin, selles m\u00f5ttes v\u00e4ga m\u00f5istlikud. Meie siin, Euroopa moodustab 5% sellest 8%\u2011st, mida inimkond tekitab, ja Eesti omakorda moodustab umbes 1% Euroopa heitmest. Me v\u00f5ime k\u00f5ik oma p\u00f5levkivi kinni panna, me v\u00f5ime siin k\u00f5ik ainult pastelde\u2011viiskudega elada ja loobuda antibiootikumidest ning saame v\u00e4ga kiiresti hakkama Maailma Majandusfoorumi eesm\u00e4rgiga v\u00e4hendada elanikkonda drastiliselt. Ja sellest on 0,0 v\u00f5i midagi protsenti maailmal kasu. Juba ainu\u00fcksi kogu see mehhanism iseenesest ei anna mingit tulemust.\nMa vaatan, et mul hakkab jube kiire, ma ei j\u00f5ua k\u00f5ike seda teile \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida. Ma\u00a0tahan p\u00f5hiasjadeni j\u00f5uda.\nN\u00fc\u00fcd hinnast. Inimesed on v\u00e4lja arvutanud. Tehti eraldi uurimus \u2013 ma j\u00e4lle k\u00fcsimuste-vastuste ajal, kui te tahate, vastan teile, mis uurimus see oli\u00a0\u2013,\u00a0kus on arvutatud, et kui me tahame aastaks 2050 j\u00f5uda kliimaneutraalsuseni, siis l\u00e4heb see maksma 825 triljonit dollarit. See on umbes 30% maailma SKP\u2011st.\nTulen tagasi selle juurde, et kogu kliimapoliitika on hiiglaslik rikkuse \u00fcmberjagamise mehhanism. See 825 triljonit v\u00f5etakse \u00e4ra meilt\u00a0elektriarvetega, bensiiniarvetega, k\u00fcttearvetega, k\u00f5ikide muude asjadega, CO2\u00a0maksudega ja antakse p\u00f5him\u00f5tteliselt Al Gore\u2019i ja Klaus Schwabi k\u00e4tte.\u00a0Kui me n\u00fc\u00fcd need numbrid paneme kokku \u00dcRO v\u00e4ljakuulutatud eesm\u00e4rgiga ja selle raha sinna k\u00f5rvale paneme, siis 1\u00a0miljard kulu,\u00a01\u00a0miljard kulutatud raha annab 0,000009% Celsiuse kraadi v\u00e4hendamist. 1\u00a0miljard! \u00dcheksa, mille ees on kuus nulli! Ei\u00a0tundu m\u00f5istlik tegevus.\nAga tuleme\u00a0Eestisse.\u00a0Mis me siin globaalsetest asjadest r\u00e4\u00e4gime, kui meie \u00fclesanne siin k\u00f5igil, kes me oleme saanud valijatelt mandaadi, on tegeleda Eesti inimeste heaoluga. Siinsamas Riigikogu saalis v\u00f5eti vastu eesm\u00e4rk k\u00fcmnendi l\u00f5puks saavutada olukord, kus kogu meie energiatootmine tuleb tuulest ja p\u00e4ikesest. No see on t\u00e4iesti absurdne eesm\u00e4rk, see ei ole teostatav mitte \u00fchegi trikiga. Aga kui sinna panna hinnasilt juurde, siis k\u00f5ige-k\u00f5ige odavamad hinnangud, mida ma olen n\u00e4inud, ja me k\u00f5ik saame aru, et need on tegelikult ju blufitud v\u00e4iksemaks, et natukenegi j\u00e4tta muljet, et see on teostatav, j\u00e4rgmise seitsme aasta jooksul tuleks kulutada 15 miljardit eurot Eestis.\n15 miljardit!\u00a0See t\u00e4hendab 2,1 miljardit aastas. N\u00e4iteks 2022. aastal maksid Eesti ettev\u00f5tted ja majapidamised elektri ja gaasi ja k\u00fctuse hinna t\u00f5usu t\u00f5ttu ekstra v\u00f5i tavap\u00e4rasest rohkem 1,5 miljardit eurot. Aga kui me tahame tuule ja p\u00e4ikese peale \u00fcle minna, siis me peaksime maksma j\u00e4rgmisel aastal 2,1 miljardit, no v\u00f5ib-olla m\u00f5nel aastal rohkem, m\u00f5ne\u00a0aastal v\u00e4hem, ehk veelgi\u2011veelgi enam. Kui teist kellelegi tundus, et 2022.\u00a0aastal ikka veel liiga v\u00e4he maksite elektri, bensiini, diisli ja gaasi eest, siis \u00e4rge muretsege, rohep\u00f6\u00f6rajad suurendavad seda kulu veel kolmandiku v\u00f5rra, et saada see 0,000009 kraadi kliimamuutust k\u00e4tte.\nLoomulikult me k\u00f5ik teame, et p\u00e4ike paistab tasuta, tuul puhub tasuta. Muide, p\u00f5levkivi on maapinna sees ka t\u00e4iesti tasuta, aga\u00a0selle sealt v\u00e4lja saamine, selle elektriks tegemine maksab. T\u00e4pselt samamoodi maksab p\u00e4ikesepaiste muutmine elektriks, veelgi enam, selle p\u00e4ikesepaiste k\u00e4est saadud elektri toomine sinu koju maksab eriti palju. Mis siis maksab? K\u00f5igepealt\u00a0loomulikult maksavad need tuulikud ja p\u00e4ikesepargid ise. Kui me arvutaksime sinna juurde veel nende keskkonnajalaj\u00e4lje, nii sellesama CO2\u2011heitme, millest r\u00e4\u00e4kis siin eelmine k\u00f5neleja, ja\u00a0kui me arvutame sinna juurde ka k\u00f5ikv\u00f5imalikud kaevandamise ja\u00a0veekulud ja k\u00f5ik selle muu kulu, mis sinna juurde tuleb seoses nende tohutute ehitiste loomisega, siis keskkonnam\u00f5ju on h\u00e4vitav. H\u00e4vitav! Aga\u00a0me ei arvuta seda, sellep\u00e4rast\u00a0et me valetame endale, et me teeme maailma rohelisemaks. See on ainult asja \u00fcks osa, asja\u00a0\u00fcks kulu. Suurem kulu on salvestustehnoloogia ja salvestustehnoloogiat t\u00e4nap\u00e4eval tegelikult olemas ei ole. Aga see salvestustehnoloogia on hiigelkallis.\nToon lihtsalt \u00fche n\u00e4ite teile veel. Kui ma r\u00e4\u00e4kisin enne 825 triljoni suurusest kulust, siis ainu\u00fcksi selleks, et neid muldmetalle k\u00e4tte saada, mida on meil vaja auto akudeks ja k\u00f5ikideks nendeks suurteks salvestustehnoloogiateks, muldmetallide 2019.\u00a0aasta hindades 160\u00a0triljonit dollarit.\u00a0160 triljonit dollarit!\u00a0Ainult et tegelikult need hinnad ei ole lineaarsed, sest kui n\u00f5udlus kasvab, siis kindlasti kasvab ka kulu, kusjuures k\u00e4ttesaadavad maardlad l\u00e4hevad haruldasemaks.\nN\u00fc\u00fcd, kui me tahaksime minna \u00fcle elektriautodele niimoodi, et iga t\u00e4nasel p\u00e4eval ringis\u00f5itev auto on asendatud, sisep\u00f5lemismootoriga\u00a0auto on asendatud elektriautoga, siis oleks meil vaja kaevandada v\u00e4ga haruldasi metalle, liitiumit, koobaltit, vanaadiumit, grafiiti, germaaniumit. Ja selle jaoks, et teha \u00fcleminek ainult autovaldkonnas\u00a0\u2013\u00a0pange t\u00e4hele, me ei tegele veel p\u00e4ikesepatareide ja k\u00f5ige muuga \u2013, selle jaoks oleks vaja k\u00f5igepealt, et liitiumikogust saada, oleks vaja 9452 aastat j\u00e4rjest kaevandada liitiumit\u00a02019.\u00a0aasta mahtudes, et teha \u00fcleminek elektriautodele. 9500\u00a0aastat k\u00f5igpealt kaevandame liitumit, et aastaks 2030 minna \u00fcle elektriautodele. Geniaalne!\nVeel m\u00f5ned toredad n\u00e4ited. Vanaadiumit tuleks kaevandada 67\u00a0481 aastat 2019.\u00a0aasta mahtude juures, et elektriautodele \u00fcle minna\u00a02030.\u00a0aastaks. K\u00f5igepealt 67\u00a0000 aastat kaevandame ja siis l\u00e4heme seitsme aastaga \u00fcle elektriautodele. Geniaalne!\u00a0Ma ei hakka siia juurde lisama. Need numbrid on lihtsalt nii p\u00f6\u00f6rased, millest me r\u00e4\u00e4gime, ja need numbrid, ma veel kord kordan \u00fcle, ei ole tegelikult v\u00f5rreldavad. 2019.\u00a0aasta hinnad ei j\u00e4\u00e4 ju p\u00fcsima, kui n\u00f5udlus kasvab 67\u00a0000 korda. See ei ole loogiline. Mida see teeb meie keskkonnaga, mismoodi me kaevame terved\u00a0maailmaosad \u00fcles, sellest ei ole ka m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida.\nSee toob meid tegelikult v\u00e4ga lihtsa j\u00e4relduse juurde. Rohep\u00f6\u00f6re ei ole mitte \u00fcleminek fossiilk\u00fctustelt mingisugusele taastuvenergiale, rohep\u00f6\u00f6re ei ole \u00fcleminek sisep\u00f5lemismootoriga autodelt elektriautodele, see on \u00fcleminek olemasolevalt tehnoloogialt\u00a0olematule tehnoloogiale ehk autodega \u00fchiskonnast autodeta \u00fchiskonda,\u00a0elektriga\u00a0\u00fchiskonnast elektrita \u00fchiskonda.\nTulen tagasi oma sissejuhatuse juurde: rohep\u00f6\u00f6re on suurim rikkuse ja vabaduse \u00fcmberjagamise mehhanism, mida me oleme n\u00e4inud oma silmadega terve, ma ei tea, inimkonna ajaloo jooksul. K\u00f5igilt v\u00f5etakse \u00e4ra nii raha kui ka vabadused ja siis see v\u00e4ike eliit, kes seda meile k\u00f5ike korraldab ja otsustab, nendele j\u00e4tkub. Nemad saavad isegi putukate asemel j\u00e4tkuvalt liha s\u00fc\u00fca ja nemad saavad ikkagi j\u00e4tkuvalt eralennukitega lennata, seep\u00e4rast et nad p\u00e4\u00e4stsid planeedi \u00e4ra meiesuguste k\u00e4est. H\u00e4sti lihtne asi, mida on vaja selgelt \u00f6elda: see r\u00e4kit tuleb peatada, see hullus tuleb peatada! Sellega ei saa n\u00f5us olla. See on meie k\u00f5ige t\u00e4htsam v\u00f5itlust. Kui me tahame s\u00e4ilitada oma normaalse elu ja normaalse elatustaseme, siis tuleb kategooriliselt \u00f6elda ei sellele plaanile.\u201d"}
{"text":"Online-kasiino saavutab edu reaalajas m\u00e4ngudegaViimastel aastak\u00fcmnetel on netikasiinode levik ja kasutamine plahvatuslikult kasvanud. Interneti vahendusel m\u00e4ngitava kasiino k\u00e4ibe- ja kasvutrendidega ei suuda sammu pidada \u00fckski teine meelelahutust\u00f6\u00f6stuse haru. Kui alguses l\u00f5id veebikasiinodes laineid online-slotikad ja muud klassikalised hasartm\u00e4ngud, siis n\u00fc\u00fcdseks on populaarseks muutunud reaalajas m\u00e4ngude \u00fclekanded ja m\u00e4ngusaated.\nPopulaarsed ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed veebikasiinod nagu https:\/\/posido.com\/ee oskavad m\u00e4ngijate ootuste ja ajaga kaasas k\u00e4ia ning pakuvad oma valikus alati ka reaalajas ehk live m\u00e4nge. Mida t\u00e4hendab reaalajas m\u00e4ng ja miks on see m\u00e4ngijate poolt armastatuks saanud?\nMis on reaalajas kasiinom\u00e4ngud?\nReaalajas \u00fclekantavad ehk live kasiinom\u00e4ngud on sisuliselt samad m\u00e4ngud, nagu tuntud lauam\u00e4ngud maapealsetes kasiinodes. Suur erinevus seisneb selles, et m\u00e4ngija saab n\u00f6 lauas istuda oma mugavast kodust ja diiler asub m\u00e4ngulauaga hoopis kasiino telestuudios. Kaartide jagamisest v\u00f5i t\u00e4ringu veeretamisest tehakse m\u00e4ngijate seadmetesse otse\u00fclekanne ja k\u00f5ik m\u00e4ngijad saavad samal ajal m\u00e4ngu k\u00e4iku j\u00e4lgida.\nKasiino m\u00e4ngustuudiote tasemed on erinevad, kuid parimad korraldajad on investeerinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid kvaliteetsete \u00fclekannete tagamiseks ja luksuslike stuudiote ehitamiseks. Voogedastuse tehnoloogia abil m\u00e4ngitakse peamiselt populaarseid lauam\u00e4nge nagu pokker, blackjack ja rulett.\nMiks m\u00e4ngijad live kasiinom\u00e4nge armastavad?\nReaalajas \u00fclekannete abil m\u00e4ngimisel on v\u00f5rreldes maapealse kasiino k\u00fclastamisega v\u00f5i arvutiprogrammi vastu m\u00e4ngimisega v\u00f5rreldes loomulikult mitmeid eeliseid. M\u00e4ngijad nimetavad peamise plussina v\u00f5imalust diileri ja teiste m\u00e4ngijatega suhelda. Seda saab loomulikult teha ka tavalises kasiinos, aga kuna neid j\u00e4\u00e4b Eestis aina v\u00e4hemaks, siis paljudes piirkondades on kasiinosse s\u00f5itmine kulukas ja t\u00fc\u00fctu tegevus.\nPaljud inimesed eelistavad arvutiga m\u00e4ngimisele pigem sotsiaalsust ja reaalsete inimestega suhtlemist. \u00dchine m\u00e4ngimine annab erinevates asukohtades ja maailmajagudes elavate s\u00f5pradega \u00fchise m\u00e4ngulaua taga kohtuda ja omavahelisi v\u00f5istlusi korraldada.\nOluliseks faktoriks ja eeliseks veebikasiinode puhul on kahtlemata mugavus, mida paljud m\u00e4ngijad eelistavad. Ka maapealse kasiino k\u00fclastamine on s\u00fcndmus, kus v\u00e4rviline ja salap\u00e4rane interj\u00f6\u00f6r tekitab erinevaid emotsioone. V\u00f5imalus inimestega suhelda, melu nautida ja toredaid jooke nautida on vahelduseks kindlasti v\u00e4ga tore, kuid t\u00e4nap\u00e4eva inimene eelistab igas olukorras mugavust.\nEnamik regulaarsed m\u00e4ngijaid eelistavad pigem m\u00e4ngida kodust v\u00f5i mugavalt ja kiirelt oma mobiilsest seadmest. Maapealsete kasiinode k\u00fclastamise harjumus j\u00e4\u00e4b aina v\u00e4hemaks ja kuulub pigem Las Vegase ja Macau meeleolukate n\u00e4dalal\u00f5ppude rubriiki.\nM\u00e4ngude rohkus annab v\u00f5imaluse valida\nVeebikasiinode suureks eeliseks on v\u00f5imalus pakkuda lugematul arvul erinevaid m\u00e4nge v\u00f5i samade m\u00e4ngude erinevaid variatsioone. \u00dchest online kasiinost teise liikumine v\u00f5tab sekundeid ja valikuv\u00f5imalused v\u00f5ivad silme eest kirjuks v\u00f5tta. Nii suurt valikuv\u00f5imalust f\u00fc\u00fcsilisel kasiinol ka parima tahtmise juures v\u00f5imalik pakkuda ei ole, kuid v\u00f5ib-olla polegi vaja?!\nVeebis m\u00e4ngimise eeliseks on demom\u00e4ngude olemasolu \u2013 m\u00e4ngijal on v\u00f5imalus enne oma rahaga panustamist proovida ja testida, kas nad saavad m\u00e4ngureeglitest aru ja kas m\u00e4ng neile meeldib. Nimetatud reegel ei kehti k\u00fcll live m\u00e4ngude kohta, kuid mitmetesse laudadesse saab koha osta v\u00e4ga v\u00e4ikese summa eest.\nVeebikasiinode populaarsusest v\u00f5idavad ka teised t\u00f6\u00f6stusharud\nKasiinode tegevus on enamikes riikides rangelt reguleeritud ja kontrollitud. Lisaks survele arendada pidevalt erinevaid, uusi ja p\u00f5nevaid m\u00e4nge, peavad operaatorid j\u00e4rgima suurt hulka erinevaid regulatiivseid n\u00f5udeid. M\u00e4ngijate isikute tuvastamine, rahapesu v\u00e4ltimine ja kontroll, turvalised makselahendused, m\u00e4ngude usaldusv\u00e4\u00e4rsuse tagamine ja isikuandmete kaitse on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited valdkondadest, milles veebikasiino peab suutma orienteeruda.\nNagu n\u00e4ha, saavad siit lisaks m\u00e4nguarendajatele t\u00f6\u00f6d ka mitmed teised tehnoloogiasektorid, mis ei ole ainult kasiinodega seotud. Meie jaoks juba harjumuseks saanud Mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID ei ole kaugeltki levinud tuvastamismeetodid mujal maailmas. Kasiinosektoris on aktiivselt alustatud ka tehisintellekti kasutamist nii m\u00e4ngude loomisel kui vastutustundliku m\u00e4ngimise tuvastamiseks ja propageerimiseks.\nT\u00e4helepanu! Tegemist on hasartm\u00e4ngu reklaamiga. Hasartm\u00e4ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja k\u00e4ituge vastutustundlikult!"}
{"text":"Pettuse korraldanud spetsialist ravis vaimeKahe patsiendi l\u00e4hedased p\u00f6\u00f6rdusid kuu aega tagasi Viljandi haigla poole, sest olid digiregistratuurist avastanud, et nende l\u00e4hedane peaks minema vastuv\u00f5tule, millest keegi midagi ei teadnud. Selgus, et \u00fcks haigla meedik oli oma vastuv\u00f5tule registreerinud sisuliselt suvalisi inimesi. Eelmise kuu l\u00f5pust ta enam haiglas ei t\u00f6\u00f6ta.\nTervisekassale peab haigla n\u00fc\u00fcd tagastama m\u00f5nisada eurot, sest raha on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes v\u00e4lja petetud. Pettuse korraldanud t\u00f6\u00f6taja nime haigla ei avalda, \u00f6eldes vaid, et see oli \u00f5endustasandi spetsialist, kellel olid oma vastuv\u00f5tud ja kes oli haiglas ametis olnud k\u00fcmmekond aastat.\nHaigla avastas enda korraldatud uurimise tulemusena, et t\u00f6\u00f6taja oli enda ambulatoorsele vastuv\u00f5tule teinud 13 fiktiivset registreeringut. Tema erialal vastuv\u00f5tule p\u00e4\u00e4semiseks pole vaja pere- v\u00f5i eriarsti saatekirja. T\u00f6\u00f6andjal tekkis arusaam, et spetsialist on t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud, ning talle maksti t\u00f6\u00f6tasu vastuv\u00f5ttude eest.\n\u00abTeadaolevalt olid sellised vastuv\u00f5tud detsembris ja jaanuaris,\u00bb lisas Viljandi haigla kvaliteediteenistuse juht K\u00e4tlin Venderstr\u00f6m.\nKui pettus ilmsiks tuli, k\u00fcsis haigla juhtkond t\u00f6\u00f6tajalt seletust. Seletuskirja ta ka kirjutas, kuid selles toodud p\u00f5hjendused olid Venderstr\u00f6mi s\u00f5nul omavahel vastuolus. \u00abMotiivid on segased,\u00bb nentis Venderstr\u00f6m. \u00ab\u00dcks on t\u00f5en\u00e4oliselt majanduslik huvi, sest selle t\u00f6\u00f6 spetsiifika t\u00f5i lisatasu.\u00bb\nKui vastuv\u00f5tuajad oleksid olnud t\u00fchjad, oleks t\u00f6\u00f6taja suunatud tegema teisi t\u00f6id, sealhulgas valveid oma osakonnas. Fiktiivsed ambulatoorsed vastuv\u00f5tud andsid talle aga justkui piisava t\u00f6\u00f6koormuse ning valvete hulk v\u00f5is j\u00e4\u00e4da v\u00e4iksemaks.\nSelliseid pettusi, nagu jaanuaris ilmsiks tuli, ei ole haigla kinnitusel Viljandis varem olnud.\nTervisekassal tuleb aga iga p\u00e4ev tegelda raviarvetega teenuste eest, mida patsientidele pole tegelikult osutatud. N\u00e4iteks mullu ja tunamullu tehtud kontrolli tulemusena n\u00f5uti meditsiiniasutustelt tagasi kokku ligi miljon eurot. K\u00f5ige rohkem tagasin\u00f5udeid esitati g\u00fcnekoloogia ja hambaravi valdkonnas. Seejuures t\u00e4psustas tervisekassa j\u00e4relevalveosakonna juhataja Jelena Kont, et paljudel juhtudel on eksimused tahtmatud. \u00abAastas esitatakse meile ligi k\u00fcmme miljonit raviarvet ja ikka tuleb ette,\u00bb nentis Kont.\nSiiski avastab tervisekassa ka sihip\u00e4raseid ja s\u00fcsteemseid pettusi, mis toovad kaasa leebemal juhul leppetrahvi ning halvemal juhul lepingu l\u00f5petamise v\u00f5i kriminaalmenetluse. Viljandi haiglaga pole pettuste t\u00f5ttu lepinguid l\u00f5petatud ega \u00fchtegi kriminaalasja alustatud.\nTervisekassa kontrollib k\u00fcll pidevalt, aga siiski pisteliselt raviarveid ning leiab seejuures hulga vigu. N\u00e4iteks mullu vaadati \u00fcle 26\u00a0000 arvet ja 8000 neist olid p\u00f5hjendamatud. Sellistele pettustele, nagu pandi toime Viljandi haiglas, on v\u00f5imalik j\u00e4lile saada suuresti vaid patsiendi abiga.\nFiktiivseid vastuv\u00f5tte saavad avastada inimesed ise, kui nad uurivad oma kontot patsiendiportaalis digilugu.ee. Sealt on v\u00f5malik leida raviarveid ja neid vaidlustada. Kui palju inimesi digilugu vaatab ja kui tihti nad seda teevad, ei osanud tervisekassa esindajad arvata.\nKui raviasutuste esitatud arvetest leidis tervisekassa mullu tuhandeid rikkumisi, siis digiloo kaudu tuli 44 kaebust. 13 juhul k\u00fcsiti raha tagasi ja \u00fchel juhul m\u00e4\u00e4rati leppetrahv.\nViljandi haigla juhtumi puhul ei ole tervisekassa j\u00e4rgmised k\u00e4igud veel teada. Kindlasti tuleb haiglal tagastada m\u00f5nisada eurot, mis valede raviarvetega saadi. Kas haigla l\u00e4heb seda raha endiselt t\u00f6\u00f6tajalt tagasi n\u00f5udma, ei ole veel otsustatud.\n"}
{"text":"Kelmid petsid kohalikult naiselt v\u00e4lja 27 000 eurotPolitsei hakkas uurima juhtumit, kus investeerimishuviliselt peteti v\u00e4lja ligemale 27 000 eurot.Esmastel andmetel liitus P\u00e4rnumaa naine m\u00f6\u00f6dunud aasta novembris platvormiga, mis pakkus v\u00f5imalust teenida tulu kr\u00fcptorahas. Naine tegi mitme kuu jooksul makseid ja kui soovis raha platvormilt v\u00e4lja v\u00f5tta, siis seda talle ei v\u00f5imaldatud.Juhtunu asjus alustas L\u00e4\u00e4ne ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku niisuguse seadusep\u00fcgala alusel, mis k\u00e4sitleb kelmust.(PP)"}
{"text":"Pettuse korraldanud spetsialist ravis vaimeMEDITSIINKahe patsiendi l\u00e4hedased p\u00f6\u00f6rdusid kuu aega tagasi Viljandi haigla poole, sest olid digiregistratuurist avastanud, et nende l\u00e4hedane peaks minema vastuv\u00f5tule, millest keegi midagi ei teadnud. Selgus, et \u00fcks haigla meedik oli oma vastuv\u00f5tule registreerinud sisuliselt suvalisi inimesi. Eelmise kuu l\u00f5pust ta enam haiglas ei t\u00f6\u00f6ta.Tervisekassale peab haigla n\u00fc\u00fcd tagastama m\u00f5nisada eurot, sest raha on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes v\u00e4lja petetud. Pettuse korraldanud t\u00f6\u00f6taja nime haigla ei avalda, \u00f6eldes vaid, et see oli \u00f5endustasandi spetsialist, kellel olid oma vastuv\u00f5tud ja kes oli haiglas ametis olnud k\u00fcmmekond aastat.Haigla avastas enda korraldatud uurimise tulemusena, et t\u00f6\u00f6taja oli enda ambulatoorsele vastuv\u00f5tule teinud 13 fiktiivset registreeringut. Tema erialal vastuv\u00f5tule p\u00e4\u00e4semiseks pole vaja pere- v\u00f5i eriarsti saatekirja. T\u00f6\u00f6andjal tekkis arusaam, et spetsialist on t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud, ning talle maksti t\u00f6\u00f6tasu vastuv\u00f5ttude eest.\u00abTeadaolevalt olid sellised vastuv\u00f5tud detsembris ja jaanuaris,\u00bb lisas Viljandi haigla kvaliteediteenistuse juht K\u00e4tlin Venderstr\u00f6m.Kui pettus ilmsiks tuli, k\u00fcsis haigla juhtkond t\u00f6\u00f6tajalt seletust. Seletuskirja ta ka kirjutas, kuid selles toodud p\u00f5hjendused olid Venderstr\u00f6mi s\u00f5nul omavahel vastuolus. \u00abMotiivid on segased,\u00bb nentis Venderstr\u00f6m. \u00ab\u00dcks on t\u00f5en\u00e4oliselt majanduslik huvi, sest selle t\u00f6\u00f6 spetsiifika t\u00f5i lisatasu.\u00bbKui vastuv\u00f5tuajad oleksid olnud t\u00fchjad, oleks t\u00f6\u00f6taja suunatud tegema teisi t\u00f6id, sealhulgas valveid oma osakonnas. Fiktiivsed ambulatoorsed vastuv\u00f5tud andsid talle aga justkui piisava t\u00f6\u00f6koormuse ning valvete hulk v\u00f5is j\u00e4\u00e4da v\u00e4iksemaks.Selliseid pettusi, nagu jaanuaris ilmsiks tuli, ei ole haigla kinnitusel Viljandis varem olnud.Tervisekassal tuleb aga iga p\u00e4ev tegelda raviarvetega teenuste eest, mida patsientidele pole tegelikult osutatud. N\u00e4iteks mullu ja tunamullu tehtud kontrolli tulemusena n\u00f5uti meditsiiniasutustelt tagasi kokku ligi miljon eurot. K\u00f5ige rohkem tagasin\u00f5udeid esitati g\u00fcnekoloogia ja hambaravi valdkonnas. Seejuures t\u00e4psustas tervisekassa j\u00e4relevalveosakonna juhataja Jelena Kont, et paljudel juhtudel on eksimused tahtmatud. \u00abAastas esitatakse meile ligi k\u00fcmme miljonit raviarvet ja ikka tuleb ette,\u00bb nentis Kont.Siiski avastab tervisekassa ka sihip\u00e4raseid ja s\u00fcsteemseid pettusi, mis toovad kaasa leebemal juhul leppetrahvi ning halvemal juhul lepingu l\u00f5petamise v\u00f5i kriminaalmenetluse. Viljandi haiglaga pole pettuste t\u00f5ttu lepinguid l\u00f5petatud ega \u00fchtegi kriminaalasja alustatud.Tervisekassa kontrollib k\u00fcll pidevalt, aga siiski pisteliselt raviarveid ning leiab seejuures hulga vigu. N\u00e4iteks mullu vaadati \u00fcle 26 000 arvet ja 8000 neist olid p\u00f5hjendamatud. Sellistele pettustele, nagu pandi toime Viljandi haiglas, on v\u00f5imalik j\u00e4lile saada suuresti vaid patsiendi abiga.Fiktiivseid vastuv\u00f5tte saavad avastada inimesed ise, kui nad uurivad oma kontot patsiendiportaalis digilugu.ee. Sealt on v\u00f5imalik leida raviarveid ja neid vaidlustada. Kui palju inimesi digilugu vaatab ja kui tihti nad seda teevad, ei osanud tervisekassa esindajad arvata.Kui raviasutuste esitatud arvetest leidis tervisekassa mullu tuhandeid rikkumisi, siis digiloo kaudu tuli 44 kaebust. 13 juhul k\u00fcsiti raha tagasi ja \u00fchel juhul m\u00e4\u00e4rati leppetrahv.Viljandi haigla juhtumi puhul ei ole tervisekassa j\u00e4rgmised k\u00e4igud veel teada. Kindlasti tuleb haiglal tagastada m\u00f5nisada eurot, mis valede raviarvetega saadi. Kas haigla l\u00e4heb seda raha endiselt t\u00f6\u00f6tajalt tagasi n\u00f5udma, ei ole veel otsustatud.Iga inimene saab ise oma digiloost vaadata, kas ta on haiglas vastuv\u00f5tule registreeritud v\u00f5i mitte. Kui vastuv\u00f5tte ees pole, on andmelahter t\u00fchi. MARKO SAARMMARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Naine andis raha \u00e4ra8. veebruaril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et m\u00f6\u00f6dunud aasta novembrikuus liitus P\u00e4rnumaal elav naine platvormiga, mis pakkus v\u00f5imalust teenida tulu kr\u00fcptorahas. Ta tegi mitme kuu jooksul makseid ja kui soovis raha platvormilt v\u00e4lja v\u00f5tta, seda talle ei v\u00f5imaldatud. Kelmusega tekitati naisele varalist kahju ligi 27 000 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Miks toetame rikkaid rohkem? Miks toetame kahjulikku?Energiahindade suur h\u00fcpe ja inflatsiooni paisu tagant v\u00e4ljap\u00e4\u00e4semine on pannud valitsusi nii meil kui mujal tegelema leevendusmeetmetega. Kahjuks pahatihti ei ole astutud sammud1 kuigiv\u00f5rd \u00f5nnestunud ei majanduslike stiimulite (energias\u00e4\u00e4stu) ega jaotuslike m\u00f5jude poolest. Jaotamise puhul on p\u00f5hik\u00fcsimused, kui adekvaatsed ja k\u00e4ttesaadavad on meetmed k\u00f5ige rohkem abi vajavatele ning millised tulur\u00fchmad k\u00f5ige rohkem v\u00f5idavad. Toetusmeetmed v\u00f5ib orienteerituse j\u00e4rgi jagada kolmeks: toetused madalama sissetulekuga majapidamistele (v\u00f5i indiviididele), toetused k\u00f5rgema sissetulekuga majapidamistele (v\u00f5i indiviididele) ning universaaltoetused, mille puhul k\u00f5ik saavad v\u00f5rdselt \u00fchepalju.\n\u00dclem\u00e4\u00e4raselt kahjustab inflatsioon k\u00f5ige enam vaeseid, s.t madalama sissetuleku saajaid. Vaestel puuduvad s\u00e4\u00e4stud v\u00f5i on need nii tagasihoidlikud, et neist ei ole abi eluj\u00e4rje s\u00e4ilitamisel. Rikastest rohkem hoiavad nad oma s\u00e4\u00e4ste tulu teenimata sularahas v\u00f5i madala intressiga pangakontol. Vaesematel on tavaliselt ka kehvemad oskused l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel reaalpalga s\u00e4ilitamine v\u00e4lja v\u00f5idelda.2 Vaestel ei ole enam v\u00f5imalik \u00fcle minna odavamatele alternatiividele, sest nad nagunii ostavad juba k\u00f5ige soodsamaid tooteid ja kaubam\u00e4rke.3\nBruegeli m\u00f5ttekoja anal\u00fc\u00fctikud j\u00e4lgivad, kui palju erineb Euroopa Liidu riikides k\u00f5ige vaesema viiendiku ja k\u00f5ige rikkama viiendiku inflatsioon seel\u00e4bi, et tulukvintiilidel on erinev tarbimismuster. N\u00e4iteks vaestel on esmatarbekaupade osakaal tarbimiskorvis suurem. Kui rohkem kasvavad nende kaupade hinnad, siis on vaeste inflatsioon k\u00f5rgem kui rikastel. Andmed n\u00e4itavad, et Eesti pole esirinnas ainult inflatsiooni m\u00e4\u00e4ralt, vaid ka inflatsiooni l\u00f5helt: oktoobris 2022 oli vaeste inflatsioon 4,7 protsendi jagu k\u00f5rgem rikaste inflatsioonist. K\u00f5rgem oli see n\u00e4itaja vaid neljas ELi riigis.4\nOlemuselt jagunevad toetusmeetmed hinnapoliitilisteks ja sissetulekupoliitilisteks. Hinnapoliitikas kasutatakse n\u00e4iteks otseseid hinnasubsiidiume, kaudseid makse, (aktsiiside ja k\u00e4ibemaksu) maksum\u00e4\u00e4rade v\u00e4hendamist ning piirhindu ehk hinnalage. Tulu- ehk sissetulekupoliitika instrumentaariumi kuuluvad teenustena ja rahalised siirded indiviididele, majapidamistele ja firmadele.\nFinantseerime s\u00f5jategevust\nEnergiahindade subsideerimine, sh energiamaksude v\u00e4hendamine, on niru v\u00e4ga mitmes plaanis. Selle abil toetame oma maksumaksja rahaga v\u00e4lismaiseid energiatootjaid. Kas nafta- ja gaasiriikide vastavad t\u00f6\u00f6stusharud vajavad meie abik\u00e4tt? Kui ebameeldiv seda t\u00f5deda ka pole, energia subsideerimisega finantseerime tegelikult s\u00f5jategevust.\nSubsiidiumid v\u00f5imaldavad m\u00fc\u00fcjatel k\u00fcsida k\u00f5rgemat hinda ning see suurendab majapidamiste ja ettev\u00f5tete toetamise vajadust. Leevenduseks subsiidiumi suurendamine lubab omakorda hinda kergitada ning nii v\u00f5ib k\u00e4ivituda hinna ja subsiidiumi t\u00f5stmise vastastikune pikk ahel.5 Sealjuures ei tee kukrut kergitav riik kahju ainult enesele, sest subsiidiumi p\u00f5hjustatud tarbimise kasv selles riigis kergitab hinda k\u00f5ikide riikide tarbijatele. Mida suurem riik, seda suurem on m\u00f5ju.\nEnergia tarbimise doteerimine t\u00f6\u00f6tab risti vastu kliima- ja keskkonnapoliitilistele eesm\u00e4rkidele. Sealjuures ei soodusta me mitte ainult fossiilk\u00fctuste tarbimist, vaid anname hoogu ka fossiilk\u00fctustel tuginevate kestuskaupade kasutamisele,6 s.t pikas perspektiivis on selline lahendus veelgi kulukam, kui esialgu paistab. Toetusskeemidest on poliitiliselt raske loobuda, kui kriisi hajudes on vajadus nende j\u00e4rele kadunud.\nNii energiamaksude k\u00e4rped kui ka otsesed hinnasubsiidiumid on suunatud rikkamatele. Vaesed kulutavad k\u00fcll sissetulekust suurema proportsionaalse osa energiale, ent rikkamatel on suuremad energiaarved ning seega saavad absoluutsummas ka suurema toetuse. Luke Haywood on juhtinud t\u00e4helepanu, et ka firmade toetamisest v\u00f5idavad rikkamad vaestest enam, sest neil on rohkem ettev\u00f5tteid.7\nKehtestanud vanast hinnast l\u00e4htuva subsiidiumita hinnalae, hakkab n\u00f5udlus \u00fcletama pakkumist, tekib heaolukadu, kuna tarbijate maksevalmiduse seisukohalt toodetakse liiga v\u00e4he, defitsiit tekitab jaotamise (normeerimise) tarviduse. Laega t\u00f5rjutakse uusi pakkujaid, kes v\u00f5iksid hinda alla tuua.\n\u00d6konomistide poolehoid kuulub \u00fcldiselt sissetulekupoliitikale. Needki stimuleerivad energia tarbimist, kuid seda ainult sissetulekuefekti kaudu, sest asendusefekti nende puhul ei teki: energia teiste kaupade suhtes ei odavne. Kas sissetulekupoliitilised toetused peaksid vajadusp\u00f5hiselt olema suunatud vaestele v\u00f5i olema universaalsed? Universaalsed toetused on k\u00fcll suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra kulukamad ja paljudele arusaamatud \u2013 miks peaksid veel midagi juurde saama need, kes h\u00e4sti toime tulevad \u2013, ent neil on ka omad v\u00f5lud. Universaalsed on lihtsamad ja n\u00f5uavad v\u00e4hem b\u00fcrokraatiat, kuna ei n\u00f5ua vajaduse v\u00e4ljaselgitamist. S\u00e4\u00e4stame nii taotlejate kui ka menetlejate aega ja n\u00e4rve. Erinevalt vajadusp\u00f5histest ei ole probleemi, et k\u00f5ik, kes abi vajavad, seda ei saa. Vajadusp\u00f5histe puhul ei teata oma \u00f5igustest, ei suudeta v\u00f5i ei osata taotlust esitada, ei soovita n\u00e4idata ennast h\u00e4dap\u00e4takana. Isegi kui \u00f5nnestub vajadusp\u00f5hised toetused andmebaaside abil automaatseks teha, s.t taotlemise kadalipp kaotada, siis j\u00e4\u00e4b neid ikkagi kummitama pingutamist mittemotiveeriv vaesusl\u00f5ks: sissetuleku kasvades toetus kaob v\u00f5i v\u00e4heneb. K\u00f5igil muredel ei ole \u00f5nneks erilist alust. Kui katte otsimine n-\u00f6 normaalselt maksustada, siis rikkamad universaalsele maksustamisele \u00fcleminekul maksude poolt arvesse v\u00f5ttes tegelikult midagi juurde ei saaks. See, kas on v\u00f5imalik rikkaid veelgi rohkem maksustada, on juba omaette teema.\nKui sissetulekutoetuste asemel hinnasubsiidiumi mingil p\u00f5hjusel ikkagi kasutada, siis v\u00f5iks seda teha koguse piiranguga, nt limiteerida, et subsiidiumiga kaetakse vaid kuni 90% varasemast energia tarbimisest. Paraku meil sellist t\u00fc\u00fcpi lage energiakulude leevendamise h\u00fcvistel ei ole. N\u00e4iteks elektri puhul on subsiidiumil hinna maksimumv\u00e4\u00e4rtus: valitsus h\u00fcvitab kodutarbijatele 31. m\u00e4rtsini automaatselt \u00fcle 8 sendi minevalt kWh hinnalt kuni 5 senti.8\nVahendid endi taskust\nTihtilugu ununeb, et subsideerimisvahendid tulevad riigi eelarvesse meie endi taskust. Teisis\u00f5nu, helde doteerimise korral tasume k\u00f5rgemaid hindu teisel viisil kas k\u00f5rgemate maksude v\u00f5i v\u00e4iksema hulga avaliku sektori teenuste kujul. Valitsusel ei ole mingit v\u00f5lukepikest, millega ilma finantseerimisallikateta (isegi kasutades maksude asemel \u201erahatr\u00fckki\u201d tingimustes, kus majanduses on t\u00e4ist\u00f6\u00f6h\u00f5ive, tuleb kodanikel tasuda kopsakat nn inflatsioonimaksu) mitte millestki toetusi v\u00e4lja vibutada. Populistid lubavad meile efektseid k\u00e4ike, mida ei ole v\u00f5imalik teha v\u00f5i millest pole tolku. Peame leidma lisavahendid uutes oludes k\u00f5igile absoluutse elatusmiinimumi tagamiseks, suunates t\u00e4iendava maksukoormuse neile, kel on seda k\u00f5ige kergem kanda.\n\u00d5igupoolest peaksime energia- ja transpordimaksude alandamise v\u00f5i t\u00f5usude t\u00fchistamise asemel neid hoopist\u00fckkis t\u00f5stma. Suhteliselt v\u00e4rskes seniseid teadust\u00f6id kokkuv\u00f5tvas uuringus tuuakse v\u00e4lja, et tootmiskuludele lisanduv keskkonna- ja sotsiaalne kulu ehk nn v\u00e4liskulu elektri tootmisel on 2018. aasta hindades keskmiselt 7,1 USA senti kWh, k\u00f5rgeimate v\u00e4liskuludega on pr\u00fcgi (14,6) ja kivis\u00fcsi (14,5), \u00fcksjagu v\u00e4liskulusid p\u00f5hjustavad n\u00e4iteks ka p\u00e4ikesepaneelid (5,3) ja tuulikud (3,0).9 V\u00e4liskulud on peidetud kulud. Uuringu autorid kriipsutavad alla, et me maksame v\u00e4liskulud varjatult kinni suurema haigestumuse ja suremusena, suurema tervishoius\u00fcsteemi koormusena, rikutud maastikena, k\u00f5rgemate kindlustuspreemiatena, liiklus\u00f5nnetustena, ummikutena ja muul s\u00e4\u00e4rasel kujul. Odavat energeetikat, eriti kui selle all silmas pidada fossiilk\u00fctustel baseeruvat, pole olemas.\nKorrigeerivad maksud ja tasud aitavad v\u00e4hendada meile ja keskkonnale kahjulikku tegevust ning nende kulusid \u00fchiskonnale optimaalsel tasemel ning tagada \u00fcllas p\u00f5him\u00f5te, et saastaja maksab. Sealjuures j\u00e4\u00e4b meilt kogutav raha ju meile alles: eelarvesse laekuvate vahenditega saame alandada teisi makse, parandada taristut, t\u00f5sta \u00f5petajate, p\u00e4\u00e4stjate, kultuurit\u00f6\u00f6tajate jt palku, suurendada toimetulekutoetusi, teha keskkonnainvesteeringuid v\u00f5i mida iganes.\nKui majandusteadlased on peaaegu \u00fchel meelel ja v\u00e4ga tugevalt v\u00e4liskulude suurusele rakendatud keskkonnamaksude poolt, siis avalik toetus on tagasihoidlik. Rohep\u00f6\u00f6rdest kitsast isiklikku kahju saavate huvigruppide lobi on tugev ning neil on edukalt korda l\u00e4inud rahva s\u00fcdamed enese poole v\u00f5ita.\nTeadlased on v\u00f5tnud avalikkuse kasina poolehoiu t\u00e4psemate p\u00f5hjuste ja lahenduste uurimise t\u00f5siselt k\u00e4sile. Prantsusmaal tehtud uuringu10 p\u00f5hjal leiti, et inimesed on liiga pessimistlikud enda ja vaeste kasude suhtes, kui kehtestataks s\u00fcsinikumaks ja sellest saadav eelarveressurss dividendidena inimestele tagasi jagataks. Kui arvutuslikult v\u00f5itis rahaliselt pakutud meetmest 70%, siis k\u00fcsitluses uskus kasusaamist vaid 14%. Keskkonnamaksude vastuv\u00f5etavaks tegemise juures on kompenseerimise ja informatsiooni jagamise k\u00f5rval t\u00e4htis selle nimetus (nt \u201eCO2 tasu ja dividend\u201d on hoopis teine tera kui \u201eCO2 maks\u201d) ja kasu n\u00e4htavus (siirded majapidamistele v\u00f5i avalikud investeeringud v\u00f5ivad olla n\u00e4htavamad kui maksuk\u00e4rped).11\nEnergiamahukate ettev\u00f5tete rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks tuleks kasutada sama p\u00f5him\u00f5tet: harult kogutud keskkonnamaksud harule tagasi jagada. Tootmis\u00fchiku kohta rohkem saastavad firmad maksavad rohkem, kui tagasi saavad, ning v\u00e4hem saastavad vastupidi. Erinevalt praegu kasutatavatest maksusoodustustest s\u00e4ilib sellise skeemiga energia kokkuhoiu motivatsioon.\nDaniel Gros12 pakub gaasi k\u00e4sitledes ebapopulaarse maksustamise aseaineks gaasi s\u00e4\u00e4stmise (talvel v\u00e4hem tarbimise) subsideerimise. Kui seda teha, siis ilmtingimata Euroopa Liidu tasandil, sest esinevad nn \u00fclevoolud: riik kannab kogu fiskaalse kulu, aga kogu Euroopa v\u00f5idab madalamatest hindadest. S\u00e4\u00e4stmise subsideerimise tulemusena saadud madalamad impordihinnad tasuvad subsiidiumi ise suures ulatuses.\nToetusena on energiakriisis omal kohal veel nt likviidsusabi ettev\u00f5tetele, et nad tuleksid toime suurte hinnak\u00f5ikumistega (ajutiselt k\u00f5rgete hindadega). Samuti suuremahulised toetusmeetmed energiat\u00f5hususe parandamiseks, nt hoonete soojustamine, tootmise moderniseerimine jne. \u00dche majandus\u00fcksuse energias\u00e4\u00e4stust v\u00f5idavad k\u00f5ik, seda nii tarbimise v\u00e4henemisest tulenevast hinnalangusest kui ka keskkonnaalaselt ja maksumaksja raha kasutamine on h\u00e4sti p\u00f5hjendatud nii \u00f5igluse kui efektiivsuse aspektist. Kasutusse tuleb v\u00f5tta sissetulekutoetuste automaatne tarbijahinnaindeksiga indekseerimine, selleks et tagada j\u00e4rjepidevalt nende reaalv\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilimine. Toetuste finantseerimise seisukohalt on asjakohased erakorralise kasumi maksud (windfall taxes), mille puhul \u201eei karistata\u201d pingutust ega kahjustata investeerimist, kuna maksustatakse vaid s\u00fclle kukkunud \u00f5nne.\nMaksulangetus tekitab k\u00fcsimusi\nAnaloogselt energiaaktsiiside ja energia k\u00e4ibemaksu alandamisega tekitab jaotuse k\u00fcsimuse ka toiduainete k\u00e4ibemaksu v\u00e4hendamise soov. Maksum\u00e4\u00e4ra 20%-lt 5%-le langetamine t\u00e4hendab seda, et riik hakkab maksma iga toidule kulutatud euro kohta tagasi 15 senti. N\u00e4iteks kui vaesem Peeter ostab kuus 200 euro eest toidukraami, siis riik toetab teda 30 euroga. Ent rikkamale Peetrile, kes kulutab poes s\u00f6\u00f6gile 400 eurot, t\u00f5ttab riik appi 60 euroga. Miks sellisel moel 90 eurot riigieelarvest laiali jagada on etem kui m\u00f5lemale Peetrile maksta peo peale v\u00f5rdselt 45 eurot? Kui palju sellest k\u00e4ibemaksu v\u00e4hendamisest sihtkohta ehk tarbijani j\u00f5uab, on iseasi.\nJaotuse aspektist eraldi on \u00fcks t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4riv fenomen selle aasta algusest j\u00f5ustunud vanaduspension\u00e4ride tulumaksuvaba osa t\u00f5stmine 500-lt eurolt 704 euroni. Uue piiri aluseks on keskmine pension. Seda ning sellest rohkem saava pension\u00e4ri puhas- ehk neto- ehk k\u00e4ttesaadav pension t\u00f5usis selle meetmega 40 eurot ja 80 senti.13 Mida keskmisest v\u00e4iksem on pension, seda v\u00e4hem netopension t\u00f5usis. 500 v\u00f5i alla selle saaval pension\u00e4ril selle meetmega pensioni ei t\u00f5stetud. Miks ei j\u00e4etud tulumaksuvaba piiri t\u00f5stmata ning sellest saadavat t\u00e4iendavat maksutulu pension\u00e4ride vahel v\u00f5rdselt ei jaotatud, et k\u00e4ttesaadav pension oleks t\u00f5usnud \u00fchepalju, mitte k\u00f5rgema pensioni puhul rohkem?\nMaksus\u00fcsteemi kaudu toetamine kipub olema regressiivne. Vaestel ei ole piisavalt tulusid, millest maksuvabastust v\u00f5i -v\u00e4hendust saada. Alati on t\u00e4htis jaotamise m\u00f5jud selgelt v\u00e4lja tuua. N\u00e4iteks traditsioonilistele lapsetoetustele tulumaksus\u00fcsteemi (t\u00e4iendava maksuvaba tulu) kaudu makstavate lapsetoetuste eelistajad v\u00f5iksid tuua tabeli v\u00f5i joonise, kust on n\u00e4ha lapsetoetuse t\u00f5us sissetuleku kasvu puhul.\n1 Bruegelil on andmebaas Euroopa riikide energiahindade leevendamise meetmetest: Giovanni Sgaravatti, Simone Tagliapietra, Georg Zachmann. National policies to shield consumers from rising energy prices. Bruegel Datasets, first published 4 November 2021, https:\/\/www.bruegel.org\/dataset\/national-policies-shield-consumers-rising-energy-prices\n2 Gr\u00e9gory Claeys, Lionel Guetta-Jeanrenaud, Who is suffering most from rising inflation? Bruegel Blog Post, 1 February 2022. https:\/\/www.bruegel.org\/blog-post\/who-suffering-most-rising-inflation\n3 Evangelos Charalampakis, Bruno Fagandini, Lukas Henkel, Chiara Osbat, The impact of the recent rise in inflation on low-income households. ECB Economic Bulletin, Issue 7\/2022. https:\/\/www.ecb.europa.eu\/pub\/economic-bulletin\/html\/eb202207.en.html#toc18\n4 Gr\u00e9gory Claeys, Conor McCaffrey, Lennard Welslau, Does inflation hit the poor hardest everywhere? Bruegel, Blog Post, 20 November 2022. https:\/\/www.bruegel.org\/blog-post\/does-inflation-hit-poor-hardest-everywhere\n5 Daniel Gros, The simple economics of consumer subsidies for natural gas (and why it matters for Putin\u2019s war). VoxEU.org, 22 September 2022. https:\/\/cepr.org\/voxeu\/columns\/simple-economics-consumer-subsidies-natural-gas-and-why-it-matters-putins-war\n6 Janos Varga, Ruben Kasdorp, \u00c5sa Johannesson Lind\u00e9n, Bj\u00f6rn D\u00f6hring, Arianna Cima, Gerrit Bethuyne, Targeted income support is the most social and climate-friendly measure for mitigating the impact of high energy prices. VoxEU.org, 6 June 2022. https:\/\/cepr.org\/voxeu\/columns\/targeted-income-support-most-social-and-climate-friendly-measure-mitigating-impact-0\n7 Luke Haywood, Energy bills: direct payments needed, not fossil subsidies. Social Europe, 22 November 2022. https:\/\/www.socialeurope.eu\/energy-bills-direct-payments-needed-not-fossil-subsidies\n8 Lihtne n\u00e4ide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt: kui tarbija ostab elektrienergiat kuu keskmise hinnaga 15 senti kWh, siis kompensatsiooni abil on tarbija poolt makstav hind 10 senti kWh.\n9 Benjamin K. Sovacool, Jinsoo Kim, Minyoung Yang, The hidden costs of energy and mobility: A global meta analysis and research synthesis of electricity and transport externalities. Energy Research & Social Science 72 (2021) 101885. https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.erss.2020.101885. T\u00e4psemad ja p\u00f5hjalikumad v\u00f5rdlusandmed energiakandjate osas leiab selle artikli tabelist 1.\n10 Adrien Fabre, Thomas Douenne, Public support for carbon taxation: Lessons from France. VoxEU.org, 1 May 2022. https:\/\/cepr.org\/voxeu\/columns\/public-support-carbon-taxation-lessons-france\n11 Kahe viimase osas: David Klenert, Cameron Hepburn, Making carbon pricing work for citizens. VoxEU.org, 31 July 2018. https:\/\/cepr.org\/voxeu\/columns\/making-carbon-pricing-work-citizens\n12 Daniel Gros, ibid.\n13 = 0,2*(704\u2013500)"}
{"text":"M\u00f6\u00f6dunud aasta kulges rekordilise k\u00fcberohtude laine all2022. aasta m\u00f6\u00f6dus Eesti k\u00fcberturberuumis meeletu ohtude kasvu t\u00e4he all. Elisa Netivalvuri teenuse statistika kohaselt kasvas ohtude hulk jaanuarist septembrini ligi 3700% ning kuigi aasta l\u00f5pusirgel r\u00fcnnakute hulk m\u00f5nev\u00f5rra langes, tuli detsembris probleemidele reageerida ligi k\u00fcmme korda rohkem kui jaanuaris.Aasta peale kokku kaitses Netivalvur kasutajaid 666 721 erineva ohu eest, kusjuures k\u00f5ige v\u00e4iksema ohtude hulgaga kuu oli jaanuar, samas kui septembris \u00fcletas intsidentide hulk 257 000 piiri. K\u00f5ige sagedamini kujutas internetikasutajatele ohtu pahavara, olulisteks r\u00fcndevektoriteks olid ka \u00f5ngitsuskampaaniad ja botiv\u00f5rgud.\n\u201cP\u00e4rast meeletult aktiivset s\u00fcgise algust ohtude hulk langes, samas ei v\u00f5tnud k\u00fcberkurjategijad v\u00e4ga pikka pausi. Juba novembrist hakkas tuvastatud ohtude hulk taas kiirelt kasvama ning detsembris saavutati uuesti kesksuvine tase,\u201d \u00fctles Elisa uute teenuste juht Meelis Seer. \u201cM\u00f6\u00f6dunud aastat tervikuna vaadates liikus trend pigem \u00fclespoole ning pole p\u00f5hjust arvata, et pahalased t\u00e4navu v\u00e4hemaktiivseks muutuksid.\u201d\nMillised olid eestlasi k\u00f5ige enam kummitavad k\u00fcberr\u00fcnded?\nEelmisel aastal pidid eestlased rinda pistma laia hulga erinevate r\u00fcnnakutega, mille abil \u00fcritati nakatada seadmeid pahavaraga, petta v\u00e4lja raha, v\u00f5i muuta k\u00e4ttesaamatuks igap\u00e4evaselt kasutatavad teenused. Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul on paljud r\u00fcndeviisid tuttavad ka eelmistest aastastest, samas kui uusi viise kahju tegemiseks lisandub pidevalt.\nN\u00e4iteks tuli mullu silmitsi seista pankasid matkivate libalehtedega, mille toel said pahalased ligip\u00e4\u00e4su ohvrite pangakontodele. Libalehed t\u00f5usid k\u00f5rgetele positsioonidele otsingumootorites ja nende linke levitati ka s\u00f5numite teel. Libalehtede k\u00f5rval levisid laialdaselt ka v\u00e4lismaistelt numbritelt tehtud petuk\u00f5ned, mille eesm\u00e4rgiks oli petta v\u00e4lja raha. Politsei- ja piirivalveametit teavitati eelmisel aastal investeerimis- ja panganduspettustest 750 korda, pettuste kogukahju \u00fcletas viie miljoni euro piiri.\n\u201cR\u00fcnnakud ei m\u00f5jutanud vaid eraisikuid \u2013 endiselt on aktuaalsed nii tegevjuhi pettused kui ka teenust\u00f5kestusr\u00fcnnakud,\u201d lausus Kraft. \u201cViimased muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et neid v\u00f5ivad l\u00e4bi viia inimeste endi seadmed ilma omaniku teadmiseta \u2013 kui oma seadmeid kaitstuna ja v\u00e4rskendatuna ei hoia, v\u00f5idakse neid pahalaste poolt \u00e4ra kasutada ulatuslike r\u00fcnnete l\u00e4biviimiseks.\u201d\nNetivalvuri peatatud k\u00f5ige levinumatest juhtudest t\u00f5i Seer v\u00e4lja veebilehitsejat nakatava reklaam-pahavara ning andmeid varastavad infolehed. Esimese puhul paluti inimestel lubada kindlal lehel saata nende brauserisse teavitusi, p\u00e4rast mida kuvati veebiakendes pidevalt soovimatut reklaami. Teisel juhul kutsuti aga kasutajaid sirvima telefoninumbreid ja muid kontakte sisaldavat veebilehte, mille eesm\u00e4rgiks oli aga tegelikkuses seadme pahavaraga nakatamine ning andmete varastamine.\n\u201cErinevaid r\u00fcndeviise v\u00f5is kohata sadu. M\u00f5ned neist on juba ammu tuntud, teised aga uued \u2013 nii nagu arenevad k\u00fcberturbelahendused, nii arenevad ka viisid, kuidas raha v\u00f5i andmeid varastada. Seet\u00f5ttu on oluline, et iga internetis toimetav inimene oleks ettevaatlik, kasutaks loogilist m\u00f5tlemist ja v\u00f5taks kasutusele viiruset\u00f5rje v\u00f5i Netivalvuri, et end kahjude eest kaitsta,\u201d lausus ta. \u201eJ\u00e4tkusuutlik digitaalne tulevik saab kujuneda vaid k\u00fcberturvalisusteadlikkuse t\u00f5usmisel ja j\u00e4rjepidevalt paremuse poole sihtides.\u201c"}
{"text":"Tervisekassa tuvastab pettuseid ja vigu masin\u00f5ppega. \"See on oluline t\u00f6\u00f6riist\"Tervisekassa on v\u00f5tnud kasutusele masin\u00f5ppe lahenduse, tuvastamaks raviarvetel vigasid ja eksimusi.\nViimase kahe aastaga on tervisekassa \u00f5udnud tervishoiuteenuste osutajatelt tagasi ligi miljon eurot. Pilt on illustratiivne.\nAutor: Andras Kralla\n\"Erisuste tuvastamisel kasutatakse prognoosivaid mudeleid, mis v\u00f5imaldavad ettevaatavalt tuvastada, milline raviarve v\u00f5ib olla vormilt v\u00f5i sisult vale,\" \u00fctles tervisekassa j\u00e4relevalve osakonna juht Jelena Kont."}
{"text":"Tapvad v\u00f5istlusedN\u00fc\u00fcdisaja suured j\u00f5uproovid on muutunud sageli nii r\u00e4ngaks, et v\u00f5idu nimel peavad sportlased suruma maha organismi kaitserefleksid ja s\u00f6\u00f6stma lahingusse sedav\u00f5rd ennastsalgavalt, nagu homset poleks ega tulekski.Erinevalt t\u00e4navusest meeste Tour de Skist, kus sai p\u00e4evast p\u00e4eva kuulda vaid \u00fchte nime, Johannes Hosflot Klaebo, poleks mul aimugi, kes v\u00f5itis suusatuuri naiste seas - ja ega see huvitaks ka -, kui seitsme-etapilise v\u00f5istluse l\u00f5put\u00f5us poleks pakkunud trag\u00f6\u00f6dia sugemetega draamat.K\u00fcllap m\u00e4letate, kuidas Tour de Ski rohkem kui kolme ja poole kilomeetri pikkuse ning 425-meetrise k\u00f5rguste vahega l\u00f5put\u00f5usu tipus vajus rootslanna Frida Karlsson, kes oli Vai di Fiemmes kurikuulsal m\u00e4esuusan\u00f5lval alustanud \u00fcles kangutamist esimesena, p\u00e4rast fini\u0161eerimist kokku ja j\u00e4i liikumatult lumele lebama. Meedikud t\u00f5ttasid ligi ja viisid ta kanderaamil \u00e4ra ning andsid lisahapnikku. Auhinnatseremooniale Karlsson sellegipoolest ei j\u00f5udnud. Kuid saavutatud 15. kohast l\u00f5puetapil piisas, et viia 15-aastase vahe j\u00e4rel Tour de Ski v\u00f5it taas Rootsi.Ent too karm l\u00f5puponnistus, kus keskmine t\u00f5usuprotsent on 11,6 ja maksimaalne koguni 28 ja mis on iga kord niitnud suusatajaid jalust nii massiliselt, et tagapool l\u00f5petajail pole fini\u0161ijoone j\u00e4rel teinekord vaba ruumigi, kuhu siruli prantsatada, pani sedapuhku Karlssoni saatusele kaasa elades k\u00fcsima, ega Tour de Ski, ent samuti paljude teiste kumavate v\u00f5istluste korraldajad ole liiale l\u00e4inud. Mis siis saab, kui m\u00f5ni, kes end pildituks pingutab, ei saagi enam pilti tagasi silme ette? Kes selle eest vastutab? Kas sportlane, kes piitsutas end \u00fcle suutlikkuse piiri? Kas treenerid, kes saatsid sportlase v\u00f5istlema? Kas arstid, kes ei teinud piisava p\u00f5hjalikkusega meditsiinilist kontrolli? V\u00f5i siiski v\u00f5istluste korraldajad, kes vaatem\u00e4ngu pakkumise nimel saadavad sportlasi \u00fcha r\u00e4ngematesse katsumustesse?Tugevad j\u00e4\u00e4vad elluTriatloni harrastav riigikogulane J\u00fcrgen Ligi \u00fctles veidi rohkem kui k\u00fcmme aastat tagasi, kui jutt k\u00e4is vormeliraja ehitamisest Kreekasse, et vormelis\u00f5it on barbaarne spordiala. Ometi on just vormelis\u00f5idus v\u00f5istluste korraldajad t\u00f5siselt pingutanud, et suurendada ohutust ja v\u00e4hendada fataalseid \u00f5nnetusi. Teise ilmas\u00f5ja j\u00e4rgsel kolmel k\u00fcmnendil hukkus vormel 1 v\u00f5istlustel kokku 41 sportlast. Viimasel neljal k\u00fcmnendil on see arv kahanenud 11-ni, kusjuures viimati hukkus F1 v\u00f5istlussarjas piloot, prantslane Jules Bianchi, 2014. aasta s\u00fcgisel.Kui vaatame surmajuhtumeid triatlonidel, oli neid maailmas ainu\u00fcksi eelmisel aastal 19. Neist enamik juhtus ujumisdistantsil. (M\u00f6\u00f6nan, et v\u00f5rdlus pole ses osas korrektne, et triatleete ja triatloniv\u00f5istlusi on kordades rohkem kui vormel 1 s\u00f5itjaid ja v\u00f5istlusi. Aga sellegipoolest on iga surm spordiv\u00f5istlustel trag\u00f6\u00f6dia.) Eesti triatloni esik\u00f5neisik Ain-Alar Juhanson on mulle korduvalt seletanud, et treenitud sportlasele pole rohkem kui tavainimese t\u00e4ispika t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kestev pingutus midagi \u00fclem\u00f5istuslikku ega tapvat, liiati arvestades, et tulipunases tsoonis ehk anaeroobset pingutust seal peaaegu etei esine.Ironman on pikk, aga intensiivsus on madal,\" s\u00f5nas ta mulle viimati. K\u00fcll aga viivad sedasorti inimv\u00f5imete piire kompavad vastupidavusalade v\u00f5istlused m\u00f5ttele, et erinevalt n\u00e4iteks vormel 1 kihutamistest, kus enamik uuendusi on l\u00e4htunud sellest, et muuta v\u00f5idus\u00f5idud turvalisemaks, k\u00e4ib nii m\u00f5nelgi muul alal m\u00e4ng sellele - kui n\u00fc\u00fcd liialdades, ent reljeefselt v\u00e4ljendades \u00f6elda -, et saata sportlased v\u00f5istlustulle, kus ainult tugevaimad j\u00e4\u00e4vad ellu; teiste \u00fclesanne on traagiliselt elu ja surma vahele vaakuma j\u00e4\u00e4da.Kes on vaadanud, kuidas suusatajad Tour de Skil Vai di Fiemmes r\u00e4nka l\u00f5put\u00f5usu v\u00f5tavad - iga meetri, sekundi ja koha nimel v\u00f5ideldes -, neil pole p\u00e4\u00e4su j\u00e4reldusest, et see on m\u00f5eldud neist viimasegi elumahla, mis pika v\u00f5istlussarja l\u00f5puks veel sisse j\u00e4\u00e4nud, halastamatuks v\u00e4lja pigistamiseks. Ja v\u00e4lja pigistatud need mahlad saavad, kui vaatate, mis moodi nii mehed kui naised langevad p\u00e4rast l\u00f5pujoone \u00fcletamist nagu loogu. Fini\u0161ij\u00e4rgne ala on justkui elavaid laipu t\u00e4is. Kaugelt kaedes sama hull vaatepilt, kui venelaste laupa r\u00fcndavate vangide saatus Ukrainas Bahmuti all.J\u00e4\u00e4b vaid oodata, millal keegi t\u00f5epoolest fini\u0161is hinge heidab.Valus vaatepiltTeised j\u00f5uproovid, kus inimestest elumahla v\u00e4lja pressitakse, on jalgratturite suurtuurid. T\u00e4psemini, sealsed m\u00e4gietapid. Ma pole Alpides neid igasuviseid harrastajate etappe s\u00f5itnud, kuid olen r\u00e4\u00e4kinud inimestega, kes on seda teinud ja lugenud teiste kogemustest ning saanud selge pildi, et tegemist on r\u00e4nkraske katsumusega. Ja need on ikkagi enamasti treenitud harrastusratturid, kes noid \u00fcksikuid Alpi-etappe kord aastas s\u00f5itmas k\u00e4ivad.Aga profimeeskondade liikmed s\u00f5idavad noid m\u00e4gietappe p\u00e4evast p\u00e4eva, sageli kolm keskmiselt 15 kilomeetri pikkust ligi k\u00fcmneprotsendilist t\u00f5usu etapi jooksul - ja s\u00f5idavad n-\u00f6 viimse peal, st v\u00f5idu. Valus vaadata seda kohutavat kurnamist.M\u00e4letate, kuidas Rein Taaram\u00e4e tunamullu Vueltal p\u00e4rast m\u00e4gise l\u00f5puga etapi v\u00f5itmist ja tuuri liidriks kerkimist n\u00f5rkenult, grimassi tehes kahe abilise vahele vajus? Ja too oli alles algus, tuuri kolmas etapp...V\u00f5ib ju vastu v\u00e4ita, et see k\u00f5ik onsportlaste vaba valik. Sest ega keegi k\u00e4si neil n-\u00f6 naba paigast venitamiseni pongestada. Aga kas ikka on vaba valik?Ei ole ju! Korraldajad otsustavad, kui palju on Tour de Skil etappe, kui pikad need on, millal on puhkep\u00e4evad ning sportlastel ei j\u00e4\u00e4 \u00fcle muud, kui teha nii, nagu korraldajad on ette n\u00e4inud. Ei ole seal sportlasel midagi valida. Kui tahad osaleda, pead tegema nii, nagu korraldajad on otsustanud.V\u00f5i v\u00f5tame ratturite olulisima v\u00f5istluse Tour de France'i. Ajakirjandus armastab r\u00e4\u00e4kida sellest, kes on favoriidid, aga peaaegu kunagi ei tehta juttu, et paljudele osalejatele on k\u00fcsimus hoopis selles, mis moodi seal \u00fcldse l\u00f5puni j\u00f5uda ja ellu j\u00e4\u00e4da. Selleks et k\u00f5ik ratturid ikka korralikult, elu eest pingutaksid, kehtivad etappidel ajalimiidid: kui kaotus v\u00f5itjale venib liiga suureks, saab tuur sinu jaoks l\u00e4bi. Nii nad siis nahast v\u00e4lja poevadki...Huvitav oleks teada, kas korraldajad selle peale ka m\u00f5tlevad, mida nad sportlastega - jah, ka sportlased on inimesed! - tegelikult teevad, kui panevad neid l\u00e4bima \u00e4\u00e4rmuslikke katsumusi? Isegi kui m\u00f5tlevad, siis kas nad seda ka p\u00e4riselt ette kujutavad? V\u00f5i l\u00e4htuvad ennek\u00f5ike sellest, et pakkuda publikule raja \u00e4\u00e4res ja rahvale telerite ees n\u00e4rvek\u00f5ditavat vaatem\u00e4ngu?Kas korraldajad vastutavad ka selle eest, kui m\u00f5ni sportlane peaks \u00fclepingutusest otsad andma? Kas korraldajad vastutavad selle eest, mis tervisekahjustusi v\u00f5ivad nende \u00fcleinimlikku pingutust n\u00f5udvad v\u00f5istlused sportlastele tulevikus p\u00f5hjustada? Ega h\u00e4dad pruugi ilmneda ju kohe. Terviseh\u00e4dade alged kogunevad ajapikku, et avalduda tavaliselt p\u00e4rast spordikarj\u00e4\u00e4ri l\u00f5ppu - siis, kui sportlased on unustatud, kui nad on oma l\u00f5hutud tervisega \u00fcksi ja kui kellelgi ei tule enam p\u00e4he k\u00fcsida, millisel v\u00f5istlusel sportlane oma tervise tuksi keeras. Liiati, ega kesk- v\u00f5i vanemas eas saadud infarkti v\u00f5i kulunud puusaliigese ja konkreetse maratoni, mitmep\u00e4evase v\u00f5istlussarja v\u00f5i paarin\u00e4dalase tuuri vahele olegi enam v\u00f5imalik tagantj\u00e4rele sirget \u00fchendusjoont t\u00f5mmata.\u201eKas keegi on \u00f6elnud, et tippsport on tervislik?\" k\u00fcsis mult hiljutises telefoniusutluses retooriliselt s\u00f5udja Kaspar Taimsoo, kes v\u00f5itnud ol\u00fcmpialt \u00fche ja MM-v\u00f5istlustelt kolm pronksmedalit. Ja vastas ise: \u201eEi ole ju!\"Tuleb juurde panna!Seet\u00f5ttu ei \u00fctleks ka Tanel Kangerti kombel, nagu ta nentis filmis \u201eM\u00e4ed, mida polnud\", et tippsportlased on meelelahutajad - kui meelelahutuse pakkumine ei t\u00e4henda end publiku r\u00f5\u00f5muks v\u00f5i jahmatuseks just koomasse punnitamist. Seet\u00f5ttu \u00fctleks pigem, et sportlased, v\u00e4hemalt need, kes peavad end omal alal nii pingutama, et silme eest must ja keha krampides, on gladiaatorid. Ehk surmaminejad.On palju tegureid, mis neid sinna ajab. Mitte ainult v\u00f5istluse korraldajate etteantud r\u00e4ngad katsumused, vaid ka v\u00f5iduiha, kuulsusejanu, samuti tippsportlase loomuomane sund anda endast maksimum, pingutada veel ka siis, kui enam pingutada justkui v\u00f5imalik poleks. (Kuidas see \u00fctlemine oligi: kui l\u00e4heb raskeks, tuleb veel juurde panna!) Mis vaatepilt t\u00f5estaks gladiaatoriks olemist paremini, kui Kangerti \u00f5nnetus 2017. aasta Giro dTtalia 15. etapi l\u00f5puosas. See v\u00f5ttis isegi teleri ees istudes hingetuks, kui ta ei m\u00e4rganud suurel kiirusel s\u00f5ites \u00fcht eraldussaart ja p\u00f5rutas otsa liiklusm\u00e4rgile, misj\u00e4rel lendas \u00fclepeakaela asfaldile. Kangert murdis parema k\u00e4e k\u00fc\u00fcnarliigese, tema vasak \u00f5lg tuli liigesest v\u00e4lja. Giro, kus ta hoidis seni \u00fcldarvestuses 7. kohta, tuli katkestada ning pidada pooleaastane vigastuspaus.Loll juhus? Sportlase hooletus? V\u00f5i korraldajate ebapiisav turvat\u00f6\u00f6 ohtude markeerimisel ja k\u00f5rvaldamisel? K\u00fcllap k\u00f5ik kokku. Ega Kangerti sisse n\u00e4e ja vaevalt ta isegi sellest \u0161okeerivast \u00f5nnetusest k\u00f5ike m\u00e4letab, kuid \u00fcldistades v\u00f5ib v\u00e4ita, et too intsident illustreerib v\u00e4rvikalt tippspordi olemust: v\u00f5idab see, kes suudab anda endast nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt k\u00f5ik - ja enamgi veel. Teisis\u00f5nu: v\u00f5itmiseks on vaja \u00fcletada sisemised piirid ja suruda maha organismi kaitserefleksid, s\u00f6\u00f6sta lahingusse nii ennastsalgavalt, nagu homset poleks ega tulekski.Publik armastab sellist vaatepilti. Ajakirjandusele on see pidup\u00e4ev. Ja korraldajad - nemad l\u00f6\u00f6vad selle dramaatilise vaatem\u00e4ngu peale heameelest k\u00e4si kokku. Gladiaatorid ju selleks ongi, et teiste meelte erutamiseks kui mitte surnult, siis v\u00e4hemasti haavatult areenile langeda. Nad on v\u00f5itjatega v\u00f5rreldes sama suured kangelased. Aga kas teile ei tundu, et niisugune suhtumine sportlastesse on kuritegelik?\u00a0Tour de Ski 10 km \u00fchiss\u00f5idu fini\u0161 Vai di Fiemmes 8. Jaanuaril 2023. V\u00f5itja, rootslanna Frida Karlsson [paremal fotol enne starti], viidi fini\u0161ist \u00e4ra kanderaamil ja autasustamisele ta ei j\u00f5udnudki.Tanel Kangert pressikonverentsil peale \u00f5nnetut kukkumist Giro d'ltalia etapil 2017.TEKST Priit Pullerits, Postimees FOTOD Scanpix"}
{"text":"Inimeste arendamine Swedbank Eesti n\u00e4itelKogemusi jagas Swedbanki Akadeemia Eesti juht Piret van de Runstraat-K\u00e4rt, kirja pani personalijuhtimise teabevara peatoimetaja K\u00fclli Gutmann\nSwedbanki Akadeemia Eesti juht Piret van de Runstraat-K\u00e4rt\n\u00d5ppiva kultuuri loomine on t\u00f6\u00f6tajate koolitamise ja arendamise aluseks. Maailm areneb v\u00e4ga kiiresti ning meil on palju erinevaid valdkondi ja palju t\u00f6\u00f6tajaid, kes k\u00f5ik vajavad v\u00e4ga spetsiifilisi oskusi. Seet\u00f5ttu ei suuda ettev\u00f5te kunagi k\u00f5iki vajalikke koolitusi pakkuda. Swedbanki Akadeemia pakub kokku \u00fcle 8000 koolituse (ettev\u00f5ttesisesed ja LinkedIni koolitused), kuid t\u00f6\u00f6tajad peavad ka ise leidma t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi \u00f5ppimiseks ja arenemiseks. \u00d5ppimine algab enesejuhtimisest ja kasvule suunatud m\u00f5tteviisist (growth mindset) ning on pidev protsess. Seet\u00f5ttu pakume t\u00f6\u00f6tajatele muu hulgas ka \u00f5pioskuste ja enesejuhtimise koolitusi. Samuti juurutame reedeseid \u00f5pihommikuid. Kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis reedeti meil hommikusi koosolekuid ei toimu, et t\u00f6\u00f6tajad leiaksid aega \u00f5ppimiseks.\nJoonisel on kujutatud \u00f5ppimise mudel Swedbankis. Formaalse \u00f5ppimise osakaal on selles mudelis ainult 10%. Juhid toetavad t\u00f6\u00f6tajaid nii palju kui v\u00f5imalik, kuid nende pakutavate \u00f5ppimisv\u00f5imaluste osakaal ei saa olla \u00fcle 20%. 70% t\u00f6\u00f6taja arengust on ise\u00f5ppimine, mis saab toimuda nii t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmise k\u00e4igus kui ka lisa\u00fclesandeid t\u00e4ites, muid \u00f5ppematerjale otsides ja ennast uutes rollides (nt mentor) proovile pannes.\nFormaalne \u00f5ppimine\nSwedbanki Akadeemia pakub kolme t\u00fc\u00fcpi koolitusi. T\u00f6\u00f6taja arutab juhiga, milliseid koolitusi valida.\n1) \u00dcldised kompetentsid, mis on k\u00f5ige aluseks, nt enesejuhtimine, \u00f5pioskused (Learn2Learn), \u00fcldteadmised majandusest ja pangandusest (\u201eEconomy & Banking\u201d, 11 lindistatud moodulit), samuti koolitused, mille vajadus tuleneb regulatsioonidest. M\u00f5neaastase panganduskogemusega t\u00f6\u00f6tajatele pakume koolitust \u201eI am Swedbank\u201d, mis annab laiema pildi Swedbankis toimuvast ja pakub t\u00f6\u00f6varjuks olemise v\u00f5imalusi.\n2) Erialased kompetentsid, mis on vajalikud praegu ja tulevikus, nt juhtimine, erialase kvalifikatsiooni t\u00f5stmine ja uute oskuste omandamine samas valdkonnas (upskilling). Meil on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mitmed arenguprogrammid, kuhu inimesed saavad kandideerida. N\u00e4iteks neile, kes soovivad tulevikus tehnilisemat t\u00f6\u00f6d teha, pakume Exceli, SQL-i, andmete anal\u00fc\u00fcsi ja programmeerimise koolitusi arenguprogrammi Tech University raames. Java Academy pilootprogramm annab testijatele ja teiste programmeerimiskeeltega t\u00f6\u00f6tavatele arendajatele v\u00f5imaluse Java arendust juurde \u00f5ppida. Paljud k\u00f5nekeskuse t\u00f6\u00f6tajad on n\u00e4iteks kandideerinud rahapesu t\u00f5kestamise spetsialistide arenguprogrammi. Uutele potentsiaalsetele juhtidele korraldame programmi \u201eFuture Leaders\u201d.\nSeega t\u00e4iendavad t\u00f6\u00f6tajad ennast oma erialal ja\/v\u00f5i \u00f5pivad juurde uusi oskusi muudest valdkondadest. Ideaalis v\u00f5iks iga inimene endalt igal aastal k\u00fcsida, kas ta osutuks valituks oma ametikohale uuesti kandideerides v\u00f5i on v\u00e4lised kandidaadid kompetentsemad. Kui v\u00e4line kompetents on k\u00f5rgem, tuleb enda kvalifikatsiooni t\u00f5sta. Samas on t\u00f6\u00f6taja, kes on omandanud teadmisi muudest valdkondadest, valmis vastu v\u00f5tma uut t\u00f6\u00f6kohta, kui see Swedbankis vabaneb.\n3) Tulevikukompetentsid, nt Data Literacy (andmed ja anal\u00fc\u00fctika), et t\u00f6\u00f6tajad saaksid omandada tulevikus vajaminevaid oskusi ja tuleviku rollidesse oleks v\u00f5imalik leida t\u00f6\u00f6tajaid ettev\u00f5tte seest. K\u00f5ik muutub, kiirelt luuakse uusi ametikohti, samas m\u00f5ned t\u00f6\u00f6d automatiseeritakse. Seega peab nn tulevikuoskusi hakkama arendama varakult. J\u00e4tkusuutlik karj\u00e4\u00e4r on oluline nii Swedbankile kui ka indiviidile. Pangale on oluline, et ka 3\u20135 aasta p\u00e4rast oleks olemas \u00f5igete oskustega inimesed. Indiviidi seisukohalt on elukestev \u00f5pe samuti oluline, et ta ei leiaks end j\u00e4rsku olukorrast, et t\u00f6\u00f6koht on kadunud ja muud oskused puuduvad. Swedbankis on eesm\u00e4rgiks, et igal t\u00f6\u00f6tajal oleks arenguplaanis v\u00e4hemasti m\u00f5ni tulevikuoskus. Samas pole see kohustuslik, see on t\u00f6\u00f6taja enda vastutus.\nMilliseid kompetentse vajame?\nIgal aastal tegeleb personaliosakond t\u00f6\u00f6j\u00f5u strateegilise planeerimisega (strategic workforce planning), et aru saada, kuhu me liigume, milliste kompetentsidega ametikohti vaja on. Meie Akadeemias v\u00f5tame selle sisendi ja hakkame nende kompetentside arendamiseks koolitusi planeerima. Oluline kompetents on nt projektijuhtimine, sest \u00fcha enam t\u00f6\u00f6d toimub projektip\u00f5hiselt. Projektijuhtimise oskusi vajavad k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad, mitte ainult projektijuhid. Teine oluline kompetents on andmed ja nende anal\u00fc\u00fcs (Data Literacy). K\u00f5igil t\u00f6\u00f6tajatel pole vaja andmeid anal\u00fc\u00fcsida, aga k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad toodavad andmeid ja seet\u00f5ttu on oluline m\u00f5ista andmetega seonduvat. Muidugi on olulised ka pangandusele spetsiifilised kompetentsid.\nLoe edasi Personalijuhtimise teabevarast, kuidas Swedbank toetab t\u00f6\u00f6tajate iseseisvat \u00f5ppimist, kuidas arendatakse juhte, kuidas koolitusvajadus v\u00e4lja selgitatakse ja kuidas koolitusi korraldatakse."}
{"text":"\u201eTahaksin lihtsalt oma elu tagasi saada!\u201c Endise k\u00f5rge riigiametniku skeemid t\u00f5mbasid tema l\u00e4hedase v\u00f5lakeerisesseKuidas k\u00e4ituksite, kui l\u00e4hedane paluks teilt abi, kuid vastutasuks saate kaela rohkem kui 30 000eurose n\u00f5ude ja kohtut\u00e4ituri? \u201eMa ei oleks iial arvanud, et usaldust v\u00f5ib niimoodi kuritarvitada,\u201c kirjeldab naine, kelle sugulane talle just sellise \u201e\u00fcllatuse\u201c korraldas. \u201eOleks siis keegi v\u00f5\u00f5ras, aga et oma l\u00e4hedane t\u00f5mbab naha \u00fcle k\u00f5rvade... Ma tahaksin lihtsalt oma elu tagasi saada. Mu elu on rikutud.\u201c\nSelle loo jutustamiseks tuleb minna tagasi aastasse 2009. Masu andis igal pool tunda ja pangast oli laenu saada sisuliselt v\u00f5imatu. Eriti olukorras, kus \u00fcks laen oli juba all. Kuid Sirje vajas taimekasvatuse k\u00e4imat\u00f5mbamiseks laenu kohe h\u00e4dasti.\nOmal ajal tegi praeguseks avalikkusest tagasi t\u00f5mbunud Sirje avalikus sektoris k\u00f5rget lendu. \u00dcheksak\u00fcmnendatel oli ta vallavanem, seej\u00e4rel k\u00f5rgetel kohtadel haridusministeeriumis, j\u00f5udes v\u00e4lja isegi p\u00e4ris tippu ehk ministeeriumi juhtkonda. K\u00fcll mitte kauaks, sest juba 2008. aastal, mitu aastat enne ametiaja l\u00f5ppu, lahkus ta k\u00f5rgest ametist. Avalikkusele selgitati, et tema koost\u00f6\u00f6 ministriga ei sujunud.\nNiisiis olid 2009. aasta oktoobris toimunud kohalikud valimised Sirje jaoks \u00fcliolulised. Pealtn\u00e4ha n\u00e4iski k\u00f5ik \u00f5nnestuvat: ta tegi koduvallas oma valimisliidu esinumbrina parima tulemuse ja p\u00e4\u00e4ses kindlalt volikokku. Ent valijaid ei teadnud, et m\u00f5ni kuu varem oli ta andnud allkirja paberile, mis kummitab teda ka veel 14 aastat hiljem. Ja on l\u00f5hki ajanud terve pere.\nTahtis laenu varjata\nNimelt v\u00f5ttis Sirje 2009. aasta aprillis rohkem poole miljoni krooni suuruse laenu, mille andis talle L\u00e4\u00e4nemaa \u00fchele rikkamale \u00e4rimehele kuuluv firma. Laenu tagatiseks andis Sirje talle kuuluva kinnistu.\nKui Sirje sama aasta oktoobris vallavolikogu liikmena t\u00f6\u00f6d alustas, hakkas m\u00f5ni kuu varem v\u00f5etud laen teda aga n\u00e4rima: mis siis, kui keegi seda m\u00e4rkab ja hakkab k\u00fcsimusi esitama? Peavad ju volikogu liikmed kord aastas esitama majanduslike huvide deklaratsiooni, kuhu l\u00e4hevad kirja ka laenud. Tal oli all juba ka kodulaen, mille tagatiseks seesama kinnistu.\nNii tuligi ta sugulase Aime (nimi muudetud) jutule, et too aitaks tal laenu peita. \u201eMure oli, et kuna ta oli vallas ja Eestis tuntud nimi, siis \u00e4kki hakatakse tema tausta kontrollima. Ma ei tea, mida ta t\u00e4pselt kartis. Igatahes \u00fctles ta, et seda laenu on vaja varjata. Sirje tahtis, et tema maine ja nimi oleksid plekitud,\u201c meenutab Aime (54) rohkem kui 13 aastat hiljem. \u00d5htuleht v\u00f5ttis loo tarvis \u00fchendust ka Sirjega, kes sisuliste kommentaaride andmisest keeldus (loe pikemalt lisatud intervjuust \u2013 H. M.).\nEttepanek oli kirjutada Sirje laenuleping hoopis Aime nimele. Ehk Aimest saab laenuv\u00f5tja, Sirjest k\u00e4endaja. Maksimaalselt pooleteiseks aastaks, lubas Sirje, et siis muudab ta lepingu j\u00e4lle tagasi. Aime s\u00f5nul olnud neil laenuandjaga vastav kokkulepe ja muudatus pidi olema lihtsalt n\u00e4iline.\nAime \u00fctleb n\u00fc\u00fcd, et ei oleks ealeski n\u00f5ustunud, kui oleks teadnud, mis edasi saama hakkab. Aga kuna poolteist aastat ei tundunud teab mis pikk aeg, pealegi oli palujaks inimene, kellega ta on koos \u00fcles kasvanud, oli Aime p\u00e4rast m\u00f5ningast m\u00f5tlemisaega n\u00f5us.\nLaenulepingu muutmise kokkuleppe kohaselt tuli laen tagastada kolmes osas, viimane makse pidi saama tasutud 2011. aasta m\u00e4rtsikuu l\u00f5puks. Kuid poolteist aastat p\u00e4rast lepingu muutmist oli laen ikka \u00fcleval ja Sirje palus Aimet, et teeks veel aastakese nii, et tema \u201eetendab\u201c laenuv\u00f5tjat. Aime n\u00f5ustus taas. Ikkagi sugulane ju!\nELU ON RIKUTUD! \u201eMa olen emotsionaalselt nii palju peksa saanud. See ei ole \u00f5iglane,\u201c kurdab Aime, kellest sugulase skeemide t\u00f5ttu v\u00f5lglane sai. Foto on illustratiivne. (Vida Press)\nEhkki n\u00e4iliselt oli laenuv\u00f5tja Aime, pidi seda tagasi maksma Sirje. V\u00e4hemalt nii ta lubas. Kuid aeg m\u00f6\u00f6dus ja makseid laenu andnud ettev\u00f5ttele ei laekunud. Nii allkirjastati 2011. aasta maikuus j\u00e4rgmine paber, millega n\u00e4iline laenusaaja Aime ja k\u00e4endaja Sirje kinnitasid, et tasuvad hiljemalt 2012. aasta maikuuks laenusumma. Kuna vahepeal olid kroonid asendunud eurodega, tuli kokku tasuda 38 346 eurot.\n\u201eMe kasvasime koos \u00fcles, oleme elu jooksul nii palju \u00fcksteisele toeks olnud. Ma poleks elu sees arvanud, et ta niimoodi mu usaldust kuritarvitab\u201c \u00fctleb Aime. \u201eMul polnud p\u00f5hjust arvata, et see asi v\u00f5iks nii minna.\u201c\n\u00c4hvardati kohtuga\nM\u00f6\u00f6dus veel kolm aastat, kuid Sirje ei saanud laenu maksmisega hakkama. 2014. aastal sai laenu andnud ettev\u00f5ttel m\u00f5\u00f5t t\u00e4is ning Sirjet ja Aimet \u00e4hvardati kohtuga. Laenu p\u00f5hiosast polnud Sirje selleks ajaks tasunud sentigi.\nLaenu andnud ettev\u00f5tja \u00fctleb n\u00fc\u00fcd \u00d5htulehele, et ei soovi konkreetse laenu \u00fcksikasju kommenteerida. Niisiis ei \u00f5nnestu saada vastust k\u00fcsimusele, miks ei ole leping Sirje nimele tagasi muudetud, ehkki selline kokkulepe oli. \u201eIkka juhtub vahel, et v\u00f5lad j\u00e4\u00e4vad \u00fcles,\u201c lausub ettev\u00f5tja. \u201eAga enamjaolt makstakse ikka \u00e4ra.\u201c\nAime tunnistab, et kirvena pea kohal rippunud v\u00f5lalugu l\u00f5i kiilu tema ja Sirje suhtlusse. Varem l\u00e4hedastest sugulastest said pea v\u00f5\u00f5rad. Silmast silma ei ole ammu kohtutud, ka telefoni teel on Sirjet keeruline k\u00e4tte saada.\nAga siis, 2015 aastal, t\u00e4rkas uus lootus. Nimelt kinnitas kohus Sirje, Aime ja laenaja vahelise kompromissi, millega firma loobus n\u00f5udest osaliselt. Sirjel tuli tasuda \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5lasumma ehk 31 850 eurot.\nJa mis Aimele k\u00f5ige olulisem: osana kompromissist vahetasid naised taas rollid ning Sirjest sai laenuv\u00f5tja ja Aimest k\u00e4endaja, k\u00e4enduse maksimumsummaga 32 000 eurot. Sirje lubas, et seab ettev\u00f5tte kasuks ja v\u00f5la tagamiseks oma kinnistule hiljemalt 2016. aasta aprilliks esimesele j\u00e4rjekohale h\u00fcpoteegi ja sellega l\u00f5peb Aime k\u00e4enduskohustus.\nKompromissilepingus pandi paika ka maksegraafik, mida Sirje kohustus tasuma. Laen pidanuks olema t\u00e4ies mahus tagasi makstud 2020. aasta l\u00f5puks. Ent nii ei l\u00e4inud. Esiteks ei seadnud Sirje oma kinnistule h\u00fcpoteeki, aga ka muud lubadused j\u00e4id t\u00fchjaks. Niisiis sekkus m\u00e4ngu kohtut\u00e4itur.\nPeatatud, kuid kauaks?\n2018. aastaks oli Aimest sugulase v\u00f5etud laenu t\u00f5ttu saanud ametlikult v\u00f5lgnik. \u00dchel p\u00e4eval kutsuti ta isegi t\u00f6\u00f6l v\u00e4lja, et teatada \u2013 kuna tema suhtes on algatatud t\u00e4itemenetlus, peab t\u00f6\u00f6andja palgast pidama kinni t\u00e4iturile mineva summa. Kuna Aime t\u00f6\u00f6tab tootmisettev\u00f5ttes lihtt\u00f6\u00f6lisena ja ta palk on pigem kehvapoolne, t\u00e4hendas see rahaliselt suurt l\u00f6\u00f6ki.\nSirje maksis talle iga kuu ise selle raha tagasi, kuid seaduse silmis oli Aime v\u00f5lgnik: ka tema autole pandi keelum\u00e4rge, mis t\u00e4hendas, et ta ei tohtinud seda m\u00fc\u00fca. \u201eJah, rahaliselt pole ma midagi kaotanud, aga oli ka olukordi, kus ma pidin mitu korda paluma ja meelde tuletama, et ta mulle selle kinnipeetud raha tagasi maksaks. See k\u00f5ik oli v\u00e4ga alandav,\u201c r\u00e4\u00e4gib Aime.\nPraegu on Aime suhtes t\u00e4itemenetlus peatatud. Piirangud, n\u00e4iteks pangakonto arestimine, on siiski j\u00e4tkuvalt peal. Menetlus peatati tingimusel, et Sirje asub vabatahtlikult t\u00e4itma sissen\u00f5udja n\u00f5uet ja tasub t\u00e4ituri kaudu iga kuu 200 eurot. Aime teada on Sirje seda n\u00f5uet t\u00e4itnud. Siiski, paarisajaeuroste kuumaksete juures v\u00f5taks umbes 30 000 euro suuruse v\u00f5la tagasimaksmine rohkem kui k\u00fcmme aastat.\nKuid Aime pea kohal ripub kirves j\u00e4tkuvalt \u2013 menetluse peatamine t\u00e4hendab, et see v\u00f5idakse igal hetkel uuesti alustada. N\u00e4iteks siis, kui Sirje laenu tagasimaksmisel taas j\u00e4nni peaks j\u00e4\u00e4ma. Kuna Aime on k\u00e4endaja, vastutab tema. \u201eMa tahaksin lihtsalt oma elu tagasi saada. Mu elu on rikutud,\u201c \u00fctleb Aime ja tema h\u00e4\u00e4l murdub.\nTa tunnistab, et lugu on j\u00e4tnud j\u00e4lje ka tema tervisele. Ja peas tiksub pidevalt miljon miks-k\u00fcsimust. Neist peamine: miks \u00fcldse t\u00f5mbas Sirje sellesse jamasse oma sugulase. \u201eInimesed ei peaks kergek\u00e4eliselt usaldama. V\u00e4hemalt nii, nagu mina seda tegin. \u00dcksk\u00f5ik kui ilusad need lubadused ka ei oleks. Nagu n\u00e4ha, siis ei saa ka enda \u00fcht k\u00f5ige l\u00e4hedasemat inimest usaldada,\u201c lausub ta.\nAime palus enda perekonnanime loos mitte kasutada, sest ta on niigi palju l\u00e4bi elanud. Juhtunust teavad ta lapsed ja m\u00f5ned l\u00e4hisugulased. Ta tunnistab, et tal on lihtsalt paganama h\u00e4bi. \u201eMa olen kogu maailma ees v\u00f5lglaseks tehtud,\u201c \u00fctleb Aime. \u201e\u00dcksk\u00f5ik kuhu krediidiasutusse ma nina pistan, sealt vastatakse, et ma olen ju v\u00f5lglane. Mul on t\u00e4itur kaelas millegi eest, mida ma teinud pole. Mind on antud kohtusse millegi eest, mida ma teinud pole. Ma olen emotsionaalselt nii palju peksa saanud. See ei ole \u00f5iglane.\u201c\n\u2013\u2013\u2013\u2013\u2013\nSugulase jamasse m\u00e4ssinud Sirje: vabandust, meil ei ole millestki r\u00e4\u00e4kida\nKuulnud, et ajakirjanik uurib ammuse laenu kohta, asub Sirje (61) kohe kaitsepositsioonile: \u201eKust teil selline jutt tekib n\u00fc\u00fcd?!\u201c\nMa r\u00e4\u00e4gin teile antud laenust, mille tagasimaksmisel on probleeme tekkinud.\nAga seal ei ole ju probleeme.\nMa saan aru, et praegu olete kuumaksetega j\u00e4rje peal, aga aegade jooksul on probleeme olnud. Lugu r\u00e4\u00e4gibki sellest, kuidas teid usaldati, aga tagatipuks sai teie l\u00e4hedasest seaduse silmis v\u00f5lglane.\n\u00d6elge palun, kust tuleb selline informatsioon? Kust see tekib?\nMa olen r\u00e4\u00e4kinud Aimega.\nVaadake, mida andmekaitse \u00fctleb ja missugust informatsiooni saab esitada.\nMis puudutab delikaatseid andmeid ja muud sellist, siis see kindlasti ei kuulu t\u00f5esti avaldamisele. Aga tegemist on \u00f5petliku looga.\nAga ju ei ole!\nTeie jaoks see pole siis \u00f5petlik olnud?\nTe v\u00f5tate ja j\u00e4reldate mingit asja kusagilt.\nSelle p\u00e4rast ma teile helistangi. Et kuulata \u00e4ra teie versioon asjadest.\nOkei. Aga kas te olete alustanud otsast peale selle teema harutamist? Te peaksite ju algpunktist ehk laenuandjast peale hakkama. Siis te v\u00f5ibolla saate algusest peale kerida seda, mida te olete endale s\u00fcdameasjaks v\u00f5tnud. Te hakkate kusagilt keskelt peale. Mina soovitan v\u00f5tta algandmed, kui teil on selleks \u00f5igus. Mina \u00fctleks, et teil ei ole \u00f5igust. See pole avalik huvi. Seda ei tohiks \u00fcldse k\u00e4sitleda.\nAga miks ei tohi? Aime on ju ka selles osapool, t\u00f5si k\u00fcll, sinna kuidagi poolkogemata sattunud. Tema on seda lugu r\u00e4\u00e4kinud.\nAga kui ta on laenu osapool, siis v\u00f5tkegi laenu teine osapool ja hakake seda arutama. Kas te olete laenuandjaga arutanud?\nMa helistasin k\u00f5igepealt teile, kindlasti r\u00e4\u00e4gin ka nendega.\nJa minu roll on siin mis?\nKuna teie selle laenu v\u00f5tsite, siis\u2026\nAga kust te seda teate? Kust te selle v\u00e4ite v\u00f5tate?\nMa olen n\u00e4inud dokumente, kus Aime on olnud osapool.\nOota, stopp. Kuidas on v\u00f5imalik, et te \u00fchepoolselt avalikustate.\nSelle p\u00e4rast ma ju teile helistangi, et mitte \u00fchepoolselt kirjutada.\nAga kust te \u00fcldse saate selliseid dokumente v\u00f5tta? \u00dchel pool on oma teadmine, teisel oma teadmine. Te ei saa ilma teise poole n\u00f5usolekuta avalikustada v\u00f5i k\u00e4sitleda seda asja.\nMa ei avalikustagi dokumente. Teemat v\u00f5in muidugi k\u00e4sitleda.\nMinu jaoks on see p\u00e4ris \u00fcllatav, jah.\nKas te sooviksite siis omalt poolt kommenteerida?\nEi, mul ei ole seal midagi kommenteerida. On olemas andmekaitse ja niisuguseid tundlikke teemasid, mis puudutavad lepinguid, ei olegi ju v\u00f5imalik selliselt k\u00e4sitleda. Kus on lepingu pooled? Nagu ma aru saan, pole te laenuandjaga \u00fcldse suhelnud. Alustage palun sealt.\nAga teie olete ka ju lepingu osapool. Ma alustasin teist.\nAga kus te v\u00f5tate?\nTe siis pole lepingu osapool?\nEi, ma ei hakka teile midagi v\u00e4itma v\u00f5i kinnitama, vabandust. See pole \u00fcldse avalik teema. See on eraisikute k\u00fcsimus, mida m\u00f5lemad pooled n\u00f5ustuvad r\u00e4\u00e4kima v\u00f5i ei n\u00f5ustu r\u00e4\u00e4kima.\nAga kas te n\u00f5ustuksite r\u00e4\u00e4kima?\nEi, kohe kindlasti mitte. See pole kellegi asi k\u00fcsida.\nSelge, ma ei k\u00fcsi siis lepingu sisu kohta. Ma k\u00fcsin siis selle kohta, et Aime \u00fchel hetkel sinna segati ja selle tagaj\u00e4rjel lendas talle kohtut\u00e4itur kaela ja tekkisid jamad.\nMissugused jamad?! Mida te \u00fcldse r\u00e4\u00e4gite?! Kui teil pole olemas osapoolte n\u00f5usolekut dokumente lahata, siis te ei saa \u00fchepoolselt lahata. Te peate j\u00f5udma laenuandjani, kulla inimene.\nTe olete ju laenuv\u00f5tja.\nKust te seda v\u00f5tate?\nTe ei ole siis?\nVabandust, meil ei ole millestki r\u00e4\u00e4kida.\n\u2013\u2013\u2013\u2013\u2013\nKohtut\u00e4iturite koja juht Katrin Vellet t\u00f5deb, et l\u00e4hedase palvele ongi keeruline mitte vastu tulla. (Egert Kamenik)Kohtut\u00e4itur: l\u00e4hedase palvest ongi keeruline keelduda\nKohtut\u00e4iturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatuse esimees Katrin Vellet hoiatab, et kui keegi palub laenu korra enda nimele v\u00f5tta v\u00f5i seda k\u00e4endada, siis v\u00f5imalusel tasub neist ettepanekutest keelduda.\nT\u00f5si k\u00fcll, seaduse j\u00e4rgi saab k\u00e4endaja omakorda tema makstud osa p\u00f5hiv\u00f5lgnikult tagasi n\u00f5uda, aga selleks tuleb kohtusse minna. \u201eSee omakorda eeldab nii n\u00e4rvikulu kui raha,\u201c s\u00f5nab Vellet. \u201eEi ole haruldane, et selle tagaj\u00e4rjel saavad rikutud l\u00e4hedaste inimeste omavahelised suhted v\u00f5i need sootuks katkevad.\u201c\nVellet soovitab inimestel enne laenuga seotud kohustuste v\u00f5tmist riske kaaluda. Kui usaldusv\u00e4\u00e4rne on laenusaaja? Kas tema k\u00e4itumine on seni v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmisel olnud \u00f5iguskuulekas ja lubadustest on kinni peetud? Lisaks peaks tema s\u00f5nul hindama ka seda, kui suureks kujuneb v\u00f5etud kohustus, kui laen peaks hapuks minema.\n\u201eArusaadavalt on oma l\u00e4hedaste palvele keeruline mitte vastu tulla ja sageli sellet\u00f5ttu raskused tekivadki. Seet\u00f5ttu tuleb selliste otsuste tegemisel aeg maha v\u00f5tta ja mitte j\u00e4\u00e4da lootma, et k\u00e4enduseks antud allkiri j\u00e4\u00e4b vaid paberile ning on oma olemuselt formaalne,\u201c lausub Vellet.\n\u201e\u00dcldiselt tasub k\u00e4endusi v\u00f5imaluse korral mitte anda. V\u00f5i anda neid summas, mille puhul k\u00e4endajale makseraskusi k\u00e4enduse sissen\u00f5udmisel ei teki,\u201c lausub ka \u00f5igusb\u00fcroo HUGO.Legal \u00f5igusjuht ja b\u00fcroo \u00fcks asutajatest Erki Pisuke.\nTemagi r\u00f5hutab, et laenu k\u00e4endamisel tuleb alati arvestada riskiga, et vastutatakse isiklikult p\u00f5hiv\u00f5lgniku kohustuste t\u00e4itmise eest. \u201eSee on suur risk, mida tuleb v\u00f5tta teadlikult ning enne v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5elda, kelle kohustust ja mis ulatuses tagatakse,\u201c lausub Pisuke. Halvimal juhul v\u00f5ib kogu asi k\u00e4endajale l\u00f5ppeda isegi eraisiku pankrotiga. Ta nendib: \u201ePole vahet, kas k\u00e4endatakse sugulase v\u00f5i s\u00f5bra kohustust, alati v\u00f5ib juhtuda, et p\u00f5hiv\u00f5lgnikul juhtub midagi, miks ta ei saa oma kohustusi t\u00e4ita. Seega tasub k\u00e4endusesse suhtuda t\u00f5siselt ning seda mitte kergek\u00e4eliselt anda.\u201c"}
{"text":"Moldova peaminister astus tagasi (T\u00e4iendatud!)CHISINAU, 10. veebruar, AP-BNS \u2013 Moldova l\u00e4\u00e4nemeelne peaminister Natalia Gavrili\u021ba astus reedel tagasi ja valitsus kukkus kokku.\n\"Mul on tulnud aeg teatada tagasiastumisest,\" \u00fctles Gavrili\u021ba pressikonverentsil ja lisas, et mitte keegi ei oleks oodanud, et 2021. aasta suvel valitud valitsusel tuleb hakkama saada nii paljude kriisidega, mille p\u00f5hjuseks on Venemaa agressioon Ukrainas.\nGavrili\u021ba ametiaega on iseloomustanud rida probleeme: terav energiakriis, j\u00e4rsult kiirenenud inflatsioon, mitmed murettekitavad vahejuhtumid nagu Ukraina suunas tulistatud Vene raketid, mis l\u00e4bivad Moldova \u00f5huruumi.\n\"Ma v\u00f5tsin valitsuse \u00fcle korruptsioonivastase, arengut toetava ja euroopameelse mandaadiga ajal, mil korruptsiooniskeemid olid vallutanud k\u00f5ik institutsioonid ja oligarhid tundsid end puutumatutena,\" \u00fctles Gavrili\u021ba.\n\"Me sattusime kohe silmitsi energia\u0161antaa\u017eiga, ja need, kes seda tegid, lootsid, et me anname alla.\"\n\"Meie valitsuse vaenlased vedasid kihla, et me k\u00e4itume nagu eelmised valitsused, kes loobusid energiahuvidest ja reetsid riigi huvid l\u00fchiajaliste h\u00fcvede vastu,\" lisas ta.\nPresident Maia Sandu t\u00e4nas Gavrili\u021bad \"tohutute ohvrite ja p\u00fc\u00fcete eest juhtida riiki nii paljude kriiside ajal\".\n\"Enneolematutest v\u00e4ljakutsetest hoolimata valitseti riiki vastutustundlikult, suure hoole ja p\u00fchendunud t\u00f6\u00f6ga,\" r\u00f5hutas president. \"Meil on stabiilsus, rahu ja areng, kuigi teised tahtsid s\u00f5da ja pankrotti.\"\nPresidendil tuleb nimetada uus valitsus, mille peab heaks kiitma 101-kohaline parlament.\nSandu lubas parlamendifraktsioonidega konsulteerida ja esitada peaministrikandidaat.\nMajandusteadlane Gavrili\u021ba nimetati peaministriks 2021. aasta augustis, kui tema l\u00e4\u00e4nemeelne Aktsiooni- ja Solidaarsuspartei (PAS) oli v\u00f5itnud parlamendivalimised, lubades reforme ja suunda EL-i.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Moldova peaminister astus tagasi (T\u00e4iendatud!)CHISINAU, 10. veebruar, AP-BNS \u2013 Moldova l\u00e4\u00e4nemeelne peaminister Natalia Gavrili\u021ba astus reedel tagasi ja valitsus kukkus kokku.\n\"Mul on tulnud aeg teatada tagasiastumisest,\" \u00fctles Gavrili\u021ba pressikonverentsil ja lisas, et mitte keegi ei oleks oodanud, et 2021. aasta suvel valitud valitsusel tuleb hakkama saada nii paljude kriisidega, mille p\u00f5hjuseks on Venemaa agressioon Ukrainas.\nGavrili\u021ba ametiaega on iseloomustanud rida probleeme: terav energiakriis, j\u00e4rsult kiirenenud inflatsioon, mitmed murettekitavad vahejuhtumid nagu Ukraina suunas tulistatud Vene raketid, mis l\u00e4bivad Moldova \u00f5huruumi.\n\"Ma v\u00f5tsin valitsuse \u00fcle korruptsioonivastase, arengut toetava ja euroopameelse mandaadiga ajal, mil korruptsiooniskeemid olid vallutanud k\u00f5ik institutsioonid ja oligarhid tundsid end puutumatutena,\" \u00fctles Gavrili\u021ba.\n\"Me sattusime kohe silmitsi energia\u0161antaa\u017eiga, ja need, kes seda tegid, lootsid, et me anname alla.\"\n\"Meie valitsuse vaenlased vedasid kihla, et me k\u00e4itume nagu eelmised valitsused, kes loobusid energiahuvidest ja reetsid riigi huvid l\u00fchiajaliste h\u00fcvede vastu,\" lisas ta.\nPresident Maia Sandu t\u00e4nas Gavrili\u021bad \"tohutute ohvrite ja p\u00fc\u00fcete eest juhtida riiki nii paljude kriiside ajal\".\n\"Enneolematutest v\u00e4ljakutsetest hoolimata valitseti riiki vastutustundlikult, suure hoole ja p\u00fchendunud t\u00f6\u00f6ga,\" r\u00f5hutas president. \"Meil on stabiilsus, rahu ja areng, kuigi teised tahtsid s\u00f5da ja pankrotti.\"\nPresidendil tuleb nimetada uus valitsus, mille peab heaks kiitma 101-kohaline parlament.\nSandu lubas parlamendifraktsioonidega konsulteerida ja esitada peaministrikandidaat.\nMajandusteadlane Gavrili\u021ba nimetati peaministriks 2021. aasta augustis, kui tema l\u00e4\u00e4nemeelne Aktsiooni- ja Solidaarsuspartei (PAS) oli v\u00f5itnud parlamendivalimised, lubades reforme ja suunda EL-i.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ruumiamet kui hea elukeskkonna v\u00f5tiMiks 21. sajandi Eesti ei saa enam j\u00e4tkata ilma ruumiametita ja milliseid v\u00e4\u00e4rtuseid uus amet loob?Ehitus- ja kinnisvaravaldkonnaga on otseselt seotud ligi veerand k\u00f5igist Eesti ettev\u00f5tetest.1 Et meid saaks \u00fcmbritseda kvaliteetne ruum, peavad k\u00f5ik need firmad ja inimesed tegutsema \u00fchtselt ja koordineeritult. Kuid kes peaks seda juhtima? Avalik sektor loob tingimused, et see looming viiks ellu \u00fchiskondlikke huve. Nii keskvalitsus kui ka kohalik omavalitsus t\u00e4idavad oma rolle. Keskvalitsus tagab \u00fchtse \u00f5igusraamistiku ning selleks, et suunata head \u00fcleriigilist ruumiloome praktikat, kujundatakse rahastusm eetm eid ja kvaliteedikriteeriumeid, arendatakse infos\u00fcsteeme ja andmebaase, koostatakse juhendeid, koolitatakse, tellitakse uuringuid, luuakse strateegilisi kavasid jpm. Kohalik omavalitsus teeb oma territooriumil peamiselt \u00fcksikotsuseid, tagamaks nii \u00fcleriigiliste kui ka kohalike huvide tasakaalu. Paraku s\u00fcnnib ikka ja j\u00e4lle n\u00e4iteid l\u00e4bim\u00f5tlemata ruumiotsustest, mille tagaj\u00e4rjeks on peale paljude kasutajate huvide eiramise ka ressursside ebat\u00f5hus kasutamine. Siin ei tasu otsida s\u00fc\u00fcdlasi, vaid eesk\u00e4tt parandada koost\u00f6\u00f6d riigi, kohaliku v\u00f5imu ja ettev\u00f5tjate vahel.Kuidas s\u00fcnnib kvaliteetne ruum?Eesti halduss\u00fcsteem on v\u00e4ga tsentraliseeritud. Kui Soomes v\u00f5i Taanis moodustab omavalitsuste t\u00f6\u00f6tajate arv kogu avalikust sektorist umbes kolmveerandi ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu keskvalitsus, siis Eestis on vahekord vastupidine.2 Eesti omavalitsused on keskvalitsusest suures s\u00f5ltuvuses ka rahaliselt. Ruumipoliitika aruteludes tuuakse aeg-ajalt v\u00e4lja vajadus j\u00e4tkata haldusreformi maakonnapiirideni, kuid suhtelises vaates ei aita haldusjaotuse \u00fcmberm\u00e4ngimine omavalitsustele ressurssi lisada. Meeldigu see meile v\u00f5i mitte, j\u00e4rgmisi otsustavaid samme ruumipoliitikas tuleb teha Eesti tsentraliseeritud v\u00f5imujaotust arvestades. M\u00e4rgakem v\u00f5imalike murekohtade k\u00f5rval v\u00f5imalusi. Kesksed lahendused v\u00f5imaldavad \u00fchtsel moel ellu viia laiemaid \u00fchiskonna arenguvajadusi. Kriisiaastatest tekkinud uute riiklike ja rahvusvaheliste \u00fclesannete lahendamisest s\u00f5ltuvad n\u00e4iteks meie julgeolek, keskkond, rahvatervis ja majandusedu. Paljud neist \u00fclesannetest j\u00f5uavad ruumiotsustesse. L\u00e4hiajast saab v\u00e4lja tuua vajaduse arendada taastuvenergia tootmist, elektriv\u00f5rke, t\u00f5husaid kaugk\u00fcttev\u00f5rke, renoveerida maju, haiglaid, arendada s\u00f5jalise kaitse taristut jpm. Mida \u00fchtsemalt see \u00fcle riigi toimub, seda t\u00f5husamalt ja rohkem kvaliteedile orienteeritult ning j\u00e4rjepidevamas ettev\u00f5tluskeskkonnas saavad meie ettev\u00f5tjad tegutseda. Ehkki Eestis v\u00f5ib t\u00f5epoolest ka leida v\u00e4ga erinevaid omavalitsusi (n\u00e4iteks Tallinna linna ja Kihnu valla v\u00f5rdlemine on keeruline), on siiski arvukad omavalitsuste suuremad probleemid, nagu valglinnastumine, vanalinnade v\u00e4ljasuremine, rahvastiku arvu kahanemisega seotud k\u00fcsimused ja renoveerimistarvidus, omased paljudele omavalitsustele. On \u00fcsna ilmne, et nende k\u00fcsimuste iseseisev lahendamine k\u00e4ib enamikule omavalitsustest \u00fcle j\u00f5u, eriti kui meenutame, et kogu Eesti peale kokku on 79 omavalitsustes t\u00f6\u00f6l vaid 25 kutsetunnistusega arhitekti ning piiratud arv planeerijaid.Omavalitsuste kehvad investeerimisv\u00f5imalused ei t\u00e4henda ruumiotsuste puudumist. Ruumikvaliteeti m\u00f5jutab iga kehtestatud planeering v\u00f5i antud ehitusluba, \u00fchistranspordipeatus v\u00f5i -graafiku \u00fcmberkorraldus, avaliku ruumi korrashoid, j\u00e4\u00e4tmehooldusleping, avalike teenuste paiknemine jne. K\u00f5ige olulisemana tuleb n\u00e4ha nende otsuste omavahelisi seoseid. Eesti ruumiotsuste tegemine 793 l\u00e4henemise p\u00f5hjal on suur raiskamine. Kuigi t\u00f6\u00f6tajate arvu ja eelarve p\u00f5hjal on Eesti halduskorraldus v\u00e4ga keskvalitsuskeskne, siis ruumipoliitikas see ei v\u00e4ljendu. Ruumiotsuste suunamisega tegeleb terve hulk ministeeriume ja riigiasutusi ning ruumiloomega seotud \u00fclesandeid on erinevate ministrite portfellides, riigiasutustes ja riigikogu komisjonides. J\u00e4relikult on ruumipoliitika v\u00f5tmeotsused k\u00fcll tsentraliseeritud, kuid kesktasemel sellegipoolest hajutatud, mis meie v\u00e4ikese rahvaarvu ja \u00fcldiselt t\u00f5husa riigikorralduse vaates h\u00e4id tulemusi ei too.Peale selle, et ruumiloomek\u00fcsimused on riigis killustunud, ei ole riigi tasandil kellegi \u00fclesandeks kujundada terviklikku ja kvaliteetset elukeskkonda. Ometi on vabariigi valitsuse arengustrateegia \u201eEesti 2035\u201c \u00fcks viiest alustalast \u201ek\u00f5igi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond\u201c4. 2023. aasta alguses ilmavalgust n\u00e4inud riigikantselei \u201eRohep\u00f6\u00f6rde tegevusplaan 2023-2025\u201c seab kvaliteetse elukeskkonna \u00fcheks kolmest p\u00f5hieesm\u00e4rgist. Praeguse seisuga j\u00e4\u00e4b nendes dokumentides lahtiseks, kuidas ja milliste tegevustega me holistilise ja kvaliteedik\u00fcsimusi r\u00f5hutava elukeskkonnani j\u00f5uame. V\u00e4him, mida saaksime kohe teha, on luua erineva tasandi otsustajatele abiks tugeva ruumiloome kompetentsiga riigiasutuse: ruumiameti. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib, et ruumiametisarnane riiklik \u00fcksus on loodud ka tunduvalt tugevama kohaliku v\u00f5imuga riikides, neist l\u00e4hima analoogina Boverket Rootsis, kus tegutseb teiste hulgas ka Rootsi riigiarhitekt.Ruumiameti t\u00f6\u00f6d v\u00f5ib v\u00f5rrelda mitmel pool Euroopas sisse seatud riigiarhitektib\u00fcroodega. Hollandis on riigiarhitekt ametis olnud juba paarsada aastat, viimastel aastak\u00fcmnetel on riigi- v\u00f5i regiooniarhitekt ametisse nimetatud Flandrias, Iirimaal, \u0160otimaal, juba mainitud Rootsis ja mujal. Ka Austraalia ja USA osariikides on pikaaegne riigiarhitektide traditsioon. Kuigi nende tegevus ei kattu t\u00e4pselt Euroopa mudeliga, n\u00e4itab see valitsuste p\u00fchendumust ruumiloome edendamisele ning avaliku sektori ja laiema \u00fcldsuse ruumip\u00e4devuse parandamisele. P\u00f5hjus riigiarhitektib\u00fcroode v\u00f5i teiste ruumiametisarnaste \u00fcksuste loomiseks on \u00fcsna selge: ainu\u00fcksi ruumilise planeerimise ja ehitusalane \u00f5igusruum, \u00fcldplaneeringute olemasolu, detailplaneeringute menetlemine, ehituslubade v\u00e4ljastamine v\u00f5i muud praeguseks reguleeritud protsessid ei paku k\u00f5ike vajalikku, et luua head ehitatud keskkonda. Ruumiline planeerimine ja ehituse reguleerimine ei t\u00e4henda automaatselt kvaliteetset ruumiloomet. Miinimumn\u00f5uded aitavad v\u00e4ltida valesid otsuseid, kuid parimate lahendusteni j\u00f5udmiseks vajame oluliselt rohkem p\u00fchendumist. Seet\u00f5ttu on riigi ruumiloome v\u00f5imekuse parandamine ja ruumiametilaadsete meeskondade t\u00f6\u00f6 nii kohalikul kui ka keskvalitsuse tasandil kriitilise t\u00e4htsusega kestlikuma ehitatud keskkonna kujundamisel.Heade ruumiotsuste tegemiseks on vaja tervikpiltiRuumipoliitika kujundamist ja elluviimist korraldavad v\u00e4ga erinevad haldustasandid ja sektorid, keeruline on s\u00fcnkroniseerida sedav\u00f5rd paljude asjaosaliste koost\u00f6\u00f6d. Ometi on teiste riikide riigiarhitektib\u00fcrood suutnud tuua \u00fche laua taha erinevaid ruumiloome eest vastutavaid riigiasutusi ja veenda neid kvaliteedieesm\u00e4rkide l\u00e4bivas j\u00e4rgimises ning korraldanud laiap\u00f5hjalisi arutelusid mitmesuguste ruumilahenduste \u00fcle, mis arvestaks v\u00f5imalikult paljude sihtr\u00fchmade huvidega. Riigiarhitektide algatused ja tegevused on seega avardanud \u00fchiskonna \u00fcldisemaid koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi, mis on paremate ruumilahenduste vajalikuks aluseks ning viivad t\u00f5husama ja paremini korraldatud halduseni.Ministeeriumite, \u00fclikoolide, erialaliitude ja kohalike omavalitsuste vahel s\u00f5lmitud kokkuleppes \u201eEhituse pikk vaade 2035\u201c on eesm\u00e4rgistatud tegevusena esitatud kohalike omavalitsuste pikaajalise kavandamise suutlikkuse parandamine, seda nii ruumiliste planeeringute kui ka investeeringute osas. Planeeringutega suunatakse maakasutust kvaliteetsema ruumi suunas, investeeringute ja toetustega n\u00e4idatakse eeskuju nende n\u00f5uete t\u00e4itmisel. Levinud n\u00e4ited vastupidisest ehk ruumipimedatest otsustest on riigi v\u00f5i omavalitsuse ehitiste kavandamine esimesele k\u00e4ep\u00e4rasele kinnistule ning riikliku v\u00f5i \u00fchiskondliku t\u00e4htsusega kinnisvara tingimusteta m\u00fc\u00fck. Ilma strateegilise perspektiivita on l\u00fchiajaliste \u00fcksikotsuste tulemus kesine sidumata ruum, mille potentsiaal j\u00e4\u00e4b terveteks p\u00f5lvkondadeks kasutamata.Sageli kordub stsenaarium, kus kahaneva rahvaarvuga linnas on otsustatud ehitada uus koolihoone, pahatihti linna \u00e4\u00e4rde, selle asemel et rekonstrueerida m\u00f5ni ajaloolise v\u00e4\u00e4rtusega kesklinna hoone. Otsus h\u00fcljata ja mitte renoveerida Kohtla-J\u00e4rve uue riigig\u00fcmnaasiumi rajamisel Eesti 1930. aastate kooliarhitektuuri s\u00e4ravaim teos, Anton Soansi kavandatud \u00f5ppehoone, on vaid \u00fcks n\u00e4ide \u00fcheplaanilistest ja \u00fchiskondlikku ning majanduslikku tervikpilti mittearvestavatest otsustest. Kahanemisega kimpus Valga ehitas hiljuti uue kutse\u00f5ppekeskuse linna \u00e4\u00e4rde, seda ajal, kui muinsuskaitseamet otsib v\u00f5imalusi t\u00fchjenevaid linnakeskusi p\u00e4\u00e4sta projektiga \u201eAjalooliste linnas\u00fcdamete elavdamine ja kohalik areng kultuurip\u00e4randi kaudu\u201c ning riik toetab ajaloolise Valga-Valka linnas\u00fcdame rekonstrueerimist ja elustamist. Erinevate riigiasutuste investeeringute vastuolulisus ja koordineerimatus nendes n\u00e4idetes mitte \u00fcksnes ei raiska ressursse, vaid j\u00e4tab eestlased ilma kvaliteetsest, inimesi ja kogukondi \u00fchendavast ja v\u00f5imestavast elukeskkonnast.See-eest 2021. aastal valminud Paide riigig\u00fcmnaasium on hea n\u00e4ide mitmek\u00fclgsest, Eesti \u00fchiskonna ning majanduse kitsaskohti terviklikult k\u00e4sitlevast ruumilahendusest. Esialgu peeti riigig\u00fcmnaasiumi loomist aastak\u00fcmneid uut kasutust oodanud ajaloolises kesklinna koolihoones v\u00f5imatuks (muu hulgas eeldas kavandatav \u00f5pilaste arv suuremat hoonet) ning Paide uus riigig\u00fcmnaasium sooviti rajada \u00e4\u00e4relinnas asuvasse n\u00f5ukogudeaegsesse t\u00fc\u00fcpkoolimajja. T\u00e4nu selle eest, et haridus-ja teadusministeerium, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja muinsuskaitseamet leidsid Vallim\u00e4e veerel paikneva ajaloolise koolihoone kasutuselev\u00f5tul ja laiendamisel \u00fchise keele, v\u00f5lgneme arhitektide liidu aastatepikkusele p\u00fchendunud vabatahtlikule t\u00f6\u00f6le.Niisugune entusiasmile lootmine pole j\u00e4tkusuutlik ega Eesti mastaabis m\u00f5eldavgi, kuid Paide riigig\u00fcmnaasiumi \u00f5nnestunud n\u00e4ide annab aimu, kui v\u00e4\u00e4rtuslikku keskkonda aitab luua ruumiloome tervikpilti eviv ruumiamet. Vana koolimaja kasutuselev\u00f5tt toob t\u00fchjenevasse Paide vanalinna elu, koolimaja on h\u00f5lpsamini ligip\u00e4\u00e4setav, soosib jalgsi liikumist ja toimib kogukonnakeskusena, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f5rgetasemelisest esteetilisest tulemusest, millega vana ja uue hoone ansambel Paide elukeskkonda rikastavad, ning n\u00fc\u00fcdisaegsest \u00f5piruumist. V\u00f5ib \u00f6elda, et selle tervikliku lahenduse puhul on Davosi deklaratsiooni kvaliteetse ruumi p\u00f5him\u00f5tteid - juhtimine, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst, kohataju ja ilu - k\u00e4sitletud veenval ja s\u00fcnergilisel viisil.Kohaliku tasandi ruumiotsused on suuresti dikteeritud keskvalitsuse tingimustest. \u00d5igusaktides n\u00e4hakse detailideni ette, milline lahendus tuleb toetusega saavutada. Investeeringute puhul s\u00f5ltub l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisruum riiklikust tellijast. Riik j\u00e4rgib \u00fcldjuhul omavalitsuste ja teiste poolte kaasamise head praktikat, kuid see iseenesest ei taga l\u00f5pptulemuse koosk\u00f5la. Riik annab segaseid s\u00f5numeid, kui suunab kohaliku omavalitsuse ruumiotsuseid liiga paljudest kohtadest. Peale selle, et riigiasutused ja riigi \u00e4ri\u00fchingud teevad \u00fcle Eesti ise investeeringuid, antakse toetusi, koosk\u00f5lastusi, erinevaid \u00f5igusi maakasutuseks ja ehitamiseks, tehakse kinnisvaratehinguid ja kogutakse ruumiandmeid. \u00dches t\u00fc\u00fcpilise v\u00e4ikelinna keskuses leiab pikalt otsimata riigi toetusega ehitatud, renoveeritud v\u00f5i restaureeritud hooneid, laiendatud kaugk\u00fctte-, veev\u00e4rgi- ja kanalisatsioonitorustikke, uuendatud t\u00e4navaid, kohati ka uue keskv\u00e4ljaku, riigimaja v\u00f5i \u00fc\u00fcrielamu. Tingimused ja otsuste aluseks olevad andmed m\u00e4\u00e4ratakse paljudes erinevates riigiasutustes (vt skeem). N\u00e4iteks rekonstrueerimiseks annavad riigiasutused erineval moel sarnaseid toetusi, kohati dubleerivad neid ka kohalike omavalitsuste algatused. M\u00f5ned \u00f5nnestunud terviklahendused, n\u00e4iteks Elva keskv\u00e4ljak ja rannapromenaad, teevad k\u00fcll r\u00f5\u00f5mu, kuid riigi huvides ei tohiks need j\u00e4\u00e4da \u00fcksikjuhtumiteks. Hoopis t\u00f5husam oleks kujundada toetused \u00fcksteist t\u00e4iendama, tagades parema, tervikliku elukeskkonna. Riigi ruumiloome tingimuste ja s\u00f5numite eest peab vastutama \u00fcks vastava eesm\u00e4rgiga loodud koordineeriv \u00fcksus - roll, mida saab edukalt kanda ruumiamet.Ruumiameti kui \u00fchtse kompetentsikeskuse vajadust on juba aastaid r\u00f5hutatud nii era- kui ka avalikus sektoris. M\u00f5jusalt toodi see esile 2017. aastal riigikantselei ellu kutsutud ruumiloome eksperdir\u00fchmas ja sellele j\u00e4rgnenud riiklikes t\u00f6\u00f6r\u00fchmades. N\u00fc\u00fcdseks on idee oma koha leidnud erinevates ametlikes dokumentides. Ruumiametiga ei suurendata riigiaparaati - edu toob juba olemasolevate funktsioonide koondamine. Ilmselge s\u00fcnergiaga toimivad \u00fclesannetena koos riigi maa- ja kinnisvarapoliitika rakendamine, investeeringute suunamine, osalemine planeeringute koostamises, erinevate maatoimingute korraldamine, ruumiandmete kogumine ja v\u00e4\u00e4rindamine, digitaalsed menetluskeskkonnad, toetuste andmine, n\u00f5ustamine, koolitamine ja rahvusvaheline riigi ruumiliste huvide esindamine. Amet hoidub kohalike otsuste tegemistest, kuid pakub sealsetele otsustajatele parima eksperditeadmise ning v\u00e4rskeimate andmete p\u00f5hist tuge.Lisaks paremale avalikule haldusele ning tegevuste koordineeritusele on vaja erinevaid pooli kaasavat visiooniloomet ja ruumiamet soosiks sedagi. Teiste riikide n\u00e4idetest v\u00f5ib tuua Hollandi riigiarhitekti ellu kutsutud projekti \u201ePanorama Netherlands\", mis k\u00e4sitleb Hollandi ruumilist tulevikku aastani 2050. Sedasorti projektid ei asenda ametlikke haldusaktisarnaseid kokkuleppeid, nagu \u00fcleriigiline planeering, k\u00fcll aga t\u00f5ukavad tagant arutelu uutmoodi k\u00e4sitluste ja lahenduste \u00fcle kohalike elanike, omavalitsuste ja erasektori seas kogu riigis. Roheleppe ja elukeskkonna sidumiseks loodud interdistsiplinaarse algatuse \u201eEuroopa uus Bauhaus\" eesm\u00e4rk on luua inspireerivat, j\u00e4tkusuutlikku ja kaasavat elukeskkonda. Kliimakriisi k\u00fcsimus on suuresti k\u00fcsimus uuest, kestlikust ruumiloomest ja eeldab seega juba eos inimtegevuse ja kultuuri k\u00e4sitlemist ruumilises vaates. Asjata pole Ursula von der Leyen nimetanud \u201eEuroopa uut Bauhausi\" roheleppe hingeks.7 Eesti ruumiamet saab pakkuda samasugust, 21. sajandil v\u00e4ltimatut integraalset vaadet elukeskkonnale ning olla tugeva k\u00f5lapinnaga autoriteetne \u00fcksus, kelle l\u00e4bim\u00f5eldud ruumiotsustele ja heale n\u00f5ule saab alati loota nii keskv\u00f5im, kohalik v\u00f5im kui ka erasektor ja laiem avalikkus.\u00a0HEA RUUMILOOMEMITMEKESISUS\u00a0Hea ruumiloome \u00fchendab inimesi.VALITSEMINEHea ruumiloome j\u00e4rgib head valitsemistava.KESKKONDHea ruumiloome hoiab keskkonda.\u00a0MAJANDUSHea ruumiloome t\u00f5stab majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust.\u00a0KOHATUNNETUSHea ruumiloome parandab kohatunnetust.ILUHea ruumiloome on ilus.FUNKTSIONAALSUS\u00a0Ruumiloome on eesm\u00e4rgip\u00e4rane.\u00a0KONTEKSTHea ruumiloome loob tervikliku ruumi.1 \u201eEM001: ettev\u00f5tete majandusn\u00e4itajad tegevusala ja t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud isikute arvu j\u00e4rgi\", statistikaamet, https:\/\/andmed.stat.ee\/et\/stat\/majandus_ ettevetetemajandusnaitajad ettevetete-tulud-kulud-kasum aastastatistika\/ EM001.2 Olev Raju. \u201eKohalike omavalitsuste rahastamisest Eestis\", Riigikogu Toimetised 12 (2005): 120-126. Vt ka https:\/\/rito.riigikogu.ee\/wordpress\/wp-content\/ uploads\/2016\/03\/Kohalike-omavalitsuste-rahastamisest-Eestis.pdf.3 Kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste arv Eestis. 4 \u201eStrateegia \"Eesti 2035\" viis strateegilist sihti\", Vabariigi Valitsus, https:\/\/valitsus.ee\/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering\/strateegia\/ aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond.5 Vt l\u00e4hemalt 2019. aastal valminud uuringust kvaliteetse ruumi alusp\u00f5him\u00f5tete kohta siit: https:\/\/www.kul.ee >media >download. Samateemaline j\u00e4tku-uuring siin: www.uur.cz >media >state_city_architects.6 \u201ePanorama Netherlands (English Summary)\u201c, College van Rijksadviseurs, https:\/\/www.collegevanrijksadviseurs.nl\/adviezen-pubIicaties\/ publicatie\/2019\/11\/18\/panorama-nederland-engels.7 \u201eNew European Bauhaus\", Euroopa Liidu ametlik veebileht (ingliskeelne), https:\/\/new-european-bauhaus.europa.eu\/index_en.Ruumiloomeprotsesside juhtimise t\u00f6\u00f6vahendid: formaalsed (vasakul) ja informaalsed, reastatud sekkumisviisi j\u00e4rgi. Matthew Carmona (2017). \u00dcleval: K\u00e4rdla keskv\u00e4ljak. Foto: Tiit Veerm\u00e4e. All: K\u00e4rdla keskv\u00e4ljaku 3D kaksiku vaade: ruumilist arengut toetavad paljud erinevatest riiklikest allikatest p\u00e4rinevad toetused, mis ei ole omavahel koordineeritud ja mille tervikpilti ei halda keegi. Lisaks on ruumiandmed jaotunud IVIKM-i, RaM-i ja Maa-ameti vahel. HTM: riigig\u00fcmnaasiumi juurdeehitus HTM: p\u00f5hikooli uus hoone PRIA: staadioni abihoone ja parkla\u00a0MKA: \u00e4rihoone, ehitism\u00e4lestis RKAS: riigimaja \u201eHea avalik ruum\u201c. Keskv\u00e4ljak \u201eKatuseraha\" KiK: \u00fchisveev\u00e4rgi ja kanalisatsiooni laiendamine. Fragmenteeritud keskvalitsuse ruumiotsustest ei teki tervikpilti. Kvaliteetsemaks ruumiloomeks ei pea koondama k\u00f5iki \u00fclesandeid, kuid on vaja suurendada keskset koordinatsiooni.P\u00f5llumajanduse Registrite ja Innovatsiooni AmetEttev\u00f5tluse ja Innovatsiooni SihtasutusRiigi Kaitseinvesteeringute KeskusRiigi Tugiteenuste KeskusRiigimetsa Majandamise KeskusTranspordiametMuinsuskaitseametKeskkonnaametP\u00e4\u00e4steametTarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve AmetMaa-ametKeskkonnaministeeriumSiseministeeriumSotsiaalministeeriumKultuuriministeeriumJustiitsministeeriumRahandusministeeriumMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumRegulatsioon ja Planeeringud Investeeringud ja Toetused Ruumiandmed j\u00e4relevalve\u00a0\u00dcleval: K\u00e4rdla keskv\u00e4ljak. T\u00e4nu Eesti arhitektide liidu pikale ettevalmistust\u00f6\u00f6le valminud Salto arhitektide projekteeritud Paide riigig\u00fcmnaasium (2021) on hea n\u00e4ide keskkonnast, kus koostoimivad Davosi deklaratsiooni kvaliteedi kriteeriumid. Ruumiameti \u00fclesanne oleks muu hulgas luua eeldused niisuguste terviklike lahenduste s\u00fcnniks. FOTOD T\u00d5NU TUNNEL, TERJE UGANDIIVO JAANISOO on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler.KAJA PAE on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja.VERONIKA VALK-SISKA on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamuvaldkonna juht.\u00a0Ivo Jaanisoo, Kaja Pae, Veronika Valk-Siska"}
{"text":"Kui juba mull, siis maailma suurimKui jaapanlased midagi teha v\u00f5tavad, siis p\u00f5hjalikult ja h\u00e4sti. Nii oli ka mulliga 1980ndate l\u00f5pus, millega Jaapani aktsiate v\u00e4\u00e4rtus t\u00f5us..."}
{"text":"Ettevaatust, petturid proovivad n\u00fc\u00fcd \u00f5nne Omniva libalehegaKelmid on loonud Omnivale libalehe ning saadavad \u00f5ngitsuskirju.\nAutor: Rakvere politseijaoskond\nPolitsei hoiatab \u00f5ngitsuskirjade eest, millega petturid \u00fcritavad j\u00e4tta muljet, et tegemist on Omniva saadetud kirjaga.\nKelmid on loonud Omnivale libalehe ning saadavad \u00f5ngitsuskirju. Pettuse juurde on lisatud link ja sellele vajutades avaneb h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud koduleht, kus palutakse sisestada paki saaja andmed ning maksta paki saatmise tasu.\nPolitsei palub k\u00f5igil, kes saavad taolisi erinevate ettev\u00f5tete nimelt tehtud \u00f5ngitsuskirju, sellest teavitada politseid, et saaks kiirelt teisi hoiatada.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Kinnitati Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapitali (K\u00dcSK) n\u00f5ukogu uued liikmed\u200b6. veebruaril kinnitas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets K\u00dcSKi n\u00f5ukogu uued liikmed. N\u00f5ukogusse kandideeris kuuele vabakonna esindaja kohale 17 v\u00e4\u00e4rikat kandidaati. V\u00e4rske n\u00f5ukogu esimene koosolek toimub veebruari l\u00f5pus.K\u00dcSKi n\u00f5ukogusse hakkab kuuluma 11 tegusat inimest \u00fcle Eesti, kes k\u00f5ik aitavad omal viisil kaasa kodaniku\u00fchiskonna arengule. \u201eArvestades seda, et K\u00dcSK-i t\u00f6\u00f6p\u00f5ld sellest aastast oluliselt laieneb, l\u00e4htusime ka n\u00f5ukogu kinnitamisel sellest, et uues koosseisus oleks esindatud v\u00f5imalikult palju erineva tausta ja kogemusega inimesi. N\u00f5ukogu liikmete teadmised, kontaktid ja ideed aitavad sihtkapitali t\u00f6\u00f6tajatel seada veelgi selgemaid ja ambitsioonikamaid eesm\u00e4rke. K\u00dcSK-il on \u00fclimalt t\u00e4htis panus kodaniku\u00fchiskonda ja kogukondadesse, et luua sidusamat Eestit,\u201c \u00fctles siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\nSenine hea tava on olnud leida n\u00f5ukogusse vabakonna esindajad avaliku konkursiga. Nii eelnes ka seekord nimetamisele tiheda konkurentsiga konkurss ja valiku konsulteerimine riigi ja kodaniku\u00fchiskonna koost\u00f6\u00f6d edendava valitsuskomisjoniga.\n\nK\u00dcSKi n\u00f5ukogusse nimetatakse:\n\u00b7 Aage \u00d5unap \u2013 MT\u00dc Eesti Lasterikaste Perede Liidu president ja senine K\u00dcSKi n\u00f5ukogu esimees,\n\u00b7 Carina Paju \u2013 Avatud Valitsemise Partnerluse sekretariaadi regionaalne koordinaator ja varasem MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht,\n\u00b7 Eha Paas \u2013 Eesti K\u00fclaliikumise Kodukant vabatahtlike seltsiliste projektiekspert ja MT\u00dc Arenduskoda projektijuht,\n\u00b7 Irene K\u00e4osaar \u2013 Narva Eesti Riigig\u00fcmnaasiumi direktor ja senine K\u00dcSKi n\u00f5ukogu liige,\n\u00b7 Markus Toompere \u2013 Elva vallavalitsuse kultuurispetsialist ja pikaaegne Tartu Kunstnike Liidu juht,\n\u00b7 Tarmo Treimann \u2013 Sihtasutuse Keskkonna\u00f5iguse Keskus tegevjuht.\n\nLisaks kuuele vabakonna esindajale kuulub n\u00f5ukogusse ka viis riigi esindajat \u2013 n\u00f5ukogus j\u00e4tkab Rahandusministeeriumi esindajana Kaur Siruli ja uue liikmena Siseministeeriumi rahvastiku ja kodaniku\u00fchiskonna asekantsler Raivo K\u00fc\u00fct. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm riigi esindajat nimetab siseminister n\u00f5ukogusse l\u00e4hiajal. N\u00f5ukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks.\nSihtasutus Kodaniku\u00fchiskonna Sihtkapital (K\u00dcSK) on riigi sihtasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, mis toetab vaba\u00fchenduste v\u00f5imekust ja kodanikuaktiivsust vastavalt \u201eSidusa Eesti arengukavale 2021-2030\u201c ja selle programmile \u201eKogukondlik Eesti\u201c. Programmi fookuses on tugev kodaniku\u00fchiskond, kodanikuaktiivsus kogukondades ja kogukondlik l\u00e4henemisviis.\nEestis on umbes 22 500 mittetulundus\u00fchingut ja sihtasutust. Neist umbes 800 on sihtasutused ning \u00fcle 500 usulised \u00fchendused. Usulistest \u00fchendustest enamik kuulub kirikutesse v\u00f5i koguduste liitudesse."}
{"text":"Moldova l\u00e4\u00e4nemeelne valitsus astus tagasi p\u00e4rast seda, kui Ukraina president \u00e4hvardas, et Venemaa v\u00f5ib riigi h\u00e4vitadaMoldova l\u00e4\u00e4nemeelne valitsus astus ametist tagasi reedel, 10. veebruaril, p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski hoiatas Venemaa vanden\u00f5u eest riik \u201eh\u00e4vitada\u201d.\nPresident Maia Sandu v\u00f5ttis vastu peaminister Natalia Gavrilita tagasiastumisavalduse, l\u00f5petades 18 kuud kestnud v\u00f5imuloleku, mida iseloomustasid majanduslik segadus ja Venemaa sissetungi k\u00f5rvalm\u00f5ju Moldova naaberriiki, vahendab Daily Mail.\nPresident Sandu nimetas Gavrilita asemel ametisse 48-aastase presidendi n\u00f5uniku ja endise siseministri Dorin Receani.\nRecean, kes peaks saama kiiresti parlamendi heakskiidu, \u00fctles, et j\u00e4tkab Moldova p\u00fc\u00fcdlust \u00fchineda Euroopa Liiduga ja elavdada majandust, m\u00e4rgina, et j\u00e4tkab sama l\u00e4\u00e4nemeelset kurssi nagu tema eelk\u00e4ija.\n\u201eUuel valitsusel on kolm prioriteeti: kord ja distsipliin, uus elu ja majandus ning rahu ja stabiilsus,\u201d \u00fctles Sandu riigikaitse n\u00f5unik ja Moldova julgeolekun\u00f5ukogu sekret\u00e4r Recean reedel pressibriifingul.\nTema v\u00e4ljakutseteks on tegeleda sellega, mida Moldova kujutab kui Venemaa katseid destabiliseerida endist 2,5 miljoni elanikuga n\u00f5ukogude vabariiki, mis piirneb Ukraina ning NATO ja ELi liikme Rumeeniaga.\nUkraina president Zelenski \u00fctles neljap\u00e4eval Br\u00fcsselis Euroopa Liidu liidritega k\u00f5neledes, et r\u00e4\u00e4kis hiljuti Sandule Venemaa v\u00e4idetavast skeemist riigi destabiliseerimiseks.\n\u201eMa teavitasin teda, et oleme saanud k\u00e4tte Venemaa luure Moldova h\u00e4vitamise plaani,\u201d \u00fctles Zelenski t\u00f5lgi vahendusel.\nTa \u00fctles, et dokumendid n\u00e4itavad, \u201ekes, millal ja kuidas\u201d plaanib \u201emurda Moldova demokraatia ja luua kontrolli Moldova \u00fcle\u201d.\nZelenski s\u00f5nul oli plaan v\u00e4ga sarnane Venemaa kavale Ukraina \u00fclev\u00f5tmiseks, kuid lisas, et ta ei tea, kas Moskva andis l\u00f5puks k\u00e4su see plaan ellu viia.\nKa neljap\u00e4eval teatas Moldova luureteenistus, et Venemaa tegutses riigi destabiliseerimiseks p\u00e4rast seda, kui Venemaa v\u00e4lisminister Sergei Lavrov \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal, et l\u00e4\u00e4s kaalub Moldova muutmist \u201eteiseks Ukrainaks\u201d.\nLavrov \u00fctles, et L\u00e4\u00e4s toetas l\u00e4\u00e4nemeelse Sandu 2020. aasta valimisi, v\u00e4ites, et ta soovib v\u00f5tta riigi NATO liikmeks, liita Moldova Rumeeniaga ja \u201eon praktiliselt k\u00f5igeks valmis\u201d.\nDetsembris teatas Moldova riiklik luureagentuur, et Venemaa v\u00f5ib sel aastal alustada uut pealetungi eesm\u00e4rgiga luua L\u00f5una-Ukrainat l\u00e4biv maismaakoridor kuni Moldova osa Transnistriani, mida kontrollitakse Moskvast.\nVenemaa v\u00e4ed on Transnistrias ja riik on vastu endiste liiduvabariikide \u00fchinemisele Euroopa Liiduga.\nTransnistria eraldus p\u00e4rast 1992. aasta kodus\u00f5da, kuid enamik riike ei tunnusta seda. See ulatub umbes 400 kilomeetri ulatuses Dnestri j\u00f5e idakaldast kuni riigi piirini Ukrainaga.\nVenemaal on lahkul\u00f6\u00f6nud piirkonnas \u201erahuvalvajatena\u201d umbes 1500 s\u00f5durit.\nPinged kasvasid t\u00e4na reedel veelgi, kui Moldova teatas, et Vene rakett rikkus enne Ukrainasse j\u00f5udmist Moldova ja Rumeenia \u00f5huruumi, ning kutsus v\u00e4lja Venemaa suursaadiku. NATO liige Rumeenia eitas neid v\u00e4iteid.\nMoldova v\u00e4lisministeerium m\u00f5istis hukka \u201eviimased ebas\u00f5bralikud tegevused ja avaldused Moldova vastu\u201d ning \u00fctles, et need on \u201et\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatud\u201d.\nPresident Sandu t\u00e4nas lahkuvat valitsust j\u00f5upingutuste eest sel ajal, mil ta esindas v\u00e4ikest riiki nii paljude kriiside ajal.\n\u201eVaatamata enneolematutele v\u00e4ljakutsetele juhiti riiki vastutustundlikult, suure t\u00e4helepanu ja p\u00fchendunud t\u00f6\u00f6ga. Meil on stabiilsus, rahu ja areng \u2013 seal, kus teised tahtsid s\u00f5da ja pankrotti,\u201d \u00fctles Sandu.\nGavrilita sai peaministriks 2021. aasta augustis p\u00e4rast seda, kui tema Euroopa-meelne Tegevus- ja Solidaarsuspartei saavutas parlamendis enamuse lubadusega riiki korruptsioonist puhastada.\nEuroopa Liidu liidrid v\u00f5tsid eelmisel aastal Moldova vastu liikmekandidaadiks, mis oli diplomaatiline v\u00f5it Sandu jaoks. Valitsus kavandas reforme, et kiirendada \u00fchinemist 27-liikmelise blokiga, ja tegeles energiavarustuse mitmekesistamisega.\nKuid Moldova seisab silmitsi h\u00fcppeliselt kasvava inflatsiooniga ning Ukraina p\u00f5genike sissevooluga on olnud raske toime tulla. Samuti on riik kannatanud elektrikatkestuste all p\u00e4rast Venemaa r\u00fcnnakuid Ukraina energiarajatiste vastu ja p\u00fc\u00fcdnud l\u00f5petada s\u00f5ltuvust Venemaa gaasist.\nJ\u00e4rsk hinnat\u00f5us, eriti Vene gaasi puhul, t\u00f5i eelmisel aastal kaasa t\u00e4navaprotestid, kus meeleavaldajad kutsusid valitsust ja Sandut tagasi astuma.\nPaguluses elava opositsioonipoliitiku Ilan Shori partei korraldatud meeleavaldused t\u00e4hendasid Sandule k\u00f5ige t\u00f5sisemat poliitilist v\u00e4ljakutset p\u00e4rast tema \u00fclekaalukat valimisv\u00f5itu 2020. aastal Euroopa-meelse ja korruptsioonivastase platvormiga.\nChi\u015fin\u0103u on kirjeldanud proteste osana Kremli toetatud kampaaniast valitsuse destabiliseerimiseks.\n\u201eMa usun Moldova rahvasse. Ma usun Moldovasse,\u201d \u00fctles Gavrilita pressibriifingul, kus ta teatas, et tema valitsus astub tagasi. \u201eUsun, et suudame k\u00f5igi raskuste ja v\u00e4ljakutsetega toime tulla.\u201d"}
{"text":"Ministeerium j\u00e4ttis ol\u00fcmpiakomitee seaduserikkumise politseisse andmataKultuuriministeerium nimetab Eesti Ol\u00fcmpiakomitee (EOK) auditis, et peasekret\u00e4r Siim Sukles rikkus enda arveid kinnitades toimingupiirangut, ent samas ei pidanud ministeerium vajalikuks esitada selle kohta politseile avaldust.\nMinisteerium kirjutab novembris v\u00e4lja tulnud auditis, et korruptsioonivastase seaduse kohaselt peab avalikke \u00fclesandeid t\u00e4itev asutus korraldama oma t\u00f6\u00f6 viisil, et ametiisikute korruptsioonioht on maandatud, sealhulgas tuleb v\u00e4ltida seotud isikutega tehingute tegemist ja toimingupiirangu rikkumist. Kuna EOK peasekret\u00e4r Sukles vastutab halduslepingu alusel avalike \u00fclesannete t\u00e4itmise eest, on tegemist ametiisikuga, seisab auditis."}
{"text":"EKRE valimiskoosolek oli kui rokk-kontsertRIIGIKOGU VALIMISEDNeljap\u00e4eva \u00f5htul Haapsalu kultuurikeskuses peetud EKRE k\u00f5nekoosoleku k\u00f5rval kahvatuvad k\u00f5igi teiste erakondade kampaaniad.Rahvast oli kohtumisele tulevase peaministri Martin Helmega - selliste s\u00f5nadega erakond koosolekut reklaamis - tulnud mitu korda rohkem kui sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna kuulajaid kokku. Kui sotsid ja \u201ekesikud\u201d suutsid L\u00e4\u00e4nemaal kohale meelitada m\u00f5niteist inimest, siis EKRE t\u00f5i kokku ligi 200 huvilist. Haapsalu kultuurikeskuse r\u00f5dusaal kippus v\u00e4ikeseks j\u00e4\u00e4ma ja toole toodi enne algust \u00fcha juurde.Neljap\u00e4eva\u00f5htusel koosolekul oli ka s\u00f5ud rohkem kui teistel erakondadel kokku. R\u00f5dusaalis toimuv meenutas rohkem rokk-kontserti kui valimiskampaaniat. Nii erakonna liikmed ka \u00fctlesid: EKRE on k\u00f5ige rokkivam erakond.Kultuurikeskuse ees tervitas k\u00f5iki saabujaid Martin Helme pildiga buss. Kui mees ise saabus, ei j\u00f5udnud ta veel mantlitki seljast v\u00f5tta, kui temalt juba tikutoosidele autogrammi paluti. Tikutoosidele ja paberist lippudele, mida sai v\u00f5tta r\u00f5dusaali ukse k\u00f5rvalt laualt, kirjutas Helme autogramme nii enne kui ka p\u00e4rast koosolekut. Lisaks lippudele ja tikkudele jagas erakond pastakaid, helkureid, ajalehti, valimisbro\u0161\u00fc\u00fcre ja patareisid. Viimaseid seep\u00e4rast, et elekter on kallis.Ka polnud koosolek teiste erakondadega v\u00f5rreldav rahulik vestlusring, vaid m\u00e4ngis vali muusika ja t\u00f6\u00f6tas tossumasin ning oma s\u00f5numeid edastasid kandidaadid j\u00f5ulisel h\u00e4\u00e4lel, mille peale rahvas korduvalt aplodeeris. K\u00f5ik kandidaadid juhatati lavale s\u00f5nadega: \u201eMe tunneme teda k\u00f5ik, ta on \u00fcks meie seast!\u201d Selle peale t\u00f5usis v\u00e4lja h\u00f5igatud kandidaat p\u00fcsti ja k\u00f5ndis t\u00f5stetud k\u00e4tega ja paberlippu lehvitades suure aplausi saatel nagu staar l\u00e4bi rahva lavale.\u00dchtegi k\u00fcsimust saalis k\u00fcsida ei saanud.V\u00f5rdles ReformigaHiiu-, L\u00e4\u00e4ne- ja Saaremaa esinumber Helle-Moonika Helme vastandas oma k\u00f5nes EKREt Reformierakonnale. \u201eTe vaadake seda saali, kui t\u00e4is see on, ja te v\u00f5rrelge neid pilte, mida te n\u00e4ete sotsiaalmeedias, kus meie praegune peaminister Kaja Kallas k\u00e4ib kohtumas rahvaga. Kui palju on seal inimesi? V\u00e4he. Kui palju on meid? Palju!\u201d alustas Helle-Moonika Helme oma k\u00f5net.Helle-Moonika Helme h\u00f5ikas, et just Reformierakonna t\u00f5ttu on Eestis Euroopa suurim inflatsioon, et nemad v\u00f5tsid Haapsalu raudteelt \u00e4ra raha, ei kuulanud EKREt, kui see aastate eest palus s\u00f5jatehnika ostmist. \u201ePutin kindlasti ootab aastani 2026, kui k\u00f5ik meie Kustid ja Salmid ja Kajad ja Hannod raporteerivad talle, et n\u00fc\u00fcd me oleme valmis ja n\u00fc\u00fcd sa v\u00f5id tulla,\u201d ironiseeris Helle-Moonika Helme.Erakonna esimees Martin Helme lubas Eesti hoida s\u00f5jast puutumata. \u201eMe p\u00e4\u00e4stame Eesti s\u00f5jast sellega, et me v\u00e4hem m\u00f6liseme ja rohkem teeme,\u201d lubas Martin Helme.J\u00e4rgnes aplaus.Martin Helme r\u00e4\u00e4kis erakonna valimisplatvormist. Ta loetles, kuidas Eestis on Euroopa k\u00f5rgeim inflatsioon, suurim t\u00f6\u00f6stustoodangu v\u00e4henemine, m\u00f6\u00f6dunud aastal s\u00fcndis rekordiliselt v\u00e4he lapsi ja v\u00f5eti vastu palju immigrante. \u201eNiimoodi j\u00e4tkates Eesti riik h\u00e4vineb ja mitte p\u00f5lvkondade p\u00e4rast v\u00f5i j\u00e4rgmisel sajandil. Ta h\u00e4vineb meie silme all,\u201d r\u00e4\u00e4kis Helme. \u201eLiiga palju on kaalul.\u201dMartin Helme s\u00f5nul on praegu v\u00f5tmek\u00fcsimus just nendes valimistes, sest nelja aasta p\u00e4rast ei pruugi enam midagi p\u00e4\u00e4sta olla. \u201eNendel valimistel on asi v\u00e4ga lihtne - valitakse kas Eesti poolt v\u00f5i Eesti vastu,\u201d \u00fctles Helme. \u201eK\u00f5ik, kes annavad h\u00e4\u00e4le erakondadele, kes j\u00e4tkavad inflatsiooniga, immigratsiooniga, rohep\u00f6\u00f6rdega, homoabieludega, h\u00e4\u00e4letavad tegelikult Eesti vastu.\u201dSiinse valimisringkonna teine number Daniel Mere\u00e4\u00e4r lubas oma k\u00f5nes, et EKRE v\u00f5tab t\u00e4navustel valimistel riigikogus 51 kohta. \u201eKas v\u00f5tame Eesti tagasi?\u201d k\u00fcsis Mere\u00e4\u00e4r publikult. Vastuseks oli aplausiga: \u201eJaa!\u201dK\u00f5ik kordus teiste kandidaatidega. Siinse ringkonna ankrumees Jaen Te\u00e4r k\u00fcsis kuulajatelt:\u201eKas olete minuga n\u00f5us, kui ma k\u00fcsin: kas p\u00e4\u00e4stame Eesti koos l\u00e4\u00e4nlastega?\u201dKoos pildistamaK\u00f5nede l\u00f5ppedes kutsuti \u00fckshaaval lavale k\u00f5ik ringkonna kandidaadid. Puudus vaid Palle K\u00f5lar, kes oli samal ajal erakonda esindamas Hiiumaal toimuval debatil.Koosolek algas \u00fchiselt h\u00fcmni laulmisega ja l\u00f5ppes \u00fchiselt \u201eJ\u00e4\u00e4 vabaks, Eesti meri\u201d laulmisega.P\u00e4rast oli r\u00f5dusaali ukse taha kaetud kohvilaud ja sai koos erakonna juhi Martin Helmega fotoseina taustal pildistada. Soov koos pilti teha oli suur.Haapsallane Einar Eiland kinkis Martin Helmele puust redeli, mille oli koosolekule kaasa v\u00f5tnud. \u201eSee on Kaja Kallase v\u00f5imuredel,\u201d \u00fctles Eiland. Redeli astmetel oli kirjas: \u201evaletamine\u201d, \u201evarastamine\u201d, \u201evaesumine\u201d, \u201ekorruptsioon\u201d, \u201eb\u00fcrokraatia\u201d ja \u201ev\u00f5im\u201d. Eilandi s\u00f5nul on redeli teisel pool kohad t\u00fchjad, need soovitas ta Martin Helmel t\u00e4ita enda teistsuguste v\u00f5imuastmetega.\"Kui sotsid ja \u201ekesikud\" suutsid L\u00e4\u00e4nemaal kohale meelitada alla 20 inimese, siis EKRE t\u00f5i kokku ligi 200 huvilist.\"Koosolek l\u00f5ppes k\u00f5ikide kandidaatide lavale tulekuga. \u00dchiselt lehvitati paberlippe ja lubati soovijatel kandidaate pildistada. 3 X MALLE-LIISA RAIGLA Haapsallane Einar Eiland kinkis Martin Helmele puust redeli.P\u00e4rast koosolekut kostitati inimesi kohvi ja suupistetega.MALLE-LIISA RAIGLA"}
{"text":"BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5teTALLINN, 11. veebruar, BNS \u2013 BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5te.\n\u2013 V\u00e4lisministeeriumi globaalk\u00fcsimuste asekantsler M\u00e4rt Volmer \u00fctles kolmap\u00e4eval Euroopa Liidu (EL) Arktika foorumil Gr\u00f6\u00f6nimaal Nuukis, et samameelsete j\u00f5udude koost\u00f6\u00f6 Arktikas peab tugevnema.\n\u2013 Kirjanike Maja musta laega saalis selgusid reedel eelmise aasta kauneimad Eesti raamatud, mis valiti kahes kategoorias ja 178 kandidaadi hulgast.\n\u2013 V\u00e4lisminister Urmas Reinsalu \u00fctles reedel Tallinnas inim\u00f5iguste aastakonverentsil, et vaja on asutada Ukrainas toime pandud agressioonikuriteo eritribunal, mis v\u00f5imaldaks pidada kohut Venemaa juhtkonna, sealhulgas Putini \u00fcle.\u00a0\n\u2013 Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) teatas, et viis kindlustingimustesse sisse muudatused, mille kohaselt ei kehti alates 1. juunist Eesti s\u00f5idukile v\u00e4ljastatud roheline kaart Venemaal ega Valgevenes, samast ajast ei kehti Venemaa ja Valgene rohelised kaardid Eestis ega teistes Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikides.\n\u2013 Saaremaa Lihat\u00f6\u00f6stus O\u00dc kutsub tagasi Kuumsuitsu Saaremaa Saunasingid, kuna ettev\u00f5tte poolt v\u00f5etud proovist tuvastati Listeria Monocytogenes.\n\u2013 President Alar Karis t\u00f5i reedel inim\u00f5iguste instituudi aastakonverentsi avas\u00f5nav\u00f5tus v\u00e4lja, et Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu kinnitab taas traagilist ajaloolist kogemust - s\u00f5dades ja relvakonfliktides rikutakse rahvusvahelist humanitaar\u00f5igust ning inim\u00f5igusi ja p\u00f5hivabadusi, p\u00f5hjustades ebainimlikke kannatusi tsiviilisikutele.\n\u2013 Hiiumaa, Muhu, Ruhnu, Saaremaa ja Vormsi \u00fchendavad j\u00f5ud, et UNESCO nimekirjas oleva alana j\u00e4tkata sealse loodusliku mitmekesisuse v\u00e4\u00e4rtustamist ja rohelise m\u00f5tteviisi juurutamist igas eluvaldkonnas.\n\u2013 Dokumentaalfilmide festival Docpoint Tallinn t\u00f5i kinodesse enam kui 4000 vaatajat.\n\u2013 Peaminister Kaja Kallas \u00fctles Br\u00fcsselis Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel, et s\u00f5jaline toetus Ukrainale peab aitama Ukrainal Vene v\u00e4ed oma territooriumilt v\u00e4lja l\u00fc\u00fca.\n\u2013 T\u00f6\u00f6tukassa andmetel oli jaanuari l\u00f5pus t\u00f6\u00f6tuna registreeritud 54 263 inimest, mis moodustab 16-aastastest kuni pensioniealisest t\u00f6\u00f6j\u00f5ust 8,3 protsenti; t\u00f6\u00f6tute arv t\u00f5usis kuuv\u00f5rdluses 0,4 protsendipunkti v\u00f5rra.\n\u2013 Teisip\u00e4eval v\u00f5\u00f5randas p\u00f5llumajandus- ja toiduamet \u00a0omanikult J\u00f5gevamaal 46 koera, sest koerte pidamistingimused olid t\u00e4itmata.\n\u2013 Tartu maraton toimub kindlasti, andis suusamaratoni rajameister Assar K\u00fctt neljap\u00e4eval Tartu Postimehele oma s\u00f5na, samas pidi kogenud rajameister m\u00f6\u00f6nma, et ilmataadil on veel v\u00f5imalik distantsi pikkuse kohta s\u00f5na sekka \u00f6elda.\n\u2013 Reede hommikul on teeolud p\u00f5hi- ja tugimaanteedel \u00fcle Eesti kohati v\u00e4ga keerulised, kuna paljudes kohtades sajab l\u00f6rtsi ja lund, puhub tugev tormituul ning tuiskab. \u00dchtlasi katkes ka laeva\u00fchendus v\u00e4ikesaartega.\n\u2013 USA h\u00e4vituslennuk tulistas reedel Alaska kohal alla tundmatu objekti, teatas Valge Maja.\n\u2013 USA president Joe Biden m\u00e4rgib sel kuul Venemaa sissetungi Ukrainasse visiidiga NATO liitlasriiki Poolasse, teatas Valge Maja reedel.\n\u2013 Tunnustatud Hispaania filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r Carlos Saura, kes j\u00f5udis rahvusvahelisele areenile 1960-ndail kriitiliste filmidega Franco diktatuuri suhtes, suri reedel 91 aasta vanuselt, teatas Hispaania filmiakadeemia.\n\u2013 \u0160veits teatas reedel, et takistas oma range neutraliteedipoliitika t\u00f5ttu Hispaanial \u0160veitsis toodetud \u00f5hut\u00f5rjerelvade saatmise Ukrainale.\n\u2013 Poola v\u00f5ib sulgeda veel piiri\u00fcletuspunkte piiril Valgevenega, \u00fctles peaminister Mateusz Morawiecki Br\u00fcsselis.\n\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles reedel, et Vene sportlaste osalemine Pariisi 2024. aasta ol\u00fcmpial oleks \"v\u00e4givalla ilming\".\n\u2013 Annekteeritud Ida-Jeruusalemmas rammis auto reedel \u00fches bussipeatuses seisjaid, hukkus kaks ja sai viga viis inimest, teatasid Iisraeli v\u00f5imud.\n\u2013 Euroopa Parlamendi belglasest liige peeti detsembris lahvatanud korruptsiooniskandaaliga seoses reedel k\u00fcsitlemiseks kinni ning politsei otsis l\u00e4bi tema b\u00fcroo, teatas Belgia f\u00f6deraalprokuratuur.\n\u2013 Moldova l\u00e4\u00e4nemeelne peaminister Natalia Gavrili\u021ba astus reedel tagasi ja valitsus kukkus kokku.\n\u2013 Moldova kutsus reedel v\u00e4lja Vene suursaadiku, sest Chi\u0219in\u0103u andmetel l\u00e4bis Ukraina suunas v\u00e4lja tulistatud Vene rakett Moldova \u00f5huruumi.\n\u2013 Rumeenia eitas reedel Vene rakettide lendu nende \u00f5huruumis, l\u00fckates tagasi Kiievi v\u00e4ited kahe Vene raketi kohta, mis j\u00f5udsid v\u00e4idetavalt NATO liikmesriigi \u00f5huruumi teel Ukrainasse.\u00a0\n\u2013 Venemaa v\u00e4hendab oma toornafta toodangut j\u00e4rgmisel kuul viie protsendi v\u00f5rra, teatas reedel asepeaminister Aleksandr Novak.\n\u2013 Ukraina armeejuht teatas reedel, et kaks Vene raketti l\u00e4bisid Moldova ja Rumeenia \u00f5huruumi teel Ukraina sihtm\u00e4rkide poole.\u00a0\n\u2013 Endine Vene kuberner Sergei Furgal, kelle kinnipidamine t\u00f5i 2020. aastal kaasa meeleavaldused Habarovskis, vangistati reedel 22 aastaks v\u00e4idetavalt kahe m\u00f5rva korraldamise eest.\u00a0\n\u2013 Ukraina teatas Vene v\u00e4gede ulatuslikest drooni- ja raketir\u00fcnnakutest reedel, p\u00e4ev p\u00e4rast president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i visiiti Euroopa riikidesse, et m\u00f5jutada neid Ukrainale kaugrelvi andma.\n\u2013 Kurdi v\u00f5itlejad on p\u00e4rast T\u00fcrgit ja S\u00fc\u00fcriat tabanud maav\u00e4rinat peatanud ajutiselt oma \"tegevused\" T\u00fcrgis, teatas Kurdistani T\u00f6\u00f6lispartei (PKK) \u00fcks juhte neljap\u00e4eval.\nBaltic News Service"}
{"text":"BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5teTALLINN, 11. veebruar, BNS \u2013 BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5te.\n\u2013 V\u00e4lisministeeriumi globaalk\u00fcsimuste asekantsler M\u00e4rt Volmer \u00fctles kolmap\u00e4eval Euroopa Liidu (EL) Arktika foorumil Gr\u00f6\u00f6nimaal Nuukis, et samameelsete j\u00f5udude koost\u00f6\u00f6 Arktikas peab tugevnema.\n\u2013 Kirjanike Maja musta laega saalis selgusid reedel eelmise aasta kauneimad Eesti raamatud, mis valiti kahes kategoorias ja 178 kandidaadi hulgast.\n\u2013 V\u00e4lisminister Urmas Reinsalu \u00fctles reedel Tallinnas inim\u00f5iguste aastakonverentsil, et vaja on asutada Ukrainas toime pandud agressioonikuriteo eritribunal, mis v\u00f5imaldaks pidada kohut Venemaa juhtkonna, sealhulgas Putini \u00fcle.\u00a0\n\u2013 Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) teatas, et viis kindlustingimustesse sisse muudatused, mille kohaselt ei kehti alates 1. juunist Eesti s\u00f5idukile v\u00e4ljastatud roheline kaart Venemaal ega Valgevenes, samast ajast ei kehti Venemaa ja Valgene rohelised kaardid Eestis ega teistes Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikides.\n\u2013 Saaremaa Lihat\u00f6\u00f6stus O\u00dc kutsub tagasi Kuumsuitsu Saaremaa Saunasingid, kuna ettev\u00f5tte poolt v\u00f5etud proovist tuvastati Listeria Monocytogenes.\n\u2013 President Alar Karis t\u00f5i reedel inim\u00f5iguste instituudi aastakonverentsi avas\u00f5nav\u00f5tus v\u00e4lja, et Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu kinnitab taas traagilist ajaloolist kogemust - s\u00f5dades ja relvakonfliktides rikutakse rahvusvahelist humanitaar\u00f5igust ning inim\u00f5igusi ja p\u00f5hivabadusi, p\u00f5hjustades ebainimlikke kannatusi tsiviilisikutele.\n\u2013 Hiiumaa, Muhu, Ruhnu, Saaremaa ja Vormsi \u00fchendavad j\u00f5ud, et UNESCO nimekirjas oleva alana j\u00e4tkata sealse loodusliku mitmekesisuse v\u00e4\u00e4rtustamist ja rohelise m\u00f5tteviisi juurutamist igas eluvaldkonnas.\n\u2013 Dokumentaalfilmide festival Docpoint Tallinn t\u00f5i kinodesse enam kui 4000 vaatajat.\n\u2013 Peaminister Kaja Kallas \u00fctles Br\u00fcsselis Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel, et s\u00f5jaline toetus Ukrainale peab aitama Ukrainal Vene v\u00e4ed oma territooriumilt v\u00e4lja l\u00fc\u00fca.\n\u2013 T\u00f6\u00f6tukassa andmetel oli jaanuari l\u00f5pus t\u00f6\u00f6tuna registreeritud 54 263 inimest, mis moodustab 16-aastastest kuni pensioniealisest t\u00f6\u00f6j\u00f5ust 8,3 protsenti; t\u00f6\u00f6tute arv t\u00f5usis kuuv\u00f5rdluses 0,4 protsendipunkti v\u00f5rra.\n\u2013 Teisip\u00e4eval v\u00f5\u00f5randas p\u00f5llumajandus- ja toiduamet \u00a0omanikult J\u00f5gevamaal 46 koera, sest koerte pidamistingimused olid t\u00e4itmata.\n\u2013 Tartu maraton toimub kindlasti, andis suusamaratoni rajameister Assar K\u00fctt neljap\u00e4eval Tartu Postimehele oma s\u00f5na, samas pidi kogenud rajameister m\u00f6\u00f6nma, et ilmataadil on veel v\u00f5imalik distantsi pikkuse kohta s\u00f5na sekka \u00f6elda.\n\u2013 Reede hommikul on teeolud p\u00f5hi- ja tugimaanteedel \u00fcle Eesti kohati v\u00e4ga keerulised, kuna paljudes kohtades sajab l\u00f6rtsi ja lund, puhub tugev tormituul ning tuiskab. \u00dchtlasi katkes ka laeva\u00fchendus v\u00e4ikesaartega.\n\u2013 USA h\u00e4vituslennuk tulistas reedel Alaska kohal alla tundmatu objekti, teatas Valge Maja.\n\u2013 USA president Joe Biden m\u00e4rgib sel kuul Venemaa sissetungi Ukrainasse visiidiga NATO liitlasriiki Poolasse, teatas Valge Maja reedel.\n\u2013 Tunnustatud Hispaania filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r Carlos Saura, kes j\u00f5udis rahvusvahelisele areenile 1960-ndail kriitiliste filmidega Franco diktatuuri suhtes, suri reedel 91 aasta vanuselt, teatas Hispaania filmiakadeemia.\n\u2013 \u0160veits teatas reedel, et takistas oma range neutraliteedipoliitika t\u00f5ttu Hispaanial \u0160veitsis toodetud \u00f5hut\u00f5rjerelvade saatmise Ukrainale.\n\u2013 Poola v\u00f5ib sulgeda veel piiri\u00fcletuspunkte piiril Valgevenega, \u00fctles peaminister Mateusz Morawiecki Br\u00fcsselis.\n\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles reedel, et Vene sportlaste osalemine Pariisi 2024. aasta ol\u00fcmpial oleks \"v\u00e4givalla ilming\".\n\u2013 Annekteeritud Ida-Jeruusalemmas rammis auto reedel \u00fches bussipeatuses seisjaid, hukkus kaks ja sai viga viis inimest, teatasid Iisraeli v\u00f5imud.\n\u2013 Euroopa Parlamendi belglasest liige peeti detsembris lahvatanud korruptsiooniskandaaliga seoses reedel k\u00fcsitlemiseks kinni ning politsei otsis l\u00e4bi tema b\u00fcroo, teatas Belgia f\u00f6deraalprokuratuur.\n\u2013 Moldova l\u00e4\u00e4nemeelne peaminister Natalia Gavrili\u021ba astus reedel tagasi ja valitsus kukkus kokku.\n\u2013 Moldova kutsus reedel v\u00e4lja Vene suursaadiku, sest Chi\u0219in\u0103u andmetel l\u00e4bis Ukraina suunas v\u00e4lja tulistatud Vene rakett Moldova \u00f5huruumi.\n\u2013 Rumeenia eitas reedel Vene rakettide lendu nende \u00f5huruumis, l\u00fckates tagasi Kiievi v\u00e4ited kahe Vene raketi kohta, mis j\u00f5udsid v\u00e4idetavalt NATO liikmesriigi \u00f5huruumi teel Ukrainasse.\u00a0\n\u2013 Venemaa v\u00e4hendab oma toornafta toodangut j\u00e4rgmisel kuul viie protsendi v\u00f5rra, teatas reedel asepeaminister Aleksandr Novak.\n\u2013 Ukraina armeejuht teatas reedel, et kaks Vene raketti l\u00e4bisid Moldova ja Rumeenia \u00f5huruumi teel Ukraina sihtm\u00e4rkide poole.\u00a0\n\u2013 Endine Vene kuberner Sergei Furgal, kelle kinnipidamine t\u00f5i 2020. aastal kaasa meeleavaldused Habarovskis, vangistati reedel 22 aastaks v\u00e4idetavalt kahe m\u00f5rva korraldamise eest.\u00a0\n\u2013 Ukraina teatas Vene v\u00e4gede ulatuslikest drooni- ja raketir\u00fcnnakutest reedel, p\u00e4ev p\u00e4rast president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i visiiti Euroopa riikidesse, et m\u00f5jutada neid Ukrainale kaugrelvi andma.\n\u2013 Kurdi v\u00f5itlejad on p\u00e4rast T\u00fcrgit ja S\u00fc\u00fcriat tabanud maav\u00e4rinat peatanud ajutiselt oma \"tegevused\" T\u00fcrgis, teatas Kurdistani T\u00f6\u00f6lispartei (PKK) \u00fcks juhte neljap\u00e4eval.\nBaltic News Service"}
{"text":"\u201eTahaksin lihtsalt oma elu tagasi.\u201c Endise k\u00f5rge riigiametniku skeemid t\u00f5mbasid tema l\u00e4hedase v\u00f5lakeerisesseSugulasele kohtut\u00e4ituri kaela t\u00f5mmanud proua: \u201eMissugused jamad?! Mida te \u00fcldse r\u00e4\u00e4gite?!\u201cKuidas k\u00e4ituksite, kui l\u00e4hedane paluks teilt abi, kuid vastutasuks saate kaela rohkem kui 30 000eurose n\u00f5ude ja kohtut\u00e4ituri? \u201eMa ei oleks iial arvanud, et usaldust v\u00f5ib niimoodi kuritarvitada,\u201c kirjeldab naine, kelle sugulane talle just sellise \u201e\u00fcllatuse\u201c korraldas.Aasta 2009. Masu andis igal pool tunda ja pangast oli laenu saada sisuliselt v\u00f5imatu. Eriti olukorras, kus \u00fcks laen oli juba all. Kuid Sirje vajas taimekasvatuse k\u00e4imat\u00f5mbamiseks h\u00e4dasti laenu.Praeguseks avalikkusest tagasi t\u00f5mbunud Sirje tegi omal ajal avalikus sektoris k\u00f5rget lendu. Algul vallavanem, siis k\u00f5rgetel kohtadel haridusministeeriumis, edasi ministeeriumi juhtkonnas. K\u00fcll mitte kauaks, sest juba enne ametiaja l\u00f5ppu 2008. aastal lahkus ta k\u00f5rgest ametist. Koost\u00f6\u00f6 ministriga polevat sujunud.Niisiis olid 2009. aasta oktoobris toimunud kohalikud valimised Sirje jaoks \u00fcliolulised. Ta tegi koduvallas oma valimisliidu esinumbrina parima tulemuse ja p\u00e4\u00e4ses kindlalt volikokku. Ent valijaid ei teadnud, et m\u00f5ni kuu varem oli ta andnud allkirja paberile, mis kummitab naist veel 14 aastat hiljemgi. Ja on l\u00f5hki ajanud terve pere.Tahtis laenu varjataSirje v\u00f5ttis 2009. aasta aprillis rohkem kui poole miljoni kroonise laenu, mille andis talle L\u00e4\u00e4nemaa \u00fchele rikkamale \u00e4rimehele kuuluv firma. Laenu tagatiseks andis Sirje talle kuuluva kinnistu.Vallavolikogu liikmena t\u00f6\u00f6tades hakkas laen Sirjet aga n\u00e4rima: mis siis, kui keegi m\u00e4rkab ja hakkab k\u00fcsimusi esitama? Peavad ju volikogu liikmed kord aastas esitama majanduslike huvide deklaratsiooni, kuhu l\u00e4hevad kirja ka laenud. Tal oli juba ka kodulaen, tagatiseks seesama kinnistu.Nii tuligi ta sugulase Aime (nimi muudetud) jutule. \u201eMa ei tea, mida ta t\u00e4pselt kartis. Igatahes \u00fctles ta, et seda laenu on vaja varjata. Sirje tahtis, et tema maine ja nimi oleksid plekitud,\u201c meenutab Aime (54) rohkem kui 13 aastat hiljem. \u00d5htuleht v\u00f5ttis loo tarvis \u00fchendust ka Sirjega, kes sisuliste kommentaaride andmisest keeldus (loe pikemalt lisatud intervjuust - H. M.).Sirje pani ette kirjutada laenuleping hoopis Aime nimele - Aimest saab laenuv\u00f5tja, Sirjest k\u00e4endaja. Maksimaalselt pooleteiseks aastaks, lubas Sirje, et siis muudab ta lepingu j\u00e4lle tagasi. Aime s\u00f5nul olnud neil laenuandjaga vastav kokkulepe ja muudatus pidi olema lihtsalt n\u00e4iline.Aime \u00fctleb, et poleks ealeski n\u00f5ustunud, kui oleks teadnud, mis edasi juhtub. Aga kuna poolteist aastat ei tundunud teab mis pikk aeg, pealegi oli palujaks inimene, kellega ta on koos \u00fcles kasvanud, j\u00e4i Aime n\u00f5usse.Laenulepingu muutmise kokkuleppe kohaselt tuli laen tagastada kolmes osas, viimane makse pidi saama tasutud 2011. aasta m\u00e4rtsi l\u00f5puks. Kuid poolteist aastat p\u00e4rast lepingu muutmist oli laen ikka \u00fcleval ja Sirje palus Aimel veel aastakese laenuv\u00f5tjat \u201eetendada\u201c. Aime n\u00f5ustus taas. Ikkagi sugulane ju!Nii allkirjastatigi 2011. aasta mais j\u00e4rgmine paber, millega n\u00e4iline laenusaaja Aime ja k\u00e4endaja Sirje kinnitasid, et tasuvad hiljemalt 2012. aasta maikuuks laenusumma. Vahepeal olid kroonid asendunud eurodega, tasuda tuli 38 346 eurot.\u00c4hvardati kohtugaM\u00f6\u00f6dus veel kolm aastat, kuid Sirje ei suutnud laenu tagasi maksta. 2014. aastal sai laenu andnud ettev\u00f5ttel m\u00f5\u00f5t t\u00e4is ning Sirjet ja Aimet \u00e4hvardati kohtuga. Laenu p\u00f5hiosast polnud Sirje selleks ajaks tasunud sentigi.Laenu andnud ettev\u00f5tja \u00fctleb n\u00fc\u00fcd \u00d5htulehele, et ei soovi \u00fcksikasju kommenteerida. Seet\u00f5ttu ei \u00f5nnestu saada vastust k\u00fcsimusele, miks pole leping Sirje nimele tagasi muudetud, ehkki selline kokkulepe oli. \u201eIkka juhtub vahel, et v\u00f5lad j\u00e4\u00e4vad \u00fcles,\u201c lausub ettev\u00f5tja. \u201eAga enamjaolt makstakse ikka \u00e4ra.\u201cAime tunnistab, et kirvena pea kohal rippunud v\u00f5lalugu l\u00f5i kiilu tema ja Sirje suhtlusse. Varem l\u00e4hedastest sugulastest said peaaegu v\u00f5\u00f5rad. Silmast silma pole ammu kohtutud, ka telefoni teel on Sirjet keeruline k\u00e4tte saada.Aga aastal 2015 t\u00e4rkas uus lootus. Nimelt kinnitas kohus Sirje, Aime ja laenaja vahelise kompromissi, millega firma loobus n\u00f5udest osaliselt. Sirjel tuli tasuda \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5lasumma ehk 31 850 eurot.Osana kompromissist vahetasid naised taas rollid ning Sirjest sai laenuv\u00f5tja ja Aimest k\u00e4endaja, k\u00e4enduse maksimumsummaga 32 000 eurot. Sirje lubas, et seab ettev\u00f5tte kasuks ja v\u00f5la tagamiseks oma kinnistule hiljemalt 2016. aasta aprilliks esimeses j\u00e4rjekorras h\u00fcpoteegi ja sellega l\u00f5peb Aime k\u00e4enduskohustus.Kompromissilepingus pandi paika ka maksegraafik, mida Sirje kohustus tasuma. Laen pidanuks olema t\u00e4ies mahus tagasi makstud 2020. aasta l\u00f5puks. Ent nii ei l\u00e4inud. Sirje ei seadnud oma kinnistule h\u00fcpoteeki, ka muud lubadused j\u00e4id t\u00fchjaks. Asjasse sekkus kohtut\u00e4itur.Peatatud, kuid kauaks?Sugulase v\u00f5etud laenu t\u00f5ttu oli Aimest 2018. aastaks ametlikult v\u00f5lgnik saanud. \u00dchel p\u00e4eval kutsuti ta isegi t\u00f6\u00f6l v\u00e4lja - kuna tema suhtes on algatatud t\u00e4itemenetlus, peab t\u00f6\u00f6andja palgast kinni pidama t\u00e4iturile mineva summa. Kuna Aime on tootmisettev\u00f5ttes lihtt\u00f6\u00f6line ja palk pigem kehvapoolne, t\u00e4hendas see rahaliselt suurt l\u00f6\u00f6ki.Sirje maksis talle iga kuu ise selle raha tagasi, kuid seaduse silmis oli Aime v\u00f5lgnik. Isegi tema autole pandi keelum\u00e4rge, mist\u00f5ttu ta ei tohtinud seda m\u00fc\u00fca. \u201eJah, rahaliselt pole ma midagi kaotanud, aga oli ka olukordi, kus pidin mitu korda paluma ja meelde tuletama, et Sirje mulle kinnipeetud raha tagasi maksaks. See k\u00f5ik oli v\u00e4ga alandav,\u201c r\u00e4\u00e4gib Aime.Praegu on Aime suhtes t\u00e4itemenetlus peatatud. Piirangud, n\u00e4iteks pangakonto arest, siiski j\u00e4tkuvad. Menetlus peatati tingimusel, et Sirje asub vabatahtlikult t\u00e4itma n\u00f5uet ja tasub t\u00e4ituri kaudu iga kuu 200 eurot. Aime teada on Sirje seda n\u00f5uet t\u00e4itnud. Siiski, paarisajaeuroste kuumaksete juures v\u00f5taks umbes 30 000 euro suuruse v\u00f5la tagasimaksmine \u00fcle k\u00fcmne aasta.Kuid Aime pea kohal ripub endiselt kirves - peatatud menetlus t\u00e4hendab, et see v\u00f5idakse igal hetkel uuesti alustada. N\u00e4iteks kui Sirje tagasimaksmisel taas j\u00e4nni peaks j\u00e4\u00e4ma. Kuna Aime on k\u00e4endaja, vastutab tema. \u201eMa tahaksin lihtsalt oma elu tagasi saada. Mu elu on rikutud,\u201c \u00fctleb Aime ja tema h\u00e4\u00e4l murdub.Ta tunnistab, et lugu on j\u00e4tnud j\u00e4lje ka tema tervisele. Peas tiksub pidevalt miljon miks-k\u00fcsimust. Neist peamine: miks \u00fcldse t\u00f5mbas Sirje sellesse jamasse oma sugulase? \u201eInimesed ei peaks kergek\u00e4eliselt usaldama. V\u00e4hemalt nii, nagu mina seda tegin. \u00dcksk\u00f5ik kui ilusad need lubadused ka ei oleks. Nagu n\u00e4ha, siis ei saa ka enda \u00fcht k\u00f5ige l\u00e4hedasemat inimest usaldada,\u201c lausub ta.Aime palus oma perekonnanime loos mitte kasutada. Juhtunust teavad ta lapsed ja m\u00f5ned l\u00e4hisugulased. \u201eOlen kogu maailma ees v\u00f5lglaseks tehtud,\u201c \u00fctleb Aime. \u201e\u00dcksk\u00f5ik kuhu krediidiasutusse ma nina pistan, sealt vastatakse, et ma olen ju v\u00f5lglane. Mul on t\u00e4itur kaelas millegi eest, mida ma teinud pole. Mind on antud kohtusse millegi eest, mida ma teinud pole. Ma olen emotsionaalselt nii palju peksa saanud. See ei ole \u00f5iglane.\u201cVida Press ELU ON RIKUTUD! \u201eMa olen emotsionaalselt nii palju peksa saanud. See ei ole \u00f5iglane,\u201c kurdab Aime, kellest sai sugulase skeemide t\u00f5ttu v\u00f5lglane.HELEN MIHELSON"}
{"text":"Galerii: EKRE valmiskoosolek oli kui rokk-kontsertekre koosolek_malleliisa (1)\nekre koosolek_malleliisa (2)\nekre koosolek_malleliisa (3)\nekre koosolek_malleliisa (5)\nekre koosolek_malleliisa (7)_2\nekre koosolek_malleliisa (8)\nekre koosolek_malleliisa (10) moonika helme\nekre koosolek_malleliisa (12) moonika helme\nekre koosolek_malleliisa (13) moonika helme\nekre koosolek_malleliisa (14) moonika helme\nekre koosolek_malleliisa (15)\nekre koosolek_malleliisa (17) daniel mere\u00e4\u00e4r\nekre koosolek_malleliisa (18) daniel mere\u00e4\u00e4r\nekre koosolek_malleliisa (19) daniel mere\u00e4\u00e4r\nekre koosolek_malleliisa (20)\nekre koosolek_malleliisa (21) martin helme\nekre koosolek_malleliisa (22) martin helme\nekre koosolek_malleliisa (25) martin helme\nekre koosolek_malleliisa (27) martin helme\nekre koosolek_malleliisa (28) jaen te\u00e4r\nekre koosolek_malleliisa (29) jaen te\u00e4r\nekre koosolek_malleliisa (33)_2\nekre koosolek_malleliisa (34)_2\nekre koosolek_malleliisa (35)\nekre koosolek_malleliisa (36)\nekre koosolek_malleliisa (37)\nekre koosolek_malleliisa (38)\nekre koosolek_malleliisa (39)\nekre koosolek_malleliisa (40)\nekre koosolek_malleliisa (41)\nekre koosolek_malleliisa (42)_2\nekre koosolek_malleliisa (43)\nekre koosolek_malleliisa (44)\nekre koosolek_malleliisa (45)\nekre koosolek_malleliisa (46)\nekre koosolek_malleliisa (47)\nekre koosolek_malleliisa (48)\nekre koosolek_malleliisa (49)\nekre koosolek_malleliisa (50)\nekre koosolek_malleliisa (51)\nekre koosolek_malleliisa (52)\nekre koosolek_malleliisa (53)\nekre koosolek_malleliisa (54)\nekre koosolek_malleliisa (55)\nekre koosolek_malleliisa (57)\nekre koosolek_malleliisa (58)\nMalle-Liisa Raigla fotod\nNeljap\u00e4eva \u00f5htul Haapsalu kultuurikeskuses peetud EKRE k\u00f5nekoosoleku k\u00f5rval kahvatuvad k\u00f5igi teiste erakondade kampaaniad.\nRahvast oli kohtumisele tulevase peaministri Martin Helmega \u2013 selliste s\u00f5nadega erakond koosolekut reklaamis \u2013 tulnud mitu korda rohkem kui sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna kuulajaid kokku. Kui sotsid ja \u201ekesikud\u201c suutsid L\u00e4\u00e4nemaal kohale meelitada alla 20 inimese, siis EKRE t\u00f5i kokku ligi 200 inimest. Haapsalu kultuurikeskuse r\u00f5dusaal kippus v\u00e4ikeseks j\u00e4\u00e4ma ja toole toodi enne algust \u00fcha juurde.\nNeljap\u00e4eva\u00f5htusel koosolekul oli ka s\u00f5ud rohkem kui teistel erakondadel kokku. R\u00f5dusaalis toimuv meenutas rohkem rokk-kontserti kui valimiskampaaniat. Nii erakonna liikmed ka \u00fctlesid: EKRE on k\u00f5ige rokkivam erakond.\nKultuurikeskuse ees tervitas k\u00f5iki saabujaid Martin Helme pildiga buss. Kui mees ise saabus, ei j\u00f5udnud ta veel mantlitki seljast v\u00f5tta, kui temalt juba tikutoosidele autogrammi paluti. Tikutoosidele ja paberist lippudele, mida sai v\u00f5tta r\u00f5dusaali ukse k\u00f5rvalt laualt, kirjutas Helme autogramme nii enne kui ka p\u00e4rast koosolekut. Lisaks lippudele ja tikkudele jagas erakond pastakaid, helkureid, ajalehti, valimisbro\u0161\u00fc\u00fcre ja patareisid. Viimaseid seep\u00e4rast, et elekter on kallis.\nKa polnud koosolek teiste erakondadega v\u00f5rreldav rahulik vestlusring, vaid m\u00e4ngis vali muusika ja t\u00f6\u00f6tas tossumasin ning oma s\u00f5numeid edastasid kandidaadid j\u00f5ulisel h\u00e4\u00e4lel, millele peale rahvas korduvalt aplodeeris. K\u00f5ik kandidaadid juhatati lavale s\u00f5nadega: \u201eMe tunneme teda k\u00f5ik, ta on \u00fcks meie seast!\u201d Selle peale t\u00f5usis v\u00e4lja h\u00f5igatud kandidaat p\u00fcsti ja k\u00f5ndis t\u00f5stetud k\u00e4tega ja paberlippu lehvitades suure aplausi saatel nagu staar l\u00e4bi rahva lavale.\n\u00dchtegi k\u00fcsimust saalis k\u00fcsida ei saanud.\nV\u00f5rdles Reformiga\nHiiu-, L\u00e4\u00e4ne- ja Saaremaa esinumber Helle-Moonika Helme vastandas oma k\u00f5nes EKREt Reformierakonnale. \u201eTe vaadake seda saali, kui t\u00e4is see on, ja te v\u00f5rrelge neid pilte, mida te n\u00e4ete sotsiaalmeedias, kus meie praegune peaminister Kaja Kallas k\u00e4ib kohtumas rahvaga. Kui palju on seal inimesi? V\u00e4he. Kui palju on meid? Palju!\u201d alustas Helle-Moonika Helme oma k\u00f5net.\nHelle-Moonika Helme h\u00f5ikas, et just Reformierakonna t\u00f5ttu on Eestis Euroopa suurim inflatsioon, et nemad v\u00f5tsid Haapsalu raudteelt \u00e4ra raha, ei kuulanud EKREt, kui see aastate eest palus s\u00f5jatehnika ostmist. \u201ePutin kindlasti ootab aastani 2026, kui k\u00f5ik meie Kustid ja Salmid ja Kajad ja Hannod raporteerivad talle, et n\u00fc\u00fcd me oleme valmis ja n\u00fc\u00fcd sa v\u00f5id tulla,\u201d \u00fctles Helle-Moonika Helme.\nErakonna esimees Martin Helme lubas Eesti hoida s\u00f5jast puutumata. \u201eMe p\u00e4\u00e4stame Eesti s\u00f5jast sellega, et me v\u00e4hem m\u00f6liseme ja rohkem teeme,\u201d lubas Helme. J\u00e4rgnes aplaus.\nMartin Helme r\u00e4\u00e4kis erakonna valimisplatvormist. Ta loetles, kuidas Eestis on Euroopa k\u00f5rgeim inflatsioon, suurim t\u00f6\u00f6stustoodangu v\u00e4henemine, m\u00f6\u00f6dunud aastal s\u00fcndis rekordiliselt v\u00e4he lapsi ja v\u00f5eti vastu palju immigrante. \u201eNiimoodi j\u00e4tkates Eesti riik h\u00e4vineb ja mitte p\u00f5lvkondade p\u00e4rast v\u00f5i j\u00e4rgmisel sajandil. Ta h\u00e4vineb meie silme all,\u201d r\u00e4\u00e4kis Helme. \u201eLiiga palju on kaalul.\u201d\nHelme s\u00f5nul on praegu v\u00f5tmek\u00fcsimus just nendes valimistes, sest nelja aasta p\u00e4rast ei pruugi enam midagi p\u00e4\u00e4sta olla. \u201eNendel valimistel on asi v\u00e4ga lihtne \u2013 valitakse kas Eesti poolt v\u00f5i Eesti vastu,\u201d \u00fctles Helme. \u201eK\u00f5ik, kes annavad h\u00e4\u00e4le erakondadele, kes j\u00e4tkavad inflatsiooniga, immigratsiooniga, rohep\u00f6\u00f6rdega, homoabieludega, h\u00e4\u00e4letavad tegelikult Eesti vastu.\u201d\nSiinse valimisringkonna teine number Daniel Mere\u00e4\u00e4r lubas oma k\u00f5nes, et EKRE v\u00f5tab t\u00e4navustel valimistel riigikogus 51 kohta. \u201eKas v\u00f5tame Eesti tagasi?\u201d k\u00fcsis Mere\u00e4\u00e4r publikult. Vastuseks oli aplausiga: \u201eJaa!\u201d\nK\u00f5ik kordus teiste kandidaatidega. Siinse ringkonna ankrumees Jaen Te\u00e4r k\u00fcsis kuulajatelt: \u201eKas olete minuga n\u00f5us, kui ma k\u00fcsin: kas p\u00e4\u00e4stame Eesti koos l\u00e4\u00e4nlastega?\u201d\nKoos pildistama\nK\u00f5nede l\u00f5ppedes kutsuti \u00fckshaaval lavale k\u00f5ik ringkonna kandidaadid. Puudus vaid Palle K\u00f5lar, kes oli samal ajal erakonda esindamas Hiiumaal toimuval debatil.\nKoosolek algas \u00fchiselt h\u00fcmni laulmisega ja l\u00f5ppes \u00fchiselt \u201eJ\u00e4\u00e4 vabaks Eesti meri\u201d laulmisega.\nSeej\u00e4rel oli r\u00f5dusaali ukse taha kaetud kohvilaud ja sai koos erakonna juhi Martin Helmega fotoseina taustal pildistada. Soov koos pilti teha oli suur.\nHaapsallane Einar Eiland kinkis Martin Helmele puust redeli, mille oli koosolekule kaasa v\u00f5tnud. \u201eSee on Kaja Kallase v\u00f5imuredel,\u201d \u00fctles Eiland. Redeli astmetel oli kirjas: \u201evaletamine\u201d, \u201evarastamine\u201d, \u201evaesumine\u201d, \u201ekorruptsioon\u201d, \u201eb\u00fcrokraatia\u201d ja \u201ev\u00f5im\u201d. Eilandi s\u00f5nul on redeli teisel pool kohad t\u00fchjad, need soovitas ta t\u00e4ita enda teistsuguste v\u00f5imuastmetega"}
{"text":"Netip\u00e4tid koorisid l\u00e4\u00e4nevirulastelt mullu k\u00fcmneid tuhandeid eurosidRegistreeritud pangapettuste kahju ulatus L\u00e4\u00e4ne-Virumaal mullu 15 730 euroni, samuti kaotati ligi 10 000 eurot investeerimispettuste kaudu.\nPolitsei hoiatab viimasel ajal tihti internetikasutajaid kelmide tehtud libasaitide eest, mis \u00e4ravahetamiseni sarnased m\u00f5ne panga v\u00f5i teenusepakkuja kodulehtedega.\nKui panga libaleht avastatakse, reageerib sellele reeglina esimesena pank ise, v\u00f5ttes\u00a0\u00fchendust teenusepakkujaga, n\u00e4iteks Google\u2018iga, kes eemaldab veebist libalehe. Kui ettev\u00f5tja m\u00e4rkab, et tema ettev\u00f5tte kodulehte on j\u00e4ljendatud ja kasutatakse pettusteks, v\u00f5ib ta samuti p\u00f6\u00f6rduda\u00a0Riigi Infos\u00fcsteemide Ameti poole.\n\"Eestis langeb m\u00f5ne pettuse ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas. Levinumad pettused on panga- ja investeerimispettused,\" \u00fctles\u00a0Ida prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Rainet Juuse.\u00a0\nPolitseile teadaolevalt langes eelmisel aastal L\u00e4\u00e4ne-Virumaal pangapettuste ohvriks kaheksa inimest. Neist viis kaotas raha t\u00e4nu petuk\u00f5nele, nende kogukahjud on veidi \u00fcle 15\u00a0000 euro. Kolm inimest vajutasid \u00f5ngitsuss\u00f5numiga tulnud lingile ja sisestasid h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud kodulehel oma panga andmed, nemad kaotasid kokku 730 eurot.\u00a0\nVeel kaheksa inimest langes maakonnas mullu\u00a0investeerimispettuse ohvriks, nemad kaotasid\u00a0\u00a0kokku 10\u00a0000 eurot.\nInvesteerimispettuse korral pakutakse inimesele v\u00f5imalusi paigutada oma raha tulusatesse investeerimisv\u00f5imalustesse, n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse, kr\u00fcptorahasse, v\u00e4\u00e4rismetallidesse, kinnisvarasse v\u00e4lismaal v\u00f5i taastuvenergiasse. Pettuse eesm\u00e4rgiks on survestada inimesi tegema firmadele \u00fclekandeid v\u00f5i v\u00f5tta \u00fcle pilt ohvri arvutist.\nPolitsei on veendunud, et tegelikult on ohvreid kordades rohkem ja\u00a0kahjud on kordades suuremad. V\u00e4iksemate summade kaotusel\u00a0ei p\u00f6\u00f6rduta alati politsei poole.\nKuidas tunda \u00e4ra libalehte?\nSel n\u00e4dalal hoiatas Rakvere politseijaoskond sotsiaalmeedias Omniva ja Swedbanki libalehtede eest.\u00a0\nInimese postkasti saabub e-kiri, mille v\u00e4idetavalt saatis Omniva. Kirjale lisatud lingile vajutades\u00a0avaneb h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud koduleht, kus palutakse sisestada paki saaja andmed ning maksta paki saatmise tasu.\nAntud juhul peaks kahtlusi \u00e4ratama\u00a0kirja saatja meiliaadress, mis ei ole\u00a0omniva.ee l\u00f5puga. Sellise kirja saajal tuleks kiri lihtsalt kustutada.\n\nV\u00e4idetavalt Omniva, aga tegelikult netip\u00e4ti saadetud e-kiri.\nPolitsei\n\nKelmid on loonud ka peaaegu identse Swedbank kodulehe. Petulehele juhtivaid linke saadetakse inimestele nii\u00a0SMS-i kui e-kirja teel. Tegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. J\u00e4ljendatud pangalehtedel aga \u00fcldiselt peale \u00fclekande \u00fchtegi teist toimingut teha ei saa.\nPolitsei juhib t\u00e4helepanu sellele, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi esimesena PIN 2 koodi. Kui m\u00f5ne \"panga\"\u00a0veebileht seda k\u00fcsib, on tegemist petulehega. M\u00f5lema koodi sisestamise korral v\u00e4idetavale pangakontole sisse ei p\u00e4\u00e4se ja kurjategijad saavad k\u00e4tte andmed, millega teevad tegeliku pangakonto t\u00fchjaks.\nLisaks tuleb meeles pidada, et kui sisened panka \u00e4ppi asemel browseri kaudu, siis esimene otsingu tulemus ei ole alati \u00f5ige veebileht. K\u00f5ige parem on panka siseneda\u00a0\u00e4ppi kaudu v\u00f5i salvestada \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidja ribale.\n\nOluline on alati kontrollida\u00a0veebilehe aadressi. Antud juhul on tegemist suvalise numbrijadaga, mis ei saa kindlasti olla \u00f5ige koduleht.\nPolitsei\n\n"}
{"text":"Loe, milliseid k\u00f5nesid tehti viimasel \u00f6\u00f6p\u00e4eval L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt numbrile 112H\u00e4irekeskuse Ida keskuse juht Mari-Liis Sepp r\u00e4\u00e4kis, et 112 h\u00e4daabinumbrile on helistatud n\u00e4iteks ka murega, et helistaja on end magamiskotti lukustanud ja ei p\u00e4\u00e4se enam v\u00e4lja. Viimasel \u00f6\u00f6p\u00e4eval nii erakordse abipalvega aga L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt h\u00e4irekeskusesse ei helistatud.\nAutor: Danel Rinaldo\nJoobes inimesed, l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, kelmused ja liiklus\u00f5nnetused olid L\u00e4\u00e4ne-Virumaal viimase \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul h\u00e4daabinumbrile tehtud politseiga seotud k\u00f5nede peamised p\u00f5hjused.\nLaup\u00e4eval on \u00fcleeuroopaline 112 p\u00e4ev. Selle t\u00e4histamiseks avaldas politsei oma Facebooki lehel 24-tunni jooksul h\u00e4daabinumbrile tehtud k\u00f5ik politseiga seotud k\u00f5ned. K\u00f5nede avaldamist alustati reede hommikul 9:00 ja l\u00f5petati laup\u00e4eva hommikul.\nL\u00e4\u00e4ne-Virumaaga seoses tehti sel perioodil h\u00e4daabinumbrile j\u00e4rgmised k\u00f5ned\nLIIKLUS\u00d5NNETUS: 10.12 toimus liiklus\u00f5nnetus L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Viru-Nigula vallas kolme s\u00f5iduki osalusel, inimesed viga ei saanud. Juhid omavahel s\u00fc\u00fc osas kokkuleppele ei saa ja ootavad patrulli.\nVARGUS: 10.14 teatati vargusest L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Rakvere vallas olevast ettev\u00f5ttest. Tegemist on t\u00e4iendava infoga, oodatakse politseid s\u00fcndmuskohale.\nLIIKLUS: 11.19 teatati ATV-st, mis L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Rakveres kihutab linnas ringi. Info edastati patrullidele.\nLIIKLUS\u00d5NNETUS: 11.57 anti teada, et Rakveres vajus sahk lund l\u00fckates vastu parkivat s\u00f5idukit ning j\u00e4i kinni. Saha juht vajab politsei abi s\u00f5iduki omanikuga \u00fchenduse v\u00f5tmisel.\nLIIKLUS\u00d5NNETUS: 13.25 teatati L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Haljala vallas liiklus\u00f5nnetusest. Osapooled ei saa kokkuleppele ja palutakse kohale politseid.\nJOOBES INIMENE: 13.33 teatati kahest l\u00e4rmavast joobes mehest Rakveres.\nINFO: 14.18 teatati, et Rakveres kortermaja trepikojas levib kanepil\u00f5hn. Teataja soovib patrulli kohale, et teha kindlaks, millisest korterist l\u00f5hn tuleb.\nINFO: 15.24 teatati Rakveres parkivast autost, mille juhiistmel tarbib inimene alkoholi.\nAVALIK KORD: 15.52 teatati L\u00e4\u00e4ne-Virumaal noortekeskuses e-sigarette kasutanud alaealistest.\nABIPALVE: 15.59 helistas purjus inimene Rakverest, kes j\u00e4i oma bussist maha ja palub politseilt abi kainenema viimisel.\nL\u00c4HISUHTEV\u00c4GIVALD: 16.58 teatati l\u00e4hisuhtev\u00e4givallast L\u00e4\u00e4ne-Virumaal\nLIIKLUS\u00d5NNETUS: 17.02 teatas helistaja v\u00f5imalikust purjus s\u00f5idukijuhist L\u00e4\u00e4ne-Virumaal.\nLIIKLUS\u00d5NNETUS: 17.09 teatati L\u00e4\u00e4ne-Virumaal toimunud liiklus\u00f5nnetusest. Inimesed viga ei saanud, aga \u00f5nnetuse s\u00fc\u00fcdlases kokku leppida ei suuda ja soovivad kohale politseid.\nL\u00c4HISUHTEV\u00c4GIVALD: 18.00 teatati l\u00e4hisuhtev\u00e4givallast L\u00e4\u00e4ne-Virumaal.\nLIIKLUS: 18.16 andis helistaja teada, et L\u00e4\u00e4ne-Virumaal k\u00f5nnib keset s\u00f5iduteed ilma helkurita inimene.\nLIIKLUS\u00d5NNETUS: 18.31 anti teada, et L\u00e4\u00e4ne-Viru maakonnas on helkurita inimesele autoga otsa s\u00f5idetud. Inimese vigastused on kergemad.\nINFO: 18.55 anti teada L\u00e4\u00e4ne-Virumaal leitud pangakaardist.\nKELMUS: 18.58 helistati L\u00e4\u00e4ne-Virumaal elavale inimesele, kellele esitleti end kindlustusspetsialistina, v\u00e4ideti et ta on kiirust \u00fcletanud ja pakuti kokkulepet.\nKELMUS: 19.05 helistati teatajale L\u00e4\u00e4ne-Virumaal. Talle esitleti end pangaesindajatena ning k\u00fcsiti isikuandmeid.\nJOOBES INIMENE: 19.52 anti teada, et L\u00e4\u00e4ne-Virumaal asuvas tanklas magab purjus mees.\nKONFLIKT: 23.09 annab helistaja L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt teada, et tema korteri ukse taga kolgivad vastu ust v\u00f5\u00f5rad inimesed.\nL\u00c4RM: 23.25 anti Rakverest teada, et naaberkorteris inimesed l\u00e4rmavad. Helistaja s\u00f5nul on probleem sage. Selgitasime, et \u00f6\u00f6rahu algab s\u00fcda\u00f6\u00f6sel.\nJOOBES JUHT: 1.04 anti L\u00e4\u00e4ne-Virumaal teada teel vingerdavast s\u00f5idukist. Politseipatrull kontrollis autojuhti, kes oli kaine.\nJOOBES INIMENE: 1.36 anti teada joobes ja agressiivsest inimesest Rakveres.\n\u00c4HVARDAMINE: 04.11 teatati, et \u00fche L\u00e4\u00e4ne-Virumaa meelelahutusasutuse ees on kaks meest t\u00fclli l\u00e4inud ja \u00fcks \u00e4hvardab teist noaga.\nJOOBES INIMENE: 04.16 palub turvafirma L\u00e4\u00e4ne-Virumaal abi kahe joobes inimesega, kes pole rahul sellega, et neid meelelahutusasutusse sisse ei lasta.\nJOOBES INIMENE: 05.29 teavitatakse joobes inimesest L\u00e4\u00e4ne Virumaal.\nJOOBES JUHT: 07.43 anti teada v\u00f5imalikust joobes juhist L\u00e4\u00e4ne-Virumaal.\nTavap\u00e4rane reede ja \u00f6\u00f6 vastu laup\u00e4eva\nH\u00e4irekeskuse Ida keskuse juht Mari-Liis Sepp \u00fctles avaldatud k\u00f5nesid kommenteerides, et h\u00e4irekeskuse jaoks oli tegemist tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga. H\u00e4daabinumbril tehtud k\u00f5nede arv on suurem n\u00e4dala l\u00f5pus, palgap\u00e4evadel ja t\u00e4iskuu ajal.\n\u201e\u00dchtegi erakordset k\u00f5net selle \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul ei tehtud. Minule on varasemast ajast j\u00e4\u00e4nud meelde \u00fcks erilisemaid k\u00f5nesid see, kui helistaja teatas, et ta on magamiskotti kinni j\u00e4\u00e4nud,\u201c lausus Sepp.\nK\u00f5nede sisu s\u00f5ltub ka aastaajast. N\u00e4iteks talvel on k\u00f5nesid inimeste k\u00fclmumise kohta, kevadel ja suvel helistatakse arusaadavalt tavap\u00e4rasest rohkem kulup\u00f5lengutega seoses.\nViimasel ajal on kasvanud ka l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga seotud k\u00f5ned, kuid see on Sepa hinnangul tingitud pigem sellest, et inimesed julgevad sel teemal varasemast rohkem h\u00e4daabinumbrile helistada.\nSuurem osa h\u00e4daabinumbril tehtud k\u00f5nedest on tavaliselt soetud kiirabi v\u00e4ljakutsetega v\u00f5i erinevate sotsiaalprobleemidega. H\u00e4irekeskuse eelmisel aastal l\u00e4bi viidud sotsiaalvaldkonna uuringust selgus, et 24protsendil h\u00e4daabinumbrile tehtud k\u00f5nedes ilmnes sotsiaalne probleem v\u00f5i abivajadus, millest pooltel juhtudel oli p\u00f5hjuseks alkoholi (kuri-)tarvitamine.\nLapsed on k\u00f5ige paremad helistajad\nH\u00e4daabinumbril helistajatele soovitusi andes r\u00f5hutab Sepp, et v\u00e4ga oluline on see, et helistaja kuulaks p\u00e4\u00e4stekorraldaja antavaid juhiseid. Ja infot jagades tuleb olla v\u00f5imalikult t\u00e4pne. N\u00e4iteks kui helistatakse kaubanduskeskusest, siis tuleb v\u00f5imalikult t\u00e4pselt kirjeldada, kus selles keskuses asutakse.\n\u201eH\u00e4daabinumbril helistades on oluline \u00f6elda, mis juhtus, kus juhtus ja kellega juhtus,\u201c lausus Sepp. Tema s\u00f5nul on helistajate mustern\u00e4ide lapsed, kes on t\u00e4helepanelikud ja oskavad kuulata ning seet\u00f5ttu saab h\u00e4irekeskus nendelt ka kiiresti vajaliku info.\nTraditsiooniliselt tunnustab h\u00e4irekeskus \u00fcle-euroopalisel 112 p\u00e4eval ka lapsi, kes tegid m\u00f6\u00f6dunud aastal tubli h\u00e4daabik\u00f5ne. Ka h\u00e4irekeskuse peadirektori K\u00e4tlin Alvela s\u00f5nul on lapsed just kuulamisoskusega eeskujuks paljudele t\u00e4iskasvanutele.\nSel aastal h\u00e4irekeskuselt tunnustuse saanud laste seas oli neid, kelle kiire ja asjatundlik tegutsemine aitas kriitilisel hetkel p\u00e4\u00e4sta elu. \u201eTunnustatud said ka lapsed, kes h\u00e4daabinumbrile helistades andsid teada v\u00f5\u00f5rast abivajajast v\u00f5i korrarikkumisest kodukandis. See on t\u00f5estuseks, et sirguv p\u00f5lvkond hoolib kogukonna turvalisusest,\" r\u00e4\u00e4kis Alvela.\n\"Meie tunnustus l\u00e4heb ka neile v\u00e4ikestele julgetele kodanikele, kes helistasid h\u00e4daabinumbrile kodus toimuva v\u00e4givalla p\u00e4rast, kuid arusaadavatel p\u00f5hjustel t\u00f5stame neid esile anon\u00fc\u00fcmselt,\" lisas ta.\n112 t\u00f6\u00f6p\u00e4ev \u00fche reede (3.02.2023) n\u00e4itel\n3116 k\u00f5net, millest 550 k\u00f5net katkestas helistaja ise 5 sekundi jooksul.\nEkslike k\u00f5nesid oli 732 korral (vaikus taustahelid, helistaja eksis numbriga jne) \u2013 nendele k\u00f5nedele vastamiseks kulus H\u00e4irekeskusel 3 tundi 34 minutit.\n61 k\u00f5net suunati perearsti n\u00f5uandeliinile 1220 v\u00f5i lahenes inimese mure meditsiinilise n\u00f5ustamisega p\u00e4\u00e4stekorraldaja poolt.\nAbi (politsei, p\u00e4\u00e4ste, kiirabi) saadeti v\u00e4lja 1027 korral (osakaal k\u00f5nedest 33%).\nKasvanud on ekslike k\u00f5nede arv\nL\u00e4inud aastal valiti h\u00e4daabinumbrit 12% rohkem kui 2021. aastal, millest v\u00e4hem kui pooltel juhtudel (45%) saadeti v\u00e4lja kiirabi, politsei v\u00f5i p\u00e4\u00e4ste.\nJ\u00e4tkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi v\u00e4ljakutsed (61%), millele j\u00e4rgnevad politsei (28%) ning p\u00e4\u00e4ste (4%).\nLigemale neljandiku ehk 40 000 k\u00f5ne v\u00f5rra on kasvanud ekslike k\u00f5nede arv \u2013 k\u00f5ned, kus lapsed, eakad v\u00f5i lukustamata telefonid ja k\u00e4ekellad valivad kogemata h\u00e4daabinumbri.\nK\u00e4tlin Alvela s\u00f5nul n\u00e4eb H\u00e4irekeskus l\u00e4bil\u00f5iget Eesti \u00fchiskonna valupunktidest ja muredest. \u201eVeerandil h\u00e4daabinumbrile helistanutest on sotsiaalne probleem v\u00f5i abivajadus. Omakorda pooltel juhtudel on tegemist alkoholi tarvitamisega, teine levinum p\u00f5hjus on vaimse tervise mured. Piirkondlikke v\u00f5i keele erisusi v\u00e4lja ei joonistunud, kuid uuringu j\u00e4rgi on mehed sotsiaalprobleemidega tuntavalt enam (62%) kimpus kui naised (29%),\" lausus Alvela.\n\u201eOperatiivj\u00f5udude sekkumine ei ole j\u00e4tkusuutlik lahendus paljudele uuringus ilmnenud sotsiaalsetele probleemidele nagu alkoholis\u00f5ltuvus ja vaimse tervise probleemid v\u00f5i tuge vajavad eakad, mis\u00f5ttu on h\u00e4irekeskuse eesm\u00e4rgiks jagada partneritega saadud teadmist, et leida koos sotsiaalvaldkonna asutustega j\u00e4tkusuutlikke lahendusi,\" lisas peadirektor.\nL\u00e4inud aastal valiti h\u00e4daabinumbrit 1 171 822 korral\n2022. aastal kasvas 112 numbrile helistamiste arv 12%. 45% juhtudest ehk 422 003 korral saadeti v\u00e4lja kiirabi, politsei v\u00f5i p\u00e4\u00e4ste. 17% k\u00f5nedest tehti L\u00e4\u00e4ne-Virumaalt ja Ida-Virumaalt.\nKeskmine k\u00f5nede arv \u00f6\u00f6p\u00e4evas oli 3219, s\u00fcndmuste arv 1156 ja keskmine ooteaeg vastatud k\u00f5nedele 6,7 sekundit. K\u00f5ige rohkem tehti k\u00f5nesid juulis (111 406) ja k\u00f5ige v\u00e4hem veebruaris (83 228).\nJ\u00e4tkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi v\u00e4ljakutsed (61%), millele j\u00e4rgnevad politsei (28%) ning p\u00e4\u00e4ste (4%).\nLigemale neljandiku ehk 40 000 k\u00f5ne v\u00f5rra on kasvanud ekslike k\u00f5nede arv \u2013 k\u00f5ned, kus lapsed, eakad v\u00f5i lukustamata telefonid ja k\u00e4ekellad valivad kogemata h\u00e4daabinumbri.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Albaania opositsioon avaldas valitsuse vastu meeltTIRANA 11. veebruar, AP-BNS \u2013 Tuhanded Albaania opositsiooni toetajad avaldasid laup\u00e4eval valitsuse vastu meelt ja n\u00f5udsid peaministri tagasiastumist seoses v\u00e4idetava korruptsiooni ja majanduslike m\u00f6\u00f6dalaskmistega.\nVasaktsentristliku peaminister Edi Eama vastu avaldasid valitsushoone ees meelt teiste seas Albaania endine president ja peaminister Sali Berisha Demokraatlikust Parteist ja ekspresident Ilir Meta Vabadusparteist.\nOsa demonstrante loopisid valitsushoone ukse poole suitsupomme, samas kui sajad politseinikud moodustasid hoone kaitsmiseks rivi.\nRama kriitikud s\u00fc\u00fcdistavad teda korruptsioonis ja noorte albaanlaste lahkumises riigist tasuvamale t\u00f6\u00f6le L\u00e4\u00e4ne-Euroopas. Rama s\u00f5nul on tema valitsus hoidnud inflatsiooni muu Euroopaga v\u00f5rreldes tagasihoidlikuna ja toetanud leibkondasid ja \u00e4risid elektriarvetega.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"T\u00fcrgis elav soomlane: k\u00fcmned s\u00f5brad on kadunud, osa neist surnudT\u00fcrgis Kahramanmara linnas t\u00fcrgi keele t\u00f5lgi ja ehitusobjekti sekret\u00e4rina t\u00f6\u00f6tanud soomlasel pole \u00f5nnestunud enamiku oma s\u00f5pradega maav\u00e4rina piirkonnas \u00fchendust saada.\nSoomlane Seppo r\u00e4\u00e4gib, et siiani on Kahramanmara linnast teade, et kaks tema s\u00f5pra on surnud, vahendab MTV.\nK\u00fcmned mu s\u00f5brad ja tuttavad on seal endiselt kadunud, r\u00e4\u00e4gib Seppo.\u00a0Tema s\u00f5nul on kolmandik Kahramanmara linnast t\u00e4ielikult h\u00e4vinud.\nKanerva \u00fctleb, et suur osa linna elanikest t\u00f6\u00f6tas kohalikes tekstiilitehastes. N\u00fc\u00fcd on tehased suletud, sest t\u00f6\u00f6tajad on surnud v\u00f5i nad on kodutud.\nPaljud on ka \u201evabatahtlikult\u201d t\u00e4naval.\u00a0Inimesed kardavad, et maav\u00e4rinaid tuleb juurde, nii et nad ei julge oma kodudesse j\u00e4\u00e4da. Inimesed magavad telkides.\nT\u00fcrgis on viimase n\u00e4dala jooksul olnud \u00f6\u00f6sel 5-10 k\u00fclmakraadi. Seppo s\u00f5brad on temaga \u00fchendust v\u00f5tnud ja \u00f6elnud, et k\u00fclm teeb k\u00f5ik keeruliseks.\u00a0Telke ja ahjusid on vaja, sest seal on k\u00fclm. Ja nimelt telke, mis tuult l\u00e4bi ei lase.\nLisaks v\u00e4lismaisele h\u00e4daabile on maav\u00e4rinate halvimad tagaj\u00e4rjed \u00fcle elanud linnades ka \u00f6\u00f6bimiskohti.\u00a0Hotellid v\u00f5tavad inimesi vastu n\u00e4iteks Marmarises, Alanyas ja Antalyas. Samuti pakutakse tasuta transporti.\nSeppo j\u00e4lgib kohalikku meediat oma keeleoskust kasutades.\u00a0M\u00f5nes meedias on r\u00e4\u00e4gitud, et s\u00fc\u00fca pole vaja saata, aga lastele on vaja n\u00e4iteks m\u00e4hkmeid.\nSeppo s\u00f5nul kritiseeritakse T\u00fcrgi valitsust selle eest, et ta ei tegutse piisavalt kiiresti, et kaasa aidata.\u00a0S\u00f5jav\u00e4gi toodi v\u00e4lja veidi hilja. Teatud kohad pole enam turvalised. V\u00e4lja tulid r\u00fc\u00fcstajad.\nSeppo kirjeldas intervjuus MTV uudistele r\u00f6\u00f6vlite halastamatust. Tema hinnangul on\u00a0olukord katastroofiline.\u00a0Inimesed on kaotanud nii palju tuttavaid ja sugulasi, et see olukord ei kao hetkega.\nSoomlase s\u00f5nul on T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdogan lubanud aasta p\u00e4rast ehitada k\u00f5igile kodututele uued kodud, kuhu nad saaksid kolida. Eesm\u00e4rk on \u00e4\u00e4rmiselt ambitsioonikas.\nT\u00fcrgis on elamufond vana, ehitussektoris on olnud t\u00f5siseid korruptsioonikahtlusi. Ehitusmaterjalid ja -meetodid pole maav\u00e4rinate sagedust arvestades alati olnud sobivad.\nOsa ehitajaid kardab, et maav\u00e4rin toob viimsep\u00e4eva.\u00a0P\u00e4ris palju ehitajaid on sealt p\u00f5genenud.\nSamal ajal kasutavad Erdogani vastased olukorda \u00e4ra.\u00a0Opositsioonierakonnad kasutavad v\u00f5imalust kritiseerida Erdogani valitsust."}
{"text":"Naine \u00fcritas oma kosmeetikut juustukoogiga tappaNew Yorgis elav venelanna m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi selles, et ta \u00fcritas veidra identiteedivarguse k\u00e4igus m\u00f5rvata oma teisikut. Viktoria Nasirova proovis 2016. aastal tappa oma kosmeetikut Olga Tsviki, andes talle t\u00fcki juustukooki, kuhu oli lisanud ohtralt tugevaid rahusteid.Tsvik j\u00e4i siiski ellu ja kui ta haiglast naasis, leidis ta, et tema isikut t\u00f5endavad dokumendid olid varastatud. Nasirova kohtuotsus selgub j\u00e4rgmisel kuul ja teda ootab kuni 25 aastat vanglas.\nTollal n\u00e4gid kaks naist \u00fcsna sarnased v\u00e4lja \u2013 neil olid tumedad juuksed, sama nahatoon ning m\u00f5lemad k\u00f5nelesid vene keelt.\n\u00abVandekohus n\u00e4gi l\u00e4bi s\u00fc\u00fcdistatava pettuse ja skeemid,\u00bb \u00fctles Queensi ringkonnaprokur\u00f6r Melinda Katz oma avalduses. \u00ab\u00d5nneks j\u00e4i tema ohver ellu ja m\u00fcrk juhatas otse s\u00fc\u00fcdlase juurde.\u00bb\n\n2016. aasta augustis l\u00e4ks 47-aastane Nasirova oma kosmeetiku juurde Queensis, kaasas karp\u00a0juustukoogiga. Ta ise s\u00f5i kaks t\u00fckki \u00e4ra ja kolmandat, m\u00fcrgitatud koogiviilu pakkus Tsvikile, kes oli sel ajal 35-aastane. Tsvikil l\u00e4ks s\u00fcda pahaks ning ta heitis pikali. Ta viimane m\u00e4lestus enne teadvusekaotust oli see, et s\u00fc\u00fcdistatav k\u00f5ndis ruumis ringi.\nVaremgi seadusega pahuksis olnud\nS\u00f5ber leidis Tsviki j\u00e4rgmisel p\u00e4eval teadvusetult, tema riided vahetatud pitspesu vastu ja tabletid p\u00f5randale laiali pillutatud, nagu oleks ta p\u00fc\u00fcdnud endalt elu v\u00f5tta.\nS\u00f5ber toimetas ta haiglasse ning kui Tsvik sealt l\u00f5puks koju j\u00f5udis, olid kadunud tema Ukraina pass ja USA t\u00f6\u00f6luba, samuti ehted ja umbes 3700 eurot sularaha, \u00fctles prokur\u00f6r avak\u00f5nes. Juustukoogi j\u00e4\u00e4nustest leiti tugevat rahustit fenasepaami ning p\u00f5randale pillutud tabletid n\u00e4itasid, et tegemist on sama ravimiga.\nSee ei ole esimene kord, kui Nasirova on seadusega pahuksis. 2015. aastal otsis teda taga Interpol, sest ta m\u00f5rvas Venemaal oma naabrinaise ja varastas ta s\u00e4\u00e4stud.\u00a0Nasirovat, kes USA meedia andmetel on endine dominatrix, on s\u00fc\u00fcdistatud ka narkootikumide tarvitamises ja meeste r\u00f6\u00f6vimises, kellega tutvus kohtingusaitidel, kirjutab BBC."}
{"text":"Kompostrite pildistamise n\u00f5ue tekitas Leisis korraliku m\u00f5ttevahtuse1. aprillist peavad Kuressaare linna ja alevike elanikud v\u00f5tma k\u00f6\u00f6gij\u00e4\u00e4tmete kompostimiseks kasutusele kinnise kaanega kompostrid ja saatma foto vallavalitsusele. Uus n\u00f5ue tekitas Leisi elanike seas vastuv\u00e4iteid ja k\u00e4ivitas valla suunal korraliku pilkelaine.Facebooki grupis \"Leisi - Minu kodu\" puhkenud aruelu k\u00e4igus nimetas Annes Meister v\u00e4ljapressimiseks olukorda, kus \"maakas\", kes ei esita t\u00f5estust oma komposteeritavate bioj\u00e4\u00e4tmete kohta, liidetakse automaatselt bioj\u00e4\u00e4tmete veograafikuga.\nUlla Pajusalo-Salminen andis teada, et tal polegi kompostrisse midagi panna. \"Mida ma ise ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6b mees. Mida mees ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6vad koerad. Mida koerad ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6vad kanad. Kas hakkan sinna panema hea roosiv\u00e4etist kanasitta ja selle eest veel maksma?\"\nMaire Forsel t\u00f5i v\u00e4lja, et osadel aleviku kinnistutel puudub igasugune elutegevus. \"Meil endal ka siin kaks kinnistut, millest \u00fchel pole majagi, aga kompostrit n\u00f5uti,\" kirjutas Forsel. Ta esitas kinnistu kohta loobumise avalduse ja lisas kompostri foto asemel metsapildi, sest ilma fotota ei saanud avaldust esitada. \"Nalja oleks saanud, kui sinna metsakinnistule oleks kompostikogumisauto saadetud. Saatsin valda vastavale ametnikule kirja ka, aga mingit vastust sellele pole mitme n\u00e4dala jooksul laekunud.\"\nForseli hinnangul tekitab komposteri pildistamise n\u00f5ue probleeme suvekodude omanikele. \"Vaevalt, et keegi hakkab v\u00e4lismaalt kohale s\u00f5itma, et oma kompostikasti pildistada. See ongi k\u00f5ige suurem probleem, et pole arvestatud selliste erisustega ja keset talve peab olema saarel olemas, et teha pilt ja saata avaldus,\" viitas ta.\nElo Liiv leidis, et linnades bioj\u00e4\u00e4tmete kokku korjamine on \u00fclimalt oluline, kuid maal tundub t\u00f5esti \u00fclearune.\nAlates 1. aprillist peavad k\u00f5ik majapidamised esitama t\u00f5endid bioj\u00e4\u00e4tmete ladustamise kohta. Alevikes peavad olema kompostrid v\u00f5i bioj\u00e4\u00e4tmete konteinerid. \u00dclej\u00e4\u00e4nud piirkondades on kompostimine lubatud ka lahtises aunas, kuid k\u00fclade elanikud peavad sellest ikkagi teada andma. Kui teavitust ei saadeta, siis liidetakse majapidamine automaatselt bioj\u00e4\u00e4tmete konteinerite t\u00fchjendamise graafikusse. Leisi teenuskeskuse juht Tuuli P\u00e4rtel soovitas k\u00fclavanematel teha nimekirjad k\u00f5igist k\u00fclas asuvatest elanikega majapidamistest ja need Leisi teenuskeskusesse saata.\nK\u00fclades, kus k\u00fclavanem puudub, loodab P\u00e4rtel elanike osav\u00f5tlikkuse ja Maa-ameti kaardi abil asjad siiski joonede ajada.\nSaaremaa valla j\u00e4\u00e4tmehoolduse peaspetsialist Ketre Kirs \u00fctles, et j\u00e4\u00e4tmeseaduse 2021 aasta muudatuse kohaselt peab 2023. aasta l\u00f5puks olema k\u00f5ikidelt Eesti kinnistutelt v\u00f5imalik korraldatud j\u00e4\u00e4tmeveoga \u00e4ra anda oma bioj\u00e4\u00e4tmed. \"Tegime bioj\u00e4\u00e4tmete kogumise k\u00f5igile kinnistutele kohustuslikuks ja need kes kompostivad annavad meile sellest teada,\" r\u00e4\u00e4kis Kirs. P\u00f5hiline, et bioj\u00e4\u00e4de ei satuks segaolej\u00e4\u00e4tmete hulka, kuna see rikub j\u00e4\u00e4tmematerjali \u00e4ra. \"Eraldi kogutud bioj\u00e4\u00e4de on palju kvaliteetsem materjal n\u00e4iteks toitaineterikka mulla v\u00f5i biogaasi tootjatele,\" s\u00f5nas ta.\nKompostrite pildid aitavad Kirsi s\u00f5nul vallal veenduda, et elanikud oma j\u00e4\u00e4tmeid komposteerivad. \"Me ise j\u00f5ua k\u00f5iki majapidamisi vaatamas k\u00e4ia.\"\nKinnine komposter takistab n\u00e4riliste ja lindude juurdep\u00e4\u00e4su. Kas kompostrist tehtud pildil peaks olema kinnistu \u00e4ratuntav? \"Kindlasti saab igasuguseid trikke teha, aga meil praegu ei ole n\u00f5utud maja numbrit v\u00f5i midagi sellist.\""}
{"text":"ENDINE TIPP-POLITSEINIK KRIMINAALUURIMISE ALL: kahtlustuse kohaselt l\u00fcpsid kaks meest vallaujulast sadu tuhandeid eurosidKeskkriminaalpolitsei pidas l\u00e4inud n\u00e4dalal kinni kunagise tipp-politseiniku Rauno V\u00f5saste ning J\u00f5geva valla Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla. Kahtlustuse kohaselt s\u00f5lmisid V\u00f5saste ja Tralla nelja aasta jooksul kokkuleppeid, millega tekitati J\u00f5geva vallale suur kahju. Seet\u00f5ttu arestiti ka 800\u00a0000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kahtlustatavate s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha.\nKuremaa ujula on J\u00f5geva valla allasutus, mille juurde kuulub lisaks basseinidele ja v\u00e4ikesele spaale ka k\u00fclalistemaja. Rauno V\u00f5saste on aga kunagine politsei L\u00f5una prefektuuri kriminaalosakonna juht ja Ida prefektuuri kriminaalpolitsei direktor, kes on hiljem olnud tuntud s\u00f5ja-ajaloo teemaliste raamatute kirjutajana.\nL\u00e4inud n\u00e4dalal pidasid keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud kinni 61aastase Tralla ja 51aastase aastase V\u00f5saste. Esimest kahtlustab prokuratuur usalduse kuritarvitamises ja teist usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises. \u201eEsialgse kahtlustuse kohaselt on J\u00f5geva valla hallatav Kuremaa ujula saanud nende tegevuse tagaj\u00e4rjel suures ulatuses kahju,\u201c teatas prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius \u00d5htulehele.\nOsa kasumist ujula juhatajale\nUurijate esialgsetel andmetel s\u00f5lmisid ujuja juhataja Tralla ning v\u00e4ikefirma Ferricrux O\u00dc ainuomanik ja -juht V\u00f5saste ajavahemikul 2018\u20132022 kokkuleppeid, mis v\u00f5imaldasid erafirmal pakkuda Kuremaa ujulas majutus- ja toitlustusteenust liitlass\u00f5duritele. Uurimises kogutud info kohaselt teenis Ferricrux O\u00dc aastatel 2018\u20132022 selliselt suures ulatuses kasumit, mis on eelduslikult k\u00e4sitletav vallale kuriteoga tekitatud kahjuna. Prokuratuuri esialgsetel andmetel sai Kuremaa ujula juhataja osa kasumist endale. T\u00e4pne kahju suurus selgub uurimise k\u00e4igus.\nUSALDUSE KURITARVITAMISELE KAASAAITAMINE? Prokuratuuri kahtlustuse kohaselt sai Kuremaa ujula oma juhataja Raivo Tralla tegevuse tulemusena suures ulatuses kahju.\n(Vooremaa)\nRAHA TULI SIIT: Kuremaa ujula on J\u00f5geva vallavalitsuse allasutus.\n(MARGUS ANSU\/POSTIMEES)\nNiisiis v\u00f5ib kahtlustuse p\u00f5hjal j\u00e4reldada, et Kuremaa vallaasutuse turjal elas selle juhi toel puukfirma.\nV\u00f5imaliku kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks on kohtum\u00e4\u00e4rusega arestitud kahtlustatavate kasutuses olnud s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha enam kui 800\u00a0000 euro ulatuses. M\u00e4\u00e4rus ei ole veel j\u00f5ustunud.\n\u00dchemehefirma v\u00f5imas k\u00e4ive ja kasum\nFerricruxi k\u00e4ive on \u00fchemehefirma kohta t\u00f5epoolest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u2013 aastatel 2019\u20132021 oli see igal aastal \u00fcle 350\u00a0000 euro. Seejuures oli kasum 2019. aastal \u00fcle 100\u00a0000 euro, 2020. aastal \u00fcle 200\u00a0000 euro ning tunamullu \u00fcle 140\u00a0000 euro. Ettev\u00f5ttele endale kuulub vaid \u00fcks v\u00e4ike puhkemaja, mis majutab kuni kuus inimest. 2021. aasta majandusaasta aruannet sirvides on n\u00e4ha, et raamatute m\u00fc\u00fcgist, kinnisvara rendist ja loometegevusest teenis firma k\u00fcmne tuhande euro ringis, ligi 350\u00a0000 eurot tuli aga \u201eteenustest\u201c, mille sisu pole t\u00e4psustatud. Kui vaadata prokuratuuri taotlusel arestitud varade suurt mahtu, on selge, et V\u00f5saste firma pidi teenima Kuremaa ujula kaudu sadu tuhandeid eurosid.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja r\u00f5hutas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mille kontrollimiseks kogutakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse t\u00f5endeid. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib kahtlustuse sisu ja ulatus uurimise k\u00e4igus muutuda.\nV\u00f5saste ei soovinud kriminaalmenetlust \u00d5htulehele kommenteerida."}
{"text":"Juhtkiri: Aktsiad kukuvad, kinnisvara buumibL\u00f5ppenud 2022. aasta investoreid ei r\u00f5\u00f5mustanud. Samas on see ka terad eraldanud s\u00f5kaldest ja Balti b\u00f6rsilt on j\u00e4\u00e4nud silma mitu potentsiaalikat aktsiat, mis on kriisis kenasti vastu pidanud ja investorite vara kasvatanud. Kuna b\u00f6rsiindeksitest sai p\u00e4rast aastatepikkust t\u00f5usu l\u00f5puks \u00f5hk v\u00e4lja lastud, siis on n\u00e4ha, et 2023. aastal v\u00f5ib toimuda turup\u00f6\u00f6re. Turge ja majandusi painav inflatsioonitont on igatahes tuure maha v\u00f5tnud.Seekordses ajakirjanumbris toon teie ette lood kodub\u00f6rsi kullafondist ja raske aasta kokkuv\u00f5tte, pakun ajaloolist vaadet Jaapani mulli p\u00f5hjustesse ja tagaj\u00e4rgedesse ning mitme huvitava aktsia anal\u00fc\u00fcsi. Samuti on praktilise poole pealt hea meenutada, kuidas hoida punase portfelli puhul oma meel endiselt rahulik, \u00f5ppida kogenud investorite suurimatest vigadest ja ajaloo skandaalseimatest petuskeemidest.Kaaneloos avaldab maapiirkonna kinnisvarainvestor ja arendaja Janar Saviir oma head nipid, kuidas leida parima tootlusega kinnisvara v\u00e4ikeasulates. See on praktiline kogemus, mis kasuks nii neile, kes tahavad \u00fc\u00fcrikinnisvara osta, kui ka neile, kellel m\u00f5ttes ise kinnisvara arendada.Nagu ikka ootan k\u00f5iki vihjeid, soovitusi ja teemaideid ajakirjas kajastamiseks oma e-posti aadressil investor.toomas@aripaev.ee.Investor Toomas"}
{"text":"PPA teenindustes alustavad t\u00f6\u00f6d uued digikioskid14.-22. veebruaril saavad k\u00f5ik PPA teenindused uued digikioskid. Seniste kioskite vahetamine uute vastu toob kaasa katkestusi digikioskite t\u00f6\u00f6s.\n\u201eVahetame digikioskid uute vastu, sest \u00fchest k\u00fcljest on olemasolevad digikioskid amortiseerunud ja teisalt uueneb tehnoloogia iga p\u00e4ev, mist\u00f5ttu on oluline, et ka digikioskid oleksid toetatud k\u00f5ige uuema tehnoloogiaga. Lisaks sellele oleme panustanud digikioskite tarkvaraarendusse, et digikioskite kasutamine oleks veel mugavam ja kliendis\u00f5bralikum, v\u00f5ttes sealjuures arvesse ka aja jooksul laekunud klientide tagasisidet, r\u00e4\u00e4kis PPA isikutuvastuse teenuse omanik Annemari Paas.\nPaas selgitas, et hetkel on PPA teenindustes kasutusel \u00fcle Eesti 24 digikioskit, aga vahetuse k\u00e4igus saab neid olema kokku 27. \u00dcks digikiosk tuleb lisaks juurde nii Tallinnas asuvasse Pinna teenindusse kui ka J\u00f5hvi ning Narva teenindusse. K\u00f5ik kioskid vahetatakse v\u00e4lja 14.-22. veebruarini.\nLOE KA:\nTaeblas s\u00f5itis auto \u00fclek\u00e4igurajal otsa t\u00fcdrukule\nHaeskas s\u00fcttisid taas p\u00f5lenud hoone rusud\n\u201eKuigi oleme tehnikute t\u00f6\u00f6 planeerinud selliselt, et digikioskite t\u00f6\u00f6 oleks h\u00e4iritud v\u00f5imalikult v\u00e4he, v\u00f5ib vahetus kaasa tuua l\u00fchiajalisi t\u00f5rkeid digikioskite t\u00f6\u00f6s. Kui konkreetses teeninduses on parasjagu vahetus k\u00e4imas ja digikioskite kasutamine h\u00e4iritud, anname kohapeale tulnud klientidele sellest ka kohe teada. Palume klientidelt m\u00f5istvat suhtumist v\u00f5imalike ebamugavuste ja lisanduda v\u00f5iva ajakulu suhtes,\u201c \u00fctles Paas.\nPPA teeninduste digikioskites saab teha isikut t\u00f5endava dokumendi jaoks vajalikku dokumendifotot, anda s\u00f5rmej\u00e4lgi ja allkirjan\u00e4idist."}
{"text":"Riigiv\u00f5la intressimaksete plahvatuslik t\u00f5us v\u00f5ib viia USA v\u00f5lakriisiUSA riigiv\u00f5lg on ajalooliselt v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel ja n\u00fc\u00fcd on intressimaksed plahvatuslikult kasvama hakanud. Kas \u00dchendriike ootab peagi ees v\u00f5lakriis?F\u00f6deraalreserv on k\u00f5rge inflatsiooni t\u00f5ttu intressim\u00e4\u00e4rasid j\u00e4rsult t\u00f5stnud ning riik peab n\u00fc\u00fcd uue v\u00f5la pealt aina k\u00f5rgemat intressi maksma.\nKui intressid t\u00f5usevad, hakkavad nii \u00fcksikisikutel, ettev\u00f5tetel kui ka riikidel tekkima probleemid v\u00f5lgade tagasimaksmisega. Vaatame t\u00e4psemalt, mis seisus USA praegu v\u00f5lataseme ja intressimaksetega on.\nUSA intressimaksed liiguvad triljoni dollari poole\nUSA riigiv\u00f5lg on t\u00f5usnud 31,4 triljoni dollarini, ulatudes umbes 121 protsendini sisemajanduse koguproduktist. T\u00f5si, v\u00f5rreldes 2020. aasta tippudega (135 protsenti SKP-st) on riigiv\u00f5lg langenud, aga p\u00fcsib ajalooliselt j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel. Intresside t\u00f5us muudab selle v\u00f5la teenindamise j\u00e4rjest keerulisemaks.\nJaanuaris j\u00f5udis USA valitsus ka v\u00f5lalaeni, mille t\u00f5stmise osas pole veel kokkuleppele j\u00f5utud. Rahandusminister Janet Yelleni s\u00f5nul v\u00f5ib v\u00f5lalae t\u00f5stmata j\u00e4tmine tuua kaasa globaalse finantskriisi. Samas on see ebat\u00f5en\u00e4oline, sest l\u00f5puks on ikkagi alati j\u00f5utud v\u00f5lalae t\u00f5stmiseni.\nAnnualiseeritult (aasta baasile arvestades) t\u00f5usid USA valitsuse intressimaksed eelmise aasta viimases kvartalis 853 miljardi dollarini. Praeguse tempo juures j\u00f5uab USA valitsuse riigiv\u00f5la aastane intressimakse peagi triljoni dollarini.\nAllpool olevalt graafikult on n\u00e4ha, et majandussurutiste (halliga) ajal on intressimaksed reeglina langemas. Selle p\u00f5hjuseks on asjaolu, et majanduslanguse ajal langetab F\u00f6deraalreserv intressim\u00e4\u00e4rasid ning hoiab neid madalal.\n\nUSA valitsuse riigiv\u00f5la intressimaksed (miljardites dollarites, kvartaalselt ja annualiseeritult). Allikas: FRED\nPlahvatuslik intressimaksete t\u00f5us\nP\u00e4rast 2020. aasta koroonakriisi on intressimaksed plahvatuslikult t\u00f5usnud, sest intressim\u00e4\u00e4rasid hakati eelmise aasta kevadel kiiresti t\u00f5stma ning riigiv\u00f5lakirjade tootlused on kasvamas. See t\u00e4hendab, et uue v\u00f5la pealt tuleb maksta aina k\u00f5rgemat intressi. Kuna USA riigiv\u00f5lakirjade keskmine t\u00e4htaeg on umbes 74 kuud, siis m\u00f5ne aasta jooksul on oodata intressimaksete j\u00e4tkuvat kasvu.\nUSA valitsus kogus 2021. fiskaalaastal kokku 4,08 triljonit dollarit tulusid, kulud ulatusid 6,85 triljoni dollarini. 2022. fiskaalaastal ulatusid tulud 4,9 triljoni dollarini. 853 miljardi dollari suurune intressimakse moodustab sellest lausa 17 protsenti. See t\u00e4hendab, et ligi viiendik valitsuse tuludest kulub praeguse seisuga vaid intressimaksete tasumiseks, mille juures ei ole isegi laenu p\u00f5hiosa. On selge, et eelnevate laenude tagasimaksmiseks tuleb v\u00f5tta uusi laene, mis sarnaneb Ponzi skeemiga.\nTekib k\u00fcsimus, kust l\u00e4heb piir? Mis ajahetkel muutuvad intressimaksed valitsuse jaoks nii suureks, et investorid panevad USA maksej\u00f5ulisuse k\u00fcsim\u00e4rgi alla? Kui see juhtub, hakkavad riigiv\u00f5lakirjade tootlused kiiresti kasvama, sest riske n\u00e4hakse varasemast suuremana. Seej\u00e4rel hakkavad reitinguagentuurid USA krediidireitingut alandama, mis paneb tootlused veelgi kiiremini t\u00f5usma. Tekkida v\u00f5ib spiraal, mis viiks riigi t\u00f5sisesse v\u00f5lakriisi. Sellega kaasneks t\u00f5en\u00e4oliselt ka finants- ja majanduskriis.\n75 protsenti tuludest l\u00e4heb siirdemakseteks\nAllpool olevalt Mish Talki koostatud graafikult on n\u00e4ha USA valitsuse siirdemakseid. Need on maksed, mille eest valitsus tooteid ja teenuseid vastu ei saa. Siirdemakse n\u00e4ideteks on sotsiaalkindlustus (Social Security), Medicare, Medicaid ja toiduabi.\n\n\nUSA valitsuse siirdemaksed (miljardites dollarites). Allikas: MishTalk.\n\nErinevalt valitsuse intressimaksetest kipuvad siirdemaksed majanduslanguste ajal j\u00e4rsult t\u00f5usma. Intressi- ja siirdemaksete liitmisel saame 3,7 triljonit dollarit, mille kulutamise eest valitsus midagi vastu ei saa. See t\u00e4hendab, et siirdemaksed ja intressid moodustavad 75 protsenti valitsuse tuludest.\nKoroonakriisi esimesel aastal (2020) n\u00e4gime siirdemaksete j\u00e4rsku kasvu, mis t\u00e4hendas USA valitsusele tohutut riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki. Siis saadi seda veel lubada, sest intressid olid rekordiliselt madalal. Toona oli USA 10aastaste v\u00f5lakirjade tootlus 0,6 protsendi juures, n\u00fc\u00fcd on see t\u00f5usnud 3,6 protsendini. \u00d5igustatult tekib k\u00fcsimus, mis juhtub siis, kui tuleb uus majanduskriis ning siirdemakseid on vaja j\u00e4lle j\u00e4rsult suurendada? Kuidas on seda praeguse v\u00f5lataseme ja intressimaksete juures v\u00f5imalik finantseerida?\nH\u00e4id lahendusi ei ole\nLaias laastus on probleemide tekkimisel v\u00f5imalik kasutada kolme lahendust. Esiteks saab intressim\u00e4\u00e4rasid langetada ja laene refinantseerida, mis tooks intressimaksed alla. See t\u00e4hendaks ka k\u00f5rgemat inflatsiooni, mis aitab riigiv\u00f5lga SKP-ga v\u00f5rreldes v\u00e4hendada ning leevendab olukorda. Samas t\u00e4hendaks see, et F\u00f6deraalreserv l\u00e4heb vastuollu oma eesm\u00e4rgiga, milleks on iga hinna eest v\u00e4ltida k\u00f5rget inflatsiooni ja hoida see l\u00e4hedal 2 protsendile.\nTeine v\u00f5imalus on tunnistada, et osa v\u00f5last j\u00e4\u00e4b tagasimaksmata, mis t\u00e4hendaks sisuliselt makej\u00f5uetust. See on pigem ebat\u00f5en\u00e4oline stsenaarium ning selle v\u00e4ltimiseks kasutatakse k\u00f5ikv\u00f5imalikke meetodeid, alates triljoni dollarise m\u00fcndi vermimisest kuni valitsuse otsese finantseerimiseni F\u00f6deraalreservi kaudu.\nKolmas variant on hakata riigieelarvet k\u00e4rpima ning v\u00f5lgasid tagasi maksma. See tooks kaasa aga majanduslanguse, sest valitsuse kulutused moodustavad suure osa majanduskasvust. Poliitiline tahe selle elluviimiseks praktiliselt puudub.\nN\u00fc\u00fcd, mil intressid on pikaajaliselt t\u00f5usmas, saab v\u00f5la pealt intresside tagasimaksmine olema j\u00e4rjest keerulisem, sest uut v\u00f5lga peab emiteerima k\u00f5rgema intressiga. Aga miks on intressid pikaajaliselt t\u00f5usmas?\nMiks v\u00f5ib tulla v\u00f5lakriis just n\u00fc\u00fcd?\nV\u00f5lakriisi tekke \u00fcheks alusteesiks on asjaolu, et 1980ndate alguses alanud intressim\u00e4\u00e4rade pikaajaline langusts\u00fckkel sai 2020. aasta kevade koroonakriisi p\u00f5hjas l\u00e4bi ning n\u00fc\u00fcd on intressid pikaajaliselt t\u00f5usmas. Tegemist oli suure p\u00f6\u00f6rdepunktiga paljudel erinevatel turgudel. See markeeris n\u00e4itaks kulla ja h\u00f5beda hinnasuhte absoluutset tippu ja naftahindade p\u00f5hja, kus WTI toornafta futuurid langesid lausa -37 dollarini.\nKuna inflatsioon on kiirenenud, on keskpangad sunnitud intressim\u00e4\u00e4rasid t\u00f5stma. See on pannud kasvama ka riigiv\u00f5lakirjade intressid, aga seda ajal, mil riigiv\u00f5lgade mahud on p\u00e4rast pikaajalist odava laenuraha poliitikat v\u00e4ga k\u00f5rgele t\u00f5usnud. Kuigi praegu on inflatsioon aeglustumas, saab kiire inflatsioon olema t\u00f5en\u00e4oliselt sarnaselt 1970ndatele pikaajaline protsess.\nSelle p\u00f5hjuseks on suured alustrendid, mis hinnakasvu toetavad \u2013 toorainete superts\u00fckkel (pikaajaline hinnat\u00f5us), deglobaliseerumine, globaalne t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus, rahvastiku vananemine ning asjaolu, et keskpangad on k\u00f5rgete v\u00f5latasemete t\u00f5ttu sunnitud kriisidele aina suurema rahatr\u00fckiga reageerima. Lisaks sellele v\u00f5ib mitu k\u00fcmnendit langenud raha k\u00e4ibekiirus hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu kasvama hakata.\nKuna inflatsioon saab olema pikka aega k\u00f5rge, siis soovivad investorid saada v\u00f5la pealt ka edaspidi k\u00f5rgemat intressi. Praegu on riigiv\u00f5lakirjade reaaltootlus negatiivne, mis t\u00e4hendab, et inflatsiooni samale tasemele j\u00e4\u00e4des v\u00f5tab investor vastu garanteeritud kaotuse. Praegu oodatakse inflatsiooni aeglustumist ja selle t\u00f5ttu l\u00fchiajaliselt langenud ka riigiv\u00f5lakirjade tootlused, aga pikaajaline trend on t\u00f5usev ning sellega turud praegu veel piisavalt ei arvesta.\nKui soovid maailmamajanduses toimuvate protsesside kohta veel lugeda, k\u00fclasta meie uudiste lehte!\n\n"}
{"text":"Wirecardi eksjuht eitas kohtus k\u00f5iki s\u00fc\u00fcdistusiM\u00dcNCHEN, 13. veebruar, AFP-BNS \u2013 Wirecardi endine tegevjuht Markus Braun eitas esmasp\u00e4eval kohtu ette astudes k\u00f5iki tema vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistusi ja v\u00e4itis, et ei olnud teadlik ulatuslikust raamatupidamispettusest, mis viis ettev\u00f5tte maksej\u00f5uetuseni.\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab Brauni grupiviisilises pettuses, turumanipulatsioonides, raamatupidamispettuses ja usalduse kuritarvitamises.\nLisaks Braunile on seoses Wirecardi skandaaliga kohtu all firma endine pearaamatupidaja Stephan von Erffa ja Wirecardi Dubai t\u00fctarfirma endine juht Oliver Bellenhaus.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Wirecardi eksjuht eitas kohtus k\u00f5iki s\u00fc\u00fcdistusiM\u00dcNCHEN, 13. veebruar, AFP-BNS \u2013 Wirecardi endine tegevjuht Markus Braun eitas esmasp\u00e4eval kohtu ette astudes k\u00f5iki tema vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistusi ja v\u00e4itis, et ei olnud teadlik ulatuslikust raamatupidamispettusest, mis viis ettev\u00f5tte maksej\u00f5uetuseni.\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab Brauni grupiviisilises pettuses, turumanipulatsioonides, raamatupidamispettuses ja usalduse kuritarvitamises.\nLisaks Braunile on seoses Wirecardi skandaaliga kohtu all firma endine pearaamatupidaja Stephan von Erffa ja Wirecardi Dubai t\u00fctarfirma endine juht Oliver Bellenhaus.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Keskkriminaalpolitsei kahtlustab endist politseinikku vallavalitsuse t\u00fcssamises, v\u00e4idetav kahju ulatub 800 000 euroniEelmisel n\u00e4dalal pidasid keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud kinni Kuremaa Ujula juhataja Raivo Tralla, keda kahtlustatakse usalduse kuritarvitamises\u00a0ja\u00a0ettev\u00f5tja ning\u00a0endise k\u00f5rge politseiametniku Rauno V\u00f5saste, keda kahtlustatakse usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises. Esialgse kahtlustuse kohaselt on nende tegevuse tagaj\u00e4rjel saanud J\u00f5geva valla hallatav asutus Kuremaa Ujula suure\u00a0kahju, mis k\u00fc\u00fcndib 800 000 euroni.L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius vahendas, et esialgsetel andmetel s\u00f5lmisid Kuremaa Ujula juhataja Raivo Tralla ning Ferricrux O\u00dc juhatuse liige ja ainuomanik Rauno V\u00f5saste ajavahemikul 2018\u20132022 kokkuleppeid, mis v\u00f5imaldasid Ferricruxil pakkuda Kuremaa Ujulas majutus- ja toitlustusteenust Eestis baseeruvatele\u00a0liitlass\u00f5duritele.\nUurimises kogutud info kohaselt teenis Ferricrux nimetatud aastatel selliselt suures ulatuses kasumit, mis on eelduslikult k\u00e4sitletav vallale kuriteoga tekitatud kahjuna. Esialgsetel andmetel sai Kuremaa Ujula juhataja osa kasumist endale. T\u00e4pne kahju suurus peab\u00a0selguma\u00a0uurimise k\u00e4igus.\nV\u00f5imaliku kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks on kohtum\u00e4\u00e4rusega arestitud kahtlustatavate kasutuses olnud s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha enam kui 800 000 euro ulatuses. M\u00e4\u00e4rus ei ole veel j\u00f5ustunud.\n\nKuremaa ujula k\u00fclalistemaja\nEili Arula\n\nTeadmata \u00e4rimudel\nUurimise asjaolud ja kahtlustuse t\u00e4psem sisu ei ole avalikkusele teada, kuid\u00a0asjasse \u00fchel v\u00f5i teisel moel puutunud\u00a0isikute selgitused Tartu Postimehele lubavad oletada, et\u00a0kahtlustuse sisu puudutab\u00a0vaheltkasu teenimist. Oletuse\u00a0j\u00e4rgi\u00a0s\u00f5lmis V\u00f5sastele kuuluv firma\u00a0lepingu liitlass\u00f5durite majutamiseks ja toitlustamiseks Kuremaa Ujula k\u00fclalistemajas ning Ferricrux tasus omakorda majutuse\u00a0eest vallale etten\u00e4htud hinnakirja alusel. Teada pole aga see, kui palju tasuti liitlass\u00f5durite majutuse eest osa\u00fchingule endale. Uurimise v\u00f5is kaasa tuua kahtlus, et Ferricrux teenis vaheltkasu esitades liitlass\u00f5durite majutamiseks suurema arve, kui seda n\u00e4gi ette valla hinnakiri. Samas, kui vallavalitsus sai majutuse eest ette n\u00e4htud summa, v\u00f5ib toimunut\u00a0k\u00e4sitleda ka lihtsalt\u00a0eduka \u00e4rimudelina.\nT\u00e4pselt on teadmata, millist\u00a0rolli m\u00e4ngis \u00e4ris\u00a0ujula juht Raivo Tralla. Alust kuriteoks v\u00f5ib Trallal lasuda juhul, kui ta teenis valla vara kasutades h\u00f5lptulu. Kahtlustuse j\u00e4rgi maksis V\u00f5saste osa tulust just Trallale.\nProkuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius aga r\u00f5hutas,\u00a0et tegemist on esialgse kahtlustusega, mille kontrollimiseks kogutakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse t\u00f5endeid. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib kahtlustuse sisu ja ulatus uurimise k\u00e4igus muutuda.\nEttev\u00f5tja, endine kriminaalpoliteinik\u00a0Rauno V\u00f5saste s\u00f5nas, et tal on kahtlustust keeruline kommenteerida.\u00a0\u00abKommenteerimise teevad keeruliseks mitmed asjaolud. Esiteks\u00a0ma olen uurimise all ja ei tohiks seet\u00f5ttu kommentaare anda, samas on ka minu firmaga s\u00f5lmitud lepingute sisu\u00a0konfidetnsiaalne ning ka seet\u00f5ttu ei saa ma ses asjas t\u00e4psemaid kommentaare jagada,\u00bb s\u00f5nas ta.\nK\u00fcll v\u00f5ttis V\u00f5saste\u00a0kommenteerida liikvele l\u00e4inud v\u00e4idet, justkui\u00a0oleks tema ettev\u00f5te Ferricrux niinimetatud puukfirma, mis elas J\u00f5geva\u00a0vallale kuuluva Kuremaa ujula turjal.\u00a0\u00abFerricrux on tegutsenud 2010. aastast, olen firma kaudu v\u00e4lja andnud raamatuid, pean Sordis puhkemaja,\u00bb selgitas V\u00f5saste. Ta t\u00e4psustas, et\u00a0mahukamad tehingud said alguse t\u00f5esti 2018. aastal, mil tema ettev\u00f5te organiseeris liitlass\u00f5durite majutamist Kuremaa Ujula ruumides.\u00a0\nPoliitika v\u00f5i vimm\nRauno V\u00f5saste jaoks pole kahtlustatava rollis olemine uus asi. 2009. aastal,\u00a0mil ta t\u00f6\u00f6tas Ida prefektuuri kriminaalpolitseiosakonna direktorina, sai ta kuriteokahtlustuse seoses endise politseiprefekti Aivar Otsaltit puudutavas kriminaalasjas. Toona l\u00f5ppes uurimine oportuniteedi ehk kokkuleppemenetlusega, kuid juba kahtlustuse saamise j\u00e4rgselt andis V\u00f5saste sisse lahkumisavalduse. Kriminaalasja sisu toona avalikkusega ei jagatud.\n2019. aastal avaldas V\u00f5saste t\u00f5sielul p\u00f5hineva romaani\u00a0\u00abHea ment\u00bb, mille sisu sai \u00f5iguss\u00fcsteemi esindajatelt\u00a0teravat kriitikat.\nKust aga sai praegune uurimine alguse, seda V\u00f5saste \u00f6elda ei s\u00f6andanud.\u00a0\u00abMa ei ole sellega oma pead vaevanud, ei kujuta ette, kui palju on selles poliitikat v\u00f5i vana vimma.\u00bb\nJ\u00f5geva abivallavanem Viktor Svjat\u00f5\u0161ev meenutas, et kuriteo teate Kuremaa ujulas toimuva kahtlase majandustegevuse\u00a0asjus politseile\u00a0tegi vallavalitsus\u00a0mitu aastat tagasi. Toona sai vald\u00a0politseist vastuse, et kriminaalasja ei algatata.\u00a0\u00abSeda ma ei oska kommenteerida, kust see kahtlustus n\u00fc\u00fcd uuesti \u00fcles kerkis,\u00bb s\u00f5nas abivallavanem."}
{"text":"L\u00e4ti v\u00f5ib t\u00f5sta kaitsekulud kolme protsendini SKT-st plaanitust varemRIIA, 13. veebruar, BNS \u2013 L\u00e4ti kulutused riigikaitsele v\u00f5ivad kasvada kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) plaanitust varem, \u00fctles kaitseminister In\u0101ra M\u016brniece esmasp\u00e4eval seimi kaitse-, sise- ja korruptsioonivastase v\u00f5itluse komisjonis.\u00a0\nSenise kava kohaselt peaksid L\u00e4ti kaitsekulutused j\u00f5udma kolme protsendini SKT-st 2027. aastaks. L\u00e4ti 2023. aasta riigieelarve eeln\u00f5u kohaselt on t\u00e4navused kaitsekulutused 986,83 miljardit eurot ehk 2,25 protsenti SKT-st.\u00a0\n\"Plaani kohaselt peaksime j\u00f5udma kolme protsendini SKT-st 2027. aastaks, kuid praeguseid projekte arvestades tuleb seda kiirendada. Usun, et j\u00f5uame kolme protsendini SKT-st enne 2027. aastat. Sellel on ainult \u00fcks eesm\u00e4rk, riigikaitse tugevdamine,\" \u00fctles minister.\u00a0\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti v\u00f5ib t\u00f5sta kaitsekulud kolme protsendini SKT-st plaanitust varemRIIA, 13. veebruar, BNS \u2013 L\u00e4ti kulutused riigikaitsele v\u00f5ivad kasvada kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) plaanitust varem, \u00fctles kaitseminister In\u0101ra M\u016brniece esmasp\u00e4eval seimi kaitse-, sise- ja korruptsioonivastase v\u00f5itluse komisjonis.\u00a0\nSenise kava kohaselt peaksid L\u00e4ti kaitsekulutused j\u00f5udma kolme protsendini SKT-st 2027. aastaks. L\u00e4ti 2023. aasta riigieelarve eeln\u00f5u kohaselt on t\u00e4navused kaitsekulutused 986,83 miljardit eurot ehk 2,25 protsenti SKT-st.\u00a0\n\"Plaani kohaselt peaksime j\u00f5udma kolme protsendini SKT-st 2027. aastaks, kuid praeguseid projekte arvestades tuleb seda kiirendada. Usun, et j\u00f5uame kolme protsendini SKT-st enne 2027. aastat. Sellel on ainult \u00fcks eesm\u00e4rk, riigikaitse tugevdamine,\" \u00fctles minister.\u00a0\nBaltic News Service"}
{"text":"RaamatudKuu raamatRichard Firth Godbehere\u00a0 Emotsioonide ajalugu\u25baT\u00f5lkinud Helena Niidla, 303 lk Raamat illustreerib v\u00e4rvikalt, kuidas on meie arusaamine tunnetest ja neisse suhtumine aja jooksul muutunud ning kuidas on see - ja need tunded ise - s\u00fcgavuti m\u00f5jutanud maailma, milles elame.Autor viib lugeja p\u00f5nevale reisile l\u00e4bi ps\u00fchholoogia, neuroteaduse, filosoofia, kunsti ja religiooni ajaloo.SANDEEP JAUHAR INIMS\u00dcDA. AJALUGUT\u00f5lkinud Piret Lemetti, 288 lk Inims\u00fcda on aastasadu meile tabamatuks j\u00e4\u00e4nud: arusaamatu judisev mass, mida on peetud tunnete \u00e4ratajaks, hinge asukohaks. Kardioloog Sandeep Jauhar kirjeldab oma raamatus veel hiljuti kehtinud tabude murdmist, mis on viinud elumuutvate protseduuride v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni.MEIK WIKING MINU HYGGE-KODU T\u00f5lkinud Krista Eek, 272 lk Kodu on meie kindlus ja \u00f5nne allikas. Autor selgitab, kui t\u00e4htis on valgustus ja kuidas saame kasutada kodu selleks, et parandada suhteid l\u00e4hedastega. V\u00e4rvide, valgustuse ja nutikate disainilahenduste abil saab iga\u00fcks luua endale \u00f5nneliku kodu.ANTTO TERRAS STOCKMANN YARD T\u00f5lkinud M\u00e4rt Krell, 272 lk Antto Terras r\u00e4\u00e4gib, kuidas t\u00f6\u00f6tavad Soome tuntuima kaubamaja turvateenistujad, poedetektiivid. Raamatus kirjeldatakse erinevaid vargat\u00fc\u00fcpe, p\u00e4tsamisviise ning k\u00f5ige uskumatumaid kohtumisi politsei, kuulsuste ja soomerootslastega.CATHERINE RYAN H0WARD P\u00d5GENE!T\u00f5lkinud lvika Arum\u00e4e, 480 lk Endine seriaalistaar Adele Rafferty kutsutakse rollist viimasel hetkel \u00e4ra \u00f6elnud n\u00e4itleja asemel filmi naispeaosalist kehastama. Adele loodab, et sellest kujuneb tema suur l\u00e4bimurre filmimaailmas. Aga v\u00f5ttekohal paistab miski justkui valesti olevat...MARION CHESNEY KIIRUSTAV SURM T\u00f5lkinud Greete K\u00f5rvits, 248 lk Leedi Rose avastab juhuslikult, et k\u00f5rgseltskonnas liikuv veidi tobe, kuid t\u00e4iesti ohutu Freddy Pomfret on v\u00e4ljapressija ja tema arvatav enesetapp hoopis m\u00f5rv. Asja uurimiseks p\u00f6\u00f6rdub Rose tagasi luksuslikku Londoni seltskonnaellu.JACK JORDAN \u00c4RA TEE KAHJU T\u00f5lkinud Triin Olvet, 416 lk Kirurg Anna Jones seisab koletu valiku ees: p\u00e4\u00e4sta kas poja v\u00f5i patsiendi elu. Kaheksa-aastane Zack on pantvangi v\u00f5etud ja r\u00f6\u00f6vijad annavad poisi tagasi vaid siis, kui naine tapab s\u00fcdameoperatsiooni varjus \u00fche m\u00f5juv\u00f5imsa patsiendi. Kas oleme valmis oma laste heaks ka tapma?selle m\u00e4rgistusega raamatuid saab soodsamalt osta otse kirjastuselt: www.ajakirjad.ee, 610 400, tellimine@ajakirjad.ee.kirjastus soovitabDr Sarb Johal Tee meelerahuniT\u00f5lkinud Helena Niidla, 320 lk Kuidas p\u00fcsida vaimselt ja emotsionaalselt terve, kui meie elus on nii palju ebakindlust? Kas oleme kaitstud pandeemiate, loodus\u00f5nnetuste ja kliimamuutuste eest? Kas suudame hoida oma lapsi internetis varitsevate ohtude eest? Kuidas teha vahet t\u00f5el ja v\u00e4\u00e4rinfol?\u201cTee meelerahuni\u201d on t\u00e4is lihtsaid ja praktilisi soovitusi, mis aitavad l\u00e4bi minna mis tahes kriisist v\u00f5i raskest olukorra_st, toetades samal ajal vaimset tervist. \u00d5pid, kuidas tulla toime ebakindlusega, milline on empaatia ps\u00fchholoogiline m\u00f5ju - seda nii toe pakkujale kui ka vastuv\u00f5tjale -, ning saad hulganisti n\u00e4pun\u00e4iteid selle kohta, kuidas oma elu paremini tasakaalus hoida ning seel\u00e4bi v\u00e4hendada stressi ja hoida \u00e4ra paanikat.Raamat on m\u00f5eldud k\u00f5igile, kes tahavad \u00f5ppida elu t\u00f5usu- ja m\u00f5\u00f5nalainetel sujuvamalt ja suurema kergusega s\u00f5itma.OSTA \"TEE MEELERAHUNI\"! Raamatu saad tellida internetist aadressil www.ajakirjad.ee, telefonil 610 4000 v\u00f5i meiliaadressil tellimine@ajakirjad.ee."}
{"text":"Jaak Valge vastuseks Piret Talile: tunneme parem koos uhkust rukkilille ja Eesti lipu \u00fcleRahvustunne ei t\u00e4henda kapseldumist ega kitsarinnalisust, vaid ka m\u00f5istlikul m\u00e4\u00e4ral sisser\u00e4nde aktsepteerimist ning teiste inimeste ja rahvuste tunnete m\u00f5istmist.\nPiret Tali on kirjutanud ilmselt siira arutluse eesti rahvuslusest. Ta tunnistab, et tal on h\u00e4bi, et ta kunagi T\u00f5nis M\u00e4gi laulu \u201eKoit\u201c pisarsilmi p\u00fcsti seistes kaasa laulis, ning piinlik on ka rukkilillekimbuga t\u00e4naval k\u00f5ndida, sest rahvuslus on kaaperdatud ja talle kleepuvad k\u00fclge ebameeldivad t\u00e4hendused nagu v\u00f5\u00f5raviha, vaimupimedus jne.\nEdasi arutleb Tali, kas rahvuslane saaks olla vasakpoolne, keda v\u00f5iks pidada eestlaseks ning kas Eesti patrioot tohib olla see, kes eesti keelt ei oska. Kui neis k\u00fcsimustes j\u00e4\u00e4b ta kahtlevaks, siis kindel on ta selles, et v\u00e4hemalt noorte jaoks on rahvuslik identiteet minetanud kunagise rolli ja \u201eEesti naised ei suuda s\u00fcnnitada lapsi nagu kuulipildujad, lubatagu meile v\u00f5i k\u00f5ik maailma sotsiaaltoetused kokku\u201c. L\u00f5puks teatab Tali, et on j\u00f5udmas Kaja Kallasega samale j\u00e4reldusele, mille kohaselt rukkilillepurune rahvuslus on oma aja \u00e4ra elanud.\nInimesed hoiavad omasuguseid\nIdentiteedik\u00fcsimuste \u00fcle arutlemine puudutab meid k\u00f5iki, seda nii isiksuste kui erinevate kogukondade tasandil perest t\u00f6\u00f6kollektiivi v\u00f5i elukutseni ja rahvuseni. Tahame ju end mingil moel m\u00e4\u00e4ratleda ning parim viis selleks on k\u00fcsida, missugused tunded ja hoiakud meis tooni annavad. \u00dches USA filmis, mis tehtud veel poliitkorrektsuse-eelsel ajal, s\u00f5imab eurooplane baaris asiaati, \u00f6eldes talle kord \u201epilusilm\u201c, kord \u201emotherf***er\u201c, aga asiaat s\u00e4ilitab telliskivin\u00e4o. Madinaks l\u00e4heb siis, kui eurooplane talle \u201ekuradi hiinlane\u201c \u00fctleb. Nimelt, nagu selgub, on tegu vietnamlasega.\nMa ei tea, kas Piret Tali rahvustunnuse alusel solvamist s\u00fcdamesse v\u00f5taks, aga kui ka mitte, siis mis seal ikka. Igatahes tasub arutleda, miks eestlasel on otstarbekas olla eestlane, l\u00e4tlasel l\u00e4tlane, hiinlasel hiinlane ja vietnamlasel ikka vietnamlane. Tavaliselt see, kelle meie vanemad on meile kaasa andnud, harva see, kelleks oleme oma eluea jooksul saanud. Rahvustunne ei t\u00e4henda kapseldumist ega kitsarinnalisust, vaid ka m\u00f5istlikul m\u00e4\u00e4ral sisser\u00e4nde aktsepteerimist ning teiste inimeste ja rahvuste tunnete m\u00f5istmist.\nNiisiis \u2013 miks meil on otstarbekas hoida ja austada oma rahvust? K\u00f5igepealt \u2013 inimesed hoiavad omasuguseid ja hoiavad omasugustega kokku. Nii see lihtsalt on, selle on evolutsioon meile sadade tuhandete aastatega selgeks \u00f5petanud. Me teame, mida omasugustelt oodata, me m\u00f5istame neid poolelt s\u00f5nalt, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et m\u00f5lema emakeeles suhtlemisel m\u00f5istame \u00fcksteist t\u00e4psemini.\nV\u00e4hem erimeelsusi ja v\u00e4hem arusaamatusi t\u00e4hendab ka v\u00e4iksemat kulu advokaatidele, politseinikele, v\u00f5rdsete \u00f5iguste volinikele jne. \u00dchine identiteet t\u00e4hendab \u00fchist vastutust ja lojaalsust oma rahvuskaaslastele, mis toob kaasa n\u00e4iteks v\u00e4hem maksupettusi jne. Ning reegel, et kriminogeensust, narkomaaniat ja asotsiaalsust on rohkem v\u00e4lisp\u00e4ritolu rahvastiku hulgas, pole ainult Eesti reegel. Immigrantrahvastiku l\u00f5imimine v\u00f5tab palju aega ja see aeg on seda pikem, mida suurem osakaal immigrantidel \u00fchiskonnas on.\nRahvuslus v\u00f5ib olla ka vasakpoolne\nSeega sidus (rahvus)\u00fchiskond, kus rohkem sotsiaalset kapitali, on kasulikum k\u00f5igile selle \u00fchiskonna liikmetele. Sidusaineks ei saa olla midagi muud kui seesama Piret Tali s\u00f5nutsi \u201erukkilillepurune\u201c rahvustunne. Seejuures tuleb loomulikult n\u00f5ustuda, et rahvuse roll ja v\u00e4ljendusviis on eri p\u00f5lvkondade jaoks erinev, n\u00e4iteks veel m\u00f5nisada aastat tagasi ei kasutanud me omanimena terminit \u201eeestlane\u201c. Ent see ei t\u00e4henda, et neil eesti keelt k\u00f5nelevatel inimestel polnud \u00fchist rahvustunnet.\nRahvuslus v\u00f5ib olla ka vasakpoolne, nagu iseseisvuse algaastail, sest rahvuslus on solidaarne, hindab rahvustervikut. Rahvust ei defineerita teiste, vaid ikka inimese enda poolt omaenda tunnet j\u00e4rgides. Niisiis ka eestlane on isik, kes end eestlaseks peab, ent \u00fcldreeglina on tal siiski eestlasest vanemad v\u00f5i vanem.\nLoomulikult tohib Eesti patrioot olla ka see, kes eesti keelt ei oska, ent m\u00f6\u00f6ngem, et selliseid juhtumeid tuleb ette \u00fcliv\u00e4he. Sest raske on armastada seda kultuuri ja identiteeti, mida l\u00f5puni ei m\u00f5isteta. Niisugune armastus j\u00e4\u00e4b pealispindseks.\nEesti perede ja s\u00fcndimuse toetamist pole m\u00f5tet \u00fcheselt rahvuslusega seostada. Pealegi n\u00f5uab perede toetamist ning eesti rahvuse s\u00e4ilitamist ka meie p\u00f5hiseadus. Nii m\u00f5nigi Eesti naine v\u00f5ib olla \u201ep\u00fcss\u201c, aga \u201ekuulipildujaid\u201c neist teha t\u00f5esti ei saa, ning mulle pole teada kedagi, kes seda kavatseks. K\u00fcll aga tuleb taas ja taas korrata, et Eesti pered soovivadki olemasolevatest rohkem lapsi \u2013 ning mis v\u00f5iks veel loomulikum olla kui selle soovi toetamine.\nPiret Talil on igati \u00f5igus m\u00f5nd erakonda taunida ning teha seda sama j\u00f5uliselt kui tema nimekaim ehk v\u00e4gev Suure T\u00f5llu naine Piret v\u00f5iks vaenlaste puhul teha, ent eesti rahvuslust ei tasu seostada vaid \u00fche erakonnaga ning seep\u00e4rast eestlusele kriipsu peale t\u00f5mmata.\nNing loodetavasti Piret Tali seda ei teegi. Kirglik hoiak meie \u00fchiskonna asjades n\u00e4itab hoolimist meie Eesti \u00fchiskonnast, eesti kultuurist ja rahvusest.\nJaak Valge on riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni liige (EKRE)"}
{"text":"Keskerakond tahab pankade hiigelkasumid maksustadaRiigikogulase Taavi Aasa (KE) hinnangul peab riik kiiresti ja otsustavalt sekkuma, et l\u00f5petada Eesti inimeste arvelt \u00fclisuure kasumi teenimine. Samuti peaks valitsus tema silmis pakkuma elanikele v\u00f5imalust osta riiklikke v\u00f5lakirju, et seel\u00e4bi survestada panku hoiuseintresse t\u00f5stma.\u00a0\u00abBaltimaades tegutsevad pangad teenisid eelmisel aastal kokku miljard eurot kasumit, Eesti osa on sellest umbes kolmandik. See raha tuleb valdavalt Eesti inimeste ja ettev\u00f5tete taskust ning suur osa sellest viiakse erinevaid skeeme kasutades riigist maksuvabalt v\u00e4lja,\u00bb \u00fctles Aas pressiteates, lisades, et prognoosi kohaselt v\u00f5ib pankade kasum t\u00e4navu kolmekordistuda ning Eesti riik ei tohi seda lihtsalt pealt vaadata. \u00abV\u00e4lismaiste pankade kasumist on maksustatud 14 protsenti, kuid t\u00e4nases olukorras on seda selgelt v\u00e4he.\u00bb\nKui rakendada Eestis tegutsevatele pankadele 20-protsendilist kasumimaksu, siis tooks see Taavi Aasa s\u00f5nul riigikassasse t\u00e4iendavalt 150 miljonit eurot. \u00abSelle raha eest saaks ehitada n\u00e4iteks 30 kilomeetrit neljarajalisi maanteid v\u00f5i panustada erakorralisse pensionit\u00f5usu, hoolitsedes seel\u00e4bi eakate toimetuleku eest,\u00bb lisas endine majandus- ja taristuminister, viidates erakonna valimisplatvormile.\u00a0\nAjal, kui laenude teenindamine on inimeste jaoks h\u00fcppeliselt kasvanud ja pangad v\u00e4ljastavad uusi laene kohati \u00fclikarmidel tingimustel, makstakse hoiustele j\u00e4tkuvalt minimaalset intressi, t\u00f5i Aas v\u00e4lja veel \u00fche murekoha: \u00abRiik peab avaldama pankadele survet t\u00f5sta hoiuseintresse, \u00fcheks v\u00f5imaluseks on riiklike v\u00f5lakirjade emiteerimine. See oleks mitmepoolselt kasulik - esiteks kaasab riik t\u00e4iendavaid vahendeid n\u00e4iteks suurte taristuobjektide ehitamiseks ning teiselt poolt annab see meie inimestele v\u00f5imaluse panustada \u00fchiskonna arengusse ja teenida v\u00e4hese riskiga intressitulu,\u00bb \u00fctles ta.\u00a0\n"}
{"text":"Reformierakond nagu ta on: ka v\u00e4eti krabab v\u00f5\u00f5rast raha, nagu oleks ta kombain \u201eNiva\u201cKui me hakkame n\u00fc\u00fcd loetlema k\u00f5iki vahelev\u00f5etud masuurikaid keskerakonnast, siis p\u00e4rast Korbi poolt omaenda auto rentimist rahva raha eest, Kotka ja Repinski kortereid ning Repsi kohvimasinat oleks kergem loetleda hoopis neid \u201ehooliva kohukese\u201c tegelasi, kes ei ole sulid v\u00f5i lihtsalt ei ole veel vahele j\u00e4\u00e4nud.\nReformierakond on praegu peaministri erakonnana valitsusest kinga saanud keskerakonnast veelgi paremas seisus: kes seal parseldab maha miljoneid, ei saa isegi s\u00fc\u00fcdistust mitte, teine osav n\u00e4pp m\u00e4\u00e4rab ennast ise europalatisse, kolmas pildistab laste pepusid jne. Need on niiv\u00f5rd korrumpeerunud seltskonnad, et isegi tillitu ostaks seal endale rahva raha eest vagunit\u00e4ie kondoome.\nPostimees \u00fcllatas oma \u00e4sjase reformierakonda puudutava uudisega ja ei \u00fcllatanud ka: \u201eKULUH\u00dcVITISED \/ Riigikogu liige 4200-eurosest valijatega kohtumisest: see on \u00fcks ja viimane kord\u201c.\nNo muidugi antud hetkeks viimane, sest paari n\u00e4dala p\u00e4rast on valimised ja p\u00e4rast seda v\u00f5ib alustada samas vaimus puhtalt lehelt ehk nullist, nagu Putin.\n\u201eRiigikogu liige\u00a0Ivi Eenmaa\u00a0(RE) korraldas detsembrikuus valijatega kohtumise, mis l\u00e4ks maksumaksjale harukordselt kulukaks. Valijatega kohtumis\u00fcritused ning nende eest kuluh\u00fcvitistest tasumine on rahvasaadikute seas levinud tava. Kuid kui \u00fcldjuhul piirdub taoliste s\u00fcndmuste eelarve paarisaja euroga, siis Eenmaa 6. detsembri \u00fcritusele kulus koguni 4200 eurot. Hotellis Telegraaf toimunud \u00fcritusel maksis ruumirent 2100 eurot. Tehnika peale l\u00e4ks 480 eurot, kahele kohvipausile veel kummalegi 810 eurot,\u201c teatab Postimees.\nEvelin Poolamets kommenteerib uudist nii: \u201eAnna armu! Kui lihtne reformierakondlane kulutab \u00f5htul 140 eurot, mida siis eliitreformierakondlane veel suudab?!! Nii ei olegi imestada kui eliitreformierakondlane lihtsalt 10 miljonit dollarit \u201c\u00e4ra kaotab\u201d. \u201eSeal ei olnud mingisuguseid kuulsusi, staare, poliitikuid. Olid tublid Eesti inimesed, kes toetavad Reformierakonda. Kui ma ausalt teile \u00fctlen, siis kui mulle tuli arve, olin ma sunnitud selle kahes osas tasuma,\u201c r\u00e4\u00e4kis Eenmaa. Kuigi \u00fcritus oli t\u00f5epoolest kallis, siis Eenmaa t\u00f5des, et kokkuv\u00f5ttes j\u00e4id inimesed v\u00e4ga rahule.\u201c\nKas pole tore, kui maksumaksjate raha on kindlates k\u00e4tes?\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0LnXJOxOv0U\nIvan Makarov"}
{"text":"Juhtkiri: Katri Raigi unistuste amet ja selle kaotamise ohtPilved Ida-Virumaa k\u00f5ige tuntuma munitsipaalpoliitiku, Narva linnapea Katri Raigi kohal on hakanud taas tihenema ning ta isegi ei v\u00e4lista, et tema linnapeakoht v\u00f5ib olla ohus. \u00dchest k\u00fcljest pole see ju midagi erilist, kui opositsioon haub plaani koalitsioon v\u00f5imult k\u00f5rvaldada. Teisest k\u00fcljest n\u00e4itab see aga ka koalitsiooni n\u00f5rkust, m\u00f5nede v\u00f5imusaadikute v\u00e4hest usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Sest v\u00f5imup\u00f6\u00f6rded kohalikes volikogudes viiakse k\u00f5ige sagedamini ellu \u00fclejooksikute h\u00e4\u00e4ltega.Paraku on nii, et sageli pole nende v\u00f5imup\u00f6\u00f6rete taga mitte sisulised p\u00f5hjused, vaid soov saada isiklikult m\u00f5ni positsioon v\u00f5i h\u00fcve, mida aga looritatakse n\u00e4iteks s\u00fc\u00fcdistustega t\u00e4itevv\u00f5imu soovimatuses teha koost\u00f6\u00f6d volikoguga.Muidugi saab Katri Raigile ette heita ka konkreetseid asju alates punamonumentide minemaviimisest ja l\u00f5petades kooliv\u00f5rgu reformiga. Kuid k\u00fcsimus on selles, millised on Narva v\u00e4ljavaated, kui linna asuvad valitsema j\u00e4lle need j\u00f5ud, kes seda aastak\u00fcmneid on teinud, aga pidanud n\u00fc\u00fcd juba m\u00f5nda aega v\u00f5imust ilma olema. Me oleme seda v\u00f5imu n\u00e4inud ning teame, et sageli ei l\u00e4htunud see mitte linna, vaid poliitikute isiklikest huvidest. See oli v\u00f5im, kus korruptsioon oli muutumas valitsemisstiiliks.T\u00f5en\u00e4oliselt sai Katri Raik juba p\u00e4rast valimisv\u00f5itu 2021. aasta s\u00fcgisel aru, et oma unistuse realiseerimine Narva linnapea ametis ei saa tal lihtne olema. Sest aastatega \u00fcles ehitatud valitsemiss\u00fcsteem ja juurdunud arusaamad juhtimiskultuurist vajavad muutmist. Reformid aga ei ole kunagi \u00fcdini populaarsed."}
{"text":"Rauno V\u00f5saste ja Raivo Tralla v\u00f5eti uurimise allaKeskkriminaalpolitsei pidas n\u00e4dal tagasi kinni endise tuntud kriminaalpolitseiniku Rauno V\u00f5saste ja Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla. Kahtlustuse kohaselt s\u00f5lmisid mehed aastatel 2018-2022 kokkuleppeid, millega tekitati J\u00f5geva vallale suur kahju.Kohtum\u00e4\u00e4rusega arestiti ka 800 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kahtlustatavate kasutuses olnud s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha.L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius m\u00e4rkis Vooremaale saadetud pressiteates, et meeste kinnipidamine toimus 7. veebruaril. Samal p\u00e4eval otsisid Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud l\u00e4bi meeste elamised ja kontoriruumid. Kaasa v\u00f5eti mitu arvutit ja dokumente.Politseinikud pidasid V\u00f5saste ja Tralla kuriteos kahtlustatavatena kinni 48 tunniks. T\u00e4naseks p\u00e4evaks on m\u00f5lemad mehed vabaks lastud. Kuremaa ujula juhatajat Raivo Trallat kahtlustatakse usalduse kuritarvitamises ja eraettev\u00f5tja Rauno V\u00f5sastet usalduse kuritarvitamisele kaasa aitamises. Prokuratuuri teate kohaselt on saanud J\u00f5geva valla hallatav Kuremaa Ujula aastate jooksul suurt kahju.Kuremaa Ujula puhul on tegemist J\u00f5geva valla allasutusega, mille juurde kuulub lisaks basseinidele, saunale ja mini-spaale ka k\u00fclalistemaja.Esialgsetel andmetel s\u00f5lmisid Kuremaa Ujula juhataja Raivo Tralla ja Ferricrux O\u00dc juhatuse liige ning ainuosanik Rauno V\u00f5saste 2018-2022 mitmeid kokkuleppeid, mis v\u00f5imaldasid Ferricrux O\u00dc-l pakkuda liitlass\u00f5duritele Kuremaa Ujulas majutus- ja toitlustusteenust.\u201eUurimise k\u00e4igus kogutud info p\u00f5hjal teenis V\u00f5saste firma neil aastail suurt kasumit, mis on eelduslikult k\u00e4sitletav vallale kuriteoga tekitatud kahjuna. Esialgsetel andmetel sai Kuremaa Ujula juhataja osa kasumist endale,\u201c teatas L\u00f5una ringkonnaprokuratuur. T\u00e4pne kahju suurus selgub uurimise k\u00e4igus.\u201eMidagi salajast nendes kokkulepetes pole olnud ja politsei oleks saanud neid asju uurida ka tavap\u00e4raselt. Aga ju siis oli seda tarvis teha teistmoodi,\u201c lausus Rauno V\u00f5saste Vooremaale.Eile haiglas viibinud Raivo Tralla pikemaid kommentaare ei andnud, kinnitades vaid, et mingit s\u00fc\u00fcd ta endal ei n\u00e4e.Prokuratuuri teatel on tegu esialgse kahtlustusega. Selle kontrollimiseks kogutakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse t\u00f5endeid. L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri teatel v\u00f5ib kahtlustuse sisu ja ulatus uurimise k\u00e4igus muutuda.Aastatel 1991-2009 kriminaalpolitseis eduka karj\u00e4\u00e4ri teinud Rauno V\u00f5saste on viimastel aastatel tegutsenud eraettev\u00f5tjana ja avaldanud mitmeid menukaid raamatuid s\u00f5jaajaloost ja politseit\u00f6\u00f6st. Raivo Tralla on korvpallimeeskonna Kuremaa SK treener.TIIT L\u00c4\u00c4NE VAMBOLA PAAVOEndine kriminaalpolitseinik, n\u00fc\u00fcdne ettev\u00f5tja Rauno V\u00f5saste (vasakul) ja Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla peeti eelmisel n\u00e4dalal kuriteos kahtlustatavatena 48 tunniks kinni. FOTOD: VOOREMAA ARHIIV"}
{"text":"Kompostrite pildistamise n\u00f5ue viis Leisi inimesed pilkelainele1. aprillist peavad Kuressaare linna ja Saaremaa alevike elanikud kasutama k\u00f6\u00f6gij\u00e4\u00e4tmete kompostimiseks kinnise kaanega kompostreid ja saatma foto vallavalitsusele. Uus n\u00f5ue tekitas Leisi elanike seas vastuv\u00e4iteid ja k\u00e4ivitas valla pihta korraliku pilkelaine.\nFacebooki grupis \u201cLeisi - minu kodu\u201d puhkenud arutelu k\u00e4igus nimetas Annes Meister v\u00e4ljapressimiseks olukorda, kus \u201cmaakas\u201d, kes ei esita t\u00f5estust oma komposteeritavate bioj\u00e4\u00e4tmete kohta, liidetakse automaatselt bioj\u00e4\u00e4tmete veograakuga.\nUlla Pajusalo-Salminen andis teada, et tal polegi kompostrisse midagi panna.\n\u201cMida ma ise ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6b mees. Mida mees ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6vad koerad. Mida koerad ei s\u00f6\u00f6, s\u00f6\u00f6vad kanad. Kas hakkan sinna panema head roosiv\u00e4etist kanasitta ja selle eest veel maksma?\u201d\nMaire Forsel t\u00f5i v\u00e4lja, et osal aleviku kinnistuist puudub igasugune elutegevus. \u201cMeil endal ka siin kaks kinnistut, millest \u00fchel pole majagi, aga kompostrit n\u00f5uti,\u201d kirjutas Forsel.\nTa esitas kinnistu kohta loobumise avalduse ja lisas kompostri foto asemel metsapildi, sest ilma fotota ei saanud avaldust esitada.\n\u201cNalja oleks saanud, kui sinna metsakinnistule oleks kompostikogumisauto saadetud.\nSaatsin valda vastavale ametnikule kirja ka, aga mingit vastust sellele pole mitme n\u00e4dala jooksul laekunud.\u201d\nForseli hinnangul tekitab komposteri pildistamise n\u00f5ue probleeme suvekodude omanikele. \u201cVaevalt, et keegi hakkab v\u00e4lismaalt kohale s\u00f5itma, et oma kompostikasti pildistada. See ongi k\u00f5ige suurem probleem, et pole arvestatud selliste erisustega ja keset talve peab olema saarel olemas, et teha pilt ja saata avaldus,\u201d viitas ta.\nElo Liiv leidis, et linnades bioj\u00e4\u00e4tmete kokku korjamine on \u00fclimalt oluline, kuid maal tundub t\u00f5esti \u00fclearune.\nAlates 1. aprillist peavad k\u00f5ik majapidamised esitama t\u00f5endid bioj\u00e4\u00e4tmete ladustamise kohta. Alevikes peavad olema kompostrid v\u00f5i bioj\u00e4\u00e4tmete konteinerid. \u00dclej\u00e4\u00e4nud piirkondades on kompostimine lubatud ka lahtises aunas, kuid k\u00fclade elanikud peavad sellest ikkagi teada andma.\nKui teavitust ei saadeta, siis liidetakse majapidamine automaatselt bioj\u00e4\u00e4tmete konteinerite t\u00fchjendamise graakusse.\nLeisi teenuskeskuse juht\nTuuli P\u00e4rtel (fotol) soovitas k\u00fclavanematel teha nimekirjad k\u00f5igist k\u00fclas asuvatest elanikega majapidamistest ja need Leisi teenuskeskusesse saata.\nK\u00fclades, kus k\u00fclavanem puudub, loodab P\u00e4rtel elanike osav\u00f5tlikkuse ja maa-ameti kaardi abil asjad siiski joonde ajada.\nSaaremaa valla j\u00e4\u00e4tmehoolduse peaspetsialist Ketre Kirs (fotol) \u00fctles, et j\u00e4\u00e4tmeseaduse 2021. aasta muudatuse kohaselt peab 2023. aasta l\u00f5puks olema k\u00f5ikidelt Eesti kinnistutelt v\u00f5imalik korraldatud j\u00e4\u00e4tmeveoga \u00e4ra anda oma bioj\u00e4\u00e4tmed.\n\u201cTegime bioj\u00e4\u00e4tmete kogumise k\u00f5igile kinnistutele kohustuslikuks ja need, kes kompostivad, annavad meile sellest teada,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kirs.\nP\u00f5hiline on, et bioj\u00e4\u00e4de ei satuks segaolmej\u00e4\u00e4tmete hulka, kuna see rikub j\u00e4\u00e4tmematerjali \u00e4ra. \u201cEraldi kogutud bioj\u00e4\u00e4de on palju kvaliteetsem materjal n\u00e4iteks toitaineterikka mulla v\u00f5i biogaasi tootjatele,\u201d s\u00f5nas ta.\nKompostrite pildid aitavad Kirsi s\u00f5nul vallavalitsusel veenduda, et elanikud oma j\u00e4\u00e4tmeid komposteerivad. \u201cMe ise j\u00f5ua k\u00f5iki majapidamisi vaatamas k\u00e4ia.\u201d\nKinnine komposter takistab n\u00e4riliste ja lindude juurdep\u00e4\u00e4su. Kas kompostrist tehtud pildil peaks olema kinnistu \u00e4ratuntav?\n\u201cKindlasti saab igasuguseid trikke teha, aga meil praegu ei ole n\u00f5utud maja numbrit v\u00f5i midagi sellist.\u201d\nEVA BRONZINI   PEXELS\n\nAin Lember"}
{"text":"Lugejakiri | Ebameeldiv \u00fcllatus: \u00fc\u00fcrnik sai ootamatult soodsa lepingu, mis sisaldas \u00fcht eriskummalist punktiNoor naine leidis endale \u00fc\u00fcrikorteri v\u00e4ga kummaliste tingimustega. Peagi selgus ka tegelik p\u00f5hjus\u2026\nElin on Tartus tudeng, kes suviti maal oma vanemate juures abiks on.\n\u201e\u00dc\u00fcrikorteritega on senini v\u00e4ga vedanud, aga tahtsin veel s\u00e4\u00e4sta, sest k\u00e4in ka talvel sageli maal,\u201c kirjutab Elin.\nNii asus noor naine otsima v\u00f5imalusi, kuidas kulusid jagada v\u00f5i odavamalt elatud saada.\n\u201eLeidsin sotsiaalmeediast kuulutuse, kus pakuti tuba korteris. Nii m\u00f5nigi mu kursusekaaslane elab ja \u00fc\u00fcrib m\u00f5nest korterist tuba, siis tundus see igati hea variandina. Ja v\u00f5tsin \u00fchendust omanikuga,\u201c selgitab Elin.\nEriti kutsuvana m\u00f5jus naisele kuulutus, kus korterisse otsiti naist, kellelt ei n\u00f5utud \u00fc\u00fcri.\n\u201eSeal seisis, et vajatakse abi koristamisega, aga kedagi hooldada pole vaja. Samuti oli mainitud, et kommunaalid makstakse pooleks omanikuga, aga eraldi \u00fc\u00fcri ei pea maksma. Mul pole koristamise vastu midagi, mist\u00f5ttu tundus nagu v\u00e4ga hea pakkumine,\u201c meenutab Elin.\nKui Elin helistas ja toa kohta uuris, siis j\u00e4i talle v\u00e4ga hea mulje.\n\u201eKa kohale minnes tundus, et see omanik lihtsalt elab piisavalt h\u00e4sti, mist\u00f5ttu saab lubada endale kedagi, kes elab ja koristab. Omanik oli mees, kes ise t\u00f6\u00f6l enam ei k\u00e4inud. Samas vanust oli tal vast mingi 55-60. \u00dctles, et talle lihtsam, kui keegi aitab koristada. Ja siis on seltsiline ka olemas. Viisaka mulje j\u00e4ttis,\u201c selgitab Elin.\nNii j\u00e4igi, et Elin pidi j\u00e4rgmine kuu sinna elama kolima.\n\u201eJ\u00e4i jutt, et korra v\u00f5i kaks n\u00e4dalas koristan. Vastavalt vajadustele, et niisama kujundlikult pingutama ei pea. Kui sisse kolisin, siis sain v\u00f5tmed ja lepingu, kus ka k\u00f5ik enne r\u00e4\u00e4gitud kirjas. Esimene \u00f5htu j\u00f5ime teed ja s\u00f5ime kooki, mille ta ostnud oli. Hubane oli. Eks v\u00f5\u00f5ras koht ja natuke ikka ebalev, aga muidu t\u00e4itsa ok. L\u00e4ksin varakult magama ja ei olnud midagi h\u00e4da. Aga\u2026 On ju \u00fctlemine, et kui miski n\u00e4ib ikka liiga hea, siis see tavaliselt kipub nii ka olema, et siis on tegu juba pettusega. Ja minu puhul pidas see samuti paika,\u201c t\u00f5deb Elin.\nEsimesed viited omaniku kummalisest l\u00e4henemisest tulid juba n\u00e4dal hiljem.\n\u201eKoristasin ja korraga potsatas omanik diivanile istuma. J\u00e4i vaatama ja esiti midagi ei \u00f6elnud. Tundsin endal kummalist pilku. Pakkusin, et j\u00e4tkan hiljem, siis ta vaadata televiisorit v\u00f5i midagi. Omanik ajas vastu, et ei ole hullu, et talle meeldib seltskond. Suisa hea olevat vaadata noort neiut, kes koristab. Ise m\u00f5tlesin, et vihje sellele, et noored ehk enamasti nutitelefonis. Eksisin muidugi, sest peagi kiitis ta mu riideid, mis mu hea figuuri esile toovat. Sel korral asi kaugemale ei l\u00e4inud, aga edaspidi l\u00e4ks hullemaks. Hakkasin tundma, kuidas ta tuppa tuli ja minust m\u00f6\u00f6dudes minu vastu end h\u00f5\u00f5rus. V\u00f5igas v\u00e4rk, aga nii oli. Ja laks tagumikule, juuste katsumine, k\u00e4e silitamine. Nilbeks l\u00e4ks asi kiirelt, aga ma ei p\u00e4\u00e4senud kohe kuhugi ka minema. Hakkasin p\u00e4rast paari n\u00e4dalat uut kohta otsima, aga l\u00e4ks natuke aega. L\u00f5puks kolisin ikka n\u00e4dalaks s\u00f5branna juurde, sest enam ei talunud \u00e4ra seda olemist seal. Isegi pesemas ei julgenud k\u00e4ia, sest igasugu m\u00f5tted tekkisid. Ja see omanik oli pidevalt kodus, kui mina seal olin. Hea, et tulema sain. \u00dctlesin, et vanemad ostsid mulle korteri. Ei julgenud seal midagi ausalt \u00f6elda ja r\u00e4\u00e4kida. Kahtlane kuju,\u201c hoiatab Elin ka teisi noori, kes plaanivad kellegi teise juurde korterisse toa \u00fc\u00fcrida."}
{"text":"Endist politseinikku kahtlustatakse vallavalitsuse suures ulatuses t\u00fcssamisesKeskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud kahtlustavad J\u00f5geva valla hallatava Kuremaa ujula juhatajat Raivo Trallat usalduse kuritarvitamises ning ettev\u00f5tjat ja endist k\u00f5rget politseiametnikku Rauno V\u00f5sastet sellele kaasaaitamises. M\u00f5lemad peeti eelmisel n\u00e4dalal kinni ning esialgse kahtlustuse kohaselt on ujula saanud nende tegevuse tagaj\u00e4rjel kuni 800 000 eurot kahju.\nEsialgsetel andmetel s\u00f5lmisid Tralla ja O\u00dc Ferricrux juhatuse liige ja ainuomanik V\u00f5saste aastail 2018\u20132022 kokkuleppeid, mis v\u00f5imaldasid Ferricruxil pakkuda Kuremaa ujulas majutus- ja toitlustusteenust Eestis paiknevatele liitlass\u00f5duritele. Uurimisinfo j\u00e4rgi teenis Ferricrux neil aastail niiviisi suures ulatuses kasumit, mis on eelduslikult k\u00e4sitletav vallale kuriteoga tekitatud kahjuna, ning osa kasumist sai Tralla endale. T\u00e4pse kahjusumma peab v\u00e4lja selgitama uurimine.\nKohtum\u00e4\u00e4rusega on arestitud kahtlustatavate kasutuses olnud s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha enam kui 800 000 euro ulatuses, m\u00e4\u00e4rus ei ole veel j\u00f5ustunud. Seni teadaolevalt s\u00f5lmis V\u00f5saste firma lepingu liitlass\u00f5durite majutamiseks ja toitlustamiseks Kuremaa ujula k\u00fclalistemajas ning Ferricrux maksis majutuse eest vallale hinnakirja alusel, kuid pole teada, palju tasuti selle eest neile endale.\nUurimise v\u00f5is kaasa tuua kahtlus, et Ferricrux teenis vaheltkasu, esitades liitlass\u00f5durite majutamiseks suurema arve, kui seda n\u00e4gi ette valla hinnakiri. Samas v\u00f5ib toimunut k\u00e4sitleda ka lihtsalt eduka \u00e4rimudelina. Trallal lasub esialgu kahtlus, et ta teenis valla vara kasutades h\u00f5lptulu.\nEndine kriminaalpolitseinik V\u00f5saste \u00fctles, et tal on keeruline kahtlustust kommenteerida. Samas t\u00f5rjus ta v\u00e4idet, nagu oleks Ferricrux nn puukfirma, mis elas Kuremaa ujula turjal.\n2009. aastal, kui V\u00f5saste oli Ida prefektuuri kriminaalpolitseiosakonna direktor, sai ta kuriteokahtlustuse endist politseiprefekti Aivar Otsaltit puudutavas kriminaalasjas. Toona l\u00f5ppes uurimine oportuniteediga, kuid juba kahtlustust saades esitas V\u00f5saste lahkumisavalduse.\nKust aga sai alguse praegune uurimine? \u00abMa ei kujuta ette, kui palju on selles poliitikat v\u00f5i vana vimma,\u00bb lausus V\u00f5saste. J\u00f5geva abivallavanema Viktor Svjat\u00f5\u0161evi s\u00f5nul esitas vallavalitsus m\u00f5ni aeg tagasi politseile kuriteoteate Kuremaa ujulas toimuva kahtlase majandustegevuse asjus, kuid toona saadi politseist vastus, et kriminaalasja ei algatata.\n"}
{"text":"Kommentaar: k\u00fcberkelmid ei ohusta vaid eraisikuid \u2013 ettev\u00f5tted, olge t\u00e4helepanelikud!K\u00fcberr\u00fcnnakud ja petturite suunatud tegevus n\u00e4itavad aina t\u00f5usutrendi. Kui valdavas osas on pettusjuhtumid seotud eraisikutega, siis n\u00e4eme t\u00f5ustrendi ka ettev\u00f5tete suhtes sepitsetud pettustes. Kes on saanud arve muudetud rekvisiitidega, kellele on saadetud suvalise sisuga arve v\u00f5i on petturid hoopis esinenud tegevjuhina v\u00f5i on murtud sisse IT-s\u00fcsteemidesse \u2013 see k\u00f5ik on igap\u00e4evane reaalsus. Petuskeeme, mida kasutatakse, on mitu ja nende rakendamine Eestis on erineva intensiivsusega. On neli peamist skeemi, millega ettev\u00f5tted v\u00f5ivad vastamisi seista ja halvimal juhul kaotada v\u00e4ga suure summa raha.\nV\u00f5ltsarvete saatmine on \u00fcks lihtsamaid v\u00f5tteid, mida petturid v\u00f5ivad kasutada. Tegemist on \u00fclimalt lihtsa l\u00e4henemisega: petturid valmistavad arve ja edastavad selle ettev\u00f5ttele peamiselt meilitsi. Enamasti k\u00fcll finantsosakonda, kuid mitte alati. Usaldusv\u00e4\u00e4rsuse t\u00f5stmiseks v\u00f5ib olla lisatud arvele ka ettev\u00f5tte sees kasutatavaid m\u00e4rgiseid, n\u00e4iteks on oma t\u00f6\u00f6taja arve justkui kinnitatud, kui selliseid toiminguid ettev\u00f5ttes rakendatakse. Seega on oluline enne arve maksmist veenduda, et saadetud arvel on \u00f5ige teenus\/toode ja arve saaja on t\u00f5esti teie koost\u00f6\u00f6partner. Oluline on j\u00e4lgida ka saaja konto numbrit. N\u00e4iteks kui saaja ettev\u00f5te asub Eestis, aga konto number m\u00f5nes v\u00e4lisriigis, siis see v\u00f5iks kohe pettusena t\u00e4helepanu p\u00e4lvida.\nPangakonto andmete muutmise puhul on sage olukord, kus petturid on saanud juurdep\u00e4\u00e4su \u00fche poole e-postkastile, kuid see pole reegel. Petturid koguvad enne infot koost\u00f6\u00f6partnerite kohta, et teada, kellega ja kuidas suhelda, milliseid andmeid e-posti teel edastatakse ja milline on omavaheline suhtlusstiil. Kui petturitel on kogutud piisavas koguses infot, hakkavad nad esinema kui ettev\u00f5tte ametlikud esindajad. Edasi v\u00f5ib skeem areneda enamasti kahel viisil.\nLevinud on ka tegevjuhi v\u00f5i ettev\u00f5tte m\u00f5ne muu juhina esinemine. Esmalt koguvad petturid infot ettev\u00f5tte ja selle juhtide kohta internetiavarustest ja paljuski sotsiaalmeediast. Kui infot on piisavalt, asuvad petturid r\u00fcnnakule. Selleks saadavad nad enamasti\ne-kirja finantsosakonda, esinedes n\u00e4iteks ettev\u00f5tte tegevjuhina.\nPahavara kasutamine on t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige ohtlikum ja raskesti tuvastatav petuskeem. K\u00f5ige levinumaks l\u00e4henemisviisiks on see, et petturid saadavad ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajale\/t\u00f6\u00f6tajatele e-kirja, mis sisaldab linki v\u00f5i manust. Manused ja lingid sisaldavad endas pahavara, mis nakatab t\u00f6\u00f6taja arvuti ja sealtkaudu ka kogu ettev\u00f5tte IT-s\u00fcsteemi.\n"}
{"text":"Repliik: v\u00e4ga hea jonnakas kanepi\u00f5luViis-kuus aastat tagasi tuli Eesti kauplustesse m\u00fc\u00fcgile \u00fche L\u00e4ti tootja \u00f5lu. See oli suhteliselt kehv ja ega \u00f5lu h\u00e4sti kaubaks ei l\u00e4inud. V\u00e4lja arvatud \u00fcks sort \u2013 kanepi\u00f5lu. Loomulikult ei sisaldanud see mingit narkootilist ainet, vaid t\u00e4iesti legaalseid kanepiseemneid, ja maitset need paremaks ei teinud. Aga inimesed, n\u00e4ed, ostsid.\nKuna ma tol ajal olin tegev \u00f5llet\u00f6\u00f6stuses ja natuke puudutas mind ka turundus, m\u00f5tlesin, kas oleks m\u00fc\u00fcgiedu jookidel nimedega V\u00e4ga Hea \u00d5lu ja V\u00e4ga Halb \u00d5lu. Umbes sama lollakad nimed nagu Kanepi\u00f5lu. Et selguks, kui paljud tarbijad saaksid aru mustast huumorist ja kui paljudele \u00f5nnestuks maha m\u00fc\u00fca v\u00e4ide \u201cv\u00e4ga hea\u201d. Aga see idee j\u00e4i j\u00e4rgmiseks korraks.\nN\u00fc\u00fcd jooksevad telerist valimisklipid ja \u00fcks erakond taob meile pidevalt p\u00e4he, kui halb on teine erakond. Ja siis r\u00e4\u00e4gib veel, et nad ise on jonnakad. Niipalju kui mina eesti keele kohta tean, siis \u201cjonnimine\u201d on ikka halvamaiguline s\u00f5na. Lapsed jonnivad, kui tahavad midagi v\u00e4lja pressida.\nEks n\u00e4is, milleni selline eksperiment viib. Kas on \u201cv\u00e4ga hea\u201d v\u00f5i \u201cv\u00e4ga halb \u00f5lu\u201d?\n"}
{"text":"Vahur Kollom: Miks me ei r\u00e4\u00e4gi demokraatia arengust?President Lennart Meri on \u00f6elnud, et \u00abigal hommikul tuleb demokraatia m\u00e4\u00e4ratleda uuesti. Iga p\u00e4ev tuleb demokraatiat ja \u00f5igusriiki \u00f5ppida, meil k\u00f5igil\u00bb. Demokraatia ega riik ei saa kunagi valmis ja on pidevas arengus.\n\u00a0\nErakondade valimisprogrammid on aga demokraatia arendamise asjus ikka \u00fcsna kidakeelsed. Mingis m\u00f5ttes ka m\u00f5istetav, sest vanadele erakondadele on niimoodi mugav ja muutused v\u00f5ivad k\u00f5igutada nende positsioone. K\u00fcll aga on poliitiline kultuur seet\u00f5ttu juba allak\u00e4igutrepil. Isegi \u00fching Korruptsioonivaba Eesti on t\u00e4helepanu juhtinud, et eetiline k\u00e4itumine peab saama poliitilise kultuuri keskpunktiks. Riigikogu liikme hea tava loome on j\u00e4\u00e4nud juba k\u00fcmnendi taha, mist\u00f5ttu tuleb tava ajakohastada ning sisse seada ebaeetilist k\u00e4itumist taunivad sanktsioonimeetmed.\nPoliitilist kultuuri saab parandada aga poliitilist konkurentsi avades.\nAlgatuseks langetame valimisk\u00fcnnise kolmele protsendile, sest Eesti \u00fchiskond on valmis selleks, et riigikogus oleks esindatud suurem arv erakondi. Sellega kaasame rohkem inimesi otsustusprotsessidesse.\nTeiseks kaotame kahel toolil istumise. Kui inimene on valitud riigikokku, siis tema asendamisega linna- v\u00f5i vallavolikogus saab edukalt hakkama ka keegi teine nimekirjas kandideerinu. Kohaliku volikogu, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel on vaja kehtestada \u00fchtne reegel, et iga j\u00e4rgmine mandaat t\u00fchistab eelmise.\nKolmandaks on vaja valimistel kehtestada avatud nimekiri. Miks? Sest see v\u00e4hendab erakondade tagatubade m\u00f5ju ja riigikokku saab isik, kes on p\u00e4riselt valijatelt suurema toetuse saanud. Sisuliselt t\u00e4hendab see seda, et kompensatsioonimandaate saaksid valimisringkondades vastava nimekirja k\u00f5ige suurema h\u00e4\u00e4lte osakaaluga kandidaadid.\nDemokraatia arenguga seotud k\u00fcsimused on endiselt v\u00e4ga olulised. Need kolm muudatust annavad kaasamisele hoopis teise varjundi. K\u00f5ikide erakondade poliitikute pink t\u00e4ieneb uute inimeste v\u00f5rra ja tulevikus on erinevateks v\u00f5imukoalitsioonideks rohkem v\u00f5imalusi.\n\u00a0\n"}
{"text":"Katri Raigi unistuste amet ja selle kaotamise ohtPilved Ida-Virumaa k\u00f5ige tuntuma munitsipaalpoliitiku, Narva linnapea Katri Raigi kohal on hakanud taas tihenema ning ta isegi ei v\u00e4lista, et tema linnapeakoht v\u00f5ib olla ohus.\u00dchest k\u00fcljest pole see ju midagi erilist, kui opositsioon haub plaani koalitsioon v\u00f5imult k\u00f5rvaldada. Teisest k\u00fcljest n\u00e4itab see aga ka koalitsiooni n\u00f5rkust, m\u00f5nede v\u00f5imusaadikute v\u00e4hest usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Sest v\u00f5imup\u00f6\u00f6rded kohalikes volikogudes viiakse k\u00f5ige sagedamini ellu \u00fclejooksikute h\u00e4\u00e4ltega.\nParaku on nii, et sageli pole nende v\u00f5imup\u00f6\u00f6rete taga mitte sisulised p\u00f5hjused, vaid soov saada isiklikult m\u00f5ni positsioon v\u00f5i h\u00fcve, mida aga looritatakse n\u00e4iteks s\u00fc\u00fcdistustega t\u00e4itevv\u00f5imu soovimatuses teha koost\u00f6\u00f6d volikoguga. Muidugi saab Katri Raigile ette heita ka konkreetseid asju alates punamonumentide minemaviimisest ja l\u00f5petades kooliv\u00f5rgu reformiga. Kuid k\u00fcsimus on selles, millised on Narva v\u00e4ljavaated, kui linna asuvad valitsema j\u00e4lle need j\u00f5ud, kes seda aastak\u00fcmneid on teinud, aga pidanud n\u00fc\u00fcd juba m\u00f5nda aega v\u00f5imust ilma olema. Me oleme seda v\u00f5imu n\u00e4inud ning teame, et sageli ei l\u00e4htunud see mitte linna, vaid poliitikute isiklikest huvidest. See oli v\u00f5im, kus korruptsioon oli muutumas valitsemisstiiliks.\nT\u00f5en\u00e4oliselt sai Katri Raik juba p\u00e4rast valimisv\u00f5itu 2021. aasta s\u00fcgisel aru, et oma unistuse realiseerimine Narva linnapea ametis ei saa tal lihtne olema. Sest aastatega \u00fcles ehitatud valitsemiss\u00fcsteem ja juurdunud arusaamad juhtimiskultuurist vajavad muutmist. Reformid aga ei ole kunagi \u00fcdini populaarsed."}
{"text":"Miks me ei r\u00e4\u00e4gi demokraatia arengust?REPLIIKPresident Lennart Meri on \u00f6elnud, et \u00abigal hommikul tuleb demokraatia m\u00e4\u00e4ratleda uuesti. Iga p\u00e4ev tuleb demokraatiat ja \u00f5igusriiki \u00f5ppida, meil k\u00f5igil\u00bb. Demokraatia ega riik ei saa kunagi valmis ja on pidevas arengus.Erakondade valimisprogrammid on aga demokraatia arendamise asjus ikka \u00fcsna kidakeelsed. Mingis m\u00f5ttes ka m\u00f5istetav, sest vanadele erakondadele on niimoodi mugav ja muutused v\u00f5ivad k\u00f5igutada nende positsioone. K\u00fcll aga on poliitiline kultuur seet\u00f5ttu juba allak\u00e4igutrepil. Isegi \u00fching Korruptsioonivaba Eesti on t\u00e4helepanu juhtinud, et eetiline k\u00e4itumine peab saama poliitilise kultuuri keskpunktiks. Riigikogu liikme hea tava loome on j\u00e4\u00e4nud juba k\u00fcmnendi taha, mist\u00f5ttu tuleb tava ajakohastada ning sisse seada ebaeetilist k\u00e4itumist taunivad sanktsioonimeetmed.Poliitilist kultuuri saab parandada aga poliitilist konkurentsi avades.Algatuseks langetame valimisk\u00fcnnise kolmele protsendile, sest Eesti \u00fchiskond on valmis selleks, et riigikogus oleks esindatud suurem arv erakondi. Sellega kaasame rohkem inimesi otsustusprotsessidesse.Teiseks kaotame kahel toolil istumise. Kui inimene on valitud riigikokku, siis tema asendamisega linna- v\u00f5i vallavolikogus saab edukalt hakkama ka keegi teine nimekirjas kandideerinu. Kohaliku volikogu, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel on vaja kehtestada \u00fchtne reegel, et iga j\u00e4rgmine mandaat t\u00fchistab eelmise.Kolmandaks on vaja valimistel kehtestada avatud nimekiri. Miks? Sest see v\u00e4hendab erakondade tagatubade m\u00f5ju ja riigikokku saab isik, kes on p\u00e4riselt valijatelt suurema toetuse saanud. Sisuliselt t\u00e4hendab see seda, et kompensatsioonimandaate saaksid valimisringkondades vastava nimekirja k\u00f5ige suurema h\u00e4\u00e4lte osakaaluga kandidaadid.Demokraatia arenguga seotud k\u00fcsimused on endiselt v\u00e4ga olulised. Need kolm muudatust annavad kaasamisele hoopis teise varjundi. K\u00f5ikide erakondade poliitikute pink t\u00e4ieneb uute inimeste v\u00f5rra ja tulevikus on erinevateks v\u00f5imukoalitsioonideks rohkem v\u00f5imalusi.VAHUR KOLLOM Eesti 200"}
{"text":"Endisel politseinikul lasub kahtlus valla t\u00fcssamisesKas aus \u00e4ri v\u00f5i pettus? Kriminaaluurimine peab selgitama, kas endise tipp-politseiniku ettev\u00f5te teenis J\u00f5geva valla arvelt h\u00f5lptulu v\u00f5i oli k\u00f5ik seadusp\u00e4rane.Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud pidasid eelmisel n\u00e4dalal kinni Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla, keda kahtlustatakse usalduse kuritarvitamises ning ettev\u00f5tja ja endise k\u00f5rge politseiametniku Rauno V\u00f5saste (pildil), keda kahtlustatakse usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises.Esialgse kahtlustuse kohaselt on nende tegevuse tagaj\u00e4rjel saanud J\u00f5geva valla Kuremaa ujula suure kahju, mis k\u00fc\u00fcnib 800 000 euroni.V\u00f5imalikud variandidL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius vahendas, et esialgsetel andmetel s\u00f5lmisid Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla ning O\u00dc Ferricrux juhatuse liige ja ainuomanik Rauno V\u00f5saste ajavahemikul 2018-2022 kokkuleppeid, mis v\u00f5imaldasid Ferricruxil pakkuda Kuremaa ujulas majutus- ja toitlustusteenust Eestis paiknevatele liitlass\u00f5duritele.Uurimisel kogutud info kohaselt teenis Ferricrux nimetatud aastatel selliselt suures ulatuses kasumit, mis on eelduslikult k\u00e4sitletav vallale kuriteoga tekitatud kahjuna. Esialgsetel andmetel sai Kuremaa ujula juhataja osa kasumist endale. T\u00e4pne kahju suurus peab selguma uurimise k\u00e4igus.V\u00f5imaliku kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks on kohtum\u00e4\u00e4rusega arestitud kahtlustatavate kasutuses olnud s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha enam kui 800 000 euro ulatuses.Uurimise asjaolud ja kahtlustuse t\u00e4psem sisu ei ole avalikkusele teada, kuid asjasse puutunud isikute selgitused Tartu Postimehele lubavad oletada, et kahtlustus puudutab vaheltkasu teenimist. Oletuse j\u00e4rgi s\u00f5lmis V\u00f5saste firma lepingu liitlass\u00f5durite majutamiseks ja toitlustamiseks Kuremaa ujula k\u00fclalistemajas ning Ferricrux tasus majutuse eest vallale etten\u00e4htud hinnakirja alusel. Teada pole aga see, kui palju tasuti liitlass\u00f5durite majutuse eest osa\u00fchingule endale.Uurimise v\u00f5is kaasa tuua kahtlus, et Ferricrux teenis vaheltkasu, esitades liitlaste majutamiseks suurema arve, kui seda n\u00e4gi ette valla hinnakiri. Samas, kui vallavalitsus sai majutuse eest etten\u00e4htud summa, v\u00f5ib toimunut k\u00e4sitleda ka eduka \u00e4rimudelina.T\u00e4pselt on teadmata, millist rolli m\u00e4ngis \u00e4ris ujula juht Raivo Tralla. Alust kuriteoks v\u00f5ib Trallal lasuda juhul, kui ta teenis valla vara kasutades h\u00f5lptulu. Kahtlustuse j\u00e4rgi maksis V\u00f5saste osa tulust Trallale.Prokuratuuri esindaja Kauri Sinkevicius r\u00f5hutas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mille kontrollimiseks kogutakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse t\u00f5endeid. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib kahtlustuse sisu ja ulatus uurimise k\u00e4igus muutuda.Ettev\u00f5tjal, endisel kriminaalpolitseinikul Rauno V\u00f5sastel oli kahtlustust keeruline kommenteerida. \u00abKommenteerimise teevad keeruliseks mitmed asjaolud. Esiteks, ma olen uurimise all ega tohiks seet\u00f5ttu kommentaare anda, samas on minu firmaga s\u00f5lmitud lepingute sisu konfidentsiaalne ning ka seet\u00f5ttu ei saa ma ses asjas t\u00e4psemaid kommentaare jagada,\u00bb selgitas ta.Mineviku varjudK\u00fcll v\u00f5ttis V\u00f5saste kommenteerida liikvele l\u00e4inud v\u00e4idet, justkui oleks tema firma Ferricrux niinimetatud puukfirma, mis elas J\u00f5geva vallale kuuluva Kuremaa ujula turjal.\u00abFerricrux on tegutsenud 2010. aastast, olen firma kaudu v\u00e4lja andnud raamatuid, pean Sordis puhkemaja,\u00bb selgitas V\u00f5saste. Ta t\u00e4psustas, et mahukamad tehingud said alguse t\u00f5esti 2018. aastal, mil tema ettev\u00f5te pakkus liitlass\u00f5duritele mitmesuguseid teenuseid. Majutus ja toitlustus Kuremaa ujula ruumides oli sellest vaid \u00fcks osa.V\u00f5saste pole kahtlustatava rollis esimest korda. 2009. aastal, kui ta t\u00f6\u00f6tas Ida prefektuuri kriminaalpolitseiosakonna direktorina, sai ta kuriteokahtlustuse endist politseiprefekti Aivar Otsaltit puudutavas kriminaalasjas. Toona l\u00f5ppes uurimine oportuniteediga, kuid juba kahtlustuse saamise j\u00e4rel andis V\u00f5saste sisse lahkumisavalduse. Kriminaalasja sisu toona avalikkusega ei jagatud.2019. aastal avaldas V\u00f5saste t\u00f5sielul p\u00f5hineva romaani \u00abHea ment\u00bb, mille sisu sai \u00f5iguss\u00fcsteemi esindajatelt kriitikat.Kust aga sai praegune uurimine alguse, seda V\u00f5saste \u00f6elda ei s\u00f6andanud. \u00abMa ei ole sellega oma pead vaevanud, ei kujuta ette, kui palju on selles poliitikat v\u00f5i vana vimma,\u00bb s\u00f5nas ta.eili.arula@ postimees.ee0,8 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses arestiti kahtlustatavate s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha.Aastatel 2018-2022 peatusid J\u00f5geva vallale kuuluva Kuremaa ujulakompleksi k\u00fclalistemajas liitlass\u00f5durid. Nende majutamise eest hoolitses n\u00fc\u00fcd kriminaaluurimise alla sattunud Rauno V\u00f5sastele kuuluv osa\u00fching Ferricrux. EILI ARULAEILI ARULA"}
{"text":"Hea jonnakas kanepi\u00f5luREPLIIK\n\nViis-kuus aastat tagasi tuli Eesti kauplustesse m\u00fc\u00fcgile \u00fche L\u00e4ti tootja \u00f5lu. See oli suhteliselt kehv ja ega \u00f5lu h\u00e4sti kaubaks ei l\u00e4inud. V\u00e4lja arvatud \u00fcks sort - kanepi\u00f5lu. Loomulikult ei sisaldanud see mingit narkootilist ainet, vaid t\u00e4iesti legaalseid kanepiseemneid, ja maitset need paremaks ei teinud. Aga inimesed, n\u00e4ed, ostsid.\nKuna ma tol ajal olin tegev \u00f5llet\u00f6\u00f6stuses ja natuke puudutas mind ka turundus, m\u00f5tlesin, kas oleks m\u00fc\u00fcgiedu jookidel nimedega V\u00e4ga Hea \u00d5lu ja V\u00e4ga Halb \u00d5lu. Umbes sama lollakad nimed nagu Kanepi\u00f5lu. Et selguks, kui paljud tarbijad saaksid aru mustast huumorist ja kui paljudele \u00f5nnestuks maha m\u00fc\u00fca v\u00e4ide \u201cv\u00e4ga hea\u201d. Aga see idee j\u00e4i j\u00e4rgmiseks korraks.\nN\u00fc\u00fcd jooksevad telerist valimisklipid ja \u00fcks erakond taob meile pidevalt p\u00e4he, kui halb on teine erakond. Ja siis r\u00e4\u00e4gib veel, et nad ise on jonnakad. Niipalju kui mina eesti keele kohta tean, siis \u201cjonnimine\u201d on ikka halvamaiguline s\u00f5na. Lapsed jonnivad, kui tahavad midagi v\u00e4lja pressida.\nEks n\u00e4is, milleni selline eksperiment viib. Kas on \u201cv\u00e4ga hea\u201d v\u00f5i \u201cv\u00e4ga halb \u00f5lu\u201d?\n\n\nAIVAR OJAPERV"}
{"text":"K\u00fcberkelmid ei ohusta vaid eraisikuid - ettev\u00f5tted, olge t\u00e4helepanelikud!KOMMENTAARK\u00fcberr\u00fcnnakud ja petturite suunatud tegevus n\u00e4itavad aina t\u00f5usutrendi. Kui valdavas osas on pettusjuhtumid seotud eraisikutega, siis n\u00e4eme t\u00f5ustrendi ka ettev\u00f5tete suhtes sepitsetud pettustes. Kes on saanud arve muudetud rekvisiitidega, kellele on saadetud suvalise sisuga arve v\u00f5i on petturid hoopis esinenud tegevjuhina v\u00f5i on murtud sisse IT-s\u00fcsteemidesse - see k\u00f5ik on igap\u00e4evane reaalsus. Petuskeeme, mida kasutatakse, on mitu ja nende rakendamine Eestis on erineva intensiivsusega. On neli peamist skeemi, millega ettev\u00f5tted v\u00f5ivad vastamisi seista ja halvimal juhul kaotada v\u00e4ga suure summa raha.V\u00f5ltsarvete saatmine on \u00fcks lihtsamaid v\u00f5tteid, mida petturid v\u00f5ivad kasutada. Tegemist on \u00fclimalt lihtsa l\u00e4henemisega: petturid valmistavad arve ja edastavad selle ettev\u00f5ttele peamiselt meilitsi. Enamasti k\u00fcll finantsosakonda, kuid mitte alati. Usaldusv\u00e4\u00e4rsuse t\u00f5stmiseks v\u00f5ib olla lisatud arvele ka ettev\u00f5tte sees kasutatavaid m\u00e4rgiseid, n\u00e4iteks on oma t\u00f6\u00f6taja arve justkui kinnitatud, kui selliseid toiminguid ettev\u00f5ttes rakendatakse. Seega on oluline enne arve maksmist veenduda, et saadetud arvel on \u00f5ige teenus\/toode ja arve saaja on t\u00f5esti teie koost\u00f6\u00f6partner. Oluline on j\u00e4lgida ka saaja konto numbrit. N\u00e4iteks kui saaja ettev\u00f5te asub Eestis, aga konto number m\u00f5nes v\u00e4lisriigis, siis see v\u00f5iks kohe pettusena t\u00e4helepanu p\u00e4lvida.Pangakonto andmete muutmise puhul on sage olukord, kus petturid on saanud juurdep\u00e4\u00e4su \u00fche poole e-postkastile, kuid see pole reegel. Petturid koguvad enne infot koost\u00f6\u00f6partnerite kohta, et teada, kellega ja kuidas suhelda, milliseid andmeid e-posti teel edastatakse ja milline on omavaheline suhtlusstiil. Kui petturitel on kogutud piisavas koguses infot, hakkavad nad esinema kui ettev\u00f5tte ametlikud esindajad. Edasi v\u00f5ib skeem areneda enamasti kahel viisil.Levinud on ka tegevjuhi v\u00f5i ettev\u00f5tte m\u00f5ne muu juhina esinemine. Esmalt koguvad petturid infot ettev\u00f5tte ja selle juhtide kohta internetiavarustest ja paljuski sotsiaalmeediast. Kui infot on piisavalt, asuvad petturid r\u00fcnnakule. Selleks saadavad nad enamasti e-kirja finantsosakonda, esinedes n\u00e4iteks ettev\u00f5tte tegevjuhina.Pahavara kasutamine on t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige ohtlikum ja raskesti tuvastatav petuskeem. K\u00f5ige levinumaks l\u00e4henemisviisiks on see, et petturid saadavad ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajale\/t\u00f6\u00f6tajatele e-kirja, mis sisaldab linki v\u00f5i manust. Manused ja lingid sisaldavad endas pahavara, mis nakatab t\u00f6\u00f6taja arvuti ja sealtkaudu ka kogu ettev\u00f5tte IT-s\u00fcsteemi.K\u00c4TLIN KUKK SEB turbekeskuse turbejuht"}
{"text":"Endist politseinikku kahtlustatakse vallavalitsuse suures ulatuses t\u00fcssamisesKeskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud kahtlustavad J\u00f5geva valla hallatava Kuremaa ujula juhatajat Raivo Trallat usalduse kuritarvitamises ning ettev\u00f5tjat ja endist k\u00f5rget politseiametnikku Rauno V\u00f5sastet sellele kaasaaitamises.\nM\u00f5lemad peeti eelmisel n\u00e4dalal kinni ning esialgse kahtlustuse kohaselt on ujula saanud nende tegevuse tagaj\u00e4rjel kuni 800 000 eurot kahju.\nEsialgsetel andmetel s\u00f5lmisid Tralla ja O\u00dc Ferricrux juhatuse liige ja ainuomanik V\u00f5saste aastail 2018-2022 kokkuleppeid, mis v\u00f5imaldasid Ferricruxil pakkuda Kuremaa ujulas majutusja toitlustusteenust Eestis paiknevatele liitlass\u00f5duritele. Uurimisinfo j\u00e4rgi teenis Ferricrux neil aastail niiviisi suures ulatuses kasumit, mis on eelduslikult k\u00e4sitletav vallale kuriteoga tekitatud kahjuna, ning osa kasumist sai Tralla endale. T\u00e4pse kahjusumma peab v\u00e4lja selgitama uurimine.\n\nKohtum\u00e4\u00e4rusega on arestitud kahtlustatavate kasutuses olnud s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha enam kui 800 000 euro ulatuses, m\u00e4\u00e4rus ei ole veel j\u00f5ustunud.\nSeni teadaolevalt s\u00f5lmis V\u00f5saste firma lepingu liitlass\u00f5durite majutamiseks ja toitlustamiseks Kuremaa ujula k\u00fclalistemajas ning Ferricrux maksis majutuse eest vallale hinnakirja alusel, kuid pole teada, palju tasuti selle eest neile endale.\nUurimise v\u00f5is kaasa tuua kahtlus, et Ferricrux teenis vaheltkasu, esitades liitlass\u00f5durite majutamiseks suurema arve, kui seda n\u00e4gi ette valla hinnakiri.\nSamas v\u00f5ib toimunut k\u00e4sitleda ka lihtsalt eduka \u00e4rimudelina. Trallal lasub esialgu kahtlus, et ta teenis valla vara kasutades h\u00f5lptulu.\nEndine kriminaalpolitseinik V\u00f5saste \u00fctles, et tal on keeruline kahtlustust kommenteerida. Samas t\u00f5rjus ta v\u00e4idet, nagu oleks Ferricrux nn puukfirma, mis elas Kuremaa ujula turjal.\n2009. aastal, kui V\u00f5saste oli Ida prefektuuri kriminaalpolitseiosakonna direktor, sai ta kuriteokahtlustuse endist politseiprefekti Aivar Otsaltit puudutavas kriminaalasjas. Toona l\u00f5ppes uurimine oportuniteediga, kuid juba kahtlustust saades esitas V\u00f5saste lahkumisavalduse.\nKust aga sai alguse praegune uurimine? \u00abMa ei kujuta ette, kui palju on selles poliitikat v\u00f5i vana vimma,\u00bb lausus V\u00f5saste. J\u00f5geva abivallavanema Viktor Svjat\u00f5\u0161evi s\u00f5nul esitas vallavalitsus m\u00f5ni aeg tagasi politseile kuriteoteate Kuremaa ujulas toimuva kahtlase majandustegevuse asjus, kuid toona saadi politseist vastus, et kriminaalasja ei algatata\nRauno V\u00f5saste\n\nEILI ARULA Tartu Postimees"}
{"text":"Kurit\u00f6\u00f6 ja dividendid \u2013 p\u00e4riselu romaan, keskerakondlik linnav\u00f5im kandvas rollisKeskerakondlik Tallinna linnav\u00f5im ilmutas TLT ekst\u00f6\u00f6taja Jaanus Vinki korruptsioonikaasuses maksumaksja huvide eest seismisel solvavat \u00fcksk\u00f5iksust ja v\u00f5imetust, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev juhtkirjas.\n\u00d5igusriigis kehtib \u00fcks v\u00e4ga lihtne p\u00f5him\u00f5te: kuritegevus ei tohi \u00e4ra tasuda. Pingutused, mida selle printsiibi au sees hoidmise nimel tehakse, ja kohtulahingud, mis peetakse, on rasked. K\u00f5iki suuri kurit\u00f6id ei suudeta avastada, lahendada ega \u00e4ra t\u00f5endada mitte kuskil, kuid \u00fchiskond peab tunnetama, et need on pigem erandid, mis kinnitavad reeglit, ning et igal oinal on oma mihklip\u00e4ev. Samuti, et kui seaduserikkuja on kord juba vahele v\u00f5etud ja s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud, siis j\u00e4rgneb v\u00e4\u00e4riline karistus."}
{"text":"TULUDEKLARATSIOON | Jurist selgitab, kas k\u00f5ik kinnisvaraga seotud tulud tuleb deklareeridaPeagi on aeg esitada igaaastane tuludeklaratsioon. Sinna tuleb m\u00e4rkida ka tulud, mis seotud \u00fc\u00fcritulu, kinnisvara m\u00fc\u00fcgi ja p\u00e4randvaraga. Mida ja kuidas deklareerida r\u00e4\u00e4gib Uus Maa Kinnisvarab\u00fcroo jurist Karlis Kolk.\nMida tuleb \u00fc\u00fcritulu deklareerimisel silmas pidada?\nKarlis Kolk: \u00dc\u00fcrituluks, mis tuleb deklareerida, loetakse \u00fc\u00fcrilepingus m\u00e4rgitud \u00fc\u00fcritasu. \u00dc\u00fcrituluna ei l\u00e4he arvesse \u00fc\u00fcrniku poolt tasutavad kommunaalkulud, koormised (nt tasu lumekoristuse eest) ja tagatisraha. Juhul, kui \u00fc\u00fcrnik maksab \u00fc\u00fcrileandja eest ka maamaksu, siis arvestatakse see \u00fc\u00fcritulu hulka ning kuulub \u00fc\u00fcrileandja poolt deklareerimisele.\nAlates 2016. aastast v\u00f5ib f\u00fc\u00fcsiline isik \u00fc\u00fcritulust elamu v\u00f5i korteri \u00fc\u00fcrimisega seotud kulude katteks 20% maha arvata. Selleks ta kuludokumente esitama ei pea. 20% mahaarvamine tehakse \u00fc\u00fcritulu deklareerimisel tuludeklaratsiooni alusel.\nEluruumi \u00fc\u00fcritulu 20% mahaarvamist rakendatakse elamu v\u00f5i korteri \u00fc\u00fcrimisel eluruumi \u00fc\u00fcrilepingu alusel. Eluruumi \u00fc\u00fcrilepinguga on tegemist siis, kui sellega antakse \u00fc\u00fcrile eluruum ja lepitakse kokku, et seda hakatakse kasutama elamiseks. N\u00e4iteks, kui \u00e4ri\u00fching v\u00f5tab korteri \u00fc\u00fcrile selleks, et seal b\u00fcrood pidama hakata, siis ei muuda asjaolu, et see korter on iseenesest ka elamiseks kasutatav, \u00fc\u00fcrilepingut veel eluruumi \u00fc\u00fcrilepinguks.\nMillisel juhul tuleb p\u00e4rand deklareerida?\nKarlis Kolk: P\u00e4randi vastuv\u00f5tmisel tulumaksu tasuma ei pea. Samas tekib tulumaksukohustus, kui hakatakse p\u00e4randvara v\u00f5\u00f5randama. Sel juhul tuleb tulumaksuga arvestada terve saadava m\u00fc\u00fcgihinna pealt, v\u00e4ljaarvatud otsesed kulud m\u00fc\u00fcgiks, ehk n\u00e4iteks notaritasud, vara hindamisele kulunud summa, maakleritasu ja muud maksud. M\u00fc\u00fcgihinnast saab maha arvata ka soetamismaksumuse.\nSoetamismaksumus on k\u00f5ik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks (n\u00e4iteks elamu rekonstrueerimiseks) ja t\u00e4iendamiseks (n\u00e4iteks elamu juurdeehituseks) tehtud dokumentaalselt t\u00f5endatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja l\u00f5ivud.\nM\u00fc\u00fcgist saadud kasust ei ole \u00f5igus maha arvata vara haldamisega seotud \u00fcldkulusid, n\u00e4iteks v\u00f5\u00f5randatava korteri korrashoiukulusid \u2013 tapeetimine, v\u00e4rvimine, halduskulud, kommunaalkulud, elektriarved ja teised sarnased tasud.\nMida teha juhul, kui nt p\u00e4randatav korter jaguneb kolme p\u00e4randisaaja vahel, kellest \u00fcks asub sinna elama?\nKui tegemist on eluruumiga, mis on kolme p\u00e4rija kaasomandis, siis on v\u00f5imalik seal enne m\u00fc\u00fcki elanud p\u00e4rijal m\u00fc\u00fca oma osa tulumaksuvabalt, kui kahe aasta jooksul pole muud eluruumi v\u00f5\u00f5randamise maksuvabastust kasutatud.\nKas ja millisel tuleks suvila m\u00fc\u00fcgist saadud tulu deklareerida?\nKarlis Kolk: Suvila m\u00fc\u00fcgi puhul on v\u00f5imalik tulumaksukohustust v\u00e4ltida, kui suvila on enne m\u00fc\u00fcki olnud kaks aastat m\u00fc\u00fcja omandis ja selle kinnistu suurus ei \u00fcleta 0,25 hektarit. Teistel juhtudel tuleb m\u00fc\u00fcgi korral tasuda tulumaks.\nOma kodu kasutatud eluaseme saab ilma tulumaksustamata m\u00fc\u00fca vaid korra kahe aasta sees. Milline kohustus rakendub siis kui m\u00fc\u00fca ka teine kodu selle perioodi v\u00e4ltel?\nKarlis Kolk: Sellisel juhul kohaldub tulumaksukohustus summalt, mille arvelt saadi tulu. N\u00e4iteks, kui kodu osteti 100 000 euroga (soetusmaksumus, millest oli juttu ka eespool) ja m\u00fc\u00fcakse 120 000 euroga, siis saadakse kasu 20 000 eurot. Selle pealt tuleb riigile tasuda tulumaks.\nKuidas on v\u00f5imalik v\u00e4ltida tulumaksukohustust?\nKarlis Kolk: Seaduslikult tulumaksu v\u00e4ltida ei ole v\u00f5imalik, k\u00fcll on aga v\u00f5imalik seda edasi l\u00fckata. N\u00e4iteks, kui f\u00fc\u00fcsilise isiku omandis on korter, millele ei kohaldu m\u00fc\u00fcgi korral tulumaksuvabastust, siis saab f\u00fc\u00fcsiline isik kinkida korteri oma ettev\u00f5ttele ja m\u00fc\u00fca korteri ettev\u00f5tte alt. Sellisel juhul tulumaksu koheselt tasuma ei pea. Ettev\u00f5tte puhul tuleb tulumaks tasuda alles kasumi v\u00e4lja v\u00f5tmisel (dividendide maksmisel). Sama skeemi saab kasutada ka korteri v\u00e4lja\u00fc\u00fcrimisel, kus f\u00fc\u00fcsiline isik annab korteri oma ettev\u00f5ttele tasuta kasutamiseks v\u00f5i kingitusena. Nii laekub \u00fc\u00fcritulu ettev\u00f5ttele ja tulumaksu koheselt riigile tasuma ei pea."}
{"text":"SEB: mullu tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistusTALLINN, 14. veebruar, BNS - SEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.\nArmastuspettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4givad kelmid ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Seej\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi ja kuigi v\u00f5idakse alustada v\u00e4ikestest summadest, v\u00f5ib ohvri l\u00f5ppkahju ulatuda tuhandetest kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni ning paljud v\u00f5tavad selleks ka laenu.\nK\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse seda t\u00fc\u00fcpi pettustega on see, et neid on keeruline tuvastada ja \u00e4ra hoida ning politseiga v\u00f5i pangaga v\u00f5tavad sellel teemal \u00fchendust v\u00e4hesed. Isegi kui pank kasutab armastuspettuste tuvastamiseks ja kliendi hoiatamiseks oma ennetuss\u00fcsteeme, siis praeguseks on petturid juba nii vilunud, et ohvrid tihtipeale eitavad seda fakti, kuniks on juba liiga hilja ning petuskeem on laastanud inimese nii hingeliselt kui ka majanduslikult.\nLisaks juhtub armastuspettustega sageli, et ohvrid ei kasuta kelmide abistamiseks mitte ainult oma s\u00e4\u00e4ste, vaid v\u00f5tavad selleks ka laenu. Laenamine omakorda viib olukorrani, kus hiljem tuleb tagasi maksta laen ja ka sellele lisanduv intress.\nArmastuspettuste skeemid ja mustrid on ajas enamasti muutumatud \u2013 petturid kohtuvad potentsiaalsete ohvritega sotsiaalv\u00f5rgustikes v\u00f5i tutvumisportaalides. Kui kontakt on saavutatud, siis j\u00e4tkatakse suhtlust e-posti v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5numisaatmise rakenduse kaudu. Suhtlus kestab tavaliselt n\u00e4dal v\u00f5i paar, kuniks pettur on v\u00f5itnud ohvri usalduse ja tihti ka s\u00fcdame. Kuigi pettur p\u00e4riselus ohvriga ei kohtu, siis l\u00e4hedane kontakt saavutatakse veenvate s\u00f5numite ning realistlike ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete piltide jagamisega.\nLegendid, kuidas petturid end esitlevad, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. K\u00f5ige sagedamini tutvustatakse ennast kui salateenistuse s\u00f5durit, kodumaast kaugel salarajatist ehitavat inseneri, s\u00f5jatsoonis t\u00f6\u00f6tavat arsti v\u00f5i vangi langenud v\u00e4lisdiplomaati. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvril tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast erinevatest raskustest v\u00e4lja aidata, et m\u00f5lemad saaksid l\u00f5puks koos \u00f5nnelikud olla.\nKuigi tihti arvatakse, et armastuspettuse ohvriks langevad valdavalt naised, siis elu v\u00f5ib olla ettearvamatu.\nSEB soovitab alati uurida veebituttava tausta ja t\u00e4psustada, millise inimese, ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust. \"Kui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi. N\u00e4iteks PIN2-kood on sisuliselt v\u00f5rdne allkirjaga ja seda tohiks sisestada ainult juhul, kui olete ise m\u00f5ne tehingu v\u00f5i toimingu algatanud ja soovite seda kinnitada oma allkirjaga.Tundmatutele inimestele ei tohiks lubada kaugjuurdep\u00e4\u00e4su arvutile v\u00f5i nutiseadmele, sest sellega saab piiramatu ligip\u00e4\u00e4su seadmes toimetada,\" m\u00e4rkis SEB.\u00a0\n\"Kui arvate, et olete sattunud petturite l\u00f5ksu, p\u00f6\u00f6rduge politseisse ja samuti teavitage sellest viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad,\" lisas pank.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Armastuspettuste arv tegi suure h\u00fcppeSEB turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nAutor: Jake Farra\nArmastuspettuste arv eelmisel aastal kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis, kirjutab SEB turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nArmastuspettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4givad kelmid ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Seej\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi \u2013 kuigi v\u00f5idakse alustada v\u00e4ikestest summadest, v\u00f5ib ohvri l\u00f5ppkahju ulatuda tuhandetest kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni ning paljud v\u00f5tavad selleks ka laenu. SEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Raske algus ja tagaajaja roll ehk meeste meistriliigas ootab ees tegus kolmap\u00e4evKui Serviti tundub meistriliiga tabelis paiknevat juba teistest eraldi, siis v\u00f5itlus kohtadele kaks kuni neli on v\u00e4ga pingeline. Viljandi HC, Mistra ja SK Tapa paiknevad kolme punkti sees ning sooviks kindlasti k\u00f5ik poolfinaalides v\u00e4ltida valitseva Eesti meistriga kokku minemist.\nP\u00f5lvas kohtuvad tabeli eriotsas paiknevad meeskonnad\nServiti pidi m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalavahetusel Balti liigas vastu v\u00f5tma kaotuse l\u00e4tlastele, kuid nende jaoks selles kohtumises midagi kaalul ei olnud ning liiga suuri j\u00e4reldusi sellest teha ei saa. Kindlalt meistriliiga eesotsas j\u00e4tkavad p\u00f5lvakad said eelmises voorus jagu HC Kehrast. HC Tallinn j\u00e4i p\u00e4rast v\u00f5idetud avapoolaega alla Viljandi HC-le. Meeskondade omavahelistes kohtumistes meistriliigas on sel hooajal l\u00f5una-eestlased kindlalt peale j\u00e4\u00e4nud, v\u00f5ites m\u00f5lemad omavahelised mat\u0161id keskmiselt 17 v\u00e4ravaga.\n\u201cKolmap\u00e4evasele m\u00e4ngule l\u00e4heme valitseva Eesti meistri vastu v\u00f5idum\u00f5tetega. Oleme saanud m\u00e4ngiva treeneri Risto Lepa ja Patrick Padjuse v\u00f5istkonda lisandumisega uusi k\u00e4ike juurde. Serviti tundub aga viimaste m\u00e4ngude seisu p\u00f5hjal olema m\u00f5\u00f5naseisus ning n\u00e4ivad haavatavatena. Meie eesm\u00e4rk pealinna esindusmeeskonnana on kolmap\u00e4evases kohtumises jahtida selle hooaja esimesi punkte,\u201d \u00fctles HC Tallinna m\u00e4ngumees Karmo Harju.\nTabeli keskosas toimub k\u00f5va andmine\nKui P\u00f5lva Serviti on meistriliigas purjetamas omas tempos, siis v\u00f5itlus kohtadele kaks kuni neli on v\u00e4ga pingeline. Viljandi HC-ga kohtuv SK Tapa paikneb hetkel neljandal kohal, kolm punkti lahutamas neid kolmap\u00e4evasest vastasest. M\u00e4ngus on kaalul palju, kuna l\u00e4\u00e4ne-virulaste kaotus asetaks nad juba ohtlikult kaugele kolmandast kohast. Meeskondade kahes omavahelises mat\u0161is meistriliigas on punktid jaotatud v\u00f5rdselt.\n\u201cMeie jaoks on tegemist v\u00e4ga t\u00e4htsa kohtumisega, p\u00f5hihooaja l\u00f5puni ei ole enam palju j\u00e4\u00e4nud ning soovime kindlasti neljandat kohta v\u00e4ltida. Oleme Viljandi vastu pidanud pingelisi ja eriilmelisi lahinguid. Peame suutma endast parima v\u00e4lja pressida, mitte lasta vastastele lihtsaid v\u00e4ravaid kiirr\u00fcnnakust saada ning peame kahe punkti j\u00e4rgi minema,\u201d anal\u00fc\u00fcsis SK Tapa m\u00e4ngumees Vahur Oolup.\nNaabervaldade tiimid kohtuvad Aruk\u00fclas\nMeistriliiga hooaega hea minekuga alustanud Mistra on k\u00e4esolevas ringis eelmised kolm kohtumist l\u00e4hikonkurentidele kaotanud ning vajab Kehra vastu h\u00e4dasti punkte. Eelmises voorus j\u00e4\u00e4di alla SK Tapale. HC Kehra on suutnud sel hooajal alistada vaid HC Tallinna, kuid samas just Mistra vastu oldi k\u00f5ige l\u00e4hemal, kui \u00fches mat\u0161is j\u00e4\u00e4di alla vaid \u00fche v\u00e4ravaga, teine omavaheline m\u00e4ng kaotati \u00fcheksa tabamusega.\n\u201cKolmas ring on meile raskelt alanud, oleme pidanud vastaste paremust tunnistama. L\u00e4hme kindlasti Kehra vastu kahe punkti j\u00e4rgi, et oma minekut \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata ning v\u00f5iduree peale tagasi saada. Eelmises omavahelises kohtumises j\u00e4ime kohe algul tagaajaja rolli, seet\u00f5ttu peame seekord koduseinte vahel algusest peale m\u00e4nguks rohkem valmis olema,\u201d kommenteeris Mistra puurilukk Armis Priskus.\n15.02 19:00 Mesik\u00e4pa Hall P\u00f5lva Serviti \u2013 HC Tallinn\n15.02 19:00 Viljandi Spordikeskus Viljandi HC \u2013 SK Tapa\/N.R. Energy\n15.02 19:00 Aruk\u00fcla Spordisaal Mistra \u2013 HC Kehra\/Horizon Pulp&Paper"}
{"text":"SEB: mullu tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistusSEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.\nKuigi tihti arvatakse, et armastuspettuse ohvriks langevad valdavalt naised, siis elu v\u00f5ib olla ettearvamatu.\nArmastuspettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4givad kelmid ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Seej\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi ja kuigi v\u00f5idakse alustada v\u00e4ikestest summadest, v\u00f5ib ohvri l\u00f5ppkahju ulatuda tuhandetest kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni ning paljud v\u00f5tavad selleks ka laenu.\nK\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse seda t\u00fc\u00fcpi pettustega on see, et neid on keeruline tuvastada ja \u00e4ra hoida ning politseiga v\u00f5i pangaga v\u00f5tavad sellel teemal \u00fchendust v\u00e4hesed. Isegi kui pank kasutab armastuspettuste tuvastamiseks ja kliendi hoiatamiseks oma ennetuss\u00fcsteeme, siis praeguseks on petturid juba nii vilunud, et ohvrid tihtipeale eitavad seda fakti, kuniks on juba liiga hilja ning petuskeem on laastanud inimese nii hingeliselt kui ka majanduslikult.\nLisaks juhtub armastuspettustega sageli, et ohvrid ei kasuta kelmide abistamiseks mitte ainult oma s\u00e4\u00e4ste, vaid v\u00f5tavad selleks ka laenu. Laenamine omakorda viib olukorrani, kus hiljem tuleb tagasi maksta laen ja ka sellele lisanduv intress.\nArmastuspettuste skeemid ja mustrid on ajas enamasti muutumatud \u2013 petturid kohtuvad potentsiaalsete ohvritega sotsiaalv\u00f5rgustikes v\u00f5i tutvumisportaalides. Kui kontakt on saavutatud, siis j\u00e4tkatakse suhtlust e-posti v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5numisaatmise rakenduse kaudu. Suhtlus kestab tavaliselt n\u00e4dal v\u00f5i paar, kuniks pettur on v\u00f5itnud ohvri usalduse ja tihti ka s\u00fcdame. Kuigi pettur p\u00e4riselus ohvriga ei kohtu, siis l\u00e4hedane kontakt saavutatakse veenvate s\u00f5numite ning realistlike ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete piltide jagamisega.\nLegendid, kuidas petturid end esitlevad, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. K\u00f5ige sagedamini tutvustatakse ennast kui salateenistuse s\u00f5durit, kodumaast kaugel salarajatist ehitavat inseneri, s\u00f5jatsoonis t\u00f6\u00f6tavat arsti v\u00f5i vangi langenud v\u00e4lisdiplomaati. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvril tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast erinevatest raskustest v\u00e4lja aidata, et m\u00f5lemad saaksid l\u00f5puks koos \u00f5nnelikud olla.\nKuigi tihti arvatakse, et armastuspettuse ohvriks langevad valdavalt naised, siis elu v\u00f5ib olla ettearvamatu.\nSEB soovitab alati uurida veebituttava tausta ja t\u00e4psustada, millise inimese, ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust. \"Kui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi. N\u00e4iteks PIN2-kood on sisuliselt v\u00f5rdne allkirjaga ja seda tohiks sisestada ainult juhul, kui olete ise m\u00f5ne tehingu v\u00f5i toimingu algatanud ja soovite seda kinnitada oma allkirjaga.\nTundmatutele inimestele ei tohiks lubada kaugjuurdep\u00e4\u00e4su arvutile v\u00f5i nutiseadmele, sest sellega saab piiramatu ligip\u00e4\u00e4su seadmes toimetada,\" m\u00e4rkis SEB.\u00a0\n\"Kui arvate, et olete sattunud petturite l\u00f5ksu, p\u00f6\u00f6rduge politseisse ja samuti teavitage sellest viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad,\" lisas pank.\u00a0"}
{"text":"Veebikelmide armastuspettused on kasvutrendis, ohvriteks langevad ka mehedArmastuspettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4givad kelmid ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Seej\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi.\u00a0SEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.K\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse seda t\u00fc\u00fcpi pettustega on see, et neid on keeruline tuvastada ja \u00e4ra hoida ning politseiga v\u00f5i pangaga v\u00f5tavad sellel teemal \u00fchendust v\u00e4hesed. Isegi kui pank kasutab armastuspettuste tuvastamiseks ja kliendi hoiatamiseks oma ennetuss\u00fcsteeme, siis t\u00e4naseks on petturid juba nii vilunud, et ohvrid tihtipeale eitavad seda fakti, kuniks on juba liiga hilja ning petuskeem on laastanud inimese nii hingeliselt kui ka majanduslikult.\nLisaks juhtub armastuspettustega sageli, et ohvrid ei kasuta kelmide abistamiseks mitte ainult oma s\u00e4\u00e4ste, vaid v\u00f5tavad selleks ka laenu. Laenamine omakorda viib olukorrani, kus hiljem tuleb tagasi maksta laen ja ka sellele lisanduv intress.\n\nKuidas armastuspettust \u00e4ra tunda?\n\nArmastuspettuste skeemid ja mustrid on ajas enamasti muutumatud \u2013 petturid kohtuvad potentsiaalsete ohvritega sotsiaalv\u00f5rgustikes v\u00f5i tutvumisportaalides. Kui kontakt on saavutatud, siis j\u00e4tkatakse suhtlust e-posti v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5numisaatmise rakenduse kaudu. Suhtlus kestab tavaliselt n\u00e4dal v\u00f5i paar, kuniks pettur on v\u00f5itnud ohvri usalduse ja tihti ka s\u00fcdame. Kuigi pettur p\u00e4riselus ohvriga ei kohtu, siis l\u00e4hedane kontakt saavutatakse veenvate s\u00f5numite ning realistlike ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete piltide jagamisega.\nLegendid, kuidas petturid end esitlevad, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. K\u00f5ige sagedamini tutvustatakse ennast kui salateenistuse s\u00f5durit, kodumaast kaugel salarajatist ehitavat inseneri, s\u00f5jatsoonis t\u00f6\u00f6tavat arsti v\u00f5i vangi langenud v\u00e4lisdiplomaati. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvril tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast erinevatest raskustest v\u00e4lja aidata, et m\u00f5lemad saaksid l\u00f5puks koos \u00f5nnelikud olla.\n\nPettuse ohvriks langenud\u00a0Andres jagab oma lugu\n\nKuigi tihti arvatakse, et armastuspettuse ohvriks langevad valdavalt naised, siis elu v\u00f5ib olla ettearvamatu. Oleme p\u00e4ris juhtumite p\u00f5hjal koostanud \u00fche n\u00e4ite, et t\u00f5sta teadlikkust petturite meetoditest.\nAndres tutvus Eleanoriga internetis. Jagatud piltide p\u00f5hjal oli ta v\u00e4ga ilus naine, pealegi huvitava ametiga - ta teenis USA armees S\u00fc\u00fcria eriv\u00e4gedes. P\u00e4rast l\u00fchikest suhtlust ootas ta Andresega kohtumist v\u00e4ga kannatamatult, oli vaja vaid dokumendid korda ajada. Selles k\u00fcsimuses soovitas ta p\u00f6\u00f6rduda K\u00fcproselt p\u00e4rit vahendaja Erichi poole.\nAndres soovis olla igati abiks, et kohtumine toimuks v\u00f5imalikult ruttu - tasuda oli vaja vaid piletite ja dokumendit\u00f6\u00f6tlusega seotud kulude eest ning maksta vahendajale. Andres v\u00f5ttis selleks mitu laenu ja soovis teha Erichile K\u00fcprosele makseid 2 100 euro ja 1 500 euro v\u00e4\u00e4rtuses, m\u00e4rkides, et tegemist on pereabiga.\nPangal tekkis kahtlus kliendi maksete \u00f5iguses, kuna seni polnud klient oma kontolt K\u00fcprosele \u00fchtegi makset teinud. Andres selgitas, et tema t\u00fcdruks\u00f5bral Eleanoril on vaja Eestisse lennata ning Erich on vahendaja, kes aitab naise dokumente korda ajada. Andres saatis panka t\u00f5enduseks isegi Eleanori ajateenistust t\u00f5endava tunnistuse. Dokumenti anal\u00fc\u00fcsides oli selle v\u00f5ltsing aga \u00fcpris lihtsasti tuvastatav - see oli kokku kleebitud teistest dokumentidest ja erinevate kirjastiilidega. Kui pank siiski keeldus makseid tegemast, v\u00f5ttis Andres summa v\u00e4lja sularahas.\nHiljem on Andres \u00fcritanud korduvalt teha makseid erinevatele K\u00fcprose pankade kontodele, kuid pank l\u00fckkab maksed kahtlastena tagasi. Sealjuures laekuvad mehe kontole j\u00e4tkuvalt laenud, mille ta sularahas v\u00e4lja v\u00f5tab ja t\u00f5en\u00e4oliselt alternatiivseid v\u00f5imalusi kasutades edasi kannab ning ilmselt on ta endiselt petturite l\u00f5ksus.\n\nSoovitused, kuidas v\u00e4ltida pettuse\u00a0ohvriks langemist:\n\u00c4rge kiirustage reageerimisega - v\u00f5tke aega, et kirjeldatud olukorda anal\u00fc\u00fcsida.\nUurige tausta ja t\u00e4psustage, millise inimese, ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust.\nKui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi. N\u00e4iteks PIN2-kood on sisuliselt v\u00f5rdne allkirjaga ja seda tohiks sisestada ainult juhul, kui olete ise m\u00f5ne tehingu v\u00f5i toimingu algatanud ja soovite seda kinnitada oma allkirjaga.\nTundmatutele inimestele ei tohiks lubada kaugjuurdep\u00e4\u00e4su arvutile v\u00f5i nutiseadmele, sest sellega saab piiramatu ligip\u00e4\u00e4su seadmes toimetada.\nKui arvate, et olete sattunud petturite l\u00f5ksu, p\u00f6\u00f6rduge politseisse ja samuti teavitage sellest viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad.\n"}
{"text":"SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk: Armastuspettuse ohvriteks on ka mehed. M\u00f6\u00f6dunud aastal armastuspettuste arv kahekordistusArmastuspettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4givad kelmid ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Seej\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi \u2013 kuigi v\u00f5idakse alustada v\u00e4ikestest summadest, v\u00f5ib ohvri l\u00f5ppkahju ulatuda tuhandetest kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni ning paljud v\u00f5tavad selleks ka laenu.\nSEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.\nK\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse seda t\u00fc\u00fcpi pettustega on see, et neid on keeruline tuvastada ja \u00e4ra hoida ning politseiga v\u00f5i pangaga v\u00f5tavad sellel teemal \u00fchendust v\u00e4hesed. Isegi kui pank kasutab armastuspettuste tuvastamiseks ja kliendi hoiatamiseks oma ennetuss\u00fcsteeme, siis t\u00e4naseks on petturid juba nii vilunud, et ohvrid tihtipeale eitavad seda fakti, kuniks on juba liiga hilja ning petuskeem on laastanud inimese nii hingeliselt kui ka majanduslikult.\nLisaks juhtub armastuspettustega sageli, et ohvrid ei kasuta kelmide abistamiseks mitte ainult oma s\u00e4\u00e4ste, vaid v\u00f5tavad selleks ka laenu. Laenamine omakorda viib olukorrani, kus hiljem tuleb tagasi maksta laen ja ka sellele lisanduv intress.\nKuidas armastuspettust \u00e4ra tunda?\nArmastuspettuste skeemid ja mustrid on ajas enamasti muutumatud \u2013 petturid kohtuvad potentsiaalsete ohvritega sotsiaalv\u00f5rgustikes v\u00f5i tutvumisportaalides. Kui kontakt on saavutatud, siis j\u00e4tkatakse suhtlust e-posti v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5numisaatmise rakenduse kaudu. Suhtlus kestab tavaliselt n\u00e4dal v\u00f5i paar, kuniks pettur on v\u00f5itnud ohvri usalduse ja tihti ka s\u00fcdame. Kuigi pettur p\u00e4riselus ohvriga ei kohtu, siis l\u00e4hedane kontakt saavutatakse veenvate s\u00f5numite ning realistlike ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete piltide jagamisega.\nLegendid, kuidas petturid end esitlevad, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. K\u00f5ige sagedamini tutvustatakse ennast kui salateenistuse s\u00f5durit, kodumaast kaugel salarajatist ehitavat inseneri, s\u00f5jatsoonis t\u00f6\u00f6tavat arsti v\u00f5i vangi langenud v\u00e4lisdiplomaati. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvril tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast erinevatest raskustest v\u00e4lja aidata, et m\u00f5lemad saaksid l\u00f5puks koos \u00f5nnelikud olla.\nAndres, kes ootab Eleanori\nKuigi tihti arvatakse, et armastuspettuse ohvriks langevad valdavalt naised, siis elu v\u00f5ib olla ettearvamatu. Oleme p\u00e4ris juhtumite p\u00f5hjal koostanud \u00fche n\u00e4ite, et t\u00f5sta teadlikkust petturite meetoditest.\nAndres tutvus Eleanoriga internetis. Jagatud piltide p\u00f5hjal oli ta v\u00e4ga ilus naine, pealegi huvitava ametiga \u2013 ta teenis USA armees S\u00fc\u00fcria eriv\u00e4gedes. P\u00e4rast l\u00fchikest suhtlust ootas ta Andresega kohtumist v\u00e4ga kannatamatult, oli vaja vaid dokumendid korda ajada. Selles k\u00fcsimuses soovitas ta p\u00f6\u00f6rduda K\u00fcproselt p\u00e4rit vahendaja Erichi poole.\nAndres soovis olla igati abiks, et kohtumine toimuks v\u00f5imalikult ruttu \u2013 tasuda oli vaja vaid piletite ja dokumendit\u00f6\u00f6tlusega seotud kulude eest ning maksta vahendajale. Andres v\u00f5ttis selleks mitu laenu ja soovis teha Erichile K\u00fcprosele makseid 2 100 euro ja 1 500 euro v\u00e4\u00e4rtuses, m\u00e4rkides, et tegemist on pereabiga.\nPangal tekkis kahtlus kliendi maksete \u00f5iguses, kuna seni polnud klient oma kontolt K\u00fcprosele \u00fchtegi makset teinud. Andres selgitas, et tema t\u00fcdruks\u00f5bral Eleanoril on vaja Eestisse lennata ning Erich on vahendaja, kes aitab naise dokumente korda ajada. Andres saatis panka t\u00f5enduseks isegi Eleanori ajateenistust t\u00f5endava tunnistuse. Dokumenti anal\u00fc\u00fcsides oli selle v\u00f5ltsing aga \u00fcpris lihtsasti tuvastatav \u2013 see oli kokku kleebitud teistest dokumentidest ja erinevate kirjastiilidega. Kui pank siiski keeldus makseid tegemast, v\u00f5ttis Andres summa v\u00e4lja sularahas.\nHiljem on Andres \u00fcritanud korduvalt teha makseid erinevatele K\u00fcprose pankade kontodele, kuid pank l\u00fckkab maksed kahtlastena tagasi. Sealjuures laekuvad mehe kontole j\u00e4tkuvalt laenud, mille ta sularahas v\u00e4lja v\u00f5tab ja t\u00f5en\u00e4oliselt alternatiivseid v\u00f5imalusi kasutades edasi kannab ning ilmselt on ta endiselt petturite l\u00f5ksus.\nKuidas end kaitsta?\nSoovitame pettuste eest kaitsmiseks j\u00e4rgmist:\n\u00c4rge kiirustage reageerimisega \u2013 v\u00f5tke aega, et kirjeldatud olukorda anal\u00fc\u00fcsida.\nUurige tausta ja t\u00e4psustage, millise inimese, ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust.\nKui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi. N\u00e4iteks PIN2-kood on sisuliselt v\u00f5rdne allkirjaga ja seda tohiks sisestada ainult juhul, kui olete ise m\u00f5ne tehingu v\u00f5i toimingu algatanud ja soovite seda kinnitada oma allkirjaga.\nTundmatutele inimestele ei tohiks lubada kaugjuurdep\u00e4\u00e4su arvutile v\u00f5i nutiseadmele, sest sellega saab piiramatu ligip\u00e4\u00e4su seadmes toimetada.\nKui arvate, et olete sattunud petturite l\u00f5ksu, p\u00f6\u00f6rduge politseisse ja samuti teavitage sellest viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad."}
{"text":"Taavi Aas: t\u00f5stame pankade kasumimaksu ja pakume Eesti elanikele riiklikke v\u00f5lakirjuRiik peab kiiresti ja otsustavalt sekkuma, et l\u00f5petada pankadel Eesti inimeste arvelt \u00fclisuure kasumi teenimine ning samuti peaks Vabariigi Valitsus pakkuma elanikele v\u00f5imalust osta riiklikke v\u00f5lakirju, et seel\u00e4bi survestada panku t\u00f5stma hoiuseintresse, \u00fctleb Riigikogu liige Taavi Aas.\n\u201cBaltimaades tegutsevad pangad teenisid eelmisel aastal kokku miljard eurot kasumit, Eesti osa on sellest umbes kolmandik. See raha tuleb valdavalt Eesti inimeste ja ettev\u00f5tete taskust ning suur osa sellest viiakse erinevaid skeeme kasutades riigist maksuvabalt v\u00e4lja,\u201d lausub Taavi Aas. \u201cPrognoosi kohaselt v\u00f5ib pankade kasum t\u00e4navu kolmekordistuda ja Eesti riik ei tohi seda tegevusetult pealt vaadata. V\u00e4lismaiste pankade kasumist on maksustatud 14 protsenti, kuid t\u00e4nases olukorras on seda selgelt v\u00e4he.\u201d\nKui rakendada Eestis tegutsevatele pankadele 20-protsendilist kasumimaksu, siis tooks see Taavi Aasa s\u00f5nul riigikassasse t\u00e4iendavalt 150 miljonit eurot. \u201cSelle raha eest saaks ehitada n\u00e4iteks 30 kilomeetrit nelja-rajalisi maanteid v\u00f5i panustada erakorralisse pensionit\u00f5usu, hoolitsedes seel\u00e4bi eakate toimetuleku eest,\u201d lisab endine majandus- ja taristuminister. \u201cKeskerakond suhtub teemasse t\u00f5siselt ning seet\u00f5ttu on ka meie valimisplatvormis punkt, mis n\u00e4eb ette Eestis tegutsevate suurkorporatsioonide maksustamist siin teenitud tulult. Eesti inimeste raha ei tohi liikuda meie majandusest v\u00e4lja.\u201d\nAjal, kui laenude teenindamine on inimeste jaoks h\u00fcppeliselt kasvanud ja pangad v\u00e4ljastavad uusi laene kohati \u00fclikarmidel tingimustel, makstakse hoiustele j\u00e4tkuvalt minimaalset intressi, toob Taavi Aas v\u00e4lja veel \u00fche lahendamist vajava murekoha. \u201cRiik peab avaldama pankadele survet t\u00f5sta hoiuseintresse, \u00fcheks v\u00f5imaluseks on riiklike v\u00f5lakirjade emiteerimine. See oleks mitmepoolselt kasulik \u2013 esiteks kaasab riik t\u00e4iendavaid vahendeid n\u00e4iteks suurte taristuobjektide ehitamiseks ning teiselt poolt annab see meie inimestele v\u00f5imaluse panustada \u00fchiskonna arengusse ja teenida v\u00e4hese riskiga intressitulu,\u201d m\u00e4rgib Taavi Aas."}
{"text":"Eesti Panga n\u00f5ukogu arutab kommertspankade suuri kasumeidEesti Panga n\u00f5ukogu liikmetest poliitikud kinnitasid ERR-ile, et v\u00f5tavad teisip\u00e4eva \u00f5htul toimuval n\u00f5ukogu istungil teemaks kommertspankade j\u00e4rsult kasvanud kasumid.\"Jah, ma teen t\u00e4na ettepaneku Eesti Panga n\u00f5ukogu p\u00e4evakorda t\u00e4iendada arutelupunktiga, et Eestis tegutsevad kommertspangad, kes teenivad anomaalselt suuri kasumeid, panustaksid meie \u00fchiskonda senisest rohkem,\" \u00fctles Keskerakonna liikmest n\u00f5ukogu liige Jaanus Karilaid.Ka sotsiaaldemokraat Ivari Padar leidis, et teemat v\u00f5iks arutada: \"Leian, et infopunktina oleks seda v\u00e4ga kohane Eesti Panga n\u00f5ukogus arutada. K\u00fcsimus on, kas selline olukord on ajutine ja kuidas siit edasi minna.\"Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja n\u00f5ukogus Jaak Valge toetas samuti arutelu pankade kasumite \u00fcle. \"See peaks olema teema k\u00fcll, loomulikult tuleks sellega tegelda. Leedus on sellega korralikult tegeldud, aga meil on sellest teemast seni m\u00f6\u00f6da vaadatud,\" r\u00e4\u00e4kis Valge ERR-ile.N\u00f5ukogu esialgses p\u00e4evakorras teemat ei olnud, aga Eesti Panga pressiesindaja Viljar R\u00e4\u00e4sk \u00fctles ERR-ile, n\u00f5ukogu liikmed saavad alati istungi p\u00e4evakorda t\u00e4iendada.Karilaiu s\u00f5nul on Euribori t\u00f5us andnud pankadele h\u00f5lptulu, mis samas aga koormab t\u00e4na Eesti inimesi. \"Pangad peaksid t\u00e4nases kriisis olema veel paindlikumad. Lisaks peavad pangad k\u00e4ituma sama vastutulelikult kui oma emafirma asukohamaal. V\u00f5iksime kaaluda tulevikus siin konkurentsiameti rolli tugevdamist,\" \u00fctles ta.Keskerakondlasest riigikogu liige Taavi Aas kutsus esmasp\u00e4eva \u00f5htul avaldatud pressiteates \u00fcles t\u00f5stma pankade kasumimaksu ja pakkuma Eesti elanikele riiklikke v\u00f5lakirju, et sellega survestada panku t\u00f5stma hoiuseintresse.\"Baltimaades tegutsevad pangad teenisid eelmisel aastal kokku miljard eurot kasumit, Eesti osa on sellest umbes kolmandik. See raha tuleb valdavalt Eesti inimeste ja ettev\u00f5tete taskust ning suur osa sellest viiakse erinevaid skeeme kasutades riigist maksuvabalt v\u00e4lja,\" lausub Taavi Aas. \"Prognoosi kohaselt v\u00f5ib pankade kasum t\u00e4navu kolmekordistuda ja Eesti riik ei tohi seda tegevusetult pealt vaadata. V\u00e4lismaiste pankade kasumist on maksustatud 14 protsenti, kuid t\u00e4nases olukorras on seda selgelt v\u00e4he,\" leidis Aas.Tema hinnangul tooks Eestis tegutsevatele pankadele 20-protsendilise kasumimaksu rakendamine riigikassasse t\u00e4iendavalt 150 miljonit eurot, mille eest saaks ehitada 30 kilomeetrit neljarajalisi maanteid v\u00f5i panustada erakorralisse pensionit\u00f5usu.Eelmise n\u00e4dalal selgus, et Eestis tegutsevate pankade kasum kokku oli 2022. aastal 566 miljonit eurot. Swedbanki kasum suurenes 25 protsenti, SEB-l 17 protsenti, LHV-l 26 protsenti, Coop pangal 51 protsenti ja Luminoril kogu Baltikumi peale 67 protsenti.Toimetaja:Mait Ots "}
{"text":"Eestis on riigiv\u00f5lg hirmutusvahed. Jaapani ime t\u00f5estab vastupidistMe oleme j\u00e4tnud kasutamata pika ja v\u00e4ga odava rahaperioodi turgudel ning mahamaganud v\u00f5imaluse Eestit arendada, leiab ettev\u00f5tja Jaanus Kriisk.M\u00e4letan h\u00e4sti aega kui meid hirmutati osooniauguga, mis pooluste kohal on tekkinud. See\u00a0j\u00e4rjest suureneb ning kohe k\u00f5rvetab planeedi Maa ning uputab meid k\u00f5ik \u00fcle. Oli uue Noa laeva ehitamise buum. Arvan, et m\u00e4letad Sinagi?\u00a0Kindlasti m\u00e4letad.\nJa nii oleme tulnud l\u00e4bi aja, kui keegi targem j\u00e4lle avaldab \u00fche v\u00f5i teise t\u00e4na kehtiva t\u00f5e ning hirmutab sellega kui viimasep\u00e4eva saabumisega, kui me seda kohe arvesse ei v\u00f5ta. Me k\u00f5ik m\u00e4letame selliseid j\u00e4rsult ilmunud ja siis vaikselt kadunud poolprohveteid.\nAga n\u00e4e elu l\u00e4heb planeedil Maal omasoodu vaikselt edasi.\u00a0Samamoodi ka Eestis. Ainult m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb aeg, l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da Sinu ja meie k\u00f5igi elu. Keegi kindlasti leiab j\u00e4lle mingi fakti v\u00f5i v\u00f5rdluse, et meil tegelikult on v\u00e4ga h\u00e4sti k\u00f5ik v\u00f5rreldes \u2026 ja siis sobiv n\u00e4ide.\n\nJaapani ime\n\nAga s\u00f5itsin \u00fcksp\u00e4ev Tallinnast kodupoole, Tartu poole ja m\u00f5tlesin, et kas ikka on vaja kogu aeg tulevikuga hirmutada.\u00a0Kas on ikka vaja hommikust \u00f5htuni \u00f5petusi lugeda, et kui me t\u00e4na v\u00f6\u00f6d tugevamalt kokku ei t\u00f5mba, siis meie lastel ja lastelastel mingit\u00a0elu tulevikus pole loota. Tahaks Sinuga, kallis Eestimaalne, seda natuke arutada, m\u00f5tiskleda kas see nii p\u00e4ris on.\nT\u00e4nase p\u00e4eva suurim hirmutusvahend on riigi v\u00f5lg SKP-sse. Et Eesti on juba ennast ammu l\u00f5hkilaenanud ning n\u00fc\u00fcd tuleb n\u00e4gurip\u00e4evi n\u00e4gema hakata, muidu \u2026 ja j\u00e4lle hirmutamised. Miks?\nEesti on selles arvestuses maailmas tagantpool k\u00fcmnendal kohal. Oma 18,2% suhtearvuga SKP-st. Euroopa keskmine on 90% \u00fcmber, Saksamaal 69%, Prantsusmaal 115%, Belgial 113%, Soomel 75%, Islandil 78%, v\u00e4ga suurte numbritega Kreekal\u00a0206% ja Itaalial\u00a0155%. Meie naabrid L\u00e4ti 44% ja Leedu 47%.\nMida see siis n\u00e4itab meile?\nSeda, et Eesti on olnud tubli ning mitu p\u00f5lvkonda eestlasi on tugevalt pingutanud, aga\u2026 me oleme kasutamata j\u00e4tnud pika ja v\u00e4ga odava rahaperioodi turgudel ning mahamaganud v\u00f5imaluse Eestit arendada, mida on teinud\u00a0julgelt k\u00f5ik arenenud riigid.\nN\u00e4iteks k\u00f5rgtehnoloogiariik Jaapanil on see v\u00f5lg lausa 266% SKP-sse. Nende j\u00f5uline ja edukas kogemus on eriti v\u00e4ljapaistev.\u00a0Kuidas tuldi\u00a0Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgselt,\u00a0t\u00e4iesti\u00a0h\u00e4vitatuna\u00a0ja laostatuna, v\u00e4lja\u00a0tehnoloogia ja elatustaseme juhtriigiks kogu maailmas. Kusjuures, seda ilma v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6listeta. Riigil oli eesm\u00e4rk ja targalt otsustades ning laenuraha t\u00e4pselt kasutades tehti inimv\u00e4\u00e4rne ja k\u00f5rgeltarenenud elukeskkond!\n\nHalvad n\u00e4ited\n\nJah, on ka halbu n\u00e4iteid, kus kolmanda maailma riikides on see laen lihtsalt \u00e4ras\u00f6\u00f6dud v\u00f5i \u00e4ra varastatud, viimast kindlasti rohkem. Seal riik ei toimi. Meie seda \u00fctelda ei saa.\nEesti on korruptsiooniindeksi tabelis t\u00f5usnud 13. kohale maailmas. Sees n\u00e4itab \u00fchelt poolt, et meie tahe oma riiki omada on suur ning et ausus on meile v\u00e4ga t\u00e4htis alusp\u00f5him\u00f5te. Samuti, et ka \u00f5iguskaitseorganid teevad head t\u00f6\u00f6d, kui keegi selle alusp\u00f5him\u00f5tte unustab.\nKui me t\u00e4na ehitame valmis kolm p\u00f5himaanteed neljarealiseks ja j\u00e4tame sellega ellu aastas rohkem ellu k\u00fcmneid inimesi, kas see on ikka v\u00f5lgu v\u00f5tmine tuleviku arvelt?\nJah, see on k\u00f5vasti kallim, kui seda oleks saanud teha viisteist aastat tagasi, kui kilomeeter neljarealist maksis \u00fcks miljon krooni.\u00a0T\u00e4na maksab see k\u00fcmme kuni kaksk\u00fcmmend korda rohkem, aga v\u00f5ib veendunult \u00f6elda, et k\u00fcmne v\u00f5i viieteistk\u00fcmne aasta p\u00e4rast on ta j\u00e4lle samapalju kallim.\nKuid\u00a0vahepeal on veel surma v\u00f5i j\u00e4\u00e4davalt vigastada saanud sadu ja sadu inimesi. Kas see on kindel hind, mida Sina tahad maksta, kallis Eestimaalane?\u00a0Mina ei taha. Kindel soov on, et me ka t\u00e4na h\u00e4sti ja turvaliselt elaks, et v\u00e4ike ja tubli Eesti riik ka t\u00e4na elaks ja areneks.\n\nIlma rahata\u00a0ei saa\n\nSelleks on vaja rahalisi vahendeid, et teha investeeringuid, \u00f5igeid ja sihitud investeeringuid, mida vajavad Eesti inimesd t\u00e4na. Ja mida vajavad ka j\u00e4rgnevad p\u00f5lved, t\u00e4nased noored pered, kes tahavad enda tulevikku Eestimaaga siduda.\nKui \u00fchte ja seda sama rahamassi natukene \u00fche v\u00f5i teise maksuga \u00fcmberjagada, j\u00e4\u00e4b\u00a0koondrikkus ikka samaks. Vaja on raha lisada, pool miljardit kuni miljard eurot aastas. S\u00f5ltuvalt sellest, kui palju meie riigiametid suudavad kontrollitult seda \u00f5igetesse projektidesse ning tegevustesse suunata.\nLisaks t\u00e4nap\u00e4evasele transporditaristule on vaja ka k\u00f5rgtehnoloogilisi ning endastm\u00f5istetavalt ka k\u00f5rgepalgalisi t\u00f6\u00f6kohti ja neid \u00fcle kogu Eesti. Sest ainult k\u00f5rgepalgaline tasub k\u00f5rget sotsiaalmaksu ja ka k\u00f5rget \u00fcksikisiku tulumaksu. Esimene neist tagab korraliku tervishoiu ja teine korralikult toimivad omavalitused ehk riigi alustalad seisavad j\u00e4rjest kindlamalt.\nSeega, ei tohi karta suuri v\u00e4ljaminekuid, peab karta v\u00e4ikseid sissetulekuid, nagu \u00fctlevad targemad inimesed arenenumatest riikidest."}
{"text":"EL pani Venemaa maksuparadiiside nimekirjaBR\u00dcSSEL, 14. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Liit pani teisip\u00e4eval Venemaa maksuparadiiside nimekirja, rakendades j\u00e4rjekordset majandus- ja diplomaatilist meedet Ukrainale kallaletungi eest.\nEL-i avalduses \u00f6eldi, et Venemaa 2022. aasta maksuseadus ei hajutanud muret rahvusvaheliste valdusfirmade maksuasjade l\u00e4bipaistmatu k\u00e4sitlemise p\u00e4rast.\n\"Lisaks seiskus dialoog Venemaaga maksustamise asjus p\u00e4rast Venemaa agressiooni Ukraina vastu,\" \u00fctles EL.\nEL-iga maksualast koost\u00f6\u00f6d mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja pandi ka Briti Neitsisaared, Costa Rica ja Marshalli saared. N\u00fc\u00fcd on selles 16 riiki ja territooriumi.\nNimekirjast kustutati aga neli riiki \u2013 P\u00f5hja-Makedoonia, Barbados, Jamaica ja Uruguay \u2013, kes EL-i hinnangul on k\u00e4itumist parandanud.\n\"Ma palume nimekirja kantud riikidel parandada oma \u00f5igusraamistikku ja t\u00f6\u00f6tada rahvusvaheliste maksustamisstandardite t\u00e4itmise suunas,\" \u00fctles Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson.\nMaksudest k\u00f5rvalehoidvate riikide nimekirja kantud maadel ei ole \u00f5igust taotleda abi teatud EL-i fondidest ning EL-i liikmesriikidel tuleb seal maksud registreerinud firmade ja \u00fcksikisikute suhtes valvsam olla.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EL pani Venemaa maksuparadiiside nimekirjaBR\u00dcSSEL, 14. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Liit pani teisip\u00e4eval Venemaa maksuparadiiside nimekirja, rakendades j\u00e4rjekordset majandus- ja diplomaatilist meedet Ukrainale kallaletungi eest.\nEL-i avalduses \u00f6eldi, et Venemaa 2022. aasta maksuseadus ei hajutanud muret rahvusvaheliste valdusfirmade maksuasjade l\u00e4bipaistmatu k\u00e4sitlemise p\u00e4rast.\n\"Lisaks seiskus dialoog Venemaaga maksustamise asjus p\u00e4rast Venemaa agressiooni Ukraina vastu,\" \u00fctles EL.\nEL-iga maksualast koost\u00f6\u00f6d mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja pandi ka Briti Neitsisaared, Costa Rica ja Marshalli saared. N\u00fc\u00fcd on selles 16 riiki ja territooriumi.\nNimekirjast kustutati aga neli riiki \u2013 P\u00f5hja-Makedoonia, Barbados, Jamaica ja Uruguay \u2013, kes EL-i hinnangul on k\u00e4itumist parandanud.\n\"Ma palume nimekirja kantud riikidel parandada oma \u00f5igusraamistikku ja t\u00f6\u00f6tada rahvusvaheliste maksustamisstandardite t\u00e4itmise suunas,\" \u00fctles Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson.\nMaksudest k\u00f5rvalehoidvate riikide nimekirja kantud maadel ei ole \u00f5igust taotleda abi teatud EL-i fondidest ning EL-i liikmesriikidel tuleb seal maksud registreerinud firmade ja \u00fcksikisikute suhtes valvsam olla.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EL pani Venemaa maksuparadiiside nimekirjaBR\u00dcSSEL, 14. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Liit pani teisip\u00e4eval Venemaa maksuparadiiside nimekirja, rakendades j\u00e4rjekordset majandus- ja diplomaatilist meedet Ukrainale kallaletungi eest.\nEL-i avalduses \u00f6eldi, et Venemaa 2022. aasta maksuseadus ei hajutanud muret rahvusvaheliste valdusfirmade maksuasjade l\u00e4bipaistmatu k\u00e4sitlemise p\u00e4rast.\n\"Lisaks seiskus dialoog Venemaaga maksustamise asjus p\u00e4rast Venemaa agressiooni Ukraina vastu,\" \u00fctles EL.\nEL-iga maksualast koost\u00f6\u00f6d mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja pandi ka Briti Neitsisaared, Costa Rica ja Marshalli saared. N\u00fc\u00fcd on selles 16 riiki ja territooriumi.\nNimekirjast kustutati aga neli riiki \u2013 P\u00f5hja-Makedoonia, Barbados, Jamaica ja Uruguay \u2013, kes EL-i hinnangul on k\u00e4itumist parandanud.\n\"Ma palume nimekirja kantud riikidel parandada oma \u00f5igusraamistikku ja t\u00f6\u00f6tada rahvusvaheliste maksustamisstandardite t\u00e4itmise suunas,\" \u00fctles Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson.\nMaksudest k\u00f5rvalehoidvate riikide nimekirja kantud maadel ei ole \u00f5igust taotleda abi teatud EL-i fondidest ning EL-i liikmesriikidel tuleb seal maksud registreerinud firmade ja \u00fcksikisikute suhtes valvsam olla.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ministeeriumi uuring: nikotiini tarvitamine alaealiste seas kujunes Eestis probleemiks p\u00e4rast rapsakalt tehtud tubakaseadustT\u00e4na esitles Sotsiaalministeerium v\u00e4rsket Eesti inimeste nikotiinitarvitamise uuringut, mis t\u00f5i selgelt v\u00e4lja, et noorte kasvava tarvitamise hulgas on probleemiks saanud just need e-sigaretid, mis Eesti kaubandusv\u00f5rgus on keelatud. 2019. aastast kehtiv keeluseadus on pannud musta turu \u00f5itsele. Kes vastutab? Kelle k\u00e4es on lahendus?\nK\u00f5ige rangemas e-sigareti riigis on k\u00f5ige enam probleeme\nE-sigarette m\u00fc\u00fcakse meil juba pea kaksk\u00fcmmend aastat. Probleemiks on see kujunenud aga viimase kahe aasta jooksul. Miks nii? 2019. aastal v\u00f5eti vastu tubakaseadus, millega sai Eestist \u00fcks kahest Euroopa Liidu riigist, kus on keelustatud k\u00f5ige populaarsemad e-sigareti tooted ehk maitsestatud e-sigaretid ning populaarseim m\u00fc\u00fcgikanal e-pood. Sellest ajast peale \u00fckski Eesti ettev\u00f5te maitsestatud e-sigarette maale ei too ning kauplused neid ei m\u00fc\u00fc.\nSeaduse vastuv\u00f5tmine oli lihtne ja odav, kuid k\u00f5ige karmima e-sigaretimaa plaani elluviimiseks vahendeid paraku ei leitud. Tagaj\u00e4rjeks on hoopis keelatud toodete kasvav tarbimine l\u00e4bi salaturu v\u00f5rgustike ja lihtne k\u00e4ttesaadavus alaealistele.\nMagus l\u00f5hn kooli WCdes on 100 protsenti salaturu kaup\nHinnanguliselt on must turg ligemale pool kogu Eesti tarbimisest ning lausa 100 protsenti maistelistest e-sigarettidest, mis ametlikult on Eestis keelatud. K\u00f5ik need lood magusast maitsest kooli WCdes \u2013 need on e-sigaretid, mida \u00fckski Eesti ettev\u00f5te maale ei too ja kauplused ei m\u00fc\u00fc juba 2019. aastast, kui need Eestis tubakaseadusega keelati. Kuid keelava seaduse vastuv\u00f5tmisega maitsestatud e-sigarettide tarbimine Eestis mitte ei kadunud, vaid hoopis kasvas. Kuidas see juhtus?\nSotsiaalmeedia kanalites avalikult levivad m\u00fc\u00fcgi- ja reklaamkuulutused \u201emango ja chilli\u201c; \u201echill&puff\u201c, \u201e3x kangem \u00fche mahviga\u201c jne, jne kasutajakontode all \u201epuff\u201c, \u201epuff p\u00f5lvas\u201c, \u201epuff v\u00f5rus\u201c jne \u2013 need sajad kontod ei ole Eesti ettev\u00f5tted ega meie kauplused \u00a0\u2013 need on salaturu diilerid, kelle tegevus on seadusevastane.\nProbleemi said enda kanda \u00f5petajad ja lapsevanemad\nMustal turul liigub kaup ilma dokumendikontrollita alaealisteni ja nii see t\u00e4naseks Eestis juhtunud ongi. Saamata j\u00e4\u00e4vad maksud, kontrollimata j\u00e4\u00e4b tooteohutus, kannatab rahva tervis ja meie noored. Probleemi said enda kanda \u00f5petajad ja lapsevanemad ning s\u00fc\u00fcdistuse osaliseks Eesti ettev\u00f5tted, mis toodet maalegi ei too, sest seadus ei luba.\nE-sigaretid ei olnud probleem, kui see tuli 15-20 aastat tagasi turule, kuid sai Eestis probleemiks, kui ilma riigi j\u00e4relevalve t\u00f5hustamata keelustati maitsetega tooted ja veebikanalid. Ainuke viis lahenduseks on taastada riigi poolne kontroll.\nAinuke viis lahenduseks on taastada riigipoolne kontroll\nKes vastutab? Kelle k\u00e4es on lahendus? Tubakaseadust korraldab Sotsiaalministeerium, keelud on p\u00e4rit sealt. Samas keelu toimimise eest nemad ei vastuta. P\u00e4rast seaduse v\u00e4ljakuulutamist ja pressikonverentsi on nende t\u00f6\u00f6 justkui tehtud. Diilerite tabamine ja karistamine on politsei vastutusvaldkond, m\u00fc\u00fck alaealistele politsei vastutusvaldkond, diilerite varustatuse piiramine, piiri\u00fclese salakauba m\u00fc\u00fck on maksu- ja tolliameti vastutusvaldkond, eraisikute veebitellimused samuti maksu- ja tolliameti \u00fclesanne, maksupettused maksu- ja tolliameti vastutusvaldkond.\nEesti on \u00fcks kahest Euroopa Liidu riigist, kus on keelatud e-sigarettide m\u00fc\u00fck veebipoes, mis on p\u00e4rast pandeemiat j\u00e4rjest populaarsem ostukanal ning maitsestatud e-vedelikud, mis on k\u00f5ige m\u00fc\u00fcdavam e-sigareti toode \u00fcle Euroopa. Kuid just internetist ja maitsestatud e-sigarette Eestis t\u00e4na k\u00f5ige rohkem tarbitakse. V\u00f5ime \u00f6elda, et pool tarbitavast kaubast ei ole t\u00e4na riigi kontrolli.\nKuidas see kontroll kadus? Eks oleks pidanud j\u00e4lgima turul toimuvat, saama aru, kaupade vaba liikumine Euroopa Liidus t\u00e4hendab ka seda, et kui teistes liikmesriikides on midagi lubatud ja pandeemia e-kaubandust\u00a0 soosis, siis eeldab see ka teiste riikide kaupade tellimist Eestisse. Kes selle trendi maha magas? Kas ei oleks olnud \u00f5ige juba seadusi tehes kolm sammu\u00a0 ette m\u00f5elda ja planeerida j\u00e4relevalvet tollis ja t\u00e4navatel, netis ja sotsiaalmeedias?\nHea poliitik, j\u00e4rgmine kord paluks ilma sisut\u00fchja populismita!\nV\u00e4rske uuring t\u00f5deb selgelt, et Eesti turg on e-sigarettide valdkonnas \u00fcks karmimalt reguleeritud turg Euroopa Liidus, kuid keelatud toodete tarbimine j\u00e4tkuvalt kasvus. See on probleem, mis vajab ametkondade \u00fclest lahendust ja poliitilist initsiatiivi j\u00e4rgmistel aastatel. Kuid j\u00e4rgmiseks korraks n\u00e4pun\u00e4ide \u2013 paluks asjatundlikku tegutsemist ekspertide poolt, mitte sisut\u00fchja poliitilist populismi! Uus katse midagi v\u00e4ikese seadusemuudatusega \u00e4ra keelata vajab juba selgemat p\u00f5hjendust.\nTubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring\nInfograafik: Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine noorte ja elanike seas"}
{"text":"ERR: Eesti Panga n\u00f5ukogus v\u00f5etakse arutlusele pankade hiigelkasumidKeskerakonna, sotsiaaldemokraatide ning EKRE esindajad Eesti panga n\u00f5ukogus r\u00e4\u00e4kisid ERRile, et Eesti kommertspankade j\u00e4rsult kasvanud kasumid v\u00f5etakse Eesti Panga n\u00f5ukogu istungil arutlusele.\nPoliitikud t\u00f5desid, et pangad peaksid \u00fchiskonda senisest enam panustama ja kui Leedus temaatikaga korralikult tegeletud, siis Eestis on sellest seni m\u00f6\u00f6da vaadatud.\nEsialgses Eesti Panga p\u00e4evakorras teema ei olnud, kuid asutuse pressiesindaja Viljar R\u00e4\u00e4ski s\u00f5nul saavad n\u00f5ukogu liikmed istungi p\u00e4evakorda alati t\u00e4iendada.\nKeskerakondlane Jaanus Karilaid leiab, et Euribori t\u00f5us on andnud pankadele h\u00f5lptulu, kuid see on t\u00e4na koormamas Eesti inimesi ning ta on arvamusel, et pangad peaksid olema kriisiolukorras paindlikumad ja k\u00e4ituma vastutulelikult nagu tehakse oma emafirma asukohamaal. Karilaid lisab, et v\u00f5iks kaaluda ka Konkurentsiameti rolli tugevdamist.\nKeskerakondlasest riigikogu liige Taavi Aas teatas esmasp\u00e4eva \u00f5htul pressiteates, et kutsub \u00fcles t\u00f5stma pankade kasumimaksu ning pakkuma Eesti elanikele riiklikke v\u00f5lakirju, mis survestaks panku t\u00f5stma hoiuseintresse.\nAasa s\u00f5nul tuleb kasum valdavalt Eesti inimeste ja ettev\u00f5tete taskust ning suur osa sellest viiakse erinevate skeemide l\u00e4bi riigist maksuvabalt v\u00e4lja. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et prognoosi kohaselt v\u00f5ib pankade kasum t\u00e4navu kolmekordistuda ning riik peab sekkuma. V\u00e4lismaiste pankade kasumit maksustatakse 14%-lise m\u00e4\u00e4raga, kuid Aas n\u00e4eb, et t\u00e4na on seda selgelt v\u00e4he.\nAas pakub maksu suuruseks 20%, mis tooks riigikassasse t\u00e4iendavalt 150 miljonit eurot, mille eest saaks ehitada 30 kilomeetrit neljarajalisi maanteid v\u00f5i t\u00f5sta erakorraliselt pensione.\nEile kirjutas \u00c4rileht pankade mullustest rekordilistest kasuminumbritest. Swedbank suurendas oma kasumit v\u00f5rreldes mullusega 25%, SEB 16,6%, Luminor kogu Baltikumi \u00fcleselt 67%, Coop 51% ning LHV 26% ."}
{"text":"Hooldekodu v\u00f5i koonduslaager? \u00d5uduslood panevad k\u00fcsima, kas elame ikka 21. sajandi EestisSeaduse silmis on hooldekoju tulija \u00abklient\u00bb. Tema \u00fcmber toimetavad \u00abklienditeenindajad\u00bb. Nad pakuvad hooldekodu \u00abteenust\u00bb, kritiseerib Loone Ots (EKRE) hooldekodude olukorda Eestis.V\u00e4rska hooldekodus n\u00e4ljutatakse vanakesi (Elu24 13.02). Halliste hooldekodu j\u00e4ttis oma asukad koroona ajal h\u00e4tta (ERR 23.01.2021). \u00dches teises hooldekodus lahkuvad t\u00f6\u00f6tajad \u00f5htul, sest t\u00f6\u00f6aeg saab t\u00e4is. Nad keeravad ukse lukku. Kui hoones juhtuks tulekahju, p\u00e4\u00e4seks hallpead v\u00e4lja ainult akendest.\nAga S\u00f5merpalu hooldekodus on inimesed r\u00f5\u00f5msad. Saverna hooldekodus seisid t\u00f6\u00f6tajad kogu hingest \u00fche vanaproua eest, kes suuresti t\u00e4nu neile sai tagasi temalt v\u00e4lja petetud korteri.\nK\u00f5ik s\u00f5ltub inimestest ja nende suhtumisest.\n\n\u00abTeenindajad\u00bb\u00a0ja \u00abkliendid\u00bb\n\n\u00d6eldakse, et \u00f5nn ei peitu rahas. Hooldekodud on tasulised. Kurvastav, et kui inimene loovutab pensioni ja tema perekond pingutab p\u00fcksirihma, v\u00f5imaldamaks l\u00e4hedasele v\u00e4\u00e4rikat toetatud elu, aga saab selle raha eest vastu ebainimlikkust.\nSeaduse silmis on hooldekoju tulija klient. Tema \u00fcmber toimetavad klienditeenindajad. Nad pakuvad hooldekodu teenust. S\u00f6\u00f6k maksab niipalju, linade vahetus naapalju, m\u00e4hkmed niimitu eurot, kokku tuhat v\u00f5i rohkem eurot. Hinnad on j\u00e4rsult t\u00f5usuteel. Aga \u00fchelgi Exceli tabeli real ei ole kirjas, mida maksab headus, lahkus ja lugupidamine. Samamoodi ei ole t\u00f6\u00f6tajate palgalepingus rida \u00abt\u00f6\u00f6eetika ja elementaarse inimlikkuse p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimise eest X eurot\u00bb.\nL\u00e4\u00e4ne \u00fchiskond on kasvanud v\u00e4lja p\u00f5him\u00f5tetest, et n\u00f5rgemat p\u00fc\u00fctakse aidata. Moodne arenenud maailmariik l\u00e4htub t\u00f5igast, et kodanikud on v\u00f5rdsed. Eesti p\u00f5hiseaduses on t\u00e4pselt kirjas, et kedagi ei tohi piinata, julmalt ega v\u00e4\u00e4rikust alandavalt kohelda.\n\nRaske lapsep\u00f5lv?\n\nHooldekodus tagavad patsiendi heaolu eesk\u00e4tt hooldajad-p\u00f5etajad. Lugedes \u00f5uduslugusid, kus hooldekodu elanik on taandatud samah\u00e4sti kui koonduslaagri vangi staatusse, hakkad m\u00f5tlema, kuidas suhtlevad niisuguste hooldekodude t\u00f6\u00f6tajad oma perekonnaliikmetesse, oma isadesse ja emadesse. Vahest koorubki ebainimlikkuse alt v\u00e4lja \u00f5nnetu lapsep\u00f5lv \u00fcksk\u00f5iksete v\u00f5i v\u00e4givaldsete vanematega, kasvamine vaegperes vms?\nKuid taust ei ole vabandus. Inimest, kes vajab sinu abi, pead sa kohtlema kogu v\u00f5imaliku headusega, tegema tema kahandatud elu nii mugavaks ja r\u00f5\u00f5msaks kui v\u00f5imalik. Nii siis, kui see ei ole sinu t\u00f6\u00f6, aga eriti siis, kui sa saad selle eest palka.\nParaku on p\u00f5etajakoolituse \u00f5ppekavades kirjas k\u00fcll digip\u00e4devused ja meeskonnat\u00f6\u00f6oskused, aga hooldatavaga s\u00f5bralikku suhtlemist seal ei ole. Tsiteerin \u00fcht \u00f5ppekava. Selle j\u00e4rgi on l\u00f5petajal \u00abteadmised, oskused, hoiakud ja v\u00e4\u00e4rtused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani alusel, abivajajale v\u00e4\u00e4rika elu korraldamisel ja v\u00f5imalikult k\u00f5rge elukvaliteedi saavutamisel\u00bb.\n\u00d5piv\u00e4ljundites, mida on kokku tervelt 21, pole aga s\u00f5nagi sellest, kuidas need hoiakud ja v\u00e4\u00e4rtused avalduvad reaalses t\u00f6\u00f6protsessis. Nii j\u00e4\u00e4b v\u00e4\u00e4rtuste osa niisama kenaks heietuseks, luuleks ja kulissiks.\n\nN\u00e4ide enda emast\n\nN\u00e4ideteks ei peagi tooma seda, et veeklaasi ei panda k\u00e4eulatusse ja kellan\u00f6\u00f6r on kinni seotud, nagu algul viidatud Katrin Lusti loos. N\u00e4gin seda ise oma ema k\u00fclastades. Insuldij\u00e4rgselt v\u00e4riseva k\u00e4ega patsient v\u00f5ib vee maha ajada \u2013 kes koristab? Ja \u00fcks inimene ei j\u00f5ua iga patsiendi kella j\u00e4rele joosta. \u00d5ige, ei j\u00f5ua.\nP\u00f5etajate ja hooldajate nappuse t\u00f5ttu peavad hooldajad-p\u00f5etajad tihti rabama kahe osakonna vahel. Kui k\u00e4hku jaole ei j\u00f5udnud, siis jalutab n\u00e4iteks dementne patsient oma osakonnast \u00f5endusosakonna palatisse ja \u00fcritab lamava patsiendi k\u00f5rvale voodisse heita. Olen seda oma silmaga n\u00e4inud. Ja see ei ole naljakas.\nPatsiendiks, ei, kliendiks saades kaotad sa aga automaatselt ja kohemaid v\u00e4\u00e4rikuse. N\u00e4iteks hakkab personal sind sinatama ning k\u00f5netab nagu kurti ja v\u00e4hese m\u00f5istusega olevust. T\u00f5eliselt v\u00f5rdses \u00fchiskonnas kohtleb iga\u00fcks iga\u00fcht lugupidamisega. Kultuuriloolasena tean, et isegi vanal ebav\u00f5rdsel ajal k\u00f5netas \u00fclakiht teenijaid teietades.\nKui patsiendi f\u00fc\u00fcsiline heaolu n\u00f5uab t\u00f6\u00f6tajaid, palku, makse ja selleks k\u00f5igeks vajalikku raha, siis v\u00e4\u00e4rikuse austamine ei n\u00f5ua sentigi. Ainult tahet. Kui tahe puudub, siis kinnitab see, kuidas \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtused on paigast \u00e4ra. Isegi siis, kui need on kuskil \u00f5ppekavades justkui olemas.\n\nPalkade v\u00f5rdlus\n\nHooldajaks, p\u00f5etajaks ja isiklikuks abistajaks minnakse mitmesugustel p\u00f5hjustel. Paraku on nende hulgas ka v\u00e4hene haridus ja napp keeleoskus. Need ei pruugi aga takistada ei tublit t\u00f6\u00f6d ega hoolivat suhtumist. Need kaks omadust on heale p\u00f5etajale v\u00f5i hooldajale kohustuslikud. Kui sa aga oled oma t\u00f6\u00f6s t\u00f5esti hea, oma t\u00f6\u00f6d armastad, siis v\u00f5id otsida \u2013 ja leida \u2013 hea palgaga t\u00f6\u00f6koha ka mujal kui meie riigis.\nEestis oli hooldaja kui ameti brutot\u00f6\u00f6tasu k\u00f5igi ametite hulgas 558. kohal ja j\u00e4i vahemikku 748\u20141130 eurot kuus. Neljakohalise arvu eurosid saavad pigem erasektoris t\u00f6\u00f6tajad. Kui r\u00e4\u00e4kida soolisest palgal\u00f5hest, siis statistika andmeil on 100% hooldajaid naised. P\u00f5etaja v\u00f5i isiklik abistaja teenis mullu 494\u20141010 eurot bruto kuus (645. koht). Tema t\u00f6\u00f6tasu v\u00f5is j\u00e4\u00e4da kuni 160 eurot ehk pea 25% alla miinimumpalga.\nSoomes oli hooldaja keskmine kuupalk 3234 eurot.\nMingi aja aitab sind madala palgaga t\u00f6\u00f6kohal p\u00fcsida idealism v\u00f5i siis kurb t\u00f5de, et l\u00e4hikonnas pole t\u00f6\u00f6kohti v\u00f5i puudub sinul neiks vajalik kvalifikatsioon. Siis hakkad tajuma, et t\u00f6\u00f6 on raske, nii vaimselt kui f\u00fc\u00fcsiliselt, ja et palk on eba\u00f5iglane. Sealt edasi sa kas otsid uue t\u00f6\u00f6, kalestud v\u00f5i j\u00e4tkad. Viimasel juhul sa j\u00e4\u00e4d v\u00f5i ei j\u00e4\u00e4 inimeseks.\nKummardan s\u00fcgavalt ja olen t\u00e4nulik sellele p\u00f5etajale, kes hoidis mu ema k\u00e4tt, kuni ta lahkus. See k\u00e4is nii ruttu, et mina emalt viimast pilku ei saanud. Aga usun, et p\u00f5etaja inimlikkus tegi \u00fclemineku emale kergemaks. T\u00f6\u00f6lepingus ei olnud tema jaoks sellist \u00fclesannet kirjas. Lihtsalt s\u00fcda \u00fctles, mida teha.\nPeaksimegi algama sellest, et terve \u00fchiskond muutuks hoolivamaks. Et me oleks s\u00f5bralikud ja kannatlikud, luues heaolu endast abitumatele. Edasi peaksime tooma lahkuse ja v\u00e4\u00e4rikust austava suhtlemise teemad hooldajate, p\u00f5etajate ja isiklike abistajate \u00f5ppekavadesse nii baas- kui t\u00e4iendkoolitustes.\nKolmandaks tuleb t\u00f5esti kohe ja t\u00f5husalt t\u00f5sta nende inimeste palku, kes pingutavad meie l\u00e4hedaste nimel hooldekodudes, haiglates ja individuaalhoolduses. Head hooldust\u00f6\u00f6tajad peaks saama t\u00f6\u00f6tada oma kodumaal. Hooldekodu peab aga elaniku jaoks olema kodu, mitte koonduslaager."}
{"text":"Panga turbejuht: Armastuspettuse ohvriteks on ka mehedArmastuspettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4givad kelmid ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Seej\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi \u2013 kuigi v\u00f5idakse alustada v\u00e4ikestest summadest, v\u00f5ib ohvri l\u00f5ppkahju ulatuda tuhandetest kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni ning paljud v\u00f5tavad selleks ka laenu. SEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.\nK\u00e4tlin Kukk, SEB Turbekeskuse turbejuht\nK\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse seda t\u00fc\u00fcpi pettustega on see, et neid on keeruline tuvastada ja \u00e4ra hoida ning politseiga v\u00f5i pangaga v\u00f5tavad sellel teemal \u00fchendust v\u00e4hesed. Isegi kui pank kasutab armastuspettuste tuvastamiseks ja kliendi hoiatamiseks oma ennetuss\u00fcsteeme, siis t\u00e4naseks on petturid juba nii vilunud, et ohvrid tihtipeale eitavad seda fakti, kuniks on juba liiga hilja ning petuskeem on laastanud inimese nii hingeliselt kui ka majanduslikult.\nLisaks juhtub armastuspettustega sageli, et ohvrid ei kasuta kelmide abistamiseks mitte ainult oma s\u00e4\u00e4ste, vaid v\u00f5tavad selleks ka laenu. Laenamine omakorda viib olukorrani, kus hiljem tuleb tagasi maksta laen ja ka sellele lisanduv intress.\nKuidas armastuspettust \u00e4ra tunda?\nArmastuspettuste skeemid ja mustrid on ajas enamasti muutumatud \u2013 petturid kohtuvad potentsiaalsete ohvritega sotsiaalv\u00f5rgustikes v\u00f5i tutvumisportaalides. Kui kontakt on saavutatud, siis j\u00e4tkatakse suhtlust e-posti v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5numisaatmise rakenduse kaudu. Suhtlus kestab tavaliselt n\u00e4dal v\u00f5i paar, kuniks pettur on v\u00f5itnud ohvri usalduse ja tihti ka s\u00fcdame. Kuigi pettur p\u00e4riselus ohvriga ei kohtu, siis l\u00e4hedane kontakt saavutatakse veenvate s\u00f5numite ning realistlike ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete piltide jagamisega.\nLegendid, kuidas petturid end esitlevad, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. K\u00f5ige sagedamini tutvustatakse ennast kui salateenistuse s\u00f5durit, kodumaast kaugel salarajatist ehitavat inseneri, s\u00f5jatsoonis t\u00f6\u00f6tavat arsti v\u00f5i vangi langenud v\u00e4lisdiplomaati. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvril tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast erinevatest raskustest v\u00e4lja aidata, et m\u00f5lemad saaksid l\u00f5puks koos \u00f5nnelikud olla.\nAndres, kes ootab Eleanori\nKuigi tihti arvatakse, et armastuspettuse ohvriks langevad valdavalt naised, siis elu v\u00f5ib olla ettearvamatu. Oleme p\u00e4ris juhtumite p\u00f5hjal koostanud \u00fche n\u00e4ite, et t\u00f5sta teadlikkust petturite meetoditest.\nAndres tutvus Eleanoriga internetis. Jagatud piltide p\u00f5hjal oli ta v\u00e4ga ilus naine, pealegi huvitava ametiga \u2013 ta teenis USA armees S\u00fc\u00fcria eriv\u00e4gedes. P\u00e4rast l\u00fchikest suhtlust ootas ta Andresega kohtumist v\u00e4ga kannatamatult, oli vaja vaid dokumendid korda ajada. Selles k\u00fcsimuses soovitas ta p\u00f6\u00f6rduda K\u00fcproselt p\u00e4rit vahendaja Erichi poole.\nAndres soovis olla igati abiks, et kohtumine toimuks v\u00f5imalikult ruttu \u2013 tasuda oli vaja vaid piletite ja dokumendit\u00f6\u00f6tlusega seotud kulude eest ning maksta vahendajale. Andres v\u00f5ttis selleks mitu laenu ja soovis teha Erichile K\u00fcprosele makseid 2 100 euro ja 1 500 euro v\u00e4\u00e4rtuses, m\u00e4rkides, et tegemist on pereabiga.\nPangal tekkis kahtlus kliendi maksete \u00f5iguses, kuna seni polnud klient oma kontolt K\u00fcprosele \u00fchtegi makset teinud. Andres selgitas, et tema t\u00fcdruks\u00f5bral Eleanoril on vaja Eestisse lennata ning Erich on vahendaja, kes aitab naise dokumente korda ajada. Andres saatis panka t\u00f5enduseks isegi Eleanori ajateenistust t\u00f5endava tunnistuse. Dokumenti anal\u00fc\u00fcsides oli selle v\u00f5ltsing aga \u00fcpris lihtsasti tuvastatav \u2013 see oli kokku kleebitud teistest dokumentidest ja erinevate kirjastiilidega. Kui pank siiski keeldus makseid tegemast, v\u00f5ttis Andres summa v\u00e4lja sularahas.\nHiljem on Andres \u00fcritanud korduvalt teha makseid erinevatele K\u00fcprose pankade kontodele, kuid pank l\u00fckkab maksed kahtlastena tagasi. Sealjuures laekuvad mehe kontole j\u00e4tkuvalt laenud, mille ta sularahas v\u00e4lja v\u00f5tab ja t\u00f5en\u00e4oliselt alternatiivseid v\u00f5imalusi kasutades edasi kannab ning ilmselt on ta endiselt petturite l\u00f5ksus.\nKuidas end kaitsta?\nSoovitame pettuste eest kaitsmiseks j\u00e4rgmist:\n\u00c4rge kiirustage reageerimisega \u2013 v\u00f5tke aega, et kirjeldatud olukorda anal\u00fc\u00fcsida.\nUurige tausta ja t\u00e4psustage, millise inimese, ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust.\nKui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi. N\u00e4iteks PIN2-kood on sisuliselt v\u00f5rdne allkirjaga ja seda tohiks sisestada ainult juhul, kui olete ise m\u00f5ne tehingu v\u00f5i toimingu algatanud ja soovite seda kinnitada oma allkirjaga.\nTundmatutele inimestele ei tohiks lubada kaugjuurdep\u00e4\u00e4su arvutile v\u00f5i nutiseadmele, sest sellega saab piiramatu ligip\u00e4\u00e4su seadmes toimetada.\nKui arvate, et olete sattunud petturite l\u00f5ksu, p\u00f6\u00f6rduge politseisse ja samuti teavitage sellest viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad."}
{"text":"Puust ja punaseks: kuidas eraisikuna kr\u00fcptost saadud tulu deklareerima peab?Mida panna t\u00e4hele kr\u00fcptorahaga kauplemisest teenitud tulude deklareerimisel?Foto: Shutterstock.\nRikka tellijale\nKr\u00fcptobuum ei ole Eestist m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud ning t\u00f5en\u00e4oliselt tegeleb praegu kr\u00fcptosse investeerimisega rohkem eestlasi kui kunagi varem. Sarnaselt teistele investeeringutele tuleb ka kr\u00fcptoga teenitud tulu pealt makse maksta. Kr\u00fcpto maksustamine erineb aga m\u00f5nev\u00f5rra n\u00e4iteks aktsiatega kauplemisest.\nF\u00fc\u00fcsilisel isikul v\u00f5ib maksukohustus tekkida, konverteerides kr\u00fcptoraha tavavaluuta vastu, vahetades kr\u00fcptoraha m\u00f5ne muu kr\u00fcptoraha vastu v\u00f5i kasutades kr\u00fcptoraha kaupade v\u00f5i teenuste eest tasumiseks.\nEttev\u00f5tetel v\u00f5ib k\u00e4ibemaksu tasumise kohustus Eestis kaasneda kr\u00fcptoraha vahetustehingute, rahakotiteenuse, kaevandamise ja platvormiteenuse osutamise puhul.\nKuna enim segadust tekitab just eraisikute saadud tulu maksustamine, siis selgitame, mida inimesed kr\u00fcpto maksustamise kohta teadma peaksid ning millised on v\u00f5imalused kr\u00fcptokauplejate maksutulu j\u00e4relevalve osas.\nKr\u00fcpto maksustamisel ei saa arvesse v\u00f5tta kahjumiga tehinguid\nT\u00f5en\u00e4oliselt tekitab kr\u00fcpto maksustamisel suurimat segadust asjaolu, et kr\u00fcptovaluutasid k\u00e4sitletakse tulumaksuseaduse paragrahvi 15 l\u00f5ike 1 alusel varana. Tuludeklaratsiooni tehes tuleb kr\u00fcptovaluutaga kauplemisest teenitud tulu seega deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis kasuna muu vara v\u00f5imaldamisest (tabelis 6.3 v\u00f5i 8.3).\n\u00dchtlasi t\u00e4hendab see, et erinevalt aktsiatega kauplemisest vaadatakse kr\u00fcptorahaga kauplemist maksustamisel tehingup\u00f5hiselt \u2014 deklareerida tuleb need m\u00fc\u00fcgi- v\u00f5i vahetustehingut, mille tulemusena saadi kasu. Iga tehingut vaadatakse maksustamisel eraldi maksuobjektina.\nN\u00e4ide 1 maksu- ja tolliameti kodulehelt:\nIsik soetab 2 litecoin\u2019i 260 euro v\u00e4\u00e4rtuses, mille ta vahetab m\u00f5ne kuu m\u00f6\u00f6dudes 0,2 ethereum\u2019i vastu. Vahetustehingu tegemise hetkel on 2 litecoin\u2019i turuhind t\u00f5usnud 500 eurole. Kuiv\u00f5rd isik on vahetustehingust saanud 240 eurot (500 \u2013 260) kasu, tekib isikul deklareerimiskohustus ning teenitud tulult, s.o 240 eurolt, tulumaksukohustus.\nMaksu- ja tolliameti maksuaudiitori Krista Randvere s\u00f5nul ei ole seega korrektne kasu arvestada vaid alginvesteeringu summa ja kauplemisplatvormil v\u00e4lja v\u00f5etud kogusumma vahena olukorras, kus kauplemisplatvormil on tehtud nii kasumlikke kui kahjumlikke tehinguid.\n\u201cSellisel juhul ei kujune l\u00f5plik deklareerimisele kuuluv kasu summa ja tasumisele kuuluv tulumaks vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele. Deklareerides tuludeklaratsioonil ebakorrektse arvestuse alusel kujunenud summad, esitatakse valeandmed,\u201d \u00fctles ta.\nSee t\u00e4hendab, et kui inimene kr\u00fcptoplatvormile kandnud sisse n\u00e4iteks 1000 eurot ja kannab sealt v\u00e4lja 1500 eurot, ent on vahepeal teinud kahjumiga tehinguid, siis ainult 500 euro kasumina deklareerimine on valeandmete esitamine.\nKr\u00fcptorahaga kaubeldes tasub tehingup\u00f5hist arvestust pidada algusest peale\nKuna paljud inimesed investeerivad kr\u00fcptovaluutadesse pikaajalise perspektiiviga ning v\u00f5tavad kasumit v\u00e4lja alles aastate p\u00e4rast, soovitab Randvere kr\u00fcptorahaga kaubeldes pidada tehingute kohta arvestust algusest peale. Oluline on s\u00e4ilitada ka soetusmaksumust t\u00f5endavad dokumendid.\n\u201cSelleks, et v\u00e4ltida tagantj\u00e4rele mahuka arvestuse koostamist, ongi otstarbekas pidada tehingute kohta j\u00e4rjepidevalt arvestust ja s\u00e4ilitada dokumente. K\u00e4ttesaadavad on ka erinevad tarkvaralahendused, mis aitavad arvestust pidada. F\u00fc\u00fcsilisel isikul tuleb kr\u00fcptoraha tehingute kohta s\u00e4ilitada dokumendid, sealhulgas soetusmaksumust t\u00f5endavad dokumendid. Kui soetusmaksumust t\u00f5endavad dokumendid puuduvad, siis on kr\u00fcptoraha soetusmaksumus null,\u201d s\u00f5nas Randvere.\nTehingup\u00f5hise arvestuse kohta t\u00f5i Randvere j\u00e4rgmise n\u00e4ite:\n\u201cIsik ostis bitcoin\u2019i jaanuaris 400 euro eest (oletame, et bitcoin\u2019i hind oli ostu hetkel 30 000 eurot), veebruaris 600 euro eest (oletame, et bitcoin\u2019i hind oli ostu hetkel 40 000 eurot) ja m\u00e4rtsis 800 euro eest (oletame, et bitcoin\u2019i hind oli ostu hetkel 35 000 eurot). Ja m\u00fc\u00fcs oma varad maha hetkel, mil bitcoin\u2019i hind oli 50 000 eurot. Seega teenis ta igalt tehingult kasumi: 265 eurot, 150 eurot ja 342 eurot.\u201d\nTa lisas, et kuigi tulumaksuseadus ei n\u00e4e ette kr\u00fcptoraha vahetustehingute soetusmaksumuse arvutamisele lihtsustatud meetodeid, m\u00f5istab MTA, et suure hulga tehingute puhul on iga \u00fcksiku kr\u00fcptoraha soetusmaksumuse \u00fcle arve pidamine keeruline.\n\u201cSeet\u00f5ttu aktsepteerime soetamismaksumuse arvutamiseks FIFO v\u00f5i kaalutud keskmise meetodi kasutamist,\u201d selgitas ta.\nMaksuamet saab kr\u00fcptoraha maksustamise kohta n\u00f5uda platvormidelt teavet\nRandvere s\u00f5nul ei ole MTA-l kr\u00fcptoraha maksustamisega seotud j\u00e4relevalve, kohustuste ega seaduste osas \u00fchtegi erisust.\n\u201cRahvusvaheliselt on\u00a0 maksuhalduritel v\u00f5imalus vahetada teavet, sealhulgas p\u00f5hjendatud vajadusel teha maksumenetluses p\u00e4ring teise riiki saamaks kauplemisplatvormilt andmeid,\u201d s\u00f5nas ta.\nSeega ei tasu loota kr\u00fcptole omasele anon\u00fc\u00fcmsusele, kui asi puudutab kr\u00fcptorahast teenitud tulude maksustamist.\n\u201cMeie fookuses on k\u00f5ik maksuriskiga f\u00fc\u00fcsilised isikud ning nendega seotud isikud, sealhulgas ka \u00e4ri\u00fchingud. Auditeerimise k\u00e4igus vaadatakse alati laiemat pilti ning vastavalt olukorrale m\u00e4\u00e4ratakse tasumisele kuuluvad maksud, kas riskiga isikule v\u00f5i temaga seotud f\u00fc\u00fcsilistele isikutele v\u00f5i ettev\u00f5tetele,\u201d s\u00f5nas ta.\nKui palju maksuraha t\u00e4na riigil kr\u00fcptost saadud tulude mitte deklareerimise t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4mata saab, on hetkel veel v\u00e4lja selgitamisel."}
{"text":"Juhtkiri: kommarid ja robin hoodid, aeg on panku r\u00fc\u00fcstata!JUHTKIRISellal, kui k\u00f5ik \u00e4gavad raskete arvete all, teatavad pangad ja energiafirmad kolossaalsetest kasumitest. Meie maksame ja nemad suplevad rahas?Hinges t\u00e4rkab kommunist v\u00f5i Robin Hood, mis n\u00f5uab, et raha tuleb pankadelt \u00e4ra v\u00f5tta. R\u00fc\u00fcstata! Euroopas tehakse nii. Leedu kaalub r\u00f6\u00f6gatute kasumitega pankadele nii-\u00f6elda joppamismaksu kehtestamist. Ungaris, T\u0161ehhis ja Hispaanias nii juba ongi.Eestiski k\u00f5lavad need h\u00e4\u00e4led. J\u00fcri Ratas n\u00f5uab pankadele k\u00f5rgemat maksu. Lauri L\u00e4\u00e4nemets r\u00e4\u00e4gib j\u00f5ukuse \u00fcmberjaotumisest ja riigi sekkumisest.Pankade \u00fclikasumid pole ju \u00f5iglased. V\u00f5i \u00e4kki ikka on?Veel eelmisel aastal oli rahamantra, et ainult loll kogub, tark v\u00f5tab laenu. Pank sai sellest vastu p\u00fckse. Selleks ajaks, kui v\u00f5lg pidi makstud olema, oli inflatsioon laenust juba tubli osa \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud. Ja intressi polnud ollagi.Ometi raha voolas pankadest ojadena. Kodulaen? V\u00f5tke v\u00f5i kaks! Firmale raha? Palun, haarake kott ja astuge edasi. K\u00f5ike sai. Aga miks pangad andsid? Sest see oli poliitiline otsus. Keskpangad tr\u00fckkisid raha.Sellest tuli inflatsioon ja pangalgi polnud kasulik raha paigal hoida. Parem laenata see v\u00e4lja ja k\u00fcsida mingigi intress.Praegune euribor on odava raha hind. Et seda sai toona nii kergesti pangast k\u00e4tte. Kergemini, kui pidanuks. Energiaga on samamoodi. Enne m\u00f5eldi Euroopas vast nii: venelased pakuvad odavamalt? V\u00f5tame siis neilt, pole endal vaja t\u00f5mmelda. Ja Eestis nii: p\u00f5levkiviga veab veel v\u00e4lja? Las need tuumajaamadtuulepargid siis ootavad.Oleks Eesti ja Euroopa k\u00fcmme aastat tagasi jaamu ehitanud, oleks ka elekter viimased k\u00fcmme aastat kallim olnud.Pankadele \u00fcks soovitus. Pole m\u00f5tet tuututada midagi hoiuseintresside t\u00f5stmisest. Kolmveerandil klientidest on kontol enne palgap\u00e4eva nagunii \u00fcmmargune null. Mis intressi see seal kogub? \u00d6elge parem, mida te teete selle kasumiga. Kas hoiate tallel, et kui varsti laenud l\u00e4hevad hapuks, ei peaks inimesi kodudest v\u00e4lja t\u00f5stma? V\u00f5i jagate preemiateks ja joote niisama maha?J\u00fcri Ratas k\u00e4is v\u00e4lja idee, et kui pankadelt 150 miljonit eurot rohkem maksu v\u00f5tta, saaks ehitada 30 kilomeetrit neljarealist maanteed v\u00f5i anda selle raha pensionit\u00f5usuks (eriti tubli: lubab fikseeritud kulu ajutise tulu eest).J\u00fcri Ratas vist ei m\u00f5ika, miks Euroopa Keskpank euribori t\u00f5stab. V\u00f5i p\u00fc\u00fcab ta iga hinna eest Eesti inflatsiooni hoida 20 protsendi juures?Inflatsioon t\u00e4hendab, et raha on liiga palju. K\u00f5igil. Ja tarbimine ajab hinnad \u00fcles. Seega on vaja raha masside k\u00e4est tagasi panka saada. Majandust jahutada. Kui aga seni kogutud euriborimiljardid uuesti majandusse ringlema saata, on kogu see p\u00fcksirihma pingutamine t\u00e4iesti m\u00f5ttetu. Rihm j\u00e4\u00e4b endiselt pingule, aga hinnad kasvavad edasi.Poliitikutele soovitus: rikkaid pankureid on lihtne kottida, ma m\u00f5istan, aga oodake oma neljarealise maanteega. Saame enne inflatsiooni kontrolli alla ja siis saab majandusse j\u00e4lle raha pumbata. Muidu tuleb korraga tegeleda inflatsiooni ja majanduslangusega ning seal enam h\u00e4id lahendusi ei ole.Las \u00fclej\u00e4\u00e4nud siis kolistavad nagu kommarid pankade rahakotte. Eesti sellest vaesemaks ei j\u00e4\u00e4. Pangad maksavad niikuinii 14% tulumaksu. Mida suurem on nende kasum, seda rohkem saab riik raha. Ja las Eesti v\u00e4rvib siis p\u00e4rast teised riigid kaardil punaseks ja l\u00e4heb neile pankadele k\u00fclla: \u201eM\u00e4letate, kuidas teised kruvisid teile lambist suvalisi tasusid k\u00fclge? Tahate kindlust? Kolige Eestisse!\"Ei peaks nii olema, et tuleb tuju, k\u00fcsin topelt. See on ju v\u00e4ljapressimine. V\u00f5i mis - et kui pankadelt juba erandkorras rohkem v\u00f5tta, siis \u00e4kki ka taksojuhilt, kellel oli reede \u00f5htul eriti hea teenistus? Liha- ja \u00f5llevabrikutel on jaanip\u00e4eval hea kasum, tasuks uurida. Kultuuriministeeriumi t\u00f6\u00f6tajad said kopsaka preemia - poleks patt ka neid natukene tutistada.JOOSEP TIKS"}
{"text":"Kohtuv\u00f5itlus: kas poliitiku vanu patte tohib meelde tuletada?Esimese astme kohus keelas poliitiku minevikust r\u00e4\u00e4kimise, aga teise astme kohus lubab seda teha. Kas vaidlus j\u00f5uab riigikohtusse?\n1. juuni 2021: Riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE) kirjutab Facebookis, et Rakvere abilinnapea Andres Jaadla m\u00f5isteti 2012. aastal s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. See v\u00e4ide vastab t\u00f5ele.\n7. august 2021: Jaadla esitab Viru maakohtusse hagi Poolametsa vastu. Jaadla v\u00e4itel ei tohi tema kunagisest kriminaalkaristusest r\u00e4\u00e4kida. Nii vana asja meelde tuletamine kahjustavat p\u00f6\u00f6rdumatult tema mainet.\n4. veebruar 2022: Kohtunik Kaire Pullerits kuulutab kohtuprotsessi kinniseks, p\u00f5hjendades seda Jaadla eraelu kaitsmisega. Poolamets ei tohi istungi sisust avalikult isegi iitsatada.\n14. juuli 2022: Pullerits otsustab, et Jaadla aegunud kriminaalkaristusest poleks tohtinud Facebookis kirjutada. Sellise info meenutamine pole kohtuniku arvates avalikkusele vajalik. Ta k\u00e4sib Poolametsal maksta Jaadlale 3000 eurot mittevaralise kahju h\u00fcvitist.\n15. august 2022: Poolamets on v\u00f5tnud advokaadiks LEXTAList Oliver N\u00e4\u00e4si ja Diana Minumetsa. Nad vaidlustavad maakohtu seisukoha, \u201eet \u00fchiskonda ei huvita, milline on isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks\u201c.\n6. veebruar 2023: Tartu ringkonnakohus t\u00fchistab esimese astme kohtu otsuse. Kohtunikud Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks ja Indrek Parrest otsustavad, et Poolamets ei pea maksma sentigi. Nad leiavad, et avalikkusel on p\u00f5hjendatud huvi teada k\u00f5rgele ametikohale kandideerivate poliitikute varasemat tegevust, sh nende \u00f5igusrikkumisi. Ringkonnakohtu otsus pole j\u00f5ustunud, Jaadla v\u00f5ib selle vaidlustada riigikohtus."}
{"text":"EKSPRESSI JUHTKIRI: Kommarid ja Robin Hoodid, aeg on panku r\u00fc\u00fcstata!Sellal, kui k\u00f5ik \u00e4gavad raskete arvete all, teatavad pangad ja energiafirmad kolossaalsetest kasumitest. Meie maksame ja nemad suplevad rahas?\nHinges t\u00e4rkab kommunist v\u00f5i Robin Hood, mis n\u00f5uab, et raha tuleb pankadelt \u00e4ra v\u00f5tta. R\u00fc\u00fcstata! Euroopas tehakse nii. Leedu kaalub r\u00f6\u00f6gatute kasumitega pankadele nii-\u00f6elda joppamismaksu kehtestamist. Ungaris, T\u0161ehhis ja Hispaanias nii juba ongi.\nEestiski k\u00f5lavad need h\u00e4\u00e4led. J\u00fcri Ratas n\u00f5uab pankadele k\u00f5rgemat maksu. Lauri L\u00e4\u00e4nemets r\u00e4\u00e4gib j\u00f5ukuse \u00fcmberjaotumisest ja riigi sekkumisest.\nPankade \u00fclikasumid pole ju \u00f5iglased.\nV\u00f5i \u00e4kki ikka on?\nVeel eelmisel aasta oli rahamantra, et ainult loll kogub, tark v\u00f5tab laenu. Pank sai sellest vastu p\u00fckse. Selleks ajaks, kui v\u00f5lg pidi makstud olema, oli inflatsioon laenust juba tubli osa \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud. Ja intressi polnud ollagi.\nOmeti raha voolas pankadest ojadena. Kodulaen? V\u00f5tke v\u00f5i kaks! Firmale raha? Palun, haarake kott ja astuge edasi. K\u00f5ike sai. Aga miks pangad andsid? Sest see oli poliitiline otsus. Keskpangad tr\u00fckkisid raha. Sellest tuli inflatsioon ja pangalgi polnud kasulik raha paigal hoida. Parem laenata see v\u00e4lja ja k\u00fcsida mingigi intress.\nPraegune euribor on odava raha hind. Et seda sai toona nii kergesti pangast k\u00e4tte. Kergemini, kui pidanuks. Energiaga on samamoodi. Enne m\u00f5eldi Euroopas vast nii: venelased pakuvad odavamalt? V\u00f5tame siis neilt, pole endal vaja t\u00f5mmelda. Ja Eestis nii: p\u00f5levkiviga veab veel v\u00e4lja? Las need tuumajaamad-tuulepargid siis ootavad.\nOleks Eesti ja Euroopa k\u00fcmme aastat tagasi jaamu ehitanud, oleks ka elekter viimased k\u00fcmme aastat kallim olnud.\nPankadele \u00fcks soovitus. Pole m\u00f5tet tuututada midagi hoiuseintresside t\u00f5stmisest. Kolmveerandil klientidest on kontol enne palgap\u00e4eva nagunii \u00fcmmargune null. Mis intressi see seal kogub? \u00d6elge parem, mida te teete selle kasumiga. Kas hoiate tallel, et kui varsti laenud l\u00e4hevad hapuks, ei peaks inimesi kodudest v\u00e4lja t\u00f5stma? V\u00f5i jagate preemiateks ja joote niisama maha?\nJ\u00fcri Ratas k\u00e4is v\u00e4lja idee, et kui pankadelt 150 miljonit eurot rohkem maksu v\u00f5tta, saaks ehitada 30 kilomeetrit neljarealist maanteed v\u00f5i anda see raha pensionit\u00f5usuks (eriti tubli: lubab fikseeritud kulu ajutise tulu eest).\nJ\u00fcri Ratas vist ei m\u00f5ika, miks Euroopa Keskpank euribori t\u00f5stab. V\u00f5i p\u00fc\u00fcab ta iga hinna eest Eesti inflatsiooni hoida 20 protsendi juures?\nInflatsioon t\u00e4hendab, et raha on liiga palju. K\u00f5igil. Ja tarbimine ajab hinnad \u00fcles. Seega on vaja raha masside k\u00e4est tagasi panka saada. Majandust jahutada. Kui aga seni kogutud euriborimiljardid uuesti majandusse ringlema saata, on kogu see p\u00fcksirihma pingutamine t\u00e4iesti m\u00f5ttetu. Rihm j\u00e4\u00e4b endiselt pingule, aga hinnad kasvavad edasi.\nPoliitikutele soovitus: rikkaid pankureid on lihtne kottida, ma m\u00f5istan, aga oodake oma neljarealise maanteega. Saame enne inflatsiooni kontrolli alla ja siis saab majandusse j\u00e4lle raha pumbata. Muidu tuleb korraga tegeleda inflatsiooni ja majanduslangusega ning seal enam h\u00e4id lahendusi ei ole.\nLas \u00fclej\u00e4\u00e4nud siis kolistavad nagu kommarid pankade rahakotte. Eesti sellest vaesemaks ei j\u00e4\u00e4. Pangad maksavad niikuinii 14% tulumaksu. Mida suurem on nende kasum, seda rohkem saab riik raha. Ja las Eesti v\u00e4rvib siis p\u00e4rast teised riigid kaardil punaseks ja l\u00e4heb neile pankadele k\u00fclla: \u201eM\u00e4letate, kuidas teised kruvisid teile lambist suvalisi tasusid k\u00fclge? Tahate kindlust? Kolige Eestisse!\u201c\nEi peaks nii olema, et tuleb tuju, k\u00fcsin topelt. See on ju v\u00e4ljapressimine. V\u00f5i mis \u2013 et kui pankadelt juba erandkorras rohkem v\u00f5tta, siis \u00e4kki ka taksojuhilt, kellel oli reede \u00f5htul eriti hea teenistus? Liha- ja \u00f5llevabrikutel on jaanip\u00e4eval hea kasum, tasuks uurida. Kultuuriministeeriumi t\u00f6\u00f6tajad said kopsaka preemia \u2013 poleks patt ka neid natukene tutistada."}
{"text":"Martin Helme: see on ebaadekvaatne jutt, et s\u00f5da Ukrainas on ka meie s\u00f5daEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme on halastamatult kriitiline nii s\u00f5jalise abi suhtes Ukrainale kui ka ses suhtes, et Eesti k\u00e4tes on justkui s\u00f5ja v\u00f5itmine. Eesti toetab Ukrainat, mitte ei s\u00f5di seal.\u00a0Neli aastat tagasi m\u00f5\u00f5deti EKRE-le enam-v\u00e4hem samu toetusprotsente, mis neil on praegugi (21 protsenti), kuid siis t\u00f5usti 20 protsendi piirimaile altpoolt, n\u00fc\u00fcd aga on viie kuu taguse 27,5 pealt alla tuldud. Helme ei lase end sellest v\u00e4hemalt n\u00e4iliselt h\u00e4irida \u2013 neil olevat kampaania p\u00f5hjalikult ette valmistatud, s\u00f5numid selged ning erakonna kandidaadid kannavad tegelikult \u00fchtset EKRE s\u00f5numit.\nKui ootusp\u00e4rane on teie praegune toetusprotsent 20, mis hiljuti oli palju k\u00f5rgemal?\nMa arvan, et enne valimisi see t\u00f5useb. Eks vahepealsel k\u00f5rgel seisul olid omad anomaaliad. Poliitikud vaatavad toetusreitinguid alati \u2013 kui keegi v\u00e4idab, et ei vaata, siis see ei vasta t\u00f5ele. Oma plaane ja tegevust ei s\u00e4tita aga kogu aeg selle j\u00e4rgi, millised on reitingud. Meil oli erakonna valimiskampaania p\u00f5hiraam paigas tegelikult juba eelmisel aastavahetusel. Oma p\u00f5his\u00f5numid s\u00f5nastasime varas\u00fcgiseks. Selle plaani j\u00e4rgi me ka l\u00e4heme, kampaania l\u00f5pus enam suuri muutusi ei tule, \u00fcht-teist v\u00f5ime vajadusel timmida.\nKas p\u00f5hiplaani kuulub ka see, et teie nimekirjas on inimesi, kelle m\u00f5tteavaldused on EKRE senistest erinevad? On see osa kampaaniast, et iga\u00fcks v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida seda, mis talle tundub \u00f5ige olevat, v\u00f5i on siiski \u00fchtne s\u00f5num olulisem?\nKui jutt k\u00e4ib Varro Vooglaiust, siis tema s\u00f5numid ei ole enamasti need, mida meedia \u00fcritab n\u00e4idata. Mulle l\u00e4heb korda, et meil oleks p\u00e4rast h\u00e4sti toimiv fraktsioon, et saan olla neis [inimestes] kindel, mitte kaotada h\u00e4\u00e4li eranditega nagu m\u00f5ne fraktsiooni puhul oleme n\u00e4inud. Meil on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga hea s\u00f5numi- ja videoloogiline distsipliin. Vooglaid on ise ka \u00f6elnud, et tema ei esinda meie erakonna seisukohti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitilistes k\u00fcsimustes.\nKas selles pole siis intriigi, kui Vooglaid v\u00e4idab, et Eesti aitab Ukrainat s\u00f5jaliselt liiga palju?\nMina v\u00e4idan sedasama! Kus on siis erimeelsus? S\u00f5jalise abi osas on minu kriitika praeguse valitsuse suhtes halastamatu. Meie valitsus on j\u00e4tnud Eesti ilma raskerelvadest.\nEesti kaitsev\u00e4elased v\u00e4idavad, et seda ei ole juhtunud.\nNad valetavad! See on veel eraldi suur skandaal, et avalikkusele valetatakse. Oleme aasta jooksul \u00e4ra andnud kolmveerandi oma suurt\u00fckiv\u00e4est. Neist, mis olid meie toimivad \u00fcksused vahetult enne [Ukraina] s\u00f5ja puhkemist \u2013 meil oli neli suut\u00fckiv\u00e4e \u00fcksust, \u00f5igem termin on ilmselt haubitsad, olgu siis iseliikuvad v\u00f5i j\u00e4relveetavad, vahet pole \u2013, on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud \u00fcks. Asenduse saame kahe v\u00f5i kolme aasta p\u00e4rast.\nKuid kas Ukraina s\u00f5da ei ole ka meie s\u00f5da?\nUkrainat tuleb aidata, selles k\u00fcsimuses ei ole meil eriarvamust \u00fchegi riigikogu erakonnaga. Vaidlusk\u00fcsimusi on meile aga kaks: esiteks, kui palju peab Eesti vastu v\u00f5tma immigrante? Oleme v\u00f5tnud maailma tasemel rekordnumbri immigrante suhtarvuna, nii suurt hulka v\u00f5\u00f5raid ei ole Eestisse tulnud kunagi varem. Meil toimub praegu massiline immigratsioon ja see \u00e4hvardab h\u00e4vitada meie rahvusriiki. Teine p\u00f5him\u00f5tteline eriarvamus on, et relvaabi peavad andma need riigid, mis ise ei ole rinderiigid. Oleme olnud tublikesed ja raporteerinud sellest l\u00e4\u00e4nele, et kiitke n\u00fc\u00fcd meid, aga seda oma inimeste elude hinnaga. See on mulle absoluutselt vastuv\u00f5etamatu!\nSee k\u00f5lab v\u00e4ga dramaatiliselt.\nSee ongi dramaatiline, sest me ei ela enam heal ajal.\nKas liitlassuhted ei ole need, mis meid ka kindlasti aitavad?\nMa ei ole sellega absoluutselt n\u00f5us. NATO p\u00fcsib riikide iseseisval kaitsev\u00f5imel. See on NATO lepingu artikkel kolm, alles siis tuleb artikkel viis. N\u00fc\u00fcd, Ukraina s\u00f5ja ajal, me n\u00e4eme, et EKRE juttu k\u00fcmne aasta jooksul \u2013 esmane iseseisev kaitsev\u00f5ime, oma suurt\u00fckiv\u00e4gi, oma \u00f5hut\u00f5rje, oma tankiv\u00e4gi, oma rannakaitse \u2013 on hakanud r\u00e4\u00e4kima ka need hea ilma poliitikud, kes ei saanud millestki aru siis, kui veel s\u00f5da ei olnud. Taavi R\u00f5ivas (RE) r\u00e4\u00e4kis elanikkonna kaitsega seoses 2016. aastal, et Eesti ei valmistu s\u00f5jaks. Kui Ukraina s\u00f5da oli juba k\u00e4imas, r\u00e4\u00e4kis J\u00fcrgen Ligi (RE), et relvahankeid ei ole vaja teha. [Eesti kaitsev\u00e4e juhataja kindral] Martin Herem \u00fctles, et tema prioriteetide hulka \u00f5hut\u00f5rje ei kuulu. Need inimesed ei saa aru v\u00f5i ei taha millestki aru saada.\n\nMartin Helme.\nTairo Lutter\n\nKuid s\u00f5ja esimestel p\u00e4evadel olid ju meie Javelinid ukrainlastele \u00fcliolulised?\nNeid Javeline oleks pidanud andma teiste riikide ladudest. Olen olnud selle suhtes kriitiline algusest peale, sest me relvitustame ennast. Algusest peale on olnud ebaadekvaatne eneseimetlus see, kui oleme ette kujutanud, et Eesti k\u00e4tes on Ukraina s\u00f5ja v\u00f5itmine. T\u00e4iesti ebaadekvaatne on olnud jutt, et Ukraina s\u00f5da on ka meie s\u00f5da. Ei ole, see on Ukraina s\u00f5da ja meie toetame neid selles s\u00f5jas.\nMeil on aga aasta otsa k\u00f6etud emotsioone ja ratsionaalsed tegevused on j\u00e4\u00e4nud allapoole arvestust. Vastupidi, tegevused on olnud irratsionaalsed \u2013 on lastud riik \u00fcle ujutada inimestega, kellele julgeolekukontrolli ei ole tehtud. Mulle absoluutselt ei l\u00e4he korda, mismoodi sellesse suhtub manipuleeritav suur osa \u00fchiskonnast ja mis tagaj\u00e4rg on sellel valimistulemustele. Minu arvates seisab meie riik silmitsi h\u00e4vinguohuga ning praegune valitsus on k\u00e4itunud t\u00e4iesti vastutustundetult ja etten\u00e4gematult.\nKuidas oleksite pidurdanud s\u00f5japagulaste, keda teie nimetate immigrantideks, siia tulekut?\nMeie riik rahastas bussifirmasid, mis t\u00f5id siia immigrante Ukraina piiri \u00e4\u00e4rest, l\u00e4bi kolme-nelja riigi. Toodi k\u00f5iki, kes tahtsid. Ja \u00fchel hetkel hakkas immigrantide liiklus tulema ju l\u00e4bi Venemaa \u2013 kuidas on v\u00f5imalik, et k\u00fcmned tuhanded inimesed liiguvad \u00fchest s\u00f5divast riigist l\u00e4bi teise s\u00f5diva riigi vabalt siia?! Tegelikult teame k\u00f5ik vastust: 500 euro eest saab iga\u00fcks Ukraina passi osta, nendega tulevad inimesed \u00fcle Eesti piiri ja \u00fctlevad, et on pagulased. Teiseks: \u00fckski teine Ida-Euroopa riik ei ole toetustega nii helde, kui on olnud Eesti. Riik maksab kinni nende siiatoomise, motiveerib seda heldete sotsiaaltoetustega, ning n\u00fc\u00fcd on riik poolest saadik venekeelne.\nTeie \u00fcks esimesi valimislubadusi on, et p\u00f6\u00f6rate eestlaste s\u00fcndimuse kasvule. Kuidas te seda teha kavatsete?\nOleme Eestis ainus erakond, kes r\u00e4\u00e4gib rahvastikupoliitikast kompleksselt. Kui me iivet ei suurenda, siis k\u00f5ik muu on ka m\u00f5ttetu. Me v\u00f5ime v\u00e4lja surra m\u00f5ne aastak\u00fcmnega. Tuleb aru saada, et ei ole \u00fchte v\u00f5luvitsa, et seda suundumust muuta. Emapalga k\u00f5rval on olulised ka lasteaiakohad ja kool kodu l\u00e4hedal, laste huviringid jms. K\u00f5ige olulisem on ka see, et noor pere saaks oma kodu, meil on selleks ka programm v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud. Meetmed peavad olema suunatud vaid Eesti alalistele elanikele.\nMida aga t\u00e4hendab teie valimislubadus, et suurendate keskmist ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imelist eluiga? Kas vaktsineerimine kuulub ka eluea pikendamise meetmete hulka?\nOleme ainus erakond, kes \u00fctleb v\u00e4lja, et me seisame vaktsineerimisvabaduse eest. Sundvaktsineerimist me ei luba iial Eestis teha. Probleemiks on tegelikult koroonavaktsiinid, mis ei vasta vaktsiini definitsioonile ehk need ei hoia \u00e4ra nakatumist ega haigestumist.\nKas te ei usu seda statistikat, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad harvem ja haiguse kulg on neil leebem?\nTegelikult on statistika vastupidine! K\u00f5ige v\u00e4rskemad uuringud, mis on avaldatud ajakirjas Lancet ja mujal, n\u00e4itavad, et mida rohkem on inimene vaktsineeritud, seda n\u00f5rgem on tema vastupanuv\u00f5ime haigustele. Need vaktsiinid tegid inimese tervist olulisemalt halvemaks. \u00dctlen veel tugevamalt: see on suurim tervishoiualane katastroof, mis on toimunud moodsal ajal.\nKui peaksite saama p\u00e4rast valimisi riigikogu esimeheks, mida v\u00f5taksite siis ette Toompea lossi valges saalis olevate lippudega? Eesti lipu k\u00f5rval on seal tagasi Euroopa Liidu lipud ja teiste k\u00f5rval ka Ukraina oma?\nMind v\u00e4ga h\u00e4irib, et Eestis on praegu Ukraina lippe rohkem kui meie riigi lippe. V\u00f5i et on mingid s\u00f5jav\u00e4elased, kelle k\u00e4isel ei ole enam Eesti v\u00e4rvid, vaid on Ukraina v\u00e4rvid. Kuidas on juhtunud, et arvestatav osa Eesti inimesi ongi end m\u00f5elnud Ukrainaks ja ukrainlasteks!? Niimoodi me oma riigist ilma j\u00e4\u00e4megi!\nKas sellises suhtumises ei ole sarnasust John Kennedy lausega L\u00e4\u00e4ne-Berliinis 1963. aastal: \u00abIch bin ein Berliner!\u00bb (sks k \u00abma olen berliinlane\u00bb)?\nSee oli \u00fcks \u00fctlus, millel oli oma koht ja aeg. Mina n\u00e4en siin mustrit. Eriti puudutab see Reformierakonda: k\u00f5igepealt nad kandsid punalippu, siis tuuled p\u00f6\u00f6rdusid, panid kiiresti v\u00e4lja sinimustvalge, siis eurolipu\u2026 Kui vaja, panevad vikerkaarelipu, ning n\u00fc\u00fcd tundub, et on trend panna Ukraina lipud. Neil ei ole mitte mingisuguseid juuri, mitte mingit lojaalsust Eestile. Ma suhtun sellistesse inimestesse t\u00e4ieliku p\u00f5lgusega.\nSeega on EKRE ja Reformierakonna vastandamine v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteline ja \u00fcletamatu?\nMeil on kaks t\u00e4iesti erinevat sisu. Meie pakume j\u00f5ukat ja turvalist rahvusriiki, nemad pakuvad korrumpeerunud, mingisugust globalistlikku vaest rohep\u00f6\u00f6ratud europrovintsi.\n\nMartin Helme\n\nMartin Helme.\nTairo Lutter\n\n\n\n\tS\u00fcndis 24. aprillil 1976 Tallinnas\n\t\u00d5ppis Tartu \u00dclikoolis ajalugu, l\u00f5petas 2000. aastal\n\tAlates 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 rahandusminister J\u00fcri Ratase teises valitsuses\n\tAlates 4. juulist 2020 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.\n\tRiigikogu liige (2015\u20132019; 2021\u2013...)\n\tMartin Helme peres kasvab neli t\u00fctart ja \u00fcks poeg. Abielus Eeva Helmega\n\n"}
{"text":"Estonian Cell p\u00e4lvis suure tunnustuse j\u00e4tkusuutlikkuse vallasMaailma suurim ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkuse hindamise platvorm Ecovadis tunnustas Estonian Celli p\u00fc\u00fcdlusi j\u00e4tkusuutlikkuse vallas kuldmedaliga. Ecovadis on maailma suurim ja usaldusv\u00e4\u00e4rseim ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkuse hindamise platvorm, mida kasutavad ka paljud puitmassi- ja paberitootmise valdkonna suurimad tootjad \u00fcle kogu maailma.Platvormi eesm\u00e4rk on anda liitunud ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkuse programmidele erapooletu hinnang ning v\u00f5imaldada seda hinnangut jagada ka enda klientide ja koost\u00f6\u00f6partneritega. \u201cRahvusvahelistel klientidel oli meie suhtes ootus \u00fcleval, et saaksime Ecovadiselt hinnangu. See oli ka \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks asusime nende v\u00e4ga p\u00f5hjalikku ja detailset k\u00fcsimustikku t\u00e4itma,\u201d \u00fctles Estonian Celli juhatuse liige Rain P\u00e4rn.Sisestatud t\u00f5endusmaterjali ja dokumentatsiooni alusel andis Ecovadis Estonian Celli j\u00e4tkusuutlikkuse poliitikale kuldtaseme reitingu. Selle p\u00f5hjal asetub Estonian Cell top\u2019i 10 protsendi ettev\u00f5tete sekka puitmassi- ja paberitootmise valdkonnas ja top\u2019i 3 protsendi hulka k\u00f5ikide Ecovadise hinnatud ettev\u00f5tete seas.Rain P\u00e4rna s\u00f5nul hinnati Estonian Celli tugevaimateks k\u00fclgedeks keskkonda ja inimesi puudutavad teemad. \u201cVeidi parenemisruumi n\u00e4hti n\u00e4iteks meie tarnijate j\u00e4tkusuutlikkuse hindamist puudutavas dokumentatsioonis,\u201d m\u00e4rkis P\u00e4rn. \u201cOleme uhked, et meie k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tajate aastatepikkune t\u00f6\u00f6 keskkonnahoiu ja vastutustundlikkuse eeskujuna p\u00e4lvis erapooletu suure rahvusvahelise tunnustuse.\u201dEstonian Cell on ka varem saanud mitu olulist tunnustustust keskkonna ja j\u00e4tkusuutlikkuse vallas. Mullu juuni alguses p\u00e4lvis Estonian Cell oma valdkonnas nii Eesti kui ka Baltimaade esimese EMAS-sertifikaadi, mille saavad vaid need ettev\u00f5tted, mis teevad oma keskkonnam\u00f5ju v\u00e4hendamiseks rohkem, kui n\u00f5utakse.2021. aastal sai Estonian Cell Vastutustundliku Ettev\u00f5tluse Foorumi kuldm\u00e4rgise omanikuks. (VT)"}
{"text":"Endine tipp-politseinik Rauno V\u00f5saste on kriminaaluurimise allLiitlass\u00f5durite majutamine v\u00f5is tuua puukfirmale hiigeltulu\n\nKeskkriminaalpolitsei pidas l\u00e4inud n\u00e4dalal kinni kunagise tipp-politseiniku Rauno V\u00f5saste ning J\u00f5geva valla Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla. Kahtlustuse p\u00f5hjal s\u00f5lmisid nad nelja aasta jooksul kokkuleppeid, millega tekitati J\u00f5geva vallale suurt kahju. Seet\u00f5ttu arestiti ka kahtlustatavate s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha - seda 800 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses.\nKuremaa ujula on J\u00f5geva valla allasutus, mille juurde kuulub peale basseinide ja v\u00e4ikese spaa ka k\u00fclalistemaja. Rauno V\u00f5saste on aga kunagine politsei L\u00f5una prefektuuri kriminaalosakonna juht ja Ida prefektuuri kriminaalpolitsei direktor, kes on hiljem olnud tuntud s\u00f5jaajaloo teemaliste raamatute kirjutajana.\n\nOsa kasumist ujula juhatajale\nEelmisel n\u00e4dalal pidasid keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud 61aastase Tralla (pildil) ja 51aastase V\u00f5saste kinni. Esimest kahtlustab prokuratuur usalduse kuritarvitamises ja teist usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises. \u201eEsialgse kahtlustuse kohaselt on J\u00f5geva valla hallatav Kuremaa ujula saanud nende tegevuse tagaj\u00e4rjel suures ulatuses kahju,\u201c teatas prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius \u00d5htulehele.\nUurijate esialgsetel andmetel s\u00f5lmisid ujula juhataja Tralla ning v\u00e4ikefirma Ferricrux O\u00dc ainuomanik ja -juht V\u00f5saste ajavahemikul 2018-2022 kokkuleppeid, mis v\u00f5imaldasid erafirmal pakkuda Kuremaa ujulas liitlass\u00f5duritele majutus- ja toitlustusteenust. Uurimise k\u00e4igus kogutud info p\u00f5hjal teenis Ferricrux O\u00dc aastatel 2018-2022 sellega suurt kasumit, mis on eelduslikult k\u00e4sitletav vallale kuriteoga tekitatud kahjuna. Prokuratuuri andmetel sai Kuremaa ujula juhataja osa kasumist endale. T\u00e4pne kahju suurus selgub uurimise k\u00e4igus.\nNiisiis v\u00f5ib kahtlustuse p\u00f5hjal j\u00e4reldada, et Kuremaa vallaasutuse turjal elas selle juhi toel puukfirma. V\u00f5imaliku kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks on kohtum\u00e4\u00e4rusega arestitud kahtlustatavate kasutuses olnud s\u00f5idukeid, kinnisvara ja raha - enam kui 800 000 euro ulatuses. M\u00e4\u00e4rus ei ole veel j\u00f5ustunud.\n\n\u00dchemehefirma v\u00f5imas k\u00e4ive ja kasum\nFerricruxi k\u00e4ive on \u00fchemehefirma kohta t\u00f5epoolest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne - aastatel 2019-2021 oli see igal aastal \u00fcle 350 000 euro. Seejuures oli 2019. aasta kasum \u00fcle 100 000, 2020. aasta oma rohkem kui 200 000 ning tunamullu \u00fcle 140 000 euro suurune. Ettev\u00f5ttele endale kuulub vaid \u00fcks v\u00e4ike puhkemaja, mis majutab kuni kuus inimest. 2021. aasta majandusaasta aruannet sirvides hakkab silma, et firma teenis raamatute m\u00fc\u00fcgi, kinnisvara rendi ja loometegevusega 10 000 euro ringis, ligi 350 000 eurot tuli aga \u201eteenustest\u201c, mille sisu pole t\u00e4psustatud. Kui vaadata prokuratuuri taotlusel arestitud vara suurt mahtu, on selge, et V\u00f5saste firma pidi teenima Kuremaa ujula kaudu sadu tuhandeid eurosid.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja r\u00f5hutas, et tegu on esialgse kahtlustusega, mille kontrollimiseks kogutakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse t\u00f5endeid. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib kahtlustuse sisu ja ulatus uurimise k\u00e4igus muutuda.\nV\u00f5saste ei soovinud kriminaalmenetlust \u00d5htulehele kommenteerida.\nToomas Huik   Postimees EKSPOLITSEINIK MAJUTAS S\u00d5JAV\u00c4ELASI: Kahtlustuse p\u00f5hjal teenis Rauno V\u00f5saste J\u00f5geva vallaasutuses NATO s\u00f5durite majutamise arvelt suurt vaheltkasu.\n\nNILS NIITRA"}
{"text":"Hiina jalgpalliliidu juht v\u00f5eti kinni s\u00fc\u00fcdistatuna korruptsioonisPEKING, 15. veebruar, AP-BNS \u2013 Hiina jalgpalliliidu president Chen Shuyuan v\u00f5eti kinni s\u00fc\u00fcdistatuna korruptsioonis.\nHiina valitseva kommunistliku partei korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo teatas \u00fchelauselises avalduses, et tema suhtes algatati uurimine nii riigi kui Hubei provintsi tasemel. S\u00fc\u00fcdistuste sisu ei avalikustatud.\nChen on ka jalgpalliliidu parteikomitee aseesimees.\nHiina president ja kompartei liider Xi Jinping on seadnud eesm\u00e4rgiks t\u00f5usta jalgpalli suurriigiks, kuid rahastamine ja entusiasm on kokku kuivamas. Hoolimata edust ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel, j\u00f5udis Hiina jalgpallikoondis MM-v\u00f5istluste finaalturniirile viimati ligi 20 aastat tagasi.\nHiina tippklubid on maksnud suuri summasid talentide meelitamiseks v\u00e4lisriikidest, kuid koroonapandeemia ja majandusprobleemid on avaldanud m\u00f5ju ka jalgpallile.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pressiinfo: Telia blokeeris Eestis \u00fcle 2,5 miljoni petuk\u00f5neTELIA EESTI PRESSITEADE\n15.02.2023\n\n\nTelia blokeeris Eestis \u00fcle 2,5 miljoni petuk\u00f5ne\n\nTelia turbes\u00fcsteemid blokeerisid 2022. aastal enam kui 2,5 miljonit\nv\u00e4lismaalt tehtud petuk\u00f5net, mis olid suunatud Eesti inimeste ja\nettev\u00f5tete vastu.\n\n\nTelia riskijuhi Andreas Meistri s\u00f5nul kasvas l\u00e4inud aastal nii erinevate\nk\u00fcberr\u00fcnnakute kui petuskeemide hulk ning erandiks polnud ka petuk\u00f5ned.\n\n\u201eKahjuks on selliste petuk\u00f5nede trend kasvav ning neid proovitakse meie\nklientide suunal teha igap\u00e4evaselt,\u201c m\u00e4rkis Meister.\n\nKokku blokeerisid Telia turbes\u00fcsteemid terve 2022. aasta peale 2,51\nmiljonit k\u00f5net. Tegu oli nn Wangiri k\u00f5nedega, mida tuntakse ka kui\n\u00fchesekundi v\u00f5i vastamata k\u00f5nedena. Selliste k\u00f5nede eesm\u00e4rk on teha\nl\u00fchike vastamata k\u00f5ne ja meelitada inimesi helistama tagasi tundmatule\nv\u00e4lismaisele numbrile, millega kaasneb helistajale hiljem \u00fcldjuhul\nm\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne arve.\n\nTelia riskijuhi s\u00f5nul on Telia Company grupi \u00fcleselt juba aastaid\nkasutuses massk\u00f5nede t\u00f5kestamise s\u00fcsteem, mis v\u00f5imaldab Wangiri\nk\u00f5nesid tuvastada ja blokeerida.\n\u201eT\u00e4nu sellele lahendusele takistame Eestis igas kuus suurel hulgal\nWangiri k\u00f5nesid. Kuna Eesti on v\u00e4ike riik, pole meie suunas tehtavate\npetuk\u00f5nede hulk ka v\u00e4ga suur. N\u00e4iteks Rootsi suunal blokeeris Telia\nl\u00e4inud aastal ligi 30 miljonit Wangiri k\u00f5net, Norras aga koguni \u00fcle 70\nmiljoni,\u201c lisas Meister.\n\nRiike, kust eelmisel aastal Eestisse Wangiri k\u00f5nesid tehti, on \u00fcle terve\nmaailma. Samas k\u00f5ige suurem hulk petuk\u00f5nedest, mille Telia turvafiltrid\nblokeerisid, tuli Rootsist, Soomest, T\u0161ehhist, Leedust, Iirimaalt,\nL\u00e4tist, Poolast, Hollandist ja Austriast. Samas p\u00e4rines petuk\u00f5nesid\nEesti jaoks ka \u00fcsna v\u00e4hetuntud riikidest nagu n\u00e4iteks Senegal,\nTansaania, Tuneesia, Sudaan jpt.\n\nTelia riskijuhi Andreas Meistri s\u00f5nul ei tasu v\u00e4lismaalt tulnud\ntundmatutele numbritele ise tagasi helistada.\n\n\u201eWangiri k\u00f5ne tunneb tavaliselt \u00e4ra selle j\u00e4rgi, et need tulevad m\u00f5ne\nv\u00e4lismaise suunakoodiga numbrilt ning k\u00f5ne kutsung on nii l\u00fchike, et\ninimene ei j\u00f5ua sellele isegi vastata. Kui ka inimese m\u00f5ni l\u00e4hedane on\nsamal ajal v\u00e4lisreisil ning k\u00f5ne saaja pole kindel, kas talle helistab\nv\u00e4lismaiselt numbrilt pereliige v\u00f5i s\u00f5ber, saab alati sellele inimesele\nkontrolliks saata n\u00e4iteks SMS-i,\u201c soovitas Meister.\n\n\n\nRaigo Neudorf\nmeediasuhete juht  | kommunikatsiooniosakond\n\n[cid:image001.png@01D94119.8D538870]\n\nTelia Estonia\n+372 5169747\nraigo.neudorf@telia.ee<mailto:raigo.neudorf@telia.ee>\nwww.telia.ee\nMustam\u00e4e tee 3, Tallinn, Eesti\n\nTelia Eesti AS 10234957\n\n\nSee e-kiri v\u00f5ib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata\navaldamise v\u00f5i jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja \u00f5ige adressaat,\nsiis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning k\u00f5ik\nsellele lisatud manused ilma neid jagamata v\u00f5i kopeerimata ning \u00e4ra\navalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele.\n\nTelia Company t\u00f6\u00f6tleb e-kirju ja teisi dokumente, mis v\u00f5ivad sisaldada\nisikuandmeid, vastavalt Telia Company Privaatsuspoliitikale<https:\/\/www.tel\nia.ee\/images\/documents\/juhendid\/est\/kliendiandmete_privaatsuse_poliitika.pd\nf>.\n\nThis email may contain information which is privileged or protected against\nunauthorized disclosure or communication. If you are not the intended\nrecipient, please notify the sender and delete this message and any\nattachments from your system without producing, distributing or retaining\ncopies thereof or disclosing its contents to any other person.\n\nTelia Company processes emails and other files that may contain personal\ndata in accordance with Telia Company\u2019s Privacy\nPolicy<https:\/\/www.teliacompany.com\/en\/about-the-company\/privacy\/>."}
{"text":"Keskkooli\u00f5pilased nakatavad eakaid nutipisikuga. 76aastane proua veedab telefonis neli tundi p\u00e4evas: \u201eMul on t\u00f5esti vist s\u00f5ltuvus juba!\u201c\u201eTahaksin osata pilte arvutisse t\u00f5mmata ja digiallkirja anda,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tiiu (73) oma nutitelefoni uurides. Umbes sarnastel p\u00f5hjustel on T\u00e4htvere p\u00e4evakeskusse digioskusi arendama tulnud kokku 22 eakat.\nJ\u00e4rjekorras juba teise p\u00e4evakeskuses l\u00e4biviidava loengu teema on sotsiaalmeedia. Luunja keskkooli 11. klassi \u00f5pilased Stefan Allev ja Marcus Sirp seavad slaidide n\u00e4itamiseks tehnikat \u00fcles. Saalist t\u00fchja kohta naljalt ei leia.\nSilvi (71) kasutab arvutit, millega k\u00fclastab Facebooki ja maksab arveid. \u201eLihtsate asjadega saan hakkama,\u201c \u00fctleb ta.\nSilvil on nuppudega telefon, kuid ta kaalub nutiseadme soetamist. \u201e\u00dcha rohkem m\u00f5tlen, et kui hea, kui n\u00e4iteks teatri- v\u00f5i kontserdipilet oleks seadmes olemas. Siis ei pea m\u00f5tlema, kust saaks selle v\u00e4lja printida. Mul endal printerit ei ole ka. Poodides tuleb mingid \u00e4pid alla laadida,\u201c loetleb Silvi v\u00f5imalusi, mida annaks kaasaegne telefon.\nSilvi m\u00f6\u00f6nab, et lastel on kiire ja lapselaps on veel liiga v\u00e4ike, et teda aidata. \u201eSellep\u00e4rast siia tulingi,\u201c lisab ta.\nMEIE TAHAME KA! V\u00f5imalus \u00f5ppida kasutama digitehnoloogiaid kohta t\u00f5i T\u00e4htvere p\u00e4evakeskuse saali rahvast t\u00e4is.\n(Maria Kilk)Ajendas vanaema abistamine\nNoormeestele pole see p\u00e4ris vabatahtlik panustamine. Stefan Allev, Marcus Sirp ja Markus Merila asutasid DigiAbi \u00f5pilasfirmana. Eesm\u00e4rk on aidata eakamatel kaaskodanikel nutimaailmas hakkama saada.\nAllevis t\u00e4rkas idee selline firma luua koroonakriisi ajal. \u201eMu vanaema on \u00f5petaja ja kui koroona tuli, pidi ta kaugtunde andma,\u201c \u00fctleb Allev. Ta ise pidi seejuures vanaema juhendama.\n\u201eEt ma saaksin selle asjaga [n\u00e4itab nutitelefoni] hakkama,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tiiu (73) kursusele tuleku p\u00f5hjusest. \u201eEt ma oskaksin pilte arvutisse t\u00f5mmata, digiallkirja anda, et m\u00e4lu t\u00e4is ei saaks.\u201c\nTiiu s\u00f5nul levib sotsiaalmeedias palju petuskeeme, kuid ta ise \u00fchegi ohvriks langenud ei ole. \u201eKeegi tahab ikka kogu aeg hirmsasti Facebookis s\u00f5braks tulla. P\u00e4rast hakkavad raha k\u00fcsima. Eks need \u00f5ngitsejad ole,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nEnt Tiiu s\u00f5branna v\u00f5ttis \u00fchele petturile maksmiseks suisa laenu. \u201eTa ikka kaotas [raha]!\u201c lisab Tiiu.\nProjektor paika saadud, v\u00f5ibki loeng alata. Allev ja Sirp tutvustavad seekordses loengus erinevaid sotsiaalmeedia platvorme. Mitmed saalisviibijad teevad paberile m\u00e4rkmeid. Tahvelarvutit v\u00f5i nutitelefoni keegi selleks ei kasuta. V\u00e4hemalt veel mitte.\nKINDEL TUGI: Tehnika v\u00f5ib olla digitaalne, aga kaustik on ikka analoog.\n(Maria Kilk)\nTikTok \u2013 sinna saab \u00fcles laadida kuni \u00fcheminutilisi videoid, rakendusel on 1,5 miljardit kasutajat.\nAllev r\u00e4\u00e4gib, et tegemist on \u00e4\u00e4rmiselt s\u00f5ltuvusttekitava rakendusega. Edu peitub algoritmis, mis kogub inimese telefonist infot tema eelistuste kohta. Ehk kui vaatad palju videoid jalgpallist v\u00f5i otsid selle kohta teavet, n\u00e4ed ka TikTokis videoid samast spordialast.\n\u201eMa tean noori, kes veedavad p\u00e4evas kuus tundi TikTokis,\u201c \u00fctleb Allev.\n\u201eMa vaatan \u00fcle tunni aja iga p\u00e4ev TikToki,\u201c t\u00e4iendab esireas istuv Asta.\nSamuti hoiatavad noormehed, et TikTok on netikiusu pesa. Rakenduses on v\u00e4ga lihtne libakontot teha. Liituda v\u00f5ib isegi v\u00e4ljam\u00f5eldud meiliaadressiga. \u201eKiusaja isikut on seet\u00f5ttu v\u00e4ga raske tuvastada,\u201c r\u00e4\u00e4gib Allev.\nMida teha k\u00fcpsistega?\nSotsiaalmeediat iseloomustab info \u00fclikiire levik. Allev arutleb, et kui teise maailmas\u00f5ja ajal levisid rindeteated p\u00e4evadega, siis praegusel ajal laevad Ukraina s\u00f5durid ise uudiseid sotsiaalmeediasse \u00fcles. Pisut liialdades saab s\u00f5da otse selle tulipunktist reaalajas j\u00e4lgida.\nYoutube \u2013 kasutajad saavad videoid \u00fcles laadida, jagada ja vaadata. \u201eKui sa millegagi hakkama ei saa, leiad YouTube'ist juhendvideo,\u201c tutvustab Allev.\n\u201eKui on vaja n\u00e4iteks kududa, leiab selle kohta \u00f5petuse,\u201c t\u00e4iendab Sirp.\n\u00dcks loengukuulaja tunneb huvi, kui t\u00f5ene on YouTube\u2019is olev info.\n\u201eSeda on rakse \u00f6elda,\u201c t\u00f5deb Allev ja lisab, et osa vastab kindlasti t\u00f5ele, kuid levib ka valeinfot.\nEnt k\u00fcsimusi tuleb ka praktilisema kohta: kui tihti peaks telefonile restardi tegema?\nSirp selgitab, et t\u00e4nap\u00e4eval ei olegi see enam vajalik. Telefon l\u00e4heb ise n-\u00f6 magamisre\u017eiimile ega koorma sisem\u00e4lu. Telefoni koormab see, kui k\u00e4ivitada palju rakendusi ja need tagaplaanile lahti j\u00e4tta.\nMUNA \u00d5PETAB KANA: Luunja keskkooli 11. klassi \u00f5pilane Stefan Allev n\u00f5ustab p\u00e4evakeskuse k\u00fclastajat.\n(Maria Kilk)\nJututeemad liiguvad aga ka petuskeemidele, mille ohvriks langevad sageli just vanemaealised. \u201eJust Facebookis levib palju petuskeeme. Kui keegi teeb oma seinale postituse ja m\u00e4rgib teid \u00e4ra, siis olge ettevaatlikud. Ka mu vanaema langes selle ohvriks,\u201c r\u00e4\u00e4gib Allev.\nEttevaatlik tuleb samuti olla Facebookis enda asju m\u00fc\u00fces. Sirp mainib, et petturite kontod on sageli alles hiljaaegu loodud. Samuti v\u00f5ivad nende kontodel olla ka kummalised, m\u00f5nikord v\u00e4lismaised nimed.\n\u201eKuidas te nendesse k\u00fcpsistesse suhtute?\u201c kostub saalist k\u00fcsimus.\nAllev selgitab, et k\u00fcpsised midagi halba ei tee. T\u00e4nu nendele saab veebileht paremini aru, missugust sisu j\u00e4rgmine kord pakkuda. \u201eMa tavaliselt n\u00f5ustun k\u00f5igi k\u00fcpsistega. Nende p\u00e4rast ei pea liiga palju muretsema,\u201c lisab Allev.\nAuditooriumist kostub pahameelt ka reklaamide osas. \u201eNeid on lihtsalt nii palju! Vaatad toiduretsepti ja siis tuleb reklaam. Praegu on valimised, siis on eriti hull!\u201c kurdab \u00fcks kuulajatest.\nSirp \u00f5petab, et arvutile saab lisada reklaamiblokeerijad: \u201e[Google] Chrome\u2019ile [otsingumootor] on eraldi laiendus AdBlock. Selle lisamine k\u00e4ib \u00fcpriski lihtsalt. V\u00f5ite selle kohta uurida.\u201c\nP\u00e4rast loengut vastavad noormehed lahkelt ka individuaalsetele k\u00fcsimustele.\nNutimaailm laiendab silmaringi\nMart (80) kasutab nuppudega Samsungi telefoni ja palub abi s\u00f5numi saatmisega. \u201eTavaliselt ma helistan. Aga Tartu ja Tallinna vahel on k\u00fcllaltki kehv levi. Nagu Tartu ja L\u00f5una-Eesti vahel, m\u00e4ed on vahel. V\u00f5ib-olla WhatsAppi kaudu saaks parema \u00fchenduse,\u201c arutleb Mart.\nSAAB KA NII: Mati kasutab nuppudega telefoni ja nutindusest ei huvitu.\n(Maria Kilk)\nH\u00e4rra, kes oma nime avaldada ei soovi, v\u00f5ttis loengusse kaasa tahvelarvuti. \u201eSotsiaalmeedia, veebip\u00f5hine suhtlusvahend,\u201c on ta paberile \u00fcles m\u00e4rkinud.\n\u201eMa ei tea midagi! K\u00f5ik on \u00e4ra ununenud!\u201c \u00fctleb h\u00e4rra, kes tegelikult \u00fchtteist siiski oskab. Ta n\u00e4itab, kuidas avab internetiotsingu ja loeb e-kirju.\nAllev tunnistab, et sotsiaalmeediat oli keeruline loengus k\u00e4sitleda. \u201eMe ei teadnud t\u00e4pselt, millest r\u00e4\u00e4kida. Tegime \u00fclevaate, aga detailidesse ei laskunud, sest neil on k\u00f5igil erinev tase ja erinevad seadmed,\u201c \u00fctleb ta.\nAllevi s\u00f5nul on m\u00f5ni eakas v\u00e4ga osav ja digimaailmaga sina peal, teine ei oma arvutit ega nuputelefoni. \u201eKindlasti on eakaid, kes tahavad lihtsalt kodus istuda ja seebikaid vaadata. P\u00e4evakeskuste k\u00fclastajad \u00fcritavad aga maailmaga kaasas k\u00e4ia.\u201c\nAsta Tamm (76) murrab stereot\u00fc\u00fcpe. Ta kasutab k\u00f5ige rohkem Facebooki, aga veedab ka palju aega TikTokis. Rootsis elava pojaga suhtleb WhatsAppi kaudu, sest siis ei pea v\u00e4lismaale s\u00f5numisaatmise eest maksma.\nEAKAASLASTELE EESKUJUKS: Asta Tamm vaatab telefonist TikToki ja tunnistab, et on nutis\u00f5ltlane.\n(Maria Kilk)\nAsta postitab Facebooki ja YouTube\u2019i videoid oma juhendatavast tantsutrupist R\u00f5\u00f5murullid. Samuti kuulub Asta eakaid koondavasse Facebooki gruppi \u201eAktiivsed, k\u00f5busad, l\u00f5busad\u201c. See on vanemaealiste kogukond, mis s\u00fcndiski just sotsiaalmeedias. Ent kohtutakse ka p\u00e4riselus: n\u00e4iteks sel laup\u00e4eval Tartus R\u00e4nduri pubis.\nAsta vaatab sotsiaalmeediast Maksim Galkini ja Alla Pugat\u0161ova videoid. \u201eSellest see [huvi sotsiaalmeedia vastu] alguse sai. N\u00fc\u00fcd tuleb mul h\u00e4sti palju videoid [T\u00fcrgit ja S\u00fc\u00fcriat tabanud] maav\u00e4rinast ja Ukraina s\u00f5jast.\u201c\n\u201eVeedan p\u00e4evas neli tundi telefonis. Mul on t\u00f5esti vist s\u00f5ltuvus juba!\u201c naerab Asta.\nAstal ei ole eakaaslasi \u2013 peale kaks aastat noorema \u00f5e \u2013, kes sama palju aega sotsiaalmeedias veedaksid. Ta tunneb, et t\u00e4nu sellele on tal laiem silmaring. \u201eMu k\u00f5ige noorem poeg on 42, tema tutvustas mulle nutitelefoni. Ma ei uskunud, et seda kasutama hakkan!\u201c muljetab seitsmekordne vanavanaema.\nDigiringid \u00fcle Eesti\nAllev unistab, et \u00f5pilasfirma laienekes teistessegi linnadesse ja valdadesse. Samuti loodab ta, et omavalitsused hakkavad digitundide eest maksma. Veebruaris T\u00e4htvere p\u00e4evakeskuses antavad loengud maksab eakate eest kinni p\u00e4evakeskus. Edaspidi tuleb huvilistel oma taskust v\u00e4lja k\u00e4ia viis eurot korrast.\nNoormehed pakuvad ka individuaaltunde, esimene tund maksab 15 eurot. Seni on nad k\u00e4inud umbes k\u00fcmne eaka kodus. Digiabil ei ole veel oma veebilehte, aga Tartu sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad jagavad \u00f5pilasfirma flaiereid potentsiaalsetele huvilistele.\nP\u00e4evakeskuse juhataja Reet N\u00e4kk-Kupitsal on v\u00e4ga hea meel, et poisid p\u00e4evakeskuses k\u00e4ivad. \u201eNagu n\u00e4ha, rahvast ikka k\u00e4ib!\u201c \u00fctleb N\u00e4kk-Kubits. \u201eV\u00e4ga hea algatus ja v\u00e4ga tublid poisid!\u201c\nV\u00c4GA TUBLID POISID! P\u00e4evakeskuse juhataja Reet N\u00e4kk-Kupits kiidab koolinoorte algatust.\n(Maria Kilk)\nN\u00e4kk-Kupits \u00fctleb, et varemgi on tuldud tema k\u00e4est abi k\u00fcsimas. \u201eAga ega ma ise ka nii osav pole!\u201c naerab ta. \u201eSee [\u00f5pilasfirma] lahendus on v\u00e4ga hea!\u201c\nP\u00e4evakeskuses tegutseb 19 ringi, k\u00f5ik pilgeni t\u00e4is. Varsti peab maja suuremaks ehitama, kommenteerib \u00fcks t\u00f6\u00f6tajatest.\nEelmisel n\u00e4dalal v\u00f5ttis digitunnist osa 16 inimest, sel esmasp\u00e4eval juba 22. J\u00e4rgmine loeng T\u00e4htvere p\u00e4evakeskuses toimub 20. veebruaril ja juttu tuleb interneti ohutusest."}
{"text":"Telia blokeeris Eestis \u00fcle 2,5 miljoni petuk\u00f5neTALLINN, 15. veebruar, BNS -\u00a0Telia turbes\u00fcsteemid blokeerisid 2022. aastal enam kui 2,5 miljonit v\u00e4lismaalt tehtud petuk\u00f5net, mis olid suunatud Eesti inimeste ja ettev\u00f5tete vastu.\u00a0\nTelia riskijuhi Andreas Meistri s\u00f5nul kasvas l\u00e4inud aastal nii erinevate k\u00fcberr\u00fcnnakute kui petuskeemide hulk ning erandiks polnud ka petuk\u00f5ned.\u00a0\u201eKahjuks on selliste petuk\u00f5nede trend kasvav ning neid proovitakse meie klientide suunal teha igap\u00e4evaselt,\u201c m\u00e4rkis Meister.\u00a0\nKokku blokeerisid Telia turbes\u00fcsteemid terve 2022. aasta peale 2,51 miljonit k\u00f5net. Tegu oli niinimetatud Wangiri k\u00f5nedega, mida tuntakse ka kui \u00fchesekundi v\u00f5i vastamata k\u00f5nedena. Selliste k\u00f5nede eesm\u00e4rk on teha l\u00fchike vastamata k\u00f5ne ja meelitada inimesi helistama tagasi tundmatule v\u00e4lismaisele numbrile, millega kaasneb helistajale hiljem \u00fcldjuhul m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne arve.\u00a0\nTelia riskijuhi s\u00f5nul on Telia Company grupi \u00fcleselt juba aastaid kasutuses massk\u00f5nede t\u00f5kestamise s\u00fcsteem, mis v\u00f5imaldab Wangiri k\u00f5nesid tuvastada ja blokeerida.\u00a0\n\u201eT\u00e4nu sellele lahendusele takistame Eestis igas kuus suurel hulgal Wangiri k\u00f5nesid. Kuna Eesti on v\u00e4ike riik, pole meie suunas tehtavate petuk\u00f5nede hulk ka v\u00e4ga suur. N\u00e4iteks Rootsi suunal blokeeris Telia l\u00e4inud aastal ligi 30 miljonit Wangiri k\u00f5net, Norras aga koguni \u00fcle 70 miljoni,\u201c lisas Meister.\u00a0\nRiike, kust eelmisel aastal Eestisse Wangiri k\u00f5nesid tehti, on \u00fcle terve maailma. Samas k\u00f5ige suurem hulk petuk\u00f5nedest, mille Telia turvafiltrid blokeerisid, tuli Rootsist, Soomest, T\u0161ehhist, Leedust, Iirimaalt, L\u00e4tist, Poolast, Hollandist ja Austriast. Samas p\u00e4rines petuk\u00f5nesid Eesti jaoks ka \u00fcsna v\u00e4hetuntud riikidest nagu n\u00e4iteks Senegal, Tansaania, Tuneesia, Sudaan ja paljud teised.\u00a0\nTelia riskijuhi Andreas Meistri s\u00f5nul ei tasu v\u00e4lismaalt tulnud tundmatutele numbritele ise tagasi helistada.\u00a0\n\u201eWangiri k\u00f5ne tunneb tavaliselt \u00e4ra selle j\u00e4rgi, et need tulevad m\u00f5ne v\u00e4lismaise suunakoodiga numbrilt ning k\u00f5ne kutsung on nii l\u00fchike, et inimene ei j\u00f5ua sellele isegi vastata. Kui ka inimese m\u00f5ni l\u00e4hedane on samal ajal v\u00e4lisreisil ning k\u00f5ne saaja pole kindel, kas talle helistab v\u00e4lismaiselt numbrilt pereliige v\u00f5i s\u00f5ber, saab alati sellele inimesele kontrolliks saata n\u00e4iteks SMS-i,\u201c soovitas Meister. \u00a0\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Pangad riisuvad \u00f5ppelaenudelt koore, aga tudengeid pitsitatakse r\u00f6\u00f6vellike \u00fc\u00fcrihindadega\u201eEsiteks peaks kindlasti tegelema \u00f5ppetoetuste kaasajastamisega, kuna t\u00e4nased summad j\u00e4\u00e4vad juba alla elatusmiinimumi. Meil v\u00f5ib ametlikult k\u00fcll olla tasuta k\u00f5rghariduses, aga tegelikult peab enamik tudengeid \u00f5ppimisega kaasnevate kulude katmiseks ikkagi ka t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima,\u201c nentis Eesti \u00dcli\u00f5pilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo.\n\u00dcli\u00f5pilaste esindajad juhtisid riigikogu istungil teravalt t\u00e4helepanu tudengite \u00fcha tr\u00f6\u00f6stitumale olukorrale, kusjuures tunneli l\u00f5pust paistab praegu vaid pimedust. Kui midagi ette ei v\u00f5eta, siis \u00e4hvardab allak\u00e4ik kogu hariduse ja teaduse innovatsioon Eestis.\n\u201eK\u00f5ik tudengite sotsiaalsed garantiid on t\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00e4hemalt \u00fcle k\u00fcmne aasta aegunud,\u201c osutas Eesti \u00dcli\u00f5pilaskondade Liidu juht Marcus Ehasooo tudengite \u00f5nnetule olukorrale, mis kriisiaegade t\u00f5ttu l\u00f5plikult katkemas. Ehasoo s\u00f5nul k\u00e4ib lausa 70 protsenti tudengitest t\u00f6\u00f6l, kusjuures 80 protsenti teeb seda otseselt isiklike \u00f5pingute rahastamiseks. \u201eMeil v\u00f5ib olla k\u00fcll ametlikult tasuta k\u00f5rgharidus, aga n\u00e4iteks sellises tavap\u00e4rases olukorras, kus tullakse v\u00e4iksematest asulatest suurematesse keskustesse haridust omandama, kerkib koheselt esile \u00fc\u00fcri maksmise vajadus. Kusjuures \u00fc\u00fcrid on \u00fcli\u00f5pilasi koondavates keskustes k\u00f5rged. N\u00e4itaks Tallinnas n\u00e4eme iga s\u00fcgis ikka uuesti, kuidas kinnisvaraturg tudengite selgadel s\u00f5na otsese m\u00f5ttes liugu lasevab, hakates \u00fc\u00fcre \u00f5ppimise eel kiiresti kasvatama. Aga mujalt p\u00e4rit tudengitel pole muud v\u00f5imalust, kui sellisele v\u00e4ljapressimisele alluda \u2013 vastasel juhul ta lihtsalt \u00f5ppida ei saagi.\u201c\nToetused alla elatusmiinimumi\nEhasoo s\u00f5nul polevat meil isegi vajadust toetuste massiliseks t\u00f5stmiseks, vaid pigem tuleks vaadata tudengite sotsiaalsete garantiide komplekti tervikuna. \u201eEsiteks peaks kindlasti tegelema \u00f5ppetoetuste kaasajastamisega, kuna t\u00e4nased summad j\u00e4\u00e4vad juba alla elatusmiinimumi. Sotsiaaldemokraadid on valimislubadustes v\u00e4lja k\u00e4inud toetuse t\u00f5stmise viiesaja euroni. See oleks v\u00e4hemalt mingigi algus,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\u201c\nRiigikogu k\u00f5rghariduse toetusr\u00fchma esimehe Margit Sutropi s\u00f5nul on vajadusp\u00f5hised \u00f5ppetoetused hetkel 75\u2013220 eurot kuus ja tulemusstipendium 100 eurot kuus. Tegemist on saadiku s\u00f5nul naeruv\u00e4\u00e4rsete summadega. \u201eSeet\u00f5ttu \u00f5pivad tudengid t\u00f6\u00f6tamise k\u00f5rvalt, mitte vastupidi. See aga viib alla k\u00f5rghariduse kvaliteedi ja halvendab tudengite tervist,\u201c t\u00f5des Sutrop.\n\u00dcli\u00f5pilaskondade Liidu juhi Marcus Ehasoo hinnangul on oluline ka see, et \u00f5ppelaenude tingimused tehtaks \u00fcmber nii, et l\u00e4htutaks ikkagi \u00fcli\u00f5pilaste, aga mitte pankade huvidest. \u201eEsiteks tuleks pikendada seda aega, millal tuleb hakata v\u00f5etud laenu tagasi maksma. Tudengile peab j\u00e4\u00e4ma aega \u00f5pingute l\u00f5petamiseks ja t\u00f6\u00f6koha leidmiseks, mis omakorda v\u00f5imaldaks tal selle laenu rahulikult tagasi maksta. Lisaks tuleb langetada \u00f5ppelaenu intresse, mis kipuvad t\u00e4nasel p\u00e4eval enamasti viie protsendi juurde j\u00e4\u00e4ma. Vastasel juhul tekib mulje, nagu polekski \u00f5ppelaenu eesm\u00e4rgiks mitte tudengite \u00f5pingute toetamine, vaid hoopis panga nuumamine.\u201c\nLisaks neile meetmetele tuleks Ehasoo s\u00f5nul parandada ka stipendiumikultuuri, mis olevat meil hetkel \u00fcsna kehvakene. \u201eEestis antakse tudengitele \u00fchekordseid stipendiume, see aga ei taga rahulikuks \u00f5ppimiseks vajalikku kindlust. Stipendiumid peaksid olema ikkagi sellised, mis aitavad kraadi omandamist t\u00f5epoolest ka p\u00e4riselt rahastada,\u201c leidis ta.\nKui riik \u00fcli\u00f5pilaste poolt lauale toodud probleeme lahendama ei asu, siis hakkab aja jooksul \u00fcli\u00f5pilaste arv eeldatavasti langema. \u201eAga see polegi veel k\u00f5ige hullem,\u201c r\u00e4\u00e4kis Ehasoo. \u201eK\u00f5ige hullem on, et meie hariduse ja teaduse innovatsioon aeglustub ja v\u00f5ib olla peatub hoopis. Rasketes tingimustes virelevate tudengite motivatsioon hajub. J\u00e4rjest v\u00e4hem hakkab peale tulema uusi s\u00e4ravaid \u00f5ppej\u00f5udusid ja entusiastlikke spetsialiste, kes panustaksid meie riigi innovatsiooni ja konkurentsiv\u00f5imelisuse tagamisse.\u201c\nEbav\u00f5rdne ligip\u00e4\u00e4s haridusele\nArenguseire keskuse eksperdi Kaire P\u00f5dra hinnangul n\u00e4eme, et paberi peal justkui tasuta saadava k\u00f5rghariduse omandamiseks peavad paljud tudengid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid majanduslikke pingutusi tegema. K\u00fcsimuse all on ka sotsiaalse \u00f5igluse ja ligip\u00e4\u00e4setavuse k\u00fcsimused. Nii n\u00e4iteks on meie \u00fclikoolid koondunud suurematesse keskustesse. See omakorda t\u00e4hendab, et mujalt \u00f5ppima asujad peavad igatahes \u00fc\u00fcripinnad leidma ja nende eest ka igakuiselt tasuma. Keskustes s\u00fcndinud ja kasvanud noortel on enamasti aga v\u00f5imalus ka pere juures elada.\n\u201eAndmed n\u00e4itavad, et just k\u00f5rgharidusega vanemate lapsed omandavad samuti suurema t\u00f5en\u00e4osusega k\u00f5rghariduse. See omakorda tekitab k\u00fcsimuse, millest selline hariduse ebav\u00f5rdne jaotumine on tekkinud,\u201c r\u00e4\u00e4kis P\u00f5der. \u201eSamuti j\u00f5uab vene keelsete koolide l\u00f5petajaid \u00fclikoolidesse v\u00e4hem. Neid probleeme peaks kindlasti p\u00f5hjalikumalt uurima.\u201c\nKa riigikogu saadik Margit Sutrop leidis, et oluline on leida vastus sellele, kuidas tuua sotsiaalmajanduslikult keerukamatest tingimustest p\u00e4rit inimesi rohkem k\u00f5rgharidusse j\u00f5uaks.\n\u201eMeil on k\u00fcll tasuta k\u00f5rgharidus, aga nagu v\u00e4lja tuleb, siis pole see tudengite jaoks sugugi odav,\u201c osutas saadik selgele vastuolule meie hariduss\u00fcsteemis. Tasuta k\u00f5rgharidus on Suptropi s\u00f5nul eestlaste seas ka v\u00e4ga populaarne, seep\u00e4rast ei leiaks ettepanek selle kaotamise kohta eeldatavasti kuigi head vastuv\u00f5ttu. Ka siis, kui sellise ettepaneku eesm\u00e4rgiks oleks n\u00e4iteks v\u00f5imekamate tudengite senisest suurem toetamine, et nad saaksid rohkem \u00f5ppet\u00f6\u00f6le keskenduda.\n\u201eUuringute j\u00e4rgi pooldab ligemale 90 protsenti meie inimestest tasuta k\u00f5rgharidust. Seega peab olema m\u00f5ni v\u00e4ga julge erakond, kes hakkaks sellises olukorras tasulisest k\u00f5rgharidusest r\u00e4\u00e4kima,\u201c t\u00f5des ta. Saadiku s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse riigikogus l\u00e4hematel aegadel ka selgust saada neis k\u00fcsimustes, et keda siis ikkagi toetada tuleks, mille alusel ja missuguses ulatuses."}
{"text":"Varavastaste kuritegude arv suurenes aastaga neljandiku v\u00f5rraTALLINN, 15. veebruar, BNS \u2013 Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46 protsenti kuritegudest ning kokku registreeriti neid 3 protsenti rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal.\nKui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd on nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \"Vargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\" \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.\nAastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23 protsenti enam kui aasta varem. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupasid - juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid s\u00fcstemaatilised vargused.\nS\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17 protsenti. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.\nK\u00f5ige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende j\u00e4rel P\u00e4rnumaa ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa.\nJustiitsministeeriumi n\u00f5uniku Andri Ahvena s\u00f5nul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk t\u00e4psemalt 54 protsenti k\u00f5igist vargustest.\n2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida. Eesm\u00e4rk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. \"T\u00e4psem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\" selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.\nKuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Sotsiaalteadlane: suunamudijate ja veebikelmide vahel jookseb \u00f5rn piir    Veebis tegutsevate petturite eesm\u00e4rk on panna inimesi reageerima, olgu siismeelitamise v\u00f5i hirmutamise abil. Seejuures seostavad kelmid oma s\u00f5numeid osavalt kehtiva olukorraga. Nii m\u00f5nestki k\u00fcljest on sellisel tegutsemisel sarnasusi suunamudijatega, j\u00e4reldab Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi lektor Kristjan Kikerpill oma hiljutises uurimist\u00f6\u00f6s.   \"Eriti ohtlikud on niinimetatud l\u00fchikelmused, kus luuakse seos ohvrile parasjagu p\u00e4evakorral oleva olukorraga. N\u00e4iteks v\u00f5ib kelm \u00e4ra kasutada seda, et inimesel on elektriarve maksmata v\u00f5i ta ootab pakki. J\u00e4rsku tuleb v\u00e4ga sobiv kiri, mis v\u00e4idab, et pakiga on tekkinud t\u00f5rge ja tuleb midagi juurde tasuda,\" arutles Kikerpill.\"Eriti ohtlikud on niinimetatud l\u00fchikelmused, kus luuakse seos ohvrile parasjagu p\u00e4evakorral oleva olukorraga. \"Kelme, kes pettuse sooritamiseks p\u00fc\u00fcavad k\u00f5igest v\u00e4est ehtsad ja usutavad v\u00e4lja n\u00e4ha, nimetab Kikerpill ehtv\u00f5ltsideks (ingl. k. authentifakes). Ka veebikeskkonnas tegutsevad suunamudijad disainivad oma isiksust ja enda \u00fcmbrust, et paremini oma publiku t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcda. Arvestades sisuloojate \u00fcle\u00fcldist populaarsust v\u00f5ib l\u00e4bil\u00f6\u00f6miseks olla tarvis luua kuvand, millel pole tegelikkusega palju pistmist.\u00a0  V\u00e4\u00e4rinfo \u00e4ratundmine  Kuigi neid ei saa ega tohi Kikerpilli s\u00f5nul \u00fchte patta panna, v\u00f5ib suunamudijate ja veebikelmide k\u00e4itumises siiski olulisi paralleele n\u00e4ha. Eriti puudutab see t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdmise taktikaid ja viise, kuidas inimesi nii-\u00f6elda l\u00f5o otsas hoida.\u00a0\"K\u00fcsimus on selles, mis on sedalaadi maskide loomise eesm\u00e4rk ja kas see on lubatud v\u00f5i mitte.\"\"Kohati on need \u00e4ravahetamiseni sarnased, sest suhtlust ja enda kuvandit disainitakse publiku ootuseid j\u00e4rgides. M\u00f5lemad kasutavad \u00e4ra \u00fchiskondlikku konteksti, et nende s\u00f5numid oleks m\u00f5jusamad. K\u00fcsimus on selles, mis on sedalaadi maskide loomise eesm\u00e4rk ja kas see on lubatud v\u00f5i mitte,\" r\u00e4\u00e4kis Kikerpill.\u00a0 Varasemad uurimused on n\u00e4idanud, kuidas inimestel on loomulik kalduvus eeldada, et neile edastatav informatsioon on t\u00f5ene. Kahtlustama hakkavad nad midagi alles siis, kui miski edastava sisus kahtluse tekkeks p\u00f5hjuse annab. \"Minu jaoks ongi k\u00fcsimus selles, kui tundlik meil see sensor on ja kui palju erinevad suhtluskeskkonnad, kus me viibime, kaasa arvatud sotsiaalmeedias tegutsevad suunamudijad, seda sensorit n\u00f5rgestavad,\" arutles Kikerpill. Kuna teatud suunamudijate ja netikelmide m\u00f5jutamispraktikad on sarnased, tekitab see Kikerpilli s\u00f5nul uusi k\u00fcsimusi. Kas n\u00e4iteks \u00f5igusp\u00e4rase ehtv\u00f5ltsi loomine, mis suunamudijatele oma isiku turustamisest kasu toob, loob \u00fchtlasi ka soodsama pinnase kelmide \u00f5igusvastase tegevuse l\u00f5ksu langemiseks?  Faktid vs omakasu  Autori s\u00f5nul ei ole tema arutluse eesm\u00e4rk keelamine v\u00f5i ettekirjutuste tegemine. K\u00fcll aga juhib ta t\u00e4helepanu mitmetele probleemsetele olukordadele. N\u00e4iteks v\u00f5ib juba paljude k\u00f5rvu j\u00f5udev isik otsustada \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel faktide p\u00f5hjal kujundatud arvamuselt liikuda niinimetatud uhhuu-teemadele v\u00f5i nullist alustav isik valibki uhhuu-teemadele keskendumise, sest faktilisest paikapidavusest on olulisem omakasu ja t\u00e4helepanu. \"Ja kui seal on juba suur arv kaasar\u00f5\u00f5mustajaid, mis siis saab? Kui inforuum on t\u00e4is v\u00e4hem-kui-faktip\u00f5hist sisu, mis pole ka kuidagi konkreetselt ulmekirjandusena m\u00e4rgitud, siis miks peaksime nii v\u00e4ga imestama selle \u00fcle, et j\u00e4\u00e4dakse kelmide eemalt vaadatuna \u00fcpris uskumatuna n\u00e4ivat juttu uskuma,\" arutles Kikerpill.\"Kui inforuum on t\u00e4is v\u00e4hem-kui-faktip\u00f5hist sisu, mis pole ka kuidagi konkreetselt ulmekirjandusena m\u00e4rgitud, siis miks peaksime nii v\u00e4ga imestama selle \u00fcle, et j\u00e4\u00e4dakse kelmide eemalt vaadatuna \u00fcpris uskumatuna n\u00e4ivat juttu uskuma.\"Samuti tuleks autori s\u00f5nul k\u00fcsida, millised laiemad \u00fchiskondlikud tagaj\u00e4rjed on suunamudijate tegevusel, kes omakasust l\u00e4htuvalt disainivad suhtluse publikule meeldivaks, eirates seejuures fakte: \"Arvamus on vaba, aga kui tulemus on t\u00e4ielik k\u00e4ojaan, mis ei p\u00f5hine faktidel, kuid \"kuulajatele meeldib\", siis see on probleem. Halvemal juhul v\u00f5ib selle tulemusel kuskil suuremaks kakluseks ja r\u00fc\u00fcstamiseks minna.\"  Varjatud h\u00fcved  Kikerpill tuletas meelde, et v\u00f5imalusel tuleks alati kasutada faktikontrolli. Eriti kui m\u00e4ngu tulevad rahalised kohustused, tasub kodut\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha ja mitte j\u00e4lgida teatud m\u00f5jukuse saavutanud suunamudijate n\u00f5uandeid pimesi. Samas on aina raskem eristada, kas sisuloojale endale t\u00f5epoolest meeldib m\u00f5ni film ja toode, v\u00f5i ta teeb seda reklaamina mingisuguse rahalise tasu v\u00f5i m\u00f5ne muu h\u00fcve eest.\u00a0 \"Populaarsemate suunamudijate s\u00f5numid j\u00f5uavad v\u00e4ga paljude inimesteni. Kui see on siiras ja v\u00f5ib-olla inimene lihtsalt arvab midagi, millega me ei n\u00f5ustu, siis on tegemist m\u00f5tte- ja s\u00f5navabaduse alla kuuluvaga. Kui aga m\u00e4ngus on varjatud h\u00fcved, siis on p\u00f5hjust olla rohkem murelik,\" kommenteeris Kikeprill.\"Kui m\u00e4ngus on varjatud h\u00fcved, siis on p\u00f5hjust olla rohkem murelik.\"Olukordi, kus s\u00f5numite ehedus on kaheldav, v\u00f5ib Kikerpilli s\u00f5nul n\u00e4ha n\u00e4idetena sotsiaalsest silmakirjalikkusest. Viimane v\u00e4ljendub erinevusena v\u00e4ljapoole suunatud kommunikatsiooni ja selle vahel, mida ise oodatakse. N\u00e4iteks poliitik, kes valimiste eel h\u00e4\u00e4lte kogumiseks kuulutab, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine toetus t\u00f5useb kaks v\u00f5i kolm korda, ei pruugi teada, kust tulevad selleks vahendid ja kas see ikka on teostatav.\u00a0 Seega lubatakse isikliku kasu eesm\u00e4rgil rohkemat, kui teha plaanitakse v\u00f5i tegelikkus v\u00f5imaldab. \"P\u00e4rast l\u00e4heb sama poliitik restorani ja tellib p\u00e4evapraena m\u00e4rgitud \u0161nitsli, aga talle tuuakse kaks frikadelli ja viil kurki. Ilmselgelt poliitik \u00e4rritub, kuigi ta tegi sedasama teistele hetk tagasi ka ise,\" r\u00e4\u00e4kis Kikerpill. Kristjan Kikerpill kirjutab veebipetturlusest kogumikus Masks and Human Connections.  "}
{"text":"Varavastaste kuritegude arv suurenes enamikus maakondades, L\u00e4\u00e4nemaal aga v\u00e4henesJustiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal.\nKui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd on nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \u201eVargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\u201c \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.\nAastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid s\u00fcstemaatilised vargused.\nLOE KA:\nKeskraamatukogu kutsub m\u00e4rtsis harivatele kohtumistele\nL\u00e4\u00e4nemaa tennisistid n\u00e4itasid taas h\u00e4id tulemusi\nS\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17%. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.\nK\u00f5ige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende j\u00e4rel P\u00e4rnumaa ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa.\n\u00a02018. a2019. a2020. a2021. a2022. aHarjumaa58285845526665626353Ida-Virumaa10511060125813871414Tartumaa13031058106311801365P\u00e4rnumaa489489568726675L\u00e4\u00e4ne-Virumaa360356335340431Raplamaa181139158209296Valgamaa142206208175224J\u00e4rvamaa156145110139217Saaremaa8395132123176V\u00f5rumaa154167184188159J\u00f5gevamaa163128170133149Viljandimaa182169213139149L\u00e4\u00e4nemaa140120102135107P\u00f5lvamaa931551105482Hiiumaa1020511523Eestis kokku10 35510 152992811 50511 820Registreeritud varavastaste kuritegude arv aastatel 2018\u20132022 maakondade l\u00f5ikes\nJustiitsministeeriumi n\u00f5uniku Andri Ahvena s\u00f5nul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk t\u00e4psemalt 54% k\u00f5igist vargustest.\n\u00a02018. a2019. a2020. a2021. a2022. aHarjumaa999887108103Ida-Virumaa767894105107Tartumaa8669697787P\u00e4rnumaa5757668579L\u00e4\u00e4ne-Virumaa6060575873Raplamaa5442476388Valgamaa5073746381J\u00e4rvamaa5148364773Saaremaa2529403756V\u00f5rumaa4347525447J\u00f5gevamaa5645604753Viljandimaa3936463033L\u00e4\u00e4nemaa6859506753P\u00f5lvamaa3762452234Hiiumaa1121551627Eestis kokku7877758789\nTabel 2: registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 000 inimese kohta aastatel 2018\u20132022\n2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida. Eesm\u00e4rk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. \u201eT\u00e4psem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\u201c selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.\nKuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.\nTutvu 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatega\u00a0justiitsministeeriumi kodulehel.\n* Andmed kajastavad kuritegusid, kuid mitte k\u00f5iki kauplusevargusi. Alla 200 euro suuruse kahjuga vargusi menetletakse esimesel ja teisel korral v\u00e4\u00e4rtegudena."}
{"text":"Varavastaste kuritegude arv suurenes aastaga neljandiku v\u00f5rra. Kauplustest varastati eesk\u00e4tt esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholiJustiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal.\nKui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd on nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \u201eVargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\u201c \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.\nAastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid s\u00fcstemaatilised vargused.\nS\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17%. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.\nK\u00f5ige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende j\u00e4rel P\u00e4rnumaa ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa.\n\u00a02018. a2019. a2020. a2021. a2022. aHarjumaa58285845526665626353Ida-Virumaa10511060125813871414Tartumaa13031058106311801365P\u00e4rnumaa489489568726675L\u00e4\u00e4ne-Virumaa360356335340431Raplamaa181139158209296Valgamaa142206208175224J\u00e4rvamaa156145110139217Saaremaa8395132123176V\u00f5rumaa154167184188159J\u00f5gevamaa163128170133149Viljandimaa182169213139149L\u00e4\u00e4nemaa140120102135107P\u00f5lvamaa931551105482Hiiumaa1020511523Eestis kokku10 35510 152992811 50511 820\nTabel 1: registreeritud varavastaste kuritegude arv aastatel 2018\u20132022 maakondade l\u00f5ikes\nJustiitsministeeriumi n\u00f5uniku Andri Ahvena s\u00f5nul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk t\u00e4psemalt 54% k\u00f5igist vargustest.\n\u00a02018. a2019. a2020. a2021. a2022. aHarjumaa999887108103Ida-Virumaa767894105107Tartumaa8669697787P\u00e4rnumaa5757668579L\u00e4\u00e4ne-Virumaa6060575873Raplamaa5442476388Valgamaa5073746381J\u00e4rvamaa5148364773Saaremaa2529403756V\u00f5rumaa4347525447J\u00f5gevamaa5645604753Viljandimaa3936463033L\u00e4\u00e4nemaa6859506753P\u00f5lvamaa3762452234Hiiumaa1121551627Eestis kokku7877758789\nTabel 2: registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 000 inimese kohta aastatel 2018\u20132022\n2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida. Eesm\u00e4rk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. \u201eT\u00e4psem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\u201c selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.\nKuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.\nTutvu 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatega justiitsministeeriumi kodulehel.\n* Andmed kajastavad kuritegusid, kuid mitte k\u00f5iki kauplusevargusi. Alla 200 euro suuruse kahjuga vargusi menetletakse esimesel ja teisel korral v\u00e4\u00e4rtegudena."}
{"text":"L\u00e4\u00e4ne-Virumaa on varavastaste kuritegude esirinnasJustiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46 protsenti kuritegudest. Kokku registreeriti neid kolm protsenti rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal, aga ka\u00a0P\u00e4rnumaal ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaal.\nKui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd on nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \"Vargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\" \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.\nAastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23 protsenti enam kui aasta varem. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupasid - juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid s\u00fcstemaatilised vargused.\nS\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17 protsenti. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.\nK\u00f5ige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende j\u00e4rel P\u00e4rnumaa ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa.\nJustiitsministeeriumi n\u00f5uniku Andri Ahvena s\u00f5nul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk t\u00e4psemalt 54 protsenti k\u00f5igist vargustest.\n2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida. Eesm\u00e4rk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. \"T\u00e4psem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\" selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.\nKuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.\n"}
{"text":"Elva vallajuhid said kriminaalasjast priiksElva vallavalitsuse jagatud tegevustoetused kohalikele spordiklubidele t\u00f5id eelmise aasta l\u00f5pus kaasa kriminaalmenetluse, sest \u00f5hus oli kahtlus, et vallavanem Priit V\u00e4rv ja vallavalitsuse liige Margus Ivask on raha eraldades rikkunud toimingupiirangut.Veebruari alguses teatas prokuratuur, et kuritegu ei leitud, sest summad olid v\u00e4ikesed ja nende otsuste m\u00f5ju toetuste andmisele j\u00e4i napiks. Politsei uurib n\u00fc\u00fcd asja v\u00e4\u00e4rteomenetluses.\nVallavalitsuses kinnitati t\u00e4navu m\u00e4rtsis tegevustoetuste eeln\u00f5u, mis lubas rahalist toetust 64 \u00fchingule. K\u00f5ige suurema abi sai spordiklubidest jalgpallimeeskond FC Elva, mida vald otsustas toetada enam kui 44 000 euroga. Lisaks sai pea 11 000-eurose toetuse korvpalliklubi BC Elva.\nVarsti p\u00e4rast seda juhtis revisjonikomisjon t\u00e4helepanu v\u00f5imalikule toimingupiirangu rikkumisele. Nimelt selgus, et toetusraha eraldamise otsustamisel olid poolth\u00e4\u00e4le andnud k\u00f5ik vallavalitsuse liikmed. Nende seas ka BC Elva ja FC Elva juhatusse kuulunud vallavanem Priit V\u00e4rv ja vallavalitsuse liige Margus Ivask.\nToona kinnitas ringkonnaprokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius, et selle juhtumi asjus on alustatud menetlust, kuid s\u00fc\u00fcdistust ei ole kellelegi esitatud.\nLiiga v\u00e4ike summa\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Toomas Koitm\u00e4e s\u00f5nul l\u00f5petas prokuratuur kahtlustust esitamata kriminaalmenetluse, milles selgitati, kas Elva vallavalitsuse liige v\u00f5is endaga seotud spordiklubile tegevustoetuse eraldamise otsustamisel osalemisega panna toime toimingupiirangu rikkumise.\n\u00abKaristusseadustiku j\u00e4rgi on toimingupiirangu rikkumine kuritegu, kui otsuse v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle 40 000 euro ehk tegemist on suure ulatusega. Nende otsuste rahaline ulatus oli aga v\u00e4iksem kui 40 000 eurot, mist\u00f5ttu uurib politsei nende toetustega seotud asjaolusid v\u00e4\u00e4rteomenetluses,\u00bb kommenteeris Koitm\u00e4e otsust.\nKorruptsioonioht puudus\nUurimise k\u00e4igus ilmnes, et Elva valla tegevustoetuste taotlemise ja eraldamise kord s\u00e4testab, kuidas spordiklubidele tegevustoetuse suurus m\u00e4\u00e4ratakse ja arvutatakse. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik Elva valla spordiklubid saavad tegevustoetust sarnastel alustel ja \u00fchtse loogika j\u00e4rgi. Kuigi ametiisik v\u00f5ib sellises olukorras olla n\u00e4ivas huvide konfliktis, ei ole ametiisikul sellise otsuse tegemisel v\u00f5imalik muuta ega m\u00f5jutada otsuse sisu, n\u00e4iteks eelistada endaga seotud spordiklubi teistele, sest k\u00f5ikidele m\u00e4\u00e4ratakse toetusi sama s\u00fcsteemi alusel olenevalt liikmete arvust, kinnitas L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r.\nKuna tegevustoetust sai hulk spordiklubisid varem kokku lepitud kindla korra j\u00e4rgi ja v\u00f5rdsetel alustel, siis hindas prokuratuur, et konkreetsel juhul oli tegemist nn rutiinse otsusega, millega ei kaasnenud korruptsiooniohtu."}
{"text":"Martin Helme: \u201cSee on suur skandaal, et avalikkusele valetatakse\u201dEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme on kriitiline nii s\u00f5jalise abi suhtes Ukrainale kui ka ses suhtes, et Eesti k\u00e4tes on justkui s\u00f5ja v\u00f5itmine. Eesti toetab Ukrainat, mitte ei s\u00f5di seal.\nMartin Helme \u00fctles Postimehele, et s\u00f5jalise abi osas on tema kriitika praeguse valitsuse suhtes halastamatu \u2013 meie valitsus on j\u00e4tnud Eesti ilma raskerelvadest.\nEesti kaitsev\u00e4elased v\u00e4idavad, et seda ei ole juhtunud.\nNad valetavad! See on veel eraldi suur skandaal, et avalikkusele valetatakse. Oleme aasta jooksul \u00e4ra andnud kolmveerandi oma suurt\u00fckiv\u00e4est. Neist, mis olid meie toimivad \u00fcksused vahetult enne [Ukraina] s\u00f5ja puhkemist \u2013 meil oli neli suut\u00fckiv\u00e4e \u00fcksust, \u00f5igem termin on ilmselt haubitsad, olgu siis iseliikuvad v\u00f5i j\u00e4relveetavad, vahet pole \u2013, on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud \u00fcks. Asenduse saame kahe v\u00f5i kolme aasta p\u00e4rast.\nKuid kas Ukraina s\u00f5da ei ole ka meie s\u00f5da?\nUkrainat tuleb aidata, selles k\u00fcsimuses ei ole meil eriarvamust \u00fchegi Riigikogu erakonnaga. Vaidlusk\u00fcsimusi on meile aga kaks: esiteks, kui palju peab Eesti vastu v\u00f5tma immigrante? Oleme v\u00f5tnud maailma tasemel rekordnumbri immigrante suhtarvuna, nii suurt hulka v\u00f5\u00f5raid ei ole Eestisse tulnud kunagi varem. Meil toimub praegu massiline immigratsioon ja see \u00e4hvardab h\u00e4vitada meie rahvusriiki. Teine p\u00f5him\u00f5tteline eriarvamus on, et relvaabi peavad andma need riigid, mis ise ei ole rinderiigid. Oleme olnud tublikesed ja raporteerinud sellest l\u00e4\u00e4nele, et kiitke n\u00fc\u00fcd meid, aga seda oma inimeste elude hinnaga. See on mulle absoluutselt vastuv\u00f5etamatu!\nSee k\u00f5lab v\u00e4ga dramaatiliselt.\nSee ongi dramaatiline, sest me ei ela enam heal ajal.\nKas liitlassuhted ei ole need, mis meid ka kindlasti aitavad?\nMa ei ole sellega absoluutselt n\u00f5us. NATO p\u00fcsib riikide iseseisval kaitsev\u00f5imel. See on NATO lepingu artikkel kolm, alles siis tuleb artikkel viis. N\u00fc\u00fcd, Ukraina s\u00f5ja ajal, me n\u00e4eme, et EKRE juttu k\u00fcmne aasta jooksul \u2013 esmane iseseisev kaitsev\u00f5ime, oma suurt\u00fckiv\u00e4gi, oma \u00f5hut\u00f5rje, oma tankiv\u00e4gi, oma rannakaitse \u2013 on hakanud r\u00e4\u00e4kima ka need hea ilma poliitikud, kes ei saanud millestki aru siis, kui veel s\u00f5da ei olnud. Taavi R\u00f5ivas (Reformierakond) r\u00e4\u00e4kis elanikkonna kaitsega seoses 2016. aastal, et Eesti ei valmistu s\u00f5jaks. Kui Ukraina s\u00f5da oli juba k\u00e4imas, r\u00e4\u00e4kis J\u00fcrgen Ligi (Reformierakond), et relvahankeid ei ole vaja teha. [Eesti kaitsev\u00e4e juhataja kindral] Martin Herem \u00fctles, et tema prioriteetide hulka \u00f5hut\u00f5rje ei kuulu. Need inimesed ei saa aru v\u00f5i ei taha millestki aru saada.\nKuid s\u00f5ja esimestel p\u00e4evadel olid ju meie Javelinid ukrainlastele \u00fcliolulised?\nNeid Javeline oleks pidanud andma teiste riikide ladudest. Olen olnud selle suhtes kriitiline algusest peale, sest me relvitustame ennast. Algusest peale on olnud ebaadekvaatne eneseimetlus see, kui oleme ette kujutanud, et Eesti k\u00e4tes on Ukraina s\u00f5ja v\u00f5itmine. T\u00e4iesti ebaadekvaatne on olnud jutt, et Ukraina s\u00f5da on ka meie s\u00f5da. Ei ole, see on Ukraina s\u00f5da ja meie toetame neid selles s\u00f5jas.\nMeil on aga aasta otsa k\u00f6etud emotsioone ja ratsionaalsed tegevused on j\u00e4\u00e4nud allapoole arvestust. Vastupidi, tegevused on olnud irratsionaalsed \u2013 on lastud riik \u00fcle ujutada inimestega, kellele julgeolekukontrolli ei ole tehtud. Mulle absoluutselt ei l\u00e4he korda, mismoodi sellesse suhtub manipuleeritav suur osa \u00fchiskonnast ja mis tagaj\u00e4rg on sellel valimistulemustele. Minu arvates seisab meie riik silmitsi h\u00e4vinguohuga ning praegune valitsus on k\u00e4itunud t\u00e4iesti vastutustundetult ja etten\u00e4gematult.\nKuidas oleksite pidurdanud s\u00f5japagulaste, keda teie nimetate immigrantideks, siia tulekut?\nMeie riik rahastas bussifirmasid, mis t\u00f5id siia immigrante Ukraina piiri \u00e4\u00e4rest, l\u00e4bi kolme-nelja riigi. Toodi k\u00f5iki, kes tahtsid. Ja \u00fchel hetkel hakkas immigrantide liiklus tulema ju l\u00e4bi Venemaa \u2013 kuidas on v\u00f5imalik, et k\u00fcmned tuhanded inimesed liiguvad \u00fchest s\u00f5divast riigist l\u00e4bi teise s\u00f5diva riigi vabalt siia?! Tegelikult teame k\u00f5ik vastust: 500 euro eest saab iga\u00fcks Ukraina passi osta, nendega tulevad inimesed \u00fcle Eesti piiri ja \u00fctlevad, et on pagulased. Teiseks: \u00fckski teine Ida-Euroopa riik ei ole toetustega nii helde, kui on olnud Eesti. Riik maksab kinni nende siiatoomise, motiveerib seda heldete sotsiaaltoetustega, ning n\u00fc\u00fcd on riik poolest saadik venekeelne.\nTeie \u00fcks esimesi valimislubadusi on, et p\u00f6\u00f6rate eestlaste s\u00fcndimuse kasvule. Kuidas te seda teha kavatsete?\nOleme Eestis ainus erakond, kes r\u00e4\u00e4gib rahvastikupoliitikast kompleksselt. Kui me iivet ei suurenda, siis k\u00f5ik muu on ka m\u00f5ttetu. Me v\u00f5ime v\u00e4lja surra m\u00f5ne aastak\u00fcmnega. Tuleb aru saada, et ei ole \u00fchte v\u00f5luvitsa, et seda suundumust muuta. Emapalga k\u00f5rval on olulised ka lasteaiakohad ja kool kodu l\u00e4hedal, laste huviringid jms. K\u00f5ige olulisem on ka see, et noor pere saaks oma kodu, meil on selleks ka programm v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud. Meetmed peavad olema suunatud vaid Eesti alalistele elanikele.\nMida aga t\u00e4hendab teie valimislubadus, et suurendate keskmist ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imelist eluiga? Kas vaktsineerimine kuulub ka eluea pikendamise meetmete hulka?\nOleme ainus erakond, kes \u00fctleb v\u00e4lja, et me seisame vaktsineerimisvabaduse eest. Sundvaktsineerimist me ei luba iial Eestis teha. Probleemiks on tegelikult koroonavaktsiinid, mis ei vasta vaktsiini definitsioonile ehk need ei hoia \u00e4ra nakatumist ega haigestumist.\nKas te ei usu seda statistikat, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad harvem ja haiguse kulg on neil leebem?\nTegelikult on statistika vastupidine! K\u00f5ige v\u00e4rskemad uuringud, mis on avaldatud ajakirjas Lancet ja mujal, n\u00e4itavad, et mida rohkem on inimene vaktsineeritud, seda n\u00f5rgem on tema vastupanuv\u00f5ime haigustele. Need vaktsiinid tegid inimese tervist olulisemalt halvemaks. \u00dctlen veel tugevamalt: see on suurim tervishoiualane katastroof, mis on toimunud moodsal ajal.\nKui peaksite saama p\u00e4rast valimisi Riigikogu esimeheks, mida v\u00f5taksite siis ette Toompea lossi valges saalis olevate lippudega? Eesti lipu k\u00f5rval on seal tagasi Euroopa Liidu lipud ja teiste k\u00f5rval ka Ukraina oma?\nMind v\u00e4ga h\u00e4irib, et Eestis on praegu Ukraina lippe rohkem kui meie riigi lippe. V\u00f5i et on mingid s\u00f5jav\u00e4elased, kelle k\u00e4isel ei ole enam Eesti v\u00e4rvid, vaid on Ukraina v\u00e4rvid. Kuidas on juhtunud, et arvestatav osa Eesti inimesi ongi end m\u00f5elnud Ukrainaks ja ukrainlasteks!? Niimoodi me oma riigist ilma j\u00e4\u00e4megi!\nKas sellises suhtumises ei ole sarnasust John Kennedy lausega L\u00e4\u00e4ne-Berliinis 1963. aastal: \u201eIch bin ein Berliner!\u201c (sks k ma olen berliinlane)?\nSee oli \u00fcks \u00fctlus, millel oli oma koht ja aeg. Mina n\u00e4en siin mustrit. Eriti puudutab see Reformierakonda: k\u00f5igepealt nad kandsid punalippu, siis tuuled p\u00f6\u00f6rdusid, panid kiiresti v\u00e4lja sinimustvalge, siis eurolipu\u2026 Kui vaja, panevad vikerkaarelipu, ning n\u00fc\u00fcd tundub, et on trend panna Ukraina lipud. Neil ei ole mitte mingisuguseid juuri, mitte mingit lojaalsust Eestile. Ma suhtun sellistesse inimestesse t\u00e4ieliku p\u00f5lgusega.\nMeil on kaks t\u00e4iesti erinevat sisu. Meie pakume j\u00f5ukat ja turvalist rahvusriiki, nemad pakuvad korrumpeerunud, mingisugust globalistlikku vaest rohep\u00f6\u00f6ratud europrovintsi.\nAllikas: Postimees"}
{"text":"Vargaid jagub enamgi kui enne koroonakriisiJustiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46 protsenti kuritegudest. Enim registreeriti neid\u00a0Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal, kuid P\u00e4rnuski oli neid rohkem kui enne koroonakriisi algust.\nKui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, on n\u00fc\u00fcd\u00a0nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \u201cVargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\u201d \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.\nAastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti pea veerandi v\u00f5rra enam kui aasta varem. P\u00e4rnumaal registreeriti mullu 675 varavastast kuritegu, kuid see pole t\u00e4ielik arv, sest k\u00f5iki kauplusevargusi kuritegudena ei registreerita. Alla 200 euro suuruse kahjuga vargusi menetletakse esimesel ja teisel korral v\u00e4\u00e4rtegudena. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupa,\u00a0nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ja\u00a0alkoholi. Suurem\u00a0osa kauplusevargustest oli\u00a0s\u00fcstemaatilised vargused.\nS\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17 protsenti. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.\nAhvena s\u00f5nutsi\u00a0registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime \u00fcle\u00a0poole k\u00f5igist vargustest.\nT\u00e4navu plaanib justiitsministeerium vargusi p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida. Eesm\u00e4rk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. \u201cT\u00e4psem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\u201d selgitas Ahven.\nKuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.\n"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve volikogu uueks esimeheks v\u00f5ib saada p\u00f5line opositsion\u00e4\u00e4rKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu valib neljap\u00e4eval uue esimehe, kelleks v\u00f5ib suure t\u00f5en\u00e4osusega saada sotsiaaldemokraat Eduard Odinets, kes on volikogus opositsioonis olnud rohkem kui veerand sajandit.Odinetsi volikogu esimeheks valimisel kavatsevad tema poolt h\u00e4\u00e4letada teiste seas ka keskerakondlastest endised linnajuhid Valeri Korb ja Riina Ivanova, kelle tegevust on Odinets aastaid teravalt kritiseerinud. Lisaks l\u00e4heb tema ametisse kinnitamiseks vaja ka mitmete korruptsioonikahtlusega saadikute h\u00e4\u00e4li.\nOdinetsi s\u00f5nul on p\u00f5him\u00f5tteline kokkulepe tema volikogu esimeheks valimiseks viie sotsi ja viie keskerakondlase vahel olemas ja seda on lubanud toetada veel neli saadikut. Need neli on Keskerakonna nimekirjast volikogusse valitud Anton Dijev, Zaur Abbassov ja Deniss Ver\u0161inin, kes l\u00e4ksid eelmisel aastal omadega t\u00fclli ja tegid oma fraktsiooni, ning Maria Merkulova valimisliidust Progress. K\u00f5ik need neli on ka kahtlusalused oktoobris vallandunud korruptsiooniskandaalis.\nKas see kokkulepe peab, selgub neljap\u00e4eva \u00f5htul, sest nagu ka Odinets ise on m\u00e4rkinud, on Kohtla-J\u00e4rve volikogu h\u00e4\u00e4letanud viimasel ajal ennustamatult.\nKa keskerakondlaste fraktsiooni juht Sergei Lopin kinnitas, et 14 saadiku poolt on kokkulepe olemas ja suure t\u00f5en\u00e4osusega valitakse Odinets volikogu esimeheks.\nNii Lopin kui Odinets \u00fctlesid, et valminud on Keskerakonna ja sotside koalitsioonilepe, kus on kirjas konkreetsed tegevused linna juhtimisel. Lopini s\u00f5nul on kavas sellele alla kirjutada l\u00e4hip\u00e4evil.\nSamas kinnitasid nad, et eelmisel esmasp\u00e4eval ametisse kinnitatud linnapea Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsust ei ole praegu kavas tagandama hakata.\nOdinets \u00fctles, et juhul, kui ta valitakse neljap\u00e4eval volikogu esimeheks, kavatseb ta kohtuda Linderiga, et arutada, kuidas koos linna juhtida. Kohtla-J\u00e4rvel v\u00f5ib kujuneda ebatavaline olukord, kus volikogu esimees on valitud ametisse \u00fche leeri poolt ja linnavalitsus kinnitatud ametisse teise leeri poolt.\nEelmisele volikogu aseesimehele Hendrik Agurile avaldasid need volikogu liikmed, kes on n\u00fc\u00fcd valimas ametisse Odinetsi, umbusaldust eelmisel esmasp\u00e4eval. Umbusaldajad leidsid, et alles paar kuud ametis olnud Agur ei tule volikogu juhtimisega toime.\nOktoobri l\u00f5pus avaldas volikogu umbusaldust volikogu esimehele Tiit Lillemetsale, kes sattus samuti korruptsiooniskandaalis kahtlusaluste ringi."}
{"text":"Von der Leyen kiitis Ukraina edusamme teel Euroopa LiituSTRASBOURG, 15. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kiitis kolmap\u00e4eval Ukraina \"k\u00e4egakatsutavaid\" edusamme teel Euroopa Liidu liikmesusk\u00f5nelustele.\nUkraina soovib liituda EL-iga niipea kui v\u00f5imalik, kuid talle on tingimuseks seatud korruptsioonivastaste reformide l\u00e4biviimine ning puhastust\u00f6\u00f6d poliitilises ja majanduselus.\nVon der Leyen \u00fctles kolmap\u00e4eval Euroopa Parlamendis, et kuulis l\u00e4inud n\u00e4dalal Br\u00fcsselis ja varem Kiievit k\u00fclastades Ukraina presidendilt Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5ilt julgustavaid uudiseid.\n\"Te kuulsite ise seda siin auditooriumis president Zelensk\u00f5ilt. Mina n\u00e4gin seda koos oma kolleegidega Kiievis. Ma tean seda oma kolleegidelt komisjonis, nad kinnitavad seda iga p\u00e4ev,\" \u00fctles ta.\n\"Ukrainlased teevad k\u00e4egakatsutavad edusamme s\u00f5ja kiuste, hoolimata v\u00f5itlusest agressoriga.\"\n\"Nad teavad, et meie liiduga \u00fchinemine tuleb \u00e4ra teenida. Nad on viinud l\u00e4bi seadusandlikud reformid, millest arvati, et neile kulub aastaid,\" r\u00e4\u00e4kis von der Leyen.\n\"Nad teevad neid edusamme, sest p\u00fc\u00fcdlevad Europasse kogu hingest.\"\nUue riigi EL-iga \u00fchinemine v\u00f5tab harilikult aastaid ja sageli \u00fcle k\u00fcmne aasta. Mitu L\u00e4\u00e4ne-Balkani riiki on juba kaua oma j\u00e4rge oodanud.\nKiiev ja tema toetajad arvavad aga, et liitumisprotessi kiirendamine oleks signaaliks Vene presidendi Vladimir Putini re\u017eiimile ja tunnustuseks Ukraina kaitsjatele.\nMitme liikmesriigi diplomaadid hoiatavad kulisside taga, et Ukrainal ei maksa kiiret liitmist loota, kuid paljud europarlamendi liikmed jagavad von der Leyeni optimismi.\nParlamedi suurima saadikur\u00fchma EPP esimees Manfred Weber \u00fctles, et europarlamendi liikmed t\u00f5ukavad Ukraina liitumist tagant, isegi kui EL-i liidrid t\u00f5rguvad.\n\"Meie Ukraina s\u00f5brad n\u00e4itavad meile iga p\u00e4ev, mida t\u00e4hendab olla eurooplane,\" \u00fctles Weber.\n\"Ursula von der Leyen juhib \u00fcleskutseid anda meie Ukraina s\u00f5pradele kandidaadistaatus ja olegem ausad, Scholz, Macron, S\u00e1nchez ei tervita seda nii v\u00e4ga.\"\nSaksa kantsler Olaf Scholz, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Hispaania peaminister Pedro S\u00e1nchez on pakkunud Zelensk\u00f5ile toetust ning s\u00f5jalist ja finantsabi, kuid ei suhtu poolehoiuga ideesse, et Ukraina v\u00f5etakse EL-i taotlejate j\u00e4rjekorras ette.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EL v\u00f5tab uue sanktsioonipaketiga sihikule tehnoloogia ja droonidSTRASBOURG, 15. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjon pakkus kolmap\u00e4eval v\u00e4lja uue sanktsioonipaketi Venemaale, mis n\u00e4eb ette t\u00e4iendavaid kaubanduskeelde ja kontrolli tehnoloogiaekspordi \u00fcle, v\u00f5ttes sihikule Ukraina kohal lendavad Iraani droonid.\nK\u00fcmnenda sanktsioonipaketi koguv\u00e4\u00e4rtus on 11 miljardit eurot, \u00fctles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.\nTa avaldas lootust, et Euroopa Liidu liikmesriigid lepivad kokku paketis, mis on osa \u00fchistest sanktsioonidest G7-ga Vene v\u00e4gede Ukrainasse sisenemise esimeseks aastap\u00e4evaks 24. veebruaril.\n\"Me v\u00f5tame sihikule paljud t\u00f6\u00f6stuskaubad, mida Venemaa vajab ja mida ta ei saa kolmandate riikide kaudu,\" \u00fctles von der Leyen.\n\"Me teeme ettepaneku kehtestada piirangud 47 elektroonikakomponentidele, mida kasutatakse Venemaa s\u00f5jalistes s\u00fcsteemides nagu droonid, raketid, helikopterid,\" \u00fctles ta ja lisas, et sanktsioonid m\u00e4\u00e4ratakse ka masinaosadele, veokite varuosadele ja lennukimootoritele.\nUue paketiga seatakse piirangud ka Iraani tootjatele, kelle droonidega Venemaa Ukraina infrastruktuuri r\u00fcndab.\n\"See on esimene kord, kui me teeme ettepaneku, et sanktsioonid kehtestataks ka Iraani firmadele, sealhulgas nendele, mis on seotud islamivabariigi revolutsioonikaardiga. Meie kohus on seda teha. Meie kohus on kehtestada neile sanktsioonid,\" lisas ta.\n\"Iraani revolutsioonikaart on varustanud Venemaad Shahed-droonidega,\" \u00fctles von der Leyen.\n\"Sestap lisame seitse Iraani \u00fcksust meie topeltkasutuse re\u017eiimi. Neil on n\u00fc\u00fcd t\u00e4ielik keeld m\u00fc\u00fca Venemaale tundlikke esemeid.\"\nEL on kehtestanud seni Moskvale \u00fcheksa sanktsioonipaketti. Need on suunatud Venemaa ekspordiartiklitele nagu nafta, et takistada president Vladimir Putinit s\u00f5da rahastamast.\n\u00dchenduse diplomaadid tunnistavad aga, et valdkonnad, mida uute sanktsioonipakettidega sihikule v\u00f5tta, hakkavad otsa saama.\nEL-i v\u00e4lispoliitikajuht Josep Borrell \u00fctles, et uued sanktsioonid kehtestatakse ligi 100 f\u00fc\u00fcsilisele ja juriidilisele isikule, kelle varad k\u00fclmutatakse ja kellele m\u00e4\u00e4ratakse viisakeeld.\n\"Nende hulgas on poliitiliste otsuste, propaganda ja desinformatsiooniga s\u00f5jategevuse eest vastutajad,\" \u00fctles ta.\n\"Me v\u00f5tame sihikule need, kes on seotud inimr\u00f6\u00f6vide, k\u00fc\u00fcditamiste ja Ukraina laste Venemaale sundlapsendamise eest, aga ka need, kes teevad v\u00f5imalikuks Ukraina ressursside riisumise.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EL v\u00f5tab uue sanktsioonipaketiga sihikule tehnoloogia ja droonidSTRASBOURG, 15. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjon pakkus kolmap\u00e4eval v\u00e4lja uue sanktsioonipaketi Venemaale, mis n\u00e4eb ette t\u00e4iendavaid kaubanduskeelde ja kontrolli tehnoloogiaekspordi \u00fcle, v\u00f5ttes sihikule Ukraina kohal lendavad Iraani droonid.\nK\u00fcmnenda sanktsioonipaketi koguv\u00e4\u00e4rtus on 11 miljardit eurot, \u00fctles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.\nTa avaldas lootust, et Euroopa Liidu liikmesriigid lepivad kokku paketis, mis on osa \u00fchistest sanktsioonidest G7-ga Vene v\u00e4gede Ukrainasse sisenemise esimeseks aastap\u00e4evaks 24. veebruaril.\n\"Me v\u00f5tame sihikule paljud t\u00f6\u00f6stuskaubad, mida Venemaa vajab ja mida ta ei saa kolmandate riikide kaudu,\" \u00fctles von der Leyen.\n\"Me teeme ettepaneku kehtestada piirangud 47 elektroonikakomponentidele, mida kasutatakse Venemaa s\u00f5jalistes s\u00fcsteemides nagu droonid, raketid, helikopterid,\" \u00fctles ta ja lisas, et sanktsioonid m\u00e4\u00e4ratakse ka masinaosadele, veokite varuosadele ja lennukimootoritele.\nUue paketiga seatakse piirangud ka Iraani tootjatele, kelle droonidega Venemaa Ukraina infrastruktuuri r\u00fcndab.\n\"See on esimene kord, kui me teeme ettepaneku, et sanktsioonid kehtestataks ka Iraani firmadele, sealhulgas nendele, mis on seotud islamivabariigi revolutsioonikaardiga. Meie kohus on seda teha. Meie kohus on kehtestada neile sanktsioonid,\" lisas ta.\n\"Iraani revolutsioonikaart on varustanud Venemaad Shahed-droonidega,\" \u00fctles von der Leyen.\n\"Sestap lisame seitse Iraani \u00fcksust meie topeltkasutuse re\u017eiimi. Neil on n\u00fc\u00fcd t\u00e4ielik keeld m\u00fc\u00fca Venemaale tundlikke esemeid.\"\nEL on kehtestanud seni Moskvale \u00fcheksa sanktsioonipaketti. Need on suunatud Venemaa ekspordiartiklitele nagu nafta, et takistada president Vladimir Putinit s\u00f5da rahastamast.\n\u00dchenduse diplomaadid tunnistavad aga, et valdkonnad, mida uute sanktsioonipakettidega sihikule v\u00f5tta, hakkavad otsa saama.\nEL-i v\u00e4lispoliitikajuht Josep Borrell \u00fctles, et uued sanktsioonid kehtestatakse ligi 100 f\u00fc\u00fcsilisele ja juriidilisele isikule, kelle varad k\u00fclmutatakse ja kellele m\u00e4\u00e4ratakse viisakeeld.\n\"Nende hulgas on poliitiliste otsuste, propaganda ja desinformatsiooniga s\u00f5jategevuse eest vastutajad,\" \u00fctles ta.\n\"Me v\u00f5tame sihikule need, kes on seotud inimr\u00f6\u00f6vide, k\u00fc\u00fcditamiste ja Ukraina laste Venemaale sundlapsendamise eest, aga ka need, kes teevad v\u00f5imalikuks Ukraina ressursside riisumise.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pikk menetlusaeg koos infosuluga v\u00e4etab leebet suhtumist korruptsiooniArvamusAasta tagasi prokuratuuri aastaraamatus ilmunud intervjuus k\u00fcsis P\u00f5hjaranniku ajakirjanik Erik Kalda Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokur\u00f6rilt Gardi Andersonilt, mida see t\u00e4hendab, et prokuratuur on r\u00e4\u00e4kinud korruptsiooni vastu v\u00f5itlemisest kui \u00fchest asutuse prioriteedist, aga viimasel ajal pole olnud kuulda suurematest korruptsioonimenetlustest.Anderson vastas, et see t\u00e4hendab, et tehtud on head t\u00f6\u00f6d ja korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimisega on paranenud inimeste teadlikkus, ning see on hea m\u00e4rk, et ei ole suuri asju olnud.Umbes pool aastat p\u00e4rast aastaraamatu ilmumist vallandus 2022. aasta oktoobris ulatuslik Kohtla-J\u00e4rve linnav\u00f5imu korruptsiooniskandaal, kus praeguse seisuga on kuriteokahtlustuse saanud 17 inimest. Teiste seas kommunaal\u00e4rimees ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, kes on juba aastaid tagasi korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse saanud, kuid p\u00e4\u00e4senud \u00f5igusem\u00f5istmisest t\u00e4nu arstit\u00f5endile. Peale tema on kahtlusaluste seas suur hulk Kohtla-J\u00e4rve linna tippjuhte ja ametnikke.Kas selle juhtumi valguses v\u00f5ib Andersoni parafraseerides j\u00e4reldada, et prokuratuur on teinud varasemast kehvemat t\u00f6\u00f6d ja inimeste teadlikkus korruptsioonist on taas halvenenud? Ilmselt mitte.V\u00f5i on see hoopis vastupidine m\u00e4rk, et prokuratuur ja uurijaid on l\u00f5puks j\u00f5udmas olulise t\u00f6\u00f6v\u00f5iduni? P\u00e4rast korruptsiooniskandaali Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks valitud (kurioosumina muu hulgas ka kahtlusaluste h\u00e4\u00e4ltega) Virve Linder t\u00f5des P\u00f5hjarannikule: \"Siin on korruptsioon olnud aastak\u00fcmneid osa s\u00fcsteemist, nii et inimesed isegi ei anna endale aru, et see, mida nad teevad, on korruptsioon.\"Linderi m\u00f5tet kinnitab ka see, et kuriteokahtlustuse saanud Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse juhtidest ja ametnikest lahkus ise ametist vaid \u00fcks, volikogust ei taandunud \u00fckski saadik. Pigem k\u00e4itub osa neist volikogu saalis kangelastena ja nimetab neile esitatud kahtlustusi naeruv\u00e4\u00e4rseteks.Kas eelmine suurem korruptsioonijuhtum, kus \u00fcle seitsme aasta kestnud uurimise kulminatsioonina tollane Kohtla-J\u00e4rve linnapea Jevgeni Solovjov s\u00fc\u00fcdi m\u00f5isteti ja sai karistuseks tingimisi viieaastase vangistuse, ei muutnud siis suhtumises suurt midagi?J\u00f5ustunud kohtuotsuse kohaselt sai Nikolai Ossipenko firma N&V Kohtla-J\u00e4rve linnalt miljon eurot korruptiivset tulu. See asjaolu pole h\u00e4irinud suurt hulka kohalikke poliitikuid temaga edaspidi koost\u00f6\u00f6d tegemast ega tema kaasv\u00f5itlejatega uusi valitsemisskeeme punumast. Sellest rahast ei saanud Kohtla-J\u00e4rve linn tagasi sentigi. Maksis hoopis kinni teise osapoole \u00f5igusabikulud kas teadlikult v\u00f5i juhuslikult k\u00e4pardlikult korraldatud n\u00f5ude esitamise t\u00f5ttu.Mil moel on v\u00f5imalik kujundada hoiakuid, et korruptsiooni tuleb taunida ja sellega seotud isikutel ei peaks olema asja avaliku v\u00f5imu juurde? Kuidas l\u00e4mmatada osas valijates juurdunud suhtumist, et nagunii on enamik v\u00f5imulolijatest korrumpeerunud ja vahelev\u00f5tmine on vaid poliitilise v\u00f5itluse relv? Sellise suhtumise tagaj\u00e4rjel saab osast korruptantidest avalikkuse silmis kui mitte ilmtingimata m\u00e4rtrid, siis isikud, keda ei m\u00f5isteta hukka, vaid kellele tuntakse hoopis kaasa.Sellise hoiaku vastu ei olegi muud rohtu kui korruptsioonijuhtumite menetlemise suurem l\u00e4bipaistvus. Arusaadav, et j\u00e4rgida tuleb uurimissaladuse reegleid ja korruptsioonijuhtumite menetlemine ei saa olla reaalajas toimuv t\u00f5sielusari, millele kaasaelajad punkte v\u00f5i laike panevad.Aga \u00f5ige ei peaks olema ka see, kui alustatud menetlused aastateks infosulgu upuvad. Olgu n\u00e4iteks seesama Jevgeni Solovjovi juhtum. Menetlus tema suhtes algas 2009. aasta s\u00fcgisel ja j\u00f5ustunud kohtuotsus tuli 2016. aasta s\u00fcgisel. K\u00f5ik need seitse aastat oli s\u00fcsteemseks korruptandiks osutunud linnapea ametis. Nii ta ise kui ka need arvukad volikogu liikmed, kes tal ametis v\u00f5imaldasid olla, kinnitasid justkui \u00fchendkooris, et s\u00fc\u00fcdistused pole t\u00f5siseltv\u00f5etavad ja p\u00f5hjust teda v\u00e4lja vahetada ei ole.Tugevamat avalikkuse survet ei saanudki tekkida, sest mitmete aastate jooksul ei selgitanud prokuratuur arusaadavalt \u00fcldsusele, mille toimepanemises Eesti suuruselt viienda linna juhti s\u00fc\u00fcdistatakse.V\u00e4rskem n\u00e4ide ka 2022.aastast. Kevadel asus politsei uurima Ida-Virumaalt valitud riigikogu liikme Martin Repinski kuluh\u00fcvitiste kasutamise seadusp\u00e4rasust. K\u00fcmne kuu jooksul on ainus info, mida prokuratuur on p\u00e4ringute peale v\u00e4ljastanud: menetlus k\u00e4ib ja lisada pole midagi.On t\u00f5en\u00e4oline, et enne saab Repinski saadikuaeg riigikogus otsa, kui selle juhtumi uurimisk\u00e4igu kohta mingitki sisulist infot tuleb. Seda ei ole vaja ajakirjandusel lugejate uudishimu rahuldamiseks, vaid eelk\u00f5ige avalikkusel, et saada selgust, kas nende esindaja parlamendis on aus mees v\u00f5i suli.M\u00f5istetav, et korruptsioonijuhtumite mentlemine ei ole kiirtoidu manustamine tanklas. Aga kui need juhtumid vajuvad unustuse h\u00f5lma, siis ei teki ka avalikkuses tugevat korruptsiooni taunivat hoiakut. Pigem v\u00f5ibki osast kahtlusalustest ja ka s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetutest kujuneda m\u00e4rtrid, kes hakkavad ise kujundama kiusatava kuvandit. Eriti juhul, kui aastaid kestnud kuluka uurimise episoodiks j\u00e4\u00e4b tasuta juuksel\u00f5ikus, hambapilt v\u00f5i t\u00f6\u00f6ks antud arvuti.Lisaks on oluline, et ka prokuratuur suudaks korruptsioonijuhtumitest r\u00e4\u00e4kida lisaks juriidilisele keelele laiemale \u00fcldsusele arusaadavas keeles.Ajakirjanikud \"t\u00f5lgivad\" oma lugudes iga p\u00e4ev pikki \u00f5igustekste laiemale lugejaskonnale m\u00f5istetavasse keelde. K\u00fcllap saaks sellega soovi korral hakkama ka prokuratuur kahtlustusi, uurimise k\u00e4iku v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistusi selgitades. See aitaks paremini m\u00f5ista korruptsiooni olemust ja kujundaks ka paremini inimeste teadlikkust.See lugu on avaldatud ka sel n\u00e4dalal ilmunud prokuratuuri aastaraamatus.\"Kuidas l\u00e4mmatada osas valijates juurdunud suhtumist, et nagunii on enamik v\u00f5imulolijatest korrumpeerunud ja vahelev\u00f5tmine on vaid poliitilise v\u00f5itluse relv?\"ERIK GAMZEJEV, AJALEHE P\u00d5HJARANNIK PEATOIMETAJA"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve volikogu uueks esimeheks v\u00f5ib saada p\u00f5line opositsion\u00e4\u00e4rKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu valib neljap\u00e4eval uue esimehe, kelleks v\u00f5ib suure t\u00f5en\u00e4osusega saada sotsiaaldemokraat Eduard Odinets, kes on volikogus opositsioonis olnud rohkem kui veerand sajandit.Odinetsi volikogu esimeheks valimisel kavatsevad tema poolt h\u00e4\u00e4letada teiste seas ka keskerakondlastest endised linnajuhid Valeri Korb ja Riina Ivanova, kelle tegevust on Odinets aastaid teravalt kritiseerinud. Lisaks l\u00e4heb tema ametisse kinnitamiseks vaja ka mitmete korruptsioonikahtlusega saadikute h\u00e4\u00e4li.Odinetsi s\u00f5nul on p\u00f5him\u00f5tteline kokkulepe tema volikogu esimeheks valimiseks viie sotsi ja viie keskerakondlase vahel olemas ja seda on lubanud toetada veel neli saadikut. Need neli on Keskerakonna nimekirjast volikogusse valitud Anton Dijev, Zaur Abbassov ja Deniss Ver\u0161inin, kes l\u00e4ksid eelmisel aastal omadega t\u00fclli ja tegid oma fraktsiooni, ning Maria Merkulova valimisliidust Progress. K\u00f5ik need neli on ka kahtlusalused oktoobris vallandunud korruptsiooniskandaalis.Kas see kokkulepe peab, selgub neljap\u00e4eva \u00f5htul, sest nagu ka Odinets ise on m\u00e4rkinud, on Kohtla-J\u00e4rve volikogu h\u00e4\u00e4letanud viimasel ajal ennustamatult.Ka keskerakondlaste fraktsiooni juht Sergei Lopin kinnitas, et 14 saadiku poolt on kokkulepe olemas ja suure t\u00f5en\u00e4osusega valitakse Odinets volikogu esimeheks.Nii Lopin kui Odinets \u00fctlesid, et valminud on Keskerakonna ja sotside koalitsioonilepe, kus on kirjas konkreetsed tegevused linna juhtimisel. Lopini s\u00f5nul on kavas sellele alla kirjutada l\u00e4hip\u00e4evil.Samas kinnitasid nad, et eelmisel esmasp\u00e4eval ametisse kinnitatud linnapea Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsust ei ole praegu kavas tagandama hakata.Odinets \u00fctles, et juhul, kui ta valitakse neljap\u00e4eval volikogu esimeheks, kavatseb ta kohtuda Linderiga, et arutada, kuidas koos linna juhtida. Kohtla-J\u00e4rvel v\u00f5ib kujuneda ebatavaline olukord, kus volikogu esimees on valitud ametisse \u00fche leeri poolt ja linnavalitsus kinnitatud ametisse teise leeri poolt.Eelmisele volikogu aseesimehele Hendrik Agurile avaldasid need volikogu liikmed, kes on n\u00fc\u00fcd valimas ametisse Odinetsi, umbusaldust eelmisel esmasp\u00e4eval. Umbusaldajad leidsid, et alles paar kuud ametis olnud Agur ei tule volikogu juhtimisega toime.Oktoobri l\u00f5pus avaldas volikogu umbusaldust volikogu esimehele Tiit Lillemetsale, kes sattus samuti korruptsiooniskandaalis kahtlusaluste ringi.Eelmisel talvel korraldas Eduard Odinets koos teiste sotsidega linnavalitsuse ees meeleavalduse, protestides teede viletsa hooldamise ja pr\u00fcgiveo kehva korraldamise p\u00e4rast. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4ERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Kuidas kaitsta end netipettuste eestInimesel endal tuleb olla hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada raha.Kelmusi on toime pandud raha kasutusele v\u00f5tmisest saati, kuid aja jooksul on muutunud kelmuste iseloom ja toimepanemise viis. Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi pandi enamik kelmusi toime telefoni teel, siis n\u00fc\u00fcd levivad pettused peamiselt interneti teel. See aga t\u00e4hendab, et aasta-aastalt laieneb ka ohvrite ring ning me peame olema valmis kaitsma end kelmide eest, kelle eesm\u00e4rk on omandada meie isiklikke andmeid ja raha.Netis levivad kelmused jagunevad laias laastus kaheks. \u00dchel juhul on tegu andmep\u00fc\u00fcgi ehk netipettusega, kus kasutajatelt p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta isiklikke v\u00f5i tundlikke andmeid. Sageli sisaldab v\u00e4lja petetud info kasutajanimesid, paroole ja krediitkaardiandmeid. Tavaliselt tehakse seda e-kirja v\u00f5i kiirsuhtluse kaudu.Hiljaaegu j\u00f5udis politseisse juhtum, kus kodanik n\u00e4gi veebik\u00fcljel, mis esitles end jalatsitootja Vans edasim\u00fc\u00fcjana, head pakkumist ja ostis sealt jalan\u00f5ud 37 euro eest. Naine tasus ostu eest internetimaksega. Tegelikkuses aga kanti p\u00e4rast kaardiandmete sisestamist tema kontolt tuvastamata Hiina arvelduskontole 40,49 eurot. M\u00f5ne aja p\u00e4rast tehti samale kontole teinegi \u00fclekanne summas 46,10 eurot. Seej\u00e4rel sai naine aru, et asi ei ole \u00f5ige, sulges oma kaardi ja p\u00f6\u00f6rdus politsei poole. Politsei tuvastas, et tegu oli v\u00f5ltsitud veebik\u00fcljega, mille domeeni ei ole registreeritud.Ettevaatust - pangak\u00f5neTeise enamlevinud netikelmuse puhul esinetakse tuntud firma v\u00f5i riigiasutusena eesm\u00e4rgiga panna ohver t\u00e4itma nende korraldusi.K\u00f5ige tavalisem n\u00e4ide sellistest kelmusest on viimasel ajal levinud nn pangak\u00f5ned, kus inimesele helistatakse n\u00e4iliselt panga telefoninumbrilt ja tutvustatakse end pangat\u00f6\u00f6tajana. Nii juhtus ka hiljuti \u00fche naisega, kellele v\u00e4ideti telefonis, et tema pangaarvelt \u00fcritatakse varastada raha. Varguse takistamiseks palus v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja sisestada naisel oma Smart-ID koodid, et pank saaks kontole panna kaitseprogrammi. P\u00e4rast k\u00f5net m\u00e4rkas aga naine, et tema kontolt kanti v\u00e4lismaisele kontole 3045 eurot.Selleks et mitte langeda kelmuse ohvriks, tuleb k\u00e4ituda j\u00e4rgmiselt:\u2022 Suhtu internetis leiduvasse teabesse \u00fclikriitiliselt. Eriti p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu kohtadele, kus palutakse saata andmeid oma dokumentidest, pangakaardist v\u00f5i kinnitada mingi toiming Smart-ID koodiga.\u2022 Kaitse oma seadmeid viiruset\u00f5rjega. \u00dcksnes toimiv viiruset\u00f5rje kaitseb sinu seadmeid.\u2022 Kontrolli ja j\u00e4lgi URL-aadressi. Kelmid \u00fcritavad v\u00e4ga t\u00e4pselt j\u00e4ljendada originaalaadressi. Kui netik\u00fclje avalehe aadress sisaldab peale firma nime veel mingit kahtlast l\u00fchendit v\u00f5i s\u00f5na, kontrolli \u00fcle, kas nii peabki olema.\u2022 Kontrolli domeeni registreeringut. Seda saab teha www.whois.com. Sisestades sinna lehek\u00fclje domeeni, saab kontrollida, kuhu ja millal on domeen registreeritud. Kui registreering puudub v\u00f5i on tegemist aastase registreerimisega, soovitan ostust loobuda.\u2022 Tegutse kohe, kui on kahtlus, et sattusid kelmuse ohvriks. Kui edastasid kellelegi kaardiandmed, tuleb pangakaart kohe sulgeda. Kui said petta m\u00fc\u00fcgitehingul eraisikuga, teavita sellest kohe portaali omanikku v\u00f5i administraatorit.TRIIN \u0160KUBEL, politsei- ja piirivalveamet, L\u00e4\u00e4ne-Harju politseijaoskonna grupijuht"}
{"text":"Tartu mees sai libapolitseilt k\u00f5ne, j\u00e4i ilma 3060 eurostPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tartus elav mees, kes oli v\u00e4idetavat saanud politseist telefonik\u00f5ne, milles anti m\u00e4rku kahtlastest tehingutest tema pangakontol.\nProbleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti mehele esmalt teha kaks \u00fclekannet ning v\u00f5tta lisaks laenu summas 3000 eurot. Seda ka mees tegi ning laenu kandis ta ette antud pangakontole.\nEsialgne kahju on 3060 eurot ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Kas kavatsete seekord valima minna?LUGEJA ARVABRiigikogu saab valida alates 27. veebruarist ehk v\u00e4hem kui kahe n\u00e4dala p\u00e4rast ning valimisagitatsiooni surve on j\u00f5udmas haripunkti. Registreeritud on 968 kandidaati, aga ikka leidub ka neid, kelle meelest pole kedagi valida. Uurisime Maalehe lugejailt, kas nad kavatsevad valima minna ja kas \u00f5ige kandidaat on juba leitud.Enamiku seekordses k\u00fcsitluses osalenute seisukoht ei pakkunud suuremat \u00fcllatust. \u00dcle poole, 54% vastajaid andis teada, et neil on valik tehtud ja ootavad juba valimisp\u00e4eva.\u201eValida tuleb neid, kes p\u00e4riselt hoolivad eestlastest ja teod on selle t\u00f5estuseks, mitte s\u00f5nade mulin,\u201c pani \u00fcks lugeja teistele s\u00fcdamele. Paljud inimesed nimetasid ka konkreetselt oma erakondlikku eelistust. Nende vastuste seas olid esindatud pea k\u00f5ik parteid.20% vastajaid teab k\u00fcll kindlalt, milliseid erakondi nad ei vali, aga otsus, keda siis \u00fclej\u00e4\u00e4nute seast valida, neil alles kujuneb.\u201eL\u00e4hen valima. P\u00e4ris kindlat valikut veel teinud ei ole, aga v\u00e4listan liiga labased ja korrumpeerunud erakonnad,\u201c s\u00f5nas \u00fcks kommenteerija. \u201eJah, kavatsen valima minna. Protestiks v\u00f5imul oleva valitsuse vastu,\u201c teatas teine.18% vastajaid ei kavatse aga t\u00e4navu valima minna, sest usutakse, et sellest midagi ei muutu. \u00dcks kommentaator sedastas: \u201eMina ei l\u00e4hegi valima, sest pole kedagi valida, \u00fched ja samad aastast aastasse.\u201c Teine m\u00e4rkis: \u201eK\u00f5ik nad on ainult v\u00f5imu ja raha peal v\u00e4ljas. Inimesed, rahvas ei ole neile kellelegi t\u00e4htis.\u201c8% vastanud inimesi teab, et l\u00e4heb kindlasti valima, aga ei ole veel kandideerijate seast sobivat leidnud. See t\u00e4hendab, et nende jaoks on igal erakonnal veel \u0161anss olemas.\u201eValimised on ainus v\u00f5imalus n-\u00f6 s\u00f5na sekka \u00f6elda ja seda v\u00f5imalust peab kasutama,\u201c oli \u00fche kommenteerija kindel arvamine. Teine sekundeeris: \u201ePeab minema, muidu pole p\u00e4rast midagi k\u00f6giseda.\u201cK\u00fcsitluses oli ka vastusevariant, et see k\u00f5ik on liiga keeruline ja otsustamisel l\u00e4heb vaja s\u00f5prade v\u00f5i tuttavate abi. Osutus aga, et selliseid inimesi on v\u00e4ga v\u00e4he. Kolmap\u00e4evase seisuga ei andnud nad isegi \u00fcht protsenti k\u00fcsitluses osalenutest kokku.Riigikogu valimistel saavad h\u00e4\u00e4letada v\u00e4hemalt 18aastased Eesti kodanikud, kes on kantud valijate nimekirja. H\u00e4\u00e4letada ei saa isik, kes on valimis\u00f5iguse asjus teov\u00f5imetuks tunnistatud, ning isik, kes on s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.K\u00dcSITLUSMa ei kavatse valima minna, midagi sellest niikuinii ei muutu. 18%Kindlasti h\u00e4\u00e4letan, aga kelle poolt, seda veel ei tea. 8%Mul on oma valik ammu tehtud ja ootan ainult, et see \u00e4ra vormistada. 54%Ma tean, milliseid erakondi kindlasti ei vali, aga teiste seast veel otsin seda \u00f5iget. 20%Vastas\u00a01773* inimest* Kolmap\u00e4evase seisuga Allikas: Maaleht"}
{"text":"Raadiohommikus tippgasell, miljon\u00e4r ja peaministrikandidaatKolmap\u00e4eval avalikustati kiiresti kasvavate ettev\u00f5tete ehk gasellide TOPi v\u00f5itja, kelleks osutus elektroonikam\u00fc\u00fcgiga tegelev ESD-Center. Ettev\u00f5tte esindajat Marko Prikki k\u00fcsitles vahetult p\u00e4rast auhinna k\u00e4ttesaamist ajakirjanik Laura Saks. Helil\u00f5iku k\u00fcsitlusest kuulete hommikuprogrammis.\n\u00c4rip\u00e4ev on v\u00e4lja andnud igihalja kultusraamatu, New York Timesi bestselleri \"Naabermaja miljon\u00e4r\". Stuudios on investor Marko Oolo, kes on t\u00f5estanud, et tavalisest inimesest miljon\u00e4riks saamine pole k\u00e4ttesaamatu American dream, vaid on v\u00f5imalik ka t\u00e4nases Eestis.\nPoliitikavaatlejad on justkui \u00fchest suust juba ette Parempoolsete erakonna autsaideriks kuulutanud. K\u00fcnnise \u00fcletamist ei oota neilt keegi. K\u00fcsime erakonna juhilt Lavly Perlingult, mis on neid kannustanud lootusetus olukorras sedamoodi pingutama.\nSteven-Hristo Evestus, Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht vastab k\u00fcsimusele, kas erakondade rahastamine praegustel riigikogu valimistel on piisavalt l\u00e4bipaistev v\u00f5i saab veel midagi paremaks teha. K\u00fcsime talt ka retsepti, kuidas \u00e4ra tunda, kui m\u00f5ni erakond kasutab raha kellegi kitsaste huvide j\u00f5uliseks teostamiseks.\nHommikuprogrammi juhivad ajakirjanikud Igor R\u00f5tov ja Linda Eensaar.\nSaatep\u00e4ev j\u00e4tkub viie saatega:\n10.00\u201311.00 \"Sisuturundussaade\". Robootika ja autonoomsete s\u00fcsteemide arendaja Milrem Robotics teatas sel n\u00e4dalal, et ettev\u00f5tte enamusosaluse omandab Araabia \u00dchendemiraatide ettev\u00f5te EDGE Group PJSC.\nMilremi asutaja ja juht Kuldar V\u00e4\u00e4rsi avab sisuturunduslikus saates \"Fractory k\u00fcsib, t\u00f6\u00f6stus vastab\" tehingu tagamaid ja ettev\u00f5tte edasisi kasvuplaane, mille \u00fcks osa on ka 100 uue inseneri ja eksperdi palkamine. Saadet juhivad T\u00f6\u00f6stusuudised.ee juht Harro Puusild ja Fractory asutaja Martin Vares.\n11.00\u201312.00 \"Poliitikute t\u00f6\u00f6laud\". Valimised on juba v\u00e4hem kui kolme n\u00e4dala p\u00e4rast ning seet\u00f5ttu kordame m\u00f5ni kuu tagasi eetris olnud saadet, kus ettev\u00f5tjad r\u00e4\u00e4givad, mida arvavad erakondade plaanidest ja valimislubadustest. Jutuks tuleb puuduolev pikk plaan \u00fchiskonnas, samuti k\u00fcsimus, kuhu suunata \u00fcldiselt avalike vahendite teravik.\nK\u00fclas on toidu- ja tarbekaupade hulgim\u00fc\u00fcgiettev\u00f5tte Kaupmees Grupi juht Mart Relve ja metallit\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte Radius Machining asutaja ja juhatuse liige Veljo Konnimois. Saadet juhib Lauri Leet.\n12.00\u201313.00 \"Digip\u00f6\u00f6re kaubanduses ja t\u00f6\u00f6stuses\". Saates tuleb juttu disainm\u00f5tlemisest, koosloome meetodist, protsessidisainist ja kasutajakesksest teenusest. R\u00e4\u00e4gime, milliseid probleeme saab nende meetoditega lahendada, millistele ettev\u00f5tetele see l\u00e4henemine sobib (ja millistele ei sobi), ning toome n\u00e4iteid edukatest projektidest.\nSaates on k\u00fclas Fujitsu Estonia turunduspartner Ly Palang ja konsultatsiooniagentuuri Futurist strateegia- ja disainisprintide l\u00e4biviija Andres Kostiv. Saadet juhib Hando Sinisalu.\n13.00\u201314.00 \"Autojutud\". 34aastane Urvo M\u00e4nnama on nn self-made-man, kelle edu \u00e4ris lennutas ta viimases \u00c4rip\u00e4eva Rikaste TOPis 434. kohale. M\u00f6\u00f6dunud vana-aasta\u00f5htul sai temast aga esimene eestlane, kes maailmakuulsal Dakari k\u00f5rberallil autode klassis piloodina startinud. Koos kaardilugeja Risto Lepikuga l\u00e4bis ta Saudi Araabias toimunud ja kaks n\u00e4dalat v\u00e4ldanud katsumusel k\u00f5rbelistes oludes tuhandeid kilomeetreid.\n\u00c4rip\u00e4eva raadio autosaate seekordses osas r\u00e4\u00e4gib M\u00e4nnama sellest kogemusest l\u00e4hemalt. Saatejuht on Karl-Eduard Salum\u00e4e.\n15.00\u201316.00 \"Teabevara tund\". Saates r\u00e4\u00e4gime riigipiire \u00fcletavatest peresuhetest \u00f5igusliku poole pealt. Stuudios on advokaat Kai Villemson advokaadib\u00fcroost RASK, k\u00fcsib teabevara vanemtoimetaja Heidi Saar.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"M\u00fc\u00fcrilehe keskmine lugeja ei kanna nahkvesti ega ole v\u00e4ga konservatiivse maailmavaategaLeidub neid, kes \u00fctlevad, et nad loevad ainult M\u00fc\u00fcrilehte ja muid lehti \u00fcldse ei tunnista, ja neid, kes \u00fctlevad, et tunnistavad k\u00f5iki teisi lehti, aga M\u00fc\u00fcrilehte mitte.\nSelliste radikaalsete suhtumiste skaala ilmneminegi n\u00e4itab, et j\u00e4relikult tehakse midagi M\u00fc\u00fcrilehes \u00f5igesti. Laup\u00e4eval t\u00e4histab see idealismist s\u00fcndinud leht Tartus Genialistide Klubis ja Uues Teatris oma 15. s\u00fcnnip\u00e4eva. Arutatakse maailma asju, esinevad b\u00e4ndid ja DJd. R\u00e4\u00e4kisime sel puhul peatoimetaja Aleksander Tsapoviga ja soovisime \u00f5nnegi. Otsustasime ka sinatada.\nKas selline r\u00f5ivaese eksisteerib, mida kandes kunagi M\u00fc\u00fcrilehe toimetuse uksest sisse ei p\u00e4\u00e4se?\nEi eksisteeri, sest tavaliselt selgub inimese riietus alles siis, kui ta on juba sisse astunud. Kuna kontor asub meil Tallinna vanalinnas, siis vahepeal satub ka veidrikke toimetusse. S\u00fcgisel n\u00e4iteks astus uksest sisse ilmselgelt purjus mees, kes k\u00fcsis vene keeles, kas siin on lasteaed. Kui oleks minu teha, siis paneks muidugi uksele UGGi saabaste ja MUHOOVi pusade detektori, mis annaks toimetusele saabuvast ohust varakult teada.\n\nEsimese M\u00fc\u00fcrilehe esikaas 2008. aastal.\n\n\u00a0\nRepro\n\nKas sa tead, kes on M\u00fc\u00fcrilehe lugeja, kas on teda kuidagi v\u00f5imalik \u00abkeskmiselt\u00bb profileerida?\nHiljuti tehti kultuuriministeeriumi tellimusel suurem kultuuriajakirjanduse lugejauuring, milles me osalesime. Ega see ei \u00fcllatanud, et enamus vastanuid m\u00e4rkis endale k\u00f5rghariduse. Sooliselt kipub meil olema nii 60 protsenti naised ja 40 protsenti mehed, nii palju kui digitaalselt kogutavat statistikat usaldada saab. Vanuseliselt j\u00e4\u00e4b enamus sinna 18 ja 40 eluaasta vahele. Sellest saaks j\u00e4reldada, et keskmine lugeja on 30-aastane k\u00f5rgharitud naine (naerab), aga see v\u00e4ide on muidugi kergelt nonsenss. Ma pakun, et keskmine lugeja ei kanna nahkvesti ega ole v\u00e4ga konservatiivse maailmavaatega.\nMilline on M\u00fc\u00fcrilehega seotud kli\u0161ee, mis ei pea paika?\nSee, et me oleme mingid Kalamaja punased v\u00f5i naiivsed lumehelbekesed. Seda s\u00f5na \u00fcldse kasutatakse veel? See on selliste onukeste ja trollide jutt, kes k\u00f5vatada \u00fcritavad, kui maailmakord nende jaoks liiga feministlikuks l\u00e4heb. Vaata kasv\u00f5i Lauri Vahtre valimisreklaame, ta kutsub \u00fcles p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4ljasurevat liiki kaitsma. Meie tiim on muuseas \u00fcle Eesti laiali \u2013 Tallinn, Tartu, Peipsi\u00e4\u00e4re, Kuressaare.\nMilline on M\u00fc\u00fcrilehega seotud kli\u0161ee, mis peab paika?\nSee, et me oleme naiivsed, juhul kui naiivsus t\u00e4hendab seda, et sa pole luu\u00fcdini tehnokraatlik ja k\u00fc\u00fcniline. Oleme ju toimetuses ka k\u00f5ik kriitilist teooriat lugenud ja \u00fcmbritseva maailma problematiseeriminegi veres, aga p\u00e4ris halbadest harjumustest p\u00fc\u00fcame eemale hoida. Ja v\u00e4ikese toimetusega paratamatult k\u00f5igeks p\u00e4devust ei j\u00e4tku, meil pole eraldi poliitika- v\u00f5i majandustoimetajat.\nM\u00fc\u00fcrileht nagu ilmselt \u00fcks \u00f5ige ajaleht kunagi v\u00f5tab suhestuda ka poliitika ja \u00abotsustajate ringiga\u00bb. Kas sellel on m\u00f5ju ka?\nTahaks uskuda, et ikka on. Ma arvan, et see on selline vee tilkumine kivile \u2013 pika aja peale tekib kivisse ikka lohk. M\u00f5ned otsustajad saadavad j\u00f5ulukaarte ka ikka.\nKuidas hindad praegusel ajal ajakirjanduse v\u00f5imet ja v\u00f5imalusi kedagi v\u00f5i midagi m\u00f5jutada?\nUuriv ajakirjandus ja uudised ikka m\u00f5jutavad otseselt, kui paljastatakse kellegi korruptiivne tagatuba vms. Aga kui me r\u00e4\u00e4gime polariseerunud ja radikaliseerunud rahvast, siis neile on muidugi kui hane selga vesi k\u00f5ik, millega nad a priori ei n\u00f5ustu. See on aga muidugi nii \u00e4raleierdatud teema.\nLaiemas pildis on meedia m\u00f5juv\u00e4li kahtlemata ajas ahenenud ja kui sul on niikuinii mind-ei-koti suhtumine, siis on meedia t\u00e4iesti ebaoluline. Eesti meedias v\u00f5iks olla ka v\u00e4hem \u00abarvamusliidreid\u00bb, kes konveierina midagi arvama peavad. Ei pea kogu aeg arvama, vaikimine on tihti ka kuld.\nKuidas sa kirjeldaksid M\u00fc\u00fcrilehe toimetuse argip\u00e4eva (kui selline juhtub olema) aastal 2023?\nTallinna kontoris algab p\u00e4ev tavaliselt kelpa ajamisega. Tehakse nalja (alati ei ole naljad \u00f5nnestunud, aga meil on ametisse m\u00e4\u00e4ratud t\u00f6\u00f6keskkonnavolinik, kes vajadusel sekkub) ja pannakse aeg-ajalt \u00fcksteisele ka \u00abpuid alla\u00bb. Siis toimub rituaal, kus asetame Sorose pildi ette v\u00e4rsked nelgid.\nVahepeal r\u00e4\u00e4gitakse t\u00f5sist juttu, planeeritakse, toimetatakse ja arutatakse olulist. L\u00f5una ajal tuleb tavaliselt r\u00e4nt, et vanalinnas pole normaalseid l\u00f5unapakkumisi, ja minnakse j\u00e4lle norus peaga Pika t\u00e4nava Rimisse, et juusturulli v\u00f5i spinatistruudlit osta. Pealel\u00f5unal sarjatakse, et m\u00f5ni kaasautor pole oma teksti kokkulepitud kuup\u00e4evaks \u00e4ra saatnud. L\u00f5puks leitakse \u00fchiselt, et \u00abkus t\u00e4na sai t\u00f6\u00f6d murtud\u00bb, ja minnakse laiali.\nKeda M\u00fc\u00fcrileht oma konkurentideks peab?\nT\u00e4helepanumajanduses oleme ju k\u00f5ik konkurendid \u2013 sina, mina, teised v\u00e4ljaanded, kellegi k\u00f5\u00f5rdi vaatav koer TikTokis v\u00f5i T\u00fcrgi tisleri YouTube\u2019i kanal. Paar aastat tagasi esitasin sarnase k\u00fcsimuse \u00fchele idumeedia juhile, ta \u00fctles, et talle s\u00f5na \u00abkonkurents\u00bb ei meeldi. Aga minu meelest asi pole meeldimises \u2013 kui t\u00e4helepanu on valuuta, mida taga aetakse, on see paratamatus.\nKas kirjutajaid on kerge v\u00f5i raske leida?\nEnamasti ikka raske. Enamik inimesi kirjutab oma p\u00f5hikohustuste k\u00f5rvalt, seega r\u00e4\u00e4gime suurest ajadefitsiidist. Teiseks on teemasid, millest kirjutajaid Eestis lihtsalt pole v\u00f5i neid on kaks ja need kaks juba m\u00f5ne v\u00e4ljaande poolt h\u00f5ivatud. Kolmandaks pole kirjutamise eest saadav honorar kuigi motiveeriv, et keegi seda p\u00f5hitegevusena ja vabakutselisena \u00fcldse teha saaks. K\u00f5ik see kokku teeb ikka kirjutajate (ja eriti veel s\u00e4ravate kirjutajate) leidmise raskeks. Aga eks seda tead sa isegi.\nKuidas \u00fcldse praegust Eesti kultuuriajakirjanduse seisu hindad? Mida on puudu, mida on \u00fcle, mida on parasjagu?\nKvantitatiivselt on ju kultuuriajakirjandust \u00fcsna palju, rohkem, kui keegi lugeda, vaadata v\u00f5i kuulata jaksaks, sama nagu globaalse meedia- v\u00f5i meelelahutussisuga laiemalt. Aga kindlasti vajaks m\u00f5ni v\u00e4ljaanne osalist verevahetust. Mu arvates on kogemusel v\u00e4\u00e4rtus, aga keegi ei peaks 30 aastat \u00fchel kohal toimetaja olema, las keegi teine ka m\u00f6llab ja visioneerib vahepeal. Saan muidugi aru, v\u00e4li on v\u00e4ike ja kuhu sa siin nii v\u00e4ga l\u00e4hed, kui tahad kultuuriajakirjanduses t\u00f6\u00f6tada. Surnud ring.\nAga eks \u00fcldiselt on seis 21. sajandile omane, kultuuriajakirjandus, nagu meedia laiemalt, lahustub v\u00f5i on ni\u0161\u0161 suures massis. Ma ei tea, kas selle vastu mingit rohtu on v\u00f5i kas peakski olema. Juba on inimesi, kes pressiteksti mustandeid Chat GTP-l lasevad teha.\nKuidas Eesti kultuuri seisu hindad? Mida on puudu, mida on \u00fcle, mida on parasjagu?\nSuurep\u00e4rane k\u00fcsimus, kallis ajakirjanik, v\u00f5rratu, et sa seda k\u00fcsisid. Vastan suurima heameelega, kohe kui oma vestil n\u00f6\u00f6bid kinni saan...\nProportsionaalselt on Eestis kultuuri lademetes \u2013 tuhat v\u00e4ljapanekut, lavastust, kontserti jne. Minu jaoks isiklikult (\u00fcber\u00adegotsentriliselt) v\u00f5iks enamus nendest lavastustest, kontsertidest ja n\u00e4itustest muidugi olemata olla. Need ei anna maailmatajule mingit lisa v\u00f5i t\u00e4iendavat m\u00f5\u00f5det, see on kellegi jaoks lihtsalt t\u00f6\u00f6. Tavaline t\u00f6\u00f6, aga kultuuris peab t\u00f6\u00f6 olema kahjuks ebatavaline, muidu on jura.\nM\u00e4letan, kui k\u00e4isin Linnateatris ja kogu saal r\u00f5kkas kergelt ropu nalja peale \u2013 ei ole vaja. Eelarverealt v\u00e4lja! Sulle meeldib panna kokku autorehv ja klaasipuru ning sinna juurde kirjutada pretensioonikas tekst antropotseenist \u2013 ei ole vaja. V\u00e4lja! Esitad liftimuusika kavereid maakirikus? Ei ole vaja! Kiriku uksed kinni! Oled turundaja, kes leidnud luulepisiku, esitades banaalseid m\u00f5tteid elust ja kastes need \u00fcle \u00abm\u00fcstikaga\u00bb, ei ole vaja. Konto raporteerida poeetilise kuriteo paragrahvi alusel!\nKas sinu jaoks eksisteerib ideaalne ajakirjanduslik lugu?\n\u00dcldiselt ei eksisteeri, aga eks lood, mida loed kui head filmi\u00adstsenaariumit v\u00f5i novelli, ole ikka vastupandamatud.\n"}
{"text":"\u00abPigem arvan, et see konto on kaaperdatud.\u00bb Netikelmide katsetustel pole piire\u00abPigem arvan, et see konto on kaaperdatud,\u00bb \u00fctleb tundmatult naisterahvalt s\u00f5numeid saanud Soomes elav Meelika, kes v\u00e4idetavalt on \u00fcks 20\u00a0\u00f5nnelikust, kes v\u00f5itnud Facebooki veebis 200 000 dollarit ja auto.\u00abMina nii kergeusklik ei ole,\u00bb s\u00f5nab Soomes elav eestlanna Meelika, kes jagas toimetusega talle tundmatult naisterahvalt saabunud kahtlaseid s\u00f5numeid v\u00e4idetavast 200 000 dollari ja auto v\u00f5idust.\u00a0\n\nAvaldame osa vestlusest\u00a0muutmata kujul:\n\nHuvitav, kas olete kuulnud reklaamprogrammist (PCH) v\u00f5i olete kuulnud v\u00f5itja auhinnast?\nEi ole...\nKas soovite \u00f6elda, et keegi meie t\u00f6\u00f6tajatest ei teavitanud teid v\u00f5iduauhinnast?\u00a0\nMillest jutt k\u00e4ib?\u00a0\nPCH organisatsioon soovib, et te teaksite, et sageli Internetis surfavate kontode juhuslikuks valimiseks on seadistatud keerukas automatiseeritud andmebaasimootor ning teie konto on valitud 20 \u00f5nneliku v\u00f5itja hulgast, kes v\u00f5idavad Facebooki veebis 200 000 dollarit ja auto. Facebooki\u00a0esindajate poolt l\u00e4bi viidud programm...\nKirjutage mulle lahti, mis t\u00e4hendab PCH? Kuidas teie\u00a0ise sellega seotud olete?\ntere, kas olete endiselt huvitatud v\u00f5itmisest v\u00f5i arvate, et see k\u00f5ik on nali v\u00f5i v\u00f5ltspilk, peate minust aru saama, et see on 100% t\u00f5eline ja t\u00f5si, ja ma kinnitasin teile, et kui teie v\u00f5it on teie k\u00e4es ja ma tahan, et te teaksite,\u00a0et k\u00f5igil pole \u00f5nn v\u00f5itjaks osutuda, peaksite j\u00e4tkama oma auhinna saamiseks\u00a0see pole nali, uskuge mind, saate oma auhinna\n\nP\u00f5hjust, miks tundmatu naisterahvas just Meelikaga vestlusse astus v\u00f5i mida v\u00f5iks endast kujutada PCH reklaamprogramm, naine arvata ei oska. \u00abMa ei ole hiljuti \u00fchtegi m\u00e4ngu m\u00e4nginud ega kuhugi oma andmeid sisestanud. Pigem arvan, et see konto on kaaperdatud,\u00bb arutleb ta. \u00abAinuke asi, mis ma leidsin, on see, et ta on mu tuttavate tuttavate nimekirjas Facebookis,\u00bb \u00fctleb Meelika talle s\u00f5numeid saatnud naise kohta.\nKuna Meelikale tundus juba esimene s\u00f5num kahtlane, vastas ta ettevaatlikult pigem l\u00fchilausetega, n\u00e4iteks\u00a0\u00abEi v\u00f5i olla!\u00bb. Kui alguses oli suhtlus kiire, siis j\u00e4rjest aeglasemaks see Meelika s\u00f5nul muutus.\u00a0\u00abHiljem olid neljatunnised vahed ja l\u00f5pus isegi seitse-kaheksa tundi. Kui ma siis l\u00f5puks k\u00fcsisin, et kas n\u00fc\u00fcd soovite minu pangakonto andmeid, siis sellega vestlus ka l\u00f5pes ja rohkem ei ole keegi kirjutanud,\u00bb kirjeldab naine asjade k\u00e4iku.\n\nFacebook Messenger.\nShutterstock\n\nEriti kahtlaseks muutis tema jaoks eelpool toodud\u00a0vestluse viimane vastus, millest j\u00e4\u00e4b mulje kui automaatt\u00f5lkest. \u00abT\u00e4ie m\u00f5istuse juures olev inimene nii ei kirjuta! Seep\u00e4rast ma arvangi, et proua konto on kaaperdatud ja ta ise ei teagi, mis tegevus tema nime \u00e4ra kasutades toimub.\u00bb\nKa Elu24 v\u00f5ttis s\u00f5numeid saatnud naisterahvaga Facebook Messengeris \u00fchendust. N\u00e4ib, et s\u00f5num on k\u00fcll kohale l\u00e4inud, kuid vastust ei ole t\u00e4naseks laekunud.\u00a0\n\n\n\n\n\n\n\nKelmi eesm\u00e4rk on v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid\n\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo k\u00fcber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt \u00fctles toimetusele, et kelmid p\u00fc\u00fcavad j\u00e4tkuvalt\u00a0inimestelt erinevatel viisidel raha v\u00f5i andmeid v\u00e4lja petta ning konkreetne n\u00e4ide on \u00fcks nendest. \u00abViimasel ajal on m\u00e4rgata, et kelmid on aktiveerunud just sotsiaalmeedia- v\u00f5i ostu-m\u00fc\u00fcgiplatvormidel ning kirjutavad inimestele otse,\u00bb t\u00e4psustas ta.\u00a0\n\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo k\u00fcber- ja majanduskuritegude juht Hannes Kelt.\u00a0\nMihkel Maripuu\n\nPeamine skeem, mis Keldi s\u00f5nul hetkel\u00a0levib, on j\u00e4rgmine: inimene paneb m\u00f5ne oma eseme m\u00fc\u00fcki Facebook Marketplace'i, Okidokisse v\u00f5i mujale m\u00fc\u00fcgiportaali. Talle kirjutab inimene, kes soovib seda eset osta ja r\u00e4\u00e4gib m\u00fc\u00fcjale, et tal on oma kuller, kes tuleb isiklikult kohale. V\u00e4idab, et m\u00fc\u00fcja ei pea midagi muud tegema, kui ainult oma telefoninumbri ja e-posti aadressi andma ning sisestama \u00fchele veebilehele oma pangakaardi andmed. Tegelikult on eseme ostja kelm, kes tahab m\u00fc\u00fcjalt k\u00e4tte saada tema isiklikke andmeid, et nendega pettusi toime panna. Asja ostmisest ta tegelikult huvitatud ei ole.\n\nPCH programm on ilmselt k\u00f5igest ettek\u00e4\u00e4ne\n\nKirjeldatud juhtum on Keldi s\u00f5nul sisult sama \u2013 inimeselt p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta andmeid v\u00f5i raha.\u00a0\u00abPCH programm on ilmselt k\u00f5igest \u00fcks ettek\u00e4\u00e4ne, millega p\u00fc\u00fctakse inimeses huvi tekitada,\u00bb t\u00e4psustab ta ja hoiatab, et auhinnaloosidesse, milles lubatakse midagi hinnalist v\u00f5i suurt summat raha, tuleks suhtuda v\u00e4ga skeptiliselt.\nEelpool v\u00e4lja toodud s\u00f5numivestluse viimase vastuse p\u00f5hjal j\u00e4\u00e4b mulje, justkui oleks tegemist automaatt\u00f5lkega. Ka Keldi hinnangul on pigem tegemist kelmiga, kes kasutab suhtluse ajal t\u00f5lkeprogramme, n\u00e4iteks Google Translate'i.\n\nMida sellisesse vestlusse laskumisel kindlasti teha ei tohiks?\n\nOhtlikuks muutub see\u00a0P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo k\u00fcber- ja majanduskuritegude talituse juhi s\u00f5nul\u00a0siis, kui vajutatakse linkidele, mis vestluse k\u00e4igus saadetakse. \u00abTihti on need seotud pahavaraga, mille abil p\u00e4\u00e4setakse ligi inimeste sotsiaalmeediakontole. Samuti\u00a0ei tohi kellelegi anda oma pangakaardi ega ka muid andmeid.\u00bb"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve volikogu valib neljap\u00e4eval omale uue esimeheTALLINN, 15. veebruar, BNS \u2013\u00a0Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu valib neljap\u00e4eval uue esimehe, kelleks v\u00f5ib suure t\u00f5en\u00e4osusega saada sotsiaaldemokraat Eduard Odinets, kirjutab P\u00f5hjarannik.\nOdinetsi volikogu esimeheks valimisel kavatsevad tema poolt h\u00e4\u00e4letada teiste seas ka keskerakondlastest endised linnajuhid Valeri Korb ja Riina Ivanova, kelle tegevust on Odinets aastaid teravalt kritiseerinud. Lisaks l\u00e4heb tema ametisse kinnitamiseks vaja ka mitmete korruptsioonikahtlusega saadikute h\u00e4\u00e4li.\nOdinetsi s\u00f5nul on p\u00f5him\u00f5tteline kokkulepe tema volikogu esimeheks valimiseks viie sotsi ja viie keskerakondlase vahel olemas ja seda on lubanud toetada veel neli saadikut. Need neli on Keskerakonna nimekirjast volikogusse valitud Anton Dijev, Zaur Abbassov ja Deniss Ver\u0161inin ning Maria Merkulova valimisliidust Progress. K\u00f5ik on ka kahtlusalused oktoobris vallandunud korruptsiooniskandaalis.\nEelmisele volikogu aseesimehele Hendrik Agurile avaldasid need volikogu liikmed, kes on n\u00fc\u00fcd valimas ametisse Odinetsi, umbusaldust eelmisel esmasp\u00e4eval. Umbusaldajad leidsid, et alles paar kuud ametis olnud Agur ei tule volikogu juhtimisega toime.\nOktoobri l\u00f5pus avaldas volikogu umbusaldust volikogu esimehele Tiit Lillemetsale, kes sattus samuti korruptsiooniskandaalis kahtlusaluste ringi.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Elva vallajuhid said kriminaalasjast priiksElva vallavalitsuse jagatud tegevustoetused kohalikele spordiklubidele t\u00f5id eelmise aasta l\u00f5pus kaasa kriminaalmenetluse, sest \u00f5hus oli kahtlus, et vallavanem Priit V\u00e4rv (pildil)ja vallavalitsuse liige Margus Ivask on raha eraldades rikkunud toimingupiirangut.\n\u00a0\nVeebruari alguses teatas prokuratuur, et kuritegu ei leitud. Politsei uurib n\u00fc\u00fcd asja v\u00e4\u00e4rteomenetluses.\nLiiga v\u00e4ike summa\nElva vallavalitsuses kinnitati mullu m\u00e4rtsis tegevustoetuste eeln\u00f5u, mis lubas rahalist toetust 64 \u00fchingule. K\u00f5ige suurema abi sai spordiklubidest jalgpallimeeskond FC Elva, mida vald otsustas toetada enam kui 44 000 euroga. Lisaks sai pea 11 000-eurose toetuse korvpalliklubi BC Elva.\nVarsti p\u00e4rast seda juhtis revisjonikomisjon t\u00e4helepanu v\u00f5imalikule toimingupiirangu rikkumisele. Nimelt selgus, et toetusraha eraldamise otsustamisel olid poolth\u00e4\u00e4le andnud k\u00f5ik vallavalitsuse liikmed. Nende seas ka BC Elva ja FC Elva juhatusse kuulunud vallavanem Priit V\u00e4rv ja vallavalitsuse liige Margus Ivask.\nToona kinnitas ringkonnaprokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius, et selle juhtumi asjus on alustatud menetlust, kuid s\u00fc\u00fcdistust ei ole kellelegi esitatud.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Toomas Koitm\u00e4e s\u00f5nul l\u00f5petas prokuratuur kahtlustust esitamata kriminaalmenetluse, milles selgitati, kas Elva vallavalitsuse liige v\u00f5is endaga seotud spordiklubile tegevustoetuse eraldamise otsustamisel osalemisega panna toime toimingupiirangu rikkumise.\nProkuratuur hindas, et konkreetsel juhul oli tegemist rutiinse otsusega, millega ei kaasnenud korruptsiooniohtu.\n\n\u00abKaristusseadustiku j\u00e4rgi on toimingupiirangu rikkumine kuritegu, kui otsuse v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle 40 000 euro ehk tegemist on suure ulatusega. Nende otsuste rahaline ulatus oli aga v\u00e4iksem kui 40 000 eurot, mist\u00f5ttu uurib politsei nende toetustega seotud asjaolusid v\u00e4\u00e4rteomenetluses,\u00bb kommenteeris Koitm\u00e4e otsust.\nUurimise k\u00e4igus ilmnes, et Elva valla tegevustoetuste taotlemise ja eraldamise kord s\u00e4testab, kuidas spordiklubidele tegevustoetuse suurus m\u00e4\u00e4ratakse ja arvutatakse. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik Elva valla spordiklubid saavad tegevustoetust sarnastel alustel ja \u00fchtse loogika j\u00e4rgi.\nOht puudus\nKuigi ametiisik v\u00f5ib sellises olukorras olla n\u00e4ivas huvide konfliktis, ei ole ametiisikul sellise otsuse tegemisel v\u00f5imalik muuta ega m\u00f5jutada otsuse sisu, n\u00e4iteks eelistada endaga seotud spordiklubi teistele, sest k\u00f5ikidele m\u00e4\u00e4ratakse toetusi sama s\u00fcsteemi alusel liikmete arvu p\u00f5hjal, selgitas L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Koitm\u00e4e.\nKuna tegevustoetust sai hulk spordiklubisid varem kokku lepitud kindla korra j\u00e4rgi ja v\u00f5rdsetel alustel, hindas prokuratuur, et konkreetsel juhul oli tegemist nn rutiinse otsusega, millega ei kaasnenud korruptsiooniohtu.\n"}
{"text":"Kuluh\u00fcvitised: h\u00e4bi on, aga ei tunneK\u00e4es on valimiste-eelne magus aeg, kui poliitikud sooviks meediapilti j\u00e4\u00e4da ainult erakonnav\u00e4rvides jopedes, poetades oma partei valimislubadusi igasse v\u00f5imalikku kommentaari ja pressiteatesse. Magus periood ka ajakirjanikele, sest kohati t\u00fc\u00fctuks muutunud valimisdeliiriumis on poliitikud siiski tavap\u00e4rasest aktiivsemad ja just praegu tunduvad korruptsioonih\u00f5ngulised leiud eriti m\u00f5jukad, kirjutab ajakirjanik Brita-Maria Alas.\u00dcks selline\u00a0n\u00e4ide\u00a0on praegu riigikogulaste m\u00f6\u00f6dunud aasta kuluh\u00fcvitised: kel priskem(ad) kaust(ad), kellel t\u00e4iesti t\u00fchi. Esimest korda nendega tutvununa teataks mu eakas, ent s\u00e4rtsakas vanaema suure t\u00f5en\u00e4osusega, et \u00abkukub n\u00e4htust per*eli\u00bb: \u00fcle 4000-eurose brutopalgaga saadikud \u2013\u00a0mitmesugustest erakondadest \u2013\u00a0h\u00fcvitavad liialdamata k\u00f5ike: k\u00fcmneid paarieuroseid kohvisid v\u00f5i ostetud pastapliiatseid. Selline t\u0161ekkide kogumine on ju juba vaevan\u00f5udev raamatupidamine!\nOn jabur arvata, et lihtne inimeseloom sellise v\u00f5imaluse ees oma t\u00f6\u00f6t\u0161ekke erilise hoolega anal\u00fc\u00fcsiks \u2013\u00a0see on juurdunud trend ja justkui vaikiv kokkulepe, eriti kuna k\u00f5ik teised sada\u00a0saadikut v\u00f5ivad talitada t\u00e4pselt samamoodi. Nii paistis ka n\u00e4iteks kahe reformierakondlase kuluh\u00fcvitistest, kellest \u00fcks maksis maksurahast kinni oma \u00f6iseid peos\u00f5ite ja teine korraldas valijatele mitme tuhande euro eest uhke kogunemise, mida ise tegelikult \u00f5igeks\u00a0ei pea. Asjakohane n\u00e4ide on ka keskerakondlane, kes m\u00fc\u00fcs oma auto maha ja rendib sedasama s\u00f5idukit n\u00fc\u00fcd maksumaksja raha eest.\nOn jabur arvata, et lihtne inimeseloom sellise v\u00f5imaluse ees oma t\u00f6\u00f6t\u0161ekke erilise hoolega anal\u00fc\u00fcsiks \u2013 see on juurdunud trend ja justkui vaikiv kokkulepe, eriti kuna k\u00f5ik teised sada saadikut v\u00f5ivad talitada t\u00e4pselt samamoodi.\nVeel makstakse maksumaksja rahast kinni erakondlikke reklaame Facebookis, tellitakse ohtralt v\u00e4lismaist perioodikat ja kaheksa valijaga V\u00f5rus kohtumiseks renditakse Tallinnast tippklassi mersu \u2013\u00a0ja see on lubatud, sest k\u00f5ik, mis seostub v\u00f5i mida saadik suudab oma t\u00f6\u00f6ga seostuma panna, kuulub h\u00fcvitamisele.\nKui m\u00f5ni t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt kentsakas h\u00fcvitis (v\u00f5i mis iganes muu poliitikukarj\u00e4\u00e4ri eetiline m\u00f6\u00f6dapanek) tr\u00fckimusta v\u00e4\u00e4ribki, ei k\u00f5la Toompealt v\u00f5i erakondade kontoritest mitte selgitusi ega vabandusi, vaid et: \u00abTegu on tellimuslooga\u00bb. Kusjuures mitte isegi ainult \u00fche partei retoorikast. Usun, et teate isegi, et sellist n\u00e4htust pole olemas mujal kui sisuturunduses. Aga vaat kuluh\u00fcvitiste v\u00f5i m\u00f6\u00f6dapanekutega, eriti valimiste eel, pole reklaamimaailmas midagi peale hakata.\nK\u00f5neldes julgelt k\u00fcll paljude eest, v\u00e4idan, et ajakirjanik ei vaidle seaduslikkusele vastu, kuid seisab mitte ainult \u00abesimese Eesti\u00bb, vaid ka \u00abteise\u00bb, \u00abkolmanda\u00bb\u00a0ja k\u00f5igi k\u00fcmne \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti eest. Et ka vanaema-vanaisa teaks, mille peale meie raha kulub."}
{"text":"Miks tundub aina sagedamini, et valitsemine Eestis kipub olema kuidagi krantslikKolumnist Maarja Vaino kirjutab maaraamatukogude ja\u00a0-koolide sulgemisest\u00a0ja leiab sarnasusi Bulgakovi\u00a0\u00abKoera s\u00fcdame\u00bb\u00a0ja Tammsaare 1934. aastal kirjutatud artikliga.Ei teagi, kas tahaks v\u00f5i ei tahaks teada, mis toimub nende inimeste peas, kes kurva koerapilguga teatavad vajadusest sulgeda v\u00e4ikseid raamatukogusid ja koole. Seda \u00fchtaegu raha kokkuhoiu ja kohalike elanike \u00f5itsengu nimel. Eks paradoksid ilmestavad poliitelu sageli, kuid samamoodi ilmestab seda ka asjaolu, et soovi korral leitakse vajalik raha ikka. See on poliitilise tahte k\u00fcsimus.\nUsun, et ka koole ja raamatukogusid sulgema asunud L\u00e4\u00e4neranna vallas leiduks eelarvet ja olemasolevaid kulusid hoolikalt \u00fcle vaadates vajalik raha. Ilmselt on lihtsalt eelistused teised.\nAusalt \u00f6eldes isegi \u00fcllatab, et nii tugevat kohalike vastuseisu toov otsus enne valimisi \u00fcldse tehti. See vist n\u00e4itab omakorda, kuiv\u00f5rd \u00fcksk\u00f5ikseks j\u00e4tab vallavalitsust\u00a0k\u00fclades elavate inimeste tegelik elu. Kotkaperspektiiviga oma valla kohal lennates ei ole\u00a0seesugusel\u00a0t\u00fchjal-t\u00e4hjal\u00a0ilmselt t\u00f5esti t\u00e4htsust, aga konnaperspektiiviga kohapeal elades on see vahel lausa elu ja surma k\u00fcsimus.\n\n2 M\u00d5TET\u00a0\u00a0\n\n\n\tKohalikud kogukonnad hoiavad elu maapiirkondades \u00fcleval vaatamata sellele, et \u00abriik\u00bb on ennast aina koomale t\u00f5mmanud ning j\u00e4tnud oma maakohtades elavad kodanikud looduslike valikute ette.\n\tVallavalitsuse enamiku v\u00f5iks saata tootvale t\u00f6\u00f6le, mis annaks kenasti puuduolevad summad, et inimesed saaksid elada t\u00e4hendusrikast kogukonnaelu ning olla v\u00f5imalikult palju aega perega oma kodus.\n\n\nMina ei ole kohalik \u00fcheski k\u00fclas, kuigi olen s\u00fcnnist saadik \u00fche L\u00e4\u00e4neranna k\u00fclakesega l\u00e4hedalt seotud olnud. Seet\u00f5ttu on minuski suurt uhkust tekitanud see, kui s\u00f5idan oma maakoju ja n\u00e4en, et k\u00fclaplatsile on ehitatud uus kiige, v\u00e4lij\u00f5usaal, laste m\u00e4nguv\u00e4ljak. Majad j\u00f5udum\u00f6\u00f6da renoveeritud, aiad hoolitsetud.\nJ\u00f5ulude ajal s\u00f5idad l\u00e4bi k\u00fclakeskuse nagu muinasjutust \u2013 nii palju on vaeva n\u00e4htud oma kodude ehtimisega. K\u00f5ikjalt paistab kokkuhoidev ja tubli kogukond, kes vaatamata v\u00e4iksele elanike arvule on suutnud korda saata suuri asju ning oma kodukohta t\u00f5esti armastab.\nSellised kogukonnad hoiavad elu maapiirkondades \u00fcleval vaatamata sellele, et \u00abriik\u00bb on ennast aina koomale t\u00f5mmanud ning j\u00e4tnud oma maakohtades elavad kodanikud looduslike valikute ette. Tegelikult peaks riigiks olema muidugi needsamad kodanikud ja see, mis ennast kokku peaks t\u00f5mbama, on aina paisuv riigina identifitseeritav b\u00fcrokraatiamasin.\nKujutlen suurep\u00e4raselt olukorda, kus l\u00e4hen h\u00e4sti k\u00f6etud ja hubasesse maaraamatukokku, login ennast e-valla keskkonda ja lahendan koos tehisintellektiga vajalikud b\u00fcrokraatlikud asjaajamised.\nKujutlen suurep\u00e4raselt olukorda, kus l\u00e4hen h\u00e4sti k\u00f6etud ja hubasesse maaraamatukokku, login ennast e-valla keskkonda ja lahendan koos tehisintellektiga vajalikud b\u00fcrokraatlikud asjaajamised. Kui kusagil, siis just sellistes toimingutes v\u00f5iks vabalt loobuda vallaametnikest, kes on kusagil eemal \u00abkeskuses\u00bb ja suhtuvad sinusse sama \u00fcksk\u00f5ikselt kui TI. V\u00f5ib isegi juhtuda, et ise\u00f5ppivate programmide kaudu muutuvad tehisintellektid varsti empaatilisemaks.\nVallavalitsuse enamiku v\u00f5iks saata tootvale t\u00f6\u00f6le, mis annaks kenasti puuduolevad summad, et inimesed saaksid rahulikult kasvatada oma lapsi, neile parimal tasemel haridust anda, elada t\u00e4hendusrikast kogukonnaelu ning olla v\u00f5imalikult palju aega perega oma kodus. Tundub utoopiana?\nAga kui lapsed on sunnitud k\u00e4ima kodust kaugel suurtes kombinaatkoolides, kogukonnakeskused surevad v\u00e4lja, sest inimesed on pidevalt autoroolis, et iseennast ja lapsi k\u00f5ikide vajalike asutuste vahel solgutada ning suure t\u00f5en\u00e4osusega on \u00fchel hetkel sunnitud oma kodust \u00e4ra kolima, sest elamine selles on muutunud v\u00f5imatuks? D\u00fcstoopia?\nSellest vaatenurgast on meie regionaalpoliitika t\u00f5epoolest parajalt d\u00fcstoopiline. On lausa veider, et seda k\u00f5ike soodustavad\u00a0riiklikud\u00a0instantsid, mis samal ajal hoogsalt tunnevad muret laste ja nende vanemate vaimse tervise p\u00e4rast, korraldavad koolikiusuvastaseid kampaaniaid, manitsevad inimesi elama \u00abroheliselt\u00bb, st v\u00e4hem autosid kasutama ning v\u00f5imalikult palju tervislikult vaba aega veetma (liikuma looduses, olema s\u00f5prade\/perega).\nAga ehk on 1934. aastaga v\u00f5rreldes eestlased \u00f5ppinud demokraatiat ja valimisi rohkem hindama ja paremini kasutama?\nK\u00f5ik need elemendid, mida n\u00fc\u00fcd reaalse poliitika elluviimisega v\u00e4lja juuritakse, on praegustes toimivates v\u00e4ikestes kogukondades olemas. Kindlasti mitte ideaalselt, sest ideaalseid maailmu ei ole olemas. Selliste toimivate v\u00f5rgustike ja s\u00fcsteemide l\u00f5hkumine on parimal juhul n\u00fcrimeelne, halvimal juhul\u2026\nBulgakovil on m\u00f5tlemapanev teos \u00abKoera s\u00fcda\u00bb, kus selgus, et teatud operatsioonidega\u00a0on v\u00f5imalik koerast teha keegi, kes n\u00e4eb v\u00e4lja ja pealtn\u00e4ha k\u00e4itub nagu inimene. Aga hiljem selgub, et sisimas on ikka krants edasi, ainult inimese kujul muutub veel ohtlikuks ja v\u00f5imukaks krantsiks. Miks tundub aina sagedamini, et valitsemine Eestis kipub olema kuidagi krantslik?\nLas k\u00f5neleb meie aegumatu aare, kes artiklis \u00ab\u00d5nnelikest ja \u00f5nnetuist aegadest\u00bb kirjutas: \u00abN\u00f5nda siis s\u00fcndis, et kui saavutasime riikliku iseseisvuse ja eesti mees hakkas ajama Eesti asju, siis pettusime temas. Meie leidsime, et temal puuduvad unistatud voorused, nagu polekski ta \u00f5ige eesti mees. Tema tahaks, nagu iga teinegi, \u00e4ri ajades saada v\u00f5imalikult suurt kasu ja tasuda v\u00f5imalikult v\u00e4ikesi makse; tema n\u00e4eks hea meelega, et tema palka kergendataks ja t\u00f6\u00f6d v\u00e4hendataks; tema armastab onupojapoliitikat; tema pistab vahetevahel k\u00e4e riigi tasku; tema j\u00e4tab oma v\u00f5lad maksmata ja teeb pankrotte; ta v\u00f5ltsib veksleid ja m\u00f5nikord s\u00fc\u00fcdistatakse teda isegi altk\u00e4emaksu andmises ja v\u00f5tmises; ta koob intriige ja kasutab demagoogiat v\u00f5imu ahnitsedes; ta t\u00f5rvab ausaid ja lupjab autuid, kui seda n\u00f5uab isiklik v\u00f5i parteikasu; ta on v\u00f5imuahne, nii et iga parteiliige tunneb end liidrina, iga ministeeriumi uksehoidja ministriabina; tal on \u00fcldse k\u00f5ik omadused, mida oleme n\u00e4inud ja kuulnud olevat k\u00f5igil teistel v\u00f5imukandjail. Aga niisugusena ei kujutelnud keegi eesti meest, kui ta m\u00f5tles oma riigist.\u00bb\nNii vist ongi ka praegu, kuigi artikkel sai kirjutatud 1934. aastal. Kuidagi ei ole esikohal kohalike huvid, vaid ikka mingid muud skeemid, mis teenivad kes teab kelle huve.\nAga ehk on 1934. aastaga v\u00f5rreldes eestlased \u00f5ppinud demokraatiat ja valimisi rohkem hindama ja paremini kasutama?"}
{"text":"Pikk menetlusaeg koos infosuluga v\u00e4etab leebet suhtumist korruptsiooniAasta tagasi prokuratuuri aastaraamatus ilmunud intervjuus k\u00fcsis P\u00f5hjaranniku ajakirjanik Erik Kalda Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokur\u00f6rilt Gardi Andersonilt, mida see t\u00e4hendab, et prokuratuur on r\u00e4\u00e4kinud korruptsiooni vastu v\u00f5itlemisest kui \u00fchest asutuse prioriteedist, aga viimasel ajal pole olnud kuulda suurematest korruptsioonimenetlustest.Anderson vastas, et see t\u00e4hendab, et tehtud on head t\u00f6\u00f6d ja korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimisega on paranenud inimeste teadlikkus, ning see on hea m\u00e4rk, et ei ole suuri asju olnud.\nUmbes pool aastat p\u00e4rast aastaraamatu ilmumist vallandus 2022. aasta oktoobris ulatuslik Kohtla-J\u00e4rve linnav\u00f5imu korruptsiooniskandaal, kus praeguse seisuga on kuriteokahtlustuse saanud 17 inimest. Teiste seas kommunaal\u00e4rimees ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, kes on juba aastaid tagasi korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse saanud, kuid p\u00e4\u00e4senud \u00f5igusem\u00f5istmisest t\u00e4nu arstit\u00f5endile. Peale tema on kahtlusaluste seas suur hulk Kohtla-J\u00e4rve linna tippjuhte ja ametnikke.\nKas selle juhtumi valguses v\u00f5ib Andersoni parafraseerides j\u00e4reldada, et prokuratuur on teinud varasemast kehvemat t\u00f6\u00f6d ja inimeste teadlikkus korruptsioonist on taas halvenenud? Ilmselt mitte.\nV\u00f5i on see hoopis vastupidine m\u00e4rk, et prokuratuur ja uurijaid on l\u00f5puks j\u00f5udmas olulise t\u00f6\u00f6v\u00f5iduni? P\u00e4rast korruptsiooniskandaali Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks valitud (kurioosumina muu hulgas ka kahtlusaluste h\u00e4\u00e4ltega) Virve Linder t\u00f5des P\u00f5hjarannikule: \"Siin on korruptsioon olnud aastak\u00fcmneid osa s\u00fcsteemist, nii et inimesed isegi ei anna endale aru, et see, mida nad teevad, on korruptsioon.\"\nKuidas l\u00e4mmatada osas valijates juurdunud suhtumist, et nagunii on enamik v\u00f5imulolijatest korrumpeerunud ja vahelev\u00f5tmine on vaid poliitilise v\u00f5itluse relv?\nLinderi m\u00f5tet kinnitab ka see, et kuriteokahtlustuse saanud Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse juhtidest ja ametnikest lahkus ise ametist vaid \u00fcks, volikogust ei taandunud \u00fckski saadik. Pigem k\u00e4itub osa neist volikogu saalis kangelastena ja nimetab neile esitatud kahtlustusi naeruv\u00e4\u00e4rseteks.\nKas eelmine suurem korruptsioonijuhtum, kus \u00fcle seitsme aasta kestnud uurimise kulminatsioonina tollane Kohtla-J\u00e4rve linnapea Jevgeni Solovjov s\u00fc\u00fcdi m\u00f5isteti ja sai karistuseks tingimisi viieaastase vangistuse, ei muutnud siis suhtumises suurt midagi?\nJ\u00f5ustunud kohtuotsuse kohaselt sai Nikolai Ossipenko firma N&V Kohtla-J\u00e4rve linnalt miljon eurot korruptiivset tulu. See asjaolu pole h\u00e4irinud suurt hulka kohalikke poliitikuid temaga edaspidi koost\u00f6\u00f6d tegemast ega tema kaasv\u00f5itlejatega uusi valitsemisskeeme punumast. Sellest rahast ei saanud Kohtla-J\u00e4rve linn tagasi sentigi. Maksis hoopis kinni teise osapoole \u00f5igusabikulud kas teadlikult v\u00f5i juhuslikult k\u00e4pardlikult korraldatud n\u00f5ude esitamise t\u00f5ttu.\nMil moel on v\u00f5imalik kujundada hoiakuid, et korruptsiooni tuleb taunida ja sellega seotud isikutel ei peaks olema asja avaliku v\u00f5imu juurde? Kuidas l\u00e4mmatada osas valijates juurdunud suhtumist, et nagunii on enamik v\u00f5imulolijatest korrumpeerunud ja vahelev\u00f5tmine on vaid poliitilise v\u00f5itluse relv? Sellise suhtumise tagaj\u00e4rjel saab osast korruptantidest avalikkuse silmis kui mitte ilmtingimata m\u00e4rtrid, siis isikud, keda ei m\u00f5isteta hukka, vaid kellele tuntakse hoopis kaasa.\nSellise hoiaku vastu ei olegi muud rohtu kui korruptsioonijuhtumite menetlemise suurem l\u00e4bipaistvus. Arusaadav, et j\u00e4rgida tuleb uurimissaladuse reegleid ja korruptsioonijuhtumite menetlemine ei saa olla reaalajas toimuv t\u00f5sielusari, millele kaasaelajad punkte v\u00f5i laike panevad.\nAga \u00f5ige ei peaks olema ka see, kui alustatud menetlused aastateks infosulgu upuvad. Olgu n\u00e4iteks seesama Jevgeni Solovjovi juhtum. Menetlus tema suhtes algas 2009. aasta s\u00fcgisel ja j\u00f5ustunud kohtuotsus tuli 2016. aasta s\u00fcgisel. K\u00f5ik need seitse aastat oli s\u00fcsteemseks korruptandiks osutunud linnapea ametis. Nii ta ise kui ka need arvukad volikogu liikmed, kes tal ametis v\u00f5imaldasid olla, kinnitasid justkui \u00fchendkooris, et s\u00fc\u00fcdistused pole t\u00f5siseltv\u00f5etavad ja p\u00f5hjust teda v\u00e4lja vahetada ei ole.\nTugevamat avalikkuse survet ei saanudki tekkida, sest mitmete aastate jooksul ei selgitanud prokuratuur arusaadavalt \u00fcldsusele, mille toimepanemises Eesti suuruselt viienda linna juhti s\u00fc\u00fcdistatakse.\nV\u00e4rskem n\u00e4ide ka 2022. aastast. Kevadel asus politsei uurima Ida-Virumaalt valitud riigikogu liikme Martin Repinski kuluh\u00fcvitiste kasutamise seadusp\u00e4rasust. K\u00fcmne kuu jooksul on ainus info, mida prokuratuur on p\u00e4ringute peale v\u00e4ljastanud: menetlus k\u00e4ib ja lisada pole midagi.\nOn t\u00f5en\u00e4oline, et enne saab Repinski saadikuaeg riigikogus otsa, kui selle juhtumi uurimisk\u00e4igu kohta mingitki sisulist infot tuleb. Seda ei ole vaja ajakirjandusel lugejate uudishimu rahuldamiseks, vaid eelk\u00f5ige avalikkusel, et saada selgust, kas nende esindaja parlamendis on aus mees v\u00f5i suli.\nM\u00f5istetav, et korruptsioonijuhtumite mentlemine ei ole kiirtoidu manustamine tanklas. Aga kui need juhtumid vajuvad unustuse h\u00f5lma, siis ei teki ka avalikkuses tugevat korruptsiooni taunivat hoiakut. Pigem v\u00f5ibki osast kahtlusalustest ja ka s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetutest kujuneda m\u00e4rtrid, kes hakkavad ise kujundama kiusatava kuvandit. Eriti juhul, kui aastaid kestnud kuluka uurimise episoodiks j\u00e4\u00e4b tasuta juuksel\u00f5ikus, hambapilt v\u00f5i t\u00f6\u00f6ks antud arvuti.\nLisaks on oluline, et ka prokuratuur suudaks korruptsioonijuhtumitest r\u00e4\u00e4kida lisaks juriidilisele keelele laiemale \u00fcldsusele arusaadavas keeles.\nAjakirjanikud \"t\u00f5lgivad\" oma lugudes iga p\u00e4ev pikki \u00f5igustekste laiemale lugejaskonnale m\u00f5istetavasse keelde. K\u00fcllap saaks sellega soovi korral hakkama ka prokuratuur kahtlustusi, uurimise k\u00e4iku v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistusi selgitades. See aitaks paremini m\u00f5ista korruptsiooni olemust ja kujundaks ka paremini inimeste teadlikkust.\nSee lugu on avaldatud ka sel n\u00e4dalal ilmunud prokuratuuri aastaraamatus."}
{"text":"Riigi raha toel j\u00f5uab Viljandi vallas ainus kiiret internetti toov kaabel t\u00fchja garaa\u017eiAastak\u00fcmneid vana ja suuresti t\u00fchja garaa\u017eikompleksi Soe laste\u00adaia v\u00e4ravas on tahetud lammutada juba m\u00f5nda aastat, aga n\u00fc\u00fcd leidsid \u00fcks Tallinnas tegutsev arendaja ja riigi tugiteenuste keskus, et just see, kohalike silmis m\u00f5ttetu hoonek\u00f6ks on koht, kuhu Viljandi vallas ainsana tuleks riigi raha toel viia kiire interneti\u00fchendus.\nK\u00fcsimusele, miks internetikaabel tuleks garaa\u017ei vedada, raha jagav riigiamet vastata ei oska. Arendust korraldava osa\u00fchingu Esterna Elekter juht Tarvi Velstr\u00f6m aga ei avalda p\u00f5hjust, miks peaks olema vaja t\u00fchja garaa\u017ei rajada 45 000 euro suuruse riigitoetuse eest \u00fclikiiret interneti\u00fchendust lubav kaabel. Tema s\u00f5nul on see \u00e4risaladus, kuidas ta oma tegevusega tulu hakkab l\u00f5ikama.\nIgal juhul on kindel, et garaa\u017eiomanikud \u2013 ja neid on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud paar \u00fcksikut \u2013 ei tea sellest midagi, et kellelgi on plaan hakata kaableid vedama. \u00dche garaa\u017ei ja \u00fche kuuri omanik T\u00f5nu Voltein kinnitas, et pole sellest midagi kuulnud ning garaa\u017ei pole kindlasti veebi\u00fchendust vaja.\n\nOsa Soe k\u00fcla vanast garaa\u017eikompleksist on maha j\u00e4etud ning mitmel kuuril pole enam uksigi ees.\nMarko Saarm\n\nSakalat n\u00f5ustanud asjatundjate hinnangul peitub garaa\u017eide ja kohati lausa usteta kuuride v\u00f5lu asjaolus, et 16 pisikest ruumi on m\u00f5\u00f5detud 17 kinnistuks. Seejuures on \u00fcks m\u00f5neteist ruutmeetri suurune garaa\u017e lausa kahel kinnistul.\nV\u00e4ike kulu \u00fche kinnistu kohta\nEt riigilt ehk siis otseselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt toetust saada, pidid riigihanke konkursil osalejad pakkuma riigi tugiteenuste keskusele (RTK) v\u00e4lja aadressid, kuhu nad sooviksid internetikaablit vedada, lisama soovitava toetuse summa ning n\u00e4itama \u00e4ra rahalise omaosaluse. Seejuures kehtis reegel, et \u00fchele aadressile interneti andmine peaks j\u00e4\u00e4ma hinnalt alla 3000 euro.\n17 \u00e4rilises m\u00f5ttes kasutut kinnistut osutusid riigihanke reegleid lapates Exceli tabeli jaoks kullaauguks. Esterna Elekter k\u00fcsis toetust veidi alla 45 000 euro ehk \u00fche aadressi eest pisut \u00fcle 2600 euro. Riigitoetuse reeglid n\u00e4evad ette, et ettev\u00f5te ise peab lisama ligi 20 000 eurot.\nRTK ning arenduseks \u00fcle Eesti tuhandeid aadresse v\u00e4lja pakkunud tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) said ellest, et Soe k\u00fcla aadresside taga peituvad sisuliselt t\u00fchjad garaa\u017eid, teada Sakalalt.\nRTK kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov teatas, et riigiamet v\u00f5tab uue info valguses Soe k\u00fcla projekti eraldi t\u00e4helepanu alla, aga senine info ei paljasta \u00fchtegi v\u00f5imalikku petuskeemi.\n\n  Anomaalne garaa\u017e \n  \nMaa-ameti kaardilt on n\u00e4ha, et Soe lasteaia k\u00f5rval seisev garaa\u017eikompleks on m\u00f5\u00f5detud 17 kinnistuks.\nKuvat\u00f5mmis\nMillal kaheksa garaa\u017ei ja kaheksa kuuriga hoone Soele ehitati, ei m\u00e4leta t\u00e4pselt vist keegi. 1990. aastatel said bokside kasutajad need endale erastada.\nHiljem selgus aga, et inimesed said garaa\u017eid endale vallasvarana ehk ostuga maad kaasa ei tulnud. N\u00fc\u00fcdseks pole enam s\u00e4ilinud ka kunagise majandi arhiivi ning garaa\u017eide ostmise ja m\u00fc\u00fcmise kohta pole dokumente.\nMaa garaa\u017eide all kuulub riigile ning Sakalale teadmata p\u00f5hjusel on 16 garaa\u017ei m\u00f5\u00f5detud 17 kinnistule. Maa-ameti andmetel tehti esimesed m\u00f5\u00f5tmised 2001. aastal ning viimased kanded on p\u00e4rit 2021. aastast.\nPaar aastat tagasi tuli vallas k\u00f5neks, et garaa\u017eid v\u00f5iks lammutada ning Soe lasteaias k\u00e4ivate laste vanemad saaksid seal korralikud parkimiskohad. Sellega polnud paar allesj\u00e4\u00e4nud garaa\u017eiboksi omanikku aga p\u00e4ri ja nii on hoone endiselt p\u00fcsti, ehkki mitmel kuuril on uksed l\u00f5hutud. (Sakala)\n\nK\u00fcsimusele, miks aadresse enne k\u00fcmnete tuhandete eurode eraldamist \u00fcle ei vaadatud, selgitas TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan, et seda ei peagi tegema, sest toetuse taotlejal tuleb kriitiliselt hinnata, kuhu ta v\u00f5rku rajama hakkab. Kogu Eesti peale jagati toetust \u00fcle 10 miljoni euro, et viia kiire \u00fchendus enam kui 6000 aadressini, ning k\u00f5igi objektide \u00fckshaaval kontrollimine oleks riigiametitele \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv k\u00e4sit\u00f6\u00f6.\nSakalat n\u00f5ustanud asjatundjate meelest v\u00f5isid rahajagajaid eksitada Soe k\u00fcla garaa\u017eide aadressid, mis meenutavad tavam\u00f5istes ridaelamu jaotust, mitte garaa\u017eikompleksi. Gailani s\u00f5nul pole ka garaa\u017eidesse kaabli vedamine sugugi arusaamatu tegevus, sest nii m\u00f5neski niisuguses t\u00f6\u00f6tavad autoremondit\u00f6\u00f6kojad, mis vajavad veebi\u00fchendust. Soe k\u00fcla garaa\u017eides k\u00fcll midagi sellist ei leidu.\nRiigiamet teeb panuse omaosalusele\nNii Kairit Romanenkovi kui Oliver Gailani meelest peaks tegevuse m\u00f5ttetuse v\u00e4listama asjaolu, et ettev\u00f5tja ise peab panema arendusse ligi 20 000 eurot. \u00abSeega on toetuse saaja enda huvides, et v\u00f5rk leiaks hiljem kasutust ning teeniks tagasi omafinantseeringuks kulunud summa,\u00bb lisas Romanenkov.\nK\u00fcsimusele, kas on v\u00f5imalik, et arendaja esitab p\u00e4rast t\u00f6\u00f6 valmimist omaosalusena sisuliselt iseendale esitatud arveid v\u00f5i n\u00e4itab panusena enda tehtud t\u00f6\u00f6d, vastas Romanenkov, et mitterahaline panus ei saa olla omafinantseering ning iga kuludokumendi kohta peab arendaja esitama maksekorralduse. Seega peab ta kavandatud 65 000 eurot maksva t\u00f6\u00f6 algul oma raha eest valmis tegema ja siis on v\u00f5imalik 45 000 eurot toetusena tagasi saada.\nKuidas hakkab v\u00f5rk raha tagasi teenima, seda arendaja Tarvi Velstr\u00f6m ei avaldanud. Tema s\u00f5nul loevad ka konkurendid lehte ning oma \u00e4risaladusi ta paljastada ei saa. \u00abMeil on plaan,\u00bb kinnitas ta.\nVelstr\u00f6m selgitas, et Soe k\u00fcla garaa\u017eid valis ta v\u00e4lja riigihankekonkursile pandud materjalide seast. Ta kinnitas ka, et teab h\u00e4sti, millised garaa\u017eid tema valikusse sattusid. \u00abMeie plaan on pika perspektiiviga. Arenguv\u00f5imaluste loomine. Sellise v\u00f5rgu v\u00e4ljaehitamine ei too h\u00f5lptulu,\u00bb selgitas ta.\nViljandi vallavanem Alar Karu avaldas juhtunu \u00fcle s\u00fcgavat h\u00e4mmingut. Enne riigihankekonkursi korraldamist k\u00fcsiti ka vallalt n\u00f5u, kuhu v\u00f5iks kiire internetikaabli vedada. Reeglid olid \u00fcsna ahistavad ehk asulad pidid j\u00e4\u00e4ma juba mahapandud p\u00f5hikaabli vahetusse l\u00e4hedusse. Vald pakkus v\u00e4lja hulga rohkem k\u00fclasid, kui neilt oli oodatud, ning valikusse l\u00e4ks ka Soe. K\u00fcll mitte garaa\u017eikompleks.\n\u00dckski teine Viljandi valla asula arendajates huvi ei \u00e4ratanud ning garaa\u017eidesse kaabli vedamine pani vallavanema lausa n\u00f6rdima. \u00abRiiklikult on \u00fcllas eesm\u00e4rk, aga otsustus\u00f5igus antakse laua taga istujatele, kes vaatavad numbreid,\u00bb nentis Karu. Ta n\u00e4eb juhtunu p\u00f5hjusena eesk\u00e4tt seda, et garaa\u017ei internetiga \u00fchendamise rahastamine tundub Exceli tabelit vaadates rahaliselt soodsaim tegevus.\nEt arendajal pole kohustust s\u00f5lmida enne arenduse algust v\u00f5imalike liitujatega eellepinguid ning n\u00e4idata, kuidas ja kust peaksid tulema kliendid tulevikus, ei piira ka kasutajate puudus kinnistutel kuidagi rahastuse k\u00fcsimise v\u00f5imalust.\nMinister Kristjan J\u00e4rvan kuulutas jaanuari l\u00f5pus, et riigi toel hakatakse kiiret interneti\u00fchendust rajama 45 omavalitsuses \u00fcle Eesti ning kaabel j\u00f5uab 6300 aadressini. Tema s\u00f5nul peaksid k\u00f5ik \u00fchendused valmis saama 2024. aasta l\u00f5puks ning siis saavad aadressidel elavad inimesed liituda v\u00f5rguga ning liitumistasu ei tohiks olla \u00fcle 200 euro.\n\n  Karksi-Nuias saab kiire interneti \u00fcle 280 aadressi \n  Lisaks Soe k\u00fclale leidus veel \u00fcks arendaja, kes soovis Viljandimaal kiiret veebi\u00fchendust luua. Osa\u00fching Citynet sai enam kui 360 000 eurot abi, et ellu viia 518 000 eurot maksev ehitus Karksi-Nuias, kus kiire veebikaabel j\u00f5uaks 281 aadressini.\nKarksi-Nuias elav Mulgi valla abivallavanem Dmitri Orav s\u00f5nas, et uudis v\u00f5imaliku arenduse kohta on sedav\u00f5rd v\u00e4rske, et vallajuhid pole j\u00f5udnud veel esitatud aadresse \u00fcle vaadata. Tegelikult pole see ka vallav\u00f5imu \u00fclesanne, sest isegi anomaaliate avastamise korral pole kohalikul v\u00f5imul volitust ettev\u00f5tmisele vetot panna. Orav avaldas lootust, et ehk Karksi-Nuias ei soovita internetti viia t\u00fchjadesse garaa\u017eidesse. (Sakala)\n\n"}
{"text":"Elva vallajuhid said kriminaalasjast priiksElva vallavalitsuse jagatud tegevustoetused kohalikele spordiklubidele t\u00f5id eelmise aasta l\u00f5pus kaasa kriminaalmenetluse, sest \u00f5hus oli kahtlus, et vallavanem Priit V\u00e4rv (pildil) ja vallavalitsuse liige Margus Ivask on raha eraldades rikkunud toimingupiirangut.Veebruari alguses teatas prokuratuur, et kuritegu ei leitud. Politsei uurib n\u00fc\u00fcd asja v\u00e4\u00e4rteomenetluses.Liiga v\u00e4ike summaElva vallavalitsuses kinnitati mullu m\u00e4rtsis tegevustoetuste eeln\u00f5u, mis lubas rahalist toetust 64 \u00fchingule. K\u00f5ige suurema abi sai spordiklubidest jalgpallimeeskond FC Elva, mida vald otsustas toetada enam kui 44 000 euroga. Lisaks sai pea 11 000-eurose toetuse korvpalliklubi BC Elva.Varsti p\u00e4rast seda juhtis revisjonikomisjon t\u00e4helepanu v\u00f5imalikule toimingupiirangu rikkumisele. Nimelt selgus, et toetusraha eraldamise otsustamisel olid poolth\u00e4\u00e4le andnud k\u00f5ik vallavalitsuse liikmed. Nende seas ka BC Elva ja FC Elva juhatusse kuulunud vallavanem Priit V\u00e4rv ja vallavalitsuse liige Margus Ivask.Toona kinnitas ringkonnaprokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius, et selle juhtumi asjus on alustatud menetlust, kuid s\u00fc\u00fcdistust ei ole kellelegi esitatud.L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Toomas Koitm\u00e4e s\u00f5nul l\u00f5petas prokuratuur kahtlustust esitamata kriminaalmenetluse, milles selgitati, kas Elva vallavalitsuse liige v\u00f5is endaga seotud spordiklubile tegevustoetuse eraldamise otsustamisel osalemisega panna toime toimingupiirangu rikkumise.\u00abKaristusseadustiku j\u00e4rgi on toimingupiirangu rikkumine kuritegu, kui otsuse v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle 40 000 euro ehk tegemist on suure ulatusega. Nende otsuste rahaline ulatus oli aga v\u00e4iksem kui 40 000 eurot, mist\u00f5ttu uurib politsei nende toetustega seotud asjaolusid v\u00e4\u00e4rteomenetluses,\u00bb kommenteeris Koitm\u00e4e otsust.Uurimise k\u00e4igus ilmnes, et Elva valla tegevustoetuste taotlemise ja eraldamise kord s\u00e4testab, kuidas spordiklubidele tegevustoetuse suurus m\u00e4\u00e4ratakse ja arvutatakse. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik Elva valla spordiklubid saavad tegevustoetust sarnastel alustel ja \u00fchtse loogika j\u00e4rgi.Oht puudusKuigi ametiisik v\u00f5ib sellises olukorras olla n\u00e4ivas huvide konfliktis, ei ole ametiisikul sellise otsuse tegemisel v\u00f5imalik muuta ega m\u00f5jutada otsuse sisu, n\u00e4iteks eelistada endaga seotud spordiklubi teistele, sest k\u00f5ikidele m\u00e4\u00e4ratakse toetusi sama s\u00fcsteemi alusel liikmete arvu p\u00f5hjal, selgitas L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Koitm\u00e4e.Kuna tegevustoetust sai hulk spordiklubisid varem kokku lepitud kindla korra j\u00e4rgi ja v\u00f5rdsetel alustel, hindas prokuratuur, et konkreetsel juhul oli tegemist nn rutiinse otsusega, millega ei kaasnenud korruptsiooniohtu.\"Prokuratuur hindas, et konkreetsel juhul oli tegemist rutiinse otsusega, millega ei kaasnenud korruptsiooniohtu.\"KRISTOFER SEEMA"}
{"text":"Vargaid jagub enamgi kui enne koroonakriisiJustiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46 protsenti kuritegudest. Enim registreeriti neid Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal, kuid P\u00e4rnuski oli neid rohkem kui enne koroonakriisi algust.Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, on n\u00fc\u00fcd nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \u201cVargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\u201d\u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.Aastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti pea veerandi v\u00f5rra enam kui aasta varem. P\u00e4rnumaal registreeriti mullu 675 varavastast kuritegu, kuid see pole t\u00e4ielik arv, sest k\u00f5iki kauplusevargusi kuritegudena ei registreerita. Alla 200 euro suuruse kahjuga vargusi menetletakse esimesel ja teisel korral v\u00e4\u00e4rtegudena. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupa, nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ja alkoholi. Suurem osa kauplusevargustest oli s\u00fcstemaatilised vargused.S\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17 protsenti. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.Ahvena s\u00f5nutsi registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelteadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\u201d selgitas Ahven.Kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.P\u00e4rnumaal registreeriti mullu 675 varavastast kuritegu.Alla 200euroste varguste puhul kauplustest esimesel kahel korral kriminaalkaristust ei j\u00e4rgne. Elmo RiigKristo Niglas"}
{"text":"Riigi raha toel j\u00f5uab Viljandi vallas ainus kiiret internetti toov kaabel t\u00fchja garaa\u017eiARENDUSAastak\u00fcmneid vana ja suuresti t\u00fchja garaa\u017eikompleksi Soe lasteaia v\u00e4ravas on tahetud lammutada juba m\u00f5nda aastat, aga n\u00fc\u00fcd leidsid \u00fcks Tallinnas tegutsev arendaja ja riigi tugiteenuste keskus, et just see, kohalike silmis m\u00f5ttetu hoonek\u00f6ks on koht, kuhu Viljandi vallas ainsana tuleks riigi raha toel viia kiire interneti\u00fchendus.K\u00fcsimusele, miks internetikaabel tuleks garaa\u017ei vedada, raha jagav riigiamet vastata ei oska. Arendust korraldava osa\u00fchingu Esterna Elekter juht Tarvi Velstr\u00f6m aga ei avalda p\u00f5hjust, miks peaks olema vaja t\u00fchja garaa\u017ei rajada 45 000 euro suuruse riigitoetuse eest \u00fclikiiret interneti\u00fchendust lubav kaabel. Tema s\u00f5nul on see \u00e4risaladus, kuidas ta oma tegevusega tulu hakkab l\u00f5ikama.Igal juhul on kindel, et garaa\u017eiomanikud - ja neid on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud paar \u00fcksikut - ei tea sellest midagi, et kellelgi on plaan hakata kaableid vedama. \u00dche garaa\u017ei ja \u00fche kuuri omanik T\u00f5nu Voltein kinnitas, et pole sellest midagi kuulnud ning garaa\u017ei pole kindlasti veebi\u00fchendust vaja.Sakalat n\u00f5ustanud asjatundjate hinnangul peitub garaa\u017eide ja kohati lausa usteta kuuride v\u00f5lu asjaolus, et 16 pisikest ruumi on m\u00f5\u00f5detud 17 kinnistuks. Seejuures on \u00fcks m\u00f5neteist ruutmeetri suurune garaa\u017e lausa kahel kinnistul.V\u00e4ike kulu \u00fche kinnistu kohtaEt riigilt ehk siis otseselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt toetust saada, pidid riigihanke konkursil osalejad pakkuma riigi tugiteenuste keskusele (RTK) v\u00e4lja aadressid, kuhu nad sooviksid internetikaablit vedada, lisama soovitava toetuse summa ning n\u00e4itama \u00e4ra rahalise omaosaluse. Seejuures kehtis reegel, et \u00fchele aadressile interneti andmine peaks j\u00e4\u00e4ma hinnalt alla 3000 euro.17 \u00e4rilises m\u00f5ttes kasutut kinnistut osutusid riigihanke reegleid lapates Exceli tabeli jaoks kullaauguks. Esterna Elekter k\u00fcsis toetust veidi alla 45 000 euro ehk \u00fche aadressi eest pisut \u00fcle 2600 euro. Riigitoetuse reeglid n\u00e4evad ette, et ettev\u00f5te ise peab lisama ligi 20 000 eurot.RTK ning arenduseks \u00fcle Eesti tuhandeid aadresse v\u00e4lja pakkunud tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) said ellest, et Soe k\u00fcla aadresside taga peituvad sisuliselt t\u00fchjad garaa\u017eid, teada Sakalalt.RTK kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov teatas, et riigiamet v\u00f5tab uue info valguses Soe k\u00fcla projekti eraldi t\u00e4helepanu alla, aga senine info ei paljasta \u00fchtegi v\u00f5imalikku petuskeemi.K\u00fcsimusele, miks aadresse enne k\u00fcmnete tuhandete eurode eraldamist \u00fcle ei vaadatud, selgitas TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan, et seda ei peagi tegema, sest toetuse taotlejal tuleb kriitiliselt hinnata, kuhu ta v\u00f5rku rajama hakkab. Kogu Eesti peale jagati toetust \u00fcle 10 miljoni euro, et viia kiire \u00fchendus enam kui 6000 aadressini, ning k\u00f5igi objektide \u00fckshaaval kontrollimine oleks riigiametitele \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv k\u00e4sit\u00f6\u00f6.Sakalat n\u00f5ustanud asjatundjate meelest v\u00f5isid rahajagajaid eksitada Soe k\u00fcla garaa\u017eide aadressid, mis meenutavad tavam\u00f5istes ridaelamu jaotust, mitte garaa\u017eikompleksi. Gailani s\u00f5nul pole ka garaa\u017eidesse kaabli vedamine sugugi arusaamatu tegevus, sest nii m\u00f5neski niisuguses t\u00f6\u00f6tavad autoremondit\u00f6\u00f6kojad, mis vajavad veebi\u00fchendust. Soe k\u00fcla garaa\u017eides k\u00fcll midagi sellist ei leidu.Riigiamet teeb panuse omaosaluseleNii Kairit Romanenkovi kui Oliver Gailani meelest peaks tegevuse m\u00f5ttetuse v\u00e4listama asjaolu, et ettev\u00f5tja ise peab panema arendusse ligi 20 000 eurot. \u00abSeega on toetuse saaja enda huvides, et v\u00f5rk leiaks hiljem kasutust ning teeniks tagasi omafinantseeringuks kulunud summa,\u00bb lisas Romanenkov.K\u00fcsimusele, kas on v\u00f5imalik, et arendaja esitab p\u00e4rast t\u00f6\u00f6 valmimist omaosalusena sisuliselt iseendale esitatud arveid v\u00f5i n\u00e4itab panusena enda tehtud t\u00f6\u00f6d, vastas Romanenkov, et mitterahaline panus ei saa olla omafinantseering ning iga kuludokumendi kohta peab arendaja esitama maksekorralduse. Seega peab ta kavandatud 65 000 eurot maksva t\u00f6\u00f6 algul oma raha eest valmis tegema ja siis on v\u00f5imalik 45 000 eurot toetusena tagasi saada.Kuidas hakkab v\u00f5rk raha tagasi teenima, seda arendaja Tarvi Velstr\u00f6m ei avaldanud. Tema s\u00f5nul loevad ka konkurendid lehte ning oma \u00e4risaladusi ta paljastada ei saa. \u00abMeil on plaan,\u00bb kinnitas ta.Velstr\u00f6m selgitas, et Soe k\u00fcla garaa\u017eid valis ta v\u00e4lja riigihankekonkursile pandud materjalide seast. Ta kinnitas ka, et teab h\u00e4sti, millised garaa\u017eid tema valikusse sattusid. \u00abMeie plaan on pika perspektiiviga. Arenguv\u00f5imaluste loomine. Sellise v\u00f5rgu v\u00e4ljaehitamine ei too h\u00f5lptulu,\u00bb selgitas ta.Viljandi vallavanem Alar Karu avaldas juhtunu \u00fcle s\u00fcgavat h\u00e4mmingut. Enne riigihankekonkursi korraldamist k\u00fcsiti ka vallalt n\u00f5u, kuhu v\u00f5iks kiire internetikaabli vedada. Reeglid olid \u00fcsna ahistavad ehk asulad pidid j\u00e4\u00e4ma juba mahapandud p\u00f5hikaabli vahetusse l\u00e4hedusse. Vald pakkus v\u00e4lja hulga rohkem k\u00fclasid, kui neilt oli oodatud, ning valikusse l\u00e4ks ka Soe. K\u00fcll mitte garaa\u017eikompleks.\u00dckski teine Viljandi valla asula arendajates huvi ei \u00e4ratanud ning garaa\u017eidesse kaabli vedamine pani vallavanema lausa n\u00f6rdima. \u00abRiiklikult on \u00fcllas eesm\u00e4rk, aga otsustus\u00f5igus antakse laua taga istujatele, kes vaatavad numbreid,\u00bb nentis Karu. Ta n\u00e4eb juhtunu p\u00f5hjusena eesk\u00e4tt seda, et garaa\u017ei internetiga \u00fchendamise rahastamine tundub Exceli tabelit vaadates rahaliselt soodsaim tegevus.Et arendajal pole kohustust s\u00f5lmida enne arenduse algust v\u00f5imalike liitujatega eellepinguid ning n\u00e4idata, kuidas ja kust peaksid tulema kliendid tulevikus, ei piira ka kasutajate puudus kinnistutel kuidagi rahastuse k\u00fcsimise v\u00f5imalust.Minister Kristjan J\u00e4rvan kuulutas jaanuari l\u00f5pus, et riigi toel hakatakse kiiret interneti\u00fchendust rajama 45 omavalitsuses \u00fcle Eesti ning kaabel j\u00f5uab 6300 aadressini. Tema s\u00f5nul peaksid k\u00f5ik \u00fchendused valmis saama 2024. aasta l\u00f5puks ning siis saavad aadressidel elavad inimesed liituda v\u00f5rguga ning liitumistasu ei tohiks olla \u00fcle 200 euro.Anomaalne garaa\u017eMillal kaheksa garaa\u017ei ja kaheksa kuuriga hoone Soele ehitati, ei m\u00e4leta t\u00e4pselt vist keegi. 1990. aastatel said bokside kasutajad need endale erastada.Hiljem selgus aga, et inimesed said garaa\u017eid endale vallasvarana ehk ostuga maad kaasa ei tulnud. N\u00fc\u00fcdseks pole enam s\u00e4ilinud ka kunagise majandi arhiivi ning garaa\u017eide ostmise ja m\u00fc\u00fcmise kohta pole dokumente.Maa garaa\u017eide all kuulub riigile ning Sakalale teadmata p\u00f5hjusel on 16 garaa\u017ei m\u00f5\u00f5detud 17 kinnistule. Maa-ameti andmetel tehti esimesed m\u00f5\u00f5tmised 2001. aastal ning viimased kanded on p\u00e4rit 2021. aastast.Paar aastat tagasi tuli vallas k\u00f5neks, et garaa\u017eid v\u00f5iks lammutada ning Soe lasteaias k\u00e4ivate laste vanemad saaksid seal korralikud parkimiskohad. Sellega polnud paar allesj\u00e4\u00e4nud garaa\u017eiboksi omanikku aga p\u00e4ri ja nii on hoone endiselt p\u00fcsti, ehkki mitmel kuuril on uksed l\u00f5hutud. (Sakala)Karksi-Nuias saab kiire interneti \u00fcle 280 aadressiLisaks Soe k\u00fclale leidus veel \u00fcks arendaja, kes soovis Viljandimaal kiiret veebi\u00fchendust luua. Osa\u00fching Citynet sai enam kui 360 000 eurot abi, et ellu viia 518 000 eurot maksev ehitus Karksi-Nuias, kus kiire veebikaabel j\u00f5uaks 281 aadressini.Karksi-Nuias elav Mulgi valla abivallavanem Dmitri Orav s\u00f5nas, et uudis v\u00f5imaliku arenduse kohta on sedav\u00f5rd v\u00e4rske, et vallajuhid pole j\u00f5udnud veel esitatud aadresse \u00fcle vaadata. Tegelikult pole see ka vallav\u00f5imu \u00fclesanne, sest isegi anomaaliate avastamise korral pole kohalikul v\u00f5imul volitust ettev\u00f5tmisele vetot panna. Orav avaldas lootust, et ehk Karksi-Nuias ei soovita internetti viia t\u00fchjadesse garaa\u017eidesse. (Sakala)Maa-ameti kaardilt on n\u00e4ha, et Soe lasteaia k\u00f5rval seisev garaa\u017eikompleks on m\u00f5\u00f5detud 17 kinnistuks. KUVAT\u00d5MMIS Osa Soe k\u00fcla vanast garaa\u017eikompleksist on maha j\u00e4etud ning mitmel kuuril pole enam uksigi ees. 2 \u00d7 MARKO SAARMMARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Netip\u00e4tid koorisid l\u00e4\u00e4nevirulastelt k\u00fcmneid tuhandeidRegistreeritud pangapettuste kahju ulatus L\u00e4\u00e4ne-Virumaal mullu 15 730 euroni, samuti kaotati ligi 10 000 eurot investeerimispettuste kaudu. T\u00e4navu on \u00fchelt l\u00e4\u00e4nevirulaselt v\u00e4lja petetud 9100 eurot.Sel aastal on L\u00e4\u00e4ne-Virumaal politseile teatatud \u00fchest pettusest. 17. jaanuaril tellis inimene Facebooki Marketplace'ist (m\u00fc\u00fcgikeskkond Facebookis) miniekskavaatori v\u00e4\u00e4rtusega 9100 eurot. Talle anti v\u00e4lismaine arvelduskonto number, p\u00e4rast summa tasumist ei vastatud enam tema kirjadele ega k\u00f5nedele.\u201cSiin tasubki inimestele meelde tuletada, et internetist tellides on oht saada petta. Soovitame enne guugeldada ettev\u00f5tte v\u00f5i m\u00fc\u00fcja tausta,\u201d \u00fctles politsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt.\u201cViimasel ajal on sagenenud ka skeemid, kus ostjaks osutub kelm. Ta v\u00e4idab m\u00fc\u00fcjale, et too ei pea tegema muud kui andma oma telefoninumbri, e-posti aadressi ja sisestama \u00fchele veebilehele pangakaardi andmeid. Tegelikult tahab ta m\u00fc\u00fcjalt k\u00e4tte saada tema isiklikud andmed, et nendega toime panna pettusi, asja ostmisest ta p\u00e4riselt huvitatud ei ole.\u201dPolitsei hoiatab viimasel ajal tihti ka kelmide tehtud libasaitide eest, mis on \u00e4ravahetamiseni sarnased m\u00f5ne panga v\u00f5i teenusepakkuja kodulehega.Kui panga libaleht avastatakse, reageerib sellele reeglina esimesena pank ise, v\u00f5ttes \u00fchendust teenusepakkujaga, n\u00e4iteks Google'iga, kes eemaldab veebist libalehe. Kui ettev\u00f5tja m\u00e4rkab, et tema ettev\u00f5tte kodulehte on j\u00e4ljendatud ja kasutatakse pettusteks, v\u00f5ib ta samuti p\u00f6\u00f6rduda riigi infos\u00fcsteemide ameti poole.\u201cEestis langeb m\u00f5ne pettuse ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas. Levinumad pettused on panga- ja investeerimispettused,\u201d \u00fctles Ida prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Rainet Juuse.Politseile teadaolevalt langes eelmisel aastal L\u00e4\u00e4ne-Virumaal pangapettuse ohvriks kaheksa inimest. Neist viis kaotas raha petuk\u00f5ne t\u00f5ttu, nende kogukahju on veidi \u00fcle 15 000 euro.Kolm inimest vajutasid \u00f5ngitsuss\u00f5numiga tulnud lingile ja sisestasid h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud kodulehel oma pangaandmed - nemad kaotasid kokku 730 eurot.Veel kaheksa inimest langes maakonnas mullu investeerimispettuse ohvriks, kaotades kokku 10 000 eurot.Investeerimispettuse korral pakutakse inimesele v\u00f5imalust paigutada oma raha tulusatesse investeeringuobjektidesse, n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse, kr\u00fcptorahasse, v\u00e4\u00e4rismetallidesse, kinnisvarasse v\u00e4lismaal v\u00f5i taastuvenergiasse. Pettuse eesm\u00e4rgiks on survestada inimesi tegema firmadele \u00fclekandeid v\u00f5i v\u00f5tta \u00fcle pilt ohvri arvutist.Politsei on veendunud, et tegelikult on ohvreid mitu korda rohkem ja kahjud on palju suuremad. V\u00e4iksemate summade kaotusel ei p\u00f6\u00f6rduta alati politsei poole.Kuidas tunda \u00e4ra libalehte?Rakvere politseijaoskond hoiatas sotsiaalmeedias Omniva ja Swedbanki libalehtede eest. Kuidas sellist libalehte eristada tegelikust veebilehest?\u2022 Inimese postkasti saabub e-kiri, mille v\u00e4idetavalt on saatnud Omniva. Kirjale lisatud lingile vajutades avaneb h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud koduleht, kus palutakse sisestada pakisaaja andmed ning maksta pakisaatmise tasu.\u2022 Kirjeldatud juhul peaks kahtlusi \u00e4ratama saatja meiliaadress, mis ei ole omniva.ee l\u00f5puga. sellise kirja saajal tuleks kiri lihtsalt kustutada.\u2022 Kelmid on loonud ka peaaegu identse swedbanki kodulehe. Petulehele juhtivaid linke saadetakse inimestele nii sMs-i kui ka e-kirja teel. Tegemist on v\u00e4ga kavala pettusega, sest tavaliselt inimesed sisenevad esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. J\u00e4ljendatud pangalehtedel aga \u00fcldiselt peale \u00fclekande \u00fchtegi teist toimingut teha ei saa.\u2022 Politsei juhib t\u00e4helepanu sellele, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi esimesena PiN2 koodi. Kui m\u00f5ne \u201cpanga\u201d veebileht seda k\u00fcsib, on tegemist petulehega. M\u00f5lema koodi sisestamise korral v\u00e4idetavale pangakontole ligi ei p\u00e4\u00e4se ja kurjategijad saavad k\u00e4tte andmed, millega teevad tegeliku pangakonto t\u00fchjaks.\u2022 Lisaks tuleb meeles pidada, et kui siseneda panka \u00e4pi asemel brauseri kaudu, ei ole alati otsingu esimene tulemus \u00f5ige veebileht. K\u00f5ige parem on panka minna \u00e4pi kaudu v\u00f5i salvestada \u00f5ige veebileht oma internetibrauseri j\u00e4rjehoidjaribale. (VT)Oluline on alati kontrollida veebilehe aadressi. Praegusel juhul on tegemist suvalise numbrijadaga, mis ei saa kindlasti olla \u00f5ige koduleht.\u00a0MART RAUBA"}
{"text":"H\u00e4bi on, aga ei tunneP\u00c4EVAKOMMENTAARK\u00e4es on valimiste-eelne magus aeg, kui poliitikud sooviks meediapilti j\u00e4\u00e4da ainult erakonnav\u00e4rvides jopedes, poetades oma partei valimislubadusi igasse v\u00f5imalikku kommentaari ja pressiteatesse. Magus periood ka ajakirjanikele, sest kohati t\u00fc\u00fctuks muutunud valimisdeliiriumis on poliitikud siiski tavap\u00e4rasest aktiivsemad ja just praegu tunduvad korruptsioonih\u00f5ngulised leiud eriti m\u00f5jukad.\u00dcks selline n\u00e4ide on praegu riigikogulaste m\u00f6\u00f6dunud aasta kuluh\u00fcvitised: kel priskem(ad) kaust(ad), kellel t\u00e4iesti t\u00fchi. Esimest korda nendega tutvununa teataks mu eakas, ent s\u00e4rtsakas vanaema suure t\u00f5en\u00e4osusega, et \u00abkukub n\u00e4htust per*eli\u00bb: \u00fcle 4000-eurose brutopalgaga saadikud - mitmesugustest erakondadest - h\u00fcvitavad liialdamata k\u00f5ike: k\u00fcmneid paarieuroseid kohvisid v\u00f5i ostetud pastapliiatseid. Selline t\u0161ekkide kogumine on ju juba vaevan\u00f5udev raamatupidamine!On jabur arvata, et lihtne inimeseloom sellise v\u00f5imaluse ees oma t\u00f6\u00f6t\u0161ekke erilise hoolega anal\u00fc\u00fcsiks - see on juurdunud trend ja justkui vaikiv kokkulepe, eriti kuna k\u00f5ik teised sada saadikut v\u00f5ivad talitada t\u00e4pselt samamoodi. Nii paistis ka n\u00e4iteks kahe reformierakondlase kuluh\u00fcvitistest, kellest \u00fcks maksis maksurahast kinni oma \u00f6iseid peos\u00f5ite ja teine korraldas valijatele mitme tuhande euro eest uhke kogunemise, mida ise tegelikult \u00f5igeks ei pea. Asjakohane n\u00e4ide on ka keskerakondlane, kes m\u00fc\u00fcs oma auto maha ja rendib sedasama s\u00f5idukit n\u00fc\u00fcd maksumaksja raha eest.Veel makstakse maksumaksja rahast kinni erakondlikke reklaame Facebookis, tellitakse ohtralt v\u00e4lismaist perioodikat ja kaheksa valijaga V\u00f5rus kohtumiseks renditakse Tallinnast tippklassi mersu - ja see on lubatud, sest k\u00f5ik, mis seostub v\u00f5i mida saadik suudab oma t\u00f6\u00f6ga seostuma panna, kuulub h\u00fcvitamisele.Kui m\u00f5ni t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt kentsakas h\u00fcvitis (v\u00f5i mis iganes muu poliitikukarj\u00e4\u00e4ri eetiline m\u00f6\u00f6dapanek) tr\u00fckimusta v\u00e4\u00e4ribki, ei k\u00f5la Toompealt v\u00f5i erakondade kontoritest mitte selgitusi ega vabandusi, vaid et \u00abtegu on tellimuslooga\u00bb. Kusjuures mitte isegi ainult \u00fche partei retoorikast. Usun, et teate isegi, et sellist n\u00e4htust pole olemas mujal kui sisuturunduses. Aga vaat kuluh\u00fcvitiste v\u00f5i m\u00f6\u00f6dapanekutega, eriti valimiste eel, pole reklaamimaailmas midagi peale hakata.K\u00f5neldes julgelt k\u00fcll paljude eest, v\u00e4idan, et ajakirjanik ei vaidle seaduslikkusele vastu, kuid seisab mitte ainult \u00abesimese Eesti\u00bb, vaid ka \u00abteise\u00bb, \u00abkolmanda\u00bb ja k\u00f5igi k\u00fcmne \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti eest. Et ka vanaema-vanaisa teaks, mille peale meie raha kulub.BRITA-MARIA ALAS, ajakirjanik"}
{"text":"Krantsid koolide kallalKolumnist Maarja Vaino kirjutab maaraamatukogude ja -koolide sulgemisest ja leiab sarnasusi Bulgakovi \u00abKoera s\u00fcdame\u00bb ja Tammsaare 1934. aastal kirjutatud artikliga.Ei teagi, kas tahaks v\u00f5i ei tahaks teada, mis toimub nende inimeste peas, kes kurva koerapilguga teatavad vajadusest sulgeda v\u00e4ikseid raamatukogusid ja koole. Seda \u00fchtaegu raha kokkuhoiu ja kohalike elanike \u00f5itsengu nimel. Eks paradoksid ilmestavad poliitelu sageli, kuid samamoodi ilmestab seda ka asjaolu, et soovi korral leitakse vajalik raha ikka. See on poliitilise tahte k\u00fcsimus.Usun, et ka koole ja raamatukogusid sulgema asunud L\u00e4\u00e4neranna vallas leiduks eelarvet ja olemasolevaid kulusid hoolikalt \u00fcle vaadates vajalik raha. Ilmselt on lihtsalt eelistused teised.Ausalt \u00f6eldes isegi \u00fcllatab, et nii tugevat kohalike vastuseisu toov otsus enne valimisi \u00fcldse tehti. See vist n\u00e4itab omakorda, kuiv\u00f5rd \u00fcksk\u00f5ikseks j\u00e4tab vallavalitsust k\u00fclades elavate inimeste tegelik elu. Kotkaperspektiiviga oma valla kohal lennates ei ole seesugusel t\u00fchjal-t\u00e4hjal ilmselt t\u00f5esti t\u00e4htsust, aga konnaperspektiiviga kohapeal elades on see vahel lausa elu ja surma k\u00fcsimus.Mina ei ole kohalik \u00fcheski k\u00fclas, kuigi olen s\u00fcnnist saadik \u00fche L\u00e4\u00e4neranna k\u00fclakesega l\u00e4hedalt seotud olnud. Seet\u00f5ttu on minuski suurt uhkust tekitanud see, kui s\u00f5idan oma maakoju ja n\u00e4en, et k\u00fclaplatsile on ehitatud uus kiige, v\u00e4lij\u00f5usaal, laste m\u00e4nguv\u00e4ljak. Majad j\u00f5udum\u00f6\u00f6da renoveeritud, aiad hoolitsetud.J\u00f5ulude ajal s\u00f5idad l\u00e4bi k\u00fclakeskuse nagu muinasjutust - nii palju on vaeva n\u00e4htud oma kodude ehtimisega. K\u00f5ikjalt paistab kokkuhoidev ja tubli kogukond, kes vaatamata v\u00e4iksele elanike arvule on suutnud korda saata suuri asju ning oma kodukohta t\u00f5esti armastab.Sellised kogukonnad hoiavad elu maapiirkondades \u00fcleval vaatamata sellele, et \u00abriik\u00bb on ennast aina koomale t\u00f5mmanud ning j\u00e4tnud oma maakohtades elavad kodanikud looduslike valikute ette. Tegelikult peaks riigiks olema muidugi needsamad kodanikud ja see, mis ennast kokku peaks t\u00f5mbama, on aina paisuv riigina identifitseeritav b\u00fcrokraatiamasin.Kujutlen suurep\u00e4raselt olukorda, kus l\u00e4hen h\u00e4sti k\u00f6etud ja hubasesse maaraamatukokku, login ennast e-valla keskkonda ja lahendan koos tehisintellektiga vajalikud b\u00fcrokraatlikud asjaajamised. Kui kusagil, siis just sellistes toimingutes v\u00f5iks vabalt loobuda vallaametnikest, kes on kusagil eemal \u00abkeskuses\u00bb ja suhtuvad sinusse sama \u00fcksk\u00f5ikselt kui Tl. V\u00f5ib isegi juhtuda, et ise\u00f5ppivate programmide kaudu muutuvad tehisintellektid varsti empaatilisemaks.Vallavalitsuse enamiku v\u00f5iks saata tootvale t\u00f6\u00f6le, mis annaks kenasti puuduolevad summad, et inimesed saaksid rahulikult kasvatada oma lapsi, neile parimal tasemel haridust anda, elada t\u00e4hendusrikast kogukonnaelu ning olla v\u00f5imalikult palju aega perega oma kodus. Tundub utoopiana?Aga kui lapsed on sunnitud k\u00e4ima kodust kaugel suurtes kombinaatkoolides, kogukonnakeskused surevad v\u00e4lja, sest inimesed on pidevalt autoroolis, et iseennast ja lapsi k\u00f5ikide vajalike asutuste vahel solgutada ning suure t\u00f5en\u00e4osusega on \u00fchel hetkel sunnitud oma kodust \u00e4ra kolima, sest elamine selles on muutunud v\u00f5imatuks? D\u00fcstoopia?Sellest vaatenurgast on meie regionaalpoliitika t\u00f5epoolest parajalt d\u00fcstoopiline. On lausa veider, et seda k\u00f5ike soodustavad riiklikud instantsid, mis samal ajal hoogsalt tunnevad muret laste ja nende vanemate vaimse tervise p\u00e4rast, korraldavad koolikiusuvastaseid kampaaniaid, manitsevad inimesi elama \u00abroheliselt\u00bb, st v\u00e4hem autosid kasutama ning v\u00f5imalikult palju tervislikult vaba aega veetma (liikuma looduses, olema s\u00f5prade\/perega).K\u00f5ik need elemendid, mida n\u00fc\u00fcd reaalse poliitika elluviimisega v\u00e4lja juuritakse, on praegustes toimivates v\u00e4ikestes kogukondades olemas. Kindlasti mitte ideaalselt, sest ideaalseid maailmu ei ole olemas. Selliste toimivate v\u00f5rgustike ja s\u00fcsteemide l\u00f5hkumine on parimal juhul n\u00fcrimeelne, halvimal juhul...Bulgakovil on m\u00f5tlemapanev teos \u00abKoera s\u00fcda\u00bb, kus selgus, et teatud operatsioonidega on v\u00f5imalik koerast teha keegi, kes n\u00e4eb v\u00e4lja ja pealtn\u00e4ha k\u00e4itub nagu inimene. Aga hiljem selgub, et sisimas on ikka krants edasi, ainult inimese kujul muutub veel ohtlikuks ja v\u00f5imukaks krantsiks. Miks tundub aina sagedamini, et valitsemine Eestis kipub olema kuidagi krantslik?Las k\u00f5neleb meie aegumatu aare, kes artiklis \u00ab\u00d5nnelikest ja \u00f5nnetuist aegadest\u00bb kirjutas: \u00abN\u00f5nda siis s\u00fcndis, et kui saavutasime riikliku iseseisvuse ja eesti mees hakkas ajama Eesti asju, siis pettusime temas. Meie leidsime, et temal puuduvad unistatud voorused, nagu polekski ta \u00f5ige eesti mees. Tema tahaks, nagu iga teinegi, \u00e4ri ajades saada v\u00f5imalikult suurt kasu ja tasuda v\u00f5imalikult v\u00e4ikesi makse; tema n\u00e4eks hea meelega, et tema palka kergendataks ja t\u00f6\u00f6d v\u00e4hendataks; tema armastab onupojapoliitikat; tema pistab vahetevahel k\u00e4e riigi tasku; tema j\u00e4tab oma v\u00f5lad maksmata ja teeb pankrotte; ta v\u00f5ltsib veksleid ja m\u00f5nikord s\u00fc\u00fcdistatakse teda isegi altk\u00e4emaksu andmises ja v\u00f5tmises; ta koob intriige ja kasutab demagoogiat v\u00f5imu ahnitsedes; ta t\u00f5rvab ausaid ja lupjab autuid, kui seda n\u00f5uab isiklik v\u00f5i parteikasu; ta on v\u00f5imuahne, nii et iga parteiliige tunneb end liidrina, iga ministeeriumi uksehoidja ministriabina; tal on \u00fcldse k\u00f5ik omadused, mida oleme n\u00e4inud ja kuulnud olevat k\u00f5igil teistel v\u00f5imukandjail. Aga niisugusena ei kujutelnud keegi eesti meest, kui ta m\u00f5tles oma riigist..\u00bb.Nii vist ongi ka praegu, kuigi artikkel sai kirjutatud 1934. aastal. Kuidagi ei ole esikohal kohalike huvid, vaid ikka mingid muud skeemid, mis teenivad kes teab kelle huve.Aga ehk on 1934. aastaga v\u00f5rreldes eestlased \u00f5ppinud demokraatiat ja valimisi rohkem hindama ja paremini kasutama?2 M\u00d5TET\u2022 Kohalikud kogukonnad hoiavad elu maapiirkondades \u00fcleval vaatamata sellele, et \u00abriik\u00bb on ennast aina koomale\u2022 Vallavalitsuse enamiku v\u00f5iks saata tootvale t\u00f6\u00f6le, mis annaks kenasti puuduolevad summad, et inimesed saaksid elada t\u00e4hendusrikast kogukonnaelu ning olla v\u00f5imalikult palju aega perega oma kodus.Maarja Vaino"}
{"text":"M\u00fc\u00fcrilehe keskmine lugeja ei kanna nahkvestiINTERVJUULeidub neid, kes \u00fctlevad, et nad loevad ainult M\u00fc\u00fcrilehte ja muid lehti \u00fcldse ei tunnista, ja neid, kes \u00fctlevad, et tunnistavad k\u00f5iki teisi lehti, aga M\u00fc\u00fcrilehte mitte.Selliste radikaalsete suhtumiste skaala ilmneminegi n\u00e4itab, et j\u00e4relikult tehakse midagi M\u00fc\u00fcrilehes \u00f5igesti. Laup\u00e4eval t\u00e4histab see idealismist s\u00fcndinud leht Tartus Genialistide Klubis ja Uues Teatris oma 15. s\u00fcnnip\u00e4eva. Arutatakse maailma asju, esinevad b\u00e4ndid ja DJd. R\u00e4\u00e4kisime sel puhul peatoimetaja Aleksander Tsapoviga ja soovisime \u00f5nnegi. Otsustasime ka sinatada.Kas selline r\u00f5ivaese eksisteerib, mida kandes kunagi M\u00fc\u00fcrilehe toimetuse uksest sisse ei p\u00e4\u00e4se?Ei eksisteeri, sest tavaliselt selgub inimese riietus alles siis, kui ta on juba sisse astunud. Kuna kontor asub meil Tallinna vanalinnas, siis vahepeal satub ka veidrikke toimetusse. S\u00fcgisel n\u00e4iteks astus uksest sisse ilmselgelt purjus mees, kes k\u00fcsis vene keeles, kas siin on lasteaed. Kui oleks minu teha, siis paneks muidugi uksele UGGi saabaste ja MUHOOVi pusade detektori, mis annaks toimetusele saabuvast ohust varakult teada.Kas sa tead, kes on M\u00fc\u00fcrilehe lugeja, kas on teda kuidagi v\u00f5imalik \u00abkeskmiselt\u00bb profileerida?Hiljuti tehti kultuuriministeeriumi tellimusel suurem kultuuriajakirjanduse lugejauuring, milles me osalesime. Ega see ei \u00fcllatanud, et enamus vastanuid m\u00e4rkis endale k\u00f5rghariduse. Sooliselt kipub meil olema nii 60 protsenti naised ja 40 protsenti mehed, nii palju kui digitaalselt kogutavat statistikat usaldada saab. Vanuseliselt j\u00e4\u00e4b enamus sinna 18 ja 40 eluaasta vahele. Sellest saaks j\u00e4reldada, et keskmine lugeja on 30-aastane k\u00f5rgharitud naine (naerab), aga see v\u00e4ion muidugi kergelt nonsenss. Ma pakun, et keskmine lugeja ei kanna nahkvesti ega ole v\u00e4ga konservatiivse maailmavaatega.Milline on M\u00fc\u00fcrilehega seotud kli\u0161ee, mis ei pea paika?See, et me oleme mingid Kalamaja punased v\u00f5i naiivsed lumehelbekesed. Seda s\u00f5na \u00fcldse kasutatakse veel? See on selliste onukeste ja trollide jutt, kes k\u00f5vatada \u00fcritavad, kui maailmakord nende jaoks liiga feministlikuks l\u00e4heb. Vaata kasv\u00f5i Lauri Vahtre valimisreklaame, ta kutsub \u00fcles p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4ljasurevat liiki kaitsma. Meie tiim on muuseas \u00fcle Eesti laiali - Tallinn, Tartu, Peipsi\u00e4\u00e4re, Kuressaare.Milline on M\u00fc\u00fcrilehega seotud kli\u0161ee, mis peab paika?See, et me oleme naiivsed, juhul kui naiivsus t\u00e4hendab seda, et sa pole luu\u00fcdini tehnokraatlik ja k\u00fc\u00fcniline. Oleme ju toimetuses ka k\u00f5ik kriitilist teooriat lugenud ja \u00fcmbritseva maailma problematiseeriminegi veres, aga p\u00e4ris halbadest harjumustest p\u00fc\u00fcame eemale hoida. Ja v\u00e4ikese toimetusega paratamatult k\u00f5igeks p\u00e4devust ei j\u00e4tku, meil pole eraldi poliitika- v\u00f5i majandustoimetajat.M\u00fc\u00fcrileht nagu ilmselt \u00fcks \u00f5ige ajaleht kunagi v\u00f5tab suhestuda ka poliitika ja \u00abotsustajate ringiga\u00bb. Kas sellel on m\u00f5ju ka?Tahaks uskuda, et ikka on. Ma arvan, et see on selline vee tilkumine kivile - pika aja peale tekib kivisse ikka lohk. M\u00f5ned otsustajad saadavad j\u00f5ulukaarte ka ikka.Kuidas hindad praegusel ajal ajakirjanduse v\u00f5imet ja v\u00f5imalusi kedagi v\u00f5i midagi m\u00f5jutada?Uuriv ajakirjandus ja uudised ikka m\u00f5jutavad otseselt, kui paljastatakse kellegi korruptiivne tagatuba vms. Aga kui me r\u00e4\u00e4gime polariseerunud ja radikaliseerunud rahvast, siis neile on muidugi kui hane selga vesi k\u00f5ik, millega nad a priori ei n\u00f5ustu. See on aga muidugi nii \u00e4raleierdatud teema.Laiemas pildis on meedia m\u00f5juv\u00e4li kahtlemata ajas ahenenud ja kui sul on niikuinii mindei-koti suhtumine, siis on meedia t\u00e4iesti ebaoluline. Eesti meedias v\u00f5iks olla ka v\u00e4hem \u00abarvamusliidreid\u00bb, kes konveierina midagi arvama peavad. Ei pea kogu aeg arvama, vaikimine on tihti ka kuld.Kuidas sa kirjeldaksid M\u00fc\u00fcrilehe toimetuse argip\u00e4eva (kui selline juhtub olema) aastal 2023?Tallinna kontoris algab p\u00e4ev tavaliselt kelpa ajamisega. Tehakse nalja (alati ei ole naljad \u00f5nnestunud, aga meil on ametisse m\u00e4\u00e4ratud t\u00f6\u00f6keskkonnavolinik, kes vajadusel sekkub) ja pannakse aeg-ajalt \u00fcksteisele ka \u00abpuid alla\u00bb. Siis toimub rituaal, kus asetame Sorose pildi ette v\u00e4rsked nelgid.Vahepeal r\u00e4\u00e4gitakse t\u00f5sist juttu, planeeritakse, toimetatakse ja arutatakse olulist. L\u00f5una ajal tuleb tavaliselt r\u00e4nt, et vanalinnas pole normaalseid l\u00f5unapakkumisi, ja minnakse j\u00e4lle norus peaga Pika t\u00e4nava Rimisse, et juusturulli v\u00f5i spinatistruudlit osta. Pealel\u00f5unal sarjatakse, et m\u00f5ni kaasautor pole oma teksti kokkulepitud kuup\u00e4evaks \u00e4ra saatnud. L\u00f5puks leitakse \u00fchiselt, et \u00abkus t\u00e4na sai t\u00f6\u00f6d murtud\u00bb, ja minnakse laiali.Keda M\u00fc\u00fcrileht oma konkurentideks peab?T\u00e4helepanumajanduses oleme ju k\u00f5ik konkurendid - sina, mina, teised v\u00e4ljaanded, kellegi k\u00f5\u00f5rdi vaatav koer TikTokis v\u00f5i T\u00fcrgi tisleri YouTube'i kanal. Paar aastat tagasi esitasin sarnase k\u00fcsimuse \u00fchele idumeedia juhile, ta \u00fctles, et talle s\u00f5na \u00abkonkurents\u00bb ei meeldi. Aga minu meelest asi pole meeldimises - kui t\u00e4helepanu on valuuta, mida taga aetakse, on see paratamatus.Kas kirjutajaid on kerge v\u00f5i raske leida?Enamasti ikka raske. Enamik inimesi kirjutab oma p\u00f5hikohustuste k\u00f5rvalt, seega r\u00e4\u00e4gime suurest ajadefitsiidist. Teiseks on teemasid, millest kirjutajaid Eestis lihtsalt pole v\u00f5i neid on kaks ja need kaks juba m\u00f5ne v\u00e4ljaande poolt h\u00f5ivatud. Kolmandaks pole kirjutamise eest saadav honorar kuigi motiveeriv, et keegi seda p\u00f5hitegevusena ja vabakutselisena \u00fcldse teha saaks. K\u00f5ik see kokku teeb ikka kirjutajate (ja eriti veel s\u00e4ravate kirjutajate) leidmise raskeks. Aga eks seda tead sa isegi.Kuidas \u00fcldse praegust Eesti kultuuriajakirjanduse seisu hindad? Mida on puudu, mida on \u00fcle, mida on parasjagu?Kvantitatiivselt on ju kultuuriajakirjandust \u00fcsna palju, rohkem, kui keegi lugeda, vaadata v\u00f5i kuulata jaksaks, sama nagu globaalse meedia- v\u00f5i meelelahutussisuga laiemalt. Aga kindlasti vajaks m\u00f5ni v\u00e4ljaanne osalist verevahetust. Mu arvates on kogemusel v\u00e4\u00e4rtus, aga keegi ei peaks 30 aastat \u00fchel kohal toimetaja olema, las keegi teine ka m\u00f6llab ja visioneerib vahepeal. Saan muidugi aru, v\u00e4li on v\u00e4ike ja kuhu sa siin nii v\u00e4ga l\u00e4hed, kui tahad kultuuriajakirjanduses t\u00f6\u00f6tada. Surnud ring.Aga eks \u00fcldiselt on seis 21. sajandile omane, kultuuriajakirjandus, nagu meedia laiemalt, lahustub v\u00f5i on ni\u0161\u0161 suures massis. Ma ei tea, kas selle vastu mingit rohtu on v\u00f5i kas peakski olema. Juba on inimesi, kes pressiteksti mustandeid Chat GTP-1 lasevad teha.Kuidas Eesti kultuuri seisu hindad? Mida on puudu, mida on \u00fcle, mida on parasjagu?Suurep\u00e4rane k\u00fcsimus, kallis ajakirjanik, v\u00f5rratu, et sa seda k\u00fcsisid. Vastan suurima heameelega, kohe kui oma vestil n\u00f6\u00f6bid kinni saan...Proportsionaalselt on Eestis kultuuri lademetes - tuhat v\u00e4ljapanekut, lavastust, kontserti jne. Minu jaoks isiklikult (\u00fcberegotsentriliselt) v\u00f5iks enamus nendest lavastustest, kontsertidest ja n\u00e4itustest muidugi olemata olla. Need ei anna maailmatajule mingit lisa v\u00f5i t\u00e4iendavat m\u00f5\u00f5det, see on kellegi jaoks lihtsalt t\u00f6\u00f6. Tavaline t\u00f6\u00f6, aga kultuuris peab t\u00f6\u00f6 olema kahjuks ebatavaline, muidu on jura.M\u00e4letan, kui k\u00e4isin Linnateatris ja kogu saal r\u00f5kkas kergelt ropu nalja peale - ei ole vaja. Eelarverealt v\u00e4lja! Sulle meeldib panna kokku autorehv ja klaasipuru ning sinna juurde kirjutada pretensioonikas tekst antropotseenist - ei ole vaja. V\u00e4lja! Esitad liftimuusika kavereid maakirikus? Ei ole vaja! Kiriku uksed kinni! Oled turundaja, kes leidnud luulepisiku, esitades banaalseid m\u00f5tteid elust ja kastes need \u00fcle \u00abm\u00fcstikaga\u00bb, ei ole vaja. Konto raporteerida poeetilise kuriteo parag rahvi alusel!Kas sinu jaoks eksisteerib ideaalne ajakirjanduslik lugu?\u00dcldiselt ei eksisteeri, aga eks lood, mida loed kui head filmistsenaariumit v\u00f5i novelli, ole ikka vastupandamatud.\"Suurep\u00e4rane k\u00fcsimus, kallis ajakirjanik, v\u00f5rratu, et sa seda k\u00fcsisid. Vastan suurima heameelega, kohe kui oma vestil n\u00f6\u00f6bid kinni saan...\"Esimese M\u00fc\u00fcrilehe esikaas 2008. aastal.M\u00fc\u00fcrilehes talve ei pealjata: pildil eest taha lugedes tegev- ja sotsiaaltoimetaja Henri K\u00f5iv, kultuuritoimetaja Sanna Kartau, kirjandus- ja teadustoimetaja Maia Tammj\u00e4rv, elustiili- ja muusikatoimetaja Mariliis M\u00f5ttus ja peatoimetaja Aleksander Tsapov.JANAR ALA, ajakirjanik"}
{"text":"76aastane proua veedab telefonis neli tundi p\u00e4evas: \u201eMul on vist s\u00f5ltuvus juba!\u201cKEskkooli\u00f5pilased nakatavad eakaid nutipisikuga\u201eTahaksin osata pilte arvutisse t\u00f5mmata ja digiallkirja anda,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tiiu (73) oma nutitelefoni uurides. Umbes sarnastel p\u00f5hjustel on T\u00e4htvere p\u00e4evakeskusse digioskusi arendama tulnud kokku 22 eakat.Loengu teema on seekord sotsiaalmeedia. Luunja keskkooli 11. klassi \u00f5pilased Stefan Allev ja Marcus Sirp seavad slaidide n\u00e4itamiseks tehnikat \u00fcles.Silvi (71) kasutab arvutit, millega k\u00fclastab Facebooki ja maksab arveid. Silvil on nuppudega telefon, kuid ta kaalub nutiseadme soetamist. \u201e\u00dcha rohkem m\u00f5tlen, et hea, kui n\u00e4iteks teatri- v\u00f5i kontserdipilet oleks seadmes olemas. Poodides tuleb mingid \u00e4pid alla laadida,\u201c loetleb Silvi v\u00f5imalusi, mida annaks t\u00e4nap\u00e4evane telefon.Silvi m\u00f6\u00f6nab, et lastel on kiire ja lapselaps veel liiga v\u00e4ike, et saaks teda aidata. \u201eSellep\u00e4rast siia tulingi,\u201c lisab ta.Ajendas vanaema abistamineNoormeestele pole see p\u00e4ris vabatahtlik panustamine. Stefan Allev, Marcus Sirp ja Markus Merila asutasid DigiAbi \u00f5pilasfirmana. Eesm\u00e4rk on aidata eakamatel kaaskodanikel nutimaailmas hakkama saada.Allevis t\u00e4rkas selline idee koroonakriisi ajal. \u201eMu vanaema on \u00f5petaja ja kui koroona tuli, pidi ta kaugtunde andma,\u201c \u00fctleb Allev. Tema pidi seejuures vanaema juhendama.\u201eEt ma saaksin selle asjaga [n\u00e4itab nutitelefoni] hakkama,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tiiu (73) kursusele tuleku p\u00f5hjusest. \u201eEt ma oskaksin pilte arvutisse t\u00f5mmata, digiallkirja anda, et m\u00e4lu t\u00e4is ei saaks.\u201cProjektor paigas, v\u00f5ib loeng alata. Allev ja Sirp tutvustavad seekord sotsiaalmeedia platvorme. Mitmed saalisviibijad teevad m\u00e4rkmeid - paberile.Allev r\u00e4\u00e4gib, et TikTok on \u00e4\u00e4rmiselt s\u00f5ltuvust tekitav rakendus. Edu peitub algoritmis, mis kogub inimese telefonist infot tema eelistuste kohta. Ehk kui vaatad palju videoid jalgpallist v\u00f5i otsid selle kohta teavet, n\u00e4ed ka TikTokis videoid samast spordialast.\u201eMa tean noori, kes veedavad p\u00e4evas kuus tundi TikTokis,\u201c \u00fctleb Allev.\u201eMa vaatan \u00fcle tunni aja iga p\u00e4ev TikTokki,\u201c t\u00e4iendab esireas istuv Asta.Samuti hoiatavad noormehed, et TikTok on netikiusu pesa. Rakenduses on v\u00e4ga lihtne libakontot teha isegi v\u00e4ljam\u00f5eldud meiliaadressiga. \u201eKiusaja isikut on see\u00f5ttu v\u00e4ga raske tuvastada,\u201c r\u00e4\u00e4gib Allev.Mida teha k\u00fcpsistega?Sotsiaalmeediat iseloomustab info \u00fclikiire levik. Allev arutleb, et kui teise maailmas\u00f5ja ajal levisid rindeteated p\u00e4evadega, siis praegu laevad Ukraina s\u00f5durid ise uudiseid sotsiaalmeediasse \u00fcles. Pisut liialdades saab s\u00f5da otse selle tulipunktist reaalajas j\u00e4lgida.\u201eKui sa millegagi hakkama ei saa, leiad YouTube'ist juhendvideo,\u201c tutvustab Allev.\u201eKui on vaja n\u00e4iteks kududa, leiab selle kohta \u00f5petuse,\u201c t\u00e4iendab Sirp.\u00dcks loengukuulaja tunneb huvi, kui t\u00f5ene on YouTube'is olev info.\u201eSeda on raske \u00f6elda,\u201c t\u00f5deb Allev ja lisab, et osa vastab kindlasti t\u00f5ele, kuid levib ka valeinfot.Ent tuleb ka praktilisemaid k\u00fcsimusi: kui tihti peaks telefonile taask\u00e4ivituse ehk restardi tegema?Sirp selgitab, et t\u00e4nap\u00e4eval polegi see vajalik. Telefon l\u00e4heb ise n-\u00f6 magamisre\u017eiimile, sisem\u00e4lu koormab see, kui k\u00e4ivitada palju rakendusi ja need tagaplaanil lahti j\u00e4tta.Jututeemad liiguvad aga ka petuskeemidele, mille ohvriks langevad sageli just vanemaealised. \u201eJust Facebookis levib palju petuskeeme. Kui keegi teeb oma seinale postituse ja m\u00e4rgib teid \u00e4ra, siis olge ettevaatlikud. Ka mu vanaema langes selle ohvriks,\u201c r\u00e4\u00e4gib Allev.Ettevaatlik tuleb samuti olla Facebookis enda asju m\u00fc\u00fces. Sirp mainib, et petturite kontod on sageli alles hiljaaegu loodud. Samuti v\u00f5ivad nende kontodel olla kummalised, m\u00f5nikord v\u00e4lismaised nimed.\u201eKuidas te nendesse k\u00fcpsistesse suhtute?\u201c kostub saalist k\u00fcsimus.Allev selgitab, et k\u00fcpsised midagi halba ei tee. T\u00e4nu nendele saab veebileht aru, missugust sisu j\u00e4rgmine kord pakkuda. \u201eMa tavaliselt n\u00f5ustun k\u00f5igi k\u00fcpsistega. Nende p\u00e4rast ei pea liiga palju muretsema,\u201c lisab Allev.Nutimaailm laiendab silmaringiAuditooriumist kostub pahameelt ka reklaamide osas. \u201eNeid on lihtsalt nii palju! Vaatad toiduretsepti ja siis tuleb reklaam. Praegu on valimised, siis on eriti hull!\u201c kurdab \u00fcks kuulajatest.Sirp \u00f5petab, et arvutile saab panna reklaamiblokeerijad: \u201eSelle lisamine k\u00e4ib \u00fcpriski lihtsalt. V\u00f5ite selle kohta uurida.\u201cMart (80) kasutab nuppudega Samsungi telefoni ja palub abi s\u00f5numi saatmisel. \u201eTavaliselt ma helistan. Aga Tartu ja Tallinna vahel on k\u00fcllalkti kehv levi. Nagu Tartu ja L\u00f5una-Eesti vahel, m\u00e4ed on vahel. V\u00f5ib-olla WhatsAppi kaudu saaks parema \u00fchenduse.\u201cH\u00e4rra, kes oma nime avaldada ei soovi, v\u00f5ttis loengusse kaasa tahvelarvuti. \u201eSotsiaalmeedia, veebip\u00f5hine suhtlusvahend,\u201c on ta paberile \u00fcles m\u00e4rkinud.\u201eMa ei tea midagi! K\u00f5ik on ununenud!\u201c \u00fctleb h\u00e4rra, kes tegelikult \u00fchtteist siiski oskab. Ta n\u00e4itab, kuidas avab internetiotsingu ja loeb e-kirju.Allev tunnistab, et sotsiaalmeediat oli keeruline k\u00e4sitleda. \u201eMe ei teadnud t\u00e4pselt, millest r\u00e4\u00e4kida. Tegime \u00fclevaate, aga detailidesse ei laskunud, sest neil on k\u00f5igil erinev tase ja erinevad seadmed,\u201c \u00fctleb ta.Allevi s\u00f5nul on m\u00f5ni eakas v\u00e4ga osav ja digimaailmaga sina peal, teisel ei ole oma arvutit ega nuputelefoni. \u201eKindlasti on eakaid, kes tahavad lihtsalt kodus istuda ja seebikaid vaadata. P\u00e4evakeskuste k\u00fclastajad \u00fcritavad aga maailmaga kaasas k\u00e4ia.\u201cAsta Tamm (76) murrab stereot\u00fc\u00fcpe. Ta kasutab k\u00f5ige rohkem Facebooki, aga veedab ka palju aega TikTokis. Rootsis elava pojaga suhtleb WhatsAppi kaudu, sest siis ei pea v\u00e4lismaale s\u00f5numite saatmise eest maksma.Asta postitab Facebooki ja YouTube'i videoid oma juhendatavast tantsutrupist R\u00f5\u00f5murullid. Samuti kuulub Asta eakaid koondavasse Facebooki gruppi \u201eAktiivsed, k\u00f5busad, l\u00f5busad\u201c. See on vanemaealiste kogukond, mis s\u00fcndiski just sotsiaalmeedias, ent kohtutakse ka p\u00e4riselus.Asta vaatab sotsiaalmeediastMaksim Galkini ja Alla Pugat\u0161ova videoid. \u201eSellest see [huvi sotsiaalmeedia vastu] alguse sai. N\u00fc\u00fcd tuleb mul h\u00e4sti palju videoid maav\u00e4rinast ja Ukraina s\u00f5jast.\u201c\u201eVeedan p\u00e4evas neli tundi telefonis. Mul on t\u00f5esti vist s\u00f5ltuvus juba!\u201c naerab Asta.Astal ei ole eakaaslasi - peale kaks aastat noorema \u00f5e -, kes sama palju aega sotsiaalmeedias veedaksid. \u201eMu k\u00f5ige noorem poeg on 42, tema tutvustas mulle nutitelefoni. Ma ei uskunud, et seda kasutama hakkan!\u201c muljetab seitsmekordne vanavanaema.Digiringid \u00fcle EestiAllev unistab, et \u00f5pilasfirma laieneks teistessegi linnadesse ja valdadesse. Ja et omavalitsused maksaksid digitundide eest. Veebruaris maksab T\u00e4htvere p\u00e4evakeskuses loengud kinni p\u00e4evakeskus. Edaspidi tuleb huvilistel oma taskust v\u00e4lja k\u00e4ia viis eurot korrast.Noormehed pakuvad ka individuaaltunde, esimene tund maksab 15 eurot. Seni on nad k\u00e4inud umbes k\u00fcmne eaka kodus. Digi-Abil pole veel oma veebilehte, aga Tartu sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad jagavad \u00f5pilasfirma flaiereid potentsiaalsetele huvilistele.P\u00e4evakeskuse juhatajal Reet N\u00e4kk-Kupitsal on v\u00e4ga hea meel. \u201eNagu n\u00e4ha, rahvast ikka k\u00e4ib!\u201c \u00fctleb N\u00e4kk-Kubits. \u201eV\u00e4ga hea algatus ja v\u00e4ga tublid poisid!\u201cP\u00e4evakeskuses tegutseb 19 ringi, k\u00f5ik pilgeni t\u00e4is. Varsti peab maja suuremaks ehitama, kommenteerib \u00fcks t\u00f6\u00f6tajatest.Eelmisel n\u00e4dalal v\u00f5ttis digitunnist osa 16 inimest, sel esmasp\u00e4eval juba 22. J\u00e4rgmine loeng T\u00e4htvere p\u00e4evakeskuses toimub 20. veebruaril ja juttu tuleb interneti ohutusest.MUNA \u00d5PETAB KANA: Luunja keskkooli 11. klassi \u00f5pilane Marcus Sirp juhendab p\u00e4evakeskuse k\u00fclastajaid. Maria KilkVANUS EI LOE! Asta Tamm vaatab TikTokki ja tunnistab, et on nutis\u00f5ltlane.MEIE TAHAME KA! V\u00f5imalus \u00f5ppida tundma digitehnoloogiaid t\u00f5i T\u00e4htvere p\u00e4evakeskuse saali rahvast t\u00e4is.KADRI KUULPAK"}
{"text":"JuhtusEakalt tartlaselt varastati raha14. veebruaril varastati Tartus Kaunase puiestee kortermaja ees eaka inimese taskust 1050 eurot.Mees v\u00f5ttis kelmi palvel laenuPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tartus elav mees, kes oli saanud v\u00e4idevalt politseist telefonik\u00f5ne, milles teatati kahtlastest tehingutest ta pangakontol.Probleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti mehel teha kaks \u00fclekannet ning v\u00f5tta lisaks laenu 3000 eurot. Seda ta ka tegi ning kandis laenu etteantud pangakontole.Esialgne kahju on 3060 eurot ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Korstnajalas s\u00fcttis tahm14. veebruaril kella 23 paiku p\u00f5les Tabiveres\u00dcles\u00f5idu t\u00e4naval elumaja korstnajalga kogunenud tahm.Korsten oli pikemat aega puhastamata. P\u00e4\u00e4stjad eemaldasid osa tahma ning tagasid hoone tuleohutuse.Pr\u00fcgikast leegitses14. veebruaril kell 20.30 kustutasid p\u00e4\u00e4stjad Tartus Roosi t\u00e4naval posti k\u00fcljes p\u00f5lenud pr\u00fcgikasti. Tule summutamiseks piisas \u00e4mbrist veest.P\u00e4\u00e4stjad rookisid keldris reostust14. veebruaril kella 10 paiku avastati P\u00f5ltsamaal Pajusi t\u00e4nava elumaja keldri torustiku\u0161ahtis vedelk\u00fctuse reostus.P\u00e4\u00e4stjad kogusid reostuse anumasse ja tuulutasid ruumid. Inimestele t\u00f5sisemat ohtu ei tekkinud. Esialgsetel andmetel tekkis ohtlik olukord, kui purunes vedelikku sisaldanud purk."}
{"text":"Elva vallajuhid said kriminaalasjast priiksTALLINN, 16. veebruar, BNS - Elva vallavalitsuse jagatud tegevustoetused kohalikele spordiklubidele t\u00f5id eelmise aasta l\u00f5pus kaasa kriminaalmenetluse, sest \u00f5hus oli kahtlus, et vallavanem Priit V\u00e4rv ja vallavalitsuse liige Margus Ivask on raha eraldades rikkunud toimingupiirangut - veebruari alguses teatas prokuratuur, et kuritegu ei leitud ning politsei uurib n\u00fc\u00fcd asja v\u00e4\u00e4rteomenetluses.\nElva vallavalitsuses kinnitati mullu m\u00e4rtsis tegevustoetuste eeln\u00f5u, mis lubas rahalist toetust 64 \u00fchingule. K\u00f5ige suurema abi sai spordiklubidest jalgpallimeeskond FC Elva, mida vald otsustas toetada enam kui 44 000 euroga. Lisaks sai pea 11 000-eurose toetuse korvpalliklubi BC Elva, kirjutab Tartu Postimees.\u00a0\nVarsti p\u00e4rast seda juhtis revisjonikomisjon t\u00e4helepanu v\u00f5imalikule toimingupiirangu rikkumisele. Nimelt selgus, et toetusraha eraldamise otsustamisel olid poolth\u00e4\u00e4le andnud k\u00f5ik vallavalitsuse liikmed. Nende seas ka BC Elva ja FC Elva juhatusse kuulunud vallavanem Priit V\u00e4rv ja vallavalitsuse liige Margus Ivask.\nToona kinnitas ringkonnaprokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius, et selle juhtumi asjus on alustatud menetlust, kuid s\u00fc\u00fcdistust ei ole kellelegi esitatud.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Toomas Koitm\u00e4e s\u00f5nul l\u00f5petas prokuratuur kahtlustust esitamata kriminaalmenetluse, milles selgitati, kas Elva vallavalitsuse liige v\u00f5is endaga seotud spordiklubile tegevustoetuse eraldamise otsustamisel osalemisega panna toime toimingupiirangu rikkumise.\n\u00abKaristusseadustiku j\u00e4rgi on toimingupiirangu rikkumine kuritegu, kui otsuse v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle 40 000 euro ehk tegemist on suure ulatusega. Nende otsuste rahaline ulatus oli aga v\u00e4iksem kui 40 000 eurot, mist\u00f5ttu uurib politsei nende toetustega seotud asjaolusid v\u00e4\u00e4rteomenetluses,\u00bb kommenteeris Koitm\u00e4e Tartu Postimehele otsust.\nUurimise k\u00e4igus ilmnes, et Elva valla tegevustoetuste taotlemise ja eraldamise kord s\u00e4testab, kuidas spordiklubidele tegevustoetuse suurus m\u00e4\u00e4ratakse ja arvutatakse. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik Elva valla spordiklubid saavad tegevustoetust sarnastel alustel ja \u00fchtse loogika j\u00e4rgi.\nKuigi ametiisik v\u00f5ib sellises olukorras olla n\u00e4ivas huvide konfliktis, ei ole ametiisikul sellise otsuse tegemisel v\u00f5imalik muuta ega m\u00f5jutada otsuse sisu, n\u00e4iteks eelistada endaga seotud spordiklubi teistele, sest k\u00f5ikidele m\u00e4\u00e4ratakse toetusi sama s\u00fcsteemi alusel liikmete arvu p\u00f5hjal, selgitas L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Koitm\u00e4e.\nKuna tegevustoetust sai hulk spordiklubisid varem kokku lepitud kindla korra j\u00e4rgi ja v\u00f5rdsetel alustel, hindas prokuratuur, et konkreetsel juhul oli tegemist nn rutiinse otsusega, millega ei kaasnenud korruptsiooniohtu.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Valimisvalvur Steven Hristo Evestus: erakondade rahastamisviisides on korruptsiooniohtuKuigi erakondade rahastamise paneb paika seadus, siis valimisvalvuri Steven Hristo Evestuse hinnangul on rahastamisreeglid olnud omajagu aega muutumatud.\n\"See muutmisprotsess l\u00e4heb vaevaliselt, sest valdkond pole ilmselt prioriteetne. Kui suurannetaja tahab oma maailmavaadet raha abil l\u00e4bi suruda, siis selles peitub suurem korruptsioonioht,\" \u00fctles Evestus \u00c4rip\u00e4eva hommikuprogrammis."}
{"text":"Ehituse maksuv\u00f5lglaste TOPis ilmnevad uued mustrid ja skeemidEhitusvaldkonna ettev\u00f5tete v\u00f5lad maksuametile on visad taanduma ja lisaks juba tuntud v\u00f5lgnikele tasub hoolikamalt j\u00e4lgida uute partnerite tausta ja varasemat k\u00e4ek\u00e4iku, sest ilmnema hakkavad uued skeemid ja huvitavad vangerdused.\nFoto: Andres Haabu\nKuigi mitmed v\u00f5lad j\u00e4\u00e4vadki t\u00f5en\u00e4oliselt klaarimata, ei t\u00e4henda maksuv\u00f5lg alati, et ka koost\u00f6\u00f6partneritele j\u00e4\u00e4dakse v\u00f5lgu. Siiski tasub varasemalt hoolikamalt kontrollida ettev\u00f5tte tausta, kellega minna uude t\u00f6\u00f6suhtesse, sest lisaks juba palju r\u00e4\u00e4gitud raskustes valdkondade ettev\u00f5tetele on lisandunud ka uusi ettev\u00f5tteid teistest aladelt."}
{"text":"\u201eMA EI OLE SELLEGA SEOTUD!\u201c Tuntud perearstid on n\u00f6rdinud, et nende nime ja pilti kasutatakse v\u00f5ltsreklaamides, mille abil m\u00fc\u00fcakse libaravimeid\u00d5htuleht on mitu korda kirjutanud, kuidas meie tuntud kardioloogide nime ja n\u00e4opilti kasutatakse petuskeemides, mille abil m\u00fc\u00fcakse libaravimeid. N\u00e4iteks selliseid, mis teevad verer\u00f5hu korda juba ainsa kasutuskorraga! N\u00fc\u00fcd on identiteedivarguse ohvriks langenud ka perearstid Madis Veskim\u00e4gi ja Karmen Joller.\n\u201eMA EI OLE SELLEGA SEOTUD,\u201c kirjutab T\u00f5stamaa perearst Madis Veskim\u00e4gi suurte t\u00e4htedega \u00fchismeedias, p\u00f6\u00f6rdudes hoiatusega s\u00f5prade ja patsientide poole. Veebis liiguvad reklaamid, kus Veskim\u00e4git tutvustatakse kui Eesti kardioloogi ja \u00fclikooliprofessorit.\nAga see pole veel k\u00f5ik! Veskim\u00e4gi olevat tuntud ka selle poolest, et ravib inimesi tablette v\u00e4lja kirjutamata. Suurtele lubaduste tipuks on v\u00e4ide, et sellele vaatamata saavad k\u00f5ik patsiendid, kes Veskim\u00e4gi poole p\u00f6\u00f6rduvad, terveks. Professori juures k\u00e4ivat ka paljud tuntud inimesed\u2026\nMadis Veskim\u00e4gi on hinnatud arst k\u00fcll, aga mitte kardioloog, vaid endiselt T\u00f5stamaa perearst. Ta ei ole ka \u00fclikooliprofessor. Kindlasti ei soovita ta mingit imeravimit.\nMadis Veskim\u00e4gi on endiselt T\u00f5stamaa perearst, mitte kardioloog, nagu v\u00e4idetakse v\u00f5ltsreklaamides.\n(Erakogu)\n\u201eMinu nime ja fotoga reklaamitakse mulle tundmatut ravimit, mulle on antud tiitleid, mida mul ei ole,\u201c kirjutab Veskim\u00e4gi. \u201eTegemist on v\u00f5ltsreklaamiga, identiteedi- ja fotovargusega.\u201c Perearst tegi avalduse ka politseile. Ta palub, et k\u00f5ik, kes seda reklaami loevad, ei seostaks seda tema isikuga.\nT\u00f5stamaa perearstile Madis Veskim\u00e4gile omistatakse v\u00f5ltsreklaamis s\u00f5nu ja ametinimetusi, mis talle ei kuulu.\n(Erakogu)\nV\u00f5ltsreklaamid ja uhhuu-ravimid\nSamalaadse p\u00f6\u00f6rdumise tegi ka perearst Karmen Joller, kes palub talle teada anda, kui m\u00f5nes reklaamis kasutatakse tema pilti ja nime. \u201eAnnan teada, et ma pole mitte kunagi osalenud mitte \u00fcheski ravimireklaamis ja ei plaani ka osaleda.\u201c\nJoller kirjutab, et ka teised Eesti arstid on sama murega h\u00e4das. \u201eMeie fotosid ja nimesid kasutatakse inimeste petmiseks. Enamasti reklaamitakse nn uhhuuravimeid, millel on \u201eimeline toime\" ja mis on just n\u00fc\u00fcd ja ainult sulle \u201esoodushinnaga\u201c. Joller palub hoida pea selge. \u201eKui kellelgi tekib kiusatus sellist \u201eravimit\u201c osta, siis m\u00f5elge, ehk oleks selle rahaga hoopis midagi targemat teha.\u201c\nPerearst Karmen Joller palub hoida pea selge: \u201eKui kellelgi tekib kiusatus sellist \u201eravimit\u201c osta, siis m\u00f5elge, ehk oleks selle rahaga hoopis midagi targemat teha.\u201c\n(Stanislav Mo\u0161kov)\nOhtlikult lihtsad lahendused\nKardioloog Margus Viigimaa on varasemas intervjuus \u00d5htulehele olnud, et Facebookis levib tema nimel v\u00e4hemalt viis petuskeemi. \u201eSee on t\u00e4iesti kontrolli alt v\u00e4ljunud valeinfo Facebookis.\u201c\nLiikvel on ka v\u00f5ltsreklaamid, kus naerusuine kardioloog Rein Vahisalu soovitab mingit imeravimit verer\u00f5hu raviks ning jagab oma pikaealisuse ja hea tervise saladust. Kuid dr Vahisalu suri mullu oktoobris\u2026.\nEttevaatust, see on v\u00f5ltsreklaam! Pikaealisuse ja hea tervise saladust on petturid pannud jagama kardioloog Rein Vahisalu, kes suri mullu oktoobris.\n(Kollaa\u017e (erakogu \/ Pexels))\nV\u00f5ltsreklaamides kasutatakse sageli ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo nime ja pilti. Teda tutvustatakse kui veresoonte ravi ja taastamise eksperti, kellel on anne selgitada keerulisi asju lihtsalt, nii et k\u00f5ik saavad sellest aru. V\u00f5ltsreklaamis kirjutatakse, et Riisalo usub, et meie tervis s\u00f5ltub sellest, kui puhtad on meie veenid. Ja muidugi leidub veresoonte puhastamiseks kohe ka imeravim!\nV\u00f5ltsreklaamis tutvustatakse sotsiaalkaitseminister Signe Riisalot kui veresoonte ravi ja taastamise eksperti.\n(Erakogu)\nLiiga hea, et olla t\u00f5si\n\u201eImeravimite\u201c m\u00fc\u00fcjad soovitavad sageli tavaravimitest \u00fcldse loobuda ja osta selle asemel mingit t\u00e4iesti looduslikku ravimit. H\u00e4irekellad peaksid alati hakkama l\u00f6\u00f6ma, kui pakkumine on liiga hea, et olla t\u00f5si. V\u00e4ga lihtne on osta n\u00e4iteks HeartTonust, millel on alati 50% soodusm\u00fc\u00fck \u2013 \u00fcksk\u00f5ik, millal pakkumise lehek\u00fclgedele sattuda. Ja neid lehek\u00fclgi on oi kui palju!\nNormaalset verer\u00f5hku lubatakse juba esimesest kasutuskorrast \u2013 r\u00f5hk normaliseeruvat kuue tunni jooksul. Ravimi tarvitamine viivat infarkti ja insuldi riski suisa nullini! \u201eAlustage ravi n\u00fc\u00fcd ja muutuge t\u00e4iesti terveks,\u201c soovitatakse inimestele libaravimit, mille loomine olevat olnud teadlaste epohhiloov l\u00e4bimurre. HeartTonust soovitab n\u00e4iteks keegi Robert Jakobson, aga selle reklaamiks on kasutatud ka Viigimaa, Vahisalu jt Eesti arstide nime ja pilti.\nHeartTonus on \u00fcks toidulisanditest, mis on Eestis kantud ebaseaduslike toidulisandite nimekirja. Toidulisanditele ei tohi omistada raviomadusi, ammugi mitte selliseid, mis on v\u00f5imatud."}
{"text":"Keskerakond tahab pankade hiigelkasumid maksustadaRiigikogulase Taavi Aasa (KE) hinnangul peab riik kiiresti ja otsustavalt sekkuma, et l\u00f5petada Eesti inimeste arvelt \u00fclisuure kasumi teenimine. Samuti peaks valitsus tema silmis pakkuma elanikele v\u00f5imalust osta riiklikke v\u00f5lakirju, et seel\u00e4bi survestada panku hoiuseintresse t\u00f5stma.\u00a0\u00abBaltimaades tegutsevad pangad teenisid eelmisel aastal kokku miljard eurot kasumit, Eesti osa on sellest umbes kolmandik. See raha tuleb valdavalt Eesti inimeste ja ettev\u00f5tete taskust ning suur osa sellest viiakse erinevaid skeeme kasutades riigist maksuvabalt v\u00e4lja,\u00bb \u00fctles Aas pressiteates, lisades, et prognoosi kohaselt v\u00f5ib pankade kasum t\u00e4navu kolmekordistuda ning Eesti riik ei tohi seda lihtsalt pealt vaadata. \u00abV\u00e4lismaiste pankade kasumist on maksustatud 14 protsenti, kuid t\u00e4nases olukorras on seda selgelt v\u00e4he.\u00bb\nKui rakendada Eestis tegutsevatele pankadele 20-protsendilist kasumimaksu, siis tooks see Taavi Aasa s\u00f5nul riigikassasse t\u00e4iendavalt 150 miljonit eurot. \u00abSelle raha eest saaks ehitada n\u00e4iteks 30 kilomeetrit neljarajalisi maanteid v\u00f5i panustada erakorralisse pensionit\u00f5usu, hoolitsedes seel\u00e4bi eakate toimetuleku eest,\u00bb lisas endine majandus- ja taristuminister, viidates erakonna valimisplatvormile.\u00a0\nAjal, kui laenude teenindamine on inimeste jaoks h\u00fcppeliselt kasvanud ja pangad v\u00e4ljastavad uusi laene kohati \u00fclikarmidel tingimustel, makstakse hoiustele j\u00e4tkuvalt minimaalset intressi, t\u00f5i Aas v\u00e4lja veel \u00fche murekoha: \u00abRiik peab avaldama pankadele survet t\u00f5sta hoiuseintresse. \u00dcheks v\u00f5imaluseks on riiklike v\u00f5lakirjade emiteerimine. See oleks mitmepoolselt kasulik \u2013 esiteks kaasab riik t\u00e4iendavaid vahendeid n\u00e4iteks suurte taristuobjektide ehitamiseks ning teiselt poolt annab see meie inimestele v\u00f5imaluse panustada \u00fchiskonna arengusse ja teenida v\u00e4hese riskiga intressitulu,\u00bb \u00fctles ta.\u00a0"}
{"text":"\u201eTa on kohutav inimene!\u201c Wagneri eraarmeesse v\u00e4rvatud m\u00f5rvarid naasevad kodulinnadesseS\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud varas ja m\u00f5rvar Anatoli Salmin saabus vanglast koju juba aastaid enne t\u00e4htaega. See on tema tasu enesetapumissioonil osalemise eest Ukrainas \u2013 ja selle eest, et ta suutis seal ka ellu j\u00e4\u00e4da.\nUkrainas, kus palgas\u00f5durite \u00fclesandeks on olnud Venemaa k\u00f5ige meeleheitlikumad missioonid, on hukkunud v\u00f5i raskelt haavatud sajad s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud. Nimelt on vangid v\u00e4rvatud \u00e4rimees Jevgeni Prigo\u017einiga seotud eras\u00f5jav\u00e4elise grupeeringu Wagner ridadesse.\nM\u00f6\u00f6dunud kuul avaldatud videost on n\u00e4ha, et mituk\u00fcmmend endist s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetut \u2013 nende hulgas m\u00f5rvarid, narkodiilerid ja koduv\u00e4givalla toimepanijad \u2013 suunduvad tagasi oma kodulinnadesse P\u00f5hja-Venemaal. V\u00e4idetavalt on nad saanud armu, kuna suutsid Ukrainas Wagneri ridades vastu pidada kuus teenistuskuud.\nSalminit tundvad inimesed r\u00e4\u00e4givad The Guardianile, et kardavad kokku sattuda mehega, kes kunagi nende kodulinna terroriseeris. Arvatavasti on ta t\u00e4nu oma seotusele Prigo\u017eini, Venemaa \u00fche kurikuulsaima tegelasega, saanud ka puutumatuks.\n\u201ePaari n\u00e4dala eest hakkas teda linnas n\u00e4ha olema,\u201c lausub \u00fcks kohalik elanik, kes Salminit juba aastaid tundnud. \u201eTa on ohtlik mees, me k\u00f5ik teame, mida ta oma s\u00f5braga tegi. \u00dctlesin oma lastele, et nad ei v\u00f5i l\u00e4hip\u00e4evil \u00fcksi ringi joosta. Asi pole mitte ainult selles, mida ta oma s\u00f5braga tegi, vaid ta varastas inimestelt, sattus paljudesse kaklustesse ja ahistas t\u00fcdrukuid. Ta j\u00f5i palju, tarvitas narkootikume ja oli v\u00e4givaldne.\u201c\n\u201eMe ei taha selliseid inimesi Pikalevosse tagasi,\u201c \u00fctleb inimene, kes kartusest k\u00e4ttemaksu ees palus oma nime mitte avaldada. \u201eMis kangelane ta on?\u201c\nSalmin v\u00e4rvati Wagnerisse, kui ta kandis vanglakaristust varguse eest, kuid 2011. aastal m\u00f5isteti ta s\u00fc\u00fcdi ka m\u00f5rvas. Kohtus kirjeldati tapmist j\u00e4rgmiselt: Salmin ja ta s\u00f5ber j\u00f5id end kohalikus karj\u00e4\u00e4ris kala p\u00fc\u00fcdes purju ja hakkasid vaidlema. Seej\u00e4rel haaras Salmin kivi ja l\u00f5i oma s\u00f5pra kaks korda p\u00e4he. Salmin hoidis k\u00e4tega vehkiva s\u00f5bra pead vee all, kuni too enam ei liigutanud.\n\u201eSee on v\u00e4ike osa tema toime pandud kuritegudest,\u201c \u00fctles teine tuttav selle aasta alguses venekeelsele BBC-le antud intervjuus, vahetult p\u00e4rast seda, kui Salmini vabastamine avalikuks tuli. \u201eOn inimesi, kes ikka veel v\u00e4ga kardavad, et ta meie linna tagasi tuleb. Mina tunnen suurt hirmu selle ees, et Salmin neile midagi teeb. Ta on kohutav inimene.\u201c\nWagneri heaks vabatahtlikult t\u00f6\u00f6tavate s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetute vabastamine tekitab venelaste seas vaidlusi. Paljud kardavad, et mehed panevad toime uusi kuritegusid.\nEelmisel kuul kaitses Kreml seda tegevust, \u00f6eldes, et s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetutele anti armu \u201erangelt Venemaa seadusi j\u00e4rgides\u201c. Venemaa p\u00f5hiseadus lubab armu anda ainult presidendil ja kriitikud viitavad t\u00f5siasjale, et Kreml pole selliseid dekreete avaldanud alates 2020. aastast.\nPaljud on paadunud kurjategijad\nDmitri Kurjagin m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi oma 87aastase vanaema m\u00f5rvas ja vanaema korteri m\u00fc\u00fcgist saadud raha omastamises. Teised kurjategijad kannavad aastak\u00fcmnetepikkusi karistusi v\u00e4ljapressimise, amfetamiini m\u00fc\u00fcmise v\u00f5i juveelipoodide r\u00f6\u00f6vimise eest.\n\u201eTihti n\u00f5ustuvad Wagneriga liituma inimesed, kellel on j\u00e4\u00e4nud kanda k\u00f5ige rohkem karistusaastaid,\u201c r\u00e4\u00e4gib Venemaal tegutsev vangide \u00f5iguste eest v\u00f5itleja. \u201eJa see t\u00e4hendab, et tavaliselt on tegu k\u00f5ige raskemaid kuritegusid toime pannud inimestega.\u201c\nPrigo\u017ein v\u00e4itis hiljuti, et Wagner on vanglatest v\u00e4rbamise juba peatanud, kuid tehtud otsuse kohta ta t\u00f5endeid ega selgitusi ei esitanud.\nViimaste uudiste p\u00f5hjal tekkis Wagneril vangide v\u00e4rbamisel raskusi, sest nood olid kuulnud lahingusse saadetud Venemaa s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetute suurest ohvrite m\u00e4\u00e4rast.\n\u201eKui suur protsent meie [Ukrainasse] l\u00e4inud meestest on veel elus?\u201c p\u00e4ris \u00fcks vang detsembris Wagneri v\u00e4rbajalt s\u00f5ltumatu v\u00e4ljaande Mediazona teatel. \u201eSelle peale hakkas [v\u00e4rbaja] kokutama; ta ei osanud vastata ja l\u00f5petas oma k\u00f5ne.\u201c\nM\u00f6\u00f6dunudn\u00e4dalases avalduses v\u00e4itis Prigo\u017ein, et Wagner \u201et\u00e4idab l\u00f5puni seni v\u00f5etud kohustused nende suhtes, kes nende heaks praegu t\u00f6\u00f6tavad\u201c, mis viitas t\u00f5en\u00e4oliselt tema lubadusele anda t\u00e4ielikult armu neile vangidele, kes grupeeringuga liitusid.\nIsegi valitsusele l\u00e4hedal seisvad eksperdid on t\u00f5statanud kahtlusi, kas vanglatest k\u00f5ige meeleheitlikumate kinnipeetute otsimine, nende Ukrainasse v\u00e4givaldsetele missioonidele saatmine ja seej\u00e4rel tagasi \u00fchiskonda lubamine on m\u00f5istlik.\n\u201eN\u00fc\u00fcd naaseb [s\u00f5japiirkonnast] veel \u00fcks grupp vange. Oluline on teada saada, kas ps\u00fchholoogid on nendega tegelenud,\u201c \u00fctles hiljutises raadiointervjuus Vene inim\u00f5iguslane Ivan Melnikov. \u201eKui midagi ette ei v\u00f5eta, v\u00f5ib meid l\u00e4hitulevikus tabada tohutu tagasilangus kriminaalsesse k\u00e4itumisse.\u201c\nMelnikov viitas andmetele, et v\u00e4hemalt pooled vabaks saanud Venemaa s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetutest satuvad t\u00f5en\u00e4oliselt uuesti vanglasse.\nVabaduse nimel valmis tapma\nVabastatavad mehed on p\u00e4rit Loode-Venemaa linnadest ja v\u00e4ikelinnadest, Prigo\u017eini kodupiirkonnast, kust ta v\u00f5is oma mobilisatsioonikampaania k\u00e4igus leida m\u00f5ned esimesed vabatahtlikud. Arvatakse, et Wagner v\u00e4rbas k\u00fcmneid tuhandeid vange, kes on valmis oma vabaduse nimel tapma.\nM\u00f5ned nende kuriteod on eriti kohutavad. \u201eMustaks kinnisvaraarendajaks\u201c tituleeritud Aleksandr Tjutin m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi oma \u00e4ripartneri ja tema perekonna palgam\u00f5rva tellimises 2005. aastal. Palgam\u00f5rvar tulistas surnuks neljaliikmelise perekonna, teiste seas 14-aastase t\u00fctre ja 10-aastase poja.\nVaid m\u00f5ni kuu p\u00e4rast vanglast Wagnerisse minekut vabastati Tjutin v\u00e4idetavalt pensioniealiseks saamise t\u00f5ttu ja ta lendas Venemaalt oma naise juurde T\u00fcrki.\nPrigo\u017ein n\u00e4is vabastamise fakti oma avalduses kinnitavat, \u00f6eldes, et parem on saata sinna \u201em\u00f5rvarlik kinnisvaraarendaja\u201c, kes on s\u00f5jas \u201ev\u00e4\u00e4rt kolm v\u00f5i neli v\u00f5i isegi rohkem lillelast\u201c, kelle hulka kuuluvad ka \u201eteie poeg, isa, abikaasa\u201c.\n\u201eM\u00f5elge, mida te rohkem soovite: et v\u00f5itlema saadetakse m\u00f5rvarlik kinnisvaraarendaja v\u00f5i teie l\u00e4hedased, kelle te l\u00f5puks saate tagasi tinakirstus,\u201c lisas Prigo\u017ein.\nSelle aasta alguses lubas Prigo\u017ein Ukrainas lepingut t\u00e4itnud endistele s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetutele esinedes neid aidata, kui nad korrakaitsjatega h\u00e4tta j\u00e4\u00e4vad. \u201ePolitsei peaks teid austusega kohtlema. Kui nad on ebam\u00f5istlikud, helistan ma ise ja lahendan asjad kuberneridega ja nii edasi. Me leiame lahenduse.\u201c\nM\u00f5rvarid ja koduv\u00e4givalla toimepanijad naasevad koju\nPaljud pelgavad, et vabaks lastavad mehed v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd \u00fcritada kodus arveid klaarida.\n2014. aastal m\u00f5isteti Sege\u017east p\u00e4rit Kirill Neglin narko\u00e4ri ja perev\u00e4givalla eest 12 aastaks vangi. P\u00e4rast k\u00f5va joomahoogu l\u00f5i ja peksis ta korduvalt oma naist, terroriseerides teda nii kodus kui ka j\u00e4rgnedes naisele nende suvilasse, kus naine enda s\u00f5nul talus vaikselt j\u00e4rjekordset r\u00fcnnakut, kuna kartis nende laste elu p\u00e4rast.\nP\u00e4rast seda, kui naine oma mehe vastu tunnistas, \u00e4hvardas Neglin teda kohtus. \u201eTa ei ela kaua,\u201c \u00fctles Neglin kohtu stenogrammi kohaselt, mille avaldas s\u00f5ltumatu v\u00e4ljaanne Verstka. \u201e\u00dcksk\u00f5ik mis karistuse kohus m\u00e4\u00e4rab, v\u00f5rdub see talle elada j\u00e4\u00e4nud ajaga.\u201c\n2014. aastal, aasta enne Neglinile karistuse m\u00e4\u00e4ramist, on tema sotsiaalmeedias regulaarselt n\u00e4ha \u00fclipatriootlikke meeme, sealhulgas selliseid, mis soovitasid USA-d tuumarelvadega r\u00fcnnata. Sugulane, kes kinnitas, et Neglin oli Ukrainas v\u00f5idelnud, \u00fctles, et teda \u00fcllatas Neglini vabatahtlik s\u00f5ttaminek.\nKohtuprotokollid n\u00e4itavad, et vanglas viibimise ajal kaebas mehe enda ema ta kohtusse saamaks tagasi laenu Sege\u017eas asuva korteri eest. Neglinit ega tema endist abikaasat ei \u00f5nnestunud The Guardianil tabada.\nWagneriga seotud v\u00e4ljaande avaldatud videos esitas Neglin patriotismist ja perev\u00e4\u00e4rtustest n\u00f5retavaid vabandusi. \u201eTe ei v\u00f5itle siin mitte lihtsalt millegi eest, vaid v\u00f5itlete oma laste eest,\u201c \u00fctles ta. \u201eJa loomulikult oma perede, raha ja kodumaa nimel, see on selge ... Nii et, poisid, hoolitsege enda eest, hoolitsege oma l\u00e4hedaste eest.\u201c\nKuid neid eelmainitud mehi tundvad inimesed \u00fctlevad, et kardavad, mis saab siis, kui nad naasevad.\n\u201eTeame \u00fcksteist palju aastaid,\u201c \u00fctles \u00fcks Salmini tuttavatest. \u201eTa ei ole meeldiv inimene, tegelikult on ta v\u00e4ga ohtlik. Ta on ettearvamatu. Ja ta on linnas tagasi.\u201c\n\u00a9 Guardian News and Media 2023"}
{"text":"V\u00f5ltsreklaamidesse on sattunud ka Veskim\u00e4gi ja JollerPerearstid Madis Veskim\u00e4gi ja Karmen Joller teatasid kolmap\u00e4eval oma sotsiaalmeedia kontodel, et nende nime ja fotoga reklaamitakse internetis tundmatuid ravimeid.\nReklaamides tutvustatakse Veskim\u00e4ge inimesi ravimiteta terveks raviva arstina.\nFoto: Facebook\n\"Minu nime ja fotoga reklaamitakse mulle tundmatut ravimit ja mulle on antud tiitleid, mida mul ei ole. Tegemist on v\u00f5ltsreklaamiga, identiteedi ja fotovargusega. Ma ei ole sellega seotud. Tegin avalduse politseile. K\u00f5ik, kes seda reklaami loevad, palun \u00e4rge seostage seda minu isikuga,\" kirjutas Veskim\u00e4gi."}
{"text":"Jaanuarikuu \u00f5iguskorra \u00fclevaadePOLITSEI ANNAB TEADA\n\nAjavahemikul 27.12.2022- 24.01.2023 registreeriti:\n\u2022 92 juhtumit;\n\u2022 9 v\u00e4\u00e4rtegu; \u2022 2 kuritegu; \u2022 4 l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumit.\n\nMeelespea autojuhtidele\nTalvised teeolud on muutlikud ning sihtkohta j\u00f5udmiseks on oluline varuda piisavalt aega. Vastavalt ilmastikule on s\u00f5idustiili ja s\u00f5idukiiruse valimine v\u00e4ga oluline. Halvema ilma puhul tuleks v\u00f5imalusel v\u00e4ltida m\u00f6\u00f6das\u00f5ite ning kindlasti hoida tavap\u00e4rasest suuremat pikivahet. Muutlike ning halbade teeolude korral soovitab politsei v\u00f5imalusel oma s\u00f5it \u00e4ra j\u00e4tta v\u00f5i edasi l\u00fckata.\nSeadusest tulenevalt peab s\u00f5idukijuht enne s\u00f5idu alustamist veenduma, et tema vaatev\u00e4ljas ei oleks midagi sellist, mis takistaks n\u00e4htavust. Seega on oluline, et enne s\u00f5itma asumist oleksid s\u00f5iduki klaasid j\u00e4\u00e4st ja lumest puhastatud.\nLiiklus\u00f5nnetuste p\u00f5hjuseks on tihti olnud just ootamatult muutunud liiklusolud, autojuhtide harjumatus ja oskamatus libedal teel ohutult s\u00f5ita ja ka teeoludele mittevastavate rehvide kasutamine.\nLiiklus\u00f5nnetuse vormistamine s\u00fcndmuskohal\nJuhtunust tuleb \u00f5nnetuskohalt politseisse teatada, kui:\n\u2022 liiklus\u00f5nnetuses on vigastatuid v\u00f5i hukkunuid; \u2022 juhtumit ei ole v\u00f5imalik kohapeal vormistada, n\u00e4iteks \u00fcks osalistest keeldub \u00f5nnetuse vormistamisest; \u2022 kahju saaja (n\u00e4iteks parkiva auto, aia, liiklusm\u00e4rgi v\u00f5i t\u00e4navavalgustusposti omanik) ei ole s\u00fcndmuskohal.\n\nKui liiklus\u00f5nnetuses osalenud vormistavad \u00f5nnetuse ise, saab nutitelefonis kasutada liikluskindlustuse fondi veebirakendust avarii.lkf.ee. Sisestada tuleb \u00f5nnetuses osalenud s\u00f5idukite info ja \u00f5nnetuse asjaolud, lisada fotod s\u00f5idukitest ja s\u00fcndmuskohast ning kui andmed on kinnitatud, siis saadetakse kahjuteade l\u00e4bivaatamiseks enda valitud kindlustusseltsile. Liiklus\u00f5nnetuse teadet v\u00f5ib vormistada ka blanketil.\nKui veebirakendust ei ole v\u00f5imalik kasutada ja blanketti ei ole k\u00e4ep\u00e4rast, tuleb juhtum vormistada nii, et on selgelt aru saada:\n\u2022 millal ja kus \u00f5nnetus juhtus; \u2022 kes ja mis s\u00f5idukitega \u00f5nnetuses osalesid;\n\u2022 mis toimus, sh \u00f5nnetuse skeem;\n\u2022 kes \u00f5nnetuse p\u00f5hjustas.\n\nJuhtumi vormistamisel tuleb silmas pidada, et mida t\u00e4psemalt on dokumendid s\u00fcndmuskohal vormistatud, seda lihtsam on edasine asjaajamine - m\u00f5nikord ei ole valesti v\u00f5i oluliste puudustega vormistatud dokumentide p\u00f5hjal v\u00f5imalik h\u00fcvitist \u00fcldse saada. Seni, kuni liiklus\u00f5nnetuses osalejad vormistavad dokumente, peavad s\u00f5idukid paiknema nii, nagu need p\u00e4rast \u00f5nnetust j\u00e4id. Isikute ja s\u00f5idukite andmete kirjapanemisel tuleb nende \u00f5igsus dokumentidest \u00fcle kontrollida.\nL\u00e4bi tuleb lugeda ka teise osapoole kirjapandu ja vigade ilmnemisel need parandada. M\u00f5istlik on teha kohapeal fotosid v\u00f5i filmida s\u00fcndmuskohta.\n\nKuhu pettuse ohvritel p\u00f6\u00f6rduda?\nPank\nV\u00f5ta kohe ja alati \u00fchendust oma pangaga, kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud. T\u00e4iendav info: Swedpank, SEB Pank, LHV, Luminor.\nPolitseid saab k\u00fcberkuritegudest teavitada veebiaadressil https:\/\/cyber.politsei.ee\/. V\u00f5ta \u00fchendust, et politseile kelmidest teada anda. Sinu antud teave v\u00f5ib aidata politseil kelme paremini tabada.\nVeebipolitseinik (Anna-Liisa Kreitsman)\nV\u00f5ta \u00fchendust siis, kui kahtlustad kedagi kelmuses v\u00f5i oled kelmiga kokku puutunud.\nV\u00f5lan\u00f5ustamine\nV\u00f5ta \u00fchendust siis, kui oled kelmide k\u00e4e l\u00e4bi sattunud v\u00f5lgadesse, mida sul on raske tagasi maksta.\nTasuta \u00f5igusabi\nV\u00f5ta \u00fchendust siis, kui oled kelmide t\u00f5ttu s\u00f5lminud tehinguid, mis on osutunud pettuseks.\nTarbijavaidluste komisjon\nV\u00f5ta \u00fchendust siis, kui satud m\u00fc\u00fcgipettuse ohvriks v\u00f5i soovid kontrollida, kas m\u00f5ni kaupmees on tarbijakaitse mustas nimekirjas.\nPs\u00fchholoogiline esmaabi telefonis 116 123\nV\u00f5ta \u00fchendust siis, kui oled sattunud kelmuse ohvriks, oled endast t\u00e4iesti v\u00e4ljas ja ei tea, mida edasi teha.\nOle ka nende tuhandete inimeste seas ja lae nutiseadmesse alla riigi infos\u00fcsteemide ameti Encrypted DNS \u00e4pp, mis aitab libalehtedele sattumise v\u00f5imalust v\u00e4hendada ja blokeerib teadaolevate ohtlike veebilehek\u00fclgede k\u00fclastamise.\n\n\nKose piirkonnapolitseinik;KRISTEL TALV"}
{"text":"Armastuspettuse ohvriteks on ka mehedArmastuspettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4givad kelmid ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega.\u00a0SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk selgitab, et esmase tutvumise j\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi \u2013 kuigi v\u00f5idakse alustada v\u00e4ikestest summadest, v\u00f5ib ohvri l\u00f5ppkahju ulatuda tuhandetest kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni ning paljud v\u00f5tavad selleks ka laenu. SEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.\nK\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse seda t\u00fc\u00fcpi pettustega on see, et neid on keeruline tuvastada ja \u00e4ra hoida ning politseiga v\u00f5i pangaga v\u00f5tavad sellel teemal \u00fchendust v\u00e4hesed. Isegi kui pank kasutab armastuspettuste tuvastamiseks ja kliendi hoiatamiseks oma ennetuss\u00fcsteeme, siis t\u00e4naseks on petturid juba nii vilunud, et ohvrid tihtipeale eitavad seda fakti, kuniks on juba liiga hilja ning petuskeem on laastanud inimese nii hingeliselt kui ka majanduslikult.\nLisaks juhtub armastuspettustega sageli, et ohvrid ei kasuta kelmide abistamiseks mitte ainult oma s\u00e4\u00e4ste, vaid v\u00f5tavad selleks ka laenu. Laenamine omakorda viib olukorrani, kus hiljem tuleb tagasi maksta laen ja ka sellele lisanduv intress.\nKuidas armastuspettust \u00e4ra tunda?\nArmastuspettuste skeemid ja mustrid on ajas enamasti muutumatud \u2013 petturid kohtuvad potentsiaalsete ohvritega sotsiaalv\u00f5rgustikes v\u00f5i tutvumisportaalides. Kui kontakt on saavutatud, siis j\u00e4tkatakse suhtlust e-posti v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5numisaatmise rakenduse kaudu. Suhtlus kestab tavaliselt n\u00e4dal v\u00f5i paar, kuniks pettur on v\u00f5itnud ohvri usalduse ja tihti ka s\u00fcdame. Kuigi pettur p\u00e4riselus ohvriga ei kohtu, siis l\u00e4hedane kontakt saavutatakse veenvate s\u00f5numite ning realistlike ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete piltide jagamisega.\nLegendid, kuidas petturid end esitlevad, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. K\u00f5ige sagedamini tutvustatakse ennast kui salateenistuse s\u00f5durit, kodumaast kaugel salarajatist ehitavat inseneri, s\u00f5jatsoonis t\u00f6\u00f6tavat arsti v\u00f5i vangi langenud v\u00e4lisdiplomaati. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvril tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast erinevatest raskustest v\u00e4lja aidata, et m\u00f5lemad saaksid l\u00f5puks koos \u00f5nnelikud olla.\nAndres, kes ootab Eleanori\nKuigi tihti arvatakse, et armastuspettuse ohvriks langevad valdavalt naised, siis elu v\u00f5ib olla ettearvamatu. Oleme p\u00e4ris juhtumite p\u00f5hjal koostanud \u00fche n\u00e4ite, et t\u00f5sta teadlikkust petturite meetoditest.\nAndres tutvus Eleanoriga internetis. Jagatud piltide p\u00f5hjal oli ta v\u00e4ga ilus naine, pealegi huvitava ametiga - ta teenis USA armees S\u00fc\u00fcria eriv\u00e4gedes. P\u00e4rast l\u00fchikest suhtlust ootas ta Andresega kohtumist v\u00e4ga kannatamatult, oli vaja vaid dokumendid korda ajada. Selles k\u00fcsimuses soovitas ta p\u00f6\u00f6rduda K\u00fcproselt p\u00e4rit vahendaja Erichi poole.\nAndres soovis olla igati abiks, et kohtumine toimuks v\u00f5imalikult ruttu - tasuda oli vaja vaid piletite ja dokumendit\u00f6\u00f6tlusega seotud kulude eest ning maksta vahendajale. Andres v\u00f5ttis selleks mitu laenu ja soovis teha Erichile K\u00fcprosele makseid 2 100 euro ja 1 500 euro v\u00e4\u00e4rtuses, m\u00e4rkides, et tegemist on pereabiga.\nPangal tekkis kahtlus kliendi maksete \u00f5iguses, kuna seni polnud klient oma kontolt K\u00fcprosele \u00fchtegi makset teinud. Andres selgitas, et tema t\u00fcdruks\u00f5bral Eleanoril on vaja Eestisse lennata ning Erich on vahendaja, kes aitab naise dokumente korda ajada. Andres saatis panka t\u00f5enduseks isegi Eleanori ajateenistust t\u00f5endava tunnistuse. Dokumenti anal\u00fc\u00fcsides oli selle v\u00f5ltsing aga \u00fcpris lihtsasti tuvastatav - see oli kokku kleebitud teistest dokumentidest ja erinevate kirjastiilidega. Kui pank siiski keeldus makseid tegemast, v\u00f5ttis Andres summa v\u00e4lja sularahas.\nHiljem on Andres \u00fcritanud korduvalt teha makseid erinevatele K\u00fcprose pankade kontodele, kuid pank l\u00fckkab maksed kahtlastena tagasi. Sealjuures laekuvad mehe kontole j\u00e4tkuvalt laenud, mille ta sularahas v\u00e4lja v\u00f5tab ja t\u00f5en\u00e4oliselt alternatiivseid v\u00f5imalusi kasutades edasi kannab ning ilmselt on ta endiselt petturite l\u00f5ksus.\n\nSoovitame pettuste eest kaitsmiseks j\u00e4rgmist:\n\u00c4rge kiirustage reageerimisega - v\u00f5tke aega, et kirjeldatud olukorda anal\u00fc\u00fcsida.\nUurige tausta ja t\u00e4psustage, millise inimese, ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust.\nKui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi. N\u00e4iteks PIN2-kood on sisuliselt v\u00f5rdne allkirjaga ja seda tohiks sisestada ainult juhul, kui olete ise m\u00f5ne tehingu v\u00f5i toimingu algatanud ja soovite seda kinnitada oma allkirjaga.\nTundmatutele inimestele ei tohiks lubada kaugjuurdep\u00e4\u00e4su arvutile v\u00f5i nutiseadmele, sest sellega saab piiramatu ligip\u00e4\u00e4su seadmes toimetada.\nKui arvate, et olete sattunud petturite l\u00f5ksu, p\u00f6\u00f6rduge politseisse ja samuti teavitage sellest viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad.\n\n"}
{"text":"KelmusedKelmusi on arvatavasti toime pandud raha kasutusele v\u00f5tmise algusest saati. Kuid aja jooksul on pidevas muutumises olnud kelmuste iseloom ja toimepanemise viis. Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi pandi enamik kelmusi toime telefoni teel, siis n\u00fc\u00fcd levivad pettused massiliselt internetis. See aga t\u00e4hendab, et aasta-aastalt laieneb ka ohvrite ring, mist\u00f5ttu peame olema j\u00e4rjest kriitilisemad ning valmis kaitsma end kelmide eest, kelle eesm\u00e4rk on omandada meie isiklike andmeid ning raha.\nInternetiavarustes levivad kelmused jagunevad laias laastus kaheks. \u00dchel juhul on tegu andmep\u00fc\u00fcgiga ehk internetipettusega, kus kasutajatelt p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta isiklikke v\u00f5i tundlikke andmeid. Sageli sisaldab v\u00e4ljapetetud informatsioon n\u00e4iteks kasutajanimesid, paroole ja krediitkaardiandmeid. Tavaliselt tehakse seda e-kirja v\u00f5i kiirsuhtluse kaudu.\nN\u00e4iteks j\u00f5udis hiljaaegu politseisse juhtum, kus kodanik n\u00e4gi internetilehek\u00fcljel, mis esitles end jalatsitootja Vans edasim\u00fc\u00fcjana, head pakkumist ja otsis sealt \u00fche paari jalan\u00f5usid 37 euro eest. Naine tasus ostu eest internetimaksega. Tegelikkuses aga kanti p\u00e4rast kaardiandmete sisestamist tema kontolt tuvastamata Hiina arveldusarvele 40,49 eurot. M\u00f5ningase aja m\u00f6\u00f6dudes teostati ilma naise n\u00f5usolekuta sama Hiina arveldusarvele ka teine \u00fclekanne summas 46,10 eurot. Seej\u00e4rel sai naine aru, et asi ei saa olla \u00f5ige, sulges oma kaardi ja p\u00f6\u00f6rdus politsei poole. Asjaolude v\u00e4ljaselgitamise k\u00e4igus tuvastas politsei, et tegu oli v\u00f5ltsitud lehek\u00fcljega, mille domeeni ei ole registreeritud. \u00dchtlasi kasutati lehek\u00fcljel jalatsitootja Vans ametlikul kodulehek\u00fcljel olevaid sooduspakkumise pilte.\nTeise enamlevinud internetikelmuse puhul on tegu olukorraga, kus esinetakse n\u00e4iteks tuntud firma v\u00f5i riigiasutusena, eesm\u00e4rgiga panna ohvrit t\u00e4itma nende korraldusi.\nK\u00f5ige tavalisem n\u00e4ide sellistest kelmusest on viimasel ajal massilisel levinud nn pangak\u00f5ned, kus inimesele helistatakse n\u00e4iliselt panga telefoninumbrilt ning tutvustatakse end pangat\u00f6\u00f6tajana. Nii juhtus ka hiljuti \u00fche naisega, kellele v\u00e4ideti telefonis, et tema pangaarvelt \u00fcritatakse varastada raha. Varguse takistamiseks palus v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja sisestada naisel enda Smart-ID koodid, et pank saaks arveldusarvele panna kaitseprogrammi. Kuid p\u00e4rast k\u00f5ne l\u00f5ppu m\u00e4rkas naine, et tema kontolt kanti edasi v\u00e4lismaisele kontole 3045 eurot.\nM\u00f5lema kelmuse liigi puhul j\u00e4etakse ohvrile mulje justkui p\u00e4ris asjast.\n\u00dcha virtuaalsemaks muutuv keskkond muudab meie elu ja toimetusi aina lihtsamaks. Kuid sellega kaasnevad ka ohud. Oska ohte n\u00e4ha ja \u00e4ra tunda! \u25cf\n\nTRIIN \u0160KUBEL\nPolitsei- ja Piirivalveamet, L\u00e4\u00e4ne- Harju politseijaoskond, grupijuht\n\nSelleks, et mitte langeda kelmise ohvriks tuleks k\u00e4ituda j\u00e4rgnevalt:\n\n\u25a0 Suhtu internetis leiduvasse teabesse \u00fclikriitiliselt. Eriti p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu kohtadele, kus palutakse saata andmeid oma dokumentidest, pangakaardist v\u00f5i kinnitada mingi toiming Smart-ID koodiga. Kontrolli alati \u00fcle, isegi kui n\u00e4iliselt kirjutab su enda s\u00f5ber.\n\u25a0 Kaitse oma seadmeid, kasutades toimivat viirut\u00f5rjet. \u00dcksnes t\u00f6\u00f6tav ja toimiv viiruset\u00f5rje kaitseb sinu seadmeid.\n\u25a0 Kontrolli ja j\u00e4lgi URL-aadressi.\nKelmid \u00fcritavad v\u00e4ga t\u00e4pselt j\u00e4ljendada originaalaadressi. Kui internetilehek\u00fclje avalehe aadress sisaldab lisaks firma nimele veel mingit kahtlast l\u00fchendit v\u00f5i s\u00f5na, kontrolli kindluse m\u00f5ttes \u00fcle, kas nii peabki olema.\n\u25a0 Kontrolli domeeni registreeringut.\nSeda saab teha lehek\u00fcljel www. whois.com. Sisestades sinna lehek\u00fclje domeeni, saate kontrollida kuhu ja millal on vastav domeen registreeritud. Kui registreering puudub v\u00f5i on tegemist aastase registreerimise, soovitan kaaluda ostu tegemata j\u00e4tmist.\n\u25a0 Tegutse koheselt, kui sul on tekkinud kahtlus, et v\u00f5isid sattuda kelmuse ohvriks. Kui edastasid kellelegi kaardiandmed, tuleks pangakaart koheselt sulgeda. Kui said petta m\u00fc\u00fcgitehingul eraisikuga, teavita sellest koheselt portaali omaniku v\u00f5i administraatorit."}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve uueks volikogu esimeheks sai Eduard OdinetsKohtla-J\u00e4rve volikogu valis neljap\u00e4eva \u00f5htul volikogu esimeheks sotsiaaldemokraat Eduard Odinetsi, kes on olnud opositsioonis enam kui veerand sajandit.Odinetsi poolt oli 15 saadikut. Kohtla-J\u00e4rve volikogus on 25 liiget.\u00a0\nOdinetsi r\u00e4\u00e4kis sel n\u00e4dalal, et p\u00f5him\u00f5tteline kokkulepe tema volikogu esimeheks valimiseks viie sotsi ja viie keskerakondlase vahel olemas ja seda on lubanud toetada veel neli saadikut. Need neli on Keskerakonna nimekirjast volikogusse valitud Anton Dijev, Zaur Abbassov ja Deniss Ver\u0161inin, kes l\u00e4ksid eelmisel aastal omadega t\u00fclli ja tegid oma fraktsiooni, ning Maria Merkulova valimisliidust Progress. K\u00f5ik need neli on ka kahtlusalused oktoobris vallandunud korruptsiooniskandaalis.\nSaadikutel tuli esimeest valida neljap\u00e4evasel istungil kaks korda. Esimene katse\u00a0nurjus puudulikult\u00a0\u00a0ettevalmistatud h\u00e4\u00e4letussedelite t\u00f5ttu.\u00a0\nOdinets, kes on ka riigikogu liige ja sotsiaaldemokraatliku erakonnna peasekret\u00e4r \u00fctles enne h\u00e4\u00e4letust, et saab Kohtla-J\u00e4rve volikogu juhtimisega hakkama, sest on olnud selle liige 1996. aastast, tunneb v\u00e4ga h\u00e4sti kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja teisi \u00f5igusakte ning on juhtinud paljusid meeskondi ja organisatsioone.\u00a0\u00a0\nOdinets \u00fctles, et peab v\u00f5imup\u00f6\u00f6rete keerisesse sattunud Kohtla-J\u00e4rve linna juhtimisel oluliseks omavahelist r\u00e4\u00e4kimist saadikute vahel. \"Volikogu ei toimi, kui nii headest kui ka halbadest asjadest r\u00e4\u00e4gitakse selja taga,\" m\u00e4rkis ta lisades, et otsustamisel on m\u00e4\u00e4ravad k\u00fcll volikogus enamuse moodustavad saadikud, kuid arvestada tuleb k\u00f5igi volikogu liikmetega.\u00a0\nNii Odinets kui ka volikogu keskerakondlaste fraktssiooni juht Sergei Lopin\u00a0 \u00fctlesid, et valminud on Keskerakonna ja sotside koalitsioonilepe, kus on kirjas konkreetsed tegevused linna juhtimisel. Lopini s\u00f5nul on kavas sellele alla kirjutada l\u00e4hip\u00e4evil.\nSamas kinnitasid nad, et eelmisel esmasp\u00e4eval ametisse kinnitatud linnapea Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsust ei ole praegu kavas tagandama hakata.\nOdinets \u00fctles teisip\u00e4eval, et juhul, kui ta valitakse volikogu esimeheks, kavatseb ta kohtuda Linderiga, et arutada, kuidas koos linna juhtida. Kohtla-J\u00e4rvel on\u00a0kujunenud\u00a0ebatavaline olukord, kus volikogu esimees on valitud ametisse \u00fche leeri poolt ja linnavalitsus kinnitatud ametisse teise leeri poolt.\nEelmisele volikogu aseesimehele Hendrik Agurile avaldasid need volikogu liikmed, kes on n\u00fc\u00fcd valimas ametisse Odinetsi, umbusaldust eelmisel esmasp\u00e4eval. Umbusaldajad leidsid, et alles paar kuud ametis olnud Agur ei tule volikogu juhtimisega toime.\nOktoobri l\u00f5pus avaldas volikogu umbusaldust volikogu esimehele Tiit Lillemetsale, kes sattus samuti korruptsiooniskandaalis kahtlusaluste ringi."}
{"text":"Maksumaksja rahastab EKRE paranoiat ja eneseuuringuidLigi 20 000 euro eest Norstati uuringuid sihtr\u00fchma ja ideede kohta ning\u00a02000-eurone, kuid ajapikku aegunud rakendus salasuhtluseks\u00a0\u2013\u00a0EKRE fraktsiooni sinistest kaustikutest paistab nii m\u00f5ndagi huvitavat, mida\u00a0maksumaksjal h\u00fcvitada on lastud.Kuigi politsei, prokuratuur ja kohtud lahendavad j\u00e4rjepanu j\u00e4litamisohvriks langenud Eesti inimeste juhtumeid ning kapo on aasta jooksul teatanud arvukate putinistide riigist v\u00e4ljasaatmisest, levib EKRE ridades endiselt uskumus, et neil asutustel koos m\u00fcstilise s\u00fcvariigiga on rahvuskonservatiivide suhtes kinnisidee. Erakonna liikmetega suheldes ilmneb, et paranoia juured paiknevad 2021. aasta jaanuari Porto Franco korruptsiooniskandaali puhkemises.\n\u00abSeal peame (erakonna juhtidega) maha oma sensitiivsed jutud,\u00bb\u00a0p\u00f5hjendas Martin Helme tasulise\u00a0suhtlusrakenduse BlackBerry Message (BBM) kasutamist. \u00abMe k\u00f5ik teame, et telefonides suhtlemisel v\u00e4hemalt kolm-neli erinevat asutust istuvad ja kuulavad,\u00bb\u00a0s\u00f5nas ta.\nKuigi Helme n\u00f5ustus ajakirjanikuga, et seadus v\u00f5iks inimest j\u00e4litamise eest kaitsta, usub ta siiski, et \u00abinfo liigub\u00bb.\n\nKulurida kuluh\u00fcvitistes\nKuvat\u00f5mmis\n\nSuhtlusrakenduse kasutamisega seotud kulu\u00a0h\u00fcvitamise avaldus\u00a0\u2013\u00a02160 eurot\u00a0\u2013\u00a0jagati kolme saadiku vahel: Mart ja Martin Helme ning Urmas Reitelmann, kes ise rakendust ei kasutagi.\n\u00abKuna minu riigikogu arvutist otsitakse regulaarselt \u00abmaterjale\u00bb, siis on ilmselge, et ka telefon kuulub j\u00e4lgitavate kanalite nimekirja ning WhatsApp ja Messenger mingit privaatsust ei taga,\u00bb\u00a0m\u00e4rkis Reitelmann, viidates s\u00fcvariigile ja riigip\u00f6\u00f6rdeid kavandavatele julgeolekuasutustele.\nFraktsiooni juht Henn P\u00f5lluaas avaldas muret, et k\u00f5ik nende ideed, m\u00f5tted ja kavatsused eeln\u00f5ude v\u00f5i teemade kohta on m\u00f6\u00f6da mingeid m\u00fcstilisi radu j\u00f5udnud oponentideni. \u00abMa ei oska t\u00f5esti \u00f6elda, kust see on tulnud: kas on pealtkuulatud v\u00f5i on m\u00f5ni meie inimene selle kogemata v\u00e4lja lobisenud,\u00bb\u00a0p\u00f5hjendas P\u00f5lluaas ettevaatlikkust, t\u00e4psustades, et ka tema seda rakendust ei kasuta, kuna on seda t\u00fclikaks pidanud.\n\nAnti Poolamets.\nTairo Lutter\n\nAnti Poolamets, kes j\u00e4i kolleegide eelistustest r\u00e4\u00e4kides kidakeelseks, viis arutelu laiemalt riigikogu t\u00f6\u00f6 peale. Poolamets viitas \u00abhuvitavatele aegadele\u00bb ja Ukraina s\u00f5jale ning meenutas\u00a0vihjamisi m\u00f6\u00f6dunud aastat, kui riigikogu ruumidest\u00a0p\u00e4\u00e4ses tundlik info liikuma. Ta selgitas, et kui n\u00e4iteks peaminister k\u00e4ib m\u00f5nes komisjonis rahvasaadikuid briifimas, vahendab seal muu hulgas ELi ja NATO poliitk\u00fcsimusi, siis m\u00f5ni pahatahtlik inimene v\u00f5ib h\u00e4kkida komisjoniruumis olevate parlamendiliikmete telefonidesse. Siis ongi d\u017einn info n\u00e4ol pudelist v\u00e4ljas.\n\nTurvaline variant, aga vajadusel n\u00e4ritaks l\u00e4bi\n\nPostimehega suhelnud j\u00f5ustruktuuride allikad naersid v\u00e4lja EKRE uskumused BlackBerry BBM m\u00fcstilisse ja\u00a0pealtkuulamist t\u00f5kestavasse m\u00f5jusse\u00a0ning t\u00f5desid, et vajadusel saaks kapo ja teised asutused kr\u00fcpteeritud sidest h\u00f5lpsasti l\u00e4bi n\u00e4ritud.\n\nTanel Tammet\nErik Prozes\n\nTallinna tehnika\u00fclikooli\u00a0arvutiteadlane\u00a0professor\u00a0Tanel Tammet nentis j\u00e4llegi, et sellise rakenduse kasutamises t\u00f6\u00f6elus pole midagi imelikku: seda teevad paljud asutused.\u00a0\n\u00abMiks just BlackBerry? BlackBerry oli kunagi populaarne erip\u00e4rane mobiilis\u00fcsteem, mis on praeguseks natuke \u00e4ra vajunud,\u00bb\u00a0kirjeldas ta fraktsiooni meelisrakendust.\n\u00abInimesed, kes kunagi on BlackBerryt kasutanud, on harjunud\u00a0seda tarkvara kasutama. See on t\u00e4itsa m\u00f5istetav, sest BlackBerry kasutajaid oli palju ja neil oli oma \u00f6kos\u00fcsteem,\u00bb arutles\u00a0ekspert.\u00a0\n\nBlackBerry Message on \u00fcks esimesi telefonip\u00f5hiseid\u00a0suhtlusrakendusi, mille populaarsuse tipp j\u00e4i 2000. aastate esimesse k\u00fcmnendisse. 2019. aastast BBM enam mitmeid telefonis\u00fcsteeme ei toeta, kuid on tasulisena siiski k\u00e4ttesaadavaks j\u00e4\u00e4nud.\u00a0\nWikipedia\n\n\u00abSelliseid s\u00fcsteeme on p\u00e4ris-p\u00e4ris palju ja osa neist on loomulikult tasulised,\u00bb \u00fctles Tammet. Ta\u00a0selgitas, et mahukad\u00a0tasuta rakendused elatavad end n\u00e4iteks reklaamitulust: \u00abKui sa tahad olla suurest ettev\u00f5ttest s\u00f5ltumatu ega taha, et sulle reklaame saadetakse, siis sa peadki praktiliselt maksma. Keegi peab selle ju\u00a0kinni maksma. Selles suhtes pole see \u00fcldse v\u00e4ga imelik.\u00bb\nKr\u00fcpteeritud suhtlusrakendust kasutavad n\u00e4iteks ka Eesti riigiasutused, k\u00fcll aga mitte tingimata tasulist.\u00a0\n\nRIA infoturbeosakonna juhataja Martin Paas\n\nBlackBerry on maailmas tuntud, kuid ettev\u00f5tte lahendused ei ole Eestis sellisel tasemel kanda kinnitanud. Enne iPhone\u2019ide populaarsuse kasvu olid ettev\u00f5tte telefonid v\u00e4ga tuntud ning seda ise\u00e4ranis l\u00e4\u00e4ne partnerite kaitset\u00f6\u00f6stusvaldkonnas ning riigisektoris.\nKuna me ei ole ettev\u00f5tte siseasjadega kursis, siis me ei tea, kuhu suunas nad on arenenud. Varasemalt oli neil kasutusel oma turvaline \u00f6kos\u00fcsteem.\nMinu hinnangul ei ole turvalisuse seisukohast vahet, kas eelistada \u00fcht v\u00f5i teist kr\u00fcpteeritud suhtlusrakendust, olgu selleks Signal, BB v\u00f5i Facetime Audio. Infoturbejuhina on tervitatav, kui turvalisi kanaleid kasutatakse. Eelistus, millist lahendust kasutada, s\u00f5ltub sageli suhtlusringkonnast ja konkreetsest vajadusest.\nRIA seda lahendust ei kasuta, aga seda, kuidas on teiste ametite ja asutustega, ei oska me \u00f6elda. Eestis ei ole see t\u00f5en\u00e4oliselt laialt kasutuses.\n\n\nUuringutest kuuleme hiljem\n\nEelmise aasta v\u00e4ltel tellis EKRE Norstatilt hulga sotsioloogilisi uuringuid, koguni 18 600 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Mis uuringutest t\u00e4psemalt jutt, ei soostunud Martin Helme esialgu avaldama. Nendest r\u00e4\u00e4gib ta enda s\u00f5nul tagantj\u00e4rele \u2013\u00a0ja ka siis\u00a0valikuliselt \u2013, sest uuringud on ajatundlikud.\nSiiski avaldas Helme, et nad on tellinud teemauuringuid selle kohta, millistes sotsiaaldemograafilistes gruppides mingid poliitk\u00fcsimused inimesi k\u00f5netavad.\u00a0\n\u00dchtlasi on nad teinud\u00a0populaarsusteste. Teisis\u00f5nu, katsetanud valimiste eel, kuidas m\u00f5ni poliitik kindlas ringkonnas rahva seas \u00ablendab\u00bb. Helme t\u00e4psustas: \u00abKa seda, mida meie poliitikutele ette heidetakse ja milles peetakse eeskujuks. Meil on vaja pilti endast, et mida peame enda juures prandama ja mida edasi arendama.\u00bb\nSotsioloogilisi uuringuid tellis EKRE mitme saadiku kohta, kuid\u00a0riigikogu\u00a0kantseleile esitatud arvel oli oma k\u00fcsimuse\u00a0v\u00e4lja toonud\u00a0vaid Paul Puustusmaa. Tema uuris, kas rahva arvates v\u00f5iks viieprotsendilist riigikogu valimisk\u00fcnnist t\u00f5sta, langetada v\u00f5i samaks j\u00e4tta.\n\nHenn P\u00f5lluaas\nKonstantin Sednev\n\nKui taolised k\u00fcsimused on riigikogu liikme t\u00f6\u00f6 kujundamisel m\u00f5istetavad, siis kuidas on omavahel seotud\u00a0rahvasaadiku t\u00f6\u00f6 ja\u00a0poliitiku populaarsuse m\u00f5\u00f5tmine valimiste eel? \u00abLoomulikult on, miks ta siis ei ole?\u00bb k\u00fcsis P\u00f5lluaas retooriliselt. \u00abOn ju teada, milliseid vaateid-seisukohti m\u00f5ni poliitik esindab, mida ta mingisuguses k\u00fcsimuses on v\u00e4lja \u00f6elnud, ja siis on ju n\u00e4ha, kuidas see m\u00f5jutab tema enda populaarsust rahva reas.\u00bb\nP\u00f5lluaasale sekundeeris Kert Kingo: \u00abRiigikogu liige valitakse oma piirkonnast ning niimoodi on v\u00f5imalik tagasisidet saada, kuidas valitud saadiku t\u00f6\u00f6d hinnatakse.\u00bb\n\nPoliitkonkurendid t\u00f5mbasid maksumaksja raha eest isiku-uuringutele vee peale\n\nAastate jooksul on sotsioloogiliste uuringute lembelisusega silma paistnud ka Isamaa. Peasekret\u00e4r Priit Sibul kinnitas aga, et nad pole seda kunagi teinud kuluh\u00fcvitistest, vaid erakonna enda rahast.\nTaolised uuringud on Sibula s\u00f5nul riigikogu liikme t\u00f6\u00f6ga seotud siis, kui need t\u00f5epoolest on mingi poliitilise teemaga seotud. Kui aga, nagu EKRE puhul juhtus, uuritakse erakonna populaarsust v\u00f5i seda, kuidas mingit kandidaati mingis piirkonnas hinnatakse, siis Sibulal on raske m\u00f5ista, kuidas see parlamendit\u00f6\u00f6ga suhestub.\nKeskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaidki pidas EKRE isiku-uuringuid kummaliseks. \u00abMaksumaksja raha eest tellida iseenda reitinguid, et n\u00e4ha, kui populaarne ma mingis piirkonnas olen... Mulle tundub kummaline.\u00bb\n\nViimasel ajal on EKRE v\u00e4lise kuvandi\u00a0puhul m\u00e4rgata teatavat rahunemist. Kas sedagi v\u00f5ib pidada nende uuringute teeneks?\u00a0\n\u00abSee v\u00e4ide ei ole vale,\u00bb tunnistas Helme.\u00a0K\u00fcsimus on poliitika d\u00fcnaamikas. Kui oled alles saanud parlamenti, on \u00fcks d\u00fcnaamika, kasvufaasis on teine ning siis kui oled juba sellel tasandil, et p\u00fc\u00fcdel peaministripartei saatust, siis on kolmas d\u00fcnaamika,\u00bb\u00a0selgitas erakonna esimees.\u00a0\u00abK\u00fcsimus on, mida taotled ja kuidas hoida vajadused ja v\u00f5imalused tasakaalus. Igal juhul peame aga j\u00e4\u00e4ma truuks oma tuumikvalijale,\u00bb\u00a0lisas ta.\n\nEKRE kuluh\u00fcvitiste kaustad olid k\u00f5igi fraktsioonide v\u00f5rdluses \u00fched k\u00f5ige h\u00f5redamad: liisingumakseid ja taksoarveid nende kuluridadelt ei paistnud.\n"}
{"text":"L\u00e4ti annab purjus juhtidelt konfiskeeritud autod UkrainaleRIIA, 16. veebruar, BNS \u2013 L\u00e4ti seim v\u00f5ttis neljap\u00e4eval vastu muudatused Ukraina tsiviilelanike abistamise seadusesse, mis lubab anda purjus juhtidelt konfiskeeritud autod Ukrainale, \u00fctles parlamendi pressib\u00fcroo.\n\"Praegu v\u00f5ib purjus juhtidelt konfiskeeritud mootors\u00f5idukid kas maha m\u00fc\u00fca, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisele saata v\u00f5i varuosadeks lammutada, aga praeguses olukorras v\u00f5iksid need olla kasulikuks toetuseks Ukraina elanikele,\" \u00fctles seimi kaitse- sise- ja korruptsioonivastase komisjoni esimees Raimonds Bergmanis.\nValitsuskoalitsioon otsustas esmasp\u00e4eval, et joobes juhtidelt \u00e4ra v\u00f5etud mootors\u00f5idukid v\u00f5ib anda Ukraina relvaj\u00f5ududele, \u00fctles peaminister Kri\u0161j\u0101nis Kari\u0146\u0161 p\u00e4rast igan\u00e4dalast koalitsiooniistungit ajakirjanikele.\nIdeega tuli v\u00e4lja rahandusministeerium, lisas ta.\nL\u00e4tis j\u00f5ustus eelmise aasta novembris kriminaalseaduse muudatus, mis muu hulgas n\u00e4eb ette raskes joobes v\u00f5i alkotestist keelduvalt juhilt auto \u00e4rav\u00f5tmist.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti annab purjus juhtidelt konfiskeeritud autod UkrainaleRIIA, 16. veebruar, BNS \u2013 L\u00e4ti seim v\u00f5ttis neljap\u00e4eval vastu muudatused Ukraina tsiviilelanike abistamise seadusesse, mis lubab anda purjus juhtidelt konfiskeeritud autod Ukrainale, \u00fctles parlamendi pressib\u00fcroo.\n\"Praegu v\u00f5ib purjus juhtidelt konfiskeeritud mootors\u00f5idukid kas maha m\u00fc\u00fca, \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisele saata v\u00f5i varuosadeks lammutada, aga praeguses olukorras v\u00f5iksid need olla kasulikuks toetuseks Ukraina elanikele,\" \u00fctles seimi kaitse- sise- ja korruptsioonivastase komisjoni esimees Raimonds Bergmanis.\nValitsuskoalitsioon otsustas esmasp\u00e4eval, et joobes juhtidelt \u00e4ra v\u00f5etud mootors\u00f5idukid v\u00f5ib anda Ukraina relvaj\u00f5ududele, \u00fctles peaminister Kri\u0161j\u0101nis Kari\u0146\u0161 p\u00e4rast igan\u00e4dalast koalitsiooniistungit ajakirjanikele.\nIdeega tuli v\u00e4lja rahandusministeerium, lisas ta.\nL\u00e4tis j\u00f5ustus eelmise aasta novembris kriminaalseaduse muudatus, mis muu hulgas n\u00e4eb ette raskes joobes v\u00f5i alkotestist keelduvalt juhilt auto \u00e4rav\u00f5tmist.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4tti on s\u00f5ja algusest saadik j\u00f5udnud 223 277 ukrainlastRIIA, 16. veebruar, BNS \u2013 Alates 24. veebruarist 2022, kui Vene v\u00e4ed Ukrainasse tungisid, on L\u00e4tti saabunud 223 277 Ukraina kodanikku, teatas neljap\u00e4eval piirivalve.\nL\u00e4ti-Vene piiripunktide kaudu on saabunud 205 776 Ukraina kodanikku.\nEelmisel aastal anti L\u00e4ti C-kategooria viisa 7553 ja D-kategooria viisa 60 ukrainlasele.\nSiseministeeriumi kantsler Dmitrijs Trofimovs \u00fctles n\u00e4dala algul seimi kaitse- sise- ja korruptsioonivastsele komisjonile, et p\u00e4evas L\u00e4ti piiri \u00fcletavate ukrainlaste arv on n\u00fc\u00fcdseks viis korda v\u00e4henenud.\nK\u00fcsimused Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike edasisest toetamisest on endiselt poliitilise debati teema, kuid p\u00f5genike toetamise plaan ja selle elluviimise rahastamine p\u00f5hineb eeldusel, et t\u00e4navu saabub L\u00e4tti veel 40 000 inimest, mis oleks umbes sama palju kui eelmisel aastal.\nPraegu elab L\u00e4tis 35 302 Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikku. Neist 39 348-le on v\u00e4ljastatud elamisluba koos t\u00f6\u00f6tamise \u00f5igusega, kuid neil on siiski v\u00f5imalik v\u00f5imalik lahkuda m\u00f5nda teise EL-i liikmesriiki, mida osa neist on siseministeeriumi andmetel ka teinud.\nEluaseme leidmisel on abi vajanud 11 433 inimest.\nAlaealised moodustavad L\u00e4tis viibivatest Ukraina p\u00f5genikest 29 protsenti. T\u00e4isealisi mehi on 24 ja naisi 47 protsenti.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4tti on s\u00f5ja algusest saadik j\u00f5udnud 223 277 ukrainlastRIIA, 16. veebruar, BNS \u2013 Alates 24. veebruarist 2022, kui Vene v\u00e4ed Ukrainasse tungisid, on L\u00e4tti saabunud 223 277 Ukraina kodanikku, teatas neljap\u00e4eval piirivalve.\nL\u00e4ti-Vene piiripunktide kaudu on saabunud 205 776 Ukraina kodanikku.\nEelmisel aastal anti L\u00e4ti C-kategooria viisa 7553 ja D-kategooria viisa 60 ukrainlasele.\nSiseministeeriumi kantsler Dmitrijs Trofimovs \u00fctles n\u00e4dala algul seimi kaitse- sise- ja korruptsioonivastsele komisjonile, et p\u00e4evas L\u00e4ti piiri \u00fcletavate ukrainlaste arv on n\u00fc\u00fcdseks viis korda v\u00e4henenud.\nK\u00fcsimused Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike edasisest toetamisest on endiselt poliitilise debati teema, kuid p\u00f5genike toetamise plaan ja selle elluviimise rahastamine p\u00f5hineb eeldusel, et t\u00e4navu saabub L\u00e4tti veel 40 000 inimest, mis oleks umbes sama palju kui eelmisel aastal.\nPraegu elab L\u00e4tis 35 302 Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikku. Neist 39 348-le on v\u00e4ljastatud elamisluba koos t\u00f6\u00f6tamise \u00f5igusega, kuid neil on siiski v\u00f5imalik v\u00f5imalik lahkuda m\u00f5nda teise EL-i liikmesriiki, mida osa neist on siseministeeriumi andmetel ka teinud.\nEluaseme leidmisel on abi vajanud 11 433 inimest.\nAlaealised moodustavad L\u00e4tis viibivatest Ukraina p\u00f5genikest 29 protsenti. T\u00e4isealisi mehi on 24 ja naisi 47 protsenti.\nBaltic News Service"}
{"text":"Armukelmide ohvrid annavad \u00e4ra s\u00e4\u00e4stud ja v\u00f5tavad laenugiArmupettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4gib kelm ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Seej\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi. SEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armupettuste arv kahekordistus ja see kasvab.Selliste pettuste puhul on k\u00f5ige suurem raskus nende tuvastamine ja \u00e4rahoidmine ning politsei v\u00f5i pangaga v\u00f5tavad sellel teemal \u00fchendust v\u00e4hesed.Isegi kui pank kasutab armupettuste tuvastamiseks ja kliendi hoiatamiseks ennetuss\u00fcsteeme, on petturid nii vilunud, et suudavad panna ohvri nendest m\u00f6\u00f6da vaatama. Sageli v\u00f5tab ohver armukelmi abistamiseks peale oma s\u00e4\u00e4stude laenugi.Kuidas armupettust \u00e4ra tunda?Armupettuste skeem ja muster on enamasti muutumatu: pettur kohtub potentsiaalse ohvriga sotsiaalv\u00f5rgustikus v\u00f5i tutvumisportaalis. Kui kontakt on saavutatud, j\u00e4tkatakse suhtlust e-posti v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5numisaatmise rakenduse kaudu.Suhtlus kestab tavaliselt n\u00e4dal-paar, kuni pettur on v\u00f5itnud ohvri usalduse ja tihti ka s\u00fcdame. Kuigi pettur ohvriga p\u00e4riselus ei kohtu, saavutatakse l\u00e4hedane kontakt s\u00f5numite ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete piltide jagamisega.K\u00f5ige sagedamini tutvustab pettur ennast salateenistuse s\u00f5duri, kodumaast kaugel salarajatist ehitava inseneri, s\u00f5jatsoonis t\u00f6\u00f6tava arsti v\u00f5i vangi langenud v\u00e4lisdiplomaadina. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvrile tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast raskustest v\u00e4lja aidata, et m\u00f5lemad saaksid l\u00f5puks koos \u00f5nnelikud olla.Kuidas v\u00e4ltida pettuse ohvriks langemist?\u00c4rge kiirustage reageerimisega. V\u00f5tke aega, et olukorda anal\u00fc\u00fcsida.Uurige tausta ja t\u00e4psustage, millise inimese, ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooniga on tegu.Kui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks jagada mitte kellegagi.Tundmatule inimesele ei tohi lubada kaugjuurdep\u00e4\u00e4su arvutile v\u00f5i nutiseadmele.Kui arvate, et olete sattunud petturi l\u00f5ksu, p\u00f6\u00f6rduge politseisse ja teavitage sellest viivitamatult oma panka.Shutterstock.comPM Majandus"}
{"text":"Kuluh\u00fcvitised: maksumaksja rahastab EKRE kinnism\u00f5tet ja eneseuuringuidKuluh\u00fcvitistest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) moodi: ligi 20 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses Norstati uuringuid erakonna sihtr\u00fchma ja ideede kohta ning 2000-eurone, kuid ajapikku aegunud rakendus salasuhtluseks.Niisiis, EKRE fraktsiooni sinistest kaustikutest ei paista k\u00fcll liisingumakseid, kuid siiski nii m\u00f5ndagi muud huvitavat, mida maksumaksjal h\u00fcvitada on lastud.Kuigi politsei, prokuratuur ja kohtud lahendavad j\u00e4rjepanu j\u00e4litamisohvriks langenud Eesti inimeste juhtumeid ning kapo on aasta jooksul teatanud arvukate putinistide v\u00e4ljasaatmisest, usuvad EKRElased endiselt, et need asutused koos koos nn s\u00fcvariigiga tunnevad nende vastu huvi. Erakonna liikmetega suheldes tuleb v\u00e4lja, et paranoia juured paiknevad 2021. aasta jaanuari Porto Franco korruptsiooniskandaali puhkemises.\u00abSeal peame (erakonna juhtidega) maha oma sensitiivsed jutud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis EKRE esimees Martin Helme tasulise suhtlusrakenduse BlackBerry Message (BBM) kasutamisest. \u00abMe k\u00f5ik teame, et telefonides suhtlemisel v\u00e4hemalt kolm-neli erinevat asutust istuvad ja kuulavad,\u00bb s\u00f5nas ta. Kuigi Helme n\u00f5ustus ajakirjanikuga, et seadus v\u00f5iks inimest j\u00e4litamise eest kaitsta, usub ta siiski: \u00abInfo liigub!\u00bbSuhtlusrakenduse h\u00fcvitamine ning selle 2160 euro suurune kulu jagati kolmeks: Mart ja Martin Helmele ning Urmas Reitelmannile, kes ise rakendust ei kasutagi. \u00abKuna minu riigikogu arvutist otsitakse regulaarselt \u00abmaterjale\u00bb, siis on ilmselge, et ka telefon kuulub j\u00e4lgitavate kanalite nimekirja ning WhatsApp ja Messenger mingit privaatsust ei taga,\u00bb m\u00e4rkis Reitelmann, viidates s\u00fcvariigile ja riigip\u00f6\u00f6rdeid kavandavatele julgeolekuasutustele.Fraktsiooni juht Henn P\u00f5lluaas avaldas muret, et k\u00f5ik nende ideed, m\u00f5tted ja kavatsused eeln\u00f5ude v\u00f5i teemade kohta on m\u00f6\u00f6da mingeid m\u00fcstilisi radu j\u00f5udnud oponentideni. \u00abMa ei oska t\u00f5esti \u00f6elda, kust see on tulnud: kas on pealt kuulatud v\u00f5i on m\u00f5ni meie inimene selle kogemata v\u00e4lja lobisenud,\u00bb p\u00f5hjendas P\u00f5lluaas ettevaatlikkust, t\u00e4psustades, et ka tema seda rakendust ei kasuta, kuna on seda t\u00fclikaks pidanud.Anti Poolamets, kes j\u00e4i kolleegide eelistustest r\u00e4\u00e4kides kidakeelseks, viis arutelu laiemalt riigikogu t\u00f6\u00f6 peale. Poolamets viitas \u00abhuvitavatele aegadele\u00bb ja Ukraina s\u00f5jale ning meenutas m\u00f6\u00f6dunust aastat vihjamisi, kui riigikogu ruumidest p\u00e4\u00e4ses tundlik info liikuma. Ta selgitas, et kui n\u00e4iteks peaminister k\u00e4ib m\u00f5nes komisjonis rahvasaadikuid briifimas, vahendab seal muu hulgas ELi ja NATO poliitk\u00fcsimusi, v\u00f5ib m\u00f5ni pahatahtlik inimene h\u00e4kkida komisjoniruumis olevate parlamendiliikmete telefonidesse. Siis ongi d\u017einn info n\u00e4ol pudelist v\u00e4ljas.Turvaline variant n\u00e4ritaks l\u00e4biBBM on \u00fcks esimesi telefonip\u00f5hiseid suhtlusrakendusi, mille populaarsuse tipp j\u00e4i nullindate l\u00f5ppu. 2019. aastast BBM enam mitmeid telefonis\u00fcsteeme ei toeta, kuid on tasulisena siiski k\u00e4ttesaadavaks j\u00e4\u00e4nud.Postimehega suhelnud j\u00f5ustruktuuride allikad naersid EKRE uskumused BBMi m\u00fcstilisse, pealtkuulamist t\u00f5kestavasse m\u00f5jusse v\u00e4lja, ning t\u00f5desid, et vajadusel saaksid kapo ja teised asutused kr\u00fcpteeritud sidest h\u00f5lpsasti l\u00e4bi n\u00e4ritud.TalTechi arvutiteadlane, professor Tanel Tammet nentis j\u00e4llegi, et sellise rakenduse kasutamises t\u00f6\u00f6elus pole midagi imelikku: seda teevad paljud asutused.\u00abMiks just BlackBerry? BlackBerry oli kunagi populaarne erip\u00e4rane mobiilis\u00fcsteem, mis on praeguseks natuke \u00e4ra vajunud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta fraktsiooni meelisrakendusest. \u00abInimesed, kes kunagi on BlackBerryt kasutanud, on harjunud kasutama seda tarkvara. See on t\u00e4itsa m\u00f5istetav, sest BlackBerry kasutajaid oli palju ja neil oli oma \u00f6kos\u00fcsteem,\u00bb arutles ekspert.Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) infoturbeosakonna juhataja Martin Paasi s\u00f5nul pole suurt vahet, millist kr\u00fcpteeritud rakendust kasutada: Signal v\u00f5i BB - igal juhul on nende kasutamine tema silmis tervitatav. \u00abBlackBerry on maailmas tuntud, kuid ettev\u00f5tte lahendused ei ole Eestis sellisel tasemel kanda kinnitanud,\u00bb kommenteeris ta EKRE eelistust. Enne kui iPhone'id said populaarseks, olid BlackBerry telefonid v\u00e4ga tuntud ning seda ise\u00e4ranis l\u00e4\u00e4ne partnerite kaitset\u00f6\u00f6stusvaldkonnas ning riigisektoris, selgitas ametnik. \u00abRIA seda lahendust ei kasuta, aga seda, kuidas on teiste ametite ja asutustega, ei oska me \u00f6elda. Eestis ei ole see t\u00f5en\u00e4oliselt laialt kasutuses,\u00bb s\u00f5nas Paas.Uuringutest kuuleme hiljemTerve eelmise aasta v\u00e4ltel tellis EKRE lademetes Norstatilt sotsioloogilisi uuringuid, koguni 18 600 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Mis uuringutest t\u00e4psemalt jutt, ei soostunud Martin Helme esialgu avaldama. Neist r\u00e4\u00e4gib Helme enda s\u00f5nul tagantj\u00e4rele - nendegi puhul valikuliselt sest uuringud on ajatundlikud. Siiski avaldas Helme, et nad on tellinud teemauuringuid, millistes sotsiaaldemograafilistes gruppides mingid poliitk\u00fcsimused inimesi k\u00f5netavad.Ja \u00fchtlasi on nad testinud inimeste populaarsust. Teisis\u00f5nu, katsetanud valimiste eel, kuidas m\u00f5ni poliitik kindlas ringkonnas rahva seas \u00ablendab\u00bb. Ta t\u00e4psustas: \u00abKa seda, mida meie poliitikutele ette heidetakse ja milles peetakse eeskujulikeks. Meil on vaja pilti endast, et mida peame enda juures parandama ja mida edasi arendama.\u00bbSotsioloogilisi uuringuid tellis EKRE suures plaanis mitme saadiku kaupa. Otsene selgitus oli peal vaid Paul Puustusmaa poolt riigikogu kantseleile esitatud arvel. Ta uuris, kas rahva arvates v\u00f5iks viieprotsendilist riigikogu valimisk\u00fcnnist t\u00f5sta, langetada v\u00f5i see samaks j\u00e4tta.Konkurendid t\u00f5mbasid maksumaksja raha eest isiku-uuringutele vee pealeAastate jooksul on sotsioloogiliste uuringute lembelisusega silma paistnud ka Isamaa. Peasekret\u00e4r Priit Sibul kinnitas aga, et nad pole seda kunagi teinud kuluh\u00fcvitistest, vaid erakonna enda vahenditest.Sedasorti uuringud on Sibula s\u00f5nul riigikogu liikme t\u00f6\u00f6ga seotud siis, kui need t\u00f5epoolest on mingi poliitilise teemaga seotud. Kui aga - nagu EKRE puhul juhtus - uuritakse kas erakonna populaarsust v\u00f5i kuidas mingit kandidaati mingis piirkonnas hinnatakse, on Sibulal raske m\u00f5ista, kuidas see t\u00e4psemalt parlamendit\u00f6\u00f6ga suhestub.Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaidki pidas EKRE isikuuuringuid kummaliseks. \u00abMaksumaksja raha eest tellida iseenda reitinguid, et n\u00e4ha, kui populaarne ma mingis piirkonnas olen... Mulle tundub kummaline.\u00bbSAMAL TEEMALMeinhard Pulk \u00abRiigikogu liige 4200-eurosest valijatega kohtumisest: see oli \u00fcks ja viimane kord\u00bb, PM 14.02 Brita-Maria Alas \u00abRiigikogulane h\u00fcvitab maksurahast ka \u00f6iseid s\u00f5ite vanalinnast\u00bb, PM 14.02 Meinhard Pulk \u00abRahvasaadik K\u00f5rb m\u00fc\u00fcs auto maha, et seda siis maksumaksja raha eest tagasi rentida\u00bb, PM 02.02\"J\u00f5ustruktuuride allikad t\u00f5desid, et vajadusel saaks kapo ja teised asutused kr\u00fcpteeritud sidest h\u00f5lpsasti l\u00e4bi n\u00e4ritud.\"EKRE juhtfiguurid Martin ja Mart Helme r\u00e4\u00e4givad suhtlusrakenduses BlackBerry Message tundlikel teemadel.KOLLAA\u017d MADIS VELTMANMEINHARD PULK, ajakirjanikBRITA-MARIA ALAS, ajakirjanikAIMAR ALTOSAAR, ajakirjanik"}
{"text":"T\u00f5uksimemme kontolt kadus rahaPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav eakas naine, kes sattus t\u00f5ukeratast m\u00fc\u00fces kelmide k\u00fc\u00fcsi. Naine edastas potentsiaalsele ostjale oma isikuandmed ja pangakaardi rekvisiidid ning kaotas seel\u00e4bi oma pangakontolt 450 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei v\u00e4lja kriminaalmenetluses. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Riina Solman: Vene kodanike valimis\u00f5igus on julgeolekuohtTALLINN, 17. veebruar, BNS - Riigihalduse minister ja Isamaa aseesimees Riina Solman on veendunud, et Vene kodanike valimis\u00f5igus kohalike omavalitsuste volukogude valimistel on otsene julgeolekuoht ning ilmekas n\u00e4ide sellest on poliitsegadus Ida-Virumaal, kus ministri hinnangul elatakse justkui muust Eestist veidi teistsuguse elukorralduse ja mentaliteedi alusel.\u00a0\n\"Venemaa v\u00f5imukultuuris kasvanud inimeste roll on Ida-Viru suuremates omavalitsustes m\u00e4\u00e4rav. Linnapea v\u00f5ib isiklikult olla igati tore ja demokraatlikult meelestatud inimene, kuid tema valikud jagunevad laias laastus kaheks: kas juurdunud v\u00f5imumentaliteediga sobitumises v\u00f5i kiires umbusaldush\u00e4\u00e4letuses. V\u00f5imukoalitsiooni liikmete privileege peetakse selliste arusaamade j\u00e4rgi iseenesestm\u00f5istetavaks, mitte h\u00e4benemisv\u00e4\u00e4rseks,\" \u00fctles Solman.\nTema hinnangul on\u00a0Vene kodanike valmis\u00f5igus Eestis on sisejulgeolekuoht. \"Sotsid v\u00e4listasid selle teema arutelu juba koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, \u00f6eldes, et see on nende punane joon. Oleme Isamaaga ka hiljem p\u00fc\u00fcdnud k\u00fcsimust seaduseeln\u00f5u esitamise sooviga t\u00f5statada, sest tegemist on s\u00f5jaga Euroopas, kus meil ei ole aega oodata. Kuigi j\u00e4rgmised kohalike omavalitsuste valimised ootavad ees 2025, siis aasta enne valimisi traditsiooniliselt valimisseaduse muutust ei toimu. Kui j\u00e4\u00e4me n\u00fc\u00fcd ootele, kaotame terve aasta ja see oleks pahatahtlik hoolimatus oma riigi k\u00e4ek\u00e4igust,\" \u00fctles Solman.\u00a0\nTema s\u00f5nul tuleb n\u00f5ustuda Isamaa esimehe\u00a0Helir-Valdor Seederi hinnanguga, et Vene kodanikud valivad Eestis kohalikku omavalitsusse oma esindajaid, kes kannavad teatud meelsust, kes kannavad teatud s\u00f5numit, esindavad teatud sihtr\u00fchmade huve, kes elavad Eestis, aga kes ei pea tundma kohalikku p\u00f5hiseadust. \"Ja kui r\u00e4\u00e4kida kohalikust omavalitsusest, justkui see ei puudutaks riikliku taseme poliitikat, siis tegelikult puudutab k\u00fcll \u2013 alates sellest, et l\u00e4bi valijameeste on nende esindajatel v\u00f5imalus valida riigipead ehk Eesti Vabariigi presidenti. Lisaks on kohalikul omavalitsusel hulgaliselt riiklikke \u00fclesandeid alustades sellest, et kohalikud omavalitsused kehtestavad l\u00e4bi maakonnaplaneeringute riiklikke piiranguid. Kokkuv\u00f5ttes on see v\u00e4ga oluline riigi sisemise julgeoleku seiskohalt,\" \u00fctles Solman.\u00a0\nTa avaldas siiski lootust, et nii Venemaa kui ka Eestis elavad vene inimesed j\u00f5uavad \u00e4ratundmisele, et demokraatlik v\u00f5imukorraldus on parim, mille tingimustes inimkond elada saab. \"Aga peame endale tunnistama, et see ei juhtu kiiresti, vaid pigem aastak\u00fcmnetega. Ida-Virumaa vajab kiiremat arengut \u2013 sealsed riigimeelsed elanikud on seda v\u00e4\u00e4rt. Praegune Ida-Virumaa, kus \u00fches linnas leinatakse \u00e4ra viidud tanki, teise volikogu liikmed tahavad teisaldatud punamonumendi \u201ekoopiat\u201c p\u00fcstitama hakata ning kolmanda kultuuripalee seinu ehivad Lenin ja Marx, ei ole lihtsalt regionaalpoliitiline probleem, vaid julgeolekurisk,\" \u00fctles Solman.\u00a0\nEt v\u00e4listada v\u00f5imalused, et Venemaal \u00f5nnestuks destabiliseerida olukorda Eestis, on Solmani s\u00f5nul vaja tagada Ida-Viru sidumine muu Eestiga, sealhulgas eesti meele ja keele juurdumine, mis veaks ka piirkonna majandusarengut ja heaolu. \"Me ei tea, mida idapiiri taga m\u00f5eldakse. Seet\u00f5ttu ei ole m\u00f5istlik olukorra parandamiseks aega raisata. Seet\u00f5ttu peab riik looma Ida-Virumaa jaoks arenguprogrammi, mis ei p\u00fc\u00fcaks \u00fcksnes kohalikke omavalitsusi toetada, vaid kaaluks, kas riik peaks v\u00f5tma neilt enda kanda m\u00f5ned olulised administratiivkoormused,\" \u00fctles Solman.\u00a0\nTema s\u00f5nul on hariduse riigistamine Ida-Virumaal vastu v\u00f5etud erilise vastuseisuta. \"Eestikeelse hariduse tagamiseks on \u00f5ige riigistada maakonna k\u00f5igi suurte linnade koolid. Riik suudaks t\u00f5husamalt toimima panna ka kohaliku sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri ning piirkonna heakorramajanduse, millega seotud korruptsiooniskandaalid kohaliku v\u00f5imu paiguti t\u00e4iesti halvanud on. V\u00e4hemalt ajutiselt aitaks riik nende valdkondade \u00fclev\u00f5tmisega maakonna suuremad keskused surnud punktist \u00fcle. Sellega looks riik k\u00f5igile piirkonna elanikele parema elukeskkonna ja tagaks kogu Eestile kindlama julgeolekuolukorra,\" lisas Solman.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Riina Solman: Vene kodanike valimis\u00f5igus on julgeolekuohtRiigihalduse minister ja Isamaa aseesimees Riina Solman on veendunud, et Vene kodanike valimis\u00f5igus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel on otsene julgeolekuoht ning ilmekas n\u00e4ide sellest on poliitsegadus Ida-Virumaal, kus ministri hinnangul elatakse justkui muust Eestist veidi teistsuguse elukorralduse ja mentaliteedi alusel.\u00abVenemaa v\u00f5imukultuuris kasvanud inimeste roll on Ida-Viru suuremates omavalitsustes m\u00e4\u00e4rav. Linnapea v\u00f5ib isiklikult olla igati tore ja demokraatlikult meelestatud inimene, kuid tema valikud jagunevad laias laastus kaheks: kas juurdunud v\u00f5imumentaliteediga sobitumises v\u00f5i kiires umbusaldush\u00e4\u00e4letuses. V\u00f5imukoalitsiooni liikmete privileege peetakse selliste arusaamade j\u00e4rgi iseenesestm\u00f5istetavaks, mitte h\u00e4benemisv\u00e4\u00e4rseks,\u00bb\u00a0\u00fctles Solman.\nTema hinnangul on Vene kodanike valmis\u00f5igus Eestis on sisejulgeolekuoht. \u00abSotsid v\u00e4listasid selle teema arutelu juba koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, \u00f6eldes, et see on nende punane joon. Oleme Isamaaga ka hiljem p\u00fc\u00fcdnud k\u00fcsimust seaduseeln\u00f5u esitamise sooviga t\u00f5statada, sest tegemist on s\u00f5jaga Euroopas, kus meil ei ole aega oodata. Kuigi j\u00e4rgmised kohalike omavalitsuste valimised ootavad ees 2025, siis aasta enne valimisi traditsiooniliselt valimisseaduse muutust ei toimu. Kui j\u00e4\u00e4me n\u00fc\u00fcd ootele, kaotame terve aasta ja see oleks pahatahtlik hoolimatus oma riigi k\u00e4ek\u00e4igust,\u00bb\u00a0\u00fctles Solman.\nTema s\u00f5nul tuleb n\u00f5ustuda Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi hinnanguga, et Vene kodanikud valivad Eestis kohalikku omavalitsusse oma esindajaid, kes kannavad teatud meelsust, kes kannavad teatud s\u00f5numit, esindavad teatud sihtr\u00fchmade huve, kes elavad Eestis, aga kes ei pea tundma kohalikku p\u00f5hiseadust.\n\u00abJa kui r\u00e4\u00e4kida kohalikust omavalitsusest, justkui see ei puudutaks riikliku taseme poliitikat, siis tegelikult puudutab k\u00fcll \u2013 alates sellest, et l\u00e4bi valijameeste on nende esindajatel v\u00f5imalus valida riigipead ehk Eesti vabariigi presidenti. Lisaks on kohalikul omavalitsusel hulgaliselt riiklikke \u00fclesandeid alustades sellest, et kohalikud omavalitsused kehtestavad l\u00e4bi maakonnaplaneeringute riiklikke piiranguid. Kokkuv\u00f5ttes on see v\u00e4ga oluline riigi sisemise julgeoleku seiskohalt,\u00bb\u00a0\u00fctles Solman.\nTa avaldas siiski lootust, et nii Venemaa kui ka Eestis elavad vene inimesed j\u00f5uavad \u00e4ratundmisele, et demokraatlik v\u00f5imukorraldus on parim, mille tingimustes inimkond elada saab.\n\u00abAga peame endale tunnistama, et see ei juhtu kiiresti, vaid pigem aastak\u00fcmnetega. Ida-Virumaa vajab kiiremat arengut \u2013 sealsed riigimeelsed elanikud on seda v\u00e4\u00e4rt. Praegune Ida-Virumaa, kus \u00fches linnas leinatakse \u00e4ra viidud tanki, teise volikogu liikmed tahavad teisaldatud punamonumendi \u00abkoopiat\u00bb\u00a0p\u00fcstitama hakata ning kolmanda kultuuripalee seinu ehivad Lenin ja Marx, ei ole lihtsalt regionaalpoliitiline probleem, vaid julgeolekurisk,\u00bb\u00a0\u00fctles Solman.\nEt v\u00e4listada v\u00f5imalused, et Venemaal \u00f5nnestuks destabiliseerida olukorda Eestis, on Solmani s\u00f5nul vaja tagada Ida-Viru sidumine muu Eestiga, sealhulgas eesti meele ja keele juurdumine, mis veaks ka piirkonna majandusarengut ja heaolu.\n\u00abMe ei tea, mida idapiiri taga m\u00f5eldakse. Seet\u00f5ttu ei ole m\u00f5istlik olukorra parandamiseks aega raisata. Seet\u00f5ttu peab riik looma Ida-Virumaa jaoks arenguprogrammi, mis ei p\u00fc\u00fcaks \u00fcksnes kohalikke omavalitsusi toetada, vaid kaaluks, kas riik peaks v\u00f5tma neilt enda kanda m\u00f5ned olulised administratiivkoormused,\u00bb\u00a0\u00fctles Solman.\nTema s\u00f5nul on hariduse riigistamine Ida-Virumaal vastu v\u00f5etud erilise vastuseisuta. \u00abEestikeelse hariduse tagamiseks on \u00f5ige riigistada maakonna k\u00f5igi suurte linnade koolid. Riik suudaks t\u00f5husamalt toimima panna ka kohaliku sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri ning piirkonna heakorramajanduse, millega seotud korruptsiooniskandaalid kohaliku v\u00f5imu paiguti t\u00e4iesti halvanud on. V\u00e4hemalt ajutiselt aitaks riik nende valdkondade \u00fclev\u00f5tmisega maakonna suuremad keskused surnud punktist \u00fcle. Sellega looks riik k\u00f5igile piirkonna elanikele parema elukeskkonna ja tagaks kogu Eestile kindlama julgeolekuolukorra,\u00bb\u00a0lisas Solman."}
{"text":"Kauplusevarguste arv arv suurenes aastaga neljandiku v\u00f5rraJustiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi.Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd on nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \u201eVargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\u201c \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.\nAastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid s\u00fcstemaatilised vargused.\nS\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17%. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.\nK\u00f5ige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende j\u00e4rel P\u00e4rnumaa ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa.\nVaravastaste kruitegude arv kasvas ka J\u00e4rvamaal- kui mullu pandi selliseid kuritegusid siin toime 217, siis 2021. aastal n\u00e4iteks 139.\nJustiitsministeeriumi n\u00f5uniku Andri Ahvena s\u00f5nul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk t\u00e4psemalt 54% k\u00f5igist vargustest.\n2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida. Eesm\u00e4rk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. \u201eT\u00e4psem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\u201c selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.\nKuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.\nTutvu 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatega justiitsministeeriumi kodulehel."}
{"text":"Arvepettused ei ole kusagile kadunud! Kuidas enda ettev\u00f5tet kaitsta?V\u00e4rskest k\u00fcberturvalisuse aastaraamatust selgub, et arvepettused ei ole kusagile kadunud ning kelmuste ohvriks langemine l\u00e4heb Eesti ettev\u00f5tetele igal aastal maksma suuri summasid. Seet\u00f5ttu tuleb k\u00f5ik arved piltlikult \u00f6eldes luubiga \u00fcle kontrollida.Foto: Shutterstock\nHiljuti avaldas Riigi Infos\u00fcsteemi Amet (RIA) v\u00e4rske k\u00fcberturvalisuse aastaraamatu, mis annab \u00fclevaate 2022. aasta olukorrast k\u00fcberruumis.\nK\u00f5ige muu hulgas selgub aastaraamatust, et eelnevatelgi aastatel aset leidnud arvepettused ei ole kusagile kadunud ning kelmuste ohvriks langemine l\u00e4heb Eesti ettev\u00f5tetele igal aastal maksma suuri summasid.\nMis on arvepettus?\nArvepettus pannakse tavaliselt toime nii, et tarbijaga v\u00f5tab \u00fchendust isik, kes v\u00e4idab end olevat m\u00f5ne teenusepakkuja v\u00f5i partnerettev\u00f5tte esindaja (n\u00e4iteks tegev- v\u00f5i finantsjuht). Seej\u00e4rel edastatakse kliendile vale (\u00fcldiselt v\u00e4lisriigi) kontonumbriga v\u00f5ltsitud arve ning palutakse sellele makse sooritada.\nV\u00f5ltsarvete puhul on nii arve ise kui saatja e-posti aadress tihti originaalile v\u00e4ga sarnased ning seet\u00f5ttu v\u00f5ib olla raske m\u00e4rgata, et kiri ei p\u00e4rinegi \u00f5igest kohast.\nTihti tuleb pettus v\u00e4lja alles m\u00f5ni aeg hiljem \u2013 siis, kui teenusepakkuja v\u00f5i partner tasumata arve avastab.\nEesti ettev\u00f5te kaotas eelmisel aastal arvepettuse t\u00f5ttu enam kui 70 000 eurot\n2022. aastal teavitati RIA-t enam kui 150 finantspettusest ning nende hulgas oli ka kuritegusid, mille puhul ettev\u00f5tte esindajad kandsid petturitele koguni k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\n\u00dche n\u00e4itena on RIA aastaraamatus toodud v\u00e4lja olukord, kus kelmid saatsid Eesti suurfirma t\u00f6\u00f6tajale \u00f5ngitsuskirja, milles esitleti end kui ettev\u00f5tte tegevjuhti. Raamatupidaja saatis v\u00f5ltsitud arve alusel kelmidele enam kui 14 000 eurot.\u00a0\n2022. aasta m\u00e4rtsis kaotas teine ettev\u00f5tte sarnase pettuse k\u00e4igus \u00fcle 17 000 euro. M\u00f5ni kuu hiljem j\u00e4i j\u00e4rgmine ohver ilma ligikaudu 8000 eurost.\u00a0\nVeelgi halvemini l\u00e4ks aga \u00fchel autom\u00fc\u00fcgiettev\u00f5ttel, kellele kurjategijad esitlesid end kui ettev\u00f5tte Skandinaavia partnerit ning esitasid neile tasumiseks v\u00f5ltsitud arve. Ettev\u00f5te kaotas pettuse tagaj\u00e4rjel enam kui 70 000 eurot.\nTaolised pettused kahjustavad oluliselt just nende ettev\u00f5tte mainet ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust, kelle arveid v\u00f5ltsitakse \u2013 kliendid ja koost\u00f6\u00f6partnerid ei pruugi enam teada, milliseid ettev\u00f5tte v\u00e4ljastatud dokumente usaldada ja milliseid mitte.\nLisa v\u00e4ljastatud arvetele oma ettev\u00f5tte digitempel\nSelleks, et kinnitada dokumendi p\u00e4ritolu ja terviklikkust, on hea lahendus v\u00f5tta ettev\u00f5ttes kasutusele digitempel.\u00a0\nMis see on? Digitempel on ettev\u00f5tte tempel digitaalsel kujul. See on sisuliselt sama mis digiallkiri, ent seda v\u00e4ljastatakse \u00fcksnes juriidilistele isikutele.\nDigitempel annab dokumendi saajale kinnituse, et dokument p\u00e4rineb t\u00f5epoolest selle saatnud ettev\u00f5ttest ja seda pole p\u00e4rast templi lisamist muudetud.\nOrganisatsiooni digitempliga kinnitatud dokumendi kehtivust on v\u00f5imalik kontrollida samamoodi kui digiallkirjade kehtivustki, ning veenduda, et dokumendi koostas ja v\u00e4ljastas konkreetne ettev\u00f5te.\u00a0\nDigitembeldada saab sisuliselt k\u00f5iki dokumente, n\u00e4iteks hinnapakkumisi, arveid, personaliosakonna dokumente, finantsaruandeid, maksekorraldusi, terviseandmeid, akadeemilisi \u00f5iendeid, kirjavahetusi, andmebaasi v\u00e4ljav\u00f5tteid ja palju muud.\nSoovid ka enda ettev\u00f5ttes digitempli kasutusele v\u00f5tta?\nTutvu Dokobiti digitempli lahendustega SIIN v\u00f5i v\u00f5ta julgelt \u00fchendust Dokobiti klienditoega aadressil kasutajatugi@dokobit.com."}
{"text":"Kuula: 17.02 Kriitiline intsident: Suur IT-ministrite valimisdebatt: mida on vaja Eesti e-riigi juures paremaks teha kohe ja n\u00fc\u00fcd?IT-ministrite kandidaadid Geeniuse korraldatud valimisdebatil. Kristjan Vanaselja (Parempoolsed), Kristjan J\u00e4rvan (Isamaa), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Marek Reinaas (Eesti 200), Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraadid).Foto: Geenius Meedia\/Evert Palmets\nSaadet toetab\nTervise-, t\u00f6\u00f6- ja sotsiaalteenuste IT\n1,3 miljonile inimesele\nLiitu meiega\nValimiste eel korraldas Geenius \u201cKriitilise intsidendi\u201d podcasti erisalvestuse, kuhu kutsusime IT-teemadel debateerima t\u00e4navustel valimistel osalevate erakondade esindajad. Kutse said k\u00f5ik t\u00e4isnimekirja esitanud erakonnad. Viimasel hetkel otsustas osalemisest loobuda EKRE endine IT-minister Raul Siem.\nIT-ministrite debatil osalesid Kristjan Vanaselja (Parempoolsed), Kristjan J\u00e4rvan (Isamaa), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Marek Reinaas (Eesti 200) ja Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraadid).\nK\u00f5ik potentsiaalsed j\u00e4rgmised IT-ministrid r\u00e4\u00e4kisid, mis on esimene asi, mida nad hakkavad ministrina tegema ning milline on nende erakonna n\u00e4gemus ja maailmavaade IT-alastes k\u00fcsimustes.\u00a0\nKristjan Vanaselja s\u00f5nul on Parempoolsete soov tehnoloogiaga tagada avatud ja l\u00e4bipaistev riik. \u00dchtlasi plaanivad nad IT-ga hakata korruptsiooni vastu v\u00f5itlema. Vanaselja t\u00f5des sedagi, et kuigi Eesti on IT-lahendustes edukas olnud ei tohi j\u00e4\u00e4da loorberitele puhkama.\u00a0\nKristjan J\u00e4rvani s\u00f5nul seab Isamaa olulisele kohale k\u00fcberturvalisuse, kuhu lubatakse suuremaid investeeringuid. Peamiselt lubas ta j\u00e4tkata juba ellukutsutud teemadega ehk viimase miili, kasutajas\u00f5braliku e-riigi ja ettev\u00f5tluse digitaliseerimisega.\u00a0\nAndrei Korobeinik t\u00f5des, et riik ei kasuta IT-v\u00f5imekust efektiivselt \u00e4ra. Keskerakondlase v\u00e4itel on aga tal olemas oskused, kuidas see murekoht \u00e4ra lahendada. Korobeiniku s\u00f5nul on tema esindatud erakond parim valik neile, kes soovivad Eestisse tuua k\u00f5rgepalgalist IT-t\u00f6\u00f6j\u00f5udud.\u00a0\nAndres Sutt lubas, et taaskord IT-ministri portfelli endale saades on Reformierakonna eesm\u00e4rk, et e-riik toimiks k\u00fcberturvaliselt ning k\u00f5rgele kohale oleks seatud ka keskkond, et avaliku sektori s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lg oleks v\u00e4ike.\u00a0\nMarek Reinaase s\u00f5nul on Eesti 200 eesm\u00e4rk pakkuda personaalset riiki, mida on v\u00f5imalik saavutada s\u00e4\u00e4raste e-teenustega, mida inimestel reaalselt vaja on. Seda on tema s\u00f5nul v\u00f5imalik saavutada t\u00e4nu riigil juba eksisteerivate andmete parema kasutusele v\u00f5tmisega.\u00a0\nRaimond Kaljulaid osales k\u00fcll IT-ministrite debatil, kuid m\u00e4rkis samas \u00e4ra, et Sotsiaaldemokraatidel ei ole enne potentsiaalseid koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ministrikandidaate. Sotside lubadustest t\u00f5stis ta esile k\u00fcberjulgeoleku ning IT-t\u00f6\u00f6j\u00f5u murekoha lahenduse. T\u00f6\u00f6j\u00f5u osas on Kaljulaidi erakonnal plaan luua uus viisa, mis on m\u00f5eldud maailma tipp\u00fclikoolide l\u00f5petajatele.\u00a0\nKuula poliitikute lubaduste kohta l\u00e4hemalt saatest. Debatti juhtisid Ronald Liive ja Eleen \u00c4nilane.\nKuula saadet\u00a0Apple Podcastist,\u00a0Spotifyst\u00a0v\u00f5i telli\u00a0RSS."}
{"text":"Kasep\u00e4\u00e4 Kala 2023 v\u00f5itja saab paadimootoriEesti suurim rahva-kalap\u00fc\u00fcgiv\u00f5istlus, kopsakate auhindade poolest tuntud Kasep\u00e4\u00e4 Kala peetakse t\u00e4navu m\u00e4rtsi esimesel n\u00e4dalavahetusel. Millist kala t\u00e4navu p\u00fc\u00fcdma peab, et konkurentsis osaleda, saab nagu varemgi teada alles stardis. Paraku on m\u00f5ned ebaausad \u00fcritanud varasematel aastatel ka pettusega auhindu saada ning sellest ka vastav reegel. Ka sel korral on toetajad v\u00e4lja pannud hulganisti v\u00e4\u00e4rikaid auhindu nagu\u2026\nKogu artiklit saab lugeda Vooremaa digilehest v\u00f5i paberv\u00e4ljaandest, mis on saadaval J\u00f5gevamaa ajalehtede m\u00fc\u00fcgikohtades ja maksab vaid 1,50\u20ac.\nTelli paberleht Telli digileht Sisene digilehe lugejana"}
{"text":"Jaapani suurfirma endine juht tunnistas s\u00fc\u00fcd ol\u00fcmpiakorruptsioonisTOKYO, 17. veebruar, AFP-BNS \u2013 Jaapani suurima reklaamifirma endine juht tunnistas end reedel s\u00fc\u00fcdi ol\u00fcmpiaametnikule altk\u00e4emaksu andmises, et saada Tokyo ol\u00fcmpiam\u00e4ngude sponsorleping.\nProkur\u00f6rid s\u00fc\u00fcdistasid 69-aastast Shinichi Uenot v\u00e4hemalt 14 miljoni jeeni (ligi 98 000 euro) andmises ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korralduskomitee liikmele Haruyuki Takahashile, et saada sponsorleping reklaamifirmale ADK Holding.\nTakahashit s\u00fc\u00fcdistatakse samal ajal mitmes kuriteos, sealhulgas suurte altk\u00e4emaksude v\u00f5tmises.\nKorruptsiooniskandaalid heidavad varju Jaapani linna Sapporo taotlusele korraldada 2030. aasta taliol\u00fcmpiam\u00e4ngud.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kauplusevarguste arv suurenes aastaga neljandiku v\u00f5rraJustiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viruning Tartumaal.Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd on nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \u201eVargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\u201c \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.Aastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid s\u00fcstemaatilised vargused.S\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17%. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.K\u00f5ige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu Harjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende j\u00e4rel P\u00e4rnumaa ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa.Ahvena s\u00f5nul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk t\u00e4psemalt 54% k\u00f5igist vargustest.2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida. Eesm\u00e4rk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. \u201eT\u00e4psem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\u201c selgitas Andri Ahven justiitsministeeriumist.Kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.Andmed kajastavad kuritegusid, kuid mitte k\u00f5iki kauplusevargusi. Alla 200 euro suuruse kahjuga vargusi menetletakse esimesel ja teisel korral v\u00e4\u00e4rtegudena.Kuulutaja"}
{"text":"Hiina tehnoloogiamiljard\u00e4r j\u00e4i kadunuksPEKING, 17. veebruar, AFP-BNS \u2013 Hiina investeerimispanga China Renaissance miljard\u00e4rist juht Bao Fan on kadunuks j\u00e4\u00e4nud, teatas firma, mille aktsiad hakkasid reedel Hongkongi b\u00f6rsil langema.\nBao on ka panga tegevdirektor ja \u00fcks Hiina tehnoloogiat\u00f6\u00f6stuse juhtkujusid, kes on etendanud olulist rolli mitme IT idufirma tekkes.\n\"Firma ei ole suutnud h\u00e4rra Baoga kontakti saada,\" teatas China Renaissance neljap\u00e4eval \u00fcksikasju lisamata Hongkongi b\u00f6rsile.\nFirma aktsiad kukkusid p\u00e4rast avaldust 50 protsenti, kuid kokkuv\u00f5ttes piirdus langus 30 protsendiga.\nFinantsuudisteportaali Caixin andmetel ei olnud 52-aastast Baod neljap\u00e4ev \u00f5htu seisuga kaks p\u00e4eva k\u00e4tte saadud.\nBao kadumine viitab v\u00f5imalikele uutele sammudele Hiina finantst\u00f6\u00f6stuse vastu, mis oleksid seotud president Xi Jinpingi pikaajalise v\u00f5itusega korruptsiooni vastu.\nHiina v\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja\u00a0Wang Wenbin \u00fctles, et ei tea Bao kadumisest midagi. \"Aga ma v\u00f5in kinnitada, et Hiina on \u00f5igusriik.\"\n\"Hiina kaitseb kodanike seaduslikke \u00f5igusi,\" lisas ta.\nChina Renaissance on globaalne finantsasutus, millel on \u00fcle 700 t\u00f6\u00f6taja ning b\u00fcrood Pekingis,\u00a0Shanghais, Hongkongis, Singapuris ja New Yorgis.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Hiina tehnoloogiamiljard\u00e4r j\u00e4i kadunuksPEKING, 17. veebruar, AFP-BNS \u2013 Hiina investeerimispanga China Renaissance miljard\u00e4rist juht Bao Fan on kadunuks j\u00e4\u00e4nud, teatas firma, mille aktsiad hakkasid reedel Hongkongi b\u00f6rsil langema.\nBao on ka panga tegevdirektor ja \u00fcks Hiina tehnoloogiat\u00f6\u00f6stuse juhtkujusid, kes on etendanud olulist rolli mitme IT idufirma tekkes.\n\"Firma ei ole suutnud h\u00e4rra Baoga kontakti saada,\" teatas China Renaissance neljap\u00e4eval \u00fcksikasju lisamata Hongkongi b\u00f6rsile.\nFirma aktsiad kukkusid p\u00e4rast avaldust 50 protsenti, kuid kokkuv\u00f5ttes piirdus langus 30 protsendiga.\nFinantsuudisteportaali Caixin andmetel ei olnud 52-aastast Baod neljap\u00e4ev \u00f5htu seisuga kaks p\u00e4eva k\u00e4tte saadud.\nBao kadumine viitab v\u00f5imalikele uutele sammudele Hiina finantst\u00f6\u00f6stuse vastu, mis oleksid seotud president Xi Jinpingi pikaajalise v\u00f5itusega korruptsiooni vastu.\nHiina v\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja\u00a0Wang Wenbin \u00fctles, et ei tea Bao kadumisest midagi. \"Aga ma v\u00f5in kinnitada, et Hiina on \u00f5igusriik.\"\n\"Hiina kaitseb kodanike seaduslikke \u00f5igusi,\" lisas ta.\nChina Renaissance on globaalne finantsasutus, millel on \u00fcle 700 t\u00f6\u00f6taja ning b\u00fcrood Pekingis,\u00a0Shanghais, Hongkongis, Singapuris ja New Yorgis.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Maksuamet heidab 1400 Ida-Viru ettev\u00f5ttele ette kahtlaselt madala palga maksmistAutor: Finantsuudised.ee \u2022 17. veebruar 2023\nMaksu- ja tolliamet (MTA) saadab veebruari ja m\u00e4rtsi jooksul kirja 1400 Ida-Virumaa ettev\u00f5ttele, kelle deklareeritud t\u00f6\u00f6tasud on madalamad, kui Eestis samadel ametikohtadel t\u00f6\u00f6tavate t\u00f6\u00f6tajate keskmine t\u00f6\u00f6tasu.\nMaksu- ja tolliameti teatel on Ida-Virumaal \u00fcmbrikualga osakaal k\u00f5ige suurem.\nFoto: Liis Treimann\n\u201eMTA hinnangul on \u00fcmbrikupalgast tekkiv maksukahju umbes 99,8 miljonit eurot ning sellest suure osa, ca 84%, moodustab osaliselt makstav \u00fcmbrikupalk \u2013 enamasti t\u00e4hendab see, et ametlikult maksab ettev\u00f5te t\u00f6\u00f6tajale tasu n\u00e4iteks miinimumpalga ulatuses, \u00fclej\u00e4\u00e4nu aga n-\u00f6 mustalt. See ongi \u00fcks p\u00f5hjuseid, mis viib ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasu Eesti keskmisega v\u00f5rreldes alla ning j\u00e4tab t\u00f6\u00f6tajad osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult sotsiaalsetest tagatistest ilma,\u201c \u00fctles maksu- ja tolliameti \u00fcmbrikupalga valdkonnajuht Marc M\u00e4lter.\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nLugemiseks logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse"}
{"text":"Olde Hansa omanik: restoranide maksupettustes s\u00fc\u00fcdistagem poliitikuid\"Kui poliitikud sooviksid, et olukord \u00fcmbrikupalkade ja maksudest k\u00f5rvalehiilimisega muutuks, siis nad oleks sellega juba tegelenud,\" \u00fctleb Olde Hansa omanik Auri Hakomaa.\nTema hinnangul on restoranide \u00e4risektor j\u00e4\u00e4nud kummaliseks 90ndate j\u00e4\u00e4nukiks, mille puhul saab olla t\u00e4nulik m\u00f5nele poliiitkule, kes on asjaga tegelemise k\u00f5rvale j\u00e4tnud vabandusega: \"Aga neil on niigi raske.\""}
{"text":"Olde Hansa omanik: restoranide maksupettustes s\u00fc\u00fcdistagem poliitikuid\"Kui poliitikud sooviksid, et olukord \u00fcmbrikupalkade ja maksudest k\u00f5rvalehiilimisega muutuks, siis nad oleks sellega juba tegelenud,\" \u00fctleb Olde Hansa omanik Auri Hakomaa.\nOlde Hansa juht kinnitab, et on \u00fcks v\u00e4heseid, kes oma t\u00f6\u00f6tajatele \u00fcmbrikupalka ei maksa, sest hoolib oma t\u00f6\u00f6tajatest \u00f5iglase palgas\u00fcsteemiga.\nFoto: AURELIA MINEV\nTema hinnangul on restoranide \u00e4risektor j\u00e4\u00e4nud kummaliseks 90ndate j\u00e4\u00e4nukiks, mille puhul saab olla t\u00e4nulik m\u00f5nele poliiitkule, kes on asjaga tegelemise k\u00f5rvale j\u00e4tnud vabandusega: \"Aga neil on niigi raske.\""}
{"text":"Investeerimishuviline mees kaotas kelmidele 41 000 eurotTALLINN, 17. veebruar, BNS - Neljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus P\u00f5hja prefektuuri mees, kes lootis veebis tulusalt raha investeerida, kuid kaotas kelmidele 41 000 eurot.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris tutvus 28-aastane mees Tinderi rakenduses Heleni nimelise naisega, kes soovitas veebilehel gumgepad.online kr\u00fcptorahaga aktsiab\u00f6rsil kauplemist. Mees avas ka enda nimele Binances ja Crypto.com kr\u00fcptorahakotid, kuhu teostas mitmeid sissemakseid, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nKannatanu avastas, et investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa ning temalt n\u00f5utakse ka t\u00e4iendavaid \u00fclekandeid. Kelmusega tekitatud kahju on 41 000 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"T\u00f5nis Saarts: erakondade kummalised p\u00fc\u00fcdlused l\u00e4tistada Eesti demokraatiat   Valimisprogrammide demokraatiat k\u00e4sitlevaid peat\u00fckke lugedes hakkab silma t\u00e4iesti m\u00f5istetamatu p\u00fc\u00fcdlus \u00fcle v\u00f5tta meie naaberriigi L\u00e4ti halvimad ja juba l\u00e4bi kukkunud praktikad ning neid meil juurutada, m\u00e4rgib T\u00f5nis Saarts Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.   Reformierakonna ja Eesti 200 programmist v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et m\u00f5lemad soovivad v\u00e4hendada erakondade riiklikku rahastamist, pidades ebaeetiliseks, et parteide kampaania- ja turunduskulud tulevad riigieelarvest. Valimiskampaaniaid peaks edaspidi rahastama ainult annetustest ja liikmemaksudest. Esmapilgul n\u00e4ib see \u00fcllana ja ilmselt p\u00e4lviks ka paljudelt valijatelt aplausi. Kuid m\u00f5tisklegem korraks: teatavasti on valimiskampaaniad erakondade eelarves k\u00f5ige suurem kuluartikkel ja liikmemaksud moodustavad Eesti erakondade sissetulekust vaid m\u00f5ne protsendi, seega viiks see selleni, et erakonnad panevad endid edaspidi \u00fclisuurde s\u00f5ltuvusse ettev\u00f5tjate annetustest. Riigieelarvelisel rahastamisel v\u00f5ib olla k\u00fcll mitmeid puudusi, kuid sel on kaks vaieldamatut plussi. Esiteks on see l\u00e4bipaistev ja lihtsalt kontrollitav, sest me teame, milliselt realt raha tuleb ja meie j\u00e4relevalveinstitutsioonid on piisavalt v\u00f5imekad kontrollimaks, kuidas seda kasutatakse. Teiseks, vaid erasektorilt tulevate annetuste puhul tekib parteide vahel taas v\u00e4ga suur ebav\u00f5rdsus, kuna suures eelisseisus on v\u00f5imuerakonnad ja need, kellel on v\u00e4ljakujunenud p\u00fcsisponsorid. L\u00e4ti oli viimane (r\u00f5hutan: viimane) Euroopa Liidu riik, mis aastal 2012 viis sisse parteide riikliku rahastamise. Enne seda rahastasid L\u00e4ti erakondi rikkad \u00e4rimehed ehk oligarhid. Ma ei m\u00f5ista, miks Reformierakond ja Eesti 200 soovivad p\u00f6\u00f6rduda tagasi just selle s\u00fcsteemi juurde, millest l\u00e4tlased k\u00fcmnendi eest loobusid? Kust tuleb kindlus, et meilgi ei hakka erakonnad s\u00f5ltuma kolmest-neljast suurettev\u00f5tjast, kes oma sponsorluse eest eeldavad ka vastuteeneid? Kas ollakse veendunud, et Erakondade Rahastamise J\u00e4relevalve Komisjon (ERJK) on nii v\u00f5imekas, et suudab annetuste kontrollimisega edukalt toime tulla? Viimasel ajal on ju ettev\u00f5tjad muutunud j\u00e4rjest ettevaatlikumaks avalike annetuste tegemisel, soovimata endale liigset meedia t\u00e4helepanu. Nii j\u00e4\u00e4bki arusaamatuks, miks on tarvis l\u00f5hkuda toimivat s\u00fcsteemi ja tagasi p\u00f6\u00f6rduda Ida-Euroopa halvimate praktikate juurde, millest isegi seni korruptsiooni osas halvaks eeskujuks peetud L\u00e4ti on loobunud? Sotsiaaldemokraadid soovivad samuti maale tuua L\u00e4ti praktikaid. Nende plaan on erakonna registreerimiseks vajalik liikmete arv viia 500-lt 300-le. L\u00e4tis on vastavaks piiriks 200 liiget. See on teiste seas \u00fcks p\u00f5hjusi, miks on L\u00e4tis Euroopa \u00fcks k\u00f5ige ebastabiilsemaid parteis\u00fcsteeme, kus iga valimists\u00fckkel toob parlamenti kaks-kolm uhiuut erakonda.\"Ma ei l\u00fckkaks nii kergek\u00e4eliselt k\u00f5rvale regulatsiooni, mis on suunanud poliitikuid rajama pigem organisatsiooniliselt j\u00e4tkusuutlikke erakondi, mitte n\u00f5rku projektiparteisid.\"Ma ei saa aru, mis probleemi sotsid lahendavad? Kui uute erakondade j\u00e4rele on t\u00f5esti suur \u00fchiskondlik n\u00f5udlus, siis Eesti 200, Parempoolsete, ega Vabaerakonna kogemus ei kinnita, et 500 liikme n\u00f5ue oleks olnud partei asutamisel oluliseks takistuseks. Ma ei l\u00fckkaks nii kergek\u00e4eliselt k\u00f5rvale regulatsiooni, mis on suunanud poliitikuid rajama pigem organisatsiooniliselt j\u00e4tkusuutlikke erakondi, mitte n\u00f5rku projektiparteisid, mis muide ongi t\u00e4nu liialt l\u00f5tvadele reeglitele saanud L\u00e4ti poliitika suureks nuhtluseks. EKRE ja Keskerakond soovivad Eestis s\u00fcvendada otsedemokraatiat, lubades korraldada senisest enam referendumeid ja seadustada rahvaalgatus, andes 25 000 kodanikule \u00f5iguse algatada eeln\u00f5u. Meie naaber L\u00e4ti on aastatel 1991-2012 korraldanud tervelt \u00fcheksa referendumit, \u00fche peaaegu iga kahe-kolme aasta j\u00e4rel. L\u00e4tis oli v\u00f5rdlemisi lihtne rahvah\u00e4\u00e4letusi esile kutsuda, kui koguti vajalik arv allkirju. Seejuures oli l\u00e4vend proportsionaalselt k\u00f5rgemgi, kui meie plaanitud 25 000. L\u00e4tlaste entusiasm kadus hoobilt ja seadust muudeti, kui 2012. aastal toimus \u00fchiskonda l\u00f5hestav referendum \"vene keel teiseks riigikeeleks\". Kas me Eestis saame nii kindlad olla, et 25 000 allkirja ei suudeta kokku saada analoogseteks algatusteks nagu \"\u00f5igeusu j\u00f5ulud riigip\u00fchaks\", \"t\u00fchistada haridusreform\", \"kodakondsuse nullvariant k\u00f5igile, kes on siin elanud alates 1991. aastast\"? Juhul kui need algatused l\u00f5puks p\u00e4ris referendumiteks ei vormugi, l\u00f5hestavad need ometi \u00fchiskonda. L\u00e4tlased n\u00e4gid \u00e4ra, millise kena m\u00f5jutushoova annavad nad lihtsalt esile kutsutavate rahvah\u00e4\u00e4letustega Venemaale. Isegi kui otsedemokraatial on omad voorused, siis ehk tasuks meilgi Eestis m\u00f5elda L\u00e4ti kogemusele ja seda eriti just praeguses hapras julgeolekuolukorras. Niisiis j\u00e4\u00e4bki arusaamatuks, miks soovivad Eesti erakonnad maale tuua meie l\u00f5unanaabrite halvimaid ja l\u00e4bikukkunumaid praktikaid. Ehk see entusiasm vaibub, kui valimised on l\u00e4bi ja tuleb taas asjalikult valitsemisega tegeleda.\u00a0 K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt.  ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email\u00a0protected]. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.     \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Katastroof iga hinna eest: varjatud lehek\u00fclgi Umar Hajjamist, Titanicust ja EstoniastERIK KAMBERGI KIRJAT\u00dcKKEAlgus 19. jaanuari L\u00f5unaLehes.Estonia - v\u00e4ljast valge, seest must Eesti laev L\u00e4\u00e4nemerelTa tiib on valge, ta tiib on must ja me ei tea midagi tema tulekust. Ta lend on k\u00f5rgeja nii ligi maad, et tema varigi mind kord riivata saab... (E. K.)Merendus on inimkonna ajaloo lahutamatu osa. Juba muistsetest aegadest peale, kui Eestimaa randlased \u00f5ppisid ehitama esimesi merek\u00f5lblikke aluseid, oli meremeeste leival sageli s\u00f5klane maik juures, mida m\u00f5nigi kord oh niisutatud pisaratega. Niisugune oh randlastest meremeeste elu tavalistest rannalautritest maailmameredeni, mida ei tule kellelgi h\u00e4beneda.S\u00e4ravaid peat\u00fckke Eesti meremeeste olelusv\u00f5itlusest on kirjutanud merenduse ajalukku mitmed meie kirjamehed ja kroonikud.Randlaste eluolust on kasvanud v\u00e4lja eestlaste rahvuslik saaga valgest laevast, mille ilmumist on poeetilises ja s\u00f5nas\u00f5nalises t\u00e4henduses kuulutanud selgeltn\u00e4gijad juba ammustest aegadest. See igatsus on olnud nii valdav, et ajapikku on see p\u00fcrgimus leidnud koha eesti folklooris ja kirjanduses, nagu Aino Kallase \u201eLasnam\u00e4e valges laevas\" v\u00f5i novellikogus \u201eValge laev\" (1931).Valge laev kehastas paljude eestlaste, eriti p\u00f5hjaranniku inimeste ammust unistust. Ennustuse kohaselt pidi saabuma p\u00f5hjarannikule muinasjutuline laev, mis viib paljukannatanud inimesi kord nende igatsuste maale, kus pole v\u00f5\u00f5raste v\u00e4givalda ega \u00fclekohut. K\u00f5rgelt hinnatud teosed eestlaste valgest laevast onHerman Sergo mitme auhinnaga p\u00e4rjatud \u201eP\u00f5genike laev\u201d (1966) ja Voldemar Veedami \u201ePurjetamine vabadusse\u201d (1952, e k 1998). Veedami teos on saavutanud laialdase rahvusvahelise tunnustuse, kuna seda on t\u00f5lgitud enam kui kahek\u00fcmnesse keelde. \u201ePurjetamine vabadusse\u201d on ainulaadne oma p\u00e4evikuhse \u00fclesehituse poolest, mis emotsionaalselt kirjeldab Eesti p\u00f5genike \u00f5nnestunud Atlandi \u00fcletamist idast l\u00e4\u00e4nde. Autori tahtel on teos p\u00fchendatud k\u00f5igile kaasmaalastele, kes oma p\u00f5genikuteel kunagi ei n\u00e4inud Atlandi teist kahast.Purjetamisel l\u00e4\u00e4nde hukkus L\u00e4\u00e4nemerel ja Atlandil 40005000 eestlast. Nende s\u00f5ja jalust p\u00f5genenud eestlaste m\u00e4lestuseks korraldasid Lakewoodi arhiiv ja Ameerika eestlaskond s\u00fcgisel 1994 ulatusliku n\u00e4ituse kohalikus Eesti arhiivis, millega t\u00e4histati poole sajandi m\u00f6\u00f6dumist eestlastest mere-ja paadip\u00f5genike traagilistest p\u00e4evadest. T\u00f5en\u00e4oliselt avati n\u00e4itus augustis 1994, v\u00e4hemalt n\u00e4dal enne Estonia hukkumist. Saabusime kapten Fred Kraaviga Kanadast, nii et olime k\u00fclalisena arhiivis 8. oktoobril. Sellest p\u00e4evast on j\u00e4\u00e4nud allakirjutanule m\u00e4lestuseks \u00fches viimases \u201eTulimullas\u201d Heino Ainso, Aime ja Trivimi Velliste, Toomas Hendrik Ilvese ning Ernst Jaaksoni autogrammid.N\u00e4ituse materjale asuti juba varakult kokku korjama, kui Estonia kurseeris veel r\u00f5\u00f5msalt L\u00e4\u00e4nemere reisidel. Septembris oli Lakewoodi Eesti arhiivi n\u00e4itus Eestimaa s\u00f5ja- ja paadip\u00f5genikest juba \u00fcleval, kui tuli see pauk, et Estonia on uppunud. Maailma raadiojaamad ja ajakirjandus asusid \u00fcksteise j\u00e4rel kuulutama Eesti superlaeva Estonia hukkumisest ning teatama \u00fcksikasju suurest rahuaegsest katastroofist L\u00e4\u00e4nemerel. Vaevalt sai Eesti tuleviku seisukohalt olla veel midagi dramaatilisemat ja drastilisemat, kui Eesti riigi s\u00fcmboliga samastuva laeva h\u00e4ving.Kolme riigi ametlik vastuoluline juurdlus ei suutnud tuvastada usaldusv\u00e4\u00e4rset pilti laeva hukkumisest ega esitada vaieldamatuid argumente katastroofile eelnenud olukorrast. Lahtiseks on j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimus, kas Estonia hukkumine oli traagiline mere\u00f5nnetus v\u00f5i salakavala vanden\u00f5u tulemus. Intensiivselt asusid erapooletu komisjoni t\u00f6\u00f6d torpedeerima Rootsi riigi ametnikud, \u00e4hmastades ja deformeerides ekspertide ja tunnistajate seisukohti ning s\u00f5nastusi. Eesti meremeestele sadas kaela s\u00fc\u00fcdistusi siit-ja sealtpoolt.Peagi algatati umbusaldusega r\u00fcnnakuid komisjoni esimehe Andi Meistri vastu. Komisjoni esimehe laimajatega asus \u00fchte paati president Lennart Meri. L\u00f5pptulemuseks oli vaieldava v\u00e4\u00e4rtusega kokkuv\u00f5te, uurimistulemuste salastamine ja rahvusvahelistes vetes lamavale vrakile sukeldumiskeelu kehtestamine. Sellep\u00e4rast v\u00f5ib sundolukorras s\u00fcndinud raporti kriitika suhtes olla t\u00e4iesti tolerantne, kuna see ei ole vaba m\u00f5tteavalduse tulemus.\u201eEstonia ei seilanud lihtsalt \u00fchest sadamast teise, vaid liikus kahe kontrastse maailma vahel, millest \u00fcks oh tulvil ebastabiilsust, masendavat vaesust ja v\u00e4givalda. Teine aga oli rikas kuningriik, mida oli pikka aega juhtinud rahumeelne ning hoolitsev valitsus,\u201d on m\u00e4rkinud Saksa jurist Drew Wilson.Nende vastuolude ohvriks langenud Estonia katastroofi tagamaid on j\u00e4\u00e4nud varjutama kolme riigi - Rootsi, Soome ja Eesti - \u00fchiskomisjoni raport, mis varjab suurima rahuaegse, ligikaudu tuhande hukkunuga laevahuku asjaolusid.Suutmata sellest saladuste v\u00f5rgust l\u00e4bi murda, tuleb n\u00f5ustuda Drew Wilsoniga: \u201eKui peaks selguma, mis tegelikult toimus Estonial 28. septembril 1994, oleks see Eesti riigi katastroof.\u201d Aga siiani pole selgunud, nagu ei selgunud Kennedy m\u00f5rva lugu, kuna neid s\u00fcndmusi on m\u00e4\u00e4ratud varjutama riiklikud salateenistused.Isiklikke meenutusiEstonia hukkumise p\u00e4ev tabas allakirjutanut \u00fchel s\u00fcgissuvisel kenal hommikul Kanada metsade ja j\u00e4rvede r\u00fcpes sealpool Parry Soundi, kuskil McKellari ja Mary Jane Lake'i kaljuj\u00e4rve kandis. Kui v\u00e4ljusin suures hommikus oma jahionnist, kus neil p\u00e4evil elunesin, h\u00f5ikas m u laagrikaaslane Fred Kraav juba kaugelt oma peamaja juurest, et Estonia on p\u00f5hjas. \u201eMis! Estonia - ja p\u00f5hjas! Mida see peaks t\u00e4hendama? Teadsin, et Eesti on juba mitu aastat iseseisev vabariik ja viimased Vene v\u00e4edki lahkunud. Aga mida see t\u00e4hendab - Estonia on p\u00f5hjas? Kas siis Eesti on omadega juba nii l\u00e4bi, et ... hakkas mind j\u00e4rsku mingi kahtlus puurima? Kas see t\u00e4hendab, et peangi j\u00e4\u00e4ma Kanadasse? Jooksin Fredile vastu, et veenduda, mida ta \u00fctles. \u201eEstonia on p\u00f5hjas,\u201d j\u00e4i Fred stoiliselt \u00e4sja\u00f6eldu juurde. Just nii see vana kapten ja jahimees muhe kinnitas. Olin juba m\u00f5nda aega harjunud kohaliku keelepruugiga, et Eesti ja Estonia on s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid, st samasisulised.Siis kuulsingi Fredilt, et p\u00e4ris Estonia, st Eesti, kuhu aeg-ajalt sai kirju ja postpakke l\u00e4hetatud, on siiski veel alles. P\u00f5hjas on ainult \u00fcks osake Eestist - see laev Estonia, millest juhtusin tol kaunil hommikul kuulma t\u00f5esti-t\u00f5esti alles esimest korda. Olin kuulnud k\u00fcll mitmesugustest Siljadest ja Sallydest, mis kuskil L\u00e4\u00e4nemerel seilavad. Kuid mingi eelarvamus ujuvatest bordellidest ei andnud maad m\u00f5tetele nendega rohkem tegelda. Ja n\u00fc\u00fcd siis oh nende Siljade ja Sallydega asunud konkureerima Eesti suurim parvlaev.Estonia ei seilanud lihtsalt \u00fchest sadamast teise, vaid liikus kahe kontrastse maailma vahel, millest \u00fcks oli tulvil ebastabiilsust, vaesust ja v\u00e4givalda. Teine aga oli rikas kuningriik, mida oli pikka aega juhtinud rahumeelne ning hoolitsev valitsus.Ohkasin kergendatult ja \u00fctlesin Fredile, et n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks v\u00f5ime minna p\u00e4evakorras edasi, teadmata veel midagi trag\u00f6\u00f6dia ulatusest. Kui siis kohalik raadio, mida Fred kuulas, hakkas edastama \u00f5nnetuse \u00fcksikasju, j\u00e4i vana kapten endale kindlaks. \u201eN\u00e4e, kuidas \u00fcks kaptenijobu on enda lolliks joonud ja t\u00e4iskiirusel laevaga vastu tormilainet kihutama kukkunud. N\u00fc\u00fcd on siis nina (v\u00f6\u00f6r) maha s\u00f5idetud ja laev ilma visiirita merep\u00f5hja aetud.\u201dMida enam edastas raadio t\u00e4psustavaid teateid Estoniast, seda kindlamaks muutus varna kapteni seisukoht v\u00f5hiklikust navigeerimisest Estonia komandosillas. Lihtsameelselt arvasin, et k\u00fcllap leidub Eestis s\u00f5jaaja kogemustega eksperte v\u00f5i kapteneid, kes v\u00f5iksid jagada Kraavi arvamust ja peagi kuuleme t\u00f5tt sellest erakordsest laevahukust. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust! Eksperte leidus ja \u00fcsna asjatundlikke. Aga \u00fcksmeelset otsust laevahuku kohta ei saabunud. M\u00f5ni asjapulk olevat isegi komisjonis k\u00fcsinud, mille poolest ikkagi erineb visiir aparellist. Aga noh, kes saab lollust keelata, lollus tahab m\u00f6llata.Kuid kapten Kraaviga klappisid meie m\u00f5tted Estonia loos kohe algusest peale, sest Kraav on kindla s\u00f5naga mees. Kui avaldasin kahtlust, kas meri ikka suudab nii palju, et murrab laeval nina otsast maha, siis \u00fctles selle peale vana meremees: \u201eNo kuule mees, kui sa nii arvad, siis sa pole veel merd n\u00e4inud ega tundnud tema j\u00f5udu.\u201dSee oh \u00f6eldud erakordselt sugereerivalt, nagu oleks kuulajaid terve laevat\u00e4is mehi, aga mitte \u00fcks maailmahulgus. Pealegi on Kraav ise merejumala lemmik, keda peaks iga merehuviline kuulama ja kes oh viimase suure s\u00f5ja ajal P\u00f5hja-Adandi konvois, kui tema laev lausa jalge alt p\u00f5hja lasti. Sakslaste torpeedo olnud nii kiire, et uimane kapten suutis alles uppuva laeva keerises m\u00f5tiema hakata. Esimese m\u00f5ttena meenunud isa \u00f5nnistus, kui ta oli pojale kinnitanud, et \u201epoeg, \u00e4ra sa karda uppumissurma. Sa ei upu, sest see surm k\u00e4ib sinust kaugelt m\u00f6\u00f6da\u201d. \u201eAga n\u00e4ed, vanamees, sa siiski petsid mind ja siin ma n\u00fc\u00fcd upun.\u201d Sellele m\u00f5eldes ja isa s\u00f5nu meenutades pani ta t\u00e4hele, et vesi muutub heledamaks ja peagi ujus ta juba pinnal. J\u00e4rgnes teinegi \u00f5nnelik ime, kui mingi p\u00e4\u00e4stelaev ta leidis ja merest v\u00e4lja \u00f5ngitses. Ning kapten Kraav oligi ainus, kes 9-10-liikmelisest meeskonnast uppuva laeva keerisest v\u00e4lja ujus.P\u00e4evikustTeisip\u00e4ev, 27.09.1994. Kiirelt l\u00e4henes september l\u00f5pule. Kiirelt-kiirelt lendab aeg ja \u00fches sellega me elup\u00e4evad pea ajamerre vaovad, olen meenutanud m\u00e4rkmikust kooliaegseid ridu. T\u00e4na t\u00f6\u00f6tasin majas, kuna sadas ajuti v\u00e4ga tihedalt ja raskelt. Valmistasin t\u00f6\u00f6ruumi veel paar riiulit. \u00dcldiselt oligi minu t\u00f6\u00f6ks selles \u00fcksildases jahimajas riiulite ehitamine mitmesuguseks otstarbeks ning korra loomine k\u00f5ikjal laiutava entroopia kiuste.Peale p\u00e4evikum\u00e4rkmete vajab see p\u00e4ev teiste k\u00f5rval veidi rohkem t\u00e4helepanu, sest Eesti aja j\u00e4rgi v\u00e4ljus sel p\u00e4eval kell 19.15 Estonia viimasele merereisile Tallinna-Stockholmi liinil. Tema saatuslik s\u00fcndmusteahel algas tunnistajate ja ekspertide andmetel t\u00e4pselt kell 01.00. See oli aeg, kui laev j\u00f5udis oma teekonnal avamere looduse stiihia keskmesse, olles eemaldunud kitsa Soome lahe kaitsvatest kallastest. See oli suurte ja v\u00e4ikeste vahetuste aeg. Kell \u00fcks \u00f6\u00f6sel vahetus laeva valvemeeskond ja kapten l\u00e4ks sel ajal tavaliselt puhkama. Kell \u00fcks \u00f6\u00f6sel toimus ka ebamugav kuup\u00e4evavahetus. Eestis ja Soomes oli juba 28. september, USAs ja Kanadas alles veel 27. september.Eesti peaministrile Mart Laarile oli parlament andnud eelmisel p\u00e4eval teatud kindlasse kohta \u201ekinga\u201d ja Rootsi peaminister Carl Bildt viibis ametit maha pannes oma seltskonnaga kuskil restoranis lahkumis\u00f5htul. Vene riigipea oli kodumaalt lahkunud ning viibis Ameerika \u00dchendriikides. K\u00f5igis olulistes instantsides oli v\u00f5im embr\u00fconaalses seisus ja ootas alles v\u00f5imuks saamist. Aga meri m\u00f6llas sel \u00f6\u00f6l hirmsasti, nagu valmistudes juba ette vastu v\u00f5tma rikkalikku peielauda. Kurikaelte jaoks aga, kui neid v\u00f5is leiduda, ja k\u00fcllap neid ikka leidus, oh saabunud pimeduse varjus t\u00e4iuslik tund. Ning just sel \u00f6\u00f6l, 27. septembril 1994 Washingtoni aja j\u00e4rgi kell 19.00 ehk siis Eesti aja j\u00e4rgi 28. septembri \u00f6\u00f6 pimeduse varjus enne kella kahte, kui kukk oli juba laulnud oma viimase saatusliku laulu, l\u00e4ks meie valge lootuste laev Estonia tormi m\u00f6llu ja lainete ulgumise saatel maailmale ja isegi Eesti riigile m\u00e4rkamatult ja vaikselt oma viimasele ankruplatsile L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjas.Kolmap\u00e4ev, 28.09.1994. K\u00e4isime \u00f5htul \u00fcmar Kitsase pool. Vahetasime uudiseid, kuna tema naine pr Leida oli saabunud Eestist. Kuid Estoniast mitte s\u00f5nagi. Alles j\u00e4rgmisel hommikul kuulsime Hiiobi s\u00f5numit ligikaudu 800 inimese uppumisest Estonia pardal.P\u00fchap\u00e4ev, 02.10.1994. Viibisin Torontos v\u00f5rokeste kokkutulekul Eesti majas. P\u00e4evakorda pidasid Salme Vesi ja Kalju Urbel. Keskseks teemaks oli jahmatav uudis Estonia uppumisest. T\u00f5de oli kohutavam, kui arvata oskasime, sest t\u00e4ies koosseisus, ilma erandita, oh hukkunud kogu V\u00f5ru linna delegatsioon. Selle masendava s\u00f5numi t\u00f5i kohale eestlaste v\u00f5tmeisik Kanadas, Salme Vesi. Alles siis hakkasid meeled tajuma trag\u00f6\u00f6dia ainulaadset ja traagilist ulatust. R\u00e4\u00e4giti \u00fcsna palju ja l\u00e4bisegi, kuid k\u00f5iki masendas esmajoones uskumatult suur hukkunute arv.Kujutlesin korraks, et kui need arvukad ohvrid oleks olnud parema v\u00e4lja\u00f5ppega ja rannarahva kogemustega, olnuks nende v\u00f5imalused tol tormisel \u00f6\u00f6l ennast p\u00e4\u00e4sta ilmselt poole v\u00f5rra suuremad. Paadid ja parved olid ju olemas. Ainult puudusid oskused nende kasutamiseks.T\u00e4iesti arusaamatu, miks neid paate \u00f5igel ajal, v\u00f5i \u00fcldse, miks neid paate siis vette ei lastud, kui nad selleks otstarbeks olid olemas. Selge m\u00f5istuse juures oleks pidanud seda tegema. V\u00f5i oli sel \u00f5htul joodud viin, mis kujutlust kasvavast ohust \u00e4hmastas? Ohuolukorras - paadid vette! -, mis on v\u00e4\u00e4ramatu mereseadus. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust! Paadih\u00e4ire, kui see \u00fcldse anti, siis hillitsetult. \u201eMr Skylight v\u00f5i mr Skylight to number one and two\"olevat tuleh\u00e4ire, millega sel p\u00e4eval k\u00fc\u00fc mingit seost ei olnud. V\u00f5ib-olla ainult oma poistele ja sedagi kahjuks liiga hilja. V\u00f5i nagu \u00f6eldakse: \u201eSeal on \u00f5nne v\u00e4he ja seegi poriga koos. \u201dKui \u00fcks reisija p\u00fc\u00fcdis selgust saada, mida see Skylight t\u00e4hendab, olla infot\u00f6\u00f6taja \u00fcksnes naeratanud selle peale. V\u00f5i oli laeva juhtkond t\u00f5epoolest n\u00f5nda l\u00e4bi kasvanud korruptsioonist v\u00f5i nii juhuslikult kokku klopsitud, et oli tormisel merel koost\u00f6\u00f6v\u00f5imetu.J\u00e4rgneb.ERIK KAMBERG"}
{"text":"Kuidas kaitsta end internetikelmuste eest?Kelmusi on arvatavasti toime pandud raha kasutusele v\u00f5tmise algusest saati. Kuid aja jooksul on pidevas muutumises olnud kelmuste iseloom ja toimepanemise viis. Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi pandi enamik kelmusi toime telefoni teel, siis n\u00fc\u00fcd levivad pettused massiliselt internetis. See aga t\u00e4hendab, et aasta-aastalt laieneb ka ohvrite ring, mist\u00f5ttu peame olema j\u00e4rjest kriitilisemad ning valmis kaitsma end kelmide eest, kelle eesm\u00e4rk on omandada meie isiklikke andmeid ning raha.Andmete v\u00e4ljapetmineInternetiavarustes levivad kelmused jagunevad laias laastus kaheks. \u00dchel juhul on tegu andmep\u00fc\u00fcgiga ehk internetipettusega, kus kasutajatelt p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta isiklikke v\u00f5i tundlikke andmeid. Sageli sisaldab v\u00e4ljapetetud informatsioon n\u00e4iteks kasutajanimesid, paroole ja krediitkaardiandmeid. Tavaliselt tehakse seda e-kirja v\u00f5i kiirsuhtluse kaudu.N\u00e4iteks j\u00f5udis hiljaaegu politseisse juhtum, kus kodanik n\u00e4gi internetilehek\u00fcljel, mis esitles end jalatsitootja Vans edasim\u00fc\u00fcjana, head pakkumist ja otsis sealt \u00fche paari jalan\u00f5usid 37 euro eest. Naine tasus ostu eest internetimaksega. Tegelikult kanti aga p\u00e4rast kaardiandmete sisestamist tema kontolt tuvastamata Hiina arveldusarvele 40,49 eurot. M\u00f5ningase aja m\u00f6\u00f6dudes tehti ilma naise n\u00f5usolekuta samale Hiina arveldusarvele ka teine \u00fclekanne, summas 46,10 eurot. Seej\u00e4rel sai naine aru, et asi ei saa olla \u00f5ige, sulges oma kaardi ja p\u00f6\u00f6rdus politsei poole. Asjaolude v\u00e4ljaselgitamise k\u00e4igus tuvastas politsei, et tegu oli v\u00f5ltsitud lehek\u00fcljega, mille domeen ei ole registreeritud. \u00dchtlasi kasutati v\u00f5ltsitud lehek\u00fcljel jalatsitootja Vans ametlikul kodulehek\u00fcljel olevaid sooduspakkumise pilte.Kellegi teisena esinemineTeise enamlevinud internetikelmuse puhul on tegu olukorraga, kus esinetakse n\u00e4iteks tuntud firma v\u00f5i riigiasutusena, eesm\u00e4rgiga panna ohvrit t\u00e4itma nende korraldusi.K\u00f5ige tavalisem n\u00e4ide sellistest kelmusest on viimasel ajal massiliselt levinud nn pangak\u00f5ned, kus inimesele helistatakse n\u00e4iliselt panga telefoninumbrilt ning tutvustatakse end pangat\u00f6\u00f6tajana. Nii juhtus hiljuti \u00fche naisega, kellele v\u00e4ideti telefonis, et tema pangaarvelt \u00fcritatakse varastada raha. Varguse takistamiseks palus v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja sisestada naisel enda Smart-ID koodid, et pank saaks arveldusarvele kaitseprogrammi panna. Kuid p\u00e4rast k\u00f5ne l\u00f5ppu m\u00e4rkas naine, et tema kontolt kanti edasi v\u00e4lismaisele kontole 3045 eurot.Kuidas ennast kaitsta?M\u00f5lema kelmuse liigi puhul j\u00e4etakse ohvrile mulje justkui p\u00e4ris asjast. Selleks, et kelmuse ohvriks mitte langeda, tuleks k\u00e4ituda j\u00e4rgmiselt:Suhtu internetis leiduvasse teabesse \u00fclikriitiliselt. Eriti p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu kohtadele, kus palutakse saata andmeid oma dokumentidest, pangakaardist v\u00f5i kinnitada mingi toiming Smart-ID koodiga. Kontrolli alati \u00fcle, isegi kui n\u00e4iliselt kirjutab su enda s\u00f5ber.Kaitse oma seadmeid, kasutades toimivat viiruset\u00f5rjet. \u00dcksnes t\u00f6\u00f6tav ja toimiv viiruset\u00f5rje kaitseb sinu seadmeid.Kontrolli ja j\u00e4lgi v\u00f5rguaadressi. Kelmid \u00fcritavad originaalaadressi v\u00e4ga t\u00e4pselt j\u00e4ljendada. Kui internetilehek\u00fclje avalehe aadress sisaldab lisaks firma nimele veel mingit kahtlast l\u00fchendit v\u00f5i s\u00f5na, kontrolli kindluse m\u00f5ttes \u00fcle, kas nii peabki olema.Kontrolli domeeni registreeringut. Seda saab teha lehek\u00fcljel www.whois.com. Sisestades sinna lehek\u00fclje domeeni, saate kontrollida, kuhu ja millal on vastav domeen registreeritud. Kui registreering puudub v\u00f5i on tegemist aastase registreerimisega, soovitan kaaluda ostu tegemata j\u00e4tmist.Tegutse kohe, kui on tekkinud kahtlus, et v\u00f5isid sattuda kelmuse ohvriks. Kui edastasid kellelegi kaardiandmed, tuleks pangakaart kohe sulgeda. Kui said petta m\u00fc\u00fcgitehingul eraisikuga, teavita sellest viivitamata portaali omanikku v\u00f5i administraatorit.\u00dcha virtuaalsemaks muutuv keskkond muudab meie elu ja toimetusi aina lihtsamaks, kuid sellega kaasnevad ka ohud. Oska ohte n\u00e4ha ja \u00e4ra tunda!TRIIN \u0160KUBEL,\u00a0 Politsei- ja Piirivalveamet, L\u00e4\u00e4ne-Harju politseijaoskond, grupijuht"}
{"text":"Tinderist leitud s\u00f5branna tekitas mehe rahakotti piraka auguMees j\u00e4i ilma enam kui 40 000 eurost, kuna salap\u00e4rase s\u00f5branna soovitatud kr\u00fcptoinvesteeringud osutusid pettuseks, teatas politsei- ja piirivalveamet.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris tutvus 28-aastane mees Tinderis Heleni nimelise naisega, kes soovitas veebilehel gumgepad.online kr\u00fcptorahaga aktsiab\u00f6rsil kauplemist. Mees avaski enda nimele Binances ja Crypto.com kr\u00fcptorahakotid, kuhu tegi mitmeid sissemakseid.\n\n\nParaku tuli v\u00e4lja, et investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa ning mehelt n\u00f5utakse ka t\u00e4iendavaid \u00fclekandeid.\n\n\nKelmusega tekitatud kahju ulatub 41 000 euroni. Juhtumit uurib edasi P\u00f5hja ringkonnaprokuratuur.\n"}
{"text":"Riigikogu eelinfo 20.\u201326. veebruariniRiigikogu IX istungj\u00e4rgu 6. t\u00f6\u00f6n\u00e4dal 20.\u201323. veebruarini\nEsmasp\u00e4ev, 20. veebruar\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=20.02.2023>.\nHeaolu arengukava 2023\u20132030. Ettekande teevad sotsiaalkaitseminister\nSigne Riisalo ja sotsiaalkomisjoni liige \u00d5nne Pillak.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKomisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 14.05: Eesti seisukohad 27.\u201328.\nveebruaril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja\nenergeetika n\u00f5ukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud majandus- ja\ntaristuminister Riina Sikkut;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: kokkuv\u00f5te Riigikogu XIV koosseisu\nkeskkonnakomisjoni t\u00f6\u00f6st;\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: muinsuskaitseseaduse, halduskoost\u00f6\u00f6\nseaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (760 SE);\nk\u00f5rgharidusseaduse ning \u00f5ppetoetuste ja \u00f5ppelaenu seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (767 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\nkohta, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 12: kokkuv\u00f5te Riigikogu XIV koosseisu\nmaaelukomisjoni t\u00f6\u00f6st;\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa\nLiidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad EL disainikaitse algatuste\nkohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Tallinna ringraudtee riigi\neriplaneeringu ja keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise algatamisest,\nkutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: kogumispensionide seaduse ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (771 SE); arvamuse\nandmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa\nKomisjoni teatise ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste\nkohta; Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele\ntoiduainete ja ravimite k\u00e4ibemaksu langetamiseks 5 protsendile\u201c eeln\u00f5u;\nkollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eN\u00f5uame, et kehtestatakse koheselt k\u00f5ikidele\nm\u00fc\u00fcdavatele toidukaupadele k\u00e4ibemaksu m\u00e4\u00e4raks 0%\u201c;\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu otsuse \u201eEesti\njulgeolekupoliitika alused\u201c heakskiitmine eeln\u00f5u (775 OE);\nriigikaitsekomisjoni ja v\u00e4liskomisjoni \u00fchisel istungil \u2013 kell 11.45:\n\u00fclevaade 14. ja 15. veebruaril Br\u00fcsselis toimunud Ukraina abistamise\nkontaktgrupi ja NATO kaitseministrite kohtumistest, kutsutud\nKaitseministeeriumi esindaja; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud\nKaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: seisukoha andmine: Eesti seisukohad\nEuroopa Liidu k\u00fcberkaitsepoliitika teatise eeln\u00f5u JOIN(2022) 49 kohta,\nkutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; v\u00e4liskomisjoni t\u00f6\u00f6kava p\u00e4rast\nRiigikogu IX istungj\u00e4rgu l\u00f5ppu;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: arvamuste andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu direktiivi ettepanek liidu\npiiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste\nm\u00e4\u00e4ratlemise kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Euroopa\nParlamendi ja n\u00f5ukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi\n2011\/36\/EL, milles k\u00e4sitletakse inimkaubanduse t\u00f5kestamist ja\nsellevastast v\u00f5itlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset, kutsutud\nJustiitsministeeriumi esindajad;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: erikomisjoni tegevuse\n\u00fclevaade; Euroopa \u00f5igusriigi raporti vastus; komisjoni kirjavahetus (ruum\nL332);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Eestis tegutsevate\npankade kasumitest, kutsutud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni,\nRahandusministeeriumi ja Eesti Pangaliidu esindajad ning riigikontrol\u00f6r\nJanar Holm; riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruanne; istung on\navalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum\nL333 ja videosild);\neesti keele arengu probleemkomisjonis \u2013 kell 13.30: komisjoni aruanne\nRiigikogule.\nS\u00fcndmus\nKell 16 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub endiste Riigikogu v\u00e4liskomisjoni\nesimeeste ja aseesimeestega.\nTeisip\u00e4ev, 21. veebruar\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nSotsiaalkomisjoni algatatud olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse \u201eEesti\ninimarengu aruanne 2023\u201c arutelu. Ettekande teevad sotsiaalkomisjoni\nesimees Helmen K\u00fctt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna\n\u00dclikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, Eesti inimarengu\naruande 2023 peat\u00fcki \u201eF\u00fc\u00fcsiline keskkond ja vaimne heaolu\u201c\ntoimetaja, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor Helen Soov\u00e4li-Sepping ja\nSotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nkultuurikomisjonis \u2013 huvihariduse \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasude\nrahastamismudelist, kutsutud kultuuriminister Piret Hartman ning haridus-\nja teadusminister T\u00f5nus Lukas; Eesti tippkultuuri v\u00e4ljakutsed ja\nkitsaskohad, kutsutud ERSO, SA Eesti Kontsert, Rahvusooper Estonia ja Eesti\nHeliloojate Liidu esindajad (A. Rei n\u00f5upidamisruum);\nmajanduskomisjonis \u2013 kokkuv\u00f5te Riigikogu XIV koosseisu majanduskomisjoni\nt\u00f6\u00f6st (J. T\u00f5nissoni n\u00f5upidamisruum);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kollektiivsest p\u00f6\u00f6rdumisest \u201eEi Nursipalu\nharjutusv\u00e4ljaku laiendamisele!\u201c, kutsutud p\u00f6\u00f6rdumise algatajate ja\nV\u00f5rumaa kohalike omavalitsuste esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (Riigikogu\nkonverentsisaal);\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kokkuv\u00f5te komisjoni kevadistungj\u00e4rgu t\u00f6\u00f6st.\nS\u00fcndmused\nKell 12 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub videosilla vahendusel Ukraina parlamendi\nv\u00e4liskomisjoniga.\nKell 12.45 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ja aseesimees\nLeo Kunnas kohtuvad Prantsusmaa Rahvusassamblee kaitsekomisjoni esimehe\nThomas Gassilloud\u2019 ja komisjoni liikmetega. Kohtumisel osaleb ka\nPrantsusmaa suursaadik Eestis Eric Lamouroux.\nKolmap\u00e4ev, 22. veebruar\nKell 12 \u2013 infotund\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nIstungi eel esineb Riigikogu ees p\u00f6\u00f6rdumisega Ukraina parlamendi Eesti\nparlamendir\u00fchma esimees Arsenii Pu\u0161karenko.\nRiigikogu istungil on esimese punktina esimesel lugemisel Riigikogu\navalduse \u201eUkraina rahva toetuseks\u201c eeln\u00f5u (778 AE). P\u00e4rast k\u00fcsimusi\nettekandjatele ja Riigikogu liikmete s\u00f5nav\u00f5tte toimub eeln\u00f5u\nl\u00f5pph\u00e4\u00e4letus.\nKolmas lugemine \u2013 18 eeln\u00f5u: karistusseadustiku muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu \u00f5igusest\ntulenevad rahatrahvid) eeln\u00f5u (94 SE), kriminaalmenetluse seadustiku ja\nv\u00e4\u00e4rteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eeln\u00f5u (367 SE),\nkaubandusliku meres\u00f5idu seaduse ja meres\u00f5iduohutuse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (741 SE), kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike\nmuutmise seaduse (erakorralise ja s\u00f5jaseisukorra aegne kohtupidamine)\neeln\u00f5u (753 SE), politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (756 SE), relvaseaduse\nmuutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(777 SE) (\u00fchendatud eeln\u00f5ud 558 SE ja 627 SE), audiitortegevuse seaduse,\nfinantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste\nmuutmise seaduse (finantsvaldkonna v\u00e4\u00e4rteokaristuste reform, EL-i\n\u00f5igusest tulenevad karistused) eeln\u00f5u (111 SE), keskkonnaseadustiku\n\u00fcldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (734 SE),\nrelvaseaduse ja riigil\u00f5ivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused\nloamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine)\neeln\u00f5u (737 SE), maaelu ja p\u00f5llumajandusturu korraldamise seaduse ning\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (738 SE), muinsuskaitseseaduse,\nhalduskoost\u00f6\u00f6 seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (760\nSE), maakatastriseaduse, asja\u00f5igusseaduse ja teiste seaduste muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (761 SE), k\u00f5rgharidusseaduse ning \u00f5ppetoetuste ja\n\u00f5ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (767 SE), kohanimeseaduse ja\nruumiandmete seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (768 SE),\nokupatsioonire\u017eiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (770 SE), kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (771 SE), Eesti Haigekassa seaduse\nmuutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti\nHaigekassa nimetamine Tervisekassaks) eeln\u00f5u (772 SE), rahvastikuregistri\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (762 SE).\nTeine lugemine \u2013 kaheksa eeln\u00f5u: Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome\nVabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe\nratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (763 SE), Riigikogu otsuse \u201e\u201eEesti\njulgeolekupoliitika alused\u201c heakskiitmine\u201c eeln\u00f5u (775 OE).\nEsimene lugemine \u2013 veel kaks eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku\ntegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite k\u00e4ibemaksu\nlangetamiseks 5 protsendile\u201c eeln\u00f5u (758 OE), tsiviilkohtumenetluse\nseadustiku ja t\u00e4itemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (766 SE).\nS\u00fcndmused\nKell 9.15 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ning\nriigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja liige Kalle Laanet kohtuvad\nSaksamaa Liidup\u00e4eva Saksa-Balti parlamendir\u00fchma delegatsiooniga.\nKell 10 \u2013 riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub Saksamaa Liidup\u00e4eva\nSaksa-Balti parlamendir\u00fchma delegatsiooniga.\nKell 10 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Andres Sutt kohtub Filipiinide\nsuursaadiku Leah M. Basinang-Ruiziga.\nKell 10.30 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Andres Sutt ja v\u00e4liskomisjoni\nliikmed kohtuvad Saksamaa Liidup\u00e4eva Saksa-Balti parlamendir\u00fchma\ndelegatsiooniga.\nKell 10.30 \u2013 Arenguseire Keskuse veebiseminar \u201eMida teha tervisekassa\ntulevase puuduj\u00e4\u00e4giga?\u201c. Kava ja registreerumine m\u00f5ttekoja\nveebilehel<https:\/\/arenguseire.ee\/uritused\/veebiseminar-mida-teha-\ntervisekassa-tulevase-puudujaagiga\/>.\nKell 11 \u2013 Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Ukraina\nparlamendi Eesti parlamendir\u00fchma esimehe Arsenii Pu\u0161karenkoga.\nKell 12 \u2013 Eesti-Saksamaa parlamendir\u00fchm kohtub Saksamaa Liidup\u00e4eva\nSaksa-Balti parlamendir\u00fchma delegatsiooniga.\nKell 15.30 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kohtub Ukraina parlamendi\nEesti parlamendir\u00fchma esimehe Arsenii Pu\u0161karenkoga.\nNeljap\u00e4ev, 23. veebruar\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nS\u00fcndmus\nKell 11 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas ning aseesimehed Helir-Valdor\nSeeder ja Martin Helme annavad pressikonverentsi, kus juhatus teeb\nkokkuv\u00f5tte Riigikogu XIV koosseisu t\u00f6\u00f6st (O. Strandmani n\u00f5upidamisruum,\nValge saali k\u00f5rval).\nReede, 24. veebruar\nEesti Vabariigi aastap\u00e4ev\nKell 7.33 \u2013 pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal Kuberneri\naias.\nTseremoonial peab k\u00f5ne Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas. \u00d5nnistuss\u00f5nad\n\u00fctleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti\nVabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA lavakunstikooli XXXI lennu III\nkursuse \u00fcli\u00f5pilane Hele Palumaa.\nLipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Alar\nKaris, president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves,\npresident Arnold R\u00fc\u00fctel, Riigikogu ja valitsuse liikmed, p\u00f5hiseaduslike\ninstitutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad, Eesti Lipu Selts ning\nKaitsev\u00e4e ja Kaitseliidu juhtkond.\nKuberneri aeda on \u00fcles rivistatud akadeemiliste \u00fchenduste, isamaaliste\norganisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.\nEesti Meestelaulu Seltsi kooride ja Tallinna politseiorkestri esituses\nk\u00f5lavad Enn V\u00f5rgu \u201eEesti Lipp\u201c Martin Lipu s\u00f5nadele, Juhan Aaviku\n\u201eHoia, Jumal, Eestit\u201c Aleksander Leopold Raudkepi s\u00f5nadele, Viktor\nKonstantin Oxfordi \u201eJ\u00e4\u00e4 vabaks, Eesti meri\u201c ning Raimund Kulli\n\u201eKodumaa\u201c Mihkel Veske s\u00f5nadele.\nTseremoonia l\u00f5peb orienteerivalt kell 8.06.\nOtse\u00fclekande lipuheiskamise tseremooniast teevad ETV, ETV+ ja Vikerraadio.\nLipuheiskamise tseremoonia kava<https:\/\/www.riigikogu.ee\/fookusteemad\n\/riigilipu-pidulik-heiskamine-2023\/>\nKell 9 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas osaleb p\u00e4rgade asetamisel\nVabaduss\u00f5ja v\u00f5idusamba jalamile Vabaduse v\u00e4ljakul.\nKell 10.15 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas osaleb pidulikul\noikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.\nKell 12 \u2013 Riigikogu esimees J\u00fcri Ratas osaleb Kaitsev\u00e4e paraadil\nVabaduse v\u00e4ljakul.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n19.\u201320. veebruar\nNATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Marko \u0160orin osaleb\nNATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee, majandus- ja julgeolekukomitee ning\npoliitikakomitee \u00fchisistungil Br\u00fcsselis Belgias.\n20.\u201323. veebruar\nEuroopa N\u00f5ukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige\nIndrek Saar osaleb ENPA kultuurikomitee kohtumisel Ol\u00fcmpias Kreekas.\n22.\u201323. veebruar\nEuroopa Julgeoleku- ja Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse\nAssamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester osaleb OSCE PA\ntalveistungil Viinis Austrias.\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Valga mees sai kelmilt t\u00fcssataPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgas elav mees, kes soovis interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonna vahendusel osta GoPro kaamerat. Ta tasus m\u00fc\u00fcjale selle eest 220 eurot, kuid ostetud kaupa mees seni k\u00e4tte saanud ei ole.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses, teatas L\u00f5una prefektuur.\n"}
{"text":"Zelensk\u00f5i: s\u00f5jaj\u00e4rgne Ukraina korruptsiooni ei andestaKIIEV, 17. veebruar, Interfax-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles reedel M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil osalejatele videolingi vahendusel, et s\u00f5jaj\u00e4rgne Ukraina \u00fchiskond\u00a0 korruptsiooni ei andesta.\nZelensk\u00f5i v\u00e4ljendas \u00fcritusel osalejate poole p\u00f6\u00f6rdudes veendumust, et praeguseks Ukrainas s\u00fcgavale juurdunud korruptsiooni enam ei ole.\n\"See s\u00f5da pesi palju v\u00e4lja. Paljud p\u00f5genesid meie riigist, ausalt \u00f6eldes. Paljud j\u00e4id sissetungijatega oma vabal tahtel. Ja sellist teavet on palju. Meie s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00fchiskond ei andesta \u00fchtegi korruptiivset sammu ja seet\u00f5ttu olen kindel: me saame (korruptsioonist \u2013 IF) lahti,\" \u00fctles ta.\nSamal ajal j\u00e4tkuvad presidendi s\u00f5nul Ukrainas reformid.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eksperdi karm vaade: Eesti ei ole valmis 21. sajandi stiilis rohep\u00f6\u00f6rdeksEesti areng on l\u00e4htunud p\u00f5him\u00f5ttest, et riik majandusse ei sekku. See on meid h\u00e4sti teeninud, majandus on kasvanud kiiresti. Kuid n\u00fc\u00fcd paistab, et meie senine tugevus on muutnud meid selle sajandi \u00fche olulisema v\u00e4ljakutsega ehk kliimasoojenemisega v\u00f5itlemisel abituks, kirjutab Martin M\u00e4esalu.\nKliimasoojenemisega v\u00f5itlemine on toonud tagasi kaheksak\u00fcmnendatel unustuseh\u00f5lma vajunud regulatiivriigi. Avalik v\u00f5im on otsustamas, millised sektorid peaksid eelisj\u00e4rjekorras arenema, saama toetusi ning kellel tuleb ise hakkama saada. Veelgi enam, paljude kestlikkusega seotud algatuste tagaj\u00e4rjeks on olnud kaudne avaliku sektori reguleerimine, millised tegevused ning millise kapitalikulu hinnaga v\u00f5iksid saada finantseerimist. K\u00fcsimus ei ole selles, kas meile selline areng meeldib, vaid juba selle arengu tunnistamises.\nAvaliku sektori sekkumisel on turu toimimisele suur m\u00f5ju, sest rohep\u00f6\u00f6rdega seotud sektorid ja ettev\u00f5tted on kapitaliintensiivsed ning \u00fcldiselt v\u00e4hem liikuvad. Tavaliselt eeldab nn net-zero eesm\u00e4rkidega seotud tegevus pikemaajalist teadus- ja arendustegevust ning selle j\u00e4rgselt tootmise rajamist. Kord juba teatud riiki rajatud tootmist on oluliselt keerulisem hiljem teise asukohta \u00fcle viia. Selliselt v\u00f5imaldab avaliku sektori rahastus \u00fchest k\u00fcljest leida h\u00e4davajalikku kapitali ning teisest k\u00fcljest saab avaliku sektori poolt v\u00e4ita, et loodud lisandv\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemalt teatud m\u00e4\u00e4ral riiki.\nHiina juba varasemalt ning n\u00fc\u00fcd ka USA dikteerivad t\u00f6\u00f6stuspoliitika tempot ja on liikumas kiiresti\nHiina mitmeid aastaid kestnud t\u00f6\u00f6stuspoliitika on andnud neile olulisi eeliseid nii p\u00e4ikse- kui tuulenergeetika alaste tehnoloogiate, kuid ka elektris\u00f5idukite osas. Juba hetkel on 1\/20st elektriautost, mis Euroopas m\u00fc\u00fcakse Hiina tootja oma ning n\u00e4hakse osakaalu t\u00f5usu veelgi. Sealhulgas t\u00f5statab see kohati k\u00fcsimusi, kas teatud valdkondades ongi v\u00f5imalik Hiinale j\u00e4rele j\u00f5uda.\nKa USA on n\u00fc\u00fcdseks samalaadse suuna v\u00f5tnud. Inflation Reduction Act panustab suurusj\u00e4rgus 500 miljardit dollarit kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rkide saavutamisele. Sellistel sammudel on ka m\u00f5jud. N\u00e4iteks on selliste toetuste m\u00f5jul Iiri tootja Ecocem suunamas investeeringuid ja tegevust enam USAsse.\nEuroopa Liit sillutab teed rohep\u00f6\u00f6rdesse suunatud riigiabile\nEuroopa Liidu reaktsioon (hiljuti formuleeritud ka kui Green Deal Industrial Plan) on v\u00f5tmas kuju kolmel tasandil. Esmalt on oluliselt \u00f5gvendatud kohalduvaid riigiabi reegleid. Seda juba m\u00e4\u00e4rani, mil need ei ole paljudel juhtudel enam sisuliseks taksituseks Saksamaa v\u00f5i Prantsusmaa valitsusele riikliku t\u00f6\u00f6stuspoliitika elluviimiseks. Igal juhul on juba ellu viidud ja veel plaanitavad muudatused reeglites sellised, et kestlikkusega seotud tegevuste avaliku sektori poolne finantseerimine on teostatav.\nTeiseks, luuakse regulatiivset keskkonda, mis soodustab kekslikest eesm\u00e4rkidest kantud investeeringuid. \u00dchest k\u00fcljest n\u00f5ustub ilmselt iga\u00fcks, kes on pidanud kunagi rakendama taksonoomiam\u00e4\u00e4rust ja selle alamakte, et tegemist on seni veel pigem varjatud riigiabiga konsultantidele. Samas on regulatiivse keskkonnaga kaasnevad muudatused ettev\u00f5tjate tegevuses ja plaanides juba ilmsed.\nKolmandaks tehakse ka ELi tasandil k\u00e4ttesaadavaks vahendeid erinevate nn strateegiliste arengusuundade edendamiseks. V\u00e4hemalt seni veel, tulenevalt reeglite keerukusest ning ka rakendusaktide puudulikkusest, eelistavad ettev\u00f5tjad siseriikliku taustaga rahastust.\nSelliste arengute esmane ohver on Euroopa Liidu siseturg, mille toimimise \u00fcks eeldusi on olnud efektiivsed konkurentsi- kui ka riigiabi reeglid. Meeldivad need reeglid kellelegi v\u00f5i mitte, kuid oma eesm\u00e4rkide saavutamisel on need pigem olnud edukad. Kui \u00fcheksak\u00fcmnendate alguses oli USA majandus konkurentsitihedam, siis n\u00fc\u00fcdseks oleme j\u00f5udnud olukorda, kus USAs on turgudel kontsentratsiooni tase k\u00f5rgem (on v\u00e4hem konkurente), sellest omakorda on kantud suuremad kasumimarginaalid (mis k\u00f5rgema konkurentsi olukorras peaks olema madalamad) ja esinevad k\u00f5rgemad barj\u00e4\u00e4rid turule sisenemiseks. Euroopa Liidu edu \u00fcheks p\u00f5hjuseks on senini just peetud efektiivselt toimivaid konkurentsi- ja riigiabi eeskirju. Samas n\u00fc\u00fcd on sellised reeglid ja vabalt toimiv turg kliimasoojenemise kontekstis sulamas kiiremini kui pooluste j\u00e4\u00e4kate.\nEesti on mitmes m\u00f5ttes halvas positsioonis\nEesti on ELi \u00fcks v\u00e4iksemaid ja mitte k\u00f5ige rikkamaid riike. Hetkel oleme olukorras, kus Mart Laarilik eelarve tasakaalu p\u00f5him\u00f5te ei kehti juba m\u00f5nda aega ja eelarvedefitsiit \u00fcha kasvab. J\u00e4ttes k\u00f5rvale kulutused, mida on vajalik teha meie geograafilisese asukoha v\u00f5i demograafilise olukorra t\u00f5ttu, ei ole realistlik, et Eesti suurendaks l\u00e4hiajal toetusi nn net-zero sektoritesse, v\u00e4hemalt ulatuses, mida n\u00e4eme enda \u00fcmber.\nVajalikku p\u00fcssirohtu mujal EL-is leidub ja seda ka rakendatakse. EL-i kriisiraamistku alusel on riigiabi taotlusi esitatud kokku 672 miljardi euro eest. Viidatud summast 77% on taotlenud Saksamaa (53%) ja Prantsusmaa (24%). Sama statistika alusel on Eesti vastav number 0,03% (200 miljonit eurot). Soomlased on \u00fcle lahe andnud toetusi 90 korda enam (18 miljardit). Kas see on oluline? Statistika n\u00e4itab, et on ning riigiabi m\u00f5jul on neid saanud ettev\u00f5tete turupositsioon veel aastaid parem.\nEestil ei ole ka b\u00fcrokraatlikku kogemust EL-i reeglitega tegelemiseks. Seni on siseriiklikud riigiabi meetmed olnud tihti rakendatud nn grupierandite alusel, mis \u00fcldiselt teatud formaalsete tingimuste t\u00e4itmisel v\u00f5imaldavad suurema probleemita meetmeid rakendada. Samas on sellised meetmed ka v\u00e4iksemad ja v\u00e4hem intensiivsed. Nii ei ole ka tekkinud laiemap\u00f5hjalist kogemust keerukamate riigiabi lubade l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisel. Nimetuks j\u00e4\u00e4va ettev\u00f5tja kommentaar on olnud, et Eesti riik oma ettev\u00f5tja eest Euroopa Komisjoniga vaieldes ei seisa, Saksa ja Prantsuse ametnikud aga k\u00fcll.\nSellest samm veel edasi on reeglite rakendamise siseriiklik praktika. Ilmselt on paljudel kogemus samalaadne - oluline ei ole tihti mitte sisu, vaid formaalsete n\u00f5uete detailne j\u00e4rgimine kartuses, mis saab juhul, kui anon\u00fc\u00fcmne audit leiab protsessis vigu.\nKa geograafiline asukoht ei ole meile kasuks. T\u00e4nases olukorras k\u00f5hklevad investorid oluliselt enne, kui hakkavad betooni Vene piiri \u00e4\u00e4res valama. Selle tulem on ilmselt, et zero-emission t\u00f6\u00f6stusharude edendamiseks j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rgmiste aastate jooksul Eestisse investeeringud tegemata.\nEesti avalik sektor peab olema ettev\u00f5tjale partneriks\nMida siis selles olukorras teha? Hakates lihtsamatest asjadest peale, regulatiivne keskkond peab Eestis olema parem, kui konkureerivates riikides. Hetkel see nii ei ole. Sageli on keskne k\u00fcsimus \u00f5igusnormide \u00fclem\u00e4\u00e4rasus. Samas \u00fcha enam on probleem \u00f5igusloome k\u00fcsitavas kvaliteedis. Sellele on juhtinud t\u00e4helepanu ka riigikohtunik Priit Pikam\u00e4e avaldades seisukohta, et \u00f5igusloome kvaliteet [on] langenud tasemele, kus ei saa r\u00e4\u00e4kida enam \u00fcksikutest eksimustest, vaid pigem \u00fcldisest tendentsist (loe pikemalt siit).\nKui ebaselgest regulatsioonist tulenevalt ei suuda advokaat investeeringut planeerivale ettev\u00f5tjale anda piisavalt selgelt vastust reegli sisu osas, siis \u00fchest k\u00fcljest on k\u00fcsimuse all tema kvalifikatsioon, aga teisalt v\u00f5ib tegemist olla regulatiivse p\u00f5hjusega, miks j\u00e4\u00e4b tegemata sadadesse miljonitesse ulatuv investeering. Sellele lisanduvad t\u00e4iendavad probleemid menetluste kestvuse ja keerukuse osas. Ei ole normaalne, et iga suurem planeering venib aastaid, et siis l\u00f5pptulem leiaks t\u00fchistamist kohtutes. K\u00f5ik justkui m\u00f6\u00f6navad probleemi olemasolu, aga midagi ei juhtu.\nRohep\u00f6\u00f6rde edukaks toimumiseks peab avalik sektor olema investeeringut tegevale ettev\u00f5tjale partneriks, mitte karistusorganiks. See ei t\u00e4henda, et iga projekt peab olema toetatud, aga kui valik juba tehakse, siis peaks sellele ka kaasa aitama. Kui investor tunneb, et meedet l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kides kahtlustatakse teda pidevalt katsetes v\u00e4lja petta raha, siis l\u00e4heb ta mujale. Kui keegi kasutab s\u00fcsteemi \u00e4ra, siis peaks selle tagaj\u00e4rgedega tegelema, mitte vastupidiselt eeldama, et k\u00f5ik \u00fcritavad sohki teha. Ilmselt \u00fcks parimaid n\u00e4iteid avaliku sektori m\u00f5tteviisimuutusest on maksu- ja tolliameti \u00fcmber kujunemine karistamiselt kliendikeskseks. L\u00e4hedal asuvatest riikidest tuuakse tihti ka n\u00e4ited Leedu Keskpanga kohta, kes k\u00e4itub sektori eestk\u00f5nelejana ka rahvusvaheliselt.\nL\u00f5petuseks, ei ole midagi teha, aga me peame olema valmis ka rahaliselt panustama. Meie finantsvahendid ei ulatu sadadesse miljarditesse nagu Saksamaal v\u00f5i k\u00fcmnetesse miljarditesse nagu Soomes, kuid nii siseriiklike kui EList kaasatavate vahendite osas peaks kehtima p\u00f5him\u00f5te, et neid saab kiirelt ja v\u00f5imalikult v\u00e4hese b\u00fcrokraatiaga ellu rakendada. Kui avaliku rahastuse abil \u00f5nnestub Saksamaal projekt viia ellu viie aastaga, siis Eestis peaksime seda tegema kolmega. Hetkel on olukord aga selline, et suuri projekte ei suuda me ellu viia isegi viie aastaga (samas kui Saksamaal v\u00f5ib see kolmega isegi \u00f5nnestuda)."}
{"text":"Asekantsler selgitab ettev\u00f5tteid koormavat muudatust. Mingil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib see puudutada k\u00f5iki firmasidRahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivam\u00e4gi selgitas Delfi \u00c4rilehele, et Euroopa Liidu algne idee oli lihtne: planeet Maa tuleb p\u00e4\u00e4sta. Aga teemaks ei ole ainult kliima, vaid ka muud aspektid. N\u00e4iteks sotsiaalne pool, mille hulgas inimeste v\u00f5rdsed v\u00f5imalused. Nii t\u00f6\u00f6tingimused kui ka sooline palgal\u00f5he.\n\u201eSeda peaks ka laiemalt vaatama. Kuidas \u00fcldse \u00e4ri\u00fchingud juhitud on? Kas aktsepteerime n\u00e4iteks korruptsiooni? Milline on \u00e4rieetika? K\u00f5ik see on selles direktiivis sees,\u201c selgitab Liivam\u00e4gi. Kui liidus hakati j\u00f5udma selleni, kuidas tagada eesm\u00e4rkideni j\u00f5udmine, sest teema pakub suuri v\u00e4ljakutseid, siis otsustati, et riigid \u00fcksi ei saa siin hakkama. Appi peab tulema ka erasektor.\nEttev\u00f5tted peavad ise oma tegevust vajaduse korral \u00fcmber m\u00f5testama, sest seda n\u00f5uavad \u00fcha enam ka nende partnerid. \u201eKa rahastajatel on j\u00e4rjest enam kohustus j\u00e4lgida laenu andmisel ja investeeringute tegemisel just neid tingimusi. Kas ettev\u00f5te on kestlik? Selleks peavad nad saama \u00fcheselt m\u00f5istetavat infot.\u201c\nAlgne versioon ei sobinud\nSuured ettev\u00f5tted on tihti rahvusvahelised, nii et ei oleks m\u00f5ttekas lasta igal riigil kehtestada oma standardeid ja reegleid. Nii m\u00f5nigi hakkas sellega juba tegelema. See oleks firmadele tunduvalt kulukam \u2013 nii ajalises kui ka rahalises m\u00f5ttes. Liivam\u00e4gigi on arvamusel, et see oleks olnud m\u00e4rksa hullem. Seega otsustati teha \u00fcleeuroopalised reeglid ja standardid. Nii saavad rahastajad, tarbijad ja partnerid \u00fchest infot. Andmed on v\u00f5rreldavad. \u201eKestlikkuse aruandlus on tehtud kohustuslikuks.\u201c\nProbleem oli aga selles, et direktiivi ennast hakati valmistama ette aasta enne standardite tegemist. Seet\u00f5ttu tekkis olukord, kus direktiivi \u00fcle arutledes ja selle kohta arvamusi k\u00fcsides ei olnud selge, millised t\u00e4psed n\u00f5uded tulevad. \u201eMitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa ei teadnud standardist veel midagi,\u201c selgitab Liivam\u00e4gi. Kui see 2022. aastal valmis, oli peagi selge, et neid tuleb kohendama hakata. T\u00e4psemalt: tuleb v\u00f5tta v\u00e4lja see, mis ei ole n\u00f5nda oluline. \u201eOleme tegelenud sellega, et muuta standard konkreetsemaks ja l\u00fchemaks.\u201c\nAlgne idee oli teha standard k\u00f5igile \u00fchtne, kuid see t\u00e4hendanuks meeletut koormust ka v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele. Muudetud reeglitega j\u00e4\u00e4b aga suurem koormus suurtele ettev\u00f5tetele, kel on v\u00e4hemalt 250 t\u00f6\u00f6tajat ja k\u00e4ive \u00fcle 20 miljoni v\u00f5i m\u00fc\u00fcgitulu \u00fcle 40 miljoni euro. Edasi l\u00fckati ka t\u00e4htaegu. Kui \u00fcle 500 t\u00f6\u00f6tajaga ettev\u00f5tted, kes on avaliku huvi \u00fcksused (pangad, kindlustusandja, b\u00f6rsiettev\u00f5tted), peavad uut moodi aruandlust tegema hakkama 2024. aastal (ja esitama 2025), siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud suurettev\u00f5tete puhul l\u00fckati kohustus aasta v\u00f5rra edasi. B\u00f6rsil olevad v\u00e4iksemad firmad on sunnitud kaasa tulema 2026. aastast ja neile luuakse lihtsam standard. \u201eV\u00e4ikeettev\u00f5tjad, kes b\u00f6rsil ei ole, ei pea aruannet esitama. Neid see ei koorma,\u201c \u00fctleb Liivam\u00e4gi.\nSiiski nendib ta pisut hiljem, et ka iga v\u00e4ike ja keskmine ettev\u00f5te peab olema valmis aru andma, kui nende partner seda n\u00f5uab. \u201eSeda aga vaid v\u00e4ikeseid ettev\u00f5tteid puudutavate andmete osas iga\u00fche omas valdkonnas.\u201c\nL\u00f5plikku kokkulepet ei ole\nLiivam\u00e4gi toob esile, et palju on r\u00e4\u00e4gitud direktiivi puhul 924 andmepunktist, mille maht ettev\u00f5tteid n\u00f6rritab. Ta \u00fctleb, et siin on jutt alusandmetest, mitte aruandest. Aruande puhul r\u00e4\u00e4gime praeguse seisuga siiski 82 avalikustamise n\u00f5udest. N\u00e4iteks tuleb avalikustada ettev\u00f5ttesisene palgal\u00f5he, mis v\u00f5ib kokku tulla kolme-nelja andmepunkti pealt. Edasine oleneb palju sellestki, millised IT-s\u00fcsteemid nii erasektor kui ka riik \u00fcles ehitab.\nLiivam\u00e4gi \u00fctleb vahele, et standardis ei ole veel tegelikult t\u00e4iesti kokku lepitud. Algsest 136 n\u00f5udest on saanud 82, kuid enne 30. juuni l\u00f5ppt\u00e4rminit v\u00f5ib veel muudatusi tulla. Praegu on taas pooleli tagasiside andmise voor.\n\u201eR\u00f5hutan veel seda, et iga ettev\u00f5te esitab selle kohta andmeid, mis teda puudutab. Standard on loodud valdkondade \u00fcleselt,\u201c lausub Liivam\u00e4gi. Eestis puudutab see teema otseselt 300\u2013350 ettev\u00f5tet, kuid nagu \u00f6eldud, siis valmis peavad olema ka nende ettev\u00f5tete partnerid ja teenusepakkujad \u2013 kogu tarneahel.\nKulu hakkab olema korralik\nKulu ettev\u00f5tte kohta on keeruline esile tuua, kuid komisjon on hinnanud, et s\u00fcsteemi \u00fclesehitamise kulu on olenevalt firmast 23 000\u201344 000 eurot ja iga-aastane kulu 63 000\u2013106 000 eurot. M\u00f5nele on see kallim, teisele odavam. Seegi ei ole veel k\u00f5ik, sest aruandeid tuleb hakata auditeerima. See tasu j\u00e4\u00e4b 37 000 ja 75 000 euro vahele.\nRiik ise on arvestanud, et \u00c4riregistri juurde s\u00fcsteemi loomine v\u00f5iks maksma minna umbes 1,6 miljonit eurot. See v\u00f5iks muuta kogu protsessi v\u00f5imalikult mugavaks. Selle tegemisse on plaanis kaasata ka ettev\u00f5tjaid, raamatupidajaid ja audiitoreid. Kindlasti peab vaatama, mida on juba majandustarkvarades olemas, et automaatsed liidestused teha. \u201eAndmete esitamine peaks olema mugav ja sujuv,\u201c r\u00f5hutab Liivam\u00e4gi veel kord.\nTekkinud on ka k\u00fcsimus, kas neid andmeid keegi kuskil reaalselt ka kasutama hakkab. Liivam\u00e4gi toob uuesti esile juba k\u00f5lanud ettev\u00f5tete rahastuse teema \u2013 investorid ja pangad peavad hindama ettev\u00f5tete kestlikkust ning selleks on nii v\u00f5i naa vaja andmeid genereerida. Kui soovid soodsamaid laenuintresse, siis pead andmed letti l\u00f6\u00f6ma. Ka rahvusvahelises suhtluses on juba praegu osa riikide ettev\u00f5tted sellistest andmetest v\u00e4ga huvitatud. Nendeta ei pruugi jutulegi saada. \u201eV\u00e4ga raskeks l\u00e4heb rahvusvaheliselt konkurentsis p\u00fcsida, kui neid andmeid ei jagata,\u201c m\u00e4rgib Liivam\u00e4gi.\nLoodav standard ise on elav organism ning kolme aasta j\u00e4rel on kohustuslik selle toimimist hinnata ja vaadata, mida muutma peaks. \u201eMingid teemad, mis juba t\u00e4naseks on v\u00e4lja v\u00f5etud, ei andnud mingit olulist infot. V\u00f5ib-olla avastatakse, et selliseid on veel.\u201c\nEttev\u00f5tted v\u00f5inuks sisulisemad olla\nAsekantsler Liivam\u00e4gi selgitab, et standard saadeti tutvumiseks ka audiitorkogusse ja t\u00f6\u00f6andjaid koondavatele organisatsioonidele. Ministeerium sai k\u00fcll tagasisidet, kuid mitte \u00fcksikasjalikku ega sisulist. Talvel toimus teine ring veel ja tulemus ei olnud palju parem.\n\u201eJah, kurdeti, et halduskoormus suureneb, aga meie vaates oleks abiks siiski see, kui tuleks konkreetsemaid soovitusi. N\u00e4iteks selle kohta, miks mingit andmepunkti ei ole standardisse vaja,\u201c \u00fctleb Liivam\u00e4gi. Vajaka j\u00e4i ettev\u00f5tete vaatest, et mida konkreetselt oleks muuta vaja. Liivam\u00e4gi saab siiski aru, et ettev\u00f5tetele oli see v\u00e4ga suur maht, mida l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada. \u201eEks nad rohkem panustavad sellesse, mis puudutab Eesti seadusandlust. See ilmestab h\u00e4sti seda, et kui sa Euroopas toimuvasse ei panusta, siis v\u00f5ib h\u00e4da \u00f5uel olla.\u201c\nEttev\u00f5tjatele on oluline seegi, et komisjonil on \u00f5igus standardid m\u00e4\u00e4rusega kehtestada. See on otsekohalduv. Protsessi k\u00e4igus saab Eesti enda ja oma ettev\u00f5tete huve kaitsta, kuid me ei saa p\u00e4rast ise otsustada, mida \u00fcle v\u00f5tta ja mida mitte. \u201eStandard on ajas paremaks l\u00e4inud. Kui see lohutab, siis oleks v\u00f5inud ka hullem olla. Ei saa \u00f6elda, et me ei ole midagi teinud, et seda ettev\u00f5tjatele paremaks saada.\u201c\nTempo on keeruline\nTuleme veel kord tagasi v\u00e4iksemate ettev\u00f5tete juurde. K\u00f5ik peavad olema valmis selleks, et neilt v\u00f5idakse infot n\u00f5uda, kuid Liivam\u00e4gi r\u00f5hutab, et seda ei tohi teha rohkem, kui on kirjas v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatavas standardis. Kui su partnerfirma k\u00fcsib andmeid, et enda aruanne kokku panna, siis sa pead need esitama. \u201eTal on vaja tarneahelast aru saada. Ilma selle infota ta seda teha ei saa. Aga v\u00e4ikeettev\u00f5tja ei pea seda nii mahukalt tegema.\u201c\nLiivam\u00e4gi arvab, et m\u00e4\u00e4rus v\u00f5ib j\u00f5ustuda sel s\u00fcgisel ja alles siis tekib olukord, kui k\u00f5ige suuremad peavad esitama 2024. aasta kohta esimesed kestlikkuse aruanded. Enne veel peame me direktiivi siiski oma seadustesse \u00fcle v\u00f5tma.\n\u00c4riregistri arenduse loogika soovitakse valmis saada selle aasta l\u00f5puks ja IT-arendus vahetult enne seda, kui esimesed ettev\u00f5tted peavad neid esitama hakkama. \u201eTempo on v\u00e4ljakutseid pakkuv. Ka audiitoritele. Roheteema on paraku selline, et poliitiliselt on soov ja surve kiiresti kokku leppida ja \u00e4ra teha. \u00d5nneks saime siiski algsega v\u00f5rreldes aega juurde.\u201c"}
{"text":"Andres Raid: e-valimisi auditeerib\u2026 Iisraeli h\u00e4kkerir\u00fchmitus, kes on sekkunud valimistesse \u00fcle maailma ja neid valimisi on olnud 33Valimised on kohe-kohe tulemas ja kirgi k\u00fctab vaibumatu ja \u00f5igustatud kahtlus e-valimiste suhtes. Meenub Liia H\u00e4nni vastus selle meetodi turvalisuse kohta esitatud k\u00fcsimusele: \u201eOn turvaline, kuna on auditeeritud\u201c.\nAlles olid laes pinged seoses Venemaa v\u00f5imaliku sekkumisega president Trumpi valimistesse ja ehkki need osutusid lihtsalt vastaspoole v\u00e4ljam\u00f5eldiseks, on p\u00f5hjust muretsemiseks enam kui k\u00fcll.\n\u00c4sja avaldatud teabe kohaselt on Israeli h\u00e4kkerir\u00fchmitus sekkunud valimistesse \u00fcle maailma ja neid valimisi on olnud 33! R\u00fchmituse eesotsas on endine Israeli eriteenistuse operatiivt\u00f6\u00f6taja, kes on tuntud \u201eJorge\u201c nime all. R\u00fchmituse peakorter asub Tel Avivi l\u00e4histel ja see on vastutav virtuaalsete v\u00e4ljapressimiste ja laimamiste eest \u00fcle maailma ning p\u00f5hir\u00f5hk oli presidendivalimistel erinevates maades.\nLisaks oldi eriti efektiivsed kohtuasjadega manipuleerimisel, mis m\u00f5jutasid erinevaid valdkondi alates tuumaenergia diilidest ja l\u00f5petades kr\u00fcptovaluuta kurssidega. Neil olid oma inimesed maailma juhtivates v\u00e4ljaannetes nagu n\u00e4iteks Le Monde, Der Spiegel ja El Pais ja see on k\u00f5igest j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp.\nKeskus tunnistab, et ta on operatsioone korraldanud \u00fcle maailma juba \u00fcle k\u00fcmne aasta ja teinud seda enam kui edukalt. \u00dcks asi on Israeli riigi huvid, mida ei ole v\u00f5imalik ignoreerida ja teine oluline asi on ka loomulikult \u00a0\u00e4ri ja siin tellivad muusika inimesed k\u00f5ige erinevamatest auditooriumidest.\nMiks on meie meedia nii \u00fchele poole kaldu, kes seda muusikat tellib ja kes on siinse nukuteatri tegelikud niidit\u00f5mbajad?! Seda v\u00f5ib ainult oletada, ehkki siinsed usinad k\u00e4sut\u00e4itjad esinevad reeglina oma nime ja n\u00e4oga. Mingit tuge mujalt peavad nad aga tundma, sest vastasel korral ei tunneks \u00fcks seltskond ennast nii karistamatult ja teine saab kohe ja t\u00e4ie rauaga, press kiidab selle k\u00f5ik \u00fcksmeelselt heaks.\nToest \u00fcksi on muidugi v\u00e4he, paljudel on ilmselt ka piisavalt luukeresid kapis, mille abil paljud siinsed tegelased selliseid saltosid pannakse tegema, mis tavatingimustes ilmselt \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iksid.\nLisa leiab SIIT, SIIT ja SIIT:\nAndres Raid"}
{"text":"Eri leeride valitud linnajuhid p\u00fc\u00fcavad Kohtla-J\u00e4rve kriisidest v\u00e4lja t\u00fc\u00fcridaKohtla-J\u00e4rve juhtimises on tekkinud ebatavaline olukord, kus kaks linnajuhti \u2212 linnapea Virve Linder ja neljap\u00e4eval volikogu esimeheks valitud Eduard Odinets \u2212 on ametisse saanud volikogus eri leeride poolt.Virve Linder on valimisliidu Restart esitatud linnapea, keda toetasid ka Reformierakonna ja valimisliidu Progress saadikud ning osa Keskerakonna nimekirjast valitud, kuid teise leeri \u00fcle l\u00e4inud saadikuid. Kokku 15. Linnavalitsuse kinnitamise ajaks veebruari alguses oli sellesse liitu j\u00e4\u00e4nud vaid 9 saadikut.Edasi-tagasi h\u00fcppajadOsa Keskerakonna \"r\u00e4ndursaadikutest\" vahetas taas poolt nagu ka \u00fcks Progressi liige. Needsamad saadikud tulid aga neljap\u00e4eval Odinetsi selja taha ning aitasid koos sotside ja \"p\u00e4riskeskerakondlastega\" tal p\u00e4rast veerand sajandit opositsioonis olemist volikogu esimehe ametikoha sisse v\u00f5tta. Ta sai samuti 15 h\u00e4\u00e4lt.Nii Linderit novembri l\u00f5pus kui n\u00fc\u00fcd Odinetsi toetasid ka kuriteokahtlustuse saanud saadikud. Linderi toetush\u00e4\u00e4ltest moodustasid need ligemale poole, Odinetsil kolmandiku.\u00dchtki teist kandidaati peale Odinetsi volikogu esimehe kohale ei olnud. Veebruari alguses umbusaldasid 13 saadikut volikogu esimeest Hendrik Agurit, kes oli j\u00f5udnud selles ametis olla vaid veidi \u00fcle kahe kuu. Oktoobri l\u00f5pus tagandas volikogu esimehe kohalt Tiit Lillemetsa, kuna too sattus kahtlusaluste ringi Kohtla-J\u00e4rve korruptsiooniskandaalis.Odinets, kes on ka riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekret\u00e4r, \u00fctles enne h\u00e4\u00e4letust, et saab Kohtla-J\u00e4rve volikogu juhtimisega hakkama, sest on olnud selle liige 1996. aastast, tunneb v\u00e4ga h\u00e4sti kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja teisi \u00f5igusakte ning on juhtinud paljusid meeskondi ja organisatsioone.Volikogu kantseleis pole \u00fchtegi t\u00f6\u00f6tajatN\u00fc\u00fcd asub ta volikogu juhtima olukorras, kus volikogu kantseleis pole \u00fchtegi t\u00f6\u00f6tajat. Samasuguses olukorras oli m\u00f5ned kuud tagasi ka Hendrik Agur. Tema t\u00f6\u00f6lev\u00f5etud \u00f5igusn\u00f5unik lahkus hiljuti omal soovil.\"Kogu volikogu kantselei asub praegu minu s\u00fclearvutis,\" \u00fctles Odinets, kes samal ajal riigikogu liige olles volikogu juhtimise eest tasu ei saa. Odinets lisas, et \u00f5iguslike k\u00fcsimustega saab ta ise hakkama, kuid kindlasti tuleb kantseleil l\u00e4hiajal palgata \u00fcks inimene, kes tegeleks tehnilise t\u00f6\u00f6ga.Odinets \u00fctles, et peab v\u00f5imup\u00f6\u00f6rete keerisesse sattunud Kohtla-J\u00e4rve linna juhtimisel oluliseks saadikute omavahelist r\u00e4\u00e4kimist. \"Volikogu ei toimi, kui nii headest kui ka halbadest asjadest r\u00e4\u00e4gitakse selja taga,\" m\u00e4rkis ta, lisades, et otsustamisel on m\u00e4\u00e4ravad k\u00fcll volikogus enamuse moodustavad saadikud, kuid arvestada tuleb k\u00f5igi volikogu liikmetega.Nii Odinets kui ka volikogu keskerakondlaste fraktsiooni juht Sergei Lopin \u00fctlesid, et valminud on Keskerakonna ja sotside koost\u00f6\u00f6lepe, kus on kirjas konkreetsed tegevused linna juhtimisel. Lopini s\u00f5nul on kavas sellele alla kirjutada j\u00e4rgmisel kolmap\u00e4eval.Linnavalitsust tagandamine esialgu ei ohustaNad m\u00f5lemad kinnitasid, et Virve Linderi linnavalitsust nad praegu tagandama ei hakka. \"P\u00fc\u00fcan linnavalitsusega kindlasti koost\u00f6\u00f6d teha, et saaksime linnaeelarve tasakaalu ja selle ka vastu v\u00f5etud,\" \u00fctles Odinets, m\u00e4rkides, et selle keeruka kulude k\u00e4rpimise k\u00e4igus selgub ka h\u00e4sti, kuidas see koost\u00f6\u00f6 sujub.Samas m\u00f6\u00f6nis ta, et sellises olukorras linna juhtimine on keerukas. Kui linnavalitsusel on volikogus v\u00e4hemuse toetus, siis tuleb neil peaaegu k\u00f5igi olulisemate otsuste tegemiseks k\u00fcsida volikogu n\u00f5usolekut.Virve Linder \u00fctles, et temagi on avatud koost\u00f6\u00f6le. \"Olulisi erimeelsusi ei ole \u00fchegi poliitilise j\u00f5u vahel volikogus ja kui otsuseid tehakse linna huvides, siis ei n\u00e4e ma probleemi, miks ei peaks meie koost\u00f6\u00f6 sujuma. Mina usun, et k\u00f5ige olulisem on viimaks ometi tagada t\u00f6\u00f6rahu ja stabiilsus linnas, et t\u00f6\u00f6 linnavalitsuses sujuks ning inimesed ei kannataks,\" m\u00e4rkis ta.Kohtla-J\u00e4rve volikogu uue esimehe Eduard Odinetsi ja linnapea Virve Linderi valisid ametisse volikogu eri leerid, kuid sellisele ebatavalisele olukorrale vaatamata ei pea nad koos tegutsemist v\u00f5imatuks. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4ERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Keskerakond peab oluliseks, et kogu Eesti areneks \u00fchtlaseltKAIDO H\u00d6\u00d6VELSON: Praegu v\u00f5tab riik Ida-Virumaalt kamaluga keskkonnamakse, aga tagasi ainult tilgutab pisutKeskerakonna uus esinumber Ida-Virumaal on Kaido H\u00f6\u00f6velson, kes on tuntud maailma tippu kuulunud sumomaadlejana. Ta loodab, et siinsed valijad hindavad teda selle eest, et ta v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcab Tallinna poole kaldu veerevat maksuraha \u00fchtlasemalt \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti suunas t\u00f5ugata.Mida Ida-Virumaa inimene vastu saab, kui annab oma h\u00e4\u00e4le Kaido H\u00f6\u00f6velsonile?Ma arvan, et k\u00f5iki Ida-Virumaa inimesi on seni puudutanud regionaalpoliitika puudumine. Keskerakond on minu meelest ainuke erakond, kes pakub mingisugustki regionaalpoliitika plaani.Seni on Eesti poliitika olnud v\u00e4ga Harjumaa-keskne. 30 aastat pole suudetud erinevatest saaste- ja kaevandamistasudest siia v\u00e4ga palju tagasi tilgutada. Harjumaa on saanud neist rohkem kasu kui Ida-Virumaa.Teie siis muudaksite seda Ida-Virumaa kasuks?Jah, meile on ikka t\u00e4htsad inimesed \u00fcle kogu Eesti.Sellist juttu leiab iga erakonna programmist. K\u00fcsimus on tegudes. Neli aastat tagasi oli Keskerakonna programmis mitu konkreetset Ida-Virumaaga seotud suurt lubadust. Kas teate neid?T\u00e4pselt mitte. Ma kandideerisin tookord Harju- ja Raplamaal. Aga eks need olid samad asjad, mis ka teistel. Muu hulgas saastetasude Ida-Virumaale tagasitoomine.V\u00e4ga \u00f5ige. \u00dcks punkt on olemas.Kindlasti oli infrastruktuur, et teeme teil k\u00f5ik teed korda.Samuti \u00f5ige: oli lubatud v\u00e4lja ehitada neljarealine maantee Narvani. See on seekordseski programmis, nagu ka lubadus toetada Sillam\u00e4e terminali. Miks te pole neid asju \u00e4ra teinud, olgugi et Keskerakond oli \u00fcle kolme aasta valitsuses? N\u00e4iteks neljarealist maanteed pole ehitatud \u00fchtki kilomeetrit ja j\u00e4rgneva nelja aasta teehoiukavas pole selleks ette n\u00e4htud \u00fchtki eurot.Olen t\u00e4iesti n\u00f5us, et neid asju pole suudetud t\u00e4ita. M\u00f5tted on loomulikult k\u00f5igil head. Enne valimisi suudavad k\u00f5ik lubada.Aga kui vaadata nende nelja aasta sisse j\u00e4\u00e4nud koroonakriisi ja energiakriisi, siis Keskerakonna eestvedamisel tuli riik siiski inimestele appi.Mind paneb praegu tugevasti muretsema ettev\u00f5tete keeruline olukord. Ei tohi lasta energiamahukatel ettev\u00f5tetel pankrotti minna. Minu meelest on m\u00f5istlik toetada ettev\u00f5tteid, et nad saaksid inimesi t\u00f6\u00f6l hoida, kui et hakata suurendama sotsiaalkulutusi, et aina kasvavat t\u00f6\u00f6tute hulka toetada.Ettev\u00f5tlust lubavad samuti mitmed erakonnad toetada. Milles konkreetsemalt see toetus peaks seisnema?Ma ei \u00fctle seda praegu Keskerakonna nimel, aga minu enda arvates peaksid olema piirkondlikud maksuerisused. Mina tahan, et ettev\u00f5tlust oleks rohkem, siis j\u00e4\u00e4b ka rohkem raha Eestisse. Ma ise tegelen nii impordi kui ka ekspordiga ja tean, et mida rohkem me suudame Eestis toodetud kaupu Jaapanisse m\u00fc\u00fca, seda rohkem raha j\u00e4\u00e4b ka Eestisse.Me peame toetama Eesti ettev\u00f5tteid, et nad ellu j\u00e4\u00e4ksid. Kui siin kulud j\u00e4rsult t\u00f5usevad, siis ega v\u00e4lismaal hakata selle p\u00e4rast paremat hinda maksma. Nii ongi paljud ettev\u00f5tted tupikus ja peavad hakkama t\u00f6\u00f6tajaid koondama ning riik j\u00e4\u00e4b maksutulust ilma.Riik v\u00f5iks ka rohkem toetada t\u00f6\u00f6kohtade loomist s\u00f5ltuvalt nende t\u00f6\u00f6kohtade asukohast.Teeks need kaks asja \u00e4ra. Olen lugenud ka teiste erakondade programme, ega kellelgi ole mingeid imeideid selle jaoks.Ida-Viru puhul tulen tagasi keskkonnatasude juurde. Praegu j\u00f5uab neist siia tagasi alla 10 protsendi. Kui seda summat kas v\u00f5i kahekordistada, t\u00e4hendaks see piirkonnale k\u00fcmneid miljoneid eurosid lisatulu. Praegu v\u00f5etakse siit kamaluga, aga tagasi tilgutatakse.Enne valimisi r\u00e4\u00e4givad Ida-Virumaal sedasama peaaegu k\u00f5igi erakondade kandidaadid. Kui aga valitsemiseks l\u00e4heb, siis \u00f6eldakse, et pole poliitilist konsensust. Kus see pidur on?Ma ei saa ka sellest aru.Valimiste eel on k\u00f5ik erakonnad lahked lubama pensionide, toetuste ja riigilt palka saavate inimeste t\u00f6\u00f6tasude kasvu. K\u00f5igile lubatakse ikka palgat\u00f5usu \u00fcle Eesti keskmise. Kes teie ettekujutuses siis peaks alla keskmise saama?Oh, jah...Ma \u00fctlen n\u00e4iteks treenerite kohta, et palju peaks s\u00f5ltuma ka spordiklubidest endist. Riik v\u00f5ib treeneri palka t\u00f5sta k\u00fcll, aga kui klubil endal ei ole nii palju raha, et klubipoolne osa kinni maksta, siis ei saa ta ka riigilt toetust.Keskerakonna programmis on kirjas, et lubate treeneritele \u00f5petaja alampalgaga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset palka.Olen n\u00f5us, et praegu ongi paljud treenerid alamakstud. Ja ma nimetan enamikku neist entusiastideks, kes muu p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt teevad ka treenerit\u00f6\u00f6d armastusest selle ala vastu.Kust tuleb siiski k\u00f5ikide nende heldete lubaduste rahaline kate?Ma olen kuulanud selles k\u00fcsimuses paljusid ja pikalt selle \u00fcle m\u00f5elnud. \u00dche variandina on r\u00e4\u00e4gitud maksureformist. Plaan on maksustada senisest suurema m\u00e4\u00e4raga neid, kes teenivad \u00fcle kahe keskmise Eesti palga \u2212 suure osa neist moodustavad infotehnoloogiaspetsialistid.Samas tahab Keskerakond oma programmis meelitada siia rohkem investeeringuid, mis tooksid ka k\u00f5rgepalgalisi t\u00f6\u00f6kohti. Kuidas maksut\u00f5us sellele kaasa aitab? See v\u00f5ib t\u00f6\u00f6kohti ja makse hoopis v\u00e4lja viia, kui riik maksude korjamisega liiga ahneks l\u00e4heb, arvestades, et t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud on meil niigi k\u00f5rged.Ahneks ei tohi kindlasti minna. Tuleb leida selles harmoonia.Kust tuleb siis see lisaraha, mida on vaja Keskerakonna programmis olevate k\u00f5igi toredate lubaduste elluviimiseks?Kriisiaeg on kriisiaeg. Enamik erakondi on seda meelt, et tuleb raha juurde laenata. Samas see hea laenamise aeg hakkab otsa saama, sest intressid on t\u00f5usnud k\u00f5rgeks. Olen n\u00f5us, et kui laenata, siis eelk\u00f5ige investeeringuteks, n\u00e4iteks p\u00f5himaanteede v\u00e4ljaehitamiseks, mis elavdaks ka majandust ja annaks inimestele t\u00f6\u00f6d.Kui oleksime kolm-neli aastat tagasi laiemalt ehitama asunud, oleksime tunduvalt odavamalt saanud. K\u00f5rged hinnad tulid selleks, et j\u00e4\u00e4da. Ma ei usu, et asjad hakkavad siin odavnema.Keskerakond lubab langetada toiduainete k\u00e4ibemaksu 20 protsendilt viiele. Kas see teeb ka toidukaubad poes samav\u00f5rra odavamaks v\u00f5i osutub see lisatuluks toidu tootjatele ja poepidajatele ning kokkuv\u00f5ttes kaotab riik vaid maksutulu?Loomulikult risk on. Ei saa kindel olla, et k\u00f5ik toiduained odavnevad kohe 15 protsenti. Aga kui ei proovi, siis ei saagi teada. L\u00e4ti kolleegid k\u00fcll \u00fctlevad, et neil andis see positiivse tulemuse kodumaiste kaupade puhul. Ma usun, et efekt peab tulema eelk\u00f5ige odavamate igap\u00e4evaste toiduainete puhul. Meil on toiduainete k\u00e4ibemaks Euroopa suuremaid. Jaapanis on ka v\u00e4iksem. Miks me karistame oma tarbijaid?Kas Keskerakond on eestikeelsele haridusele \u00fclemineku vastu?Ei ole vastu. Meil on kindlasti \u00fcks leer, kes on vastu. Probleem on selles, kuidas see \u00fcleminek peaks toimuma.Kuidas see peaks toimuma?Me praegu riigina hirmutame \u00f5petajaid, et kui kindlaks t\u00e4htajaks eesti keel selge ei ole, siis on k\u00f5ik. Pigem peaksime motiveerima.30 aastat on p\u00fc\u00fctud motiveerida, aga loodetud tulemust ei ole tulnud.Ma k\u00fcsiks, kus on need eesti keeles \u00f5petavad \u00f5petajad.Kelle k\u00e4est seda tuleks k\u00fcsida? Haridusminister on palju aastaid olnud ka keskerakondlane, miks ta siis ei ole \u00fclikoolides selle ala riiklikku tellimust suurendanud?Seda peaks tema k\u00e4est k\u00fcsima.Me peaks m\u00f5tlema ka sellele, et kui koolidesse \u00f5nnestubki \u00fchel p\u00e4eval leida vajalikud \u00f5petajad, siis millises keelekeskkonnas veedavad vene noored \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja p\u00e4evast. Me peame looma eestikeelse keskkonna ka v\u00e4ljaspool kooli.Kes peaks seda tegema ja kuidas? Kas Keskerakond kavatseb praegusele \u00fcleminekuplaanile pidurit t\u00f5mmata argumendiga, et keskkond pole valmis ja l\u00fckkame aga edasi?Me ei ole vastu. Aga selle \u00fcleminekuga peab \u00fchiskond kaasa tulema. Ma usun, et ka vene inimesed, kellega oleme siin s\u00f5bralikult koos elanud, ei ole sellele vastu. Aga kui riik pole suutnud seda protsessi piisavalt h\u00e4sti ette valmistada, siis ei tule lihtsalt head soovitud tulemust. Jah, olen n\u00f5us, et \u00fchelt poolt on vaja otsustavust, aga samas ka paremat ettevalmistust. Siis l\u00e4heb see palju valutumalt.Uuringud on n\u00e4idanud, et ligikaudu kolmandik Eestis elavaid vene inimesi on Putini-meelsed, kes j\u00e4lgivad endiselt Vene propagandat ja kelle lojaalsus Eesti riigile on k\u00fcsitav. Kui palju olete Ida-Virumaal arvukatel kampaania\u00fcritustel nendega kokku puutunud ja milliseid v\u00f5imalusi n\u00e4ete nende hoiaku muutmiseks?Minul pole otseselt kokkupuuteid selliste inimestega olnud. Aga olen kuulnud, et mitmel teisel erakonnakaaslasel on olnud.Aga loomulikult on Eestis palju inimesi, kes on kasvanud teises inforuumis, ja sealt neid \u00fcle tuua on v\u00e4ga keeruline. Sellega oleks pidanud tegelema juba ammu, et selgitada neile inimestele, mis nii siin Eestis kui kogu maailmas tegelikult toimub.Keskerakond jagab teiste erakondade seisukohta, et praegu tuleb Eesti kaitsekulutusi suurendada. Kuiv\u00f5rd keeruline on teil olnud Ida-Virumaa inimestele selgitada, et praegu, kui suur s\u00f5jakas naaber on tunginud kallale Ukrainale, tuleb seda teha?Ma alustaksin sellest, et kuna mu abikaasa on venelanna[Jelena on p\u00e4rit Vladivostokist], siis oleme sel teemal, eriti s\u00f5ja esimestel kuudel, ka kodus pikki jutuajamisi pidanud. Tema on samuti v\u00e4ga kaua teises inforuumis olnud ning Venemaal elab sugulasi ja s\u00f5pru. Minul oli oma arvamus ja temal oma arvamus, mis olid kardinaalselt vastupidised.Lahutust ei tulnud?Ei, r\u00e4\u00e4kisime ikka rahulikult ja s\u00f5bralikult.Ka Ida-Virumaal on \u00fcksjagu palju perekondi, kes on erimeelsuste t\u00f5ttu suhtumises sellesse s\u00f5tta t\u00f5siselt t\u00fclli l\u00e4inud ega suhtlegi enam omavahel, kuna see on niiv\u00f5rd p\u00f5him\u00f5tteline konflikt.Ma ei imesta, sest Venemaa oskab inimeste ajusid pesta nii, et j\u00e4\u00e4daksegi seda uskuma.Te k\u00e4ite sageli Jaapanis ja j\u00e4lgite sealset meediat. Kui palju seal see s\u00f5da, mis k\u00e4ib k\u00fcll v\u00e4ga kaugel, kuid mida peab nende naaberriik, t\u00e4helepanu p\u00e4lvib?See l\u00e4heb seal v\u00e4ga korda. Samas on mulle ka helistatud ja k\u00fcsitud, kuiv\u00f5rd ohutu on tulla Eestisse. Lisaks on neil Kuriili saarte teema kogu aeg laual olnud. Sealses meedias on Ukraina s\u00f5da iga p\u00e4ev tulipunktis.Valimiskampaania on ka omamoodi v\u00f5itluskunst. Kas teil on oma sportlasekogemusest abi selles, kuidas konkurentidest jagu saada?Mulle meeldib konkurente tundma \u00f5ppida. Mina olen poliitikas veel \u00fcsna roheline, mulle on need alles teised riigikogu valimised. Seep\u00e4rast ongi huvitav j\u00e4lgida, kuidas on teised oma kampaaniad \u00fcles ehitanud. Olen uurinud, kuidas siin see asi varem on k\u00e4inud.Mulle on n\u00fc\u00fcd raske esinumbri koorem pandud. Mul on tublid kolleegid, aga p\u00fc\u00fcan v\u00f5imalikult palju ise ringi k\u00e4ia ning r\u00e4\u00e4kida kohalike inimestega, k\u00fcsida n\u00f5u, et aru saada, mis on siinsed probleemid ja millised v\u00f5iksid olla lahendused.Keskerakonna eelmise esinumbrina on Yana Toom teinud Ida-Virumaal hiilgavaid valimistulemusi: kord \u00fcle 11 000, siis \u00fcle 6000 h\u00e4\u00e4le. Millist n\u00f5u ta teile on andnud?Yana kingad on v\u00e4ga suured ees ja tema tulemusi korrata oleks liig mis liig. Ta on ikkagi elukutseline ajakirjanik ja poliitik ning tal on oma nipid, kuidas valimistel edu saavutada. N\u00f5u on ta andnud k\u00fcll, aga ega seda praegu v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kida saa. Kuid k\u00f5ige t\u00e4htsam on olla n\u00e4oga inimeste poole.Milline poliitik vastupidist \u00fctleks?Ma m\u00f5tlen seda, et poliitik ei tohi p\u00e4rast valimisi valijale \u00e4ra kaduda. Osa tuleb n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle v\u00e4lja, et tere, kuidas sul l\u00e4heb. Me ei tohi unustada neid inimesi neljaks aastaks: austagem ja hoidkem neid ka sel ajal, kui valimisi ei ole.7 \u00fchesugust k\u00fcsimust igale esinumbrileMitu h\u00e4\u00e4lt Kaido H\u00f6\u00f6velson nendel valimistel saab?1979 h\u00e4\u00e4lt.Kui palju v\u00f5iks Keskerakond Ida-Virumaal h\u00e4\u00e4li saada?16 200.Kui suur v\u00f5iks olla nelja aasta p\u00e4rast Ida-Virumaa keskmine brutopalk?1760 eurot.Kui palju elanikke on maakonnas nelja aasta p\u00e4rast (praegu 132 000)?Ma arvan, et see arv v\u00e4ga palju enam ei v\u00e4hene: 130 000.Kes on teie meelest Ida-Virumaa k\u00f5ige m\u00f5jukam poliitik?Katri Raik.Mis on olnud viimase nelja aasta olulisimad Ida-Virumaad m\u00f5jutanud s\u00fcndmused?Monumentide liigutamine. See on k\u00f5ige rohkem k\u00f5lapinda saanud. Aga ka korruptsiooniskandaalid. Kohaliku omavalitsuse tasandil pidev \u00fcksteisele \u00e4rategemine.Positiivsemalt poolelt on valminud uued koolimajad, J\u00f5hvis staadion. Tahaks \u00f6elda, et ka jalgpallihall, aga kahjuks langes selle ehitamine \u00e4ra.Mis on teie lemmikpaik Ida-Virumaal?Mulle meeldib Iisaku, kuna selle l\u00e4hedal on mul oma suvemaja.Keskerakonna kandidaadid Ida-Virumaa ringkonnasKaido H\u00f6\u00f6velson Yana Toom Dmitri Dmitrijev Aleksei Jevgrafov Olga Kurdovskaja Aleksei Naumkin Vladimir V\u00f5ssotski Valeri Korb2019. aasta riigikogu valimistel sai Keskerakond 13 700 h\u00e4\u00e4lt ehk 50,7% h\u00e4\u00e4ltest. Suuremad h\u00e4\u00e4ltekogujad olid Yana Toom (6195 h\u00e4\u00e4lt), Mihhail Stalnuhhin (2653), Martin Repinski (976), Dmitri DmitrijevKaido H\u00f6\u00f6velson t\u00f5deb, et on poliitikas alles suhteliselt v\u00e4rske tegija ja p\u00fc\u00fcab praegu hoolega \u00f5ppida, kuidas valimistel edu saavutada. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4ERIK GAMZEJEV, ERIK KALDA"}
{"text":"Bulgaaria l\u00fckkas euroala ambitsiooni aasta v\u00f5rra edasiSOFIA, 17. veebruar, AFP-BNS \u2013 Bulgaaria, kus seisavad ees viiendad valimised kahe aasta jooksul, l\u00fckkas oma eesm\u00e4rgi euroalaga liitumise kohta aastal 2024 edasi 2025. aastasse, \u00fctles reedel rahandusminister.\nRahandusminister Rositza Velkova s\u00f5nul ei suutnud parlament vastu v\u00f5tta vajalikke reforme rahapesu ja muudes k\u00fcsimustes.\n\"Kuup\u00e4ev 1. jaanuar 2024 ei kehti enam... Uus sihtkuup\u00e4ev on 1. jaanuar 2025,\" \u00fctles ta pressikonverentsil.\n\"Meie Euroopa partnerid usuvad, et Bulgaaria on \u00f5igusaktide vastuv\u00f5tmisega hiljaks j\u00e4\u00e4nud,\" lisas ta.\nBulgaaria on j\u00e4rginud ranget s\u00e4\u00e4sture\u017eiimi alates 1997. aastast. Rahvusvaluuta leev on praegu fikseeritud kursiga seotud euroga.\nEuroopa Liidu \u00fcks vaesemaid liikmesriike korraldab 2. aprillil \u00fcldvalimised. Viimane parlament saadeti veebruari alguses laiali, olles j\u00f5udnud tegutseda vaid neli kuud.\nJ\u00e4rjestikused valimised on toonud kaasa killustatud parlamendid, kus \u00fckski partei ei suuda kokku panna toimivat valitsust.\n2020. aastal vallandunud massilised korruptsioonivastased protestud t\u00f5ukasid v\u00f5imult Bulgaariat pea k\u00fcmme aastat valitsenud peaminister Bojko Borisovi valitsuse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Bulgaaria l\u00fckkas euroala ambitsiooni aasta v\u00f5rra edasiSOFIA, 17. veebruar, AFP-BNS \u2013 Bulgaaria, kus seisavad ees viiendad valimised kahe aasta jooksul, l\u00fckkas oma eesm\u00e4rgi euroalaga liitumise kohta aastal 2024 edasi 2025. aastasse, \u00fctles reedel rahandusminister.\nRahandusminister Rositza Velkova s\u00f5nul ei suutnud parlament vastu v\u00f5tta vajalikke reforme rahapesu ja muudes k\u00fcsimustes.\n\"Kuup\u00e4ev 1. jaanuar 2024 ei kehti enam... Uus sihtkuup\u00e4ev on 1. jaanuar 2025,\" \u00fctles ta pressikonverentsil.\n\"Meie Euroopa partnerid usuvad, et Bulgaaria on \u00f5igusaktide vastuv\u00f5tmisega hiljaks j\u00e4\u00e4nud,\" lisas ta.\nBulgaaria on j\u00e4rginud ranget s\u00e4\u00e4sture\u017eiimi alates 1997. aastast. Rahvusvaluuta leev on praegu fikseeritud kursiga seotud euroga.\nEuroopa Liidu \u00fcks vaesemaid liikmesriike korraldab 2. aprillil \u00fcldvalimised. Viimane parlament saadeti veebruari alguses laiali, olles j\u00f5udnud tegutseda vaid neli kuud.\nJ\u00e4rjestikused valimised on toonud kaasa killustatud parlamendid, kus \u00fckski partei ei suuda kokku panna toimivat valitsust.\n2020. aastal vallandunud massilised korruptsioonivastased protestud t\u00f5ukasid v\u00f5imult Bulgaariat pea k\u00fcmme aastat valitsenud peaminister Bojko Borisovi valitsuse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eri leeride valitud linnajuhid p\u00fc\u00fcavad Kohtla-J\u00e4rve kriisidest v\u00e4lja t\u00fc\u00fcridaKohtla-J\u00e4rve juhtimises on tekkinud ebatavaline olukord, kus kaks linnajuhti \u2212 linnapea Virve Linder ja neljap\u00e4eval volikogu esimeheks valitud Eduard Odinets \u2212 on ametisse saanud volikogu eri leeride poolt.Virve Linder on valimisliidu Restart esitatud linnapea, keda toetasid ka Reformierakonna ja valimisliidu Progress saadikud ning osa Keskerakonna nimekirjast valitud, kuid teise leeri \u00fcle l\u00e4inud saadikuid. Kokku 15. Linnavalitsuse kinnitamise ajaks veebruari alguses oli sellesse liitu j\u00e4\u00e4nud vaid 9 saadikut.\nEdasi-tagasi h\u00fcppajad \nOsa Keskerakonna \"r\u00e4ndursaadikutest\" vahetas taas poolt, nagu ka \u00fcks Progressi liige. Needsamad saadikud tulid aga neljap\u00e4eval Odinetsi selja taha ning aitasid koos sotside ja \"p\u00e4riskeskerakondlastega\" tal p\u00e4rast veerand sajandit opositsioonis olemist volikogu esimehe ametikoha sisse v\u00f5tta. Ta sai samuti 15 h\u00e4\u00e4lt.\nNii Linderit novembri l\u00f5pus kui n\u00fc\u00fcd Odinetsi toetasid ka kuriteokahtlustuse saanud saadikud. Linderi toetush\u00e4\u00e4ltest moodustasid need ligemale poole, Odinetsil kolmandiku.\n\u00dchtki teist kandidaati peale Odinetsi volikogu esimehe kohale ei olnud. Veebruari alguses umbusaldasid 13 saadikut volikogu esimeest Hendrik Agurit, kes oli j\u00f5udnud selles ametis olla vaid veidi \u00fcle kahe kuu. Oktoobri l\u00f5pus tagandas volikogu esimehe kohalt Tiit Lillemetsa, kuna too sattus kahtlusaluste ringi Kohtla-J\u00e4rve korruptsiooniskandaalis.\nOdinets, kes on ka riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekret\u00e4r, \u00fctles enne h\u00e4\u00e4letust, et saab Kohtla-J\u00e4rve volikogu juhtimisega hakkama, sest on olnud selle liige 1996. aastast, tunneb v\u00e4ga h\u00e4sti kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja teisi \u00f5igusakte ning on juhtinud paljusid meeskondi ja organisatsioone.\nVolikogu kantseleis pole \u00fchtegi t\u00f6\u00f6tajat \nN\u00fc\u00fcd asub ta volikogu juhtima olukorras, kus volikogu kantseleis pole \u00fchtegi t\u00f6\u00f6tajat. Samasuguses olukorras oli m\u00f5ned kuud tagasi ka Hendrik Agur. Tema t\u00f6\u00f6lev\u00f5etud \u00f5igusn\u00f5unik lahkus hiljuti omal soovil.\n\"Kogu volikogu kantselei asub praegu minu s\u00fclearvutis,\" \u00fctles Odinets, kes samal ajal riigikogu liige olles volikogu juhtimise eest tasu ei saa. Odinets lisas, et \u00f5iguslike k\u00fcsimustega saab ta ise hakkama, kuid kindlasti tuleb kantseleil l\u00e4hiajal palgata \u00fcks inimene, kes tegeleks tehnilise t\u00f6\u00f6ga.\nOdinets \u00fctles, et peab v\u00f5imup\u00f6\u00f6rete keerisesse sattunud Kohtla-J\u00e4rve linna juhtimisel oluliseks saadikute omavahelist r\u00e4\u00e4kimist. \"Volikogu ei toimi, kui nii headest kui ka halbadest asjadest r\u00e4\u00e4gitakse selja taga,\" m\u00e4rkis ta, lisades, et otsustamisel on m\u00e4\u00e4ravad k\u00fcll volikogus enamuse moodustavad saadikud, kuid arvestada tuleb k\u00f5igi volikogu liikmetega.\nNii Odinets kui ka volikogu keskerakondlaste fraktsiooni juht Sergei Lopin \u00fctlesid, et valminud on Keskerakonna ja sotside koost\u00f6\u00f6lepe, kus on kirjas konkreetsed tegevused linna juhtimisel. Lopini s\u00f5nul on kavas sellele alla kirjutada j\u00e4rgmisel kolmap\u00e4eval.\nLinnavalitsust tagandamine esialgu ei ohusta \nNad m\u00f5lemad kinnitasid, et Virve Linderi linnavalitsust nad praegu tagandama ei hakka. \"P\u00fc\u00fcan linnavalitsusega kindlasti koost\u00f6\u00f6d teha, et saaksime linnaeelarve tasakaalu ja selle ka vastu v\u00f5etud,\" \u00fctles Odinets, m\u00e4rkides, et selle keeruka kulude k\u00e4rpimise k\u00e4igus selgub ka h\u00e4sti, kuidas see koost\u00f6\u00f6 sujub.\nSamas m\u00f6\u00f6nis ta, et sellises olukorras linna juhtimine on keerukas. Kui linnavalitsusel on volikogus v\u00e4hemuse toetus, siis tuleb neil peaaegu k\u00f5igi olulisemate otsuste tegemiseks k\u00fcsida volikogu n\u00f5usolekut.\nVirve Linder \u00fctles, et temagi on avatud koost\u00f6\u00f6le. \"Olulisi erimeelsusi ei ole \u00fchegi poliitilise j\u00f5u vahel volikogus ja kui otsuseid tehakse linna huvides, siis ei n\u00e4e ma probleemi, miks ei peaks meie koost\u00f6\u00f6 sujuma. Mina usun, et k\u00f5ige olulisem on viimaks ometi tagada t\u00f6\u00f6rahu ja stabiilsus linnas, et t\u00f6\u00f6 linnavalitsuses sujuks ning inimesed ei kannataks,\" m\u00e4rkis ta."}
{"text":"T\u00f5ukerattam\u00fc\u00fcjalt varastati rahaPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav eakas naine, kes sattus t\u00f5ukeratast m\u00fc\u00fces kelmide k\u00fc\u00fcsi. Naine edastas potentsiaalsele ostjale oma isikuandmed ja pangakaardi rekvisiidid ning kaotas seel\u00e4bi oma pangakontolt 450 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Kaubanduskeskuses l\u00f6\u00f6di naist\n14. veebruaril sai politsei teate, et Narvas Tallinna maanteel asuvas kaubanduskeskuses l\u00f6\u00f6di konflikti k\u00e4igus 61aastast naist.\nAutolt varastati parklas tuled\n13. veebruaril varastati Narvas Tallinna maanteel asuvast parklast s\u00f5iduautolt lisatuled. Vargusega tekitatud kahju on 800 eurot.\n\nNooruk lasi mehele gaasi n\u00e4kku\n16. veebruaril teatati politseile, et Narvas V\u00f5idu prospektil asuva kortermaja trepikojas lasi 19aastane noormees s\u00f5navahetuse k\u00e4igus 49aastasele mehele gaasi n\u00e4kku.\n"}
{"text":"Keskerakond peab oluliseks, et kogu Eesti areneks \u00fchtlaseltKeskerakonna uus esinumber Ida-Virumaal on Kaido H\u00f6\u00f6velson, kes on tuntud maailma tippu kuulunud sumomaadlejana. Ta loodab, et siinsed valijad hindavad teda selle eest, et ta v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcab Tallinna poole kaldu veerevat maksuraha \u00fchtlasemalt \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti suunas t\u00f5ugata.Mida Ida-Virumaa inimene vastu saab, kui annab oma h\u00e4\u00e4le Kaido H\u00f6\u00f6velsonile?\nMa arvan, et k\u00f5iki Ida-Virumaa inimesi on seni puudutanud regionaalpoliitika puudumine. Keskerakond on minu meelest ainuke erakond, kes pakub mingisugustki regionaalpoliitika plaani.\nSeni on Eesti poliitika olnud v\u00e4ga Harjumaa-keskne. 30 aastat pole suudetud erinevatest saaste- ja kaevandamistasudest siia v\u00e4ga palju tagasi tilgutada. Harjumaa on saanud neist rohkem kasu kui Ida-Virumaa.\nTeie siis muudaksite seda Ida-Virumaa kasuks?\nJah, meile on ikka t\u00e4htsad inimesed \u00fcle kogu Eesti.\nSellist juttu leiab iga erakonna programmist. K\u00fcsimus on tegudes. Neli aastat tagasi oli Keskerakonna programmis mitu konkreetset Ida-Virumaaga seotud suurt lubadust. Kas teate neid?\nT\u00e4pselt mitte. Ma kandideerisin tookord Harju- ja Raplamaal. Aga eks need olid samad asjad, mis ka teistel. Muu hulgas saastetasude Ida-Virumaale tagasitoomine.\nV\u00e4ga \u00f5ige. \u00dcks punkt on olemas. \nKindlasti oli infrastruktuur, et teeme teil k\u00f5ik teed korda.\nSamuti \u00f5ige: oli lubatud v\u00e4lja ehitada neljarealine maantee Narvani. See on seekordseski programmis, nagu ka lubadus toetada Sillam\u00e4e terminali. Miks te pole neid asju \u00e4ra teinud, olgugi et Keskerakond oli \u00fcle kolme aasta valitsuses? N\u00e4iteks neljarealist maanteed pole ehitatud \u00fchtki kilomeetrit ja j\u00e4rgneva nelja aasta teehoiukavas pole selleks ette n\u00e4htud \u00fchtki eurot.\nOlen t\u00e4iesti n\u00f5us, et neid asju pole suudetud t\u00e4ita. M\u00f5tted on loomulikult k\u00f5igil head. Enne valimisi suudavad k\u00f5ik lubada.\nAga kui vaadata nende nelja aasta sisse j\u00e4\u00e4nud koroonakriisi ja energiakriisi, siis Keskerakonna eestvedamisel tuli riik siiski inimestele appi.\nMind paneb praegu tugevasti muretsema ettev\u00f5tete keeruline olukord. Ei tohi lasta energiamahukatel ettev\u00f5tetel pankrotti minna. Minu meelest on m\u00f5istlik toetada ettev\u00f5tteid, et nad saaksid inimesi t\u00f6\u00f6l hoida, kui et hakata suurendama sotsiaalkulutusi, et aina kasvavat t\u00f6\u00f6tute hulka toetada.\nEttev\u00f5tlust lubavad samuti mitmed erakonnad toetada. Milles konkreetsemalt see toetus peaks seisnema?\nMa ei \u00fctle seda praegu Keskerakonna nimel, aga minu enda arvates peaksid olema piirkondlikud maksuerisused. Mina tahan, et ettev\u00f5tlust oleks rohkem, siis j\u00e4\u00e4b ka rohkem raha Eestisse. Ma ise tegelen nii impordi kui ka ekspordiga ja tean, et mida rohkem me suudame Eestis toodetud kaupu Jaapanisse m\u00fc\u00fca, seda rohkem raha j\u00e4\u00e4b ka Eestisse.\nMe peame toetama Eesti ettev\u00f5tteid, et nad ellu j\u00e4\u00e4ksid. Kui siin kulud j\u00e4rsult t\u00f5usevad, siis ega v\u00e4lismaal hakata selle p\u00e4rast paremat hinda maksma. Nii ongi paljud ettev\u00f5tted tupikus ja peavad hakkama t\u00f6\u00f6tajaid koondama ning riik j\u00e4\u00e4b maksutulust ilma.\nRiik v\u00f5iks ka rohkem toetada t\u00f6\u00f6kohtade loomist s\u00f5ltuvalt nende t\u00f6\u00f6kohtade asukohast.\nTeeks need kaks asja \u00e4ra. Olen lugenud ka teiste erakondade programme, ega kellelgi ole mingeid imeideid selle jaoks.\nIda-Viru puhul tulen tagasi keskkonnatasude juurde. Praegu j\u00f5uab neist siia tagasi alla 10 protsendi. Kui seda summat kas v\u00f5i kahekordistada, t\u00e4hendaks see piirkonnale k\u00fcmneid miljoneid eurosid lisatulu. Praegu v\u00f5etakse siit kamaluga, aga tagasi tilgutatakse.\nEnne valimisi r\u00e4\u00e4givad Ida-Virumaal sedasama peaaegu k\u00f5igi erakondade kandidaadid. Kui aga valitsemiseks l\u00e4heb, siis \u00f6eldakse, et pole poliitilist konsensust. Kus see pidur on?\nMa ei saa ka sellest aru.\n\n7 \u00fchesugust k\u00fcsimust igale esinumbrile\nMitu h\u00e4\u00e4lt Kaido H\u00f6\u00f6velson nendel valimistel saab?\n1979 h\u00e4\u00e4lt.\nKui palju v\u00f5iks Keskerakond Ida-Virumaal h\u00e4\u00e4li saada?\n16 200.\nKui suur v\u00f5iks olla nelja aasta p\u00e4rast Ida-Virumaa keskmine brutopalk?\n1760 eurot.\nKui palju elanikke on maakonnas nelja aasta p\u00e4rast (praegu 132 000)?\nMa arvan, et see arv v\u00e4ga palju enam ei v\u00e4hene: 130 000.\nKes on teie meelest Ida-Virumaa k\u00f5ige m\u00f5jukam poliitik?\nKatri Raik.\nMis on olnud viimase nelja aasta olulisimad Ida-Virumaad m\u00f5jutanud s\u00fcndmused?\nMonumentide liigutamine. See on k\u00f5ige rohkem k\u00f5lapinda saanud. Aga ka korruptsiooniskandaalid. Kohaliku omavalitsuse tasandil pidev \u00fcksteisele \u00e4rategemine.\nPositiivsemalt poolelt on valminud uued koolimajad, J\u00f5hvis staadion. Tahaks \u00f6elda, et ka jalgpallihall, aga kahjuks langes selle ehitamine \u00e4ra.\nMis on teie lemmikpaik Ida-Virumaal?\nMulle meeldib Iisaku, kuna selle l\u00e4hedal on mul oma suvemaja.\n\nValimiste eel on k\u00f5ik erakonnad lahked lubama pensionide, toetuste ja riigilt palka saavate inimeste t\u00f6\u00f6tasude kasvu. K\u00f5igile lubatakse ikka palgat\u00f5usu \u00fcle Eesti keskmise. Kes teie ettekujutuses siis peaks alla keskmise saama?\nOh, jah...\nMa \u00fctlen n\u00e4iteks treenerite kohta, et palju peaks s\u00f5ltuma ka spordiklubidest endist. Riik v\u00f5ib treeneri palka t\u00f5sta k\u00fcll, aga kui klubil endal ei ole nii palju raha, et klubipoolne osa kinni maksta, siis ei saa ta ka riigilt toetust.\nKeskerakonna programmis on kirjas, et lubate treeneritele \u00f5petaja alampalgaga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset palka. \nOlen n\u00f5us, et praegu ongi paljud treenerid alamakstud. Ja ma nimetan enamikku neist entusiastideks, kes muu p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt teevad ka treenerit\u00f6\u00f6d armastusest selle ala vastu.\nKust tuleb siiski k\u00f5ikide nende heldete lubaduste rahaline kate?\nMa olen kuulanud selles k\u00fcsimuses paljusid ja pikalt selle \u00fcle m\u00f5elnud. \u00dche variandina on r\u00e4\u00e4gitud maksureformist. Plaan on maksustada senisest suurema m\u00e4\u00e4raga neid, kes teenivad \u00fcle kahe keskmise Eesti palga \u2212 suure osa neist moodustavad infotehnoloogiaspetsialistid.\nSamas tahab Keskerakond oma programmis meelitada siia rohkem investeeringuid, mis tooksid ka k\u00f5rgepalgalisi t\u00f6\u00f6kohti. Kuidas maksut\u00f5us sellele kaasa aitab? See v\u00f5ib t\u00f6\u00f6kohti ja makse hoopis v\u00e4lja viia, kui riik maksude korjamisega liiga ahneks l\u00e4heb, arvestades, et t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud on meil niigi k\u00f5rged.\nAhneks ei tohi kindlasti minna. Tuleb leida selles harmoonia.\nKust tuleb siis see lisaraha, mida on vaja Keskerakonna programmis olevate k\u00f5igi toredate lubaduste elluviimiseks?\nKriisiaeg on kriisiaeg. Enamik erakondi on seda meelt, et tuleb raha juurde laenata. Samas see hea laenamise aeg hakkab otsa saama, sest intressid on t\u00f5usnud k\u00f5rgeks. Olen n\u00f5us, et kui laenata, siis eelk\u00f5ige investeeringuteks, n\u00e4iteks p\u00f5himaanteede v\u00e4ljaehitamiseks, mis elavdaks ka majandust ja annaks inimestele t\u00f6\u00f6d.\nKui oleksime kolm-neli aastat tagasi laiemalt ehitama asunud, oleksime tunduvalt odavamalt saanud. K\u00f5rged hinnad tulid selleks, et j\u00e4\u00e4da. Ma ei usu, et asjad hakkavad siin odavnema.\n\nKeskerakonna kandidaadid Ida-Virumaa ringkonnas\nKaido H\u00f6\u00f6velson\nYana Toom\nDmitri Dmitrijev\nAleksei Jevgrafov\nOlga Kurdovskaja\nAleksei Naumkin\nVladimir V\u00f5ssotski\nValeri Korb\n2019. aasta riigikogu valimistel sai Keskerakond 13 700 h\u00e4\u00e4lt ehk 50,7% h\u00e4\u00e4ltest. Suuremad h\u00e4\u00e4ltekogujad olid Yana Toom (6195 h\u00e4\u00e4lt), Mihhail Stalnuhhin (2653), Martin Repinski (976), Dmitri Dmitrijev (943).\n\nKeskerakond lubab langetada toiduainete k\u00e4ibemaksu 20 protsendilt viiele. Kas see teeb ka toidukaubad poes samav\u00f5rra odavamaks v\u00f5i osutub see lisatuluks toidu tootjatele ja poepidajatele ning kokkuv\u00f5ttes kaotab riik vaid maksutulu?\nLoomulikult risk on. Ei saa kindel olla, et k\u00f5ik toiduained odavnevad kohe 15 protsenti. Aga kui ei proovi, siis ei saagi teada. L\u00e4ti kolleegid k\u00fcll \u00fctlevad, et neil andis see positiivse tulemuse kodumaiste kaupade puhul. Ma usun, et efekt peab tulema eelk\u00f5ige odavamate igap\u00e4evaste toiduainete puhul. Meil on toiduainete k\u00e4ibemaks Euroopa suuremaid. Jaapanis on ka v\u00e4iksem. Miks me karistame oma tarbijaid?\nKas Keskerakond on eestikeelsele haridusele \u00fclemineku vastu?\nEi ole vastu. Meil on kindlasti \u00fcks leer, kes on vastu. Probleem on selles, kuidas see \u00fcleminek peaks toimuma.\nKuidas see peaks toimuma?\nMe praegu riigina hirmutame \u00f5petajaid, et kui kindlaks t\u00e4htajaks eesti keel selge ei ole, siis on k\u00f5ik. Pigem peaksime motiveerima.\n30 aastat on p\u00fc\u00fctud motiveerida, aga loodetud tulemust ei ole tulnud.\nMa k\u00fcsiks, kus on need eesti keeles \u00f5petavad \u00f5petajad.\nKelle k\u00e4est seda tuleks k\u00fcsida? Haridusminister on palju aastaid olnud ka keskerakondlane, miks ta siis ei ole \u00fclikoolides selle ala riiklikku tellimust suurendanud?\nSeda peaks tema k\u00e4est k\u00fcsima.\nMe peaks m\u00f5tlema ka sellele, et kui koolidesse \u00f5nnestubki \u00fchel p\u00e4eval leida vajalikud \u00f5petajad, siis millises keelekeskkonnas veedavad vene noored \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja p\u00e4evast. Me peame looma eestikeelse keskkonna ka v\u00e4ljaspool kooli.\nKes peaks seda tegema ja kuidas? Kas Keskerakond kavatseb praegusele \u00fcleminekuplaanile pidurit t\u00f5mmata argumendiga, et keskkond pole valmis ja l\u00fckkame aga edasi?\nMe ei ole vastu. Aga selle \u00fcleminekuga peab \u00fchiskond kaasa tulema. Ma usun, et ka vene inimesed, kellega oleme siin s\u00f5bralikult koos elanud, ei ole sellele vastu. Aga kui riik pole suutnud seda protsessi piisavalt h\u00e4sti ette valmistada, siis ei tule lihtsalt head soovitud tulemust. Jah, olen n\u00f5us, et \u00fchelt poolt on vaja otsustavust, aga samas ka paremat ettevalmistust. Siis l\u00e4heb see palju valutumalt.\nUuringud on n\u00e4idanud, et ligikaudu kolmandik Eestis elavaid vene inimesi on Putini-meelsed, kes j\u00e4lgivad endiselt Vene propagandat ja kelle lojaalsus Eesti riigile on k\u00fcsitav. Kui palju olete Ida-Virumaal arvukatel kampaania\u00fcritustel nendega kokku puutunud ja milliseid v\u00f5imalusi n\u00e4ete nende hoiaku muutmiseks?\nMinul pole otseselt kokkupuuteid selliste inimestega olnud. Aga olen kuulnud, et mitmel teisel erakonnakaaslasel on olnud.\nAga loomulikult on Eestis palju inimesi, kes on kasvanud teises inforuumis, ja sealt neid \u00fcle tuua on v\u00e4ga keeruline. Sellega oleks pidanud tegelema juba ammu, et selgitada neile inimestele, mis nii siin Eestis kui kogu maailmas tegelikult toimub.\nKeskerakond jagab teiste erakondade seisukohta, et praegu tuleb Eesti kaitsekulutusi suurendada. Kuiv\u00f5rd keeruline on teil olnud Ida-Virumaa inimestele selgitada, et praegu, kui suur s\u00f5jakas naaber on tunginud kallale Ukrainale, tuleb seda teha?\nMa alustaksin sellest, et kuna mu abikaasa on venelanna [Jelena on p\u00e4rit Vladivostokist], siis oleme sel teemal, eriti s\u00f5ja esimestel kuudel, ka kodus pikki jutuajamisi pidanud. Tema on samuti v\u00e4ga kaua teises inforuumis olnud ning Venemaal elab sugulasi ja s\u00f5pru. Minul oli oma arvamus ja temal oma arvamus, mis olid kardinaalselt vastupidised.\nLahutust ei tulnud? \nEi, r\u00e4\u00e4kisime ikka rahulikult ja s\u00f5bralikult.\nKa Ida-Virumaal on \u00fcksjagu palju perekondi, kes on erimeelsuste t\u00f5ttu suhtumises sellesse s\u00f5tta t\u00f5siselt t\u00fclli l\u00e4inud ega suhtlegi enam omavahel, kuna see on niiv\u00f5rd p\u00f5him\u00f5tteline konflikt. \nMa ei imesta, sest Venemaa oskab inimeste ajusid pesta nii, et j\u00e4\u00e4daksegi seda uskuma.\nTe k\u00e4ite sageli Jaapanis ja j\u00e4lgite sealset meediat. Kui palju seal see s\u00f5da, mis k\u00e4ib k\u00fcll v\u00e4ga kaugel, kuid mida peab nende naaberriik, t\u00e4helepanu p\u00e4lvib? \nSee l\u00e4heb seal v\u00e4ga korda. Samas on mulle ka helistatud ja k\u00fcsitud, kuiv\u00f5rd ohutu on tulla Eestisse. Lisaks on neil Kuriili saarte teema kogu aeg laual olnud. Sealses meedias on Ukraina s\u00f5da iga p\u00e4ev tulipunktis.\nValimiskampaania on ka omamoodi v\u00f5itluskunst. Kas teil on oma sportlasekogemusest abi selles, kuidas konkurentidest jagu saada?\nMulle meeldib konkurente tundma \u00f5ppida. Mina olen poliitikas veel \u00fcsna roheline, mulle on need alles teised riigikogu valimised. Seep\u00e4rast ongi huvitav j\u00e4lgida, kuidas on teised oma kampaaniad \u00fcles ehitanud. Olen uurinud, kuidas siin see asi varem on k\u00e4inud.\nMulle on n\u00fc\u00fcd raske esinumbri koorem pandud. Mul on tublid kolleegid, aga p\u00fc\u00fcan v\u00f5imalikult palju ise ringi k\u00e4ia ning r\u00e4\u00e4kida kohalike inimestega, k\u00fcsida n\u00f5u, et aru saada, mis on siinsed probleemid ja millised v\u00f5iksid olla lahendused.\nKeskerakonna eelmise esinumbrina on Yana Toom teinud Ida-Virumaal hiilgavaid valimistulemusi: kord \u00fcle 11 000, siis \u00fcle 6000 h\u00e4\u00e4le. Millist n\u00f5u ta teile on andnud?\nYana kingad on v\u00e4ga suured ees ja tema tulemusi korrata oleks liig mis liig. Ta on ikkagi elukutseline ajakirjanik ja poliitik ning tal on oma nipid, kuidas valimistel edu saavutada. N\u00f5u on ta andnud k\u00fcll, aga ega seda praegu v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kida saa. Kuid k\u00f5ige t\u00e4htsam on olla n\u00e4oga inimeste poole.\nMilline poliitik vastupidist \u00fctleks?\nMa m\u00f5tlen seda, et poliitik ei tohi p\u00e4rast valimisi valijale \u00e4ra kaduda. Osa tuleb n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle v\u00e4lja, et tere, kuidas sul l\u00e4heb. Me ei tohi unustada neid inimesi neljaks aastaks: austagem ja hoidkem neid ka sel ajal, kui valimisi ei ole."}
{"text":"Mees j\u00e4i nii kaamerata kui rahataPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgas elav mees, kes soovis interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonna vahendusel osta GoPro kaamerat. Ta tasus m\u00fc\u00fcjale selle eest 220 eurot, kuid ostetud kaupa mees seni k\u00e4tte saanud ei ole. Arvatava kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei v\u00e4lja kriminaalmenetluses. LEPM"}
{"text":"Sagadi parun kohtub uues juhtumis aednike, spioonide ja uhke traavligaAin K\u00fcti Sagadi paruni m\u00f5rvalugude neljas romaan \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus\u00bb on muhe avang sel aastal ilmuvale kodumaisele krimikirjandusele.Ajaloolistest s\u00fcndmustest inspireeritud seiklus viib lugejad 1830. aasta hiliskevadesse, kui Palmse m\u00f5isas k\u00e4ivad suured ettevalmistused noorema peret\u00fctre kihlusp\u00e4evaks ja kuhu on kokku kutsutud k\u00f5ik t\u00e4htsamad \u00fcmberkaudsed m\u00f5isnikud.Kihluse \u00fcmber on palju sahinaid, sest piigal on kosilasi kaks ja Palmse m\u00f5isah\u00e4rra otsused t\u00fctrele abikaasat valides tekitavad mitmeidki k\u00fcsimusi. Keset pidumeeleolu leiab m\u00f5isas aset m\u00f5rv, ohvriks \u00e4rap\u00f5latud kosilane, p\u00fckste sisetaskus kolm peopesasuurust nelinurkset kaardikest, millel mitmes tulbas arvud ja t\u00e4hem\u00e4rgid.Kogu loo muudab kummaliseks see, et esimese hooga peetakse m\u00f5rvariks Sagadi m\u00f5isavalitsejat, kuna tapetu s\u00fcdamest turritab v\u00e4lja Sagadi relvakogust p\u00e4rit pistoda ja mehi olla varem n\u00e4htud omavahel t\u00fclitsemas.Palmses viibivas piduliste seltskonnas on ka Sagadi m\u00f5isah\u00e4rra Paul von Fock ja tema s\u00f5branna, Annikvere m\u00f5isapreili Juliana von Nottbeck, kes on varemgi koos p\u00f5nevaid juhtumeid lahendanud. Seekord tuleb v\u00e4lja selgitada t\u00f5eline m\u00f5rvar ja ennek\u00f5ike vajab t\u00f5estamist m\u00f5isavalitseja s\u00fc\u00fctus.Kuid lisaks kuhjuvatele m\u00f5rvajuhtumitele juhtub \u00fcmbruskonnas muudki m\u00f5tlemapanevat. Sagadisse satuvad mereh\u00e4dalistena kaks peent aiakujundajat, kellest \u00fcks meelem\u00e4rkusele tulemata sureb ja teine ei tee floksidel ja pojengidel vahet. Lisaks sahkerdab keegi \u00fcmbruskonnas v\u00f5ltsitud tellistega; m\u00fc\u00fcki pannakse hinnaline Orlovi traavel, et v\u00e4ljapressijale tasuda; piirkonnas liiguvad ringi Vene ja Saksa salapolitsei esindajad; \u00fcmbruskonna m\u00f5isnike seas on nuhk ning peagi on sealkandis l\u00e4bis\u00f5idule oodata Venemaa keisrit Nikolai I.Kokkuv\u00f5ttes on segadust ja m\u00f6llu nii palju, et kahtlusaluste hulka v\u00f5ib kuuluda pea pool Rakvere kreisi (lk 199). Kuid kes on hunt lambanahas ja kes m\u00e4ngib topeltm\u00e4ngu, tuleb v\u00e4lja juba krimiromaani lugedes.Kogu lugu \u00fche soojagaAin K\u00fcti muhekrimkad on veidikene nagu kaks \u00fches, p\u00f5nevalt \u00fcles ehitatud klassikalised krimilood, millesse on n\u00e4iliselt m\u00e4ngleva kergusega sisse p\u00f5imitud ajalugu, L\u00e4\u00e4ne-Virumaa m\u00f5isate eluolu kuni toonaste \u00fchiskondlike s\u00fcndmusteni. Autori eess\u00f5na annab aimu, mis toimus eelmistes romaanides ja millisest ajaloos\u00fcndmusest on \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus\u00bb inspireeritud.K\u00fcti romaane lugedes m\u00f5jub m\u00f5neti pisut ehmatavalt paarsada aastat tagasi elanud tegelaste liiga t\u00e4nap\u00e4evane k\u00f5nepruuk (\u00abR\u00f5hu motiivile!\u00bb (lk 46), \u00abSee on t\u00e4ielik absurd, mis toimub!\u00bb (lk 66)), kuid tuleb t\u00f5deda, et see muudab romaani loetavamaks ka krimikirjanduse s\u00f5prade nooremale p\u00f5lvkonnale. Samas on karta, et v\u00e4hemalt esialgu v\u00f5ivad nad h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da m\u00f5istetega nagu tilisang (lk 74), huulepumat (lk 102) v\u00f6\u00f6rm\u00fcnder (lk 142) v\u00f5i kants\u00fcld (lk 148), kuid t\u00e4helepanelikult lugedes selgub nendegi s\u00f5nade t\u00e4hendus.M\u00f5ningaid t\u00e4helepanekuid krimkalugeja seisukohast. On vana t\u00f5de, et alati on krimilugu m\u00e4rgatavamalt lihtsam lugeda, kui see on jagatud peat\u00fckkidesse, nii tekiks s\u00fcndmustesse teatav selgepiirilisus ja v\u00f5imalus lugemine korraks pausile panna.\u00abKolme kaardi m\u00f5istatuses\u00bb oli \u00f5ige keeruline leida kohta, kus selline katkestus teha. Krimkad muudavad alati v\u00f5luvaks nende tegevustiku s\u00fcndmuspaikade kaardid, seda ka k\u00f5nealuses romaanis, kuid illustratsiooni p\u00f5hjaks olevat sajanditeh\u00f5ngulist maakaarti on suureks kurvastuseks ka k\u00f5va pingutuse juures v\u00e4ga kehv lugeda.Lisaks oleks lugeja v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, kui tegelased ja nende m\u00f5isad oleks kusagil romaani alguses v\u00f5i l\u00f5pus loendina v\u00e4lja toodud, sest tuvastada, kes on kes, l\u00e4heb vahepeal v\u00e4gagi keeruliseks; eriti kui m\u00f5isnikku kutsutakse vahepeal perenime ja siis m\u00f5isa nime j\u00e4rgi, ning eriti segaseks l\u00e4heb asi, kui sama perenimega m\u00f5isnikke on rohkem kui \u00fcks.L\u00f5pp pole l\u00f5plikSarjast \u00abpikemat m\u00f5tlemisainet\u00bb leidsin ka v\u00e4ikese seiga. Nimelt on loo l\u00f5pplahenduse \u00fcks osa plahvatav pomm. Pommi pahalaselt k\u00e4tte saanud tegelane vaatab kotti ja karjatab t\u00e4iest k\u00f5rist: \u00abK\u00fcmme sekundit!\u00bb (lk 270). J\u00e4in m\u00f5tisklema, kuidas see k\u00fcll v\u00f5imalik oli, sest taimer t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes leiutati ikka hulk aega hiljem.Krimkasid lugedes tekivad ikka r\u00f5\u00f5msad \u00e4ratundmised v\u00f5i paralleelid ajastute, autorite v\u00f5i juhtumite vahel, on need siis teadlikult v\u00f5i alateadlikult loosse sisse kirjutatud. Veidral kombel meenus \u00abKolme kaardi m\u00f5istatust\u00bb lugedes \u00fclimalt peen m\u00e4ng Sherlock Holmesi ja professor James Moriarty vahel, kellest viimane ilmub esile mitmes Arthur Conan Doyle'i krimijutus, kuni viimaks oma otsa leiab. Nii ongi alust arvata, et Sagadi paruni neljanda m\u00f5rvaloo peamine kurjam ilmub lagedale juba ka (m\u00f5nes) j\u00e4rgmises juhtumis.Ajaloolase haridusega Ain K\u00fctt (s 1975) on 2006. aastast RMK Sagadi m\u00f5isa muuseumijuht ning lisaks neljale Sagadi paruni m\u00f5rvaloole (\u00abRisti soldati m\u00f5istatus\u00bb (2019), \u00abKuldse medaljoni m\u00f5istatus\u00bb (2020), \u00abMusta paguni m\u00f5istatus\u00bb (2021) ja \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus\u00bb (2023)) kirjutanud ka arvukalt artikleid metsanduse ajaloost ning koostanud teabe- ja n\u00e4itusetekste Sagadi m\u00f5isa kohta.RAAMATAin K\u00fctt \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus. Sagadi paruni m\u00f5rvalood\u00bbHea Lugu, 2023 288 lk\"Ain K\u00fcti \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus\u00bb on klassikaline krimilugu, millesse on n\u00e4iliselt m\u00e4ngleva kergusega sisse p\u00f5imitud ajalugu.\"Ain K\u00fctt ja tema krimilugude kangelane m\u00f5isah\u00e4rra Paul Aleksander Eduard von Fock.HELEN P\u00c4RK, krimikriitik"}
{"text":"Aasta v\u00f5\u00f5ral maal: me ikka \u00fcritame saada selgeks eesti keele ja unustada vene keele!Peagi m\u00f6\u00f6dub 365 p\u00e4eva ehk terve aasta hetkest, mis muutis igaveseks k\u00f5igi ukrainlaste, nende seas ka nelja n\u00fc\u00fcd Eestis elava ukraina naise elu.\nKas keegi v\u00f5ib m\u00f5elda, et kell kuus hommikul lastakse \u00fche rahuliku riigi pihta rakette? \u00abKuidas see saab nii olla? Aasta on m\u00f6\u00f6das ja keegi ei saa peatada s\u00f5da, mis algas \u00fche inimese hulludest ideedest,\u00bb r\u00e4\u00e4gib 19-aastane Anastasia, kes on varsti juba aasta t\u00f6\u00f6tanud Kostiveres FarmPetFoodis. Koos oma ema Inna (40) ja Vladaga (24) valmistavad nad seal koertele ja kassidele kr\u00f5binaid ja konserve, maiuseid ning lihapalle. Vahel pakivad ka tooteid ja kleebivad silte.\nPoltava oblastist p\u00e4rit Vlada j\u00f5udis Tallinna Niine p\u00f5genikekeskusesse 13. m\u00e4rtsil p\u00e4rast viiep\u00e4evast teekonda. Kuulis Kostivere loomatoiduvabrikust, v\u00f5ttis nendega \u00fchendust, sai t\u00f6\u00f6d ja esialgse elukoha.\nInnal ja Anastasial, kes on samuti Poltava oblastist, l\u00e4ks paremini \u2013 Tallinna j\u00f5uti vaid kahe \u00f6\u00f6p\u00e4evaga 6. aprilliks. Infot selle kohta, kust k\u00fcsida n\u00f5u, kust otsida korterit ja t\u00f6\u00f6d, saadi nii p\u00f5genikekeskusest kui ka sotsiaalmeediagruppidest \u00abUkrainlased Tallinnas\u00bb ja \u00abUkrainlased Eestis\u00bb.\n\n  T\u00f6\u00f6d otsivad tuhanded Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud \n  Ukraina s\u00f5ja algusest on end meie t\u00f6\u00f6tukassas arvele v\u00f5tnud 18 300 p\u00f5genikku ja praegu on neid kirjas 6500. See ei t\u00e4henda, et 11 800 inimest on siin t\u00f6\u00f6d leidnud \u2013 osa on liikunud Eestist \u00e4ra, osa j\u00e4\u00e4nud pensionile jne. \u00abLaias laastus v\u00f5ib \u00f6elda, et t\u00f6\u00f6 on leidnud v\u00f5i ka ise endale t\u00f6\u00f6koha loonud, n\u00e4iteks ettev\u00f5tjaks hakanud, umbes 9000 p\u00f5genikku,\u00bb selgitab t\u00f6\u00f6tukassa kommunikatsioonijuht Lauri Kool. \u00abEuroopa Liidu statistika j\u00e4rgi on Eestis t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud umbes 48 protsenti Ukraina p\u00f5genikest.\u00bb\nKooli s\u00f5nul v\u00f5ib \u00f6elda, et t\u00f6\u00f6le asumine on k\u00e4inud pigem kiiresti, eriti suvel. \u00abS\u00fcgisel ja selle aasta alguses on olnud probleeme t\u00f6\u00f6 leidmisega k\u00f5igil, ka s\u00f5jap\u00f5genikel,\u00bb nendib ta \u2013 v\u00e4rbamised on praegu ootel, t\u00f6\u00f6andjad vaatavad, mis majanduses ja riigis toimub. \u00abKui eelmisel aastal oli meil rekordkuul pakkuda 10 000 t\u00f6\u00f6kohta, siis praegu umbes 3500. Kui kevadel algavad hooajat\u00f6\u00f6dele v\u00e4rbamised, siis on ilmselt oodata ka t\u00f6\u00f6tuse v\u00e4henemist, eriti p\u00f5genike seas, sest pakkumised sobivad ka neile, kes ei oska veel p\u00e4ris h\u00e4sti eesti keelt.\u00bb\nT\u00f6\u00f6tukassa on k\u00fcsinud t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud p\u00f5genikelt, mis valdkonda nad suundusid. Vastamine on vabatahtlik, aga v\u00f5ib j\u00e4reldada, et kiiresti teenistust pakkuvad valdkonnad on t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus, haldus- ja abitegevus, hulgi- ja jaekaubandus, majutus ja toitlustus, ehitus, haridus ning tervishoid ja sotsiaalhoid.\nT\u00f6\u00f6tukassa andmetest selgub, et juba s\u00f5ja alguskuudest siiani arvel olevaid kliente on tuhatkond. \u00abEnamasti naised, kelle hulgast joonistuvad v\u00e4lja lastega emad, kes ei saa selle t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6le minna, ja siis juba eakamad inimesed. Ukrainas minnakse nimelt varem pensionile kui Eestis ja nii tekibki olukord, et nad on meie riigis t\u00f6\u00f6ealised, aga t\u00f6\u00f6d leida pole sugugi lihtne,\u00bb selgitab Kool.\n\nM\u00f5tetes kodumaal\nVlada leidis t\u00f6\u00f6 suhteliselt kiiresti. Innal l\u00e4ks sellega aega, ta oli kuu aega t\u00f6\u00f6tukassa nimekirjas. Anastasiat t\u00f6\u00f6tukassa nimekirja ei pandud, sest ta on tudeng. Inna r\u00e4\u00e4gib, et t\u00f6\u00f6 aitas leida kohtumine Vladaga, kes juba t\u00f6\u00f6tas FarmPetFoodis. \u00abK\u00fcsisin, kas saaksin ka sinna, ja hiljem liitus meiega Anastasia,\u00bb meenutab Inna.\nEestisse j\u00f5udmine oli vaimselt r\u00e4nk, kinnitavad k\u00f5ik kolm. Kui \u00fchtki tuttavat ees pole, on hirm suur. \u00abHea, et siin osatakse ka vene keelt. Sest me oskame nii seda kui ka ukraina keelt, inglise keelt oleks v\u00f5inud muidugi juba ammu \u00f5ppida,\u00bb lausub Inna. \u00abMe ikka \u00fcritame saada selgeks eesti ja inglise keele ning unustada vene keele,\u00bb lisab Anastasia.\n\u00abTelegram, Viber, WhatsApp \u2013 pidevalt sirvime, kus ja mis. K\u00f5ik \u00f5huh\u00e4ired tulevad telefoni,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Inna. Anastasia nendib, et raketid lendavad kodumaal iga p\u00e4ev ja temagi m\u00f5tted on pidevalt seal.\n\u00abVanemad ja teised sugulased, s\u00f5brad... Kui tuleb teade r\u00fcnnakust, siis ainult loed ja otsid selle piirkonna kohta. Loodad, et \u00fckski maja ei ole pihta saanud ja kedagi pole tapetud,\u00bb lausub Inna.\nKas lihtsam poleks telefon v\u00e4lja l\u00fclitada?\n\nVlada (vasakul) ja Anastasia (keskel) s\u00f5nul on keeruline t\u00f6\u00f6d teha, kui tead, et Ukraina on j\u00e4lle \u00f5hur\u00fcnnaku all. Innal (paremal) aitab aga just t\u00f6\u00f6 m\u00f5tted mujale saada.\nTairo Lutter\n\n\u00abKui sa kontrollid, siis on hingel kergem,\u00bb vastab Vlada. Inna s\u00f5nul \u00fctleb ta mees ka, et l\u00fclita telefon v\u00e4lja. \u00abAga tema ei olnud s\u00f5ja alguses Ukrainas \u2013 ta ei tea, mida t\u00e4hendas 24. veebruar, kui hirmsad on raketir\u00fcnnakud. Mina muretsen ja tahan teada. L\u00e4hed magama, aga siis tuleb telefoni s\u00f5num, mis Ukraina piirkonnad on j\u00e4lle pommitamise all. Ja enam magama ei j\u00e4\u00e4. Oled \u00fcleval ja ootad uudiseid: kui palju suutis \u00f5hut\u00f5rje h\u00e4vitada; loodad, et k\u00f5ik on elus ja terved.\u00bb\nVlada jutu j\u00e4rgi on piirkondi, mille kohta nad juba teavad, et seal on vaid \u00fcks varjend. \u00abK\u00f5ik tulevad sinna \u00fchte keldrisse kokku. Kui ma veel Ukrainas olin, siis oli meil viie suure kortermaja peale \u00fcks v\u00e4ike varjend \u2013 k\u00f5ik jooksime sinna. Ja koduloomi varjendisse ei lubatud. Mina peitsin oma kassipoja kotti ja jooksin koos temaga varju. Kuidas ma ta maha j\u00e4tan?\u00bb\nInna viib jutu tagasi t\u00f6\u00f6 juurde \u2013 teda aitavat see k\u00fcll v\u00e4ga. \u00abKui sa t\u00f6\u00f6tad, siis unustad Ukraina. Teed t\u00f6\u00f6d ja ainult kohvipausil v\u00f5i l\u00f5unal vaatad telefoni.\u00bb\nVlada s\u00f5nul on temaga just vastupidi: \u00abMul on raske siis, kui saan enne t\u00f6\u00f6d r\u00fcnnakust teada, muudkui m\u00f5tlen sellele. Vanaemad ja vanaisad on Ukrainas, et kuidas nendega on\u2026 Nad on Dnipro (Dnepropetrovski) oblastis ja neil on tehas maa all. Mul on seal kandis v\u00e4ga palju sugulasi.\u00bb\n\n  Pinged s\u00f5jap\u00f5genike perekonnas \n  Laup\u00e4eva varahommik, kell on viis. Kogu \u00f6\u00f6 Tallinnas taksorooli keeranud Odessast p\u00e4rit Vladimir saab videok\u00f5ne ukrainlaselt, kes aitab USAs s\u00f5jap\u00f5genikke.\n\u00abMa olen praegu Eestis, aga kui saan sponsori v\u00f5i raha kokku, tuleksin Ameerikasse. Kas on mingi hea koht, kust ma alustada v\u00f5iksin?\u00bb k\u00fcsib Vladimir.\nUSAst vastatakse, et Floridas on juba suhteliselt palju ukrainlasi, kuid n\u00e4iteks Chicagos saaks kohe abi ega peaks teiste ukrainlaste taga ootama. \u00abMiks sa sealt Eestist \u00fcldse \u00e4ra tahad tulla?\u00bb k\u00fcsib USAs elav rahvuskaaslane.\n\u00abSiin on k\u00f5ik normaalne, aga tahaks midagi teistsugust. Ja kui mitte praegu, siis millal veel,\u00bb vastab Vladimir, lisades, et sai Eestis kiiresti k\u00f5ik staatused k\u00e4tte ning leidis ka t\u00f6\u00f6d. Ta r\u00f5hutab, et USAs ka lihtsalt niisama istuma ei j\u00e4\u00e4ks, vaid hakkaks kohe t\u00f6\u00f6d otsima. Seej\u00e4rel kuuleb roolikeeraja, et kui ta tahab tulla koos perega, peab arvestama, et Tallinnast Ameerikasse s\u00f5itmine on kallis.\n\u00abMul on k\u00fcll naine ja v\u00e4ike laps, aga ma ei v\u00f5taks neid kaasa. Naine on viimasel ajal mu t\u00e4iesti t\u00fchjaks teinud. Ta ei m\u00f5ista, et ma ei saa siin kunagi sama palju palka kui Ukrainas. Veel v\u00e4hem, et mul oleks v\u00f5imalik saada seda palka kohe praegu,\u00bb kurdab Vladimir. Ja j\u00e4tkab, olles ennast juba \u00fcles k\u00fctnud: \u00abNaine oskab mul vene keelt ka ja saaks t\u00e4nu sellele alustuseks siingi t\u00f6\u00f6d leida.\u00bb\nVladimir lisab, et ta ei saa \u00absaate aru k\u00fcll, mis p\u00f5hjustel\u00bb tagasi Ukrainasse minna. P\u00e4rast pikka pausi vastab USA ukrainlane \u00abnojah\u00bb ja lepitakse kokku, et kui Vladimiril raha koos, v\u00f5etakse uuesti \u00fchendust.\nKogemustega kriisin\u00f5ustaja Olha Kohtenko hindab kirjelduse p\u00f5hjal, et Vladimir ei tule konfliktidega toime. \u00abStress, s\u00f5da, t\u00f6\u00f6, kohanemine \u2013 see k\u00f5ik langes talle kaela, lisaks konfliktid naisega. Samal ajal on naisel ka k\u00f5ik samad koormad \u00f5lul. Stressi t\u00f5ttu k\u00e4ivad konfliktid ka nende suhtest l\u00e4bi, sest pinget on liiga palju. Parem on lahendada omavahelisi arusaamatusi siis, kui need on veel v\u00e4ikesed: istuda maha ja r\u00e4\u00e4kida teineteisele oma hirmudest.\u00bb\nKohtenko s\u00f5nul muudavad inimesed v\u00e4ga sageli oma hirmu ja valu negatiivseks ning kallavad seda negatiivsust teineteise peale. \u00abInimene ei saa aru, mis temaga toimub, kuid tegelikult ta enda sees paanitseb, kardab. Selle tulemuseks on siis v\u00e4ga emotsionaalne reageerimine, vastaspool ei pruugi aga asjast aru saada ning seet\u00f5ttu pole neil omavahel dialoogi,\u00bb r\u00e4\u00e4gib n\u00f5ustaja. \u00abSee mees p\u00f5geneb konfliktide eest USAsse, kuid see ei aita teda. Probleemide pagas on tal ka seal kaasas. Lisaks tekib uus stress, sest kui Eesti on talle juba tuttav, siis USAs algab k\u00f5ik otsast peale.\u00bb\nKohtenko s\u00f5nul tuleb sellisel paaril koos probleemidele otsa vaadata ja neid lahendada. Kui nad soovivad perekonnana j\u00e4tkata, tasub minna pereteraapiasse.\n\nKuna Anastasia \u00f5pib Ukraina \u00fclikoolis, kuulab ta t\u00f6\u00f6 ajal k\u00f5rvaklappidest loenguid. \u00abT\u00e4nu sellele on mul veidi kergem, et sel ajal m\u00f5tlen muule kui s\u00f5jale,\u00bb selgitab ta.\nKuidas l\u00e4heb eesti keele \u00f5ppimisega? \u00abMina ei \u00f5pi eesti keelt, sest selleks on vaja aega, aga samal ajal tuleb ju t\u00f6\u00f6d teha. Aga kui ma ei t\u00f6\u00f6ta, siis pole mul ka \u00fc\u00fcri- ega leivaraha,\u00bb lausub Inna.\nVladal oli alles m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi A1-taseme keeleeksam, mille ta ka \u00e4ra tegi. P\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, vahel ka t\u00f6\u00f6 ajal, \u00f5ppis ta online\u2019is kaks ja pool tundi eesti keelt igal esmasp\u00e4eval, teisip\u00e4eval ja kolmap\u00e4eval. \u00abNeed ukrainlannad, kes ei t\u00f6\u00f6ta, said ka kohal k\u00e4ia. Aga mina kuulasin t\u00f6\u00f6l k\u00f5rvaklappidest. Kui olid v\u00e4ga keerulised teemad, siis k\u00fcsisin varem t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Vlada.\nAnastasia on k\u00f5ik lihtsamad s\u00f5nad selgeks saanud: tere, ilusat p\u00e4eva, n\u00e4gemist, ait\u00e4h, palun jne. \u00abAga linnas on k\u00fcll v\u00e4ga keeruline eesti keelest aru saada,\u00bb t\u00f5deb ta.\nInna jutu j\u00e4rgi saab keele selgeks siis, kui on siht silme ees ning pidevalt ka selle nimel tegutsed, n\u00e4iteks \u00f5pid kodus iseseisvalt lisaks. \u00abAga kui sa teed igap\u00e4evaseid asju, siis on v\u00e4ga raske aastaga keelt selgeks saada,\u00bb nendib ta. Vlada lisab, et \u00f5ppis keelekursustel v\u00e4ga v\u00e4he, sest tegi samal ajal t\u00f6\u00f6d ja lahendas kodus olmek\u00fcsimusi.\nKatkenud side sugulastega\nMis m\u00f5tted valdavad Eestis varjupaiga leidnud ukrainlannasid 24. veebruari eel?\nAnastasia ei suuda uskuda, et aeg on nii kiiresti l\u00e4inud. \u00abPea aasta on m\u00f6\u00f6das Putini hullusehoo algusest. Ja keegi ei saa teda peatada, aidata meie kodumaad. See inimene teeb, mida tahab.\u00bb\n\u00abKui juba mu enda sugulased ei m\u00f5ista, et venelased tulid meid tapma...\u00bb ohkab Vlada. \u00abVene sugulased helistavad minu emale ja \u00fctlevad talle, et \u00abkas sa oled \u00f5nnelik, meil pommitatakse Belgorodi\u00bb. Mu ema k\u00fcsis vastu, et kas nad on \u00fcldse t\u00e4ie m\u00f5istuse juures. Ja k\u00f5ik \u2013 sellega meie pere ja Venemaa sugulaste suhtlus katkes!\u00bb\nMarina Tkat\u0161uk tuli Tallinna s\u00f5ja alguses Harkivist koos \u00fcheksa-aastase pojaga. \u00abMa ei olnud kunagi elus v\u00e4lismaal k\u00e4inud. Mul oli k\u00fcll v\u00e4lispass, aga see oli aegunud, ja lapsele ma ei m\u00f5elnudki seda teha, sest me ei kavatsenud kuhugi s\u00f5ita,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Marina, kes oli sunnitud koos pojaga kodumaalt lahkuma, kaasas kaks kilekotit\u00e4it asju. Viis p\u00e4eva tulid Tallinna, pesta ei saanud selle aja jooksul kordagi. Tallinnas l\u00e4ksid nad otsejoones Niine t\u00e4nava p\u00f5genikekeskusesse ja sealt saadeti kuuks ajaks Ol\u00fcmpia hotelli.\n\u00abTeadsin, et kohe, kui ma Eestisse j\u00f5uan, pean leidma t\u00f6\u00f6, muidu ei suuda m\u00f5tteid juhtunust eemal hoida. Tahtsin mingit sellist kohta, kus saab liikuda, nii et kui n\u00e4gin, et Lidl otsib t\u00f6\u00f6tajaid, kandideerisin kohe,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Marina, kes Ukrainas t\u00f6\u00f6tas politseis.\n\n  S\u00f5jap\u00f5genik, kes t\u00f6\u00f6tab, on maksumaksja nagu iga teine eestlane \n  \nSotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.\nMihkel Maripuu\nEelmise aasta s\u00fcgisel liikus Euroopa Liidu aruteludes t\u00e4helepanu s\u00f5jap\u00f5genike esmase abistamise vajaduselt p\u00f5genike l\u00f5imimisele liikmesriikide \u00fchiskondadesse. \u00dcha olulisemaks said ajutise peavarju ning esmase abi k\u00f5rval t\u00f6\u00f6 leidmine, lasteaia- ja koolikohad, kohaliku keele \u00f5ppimine ning oma elu ja \u00fclalpidamise eest vastutuse v\u00f5tmine.\nEesti otsused p\u00f5genike abistamisel on s\u00f5ja algusest alates l\u00e4htunud nendest p\u00f5him\u00f5tetest. Otsustasime toetada s\u00f5jap\u00f5genikke esmase abiga, kuid samal ajal suunasime ja juhendasime neid saama tuge oma elu korraldamisel ja vastutuse v\u00f5tmisel Eesti inimestega samadel alustel.\nKeskmiselt kaks kuud ajutist majutust (seaduse j\u00e4rgi kuni neli kuud), \u00f5igus toimetulekutoetusele ja toiduabile, \u00f5igus pereh\u00fcvitistele ja pensionile ning puudega inimestele m\u00f5eldud abile aitas teha algust eluga keerulises paguluses. V\u00e4ga olulised olid seejuures t\u00f6\u00f6turutoetused ja teenused, et aidata inimesed v\u00f5imalikult kiirelt t\u00f6\u00f6le.\nKui s\u00f5ja esimestel kuudel pakkusime ajutist peavarju korraga 5000\u20136000 p\u00f5genikule (n\u00fc\u00fcdseks on ajutisel majutusel elanud ligi 24 000 inimest), siis praegu on ajutisel majutusel ligi 1800 p\u00f5genikku ja iga kuu on rohkem neid, kes leiavad endale p\u00fcsiva eluaseme, kui neid, kes lisanduvad ajutisele majutusele.\nP\u00fcsiva elukoha leidmine t\u00e4hendab vajadust \u00fc\u00fcri maksta ja see on v\u00f5imalik vaid t\u00f6\u00f6l k\u00e4ies. Uute elanike t\u00f6\u00f6le kaasamises on Euroopas k\u00fcll esirinnas Leedu, kuid teisel kohal on Eesti. Nii k\u00e4ib s\u00f5jap\u00f5genikest vanuses 20\u201364 aastat praeguseks t\u00f6\u00f6l 42,9 protsenti (Leedus 51 protsenti) ja t\u00f6\u00f6tuna on arvel 27,9 protsenti. Soomes on see arv hinnanguliselt 23\u201325 protsenti.\nKuigi puuduliku keeleoskusega on t\u00f6\u00f6d saada keerulisem, tasub siiski meeles pidada, et 74 protsenti t\u00e4isealistest Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikest on naised, kellest 52 protsenti on k\u00f5rgharidusega. Eesti p\u00fcsielanikkonnas on 25\u201364-aastaste seas k\u00f5rgharituid 42 protsenti, Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike seas samas vanuser\u00fchmas aga 54 protsenti, n\u00e4itavad esialgsed andmed RAKE ja PRAXISE 2022 anal\u00fc\u00fcsist.\nS\u00f5ltumata s\u00f5ja l\u00f5ppemise ajast on igal juhul \u00fchiskonnale tervikuna, sh v\u00f5rdse kohtlemise seisukohalt oluline, et p\u00f5genikud on meie keele- ja kultuuriruumi kaasatud, et nad k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l ning vastutavad ise oma \u00fclalpidamise eest. S\u00f5jap\u00f5genik, kes t\u00f6\u00f6tab, on maksumaksja nagu iga teine Eestis elav ja t\u00f6\u00f6l k\u00e4iv inimene, kelle tulumaksust osa laekub ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse.\n\nKeelekool ja olmemured\nT\u00f6\u00f6 leidmisele vaatamata oli olukord keeruline. Poeg osales dis-\ntants\u00f5ppel Ukraina koolis ja Marina ei hakanud seet\u00f5ttu omaette korterit otsima \u2013 kuidas j\u00e4tta laps \u00fcksinda, eriti p\u00e4rast p\u00e4evi pommivarjendis? Kuu aega elati Ol\u00fcmpia hotelli 18. korrusel, siis koliti s\u00f5jap\u00f5genikud laevale, kuhu Marina ja ta poeg j\u00e4id umbes pooleks aastaks. \u00abOleksin tahtnud kohe hakata korterit otsima, aga laeval olid teised lapsed, nii et poeg ei pidanud \u00fcksi olema,\u00bb meenutab Marina. Kuna s\u00fcgisel pidi poiss minema Mustam\u00e4ele kooli, otsis naine siiski sinna kanti korteri.\n\u00abLidli kaudu saime kohe ka keele\u00f5pet,\u00bb lausub Marina. \u00ab\u00d5petaja oli v\u00e4ga tore, ta sai meist aru \u2013 n\u00e4iteks kui kellelegi meie r\u00fchmast tuli teade, et tema kodukohta pommitatakse, saime vaadata, mis toimub.\u00bb\nMarina oskab ukraina keelt, kuigi k\u00f5nekeel oli Harkivis vene keel, koolis \u00f5ppis ka saksa keelt, aga eesti keel olla v\u00e4ga raske. Lidli pakutud eesti keele kursused on n\u00fc\u00fcd l\u00e4bitud, aga kevadeks v\u00f5ttis ta juba uue kursuse. \u00abMulle on keerulised k\u00f5ik need \u00abv\u00e4ljamaa\u00bb t\u00e4hed: \u00f5, \u00e4, \u00f6, \u00fc,\u00bb tunnistab Marina. \u00abRiigikeelt tuleb \u00f5ppida, kuid selleks on aega vaja. Pean t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima, lapsega koolit\u00f6id tegema, kodu koristama, s\u00fc\u00fca valmistama...\u00bb\nMida arvab Marina sellest, et paljud Eestis elavad venekeelsed inimesed pole viitsinud kohalikku keelt \u00f5ppida? \u00abMa ei saa aru sellest, et on palju neid, kes on Venemaalt siia tulnud, ei soovi isegi veidikene eesti keelt \u00f5ppida ja hoiavad p\u00f6ialt Venemaale,\u00bb lausub Marina. \u00abMeie ei kolinud niisama siia. Aga kui nemad elavad teises riigis ega viitsi keelt \u00f5ppida, samas ei plaani tagasi Venemaale minna \u2013 see on veider. \u00d6eldakse, et korruptsiooni siin ei ole. Aga kuidas keegi sai n\u00e4iteks koolidirektoriks, kui ei oska \u00fcldse eesti keelt?\u00bb\n"}
{"text":"\u201eMa ei ole sellega seotud!\u201c Tuntud perearstid on n\u00f6rdinud, et nende nime ja pilti kasutatakse v\u00f5ltsreklaamides, mille abil m\u00fc\u00fcakse libaravimeid\u00d5htuleht on mitu korda kirjutanud, kuidas meie tuntud kardioloogide nime ja n\u00e4opilti kasutatakse petuskeemides, mille abil m\u00fc\u00fcakse libaravimeid. N\u00e4iteks selliseid, mis teevad verer\u00f5hu korda juba ainsa kasutuskorraga! N\u00fc\u00fcd on identiteedivarguse ohvriks langenud ka perearstid Madis Veskim\u00e4gi (pildil) ja Karmen Joller.\u201eMA EI OLE SELLEGA SEOTUD,\u201c kirjutab T\u00f5stamaa perearst Madis Veskim\u00e4gi \u00fchismeedias suurte t\u00e4htedega, p\u00f6\u00f6rdudes hoiatusega s\u00f5prade ja patsientide poole. Veebis liiguvad reklaamid, kus Veskim\u00e4ge tutvustatakse kui Eesti kardioloogi ja \u00fclikooli professorit.Aga see pole veel k\u00f5ik! Veskim\u00e4gi olevat tuntud ka selle poolest, et ravib inimesi tablette v\u00e4lja kirjutamata. Suurte lubaduste tipuks on v\u00e4ide, et sellest hoolimata saavad k\u00f5ik patsiendid, kes Veskim\u00e4e poole p\u00f6\u00f6rduvad, terveks. Professori juures k\u00e4ivat ka paljud tuntud inimesed... Madis Veskim\u00e4gi on hinnatud arst k\u00fcll, aga mitte kardioloog, vaid endiselt T\u00f5stamaa perearst. Ta ei ole ka \u00fclikooli professor. Kindlasti ei soovita ta mingit imeravimit.\u201eMinu nime ja fotoga reklaamitakse mulle tundmatut ravimit, mulle on antud tiitleid, mida mul ei ole,\u201c kirjutab Veskim\u00e4gi. \u201eTegemist on v\u00f5ltsreklaamiga, identiteedi- ja fotovargusega.\u201c Perearst tegi avalduse ka politseile. Ta palub, et k\u00f5ik, kes seda reklaami loevad, ei seostaks seda tema isikuga.Samalaadse p\u00f6\u00f6rdumise tegi ka perearst Karmen Joller, kes palub talle teada anda, kui m\u00f5nes reklaamis kasutatakse tema pilti ja nime. \u201eAnnan teada, et ma pole mitte kunagi osalenud mitte \u00fcheski ravimireklaamis ja ei plaani ka osaleda.\u201cJoller kirjutab, et ka teised Eesti arstid on sama murega h\u00e4das. \u201eMeie fotosid ja nimesid kasutatakse inimeste petmiseks. Enamasti reklaamitakse nn uhhuuravimeid, millel on \u201eimeline toime\u201c ja mis on just n\u00fc\u00fcd ja ainult sulle \u201esoodushinnaga\u201c. Joller palub hoida pea selge. \u201eKui kellelgi tekib kiusatus sellist \u201eravimit\u201c osta, siis m\u00f5elge, ehk oleks selle rahaga hoopis midagi targemat teha.\u201cKardioloog Margus Viigimaa on varasemas intervjuus \u00d5htulehele \u00f6elnud, et Facebookis levib tema nimel v\u00e4hemalt viis petuskeemi. \u201eSee on t\u00e4iesti kontrolli alt v\u00e4ljunud valeinfo Facebookis.\u201cLiikvel on ka v\u00f5ltsreklaamid, kus naerusuine kardiloog Rein Vahisalu soovitab mingit imeravimit verer\u00f5hu raviks ning jagab oma pikaealisuse ja hea tervise saladust. Kuid dr Vahisalu suri mullu oktoobris... V\u00f5ltsreklaamides kasutatakse sageli ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo nime ja pilti. Teda tutvustatakse kui veresoonte ravi ja taastamise eksperti, kellel on anne selgitada keerulisi asju lihtsalt, nii et k\u00f5ik saavad sellest aru. V\u00f5ltsreklaamis kirjutatakse, et Riisalo usub, et meie tervis s\u00f5ltub sellest, kui puhtad on meie veenid. Ja muidugi leidub veresoonte puhastamiseks kohe ka imeravim!\u201eImeravimite\u201c m\u00fc\u00fcjad soovitavad sageli tavaravimitest \u00fcldse loobuda ja osta selle asemel mingit looduslikku ravimit. H\u00e4irekellad peaksid alati hakkama l\u00f6\u00f6ma, kui pakkumine on liiga hea, et olla t\u00f5si. V\u00e4ga lihtne on osta n\u00e4iteks HeartTonust, millel on alati 50% soodusm\u00fc\u00fck - \u00fcksk\u00f5ik, millal pakkumise lehek\u00fclgedele sattuda. Ja neid lehek\u00fclgi on oi kui palju!Normaalset verer\u00f5hku lubatakse juba esimesest kasutuskorrast - r\u00f5hk normaliseeruvat kuue tunni jooksul. Ravimi tarvitamine viivat infarkti ja insuldi riski suisa nullini!HeartTonus on \u00fcks toidulisanditest, mis on Eestis kantud ebaseaduslike toidulisandite nimekirja. Toidulisanditele ei tohi omistada raviomadusi, ammugi mitte selliseid, mis on v\u00f5imatud.Erakogu Vida Press STOPP! Imeravimid annavad lubadusi, mis on liiga head, et olla t\u00f5si.SIRJE MAASIKAM\u00c4E"}
{"text":"Tinder tinistas rahatuksDetsembris tutvus 28aastane mees Tinderis Heleni-nimelise naisega, kes soovitas aktsiab\u00f6rsil kr\u00fcptorahaga kauplemist. Mees avas ka enda nimele kr\u00fcptorahakotid, kuhu tegi mitmeid sissemakseid. Kannatanu avastas, et investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa ning temalt n\u00f5utakse ka lisa\u00fclekandeid. Kelmusega tekitatud kahju on 41 000 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Sagadi parun kohtub uues juhtumis aednike, spioonide ja uhke traavligaAin K\u00fcti Sagadi paruni m\u00f5rvalugude neljas romaan \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus\u00bb on muhe avang sel aastal ilmuvale kodumaisele krimikirjandusele. Ajaloolistest s\u00fcndmustest inspireeritud seiklus viib lugejad 1830. aasta hiliskevadesse, kui Palmse m\u00f5isas k\u00e4ivad suured ettevalmistused noorema peret\u00fctre kihlusp\u00e4evaks ja kuhu on kokku kutsutud k\u00f5ik t\u00e4htsamad \u00fcmberkaudsed m\u00f5isnikud.\nKihluse \u00fcmber on palju sahinaid, sest piigal on kosilasi kaks ja Palmse m\u00f5isah\u00e4rra otsused t\u00fctrele abikaasat valides tekitavad mitmeidki k\u00fcsimusi. Keset pidumeeleolu leiab m\u00f5isas aset m\u00f5rv, ohvriks \u00e4rap\u00f5latud kosilane, p\u00fckste sisetaskus kolm peopesasuurust nelinurkset kaardikest, millel mitmes tulbas arvud ja t\u00e4hem\u00e4rgid.\nKogu loo muudab kummaliseks see, et esimese hooga peetakse m\u00f5rvariks Sagadi m\u00f5isavalitsejat, kuna tapetu s\u00fcdamest turritab v\u00e4lja Sagadi relvakogust p\u00e4rit pistoda ja mehi olla varem n\u00e4htud omavahel t\u00fclitsemas.\nPalmses viibivas piduliste seltskonnas on ka Sagadi m\u00f5isah\u00e4rra Paul von Fock ja tema s\u00f5branna, Annikvere m\u00f5isapreili Juliana von Nottbeck, kes on varemgi koos p\u00f5nevaid juhtumeid lahendanud. Seekord tuleb v\u00e4lja selgitada t\u00f5eline m\u00f5rvar ja ennek\u00f5ike vajab t\u00f5estamist m\u00f5isavalitseja s\u00fc\u00fctus.\n\n\nAin K\u00fctt, \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus. Sagadi paruni m\u00f5rvalood\u00bb. FOTO: Raamat\nRaamat\n\u00abKolme kaardi\u00a0m\u00f5istatus. Sagadi\u00a0paruni m\u00f5rvalood\u00bb\nHea Lugu, 2023\n288 lk\n\nKuid lisaks kuhjuvatele m\u00f5rvajuhtumitele juhtub \u00fcmbruskonnas muudki m\u00f5tlemapanevat. Sagadisse satuvad mereh\u00e4dalistena kaks peent aiakujundajat, kellest \u00fcks meelem\u00e4rkusele tulemata sureb ja teine ei tee floksidel ja pojengidel vahet. Lisaks sahkerdab keegi \u00fcmbruskonnas v\u00f5ltsitud tellistega; m\u00fc\u00fcki pannakse hinnaline Orlovi traavel, et v\u00e4ljapressijale tasuda; piirkonnas liiguvad ringi Vene ja Saksa salapolitsei esindajad; \u00fcmbruskonna m\u00f5isnike seas on nuhk ning peagi on sealkandis l\u00e4bis\u00f5idule oodata Venemaa keisrit Nikolai I.\nKokkuv\u00f5ttes on segadust ja m\u00f6llu nii palju, et kahtlusaluste hulka v\u00f5ib kuuluda pea pool Rakvere kreisi (lk 199). Kuid kes on hunt lambanahas ja kes m\u00e4ngib topeltm\u00e4ngu, tuleb v\u00e4lja juba krimiromaani lugedes.\nKogu lugu \u00fche soojaga\nAin K\u00fcti muhekrimkad on veidikene nagu kaks \u00fches, p\u00f5nevalt \u00fcles ehitatud klassikalised krimilood, millesse on n\u00e4iliselt m\u00e4ngleva kergusega sisse p\u00f5imitud ajalugu, L\u00e4\u00e4ne-Virumaa m\u00f5isate eluolu kuni toonaste \u00fchiskondlike s\u00fcndmusteni. Autori eess\u00f5na annab aimu, mis toimus eelmistes romaanides ja millisest ajaloos\u00fcndmusest on \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus\u00bb inspireeritud.\nK\u00fcti romaane lugedes m\u00f5jub m\u00f5neti pisut ehmatavalt paarsada aastat tagasi elanud tegelaste liiga t\u00e4nap\u00e4evane k\u00f5nepruuk (\u00abR\u00f5hu motiivile!\u00bb (lk 46), \u00abSee on t\u00e4ielik absurd, mis toimub!\u00bb (lk 66)), kuid tuleb t\u00f5deda, et see muudab romaani loetavamaks ka krimikirjanduse s\u00f5prade nooremale p\u00f5lvkonnale. Samas on karta, et v\u00e4hemalt esialgu v\u00f5ivad nad h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da m\u00f5istetega nagu tilisang (lk 74), huulepumat (lk 102) v\u00f6\u00f6rm\u00fcnder (lk 142) v\u00f5i kants\u00fcld (lk 148), kuid t\u00e4helepanelikult lugedes selgub nendegi s\u00f5nade t\u00e4hendus.\nM\u00f5ningaid t\u00e4helepanekuid krimkalugeja seisukohast. On vana t\u00f5de, et alati on krimilugu m\u00e4rgatavamalt lihtsam lugeda, kui see on jagatud peat\u00fckkidesse, nii tekiks s\u00fcndmustesse teatav selgepiirilisus ja v\u00f5imalus lugemine korraks pausile panna.\n\u00abKolme kaardi m\u00f5istatuses\u00bb oli \u00f5ige keeruline leida kohta, kus selline katkestus teha. Krimkad muudavad alati v\u00f5luvaks nende tegevustiku s\u00fcndmuspaikade kaardid, seda ka k\u00f5nealuses romaanis, kuid illustratsiooni p\u00f5hjaks olevat sajanditeh\u00f5ngulist maakaarti on suureks kurvastuseks ka k\u00f5va pingutuse juures v\u00e4ga kehv lugeda.\nAin K\u00fcti \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus\u00bb on klassikaline krimilugu, millesse on n\u00e4iliselt m\u00e4ngleva kergusega sisse p\u00f5imitud ajalugu.\n\nLisaks oleks lugeja v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, kui tegelased ja nende m\u00f5isad oleks kusagil romaani alguses v\u00f5i l\u00f5pus loendina v\u00e4lja toodud, sest tuvastada, kes on kes, l\u00e4heb vahepeal v\u00e4gagi keeruliseks; eriti kui m\u00f5isnikku kutsutakse vahepeal perenime ja siis m\u00f5isa nime j\u00e4rgi, ning eriti segaseks l\u00e4heb asi, kui sama perenimega m\u00f5isnikke on rohkem kui \u00fcks.\nL\u00f5pp pole l\u00f5plik\nSarjast \u00abpikemat m\u00f5tlemisainet\u00bb leidsin ka v\u00e4ikese seiga. Nimelt on loo l\u00f5pplahenduse \u00fcks osa plahvatav pomm. Pommi pahalaselt k\u00e4tte saanud tegelane vaatab kotti ja karjatab t\u00e4iest k\u00f5rist: \u00abK\u00fcmme sekundit!\u00bb (lk 270). J\u00e4in m\u00f5tisklema, kuidas see k\u00fcll v\u00f5imalik oli, sest taimer t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes leiutati ikka hulk aega hiljem.\nKrimkasid lugedes tekivad ikka r\u00f5\u00f5msad \u00e4ratundmised v\u00f5i paralleelid ajastute, autorite v\u00f5i juhtumite vahel, on need siis teadlikult v\u00f5i alateadlikult loosse sisse kirjutatud. Veidral kombel meenus \u00abKolme kaardi m\u00f5istatust\u00bb lugedes \u00fclimalt peen m\u00e4ng Sherlock Holmesi ja professor James Moriarty vahel, kellest viimane ilmub esile mitmes Arthur Conan Doyle\u2019i krimijutus, kuni viimaks oma otsa leiab. Nii ongi alust arvata, et Sagadi paruni neljanda m\u00f5rvaloo peamine kurjam ilmub lagedale juba ka (m\u00f5nes) j\u00e4rgmises juhtumis.\nAjaloolase haridusega Ain K\u00fctt (s 1975) on 2006. aastast RMK Sagadi m\u00f5isa muuseumijuht ning lisaks neljale Sagadi paruni m\u00f5rvaloole (\u00abRisti soldati m\u00f5istatus\u00bb (2019), \u00abKuldse medaljoni m\u00f5istatus\u00bb (2020), \u00abMusta paguni m\u00f5istatus\u00bb (2021) ja \u00abKolme kaardi m\u00f5istatus\u00bb (2023)) kirjutanud ka arvukalt artikleid metsanduse ajaloost ning koostanud teabe- ja n\u00e4itusetekste Sagadi m\u00f5isa kohta.\n"}
{"text":"( : ) kivisildnik: Olen ohuks s\u00f5navabaduse kriminaliseerimise vabaduseleP\u00e4ev algas eriti t\u00fclgastavalt. Kes k\u00e4skis mul selles roojaseks feispukis ringi kolada? See tuleb \u00e4ra l\u00f5petada. \u00dchena esimestest asjadest m\u00e4rkasin Varro Vooglaiu postitust, pildil oli tasuline telek\u00fcsitlus, kus 1,25 okupatsiooniraha ees sai vastata k\u00fcsimusele: Kas Varro Vooglaid on ohuks Eesti vabadusele?\nIdiootlik k\u00fcsimus. T\u00e4iesti loll. Pole mingit eesti vabadust. Ammu enam ei ole. Vabadus on loovutatud perverssele, n\u00f5medale ja v\u00e4givaldsele sitikas\u00f6\u00f6jate suurv\u00f5imule. Me pole enam ammu vaba ega iseseisev riik. 80% seadusi tuleb Br\u00fcsselist ja nende k\u00e4sulaudade j\u00e4rgi siin siis sitsitakse, l\u00f6mitatakse ja andutakse. Lisaks telefoni\u00f5igus, korruptsioon, rahapesu, s\u00f5navabaduse kriminaliseerimise kampaania, s\u00fcvariik ja elektrivalimised. Rsk.\nKui meil on \u00fcldse mingi vabadus, siis on meil vabadus s\u00f5dida globalistide oopiumis\u00f5dades, maksta kreeklaste v\u00f5lgu, vabadus homoabielu elada, lastega kaubelda, vabadus elektrib\u00f6rsil laostuda, vabadus palgavaesuses vireleda ja nagu t\u00f5estas Kuuuurija, viimane vabadus vanadekodus n\u00e4lgida ja k\u00fclmetada ja buhhenvaldi luukereks kokku kuivada.\nMinu jaoks v\u00f5rdub see vastik vabadus v\u00e4lismaalaste, k\u00fclakurnajate ja suurfirmade ettekirjutus t\u00e4ita Siberi orjalaagris metsalangetamisvabadusega v\u00f5i vasekaevamisvabadusega m\u00f5ne sama ebameeldivas piirkonnas. Meil oli stalinismivabadus, oli stagnatsioonivabadus ja n\u00fc\u00fcd on s\u00fcstimisvabaduse j\u00e4rgne liigsurmavabadus, elauaeal\u00fchenemisvabadus ja senin\u00e4gematu s\u00fcndimuslanguse vabadus.\nKui see on teie jaoks vabadus, siis olen ka mina selle vabaduse vastu, olen orjakauplemisvadaduse vastu, olen ka lastekohitsemisvabaduse vastu, v\u00f5\u00f5rastes s\u00f5dades suremise vabaduse vastu, igasuguste eutanaasiavabaduste vastu \u2013 olgu selleks siis sunds\u00fcstimine v\u00f5i n\u00e4ljutamise ja k\u00fclmutamisega ja alandamisega enesetapule viimine.\nIga normaalne inimene peab olema kuritegevusvabaduse vastu, reetmisvabaduse vastu ja orjastamise vabaduse vastu. Mina olen vabaduste vastu, mis on ohuks Eesti riigi, rahva ja kultuuri edasikestmisele. S\u00fcndimus langes 17 000-lt niuhti 11 000 peale, me oleme rahvana suremas, me oleme otsapidi ajaloo pr\u00fcgikasti ja kui surma p\u00f5hjuseks on lurjuste vabadused, siis tuleb teha l\u00f5pp nii kaabakatele kui nende nn vabadustele.\nKus on minu vabadus? See pole vabadus, kui kamp lurjuseid v\u00f5ib teha minuga mida iganes ja ma ei tohi isegi rahulolematust v\u00e4ljendada. Kohe vihak\u00f5ne paragrahv selga ja kongi \u2013 see on ju neil raiskadel valimisprogrammides \u2013 vaenuk\u00f5ne. S\u00f5navabaduse kriminaliseerimise paragrahv, nagu v\u00e4ga tabavalt defineeris Varro Vooglaid.\nSinu vabadus laamendada, kommunistikalts, l\u00f5ppeb seal, kus algab minu s\u00f5navabadus jms. \u00dches\u00f5naga, Varro ei ole oma \u201cvabaduse\u201d vaenamise projektis \u00fcksi, mina toetan ja kindlasti toetab keegi veel, meil peab ju olema veel m\u00f5ni p\u00f5hiseaduslikule korrale ustav kodanik.\nSamas on suur asi, et pooltel ja m\u00f5nel veel pealegi, on kupli all k\u00f5ik korras. M\u00fc\u00fcdav ajakirjanik v\u00f5ib k\u00fcsida mida iganes, talle makstakse selle eest. Tema peab korraldusi t\u00e4itma, muidu ta j\u00e4\u00e4b n\u00e4lga, siin on isegi mingi loogika. Mis aga ajab tuhandeid inimesi maksma hr Vooglaiu demoniseerimise eest? Mis see on?\nEhk on tegu v\u00f5ltsinguga? V\u00f5imalik, strateegiliste kommunikaatorite ja globalistidest suhtekorraldajate, loe propaganda madude jaoks on tegu v\u00e4ikeste summadega. Aga v\u00f5ibolla ikkagi ei ole v\u00f5ltsing. Ehk ongi pooled inimesed kas ajupesuga lolliks tehtud v\u00f5i toiduahela osad ja teavad, et kui re\u017eiim kukub, siis on ka neil minek?\nIgal juhul on muretsemiseks p\u00f5hjust enam kui k\u00fcll \u2013 kui v\u00f5ltsitakse \u00fcht, siis v\u00f5ltsitakse ka teist ja t\u00fckki kolmandatki. Kui ei v\u00f5ltsita, oleme rahva ja riigina samah\u00e4sti kui peldikus. V\u00f5ibolla on nii, et m\u00f5istlikke inimesi on k\u00fcll rohkem, aga h\u00fcsteeriasse aetud propaganda ohvrid on tegusamad ja usinamad \u2013 hullul on tedagi looma j\u00f5ud.\nKuid igal jampsimisel ja n\u00e4rususel on ka positiivne k\u00fclg. Ehk aitab see dementsuse paraad mobiliseerida seadusekuulekaid, eestimeelseid ja arukaid inimesi. K\u00e4es on selline vaimun\u00f5truse laviin ja tsunaami, et selle tuleb vastu astuda v\u00f5i muidu\u2026 V\u00f5i muidu l\u00e4heb elu veel halvemaks, hinnad veel k\u00f5rgemaks, repressioonid veel julmemaks ja m\u00f6la veel lollimaks.\nOhtlik vabadusele? Varro Vooglaid on minu tagasihoidlikule eksperthinnangul k\u00f5ige targem ja ausam inimene kogu maal. Ja see argumenteerimata ja lambist v\u00f5etud s\u00fc\u00fcdistud t\u00f5estab eelk\u00f5ige seda, et s\u00fcvariigi reeturid ja vere joojad n\u00e4evad temas ohtu, n\u00fc\u00fcd saab riigikokku, oioioiooioioi, vaivaivaivaivaivaivai. Saabki, see on selge ja \u00f5iglane ja kasulik ja vajalik.\nStratkomm \u00fcritab midagi teha, mingigi solgiga aus inimene \u00fcle valda, paraku ei ole fakte, ei ole argumente, ei ole midagi sisulist ette heita. No ei ole. Millisel faktil p\u00f5hineb v\u00e4ide \u2013 on ohuks vabadusele? Null fakti. Siis hakatakse suvalist solki n\u00e4ost v\u00e4lja ajama \u2013 ohuks vabadusele \u2013 esiteks pole ohuks mitte millelegi, teiseks pole enam ammu mingit vabadust ja kolmandaks te raisad valetate kogu aeg. Valetate ka n\u00fc\u00fcd, fakt.\nVaenlase vaenlane on s\u00f5ber. Kui peavoolumeedia kedagi kotib, siis on ta lahe t\u00fc\u00fcp, oma jope, annan h\u00e4\u00e4le. Polegi tegelikult millesegi s\u00fcvenda, kui s\u00f5imavad, siis on see sisuliselt kompliment ja garantiikiri. Ilmaasjata nad ei m\u00f6lise. Seega tuleb lisaks Varro Vooglaiule valida ka riigikokku Sven Sildnik, sest Sildnik toetab Vooglaidu, p\u00f5hiseaduslikku korda ja tervet m\u00f5istust. Vali elu!\n( : ) kivisildnik\nP\u00e4rnus 18.02.2023"}
{"text":"Moldova poliitik: me pole enam t\u00e4ieliku Vene energiakontrolli all   Me asume maailmade piiril ja me peame valima, kas tahame kuuluda vabasse maailma v\u00f5i mitte, \u00fctles Moldova asepeaminister Dumitru Alaiba intervjuus rahvusringh\u00e4\u00e4lingule.    Palju \u00f5nne uue valitsuse ametisseastumise puhul! Miks te \u00fcldse valitsust vahetasite? Partei on sama, vahetus \u00fcksnes neli ministrit, see tundub nagu poliitiline trikk rahulolematuse maandamiseks.  T\u00e4nan! Meie maa jaoks on praegu vastutusrikas ja otsustav aeg. Me tahtsime olla nii efektiivsed kui v\u00f5imalik ja nii kiired kui v\u00f5imalik. See v\u00f5ib vastata osaliselt teie k\u00fcsimusele. Ma kuulusin ka eelmisesse valitsusse, mis pidi tegelema paljude kriisidega inflatsioonist energiakriisini, alustasime koroonast, kohe meie piiri taga k\u00e4ib s\u00f5da, sellele olid majanduslikud tagaj\u00e4rjed, me pidime vastu v\u00f5tma tohutu p\u00f5genike hulga. Eelmine peaminister otsustas tagasi astuda ja president Maia Sandu nimetas uue kandidaadi, kes nimetati ametisse eile. Nad m\u00f5lemad on suurep\u00e4rased inimesed ja v\u00e4ga kompetentsed. See on hea Moldovale, me ei kaldu kursist k\u00f5rvale, me oleme veelgi otsustavamad, efektiivsemad ja kiiremad.  Mis ikkagi muutub?  Eelmine valitsus vannutati ametisse peaaegu kaks aastat tagasi. Siis oli teistsugune olukord. Keegi meist, keegi maailmas ei arvanud, et algab veriseim s\u00f5da p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da. Me pidime \u00fcmber seadma m\u00f5ningaid prioriteete, tegevusi ja poliitikat, et tagada julgeolek ja et tagada v\u00e4hemalt suhteline rahu ja stabiilsus meie \u00fchiskonnas. Inimesed on \u00e4revil ja nad n\u00e4evad, mis leiab aset vaid m\u00f5ned sajad kilomeetrid meist idas. Eelmise aasta 24. veebruaril \u00e4rkasime me \u00fcles plahvatuste k\u00f5ma peale, see k\u00f5ik on meile nii l\u00e4hedal.  Kaks uudist tulid samal ajal \u2013 valitsusevahetus ja teated murest julgeolekuolukorra p\u00e4rast. Kas need\u00a0 asjad olid omavahel seotud v\u00f5i mitte?  Paljudes arvamustes pandi need kokku, ma ei \u00fctleks, et nad on ilmtingimata seotud. Ma arvan, et on oluline olla avatud oma inimeste suhtes julgeolekuriskidest praegusel ajal ja koheselt neist teada anda. Selline proaktiivne kommunikatsioon v\u00e4hendab igasuguste provokatsioonide v\u00f5imalusi.  See ei ole k\u00fcll otseselt teie teema, aga milline on valitsuse \u00fcldine hinnang praegu julgeolekuolukorrale?  Oht Moldova stabiilsusele ja julgeolekule on alates 24. veebruarist pidevalt olemas olnud. Nagu Balti riikides tunneme meie siin, et me v\u00f5ime olla j\u00e4rgmised. Meie julgeolek s\u00f5ltub otseselt olukorrast lahinguv\u00e4ljal ja sellest, kuidas vapper Ukraina armee oma maad kaitseb. Selle n\u00e4dala USA hinnang langeb kokku meie hinnanguga, et praegu ei ole Moldova otseselt s\u00f5jalises ohus. Samas on tegu komplitseeritud olukorraga ja me k\u00f5ik Euroopas oleme h\u00fcbriids\u00f5jas. See t\u00e4hendab teatud riske.  Nii et katsed siinset olukorda destabiliseerida ei ole v\u00e4listatud?  Jah, muidugi mitte. Me oleme seda n\u00e4inud kogu aeg, aga eriti alates s\u00f5ja algusest n\u00e4eme me seda kuidas venemeelne opositsioon v\u00f5i oligarhid, kelle me m\u00f5ned aastad tagasi v\u00f5imult l\u00fckkasime, p\u00fc\u00fcavad Moldovat seestpoolt destabiliseerida. Me n\u00e4eme k\u00f5iki neid juhtumeid. Me ei saa vaadelda Venemaa tegevus Moldovas eraldi k\u00f5igest muust, tuleb panna see konteksti, suumida veidi v\u00e4lja ja vaadata nende plaane lahinguv\u00e4ljal ja et teatud maam\u00e4rkideni j\u00f5udmisel seal, peaksid Moldovas teatud asjad juhtuma. Selle poole nad p\u00fc\u00fcavad. K\u00f5ik s\u00f5ltub olukorrast lahinguv\u00e4ljal, \u00f5nneks v\u00f5itleb Ukraina meie k\u00f5igi eest.  Millist survet olete Venemaa poolt tundnud? See on olnud ka majanduslik.  K\u00f5igepealt on see muidugi energia. See on p\u00f5hiline asi, milles me j\u00e4tkuvalt s\u00f5ltume Venemaast. Majanduslikult on Moldova teinud l\u00e4bi tohutu muutuse viimase 15 aasta jooksul. Siis k\u00e4is 70 protsenti meie kaubandusest Venemaa ja S\u00f5ltumatute Riikide \u00dchendusega, siis n\u00fc\u00fcd on vastupidi, \u00fcle 60 protsendi kaubandusest k\u00e4ib Euroopa Liiduga. See tohutu muutus on leidnud aset vaid 15 aasta jooksul. See teeb meid ka majanduslikult vastupidavamaks ja turvalisemaks. Energia osas on veel palju teha, sellep\u00e4rast on uues valitsuses \u00fche muutusena ka energiaministeerium et praeguste v\u00e4ljakutsetega hakkama saada ja energiak\u00fcsimusi paremini juhtida.  Moldova on olnud t\u00e4ielikult s\u00f5ltuvad Vene gaasist, aga see on n\u00fc\u00fcd muutumas, kas torujuhe Rumeeniaga t\u00f6\u00f6tab juba?  Me oleme alati olnud s\u00f5ltuvad Vene gaasist. Kuni viimase aastani oli Moldova ilmselt ainus riik Euroopas, mille gaasivarustus s\u00f5ltus Venemaast 100 protsenti, see on tohutu haavatavus. Aga veel enam, ka 80 protsenti meie elektrist toodeti vene gaasist. Nii et me olime t\u00e4ielikult Venemaa kontrolli all energia osas. Aga see ei ole enam nii. Me oleme oma energiaallikaid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt mitmekesistanud. Rahulikel aegadel \u2013 ja keegi ei arvanud, et selline s\u00f5jataktika oleks v\u00f5imalik, kus pommitatakse tsiviiltaristut selleks et j\u00e4tta elektrita lasteaiad, haiglad ja kodud \u2013 oleks Ukrainal rohkem kui piisavalt elektrit, et varustada ka meid. Meil on elektri\u00fchendused Rumeeniaga ja me tegutseme nende tugevdamise nimel. Gaasi osas ostsime me eelmisel aastal esmakordselt gaasi mujalt kui Gazpromilt, meil on gaasi\u00fchendused riigi p\u00f5hjaosas. Esimest korda ajaloos varusime me gaasi hoidlatesse ja me kasutame n\u00fc\u00fcd seda, nii et me ei osta praegu Gazpromi gaasi. Kaks aastat veel ja see saab olema energia osas t\u00e4iesti teistsugune riik. Ma olen selles t\u00e4iesti kindel.  Kuidas Venemaa energiat kasutas, v\u00e4hendas tarneid?  Nad v\u00e4hendasid tarneid, nad manipuleerisid hinnaga, mille t\u00f5ttu kannatas kogu Euroopa. See on h\u00fcbriids\u00f5da. Ma arvan, et 24. veebruaril oli plaan selline, et k\u00f5ik hakkavad muretsema rohkem gaasi ja v\u00e4hem Ukraina p\u00e4rast. See plaan kukkus \u00f5nneks l\u00e4bi ja ma olen uhke selle maailmajao \u00fcle ja selle solidaarsuse \u00fcle.  Hinnad on oluliselt t\u00f5usnud, kuidas Moldova inimesed hakkama saavad?  See on v\u00e4ga raske. Moldova on \u00fcks vaesemaid riike Euroopas. Hinnad on t\u00f5usnud ja see m\u00f5jutab k\u00f5ige rohkem meie k\u00f5ige vaesemaid inimesi. Me oleme suunanud sinna rekordsuuri toetusi ka meie partneritelt ja riigieelarvest, et aidata inimestel maksta t\u00f5usnud energiaarveid. Aga ma arvan, et me k\u00f5ik n\u00f5ustume, et ei ole paremaid lahendusi, kui probleemi peap\u00f5hjusega tegelemine, ehk v\u00f5itlemine vaesuse vastu, elukvaliteedi t\u00f5stmine ja t\u00f6\u00f6kohtade ning j\u00f5ukuse loomine.  Millised toetusmeetmed teil on?  Laias laastus maksavad inimesed sel aastal seitse korda k\u00f5rgemat hinda gaasi eest ja neli korda k\u00f5rgemat hinda elektri eest. Mis puudutab gaasi, siis valitsus h\u00fcvitab pool sellest. Me teeme seda solidaarsusest, aga ka majanduslikel kaalutlustel, sest Moldova on v\u00e4ga vaene riik ja me ei saa lasta poolel oma riigist pankrotti minna ja kulutada kogu oma sissetulek k\u00fcttele, see ei ole inimlik.  Kui oluline on praegu Euroopa Liidu toetus?  See on \u00fclioluline. Moldova ei elaks seda rasket aega ilma meie partnerite abita \u00fcle. Euroopa Liit, USA ja k\u00f5ik meie liitlased, me k\u00f5ik saame aru Moldovas rahu ja stabiilsuse hoidmise t\u00e4htsusest ja me oleme selle eest v\u00e4ga t\u00e4nulikud.  Saate seda abi kuidagi kirjeldada?  Alates riigieelarvest kuni majanduse ja energiavajaduste rahastamiseni, ma r\u00e4\u00e4kisin energia hinnat\u00f5usu h\u00fcvitistest, see toimub osalt Euroopa Liidu fondide toel. Rumeenia abi oleme me tundnud v\u00e4ga otsesel moel. K\u00f5ige raskemal ajal, kui meil nappis elektrit ja gaasi, tuli Rumeenia appi. S\u00f5ja alguses muutus Moldova praktiliselt isoleerituks kaubanduslikult, sest meie peamine kanal oli Odessa sadam. Praegu on Moldova \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga \u00fchendatud viie piiripunkti kaudu Rumeeniaga. Rumeenia v\u00f5imud on meile palju abi pakkunud.  Kui oluline Moldovale on Euroopa Liidu tuleviku v\u00e4ljavaade?  \u00dclioluline. Meie president on \u00f6elnud, et meie eesm\u00e4rk on saada Euroopa Liidu liikmeks 2030. aastaks ja see t\u00e4htaeg ei muutu.  Mitte k\u00f5ik inimesed Moldovas ei jaga sama vaadet Euroopa Liidu tulevikust. Kas te ei karda, et m\u00f5ne aasta p\u00e4rast tuleb v\u00f5imule j\u00e4rgmine valitsus, mis muudab kurssi?  Meie \u00fchiskond peab seda debatti pidama. On inimesi ja neid j\u00e4\u00e4b alati, kes ei toeta muutusi, sest see t\u00e4hendab ka ebakindlust. Samal ajal on meie kohus tegutseda nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja muuta nende elusid paremuse suunas, et nad m\u00f5istaksid mida Euroopa t\u00e4hendab. See on rahu, demokraatia ja j\u00f5ukus. See on v\u00e4ga oluline. Me asume maailmade piiril ja me peame valima, kummal poolel me tahame olla. Kas tahame kuuluda vabasse maailma, kus on rahu, j\u00f5ukus ja demokraatia, nagu ma\u00a0\u00fctlesin, v\u00f5i tahame me kuuluda mittevabasse maailma koos korruptsiooni, diktatuuri ja inimv\u00e4\u00e4rikuse puudumisega. See valik on \u00fcha selgemaks saanud ja valdav enamus inimestest aasta-aastalt \u00fcha enam m\u00f5istab tsiviliseeritud maailmaks olemise eeliseid.  Kas s\u00f5da on ka muutnud suhtumisi?  Ma \u00fctleksin, et jah. Mul ei ole selle kohta k\u00fcll andmeid ega uuringuid, aga me tunneme meeleolu muutust \u00fchiskonnas. Me tunneme t\u00e4ielikku toetust Ukrainale ja ka m\u00f5ttele Euroopa Liidust, mis on meile hea, on selgemaks saanud, mis on hea ja mis on halb.  Kuidas Eesti saab aidata v\u00f5i on meil juba olnud edukaid \u00fchisprojekte?  Eesti on meie k\u00f5rval ja me tunneme seda. On mitmeid projekte. Minu ministeeriumi alla kuulub digitaliseerumise teema, meil on koost\u00f6\u00f6 Eesti ekspertidega k\u00fcberturvalisuse vallas. Eesti t\u00e4hendab kullastandardit digi\u00fcleminekul, me tahame seda eeskuju j\u00e4rgida. Kus me saaksime koost\u00f6\u00f6d suurendada on kaubandus ja investeeringud, meie kaubavahetusel on suur potentsiaal, mis on seni kasutamata. Eesti ettev\u00f5tjad v\u00f5iksid olla Moldova suhtes uudishimulikumad. See on riik, mille majandus hakkab kasvama ja hakkab kasvama v\u00e4ga kiiresti saabuval k\u00fcmnendil. Samas valitseb siin suhteline stabiilsus v\u00f5rreldes sellega, mis toimub Ukrainas. On aeg vaadata Moldovale t\u00e4helepanelikumalt.  Meil Eestis on hea meel ka selle \u00fcle, et Moldova valitsuses on minister, kes r\u00e4\u00e4gib ehk isegi natukene eesti keelt.\u00a0  Ma r\u00e4\u00e4gin eesti keelt natukene (eesti keeles \u2013 toim.). Ma saan suuremast osast aru, minu kaks last r\u00e4\u00e4givad eesti keelt, meil on Moldova-Eesti segapere, me r\u00e4\u00e4gime kodus rumeenia ja eesti keelt ja ma saan aru paljust.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mari Peegel   "}
{"text":"Palga t\u00f5stmine kaitseks vaesuse eest tuhandeid j\u00e4rvamaalasiK\u00e4esoleval aastal peab igakuiselt 725 eurose alampalgaga \u00e4ra elama ligikaudu 100 tuhat eestlast, sealhulgas tuhanded j\u00e4rvamaalased, kes samuti seisavad silmitsi hinna- ja intressit\u00f5usuga. Hinna- ja intressit\u00f5us, mis pole kuidagi s\u00e4\u00e4stnud J\u00e4rvamaad, kuid kus ka keskmine palk j\u00e4\u00e4b riigi keskmisele sadu eurosid alla, Harjumaast r\u00e4\u00e4kimata. Sellep\u00e4rast polegi valimiste eel m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida Eesti p\u00e4\u00e4stmisest pagulaste v\u00f5i muude tontide eest, kuniks puudub plaan, kuidas omaenda rahva hakkamasaamine tagada.K\u00fcllap on v\u00e4he t\u00e4nases Eestis neid perekondi, kelle elatustase on nii k\u00f5rge, et viimase aasta hinna- ja intressit\u00f5usud nende toimetulekut \u00fcldse pole m\u00f5jutanud. K\u00f5ige valusamalt l\u00f6\u00f6vad sellised kriisid aga just v\u00e4iksema sissetulekuga inimesi \u2013 noori peresid, pension\u00e4re, \u00fcksikvanemaid. Alampalka teenib pea 15% Eesti t\u00f6\u00f6tajatest \u2013 k\u00fcmned tuhanded inimesed teenindus- ja tootmissektoris, aga ka haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Kui tahame p\u00e4riselt kaitsta inimeste toimetulekut t\u00e4nases kriisis, peaksime alustama just alampalga t\u00f5stmisest, sest nii aitame k\u00f5ige haavatavamaid, kuid kaudselt m\u00f5jutab see ka k\u00f5rgema palga saajaid.\nN\u00e4iteks sotsiaaldemokraatide programmis seatud eesm\u00e4rk t\u00f5sta alumise otsa palgad 1200 euroni puudutaks rohkem, kui 100 tuhandet t\u00f6\u00f6tajat \u00fcle Eesti. Me r\u00e4\u00e4gime hooldust\u00f6\u00f6tajatest, abi\u00f5petajatest lasteaedades ja koolides, m\u00fc\u00fcjatest, koristajatest ja teistest teenindussektori t\u00f6\u00f6tajatest, kes peavad t\u00e4naseni toime tulema ligi 1000.- eurose kuusissetulekuga. On erakondi, kes lubavad, et hinnat\u00f5usus saab tagasi p\u00f6\u00f6rata l\u00e4bi kunstlike soodustuste \u2013 olgu selleks siis odav elekter ja k\u00fctus v\u00f5i toiduainete k\u00e4ibemaksu langetamine. Isegi kui ajutiselt v\u00f5iks sellistest kunstlikest meedetest mingit abi olla, siis pikas perspektiivis see meie probleeme ei lahenda. Ainult k\u00f5rgem palk saab p\u00e4riselt meie inimesi t\u00e4nases hinnat\u00f5usus aidata.\nAlampalga t\u00f5stmine aitab suures plaanis v\u00e4hendada ebav\u00f5rdsust, palgavaesust, aga ka laste suhtelist vaesusriski. Samas on oluline r\u00f5hutada, et alampalga t\u00f5stmine ei m\u00f5juta ainult selle saajate sissetulekuid, vaid suuremas pildis kergitab palkasid ka k\u00f5rgematel palgatasemetel. Eriti oluline on inimeste sissetulekute kasvatamine just maapiirkondades, sest nii kasvab ka omavalitsuste maksutulu ning see aitab tagada, et ka v\u00e4iksemates linnades ja asulates j\u00e4\u00e4ks p\u00fcsima kohalikud koolid, lasteaiad, rahvamajad ja seltsielu.\nLoomulikult kaasneks alampalga ennaktempos t\u00f5stmisega paljudele ettev\u00f5tetele ka k\u00f5rgemad t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud, mist\u00f5ttu tuleb kindlasti tagada, et ettev\u00f5tted poleks sunnitud koondama. T\u00f6\u00f6kohad peavad s\u00e4ilima. Selleks toetab alampalga t\u00f5stmise eesm\u00e4rki ka skeem, mis h\u00e4das ettev\u00f5tteid \u00fcleminekuajal toetaks, eesk\u00e4tt just maapiirkondades, kus iga t\u00f6\u00f6koht on kulla hinnaga. Muidugi ei saa regionaalpoliitikat j\u00e4tkata eesm\u00e4rgiga \u201eproovime hoida, seda mida on,\u201c sest juba ongi nii v\u00e4he.\nV\u00e4ikelinnad ja maapiirkonnad on sattunud n\u00f5iaringi, kus t\u00f6\u00f6kohti ei teki, sest pole v\u00f5tta t\u00f6\u00f6tajaid. T\u00f6\u00f6tajaid pole v\u00f5tta, sest inimestel pole kuskil elada ega kooli, kuhu oma last panna. Sellep\u00e4rast ongi kiirkorras vaja pidurdada \u00e4\u00e4remaastumist ning k\u00f5ikides investeeringutes peab riik l\u00e4htuma regionaalarengust \u00fche prioriteedina. Me ei saa lubada omavalitsustel t\u00e4nastes kriisides laostuda ning kohalikel k\u00fclamajadel, raamatukogudel ja koolidel oma uksi sulgeda. Kui inimesed on juba kord l\u00e4inud, siis tagasi neid tuua on palju raskem.\nParemerakondade n\u00e4htamatu k\u00e4si on juba aastak\u00fcmneid soosinud \u00e4\u00e4remaastumist, kus inimesed, t\u00f6\u00f6kohad ja lapsed-noored liiguvad suurematesse linnadesse, teenused koos nendega. Kui tahame neid protsesse tagasi p\u00f6\u00f6rata, tuleb hakata tegema julgeid otsuseid. N\u00e4iteks soovivad sotsiaaldemokraadid investeerida 500 miljonit eurot selleks, et luua maapiirkondadesse 15 tuhat tasuvat t\u00f6\u00f6kohta ning luua ka vajaliku investeerimisplaani ja maksuerisused, mis meelitaks ettev\u00f5tteid just maapiirkondadesse ja v\u00e4iksematesse asulatesse. Elamispinna probleemi leevendamiseks juba taask\u00e4ivitasime \u00fc\u00fcrimajade ehitamise programmi, kuid p\u00e4rast valimisi sooviksime \u00fc\u00fcrimajade programmi rahastust suurendada nii, et \u00fcle riigi rajataks 5000 kaasaegset, mugavat ja taskukohast \u00fc\u00fcrikorterit, eesk\u00e4tt just v\u00e4ikelinnades ja maapiirkondades.\nK\u00e4esolev kriis l\u00f6\u00f6b taaskord eriti valusalt keskmise ja v\u00e4iksema sissetulekuga inimesi ning ka omavalitsusi. Eelseisvatel valimistel ongi \u00fcheks eksistentsiaalseks k\u00fcsimuseks: millise rahva ja riigina me sellest majandussurutisest v\u00e4lja tuleme? Kas riik on oma elanikele olemas ja suudab tagada nende toimetuleku ja heaolu? Kas ettev\u00f5tted meie maapiirkondades suudavad ellu j\u00e4\u00e4da v\u00f5i saab praegusest kriisist l\u00f5plik \u201ekabelimats\u201c paljudele v\u00e4iksematele omavalitsustele ning sealt p\u00fchitakse viimasedki t\u00f6\u00f6kohad ja teenused? \u00d5huke riik on olnud heade aegade riik, aga praeguses kriisis on tarvis tugevat ja tegusat riiki, mis tagaks inimeste toimetuleku ja t\u00f6\u00f6kohad ning aitaks elul taas edeneda ka maapiirkondades ja v\u00e4iksemates linnades."}
{"text":"Narva t\u00e4navanimede \u00fcmber k\u00e4ib usuv\u00f5itlusNarvas k\u00e4ib v\u00f5itlus Eestile lojaalsete ja selle vastaste vahel, kirjutab\u00a0riigihalduse minister ja\u00a0naiskodukaitsja Riina Solman (Isamaa).Narva linnavolikogult ootas \u00fchiskond sel n\u00e4dalal Eesti taasokupeerimisest osa v\u00f5tnud punaarmeelaste nime kandvate\u00a0t\u00e4navate \u00fcmbernimetamist, kuid Narva linnavolikogus algas j\u00e4rjekordne poliitiline kriis, milles linnavalitsus pidas m\u00f5istlikuks eeln\u00f5u tagasi v\u00f5tta. Linnapea Katri Raigi juhitud ja k\u00fcllaltki tasakaalustatud Eesti-suunalisele poliitikale on saanud hoogu kaikaid kodarasse loopida eelmistel kohalikel valimistel kaotanud keskerakondlased, kes seni aastak\u00fcmneid korruptsioonil\u00f5hnases linnavalitsuses oma asju s\u00fc\u00fcdimatult vene keeles ajasid.\nPraegune riigipoolne surve eesti keele kui riigikeele kehtestamiseks, Eesti riiki ja eestlasi halvustavate v\u00e4\u00e4ritute\u00a0monumentide \u00e4rakoristamine ning Eesti vastu v\u00f5idelnud isikute v\u00f5i lihtsalt totrate t\u00e4navanimede muutmine on osutunud seni nn Vene maailma\u00a0ideoloogilises ajupesus elavate paljude linnavolinike jaoks p\u00fchaduse kallale minekuks. Paistab, et l\u00e4heb aega, mil nii Venemaalt Eestisse elama asunud vanemate k\u00e4est kui ka koolis \u00f5pitud ajalootundides ning Vene telekanalite propaganda tulemusel kujundatud uskumused ja hoiakud demokraatlikule riigile kohaseks muutuvad.\nHoolimata ka kohenimekomisjoni esitatud arhiivit\u00f5endite p\u00f5hjalikest \u00f5ienditest ei soovi volinikud oma arusaamu muuta, n\u00f5udes ajaloolastelt uusi p\u00f5hjendusi, nagu v\u00f5iks need olla j\u00e4rgmisel korral teistsugused. Kurvastusega n\u00e4eme, et lisaks on alanud suure ja punase usuv\u00f5itluse kaasn\u00e4htena seniste linnavolikogu juhtide mahav\u00f5tmine. Seega ei ole k\u00fcsimuse all v\u00e4hesed t\u00e4navanimed, vaid v\u00f5itlus k\u00e4ib Eestile lojaalsete ja selle vastaste vahel. Usk ei ole siin ilmas selgelt m\u00f5\u00f5detav, siia alla kuulub otsapidi nii ideoloogia (nt NSV Liidu\u00a0kommunism) kui ilmselt ka fanatism, ja on arusaadav, et usuvahetust v\u00f5ivad m\u00f5jutada ka sobivalt sokutatud juudaseeklid v\u00f5i soe t\u00f6\u00f6koht.\nMeil tuleb aru saada, et Narva linnavolikogu, mille valijatest oli umbes pool Vene kodakondsusega, ei saagi t\u00f5husalt ja eestimeelselt tegutseda. Just seet\u00f5ttu ongi riigikogu delegeerinud siin viimse instantsi otsustamise valitsusele. K\u00fcll aga tekitab Narva k\u00e4itumine j\u00e4rjest suurema vajaduse v\u00f5tta \u00e4ra valimis\u00f5igus Eesti-vastastelt v\u00f5\u00f5ra passiga tegelastelt."}
{"text":"Lauri L\u00e4\u00e4nemets: EKRE rahvusmustriga Kremli k\u00e4pikud ei tohi saada riigiv\u00f5imu juurdePeale seda, kui EKRE esimest korda valitsusse sai, tekkis \u00fchiskonnas nende v\u00e4lja\u00fctlemiste vastu teatav ohtlik taluvus, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\nVarsti t\u00e4itub aasta Venemaa agressiooni algusest Ukraina vastu, aga samal ajal kui Politico kajastab Putini kokana tuntud Wagneri juhi Prigo\u017eini katseid sekkuda EKRE kaudu Eesti poliitikasse, nimetab EKRE juht kaitsev\u00e4e juhte kahjuriteks. See kinnitab, et EKRE muutumine parketik\u00f5lbulikumaks on soovm\u00f5tlemine. Parketil nad paratamatult on, aga pinde lendab ja toa nurgast tuleb paha l\u00f5hna. Kodukootud Kremli k\u00e4pikute t\u00e4itevv\u00f5imust eemal hoidmine on nende valimiste j\u00e4rel k\u00f5igi Eesti erakondade \u00fchine vastutus. Ja mitte enam pelgalt moraalne vaid otseselt julgeolekust ja riigi huvidest tulenev.\nP\u00e4rast seda kui J\u00fcri Ratas t\u00f5i p\u00e4rast 2019. aasta valimisi EKRE valitsusse tekkis \u00fchiskonnas teatav taluvus EKRE v\u00e4lja\u00fctlemiste suhtes \u2013 puudutagu see siis naisi, v\u00e4hemusi v\u00f5i meie julgeolekut ja liitlassuhteid. See taluvus on aga \u00fclimalt ohtlik, sest valetame endale \u00f6eldes, et EKRE juhtide ja liikmete s\u00f5nav\u00f5tud on lihtsalt \u201es\u00fc\u00fctu populism\u201c ning keele- ja m\u00f5ttev\u00e4\u00e4ratused. Kui vaatame laiemalt Euroopa parempopulistlikke erakondi siis n\u00e4eme, et Prantsusmaast ja Itaaliast Ungari ja Eestini taovad parempopulistlikud j\u00f5ud tihti Kremli trummi ja serveerivad rahvuslikus kastmes Prigo\u017eini ja teiste Kremli m\u00f5juagentide narratiive.\nEKRE eelmise juhi Mart Helme flirt Venemaa v\u00e4\u00e4rtusruumi ja autoritaarse riigi p\u00f5him\u00f5tetega ei tule kellelegi uudisena. Oleme n\u00e4inud videoid, kuidas endine EKRE juht ja Eesti Vabariigi siseminister J\u00fcri Ratase valitsuses kirjeldab Eestit \u201ekirbukakana\u201c suure ja v\u00f5imsa Venemaa k\u00f5rval v\u00f5i leiab, et Eesti peaks oma v\u00e4lispoliitikas v\u00f5tma eeskujuks Orbani juhitud Ungari. EKRE juht v\u00f5ib ju olla vahetunud \u2013 v\u00e4rskem n\u00e4gu, kuid sama kubermangukool, mida kinnitavad Martin Helme seisukohad Eesti julgeolekupoliitika, Ukraina s\u00f5ja ning meie k\u00f5rgemate s\u00f5jav\u00e4ejuhtide osas.\nPole k\u00fcsimust, et EKRE Kremli-kuramaa\u017e tuleb \u00fcheselt hukka m\u00f5ista, kuid hukkam\u00f5istust \u00fcksi ei piisa. Esiteks peavad Eestit t\u00e4na juhtivad erakonnad tegema selgeid samme, et v\u00e4listada igasugune Venemaa sekkumine Eesti poliitikasse. Kreml on suutnud oma m\u00f5jutustegevusega m\u00fcrgitada maailma v\u00f5imsaimate riikide sisepoliitikat \u2013 Brexit, kollavestide m\u00e4ratsemised Prantsusmaal, Trump ja m\u00e4ss kapitooliumil, k\u00f5iki neid s\u00fcndmusi on mingil m\u00e4\u00e4ral seostatud Kremli infooperatsioonidega.\nMartin Helme viitas Delfi peaministri \u201eT\u00f6\u00f6intervjuus\u201c m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal, et \u201eEKRE-lt v\u00f5idakse valimised varastada\u201c. K\u00f5lab tuttavalt? Kui vaadata neid v\u00e4lja\u00fctlemisi tervikuna ja s\u00f5numeid, mida EKRE oma kanalite kaudu valijatesse sisendab alustades Venemaa v\u00e4\u00e4rtusruumi \u00fclistamisest l\u00f5petades umbusu k\u00fclvamisega meie oma \u00f5igusriigi vastu, oleks naiivne arvata, et tegu on lihtsalt valimiskampaaniaga. See ongi p\u00e4riselt EKRE n\u00e4gu.\nEt n\u00e4gu ei saaks olema tegu, on vaja teha kaks konkreetset sammu: esiteks tuleb koheselt edasi liikuda erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni volituste laiendamisega. Ma loodan, et Politico artikkel oli \u00e4ratuskellaks ka meie koalitsioonipartneritele, et praegu pole aeg, mil tehniliste n\u00fcansside \u00fcle kembelda.\nM\u00e4letatavasti soovis 2019-2020 aastatel J\u00fcri Ratase valitsus EKRE eestvedamisel erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni \u00fcldse laiali saata. Tea k\u00fcll miks? ERJK-le on kiiremas korras vaja v\u00f5imaldada t\u00e4iendavad t\u00f6\u00f6riistad erakondade rahastajate ja nende tausta kontrollimiseks \u2013 see on v\u00e4ga otseselt meie julgeoleku k\u00fcsimus. Me ei r\u00e4\u00e4gi enam pelgalt siseriikliku m\u00f5juga korruptsioonist vaid sellest, et vaenulikud v\u00f5\u00f5rriigid otsivad v\u00f5imalusi erakondade kaudu meie poliitikat ja seel\u00e4bi ka julgeolekut ja omariiklust \u00f5\u00f5nestada.\nTeiseks: valimised on loetud n\u00e4dalate p\u00e4rast ja siis hakatakse moodustama uut koalitsiooni. T\u00e4nase info valguses on selge, et erinevalt 2019. aasta valimistest pole m\u00f5ne erakonna valmisolek v\u00f5imu nimel EKRE-ga koalitsiooni moodustama enam pelgalt moraalne k\u00fcsimus. EKRE toomine t\u00e4itevv\u00f5imu juurde\noleks otsene oht meie liitlassuhetele ja sisejulgeolekule ning iga erakond, kes sellele kaasa aitab, on selles kaasosaline. Igal erakonnal on valimiste eel v\u00f5imalus selgelt v\u00e4listada koalitsioon EKRE-ga ning valijatel langetada oma otsus l\u00e4htuvalt sellest. Ning igal valijal on v\u00f5imalus sellest l\u00e4htuvalt oma valik teha."}
{"text":"Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp. \u201cM\u00e4nd\u201d. NovellAvaldame Edasi novellikonkursist osa v\u00f5tnud Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepa novelli \u201cM\u00e4nd\u201d.\nEdasi 5. s\u00fcnnip\u00e4eval 2021. aasta septembris v\u00e4lja kuulutatud novellikonkursile olid oodatud v\u00e4rsked ilukirjanduslikud jutud, milles \u00fche l\u00e4biva joonena v\u00f5iks joosta l\u00e4bi inimese suhe loodusega, veel parem, kui linnainimese suhe linnaloodusega. Parimatest l\u00fchijuttudest valmis ka kogumik Edasi novell.\u00a0P\u00f5nevat lugemist!\nT\u00e4na \u00f5htul olid tantsijatel roosad paelad all. Arusaadav, seelikud ju ka roosad \u2013 pealegi veel nii l\u00fchikesed, et kui C\u00e4rol, Ann ja Britt-Maria rahvast k\u00f5rgemal \u00fcmmargusi tuharaid keerutasid, paistis nende napp pesu peaaegu kogu aeg. Jah, millegip\u00e4rast tundusid v\u00e4rvid linnas olevat sama t\u00e4htsad kui metsas. Laanes v\u00f5is k\u00e4rbseseene v\u00f5i r\u00e4stiku v\u00e4rvi kindlakstegemine m\u00e4\u00e4rata elu v\u00f5i surma, kuid siin ei olnud ju tegelikult vahet, mis v\u00e4rvi kellegi riided on \u2013 ometi ei kandnud tantsut\u00fcdrukud iialgi kahel j\u00e4rjestikusel p\u00e4eval sama v\u00e4rvi kost\u00fc\u00fcme. Ja asi ei olnud \u00fcksnes v\u00e4rvis, vaid ka kujus. Juba nii t\u00fchist asja nagu aluspesu leidus tarbetult paljudes variantides: olid Buildi tantsut\u00fcdrukute haprad kannikate vahele t\u00f5mmatud paelakesed ja \u00fclejoonud mehepoegade bokserid, mis p\u00fckste v\u00e4rvli vahelt v\u00e4lja piilusid; leidus ka h\u00e4rrasid, kes (tavaliselt) heledate teksade all \u00fcldse aluspesu ei kandnud. Suurimad peol\u00f5vid lasid enda alasti m\u00fcgarikul peohoos avanenud p\u00fcksiaugust isegi veidi v\u00e4lja pressida \u2013 turvameestele need tegelased v\u00e4ga ei meeldinud \u2026 Ja siis olid veel vanemad vallatud prouad (sellised, nagu viimasel T\u00fcrmika kontserdil), kes heitsid metsiku kiljumise saatel lavale oma siidised padjap\u00fc\u00fcrilaadsed trussikud, mis l\u00f5hnasid higi ja kohupiima j\u00e4rele. Veider. Isegi need meenutasid M\u00e4nnile kodu. Metsas oli ta inimeste l\u00f5hnadega ikka kokku puutunud ja kohupiimal\u00f5hna m\u00e4letas puu h\u00e4sti saiakeste j\u00e4rgi, mida matkajad tema juurtel istudes tihtipeale nosinud olid. Tegelikult meenutasid paljud Buildi l\u00f5hnad kodu, mis oli vajalik, sest M\u00e4nni enda loomulik l\u00f5hn hakkas aastatega juba kaduma; olles mattunud k\u00f5igi nende d\u017einntoonikute, viinakokteilide, rummkoolade, \u00f5lle, siidri, okse, vere ja puhastuskemikaalide alla, millega tema puine pind ikka ja j\u00e4lle \u00fcle valati.\nMatkajad olid hoopis erinevad inimestest, kes Buildis k\u00e4isid. Metsaliste silmad olid kiima ja n\u00f5udlikkuse asemel t\u00e4idetud t\u00e4nu ja uudishimuga, tundus, et nad v\u00e4\u00e4rtustasid iga oksaraagu, kivikest ja samblatutti, m\u00f5ni haaras aeg-ajalt ka mobiiltelefoni v\u00f5i fotokaamera, et loodust koju kaasagi v\u00f5tta. M\u00e4nd p\u00fc\u00fcdis neil hetkedel teha k\u00f5ik, et kooret\u00fckid tuule k\u00e4es v\u00e4hem lipendaksid, et oksad enam-v\u00e4hem paigal p\u00fcsiksid, et \u00fckski k\u00e4bi ei pudeneks. Ta armastas inimesi. Metsas elades meeldis M\u00e4nnile v\u00e4ga, kui m\u00f5ni seikleja k\u00e4ed \u00fcmber tema krobelise t\u00fcve p\u00f5imis ja koore l\u00f5hna m\u00f5nuga endasse hingas. Neil hetkedel tundis puu, kuidas tema s\u00fcda embaja omaga joondus, et nende hinged tuksuvad \u00fches r\u00fctmis, kogu loodus on \u00fchenduses ja inimesed t\u00e4idavad ta juurtest ladvani soojusega. Seesama soojus pani teda marjuliste pea kohale oksi sirutama, kui vihma sadas, v\u00f5i juuri koomale t\u00f5mbama, et riisikad sambla seest paremini v\u00e4lja paistaks. Ja kuigi M\u00e4nni uus keskkond \u00f6\u00f6klubis oli hoopis teistsugune, ei kaotanud ta lootust, et osa matkajate hinge ilust peitub ka Buildi inimestes. Nad on ju k\u00f5ik inimesed, m\u00f5tles M\u00e4nd. Kallistusi sai siin aga hoopis v\u00e4hem. Sellest oli k\u00fcll veidi kahju.\nKuid ega klubielugi andnud tegelikult p\u00f5hjust kaevelda. M\u00e4nd elas veel, tehasel ei \u00f5nnestunud tema hinge tappa. See oli omasugustest suurim ja kuigi puu viibis loodusest ja juurtest kaugel, tundis ta end siin isegi m\u00f5nev\u00f5rra eriliselt. Maailmas, kus k\u00f5ik on v\u00f5lts, pidi tema ehedust hoidma, olema eeskuju puhtusest, k\u00f5igest, mis p\u00e4ris. Tema eesm\u00e4rk head teha oli talle p\u00fcha kui hiis. Metsas tuli tal pakkuda kindlat eluaset oravatele ja lindudele, jagada iidset v\u00e4ge matkajatele ning seltskonda vendadele-\u00f5dedele. Buildis sai teha v\u00e4hem, olla \u00fcksnes tugi ja kindel pind k\u00f5igile neile tantsuhoos jalgadele ja mahaprantsatavatele kehadele \u2013 ometi ei t\u00e4itnud M\u00e4nd seda kohust sugugi v\u00e4iksema missioonitundega kui metsas elades. Kuhu need kukkujad ilma temata oleks veerenud? Teadmatusse, k\u00f5iksusse, unustusse? Ei tea. Ei pidanudki. M\u00e4nd oli nende jaoks olemas. Oli ja p\u00fc\u00fcdis nii teistelegi n\u00e4idata, kui lihtne on kellegi jaoks lihtsalt olemas olla, isegi teadmata, kas sellest on p\u00e4riselt kasu.\n\u00dcks pidevatest kukkujatest oli Next. M\u00e4nd ei teadnud Nexti tegelikku nime, aga mehe mustale pusale punasega m\u00e4rgitud kiri pidi ju midagi t\u00e4hendama. M\u00e4nd \u2013 nagu teisedki laaneasukad \u2013 teadis, kui t\u00e4htis oli inimestele nimede \u00fclesm\u00e4rkimine. Kandis ju nii m\u00f5nigi puu koore sisse graveeritud initsiaale, t\u00e4nu millele olid metsaelanikud ajaga lugemagi \u00f5ppinud. Muidugi ei suutnuks \u00fckski puu ealeski lugeda raamatuid (kui naeruv\u00e4\u00e4rne m\u00f5te!), aga m\u00f5ne t\u00e4he kokkuveerimisega sai neist iga\u00fcks hakkama. N-E-X-T.\nNext oli \u00fcksik nagu M\u00e4ndki. Oli n\u00e4ha, et ta igatseb v\u00e4ga paarilist \u2013 k\u00f5ik need korrad, kui mees sirutas k\u00e4si \u00fcles kaunitaride poole, kes tantsulistele peene tilaga pudelitest alkoholi suhu niristasid; v\u00f5i kellegi \u00fcmbert riukalikult kinni haaras, ainult selleks, et saada \u00e4ra t\u00f5ugatud \u2026 Siiski j\u00e4lgis M\u00e4nd Nexti naiseotsinguid huviga, metsas oli ta s\u00f5pradega loonud samasuguseid m\u00e4nge. Kelle okstel on k\u00f5ige rohkem oravaid, kel langeb esimene k\u00e4bi, keda kallistab enim k\u00e4tepaare? Siin tuli kohaneda, luua uued m\u00e4ngud, millest p\u00f5nevaim oli kindlasti see, kuidas Nextil naistega l\u00e4heb. Viimati n\u00e4gi puu Nexti eelmisel laup\u00e4eval. T\u00e4na meest polnud. Kas ta homme tuleb? M\u00e4nd tahtis, et tuleks. Tal polnud siin palju s\u00f5pru.\nMuusika m\u00fcrtsus nii, et M\u00e4nd tundis seda iga rakuga. Kui bassi oli rohkem, v\u00f5is see teinekord t\u00e4iesti l\u00e4bi v\u00f5tta, justkui oleks ta koos inimestega \u00f6\u00f6 l\u00e4bi tantsinud. Nii hea, kui saaks sellest kellegagi r\u00e4\u00e4kida \u2013 nagu inimesed, kel t\u00f6\u00f6tas lisaks jalgadele tantsuplatsil alati ka suu \u2026 M\u00e4nd m\u00f5tles teistele M\u00e4ndidele endast vasakul ja paremal \u2013 nemad olid juba ammu surnud, tema \u00fcmber m\u00fcrtsusid peaaegu iga p\u00e4ev muusika taktis nende moonutatud, paljaks kooritud laibad. Next, kus sa oled?\nPraegu tipsis \u00fcle tema punane konts ja pistis talle t\u00e4pselt oksakohta. See oli juba palju tuttavamaks saanud kui r\u00e4hni terava noka toks \u2013 kuigi k\u00f5vasti valusam. Naine l\u00e4ks puldi juurde, kummardus \u00fcle selle ja sosistas midagi DJ-le. Mees noogutas ja t\u00f5stis p\u00f6idla. \u00c4kki tuleb vahelduseks midagi rahulikumat. Ei. J\u00e4lle see Kardi Biii. M\u00e4nd vihkas seda laulu, nii ettearvamatu loo puhul ei saanud \u00fcldse stabiilset r\u00fctmi sisse, pani kere kuidagi imelikult v\u00f5belema. Need klubiinimesed olid ikka imelikud. Enamik lugusid, mis siinse rahva k\u00e4ima t\u00f5mbas, kandsid s\u00f5numit sellest, kui hea on petta, teha haiget, olla paheline ja paha, s\u00fcdameid murdev saatan, kellele on k\u00f5ik lubatud ja kes elab vaid endale m\u00f5eldes. Huvitav, m\u00f5tles M\u00e4nd, kas keegi neist k\u00e4ib vahel metsas?\n\u00c4kki tundis M\u00e4nd teravat vihma, d\u017einnikokteili piisku ja \u00fchte pisikest, l\u00e4biligunenud, veidralt tuttavlikku keha. Sellel olid okkad. M\u00e4nni keha l\u00e4bistas v\u00e4rin. O k k a d. Ta ei hoolinud sellest, et \u00fcks klaasit\u00fckk oli tunginud tema t\u00fcvesse, ega teadnud, mida \u00f6elda, kui see v\u00e4ike s\u00f5ber tema peal vedeles \u2013 m\u00f5lemad oma loomulikust keskkonnast kaugel, aga ometi veel siin. Murdunud, aga mitte murtud \u2026 v\u00f5i kuidas tolle teisega \u00f5igupoolest oli? \u201cHei,\u201d proovis M\u00e4nd ettevaatlikult. \u201cKuidas sul on?\u201d Oksake ei vastanud, ta tundus vettinud ja kurb. \u201cK\u00f5ik korras ikka?\u201d M\u00e4nd soovis, et saaks kuidagi venda raputada, m\u00fcksata, toetada. Aga M\u00e4nnil oli vaid see paljaks n\u00fclitud keha, millest tundus, et pole enam abi. \u201cS\u00f5ber?\u201d Ei. Ta oli surnud.\nAga M\u00e4nd veel ei olnud. Millalgi pidi Next ju tulema.\n***\nKlaasikilluhaav tegi valu, eriti p\u00e4rast seda, kui koristaja oli hommikul lavap\u00f5randat Cifiga k\u00fc\u00fcrinud. Koristaja tundus kurb ja eemal, nagu alati. Ta nuttis nii m\u00f5nigi kord \u2013 siis langesid M\u00e4nni kehale j\u00e4medad soolased piisad, mis segunesid vee ja puhastusvahendi keemilise vedelikuga. Aga pisarate sool \u2013 see k\u00f5rvetas M\u00e4ndi k\u00f5ige enam. Ta p\u00fc\u00fcdis olla koristaja p\u00e4rast v\u00f5imalikult koost\u00f6\u00f6aldis, lasta end puhastada, isegi haava seest, mis valutas. Sest tundus, et teda n\u00fchkiv naine, kelle elu sellest n\u00fchkimisest s\u00f5ltus, valutas veel rohkem.\nM\u00e4nd n\u00e4gi iga p\u00e4ev, kuidas inimesed murdusid. Aga tema ei murdunud, oma vaimu ta murda ei lase. Seda tuli endale kinnitada iga p\u00e4ev, nagu ka v\u00e4ikestes asjades ilusat leida \u2013 need oskused olid M\u00e4nnil looduses elamisest k\u00fclge juurdunud ja temas siiani kinni. Jah, tehases eemaldati tema koor, kuid \u00fcdi, elumahl voolas ju edasi, selleni ei k\u00fc\u00fcndinud isegi saag. Raskematel aegadel sai meenutada linnulaulu, k\u00f5rgete latvade kohinat, vihma ja seente l\u00f5hna, oravate k\u00fc\u00fcnte kr\u00f5binat koorel ja k\u00e4bisid, mis okstele m\u00f5nusat raskust lisasid \u2013 mets voolas endiselt tema soontes, puu hoidis kaugest, kuid kaunist m\u00e4lestusest veel iga viimse kui pinnuga kinni. Nii t\u00e4na koristaja pisarate soolas lagunedes kui ka homme v\u00f5i kunagi hiljem, mil Next j\u00e4lle tuleb ja elu on veidi ilusam. S\u00f5pruse sooja s\u00e4delust t\u00e4is.\nReedel oligi Next tagasi. Kahe s\u00f5braga, juba selgelt peomeeleolus, elu t\u00e4is ja vallutusteks valmis. Kuidas M\u00e4nd oleks soovinud olla \u00fcks nendest: f\u00fc\u00fcsiliselt funktsioneerivatest, liikuvatest ja hingavatest olenditest, kellega d\u017einniklaase v\u00f5i s\u00f5rmenukke kokku l\u00fc\u00fca, s\u00f5bramehelikult \u00f5lgade \u00fcmbert kinni v\u00f5tta, juttu ajada, rahva seast k\u00f5ige kaunimaid naisi v\u00e4lja valida \u2026 M\u00e4nd teadis juba Nexti ja tema s\u00f5prade maitset. Jalad nagu hirvedel, tihedalt keha \u00fcmber liibuvad kleidid, mis vaid napilt nende puraviktagumikud \u00e4ra katsid, pikad lahtised juuksed ja kullik\u00fc\u00fcnised, mida M\u00e4nd oli vahel lisaks kontsadele tundnud endasse kaevumas \u2013 ega neil veidratel asteldel olnud lihtne p\u00fcsti p\u00fcsida, eriti kui paar kokteili juba sees ja tantsuhoog \u00fcha suurem \u2026 Selliseid naisi leidus t\u00e4nagi Buildis \u00fcsna mitu ja M\u00e4nd j\u00e4lgis huviga, kelle Next seekord valib.\nLava oli k\u00fclastajatele vaba. C\u00e4rol, Ann ja Britt-Maria polnud veel tulnud. V\u00f5ib-olla seekord ei tulegi nemad, vaid hoopis Marie, Inga ja Leena. M\u00e4nnil \u00fcksk\u00f5ik, oma t\u00fcdrukud olid kerged ja kindlasti paremad kanda kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud peoseltskond, kes talle enne v\u00f5i p\u00e4rast klubitantsijate etteastet alkoaurudest tummise massina peale vajus. T\u00fcmps oli seekord m\u00f5nus, raputas kuidagi rahustavalt. Isegi see ei suutnud M\u00e4nni \u00f5ndsust l\u00f5hkuda, kui tundis esimese julge kontsa, siis teist, kolmandat, neljandat, viiendat ja kuuendat. Kolm preilit, \u00fcsna kerged, r\u00fctmi tabasid ka, M\u00e4nnile t\u00e4itsa meeldis see olukord. Kauaks neiud aga \u00fcksi lavale ei j\u00e4\u00e4nud: kohe liitus nendega ka Nexti vallatu seltskond, kes justkui muuseas kaunile kolmikule \u00fcha l\u00e4hemale liikus. V\u00f5rreldes kontsadega olid nende tossud pehmed kui laane uni. P\u00f5nev, m\u00f5tles M\u00e4nd, vaatame. Kuidas Nextil siis l\u00e4heb.\nParaku tundus, et neiudele polnud meeste lavaletulek kuigi meelep\u00e4rane. Mida l\u00e4hemale h\u00e4rrad naistekolmikule liikusid, seda kaugemale liikus kolmik nendest \u2013 nii et need algselt lava vasakus servas tantsinud pikajalgsed hirved olid varsti juba otsapidi DJ-puldi juures. Sealt polnud neil aga enam p\u00e4\u00e4su. Pult tuli ette. \u201cEi meeldi midagi v\u00e4?\u201d kuulis M\u00e4nd \u00fcht meest k\u00fcsimas. \u201cEi ole huvitatud, sorri,\u201d tuli pikkade mustade juustega naiselt vastuseks. Tema keha oli kaetud huvitavate mustade maalingutega, mida M\u00e4nd oli varemgi klubis imeks pannud. \u201cKuule, \u00e4ra jama n\u00fc\u00fcd,\u201d ei j\u00e4tnud mees jonni. \u201cV\u00f5ta s\u00f5brannad kaasa ja l\u00e4hme teeme paar jooki. Muidu olete ilmaasjata nii ilusaks teinud ennast.\u201d \u2013 \u201cKuule, mine \u00f5ige vittu,\u201d k\u00e4ratas maalitud hirv talle vastuseks, v\u00f5ttis s\u00f5brannadel k\u00e4est kinni ja t\u00f5mbas nad endaga lavalt maha. Nexti s\u00f5ber k\u00fckitas ja sirutas k\u00e4e kokteili j\u00e4rele, mille oli tantsu ajaks lava\u00e4\u00e4rele pannud. \u201cLibud, raisk,\u201d nentis ta s\u00f5pradele ja r\u00fc\u00fcpas. Matkajad k\u00fcll niimoodi ei r\u00e4\u00e4kinud.\n\u00d5htu m\u00f6\u00f6dudes n\u00e4gi M\u00e4nd veel mitmeid l\u00e4henemiskatseid, hoides muidugi k\u00f5ige rohkem silmas enda s\u00f5pra. Next ja tema kaaskond j\u00f5id \u2013 palju. Metsask\u00e4ijad r\u00fc\u00fcpasid enamasti termosega kaasa v\u00f5etud kuumi jooke, kuid, t\u00f5si, teinekord ka alkoholi, et pika matka jaoks tuju \u00fcleval hoida ja seest soojaks l\u00e4heks. Aga sellist joomist polnud M\u00e4nd laanes kunagi n\u00e4inud: d\u017einn, \u00f5lu, viski, k\u00f5ike nii palju korraga ja segamini \u2026 M\u00e4nd tundis erinevaid jooke, need olid klubis ikka \u00fchel v\u00f5i teisel hetkel tema alasti kehal maandunud. Tundus, et mida rohkem mehed j\u00f5id, seda julgemaks muutusid nende v\u00f5tted. Enam ei teinud nad huvipakkuvate naistega juttugi, vaid s\u00e4ttisid end neile selja taha, haarasid tugevalt \u00fcmbert kinni ja hakkasid keha ennastunustavalt koos naise omaga muusika taktis n\u00f5ksutama, k\u00e4es olev jook \u00fcle klaasi\u00e4\u00e4re loksumas. Nii k\u00e4itus ka Next, kelle ihaldusobjekt talle seepeale laksuva k\u00f5rvakiilu andis ja kiirelt eemale pages. Ja siis j\u00e4rgmine. Ja veel m\u00f5ned.\n***\n\u201cT\u00e4eeeesti pudsiiiiis ju.\u201d Pidu hakkas juba l\u00f5ppema, inimesi j\u00e4i \u00fcha v\u00e4hemaks ja ka Nexti s\u00f5brad olid kuhugi kadunud. \u201cMiliissssseed fagiiin luuad sin t\u00e4na onv\u00e4?\u201d M\u00e4nd ei saanud enam \u00fcldse aru, millest jutt k\u00e4ib. Ja kellega Next siin laval \u00fcldse r\u00e4\u00e4gib, teisi inimesi ju l\u00e4hedal polnud. Kas v\u00f5is t\u00f5esti olla, et temaga, l\u00f5puks, temaga? Next k\u00fc\u00fcrutas seina vastas, pea ja k\u00e4ed lontis. Varasemast jahiretke pidanud hundist oli saanud vaene h\u00fcljatud j\u00e4nes, kes seisis vaevu p\u00fcsti. \u201cTraaa, ma gaa ei j\u00f5uaa eaaam, krdiiii litssssid raiskkk.\u201d Mees rebis end seinast lahti ja tegi taarudes paar ohtlikku sammu, kuid ei pidanud tasakaalu ja prantsatas t\u00e4ies pikkuses maha.\nSiin see oli \u2013 hetk, mida M\u00e4nd oli oodanud. Et tema s\u00fcda joonduks j\u00e4lle inimese omaga nagu kunagi laanes, et ta tunneks midagi elavat enda l\u00e4hedal, l\u00e4hedust, armastust, s\u00f5pra, kellele oli k\u00f5ik see aeg kaasa elanud. \u00dchtsust, kasv\u00f5i ainsamaks hetkeks \u2013 sellest piisaks talle t\u00e4iesti. \u00c4kki t\u00e4na see juhtub, siin ja praegu, \u00e4kki see tunne tekib, l\u00f5puks. Next on talle nii l\u00e4hedal.\nS \u00f5 b e r. Aga ei.\nMidagi selle s\u00fcdame juures ei olnud \u00f5ige. Liiga ebakorrap\u00e4rase r\u00fctmiga, \u00e4rev ja haige, midagi valusat ja halba oli selles v\u00f5rreldes matkajate s\u00fcdametega, mille igast tuksest levis r\u00f5\u00f5mu ja ilu. M\u00e4lestusi, mis ei teinud haiget. Selles s\u00fcdames siin \u2013 selles valutas k\u00f5ik.\n\u201cKurraaaaaat noh, t\u00fcrrraaa, kui libee nnnahhuii. Ma tahan kojuuuu,\u201d halises Next M\u00e4nnile, pusal olev kiri tugevalt vastu p\u00f5randalaudu surutud.\nJa M\u00e4nd j\u00e4ttis \u00fctlemata, et tegelikult tahab temagi koju."}
{"text":"Kolm k\u00fcsimust Eesti riigile enne riigikogu valimisiLisaks k\u00fcsimustele \u2013 kas t\u00f5useb, kui palju t\u00f5useb ja kellel t\u00f5useb, on riigikogu valimistega seoses siiski ka palju olulisemaid aspekte, mis ei pane mitte \u00fcksnes imestama, vaid ka rahvusriigi oleviku ja tuleviku p\u00e4rast muretsema ning tekitavad terve rea \u00f5igustatud k\u00fcsimusi, leiab ajaloo ja \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00f5petaja Andres Kraas Isamaast.\n\u00a0\n\u00a0Miks t\u00f5lgitakse rahvusriigis Eesti kodanike jaoks m\u00f5eldud valimisreklaamid vene keelde, kas kodakondsuse andmise korda on muudetud ja taotlejatelt ei n\u00f5uagi enam riigikeele oskust?\nValimisseadus \u00fctleb \u00fcheselt, et riigikogu valimistel saavad osaleda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Kodakondsusseadus aga seab k\u00f5igile naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlejatele v\u00e4hemalt B1-tasemel riigikeele oskamise n\u00f5ude, mis tagab eest keelest nii vabalt arusaamise, v\u00e4ljendamise kui ka lugemis- ja kirjutamisoskuse. Sestap j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks t\u00f5lgitakse paljud valimisreklaamid vene keelde.\nSeda on teinud peaaegu k\u00f5ikidest parteidest riigikokku p\u00fcrgijad sisuliselt igal pool, kus v\u00e4hegi venelase l\u00f5hna. K\u00f5ige massiivselt torkavad silma Keskerakonna kandidaadid, eriti Lasnam\u00e4el. Venemaa verise agressiooni taustal Ukrainas\u00a0m\u00f5jub Eesti kodanikele vene keele p\u00e4he m\u00e4\u00e4rimine eriti moraalitult. Miks ja kellele sellist s\u00fcnkroont\u00f5lget \u00fcldse vaja on, kui kirjade j\u00e4rgi saavad valijaiks olla \u00fcksnes riigikeelt oskavad Eesti Vabariigi kodanikud? J\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid kaks v\u00f5imalust \u2013 kas Eesti ametiv\u00f5imud on sedav\u00f5rd korrumpeerunud, et rikuvad massiliselt kodakondsusseadust, jagades umbkeelsetele inimestele Eesti Vabariigi kodakondsust ja sellega kaasnevaid privileege vasakule ja paremale v\u00f5i ei usalda teatav osa riigikokku kandideerijaid oma riiki enam \u00fcldse, eeldades, et Eestis seadusandlus niikuinii ei toimi ning kodakondsust on v\u00f5imalik saada ka riigikeelt oskamata.\nKas on tegemist silmakirjalikkuse v\u00f5i millegi hullemaga, j\u00e4\u00e4gu valija otsustada. Igal juhul annab venekeelne valimispropaganda meie venelastele j\u00e4rjekordse signaali, et Eesti riigis pole tarvis riigikeelt osata ega \u00f5ppida, sest saab ka ilma selleta suurep\u00e4raselt l\u00e4bi. Eriti veel kui poliitikud ise seda propageerivad, tulles vene keeles Eesti valijatelt h\u00e4\u00e4li lunima. \u00d5petajatele, kes palehigis eestikeelsele kooliharidusele \u00fcleminekuga pingutavad, on see nagu n\u00e4kku s\u00fclitamine, laiemale \u00fcldsusele aga j\u00e4rjekordne n\u00e4ide odavast politikaanlikkusest. Kahjuks peame kooliteemaga seotud k\u00fcsimusega ka j\u00e4tkama.\nKas nendel riigikogu valimistel on seatud eesm\u00e4rgiks v\u00f5imalikult madal osalusprotsent, et kogu h\u00e4\u00e4letamisperiood on planeeritud koolivaheajale?\nEestis on valimistel osalejate protsent enamasti suhteliselt madal ning see on olnud alati erakondadel pinnuks silmas. Seda kummalisem v\u00f5i \u00f5igemini absurdsem on t\u00f5deda, et t\u00e4navused riigikogu valimised\u00a0planeeriti t\u00e4pselt koolivaheajale, 27. veebruarist 5. m\u00e4rtsini. Kas tegemist on juhuse, hooletuse, rumaluse, sabotaa\u017ei v\u00f5i millegi muuga \u2013 igal juhul ebasobivamat aega rahva tahte v\u00e4ljendamiseks annab alles v\u00e4lja m\u00f5elda. Seda enam, et koolivaheajad on kalendris pikalt ette m\u00e4\u00e4ratud ja kindlalt paigas!\nKas t\u00f5esti on v\u00f5imalik, et valimiste ettevalmistajad seda ei teadnud? T\u00f6\u00f6tades ise koolis, tean, et paljud \u00f5petajad, valimisealised g\u00fcmnasistid ning \u00f5pilased\u00a0koos lastevanematega on planeerinud oma talvise koolivaheaja veeta v\u00e4ljaspool Eestist. Nii ongi puhkusereisid valimiste ajaks juba enamasti pikalt ette v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Kuidas selline kollektiivpuhkus valimistulemusi m\u00f5jutab, eks see kajastu peagi uues riigikogu koosseisus. Et tulevikus selliseid fopaasid v\u00e4ltida, tuleks probleemile l\u00e4heneda m\u00e4rksa metoodiliselt ning riigikogu ja kohalike valimiste toimumiste ajad kalendris t\u00e4pselt \u00fcle vaadata ja need omavahel \u00fchendada. Siit ka j\u00e4rgmine k\u00fcsimus.\nMiks raisatakse maksumaksja raha ja hoitakse Eesti \u00fchiskonda permanentses valimisneuroosis, selle asemel, et viia riigikogu ja kohalikud valimised l\u00e4bi \u00fcheaegselt, nagu arenenud riigile kohane?\nKindlasti tuleb enamikule\u00a0tuttav ette poliitikute aastast aastasse korduv hala, kuidas k\u00f5ik lubadused saaks t\u00e4idetud, kui uusi valimisi j\u00e4lle ees ei oleks, ja nii \u00fchest valimists\u00fcklist teise. Ometi ei takista miski rahvaasemikel riigikogu valimisi kohalike omavalimiste volikogude valimistega \u00fchele ja samale kuup\u00e4evale t\u00f5sta. Aeg-ajalt on m\u00f5ned poliitikud selle m\u00f5ttega k\u00fcll pisut \u017eongleerinud, kuid l\u00f5puks on see idee ikka koos paljude valimislubadustega vajunud kuhugi oportunismi sohu. Ometi on paljudes arenenud riikides, sh ka P\u00f5hjamaades, viidud \u00fcleriiklike ja kohalike valimiste toimumine juba ammu \u00fchele ja samale kuup\u00e4evale. Nendes maades ei kujutaks keegi teistsugust valimiskorda enam ettegi, sest lisaks aja kokkuhoiule, mugavusele ja muljetavaldavale rahaliste vahendite s\u00e4\u00e4stule\u00a0on m\u00e4rgatavalt suurenenud ka valimisaktiivsus.\nEdaspidi v\u00f5iks Eestiski valimiste korraldamisel, seadusandluse j\u00e4rgimisele lisaks,\u00a0p\u00f6\u00f6rata rohkem t\u00e4helepanu objektiivsele reaalsusele, mitte aga erakondliku toiduahela \u00fclesputitamisele. Valimistest saab demokraatia pidup\u00e4ev ainult juhul, kui v\u00f5imalikult palju h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslikke kodanikke sellest r\u00f5\u00f5muga osa v\u00f5tab!"}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 20. veebruariksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 20. veebruariks\n\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=20.02.2023>.\n\nHeaolu arengukava 2023\u20132030. Ettekande teevad sotsiaalkaitseminister\nSigne Riisalo ja sotsiaalkomisjoni liige \u00d5nne Pillak.\n\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\n\nKomisjonide istungid\n\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 14.05: Eesti seisukohad 27.\u201328.\nveebruaril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja\nenergeetika n\u00f5ukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud majandus- ja\ntaristuminister Riina Sikkut;\n\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: kokkuv\u00f5te Riigikogu XIV koosseisu\nkeskkonnakomisjoni t\u00f6\u00f6st;\n\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: muinsuskaitseseaduse, halduskoost\u00f6\u00f6\nseaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (760\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/3f8944f1-c688-46fb-98c7-\n92fcae4b73c7\/Muinsuskaitseseaduse%2C+halduskoost%C3%B6%C3%B6+seaduse+ja+muu\nseumiseaduse+muutmise+seaduse+eeln%C3%B5u+%28760+SE+II%29+kolmanda+lugemise\n+ettevalmistamine>); k\u00f5rgharidusseaduse ning \u00f5ppetoetuste ja \u00f5ppelaenu\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (767\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/4eb4baad-a3d5-4a14-ae1d-\n09122720c792\/K%C3%B5rgharidusseaduse+ning+%C3%B5ppetoetuste+ja+%C3%B5ppelae\nnu+seaduse+muutmise+seaduse+eeln%C3%B5u+%28767+SE+II%29+kolmanda+lugemise+e\nttevalmistamine>); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti\nseisukohad Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u kohta, kutsutud\nKultuuriministeeriumi esindajad;\n\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 12: kokkuv\u00f5te Riigikogu XIV koosseisu\nmaaelukomisjoni t\u00f6\u00f6st;\n\nmajanduskomisjoni videoistungil \u2013 kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa\nLiidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad EL disainikaitse algatuste\nkohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Tallinna ringraudtee riigi\neriplaneeringu ja keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise algatamisest,\nkutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;\n\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: kogumispensionide seaduse ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (771\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c801bbe9-a35a-437e-9dc5-\n95febf1a5339\/Kogumispensionide+seaduse+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seadust\ne+muutmise+seaduse+eeln%C3%B5u+%28771+SE+III%29>); arvamuse andmine Euroopa\nLiidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise ELi\nmajandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta; Riigikogu otsuse\n\u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite\nk\u00e4ibemaksu langetamiseks 5 protsendile\u201c eeln\u00f5u (758 OE<https:\/\/www.riig\nikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/414c5f65-d764-4864-ad10-549747c5ef65\/Riigik\nogu+otsus+%E2%80%9EEttepaneku+tegemine+Vabariigi+Valitsusele+toiduainete+ja\n+ravimite+k%C3%A4ibemaksu+langetamiseks+5+protsendile%22+%28758+OE+I%29>);\nkollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eN\u00f5uame, et kehtestatakse koheselt k\u00f5ikidele\nm\u00fc\u00fcdavatele toidukaupadele k\u00e4ibemaksu m\u00e4\u00e4raks 0%\u201c;\n\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu otsuse \u201eEesti\njulgeolekupoliitika alused\u201c heakskiitmine eeln\u00f5u (775 OE<https:\/\/www.rii\ngikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/314b2f72-f6b6-4b30-b381-29abc694e261\/Riigi\nkogu+otsuse+%E2%80%9E%E2%80%9EEesti+julgeolekupoliitika+alused%E2%80%9C+hea\nkskiitmine%22++eeln%C3%B5u+%28775+OE+II%29+teise+lugemise+ettevalmistamine>\n);\n\nriigikaitsekomisjoni ja v\u00e4liskomisjoni \u00fchisel istungil \u2013 kell 11.45:\n\u00fclevaade 14. ja 15. veebruaril Br\u00fcsselis toimunud Ukraina abistamise\nkontaktgrupi ja NATO kaitseministrite kohtumistest, kutsutud\nKaitseministeeriumi esindaja; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud\nKaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;\n\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: seisukoha andmine: Eesti seisukohad\nEuroopa Liidu k\u00fcberkaitsepoliitika teatise eeln\u00f5u JOIN(2022) 49 kohta,\nkutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; v\u00e4liskomisjoni t\u00f6\u00f6kava p\u00e4rast\nRiigikogu IX istungj\u00e4rgu l\u00f5ppu;\n\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: arvamuste andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu direktiivi ettepanek liidu\npiiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude ja karistuste\nm\u00e4\u00e4ratlemise kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Euroopa\nParlamendi ja n\u00f5ukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi\n2011\/36\/EL, milles k\u00e4sitletakse inimkaubanduse t\u00f5kestamist ja\nsellevastast v\u00f5itlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset, kutsutud\nJustiitsministeeriumi esindajad;\n\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: erikomisjoni tegevuse\n\u00fclevaade; Euroopa \u00f5igusriigi raporti vastus; komisjoni kirjavahetus (ruum\nL332);\n\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Eestis tegutsevate\npankade kasumitest, kutsutud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni,\nRahandusministeeriumi ja Eesti Pangaliidu esindajad ning riigikontrol\u00f6r\nJanar Holm; riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruanne; istung on\navalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum\nL333 ja videosild);\n\neesti keele arengu probleemkomisjonis \u2013 kell 13.30: komisjoni aruanne\nRiigikogule.\n\nS\u00fcndmus\n\nKell 16 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub endiste Riigikogu v\u00e4liskomisjoni\nesimeeste ja aseesimeestega.\n\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n\n19.\u201320. veebruar\nNATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Marko \u0160orin osaleb\nNATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee, majandus- ja julgeolekukomitee ning\npoliitikakomitee \u00fchisistungil Br\u00fcsselis Belgias.\n\n20.\u201323. veebruar\nEuroopa N\u00f5ukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige\nIndrek Saar osaleb ENPA kultuurikomitee kohtumisel Ol\u00fcmpias Kreekas.\n\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"MTA paneb kanna maha: 1400 Ida-Virumaa ettev\u00f5tet peavad \u00f5iglast palka maksmaMaksu-ja Tolliamet (MTA) saadab veebruari ja m\u00e4rtsi jooksul kirja 1400-le Ida-Virumaa ettev\u00f5ttele, kelle deklareeritud t\u00f6\u00f6tasud on madalamad, kui Eestis samadel ametikohtadel t\u00f6\u00f6tavate t\u00f6\u00f6tajate keskmine t\u00f6\u00f6tasu.\n\u201eMTA hinnangul on \u00fcmbrikupalgast tekkiv maksukahju umbes 99,8 miljonit eurot ning sellest suure osa, ca 84%, moodustab osaliselt makstav \u00fcmbrikupalk \u2013 enamasti t\u00e4hendab see, et ametlikult maksab ettev\u00f5te t\u00f6\u00f6tajale tasu n\u00e4iteks miinimumpalga ulatuses, \u00fclej\u00e4\u00e4nu aga n-\u00f6 mustalt. See ongi \u00fcks p\u00f5hjuseid, mis viib ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasu Eesti keskmisega v\u00f5rreldes alla ning j\u00e4tab t\u00f6\u00f6tajad osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult sotsiaalsetest tagatistest ilma,\u201c \u00fctles Maksu- ja Tolliameti \u00fcmbrikupalga valdkonnajuht Marc M\u00e4lter."}
{"text":"MTA paneb kanna maha: 1400 Ida-Virumaa ettev\u00f5tet peavad \u00f5iglast palka maksmaMaksu-ja Tolliamet (MTA) saadab veebruari ja m\u00e4rtsi jooksul kirja 1400-le Ida-Virumaa ettev\u00f5ttele, kelle deklareeritud t\u00f6\u00f6tasud on madalamad, kui Eestis samadel ametikohtadel t\u00f6\u00f6tavate t\u00f6\u00f6tajate keskmine t\u00f6\u00f6tasu.\n\u201eMTA hinnangul on \u00fcmbrikupalgast tekkiv maksukahju umbes 99,8 miljonit eurot ning sellest suure osa, ca 84%, moodustab osaliselt makstav \u00fcmbrikupalk \u2013 enamasti t\u00e4hendab see, et ametlikult maksab ettev\u00f5te t\u00f6\u00f6tajale tasu n\u00e4iteks miinimumpalga ulatuses, \u00fclej\u00e4\u00e4nu aga n-\u00f6 mustalt. See ongi \u00fcks p\u00f5hjuseid, mis viib ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasu Eesti keskmisega v\u00f5rreldes alla ning j\u00e4tab t\u00f6\u00f6tajad osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult sotsiaalsetest tagatistest ilma,\u201c \u00fctles Maksu- ja Tolliameti \u00fcmbrikupalga valdkonnajuht Marc M\u00e4lter."}
{"text":"Citadele: suur osa eestimaalastest on kokku puutunud pettusekatsetegaTALLINN, 20. veebruar, BNS \u2013 Citadele panga uuringust selgub, et vaid 29 protsendi k\u00fcsitlusele vastanud Eesti inimeste hinnangul pole nad kordagi kokku puutunud finantspettuste katsetega.\u00a0\nVastanud Eesti inimestest m\u00e4rkis kokku 41 protsenti, et nad on saanud petturitelt meili v\u00f5i s\u00f5numi, 35 protsenti m\u00e4rkis, et on saanud petturilt telefonik\u00f5ne. 8 protsenti vastanutest on saanud \u00fcleskutse installida telefoni v\u00f5i arvutisse kahtlast tarkvara, 6 protsendi hinnangul on petturid l\u00e4henenud neile otse t\u00e4naval ning 3 protsenti m\u00e4rkis, et neid on suunatud v\u00f5ltskodulehele, teatas pank.\u00a0\n\"29 protsenti vastanutest \u00fctles, et nemad ei ole \u00fcldse finantspetturitega kokku puutunud ning 3 protsenti ei osanud arvata, kas nad on petturitega kokku puutunud v\u00f5i mitte,\" lisas Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\n\"On muidugi v\u00e4gagi t\u00f5en\u00e4oline, et tegelikult on ka nende 29 protsendi seas arvestatav hulk inimesi, kes on k\u00fcll petmiskatsetega kokku puutunud, aga nad ei ole lihtsalt sellest aru saanud,\" nentis Hakiainen. \"\u00dcldjuhul on finantspettuste osas k\u00f5ige haavatavamad just vanemad inimesed ja ka k\u00fcsitlusest on n\u00e4ha, et k\u00f5ige rohkem oli 60\u201374-aastaste vanusegrupis neid, kes arvasid, et nad pole pettustega kokku puutunud,\" t\u00f5i ta v\u00e4lja.\nCitadele k\u00fcsitlusest tuli lisaks v\u00e4lja, et nii petukirjade kui ka petuk\u00f5nede osas hindasid mehed naistest 10 protsendi v\u00f5rra rohkem, et nad on selliste pettustega kokku puutunud.\u00a0\nSamal ajal, v\u00f5rreldes oma naabritega, on n\u00e4iteks L\u00e4tis m\u00e4rksa levinumad finantspettused telefoni vahendusel \u2013 kui Eesti inimestest arvas 35 protsenti, et on selliseid k\u00f5nesid saanud, siis L\u00e4tis vastas nii lausa 51 protsenti ja Leedus 41 protsenti. L\u00e4ti ja Leeduga v\u00f5rreldes on Eestis aga v\u00e4hem petturite katseid panna inimesi installima kahtlast tarkvara. Eestis vastas nii 8 protsenti, L\u00e4tis 13 protsenti ning Leedus 15 protsenti k\u00fcsitletutest.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Citadele: suur osa eestimaalastest on kokku puutunud pettusekatsetegaTALLINN, 20. veebruar, BNS \u2013 Citadele panga uuringust selgub, et vaid 29 protsendi k\u00fcsitlusele vastanud Eesti inimeste hinnangul pole nad kordagi kokku puutunud finantspettuste katsetega.\u00a0\nVastanud Eesti inimestest m\u00e4rkis kokku 41 protsenti, et nad on saanud petturitelt meili v\u00f5i s\u00f5numi, 35 protsenti m\u00e4rkis, et on saanud petturilt telefonik\u00f5ne. 8 protsenti vastanutest on saanud \u00fcleskutse installida telefoni v\u00f5i arvutisse kahtlast tarkvara, 6 protsendi hinnangul on petturid l\u00e4henenud neile otse t\u00e4naval ning 3 protsenti m\u00e4rkis, et neid on suunatud v\u00f5ltskodulehele, teatas pank.\u00a0\n\"29 protsenti vastanutest \u00fctles, et nemad ei ole \u00fcldse finantspetturitega kokku puutunud ning 3 protsenti ei osanud arvata, kas nad on petturitega kokku puutunud v\u00f5i mitte,\" lisas Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\n\"On muidugi v\u00e4gagi t\u00f5en\u00e4oline, et tegelikult on ka nende 29 protsendi seas arvestatav hulk inimesi, kes on k\u00fcll petmiskatsetega kokku puutunud, aga nad ei ole lihtsalt sellest aru saanud,\" nentis Hakiainen. \"\u00dcldjuhul on finantspettuste osas k\u00f5ige haavatavamad just vanemad inimesed ja ka k\u00fcsitlusest on n\u00e4ha, et k\u00f5ige rohkem oli 60\u201374-aastaste vanusegrupis neid, kes arvasid, et nad pole pettustega kokku puutunud,\" t\u00f5i ta v\u00e4lja.\nCitadele k\u00fcsitlusest tuli lisaks v\u00e4lja, et nii petukirjade kui ka petuk\u00f5nede osas hindasid mehed naistest 10 protsendi v\u00f5rra rohkem, et nad on selliste pettustega kokku puutunud.\u00a0\nSamal ajal, v\u00f5rreldes oma naabritega, on n\u00e4iteks L\u00e4tis m\u00e4rksa levinumad finantspettused telefoni vahendusel \u2013 kui Eesti inimestest arvas 35 protsenti, et on selliseid k\u00f5nesid saanud, siis L\u00e4tis vastas nii lausa 51 protsenti ja Leedus 41 protsenti. L\u00e4ti ja Leeduga v\u00f5rreldes on Eestis aga v\u00e4hem petturite katseid panna inimesi installima kahtlast tarkvara. Eestis vastas nii 8 protsenti, L\u00e4tis 13 protsenti ning Leedus 15 protsenti k\u00fcsitletutest.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"PolitseiAUTOLT VARASTATI PARKLAS TULED13. veebruaril varastati Narvas Tallinna maanteel asuvast parklast s\u00f5iduautolt lisatuled. Vargusega tekitatud kahju on 800 eurot.T\u00d5UKERATTAM\u00dc\u00dcJALT VARASTATI RAHAPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav eakas naine, kes sattus t\u00f5ukeratast m\u00fc\u00fces kelmide k\u00fc\u00fcsi. Naine edastas potentsiaalsele ostjale oma isikuandmed ja pangakaardi rekvisiidid ning kaotas seel\u00e4bi oma pangakontolt 450 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.NOORUK LASI MEHELE GAASI N\u00c4KKU16. veebruaril teatati politseile, et Narvas V\u00f5idu prospektil asuva kortermaja trepikojas lasi 19aastane noormees s\u00f5navahetuse k\u00e4igus 49aastasele mehele gaasi n\u00e4kku."}
{"text":"Naine kaotas kelmidele \u00fcle 10 000 euroTALLINN, 20. veebruar, BNS \u2013 Politsei uurib juhtumit, kus J\u00f5hvis elav naine kaotas kelmidele \u00fcle 10 000 euro.Naise s\u00f5nul helistati talle v\u00f5\u00f5ralt numbrilt ja tutvustati end politseiametnikuna. Seej\u00e4rel \u00fchendati k\u00f5ne v\u00e4idetava Coop ja LHV panga t\u00f6\u00f6tajatega, kes palusid naisel sisestada oma PIN1 ja PIN2 koodid.Kelmusega tekitati naisele varalist kahju ligi 13 000 eurot.Tallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.eeBaltic News Service"}
{"text":"Kas teadsid, et su autos v\u00f5ib olla \u201cmust kast\u201d? Spetsialist selgitab, mis infot see talletabUSA-s on niinimetatud musta kasti kasutatud autode uurimiseks aastak\u00fcmneid, n\u00fc\u00fcd loetakse neist infot ka Eestis. Mis infot sealt k\u00e4tte saab ja miks see vajalik on?\nGeeniuse tellijale\nLennunduses on must kast ammust aega olnud p\u00f5hiline vahend, mille abil hiljem tuvastada, miks ja kuidas \u00f5nnetus juhtus. Paljusid \u00fcllatab, et selline seade asub ka v\u00e4ga paljudes autodes ning uutel autodel on see lausa kohustuslik.\nP\u00e4ris iga\u00fcks muidugi oma auto mustale kastile ligi ei p\u00e4\u00e4se, info lugemiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks on vaja nii spetsiaalseid seadmeid kui ka oskusi. Eesti \u00fcks kogenumaid spetsialiste sel alal on Hitehi t\u00f6\u00f6kodade juht, s\u00f5ltumatu eksperdina tegutsev Raul P\u00f5dersalu, kelle teenuseid kasutavad nii kindlustusfirmad kui ka transpordiamet.\nMusta kasti lugeja\nLiiklus\u00f5nnetused ja kindlustuspettused\nOma veebilehel Ekspert24.ee kirjutab ta, et on muuhulgas transpordiameti ekspertgrupi komisjoni grupijuht ehk raskemate liiklus\u00f5nnetuste puhul kutsutakse s\u00fcndmuskohale, et selgitada v\u00e4lja liiklus\u00f5nnetuse asjaolud ja saada temalt eksperdihinnang.\nAuto mustast kastist saadavatele andmetele lisaks kasutab ta s\u00fcndmuskohast \u00fclevaate saamiseks drooni ning pidurdus- ja muude j\u00e4lgede p\u00f5hjal paneb arvutuslikult paika s\u00f5idukite kiiruse liiklus\u00f5nnetuse hetkel ning hindab ka k\u00f5iki muid asjaolusid.\nAuto, millel on p\u00e4rast avariid turvapadjakate parandatud ja rool \u00fcle v\u00e4rvitud.\nSamuti kasutatakse tema teadmisi selliste kindlustusjuhtumite korral, kus on vaja selgeks teha, kas m\u00f5ni detail purunes \u00f5nnetuses v\u00f5i oli juba varem katki? N\u00e4iteks toob ta oma kodulehel juhtumi, kus auto oli v\u00e4idetavalt otsa s\u00f5itnud ees pidurdanud traktorile, mille tulemusena sai tugevalt kannatada auto esiosa. P\u00e4rast \u00f5nnetust mootor enam ei k\u00e4ivitunud. Uurimisel selgus, et s\u00f5iduki v\u00e4ntv\u00f5ll oli murdunud juba varem ning omal j\u00f5ul see s\u00f5iduk s\u00fcndmuskohale s\u00f5ita ei saanud.\nMis infot saab mustast kastist? Rohkem kui v\u00f5iks arvata. P\u00f5him\u00f5tteliselt salvestub sinna 5 sekundit andmeid enne seda hetke, kui s\u00f5iduki liikumiskiirus muutub 150 millisekundi jooksul 8 km\/h v\u00f5rra, mis t\u00e4hendab, et on toimunud ootamatu kokkup\u00f5rge.\nKokkup\u00f5rkele eelnenud viie sekundi jooksul salvestab seade s\u00f5iduki kiirust, gaasi- ja piduripedaali asendit, mootori p\u00f6\u00f6rdeid, rooli p\u00f6\u00f6rdenurka, ABS-i ploki ja stabiilsusprogrammi t\u00f6\u00f6d. Hiljem andmetes on sajandiksekundite kaupa v\u00e4lja toodud k\u00f5ik tegevused: mis ajahetkel alustati pidurdust, milline oli kiirus, kuidas kiirus v\u00e4henes, mis suunas p\u00f6\u00f6ras rool jne. Juhtum salvestub ja andmeid ei ole v\u00f5imalik kustutada.\nJuht ei teinud roolis midagi\nP\u00f5dersalu toob n\u00e4itlikustamiseks v\u00e4lja paksu toimiku, kus anal\u00fc\u00fcsitakse \u00fcht teelt v\u00e4lja s\u00f5itnud ja vastu puud p\u00f5rganud Audit. Omaniku s\u00f5nul pimestasid teda vastu tulnud s\u00f5iduki t\u00e4istuled ning ta ei m\u00e4rganud kurvi. Selle tagaj\u00e4rjel s\u00f5itiski auto otse vastu tee \u00e4\u00e4res kasvanud puud. Kindlustusfirmal tekkis aga kahtlus, kas juht ikka tegi k\u00f5ik endast oleneva \u00f5nnetuse v\u00e4ltimiseks? Esmane otsus oli mitte kahju h\u00fcvitada, mispeale p\u00f6\u00f6rdus auto omanik kohtusse ja juhtumile telliti ekspertiis.\nMusta kasti andmete anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et enne kokkup\u00f5rget puuga ei olnud juht muutnud rooli asendit ega olnud alustanud ka pidurdamist. S\u00fcndmuskohta, j\u00e4lgi ning kasti andmeid arvesse v\u00f5ttes j\u00e4reldas ekspert, et juhi k\u00e4itumine t\u00f5epoolest ei n\u00e4ita selliseid tegevusi, mida antud olukorras oleks olnud loogiline teha, ning l\u00f5puks j\u00e4i kohtus \u00f5igus kindlustusseltsile.\nPolstri all peaks olema turvakardin, aga ei ole.\nJust v\u00f5imalike kindlustus- ning liiklus\u00f5nnetuspettuste avastamiseks on s\u00fcndmuskoha tehniline anal\u00fc\u00fcs ja ka musta kasti andmed olulised. P\u00f5dersalu on oma t\u00f6\u00f6s kohanud juhtumeid, kui n\u00e4iteks juht \u00fctleb, et s\u00f5itis teelt v\u00e4lja, sest tahtis v\u00e4ltida kokkup\u00f5rget metsloomaga, aga andmed n\u00e4itavad, et pidurit polnud vajutatud v\u00f5i rooli keeratud, ja seega on pigem tegemist uinumise v\u00f5i muu p\u00f5hjusega.\nP\u00f5dersalu s\u00f5nul kasutatakse neid andmeid ka raskete liiklus\u00f5nnetuste uurimisel, et selgitada v\u00e4lja t\u00e4psed p\u00f5hjused ning teha vajalikud j\u00e4reldused edaspidiseks.\u00a0\nMitu turvapatja avanes?\nSamuti saab transpordiamet oma t\u00f6\u00f6d lihtsustada v\u00e4lismaalt toodud avariiliste autode kontrollimiseks. Kui tuua Eestisse auto, mille puhul on teada, et see on osalenud \u00f5nnetuses, tuleb kontrollida, kas s\u00f5iduk on taastatud selliselt, et sellega on ka edaspidi turvaline liigelda.\nKuna t\u00e4nap\u00e4eva autodes on turvapatju ja muid olulisi detaile niiv\u00f5rd palju, oleks iga auto algosadeks lammutamine registreerimiseelsel \u00fclevaatusel pea v\u00f5imatu. Samas ei saa transpordiamet lubada, et n-\u00f6 nende templiga v\u00f5etakse arvele suurte puudustega auto.\nMustast kastist saab aga t\u00e4pselt teada, millised andurid registreerisid l\u00f6\u00f6gi ehk kust otsida v\u00f5imalikke vigastusi. Samuti on n\u00e4ha, millised padjad avanesid.\u00a0\n\u201eJust turvapatjade taastamine on m\u00f5nikord tehtud pehmelt \u00f6eldes puudulikult. Lihtne lahendus on see, et uut patja polegi pandud ning auto aju ja andurite petmiseks on vahele pandud takisti. Samas on ette tulnud juhtumeid, kus asemele on pandud vale padi, et visuaalselt oleks see olemas, v\u00f5i on avanenud padi lihtsalt tagasi topitud ja natuke kinni kaetud,\u201d r\u00e4\u00e4gib P\u00f5dersalu.\nMust kast s\u00e4\u00e4stab sellisel kontrollil k\u00f5vasti aega, sest keskenduda saabki nendele kohtadele, kus v\u00f5ib olla probleeme.\nK\u00f5rval istuja tagasi topitud turvapadi v\u00f5rdluses uue turvapadjaga.\nKohustuslik alles n\u00fc\u00fcd\nEuroopa m\u00e4\u00e4ruste kohaselt on must kast kohustuslik s\u00f5idukikategooriatele M1 (milles peale juhi istekoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta) ja N1 (kaubaveoks kasutatavad s\u00f5idukid, mille t\u00e4ismass ei \u00fcleta 3,5 tonni) alates 6. juulist 2022 ja k\u00f5iki t\u00fc\u00fcpi s\u00f5idukitel p\u00e4rast 7. juulit 2024. \u00dcldiselt asuvad seadmed s\u00f5iduki s\u00f5itjateruumis, kus on parem kaitse raske avarii korral.\nSamas n\u00e4itab P\u00f5dersalu meile nimekirja, kus vanemad ja peamiselt Ameerika p\u00e4ritolu musta kastiga autod p\u00e4rinevad lausa 1990-ndatest. Muidugi ei ole alati tegemist lihtsa ja universaalse lahendusega ning veakoodide ja andmete k\u00e4ttesaamine v\u00f5ib osutuda v\u00e4ga keerukaks. N\u00e4iteks \u00fche Jaapani p\u00e4ritolu autoga on hetkel probleem, sest seade annab v\u00e4lja ainult koodijuppe, mitte loetavaid andmeid.\nP\u00f5dersalu s\u00f5nul on musta kasti lugereid Eestis hetkel viis ning inimesi, kes seda kasutada oskavad, mitte v\u00e4ga palju rohkem, aga ilmselgelt muutuvad need andmed aina olulisemaks. L\u00e4hiajal ehk lisandub m\u00f5ni seade veel, kuid arvestades selle k\u00f5rget soetushinda ja litsentsitasusid pole iga\u00fchel selle soetamine otstarbekas.\nMitmest t\u00fckist kokku keevitatud auto. Liitekoht m\u00e4rgitud punase joonega."}
{"text":"Politicos EKRE-t s\u00fc\u00fcdistav Viljar Veebel on seotud Kremli juhtava m\u00f5ttekojagaEKRE ja Prigozini v\u00e4idetavate sidemete p\u00f5hitunnistaja Viljar Veebel on tegutsenud putinistliku Valdai m\u00f5tteklubi eksperdina.\nBalti kaitsekolled\u017ei teadur Viljar Veebel, kes valetas Politicole, et Wagneri grupil oli EKRE-ga koost\u00f6\u00f6 ja on p\u00e4rast selle libauudise levitamist oma s\u00f5nadest distantseerunud, on v\u00f5i on olnud mittetulundus\u00fchingu Valdai Vestlusklubi Arendamise ja Toetamise Sihtasutuse ekspert.\nSee klubi asutati 2011. aastal eesm\u00e4rgiga \u201elaiendada oma tegevust uutele valdkondadele, sealhulgas teadus- ja teavitust\u00f6\u00f6le, piirkondlikele ja temaatilistele programmidele\u201c. Teisis\u00f5nu propagandale.\nKlubi koduk\u00fcljel on \u00e4ra toodud ka selle asutajad, kelleks on v\u00e4lis- ja kaitsepoliitika n\u00f5ukogu (CFDP), Venemaa rahvusvaheliste suhete n\u00f5ukogu (RIAC), Vene F\u00f6deratsiooni V\u00e4lisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut (MGIMO \u00dclikool), Riikliku Teadus\u00fclikooli Majandusk\u00f5rgkool.\nSihtasutuse asjade eest vastutab Arengu ja Toetuse Sihtasutuse juhatus, mida juhib tuntud Venemaa meediajuht, artiklite ja publikatsioonide autor ning meedia- ja kommunikatsiooniuurija Andrei Bystritskiy.\nVenemaa rahvusvaheliste suhete ja v\u00e4lissuhete ekspert ning ajakirja Russia in Global Affairs peatoimetaja Fjodor Lukjanov on fondi teadusdirektor. Sihtasutuse igap\u00e4evast tegevust juhib tegevdirektor Nade\u017eda Lavrentjeva, kes on Venemaa F\u00f6deratsiooni majandusteadlane ja endine Venemaa suuremate meediav\u00e4ljaannete (NTV Plus, RIA Novosti, Venemaa uudisteagentuur TASS) tippjuht.\nEKRE-vastase laimu levitamisega valimiseelsesse v\u00f5itlusesse sekkunud ja Venemaa riiklike organisatsioonide poolt juhitava \u00fchinguga koost\u00f6\u00f6d teinud v\u00f5i tegev Balti kaitsekolled\u017ei teadur Viljar Veeber taganes oma s\u00f5nadest ja m\u00e4rgib p\u00e4rast meedias skandaali tekitamist \u00fcht\u00e4kki, et tema osa uurimises polnud millegi v\u00e4lja \u00fctlemine.\nPolitico v\u00e4itis, et Wagneri grupp plaanis sekkuda Eesti poliitikasse ning teha seda l\u00e4bi EKRE. K\u00f5nesolevad Politico artiklis on tsiteeritud Viljar Veebelit, kes \u00fctleb, et Wagneri grupil oli EKRE-ga koost\u00f6\u00f6.\n\u201cKoost\u00f6\u00f6 [Wagneriga] sai alguse sellest, et EKRE soovis olla radikaalselt liberaalsete erakondade vastu ja neil oli hea meel selle v\u00e4ga professionaalselt koostatud paketi vastuv\u00f5tmise \u00fcle,\u201d tsiteerib Politico Viljar Veebelit.\nP\u00fchap\u00e4eval distantseeris Veebel oma v\u00e4idetest ja m\u00e4rkis oma sotsiaalmeediakontol: \u201cMinu osa selles uurimises ei olnud millegi v\u00e4lja \u00fctlemine, vaid pikaajaline t\u00f6\u00f6 seoste ja mustrite otsimisel\u201d.\nVenemaal tegutseva Wagneri grupi juht Jevgeni Prigo\u017ein \u00fcritas sekkuda 2019. aastal Eesti poliitilisse s\u00fcsteemi ning toetada muu hulgas Euroopa Liidu suhtes skeptilist Konservatiivset Rahvaerakonda, kirjutas Politico laup\u00e4eval.\nPolitico tunnistas samas, et tal puuduvad andmed, kas Wagneri operatiivt\u00f6\u00f6tajad viisid konkreetse plaani ellu enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi l\u00e4bi.\nJulgeolekuekspert Meelis Oidsalu k\u00fcsis ERR-i portaalis selle peale, kas Balti kaitsekolled\u017e teab EKRE kohta rohkemat kui meie?\n\u201ePolitico artiklis on \u00e4ra toodud ka Mart Helme foto, millel ta 2019. aasta Riigikogu valimiste j\u00e4rgselt k\u00f5ne peab. Arvestades, mitu korda artiklis Eestist r\u00e4\u00e4gitakse, v\u00f5iks arvata, et toimetuse k\u00e4sutuses on kaalukad materjalid. Politico artikli s\u00f5nul n\u00e4htub dokumendist, et Wagneri grupp plaanis EKRE toetamist enne eelmisi Riigikogu valimisi. Aga sisuliselt toimetus sellest enamat ei v\u00e4ida,\u201c arutles Oidsalu. \u201eAinus koht artiklis, kus kindlas k\u00f5neviisis koost\u00f6\u00f6st k\u00f5neldakse, on Balti kaitsekolled\u017ei teaduri Viljar Veebli tsitaat.\u201c\nOidsalu vihjab, et kuna Riigikogu valimistenim on j\u00e4\u00e4nud vaid paar n\u00e4dalat ja EKRE-le on kogunenud hulk vaenlasi, siis pole imestada, et selline artikkel just n\u00fc\u00fcd s\u00fcndis.\n\u201ePolitico artikli puhul ajab segadusse see, et seal on korraga esitatud kaks v\u00e4idet. Politico toimetus v\u00e4idab, et Wagneri grupp plaanis Eesti poliitikasse sekkumist. Balti kaitsekolled\u017ei teadur Viljar Veebel aga \u00fctleb samas artiklis, et Wagneri grupil oli EKRE-ga koost\u00f6\u00f6,\u201c lisab ta.\n2012. aastal s\u00fc\u00fcdistati Tartu \u00fclikooli teadurit Viljar Veebelit selles, et ta on kasutanud Euroopa Liidu programmist saadud raha valesti, L\u00f5una prokuratuur alustas \u00fclikooli avalduse p\u00f5hjal kriminaalmenetlust kelmuses.\nNagu me n\u00fc\u00fcd teame, on d\u017einni pudelist v\u00e4lja lasknud Veeber oma s\u00f5nadest juba taganenud.\nK\u00fcll aga on oma suures ekrevihas valeuudisest kinni haarates s\u00f5na v\u00f5tnud mitmed EKRE poliitilised konkurendid nagu Kristen Michal, Raimond Kaljulaid jt ja ajakirjanikud (Krister Paris jne).\nTartu \u00fclikooli vanemteadur Peeter Espak kirjutab, et Politico artikkel ei \u00fctelnud absoluutselt mitte midagi ja meenutab pigem \u201cpisikest kokkulepitud PR-teenet \u00fchele poolele enne Eesti valimisi\u201d. Ta lisab, et euroskepsis on muide tugev mu rahvusvaheliste kolleegide seas k\u00f5ikidest maailmavaadetest teadlaste puhul.\u201c\nPolitico artiklis on huvitav ka see n\u00fcanss, et \u201eraporti\u201c Eestit puudutav materjal p\u00e4rineb Eestist ja erakondade nimed on t\u00f5lgitud v\u00e4lja arvatud EKRE (Politico praktikat arvestades pidanuks \u00f5ige olema \u201cECPP\u201d).\nKogu seda infooperatsiooni kokku v\u00f5ttes meenub 2019. aasta Riigikogu valimised, mil valimiste eel viis politseisse Mary Kross kaebuise, kuid kohtus j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et tegemist oli valekaebusega.\nTeda s\u00fc\u00fcdistati kriminaalmenetluses teadvalt vale \u00fctluse andmises. See seisnes politseile esitatud avalduses, justkui tundmatud mehed loopisid Stroomi ranna pargis tema ja koera pihte kive, sest ta oli telefoniga r\u00e4\u00e4kinud inglise keeles. \u00dche loopija jopel oli olnud EKRE rinnam\u00e4rk. Politsei uurimine tuvastas, et v\u00e4idetud ajal oli Kross hoopis kodus, t\u00f5endeid r\u00fcndamisest ei leitud. Kriminaaluurimises koguti t\u00f5endid, et Mary Kross pani toime kuriteo.\nVaata siit:\nhttps:\/\/valdaiclub.com\/about\/experts\/?filter=V#alphabet\nKuvat\u00f5mmis Valdai klubi koduk\u00fcljelt, kus on eksperdina tegutsenud ka Viljar Veebel:"}
{"text":"INTERVJUU | Taavi Kotka: kuni oma esimest miljonit teenid, on t\u00f6\u00f6 \u00fclioluline, p\u00e4rast saad aru, et muu elu on ka olemasTaavi Kotkat raha ei huvita, ta tahab maailma muuta. Edukas ettev\u00f5tja, kunagine Webmedia boss ning e-residentsuse \u00fcks autoritest r\u00e4\u00e4gib pikas intervjuus sellest, mis teda k\u00e4ivitab. Peatume ka Kotka uuel idufirmal KOOS, e-residentsuse s\u00fcnnil, s\u00f5na m\u00f5jul ning maailma parimal unerohul. Jututeemasid j\u00e4tkub rohkelt.\nEttev\u00f5tjat Taavi Kotkat k\u00e4ivitavad uued ideed. Foto: KOOS\n\u201cSa veel saad toredatel teemadel kirjutada, ChatGPT eesti keeles veel h\u00e4sti ei toimi,\u201d \u00fctleb Kotka, kui olen talle l\u00e4hemalt selgitanud, kes ma olen ja kust ma tulen. See \u00fcks lause pani paika ka intervjuu avatooni \u2013 AI.\u00a0\nAI eestikeelsed katsetused on t\u00f5esti \u00fcsna halvad.\nTead, kuidas saab aru? Lase tal kirjutada luuletus. Ingliskeelsed luuletused on v\u00e4ga head, saatsin paarile s\u00f5brale s\u00fcnnip\u00e4evaks, aga eesti keeles \u2013 lase luuletus kirjutada, t\u00e4iesti pekkis.\nFacebookis just m\u00e4rkasin AI kirjutatud eestikeelset luuletust. \u00dctleme nii, et \u201cLoomingusse\u201d seda ei saada.\u00a0\nSelle v\u00f5ib saata puhtalt sellep\u00e4rast, kui halb see on. V\u00f5iks teha nii, et paneks mingid kindlad m\u00e4rks\u00f5nad nagu \u201cWrite me a poem in Estonian about spring, sun, flowers\u201d ja siis iga aasta korra k\u00fcsid sellist luuletust ja vaatad, kuidas luuletus ajas areneb. Kas l\u00e4heb paremaks v\u00f5i on ikka sama halb?\nKas n\u00e4ed, et AI on loomet\u00f6\u00f6stusele ohuks?\u00a0\nMuidugi n\u00e4en. M\u00f5tlen p\u00e4ris t\u00f5siselt, et ma korraldan oma turunduse teistele alustele \u00fcmber. \u00dctlen ausalt: copywriter, kelle olen Londonis palganud, teeb minu meelest kehvemat t\u00f6\u00f6d kui ChatGPT.\nInimene on seda ametit \u00f5ppinud, see on tema v\u00e4ljund ja siis tuleb arvuti ning teeb kohe paremini.\nJah, aga pigem arvan seda, et las inimene teeb siis ise paremini. See on v\u00f5imalus enesearenguks. T\u00e4na l\u00e4heb sul energia kirjutamise peale ning sul j\u00e4\u00e4b palju v\u00e4hem aega m\u00f5elda sellele, kuidas artikkel m\u00f5jus, kuidas seda m\u00f5ju m\u00f5\u00f5ta ning mida sellest m\u00f5just \u00f5ppida?\nSa ei j\u00f5ua sellele m\u00f5elda, sest sa pead vorpima juba j\u00e4rgmist artiklit. T\u00f6\u00f6 olemus muutub. Kui praegu oled s\u00f5numi looja ja tooja, siis tulevikus mingil m\u00e4\u00e4ral inimhinge manipulaator v\u00f5i isegi arhitekt. Praegu on see, et sul on huvitav idee, sa tood selle rahva ette ja homme on sul vaja uut artiklit, sest on vaja. Aga tulevikus m\u00f5tled rohkem, mis emotsiooni tahad inimestes tekitada.\u00a0\nMis on turundajate peamine painaja? Klient ei osta kunagi reklaami, s\u00f5numit, kodulehek\u00fclge, tutvustavat videot v\u00f5i blogi. Me ei osta neid. Me ostame endale k\u00e4ivet, talenti, lojaalsust. Me tahame m\u00f5jutada hoopis muid asju.\nArvan, et teie t\u00f6\u00f6 muutub huvitavamaks. Sule teritamisest muutute rohkem selleks, et saate \u00fcldse aru, mismoodi s\u00f5na midagi m\u00f5jutab ja mismoodi selle s\u00f5naga manipuleerimine annab paremaid tulemusi. T\u00e4nu ChatGPT\u2019le l\u00e4heb teil t\u00f6\u00f6 ikkagi huvitavamaks. Kui te ise muidugi molud ei ole.\u00a0\nSa \u00fctlesid, et plaanid ettev\u00f5ttes turundust \u00fcmber korraldada. Mis sa t\u00e4pselt m\u00f5tled?\nKui sul on copywriter, siis iga s\u00f5numi testimine maksab sulle raha. Meie vaatest on eriti keeruline k\u00f5ik, mis on v\u00e4ljaspool Eestit. Mis on need tugevad s\u00f5nad, mis sobivad Saksamaa turule? Mis on need tugevad s\u00f5nad, mis sobivad Suurbritannia turule? Tavaliselt me ei tea neid. Jah, eesti keeles ei tea ka robot neid veel.\nSiis palkadki kohaliku copywriter\u2019i. T\u00e4na oli v\u00e4ga v\u00e4rske kogemus sellega. Ei t\u00f6\u00f6ta, kurat. On k\u00fcll Londoni parim copywriter, aga ma ei saanud inbound\u2019i nii palju kui ma tahaks. J\u00e4relikult midagi ei resoneeru. Okei, see pole copywriter\u2019i s\u00fc\u00fc, \u00e4kki ma andsingi talle vale sisendi ja pean andma parema sisendi.\u00a0\nStart-up\u2019is peab kogu aeg muutma. See on kulukas. Iga liigutus on sajad, kui mitte tuhanded. Samas, ma pean testima, eriti kui olen uue toote v\u00f5i teenusega turul.\nVisuaalse maailma ja meediumite v\u00f5iduk\u00e4ik on olnud nii suur, et olen ise hakanud muretsema, kas s\u00f5na j\u00e4\u00e4b tahaplaanile.\nNo, \u00fcks pilt \u00fctleb alati rohkem kui 1000 s\u00f5na. Minu esimene start-up oli Nortal, toonase nimega Webmedia. Me olime 20-aastased poisikesed ja saime endale esimestel aastatel klientideks Telia, EMT, Maksu- ja Tolliameti ning Hansapanga. Suured kliendid. \u00dcks p\u00f5hjus oli see, et me tegime Javat, mida keegi teine v\u00e4ga turul ei teinud, aga oli ka see, et t\u00f6\u00f6tasime kliendiga pildi, mitte s\u00f5naga.\u00a0\nTol ajal oli tavaline, et tulevad anal\u00fc\u00fctikud, teevad sinuga intervjuu, kirjutavad \u00fcles, mida vaja teha, l\u00e4hevad progevad \u00e4ra ja kui t\u00f6\u00f6 valmis saab, on maailm nii palju edasi l\u00e4inud, et see on t\u00e4iesti kasutu. Projektid l\u00e4ksid toona h\u00e4sti raskeks.\nMe tulime ja \u00fctlesime, et \u201cvabandust, sa oled siin teller, milliste parameetritega sa otsid?\u201d Siis kohe joonistasime tahvli peale v\u00e4ljad. Siis k\u00fcsisime \u201ckui oled otsingu \u00e4ra teinud, siis mille j\u00e4rgi eristad \u00fchte kirjet teisest? Kas piisab ees- v\u00f5i perekonnanimest v\u00f5i on vaja aadress ka panna?\u201d Kogu jutt k\u00e4is tahvli peal. Tollal telefonikaameraid ei olnud, pildi tegime tavalise digikaameraga. Avastasime, et pildiga t\u00f6\u00f6d tehes suudab lahendusi genereerida p\u00e4evadega, mitte enam kuudega.\nSee oli turu jaoks niiv\u00f5rd uuenduslik, et olime m\u00f5ne aastaga Eesti number \u00fcks IT-ettev\u00f5te. Me olime poisikesed!\u00a0\nSu hirm on \u00f5igustatud. S\u00f5na osakaal langeb. S\u00f5nal ei olegi mingi turusegmendi jaoks v\u00f5i mingite teemade raames enam mingit kaalu. Kas ma v\u00f5iks lugeda pikka artiklit teemal esoteerilised \u00f5lid ja kristallid? Never. M\u00f5istus l\u00e4heb lukku. Kui n\u00e4en s\u00f5na \u201ckristall\u201d, on m\u00f5istus juba kinni. Seda ei suudaks isegi pildina vaadata.\u00a0\u00a0\nSa oled siin KOOSi kontoris. Meil on legal tech ehk \u00f5igustehnoloogiline toode. Seleta seda s\u00f5naliselt kliendile \u00e4ra\u2026 Meil t\u00e4na pole ka head pildilahendust, aga j\u00f5uame sinna, arvan, kuu jooksul.\nSaan su jutust aru, et muutusi ei tohi karta.\nKartma peab ikka. Kohanema peab ka. Kui ei kohane, oled out. Me KOOSis otsime ka uut muutust. Kui oled uue muutuse looja v\u00f5i v\u00e4hemalt \u00fcks esimesi, kes sellega kaasa l\u00e4heb, on sul v\u00f5imalus \u00e4rieduks. Inglise keeles on see first mover advantage. See on turunduseski p\u00e4ris tuttav termin. Kui tuled mingi uudse asjaga v\u00e4lja, v\u00f5id p\u00e4ris korraliku raputuse teha.\u00a0\nMa olen nii vana mees, et m\u00e4letan, kui ISIC-kaardid tulid, mis andsid tudengitele ja \u00f5pilastele soodustusi ja aitasid alaealistel end identifitseerida. \u00d5pilaspiletid olid 1990ndatel suhteliselt kaltsud. ISIC-kaart oli ilus roheline ja sai bussis soodsamalt s\u00f5ita.\n\u00dchispank ehk SEB oli esimene, kes tuli selle peale, et paneks pangakaardi ja ISIC-kaardi kokku. P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5tsid nad terve p\u00f5lvkonna paari aasta jooksul \u00e4ra. See oli j\u00e4llegi first mover advantage. \u00dclej\u00e4\u00e4nud vahtisid suu ammuli pealt, kuidas see \u00e4ra tehti. Sa v\u00f5id \u00f6elda, et mingi v\u00e4ike jupp \u00fcli\u00f5pilasi, aga nii tulebki uut p\u00f5lvkonda kasvatada.\nWebmedia ei suutnud 2000ndatel progejate palkades kuidagi Skype\u2019i ja Hansapangaga konkureerida. \u00dcks kirjutas Luksemburgi, et andke rohkem raha. Teine kirjutas Rootsi, et andke rohkem raha. Me maksime palgaks sel ajal 20 000 krooni, Skype ja Hansapank maksid 70 000-80 000. Me pidime k\u00f5ik raha ise teenima, saime aru, et ei suuda turul juba k\u00fcpsele talendile v\u00f5istlevat pakkumist teha. Seeniorid veel suudame osaluse jms asjadega \u00e4ra veenda, aga tavaarendajat never.\nTegime panuse, et l\u00e4hme v\u00f5tame \u00fclikoolist igal aastal 20 k\u00f5ige paremat venda. Kujuta ette, kui sul NBAs saab igal aastal tiim v\u00f5tta 20 parimat venda. Me v\u00f5tsime niimoodi neli-viis aastat j\u00e4rjest. Keegi ei panustanud sinna. Kokkuv\u00f5ttes kasvasime sel perioodil kiiremini kui Skype ja Hansapank. Sa pead tegema midagi, mis on totaalselt teistmoodi. First mover advantage.\nTeistmoodi ideed v\u00f5ivad alguses tunduda veidi hullud ja kindlasti on skeptikuid. Kuidas veenda inimesi, et tulge minuga kaasa, see tuleb p\u00e4riselt v\u00e4lja?\n(Muigab \u2013 toim.) K\u00fcsid seda inimese k\u00e4est, kes tegi e-residentsuse? Tead, mis on naljakas? Me kirjutasime Siim Sikkuti ja Ruth Annusega e-residentsuse esimest korda sisse Eesti info\u00fchiskonna arengukavasse aastal 2013. Arengukavaga saab rahvas aimu, mis riigil mingis valdkonnas plaanis on.\u00a0\n\u00dctleme niimoodi, et t\u00e4pselt nagu on parteidevahelised koalitsioonikokkulepped, peaksid olema ka arengukavad, et enamv\u00e4hem 85-90% j\u00e4rgmise seitsme aasta t\u00f6\u00f6plaanist peaks olema seotud sellega, mis arengukavas on kirjutatud. Poliitikud saavad neid muuta, aga tavaliselt keegi ei viitsi IT-arengukava lugeda, sest, jumal, on v\u00e4he veel igavamat lugemist.\u00a0\nArvan, et veel igavam on lugeda 10. klassi keemia\u00f5pikut, mis on peamiselt s\u00fcsiniku\u00fchenditest (naerab \u2013 toim.). See on t\u00f5esti v\u00e4ga igav. Mul vahepeal oli unega probleeme ja siis v\u00f5tsin 10. klassi s\u00fcsiniku\u00fchendid ette. \u00dche paragrahvi loed \u00e4ra ja juba tatt on suunurgast v\u00e4ljas ning raamat on \u00e4ra kukkunud (naerab \u2013 toim.). Kellel on unega probleeme, siis t\u00f5esti soovitan, see on v\u00e4ga hea abimees. Eriti selline n\u00f5ukaaegne, mis on igavalt kirjutatud ka.\n\u00dches\u00f5naga, me vaidlesime, kas panna 2025. aastaks eesm\u00e4rgiks 5000 v\u00f5i 10 000 e-residenti. Siim on alati olnud ratsionaalsem, panime 5000. See ei huvitanud kedagi. See k\u00f5ik oli aasta enne seda, kui kirjutasime suure plaani.\u00a0\n\u00dchel Postimehe \u00fcritusel r\u00e4\u00e4kisin esmakordselt sellest ideest, aga tuntumaks sai see p\u00e4rast arengufondi konkurssi. M\u00f5tlesime, et miks me otsime Eestile ainult f\u00fc\u00fcsilist kasvu, miks mitte siduda majandusruumi ka virtuaalseid inimesi, sest iga riigi majanduse teevad inimesed. K\u00fcll l\u00e4bi ettev\u00f5tete, aga alati inimesed. Mida rohkem suudame enda majanduse k\u00fclge inimesi siduda, seda rohkem on potentsiaali. H\u00e4sti triviaalne point.\nSee oli mingi laup\u00e4evane p\u00e4ev, kui seda esseed kirjutasin. Helistasin Ruthile ja Siimule ja k\u00fcsisin, et palju me siis e-residente lubame? Siim pakkus miljon. Ma m\u00f5tlesin, et see ei lenda. Sa pead turunduslikult panema midagi, mis t\u00f5mbab pildi eest \u00e4ra. Panime 10 miljonit. Nagu n\u00e4ha, siis 5000 ei k\u00f5netanud ju kedagi. Panime 10 miljonit, siis v\u00e4hemalt mingi osa rahvast vaatab, et nad on lollakad, on ju.\u00a0\nSiiamaani on Viimsis kaks meest, kellel on k\u00fcmne miljoniga probleeme. Alati, kui intervjuud annavad, siis k\u00fcsitakse 10 miljoni kohta. \u00dcks on Siim Kallas ja teine olen mina. Kus see 10 miljonit on? (Naerab \u2013 toim.).\u00a0\nPraegu on 100 000 tulnud, aga k\u00fcsimus on palju on rahas tulnud ja rahas oleme t\u00e4na\u2026 Iga viies e-resident loob ettev\u00f5tte. Nimeta veel viimase 10 aasta jooksul IT-teema, mis on Eesti rahva \u00fcldises pildis olnud? Valimised? Ei. See on vana teema. Maksud? See on 2004. ID-kaart on 2002 ja veel vanem teema.\nOlles ise selle sektori inimene, ma ei tea \u00fchtegi teist teemat. Vastus su k\u00fcsimusele: see peab olema piisavalt jabur, et seda m\u00e4rgatakse. Teistpidi peab pime usk olema.\u00a0\nKui Tarvi Martens (kes oli osaline ID-kaardi ja digiallkirja s\u00fcnnis \u2013 toim.) oleks kuulanud ajakirjanike kriitikat, kes kirjutasid omal ajal, et ID-kaart ja digiallkiri on t\u00e4isrubbish, siis\u2026 Okei, tol ajal oligi. Aga Tarvi Martens oli see inimene, kes n\u00e4gi puude taga metsa. See on samamoodi nagu t\u00e4na kr\u00fcptoga. Terve maailm naerab ja \u00fctleb, et see on jabur, aga noh, ma soovitan inimestel lugeda, mida kirjutati aastatel 1989-1995 interneti kohta. \u00d6eldi, et see on t\u00e4iesti m\u00f5ttetu koht, seal on viirused, porno ja et seal hakatakse inimestelt raha v\u00e4lja petma, inimesed hakkavad suuri summasid kaotama ja kontrolli ei ole.\u00a0\nKuidas sina kriitikat vastu v\u00f5tad?\nMina olen kriitikale immuunne. Olen insener, mind ei huvita, et sina ei saa aru. V\u00f5in m\u00f6\u00f6da lasta, aga las ma lasen, v\u00e4hemalt proovin. K\u00f5rvaltvaataja, kellel on keskendumisv\u00f5imet sama palju kui haugil, ei saa kunagi teada nii palju, kui mina, kes ma olen eelt\u00f6\u00f6d teinud ja asja v\u00e4lja m\u00f5elnud.\u00a0\nJah, ma tegin kooli ainult t\u00fcdrukutele ja sain selle eest tappa, et kuradi siga ja diskrimineerija ja muud asjad. Aga mul on visioon. Ma uskusin sellesse, et t\u00fcdrukud tahavad tehnoloogiat parema meelega \u00f5ppida siis, kui sa poisid ruumist \u00e4ra v\u00f5tad. Vabandust, asi pole uskumises, vaid ma lugesin aluskirjandust Suurbritannia internaatkoolide kohta ja t\u00fcdrukutep\u00f5hised koolid annavad paremaid tulemusi kui segakoolid. Andmed on olemas, lihtsalt implementeeri.\u00a0\nT\u00e4na v\u00f5in \u00f6elda, et ongi nii, mul oli \u00f5igus. Ma ei heitu sellest, et kritiseeritakse. Kui kuskil on mingi ajakirjanik v\u00f5i kriitik, kes ei saa aru v\u00f5i on pahatahtlik, siis jumala eest, las olla.\nPaks nahk peab olema?\nK\u00fcsimus pole ainult selles. Asi pole ainult emotsioonis, vaid seal taga on kalkulatsioon. Ma olen reaalainete inimene, vaatan numbreid. Kui numbrid \u00fctlevad, et on eduks lootus, siis l\u00e4hme ja testime. Kui ei t\u00f6\u00f6ta, muudame ja teeme midagi teisiti. Ainult nii tulevad maailma p\u00e4ris muutused.\nMis viga on olla esimene vagun ja kopeerida seda, mida keegi teine on ees teinud? Jah, see on ka raske t\u00f6\u00f6, see ei ole lihtne t\u00f6\u00f6. V\u00f5tame kas v\u00f5i Bolti n\u00e4ite. Nii kaua kui Taxify p\u00fc\u00fcdis olla midagi iseenesest, ei l\u00e4inud h\u00e4sti. Aga kui saadi aru, et Uber on selle asja v\u00e4lja m\u00f5elnud ja me teeme seda paremini kui Uber, suudame maailma vallutada. See on raske t\u00f6\u00f6.\u00a0\nAga teistpidi on oluline vahe, kas sa leiutad uue toidu ja \u00f5petad maailma seda toitu s\u00f6\u00f6ma v\u00f5i lihtsalt vaatad, et maailm s\u00f6\u00f6b saia ja minu piirkonnas on saiatootjaid v\u00e4ga v\u00e4he, teen oma vabriku.\u00a0\nSina usud siis uutesse ideedesse.\nMitte ainult, et ma usun, vaid see k\u00e4ivitab mind. Ma ei viitsi teha pasteeti. Minu jaoks on need, kes teevad midagi natuke paremini kui juba olemasolev, pasteediettev\u00f5tted.\u00a0\n\u00c4ra saa valesti aru, Bolt ei ole pasteediettev\u00f5te! Olen ise Bolti investor ja Bolt tegi ikkagi siia piirkonda nullist uue ja muutis meie maailma.\nMulle v\u00e4ga s\u00fcmpatiseeris Tuleva initsiatiiv. \u00dchistu, mis muutis tervet \u00fchiskonda. Kuigi ta ei ole oma tootluselt praegu parim fond, siis tervel \u00fchiskonnal l\u00e4ks paremaks. V\u00f5itsid ka need, kes olid teistes fondides, sest teenustasud tulid alla.\u00a0\nK\u00fcsimus pole visioonis, vaid execution\u2019is. H\u00e4id ideid saab osta Balti jaama turult kiloga, aga osta head execution\u2019it\u2026\nE-residentsus on aidanud Eestit h\u00e4sti turundada. Kuidas meid praegu v\u00e4lismaal n\u00e4hakse? Kas me oleme ikka tehnoloogiasektoris tippude tipp? Kas meie imago on ikka selline, et istume rabas ja s\u00fclearvuti on puupalgil? Kas see k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tab?\nHea asi, mis juhtub mainega, on see, et kui sa seda aeg-ajalt toidad, siis sellest piisab. Ma \u00fctleks, et sul peaks olema riigitasandil \u00fcks edulugu 10 aasta kohta, ettev\u00f5tetel muidugi tihedamini. Aga siis see toimib. Ma ei tea, v\u00f5tame n\u00e4iteks saksa kvaliteedi. Sul on v\u00f5imalik osta t\u00f6\u00f6riistakomplekt, \u00fcks on Made in Germany, teine on Made in China. Saksa oma on veidi kallim. Kumma v\u00f5tad?\nIkkagi Saksamaa, ma arvan.\nMiks?\nNoh, Saksa t\u00f6\u00f6kus, kvaliteet jne.\nKurat, ma vahetasin paar aastat tagasi oma Jaapani auto Saksa elektriauto vastu. T\u00e4ielik pask. Kogu aeg katki. \u00dctleme nii, et autot\u00f6\u00f6stuses ei saa sakslased ligil\u00e4hedalegi. Jah, Hiina ja Saksamaa vastasseisus j\u00e4\u00e4b Saksamaa v\u00f5itjaks, aga kahtlen, kas Hiina autod on v\u00e4ga palju Saksa omadest kehvemad.\n\u00dches\u00f5naga, sul tekib \u00fchiskonnale ja rahvale mingi maine ja meie, idaeurooplaste, probleem on see, et oleme maailma jaoks uued riigid. Mis see loeb, et oleme 30 aastat vabad olnud? Ikka r\u00e4\u00e4gitakse meist kui Baltikumist. V\u00e4lismaa artiklitel on alati kirjas ex Soviet Union Republic. Kusjuures, tihti riigid, kes nii \u00fctlevad, on ise nooremad kui meie. N\u00e4iteks India. Me oleme 1918, mis sa oled?\u00a0\nAga jah, paljudel Ida-Euroopa riikidel ei ole mainet. Leedul oli pikalt korvpall, mille kohta nad praegu p\u00f5evad, et hakkavad \u00e4ra kukkuma. L\u00e4til? Karums? Seep\u00e4rast ongi oluline, et meil on see IT. Seda ei saa keegi \u00e4ra v\u00f5tta. L\u00e4ti ja Leedu iseenesest tahavad natuke j\u00e4rele tulla. Potentsiaal on olemas, aga ei saa, sest me v\u00f5tsime esimesena selle positsiooni \u00e4ra ja hoiame seda.\u00a0\nEi ole hirmugi, et n\u00e4iteks Inglismaa, Kanada, Saksamaa v\u00f5i USA meist m\u00f6\u00f6duks. Nad on paark\u00fcmmend aastat maas ja neil on baasprobleemid, mis ei v\u00f5imaldagi meile j\u00e4rele tulla. Nad peavad k\u00f5igepealt tegema v\u00e4ga suuri poliitilisi otsuseid.\u00a0\nKes j\u00e4rgi tuleb ja m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb, on India. Hiina on juba m\u00f6\u00f6das. Aga Hiina ja India defineerivad end hoopis teiste asjade kaudu kui e-riik. Me ei ole ka ainult e-riik, vaid digi\u00fchiskond. See on h\u00e4sti oluline vahe. Et \u00fchiskond tervikuna toimib koos, mitte ainult avalik sektor.\u00a0\nJah, seda IT-mainet ei v\u00f5eta \u00e4ra, sest k\u00f5ik, kes on meiega sama suured, on nagu j\u00e4rels\u00f6rkijad. Kui Coca-Cola on ees, siis sa v\u00f5id Pepsi olla, aga sa ei saa kunagi Coca-Colaks. Vahet pole, kui palju punnitad. Sesm\u00f5ttes, vaesed l\u00e4tlased, peavad ikka muu asja v\u00e4lja m\u00f5tlema.\u00a0\nAga m\u00f5tle, kuni sinnamaani olime m\u00f5lemad laulupidu, mets ja j\u00f5ulukuusk. Vaidlesime, et kes enne kuuse t\u00f5i ja kus oli esimene laulupidu. Mina \u00f5pikust m\u00e4letan, et eestlastel oli, aga l\u00e4tlased kirjutasid oma loo.\nKui me intervjuud kokku leppisime, siis ma soovisin sulle \u00f5nne, sest KOOS v\u00f5itis Estonian Startup Awardsilt The Big Bang auhinna. Sa vastasid midagi sellist, et see auhind on nii hea kui ka halb. Miks nii?\nIgasuguste auhindadega tuleb alati kaasa mingisugune ootus, eks. Elu on \u00f5petanud, et kui saad auhindu, siis panevad inimesed sulle suuremaid lootusi ja kui v\u00e4lja ei tule, saad ka suurema peapesu.\u00a0\nMul enda p\u00e4rast ei ole muret, aga \u00fckski asi ei ole kunagi \u00fche inimese teema. See on ikkagi meeskonnat\u00f6\u00f6 ja terve meeskond tunneb suuremat vastutust. Sind on t\u00e4hele pandud, sulle on ootused seatud. Kas sa ikka suudad deliver\u2019ida? See on alati m\u00f5lemat pidi. Mitte ainult uhkus, vaid ka vastutus.\u00a0\nHea on see, et meie meeskond oli seda v\u00e4\u00e4rt. Me tegimegi v\u00e4ga suure kasvu. Esiteks, me leiutasime maailma jaoks midagi uut. Teiseks, me tegime selles valdkonnas suure kasvu. Start-up\u2019ilt esimene aasta tavaliselt maksvaid kliente ei n\u00f5uta, nii k\u00f5rgeks ei tohiks ootusi seada (naerab \u2013 toim.). Praegu m\u00f5\u00f5dame oma kasutajaid juba k\u00fcmnetes tuhandetes. Eks ise unistan veel suurematest numbritest. \u00dctleme nii, et on h\u00e4sti tehtud. Tiimile v\u00e4ga tugev tunnustus.\u00a0\nTaavi Kotka k\u00f5nelemas KOOSi klientidele, investoritele ning tiimile. Foto: KOOSi LinkedIn\nOled \u00fcllatunud, et nii h\u00e4sti k\u00e4ima l\u00e4ks?\nMa arvan ise, et me pole veel v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4ima l\u00e4inud, sest KOOS tegeleb t\u00e4na uue kategooria loomisega. Meie idee on, et sel sajandil hakatakse hoopis teistsuguseid ettev\u00f5itted looma. Et see, kes ostab v\u00f5i see, kes soovitab, saab ka ise ettev\u00f5ttest kasu. Et tema kasu on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtuse kasuga seotud. See on midagi uut.\nMe oleme tehnoloogiasektoris n\u00e4inud, et t\u00f6\u00f6tajate optsioonid t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ga h\u00e4sti. Paljud inimesed, kel on ettev\u00f5ttes osalus, t\u00f6\u00f6tavad paremini, lojaalsemalt v\u00f5i pikaajalisemalt. See on teaduslikult t\u00f5estatud. Optsioonid p\u00e4riselt toimivad.\u00a0\nMa ei tea, kas saan t\u00e4pselt \u00f5igesti aru, aga KOOS siis \u00fcritab luua nagu uut majandusmudelit?\nJah. Aastatuhandeid on olnud nii, et sul on olemas founder, n\u00e4iteks farmer v\u00f5i leivategija v\u00f5i sepp, kellel on oma ettev\u00f5tmine ja tal on kliendid ja ta tegutseb. Mingil hetkel tuli sinna kapital juurde. Tahtsid ettev\u00f5tmist v\u00f5imendada, avasid mitu sepikorda. MIngil hetkel muutus kapital v\u00e4ga v\u00f5imsaks, kui tagasi maksta ei suuda, v\u00f5tan sinult \u00e4ra ja teen ise! Tekkisid pangad ja muud jutud juurde.\u00a0\nKuskil 1980ndate-1990ndatel tekkis n\u00e4htus, et \u00e4kki annaks t\u00f6\u00f6tajatele osaluse, \u00e4kki nad siis t\u00f6\u00f6tavad paremini. Eriti v\u00f5imsaks l\u00e4ks see p\u00e4rast dot-com buumi l\u00f5hkemist 2000ndate alguses. Tehnoloogiaettev\u00f5tel polnud raha, et palka maksta ja siis maksti osaluses. Seepeale said mingid t\u00f6\u00f6tajad miljon\u00e4rideks, m\u00f5ned isegi miljard\u00e4rideks. Tehnoloogiasektoris ma ei saa \u00fchtegi talenti palgata nii, et ma osalust ei paku, see on industry standard.\nKui ma praegu olen mingi br\u00e4ndi v\u00f5i toote v\u00f5i teenuse tarbija ning mul on turult v\u00f5tta enamv\u00e4hem sama hinnaga analoog, siis miks ma peaksin esimest br\u00e4ndi eelistama? Inimene on niiv\u00f5rd teadlikum, et ta ei ole enam vaid klient, vaid oma andmetega t\u00e4iendav v\u00e4\u00e4rtus.\u00a0\nTekivad ettev\u00f5tted, mis kuuluvad kogukonnale. Praegu hakkavad tulema energiakogukonnad, kus me hakkame k\u00fclade kaupa energiat tootma ja energiat ostma. Kogukond hakkab oma v\u00e4\u00e4rtusest paremini aru saama ning soovib m\u00f5jutada toote arengut, hinda ja k\u00f5ike muud.\u00a0\nEttev\u00f5te saab kogukonna kaasata ettev\u00f5tte arenguks ning paremaid neist premeerida kas osalusega v\u00f5i osalusele vastava rahanumbriga. T\u00e4nu meile on seda lihtne teha. Me pole ainsad tegijad, neid on maailmas veel. Me n\u00e4eme, et see teema j\u00e4rjest kasvab ja muutub j\u00e4rjest olulisemaks.\u00a0\nKui su kogukond ei osta su toodet v\u00f5i ei ole n\u00f5us kaasa aitama, siis see on parim signaal, et paki kokku ja l\u00f5peta \u00e4ra. Samas kui kogukond osaleb toote v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel, arendamisel, tagasiside andmisel, soovitamisel, ostmisel, siis see on meeletu j\u00f5ud. Sul on vaja kogukonnaga tegelemisel mingit raami, et kuidas ma t\u00f6\u00f6tan, mida ma neile kirjutan ja mida pakun. Selle raami saab meie k\u00e4est.\nSee, et sa oled ise toote v\u00f5i teenuse kaasomanik, paneb paika, mis n\u00f5u annad ja kuidas toote v\u00e4\u00e4rtust n\u00e4ed. Igale asjale on vaja lojaalseid f\u00e4nne. Mida rohkem neid on, seda tugevam on su br\u00e4nd. Ma n\u00e4en, et sul on Apple\u2019i arvuti. Mina \u00fctlen ausalt, mul on k\u00fcll iPhone, aga IT-inimesena on Apple\u2019i arvuti rubbish. Kunagi olin Toomas Hendrik Ilvese jaoks vahel n\u00f5unik ja tema oli Apple\u2019i inimene. Ostsin spetsiaalselt koju Apple\u2019i arvuti ja t\u00f6\u00f6tasin sellega poolteist kuud, et oleksin v\u00f5imeline tuge pakkuma, kui vaja. Ma ei n\u00e4e v\u00e4\u00e4rtust.\nAga igal br\u00e4ndil on truid f\u00e4nne vaja. Kui sa nad \u00fcles leiad ja suudad oma ettev\u00f5tte kaasomanikuks teha, siis tahan n\u00e4ha teist br\u00e4ndi, kes su turult minema kupataks. Kui mingi valdkonna influencer\u2019id on k\u00f5ik sinu kaasomanikud, siis kuidas teine br\u00e4nd tuleb ja v\u00f5idab mind? Saad aru, eks?\nPlaan tundub hea.\nMe juba teame, et see juhtub. N\u00e4eme ameerika analooge ja k\u00f5ik asjad j\u00f5uavad Euroopasse pisut hiljem. Me teame, et see juhtub. Start-up maailmas on alati k\u00fcsimus, kas see oled sina, kellega see juhtub v\u00f5i olid sa liiga varajane v\u00f5i liiga hiline.\u00a0\nR\u00e4\u00e4gime Unicorn Squadist ka. Koduleht \u00fctleb, et HK Unicorn Squad on liikumine, mis pakub huviharidusena tehnoloogia\u00f5pet ainult t\u00fcdrukutele. Eesm\u00e4rgiks on kasvatada 8-14-aastaste t\u00fcdrukute seas praktiliste ja p\u00f5nevate \u00fclesannete abil huvi tehnika, robootika ja loodusteaduste vastu.\nUnicorn Squadil on ainult \u00fcks eesm\u00e4rk: v\u00f5tta t\u00fcdrukutelt hirm tehnoloogia ees. Nad kardavad tehnoloogiat, kardavad, et ei saa sellega hakkama. Seet\u00f5ttu valivad nad endale \u00fclikoolis pehme ala. Meil on t\u00e4na \u00fclikooli\u00f5ppes umbes 12 500 humanitaari ja 4500 reaali, kuigi humanitaaris on v\u00f5imalus saada tasuv t\u00f6\u00f6koht v\u00f5rreldamatult v\u00e4iksem kui \u00fcksk\u00f5ik millisel reaalalal.\u00a0\nTahame kergema vastupanu teed minna ja \u00f6elda, et matemaatika on keeruline ja tehnoloogia raske. Ma saan aru, et ma r\u00e4\u00e4gin praegu ajakirjanikuga\u2026 (naerab \u2013 toim). Kui t\u00fcdruk tuleb Unicorn Squad\u2019i \u00f5ppima, siis temalt k\u00fcsitakse, kui suure t\u00f5en\u00e4osusega ta l\u00e4heks IT-d \u00f5ppima. \u201cJah\u2019i\u201d protsent on alla 10 ja s\u00f5ltub sellest, kas vanemad on IT-s v\u00f5i mitte. Kui on, siis on suurem protsent. P\u00e4rast kursuse l\u00f5ppu on see \u00fcle 80%. Meil on 2600 t\u00fcdrukut ja \u00fcle 160 lokatsiooni \u00fcle Eesti. Me oleme suurim regulaarselt tegutsev vabatahtlik organisatsioon p\u00e4rast Kaitseliitu.\u00a0\nMa olen \u00fclit\u00e4nulik Unicorn Squadi juhatajatele, kes seda t\u00f6\u00f6d tasuta teevad. See on \u00fclipopulaarne. Saba on ukse taga. S\u00fcgiseks on grupid juba t\u00e4is. Isegi ei tea, mis edasi saab. Tegelikult on vaja, et see muutuks p\u00f5hikooli\u00f5ppe osaks.\nSee on ka ju selline \u00fchiskonna hoiakute muutmine.\nK\u00fcsimus pole \u00fchiskonnas, k\u00fcsimus on vanemates. Me parandame vanemate vigu. Kui sa oled andnud lapsele nuku k\u00e4tte ja surunud ta emasarnasesse rolli, siis ei saagi midagi muutuda. Ema \u00fctleb, et mul oli matemaatikas raske ja sul on ka ja ega meil vist polegi kummalgi matemaatikaks aju.\nMa n\u00e4gin oma t\u00fctrega ka vaeva, pisaratega ladusime seda p\u00f5hja, et ta saaks matemaatikast aru ja m\u00f5istaks seda maailma. Tegime s\u00f5na otseses m\u00f5ttes t\u00f6\u00f6d. Ta on v\u00e4ga tark laps, aga ei ole nii, et k\u00f5ike \u00f5hust v\u00f5tab, palju pidi \u00f5ppima. T\u00e4na on ta puhas viis. Matemaatika on alus ja p\u00f5hi tuleb laduda, see on k\u00f5igile vanematele soovitus, vahet pole, kas laps on t\u00fcdruk v\u00f5i poiss.\nMeil oli hiljuti intervjuu T1 juhi Tarmo H\u00f5bega, kes \u00fctles, et ta \u00e4rkab kell neli. Mis kell sina \u00e4rkad?\u00a0\nMina ei \u00e4rka kell neli. Ma \u00e4rkan kell neli siis, kui mul on n\u00e4rvid l\u00e4bi (naerab \u2013 toim.). Aga mul on v\u00e4ga harva n\u00e4rvid l\u00e4bi. Mul on see mure, et kui mul on aktiivne t\u00f6\u00f6periood ja ma \u00f6\u00f6siti \u00e4rkan, siis mul hakkab pea lahendama. Siis ma olen k\u00fcll \u00e4rkvel, aga ma ei tule voodist v\u00e4lja.\u00a0\nAga ma \u00e4rkan t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti umbes pool seitse, sest mul on vaja lapsed kooli viia. Tegime linna kontori ja n\u00fc\u00fcd on lihtne. Kui varem oli kontor Viimsis, siis vahel l\u00e4ksin \u00fcheksaks, vahel k\u00fcmneks, vahet pole ju. Mu rutiini seab v\u00e4ga palju mu pereelu, mitte, et kell saab seitse hommikul ja mul on juba viis kilomeetrit joostud, 6000 k\u00e4tek\u00f5verdust tehtud, k\u00f5ik eelmise p\u00e4eva meilid lahendatud ja uus \u201cKalevipoeg\u201d kirjutatud. Ma kindlasti selline vend pole.\u00a0\n\u00dcldiselt on j\u00e4\u00e4nud mulje, et juhid \u00e4rkavad v\u00e4ga vara.\nSul on vaja seda r\u00e4\u00e4kida, et anda seda kindlust, kui tahad talenti v\u00e4rvata. V\u00f5i tahad anda kliendile kindlust, et oled tugev ja sinu peale v\u00f5ib loota. Kes see tahab mingilt luuserilt osta? Ma ei taha \u00f6elda, et sa oled luuser, kui sa kell neli ei t\u00f5use (naerab \u2013 toim.), aga ilmselgelt on kohti, kus n\u00f5rkuse n\u00e4itamine pikas perspektiivis ei toimi. L\u00fchidas perspektiivis v\u00f5ib tuua h\u00e4rduspisara silma, et oi, kui kahju, aga pikas perspektiivis\u2026 Kui sul on kogu aeg kett maas, siis miks ma peaks su toodet ostma? Mul ei ole kett maas, \u00e4rkan kell pool seitse ja \u00f5htul \u2013 kui vaja \u2013 v\u00f5tan ka veiniklaasi.\u00a0\nJ\u00f5uad k\u00f5ik \u00e4ra tehtud?\nK\u00f5ike ei j\u00f5ua. See on see teema, et sul on olemas s\u00f5brad, t\u00f6\u00f6, pere, hobid ja eneseareng ning sellest valikust saad v\u00f5tta kolm asja. Mul on neli last ja v\u00e4ga palju energiat l\u00e4heb sinna. Varem ma t\u00f6\u00f6tasin n\u00e4dalavahetustel ka. Kui Webmediat tegime, siis mul lapsi ei olnud ning n\u00e4dalavahetustel t\u00f6\u00f6tamine oli kuidagi loogiline. Praegu ei ole ma sellega n\u00f5us. V\u00f5ib-olla ole n\u00f5us paar k\u00f5net tegema, aga mitte rohkem.\u00a0\nSul on p\u00e4ris palju hobisid \u2013 reisimine, golf, tehnoloogilised vidinad. Kui t\u00e4htis t\u00f6\u00f6 sinu elus on?\nSee on muutuv. Sinnani, kuni sa oma esimest miljonit teenid, on t\u00f6\u00f6 \u00fclioluline, eks ju. Kui esimene miljon olemas, saad aru, et muu elu on ka olemas. Mind ei eruta raha, mind erutab maailmasse millegi uue loomine. Maailma muutmine on see, mis mind paelub. Selle nimel olen ka n\u00f5us t\u00f6\u00f6tama.\nAutor: Siim Kera, TULI\nK\u00f5ik uudised"}
{"text":"Politicos EKRE-t s\u00fc\u00fcdistav Viljar Veebel on seotud Kremli m\u00f5ttekojagaEKRE ja Prigozini v\u00e4idetavate sidemete p\u00f5hitunnistaja Viljar Veebel on tegutsenud putinistliku Valdai m\u00f5tteklubi eksperdina.\nBalti kaitsekolled\u017ei teadur Viljar Veebel, kes valetas Politicole, et Wagneri grupil oli EKRE-ga koost\u00f6\u00f6 ja on p\u00e4rast selle libauudise levitamist oma s\u00f5nadest distantseerunud, on v\u00f5i on olnud mittetulundus\u00fchingu Valdai Vestlusklubi Arendamise ja Toetamise Sihtasutuse ekspert.\nSee klubi asutati 2011. aastal eesm\u00e4rgiga \u201elaiendada oma tegevust uutele valdkondadele, sealhulgas teadus- ja teavitust\u00f6\u00f6le, piirkondlikele ja temaatilistele programmidele\u201c. Teisis\u00f5nu propagandale.\nKlubi koduk\u00fcljel on \u00e4ra toodud ka selle asutajad, kelleks on v\u00e4lis- ja kaitsepoliitika n\u00f5ukogu (CFDP), Venemaa rahvusvaheliste suhete n\u00f5ukogu (RIAC), Vene F\u00f6deratsiooni V\u00e4lisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut (MGIMO \u00dclikool), Riikliku Teadus\u00fclikooli Majandusk\u00f5rgkool.\nSihtasutuse asjade eest vastutab Arengu ja Toetuse Sihtasutuse juhatus, mida juhib tuntud Venemaa meediajuht, artiklite ja publikatsioonide autor ning meedia- ja kommunikatsiooniuurija Andrei Bystritskiy.\nVenemaa rahvusvaheliste suhete ja v\u00e4lissuhete ekspert ning ajakirja Russia in Global Affairs peatoimetaja Fjodor Lukjanov on fondi teadusdirektor. Sihtasutuse igap\u00e4evast tegevust juhib tegevdirektor Nade\u017eda Lavrentjeva, kes on Venemaa F\u00f6deratsiooni majandusteadlane ja endine Venemaa suuremate meediav\u00e4ljaannete (NTV Plus, RIA Novosti, Venemaa uudisteagentuur TASS) tippjuht.\nEKRE-vastase laimu levitamisega valimiseelsesse v\u00f5itlusesse sekkunud ja Venemaa riiklike organisatsioonide poolt juhitava \u00fchinguga koost\u00f6\u00f6d teinud v\u00f5i tegev Balti kaitsekolled\u017ei teadur Viljar Veeber taganes n\u00fc\u00fcd oma s\u00f5nadest ja m\u00e4rgib p\u00e4rast meedias skandaali tekitamist \u00fcht\u00e4kki, et tema osa uurimises polnud millegi v\u00e4lja \u00fctlemine.\nPolitico v\u00e4itis, et Wagneri grupp plaanis sekkuda Eesti poliitikasse ning teha seda l\u00e4bi EKRE. K\u00f5nesolevad Politico artiklis on tsiteeritud Viljar Veebelit, kes \u00fctleb, et Wagneri grupil oli EKRE-ga koost\u00f6\u00f6.\n\u201cKoost\u00f6\u00f6 [Wagneriga] sai alguse sellest, et EKRE soovis olla radikaalselt liberaalsete erakondade vastu ja neil oli hea meel selle v\u00e4ga professionaalselt koostatud paketi vastuv\u00f5tmise \u00fcle,\u201d tsiteerib Politico Viljar Veebelit.\nP\u00fchap\u00e4eval distantseeris Veebel oma v\u00e4idetest ja m\u00e4rkis oma sotsiaalmeediakontol: \u201cMinu osa selles uurimises ei olnud millegi v\u00e4lja \u00fctlemine, vaid pikaajaline t\u00f6\u00f6 seoste ja mustrite otsimisel\u201d.\nVenemaal tegutseva Wagneri grupi juht Jevgeni Prigo\u017ein \u00fcritas sekkuda 2019. aastal Eesti poliitilisse s\u00fcsteemi ning toetada muu hulgas Euroopa Liidu suhtes skeptilist Konservatiivset Rahvaerakonda, kirjutas Politico laup\u00e4eval.\nPolitico tunnistas samas, et tal puuduvad andmed, kas Wagneri operatiivt\u00f6\u00f6tajad viisid konkreetse plaani ellu enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi l\u00e4bi.\nJulgeolekuekspert Meelis Oidsalu k\u00fcsis ERR-i portaalis selle peale, kas Balti kaitsekolled\u017e teab EKRE kohta rohkemat kui meie?\n\u201ePolitico artiklis on \u00e4ra toodud ka Mart Helme foto, millel ta 2019. aasta Riigikogu valimiste j\u00e4rgselt k\u00f5ne peab. Arvestades, mitu korda artiklis Eestist r\u00e4\u00e4gitakse, v\u00f5iks arvata, et toimetuse k\u00e4sutuses on kaalukad materjalid. Politico artikli s\u00f5nul n\u00e4htub dokumendist, et Wagneri grupp plaanis EKRE toetamist enne eelmisi Riigikogu valimisi. Aga sisuliselt toimetus sellest enamat ei v\u00e4ida,\u201c arutles Oidsalu. \u201eAinus koht artiklis, kus kindlas k\u00f5neviisis koost\u00f6\u00f6st k\u00f5neldakse, on Balti kaitsekolled\u017ei teaduri Viljar Veebli tsitaat.\u201c\nOidsalu vihjab, et kuna Riigikogu valimisteni on j\u00e4\u00e4nud vaid paar n\u00e4dalat ja EKRE-le on kogunenud hulk vaenlasi, siis pole imestada, et selline artikkel just n\u00fc\u00fcd s\u00fcndis.\n\u201ePolitico artikli puhul ajab segadusse see, et seal on korraga esitatud kaks v\u00e4idet. Politico toimetus v\u00e4idab, et Wagneri grupp plaanis Eesti poliitikasse sekkumist. Balti kaitsekolled\u017ei teadur Viljar Veebel aga \u00fctleb samas artiklis, et Wagneri grupil oli EKRE-ga koost\u00f6\u00f6,\u201c lisab ta.\n2012. aastal s\u00fc\u00fcdistati Tartu \u00fclikooli teadurit Viljar Veebelit selles, et ta on kasutanud Euroopa Liidu programmist saadud raha valesti, L\u00f5una prokuratuur alustas \u00fclikooli avalduse p\u00f5hjal kriminaalmenetlust kelmuses.\nOma suures ekrevihas on valeuudisest kinni haarates s\u00f5na v\u00f5tnud mitmed EKRE poliitilised konkurendid nagu Kristen Michal, Raimond Kaljulaid, Marina Kaljurand jt ja ajakirjanikud Krister Paris jne.\nTartu \u00fclikooli vanemteadur Peeter Espak kirjutab, et Politico artikkel ei \u00fctelnud absoluutselt mitte midagi ja meenutab pigem \u201cpisikest kokkulepitud PR-teenet \u00fchele poolele enne Eesti valimisi\u201d. Ta lisab, et euroskepsis on muide tugev mu rahvusvaheliste kolleegide seas k\u00f5ikidest maailmavaadetest teadlaste puhul.\u201c\nPolitico artiklis on huvitav ka see n\u00fcanss, et \u201eraporti\u201c Eestit puudutav materjal p\u00e4rineb Eestist ja erakondade nimed on t\u00f5lgitud (n\u00e4iteks Reform Party) v\u00e4lja arvatud EKRE (Politico praktikat arvestades pidanuks \u00f5ige olema \u201cECPP\u201d).\nKogu seda infooperatsiooni kokku v\u00f5ttes meenuvad 2019. aasta Riigikogu valimised, mil valimiste eel viis politseisse Mary Kross kaebuse, kuid kohtus j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et tegemist oli valekaebusega. Teda s\u00fc\u00fcdistati kriminaalmenetluses teadvalt vale \u00fctluse andmises. See seisnes politseile esitatud avalduses, justkui tundmatud mehed loopisid Stroomi ranna pargis tema ja koera pihte kive, sest ta oli telefoniga r\u00e4\u00e4kinud inglise keeles. \u00dche loopija jopel oli olnud EKRE rinnam\u00e4rk. Politsei uurimine tuvastas, et v\u00e4idetud ajal oli Kross hoopis kodus, t\u00f5endeid r\u00fcndamisest ei leitud. Kriminaaluurimises koguti t\u00f5endid, et Mary Kross pani toime kuriteo.\nVaata siit:\nhttps:\/\/valdaiclub.com\/about\/experts\/?filter=V#alphabet\nKuvat\u00f5mmis Valdai klubi koduk\u00fcljelt, kus on eksperdina tegutsenud ka Viljar Veebel:"}
{"text":"EL kehtestas Myanmari suhtes uued sanktsioonidBR\u00dcSSEL, 20. veebruar, AFP-BNS \u2013 Euroopa Liit kehtestas esmasp\u00e4eval Myanmari energeetikaministri, m\u00f5jukate \u00e4rimeeste ja k\u00f5rgete s\u00f5jav\u00e4elaste suhtes seoses oponentide j\u00e4tkuva mahasurumisega kaks aastat p\u00e4rast riigip\u00f6\u00f6ret varade k\u00fclmutamise ja viisakeelu.\u00a0\nUued sanktsioonid puudutavad \u00fcheksat valitseva re\u017eiimiga seotud era- ja seitset f\u00fc\u00fcsilist isikut.\u00a0\nHiljuti kehtestasid Myanmari suhtes uued sanktsioonid ka USA ja Suurbritannia.\u00a0\nEL kehtestas teiste seas sanktsioonid energeetikaminister Myo Myint Oo, relvaj\u00f5udude staabi\u00fclema kindral Maung Maung Aye, merev\u00e4e \u00fclema admiral Moe Aungi ja kolme s\u00f5jav\u00e4ge varustava ettev\u00f5tte juhi suhtes.\nSanktsioonid kehtestati ka Yangoni piirkonnas 2022. aasta juulis nelja demokraatiaaktivisti hukkamisega ja Kachini osariigis \"\u00f5hur\u00fcnnakute, veresaunade ja s\u00fc\u00fctamistega\" seotud ametiisikute suhtes.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Navaln\u00f5i: Venemaa l\u00fc\u00fcasaamine Ukrainas on v\u00e4ltimatu (T\u00e4iendatud!)MOSKVA, 20. veebruar, AFP-BNS \u2013 Venemaa s\u00f5jaline l\u00fc\u00fcasaamine Ukrainas on v\u00e4ltimatu, isegi kui Kreml saadab Ukrainasse rohkem v\u00e4gesid, \u00fctles vangistatud Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navaln\u00f5i.\n\"K\u00fcmnete tuhandete Vene s\u00f5durite elu on m\u00f5ttetult h\u00e4vitatud,\" \u00fctles Navaln\u00f5i enne Venemaa sissetungi esimest aastap\u00e4eva.\"L\u00f5plikku s\u00f5jalist l\u00fc\u00fcasaamist on v\u00f5imalik k\u00fcmnete tuhandete t\u00e4iendavate reservv\u00e4elaste elu hinnaga edasi l\u00fckata, kuid kokkuv\u00f5ttes on see v\u00e4ltimatu.\"\nVenemaa sissetungi esimese aastap\u00e4eva eel tehtud avalduses, mida Navaln\u00f5i nimetas oma poliitiliseks platvormiks, \u00fctles opositsioonitegelane, et Ukraina peaks saama ise oma saatust m\u00e4\u00e4rata ning Venemaa peaks austama Ukraina 1991. aasta piire, mis h\u00f5lmasid ka Krimmi.\u00a0\n\"Siin ei ole midagi arutada,\" \u00fctles Navaln\u00f5i, lisades, et 21. sajandil ei tohiks piiride s\u00f5jaga muutmine olla v\u00f5imalik. \"Me peaksime olema osa Euroopast ja j\u00e4rgima euroopalikku arenguteed.\"\nNavaln\u00f5i r\u00f5hutas, et \"k\u00fcmned tuhanded s\u00fc\u00fctud ukrainlased\" on tapetud, sest 70-aastane president Vladimir Putin tahab iga hinna eest v\u00f5imu k\u00fclge klammerduda. Poliitik r\u00f5hutas, et Moskva peaks \"Ukraina rahule j\u00e4tma\" ja maksma p\u00e4rast s\u00f5jategevuse l\u00f5ppu oma h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 eest.\u00a0\nNavaln\u00f5i s\u00f5nul peaks Venemaa olema parlamentaarne vabariik, Putini \"diktatuur\" tuleks lammutada ja korraldada vabad valimised.\u00a0\n46-aastane Navaln\u00f5i kannab \u00fcheksa-aastast vanglakaristust seoses s\u00fc\u00fcdistustega kelmuses, mida toetajad peavad karistuseks tema kriitika eest Kremli aadressil.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Navaln\u00f5i: Venemaa l\u00fc\u00fcasaamine Ukrainas on v\u00e4ltimatu (T\u00e4iendatud!)MOSKVA, 20. veebruar, AFP-BNS \u2013 Venemaa s\u00f5jaline l\u00fc\u00fcasaamine Ukrainas on v\u00e4ltimatu, isegi kui Kreml saadab Ukrainasse rohkem v\u00e4gesid, \u00fctles vangistatud Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navaln\u00f5i.\n\"K\u00fcmnete tuhandete Vene s\u00f5durite elu on m\u00f5ttetult h\u00e4vitatud,\" \u00fctles Navaln\u00f5i enne Venemaa sissetungi esimest aastap\u00e4eva.\"L\u00f5plikku s\u00f5jalist l\u00fc\u00fcasaamist on v\u00f5imalik k\u00fcmnete tuhandete t\u00e4iendavate reservv\u00e4elaste elu hinnaga edasi l\u00fckata, kuid kokkuv\u00f5ttes on see v\u00e4ltimatu.\"\nVenemaa sissetungi esimese aastap\u00e4eva eel tehtud avalduses, mida Navaln\u00f5i nimetas oma poliitiliseks platvormiks, \u00fctles opositsioonitegelane, et Ukraina peaks saama ise oma saatust m\u00e4\u00e4rata ning Venemaa peaks austama Ukraina 1991. aasta piire, mis h\u00f5lmasid ka Krimmi.\u00a0\n\"Siin ei ole midagi arutada,\" \u00fctles Navaln\u00f5i, lisades, et 21. sajandil ei tohiks piiride s\u00f5jaga muutmine olla v\u00f5imalik. \"Me peaksime olema osa Euroopast ja j\u00e4rgima euroopalikku arenguteed.\"\nNavaln\u00f5i r\u00f5hutas, et \"k\u00fcmned tuhanded s\u00fc\u00fctud ukrainlased\" on tapetud, sest 70-aastane president Vladimir Putin tahab iga hinna eest v\u00f5imu k\u00fclge klammerduda. Poliitik r\u00f5hutas, et Moskva peaks \"Ukraina rahule j\u00e4tma\" ja maksma p\u00e4rast s\u00f5jategevuse l\u00f5ppu oma h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 eest.\u00a0\nNavaln\u00f5i s\u00f5nul peaks Venemaa olema parlamentaarne vabariik, Putini \"diktatuur\" tuleks lammutada ja korraldada vabad valimised.\u00a0\n46-aastane Navaln\u00f5i kannab \u00fcheksa-aastast vanglakaristust seoses s\u00fc\u00fcdistustega kelmuses, mida toetajad peavad karistuseks tema kriitika eest Kremli aadressil.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u0160m\u00f5hal: Bideni ees p\u00fcstitati k\u00fcsimus sanktsioonidest RosatomileKIIEV, 20. veebruar, \u00a0Interfax-BNS \u2013 Ukraina peaminister Den\u00f5ss \u0160m\u00f5hal juhtis USA presidendi Joe Bideni t\u00e4helepanu korruptsioonit\u00f5rjereformile, justiitsreformile ja ettev\u00f5tete \u00fcldjuhtimise reformile Ukrainas.\n\"USA presidendi Joseph Bideni juhitud Ameerika delegatsiooni ajalooline visiit Kiievisse. V\u00f5imas toetus Ukraina rahvale. Joe Bideni ja Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i laiendatud kohtumisel t\u00f5steti Venemaa tuumat\u00f6\u00f6stuse ja Rosatomi esindajate vastaste sanktsioonide k\u00fcsimus,\" kirjutas \u0160m\u00f5hal Telegramis.\nPeaministri s\u00f5nul juhtis ta USA presidendi t\u00e4helepanu kolmele t\u00e4htsale reformile: korruptsioonit\u00f5rje-, justiits- ja ettev\u00f5tete \u00fcldjuhtimise reformile.\n\"Hindame USA toetust kiirele uuenemisele. Oleme t\u00e4nulikud 1,5 miljardi dollari eraldamise eest sellele valdkonnale ning 1,1 miljardi dollari eraldamise eest Ukraina ja Moldova energiasektori toetamiseks. Loodame \"raha-Ramsteini\" alusel kaasata 17 miljardit dollarit, et taastada kriitiline taristu build back better p\u00f5him\u00f5ttel,\" \u00fctles \u0160m\u00f5hal.\n\u00a0Interfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u0160m\u00f5hal: Bideni ees p\u00fcstitati k\u00fcsimus sanktsioonidest RosatomileKIIEV, 20. veebruar, \u00a0Interfax-BNS \u2013 Ukraina peaminister Den\u00f5ss \u0160m\u00f5hal juhtis USA presidendi Joe Bideni t\u00e4helepanu korruptsioonit\u00f5rjereformile, justiitsreformile ja ettev\u00f5tete \u00fcldjuhtimise reformile Ukrainas.\n\"USA presidendi Joseph Bideni juhitud Ameerika delegatsiooni ajalooline visiit Kiievisse. V\u00f5imas toetus Ukraina rahvale. Joe Bideni ja Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i laiendatud kohtumisel t\u00f5steti Venemaa tuumat\u00f6\u00f6stuse ja Rosatomi esindajate vastaste sanktsioonide k\u00fcsimus,\" kirjutas \u0160m\u00f5hal Telegramis.\nPeaministri s\u00f5nul juhtis ta USA presidendi t\u00e4helepanu kolmele t\u00e4htsale reformile: korruptsioonit\u00f5rje-, justiits- ja ettev\u00f5tete \u00fcldjuhtimise reformile.\n\"Hindame USA toetust kiirele uuenemisele. Oleme t\u00e4nulikud 1,5 miljardi dollari eraldamise eest sellele valdkonnale ning 1,1 miljardi dollari eraldamise eest Ukraina ja Moldova energiasektori toetamiseks. Loodame \"raha-Ramsteini\" alusel kaasata 17 miljardit dollarit, et taastada kriitiline taristu build back better p\u00f5him\u00f5ttel,\" \u00fctles \u0160m\u00f5hal.\n\u00a0Interfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Irooniline: Vene rahapesijate raha valimisreklaamiks kasutanud Kaljulaid v\u00f5ttis suu t\u00e4isLibauudis Wagneri ja EKRE v\u00e4idetavatest sidemetest on p\u00f6\u00f6rdesse ajanud lisaks meediale \u00fcksjagu siinseid poliitikuid. Suures tuhinas aga muutub see suisa halenaljakaks. N\u00e4iteks v\u00f5tab seda parastada sotsiaaldemokraadist Riigikogu liige Raimond Kaljulaid, kelle enda puhul on \u00fcheselt t\u00f5estatud Vene rahapesijatelt raha vastu v\u00f5tmine ning selle kasutamine valimistel EKRE vastu.\nTa lisab oma paskvillile ka p\u00f5hjenduse: \u201eM\u00e4letatavasti lahkusin ma 2019. aastal EKRE-ga koost\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu Keskerakonna juhatusest ja siis Keskerakonnast ning kandideerisin EKRE vastu Euroopa parlamendi valimistel.\u201c\nNimelt selgus hiljuti, et suurkelmuses kahtlustatavad kr\u00fcpto\u00e4rimehed olid Raimond Kaljulaidi suurimad toetajad eurovalimistel.\nPostimees kirjutas mullu novembris, et \u00fcle poole miljardi euro suuruses kr\u00fcptorahakelmuses ja rahapesus osalemise kahtlusega \u00e4rimehed Ivan Tur\u00f5gin ja Sergei Potapenko olid 2019. aasta europarlamendi valimistel \u00fcksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaidi suurima annetusega toetajad.\nTur\u00f5gin ja Potapenko annetasid kumbki Kaljulaidi kampaania toetuseks 12 500 eurot.\nKaljulaid ise r\u00e4\u00e4kis 2019. aastal\u00a0Postimehele, et kr\u00fcptoettev\u00f5tjate annetused j\u00f5udsid temani t\u00e4nu \u00fchistele tuttavatele. \u201eIvan Tur\u00f5ginit ja Sergei Potapenkot tutvustas mulle \u00fcks \u00fchine tuttav, kes arvas, et nad v\u00f5iksid olla n\u00f5us minu kampaaniat toetama. Olen neile t\u00e4nulik, et nad otsustasid seda teha,\u201c selgitas Kaljulaid kolm aastat tagasi.\nKokku l\u00e4ks Kaljulaidi kampaania maksma 95 240 eurot, millest 8080 eurot tasus ta ise.\nLisaks talle on s\u00f5nu pildunud veel hulk poliitikuid, kes pole meedias avaldatud pealkirjadest kaugemale j\u00f5udnud.\nEKRE-t mustav artikkel ilmus Delfis laup\u00e4eval kell 17:19. Juba kell 18:41-ks oli Reformierakonna poliitik Kristen Michalil, kes pole seni olnud kuigi viljakas kirjamees, kirjutatud umbes 2000 t\u00e4hem\u00e4rgi pikkuse artikli, selle P\u00e4evalehele saatnud, see on enne avaldamist toimetatud, koosk\u00f5lastatud ja avaldatud. Muljetavaldav tulemus, et mitte \u00f6elda, h\u00e4sti koosk\u00f5lastatud.\nViljar Veebel on t\u00e4naseks juba taganenud oma Politicole antud s\u00f5nadest EKRE ja Wagneri v\u00e4idetava koost\u00f6\u00f6 kohta."}
{"text":"Facebookis laenu k\u00fcsinud mehele tehti kahtlane ettepanekPensioniealine mees soovis\u00a0laenu v\u00f5tta ja tegi postituse Facebooki laenukuulutuste gruppi. Talle pakutud laenu tingimused ja palve kanda raha kolmanda isiku kontole tundusid aga kahtlased. Politsei teatel on juhtumil veebikelmuse tunnused.15. jaanuaril postitas Enn Kaljum\u00e4e Facebooki gruppi \u00abLaenud eraisikult eraisikule \u2013 kiirelt\u00bb: \u00abSoovin suuremat laenupakkumist eraisikult kinnisvara tagatisel.\u00bb\nSeej\u00e4rel kirjutas talle isik, kes oli n\u00f5us laenu pakkuma, kuid k\u00fcsis enne laenu andmist lepingutasu 156 eurot. Kaljum\u00e4e ei maini\u00a0laenupakkuja nime, kuid kahtlustab, et tegemist oli varjunimega, sest tema nimi ja v\u00e4idetava pangakonto omaniku nimi\u00a0oli\u00a0erinev.\nIsik palus Kaljum\u00e4el raha kanda \u00fche teise Eesti inimese pangakontole ja m\u00e4rkida selgituseks \u00abisiklik p\u00f5hjus\u00bb. Laenuleping lubati saata p\u00e4rast raha \u00fclekandmist. Lepingu s\u00f5lmimiseks paluti Kaljum\u00e4el saata ka pilt enda ID-kaardist, mida Kaljum\u00e4e\u00a0tegi.\nKaljum\u00e4ele hakkas aga\u00a0olukord kahtlane tunduma ja ta polnud n\u00f5us nn lepingutasu\u00a0\u00fcle kandma.\u00a0Kahtlust s\u00fcvendas\u00a0ka asjaolu, et potensiaalne\u00a0laenuandja polnud n\u00f5us lepingu s\u00f5lmimiseks kohtuma. \u00abPakkusin, et l\u00e4hme notarisse ja s\u00f5lmime lepingu. Sellepeale kadus ta \u00e4ra,\u00bb\u00a0\u00fctles Kaljum\u00e4e.\nHiljem v\u00f5ttis laenuandja uuesti \u00fchendust ja p\u00fc\u00fcdis veenda teda kokkulepet s\u00f5lmima.\u00a0Varasema 156 euro asemel pakuti\u00a0lepingutasuks seekord 75 eurot. Kaljum\u00e4e keeldus ka sellest, kuna pakkuja tundus talle kahtlane.\nL\u00f5puks laenas Kaljum\u00e4e raha s\u00f5pradelt.\n\nRaha oli vaja kortermaja remondiks\n\nKaljum\u00e4e soovis laenata 4000 eurot ning pakkus tagatiseks oma korterit. Raha oli tal vaja selleks, et maksta \u00e4ra oma osalus tema kortermajja\u00a0paigaldatud\u00a0uue\u00a0\u00f5hksoojuspumba eest.\u00a0Kuue korteriga maja elanikud\u00a0jagasid summa v\u00f5rdselt \u00e4ra, kuid kuna\u00a0Kaljum\u00e4el polnud piisavalt\u00a0raha, siis maksid teised korteriomanikud esialgu tema eest, et ehitaja saaks t\u00f6\u00f6dega alustada.\nKaljum\u00e4e lubas naabritele summa esimesel v\u00f5imalusel tagasi maksta\u00a0ja hakkas\u00a0otsima laenuv\u00f5imalusi. Ta p\u00f6\u00f6rdus ka pankade poole, kuid SEB ja Coop talle laenu ei andnud. Seej\u00e4rel uuriski ta laenuv\u00f5imalust\u00a0Facebookist.\n\nPolitsei n\u00e4eb ohu m\u00e4rke\n\nPostimees kirjeldas juhtumit ka\u00a0politsei-\u00a0ja piirivalveametile (PPA). P\u00f5hja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna menetlustalituse juhi Inna Toateri hinnangul polnud k\u00f5nealusel juhul laenuv\u00f5tjal garantiid, et talle p\u00e4rast lepingutasu maksmist raha saadetakse.\nTavaliselt finantsteenuste pakkumiste korral saadetakse inimesele leping\u00a0ette tutvumiseks, seal on detailselt kirjas laenu saaja kohustused.\n\u00abLaenu k\u00fcsija k\u00e4itus v\u00e4ga \u00f5igesti \u2013 ei teinud laenu saamiseks n-\u00f6 lepingutasu makset ega\u00a0l\u00e4inud laenu saamisega l\u00f5puni. Kindlasti on need ohu m\u00e4rgid, kui palutakse lepingutasu kanda kellegi teise inimese kontole ja selgituseks \u00abisiklik p\u00f5hjus\u00bb. J\u00e4\u00e4b mulje, et teine pool p\u00fc\u00fcab midagi varjata ja t\u00f5en\u00e4oliselt ei plaanigi seda laenu anda ehk p\u00fc\u00fcab inimest petta,\u00bb\u00a0selgitas Toater.\nTema s\u00f5nul \u00e4ratab kahtlust ka asjaolu, et leping lubatati saata alles peale raha \u00fclekandmist. \u00abTavaliselt finantsteenuste pakkumiste korral saadetakse inimesele leping\u00a0ette tutvumiseks, seal on detailselt kirjas laenu saaja kohustused (tagasimakse kuup\u00e4ev, intress jpm),\u00bb\u00a0lisas Toater.\nTa soovitas Kaljum\u00e4el ID-kaart sulgeda ja tellida uus dokument, kuna tema dokumenti v\u00f5idakse kuritarvitada. N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda, et pettur teeb sotsiaalmeedias tema nimega konto ja p\u00fc\u00fcab selle abil v\u00e4lja petta raha v\u00f5i isikuandmeid.\nPPA esindaja s\u00f5nul on tavap\u00e4rane, et veebikelmid p\u00f6\u00f6rduvad inimeste poole personaalselt. N\u00e4iteks pakutakse laenu, annetust v\u00f5i hinnalist auhinda. \u00abIgal juhul tuleb olla ettevaatlik oma andmete jagamisel, aga ka sisestamisel,\u00bb\u00a0hoiatas ta.\nPostimees p\u00f6\u00f6rdus finatsinspektsiooni poole, kelle esindaja vastas, et nemad eraisikutevahelise\u00a0laenuandmise kohta\u00a0Facebooki gruppides j\u00e4relevalvet ei tee."}
{"text":"Bulgaaria loobub eesm\u00e4rgist liituda j\u00e4rgmisel aastal euroalagaBulgaaria ei liitu euroalaga 1. jaanuaril 2024, mille riik oli kolm aastat tagasi v\u00e4lja kuulutanud, \u00fctles rahandusminister Rositsa Velkova reedel. Ta seadis selle asemel uue eesm\u00e4rgi 1. jaanuariks 2025.\nBulgaaria pidi 13. veebruaril toimuval euror\u00fchma kohtumisel r\u00e4\u00e4kima oma valmisolekust v\u00f5tta euro kasutusele, kuid talle ei antud s\u00f5na, kuigi see teema oli p\u00e4evakorras. Ametlik selgitus oli, et riik on vajalike \u00f5igusaktide vastuv\u00f5tmisega hiljaks j\u00e4\u00e4nud ja ei t\u00e4ida inflatsioonikriteeriume.\nEuror\u00fchmas on peetud k\u00f5nelusi, et taotleda Bulgaaria valmisoleku uut hindamist suvel, tingimusel et k\u00f5ik kohustused on t\u00e4idetud. \u201eUus t\u00e4htaeg on 1. jaanuar 2025 ja Bulgaaria valmisoleku hindamist saab taotleda sel aastal,\u201c \u00fctles Velkova. Bulgaaria on v\u00f5tnud kohustuse v\u00f5tta vastu mitu seadust, kui ta on eurotsooni ooteruumis. Nende hulgas on isikliku pankrotiseaduse vastuv\u00f5tmine, rahapesuvastase seaduse muudatused, samuti Euroopa rohelise kaardiga seotud kindlustusseadustiku muutmine.\nK\u00f5ik need seaduseeln\u00f5ud valmistas ette ja esitas parlamendile ajutine valitsus, kuid parlament saadeti laiali enne nende vastuv\u00f5tmist. Bulgaarias on p\u00e4rast mitut tulemusteta valimisi ja eba\u00f5nnestunud valitsuse moodustamise katseid kestnud pikaajaline poliitiline kriis. Suurimaks probleemiks n\u00e4ivad olevat kindlustus\u00f5igusaktid.\nKolmandate isikute vastutuskindlustus\nAlates 30. jaanuarist oli teada, et Bulgaaria v\u00f5imalused euroalaga liitumiseks 1. jaanuaril 2024 on pea v\u00f5imatud. P\u00f5hjuseks oli kindlustusseadustiku muudatuste vastuv\u00f5tmise edasine edasil\u00fckkamine, mis reguleerib Bulgaaria kindlustusandjate kohustuste tagasimaksmist v\u00e4lismaal toimunud liiklus\u00f5nnetuste korral. Viimaste andmete kohaselt on 2021. aasta l\u00f5pu seisuga kindlustusandjatele ELis v\u00f5lgu umbes \u00fcheksa miljonit eurot.\nMitmed erakonnad saboteerisid parlamendi istungit ja takistasid muudatuste vastuv\u00f5tmist. GERBi parlamendiliige Alexander Ivanov selgitas, et tema partei p\u00fc\u00fcab kaitsta Bulgaaria tarbijaid tsiviilvastutuskindlustuse hinnat\u00f5usu eest. Seevastu kurdavad kindlustusandjad omakorda, et seadusemuudatuste vastuv\u00f5tmine toob kaasa kindlustushindade t\u00f5usu ja isegi ettev\u00f5tete pankroti.\nM\u00f5ned p\u00e4evad hiljem saadeti Bulgaaria parlament laiali ja riik suundus 2. aprillil toimuvatele viiendatele parlamendivalimistele viimase kahe aasta jooksul.\nReferendum euro vastu\nSelle aasta alguses alustas venemeelne ja Euroopa-vastane partei \u201eVazrazhdane\u201c allkirjade kogumist rahvah\u00e4\u00e4letuse korraldamiseks \u201eBulgaaria levi s\u00e4ilitamise eest\u201c ja riigi euroala liikmelisuse vastu. Vazrazhdane \u00fctleb, et on seni kogunud 200 000 allkirja, mis on pool kohustuslikuks rahvah\u00e4\u00e4letuseks vajalikust arvust. Partei juht Kostadin Kostadinov s\u00f5nas, et euro kasutuselev\u00f5tt v\u00f5ib viia riigis \u201ekodus\u00f5jani\u201c.\nEuro kasutuselev\u00f5tu kuup\u00e4eva edasil\u00fckkamine Bulgaarias annab erakonnale lisaaega allkirjade kogumiseks ja referendumi korraldamiseks, mille eesm\u00e4rk on l\u00fckata eurotsooni liikmeks saamist 20 aasta v\u00f5rra edasi.\nBulgaaria \u00fchiskond on Euroopa \u00fchisraha suhtes skeptiline viimase kahe aasta k\u00f5rge inflatsiooni t\u00f5ttu. Vazrazhdane kasutab eurot selleks, et suurendada oma poliitilist kaalu enne 2. aprillil toimuvaid parlamendivalimisi ning levitada venemeelset ja Euroopa-vastast narratiivi.\nEuroala kriteeriumid\nBulgaaria kuulub riigiv\u00f5la ja SKP suhtarvu poolest esikolmikusse - v\u00f5lg on umbes 23% SKPst. Samuti vastab riik pikaajaliste intressim\u00e4\u00e4rade v\u00f5rdlusalusele, olles Rootsi j\u00e4rel teisel kohal.\n\u00dcks oluline Maastrichti kriteerium Euroopa rahamehhanismiga liitumiseks on hinnastabiilsus, mida m\u00f5\u00f5detakse inflatsiooniga, mis ei tohiks olla \u00fcle 1,5% k\u00f5rgem kui kolmel k\u00f5ige madalama inflatsiooniga liikmel.\nTeiseks tingimuseks on stabiilne ja j\u00e4tkusuutlik riigi rahandus, mida m\u00f5\u00f5detakse eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi ja valitsemissektori v\u00f5laga. Riigi pikaajalised nominaalsed intressim\u00e4\u00e4rad peavad olema stabiilsed, mis ei tohi olla \u00fcle 2% k\u00f5rgemad kui kolme selle n\u00e4itaja poolest k\u00f5ige edukama liikme intressim\u00e4\u00e4rad.\nViimane tingimus on vahetuskursi stabiilsus. See t\u00e4hendab, et v\u00e4hemalt kaks aastat viibitakse ERM II valuutamehhanismis ilma kohaliku valuuta t\u00f5sise odavnemiseta euro suhtes, mis pole Bulgaaria jaoks probleemiks, sest Bulgaarial on valuutakomitee, kus levi on seotud euroga."}
{"text":"Laps j\u00e4i \u00fclek\u00e4igurajal auto alla19. veebruari p\u00e4rastl\u00f5unal s\u00f5itis 61aastane mees Kohtla-J\u00e4rvel J\u00e4rvek\u00fcla tee 62 juures s\u00f5iduautot Hyundai juhtides otsa liiklusm\u00e4rkidega reguleeritud \u00fclek\u00e4igurajal teed \u00fcletanud 11aastasele t\u00fcdrukule. Laps toimetati Ida-Viru keskhaigla EMOsse kontrolli.Teelt v\u00e4lja s\u00f5itnud autos said inimesed kannatada\n19. veebruari \u00f5htul kaotas 32aastane mees L\u00fcganuse vallas Purtse k\u00fclas Tallinna-Narva maantee 136. kilomeetril konrolli s\u00f5iduauto Honda Jazz \u00fcle ning s\u00f5itis teelt v\u00e4lja. Autojuht ja s\u00f5idukis kaass\u00f5itjana viibinud 23aastane naine toimetati Ida-Viru keskhaiglasse kontrolli.Laup\u00e4ev oli t\u00e4is v\u00e4givalda\n18. veebruaril sai politsei teate, et J\u00f5hvis Kooli t\u00e4nava kortermajas l\u00f6\u00f6di 41aastast meest. Politseinikud pidasid kahtlustatavana kinni 30aastase mehe.Samal p\u00e4eval teatati politseile, et Kohtla-J\u00e4rvel J\u00e4rvek\u00fcla tee kortermajas l\u00f5i 39aastane mees 53aastast meest.18. veebruaril sai politsei teate, et Sillam\u00e4el Viru puiestee kortermajas l\u00f6\u00f6di 44aastast naist. Politseinikud pidasid kinni 41aastase mehe.Kotinukal varastati k\u00fctust\n16. veebruaril teatati politseile, et J\u00f5hvi vallas Kotinuka k\u00fclas varastati s\u00f5idukist umbes 600 liitrit k\u00fctust.Kelmid petsid naiselt suure summa v\u00e4lja\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5hvis elav naine, kellele helistati v\u00f5\u00f5ralt numbrilt ja tutvustati end politseiametnikuna. Seej\u00e4rel \u00fchendati k\u00f5ne v\u00e4idetavate Coop ja LHV panga t\u00f6\u00f6tajatega, kes palusid naisel sisestada enda PIN1- ja PIN2-koodi. Hiljem avastas naine, et tema kontolt on raha kadunud. Kelmusega tekitati naisele ligi 13 000 eurot kahju."}
{"text":"IMFi Euroopa juht: eelarvest saab abiraha jagada vaid m\u00f5nda aegaMeie soovitus Euroopa Keskpangale on j\u00e4tkata intressit\u00f5stmist, nendib Rahvusvahelise Valuutafondi Euroopa juht Alfred Kammer. Tema s\u00f5nul peavad keskpanga intressim\u00e4\u00e4rad j\u00e4\u00e4ma k\u00f5rgele ilmselt pikemaks ajaks.\nRahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa juht Alfred Kammer meenutas veebruari alguses Eestit k\u00fclastades, et pole siin kaugeltki mitte esimest korda, vaid hakkas Eestiga koost\u00f6\u00f6d tegema juba 1990. aastate algul, kui andis n\u00f5u asutuste loomisel ning raha- ja eelarvepoliitika asjus.\nMiks IMF t\u00f5stis euroala majanduskasvu prognoosi?\n\u00dcleilmselt aeglustuv majanduskasv j\u00f5uab sel aastal p\u00f5hja ja kiireneb 2024. aastal. Euroalal on v\u00f5rreldes 2022. aastaga j\u00e4rsk majanduskasvu aeglustumine 3,5 protsendilt 0,7 protsendile. J\u00e4rgmisel aastal majanduskasv kiireneb. See peegeldab Venemaa s\u00f5da Ukrainas ja maailmamajanduse m\u00f5ju.\nPositiivne on see, et talv pole olnud nii k\u00fclm, kui kardeti. Maagaasi hind on oodatust odavam. Me pole n\u00e4inud gaasi tarnekatkestusi, mis oleksid v\u00f5inud juhtuda.\nKa eelarvepoliitika on olnud m\u00f5nev\u00f5rra oodatust toetavam. Seet\u00f5ttu on see 0,7 protsenti majanduskasvu euroalale meie varasema prognoosiga v\u00f5rreldes tegelikult majanduskasvu kiirenemine. 2022. aasta oli meie oodatust tugevam. \u00dcleilmselt n\u00e4eme samasugust pilti. N\u00e4eme kiiremat majanduskasvu USAs ja Hiina avanemist koroonapiirangutest.\nSamas t\u00f5stsime me ka 2023. aasta inflatsiooniprognoosi. See v\u00e4hendab ostuj\u00f5udu samal ajal, kui rahapoliitika karmistub. See v\u00f5tab natuke maha majanduskasvu hoogu, mida annavad teised m\u00f5jutajad.\nKas USA F\u00f6deraalreservi ehk keskpanga prognoositud inflatsiooni taltumine on ikka t\u00f5siseltv\u00f5etav, mitte soovm\u00f5tlemine?\nK\u00f5ik keskpangad on juba m\u00f5nda aega rahapoliitikat karmistanud, n\u00e4eme k\u00f5ikjal rahapoliitilist intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usu. Muidugi arutatakse, kui kaua poliitika karmistamine kestab. Meie arusaam on, et peame ettevaatlikult j\u00e4lgima majandusn\u00e4itajaid ja seda, kuidas rahapoliitika avaldab m\u00f5ju. Peame saama aru, kuidas inflatsioon t\u00f6\u00f6tab. Praegu on v\u00e4ga erakordne aeg, kus meid on tabanud kaks \u0161okki korraga. See teeb ka rahapoliitika selgitamise keeruliseks. Keskpankuritel on keerulised ajad.\nKui vaatame pandeemiaaega, siis nii raha- kui ka eelarvepoliitika oli v\u00e4ga hea ja koordineeritud. N\u00e4idati head juhtimist ja tugevdati institutsioone. See aitab ka praeguse Venemaa Ukrainasse tungimise \u0161oki ajal.\nMillist n\u00f5u seekord Eestile andsite?\nSeekord ei andnud me Eestile mingit konkreetset n\u00f5u. Arutasime paljusid teemasid, et saada neist paremini aru ja m\u00f5ista, millised on poliitilised valikuv\u00f5imalused.\nEga siin ole mingisuguseid teisi teemasid kui mujal. Rahapoliitika on kogu euroalale \u00fchtne ja meie soovitus Euroopa Keskpangale on j\u00e4tkata intressit\u00f5stmist. T\u00f5en\u00e4oliselt peavad keskpanga intressim\u00e4\u00e4rad j\u00e4\u00e4ma k\u00f5rgele pikemaks ajaks. \u00dcldinflatsioon on hakanud euroalal alanema. Kuid alusinflatsioon, kus ei arvestata toidu- ja energiahindadega, kasvab Eestis ja mujal Baltikumis ikka veel ja soovitust kiiremini. Rahapoliitilist karmistamist peab olema rohkem.\nMeie soovitus eelarvepoliitika vallas on Euroopa riikidele selline, et eelarvepoliitika peaks toetama rahapoliitikat. Inflatsioon on vaja saada kontrolli alla ja sellest on enim m\u00f5jutatud vaesed ja haavatavad, keda eelarvepoliitika peaks aitama. Eelarvepoliitika ei tohiks majanduses kasvatada n\u00f5udlust ja peaks olema kokkuhoidlik.\nMe saame muidugi aru, et energia\u0161okk toob kaasa elatustaseme kriisi. Aga aidata tuleb vaid haavatuid ja selleks peab olema eelarves ruumi. Inimestele on keerulisel ajal abiks sissetulekutoetused. Need meetmed peavad olema ajutised ja h\u00e4sti suunatud. See ei tohiks olla helikopteriraha k\u00f5igile, sest see kasvataks n\u00f5udlust ja inflatsiooni. K\u00f5rgemad energiahinnad v\u00e4hendavad n\u00f5udlust ja seda ei tohiks segada.\nKui vaatame l\u00e4inud aasta abipakette, siis energiakulude katmiseks vajas toetust 40 protsenti inimestest. Selleks oleks pidanud meie arvestuste j\u00e4rgi kuluma 0,9 protsenti majanduse kogutoodangust. Aga tegelikult kulus 1,5 protsenti. See t\u00e4hendab, et raha jagati ka neile, kes oleks ise hakkama saanud. See on inflatsioonivastase v\u00f5itluse seisukohast halb. Ja halb ka seet\u00f5ttu, et riigid peavad hakkama keskpikas perspektiivis piirama kulutamist.\nMeil on m\u00e4rtsis parlamendivalimised. Peaaegu k\u00f5ik erakonnad lubavad rohkem raha k\u00f5igile. Kust see raha v\u00f5etakse?\nPraegu on eelarvepoliitika kujundamiseks v\u00e4ga halb aeg. Vaja on senisest palju suuremaid investeeringuid rohep\u00f6\u00f6rdesse, digitaliseerimisse ja kaitset\u00f6\u00f6stusesse.\nAga peame samal ajal arvestama, et need mega\u0161okid, mida oleme n\u00e4inud, tulevad ka edaspidi. Et saaks edaspidi vapustustele reageerida, tuleb eelarvepoliitikat koomale t\u00f5mmata, et kui majandus ja elanikkond seda vajab, oleks v\u00f5imalik millegi arvelt aidata. Seda saab teha mitmel moel. N\u00e4iteks muutes eelarvekulutuste prioriteete v\u00f5i t\u00f5sta makse, kuid see s\u00f5ltub iga riigi olukorrast eraldi.\nEestil on ette n\u00e4idata aastak\u00fcmnete pikkune vastutustundliku eelarvepoliitika ajalugu. See on Eestit makromajanduslikult v\u00e4ga h\u00e4sti aidanud ja riik on saanud ka abi anda. Ootus, et valitsus alati aitab, pakkudes t\u00e4iendavat sotsiaalset turvalisust, on aga oht, millega poliitikud peavad v\u00f5itlema. L\u00f5puks pole t\u00e4iendavat raha, mida kulutada.\nKui tegus on IMF olnud Ukraina abistamisel?\nOleme Ukrainat alates mullu m\u00e4rtsi algusest siiani aidanud 2,7 miljardi dollariga. Rahvusvahelistest organisatsioonidest on meil l\u00e4inud Ukraina aitamiseks suurem osa bilansist kui teistel. Esialgu p\u00fc\u00fcdsime toetada Ukrainat majandusabiga, seej\u00e4rel toetada makromajanduslikku stabiilsust, et ei tuleks h\u00fcperinflatsiooni, riigieelarves oleks raha ja valuuta tuleks riiki. P\u00fc\u00fcame aidata Ukrainat, et maksutulu kasvaks, et kohalik v\u00f5lakirjaturg toimiks. Nendest programmidest v\u00f5ib v\u00e4lja kasvada t\u00e4ieulatuslik Ukraina abistamise programm.\nUkraina valitsus oli juhtunuks \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4sti valmis juba kriisi algusest peale. Nad tegutsesid kiiresti ja 24 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas, et kontrollida \u0161okki. Me k\u00fcll aitame m\u00f5nev\u00f5rra, kuid au l\u00e4heb ikka Ukraina poliitikutele.\nMillisena n\u00e4ete IMFi rolli siis, kui s\u00f5da saab l\u00e4bi ning tuleb riik ja majandus taas \u00fcles ehitada?\nMeil on roll juba enne seda, kui s\u00f5da l\u00f5peb. Kui algab \u00fclesehitus, siis peame vaatama, kuidas majandus areneb. Me oleme valmis Ukrainat ka siis abistama, olgu see tehniline abi, poliitika kujundamise abi v\u00f5i rahastamine. Aitame Ukrainat ennast ja aitame teistel aidata. Kui algab \u00fclesehitus, siis selle raskus j\u00e4\u00e4b erasektori kanda ja loodame, et suudame nende meelitamiseks luua head tingimused. Mida kiiremini saame sellega pihta hakata, seda parem.\nMul on v\u00e4ga hea meel, et ajal, kui Ukraina peab lahinguid, tegeleb Ukraina valitsus juba riigi ja majanduse \u00fclesehitamise k\u00fcsimustega. Nad on \u00f6elnud, et vana majandust nad enam \u00fcles ei ehita. Luuakse uus, rohelisem ja digitaalsem majandus. See t\u00e4hendab, et purustatut ei taastata, ehitatakse midagi uut. Ja siin tuleb m\u00e4ngu poliitika ning korruptsioonivastane v\u00f5itlus. Valitsus on andnud m\u00f5ista, et selle suunas tahetakse tarmukalt samme seada.\n"}
{"text":"Sotside valimiskampaania legaliseerib riigireetmise.\u00a0Juhtusin huvilisena osalema \u00a028. jaanuaril L\u00e4\u00e4nemaa sotside valimiskampaania \u00fcritusel, kus L\u00e4\u00e4nemaa sotsiaaldemokraat Neeme Suur ja Saaremaa sotsiaaldemokraat keskkonnaminister Madis Kallas enda valimiskampaaniat l\u00e4bi viisid. Peamise k\u00fcsimusena t\u00f5statusid julgeolekuriskide maandamise k\u00fcsimused ja keskkonnaprobleemide lahendamise k\u00fcsimused, mis keskkonnaministrile ja tema n\u00f5unikule eriti s\u00fcdamel\u00e4hedased olid.\nSotside kandidaat Maris J\u00f5geva kurtis aga selle \u00fcle, et rohe- ja biomajanduse arendamiseks puuduvad andmed. Seega vastavaid potentsisaaliuuringuid pole l\u00e4bi viidud ja informatsioon valdade arengukavade kokkukirjutamiseks on ebapiisav. Eelnevat kinnitasid ka sotsiaaldemokraatide ridades Hiiumaalt kandideeriv Reili Rand ja keskkonnaminister Madis Kallas.\nAga vaatame asja praktikas ehk kuidas asjad ajateljel toimunud on. 5. aprill 2022 toimus vastavasisuline istung Riigikogu keskkonnakomisjonis, mille p\u00e4evakorras oli Euroopa roheleppega seotud projektide ettevalmistuskulude katmise arutelu. Seal osalesid: Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsi esindajad Einar Eiland ja Kristjan Raman, Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, Tallinna Tehnika\u00fclikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu, Eesti Bioringluse Liidu juhatuse liige Markko M\u00e4ll, Turu-uuringute AS tegevjuht T\u00f5nis Stamberg, P\u00e4\u00e4stame Eesti Metsad MT\u00dc koordinaator Liina Steinberg, Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arenduspoliitika osakonna peaekspert Heidi Paju, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse n\u00f5unik Tuuli Levandi, Eesti Teadusagentuuri v\u00e4listeaduskoost\u00f6\u00f6 osakonna juhataja Maarja Adojaan, Keskkonnaministeeriumi teadusn\u00f5unik Katarina Viik.\nRiigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas oli seisukohal: \u201eKui seotud ministeerium n\u00e4eb kriitilist vajadust probleemi lahendamiseks, siis minister, kellel on asi s\u00fcdameasjaks, toob teema lauale riigieelarve seaduse eeln\u00f5u l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks.\u201c Seega peaks vastava initsiatiivi v\u00f5tma teemakohane ministeerium.\nKoosoleku juhataja Andres Metsoja \u00fctles: \u201eRohep\u00f6\u00f6re muudab majandus- ja \u00f5igusruumi ning inimk\u00e4itumist, k\u00fcsimus on, kuidas seda muutust peaks juhtima.\u201c\nEinar Eiland lausus: \u201eUuringu formaat on valmis kirjutatud ja pilootuuring l\u00e4bi viidud. M\u00f5istlik oleks kasutada olemasolevaid materjale ja sama formaati, et tagada tulemuste v\u00f5rreldavus ning uuringule tuleks lisada infotehnoloogilised ja logistilised t\u00e4iendused.\u201c\nAllan Niidu Tallinna Tehnika\u00fclikoolist t\u00f5i n\u00e4ite Saksamaalt: \u201eRiik toetab teadlasi 200 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses grantidega, mille eesm\u00e4rgiks on toetada konsortsiumi kokkupanemist, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teostamist ja projektide ettevalmistamist. Pikemas perspektiivis j\u00e4\u00e4vad kaotajaks riigid, kes ei toeta teadlasi.\u201c\nRiigikogulane Peeter Ernits oli mures: \u201eMiks pole roheprojektide ettevalmistuskulude toetust ette n\u00e4htud ministeeriumite arengukavades ja millistel ministritel v\u00f5iks antud teema s\u00fcdameasjaks olla.\u201c\nAndres Metsoja v\u00e4ljendas, et vajalik oleks saada potentsiaalsetest muudatustest tervikpilt \u00fcle Eesti ja selgus tuleks luua juhtpartneri osas: \u201eTagada tuleks v\u00f5rdsus ja tasakaalukus k\u00f5ikide maakondade vahel, et ei tekiks mahaj\u00e4\u00e4jaid. Riigikogul peaks tekkima arusaam, et lisaks EL-i pakettidele antavatele hinnangutele, peaks toimuma ka sisuline arutelu, kas m\u00f5ni v\u00e4ljakutse on Euroopa Komisjoni kontekstis \u00fcldse sobilik. Tekkida ei tohiks olukorda, kus Elukeskkonna Rahvastikuarengu Selts peaks tundma, et neid l\u00fckatakse k\u00f5rvale ja jooksutatakse ministeeriumite vahel. Antud probleemi pole v\u00f5imalik lahendada katuserahadega ja vajalik oleks s\u00fcsteemsem lahendus, milles riigieelarve rahalistel vahenditel on oma roll.\u201c\nEelneva alusel sai koostatud p\u00f6\u00f6rdumine Riigikogu riigieelarve erikomisjonile, mida juhtis Urmas Reinsalu. Riigieelave erikomisjon v\u00e4ljendab enda seisukohti 06.2022 nr 2-7\/22-195\/2 toimunud istungil ja teeb Keskkonnaministeeriumile ettepaneku: \u201eLeida Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsile Euroopa roheleppe projektide taotluste esitamiseks vajalik raha oma valitsemisala eelarvest. Komisjon toetab \u201eEesti 2035\u201c alusp\u00f5him\u00f5tet, et iga inimene, pere- ja kogukond ning vaba\u00fchendus saab \u00fchiskonnakorralduses kaasa l\u00fc\u00fca ja koost\u00f6\u00f6d teha \u2013 selleks tuleb anda neile v\u00f5imalus.\u201c\nT\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on ka see, et edasine Riigikogu Riigieelarve Erikomisjoni juht T\u00f5nis M\u00f6lder on olnud sama meelt ja toetas igati Reinsalu otsust.\nRiigikogu riigeeelave erikomisjoni otsusega n\u00f5ustus ka Riigikogu riigikaitsekomisjon, kes arutas teemat 21. novembri istungil 2022. \u201eKeskkonnaministeeriumile on riigieelarve kontrolli erikomisjon oma kirja saatnud ja rahastamise \u00fcle otsustamine on Keskkonnaministeeriumi p\u00e4devuses.\u201c Seega toetab Riigikogu riigikaitsekomisjon Riigikogu riigieelarve erikomisjoni otsust vastavate rahaliste vahendite eraldamise kohta uuringute ettevalmistuskulude katmiseks.\nKeskkonnaministri Maris Kallase vastusest olukorra lahendamisel 28.12.2022 aga loeme, et Keskkonnaministeeriumi eelarves ei ole ette n\u00e4htud eraldi vahendeid projektide ettevalmistamise ja elluviimise toetamiseks, v\u00e4lja arvatud juhtudel, kui need on t\u00e4iendavalt ja sihtotstarbeliselt ette n\u00e4htud riigikogu poolt vastuv\u00f5etavas riigieelarves.\nHuvitav on ka see, et kui riigieelarve erikomisjon tegi vastava p\u00f6\u00f6rdumise keskkonnaministrile juba jaanip\u00e4eva paiku, aga keskkonnaminister vastab Riigikogu kirjadele alles peale j\u00f5ule, rikkudes seega ametikirjadele vastamise head tava. Seega oli keskkonnaministril Madis Kallasel pool aastat aega, et teemak\u00e4sitlust rohe- ja biomajandusuuringute sissekirjutamiseks riigieelarvesse teostada. Kuid vaatamata isegi Riigikogu riigieelarve erikomisjoni ettekirjutusele, millega m\u00f5ustusid ka Riigikogu keskonnakomisjon ja riigikaitsekomisjon, j\u00e4etakse t\u00f6\u00f6d teostamata, seades seega ohtu ju inimeste elud ja tervise ning eelneva teostuseks vajaliku looduskeskkonna s\u00e4ilimise.\nMida selline keskkonnaminister Madis Kallase poolne seadusandlik tegemataj\u00e4tmine toob kaasa tavakodanike ja maakondade tasandil v\u00f5i \u00f5igem oleks k\u00fcsida, et mis tavakodanike ja maakonna vaatevinklist \u00fcldse toimus? NATO julgeoleku laiast k\u00e4situsest tingitult, on riigil kohustuseks tagada kodanike energiaga omavarustamisv\u00f5ime ja toiduga omavarustamisv\u00f5ime. See on aga omakorda rohe- ja biomajandusliku ressursi rakendusv\u00f5ime k\u00fcsimus. Rakendada saab aga neid ressursse, millest \u00fclevaade olemas on. Maakondlike ja valdade arengukavasid saab aga kokku kirjutada tuginedes nendele ressursi planeeringutele, millest reaalne \u00fclevaade olemas on. Ministrile tehti Riigikogu m\u00e4\u00e4rustega \u00fclesandeks need vahendid planeerida ja luua. Keskkonnaminister Madis Kallas j\u00e4tab selle aga tegemata. Seades seega julgeoleku seisukohalt vaadates ohtu inimeste elu ja tervise. Kummaline on veel see, et ministrit on selles teemas n\u00f5ustanud kaitseliitlane ja reservohvitser Neeme Suur, kes pole suutnud samuti ministrile selgeks teha, et NATO julgeoleku laia k\u00e4sitluse v\u00f5tmek\u00fcsimuseks on k\u00fctustega ja toiduga omavarustamise k\u00fcsimuste lahendamine kriisisituatsioonis, mida omakorda saab tagada l\u00e4bi boiressursi haldamisv\u00f5ime tagamise ja sellega tuleb tegeleda ennem kriiside teket ehk rahuajal.\nAga vaeme k\u00fcsimust p\u00f5hiseaduslikust aspektist. K\u00f5rgema v\u00f5imu kandja ehk rahvas on valinud endale esindajate kogu ehk parlamendi, kes teeb ministrile m\u00e4\u00e4ruse julgeolekuolukorra lahendamiseks vajalike vahendite leidmiseks. Minister aga saadab enda otsusega parlamendi sisuliselt pikalt.\nV\u00f5i teine p\u00f5hiseaduslik aspekt: iga minister, ministri n\u00f5unik ja parlamendi saadik on andnud vande p\u00f5hiseadusliku korra kehtimise tagamiseks. See t\u00e4hendab, et antakse vanne elukeskkonna s\u00e4ilimise tagamiseks ja eesti rahva s\u00e4ilimiseks selles elukeskkonnas. Elukeskkonna, keele ja kultuuri s\u00e4ilimist saab aga teostada \u00fcksnes juhul kui \u00fclevaade ressurssidest on olemas. Rahvusvahelise \u00f5iguse alusel on aga p\u00f5hiseaduslikus korras kehtestatud \u00f5iguste eiramine v\u00f5i nende \u00f5iguste mitte tagamine v\u00f5rdsustatud riigireetmisega. Seega, kui ministri tegevus v\u00f5i tegevusetus seab ohtu inimeste elu ja tervise v\u00f5i elukeskkonna s\u00e4ilimise, kus see riik v\u00f5i rahvas v\u00f5iks ja saaks elada, on ilmselt tegemist riigireetmisega. Seda enam kui vastav minister on andnud vande tagada p\u00f5hiseaduslikku korda. Sellisel juhul on tegemist veel p\u00f5hiseadusega kehtestatud ametivande rikkumisega ja seda toetava korruptsiooniga, sest ametivanne antakse p\u00f5hiseaduslikku korra tagamiseks. Antud juhul sisuliselt seda aga ei t\u00e4ideta. Kui see tegevus v\u00f5i tegevusetus seab ohtu s\u00fcsteemselt inimeste elu ja tervise ( ja julgeolekuriskidest \u00fclevaate puudumine seda ka on) siis tegemist on ka inim\u00f5iguste s\u00fcgavama rikkumisega ministri poolt.\nEinar Eiland, Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Anal\u00fc\u00fctika Keskus"}
{"text":"IMFi Euroopa juht: eelarvest saab abiraha jagada vaid m\u00f5nda aegaINTERVJUUKriisiolukorras tehtud rutakad otsused v\u00f5ivad riikidele hiljem v\u00e4ga kalliks maksma minna, hoiatab Rahvusvaheline Valuutafond.Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa juht Alfred Kammer meenutas veebruari alguses Eestit k\u00fclastades, et pole siin kaugeltki mitte esimest korda, vaid hakkas Eestiga koost\u00f6\u00f6d tegema juba 1990. aastate algul, kui andis n\u00f5u asutuste loomisel ning raha- ja eelarvepoliitika asjus.Miks IMF t\u00f5stis euroala majanduskasvu prognoosi?\u00dcleilmselt aeglustuv majanduskasv j\u00f5uab sel aastal p\u00f5hja ja kiireneb 2024. aastal. Euroalal on v\u00f5rreldes 2022. aastaga j\u00e4rsk majanduskasvu aeglustumine 3,5 protsendilt 0,7 protsendile. J\u00e4rgmisel aastal majanduskasv kiireneb. See peegeldab Venemaa s\u00f5da Ukrainas ja maailmamajanduse m\u00f5ju.Positiivne on see, et talv pole olnud nii k\u00fclm, kui kardeti. Maagaasi hind on oodatust odavam. Me pole n\u00e4inud gaasitarne katkestusi, mis oleksid v\u00f5inud juhtuda.Ka eelarvepoliitika on olnud m\u00f5nev\u00f5rra oodatust Loetavam. Seet\u00f5ttu on see 0,7 protsenti majanduskasvu euroalale meie varasema prognoosiga v\u00f5rreldes tegelikult majanduskasvu kiirenemine. 2022. aasta oli meie oodatust tugevam. \u00dcleilmselt n\u00e4eme samasugust pilti. N\u00e4eme kiiremat majanduskasvu USAs ja Hiina avanemist koroonapiirangutest.Samas t\u00f5stsime me ka 2023. aasta inflatsiooniprognoosi. See v\u00e4hendab ostuj\u00f5udu, samal ajal kui rahapoliitika karmistub. See v\u00f5tab natuke maha majanduskasvu hoogu, mida annavad teised m\u00f5jutajad.Kas USA F\u00f6deraalreservi ehk keskpanga prognoositud inflatsiooni taltumine on ikka t\u00f5siselt v\u00f5etav, mitte soovm\u00f5tlemine?K\u00f5ik keskpangad on juba m\u00f5nda aega rahapoliitikat karmistanud, n\u00e4eme k\u00f5ikjal rahapoliitilist intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usu. Muidugi arutatakse, kui kaua poliitika karmistamine kestab. Meie arusaam on, et peame ettevaatlikult j\u00e4lgima majandusn\u00e4itajaid ja seda, kuidas rahapoliitika avaldab m\u00f5ju. Peame saama aru, kuidas inflatsioon t\u00f6\u00f6tab. Praegu on v\u00e4ga erakordne aeg, kus meid on tabanud kaks \u0161okki korraga. See teeb ka rahapoliitika selgitamise keeruliseks. Keskpankuritel on keerulised ajad.Kui vaatame pandeemiaaega, siis nii raha- kui ka eelarvepoliitika oli v\u00e4ga hea ja koordineeritud. N\u00e4idati head juhtimist ja tugevdati institutsioone. See aitab ka praeguse Venemaa Ukrainasse tungimise \u0161oki ajal.Millist n\u00f5u seekord Eestile andsite?Seekord ei andnud me Eestile mingit konkreetset n\u00f5u. Arutasime paljusid teemasid, et saada neist paremini aru ja m\u00f5ista, millised on poliitilised valikuv\u00f5imalused.Ega siin ole mingisuguseid teisi teemasid kui mujal. Rahapoliitika on kogu euroalale \u00fchtne ja meie soovitus Euroopa Keskpangale on j\u00e4tkata intressit\u00f5stmist. T\u00f5en\u00e4oliselt peavad keskpanga intressim\u00e4\u00e4rad j\u00e4\u00e4ma k\u00f5rgele pikemaks ajaks. \u00dcldinflatsioon on hakanud euroalal alanema. Kuid alusinflatsioon, kus ei arvestata toidu- ja energiahindadega, kasvab Eestis ja mujal Baltikumis ikka veel ja soovitust kiiremini. Rahapoliitilist karmistamist peab olema rohkem.Meie soovitus eelarvepoliitika vallas on Euroopa riikidele selline, et eelarvepoliitika peaks toetarna rahapoliitikat. Inflatsioon on vaja saada kontrolli alla ja sellest on enim m\u00f5jutatud vaesed ja haavatavad, keda eelarvepoliitika peaks aitama. Eelarvepoliitika ei tohiks majanduses kasvatada n\u00f5udlust ja peaks olema kokkuhoidlik.Me saame muidugi aru, et energia\u0161okk toob kaasa elatustaseme kriisi. Aga aidata tuleb vaid haavatuid ja selleks peab olema eelarves ruumi. Inimestele on keerulisel ajal abiks sissetulekutoetused. Need meetmed peavad olema ajutised ja h\u00e4sti suunatud. See ei tohiks olla helikopteriraha k\u00f5igile, sest see kasvataks n\u00f5udlust ja inflatsiooni. K\u00f5rgemad energiahinnad v\u00e4hendavad n\u00f5udlust ja seda ei tohiks segada.Kui vaatame l\u00e4inud aasta abipakette, siis energiakulude katmiseks vajas toetust 40 protsenti inimestest. Selleks oleks pidanud meie arvestuste j\u00e4rgi kuluma 0,9 protsenti majanduse kogutoodangust. Aga tegelikult kulus 1,5 protsenti. See t\u00e4hendab, et raha jagati ka neile, kes oleks ise hakkama saanud. See on inflatsioonivastase v\u00f5itluse seisukohast halb. Ja halb ka seet\u00f5ttu, et riigid peavad hakkama keskpikas perspektiivis piirama kulutamist.Meil on m\u00e4rtsis parlamendivalimised. Peaaegu k\u00f5ik erakonnad lubavad rohkem raha k\u00f5igile. Kust see raha v\u00f5etakse?Praegu on eelarvepoliitika kujundamiseks v\u00e4ga halb aeg. Vaja on senisest palju suuremaid investeeringuid rohep\u00f6\u00f6rdesse, digitaliseerimisse ja kaitset\u00f6\u00f6stusesse.Aga peame samal ajal arvestama, et need mega\u0161okid, mida oleme n\u00e4inud, tulevad ka edaspidi. Et saaks edaspidi vapustustele reageerida, tuleb eelarvepoliitikat koomale t\u00f5mmata, et kui majandus ja elanikkond seda vajab, oleks v\u00f5imalik millegi arvelt aidata. Seda saab teha mitmel moel. N\u00e4iteks muutes eelarvekulutuste prioriteete v\u00f5i t\u00f5sta makse, kuid see s\u00f5ltub iga riigi olukorrast eraldi.Eestil on ette n\u00e4idata aastak\u00fcmnetepikkune vastutustundliku eelarvepoliitika ajalugu. See on Eestit makromajanduslikult v\u00e4ga h\u00e4sti aidanud ja riik on saanud ka abi anda. Ootus, et valitsus alati aitab, pakkudes t\u00e4iendavat sotsiaalset turvalisust, on aga oht, millega poliitikud peavad v\u00f5itlema. L\u00f5puks pole t\u00e4iendavat raha, mida kulutada.Kui tegus on IMF olnud Ukraina abistamisel?Oleme Ukrainat alates mullu m\u00e4rtsi algusest siiani aidanud 2,7 miljardi dollariga. Rahvusvahelistest organisatsioonidest on meil l\u00e4inud Ukraina aitamiseks suurem osa bilansist kui teistel. Esialgu p\u00fc\u00fcdsime toetada Ukrainat majandusabiga, seej\u00e4rel toetada makromajanduslikku stabiilsust, et ei tuleks h\u00fcperinflatsiooni, riigieelarves oleks raha ja valuuta tuleks riiki. P\u00fc\u00fcame aidata Ukrainat, et maksutulu kasvaks, et kohalik v\u00f5lakirjaturg toimiks. Nendest programmidest v\u00f5ib v\u00e4lja kasvada t\u00e4ieulatuslik Ukraina abistamise programm.Ukraina valitsus oli juhtunuks \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4sti valmis juba kriisi algusest peale. Nad tegutsesid kiiresti ja 24 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas, et kontrollida \u0161okki. Me k\u00fcll aitame m\u00f5nev\u00f5rra, kuid au l\u00e4heb ikka Ukraina poliitikutele.Millisena n\u00e4ete IMFi rolli siis, kui s\u00f5da saab l\u00e4bi ning tuleb riik ja majandus taas \u00fcles ehitada?Meil on roll juba enne seda, kui s\u00f5da l\u00f5peb. Kui algab \u00fclesehitus, siis peame vaatama, kuidas majandus areneb. Me oleme valmis Ukrainat ka siis abistama, olgu see tehniline abi, poliitika kujundamise abi v\u00f5i rahastamine. Aitame Ukrainat ennast ja aitame teistel aidata. Kui algab \u00fclesehitus, siis selle raskus j\u00e4\u00e4b erasektori kanda, ja loodame, et suudame nende meelitamiseks luua head tingimused. Mida kiiremini saame sellega pihta hakata, seda parem.Mul on v\u00e4ga hea meel, et ajal, kui Ukraina peab lahinguid, tegeleb Ukraina valitsus juba riigi ja majanduse \u00fclesehitamise k\u00fcsimustega. Nad on \u00f6elnud, et vana majandust nad enam \u00fcles ei ehita. Luuakse uus, rohelisem ja digitaalsem majandus. See t\u00e4hendab, et purustatut ei taastata, ehitatakse midagi uut. Ja siin tuleb m\u00e4ngu poliitika ning korruptsioonivastane v\u00f5itlus. Valitsus on andnud m\u00f5ista, et selle suunas tahetakse tarmukalt samme seada.Rahvusvahelise Valuutafondi Euroopa direktori Alfred Kommeri hinnangul on Eestil aidanud viimaste aastate vapustustega toime tulla senine eeskujulik eelarvepoliitika.ROMET KREEK, ajakirjanik"}
{"text":"Piiks-piiks - ja raha l\u00e4inud!Politseisse p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5hvis elav naine, kellele helistati v\u00f5\u00f5ralt numbrilt ja tutvustati end politseiametnikuna. Seej\u00e4rel \u00fchendati k\u00f5ne v\u00e4idetavate COOPi ja LHV panga t\u00f6\u00f6tajatega, kes palusid tal sisestada enda PIN1 ja PIN2 koodid. Kelmusega tekitati naisele varalist kahju ligi 13 000 euro eest. OHTULEHT.EE"}
{"text":"PolitseiLAPS J\u00c4I \u00dcLEK\u00c4IGURAJAL AUTO ALLA19. veebruari p\u00e4rastl\u00f5unal s\u00f5itis 61aastane mees Kohtla-J\u00e4rvel J\u00e4rvek\u00fcla tee 62 juures s\u00f5iduautot Hyundai juhtides otsa liiklusm\u00e4rkidega reguleeritud \u00fclek\u00e4igurajal teed \u00fcletanud 11aastasele t\u00fcdrukule. Laps toimetati Ida-Viru keskhaigla EMOsse kontrolli.TEELT V\u00c4LJA S\u00d5ITNUD AUTOS SAID INIMESED KANNATADA19. veebruari \u00f5htul kaotas 32aastane mees L\u00fcganuse vallas Purtse k\u00fclas Tallinna-Narva maantee 136. kilomeetril konrolli s\u00f5iduauto Honda Jazz \u00fcle ning s\u00f5itis teelt v\u00e4lja. Autojuht ja s\u00f5idukis kaass\u00f5itjana viibinud 23aastane naine toimetati Ida-Viru keskhaiglasse kontrolli.LAUP\u00c4EV OLI T\u00c4IS V\u00c4GIVALDA18. veebruaril sai politsei teate, et J\u00f5hvis Kooli t\u00e4nava kortermajas l\u00f6\u00f6di 41aastast meest. Politseinikud pidasid kahtlustatavana kinni 30aastase mehe.Samal p\u00e4eval teatati politseile, et Kohtla-J\u00e4rvel J\u00e4rvek\u00fcla tee kortermajas l\u00f5i 39aastane mees 53aastast meest.18. veebruaril sai politsei teate, et Sillam\u00e4el Viru puiestee kortermajas l\u00f6\u00f6di 44aastast naist. Politseinikud pidasid kinni 41aastase mehe.KOTINUKAL VARASTATI K\u00dcTUST16. veebruaril teatati politseile, et J\u00f5hvi vallas Kotinuka k\u00fclas varastati s\u00f5idukist umbes 600 liitrit k\u00fctust.KELMID PETSID NAISELT SUURE SUMMA V\u00c4LJAPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5hvis elav naine, kellele helistati v\u00f5\u00f5ralt numbrilt ja tutvustati end politseiametnikuna. Seej\u00e4rel \u00fchendati k\u00f5ne v\u00e4idetavate Coop ja LHV panga t\u00f6\u00f6tajatega, kes palusid naisel sisestada enda PIN1- ja PIN2-koodi. Hiljem avastas naine, et tema kontolt on raha kadunud. Kelmusega tekitati naisele ligi 13 000 eurot kahju."}
{"text":"Kui haige peab olema, et p\u00e4\u00e4seda kohtum\u00f5istmisest? Stuudios on Andres ParmasProkuratuuri aastaraamat keskendub k\u00fcll korruptsioonile, sealhulgas korruptsioonile meditsiinivaldkonnas, aga toob murekohana v\u00e4lja ka kohtum\u00f5istmine v\u00f5i uurimise l\u00f5petamise tervislikel p\u00f5hjustel. Kas see trend on suurenemas ja millistes\u00a0valdkondades korruptiivne k\u00e4itumine end veel peidab, sellest r\u00e4\u00e4gime Postimehe otsesaates peaprokur\u00f6r Andres Parmasega.Saatejuht on Ulla L\u00e4nts.\u00a0"}
{"text":"Uuring: \u00fcle 70 protsendi eestlastest on kokku puutunud finantspettuse katsetegaCitadele panga uuringust selgub, et 29% Eesti inimeste hinnangul pole nad kordagi kokku puutunud finantspettuste katsetega. K\u00f5ige levinumalt on inimesed saanud petukirju v\u00f5i s\u00f5numeid.Eesti inimestest m\u00e4rkis kokku 41%, et nad on saanud petturitelt meili v\u00f5i s\u00f5numi, 35% m\u00e4rkis, et on saanud petturilt telefonik\u00f5ne. 8% vastanutest on saanud \u00fcleskutse installide telefoni v\u00f5i arvutisse kahtlast tarkvara, 6% hinnangul on petturid l\u00e4henenud neile otse t\u00e4naval ning 3% m\u00e4rkis, et neid on suunatud v\u00f5ltskodulehele. \u201e29% vastanutest \u00fctles, et nemad ei ole \u00fcldse finantspetturitega kokku puutunud ning 3% ei osanud arvata, kas nad on petturitega kokku puutunud v\u00f5i mitte,\u201c lausus Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\n\u201eOn muidugi v\u00e4gagi t\u00f5en\u00e4oline, et tegelikult on ka nende 29% seas arvestatav hulk inimesi, kes on k\u00fcll petmiskatsetega kokku puutunud, aga nad ei ole lihtsalt sellest aru saanud,\u201c t\u00f5des Hakiainen. \u201e\u00dcldjuhul on finantspettuste osas k\u00f5ige haavatavamad just vanemad inimesed ja ka k\u00fcsitlusest on n\u00e4ha, et k\u00f5ige rohkem oli 60-74 aastaste vanusegrupis neid, kes arvasid, et nad pole pettustega kokku puutunud.\u201c\nHakiainen m\u00e4rkis, et seep\u00e4rast on ka oluline, et nooremad oma l\u00e4heastele selgitaks ja \u00f5petaks finantspettuseid \u00e4ra tundma. \u201eViimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro,\u201c lausus Hakiainen.\nCitadele k\u00fcsitlusest tuli lisaks v\u00e4lja, et nii petukirjade kui ka petuk\u00f5nede osas hindasid mehed naistest 10% v\u00f5rra rohkem, et nad on selliste pettustega kokku puutunud.\nV\u00f5rreldes oma naabritega, on L\u00e4tis m\u00e4rksa levinumad finantspettused telefoni vahendusel \u2013 kui Eesti inimestest arvas 35%, et on selliseid k\u00f5nesid saanud, siis L\u00e4tis vastas nii lausa 51% (Leedus 41%). L\u00e4ti ja Leeduga v\u00f5rreldes on meil aga v\u00e4hem petturite katseid panna inimesi installima kahtlast tarkvara. Eestis vastas nii 8%, L\u00e4tis 13% ning Leedus 15% inimestest.\nMillised on enimlevinud finantspettuste skeemid?\nKuigi pangad kasutavad nutikaid maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud, fiktiivsed arved jne. L\u00e4hemalt saab neist lugeda hiljutisest artiklist Citadele kodulehelt.\n"}
{"text":"Meie erakonnad, Venemaa ja faktidFakt on see, et 2004 s\u00f5lmisid \u00dchtne Venemaa ja Keskerakond koost\u00f6\u00f6lepingu.\nFakt on see, et 2011. aastal m\u00fc\u00fcsid IRL-i suurkujud Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne vene \u00e4rimeestele Eestisse elamislube.\nFakt on see, et 19.02.2012 \u00fchinesid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vene Erakond Eestis.\nFakt on see, et 2014 veebruaris allkirjastasid Eesti toonane v\u00e4lisminister Urmas Paet ja Vene v\u00e4lisminister Sergei Lavrov Eesti-Vene piirileppe, millega sisuliselt loobuti Tartu Rahu piiridest.\nFakt on see, et 18.04.2019 kohtusid Moskvas Venemaa president Vladimir Putin ja Eesti riigipea Kersti Kaljulaid.\nFakt on see, et \u00fcle poole miljardi euro suuruses kr\u00fcptorahakelmuses ja rahapesus osalemise kahtlusega \u00e4rimehed Ivan Tur\u00f5gin ja Sergei Potapenko olid 2019. aasta europarlamendi valimistel \u00fcksikkandidaadina kandideerinud Raimond Kaljulaidi (praegu sots) suurima annetusega toetajad. Tur\u00f5gin ja Potapenko annetasid kumbki Kaljulaidi kampaania toetuseks 12 500 eurot.\nFakt on see, et 2007-2018 toimus Eestis maailma suurim rahapesuskandaal, kus pesti \u00fchte kokku ca 200 000 000 000 eurot, sellest 23 % oli just Vene raha.\nFakt on see, et kunagised julgeolekuj\u00f5udude t\u00f6\u00f6tajad Metsavas ja Simm olid olnud pikka aega riigireeturid.\nN\u00fc\u00fcd aga fakt on ka see, et kogu jutt Wagneri ja EKRE seotusest on olnud libauudis ehk infooperatsioon, millega meie \u201et\u00e4iesti s\u00f5ltumatu\u201c meedia \u00fcritab anda oma panust valimistulemuste m\u00f5jutamiseks.\nJa veelkord \u2026 meenutame, et t\u00e4pselt neli aastat tagasi \u00fcritati EKRE-le meeleheitlikult kleepida k\u00fclge hoopis natside silti.\nSelle k\u00f5ige juures on EKRE aga ainus parlamendierakond, kelle liikmeskond j\u00e4rjepidevalt kasvab. Liberaalid v\u00e4risevad."}
{"text":"Luminor: pettuste arv on t\u00f5usuteelTALLINN, 21. veebruar, BNS -\u00a0Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik paneb inimestele s\u00fcdamele, et internetis kaupade ja teenuste ostmisel tuleb olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik, sest ostlejate heatahtlikkust kuritarvitada soovivate petturite arv kasvab ning nende v\u00f5tted muutuvad j\u00e4rjest professionaalsemaks.\u00a0\n\u201ePettuste arv on kogu maailmas t\u00f5usuteel ning kurjategijad v\u00f5tavad kasutusele aina rohkem uusi skeeme, et inimeste rahale ligi p\u00e4\u00e4seda. Seejuures viiakse pettused sageli l\u00e4bi nii osavalt, et tagantj\u00e4rele v\u00f5ib inimestel olla isegi keeruline meenutada ja aru saada, millise tegevuse k\u00e4igus t\u00e4pselt ohvriks langeti,\u201c \u00fctles Kiik.\u00a0\n\u00dcheks heaks pettuse n\u00e4iteks on palju kasutatud saadetistega seotud pettuse skeem, mille k\u00e4igus saadetakse m\u00f5ne tuntud kullerfirma nimel v\u00f5ltss\u00f5numeid paki k\u00e4ttetoimetamise kohta ning n\u00e4iliselt suunatakse inimene makset tegema. Selle k\u00e4igus varastatakse aga hoopis inimese kaardiandmed. Teisalt tuleb ette ka juhtumeid, kus inimeste raha v\u00f5i andmeid \u00fcritatakse saada heategevuspettuste kaudu ehk annetuste ettek\u00e4\u00e4ndel.\u00a0\nPolitsei on Eestis eelmise aasta kohta registreerinud 293 panga j\u00e4ljendamise kelmuse juhtumit, kahjusummaga ligi 1,3 miljonit eurot ning 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga ligi 3,1 miljonit eurot. Luminori eelmise aasta statistika pinnalt on k\u00f5ige levinumad petuskeemid endiselt andmep\u00fc\u00fck, sh petuk\u00f5ned ja SMS-pettused. \u00dcks jagu esines ka armu- ja investeerimispettusi ning veebip\u00f5hist m\u00fc\u00fcgipettust.\u00a0\n\u201eEelmisel aastal \u00f5nnestus Luminori spetsialistidel p\u00e4\u00e4sta umbes kolmandik klientidelt juba v\u00e4lja petetud vahenditest. See t\u00e4hendab juba \u00e4ra tehtud \u00fclekannete peatamist ning teistest pankadest vahendite tagasi n\u00f5udmist. Kahjuks ei \u00f5nnestu sageli siiski juba tehtud samme tagasi p\u00f6\u00f6rata ning tegelikkuses on parim pettusevastane meede ennetus ning inimeste teadlikkuse kasv,\u201c lisas Kiik.\n\u00dcks k\u00f5ige levinum pettuseliik on andmep\u00fc\u00fck, mis v\u00f5ib toimuda nii tekstis\u00f5numite, telefonik\u00f5nede kui ka e-kirjade kaudu ning mille k\u00e4igus meelitatakse inimesi avaldama nii isiklikke- kui ka pangaandmeid. Sageli v\u00f5ib saadetud s\u00f5num h\u00f5lmata ka pahavara v\u00f5i linke petulehek\u00fclgedele. Petturid proovivad muuta oma s\u00f5numid v\u00f5imalikult usutavaks ja seep\u00e4rast langevad inimesed paraku skeemide ohvriks.\n\u201eK\u00f5ige olulisem on teada, et pank ei helista kunagi klientidele, et k\u00fcsida tema kontonumbrit v\u00f5i maksekaardi \u00fcksikasju, nagu kaardi number ja kaardi p\u00f6\u00f6rdel olev CVV-kood. Samuti ei paluta kliendil ei k\u00f5ne, kirja ega ka SMS-i vahendusel internetipanka sisse logida,\u201c r\u00f5hutab Kiik.\u00a0\nSelle aasta alguses on sagenenud ka investeerimiskelmused, kus inimestega v\u00f5etakse telefoni teel \u00fchendust ning pakutakse kiiret kasumi teenimise v\u00f5imalust. Esineb ka juhtumeid, kus suhtluse k\u00e4igus paigaldatakse ohvri arvutisse programm, mis v\u00f5imaldab seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seel\u00e4bi lihtsalt teha.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti s\u00f5nul on k\u00f5ige olulisem veenduda alati saabunud s\u00f5numite, telefonik\u00f5nede ja e-kirjade autentsuses. Kahtluse korral ei tohi kindlasti oma andmeid kolmandate osapooltega jagada ning k\u00f5ik pakkumised, mis tunduvad uskumatult head, et olla t\u00f5si, seda \u00fcldjuhul polegi.\u00a0\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab veebilehelt https:\/\/luminor.ee\/petuskeemid .\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Rahandusminister: Ukraina loodab t\u00e4iemahulisele programmile IMF-igaKIIEV, 21. veebruar, BNS \u2013 Ukraina loodab t\u00e4iemahulisele pikaajalisele programmile Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), \u00fctles rahandusminister Serhi Mart\u0161enko.\nT\u00e4iendava v\u00e4lisrahastuse vajadus Ukraina 2023. aasta eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks on hetkel 10 miljardit dollarit, programmi avamine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) toel aitaks seda puuduj\u00e4\u00e4ki v\u00e4hendada ning s\u00e4ilitada makromajanduslik ja rahanduslik stabiilsus, \u00fctles Mart\u0161enko esmasp\u00e4eval Kiievis kohtumisel IMF-i juhi Kristalina Georgievaga.\n\"Eelmisel n\u00e4dalal j\u00f5udsime IMF-i missiooni k\u00e4igus ekspertide tasemel kokkuleppele seireprogrammi \u00fclevaatamises fondi direktorite n\u00f5ukogu kaasamisega. Sellega seoses ootame arutelu alustamist t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku programmi \u00fcle IMF-i toel, mis aitab tagada 2023. aasta esmat\u00e4htsad, eelk\u00f5ige humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna eelarvekulud,\" \u00fctles minister.\nMart\u0161enko m\u00e4rkis, et lisaks rahaliste vahendite otsesele kaasamisele IMF-ist aitab t\u00e4iemahuline programm mobiliseerida toetust ka teistelt rahastajatelt.\nGeorgieva prognoosis 18. veebruaril M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil CNBC Internationalile antud usutluses, et osapooled liiguvad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel uue programmiga seotud k\u00fcsimustes edasi v\u00e4ga kiiresti.\n\"Me ei r\u00e4\u00e4gi pikast ajast. Miks? Sest selle nelja kuu hoogsa t\u00f6\u00f6ga (seireprogrammi raames) on\u00a0 pandud alus. Kiirus on v\u00e4ga oluline. J\u00f5uame j\u00e4relduseni (programmi kohta) mitte liiga kauges tulevikus,\" \u00fctles IMF-i juht.\n\"T\u00e4na ma ei oska rohkem midagi \u00f6elda. Aga ma tean, et nendes erakorralistes s\u00f5jatingimustes ei ole aeg Ukraina s\u00f5ber. Nii et me r\u00e4\u00e4gime m\u00f5nest n\u00e4dalast, mitte v\u00e4ga pikast ajast,\" lisas ta.\nGeorgieva m\u00e4rkis, et on v\u00e4ga rahul selle neljakuulise Ukraina ametiv\u00f5imudega tiheda suhtluse tulemusega, milleks oli seireprogrammi l\u00e4bivaatamine n\u00f5ukogu osalusel v\u00e4ga k\u00f5rgete hinnetega.\n\"Oleme k\u00e4sitlenud k\u00fcsimusi, mis on\u00a0 fiskaalpoliitikas, avalikus halduses ja korruptsioonit\u00f5rjes ning rahandussektori t\u00f6\u00f6s Ukraina jaoks v\u00e4ga olulised. See suurep\u00e4rane tulemus sillutab teed, et fondi t\u00f6\u00f6 saaks t\u00e4ielikult tegeleda muredega. Ja ma v\u00f5in t\u00e4ie vastutustundega \u00f6elda, et Ukraina vajab\u00a0t\u00f5epoolest\u00a0sel v\u00e4ga kriitilisel ajal IMF-i,\" r\u00f5hutas Georgieva.\nTa selgitas, et Ukraina rahavajadus on endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.\n\"Me hindame selle t\u00e4navu kuskil 40-48 miljardi dollari vahele ja kuna riik vajab s\u00f5jamajanduse korraldamiseks t\u00f5esti IMF-i poliitilist tuge, ei ole see t\u00fchine asi,\" lisas fondi juht.\nTema s\u00f5nul n\u00e4eb IMF p\u00e4rast seda, kui Ukraina sisemajanduse kogutoodang (SKT) langes eelmisel aastal 30 protsenti sel aastal v\u00e4ljavaadet majanduskasvu taasalustamiseks.\nBaltic News Service"}
{"text":"Rahandusminister: Ukraina loodab t\u00e4iemahulisele programmile IMF-igaKIIEV, 21. veebruar, BNS \u2013 Ukraina loodab t\u00e4iemahulisele pikaajalisele programmile Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), \u00fctles rahandusminister Serhi Mart\u0161enko.\nT\u00e4iendava v\u00e4lisrahastuse vajadus Ukraina 2023. aasta eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks on hetkel 10 miljardit dollarit, programmi avamine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) toel aitaks seda puuduj\u00e4\u00e4ki v\u00e4hendada ning s\u00e4ilitada makromajanduslik ja rahanduslik stabiilsus, \u00fctles Mart\u0161enko esmasp\u00e4eval Kiievis kohtumisel IMF-i juhi Kristalina Georgievaga.\n\"Eelmisel n\u00e4dalal j\u00f5udsime IMF-i missiooni k\u00e4igus ekspertide tasemel kokkuleppele seireprogrammi \u00fclevaatamises fondi direktorite n\u00f5ukogu kaasamisega. Sellega seoses ootame arutelu alustamist t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku programmi \u00fcle IMF-i toel, mis aitab tagada 2023. aasta esmat\u00e4htsad, eelk\u00f5ige humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna eelarvekulud,\" \u00fctles minister.\nMart\u0161enko m\u00e4rkis, et lisaks rahaliste vahendite otsesele kaasamisele IMF-ist aitab t\u00e4iemahuline programm mobiliseerida toetust ka teistelt rahastajatelt.\nGeorgieva prognoosis 18. veebruaril M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil CNBC Internationalile antud usutluses, et osapooled liiguvad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel uue programmiga seotud k\u00fcsimustes edasi v\u00e4ga kiiresti.\n\"Me ei r\u00e4\u00e4gi pikast ajast. Miks? Sest selle nelja kuu hoogsa t\u00f6\u00f6ga (seireprogrammi raames) on\u00a0 pandud alus. Kiirus on v\u00e4ga oluline. J\u00f5uame j\u00e4relduseni (programmi kohta) mitte liiga kauges tulevikus,\" \u00fctles IMF-i juht.\n\"T\u00e4na ma ei oska rohkem midagi \u00f6elda. Aga ma tean, et nendes erakorralistes s\u00f5jatingimustes ei ole aeg Ukraina s\u00f5ber. Nii et me r\u00e4\u00e4gime m\u00f5nest n\u00e4dalast, mitte v\u00e4ga pikast ajast,\" lisas ta.\nGeorgieva m\u00e4rkis, et on v\u00e4ga rahul selle neljakuulise Ukraina ametiv\u00f5imudega tiheda suhtluse tulemusega, milleks oli seireprogrammi l\u00e4bivaatamine n\u00f5ukogu osalusel v\u00e4ga k\u00f5rgete hinnetega.\n\"Oleme k\u00e4sitlenud k\u00fcsimusi, mis on\u00a0 fiskaalpoliitikas, avalikus halduses ja korruptsioonit\u00f5rjes ning rahandussektori t\u00f6\u00f6s Ukraina jaoks v\u00e4ga olulised. See suurep\u00e4rane tulemus sillutab teed, et fondi t\u00f6\u00f6 saaks t\u00e4ielikult tegeleda muredega. Ja ma v\u00f5in t\u00e4ie vastutustundega \u00f6elda, et Ukraina vajab\u00a0t\u00f5epoolest\u00a0sel v\u00e4ga kriitilisel ajal IMF-i,\" r\u00f5hutas Georgieva.\nTa selgitas, et Ukraina rahavajadus on endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.\n\"Me hindame selle t\u00e4navu kuskil 40-48 miljardi dollari vahele ja kuna riik vajab s\u00f5jamajanduse korraldamiseks t\u00f5esti IMF-i poliitilist tuge, ei ole see t\u00fchine asi,\" lisas fondi juht.\nTema s\u00f5nul n\u00e4eb IMF p\u00e4rast seda, kui Ukraina sisemajanduse kogutoodang (SKT) langes eelmisel aastal 30 protsenti sel aastal v\u00e4ljavaadet majanduskasvu taasalustamiseks.\nBaltic News Service"}
{"text":"Priit Uring: \u201cvilepuhumine\u201d kui totrusOlen kuulnud, et vilepuhumine on totrus ja tegelikult olen ka endise kriminaal\u00f5iguse praktikuna ja praeguse pension\u00e4rina ise samasugusel arvamusel.\nMiks on see nii? Kelle huvides on vilepuhumise teema sootsiumis \u00fcldse \u00fcles kerkinud? Ja kelle huvides sellekohast eeln\u00f5u p\u00fc\u00fctakse viimasel ajal lausa silmapaistva j\u00e4rjekindlusega \u00a0s\u00fcnnitada ja koostada ning mitte ainult koostada, vaid ka kehtestada? See t\u00e4hendab parlamendis arutusele panna ja \u00f5igusaktina vastu v\u00f5tta. Seni ei ole see \u00f5nneks veel korda l\u00e4inud, aga edaspidi v\u00f5ib minna k\u00fcll, nagu viimase aja m\u00e4rgid n\u00e4itavad.\nT\u00e4hendus Vikipeediast\nM\u00f5iste \u201cvilepuhumine\u201d p\u00e4rineb kaudselt (t\u00e4pne terminin on \u201cvilistamine\u201d)\u00a0spordi\u00a0s\u00f5navarast\u00a0ja viitab algses t\u00e4henduses kohtunikule, kes vile puhumisega peatab vea kahtlusel m\u00e4ngu. Teise seletuse kohaselt on m\u00f5iste p\u00e4rit\u00a0korrakaitsest, viidates\u00a0politseinikule, kes palub pealtn\u00e4gijatelt vilega abi kurjategija tabamisel.\nTerminina on\u00a0eestikeelne\u00a0\u201cvilepuhuja\u201d ingliskeelse\u00a0whistleblower\u2019i vastena avalikus kasutuses kinnistumas.\u00a0Eesti\u00a0\u00f5igusaktides\u00a0seda siiski veel ei kasutata. Terminite \u201ckorruptsioonijuhtumist teatanud isik\u201d (\u00a7 6 lg 4) ja \u201cteavitaja\u201d (\u00a7 6 lg 3)\u00a0eba\u00f5nnestunud vaheldumine\u00a0korruptsioonivastase seaduse\u00a0viimases redaktsioonis\u00a0annab m\u00e4rku sellest, et uue korruptsioonivastase seadusega ei loodud veel \u00fchest vastet inglise vilepuhujale (whistleblower), mis on saanud maailmas sama levinud t\u00e4histuseks kui\u00a0ombudsman. K\u00fcllap annab see segadus\u00a0vilepuhuja\u00a0eestikeelse vastega m\u00e4rku ka sellest, et\u00a0\u00f5iguslik\u00a0regulatsioon ei ole veel ammendav.\nEi tahaks \u00fcldse mitte peatuda l\u00e4hemalt selle m\u00f5iste \u00f5iguslikul t\u00e4hendusel, sest selgub, et ka \u00f5igusteoreetiliselt on vilepuhumise m\u00f5iste ise segane ja laialivalguv ning igal juristil v\u00f5ib selle kohta vabalt olla oma arvamus. Sellep\u00e4rast eelistaksin avaldada mitte ainult juristi seisukohta, vaid ka tavainimese ja veidi ka nii-\u00f6elda kirjamehe m\u00f5ttearendust.\nSestap v\u00e4idangi veel kord, et vilepuhumisele j\u00e4\u00e4b k\u00fclge ikkagi lihtlabase pealekaebamise vari, mida lapsesuu nimetaks ka kitumiseks. Ja see annab vilepuhumisele juurde infantiilse, ebaeetilise ning isegi amoraalse varjundi. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib vilepuhumine olla seoses veelgi pahaendelisema ilminguga, nimelt reetmisega. Teame ju k\u00fcll, et n\u00e4iteks riigireetmine on \u00fcks raskemaid kuritegusid \u00fcldse. Aga kummalisel kombel ei r\u00e4\u00e4gitagi vilepuhumise puhul mitte niiv\u00f5rd kuritegevusest laiemas t\u00e4henduses, kuiv\u00f5rd p\u00fc\u00fctakse seda seostada raskemini avastatava korruptsiooniga. Avalikkusele tahetakse sealjuures sisendada, et vilepuhumine olevat justkui mingi ennen\u00e4gematult kasulik vahend ja v\u00f5te, v\u00f5ib olla et koguni mingi issanda vits (kirjutaja liialdus) korruptsiooni vastu v\u00f5itlemisel.\nKurjusest edasi m\u00f5lgutades j\u00f5uame varem v\u00f5i hiljem t\u00f5endite kogumise t\u00e4henduse juurde, sest pahategusid tuleb t\u00f5endada, sealjuures seaduses etten\u00e4htud ja lubatud piires. Aga kas on ja kui palju on juba praegu olemasolevaid seaduses etten\u00e4htud varjatud v\u00f5imalusi kuritegude avastamiseks ja t\u00f5kestamiseks?\nJ\u00e4rgnevalt aga ei saa enam \u00fcle ega \u00fcmber viitamisest juba kehtivatele \u00f5igusaktidele ja samuti ametitele, kus toimub v\u00f5itlus mitmete valgustkartvate ja ohtlike n\u00e4htuste vastu \u00fchiskonnas nii sees- kui v\u00e4lispidiselt.\nPolitsei ja piirivalve seadus n\u00e4eb ette selle kohta\u00a0 j\u00e4rgmist:\n\u00a7 751.\u00a0\u00a0\u00a0Kaasamine salajasele koost\u00f6\u00f6le\n(1) J\u00e4litustoimingute tegemise tagamiseks v\u00f5i teabe kogumiseks v\u00f5ib politsei kasutada salajasele koost\u00f6\u00f6le kaasatud isikut.\n(2) Salajasele koost\u00f6\u00f6le kaasatud isik k\u00e4esoleva seaduse t\u00e4henduses on isik, kelle koost\u00f6\u00f6 politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada. \/\u2026\/\n(5) Salajasele koost\u00f6\u00f6le kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt v\u00e4\u00e4ra v\u00f5i laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koost\u00f6\u00f6 k\u00e4igus teatavaks saanud andmed, samuti j\u00e4litustoimingute tegemisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika. \/\u2026\/\n(8) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab\u00a0valdkonna eest vastutav minister\u00a0m\u00e4\u00e4rusega.\n\u00a7 755.\u00a0\u00a0\u00a0Teesklemine\n(1) J\u00e4litustoimingute tegemise tagamiseks v\u00f5ib Politsei- ja Piirivalveamet teeselda era\u00f5iguslikku juriidilist isikut, tema struktuuri\u00fcksust v\u00f5i organit v\u00f5i v\u00e4lisriigi \u00e4ri\u00fchingu filiaali. \/\u2026\/\n(3) Valdkonna eest vastutav minister annab kirjaliku n\u00f5usoleku isiku v\u00f5i v\u00e4lisriigi \u00e4ri\u00fchingu filiaali teesklemiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori p\u00f5histatud taotlusel, milles n\u00e4idatakse:\n1)\u00a0isiku teesklemise vajadus;\n2)\u00a0teeseldava isiku liik;\n3)\u00a0isiku teesklemise kulud;\n4) isiku teesklemise kestus, kui see on kindlaks m\u00e4\u00e4ratav. \/\u2026\/\n\u00a7 756.\u00a0\u00a0\u00a0Variisiku kasutamine\n(1) J\u00e4litustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks v\u00f5i teabe kogumiseks v\u00f5ib politsei kasutada variisikut. \/\u2026\/\n(4) Politseiametnikust variisikul on k\u00f5ik politseiametniku kohustused niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.\n(5) Variisiku isik j\u00e4etakse salastatuks ka p\u00e4rast j\u00e4litustoimingu l\u00f5petamist, kui avalikustamine v\u00f5ib seada ohtu variisiku v\u00f5i tema l\u00e4hikondsete elu, tervise, au v\u00f5i hea nime v\u00f5i vara v\u00f5i tema edasise tegutsemise variisiku v\u00f5i politseiagendina.\nSamuti n\u00e4eb Kaitsev\u00e4e korralduse seadus analoogseid v\u00f5imalusi ette. Ja lisaks sellel on olemas veel \u00fcks k\u00f5iki \u00a0j\u00f5uametkondi k\u00e4sitlev ehk t\u00e4psemalt Julgeolekuasutuste seadus, kus samuti on fikseeritud vajalikud teemakohased \u00f5igused must-valgel ja t\u00e4iesti \u00fchem\u00f5tteliselt:\n\u00a7 232.\u00a0\u00a0\u00a0Salajane koosseisuline julgeolekuasutuse ametnik ja t\u00f6\u00f6taja\n(1) Julgeolekuasutus v\u00f5ib julgeolekuasutuse juhi otsuse alusel nimetada ametikohale v\u00f5i v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le salajase koosseisulise julgeolekuasutuse ametniku v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja.\n(2) Salajane koosseisuline julgeolekuasutuse ametnik v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja k\u00e4esoleva seaduse t\u00e4henduses on julgeolekuasutuse ametnik v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja, kelle teenistus- v\u00f5i t\u00f6\u00f6suhe julgeolekuasutusega ei ole kolmandale isikule teada ning kes kogub varjatult teavet v\u00f5i aitab tagada teabe kogumise varjatuse. \/\u2026\/\n\u00a7 241.\u00a0\u00a0\u00a0Isiku kaasamine salajasele koost\u00f6\u00f6le\n(1) Julgeolekuasutusel on \u00f5igus kaasata teov\u00f5imeline f\u00fc\u00fcsiline isik tema n\u00f5usolekul salajasele koost\u00f6\u00f6le.\n(2) Salajasele koost\u00f6\u00f6le kaasatud isik k\u00e4esoleva seaduse t\u00e4henduses on isik, kelle koost\u00f6\u00f6 julgeolekuasutusega ei ole kolmandale isikule teada.\n(3) Julgeolekuasutuse ja salajasele koost\u00f6\u00f6le kaasatud isiku koost\u00f6\u00f6na k\u00e4sitatakse teabe varjatud kogumist v\u00f5i toimingu tegemist julgeolekuasutuse \u00fclesandel, v\u00f5ttes arvesse k\u00e4esoleva seaduse \u00a7-s 23 s\u00e4testatut. \/\u2026\/\n(5) Salajasele koost\u00f6\u00f6le kaasatud isik on kohustatud hoiduma teadvalt v\u00e4\u00e4ra v\u00f5i laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses koost\u00f6\u00f6 julgeolekuasutusega, talle salajase koost\u00f6\u00f6 k\u00e4igus teatavaks saanud andmed, samuti teabe kogumisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.\n(6) Salajasele koost\u00f6\u00f6le kaasatud isikul on \u00f5igus keelduda toimingu tegemisest tema l\u00e4hedase isiku suhtes.\nNeed eelnevalt viidatud avalikud \u00f5igusaktid on soovi korral igale asjahuvilisele l\u00e4hemaks tutvumiseks k\u00e4ttesaadavad interneti kaudu elektroonilise Riigi Teataja lehek\u00fclgedel. Ja nende taustal on vilepuhumisest kui veidrusest r\u00e4\u00e4kimine enam kui p\u00f5hjendatud. Vilepuhumise seadustamine aga oleks \u00fchelt poolt ohuks demokraatiale \u00fcldse ja teiselt poolt midagi veelgi hullemat ja nimelt: see oleks n\u00e4htamatuks ajendiks v\u00f5imalikule v\u00f5imuliialdusele j\u00f5uametites. J\u00e4relikult oleks ehk t\u00f5esti m\u00f5istlikum selleteemaline algatus hoopist\u00fckkis paberihundi l\u00f5ugade vahele torgata.\nKa on praegusel heitlikul ajal ning Ukraina s\u00f5ja \u00f5\u00f5vastaval taustal rahvaasemikel arvatavasti hulga kasulikum ette v\u00f5tta midagi palju m\u00f5istlikumat, kui seda on \u00fcks ilmne euroliialdus.\nPriit Uring"}
{"text":"President Alar Karis annab \u00fcle riiklikud teenetem\u00e4rgidTeisip\u00e4eval annab president Alar Karis Viimsi Artiumis toimuval \u00abEesti t\u00e4nab\u00bb s\u00fcndmusel \u00fcle riiklikud teenetem\u00e4rgid inimestele, kelle p\u00fchendumus oma t\u00f6\u00f6le ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks.\u00a0\u00abIseseisvusp\u00e4eva eel t\u00e4nab Eesti Vabariik oma teenetem\u00e4rkidega inimesi, kelle t\u00f6\u00f6 ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, s\u00f5bralikumaks ja hoolivamaks,\u00bb kirjutas president Alar Karis riigi teenetem\u00e4rkide andmise otsuse eess\u00f5nas.\n\u00abRiigi teenetem\u00e4rgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele v\u00e4lisriikides nende p\u00fchendumuse, igap\u00e4evase visaduse, ka vapruse eest. Neid k\u00f5iki \u2013 erinevate elualade esindajaid \u2013 \u00fchendab sihikindlus kutset\u00f6\u00f6s v\u00f5i kogukondlikus tegevuses ning nende summa annab Eestile j\u00f5u ja sitkuse, teadmised ja ettev\u00f5tlikkuse, hoolimise ja t\u00e4helepanelikkuse,\u00bb toonitas Karis.\n\nKes saavad teenetem\u00e4rgi?\n\nEestile osutatud teenete tunnustuseks p\u00e4lvib riikliku autasu 167 inimest. M\u00f6\u00f6dunud aastal tunnustati teenetem\u00e4rkidega 148 inimest. Postimees Grupi t\u00f6\u00f6tajatest p\u00e4lvivad teenetem\u00e4rgi fototoimetuse juht Erik Prozes ja L\u00f5una-Eesti Postimehe ajakirjanik Arved Breidaks.\nRiigivapi III klass\nKaimo Kuusk - diplomaat, Eesti suursaadik Ukrainas\nIndrek Saar - poliitik, kultuuritegelane\nRiigivapi V klass\nMargus Gering - diplomaat, Eesti saatkonna asejuht Ukrainas\nViktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits - poliitik, ajakirjanik\nValget\u00e4he III klass\nTiit Aleksejev - kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimees\nTarmo Loodus - koolijuht, kutsehariduse edendaja\nUrve Raudm\u00e4e-Tauts - ooperilaulja\nValget\u00e4he IV klass\nRein Agur - lavastaja ja teatrikunsti edendaja\nRiin Alatalu - muinsuskaitse edendaja\nLiina Areng - k\u00fcberturvalisuse ja digiteenuste edendaja\nIvar Dembovski - ettev\u00f5tja\nMart Erik - metsandusettev\u00f5tja\nIvo Fridolin - biomeditsiinitehnika edendaja, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor\nKalle Hamburg - p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja\nOlaf Herman - SA Maarja K\u00fcla toetaja, ehitusettev\u00f5tja\nAllar Hint - Eesti tennise edendaja\nLarissa J\u00f5gi - andragoog, t\u00e4iskasvanuhariduse edendaja\nAnneli Kana - k\u00fclaliikumise edendaja\nKristjan Kangur - korvpallur\nRagnar Klavan - jalgpallur\nKalle Koov - ettev\u00f5tluse arendaja Saaremaal\nKaarel Kotkas -ettev\u00f5tja\nNata\u0161a Kot\u0161ergina - koolijuht, hariduselu edendaja Sillam\u00e4el\nTiiu Kull - botaanik, loodusturismi edendaja, Eesti Maa\u00fclikooli emeriitprofessor\nIngvar Kuusk - ettev\u00f5tja\nLuule K\u00f6sler - koolijuht, hariduselu edendaja Tallinnas\nJohanna-Maria Lehtme - Ukraina abistamise korraldaja\nArvo Leibur - kontsertmeister, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor\nViive Ligi - riigikohtunik\nEnn Listra - majandusteadlane\nToomas Luha\u00e4\u00e4r - Naissaare elu edendaja, advokaat\nAdo L\u00f5hmus - keskkonnapoliitika edendaja\nKristjan M\u00e4e - riigiametnik\nMatis M\u00e4eker - rahapesu t\u00f5kestamise edendaja\nHannes M\u00f6llits - riigiametnik\nAnder Ojandu - Ukraina abistaja, ettev\u00f5tja\nAndres Ojari - arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia professor\nJ\u00fcri Okas - arhitekt ja kunstnik\nMait Palts - ettev\u00f5tluse edendaja\nAndra P\u00e4rsim\u00e4gi - ringkonnakohtunik\nMeelis P\u00e4rtel - botaanik, Tartu \u00dclikooli professor\nAare Reintam - k\u00fcberturbe edendaja, Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6 arendaja\nRaivo Suviste - teleprodutsent\nRoomet S\u00f5rmus - p\u00f5llumajanduse edendaja\nJassi Zahharov - ooperilaulja\nKalev Tamm - filmiprodutsent, animafilmi arendaja\nKretel Tamm - prokur\u00f6r\nKaarel Tarand - ajakirjanik, \u00fchiskonnaelu edendaja\nTiina Tegelmann - kultuurielu edendaja J\u00f5gevamaal\nKristel Toming - prokur\u00f6r\nIlmar T\u00f5nisson - muusikaelu edendaja P\u00e4rnus\nTarmo Vahter - ajakirjanik\nMaarja Vaino - kultuurielu edendaja\nRaivo Vasnu - ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tluse edendaja Ida-Virumaal\nSiim Veski - geoloog, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor\nVeiko Veskim\u00e4e - ettev\u00f5tja, kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaal\nAndres Vosman - riigiametnik\nValget\u00e4he V klass\nEvi Aruj\u00e4rv - kultuurielu edendaja\nAili Avi - kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaal\nJulia Bali - ajakirjanik\nArved Breidaks - ajakirjanik\nIvan Buhalko - pol\u00fcgrafist\nJaan Elgula - muusik, raadioajakirjanik\nLarissa Gorbunova - iluv\u00f5imlemise treener\nHanna Kanep - k\u00f5rghariduse korraldaja\nMart Kangro - tantsukunsti edendaja\nAstrid Kannel - ajakirjanik\nElma Killing - rahvatantsu edendaja P\u00e4rnumaal\nJaagup Kippar - informaatika edendaja\nAna Kontor - erivajadustega laste hariduse edendaja\nToivo Kotov - orienteerumisspordi ja kohaliku elu edendaja Valgamaal\nVahur K\u00e4\u00e4rik - ettev\u00f5tja P\u00f5lvamaal\nNikolai Laanetu - zooloog, teaduse populariseerija\nAnne Lange - t\u00f5lkija, t\u00f5lkekultuuri arendaja\nAnu Lensment - Ukraina vabatahtlik abistaja, moekunstnik\nVassili Lillepuu - seto kultuuri edendaja\nHendrik Lindepuu - t\u00f5lkija, poola kirjanduse tutvustaja\nToomas Lunge - muusik\nJaak L\u00f5hmus - filmikriitik\nHeiki Meos - ehitusinsener\nKristi M\u00fchling - kandle\u00f5petaja ja -m\u00e4ngija\nLiisa Ojaveer - riigiametnik\nAleksandr Openko - Ida-Virumaa koduloo tutvustaja\nJanika Oras - rahvaluule- ja muusikateadlane\nMai Palo - raamatupoe pidaja Viljandis\nMarika Parv - p\u00f5llumajanduse edendaja V\u00f5rumaal\nErik Prozes - pressifotograaf\nJ\u00fcri Puidet - kutse\u00f5petaja P\u00e4rnus\nSiiri P\u00f5lluveer - ujumistreener\nJaan P\u00e4rn - ehtekunstnik\nMaire Raadik - keelekorraldaja ja keeleteadlane\nHelmut Raamat - kergej\u00f5ustikutreener\nAnne Raiste - ajakirjanik\nPeeter Randaru - kergej\u00f5ustikukohtunik\nJaana Ratas - Ukraina vabatahtlik abistaja\nValdo Rebane - rahvatantsu edendaja\nLeevi Reinaru - kohaliku elu edendaja L\u00e4\u00e4nemaal, vaimulik\nKaido Reivelt - f\u00fc\u00fcsika populariseerija\nKatre Riisalu - raamatukogunduse edendaja\nAnne Ruussaar - kunstiteadlane\nRaul-Stig R\u00e4sta - muusik\nK\u00fclliki Saldre - n\u00e4itleja\nHendrik Sal-Saller - muusik\nRein Sikk - ajakirjanik\nMart Siliksaar - sulgpallitreener\nKristi Soopalu - eesti keele \u00f5petaja\nArvo Suppi - ettev\u00f5tja P\u00e4rnus\nKristjan Svirgsden - teleoperaator\nOlga S\u00f6\u00f6t - raamatukoguhoidja Viljandimaal\nKarl Treffner - hariduselu toetaja\nIlmar Trull - luuletaja\nTambet Tuisk - n\u00e4itleja\nEda T\u00e4rk - spordielu edendaja Hiiumaal\nK\u00fclli T\u00fcli - helire\u017eiss\u00f6\u00f6r\nToivo Unt - muusik, Eesti d\u017e\u00e4ssi edendaja\nAino Villand - kauaaegne eesti keele \u00f5petaja\nValget\u00e4he medal\nRutt Kotke - koolibussi juht L\u00e4\u00e4ne-Virumaal\nAnne Saluneem - Tallinna Loomaaia talitaja\nEesti Punase Risti II klass\nKuno Tammearu - P\u00e4\u00e4steameti peadirektor\nEesti Punase Risti III klass\nNatan-Toomas Aro - laste s\u00fcdamekirurg\nAin Kaare - hematoloog\nAnne Kallaste - nakkushaiguste arst\nMall Lepiksoo - perearst L\u00e4\u00e4ne-Virumaal\nRegina Rooneem - onkoloog\nPilleriin Soodla - nakkushaiguste arst\nGert Teder - p\u00e4\u00e4steametnik\nLiis Toome - lastearst\nMirja Varik - hematoloog\nEesti Punase Risti IV klass\nNiina Jaagumets - erakorralise meditsiini \u00f5de\nK\u00fcllike Kaldoja - sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Tartumaal\nAndras Laugamets - erakorralise meditsiini edendaja\nPille M\u00e4rtin - nakkushaiguste arst\nTatjana Plahhova - vereteenistuse arendaja\nTiina Simson - lasteps\u00fchholoog\nAnu Susi - lasteps\u00fchhiaater\nHelgi Tammur - \u00e4mmaemand\nK\u00fclli Teder - proviisor\nKristiina Treial - kiusamisvaba kooli eestvedaja\nMart Vare - p\u00e4\u00e4steametnik\nEesti Punase Risti V klass\nMare Kangur - SOS Lastek\u00fcla pereema\nPriit Paabo - vereandja\nHendrik P\u00e4rnam\u00e4gi - vereandja\nTauri T\u00fcrkson - vereandja\nKaimo Vahter - vereandja\nKotkaristi III klass\nDarius Jauni\u0161kis - Eesti-Leedu julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja\nTarvo Kruup - politseiametnik, politseikolonelleitnant\nJohn V. Meyer III - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, kindralmajor\nVahur Murulaid - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonel\nAndris Sprivul - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelleitnant\nKotkaristi IV klass\nAgu Kipso - kaitsepolitseiametnik\nHannes Perk - politseiametnik, politseimajor\nKristjan Roots - kaitsepolitseiametnik\nIvar Sammal - tegevv\u00e4elane, major\nKotkaristi V klass\nRudolf Esper - demineerija\nPeeter Ilison - kaitseliitlane, nooremleitnant\nT\u00f5nu Janter - politseiametnik, politseikapten\n\u017danna Kre\u0161t\u0161enko - politseiametnik, politseikapten\nAndrus Sojone - politseiametnik, politseikapten\nKotkaristi kuldrist\nTanel Kallend - tegevv\u00e4elane, veebel\nMaarjamaa Risti II klass\nDonald John Bacon - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liige\nRub\u00e9n Marinelarena Gallego - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liige\nCharles Ernest Grassley - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide senaator\nAvril Danica Haines - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Luuredirektoraadi juht\nMaarjamaa Risti III klass\nPaul Michaelsson - Eesti-Rootsi koost\u00f6\u00f6 edendaja\nMaarjamaa Risti IV klass\nChristopher Colin MacLehose - kirjastaja, eesti kirjanduse tutvustaja Suurbritannias\nMaarjamaa Risti V klass\nAhti Esko K\u00e4rki - Eesti-Soome p\u00e4\u00e4stealase koost\u00f6\u00f6 edendaja\nPekka Linnainen - Eesti-Soome suhete edendaja"}
{"text":"Kuidas sul seal  Leedus l\u00e4heb?Eesti on P\u00f5hjamaa. Sellest ajast saadik, kui ma eelmise aastatuhande l\u00f5pul esimest korda Eesti pinnal jala maha panin, olen seda v\u00e4idet lugematuid kordi kuulnud. See on m\u00f5istagi m\u00fc\u00fct. Ning m\u00f5istagi ei ole m\u00fc\u00fct t\u00f5e vastand, vaid selle \u00fcks v\u00f5imalikke v\u00e4ljendusvorme.Koidula ajast saadik on ehitatud Soome silda. P\u00f5hjanaabri kaudu n\u00e4hti teed Euroopasse, m\u00f5ni pooldas isegi kaksikriigi moodustamist. Soome staatust P\u00f5hjamaana ei sea keegi enam kahtluse alla. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollis oli Soome \u00fcks neljast Balti riigist, aastast 1955 on ta aga P\u00f5hjamaade N\u00f5ukogu t\u00e4ie\u00f5iguslik liige ja n\u00fc\u00fcdseks tundub, nagu oleks ta seal alati olnud.Miks ei v\u00f5iks ka Eesti olla osa P\u00f5hjamaade formaalsest koost\u00f6\u00f6st?Kui tegu oleks ainult rahvuslusest toituva s\u00fcmboolse sooviga ennast Ida-Euroopast v\u00f5i n\u00f5ukogude minevikust distantseerida, oleks P\u00f5hjala-retoorika iseenesest ootusp\u00e4rane, kuid sellest ei j\u00e4relduks sugugi, et Eesti oleks selle klubi loomulik liige. Kas n\u00e4eme siin soovm\u00f5tlemist?Transparency Internationali korruptsioonitajuindeks hindab korruptsiooni m\u00e4\u00e4ra avalikus sektoris ja poliitikakujundamises tajutuna v\u00e4lisekspertide ja \u00e4riringkondade silmis. Eesti jagab siin kohta (trummip\u00f5rin!) Islandiga - teise P\u00f5hjamaade hulka kuuluva v\u00e4ikeriigiga, kus \u201ek\u00f5ik tunnevad k\u00f5iki\u201c. Selles m\u00f5ttes oleme \u00fcsnagi P\u00f5hjamaa, eriti kui arvestada ajaloolist l\u00e4htepunkti, aga korruptsioonivastase v\u00f5itluse esirinnas on P\u00f5hjamaade k\u00f5rval ka n\u00e4iteks Singapur, kus pressivabadusega on palju kurvemad lood. Kuidas on sellega Eestis?Vastuse annab meile \u00fchendus Piirideta Ajakirjanikud: 2021. aasta seisuga on maailmas pressivabadusega k\u00f5ige paremad lood Norras, Taanis, Rootsis ja ... Eestis. Viiendal kohal on Soome. Singapur on 139. kohal. Ent pressivabadus on muidugi ainult osa vabadusest. Kuidas on lood vabaduse ja demokraatiaga laiemalt? Vaatame Freedom House'i \u00fclevaadet ja saame teada, et Eesti oma 94 punktiga on taas t\u00e4pselt \u00fchel joonel Islandiga ... ning tublisti eespool vabaduse majakast USA-st.Eestlastele siin liigseid \u00fcllatusi pole. Seda me k\u00f5ik ju teame - nagu teame ka seda, kes on Karlsson katuselt, Pipi Pikksukk ning S\u00f6\u00f6bik ja Pisik, r\u00e4\u00e4kimata Knut Hamsunist ja Kristiina Lauritsat\u00fctrest. Teame sedagi, et sugugi k\u00f5ik ei ole h\u00e4sti ning me ei ole veel liiga igav P\u00f5hjamaa.Me vaidleme, protestime ja kirume, leiutame ja parandame. Jah, paneme \u00e4ra, aga ka teeme \u00e4ra. Ning kuna keegi meid selle eest ei karista, l\u00e4heb vahel m\u00f5ni asi ka paremaks.Aeg on edasi l\u00e4inud. Olime kunagi n\u00f5ukogude vabariik - aga kas hakkame r\u00e4\u00e4kima ka endisest Vene tsaaririigist v\u00f5i endisest Taani asumaast? Iga\u00fcks teab ju, et \u00f6\u00f6d on siin mustad, \u00fctles Pantalone. Iga\u00fcks teab ju, et Eesti on P\u00f5hjamaa, \u00fctleb eestlane minus. Ent norralasena tean, et iga\u00fcks seda ei tea - kas v\u00f5i \u00fcks mu lapsep\u00f5lvetuttav, kes Norra k\u00fclapoes k\u00fcsis, kuidas mul seal Leedus l\u00e4heb.\u201eEestis,\u201c t\u00e4psustasin, \u201eikka Eestis!\u201c \u201eNojah, mina kutsun seda k\u00f5ike Leeduks,\u201c kuulutas ta. Kui ma oleksin oma naabrimehe k\u00e4est k\u00fcsinud, milliste riikidega tal Eesti seostub, ei oleks P\u00f5hjamaad olnud tema v\u00f5imalike vastuste hulgas. Eesti on v\u00e4ike, maailm on suur ja k\u00f5ik tahavad t\u00e4helepanu. Aegunud ettekujutused j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsima, kui keegi neid ei muuda. Rohkem kui kunagi varem on vaja neid, kes ehitavad silda Eesti ja P\u00f5hjamaade vahel, ja see ei saa olla ainult teiste P\u00f5hjamaade \u00fclesanne.Norra keelt on Tartu \u00dclikoolis katkematult \u00f5petatud aastast 1992. Iseseisvuse taastamisest saadik on Eesti rahvus\u00fclikoolis olnud v\u00f5imalik valida erialaks rootsi, taani v\u00f5i norra keelt ja kultuuri.Selle tulemusena on Eestis tublisti juurde tulnud skandinaavia keelte ja kultuuride spetsialiste, t\u00f5lkijaid ja vahendajaid. Samuti on lisandunud Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppinud ja Norra \u00fclikoolides t\u00f6\u00f6tavaid eestlasi, kes tegelevad skandinaavia keeltega k\u00f5rgtasemel. Nende kultuuritundjate tegevuse m\u00f5ju \u00fchiskonnas ei pruugigi olla v\u00e4ga n\u00e4htav, kuid on sellest hoolimata suur.Eesti vajab P\u00f5hjamaid. P\u00f5hjamaad vajavad enda seas ka Eestit. Sellest ei pruugita siiski aru saada. Et saavutada m\u00f5istmist, on vaja vahendajaid, kes m\u00f5istavad kultuuri ja konteksti, kes orienteeruvad ja oskavad kaasa r\u00e4\u00e4kida nii Skandinaavias kui ka Eestis.Ent mida t\u00e4hendab Skandinaavia? Norra ei ole Rootsi. Taani ei ole Norra. Kuigi nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt on neil riikidel v\u00e4ga palju \u00fchist, on nende kultuur ja ajalugu erinevad, samamoodi nagu Eestil ja Soomel.Vahel v\u00f5ib isegi tunduda, et eestlane m\u00f5istab Norrat paremini kui nii m\u00f5nigi rootslane - ning vastupidi, Norras v\u00f5ib olla Eesti ajaloo m\u00f5istmiseks eeldusi, mida Rootsis ei ole. Selles perspektiivis tuleks vaadata k\u00fcsimust, kuidas \u00fclikooli skandinavistika osakonda edasi arendada.\u00dcks tee oleks keskenduda peamiselt rootsi keelele ning tutvustada taani ja norra keelt vaid nii palju, et nende tekste suudetaks v\u00e4hese vaevaga lugeda. Selle tulemusena tuhmuksid siinsetes arusaamades Skandinaavia riikide ja kultuuride erinevused.\u201eKuidas sul l\u00e4heb seal Rootsis?\u201c \u201eNorras, ikka Norras.\u201c\u201eNojah, mina kutsun seda k\u00f5ike Rootsiks.\u201c \u201eEi saa me l\u00e4bi L\u00e4tita,\u201c k\u00f5lab vana laul. Ega ka Norrata. Murepilved Euroopa kohal on s\u00fcnged ja s\u00f5pra on vaja tunda. Kui ma eestlasena midagi tean, siis seda, et \u00f6\u00f6d on siin mustad. Ning seda, mis tunne on, kui skandinaavlane ei oska Baltimaid eristada v\u00f5i peab neid k\u00f5iki Leeduks v\u00f5i Ida-Euroopaks. Seda v\u00f5iks hea kultuuritundmisega parandada.\"Rohkem kui kunagi varem on vaja neid, kes ehitavad silda Eesti ja P\u00f5hjamaade vahel. See ei saa olla ainult teiste P\u00f5hjamaade \u00fclesanne.\"\u00d8YVIND RANG\u00d8Y, norra keele ja kirjanduse k\u00fclalislektor, norra-eesti luuletaja"}
{"text":"Kert Kingo: ebainimlikud S\u00fcdamekodud ja \u201cKindlates k\u00e4tes Eesti\u201d. \u00d5ud tuleb pealeVaatasin esmasp\u00e4eval saadet reformierakondlaste ettev\u00f5ttes S\u00fcdamekodud O\u00dc toimunust ning meenusid sellesama partei juhi ja riigi peaministri s\u00f5nad \u201cMeie tahame kaasaegset ja avatud Eestit\u201d ning \u201cEesti on tulnud tagasi\u201d.\nSaates n\u00e4idati, kuidas ettev\u00f5ttes, mille tegevusvaldkonnaks on m\u00e4rgitud tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning mis pakub HOOLDEkodu teenust j\u00e4eti hoolealune ilma s\u00f6\u00f6gi ja joogita ning teda hoiti ebainimlikes tingimustes\u2026 \u00fches\u00f5naga inimest piinati, piinati julmalt!\nKaristusseadustiku kohaselt on see k\u00e4sitletav:\n\u00a7 118. Raske tervisekahjustuse tekitamisena;\n\u00a7 121. Kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemisena;\n\u00a7 123. Ohtu asetamisena.\nSotsiaalkaitseminister, kes selle valdkonna eest vastutab ja kes on samuti reformierakondlane, teatab tuima \u00fcksk\u00f5iksusega, et probleemid V\u00e4rska S\u00fcdamekoduga olid talle teada, aga valdkonnas polevat ressursse j\u00e4relevalvega tegelemiseks.\nTagasiastumisele minister loomulikult ei m\u00f5tlegi. Ka kriminaalmenetlust ei paista olevat plaanis alustada. Omasid ju ei puututa!\nPolitsei ja prokuratuur vaikivad, on peidus. Ka meedia vaikib kuriteo toimepanemise osas.\nJa n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlengi selle tagasitulnud, kaasaegse ja avatud Eesti peale ning \u00f5ud tuleb peale. Kuhu veel?\nHoiame oma toiduahelat ja korruptsiooni \u201ckindlates k\u00e4tes\u201d! Nii v\u00f5i?\u201d\nKert Kingo, EKRE Riigikogu saadik"}
{"text":"Uuring: \u00fcle 70 protsendi eestlastest on kokku puutunud finantspettuse katsetegaCitadele panga uuringust selgub, et 29% Eesti inimeste hinnangul pole nad kordagi kokku puutunud finantspettuste katsetega. K\u00f5ige levinumalt on inimesed saanud petukirju v\u00f5i s\u00f5numeid.\nEesti inimestest m\u00e4rkis kokku 41%, et nad on saanud petturitelt meili v\u00f5i s\u00f5numi, 35% m\u00e4rkis, et on saanud petturilt telefonik\u00f5ne. 8% vastanutest on saanud \u00fcleskutse installide telefoni v\u00f5i arvutisse kahtlast tarkvara, 6% hinnangul on petturid l\u00e4henenud neile otse t\u00e4naval ning 3% m\u00e4rkis, et neid on suunatud v\u00f5ltskodulehele. \u201e29% vastanutest \u00fctles, et nemad ei ole \u00fcldse finantspetturitega kokku puutunud ning 3% ei osanud arvata, kas nad on petturitega kokku puutunud v\u00f5i mitte,\u201c lausus Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\n\u201eOn muidugi v\u00e4gagi t\u00f5en\u00e4oline, et tegelikult on ka nende 29% seas arvestatav hulk inimesi, kes on k\u00fcll petmiskatsetega kokku puutunud, aga nad ei ole lihtsalt sellest aru saanud,\u201c t\u00f5des Hakiainen. \u201e\u00dcldjuhul on finantspettuste osas k\u00f5ige haavatavamad just vanemad inimesed ja ka k\u00fcsitlusest on n\u00e4ha, et k\u00f5ige rohkem oli 60-74 aastaste vanusegrupis neid, kes arvasid, et nad pole pettustega kokku puutunud.\u201c\nHakiainen m\u00e4rkis, et seep\u00e4rast on ka oluline, et nooremad oma l\u00e4heastele selgitaks ja \u00f5petaks finantspettuseid \u00e4ra tundma. \u201eViimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro,\u201c lausus Hakiainen.\nCitadele k\u00fcsitlusest tuli lisaks v\u00e4lja, et nii petukirjade kui ka petuk\u00f5nede osas hindasid mehed naistest 10% v\u00f5rra rohkem, et nad on selliste pettustega kokku puutunud.\nV\u00f5rreldes oma naabritega, on L\u00e4tis m\u00e4rksa levinumad finantspettused telefoni vahendusel \u2013 kui Eesti inimestest arvas 35%, et on selliseid k\u00f5nesid saanud, siis L\u00e4tis vastas nii lausa 51% (Leedus 41%). L\u00e4ti ja Leeduga v\u00f5rreldes on meil aga v\u00e4hem petturite katseid panna inimesi installima kahtlast tarkvara. Eestis vastas nii 8%, L\u00e4tis 13% ning Leedus 15% inimestest.\nMillised on enimlevinud finantspettuste skeemid?\nKuigi pangad kasutavad nutikaid maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud, fiktiivsed arved jne. L\u00e4hemalt saab neist lugeda hiljutisest artiklist Citadele kodulehelt."}
{"text":"Ekspert hindab: J\u00fcri Ratas ei p\u00e4\u00e4senud ainsana t\u00f6\u00f6intervjuu esimesest voorust edasiN\u00e4dala jooksul intervjueerisid Delfi ajakirjanikud erakondade esimehi, et n\u00e4ha, kes neist sobiks k\u00f5ige paremini peaministriks. Eesti V\u00e4itlusseltsi hinnangu j\u00e4rgi oli k\u00f5ige n\u00f5rgem t\u00f6\u00f6intervjuu J\u00fcri Ratasel, kuid kriitikat said ka teised erakondade esindajad.\nT\u00f6\u00f6intervjuud peaministrikandidaatidega on v\u00e4ga tervitatav n\u00e4htus Eesti valimisdebattide maastikul, pannes fookusesse erakonna esimehed, mitte nende parteid. See on hea viis n\u00e4ha, millised suhtlejad esipoliitikud on, sest iga t\u00f6\u00f6intervjuu p\u00f5hiline eesm\u00e4rk on ju lisaks kandideerimiskriteeriumite t\u00e4itmisele m\u00f5ista ka inimest ennast, kuidas ta m\u00f5tleb ja kuidas ta suhtleb.\nNii oskab valija ka hinnata, milliseks v\u00f5iks kujuneda selle esipoliitiku valitsusaeg \u2013 kas ta on pigem s\u00f5bralik ja kompromisse otsiv, kas ta on pigem kiire ja konkreetne otsustaja jne. Nagu iga t\u00f6\u00f6intervjuuga, s\u00f5ltub intervjuude sisukus intervjueerijatest ning tegelik sobivus selgub alles t\u00f6\u00f6postil. V\u00f5ib ju vabalt juhtuda, et just sinu jaoks olulised k\u00fcsimused ei tulnudki intervjuu ajal jutuks, kuid esmase tunnetuse intervjuud ikkagi annavad.\nKui aga tegemist oleks p\u00e4ris t\u00f6\u00f6intervjuudega, siis suhteliselt kindlalt v\u00f5ib \u00f6elda, et kutsest j\u00e4rgmisesse vooru j\u00e4i ilma J\u00fcri Ratas, sest ta oli k\u00f5ikidest intervjueeritavatest k\u00f5ige t\u00fcdinuma olekuga ja k\u00fcsimustele vastates ajakirjanikega k\u00f5ige vastandlikum. K\u00fcsimusele, miks ta sooviks peaministriks saada, k\u00f5las \u00fcks v\u00f5rdlemisi emotsioonitu vastus, et ta on seda t\u00f6\u00f6d varem teinud. Kahtlemata k\u00f5ikide v\u00e4rbajate lemmikvastus!\nK\u00f5ige keerulisem valimislubadus: Lauri Hussar (Eesti 200)\nPeaministri, aga ka intervjueeritava rolli puhul on kahtlemata oluline, et kandidaadi s\u00f5numid oleksid selged ja m\u00f5jusad. S\u00f5numite selgusega oli k\u00f5ige rohkem kimpus Lauri Hussar, kes ajakirjanike k\u00fcsimustele konkreetsete tegevuste kohta vastas enamasti v\u00e4ga \u00fcldiselt, n\u00e4iteks k\u00fcsimusele, kas Hussar on proovinud ehitusregistrisse andmeid sisestada, saime vastuseks: \u201eOlen isiklikult b\u00fcrokraatiaga kokku puutunud.\u201c Seda pattu esines aga ka teistes poliitikute intervjuudes.\nPeamiselt paistis siit intervjuust v\u00e4lja Eesti 200 \u00fcldine mure, et r\u00e4\u00e4gitakse pika plaani olulisusest ja v\u00e4\u00e4rtustest, kuid ei suudeta lihtsalt ja efektiivselt selgitada, mida see pikk plaan p\u00e4ris elus t\u00e4hendaks. Delfi \u201eT\u00f6\u00f6intervjuude\u201c p\u00f5hjal v\u00f5iks anda talle k\u00f5ige keerulisema valimislubaduse tiitli, mis ajas tal endalgi keele s\u00f5lme \u2013 Eestist peab saama rahvuslikul kapitalil tuginevate globaalsete ettev\u00f5tete asukoht.\nK\u00f5ige suurem eneseupitaja: Martin Helme (EKRE)\nIga intervjueeritav teab, et oluline on j\u00e4tta endast hea ja edukas mulje. Selle eesm\u00e4rgi saavutamiseks kasutavad m\u00f5ned n\u00e4iteks strateegiat \u201er\u00f5huta enda saavutusi\u201c. Sellest rahvatarkusest v\u00f5ttis Martin Helme kahe k\u00e4ega kinni ja s\u00f5nas juba intervjuu algusminutitel, et tema pidas viimase k\u00fcmne aasta parimat rahandusministriametit.\nPole ju paha lugu, kui saad t\u00f6\u00f6intervjuul \u00f6elda, et oled kuue teise samal positsioonil t\u00f6\u00f6tanud inimesega v\u00f5rreldes k\u00f5ige k\u00f5vem. Kahjuks ei kuulnud, milliste kriteeriumite alusel ta selle v\u00f5rdluse tegi, kuid selline enesekindel l\u00e4henemine tasus kindlasti \u00e4ra, sest ta saavutas kiirelt kontrolli ruumi ning olukorra \u00fcle \u2013 ei olnud \u00fchtegi k\u00fcsimust, mis oleks teda rajalt maha viinud.\nSamas v\u00f5ib selline iseteadlik l\u00e4henemine ka ohtlik olla, kui lausutakse julgeid, kuid t\u00f5estuseta v\u00e4iteid. N\u00e4iteks lausus Helme: \u201eMeil on liiga palju inimesi, kes istuvad kontorites maksumaksja raha eest ja tegelevad kellegi teise kontrollimisega. Need inimesed peaksid majanduses tegema midagi kasulikku.\u201c Kui need inimesed tegelevad n\u00e4iteks korruptsiooni madalal hoidmisega, siis v\u00f5ib nende tegevus just olla majandusele \u00f5itsengule v\u00e4ga oluline, aidates suurendada ettev\u00f5tjate enesekindlust Eestis \u00e4ri teha ja investeerida.\nK\u00f5ige suurem Reformierakonna poliitika esiletooja: J\u00fcri Ratas (Keskerakond)\nV\u00f5iks ju eeldada, et k\u00f5ige rohkem r\u00f5hutab Reformierakonna poliitikat selle esinaine Kaja Kallas, kuid t\u00f6\u00f6intervjuudest selgus hoopis vastupidine, sest J\u00fcri Ratas kasutas intervjuul kandideerimise vanarauda \u2013 pole oluline, kui hea kandidaat oled sina, oluline on, kui kehv on su vastaskandidaat.\nN\u00e4iteks k\u00fcsimusele, mida teeksite majanduse \u00f5itsele toomiseks, vastas Ratas, et ei teeks seda, mida Reformierakond teeb. Nii pidid intervjueerijad p\u00e4ris palju pingutama, et teada saada tegevusi, mida Ratas ja Keskerakond Eestis teeks, selle asemel et kuulda, mida Reformierakond on Eestis siiani valesti teinud.\nRatase intervjuust paistis k\u00f5ige enam v\u00e4lja ka seda, et intervjuul osalemine ei ole talle meelt m\u00f6\u00f6da, olles k\u00fcsimustele vastamisel pigem napis\u00f5naline ja p\u00f5hjendustes vastandlik, segades nii m\u00f5nelgi korral intervjueerijatele vahele.\nK\u00f5ige parem ristk\u00fcsitlusele reageerija: Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE)\nLauri L\u00e4\u00e4nemets on taibukalt \u00e4ra \u00f5ppinud selle, kuidas kuulata intervjueerijate k\u00fcsimusi ja vastata neile nii, et see oma sihtgrupile \u00f5ige vastusena tundub. Ehk siis, kuigi intervjueerijad k\u00fcsisid palju teravaid k\u00fcsimusi, suutis ta neile kiirelt ja konkreetselt vastata, raamistades k\u00fcsimuse sobivalt \u00fcmber.\nN\u00e4iteks k\u00fcsimusele, kas ei v\u00f5iks riigikaitsekulutusi v\u00e4hendada ja selle arvelt teisi elanikkonna gruppe toetada, selgitas ta \u00fchelt poolt, miks riigikaitsekulutused on tema jaoks olulised, kuid sidus selle samaaegselt SDE fookuses oleva rahva toimetuleku k\u00fcsimusega.\nSamuti ei hoidnud ta tagasi intervjueerijate hinnangutele vastu vaidlemast, kui intervjueerijad proovisid raamistada Riina Sikkuti s\u00f5nav\u00f5ttu kui ettev\u00f5tlusele vaenulikku poliitilist hoiakut, mist\u00f5ttu v\u00f5ib uskuda, et riigikogu infotunnis peaministrina ta k\u00fcsimustele vastustega v\u00f5lgu ei j\u00e4\u00e4ks.\nK\u00f5ige parem demagoogiale reageerija: Kaja Kallas (Reformierakond)\nVahel juhtub t\u00f6\u00f6intervjuudel nii, et k\u00fcsitakse k\u00fcsimusi, mille p\u00fcstitusega sa ei n\u00f5ustu v\u00f5i mis on demagoogilised. V\u00f5rreldes teiste kandidaatidega n\u00e4itas Kaja Kallas k\u00f5ige rohkem peensust laetud ja kallutatud k\u00fcsimustega toimetulekul, reageerides n\u00e4iteks kiirelt v\u00e4itele, kas rohep\u00f6\u00f6re on viinud rahva vaesusesse, selgitades, kuidas Eestil on v\u00f5imalik sellest v\u00f5ita. V\u00f5rreldes teiste kandidaatidega paistab Kallas aga enim silma statistika ja konkreetsete n\u00e4idete kasutamisega, tuues esile n\u00e4iteks elektri ja gaasi hinna alanemise protsendid erinevatel aegadel.\nK\u00f5ige selgemad p\u00f5him\u00f5tted: Helir-Valdor Seeder (Isamaa)\nK\u00f5ikides t\u00f6\u00f6intervjuudes on esipoliitikud \u00fcritanud r\u00f5hutada v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisust, kuid Helir-Valdor Seeder on ainus, kes suutis praktiliselt igas vastuses v\u00e4ga selgelt enda ja partei maailmavaate ning v\u00e4\u00e4rtused v\u00e4lja tuua. N\u00e4iteks k\u00fcsimusele, kas parteikaaslase Urmas Reinsalu otsus riigist Vene saadikud v\u00e4lja saata oli seotud valimiskampaaniaga, suutis ta \u00fcheaegselt selgitada, miks see otsus oli \u00f5igustatud, kui ka meenutada, et selle valitsuse valitsemisaeg ongi l\u00fchike ja arvestatav osa kattub valimisperioodiga, liigutades iga olulise otsuse vastuv\u00f5tmise valimistele l\u00e4hedale.\nSamuti suutis Seeder v\u00e4ga h\u00e4sti r\u00f5hutada, milliseid tegevusi on nad ellu viinud, et enda maailmavaadet rakendada, n\u00e4iteks pensionireformi v\u00f5i peretoetuste kirjeldamisega. Eelk\u00f5ige suutis Seeder j\u00e4tta endast rahuliku ja p\u00f5him\u00f5ttelise parteijuhi mulje, kes l\u00e4htub otsuste v\u00e4\u00e4rtusest, mitte nende populaarsusest."}
{"text":"Peaminister: Tai \u00fcldvalimised peetakse maisBANGKOK, 21. veebruar, AFP-BNS \u2013 Tai peab \u00fcldvalimised mais, \u00fctles peaminister Prayut Chan-O-Cha teisip\u00e4eval.\nArmeejuhina 2014. aastal esile kerkinud ja 2019. aastal vastuoluliste valimistega v\u00f5imule t\u00f5usnud Prayut \u00fctles ajakirjanikele, et saadab parlamendi laiali m\u00e4rtsis.\nTai p\u00f5hiseaduse kohaselt t\u00e4hendab see valimisi maikuus, paljude vaatlejate hinnangul on t\u00f5en\u00e4oline kuup\u00e4ev 7. mai.\nTai majandus on raskes seisus, kuna elut\u00e4htis turismisektor on saanud kannatada pandeemia t\u00f5ttu ning 68-aastase valitsusjuhi populaarsus on langenud, kuid jaanuaris teatas ta, et kavatseb uuesti kandideerida.\nPrayut kandideerib vastloodud Ruam Thai Sang Chart parteiga ning praegune v\u00f5imupartei Palan Pracharath Partei (PPRP) nimetas asepeaministri Prawit Wongsuwani oma kandidaadiks peaministri kohale j\u00e4rgmistel valimistel.\nKampaania juba k\u00e4ib terves riigis ning peamine opositsioonipartei Pheu Thai teeb tugevat agitatsioonit\u00f6\u00f6d oma peamistes kantsides riigi kirdeosas.\nKuigi Pheu Thai on k\u00fcsitlustes tugeval positsioonil, siis praegune Tai p\u00f5hiseadus, mis on koostatud s\u00f5jav\u00e4elise hunta v\u00f5imu ajal, annab armeega seotud erakondadele tugeva eelise.\nValimised on esimesed p\u00e4rast 2020. aastat, mil kuningriigis leidsid noorte eestvedamisel aset massimeeleavaldused, millega n\u00f5uti poliitilisi reforme ning pretsedenditult ka muudatusi monarhia rollist \u00fchiskonnas. Kuningapere kritiseerimine on Tai seaduste kohaselt sisuliselt keelatud ja rangelt karistatav.\nPheu Thai seab \u00fcheks peamiseks kandidaadiks valitsusjuhi kohale\u00a0Paetongtarn Shinawatra, kes on endise peaministri Thaksin Shinawatra t\u00fctar.\nMiljard\u00e4rist ettev\u00f5tja Thaksin kukutati peaministri kohalt 2006. aasta riigip\u00f6\u00f6rdega ning ta elab omal valikul eksiilis, et v\u00e4ltida korruptsioonis\u00fc\u00fcdistusi, mis tema s\u00f5nul on poliitiliselt motiveeritud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Galerii: president Karis andis k\u00e4tte riiklikud teenetem\u00e4rgid   Viimsi Artiumis toimus teisip\u00e4eval \"Eesti t\u00e4nab\" tseremoonia, kus president Alar Karis andis \u00fcle riiklikud teenetem\u00e4rgid neile inimestele, kelle p\u00fchendumus oma t\u00f6\u00f6le ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks.   President Alar Karis tunnustas t\u00e4navu vabariigi aastap\u00e4eva eel riikliku teenetem\u00e4rgiga 167 inimest.\u00a0  Riigivapi III klass  Kaimo Kuusk - diplomaat, Eesti suursaadik Ukrainas\u00a0Indrek Saar - poliitik, kultuuritegelane  Riigivapi V klass  Margus Gering - diplomaat, Eesti saatkonna asejuht UkrainasViktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits - poliitik, ajakirjanik  Valget\u00e4he III klass  Tiit Aleksejev - kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu esimeesTarmo Loodus - koolijuht, kutsehariduse edendajaUrve Raudm\u00e4e-Tauts - ooperilaulja  Valget\u00e4he IV klass  Rein Agur\u00a0\u00a0 \u00a0- lavastaja ja teatrikunsti edendajaRiin Alatalu - muinsuskaitse edendajaLiina Areng - k\u00fcberturvalisuse ja digiteenuste edendaja\u00a0Ivar Dembovski - ettev\u00f5tjaMart Erik - metsandusettev\u00f5tjaIvo Fridolin - biomeditsiinitehnika edendaja, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professorKalle Hamburg - p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja\u00a0Olaf Herman - SA Maarja K\u00fcla toetaja, ehitusettev\u00f5tjaAllar Hint - Eesti tennise edendajaLarissa J\u00f5gi - andragoog, t\u00e4iskasvanuhariduse edendajaAnneli Kana - k\u00fclaliikumise edendajaKristjan Kangur - korvpallurRagnar Klavan - jalgpallurKalle Koov - ettev\u00f5tluse arendaja SaaremaalKaarel Kotkas -ettev\u00f5tjaNata\u0161a Kot\u0161ergina - koolijuht, hariduselu edendaja Sillam\u00e4elTiiu Kull - botaanik, loodusturismi edendaja, Eesti Maa\u00fclikooli emeriitprofessorIngvar Kuusk - ettev\u00f5tjaLuule K\u00f6sler - koolijuht, hariduselu edendaja TallinnasJohanna-Maria Lehtme - Ukraina abistamise korraldajaArvo Leibur - kontsertmeister, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorViive Ligi - riigikohtunikEnn Listra - majandusteadlaneToomas Luha\u00e4\u00e4r - Naissaare elu edendaja, advokaatAdo L\u00f5hmus - keskkonnapoliitika edendajaKristjan M\u00e4e - riigiametnikMatis M\u00e4eker - rahapesu t\u00f5kestamise edendajaHannes M\u00f6llits - riigiametnikAnder Ojandu - Ukraina abistaja, ettev\u00f5tjaAndres Ojari - arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia professorJ\u00fcri Okas - arhitekt ja kunstnikMait Palts - ettev\u00f5tluse edendajaAndra P\u00e4rsim\u00e4gi - ringkonnakohtunikMeelis P\u00e4rtel - botaanik, Tartu \u00dclikooli professorAare Reintam - k\u00fcberturbe edendaja, Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6 arendajaRaivo Suviste - teleprodutsentRoomet S\u00f5rmus - p\u00f5llumajanduse edendajaJassi Zahharov - ooperilauljaKalev Tamm - filmiprodutsent, animafilmi arendajaKretel Tamm - prokur\u00f6rKaarel Tarand - ajakirjanik, \u00fchiskonnaelu edendajaTiina Tegelmann - kultuurielu edendaja J\u00f5gevamaalKristel Toming - prokur\u00f6rIlmar T\u00f5nisson - muusikaelu edendaja P\u00e4rnusTarmo Vahter - ajakirjanikMaarja Vaino - kultuurielu edendajaRaivo Vasnu - ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tluse edendaja Ida-VirumaalSiim Veski - geoloog, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professorVeiko Veskim\u00e4e - ettev\u00f5tja, kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaalAndres Vosman - riigiametnik  Valget\u00e4he V klass  Evi Aruj\u00e4rv - kultuurielu edendajaAili Avi - kohaliku elu edendaja J\u00e4rvamaalJulia Bali - ajakirjanikArved Breidaks - ajakirjanikIvan Buhalko - pol\u00fcgrafistJaan Elgula - muusik, raadioajakirjanikLarissa Gorbunova - iluv\u00f5imlemise treenerHanna Kanep - k\u00f5rghariduse korraldajaMart Kangro - tantsukunsti edendajaAstrid Kannel - ajakirjanikElma Killing - rahvatantsu edendaja P\u00e4rnumaalJaagup Kippar - informaatika edendajaAna Kontor - erivajadustega laste hariduse edendajaToivo Kotov - orienteerumisspordi ja kohaliku elu edendaja ValgamaalVahur K\u00e4\u00e4rik - ettev\u00f5tja P\u00f5lvamaalNikolai Laanetu - zooloog, teaduse populariseerijaAnne Lange - t\u00f5lkija, t\u00f5lkekultuuri arendajaAnu Lensment - Ukraina vabatahtlik abistaja, moekunstnikVassili Lillepuu - seto kultuuri edendajaHendrik Lindepuu - t\u00f5lkija, poola kirjanduse tutvustajaToomas Lunge - muusikJaak L\u00f5hmus - filmikriitikHeiki Meos - ehitusinsenerKristi M\u00fchling - kandle\u00f5petaja ja -m\u00e4ngijaLiisa Ojaveer - riigiametnikAleksandr Openko - Ida-Virumaa koduloo tutvustajaJanika Oras - rahvaluule- ja muusikateadlane\u00a0Mai Palo - raamatupoe pidaja ViljandisMarika Parv - p\u00f5llumajanduse edendaja V\u00f5rumaalErik Prozes - pressifotograafJ\u00fcri Puidet - kutse\u00f5petaja P\u00e4rnusSiiri P\u00f5lluveer - ujumistreenerJaan P\u00e4rn - ehtekunstnikMaire Raadik - keelekorraldaja \u00a0ja keeleteadlaneHelmut Raamat - kergej\u00f5ustikutreenerAnne Raiste - ajakirjanikPeeter Randaru - kergej\u00f5ustikukohtunikJaana Ratas - Ukraina vabatahtlik abistajaValdo Rebane - rahvatantsu edendajaLeevi Reinaru - kohaliku elu edendaja L\u00e4\u00e4nemaal, vaimulikKaido Reivelt - f\u00fc\u00fcsika populariseerijaKatre Riisalu - raamatukogunduse edendajaAnne Ruussaar - kunstiteadlaneRaul-Stig R\u00e4sta - muusikK\u00fclliki Saldre - n\u00e4itlejaHendrik Sal-Saller - muusikRein Sikk - ajakirjanikMart Siliksaar - sulgpallitreenerKristi Soopalu - eesti keele \u00f5petajaArvo Suppi - ettev\u00f5tja P\u00e4rnusKristjan Svirgsden - teleoperaatorOlga S\u00f6\u00f6t - raamatukoguhoidja ViljandimaalKarl Treffner - hariduselu toetajaIlmar Trull - luuletajaTambet Tuisk - n\u00e4itlejaEda T\u00e4rk - spordielu edendaja HiiumaalK\u00fclli T\u00fcli - helire\u017eiss\u00f6\u00f6rToivo Unt - muusik, Eesti d\u017e\u00e4ssi edendajaAino Villand - kauaaegne eesti keele \u00f5petaja  Valget\u00e4he medal  Rutt Kotke - koolibussi juht L\u00e4\u00e4ne-VirumaalAnne Saluneem - Tallinna Loomaaia talitaja  Eesti Punase Risti II klass  Kuno Tammearu - p\u00e4\u00e4steameti peadirektor  Eesti Punase Risti III klass  Natan-Toomas Aro - laste s\u00fcdamekirurgAin Kaare - hematoloogAnne Kallaste - nakkushaiguste arstMall Lepiksoo - perearst L\u00e4\u00e4ne-VirumaalRegina Rooneem - onkoloogPilleriin Soodla - nakkushaiguste arstGert Teder - p\u00e4\u00e4steametnikLiis Toome - lastearstMirja Varik - hematoloog  Eesti Punase Risti IV klass  Niina Jaagumets - erakorralise meditsiini \u00f5deK\u00fcllike Kaldoja - sotsiaalt\u00f6\u00f6taja TartumaalAndras Laugamets - erakorralise meditsiini edendaja\u00a0Pille M\u00e4rtin - nakkushaiguste arstTatjana Plahhova - vereteenistuse arendaja\u00a0Tiina Simson - lasteps\u00fchholoogAnu Susi - lasteps\u00fchhiaaterHelgi Tammur - \u00e4mmaemandK\u00fclli Teder - proviisor\u00a0Kristiina Treial - kiusamisvaba kooli eestvedajaMart Vare - p\u00e4\u00e4steametnik  Eesti Punase Risti V klass  Mare Kangur - SOS Lastek\u00fcla pereemaPriit Paabo - vereandjaHendrik P\u00e4rnam\u00e4gi - vereandjaTauri T\u00fcrkson - vereandjaKaimo Vahter - vereandja  Kotkaristi III klass  Darius Jauni\u0161kis - Eesti-Leedu julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja\u00a0Tarvo Kruup - politseiametnik, politseikolonelleitnantJohn V. Meyer III - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, kindralmajorVahur Murulaid - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelAndris Sprivul - Eesti-Ukraina kaitsekoost\u00f6\u00f6 edendaja, kolonelleitnant  Kotkaristi IV klass  Agu Kipso - kaitsepolitseiametnikHannes Perk - politseiametnik, politseimajorKristjan Roots - kaitsepolitseiametnikIvar Sammal - tegevv\u00e4elane, major  Kotkaristi V klass  Rudolf Esper - demineerijaPeeter Ilison - kaitseliitlane, nooremleitnantT\u00f5nu Janter - politseiametnik, politseikapten\u017danna Kre\u0161t\u0161enko - politseiametnik, politseikaptenAndrus Sojone - politseiametnik, politseikapten  Kotkaristi kuldrist\u00a0  Tanel Kallend - tegevv\u00e4elane, veebel  Maarjamaa Risti II klass  Donald John Bacon - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liigeRub\u00e9n Marinelarena Gallego - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide esindajatekoja liigeCharles Ernest Grassley - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide senaatorAvril Danica Haines - Eesti-Ameerika \u00dchendriikide julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 edendaja, Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Luuredirektoraadi juht  Maarjamaa Risti III klass  Paul Michaelsson - Eesti-Rootsi koost\u00f6\u00f6 edendaja  Maarjamaa Risti IV klass  Christopher Colin MacLehose - kirjastaja, eesti kirjanduse tutvustaja Suurbritannias  Maarjamaa Risti V klass  Ahti Esko K\u00e4rki - Eesti-Soome p\u00e4\u00e4stealase koost\u00f6\u00f6 edendajaPekka Linnainen - Eesti-Soome suhete edendaja    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Luminor: pettuste arv on t\u00f5usuteelLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik paneb inimestele s\u00fcdamele, et internetis kaupade ja teenuste ostmisel tuleb olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik, sest ostlejate heatahtlikkust kuritarvitada soovivate petturite arv kasvab ning nende v\u00f5tted muutuvad j\u00e4rjest professionaalsemaks.\u00abPettuste arv on kogu maailmas t\u00f5usuteel ning kurjategijad v\u00f5tavad kasutusele aina rohkem uusi skeeme, et inimeste rahale ligi p\u00e4\u00e4seda. Seejuures viiakse pettused sageli l\u00e4bi nii osavalt, et tagantj\u00e4rele v\u00f5ib inimestel olla isegi keeruline meenutada ja aru saada, millise tegevuse k\u00e4igus t\u00e4pselt ohvriks langeti,\u00bb \u00fctles Kiik.\n\u00dcheks heaks pettuse n\u00e4iteks on palju kasutatud saadetistega seotud pettuse skeem, mille k\u00e4igus saadetakse m\u00f5ne tuntud kullerfirma nimel v\u00f5ltss\u00f5numeid paki k\u00e4ttetoimetamise kohta ning n\u00e4iliselt suunatakse inimene makset tegema. Selle k\u00e4igus varastatakse aga hoopis inimese kaardiandmed. Teisalt tuleb ette ka juhtumeid, kus inimeste raha v\u00f5i andmeid \u00fcritatakse saada heategevuspettuste kaudu ehk annetuste ettek\u00e4\u00e4ndel.\nPolitsei on Eestis eelmise aasta kohta registreerinud 293 panga j\u00e4ljendamise kelmuse juhtumit, kahjusummaga ligi 1,3 miljonit eurot ning 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga ligi 3,1 miljonit eurot. Luminori eelmise aasta statistika pinnalt on k\u00f5ige levinumad petuskeemid endiselt andmep\u00fc\u00fck, sh petuk\u00f5ned ja SMS-pettused. \u00dcks jagu esines ka armu- ja investeerimispettusi ning veebip\u00f5hist m\u00fc\u00fcgipettust.\n\u00abEelmisel aastal \u00f5nnestus Luminori spetsialistidel p\u00e4\u00e4sta umbes kolmandik klientidelt juba v\u00e4lja petetud vahenditest. See t\u00e4hendab juba \u00e4ra tehtud \u00fclekannete peatamist ning teistest pankadest vahendite tagasin\u00f5udmist. Kahjuks ei \u00f5nnestu sageli siiski juba tehtud samme tagasi p\u00f6\u00f6rata ning tegelikkuses on parim pettusevastane meede ennetus ning inimeste teadlikkuse kasv,\u00bb lisas Kiik.\n\nKuidas end pettuste vastu kaitsta?\n\n\u00dcks k\u00f5ige levinum pettuseliik on andmep\u00fc\u00fck, mis v\u00f5ib toimuda nii tekstis\u00f5numite, telefonik\u00f5nede kui ka e-kirjade kaudu ning mille k\u00e4igus meelitatakse inimesi avaldama nii isiklikke\u00a0kui ka pangaandmeid. Sageli v\u00f5ib saadetud s\u00f5num h\u00f5lmata ka pahavara v\u00f5i linke petulehek\u00fclgedele. Petturid proovivad muuta oma s\u00f5numid v\u00f5imalikult usutavaks ja seep\u00e4rast langevad inimesed paraku skeemide ohvriks.\n\u00abK\u00f5ige olulisem on teada, et pank ei helista kunagi klientidele, et k\u00fcsida tema kontonumbrit v\u00f5i maksekaardi \u00fcksikasju, nagu kaardi number ja kaardi p\u00f6\u00f6rdel olev CVV-kood. Samuti ei paluta kliendil ei k\u00f5ne, kirja ega ka SMSi vahendusel internetipanka sisse logida,\u00bb r\u00f5hutas\u00a0Kiik.\nSelle aasta alguses on sagenenud ka investeerimiskelmused, kus inimestega v\u00f5etakse telefoni teel \u00fchendust ning pakutakse kiiret kasumi teenimise v\u00f5imalust. Esineb ka juhtumeid, kus suhtluse k\u00e4igus paigaldatakse ohvri arvutisse programm, mis v\u00f5imaldab seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seel\u00e4bi lihtsalt teha.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti s\u00f5nul on k\u00f5ige olulisem veenduda alati saabunud s\u00f5numite, telefonik\u00f5nede ja e-kirjade autentsuses. Kahtluse korral ei tohi kindlasti oma andmeid kolmandate osapooltega jagada ning k\u00f5ik pakkumised, mis tunduvad uskumatult head, et olla t\u00f5si, seda \u00fcldjuhul polegi."}
{"text":"V\u00c4RSKENDAME M\u00c4LU: Kaja Kallas kurdab v\u00e4lismeedias EKRE teemalEconomist avaldas 2019. aasta veebruari l\u00f5pus endiste NSV liiduvabariikide korruptsiooniteemalises loos Kaja Kallase kommentaari, milles viimane kurtis, et \"nad [EKRE] tahavad k\u00f5ike h\u00e4vitada\".\u00a0\n\"K\u00f5ige\" all m\u00f5tles kallas \"institutsioone, mis on teinud Eestist avatud ja eduka tehnoloogiateadliku \u00fchiskonna\". Majandusv\u00e4ljaanne lisas, et Kallas \"kaotas EKREst r\u00e4\u00e4kides enesevalitsuse\".\nEconomist r\u00e4\u00e4kis Eestist kui \"kriuksuvalt puhtast\" korruptsioonita riigist.\u00a0\nToona olid juba \u00e4ra toimunud Silvergate'i ja Autorollo skandaalid. Just oli arvatavasti l\u00f5ppenud Venemaa v\u00e4hemalt sadade miljardite eurodeni k\u00fc\u00fcndiv rahapesu l\u00e4bi Eesti pankade.\nEconomist nendib artikli l\u00f5pus: \"Lucan Way ja Adam Casey Toronto \u00dclikoolist leiavad, et endised N\u00f5ukogude vabariigid, kus oli olemas s\u00fcgavalt juurdunud rahvuslik liikumine, demokratiseerusid [p\u00e4rast NSVL lagunemist] paremini.\"\u00a0\u00a0\nKaja Kallas kandideerib 5. m\u00e4rtsil toimuvatel parlamendi valimistel Harju- ja Raplamaal.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | Lauri Hussar Putini k\u00f5nest: Putin reetis oma pikaaegsed kamraadidVladimir Putini t\u00e4nane suur k\u00f5ne, mis pidi l\u00f6\u00f6ma laineid ja juhtima t\u00e4helepanu k\u00f5rvale Joe Bideni eilselt Kiievi visiidilt, kujunes haledaks ja valelikuks enese\u00f5igustuseks.\nK\u00f5nest j\u00e4i t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseima osana k\u00f5rva see, kuidas Putin reetis oma pikaaegsed kamraadid, kui r\u00e4\u00e4kis l\u00e4\u00e4ne majandusmudelist kaugenemise vajadusest. Ta kritiseeris teravalt Vene \u00e4rimehi, kes l\u00e4\u00e4ne sanktsioonide all j\u00e4id ilma oma l\u00e4\u00e4nes olevatest luksusjahtidest ja varast. Putini s\u00f5nul ta oli neid hoiatanud.\n\u201eMitte \u00fchelgi tavalisel venelasel polnud kahju neist, kes kaotasid oma raha l\u00e4\u00e4ne pankades, isegi siis, kui raha oli teenitud ausal moel,\u201c ironiseeris Putin oma hiljutiste kamraadide \u00fcle. Seej\u00e4rel \u00fctles ta, et edaspidi ajagu Vene \u00e4rimehed oma asju Venemaal. See oli ka \u00fcks neljast korrast, millele \u00f5ukond aplodeeris p\u00fcsti seistes.\nPutini k\u00f5nes oli selgelt rohkem valesid kui t\u00f5ele vastavaid v\u00e4iteid. Ei tea, kas viimaseid \u00fcle\u00fcldse oligi. K\u00f5ige suurem valedepakett puudutas m\u00f5istagi Ukraina s\u00f5da ja selle p\u00f5hjuseid. S\u00f5ja vallap\u00e4\u00e4stjaks olid tema s\u00f5nul l\u00e4\u00e4neriigid, kes ei astunud \u00fchtegi sammu, et pingeid leevendada. Tegu on juba vana retoorikaga ja see l\u00e4ks k\u00e4iku ajal, mil oli selge, et Putini Blitzkrieg kukub l\u00e4bi.\nLoomulikult ei puudunud Putini retoorikast ka juba tavaks saanud jutupunktid Ukraina tuumapommiambitsioonist ja inimkatseid tegevatest biolaboratooriumitest. Need olid laual ka siis, kui oli vaja s\u00f5ja alustamist p\u00f5hjendada.\nLisaks k\u00f5las ohtralt s\u00fc\u00fcdistusi ukrainlaste aadressil, kes kasutavad k\u00f5ikv\u00f5imalikul viisil natsis\u00fcmboolikat. K\u00f5ik see oli nii etteaimatav ja tavap\u00e4rane, et ka publik propagandistidest, k\u00f5rgetest riigiametnikest, rahvasaadikutest ja juhtivatest s\u00f5jav\u00e4elastest v\u00f5ttis k\u00f5ne vastu leigelt, lausa \u00fcksk\u00f5ikselt, ajades omavahel juttu. Nii m\u00f5nigi haigutas v\u00f5i muigas.\nAinult kommunist Gennadi Zjuganov ja tema j\u00fcngrid kirjutasid usinalt riigipea m\u00f5tteid paberile. Aasta tagasi telekaamerate ees \u00fcles astunud suurest s\u00f5japealikust ei olnud aga eriti midagi j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud. Pigem meenutas ta ennast \u00f5igustavat pisivarast, kes on vahele j\u00e4\u00e4nud ja ei tea, kuidas oma kimbatusega toime tulla.\nM\u00f5istagi ei puudunud k\u00f5nest ka tuuma\u00e4hvardus desarmeerimisleppest taganemise n\u00e4ol, aga ka selles ei olnud midagi \u00fcllatavat. Tavaline putinlik v\u00e4ljapressimine, mille vastu ollakse t\u00e4na oluliselt immuunsemad, kui veel aasta aega tagasi.\nPannes Putini k\u00f5ne v\u00f5rdlusesse president Bideni eilse Kiievi visiidiga, siis on selge, et nii Ukraina kui l\u00e4\u00e4ne \u00fchtsus on viimase kahe p\u00e4evaga oluliselt j\u00f5udu juurde saanud, samas kui Venemaa positsioon pigem halvenemas. Kui l\u00e4\u00e4ne abi ja Ukraina motivatsioon p\u00fcsivad, siis muutub \u00fcha t\u00f5en\u00e4olisemaks Ukraina tingimustel s\u00f5lmitav rahu."}
{"text":"Andrei Hvostov Putini k\u00f5nest: l\u00e4\u00e4ne sanktsioonid ei m\u00f5ju Venemaale. \u00c4rgem petkem endIdanaabri juures muutusteta. K\u00f5ik \u00f5itseb ja \u00f5ilmitseb, lokkab ja edeneb, v\u00e4hemalt Kremli arvates.\nKremli peremees pidas teisip\u00e4eval k\u00f5ne Venemaa F\u00f6deraalkogule. K\u00f5net oodati ja kardeti, sest diktaator v\u00f5inuks kuulutada v\u00e4lja s\u00f5ja kogu universumi vastu koos \u00fcldmobilisatsiooniga. Ta ei teinud seda.\nSelle asemel t\u00fc\u00fctas ta publikut hiigelpika halvasti liigendatud k\u00f5nega, kus segunesid loosunglikud \u00fcleskutsed ja propagandistlikud \u00fclistused pikkade sotsiaalmajanduslike \u00fclevaadetega, pseudoajaloolised sedastused, ebat\u00f5ed, p\u00f5lgus l\u00e4\u00e4ne aadressil. Ja kohutavalt palju kordusi.\nMingi hetk hakkas publik silman\u00e4htavalt nihelema, paljud ei suutnud varjata igavlevat n\u00e4oilmet. Bre\u017enevi aegasid m\u00e4letavatel inimestel tekkis t\u00e4ielik d\u00e9j\u00e0-vu tunne \u2013 vanale mehele on ette pandud tekst, mille ta kannatlikult ette kannab, r\u00e4\u00e4kides hiilgavast tulevikust ja sama hiilgavast olevikust, olgu reaalsus milline tahes.\nSeal oli h\u00e4sti palju stampe. V\u00f5inuks m\u00e4ngida bingo-lotot, tr\u00fckkides kaartidele teatud v\u00e4ljendid. N\u00e4iteks nagu \u201el\u00e4\u00e4ne loomalik irve\u201c, \u201eukraina neonatsid\u201c, \u201elesbid ja homod\u201c, \u201ekindel plaan\u201c, \u201eanti-Venemaa\u201c. Ja iga kord, kui v\u00e4ljend k\u00f5lab, see l\u00e4bi t\u00f5mmata, h\u00fc\u00fcdes \u201ebingo!\u201c.\nUudis oli vast see, et publiku hulgas istusid s\u00f5jainvaliidid-veteranid, kellele antakse n\u00fc\u00fcd roheline tuli erinevatele v\u00f5imutasanditele j\u00f5udmiseks. Seda k\u00f5nepidaja lubas. S\u00f5da kui sotsiaalne lift, vahend v\u00e4\u00e4rtuslike inimeste v\u00e4ljas\u00f5elumiseks. \u00dcldse \u2013 s\u00f5da pole \u00f5nnetus, vaid suur arenguvedur. Astudes avatud vastasseisu l\u00e4\u00e4nega, on Venemaa sunnitud toetuma oma sisemistele ressurssidele, nii intellektuaalsetele, tehnilistele kui innovaatilistele. Suurelt \u00f6eldes lausa tsivilisatoorsetele.\nK\u00f5ik on h\u00e4sti, r\u00e4\u00e4kis Kremli peremees. Kindel areng ja helge tulevik.\nEraldi p\u00fchendas ta aega l\u00e4\u00e4nega miilustavate vene \u00e4rimeestega s\u00f5itlemisele. Kes olla seal n\u00fc\u00fcd sanktsioonide alla sattunud, kellelt on nende vara r\u00f6\u00f6vitud ja keda peetakse seal teise j\u00e4rgu inimesteks, isegi kui nad on endale ostnud krahvide tiitlid.\nTundus, et ta r\u00e4\u00e4kis selliste ebapatriootlike \u00e4rituusade \u2013 keda tema enda \u00fcmbruskonnas pole v\u00e4he \u2013 kannatustest parastavalt. \u00d5ige vene \u00e4riinimene peab investeerima ja elama Venemaal. Ka tema lapsed peavad olema Venemaal. Mitte elama ja \u00f5ppima kusagil l\u00e4\u00e4nes. J\u00e4relikult \u2013 Venemaa sulgumine iseendasse on kuulutatud ideaaliks.\nKui Kremli peremees isegi tundus m\u00f5nedes oma k\u00f5ne kohtades igavlevat, siis ebapatriootlikest \u00e4rimeestest r\u00e4\u00e4kides oli tunda sisemist p\u00f5lemist. M\u00f5nes kohas veel. Siis, kui ta tsiteeris viimase tsaari Nikolai II aegset peaministrit Pjor Stol\u00f5pinit: \u201eVenemaa kaitsmisel peame me k\u00f5ik \u00fchendama, koosk\u00f5lastama oma kohustused ja \u00f5igused selleks, et toetada \u00fclimat ajaloolist \u00f5igust \u2013 Venemaa \u00f5igust olla tugev.\u201c\nKuna l\u00e4\u00e4ne eesm\u00e4rk olla juba alates 19. sajandist t\u00e4pselt vastupidine \u2013 Venemaa n\u00f5rgestamine \u2013, siis... otsige v\u00e4lja bingoloto kaart ja kriipsutage l\u00e4bi j\u00e4rjekordne \u201el\u00e4\u00e4ne agressioon ida suunas\u201c, \u201enatside mahitamine\u201c ja \u201eKiievi re\u017eiim\u201c.\nL\u00e4\u00e4ne m\u00f5ttekojad lammutavad k\u00f5ne n\u00fc\u00fcd juppideks ja lasevad eri fragmendid retortidest ja spektraalanal\u00fc\u00fcsi laboritest l\u00e4bi, p\u00fc\u00fcdes aru saada, mida pagan see k\u00f5ik t\u00e4hendas.\nEnnek\u00f5ike t\u00e4hendab see seda, et l\u00e4\u00e4ne rakendatud majandussanktsioonid ei m\u00f5ju. Pole vaja tegelda enesepettusega \u2013 Kremlil on raha ja vahendeid s\u00f5ja j\u00e4tkamiseks ning vaadates teatud ajaliselt distantsilt eelmisel kevadel juhtunut, siis sanktsioonide tulemusena Kremli finantsolukord ainult paranes.\nL\u00e4\u00e4s pani impordi kinni ja Venemaa sisene tarbimine kukkus kivina. Ent Venemaa eksport l\u00e4\u00e4nde j\u00e4tkus ja sealt teenitud raha hulk kasvas h\u00fcppeliselt. Kreml suples rahas. Kui enne s\u00f5da moodustas tulu tooraine v\u00e4ljaveost Venemaa eelarves 40 protsenti, siis 2022. aastal kasvas see 60 protsendini. Ja nii see majanduskriis \u00e4ra j\u00e4igi.\nM\u00fcncheni julgeolekukonverentsil ka mingit v\u00f5luvahendit v\u00e4lja ei nuputatud. Mis edasi? Paneme loto k\u00f5rvale ja otsime v\u00e4lja taro-kaardid? S\u00f5da kestab sel aastal edasi, see on selge ka astroloogiliste ennustusteta."}
{"text":"Tarbijad ootavad uuelt Riigikogult taastuvenergiatasude reformiRohep\u00f6\u00f6rde tont k\u00e4ib m\u00f6\u00f6da Euroopat. Infot on palju, teadmist v\u00e4he, mis k\u00f5ik tekitab inimestest kartust homse ees.\nTulevik on taastuvenergias ja sellesse investeerivad nii energiaettev\u00f5tted kui kodutarbijad. P\u00f6\u00f6rdeliselt muutunud olud ja turutingimused tingivad tungiva vajaduse \u00fcle vaadata 2007.a kehtestatud taastuvenergia tasude mehhanism. 16 aastat tagasi loodud toetusskeemi, kus tarbija poolt maksti tootjale toetust iga v\u00f5rku m\u00fc\u00fcdud elektrienergia \u00fchiku eest, eesm\u00e4rgiks oli soodustada uute rohelise energia tootjate turule tulekut.\nM\u00f5ned numbrid. Konkurentsiameti andmetel oli taastuvenergia tasu osakaal elektritarbija hinnas (2019. aastal) ca 7%. Erinevate tariifistruktuuride t\u00f5ttu v\u00f5ib see konkreetsetel ettev\u00f5tetel olla ka oluliselt suurem. 2023.a t\u00f5usid taastuvenergiatasud 10%. Selleks aastaks prognoositakse taastuvenergia toetuste suuruseks ca 87 miljonit eurot, millest 36% kulub biomassist ja biogaasist toodetud elektrienergia toetamisele, \u00fclej\u00e4\u00e4nud tuulikutele ja p\u00e4ikeseparkidele. Riiklik s\u00fcsteem sisuliselt subsideerib puiduressursi p\u00f5letamist selle v\u00e4\u00e4rindamise asemel ning kohustab l\u00f5pptarbijat otse selle eest maksma. Taastuvenergia toetused maksavad igakuiste elektriarvete kaudu taastuvenergia tasu n\u00e4ol kinni tarbijad. 2007 kuni 2020.a oli sellega seonduv tarbijate maksukoormus kokku 828 mln \u20ac, millele lisandub prognoosi kohaselt j\u00e4rgnevate aastate jooksul kuni 2030.a veel t\u00e4iendavalt 642 mln \u20ac. Kokku teeb see tarbijate maksukoormuseks ligi 1,5 miljardit eurot. Pole just v\u00e4ikesed summad, selline maksukoormus tarbijale pole enam ammu p\u00f5hjendatud. V\u00f5ttes arvesse alates 2021.a rakendatud oksjonite ja toetuste v\u00e4hempakkumiste skeemi, maksab tarbija taastuvenergia tasusid v\u00e4hemalt kuni aastani 2045.\nTaastuvenergia tasu maksmine energiatarbijate poolt tuleb l\u00f5petada ning seonduvaid toetusi tuleks finantseerida riigieelarvest. Selline samm tooks \u00fclik\u00f5rgele kerkinud energiahindade olukorras leevendust k\u00f5igile, eriti aga just madalama sissetulekuga inimestele, keda energiahindade t\u00f5usust tingitud kiire hinnakasv on k\u00f5ige valusamalt l\u00f6\u00f6nud. Inimeste toimetulek on peaaegu k\u00f5igi erakondade riigikogu valimisprogrammides kesksel kohal, ka taastuvenergia tasude kaotamine tarbijate portfellist ei ole valimisprogrammidele v\u00f5\u00f5ras teema. Tarbijate vabastamine taastuvenergia tasude maksmisest ning selle kaudu tegelikult tootjatele antavate toetuste kompenseerimisest oleks kahtlemata oluline meede Eesti inimeste toimetuleku parandamisel. Samuti annaks see hingamisruumi ettev\u00f5tetele, mis on k\u00f5rgete energiahindade t\u00f5ttu sattunud ebav\u00f5rdsesse konkurentsiolukorda, kuna Eesti valitsus on erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest j\u00e4tnud ettev\u00f5tjad energiakriisis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse riigipoolse toetuseta. Eesti ettev\u00f5tted kaotavad oma positsioone eksportturgudel, kuna nende toodete hind pole enam konkurentsiv\u00f5imeline ja selle m\u00f5ju avaldub majandusele ning riigi sissetulekutele.\nTaastuvenergia toetuste rahastamine tarbijate poolt riivab \u00fchiskondlikku \u00f5iglustunnet. Need toetused p\u00f5hinevad eeldusel, et taastuvatest allikatest toodetud energia ei ole konkurentsiv\u00f5imeline turuhinnaga, samas energiakandjate hinnat\u00f5us on tekitanud olukorra, kus taastuvenergia kulud on v\u00f5imalik turult tagasi teenida. CO2 kvoodihind on t\u00f5usnud \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rgeks, mis omakorda suurendab fossiilk\u00fctustest toodetud elektrienergia hinda b\u00f6rsil ja seel\u00e4bi tihti ka taastuvenergia m\u00fc\u00fcgi tulu elektrib\u00f6rsil. Eelnevalt kirjeldatud olukorras tarbijalt t\u00e4iendavate tasude n\u00f5udmine, mis suurendab niigi k\u00f5rget taastuvenergia tootjate kasumit toob ainult kaasa negatiivseid emotsioone taastuvenergia tootjate osas. Samas laekub riigieelarvesse sadu miljoneid CO2 tasusid elektrihinnalt ja ka CO2 kvootide m\u00fc\u00fcgist, mis pakub piisavalt katet taastuvenergia tasude otsemaksmiseks eelarvest. Hetkel toimub ringm\u00e4ng, kus tarbija maksab elektrihinnalt aktsiisi, k\u00e4ibemaksu ja taastuvenergia tasusid ning riik samas h\u00fcvitab osaliselt kodanike elektriarveid oma eelarvest.\nJuba 2021. a enne energiakriisi algust tegi Konkurentsiamet ettepaneku \u00fcle minna turup\u00f5hisele lahendusele ja kaotada j\u00e4rk-j\u00e4rgult taastuvenergia toetused. Amet on m\u00f6\u00f6nnud t\u00e4naste tasude \u00fclem\u00e4\u00e4rasust. Euroopa Komisjon eeldas juba 2014. a, et ajavahemikul 2020\u20132030 hakkavad taastuvad energiaallikad saavutama konkurentsiv\u00f5imet turuga ja taastuvenergia tootmiskulud v\u00e4henevad, mis t\u00e4hendab, et riigiabi andmine tuleks j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u00e4ra l\u00f5petada. Turup\u00f5hisele lahendusele \u00fcleminekuks loodi 2021.a praegune v\u00e4hepakkumiste p\u00f5hine toetuste jagamise skeem. Soome, Taani ja Leedu praktikast on n\u00e4iteid, kus v\u00e4hempakkumisi on v\u00f5idetud 0-euroste pakkumistega, mis annavad t\u00f5estust, et taastuvenergia tootmisseadmete rajamiseks ei ole riiklikud toetused vajalikud ning toetuste riigieelarve kanda v\u00f5tmine oleks ajutine meede. Taastuvenergia tasude riigieelarvest maksmine tagab raskel majanduslikul ajal kohustuste v\u00e4henemise tarbijatel ja ettev\u00f5tjatel, samas on tegemist toetusega, mis ei j\u00e4\u00e4 pikalt riiki koormama. Elanikud ja ettev\u00f5tted vajavad leevendust aga kohe. Lisaks suurendab taastuvenergia tasu riigieelarvest maksmine Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse motivatsiooni hoida taastuvenergia toetused sedav\u00f5rd madalana kui praktiliselt vajalik ja v\u00f5imalik.\nKui inimesed loevad energiatootjate k\u00e4ibe- ja kasuminumbreid (n\u00e4iteks kasvas \u00fche meie energiakontserni puhaskasum aastases v\u00f5rdluses +659 protsenti), siis tundub tavatarbijale \u00fclem\u00e4\u00e4raste taastuvenergia tasu maksmine valusa liigkasuv\u00f5tmisena. Liigakasuv\u00f5tmine on olnud alati patt, eriti kui seda mahitab riik ja selle maksab kinni toimetulekuprobleemidega maadlev kodanik v\u00f5i ettev\u00f5te. Taastuvenergiatootjate ootus 2007.a loodud toetuss\u00fcsteemi osas oli aidata neid turule ja mitte selle arvelt priskelt teenida. \u00d5igusp\u00e4rane ootus toetustele peab olema samuti \u00f5igusp\u00e4rane.\nRiigikogu valimised on ukse ees, toimetulek ja energia j\u00f5ukohasus tarbijale peaksid olema \u00fched valimisdebati peateemad. Energia j\u00f5ukohasuse tagamise meetmena tuleks erakondadel kaalukausile t\u00f5sta ka taastuvenergia tasude reform. Tasus\u00fcsteemi reformimise on oma valimisprogrammi kirjutanud sotsiaaldemokraadid, EKRE ja Keskerakond. Selge, et riigi panust tuleb suurendada ja olemasolevaid toetusi v\u00e4hendada \u00f5iglasele tasemele arvestades algselt toetusele seatud eesm\u00e4rke. T\u0161ehhi valitsus on v\u00f5tnud 2023. aasta riigieelarves kanda kogu taastuvenergia tasu finantseerimise. Soomes on taastuvenergia finantseerimine toimunud kogu aeg riigieelarvest. Ka Eesti valijad ootavad siin selget s\u00f5numit erakondadelt ja konkreetseid otsuseid uuelt Riigikogult."}
{"text":"Juhtkiri: Bre\u017enevi k\u00f5neIdanaabri juures muutusteta. K\u00f5ik \u00f5itseb ja \u00f5ilmitseb, lokkab ja edeneb, v\u00e4hemalt Kremli arvates.Kremli peremees pidas teisip\u00e4eval k\u00f5ne Venemaa F\u00f6deraalkogule. K\u00f5net oodati ja kardeti, sest diktaator v\u00f5inuks kuulutada v\u00e4lja s\u00f5ja kogu universumi vastu koos \u00fcldmobilisatsiooniga. Ta ei teinud seda. Selle asemel t\u00fc\u00fctas ta publikut hiigelpika halvasti liigendatud k\u00f5nega, kus segunesid loosunglikud \u00fcleskutsed ja propagandistlikud \u00fclistused pikkade sotsiaalmajanduslike \u00fclevaadetega, pseudoajaloolised sedastused, ebat\u00f5ed, p\u00f5lgus l\u00e4\u00e4ne aadressil. Ja kohutavalt palju kordusi.Mingi hetk hakkas publik silman\u00e4htavalt nihelema, paljud ei suutnud varjata igavlevat n\u00e4oilmet.Bre\u017enevi aegasid m\u00e4letavatel inimestel tekkis t\u00e4ielik dej\u00e0-vu tunne - vanale mehele on ette pandud tekst, mille ta kannatlikult ette kannab, r\u00e4\u00e4kides hiilgavast tulevikust ja sama hiilgavast olevikust, olgu reaalsus milline tahes.Seal oli h\u00e4sti palju stampe. V\u00f5inuks m\u00e4ngida bingolotot, tr\u00fckkides kaartidele teatud v\u00e4ljendid. N\u00e4iteks nagu \u201el\u00e4\u00e4ne loomalik irve\", \u201eukraina neonatsid\", \u201elesbid ja homod\", \u201ekindel plaan\", \u201eanti-Venemaa\". Ja iga kord, kui v\u00e4ljend k\u00f5lab, see l\u00e4bi t\u00f5mmata, h\u00fc\u00fcdes \u201ebingo!\".Uudis oli vast see, et publiku hulgas istusid s\u00f5jainvaliididveteranid, kellele antakse n\u00fc\u00fcd roheline tuli erinevatele v\u00f5imutasanditele j\u00f5udmiseks. Seda k\u00f5nepidaja lubas. S\u00f5da kui sotsiaalne lift, vahend v\u00e4\u00e4rtuslike inimeste v\u00e4ljas\u00f5elumiseks. \u00dcldse - s\u00f5da pole \u00f5nnetus, vaid suur arenguvedur. Astudes avatud vastasseisu l\u00e4\u00e4nega, on Venemaa sunnitud toetuma oma sisemistele ressurssidele, nii intellektuaalsetele, tehnilistele kui innovaatilistele. Suurelt \u00f6eldes lausa tsivilisatoorsetele.K\u00f5ik on h\u00e4sti, r\u00e4\u00e4kis Kremli peremees. Kindel areng ja helge tulevik.Eraldi p\u00fchendas ta aega l\u00e4\u00e4nega miilustavate vene \u00e4rimeestega s\u00f5itlemisele. Kes olla seal n\u00fc\u00fcd sanktsioonide alla sattunud, kellelt on nende vara r\u00f6\u00f6vitud ja keda peetakse seal teise j\u00e4rgu inimesteks, isegi kui nad on endale ostnud krahvide tiitlid.Tundus, et ta r\u00e4\u00e4kis selliste ebapatriootlike \u00e4rituusade - keda tema enda \u00fcmbruskonnas pole v\u00e4he - kannatustest parastavalt. \u00d5ige vene \u00e4riinimene peab investeerima ja elama Venemaal. Ka tema lapsed peavad olema Venemaal. Mitte elama ja \u00f5ppima kusagil l\u00e4\u00e4nes. J\u00e4relikult - Venemaa sulgumine iseendasse on kuulutatud ideaaliks.Kui Kremli peremees isegi tundus m\u00f5nedes oma k\u00f5ne kohtades igavlevat, siis ebapatriootlikest \u00e4rimeestest r\u00e4\u00e4kides oli tunda sisemist p\u00f5lemist. M\u00f5nes kohas veel. Siis, kui ta tsiteeris viimase tsaari Nikolai II aegset peaministrit Pjor Stol\u00f5pinit: \u201eVenemaa kaitsmisel peame me k\u00f5ik \u00fchendama, koosk\u00f5lastama oma kohustused ja \u00f5igused selleks, et toetada \u00fclimat ajaloolist \u00f5igust - Venemaa \u00f5igust olla tugev.\"Kuna l\u00e4\u00e4ne eesm\u00e4rk olla juba alates 19. sajandist t\u00e4pselt vastupidine - Venemaa n\u00f5rgestamine -, siis... otsige v\u00e4lja bingoloto kaart ja kriipsutage l\u00e4bi j\u00e4rjekordne \u201el\u00e4\u00e4ne agressioon ida suunas\", \u201enatside mahitamine\" ja \u201eKiievi re\u017eiim\".L\u00e4\u00e4ne m\u00f5ttekojad lammutavad k\u00f5ne n\u00fc\u00fcd juppideks ja lasevad eri fragmendid retortidest ja spektraalanal\u00fc\u00fcsi laboritest l\u00e4bi, p\u00fc\u00fcdes aru saada, mida pagan see k\u00f5ik t\u00e4hendas.Ennek\u00f5ike t\u00e4hendab see seda, et l\u00e4\u00e4ne rakendatud majandussanktsioonid ei m\u00f5ju. Pole vaja tegelda enesepettusega - Kremlil on raha ja vahendeid s\u00f5ja j\u00e4tkamiseks ning vaadates teatud ajaliselt distantsilt eelmisel kevadel juhtunut, siis sanktsioonide tulemusena Kremli finantsolukord ainult paranes.L\u00e4\u00e4s pani impordi kinni ja Venemaa sisene tarbimine kukkus kivina. Ent Venemaa eksport l\u00e4\u00e4nde j\u00e4tkus ja sealt teenitud raha hulk kasvas h\u00fcppeliselt. Kreml suples rahas. Kui enne s\u00f5da moodustas tulu tooraine v\u00e4ljaveost Venemaa eelarves 40 protsenti, siis 2022. aastal kasvas see 60 protsendini. Ja nii see majanduskriis \u00e4ra j\u00e4igi.M\u00fcncheni julgeolekukonverentsil ka mingit v\u00f5luvahendit v\u00e4lja ei nuputatud. Mis edasi? Paneme loto k\u00f5rvale ja otsime v\u00e4lja taro-kaardid? S\u00f5da kestab sel aastal edasi, see on selge ka astroloogiliste ennustusteta.FOTO ANU HAMMERANDREI HVOSTOV"}
{"text":"Suursaadik Kent Kentmanni t\u00e4navalt. USA saatis Eestisse Ukraina tundja ja toetajaP\u00e4rast nelja aastat on Eestis viimaks ametlikult USA suursaadik. George Kent v\u00f5ib j\u00e4tta mulje tagasihoidlikust diplomaadist, kuid aastaid oma kodumaad Kiievis esindanud mees ei hoia v\u00e4rve kokku, kui jutuks tuleb USA eelmine president Donald Trump. V\u00e4he sellest, Kent on USA kongressis tunnistanud Trumpi vastu.Eesti Ekspressi lugejale lisab turvatunnet, et p\u00e4rast nelja ja poole aastast vahet saadeti meile Tallinna taas elus Ameerika suursaadik! Tere tulemast Eestisse! Kuidas meid nii pikaks ajaks suursaadikuta j\u00e4eti?(Tervitab eesti keeles: \u201eTere hommikust!\u201c) See paus tekkis sellest, et presidentDonald Trump kinnitas Eestile kaks USA suursaadikut. Ent kumbki neist siia Tallinna eri p\u00f5hjustel kohale ei j\u00f5udnud. Mina aga sain presidentJoe Bidenilt m\u00e4\u00e4ramise, senatilt kinnituse ning asun kohemaid USA ja Eesti suhteid arendama!Kui eelmine suursaadik James Melville siit Maarjam\u00e4e residentsist lahkus, kirjutas ta ootamatult piprase avaliku kirja selle kohta, et ei soovi Trumpi-sugust valitsejat teenida. See ei ole vist tavap\u00e4rane, et diplomaat oma riigijuhi vastu n\u00f5nda \u00fcles astub?Enne teist maailmas\u00f5da peeti jah USA suursaadikut USA presidendi isiklikuks esindajaks v\u00e4lismaal. V\u00e4lismaale saadetigi ministriga v\u00f5rdse diplomaatilise kraadiga ameeriklasi ja ka s\u00f5na \u201eambassador\u201c seostus rohkem riigipeaga.T\u00e4na on enamik USA suursaadikuid karj\u00e4\u00e4ridiplomaadid, nagu mina ning nagu on ka Jamie Melville.T\u00f5si,on ka poliitiliselt m\u00e4\u00e4ratud suursaadikuid.Need lahkuvad,kui presidendiks saab teise partei esindaja.Jamie l\u00f5petas teil siin 2018 oma kolm etten\u00e4htud aastat ja lahkus diplomaadiametist,tal oli juba valmis akadeemiline t\u00f6\u00f6koht L\u00f5una-Carolina Charlestoni Kolled\u017eis.Siis v\u00f5is ta ohutult ka Trumpile \u00e4ra panna.\u00dctleksin jah, et pigem astuvad teravate avaldustega \u00fcles Briti kui Ameerika diplomaadid.Inglastel on terveid raamatuid saadikute lahkumiskirjade ja m\u00f5tetega ja need on tihti p\u00e4ris l\u00f5bus lugemine. USA diplomaadid hoiavad samuti moraalset ausust hinnas. Meie traditsioon on anda riigijuhtidele parimat n\u00f5u, ja kui seda kuulda ei v\u00f5eta,v\u00f5tame endale vabaduse ametist lahkuda.Kui suur \u00fcldse USA Tallinna saatkonna aastaeelarve on? Kas saatkonna vana maja, side- ja turvas\u00fcsteemid, diplomaatide arv v\u00f5imaldab ikka USA asja Eestis korralikult ajada?Tjah, mina kui suursaadik Kent l\u00e4hen heal meelel hommikuti t\u00f6\u00f6le Kentmanni t\u00e4navale! Aga muidugi ootame Ameerika saatkonna ehituse algust Suur-Ameerika t\u00e4navale. Suur- ja V\u00e4ike-Ameerika t\u00e4navate vahele \u00f5igemini.Kas saate uue hoonekompleksi tarbeks Washingtonis raha kaubeldud? Palju ehitus maksaks?Ehitusele kulub pool miljardit dollarit.R\u00e4\u00e4kisin osakonnaga,mis tegeleb k\u00f5igi USA valitsuse varadega k\u00f5ikjal v\u00e4lismaal. Raha saab, aga saatkonna valmimiseni l\u00e4heb veel pikk aeg.Olite Kiievis suursaadiku aset\u00e4itja. Kui kaua te \u00fcle\u00fcldse Ukrainaga tegelesite?Kohapeal Kiievis veetsin kaks m\u00e4\u00e4ramisaega, lisaks tegelesin ka Washingtonis Ukraina teemaga.Te saite kuulsaks, kui president Donald Trump hakkas survestama Ukraina presidenti Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5id ja ka USA Kiievi saatkonda. Seda oma erahuvides. Et m\u00e4\u00e4rida kuidagi Bidenit. USA Kongress v\u00f5ttis \u00fcles uurimise ja avaldas seej\u00e4rel Trumpile umbusaldust. Uurimise tunnistaja nr 2 olite teie! R\u00e4\u00e4kige, see oli suur lugu.Oli n\u00f5nda. Sattusin kahe tule vahele: Ameerika president, kes on valitud riigijuht, ja Ameerika rahvaesindajate Kongress, mis on p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi presidendist s\u00f5ltumatu v\u00f5im.V\u00e4ljapoole paistab,et president ongi ainus v\u00f5imAmeerikas,aga nii see pole.Konstitutsiooni j\u00e4rgi on ka Kongressil \u00f5igus riigiametnikelt aru p\u00e4rida. Ka selle khta, mida pre-sident on teinud ja ega keegi mitte oma v\u00f5imupiire pole \u00fcletanud.Kui mind Kongressi ette vande all tunnistama kutsuti, et mida Trump ja tema esindajad Ukraina valitsuselt ja meie saatkonnalt n\u00f5udsid, sain v\u00e4lisministeeriumist kirjaliku suunise Kongressi ette mitte minna! Olen 30 aastat riiki teeninud ametnik ja sellisesse kahvlisse sattusin! Dokumente, mida kongresmenid n\u00f5udsid, keeldus ministeerium mulle kaasa andmast.See oli siis teie isiklik otsus, kumba korraldust kuulate: kas allute Trumpi ja tema v\u00e4lisministri survele ja j\u00e4tate Kongressi ette ilmumata v\u00f5i l\u00e4hete tunnistama? Muide, soovitan Ekspressi lugejal Youtube'ist vaadata suursaadik George Kenti esinemist Kongressi uurimiskomisjonis. Vapper esinemine.Andsin Kongressi ees vande all tunnistusi \u00fcheksa tundi, ma ei tea, kas teie lugejad seda k\u00f5ike vaadata j\u00f5uaks... Igatahes jah, mul oli oma \u00fclemustelt kiri, mis keelas tunnistama minna, ja vaat kui kohus tunnistama kutsub, siis on ilmumine t\u00f5esti kohustuslik, aga Kongressi kutse kohta otsustasin ise, nagu ka teised diplomaatidest tunnistajad, et mu kohus Ameerika \u00dchendriikide ees on see, et l\u00e4hen ja r\u00e4\u00e4gin rahvaesindajatele, kuidas lugu Ukrainas oli.Trump oli helistanud v\u00e4rskele Ukraina presidendile Zelensk\u00f5ile ja \u00f6elnud, et USA muidugi abistab Ukrainat ja nii edasi, ent Zelensk\u00f5i peaks s\u00f5na v\u00f5tma ja kritiseerima Joe Bideni poja Hunter Bideni korruptiivset tegevust Ukrainas. Hunter Biden oli t\u00f5esti suurima Ukraina eragaasifirma Burisma n\u00f5ukogus ja sai sealt miskip\u00e4rast 50 000 dollarit kuus. Kas Zelensk\u00f5i allus Trumpi survele?Tuleb president Zelensk\u00f5i auks \u00f6elda - ei allunud. Ei teinud mingeid avaldusi ei Bidenite ega Hillary Clintoni kohta. Ent mis v\u00e4lja tuli Kongressi uurimise k\u00e4igus, oli t\u00f5esti see, et 2019 Ukrainale m\u00e4\u00e4ratud s\u00f5jaline abi 400 miljonit dollarit pandi eelarve t\u00e4itmise ametis (Office of Management and Budget) seisma. S\u00f5jaline abi peatati mitmeks kuuks, kuni Trump, nagu t\u00f5enditest v\u00e4lja tuleb, kasutas seda Zelensk\u00f5ile surve avaldamiseks. Et Zelensk\u00f5i teeks teate uurimise algatamise kohta Trumpi vastase vastu USA presidendivalimistel. Nii oli. Ja veel, et hakataks uurima, kas Ukraina h\u00e4kkerid sekkusid USA 2016. aasta presidendivalimistesse...Oli siis mingeid m\u00e4rke, et ukrainlased midagi manipuleerisid Ameerikas?Ei ole midagi sellist leitud ega t\u00f5estatud.Trumpi suhtes k\u00e4ivitas Kongressi uurimise \u00fcks vilepuhuja. Keegi, kes teadis Trumpi telefonik\u00f5ne sisu president Zelensk\u00f5iga. See keegi pidi t\u00f6\u00f6tama Kiievis teiega v\u00e4ga l\u00e4hestikku. T\u00f5en\u00e4oliselt teate seda inimest kas h\u00e4sti v\u00f5i \u00fclih\u00e4sti.Meil USAs on vilepuhujatele v\u00e4ga k\u00f5va riigipoolne kaitse. Hoiame seda saladust, keegi ei saa seda v\u00e4lja n\u00f5uda. K\u00fcllap teil Eestis on samamoodi. Ameerika karj\u00e4\u00e4riametnik, kes edastab olulist teavet, saab \u00f5iguse j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks. Kui v\u00f5tta ka nende ametnike hulk, kes otsustasid vande all Kongressile t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kida, siis me k\u00f5ik t\u00e4itsime oma ametivannet, millega me oleme vandunud kaitsta Ameerika konstitutsiooni. Mitte kellegi eraisiku, olgu v\u00f5i USA presidendi huve.Ukrainas te asusite peaprokur\u00f6re kohalt kangutama. Sest nad m\u00e4tsisid kinni hiigelsuured korruptsiooniuurimised. Kaasa arvatud gaasifirma Burisma uurimise, kus Bideni poeg \u201et\u00f6\u00f6tas\u201c. Teil oli vist FBI info, igatahes lajatasite otse k\u00fcsimuse ja k\u00fcsisite otse: kes v\u00f5ttis altk\u00e4emaksu ja kui palju? Ja teile vastati: 7 miljonit dollarit! Oli see vastus naljana m\u00f5eldud v\u00f5i oligi teil info?Ei, see polnud nali. Ka toonane president Petro Poro\u0161enko uuris seda kinnim\u00e4tsimist ja tal oli sama info. Altk\u00e4emaksus kahtlustasime prokur\u00f6ri, kes aga \u00fcritas pattu eelmise prokur\u00f6ri peale ajada, kuigi paharetiks oli ta ise. Nii need asjad Ukrainas k\u00e4isid, aga r\u00f5hutan - \u00f5hkkond on palju ausamaks l\u00e4inud.Ukrainas k\u00e4ib kibe vaidlus, et miks Joe Biden ei saada rohkem relvi, kuigi mullu maikuus kinnitas USA Kongress suure Lend Lease'i programmi. Palju suuremas summas, kui praegu Ukraina rindele Ameerika relvi siiratakse. Aga Lend Lease - mis see \u00f5igupoolest on?Lend Lease m\u00f5eldi v\u00e4lja tarkade Ameerika juristide poolt suure s\u00f5ja ajal. President Franklin Roosevelt tahtis saata brittidele relvaabi saksa natside vastu, aga Kongressi meeleolu oli isolatsionistlik. Ei tahetud v\u00e4lismaal s\u00f5dida. Roosevelt \u00fctles, et Ameerika peaks olema \u201edemokraatia relvakamber\" - Lend Lease oli siis viis abistada demokraatlikke riike, ilma et USA peaks otse s\u00f5tta astuma. Ja mitte ainult britid ei saanud abi - N\u00f5ukogude Liidule anti tuhandeid lennukeid, tanke ja muid masinaid, automaate, kuulipildujaid. Teil on \u00f5igus, Kongress on president Bidenile andnud volituse Lend Lease'i k\u00e4ivitamiseks ukrainlastele - aga raha tuleb ikkagi k\u00fcsida vastavatelt asutustelt, mis peavad selle eraldama, nii et paljalt presidendi otsusega ja ilma Kongressita veel edasi ei p\u00e4\u00e4se.Lisaks peab olema veel Ukraina sooviavaldus, mida miskip\u00e4rast pole. Just selle \u00fcle erinevad arvajad Ukrainas jagelevadki. S\u00fc\u00fcdistatakse president Bidenit... Ameerika ennen\u00e4gematult toores kahev\u00f5itlus demokraatide ja vabariiklaste vahel kandub \u00fcle ka mujale maailma. Partisan fight, nagu j\u00e4nkid \u00fctlevad. Ma ei tea, kas t\u00e4nane ongi nii ennen\u00e4gematu tase poliitilises v\u00f5itluses. Kui vaadata m\u00f6\u00f6dunud sajandite rahvasaadikute vaidlusi, n\u00e4iteks kodus\u00f5ja ajal...Igatahes Eestisse impordib \u00fcks meie rahvalik konservatiivne erakond, millest kindlasti palju kuulete, puhast trumpismi. Erakonna juhtide, endiste ministrite v\u00e4itel pole Biden \u00f5ige president, sest valimisi v\u00f5ltsiti. Kas USA \u00fclemkohus v\u00f5i teised kohtud on midagi sellist t\u00f5endanud?Mitte mingit suurt valimispettust 2020. aasta USA presidendivalimistel ei olnud! K\u00f5ik sellised avaldused on USA s\u00f5ltumatus kohtus tagasi l\u00fckatud kui alusetud. Kiiresti. Nii et kes levitavad sellist juttu, levitavad teadvalt valet ja nendelt tuleks aru p\u00e4rida, mis p\u00f5hjusel nii tehakse. Aga diplomaadina ma Eesti valikutesse ei sekku ja toetan teie valijate valikuid.N\u00fc\u00fcd USA diplomaatiast. See on v\u00f5imas muuseas ka selle t\u00f5ttu, et - nagu Edward Snowden 2013 paljastas - ameeriklased kuulavad pealt oma liitlaste ja ka v\u00e4lismaa, kas Hiina v\u00f5i Euroopa suurfirmade suhtlust. Senatikomisjoni juhataja Dianne Feinstein \u00fctles siis, et n\u00fc\u00fcd liitlaste j\u00e4rel nuhkimine l\u00f5peb. Aga ei olnud selge, kas ikka t\u00e4ielikult.Assange'i ja Snowdeni puhul n\u00e4itas aeg, et see, mida nad r\u00e4\u00e4kisid avalikkuse teenimisest salajase info avaldamisel, teenis samas ka Venemaa infooperatsiooni huve. See huvi ei seisnenud mitte infovabaduses, vaid infost tehti relv.Meil Tallinnas juhtus niisugune diplomaatiline nali, et president Toomas Hendrik Ilves unustas ennast Ameerika saadikule pihtima, et teda on Eesti poliitika \u00e4ra t\u00fc\u00fcdanud oma juhmuses ja ka palk on nadi. Saadik kirjutas sellest kiirelt Washingtoni memo. Kas suursaadikuga l\u00f5unatades peab v\u00e4ljendustes ettevaatlik olema?Diplomaadid ei osale luuretegevuses. Aga loomulikult annab iga diplomaat kodumaale aru, kui ta on v\u00f5\u00f5rustanud v\u00e4lismaa riigitegelasi, millised olid jututeemad. Samuti raporteerivad emamaale kindlasti ka k\u00f5rgetasemelised diplomaadid, keda Eesti meile Washingtoni saadab.Mida teeb Ameerika diplomaat, kui Euroopa riigid tahavad teie hiiglaslikke netiplatvorme, nagu Amazon, Google, Meta\/Facebook, maksustama hakata v\u00f5i isikuandmete k\u00e4itlemise Euroopa norme peale suruda? Asute omade kaitsele? Ja kuidas teil Ameerikas USA noorte hulgas \u00fclipopulaarse Hiina TikTokiga l\u00e4heb?Maksude asjus peaksid k\u00f5ik firmad k\u00e4ituma kohalike seaduste j\u00e4rgi, aga seal, kus nad tegutsevad. \u00dclemaailmsed firmad tegutsevad \u00fclemaailmselt. Et Euroopas on palju otsustuse ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimise \u00f5igusi neti\u00e4ris antud Br\u00fcsselile, siis r\u00e4\u00e4givad \u00dchendriigid Br\u00fcsseliga. K\u00fcsimus on selles, kas Ameerika firmasid hakatakse k\u00e4sitlema kuidagi erinevalt v\u00f5rreldes teiste, ka Hiina firmadega. Erinevat k\u00e4sitlemist ei tohiks olla, v\u00f5istlus peaks olema aus. Info privaatsuse suhtes on eri riikide seadused k\u00fcllaltki erinevad. Iga isik, kelle huve Ameerika firma on riivanud, on teretulnud p\u00f6\u00f6rduma \u00dchendriikide kohtusse.TikTok'i mina aga ei usalda ja \u00fctlesin ka lastele ja oma naisele, et nad peaksid TikTokist hoiduma. Just selle p\u00e4rast, mille kohta te k\u00fcsisite - eraviisilise teabe turvalisuse p\u00e4rast. Just sellesama turvalisuse t\u00f5ttu k\u00e4ib suur vaidlus, kellel lubada meie 5G telekommunikatsiooniv\u00f5rke ehitada, sest nagu suhtlus\u00e4ppides, nii ka v\u00f5rgus v\u00f5ib tekitada mitmeid tagauksi, et infot imeda.\"\u201eKes levitavad sellist juttu [USA valimiste v\u00f5ltsimisest - EE], levitavad teadvalt valet ja nendelt tuleks p\u00e4rida, mis p\u00f5hjusel nii tehakse.\"ILLUSTRATSIOON LUTSINA TATIANA   SHUTTERSTOCK FOTO JAANUS LENSMENT KAHE TULE VAHEL: George Kent pidi Kongressile Trumpi kohta tunnistusi andma asudes otsustama, kas kuulab presidenti ja j\u00e4tab tunnistamata v\u00f5i t\u00e4idab Kongressi kutset. Ta valis viimase.POOL MILJARDIT: Nii palju l\u00e4heks maksma uus USA saatkonnahoone. George Kent kinnitab, et raha leitakse, aga saatkonna valmimiseni l\u00e4heb veel kaua. USA Tallinna saatkonna eelarve on umbes 10 miljonit dollarit aastas. FOTO JAANUS LENSMENT\u00a0HANS H. LUIK"}
{"text":"Isamaa kandidaat Allan Unt: riigikogu koht tarkust juurde ei anna, pigem vastupidiEttev\u00f5tja Allan Unt (63), kes vahetas EKRE Isamaa vastu v\u00e4lja, ei saa aru, miks valijad endiselt valivad peibutusparte, kes riigikokku ei l\u00e4he. Ta on seda meelt, et riigikogu koha saanu peaks v\u00f5tma vastutuse ja neli aastat seal t\u00f6\u00f6d tegema.\n\n  KES TA ON \n  Allan Unt\n\n\t30-aastase kogemusega ettev\u00f5tja\n\tTartu linnavolikogu liige\n\tVabaabielus, seitse last, kaheksa lapselast\n\n\nKolm aastat tagasi kuulusite veel EKREsse, olite isegi erakonna Tartu ringkonna juhatuses. Miks otsustasite parteid vahetada?\nMulle ei meeldi rumalus. Kui hakkasin rumalusele vastu, siis ma enam sinna ei sobinud.\nMida te silmas peate?\nMa \u00fctlesin Kert Kingole, et ei ole m\u00f5tet ministriametit vastu v\u00f5tta, kui kael ei kanna ja keelt ega teemat ei valda, sellest s\u00fcnnib vaid h\u00e4bi endale ja erakonnale. No p\u00e4rast seda oli n\u00e4ha, et mind ei ole vaja seal. Mis ma siis ikka raiskan oma aega t\u00fchjade vaidluste peale.\nOlete seni osalenud vaid kohalikel valimistel. Miks n\u00fc\u00fcd tekkis plaan kandideerida riigikokku?\nValimistele minek on meeskonnat\u00f6\u00f6, toetan oma erakonda, et keegi ikkagi meist sinna p\u00e4\u00e4seks ning saaks kaasa r\u00e4\u00e4kida otsuste tegemisel. Aga valimistega seoses tahan \u00f6elda \u00fcht asja: ma ei saa aru, miks laseme igal valimisel end \u00e4ra lollitada peibutuspartidel?\nMa ei taha nimesid nimetada, aga n\u00e4iteks \u00fcks mees korjab j\u00e4lle ligi 5000 h\u00e4\u00e4lt, saab riigikogus koha, aga ise sinna ei l\u00e4he. Kui seal nimekirjas ollakse ja saadakse h\u00e4\u00e4li nii palju, et koht riigikogus k\u00e4es, siis tuleb teised ametid \u00e4ra l\u00f5petada ja neli aastat riigikogus t\u00f6\u00f6d teha. Mingi vastutus peab ikkagi olema. Kui sa seal t\u00f6\u00f6d teha ei taha, siis \u00e4ra kandideeri.\nKui juhtub jumala ime ja ma t\u00f5esti riigikokku p\u00e4\u00e4sen, siis tuleb v\u00f5tta vastutus ja riigikokku ka minna.\n\nTeine asi, mida ma tahan seoses valimistega \u00f6elda, on see, et riigikogu koht tarkust juurde ei anna, pigem kipub teatud aja m\u00f6\u00f6dudes osal v\u00e4hemaks v\u00f5tma, eks ikkagi v\u00f5im poeb p\u00e4he.\nOlete sellega arvestanud, et kui riigikokku p\u00e4\u00e4sete, siis tuleb teil \u00e4rid k\u00f5rvale j\u00e4tta ja Toompeale minna?\n\u00dcks ettev\u00f5te ongi mulle veel j\u00e4\u00e4nud ja rahanumber ei ole mulle ammu enam t\u00e4htis. Olen juba selles eas, et ei hakka enam suuri arendusi tegema. Iga inimene peaks aru andma, et teatud vanusest on aeg pensionile minna.\nAga kui juhtub jumala ime ja ma t\u00f5esti riigikokku p\u00e4\u00e4sen, siis tuleb v\u00f5tta vastutus ja riigikokku ka minna. Kui ma t\u00f5epoolest sinna p\u00e4\u00e4sen, siis esimese asjana ma p\u00fc\u00fcaks selgeks teha, et l\u00f5petataks ajaraiskamine. Nii palju peaks olema inimestel h\u00e4bitunnet, et see pole koht, kus omavaheline suhtlus seisneb ainult s\u00fc\u00fcdistustes erakondade vahel.\nTeile kuuluvas Rehe hotellis toimetavad n\u00fc\u00fcd lasteaiar\u00fchmad. Miks te hotellipidamise l\u00f5petasite?\nPraegu on juba kuus lastehoiur\u00fchma sees, neile tuleb veel lisa. Panin hotelliuksed kinni, sest inimene v\u00e4sib ja iga asi saab \u00fckskord otsa. Ega p\u00e4ike kesta ka l\u00f5pmatuseni, eks kunagi l\u00f5peb see ka kollapsiga.\n\n  Isamaa kolm eesm\u00e4rki \n  \u00a0\n\n\tEnergeetikat ja tervishoidu puudutavaid otsuseid peavad langetama erialaspetsialistid.\n\tViimane aeg viia koolid \u00fcle eestikeelsele \u00f5ppele.\n\tKorruptsiooni v\u00e4ltimiseks peavad avaliku ja erasektori vahelised lepingud olema avalikud.\n\n\nMis plaanid on teil T\u00e4he ja Aardla t\u00e4nava ristmiku l\u00e4histel oleva telefonijaama hoonega?\nSee praegu seisab. Ma oleks sinna 200 inimest t\u00f6\u00f6le saanud, aga linnaametnikud leidsid, et see hoone on liiga suur, ei haaku \u00fcmbritsevate hoonetega. Ma j\u00e4lle ei saa aru, miks linn seda siis ise enampakkumisel \u00e4ra ei ostnud. Oleks \u00e4ra ostnud, maha lammutanud ja kogu mure lahendatud.\nAga n\u00fc\u00fcd lasi linn selle mul \u00e4ra osta ja siis mingi loomeruumi osakonna Arjus (ruumiloome osakonna juhataja ja linnaarhitekt T\u00f5nis Arjus \u2013 toim) hakkab mulle r\u00e4\u00e4kima, et see maja ei sobi sinna, see on liialt suur ja h\u00e4irib vastasolevaid hooneid.\nMuide, selle maja vastas asuvad n\u00f5ukogudeaegsed garaa\u017eid. Ma tahtsin maja \u00fchte k\u00fclge lifti teha, seda mul ei lubatud, sest see ei haaku l\u00e4hedal olevate hoonetega. T\u00e4iesti ausalt \u00f6elda, ei ole mina ainuke ettev\u00f5tja, kes ei ole linna ehitusosakonna t\u00f6\u00f6ga rahul.\nTuleme valimiste juurde tagasi. Mis on praegu riigi juhtimises k\u00f5ige enam valesti?\nMaksumaksja raha raiskamine on kolossaalne. Peame k\u00f5vasti avalikku sektorit kokku t\u00f5mbama. Erakonnad r\u00e4\u00e4givad eelarve t\u00e4itmisest, et peame selle tasakaalu saama, aga millegip\u00e4rast ei r\u00e4\u00e4gi keegi, et eelarve tasakaalus hoidmiseks peaks ehk v\u00e4hem kulutama. Eraettev\u00f5tjad saavad aru, et kui h\u00e4sti ei l\u00e4he, turgu ei ole, siis tuleb kokku hoida, aga riigiasutustes on arvamine, et kuskil on alati keegi, kes t\u00e4idab riigikassat.\nKeegi ametnikest ei m\u00f5tle, kas ta k\u00fcmnendal kuup\u00e4eval saab oma palga k\u00e4tte, kas riigil ikka on raha, et maksta. Kui me sel viisil j\u00e4tkame, siis v\u00f5ibolla varsti enam ei olegi, mida jagada, lubadustest r\u00e4\u00e4kimata.\nR\u00e4\u00e4kisite erakonna p\u00f5him\u00f5tteid silmas pidades ka energeetikast. Mis on seejuures olulised punktid?\nMulle j\u00e4\u00e4b t\u00e4iesti arusaamatuks, kuidas saab energiajulgeolek s\u00f5ltuda roheenergiast, kuidas saame oma julgeoleku eest vastutama panna tuule ja p\u00e4ikese. Kui meil on tuult ja p\u00e4ikesevalgust, siis on elektrit \u2013 aga kui seda ei ole?\nR\u00f5hutan, et nii spetsiifilistes valdkondades peavad otsused langetama vastava eriala spetsialistid, mitte poliitikud.\nIsamaa p\u00e4\u00e4semine riigikokku on viimastel valimistel olnud alati kui noatera peal.\nTeate, mina neid poliituuringuid ei usu. Need k\u00f5iguvad pidevalt sinna-t\u00e4nna arusaamatult, keegi ilmselt ikka m\u00f5jutab neid. Isamaa on alati riigikokku p\u00e4\u00e4senud ja teinud tugevama tulemuse, kui need imelikud uuringud n\u00e4itavad.\nSamas m\u00e4ngib Isamaa v\u00f5imuliidu moodustamisel olulist rolli. Kuidas te n\u00e4ete sel korral valitsusse p\u00e4\u00e4semise \u0161ansse?\nNo k\u00f5ik s\u00f5ltub tulemustest. Arvata on, et reformarid hakkavad seda orkestrit juhatama, iseasi, kelle nad kampa v\u00f5tavad. Ilmselt Eesti 200 ja siis keegi veel. S\u00f5ltub sellest, kui palju sotsid Reformierakonnale seekord saba liputavad. V\u00f5ib juhtuda, et koost\u00f6\u00f6kohti on ka Isamaaga. Samas arvan, et nelja osalisega liitu ei tule, siis nad ei j\u00f5uagi muud teha, kui kakelda.\nSama on ka v\u00f5imalusega, kui EKRE ja Keskerakond hakkavad v\u00f5imuliitu moodustama. Ka neil on v\u00e4hemalt \u00fchte partnerit juurde vaja, aga samamoodi nelja partneriga liidus l\u00e4heksid vaidlused l\u00f5putuks. K\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, kes millise plaaniga v\u00e4lja tuleb.\n\n  Isamaa kandidaadid \n  Valimisringkond nr 9: J\u00f5geva- ja Tartumaa\n1. Aivar Kokk (62), riigikogu liige, rahanduskomisjoni esimees\n2. Juhani Jaeger (46), kultuurikorraldaja, haridusministri n\u00f5unik\n3. Reet Alev (58), P\u00f5ltsamaa vallavolikogu esimees, Viljandi linnaarengu peaspetsialist\n4. Argo Annuk (45), ettev\u00f5tja\n5. Aare Anderson (56), Luunja vallavanem\n6. Irina Orlova (50), ettev\u00f5tja, Peipsi\u00e4\u00e4re vallavolikogu liige\n7. Ivar Tedrema (68), FIE\n8. Rain Sangernebo (58), Kanepi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja\n9. Marek Pihlak (45), spordijuht, treener, \u00f5petaja\nValimisringkond nr 10: Tartu linn\n1. T\u00f5nis Lukas (60), haridus- ja teadusminister\n2. Mihhail Lotman (70), riigikogu liige, Tartu linnavolikogu liige\n3. Kaspar Kokk (40), Tartu linnavolikogu esimees ja ettev\u00f5tja\n4. Priit Humal (52), Tartu abilinnapea\n5. Merle J\u00e4\u00e4ger (57), n\u00e4itleja, Tartu linnavolikogu liige\n6. Lembit Kalev (61), ettev\u00f5tja, Tartu linnavolikogu liige, hariduskomisjoni esimees\n7. Marit Sepma (45), haridusministri n\u00f5unik\n8. Allan Unt (63), ettev\u00f5tja, Tartu linnavolikogu liige\n9. Friedrich Kaasik (35), Tartu \u00fclikooli tehnoloogiainstituudi teadmussiirde juht\n10. Jaanus Kriisk (58), ettev\u00f5tja\n\n"}
{"text":"Mis kaitseks vaesuse eest?T\u00c4NAVU peavad 725-eurose alampalgaga \u00e4ra elama ligikaudu 100 000 eestlast. Nende seas ka tuhanded viljandimaalased, kes seisavad silmitsi hinnat\u00f5usuga, mis pole ka Viljandimaad s\u00e4\u00e4stnud, kuid kus keskmine palk j\u00e4\u00e4b riigi keskmisele sadu eurosid alla, Harjumaast r\u00e4\u00e4kimata. Sellep\u00e4rast polegi valimiste eel m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida Eesti p\u00e4\u00e4stmisest pagulaste v\u00f5i muude tontide k\u00e4est, kuniks puudub plaan, kuidas omaenda inimeste hakkamasaamine tagada.\nK\u00fcllap on Eestis v\u00e4he neid perekondi, kelle elatustase on nii k\u00f5rge, et hinna- ja intressit\u00f5usud nende toimetulekut \u00fcldse pole m\u00f5jutanud. K\u00f5ige valusamalt l\u00f6\u00f6vad sellised kriisid aga v\u00e4iksema sissetulekuga inimesi \u2013 noori peresid, pension\u00e4re, \u00fcksikvanemaid. Alampalka teenib peaaegu 15 protsenti Eesti t\u00f6\u00f6tajatest: k\u00fcmned tuhanded inimesed teenindus- ja tootmissektoris, aga ka haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Kui tahame inimeste toimetulekut p\u00e4riselt kaitsta, peaksime alustama just alampalga t\u00f5stmisest\n\u00a0\nMeie programmis seatud eesm\u00e4rk t\u00f5sta palgad 1200 euroni puudutaks enam kui 100 000 t\u00f6\u00f6tajat \u00fcle Eesti. On erakondi, kes lubavad, et hinnat\u00f5usu saab tagasi p\u00f6\u00f6rata kunstlike soodustuste kaudu \u2013 olgu siis k\u00f5ne all odav elekter ja k\u00fctus v\u00f5i toiduainete k\u00e4ibemaksu langetamine. Isegi kui ajutiselt v\u00f5iks sellistest meetmetest abi olla, pikas perspektiivis see meie probleeme ei lahenda. Ainult k\u00f5rgem palk saab inimesi p\u00e4riselt aidata.\nSee aitaks v\u00e4hendada ebav\u00f5rdsust, palgavaesust, aga ka laste suhtelist vaesusriski. Samas on oluline r\u00f5hutada, et alampalga t\u00f5stmine ei m\u00f5juta ainult selle saajate sissetulekuid, vaid kergitab palkasid ka k\u00f5rgematel palgatasemetel. Eriti oluline on inimeste sissetulekute kasvatamine maapiirkondades, sest nii kasvab ka omavalitsuste maksutulu ning see aitab tagada, et ka v\u00e4iksemates linnades ja asulates j\u00e4\u00e4ksid p\u00fcsima koolid, lasteaiad, rahvamajad ja seltsielu.\nLoomulikult kaasneksid alampalga t\u00f5stmisega paljudele ettev\u00f5tetele suuremad t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud, mist\u00f5ttu tuleb tagada, et ettev\u00f5tted poleks sunnitud koondama. T\u00f6\u00f6kohad peavad s\u00e4ilima. Selleks toetab alampalga t\u00f5stmise eesm\u00e4rki ka skeem, mis h\u00e4das ettev\u00f5tteid \u00fcleminekuajal toetaks, eesk\u00e4tt just maapiirkondades, kus iga t\u00f6\u00f6koht on kulla hinnaga. Ei saa regionaalpoliitikat j\u00e4tkata eesm\u00e4rgiga \u00abProovime hoida seda, mida on\u00bb, sest juba ongi v\u00e4he.\n\u00a0\nMAAPIIRKONNAD on sattunud n\u00f5iaringi, kus t\u00f6\u00f6kohti ei teki, sest pole v\u00f5tta t\u00f6\u00f6tajaid, t\u00f6\u00f6tajaid pole v\u00f5tta, sest inimestel pole kuskil elada ega kooli, kuhu oma last panna. Seep\u00e4rast ongi kiirkorras vaja pidurdada \u00e4\u00e4remaastumist ning k\u00f5ikides investeeringutes peab riik l\u00e4htuma regionaalarengust kui prioriteedist. Me ei saa lubada omavalitsustel kriisides laostumist ning kohalike k\u00fclamajade, raamatukogude ja koolide uste sulgemist.\nParemerakondade n\u00e4htamatu k\u00e4si on juba aastak\u00fcmneid \u00e4\u00e4remaastumist soosinud: inimesed, t\u00f6\u00f6kohad ning lapsed ja noored liiguvad suurematesse linnadesse, teenused koos nendega. Kui tahame neid protsesse tagasi p\u00f6\u00f6rata, tuleb hakata tegema julgeid otsuseid. N\u00e4iteks soovime investeerida 500 miljonit eurot, et luua maapiirkondadesse 15 000 tasuvat t\u00f6\u00f6kohta ning luua ka vajalik investeerimisplaan ja maksuerisused, mis meelitaks ettev\u00f5tteid just maapiirkondadesse ja v\u00e4iksematesse asulatesse. Elamispinna probleemi leevendamiseks juba taask\u00e4ivitasime \u00fc\u00fcrimajade ehitamise programmi, kuid p\u00e4rast valimisi soovime \u00fc\u00fcrimajade programmi rahastust suurendada nii, et \u00fcle riigi rajataks eelk\u00f5ige v\u00e4ikelinnadesse ja maapiirkondadesse 5000 mugavat ja taskukohast \u00fc\u00fcrikorterit.\n\u00a0\nPraegune kriis l\u00f6\u00f6b taas eriti valusalt vaesemaid \u2013 nii inimesi kui ka omavalitsusi. Eelseisvatel valimistel ongi \u00fcks eksistentsiaalne k\u00fcsimus, millise rahva ja riigina me sellest majandussurutisest v\u00e4lja tuleme. Kas riik on oma elanikele olemas ja suudab tagada nende toimetuleku ja heaolu? Kas ettev\u00f5tted meie maapiirkondades suudavad ellu j\u00e4\u00e4da v\u00f5i saab praegusest kriisist l\u00f5plik \u00abkabelimats\u00bb paljudele v\u00e4iksematele omavalitsustele ning sealt p\u00fchitakse viimasedki t\u00f6\u00f6kohad ja teenused? \u00d5huke riik on heade aegade riik, aga praeguses kriisis on tarvis tugevat ja tegusat riiki, mis tagaks inimeste toimetuleku ja t\u00f6\u00f6kohad ning aitaks elul taas edeneda ka maapiirkondades ja v\u00e4iksemates linnades.\n"}
{"text":"Vastne USA suursaadik Eestis: \u201eTrump n\u00f5udis, et ma ei tunnistaks Kongressi ees. L\u00e4ksin ja r\u00e4\u00e4kisin 9 tundi\u201cP\u00e4rast nelja aastat on Eestis viimaks ametlikult USA suursaadik. George Kent v\u00f5ib j\u00e4tta mulje tagasihoidlikust diplomaadist, kuid aastaid oma kodumaad Kiievis esindanud mees ei hoia v\u00e4rve kokku, kui jutuks tuleb USA eelmine president Donald Trump. V\u00e4he sellest, Kent on USA kongressis tunnistanud Trumpi vastu.\nSuursaadik George Kent, Eesti Ekspressi lugejale lisas turvatunnet, et p\u00e4rast nelja ja poole aastast vahet saadeti meile Tallinna taas elus Ameerika suursaadik! Tere tulemast Eestisse! Kuidas meid nii pikaks ajaks suursaadikuta j\u00e4eti?\n(Tervitab eesti keeles: \u201eTere hommikust!\u201c) See paus tekkis sellest, et president Donald Trump kinnitas Eestile kaks USA suursaadikut. Ent kumbki neist siia Tallinna eri p\u00f5hjustel kohale ei j\u00f5udnud. Mina aga sain president Joe Bidenilt m\u00e4\u00e4ramise, senatilt kinnituse ning asun kohemaid USA ja Eesti suhteid arendama!\nKui eelmine suursaadik James Melville siit Maarjam\u00e4e residentsist lahkus, kirjutas ta ootamatult piprase avaliku kirja selle kohta, et ei soovi Trumpi-sugust valitsejat teenida. See ei ole vist tavap\u00e4rane, et diplomaat oma riigijuhi vastu n\u00f5nda \u00fcles astub?\nEnne teist maailmas\u00f5da peeti jah USA suursaadikut USA presidendi isiklikuks esindajaks v\u00e4lismaal. V\u00e4lismaale saadetigi ministriga v\u00f5rdse diplomaatilise kraadiga ameeriklasi ja ka s\u00f5na \u201eambassador\u201c seostus rohkem riigipeaga. T\u00e4na on enamik USA suursaadikuid karj\u00e4\u00e4ridiplomaadid, nagu mina ning nagu on ka Jamie Melville. T\u00f5si, on ka poliitiliselt m\u00e4\u00e4ratud suursaadikuid. Need lahkuvad, kui presidendiks saab teise partei esindaja. Jamie l\u00f5petas teil siin 2018 oma kolm etten\u00e4htud aastat ja lahkus diplomaadiametist, tal oli juba valmis akadeemiline t\u00f6\u00f6koht L\u00f5una-Carolina Charlestoni Kolled\u017eis.\nSiis v\u00f5is ta ohutult ka Trumpile \u00e4ra panna.\n\u00dctleksin jah, et pigem astuvad teravate avaldustega \u00fcles Briti kui Ameerika diplomaadid. Inglastel on terveid raamatuid saadikute lahkumiskirjade ja m\u00f5tetega ja need on tihti p\u00e4ris l\u00f5bus lugemine. USA diplomaadid hoiavad samuti moraalset ausust hinnas. Mitmed saadikud astusid Vietnami s\u00f5ja alguses ametist tagasi, niisamuti ka 1990ndatel Balkani s\u00f5dade vastu protestides. Ja v\u00e4rskemalt siis, kui L\u00e4\u00e4s alustas s\u00f5da Iraagiga. Meie traditsioon on anda riigijuhtidele parimat n\u00f5u, ja kui seda kuulda ei v\u00f5eta, v\u00f5tame endale vabaduse ametist lahkuda.\nLugesin \u00fchest Tallinna saatkonnaga seotud dokumendist, et on olemas \u201eUSA eesm\u00e4rkide \u00fchendatud strateegia Eesti suhtes\u201c. R\u00e4\u00e4kige, milline see on.\nT\u00e4na pean t\u00e4htsaks Ameerika ja Eesti koost\u00f6\u00f6d NATOs Euroopa kaitsmise ja julgeoleku asjus. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal viibis siin USA kaitseminister Lloyd Austin. Ta r\u00e4\u00e4kis sellest, et Eestis hakkab olema rohkem USA kohalolekut, kui oli aasta tagasi. Jutt on Himarsi raketirelvadest ja jalav\u00e4ekompaniist. Samamoodi arutasime Eesti esindajatega, kuidas \u00fcheskoos paremini Ukrainat aidata. Mitmed sammud tuleb teha Venemaa vastutusele v\u00f5tmiseks sooritatud kuritegude eest. Nagu USA asepresident sel n\u00e4dalavahetusel M\u00fcnchenis k\u00f5neles, ei kavatse me lubada, et agressor ei kannaks vastutust.\nKuulsin, et USA ja Euroopa Liit moodustavad praegu rahvusvahelise kriminaalkohtu k\u00f5rvale uut, s\u00f5jaj\u00e4leduste (atrocities) kohut?\nArutatakse jah, kuidas senisest t\u00f5husamal viisil Venemaa s\u00fc\u00fcdlasi karistada. Arutatakse uute struktuuride moodustamist, otsuseid veel pole. Vastutusest ei tohi keegi p\u00e4\u00e4seda. Kohtume teiega t\u00e4na muide just Ukraina v\u00e4\u00e4rikuse revolutsiooni aastap\u00e4eval, milleks peetakse 20. veebruari 2014. Olin tookord Ukrainas ja ukrainlased \u00fctlesidki, et ilma \u00f5igluseta ei saa kellelgi v\u00e4\u00e4rikust olla.\nOlete saatkonna \u00fcle vaadanud, t\u00f6\u00f6tajatega tutvunud. Kui suur \u00fcldse USA Tallinna saatkonna aastaeelarve on? Kas saatkonna vana maja, side- ja turvas\u00fcsteemid, diplomaatide arv v\u00f5imaldab ikka USA asja Eestis korralikult ajada?\nTjah, mina kui suursaadik Kent l\u00e4hen heal meelel hommikuti t\u00f6\u00f6le Kentmanni t\u00e4navale! Aga muidugi ootame Ameerika saatkonna ehituse algust Suur-Ameerika t\u00e4navale. Suur- ja V\u00e4ike-Ameerika t\u00e4navate vahele \u00f5igemini.\nKas saate uue hoonekompleksi tarbeks Washingtonis raha kaubeldud? Palju ehitus maksaks? Sest Kentmanni t\u00e4nava hoone kuulub ju v\u00e4liseesti eraisikutele, mitte Ameerika valitsusele.\nEhitusele kulub pool miljardit dollarit. R\u00e4\u00e4kisin osakonnaga, mis tegeleb k\u00f5igi USA valitsuse varadega k\u00f5ikjal v\u00e4lismaal. Raha saab, aga saatkonna valmimiseni l\u00e4heb veel pikk aeg.\nJa meie USA saatkonna eelarve on t\u00e4na...?\nSeda saab mitut moodi arvutada. Ma arvu p\u00e4riselt ei \u00fctleks. On hoone \u00fclalpidamiskulu. On inimesed, kes on saabunud meie v\u00e4lisministeeriumi kaudu \u2013 nagu ma ise \u2013, on hulk kohapealseid t\u00f6\u00f6tajaid. Eraldi saadeti siia veel k\u00fcberoskuste r\u00fchm meie salateenistusest (Secret Service). Salateenistuse juht viibis Tallinnas koos kaitseminister Austiniga. See r\u00fchm harjutab koos teie k\u00fcberekspertide, prokur\u00f6ride ja politseinikega uue aja v\u00f5tteid kurjategijate tuvastamiseks, j\u00e4litamiseks, kohtu ette viimiseks. Treeninguga alustasime k\u00f5igepealt Eestis, j\u00e4rgmisena treenime koos L\u00e4ti ja Leedu \u00f5iguskaitsjatega. Muide, see on esimene kord, mil Ameerika \u00dchendriikide Salateenistus on oma t\u00f6\u00f6tajad v\u00e4ljapoole USAd treenima saatnud.\nAga lugesin riigisaladuse alt vabastatud USA peainspektori ameti vana 2016. aasta \u00fclevaadet Kentmanni t\u00e4nava saatkonnast. Seal tehti kokku 35 m\u00e4rkust ja soovitust. Et maja pidi olema lootusetu, sinna ei saa korralikke infos\u00fcsteeme ehitada. Pealegi peab saatkonna l\u00e4histel t\u00e4navatel patrullima iga p\u00e4ev viis erariides Eesti politseinikku, j\u00e4lgima ja pildistama, teevad p\u00e4evas k\u00fcmneid ettekandeid kahtlastest isikutest. Saatkond ei asu kuigiv\u00f5rd eraldi.\nSelliseid meetmeid rakendab iga riik, et teise riigi saatkondi turvata. Ameerikas pakutakse riikide saatkondadele v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset turvamist. Selline on riikide tava.\nEelarvest ikka. Lugesin, see on teil kusagil 10 miljonit dollarit aastas. Seda on ju v\u00e4he?\nLugege v\u00e4rsket, mullust peainspektori aruannet, mis on palju positiivsem! Seal seisab kirjas, et Tallinnas on meil kokku umbes 100 t\u00f6\u00f6tajat, 45 ameeriklast ja umbes 55 eestlast.\nOlite Kiievis suursaadiku aset\u00e4itja. Kui kaua te \u00fcle\u00fcldse Ukrainaga tegelesite?\nKohapeal Kiievis veetsin kaks m\u00e4\u00e4ramisaega, lisaks tegelesin ka Washingtonis Ukraina teemaga.\nTe saite kuulsaks, kui president Donald Trump hakkas survestama Ukraina presidenti Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5id ja ka USA Kiievi saatkonda. Seda oma erahuvides. Et m\u00e4\u00e4rida kuidagi Bidenit. USA Kongress v\u00f5ttis \u00fcles uurimise ja avaldas seej\u00e4rel Trumpile umbusaldust. Uurimise tunnistaja nr 2 olite teie! R\u00e4\u00e4kige, see oli suur lugu.\nOli n\u00f5nda. Sattusin kahe tule vahele: Ameerika president, kes on valitud riigijuht, ja Ameerika rahvaesindajate Kongress, mis on p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi presidendist s\u00f5ltumatu v\u00f5im. V\u00e4ljapoole paistab, et president ongi ainus v\u00f5im Ameerikas, aga nii see pole. Konstitutsiooni j\u00e4rgi on ka Kongressil \u00f5igus riigiametnikelt aru p\u00e4rida. Ka selle kohta, mida president on teinud ja ega keegi mitte oma v\u00f5imupiire pole \u00fcletanud.\nKui mind Kongressi ette vande all tunnistama kutsuti, et mida Trump ja tema esindajad Ukraina valitsuselt ja meie saatkonnalt n\u00f5udsid, sain v\u00e4lisministeeriumist kirjaliku suunise Kongressi ette mitte minna! Olen 30 aastat riiki teeninud ametnik ja sellisesse kahvlisse sattusin! Dokumente, mida kongresmenid n\u00f5udsid, keeldus ministeerium mulle kaasa andmast.\nSee oli siis teie isiklik otsus, kumba korraldust kuulate: kas allute Trumpi ja tema v\u00e4lisministri survele ja j\u00e4tate Kongressi ette ilmumata v\u00f5i l\u00e4hete tunnistama? Muide, soovitan Ekspressi lugejal Youtube\u2019ist vaadata suursaadik George Kenti esinemist Kongressi uurimiskomisjonis. Vapper esinemine.\nAndsin Kongressi ees vande all tunnistusi \u00fcheksa tundi, ma ei tea, kas teie lugejad seda k\u00f5ike vaadata j\u00f5uaks... Igatahes jah, mul oli oma \u00fclemustelt kiri, mis keelas tunnistama minna, ja vaat kui kohus tunnistama kutsub, siis on ilmumine t\u00f5esti kohustuslik, aga Kongressi kutse kohta otsustasin ise, nagu ka teised diplomaatidest tunnistajad, et mu kohus Ameerika \u00dchendriikide ees on see, et l\u00e4hen ja r\u00e4\u00e4gin rahvaesindajatele, kuidas lugu Ukrainas oli.\nJa lugu oli siis niisugune \u2013 hea Eestiski t\u00e4hele panna \u2013, et Trumpil seisid ees 2020. aasta presidendivalimised. Trump helistas v\u00e4rskele Ukraina presidendile Zelensk\u00f5ile ja \u00fctles, et USA muidugi abistab Ukrainat ja nii edasi, ent Zelensk\u00f5i peaks s\u00f5na v\u00f5tma ja kritiseerima Joe Bideni poja Hunter Bideni korruptiivset tegevust Ukrainas. Hunter Biden oli t\u00f5esti suurima Ukraina eragaasifirma Burisma n\u00f5ukogus ja sai sealt miskip\u00e4rast 50 000 dollarit iga kuu. Kas Zelensk\u00f5i allus Trumpi survele?\nTuleb president Zelensk\u00f5i auks \u00f6elda \u2013 ei allunud. Ei teinud mingeid avaldusi ei Bidenite ega Hillary Clintoni kohta. Ent mis v\u00e4lja tuli Kongressi uurimise k\u00e4igus, oli t\u00f5esti see, et 2019 Ukrainale m\u00e4\u00e4ratud s\u00f5jaline abi 400 miljonit dollarit pandi eelarve t\u00e4itmise ametis (Office of Management and Budget) seisma. S\u00f5jaline abi peatati mitmeks kuuks, kuni Trump, nagu t\u00f5enditest v\u00e4lja tuleb, kasutas seda Zelensk\u00f5ile surve avaldamiseks. Et Zelensk\u00f5i teeks teate uurimise algatamise kohta Trumpi vastase vastu USA presidendivalimistel. Nii oli. Ja veel, et hakataks uurima, kas Ukraina h\u00e4kkerid sekkusid USA 2016. aasta presidendivalimistesse...\nOli siis mingeid m\u00e4rke, et ukrainlased midagi manipuleerisid Ameerikas?\nEi ole midagi sellist leitud ega t\u00f5estatud.\nTrumpi suhtes k\u00e4ivitas Kongressi uurimise \u00fcks vilepuhuja. Keegi, kes teadis Trumpi telefonik\u00f5ne sisu president Zelensk\u00f5iga. See keegi pidi t\u00f6\u00f6tama Kiievis teiega v\u00e4ga l\u00e4hestikku. T\u00f5en\u00e4oliselt teate seda inimest kas h\u00e4sti v\u00f5i \u00fclih\u00e4sti.\nMeil USAs on vilepuhujatele v\u00e4ga k\u00f5va riigipoolne kaitse. Hoiame seda saladust, keegi ei saa seda v\u00e4lja n\u00f5uda. K\u00fcllap teil Eestis on samamoodi.\nMitte alati muide. \u00dcldiselt jah.\nAmeerika karj\u00e4\u00e4riametnik, kes edastab olulist teavet, saab \u00f5iguse j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks. Kui v\u00f5tta ka nende ametnike hulk, kes otsustasid vande all Kongressile t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kida, siis me k\u00f5ik t\u00e4itsime oma ametivannet, millega me oleme vandunud kaitsta Ameerika konstitutsiooni. Mitte kellegi eraisiku, olgu v\u00f5i USA presidendi huve.\nUkrainas te asusite peaprokur\u00f6re kohalt kangutama. Sest nad m\u00e4tsisid kinni hiigelsuured korruptsiooniuurimised. Kaasa arvatud gaasifirma Burisma uurimise, kus Bideni poeg \u201et\u00f6\u00f6tas\u201c. Istusite aseprokur\u00f6riga peaprokur\u00f6r Yarisma kabinetis. Teil oli vist FBI info, igatahes lajatasite otse k\u00fcsimuse: kes v\u00f5ttis altk\u00e4emaksu ja kui palju? Ja teile vastati: seitse miljonit dollarit! Oli see vastus naljana m\u00f5eldud v\u00f5i oligi teil info?\nEi, see polnud nali. Ka toonane president Petro Poro\u0161enko uuris seda kinnim\u00e4tsimist ja tal oli sama info. Altk\u00e4emaksus kahtlustasime prokur\u00f6ri, kes aga \u00fcritas pattu eelmise prokur\u00f6ri peale ajada, kuigi paharetiks oli ta ise. Nii need asjad Ukrainas k\u00e4isid, aga r\u00f5hutan - \u00f5hkkond on palju ausamaks l\u00e4inud.\nUkrainas k\u00e4ib kibe vaidlus, et miks Joe Biden ei saada rohkem relvi, kuigi mullu maikuus kinnitas USA Kongress suure Lend Lease\u2019i programmi. Palju suuremas summas, kui praegu Ukraina rindele Ameerika relvi siiratakse. Aga Lend Lease \u2013 mis see \u00f5igupoolest on? Lugesin, et selle eest tuleb maksta, aga millalgi hiljem, nagu p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da, kus britid maksid Ameerikale viimase v\u00f5la veel kaheksa aastat tagasi...\nLend Lease m\u00f5eldi v\u00e4lja tarkade Ameerika juristide poolt suure s\u00f5ja ajal. President Franklin Roosevelt tahtis saata brittidele relvaabi saksa natside vastu, aga Kongressi meeleolu oli isolatsionistlik. Ei tahetud v\u00e4lismaal s\u00f5dida. Roosevelt \u00fctles, et Ameerika peaks olema \u201edemokraatia relvakamber\u201c \u2013 Lend Lease oli siis viis abistada demokraatlikke riike, ilma et USA peaks otse s\u00f5tta astuma. Ja mitte ainult britid ei saanud abi \u2013 N\u00f5ukogude Liidule anti tuhandeid lennukeid, tanke ja muid masinaid, automaate, kuulipildujaid. Teil on \u00f5igus, Kongress on president Bidenile andnud volituse Lend Lease\u2019i k\u00e4ivitamiseks ukrainlastele \u2013 aga raha tuleb ikkagi k\u00fcsida vastavatelt asutustelt, mis peavad selle eraldama, nii et paljalt presidendi otsusega ja ilma Kongressita veel edasi ei p\u00e4\u00e4se.\nLisaks peab olema veel Ukraina sooviavaldus, mida miskip\u00e4rast pole. Just selle \u00fcle erinevad arvajad Ukrainas jagelevadki. S\u00fc\u00fcdistatakse president Bidenit... Ameerika ennen\u00e4gematult toores kahev\u00f5itlus demokraatide ja vabariiklaste vahel kandub \u00fcle ka mujale maailma. Partisan fight, nagu j\u00e4nkid \u00fctlevad.\nMa ei tea, kas t\u00e4nane ongi nii ennen\u00e4gematu tase poliitilises v\u00f5itluses. Kui vaadata m\u00f6\u00f6dunud sajandite rahvasaadikute vaidlusi, n\u00e4iteks kodus\u00f5ja ajal...\nIgatahes Eestisse impordib \u00fcks meie rahvalik konservatiivne erakond, millest kindlasti palju kuulete, puhast trumpismi. Erakonna juhtide, endiste ministrite v\u00e4itel pole Biden \u00f5ige president, sest valimisi v\u00f5ltsiti. Kas USA \u00fclemkohus v\u00f5i teised kohtud on midagi sellist t\u00f5endanud?\nMitte mingit suurt valimispettust 2020. aasta USA presidendivalimistel ei olnud! K\u00f5ik sellised avaldused on USA s\u00f5ltumatus kohtus tagasi l\u00fckatud kui alusetud. Kiiresti. Nii et kes levitavad sellist juttu, levitavad teadvalt valet ja nendelt tuleks aru p\u00e4rida, mis p\u00f5hjusel nii tehakse. Aga diplomaadina ma Eesti valikutesse ei sekku ja toetan teie valijate valikuid.\n\u00dcks valetaja, FOX TV peabki n\u00fc\u00fcd aru andma, miks nad valimiste kohta valetasid. FOX kinnitas, et h\u00e4\u00e4ltelugemise masinad s\u00e4titi n\u00f5nda, et demokraatidele h\u00e4\u00e4li juurde tekitada. Masinate tootja n\u00f5uab FOXilt kohtus 1,6 miljardit dollarit. Kui kaugel see kohtuasi on?\nMa kohtute tegevust ei kommenteeri. (Saadik annab viite v\u00e4rskele New York Timesi artiklile, milles kirjutatakse, et FOX-i telestaarid irvitasid netisuhtluses ka ise Trumpi v\u00e4idete \u00fcle nagu oleks valimisi v\u00f5ltsitud \u2013 HHL).\nN\u00fc\u00fcd USA diplomaatiast. See on v\u00f5imas muuseas ka selle t\u00f5ttu, et \u2013 nagu Edward Snowden 2013 paljastas \u2013 ameeriklased kuulavad pealt oma liitlaste ja ka v\u00e4lismaa, kas Hiina v\u00f5i Euroopa suurfirmade suhtlust. National Security Agency, mida selle salajasuse t\u00f5ttu h\u00fc\u00fctakse ka No Such Agency, sattus senati uurimise alla. Senatikomisjoni juhataja Dianne Feinstein \u00fctles siis, et n\u00fc\u00fcd liitlaste j\u00e4rel nuhkimine l\u00f5peb. Aga ei olnud selge, kas ikka t\u00e4ielikult. Aga meil Tallinnas juhtus niisugune diplomaatiline nali, et president Toomas Hendrik Ilves unustas ennast Ameerika saadikule pihtima, et teda on Eesti poliitika \u00e4ra t\u00fc\u00fcdanud oma juhmuses ja ka palk on nadi. Saadik kirjutas sellest kiirelt Washingtoni memo. Julian Assange\u2019i Wikileaks avaldas selle memo. Kas suursaadikuga l\u00f5unatades peab v\u00e4ljendustes ettevaatlik olema?\nAssange\u2019i ja Snowdeni puhul n\u00e4itas aeg, et see, mida nad r\u00e4\u00e4kisid avalikkuse teenimisest salajase info avaldamisel, teenis samas ka Venemaa infooperatsiooni huve. See huvi ei seisnenud mitte infovabaduses, vaid infost tehti relv.\nDiplomaadid ei osale luuretegevuses. Aga loomulikult annab iga diplomaat kodumaale aru, kui ta on v\u00f5\u00f5rustanud v\u00e4lismaa riigitegelasi, millised olid jututeemad. Samuti raporteerivad emamaale kindlasti ka k\u00f5rgetasemelised diplomaadid, keda Eesti meile Washingtoni saadab.\nSaan ka aru, et USA firmadel oleks v\u00e4lismaal v\u00f5isteldes justkui \u00fcks k\u00e4si selja taha seotud, sest teie Foreign Corrupt Practices Act keelab pistise andmise. Eurooplasi, n\u00e4iteks Prantsusmaa tohutut t\u00f6\u00f6stusfirmat Alstom, sellised seadused ei piira. Kui guugeldada \u201eAlstom ja korruptsioon\u201c, tuleb rida vahelej\u00e4\u00e4misi ja kahtlusi \u2013 nad ehitasid muide ka Eestis viimase p\u00f5levkivijaama, aga mainin seda mingi vihjeta. \u00dches\u00f5naga, ameeriklastel on p\u00f5hjust telefone j\u00e4lgida.\nTe viitasite meie seadusele, mis keelab Ameerika firmadel v\u00e4ljamaal korruptsioonis osalemise. See v\u00f5eti vastu 70. aastatel seoses juhtumiga, milles osales Jaapani peaminister. Ameerika pidas oluliseks ise esimesena kehtestada sellise normi ja olla maailmas eeskujuks. Sest saati asuvad meie diplomaadid asja uurima, kui kuuleme, et meie firmad on altk\u00e4emaksu pakkumas v\u00f5i muidu korruptiivselt talitamas.\n\u00dcldiselt toob see Ameerika firmadele kergendust, sest nad teavad, mida vastata, kui v\u00e4lismaal mingid ametnikud kahtlasi ettepanekuid teevad: me ei tohi!\nJa siis teie firmad lihtsalt muudkui kaotavad igasugu hangetel, teie toodangut ei osteta, kui Hiina ja Euroopa firmad endid meelehea andmisel ei piira!\nKui te Hiinat mainisite... just Hiina firmad kasutavad k\u00fcll v\u00e4ga mitmekesiseid v\u00f5tteid, et end v\u00e4lismaa turgudele sisse s\u00fc\u00fca, ja j\u00e4lgime seda murelikult. Ja kogu m\u00f5ju, mida Hiina pakkumistega kaasaminek endaga \u00fches toob... Siinkohal avaldan Eestile tunnustust, et te koos L\u00e4tiga astusite v\u00e4lja Hiina-kesksest 14 + 1 suhtlusformaadist. Hiina kavatses ka siin maailmajaos ellu viia oma V\u00f6\u00f6 ja Tee poliitikat, siduda valitsusi Hiina laenudega ja ehitistega. Laenude tagasin\u00f5udmise k\u00e4igus on Hiina teistes riikides varasid ja m\u00f5ju omandanud.\nEga Eesti v\u00e4ljaastumine ka ilma kohaliku USA saatkonna veenmist\u00f6\u00f6ta l\u00e4inud...\nTuleb siis USA saatkondagi selle eest kiita. Esimesena astus hiinlastega suhtlusest v\u00e4lja Leedu, siis teie. Kui Leedu v\u00e4lja astus, oli formaadi nimi veel 17 + 1 ... Hiinaga koost\u00f6\u00f6 l\u00f5petamine ei ole igatahes k\u00fcsimus, kus riigid peaksid kaaluma ainult j\u00fcaani, dollari v\u00f5i eurodega seotud eeliseid. K\u00e4ib suurem m\u00e4ng.\nMida teeb Ameerika diplomaat, kui Euroopa riigid tahavad teie hiiglaslikke netiplatvorme, nagu Amazon, Google, Meta\/Facebook, maksustama hakata v\u00f5i isikuandmete k\u00e4itlemise Euroopa norme peale suruda? Need suurfirmad on ju suuremad kui Euroopa riigid, aga makse maksavad... omamoodi. Asute omade kaitsele? Ja kuidas teil Ameerikas USA noorte hulgas \u00fclipopulaarse Hiina TikTokiga l\u00e4heb?\nMaksude asjus peaksid k\u00f5ik firmad k\u00e4ituma kohalike seaduste j\u00e4rgi, aga seal, kus nad tegutsevad. \u00dclemaailmsed firmad tegutsevad \u00fclemaailmselt. Euroopas on palju otsustuse ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimise \u00f5igusi neti\u00e4ris antud Br\u00fcsselile, siis r\u00e4\u00e4givad \u00dchendriigid Br\u00fcsseliga. K\u00fcsimus on selles, kas Ameerika firmasid hakatakse k\u00e4sitlema kuidagi erinevalt v\u00f5rreldes teiste, ka Hiina firmadega. Erinevat k\u00e4sitlemist ei tohiks olla, v\u00f5istlus peaks olema aus. Info privaatsuse suhtes on eri riikide seadused k\u00fcllaltki erinevad. Iga isik, kelle huve Ameerika firma on riivanud, on teretulnud p\u00f6\u00f6rduma \u00dchendriikide kohtusse.\nTikTok\u2019i mina aga ei usalda ja \u00fctlesin ka lastele ja oma naisele, et nad peaksid TikTokist hoiduma. Just selle p\u00e4rast, mille kohta te k\u00fcsisite \u2013 eraviisilise teabe turvalisuse p\u00e4rast. Just sellesama turvalisuse t\u00f5ttu k\u00e4ib suur vaidlus, kellel lubada meie 5G telekommunikatsiooniv\u00f5rke ehitada, sest nagu suhtlus\u00e4ppides, nii ka v\u00f5rgus v\u00f5ib tekitada mitmeid tagauksi, et infot imeda.\nT\u00e4nan vastuste eest, h\u00e4rra suursaadik!\nK\u00f5ike head, ja r\u00f5hutan, et minu p\u00f5hieesm\u00e4rk koos mu emamaaga Eesti suhtes on see: teie riigi julgeolek tuleb tugevamaks ehitada, ja seda teemegi. Me oleme liitlased \u2013 n\u00e4iteks tahtsin Poolat v\u00e4ga abistada, t\u00f6\u00f6tades seal 1990ndatel. aga Poola polnud siis ei NATOs ega Euroopa Liidus, nii et raske oli. Eesti aga on USA liitlane!"}
{"text":"71% eestlasi pettusega silmitsiCitadele panga uuringust selgub, et 29% Eesti inimeste s\u00f5nul pole nad kordagi finantspettusega kokku puutunud. K\u00f5ige rohkem on proovitud raha v\u00e4lja petta petukirjade ja -s\u00f5numite abil. \u00c4rileht"}
{"text":"Isamaa kandidaat Allan Unt: riigikogu koht tarkust juurde ei anna, pigem vastupidiASJATUNDJAD APPI. Energeetika ja tervishoiu k\u00fcsimustes peaks otsused langetama vastava eriala spetsialistid, mitte poliitikud.Ettev\u00f5tja Allan Unt (63), kes vahetas EKRE Isamaa vastu v\u00e4lja, ei saa aru, miks valijad endiselt valivad peibutusparte, kes riigikokku ei l\u00e4he. Ta on seda meelt, et riigikogu koha saanu peaks v\u00f5tma vastutuse ja neli aastat seal t\u00f6\u00f6d tegema.Kolm aastat tagasi kuulusite veel EKREsse, olite isegi erakonna Tartu ringkonna juhatuses. Miks otsustasite parteid vahetada?Mulle ei meeldi rumalus. Kui hakkasin rumalusele vastu, siis ma enam sinna ei sobinud.Mida te silmas peate?Ma \u00fctlesin Kert Kingole, et ei ole m\u00f5tet ministriametit vastu v\u00f5tta, kui kael ei kanna ja keelt ega teemat ei valda, sellest s\u00fcnnib vaid h\u00e4bi endale ja erakonnale. No p\u00e4rast seda oli n\u00e4ha, et mind ei ole vaja seal. Mis ma siis ikka raiskan oma aega t\u00fchjade vaidluste peale.Olete seni osalenud vaid kohalikel valimistel. Miks n\u00fc\u00fcd tekkis plaan kandideerida riigikokku?Valimistele minek on meeskonnat\u00f6\u00f6, toetan oma erakonda, et keegi ikkagi meist sinna p\u00e4\u00e4seks ning saaks kaasa r\u00e4\u00e4kida otsuste tegemisel. Aga valimistega seoses tahan \u00f6elda \u00fcht asja: ma ei saa aru, miks laseme igal valimisel end \u00e4ra lollitada peibutuspartidel?Ma ei taha nimesid nimetada, aga n\u00e4iteks \u00fcks mees korjab j\u00e4lle ligi 5000 h\u00e4\u00e4lt, saab riigikogus koha, aga ise sinna ei l\u00e4he. Kui seal nimekirjas ollakse ja saadakse h\u00e4\u00e4li nii palju, et koht riigikogus k\u00e4es, siis tuleb teised ametid \u00e4ra l\u00f5petada ja neli aastat riigikogus t\u00f6\u00f6d teha. Mingi vastutus peab ikkagi olema. Kui sa seal t\u00f6\u00f6d teha ei taha, siis \u00e4ra kandideeri.Teine asi, mida ma tahan seoses valimistega \u00f6elda, on see, et riigikogu koht tarkust juurde ei anna, pigem kipub teatud aja m\u00f6\u00f6dudes osal v\u00e4hemaks v\u00f5tma, eks ikkagi v\u00f5im poeb p\u00e4he.Olete sellega arvestanud, et kui riigikokku p\u00e4\u00e4sete, siis tuleb teil \u00e4rid k\u00f5rvale j\u00e4tta ja Toompeale minna?\u00dcks ettev\u00f5te ongi mulle veel j\u00e4\u00e4nud ja rahanumber ei ole mulle ammu enam t\u00e4htis. Olen juba selles eas, et ei hakka enam suuri arendusi tegema. Iga inimene peaks aru andma, et teatud vanusest on aeg pensionile minna.Aga kui juhtub jumala ime ja ma t\u00f5esti riigikokku p\u00e4\u00e4sen, siis tuleb v\u00f5tta vastutus ja riigikokku ka minna. Kui ma t\u00f5epoolest sinna p\u00e4\u00e4sen, siis esimese asjana ma p\u00fc\u00fcaks selgeks teha, et l\u00f5petataks ajaraiskamine. Nii palju peaks olema inimestel h\u00e4bitunnet, et see pole koht, kus omavaheline suhtlus seisneb ainult s\u00fc\u00fcdistustes erakondade vahel.Teile kuuluvas Rehe hotellis toimetavad n\u00fc\u00fcd lasteaiar\u00fchmad. Miks te hotellipidamise l\u00f5petasite?Praegu on juba kuus lastehoiur\u00fchma sees, neile tuleb veel lisa. Panin hotelliuksed kinni, sest inimene v\u00e4sib ja iga asi saab \u00fckskord otsa. Ega p\u00e4ike kesta ka l\u00f5pmatuseni, eks kunagi l\u00f5peb see ka kollapsiga.Mis plaanid on teil T\u00e4he ja Aardla t\u00e4nava ristmiku l\u00e4histel oleva telefonijaama hoonega?See praegu seisab. Ma oleks sinna 200 inimest t\u00f6\u00f6le saanud, aga linnaametnikud leidsid, et see hoone on liiga suur, ei haaku \u00fcmbritsevate hoonetega. Ma j\u00e4lle ei saa aru, miks linn seda siis ise enampakkumisel \u00e4ra ei ostnud. Oleks \u00e4ra ostnud, maha lammutanud ja kogu mure lahendatud.Aga n\u00fc\u00fcd lasi linn selle mul \u00e4ra osta ja siis mingi loomeruumi osakonna Arjus (ruumiloome osakonna juhataja ja linnaarhitekt T\u00f5nis Arjus - toim) hakkab mulle r\u00e4\u00e4kima, et see maja ei sobi sinna, see on liialt suur ja h\u00e4irib vastasolevaid hooneid.Muide, selle maja vastas asuvad n\u00f5ukogudeaegsed garaa\u017eid. Ma tahtsin maja \u00fchte k\u00fclge lifti teha, seda mul ei lubatud, sest see ei haaku l\u00e4hedal olevate hoonetega. T\u00e4iesti ausalt \u00f6elda, ei ole mina ainuke ettev\u00f5tja, kes ei ole linna ehitusosakonna t\u00f6\u00f6ga rahul.Tuleme valimiste juurde tagasi. Mis on praegu riigi juhtimises k\u00f5ige enam valesti?Maksumaksja raha raiskamine on kolossaalne. Peame k\u00f5vasti avalikku sektorit kokku t\u00f5mbama. Erakonnad r\u00e4\u00e4givad eelarve t\u00e4itmisest, et peame selle tasakaalu saama, aga millegip\u00e4rast ei r\u00e4\u00e4gi keegi, et eelarve tasakaalus hoidmiseks peaks ehk v\u00e4hem kulutama. Eraettev\u00f5tjad saavad aru, et kui h\u00e4sti ei l\u00e4he, turgu ei ole, siis tuleb kokku hoida, aga riigiasutustes on arvamine, et kuskil on alati keegi, kes t\u00e4idab riigikassat.Keegi ametnikest ei m\u00f5tle, kas ta k\u00fcmnendal kuup\u00e4eval saab oma palga k\u00e4tte, kas riigil ikka on raha, et maksta. Kui me sel viisil j\u00e4tkame, siis v\u00f5ibolla varsti enam ei olegi, mida jagada, lubadustest r\u00e4\u00e4kimata.R\u00e4\u00e4kisite erakonna p\u00f5him\u00f5tteid silmas pidades ka energeetikast. Mis on seejuures olulised punktid?Mulle j\u00e4\u00e4b t\u00e4iesti arusaamatuks, kuidas saab energiajulgeolek s\u00f5ltuda roheenergiast, kuidas saame oma julgeoleku eest vastutama panna tuule ja p\u00e4ikese. Kui meil on tuult ja p\u00e4ikesevalgust, siis on elektrit - aga kui seda ei ole?R\u00f5hutan, et nii spetsiifilistes valdkondades peavad otsused langetama vastava eriala spetsialistid, mitte poliitikud.Isamaa p\u00e4\u00e4semine riigikokku on viimastel valimistel olnud alati kui noatera peal.Teate, mina neid poliituuringuid ei usu. Need k\u00f5iguvad pidevalt sinna-t\u00e4nna arusaamatult, keegi ilmselt ikka m\u00f5jutab neid. Isamaa on alati riigikokku p\u00e4\u00e4senud ja teinud tugevama tulemuse, kui need imelikud uuringud n\u00e4itavad.Samas m\u00e4ngib Isamaa v\u00f5imuliidu moodustamisel olulist rolli. Kuidas te n\u00e4ete sel korral valitsusse p\u00e4\u00e4semise \u0161ansse?No k\u00f5ik s\u00f5ltub tulemustest. Arvata on, et reformarid hakkavad seda orkestrit juhatama, iseasi, kelle nad kampa v\u00f5tavad. Ilmselt Eesti 200 ja siis keegi veel. S\u00f5ltub sellest, kui palju sotsid Reformierakonnale seekord saba liputavad. V\u00f5ib juhtuda, et koost\u00f6\u00f6kohti on ka Isamaaga. Samas arvan, et nelja osalisega liitu ei tule, siis nad ei j\u00f5uagi muud teha, kui kakelda.Sama on ka v\u00f5imalusega, kui EKRE ja Keskerakond hakkavad v\u00f5imuliitu moodustama. Ka neil on v\u00e4hemalt \u00fchte partnerit juurde vaja, aga samamoodi nelja partneriga liidus l\u00e4heksid vaidlused l\u00f5putuks. K\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, kes millise plaaniga v\u00e4lja tuleb.ISAMAA KOLM EESM\u00c4RKI\u2022 Energeetikat ja tervishoidu puudutavaid otsuseid peavad langetama erialaspetsialistid.\u2022 Viimane aeg viia koolid \u00fcle eestikeelsele \u00f5ppele.\u2022 Korruptsiooni v\u00e4ltimiseks peavad avaliku ja erasektori vahelised lepingud olema avalikud.KES TA ON?Allan Unt\u2022 30-aastase kogemusega ettev\u00f5tja \u2022 Tartu linnavolikogu liige \u2022 Vabaabielus, seitse last, kaheksa lapselastIsamaa kandidaadidValimisringkond nr 9: J\u00f5geva- ja Tartumaa1. Aivar Kokk (62), riigikogu liige, rahanduskomisjoni esimees2. Juhani Jaeger (46), kultuurikorraldaja, haridusministri n\u00f5unik3. Reet Alev (58), P\u00f5ltsamaa vallavolikogu esimees, Viljandi linnaarengu peaspetsialist4. Argo Annuk (45), ettev\u00f5tja5. Aare Anderson (56), Luunja vallavanem6. Irina Orlova (50), ettev\u00f5tja, Peipsi\u00e4\u00e4re vallavolikogu liige7. Ivar Tedrema (68), FIE8. Rain Sangernebo (58), Kanepi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja9. Marek Pihlak (45), spordijuht, treener, \u00f5petajaValimisringkond nr 10: Tartu linn1. T\u00f5nis Lukas (60), haridus- ja teadusminister2. Mihhail Lotman (70), riigikogu liige, Tartu linnavolikogu liige3. Kaspar Kokk (40), Tartu linnavolikogu esimees ja ettev\u00f5tja4. Priit Humal (52), Tartu abilinnapea5. Merle J\u00e4\u00e4ger (57), n\u00e4itleja, Tartu linnavolikogu liige6. Lembit Kalev (61), ettev\u00f5tja, Tartu linnavolikogu liige, hariduskomisjoni esimees7. Marit Sepma (45), haridusministri n\u00f5unik8. Allan Unt (63), ettev\u00f5tja, Tartu linnavolikogu liige9. Friedrich Kaasik (35), Tartu \u00fclikooli tehnoloogiainstituudi teadmussiirde juht10. Jaanus Kriisk (58), ettev\u00f5tja\"Kui juhtub jumala ime ja ma t\u00f5esti riigikokku p\u00e4\u00e4sen, siis tuleb v\u00f5tta vastutus ja riigikokku ka minna.\"Allan Unt lahkus m\u00f5ni aasta tagasi EKREst, sest tal sai rumalusest villand. Isamaas tunneb ta end koduselt. KRISTJAN TEEDEMAEILI ARULA\u00a0"}
{"text":"Mis kaitseks vaesuse eest?T\u00c4NAVU PEAVAD 725-eurose alampalgaga \u00e4ra elama ligikaudu 100 000 eestlast. Nende seas ka tuhanded viljandimaalased, kes seisavad silmitsi hinnat\u00f5usuga, mis pole ka Viljandimaad s\u00e4\u00e4stnud, kuid kus keskmine palk j\u00e4\u00e4b riigi keskmisele sadu eurosid alla, Harjumaast r\u00e4\u00e4kimata. Sellep\u00e4rast polegi valimiste eel m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida Eesti p\u00e4\u00e4stmisest pagulaste v\u00f5i muude tontide k\u00e4est, kuniks puudub plaan, kuidas omaenda inimeste hakkamasaamine tagada.K\u00fcllap on Eestis v\u00e4he neid perekondi, kelle elatustase on nii k\u00f5rge, et hinna- ja intressit\u00f5usud nende toimetulekut \u00fcldse pole m\u00f5jutanud. K\u00f5ige valusamalt l\u00f6\u00f6vad sellised kriisid aga v\u00e4iksema sissetulekuga inimesi - noori peresid, pension\u00e4re, \u00fcksikvanemaid. Alampalka teenib peaaegu 15 protsenti Eesti t\u00f6\u00f6tajatest: k\u00fcmned tuhanded inimesed teenindus- ja tootmissektoris, aga ka haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Kui tahame inimeste toimetulekut p\u00e4riselt kaitsta, peaksime alustama just alampalga t\u00f5stmisest.MEIE PROGRAMMIS seatud eesm\u00e4rk t\u00f5sta palgad 1200 euroni puudutaks enam kui 100 000 t\u00f6\u00f6tajat \u00fcle Eesti. On erakondi, kes lubavad, et hinnat\u00f5usu saab tagasi p\u00f6\u00f6rata kunstlike soodustuste kaudu - olgu siis k\u00f5ne all odav elekter ja k\u00fctus v\u00f5i toiduainete k\u00e4ibemaksu langetamine. Isegi kui ajutiselt v\u00f5iks sellistest meetmetest abi olla, pikas perspektiivis see meie probleeme ei lahenda. Ainult k\u00f5rgem palk saab inimesi p\u00e4riselt aidata.See aitaks v\u00e4hendada ebav\u00f5rdsust, palgavaesust, aga ka laste suhtelist vaesusriski. Samas on oluline r\u00f5hutada, et alampalga t\u00f5stmine ei m\u00f5juta ainult selle saajate sissetulekuid, vaid kergitab palkasid ka k\u00f5rgematel palgatasemetel. Eriti oluline on inimeste sissetulekute kasvatamine maapiirkondades, sest nii kasvab ka omavalitsuste maksutulu ning see aitab tagada, et ka v\u00e4iksemates linnades ja asulates j\u00e4\u00e4ksid p\u00fcsima koolid, lasteaiad, rahvamajad ja seltsielu.Loomulikult kaasneksid alampalga t\u00f5stmisega paljudele ettev\u00f5tetele suuremad t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud, mist\u00f5ttu tuleb tagada, et ettev\u00f5tted poleks sunnitud koondama. T\u00f6\u00f6kohad peavad s\u00e4ilima. Selleks toetab alampalga t\u00f5stmise eesm\u00e4rki ka skeem, mis h\u00e4das ettev\u00f5tteid \u00fcleminekuajal toetaks, eesk\u00e4tt just maapiirkondades, kus iga t\u00f6\u00f6koht on kulla hinnaga. Ei saa regionaalpoliitikat j\u00e4tkata eesm\u00e4rgiga \u00abProovime hoida seda, mida on\u00bb, sest juba ongi v\u00e4he.MAAPIIRKONNAD on sattunud n\u00f5iaringi, kus t\u00f6\u00f6kohti ei teki, sest pole v\u00f5tta t\u00f6\u00f6tajaid, t\u00f6\u00f6tajaid pole v\u00f5tta, sest inimestel pole kuskil elada ega kooli, kuhu oma last panna. Seep\u00e4rast ongi kiirkorras vaja pidurdada \u00e4\u00e4remaastumist ning k\u00f5ikides investeeringutes peab riik l\u00e4htuma regionaalarengust kui prioriteedist. Me ei saa lubada omavalitsustel kriisides laostumist ning kohalike k\u00fclamajade, raamatukogude ja koolide uste sulgemist.Paremerakondade n\u00e4htamatu k\u00e4si on juba aastak\u00fcmneid \u00e4\u00e4remaastumist soosinud: inimesed, t\u00f6\u00f6kohad ning lapsed ja noored liiguvad suurematesse linnadesse, teenused koos nendega. Kui tahame neid protsesse tagasi p\u00f6\u00f6rata, tuleb hakata tegema julgeid otsuseid. N\u00e4iteks soovime investeerida 500 miljonit eurot, et luua maapiirkondadesse 15 000 tasuvat t\u00f6\u00f6kohta ning luua ka vajalik investeerimisplaan ja maksuerisused, mis meelitaks ettev\u00f5tteid just maapiirkondadesse ja v\u00e4iksematesse asulatesse. Elamispinna probleemi leevendamiseks juba taask\u00e4ivitasime \u00fc\u00fcrimajade ehitamise programmi, kuid p\u00e4rast valimisi soovime \u00fc\u00fcrimajade programmi rahastust suurendada nii, et \u00fcle riigi rajataks eelk\u00f5ige v\u00e4ikelinnadesse ja maapiirkondadesse 5000 mugavat ja taskukohast \u00fc\u00fcrikorterit.PRAEGUNE KRIIS l\u00f6\u00f6b taas eriti valusalt vaesemaid - nii inimesi kui ka omavalitsusi. Eelseisvatel valimistel ongi \u00fcks eksistentsiaalne k\u00fcsimus, millise rahva ja riigina me sellest majandussurutisest v\u00e4lja tuleme. Kas riik on oma elanikele olemas ja suudab tagada nende toimetuleku ja heaolu? Kas ettev\u00f5tted meie maapiirkondades suudavad ellu j\u00e4\u00e4da v\u00f5i saab praegusest kriisist l\u00f5plik \u00abkabelimats\u00bb paljudele v\u00e4iksematele omavalitsustele ning sealt p\u00fchitakse viimasedki t\u00f6\u00f6kohad ja teenused? \u00d5huke riik on heade aegade riik, aga praeguses kriisis on tarvis tugevat ja tegusat riiki, mis tagaks inimeste toimetuleku ja t\u00f6\u00f6kohad ning aitaks elul taas edeneda ka maapiirkondades ja v\u00e4iksemates linnades.\"Me ei saa lubada omavalitsustel kriisides laostumist ning kohalike k\u00fclamajade, raamatukogude ja koolide uste sulgemist.\"LAURI L\u00c4\u00c4NEMETS, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees"}
{"text":"Poola rolli Euroopas ja NATO-s n\u00e4hakse \u00fcha t\u00e4htsamana   President Alar Karis ja teised NATO idatiiva liidrid kohtuvad kolmap\u00e4eval Poola pealinnas Varssavis USA presidendi Joe Bideniga. Vaatlejate hinnangul on s\u00f5da Ukrainas on nihutanud j\u00f5ujooni Euroopas ja terves NATO-s Poola ja \u00fcldse Ida-Euroopa suunas.   Poola sihikindel tegutsemine selle nimel, et Ukraina saaks l\u00e4\u00e4neriikidelt tanke Leopard, viis Ukrainale antava s\u00f5jalise abi m\u00e4rgatava suurendamiseni. Varssavi eestv\u00f5ttel s\u00fcndinud nii-\u00f6elda Leopardi-koalitsiooniga \u00fchinesid ka Soome, Norra, Taani, Holland ja Hispaania ja see muudab j\u00f5ujooni nii Euroopas kui ka NATO-s, nihutades neid Saksa-Prantsuse teljest ida poole, leiavad vaatlejad. Kui Saksamaa kaitseminister hiljuti vahetus, tuli ilmsiks, et armee moderniseerimiseks ei ole midagi \u00e4ra tehtud, ka Prantsusmaa endine armeejuht on tunnistanud, et Prantsuse relvaj\u00f5ud ei ole t\u00f5siseks s\u00f5jaks valmis. Aastatepikkune alarahastamine ja soovimatus reforme l\u00e4bi viia on oma j\u00e4lje j\u00e4tnud. Samal ajal on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid oma kaitsekulutusi j\u00f5uliselt suurendanud, ostnud relvi, varustust ja laskemoona rohkem kui kunagi varem p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppu. Poola on s\u00f5lminud lepingud USA ja L\u00f5una-Koreaga, luues k\u00f5ige tugevama tanki-v\u00f5imekuse NATO idatiival. Poolal on \u00fclit\u00e4htis roll ka logistiliselt \u2013 Poola kaudu liigub USA ja teiste liitlaste abi Ukrainasse.  Poola t\u00e4htsuse t\u00f5us Euroopa julgeolekus paneb vaatlejate hinnangul Ameerika \u00dchendriike \u00fcle vaatama oma senised suhted Saksamaaga, mis on t\u00f5rkunud v\u00f5tmast riske, et toetada USA poliitikat Ukraina suhtes. \u00dchendriigid on juba teatanud uue alalise armeestaabi loomisest Poolas.  Poola l\u00e4henevaid valimisi peetakse Euroopa t\u00e4htsaimateks  Samas ei ole kuhugi kadunud Poola valitsuse seitse aastat kestnud vastuolud Euroopa Liiduga. Poola valitsev \u00d5iguse ja \u00d5igluse partei soostus k\u00fcll loobuma \u00fclemkohtu distsiplinaar-kolleegiumist, mida kasutati kohtunikele surve avaldamiseks, aga see ei ole piisav ja Euroopa Liidu raha, n\u00e4iteks 35 miljardit eurot koroonakriisi \u00fcletamise fondist Poola k\u00e4tte ei saa. Kohtureformi autor on justiitsminister Zbigniew Ziobro, kes on s\u00fc\u00fcdistanud Euroopa Komisjoni \u00e4hvardamises ja v\u00e4ljapressimises. \u00d5igus ja \u00d5iglus on Poolas endiselt populaarne. Nende toetus koos valitsuspartneri, Solidarna Polskaga p\u00fcsib 30 protsendi juures, aga praegu pole veel selge, kas nad osalevad valimistel koos v\u00f5i eraldi. Arvamusuuringud n\u00e4itavad, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa valijatest h\u00e4\u00e4letab \u00d5iguse ja \u00d5igluse poolt eelk\u00f5ige pragmaatilistel kaalutlustel \u2013 kuna nemad on ainus poliitiline j\u00f5ud, kes pakuvad t\u00f6\u00f6lisklassile toetusi. K\u00fcsitlused n\u00e4itavad aga ka seda, et poolakad s\u00fc\u00fcdistavad toetusrahast ilmaj\u00e4\u00e4mises valitsevat parteid, mitte Euroopa Liitu. \u00dclikonservatiivne Ziobro leiab, et Euroopa taasterahastu on loodud selleks, et muuta Euroopa Saksamaa juhitavaks f\u00f6deratsiooniks ja roheleppe peamine eesm\u00e4rk on h\u00e4vitada Poola kivis\u00f6ele p\u00f5hinev majandus. Ka \u00d5iguse ja \u00d5igluse sees on lahkarvamusi. Mitmele partei m\u00f5jukale parlamendisaadikule ei meeldi praegune peaminister Mateusz Morawiecki. M\u00f5ned neist pooldavad pigem Ziobro \u00e4\u00e4rmuslikkke vaateid. \u00dcldiselt arvatakse, et kui \u00d5iguse ja \u00d5igluse praegune vananev liider Jaros\u0142aw Kaczy\u0144ski paari aasta p\u00e4rast tagasi t\u00f5mbub, p\u00fc\u00fcab Ziobro saada Poola parem-tiiva juhiks. Opositsioonierakondadest on k\u00f5ige populaarsem Donald Tuski juhitav Kodanikuplatvorm. Tusk on aga nii kaua poliitikas olnud, et paljud valijad on temast t\u00fcdinenud v\u00f5i tunnevad tema suhtes lausa vastumeelsust. Opositsiooni edu s\u00f5ltub suuresti sellest, kuidas demokraatlikud erakonnad suudavad omavahel koost\u00f6\u00f6d teha. Kui opositsioon ka v\u00f5idab, seisab uuel valitsusel ees tohutu t\u00f6\u00f6, et \u00d5iguse- ja \u00d5igluse valitsemise ajal tehtud \u00fcmberkorraldusi tagasi p\u00f6\u00f6rata. Taastada tuleb riiklike institutsioonide ja \u00f5iguss\u00fcsteemi tavap\u00e4rane t\u00f6\u00f6. Samuti tuleb uuesti j\u00e4rje peale aidata hariduss\u00fcsteem, mis \u00d5iguse ja \u00d5igluse ajal on tagasi paisatud 1980ndatesse aastatesse ja \u00fcle ujutatud poliitiliste ainetega. Reformid tuleks l\u00e4bi viia olukorras, kus 2025. aastani on ametis \u00d5iguse ja \u00d5igluse ridadest p\u00e4rit president Andrzej Duda. Poola valimised on olulised ka Euroopa Liidule. Kui praegune valitsus tagasi valitakse, j\u00e4tkub ilmselt Poola vastasseis Euroopa Liidu v\u00e4\u00e4rtuste ja alus-p\u00f5him\u00f5tetega. Poola valimiste tulemus m\u00f5jutab pikemas perspektiivis ka Poola euroala-l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ning L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikide ja Ukraina \u00fchinemist Euroopa Liiduga.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Helme tahab reformierakondlastele kuuluvate hooldekodude j\u00e4relevalvetTALLINN, 22. veebruar, BNS -\u00a0Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Mart Helme peab vajalikuks algatada j\u00e4relevalve reformierakondlastele kuuluvate hooldekodude suhtes.\u00a0\nHelme s\u00f5nul t\u00f5ukub uurimisvajadus telesaate \u201eKuuuurija\u201c vahendusel avalikustatud juhtumist, kus \u00fches S\u00fcdamekodu hooldekodus hoiti 63-aastast meest pikaajaliselt n\u00e4ljas.\u00a0\n\u201eKaristusseadustiku kohaselt on n\u00e4htu k\u00e4sitletav raske tervisekahjustuse tekitamisena, kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemisena ja isiku ohtu asetamisena. Vaatamata \u00f5\u00f5vastavatele kaadritele, mis meenutavad fotosid Buchenwaldi koonduslaagrist, ei ole toimunule antud ametlikku k\u00e4iku. See on ootusp\u00e4rane, sest s\u00fcdamekodude keti omanikud ja kasusaajad on reformierakondlased, juhataja on reformierakondlane ning haldusala eest vastutav minister Signe Riisalo on reformierakondlane,\u201c \u00fctles Helme.\u00a0\n\u201eRiisalo on v\u00e4tnud, et riigil ei ole ressurssi hooldekodude j\u00e4relevalveks. See ressurss tuleb leida, et inimeste piinamine l\u00f5ppeks.\u201c\u00a0\nHelme s\u00f5nul tuleb eraldi uurida seda, kui sihip\u00e4raselt hooldekodudes riigi raha kasutatakse. \u201eReformierakond lubab oma valimiskampaanias \u00fche pensioni eest kohta vanadekodus. Meil on kahtlus, et reformierakondlased on v\u00e4lja m\u00f5elnud plaani, kuidas suunata veelgi rohkem riigi raha erakonnaga seotud \u00e4riprojekti,\u201c \u00fctles Helme.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Mart Helme tahab reformierakondlastele kuuluvate hooldekodude j\u00e4relevalvetRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Mart Helme peab vajalikuks algatada j\u00e4relevalve reformierakondlastele kuuluvate hooldekodude suhtes.Helme s\u00f5nul t\u00f5ukub uurimisvajadus telesaate \u00abKuuuurija\u00bb\u00a0vahendusel avalikustatud juhtumist, kus \u00fches S\u00fcdamekodu hooldekodus hoiti 63-aastast meest pikaajaliselt n\u00e4ljas.\n\u00abKaristusseadustiku kohaselt on n\u00e4htu k\u00e4sitletav raske tervisekahjustuse tekitamisena, kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemisena ja isiku ohtu asetamisena. Vaatamata \u00f5\u00f5vastavatele kaadritele, mis meenutavad fotosid Buchenwaldi koonduslaagrist, ei ole toimunule antud ametlikku k\u00e4iku. See on ootusp\u00e4rane, sest s\u00fcdamekodude keti omanikud ja kasusaajad on reformierakondlased, juhataja on reformierakondlane ning haldusala eest vastutav minister Signe Riisalo on reformierakondlane,\u00bb\u00a0\u00fctles Helme.\n\u00abRiisalo on v\u00e4tnud, et riigil ei ole ressurssi hooldekodude j\u00e4relevalveks. See ressurss tuleb leida, et inimeste piinamine l\u00f5ppeks,\u00bb m\u00e4rkis ta.\nHelme s\u00f5nul tuleb eraldi uurida seda, kui sihip\u00e4raselt hooldekodudes riigi raha kasutatakse. \u00abReformierakond lubab oma valimiskampaanias \u00fche pensioni eest kohta vanadekodus. Meil on kahtlus, et reformierakondlased on v\u00e4lja m\u00f5elnud plaani, kuidas suunata veelgi rohkem riigi raha erakonnaga seotud \u00e4riprojekti,\u00bb\u00a0\u00fctles Helme."}
{"text":"Helme: reformierakondlastele kuuluvate hooldekodude suhtes tuleb algatada j\u00e4relevalveRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme peab vajalikuks algatada j\u00e4relevalve reformierakondlastele kuuluvate hooldekodude suhtes.\nHelme s\u00f5nul t\u00f5ukub uurimisvajadus telesaate \u201eKuu-uurija\u201c vahendusel avalikustatud juhtumist, kus \u00fches S\u00fcdamekodu hooldekodus hoiti 63-aastast meest pikaajaliselt n\u00e4ljas.\n\u201eKaristusseadustiku kohaselt on n\u00e4htu k\u00e4sitletav raske tervisekahjustuse tekitamisena, kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemisena ja isiku ohtu asetamisena. Vaatamata \u00f5\u00f5vastavatele kaadritele, mis meenutavad fotosid Buchenwaldi koonduslaagrist, ei ole toimunule antud ametlikku k\u00e4iku. See on ootusp\u00e4rane, sest s\u00fcdamekodude keti omanikud ja kasusaajad on reformierakondlased, juhataja on reformierakondlane ning haldusala eest vastutav minister Signe Riisalo on reformierakondlane,\u201c \u00fctles Helme.\n\u201eRiisalo on v\u00e4tnud, et riigil ei ole ressurssi hooldekodude j\u00e4relevalveks. See ressurss tuleb leida, et inimeste piinamine l\u00f5ppeks.\u201c\nHelme s\u00f5nul tuleb eraldi uurida seda, kui sihip\u00e4raselt hooldekodudes riigi raha kasutatakse. \u201eReformierakond lubab oma valimiskampaanias \u00fche pensioni eest kohta vanadekodus. Meil on kahtlus, et reformierakondlased on v\u00e4lja m\u00f5elnud plaani, kuidas suunata veelgi rohkem riigi raha erakonnaga seotud \u00e4riprojekti,\u201c \u00fctles Helme."}
{"text":"Mart Helme: reformierakondlastele kuuluvate hooldekodude suhtes tuleb algatada j\u00e4relevalveRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme peab vajalikuks algatada j\u00e4relevalve reformierakondlastele kuuluvate hooldekodude suhtes.\nHelme s\u00f5nul t\u00f5ukub uurimisvajadus telesaate \u201eKuuuurija\u201c vahendusel avalikustatud juhtumist, kus \u00fches S\u00fcdamekodu hooldekodus hoiti 63-aastast meest pikaajaliselt n\u00e4ljas.\n\u201eKaristusseadustiku kohaselt on n\u00e4htu k\u00e4sitletav raske tervisekahjustuse tekitamisena, kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemisena ja isiku ohtu asetamisena. Vaatamata \u00f5\u00f5vastavatele kaadritele, mis meenutavad fotosid Buchenwaldi koonduslaagrist, ei ole toimunule antud ametlikku k\u00e4iku. See on ootusp\u00e4rane, sest s\u00fcdamekodude keti omanikud ja kasusaajad on reformierakondlased, juhataja on reformierakondlane ning haldusala eest vastutav minister Signe Riisalo on reformierakondlane,\u201c \u00fctles Helme.\n\u201eRiisalo on v\u00e4tnud, et riigil ei ole ressurssi hooldekodude j\u00e4relevalveks. See ressurss tuleb leida, et inimeste piinamine l\u00f5ppeks.\u201c\nHelme s\u00f5nul tuleb eraldi uurida seda, kui sihip\u00e4raselt hooldekodudes riigi raha kasutatakse. \u201eReformierakond lubab oma valimiskampaanias \u00fche pensioni eest kohta vanadekodus. Meil on kahtlus, et reformierakondlased on v\u00e4lja m\u00f5elnud plaani, kuidas suunata veelgi rohkem riigi raha erakonnaga seotud \u00e4riprojekti,\u201c \u00fctles Helme."}
{"text":"KASULIK | Kuidas \u00fc\u00fcri\u00e4ri ja kasvatada netov\u00e4\u00e4rtust riigile maksu maksmataEestis on v\u00f5imalik eraisikuna elada h\u00e4sti, kasutades laenuv\u00f5imekust selliselt, et endal ei peagi suurt midagi olema. Laenuraha \u00fcheks eeliseks on selle maksuvabadus, kuna tegu on kohustuse mitte kasumiga, kuid tasub olla ettevaatlik.\nLaenurahaga rikkaks saamise isaks on ristitud ameeriklane Robert Kyiosaki, kuid USA ja Eesti maksus\u00fcsteemi erip\u00e4rade t\u00f5ttu ei saa tema \u00f5petusi siin \u00fcks \u00fchele kasutada, kuid kinnisvarainvestor Peeter P\u00e4rtel aitas olukorda lahti m\u00f5testada ja tuua Kyiosaki soovitused kodumaise erainvestori liivakasti.\nEriti lihtsalt seletatuna saab P\u00e4rtli s\u00f5nul asja kokku v\u00f5tta j\u00e4rgmiselt: ostad \u00fc\u00fcrikorteri, \u00fc\u00fcrid selle v\u00e4lja, maksad \u00fc\u00fcrituluga laenu tagasi ja saad kinnisvara omanikuks, mille peale saad uue laenu v\u00f5tta. \u201eL\u00e4heb viis v\u00f5i k\u00fcmme aastat m\u00f6\u00f6da ja kui kinnisvara v\u00e4\u00e4rtus on kasvanud, siis oled valiku ees \u2013 kas m\u00fc\u00fca ja maksta tekkinud kasumilt tulumaks v\u00f5i v\u00f5tta uus laen, mis on taas kuni 80% kinnisvara v\u00e4\u00e4rtusest ja maksta tagasi vana laen.\u201c Kui objekt ise on hea ja sobib eesm\u00e4rkidega, siis P\u00e4rtli s\u00f5nul saab v\u00f5tta selle tagatisel kas lisalaenu v\u00f5i refinantseeritakse olemasolev laen suuremaks laenuks.\nKui kasutad laenu tagasimakseks uut laenu, siis \u00fclej\u00e4\u00e4k ei kuulu maksustamisele, kuna tegu on laenu mitte kasumiga. See aga annab v\u00f5imaluse \u00fclej\u00e4\u00e4gi panna uue koha sissemakseks maksuvabalt. \u201e See plaan toimib nii kaua kuni \u00fc\u00fcrid ka t\u00f5usevad ja suudavad ka uue laenu makseid teenindada,\u201c toonitas ta. Kui uue kinnisvara ostusoovi pole, siis v\u00f5ib ka laenata olemasoleva kinnisvara tagatisel raha tarbimiseks. N\u00f5nda saad osta endale ilma reaalset raha omamata auto, kodutehnikat v\u00f5i k\u00e4ia isegi reisil. Siiski tasub meeles pidada, et sellisel juhul v\u00f5ib olla intress k\u00f5rgem, kuid see on siiski v\u00f5imalik.\nAjad aga muutuvad\nP\u00e4rtel s\u00f5nab, et antud tegevus on Eestis aset leidnud julgelt \u00fcle k\u00fcmne aasta, kuid see on muutumas. Seoses kerkiva euriboriga on s\u00e4\u00e4rane tegevusviis sattunud k\u00fcsim\u00e4rgi alla, kuna \u00fc\u00fcritulu ei pruugi enam laenu katta. \u201eN\u00fc\u00fcd aga on reeglid muutunud selles m\u00f5ttes, et peab arvestama \u00fcha t\u00f5usva intressiga ning pigem on k\u00fcsimus kuidas enda laenukoormust alla viia sellisele tasemele, et see oleks v\u00e4henevate \u00fc\u00fcridega teenindatav.\u201c\nTa toonitas, et t\u00e4na v\u00f5ib sellise teguviisiga endale pigem karuteene teha. Tema s\u00f5nul pole ajastus \u00f5ige seda praegu kasutama hakata. \u201eKuid neid, kes viimased 10 ja enam aastat seda on kasutanud, neid teenis see skeem h\u00e4sti ja v\u00f5imaldas kinnisvaraportfelli oluliselt kiiremini kasvatada,\u201c t\u00f5des ta."}
{"text":"Ehitusliidrite k\u00fcsitlus: Milline on ehitusturg l\u00e4hiaastatel?Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees IVO VOLKOV: uus reaalsus n\u00f5uab ehitussektoris muutustEhituses on selgelt v\u00e4ga keerulised ajad. Sektor on elanud muutlikes ja rasketes oludes juba koroonast alates ning uus reaalsus tingib muutust kogu sektori toimimisloogikas ja koost\u00f6\u00f6vormides.Ehitamine on ajaliselt pika kestusega protsess ja seet\u00f5ttu m\u00f5jutavad k\u00f5ik majanduskeskkonna j\u00e4rsud muutused ehitussektorit oluliselt. J\u00e4rske muutusi on eelneval kolmel aastal toimunud piltlikult rohkem, kui neid on olnud varasematel aastak\u00fcmnetel kokku. Koroonakriis, sellele j\u00e4rgnenud materjalide tamekriis, rohep\u00f6\u00f6rde m\u00f5jud energiasektorile, siis s\u00f5da ja sanktsioonid, sellele j\u00e4rgnenud energiakriis ning k\u00f5ige eelneva otsa veel keskpankade j\u00e4rsk intressit\u00f5us.Kui majanduses tervikuna on ajad segased ja muutlikud, m\u00f5jutab see oluliselt ka ehitussektori toimimist. Eriti keeruline on neis oludes pikaajaline planeerimine ja pikka koost\u00f6\u00f6d puudutavate kokkulepete tegemine. Seda eeldab tegelikult iga suurem ehitusprojekt. Uus reaalsus tingib muutuse kogu sektori toimimisloogikas ja koost\u00f6\u00f6vormides.Ehitusmahud - ruutmeetrid ja kilomeetrid - on selgelt v\u00e4henenud ning mahud on veelgi langemas. T\u00f5si, hindade t\u00f5usust tulenevalt ei pruugi see ilmtingimata eurodes samav\u00e4\u00e4rset muutust t\u00e4hendada, ent f\u00fc\u00fcsilised ehitusmahud on selgelt v\u00e4henemas. Erasektori \u00e4raootav seisukoht projektide k\u00e4ivitamisel on praegustes majandusoludes igati m\u00f5istetav. N\u00e4htav tulevik on ehitussektorile seet\u00f5ttu keeruline.Kui tellimusi on v\u00e4hem, on ka t\u00f6\u00f6j\u00f5udu vaja v\u00e4hem. Ent ehitus on olnud pikalt alamehitatud ning sektor toiminud suures osas v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u peal. Palgasurve j\u00f5uab kindlasti ka ehitushindadesse, mis omakorda ei soodusta uute investeerimisotsuste langetamist. Ehituses ootame paremaid aegu siis, kui majanduses on saavutatud uus tasakaal.On oluline, et riik hoiab pikemat plaani. Riigil peab olema valmidus ja arusaamine investeeringutega j\u00e4tkamise olulisusest. Fakt on see, et vaid investeerides valmivad vajalikud ruutmeetrid ja kilomeetrid. Ehitamise ja tellimisega j\u00e4tkamine hoiab sektori eluj\u00f5ulisena.ASi Oma Ehitaja juhatuse esimees INDREK MOORATS: ehitusturule meeldib stabiilsusPraegust olukorda ehitussektoris suunavad selgelt kaks vastanduvat \"j\u00f5udu\". \u00dchel pool on tellijate kindel n\u00e4gemus, et ehitushinnad peavad langema, ja teisel pool tegelik \"elu platsil\", kus odavnemine on v\u00e4ga visa tulema.Usun, et see aasta kujuneb kohanemise aastaksm\u00f5lema poole, nii tellija kui ka t\u00f6\u00f6v\u00f5tja-tootja-tarnija vaatest. Suured turbulentsid on ehk m\u00f6\u00f6das, aga t\u00f5sised v\u00e4ljakutsed veel mitte.Kindlasti on see aasta hea aasta sellisele tellijale, kes julgeb ja kellel on v\u00f5imalik sel aastal ehitust\u00f6id tellida. Kindlasti mingi mahtude v\u00e4henemine tuleb, aga millises mahus, seda on keeruline ennustada.Kuna tegemist saab olema kohanemise aastaga, siis kindlasti tulevad sellest paremini l\u00e4bi sellised ettev\u00f5tted, kes on l\u00e4bi m\u00f5elnud v\u00e4hemalt kolm stsenaariumi ja selle j\u00e4rgi vastavad tegevuskavad plaaninud. Seda oleme teinud ka meie.\u00d5nneks on m\u00e4rgata ka m\u00f5ningaid positiivseid m\u00e4rke - n\u00e4iteks osa tellijaid on teadvustanud endale avanenud v\u00f5imalust kasutada investeeringute tegemiseks \u00e4ra soodsat ehitusturu olukorda. Teisest k\u00fcljest ei soosi seda rahaturgudel toimuvad arengud ja j\u00e4llegi on m\u00e4rks\u00f5naks kohanemine.Arco Tarci juht LAURI M\u00c4NNISTE: t\u00e4navu plaanitakse ujuda vastuvooluTahame vastupidiselt \u00fcldisele ehitusturu suundumusele suurendada t\u00e4navu meeskonda ja teha mahukama t\u00f6\u00f6de portfelli kui eelmisel aastal.2022 oli Arco Vara t\u00fctarettev\u00f5ttele Arco Tare esimene tegutsemisaasta ja see kujunes igati edukaks. Aasta k\u00e4ive oli 8 miljonit eurot, portfell on k\u00e4esolevaks aastaks tulemas eelmisest suurem ja oleme tuleviku suhtes pigem optimistlikud.Ehitussektorisse j\u00f5uavad majanduskeskkonna m\u00f5jud suure viitega ja peat\u00f6\u00f6v\u00f5tuturul t\u00e4idetakse veel aastate 2021-2022 tellimusi. Majanduses valitsev reaalsus ehitusettev\u00f5tete tulemustes suuresti veel ei kajastu, k\u00fcll on aga j\u00f5udnud juhtide teadvusse. Mis puudutab majakarbi siset\u00f6id, siis seal on konkurents endiselt madal ja t\u00f6\u00f6d palju.Samas, nullts\u00fckli t\u00f6\u00f6des (ehitusplatsi ettevalmistus, vundament, maa-alused korrused) on n\u00e4ha olulist tellimuste v\u00e4henemist, mis n\u00e4itab, et uusi objekte hetkel ei alustata. Vaatamata \u00fcldisele skepsisele ehitusturu tuleviku suhtes on 2023 Arco Tarci jaoks kindlasti kasvamise aasta.Plaan on mahte suurendadaT\u00e4na keskendume peamiselt Arco Vara enda arenduste peat\u00f6\u00f6v\u00f5tule ja j\u00e4tkame Kodulahe Rannakalda ehitust. 2024 alustame kahe uue arendusprojekti ehitust\u00f6\u00f6dega, mis meie jaoks t\u00e4hendab olulist mahtude suurenemist. Kuna Arco Vara ladu ei ole v\u00e4ga suur ning koosneb v\u00e4ga kvaliteetsest kinnisvarast, siis vajadust j\u00e4rgmisi projekte pidurdada ei ole. Kinnisvaraarenduse j\u00e4tkusuutlikkust v\u00f5iks kinnitada ka see, et energias\u00e4\u00e4st ja n\u00fc\u00fcdisaegsed mugavused t\u00f5ukavad ostjaid \u00fcha rohkem just uue kinnisvara poole.Ehitushindade alanemist pole ette n\u00e4haEhitushindade stabiliseerumine v\u00f5iks aasta teises pooles tellimuste arvu m\u00f5nev\u00f5rra suurendada. Ehitushindade alanemist ehitussektoris \u00fcldiselt ette n\u00e4ha ei ole. Kui m\u00f5elda ehitushinna komponentide peale, sns millisele neist julgeksite ennustada odavnemist - toormedmaterjalid, k\u00fctused, energia v\u00f5i t\u00f6\u00f6j\u00f5ud?K\u00e4esoleval aastal inflatsioon pidurdub, kuid on endiselt k\u00f5rgel, 8-10% juures. Kui sellises keskkonnas ehituse v\u00f5i kinnisvara hind ei t\u00f5use, siis sisuliselt ongi toimunud suhteline odavnemine. \u00dcks hinda kujundav tegur on muidugi ka ettev\u00f5tete marginaal, aga tundub, et sellest on ettev\u00f5tjad pidanud juba olulisel m\u00e4\u00e4ral loobuma.Kogu sektoris \u00fcldine t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadus k\u00e4esoleval aastal kindlasti v\u00e4heneb ja seda on n\u00e4ha juba ka t\u00e4nases statistikas. Anal\u00fc\u00fctikud prognoosivad ka k\u00e4esolevaks aastaks 8-9protsendilist palgakasvu.Kindlasti toimub teatav korrektsioon ka ehitusturul ja see on juba alanud. Pigem n\u00e4eme selles v\u00f5imalust arenemiseks ja uute v\u00f5imekuste loomiseks. Ehitussektor peab v\u00f5tma omaks uued ja innovaatilised lahendused, et t\u00f5sta tootlikkust ja konkurentsiv\u00f5imet teiste sektoritega v\u00f5rreldes. Ehitussektorit ootab ees suurem digitaliseerimine.Traditsioonilistest rollidest v\u00f5iks hakata lahti laskma ja n\u00e4ha tellijat v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5tjat partneri, mitte vastasena. Ettevalmistus- ja ehitusprotsessis tuleks info vabaks lasta, ilma et see takerduks \u00fche v\u00f5i teise poole erahuvidesse. Meil, \u00fche grupi ettev\u00f5ttena, aitab see efektiivsemalt tegutseda.Viimaste aastate muutlik majanduskeskkond on aidanud kasutusele v\u00f5tta uued ja paindlikumad lepingud ning koost\u00f6\u00f6vormid ja usun, et selline suund j\u00e4tkub.Uue ja vana korteri hinnavahe k\u00e4riseb suuremaks\u00dcks v\u00e4ga suur teema on endiselt vana elamufondi rekonstrueerimine v\u00f5i v\u00e4lja vahetamine. Uus energiat\u00f5hususe direktiiv n\u00e4eb ette renoveerimismahtude kahekordistumise j\u00e4rgmistel aastatel. See peaks aitama t\u00e4ita nii kliimaeesm\u00e4rke kui ka hoidma vananevat kinnisvara uuega konkurentsis. Amortiseerunud kinnisvara osakaal Eestis on aga v\u00e4ga suur ning ka rekonstrueerimismahtude olulisel suurendamisel j\u00e4tkub see protsess aastak\u00fcmneid. Erinevus uue ja vana korteri ruutmeetrihinna vahel on seni p\u00fcsinud aga k\u00fcllalt v\u00e4ike ja see ilmselt l\u00e4hiajal muutub.V\u00e4lisinvestorite usaldus tuleks taastadaT\u00e4nases geopoliitilises olukorras tuleks eelk\u00f5ige kiita kolme aastak\u00fcmne taguseid riigijuhte, kes v\u00f5tsid j\u00f5uliselt suuna idast l\u00e4\u00e4nde. Hindan poliitikuid, kes teevad majandusloogikast l\u00e4htuvaid raskeid otsuseid, selle asemel, et pakkuda n-\u00f6 k\u00f5igile midagi.Pikem siht v\u00f5iks olla rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5ime suurendamine ja v\u00e4lisinvestorite usalduse taastamine, samuti tugev eksport t\u00f6\u00f6stus- ja tehnoloogiasektoris.ASi Maru Ehitus juhatuse esimees MARGO DENGO: ehitusmahud v\u00e4henevad, kuid paanikat veel poleMajandusteooria \u00fcks p\u00f5hialuseid on majanduse ts\u00fcklilisus ja k\u00e4imas olevast langusest ei maksa \u00fcleliia paanikat tekitada - igale langusele j\u00e4rgneb t\u00f5us; oluline on hoida pea selgena ja teha kaalutletud otsuseid.Ootus k\u00e4esolevale aastale, v\u00f5rreldes eelmisega, on meie ettev\u00f5tte vaates ettevaatlikult optimistlikum. Ukraina s\u00f5da ja sellega kaasnenud sanktsioonid m\u00f5jutasid oluliselt meie tegevust v\u00e4listurgudel ning nende projektide m\u00f5ju j\u00e4\u00e4b eelmisesse aastasse.Ehitussektoris tervikuna usume, et ehitusmahud v\u00e4henevad, ja seda on n\u00e4ha ka turuosaliste k\u00e4itumisest hangetel. Samas, hetkel on tellijad endiselt aktiivsed ja hinnak\u00fcsimisi on rohkem, kui j\u00f5uame pakkuda.Tasuta raha aeg on m\u00f6\u00f6dasKui j\u00e4tta k\u00f5rvale Ukraina ja Venemaa s\u00f5da, mille l\u00f5pptulemust ja tagaj\u00e4rgi ei oska keegi t\u00e4pselt ennustada, siis l\u00e4hemas perspektiivis m\u00f5jutab k\u00f5iki turuosalisi peamiselt intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5us. Usun, et tasuta raha aeg on m\u00f6\u00f6das ning \u00fchel hetkel oleme j\u00f5udmas tagasi n-\u00f6 normaalsesse majanduskeskkonda, kus kapitalil on m\u00f5istlik hind. Paratamatult t\u00e4hendab see seda, et k\u00f5ik \u00e4riprojektid enam ei t\u00f6\u00f6ta ja inimeste eluasemelaenude v\u00f5imekus v\u00e4heneb.Pikemas perspektiivis usun, et maailmas toimuvad megatrendid j\u00e4tkuvad, s\u00f5ltumata majandusts\u00fckli faasist: demograafia, kliimamuutused ja rohep\u00f6\u00f6re, strateegiliste tootmiste \u201ckoju\u201d kolimine.Suures pildis v\u00f5imalik majanduslangus kindlasti inseneride p\u00f5uda ei lahenda. H\u00e4id spetsialiste otsime endiselt. Ehitusprojektides ja ehitustegevuses tuleb \u00fcha rohkem ja rohkem m\u00f5elda j\u00e4tkusuutlikele lahendustele ning tegevustele. Ainult see tagab pikas vaates konkurentsiv\u00f5ime.Juba t\u00e4na n\u00e4eme, et meie vahest \u00fcks peamisi sektoreid, kus tunneme end tugevalt, on j\u00e4tkuvalt aktiivne: l\u00e4hiaastatel tehakse miljardites investeeringuid strateegilistesse energiatootmistesse ja tehastesse.Riik peaks ilusad loosungid kiiresti ellu viimaEhitussektori osalise vaatevinklist ootan, et riik teeb j\u00f5ulisi samme ehituse pika vaate elluviimisel. L\u00e4hemas perspektiivis on ehk olulisemad j\u00e4rgmised teemad.\u25a0 Kontrats\u00fckliline investeerimine, mis on t\u00e4na paraku ilus loosung paberil, kuid praktikas ei toimi.\u25a0 Targa tellija kontseptsiooni edasi arendamine. Paraku on veel endiselt palju v\u00e4ga kehvasti tehtud riigihankeid, kus meie j\u00e4tame pakkumata just hanke kehva \u00fclesehituse ja\/v\u00f5i ebam\u00f5istliku riskijaotuse t\u00f5ttu.EELI tegevjuht INDREK PETERSON: ehitussektoril seisab ees keeruline aastaS\u00f5jam\u00f5jutustest ja energiakriisist p\u00f5hjustatud k\u00f5rge inflatsioon ning suur sisendhindade kasv on oluliselt v\u00e4hendanud n\u00f5udlust erasektoris nii elukondlike kui ka mitteeluhoonete j\u00e4rele; t\u00f6\u00f6j\u00f5u suur puuduj\u00e4\u00e4k on ehitusturul asendumas t\u00f6\u00f6h\u00f5ive v\u00e4henemisega, kirjutab Indrek Peterson ehitusliidrite arvamusk\u00fcsitluses.Ehitussektoril seisab ees kindlasti keeruline aasta. Lisaks on tuntavalt k\u00e4rbitud avaliku sektori investeeringuid, mis k\u00f5ige valusamalt m\u00f5jutab taristuehituse turgu, kus t\u00f6\u00f6de maht on viiendiku v\u00f5rra kahanemas juba teist aastat j\u00e4rjest.Eks enamik ettev\u00f5tjaid l\u00e4htub plaanide tegemisel nii ehitussektori konjunktuurist kui ka riigis valitsevast majandusolukorrast tervikuna. Samuti v\u00f5rreldakse turuolukorda naaberriikidega - tundub, et ka siin oleme praegu kehvemas seisus. N\u00e4ib, et riik on t\u00e4na paljud ettev\u00f5tted oma muredega \u00fcksi j\u00e4tnud - olgu need siis kas enneolematult k\u00f5rged energiahinnad v\u00f5i etten\u00e4gematutest hinnakallinemistest tingitud kahju, mida riik pole suutnud ettev\u00f5tjatele kompenseerida. Aasta l\u00f5ikes on t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadus ehitussektoris kindlasti kahanemas.Eks k\u00f5ige suuremaks v\u00e4ljakutseks ettev\u00f5tjatele on, kuidas keerulised ajad \u00fcle elada ja ettev\u00f5tlus s\u00e4ilitada.Ilmselt on enamik ettev\u00f5tjaid l\u00e4hiaastatel finantsplaanide tegemisel varasemast oluliselt konservatiivsemad ja k\u00f5rvale j\u00e4etakse k\u00f5ik ettev\u00f5tte p\u00f5hitegevusega otseselt mitteseotud kulud (sponsorlus, erinevad toetused kultuurile, tervisele jne).Kuna konkurents ehitusturul on tihenemas ja sisemised ressursid ausal teel edu saavutada on paljudel ammendumas, on karta, et konkurentsis p\u00fcsimiseks hakatakse taas rohkem kasutama keelatud v\u00f5tteid (maksupettused, \u00fcmbrikupalgad jne).Positiivne on kindlasti Eesti riigi panus Eesti julgeoleku tagamisse. Negatiivse poole peale t\u00f5staks, et ei arvestata piisavalt ettev\u00f5tjate arvamuste, seisukohtade ega ettepanekutega. Investeeringute kavandamisel peaks riik oluliselt rohkem l\u00e4htuma kontrats\u00fcklilisuse p\u00f5him\u00f5tetest.Mapil Ehitus O\u00dc tegevjuht TARMO ROOS: Ukraina v\u00f5ib t\u00f5mmata t\u00f6\u00f6j\u00f5u endaleEestis v\u00f5ib t\u00f6\u00f6j\u00f5uprobleem suureneda siis, kui Ukrainas peaks suuremaks ehituseks minema ning t\u00f5mbab magnetina t\u00f6\u00f6j\u00f5u sinna. See t\u00e4hendab, et meie peame leidma v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5udu kaugemalt v\u00f5i kallimalt, sest ainult Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5uga ei ole v\u00f5imalik isegi v\u00e4hendatud mahte realiseerida, kirjutas Tarmo Roos ehitusliidrite arvamusk\u00fcsitluses.Mapri Ehitusel paistab t\u00f6\u00f6d 2023. aastaks korralikult jaguvat. Viimastel kuudel on kliendid v\u00e4ga aktiivseks muutunud ja tundub, et rahunemist oodata ei ole. Hetkel ei ole peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel n\u00e4ha ka suurt mahtude langust.Loomulikult v\u00f5ib m\u00f5ni ettev\u00f5te v\u00f5tta suuremaid riske ja oma turuosa selle kaudu isegi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvatada, aga pigem on n\u00e4ha, et olukorda v\u00f5etakse rahulikult: tegeletakse enda p\u00fcsiklientidega ning realiseeritakse enda arendusi.Plaanime Mapri Ehituses panustada l\u00e4hiaastatel enam juhtimiskultuuri arengusse, sest ehitus ei peaks olema k\u00f5ige r\u00e4pasem ja odavam t\u00f6\u00f6, vaid nutikate, kiirete ja osavate inimeste t\u00f6\u00f6p\u00f5ld. Rohkem standardseid lahendusi, rohkem tehaselist tootmist, et platsile j\u00e4\u00e4ks ainult kiire ja osav kokkupanek ning viimistlus. Sellega v\u00f5idame nii kvaliteedis kui ka ajas ning l\u00f5puks ka rahas.V\u00e4ga oluline otsus, mis riigil tuleb teha, on kinnitada Tallinna-P\u00e4mu ja Tallinna-Tartu neljarajaliseks ehitamise kava ning see ellu viia nii kiirelt ja loogiliselt kui v\u00f5imalik. Kui see tuleb Rail Balticu arvelt, on vaja seda teha. Hetkel tundub, et raudteed planeeritakse edasi vana tuhina pealt, aga elanikkond pigem enam ei poolda sellist ebaratsionaalset projekti.Samas, noored ei saa aru, kuidas just see raudtee meid Euroopaga \u00fchendab, kui 19 euro eest saab lennata erinevatesse Euroopa linnadesse otse Tallinna kesklinnast.Meie noortele on t\u00e4htis, et see, mis nad teevad, oleks \u00fchiskonnale oluline ja selle eest saadav tasu oleks v\u00e4\u00e4riline ning teistega peaks olema v\u00f5rdsus.ASi Ehitustrust juht KAIDO SOMELAR: kriisis aitab rahulik meel ja motiveeritusEhitussektoris on meeleolud kaiietised. Suurelt elukondlikule kinnisvaraehitusele suunatud ehitusettev\u00f5tete! on v\u00e4ga keerulineorienteeritus oli selgelt \u00fches kohas ja see ehitusmaht on kadunud.T\u00f6\u00f6 saamine uutelt tellijatelt saab olema korralik v\u00e4ljakutse. Neil, kes riske arvestades t\u00f6\u00f6d julgesid v\u00f5tta, on selle aasta mahud tavap\u00e4rased. Siiski on sektoris k\u00f5he tunne, mahud on langenud ja hinnad t\u00f5usnud, siit on keeruline k\u00e4ibe muutusi m\u00f5ista. Suures pildis on meie k\u00e4ek\u00e4igule oluline suurte majanduste liikumine.Eesti reageerib kiiresti ja tahaks loota, et on stabiilsuse saavutamisel esirinnas. Hinnasuuna annab edaspidiseks meile suurte majanduste hinnamuutus ja teisalt Eestis toodetavate materjalide hinnakorrektuur. Meie ettev\u00f5ttes on tuju ettevaatlikult hea. Just nimelt ettevaatlikult, sest viimased kolm aastat on teinud hellaks.Aitavad rahulik meel ja m\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6Siiski tuleb j\u00e4\u00e4da rahulikuks, v\u00f5tmata hinnariske. Meeskonnas peab tuju hea olema ja ka motiveeritus peab k\u00f5rge olema uute lahenduste otsimisel. N\u00e4is, mis p\u00e4rast valimisi juhtuma hakkab. Hetkel on riigi majanduse juhtimine erakondadel teisej\u00e4rguline.T\u00e4nase teadmise juures on mahud languses. Perspektiivis on meil t\u00f6\u00f6k\u00e4test ikka puudus. Selliste lainetuste korral v\u00f5ib kohati tekkida olukord, kus partnerite leidmine on lihtsam. T\u00e4na tundub, et m\u00fc\u00fcgiosakonnad peavad j\u00e4lle t\u00f6\u00f6le hakkama.Laenud on kalliks l\u00e4inud ja sellega kohanemine on l\u00e4hiperspektiivis suurim v\u00e4ljakutse. Teisis\u00f5nu - p\u00e4rast suurt lainet on alati j\u00e4rellainetus ja just sealt l\u00e4bi tulemine tasakaalu s\u00e4ilitades on paras p\u00e4hkel. Pean postitiivseks seda, et majanduse madalseisud s\u00f5eluvad v\u00e4lja \u00fcle v\u00f5imete tegutsejad.Riik on tubli, kuid kriisis tuleb toetada raskustes sektoreidV\u00e4lispoliitika on v\u00e4ga heas seisus. See on suur \u00fcllatus isiklikult, et riik on suutnud teiste k\u00f5rval nii s\u00f5naselge olla. Heal ajal on olukord stabiilne ja k\u00f5ik on rahul kasvava elustandardiga. Siis, kui oleme kriisis, on palju k\u00fcsimusi ja toetuste soovijate nimekiri on pikk. Minu arvates peab riik majanduse madalseisus andma t\u00f6\u00f6d raskustes olevatele sektoritele. Just nimelt t\u00f6\u00f6d. Ja l\u00e4bi selle majandust turgutama. Mitte aga jagama laia k\u00e4ega toetusi ja teenima odavat populaarsust. Paraku on suurel osal meie poliitikutel populaarsus t\u00e4htsam."}
{"text":"Toivo Kalmo: Tammsaare \u201ck\u00f6\u00f6gertalid\u201d on koha leidnud ReformierakonnasMeie riigi s\u00fcnnip\u00e4ev l\u00e4heneb. Meenutame n\u00fc\u00fcd s\u00fcnnip\u00e4evalapse varasemat elu, et sellest pisut \u00f5ppida.\nK. P\u00e4ts oli lapse vaderiks. Lapse ilmaletoomiseks valiti \u00f5ige aeg. Maimukesel tuli aga v\u00e4ga \u00f5rnas eas kohe p\u00f5lisvaenlasega v\u00f5itlema hakata. R\u00e4nkade katsumuste ja rohke vere hinnaga suudeti vaenlane v\u00f5ita ja hakata elu \u00fcles ehitama.\nKohe kui pisut j\u00e4rje peale saadi, ilmusid v\u00e4lja k\u00f6\u00f6gertalid (nagu Tammsaare neid nimetab). Neile polnud rahvuslikud aated t\u00e4htsad, neid huvitas ainult raha. Vabaduss\u00f5jas verd valanud veel noored mehed ei saanud sellega leppida ja kutsusid rahvast \u00fcles vabaduse kaitseks. \u00dcleskutse leidis suurt poolehoidu. Vahepeal oli K.P\u00e4ts ka k\u00f6\u00f6gertalide kambaga \u00fchinenud ja l\u00e4mmatas rahvaliikumise. Algas vaikiv ajastu.\nKuna rahvas oli n\u00f5rgaks tehtud, leidis p\u00f5lisvaenlane peagi v\u00f5imaluse riik \u00fcle v\u00f5tta ja endale allutada. P\u00e4ts sai aga oma reeturipalga. J\u00e4rgnes uus pime orjaaeg. M\u00fc\u00fcdavad k\u00f6\u00f6gertalid leidsid ka sel ajal v\u00f5imaluse rahva arvel heaks \u00e4raelamiseks. P\u00f5lisvaenlase hetkelise n\u00f5rkuse ajal leidsid eesti helgemad pead viisi, kuidas riik uuesti v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu k\u00e4est p\u00e4\u00e4sta. Ajutiselt tulid siis k\u00f6\u00f6gertalid lihtrahva poolele. J\u00e4rgnes intellektuaalne, \u00f5nneks veretu, vabadus\u00f5da (laulev revolutsioon) ja iseseisvus taastati.\nP\u00e4rast Eesti Vabriigi taastamist olid aga k\u00f6\u00f6gertalid kohe j\u00e4lle saama peal. Algas erastamine\/\u00e4rastamine. 90-ntate keskel loodi Reformierakond. Esialgu oli see liberaalne ja rahvuslik partei. Praegu muidugi pole RE poliitika enam liberaalne, vaid v\u00f5ltsliberaalne. Klassikalist liberaalsust leiab enam EKRE poliitikas.\n90. aastatel m\u00e4rkasin Reformierakonnas k\u00f6\u00f6gertale pead t\u00f5stmas. Raha eest hakati \u00fcht monopoolset seadust l\u00e4bi suruma. V\u00e4ga h\u00e4sti see neil korda ei l\u00e4inud, aga paljude silmad avanesid. Varsti loodi RE juurde \u00fcks v\u00e4ikeettev\u00f5te RHOOLDUS, mis tundus esialgu s\u00fc\u00fctukesena. Alles hiljem selgus, et tegemist oli rahapesufirmaga.\nTulemas olid 1999. aasta valimised. RE valimislubadus oli t\u00f5sta keskmine kuupalk 9000-le kroonile. See paistis iset\u00e4ituva lubadusena. Hiljem selgus, et panganduskriisi t\u00f5ttu lubadus ei t\u00e4itunud. P\u00e4rast valimisi sai RE v\u00f5imule ja j\u00e4tkas suurettev\u00f5tteid soosivate seaduste vastuv\u00f5tmist. Algas riigi-ja KOV ametnike massiline sundparteistamine, mis hiljem viis s\u00fcvariigi tekkimiseni.\n2007. aasta valimistel tuldi uuesti v\u00e4lja rahalubadustega. Lubati viia Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka. Kuna oli majandusbuum, siis ekstrapoleerides tundus see reaalne olevat. Unustati aga \u00e4ra teiste riikide majanduskasv ja v\u00f5imaliku majanduskriisiga ei osatud arvestada. Kriisi puhkedes asuti paaniliselt kulusid k\u00e4rpima ja t\u00f5steti k\u00e4ibemaksu. V\u00e4ikeettev\u00f5tele appi ei mindud. J\u00e4rgnes lihtrahva vaesumine, t\u00f6\u00f6tus ja suur v\u00e4ljar\u00e4nne. Peremeeste riigist sai sulaste riik.\nNeid haavu on lakutud mitmeid aastaid. K\u00f6\u00f6gertalid p\u00e4\u00e4sesid suhteliselt kergelt. N\u00fc\u00fcd peibutab RE valijaid j\u00e4lle rahadega. Kui j\u00e4tkata k\u00f5rge inflatsiooniga, v\u00f5ivad need lubadused olla iset\u00e4ituvad. Tundub, et RE ladvikus on m\u00f5tlevaid inimesi j\u00e4rjest v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Soovides k\u00f6\u00f6gertalide tulumaksu v\u00e4hendada, leiutati m\u00fc\u00fct \u201cmaksuk\u00fc\u00fcrust\u201d. https:\/\/reform.ee\/riigikogu-valimised-2023\/tulumaksu kalkulaator\/?mc_cid=b1550814d2&mc_eid=5f6572fdc1\nSeal esitatud graafik on t\u00e4iesti diletantlik. Ilmne loogilise m\u00f5tlemise puuduj\u00e4\u00e4k. Kui oleks nii, et 1200-eurose kuusissetuleku puhul kukuks maksuvaba miinimum nulli, ka siis ei t\u00f5useks tulumaksum\u00e4\u00e4r \u00fcle 20%-i. Tegelikult v\u00e4heneb palgasaaja maksuvaba tulu lineaarselt ja j\u00f5uab nulli alles 2100 euro juures.\nMuidugi ega praegu kehtiv tulumaksu arvestamise valem just k\u00f5ige parem ei ole ja \u00fchtteist v\u00f5iks seal ringi k\u00f5pitseda, aga kuna meil tulumaksustamine on regressiivne, kui arvestada v\u00e4ikepalgaliste sundkulude suuremat osat\u00e4htsust, siis v\u00f5iks v\u00e4ikese ja keskmise palga saajate maksukoormus kindlasti v\u00e4ikesem olla.\nK\u00f6\u00f6gertalide heaks pole maksulangetust vaja teha. K\u00fc\u00fcr k\u00fc\u00fcruks, aga see on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide RE valelikkusest ja salgamistest. Kurvem on,et RE j\u00e4tkuv valitsemine viib meid uue vaikiva ajastuni ja edasi (seekord l\u00e4\u00e4ne poolt tuleva) okupatsioonini. Nagu teame, liigub ajalugu spiraali m\u00f6\u00f6da, aga kas p\u00e4rast Euroopa Liidu lagunemist on meil olemas veel seda rahvast, kes riigi iseseisvuse uuesti taastab?\nPraegu on viimane aeg \u00e4hvardav arenguspiraal peatada. Kui EKRE suudab k\u00f5ik patriootlikud j\u00f5ud koondada, siis on lootust. P\u00e4\u00e4stame Eesti ahnete oravate \u201ckindlate\u201d k\u00e4ppade vahelt!\nToivo Kalmo\u00a0"}
{"text":" Kelmid \u00fcritavad \u00e4revaid SMS-e saates inimestelt raha v\u00e4lja petta   Politsei huviorbiiti on viimasel poolel aastal j\u00f5udnud pangapettused, kus inimestele saadetakse h\u00e4iriva sisuga SMS ning \u00e4rgitatakse teda lingi kaudu v\u00f5ltspangakontole sisse logima.   Jaanuaris petsid kelmid niiviisi inimestelt v\u00e4lja 200 000 eurot. Johannes Voltri r\u00e4\u00e4gib l\u00e4hemalt.   "}
{"text":"Karl Olaf R\u00e4\u00e4k:\u00a0valeliku Reformierakonna j\u00e4rjekordne petuskeem \u2013 domeenivargusReformierakond on vahele j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rjekordse nurjatu v\u00f5ltsimisega. Nimelt pani \u00fcks terane kodanik t\u00e4hele, et salamahti on registreeritud domeenid martinhelme.ee ning marthelme.ee, mis suunavad k\u00fclastaja otse\u2026 Reformierakonna lehele.\nV\u00e4hese aruga k\u00fcberdiversandid ei arvestanud aga paari pisiasjaga. N\u00e4iteks sellega, et nad j\u00e4\u00e4vad vahele. Kui l\u00e4hed vargile, \u00e4ra tassi kaasas tohutu suurt noolekujulist \u00f5hupalli, mis sulle otse kuklasse osutab. Veel parem, \u00e4ra mine \u00fcldse vargile.\nKas ullikesed m\u00f5tlesid t\u00f5esti, et Mart v\u00f5i Martin Helmet otsiv inimene unustab Reformierakonna lehele sattudes nende nime ja p\u00f6\u00f6rdub kahe sekundiga reformiusku? Normaalse m\u00f5istusega inimene vihastab, kui teda niimoodi petta \u00fcritatakse, mitte ei saa skisoidkollasest v\u00e4rvist lummatud. Nii et lapsiku \u00e4rapanemise \u00f5hin on petiserakonnale j\u00e4rjekordse h\u00e4bi kaela t\u00f5mmanud. H\u00e4bi, mida tunnevad k\u00f5rvalised isikud, kuna asjaomastele endale on see inimlik tunne v\u00f5\u00f5ras.\nIsegi kui Reformierakond distantseerib ennast selle k\u00fcberpettuse korraldajatest, pole sel t\u00e4htsust. S\u00fc\u00fcdistavad s\u00f5rmed osutavad Reformierakonnale ja kuidas nad salasuunajatega arved klaarib, on nende oma asi. Loll k\u00e4silane on hullem kui vaenlane.\nSelge on aga see, et Reformierakond on ebausaldusv\u00e4\u00e4rne partei, kes kasutab iga v\u00f5imalust, et inimesi petta. Hea lihtne valimisspikker, kas pole?\nKarl Olaf R\u00e4\u00e4k"}
{"text":"Millist infot kogub auto \u201emust kast\u201d?USA-s on niinimetatud musta kasti kasutatud autode uurimiseks aastak\u00fcmneid, n\u00fc\u00fcd Loetakse neist infot ka juba Eestis. Mis infot sealt k\u00e4tte saab ja miks see vajalik on?Lennunduses on must kast ammust aega olnud p\u00f5hiline vahend, mille abil hiljem tuvastada, miks ja kuidas \u00f5nnetus juhtus. Paljusid \u00fcllatab, et selline seade asub ka v\u00e4ga paljudes autodes ning uutel autodel on see lausa kohustuslik.P\u00e4ris iga\u00fcks muidugi oma auto mustale kastile ligi ei p\u00e4\u00e4se, info lugemiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks on vaja nii spetsiaalseid seadmeid kui ka oskusi. Eesti \u00fcks kogenumaid spetsialiste sel alal on Hitehi t\u00f6\u00f6kodade juht, s\u00f5ltumatu eksperdina tegutsev Raul P\u00f5dersalu, kelle teenuseid kasutavad nii kindlustusfirmad kui ka transpordiamet.Liiklus\u00f5nnetused ja kindlustuspettusedOma veebilehel Ekspert24.ee kirjutab ta, et on muuhulgas transpordiameti eksperdigrupi komisjoni grupijuht ehk raskemate liiklus\u00f5nnetuste korral kutsutakse just s\u00fcndmuskohale, et selgitada liiklus\u00f5nnetuse asjaolusid ja saada tema eksperdihinnang. Auto mustast kastist saadavatele andmetele lisaks kasutab ta s\u00fcndmuskohast \u00fclevaate saamiseks drooni ning pidurdus- ja muude j\u00e4lgede p\u00f5hjal paneb arvutuslikult paika s\u00f5idukite kiiruse liiklus\u00f5nnetuse hetkel ning hindab ka k\u00f5iki muid asjaolusid.Samuti kasutatakse tema teadmisi selliste kindlustusjuhtumite korral, kus on vaja selgeks teha, kas m\u00f5ni detail purunes \u00f5nnetuses v\u00f5i oli juba varem katki. N\u00e4iteks toob ta oma koduleheljuhtumi, kus auto oli v\u00e4idetavalt otsa s\u00f5itnud ees pidurdanud traktorile, mille tulemusena sai tugevalt kannatada auto esiosa. P\u00e4rast \u00f5nnetust mootor enam ei k\u00e4ivitunud. Uurimisel selgus, et s\u00f5iduki v\u00e4ntv\u00f5ll oli murdunud juba varem ning omal j\u00f5ul see s\u00f5iduk s\u00fcndmuskohale s\u00f5ita ei saanud.Mis infot saab mustast kastist? Rohkem kui v\u00f5iks arvata. P\u00f5him\u00f5tteliselt salvestub sinna 5 sekundit andmeid enne seda hetke, kui s\u00f5iduki liikumiskiirus muutub 150 millisekundi jooksul 8 km\/h v\u00f5rra, mis t\u00e4hendab, et on toimunud ootamatu kokkup\u00f5rge.Kokkup\u00f5rkele eelnenud viie sekundi jooksul salvestab seade s\u00f5iduki kiirust, gaasi- ja piduripedaali asendit, mootori p\u00f6\u00f6rdeid, rooli p\u00f6\u00f6rdenurka, ABS-i ploki ja stabiilsusprogrammi t\u00f6\u00f6d. Hiljem andmetes on sajandiksekundite kaupa v\u00e4lja toodud k\u00f5ik tegevused: mis ajahetkel alustati pidurdust, milline oli kiirus, kuidas kiirus v\u00e4henes, mis suunas p\u00f6\u00f6ras rool jne. Juhtum salvestub ja seda ei ole v\u00f5imalik kustutada.Juht ei teinud roolis midagiP\u00f5dersalu toob n\u00e4itlikustamiseks v\u00e4lja paksu toimiku, kus anal\u00fc\u00fcsitakse \u00fcht teelt v\u00e4lja s\u00f5itnud ja vastu puud p\u00f5rganud Audit. Omaniku s\u00f5nul pimestasid teda vastu tulnud s\u00f5iduki t\u00e4istuled ning ta ei m\u00e4rganud kurvi. Selle tagaj\u00e4rjel s\u00f5itiski auto otse vastu tee \u00e4\u00e4res kasvanud puud. Kindlustusfirmal tekkis aga kahtlus, kas juht ikka tegi k\u00f5ik endast oleneva \u00f5nnetuse v\u00e4ltimiseks? Esmane otsus oli mitte kahju h\u00fcvitada, mispeale p\u00f6\u00f6rdus auto omanik kohtusse ja juhtumile telliti ekspertiis.Musta kasti andmete anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et enne kokkup\u00f5rget puuga ei olnud juht muutnud rooli asendit ning ei olnud alustatud ka pidurdamisega. S\u00fcndmuskohta, j\u00e4lgi ning kasti andmeid arvesse v\u00f5ttes j\u00e4reldas ekspert, et juhi k\u00e4itumine t\u00f5epoolest ei n\u00e4ita selliseid tegevusi, mida antud olukorras oleks loogiline teha, ning l\u00f5puks j\u00e4i kohtus \u00f5igus kindlustusseltsile. Just v\u00f5imalike kindlustus- ning liiklus\u00f5nnetuspettuste avastamiseks on s\u00fcndmuskoha tehniline anal\u00fc\u00fcs ja ka musta kasti andmed olulised.P\u00f5dersalu on oma t\u00f6\u00f6s kohanud juhtumeid, kui n\u00e4iteks juht \u00fctleb, et s\u00f5itis teelt v\u00e4lja, sest tahtis v\u00e4ltida kokkup\u00f5rget metsloomaga, aga andmed n\u00e4itavad, et pidurit polnud vajutatud v\u00f5i rooli keeratud ja seega on pigem tegemist uinumise v\u00f5i muu p\u00f5hjusega.P\u00f5dersalu s\u00f5nul kasutatakse neid andmeid ka raskete liiklus\u00f5nnetuste uurimisel, et selgitada v\u00e4lja t\u00e4psed p\u00f5hjused ning teha vajalikud j\u00e4reldused edaspidiseks.Mitu turvapatja avanes?Samuti saab transpordiamet oma t\u00f6\u00f6d lihtsustada v\u00e4lismaalt toodud avariiliste autode kontrollimiseks. Kui tuua Eestisse auto, mille puhul on teada, et see on osalenud \u00f5nnetuses, tuleb kontrollida, kas s\u00f5iduk on taastatud selliselt, et sellega on ka edaspidi turvaline liigelda.Kuna t\u00e4nap\u00e4eva autodes on turvapatju ja muid olulisi detaile niiv\u00f5rd palju, oleks iga auto algosadeks lammutamine registreerimiseelsel \u00fclevaatusel pea v\u00f5imatu. Samas ei saa transpordiamet lubada, et n-\u00f6 nende templiga v\u00f5etakse arvele suurte puudustega auto.Mustast kastist saab aga t\u00e4pselt teada, millised andurid registreerisid l\u00f6\u00f6gi ehk kust otsida v\u00f5imalikke vigastusi. Samuti on n\u00e4ha, millised padjad avanesid.Just turvapatjade taastamine on m\u00f5nikord tehtud pehmelt \u00f6eldes puudulikult. Lihtne lahendus on see, et uut patja polegi pandud ning auto aju ja andurite petmiseks on vahele lihtsalt pandud takisti. Samas on ette tulnud juhtumeid, kus asemele on pandud vale padi, et visuaalselt oleks see olemas, v\u00f5i on avanenud padi lihtsalt tagasi topitud ja natuke kinni kaetud,\u201d r\u00e4\u00e4gib P\u00f5dersalu.Must kast s\u00e4\u00e4stab sellisel kontrollil k\u00f5vasti aega, sest keskenduda saabki nendele kohtadele, kus v\u00f5ib olla probleeme.Kohustuslik alles n\u00fc\u00fcdEuroopa m\u00e4\u00e4ruste kohaselt on must kast kohustuslik s\u00f5idukikategooriatele M1 (milles peale juhi istekoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta) ja N1 (kaubaveoks kasutatavad s\u00f5idukid, mille t\u00e4ismass ei \u00fcleta 3,5 tonni) alates 6. juulist 2022 ja k\u00f5iki t\u00fc\u00fcpi s\u00f5idukitel p\u00e4rast 7. juulit 2024. \u00dcldiselt asuvad seadmed s\u00f5iduki s\u00f5itjateruumis, leus on parem kaitse raske avarii korral.Samas n\u00e4itab P\u00f5dersalu meile nimekirja, kus vanemad ja peamiselt Ameerika p\u00e4ritolu musta kastiga autod p\u00e4rinevad lausa 1990-ndatest. Muidugi ei ole alati tegemist lihtsa ja universaalse lahendusega ning veakoodide ja andmete k\u00e4ttesaamine v\u00f5ib osutuda v\u00e4ga keerukaks. N\u00e4iteks \u00fche Jaapani p\u00e4ritolu autoga on hetkel probleem, sest seade annab v\u00e4lja ainult koodijuppe, mitte loetavaid andmeid.P\u00f5dersalu s\u00f5nul on musta kasti lugereid Eestis hetkel viis ning inimesi, kes seda kasutada oskavad, mitte v\u00e4ga palju rohkem, aga ilmselgelt muutuvad need andmed aina olulisemaks. L\u00e4hiajal ehk lisandub m\u00f5ni seade veel, kuid arvestades selle k\u00f5rget soetushinda ja litsentsitasusid pole iga\u00fchel selle soetamine otstarbekas.\"Musta kasti salvestub 5 sekundit andmeid enne seda hetke, kui s\u00f5iduki liikumiskiirus muutub 150 millisekundi jooksul 8 km\/h v\u00f5rra, mis t\u00e4hendab, et on toimunud ootamatu kokkup\u00f5rge.\"\"Kui tuua Eestisse auto, mille puhul on teada, et see on osalenud \u00f5nnetuses, tuleb kontrollida, kas s\u00f5iduk on taastatud selliselt, et sellega on ka edaspidi turvaline liigelda.\"Tagasi kokku liimitud ja \u00fcle v\u00e4rvitud turvapadjakate. Seda, et padi on kunagi avanenud, teab must kast.Mitmest t\u00fckist kokku keevitatud s\u00f5iduk. Punane joon naitab lntekohti.Selline n\u00e4eb v\u00e4lja P\u00f5dersalu t\u00f6\u00f6vahend, millesarnaseid Eestis on hetkel veel loetud arv.MAARJA MURDMAA JA TARMO T\u00c4HEP\u00d5LD"}
{"text":"Osta kasutatud auto targalt - mida teada ja kontrollida?Anname 11 praktilist soovitust, mida j\u00e4rgides kasutatud autot osta.V\u00f5ltsitud l\u00e4bis\u00f5idun\u00e4it, eemaldatud k\u00fcbemefilter. k\u00fcljest l\u00f5igatud katal\u00fcsaator, asendamata j\u00e4etud turvapadjad jne. Aasta on k\u00fcll 2023 ja olukord pruugitud autode turul on kindlasti parem loti varem, kuid pettused pole kuhugi kadunud. \u00d5nneks on viimastel aastatel auto kontrollimise v\u00f5imalused paranenud nii Eesti taustaga kui ka v\u00e4lismaalt toodud\/ ostetavate autode puhul ningjuba enne m\u00fc\u00fcjale helistamist saab suure eelt\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha.Kuidas lugeda taustakontrolli?Kui kuulutuseportaalides esmane valik tehtud, on j\u00e4rgmine samm l\u00fc\u00fca auto registrinumber sisse 58 transpordiameti e-teeninduse taustakontrolli. Seal on mitu asja. mida t\u00e4hele panna. Kas l\u00e4bis\u00f5idun\u00e4it tundub t\u00f5ene? Et graafikul kuvatav joon peaks olema loogiline ega tohiks teha j\u00f5nkse allapoole. Mida n\u00e4itavad tehno\u00fclevaatuse muud andmed? Kas vahepeal on m\u00f5ni aasta vahele j\u00e4\u00e4nudja miks?Kui auto s\u00e4rab piltidel kui uus, aga konstruktsioonielementide korrosiooni t\u00f5ttu on m\u00f5ne aasta eest l\u00e4bi kukutud, on see t\u00f5sine ohu m\u00e4rk. Kas viimasel ajal on auto tihti omanikku vahetanud? P\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla m\u00f5ni kulukas tehniline probleem v\u00f5i isegi mitu probleemi, millega keegi tegeleda ei taha. \u00c4sjane omanikuvahetus r_. v\u00f5ib t\u00e4hendada ka liisingust v\u00e4ljaostu, aga siin tasub teada, et selle toovad tihti ettek\u00e4\u00e4ndeks ka \u00e4rikad. Sama p\u00e4ringut tasub kasutada ka v\u00e4lismaalt sisse toodud, aga arvel veel mitte oleva auto VIN-koodiga Transpordiamet suudab paljude riikide puhul juba n\u00e4idata, kui hodomeetrit on keritud, Kahjuks ei kuulu nende riikide hulka Saksamaa.lkf.ee kahjup\u00e4ring on samuti kasulikJ\u00e4rgmine p\u00e4ring tasub teha Liikluskindlustusfondi kodulehel. Seal kuvatakse liikluskahjusid summana: kuni 500 eurot, 500-2000 eurot ja \u00fcle 2000 euro. K\u00f5ige hullem on, kui auto on tunnistatud majanduslikus m\u00f5ttes h\u00e4vinuks. Kuni 500-eurone kahju on igal juhul v\u00e4ike k\u00f5ks, mille p\u00e4rast ei pea oma pead vaevama. 500-2000 eurot v\u00f5ib olla veidi t\u00f5sisem \u00f5nnetus v\u00f5i samuti vaid pisike plekim\u00f5lkimine: uuemal autol maksab tihti ainu\u00fcksi \u00fche esitule v\u00e4ljavahetamine \u00fcle 2000 euro. Seega ei pruugi isegi suurem kahju olla midagi hullu.Majanduslikus m\u00f5ttes h\u00e4vinud autoga on sama lugu: m\u00f5ni odavarn s\u00f5iduk makstakse omanikule v\u00e4lja \u00fcpris lihtsalt. Selle kordategemine ja kasutamine on lubatud, kuid hiljem on seda edasi m\u00fc\u00fca muidugi keeruline. Kokkuv\u00f5tlikult: kahjude kohta tuleks m\u00fc\u00fcjalt t\u00e4psemalt uurida. Nn kaskojuhtumite avalik andmebaas aga puudub, nende kohta oskab samuti r\u00e4\u00e4kida omanik, samuti kindlustusfirmad, uuemate autode kohta t\u00f5en\u00e4oliselt ka margiesindus.Kasuta ka muid taustap\u00e4ringuidGuugelda VIN-koodi ja auto registrinumbrit. See ei anna alati tulemust, aga v\u00f5ib anda - eriti kui auto on toodud n\u00e4iteks Ameerikast ning seal avariilisena oksjonil maha m\u00fc\u00fcdud. Mida v\u00e4hem usaldusv\u00e4\u00e4rset taustainfot m\u00fc\u00fcjal anda on, seda suurem kasu v\u00f5ib olla ka tasulistest taustakontrolliportaalidest autodna, vininfo, carvertical jne. Sealtki ei pruugi kasulikku teavet saada, kuid siiski on need paljusid autoostjaid pettusest p\u00e4\u00e4stnud. Ameerikast imporditud autot kontrolli carfaxi kodulehelt.Proovi mitut autotMeie kindel soovitus on enne ostu k\u00e4ia proovimas mitut autot. Esiteks saab siis palju paremini selgeks, milline meeldib. Pildil v\u00f5ivad k\u00f5ik toredad tunduda, aga m\u00f5nel on tagaistmel liiga v\u00e4he ruumi, teine on jube uimane, kolmas liiga l\u00e4rmakas jne.Teine mitme autoga s\u00f5itmise eelis on see, et autode tegelik seisukord erineb palju (eriti odavamas hinnaklassis) ning isegi kui \u00fcks tundub enam-v\u00e4hem okei, v\u00f5ib j\u00e4rgmine olla p\u00e4riselt v\u00e4ga hea. Kui ise autodest ikka midagi ei tea, pole paha m\u00f5te kaasa v\u00f5tta m\u00f5ni sel alal rohkem kodus olev s\u00f5ber-tuttav. Proovis\u00f5itu tasub teha nii linnas kui ka maanteel, sest suurema kiiruse juures v\u00f5ivad ilmneda puudused, mis muidu ei avaldu, n\u00e4iteks v\u00f5\u00f5rad h\u00e4\u00e4led \u00fclekandes\u00fcsteemist.Hooldusraamatu kontrollKas k\u00f5ikides hooldustes on k\u00e4idud nagu vaja, kas l\u00e4bis\u00f5idud klapivad? Hooldusraamatusse m\u00e4rgitu tuleks \u00fcle vaadata, kuid ka siin on paar ohukohta. Esiteks pole osal markidel (n\u00e4iteks Mercedes-Benz ja Mazda) paberkujul hooldusraamatut enam ammu ja kui seda teile n\u00e4iteks Saksamaalt toodud auto puhul n\u00e4idatakse, on tegu v\u00f5ltsinguga. Mujalt toodud auto hooldusraamat on muidugi nii ehk naa m\u00f5nikord \u201eilukirjandus\u201d, millel puudub tegelikkusega igasugune seos.Petturid tegutsevad endiselt aktiivselt, mida n\u00e4itab kas v\u00f5i see, et varem Hollandist v\u00f5i Rootsist autosid importinud ebaausad \u00e4rikad l\u00f5petasid selle, kui transpordiamet hakkas sealsete autode l\u00e4bis\u00f5iduinfot jagama, ning toovad n\u00fc\u00fcd autosid Saksamaalt, kust infot k\u00e4tte ei saa.Kui hooldusraamatu v\u00f5i m\u00fc\u00fcja info tundub kahtlane, paluge auto ajalugu k\u00fcsida margiesindusest (seda v\u00e4ljastatakse ainult omanikule). Seda ka imporditud auto puhul - siin saadaolevad andmed v\u00f5ivad puududa v\u00f5i olla l\u00fcnklikud, aga k\u00fcsida tasub ikka.Eelista soliidset m\u00fc\u00fcjatKindlasti on auto soetamiseks turvaline koht margiesindus. Seal v\u00f5etakse m\u00fc\u00fcki kontrollitud tausta ja tehnikaga autod ning oma mainega ei m\u00e4ngita, teisalt on probleemide ilmnedes alati koht, kuhu tagasi minna. \u00dcha sagedamini annavad nad oma m\u00fc\u00fcdavatele autodele isegi garantii. Ka ainult pruugitud autodega tegutsevad poed on enamasti usaldusv\u00e4\u00e4rsed, kuid nende hulgas on erandeid. Rondi\u00e4ride puhul mingit kindlustunnet oodata ei maksa.Teada tasub ka, et tarbijat kaitseb kahe aasta pikkune pretensiooni esitamise \u00f5igus ning esinduslikumas autokaupluses v\u00f5etakse seda t\u00f5siselt. Esimese poole aasta jooksul on vea m\u00fc\u00fcgi hetkel puudumise t\u00f5endamise kohustus m\u00fc\u00fcjal. Hiljem peab vea olemasolu m\u00fc\u00fcgi hetkel t\u00f5endama juba ostja. Pretensiooni esitamise \u00f5igus pole garantii, kuid annab siiski ostjale parema v\u00f5imaluse puuduste ilmnemisel oma \u00f5iguste eest seista.Aga \u00e4rikate autod?Era\u00e4rikad tegutsevad j\u00f5uliselt igas hinnaklassis. Nende m\u00fc\u00fcdavad autod ei pruugi olla halvad, kuid \u00e4rimudel \u201eosta v\u00f5imalikult odavalt ja m\u00fc\u00fc kallimalt\u201d tingib juba ise selle, et risk on tavalisest suurem - eriti odavalt saad ju k\u00e4tte sellise auto, millel on midagi viga. Kui m\u00fc\u00fcja keeldub proovis\u00f5itu lubamast, tehnokontrolli minemast v\u00f5i margiesindusest ajalugu laisimast, j\u00e4tke kaup katki. Kui auto pole tegelikult m\u00fc\u00fcja oma (vabanduseks, et m\u00fc\u00fcn s\u00f5bra\/sugulase jne autot), paluge tegeliku omaniku telefoninumbrit, et infot k\u00fcsida.K\u00fcsimused \u201eKas m\u00fc\u00fcte oma autot ja kas auto on teie nimel?\u201d peaks kuuluma alati eraisikult soetatava auto ostuprotsessi juurde.Lase spetsialistil auto \u00fcle vaadataOlgu auto s\u00f5itnud 80 000 v\u00f5i 300 000 kilomeetrit, tehnokontroll p\u00e4devas teeninduses on alati hea m\u00f5te. Proovis\u00f5idul v\u00e4ga viisaka mulje j\u00e4tnud autol v\u00f5ib olla vigu, mille remontimine maksab tuhandeid eurosid, alates kas v\u00f5i m\u00f5nest vastikust lekkest, mida n\u00e4eb alles autot \u00fcles t\u00f5stes.K\u00f5ige lihtsam ja odavam on p\u00f6\u00f6rduda tehno\u00fclevaatuspunkti, aga seal ei saa kindlasti sama p\u00f5hjalikku \u00fclevaadet kui vastavale margile p\u00fchendunud teenindusest. Asjatundja teab t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka t\u00fc\u00fcpvigadele, mis muidu v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da t\u00e4helepanuta. Leitud vigade arvelt saab muidugi alati hinda tingida.Uuri t\u00fc\u00fcpvigade kohtaTeesid \u201eL\u00e4bis\u00f5it ei t\u00e4henda midagi\u201d, \u201eK\u00f5ik s\u00f5ltub peremehest\u201d jne on kenad k\u00fcll ja teinekord ka kehtivad, aga sugugi mitte alati. Igal mudelil on t\u00fc\u00fcpprobleeme ja enne ostu tasub end nendega kurssi viia. Kui ikka m\u00f5ne auto variaatork\u00e4igukast kestab ligikaudu 100 000 kilomeetrit v\u00f5i nukkv\u00f5lliketti vahetatakse veel varem, ei maksa loota, et ostetava auto puhul sellest p\u00e4\u00e4seb.Seega, kui ketti vahetatud ja k\u00e4igukasti p\u00e4devas kohas remonditud pole, tasub see auto ostmata j\u00e4tta v\u00f5i arvestada, et n\u00e4iteks CVT parandamine maksab mitu tuhat eurot.T\u00fc\u00fcpvigade kohta leiab infot kas v\u00f5i Autogeeniuse kodulehe pruugitud autode andmebaasist.Kui palju j\u00e4rgmine hooldus maksab?Eranditega reegel on, et mida lihtsam ja odavam auto, seda odavam on seda ka hooldada. Tavaline hooldus ei ole \u00fcle m\u00f5istuse kallis, makstes ka margiesinduses tavaliselt 200-300 eurot. Kui selle aeg on siiski kohe ukse ees, on taas p\u00f5hjust hinda alla k\u00fcsida.Pikema perioodi, n\u00e4iteks viie aasta v\u00f5i 100 000 kilomeetri tagant tuleb teha aga suurem hooldus, mille hind k\u00fc\u00fcnib teinekord isegi 1000 euro kanti. Isegi kui auto on v\u00e4ga v\u00e4he s\u00f5itnud ja suhteliselt uus, v\u00f5ib tehase hooldusprogramm ette n\u00e4ha suurt kulu.Liisinguga ostmisel on \u00fcks lisaeelisLiising v\u00f5i mitte on eraldi teema, kuid liisinguga ostmine on kohe v\u00e4ljaostmisest turvalisem. Ostjat kaitseb 14-p\u00e4evane periood, mil ta v\u00f5ib liisingulepingust ja autost igasuguste selgitusteta loobuda. M\u00fc\u00fcjale see m\u00f5istagi ei meeldi, sest isegi kui t\u00f5rkeid ei teki, peab ta oma raha kaks n\u00e4dalat ootama.M\u00fc\u00fcjalgi pole kohustust autot 14 p\u00e4eva jooksul ostjale \u00fcle anda, kuid kui ta sellest keeldub, on asi kahtlane. Osapooled peavad omavahel (enne otsustamist ja allkirja andmist) kokku leppima. \u00c4rikad ei taha muidugi \u00fcldse liisinguga tegemist teha.Kasulikud veebilehed kasutatud auto ostmisel:eteenindus.mnt.ee\/public\/soidukTaustakontroll.jsfwww.lkf.ee\/et\/kahjukontrollwww.transpordiamet.ee\/kasutatud-soiduki-ostjalettja.ee -> Tarbija \u00f5igused -> Kasutatud autodtarbijakaitse.newton.ee\/kasutatud-autovininfo.eeautodna.eecarvertical.eecarfax.comgoogle.comPruugitud auto soetamine ei ole loterii, kui osta usaldusv\u00e4\u00e4rselt m\u00fc\u00fcjalt v\u00e4he s\u00f5itnud, kindla ajalooga ja korras auto. Aga kui palju on selliseid m\u00fc\u00fcjaid ja selliseid, autosid? Ainult v\u00e4ike osa turust FOTO: \u0160HUTTERSTOCK Kasutatud auto ost tas alati kohe \u00e4ra vormistada, eriti kui autot m\u00fc\u00fcakse mitme varasema ostu-m\u00fc\u00fcgilepinguga. K\u00f5ige muu kontrollimise k\u00f5rval on hea m\u00f5te m\u00f5\u00f5ta ka kerev\u00e4rvi paksust, sest avariide j\u00e4lgi osatakse osavalt peita.MARGUS PIPAR"}
{"text":"Kriisid toovad kaasa kuritegude kasvuKRIMIKauplusevarguste arv suurenes aastaga neljandiku v\u00f5rra.Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal. Arvuliselt pandi Harjumaal 2022. aastal toime 6353 varavastast kuritegu.Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd on nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \u201eVargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\u201c \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.Aastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupasid, nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid s\u00fcstemaatilised vargused.S\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17%. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.Andri Ahvena s\u00f5nul registreeritakse varavastaseid kuritegusid rohkem eesk\u00e4tt linnades, kus on palju varastele huvi pakkuvaid suuri kauplusi. Eelmisel aastal pandi kauplustes toime enam kui pool ehk 54% k\u00f5igist vargustest.2023. aastal plaanib justiitsministeerium vargusi p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida. Eesm\u00e4rk on saada teada, millised on peamised varguste toimepanijaid iseloomustavad asjaolud. \u201eT\u00e4psem teadmine vargusi toime pannud inimeste kohta v\u00f5imaldab otsustada, kuidas oleks s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i teise inimeste grupi seas v\u00e4hendada,\u201c selgitas Ahven.Kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile ja teistele \u00f5iguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid. Registreeritud juhtumite statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita kuritegude arvu, vaid peegeldab ainult osa kogu kuritegevusest. Statistika k\u00f5rval j\u00e4lgib justiitsministeerium ka uuringutega kogutud teavet.JUSTIITSMINISTEERIUM"}
{"text":"Ajakirjanik: vaene ja rumal Moldova on Venemaa soov    Venemaa on pidevalt Moldovat oma kontrolli all hoidnud ja nad ei soovi n\u00e4ha arenenud Moldovat, sest k\u00f5ige parem on rahvast kontrollida siis, kui nad on vaesed ja lollid, \u00fctles rahvusringh\u00e4\u00e4lingule Moldova v\u00e4ljaande Ziarul de Garda peatoimetaja Alina Radu.     Tundub, et Moldova on pikalt olnud ida ja l\u00e4\u00e4ne vahel ja ei ole oma teed valinud. Kas see n\u00fc\u00fcd on muutunud? V\u00f5ib-olla ka s\u00f5ja t\u00f5ttu?  Venemaa ei ole Moldovast kunagi lahkunud viimase 30 aasta jooksul v\u00f5i alates N\u00f5ukogude Liidu kokkuvarisemisest. Venemaa haaras Moldovas kohe territooriumi, korraldas separatismi, v\u00f5ttis osa territooriumist oma kontrolli alla, j\u00e4ttis oma armee separatistlikku piirkonda, j\u00e4ttis suurima armeelao Moldovasse ilma v\u00f5imaluste seda kontrollida ja hoidis oma kontrolli all paljusid poliitikuid ja terveid parteisid. Nii et me ei saa \u00f6elda, et Moldova oleks olnud kahevahel. Mina pakun, et inimesed valiksid parema elu ja k\u00f5ikide standardite j\u00e4rgi on Euroopa Liidus alati olnud parem elu, paremad avalikud teenused, paremad teed, paremad t\u00f6\u00f6d, paremad palgad, paremad tingimused, et olla laps, naine, puudega inimene v\u00f5i lihtsalt inimene. Venemaal pole kunagi olnud paremaid tingimusi, et t\u00f6\u00f6tada v\u00f5i elada paremat elu. Inimesed Venemaal lihtsalt elavad v\u00e4hem kui inimesed Euroopa Liidus. Ma olen kindel, et iga\u00fcks tahab elada pikemat ja paremat elu, mitte l\u00fchemat ja halvemat. Aga valeinfo levitamise t\u00f5ttu, poliitilise kontrolli t\u00f5ttu m\u00f5nede poliitikute \u00fcle ja Vene propaganda t\u00f5ttu, mida on tulnud tohututes kogustes televisioonist, ajalehtedest ja veebilehtedelt, on inimesed olnud valesti informeeritud ja sellised inimesed on v\u00f5inud arvata, et Euroopa on halb ja l\u00e4\u00e4s halb. Moldova on teel parema elu poole, kui k\u00f5ikide elanikeni j\u00f5uavad head infoallikad ja kui valitsus t\u00f6\u00f6tab Moldova inimeste heaks, mitte Venemaa huvides.  Nii et k\u00fcsimus ei ole Moldova rahva identiteedis, nemad tahaksid liikuda Euroopa teel, aga probleem on olnud propagandas?  See, mida me n\u00e4eme, on see, et noorem p\u00f5lvkond on Euroopa-meelne, sest nad leiavad kergemini infot ja paljud neist \u00f5pivad v\u00f5i t\u00f6\u00f6tavad Euroopas v\u00f5i on neil seal sugulasi ja s\u00f5pru. M\u00f5ned vanemad inimesed v\u00f5i piirkonnad, kes r\u00e4\u00e4givad p\u00f5hiliselt vene keeles ja kelle infoallikad on venekeelsed, seisavad vastu eurointegratsioonile ja Euroopa plaanidele. See k\u00f5neleb sellest, kust sa saad oma info ja kui h\u00e4sti sa kahte s\u00fcsteemi tead.  President r\u00e4\u00e4kis julgeolekumuredest. Kas te tunnete midagi eriti rahutuks tegevat praegu v\u00f5i mitte?  Olles ajakirjanik, kes on kajastanud Moldova poliitikat 30 aastat, siis ma tunnen \u00e4revust, sest s\u00f5da k\u00e4ib l\u00e4hedal. Ma m\u00e4letan detsembrit 2021, kui me keegi ei arvanud, et s\u00f5da algab, me pidasime seda v\u00f5imatuks, et keegi alustaks sellist verist s\u00f5da Euroopas praegu. N\u00fc\u00fcd on see juba aasta aega kestnud. Ja me oleme n\u00e4inud, et m\u00f5ned Vene raketid on lennanud \u00fcle Moldova ja Vene poliitikud ei anna selle kohta mingit infot ega p\u00fc\u00fca seda peatada. See on ohtlik. K\u00f5ik, mida Venemaa soovib, on ohtlik naaberriikidele ja see on ohtlik Moldovale, sest me oleme v\u00e4ike riik ja, vabandust, aga me oleme vaene riik ja me teame, et meil ei ole s\u00f5jalist v\u00f5imekust, et sellises s\u00f5jas v\u00f5idelda. Venemaal on s\u00f5jav\u00e4elased Transnistrias ja k\u00f5ik v\u00f5ivad Transnistriast siia vabalt liikuda, nad v\u00f5ivad tulla Chisinausse ja \u00fcksk\u00f5ik kuhu mujale \u00fcksk\u00f5ik millega kotis, autos v\u00f5i taskutes. Ma olen t\u00f5esti mures, et kui keegi tahab teha halba, siis v\u00f5ib ta seda v\u00f5imalust kasutada.  Te \u00fctlesite, et Moldova on vaene maa. Kuidas inimesed hakkama saavad s\u00f5ja ajal ja k\u00f5rge inflatsiooniga?  Me oleme harjunud olema vaesed. Moldova on 30-aastane ja me ei ole kunagi olnud eriti arenenud finantsiliselt ega majanduslikult ja see on taas kord Venemaa kontrolli p\u00e4rast piirkonna \u00fcle. Venemaa otsustas, millal nad meile gaasi annavad ja millise hinnaga, Venemaa tegeles v\u00e4ljapressimisega, et kui me gaasi ei osta, siis nad teevad meile midagi halba, Venemaa otsustas, millal nad ostavad meie \u00f5unu v\u00f5i viinamarju v\u00f5i veine v\u00f5i k\u00f6\u00f6givilju, ja siis nad otsustasid, et nad ei taha neid enam, sest neile ei meeldi Moldova Euroopa-meelne valik. Nii et Moldova ei ole tegelikult saanud k\u00f5ikide nende aastate jooksul areneda, sest kogu aeg on tulnud vaadata, mida Venemaa \u00fctleb. Nii ei saa areneda, sest mitte keegi Venemaal ei soovi n\u00e4ha arenenud Moldovat, nad tahavad, et me oleksime vaesed ja valesti informeeritud, sest parim viis rahvast kontrollida on siis, kui nad on vaesed ja lollid. Viimastel aastatel Moldova p\u00fc\u00fcdis arendada m\u00f5ningaid projekte. L\u00f5puks on Moldova veinid igal pool, Euroopas ja USA-s, Moldova puuviljad l\u00e4hevad sinna. Aga kahjuks ei ole Moldovas turismi, meil ei ole m\u00e4gesid ega merd ega suuri k\u00f5rgtehnoloogilisi ettev\u00f5tteid v\u00f5i vabrikuid. Sellel rahval ei ole praegu erilist v\u00f5imekust areneda finantsiliselt ja majanduslikult, selleks on vaja teha palju reforme. Neis oludes on moldovlastel olnud kaks valikut, kas minna v\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le v\u00f5i j\u00e4\u00e4da siia ja ehitada seda maad \u00fcles v\u00e4hehaaval. Ma tean paljusid inimesi, kes on hakkama saanud v\u00e4ikeste asjadega. Inimesed kasvatavad oma puuvilju ja k\u00f6\u00f6givilju, nad k\u00fctavad oma maju oma puudega ja tarbivad nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik, et ellu j\u00e4\u00e4da. Aga ei ole v\u00f5imalik areneda, olles pidevalt elluj\u00e4\u00e4misre\u017eiimil. Tuleb edasi liikuda j\u00e4rgmisele tasemele. Ma olen kindel, et kui meil on rahu, siis me leiame v\u00f5imaluse arenemiseks.  V\u00f5ib \u00f6elda, et Venemaa on ka selles s\u00fc\u00fcdi oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri hoidmisega siin, mis on peletanud eemale majandustegevust.  Jah, k\u00f5igepealt hoidis Venemaa oma kontrolli all Transnistria piirkonda ja see on \u00fchtlasi maariba, kus asusid k\u00f5ik Moldova tehased, need j\u00e4id nende kontrolli alla. Lisaks hakkas Venemaa kontrollima veini, puuviljade ja k\u00f6\u00f6giviljade eksporti. Ja mis siis alles j\u00e4\u00e4b? Ja ostes autosid ja k\u00fctust, kontrollis Venemaa samuti hindasid. Me olime kontrolli all ja ei saanud selle vastu v\u00f5idelda, sest ka meie poliitikud olid Venemaa kontrolli all.  Kas kirik on ka oluline, see on vene \u00f5igeusu kirik?  See on v\u00e4ga oluline. Raskustes inimesed otsivad midagi, millesse uskuda ja statistika j\u00e4rgi inimesed endiselt usaldavad kirikut. Uurivate ajakirjanikena oleme me kirjutanud palju lugusid korruptsioonist venemeelses kirikus, aga see ei muutnud palju, sest inimesed peavad ekslikult preestrit jumalaks ja nad ei suuda kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida preestri tegevust. Kui s\u00f5da algas, siis me n\u00e4gime, kuidas preestrid seda usaldust kuritarvitasid. Pandeemia ajal r\u00e4\u00e4kisid nad, et vaktsiinid ei eksisteeri v\u00f5i ei ole piisavalt efektiivsed v\u00f5i on tehtud selleks, et inimeste m\u00f5tteid kontrollida. Nad r\u00e4\u00e4kisid, et \u00e4rge kandke maske, sest see on tervisele halb ja et koroonat pole olemas, kuigi inimesed surid iga p\u00e4ev. Kui s\u00f5da algas, siis \u00fctlesid paljud kiriku\u00f5petajad, et s\u00f5da on \u00f5ige, Putinil on \u00f5igus ja me peame tema eest paluma, sest inimeste tapmine on hea asi. Nii et me oleme v\u00e4ga kurvad sellep\u00e4rast. Vaja on suuri reforme ja me peame k\u00fcsima preestritelt, milline on suhe jumalaga, kui nad samal ajal teevad s\u00f5japropagandat.   "}
{"text":"Saaremaa volikogu arutab abivallavanem Koit Vooj\u00e4rve umbusaldamistSaaremaa vallvolikogu t\u00e4nasel istungil on teravate teemadena t\u00e4na asutusele koolide \u00f5piastmete k\u00e4rpimise teema ja abivallavanem Koit Vooj\u00e4rve umbusaldamine.\u00a0\nSaaremaa Vallavolikogu 22.02.2023 istungil on p\u00e4evakorras:\nInfotund: Korruptsiooniohud kohalikus omavalitsuses Arup\u00e4rimisele vastamine (vallavanem Mikk Tuisk)\n1. Umbusalduse avaldamine abivallavanem Koit Vooj\u00e4rvele\n2. Tornim\u00e4e Lasteaia liitmine Tornim\u00e4e P\u00f5hikooliga\n3. Tornim\u00e4e P\u00f5hikooli \u00fcmberkorraldamine I lugemine\n4. Kahtla Lasteaed-P\u00f5hikooli \u00fcmberkorraldamine I lugemine\n5. Kihelkonna Kooli \u00fcmberkorraldamine I lugemine\n6. Mustjala Lasteaed-P\u00f5hikooli \u00fcmberkorraldamine I lugemine\n7. P\u00e4rsama Hooldekodu p\u00f5him\u00e4\u00e4rus\n8. Igap\u00e4evaelu toetamise teenuse osutamisega seotud ruumide kulude katmise kord\n9. N\u00f5usoleku andmine rahalise kohustuse v\u00f5tmiseks\n10. Reo k\u00fcla Anna asumi detailplaneeringu vastuv\u00f5tmine ja keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise algatamata j\u00e4tmine\n11. Tirbi k\u00fclas Piiri detailplaneeringu vastuv\u00f5tmine ja avalikule v\u00e4ljapanekule suunamine\n12. L\u00fcmanda k\u00fcla Spordiv\u00e4ljaku detailplaneeringu algatamine ja keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise algatamata j\u00e4tmine\n13. Hoonestus\u00f5iguse seadmise lepingu l\u00f5petamine ja kinnistu v\u00f5\u00f5randamine (L\u00fcmanda, O\u00dc Lahhentagge)\n14. Hoonestus\u00f5iguse seadmine otsustuskorras (Salme, S\u00f5rve mnt 3)\n15. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate nimetamine\n16. Saaremaa Vallavolikogu planeeringu- ja keskkonnakomisjoni koosseisu muudatuse kinnitamine\n17. Informatsioon"}
{"text":"14 volikogu liiget s\u00f5lmisid Kohtla-J\u00e4rvel koost\u00f6\u00f6leppe14 Kohtla-J\u00e4rve saadikut s\u00f5lmisid kolmap\u00e4eval koost\u00f6\u00f6leppe, mis m\u00e4\u00e4rab nende \u00fchise tegutsemise 25kohalises linnavolikogus. Samas ei kavatse volikogus enamust omavad saadikud\u00a0esialgu tagandada v\u00e4hemuse poolt ametisse kinnitatud Virve Linderi juhitavat\u00a0linnavalitsust.Leppe s\u00f5lmisid viis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja viis Keskerakonna saadikut. Lisaks neile \u00fchinesid leppega Keskerakonna nimekirjast volikogusse valitud Anton Dijev, Zaur Abbassov ja Deniss Ver\u0161inin, kes l\u00e4ksid eelmisel aastal omadega t\u00fclli ja tegid oma fraktsiooni, ning Maria Merkulova valimisliidust Progress. K\u00f5ik need neli on ka kahtlusalused oktoobris vallandunud korruptsiooniskandaalis. Varem olid nad ka mitteametlikus v\u00f5imuliidus koos Reformierakonna, valimisliitudega Restart Kohtla-J\u00e4rve ja Progress.\nKoost\u00f6\u00f6lepe n\u00e4eb muu hulgas ette teha volikogu liikmetele kohustuslikuks korruptsiooniteemaliste koolituste l\u00e4bimine, et \u00e4ra tunda ja seel\u00e4bi ennetada korruptiivseid toiminguid.\nLeppele allakirjutanud kavatsevad teha linna tulude ja kulude s\u00f5ltumatu anal\u00fc\u00fcsi koos ettepanekutega kulude optimeerimiseks ja tulude suurendamiseks. Kulude v\u00e4hendamiseks muudetakse linnavalitsuse ja hallatavate asutuste struktuuri.\nKonkreetsetest asjadest lubatakse muu hulgas luua bussijaam J\u00e4rve linnaosasse, j\u00e4tkata mahaj\u00e4etud hoonete lammutamist, ehitada kergliiklustee Vana-Ahtmest kuni Rausvere k\u00fclani Alutaguse vallas, suurendada laste s\u00fcnnitoetust ja ranitsatoetust. Samuti lubatakse tagada sujuv \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele.\nNii sotside liider ja volikogu esimees\u00a0Eduard Odinets kui keskerakondlaste juht Sergei Lopin on kinnitanud, et kui koost\u00f6\u00f6 sujub, siis ei ole neil kavas umbusaldada Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsust, mis sai ametisse volikogus vastasleeri h\u00e4\u00e4ltega.\n\nKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning leppega \u00fchinenud Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu teiste liikmete \nKOOST\u00d6\u00d6LEPE\nKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed ning leppega \u00fchinenud teised Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu liikmed s\u00f5lmivad kokkuleppe koost\u00f6\u00f6s ja \u00fchises tegutsemises Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogus j\u00e4rgnevate p\u00f5him\u00f5tetega. Koost\u00f6\u00f6lepe kaotab kehtivuse osapoolte vahel koalitsioonileppe s\u00f5lmimisel v\u00f5i \u00fche v\u00f5i teise fraktsiooni taganemisel leppest.\nLinnajuhtimises:\n\u2022 Otsustame leppe allkirjastanud poliitiliste j\u00f5udude t\u00f6\u00f6jaotuse linnavolikogus kuni koalitsioonileppe s\u00f5lmimiseni konsensuslikult.\n\u25cf Nimetame linnavolikogu majanduskomisjoni arengu- ja majanduskomisjoniks.\n\u25cf Tagame linnavolikogu revisjonikomisjoni s\u00f5ltumatuse, pakkudes esimehe positsiooni opositsiooni esindajale, kellele ei ole esitatud kuriteokahtlustust.\n\u25cf Korraldame linna tulude ja kulude s\u00f5ltumatu anal\u00fc\u00fcsi koos ettepanekutega kulude optimeerimiseks ja tulude suurendamiseks. Viime kulude optimeerimiseks ellu struktuurimuutused linnavalitsuses ja hallatavates asutustes.\n\u25cf Parandame linnavalitsuse teenuste kvaliteeti, tehes asjaajamist kiirelt, \u00f5igusp\u00e4raselt, ausalt ja l\u00e4bipaistvalt.\n\u25cf Piloteerime linnavalitsuse struktuuris mitme riigiasutuse eeskujul valdkondlike meeskondade juhtide s\u00fcsteemi, v\u00e4hendades abilinnapeade koormust ja suurendades vanemametnike vastutust.\n\u25cf Parandame linnavalitsuse avalikku kommunikatsiooni ja elanike informeerimist.\n\u25cf Seisame avaliku teabe ligip\u00e4\u00e4setavuse eest, sh tagame, et dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks m\u00e4\u00e4ramine toimuks vaid p\u00f5hjendatud vajadusel vastavalt seadusele.\n\u25cf Suurendame infotehnoloogia kasutuselev\u00f5ttu linnajuhtimises.\n\u25cf Muudame linna eelarve l\u00e4bipaistvamaks ja linnakodanikele arusaadavamaks.\n\u25cf Kaasame erinevad sihtr\u00fchmad linna arengukava jt strateegiliste dokumentide koostamisse ja muutmisse, samuti linnavolikogu komisjonidesse.\n\u25cf Kehtestame nulltolerantsi korruptsiooni ja huvide konflikti suhtes, ei tee valimiskampaaniat linna rahaliste vahendite arvelt.\n\u25cf Teeme volikogu liikmetele kohustuslikuks korruptsioonialaste koolituste l\u00e4bimine, et \u00e4ra tunda ja seel\u00e4bi ennetada korruptiivseid toiminguid. Loome volikogule ja linnavalitsusele huvide konflikti v\u00e4ltimise juhise.\n\u25cf Linnavolikogu v\u00f5i linnavalitsuse poolt ametiise valitud v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratud ja kahtlustuse saanud isikute j\u00e4tkamist vaatame \u00fcle kriminaalmenetluses s\u00fc\u00fcdistuse esitamise korral.\n\u25cf V\u00f5tame t\u00f6\u00f6le s\u00f5ltumatu siseaudiitori ning tagame riskianal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hise siseauditi l\u00e4biviimise ja tehtud soovituste elluviimise.\n\u25cf Tagame hallatavate asutuste ja linna osalusega \u00e4ri\u00fchingute juhtimise ning kontrollorganite liikmete ametisse nimetamise l\u00e4bipaistvus ja kompetentsip\u00f5hisus. Hallatavate asutuste juhtide valikukomisjonidesse kaasame esindajad linnavolikogu vastava valdkonna komisjonidest.\n\u25cf Anal\u00fc\u00fcsime v\u00f5imalusi v\u00f5imu detsentraliseerimise eesm\u00e4rgil linna erinevates osades esinduskogude institutsiooni loomiseks. Toetame linna erinevates osades asumiseltside teket ja tegevust.\nLinna- ja elamumajanduses:\n\u25cf T\u00f5hustame koost\u00f6\u00f6d riigiga tingimuste loomiseks Kohtla-J\u00e4rve tehnopargi arendamiseks. \u25cf Loome, sh koost\u00f6\u00f6s k\u00f5rgharidusasutustega tingimused ettev\u00f5tluse elavdamiseks \u2013 toetame ettev\u00f5tlust arendavaid projekte, julgustame ettev\u00f5tjaid Kohtla-J\u00e4rvele tulema, loome linnavolikogu juurde ettev\u00f5tjate \u00fcmarlaua.\n\u25cf Korrastame korteri\u00fchistute toetamise s\u00fcsteemi, toetame korteri\u00fchistuid Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jt taotluste koostamisel.\n\u25cf S\u00e4ilitame korteri\u00fchistute toetamise elamute, sh fassaadide kordategemisel, sisehoovide korrastamisel, sh parkimisprobleemide lahendamisel, ja lastele turvaliste m\u00e4nguv\u00e4ljakute loomisel. Loome linnavolikogu juurde korteri\u00fchistute \u00fcmarlaua.\n\u25cf Anal\u00fc\u00fcsime detailplaneeringuid, parandamaks liikluse ja parkimise v\u00f5imalusi J\u00e4rve ja Ahtme linnaosas.\n\u25cf J\u00e4tkame linna kasuks sundvalduste seadmist avalikus kasutuses olevatele korteri\u00fchistute s\u00f5idu- ja k\u00f5nniteedele, et neid linna vahenditest paremini korras hoida.\n\u25cf Otsime v\u00f5imalusi v\u00f5imaldada noortele peredele munitsipaalmaad individuaalelamute ehitamiseks.\nLinnakeskkonnas:\n\u25cf Korrastame linna teede registri, milles m\u00e4rgime ka teede praeguse seisukorra ja remondivajaduse, ning koostame pikaajalise linnat\u00e4navate remondi kava, pakume korteri\u00fchistutele tuge teede korda tegemisel.\n\u25cf Loome kaasaegse, multifunktsionaalse bussijaama J\u00e4rve linnaossa.\n\u25cf J\u00e4tkame linnapargi korrastamisega.\n\u25cf T\u00f5stame linna mainet, muudame linnaruumi atraktiivseks nii linnaelanikele kui k\u00fclalistele. Toetame koristustalguid ja muid rahvaalgatusi, et linnakeskkond muutuks puhtamaks ja turvalisemaks. Loome linnas koerte jalutusv\u00e4ljakud.\n\u25cf J\u00e4tkame mahaj\u00e4etud hoonete lammutamist.\n\u25cf Teeme anal\u00fc\u00fcsi linnavalitsuse hoone edasise kasutamise osas ning vajadusel leiame uued sobivad t\u00f6\u00f6ruumid.\n\u25cf Mitmekesistame v\u00f5imalusi vabas \u00f5hus aja veetmiseks peredele, noortele ja vanemaealistele.\n\u25cf Muudame linna erinevate osade vahel toimivat \u00fchistranspordi\u00fchendust rohkem elanike vajadustele vastavaks. Taotleme teiste omavalitsuste territooriumi l\u00e4bivate liinide maakonnaliinideks tunnustamist.\n\u25cf Arendame kergliiklusteede v\u00f5rgustikku, viime l\u00f5puni kergliiklustee rajamise Ahtme linnaosast (Vana-Ahtmest) Rausvereni Alutaguse vallas.\n\u25cf Muudame liikluslahendused koolide \u00fcmbruses turvaliseks.\nSotsiaalvaldkonnas:\n\u25cf Laiendame ja mitmekesistame pakutavate sotsiaalteenuste ringi, l\u00e4henedes probleemidele juhtumip\u00f5hiselt, vajadusel koost\u00f6\u00f6s kolmanda sektori ja naaberomavalitsustega, ning parandame puuetega inimeste informeerimist seoses nende \u00f5iguste ja v\u00f5imalustega.\n\u25cf Muudame k\u00f5ik linna munitsipaalasutused ligip\u00e4\u00e4setavaks.\n\u25cf Parandame linna sotsiaalmaja elanike elamistingimused.\n\u25cf Teeme ohutuks ja elamisv\u00e4\u00e4rseks linna munitsipaalkorterid.\n\u25cf Loome tingimused tekkeks ja toetame linnas tegutsevaid vabatahtlikke \u00fchendusi, mis panustavad kogukonna turvalisusesse.\n\u25cf Suurendame lapse s\u00fcnnitoetust, ranitsatoetust, t\u00e4isealise raske v\u00f5i s\u00fcgava puudega l\u00e4hedase hooldaja toetust ning s\u00fcgava v\u00f5i raske puudega lapse hooldaja toetust.\n\u25cf Loome s\u00fcsteemi (asendus) hooldajate leidmiseks, sh toetame kaasaegsete IT-lahenduste rakendamist j\u00e4relevalvet vajavate inimeste hooldamisel.\n\u25cf Loome linnavolikogu juurde v\u00e4\u00e4rikate \u00fcmarlaua.\n\u25cf J\u00e4tkame tervisliku eluviisi edendamist ja riskir\u00fchmadele suunatud ennetust\u00f6\u00f6 arendamist.\nHaridusvaldkonnas:\n\u25cf T\u00f5stame ja hoiame lasteaedade pedagoogilise magistrikraadiga ja kvalifikatsioonile vastavate pedagoogide tasu \u00fcldhariduskooli kvalifitseeritud \u00f5petaja tasu tasemel.\n\u25cf P\u00fcstitame koolipidajana realistlikud eesm\u00e4rgid kvaliteetse hariduse pakkumiseks linna haridusasutustes, seades esiplaanile \u00f5pilase arengu, ning motiveerime haridusasutusi tagama hariduse kvaliteeti.\n\u25cf Toetame kodul\u00e4hedase konkurentsiv\u00f5imelise hariduse omandamise v\u00f5imaldamist k\u00f5ikidel haridusastmetel. Selleks teeme koost\u00f6\u00f6d Haridus- ja Teadusministeeriumi, Ida\u0002Virumaa haridusklastri ja haridusprogrammiga Ettev\u00f5tlik Kool.\n\u25cf Seame prioriteediks k\u00f5rge kvalifikatsiooniga \u00f5petajate t\u00f6\u00f6le kutsumise Kohtla-J\u00e4rve haridusasutustesse, sh v\u00e4ljastpoolt Ida-Virumaad, selleks t\u00f6\u00f6tame v\u00e4lja ja rakendame motivatsioonipaketi, pakkudes sh kaasaegset ja atraktiivset elamispinda.\n\u25cf Seame eesm\u00e4rgiks koolil\u00f5petajate v\u00e4hemalt kolme keele (sh eesti ja vene) valdamise. Selleks laiendame p\u00f5hikoolides valikut, pakkudes v\u00f5imalust \u00f5ppida eesti \u00f5ppekeelega koolis, vene \u00f5ppekeelega koolis (kuni vastava riikliku reformi elluviimiseni), tagades kvaliteetse eesti keele \u00f5ppe, ning loome olemasolevate koolide baasil varajase keelek\u00fcmbluse kooli, kui riiklik seadusandlus seda mudelit v\u00f5imaldab.\n\u25cf Aitame kaasa linna k\u00f5rgharidus\u00f5ppe (sh \u00f5petajakoolituse) v\u00f5imaluste mitmekesistamisele ja populariseerimisele.\n\u25cf Toetame elukestvat \u00f5pet k\u00f5ikidele vanuser\u00fchmadele kaasates nii linna, regiooni kui kogu Eesti haridusasutusi.\n\u25cf J\u00e4tkame Kohtla-J\u00e4rve linna haridusstrateegia 2023-2035 koostamist ning alustame elluviimisega.\n\u25cf J\u00e4tkame lasteaedade ja kooliv\u00f5rgu optimeerimist.\n\u25cf Tagame sujuva \u00fclemineku eestikeelsele \u00f5ppele.\n\u25cf Koost\u00f6\u00f6s riigiga pakume kvalifikatsioonile mittevastavatele \u00f5petajatele \u00fcmber- ja t\u00e4iend\u00f5ppe v\u00f5imalusi.\u00a0\nKultuuri- ja spordivaldkonnas:\n\u25cf Tagame konkurentsiv\u00f5imelist t\u00f6\u00f6tasu linna hallatavate kultuuriasutuste t\u00f6\u00f6tajatele.\n\u25cf Kaalume linna kultuuriasutuste optimeerimist.\n\u25cf Koost\u00f6\u00f6s erasektoriga arendame Kaevurite ja Keemikute p\u00e4eva t\u00e4histamise linna t\u00e4htp\u00e4evaks.\n\u25cf Loome linnakodanike loomingulistele projektidele l\u00e4bipaistva toetusmehhanismi.\n\u25cf Toetame v\u00f5imalusi spordiga tegelemiseks, sh vabas \u00f5hus.\n\u25cf Toetame k\u00f5iki linnas elavaid lapsi spordi tegemisel.\n\u25cf J\u00e4tkame eakate toetamist linna ujula k\u00fclastamist soodustingimustel ning loome v\u00f5imalused j\u00f5usaali k\u00fclastamiseks.\n\u25cf Koost\u00f6\u00f6s riigiga kaasajastame linna raamatukogusid, kasutades riiklikku raamatukogude innovatsioonimeedet.\n\u25cf Motiveerime linna spordiklubide treenereid t\u00f5stma kutsekvalifikatsiooni, tagades sellega riiklikku toetust t\u00f6\u00f6tasu maksmiseks.\nHuvihariduses ja noorsoot\u00f6\u00f6s:\n\u25cf Laiendame noortekeskuse t\u00f6\u00f6d J\u00e4rve linnaossa, korraldame linna noortele suvised \u00f5pilasmalevad.\n\u25cf Moodustame linnavolikogu juurde noortevolikogu koos noorte esindusega k\u00f5igis volikogu komisjonides ja s\u00f5na\u00f5igusega eelarve ning teiste \u00f5igusaktide arutamisel, tunnustame aktiivseid ja linnaellu panustavaid noori.\n\u25cf Laiendame mobiilse noorsoot\u00f6\u00f6 v\u00f5imalusi linna v\u00e4iksemates osades.\n\u25cf Mitmekesistame ja suurendame laste ja noorte huvitegevuse v\u00f5imalusi, mitte v\u00e4hendades selle rahastamist, ning loome andekate noorte toetusprogrammi.\n\u25cf Motiveerime ja toetame haridusasutusi ning vaba\u00fchendusi kvaliteetse huvihariduse tagamisel ja mitmekesistamisel, sh seades prioriteediks eestikeelset huviharidust, k\u00f5ikidele vanuser\u00fchmadele, sh t\u00e4iskasvanutele rahva\u00fclikooli koolitused.\nEduard Odinets, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel\nSergei Lopin, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel\u00a0\nZaur Abbassov \nAnton Dijev \nMaria Merkulova\nDeniss Ver\u0161inin\n"}
{"text":"Yana Toom hirmutab venekeelses meedias Putini k\u00e4ttemaksugaPoliitikute silmakirjalik trikk venekeelsele valijale meeldimiseks on ajada eri keeltes t\u00e4iesti erinevat juttu. Eriti h\u00e4sti valdab seda Yana Toom, t\u00f5releb Riina Solman (Isamaa).\u00a0Euroopa Parlamendis r\u00fcndab Toom\u00a0inglise keeles k\u00f5neldes Eesti kodakondsuspoliitikat. Venekeelses Postimehes aga toob ta v\u00f5rdluse Ida-Virumaa ja s\u00f5jaeelse Sudeedimaa vahel. Eestikeelset meediat j\u00e4rgival inimesel v\u00f5ib see k\u00f5ik j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamata, sest eesti keeles on Yana Toom viimasel ajal r\u00e4\u00e4kinud peamiselt ameti\u00fchingutest (Delfis 14.02 ja 17.02).\n\nVana plaat kodakondsuse teemal\n\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala esmasp\u00e4eval, 13. veebruaril, oli Euroopa Parlamendis arutlusel p\u00e4evakorrapunkt, mis puudutas EL kodanikele v\u00f5imaluse tagamist osaleda valimistel teistes liikmesriikides. Yana Toom kasutas talle antud k\u00f5neaega \u00e4ra, et panna t\u00f6\u00f6le vana plaat, kuidas hoopis kodakondsuseta isikutel peaks olema \u00f5igus valimistel osaleda. Loomulikult kaasnesid sellega Kremli propaganda kulunud t\u00f6\u00f6riistakastist laenatud s\u00fc\u00fcdistused, et Baltimaad diskrimineerivad oma kodakondsuseta isikuid ja seega ei olegi p\u00e4ris \u00f5iged euroopalikud demokraatlikud riigid.\nRiho Terras viitas sotsiaalmeedias \u00f5igesti, et Euroopa Komisjon on sellele k\u00fcsimusele juba hinnangu andnud, et Balti riikides ei kiusata kedagi taga. Eestis ei keelata kellelgi, kes t\u00e4idab vastavad tingimused, taotleda kodakondsust. Aega on olnud selleks terve inimp\u00f5lv. Seega on Eestis elavad kodakondsuseta isikud on teinud teadliku valiku mitte taotleda Eesti kodakondsust, sest hall pass v\u00f5imaldab lihtsamalt Venemaal k\u00e4ia.\nKui Yana Toom sooviks rohkem euroopalikku l\u00e4henemist, siis tulekski Eestis j\u00e4rgida teiste Euroopa riikide tava, et mittekodanikud valimistel osaleda ei saa. Ka L\u00e4tis, kellega on meie demograafiline olukord k\u00f5ige sarnasem, ei saa mittekodanikud valida kohalikel valimistel. R\u00e4\u00e4kimata Leedust v\u00f5i suurriikidest Prantsusmaast ja Saksamaast.\nKuna Balti riigid on piiririigid Venemaaga, siis pole see ka Eestis kuidagi m\u00f5istlik. Ei ole midagi ebademokraatlikku selles, et kodakondsusega kaasnevad teatud \u00f5igused ja kohustused. Ja \u00fcks kodakondsusega kaasnev oluline \u00f5igus on osaleda valimistel. Eesti praegu lubab mittekodanikel kohalikel valitsustel osaleda ja on selles k\u00fcsimuses lausa silmatorkav erand.\n\nIda-Virumaa on nagu Sudeedimaa s\u00f5jaeelses T\u0161ehhoslovakkias?\n\nReedeses venekeelses Postimehes (17.02) on Yana Toom v\u00f5tnud n\u00f5uks harida ajaloos mind isiklikult ja Eesti poliitikuid laiemalt. L\u00fchidalt paistab tarkus, mille me omaks v\u00f5tma peaksime, seisnema selles, et kui T\u0161ehhoslovakkia valitsus oleks k\u00e4itunud sudeedisakslastega Teise maailmas\u00f5ja eel vaguramalt, siis ei oleks Hitler ehk T\u0161ehhoslovakkiat okupeerinud. Okupatsiooni s\u00fc\u00fcdlased olid selle loogika j\u00e4rgi poliitikud Prahast, mitte hullunud Hitler Berliinist.\nEt Eestiga midagi halba juhtuda ei saaks, peaks Toomi arvates k\u00f5ik protsessid peatama - hoiduma eestikeelsele haridusele \u00fcleminekust, eestikeelsest asjaajamisest Ida-Virus ja loomulikult j\u00e4tma Venemaa kodanikele \u00f5iguse valida kohalikke omavalitsusi. Kui aga Putini Venemaa peaks j\u00f5uga tulema Eestit okupeerima, siis selles on Toomi loogika j\u00e4rgi s\u00fc\u00fcdi liigselt eestimeelsed poliitikud Tallinnast, mitte veriste k\u00e4tega t\u00fcrann Moskvast.\nAga Ida-Virumaa murede taga ongi tihti soovimatus raskeid aga vajalikke muutusi ette v\u00f5tta. Kui siin elavad inimesed ei ole taasiseseisvumisele j\u00e4rgnenud aastak\u00fcmnete jooksul Eesti kodanikuks saada soovinud, on seegi olnud selge valik. See valik on kahjuks suuresti kantud samadest v\u00e4\u00e4rtustest, mille p\u00f5hjal sai Vladimir Putin 2018. aasta presidendivalimistel 94% Eesti Venemaa kodanikest valijate toetuse, mis \u00fcletas tublisti tema tulemust Venemaal.\nKui need samad Venemaa kodanikud saavad otsustavaks kohaliku omavalitsuse paika panemisel, siis on m\u00f5istetav, miks kohalikes volikogudes arutatakse teisaldatud okupatsioonimonumendi \u201ekoopia\u201c p\u00fcstitamist, klammerdutakse okupatsiooniv\u00e4elaste auks antud t\u00e4navanimedesse ning linnaasutuse seinu ehivad ikka veel Lenin ja Marx. Sellised omavalitused ei suuda lahendada kohalike inimeste tegelikke probleeme.\n\nMille eest Toom hirmutab?\n\nToom hirmutab venekeelses meedias sisuliselt Putini k\u00e4ttemaksuga, sest on vastu sellele, et riik v\u00f5taks Ida-Virumaal tugevama rolli. Ta v\u00e4idab, et kohalik omavalitsus peab olema igal pool t\u00e4pselt \u00fchesuguste \u00fclesannetega. Ta teab aga kindlasti, et tegelikult on riik juba aastaid asunud tugevdama hariduss\u00fcsteemi, mida varem peeti kohaliku omavalitsuse \u00fclesandeks. Lisaks riigig\u00fcmnaasiumidele, mida leidub kogu Eestis, on just Ida-Virumaal asutud riigistama p\u00f5hikoole.\nOn hea, kui laste hariduse kvaliteet ei s\u00f5ltu korruptsiooniskandaalidest puretud ja punamonumentide taustal oma meelsust n\u00e4itavast volikogust. Usun, et Ida-Viru inimeste eluj\u00e4rge - hoolimata nende emakeelest ja isegi kodakondsusest - parandaks tublisti, kui riik asuks sarnaselt korrastama ka piirkondlikku lasteaiav\u00f5rku, sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri ja heakorramajandust.\nL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes soovime ju k\u00f5ik n\u00e4ha \u00f5itsvat, arenevat ja eestimeelset Ida-Virumaad, mitte hirmu t\u00f5ttu kunstlikult pidurdatud arenguga eikellegimaad kahe maailma piiril. Meie tulevik riigina s\u00f5ltub meie julgusest ja suutlikkusest oma probleeme lahendada, mitte lootusest, et vaguruse ja allaheitlikkusega suudame end hitlerite, putinite v\u00f5i alassadide vihast s\u00e4\u00e4sta. Ida-Virumaal tuleb teha rohkem, mitte v\u00e4hem."}
{"text":"Ratas tulises raadiodebatis Hussarile: \u00e4rge \u00e4gestuge! Hussar Ratasele: \u00e4rge patroneerige!   Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas ja Eesti 200 esimees Lauri Hussar pidasid kolmap\u00e4eval Vikerraadios maha eelseisvate valimiste ilmselt k\u00f5ige tulisema debati, kus etteheiteid lendas kahe poliitiku vahel nii palju, et saatejuhid pidid res\u00fcmeerima, et meeste juhitavad parteid \u00fchte valitsusse ilmselt ei mahu.   Hussar avaldas saate alul kindlat veendumust, et Eesti 200 osaleb j\u00e4rgmise valitsuse moodustamisel ja r\u00e4\u00e4kis, mis on need teemad, mida Eesti 200 valitsuses kindlasti tahab \u00e4ra teha, nagu n\u00e4iteks rohe- ja digip\u00f6\u00f6re. M\u00f5ned minutid saatesse hilinenud Ratas leidis, et eelseisvate valimiste p\u00f5hik\u00fcsimus on hoopis see, kas valitsuse moodustab Reformierakond v\u00f5i Keskerakond. \"K\u00fcsimus pole Ukraina toetamises v\u00f5i julgeolekupoliitikas, kus erakonnad n\u00e4evad asju \u00fchtemoodi. Erinevused tulevad sellest, kuidas toetame inimeste toimetulekut ja ettev\u00f5tteid. Mis saab pensionitest, tervishoiust ja regionaalpoliitikast,\" loetles Ratas. Selle jutu peale \u00e4gestus Hussar: \"Kui Ratas r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta on Keskerakonna poliitikat ellu viinud, siis mina ei m\u00e4leta J\u00fcri Ratase viimase valitsuse ajast midagi muud, kui et ta viis ellu Isamaa poliitikat. Olgu selleks pensionisamba lammutamine. Ja J\u00fcri Ratas \u00fcritas ellu viia Putini referendumit ehk korraldada abielureferendumit, mida tahtis EKRE ja l\u00f5hestades selliselt \u00fchiskonda. See on realistlik keskerakondlik poliitika. Kui sa J\u00fcri said 2016. aastal Keskerakonna esimeheks, siis sa lubasid, et keskerakond muutub, aga mina ei ole n\u00e4inud, et Keskerakond oleks muutunud. Teil on j\u00e4tkuvalt korruptsioonik\u00fcsimused laual ja teie inimesed on kohtu all.\" Ratas vastas, et Hussar pole suutnud siiani v\u00e4lja tulla Postimehe peatoimetaja ametist, \"kus ta treis juhtkirju, et Keskerakonda s\u00f5imata\". Ratas loetles oma viimase valitsuse t\u00f6\u00f6v\u00f5ite ja \u00fctles, et Hussari m\u00e4lu on valikuline, kui ta on need unustanud. \"Mina ei taha nii \u00f5el ja t\u00f5re olla kui Lauri. Eesti 200 on tubli, ma t\u00f5esti loodan, et nad saavad seekord riigikogusse sisse. Seal on palju poliitikuid, kes pakuvad reaalset alternatiivi Reformierakonnale. Ma kuulsin siin saatejuhi k\u00fcsimust, et Eesti 200 m\u00f5jub nagu puudel Reformierakonnale. Ma siiralt tahan \u00f6elda, et Eesti 200 uue tulijana v\u00e4\u00e4rib kohta riigikogus. Mis puudutab s\u00fc\u00fcdistusi, siis muidugi on eesti 200 muutunud. Me oleme oma vigu tunnistanud ja maksnud hiigelsummasid. Jah, meil ei ole v\u00f5imalik panna \u00fcles hiid-Reinaasasid ja hiid-Hussareid Tallinna kesklinna, aga me suhtleme inimestega otse ja r\u00e4\u00e4gime oma ideedest,\" s\u00f5nas Ratas.Lauri Hussar. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERRSeej\u00e4rel tuli teemaks \u00fcleminek eestikeelsele haridusele, kus debatt m\u00f5nev\u00f5rra korraks rahunes. Ratas kritiseeris \u00fcleminekut, kuna juba praegu olevat ligi 800 \u00f5petajat Eestis puudu. Hussar leidis, et reform on poolik ja selle ambitsioonikust tuleks t\u00f5sta. Kui aga saatejuhid t\u00f5statasid Venemaa kodanikelt kohalikel valimistel valimis\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmise teema, l\u00f5id kired taas l\u00f5kkele. Ratas pidas Hussari vastust, et seda v\u00f5iks kaaluda, liiga \u00fcmmarguseks: \"K\u00fcll [Hussar] keerutab! Siin pole mingit vastust!\" Ta lisas, et Keskerakonna seisukohta valimis\u00f5igust mitte \u00e4ra v\u00f5tta on kaitsnud ka president ja \u00f5iguskantsler. Ratas soovitas Vene kaardi temaatikat mitte kasutada. Hussar \u00fcritas sellele v\u00e4itele vastu vaielda, kuid Ratas tuletas meelde, et ta pole juba aastaid Vikerraadio saatejuht. \"No kuule, rahune maha,\" h\u00f5ikas Hussar vahele. \"Kas tohib h\u00e4rra Hussar? Ait\u00e4h!\" vastas Ratas ja r\u00e4\u00e4kis oma m\u00f5tte l\u00f5puni. Eesti 200 esimees hoidis aga pinget \u00fcleval: \"Kui J\u00fcri Ratas siin r\u00e4\u00e4kis minu kunagistest juhtkirjadest, siis ma k\u00fcsisin juba aastal 2016, kas Keskerakond v\u00f5iks t\u00fchistada lepingu \u00fchtse Venemaaga. Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas ei t\u00fchistanud seda lepet. See lepe muudeti kehtetuks alles 10 p\u00e4eva p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja puhkemist, kui enam muud v\u00f5imalust Keskerakonnal ei olnud. Me lugesime kaks n\u00e4dalat tagasi, kuidas Keskerakonna t\u00e4nane riigikogu kandidaat Max Kaur on aastal 2012 kiitnud seda lepet, et see on v\u00e4ga hea ja toimiv. Selle Vene kaardi k\u00fcsimuses on meile kogu aeg valetatud ja vassitud!\" r\u00e4\u00e4kis Hussar ja meenutas, et aasta eest olevat Keskerakonna kandidaat kaitsnud valimisdebatis Vene telekanalite edastamist, samas kui tema ja Raul Rebane n\u00f5udsid selle l\u00f5petamist.J\u00fcri Ratas ja Lauri Hussar. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERRSaatejuhid leidsid p\u00e4rast Hussari tiraadi, et ilmselt Eesti 200 ja Keskerakond l\u00e4hitulevikus \u00fchte valitsusse ei mahu. Ratas aga \u00fctles, et on valimiskampaania k\u00e4igus puutunud kokku ka paljude Eesti 200 valijatega ning et need on olnud m\u00f5istlikud vestlused. \"Aga sellise \u00e4gestuse ja vihaga, mida h\u00e4rra Hussar siin \u00e4sja v\u00e4ljendas, sellega v\u00e4ga kaugele ei j\u00f5ua. Minu meelest Eesti 200 juht tegeleb rohkem Reformierakonna ja Keskerakonnaga, kui oma erakonna pika plaani selgitamisega. Mida ta v\u00f5iks teha, mis on minu kui kogenud poliitiku heatahtlik soovitus Lauri sulle,\" r\u00e4\u00e4kis Ratas ja lisas, et protokollist r\u00e4\u00e4kides ketrab Hussar vana plaati, aga see olevat k\u00f5igile teada, et see koost\u00f6\u00f6leping ei hakanud kunagi t\u00f6\u00f6le. \"Sa tood valeliku informatsiooni v\u00e4lja. Sa lausa valetad otse eetris. Ja seda poliitik mitte kunagi ei tohiks teha. Valetab sellega, et me selle protokolli j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tasime ja Keskerakond sellest l\u00e4htunud. See vale jutt. Toob sisse aastaid 2012. V\u00f5iks tuua aasta 1997. See on absurdsuse tipp. \u00c4rge rohkem \u00e4gestuge!\" l\u00e4ks Ratas varasemast sina-suhtlusest \u00fcle teie-vormile. \"Ma soovitaks v\u00e4hem patroneerida,\" vastas selle peale Husaar. Saate teises pooltunnis tempo m\u00f5nev\u00f5rra rahunes ja juttu tuli ka maksudest, majandusest, maavaradest ja metsandusest.J\u00fcri Ratas. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERRSaatejuhid k\u00fcsisid ka Politico artikli ja Prigo\u017eini\u00a0v\u00e4idetavate sidemete kohta Eesti poliitikaga, mis puudutas aega, kui valitsusjuht oli Ratas. Ratas \u00fctles, selles polnud midagi erakordset, et Venemaa ja selle erinevad k\u00f5rged ametiisikud tegid infooperatsioone Eesti vastu. Kuid konkreetset Prigo\u017eini\u00a0juhtumit ta ei m\u00e4letanud, et oleks tollal v\u00e4lja toodud. \"Kuid ka t\u00e4na peaminister [Kaja Kallas] \u00fctles, et tal pole etteheidet, et EKRE oleks reaalselt selle \u00f5nge otsa l\u00e4inud. Kuid 11-12 p\u00e4eva enne valimisp\u00e4eva sellega v\u00e4lja tulla... Peame vastutusrikkalt m\u00f5tlema, kui kedagi tahame sopapangega \u00fcle valada. See ei ole \u00f5ige. Ja see inimene [Viljar Veebel], kes seda v\u00e4itis, on n\u00fc\u00fcd \u00fcldse kadunud ajakirjandusest ja ei v\u00f5ta telefonik\u00f5nesid vastu.\" Saate l\u00f5pus tulid teemaks v\u00f5imalikud koalitsioonid ja vestlus \u00e4gestus taas. Hussar \u00fctles, et Eesti 200 v\u00e4listab EKRE-ga \u00fchte koalitsiooni mineku, kuid saatis l\u00e4bi lillede Keskerakonnale s\u00f5numi, et kui m\u00f5ni erakond kannab kriminaalvastutust, siis tuleb selle partei riigieelarveline toetamine l\u00f5petada. Ratas vastas, et tal on Hussarile kaks s\u00f5numit. \"Esiteks, et ei tasu valetada. Minu meelest ei ole m\u00f5istlik, et valige Eesti 200 riigikogusse, siis me teeme k\u00f5ik, mida Reformierakond soovib. Keskerakonda v\u00e4listati enam kui 10 aastat ja me teame, mida see t\u00e4hendab. Minu tagasihoidlik soovitus Eesti 200-le on, et kellegi v\u00e4listamine ei ole hea Eesti \u00fchiskonnale.\" Ratas lisas, et riigikogu koridorides sosistatakse, et juba on uus koalitsioon kokku lepitud, kuhu kuuluvad Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid. Hussar vastas, et k\u00f5ik m\u00e4letavad, mida kujutas \"EKREIKE valitsus\". \"Ja mis puudutab valetamise juttu, siis J\u00fcri Ratas on omandanud suurep\u00e4rase demagoogiavahendi ehk sildistamise. Ta paneb kleebib mulle valetamise sildi k\u00fclge. Kui ma siin kuulan J\u00fcri enda seisukohti, siis puuduvad seal seisukohad, kuidas Eesti majandust arendada ja kuidas Eestit tehnoloogiliselt edasi viia. Ja nii v\u00f5ib p\u00e4rast 5. m\u00e4rtsi olla lihtsam Reformierakonnaga kokku leppida,\" \u00fctles Hussar. Ratas luges Hussari jutust v\u00e4lja, et see hakkas lisaks EKRE-le ka Keskerakonda v\u00e4listama. Keskerakonna esimees lisas, et Keskerakonna ja EKRE vahel on samuti suuri erimeelsusi - n\u00e4iteks suhtumises Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikesse ning samuti ei toeta Keskerakond EKRE plaani v\u00f5tta maha kaitsev\u00e4e juhataja. Ratas lisas, et Keskerakond toetab endiselt abielu mehe ja naise vahel, kuid on ka p\u00e4rast 5. m\u00e4rtsi vastu sel teemal referendumi tegemisse. Hussar v\u00f5ttis Ratase jutu kokku s\u00f5nadega, et kuigi Ratas \u00fcritab end n\u00e4idata kogenud poliitikuna, siis tema jutust tuleb v\u00e4lja, et EKREIKE koalitsioon on taas v\u00f5imalik. Ratas vastas, et ta ei v\u00e4lista ei EKREIKE koalitsiooni ega ka Keskerakonna koalitsiooni Reformierakonnaga.\u00a0 Hussar teatas, et surub saate l\u00f5ppedes Ratase k\u00e4tt. Ja selle lubadusega saade ka l\u00f5ppes.Saatejuhid Arp M\u00fcller ja Mirko Ojakivi. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR\t\t\t\t\t\t\t\t\t   \t\t\t\t\tToimetaja:  Urmet Kook   "}
{"text":"14 saadikut s\u00f5lmisid Kohtla-J\u00e4rvel koost\u00f6\u00f6leppe14 Kohtla-J\u00e4rve saadikut s\u00f5lmisid kolmap\u00e4eval koost\u00f6\u00f6leppe, mis m\u00e4\u00e4rab nende \u00fchise tegutsemise 25kohalises linnavolikogus.Leppe s\u00f5lmisid viis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja viis Keskerakonna saadikut. Lisaks neile \u00fchinesid leppega Keskerakonna nimekirjast volikogusse valitud Anton Dijev, Zaur Abbassov ja Deniss Ver\u0161inin, kes l\u00e4ksid eelmisel aastal omadega t\u00fclli ja tegid oma fraktsiooni, ning Maria Merkulova valimisliidust Progress. K\u00f5ik need neli on ka kahtlusalused oktoobris vallandunud korruptsiooniskandaalis.Koost\u00f6\u00f6lepe n\u00e4eb muu hulgas ette teha volikogu liikmetele kohustuslikuks korruptsiooniteemaliste koolituste l\u00e4bimine, et \u00e4ra tunda ja seel\u00e4bi ennetada korruptiivseid toiminguid.Leppele allakirjutanud kavatsevad teha linna tulude ja kulude s\u00f5ltumatu anal\u00fc\u00fcsi koos ettepanekutega kulude optimeerimiseks ja tulude suurendamiseks. Kulude v\u00e4hendamiseks muudetakse linnavalitsuse ja hallatavate asutuste struktuuri.Konkreetsetest asjadest lubatakse muu hulgas luua bussijaam J\u00e4rve linnaosasse, j\u00e4tkata mahaj\u00e4etud hoonete lammutamist, ehitada kergliiklustee Vana-Ahtmest kuni Rausvere k\u00fclani Alutaguse vallas, suurendada laste s\u00fcnnitoetust ja ranitsatoetust. Samuti lubatakse tagada sujuv \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele.Nii sotside liider Eduard Odinets kui keskerakondlaste juht Sergei Lopin on kinnitanud, et kui koost\u00f6\u00f6 sujub, siis ei ole neil kavas umbusaldada Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsust, mis sai ametisse volikogus vastasleeri h\u00e4\u00e4ltega. (PR)Koost\u00f6\u00f6leppega \u00fchines 14 saadikut, kes moodustavad 25kohalises volikogus enamuse. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4"}
{"text":"Loone Ots: s\u00fcdamest ja riigistAastate eest s\u00f5itsin bussis. Kliinikumi juures tuli peale naine teismelise t\u00fcdrukuga. T\u00fcdruk oli v\u00e4ga kahvatu, n\u00e4ost lausa lubivalge. Nad istusid minu taha.\nNaine v\u00f5ttis v\u00e4lja vana telefoni ja hakkas helistama.\n\u201eKuule, mu t\u00fcdruk lasti n\u00fc\u00fcd haiglast v\u00e4lja. Peab kodus edasi ravima. Aga rohud on nii kallid. Mul on palgap\u00e4ev alles \u00fclehomme. Kas sa saad laenata 50 eurot?\nTa helistas korra, teise ja kolmanda. Kellegi ei olnud. Euro v\u00e4\u00e4rtus oli tollal palju suurem. Miinimumpalk oli 278 eurot.\nMa ei tahtnud pealt kuulata, aga kuulsin ometi. Kuidas ema h\u00e4\u00e4l j\u00e4rjest meeleheitlikumaks muutus. See oli valus.\nJa mul oli rahakotis 50 eurot.\nP\u00f6\u00f6rdusin ja \u00fctlesin:\n\u201eMa annan teile selle raha.\u201c\nM\u00f5tlesin seda t\u00f5siselt. Et annan, mitte ei laena. Neil oli seda raha ju nii n\u00e4htavalt tarvis. Aga ema tegi suured silmad, suured m\u00e4rjad silmad, ja \u00fctles, et v\u00f5tab t\u00e4nuga, aga ainult laenuks. Tal on nimelt juba \u00fclehomme palgap\u00e4ev.\nP\u00e4rast piskut jagelemist kirjutasin naisele oma kontonumbri kuskile salvr\u00e4tiservale.\nKaks p\u00e4eva hiljem tuli 50 eurot mu kontole tagasi, selgituseks vaid AIT\u00c4H! N\u00fc\u00fcd olid minul silmad m\u00e4rjad.\n\u201eKaotajale\u201c pole kohta\nMul on olnud mitmeid rikkaid tuttavaid, kes sel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel on minult raha laenanud. Kui saaksin need rikaste v\u00f5lad k\u00e4tte, v\u00f5iksin kuu v\u00f5i paargi lahedasti elada. Kuid kunagi, mitte kunagi ei ole mu v\u00e4hem j\u00f5ukad s\u00f5brad j\u00e4tnud mult laenatut tagasi maksmata.\nRikkal pole aimu vaese h\u00e4dast. Ta ei pruugigi olla pahatahtlik, see rikas. Ta ei ole lihtsalt kunagi n\u00e4inud, et m\u00f5nel inimesel t\u00f5epoolest ei ole raha. Rikka jaoks on see ulme. Kuidas on v\u00f5imalik, et raha ei olegi? Miks ometi? Temal ju on? J\u00e4relikult need, kellel ei ole, on laisad v\u00f5i pillajad v\u00f5i joodikud v\u00f5i noh, luuserid. \u00dches\u00f5naga \u2013 kaotajad.\nLiberaalses m\u00f5ttemaailmas ei ole \u201ekaotajale\u201c kohta. Ei ole arusaamist, et k\u00f5ik pole loodud raha tegema. Et m\u00f5ne inimese jaoks on tema huvi arhiivit\u00f6\u00f6 ja Eesti vaimu uurimise vastu suurem kui huvi \u00e4ri teha. V\u00f5i et keegi on liiga haige, et j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6d, mida varem r\u00f5\u00f5muga tegi. Et kellelgi on kolm last. Et keegi elab ainult oma pensionist, mis ei ole kahjuks, riigi tahtel nii suur kui Kaja Kallase vanemate oma.\nNeed inimesed teevad m\u00f5nuga v\u00f5lgu, sest nad ei hooli tagasimaksmisest. Loll, kes andis ja tark, kes k\u00fcsida oskas. Sellise suhtumisega kerge elada, sest sul on \u00fcksk\u00f5ik k\u00f5igist teistest peale iseenda.\nHull lugu, kui sihuke ablas t\u00fc\u00fcp satub otsustama inimeste \u00fcle. Kuiv\u00f5rd temas puudub inimlikkus, j\u00e4\u00e4b \u00e4ra pisimgi v\u00f5imalik headuseavaldus, m\u00f5te, et keegi vajab abi, tuge, lahket pilku v\u00f5i s\u00f5na. Tigedalt ja vastutahtsi suhtleb j\u00e4ine inimene teise inimesega, kelle jaoks ta tegelikult t\u00f6\u00f6le ongi palgatud. Tal on seadused, tal on tabelid ja ta hindab elu nende j\u00e4rgi. Ta ei kaalu asju inimese kasuks, vaid m\u00f5tleb, kas ta saab palujalt, taotlejalt, avaldajalt midagi enda kasuks. Kui ei saa, siis aidaa.\nT\u00f6\u00f6tavad lahtrite nimel\nN\u00e4iteid? Aga millist n\u00e4idet te soovite? Kas seda, et inimesele m\u00e4\u00e4rati raske puue, aga seda peab korduvalt t\u00f5endama? Et sul on eluaegne kahjustus, aga \u00e4kki ikka kasvab jalg otsa tagasi v\u00f5i saab s\u00fcnnist saati pime korraga n\u00e4gijaks? V\u00f5i seda, et \u00fchelt teiselt raske puudega inimeselt v\u00f5eti \u00e4kki ja \u00fchegi selgituseta \u00e4ra seni aastaid kehtinud f\u00fc\u00fcsilise rehabilitatsiooni meede ja n\u00e4dala ainus helge hetk \u00a0\u2013 tasuta vesiv\u00f5imlemine? V\u00f5i seda, kuidas korduva probleemiga laps (laps!) ja tema vanemad saadeti vastuv\u00f5tust tagasi lausega: \u201eArst l\u00f5petab vastuv\u00f5tu kell neli, kell on kolmveerand, tal ei ole enam teie jaoks aega.\u201c V\u00f5i hoopis seda, kuidas sotsiaalt\u00f6\u00f6taja pidi \u2013 muide, mitte halastuse, vaid t\u00f6\u00f6lepingust tuleneva kohustuse t\u00f5ttu \u2013 \u00fche jalutu vanakese eest poodi minema ja talle k\u00e4hvas: \u201eMina teile mingit teie valitud vorsti v\u00f5i juustu otsima ei hakka, toon seda, mis riiuliul silma hakkab!\u201c\nLiberaalse k\u00fc\u00fcned-taha ja k\u00fc\u00fcned-enda-poole suhtumise t\u00f5ttu ongi meie \u00fchiskonnas nii v\u00e4he hoolivust. R\u00e4\u00e4kigu sotsiaalministeeriumi programmide ja meetmete l\u00f5pparuanded mida tahes, liiga paljud ametnikud n\u00e4evad h\u00e4dalises inimeses kedagi, kes on temast nii m\u00f5\u00f5tmatult allpool, et ei vaja s\u00f5bralikku s\u00f5na, r\u00e4\u00e4kimata s\u00fcdamlikust. Tal on otsus v\u00f5i m\u00e4\u00e4rus v\u00f5i t\u00f6\u00f6juhend ja kui selle lahtrites leiduvad n\u00f5uded on t\u00e4idetud, pole rohkem tarvis. K\u00f5ik on korras nagu Norras. Kuigi meie sotsiaalsf\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b Norra omast valgusaastate taha maha. Mitte raha, vaid just suhtumise p\u00e4rast. T\u00f6\u00f6tada tuleb inimeste, mitte lahtrite nimel.\n\u201eAga eesti rahvast ei karda!\u201c\nMinu jutt j\u00f5uab sinna, et liberaal ei saa juhtida ei inimesi ega, valda, linna v\u00f5i riiki. Inimene on iga institutsiooni alus. Lubamatu on v\u00f5tta ametipostil tehtava t\u00f6\u00f6 aluseks suhtumine, et inimene on ametnikule t\u00fcliks. T\u00e4iesti lubamatu on t\u00f6\u00f6tada arvamuse j\u00e4rgi, et sinu ees, ei, sinu all on loll ja hall mass, kellega manipuleerida, istutada kaugelt kiiva kallutatud peavoolumeedia abil talle p\u00e4he rohep\u00f6\u00f6rirohtu ja EKREst tulenevat ohtu. Kusjuures see oht on m\u00f5\u00f5tmatult suur ning hirmus.\nOngi. EKRE on m\u00f5\u00f5tmatult suur oht end liberaalseks nimetavale, aga tegelikult lihtsalt ahnele, k\u00fc\u00fcnilisele, korrumpeerunud ja omaenda valede otsuste t\u00f5ttu surmakrampides vasakaliberaalsele valitsusele ja nende v\u00f5imu teostajatele. Eesk\u00e4tt neile, kes on niisuguse valitsuse ajal rikkad ja r\u00f5\u00f5msad. Kui enamik inimesi on hoopis vaesed ja kurvad, siis on valitsus vale ja peab kaduma ajaloo h\u00e4sti sorteeritud pr\u00fcgikasti.\nPaar p\u00e4eva tagasi \u00fctles \u00fcks naine mulle kampaaniatelgis v\u00f5rratu lause. Nimelt:\n\u201eMis valitsus see Eestil k\u00fcll on! Ameeriklasi kardab, eurooplasi kardab, Venemaad kardab, aga oma eesti rahvast ei karda!\u201c\nJustnimelt. Nii ongi. P\u00fc\u00fcdes p\u00e4\u00e4seda v\u00e4lispoliitika klantsajakirja kaanet\u00fcdrukuks, unustatakse meid siin hoopis \u00e4ra. Unustatakse \u00fcle kaheksa protsendine t\u00f6\u00f6puudus, energiahindade kuusek\u00f5rgune t\u00f5us, eakate haledad pensionid, erivajadustega inimeste ilmaj\u00e4etus, \u00f5petajate kaitsetus \u00f5pilaste vastu, kultuurit\u00f6\u00f6tajate naeruv\u00e4\u00e4rt, vabandust, nutuv\u00e4\u00e4rt palgad ja varemetes tervishoius\u00fcsteem. Naeratage, inimesed, ravimata hammastega! Kiitke Eesti edusamme rahvusvahelisel areenil, kuigi neist on kuulda ainult teie valitsejate enesekiituse ruuporites! Naeratage, kui rahvusriiki ohustab h\u00e4ving, eesti keel visatakse paberikorvi, perekonna m\u00f5iste lagastatakse \u00e4ra ja ausa jutu eest t\u00f5mmatakse suu teibiga kinni!\nK\u00f5ige alus on s\u00fcdamega inimene\nEesti rahvas on tuhandeid aastaid olnud tark. Ma ei kahtle, et ta teeb ka n\u00fc\u00fcd tarku otsuseid. Esimesi n\u00e4en praegu igal pool. Raskel ajal oleme \u00fcksteist toetanud, naabriperele kartuleid toonud, s\u00f5brale t\u00f6\u00f6pakkumise vahendanud, p\u00e4ris kaugegi tuttava autoga EMOsse viinud ja tagasi toonud, kuigi see v\u00f5ttis kokku kuus tundi aega ja n\u00f5udis 120 km k\u00fctuse raha. Me oleme \u00fcksteisest hoolinud ja \u00fcksteist hoidnud.\nMa ei kahtle hetkegi, et just meie, s\u00fcdamega inimesed, hoiame h\u00e4sti ka oma riiki. Meil ei ole vaja plakatitel unnata, kui kindlad on meie k\u00e4ed. Meile ei ole vaja meenutada, et isamaa on igavene. Meil on pikk plaan olnud ammu enne k\u00f5iki teisi \u2013 Eesti peab j\u00e4\u00e4ma ja tema vabad, j\u00f5ukad, terved ning \u00f5nnelikud inimesed oma riigi \u00fcle r\u00f5\u00f5mustama! Toimetulek \u00fcksi ei ole julgeolek. Julgeolek on usk oma riiki. See aga tekib siis, kui sa ise koged, et riik on \u00f5igesti hoitud. Inimlikult ja rahvuslikult.\nSiis ei pea \u00fckski ema muretsema, kas tal j\u00e4tkub lapse ravimite jaoks raha. Ega haige, kas arstil ikka on tema jaoks aega. Ega erivajadusega inimene, kas tema puue ikka leiab uskujaid. Ega \u00f5petaja, kas teda klassiruumis homme j\u00e4lle sooja kohta ei saadeta.\nNii et mingem valima. Iga\u00fcks meist. Ausalt. \u00dckski meist ei tohi olla meie riigis niiv\u00f5rd pettunud, et ei taha seda parandada.\nLoone Ots"}
{"text":"Poola n\u00f5uab Saksamaalt s\u00f5jakahjudeks 1,2 triljonitPoola praeguse valitsuse \u00fcha enam kasvavad n\u00f5udmised reparatsioonide osas on sakslased endast v\u00e4lja viinud, kirjutab Saksa veebiv\u00e4ljaanne Klamm.de.Saksamaa on juba korduvalt pidanud tasuma suuri summasid II maailmas\u00f5jas tekitatud kahjude h\u00fcvitamiseks. N\u00fc\u00fcd on aga Poola valitsus esitanud j\u00e4rjekordse hiigeln\u00f5udmise. Seni on Saksamaa vastanud keeldumisega. Poolakad peaksid veidi ajalugu meenutama ja alles siis r\u00e4\u00e4kima \u00f5igustest reparatsioonidele, arvab artikli autor.S\u00f5jaj\u00e4rgse Euroopa \u00fclesehitus pandi paika veel enne II ilmas\u00f5ja l\u00f5ppu Jalta konverentsil. Sellele j\u00e4rgnes N\u00fcrnbergi protsess, kus verise konikti s\u00fc\u00fcdlased said karistuse. Saksamaa pidi v\u00f5itjariikidele maksma reparatsioone. Lisaks tasus Saksamaa vabatahtlikult kompensatsioone s\u00f5jas kannatada saanud riikidele.Alguses v\u00f5eti poolakate uusi n\u00f5udeid Saksamaale kui nalja, n\u00fc\u00fcd on aga neist saanud Varssavi v\u00e4lispoliitika lahutamatu osa. Poola valitsus, kes pidevalt vaevleb rahanappuses, esitas hiljuti j\u00e4rjekordse n\u00f5udmise.Hiiglaslik n\u00f5ue!Saksamaalt n\u00f5utava kompensatsiooni kogusumma on hiiglaslik - 1,2 triljonit dollarit -, see on pea kaks Poola praegust SKP-d! Hiljuti nimetas Poola peaminister Mateusz Morawiecki kahjutasude maksmist \u201coluliseks k\u00fcsimuseks k\u00f5igi poolakate jaoks\u201d.Reparatsioonide teema \u00fcks tulihingelisemaid t\u00f5statajaid aga on viimastel aastatel olnud Poola asev\u00e4lisminister Arkadiusz Mulyarchik. Kalmm.de kirjutab, et 2019. aastal sai see mees eriti kuulsaks, kui sidus nn juudik\u00fcsimuse reparatsioonide temaatikaga. Nimelt vastuseks USA toonase riigisekret\u00e4ri Mike Pompeo \u00fcleskutsele v\u00f5tta vastu seadus, mis n\u00e4eb ette holokausti t\u00f5ttu kannatada saanud juutidele varade tagastamise, lubas ta endale suisa antisemiitlikke v\u00e4lja\u00fctlemisi.Mulyarchik s\u00fc\u00fcdistas juute poolakatelt raha v\u00e4ljapressimises ja n\u00f5udis hoopiski kompensatsioone vara eest, mille juudi p\u00e4ritolu Poola kodanikud kaotasid s\u00f5jas ja sellele j\u00e4rgnenud kommunistliku perioodi ajal.K\u00f5ige paradoksaalsem ja inetum selle loo juures on aga t\u00f5siasi, et Poola esitab Iisraeli restitutsioonin\u00f5uete kontekstis omapoolse n\u00f5udmise Saksamaale ja soovib, et Berliin maksaks poolakatele sama suure summa, mille juudid said omal ajal holokausti eest. Raske on meenutada, millal Varssavi hakkas kasutama sedav\u00f5rd alandavat retoorikat ja muutis II maailmas\u00f5ja - 20. sajandi suurima trag\u00f6\u00f6dia - millekski, mis meenutab v\u00e4ikeste laste t\u00fcli maiustuste p\u00e4rast, kirjutab Saksa veebiv\u00e4ljaanne.Iisraeli endine v\u00e4lisminister Israel Katz toob \u00e4ra Mulyarchiki s\u00f5nad: \u201cTa \u00fctles, et juudid said Saksamaalt kompensatsiooniks \u00fcle 35 miljardi dollari, samal ajal said poolakad v\u00e4hem kui kaks miljardit, lisades, et k\u00f5ik see n\u00e4itab, et jutt k\u00e4ib rahast. Juudid said Saksamaalt palju raha ja saavad t\u00e4naseni. N\u00fc\u00fcd soovivad nad raha saada ka meilt.\u201d2023. aastal on Poola reparatsioonide n\u00f5uded veelgi valjemini kuulda. \u201cSaksamaa peab tasuma Poolale reparatsioone,\u201d teatas hiljuti rahandusministri aset\u00e4itja Jacek Zalek. \u201cKui te kelleltki midagi v\u00f5tate, varastate, kui te tapate, r\u00f6\u00f6vite ja p\u00f5letate, siis peate selle eest ka vastutust kandma ja seda mitte ainult tsiviil\u00f5iguse seaduste kohaselt, vaid ka rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgi.\u201d2023. aasta jaanuaris reageeris Mulyarchik Saksamaa keeldumisele, v\u00e4ites: \u201cKui l\u00fchidalt \u00f6elda, siis see vastus n\u00e4itab Poola riigi ja poola rahva t\u00e4ielikku mitteaustamist. Saksamaa teostab Poola suhtes ebas\u00f5bralikku poliitikat. Sakslased soovivad laiendada oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri ja suhtuvad Poolase kui vasallriiki.\u201dT\u00e4navu veebruari alguses siirdus Mulyarchik USA-sse, kus tal olid kokkusaamised kongressis, riigidepartemangus ja \u00dcRO-s. Neil kohtumistel t\u00f5statas ta pidevalt reparatsioonide teema. Klamm.de andmetel Poola k\u00f5rge riigiametniku s\u00f5nav\u00f5tud erilist m\u00f5ju aga ei avaldanud. Miks?Ettevaatlik AmeerikaPole juhuslik, et Ameerikas p\u00fc\u00fctakse reparatsioonide teemat v\u00e4ltida. Asi on selles, et Poola andis 1930. aastatel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse protsessidesse, mis v\u00f5imaldasid Hitleril oma v\u00f5imu Euroopas kindlustada ja mis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes p\u00f5hjustasid II maailmas\u00f5ja.Nimelt lubas 1938. aasta M\u00fcncheni kokkulepe Hitleril Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia vaikival n\u00f5usolekul alustada T\u0161ehhoslovakkia vallutamist. Kokkuleppe alusel anti sakslastele \u00f5igus haarata oma valdusse Sudeedimaa. Kuid samas sai midagi ka Poola, kuigi ajaloo\u00f5pikutes ka t\u00e4nap\u00e4eval sellest paraku sageli ei r\u00e4\u00e4gita - nimelt T\u011b\u0161\u00edni Sileesia (t\u0161ehhi k T\u011b\u0161\u00ednsk\u00e9 Slezsko, sks k Teschener Schlesien) v\u00f5i nagu Poolas seda nimetatakse - Zaolzie.Ameerika ajaloolane Richard M. Watt kirjutas 1979. aastal, et T\u011b\u0161\u00edni liitmine oli omal ajal Poolas v\u00e4ga soovitud s\u00fcndmus ja tekitas \u00fcldise eufooria. Toona ei p\u00f6\u00f6ranud aga keegi t\u00e4helepanu t\u0161ehhi \u00fche k\u00f5rgema s\u00f5jav\u00e4elase s\u00f5nadele, kes 1938. aastal oli k\u00f5nealuse territooriumi poolakatele \u00fcleandmise pealtn\u00e4gija: \u201c\u00dcsna pea peavad poolakad loovutama T\u011b\u0161\u00edni sakslastele.\u201dWatti arvates kasvasid just s\u00e4\u00e4rased s\u00fcndmused tasapisi \u00fcle II maailmas\u00f5jaks. Poola sai 1938. aastal v\u00e4ikese maat\u00fckikese. Kuid juba 1939. aasta 1. septembril l\u00f5ppes Becki irt Hitleriga traagiliselt ja seda nii Poola riigi kui ka kogu maailma jaoks.Praegu p\u00fc\u00fcavad Poola peaminister Morawiecki ja tema aktivist reparatsioonide k\u00fcsimuses Mulyarchik sellele h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsele ajalooseigale t\u00e4helepanu mitte p\u00f6\u00f6rata. Jutt k\u00e4ib nii T\u011b\u0161\u00edni piirkonnast kui ka M\u00fcncheni pakti tagaj\u00e4rgedest \u00fcldse. Ja just siis t\u00f5statub paratamatult ka k\u00fcsimus: kes kellele peab kompensatsioone maksma?Seega oleks Poola juhtkonnal parem mitte kaevata lahti Poola ajaloo valgustkartvaid seiku.L\u00f5petuseks kirjutab Klamm.de: ehk oleks hoopiski nutikam naasta 2010. aastal lennu\u00f5nnetuses traagiliselt hukkunud Lech Kaczy\u0144ski m\u00f5tete juurde. \u00dckskord \u00fctles ta ju avalikult: \u201cPoola osalemine T\u0161ehhoslovakkia annekteerimises 1938. aastal polnud mitte ainult viga, vaid see oli ka suur patt.\u201dVALLUTAVAD: Pilt on tehtud 1938. aasta s\u00fcgisel kohe p\u00e4rast M\u00fcncheni kokkuleppe s\u00f5lmimist. Poola v\u00e4ed sisenevad T\u011b\u0161\u00edni ehk Zaolzie piirkonda. WIKIPEDIAUrmas Kiil"}
{"text":"Parempoolsete esinumber: mida rohkem ettev\u00f5tjaid, seda parem k\u00f5igileEttev\u00f5tja ja investori Elmo Somelari (49) kohta on vahest sama v\u00e4he teada nagu selle erakonnagi kohta, mille ridades ta t\u00e4navu riigikokku kandideerib. Parempoolsetega liitus Somelar mullu novembris ja sattus kohe Tartu linna nimekirja eesotsa.\n\u00a0\nElmo Somelar, mis ajendas teid selle veel pooltundmatu erakonna poole hoidma?\nOlen kogu aeg olnud Reformierakonna valija. Alati. \u00dchel aastal andsin protestih\u00e4\u00e4le Vabaerakonnale. Kui hakkasin vaatama, keda sel kevadel valida, siis enda maailmapildiga kattuvat erakonda enam ei leidnud. Guugeldasin, et on \u00fcks tore uus erakond, Parempoolsed. Sain kokku erakonna esimehega (Lavly Perling \u2013 LL).\nMeie \u00fchine veendumus on, et ettev\u00f5tlus on riigi edu alus. K\u00f5ige rohkem meenutab see mulle Reformierakonna vaateid 1990. aastatel, kui oldi v\u00e4ga uuendusmeelsed, teotahtelised, t\u00e4is energiat. S\u00fcst, mille nemad andsid \u2013 et riigieelarve peab olema tasakaalus ja kulud ei tohi \u00fcletada tulusid \u2013, meeldis mulle, kes ma hakkasin siis ettev\u00f5tlusega tegelema, v\u00e4ga. N\u00fc\u00fcd nad enam ettev\u00f5tete eest niimoodi ei r\u00e4\u00e4gi. Parempoolsetel on maailmavaade tunduvalt kitsam.\n\n  KES TA ON? \n  Elmo Somelar\n\n\tEttev\u00f5tja ja investor\n\tL\u00f5petanud Eesti p\u00f5llumajandus\u00fclikooli liha- ja piimatehnoloogia erialal ning l\u00e4binud Tartu \u00fclikooli strateegilise juhtimise magistri\u00f5ppe l\u00f5put\u00f6\u00f6d kaitsmata\n\tVallaline, kaks last\n\n\nAga k\u00f5ik ei saa ju nii v\u00f5i teisiti olla ettev\u00f5tjad.\nK\u00f5ik ei saagi, aga mina olen seda meelt, et mida rohkem on ettev\u00f5tlikke inimesi, seda j\u00f5ukam on \u00fchiskond ja seda parem k\u00f5igile. Seda esimest sammu ei juleta teha. Ettev\u00f5tlusvaimust on nagu puudu.\nSoovisin tegelikult Parempoolseid rohkem passiivselt toetada, sest ega ma ise ennast poliitiku rollis ei n\u00e4e. Tunnen pigem tohutut vajadust kaasa r\u00e4\u00e4kida seal, kus n\u00e4en, et asjad l\u00e4hevad halvasti v\u00f5i ei l\u00e4he \u00f5iges suunas. Lavly tegi siis muidugi ettepaneku, et kuna inimestega on kehvasti, keegi ei taha poliitikasse tulla, sest k\u00f5ik kardavad oma nime, maine ja k\u00f5ige muu p\u00e4rast, \u00fctlesin, et mis siis ikka. Kui keegi teine ei l\u00e4he, l\u00e4hen mina ja teen selle valimists\u00fckli kaasa.\nJa kohe pandi esinumbriks.\nEsinumber oli alguses keegi teine, kes viimasel hetkel loobus. Korraga \u00f6eldi, et n\u00fc\u00fcd on selline lugu, et sina peaksid olema Tartu esinumber. Olud muutusid kiiresti ja aega oli v\u00e4he. \u00dctlesin, et h\u00e4sti. Kui kedagi paremat ei ole, v\u00f5tan selle enda kanda.\nEelmistel valimistel oli noore ja tundmatu partei rollis Eesti 200. Riigikokku ei saadud. Kas ja miks l\u00e4heb Parempoolsetel teisiti?\nKui erakonda astusin, oli mulle \u00fcpris selge, et t\u00f5en\u00e4oliselt me neil valimistel k\u00fcnnist ei \u00fcleta. Olulisem on see, et n\u00e4itame, et oleme olemas. R\u00e4\u00e4gime \u00f5igeid asju ning kutsume sellega teisi tarku ja nutikaid kaasa r\u00e4\u00e4kima, mitte j\u00e4\u00e4ma k\u00f5rvalt vaatlejateks. J\u00e4rgmine ts\u00fckkel \u2013 kas ma ise kandideerin, ei tea \u2013 on meile kindlasti edukam ja saame sellise valitsuse, millist p\u00e4riselt soovime.\nKui erakonda astusin, oli mulle \u00fcpris selge, et t\u00f5en\u00e4oliselt me neil valimistel k\u00fcnnist ei \u00fcleta.\n\nTeist on pigem v\u00e4he teada peale selle, et te olete ettev\u00f5tja ja investor. Mida see endas k\u00e4tkeb?\nMul on kolm mikroettev\u00f5tet. Tarnime toiduainet\u00f6\u00f6stuse tarvis maitseaineid ning masinaid ja seadmeid, muudame tootmisprotsessi efektiivsemaks. Hobikorras olen tegelenud investeerimisega, varem Eesti b\u00f6rsi, n\u00fc\u00fcd p\u00f5hiliselt New Yorgi b\u00f6rsi kaudu. Tartus olen ka mitme toreda laguneva kinnistu omanik.\nSealhulgas ka kinnistu Lossi t\u00e4naval?\nJah, Lossi t\u00e4nav 24.\nMiks see hoone seisab ja laguneb?\nMa ei tahaks Tartu linnavalitsust kritiseerida, aga nendega suhtlemine k\u00e4ib selliselt, et saadad kirja ja ametnikul on aega sulle vastata 30 p\u00e4eva. \u00dcks k\u00fcsimus \u2013 30 p\u00e4eva p\u00e4rast vastus. Niimoodi v\u00f5ib m\u00f5nda projekti ajada aastaid. Tartus pole vanade hoonetega lihtne, seda r\u00e4\u00e4givad paljud ehitusettev\u00f5tjad, sest k\u00f5igepealt on ametniku n\u00e4gemus, aga siis on veel ka muinsuskaitse pool.\nMujal maailmas, P\u00f5hja-Ameerikas ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, n\u00e4eme, kui h\u00e4sti on vana uuega kokku pandud. Siin kardetakse seda millegip\u00e4rast. Hoone peab seisma sellisena, nagu ta on. Kurb, sest kui Tartu on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna, siis mida me siin n\u00e4itame? Kas me n\u00e4itamegi neid vanu r\u00e4\u00e4mas hooneid? Peame leidma mingi ni\u0161i v\u00f5i erip\u00e4ra, sest praegu on minu jaoks v\u00e4ga suur k\u00fcsim\u00e4rk, miks peaks tahtma tulla Tartusse.\nOlite k\u00fcllap siis ka kahe k\u00e4ega Toome restorani idee poolt?\nOlin poolt. See oleks pannud Toomem\u00e4e mingit moodi elama. V\u00f5tame n\u00e4iteks New Yorgis Central Parki \u2013 seal toimub kogu aeg midagi. Tartus Toomem\u00e4el ei toimu peaaegu mitte midagi.\nKevadiste poriste jooksuradade asemele v\u00f5iks teha m\u00f5nusad mult\u0161ist rajad, mida m\u00f6\u00f6da saab puhta kingaga jalutada. V\u00f5iks teha piknikumuru, sest praegusele \u00f5hukesele murule ei kannata midagi peale panna. Toomem\u00e4e all on v\u00e4ga huvitavad k\u00e4igud, mis oleks turistidele v\u00e4ga suure potentsiaaliga. See k\u00f5ik seisab. Ja siis tuldi \u00fche unikaalse ideega, aga enne, kui seda \u00fcldse arendama sai hakata, maeti see juba maha.\n\nParempoolsete kolm eesm\u00e4rki\n\n\t\u00dchetaoline ja lihtne maksus\u00fcsteem, tasakaalus riigieelarve ja majanduskasv.\n\t\u00d5hem riik. V\u00e4hem b\u00fcrokraatiat, v\u00e4hem ametnikke.\n\tAusam riik. T\u00e4isleppimatus korruptsiooni vastu.\n\n\nMind tegi teiega tuttavamaks ka hiljutine arvamuslugu, kus v\u00e4itsite, et v\u00e4\u00e4rikas toimetulek vanadusp\u00f5lves on paljuski meie enda ettev\u00f5tlikkuses ja rahatarkuses kinni. Kas suudate oma t\u00f6\u00f6tajatele maksta v\u00e4\u00e4rika pensionip\u00f5lve v\u00e4\u00e4rilist palka?\nMinu ettev\u00f5tetes on t\u00f6\u00f6j\u00f5u voolavus olnud v\u00e4ike ja igal aastal oleme liikunud selles suunas, et palk t\u00f5useks. T\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tja vahel on alati huvide konflikt. T\u00f6\u00f6andja sooviks v\u00f5imalikult palju teenida ja t\u00f6\u00f6andja, ma ei \u00fctle, et v\u00f5imalikult v\u00e4he maksta, aga ta otsib mingit tasakaalupunkti turu keskmise ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tja soovi vahel. Mis ihne omanik, eks ole? Minu eesm\u00e4rk on teenida kasumit, sest see aitab tulevikus t\u00f6\u00f6kohti hoida ja ettev\u00f5ttel p\u00fcsida. Peab olema finantspuhver.\nRiik peaks samamoodi m\u00f5tlema, et kui on head ajad, kogume reserve, ja kui halvad, kasutame neid. Praegu meil reserve pole. \u00dchel hetkel oleme sellise raske olukorra ees, et on tarvis juurde laenata. Kui hakkame jooksvate kulude katteks laenama, v\u00f5ib riik pankrotis l\u00f5petada ja sellest v\u00e4lja tulla on v\u00e4ga raske.\nMillisena oma viimast elujuppi n\u00e4ete?\nKui ausalt \u00fctlen, siis minu pensionip\u00f5lv on kindlustatud. Olen suhteliselt v\u00e4hen\u00f5udlik inimene ja saan v\u00e4ikese sissetulekuga hakkama. N\u00e4en oma pensionip\u00f5lve Eestis, v\u00f5ib-olla kuskil pisikeses aiaga majakeses nokitsemas.\n\u00c4kki sellises kohas nagu V\u00e4lgi (k\u00fcla Peipsi\u00e4\u00e4re vallas, kus elab palju Poola juurtega Somelari-, poolap\u00e4raselt Some\u00adlarski-nimelisi elanikke \u2013 LL)? \u00dctleb see teile midagi?\nT\u00f5epoolest, olen Tartus s\u00fcndinud, aga V\u00e4lgis \u00fcles kasvanud. K\u00e4isin seal maakoolis. Nii et minu kohta v\u00f5ib vabalt \u00f6elda, et olen maapoiss.\n\n  Parempoolsete kandidaadid \n  Valimisringkond nr 9: J\u00f5geva- ja Tartumaa\n1. Allan Muuk (60), produtsent ja teleajakirjanik, Teletoomise O\u00dc juhatuse liige\n2. Karel Kuningas (41), ettev\u00f5tja, O\u00dc Tehnoloogia Rakenduskeskus tegevjuht\n3. Kaire Vahej\u00f5e (42), Luunja vallavolikogu esimees, T\u00dc ettev\u00f5tluse nooremlektor\n4. Kadri Sommer (49), ettev\u00f5tja, O\u00dc \u00d5enduskontor, kodu\u00f5de ja hingehoidja\n5. T\u00f5nu Aigro (67), O\u00dc Marepleks juhatuse liige, Elva vallavolikogu liige\n6. Guido Pook (51), AS L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus\n7. Imre Vilt (49), NovaRent UAB, Eesti, regiooni juht\n8. Ago Kaasik (47), O\u00dc Tartu Honda Catwees, hooldusn\u00f5unik\n9. Martin Kleinert (32), digiturundaja\nValimisringkond nr 10: Tartu linn\n1. Elmo Somelar (49), O\u00dc ESK Grupp, juhataja, investor ja ettev\u00f5tja\n2. Kadri Kullman (63), Emaj\u00f5e Halduse O\u00dc, juhataja, Dimediumi asutaja\n3. Arne Merilai (61), Tartu \u00fclikool, eesti kirjanduse rahvusprofessor\n4. Aadi Tegova (41), Wisby toote omanik, tarkvara arendusmeeskonna juht\n5. Hedi Teidearu (24), riigiteaduste \u00fcli\u00f5pilane, IT-t\u00f6\u00f6taja\n6. Indrek Adler (45), ringmajanduse ettev\u00f5tte Foxway juhatuse liige ja Tallinna tehnika\u00fclikooli doktorant, kaitseliitlane\n7. Jaagup Ainsalu (35), AS Clevon, projektijuht\n8. \u00dclo Heinsoo (63), O\u00dc E-tehno, juhatuse liige, MT\u00dc Eesti Tehno\u00fclevaatajad, juhatuse liige\n9. Carmen Marianne Te\u00e4r (22), T\u00dc raku- ja molekulaarbioloogia \u00fcli\u00f5pilane\n10. Tanel Uibo (40), s\u00fcvatehnoloogia ettev\u00f5te O\u00dc Gscan, projektijuht\n\n"}
{"text":"Kauksi \u00dclle: kes kaitseks p\u00f5lisrahvast?Olen 45 aastat noorem kui Eesti Vabariik, s\u00fcndinud umbes siis, kui Gagarin kosmoses k\u00e4is ja ameeriklane Kuu peal; kui koolis sunniti pioneeriks minema ja kinos n\u00e4idati \u00abNelja tankisti ja koera\u00bb. Ometi kasvasin R\u00f5uge l\u00e4hedal P\u00e4rlij\u00f5e \u00e4\u00e4res Saarlase k\u00fcla Palu talus \u00fcles teadmisega, et Eesti on olnud iseseisev riik, ja igatsusega, et ta on seda kunagi taas.\nKust need teadmised tulid? P\u00e4rast talguid v\u00f5i poep\u00e4evi istusid inimesed k\u00f6\u00f6gis, vanaema praadis sealiha v\u00f5i pannkooke ja mina kuulasin vanaema p\u00f5llepaeltes rippudes lugusid vanadest aegadest, p\u00f5genemistest, s\u00f5dadest, v\u00f5imuvahetustest. Kuulsin l\u00f5putuid vaidlusi, et kummal ajal on parem elada \u2013 saksa v\u00f5i vinne, ja leiti ikka, et eesti aig oli k\u00f5ige parem.\nKoolis oli meie klassis vabaduss\u00f5dades k\u00e4inute ning k\u00fc\u00fcditatute lapsi. Kui komsomoli astumise aeg tuli, liikusid meil juba ringi eestiaegsed ajakirjad, kus P\u00e4ts, Laidoner ja vabariigi s\u00fcnnip\u00e4eva paraadidest pildid mustvalgel. Mu esimene proosajutt oli sellest, et moodustan r\u00fchmituse ning viin sinimustvalge Munam\u00e4e torni tippu. \u00d5mblesin vanaema p\u00f5llepaeltest ka v\u00e4ikse lipukese. Vanaema soovitas seda kodus \u00f5mblusmasina tarvikute kastis hoida.\nJ\u00e4rgmise lipu \u00f5mblesin 1988. aastal ning sellest kirjutasin h\u00fcmnilise luuletuse \u00abLipulaul\u00bb. Tartus n\u00e4gin miilitsakoeri t\u00e4navatel, v\u00f5tsin osa fosforiidis\u00f5jast, V\u00f5rumaal t\u00f5stis lipu Vaba S\u00f5ltumatu Kolonn number 1. Olin v\u00e4ga uhke oma s\u00fcnnimaa \u00fcle. Selle \u00fcle, et inimesed andsid perep\u00e4rimuses edasi j\u00e4rgmisele p\u00f5lvele oma ajaloo, samas kui kooli\u00f5pikud r\u00e4\u00e4kisid sotsialismi v\u00f5itudest.\nAjalooline V\u00f5romaa h\u00f5lmab Hargla, Karula, Kanepi, R\u00f5uge, Vastseliina, P\u00f5lva, R\u00e4pina, Urvaste kihelkonda ning v\u00f5rokestest p\u00f5liselanike m\u00e4lu ulatub palju s\u00fcgavamale kui 105 aastat Eesti Vabariiki. K\u00f5ige esimesed k\u00fctid-korilased j\u00f5udsid siia varsti p\u00e4rast j\u00e4\u00e4sulamist. On ju Haanja k\u00f5rgustil esimene paik, mis igikeltsast vabanes ja j\u00e4rvesilmad p\u00e4he sai.\nMeie v\u00f5ro kiil eraldus muude l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte seast esimese haruna ja on endas hoidnud palju tarkusi ja poeesiat. Selles on kirjutanud v\u00f5i kirjutab mituk\u00fcmmend kirjanikku ilukirjandust.\nMeie esivanemad on siin k\u00fcngastel maad harinud ja k\u00fclasid kaitsnud aastatuhandeid. Neid on Ugandi maakonnas elanutena s\u00f5jak\u00e4ikudel r\u00f6\u00f6vitud ja P\u00f5hjas\u00f5jas ning katkus hukkunud, kuid ikka on mets ja soo aidanud meid peita ja toita. Oleme ikka elu j\u00e4tkanud, rasketel aegadel sammalt leivavilja hulka segades ja tammet\u00f5rusid jahvatades. Tasane, kuid v\u00e4\u00e4ramatu enda moodi elamise tung ning oma kultuuri edasiandmise hoog pole raugenud raskete aegade kiuste.\nMeie v\u00f5ro kiil eraldus muude l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte seast esimese haruna ja on endas hoidnud palju tarkusi ja poeesiat.\n\nV\u00f5\u00f5rv\u00f5imud katkestasid noore Eesti Vabariigi \u00fclesehitust\u00f6\u00f6, aastatel 1941\u20131944 v\u00e4rvati mehi vene v\u00f5i saksa poole, pageti metsa, peeti partisaniv\u00f5itlust. Ameerika abi lubati \u2013 ei tulnud. N\u00f5ukogude aeg elati \u00fcle, sosistades m\u00f6\u00f6dunud aegadest, ja Eesti Vabariik v\u00f5eti r\u00f5\u00f5muga vastu. Hoolimata sellest, et maaelanike s\u00e4\u00e4stud r\u00f6\u00f6viti panganduse kaudu ja \u00e4rav\u00f5etud maade tagasisaamise eel tehti r\u00f6\u00f6vellik taluseadus.\nSiis tuli Euroopa Liit, mis hakkas varsti k\u00e4ituma kolonisaatori moodi: meie k\u00e4est oodatakse toorainet, ajusid ja t\u00f6\u00f6k\u00e4si v\u00e4lismaa t\u00f6\u00f6turule, pangad on v\u00f5\u00f5raste riikide omad, meie teenitud kasum saab neile. Taas aitavad maaperesid k\u00e4sit\u00f6\u00f6, korilus ja kasin elulaad.\nPean kurbusega tunnistama, et Euroopa Liidu koosseisus oldud aeg on Eesti Vabariigil olnud j\u00e4rjekindel Eesti muutmine eestivabaks riigiks. Meil ei soovitata omada sugu \u2013 t\u00e4idame juba pabereid \u00ablapsevanem 1\u00bb ja \u00ablapsevanem 2\u00bb. Meil ei sobi omada rahvust \u2013 oma kultuurist hoolimine olevat natsionalismi ilming. Nendest asjadest aitab v\u00f5rokeste huumorimeel veel \u00fcle, aga kui meie ristimetsi raiutakse, p\u00f5llumaid m\u00fcrgitatakse?\nMeie rahvap\u00e4rimus hoiatab hiie- ja ristipuude raiumise eest \u2013 see tuleb mitu p\u00f5lve tagasi! Sellest on oma jutustustes kirjutanud kirjanikud Juhan Jaik ja Artur Adson, kelle s\u00fcnni- ja lapsep\u00f5lvepaiku \u00e4hvardab tankiroomiku j\u00e4lg.\nEestis on v\u00f5etud kaitse alla looduskaitsealasid ja linnuliike, kaitstakse koduloomi ja inimesi perev\u00e4givalla eest. Kuid kes kaitseb p\u00f5lismaalast, v\u00f5rokest, kes soovib esivanemate maal elada loodusega koosk\u00f5las? V\u00f5rokene ei saa otsustada oma keskkonna puhtuse \u00fcle, sest Euroopa lubab p\u00f5llum\u00fcrki kasutada. Pangalaenuga ostetud tehnika eest tasumiseks tuleb p\u00f5ldu m\u00fcrgitada. V\u00f5romaa p\u00f5liseid v\u00e4\u00e4rtusi armastav pere ostab talu metsade vahele, kuid metsad raiutakse maha, isegi kui pole raiek\u00fcpsed.\nV\u00f5ro instituut on aastak\u00fcmneid teinud tublit t\u00f6\u00f6d V\u00f5romaa ajaloo, p\u00e4rimuse ja keele uurimisel. Seinariiulit\u00e4is raamatuid on kirjutatud, avaldatud, taasavaldatud \u2013 teadust, ilukirjandust, \u00f5pikuid. Ikka ei luba haridusministrid v\u00f5tta v\u00f5ro keelt kooliprogrammi. Tilgutatakse kopik raha ja nimetatakse ringitunniks.\nRahvaloendustel on riik kolmel korral keeldunud sellest, et peale eestlase saaks end m\u00e4\u00e4rata v\u00f5rokese v\u00f5i setona. K\u00f5igi muude rahvuste esindaja olla on v\u00f5imalik. Tundub, nagu Eesti riik kardaks ja v\u00e4ldiks oma p\u00f5lisrahvast. Ometi on Uku Masing, Jaan Kaplinski ja Kalle Eller kirjutanud, et \u00fckski rahvas ei j\u00e4\u00e4 p\u00fcsima, kui pole oma rahvuskultuuri kandvat p\u00f5lisosa; kas v\u00f5i v\u00f5rokesi, kes tunnevad ravimtaimi ja valuv\u00f5tus\u00f5nu, oskavad laastkatust ehitada ja vokki vuristada.\nEuroopa Liidu koosseisus oldud aeg on Eesti Vabariigil olnud j\u00e4rjekindel Eesti muutmine eestivabaks riigiks.\n\nPeame v\u00e4\u00e4rtustama iidseid tarkusi tundvaid inimesi, kes suudavad j\u00e4rgmisele p\u00f5lvele edasi anda oskusi, mida vajame j\u00e4rgmise \u00fchiskonnakorra ajaj\u00e4rguks, kui s\u00f5jad on j\u00e4lle kaigastega, hobu taas loom ja kogukond ainus inimese tugi.\nP\u00f5lisrahvaste konventsiooni j\u00e4rgi otsustab p\u00f5lisrahvas seda, mis nende ajaloolistel maadel v\u00f5ib teha ja mida mitte. Kas ei ole selle k\u00f5ige valguses rumal tegu Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku laiendamine nii, et mitte ainult loodus ei saa rikutud, vaid 20 000 v\u00f5rokese elutingimused muutuvad tervist kahjustavaks?\nEesti valitsus on p\u00f5lisrahvaga manipuleerinud. Infot varjatakse. Naeruv\u00e4\u00e4ristatakse neid, kelle s\u00fcda valutab kodu kaotamise p\u00e4rast. Meie maad nimetatakse tagahooviks. Soovi end v\u00f5rokesena rahvaloendusel kirja panna sildistatakse separatismiks. Tegutsetakse riigi tasandil igasuguseid anal\u00fc\u00fcse avalikustamata, kiirustades, s\u00f5jaretoorika taha varjudes.\nP\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on meie riik selleks, et tagada meie maa ja rahva s\u00e4ilimine igavesti. Ka p\u00f5lisrahva edasikestmine. K\u00f5igi nende murede p\u00e4rast k\u00e4ib koos esimese V\u00f5rokeste Kongressi Asutav Kogu ja on kavas see kongress l\u00e4bi viia 22. aprillil V\u00f5rus. Et kuuldavale tuua oma p\u00f5line h\u00e4\u00e4l ja keel ning j\u00e4\u00e4da kestma.\nV\u00f5rokesed \u00fcle ilma \u2013 hoiame \u00fchte, k\u00f5nelemi oma keelt, teeme end n\u00e4htavaks ja kuuldavaks! Meil on, mida maailmale \u00f6elda ja \u00f5petada. Hoiame ja kaitseme oma maad, kodusid, keelt, loodust \u2013 k\u00f5ige kiuste. Sellega hoiame ka Eesti Vabariiki.\n"}
{"text":"Kes kaitseks p\u00f5lisrahvast?V\u00f5rokestel on, mida maailmale \u00f6elda ja \u00f5petada, toonitab p\u00f5line v\u00f5rumaalane. Ta valutab s\u00fcdant oma kodukandi p\u00e4rimuskultuuri ja elukeskkonna p\u00e4rast ning juhib t\u00e4helepanu sellele, et rahvusriik s\u00e4ilib vaid siis, kui ka p\u00f5lisrahvas on hoitud ja hinnatud.Olen 45 aastat noorem kui Eesti Vabariik, s\u00fcndinud umbes siis, kui Gagarin kosmoses k\u00e4is ja ameeriklane Kuu peal; kui koolis sunniti pioneeriks minema ja kinos n\u00e4idati \u00abNelja tankisti ja koera\u00bb. Ometi kasvasin R\u00f5uge l\u00e4hedal P\u00e4rlij\u00f5e \u00e4\u00e4res Saarlase k\u00fcla Palu talus \u00fcles teadmisega, et Eesti on olnud iseseisev riik, ja igatsusega, et ta on seda kunagi taas.Kust need teadmised tulid? P\u00e4rast talguid v\u00f5i poep\u00e4evi istusid inimesed k\u00f6\u00f6gis, vanaema praadis sealiha v\u00f5i pannkooke ja mina kuulasin vanaema p\u00f5llepaeltes rippudes lugusid vanadest aegadest, p\u00f5genemistest, s\u00f5dadest, v\u00f5imuvahetustest. Kuulsin l\u00f5putuid vaidlusi, et kummal ajal on parem elada - saksa v\u00f5i vinne, ja leiti ikka, et eesti aig oli k\u00f5ige parem.Koolis oli meie klassis vabaduss\u00f5dades k\u00e4inute ning k\u00fc\u00fcditatute lapsi. Kui komsomoli astumise aeg tuli, liikusid meil juba ringi eestiaegsed ajakirjad, kus P\u00e4ts, Laidoner ja vabariigi s\u00fcnnip\u00e4eva paraadidest pildid mustvalgel. Mu esimene proosajutt oli sellest, et moodustan r\u00fchmituse ning viin sinimustvalge Munam\u00e4e torni tippu. \u00d5mblesin vanaema p\u00f5llepaeltest ka v\u00e4ikse lipukese. Vanaema soovitas seda kodus \u00f5mblusmasina tarvikute kastis hoida.J\u00e4rgmise lipu \u00f5mblesin 1988. aastal ning sellest kirjutasin h\u00fcmnilise luuletuse \u00abLipulaul\u00bb. Tartus n\u00e4gin miilitsakoeri t\u00e4navatel, v\u00f5tsin osa fosforiidis\u00f5jast, V\u00f5rumaal t\u00f5stis lipu Vaba S\u00f5ltumatu Kolonn number 1. Olin v\u00e4ga uhke oma s\u00fcnnimaa \u00fcle. Selle \u00fcle, et inimesed andsid perep\u00e4rimuses edasi j\u00e4rgmisele p\u00f5lvele oma ajaloo, samas kui kooli\u00f5pikud r\u00e4\u00e4kisid sotsialismi v\u00f5itudest.Ajalooline V\u00f5romaa h\u00f5lmab Hargla, Karula, Kanepi, R\u00f5uge, Vastseliina, P\u00f5lva, R\u00e4pina, Urvaste kihelkonda ning v\u00f5rokestest p\u00f5liselanike m\u00e4lu ulatub palju s\u00fcgavamale kui 105 aastat Eesti Vabariiki. K\u00f5ige esimesed k\u00fctid-korilased j\u00f5udsid siia varsti p\u00e4rast j\u00e4\u00e4sulamist. On ju Haanja k\u00f5rgustil esimene paik, mis igikeltsast vabanes ja j\u00e4rvesilmad p\u00e4he sai.Meie v\u00f5ro kiil eraldus muude l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte seast esimese haruna ja on endas hoidnud palju tarkusi ja poeesiat. Selles on kirjutanud v\u00f5i kirjutab mituk\u00fcmmend kirjanikku ilukirjandust.Meie esivanemad on siin k\u00fcngastel maad harinud ja k\u00fclasid kaitsnud aastatuhandeid. Neid on Ugandi maakonnas elanutena s\u00f5jak\u00e4ikudel r\u00f6\u00f6vitud ja P\u00f5hjas\u00f5jas ning katkus hukkunud, kuid ikka on mets ja soo aidanud meid peita ja toita. Oleme ikka elu j\u00e4tkanud, rasketel aegadel sammalt leivavilja hulka segades ja tammet\u00f5rusid jahvatades. Tasane, kuid v\u00e4\u00e4ramatu enda moodi elamise tung ning oma kultuuri edasiandmise hoog pole raugenud raskete aegade kiuste.V\u00f5\u00f5rv\u00f5imud katkestasid noore Eesti Vabariigi \u00fclesehitust\u00f6\u00f6, aastatel 1941-1944 v\u00e4rvati mehi vene v\u00f5i saksa poole, pageti metsa, peeti partisaniv\u00f5itlust. Ameerika abi lubati - ei tulnud. N\u00f5ukogude aeg elati \u00fcle, sosistades m\u00f6\u00f6dunud aegadest, ja Eesti Vabariik v\u00f5eti r\u00f5\u00f5muga vastu. Hoolimata sellest, et maaelanike s\u00e4\u00e4stud r\u00f6\u00f6viti panganduse kaudu ja \u00e4rav\u00f5etud maade tagasisaamise eel tehti r\u00f6\u00f6vellik taluseadus.Siis tuli Euroopa Liit, mis hakkas varsti k\u00e4ituma kolonisaatori moodi: meie k\u00e4est oodatakse toorainet, ajusid ja t\u00f6\u00f6k\u00e4si v\u00e4lismaa t\u00f6\u00f6turule, pangad on v\u00f5\u00f5raste riikide omad, meie teenitud kasum saab neile. Taas aitavad maaperesid k\u00e4sit\u00f6\u00f6, korilus ja kasin elulaad.Pean kurbusega tunnistama, et Euroopa Liidu koosseisus oldud aeg on Eesti Vabariigil olnud j\u00e4rjekindel Eesti muutmine eestivabaks riigiks. Meil ei soovitata omada sugu - t\u00e4idame juba pabereid \u00ablapsevanem 1\u00bb ja \u00ablapsevanem 2\u00bb.Meil ei sobi omada rahvust - oma kultuurist hoolimine olevat natsionalismi ilming. Nendest asjadest aitab v\u00f5rokeste huumorimeel veel \u00fcle, aga kui meie ristimetsi raiutakse, p\u00f5llumaid m\u00fcrgitatakse?Meie rahvap\u00e4rimus hoiatab hiie- ja ristipuude raiumise eest - see tuleb mitu p\u00f5lve tagasi! Sellest on oma jutustustes kirjutanud kirjanikud Juhan Jaik ja Artur Adson, kelle s\u00fcnni- ja lapsep\u00f5lvepaiku \u00e4hvardab tankiroomiku j\u00e4lg.Eestis on v\u00f5etud kaitse alla looduskaitsealasid ja linnuliike, kaitstakse koduloomi ja inimesi perev\u00e4givalla eest. Kuid kes kaitseb p\u00f5lismaalast, v\u00f5rokest, kes soovib esivanemate maal elada loodusega koosk\u00f5las? V\u00f5rokene ei saa otsustada oma keskkonna puhtuse \u00fcle, sest Euroopa lubab p\u00f5llum\u00fcrki kasutada. Pangalaenuga ostetud tehnika eest tasumiseks tuleb p\u00f5ldu m\u00fcrgitada. V\u00f5romaa p\u00f5liseid v\u00e4\u00e4rtusi armastav pere ostab talu metsade vahele, kuid metsad raiutakse maha, isegi kui pole raiek\u00fcpsed.V\u00f5ro instituut on aastak\u00fcmneid teinud tublit t\u00f6\u00f6d V\u00f5romaa ajaloo, p\u00e4rimuse ja keele uurimisel. Seinariiulit\u00e4is raamatuid on kirjutatud, avaldatud, taasavaldatud - teadust, ilukirjandust, \u00f5pikuid. Ikka ei luba haridusministrid v\u00f5tta v\u00f5ro keelt kooliprogrammi. Tilgutatakse kopik raha ja nimetatakse ringitunniks.Rahvaloendustel on riik kolmel korral keeldunud sellest, et peale eestlase saaks end m\u00e4\u00e4rata v\u00f5rokese v\u00f5i setona. K\u00f5igi muude rahvuste esindaja olla on v\u00f5imalik. Tundub, nagu Eesti riik kardaks ja v\u00e4ldiks oma p\u00f5lisrahvast. Ometi on Uku Masing, Jaan Kaplinski ja Kalle Eller kirjutanud, et \u00fckski rahvas ei j\u00e4\u00e4 p\u00fcsima, kui pole oma rahvuskultuuri kandvat p\u00f5lisosa;kas v\u00f5i v\u00f5rokesi, kes tunnevad ravimtaimi ja valuv\u00f5tus\u00f5nu, oskavad laastkatust ehitada ja vokki vuristada.Peame v\u00e4\u00e4rtustama iidseid tarkusi tundvaid inimesi, kes suudavad j\u00e4rgmisele p\u00f5lvele edasi anda oskusi, mida vajame j\u00e4rgmise \u00fchiskonnakorra ajaj\u00e4rguks, kui s\u00f5jad on j\u00e4lle kaigastega, hobu taas loom ja kogukond ainus inimese tugi.P\u00f5lisrahvaste konventsiooni j\u00e4rgi otsustab p\u00f5lisrahvas seda, mis nende ajaloolistel maadel v\u00f5ib teha ja mida mitte. Kas ei ole selle k\u00f5ige valguses rumal tegu Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku laiendamine nii, et mitte ainult loodus ei saa rikutud, vaid 20 000 v\u00f5rokese elutingimused muutuvad tervist kahjustavaks?Eesti valitsus on p\u00f5lisrahvaga manipuleerinud. Infot varjatakse. Naeruv\u00e4\u00e4ristatakse neid, kelle s\u00fcda valutab kodu kaotamise p\u00e4rast. Meie maad nimetatakse tagahooviks. Soovi end v\u00f5rokesena rahvaloendusel kirja panna sildistatakse separatismiks. Tegutsetakse riigi tasandil igasuguseid anal\u00fc\u00fcse avalikustamata, kiirustades, s\u00f5jaretoorika taha varjudes.P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on meie riik selleks, et tagada meie maa ja rahva s\u00e4ilimine igavesti. Ka p\u00f5lisrahva edasikestmine. K\u00f5igi nende murede p\u00e4rast k\u00e4ib koos esimese V\u00f5rokeste Kongressi Asutav Kogu ja on kavas see kongress l\u00e4bi viia 22. aprillil V\u00f5rus. Et kuuldavale tuua oma p\u00f5line h\u00e4\u00e4l ja keel ning j\u00e4\u00e4da kestma.V\u00f5rokesed \u00fcle ilma - hoiame \u00fchte, k\u00f5nelemi oma keelt, teeme end n\u00e4htavaks ja kuuldavaks! Meil on, mida maailmale \u00f6elda ja \u00f5petada. Hoiame ja kaitseme oma maad, kodusid, keelt, loodust - k\u00f5ige kiuste. Sellega hoiame ka Eesti Vabariiki.\"Meie v\u00f5ro kiil eraldus muude l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte seast esimese haruna ja on endas hoidnud palju tarkusi ja poeesiat.\"\"Euroopa Liidu koosseisus oldud aeg on Eesti Vabariigil olnud j\u00e4rjekindel Eesti muutmine eestivabaks riigiks.\"KAUKSI \u00dcLLE, KIRJANIK"}
{"text":"Palgat\u00f5us kaitseks vaesuse eest tuhandeid j\u00e4rvalasiK\u00e4esoleval aastal peab iga kuu 725eurose alampalgaga \u00e4ra elama ligikaudu 100 000 eestlast, sealhulgas tuhanded j\u00e4rvamaalased, kes samuti seisavad silmitsi hinna- ja intressit\u00f5usuga. Hinna- ja intressit\u00f5us, mis pole kuidagi s\u00e4\u00e4stnud J\u00e4rvamaad, kuid kus ka keskmine palk j\u00e4\u00e4b riigi keskmisele sadu eurosid alla, Harjumaast r\u00e4\u00e4kimata. Sellep\u00e4rast polegi valimiste eel m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida Eesti p\u00e4\u00e4stmisest pagulaste v\u00f5i muude tontide eest, kuniks puudub plaan, kuidas omaenda rahva hakkamasaamist tagada.K\u00fcllap on v\u00e4he Eestis neid perekondi, kelle elatustase on nii k\u00f5rge, et viimase aasta hinna- ja intressit\u00f5usud pole \u00fcldse nende toimetulekut m\u00f5jutanud. K\u00f5ige valusamalt l\u00f6\u00f6vad sellised kriisid just v\u00e4iksema sissetulekuga inimesi - noori peresid, pension\u00e4re, \u00fcksikvanemaid. Alampalka teenib ligi 15 protsenti Eesti t\u00f6\u00f6tajatest: k\u00fcmned tuhanded inimesed teenindus- ja tootmissektoris, aga ka haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Kui tahame p\u00e4riselt kaitsta inimeste toimetulekut praeguses kriisis, peaksime alustama just alampalga t\u00f5stmisest, sest nii aitame k\u00f5ige haavatavamaid, kuid kaudselt m\u00f5jutab see ka k\u00f5rgema palga saajaid.N\u00e4iteks sotsiaaldemokraatide programmis seatud eesm\u00e4rk t\u00f5sta alumise otsa palgad 1200 euroni puudutaks rohkem kui 100 000 t\u00f6\u00f6tajat \u00fcle Eesti.R\u00e4\u00e4gime hooldust\u00f6\u00f6tajatest, abi\u00f5petajatest lasteaedades ja koolides, m\u00fc\u00fcjatest, koristajatest ja teistest teenindussektori t\u00f6\u00f6tajatest, kes peavad toime tulema ligi tuhandeeurose kuusissetulekuga.On erakondi, kes lubavad, et hinnat\u00f5usu saab tagasi p\u00f6\u00f6rata kunstlike soodustuste - olgu selleks siis odav elekter ja k\u00fctus v\u00f5i toiduained - k\u00e4ibemaksu langetamine. Isegi kui ajutiselt v\u00f5iks sellistest kunstlikest meedetest mingit abi olla, siis pikas perspektiivis see probleeme ei lahenda. Ainult k\u00f5rgem palk saab p\u00e4riselt inimesi hinnat\u00f5usus aidata.Alampalga t\u00f5stmine aitab suures plaanis v\u00e4hendada ebav\u00f5rdsust, palgavaesust, aga ka laste suhtelist vaesusriski. Samas on oluline r\u00f5hutada, et alampalga t\u00f5stmine ei m\u00f5juta ainult selle saajate sissetulekuid, vaid suuremas pildis kergitab palkasid ka k\u00f5rgematel palgatasemetel. Eriti oluline on inimeste sissetulekute kasvatamine just maapiirkondades, sest nii suureneb omavalitsuste maksutulu ning see aitab tagada, et ka v\u00e4iksemates linnades ja asulates j\u00e4\u00e4ksid kohalikud koolid, lasteaiad, rahvamajad ja seltsielu p\u00fcsima.Loomulikult kaasneks alampalga ennaktempos t\u00f5stmisega paljudele ettev\u00f5tetele k\u00f5rgemad t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud, mist\u00f5ttu tuleb kindlasti tagada, et ettev\u00f5tted poleks sunnitud koondama. T\u00f6\u00f6kohad peavad s\u00e4ilima. Selleks toetab alampalga t\u00f5stmise eesm\u00e4rki skeem, mis h\u00e4das ettev\u00f5tteid \u00fcleminekuajal toetaks, eesk\u00e4tt just maapiirkondades, kus iga t\u00f6\u00f6koht on kulla hinnaga. Muidugi ei saa regionaalpoliitikat j\u00e4tkata eesm\u00e4rgiga \u00abproovime hoida, seda mida on\u00bb, sest juba ongi nii v\u00e4he.V\u00e4ikelinnad ja maapiirkonnad on sattunud n\u00f5iaringi, kus t\u00f6\u00f6kohti ei teki, sest pole v\u00f5tta t\u00f6\u00f6tajaid. T\u00f6\u00f6tajaid pole v\u00f5tta seet\u00f5ttu, et inimestel pole kuskil elada, ega kooli, kuhu oma last panna. Sellep\u00e4rast ongi kiirkorras vaja pidurdada \u00e4\u00e4remaastumist ning k\u00f5ikides investeeringutes peab riik l\u00e4htuma regionaalarengust \u00fche prioriteedina. Me ei saa lubada omavalitsustel kriisides laostuda ning kohalikel k\u00fclamajadel, raamatukogudel ja koolidel oma uksi sulgeda. Kui inimesed on juba kord l\u00e4inud, siis tagasi neid tuua on palju raskem.Paremerakondade n\u00e4htamatu k\u00e4si on juba aastak\u00fcmneid soosinud \u00e4\u00e4remaastumist, kus inimesed, t\u00f6\u00f6kohad ja lapsednoored liiguvad suurematesse linnadesse, teenused koos nendega. Kui tahame neid protsesse tagasi p\u00f6\u00f6rata, tuleb hakata tegema julgeid otsuseid. N\u00e4iteks soovivad sotsiaaldemokraadid investeerida 500 miljonit eurot selleks, et luua maapiirkondadesse 15 000 tasuvat t\u00f6\u00f6kohta. Samuti luua investeerimisplaani ja maksuerisused, mis meelitaksid ettev\u00f5tteid just maapiirkondadesse ja v\u00e4iksematesse asulatesse.Elamispinnaprobleemi leevenduseks juba taask\u00e4ivitasime \u00fc\u00fcrimajade ehitamise programmi, kuid p\u00e4rast valimisi sooviksime \u00fc\u00fcrimajade programmi rahastust suurendada nii, et \u00fcle riigi rajataks 5000 n\u00fc\u00fcdisaegset, mugavat ja taskukohast \u00fc\u00fcrikorterit, eesk\u00e4tt just v\u00e4ikelinnades ja maapiirkondades.K\u00e4esolev kriis l\u00f6\u00f6b taaskord eriti valusalt keskmise ja v\u00e4iksema sissetulekuga inimesi ning ka omavalitsusi. Eelseisvatel valimistel ongi \u00fcks eksistentsiaalne k\u00fcsimus, millise rahva ja riigina me sellest majandussurutisest v\u00e4lja tuleme. Kas riik on oma elanikele olemas ja suudab tagada nende toimetuleku ja heaolu? Kas ettev\u00f5tted meie maapiirkondades suudavad ellu j\u00e4\u00e4da v\u00f5i saab praegusest kriisist l\u00f5plik \u00abkabelimats\u00bb paljudele v\u00e4iksematele omavalitsustele ning sealt p\u00fchitakse viimasedki t\u00f6\u00f6kohad ja teenused? \u00d5huke riik on olnud heade aegade riik, aga praeguses kriisis on tarvis tugevat ja tegusat riiki, mis tagaks inimeste toimetuleku ja t\u00f6\u00f6kohad ning aitaks elul edeneda ka maapiirkondades ja v\u00e4iksemates linnades.\"LOOMULIKULT KAASNEKS ALAMPALGA ENNAKTEMPOS T\u00d5STMISEGA PALJUDELE ETTEV\u00d5TETELE KA K\u00d5RGEMAD T\u00d6\u00d6J\u00d5UKULUD, MIST\u00d5TTU TULEB KINDLASTI TAGADA, ET ETTEV\u00d5TTED POLEKS SUNNITUD KOONDAMA.\"LAURI L\u00c4\u00c4NEMETS, Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees"}
{"text":"Isamaa nimekirjas kandideerivat T\u00f5nis Paltsi \u00e4hvardab pankrot. \"Olen ja j\u00e4\u00e4ngi v\u00f5lgu.\"Tallinna endist linnapead ja eksministrit, Isamaa nimekirjas praegu kandideerivat T\u00f5nis Paltsi \u00e4hvardab pankrot, sest tema erakonnakaaslane Eero Elenurm v\u00f5ttis Paltsi vindunud v\u00f5lgade p\u00e4rast pihtide vahele.\nIsamaa liikmed Elenurm ja Palts on tulises t\u00fclis. Elenurm \u00fctleb, et Palts ignoreerib ja v\u00e4ldib v\u00f5lgade tasumist, Palts lennutab aga Elenurme suunas karme s\u00fc\u00fcdistusi. \u201cOlen ja j\u00e4\u00e4ngi v\u00f5lgu. Sellep\u00e4rast, et tegemist on v\u00e4ljapressimisega,\u201d p\u00f5rutas Palts."}
{"text":"Parempoolsete esinumber: mida rohkem ettev\u00f5tjaid, seda parem k\u00f5igileUUS N\u00c4GU. Ettev\u00f5tja ja investor Elmo Somelar Tartu Parempoolsetest n\u00e4eb, kuidas poliitikasse kardetakse tulla. Et paljud teised ei tule, l\u00e4heb ta ise.Ettev\u00f5tja ja investori Elmo Somelari (49) kohta on vahest sama v\u00e4he teada nagu selle erakonnagi kohta, mille ridades ta t\u00e4navu riigikokku kandideerib. Parempoolsetega liitus Somelar mullu novembris ja sattus kohe Tartu linna nimekirja eesotsa.Elmo Somelar, mis ajendas teid selle veel pooltundmatu erakonna poole hoidma?Olen kogu aeg olnud Reformierakonna valija. Alati. \u00dchel aastal andsin protestih\u00e4\u00e4le Vabaerakonnale. Kui hakkasin vaatama, keda sel kevadel valida, siis enda maailmapildiga kattuvat erakonda enam ei leidnud. Guugeldasin, et on \u00fcks tore uus erakond, Parempoolsed. Sain kokku erakonna esimehega (Lavly Perling\u00a0-\u00a0LL).Meie \u00fchine veendumus on, et ettev\u00f5tlus on riigi edu alus. K\u00f5ige rohkem meenutab see mulle Reformierakonna vaateid 1990. aastatel, kui oldi v\u00e4ga uuendusmeelsed, teotahtelised, t\u00e4is energiat. S\u00fcst, mille nemad andsid\u00a0-\u00a0et riigieelarve peab olema tasakaalus ja kulud ei tohi \u00fcletada tulusid\u00a0-, meeldis mulle, kes ma hakkasin siis ettev\u00f5tlusega tegelema, v\u00e4ga. N\u00fc\u00fcd nad enam ettev\u00f5tete eest niimoodi ei r\u00e4\u00e4gi. Parempoolsetel on maailmavaade tunduvalt kitsam.K\u00f5ik ei saagi, aga mina olen seda meelt, et mida rohkem on ettev\u00f5tlikke inimesi, seda j\u00f5ukam on \u00fchiskond ja seda parem k\u00f5igile. Seda esimest sammu ei juleta teha. Ettev\u00f5tlusvaimust on nagu puudu.Soovisin tegelikult Parempoolseid rohkem passiivselt toetada, sest ega ma ise ennast poliitiku rollis ei n\u00e4e. Tunnen pigem tohutut vajadust kaasa r\u00e4\u00e4kida seal, kus n\u00e4en, et asjad l\u00e4hevad halvasti v\u00f5i ei l\u00e4he \u00f5iges suunas. Lavly tegi siis muidugi ettepaneku, et kuna inimestega on kehvasti, keegi ei taha poliitikasse tulla, sest k\u00f5ik kardavad oma nime, maine ja k\u00f5ige muu p\u00e4rast, \u00fctlesin, et mis siis ikka. Kui keegi teine ei l\u00e4he, l\u00e4hen mina ja teen selle valimists\u00fckli kaasa.Ja kohe pandi esinumbriks.Esinumber oli alguses keegi teine, kes viimasel hetkel loobus. Korraga \u00f6eldi, et n\u00fc\u00fcd on selline lugu, et sina peaksid olema Tartu esinumber. Olud muutusid kiiresti ja aega oli v\u00e4he. \u00dctlesin, et h\u00e4sti. Kui kedagi paremat ei ole, v\u00f5tan selle enda kanda.Eelmistel valimistel oli noore ja tundmatu partei rollis Eesti 200. Riigikokku ei saadud. Kas ja miks l\u00e4heb Parempoolsetel teisiti?Kui erakonda astusin, oli mulle \u00fcpris selge, et t\u00f5en\u00e4oliselt me neil valimistel k\u00fcnnist ei \u00fcleta. Olulisem on see, et n\u00e4itame, et oleme olemas. R\u00e4\u00e4gime \u00f5igeid asju ning kutsume sellega teisi tarku ja nutikaid kaasa r\u00e4\u00e4kima, mitte j\u00e4\u00e4ma k\u00f5rvalt vaatlejateks. J\u00e4rgmine ts\u00fckkel\u00a0-\u00a0kas ma ise kandideerin, ei tea\u00a0-\u00a0on meile kindlasti edukam ja saame sellise valitsuse, millist p\u00e4riselt soovime.Teist on pigem v\u00e4he teada peale selle, et te olete ettev\u00f5tja ja investor. Mida see endas k\u00e4tkeb?Mul on kolm mikroettev\u00f5tet. Tarnime toiduainet\u00f6\u00f6stuse tarvis maitseaineid ning masinaid ja seadmeid, muudame tootmisprotsessi efektiivsemaks. Hobikorras olen tegelenud investeerimisega, varem Eesti b\u00f6rsi, n\u00fc\u00fcd p\u00f5hiliselt New Yorgi b\u00f6rsi kaudu. Tartus olen ka mitme toreda laguneva kinnistu omanik.Sealhulgas ka kinnistu Lossi t\u00e4naval?Jah, Lossi t\u00e4nav 24.Miks see hoone seisab ja laguneb?Ma ei tahaks Tartu linnavalitsust kritiseerida, aga nendega suhtlemine k\u00e4ib selliselt, et saadad kirja ja ametnikul on aega sulle vastata 30 p\u00e4eva. \u00dcks k\u00fcsimus\u00a0-\u00a030 p\u00e4eva p\u00e4rast vastus. Niimoodi v\u00f5ib m\u00f5nda projekti ajada aastaid. Tartus pole vanade hoonetega lihtne, seda r\u00e4\u00e4givad paljud ehitusettev\u00f5tjad, sest k\u00f5igepealt on ametniku n\u00e4gemus, aga siis on veel ka muinsuskaitse pool.Mujal maailmas, P\u00f5hja-Ameerikas ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, n\u00e4eme, kui h\u00e4sti on vana uuega kokku pandud. Siin kardetakse seda millegip\u00e4rast. Hoone peab seisma sellisena, nagu ta on. Kurb, sest kui Tartu on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna, siis mida me siin n\u00e4itame? Kas me n\u00e4itamegi neid vanu r\u00e4\u00e4mas hooneid? Peame leidma mingi ni\u0161i v\u00f5i erip\u00e4ra, sest praegu on minu jaoks v\u00e4ga suur k\u00fcsim\u00e4rk, miks peaks tahtma tulla Tartusse.Olite k\u00fcllap siis ka kahe k\u00e4ega Toome restorani idee poolt?Olin poolt. See oleks pannud Toomem\u00e4e mingit moodi elama. V\u00f5tame n\u00e4iteks New Yorgis Central Parki\u00a0-\u00a0seal toimub kogu aeg midagi. Tartus Toomem\u00e4el ei toimu peaaegu mitte midagi.Kevadiste poriste jooksuradade asemele v\u00f5iks teha m\u00f5nusad mult\u0161ist rajad, mida m\u00f6\u00f6da saab puhta kingaga jalutada. V\u00f5iks teha piknikumuru, sest praegusele \u00f5hukesele murule ei kannata midagi peale panna. Toomem\u00e4e all on v\u00e4ga huvitavad k\u00e4igud, mis oleks turistidele v\u00e4ga suure potentsiaaliga. See k\u00f5ik seisab. Ja siis tuldi \u00fche unikaalse ideega, aga enne, kui seda \u00fcldse arendama sai hakata, maeti see juba maha.Mind tegi teiega tuttavamaks ka hiljutine arvamuslugu, kus v\u00e4itsite, et v\u00e4\u00e4rikas toimetulek vanadusp\u00f5lves on paljuski meie enda ettev\u00f5tlikkuses ja rahatarkuses kinni. Kas suudate oma t\u00f6\u00f6tajatele maksta v\u00e4\u00e4rika pensionip\u00f5lve v\u00e4\u00e4rilist palka?Minu ettev\u00f5tetes on t\u00f6\u00f6j\u00f5u voolavus olnud v\u00e4ike ja igal aastal oleme liikunud selles suunas, et palk t\u00f5useks. T\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tja vahel on alati huvide konflikt. T\u00f6\u00f6andja sooviks v\u00f5imalikult palju teenida ja t\u00f6\u00f6andja, ma ei \u00fctle, et v\u00f5imalikult v\u00e4he maksta, aga ta otsib mingit tasakaalupunkti turu keskmise ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tja soovi vahel. Mis ihne omanik, eks ole? Minu eesm\u00e4rk on teenida kasumit, sest see aitab tulevikus t\u00f6\u00f6kohti hoida ja ettev\u00f5ttel p\u00fcsida. Peab olema finantspuhver.Riik peaks samamoodi m\u00f5tlema, et kui on head ajad, kogume reserve, ja kui halvad, kasutame neid. Praegu meil reserve pole. \u00dchel hetkel oleme sellise raske olukorra ees, et on tarvis juurde laenata. Kui hakkame jooksvate kulude katteks laenama, v\u00f5ib riik pankrotis l\u00f5petada ja sellest v\u00e4lja tulla on v\u00e4ga raske.Millisena oma viimast elujuppi n\u00e4ete?Kui ausalt \u00fctlen, siis minu pensionip\u00f5lv on kindlustatud. Olen suhteliselt v\u00e4hen\u00f5udlik inimene ja saan v\u00e4ikese sissetulekuga hakkama. N\u00e4en oma pensionip\u00f5lve Eestis, v\u00f5ib-olla kuskil pisikeses aiaga majakeses nokitsemas.\u00c4kki sellises kohas nagu V\u00e4lgi (k\u00fcla Peipsi\u00e4\u00e4re vallas, kus elab palju Poola juurtega Somelari-, poolap\u00e4raselt Somelarski-nimelisi elanikke\u00a0-\u00a0LL)? \u00dctleb see teile midagi?T\u00f5epoolest, olen Tartus s\u00fcndinud, aga V\u00e4lgis \u00fcles kasvanud. K\u00e4isin seal maakoolis. Nii et minu kohta v\u00f5ib vabalt \u00f6elda, et olen maapoiss.KES TA ON?Elmo Somelar\u2022 Ettev\u00f5tja ja investor\u2022 L\u00f5petanud Eesti p\u00f5llumajandus\u00fclikooli liha-\u00a0ja piimatehnoloogia erialal ning l\u00e4binud Tartu \u00fclikooli strateegilise juhtimise magistri\u00f5ppe l\u00f5put\u00f6\u00f6d kaitsmata\u2022 Vallaline, kaks lastPAREMPOOLSETE KOLM EESM\u00c4RKI\u2022 \u00dchetaoline ja lihtne maksus\u00fcsteem, tasakaalus riigieelarve ja majanduskasv.\u2022 \u00d5hem riik. V\u00e4hem b\u00fcrokraatiat, v\u00e4hem ametnikke.\u2022 Ausam riik. T\u00e4isleppimatus korruptsiooniga.Parempoolsete kandidaadidValimisringkond nr 9: J\u00f5geva-\u00a0ja Tartumaa1.\u00a0Allan Muuk (60), produtsent ja teleajakirjanik, Teletoomise O\u00dc juhatuse liige2.\u00a0Karel Kuningas (41), ettev\u00f5tja, O\u00dc Tehnoloogia Rakenduskeskus tegevjuht3.\u00a0Kaire Vahej\u00f5e (42), Luunja vallavolikogu esimees, T\u00dc ettev\u00f5tluse nooremlektor4.\u00a0Kadri Sommer (49), ettev\u00f5tja, O\u00dc \u00d5enduskontor, kodu\u00f5de ja hingehoidja5.\u00a0T\u00f5nu Aigro (67), O\u00dc Marepleks juhatuse liige, Elva vallavolikogu liige6.\u00a0Guido Pook (51), AS L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus7.\u00a0Imre Vilt (49), Nova-Rent UAB, Eesti, regiooni juht8.\u00a0Ago Kaasik (47), O\u00dc Tartu Honda Catwees, hooldusn\u00f5unik9.\u00a0Martin Kleinert (32), digiturundajaValimisringkond nr 10: Tartu linn1.\u00a0Elmo Somelar (49), O\u00dc ESK Grupp, juhataja, investor ja ettev\u00f5tja2.\u00a0Kadri Kullman (63), Emaj\u00f5e Halduse O\u00dc, juhataja, Dimediumi asutaja3.\u00a0Arne Merilai (61), Tartu \u00fclikool, eesti kirjanduse rahvusprofessor4.\u00a0Aadi Tegova (41), Wisby toote omanik, tarkvara arendusmeeskonna juht5.\u00a0Hedi Teidearu (24), riigiteaduste \u00fcli\u00f5pilane, IT-t\u00f6\u00f6taja6. Indrek Adler (45), ringmajanduse ettev\u00f5tte Foxway juhatuse liige ja Tallinna tehnika\u00fclikooli doktorant, kaitseliitlane7.\u00a0Jaagup Ainsalu (35), AS Clevon, projektijuht8.\u00a0\u00dclo Heinsoo (63), O\u00dc E-tehno, juhatuse liige, MT\u00dc Eesti Tehno\u00fclevaatajad, juhatuse liige9.\u00a0Carmen Marianne Te\u00e4r (22), T\u00dc raku-\u00a0ja molekulaarbioloogia \u00fcli\u00f5pilane10.\u00a0Tanel Uibo (40), s\u00fcvatehnoloogia ettev\u00f5te O\u00dc Gscan, projektijuht\"Kui erakonda astusin, oli mulle \u00fcpris selge, et t\u00f5en\u00e4oliselt me neil valimistel k\u00fcnnist ei \u00fcleta.\u00a0Aga k\u00f5ik ei saa ju nii v\u00f5i teisiti olla ettev\u00f5tjad.\"Ettev\u00f5tlustaustaga Elmo Somelari jaoks on riigikogu kandidaadi roll midagi uut. Karj\u00e4\u00e4ri ta v\u00e4hemalt esmapilgul poliitikas teha ei kavatse.LIINA LUDVIG\u00a0"}
{"text":"Maksugurmaanidele | Inimorganite transport ei l\u00e4he maksuvabastuse allaMaksuekspert T\u00f5nis Ellind selgitab Euroopa Kohtu kaasuse n\u00e4itel, kas maksuvaba inimorganite transport v\u00f5iks olla maksuvaba k\u00e4ive, nii nagu seda on kuuenda direktiivi alusel inimorganite m\u00fc\u00fck.\nErnst & Youngi juhtiv maksun\u00f5ustaja T\u00f5nis Elling\nKuuenda direktiivi artikli 13 A osa l\u00f5ikes 1 on s\u00e4testatud, et liikmesriigid vabastavad enda kehtestatud tingimustel, mille eesm\u00e4rk on tagada maksuvabastuse n\u00f5uetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ennetada v\u00f5imalikku maksudest k\u00f5rvalehoidumist, maksustamise v\u00e4ltimist ja muid kuritarvitusi, maksust j\u00e4rgmised tegevusalad: punkt d) inimorganite, inimvere ja rinnapiima tarnimine."}
{"text":"Isamaa nimekirjas kandideerivat T\u00f5nis Paltsi \u00e4hvardab pankrot. \u201eOlen ja j\u00e4\u00e4ngi v\u00f5lgu.\u201cTallinna endist linnapead ja eksministrit, Isamaa nimekirjas praegu kandideerivat T\u00f5nis Paltsi \u00e4hvardab pankrot, sest tema erakonnakaaslane Eero Elenurm v\u00f5ttis Paltsi vindunud v\u00f5lgade p\u00e4rast pihtide vahele, kirjutas \u00c4rip\u00e4ev Online.\n\u201eOlen ja j\u00e4\u00e4ngi v\u00f5lgu. Sellep\u00e4rast, et tegemist on v\u00e4ljapressimisega,\u201c p\u00f5rutas Palts ja l\u00f5petas k\u00f5ne."}
{"text":"Kauplusevarguste arv suurenes aastaga neljandiku v\u00f5rra2022. aasta kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et varavastased kuriteod moodustasid suurima osa ehk 46% kuritegudest. Kokku registreeriti neid 3% rohkem kui aasta tagasi, neist enim Harju-, Ida-Viru- ning Tartumaal.Kui 2020. aastani registreeriti varavastaseid kuritegusid j\u00e4rjest v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd on nende arv taas suurenenud eesk\u00e4tt varguste t\u00f5ttu. \u201eVargused on varavastaste kuritegude seas domineerinud l\u00e4bi aastate. Nendele j\u00e4rgnevad kelmused ja arvutikelmused ning omastamised,\u201c \u00fctles justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Andri Ahven.Aastaga suurenes ennek\u00f5ike kauplustes toime pandud varguste arv, mida registreeriti 23% enam kui aasta varem. Eesk\u00e4tt varastati esmatarbekaupasid nagu juust, vorst, \u0161okolaad ja kohv, aga ka kosmeetikat ning alkoholi. Valdav osa kauplusevargustest olid s\u00fcstemaatilised vargused.S\u00f5idukivarguste arv v\u00e4henes aastaga 17%. Pea j\u00e4rjepidevalt on v\u00e4henenud r\u00f6\u00f6vimised, mida registreeriti mullu kuus korda v\u00e4hem kui eelmise k\u00fcmnendi algul.K\u00f5ige rohkem varavastaseid kuritegusid registreeriti mullu \u041darjumaal. Nende kuritegude poolest paistavad enam silma ka Ida-Virumaa ja Tartumaa, nende j\u00e4rel P\u00e4rnumaa ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa.ANDRI K\u00dc\u00dcTS, avalike suhete n\u00f5unik Justiitsministeerium"}
{"text":"P\u00f5llumajandus- ja Toiduamet tuvastas meest v\u00f5\u00f5rsuhkruidP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet\nPRESSITEADE\n23.02.2023\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet tuvastas meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid\nKreeta meest tuvastati lisatud suhkruid. Tooted k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt.\nEesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei tuvastatud.\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa\ns\u00f5nul uuriti 2022. aastal 20st meeproovist v\u00f5\u00f5rsuhkruid ehk lisatud\nsuhkruid. \"Proovidest neli olid Eesti p\u00e4ritolu ja 16 v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu\nmeed. Proove v\u00f5eti nii kauplustest, kui hulgiladudest,\" kirjeldas\nLaurimaa.\n\"\u00dchel juhul tuvastati tootes v\u00f5\u00f5rsuhkruid. Nii nagu ka varasemal aastal,\nsiis Eesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei leitud, ehk tegemist oli v\u00e4lismaist\np\u00e4ritolu tootega. Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitakse. Antud\ntoode k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt,\" selgitas Laurimaa. Tarbijatel, kes on\nk\u00f5nealusest partiist endale tooteid soetanud, on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda\nkaupleja poole, kust toode osteti.\nToode, mis 2022. aastal sisaldas v\u00f5\u00f5rsuhkruid:\nMinos select Kreeta t\u00fc\u00fcmianimesi 400 g, parim enne 20.02.2023, partii nr\nL2102203. Mee maaletooja oli Tyche Industries O\u00dc. Toode oli saadetud\nEestisse Kreeka ettev\u00f5ttest CANDIA NUTS S.A.\n2020. aastal v\u00f5eti 50 meeproovi mee autentsuse tuvastamiseks. Nendest\nn\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 8 proovi ehk 16% uuritud proovidest\nolid n\u00f5uetele mittevastavad. 2021. aastal v\u00f5eti 49 meeproovi, millest\nn\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 10% ning 2022. a v\u00f5eti 20 meeproovi,\nmillest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 5%.\nMeele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee m\u00e4\u00e4rusele on mesi\nlooduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede\nnektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest,\nmida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega \u00fchendades\nmuundavad, k\u00e4rjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning\nl\u00f5puks sinna k\u00fcpsema ja valmima j\u00e4tavad. Lisaks tohib meele, mida\nturustatakse mee nimetuse all v\u00f5i kasutatakse toidu koostises lisada\n\u00fcksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all\nturustada.\n[cid:image003.png@01D94782.CB513E00]\n\nTeate edastas\n\nElen Kurvits\nn\u00f5unik\nkommunikatsiooniosakond\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet\n_____________________________\nelen.kurvits@pta.agri.ee<mailto:elen.kurvits@pta.agri.ee>\n5865 0594\nTeaduse tn 2 \/ Saku, Harjumaa 75501 \/ pta.agri.ee<http:\/\/www.pta.agri.ee\/>\n\n\n\nT\u00c4HELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on m\u00f5eldud ainult\ne-kirja adressaatidele ning v\u00f5ib sisaldada ametialaseks kasutamiseks\netten\u00e4htud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt v\u00e4ljendatud loata\nedasi saata ega mistahes viisil k\u00f5rvalistele isikutele avaldada. Juhul,\nkui Te olete saanud k\u00e4esoleva e-kirja eksituse t\u00f5ttu, palun teavitage\nsellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.\nATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official\ninformation. If you are not the intended recipient, please notify the\nsender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any\ndissemination or use of this information by a person other than the\nintended recipient is unauthorized and may be unlawful.\n\n<p><\/p>"}
{"text":"Amet tuvastas meest v\u00f5\u00f5rsuhkruidTALLINN, 23. veebruar, BNS \u2013 P\u00f5llumajandus- ja toiduametamet tuvastas Kreeta meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ning tooted k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt, samas Eesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei tuvastatud.\nP\u00f5llumajandus- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa s\u00f5nul uuriti 2022. aastal 20st meeproovist v\u00f5\u00f5rsuhkruid ehk lisatud suhkruid. \"Proovidest neli olid Eesti p\u00e4ritolu ja 16 v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu meed. Proove v\u00f5eti nii kauplustest, kui hulgiladudest,\" kirjeldas Laurimaa.\n\"\u00dchel juhul tuvastati tootes v\u00f5\u00f5rsuhkruid. Nii nagu ka varasemal aastal, siis Eesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei leitud, ehk tegemist oli v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu tootega. Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitakse. Antud toode k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt,\" selgitas Laurimaa. Tarbijatel, kes on k\u00f5nealusest partiist endale tooteid soetanud, on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kaupleja poole, kust toode osteti.\nToode, mis 2022. aastal sisaldas v\u00f5\u00f5rsuhkruid:\u00a0Minos select Kreeta t\u00fc\u00fcmianimesi 400 g, parim enne 20.02.2023, partii nr L2102203. Mee maaletooja oli Tyche Industries O\u00dc. Toode oli saadetud Eestisse Kreeka ettev\u00f5ttest CANDIA NUTS S.A.\n2020. aastal v\u00f5eti 50 meeproovi mee autentsuse tuvastamiseks. Nendest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 8 proovi ehk 16 protsenti uuritud proovidest olid n\u00f5uetele mittevastavad. 2021. aastal v\u00f5eti 49 meeproovi, millest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 10 protsenti ning 2022. a v\u00f5eti 20 meeproovi, millest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 5 protsenti.\nMeele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee m\u00e4\u00e4rusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega \u00fchendades muundavad, k\u00e4rjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning l\u00f5puks sinna k\u00fcpsema ja valmima j\u00e4tavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all v\u00f5i kasutatakse toidu koostises lisada \u00fcksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Amet tuvastas meest v\u00f5\u00f5rsuhkruidTALLINN, 23. veebruar, BNS \u2013 P\u00f5llumajandus- ja toiduametamet tuvastas Kreeta meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ning tooted k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt, samas Eesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei tuvastatud.\nP\u00f5llumajandus- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa s\u00f5nul uuriti 2022. aastal 20st meeproovist v\u00f5\u00f5rsuhkruid ehk lisatud suhkruid. \"Proovidest neli olid Eesti p\u00e4ritolu ja 16 v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu meed. Proove v\u00f5eti nii kauplustest, kui hulgiladudest,\" kirjeldas Laurimaa.\n\"\u00dchel juhul tuvastati tootes v\u00f5\u00f5rsuhkruid. Nii nagu ka varasemal aastal, siis Eesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei leitud, ehk tegemist oli v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu tootega. Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitakse. Antud toode k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt,\" selgitas Laurimaa. Tarbijatel, kes on k\u00f5nealusest partiist endale tooteid soetanud, on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kaupleja poole, kust toode osteti.\nToode, mis 2022. aastal sisaldas v\u00f5\u00f5rsuhkruid:\u00a0Minos select Kreeta t\u00fc\u00fcmianimesi 400 g, parim enne 20.02.2023, partii nr L2102203. Mee maaletooja oli Tyche Industries O\u00dc. Toode oli saadetud Eestisse Kreeka ettev\u00f5ttest CANDIA NUTS S.A.\n2020. aastal v\u00f5eti 50 meeproovi mee autentsuse tuvastamiseks. Nendest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 8 proovi ehk 16 protsenti uuritud proovidest olid n\u00f5uetele mittevastavad. 2021. aastal v\u00f5eti 49 meeproovi, millest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 10 protsenti ning 2022. a v\u00f5eti 20 meeproovi, millest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 5 protsenti.\nMeele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee m\u00e4\u00e4rusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega \u00fchendades muundavad, k\u00e4rjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning l\u00f5puks sinna k\u00fcpsema ja valmima j\u00e4tavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all v\u00f5i kasutatakse toidu koostises lisada \u00fcksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Linnu v\u00e4ljaheide v\u00f5ib viidata turisti ohustavale pettuselePetturid sihivad suuremates linnades enamasti just turiste, sest neil v\u00f5ib olla kaasas palju raha v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtuslikke esemeid ning ei tunne \u00fcmbruskonda. M\u00f5ned reisijad on aga levinumad petuskeemid kirja pannud ning neid sotsiaalmeedias jaganud, et pahaaimamatud turistid kehva olukorda ei satuks, vahendab Express.\u00a0Sotsiaalmeediaplatvormil Reddit selgub, et turiste kiusavad kelmid on \u00fcha nutikamad ning m\u00f5tlevad v\u00e4lja lausa naljakaid skeeme. \u00dcks kogenud reisija kirjutab, et kui inimesele keset t\u00e4navat lind peale kakab, siis on suur t\u00f5en\u00e4osus, et see v\u00f5ib olla petturi osav trikk.\nLinnukaka pettus on v\u00e4lismaal \u00fcsna tavaline ja t\u00e4hendab tavaliselt seda, et kelm pritsib turisti valge vedelikuga. Seej\u00e4rel l\u00e4heneb segaduses turistile pealtn\u00e4ha s\u00f5bralik inimene t\u00e4navalt, kes pakub ennast appi ning p\u00fchib r\u00e4tikuga inimese puhtaks. Vahetu suhtluse k\u00e4igus \u00fcritab teine pettur samal ajal ohvri kotist v\u00f5i taskust midagi n\u00e4pata. Seega soovitatakse turistidel meeles hoida kindel reegel: kui lind sinu peale kakab, siis \u00e4ra v\u00f5ta kelleltki abi vastu ning lahku sellest kohast nii kiiresti kui v\u00f5imalik.\nEelmise aasta m\u00e4rtsis vahistati Hispaanias Costa del Solis kaks meest, kes just sel viisil turistidelt varastada \u00fcritasid. Mehi s\u00fc\u00fcdistati turistidelt pihta pannud kontaktivabade pangakaartide kasutamises.\nS\u00f5bralikud kohalikud elanikud v\u00f5ivad puhkust m\u00f5nusamaks muuta, kuid turistid peaksid olema k\u00f5ikide v\u00f5\u00f5raste suhtes ettevaatlikud. Reisijad ei tohiks kunagi minna koos v\u00f5\u00f5raste kohalikega eraldatud kohtadesse ja peaksid pigem viibima avalikes ruumides. See ohtlik mure on aktuaalne veebilehel Airbnb, kus turistid saavad broneerida ekskursiooni kohaliku elanikuga, et puhkusekoha kohta rohkem teada saada.\nLisaks hoiatati turiste taksode eest. Tark reisija kirjutas Redditis, et kui taksos on s\u00f5idu jooksul l\u00e4bitud kilomeetrite ja s\u00f5idusumma arvesti katki, siis on kindlasti tegemist pettusega. Selleks, et suurest rahasummast mitte ilma j\u00e4\u00e4da, soovitab postituse tegija enne taksos\u00f5itu transpordi hind selgeks teha. K\u00f5ige lihtsam lahendus olukorraga hakkama saada, on taksost v\u00e4ljuda ning endale uus s\u00f5iduvahend leida.\nKui taksomeeter on katki, v\u00f5ivad juhid p\u00fc\u00fcda turistidelt s\u00f5idu eest liiga palju raha k\u00fcsida, sest nii juht kui ka reisija ei tea kindlat hinda. Turistid saavad seda pettust v\u00e4ltida, kasutades v\u00e4lisreisidel taksorakendusi nagu Bolt v\u00f5i Uber. Hea lahendus on ka hotelli infolauast abi k\u00fcsida, sest nad oskavad enamasti usaldusv\u00e4\u00e4rseid taksofirmasid soovitada.\n\u00dcks reisija hoiatas turiste, et kui v\u00f5\u00f5ras linnas on miski \u00e4\u00e4rmiselt odav, kuid selle kohta pole internetis infot, siis v\u00f5ib see samuti pettus olla. Puhkuse ajal on tore leida soodsaid hindu, kuid m\u00f5nikord on pakkumised liiga head, et t\u00f5si olla. Kui restorani hinnad v\u00f5i ekskursioon tundub ebanormaalselt odav, siis tasuks enne raha kulutamist arvustusi kontrollida. Teiste turistide antud hinnangud on heaks teejuhiks, sest tihti annavad reisijad soovitusi heade kohalike restoranide ja reisifirmade kohta.\n"}
{"text":"Kreekas valmistatud ja Eestis m\u00fc\u00fcdud meest leiti v\u00f5\u00f5rsuhkruidF: Pixabay\nKreeta meest tuvastati lisatud suhkruid. Tooted k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt. Eesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei tuvastatud.\nP\u00f5llumajandus- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa s\u00f5nul uuriti 2022. aastal 20 meeproovist v\u00f5\u00f5rsuhkruid ehk lisatud suhkruid. \u201eProovidest neli olid Eesti p\u00e4ritolu ja 16 v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu meed. Proove v\u00f5eti nii kauplustest kui ka hulgiladudest,\u201c kirjeldas Laurimaa.\n\u201e\u00dchel juhul tuvastati tootes v\u00f5\u00f5rsuhkruid. Nii nagu ka varasemal aastal, siis Eesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei leitud, ehk tegemist oli v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu tootega. Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitakse. Antud toode k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt,\u201c selgitas Laurimaa. Tarbijatel, kes on k\u00f5nealusest partiist endale tooteid soetanud, on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kaupleja poole, kust toode osteti.\nToode, mis 2022. aastal sisaldas v\u00f5\u00f5rsuhkruid:\nMinos select Kreeta t\u00fc\u00fcmianimesi 400 g, parim enne 20.02.2023, partii nr L2102203. Mee maaletooja oli Tyche Industries O\u00dc. Toode oli saadetud Eestisse Kreeka ettev\u00f5ttest CANDIA NUTS S.A.\n2020. aastal v\u00f5eti 50 meeproovi mee autentsuse tuvastamiseks. Nendest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 8 proovi ehk 16% uuritud proovidest olid n\u00f5uetele mittevastavad. 2021. aastal v\u00f5eti 49 meeproovi, millest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 10% ning 2022. a v\u00f5eti 20 meeproovi, millest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 5%.\nMeele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee m\u00e4\u00e4rusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega \u00fchendades muundavad, k\u00e4rjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning l\u00f5puks sinna k\u00fcpsema ja valmima j\u00e4tavad.\nLisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all v\u00f5i kasutatakse toidu koostises lisada \u00fcksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.\nHoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord n\u00e4dalas \u00fclevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.\nLiitun"}
{"text":"Luminor: pettuste arv on t\u00f5usuteelLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik paneb inimestele s\u00fcdamele, et internetis kaupade ja teenuste ostmisel tuleb olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik, sest ostlejate heatahtlikkust kuritarvitada soovivate petturite arv kasvab ning nende v\u00f5tted muutuvad j\u00e4rjest professionaalsemaks.\u201ePettuste arv on kogu maailmas t\u00f5usuteel ning kurjategijad v\u00f5tavad kasutusele aina rohkem uusi skeeme, et inimeste rahale ligi p\u00e4\u00e4seda. Seejuures viiakse pettused sageli l\u00e4bi nii osavalt, et tagantj\u00e4rele v\u00f5ib inimestel olla isegi keeruline meenutada ja aru saada, millise tegevuse k\u00e4igus t\u00e4pselt ohvriks langeti,\u201c \u00fctles Kiik.\n\u00dcheks heaks pettuse n\u00e4iteks on palju kasutatud saadetistega seotud pettuse skeem, mille k\u00e4igus saadetakse m\u00f5ne tuntud kullerfirma nimel v\u00f5ltss\u00f5numeid paki k\u00e4ttetoimetamise kohta ning n\u00e4iliselt suunatakse inimene makset tegema. Selle k\u00e4igus varastatakse aga hoopis inimese kaardiandmed. Teisalt tuleb ette ka juhtumeid, kus inimeste raha v\u00f5i andmeid \u00fcritatakse saada heategevuspettuste kaudu ehk annetuste ettek\u00e4\u00e4ndel.\nPolitsei on Eestis eelmise aasta kohta registreerinud 293 panga j\u00e4ljendamise kelmuse juhtumit, kahjusummaga ligi 1,3 miljonit eurot ning 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga ligi 3,1 miljonit eurot. Luminori eelmise aasta statistika pinnalt on k\u00f5ige levinumad petuskeemid endiselt andmep\u00fc\u00fck, sh petuk\u00f5ned ja SMS-pettused. \u00dcks jagu esines ka armu- ja investeerimispettusi ning veebip\u00f5hist m\u00fc\u00fcgipettust.\n\u201eEelmisel aastal \u00f5nnestus Luminori spetsialistidel p\u00e4\u00e4sta umbes kolmandik klientidelt juba v\u00e4lja petetud vahenditest. See t\u00e4hendab juba \u00e4ra tehtud \u00fclekannete peatamist ning teistest pankadest vahendite tagasi n\u00f5udmist. Kahjuks ei \u00f5nnestu sageli siiski juba tehtud samme tagasi p\u00f6\u00f6rata ning tegelikkuses on parim pettusevastane meede ennetus ning inimeste teadlikkuse kasv,\u201c lisas Kiik.\nKuidas end pettuste vastu kaitsta?\n\u00dcks k\u00f5ige levinum pettuseliik on andmep\u00fc\u00fck, mis v\u00f5ib toimuda nii tekstis\u00f5numite, telefonik\u00f5nede kui ka e-kirjade kaudu ning mille k\u00e4igus meelitatakse inimesi avaldama nii isiklikke- kui ka pangaandmeid. Sageli v\u00f5ib saadetud s\u00f5num h\u00f5lmata ka pahavara v\u00f5i linke petulehek\u00fclgedele. Petturid proovivad muuta oma s\u00f5numid v\u00f5imalikult usutavaks ja seep\u00e4rast langevad inimesed paraku skeemide ohvriks.\n\u201eK\u00f5ige olulisem on teada, et pank ei helista kunagi klientidele, et k\u00fcsida tema kontonumbrit v\u00f5i maksekaardi \u00fcksikasju, nagu kaardi number ja kaardi p\u00f6\u00f6rdel olev CVV-kood. Samuti ei paluta kliendil ei k\u00f5ne, kirja ega ka SMS-i vahendusel internetipanka sisse logida,\u201c r\u00f5hutab Kiik.\nSelle aasta alguses on sagenenud ka investeerimiskelmused, kus inimestega v\u00f5etakse telefoni teel \u00fchendust ning pakutakse kiiret kasumi teenimise v\u00f5imalust. Esineb ka juhtumeid, kus suhtluse k\u00e4igus paigaldatakse ohvri arvutisse programm, mis v\u00f5imaldab seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seel\u00e4bi lihtsalt teha.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti s\u00f5nul on k\u00f5ige olulisem veenduda alati saabunud s\u00f5numite, telefonik\u00f5nede ja e-kirjade autentsuses. Kahtluse korral ei tohi kindlasti oma andmeid kolmandate osapooltega jagada ning k\u00f5ik pakkumised, mis tunduvad uskumatult head, et olla t\u00f5si, seda \u00fcldjuhul polegi.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab siit!\n"}
{"text":"Karis kutsus Aafrika v\u00e4ljaandes m\u00f5istma hukka Venemaa agressiooni UkrainasPresident Alar Karis avaldas t\u00e4na Keenia v\u00e4ljaandes Nation artikli, milles kutsus rahvusvahelist \u00fcldsust \u00fcles m\u00f5istma hukka \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu alalist liiget Venemaad, kes rikkus j\u00f5hkralt \u00dcRO p\u00f5hikirja ja tungis kallale oma naabrile Ukrainale.Avaldame Karise artikli t\u00e4ismahus\n\nKaugel p\u00f5hjas Eestis olen tunnistajaks kiiretele muutustele Aafrikas.\nDigilahendused ja roheline energia avavad uusi v\u00f5imalusi ning Aafrika mandri vabakaubanduspiirkond kasvatab \u00fcleaafrikalist kaubandust ja aitab luua \u00fchtset Aafrika digitaalset turgu.\nUuenduslikud lahendused hariduses aitavad tulevikus t\u00f6\u00f6kohti pakkuda. Keenia on teinud suuri edusamme, olles n\u00e4iteks maailmas liider digitaalsete maksete platvormiga M-Pesa.\nNeed protsessid peegeldavad sarnaseid muutusi Balti riikides 1990. aastatel. Eesti on 1,3 miljoni elanikuga Euroopa Liidu k\u00f5ige v\u00e4iksema rahvaarvuga riik, mille rahvastikutihedus on vaid 28,4 inimest ruutkilomeetri kohta ja 60 protsenti riigist on kaetud metsaga.\nMe oleme tehnoloogias, eriti digitaalsetes avalikes teenustes, k\u00f5rgelt arenenud. Meie SKT elaniku kohta t\u00f5usis 1990. aasta 3584 dollarilt 21 707 dollarini. Meil on 10 \u00fckssarvikut \u2013 ettev\u00f5tet, mille v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle miljardi dollari. Nagu me Eestis \u00fctleme \u00abpole paha\u00bb. Super hea, nagu paljud teised \u00fctleksid.\nLegendaarne kirjanik ja r\u00e4ndur Ernest Hemingway \u00fctles kord, et igast sadamast v\u00f5ib leida v\u00e4hemalt kaks eestlast. T\u00f5si, eestlased on viibinud paljudes Aafrika nurkades \u2013 alates 17. sajandist, t\u00f6\u00f6tades Rootsi Aafrika Kompaniis Guinea lahe \u00e4\u00e4res Cabo Corsos (praegune Ghana) kuni 20. sajandini, mil Leonhard Blumer elas Arushas ja koostas Masai \u00f5igekirjaraamatut.\n\u00d5nneks on mul Aafrikaga isiklik side. Riigikontrol\u00f6rina jagasin Eesti kogemusi Nigeeria kolleegidega. 2013. aastal allkirjastasin Nairobis Unepis keskkonnaaudiitorite nimel vastastikuse m\u00f5istmise memorandumi. Aafrika k\u00f5rgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni k\u00fclalisena k\u00fclastasin Kinshasat.\nKeeruline ajalugu\nMeie rahval on keeruline ajalugu. Eesti oli sajandeid okupeeritud mitme v\u00f5imu poolt. Viimati kaotasime N\u00f5ukogude Liidule viis aastak\u00fcmmet. Kui me 1991. aastal oma iseseisvuse taastasime, olime v\u00e4ikese rahvaarvuga vaene riik, millel puudusid loodusvarad. Meie ainus ressurss oli meie inimesed!\nKuidas me seda tegime? Esiteks haridus, internet igasse kooli ja programmeerimine \u00f5ppekavades. K\u00f5ik peavad oskama arvutit kasutada ja internet peab olema k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav avalik h\u00fcve. Igas linnas ja k\u00fclas on avalikke kohti, kus internet on tasuta.\nTeiseks paberivaba, nullb\u00fcrokraatiaga avalik teenus, mis s\u00e4\u00e4stab raha ja pakub oma teenuseid 24\/7 t\u00e4iesti l\u00e4bipaistvalt. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks on Eesti 180 riigi seas 13. kohal. Uut ID-d, passi v\u00f5i juhiluba saab taotleda internetis. 99 protsenti valitsuse teenustest on veebis k\u00e4ttesaadavad.\nKolmandaks, me austame inim\u00f5igusi ja vabadusi. Unistus liituda Euroopa Liidu ja NATOga on olnud reformide liikumapanev j\u00f5ud. Oleme omal nahal kogenud, et totalitaarsed ja autoritaarsed s\u00fcsteemid ei too rikkust k\u00f5igile. Need v\u00e4ga rikutud s\u00fcsteemid hoiavad k\u00f5ik vaeste ja represseeritutena.\nTeine asi, mis meid Aafrikaga \u00fchendab, on meie ettev\u00f5tlikkus. Meie ettev\u00f5tted tegutsevad teie mandril. Tuntuim on Bolt, mis tegutseb kaheksas Aafrika riigis, pakkudes mobiilsuse superrakendust miljonitele. Meie IT-ettev\u00f5tted on aidanud luua e-riigi lahendusi Namiibias, Beninis ja Nigeerias, kui nimetada vaid m\u00f5nda.\nMeie koost\u00f6\u00f6 Keeniaga tugevneb. Koos teiste Team Europe partneritega alustame sel aastal mastaapset inimkeskse digitaliseerimise projekti, mille k\u00e4igus jagab Eesti ekspertteadmisi e-riigi s\u00fcsteemide rajamiseks. Eelmisel aastal s\u00f5lmisid Eesti ja Keenia haridusalase vastastikuse m\u00f5istmise memorandumi.\nEesti on aidanud \u00dcRO Pagulaste \u00dclemvoliniku Ameti UNCHRi kaudu Kakuma pagulaslaagrit p\u00f5llumajanduse, ettev\u00f5tluse ja digitaalse kirjaoskuse ning toiduabi arendamisel. Plaanime korraldada mais Tallinnas esimese Eesti-Aafrika \u00e4rifoorumi, mis keskendub digitaalsele transformatsioonile, rohelistele tehnoloogiatele ja haridusele.\nKuid ettev\u00f5tlus ei saa areneda ilma vabaduseta valida oma saatus, kellega soovid koost\u00f6\u00f6d teha ja liidud, milles soovid olla. Sellest ka meie toetus Ukrainale. M\u00f5istame teravalt hukka rahvusvaheliste lepingute ja \u00dcRO p\u00f5hikirja rikkumise ning j\u00f5u kasutamise riigipiiride muutmiseks. \u00dckski totalitaarse riigi juht ei tohiks sellest karistuseta p\u00e4\u00e4seda.\nMa austan s\u00fcgavalt Keenia suursaadikut \u00dcRO juures Martin Kimanit, kes pidas \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogus v\u00f5imsa k\u00f5ne, \u00f6eldes: \u00abUsume, et k\u00f5igis kokkuvarisenud impeeriumitest moodustatud riikides on rahvaid, kes igatsevad l\u00f5imuda naaberriikide inimestega. See on normaalne ja arusaadav. Keenia aga l\u00fckkab tagasi sellise igatsuse alalhoidmist j\u00f5u abil.\u00bb\nHomme Eesti iseseisvusp\u00e4eva t\u00e4histades kutsume rahvusvahelist \u00fcldsust \u00fcles m\u00f5istma hukka \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu alalist liiget Venemaad, kes j\u00e4tkab \u00dcRO p\u00f5hikirja agressiivset ja ennekuulmatut rikkumist."}
{"text":"Atso Matsalu: aitab korrumpeerunud Keskerakonnast ja r\u00e4uskavat EKRE-stEesti vabaks! Vabaks korruptsioonist ja r\u00e4uskamisest!\nHomme m\u00f6\u00f6dub \u00fcks aasta sellest, kui Venemaa kuulutas Ukrainale s\u00f5ja. Samal p\u00e4eval on meil privileeg t\u00e4histada Eesti Vabariigi 105. s\u00fcnnip\u00e4eva. Ukrainlased v\u00f5itlevad ka meie vabaduse eest. Nende s\u00f5da on meie s\u00f5da. Ukrainlased tuletavad meile iga p\u00e4ev meelde, et \u00fchtegi p\u00e4eva vabana ei saa me iseenesest m\u00f5istetavana v\u00f5tta.\nKeskerakonna korruptsiooniskandaalid \u00fcksteise j\u00e4rel\nLisaks f\u00fc\u00fcsilisele vabadusele on eestlastel vaja vaba ja ausat poliitikat. T\u00e4na oleme me korruptantide ning r\u00e4uskavate ja ebaviisakate poliitikute ikkes. Eestlased v\u00e4\u00e4rivad ausat poliitikat ning riigimehelikke juhte. See, mis toimub praegu poliitikas, on k\u00f5ike muud.\nKui kaua peavad maksumaksjad lugema uudiseid, kuidas j\u00e4rjekordne keskerakondlane, Siret Kotka, on kasutanud tema raha \u00fche enda kolme kodu \u00fc\u00fcri maksmiseks...\nOlenemata J\u00fcri Ratase v\u00e4lja saadetud meilist palvega erakonnakaaslastel \u201el\u00f5petada korruptiivne ja ebaeetiline k\u00e4itumine\u201c ei l\u00e4inud kaua kui paljastati T\u00f5nis Liinati Pirita linnaosavanema ametiseisundi kuritarvitamine ning altk\u00e4emaksu v\u00f5tmine. Eelnevalt esitati eelmise aasta maikuus endisele Keskerakonna peasekret\u00e4rile Mihhail Korb\u2019le ja MT\u00dc Keskerakonnale s\u00fc\u00fcdistus m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises. Mailis Repsi v\u00f5imalikud korruptsiooni lood vajaks siinkohal lausa eraldi raamatut.\nKas me sellist korruptiivset Eestit tahtsimegi? Vastuseks on kindel \u201eEi!\u201c.\nR\u00e4uskavad EKRE poliitikud\nKorruptantidele lisaks peame kuulama riigikogu infotundides EKRE liikmete r\u00e4uskamist ja solvanguid naiste ning s\u00f5jap\u00f5genike suunas. N\u00e4iteks s\u00fc\u00fcdistas EKRE esimees Mart Helme ukrainlannasid, kes on pidanud enda mehed, pojad ja isad s\u00f5jarindele j\u00e4tma, et lapsed turvalisse paika toimetada, siin Eestis prostitutsiooniga tegelemises ja suguhaiguste levitamises. Selline k\u00e4itumine n\u00e4itab olematut empaatiat poliitikute poolt. Samuti solvab see eestlaste intelligentsi ning j\u00e4tab v\u00e4lispoliitikas \u00e4\u00e4rmiselt ebaprofessionaalse mulje.\nVahel j\u00e4\u00e4b mulje, et nii m\u00f5nigi teine EKRE poliitik on pandud riigikogusse lihtsalt tsirkust tegema, n\u00e4iteks Kalle Gr\u00fcnthal, kelle k\u00e4itumine tekitab vaid piinlikkust. Kasv\u00f5i naispeaministri k\u00f5netamine \u201elillekesena\u201c, mis n\u00e4itab poliitiku \u00e4\u00e4rmist lugupidamatust naiste suhtes ja selget probleemi (nais)autoriteediga. Sellistel poliitikutel ei tohiks olla kohta riigikogus.\nKaua me oleme veel nende pantvangis? Me v\u00e4\u00e4rime paremat Eestit. Me v\u00e4\u00e4rime vaba Eestit. Me v\u00e4\u00e4rime korruptsioonivaba ja riigimehelikku poliitikat. \u00d5nneks on valimised ukse taga ja igal t\u00e4iskasvanul kodanikul on v\u00f5imalus anda oma h\u00e4\u00e4l. Ainult nii saab olla riik oma rahva n\u00e4gu.\nMa tean, et selleks n\u00e4oks ei ole korruptandid ja m\u00e4ratsejad. Eesti 200 erakonnas kandideerivad inimesed, kes ei vaja poliitilisi kohti, nad on \u00fchiskonnas oma ala spetsialistid ja soovivad anda oma panuse Eesti arengu ja tuleviku jaoks. Eesti 200 on uus j\u00f5ud, kes suudab tuua muudatusi poliitika kultuuris ja kellel on nulltolerants korruptsioonis."}
{"text":"Esmasp\u00e4ev, 27. veebruarDoonorid saavad verd loovutada t\u00e4na kell 9.30\u201313 Sakala keskuses. V\u00f5ta kaasa pildiga isikut t\u00f5endav dokument ja tule tervena. Tallinna t\u00e4nav 5, Viljandi.\nSakala keskuse sammassaalis algab t\u00e4na kell 12 loeng teemal \u00abKuidas \u00e4ra tunda kelmust\u00bb. Vestleb ja k\u00fcsimustele vastab veebipolitseinik Elerin Tetsmann Viljandi politseijaoskonnast. Korraldab Viljandi p\u00e4evakeskus. Infotelefon 5782 2679. Tallinna t\u00e4nav 5, Viljandi.\nUgala teatri v\u00e4ikeses saalis algab t\u00e4na kelle 19 Endla teatri k\u00fclalisetendus \u00abTantsutund\u00bb.\nN\u00c4ITUSED\nKondase keskuses 23. m\u00e4rtsini Katri Smiti originaalgraafika \u00abKrigale-kurr\/Viljandi\u00bb, 25. m\u00e4rtsini Allar Taela \u00abSuuga teeb suure linna, k\u00e4ega ei k\u00e4rbsepesagi\u00bb, Maris Siimeri maalin\u00e4itus \u00abP\u00f5hisoontes\u00bb ja Kondase keskuse skulptuurikogu. Pikk t\u00e4nav 8, Viljandi.\nKarksi-Nuia kultuurikeskuse sinises saalis 31. m\u00e4rtsini \u00abEesti pressifoto 2021\u00bb. Esimese korruse fuajees 28. veebruarini \u00dclo Soometsa foton\u00e4itus. Teise korruse fuajees 28. veebruarini laste joonistused \u00abMinu kodu on Mulgi vallas\u00bb. Viljandi maantee 1, Karksi-Nuia.\nAbja kultuurimaja esimese korruse fuajees veebruari l\u00f5puni n\u00e4itus \u00abA(b)ja lugu vanade p\u00e4ev\u00e4pilte p\u00e4\u00e4l\u00bb. P\u00e4rnu maantee 28, Abja-Paluoja.\nViljandi linnaraamatukogus veebruari l\u00f5puni Mihkel Koitm\u00e4e koomiksite n\u00e4itus ja trepigaleriis Kerttu Kruusla foton\u00e4itus. M\u00e4rtsi l\u00f5puni B\u00e0lint P\u00f6rneczi n\u00e4itus \u00abFigur\u00e0k\u00bb. Tallinna t\u00e4nav 11\/1, Viljandi.\nSakala keskuses 7. m\u00e4rtsini Jaanika Bahvali n\u00e4itus \u00abSavigalaktikad\u00bb. Tallinna t\u00e4nav 5, Viljandi.\nSuure-Jaani raamatukogus ja kultuurikeskuses on 15. m\u00e4rtsini n\u00e4ha Anu Raua vaipade kavandid ning eesti t\u00f5lkija Valda Raua t\u00f5lgitud raamatute ja m\u00e4lestuste n\u00e4itus. Ilmatari t\u00e4nav 9, Suure-Jaani.\nViljandi muuseumis 25. m\u00e4rtsini n\u00e4itus \u00abVillem Ormisson. V\u00e4rvid ja Viljandi\u00bb, mis on p\u00fchendatud kunstniku 130. s\u00fcnniaastap\u00e4evale. Johan Laidoneri plats 10, Viljandi.\nR\u00fcki galeriis Art Allm\u00e4gi ja Katrin Piile n\u00e4itus \u00abParemad ajad ...\u00bb. Tartu t\u00e4nav 7c, Viljandi.\nViljandi Vabaduse platsil foton\u00e4itus \u00abLaulupeo teekond l\u00e4bi aegade\u00bb.\n"}
{"text":"Riho \u00dchtegi: s\u00f5ja-aasta on n\u00e4idanud, milline j\u00f5ud on patriotismil   S\u00f5da Ukrainas on t\u00f5estanud, kui efektiivne v\u00f5ib olla hajutatud lahingutegevus ja mittelineaarne lahinguruum, kus kergete v\u00e4ikeste \u00fcksustega kulutatakse ja kurnatakse vastase lahingu\u00fcksusi, mis ei saa rakendada oma \u00fclekaalu tulej\u00f5us ning man\u00f6\u00f6vris, kirjutab brigaadikindral Riho \u00dchtegi.   24. veebruaril m\u00f6\u00f6dub aasta p\u00e4evast, mil Venemaa alustas Ukraina vastu uut s\u00f5jalist operatsiooni. \u00dctlen \"uut\" seep\u00e4rast, et 2014. aastal alanud invasioon Ukraina vastu polnud selleks ajaks kuidagi\u00a0 lahenenud ning 24. veebruaril 2022 alanud r\u00fcnnak oli seega j\u00e4tkuks seni kestnud konfliktile.  Rahva ja vabatahtlike roll  Operatsioon, mille eesm\u00e4rgiks Vene v\u00f5imude s\u00f5nul oli Ukraina \"denatsifitseerimine ja demilitariseerimine\" pidanuks kestma k\u00fcmmekond p\u00e4eva, mille jooksul loodeti vallutada Kiiev ja vahetada v\u00e4lja valitsus, et siis uue paika pandava valitsuse toel t\u00e4iesti ametlikult muuta Ukraina kuulekaks vasalliks Venemaale. Sellist stsenaariumi on Venemaa kasutanud korduvalt varemgi, nii \"iseseisvusid\" Krimm, Lugansk ja Donetsk, aga nii okupeeriti 1940. aastal ka Eesti. Paraku ei arvestanud Vene pool sellega, et Ukraina ei k\u00e4itu ootuste kohaselt, vaid hakkab vastu kogu rahvaga ning valitsus ei p\u00f5gene nahka p\u00e4\u00e4stes riigist, vaid j\u00e4\u00e4b riigi etteotsa ka puhkenud s\u00f5ja ajal. Minu hinnangul sai just rahva ja vabatahtlike roll neil p\u00e4evil otsustavaks, et Kiiev j\u00e4i Vene v\u00e4gede poolt v\u00f5tmata. \u0160okk, mis venelasi tabas oli sedav\u00f5rd suur, et nende v\u00e4gi seisis n\u00e4dalaid paigal ning h\u00e4vines nii f\u00fc\u00fcsilises kui ka mentaalses t\u00e4henduses. Operatsioon oli l\u00e4bi kukkunud, kuid Venemaa juhtkond keeldus jonnakalt kaotust tunnistama ning vahetas v\u00e4lja \u00fche operatsiooni juhi teise vastu. Kiiresti p\u00fchiti tolm maha relvaj\u00f5ududes varem valmis joonistatud Novorossia \"vabastamise\" s\u00f5japlaanilt ja kuigi v\u00e4gesid ning varusid oli v\u00e4he, asuti agaralt L\u00f5una-Ukrainat vallutama. Algne edu p\u00f6\u00f6rdus varsti Ukraina kasuks ning taas tuli ambitsioonides teha korrektuure, et s\u00f5jas kaotajaks mitte j\u00e4\u00e4da. Taas vahetati juhtkondi, korrigeeriti plaane ning n\u00fc\u00fcd on Venemaa eesm\u00e4rk Ukrainas \"vabastada\" Donetski ja Luganski \"vabariigi\" territooriumid, peale mida v\u00f5idakse \u00f6elda, et s\u00f5jalise operatsiooni eesm\u00e4rgid on t\u00e4idetud. Vaja on v\u00e4ikestki edu ning selgelt piiritletud tulemust, et p\u00e4\u00e4sta kasv\u00f5i pisut Venemaa s\u00f5jamasina reputatsioonist, et edasi minna h\u00fcbriids\u00f5ja j\u00e4rgmisse faasi ehk diplomaatiliste v\u00e4ljapressimiste teele.  Mida toovad j\u00e4rgmised n\u00e4dalad ja kuud?  S\u00f5da j\u00e4tkub, inimesed surevad, pooled valmistuvad kevadkampaaniaks, kuid ilmselt on k\u00f5ige selle taustal siiski \u00fcha tugevnev huvi j\u00f5uda rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteni. Nagu \u00fctlesin \u2013 h\u00fcbriids\u00f5ja diplomaatilisse faasi. Ja kuigi m\u00f5lemad s\u00f5divad pooled avalikult teineteisega ei suhtle, s\u00f5ltub edasine asjade k\u00e4ik pigem kolmandatest osapooltest, sest nii Ukrainal kui teatud m\u00e4\u00e4ral ka Venemaal on ressursid otsakorral. Jah, Venemaa l\u00f5putud laod ja laoplatsid v\u00f5ivad olla veel t\u00e4is tanke ning laskemoona, kuid Vene pool saab v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et vananenud tehnikaga pole neil Ukraina vastu v\u00f5imalusi, kui l\u00e4\u00e4s j\u00e4tkab Ukraina toetamist. Rahu tahavad ka paljud l\u00e4\u00e4neriigid, sest s\u00f5da Ukrainas kurnab k\u00f5iki.  Mida on siis s\u00f5ja aasta meile \u00f5petanud?  K\u00f5igepealt kindlasti seda, mida meie, Venemaa l\u00e4hinaabrid, oleme kogu aeg korrutanud: Venemaa on ohtlik ja v\u00f5ib k\u00e4ituda t\u00e4iesti ettearvamatult ning brutaalselt. Venemaa s\u00f5japidamise p\u00f5him\u00f5tted pole aastasadadega muutunud. Tsiviiltaristu ja elanikkonna h\u00e4vitamine, millega kaasnevad k\u00fc\u00fcditamised ning massim\u00f5rvad, eluks vajalike installatsioonide pommitamine ja muu s\u00e4\u00e4rane tegevus, mis arvati olevat j\u00e4\u00e4nud 20. sajandi s\u00f5japidamisse, on Vene s\u00f5japidamises endiselt omal kohal. Kujutan ette, milline \u0161okk see l\u00e4\u00e4neriikides v\u00f5is olla, kui meediasse ilmusid esimesed pildid purustatud elumajadest ja tapetud lastest. Aga see oli nii vaid l\u00e4\u00e4nes. Lihtne Venemaa kodanik seda ei uskunud, s\u00f5imas neid pilte l\u00e4\u00e4ne propagandaks ja toetab s\u00f5da Ukrainas praeguseni. Teiseks \u0161okeerivaks \u00f5ppetunniks ongi vast see, kui lamedaks on lihtvitud Vene rahva meeled, et Venemaal pole siiani tekkinud arvestatavat opositsiooni, mis oleks s\u00f5ja vastu. Ja enamik neist, kes s\u00f5ja vastu s\u00f5na v\u00f5tavad, on mobilisatsiooni vastu v\u00f5i avaldavad rahulolematust heaolu v\u00e4henemise \u00fcle, kuid Venemaa tegevust Ukrainas hukka ei m\u00f5ista. Mulle meeldib oma loenguid alustada m\u00f5ttek\u00e4iguga, et s\u00f5japidamise v\u00f5ime koosneb kolmest komponendist, milleks on f\u00fc\u00fcsiline komponent ehk relvad, v\u00f5itlejad, laskemoon, oskused, kontseptuaalne komponent ehk \u00fcldine m\u00f5istmine kaasaegsest s\u00f5japidamisest, \u00f5ige doktriini valik ja selle \u00fcldrahvalik aktsepteerimine, ning moraalne komponent ehk siis \u00fchtsustunne, motiveeritus, patriotism ja muud moraalsed v\u00e4\u00e4rtused. Me t\u00e4htsustame tihti \u00fcle just f\u00fc\u00fcsilist komponenti ja p\u00f6\u00f6rame v\u00e4he t\u00e4helepanu moraalsele komponendile. Kuid m\u00f6\u00f6dunud aasta on n\u00e4idanud just seda, milline j\u00f5ud on rahva tahtel ning patriotismil. Iseenesest pole see ju uudis, juba 2014. aastal sai nii m\u00f5neski Ukraina piirkonnas poole valikul m\u00e4\u00e4ravaks just elanikkonna tahe. 2022. aastal j\u00e4i Vene v\u00e4gedel Harkov ja Kiiev vallutamata ennek\u00f5ike vabatahtlike otsustava kaasal\u00f6\u00f6mise t\u00f5ttu. Paljud Ida- ja Kesk-Euroopa riigid asusid peale 2014. aastat looma v\u00f5i taastama oma territoriaalkaitse v\u00f5imet. Totaalkaitse, mis veel k\u00fcmmekond aastat tagasi oli justkui iganenud ja ajast-arust kaitsedoktriin, on muutunud aktuaalseks ennek\u00f5ike just Venemaaga piirnevates riikides, aga ka kaugemalgi.\"Tulemuseks on sajad vanarauaks muudetud lahingumasinad ning hirmust, k\u00fclmast ja n\u00e4ljast demoraliseerunud vaenlase s\u00f5durid.\"S\u00f5da Ukrainas on t\u00f5estanud, kui efektiivne v\u00f5ib olla hajutatud lahingutegevus ja mittelineaarne lahinguruum, kus kergete v\u00e4ikeste \u00fcksustega kulutatakse ja kurnatakse vastase lahingu\u00fcksusi, mis ei saa rakendada oma \u00fclekaalu tulej\u00f5us ning man\u00f6\u00f6vris. Tulemuseks on sajad vanarauaks muudetud lahingumasinad ning hirmust, k\u00fclmast ja n\u00e4ljast demoraliseerunud vaenlase s\u00f5durid. Samal ajal n\u00e4itavad aasta teises poolest tehtud Ukraina juhtkonna otsused ka seda, et territoriaalkaitse v\u00f5ime efektiivsust seisneb ennek\u00f5ike just kodukohas s\u00f5dimises \u2013 territoriaalv\u00e4elased, mis viidi regulaar\u00fcksuste koosseisu ning suunati s\u00f5dima teistele rinnetele, j\u00e4id ilma oma koduv\u00e4ljaku eelisest, kohalikust toetusest ning nende motivatsioon langes, mis omakorda kahandas v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral nende efektiivsust ja v\u00f5itlustahet. Niisamuti kasvasid territoriaalkaitsev\u00e4elaste kaotused m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. \u00d5igete v\u00e4e- ja relvaliikide kasutamine s\u00f5jalises tegevuses oli \u00f5ppetunniks juba 2014. aastal ning on seda praeguseni. M\u00f5lemad pooled on lahingutes kulutanud olematuks oma eliit- v\u00f5i eri\u00fcksusi, kasutades neid oluliselt lihtsamas rollis, kui peaks. Dessantv\u00e4elasi ja eriv\u00e4elasi, keda on kasutatud tavalise jalav\u00e4ena, on lahingutes nii arvukalt hukkunud, et m\u00f5lemal poolel on n\u00fc\u00fcdseks tegu sisuliselt t\u00e4iesti uue kontingendiga neis v\u00e4gedes. Siiski ei ole eriv\u00e4elast n\u00e4iteks v\u00f5imalik v\u00e4lja koolitada loetud n\u00e4dalate v\u00f5i kuudega ilma, et tema kvaliteet m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt madalamaks ei j\u00e4\u00e4. Samasuguseid n\u00e4iteid v\u00f5ib tuua teiste v\u00e4eliikide kohta. Seet\u00f5ttu on oluline, et iga v\u00e4e- ja relvaliik j\u00e4\u00e4ks oma liistude juurde \u2013 territoriaalv\u00e4ed kulutavad ja seovad vastast, regulaarv\u00e4ed peatavad ja h\u00e4vitavad teda ning eriv\u00e4ed viivad l\u00e4bi t\u00e4ppisr\u00fcnnakuid oluliste sihtm\u00e4rkide vastu. Vastasel juhul kuluvad omad v\u00e4ed sama kiiresti kui vastase omadki ning temal on \"nekruteid\" Venemaa avarustest v\u00f5tta m\u00e4rksa enam kui meil. S\u00f5da Ukrainas on n\u00e4idanud, et moodsad relvad ning innovaatilised juhtimiss\u00fcsteemid on taolises s\u00f5jas h\u00e4davajalikud. Edukas on see, kelle tankit\u00f5rjes\u00fcsteem l\u00e4bistab paremini soomust, kelle kaudtulevahendid tabavad m\u00e4rki pikemale distantsile, kelle \u00f5hut\u00f5rje on t\u00e4psem, kelle vaatlus- ja juhtimiss\u00fcsteemid peavad paremini vastu segamisele ja t\u00f5rjumisele. Kuid selle k\u00f5ige k\u00f5rval pole v\u00e4hemolulised ka lihtsad relvas\u00fcsteemid. Peale tulevat \"massi\" tuleb t\u00f5rjuda ikkagi miinipildujate ja kuulipildujate tulega, soomuskolonni peatab siiski miiniv\u00e4li ja Iraani p\u00e4ritolu r\u00fcndedrooni on v\u00f5imalik alla lasta ka vintp\u00fcssiga. Seega on oluline, et kogu t\u00e4helepanu ei suunataks ainult moodsatele kaugmaarelvadele, vaid t\u00f5stetakse olulisel m\u00e4\u00e4ral ka kergete \u00fcksuste tulev\u00f5imet. Veoautot v\u00f5i kerget soomukit ei ole vaja puruks lasta \u00fclikalli tankit\u00f5rjeraketiga, kui seda saab teha ka n\u00e4iteks suurekaliibrilise kuulipildujaga. \u00d5hut\u00f5rjeraketti ei tuleks raisata drooni peale, kui seda peaks s\u00e4\u00e4stma hoopis vastase helikopteri v\u00f5i lennuki tabamiseks.  Viimane \u00f5ppetund  N\u00fc\u00fcdseks on m\u00f5lemal poolel suureks probleemiks muutunud laskemoona puudus. Mulle isegi tundub, et \u00fcha enam hakkab taktikaline edu s\u00f5ltuma sellest, kumb pool suudab oma lahingumoona arukamalt kasutada. See toobki mind viimase \u00f5ppetunnini, mida hetkel tahan v\u00e4lja tuua. Selleks on v\u00e4lisabi t\u00e4htsus. Ukraina vajas v\u00e4list abi sisuliselt s\u00f5ja esimesest p\u00e4evast alates. Ja jutt ei ole vaid humanitaarabist. Eesti resoluutsus anda Ukrainale s\u00f5jalist abi oli eeskujuks ka paljudele teistele riikidele ning t\u00e4naseks on Ukrainas kasutusel relvas\u00fcsteemid, mida neil poleks rahu ajal olnud lootust saada veel mitte sel k\u00fcmnendilgi. Kahtlemata on Javelini tankit\u00f5rjes\u00fcsteemid ja HIMARS kaugtulekompleksid muutnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt selle s\u00f5ja k\u00e4iku. V\u00e4hem olulist osa ei etenda erinevate riikide poolt antud \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide olemasolu, mis ei v\u00f5imalda venelastel oma \u00f5huv\u00e4ge Ukraina taevas kasutada. Paraku kulub s\u00f5jas k\u00f5ik ruttu ja abi vajatakse iga p\u00e4ev ja kohe. Euroopa riikide s\u00f5jamoonaladude varu ammendub kiiremini kui peale suudetakse toota, mist\u00f5ttu on oluline, et abi annaksid v\u00f5imalikult paljud riigid. Kui s\u00f5ja algul otsiti Ukrainale p\u00f5hiliselt Vene p\u00e4ritolu relvastust ja laskemoona, kuna selline relvastus oli kasutusel Ukraina relvaj\u00f5ududes, siis n\u00fc\u00fcd tuleb t\u00f5deda, et NATO standardile \u00fcleminek on seal maal kiirem kui \u00fcheski teises riigis. P\u00f5hjus on lihtne: Vene p\u00e4ritolu relvastust ja laskemoona pole kuskilt enam v\u00f5tta. Et aga NATO riikide relvastust jagada, on vaja teha kokkuleppeid, saavutada n\u00f5usolekut tootjatelt ja tarnijatelt, mis t\u00e4hendab l\u00f5putui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja k\u00f5hklusi. Paraku t\u00e4hendab iga p\u00e4ev abi andmisega venitamist k\u00fcmnete v\u00f5i sadade inimelude kaotust Ukrainas. Siiani k\u00f5heldakse Ukrainale r\u00fcnderelvastuse andmise osas, kuigi see oleks h\u00e4davajalik okupeeritud alade vabastamiseks ja l\u00f5pliku edu saavutamiseks. Kui vastavad otsused oleksid tehtud s\u00fcgisel, oleks rinne n\u00fc\u00fcdseks v\u00f5ib-olla Ukraina-Vene piiril ning tuhanded inimelud s\u00e4\u00e4stetud. Ukraina v\u00e4gi kulub samamoodi nagu venelaste omagi ja erinevalt Vene poolest pole neile varsti enam v\u00e4rsket v\u00e4ge peale tulemas, mis omakorda t\u00e4hendab, et otsustava r\u00fcnnaku jaoks hakkab \u00fchel hetkel s\u00f5dureid nappima. Nii olemegi ringiga tagasi seal, kust alustasime: s\u00f5da j\u00e4tkub, inimesed surevad, pooled valmistuvad kevadkampaaniaks. Vene pool saab aru, et tal on piiratud aeg mingisuguse edu saavutamiseks, et j\u00f5uda Donetski oblasti piirideni ja kuulutada seepeale, et Donetsk ning Lugansk on vabad ning p\u00e4\u00e4stetud. Seda n\u00e4itavad ka verised lahingud Vuhledari, Bahmuti ja Kreminna piirkonnas, et vallutada viimased asulad enne Donetski oblasti piiri. Vene pool ei hooli langenute hulgast, ta v\u00f5ib v\u00e4lja kuulutada j\u00e4rgmise kolmesaja tuhande mobilisatsiooni. Peaasi, et oleks tulemusi rindel. Kui \u00f5nnestub v\u00f5tta Slovjansk ja Kramatogorsk, siis edasi\u00a0 p\u00fc\u00fctakse l\u00e4bi kolmandate osapoolte alustada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi enne, kui ukrainlased alustavad kevadist vastupealetungi. N\u00fc\u00fcd s\u00f5ltub k\u00f5ik sellest, kui h\u00e4sti ukrainlaste kaitseliin Slovjanski ja Kramatogorski kandis vastu peab ning kas l\u00e4\u00e4neriigid l\u00f5puks otsustavad Ukrainale anda tanke ja lennukeid okupeeritud territooriumi vabastamiseks. Ja siis on k\u00fcsimus, kas ukrainlased suudavad piisavalt kiiresti \u00f5ppida tegutsema relvas\u00fcsteemidega, mis on m\u00f5eldud opereerimiseks profiarmeedes, kus relvas\u00fcsteemide kasutamist \u00f5pitakse selgeks kuid v\u00f5i isegi aastaid.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Taani ringh\u00e4\u00e4lingu uudistejuht: ajakirjandus on kaaperdatudAjakirjandus on kaaperdatud ja see tuleb ajakirjandusele tagasi anda, \u00fctles Taani avalik-\u00f5igusliku ringh\u00e4\u00e4lingu uudistejuht Ulrik Haagerup, kes andis intervjuu \u201cAktuaalse kaamera\u201d ajakirjanikule Neeme Rauale.\nHaagerup r\u00e4\u00e4kis intervjuus, et enamikus maailmas on uudistetoimetustes tekkinud kultuur, mis ei paku meedia tarbijatele parimat versiooni t\u00f5est. Selleks on tema hinnangul aga palju p\u00f5hjuseid.\nTema s\u00f5nul on \u00fcks p\u00f5hjus, miks ajakirjandus on kaaperdatud, see, et ajakirjanduse mentaliteedi on kaaperdanud \u00e4rijuhid, kes tahavad muuta ajakirjandust tooteks.\u00a0Tema hinnangul on aga ajakirjaniku t\u00f6\u00f6 palju enamat kui pakkuda inimestele lihtsalt seda, mida nad tahavad. \u201cSee ei ole ajakirjanduse tegemise p\u00f5hjus, eriti avalik-\u00f5iguslikes ringh\u00e4\u00e4lingutes,\u201d m\u00e4rkis ta.\nLisaks on osad ajakirjanikud ja toimetajad tema s\u00f5nul tegelikult aktivistid, kes p\u00fc\u00fcavad kasutada meediat selleks, et panna inimesi m\u00f5tlema nii, nagu nad ise m\u00f5tlevad.\n\u201cAjakirjanduse on kaaperdanud ka \u00a0poliitiline korrektsus, mis kardab \u00f5hutada liikumisi \u00fchiskonnas, kes ei m\u00f5tle samamoodi nagu nad ise. Seda on n\u00e4ha n\u00e4iteks Prantsusmaal, kus Rahvusrinnet ignoreeriti palju aastaid, samuti Rootsis, Saksamaal ja Hollandis. See ei ole v\u00e4ga hea,\u201d lisas Haagerup.\n\u201cKokkuv\u00f5ttes. On tendents, et me oleme oma ametis unustanud selle, miks me siin oleme \u2013 see on professionaalsus, mis t\u00e4hendab n\u00e4ha maailma m\u00f5lema poole silmade l\u00e4bi ja mitte p\u00fc\u00fcda manipuleerida inimestega, n\u00e4idates neile kindlat pilti maailmast. Meie t\u00f6\u00f6, eriti avalik-\u00f5iguslikus ringh\u00e4\u00e4lingus, on r\u00e4\u00e4kida lugusid maailmast selleks, et inimesed saaksid oma arvamuse ise kujundada. See on meie t\u00f6\u00f6 ja me peame keskenduma sellele, et seda tagasi saada,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nHaagerupi s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab ta tuua ajakirjandust tagasi ajakirjandusse, nimetades seda konstruktiivseteks uudisteks.\n\u201cSee on \u00fcks vahenditest. Konstruktiivsed uudised on\u00a0see, kui \u00f6elda, et hea lugu ei pea tingimata olema halb lugu. Kuna meie oleme filter reaalsuse ja reaalsuse tajumise vahel, siis peame olema ettevaatlikud, kuidas me seda teeme: kas me t\u00f5esti n\u00e4eme maailma m\u00f5lema poole silme l\u00e4bi v\u00f5i me n\u00e4eme ainult lugude vaatenurki, mis meie hinnangul on head lood ja ignoreerime k\u00f5iki h\u00e4id asju, mis maailmas juhtuvad,\u201d selgitas ta.\n\u201cMitte et me peaksime v\u00e4ltima halbu asju, aga t\u00f5siasi on see, et mitte kunagi inimkonna ajaloos ei ole nii v\u00e4he inimesi surnud s\u00f5dades nagu praegu. Inimesed ei tea seda, sest loomulikult me edastame uudiseid S\u00fc\u00fcriast ja Malist, aga laiem vaade on see, et maailm on praegu palju rahulikum koht kui varem, rohkem inimesi k\u00e4ib koolis, rohkematel inimestel on ligip\u00e4\u00e4s puhtale veele kui k\u00fcmme aastat tagasi, rohkem inimesi tunneb ennast kindlamalt kui k\u00fcmme aastat tagasi. Inimestel on t\u00f5en\u00e4oliselt palju v\u00e4hem p\u00f5hjust olla ebakindel, kuid meedia keskendub praegu liialt halbadele n\u00e4idetele ja nii ei n\u00e4e me laiemat pilti,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nHaagerupi s\u00f5nul on see kultuuri k\u00fcsimus. \u201cMe ei arva, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud on uudised, vaid me arvame, et uudised on konfliktid, draama, kelmid ja ohvrid. Kui me paneme k\u00f5ik selle kokku ajalehte v\u00f5i uudistesaatesse, nimetame seda ajakirjanduseks. Kuid kas see on tegelikult \u00f5ige pilt maailmast? T\u00f5si on see, et ei ole. Ja me peame seda muutma,\u201d \u00fctles Haagerup.\nSamas ei propageeri ta enda s\u00f5nul n-\u00f6 \u201c\u00f5nnelikke uudiseid\u201d.\n\u201cP\u00e4ris kindlasti ei propageeri ma \u201c\u00f5nnelikke uudiseid\u201d, ma ei propageeri mingit P\u00f5hja-Korea stiilis positiivseid uudiseid, kus ignoreeritakse k\u00f5iki halbu asju \u00fchiskonnas. Me peaksime tegema uurimuslugusid, lugusid korruptsioonist, poliitikutest, kes ei tee seda, mida nad on lubanud, me peaksime tegema lugusid uutest ideedest. Ajakirjandus peaks olema samuti paremast homsest, mitte et ajakirjandus peaks defineerima, mis on parem homne, kuid me saame aidata kaasa debatile, kui oleme paljastanud probleemi, leidnud selle, kes on vastutav. Me peaksime astuma j\u00e4rgmise sammu ja k\u00fcsima, kuidas saab muuta olukorda paremaks,\u201d selgitas ta.\nAllikas: ERR"}
{"text":"M\u00f6\u00f6dunud aasta oli k\u00fcberpettusi t\u00e4is ja trend j\u00e4tkub \u2013 kuidas end nende eest kaitsta?Valdav osa pettuseid tehakse mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine Eestist paraku v\u00f5imalik pole ja ka kaotatud raha tagasi saamine on praktiliselt v\u00f5imatu.Foto: ShutterstockPolitsei statistika kohaselt kaotasid eestlased 2022. aastal investeerimis- ja pangapettustes viis miljonit eurot \u2013 miljon rohkem, kui aasta varem. Riigi Infos\u00fcsteemide Keskuse (RIA) andmetel j\u00e4tkusid pettused jaanuaris uue hooga. Ilmselt pole neil niipea l\u00f5ppu n\u00e4ha, seega tasub meelde tuletada, millised on enamlevinud pettuste t\u00fc\u00fcbid ja kuidas end nende eest kaitsta.Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel langes mullu kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas. Valdav osa pettuseid tehakse mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine Eestist paraku v\u00f5imalik pole ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha liigub kiiresti pankade ja erinevate kontode vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse.Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai koheselt aru, et langes pettuse ohvriks ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiiresti \u00fchendust oma kodupangaga. V\u00f5rreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole v\u00e4hem, kuid kogukahju j\u00e4llegi ligi miljon eurot suurem.Imiteeritakse panku ja kullerfirmasidRIA k\u00fcberturvalisuse aastaraamatust 2023 selgub, et amet sai eelmisel aastal hulgaliselt teateid libakirjadest ja s\u00f5numitest, mis j\u00e4ljendasid Eestis tegutsevaid kullerfirmasid. Peamiselt tehti j\u00e4rele Omniva, DPD ja DHLi e-kirju ning s\u00f5numeid, aga esineda prooviti ka pankadena: igakuiselt oli k\u00fcmneid teateid kasutajatelt, kes said \u00f5ngitsuskirja n\u00e4iliselt SEB-ilt, LHV-lt v\u00f5i Swedbankilt.Samas toob amet v\u00e4lja, et oli petta saanuid, kellele l\u00e4heneti Facebookis, kui nad seal parasjagu midagi m\u00fc\u00fcsid. \u201cSelliste juhtumite puhul esineb kelm huvilisena, kes soovib kaupa osta. Kui aga tehinguks l\u00e4heb, hakkab ta tooma ettek\u00e4\u00e4ndeid ja p\u00f5hjendusi, miks raha peaks v\u00e4lja k\u00e4ima hoopis kauba m\u00fc\u00fcja \u2013 k\u00fcll on vaja tasuda transpordi, k\u00fcll kindlustuse eest. Sellised huvilised tuleb pikema jututa pikalt saata,\u201d m\u00e4rgitakse RIA aastaraamatus.Facebook Marketplace pettused pole ebatavalised ja nii ostjatel kui ka m\u00fc\u00fcjatel tuleb olla t\u00e4helepanelik. Mullu kaotas \u00fcks Facebooki kasutaja paar tuhat eurot kui soovis osta helitehnikat. Pettur esitas inimesele libaarved ja v\u00f5ltsitud pakisaadetise teavitused.Pettasaamise v\u00e4ltimiseks on tark alati kontrollida, kuhu oma andmeid sisestad. \u201cKuklas tuleb hoida teadmist, et PIN2-koodi sisestamine v\u00f5rdub allkirja andmisega ehk siis toimub juba midagi t\u00f5sisemat kui lihtsalt andmete kinnitamine v\u00f5i sisselogimine,\u201d selgitab RIA esindaja.Kadunud pole arve- ja palgakonto pettused, mida viiakse ellu k\u00f5ikv\u00f5imalikel viisidel: e-kirjade, Facebooki, Telegrami ning teiste sotsiaalmeediaplatvormide ja isegi arvutim\u00e4ngude vahendusel. RIA-le teatati mullu enam kui 150 finantspettusest. K\u00f5ige valutumad neist olid v\u00e4hem kui sada eurot maksvad \u00f5ppetunnid, kuid oli ka juhtumeid kui ettev\u00f5tte esindajad kandsid p\u00e4ttidele k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.Kallid pettused kr\u00fcptomaailmasEelmise aasta viimastel kuudel alustas F\u00f6deraalne Juurdlusb\u00fcroo ehk FBI menetlust kahe Eesti ja eestlastega seotud kr\u00fcptofirma suhtes. Umbes kuu enne j\u00f5ule pidasid politseinikud kinni kaks Eesti kodanikku, keda kahtlustatakse enam kui poole miljardi suuruse kahju tekitamises.Detsembris alustati uurimist Eesti kr\u00fcptovaluuta vahendusplatvormi 3Commas suhtes, et selgitada v\u00e4lja, kas platvorm on seotud miljoneid dollareid kahju p\u00f5hjustanud h\u00e4kkimisega. Sellega seoses p\u00f6\u00f6rduti ka RIA poole. Kasutajad on teada andnud vargustest, mille kahju j\u00e4\u00e4b m\u00f5nek\u00fcmne tuhande ja m\u00f5ne miljoni dollari vahele.RIA selgitusel antakse ametile enamasti teada eri kr\u00fcptoplatvormidega seotud pettustest ja kr\u00fcptoraha vargustest. \u201cN\u00e4iteks novembri alguses teatas kasutaja, et Metamaski keskkonna kaudu varastati talt 4500 eurot. Kuu varem teavitas teine kasutaja, et tema kr\u00fcptorahakotist varastati 50 000 dollari eest tokeneid.\u201dP\u00e4ris kaotused m\u00e4ngumaailmasInternetis on raha kaotamiseks teisigi v\u00f5imalusi, n\u00e4iteks mikromakseid v\u00f5imaldavaid arvutim\u00e4nge. Aastaraamatus on v\u00e4lja toodud juhtum eelmise aasta novembrist, kus RIA-le edastati kaks teadet pettustest, mis olid seotud noorte seas populaarse \u201eFortnite\u201c m\u00e4nguga.M\u00e4ngusiseste ostude sooritamiseks piisab telefoninumbrist ja sellele SMSi teel saabunud koodist. Nii juhtus \u00fchel korral, et v\u00f5\u00f5ras m\u00e4ngija k\u00fcsis lapselt tema telefoninumbri ja seej\u00e4rel SMSiga saadetud koodi. Seel\u00e4bi sai pahatahtlik m\u00e4ngija lapse kulul sooritada 168 euro v\u00e4\u00e4rtuses m\u00e4ngusiseseid oste.\u201cSarnasest juhtumist \u201eFortnite\u201c m\u00e4ngus teatas teinegi lapsevanem. Kaks Eesti m\u00e4ngukaaslast veensid last jagama SMSiga saadetud koode. Nende abil sooritasid nad 225 euro eest oste. Kui pettus v\u00e4lja tuli, l\u00f5petasid m\u00e4ngukaaslased ohvriga suhtluse,\u201d vahendab RIA.Uuel aastal uue hoogaRIA statistika n\u00e4itab, et 2023. aastal j\u00e4tkuvad kelmused uue hooga. J\u00e4tkuvalt saadetakse Eesti inimestele \u00f5ngitsuskirju, mis proovivad matkida pankasid ja e-posti teenuse pakkujaid, n\u00e4iteks online.ee-d. Kuhugi ei ole kadunud ka kuller- ja logistikafirmasid j\u00e4ljendavad veebilehed.Politseid matkivatest libakirjadest teavitati RIA k\u00fcberintsidentide k\u00e4sitlemise osakonda jaanuaris 176 korral ja see on ameti k\u00fcberturbe eksperdi Veikko Raasukese s\u00f5nul vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepiiri \u00fcletav osa. \u201ePaljud kirjade saajad ei vaevu neist enam isegi teavitama, sest need on saanud nii igap\u00e4evaseks. Siiski palume kasv\u00f5i statistika kogumiseks CERT-EE\u2019d teavitada, edastades laekunud kirja manusena aadressile cert@cert.ee.\u201dRaasukese s\u00f5nul muutvad libalehed ja -kirjad nii sisult kui ka keeleliselt kvaliteetsemaks. \u201cAina raskem on veebilehe v\u00e4limuse j\u00e4rgi kindlaks teha, kas tegu on v\u00f5ltsinguga. Soovitame inimestele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata veebilehe aadressile. Kui kiri saadetakse aadressilt @riiia.ee v\u00f5i @ria.com, siis see peaks punase tulukese t\u00f6\u00f6le panema. Samamoodi ka veebilehtede aadressidega: kui lehe nimi on sebbank.com v\u00f5i omnivapost.net, siis \u00fcritab keegi teile kotti p\u00e4he t\u00f5mmata.\u201dTele2 k\u00fcberturvalisuse spetsialisti Triin Paltsi s\u00f5nul ei peaks kahtlust \u00e4ratavate telefonik\u00f5nede puhul helistajaga pikemasse vestlusse laskuma vaid k\u00f5ne kiirelt ja otsustavalt l\u00f5petama. Samuti ei tasu kirjavahetusse j\u00e4\u00e4da kahtlase e-kirja saatjaga. Kui tekib kahtlus, kas meilis sisalduv info on korrektne v\u00f5i mitte, tuleks pigem helistada asutuse v\u00f5i ettev\u00f5tte infotelefonile ja j\u00e4rele k\u00fcsida. Loomulikult ei peaks kahtlaste e-kirjade manuseid ega linke avama, vaid kiri tuleks kustutada: meilitsi pahavara saatmine on levinud viis kasutaja seadmele ligip\u00e4\u00e4su saamiseks.Lisaks talupojatarkuse kasutamisele on hea m\u00f5te v\u00f5tta tarvitusele muid turvameetmeid. N\u00e4iteks Tele2 turvalise interneti paketid sisaldavad tasuta Bitdefenderi lahendust. Tegu on \u00fche parima viiruset\u00f5rje lahendusega, mis kaitseb pahavara ja viiruste eest pea k\u00f5iki koduseid seadmeid. RIA ise on aga Androidi ja iOS nutiseadmete kasutajatele loonud Encypted DNS \u00e4pi, mis piirab ligip\u00e4\u00e4su kahtlastele aadressidele."}
{"text":"Maailmapank annab Ukrainale t\u00e4iendavalt 2,5 miljardit dollaritWASHINGTON, 25. veebruar, AFP-BNS \u2013 Maailmapank teatas reedel, et eraldab Ukrainale t\u00e4iendavalt 2,5 miljardit dollarit eesm\u00e4rgiga toetada elut\u00e4htsaid teenuseid ja valitsuse p\u00f5hitegevusi ajal, mil algas teine s\u00f5ja-aasta.\nMaailmapanga kogupanus Ukraina erakorralisse toetamisse ulatub praegu juba rohkem kui 20,6 miljardi dollarini.\n\"Aasta p\u00e4rast Venemaa tungimist Ukrainasse on maailm j\u00e4tkuvalt tunnistajaks sellele riigile ja rahvale tekitatud kohutavale h\u00e4vitust\u00f6\u00f6le,\" \u00fctles Maailmapanga president David Malpass avalduses.\nRaha eraldatakse USA rahvusvahelise arenguabi agentuuri USAID kaudu.\n\"Me j\u00e4tkame ukraina rahva toetamist pakiliste remondiprojektide kaudu ja koordineerides valitsusega taastamis- ja \u00fclesehitust\u00f6\u00f6deks,\" \u00fctles Malpass.\nMaailmapank r\u00f5hutas, et toetus on struktureeritud aitamaks v\u00e4hendada korruptsiooni v\u00f5imalust.\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i lubas reedel teha k\u00f5ik v\u00f5imaliku Venemaa l\u00fc\u00fcasaamiseks sel aastal.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Hispaania prokur\u00f6rid taotlevad ekssiseministrile 15-aastast vangistustMADRID, 25. veebruar, AFP-BNS \u2013 Hispaania prokur\u00f6rid taotlevad 15-aastast vangistust endisele siseministrile Fernando D\u00edazele, s\u00fc\u00fcdistades teda konservatiivse Rahvapartei (PP) vastu spioneerimise juhtimises, selgus reedel kohtudokumentidest.\nKohtuasi keskendub s\u00fc\u00fcdistustele, et \u00fchele autojuhile maksti riigi rahakotist, et ta spioneeriks peamise opositsioonipartei endise finantsjuhi Luis B\u00e1rcenase j\u00e4rele.\n72-aastane D\u00edaz oli Hispaania siseminister aastatel 2011-2016. Teda s\u00fc\u00fcdistatakse rahade k\u00f5rvalekantimises, kuritegudes privaatsuse vastu ning oma v\u00e4idetava rolli varjamises selles skandaalis.\nV\u00e4idetava spioneerimise ajal oli B\u00e1rcenas uurimise all s\u00fc\u00fcdistatuna altk\u00e4emaksude skeemis, millega parteid rahastati. Ta m\u00f5isteti selle eest hiljem 33 aastaks vangi ja sai 44 miljoni euro suuruse rahatrahvi.\nKohtuotsus viis mitu p\u00e4eva hiljem tollase peaministri Mariano Rajoy tagandamisele parlamendi usaldush\u00e4\u00e4letusega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"T\u00e4hts\u00fcndmusi maailma ajaloostTALLINN, 25. veebruar, AFP-AP-BNS \u2013 P\u00fchap\u00e4ev, 26. veebruar on 2023. aasta 57. p\u00e4ev. Aasta l\u00f5puni j\u00e4\u00e4b 308 p\u00e4eva.\n26. veebruari t\u00e4htsamaid ajaloos\u00fcndmusi:\n1266 \u2013 Benevento lahing. Anjou krahv Charles purustas Sitsiilia kuninga Manfredi \u00a0juhitud Saksa-Rooma ja Sitsiilia \u00fchendv\u00e4ed. Manfred langes lahingus ning Charlesist sai uus Sitsiilia ja Napoli kuningas.\n1531 - Portugali maav\u00e4rinas hukkus k\u00fcmneid tuhandeid inimesi, h\u00e4vis suur osa Lissabonist.\n1623 - Hollandlased korraldasid veresauna Indoneesia Amboyna inglise kolonistide seas.\n1658 - Rootsi sai Roskilde rahulepinguga Taanilt praeguse L\u00f5una-Rootsi alad.\n1815 - Napoleon Bonaparte p\u00f5genes Elba saarelt.\n1832 - Vene tsaar Nikolai I t\u00fchistas Poola konstitutsiooni.\n1871 - Prantsusmaa ja Saksamaa s\u00f5lmisid Versailles' rahulepingu eelleppe.\n1901 - Hiina bokserite \u00fclest\u00f5usu juhtidel Chi-hsuil ja Hsu-Cheng-yul raiuti avalikul hukkamisel pea maha.\n1909 - T\u00fcrgi tunnustas Bosnia annekteerimist Austria poolt.\n1916 - Saksa v\u00e4ed uputasid Esimeses maailmas\u00f5jas Prantsuse transpordilaeva Provence II, hukkus 930 inimest.\n1918 - Saksa lennukid pommitasid Esimeses maailmas\u00f5jas Veneziat.\n1935 - \u0160otui leiutaja Robert Watson-Watt demonstreeris esimest kasutusk\u00f5lblikku radarit.\n1936 - S\u00f5jalise riigip\u00f6\u00f6rde k\u00e4igus Jaapanis tagandati v\u00f5imult peaminister Koki Hirota.\n1936 - Adolf Hitler avas Saksimaal esimese rahvaauto Volkswagenit tootva tehase.\n1952 - Winston Churchill teatas, et Suurbritannial on valminud tuumapomm ja seda katsetatakse Austraalias.\n1962 - Kaks m\u00e4ssulist lendurit pommitas L\u00f5una-Vietnami presidendi Ngo Dinh Diemi paleed Saigonis.\n1968 - Iisraeli v\u00e4lisminister Abba Eban teatas Iisraeli n\u00f5ustumisest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks araablastega.\n1974 - Etoopia relvaj\u00f5ude \u00fcksused v\u00f5tsid oma kontrolli alla riigi suuruselt teise linna Asmara, n\u00f5udes palga ja elutingimuste parandamist.\n1980 - Egiptus ja Iisrael s\u00f5lmisid diplomaatilised suhted.\n1987 - Afganistani lennukid pommitasid kaht Pakistani piirik\u00fcla, tappes v\u00e4hemalt 35 ning haavates enam kui 200 inimest.\n1989 - Iraani usujuht ajatolla Ruhollah Khomeini kohtus N\u00f5ukogude v\u00e4lisministri Eduard \u0160evardnadzega.\n1990 - Nicaragua \u00fcldvalimised v\u00f5itis 14-parteiline opositsioonikoalitsioon Violeta Barrios de Chamorro juhtimisel.\n1993 - New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuses toimunud pommiplahvatuses hukkus kuus ning sai vigastada umbes tuhat inimest.\n1996 - Sudaanis kukkus alla s\u00f5jav\u00e4elennuk, hukkusid k\u00f5ik 76 pardalolnut.\n1997 - \u0160veitsi valitsus moodustas humanitaarabifondi holokausti \u00fcleelanute toetamiseks.\n1998 - Gruusias neli \u00dcRO vaatlejat pantvangi v\u00f5tnud r\u00f6\u00f6vlid andsid n\u00e4dalapikkuse piiramise j\u00e4rel v\u00f5imudele alla.\n1999 - Etioopia v\u00e4ed tungisid vaidlusalusel piirialal l\u00e4bi Eritrea kaitsejoone ja varsti teatas Eritrea, et soostub rahuplaaniga 10 kuud kestnud s\u00f5ja l\u00f5petamiseks.\n2001 - \u00dcRO Haagi tribunal m\u00f5istis s\u00f5jakuritegudes ja tapmisteks korralduste andmise eest 25 aastaks vangi isehakanud Bosnia Horvaatia riigi kunagise asepresidendi Dario Kordici, kes oli esimene k\u00f5rgem \u00dcRO kohtu k\u00e4tte antud Bosnia horvaat.\n2002 - Prantsuse kirjanik Francoise Sagan tunnistati s\u00fc\u00fcdi maksupettuses ja talle m\u00f5isteti 12-kuine tingimisi vanglakaristus umbes 830.000 euro deklareerimata j\u00e4tmise eest.\n2004 - Makedoonia president Boris Trajkovski hukkus Bosnias toimunud lennu\u00f5nnetuses.\n2004 - USA t\u00fchistas 23 aasta eest Liib\u00fcale kehtestatud reisikeelu, tunnustades Tripolit massih\u00e4vitusrelvade loovutamise eest.\n2007 - \u00dcRO k\u00f5rgeim kohus vabastas Serbia otsesest vastutusest genotsiidi eest Bosnia s\u00f5jas aastail 1992-95. Kohtu otsuse kohaselt j\u00e4ttis Serbia siiski t\u00e4itmata oma kohustuse genotsiidi \u00e4ra hoida.\n2009 - Royal Bank of Scotland teatas 24,1 miljardi naela suurusest kahjumist 2008. aastal, mis on suurim kahjum Briti ettev\u00f5tluse ajaloos.\n2013 - Egiptuses hukkus iidse Luxori linna kohal lennanud kuuma\u00f5hupalli \u00f5nnetuses 19 turisti.\n2022 - Mitmed riigid teatasid relvaabist Ukrainale seoses Venemaa vallandatud s\u00f5jaga.\n26. veebruaril on s\u00fcndinud:\nVictor Hugo, prantsuse kirjanik (1802-1885);\nLevi Strauss, saksa-juudi p\u00e4ritolu USA r\u00f5ivatootja (1829-1902);\nWilliam F. Cody (Buffalo Bill), USA kauboi (1846-1917);\nNade\u017eda Krupskaja, Vladimir Iljit\u0161 Lenini abikaasa (1869-1939);\nTex Avery, USA animafilmire\u017eiss\u00f6\u00f6r (1908-1980);\nJohnny Cash, USA laulja, (1932-2003);\nRecep Tayyip Erdo\u011fan, T\u00fcrgi peaminister (1954-);\nMichel Houellebecq, prantsuse kirjanik (1956-);\nH\u00e9l\u00e8ne S\u00e9gara, prantsuse lauljanna (1971-);\nOle Gunnar Solskj\u00e6r, norra jalgpallur (1973-).\nAP \u2013 AFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"J\u00e4rjekordne kr\u00fcptoskeem paljastatud? Venemaa kodanikele esitati s\u00fc\u00fcdistus \u00fcleilmses Ponzi skeemisForsage\u2019i v\u00e4idetava 340 miljoni dollari suuruse \u201eglobaalse Ponzi skeemi\u201c taga olijatele on Oregoni prokuratuur esitanud s\u00fc\u00fcdistuse raha v\u00e4lja petmises.\nNeli Venemaalt p\u00e4rit asutajat Vladimir Okhotnikov, Olena Oblamska, Mihhail Sergejev ja Sergei Maslakov said s\u00fc\u00fcdistuse, et nad m\u00e4ngisid v\u00f5tmerolli skeemis, mille k\u00e4igus koguti investoritelt ligikaudu 340 miljonit dollarit, selgub 22. veebruari USA justiitsministeeriumi (DOJ) avaldusest.\n\u201eT\u00e4nane s\u00fc\u00fcdistus on pika uurimise tulemus, mis kestis kuid, et panna kokku kaasus, mille kohaselt viidi ellu sadade miljonite dollarite s\u00fcstemaatiline vargus,\u201c \u00fctles Oregoni ringkonna prokur\u00f6r Natalie Wight.\nForsage oli end reklaaminud kui madala riskiga detsentraliseeritud finantsplatvormi, mis on ehitatud Ethererumi plokiahelale, mis v\u00f5imaldas kasutajatel luua pikaajalist passiivset sissetulekut. Plokiahela anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas v\u00e4idetavalt, et 80% Forsage\u2019i investoritest on saanud tagasi v\u00e4hem, kui nad olid platvormis investeerinud.\nJustiitsministeeriumi s\u00f5nul selgus nutilepingute anal\u00fc\u00fcsist, et Forsage\u2019i nutilepingute \u201eteenindusaegade\u201c ostmisel uute investorite poolt kogutud vahendid suunati vanematele investoritele, mis vastab Ponzi skeemi tunnustele.\nForsage\u2019il on endiselt aktiivne Twitteri konto, kus 22. veebruaril postitati s\u00e4uts, milles v\u00e4ideti, et kogukonna liikmed, kes osalevad The Ambassador Programis, saavad teatud \u00fclesannete t\u00e4itmisega teenida igakuiseid preemiaid.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta 1. augustil esitas v\u00e4\u00e4rtpaberi- ja b\u00f6rsikomisjon neljale asutajale ja seitsmele promootorile s\u00fc\u00fcdistuse pettuses ja registreerimata v\u00e4\u00e4rtpaberite m\u00fc\u00fcgi eest, kusjuures SECi kr\u00fcptovarade ja k\u00fcber\u00fcksuse juhataja Carolyn Welshhans \u00fctles, et petturid ei saa m\u00f6\u00f6da minna f\u00f6deraalsetest v\u00e4\u00e4rtpaberiseadustest, keskendudes oma skeemides arukatele lepingutele ja plokiahelatele.\nFilipiinide v\u00e4\u00e4rtpaberi- ja b\u00f6rsikomisjon m\u00e4rkis ka 2020. aastal, et Forsage on t\u00f5en\u00e4oline Ponzi skeem, kuid kuu aega hiljem oli platvorm endiselt Ethereumi plokiahela populaarsuselt teine DApp."}
{"text":"Poola n\u00f5uded Saksamaale: ajalooline ekskurssPoola praeguse valitsuse \u00fcha enam kasvavad n\u00f5udmised reparatsioonide osas on sakslased endast v\u00e4lja viinud, kirjutab Saksa veebiv\u00e4ljaanne Klamm.de.Saksamaa on juba korduvalt pidanud tasuma suuri summasid II maailmas\u00f5jas tekitatud kahjude h\u00fcvitamiseks. N\u00fc\u00fcd on aga Poola valitsus esitanud j\u00e4rjekordse hiigeln\u00f5udmise. Seni on Saksamaa vastanud keeldumisega. Poolakad peaksid veidi ajalugu meenutama ja alles siis r\u00e4\u00e4kima \u00f5igustest reparatsioonidele, arvab artikli autor.\nS\u00f5jaj\u00e4rgse Euroopa \u00fclesehitus pandi paika veel enne II ilmas\u00f5ja l\u00f5ppu Jalta konverentsil. Sellele j\u00e4rgnes N\u00fcrnbergi protsess, kus verise konflikti s\u00fc\u00fcdlased said karistuse. Saksamaa pidi v\u00f5itjariikidele maksma reparatsioone. Lisaks tasus Saksamaa vabatahtlikult kompensatsioone s\u00f5jas kannatada saanud riikidele. Tundub, et see traagiline lehek\u00fclg ajaloos tuleb l\u00f5plikult ja igaveseks \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata, kirjutab Klamm.de.\nAlguses v\u00f5eti poolakate uusi n\u00f5udeid Saksamaale kui nalja, n\u00fc\u00fcd on aga neist saanud Varssavi v\u00e4lispoliitika lahutamatu osa. Poola valitsus, kes pidevalt vaevleb rahanappuses, esitas hiljuti j\u00e4rjekordse n\u00f5udmise: Saksamaa peab maksma t\u00e4iendavaid reparatsioone.\n\nHiiglaslik n\u00f5ue!\n\nT\u00e4iendavate reparatsioonide teemat arutavad Poola k\u00f5rgemad poliitikud sageli. Saksamaalt n\u00f5utava kompensatsiooni kogusumma on hiiglaslik \u2013 1,2 triljonit dollarit \u2013, see on pea kaks Poola praegust SKP-d!!!\nHiljuti kinnitas Poola peaminister Mateusz Morawiecki ametlikult kavatsust n\u00f5uda Saksamaalt reparatsioone. Ametliku visiidi ajal Berliini nimetas ta kahjutasude maksmist \"oluliseks k\u00fcsimuseks k\u00f5igi poolakate jaoks\".\nReparatsioonide teema \u00fcks tulihingelisemaid t\u00f5statajaid aga on viimastel aastatel olnud Poola asev\u00e4lisminister Arkadiusz Mulyarchik. Kalmm.de kirjutab, et 2019. aastal sai see mees eriti kuulsaks, kui sidus nn juudik\u00fcsimuse reparatsioonide temaatikaga. Nimelt vastuseks USA toonase riigisekret\u00e4ri Mike Pompeo \u00fcleskutsele v\u00f5tta vastu seadus, mis n\u00e4eb ette holokausti t\u00f5ttu kannatada saanud juutidele varade tagastamise, lubas ta endale suisa antisemiitlikke v\u00e4lja\u00fctlemisi.\nMulyarchik s\u00fc\u00fcdistas juute poolakatelt raha v\u00e4ljapressimises ja n\u00f5udis hoopiski kompensatsioone vara eest, mille juudi p\u00e4ritolu Poola kodanikud kaotasid s\u00f5jas ja sellele j\u00e4rgnenud kommunistliku perioodi ajal. \"Me ei luba endid \u00e4ra kasutada,\" \u00fctles Mulyarchik veebiportaalis wPolityce.pl ilmunud intervjuus. \"Juudid peaksid seda teadma.\"\nK\u00f5ige paradoksaalsem ja inetum selle loo juures on aga t\u00f5siasi, et Poola esitab Iisraeli restitutsioonin\u00f5uete kontekstis omapoolse n\u00f5udmise Saksamaale ja soovib, et Berliin maksaks poolakatele sama suure summa, mille juudid said omal ajal holokausti eest. Raske on meenutada, millal Varssavi hakkas kasutama sedav\u00f5rd alandavat retoorikat ja muutis II maailmas\u00f5ja \u2013 20. sajandi suurima trag\u00f6\u00f6dia \u2013 millekski, mis meenutab v\u00e4ikeste laste t\u00fcli maiustuste p\u00e4rast, kirjutab Saksa veebiv\u00e4ljaanne.\nIisraeli endine v\u00e4lisminister Israel Katz toob \u00e4ra Mulyarchiki s\u00f5nad: \"Ta [Mulyarchik] \u00fctles, et juudid said Saksamaalt kompensatsiooniks \u00fcle 35 miljardi dollari, samal ajal said poolakad v\u00e4hem kui kaks miljardit, lisades, et k\u00f5ik see n\u00e4itab, et jutt k\u00e4ib rahast. Juudid said Saksamaalt palju raha ja saavad t\u00e4naseni. N\u00fc\u00fcd soovivad nad raha saada ka meilt.\"\n\nJ\u00e4tkuvalt t\u00e4isk\u00e4igul\n\n2023. aastal on Poola reparatsioonide n\u00f5uded veelgi valjemini kuulda. \"Saksamaa peab tasuma Poolale reparatsioone,\" teatas hiljuti rahandusministri aset\u00e4itja Jacek Zalek. \"Kui te kelleltki midagi v\u00f5tate, varastate, kui te tapate, r\u00f6\u00f6vite ja p\u00f5letate, siis peate selle eest ka vastutust kandma ja seda mitte ainult tsiviil\u00f5iguse seaduste kohaselt, vaid ka rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgi.\"\n2023. aasta jaanuaris reageeris Mulyarchik Saksamaa keeldumisele, v\u00e4ites: \"Kui l\u00fchidalt \u00f6elda, siis see vastus n\u00e4itab Poola riigi ja poola rahva t\u00e4ielikku mitteaustamist. Saksamaa teostab Poola suhtes ebas\u00f5bralikku poliitikat. Sakslased soovivad laiendada oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri ja suhtuvad Poolase kui vasallriiki.\"\nT\u00e4navu veebruari alguses siirdus Mulyarchik USA-sse, kus tal olid kokkusaamised kongressis, riigidepartemangus ja \u00dcRO-s. Neil kohtumistel t\u00f5statas ta pidevalt reparatsioonide teema. Klamm.de andmetel Poola k\u00f5rge riigiametniku s\u00f5nav\u00f5tud erilist m\u00f5ju aga ei avaldanud. Igatahes ei USA poliitikud ega ka sealne ajakirjandus tema m\u00f5ttek\u00e4ikudele erilist t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ranud. Miks?\n\nEttevaatlik Ameerika\n\nPole juhuslik, et Ameerikas p\u00fc\u00fctakse reparatsioonide teemat v\u00e4ltida. Asi on selles, et Poola andis 1930. aastatel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse panuse protsessidesse, mis v\u00f5imaldasid Hitleril oma v\u00f5imu Euroopas kindlustada ja mis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes p\u00f5hjustasid II maailmas\u00f5ja.\n\n\nWikipedia\n\nSiinjuures meenutab Klamm.de 1938. aastat \u2013 M\u00fcncheni kokkulepet, mis lubas Hitleril Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia vaikival n\u00f5usolekul alustada T\u0161ehhoslovakkia vallutamist. Teada on, et selle kokkuleppe alusel anti sakslastele \u00f5igus haarata oma valdusse Sudeedimaa. Kuid samas sai midagi ka Poola, kuigi ajaloo\u00f5pikutes ka t\u00e4nap\u00e4eval sellest paraku sageli ei r\u00e4\u00e4gita \u2013 nimelt T\u011b\u0161\u00edni Sileesia (t\u0161ehhi k T\u011b\u0161\u00ednsk\u00e9 Slezsko, sks k Teschener Schlesien) v\u00f5i nagu Poolas seda nimetatakse \u2013 Zaolzie.\nPoola toonane v\u00e4lisminister J\u00f3zef Beck toetas Saksamaa n\u00f5udmisi T\u0161ehhoslovakkiale. Vaikides vaatas ta pealt ka Austria an\u0161lussi 1938. aasta m\u00e4rtsis. Beck ei s\u00f6andanud Hitlerit kritiseerida, lootes, et Saksamaa toetab Poola pretensioone T\u0161ehhoslovakkiale.\nAmeerika ajaloolane Richard M. Watt kirjutas 1979. aastal ilmunud raamatus \"Kibe kuulsus: Poola ja tema saatus 1918\u20131939\" (Bitter Glory: Poland and Its Fate 1918 To 1939), et T\u011b\u0161\u00edni liitmine oli omal ajal Poolas v\u00e4ga soovitud s\u00fcndmus ja tekitas \u00fcldise eufooria. Toona ei p\u00f6\u00f6ranud aga keegi t\u00e4helepanu t\u0161ehhi \u00fche k\u00f5rgema s\u00f5jav\u00e4elase s\u00f5nadele, kes 1938. aastal oli k\u00f5nealuse territooriumi poolakatele \u00fcleandmise pealtn\u00e4gija. Ta \u00fctles: \"Ennustan, et \u00fcsna pea peavad poolakad loovutama T\u011b\u0161\u00edni sakslastele.\"\nWatti arvates kasvasid just s\u00e4\u00e4rased s\u00fcndmused tasapisi \u00fcle II maailmas\u00f5jaks. Poola sai 1938. aastal v\u00e4ikese maat\u00fckikese. Kuid juba 1939. aasta 1. septembril l\u00f5ppes Becki flirt Hitleriga traagiliselt ja seda nii Poola riigi kui ka kogu maailma jaoks.\n\nPatu mahavaikimine\n\nPraegu p\u00fc\u00fcavad Poola peaminister Morawiecki ja tema aktivist reparatsioonide k\u00fcsimuses Mulyarchik sellele h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsele ajalooseigale t\u00e4helepanu mitte p\u00f6\u00f6rata. Kuid varem v\u00f5i hiljem tuleb poolakatel see k\u00fcsimus t\u0161ehhidega selgeks r\u00e4\u00e4kida, j\u00e4tkab Klamm.de.\nJutt k\u00e4ib nii T\u011b\u0161\u00edni piirkonnast kui ka M\u00fcncheni pakti tagaj\u00e4rgedest \u00fcldse. Ja just siis t\u00f5statub paratamatult ka k\u00fcsimus: kes kellele peab kompensatsioone maksma? V\u00f5ib-olla peaksid ka poolakad siiski m\u00e4rkama, et teatud s\u00fc\u00fc 1939.\u20131945. aasta s\u00fcndmuste puhkemise eest lasub ka neil?\nSeega oleks Poola juhtkonnal parem mitte kaevata lahti Poola ajaloo valgustkartvaid seiku. See puudutab ka Poola v\u00f5imuerakonna \u00d5igus ja \u00d5iglus esimeest Jaros\u0142aw Kaczy\u0144skit, kes samuti n\u00f5uab, et Saksamaa peab maksma.\nL\u00f5petuseks kirjutab veebiv\u00e4ljaanne Klamm.de: ehk oleks hoopiski nutikam naasta tema 2010. aastal lennu\u00f5nnetuses traagiliselt hukkunud kaksikvenna Lech Kaczy\u0144ski m\u00f5tete juurde. \u00dckskord \u00fctles ta ju avalikult: \"Poola osalemine T\u0161ehhoslovakkia annekteerimises 1938. aastal polnud mitte ainult viga, vaid see oli ka suur patt.\""}
{"text":"Venemaa s\u00fc\u00fcdistas l\u00e4\u00e4neriike G20 k\u00f5neluste \"destabiliseerimises\" (T\u00e4iendatud!)MOSKVA, 25. veebruar, AFP-BNS \u2013 Venemaa s\u00fc\u00fcdistas laup\u00e4eval l\u00e4\u00e4neriike Indias peetud G20 rahandusministrite kohtumise \"destabiliseerimises\" l\u00e4bi katse suruda l\u00e4bi \u00fchisavaldus Vene-Ukraina s\u00f5ja teemal.\n\"Kahetseme, et L\u00e4\u00e4ne kollektiiv destabiliseerib j\u00e4tkuvalt G20 tegevusi ja kasutab neid Vene-vastasel viisil,\" teatas Vene v\u00e4lisministeerium.\nMoskva s\u00fc\u00fcdistas \u00dchendriike, Euroopa Liitu ja maailma arenenud t\u00f6\u00f6stusriikide \u00fchenduse G7 riike selles, et nood on \"h\u00e4irinud kollektiivsete otsuste vastuv\u00f5tmist\" katsetega kehtestada enda \"diktaati\", mis Kremli kohaselt on \"sulaselge v\u00e4ljapressimine\".\nMinisteeriumi kohaselt oli \"nende eesm\u00e4rk\" suruda peale oma t\u00f5lgendus Ukraina konfliktist \u00fchisavalduses lobistamise ja ultimaatumite meedete abil.\nMinisteerium kutsus L\u00e4\u00e4nt \u00fcles \"lahti \u00fctlema oma h\u00e4vitavast poliitikast niipea kui v\u00f5imalik\" ning \"tunnustama multipolaarse maailma objektiivset reaalsust\".\n\"G20 peab j\u00e4\u00e4ma majandusfoorumiks kui et \u00fcletab julgeolekusf\u00e4\u00e4ri piire,\" lisati avalduses.\nG20 rahandusministrid ei suutnud laup\u00e4eval Indias leppida kokku \u00fchisavalduses maailmamajanduse olukorra kohta, kuna Hiina p\u00fc\u00fcdis v\u00e4hendada tekstis viiteid Ukraina s\u00f5jale.\nSelle asemel andis G20 eesistujamaa India v\u00e4lja \"esimehe kokkuv\u00f5tte\", mille kohaselt \"m\u00f5istis enamik liikmeid j\u00f5uliselt hukka\" Venemaa agressioonis\u00f5ja Ukrainas ning et \"olukorrale ja sanktsioonidele oli erinevaid hinnanguid\".\nKokkuv\u00f5ttes oli joonealune m\u00e4rkus, milles kahe l\u00f5iguga mainiti relvakonflikti. Need olid v\u00f5etud ja kohandatud G20 liidrite deklaratsioonist Balil mullu novembris ning mis m\u00e4rkis, et sellega \"n\u00f5ustusid k\u00f5ik liikmesriigid v\u00e4lja arvatud Venemaa ja Hiina\".\nG20 ministrid kohtusid kahel p\u00e4eval Karnataka osariigi pealinnas Bangalores.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Venemaa s\u00fc\u00fcdistas l\u00e4\u00e4neriike G20 k\u00f5neluste \"destabiliseerimises\" (T\u00e4iendatud!)MOSKVA, 25. veebruar, AFP-BNS \u2013 Venemaa s\u00fc\u00fcdistas laup\u00e4eval l\u00e4\u00e4neriike Indias peetud G20 rahandusministrite kohtumise \"destabiliseerimises\" l\u00e4bi katse suruda l\u00e4bi \u00fchisavaldus Vene-Ukraina s\u00f5ja teemal.\n\"Kahetseme, et L\u00e4\u00e4ne kollektiiv destabiliseerib j\u00e4tkuvalt G20 tegevusi ja kasutab neid Vene-vastasel viisil,\" teatas Vene v\u00e4lisministeerium.\nMoskva s\u00fc\u00fcdistas \u00dchendriike, Euroopa Liitu ja maailma arenenud t\u00f6\u00f6stusriikide \u00fchenduse G7 riike selles, et nood on \"h\u00e4irinud kollektiivsete otsuste vastuv\u00f5tmist\" katsetega kehtestada enda \"diktaati\", mis Kremli kohaselt on \"sulaselge v\u00e4ljapressimine\".\nMinisteeriumi kohaselt oli \"nende eesm\u00e4rk\" suruda peale oma t\u00f5lgendus Ukraina konfliktist \u00fchisavalduses lobistamise ja ultimaatumite meedete abil.\nMinisteerium kutsus L\u00e4\u00e4nt \u00fcles \"lahti \u00fctlema oma h\u00e4vitavast poliitikast niipea kui v\u00f5imalik\" ning \"tunnustama multipolaarse maailma objektiivset reaalsust\".\n\"G20 peab j\u00e4\u00e4ma majandusfoorumiks kui et \u00fcletab julgeolekusf\u00e4\u00e4ri piire,\" lisati avalduses.\nG20 rahandusministrid ei suutnud laup\u00e4eval Indias leppida kokku \u00fchisavalduses maailmamajanduse olukorra kohta, kuna Hiina p\u00fc\u00fcdis v\u00e4hendada tekstis viiteid Ukraina s\u00f5jale.\nSelle asemel andis G20 eesistujamaa India v\u00e4lja \"esimehe kokkuv\u00f5tte\", mille kohaselt \"m\u00f5istis enamik liikmeid j\u00f5uliselt hukka\" Venemaa agressioonis\u00f5ja Ukrainas ning et \"olukorrale ja sanktsioonidele oli erinevaid hinnanguid\".\nKokkuv\u00f5ttes oli joonealune m\u00e4rkus, milles kahe l\u00f5iguga mainiti relvakonflikti. Need olid v\u00f5etud ja kohandatud G20 liidrite deklaratsioonist Balil mullu novembris ning mis m\u00e4rkis, et sellega \"n\u00f5ustusid k\u00f5ik liikmesriigid v\u00e4lja arvatud Venemaa ja Hiina\".\nG20 ministrid kohtusid kahel p\u00e4eval Karnataka osariigi pealinnas Bangalores.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"L\u00f5petanud riigikogu koosseis kukkus k\u00f5rghariduse probleemide lahendamisel l\u00e4biK\u00f5rghariduse tegelike probleemide lahendamine on edasi l\u00fckatud, kirjutab riigikogu liige Jaak Valge (EKRE).Kui haridus- ja teadusminister 11. jaanuaril parlamendis k\u00f5rgharidusseaduse muudatusi esitles, prognoosisin, et \u00fclikoolide juhtkonnad tulevad uute ettepanekute ja \u00fchtlasi rahak\u00fcsimistega v\u00e4lja s\u00fcgisel. Sest arvestades k\u00f5rgharidus\u00f5ppe probleeme ning k\u00f5iki neid auditeid, raporteid ja anal\u00fc\u00fcse, mis sel teemal on viimastel aastatel kirjutatud, k\u00f5iki neid kohtumisi, arutlusi, konverentse ja seminare, mis sel teemal peetud, komisjone, toimkondi ja toetusr\u00fchmi, mis k\u00f5rgharidus\u00f5ppe probleemide lahendamiseks ellu oli kutsutud, libises eeln\u00f5u, mis 22. veebruaril seaduseks sai, t\u00e4iesti pealispinnal.\nAga t\u00e4htaegadega eksisin. Eesti avalik-\u00f5iguslike \u00fclikoolide n\u00f5ukogude liikmete dramaatiline \u00fchisavaldus ilmus s\u00fcgise asemel juba 24. jaanuaril.\nP\u00f6\u00f6rdumise tuumaks on muidugi rahan\u00f5ue, aga j\u00e4rgides kolme p\u00f5him\u00f5tet: suurenema peab nii \u00f5ppetoetuste m\u00e4\u00e4r kui ka selle saajate hulk, \u00f5ppej\u00f5ud peavad saama \u00f5iglast tasu ning k\u00f5rgharidusse investeerimise v\u00f5imalused ning stiimulid tuleb luua ka ettev\u00f5tetele ja inimestele endile.\nP\u00f6\u00f6rdumise autorid soovivad, et riigi k\u00f5rgharidusinvesteering t\u00f5stetakse 1,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. 2019. aastal nii see oligi, aga koos erasektoriga. Sellega \u00fcletasime \u00f5ige pisut OECD keskmist \u2013 olles Prantsusmaa ja Islandi vahel \u2013 ning \u00f5ige tugevasti L\u00e4ti ja Leedu vastavaid n\u00e4itajaid.\u00a0Seejuures ei pruugi rahapaigutus olla k\u00f5ige efektiivsem, sest tudengi kohta on investeeringud k\u00f5rgkoolidesse ostuj\u00f5upariteedis arvestatuna sellesama 2019. aasta seisuga OECD keskmisest allpool. Nii ehk nii on aga rahapuudus suur ja praeguseks on olukord t\u00f5en\u00e4oliselt halvenenud, ehkki v\u00e4rskeid v\u00f5rdlevaid n\u00e4itajaid ei ole.\nNiisiis on p\u00f6\u00f6rdumise r\u00f5hk asjakohane, seda ka seep\u00e4rast, et olukorras, mil poliitikutel ei j\u00e4tku teadmisi, julgust ja tahet sisuliste reformidega tegeleda, ning kus ministreid hinnatakse selle j\u00e4rgi, kuipalju on ta oma valdkonda raha juurde toonud, ongi otstarbekas r\u00f5huda ainu\u00fcksi rahale. Lisaks v\u00f5ivad poliitikud akadeemilistele inimestele tunduda elevantidena portselanikauplustes, keda on parem mitte m\u00f6\u00f6beldama lasta \u2013 rikuvad sellegi hapra tasakaalu(tuse) \u00e4ra.\nK\u00f5ige olulisem poliitiline tegemataj\u00e4tmine v\u00e4ljub aga k\u00f5rgharidus\u00f5ppe raamidest. Nimelt pole meil tervikpilti. Haridus- ja teadusministeeriumis pole tehtud anal\u00fc\u00fcsi, mida, kuidas ja mis tasemel \u00f5petada kutsekoolides, rakendusk\u00f5rgkoolides ja \u00fclikoolides.\nSeevastu toodud kolm p\u00f5him\u00f5tet on t\u00e4iesti selged ja igati m\u00f5istlikud, ehkki nende tulemus s\u00f5ltub sellest, kuidas neid t\u00e4psemalt m\u00f5ista ja rakendada.\n\n\u00d5ppetoetuste m\u00e4\u00e4r ja selle saajate hulk peab suurenema\n\nLoomulikult. Esitasime rahvuskonservatiivide fraktsiooni poolt eelmise aasta s\u00fcgisel ka vastava eeln\u00f5u, millega t\u00f5stetakse aastase \u00f5ppelaenu m\u00e4\u00e4ra k\u00fcmnele miinimumpalgale, leevendatakse laenusaamise tingimusi ning pikendatakse t\u00e4htaega, mil peale l\u00f5petamist laenu tagasimaksmist alustatakse. Niimoodi oleks tagatud see, et \u00fcli\u00f5pilased ei pea nii palju t\u00f6\u00f6tama stuudiumi ajal lihtsalt elatise teenimise eesm\u00e4rgil. Laenust kustutatakse pool, kui laenusaaja perekonnas on \u00fcks laps, ning kogu laen, kui kaks v\u00f5i rohkem last.\nParaku h\u00e4\u00e4letati siis see eeln\u00f5u menetlusest v\u00e4lja. Reformierakonna valitsusest polnudki muud loota, sest sarnane s\u00fcsteem likvideeriti just Reformierakonna poolt 2009. aasta suvel Andrus Ansipi valitsuse ajal vaid n\u00e4dalase etteteatamisega, pettes tuhandeid noori inimesi. Eriti n\u00f6rdinud olid muide sotsiaaldemokraadid, kes toona ja veel m\u00f5ni aasta hiljem n\u00f5udsid \u00fcli\u00f5pilastele tehtud \u00fclekohtu heastamist.\u00a0Paraku h\u00e4\u00e4letasid ka nemad n\u00fc\u00fcd eeln\u00f5u vastu. Lootust annab aga asjaolu, et n\u00fc\u00fcd on vastav skeem lisaks EKRE-le ka Isamaa ja Keskerakonna valimisprogrammis.\n\n\u00d5ppej\u00f5ud peavad saama \u00f5iglast tasu\n\nIlma kahtluseta. Ning k\u00fcsimus pole ainult \u00f5igluses, vaid ka \u00f5ppe kvaliteedis, mis madala palga t\u00f5ttu kannatab. U\u0308le poole riigi ko\u0303rghariduskuludest moodustab personalikulu ja \u00f5ppej\u00f5udude t\u00f6\u00f6tasu on seoses reaalsete k\u00f5rghariduskulude langusega kahanenud alla igasugust arvestust. Peamine on siinkohal muidugi riigi rahastuse suurendamine, ent ka \u00fclikoolidel endil on v\u00f5imalik v\u00e4hendada ametnike arvu, mis k\u00fc\u00fcnib pooleni v\u00f5i isegi juba \u00fcle poole \u00fclikoolide t\u00f6\u00f6tajatest, samuti v\u00e4hendada kulutusi \u00f5ppega mitteseotud tegevustele. Riik peaks selleks oma regulatsioonidega suuna andma, \u00f5igemini mitte rahaliselt premeerima mitteakadeemilisi tegevusi, nagu praegu.\n\nTuleb luua k\u00f5rgharidusse investeerimise v\u00f5imalused ning stiimulid ka ettev\u00f5tetele ja inimestele endile\n\nSelline p\u00fcstitus on v\u00e4ga t\u00e4pne, kuna m\u00f5ne OECD arvestuste j\u00e4rgi on just Eestis Euroopa riikidest konkurentsitult k\u00f5ige v\u00e4iksem erasektori panus k\u00f5rghariduse koguinvesteeringutest.\nInimeste endi panustamine saab toimuda \u00fcli\u00f5pilaste omaosaluse n\u00e4ol, mille sisseseadmine on v\u00f5imalik p\u00e4rast \u00f5ppelaenu reformi ja mis v\u00f5iks moodustada ca viiendiku \u00f5ppelaenu aastamahust.\nEnt \u00fclikoolide finantsprobleeme see \u00fcksinda ei lahenda. Ettev\u00f5tetele stiimulite loomine saab aga toimuda kaudselt, Eesti k\u00f5rgharidus\u00f5ppe kvaliteedi t\u00f5stmise ja Eesti vajadustele l\u00e4hemale toomise teel.\nKvaliteediga ongi meil suured probleemid. K\u00f5rgharidusest saadav palgalisa on Eestis \u00fcks Euroopa madalamaid ning on keskmise vanuse kahanedes kahanev.\u00a02020. aasta n\u00e4itajate j\u00e4rgi on Eesti 25-64 aastaste k\u00f5rgharitud inimeste palgalisa v\u00f5rreldes p\u00f5hiharitutega isegi OECD v\u00e4ikseim, ning magistri- ja doktoritasemega inimeste palgalisa v\u00f5rreldes keskharidusega taas OECD k\u00f5ige v\u00e4iksem.\u00a0T\u00f5si, eri riikidel on erinev arvestusmetoodika ning see tulemus ei pruugi olla k\u00f5ige t\u00e4psem. Ent madalaima kvalifikatsiooniga lihtto\u0308o\u0308liste ametikategoorias, mis valdavalt ei eelda erialast va\u0308ljao\u0303pet, oli kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal Eestis 2020. aastal 16 protsenti, \u00fcletades Euroopa Liidu keskmise \u00fcle kahe korra.\u00a0Ehk teisis\u00f5nu on Eestis \u00fcle kahe korra rohkem k\u00f5rgharidusega lihtt\u00f6\u00f6lisi kui Euroopa Liidus keskmiselt.\nNiisiis on meil igatahes suur probleem, mille \u00fcheks ilminguks ongi seesama \u00fcliv\u00e4ike erasektori panustamise m\u00e4\u00e4r. Kuigiv\u00f5rd parandaks olukorda juba mainitud \u00fcli\u00f5pilaste omaosaluse kasvatamine ja \u00f5ppej\u00f5udude palgat\u00f5us, aga lisaks peab riik \u00fclikoolide hindamis- ja rahastamiskriteeriumide seast eemaldama ideoloogilised ja kvantiteedile suunavad s\u00e4tted ning asendama need Eesti-kesksetega. Need on keerulised ja aegav\u00f5tvad muudatused, ent ilmselgelt h\u00e4davalikud.\nAga peale selle peaks \u00fclikoolidel olema veel \u00fcks funktsioon, mida p\u00f6\u00f6rdumises k\u00fcll eraldi p\u00f5him\u00f5ttena v\u00e4lja ei toodud, ehkki toonitati, et riik ilma emakeelse k\u00f5rghariduseta pole iseseisev riik.\n\nEmakeelse k\u00f5rgharidus\u00f5ppe ja teaduse hoidmine ja edendamine\n\nEesti \u00fclikoolid on aga ingliskeelestunud rahvusvahelistumise sildi all. Doktorantidest \u00f5pib eesti keeles alla viiendiku.\u00a0Ent k\u00f5rgharidusseaduse kohaselt loetakse \u00f5pe eestikeelseks, kui 60 protsenti sellest toimub eesti keeles. Seega ei pidurda eestikeelne \u00f5pe kuigiv\u00f5rdki k\u00f5rgprofessionaalidest v\u00e4lis\u00f5ppej\u00f5udude rakendamist.\nArgument, et ingliskeelset \u00f5pet on vaja, kuna vastasel korral ei j\u00e4tku meil m\u00f5nele erialale \u00fcli\u00f5pilasi, on \u00fcsna kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega. Me ju ei \u00f5peta \u00fcli\u00f5pilasi \u00f5petamise enda p\u00e4rast, vaid seet\u00f5ttu, et Eesti \u00fchiskonnal on k\u00f5rgharidusega spetsialiste vaja. Aga suurem osa inglise keeles \u00f5ppivatest v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilastest ei j\u00e4\u00e4 stuudiumi l\u00f5ppedes Eestisse, sest nad saavad umbkeelsetena erialast t\u00f6\u00f6d \u00fcsna v\u00e4hestes kohtades. Ning miks peaksid Eesti tudengid, kes peavad inglise keeles \u00f5ppima, tegema seda Eestis?\n\u00dcks n\u00e4ide on Tartu \u00fclikooli filosoofia magistri\u00f5ppekava. M\u00f5ni aeg tagasi muudeti see ingliskeelseks, millele siis, kui see oli eestikeelne, astus viimastel aastatel keskmiselt neli Eesti tudengit. Argumendiks oligi tudengite v\u00e4hesus. Eelmisel aastal l\u00f5petas t\u00f5esti kuus tudengit, aga nende seas polnud enam \u00fchtegi eesti nimega.\nEesti keele osakaal k\u00f5rgharidus\u00f5ppe erinevatel tasemetel tuleb tagada seadusega. Ka selle eeln\u00f5u on rahvuskonservatiivid esitanud, ent paraku kuigi kaugele see ei j\u00f5udnud.\nKokkuv\u00f5ttes tuleb aga j\u00e4reldada, et \u00e4sja l\u00f5petanud parlamendikoosseis ja ministrid on k\u00f5rgharidus\u00f5ppe probleemide lahendamises l\u00e4bi kukkunud ehk p\u00e4ris probleemide lahendamine on edasi l\u00fckatud."}
{"text":"Priidu P\u00e4rna: tarbijatelt taastuvenergia tasu kogumine ei ole enam \u00f5ige, uus riigikogu peab selle l\u00f5petamaRohep\u00f6\u00f6rde tont k\u00e4ib m\u00f6\u00f6da Euroopat. Tulevik on taastuvenergias ja sellesse investeerivad nii energiaettev\u00f5tted kui kodutarbijad. P\u00f6\u00f6rdeliselt muutunud olud ja turutingimused tingivad tungiva vajaduse \u00fcle vaadata 2007. aastal kehtestatud taastuvenergia tasude mehhanism.\n16 aastat tagasi loodud toetusskeemi, kus tarbija maksis tootjale toetust iga v\u00f5rku m\u00fc\u00fcdud elektrienergia \u00fchiku eest, eesm\u00e4rgiks oli soodustada uute rohelise energia tootjate turule tulekut.\nKonkurentsiameti andmetel oli taastuvenergia tasu osakaal elektritarbija hinnas 2019. aastal ca 7%. Erinevate tariifistruktuuride t\u00f5ttu v\u00f5ib see osadel ettev\u00f5tetel olla ka oluliselt suurem. 2023. aastal t\u00f5usid taastuvenergiatasud 10%. Selleks aastaks prognoositakse taastuvenergia toetuste suuruseks ca 87 miljonit eurot, millest 36% kulub biomassist ja biogaasist toodetud elektrienergia toetamisele, \u00fclej\u00e4\u00e4nud tuulikutele ja p\u00e4ikeseparkidele. Riik sisuliselt subsideerib puiduressursi p\u00f5letamist selle v\u00e4\u00e4rindamise asemel ning kohustab selle eest maksma l\u00f5pptarbijat.\nTaastuvenergia toetused maksavad igakuistesse elektriarvetese lisatava taastuvenergia tasu kaudu kinni tarbijad. 2007.-2020. aastal oli sellega seonduv tarbijate maksukoormus kokku 828 miljonit eurot, millele lisandub prognoosi kohaselt 2030. aastani veel 642 miljonit eurot. Kokku teeb see tarbijate maksukoormuseks ligi 1,5 miljardit eurot.\nPole just v\u00e4ike summa, selline maksukoormus tarbijale pole enam ammu p\u00f5hjendatud.\nEnt v\u00f5ttes arvesse alates 2021. aastast rakendatud oksjonite ja toetuste v\u00e4hempakkumiste skeemi, maksab tarbija taastuvenergia tasusid v\u00e4hemalt aastani 2045.\nTaastuvenergia tasu maksmine energiatarbijate poolt tuleb l\u00f5petada ning toetusi tuleks finantseerida riigieelarvest.\nInimeste toimetulek on peaaegu k\u00f5igi erakondade riigikogu valimisprogrammides kesksel kohal, ka taastuvenergia tasude kaotamine tarbijate portfellist ei ole valimisprogrammidele v\u00f5\u00f5ras teema. Tarbijate vabastamine taastuvenergia tasude maksmisest oleks oluline meede Eesti inimeste toimetuleku parandamisel. Samuti annaks see hingamisruumi ettev\u00f5tetele, mis on k\u00f5rgete energiahindade t\u00f5ttu sattunud ebav\u00f5rdsesse konkurentsiolukorda, kuna Eesti valitsus on erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest j\u00e4tnud ettev\u00f5tjad energiakriisis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse riigipoolse toetuseta.\nTaastuvenergia toetuste rahastamine tarbijate poolt riivab \u00fchiskondlikku \u00f5iglustunnet. Need toetused p\u00f5hinevad eeldusel, et taastuvatest allikatest toodetud energia ei ole konkurentsiv\u00f5imeline turuhinnaga, samas energiakandjate hinnat\u00f5us on tekitanud olukorra, kus taastuvenergia kulud on v\u00f5imalik turult tagasi teenida. CO2 kvoodihind on t\u00f5usnud \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rgeks, mis omakorda suurendab fossiilk\u00fctustest toodetud elektrienergia hinda b\u00f6rsil ja seel\u00e4bi tihti ka taastuvenergia m\u00fc\u00fcgi tulu elektrib\u00f6rsil. Samas laekub riigieelarvesse sadu miljoneid CO2 tasusid elektrihinnalt ja ka CO2 kvootide m\u00fc\u00fcgist, mis pakub piisavalt katet taastuvenergia tasude otsemaksmiseks eelarvest. Praegu toimub ringm\u00e4ng, kus tarbija maksab elektrihinnalt aktsiisi, k\u00e4ibemaksu ja taastuvenergia tasusid ning riik h\u00fcvitab osaliselt kodanike elektriarveid oma eelarvest.\nJuba 2021. aastal enne energiakriisi algust tegi konkurentsiamet ettepaneku \u00fcle minna turup\u00f5hisele lahendusele ja kaotada j\u00e4rk-j\u00e4rgult taastuvenergia toetused. Amet on m\u00f6\u00f6nnud t\u00e4naste tasude \u00fclem\u00e4\u00e4rasust.\nEuroopa Komisjon eeldas juba 2014. aastal, et ajavahemikul 2020\u20132030 hakkavad taastuvad energiaallikad saavutama konkurentsiv\u00f5imet turuga ja taastuvenergia tootmiskulud v\u00e4henevad.\nTurup\u00f5hisele lahendusele \u00fcleminekuks loodi 2021. aastal praegune v\u00e4hepakkumiste p\u00f5hine toetuste jagamise skeem. Soome, Taani ja Leedu praktikast on n\u00e4iteid, kus v\u00e4hempakkumisi on v\u00f5idetud 0-euroste pakkumistega, mis annavad t\u00f5estust, et taastuvenergia tootmisseadmete rajamiseks ei ole riiklikud toetused vajalikud ning toetuste riigieelarve kanda v\u00f5tmine oleks ajutine meede.\nKui inimesed loevad energiatootjate k\u00e4ibe- ja kasumin\u00e4itajaid (n\u00e4iteks kasvas \u00fche meie energiakontserni puhaskasum aastases v\u00f5rdluses +659 protsenti), siis tundub tavatarbijale taastuvenergia tasu maksmine valusa liigkasuv\u00f5tmisena. Liigakasuv\u00f5tmine on olnud alati patt, eriti kui seda mahitab riik ja selle maksab kinni toimetulekuprobleemidega maadlev kodanik v\u00f5i ettev\u00f5te.\nTasus\u00fcsteemi reformimise on oma valimisprogrammi kirjutanud sotsiaaldemokraadid, EKRE ja Keskerakond. Selge, et riigi panust tuleb suurendada ja olemasolevaid toetusi v\u00e4hendada \u00f5iglasele tasemele arvestades algselt toetusele seatud eesm\u00e4rke. T\u0161ehhi valitsus on v\u00f5tnud 2023. aasta riigieelarves kanda kogu taastuvenergia tasu finantseerimise. Soomes on taastuvenergia finantseerimine toimunud kogu aeg riigieelarvest. Ka Eesti valijad ootavad siin selget s\u00f5numit erakondadelt ja konkreetseid otsuseid uuelt riigikogult."}
{"text":"ERR Br\u00fcsselis: Ungari v\u00f5ib tahta Soomelt ja Rootsilt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi NATO \u00fcle   Ungari peamnistri Viktor Orbani hinnangul peaks Ungari ning Soome ja Rootsi vahel toimuma arutelud NATO-ga liitumise \u00fcle. Tema hinnangul sisaldab kahe riigi liitumine geopoliitilisi riske.   Eelmise aasta suvel toimunud NATO Madridi tippkohtumisest on nii palju aega m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, et ka k\u00f5ige pikemate demokraatlike protsessidega riigid on j\u00f5udnud juba Soome ja Rootsi allianssiga liitumise heaks kiita. J\u00e4\u00e4nud on ainult T\u00fcrgi ja Ungari. Seni on palju auru kulunud T\u00fcrgi ja tema presidendi Recep Tayyip Erdogani tegevusele, kes n\u00f5uab Soomelt ja eriti just Rootsilt selgeid j\u00e4releandmisi. Ent samal ajal on taustal pidevalt edasi l\u00fckkunud ka Ungari parlamendi otsus. Kuiv\u00f5rd Ungari peaministri Viktor Orbani taktika Euroopa Liidus on pea k\u00f5iki protsesse takistada ja midagi v\u00e4lja pressida, siis on sama peljatud ka selles k\u00fcsimuses. Enne on ta alati \u00f6elnud, et vastuseisu Ungaris pole ning parlament kinnitab otsuse \u00e4ra. Reedel antud intervjuus tema jutt aga veidi muutus. \"Parlamendiliikmed pole eriti entusiastlikud. M\u00f5ni \u00fctleb, et Soome liitumisega tekib 1000 kilomeetri pikkune piir NATO ja Venemaa vahele. N\u00e4hes Ukraina olukorda, on sellel k\u00f5rge s\u00f5jarisk. M\u00f5tleme veidi, kas see on hea idee. See on geopoliitiline mure. Ma arvan, et meil on veenvaid argumente, miks seda riski v\u00f5tta,\" s\u00f5nas Orban, j\u00e4ttes mulje, et tema siiski on liitumise poolt. Seej\u00e4rel \u00fctles ta aga, et vaja oleks ikkagi mingeid lisaarutelusid. \"Peaks olema t\u00e4psustavad vestlused, eriti parlamentide vahel. Et nad ei peksaks meid samal ajal, kui nad paluvad meilt liitumist. Kui nad eeldavad meilt ausust, siis peaksid nad olema ausad Ungari suhtes,\" s\u00f5nas Orban. Intervjuu teistes osades \u00fctles ta samuti, et vaja on t\u00f5siseid arutelusid riikide vahel. See on ilmselt ka vastus k\u00f5igile, kes seni ootasid Ungari j\u00e4rgmist sammu. Tuleval kolmap\u00e4eval pidi Ungari parlament seda k\u00fcsimust arutama hakkama, ent enne otsuse ratifitseerimist v\u00f5ivad toimuda veel m\u00f5ned lisal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael   "}
{"text":"40-aastane naisterahvas maskeerus algkooliealiseks, \u00fcritades pikap\u00e4evar\u00fchmast lapsi enda juurde \u00f6\u00f6seks meelitada13-aastaseks t\u00fcdrukuks maskeerunud naine\u00a0kutsus enda juurde pikap\u00e4evar\u00fchmast noore t\u00fcdruku\u00a0\u00f6\u00f6seks. \u00abSee oli vist mingi isainstinkt!\u00bb m\u00e4rgib nooruki isa, kelle peas hakkasid j\u00e4rsult h\u00e4irekellad t\u00f6\u00f6le, kui ta tundmatust naisest kuulis.\u00a040-aastane naine esines algkooliealise lapse\u00a0Soomes Vaasa\u00a0valla koolilastele m\u00f5eldud pikap\u00e4evar\u00fchmas.\u00a0Omap\u00e4rane juhtum on olnud politseis eeluurimisel, kuid seni pole juhtumis midagi kuriteole viitavat ilmnenud. Ainu\u00fcksi alaealisena esinemine ei t\u00e4ida kuriteo tunnuseid, vahendab Iltalehti.\u00a0\n\u00abTegemist on \u00fcliharva esineva juhtumiga.\u00a0Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da pole Vaasa piirkonnas varem midagi sellist p\u00e4evavalgele tulnud,\u00bb\u00a0\u00fctleb kriminaalkomissar Joanna \u00d6sterblad.\nS\u00f5num lastele\nJuhtum p\u00e4rineb aastatest 2020\u20132021, kui 40-aastane naisterahvas\u00a0registreerus pikap\u00e4evar\u00fchma algkooliealise t\u00fcdrukuna ning osales\u00a0lastele suunatud huvitegevuses. Naine edastas\u00a0klubile vale s\u00fcnnikuup\u00e4eva ja eestkostjaks oma isa, kes oli tegelikult temaealine\u00a0meeserahvas.\u00a0Iltalehti andmetel on naisel ja mehel sama perekonnanimi.\u00a0\nNaine proovis teha\u00a0sealsete kohalike lastega tutvust,\u00a0\u00fcks neist oli 10-aastane t\u00fcdruk Vaasa perest. 40-aastane naisterahvas\u00a0suhtles t\u00fcdrukuga ja v\u00f5ttis hiljem \u00fchendust ka tema vanematega, r\u00e4\u00e4kides, et tema ema on surnud ja ta kolis hiljuti Vaasasse. Mingil hetkel hakkas naine aga t\u00fcdruku ema s\u00f5numitega terroriseerima.\u00a0\nNaise ja Vaasa pereema suhtlust on ka Iltalehti n\u00e4inud. Neis r\u00e4\u00e4gib naine, kuidas ta on Vaasas \u00fcksildane ja kuidas Vaasa pere laps on tema ainus s\u00f5ber.\u00a0\nIsainstinkt\u200b\nVaasa naise ja pere tutvus arenes\u00a0nii kaugele, et naine hakkas Vaasa pere t\u00fcdrukut endale\u00a0\u00f6\u00f6seks\u00a0k\u00fclla paluma. Sel hetkel hakkasid helisema pereisa peas h\u00e4irekellad. Tema hinnangul n\u00e4gi neiuna poseeriv inimene v\u00e4lja oluliselt vanem kui 13-aastane nooruk.\n\u00d5nneks ei andnud pereisa luba oma lapsel\u00a0\u00f6\u00f6seks k\u00fclla minna.\u00a0L\u00f5puks sai vanematele\u00a0sotsiaalmeedia vahendusel\u00a0selgeks, et \u00abt\u00fcdruk\u00bb\u00a0on siiski t\u00e4iskasvanud naine. Aastaid varem oli ta andnud meediale intervjuusid oma nime ja n\u00e4oga. Samadest intervjuudest\u00a0selgus, et naine oli toona juba \u00fcle 30 aasta vana. \u00abSee oli vist mingi isainstinkt!\u00a0Olen endale t\u00e4nulik, et ei andnud lapsele luba,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4gib Vaasa pereisa Iltalehtile.\nInfo naise pettuse kohta j\u00f5udis koguduseni 2021. aasta s\u00fcgisel\nM\u00f5ned t\u00f6\u00f6tajad olid juba j\u00f5udnud imestada ja m\u00f5elda, kas naine on t\u00f5esti laps. Aga suurt muret see ei tekitatud, nii et esialgu asja l\u00e4hemalt ei uuritud.\u00a0\nVaasa Soome\u00a0noortejuht Sanna Rahko r\u00e4\u00e4gib Iltalehtile, et naisega v\u00f5eti kohe \u00fchendust p\u00e4rast tema tegeliku vanuse selgumist.\u00a0\u00abMuidugi v\u00f5tsime seda t\u00f5siselt ja m\u00f5tlesime, kas siin v\u00f5is juhtuda midagi, mille p\u00e4rast peaksime muretsema,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4gib Rahko.\nNaisega lepiti kokku, et\u00a0lastele suunatud tegevustes ta enam ei osale.\u00a0Noorsoot\u00f6\u00f6taja s\u00f5nul ei olnud naine lastele ohtu kujutanud. Ta oli osalenud pikap\u00e4evar\u00fchmas\u00a0lapse rollis ja k\u00e4itunud teiste suhtes lahkelt.\u00a0\u00abKui \u00f6eldakse, et t\u00e4iskasvanu teeskleb last, siis see tekitab k\u00fcsimusi. Aga ma ei n\u00e4e, et siin midagi ohtlikku oleks olnud v\u00f5i et lapsi oleks \u00e4hvardatud.\u00bb\nP\u00e4rast juhtunut\u00a0oli pikap\u00e4evar\u00fchmas tavap\u00e4rasest rohkem t\u00e4iskasvanuid,\u00a0juhuks, kui lapsed sooviksid asja arutada.\nKriminaalkomissar \u00d6sterblad tunnistab, et eeluurimine on kestnud kaua. \u00abAsi pole uuritavate asjade nimekirjas v\u00e4ga k\u00f5rgel kohal, sest esialgse info p\u00f5hjal ei viita miski kuriteole.\u00bb"}
{"text":"Noor kaitseliitlane: soovin, et meil oleks kordaminemisi, ambitsiooni ja \u00fchtsust. Perena. Rahvana. Eestina24. veebruaril t\u00e4histame Eesti vabariigi 105. aastap\u00e4eva. 24. veebruaril m\u00f6\u00f6dub aga ka t\u00e4pselt aasta p\u00e4evast, mil algas Venemaa t\u00e4iemahuline s\u00f5jaline sissetung Ukrainasse.See on pea peale p\u00f6\u00f6ranud kogu senise arusaama Euroopa julgeolekust ja pannud eestlased p\u00f5hjalikult m\u00f5tlema kodumaa kaitsmisele ning suurendanud nende soovi astuda kaitseliitu.Eesti s\u00fcnnip\u00e4eva eel ajasime kahe noore kaitseliitlasega pisut juttu. K\u00fcsimustele vastasid Harku rannikukaitse \u00fcksikkompanii liikmed Luisa Viisileht (19) ja Kaur (20).Palun r\u00e4\u00e4kige natuke endast. Luisa Olen kogu elu elanud Harku vallas. Praegu veel koos vanematega v\u00e4ikses Vaila k\u00fclas V\u00e4\u00e4na j\u00f5e kaldal. Isapoolse suguv\u00f5sa juured on siin \u00fcmbruskonnas juba mitu sajandit olnud. L\u00f5petasin V\u00e4\u00e4na m\u00f5isakooli 2016. aastal ja selle k\u00f5rvalt \u00f5ppisin Tabasalu muusikakoolis trompetit. Laulmist, tantsimist ja n\u00e4itlemist olen \u00f5ppinud veel Hanna-Liina V\u00f5sa muusikalikoolis.P\u00e4rast p\u00f5hikooli olin \u00f5pilasvahetusaastal Itaalias, kus \u00f5ppisin arhitektuuri suunaga klassis. Arhitektuuripisik on minus aegamisi kasvanud. Seda on m\u00f5jutanud isa inseneriteadmised ja huvi nii kunsti kui ka tehnika vastu. Eelmisel kevadel l\u00e4bisin EKA eelakadeemia arhitektuuri ja sisearhitektuuri alal ja sel \u00f5ppeaastal v\u00f5tsin koolis valikainena ruumilise projekteerimise. Kevadel l\u00f5petan Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumi.Kaur Olen Tallinna \u00fclikooli rekreatsioonikorralduse eriala \u00fcli\u00f5pilane. Kooli k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tan reisisaatjana ja korraldan paintball'i ja teisi lahingm\u00e4nge. V\u00e4iksena soovisin saada \u00c4mblikmeheks. Kui sain aru, et see pole v\u00f5imalik, hakkasin p\u00fc\u00fcdlema kaitsev\u00e4elase\/s\u00f5duri poole, olles suure t\u00f5en\u00e4osusega m\u00f5jutatud filmidest ja arvutim\u00e4ngudest.Miks astusite kaitseliitu? Luisa Olen 13 aastat olnud Eesti Skautide \u00dchingus lipkonna Okaskannel aktiivne liige, mist\u00f5ttu tunnen end eri maastikel kui kodus, eriti metsas. T\u00e4nan Monika Ojalat meie vallast, kes on skaudijuhina minu mentor olnud.Kaitseliitu astusin soovi ja tahtega, et peale metsas hakkama saamise \u00f5ppida ka militaarset poolt ja oma riigi kaitsmist. Suvel l\u00e4hen 11 kuuks ajateenistusse ja kaitseliidus tegutsemine on selleks hea ettevalmistus.Olen osalenud Harju maleva korraldatud s\u00f5durioskuste kursuse kahel etapil ja muudel Harku rannikukaitse \u00fcksikkompanii \u00f5ppustel. Kaitseliidu tegevused on andnud mulle enesekindlust, motiveeritust ja kindla sihi silme ette.\u00dcks p\u00f5hjus kaitseliitu astumisel oli innustus s\u00f5pradelt, kes kuuluvad Tallinna malevasse.\u00dcle saja aasta tagasi v\u00f5itlesid Eesti eest Vabaduss\u00f5jas minu emapoolne vanavanaisa ja vanavanaonu, kes 27-aastasena langes.Kaur Kindlasti olid liitumise p\u00f5hjused \u00e4gedad \u00f5ppused ja riigikaitse tahe, aga aja m\u00f6\u00f6dudes on liikmeks olemise p\u00f5hjus liikunud soovile osata kaitsta oma kodu, l\u00e4hedasi ja riiki.Kaitseliitu kuulumine on andnud v\u00e4\u00e4rtusliku v\u00e4lja\u00f5ppe ja teadmised, mida kasutada ka tavaelus. Loodan, et t\u00e4nu kaitseliidule saan edaspidigi uusi teadmisi. Harku rannikukaitse \u00fcksikkompaniisse astusin t\u00e4nu \u00fchele peretuttavale, seega oli mul kaitseliiduga liitudes m\u00f5ni tuttav ees.Kas koolides peaks olema riigikaitse\u00f5petus kohustuslik?Luisa Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumis on riigikaitse n\u00e4dalane intensiiv\u00f5pe igale g\u00fcmnaasiumi noorele kohustuslik. Arvan, et k\u00f5igis koolides v\u00f5iks see samamoodi olla, sest iga Eesti kodanik peaks m\u00f5istma, mida riigikaitse endas h\u00f5lmab ja tal peaks olema teadmisi, et vajaduse korral oma riigi eest seista.Kaur Sellele k\u00fcsimusele on keeruline vastata, sest igal asjal on plussid ja miinused. Omandatavad teadmised just elluj\u00e4\u00e4mise poolest tulevad elus ikkagi kasuks. Samas kellelegi midagi peale sundida pole parim lahendus, sest see v\u00f5ib tekitada \u00fcksk\u00f5iksust v\u00f5i vastumeelsust riigikaitsega seotud teemade vastu.Mis on teie arvates praegu k\u00f5ige suurem probleem noorte hulgas? Kuidas sellest jagu saada?Luisa Noorte hulgas on v\u00e4ga palju vaimse tervise probleeme, mis tekivad stressist, elukorralduse ja suhete k\u00f5ikumisest v\u00f5i n\u00e4iteks meedia t\u00f5ttu aju \u00fclestimuleerimisest. Usun, et hobidega tegelemine v\u00f5i m\u00f5ne uue tegevusega alustamine aitab vaimse tasakaalu leidmisele kaasa. Samuti v\u00f5iks p\u00e4evas v\u00f5tta hetki, et keskenduda korraga ainult \u00fchele asjale: lugeda raamatut, jalutada, joonistada vms. Seda k\u00f5ike ilma ekraanita. Nii saab rutiinist m\u00f5neks ajaks eemalduda.Kaur K\u00f5ige suurem probleem on mugavus, mille tekitajaid on palju. Neist sagedasem nutiseadmed, aga samuti telekas, arvutid ja k\u00f5ik, mis laseb inimesel mugavustsoonis olla ja seda peamiselt istumise vormis. Paljud asjad on aga lahendatavad, kui mugavustsoonist v\u00e4lja astuda. K\u00f5ige lihtsam viis on p\u00fcsti t\u00f5usta ja liikuda.Osalen praegu s\u00f5durioskuste kursusel. Meil on t\u00e4helepanu hajumise ja liigse mugavuse tekkimise vastu hea abivahend - spordikell. Kindla aja tagant t\u00f5useme tunnis laudade tagant p\u00fcsti ja teeme harjutusi, n\u00e4iteks k\u00fckke, k\u00e4tek\u00f5verdusi, puusat\u00f5steid vms, et saada tagasi fookusesse ja oleks energiat j\u00e4rgmistele teemadele keskenduda. Aga see n\u00e4ide on v\u00e4ga koolip\u00f5hine.Kooliv\u00e4liselt on olukord raskem ja palju rohkem noore enda k\u00e4tes. Kui integreerida noortele n\u00e4itekscoaching programm ehk noorel on keegi, kellega ta iga n\u00e4dal kindla aja tagant suhtleb, paneb kirja eesm\u00e4rgid ja aitab luua perspektiivi, siis v\u00f5ib-olla oleks mugavustsoonist lihtsam v\u00e4lja murda.Kui rahul olete eluga Eestis? Mis oleks esimene asi, mida Eestis muudaksite, kui see teie teha oleks?Luisa V\u00f5rreldes m\u00f5ne teise Ida-Euroopa riigiga on elukvaliteet Eestis parem ja p\u00fc\u00fcdleme aina enam P\u00f5hjamaadele omase elukorralduse poole. Meie riigi ajaloost tingituna v\u00f5tab sinna tasemele j\u00f5udmine rohkem aega, kui sooviksime. Eestis pakuvad mulle r\u00f5\u00f5mu heal tasemel haridus- ja kultuurielu, v\u00e4hene korruptsioon ja kogemuste pagasi suurendamise v\u00f5imalus.Tulevase arhitektina t\u00f6\u00f6taksin eelisj\u00e4rjekorras meie \u00fcmber oleva ruumi arendamisega. N\u00e4iteks linna-, valla- ja k\u00fclakeskused v\u00f5iksid olla inimesi \u00fchendavad hoones\u00fcsteemi kaudu, kus eri funktsioonidega majad asuvad l\u00e4hestikku ning loovad loogiliselt toimiva \u00f5hkkonna. Lisaks peab suurendama kaunilt kujundatud rohealade osakaalu linnakeskkonnas, t\u00e4ites v\u00e4iksemadki ebavajalikud asfaldialad puude ja p\u00f5\u00f5sastega.Riigijuhid ja valitsus v\u00f5iksid otsuseid tehes rohkem usaldada oma ala eksperte ja teadlasi. Samuti peaks juhtivates organites olema tagatud sooline v\u00f5rdsus.Kaur Enda eluga Eestis olen rahul k\u00fcll. Kindlasti on kohti, mida parandada ja \u00fcmber teha, aga \u00fcldpildis on asjad siiski pigem positiivsed. Mets on see osa Eestist, mis enim r\u00f5\u00f5mu valmistab. Olles n\u00e4inud maailma eri otsi, siis mets on ikkagi see, mis tagasi kutsub.Milline v\u00f5iks olla elu Eestis 5, 10 ja 30 aasta p\u00e4rast?Luisa K\u00fcmne aasta p\u00e4rast soovib 29-aastane Luisa elada t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikus kestliku majandustalitusega s\u00e4\u00e4stlikke energiaallikaid kasutavas vabas Eestis, kus linnaruum on stabiilne, h\u00e4id m\u00f5tteid soosiv ja igale liiklejale ohutu.Kaur Senikaua, kuni \u00f5pime enda ja teiste vigadest ning p\u00fcrgime paremuse poole panustades aina enam ja enam, on elu Eestis hea viie aasta p\u00e4rast ja ka 30 aasta p\u00e4rast. Tulevikku ennustada pole v\u00f5imalik ja et areng on nii kiire, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega on peatselt sellised asjad v\u00f5imalikud, millest me unistada ei oskagi.Mida soovite Eestile ja l\u00e4hedastele Eesti vabariigi aastap\u00e4evaks? Luisa Soovin, et Eesti vabadus p\u00fcsiks igavesti ja kaasmaalased m\u00f5istaksid, et vabadus pole midagi iseenesestm\u00f5istetavat. 24. veebruaril v\u00f5iks m\u00f5elda selle p\u00e4eva t\u00e4hendusest ukrainlastele, kes on t\u00e4pselt aasta v\u00f5idelnud nii meie kui ka kogu Euroopa eest.Head Eesti vabariigi 105. aastap\u00e4eva!Kaur Soovin, et meil oleks kordaminemisi, ambitsiooni ja \u00fchtsust. Perena. Rahvana. Eestina.MERIKE PINN, kommunikatsioonispetsialist"}
{"text":"Jaanus Marrandi: kuidas Isamaa meile avaliku rahaga \"kosja\" tuliM\u00f6\u00f6dunud laup\u00e4eval oli T\u00fcril tore perep\u00e4ev kust k\u00e4is l\u00e4bi mitusada inimest. Nagu ikka tervele perele midagi pakkuvad \u00fcritused meeldis see kindlasti k\u00f5igile. Tunnistan aga, et ma ei saanud mitte kuidagi selle \u00fcrituse Facebooki postituse juurde s\u00fcdamekest postitada.Muidugi mitte sellep\u00e4rast, et mulle ei meeldiks pere\u00fcritused v\u00f5i selle korraldajad. Lihtsalt ma ei suutnud esiteks aru saada, kes siis selle \u00fcrituse korraldas: T\u00fcril reklaamiti seda v\u00e4lja kui T\u00fcri Noortekeskuse ehk siis valla maksumaksja rahaga korraldatud \u00fcritust. Facebookis kuulutas aga Isamaa erakonna esimees, et \"Isamaa korraldas T\u00fcri \u00f5nnestunud perep\u00e4eva, kus osalesid sajad inimesed ja Isamaa on see, kes hoolib peredest\" Otse loomulikult tekkis seet\u00f5ttu huvi, et mis asjaga siis ikkagi tegu oli. \u00dcsna v\u00e4ikese p\u00e4rimise peale selguski, et tegemist oli t\u00f5epoolest \u00fcritusega, kus esinesid Isamaa esimees Helir Valdor Seeder, nii nagu ka T\u00fcri Noortekeskuse juhataja Sulo S\u00e4rkinen ja R\u00fcndo M\u00fclts, kes k\u00f5ik siin valimistel kandideerivad. Jagati valimisreklaami ja tutvustati ennast. Egas midagi: minagi olen viie riigikogu valimiste kampaania ajal korraldanud meeleolukaid kontserte, tervisep\u00e4evi, eakate pidusid. Nii see k\u00e4ibki, aga erinevusena oleme alati reklaamis teatanud, et tegemist on erakonna \u00fcritusega ja loomulikult oleme k\u00f5ik kulud ka ise kinni makstud.\nAntud perep\u00e4eva puhul lisab veel v\u00fcrtsi asjaolu, et alles hiljuti on Isamaa eraldanud riigikogu katuserahade kaudu just T\u00fcri perep\u00e4eva tarbeks maksumaksja raha. Ja praegugi teatab Isamaa kandidaat Sulo Facebookis r\u00f5\u00f5msasti, et \"kohtume uuesti suvel j\u00e4rgmisel perep\u00e4eval\" ja \u00fchtlasi avaldab t\u00e4nu Isamaale, kes \u00fcritust toetas. K\u00f5iki asjaolusid vaadates tundub aga hoopis, et T\u00fcri vald, Noortekeskus ja Eesti maksumaksjad on toetanud oma rahaga Isamaa valimis\u00fcritust. Vaat selline asjade k\u00e4ik on juba otsene seaduserikkumine, sest erakondade valimiskampaaniate rahastamine avaliku ja ettev\u00f5tete rahaga on keelatud. See on keelatud reklaam! Mina ei ole politseiuurija ega kohtum\u00f5istja, aga minu kogemuste pagasisse kuulub nelja aastane t\u00f6\u00f6 riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena. Seet\u00f5ttu on mul tulnud p\u00e4ris palju erakondade rahastamise teemadega kokku puutuda. Ja see siin ei ole \u00f5ige asi ja vajab \u00fchem\u00f5tteliselt politsei ja erakondade rahastamise j\u00e4relvalve komisjoni uurimist.\n\u00c4rge saage minust valesti aru: ma pean lugu k\u00f5igist toredatest \u00fcritustest ja ka Sulo on minu arvates tore ja aktiivne mees, kes teeb noortega tublit t\u00f6\u00f6d. Paraku ei tohiks keegi silmi kinni pigistada ka selliste toreduste puhul. Lihtsalt on t\u00f5siasi, et demokraatia toimib alati ja k\u00f5ige jaoks \u00fchtmoodi ja reeglite j\u00e4rgi, eriti veel valimiskampaania ajal. Kui pealkirjas vihjatud Pisuh\u00e4nna n\u00e4item\u00e4ngus tuli Piibeleht Vestmanni t\u00fctrele kosja \u00e4ia enda ettev\u00f5tte rahaga, siis see on lihtsalt \u00fcks naljakas episood. Avaliku rahaga \"kosja tulemine\" on otseselt seaduserikkumine ja sellisel juhul on v\u00e4\u00e4rtuste kompass ikka v\u00e4ga paigast \u00e4ra. Seda enam, et Sulo S\u00e4rkineni on esitletud kui potentsiaalset uut T\u00fcri vallavanemat. On kehv lugu, kui oma karj\u00e4\u00e4ri peaks alustama nii, et aetakse segamini oma, valla ja erakonna rahakott. Ma k\u00fcll loodan, et T\u00fcri vallas suudetakse asju n\u00e4ha nii nagu n\u00e4eb ette Eesti seadusandlus ega \u00f5igustata ilmselgelt v\u00e4\u00e4rtuskonflikti l\u00e4inud Isamaa erakonda. Seda enam, et ma ei suudaks kuidagi ette kujutada, et praegune vallavanem Kati N\u00f5lvak oleks korraldanud valla raha eest (v\u00f5i siis katuseraha eest) pere\u00fcrituse, kus oleks osalenud lahke naeratusega Lauri L\u00e4\u00e4nemets ja teised kandidaadid. Milline torm sellest oleks t\u00f5usnud T\u00fcri volikogus, kus peetakse opositsiooni poolt pooletunniseid k\u00f5nesid juba \u00fcksnes eeln\u00f5ude seletuskirja kirjavigade p\u00e4rast. Ei saa olla nii, et \"omade\" puhul hakkab nn. v\u00e4\u00e4rtuste kompass aiateibaid n\u00e4itama nagu magnetanomaalia puhul kompassidega ikka juhtub. Kui me ei taha esindada mingit kolklikul ringk\u00e4endusel p\u00f5hinevat \"demokraatiat\", siis ei tohiks v\u00f5imuhuvi sellist anomaaliat tekitada."}
{"text":"Kadri Paas: Isamaaline moosivargus kevadpealinnasSellal, kui riigikokku kandideerivate erakondade liikmed Viljandi turul valijatega vestlesid, tegi Isamaa eesotsas partei esimehe Helir-Valdor Seederiga T\u00fcri valla maksumaksja kulul kevadpealinnas partei kampaania\u00fcrituse.Siinkirjutaja vaatas J\u00e4rva Teataja fotogaleriist T\u00fcri spordikeskuses toimunud \"Isamaa korraldatud perep\u00e4eva\" - Seederi tsitaat tema n\u00e4oraamatust \u2013 pilte ega suutnud oma silmi uskuda. Perep\u00e4eva avalikes kanalites v\u00e4lja reklaaminud T\u00fcri noortekeskus on t\u00e4ielikult T\u00fcri vallale kuuluv asutus. Noortekeskuse juht on hiljuti Isamaaga liitunud T\u00fcri vallavolikogu liige Sulo S\u00e4rkinen. T\u00fcri noortekeskuse FB-s antakse teada, et 25. veebruaril toimub kohalikus spordikeskuses perep\u00e4ev, korraldajateks olevat T\u00fcri noortekeskus ja \u00fcks eraettev\u00f5te. Targu j\u00e4etakse mainimata, et tegemist on nii vormiliselt kui sisuliselt erakondliku kampaania\u00fcritusega.\nJ\u00e4rva Teataja fotodelt v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas Seeder ja R\u00fcndo M\u00fclts jagavad perep\u00e4evale tulnutele erakonna meeneid, spordikeskuse seinad on kaetud partei plakatitega. Kui niinimetatud perep\u00e4evale tulnu saabus, anti talle otsemaid Isamaa kummist k\u00e4ev\u00f5ru. \u00dcrituse alguses pidas partei esimees Seeder k\u00f5ne, s\u00f5na v\u00f5ttis ka riigikokku kandideeriv noortekeskuse juht.\nOlgu \u00f6eldud, et avaliku raha kasutamine partei valimiskampaania h\u00fcvanguks on keelatud. Erakonnaseadus \u00fctleb \u00fcheselt: \"Erakonnal on keelatud kasutada erakonna v\u00f5i erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania l\u00e4biviimiseks v\u00f5i selle teostamiseks avalikke vahendeid. Valimisliidul, \u00fcksikkandidaadil, erakonna nimekirjas kandideerival isikul ja valimisliidu nimekirjas kandideerival isikul on keelatud oma valimiskampaania l\u00e4biviimiseks v\u00f5i selle teostamiseks kasutada avalikke vahendeid. Avalikud vahendid k\u00e4esoleva paragrahvi t\u00e4henduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid.\"\nTunamullu oktoobris saatis toonane justiitsminister, reformierakondlane Maris Lauri koosk\u00f5lastusringile v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuse, mille alusel \u00fcritati hakata muutma erakonnaseadust. Tollal oli plaanis luubi alla v\u00f5tta nii avaliku raha kasutus, erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni v\u00f5imalused oma j\u00e4relevalvet teostada kui riigieelarvest makstava toetuse v\u00e4hendamise meede. \"Avalike vahendite kasutamine peab olema keelatud, s\u00f5ltumata sellest, kas neid kasutatakse valimiskampaaniaks v\u00f5i muuks poliitiliseks tegevuseks. Puudub vajadus seostada avalike vahendite kasutamise keeldu spetsiifiliselt just valimiskampaaniaga,\" selgitas Lauri.\nPresident Toomas Hendrik Ilves \u00fctles aastaid tagasi valdade ja linnade p\u00e4eva avamisel peetud k\u00f5nes, et kohaliku v\u00f5imu juht, ametnik ja volikogu liige \u2013 antud juhul volinik S\u00e4rkinen - peab ametialase t\u00f6\u00f6ga hakkama saamise k\u00f5rval pakkuma ka moraalset eeskuju. \"Ta on v\u00f5imu visiitkaart. Ma ei pea silmas vaid neid juhtumeid, kus kohaliku v\u00f5imu ametnikku s\u00fc\u00fcdistatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5i pistise v\u00f5tmises. Ka omavalitsuse vahendite kasutamine erakonna valimiskampaania h\u00fcvanguks on vargus, v\u00f5imu ja ameti kuritarvitamine,\" s\u00f5nas president.\nKuigi eelmise valitsuse ajal algatatud erakonnaseaduse muutmise eeln\u00f5u ootas koosk\u00f5lastuse l\u00e4binult valitsusse ja sealt edasi riigikogusse saatmist, j\u00e4i see justiitsministeeriumisse toppama. P\u00f5hjus lihtne \u2013 Isamaa liikmest uus justiitsminister ei pea korruptsiooni, maksumaksja raha vargust, v\u00f5imu ja ameti kuritarvitamist ega erakondade rahastamise teemat oluliseks.\nIsamaa minister on seda ka avalikult rahvusringh\u00e4\u00e4lingule kinnitanud, \u00f6eldes, et \"Iga valitsus l\u00e4htub t\u00f6\u00f6plaani koostamisel eelk\u00f5ige enda poliitilistest prioriteetidest, mist\u00f5ttu v\u00f5ivadki varasemalt koostatud eeln\u00f5ud k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da,\" teatas minister."}
{"text":"Tallinlaste mured: Kuidas valimistel kandideerivad erakonnad neid lahendaksid?Kuidas aitaksid valimistel kandideerivad erakonnad lahendada tallinlaste muresid? Oma n\u00e4gemuse esitavad Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart Keskerakonnast, volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase, EKRE esimees Martin Helme, erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Timur Sagitov ning volikogu esimees Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.Kas riik peaks kiiremas korras toetama Tallinna Haigla ehitamist? Kuidas arendaksite linna tervishoiuv\u00f5rku?Kuidas riik saaks m\u00f5jutada kinnisvara liiga k\u00f5rgete hindadega seotud eluasemepuuduse probleemi - kas Tallinna peaks rajama riigi rahalisel toel soodsaid \u00fc\u00fcrikortereid?Mihhail K\u00f5lvart: Riik peaks panustama, sest haiglav\u00f5rgu arendamine on tegelikult riigi vastutusala. Tallinna olemasolevad haiglahooned on vanad, amortiseerunud ja neis ei ole ruumi uue meditsiinitehnika jaoks. See piirab \u00fcha enam meditsiiniteenuse osutamist t\u00e4nap\u00e4evastes tingimustes n\u00fc\u00fcdisaegse tehnikaga.Tallinna Haigla teenindaks mitte \u00fcksnes Tallinna linna, vaid umbes 600 000 Eesti elanikku. Rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab Harjumaa, sealhulgas Tallinna elanikkond aastaks 2040 15%. Samas \u00fcle 65-aastaste vanusegrupi osakaal maakonna rahvastikus 35%.Kahju on sellest, et meil oli olemas plaan, kuidas riigi ja linna koost\u00f6\u00f6s Tallinna Haigla kiiresti valmis ehitada. Reformierakond otsustas aga sellele kriipsu peale t\u00f5mmata. Tallinna Haigla oleks ainukene haigla Eestis, mis suudaks tagada tervishoiuteenused ka eri kriiside ja s\u00f5ja ajal, selle ehitamine on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Tallinn liigub projektiga edasi ja loodame, et p\u00e4rast valimisi v\u00f5tab uus koalitsioon Tallinna Haigla prioriteediks.Karl Sander Kase: Oluliselt on vaja t\u00f5sta perearstide ja esmatasandi tervisekeskuste v\u00f5imekust. Selleks tuleb suurendada esmatasandi tervisekeskuste rahastamist ning mitmekesistada rahastamismudeleid. Tulevikus peab patsiendi raviteekonda algusest l\u00f5puni juhtima perearsti meeskond. T\u00f6\u00f6tada tuleb v\u00e4lja p\u00f5him\u00f5tted, et perearstid saavad kasutada piirkondlike ja kohalike haiglate voodikohti oma patsientide j\u00e4lgimiseks ja raviks.Ravi k\u00e4ttesaadavamaks muutmiseks tuleb toetada pere\u00f5dede vastuv\u00f5tte ka n\u00e4dalavahetustel. Inimesed ei tohiks olla seotud konkreetse raviasutusega, vaid riiklik rahastus peab liikuma individuaalselt koos patsiendiga tema valitud raviasutusse.Lisaks tuleb v\u00e4hendada arstide t\u00f6\u00f6koormust. Selleks on vaja parandada tervishoiuasutuste infotehnoloogilist v\u00f5imekust. Laiendame digiterviseloo v\u00f5imalusi inimestele oma pere- v\u00f5i raviarstiga suhtlemiseks.Martin Helme: Tallinna Haigla on sedav\u00f5rd suur projekt, et siin on tarvis riigi ja linna koost\u00f6\u00f6d. Taoline \u00fchisl\u00e4henemine toimus, kui valitsuses oli EKRE, suunasime projektile ka euroraha. Kahjuks Kaja Kallase valitsus t\u00f5mbas sellele k\u00f5igele kriipsu peale.Timur Sagitov: Riik peaks Tallinna Haigla ehitamist toetama. Ka Euroopa Liidu fondid saavad siin toeks olla. Tallinna rohelised ei toeta Tallinna Haigla ehitamist loodusv\u00e4\u00e4rtuslikule Maarjam\u00e4e klindile, millel on oluline roll Lasnam\u00e4e ja Pirita piirkonna loodusliku veere\u017eiimi s\u00e4ilitamisel. Klindipealne peab s\u00e4ilima. Tallinna Haigla ehituseks peab leidma sobivama koha. Ukraina s\u00f5ja kogemus n\u00e4itab, et terviseasutused peaks olema rohkem hajutatud ja maksimaalselt ligip\u00e4\u00e4setavad.Jervgeni Ossinovski: Uut haiglat on Tallinnas kindlasti vaja, kuna olemasolevate haiglate taristu on amortiseerunud. Sotsiaaldemokraadid toetavad Tallinna Haigla projekti realiseerimist. Loodame, et uus valitsus leiab koost\u00f6\u00f6s pealinnaga ka rahastuse, et projekt edukalt l\u00f5puni viia.Lisaks Tallinna Haiglale vajab lahendust ka Tallinna lastehaigla tulevik. Arvestades, et lastehaigla asub PERH-iga samas linnakus, pean m\u00f5istlikuks ka selles k\u00fcsimuses leida lahendus koost\u00f6\u00f6s riigiga.Kuidas pidurdada Tallinnas autostumist ja arendada \u00fchistransporti? Kas tasuta \u00fchistransport tuleb s\u00e4ilitada?Mihhail K\u00f5lvart: Kasvav autode hulk Tallinnas on kindlasti probleemiks p\u00f5hjustades ummikuid, keskkonnareostust ja m\u00fcra. V\u00e4hem t\u00e4htis ei ole autostumisest tulenev s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lg. 2022. aasta seisuga oli Tallinnas 1000 elaniku kohta 399 s\u00f5iduautot. Tallinna uue liikuvuskavaga seame eesm\u00e4rgiks aastaks 2035 langetada autostumise taset 350 autoni 1000 elaniku kohta. Helsingi on selle tasemeni juba j\u00f5udnud.See ei t\u00e4henda autojuhtide demoniseerimist ja autojuhtide ja teiste liiklejate vastandamist. Samas peab linn autostumise v\u00e4hendamiseks pakkuma alternatiivseid v\u00f5imalusi liikumiseks \u00fchistranspordi ja jalgrattaga.Autostumist aitab v\u00e4hendada ka tasuta \u00fchistransport, mis on \u00fchtlasi universaalne sotsiaaltoetus neile, kes ei saa endale autot lubada. \u00dchistranspordi kasutajate arv kasvab, 2023. aasta esimese kuu jooksul valideeris oma s\u00f5itu \u00fchistranspordis kolmandiku v\u00f5rra ehk 32% rohkem inimesi kui mullu samal ajal.\u00dcmbritsevate omavalitsustega tuleks luua \u00fchtne \u00fchistranspordis\u00fcsteem, sest 30% Tallinnas s\u00f5itvatest autodest tulevad v\u00e4ljastpoolt Tallinna. \u00dchtse transpordis\u00fcsteemi olemasolu v\u00e4hendaks kindlasti autode hulka Tallinnas, oleme valmis \u00fchtse s\u00fcsteemi ehitamist koordineerima, aga selleks on vaja riigi poolt otsust ja panust.Karl Sander Kase: 2018. aastal selgus Tallinna linnavalitsuse uuringust, et esimest korda eelistasid linnaelanikud peamise liikumisviisina t\u00f6\u00f6p\u00e4eval t\u00f6\u00f6le, kooli v\u00f5i muude peamisesse autot \u00fchistranspordile. See trend on j\u00e4tkunud ka j\u00e4rgnevatel aastatel. \u00dchistranspordi osakaal on aga veel langenud ning selle asemel h\u00e4\u00e4letavad inimesed s\u00f5na otseses m\u00f5ttes jalgadega ning eelistavad jalgsi v\u00f5i autoga liikumist. See on selge signaal, et Tallinna liiniv\u00f5rk ei t\u00f6\u00f6ta ning seda tuleb kaasajastada. Tallinn peab seega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt investeerima Haabersti\/\u00d5ism\u00e4e ning Pirita ja N\u00f5mme elanike headesse \u00fchendustesse \u00fclej\u00e4\u00e4nud linnaga.Martin Helme: Tasuta \u00fchistranspordi teema ei ole Tallinnas vaidlus, keegi seda muutma ei l\u00e4he. Autode vastu pole vaja v\u00f5idelda, vaja on v\u00f5idelda ummikute vastu. Lahendus on parem liikluskorraldus.Timur Sagitov: Sellele probleemile tuleb l\u00e4heneda kompleksselt. Esiteks lisada olulisel m\u00e4\u00e4ral \u00fchistransporti, korraldada liine \u00fcmber vastavalt kujunenud vajadustele ja anda neile linnaliikluses absoluutne prioriteet. Ja teha seda k\u00f5ike t\u00e4iesti teadlikult autode ja autokasutajate arvelt. See t\u00e4hendab, et linnas on roheline koridor jalak\u00e4ijale, kergliiklejale ja \u00fchistranspordile, ning kui sellest j\u00e4\u00e4b ruumi \u00fcle, siis tuleb alles autokasutaja. \u00dchtlasi tuleb piirata parkimiskohtade ehitamist majade juurde, lubada seda vaid parkimismajadena v\u00f5i kohustada soovi korral parkimiskohtade ehitamist maja alla. Loomulikult t\u00e4hendab selliste rohekoridoride rajamine ka nende liigija elurikkalt kujundamist, sest see on \u00fcks motivaator, mida aeglaselt liiklejad linnaruumis t\u00e4hele panevad ja hindavad. Lisaks muidugi nn 15 minuti linna p\u00f5him\u00f5te, et k\u00f5ik eluks vajalik on l\u00e4hedal, jalutusk\u00e4igu kaugusel. K\u00fcsimus sellest, kas \u00fchistransport on tasuta v\u00f5i s\u00fcmboolse tasu eest, mis on seostatud n\u00e4iteks kogu Harjumaaga, on pigem teisej\u00e4rguline. R\u00f5hutada tuleb eeliseid.Jervgeni Ossinovski: Oluline on 15 minuti linna p\u00f5him\u00f5tte nii, et k\u00f5ik eluks vajalikud baasteenused, sh lasteaiad, oleksid kas jalgsi v\u00f5i jalgrattaga 15 minuti kaugusel. Kompaktse linna planeerimine hoiab \u00e4ra sundliikumise autoga.Teiseks on oluline, et nii linna kui riigi tehtavad investeeringud oleksid esmajoones suunatud \u00fchistranspordi ning teiste s\u00e4\u00e4stvate liikumisviiside edendamisse. \u00dchistranspordi puhul on k\u00f5ige olulisem Tallinna liiniv\u00f5rgu kaasajastamine, samuti Tallinna ja selle l\u00e4hivaldadega \u00fchtse liiniv\u00f5rgu loomine. Inimesed peaksid saama liikuda kiirelt ja mugavalt neile oluliste sihtpunktide vahet. Vaja on arendada eelk\u00f5ige bussija rongiliiklust, tihendada ja \u00fchildada graafikuid ning viia need vastavusse inimeste igap\u00e4evaste liikumisvajadustega.Oluline on ka, et valgusfoorid prioritiseeriks \u00fchistransporti, mis tooks \u00fchistranspordi kiiruse ja atraktiivsuse.Elanikud peaks tegema rohkem l\u00fchemaid s\u00f5ite jalgrattaga. Selleks on tarvis arendada rattataristut - luua ohutuid ja mugavaid rattateid ning piisavalt rattaparklaid.Sotsiaaldemokraadid toetavad tasuta \u00fchistransporti. See on oluline v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine signaal meie inimestele, et \u00fchistranspordi kasutus on linnas soositud. Samal ajal on see ka mugav - l\u00fchemaid s\u00f5ite tehes ei pea m\u00f5tlema, kas pilet on v\u00f5i ei ole. V\u00f5ib lihtsalt trammi v\u00f5i bussi peale h\u00fcpata ja sihtkohta j\u00f5uda.Kuidas lahendada Estonia teatri ruumiprobleem - kas rajada juurdeehitis v\u00f5i ehitada t\u00e4iesti uus hoone(kuhu)?Mihhail K\u00f5lvart: Leian, et Estonia teatri juurdeehitis praeguste kavandite j\u00e4rgi Tammsaare parki ei mahu. Tegemist on ka muinsuskaitsealuse hoone ja maa-alaga ning looduskaitsealuse pargiga. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et Estonia teater asub UNESCO Tallinna vanalinna muinsuskaitse alal ja UNESCO reeglid ei luba sealse paiga muutmist. Seega peame leidma alternatiivne.\u00dche alternatiivina on Tallinna Sadam pakkunud krunti. Saaksime luua sadama piirkonda, mida arendab praegu linn koost\u00f6\u00f6s sadamaga, tuua \u00fche v\u00e4\u00e4rtusliku kultuuriobjekti. Oslo n\u00e4itel looks ooperimaja mere\u00e4\u00e4rsele linnaruumile lisandv\u00e4\u00e4rtust.Karl Sander Kase: Riigikogu otsuse kohaselt peab kultuurkapital rahastama Estonia juurdeehitist k\u00f5rvalkrundil. Muinsuskaitseameti arvamuse j\u00e4rgi on probleem juurdeehitise liiga suur maht. Kriitilisel seisukohal oli ka rahvusvahelise kultuurim\u00e4lestiste kaitse \u00fchenduse ICOMOS asepresident Riin Alatalu. T\u00e4psemalt saab r\u00e4\u00e4kida, kui Tallinna linnavalitsuse ekspertkomisjon on enda hinnangu andnud.Martin Helme: Meie erakond toetas Estonia juurdeehitist, mitte uut hoonet. N\u00fc\u00fcd on aga \u00fclit\u00e4htis seista selle eest, et hoone tuleks ilus ja \u00fcmbruse ning vana hoone osaga sobiv. Koledat k\u00e4kki k\u00fcll kesklinna ei taha!Timur Sagitov: Kuna muinsuskaitse on p\u00f5hjendatult v\u00e4listanud selle hoone laienduse P\u00e4rnu mnt poole, tuleb pigem kaaluda hoone enda sisemisi \u00fcmberehitusi t\u00e4nase kontserdisaali ehk Eesti Kontserdi v\u00e4ljakolimise hinnaga. K\u00fcll aga on oluline m\u00f5ista, et j\u00e4rgmise nelja v\u00f5i kaheksa aasta k\u00f5ige kriitilisem k\u00fcsimus Eesti kultuurielus ei ole Estonia teatrimaja, vaid \u00fcle Eesti asuvad kultuurikandjad ja inimesed. Nende sissetulekud ja sotsiaalsed tagatised tuleb v\u00f5tta esimeseks ja ainsaks prioriteediks.Jervgeni Ossinovski: Tallinna linn ja Estonia teater on kokku pannud \u00fchise komisjoni, mille eesm\u00e4rk on anal\u00fc\u00fcsida, kas ja millises mahus oleks v\u00f5imalik Estoniale juurdeehitise rajamine v\u00f5i rajada hoopiski uus hoone uude asukohta. Komisjoni \u00fclesanne on anal\u00fc\u00fcsida teemat neljast olulisest aspektist: muinsuskaitselisest, linnaehituslikust, looduskaitselisest ning kultuuripoliitiliselt. Komisjoni j\u00e4relduste p\u00f5hjal saab teha juba t\u00e4psemaid otsuseid, kindlasti on oluline arvestada ka Tallinna vanalinna kuulumisega UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja.Mida teha linnahalli ja selle \u00fcmbrusega?Mihhail K\u00f5lvart: Tallinna sadamaala korrastamine on linna jaoks \u00fcks prioriteete. Soovime koost\u00f6\u00f6s Tallinna Sadamaga kogu piirkonnale uue hingamise anda, merest kuni vanalinnani. Linnal on valmimas plaan terve selle ala jaoks, mida tutvustame kevadel.Uue kontseptsiooni osa on mere \u00e4\u00e4res asuv konverentsikeskus koos kontserdisaaliga. Seda ideed toetab ka 2016. aastal valminud uuring, kus anal\u00fc\u00fcsiti v\u00f5imalikke konverentsikeskuste asukohti, sealhulgas Lennusadam, \u00dclemiste ja linnahall. Anal\u00fc\u00fcsis j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et linnahall on sobivaim t\u00e4nu asukohale kesklinnas, mere \u00e4\u00e4res. Tegemist on huvitava ja eristuva hoonega, l\u00e4heduses on palju hotellikohti ja \u00fchistranspordi peatuseid.Rohelise pealinna aasta raames korrastatakse linnahalli \u00fcmbrust ning sinna luuakse talisupluskoht. Kaugemas tulevikus on plaanis avada mere\u00e4\u00e4r linlastele, et tekiks pikk promenaad Tallinna rannikualale.Karl Sander Kase: Linnahalli ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruse halb seisukord on Tallinna h\u00e4biplekk. See peaks olema Tallinna visiitkaart sadamast saabuvatele turistidele, kuid poliitilise tahte puudumine ning v\u00f5imetus kaasata erainvestoreid on j\u00e4tnud kasutamata suure v\u00f5imaluse. Linnahallist peaks saama kaasaegne konverentsi- ja kontserdikeskus, mis meelitaks ligi rahvusvahelisi k\u00fclalisi ja ettev\u00f5tteid.Martin Helme: Linnahall tuleks lammutada, alale kehtestada linna huve rangelt j\u00e4rgiv planeering ning m\u00fc\u00fca ala eraarendajale.Timur Sagitov: Linnahall oma t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nadega v\u00e4\u00e4riks s\u00e4ilitamist ja renoveerimist kaasavaks, avatud ja demokraatikku ruumikasutust v\u00f5imaldavaks kunsti- ja kultuurikeskuseks. Selleks, milliseks Kultuurikatel ei saanud - avatud linnaruumi osaks, innovatsiooni, uute ideede ja v\u00e4rske m\u00f5tte ja k\u00e4ekirjaga platvormiks. See on imeline maam\u00e4rk, mis on v\u00e4\u00e4rt kogukondlikku pingutust koos hullude ideede realiseerimisega.Jervgeni Ossinovski: Linnahalli ja selle \u00fcmbritseva ala puhul on oluline, et see j\u00e4\u00e4ks avalikku kasutusse ning muutuks linlastele ligip\u00e4\u00e4setavaks. Sel suvel on kavas sinna rohepealinna raames rajada ajutine ruumisekkumine - Kalasadamast kuni Vanasama kruiisiterminalini hakkab kulgema kultuurikilomeetri\/ beetapromenaadi m\u00f5tteline pikendus, mis muudab selle seni s\u00f6\u00f6tis olnud ala linlastele ligip\u00e4\u00e4setavaks - sinna tulevad istumiskohad, v\u00e4ligalerii jpm.Kuidas tuua Tallinna rohkem turiste ja panna vanalinn rohkem elama?Mihhail K\u00f5lvart: Selleks, et Tallinnasse rohkem turiste tuleks, peab Tallinn olema atraktiivne sihtkoht. Meil on vedanud, sest Tallinnal on v\u00e4ga unikaalne ajalugu ja kultuurip\u00e4rand. Lisaks toovad linnale tuntust rahvusvahelist t\u00e4helepanu p\u00e4lvivad kultuuri- ja spordi\u00fcritused ning konverentsid. Linn on selleks palju vaeva n\u00e4inud ja oleme ka eri auhindu saanud.Probleemiks v\u00f5ib tulevikus osutuda see, et siia on raske j\u00f5uda. Meil peavad olema otse\u00fchen-dused teiste Euroopa linnadega. Kahjuks n\u00e4eme, et riigi jaoks ei tundu otse\u00fchenduste hoidmine ja arendamine hetkel t\u00e4htis olevat.Selleks, et vanalinn rohkem elaks, tuleks seal p\u00fcsielanikkonda kasvatada. Kui vanalinn on hea keskkond t\u00f6\u00f6tamiseks ja elamiseks, tekib sinna rohkem kohalikele suunatud ettev\u00f5tteid, mis on ka turistidele meelp\u00e4rasemad. Lisaks tuleks vanalinna tuua riigi-, linna- ja kultuuriasutusi. Vanalinna aitavad elavdada ka sinna sobivad vaba\u00f5hu\u00fcritused, mugav linnaruum ja loomemajanduse tingimuste parandamine.Karl Sander Kase: Tallinn on kandideerinud kultuuripealinna, rohepealinna ning spordipealinna tiitlile. Iga uus tiitel peaks sisaldama endas p\u00f5hjalikku strateegiat turistidele ja v\u00e4lisettev\u00f5tetele - viise, kuidas neid Tallinnaga pikaajaliselt siduda. Linnahalli korrastamine looks Eestisse maailmatasemel konverentsikeskuse. Head \u00fchendused sadamast \u00fclej\u00e4\u00e4nud linnaga tagaksid turistidele parema v\u00f5imaluse. Linn, mis soovib olla t\u00f5mbekeskus ning meelitada ligi v\u00e4lisk\u00fclalisi, peab v\u00f5tma juhtrolli ning ka heade rahvusvaheliste lennu\u00fchenduste nimel pingutama.Riiklikul tasandil tuleb parandada Eesti positsiooni peamistes majandusvabadust, majanduskeskkonda, maksus\u00fcsteemi ja korruptsiooni puudutavates rahvusvahelistes edetabelites. Teiste riikide ettev\u00f5tjad j\u00e4lgivad neid indikaatoreid t\u00e4helepanelikult. Lisaks vajame eraldi algatusi peakontorite toomiseks Eestisse. Globaalsete kaugt\u00f6\u00f6 vormis t\u00f6\u00f6tavate ettev\u00f5tete (50-100 t\u00f6\u00f6tajaga) peakontorite ja maksutulu Eestisse toomiseks saame pakkuda mugavat t\u00e4isdigitaalset \u00e4rikeskkonda.Martin Helme: Igal juhul tuleb alandada lennujaama tasusid, et lennufirmad siia otse\u00fchendusi looks! Me oleme muutunud \u00fcheks kallimaks turismi sihtkohaks Euroopas. Vanalinna tuleb rohkem elu siis, kui seal on rohkem poode ja toidukohti, lisaks peab seal kindlasti olema ka elanikke.Jervgeni Ossinovski: Siinkohal aitab hea ja efektiivne turundus, mida linn, riik ja ettev\u00f5tjad saavad teha koost\u00f6\u00f6s. Eriti tulutoovad on konverentsituristid, kelle siia meelitamiseks on linn avanud konverentside korraldamiseks toetusmeetme 2023. aastast.Kindlasti on oluline, et Tallinnal oleksid head \u00fchendused nii \u00f5hus, maal kui merel. On arusaadav, et k\u00f5igist maailma linnadest pole v\u00f5imalik Tallinnasse \u00fchendusi luua, kuid lisaks otse\u00fchendusega kohtadele peame veenma ka Helsingi v\u00f5i Riia lennujaama tulijaid vaatama Tallinna poole ning tagama, et need \u00fchendused v\u00f5imalikult lihtsalt ja sujuvalt toimiksid.Tallinna kultuurielu on mitmekesine ja t\u00f5stab linna kui sihtkoha atraktiivsust. L\u00e4hiajal asume ehitama filmilinnakut, mis samuti parandab Tallinna tuntust filmitegemise sihtkohana.Elu toob vanalinna v\u00f5imaluste mitmekesisus. \u00dchest k\u00fcljest peab see olema hea koht, kus elada, teisalt peab vanalinnas olema piisavalt eri funktsioone, et sinna oleks m\u00f5tet ja vajadust minna. Seal olgu kultuuri- ja ka m\u00f5istlik \u00f6\u00f6elu, teisalt avalikud asutused ja t\u00f6\u00f6kohad ning v\u00f5imalus elada perega. Ka turistile meeldib k\u00e4ia elavas linnas, mitte pelgalt suures muuseumis. Vanalinn peab olema ligip\u00e4\u00e4setavam - et seal saaks liikuda nii eakas kui ka laps v\u00f5i liikumiseks abivahendeid kasutav inimene.Mihhail K\u00f5lvart: Tallinna linn on alates 2000. aastast elamuehitusprogrammide raames ehitanud 13 uut elamut, milles on kokku 926 korterit, ning rekonstrueerinud 16 elamut, milles on kokku 1199 korterit. Selleks on investeeritud ligi 50 miljonit eurot. Lisaks rendib linn erasektorilt Raadiku ja Meeliku elamukvartalis 19 elamut, milles on kokku 1895 korterit. Tegelik n\u00f5udlus sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide j\u00e4rele on k\u00f5rgem.Pean \u00f5igeks, et riik panustaks senisest rohkem eluaseme k\u00e4ttesaadavusse. \u00dcheks v\u00f5imaluseks on riiklikult toetatud \u00fc\u00fcrielamute programm koost\u00f6\u00f6s kohalike omavalitsuste ja erasektoriga, et pakkuda inimestele kvaliteetseid ja j\u00f5ukohaste hindadega elamispindu. Teiseks v\u00f5imalikuks lahenduseks on noorte perede suurem toetamine, v\u00f5imaldades neile eluasemelaenu riigi k\u00e4endusel ja ilma kohustusliku omafinantseeringuta.Karl Sander Kase: Eestlased soovivad olla koduomanikud, mitte \u00fc\u00fcrnikud. Riigil on olemas meetmed selle toetamiseks. Selleks saab laiendada Kredexi jt meetmeid, mis v\u00f5imaldavad noortel eluaset soetada. Lisaks seisame selle eest, et s\u00e4ilitada kodualune maamaksuvabastus. Munitsipaal\u00fc\u00fcripindade rajamine on m\u00f5istlik maakohtades, kus on keeruline saada panga tuge. Tallinna puhul on v\u00f5imalik \u00fc\u00fcripindade k\u00fcsimus lahendada koost\u00f6\u00f6s erafirmadega.Martin Helme: Eesti kinnisvara hindadele on m\u00f5junud v\u00e4ga r\u00e4ngalt massiline immigratsioon. 2022. aastal saabus Eestisse \u00fcle 100 000 inimese, k\u00f5ik nad peavad ju kusagil elama. Riik saab m\u00f5jutada ka seda, et siin tegutsevad p\u00f5hjamaade pangad annaks v\u00e4lja sama soodsat laenu, kui on nende koduturul. Tallinn on nii rikas linn, et v\u00f5ib \u00fc\u00fcrimaju luua ka ise, see on v\u00e4ga m\u00f5istlik.Timur Sagitov: Kuigi Tallinnas on sotsiaaleluruumide ehitamise ja kasutusse andmisega alati kaasnenud palju korruptsiooni, on seda vast siiski vaja edasi arendada ja vahetada senised korraldajad v\u00e4lja. L\u00e4\u00e4ne-Euroopa linnade praktika on n\u00e4idanud, et sellisel viisil \u00fc\u00fcripindade pakkumuse suurendamine aitab hoida hindu madalamal, ning vaieldamatult toetab see n\u00f5rgemal sotsiaalsel positsioonil olevate inimeste hakkamasaamist. See omakorda lisab linna sotsiaalset mitmekesisust, olles igale kogukonnale rikastav. Lisaks on Tallinn ja Eesti v\u00f5lgu veel nn sund\u00fc\u00fcrnikele antud t\u00e4itmata lubadused. Paljud nendest ootavad seda siiani.Jervgeni Ossinovski: Riigi k\u00f5ige \u00f5igem ja t\u00f5husam viis seda probleemi lahendada on toimiv regionaalpoliitika. N\u00e4eme, et meie maakonnad jooksevad inimestest Tallinnasse t\u00fchjaks, kuna maakohtades ei ole piisavalt h\u00e4id t\u00f6\u00f6kohti. See suurendab n\u00f5udlust Tallinna eluruumide j\u00e4rele, mis omakorda t\u00f5stab hinda. Tallinn ja \u00fcmberkaudsed vallad ei saa l\u00f5pmatult kasvada, kuna see paneb v\u00e4ga suure koormuse nii avalikele teenustele (kooli- ja lasteaiakohad, tervishoid jm) ning n\u00f5uab suurt elamuarendust, milleks j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hem ruumi.Munitsipaalkorterite rajamisega tuleb edasi minna, seda ka riigi toel, ent tegemist on v\u00e4ga kallite projektidega, mist\u00f5ttu on v\u00f5imalused igal juhul piiratud.Mis muutusi sooviksite ellu viia Tallinna hariduses ja kuidas riik peaks lahendama \u00f5petajate puudust?Mihhail K\u00f5lvart: Muudatused oleks lasteaia teenuse k\u00e4ttesaadavuse suurendamine linna eri piirkondade vajadustest l\u00e4htuvalt ja \u00f5pikeskkondade uuendamine, sh lasteaedade remont. Suund on ka rohkemate s\u00f5imekohtade loomisele, sest see vajadus on pidevalt t\u00f5usnud. Ja teisalt ka alushariduse \u00f5petaja v\u00e4\u00e4rtustamine, st palgat\u00f5us, abi\u00f5petajate puhkuse pikendamine.HEV \u00f5ppijaid tuleks rohkem toetada, nii alus- kui ka \u00fcldhariduses. Sellest aastast alates on v\u00f5imalik koolidel HEV koordinaatori ametikoha jaoks t\u00f6\u00f6tasu katmist taotleda, eelmisel aastal toimusid koolitused alushariduse spetsialistidele. Suur mure on tugispetsialistide puudus.\u00d5pitee olgu individuaalsem. See t\u00e4hendab paindlikumat liikumist eri \u00f5ppetasemete ja valdkondade vahel. Nt huvitegevuse arvestamist \u00f5ppekava t\u00e4itmisel kehalises kasvatuses v\u00f5i m\u00f5ne kutsekooli juures l\u00e4bitud valikaine arvestamist g\u00fcmnaasiumis. Samuti noorsoot\u00f6\u00f6 integreerimist p\u00f5hikooli \u00f5ppekavva.Paindlik kooliv\u00f5rk Tallinnas peaks l\u00e4htuma linnaositi rahvastikuprognoosist. Moodulmajade kaudu oleks v\u00f5imalik tekitada \u00fcle linna kohti juurde just seal, kus vaja, mitte lahendada ajutist kohtade puuduj\u00e4\u00e4ki vaid uute koolide ehitamisega. See aitaks linnal reageerida kiiremini, efektiivsemalt ja s\u00e4\u00e4stlikumalt.\u00d5petajate, tugispetsialistide, aga ka haridusjuhtide j\u00e4relkasv on hariduse number \u00fcks murekoht. K\u00f5ik algab haridust\u00f6\u00f6tajate v\u00e4\u00e4rtustamisest ja motiveerimisest, muuhulgas ka palga kaudu. Lisaks on oluline toetada karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajaid, kes soovivad erasektorist liikuda haridusse. Loomulikult ka alustavaid \u00f5petajaid, et nad saaksid tuge oma esimestele aastatel ja j\u00e4\u00e4ksid hariduss\u00fcsteemi. Selleks on n\u00e4iteks olemas alustavat \u00f5petajat toetava kooli programm.Sealt edasi tuleb tagada koolidel v\u00f5imalus luua diferentseeritud palgamudeleid ja lisaks horisontaalsele karj\u00e4\u00e4rimudelile ka pakkuda v\u00f5imalusi vertikaalseks karj\u00e4\u00e4riks. Nt \u00fcmber\u00f5pet eripedagoogiks, projektijuhtimist, mikrokraadi l\u00e4bimist, k\u00f5rvalt\u00f6\u00f6d jne.Karl Sander Kase: \u00d5petajate v\u00e4ike j\u00e4relkasv on k\u00f5ige teravam vene \u00f5ppekeelega koolides, seep\u00e4rast on vaja minna \u00fcle t\u00e4ielikult eestikeelsele \u00f5ppele. Eestikeelsele haridusele \u00fcleminek tuleks panna ka linna pikaajalisse strateegiasse. Lisaks 24% suurusele \u00f5petajate palgat\u00f5usule tuleb maksta palgalisa Ida-Virumaal eesti keeles \u00f5petavatele \u00f5petajatele. Eesti \u00f5petajate koolitamiseks tuleb suurendada riiklikku koolitustellimust. \u00d5petajaameti populariseerimiseks tuleb luua \u00f5petajate akadeemia ja paindlikud \u00f5petajaks \u00f5ppimise v\u00f5imalused. Samuti tuleb taastada \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rimudel ja motivatsioonipaketid \u00f5petajaametisse siirdujatele.Martin Helme: \u00d5petajate puudust aitab lahendada suurema mahuga koolitus, samuti see, et muudetakse paindlikumaks \u00f5petajate t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise tingimused ning koormused. T\u00e4nasel p\u00e4eval ei ole peamine takistus mitte palk, vaid t\u00f6\u00f6tingimused: \u00f5petajad on t\u00f6\u00f6ga \u00fcle koormatud ja p\u00f5levad l\u00e4bi. Kindlasti tuleks v\u00e4hendada \u00f5petamise ja \u00f5pilastega tegelemise arvelt k\u00f5vasti aega r\u00f6\u00f6vivat b\u00fcrokraatiat.Timur Sagitov: Esiteks peaks Tallinna koolijuhid muutuma eestikeelsele heale haridusele \u00fclemineku eestk\u00f5nelejateks ja eestvedajateks. Teiseks peaks Tallinna koolid muutuma k\u00f5ige rohelisemateks koolideks, v\u00e4\u00e4rtustades loodusteaduste \u00f5petamist, kooliaedu ja sellelt pinnalt v\u00f5rsuvaid v\u00e4\u00e4rtusi. Pealinna \u00f5petajaskonda motiveeriks oluliselt suuremad palgad, oluliselt v\u00e4iksem tunnikoormus, ning suurem autonoomia oma t\u00f6\u00f6s. Need on k\u00fcllalt universaalsed ootused \u00fcle Eesti.Jervgeni Ossinovski: Peame looma pealinna haridusv\u00f5rgu kava, mis tooks kooli- ja lasteaiakohad k\u00f5igile meie lastele kodule l\u00e4hedal. Pealinna koolid on \u00fclerahvastatud, mist\u00f5ttu vajame juurde t\u00e4iendavaid koole, et klasside ja koolide suurust v\u00e4hendada.J\u00e4tkata tuleb lasteaedade remondiga, et viia \u00f5pikeskkond koosk\u00f5lla t\u00e4nap\u00e4evaste n\u00f5uetega. Selleks peame aastaks 2030 remontima k\u00f5ik pealinna lasteaiad. Usume, et kaotada tuleks ka lasteaia kohatasu, kuna alusharidus on osa haridusteest ning peaks seet\u00f5ttu olema sarnaselt kooliharidusele tasuta.\u00dchtse Eesti kooli mudeli rakendamine venekeelsete koolide asemel on keerukas \u00fclesanne, mida tuleb l\u00e4hiaastatel koost\u00f6\u00f6s riigiga h\u00e4sti ellu viia.\u00d5petajate puuduse leevendamiseks on oluline j\u00e4tkata ennaktempos \u00f5petajate palkade t\u00f5stmisega, et noored valiksid meelsamini \u00f5petajaameti ning seal ka p\u00fcsiksid. Tallinn peab hakkama sarnaselt teistele valdadele linna koolides t\u00f6\u00f6tavatele pedagoogidele maksma riiklikust palgam\u00e4\u00e4rast k\u00f5rgemat tasu ning j\u00e4tkama lasteaia\u00f5petajate palga t\u00f5stmist kooli\u00f5petajaga samas sammus.Kas riik peaks rohkem rahastama linna l\u00e4bivate suurte riigimaanteede ehitust, kust liiguvad nt sadamasse raskeveokid?Mihhail K\u00f5lvart: Riik v\u00f5iks kaasrahastada riikliku ja rahvusvahelise t\u00e4htsusega maanteid, mis asuvad Tallinna territooriumil ja on linna valduses. See puudutab n\u00e4iteks Peterburi teed, Tartu maanteed, Narva maanteed, Paldiski maanteed, P\u00e4rnu maanteed ja J\u00e4rvevana teed. Linn ja riik v\u00f5iksid leppida kokku kaasrahastuse kindlaks perioodiks, et korrastada m\u00f5lemale prioriteetsed teed. Neid teid ei kasuta ainult Tallinna elanikud, vaid inimesed kogu Eestist ja ka v\u00e4lismaalased.Karl Sander Kase: Riigi transpordiv\u00f5rku tuleb vaadata tervikuna. Olukorras, kus prioriteediks peab olema suuremate neljarealiste maanteede v\u00e4ljaehitamine Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-P\u00e4rnu suunal ei ole t\u00e4nase korra muutmine m\u00f5istlik.Martin Helme: Linn peab seda tegema ikkagi koost\u00f6\u00f6d riigiga, m\u00f5lemad peavad panustama.Timur Sagitov: Tallinna ei tohiks l\u00e4bida \u00fckski raskeveokitele m\u00f5eldud l\u00e4biv transiiditee. Selleks tuleb sadamate jm transporditaristu \u00fcmber kujundada. Seega riik ei peaks toetama senise olukorra j\u00e4tkumist ja s\u00fcvenemist. K\u00fcll v\u00f5iks toetada pealinna \u00fcleminekut rohelise linna p\u00f5him\u00f5tetele ehk aidata hankida \u00fchistranspordi veeremit, elektrilaadimiss\u00fcsteeme, jalgratta jt kergliiklusvahendite soetamist jms.Jervgeni Ossinovski: Riikliku t\u00e4htsusega transiitteede remonti on riik teatud m\u00e4\u00e4ral toetanud ning loodetavasti tehakse seda ka edaspidi. Peterburi tee uuendamise viib linn ka iseseisvalt ellu, vastava otsuse on volikogu linna eelarvestrateegias teinud.Riigi poolt oleks oluline v\u00f5imalikult kiiresti viia ellu ringraudtee projekt. Vastav eriplaneering on \u00e4sja algatatud. Ringraudtee eesm\u00e4rk on kaubavedude v\u00e4ljaviimine Tallinna kesklinnast ja \u00fchistranspordiv\u00f5imaluste suurendamine \u00fcmberkaudsete omavalitsustega.Loe t\u00e4ispikka usutlust www.pealinn.eeAmetlik riigikogu valimisp\u00e4ev on 5. m\u00e4rts, siis saab h\u00e4\u00e4letada vaid oma valimisjaoskonnas.Martin Helme Timur Sagitov Kuhu peaks tulema Estonia juurdeehitus v\u00f5i ehitada kuhugi t\u00e4iesti uus hoone?Jevgeni Ossinovski Mida peaks tegema linnahalliga ja kas riik peaks toetama rohkem linnas asuvate maanteede korrashoidu, kus liiguvad raskeveokid?"}
{"text":"Kuidas valimistel kandideerivad erakonnad neid lahendaksid?Kuidas aitaksid valimistel kandideerivad erakonnad lahendada tallinlasi puudutavaid probleeme? Kas riik peaks kiiremas korras toetama Tallinna Haigla ehitamist? Kas tasuta \u00fchistransport tuleb s\u00e4ilitada? Kuidas lahendada Estonia teatri ruumiprobleem \u2013 kas rajada juurdeehitis v\u00f5i ehitada t\u00e4iesti uus hoone?\nOma n\u00e4gemuse esitavad Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart Keskerakonnast, volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase, EKRE esimees Martin Helme, erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Timur Sagitov ning volikogu esimees Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.\nKas riik peaks kiiremas korras toetama Tallinna Haigla ehitamist? Kuidas arendaksite linna tervishoiuv\u00f5rku?\nMihhail K\u00f5lvart: Riik peaks panustama, sest haiglav\u00f5rgu arendamine on tegelikult riigi vastutusala. Tallinna olemasolevad haiglahooned on vanad, amortiseerunud ja neis ei ole ruumi uue meditsiinitehnika jaoks. See piirab \u00fcha enam meditsiiniteenuse osutamist t\u00e4nap\u00e4evastes tingimustes n\u00fc\u00fcdisaegse tehnikaga.\nTallinna Haigla teenindaks mitte \u00fcksnes Tallinna linna, vaid umbes 600\u00a0000 Eesti elanikku. Rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab Harjumaa, sealhulgas Tallinna elanikkond aastaks 2040 15%. Samas \u00fcle 65-aastaste vanusegrupi osakaal maakonna rahvastikus 35%.\nMihhail K\u00f5lvart\nPilt: Mats \u00d5un\nKahju on sellest, et meil oli olemas plaan, kuidas riigi ja linna koost\u00f6\u00f6s Tallinna Haigla kiiresti valmis ehitada. Reformierakond otsustas aga sellele kriipsu peale t\u00f5mmata. Tallinna Haigla oleks ainukene haigla Eestis, mis suudaks tagada tervishoiuteenused ka eri kriiside ja s\u00f5ja ajal, selle ehitamine on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Tallinn liigub projektiga edasi ja loodame, et p\u00e4rast valimisi v\u00f5tab uus koalitsioon Tallinna Haigla prioriteediks.\nKarl Sander Kase: Oluliselt on vaja t\u00f5sta perearstide ja esmatasandi tervisekeskuste v\u00f5imekust. Selleks tuleb suurendada esmatasandi tervisekeskuste rahastamist ning mitmekesistada rahastamismudeleid. Tulevikus peab patsiendi raviteekonda algusest l\u00f5puni juhtima perearsti meeskond. T\u00f6\u00f6tada tuleb v\u00e4lja p\u00f5him\u00f5tted, et perearstid saavad kasutada piirkondlike ja kohalike haiglate voodikohti oma patsientide j\u00e4lgimiseks ja raviks.\nOluliselt on vaja t\u00f5sta perearstide ja esmatasandi tervisekeskuste v\u00f5imekust\nKarl Sander Kase\nRavi k\u00e4ttesaadavamaks muutmiseks tuleb toetada pere\u00f5dede vastuv\u00f5tte ka n\u00e4dalavahetustel. Inimesed ei tohiks olla seotud konkreetse raviasutusega, vaid riiklik rahastus peab liikuma individuaalselt koos patsiendiga tema valitud raviasutusse.\nLisaks tuleb v\u00e4hendada arstide t\u00f6\u00f6koormust. Selleks on vaja parandada tervishoiuasutuste infotehnoloogilist v\u00f5imekust. Laiendame digiterviseloo v\u00f5imalusi inimestele oma pere- v\u00f5i raviarstiga suhtlemiseks.\nMartin Helme: Tallinna Haigla on sedav\u00f5rd suur projekt, et siin on tarvis riigi ja linna koost\u00f6\u00f6d. Taoline \u00fchisl\u00e4henemine toimus, kui valitsuses oli EKRE, suunasime projektile ka euroraha. Kahjuks Kaja Kallase valitsus t\u00f5mbas sellele k\u00f5igele kriipsu peale.\nTimur Sagitov:\u00a0Riik peaks Tallinna Haigla ehitamist toetama. Ka Euroopa Liidu fondid saavad siin toeks olla. Tallinna rohelised ei toeta Tallinna Haigla ehitamist loodusv\u00e4\u00e4rtuslikule Maarjam\u00e4e klindile, millel on oluline roll Lasnam\u00e4e ja Pirita piirkonna loodusliku veere\u017eiimi s\u00e4ilitamisel. Klindipealne peab s\u00e4ilima. Tallinna Haigla ehituseks peab leidma sobivama koha. Ukraina s\u00f5ja kogemus n\u00e4itab, et terviseasutused peaks olema rohkem hajutatud ja maksimaalselt ligip\u00e4\u00e4setavad.\nJevgeni Ossinovski: Uut haiglat on Tallinnas kindlasti vaja, kuna olemasolevate haiglate taristu on amortiseerunud. Sotsiaaldemokraadid toetavad Tallinna Haigla projekti realiseerimist. Loodame, et uus valitsus leiab koost\u00f6\u00f6s pealinnaga ka rahastuse, et projekt edukalt l\u00f5puni viia.\nLisaks Tallinna Haiglale vajab lahendust ka Tallinna lastehaigla tulevik. Arvestades, et lastehaigla asub PERH-iga samas linnakus, pean m\u00f5istlikuks ka selles k\u00fcsimuses leida lahendus koost\u00f6\u00f6s riigiga.\nKuidas pidurdada Tallinnas autostumist ja arendada \u00fchistransporti? Kas tasuta \u00fchistransport tuleb s\u00e4ilitada?\nMihhail K\u00f5lvart: Kasvav autode hulk Tallinnas on kindlasti probleemiks p\u00f5hjustades ummikuid, keskkonnareostust ja m\u00fcra. V\u00e4hem t\u00e4htis ei ole autostumisest tulenev s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lg. 2022. aasta seisuga oli Tallinnas 1000 elaniku kohta 399 s\u00f5iduautot. Tallinna uue liikuvuskavaga seame eesm\u00e4rgiks aastaks 2035 langetada autostumise taset 350 autoni 1000 elaniku kohta. Helsingi on selle tasemeni juba j\u00f5udnud.\nSee ei t\u00e4henda autojuhtide demoniseerimist ja autojuhtide ja teiste liiklejate vastandamist. Samas peab linn autostumise v\u00e4hendamiseks pakkuma alternatiivseid v\u00f5imalusi liikumiseks \u00fchistranspordi ja jalgrattaga.\nAutostumist\u00a0 aitab v\u00e4hendada ka tasuta \u00fchistransport, mis on \u00fchtlasi universaalne sotsiaaltoetus neile, kes ei saa endale autot lubada.\nMihhail K\u00f5lvart\nAutostumist\u00a0 aitab v\u00e4hendada ka tasuta \u00fchistransport, mis on \u00fchtlasi universaalne sotsiaaltoetus neile, kes ei saa endale autot lubada. \u00dchistranspordi kasutajate arv kasvab,\u00a02023. aasta esimese kuu jooksul valideeris oma s\u00f5itu \u00fchistranspordis kolmandiku v\u00f5rra ehk 32% rohkem inimesi kui mullu samal ajal.\n\u00dcmbritsevate omavalitsustega tuleks luua \u00fchtne \u00fchistranspordis\u00fcsteem, sest 30% Tallinnas s\u00f5itvatest autodest tulevad v\u00e4ljastpoolt Tallinna. \u00dchtse transpordis\u00fcsteemi olemasolu v\u00e4hendaks kindlasti autode hulka Tallinnas, oleme valmis \u00fchtse s\u00fcsteemi ehitamist koordineerima, aga selleks on vaja riigi poolt otsust ja panust.\nKarl Sander Kase: 2018. aastal selgus Tallinna linnavalitsuse uuringust, et esimest korda eelistasid linnaelanikud peamise liikumisviisina t\u00f6\u00f6p\u00e4eval t\u00f6\u00f6le, kooli v\u00f5i muude peamisesse autot \u00fchistranspordile. See trend on j\u00e4tkunud ka j\u00e4rgnevatel aastatel. \u00dchistranspordi osakaal on aga veel langenud ning selle asemel h\u00e4\u00e4letavad inimesed s\u00f5na otseses m\u00f5ttes jalgadega ning eelistavad jalgsi v\u00f5i autoga liikumist.\nKarl Sander Kase\nPilt: Scanpix\nSee on selge signaal, et Tallinna liiniv\u00f5rk ei t\u00f6\u00f6ta ning seda tuleb kaasajastada. Tallinn peab seega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt investeerima Haabersti\/\u00d5ism\u00e4e ning Pirita ja N\u00f5mme elanike headesse \u00fchendustesse \u00fclej\u00e4\u00e4nud linnaga.\nMartin Helme: Tasuta \u00fchistranspordi teema ei ole Tallinnas vaidlus, keegi seda muutma ei l\u00e4he. Autode vastu pole vaja v\u00f5idelda, vaja on v\u00f5idelda ummikute vastu. Lahendus on parem liikluskorraldus.\nTimur Sagitov: Sellele probleemile tuleb l\u00e4heneda kompleksselt. Esiteks lisada olulisel m\u00e4\u00e4ral \u00fchistransporti, korraldada liine \u00fcmber vastavalt kujunenud vajadustele ja anda neile linnaliikluses absoluutne prioriteet. Ja teha seda k\u00f5ike t\u00e4iesti teadlikult autode ja autokasutajate arvelt.\nSee t\u00e4hendab, et linnas on roheline koridor jalak\u00e4ijale, kergliiklejale ja \u00fchistranspordile, ning kui sellest j\u00e4\u00e4b ruumi \u00fcle, siis tuleb alles autokasutaja. \u00dchtlasi tuleb piirata parkimiskohtade ehitamist majade juurde, lubada seda vaid parkimismajadena v\u00f5i kohustada soovi korral parkimiskohtade ehitamist maja alla.\nLinnas peaks olema roheline koridor jalak\u00e4ijale, kergliiklejale ja \u00fchistranspordile, ning kui sellest j\u00e4\u00e4b ruumi \u00fcle, siis tuleb alles autokasutaja.\nTimur Sagitov\nLoomulikult t\u00e4hendab selliste rohekoridoride rajamine ka nende liigi- ja elurikkalt kujundamist, sest see on \u00fcks motivaator, mida aeglaselt liiklejad linnaruumis t\u00e4hele panevad ja hindavad. Lisaks muidugi nn 15 minuti linna p\u00f5him\u00f5te, et k\u00f5ik eluks vajalik on l\u00e4hedal, jalutusk\u00e4igu kaugusel. K\u00fcsimus sellest, kas \u00fchistransport on tasuta v\u00f5i s\u00fcmboolse tasu eest, mis on seostatud n\u00e4iteks kogu Harjumaaga, on pigem teisej\u00e4rguline. R\u00f5hutada tuleb eeliseid.\nJevgeni Ossinovski: Oluline on 15 minuti linna p\u00f5him\u00f5tte nii, et k\u00f5ik eluks vajalikud baasteenused, sh lasteaiad, oleksid kas jalgsi v\u00f5i jalgrattaga 15 minuti kaugusel. Kompaktse linna planeerimine hoiab \u00e4ra sundliikumise autoga.\nTeiseks on oluline, et nii linna kui riigi tehtavad investeeringud oleksid esmajoones suunatud \u00fchistranspordi ning teiste s\u00e4\u00e4stvate liikumisviiside edendamisse. \u00dchistranspordi puhul on k\u00f5ige olulisem Tallinna liiniv\u00f5rgu kaasajastamine, samuti Tallinna ja selle l\u00e4hivaldadega \u00fchtse liiniv\u00f5rgu loomine. Inimesed peaksid saama liikuda kiirelt ja mugavalt neile oluliste sihtpunktide vahet. Vaja on arendada eelk\u00f5ige bussi- ja rongiliiklust, tihendada ja \u00fchildada graafikuid ning viia need vastavusse inimeste igap\u00e4evaste liikumisvajadustega.\u00a0\nJevgeni Ossinovski\nOluline on ka, et valgusfoorid prioritiseeriks \u00fchistransporti, mis tooks \u00fchistranspordi kiiruse ja atraktiivsuse.\nElanikud peaks tegema rohkem l\u00fchemaid s\u00f5ite jalgrattaga. Selleks on tarvis arendada rattataristut \u2013 luua ohutuid ja mugavaid rattateid ning piisavalt rattaparklaid.\nSotsiaaldemokraadid toetavad tasuta \u00fchistransporti. See on oluline v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine signaal meie inimestele, et \u00fchistranspordi kasutus on linnas soositud. Samal ajal on see ka mugav \u2013 l\u00fchemaid s\u00f5ite tehes ei pea m\u00f5tlema, kas pilet on v\u00f5i ei ole. V\u00f5ib lihtsalt trammi v\u00f5i bussi peale h\u00fcpata ja sihtkohta j\u00f5uda.\nKuidas lahendada Estonia teatri ruumiprobleem \u2013 kas rajada juurdeehitis v\u00f5i ehitada t\u00e4iesti uus hoone(kuhu)?\nMihhail K\u00f5lvart: Leian, et Estonia teatri juurdeehitis praeguste kavandite j\u00e4rgi Tammsaare parki ei mahu. Tegemist on ka muinsuskaitsealuse hoone ja maa-alaga ning looduskaitsealuse pargiga. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et Estonia teater asub UNESCO Tallinna vanalinna muinsuskaitse alal ja UNESCO reeglid ei luba sealse paiga muutmist. Seega peame leidma alternatiivne.\n\u00dche alternatiivina on Tallinna Sadam pakkunud krunti. Saaksime luua sadama piirkonda, mida arendab praegu linn koost\u00f6\u00f6s sadamaga, tuua \u00fche v\u00e4\u00e4rtusliku kultuuriobjekti. Oslo n\u00e4itel looks ooperimaja mere\u00e4\u00e4rsele linnaruumile lisandv\u00e4\u00e4rtust.\nKarl Sander Kase: Riigikogu otsuse kohaselt peab kultuurkapital rahastama Estonia juurdeehitist k\u00f5rvalkrundil. Muinsuskaitseameti arvamuse j\u00e4rgi on probleem juurdeehitise liiga suur maht. Kriitilisel seisukohal oli ka rahvusvahelise kultuurim\u00e4lestiste kaitse \u00fchenduse ICOMOS asepresident Riin Alatalu. T\u00e4psemalt saab r\u00e4\u00e4kida, kui Tallinna linnavalitsuse ekspertkomisjon on enda hinnangu andnud.\nMartin Helme: Meie erakond toetas Estonia juurdeehitist, mitte uut hoonet. N\u00fc\u00fcd on aga \u00fclit\u00e4htis seista selle eest, et hoone tuleks ilus ja \u00fcmbruse ning vana hoone osaga sobiv. Koledat k\u00e4kki k\u00fcll kesklinna ei taha!\nMeie erakond toetas Estonia juurdeehitist, mitte uut hoonet. N\u00fc\u00fcd on aga \u00fclit\u00e4htis seista selle eest, et hoone tuleks ilus ja \u00fcmbruse ning vana hoone osaga sobiv. Koledat k\u00e4kki k\u00fcll kesklinna ei taha!\nMartin Helme\nTimur Sagitov: Kuna muinsuskaitse on p\u00f5hjendatult v\u00e4listanud selle hoone laienduse P\u00e4rnu mnt poole, tuleb pigem kaaluda hoone enda sisemisi \u00fcmberehitusi t\u00e4nase kontserdisaali ehk Eesti Kontserdi v\u00e4ljakolimise hinnaga.\nK\u00fcll aga on oluline m\u00f5ista, et j\u00e4rgmise nelja v\u00f5i kaheksa aasta k\u00f5ige kriitilisem k\u00fcsimus Eesti kultuurielus ei ole Estonia teatrimaja, vaid \u00fcle Eesti asuvad kultuurikandjad ja inimesed. Nende sissetulekud ja sotsiaalsed tagatised tuleb v\u00f5tta esimeseks ja ainsaks prioriteediks.\nJevgeni Ossinovski: Tallinna linn ja Estonia teater on kokku pannud \u00fchise komisjoni, mille eesm\u00e4rk on anal\u00fc\u00fcsida, kas ja millises mahus oleks v\u00f5imalik Estoniale juurdeehitise rajamine v\u00f5i rajada hoopiski uus hoone uude asukohta. Komisjoni \u00fclesanne on anal\u00fc\u00fcsida teemat neljast olulisest aspektist: muinsuskaitselisest, linnaehituslikust, looduskaitselisest ning kultuuripoliitiliselt.\nKomisjoni j\u00e4relduste p\u00f5hjal saab teha juba t\u00e4psemaid otsuseid, kindlasti on oluline arvestada ka Tallinna vanalinna kuulumisega UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja.\nMida teha linnahalli ja selle \u00fcmbrusega?\nMihhail K\u00f5lvart: Tallinna sadamaala korrastamine on linna jaoks \u00fcks prioriteete. Soovime koost\u00f6\u00f6s Tallinna Sadamaga kogu piirkonnale uue hingamise anda, merest kuni vanalinnani. Linnal on valmimas plaan terve selle ala jaoks, mida tutvustame kevadel.\nSoovime koost\u00f6\u00f6s Tallinna Sadamaga kogu piirkonnale uue hingamise anda, merest kuni vanalinnani. Linnal on valmimas plaan terve selle ala jaoks, mida tutvustame kevadel.\nMihhail K\u00f5lvart\nUue kontseptsiooni osa on mere \u00e4\u00e4res asuv konverentsikeskus koos kontserdisaaliga. Seda ideed toetab ka 2016. aastal valminud uuring, kus anal\u00fc\u00fcsiti v\u00f5imalikke konverentsikeskuste asukohti, sealhulgas Lennusadam, \u00dclemiste ja linnahall. Anal\u00fc\u00fcsis j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et linnahall on sobivaim t\u00e4nu asukohale kesklinnas, mere \u00e4\u00e4res. Tegemist on huvitava ja eristuva hoonega, l\u00e4heduses on palju hotellikohti ja \u00fchistranspordi peatuseid.\nRohelise pealinna aasta raames korrastatakse linnahalli \u00fcmbrust ning sinna luuakse talisupluskoht. Kaugemas tulevikus on plaanis avada mere\u00e4\u00e4r linlastele, et tekiks pikk promenaad Tallinna rannikualale.\nKarl Sander Kase: Linnahalli ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruse halb seisukord on Tallinna h\u00e4biplekk. See peaks olema Tallinna visiitkaart sadamast saabuvatele turistidele, kuid poliitilise tahte puudumine ning v\u00f5imetus kaasata erainvestoreid on j\u00e4tnud kasutamata suure v\u00f5imaluse. Linnahallist peaks saama kaasaegne konverentsi- ja kontserdikeskus, mis meelitaks ligi rahvusvahelisi k\u00fclalisi ja ettev\u00f5tteid.\nMartin Helme: Linnahall tuleks lammutada, alale kehtestada linna huve rangelt j\u00e4rgiv planeering ning m\u00fc\u00fca ala eraarendajale.\nTimur Sagitov: Linnahall oma t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nadega v\u00e4\u00e4riks s\u00e4ilitamist ja renoveerimist kaasavaks, avatud ja demokraatikku ruumikasutust v\u00f5imaldavaks kunsti- ja kultuurikeskuseks. Selleks, milliseks Kultuurikatel ei saanud \u2013 avatud linnaruumi osaks, innovatsiooni, uute ideede ja v\u00e4rske m\u00f5tte ja k\u00e4ekirjaga platvormiks. See on imeline maam\u00e4rk, mis on v\u00e4\u00e4rt kogukondlikku pingutust koos hullude ideede realiseerimisega.\nJevgeni Ossinovski: Linnahalli ja selle \u00fcmbritseva ala puhul on oluline, et see j\u00e4\u00e4ks avalikku kasutusse ning muutuks linlastele ligip\u00e4\u00e4setavaks. Sel suvel on kavas sinna rohepealinna raames rajada ajutine ruumisekkumine \u2013 Kalasadamast kuni Vanasama kruiisiterminalini hakkab kulgema kultuurikilomeetri\/ beetapromenaadi m\u00f5tteline pikendus, mis muudab selle seni s\u00f6\u00f6tis olnud ala linlastele ligip\u00e4\u00e4setavaks \u2013 sinna tulevad istumiskohad, v\u00e4ligalerii jpm.\u00a0\nKuidas tuua Tallinna rohkem turiste ja panna vanalinn rohkem elama?\nMihhail K\u00f5lvart: Selleks, et Tallinnasse rohkem turiste tuleks, peab Tallinn olema atraktiivne sihtkoht. Meil on vedanud, sest Tallinnal on v\u00e4ga unikaalne ajalugu ja kultuurip\u00e4rand. Lisaks toovad linnale tuntust rahvusvahelist t\u00e4helepanu p\u00e4lvivad kultuuri- ja spordi\u00fcritused ning konverentsid. Linn on selleks palju vaeva n\u00e4inud ja oleme ka eri auhindu saanud.\nProbleemiks v\u00f5ib tulevikus osutuda see, et siia on raske j\u00f5uda. Meil peavad olema otse\u00fchendused teiste Euroopa linnadega. Kahjuks n\u00e4eme, et riigi jaoks ei tundu otse\u00fchenduste hoidmine ja arendamine hetkel t\u00e4htis olevat.\nSelleks, et vanalinn rohkem elaks, tuleks seal p\u00fcsielanikkonda kasvatada. Kui vanalinn on hea keskkond t\u00f6\u00f6tamiseks ja elamiseks, tekib sinna rohkem kohalikele suunatud ettev\u00f5tteid, mis on ka turistidele meelp\u00e4rasemad. Lisaks tuleks vanalinna tuua riigi-, linna- ja kultuuriasutusi. Vanalinna aitavad elavdada ka sinna sobivad vaba\u00f5hu\u00fcritused, mugav linnaruum ja loomemajanduse tingimuste parandamine.\nKarl Sander Kase: Tallinn on kandideerinud kultuuripealinna, rohepealinna ning spordipealinna tiitlile. Iga uus tiitel peaks sisaldama endas p\u00f5hjalikku strateegiat turistidele ja v\u00e4lisettev\u00f5tetele \u2013 viise, kuidas neid Tallinnaga pikaajaliselt siduda. Linnahalli korrastamine looks Eestisse maailmatasemel konverentsikeskuse. Head \u00fchendused sadamast \u00fclej\u00e4\u00e4nud linnaga tagaksid turistidele parema v\u00f5imaluse. Linn, mis soovib olla t\u00f5mbekeskus ning meelitada ligi v\u00e4lisk\u00fclalisi, peab v\u00f5tma juhtrolli ning ka heade rahvusvaheliste lennu\u00fchenduste nimel pingutama.\nLinnahalli korrastamine looks Eestisse maailmatasemel konverentsikeskuse. Head \u00fchendused sadamast \u00fclej\u00e4\u00e4nud linnaga tagaksid turistidele parema v\u00f5imaluse.\nKarl Sander Kase\nRiiklikul tasandil tuleb parandada Eesti positsiooni peamistes majandusvabadust, majanduskeskkonda, maksus\u00fcsteemi ja korruptsiooni puudutavates rahvusvahelistes edetabelites. Teiste riikide ettev\u00f5tjad j\u00e4lgivad neid indikaatoreid t\u00e4helepanelikult. Lisaks vajame eraldi algatusi peakontorite toomiseks Eestisse. Globaalsete kaugt\u00f6\u00f6 vormis t\u00f6\u00f6tavate ettev\u00f5tete (50-100 t\u00f6\u00f6tajaga) peakontorite ja maksutulu Eestisse toomiseks saame pakkuda mugavat t\u00e4isdigitaalset \u00e4rikeskkonda.\nMartin Helme: Igal juhul tuleb alandada lennujaama tasusid, et lennufirmad siia otse\u00fchendusi looks! Me oleme muutunud \u00fcheks kallimaks turismi sihtkohaks Euroopas. Vanalinna tuleb rohkem elu siis, kui seal on rohkem poode ja toidukohti, lisaks peab seal kindlasti olema ka elanikke.\nJevgeni Ossinovski: Siinkohal aitab hea ja efektiivne turundus, mida linn, riik ja ettev\u00f5tjad saavad teha koost\u00f6\u00f6s. Eriti tulutoovad on konverentsituristid, kelle siia meelitamiseks on linn avanud konverentside korraldamiseks toetusmeetme 2023. aastast.\nKindlasti on oluline, et Tallinnal oleksid head \u00fchendused nii \u00f5hus, maal kui merel. On arusaadav, et k\u00f5igist maailma linnadest pole v\u00f5imalik Tallinnasse \u00fchendusi luua, kuid lisaks otse\u00fchendusega kohtadele peame veenma ka Helsingi v\u00f5i Riia lennujaama tulijaid vaatama Tallinna poole ning tagama, et need \u00fchendused v\u00f5imalikult lihtsalt ja sujuvalt toimiksid.\nKa turistile meeldib k\u00e4ia elavas linnas, mitte pelgalt suures muuseumis. Vanalinn peab olema ligip\u00e4\u00e4setavam \u2013 et seal saaks liikuda nii eakas kui ka laps v\u00f5i liikumiseks abivahendeid kasutav inimene.\nJevgeni Ossinovski\nTallinna kultuurielu on mitmekesine ja t\u00f5stab linna kui sihtkoha atraktiivsust. L\u00e4hiajal asume ehitama filmilinnakut, mis samuti parandab Tallinna tuntust filmitegemise sihtkohana.\nElu toob vanalinna v\u00f5imaluste mitmekesisus. \u00dchest k\u00fcljest peab see olema hea koht, kus elada, teisalt peab vanalinnas olema piisavalt eri funktsioone, et sinna oleks m\u00f5tet ja vajadust minna. Seal olgu kultuuri- ja ka m\u00f5istlik \u00f6\u00f6elu, teisalt avalikud asutused ja t\u00f6\u00f6kohad ning v\u00f5imalus elada perega. Ka turistile meeldib k\u00e4ia elavas linnas, mitte pelgalt suures muuseumis. Vanalinn peab olema ligip\u00e4\u00e4setavam \u2013 et seal saaks liikuda nii eakas kui ka laps v\u00f5i liikumiseks abivahendeid kasutav inimene.\nKuidas riik saaks m\u00f5jutada kinnisvara liiga k\u00f5rgete hindadega seotud eluasemepuuduse probleemi \u2013 kas Tallinna peaks rajama riigi rahalisel toel soodsaid \u00fc\u00fcrikortereid?\nMihhail K\u00f5lvart: Tallinna linn on alates 2000. aastast elamuehitusprogrammide raames ehitanud 13 uut elamut, milles on kokku 926 korterit, ning rekonstrueerinud 16 elamut, milles on kokku 1199 korterit. Selleks on investeeritud ligi 50 miljonit eurot. Lisaks rendib linn erasektorilt Raadiku ja Meeliku elamukvartalis 19 elamut, milles on kokku 1895 korterit. Tegelik n\u00f5udlus sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide j\u00e4rele on k\u00f5rgem.\nPean \u00f5igeks, et riik panustaks senisest rohkem eluaseme k\u00e4ttesaadavusse. \u00dcheks v\u00f5imaluseks on riiklikult toetatud \u00fc\u00fcrielamute programm koost\u00f6\u00f6s kohalike omavalitsuste ja erasektoriga, et pakkuda inimestele kvaliteetseid ja j\u00f5ukohaste hindadega elamispindu. Teiseks v\u00f5imalikuks lahenduseks on noorte perede suurem toetamine, v\u00f5imaldades neile eluasemelaenu riigi k\u00e4endusel ja ilma kohustusliku omafinantseeringuta.\nKarl Sander Kase: Eestlased soovivad olla koduomanikud, mitte \u00fc\u00fcrnikud. Riigil on olemas meetmed selle toetamiseks. Selleks saab laiendada Kredexi jt meetmeid, mis v\u00f5imaldavad noortel eluaset soetada. Lisaks seisame selle eest, et s\u00e4ilitada kodualune maamaksuvabastus. Munitsipaal\u00fc\u00fcripindade rajamine on m\u00f5istlik maakohtades, kus on keeruline saada panga tuge. Tallinna puhul on v\u00f5imalik \u00fc\u00fcripindade k\u00fcsimus lahendada koost\u00f6\u00f6s erafirmadega.\nMartin Helme: Eesti kinnisvara hindadele on m\u00f5junud v\u00e4ga r\u00e4ngalt massiline immigratsioon. 2022. aastal saabus Eestisse \u00fcle 100\u00a0000 inimese, k\u00f5ik nad peavad ju kusagil elama. Riik saab m\u00f5jutada ka seda, et siin tegutsevad p\u00f5hjamaade pangad annaks v\u00e4lja sama soodsat laenu, kui on nende koduturul. Tallinn on nii rikas linn, et v\u00f5ib \u00fc\u00fcrimaju luua ka ise, see on v\u00e4ga m\u00f5istlik.\nMartin Helme\nPilt: Mats \u00d5un\nTimur Sagitov: Kuigi Tallinnas on sotsiaaleluruumide ehitamise ja kasutusse andmisega alati kaasnenud palju korruptsiooni, on seda vast siiski vaja edasi arendada ja vahetada senised korraldajad v\u00e4lja. L\u00e4\u00e4ne-Euroopa linnade praktika on n\u00e4idanud, et sellisel viisil \u00fc\u00fcripindade pakkumuse suurendamine aitab hoida hindu madalamal, ning vaieldamatult toetab see n\u00f5rgemal sotsiaalsel positsioonil olevate inimeste hakkamasaamist. See omakorda lisab linna sotsiaalset mitmekesisust, olles igale kogukonnale rikastav. Lisaks on Tallinn ja Eesti v\u00f5lgu veel nn sund\u00fc\u00fcrnikele antud t\u00e4itmata lubadused. Paljud nendest ootavad seda siiani.\nJevgeni Ossinovski: Riigi k\u00f5ige \u00f5igem ja t\u00f5husam viis seda probleemi lahendada on toimiv regionaalpoliitika. N\u00e4eme, et meie maakonnad jooksevad inimestest Tallinnasse t\u00fchjaks, kuna maakohtades ei ole piisavalt h\u00e4id t\u00f6\u00f6kohti. See suurendab n\u00f5udlust Tallinna eluruumide j\u00e4rele, mis omakorda t\u00f5stab hinda. Tallinn ja \u00fcmberkaudsed vallad ei saa l\u00f5pmatult kasvada, kuna see paneb v\u00e4ga suure koormuse nii avalikele teenustele (kooli- ja lasteaiakohad, tervishoid jm) ning n\u00f5uab suurt elamuarendust, milleks j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hem ruumi.\nMunitsipaalkorterite rajamisega tuleb edasi minna, seda ka riigi toel, ent tegemist on v\u00e4ga kallite projektidega, mist\u00f5ttu on v\u00f5imalused igal juhul piiratud.\nMis muutusi sooviksite ellu viia Tallinna hariduses ja kuidas riik peaks lahendama \u00f5petajate puudust?\nMihhail K\u00f5lvart: Muudatused oleks lasteaia teenuse k\u00e4ttesaadavuse suurendamine linna eri piirkondade vajadustest l\u00e4htuvalt ja \u00f5pikeskkondade uuendamine, sh lasteaedade remont. Suund on ka rohkemate s\u00f5imekohtade loomisele, sest see vajadus on pidevalt t\u00f5usnud. Ja teisalt ka alushariduse \u00f5petaja v\u00e4\u00e4rtustamine, st palgat\u00f5us, abi\u00f5petajate puhkuse pikendamine.\nHEV \u00f5ppijaid tuleks rohkem toetada, nii alus- kui ka \u00fcldhariduses. Sellest aastast alates on v\u00f5imalik koolidel HEV koordinaatori ametikoha jaoks t\u00f6\u00f6tasu katmist taotleda, eelmisel aastal toimusid koolitused alushariduse spetsialistidele. Suur mure on tugispetsialistide puudus.\n\u00d5pitee olgu individuaalsem. See t\u00e4hendab paindlikumat liikumist eri \u00f5ppetasemete ja valdkondade vahel. Nt huvitegevuse arvestamist \u00f5ppekava t\u00e4itmisel kehalises kasvatuses v\u00f5i m\u00f5ne kutsekooli juures l\u00e4bitud valikaine arvestamist g\u00fcmnaasiumis. Samuti noorsoot\u00f6\u00f6 integreerimist p\u00f5hikooli \u00f5ppekavva.\nPaindlik kooliv\u00f5rk Tallinnas peaks l\u00e4htuma linnaositi rahvastikuprognoosist. Moodulmajade kaudu oleks v\u00f5imalik tekitada \u00fcle linna kohti juurde just seal, kus vaja, mitte lahendada ajutist kohtade puuduj\u00e4\u00e4ki vaid uute koolide ehitamisega.\nMihhail K\u00f5lvart\nPaindlik kooliv\u00f5rk Tallinnas peaks l\u00e4htuma linnaositi rahvastikuprognoosist. Moodulmajade kaudu oleks v\u00f5imalik tekitada \u00fcle linna kohti juurde just seal, kus vaja, mitte lahendada ajutist kohtade puuduj\u00e4\u00e4ki vaid uute koolide ehitamisega. See aitaks linnal reageerida kiiremini, efektiivsemalt ja s\u00e4\u00e4stlikumalt.\n\u00d5petajate, tugispetsialistide, aga ka haridusjuhtide j\u00e4relkasv on hariduse number \u00fcks murekoht. K\u00f5ik algab haridust\u00f6\u00f6tajate v\u00e4\u00e4rtustamisest ja motiveerimisest, muuhulgas ka palga kaudu. Lisaks on oluline toetada karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajaid, kes soovivad erasektorist liikuda haridusse. Loomulikult ka alustavaid \u00f5petajaid, et nad saaksid tuge oma esimestele aastatel ja j\u00e4\u00e4ksid hariduss\u00fcsteemi. Selleks on n\u00e4iteks olemas alustavat \u00f5petajat toetava kooli programm.\nSealt edasi tuleb tagada koolidel v\u00f5imalus luua diferentseeritud palgamudeleid ja lisaks horisontaalsele karj\u00e4\u00e4rimudelile ka pakkuda v\u00f5imalusi vertikaalseks karj\u00e4\u00e4riks. Nt \u00fcmber\u00f5pet eripedagoogiks, projektijuhtimist, mikrokraadi l\u00e4bimist, k\u00f5rvalt\u00f6\u00f6d jne.\nKarl Sander Kase: \u00d5petajate v\u00e4ike j\u00e4relkasv on k\u00f5ige teravam vene \u00f5ppekeelega koolides, seep\u00e4rast on vaja minna \u00fcle t\u00e4ielikult eestikeelsele \u00f5ppele. Eestikeelsele haridusele \u00fcleminek tuleks panna ka linna pikaajalisse strateegiasse. Lisaks 24% suurusele \u00f5petajate palgat\u00f5usule tuleb maksta palgalisa Ida-Virumaal eesti keeles \u00f5petavatele \u00f5petajatele. Eesti \u00f5petajate koolitamiseks tuleb suurendada riiklikku koolitustellimust. \u00d5petajaameti populariseerimiseks tuleb luua \u00f5petajate akadeemia ja paindlikud \u00f5petajaks \u00f5ppimise v\u00f5imalused. Samuti tuleb taastada \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rimudel ja motivatsioonipaketid \u00f5petajaametisse siirdujatele.\nMartin Helme: \u00d5petajate puudust aitab lahendada suurema mahuga koolitus, samuti see, et muudetakse paindlikumaks \u00f5petajate t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise tingimused ning koormused. T\u00e4nasel p\u00e4eval ei ole peamine takistus mitte palk, vaid t\u00f6\u00f6tingimused: \u00f5petajad on t\u00f6\u00f6ga \u00fcle koormatud ja p\u00f5levad l\u00e4bi. Kindlasti tuleks v\u00e4hendada \u00f5petamise ja \u00f5pilastega tegelemise arvelt k\u00f5vasti aega r\u00f6\u00f6vivat b\u00fcrokraatiat. \u00a0\nKindlasti tuleks v\u00e4hendada \u00f5petamise ja \u00f5pilastega tegelemise arvelt k\u00f5vasti aega r\u00f6\u00f6vivat b\u00fcrokraatiat.\nMartin Helme\nTimur Sagitov: Esiteks peaks Tallinna koolijuhid muutuma eestikeelsele heale haridusele \u00fclemineku eestk\u00f5nelejateks ja eestvedajateks. Teiseks peaks Tallinna koolid muutuma k\u00f5ige rohelisemateks koolideks, v\u00e4\u00e4rtustades\u00a0 loodusteaduste \u00f5petamist, kooliaedu ja sellelt pinnalt v\u00f5rsuvaid v\u00e4\u00e4rtusi.\u00a0 Pealinna \u00f5petajaskonda motiveeriks oluliselt suuremad palgad, oluliselt v\u00e4iksem tunnikoormus, ning suurem autonoomia oma t\u00f6\u00f6s. Need on k\u00fcllalt universaalsed ootused \u00fcle Eesti.\nJevgeni Ossinovski: Peame looma pealinna haridusv\u00f5rgu kava, mis tooks kooli- ja lasteaiakohad k\u00f5igile meie lastele kodule l\u00e4hedal. Pealinna koolid on \u00fclerahvastatud, mist\u00f5ttu vajame juurde t\u00e4iendavaid koole, et klasside ja koolide suurust v\u00e4hendada.\nJ\u00e4tkata tuleb lasteaedade remondiga, et viia \u00f5pikeskkond koosk\u00f5lla t\u00e4nap\u00e4evaste n\u00f5uetega. Selleks peame aastaks 2030 remontima k\u00f5ik pealinna lasteaiad. Usume, et kaotada tuleks ka lasteaia kohatasu, kuna alusharidus on osa haridusteest ning peaks seet\u00f5ttu olema sarnaselt kooliharidusele tasuta.\n\u00dchtse Eesti kooli mudeli rakendamine venekeelsete koolide asemel on keerukas \u00fclesanne, mida tuleb l\u00e4hiaastatel koost\u00f6\u00f6s riigiga h\u00e4sti ellu viia.\n\u00d5petajate puuduse leevendamiseks on oluline j\u00e4tkata ennaktempos \u00f5petajate palkade t\u00f5stmisega, et noored valiksid meelsamini \u00f5petajaameti ning seal ka p\u00fcsiksid. Tallinn peab hakkama sarnaselt teistele valdadele linna koolides t\u00f6\u00f6tavatele pedagoogidele maksma riiklikust palgam\u00e4\u00e4rast k\u00f5rgemat tasu ning j\u00e4tkama lasteaia\u00f5petajate palga t\u00f5stmist kooli\u00f5petajaga samas sammus.\nKas riik peaks rohkem rahastama linna l\u00e4bivate suurte riigimaanteede ehitust, kust liiguvad nt sadamasse raskeveokid?\nMihhail K\u00f5lvart: Riik v\u00f5iks kaasrahastada riikliku ja rahvusvahelise t\u00e4htsusega maanteid, mis asuvad Tallinna territooriumil ja on linna valduses. See puudutab n\u00e4iteks Peterburi teed, Tartu maanteed, Narva maanteed, Paldiski maanteed, P\u00e4rnu maanteed ja J\u00e4rvevana teed. Linn ja riik v\u00f5iksid leppida kokku kaasrahastuse kindlaks perioodiks, et korrastada m\u00f5lemale prioriteetsed teed. Neid teid ei kasuta ainult Tallinna elanikud, vaid inimesed kogu Eestist ja ka v\u00e4lismaalased.\nKarl Sander Kase: Riigi transpordiv\u00f5rku tuleb vaadata tervikuna. Olukorras, kus prioriteediks peab olema suuremate neljarealiste maanteede v\u00e4ljaehitamine Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-P\u00e4rnu suunal ei ole t\u00e4nase korra muutmine m\u00f5istlik.\nMartin Helme: Linn peab seda tegema ikkagi koost\u00f6\u00f6d riigiga, m\u00f5lemad peavad panustama.\nTimur Sagitov: Tallinna ei tohiks l\u00e4bida \u00fckski raskeveokitele m\u00f5eldud l\u00e4biv transiiditee. Selleks tuleb sadamate jm transporditaristu \u00fcmber kujundada. Seega riik ei peaks toetama senise olukorra j\u00e4tkumist ja s\u00fcvenemist. K\u00fcll v\u00f5iks toetada pealinna \u00fcleminekut rohelise linna p\u00f5him\u00f5tetele ehk aidata hankida \u00fchistranspordi veeremit, elektrilaadimiss\u00fcsteeme, jalgratta jt kergliiklusvahendite soetamist jms.\nJevgeni Ossinovski: Riikliku t\u00e4htsusega transiitteede remonti on riik teatud m\u00e4\u00e4ral toetanud ning loodetavasti tehakse seda ka edaspidi. Peterburi tee uuendamise viib linn ka iseseisvalt ellu, vastava otsuse on volikogu linna eelarvestrateegias teinud.\nRiigi poolt oleks oluline v\u00f5imalikult kiiresti viia ellu ringraudtee projekt. Vastav eriplaneering on \u00e4sja algatatud. Ringraudtee eesm\u00e4rk on kaubavedude v\u00e4ljaviimine Tallinna kesklinnast ja \u00fchistranspordiv\u00f5imaluste suurendamine \u00fcmberkaudsete omavalitsustega.\n]]>"}
{"text":"REPLIIK | Eelmiste valimiste j\u00e4rel andis J\u00fcri Ratas lubaduse Keskerakonna muutumisest. Paistab, et pealinna juhtide kohta see ei k\u00e4iAsi paistab halb, oleks aus kokkuv\u00f5te. Kui keegi peaks pealinnas teadma kuidas peavad asjad korrektsed n\u00e4ima ja olema, v\u00f5iks see olla Keskerakonna probleemidelahendaja Kalle Klandorf. \u00d5htulehe uurivat lugu lugedes aga v\u00f5ib \u00f6elda, et ei n\u00e4i ja ehk ka pole asjad nii nagu nad peaks olema \u00fches h\u00e4stijuhitud linnas.\nKeskerakonnaga seotud spordi\u00fchingute eelistamisest on uudiseid varemgi olnud, n\u00e4iteks 2019 t\u00f5i korruptsioonivastast strateegiat koostanud endine peaprokur\u00f6r Norman Aas v\u00e4lja, et Mihhail K\u00f5lvartiga seotud ja tuttavate klubisid on toetatud alla poole miljoniga maksumaksja rahast. Lugusid k\u00fcsimustega on olnud hulga, kuid Keskerakond pealinnas probleemi ei tunnista.\nK\u00fcsimused, mis \u00d5htulehe uurivast loost vastu vaatavad, on\u00a0t\u00f5sised. Klandorfile lisaks on loos mainitud Oliver L\u00e4ll olnud Keskpartei turundusjuht, s\u00fcsteemne l\u00e4bip\u00f5imumine on ka seet\u00f5ttu muljetavaldav. Minimaalselt paistab siit vaatavat vastu probleem, kus otsustajad ei ole eristanud rolle, kaugemale minnes, nagu viitab prokuratuur, v\u00f5ib tegemist olla ka m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemisega. Esimene on eetiline kategooria, teine juba karistus\u00f5iguslik. Sel n\u00e4dalal on valimised, aga neid kilbina kasutades ei tohiks lasta teemal kaduda, pigem tuleks vastuseid otsida ka p\u00e4ev ja n\u00e4dal peale valimisi, sest probleem on reaalne ning j\u00e4tkuv.\nKohane meenutus on, et eelmiste valimiste j\u00e4rel andis erakonna esimees J\u00fcri Ratas lubaduse Keskerakonna muutumisest. Paistab, et pealinna juhtidele suuremad ajalehed ei k\u00e4i.\nTeine teadmine on samuti Tallinna Soojuse juhtimisest, nimelt on j\u00e4relevalvet tegeva n\u00f5ukogu esimees, trummip\u00f5rin\u2026. keskparteilane, Kalle Klandorfi j\u00e4rglane Vladimir Svet. V\u00f5ime juba ette s\u00f5lmid kihlveo, et temagi ei m\u00e4rka probleemi.\nAinus, kes ehk tunneb pisutki ebamugavust k\u00f5ike seda lugedes ja k\u00fcsimustele vastates, on Keskerakonna v\u00f5imu Tallinnas p\u00fcsti hoidev partner sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski.\nOssinovski on Tallinna Soojuse n\u00f5ukogus muidugi eksperdina selle depolitiseerimiseks, nagu sotsid lubasid, aga see on juba teine teema. K\u00fcsigem siis temalt, kas asjad pealinnas v\u00f5iksid n\u00e4ida ja vahel isegi v\u00f5imalusel olla korrektsed. See on kindlasti vastus, mida tundlikum valija tahaks teada juba sel n\u00e4dalal."}
{"text":"UURING: 36% eestlastest ootab, et m\u00f5ni erakond lubaks Brigitte Susanne Hundile mehe leidaAvaldatud27 veebruar, 2023\nkategoorias Arvamus\nViisime oma lugejate hulgas l\u00e4bi j\u00e4rjekordse sisuka ja p\u00f5hjapaneva k\u00fcsitluse, kus seekord soovisime teada, milliseid ulmelisi valimislubadusi eestlased tegelikult ootavad. Tulemused on \u0161okeerivad.\nNiisiis k\u00fcsisime oma lugejatelt lihtsa k\u00fcsimuse: millisest (t\u00e4iesti teostatavast) valimislubadusest tunned hetkel puudust? Tulemused on teie ees.\nBrigitte Susanne Hundile mehe leidmine! (36%, 152 H\u00e4\u00e4lt)\nEesti mehed ilusaks! (18%, 75 H\u00e4\u00e4lt)\nEt keegi lubaks ilma enda kontrolli alla v\u00f5tta! (13%, 54 H\u00e4\u00e4lt)\nLubadus olla t\u00e4iesti aus ja korruptsioonivaba! (11%, 46 H\u00e4\u00e4lt)\nKiire internet maapiirkondadesse! (hahahaa, okei, see on meie v\u00e4ike nali siin!) (11%, 46 H\u00e4\u00e4lt)\nPanna Eesti taevas Kuu ja P\u00e4ike tagurpidi k\u00e4ima! (6%, 26 H\u00e4\u00e4lt)\nEt Eesti oleks muust maailmast t\u00e4iesti s\u00f5ltumatu! (5%, 21 H\u00e4\u00e4lt)\nH\u00e4\u00e4letajaid kokku: 420. Ait\u00e4h k\u00f5igile, kes oma h\u00e4\u00e4le andsid ja seega ka t\u00f5el selguda lasid.\nAga uus k\u00fcsitlus on juba \u00fcleval (siinsamas all ju kaa!) ja kuna p\u00fchap\u00e4eval, 5. m\u00e4rtsil on valimised, siis k\u00fcsime viimast korda: kelle poolt annad Sina oma h\u00e4\u00e4le? Anna aga julgelt oma h\u00e4\u00e4l meie k\u00fcsitlusel!\n\u00a0Laen .. ...\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"Mart Laar J\u00fcri Ratasele: mul polnud ka midagi viga, kuni siis korraga oli ja kohe h\u00e4sti paljuEesti valimiskampaania hakkab ilmselt t\u00f5esti kulmineeruma.\nOsal mehepoegadel kipuvad silmamunad juba pealuust v\u00e4lja tungima, teised m\u00f6llavad ringi nagu m\u00f6irapullid, kolmandad katavad iga v\u00e4hegi vaba koha telemaastikul kuni suhtedraamade, koka- ja tantsusaadeteni v\u00e4lja.\nSeega on mul J\u00fcri Ratasele isiklikest s\u00fcngetest kogemustest l\u00e4htuv meeldetuletus: mul polnud ka midagi viga, kuni siis korraga oli ja kohe h\u00e4sti palju. Minagi kippusin hoiatavaid m\u00e4rke ignoreerima ja soovitan teistel mitte sama viga teha.\nValimiskampaania kulminatsiooni j\u00f5udmisest annab m\u00e4rku ka poliitikute k\u00f5rgendatud h\u00e4\u00e4letoon, konkurentide k\u00f5ikv\u00f5imalikes pattudes s\u00fc\u00fcdistamine ja lubadused keda iganes kohtusse kaevata.\nAlati hillitsetud k\u00f5nepruugiga EKRE on lausa lubanud seda teha kogu Eesti meediaga. Nii on see ikka olnud ja ilmselt j\u00e4\u00e4b ka edaspidi olema. Ning mitte ainult Eestis, vaid ka igal pool mujal.\nV\u00e4lja arvatud loomulikult Venemaal, sest seal on inimesed l\u00e4binisti \u00f5nnelikud ja k\u00f5igega rahul. Uus tase on loomulikult see, kui s\u00f5imama hakatakse riigiteenistujaid ning riiklikke struktuure, kes peavad sellesama riigi julgeolekut tagama.\nMarssalikepikest p\u00f5ues kandvad liivakastistrateegid saaksid endas lausa pulbitsevaid eriarvamusi vahest siiski rahumeelsemalt tutvustada, selle asemel et kaitsev\u00e4elasi kahjurluses ja Eesti kaitseta j\u00e4tmises s\u00fc\u00fcdistada. Mida muud aga ongi oodata nende \u2013 Mart-t\u00f5mba-uttu-vastik-korruptant-Joe-Biden-Helme ja tema kodus kasvanud Martin Helme \u2013 lastetoast.\nSel taustal ei tea ma ka, kas on \u00fcldse m\u00f5tet erutuda Martin Helme j\u00e4rjekordse vale peale, sest Helmed pole valimiskampaanias muud teinudki kui valetanud ja katteta lubadusi jaganud. Eks Martin Helme tea ju tegelikult isegi, et temast peaministrit ei saa \u2013 seega v\u00f5ib ta lubada, mida s\u00fclg suhu toob, sest ei pea lubatut ise t\u00e4itma.\nP\u00e4ris kampaania l\u00f5pus suutis Martin Helme mind aga siiski endast v\u00e4lja viia. J\u00e4in rahulikuks, kui Helme s\u00f5imas teisi poliitikuid, j\u00e4in rahulikuks, kui ta tegi sama riigiteenistujatega. Aga kui ta Vene t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulise r\u00fcnnaku aastap\u00e4eval s\u00f5imas aasta pommi- ja raketirahes elama pidanud Ukrainast tulevaid p\u00f5genikke, kinnitades ERR-i kohaselt Ukraina p\u00f5genike Eestisse laskmise kohta \u201eAinult \u00fcle minu laiba\u201c, sai minu m\u00f5\u00f5t t\u00e4is.\nTahaks loota, et ERR pani Helmele s\u00f5nu suhu, kuid Helmede varasemaid Ukraina-teemalisi avaldusi arvestades pole see just t\u00f5en\u00e4oline. Ja nii kipubki keelele lausa v\u00e4gisi palve: \u201eKui keegi p\u00e4\u00e4staks veel ainult p\u00e4\u00e4stjate k\u00e4est, vaenlastega saame ise hakkama!\u201c"}
{"text":"Riik ja ravimifirmad \u00fcritasid ka Saksamaal koroonapoliitika kriitikat vaigistadaKa Saksamaal p\u00fc\u00fcdsid valitsus ja ravimikontsernid summutada koroonapoliitikat kritiseerivaid h\u00e4\u00e4li,\u00a0kirjutab\u00a0Die Weltis\u00a0ilmunud arvamusloos Jakob Schirrmacher. Uued dokumendid nn Twitteri failide kaasuses n\u00e4itavad, millist rolli m\u00e4ngisid loos nii riigiamet kui ka ravimikontsernid.\nRohkem kui kolm aastat tagasi avastati uuelaadne koroonaviirus Sars-Cov2. P\u00e4rast seda on palju toimunud. Piirati inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi ettev\u00f5tlusvabadusest kuni kogunemisvabaduseni, kogu riigis oli maskikohustus,\u00a0lockdown\u00b4id\u00a0ja liikumispiirangud. Mitmeid kuid olid distants\u00f5pe ja koolid suletud, kodukontor t\u00f6\u00f6tajatele, kiiruga kasutusse toodud vaktsiinid, alatasa muutuvad testimise eeskirjad, koroonapassin\u00f5ue ja \u00fcldine sotsiaalsete kontaktide piiramine.\u00a0\nPaljud nendest otsustest tehti h\u00e4das ja neid taluti suurema osa rahva poolt p\u00e4ris pikalt. Kuid hilisem tagasivaade n\u00e4itab, et paljut oleks saanud paremini teha. Tervishoiuminister\u00a0Karl Lauterbach\u00a0kahetses tehtud otsuseid ja vigu. Hiljuti tviitis ta n\u00e4iteks koolide sulgemise teemal: \u201eEt selgelt \u00fctelda,\u00a0[viroloog Christian] Droster ja mina esindasime tookord koolide k\u00fcsimuses sama positsiooni, lugesime samu uuringuid ja n\u00f5ustasime samu inimesi. Sellele vaatamata peab lubama kriitikat teha. Vahelduvate koolitundide, \u00f5hufiltrite ja nn\u00a0Pool-PCR-testidega oleks koolide avatuna hoidmine v\u00f5imalik olnud.\"\n\u00d6eldus ilmneb selgelt viimaste aastate p\u00f5hilisim probleem: kui k\u00f5ik loevad samu uuringuid, siis ei j\u00e4\u00e4 palju ruumi dialektiliseks diskursuseks. See kriitika, mida Lauterbach n\u00fc\u00fcd hiljem \u201elubab teha\", ei olnud tookord \u00fcldse mitte aktsepteeritud. Kui parlamendis arutati koolide sulgemise teemat, siis oli sellel v\u00e4ga palju vastuseisu. Probleem: paljusid, ka teaduslikult p\u00f5hjendatud argumente ignoreeriti v\u00f5i \u00fcle\u00fcldse pilgati. Seda ei juhtunud mitte ainult Saksamaal ja Euroopas, vaid suuremas osas maailmas. Mis tahes meetmete kriitikud paigutati \u201ekoroonaeitajate\" nurka v\u00f5i nad m\u00e4rgistati \u201evanden\u00f5uteoreetikuteks\".\u00a0\nNagu vahepeal on selgunud, ei olnud paljud koroonapiirangud proportsionaalsed. Ka vaktsineerimiskohustus tekitas tuliseid diskussioone, mis ulatusid l\u00e4hedaste s\u00f5pruskondade ja peredeni. Kas pluralistlik \u00fchiskond ei peaks taluma seda, et Moderna ja Pfizeri poolt ajalise surve all v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vaktsiinide kohta on kriitilisi arvamusi? Kas heterogeensema diskursusega ei oleks juba varem saanud valesid arenguid v\u00e4ltida? Pandeemia ajal t\u00f6\u00f6tasid paljud inimesed kodukontorites v\u00f5i veetsid kontaktipiirangute t\u00f5ttu enamuse ajast kodus. N\u00f5nda piirdus nende sotsiaalne suhtlemine peamiselt sotsiaalmeediaga. Hiljaaegu avaldatud nn Twitteri failid n\u00e4itavad, et sageli ei olnud sotsiaalmeedias v\u00f5imalik riigi koroonapoliitika \u00fcle kriitilist arutelu pidada.\u00a0\nTwitteri failid on Twitteri allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ja kaast\u00f6\u00f6tajate sisemise suhtluse avalikustamine, mille tegi v\u00f5imalikuks Twitteri uus juht\u00a0Elon Musk. Selle sisu on avalikustatud pidevalt alates 2022. a detsembrist ajakirjanike\u00a0Matt Taibbi,\u00a0Bari Weissi\u00a0ja\u00a0Michael Shellenbergeri\u00a0poolt. Dokumendid avavad pildi korrumpeerunud ja \u00fcle koormatud sisumoderaatoritest, kes Twitteri keskuses sorteerivad v\u00e4lja soovimatuid arvamusi. Ka Twitteri-sisene \u00fcmberk\u00e4imine koroonaga seotud informatsiooniga ja postitustega on osa avalikustamisest.\u00a0\nTwitteri failide koroonat puudutavad osad avaldati\u00a0David Zweigi\u00a0ja\u00a0Alex Berensoni\u00a0ning\u00a0Lee Fangi\u00a0poolt. Failid n\u00e4itavad, et tururelevantseimad sotsiaalmeedia ettev\u00f5tted nagu Meta, Alphabet, Microsoft ja Twitter omasid valitsuste ja ettev\u00f5tete, nagu n\u00e4iteks Pfizer, survel tugevat m\u00f5ju Covid-19 diskursusele. Nii n\u00e4iteks m\u00e4rgiti Harvardi meditsiinikooli epidemoloogi\u00a0Martin Kulldorfi\u00a0tviidid eksitavateks \u2013\u00a0misleading. Kulldorf esindas seisukohta, et vaktsineerimine on m\u00f5ttekas eelk\u00f5ige riskigrupi vanemaealiste ja nende hooldajate puhul ning tarbetum laste ja inimeste puhul, kes on koroonaviirust juba p\u00f5denud.\u00a0\nKui tviit on korra m\u00e4rgitud eksitavaks, siis ei saa seda kommenteerida, jagada ega laikida. Sarnane lugu oli ka hingamiskaitse eksperdi\u00a0Matthew Knightiga\u00a0\u2013 ta eemaldati Twitterist, kuna oli arvamusel, et baaride ja restoranide parem ventileerimine aitaks v\u00e4ltida nende kinni panemist kontaktipiirangute t\u00f5ttu. Paljusid ettev\u00f5tteid \u00e4hvardas sulgemine. Knighti eemaldamise p\u00f5hjuseks oli tollane oletus, et koroona levib piiskadena, mitte aerosoolina. Alles p\u00e4rast kuudepikkust teaduslikku vastasseisu v\u00f5eti omaks, et Knightil oli oma teesiga \u00f5igus. Twitter reaktiveeris hiljem tema konto.\u00a0\nVastuolulised, kuid diskursuse jaoks \u00fcldsegi mitte v\u00e4hem relevantsed tegijad nagu vahepeal surnud arst\u00a0Vladimir Zelenko\u00a0v\u00f5i viroloog ja mRNA uurija\u00a0Robert Malone\u00a0eemaldati samuti erinevatelt sotsiaalmeediaplatvormidelt. Zelenko oli tuntud oma varasemate uuringutega koroonast ja selle ravimisest h\u00fcdroks\u00fcklorokviiniga, ravimiga, mida on kasutatud laialdaselt malaaria vastu. Vastavalt\u00a0Israel National News'ile\u00a0eemaldati ta Twitterist tviidi p\u00e4rast, kus ta seadis kahtluse alla laste vaktsineerimise vajaduse.\u00a0\nMalone'i eemaldamise p\u00f5hjuseks olid kaadrid \u00fchest videost, kus peeti Pfizeri vaktsiiniuuringute uurimisdisaini ebapiisavaks. Sama saatus tabas ka teisi Twitteri kasutajaid, kes kritiseerisid teatud uuringute tulemuste t\u00f5lgendamisi. Isegi selline kor\u00fcfee nagu\u00a0Jay Bhattacharya, Stanfordi meditsiini\u00fclikooli professor ja \u201eGreat Barrington Declaration'i\" kaasalgataja, pandi tema koroonapiirangute kriitika t\u00f5ttu musta nimekirja ehk\u00a0shadowbanned. See t\u00e4hendab, et tema tviitide levikut ja leitavust piirati platvormil v\u00e4ga tugevalt. Tihti kasutati siin\u00a0bot'e, mis ettev\u00f5tte sisupoliitikat automaatselt rakendasid. Olid ka moderaatorid, n\u00e4iteks valitsusele l\u00e4hedal seisvate organisatsioonide otsep\u00e4ringute puhul. Failid n\u00e4itavad, et Twitter suunas neist osa v\u00e4lismaale, nagu n\u00e4iteks Filipiinidele. Siin kasutati lihtsaid k\u00fcsimustikke, mis m\u00e4rkisid sisu lihtsustatud kriteeriumide alusel \u201eusaldusv\u00e4\u00e4rseks\" v\u00f5i \u201edesinformatsiooniks\".\u00a0\nValge Maja seotus tsensuuriga\nYenin Younes\u00a0ja\u00a0Aaron Kheriaty\u00a0kommenteerisid\u00a0Wall Street Journalis: \u201eNeed e-kirjad osutavad selgele mustrile: h\u00e4rra\u00a0Flaherty, kes esindas Valget Maja, v\u00e4ljendab oma viha selle \u00fcle, et ettev\u00f5tted ei suutnud Covidiga seotud sisu tema rahuloluks tsenseerida. Ettev\u00f5tted peaksid muutma oma suuniseid, et vastata tema n\u00f5udmistele. Selle tulemusena on tuhanded ameeriklased valitsuse poolt heaks kiidetud Covidi narratiivi kahtluse alla seadmise p\u00e4rast vaigistatud.\" P\u00f5him\u00f5tteliselt ei seisnenud modereerimine mitte selles, millised postitused on \u201e\u00f5iged\" v\u00f5i \u201evaled\", vaid kas nad \u201etekitasid kahju\".\u00a0\nMitte ainult valitsustel ei olnud suur huvi hoida diskursust v\u00f5imalikult homogeensena. Sest nad kartsid v\u00f5imalikku kollektiivset paanikat \u2013 mis oleks vallandunud n\u00e4iteks varustuskindluse puudumise t\u00f5ttu, t\u00f5lgendamise autoriteedi kadumise p\u00e4rast v\u00f5i s\u00fcsteemirelevantse infrastruktuuri kokku kukkumise p\u00f5hjusel. Ka m\u00f5ned ettev\u00f5tjad tegutsesid selle nimel, et \u00fchiskondliku diskursuse kriitilisi h\u00e4\u00e4li vaigistada. Nende seas on pandeemiast k\u00f5ige suuremad kasusaajad \u2013 ravimifirmad nagu Pfizer ja Moderna. Alev Berensoni avalikustatud Twitteri failidest ilmneb, et Pfizeri direktor\u00a0Scott Gottlieb\u00a0lasi platvormidelt eemaldada \u201elagundavaid\" postitusi. Gottliebi ja\u00a0Todd O'Boyle'i, Twitteri avaliku poliitika vanemm\u00e4ned\u017eeri vahelises kirjavahetuses on v\u00e4ga palju juttu\u00a0Brett P. Griori, lastearsti ja endise USA tervishoiu asekantsleri postitusest.\u00a0\nGrior kirjutas Twitteri postituses \u00fchest Iisraeli uuringust, milles selgus, et immuunsus viiruse vastu on p\u00e4rast koroonasse nakatumist t\u00f5husam kui vaktsiin. Ta m\u00e4rkis samas, et kui inimene ei ole koroonaviirust p\u00f5denud, siis v\u00f5iks ta lasta end vaktsineerida. Pfizeri direktor kartis, et just see postitus v\u00f5ib muutuda \u201eviraalseks\" ja kirjutas Twitterile oma e-kirjas: \u201eSee on selline asi, mis on h\u00e4vitav. Siin teeb ka (Brett P. Grior) p\u00f5hjaliku j\u00e4relduse \u00fchest Iisraeli retrospektiivsest uuringust, mida ei ole veel eelretsenseeritud. Kuid see tviit muutub l\u00f5puks viraalseks ja see suurendab kajastust.\" Twitter m\u00e4rkis postituse eksitavaks ja seet\u00f5ttu kadus postitus enamike kasutajate Twitteri voost.\nPeale selle hoiatati Twitterit detsembris 2020 Saksa infotehnoloogia turvalisuse ameti\u00a0\u00a0(Bundesamt f\u00fcr Sicherheit in der Informationstechnik) ja Pfizer-Biontechi poolt, et plaanitakse suurt kampaaniat, mis tahab n\u00e4idata vaktsiinitootjaid negatiivses valguses. Siinkohal m\u00f5eldi rahvusvahelisi algatusi, mis v\u00f5itlesid koroonavaktsiinide patentide vabakslaskmise eest. Tookord ei olnud vaktsiinide tarnekindlus eelk\u00f5ige vaesematele riikidele tagatud. Patendi vabakslaskmine oleks kogu maailmas andnud riikidele v\u00f5imaluse arendada ise enda geneerilisi vaktsiine v\u00f5i m\u00f5nda muud ravi.\u00a0\n12. detsembril 2020 kirjutas Biontechi k\u00f5neisik\u00a0Jasmina Alatovic\u00a0e-kirja Twitteri t\u00f6\u00f6tajale\u00a0Nina Morschh\u00e4userile, milles ta palus ettev\u00f5ttel Biontechi Twitteri konto \u201e\u00e4ra peita\" ja n\u00f5nda ravimikompaniid Twitteri kasutajate kriitiliste kommentaaride eest kaitsta: \u201eF\u00f6deraalne Infotehnoloogia turvalisuse amet sai reede \u00f5htul 11.12.2020 t\u00f5endi internetikampaaniast ravimitootja vastu,\" kirjutas Alatovic. \u201eEsmasp\u00e4evaks 14.11.2020 kutsuvad aktivistid \u201e\u00f5iglase\" COVID-19 vaktsiinide jagamise nimel internetikampaaniale. Internetikampaania raames kutsutakse \u00fcles kontakteeruma sotsiaalmeedia kaudu Biontechiga ja tema juhtidega. Kas Te saate meid aidata ja \u201epeita\" meie Biontechi Twitteri konto p\u00fchap\u00e4eval paariks p\u00e4evaks nii, et kommentaarid ei oleks v\u00f5imalikud?\" Kas Twitter sellele soovile vastu tuli, dokumentidest ei selgu.\u00a0\nJ\u00e4rgmine suur m\u00f5jutus on\u00a0Public Goods Project'i, avalikule tervishoiule suunatud mittetulundus\u00fchingu kampaania\u00a0\u201eStronger\". Organisatsioon t\u00f6\u00f6tas tihedas kontaktis Twitteriga\u00a0bot'ide\u00a0v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, mis pidid tsenseerima vaktsiinide kohta ilmuvat valeinformatsiooni. Nii nagu Lee Fang portaalis\u00a0\u201eThe Intercept\"\u00a0esitas, oli kampaania t\u00e4ielikult Biotehnoloogia Innovatsiooni Organisatsiooni, ravimit\u00f6\u00f6stuse\u00a0lobby-grupi, poolt rahastatud. \u201ePaljud\u00a0Strongeri\u00a0poolt markeeritud tviidid,\" m\u00e4rgib Fang, \u201esisaldasid ebat\u00f5desid, sealhulgas v\u00e4idet, et vaktsiinid sisaldasid mikrokiipe ja nende eesm\u00e4rgiks oli inimesi tappa. Teised tviidid j\u00e4lle olid koroonapoliitika hallis tsoonis, nagu n\u00e4iteks kriitiline suhtumine vaktsiinipassidesse v\u00f5i riiklikusse vaktsiinikohustusse.\"\nKa Twitteri Saksa kaast\u00f6\u00f6tajad markeerisid tviite, mis olid vastuolus Twitteri sisupoliitikaga. Nii identifitseeris Twitteri Saksamaa k\u00f5neisik\u00a0Holger Kersting\u00a0\u00fches kirjas m\u00f5ned tviidid, mis olid patendivaba vaktsiini poolt. Tviitide seas oli Liverpooli l\u00e4hedase v\u00e4ikelinna pension\u00e4rist m\u00fc\u00fcrsepa oma. Kasutaja nimega\u00a0Terry Brough muretses \u201evaeste maade\" p\u00e4rast ja n\u00f5udis ravimitootjalt hoolitsemist selle eest, \u201eet iga\u00fchel oleks turvaline\".\nMil m\u00e4\u00e4ral Saksa ja Euroopa Twitteri kaast\u00f6\u00f6tajatel oli m\u00f5ju Covid-19 teemalisele debatile, olemasolevatest dokumentidest kahjuks ei selgu. Kuna Euroopas kehtivad suhteliselt ranged desinformatsioonireeglid, siis v\u00f5ib oletada, et sarnast meetodit praktiseeriti ka Saksamaal.\u00a0\u00a0\nP\u00f5him\u00f5tteliselt oli Covid-19 viimastel aastatel muutmist vajavate asjade luup. Olgu selleks siis s\u00fcsteemsema t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtustamine, targem koolipoliitika, digitaalse infrastruktuuri \u00fclesehitamine \u2013 k\u00f5iki neid tuleb oluliselt parandada. Kuid ka viis, kuidas me \u00fcksteist kohtleme ja oma ideid jagame, peab muutuma avatumaks ja v\u00e4hem ideologiseeritumaks. Peab endalt k\u00fcsima, kas nii kompleksses teadusvaldkonnas on \u00fcldse v\u00f5imalik tembeldada uurimusi ja teooriaid kiiruga \u201e\u00f5igeks\" ja \u201evaleks\".\u00a0\nT\u00f5endusp\u00f5hine teabevahetus vajab aega, kuni seda saab \u201efalsifitseerida\" v\u00f5i \u201everifitseerida\". Andmeid saab alles l\u00e4bi ajafaktori hinnata. Seet\u00f5ttu on imestamisv\u00e4\u00e4rt, kui kiiresti sotsiaalmeediaettev\u00f5tted ja valitsused selliseid hukkam\u00f5istvaid otsuseid langetasid. Siin ei ole k\u00fcsimus mitte ainult ilmselgelt \u00e4\u00e4rmustesse minevates seisukohtades, vaid hallis tsoonis v\u00e4ga tugevalt reguleeritud diskursuses. Sest just selles tsoonis leiab aset vastuolus olevate ideede vahetamine. Pluralistlik diskursus t\u00e4hendab ka vastulausete lubamist ning arvamuste, ideede ja kontseptsioonide v\u00f5imaldamist ilma rutakate v\u00e4\u00e4rtushinnanguteta. Just see on dialektika ja teadusliku diskursuse olemus.\u00a0\nT\u00f5lkis Ren\u00e9 Allik"}
{"text":"Mis m\u00f5ttes Reformierakond? \u00c4rip\u00e4eva arvajad annavad aru\u00c4rip\u00e4eva arvamustoimetajad Karl-Eduard Salum\u00e4e ja Neeme Korv annavad raadiosaates aru, miks \u00c4rip\u00e4ev juhtkirjas seekordsetel valimistel Reformierakonda soovitab h\u00e4\u00e4letada. Koos saatejuhi Meelis Mandeliga lahatakse ka Kaja Kallase fenomeni.\nSaates \"Kuum tool\" r\u00e4\u00e4gitakse loomulikult ka teistest erakondadest. Raadiokuulajatel palutakse n\u00e4iteks kaasa m\u00f5elda, mis on see \u00fcks hea asi, mida Keskerakond Eestile eestikeelse kooli puudumise ja korruptsiooni k\u00f5rval toonud."}
{"text":"Mis juhtusPekstud naine p\u00f5genes kodust16. veebruari varahommikul puhkes P\u00f5lva vallas Lutsu k\u00fclas elukaaslaste vahel t\u00fcli, mille k\u00e4igus joobes 34-aastane mees l\u00f5i oma naist. Naisel \u00f5nnestus kodust p\u00f5geneda ning peale r\u00fcselust lahkus autoga kodu juurest ka joobes mees, Politsei peatas mehe s\u00f5iduki V\u00f5rus. Ta peeti kinni ning viidi arestimajja. Naine p\u00f6\u00f6rdus tervisekontrolliks haiglasse, Juhtunu t\u00e4psemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.T\u00fclides v\u00e4lkusid rusikad ja nugaPolitseile teatati, et 20. veebruaril l\u00f5i 47-aastane mees Valgas Jaama puiesteel t\u00fcli k\u00e4igus talle tuttavat 55-aastast naist. T\u00fcli tagamaid ja \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.21. veebruaril sai politsei v\u00e4ljakutse V\u00f5ru valda, kus 64-aastane naine oli t\u00fcli k\u00e4igus noaga l\u00f6\u00f6nud oma elukaaslast. Politsei pidas naise kinni. Mehe viisid meedikud esmaabiks haiglasse. Juhtunu \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Seikluskaamera ostja sai pettaPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgas elav mees, kes soovis interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonna vahendusel osta GoPro kaamerat. Ta tasus m\u00fc\u00fcjale selle eest 220 eurot, kuid ostetud kaupa mees seni k\u00e4tte saanud ei ole. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Priske kustuti kulus p\u00f5lengul marjaks16. veebruaril kella 17 ajal s\u00fcttis V\u00f5ru vallas Halla k\u00fclas elumaja k\u00f6\u00f6gis pliidi kohal kubu. Elanikud kustutasid p\u00f5lengu kuuekilose pulberkustutiga enne p\u00e4\u00e4stjate saabumist. P\u00e4\u00e4stjad kontrollisid p\u00f5lengukoha ohutust termokaameraga.Hooletus t\u00f5i kurja karja15. veebruaril kella 20 ajal ohustas Kanepi vallas Pikaj\u00e4rve k\u00fclas elumaja puhastamata korstna tahmap\u00f5leng s\u00fc\u00fcdata maja. P\u00e4\u00e4stjad valvasid hoone tuleohutust ning keelasid korstnap\u00fchkija kutsumiseni k\u00fctteseadme kasutamise. Kahjuks m\u00e4rkasid p\u00e4\u00e4stjad veel tuleohtu p\u00f5hjustavaid puudusi - katlaruumis hoiti suures koguses k\u00fcttepuid, korstna \u00fclemine osa oti m\u00f5rades ning ruumidest puudusid kohustuslikud andurid.P\u00f5lengus hukkus kits21. veebruaril kella 22 ajal s\u00fcttis R\u00e4pina vallas J\u00f5epera k\u00fclas kokkuehitatud laut ja k\u00fc\u00fcn. \u00dcks laudas olnud kits p\u00e4\u00e4ses tulekahjust eluga, teine j\u00e4i kahjuks tulle. P\u00e4\u00e4stjad kaitsesid elumaja ning k\u00fcttepuid t\u00e4is puukuuri, kuhu tule levik \u00e4ra hoiti. Kustutust\u00f6\u00f6d l\u00f5petati kell pool 3 \u00f6\u00f6sel, heinak\u00fc\u00fcn h\u00e4vis p\u00f5lengus, laudast j\u00e4id alles seinad. P\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6 juhi esialgsetel andmetel v\u00f5is tulekahju alguse saada laudas olnud soojapuhurist. Hommikul k\u00e4isid p\u00e4\u00e4stjad laudas suitsema hakanud heina kustutamas.Puukuur h\u00e4vis, elumaja p\u00e4\u00e4ses15. veebruaril kella 20 paiku ajal h\u00e4vis R\u00e4pina vallas Ruusa k\u00fclas tulekahjus k\u00f5rvalhoone (6x16 m), kus hoiti k\u00fcttepuid, P\u00e4\u00e4stjad hoidsid \u00e4ra tule leviku kuue meetri kaugusel asuvale elumajale ning kustutasid tulekahju kolme tunniga.Vinguandur hoiatas m\u00fcrgise \u00f5hu eest\u00a020. veebruaril kella 11 paiku andis R\u00e4pinas V\u00f5ru mnt asuvas kortermajas vingugaasi anduri h\u00e4ire m\u00e4rku m\u00fcrgistusohust. Selgus, et vingugaas imbus korterisse naabrite liiga vara suletud ahjusiibri t\u00f5ttu. Korterid tuulutati ja m\u00fcrgistusoht taandus. P\u00e4\u00e4stjad juhivad t\u00e4helepanu, et k\u00fctteseadmetega elamus v\u00f5i korteris on vingugaasiandur kohustuslik."}
{"text":"Jaak Valge: Eesti keele osakaal k\u00f5rgharidus\u00f5ppe erinevatel tasemetel tuleb tagada seadusegaKui haridus- ja teadusminister 11. jaanuaril parlamendis k\u00f5rgharidusseaduse muudatusi esitles, prognoosisin, et \u00fclikoolide juhtkonnad tulevad uute ettepanekute ja \u00fchtlasi rahak\u00fcsimistega v\u00e4lja s\u00fcgisel.\nSest arvestades k\u00f5rgharidus\u00f5ppe probleeme ning k\u00f5iki neid auditeid, raporteid ja anal\u00fc\u00fcse, mis sel teemal on viimastel aastatel kirjutatud, k\u00f5iki neid kohtumisi, arutlusi, konverentse ja seminare, mis sel teemal peetud, komisjone, toimkondi ja toetusr\u00fchmi, mis k\u00f5rgharidus\u00f5ppe probleemide lahendamiseks ellu oli kutsutud, libises eeln\u00f5u, mis 22. veebruaril seaduseks sai, t\u00e4iesti pealispinnal.\nAga t\u00e4htaegadega eksisin. Eesti avalik-\u00f5iguslike \u00fclikoolide n\u00f5ukogude liikmete dramaatiline \u00fchisavaldus ilmus s\u00fcgise asemel juba 24. jaanuaril.\nP\u00f6\u00f6rdumise tuumaks on muidugi rahan\u00f5ue, aga j\u00e4rgides kolme p\u00f5him\u00f5tet: suurenema peab nii \u00f5ppetoetuste m\u00e4\u00e4r kui ka selle saajate hulk, \u00f5ppej\u00f5ud peavad saama \u00f5iglast tasu ning k\u00f5rgharidusse investeerimise v\u00f5imalused ning stiimulid tuleb luua ka ettev\u00f5tetele ja inimestele endile.\nP\u00f6\u00f6rdumise autorid soovivad, et riigi k\u00f5rgharidusinvesteering t\u00f5stetakse 1,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. 2019. aastal nii see oligi, aga koos erasektoriga. Sellega \u00fcletasime\u00a0\u00f5ige pisut OECD keskmist\u00a0\u2013 olles Prantsusmaa ja Islandi vahel \u2013 ning \u00f5ige tugevasti L\u00e4ti ja Leedu vastavaid n\u00e4itajaid.\u00a0Seejuures ei pruugi rahapaigutus olla k\u00f5ige efektiivsem, sest tudengi kohta on investeeringud k\u00f5rgkoolidesse ostuj\u00f5upariteedis arvestatuna sellesama 2019. aasta seisuga\u00a0OECD keskmisest allpool. Nii ehk nii on aga rahapuudus suur ja praeguseks on olukord t\u00f5en\u00e4oliselt halvenenud, ehkki v\u00e4rskeid v\u00f5rdlevaid n\u00e4itajaid ei ole.\nNiisiis on p\u00f6\u00f6rdumise r\u00f5hk asjakohane, seda ka seep\u00e4rast, et olukorras, mil poliitikutel ei j\u00e4tku teadmisi, julgust ja tahet sisuliste reformidega tegeleda, ning kus ministreid hinnatakse selle j\u00e4rgi, kuipalju on ta oma valdkonda raha juurde toonud, ongi otstarbekas r\u00f5huda ainu\u00fcksi rahale. Lisaks v\u00f5ivad poliitikud akadeemilistele inimestele tunduda elevantidena portselanikauplustes, keda on parem mitte m\u00f6\u00f6beldama lasta \u2013 rikuvad sellegi hapra tasakaalu(tuse) \u00e4ra.\nK\u00f5ige olulisem poliitiline tegemataj\u00e4tmine v\u00e4ljub aga k\u00f5rgharidus\u00f5ppe raamidest. Nimelt pole meil tervikpilti. Haridus- ja teadusministeeriumis pole tehtud anal\u00fc\u00fcsi, mida, kuidas ja mis tasemel \u00f5petada kutsekoolides, rakendusk\u00f5rgkoolides ja \u00fclikoolides.\nSeevastu toodud kolm p\u00f5him\u00f5tet on t\u00e4iesti selged ja igati m\u00f5istlikud, ehkki nende tulemus s\u00f5ltub sellest, kuidas neid t\u00e4psemalt m\u00f5ista ja rakendada.\n\u00d5ppetoetuste m\u00e4\u00e4r ja selle saajate hulk peab suurenema\nLoomulikult. Esitasime rahvuskonservatiivide fraktsiooni poolt eelmise aasta s\u00fcgisel ka vastava eeln\u00f5u, millega t\u00f5stetakse aastase \u00f5ppelaenu m\u00e4\u00e4ra k\u00fcmnele miinimumpalgale, leevendatakse laenusaamise tingimusi ning pikendatakse t\u00e4htaega, mil peale l\u00f5petamist laenu tagasimaksmist alustatakse. Niimoodi oleks tagatud see, et \u00fcli\u00f5pilased ei pea nii palju t\u00f6\u00f6tama stuudiumi ajal lihtsalt elatise teenimise eesm\u00e4rgil. Laenust kustutatakse pool, kui laenusaaja perekonnas on \u00fcks laps, ning kogu laen, kui kaks v\u00f5i rohkem last.\nParaku h\u00e4\u00e4letati siis see eeln\u00f5u menetlusest v\u00e4lja. Reformierakonna valitsusest polnudki muud loota, sest sarnane s\u00fcsteem likvideeriti just Reformierakonna poolt 2009. aasta suvel Andrus Ansipi valitsuse ajal vaid n\u00e4dalase etteteatamisega, pettes tuhandeid noori inimesi. Eriti n\u00f6rdinud olid muide sotsiaaldemokraadid, kes toona ja veel m\u00f5ni aasta hiljem\u00a0n\u00f5udsid \u00fcli\u00f5pilastele tehtud \u00fclekohtu heastamist.\u00a0Paraku h\u00e4\u00e4letasid ka nemad n\u00fc\u00fcd eeln\u00f5u vastu. Lootust annab aga asjaolu, et n\u00fc\u00fcd on vastav skeem lisaks EKRE-le ka Isamaa ja Keskerakonna valimisprogrammis.\n\u00d5ppej\u00f5ud peavad saama \u00f5iglast tasu\nIlma kahtluseta. Ning k\u00fcsimus pole ainult \u00f5igluses, vaid ka \u00f5ppe kvaliteedis, mis madala palga t\u00f5ttu kannatab. U\u0308le poole riigi ko\u0303rghariduskuludest moodustab personalikulu ja \u00f5ppej\u00f5udude t\u00f6\u00f6tasu on seoses reaalsete k\u00f5rghariduskulude langusega kahanenud alla igasugust arvestust. Peamine on siinkohal muidugi riigi rahastuse suurendamine, ent ka \u00fclikoolidel endil on v\u00f5imalik v\u00e4hendada ametnike arvu, mis k\u00fc\u00fcnib pooleni v\u00f5i isegi juba \u00fcle poole \u00fclikoolide t\u00f6\u00f6tajatest, samuti v\u00e4hendada kulutusi \u00f5ppega mitteseotud tegevustele. Riik peaks selleks oma regulatsioonidega suuna andma, \u00f5igemini mitte rahaliselt premeerima mitteakadeemilisi tegevusi, nagu praegu.\nSelline p\u00fcstitus on v\u00e4ga t\u00e4pne, kuna m\u00f5ne OECD arvestuste j\u00e4rgi on just Eestis Euroopa riikidest konkurentsitult\u00a0k\u00f5ige v\u00e4iksem erasektori panus\u00a0k\u00f5rghariduse koguinvesteeringutest.\nInimeste endi panustamine saab toimuda \u00fcli\u00f5pilaste omaosaluse n\u00e4ol, mille sisseseadmine on v\u00f5imalik p\u00e4rast \u00f5ppelaenu reformi ja mis v\u00f5iks moodustada\u00a0ca\u00a0viiendiku \u00f5ppelaenu aastamahust.\nEnt \u00fclikoolide finantsprobleeme see \u00fcksinda ei lahenda. Ettev\u00f5tetele stiimulite loomine saab aga toimuda kaudselt, Eesti k\u00f5rgharidus\u00f5ppe kvaliteedi t\u00f5stmise ja Eesti vajadustele l\u00e4hemale toomise teel.\nKvaliteediga ongi meil suured probleemid.\u00a0K\u00f5rgharidusest saadav palgalisa\u00a0on Eestis \u00fcks Euroopa madalamaid ning on keskmise vanuse kahanedes kahanev.\u00a02020. aasta n\u00e4itajate j\u00e4rgi on Eesti 25-64 aastaste k\u00f5rgharitud inimeste palgalisa v\u00f5rreldes p\u00f5hiharitutega isegi OECD v\u00e4ikseim, ning magistri- ja doktoritasemega inimeste palgalisa v\u00f5rreldes\u00a0keskharidusega taas OECD k\u00f5ige v\u00e4iksem.\u00a0T\u00f5si, eri riikidel on erinev arvestusmetoodika ning see tulemus ei pruugi olla k\u00f5ige t\u00e4psem. Ent madalaima kvalifikatsiooniga lihtto\u0308o\u0308liste ametikategoorias, mis valdavalt ei eelda erialast va\u0308ljao\u0303pet, oli kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal Eestis 2020. aastal 16 protsenti, \u00fcletades\u00a0Euroopa Liidu keskmise \u00fcle kahe korra.\u00a0Ehk teisis\u00f5nu on Eestis \u00fcle kahe korra rohkem k\u00f5rgharidusega lihtt\u00f6\u00f6lisi kui Euroopa Liidus keskmiselt.\nNiisiis on meil igatahes suur probleem, mille \u00fcheks ilminguks ongi seesama \u00fcliv\u00e4ike erasektori panustamise m\u00e4\u00e4r. Kuigiv\u00f5rd parandaks olukorda juba mainitud \u00fcli\u00f5pilaste omaosaluse kasvatamine ja \u00f5ppej\u00f5udude palgat\u00f5us, aga lisaks peab riik \u00fclikoolide hindamis- ja rahastamiskriteeriumide seast eemaldama ideoloogilised ja kvantiteedile suunavad s\u00e4tted ning asendama need Eesti-kesksetega. Need on keerulised ja aegav\u00f5tvad muudatused, ent ilmselgelt h\u00e4davalikud.\nAga peale selle peaks \u00fclikoolidel olema veel \u00fcks funktsioon, mida p\u00f6\u00f6rdumises k\u00fcll eraldi p\u00f5him\u00f5ttena v\u00e4lja ei toodud, ehkki toonitati, et riik ilma emakeelse k\u00f5rghariduseta pole iseseisev riik.\nEmakeelse k\u00f5rgharidus\u00f5ppe ja teaduse hoidmine ja edendamine\nEesti \u00fclikoolid on aga ingliskeelestunud rahvusvahelistumise sildi all. Doktorantidest \u00f5pib\u00a0eesti keeles alla viiendiku.\u00a0Ent k\u00f5rgharidusseaduse kohaselt loetakse \u00f5pe eestikeelseks, kui 60 protsenti sellest toimub eesti keeles. Seega ei pidurda eestikeelne \u00f5pe kuigiv\u00f5rdki k\u00f5rgprofessionaalidest v\u00e4lis\u00f5ppej\u00f5udude rakendamist.\nArgument, et ingliskeelset \u00f5pet on vaja, kuna vastasel korral ei j\u00e4tku meil m\u00f5nele erialale \u00fcli\u00f5pilasi, on \u00fcsna kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega. Me ju ei \u00f5peta \u00fcli\u00f5pilasi \u00f5petamise enda p\u00e4rast, vaid seet\u00f5ttu, et Eesti \u00fchiskonnal on k\u00f5rgharidusega spetsialiste vaja. Aga suurem osa inglise keeles \u00f5ppivatest v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilastest ei j\u00e4\u00e4 stuudiumi l\u00f5ppedes Eestisse, sest nad saavad umbkeelsetena erialast t\u00f6\u00f6d \u00fcsna v\u00e4hestes kohtades. Ning miks peaksid Eesti tudengid, kes peavad inglise keeles \u00f5ppima, tegema seda Eestis?\n\u00dcks n\u00e4ide on Tartu \u00fclikooli filosoofia magistri\u00f5ppekava. M\u00f5ni aeg tagasi muudeti see ingliskeelseks, millele siis, kui see oli eestikeelne, astus viimastel aastatel keskmiselt neli Eesti tudengit. Argumendiks oligi tudengite v\u00e4hesus. Eelmisel aastal l\u00f5petas t\u00f5esti kuus tudengit, aga nende seas\u00a0polnud enam \u00fchtegi eesti nimega.\nEesti keele osakaal k\u00f5rgharidus\u00f5ppe erinevatel tasemetel tuleb tagada seadusega. Ka selle eeln\u00f5u on rahvuskonservatiivid esitanud, ent paraku kuigi kaugele see ei j\u00f5udnud.\nKokkuv\u00f5ttes tuleb aga j\u00e4reldada, et \u00e4sja l\u00f5petanud parlamendikoosseis ja ministrid on k\u00f5rgharidus\u00f5ppe probleemide lahendamises l\u00e4bi kukkunud ehk p\u00e4ris probleemide lahendamine on edasi l\u00fckatud.\nJaak Valge, ajaloolane, Riigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"Delfi\/EPL\/EE ebaaus ajakirjanik p\u00fc\u00fcab valimiste n\u00e4dalal Leo Kunnast s\u00fc\u00fcdi lavastada. Loe Kunnase avalikku kirja ja selgitusi!Rahvuslike j\u00f5udude vastu v\u00f5itlust pidav Delfi\/EPL\/Eesti Ekspress kavandavad valimiste m\u00f5jutamiseks EKRE suunal j\u00e4rgmist infor\u00fcnnakut \u2013 seekord p\u00fc\u00fctakse r\u00fcnnata reservs\u00f5jav\u00e4elast ja kaitseeksperti Leo Kunnast.\nEnnast uurivaks ajakirjanikuks nimetav Martin Laine on v\u00e4lja m\u00f5elnud s\u00fc\u00fcdistuse, nagu sooviks Leo Kunnas ja EKRE arendada riigikaitset ainult seep\u00e4rast, et sealt ise rahalist kasu saada.\nK\u00f5ik need s\u00fc\u00fcdistused l\u00fckkab Leo Kunnas resoluutselt \u00fcmber, ent Martin Laine t\u00f6\u00f6meetodeid ja varasemat tausta arvestades on ette teada, et isegi kui Kunnase selgitused avaldatakse, tehakse seda \u00e4\u00e4rem\u00e4rkuse korras, et p\u00e4rast ei saaks keegi \u00f6elda, et s\u00fc\u00fcdistatavale s\u00f5na ei antud.\nMiks me selles nii kindlad oleme? Sest Martin Laine esitleb end k\u00fcll ajakirjanikuna, kuid on tegelikult v\u00f5itlev vasakpoolne, kes on rahvuslaste mustamisest teinud oma leivanumbri.\nSeekord reetis ta oma ebaausad t\u00f6\u00f6v\u00f5tted ise, kui postitas oma Twitteri kontole Leo Kunnast ja EKRE-t s\u00fc\u00fcdistavad valev\u00e4iteid kolm p\u00e4eva enne seda, kui v\u00f5ttis vaevaks Leo Kunnaselt selgitusi k\u00fcsida. Teisis\u00f5nu, Lainel on artikkel juba ammu valmis, tema jaoks ei ole vahet, mida v\u00e4idab Kunnas v\u00f5i millised on faktid. Lugu valimistulemuste m\u00f5jutamiseks peab ilmuma!\nLeo Kunnas oli Martin Laine ebaausate t\u00f6\u00f6meetodite \u00fcle sedav\u00f5rd suures h\u00e4mmingus, et saatis juhtumi kohta avaliku kirja Ekspress Grupile, Pressin\u00f5ukogule, Avaliku S\u00f5na N\u00f5ukogule ja Eesti Ajakirjanike Liidule.\nUued Uudised avaldab Leo Kunnase avaliku kirja t\u00e4ismahus. Samuti avaldame Martin Laine saadetud k\u00fcsimused koos Leo Kunnase vastusega ning v\u00e4ljav\u00f5tted Martin Laine Twitteri-postitusest.\nLeo Kunnase avalik kiri Ekspress Grupile, Pressin\u00f5ukogule, Avaliku S\u00f5na N\u00f5ukogule ja Eesti Ajakirjanike Liidule\nK\u00e4esolevaga soovin juhtida teie t\u00e4helepanu Ekspressi Grupi uuriva toimetuse ajakirjaniku Martin Laine t\u00f6\u00f6v\u00f5tetele ja nende vastavusele ajakirjaniku kutse-eetikaga.\n23. veebruaril 2023 saatis ajakirjanik Martin Laine mulle e-postiga neli k\u00fcsimust, mis puudutavad Eesti kaitsev\u00e4ele \u00f5hut\u00f5rje- ja rannakaitse relvas\u00fcsteemide hankimist. K\u00fcsimustest n\u00e4htub, et Laine arvates saan ma v\u00f5imalikest riiklikest relvahangetest isiklikku rahalist kasu.\nMul on p\u00f5hjust arvata, et minu selgitusi, mille kohaselt Laine p\u00fcstitatud konstruktsioon on t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ebarealistlik, on k\u00fcsitud ainult artikli n\u00e4iliseks tasakaalustamiseks.\nNimelt on Martin Laine oma isiklikul Twitteri kontol juba kolm p\u00e4eva enne k\u00fcsimuste saatmist ehk 20. veebruaril 2023 teinud viis postitust, kus ta on ilma mind \u00e4ra kuulamata juba andnud hinnangu, milles seostab mind korruptsiooniga. \u201eEKRE \u00fcritab s\u00f5ber- relva\u00e4rimeestele lihtsalt sadu miljoneid v\u00e4\u00e4rt lepinguid sebida,\u201c kirjutab Laine. Teisis\u00f5nu, Martin Laine teavitas avalikkust \u2013 tal on Twitteris \u00fcle 4600 j\u00e4lgija \u2013 oma j\u00e4reldustest enne uurimise l\u00f5puleviimist.\nEesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.4. \u00fctleb: \u201eAjakirjandus ei v\u00f5i inimest k\u00e4sitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.\u201c\nAntud juhul on Laine mind s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istnud ilma mind \u00e4ra kuulamata.\nSama koodeksi punkt 1.4: \u201eAjakirjanik vastutab oma s\u00f5nade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebat\u00e4pne, moonutatud v\u00f5i eksitav informatsioon.\u201c\nEhkki artikkel ei ole veel ilmunud, on ennast uuriva ajakirjanikuna esitlev Martin Laine teadlikult avaldanud kontrollimata ja t\u00f5ele mittevastavat informatsiooni.\n\u00dchtlasi rikub Laine sama koodeksi punkte 4.1 ja 4.2, mille kohaselt uudismaterjal peab p\u00f5hinema t\u00f5estataval ja t\u00f5enditega tagatud faktilisel informatsioonil ning konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik \u00e4ra kuulama k\u00f5ik osapooled.\nProblemaatiline on Martin Laine tegevus ka Rahvusvahelise Ajakirjanike F\u00f6deratsiooni (IFJ) \u00fcleilmse ajakirjanike eetikaharta valguses.\nHarta punkt 9 sedastab: Ajakirjanik kindlustab, et tema edastatud teave v\u00f5i arvamus ei soodusta vaenu ega eelarvamusi geograafilise, sotsiaalse v\u00f5i etnilise p\u00e4ritolu, rassi, soo, seksuaalse suundumuse, keele, religiooni, puude, poliitiliste v\u00f5i muude vaadete t\u00f5ttu.\nPunkt 13: Ajakirjanik ei kasuta pressivabadust, teenimaks muid huve, ning hoidub ebaausalt h\u00fcvede ja isikliku kasu saamisest mingi teabe edastamise v\u00f5i edastamata j\u00e4tmise eest. Ta hoidub oma tegevusse segamast reklaami v\u00f5i propagandat.\nMartin Laine postitused Twitteri kontol ning tema varasemad artiklid Ekspress Grupi v\u00e4ljaannetes ei j\u00e4ta kahtlust, et tal on selge huvi vahendeid valimata ja j\u00e4rjekindlalt kahjustada temale maailmavaatelt mittesobiva poliitilise erakonna mainet. Tegevust, mille eesm\u00e4rk on kujundada auditooriumi meelsust ja hoiakuid, nimetatakse propagandaks. Arvestades, et artikkel on ajastatud ilmuma Riigikogu valimiste n\u00e4dalale, on selge, et Martin Laine p\u00fc\u00fcab anda oma panuse valimistulemuse m\u00f5jutamiseks.\nMa ei sea kahtluse Martin Laine \u00f5igust v\u00e4ljendada end mis tahes meediakanalis ja mis tahes vormis. K\u00fcll aga on auditooriumi suhtes ebaaus, kui Martin Laine esitleb oma reaalsusega vastuolus olevaid m\u00f5ttekonstruktsioone uuriva ajakirjanikuna.\nKutseetikat rikkuvate v\u00f5tete kasutamine koos poliitiliselt motiveeritud r\u00fcnnakutega j\u00e4tavad pleki kogu Eesti uuriva ajakirjanduse usaldusv\u00e4\u00e4rsusele.\nSeoses eelnevaga on mul j\u00e4rgmised k\u00fcsimused:\n1. Kas Martin Laine meetodid on koosk\u00f5las ajakirjaniku kutse-eetika p\u00f5him\u00f5tetega?\n2. Kas peate aktsepteeritavaks, et ajakirjanikud avaldavad kontrollimata infot ja spekulatsioone oma uurimisteemade kohta enne artikli ilmumist oma isiklikel sotsiaalmeedia kontodel v\u00f5i muudes infokanalites?\n3. Kas teie arvates on aktsepteeritav, et uurivate ajakirjanikena esitlevad end isikud, kelle puhul pole kahtlust, milliste poliitiliste j\u00f5udude kasuks v\u00f5i kahjuks nad sihikindlalt tegutsevad?\nLugupidamisega,\nLeo Kunnas\nRiigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees\nMartin Laine k\u00fcsimused Leo Kunnasele\nMina olen Martin Laine, ajakirjanik Eesti Ekspressist ja plaanin anda \u00fclevaate EKRE ja Martin Heremi t\u00fclide\/s\u00f5navahetuste tagamaadest l\u00e4bi aastate. Kindlasti oluline peat\u00fckk selles on hetk, kui Kaitsev\u00e4gi ja -ministeerium seisid ees EKRE algatusel soetada rahandusministeeriumi laenuga \u00f5hut\u00f5rje ja rannakaitse seadmeid.\nVastutustundliku ajakirjanikuna annan hea meelega teile v\u00f5imaluse seda saagat kommenteerida.\n1. Kui EKRE liikmete ja Raivo Tamme vahel toimus 2020. aasta septembri eel mingeid kohtumisi ja s\u00fcndis eelkokkuleppeid \u00f5hut\u00f5rje\/rannakaitse seadmete ostmiseks?\n2. Te ise selgitasite Aktuaalsele Kaamerale toona, et summad rannakaitse ja keskmaa jaoks vastavalt 50 ja 250 miljonit k\u00e4is v\u00e4lja Raivo Tamm riigikaitse komisjonile tehtud esitluses 2020. aasta kevadel. Mul ei \u00f5nnestu sellist protokolli leida. Kas te saaksite t\u00e4psustada, mis kohtumisest jutt ja kes Raivo Tamme toona komisjoni kutsus?\n3. Eesti P\u00e4evaleht on vahendanud, et te \u00fctlesite toona \u201cJaa, minu hea s\u00f5ber erukolonel Raivo Tamm on neist asjadest r\u00e4\u00e4kinud ja pakkunud.\u201d Teie head l\u00e4bisaamist paistab ka kinnitavat 2016. aasta soomukisaaga, kus te \u00fcritasite koos Tammega riiki veenda RUAGi \u00fcmberehitatud masinaid valima. Milline on teie ja Raivo Tamme vaheline l\u00e4bisaamine ja kas te ei n\u00e4e neis olukordades korruptsiooniohtu? N\u00e4iteks, kas Raivo Tamm oleks saanud isiklikku kasu, kui riik oleks valinud teie v\u00e4lja pakutud lahenduse septembris 2020?\n4. Kust me n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks n\u00e4iteks tanke ja keskmaa \u00f5hut\u00f5rjet teie hinnangul soetada ja millisel moel saaks seda teha kiirendatud korras?\nLugupidamisega\nMartin Laine\nUuriva toimetuse ajakirjanik\nLeo Kunnase vastus Martin Lainele\nTe iseloomustate ennast kui vastutustundlikku ajakirjanikku. Saatsite oma k\u00fcsimused mulle 23. veebruaril, aga kuidas on v\u00f5imalik, et oma 20. veebruari Twitteri postitustes olete ilma mind \u00e4ra kuulamata juba andnud hinnangu, milles olete mind seostanud korruptsiooniga? Teie postitused seavad kahtluse alla Teie objektiivsuse ja erapooletuse ning heidavad kahtlust minu siirale soovile Eesti riigikaitset arendada.\nRiigikaitseliste investeeringute, sealhulgas hangete eest vastutab Eestis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Riigikaitselisi hankeid saavad lisaks hangete otsestele l\u00e4biviijatele m\u00f5jutada veel kaitsev\u00e4e juhataja s\u00f5jaliste miinimumn\u00f5uete esitamise kaudu ning kaitseministeeriumi kantsler ja kaitseminister oma ametikohtade t\u00f5ttu.\nMinul Riigikogu liikmena (ammugi vabakutselise kirjanikuna, kes olin enne valituks osutumist 2019. aastal), nagu ka Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal tervikuna puuduvad v\u00f5imalused seal toimuvaid protsesse v\u00f5i tehtavaid otsuseid m\u00f5jutada.\nRiigikaitse rahastamist (ka riigikaitse rahastamise erakorralisi otsuseid) teostatakse nelja-aastase ts\u00fcklina toimiva Riigi eelarvestrateegia kaudu, mis vajab heakskiitmiseks Vabariigi valitsuse konsensuslikku otsust. Mingil muul viisil ei ole see v\u00f5imalik.\nKogu Riigikogu riigikaitsekomisjoni asjaajamine toimub komisjoni sekretariaadi kaudu koosk\u00f5lastatult komisjoni esimehega.\n20.11.2019 k\u00fclastas riigikaitsekomisjoni Iisraeli kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte Rafael delegatsioon eesotsas CEO erukindral Yoav Hav Eveniga, kes andis \u00fclevaate ettev\u00f5tte toodetavatest \u00f5hut\u00f5rje ja laevat\u00f5rje raketis\u00fcsteemidest ning n\u00e4itas ka Iisraeli kaitseministeeriumi kirjalikku garantiid, millega Iisraeli kaitseministeerium kinnitas riik-riigi tehingu v\u00f5imalikkust.\n13.10.2020 k\u00fclastas riigikaitsekomisjoni Prantsuse kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte MBDA delegatsioon, keda juhtis firma asepresident Didier Philippe, kes andis omakorda \u00fclevaate ettev\u00f5tte toodetavatest \u00f5hut\u00f5rje ja laevat\u00f5rje raketis\u00fcsteemidest.\nInfo relvas\u00fcsteemide orienteeruvate hinnasuurusj\u00e4rkude kohta p\u00e4rineb nendelt ametlikelt kohtumistelt.\nKohtumised kaitset\u00f6\u00f6stuse esindajatega kuuluvad Riigikogu riigikaitsekomisjoni tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6praktika hulka. 2019.-2021. aastal toimus kokku \u00fcheksa s\u00e4\u00e4rase sisuga \u00fcritust, kus eelnimetatud kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete k\u00f5rval osalesid veel Patria, Milrem Robotics, Milrem LCM, Rheinmetall, Milworks O\u00dc ja Eurospike esindajad.\nLugupidamisega,\nLeo Kunnas\nRiigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees (EKRE)"}
{"text":"Vaktsiinivastased pinnivad riigikokku p\u00fcrgivaid meedikuid segadusse ajava k\u00fcsitlusegaRiigikokku kandideerivad\u00a0terviseeksperdid said enda s\u00f5nul\u00a0kummalise\u00a0k\u00fcsitluse, milles uuriti nende seisukohti vaktsineerimise ja Covid-19 teemade kohta. K\u00fcsitluse juurde oli lisatud lause, et kui nad j\u00e4tavad vastamata, siis ikkagi l\u00e4hevad\u00a0nende vastused\u00a0automaatselt arvesse. Selline asi tundub k\u00fcsitluse saanutele\u00a0v\u00e4ljapressimisena.\u00a0Riigikokku kandideerivatest meedikutest said sellise k\u00fcsitluse Karmen Joller (Reformierakond), Eero Merilind (Reformierakond) ja viroloogaprofessor Irja Lutsar (Eesti 200). Nende s\u00f5nul on k\u00fcsitluse suurimaks puuduseks see, et seal ei saa anda kommentaare ega\u00a0n\u00e4ha neid dokumente, mille p\u00f5hjal k\u00fcsimused on koostatud.\nK\u00fcsitluse saatjaks on MT\u00dc \u00dchinenud Meedikud ja Teadlased. \u00abSee on vaktsiinivastaste ja vanden\u00f5uteoreetikute \u00fching, kes \u00fcritab aktiivselt sekkuda Eesti tervishoiupoliitikasse, p\u00fc\u00fcdes l\u00e4bi suruda ebateaduslikke arusaamu ja meetodeid,\u00bb selgitas Joller.\n\nAitavad enda s\u00f5nul valimisotsust teha\n\nMT\u00dc saadetud ankeet koosneb 12 k\u00fcsimusest ja sellele on lisatud selgituseks, et meedikutele ja patsientidele on oluline poliitikasse p\u00fcrgivate terviseekspertide arvamus \u00fclemaailmsete arengute kohta tervishoiukorralduses.\n\u00abTeema on tuline ja m\u00f5jutab paljude valimisotsust. K\u00fcsimused puudutavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) plaanitavaid muudatusi maailma tervishoiukorralduses potentsiaalsete rahvatervise riskide haldamiseks,\u00bb kirjutab MT\u00dc.\nK\u00fcsimuste esitamise p\u00f5hjusena toob MT\u00dc v\u00e4lja selle, et nad saaksid informeerida meedikuid ja patsiente vastajate eelistustest. \u00abOotame vastuseid 22. veebruariks. Vastamata j\u00e4tmise korral eeldame, et te olete k\u00f5igi k\u00fcsimustega n\u00f5us ning l\u00e4hete tulemuste anal\u00fc\u00fcsis pooldajate gruppi,\u00bb teatas \u00dchinenud Meedikud ja Teadlased riigikokku kandideerijatele.\n\nJoller: k\u00fcsitlus on koostatud suunatult\n\nM\u00f5ned n\u00e4ited k\u00fcsimustest.\u00a0Kas olete n\u00f5us, et s\u00f5navabaduse piiramine ja tsensuur koondub WHO k\u00e4tte?\u00a0Kas olete n\u00f5us, et Eesti kohustub looma Kuulekuse Komitee, mille eesm\u00e4rk on tagada Eesti allumine WHO reeglitele?\u00a0Kas olite teadlik, et liikmesriikide k\u00f5rval on WHO \u00fcks suurimatest rahastajatest erahuvidel baseeruv Bill & Melinda Gates Foundation (sh l\u00e4bi Gavi Alliansi)?\nPerearst Joller soovitab suhtuda sellesse k\u00fcsitlusse \u00e4\u00e4rmise ettevaatusega. \u00abMina isiklikult kavatsen seda k\u00fcsitlust ignoreerida. See on koostatud suunatult, sellele ei ole v\u00f5imalik ausalt ja objektiivselt vastata. Arvestades seda, kui vabalt on selle \u00fchingu juhtivad liikmed seni k\u00e4inud \u00fcmber muu teadusliku informatsiooniga, ei saa olla kindel ka selles, et see k\u00fcsitlus adekvaatset t\u00f5lgendust leiab,\u00bb lausus Joller.\nTa r\u00f5hutas, et v\u00e4\u00e4rinfo suhtes tuleb olla tundlik, eriti neil, kes Eesti poliitikat ja seadusruumi kujundama hakkavad. \u00ab\u00dchelt poolt justkui v\u00e4ljapressimine. Teisalt aga n\u00e4itab see \u00fching siira rumalusega, kuidas neil andmete kogumine k\u00e4ib,\u00bb lausus Joller.\nKa perearst Eero Merilind kinnitas, et sai k\u00fcsitluse kohta e-kirja. \u00abParaku seal ei ole v\u00f5imalust alternatiivsed seisukohti esitada ja p\u00f5hjendada,\u00bb kommenteeris Merilind. \u00abMa ei saa k\u00f5ikide nende seisukohtadega n\u00f5ustuda, aga ei saa ka vastata nii, et saaksin oma arvamust avaldada. Soovitan koostajatel oma k\u00fcsimustikku kohendada,\u00bb \u00fctles Merilind.\nTa avaldas imestust ka selle \u00fcle, et mittevastamise korral loetakse teda automaatselt nende seisukohtadega n\u00f5ustujaks. \u00abSellega ei saa ma \u00fcldse n\u00f5ustuda,\u00bb oli ta resoluutne.\n\nLutsar: vastaja pannakse v\u00f5imatusse olukorda\n\nK\u00fcsimustiku sai ka Tartu \u00dclikooli viroloogiaprofessor ja endine teadusn\u00f5ukoja juht Irja Lutsar. Tema jaoks oli k\u00fcsitluse suurim puudus see, et ei saanud lugeda WHO dokumendist, millel t\u00e4pselt see k\u00fcsimustik p\u00f5hineb. \u00abWHO tahab v\u00e4ltida edaspidi vigu, mida tehti Covid-19 pandeemia korral \u2013 seda mina kahtlemata toetan. Siiski ma ei tea, kas k\u00fcsimustiku koostajad ja mina r\u00e4\u00e4gime \u00fchest ja samast dokumendist,\u00bb selgitas Lutsar.\nLutsar ei soovi oma s\u00f5nul seda MT\u00dcd ignoreerida, kuid ta tahab paremini m\u00f5ista, missugustel seisukohtadel WHO dokumendis iga k\u00fcsimus p\u00f5hineb. \u00abMa isegi ei tea, kas MT\u00dc ja mina vaatame \u00fcht ja sama dokumenti,\u00bb r\u00f5hutas ta. \u00abAlgul saadetud k\u00fcsimustiku juures polnud ka \u00fchtegi kontakti, kelle k\u00e4est k\u00fcsida. Hilisemas meilis see siiski saadeti,\u00bb lausus Lutsar.\nKirjasaatjate hoiatus, et kui k\u00fcsimustikule ei vasta, siis loetakse k\u00f5ik vastused pooldavaks, m\u00f5jus ka Lutsari s\u00f5nul v\u00e4ljapressimisena. \u00abVastaja pannakse v\u00f5imatusse olukorda \u2013 ma ei saa vastata midagi millegi kohta, kui ma ei tea, millele viidatud dokumendis k\u00fcsimus viitab. K\u00fcsimustikus puudus vastusevariant selle kohta, kui vastajal pole piisavalt informatsiooni,\u00bb \u00fctles Lutsar ja lisas, et t\u00f5en\u00e4oliselt olid k\u00fcsimustiku koostajad sellel alal algajad.\n\nMT\u00dc palus vabandust\n\nMT\u00dc \u00dchinenud Meedikud ja Teadlased\u00a0juhatusse kuuluvad\u00a0Helen Lasn, Alar Aab, Joona S\u00f5sa ja\u00a0Meeme M\u00f5ttus.\u00a021. veebruaril saatsid nad\u00a0riigikokku kandideerivatele meedikutele MT\u00dc nimel vabandava kirja.\u00a0\n\u00abVabandame, et meiliaadressilt v\u00e4lja saadetud k\u00fcsitluse kaaskirjas oli kiirustamise ja inimliku eksituse t\u00f5ttu ebasobiva ning survestava sisuga lause. MT\u00dc Meedikud ja Teadlased \u00fchendab inimesi, kes seisavad eetilise meditsiini ja teaduse eest ning seet\u00f5ttu on meil eksimuse p\u00e4rast siiralt kahju.\u00a0T\u00e4name k\u00f5iki, kes on k\u00fcsitlusele juba vastanud \u2013 teie vastused on registreeritud. Juhul, kui te pole k\u00fcsitlusele veel vastanud, palume teha seda hiljemalt 24. veebruariks,\u00bb kirjutas MT\u00dc.\u00a0\nMT\u00dcst vastati\u00a0Postimehele, et hea, kui\u00a0kandidaat saaks teada anda oma seisukoha.\u00a0\u00abKa vastamata j\u00e4tmine on valik, mida tuleb aktsepteerida. K\u00fcsimustiku kaaskirjana saadeti aga kiirustamise ja inimliku eksituse t\u00f5ttu v\u00e4lja versioon, mille p\u00e4rast on meil s\u00fcdamest kahju. T\u00e4naseks on adressaatideni j\u00f5udnud ka t\u00e4psustav kiri koos vabandusega,\u00bb kinnitas MT\u00dc.\u00a0\n\u00dchingust selgitati Postimehele, et k\u00fcsitluses antud polaarsed vastusevariandid tulenevad reaalsest olukorrast. \u00abKuna Eesti on volitanud WHO rahvusvahelistesse tervise-eeskirjadesse muudatuste tegemise \u00f5iguse Euroopa Komisjonile, j\u00e4\u00e4b tulevase riigikogu liikme v\u00f5imaluseks protsessi sekkuda vaid leppe ratifitseerimisel,\u00bb selgitas MT\u00dc ja lisas, et koos uue kirjaga saatsid nad ka viite\u00a0WHO dokumendile.\u00a0\nKokkuv\u00f5tte\u00a0k\u00fcsitluse tulemustest avaldab MT\u00dc erakondade kaupa.\u00a0\u00abMittevastanud liigitame eraldi gruppi,\u00bb lisasid nad.\u00a0"}
{"text":"Ukrainlastel l\u00e4ksid vallaga suusad ristiKogula endises hooldekodus elavate s\u00f5jap\u00f5genike ja vallavalitsuse vahel tekkis arusaamatus riigi antud \u00fc\u00fcritoetuse kasutamise k\u00fcsimustes. Ukrainlased s\u00fc\u00fcdistavad vallav\u00f5ime pettuses.\u201cPeame juhtunut pettuseks ja n\u00f5uame alalise eluaseme eest edasiseks tasumiseks selle raha t\u00e4ies ulatuses tagastamist,\u201d seisab kollektiivses kaebuses, mille Kogula ukrainlased saatsid veebruari keskel Saaremaa vallavalitsusele.T\u00fcli\u00f5unaks on igale s\u00f5jap\u00f5genike perele alalise elukoha \u00fc\u00fcrimiseks ette n\u00e4htud riiklik 1200-eurone \u00fc\u00fcritoetus, mida aga Kogula elanikud ei n\u00e4inudki. K\u00f5igepealt lubati ukrainlastel ajutiselt Kogulas peatuda alates eelmise aasta maikuust kuni aasta l\u00f5puni, kuid n\u00fc\u00fcd peavad nad hiljemalt m\u00e4rtsi l\u00f5puks valima, kas asuda elama S\u00f5mera \u00fc\u00fcripinnale v\u00f5i \u00fc\u00fcrida pind vabaturult.Teist korda ei anta\u201cSeep\u00e4rast ongi p\u00e4evakorda kerkinud uuesti \u00fc\u00fcritoetuse k\u00fcsimus, mida teist korda kahjuks vormistada ei ole v\u00f5imalik. Sellest ka ilmselt elanike pahameel,\u201d selgitab Saarte H\u00e4\u00e4lele vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Piret Tenno.Aga kuhu siis Kogula s\u00f5jap\u00f5genike \u00fc\u00fcritoetus kulus? Piret Tenno s\u00f5nul olid Kogulasse asunud p\u00f5genikud \u00fched esimestest t\u00e4htajalise \u00fc\u00fcrilepinguga elama paigutatud elanikud. Sestap taotles vallavalitsus iga s\u00f5lmitud lepingu osas tehtud kulude katmiseks riigilt \u00fc\u00fcritoetust.\u201cK\u00f5ikide elanikega vormistas sotsiaalt\u00f6\u00f6taja \u00fc\u00fcritoetuse nende endi juuresolekul. Seda, kuidas nad tol hetkel selle toetuse t\u00e4hendusest aru said, on raske kindlaks teha, kuid asjaolusid neile kindlasti selgitati,\u201d r\u00e4\u00e4gib Piret Tenno.Eelmisel kevadel ei teadnud Tenno s\u00f5nul keegi, kui kaua s\u00f5da kestab v\u00f5i kui pikaks ajaks keegi kavatseb Kogulasse elama j\u00e4\u00e4da.Takkaj\u00e4rgi aga arvavad ukrainlased, et vald on eksinud, kui kasutas riigi antud h\u00fcvitist Kogula pindade remondiks ja ettevalmistamiseks. \u201cS\u00f5jap\u00f5genike arusaam on, et h\u00fcvitise kasutus on nende otsustada,\u201d \u00fctleb abivallavanem Riina Allik.Remondiks ja m\u00f6\u00f6bliksTa kinnitab, et vallavalitsus kasutas h\u00fcvitist s\u00f5jap\u00f5genikele m\u00f5eldud ruumide remontimiseks ja m\u00f6\u00f6bliga sisustamiseks.\u201cV\u00f5imalik, et vallavalitsus oleks saanud h\u00fcvitise p\u00f5him\u00f5tet ja kasutamist konkreetses olukorras s\u00f5jap\u00f5genikele toona paremini selgitada, kuid selles osas me veel selgitame asjaolusid,\u201d lisab ta. Kogula \u00fc\u00fcrnikud aga v\u00e4idavad oma p\u00f6\u00f6rdumises, et tegid k\u00f5ik remondit\u00f6\u00f6d eluruumides ise ja oma kuludega. Sestap v\u00e4idavad nad, et k\u00f5igilt maja elanikelt, ka neilt, kellega \u00fc\u00fcrilepingut ei s\u00f5lmitud, n\u00f5uti alusetult 1200 eurot. Nad lisavad, et \u00fc\u00fcrilepingus on pealegi kirjas, et \u00fc\u00fcrnikud ei pea kandma mingeid lisakulusid.Vallaametnikud aga kinnitavad, et \u00fchekordset h\u00fcvitist on v\u00f5imalik maksta \u00fc\u00fcrileandjale v\u00f5i kellelegi teisele, kes on teinud eluruumiga seotud kulutusi, v\u00f5i kasutada \u00fc\u00fcritasude ettemaksuks. See, kas toetus kantakse \u00fc\u00fcrnikule v\u00f5i \u00fc\u00fcrileandjale, on kokkuleppeline.\u201cVald \u00fc\u00fcrileandjana omas \u00f5igust saada l\u00e4bi \u00fc\u00fcritoetuse tehtud kulutused kaetud,\u201d kinnitab Tenno. \u201cSamas on vald kahte peret, kes kaebuse esitasid, korteri tagatisraha osas eraldi toetanud.\u201d\"S\u00f5jap\u00f5genike arusaam on, et h\u00fcvitise kasutus on nende otsustada.\"RIINA ALLIKKOGULA \u00fc\u00fcrnikud v\u00e4idavad oma p\u00f6\u00f6rdumises, et tegid k\u00f5ik remondit\u00f6\u00f6d eluruumides ise ja oma kuludega. MAANUS MASINGAndres Sepp"}
{"text":"Kodanikualgatus soovib korrumpeerunud erakondade sundl\u00f5petamistEelmisel n\u00e4dalal edastati riigikogule kollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine, mis paneb ette, et korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundl\u00f5petamisega. Kollektiivsele p\u00f6\u00f6rdumisele andsid oma toetusallkirja 1212 inimest, kes tegid riigikogule ettepaneku seaduste t\u00e4iendamiseks ja et kehtestataks selged \u00f5iguslikud alused ja menetluskord erakonna sundl\u00f5petamiseks rikkumiste korral.Kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise esindaja Vahur Kollomi s\u00f5nul on p\u00f5hiseaduses k\u00fcll s\u00e4testatud, et keelatud on erakonnad, kelle tegevus on vastuolus kriminaalvastutust s\u00e4testava seadusega, kuid sisulist m\u00f5ju sellel erakondadele ei ole. \u201e\u00d5igusrikkumiste korral peab olema aga v\u00f5imalus piirata erakonna tegevust ja kuritegude toimepanemisel peab olema riigil \u00f5igus erakonna tegevus keelustada ehk vajaduse korral erakond sundl\u00f5petada,\u201d \u00fctles Kollom.Teisalt saab erakonna tegevust piirata n\u00e4iteks riigieelarvest rahastamise peatamisega. \u201eSeadusandlus t\u00e4na neid vajalikke \u00f5iguslikke aluseid ja protseduure otseselt ette ei n\u00e4e. Vaja on kehtesteda need reeglid, et ei kasutataks ebaausaid v\u00f5tteid ja oleks tagatud v\u00f5rdne ning \u00f5iglane poliitiline konkurents. Kehtestatu oleks seejuures ka ennetusliku iseloomuga ja aitaks kaasa poliitilise kultuuri parandamisele,\u201d \u00fctles Kollom.BNS"}
{"text":"ANAL\u00dc\u00dcS. Rohkem otsedemokraatiat ei t\u00e4henda suuremat sidusustSeekordsetel riigikogu valimistel teevad erakonnad mitmeid demokraatia arendamise ettepanekuid, millest m\u00f5ned loovad hoopis probleeme juurde, leiab\u00a0Tallinna \u00dclikooli v\u00f5rdleva poliitika dotsent T\u00f5nis Saarts.Erakondade valimisprogrammidest leiab valija ettepanekuid erakondade ja kampaaniate rahastamise muutmiseks, riigikogu v\u00f5imestamiseks, nii erakondade suurusl\u00e4vendi v\u00e4hendamiseks kui ka rahvaalgatuse tugevdamiseks. Valdkonna teaduskirjandusele tuginevalt v\u00f5ib v\u00e4ita, et kohati lahendatakse valimislubadustega olematuid probleeme v\u00f5i luuakse uusi juurde, paari ettepanekut v\u00f5iks aga tulevane riigikogu kindlasti t\u00f5siselt kaaluda.\nTeaduskirjandusele tuginedes tuleks ettevaatliku huviga suhtuda Reformierakonna ja Eesti 200 lubadusele l\u00f5petada erakondade kampaania- ja turunduskulude katmine riigieelarvest, mille vahendeid tuleks kasutada \u00abpoliitiliste alternatiivide l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamiseks ja maailmavaateliste seisukohtade p\u00f5histamiseks\u00bb. Erakondade riigieelarveline rahastamine on Euroopa demokraatiates kujunenud normiks. \u00dcks viimaseid riike, mis selle sisse viis, oli meie naaberriik L\u00e4ti 2012. aastal, varem rahastasid L\u00e4ti parteisid oligarhid.\n\nKampaaniakulu keeld ja korruptsioonirisk\n\nErakondade riigieelarvelisel rahastamisel on teaduskirjanduse j\u00e4rgi kaks suurt plussi. Esiteks on sellel arvestatav potentsiaal v\u00e4hendada korruptsiooniohtu, sest erakonnad pole enam niiv\u00f5rd s\u00f5ltuvad huvigruppide ja ettev\u00f5tjate annetustest, kellel reeglina on oma agenda, mille edendamiseks parteisid toetavad. Ometi ei tasu arvata, et riiklik rahastamine elimineeriks korruptsiooniohu t\u00e4ielikult, kuigi tagab ilmselgelt suurema kontrolli ja l\u00e4bipaistvuse.\nRiikliku rahastamise suurim puudus on nn kartellistumise efekt, kus riigilt toetust saanud parteidel tekib eelis v\u00f5rreldes nendega, kes on parlamendist v\u00e4ljas.\nRiiklik rahastamine loob erakondadele v\u00f5rdsema stardipositsiooni \u2013 isegi kui suuremad erakonnad saavad enam toetust, saavad k\u00f5ik parlamendierakonnad piisavalt subsiidiume, et keegi ei j\u00e4\u00e4 ressursside puudusel sisuliselt m\u00e4ngust v\u00e4lja. Turup\u00f5hisus erakondade rahastamisel viib paljus suurema ebav\u00f5rdsuseni.\nRiikliku rahastamise suurim puudus on nn kartellistumise efekt, kus riigilt toetust saanud parteidel tekib eelis v\u00f5rreldes nendega, kes on parlamendist v\u00e4ljas. Vanadel parteidel on v\u00f5imalik nii vaikiva kartellikokkuleppega (rahastame end riigi kulul ja korrastame enda jaoks \u00fchiselt poliitturgu, t\u00f5rjudes v\u00e4lja uustulnukad) oma v\u00f5imupositsiooni kindlustada.\n\nLiikmemaksud kui ebarealistlik alternatiiv\n\nKui erakondade kampaaniakulusid enam riigieelarvest ei rahastata, siis peavad nad need vahendid hankima mujalt. See omakorda kasvatab korruptsiooni- ja seaduste ostmise riski \u00e4rilistelt ja muudelt huvigruppidelt, kes on n\u00f5us parteisid rahastama. V\u00f5rdsuse tekitamise asemel v\u00f5ib liigne ettev\u00f5tjatest s\u00f5ltumine juba olemasolevate parteide stardipositsiooni veelgi ebav\u00f5rdsemaks muuta. Pakutud ettepanekute pluss on eelnimetatud kartellistumise v\u00e4hendamine.\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\nArvestades, et liikmemaksud moodustavad Eesti parteide sissetulekust vaid m\u00f5ne protsendi, siis t\u00e4hendab see reaalselt h\u00fcppelist s\u00f5ltuvuse kasvu ettev\u00f5tjate annetustest. Praegu ilmneb j\u00e4rjest enam m\u00e4rke, et ettev\u00f5tjad ei soovi parteisid avalikult toetada \u2013 seega v\u00f5iks pigem oodata varjatud annetuste kasvu ja korruptsiooniohu suurenemist. Riigipoolne kampaania rahastus on l\u00e4bipaistvam ja \u00fcsna lihtsalt kontrollitav.\nK\u00fcll aga v\u00f5iks j\u00e4rgmine riigikogu koosseis t\u00f5siselt kaaluda Reformierakonna ettepanekut, et erakondadel on kohustus avalikku raha kasutada ka valdkonnapoliitilise ekspertiisi ja maailmavaadete edendamiseks. On n\u00e4ha, et siin p\u00fc\u00fctakse taaselustada DASAde (Demokraatia Arendamise Sihtasustuste) ideed, mis k\u00e4idi v\u00e4lja juba 2012. aastal.\nKuigi seesuguste erakondade juures olevate sihtasutuste puhul on oht, et need kujunevad \u00absoojadeks t\u00f6\u00f6kohtadeks\u00bb partei noorliikmetele v\u00f5i veteranidele ning ei suuda pakkuda ei asjalikku ekspertiisi ega uut kvaliteeti. Ometi on v\u00f5imalik nende sihtasutuste t\u00f6\u00f6d korraldada ka nii, et neil on suurem potentsiaal kujuneda sisukamat ekspertteadmist jagavateks m\u00f5ttekodadeks. K\u00f5ik oleneb sellest, milliseid signaale vastav eeln\u00f5u erakondadele saadab ja milliseid eeldusi seab. Seesuguste sihtasutuste puhul teeb nende efektiivsuse k\u00fcsitavaks Eesti v\u00e4iksus ning niigi v\u00e4heste akadeemiliste ja valdkonnaekspertide pelgus siduda end erakondliku poliitikaga.\n\nEesti 200 jumekas idee\n\nJumet on Eesti 200 ettepanekul, et \u00abriigieelarvelise toetuse baasosa jaguneb v\u00f5rdselt k\u00f5igi riigikogu valimistel v\u00e4hemalt 2% h\u00e4\u00e4ltest kogunud erakondade vahel\u00bb ja tulemosa jaotub proportsionaalselt valimistel saadud kohtade arvuga. See muudaks praeguse rahastamise s\u00fcsteemi v\u00f5rdsemaks ning v\u00e4hendaks kartellistumise tendentse, kus suured erakonnad on eelisseisundis. V\u00f5ib kaaluda ka Saksa s\u00fcsteemi, kus riiklik toetus on teatud m\u00e4\u00e4rani s\u00f5ltuvuses muuhulgas parteide v\u00f5imekusest koguda liikmemaksu ja saada annetusi.\n\nAutokraatlikud riigid on asunud maailmas pealetungile. Demokraatia kaitse eeldab \u00fcha enam v\u00f5itlusvalmidust. Hiina RV president Xi Jinping ja L\u00f5una-Aafrika Vabariigi riigipea Cyril Ramaphosa Hiina-Aafrika koost\u00f6\u00f6kohtumisel.\nLintao Zhang\/Reuters\/Scanpix\n\nKui ettev\u00f5tjate annetustest tulev raha ei muutu valdavaks, siis pole selles midagi halba, kui erakondadel on ikkagi teatud side majanduseliidiga. Kui see side t\u00e4iesti kaob, siis ei saa ka oodata vastutustundlikku majanduspoliitikat.\nSotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Eesti 200 teevad ettepaneku seada kampaaniakuludele \u00fclempiir. Kulutuste \u00fclempiiri m\u00f5ju osas pole poliitikateadustes konsensust. Osa poliitikateadlasi toob v\u00e4lja, viidates just mitmetele L\u00f5una-Euroopa riikide kogemusele, et on n\u00e4ha, see pole oluliselt v\u00e4hendanud korruptsiooni ning p\u00fc\u00fcdlusi neist piirangutest k\u00f5rvale hiilida.\nKui ettev\u00f5tjate annetustest tulev raha ei muutu valdavaks, siis pole selles midagi halba, kui erakondadel on ikkagi teatud side majanduseliidiga.\nV\u00e4ga palju uuringuid kampaaniakulude lae kohta p\u00e4rineb just majoritaarsetest s\u00fcsteemidest, kus pigem vaadatakse individuaalsete kandidaatide annetustele v\u00f5i kampaaniakulutustele seatud lagesid. Ometi s\u00f5ltub palju sellest, kuhu kulutuste lagi seatakse: k\u00f5rge lagi v\u00f5ib tekitada kandidaatides ja erakondades survet kulutusi veelgi suurendada ning see annab annetusi edukamalt koguvatele valitsusparteidele teatud eelise. Liialt madal lagi aga suurendab korruptsiooniohtu ja initsieerib loomingulisi m\u00f6\u00f6dahiilimise v\u00f5imalusi (Eestis nt K-kohukese juhtum 2005. aasta kohalike valimiste ajal).\nKogemused proportsionaalsete valimiss\u00fcsteemidega, kus sedasorti kulutuste lagi on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem levinud, viitavad sellele, et v\u00e4hem korruptiivsetes riikides (nt Soome ja Belgia) ei pruugi kampaaniakulutuste \u00fclempiiril olla erilist efekti, sest pigem loeb erakondade esindatus meedias ja muud valimiskampaania omap\u00e4rad.\n\n\u00c4kki probleemi polegi?\n\nSeega v\u00f5ib nende ettepanekute puhul pigem k\u00fcsida, mis probleemi siin \u00fcritatakse lahendada? Eesti erakondade kampaaniakulud pole viimasel k\u00fcmnendil enam nii h\u00fcppeliselt kasvanud kui varem, et oleks p\u00f5hjust muretseda. Pigem on kampaaniad ise ja nende olemus oluliselt teisenenud (sotsiaalmeedia, veebikampaaniad jne). Praegust s\u00fcsteemi muutes on oht, et kulutuste lagi seatakse liiga madalale ja probleeme tekitatakse juurde (m\u00f6\u00f6dahiilimise oht ja lisakohustused erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon\u200bile (ERJK)). Liiga k\u00f5rge lagi aga tekitab parteidele n\u00e4htamatu surve oma kulutusi pigem kasvatada. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib algatus \u00fcldse m\u00e4rgatava (positiivse v\u00f5i negatiivse) efektita j\u00e4\u00e4da, tekitades ERJK-le lihtsalt lisakohustusi juurde, samuti poliitilisi vaidlusi, kuhu konkreetsel hetkel lagi seada.\nSDE soovib langetada erakonna registreerimiseks vajaliku liikmete arvu 500-lt 300-le. Erakonnas\u00fcsteemide stabiilsuse ja piirangute ranguse vahel on uutes demokraatiates teatud seos: mida leebemad n\u00f5uded, seda suurem t\u00f5en\u00e4osus, et uutel parteidel on lihtsam s\u00fcsteemi siseneda ning seda destabiliseerida. Parim n\u00e4ide on meie naabermaa L\u00e4ti, kus erakonna asutamiseks piisab vaid 200 allkirjast, ning sealsete poliitikateadlaste arvates on need liialt l\u00f5dvad n\u00f5uded (siiski paljude muude tegurite k\u00f5rval) olnud \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks me n\u00e4eme L\u00e4tis \u00fchte k\u00f5ige ebastabiilsemat parteis\u00fcsteemi Euroopas. L\u00e4tis toob iga valimists\u00fckkel parlamenti kaks-kolm uut parteid.\nErakonnas\u00fcsteemide stabiilsuse ja piirangute ranguse vahel on uutes demokraatiates teatud seos: mida leebemad n\u00f5uded, seda suurem t\u00f5en\u00e4osus, et uutel parteidel on lihtsam s\u00fcsteemi siseneda ning seda destabiliseerida.\nViimastest aastatest ei meenu \u00fchtki juhtumit, kus j\u00e4tkusuutliku erakonna loomine oleks j\u00e4\u00e4nud liialt k\u00f5rge liikmeskonna l\u00e4vendi taha. Ei Eesti 200, Parempoolsete ega Vabaerakonna kogemus ei kinnita, et 500 liikme n\u00f5ue oleks oluliseks takistuseks \u2013 kui on \u00fchiskondlik tellimus uue j\u00f5u j\u00e4rele, saadakse ka poole aastaga, v\u00f5i kiireminigi, n\u00f5utud arv liikmeid t\u00e4is. Pigem n\u00e4itab kogemus, et 500 liiget (ja varem 1000 liiget) pakkus erakondadele teatud arvestatava alusp\u00f5hja, millele hakata erakonnaorganisatsiooni edasi ehitama. See on Eesti erakonnas\u00fcsteemi oluliselt stabiliseerinud ning suunanud poliitikuid rajama pigem organisatsiooniliselt j\u00e4tkusuutlikke erakondi, mitte organisatsiooniliselt n\u00f5rku projektiparteisid.\n\nKas parlamendi allak\u00e4ik j\u00e4tkub?\n\nReformierakond ja Keskerakond lubavad t\u00f5hustada riigikogu j\u00e4relevalvesuutlikkust valitsuse \u00fcle. Keskerakond soovib riigikogulastele tugipersonali ning et k\u00f5ik riigiasutuste juhid k\u00e4iksid kord aastas riigikogu ees aru andmas. Need on olulised teemad.\nKontroll t\u00e4itevv\u00f5imu \u00fcle ja parlamendi debateeriv roll on need, mida peavad vajalikuks arendada ka juhtivad parlamentarismi teoreetikud. Parlamentide n\u00f5rgenemine v\u00f5rreldes t\u00e4itevv\u00f5imuga on nimelt probleem peaaegu k\u00f5igis parlamentaarsetes l\u00e4\u00e4ne demokraatiates ja eriti on see s\u00fcvenenud koos Euroopa Liidu m\u00f5ju kasvuga. \u00dchenduse poliitikates on j\u00e4me ots valitsuste k\u00e4es, parlamendid on \u00fcsna k\u00f5rvalised. Ometi on praeguste ettepanekute puhul segane, kuidas \u00fcritatakse parlamendi j\u00e4relevalve ja \u00fchiskondliku debati eestvedamise v\u00f5imekust t\u00e4psemalt kasvatada. Samas on m\u00f5lemad parteid olnud riigikogus kolm k\u00fcmnendit ja on varem suhtunud leigelt analoogilistesse algatustesse, kui need on tulnud teistelt erakondadelt v\u00f5i poliitikutelt.\n\nEesti 1992. aasta p\u00f5hiseaduse k\u00f5rge kvaliteet andis Eestile Ida-Euroopa riikide seas hea stardipositsiooni. Pildil P\u00f5hiseaduse Assamblee liige Liia H\u00e4nni.\nMargus Ansu\n\nMinu ja minu kolleegide anal\u00fc\u00fcs (Kalev, Lumi, & Saarts, 2023) n\u00e4itab pigem, et selle asemel, et parlamendiliikmetele palgata n\u00f5unikud ning suurendada saadikute tugimeeskonda, v\u00f5iks hoopis kaaluda seda, kuidas kasutada senisest efektiivsemalt ja sisukamalt parlamendi tugistruktuuri ja selle v\u00f5imalusi. Meie anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et riigikogu tugistruktuur on praegu pigem alarahastatud ning selle potentsiaal j\u00e4\u00e4b kohati poliitikakujundamises alakasutatuks. Kui tugimeeskonna kasv hakkab pakkuma lihtsalt sooje kohti partei noorliikmetele, siis ei tule siit soovitud kvaliteedih\u00fcpet. Pigem oleks m\u00f5istlik kasutada efektiivsemalt riigikogu tugistruktuuri ja \u00fcritada tuua parlamenti senisest enam valdkondlikku ekspertiisi v\u00e4ljastpoolt, mitte palgata maksumaksja raha eest riigikogulastest noorparteilastest abisid.\n\nJ\u00e4lle need referendumid\n\nNii EKRE kui ka Keskerakond soovivad Eestis seadustada rahvaalgatuse \u00f5iguse, kus teatud arvu kodanike allkirjadest piisab, et parlament kas siis vastavat algatatud seaduseeln\u00f5u arutaks v\u00f5i algataks referendumi. EKRE ettepanek j\u00e4\u00e4b liialt \u00fcldiseks, et aru saada, kui palju allkirju tarvis on. Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) on aga \u00fches teises artiklis \u00f6elnud, et l\u00e4vendiks v\u00f5iks olla samuti 25 000 allkirja, nagu oli Keskerakonna ettepanek.\nRahvaalgatuse ja otsedemokraatia osas tuuakse poliitikateadustealases kirjanduses esile mitmeid plusse ja miinuseid. Otsedemokraatia ja rahvaalgatuse \u00f5igus v\u00f5ib suurendada nende kodanike usaldust ja poliitilist osalust, kes muidu on esindusdemokraatia institutsioonide suhtes skeptilisemad (ennek\u00f5ike v\u00e4iksema haridustasemega ja sissetulekuga \u00fchiskonnagrupid). Rahvaalgatus v\u00f5ib tuua poliitilisse agendasse ka uusi teemasid, mis muidu j\u00e4\u00e4vad poliitilise eliidi huviorbiidist v\u00e4lja v\u00f5i mida eliit ignoreerib. Vastupidiselt oodatule v\u00f5ivad otsedemokraatia algatused pigem laiendada v\u00e4hemuste \u00f5igusi ja v\u00f5imaldada neil endale olulisi teemasid tuua poliitilisse debatti.\nOtsedemokraatia ja rahvaalgatuse \u00f5igus v\u00f5ib suurendada nende kodanike usaldust ja poliitilist osalust, kes muidu on esindusdemokraatia institutsioonide suhtes skeptilisemad.\nMiinustena on v\u00e4lja toodud, et liialt rohked referendumid viivad valimisaktiivsuse alla, juhul kui need ei toimu \u00fclej\u00e4\u00e4nud valimistega \u00fchel ajal. N\u00e4iteks \u0160veitsis ja neis Ameerika \u00dchendriikide osariikides, kus on palju referendumeid, on ka \u00fcks madalaim valimisaktiivsus (parlamendivalimistel) l\u00e4\u00e4ne demokraatiates. Valijad lihtsalt v\u00e4sivad. Seega, kui on p\u00fc\u00fcd korraldada Eestis v\u00f5imalikult palju referendumeid, ja seda lahus regulaarsetest valimistest, siis selle varjuk\u00fcljeks saab kindlasti olema valimisaktiivsuse j\u00e4rkj\u00e4rguline langus. Koos valimistega korraldatud referendumid v\u00f5ivad teatud juhtudel isegi valimisaktiivsust t\u00f5sta, kuigi ka mitte alati.\n\nOtsedemokraatia ei lisa usaldust\n\nRahvaalgatused ja referendumid siiski ei suurenda tingimata \u00fchiskonna sidusust, sealhulgas kodanike usaldust demokraatlike institutsioonide ja poliitilise s\u00fcsteemi vastu. Kuigi m\u00f5ju v\u00f5ib olla m\u00f5ningatel juhtudel positiivne, s\u00f5ltub see v\u00e4ga palju siiski \u00fchiskondlik-poliitilises kontekstis ja muudest individuaalsetest teguritest. Seega, otsedemokraatia ja rahvaalgatused pole kindlasti imerelv, mis suurendaks kodanike usku demokraatiasse \u2013 otsedemokraatia positiivne m\u00f5ju, kui ta on \u00fcldse olemas, kipub siin olema \u00fcsna m\u00f5\u00f5dukas.\nRahvaalgatuste puhul on pigem oht, et esialgne entusiasm nendega v\u00e4lja tuua ning viia eeln\u00f5u parlamenti v\u00f5ib vaibuda, kui mitmed neist eeln\u00f5udest parlamendis maha h\u00e4\u00e4letatakse ega j\u00f5uagi seaduseeln\u00f5uks ega vormu referendumiks. See v\u00f5ib usku demokraatiasse pigem \u00f5\u00f5nestada kui suurendada.\nKui me soovime, et meie (v\u00f5imu)erakonnad ning m\u00f5jukad huvigrupid saaksid veelgi v\u00f5imsamaks, siis on referendumid hea vahend selle saavutamiseks.\nReferendumid ja rahvaalgatused reeglina tugevdavad just erakondade (eriti v\u00f5imuerakondade) positsioone, mitte niiv\u00f5rd ei v\u00f5imesta opositsiooni, v\u00e4hem organiseerunud kodanikegruppe v\u00f5i v\u00e4hemusi. Seda n\u00e4itab ilmekalt \u0160veitsi n\u00e4ide, kus v\u00f5imuparteide algatatud referendumid tihti l\u00f5ppevad nende v\u00f5iduga ning kujunevad lihtsalt lisainstrumendiks, kuidas niigi m\u00f5jukad poliittoimijad (parteid ja m\u00f5jukad huvigrupid) saavad \u00fchiskonnas veelgi m\u00f5jukamaks.\nM\u00f5jukate ja h\u00e4sti rahastatud huvigruppide m\u00f5ju referendumitele ei tasu sugugi alahinnata, ning see r\u00e4\u00e4gib selgelt vastu sellele, et referendumid oleks justkui ehtsa ja spontaanse \u00abrahva h\u00e4\u00e4le\u00bb v\u00e4ljendus. Referendumitel on alati teatud eelis organiseerunud gruppidel, mitte lihtsalt amorfsel kodanikkonnal. Niisiis, kui me soovime, et meie erakonnad (eriti v\u00f5imuerakonnad) ning m\u00f5jukad huvigrupid saaksid veelgi v\u00f5imsamaks, siis on referendumid hea vahend selle saavutamiseks.\n\nLihtsustused suurendavad l\u00f5hestumist\n\nReferendumid pakuvad kodanikele binaarseid (jah-ei) valikuid, mist\u00f5ttu ei v\u00f5imalda nad tihtilugu n\u00fcansseeritumat ja argumenteeritumat \u00fchiskondlikku debatti, mis t\u00f5staks demokraatia sisulist kvaliteeti. Sotsiaalmeedia ajastul n\u00e4itas Brexiti referendum ka ilmekalt valeinfo, v\u00e4lise manipuleerimise ning algoritmidel p\u00f5hineva sihtturunduse ohte.\nLisaks sellele on referendumitel oht suurendada \u00fchiskondlikku polariseeritust, eriti kui neid peetakse v\u00e4\u00e4rtuste, v\u00e4hemuste \u00f5iguste ja identiteedi teemal. Referendumite ja rahvaalgatuse puhul tuleb hoolega l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas kaitsta v\u00e4hemuse \u00f5igusi, et v\u00e4listada nende p\u00f5hiseaduslikke ja inim\u00f5igusi piiravad algatusi. Neid ettepanekuid praegu me valimisprogrammidest ei leia. Ilmselt oleks m\u00f5istlik tekitada ka referendumite \u00abhea tava\u00bb, mis on siduv ka k\u00f5igile parlamendierakondadele.\nEesti puhul ei tohi me kindlasti \u00e4ra unustada geopoliitilisi julgeolekuriske. 25 000 kodaniku allkirja pole nii palju, et v\u00e4listada t\u00e4ielikult v\u00f5imalust, et me n\u00e4eme algatusi \u00abvene keel teiseks riigikeeleks\u00bb, \u00ab\u00f5igeusu j\u00f5ulud riigip\u00fchaks\u00bb, \u00abt\u00fchistada haridusreform\u00bb jne. Praeguses olukorras tundub see v\u00e4hem reaalne, et selliste algatustega kohe v\u00e4lja tullakse, kuid rahulikumas olukorras ei saaks siin Venemaa m\u00f5jutust\u00f6\u00f6d ja soovi referendumeid kasutades rahvusr\u00fchmade vahel pingeid k\u00fclvata v\u00e4listada.\nTaas, meie naaber L\u00e4ti on hoiatav n\u00e4ide. L\u00e4ti korraldas aastatel 1991\u20132012 suisa \u00fcheksa referendumit. P\u00e4rast seda, kui 2012. aastal toimus referendum vene keelele riigikeele staatuse andmise k\u00fcsimuses, muudeti seadust ja L\u00e4ti poliitilises eliidis tekkis \u00fcsna suur skepsis referendumidemokraatia suhtes, sest n\u00e4hti selle julgeolekupoliitilisi ohukohti.\n\nM\u00f5\u00f5dukus on hea ka demokraatias\n\nKuigi rahvaalgatusel ja otsedemokraatial on teatud eeliseid suurendamaks seni v\u00f5\u00f5randunud kodanike usku demokraatia toimimisse, siis see positiivne efekt v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da pigem m\u00f5\u00f5dukaks. Eesti kontekstis v\u00f5ib tihe referendumite korraldamine tuua mitmeid lisaprobleeme, nagu langev valimisaktiivsus, v\u00f5imuparteide veelgi suurem v\u00f5imestamine, \u00fchiskondliku polariseerituse kasv ja julgeolekupoliitilised riskikohad Venemaa m\u00f5jutustegevuse osas.\n\nDemokraatia arengud naaberriikides m\u00f5jutavad oluliselt Eesti julgeolekukeskkonda. Fotol Valgevene demokraatia toetajad Vabaduse v\u00e4ljakul 2020. aastal.\nMihkel Maripuu\n\nSee ei t\u00e4henda, et rahvaalgatus ja referendum kui instrument tuleks v\u00e4listada eos, kuid me peame olema teadlikud ka selle v\u00f5imalikest varjuk\u00fclgedest. Selles osas on Keskerakonna ettepanek panustada otsedemokraatia k\u00f5rval ka arutlevasse (arutlev h\u00e4\u00e4letamine, kaasav eelarve) osalusdemokraatiasse (osalusveebid ja planeerimist\u00f6\u00f6toad) ning kodanikuharidusse asjakohasem, sest k\u00f5ik eelnimetatud tugevdavad demokraatiat koos ja kombinatsioonis, mitte et referendumid ja rahvaalgatus eraldi v\u00f5ttes oleks imerelv. K\u00fcll eksib Keskerakond terminiga: otsedemokraatia on referendumitel ja rahvah\u00e4\u00e4letustel p\u00f5hinev, k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud (osalusveebid, arutlev h\u00e4\u00e4letamine, planeerimist\u00f6\u00f6toad ja kaasav eelarve) on arutleva ja osalusdemokraatia instrumendid.\nEesti kontekstis v\u00f5ib tihe referendumite korraldamine tuua langeva valimisaktiivsuse, v\u00f5imuparteide veelgi suurema v\u00f5imestamise ning julgeolekupoliitilised riskikohad Venemaa m\u00f5jutustegevuse osas.\nKokkuv\u00f5tlikult nimetavad erakonnad oma programmides Eesti demokraatia jaoks olulisi probleeme ja kitsaskohti, nagu erakondade roll ja rahastamine, parlamendi allak\u00e4ik ja t\u00e4itevv\u00f5imu dominant, poliitilise osaluse ergutamine jne. Paraku on aga mitmed pakutud lahendused poolikult l\u00e4bim\u00f5eldud ja isegi meie l\u00e4himates naaberriikides (nt L\u00e4tis) sellisel kujul l\u00e4bi kukkunud v\u00f5i hoopis probleeme juurde tekitanud. Et osalusdemokraatia toimib k\u00f5ige efektiivsemalt kohalikul tasandil, siis ootaks parteidelt selles valdkonnas asjalikumat panust tulevikus toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste programmidesse."}
{"text":"Ukrainas pole president Zelenski sugugi nii armastatud kui v\u00e4lismaal \u2013 tema toetus oli enne Vene sissetungi \u00fclimadal ja tal on siiani palju vastaseidVenemaa sissetungile eelnenud n\u00e4dalatel olid Ukraina k\u00f5rged opositsioonipoliitikud ja endised ministrid pettunud. Nad olid palunud president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskil nendega kohtuda \u2013 midagi, mida ta ei olnud teinud p\u00e4rast peaaegu kaks aastat varem toimunud valimisi.\nSamuti kutsusid nad teda mitme kuu jooksul \u00fcles suurendama riigi relvaj\u00f5udude rahastamist, n\u00f5udes Ukraina reservv\u00e4elaste ettevalmistamist, kuna Ameerika hoiatused sissetungi kohta tugevnesid \u2013 Zelenski pidas sissetungi aga j\u00e4tkuvalt ebat\u00f5en\u00e4oliseks. Opositsioon soovis intensiivset s\u00f5ja planeerimist, sealhulgas tsiviilkaitse korralduste koostamist ja avaldamist, et inimesed teaksid, mida teha, kui relvad m\u00fcrisevad, vahendab Politico.\n\u201eUkraina on l\u00f5ksus riigijuhiga, kes ei m\u00f5tle strateegiliselt,\u201d \u00fctles liberaalse ja Euroopa-meelse Holose partei liige Lesia Vas\u00f5lenko viis p\u00e4eva enne sissetungi.\n\u201eMa arvan, et see on asi, milles teda hiljem s\u00fc\u00fcdistatakse. See ei t\u00e4henda k\u00f5igeteadmist. See seisneb selliste asjatundjate t\u00f5rjumises, kes teaksid, milliseid k\u00fcsimusi esitada, ja suutmatuses v\u00e4rvata n\u00f5ustajaid, kes suudavad vastu vaielda ja vaidlustada, ning me v\u00f5ime selle eest l\u00f5ivu maksta,\u201d m\u00e4rkis ta.\nLoomulikult on Zelenski eksimused \u2013 nagu Vas\u00f5lenko ja paljud teised opositsioonisaadikud neid n\u00e4evad \u2013 n\u00fc\u00fcdseks andeks antud, kuid neid pole unustatud. Ja need v\u00e4\u00e4rsammud on s\u00f5jaj\u00e4rgse Ukraina murede aluseks. Nad n\u00e4evad mustrit, mis muutub veelgi murettekitavamaks, kui relvad vaikivad, v\u00e4ites, et presidendi kui l\u00f5vis\u00fcdamega s\u00f5jaaegse juhi tugevused ei sobi rahuajale.\nS\u00f5da ei ole aidanud kuidagi leevendada Zelenski kannatamatust valitsemise keerukuse v\u00f5i institutsioonide suhtes, mis ei liigu nii kiiresti kui ta sooviks v\u00f5i ei joondu piisavalt kiiresti tema j\u00e4rgi. Ta eelistab suurt pilti, eirab \u00fcksikasju ja talle meeldib toetuda kitsale s\u00f5prade ringile.\nKuid kuigi praegu kiidetakse koomikuks saanud presidenti \u2013 teda peetakse suisa kangelaseks \u2013 tema inspireeriva s\u00f5jaaegse retoorika, lummava oraatoriv\u00f5ime ja oskuse eest vallutada publiku s\u00fcdamed Washingtonist Londonini ja Br\u00fcsselist Varssavini, oli Zelenski toetus h\u00e4\u00e4bumas enne Venemaa sissetungi. V\u00e4hesed pidasid v\u00f5imalikuks, et ta 2024. aastal uuesti tagasi valitakse, kuna tema toetus langes kivina \u2013 2021. aasta l\u00f5puks oli tema reiting vaid 31 protsenti.\nTa oli lubanud palju \u2013 ilmselt liiga palju \u2013, kuid saavutanud v\u00e4he.\n\u201eUkrainal on kaks peamist probleemi: s\u00f5da Donbassis ja hirm investeeringute tegemise ees,\u201d \u00fctles Zelenski vahetult p\u00e4rast valimisv\u00f5itu. Kuid tema korruptsioonivastased j\u00f5upingutused takerdusid ja j\u00e4id venima, samas kui lubadus lahendada Donbassi probleem ei j\u00f5udnud kuhugi. Ja tema varajases innukuses s\u00f5lmida rahukokkulepe Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kes keeldus maha istumast, kritiseerisid m\u00f5ned Zelenskit, et ta lootis liiga palju oma veenmisv\u00f5imele ja karismale.\n\u201eTa arvas, et rahu on lihtne luua, sest peate vaid Putinile silma vaatama ja temaga siiralt r\u00e4\u00e4kima,\u201d \u00fctles rahvasaadik M\u00f5kola Knia\u017eitski.\n\u201eTa sai presidendiks ilma poliitilise kogemuse ja riigistruktuuride juhtimise kogemuseta. Ta arvas, et riigi juhtimine on tegelikult lihtne. Sina teed otsuseid ja need tuleb ellu viia,\u201d \u00fctles Knia\u017eitski. Ja kui asjad l\u00e4ksid valesti, oli tema reaktsioon alati \u201es\u00fc\u00fcdi on eelk\u00e4ijad, kes tuleb vangi panna\u201d, \u00fctles Knia\u017eitski.\nOmeti on Zelenski muutumine pettumust valmistavast rahuaja juhist \u2013 prantsuse avaliku intellektuaali Bernard-Henri L\u00e9vy h\u00fcperboolsete s\u00f5nadega \u2013 vaba maailma \u201euueks, nooreks ja suurep\u00e4raseks eestvedajaks\u201d \u2013 see on olnud jahmatav.\nIsegi kodumaised kriitikud v\u00f5tavad tema kui suurep\u00e4rase suhtleja tugevate k\u00fclgede ees m\u00fctsi maha: tema igap\u00e4evased p\u00f6\u00f6rdumised ukrainlaste poole on neid rahustanud, andnud suuna ja t\u00f5stnud moraali isegi siis, kui meelsus arusaadavalt k\u00f5igub. Nad tunnistavad, et t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00e4\u00e4stis ta riigi, l\u00fckates tagasi USA v\u00e4lisministri Antony Blinkeni pakkumise Kiievist v\u00e4lja s\u00f5ita.\n\u201eTemast on saanud veenev juht,\u201d \u00fctles Atlandi N\u00f5ukogu vanemteadur ja peagi ilmuva raamatu \u201eBattleground Ukraine: From Independence to the Russian War\u201d (t\u00f5lkes: Lahinguv\u00e4li Ukraina: iseseisvusest kuni Vene s\u00f5jani) autor Adrian Karatn\u00f5tski. Tema s\u00f5nul k\u00e4ivad Zelenski tugevad k\u00fcljed suhtlejana ajaga kaasas. \u201eTa oskab h\u00e4sti avalikku arvamust suunata, kuid n\u00fc\u00fcd on ta t\u00f5husam, sest riik on palju \u00fchtsem ja kindlam oma identiteedi, huvide ja eesm\u00e4rkide poolest. Ta on ikka sama mees, kes ta oli \u2013 n\u00e4itleja ja esineja \u2013, kuid see teeb temast ideaalse s\u00f5jajuhi, sest ta suudab kehastada avalikku impulssi,\u201d lisas ta.\nKuid kui taastub tavaline poliitika ja avalikkus pole enam \u00fchtne, on Zelenski ebakindel juht, kes muudab stsenaariumi ja s\u00f5nastab lugu uuesti, et j\u00e4rgida avaliku arvamuse kapriise. \u201eKui avalik eesm\u00e4rk on selge, on tal suur j\u00f5ud ja s\u00f5ja ajal on tal selja taga riigi absoluutne v\u00f5im. Aga kui vanker muutub taas k\u00f5rvitsaks, peab ta hakkama saama hoopis teistsuguse maailmaga,\u201d l\u00f5petas Karatn\u00f5tski.\nJa see maailm pole tegelikult kuhugi kadunud.\nSisepoliitiline kriitika kasvab \u2013 kuigi rahvusvaheline meedia on seda v\u00e4he m\u00e4rganud, olles endiselt vaimustatud Zelenski karismaatilisest veetlusest ja vaimustuses tema lihtsast loost Taaveti ja Koljati kohta.\nSamal ajal kasvab \u00fclemraada \u2013 riigi parlamendi \u2013 \u200b\u200bfrustratsioon ning seadusandjad kurdavad, et valitsus, mis oli juba enne s\u00f5da j\u00e4relevalve suhtes kannatamatu, v\u00e4ldib seda peaaegu t\u00e4ielikult, j\u00e4ttes nad t\u00e4helepanuta. Zelenski on opositsiooni tippjuhtidega kohtunud vaid korra p\u00e4rast Venemaa sissetungi \u2013 ja seegi oli peaaegu aasta tagasi.\n\u201eRaada poolt ministrite k\u00fcsitlemise tavast on loobutud,\u201d \u00fctles opositsioonisaadik Ivanna Kl\u00f5mpu\u0161-Tsintsadze, kes on partei Euroopa solidaarsus liige ja endine peaministri aset\u00e4itja endise presidendi Petro Poro\u0161enko eelmises valitsuses.\n\u201eS\u00f5jaaeg n\u00f5uab kiireloomuliste otsuste kiiret vastuv\u00f5tmist ja l\u00fchendatud menetlusi. Ja see on omamoodi arusaadav,\u201d \u00fctles ta. \u201eKuid me n\u00e4eme, et otsused tsentraliseeritakse ja koonduvad \u00fcha v\u00e4hemate isikute k\u00e4tte ning see m\u00f5jutab poliitiliste j\u00f5udude tasakaalu ja [see] kahjustab valitsemiss\u00fcsteemi, mida me p\u00fc\u00fcame arendada, ja meie demokraatlike institutsioonide tugevdamist koosk\u00f5las ELi l\u00e4henemiskriteeriumidega.\nKl\u00f5mpu\u0161-Tsintsadze on mures, et hiljutine korruptsioonivastaste vahistamiste laine oli pigem suitsukate veebruaris toimuva EL-Ukraina tippkohtumise eel \u2013 ja seda v\u00f5idakse kasutada v\u00f5imalusena v\u00f5imu veelgi tsentraliseerida. \u201eKui keegi arvab, et v\u00f5imu tsentraliseerimine on vastus meie v\u00e4ljakutsetele, siis ta eksib,\u201d lisas ta. \u201eMa arvan, et on oluline v\u00e4ga t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida, kuidas korruptsioonivastased juhtumid arenevad, kas toimub l\u00e4bipaistev uurimine ja kas j\u00e4rgitakse t\u00e4pselt \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet.\u201d\nKnia\u017eitski s\u00f5nul ei tohiks me unustada t\u00f5siasja, et Zelenski on populistlik poliitik ja tal on sellega seoses isiksusekesksed puudused. Opositsioonilist rahvasaadikut r\u00f5\u00f5mustab aga see, kuidas Ukraina kodaniku\u00fchiskond on s\u00f5ja ajal \u00f5itsele puhkenud, kuidas kohalikud omavalitsused on s\u00f5jaaegse vabatahtliku tegevuse ja vastastikuse abistamise t\u00f5ttu tugevnenud ning kuidas on hakkama saanud m\u00f5ned riigiorganid \u2013 eelk\u00f5ige raudtee ja energiasektor.\nJust see \u2013 koos konflikti tekitatud tugeva rahvusliku \u00fchtekuuluvustundega \u2013 moodustab tugeva s\u00f5jaj\u00e4rgse Ukraina aluse, \u00fctles ta."}
{"text":"Ukrainlastel l\u00e4ksid vallaga suusad ristiKogula endises hooldekodus elavate s\u00f5jap\u00f5genike ja vallavalitsuse vahel tekkis arusaamatus riigi antud \u00fc\u00fcritoetuse kasutamise k\u00fcsimustes. Ukrainlased s\u00fc\u00fcdistavad vallav\u00f5ime pettuses.\u201cPeame juhtunut pettuseks ja n\u00f5uame alalise eluaseme eest edasiseks tasumiseks selle raha t\u00e4ies ulatuses tagastamist,\u201d seisab kollektiivses kaebuses, mille Kogula ukrainlased saatsid veebruari keskel Saaremaa vallavalitsusele.\nT\u00fcli\u00f5unaks on igale s\u00f5jap\u00f5genike perele alalise elukoha \u00fc\u00fcrimiseks ette n\u00e4htud riiklik 1200-eurone \u00fc\u00fcritoetus, mida aga Kogula elanikud ei n\u00e4inudki. K\u00f5igepealt lubati ukrainlastel ajutiselt Kogulas peatuda alates eelmise aasta maikuust kuni aasta l\u00f5puni, kuid n\u00fc\u00fcd peavad nad hiljemalt m\u00e4rtsi l\u00f5puks valima, kas asuda elama S\u00f5mera \u00fc\u00fcripinnale v\u00f5i \u00fc\u00fcrida pind vabaturult.\n\nTeist korda ei anta\n\n\u201cSeep\u00e4rast ongi p\u00e4evakorda kerkinud uuesti \u00fc\u00fcritoetuse k\u00fcsimus, mida teist korda kahjuks vormistada ei ole v\u00f5imalik. Sellest ka ilmselt elanike pahameel,\u201d selgitab Saarte H\u00e4\u00e4lele vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Piret Tenno.\nAga kuhu siis Kogula s\u00f5jap\u00f5genike \u00fc\u00fcritoetus kulus? Piret Tenno s\u00f5nul olid Kogulasse asunud p\u00f5genikud \u00fched esimestest t\u00e4htajalise \u00fc\u00fcrilepinguga elama paigutatud elanikud. Sestap taotles vallavalitsus iga s\u00f5lmitud lepingu osas tehtud kulude katmiseks riigilt \u00fc\u00fcritoetust.\n\u201cK\u00f5ikide elanikega vormistas sotsiaalt\u00f6\u00f6taja \u00fc\u00fcritoetuse nende endi juuresolekul. Seda, kuidas nad tol hetkel selle toetuse t\u00e4hendusest aru said, on raske kindlaks teha, kuid asjaolusid neile kindlasti selgitati,\u201d r\u00e4\u00e4gib Piret Tenno.\nEelmisel kevadel ei teadnud Tenno s\u00f5nul keegi, kui kaua s\u00f5da kestab v\u00f5i kui pikaks ajaks keegi kavatseb Kogulasse elama j\u00e4\u00e4da.\n\nRiina Allik\nMaanus Masing \/ Saarte H\u00e4\u00e4l\n\nTakkaj\u00e4rgi aga arvavad ukrainlased, et vald on eksinud, kui kasutas riigi antud h\u00fcvitist Kogula pindade remondiks ja ettevalmistamiseks. \u201cS\u00f5jap\u00f5genike arusaam on, et h\u00fcvitise kasutus on nende otsustada,\u201d \u00fctleb abivallavanem Riina Allik.\n\nRemondiks ja m\u00f6\u00f6bliks\n\nTa kinnitab, et vallavalitsus kasutas h\u00fcvitist s\u00f5jap\u00f5genikele m\u00f5eldud ruumide remontimiseks ja m\u00f6\u00f6bliga sisustamiseks.\n\u201cV\u00f5imalik, et vallavalitsus oleks saanud h\u00fcvitise p\u00f5him\u00f5tet ja kasutamist konkreetses olukorras s\u00f5jap\u00f5genikele toona paremini selgitada, kuid selles osas me veel selgitame asjaolusid,\u201d lisab ta. Kogula \u00fc\u00fcrnikud aga v\u00e4idavad oma p\u00f6\u00f6rdumises, et tegid k\u00f5ik remondit\u00f6\u00f6d eluruumides ise ja oma kuludega. Sestap v\u00e4idavad nad, et k\u00f5igilt maja elanikelt, ka neilt, kellega \u00fc\u00fcrilepingut ei s\u00f5lmitud, n\u00f5uti alusetult 1200 eurot. Nad lisavad, et \u00fc\u00fcrilepingus on pealegi kirjas, et \u00fc\u00fcrnikud ei pea kandma mingeid lisakulusid.\nVallaametnikud aga kinnitavad, et \u00fchekordset h\u00fcvitist on v\u00f5imalik maksta \u00fc\u00fcrileandjale v\u00f5i kellelegi teisele, kes on teinud eluruumiga seotud kulutusi, v\u00f5i kasutada \u00fc\u00fcritasude ettemaksuks. See, kas toetus kantakse \u00fc\u00fcrnikule v\u00f5i \u00fc\u00fcrileandjale, on kokkuleppeline.\n\u201cVald \u00fc\u00fcrileandjana omas \u00f5igust saada l\u00e4bi \u00fc\u00fcritoetuse tehtud kulutused kaetud,\u201d kinnitab Tenno. \u201cSamas on vald kahte peret, kes kaebuse esitasid, korteri tagatisraha osas eraldi toetanud.\u201d"}
{"text":"Konkurendid s\u00fc\u00fcdistavad Isamaad maksumaksja raha eest kampaania tegemisesLaup\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal kihas T\u00fcri spordihoone lastest, kes olid tulnud batuutidele kargama, akuautodega s\u00f5itma ja niisama lustima. Koos vanematega viibis perep\u00e4eval ligi 700 inimest.Kui \u00fcrituse reklaamis oli kirjas, et seda korraldavad T\u00fcri noortekeskus ja Batuudiparadiis, siis kohapeal selgus, et \u00fcks pool on ka erakond Isamaa, kes tegi laste\u00fcritusel valimiskampaaniat. Kohal olid Isamaa nimekirjas J\u00e4rva- ja Viljandimaalt riigikokku kandideerivad Helir-Valdor Seeder, R\u00fcndo M\u00fclts ja Sulo S\u00e4rkinen.\nSee, et \u00fcks partei kaaperdas perep\u00e4eva, ajas harja punaseks pikaaegsel poliitikul Jaanus Marrandil ja Eesti 200 ridades riigikokku p\u00fcrgival Kadri Paasil.\nM\u00f5lemad saatsid J\u00e4rva Teatajale arvamusloo, kus m\u00f5istid hukka, et erakond kasutab valimiskampaaniaks maksumaksja raha.\nKadri Paas teatas, et saatis avalduse ka erakondade rahastamise j\u00e4relevalvekomisjonile. \u00abSellal kui riigikokku kandideerivate erakondade liikmed Viljandi turul valijatega vestlesid, tegi Isamaa eesotsas partei esimehe Helir-Valdor Seederiga T\u00fcri valla maksumaksja kulul kevadpealinnas partei kampaania\u00fcrituse,\u00bb pahandas ta. \u00abT\u00fcri noortekeskuse FB annad teada, et 25. veebruaril on kohalikus spordikeskuses perep\u00e4ev, korraldajateks olevat T\u00fcri noortekeskus ja \u00fcks eraettev\u00f5te. Targu j\u00e4etakse mainimata, et tegemist on nii vormiliselt kui sisuliselt erakondliku kampaania\u00fcritusega.\u00bb\nKa Jaanus Marrandi hinnangul on v\u00e4ga segane, kes perep\u00e4eva korraldas. \u00abT\u00fcril reklaamiti seda v\u00e4lja kui T\u00fcri noortekeskuse ehk siis valla maksumaksja rahaga tehtud \u00fcritust. Facebookis kuulutas aga Isamaa erakonna esimees, et \u00abIsamaa korraldas T\u00fcri \u00f5nnestunud perep\u00e4eva, kus osalesid sajad inimesed ja Isamaa on see, kes hoolib peredest\u00bb. Otse loomulikult tekkis seet\u00f5ttu huvi, mis asjaga siis ikkagi tegu oli. \u00dcsna v\u00e4ikese p\u00e4rimise peale selguski, et tegemist oli t\u00f5epoolest \u00fcritusega, kus esinesid Isamaa esimees Helir Valdor Seeder, nagu ka T\u00fcri noortekeskuse juhataja Sulo S\u00e4rkinen ja R\u00fcndo M\u00fclts, kes k\u00f5ik valimistel kandideerivad. Jagati valimisreklaami ja tutvustati ennast,\u00bb kirjutab Marrandi.\nMarrandi selgitas, et perep\u00e4evale lisab v\u00fcrtsi asjaolu, et alles hiljuti on Isamaa eraldanud riigikogu katuseraha kaudu just T\u00fcri perep\u00e4eva tarbeks maksumaksja raha.\n\u00abVaat selline asjade k\u00e4ik on juba otsene seaduserikkumine, sest erakondade valimiskampaaniate rahastamine avaliku ja ettev\u00f5tete rahaga on keelatud. See on keelatud reklaam!\u00bb \u00fctleb Marrandi. \u00abMina ei ole politseiuurija ega kohtum\u00f5istja, aga minu kogemuste pagasisse kuulub neljaaastane t\u00f6\u00f6 riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena. Seet\u00f5ttu on mul tulnud p\u00e4ris palju erakondade rahastamise teemadega kokku puutuda. Ja see siin ei ole \u00f5ige asi ning vajab \u00fchem\u00f5tteliselt politsei ja erakondade rahastamise j\u00e4relvalvekomisjoni uurimist.\u00bb\nSulo S\u00e4rkinen \u00fctles J\u00e4rva Teatajale, et Marrandi ja Paasi arvamuslugu on vales\u00fc\u00fcdistused ning ta l\u00fckkab need \u00fcmber. \u00ab25. veebruaril olnud perep\u00e4eval ei kasutatud sentigi ei T\u00fcri valla raha ega riigi toetusraha. Seda korraldas ja seda rahastas eraettev\u00f5tja, kes pakkus Isamaa erakonnale tasu eest reklaamiv\u00f5imalust ja seda me ka kasutasime,\u00bb selgitas ta.\nS\u00e4rkinen tunnistas, et tegi vea, kui pani ekslikult Facebookis \u00fcrituse kaaskorraldajaks T\u00fcri noortekeskuse.\n\u00abKinnitan, et T\u00fcri noortekeskus ei olnud selle \u00fcrituse korraldaja ja avalikku raha selle \u00fcrituse korraldamiseks ei kasutatud. Mis puudutab riigi toetusraha (katuseraha), siis selle toel korraldatakse suvel T\u00fcril hoopis teist pere\u00fcritust, millel pole poliitikaga mingit seost,\u00bb lausus ta.\nS\u00e4rkinen lisas, et T\u00fcri inimesed seostavad teda suurel m\u00e4\u00e4ral noortekeskusega, seega kui Sulo korraldab, siis T\u00fcri noortekeskus korraldab ja vastupidi. \u00abN\u00e4en iga p\u00e4ev vaeva, et tuua T\u00fcri valda kui m\u00f5nusat elupaika Eestimaa kaardile. Samuti reklaamides T\u00fcri Elamusparki, J\u00fcri\u00f6\u00f6 jooksu, perefestivali meedias, kasutan sissejuhatavalt \u00abKevadpealinnas T\u00fcril\u2026\u00bb, mis toob fookusse T\u00fcri ja selle head omadused,\u00bb selgitas ta.\nS\u00e4rkinen \u00fctles, et on 15 aasta jooksul kirjutanud \u00fcle saja projekti ja rahastuse on saanud neist \u00fcle 90 protsendi. \u00abProjektide kirjutamine, \u00fcrituste korraldamine eeldab teadmisi projektifondi m\u00e4\u00e4rustest, rahastuse kasutamise abik\u00f5lblikkusest ja paljust muust. Seega uurin ja m\u00f5testan alati lahti projekti sisu, vajalikkuse ja t\u00f5hususe meie piirkonna elanikele,\u00bb lausus ta.\nS\u00e4rkinen m\u00e4rkis veel, et projektide elluviimisel ja aruandluse koostamisel p\u00f6\u00f6rab ta palju t\u00e4helepanu selle korrektsusele. \u00abIga projektiga panen ju ennast kui esitajat ja allkirjastajat otseselt vastutavaks. Kokkuv\u00f5tvalt korraldan ja teen asju vastutustundlikult,\u00bb s\u00f5nas ta."}
{"text":"Isamaaline moosivargus kevadpealinnasSellal kui riigikokku kandideerivate erakondade liikmed Viljandi turul valijatega vestlesid, tegi Isamaa eesotsas partei esimehe Helir-Valdor Seederiga T\u00fcri valla maksumaksja kulul kevadpealinnas partei kampaania\u00fcrituse.Siinkirjutaja vaatas J\u00e4rva Teataja fotogaleriist T\u00fcri spordikeskuses olnud \u00abIsamaa korraldatud perep\u00e4eva\u00bb - Seederi tsitaat tema n\u00e4oraamatust - pilte ega suutnud oma silmi uskuda. Perep\u00e4eva avalikes kanalites v\u00e4lja reklaaminud T\u00fcri noortekeskus on t\u00e4ielikult T\u00fcri vallale kuuluv asutus. Noortekeskuse juht on hiljuti Isamaaga liitunud T\u00fcri vallavolikogu liige Sulo S\u00e4rkinen. T\u00fcri noortekeskuse FB annab teada, et 25. veebruaril on kohalikus spordikeskuses perep\u00e4ev, korraldajad olevat T\u00fcri noortekeskus ja \u00fcks eraettev\u00f5te. Targu j\u00e4etakse mainimata, et tegemist on nii vormiliselt kui ka sisuliselt erakondliku kampaania\u00fcritusega.J\u00e4rva Teataja fotodelt v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas Seeder ja R\u00fcndo M\u00fclts jagavad perep\u00e4evale tulnutele erakonna meeneid, spordikeskuse seinad on kaetud partei plakatitega. Kui niinimetatud perep\u00e4evale tulnu saabus, anti talle otsemaid Isamaa kummist k\u00e4ev\u00f5ru. \u00dcrituse alguses pidas partei esimees Seeder k\u00f5ne, s\u00f5na v\u00f5ttis ka noortekeskuse riigikokku kandideeriv juht.Olgu \u00f6eldud, et avalikku raha partei valimiskampaania h\u00fcvanguks kasutada on keelatud. Erakonnaseadus \u00fctleb \u00fcheselt: \u00abErakonnal on keelatud kasutada erakonna v\u00f5i erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania l\u00e4biviimiseks v\u00f5i selle teostamiseks avalikke vahendeid. Valimisliidul, \u00fcksikkandidaadil, erakonna nimekirjas kandideerival isikul ja valimisliidu nimekirjas kandideerival isikul on keelatud oma valimiskampaania l\u00e4biviimiseks v\u00f5i selle teostamiseks kasutada avalikke vahendeid. Avalikud vahendid k\u00e4esoleva paragrahvi t\u00e4henduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid.\u00bb\u00dcle-eelmise aasta oktoobris saatis toonane justiitsminister reformierakondlane Maris Lauri koosk\u00f5lastusringile v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuse, mille alusel \u00fcritati hakata muutma erakonnaseadust. Tollal oli plaanis v\u00f5tta luubi alla nii avaliku raha kasutus, erakondade rahastamise j\u00e4relevalvekomisjoni v\u00f5imalused oma j\u00e4relevalvet teha kui ka riigieelarvest makstava toetuse v\u00e4hendamise meede. \u00abAvalike vahendite kasutamine peab olema keelatud, s\u00f5ltumata sellest, kas neid kasutatakse valimiskampaaniaks v\u00f5i muuks poliitiliseks tegevuseks. Puudub vajadus seostada avalike vahendite kasutamise keeldu spetsiifiliselt just valimiskampaaniaga,\u00bb selgitas Lauri.President Toomas Hendrik Ilves \u00fctles aastaid tagasi valdade ja linnade p\u00e4eva avamisel peetud k\u00f5nes, et kohaliku v\u00f5imu juht, ametnik ja volikogu liige - antud juhul volinik S\u00e4rkinen - peab ametialase t\u00f6\u00f6ga hakkama saamise k\u00f5rval pakkuma ka moraalset eeskuju. \u00abTa on v\u00f5imu visiitkaart. Ma ei pea silmas vaid neid juhtumeid, kus kohaliku v\u00f5imu ametnikku s\u00fc\u00fcdistatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5i pistise v\u00f5tmises. Ka omavalitsuse raha kasutamine erakonna valimiskampaania h\u00fcvanguks on vargus, v\u00f5imu ja ameti kuritarvitamine,\u00bb lausus Ilves.Kuigi eelmise valitsuse ajal algatatud erakonnaseaduse muutmise eeln\u00f5u ootas koosk\u00f5lastuse l\u00e4binult valitsusse ja sealt edasi riigikogusse saatmist, j\u00e4i see justiitsministeeriumisse toppama. P\u00f5hjus lihtne: Isamaa liikmest uus justiitsminister ei pea korruptsiooni, maksumaksja raha vargust, v\u00f5imu ja ameti kuritarvitamist ega erakondade rahastamise teemat oluliseks.Isamaa minister on seda ka avalikult rahvusringh\u00e4\u00e4lingule kinnitanud, \u00f6eldes, et iga valitsus l\u00e4htub t\u00f6\u00f6plaani koostamisel eelk\u00f5ige enda poliitilistest prioriteetidest, mist\u00f5ttu v\u00f5ivadki varem koostatud eeln\u00f5ud k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da.KADRI PAAS, Eesti 200"}
{"text":"Konkurendid s\u00fc\u00fcdistavad isamaad maksumaksja raha eest kampaania tegemisesSULO S\u00c4RKINEN: PEREP\u00c4EVAL EI KASUTATUD SENTIGI EI T\u00dcRI VALLA RAHA EGA RIIGI TOETUSRAHALaup\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal kihas T\u00fcri spordihoone lastest, kes olid tulnud batuutidele kargama, akuautodega s\u00f5itma ja niisama lustima. Koos vanematega viibis perep\u00e4eval ligi 700 inimest.Kui \u00fcrituse reklaamis oli kirjas, et seda korraldavad T\u00fcri noortekeskus ja Batuudiparadiis, siis kohapeal selgus, et \u00fcks pool on ka erakond Isamaa, kes tegi laste\u00fcritusel valimiskampaaniat. Kohal olid Isamaa nimekirjas J\u00e4rva- ja Viljandimaalt riigikokku kandideerivad Helir-Valdor Seeder, R\u00fcndo M\u00fclts ja Sulo S\u00e4rkinen.See, et \u00fcks partei kaaperdas perep\u00e4eva, ajas harja punaseks pikaaegsel poliitikul Jaanus Marrandil ja Eesti 200 ridades riigikokku p\u00fcrgival Kadri Paasil.M\u00f5lemad saatsid J\u00e4rva Teatajale arvamusloo, kus m\u00f5istid hukka, et erakond kasutab valimiskampaaniaks maksumaksja raha.Kadri Paas teatas, et saatis avalduse ka erakondade rahastamise j\u00e4relevalvekomisjonile. \u00abSellal kui riigikokku kandideerivate erakondade liikmed Viljandi turul valijatega vestlesid, tegi Isamaa eesotsas partei esimehe Helir-Valdor Seederiga T\u00fcri valla maksumaksja kulul kevadpealinnas partei kampaania\u00fcrituse,\u00bb pahandas ta. \u00abT\u00fcri noortekeskuse FB annad teada, et 25. veebruaril on kohalikus spordikeskuses perep\u00e4ev, korraldajateks olevat T\u00fcri noortekeskus ja \u00fcks eraettev\u00f5te. Targu j\u00e4etakse mainimata, et tegemist on nii vormiliselt kui sisuliselt erakondliku kampaania\u00fcritusega.\u00bbKa Jaanus Marrandi hinnangul on v\u00e4ga segane, kes perep\u00e4eva korraldas. \u00abT\u00fcril reklaamiti seda v\u00e4lja kui T\u00fcri noortekeskuse ehk siis valla maksumaksja rahaga tehtud \u00fcritust. Facebookis kuulutas aga Isamaa erakonna esimees, et \u00abIsamaa korraldas T\u00fcri \u00f5nnestunud perep\u00e4eva, kus osalesid sajad inimesed ja Isamaa on see, kes hoolib peredest\u00bb. Otse loomulikult tekkis seet\u00f5ttu huvi, mis asjaga siis ikkagi tegu oli. \u00dcsna v\u00e4ikese p\u00e4rimise peale selguski, et tegemist oli t\u00f5epoolest \u00fcritusega, kus esinesid Isamaa esimees Helir Valdor Seeder, nagu ka T\u00fcri noortekeskuse juhataja Sulo S\u00e4rkinen ja R\u00fcndo M\u00fclts, kes k\u00f5ik valimistel kandideerivad. Jagati valimisreklaami ja tutvustati ennast,\u00bb kirjutab Marrandi.Marrandi selgitas, et perep\u00e4evale lisab v\u00fcrtsi asjaolu, et alles hiljuti on Isamaa eraldanud riigikogu katuseraha kaudu just T\u00fcri perep\u00e4eva tarbeks maksumaksja raha.\u00abVaat selline asjade k\u00e4ik on juba otsene seaduserikkumine, sest erakondade valimiskampaaniate rahastamine avaliku ja ettev\u00f5tete rahaga on keelatud. See on keelatud reklaam!\u00bb \u00fctleb Marrandi. \u00abMina ei ole politseiuurija ega kohtum\u00f5istja, aga minu kogemuste pagasisse kuulub neljaaastane t\u00f6\u00f6 riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena. Seet\u00f5ttu on mul tulnud p\u00e4ris palju erakondade rahastamise teemadega kokku puutuda. Ja see siin ei ole \u00f5ige asi ning vajab \u00fchem\u00f5tteliselt politsei ja erakondade rahastamise j\u00e4relvalvekomisjoni uurimist.\u00bbSulo S\u00e4rkinen \u00fctles J\u00e4rva Teatajale, et Marrandi ja Paasi arvamuslugu on vales\u00fc\u00fcdistused ning ta l\u00fckkab need \u00fcmber. \u00ab25. veebruaril olnud perep\u00e4eval ei kasutatud sentigi ei T\u00fcri valla raha ega riigi toetusraha. Seda korraldas ja seda rahastas eraettev\u00f5tja, kes pakkus Isamaa erakonnale tasu eest reklaamiv\u00f5imalust ja seda me ka kasutasime,\u00bb selgitas ta.S\u00e4rkinen tunnistas, et tegi vea, kui pani ekslikult Facebookis \u00fcrituse kaaskorraldajaks T\u00fcri noortekeskuse.\u00abKinnitan, et T\u00fcri noortekeskus ei olnud selle \u00fcrituse korraldaja ja avalikku raha selle \u00fcrituse korraldamiseks ei kasutatud. Mis puudutab riigi toetusraha (katuseraha), siis selle toel korraldatakse suvel T\u00fcril hoopis teist pere\u00fcritust, millel pole poliitikaga mingit seost,\u00bb lausus ta.S\u00e4rkinen lisas, et T\u00fcri inimesed seostavad teda suurel m\u00e4\u00e4ral noortekeskusega, seega kui Sulo korraldab, siis T\u00fcri noortekeskus korraldab ja vastupidi. \u00abN\u00e4en iga p\u00e4ev vaeva, et tuua T\u00fcri valda kui m\u00f5nusat elupaika Eestimaa kaardile. Samuti reklaamides T\u00fcri Elamusparki, J\u00fcri\u00f6\u00f6 jooksu, perefestivali meedias, kasutan sissejuhatavalt \u00abKevadpealinnas T\u00fcril...\u00bb, mis toob fookusse T\u00fcri ja selle head omadused,\u00bb selgitas ta.S\u00e4rkinen \u00fctles, et on 15 aasta jooksul kirjutanud \u00fcle saja projekti ja rahastuse on saanud neist \u00fcle 90 protsendi. \u00abProjektide kirjutamine, \u00fcrituste korraldamine eeldab teadmisi projektifondi m\u00e4\u00e4rustest, rahastuse kasutamise abik\u00f5lblikkusest ja paljust muust. Seega uurin ja m\u00f5testan alati lahti projekti sisu, vajalikkuse ja t\u00f5hususe meie piirkonna elanikele,\u00bb lausus ta.S\u00e4rkinen m\u00e4rkis veel, et projektide elluviimisel ja aruandluse koostamisel p\u00f6\u00f6rab ta palju t\u00e4helepanu selle korrektsusele. \u00abIga projektiga panen ju ennast kui esitajat ja allkirjastajat otseselt vastutavaks. Kokkuv\u00f5tvalt korraldan ja teen asju vastutustundlikult,\u00bb s\u00f5nas ta.\"S\u00c4RKINEN TUNNISTAS, ET TEGI VEA, KUI PANI EKSLIKULT FACEBOOKI \u00dcRITUSE KAASKORRALDAJAKS T\u00dcRI NOORTEKESKUSE.\"Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder jagas T\u00fcri valla perep\u00e4eval lastele partei meeneid. DMITRI KOTJUHTIIT REINBERG"}
{"text":"Rohkem otsedemokraatiat ei t\u00e4henda suuremat sidusustANAL\u00dc\u00dcSSeekordsetel riigikogu valimistel teevad erakonnad mitmeid demokraatia arendamise ettepanekuid, millest m\u00f5ned loovad hoopis probleeme juurde.Erakondade valimisprogrammidest leiab valija ettepanekuid erakondade ja kampaaniate rahastamise muutmiseks, riigikogu v\u00f5imestamiseks, nii erakondade suurusl\u00e4vendi v\u00e4hendamiseks kui ka rahvaalgatuse tugevdamiseks. Valdkonna teaduskirjandusele tuginevalt v\u00f5ib v\u00e4ita, et kohati lahendatakse valimislubadustega olematuid probleeme v\u00f5i luuakse uusi juurde, paari ettepanekut v\u00f5iks aga tulevane riigikogu kindlasti t\u00f5siselt kaaluda.Teaduskirjandusele tuginedes tuleks ettevaatliku huviga suhtuda Reformierakonna ja Eesti 200 lubadusse l\u00f5petada erakondade kampaaniaja turunduskulude katmine riigieelarvest, mille vahendeid tuleks kasutada \u00abpoliitiliste alternatiivide l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamiseks ja maailmavaateliste seisukohtade p\u00f5histamiseks\u00bb. Erakondade riigieelarveline rahastamine on Euroopa demokraatiates kujunenud normiks. \u00dcks viimaseid riike, mis selle sisse viis, oli meie naaberriik L\u00e4ti 2012. aastal, varem rahastasid L\u00e4ti parteisid oligarhid.Riikliku rahastamise puudusedErakondade riigieelarvelisel rahastamisel on teaduskirjanduse j\u00e4rgi kaks suurt plussi. Esiteks on sellel arvestatav potentsiaal v\u00e4hendada korruptsiooniohtu, sest erakonnad pole enam niiv\u00f5rd s\u00f5ltuvad huvigruppide ja ettev\u00f5tjate annetustest, kellel reeglina on oma agenda, mille edendamiseks parteisid toetavad. Ometi ei tasu arvata, et riiklik rahastamine elimineeriks korruptsiooniohu t\u00e4ielikult, kuigi tagab ilmselgelt suurema kontrolli ja l\u00e4bipaistvuse.Riiklik rahastamine loob erakondadele v\u00f5rdsema stardipositsiooni: isegi kui suuremad erakonnad saavad enam toetust, saavad k\u00f5ik parlamendierakonnad piisavalt subsiidiume, et keegi ei j\u00e4\u00e4 ressursside puudusel sisuliselt m\u00e4ngust v\u00e4lja. Turup\u00f5hisus erakondade rahastamisel viib paljus suurema ebav\u00f5rdsuseni.Riikliku rahastamise suurim puudus on nn kartellistumise efekt, kus riigilt toetust saanud parteidel tekib eelis v\u00f5rreldes nendega, kes on parlamendist v\u00e4ljas. Vanadel parteidel on v\u00f5imalik nii vaikiva kartellikokkuleppega (rahastame end riigi kulul ja korrastame enda jaoks \u00fchiselt poliitturgu, t\u00f5rjudes v\u00e4lja uustulnukad) oma v\u00f5imupositsiooni kindlustada.Jumet on Eesti 200 ettepanekul, et \u00abriigieelarvelise toetuse baasosa jaguneb v\u00f5rdselt k\u00f5igi riigikogu valimistel v\u00e4hemalt 2% h\u00e4\u00e4ltest kogunud erakondade vahel\u00bb ja tulemosa jaotub proportsionaalselt valimistel saadud kohtade arvuga. See muudaks praeguse rahastamise s\u00fcsteemi v\u00f5rdsemaks ning v\u00e4hendaks kartellistumise tendentse, kus suured erakonnad on eelisseisundis. V\u00f5ib kaaluda ka Saksa s\u00fcsteemi, kus riiklik toetus on teatud m\u00e4\u00e4rani s\u00f5ltuvuses muu hulgas parteide v\u00f5imest koguda liikmemaksu ja saada annetusi.Kui ettev\u00f5tjate annetustest tulev raha ei muutu valdavaks, siis pole selles midagi halba, kui erakondadel on ikkagi teatud side majanduseliidiga. Kui see side t\u00e4iesti kaob, siis ei saa ka oodata vastutustundlikku majanduspoliitikat.Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Eesti 200 teevad ettepaneku seada kampaaniakuludele \u00fclempiir. Kulutuste \u00fclempiiri m\u00f5ju osas pole poliitikateadustes konsensust. Osa poliitikateadlasi toob v\u00e4lja, viidates just mitmetele L\u00f5una-Euroopa riikide kogemusele, et on n\u00e4ha, see pole oluliselt v\u00e4hendanud korruptsiooni ning p\u00fc\u00fcdlusi neist piirangutest k\u00f5rvale hiilida.V\u00e4ga palju uuringuid kampaaniakulude lae kohta p\u00e4rineb just majoritaarsetest s\u00fcsteemidest, kus pigem vaadatakse individuaalsete kandidaatide annetustele v\u00f5i kampaaniakulutustele seatud lagesid. Ometi s\u00f5ltub palju sellest, kuhu kulutuste lagi seatakse: k\u00f5rge lagi v\u00f5ib tekitada kandidaatides ja erakondades survet kulutusi veelgi suurendada ning see annab annetusi edukamalt koguvatele valitsusparteidele teatud eelise. Liialt madal lagi aga suurendab korruptsiooniohtu ja initsieerib loomingulisi m\u00f6\u00f6dahiilimise v\u00f5imalusi (Eestis nt K-kohukese juhtum 2005. aasta kohalike valimiste ajal).\u00c4kki probleemi polegi?Kogemused proportsionaalsete valimiss\u00fcsteemidega, kus sedasorti kulutuste lagi on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem levinud, viitavad sellele, et v\u00e4hem korruptiivsetes riikides (nt Soome ja Belgia) ei pruugi kampaaniakulutuste \u00fclempiiril olla erilist efekti, sest pigem loeb erakondade esindatus meedias ja muud valimiskampaania omap\u00e4rad.Seega v\u00f5ib nende ettepanekute puhul pigem k\u00fcsida, mis probleemi siin \u00fcritatakse lahendada? Eesti erakondade kampaaniakulud pole viimasel k\u00fcmnendil enam nii h\u00fcppeliselt kasvanud kui varem, et oleks p\u00f5hjust muretseda. Pigem on kampaaniad ise ja nende olemus oluliselt teisenenud (sotsiaalmeedia, veebikampaaniad jne). Praegust s\u00fcsteemi muutes on oht, et kulutuste lagi seatakse liiga madalale ja probleeme tekitatakse juurde (m\u00f6\u00f6dahiilimise oht ja lisakohustused erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile (ERJK)). Liiga k\u00f5rge lagi aga tekitab parteidele n\u00e4htamatu surve oma kulutusi pigem kasvatada. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib algatus \u00fcldse m\u00e4rgatava (positiivse v\u00f5i negatiivse) efektita j\u00e4\u00e4da, tekitades ERJK-le lihtsalt lisakohustusi juurde, samuti poliitilisi vaidlusi, kuhu konkreetsel hetkel lagi seada.SDE soovib langetada erakonna registreerimiseks vajaliku liikmete arvu 500-lt 300-le. Erakonnas\u00fcsteemide stabiilsuse ja piirangute ranguse vahel on uutes demokraatiates teatud seos: mida leebemad n\u00f5uded, seda suurem t\u00f5en\u00e4osus, et uutel parteidel on lihtsam s\u00fcsteemi siseneda ning seda destabiliseerida. Parim n\u00e4ide on meie naabermaa L\u00e4ti, kus erakonna asutamiseks piisab vaid 200 allkirjast, ning sealsete poliitikateadlaste arvates on need liialt l\u00f5dvad n\u00f5uded (siiski paljude muude tegurite k\u00f5rval) olnud \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks me n\u00e4eme L\u00e4tis \u00fchte k\u00f5ige ebastabiilsemat parteis\u00fcsteemi Euroopas. L\u00e4tis toob iga valimists\u00fckkel parlamenti kaks-kolm uut parteid.Viimastest aastatest ei meenu \u00fchtki juhtumit, kus j\u00e4tkusuutliku erakonna loomine oleks j\u00e4\u00e4nud liialt k\u00f5rge liikmeskonna l\u00e4vendi taha. Ei Eesti 200, Parempoolsete ega Vabaerakonna kogemus ei kinnita, et 500 liikme n\u00f5ue oleks oluliseks takistuseks - kui on \u00fchiskondlik tellimus uue j\u00f5u j\u00e4rele, saadakse ka poole aastaga, v\u00f5i kiireminigi, n\u00f5utud arv liikmeid t\u00e4is. Pigem n\u00e4itab kogemus, et 500 liiget (ja varem 1000 liiget) pakkus erakondadele teatud arvestatava alusp\u00f5hja, millele hakata erakonnaorganisatsiooni edasi ehitama. See on Eesti erakonnas\u00fcsteemi oluliselt stabiliseerinud ning suunanud poliitikuid rajama pigem organisatsiooniliselt j\u00e4tkusuutlikke erakondi, mitte organisatsiooniliselt n\u00f5rku projektiparteisid Reformierakond ja Keskerakond lubavad t\u00f5hustada riigikogu j\u00e4relevalvesuutlikkust valitsuse \u00fcle. Keskerakond soovib riigikogulastele tugipersonali ning et k\u00f5ik riigiasutuste juhid k\u00e4iksid kord aastas riigikogu ees aru andmas. Need on olulised teemad.Kas parlamendi allak\u00e4ik j\u00e4tkub?Kontroll t\u00e4itevv\u00f5imu \u00fcle ja parlamendi debateeriv roll on need, mida peavad vajalikuks arendada ka juhtivad parlamentarismi teoreetikud. Parlamentide n\u00f5rgenemine v\u00f5rreldes t\u00e4itevv\u00f5imuga on nimelt probleem peaaegu k\u00f5igis parlamentaarsetes l\u00e4\u00e4ne demokraatiates ja eriti on see s\u00fcvenenud koos Euroopa Liidu m\u00f5ju kasvuga. \u00dchenduse poliitikates on j\u00e4me ots valitsuste k\u00e4es, parlamendid on \u00fcsna k\u00f5rvalised. Ometi on praeguste ettepanekute puhul segane, kuidas \u00fcritatakse parlamendi j\u00e4relevalve ja \u00fchiskondliku debati eestvedamise v\u00f5imekust t\u00e4psemalt kasvatada. Samas on m\u00f5lemad parteid olnud riigikogus kolm k\u00fcmnendit ja on varem suhtunud leigelt analoogilistesse algatustesse, kui need on tulnud teistelt erakondadelt v\u00f5i poliitikutelt.Minu ja kolleegide anal\u00fc\u00fcs (Kalev, Lumi, & Saarts, 2023) n\u00e4itab pigem, et selle asemel, et parlamendiliikmetele palgata n\u00f5unikud ning suurendada saadikute tugimeeskonda, v\u00f5iks hoopis kaaluda seda, kuidas kasutada senisest efektiivsemalt ja sisukamalt parlamendi tugistruktuuri ja selle v\u00f5imalusi. Meie anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et riigikogu tugistruktuur on praegu pigem alarahastatud ning selle potentsiaal j\u00e4\u00e4b kohati poliitikakujundamises alakasutatuks. Kui tugimeeskonna kasv hakkab pakkuma lihtsalt sooje kohti partei noorliikmetele, siis ei tule siit soovitud kvaliteedih\u00fcpet. Pigem oleks m\u00f5istlik kasutada efektiivsemalt riigikogu tugistruktuuri ja \u00fcritada tuua parlamenti senisest enam valdkondlikku ekspertiisi v\u00e4ljastpoolt.Nii EKRE kui ka Keskerakond soovivad Eestis seadustada rahvaalgatuse \u00f5iguse, kus teatud arvu kodanike allkirjadest piisab, et parlament kas siis vastavat algatatud seaduseeln\u00f5u arutaks v\u00f5i algataks referendumi. EKRE ettepanek j\u00e4\u00e4b liialt \u00fcldiseks, et aru saada, kui palju allkirju tarvis on. Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) on aga \u00f6elnud, et l\u00e4vendiks v\u00f5iks olla samuti 25 000 allkirja, nagu oli Keskerakonna ettepanek.Rahvaalgatuse ja otsedemokraatia puhul tuuakse poliitikateadustealases kirjanduses esile mitmeid plusse ja miinuseid. Otsedemokraatia ja rahvaalgatuse \u00f5igus v\u00f5ib suurendada nende kodanike usaldust ja poliitilist osalust, kes muidu on esindusdemokraatia institutsioonide suhtes skeptilisemad (ennek\u00f5ike v\u00e4iksema haridustasemega ja sissetulekuga \u00fchiskonnagrupid). Rahvaalgatus v\u00f5ib tuua poliitilisse agendasse ka uusi teemasid, mis muidu j\u00e4\u00e4vad poliitilise eliidi huviorbiidist v\u00e4lja v\u00f5i mida eliit ignoreerib. Vastupidiselt oodatule v\u00f5ivad otsedemokraatia algatused pigem laiendada v\u00e4hemuste \u00f5igusi ja v\u00f5imaldada neil endale olulisi teemasid tuua poliitilisse debatti.Miinustena on v\u00e4lja toodud, et liialt rohked referendumid viivad valimisaktiivsuse alla, juhul kui need ei toimu \u00fclej\u00e4\u00e4nud valimistega \u00fchel ajal. N\u00e4iteks \u0160veitsis ja neis Ameerika \u00dchendriikide osariikides, kus on palju referendumeid, on ka \u00fcks madalaim valimisaktiivsus (parlamendivalimistel) l\u00e4\u00e4ne demokraatiates. Valijad lihtsalt v\u00e4sivad. Seega, kui on p\u00fc\u00fcd korraldada Eestis v\u00f5imalikult palju referendumeid, ja seda lahus regulaarsetest valimistest, siis selle varjuk\u00fcljeks saab kindlasti olema valimisaktiivsuse j\u00e4rkj\u00e4rguline langus. Koos valimistega korraldatud referendumid v\u00f5ivad teatud juhtudel isegi valimisaktiivsust t\u00f5sta, kuigi ka mitte alati.Otsedemokraatia ei lisa usaldustRahvaalgatused ja referendumid siiski ei suurenda tingimata \u00fchiskonna sidusust, sealhulgas kodanike usaldust demokraatlike institutsioonide ja poliitilise s\u00fcsteemi vastu. Kuigi m\u00f5ju v\u00f5ib olla m\u00f5ningatel juhtudel positiivne, s\u00f5ltub see v\u00e4ga palju \u00fchiskondlik-poliitilises kontekstist. Seega, otsedemokraatia ja rahvaalgatused pole kindlasti imerelv, mis suurendaks kodanike usku demokraatiasse - otsedemokraatia positiivne m\u00f5ju, kui ta on \u00fcldse olemas, kipub siin olema \u00fcsna m\u00f5\u00f5dukas.Rahvaalgatuste puhul on pigem oht, et esialgne entusiasm nendega v\u00e4lja tuua ning viia eeln\u00f5u parlamenti v\u00f5ib vaibuda, kui mitmed neist eeln\u00f5udest parlamendis maha h\u00e4\u00e4letatakse ega j\u00f5uagi seaduseeln\u00f5uks ega vormu referendumiks.See v\u00f5ib usku demokraatiasse pigem \u00f5\u00f5nestada kui suurendada.Referendumid ja rahvaalgatused reeglina tugevdavad just v\u00f5imuerakondade positsioone, mitte niiv\u00f5rd ei v\u00f5imesta opositsiooni, v\u00e4hem organiseerunud kodanikegruppe v\u00f5i v\u00e4hemusi. Seda n\u00e4itab ilmekalt \u0160veitsi n\u00e4ide, kus v\u00f5imuparteide algatatud referendumid tihti l\u00f5ppevad nende v\u00f5iduga ning kujunevad lihtsalt lisainstrumendiks, kuidas niigi m\u00f5jukad poliittoimijad (erakonnad ja m\u00f5jukad huvigrupid) saavad \u00fchiskonnas veelgi m\u00f5jukamaks.M\u00f5jukate ja h\u00e4sti rahastatud huvigruppide m\u00f5ju referendumitele ei tasu sugugi alahinnata, ning see r\u00e4\u00e4gib selgelt vastu sellele, et referendumid oleks justkui ehtsa ja spontaanse \u00abrahva h\u00e4\u00e4le\u00bb v\u00e4ljendus. Referendumitel on alati teatud eelis organiseerunud gruppidel, mitte lihtsalt amorfsel kodanikkonnal. Niisiis, kui me soovime, et meie erakonnad (eriti v\u00f5imuerakonnad) ning m\u00f5jukad huvigrupid saaksid veelgi v\u00f5imsamaks, siis on referendumid hea vahend selle saavutamiseks.M\u00f5\u00f5dukus on demokraatias heaKuigi rahvaalgatusel ja otsedemokraatial on teatud eeliseid suurendamaks seni v\u00f5\u00f5randunud kodanike usku demokraatia toimimisse, v\u00f5ib see positiivne efekt j\u00e4\u00e4da pigem m\u00f5\u00f5dukaks. Eesti kontekstis v\u00f5ib tihe referendumite korraldamine tuua mitmeid lisaprobleeme, nagu langev valimisaktiivsus, v\u00f5imuparteide veelgi suurem v\u00f5imestamine, \u00fchiskondliku polariseerituse kasv ja julgeolekupoliitilised riskikohad Venemaa m\u00f5jutustegevuse osas.See ei t\u00e4henda, et rahvaalgatus ja referendum kui instrument tuleks v\u00e4listada eos, kuid me peame olema teadlikud ka selle v\u00f5imalikest varjuk\u00fclgedest. Selles osas on Keskerakonna ettepanek panustada otsedemokraatia k\u00f5rval ka arutlevasse (arutlev h\u00e4\u00e4letamine, kaasav eelarve) osalusdemokraatiasse (osalusveebid ja planeerimist\u00f6\u00f6toad) ning kodanikuharidusse asjakohasem, sest k\u00f5ik eelnimetatud tugevdavad demokraatiat koos ja kombinatsioonis, mitte et referendumid ja rahvaalgatus eraldi v\u00f5ttes oleks imerelv. K\u00fcll eksib Keskerakond terminiga: otsedemokraatia on referendumitel ja rahvah\u00e4\u00e4letustel p\u00f5hinev, k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud (osalusveebid, arutlev h\u00e4\u00e4letamine, planeerimist\u00f6\u00f6toad ja kaasav eelarve) on arutleva ja osalusdemokraatia instrumendid.Kokkuv\u00f5tlikult nimetavad erakonnad oma programmides Eesti demokraatia jaoks olulisi probleeme ja kitsaskohti, nagu erakondade roll ja rahastamine, parlamendi allak\u00e4ik ja t\u00e4itevv\u00f5imu dominant, poliitilise osaluse ergutamine jne. Paraku on aga mitmed pakutud lahendused poolikult l\u00e4bim\u00f5eldud ja isegi meie l\u00e4himates naaberriikides (nt L\u00e4tis) sellisel kujul l\u00e4bi kukkunud v\u00f5i hoopis probleeme juurde tekitanud. Et osalusdemokraatia toimib k\u00f5ige efektiivsemalt kohalikul tasandil, siis ootaks parteidelt selles valdkonnas asjalikumat panust tulevikus toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste programmidesse.Parlamendivalimiste aktiivsus Balti riikides 1990-2022Osalusrekordid p\u00e4rinevad k\u00f5igil kolmel Balti riigil 1990. aastatest. Parim tulemus on L\u00e4ti k\u00e4es - 1993. aastal valis seal seimi 89,88 protsenti elektoraadist. Leedus ja Eestis langes valimisaktiivsus j\u00e4rsult 1990. aastate teises pooles, samas kui L\u00e4tis saabus suurem langus alles 2006. aasta valimistel. Eelmisel k\u00fcmnendil tegi valimisaktiivsus Eestis v\u00e4ikese t\u00f5usu, samas kui Leedus ja L\u00e4tis oli selge langustrend.Seimi valimiste aktiivsus LeedusAllikas: International Institute for Democracy and Electoral Assistance\"Kui ettev\u00f5tjate annetustest tulev raha ei muutu valdavaks, siis pole selles midagi halba, kui erakondadel on ikkagi teatud side majanduseliidiga.\"\"Riikliku rahastamise suurim puudus on nn kartellistumise efekt, kus riigilt toetust saanud parteidel tekib eelis v\u00f5rreldes nendega, kes on parlamendist v\u00e4ljas.\"T\u00d5NIS SAARTS, Tallinna \u00dclikooli v\u00f5rdleva poliitika dotsent"}
{"text":"V\u00f5ltsitud mesi eesti turul: tegu on pettuse ja tarbijate eksitamisegaP\u00f5llumajandus- ja toiduamet tuvastas mullu \u00fchest Kreeta p\u00e4ritolu meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid. Toode k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt ja selle ostjatel on \u00f5igus kompensatsioonile.\nP\u00f5llumajandus- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Merle Laurimaa s\u00f5nul v\u00f5eti 2022. aastal kauplustest ja hulgiladudest 20 meeproovi. Neli olid Eesti ja 16 v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu meed. V\u00f5\u00f5rsuhkruid tuvastati \u00fchel juhul.\n\u201eNagu ka varasemal aastal, ei leitud lisasuhkruid Eesti meest, tegu oli v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu tootega,\u201c selgitas Laurimaa. V\u00f5\u00f5rsuhkru lisamine on pettus, kus tarbijat eksitatakse. Antud toode k\u00f5rvaldati m\u00fc\u00fcgilt ja tarbijatel, kes on k\u00f5nealusest partiist endale tooteid soetanud, on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kaupleja poole, kust toode osteti.\nV\u00f5\u00f5rsuhkruid sisaldanud mesi:\nMinos select Kreeta t\u00fc\u00fcmianimesi 400 g, parim enne 20.02.2023, partii nr L2102203. Mee maaletooja oli Tyche Industries O\u00dc. Toode oli saadetud Eestisse Kreeka ettev\u00f5ttest CANDIA NUTS S.A.\n2020. aastal v\u00f5eti 50 meeproovi mee autentsuse tuvastamiseks. Nendest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 8 proovi ehk 16% uuritud proovidest olid n\u00f5uetele mittevastavad. 2021. aastal v\u00f5eti 49 meeproovi, millest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 10%, ning 2022. a v\u00f5eti 20 meeproovi, millest n\u00f5uetele mittevastava tulemuse andis 5%.\nMeele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee m\u00e4\u00e4rusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega \u00fchendades muundavad, k\u00e4rjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning l\u00f5puks sinna k\u00fcpsema ja valmima j\u00e4tavad.\nLisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all v\u00f5i kasutatakse toidu koostises, lisada \u00fcksnes mett. Seega ei tohi toodet, mis pole puhas mesi, \u00fcldse mee nimetuse all turustada."}
{"text":"Veebikelm sai ohvrilt k\u00e4tte \u00fcle 7000 euroTALLINN, 28. veebruar, BNS - Seni tabamata veebikelm t\u00fcssas Narvas elavat meest enam kui 7000 euroga.\u00a0\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdunud kannatanu s\u00f5nul oli ta saanud n\u00e4iliselt politseist ja Swedbankist telefonik\u00f5ne, milles anti m\u00e4rku kahtlastest tehingutest tema pangakontol. Probleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti mehel sisestada PIN- koodid, kirjeldas Ida prefektuuri pressiesindaja kelmust.\u00a0\nMees siseneski panka ning kandis raha etteantud pangakontole. Esialgne kahju on 7300 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kuidas Isamaa meile avaliku rahaga \u00abkosja\u00bb tuliEelmisel laup\u00e4eval oli T\u00fcril tore perep\u00e4ev, kust k\u00e4is l\u00e4bi mitusada inimest. Nagu ikka tervele perele midagi pakkuvad \u00fcritused, meeldis see kindlasti k\u00f5igile. Tunnistan aga, et ma ei saanud mitte kuidagi selle \u00fcrituse Facebooki postituse juurde s\u00fcdamekest panna.Muidugi mitte selle p\u00e4rast, et mulle ei meeldiks pere\u00fcritused v\u00f5i selle korraldajad. Lihtsalt ma ei suutnud esiteks aru saada, kes siis selle \u00fcrituse korraldas. T\u00fcril reklaamiti seda v\u00e4lja kui noortekeskuse ehk siis valla maksumaksja rahaga korraldatud \u00fcritust. Facebookis kuulutas aga Isamaa erakonna esimees, et \u00abIsamaa korraldas T\u00fcri \u00f5nnestunud perep\u00e4eva, kus osalesid sajad inimesed ja Isamaa on see, kes hoolib peredest\u00bb.Otse loomulikult tekkis seet\u00f5ttu huvi, mis asjaga siis ikkagi tegu oli. \u00dcsna v\u00e4ikese p\u00e4rimise peale selguski, et see oli t\u00f5epoolest \u00fcritus, kus esinesid Isamaa esimees Helir Valdor Seeder, nii nagu ka T\u00fcri noortekeskuse juhataja Sulo S\u00e4rkinen ja R\u00fcndo M\u00fclts, kes k\u00f5ik valimistel kandideerivad.Jagati valimisreklaami ja tutvustati ennast. Egas midagi: minagi olen viie riigikogu valimiste kampaania ajal korraldanud meeleolukaid kontserte, tervisep\u00e4evi, eakate pidusid. Nii see k\u00e4ibki, aga erinevusena oleme alati reklaamis teatanud, et see on erakonna \u00fcritus ja loomulikult oleme k\u00f5ik kulud ise kinni maksnud.Antud perep\u00e4eva puhul lisab v\u00fcrtsi asjaolu, et alles hiljuti on Isamaa eraldanud riigikogu katuseraha kaudu just T\u00fcri perep\u00e4eva tarbeks maksumaksja raha. Ja praegugi teatab Isamaa kandidaat Sulo S\u00e4rkinen Facebookis r\u00f5\u00f5msasti, et \u00abkohtume uuesti suvel j\u00e4rgmisel perep\u00e4eval\u00bb, ja \u00fchtlasi avaldab t\u00e4nu Isamaale, kes \u00fcritust toetas.K\u00f5iki asjaolusid vaadates tundub hoopis, et T\u00fcri vald, noortekeskus ja Eesti maksumaksjad on toetanud oma rahaga Isamaa valimis\u00fcritust. Vaat selline asjade k\u00e4ik on juba otsene seaduserikkumine, sest erakondade valimiskampaaniate rahastamine avaliku ja ettev\u00f5tete rahaga on keelatud. See on keelatud reklaam! Mina ei ole politseiuurija ega kohtum\u00f5istja, aga minu kogemuste pagasisse kuulub neli aastat t\u00f6\u00f6d riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena. Seet\u00f5ttu on mul tulnud p\u00e4ris palju erakondade rahastuse teemaga kokku puutuda.Ja see siin ei ole \u00f5ige asi ning vajab \u00fchem\u00f5tteliselt politsei ja erakondade rahastamise j\u00e4relevalvekomisjoni uurimist.\u00c4rge saage minust valesti aru: ma pean lugu k\u00f5igist toredatest \u00fcritustest ning ka Sulo S\u00e4rkinen on minu arvates tore ja aktiivne mees, kes teeb noortega tublit t\u00f6\u00f6d. Paraku ei tohiks keegi silmi kinni pigistada ka selliste toreduste puhul. Lihtsalt on t\u00f5siasi, et demokraatia toimib alati ja k\u00f5igele \u00fchtmoodi ning reeglite j\u00e4rgi, eriti veel valimiskampaania ajal.Kui pealkirjas vihjatud Pisuh\u00e4nna n\u00e4item\u00e4ngus tuli Piibeleht Vestmanni t\u00fctrele kosja \u00e4ia enda ettev\u00f5tte rahaga, siis see on lihtsalt \u00fcks naljakas episood. Avaliku rahaga \u00abkosja tulek\u00bb on otseselt seaduserikkumine ja sellisel juhul on v\u00e4\u00e4rtuste kompass ikka v\u00e4ga paigast \u00e4ra.Seda enam, et Sulo S\u00e4rkineni on esitletud kui T\u00fcri uut v\u00f5imalikku vallavanemat. On kehv lugu, kui oma karj\u00e4\u00e4ri peaks alustama nii, et aetakse segamini oma, valla ja erakonna rahakott.Mina k\u00fcll loodan, et T\u00fcri vallas suudetakse asju n\u00e4ha nii, nagu n\u00e4eb ette Eesti seadusandlus, ega \u00f5igustata ilmselgelt v\u00e4\u00e4rtuskonflikti l\u00e4inud Isamaa erakonda.Seda enam, et ma ei suudaks kuidagi ette kujutada, et praegune vallavanem Kati N\u00f5lvak oleks korraldanud valla raha eest (v\u00f5i siis katuseraha eest) pere\u00fcrituse, kus oleks osalenud lahke naeratusega Lauri L\u00e4\u00e4nemets ja teised kandidaadid. Milline torm sellest oleks t\u00f5usnud T\u00fcri volikogus, kus opositsioon peab pooletunniseid k\u00f5nesid juba \u00fcksnes eeln\u00f5ude seletuskirja kirjavigade p\u00e4rast. Ei saa olla nii, et \u00abomade\u00bb puhul hakkab niinimetatud v\u00e4\u00e4rtuste kompass aiateibaid n\u00e4itama, nagu magnetanomaalia puhul kompassidega ikka juhtub. Kui me ei taha esindada mingit kolkalikul ringk\u00e4endusel p\u00f5hinevat \u00abdemokraatiat\u00bb, siis ei tohiks v\u00f5imuhuvi sellist anomaaliat tekitada.\"JA SEE SIIN EI OLE \u00d5IGE ASI NING VAJAB \u00dcHEM\u00d5TTELISELT POLITSEI JA ERAKONDADE RAHASTAMISE J\u00c4RELEVALVEKOMISJONI UURIMIST.\"JAANUS MARRANDI, Viiekordse riigikogu valimiste kampaaniakogemusega endine poliitik"}
{"text":"Saaremaale j\u00f5udnud s\u00f5jap\u00f5genikud s\u00fc\u00fcdistavad valda pettusesTALLINN, 28. veebruar, BNS - Saaremaa Kogula endises hooldekodus elavate s\u00f5jap\u00f5genike ja vallavalitsuse vahel tekkis arusaamatus riigi antud \u00fc\u00fcritoetuse kasutamise k\u00fcsimustes ning ukrainlased s\u00fc\u00fcdistavad vallav\u00f5ime pettuses, kirjutab Saarte H\u00e4\u00e4l.\n\u201cPeame juhtunut pettuseks ja n\u00f5uame alalise eluaseme eest edasiseks tasumiseks selle raha t\u00e4ies ulatuses tagastamist,\u201d seisab kollektiivses kaebuses, mille Kogula ukrainlased saatsid veebruari keskel Saaremaa vallavalitsusele.\nT\u00fcli\u00f5unaks on igale s\u00f5jap\u00f5genike perele alalise elukoha \u00fc\u00fcrimiseks ette n\u00e4htud riiklik 1200-eurone \u00fc\u00fcritoetus, mida aga Kogula elanikud ei n\u00e4inudki. K\u00f5igepealt lubati ukrainlastel ajutiselt Kogulas peatuda alates eelmise aasta maikuust kuni aasta l\u00f5puni, kuid n\u00fc\u00fcd peavad nad hiljemalt m\u00e4rtsi l\u00f5puks valima, kas asuda elama S\u00f5mera \u00fc\u00fcripinnale v\u00f5i \u00fc\u00fcrida pind vabaturult.\n\u201cSeep\u00e4rast ongi p\u00e4evakorda kerkinud uuesti \u00fc\u00fcritoetuse k\u00fcsimus, mida teist korda kahjuks vormistada ei ole v\u00f5imalik. Sellest ka ilmselt elanike pahameel,\u201d selgitab Saarte H\u00e4\u00e4lele vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Piret Tenno.\nTema s\u00f5nul olid Kogulasse asunud p\u00f5genikud \u00fched esimestest t\u00e4htajalise \u00fc\u00fcrilepinguga elama paigutatud elanikud. Sestap taotles vallavalitsus iga s\u00f5lmitud lepingu osas tehtud kulude katmiseks riigilt \u00fc\u00fcritoetust.\n\u201cK\u00f5ikide elanikega vormistas sotsiaalt\u00f6\u00f6taja \u00fc\u00fcritoetuse nende endi juuresolekul. Seda, kuidas nad tol hetkel selle toetuse t\u00e4hendusest aru said, on raske kindlaks teha, kuid asjaolusid neile kindlasti selgitati,\u201d r\u00e4\u00e4gib Piret Tenno.\nEelmisel kevadel ei teadnud Tenno s\u00f5nul keegi, kui kaua s\u00f5da kestab v\u00f5i kui pikaks ajaks keegi kavatseb Kogulasse elama j\u00e4\u00e4da.\nTakkaj\u00e4rgi aga arvavad ukrainlased, et vald on eksinud, kui kasutas riigi antud h\u00fcvitist Kogula pindade remondiks ja ettevalmistamiseks. \u201cS\u00f5jap\u00f5genike arusaam on, et h\u00fcvitise kasutus on nende otsustada,\u201d \u00fctleb abivallavanem Riina Allik Saarte H\u00e4\u00e4lele.\nTa kinnitab, et vallavalitsus kasutas h\u00fcvitist s\u00f5jap\u00f5genikele m\u00f5eldud ruumide remontimiseks ja m\u00f6\u00f6bliga sisustamiseks. \u201cV\u00f5imalik, et vallavalitsus oleks saanud h\u00fcvitise p\u00f5him\u00f5tet ja kasutamist konkreetses olukorras s\u00f5jap\u00f5genikele toona paremini selgitada, kuid selles osas me veel selgitame asjaolusid,\u201d lisab ta.\nKogula \u00fc\u00fcrnikud aga v\u00e4idavad oma p\u00f6\u00f6rdumises, et tegid k\u00f5ik remondit\u00f6\u00f6d eluruumides ise ja oma kuludega. Sestap v\u00e4idavad nad, et k\u00f5igilt maja elanikelt, ka neilt, kellega \u00fc\u00fcrilepingut ei s\u00f5lmitud, n\u00f5uti alusetult 1200 eurot. Nad lisavad, et \u00fc\u00fcrilepingus on pealegi kirjas, et \u00fc\u00fcrnikud ei pea kandma mingeid lisakulusid.\nVallaametnikud aga kinnitavad, et \u00fchekordset h\u00fcvitist on v\u00f5imalik maksta \u00fc\u00fcrileandjale v\u00f5i kellelegi teisele, kes on teinud eluruumiga seotud kulutusi, v\u00f5i kasutada \u00fc\u00fcritasude ettemaksuks. See, kas toetus kantakse \u00fc\u00fcrnikule v\u00f5i \u00fc\u00fcrileandjale, on kokkuleppeline.\n\u201cVald \u00fc\u00fcrileandjana omas \u00f5igust saada l\u00e4bi \u00fc\u00fcritoetuse tehtud kulutused kaetud,\u201d kinnitab Tenno. \u201cSamas on vald kahte peret, kes kaebuse esitasid, korteri tagatisraha osas eraldi toetanud.\u201d\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Ukrainlased keerasid Saaremaa vallavalitsusega raha p\u00e4rast t\u00fclliUued Uudised vahendavad j\u00e4rgneva uudise seet\u00f5ttu, et see n\u00e4itab eredalt, kuidas s\u00f5jap\u00f5genikud muutuvad \u00fcliruttu pretensioonikateks k\u00fclalisteks, kes hakkavad vastuv\u00f5tjaid s\u00fc\u00fcdistama, samuti v\u00f5ib eeldada, et t\u00fcli tekitas m\u00f5ni \u201cinim\u00f5iguslane\u201d, kes soovitas ukrainlastel n\u00f5udmisi esitama hakata.\nBNS vahendab: Saaremaa Kogula endises hooldekodus elavate s\u00f5jap\u00f5genike ja vallavalitsuse vahel tekkis arusaamatus riigi antud \u00fc\u00fcritoetuse kasutamise k\u00fcsimustes ning ukrainlased s\u00fc\u00fcdistavad vallav\u00f5ime pettuses, kirjutab Saarte H\u00e4\u00e4l.\n\u201cPeame juhtunut pettuseks ja n\u00f5uame alalise eluaseme eest edasiseks tasumiseks selle raha t\u00e4ies ulatuses tagastamist,\u201d seisab kollektiivses kaebuses, mille Kogula ukrainlased saatsid veebruari keskel Saaremaa vallavalitsusele.\nT\u00fcli\u00f5unaks on igale s\u00f5jap\u00f5genike perele alalise elukoha \u00fc\u00fcrimiseks ette n\u00e4htud riiklik 1200-eurone \u00fc\u00fcritoetus, mida aga Kogula elanikud ei n\u00e4inudki. K\u00f5igepealt lubati ukrainlastel ajutiselt Kogulas peatuda alates eelmise aasta maikuust kuni aasta l\u00f5puni, kuid n\u00fc\u00fcd peavad nad hiljemalt m\u00e4rtsi l\u00f5puks valima, kas asuda elama S\u00f5mera \u00fc\u00fcripinnale v\u00f5i \u00fc\u00fcrida pind vabaturult.\n\u201cSeep\u00e4rast ongi p\u00e4evakorda kerkinud uuesti \u00fc\u00fcritoetuse k\u00fcsimus, mida teist korda kahjuks vormistada ei ole v\u00f5imalik. Sellest ka ilmselt elanike pahameel,\u201d selgitab Saarte H\u00e4\u00e4lele vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Piret Tenno.\nTema s\u00f5nul olid Kogulasse asunud p\u00f5genikud \u00fched esimestest t\u00e4htajalise \u00fc\u00fcrilepinguga elama paigutatud elanikud. Sestap taotles vallavalitsus iga s\u00f5lmitud lepingu osas tehtud kulude katmiseks riigilt \u00fc\u00fcritoetust.\n\u201cK\u00f5ikide elanikega vormistas sotsiaalt\u00f6\u00f6taja \u00fc\u00fcritoetuse nende endi juuresolekul. Seda, kuidas nad tol hetkel selle toetuse t\u00e4hendusest aru said, on raske kindlaks teha, kuid asjaolusid neile kindlasti selgitati,\u201d r\u00e4\u00e4gib Piret Tenno.\nEelmisel kevadel ei teadnud Tenno s\u00f5nul keegi, kui kaua s\u00f5da kestab v\u00f5i kui pikaks ajaks keegi kavatseb Kogulasse elama j\u00e4\u00e4da.\nTakkaj\u00e4rgi aga arvavad ukrainlased, et vald on eksinud, kui kasutas riigi antud h\u00fcvitist Kogula pindade remondiks ja ettevalmistamiseks. \u201cS\u00f5jap\u00f5genike arusaam on, et h\u00fcvitise kasutus on nende otsustada,\u201d \u00fctleb abivallavanem Riina Allik Saarte H\u00e4\u00e4lele.\nTa kinnitab, et vallavalitsus kasutas h\u00fcvitist s\u00f5jap\u00f5genikele m\u00f5eldud ruumide remontimiseks ja m\u00f6\u00f6bliga sisustamiseks. \u201cV\u00f5imalik, et vallavalitsus oleks saanud h\u00fcvitise p\u00f5him\u00f5tet ja kasutamist konkreetses olukorras s\u00f5jap\u00f5genikele toona paremini selgitada, kuid selles osas me veel selgitame asjaolusid,\u201d lisab ta.\nKogula \u00fc\u00fcrnikud aga v\u00e4idavad oma p\u00f6\u00f6rdumises, et tegid k\u00f5ik remondit\u00f6\u00f6d eluruumides ise ja oma kuludega. Sestap v\u00e4idavad nad, et k\u00f5igilt maja elanikelt, ka neilt, kellega \u00fc\u00fcrilepingut ei s\u00f5lmitud, n\u00f5uti alusetult 1200 eurot. Nad lisavad, et \u00fc\u00fcrilepingus on pealegi kirjas, et \u00fc\u00fcrnikud ei pea kandma mingeid lisakulusid.\nVallaametnikud aga kinnitavad, et \u00fchekordset h\u00fcvitist on v\u00f5imalik maksta \u00fc\u00fcrileandjale v\u00f5i kellelegi teisele, kes on teinud eluruumiga seotud kulutusi, v\u00f5i kasutada \u00fc\u00fcritasude ettemaksuks. See, kas toetus kantakse \u00fc\u00fcrnikule v\u00f5i \u00fc\u00fcrileandjale, on kokkuleppeline.\n\u201cVald \u00fc\u00fcrileandjana omas \u00f5igust saada l\u00e4bi \u00fc\u00fcritoetuse tehtud kulutused kaetud,\u201d kinnitab Tenno. \u201cSamas on vald kahte peret, kes kaebuse esitasid, korteri tagatisraha osas eraldi toetanud.\u201d\nNii v\u00f5ibki juhtuda, et varsti hakkavad s\u00f5jap\u00f5genikud vastuv\u00f5tjariigiga kohut k\u00e4ima\u2026"}
{"text":"VIDEO I Martin Helme: \u201cMeie teame, kuidas panna palgad kasvama\u201dEKRE esimehe Martin Helme k\u00f5neles oma tuuril muu hulgas ka sellest, millest tuleb Eesti p\u00e4\u00e4sta: Eesti tuleb p\u00e4\u00e4sta vaesusest, Eesti tuleb p\u00e4\u00e4sta s\u00f5jast, p\u00e4\u00e4sta lokkavast korruptsioonist, samuti tuleb Eesti p\u00e4\u00e4sta liberaalsest diktatuurist. Eesti tuleb p\u00e4\u00e4sta ka venestamisest. EKRE on ainus, kes tahab, kes julgeb, kes oskab seda k\u00f5ike teha."}
{"text":"VIDEO | Helme: ma s\u00f6\u00f6n oma kaabu \u00e4ra, kui Porto Franco suhtes tuleb s\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus. Kallas: see pange kirjaP\u00fchap\u00e4evasel Delfi peaministrite debatil l\u00e4ksid Kallas ja Helme vaidlema Porto Franco toetamise teemal. Helme lubas s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuse korral oma kaabu \u00e4ra s\u00fc\u00fca.\nReformierakonna esimees Kaja Kallas ning EKRE esimees Martin Helme vaidlesid debatil koroonapiirangute ning riigipoolsete toetuste teemal, kui jutt j\u00f5udis Porto Franco kaasuseni.\nHelme s\u00f5nas, et koroona ajal toetas EKREIKE valitsus t\u00f6\u00f6turgu, ettev\u00f5tteid, tegid maksualandusi ning ajatamisi. \u201eMajandus kasvas kriisieelsele tasemele kiiremini kui peaaegu \u00fcheski teises riigis ja selle k\u00f5ige tagaj\u00e4rjeks oli v\u00e4ga hea maksulaekumine, mille [sina, Kaja Kallas] p\u00e4risid ja mille najal sa kaks aastat said \u00f5itseda,\u201c \u00fctles Helme.\nKallas vastas Helme v\u00e4idetele sellega, et Eesti tuli kriisist edukalt v\u00e4lja seet\u00f5ttu, et \u00fchiskonda hoiti avatuna. \u201eV\u00f5rreldes teiste riikidega, kus olid v\u00e4ga ulatuslikud piirangud,\u201c \u00fctles Kallas. \u201eJah, te tegite toetusi, aga me teame, et olid ka kriminaalasjad. Porto Franco n\u00e4iteks - maja kesklinnas COVID-i olukorras - sai toetust ja see on p\u00f5hjus, miks sinu enda n\u00f5unik on kriminaalasjaga kohtu all ja see on see, mida te toetasite,\u201c heitis Kallas Helmele ette.\nHelme s\u00f5nas see peale, et Porto Franco on \u201ekokku klopsitud poliitiline kaasus\u201c. \u201eKust ei tule mitte kunagi mitte mingit s\u00fc\u00fcdim\u00f5istvat otsust. Ma s\u00f6\u00f6n oma kaabu \u00e4ra, kui tuleb,\u201c lubas Helme.\n\u201eSee pange kirja. Ta s\u00f6\u00f6b oma kaabu \u00e4ra,\u201c vastas Kallas ning k\u00fcsis, miks ei saanud teised ehitused ning kinnisvara sektor Porto Francoga sarnaselt toetust. \u201eMa m\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas kinnisvarasektor \u00fctles, et see on korruptiivne ja l\u00f5puks ta sai toetust, sest tal oli sinu ja J\u00fcri Ratase telefoninumber,\u201c \u00fctles Kallas.\nVaata t\u00e4ispikka peaministrite debatti siit."}
{"text":"Politico: Henrik Hololei sattus korruptsiooniskandaaliEuroopa transpordivolinik Henrik Hololei sai Politico andmetel Katari valitsuselt tasuta lennus\u00f5ite ajal, mil ta pidas Katariga v\u00f5imaliku lennutehingu \u00fcle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.Br\u00fcsseli korruptsiooniskandaali suutis sattuda ka Eestist p\u00e4rit transpordivolinik Henrik Hololei, kirjutab v\u00e4ljaanne Politico.\nNimelt sai Hololei Katari riigi kulul 9 \u00e4riklassilendu vahemikus 2015 - 2021. Sealjuures leidsid v\u00e4hemalt kuus neist lennust aset ajal, mil Hololei pidi Katariga Euroopa Liidu nimel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama.\nPolitico sai kommentaari Euroopa Komisjonilt, milles Hololeid kaitsti:\u00abK\u00f5ik need v\u00e4ljatoodud s\u00f5idud.... olid autoriseeritud ja viidi l\u00e4bi vastavuses kehtivatele reeglitele,\u00bb kommenteeriti komisjoni poolt. Samuti r\u00f5hutati komisjoni anon\u00fc\u00fcmses kommentaaris, et v\u00f5imalikke huvide konflikte anal\u00fc\u00fcsiti, kuid ei leitud.\nHololei ei ole ainus k\u00f5rge Euroopa ametnik, kes on nn Katari korruptsiooniskandaalis vahele j\u00e4\u00e4nud. Mitme teise ametniku puhul on t\u00f5endatud, et nad v\u00f5tsid vastu Katarilt materiaalseid h\u00fcvesid, et siis Katari huve Euroopa Liidus kaitsta.\nPolitico t\u00f5i v\u00e4lja, et kui euroametnik Maria Arena tasuta lennud paljastati, astus too paari tunni jooksul oma ametist tagasi.\n"}
{"text":"Politico: Henrik Hololei lendas tasuta Katari lennufirma \u00e4riklassis, samal ajal kui Br\u00fcssel pidas Katariga t\u00e4htsaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisiPolitico teaben\u00f5ue avalikustab, et aastatel 2015\u20132021 lendas Euroopa Komisjoni transpordi peadirektor Henrik Hololei Qatar Airwaysiga tasuta \u00e4riklassis \u00fcheksal korral.\nEuroopa Komisjon ja Katar s\u00f5lmisid 2021. aasta oktoobris kokkuleppe, mille j\u00e4rgi saab Qatar Airways ligip\u00e4\u00e4su Euroopa Liidu pea poole miljardi inimesega turule, samal ajal kui eurooplastele avaneb Doha lennujaam, millest on kujunenud \u00fcks olulisemaid lennukeskuseid kogu maailmas."}
{"text":"VANA KULD! J\u00fcri Derkun: Eesti 200 j\u00e4ttis refide \u201eelevandi\u201c tuppaAvaldame taas J\u00fcri Derkuni kommentaari, mis ilmus esmakordselt 27. oktoobril 2021, kui oli selgunud\u00a0 Reformierakonna, Eesti 200, Vali Viimsi\/sotside ja Isamaa koalitsiooni loomise plaan.\nEesti 200 l\u00e4ks valimistele lipukirjaga \u201eViimsi vajab muutust!\u201c. Ning juba n\u00e4dalap\u00e4evad p\u00e4rast valimistulemuste selgumist l\u00f6\u00f6nud k\u00e4ed just nendega, kellele valimiskampaanias vastanduti.\nValimist eel pidas Lauri Hussar maha tulise raadiodebati refide vallavanem Illar Lemettiga ning mehed polnud selles vastastikute s\u00fc\u00fcdistustega kitsid. Lisaks taunis Hussar \u00e4gedalt Martin Reimi valimiskampaaniat, milles\u00a0 kutsuti refide poolt h\u00e4\u00e4letama maksumaksjate raha n\u00f6 toomise eest Viimsisse jalgpallihalli p\u00fcstitamiseks.\u00a0 R\u00e4\u00e4gimata Hussari regulaarsetest kriitilistest artiklitest peaminister Kaja Kallase tegevuse aadressil.\nEndine reformierakondlane Atso Matsalu teatas poolteist aastat tagasi Eesti 200-sse \u00fcle minnes, et talle on vastuv\u00f5etamatud Viimsi Reformierakonna v\u00e4\u00e4rtused. T\u00e4navu suvel avaldas Matsalu EPL\/Delfis pikema kriitilise arvamusartikli refide tegevusest. Muuhulgas sisadas see Viimsi refide v\u00f5rdlemist elevandiga ning j\u00e4rgmist l\u00f5iku:\n\u201eElevant on toas olnud pikalt. Ta on seal laamendanud ja k\u00f5ik nurgad t\u00e4is teinud. N\u00fc\u00fcd tuleb elevant v\u00e4lja ajada ja tuba \u00e4ra koristada. See tuba on Viimsi vald.\u201d\nKuna enne valimis oli Eesti 200 esitanud end kui j\u00f5ulist alternatiivi Reformierakonnale, pakkusid mitmed erakonnad ja valimisliidud neile m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal laiap\u00f5hjalise koalitsiooni moodustamist. Sellel koalitsioonil oleks olnud vallavolikogus v\u00e4hemalt 12 toetush\u00e4\u00e4lt. Sellesse koalitsiooni ei oleks kuulunud Reformierakond. Ning selle koalitsiooni vallavanemana n\u00e4gid potentsiaalsed partnerid Lauri Hussarit.\nKa Vali Viimsist ei j\u00e4tnud Antoon van Rens tervalt kritiseerimast Martin Reimi tegevust. Ning kogu selle valimisliiduks maskeerunud sotside programm oli seniste Reformierakonna tegevuste tulemuste suhtes \u00fclimalt kriitiline.\nMiks valis Eesti 200 ja kohalikud sotsid Viimsis reaalsete muudatuse juhtimise asemel Reformierakonna puudli staatuse, hakkab selguma nende edasistest sammudest.\nJ\u00fcri Derkun on Facebooki grupi Viimsi S\u00fcdames looja (Kogukondade Viimsi).\nLoe samal teemal:\n\u201eAtso Matsalu v\u00f5rdleb Reformierakonda Viimsi reostanud elevandiga\u201d\n\u201cAtso Matsalu: minu v\u00e4\u00e4rtushinnangud ei lange kokku Viimsis v\u00f5imul oleva Reformierakonnaga\u201d\n\u201cLauri Hussar Eesti P\u00e4evalehes: t\u00f5sine korruptsioonikahtlus seoses Martin Reimiga\u201d\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"VIDEO | Helme: ma s\u00f6\u00f6n oma kaabu \u00e4ra, kui Porto Franco suhtes tuleb s\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus. Kallas: see pange kirjaP\u00fchap\u00e4evasel Delfi peaministrite debatil l\u00e4ksid Kallas ja Helme vaidlema Porto Franco toetamise teemal. Helme lubas s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuse korral oma kaabu \u00e4ra s\u00fc\u00fca.\nReformierakonna esimees Kaja Kallas ning EKRE esimees Martin Helme vaidlesid debatil koroonapiirangute ning riigipoolsete toetuste teemal, kui jutt j\u00f5udis Porto Franco kaasuseni.\nHelme s\u00f5nas, et koroona ajal toetas EKREIKE valitsus t\u00f6\u00f6turgu, ettev\u00f5tteid, tegid maksualandusi ning ajatamisi. \u201eMajandus kasvas kriisieelsele tasemele kiiremini kui peaaegu \u00fcheski teises riigis ja selle k\u00f5ige tagaj\u00e4rjeks oli v\u00e4ga hea maksulaekumine, mille [sina, Kaja Kallas,] p\u00e4risid ja mille najal sa kaks aastat said \u00f5itseda,\u201c \u00fctles Helme.\nKallas vastas Helme v\u00e4idetele sellega, et Eesti tuli kriisist edukalt v\u00e4lja seet\u00f5ttu, et \u00fchiskonda hoiti avatuna. \u201eV\u00f5rreldes teiste riikidega, kus olid v\u00e4ga ulatuslikud piirangud,\u201c \u00fctles Kallas. \u201eJah, te tegite toetusi, aga me teame, et olid ka kriminaalasjad. Porto Franco n\u00e4iteks \u2013 maja kesklinnas COVID-i olukorras \u2013 sai toetust ja see on p\u00f5hjus, miks sinu enda n\u00f5unik on kriminaalasjaga kohtu all, ja see on see, mida te toetasite,\u201c heitis Kallas Helmele ette.\nHelme s\u00f5nas seepeale, et Porto Franco on \u201ekokku klopsitud poliitiline kaasus, kust ei tule mitte kunagi mitte mingit s\u00fc\u00fcdim\u00f5istvat otsust\u201c. \u201eMa s\u00f6\u00f6n oma kaabu \u00e4ra, kui tuleb,\u201c lubas Helme.\n\u201eSee pange kirja. Ta s\u00f6\u00f6b oma kaabu \u00e4ra,\u201c vastas Kallas ning k\u00fcsis, miks ei saanud teised ehitused ning kinnisvara sektor Porto Francoga sarnaselt toetust. \u201eMa m\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas kinnisvarasektor \u00fctles, et see on korruptiivne. Ja l\u00f5puks ta sai toetust, sest tal oli sinu ja J\u00fcri Ratase telefoninumber,\u201c \u00fctles Kallas.\nVaata t\u00e4ispikka peaministrite debatti siit."}
{"text":"Politico v\u00e4itel sai Hololei Katarilt tasuta lennupileteid   Rahvusvaheline uudistekanal Politico teatas teisip\u00e4eval, et Euroopa Komisjoni juhtiv transpordiametnik Henrik Hololei on n\u00f5ustunud Katari valitsuse pakutud tasuta lennupiletitega ajal, kui tema alluvad r\u00e4\u00e4kisid riigi esindajatega l\u00e4bi lennunduslepingu detaile.   Politico andmetel lendas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi eestlasest peadirektor Hololei\u00a0aastatel 2015-2021 \u00fcheksa korda Katari riigile kuuluva lennufirma Qatar Airways lennukite \u00e4riklassis. Kuus neist lendudest toimusid ajal, kui peeti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Qatar Airwaysi Euroopa Liidu turule lubamise \u00fcle ning neljal juhul maksis lendude eest kas Katari valitsus v\u00f5i sellega seotud isikud. Hololei keeldus teemat Politicole kommenteerimast, kuid Euroopa Komisjoni esindaja kaitses peadirektori otsuseid n\u00f5ustuda Qatar Airwaysi tasuta lendudega. \"K\u00f5ik reisid olid koosk\u00f5lastatud ja toimusid vastavalt reeglitele,\" \u00fctles Komisjoni pressiesindaja ning lisas, et v\u00f5imalikud huvide konfliktid olid p\u00f5hjalikult l\u00e4bi kaalutud ja v\u00e4listatud. 2021. aasta oktoobris Katariga s\u00f5lmitud lennunduslepinguga sai Qatar Airways \u00f5iguse lennata enamusse Euroopa Liidu lennujaamadesse, millega avanes firmale 450 miljoni inimese suurune turg. Vastutasuna said EL-i lennufirmad ligip\u00e4\u00e4su kolme miljoni inimesega Katari turule ning Doha lennuv\u00e4ljale, mis on strateegiliselt t\u00e4htis s\u00f5lmpunkt Euroopa ja Aasia vaheliste lendude korraldamisel. Euroopa Komisjoni k\u00f5neisiku s\u00f5nul ei olnud Hololei lend Katari 2017. aasta alguses, kui just olid alanud lennunduslepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, osa k\u00f5neluste protsessist ning et peadirektor ei osalenud lepingu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises. Siiski juhtis Hololei \u00fcksust, mis pidas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ning ta on pidevalt propageerinud avalikkuses koost\u00f6\u00f6d Katariga, m\u00e4rkis Politico. Komisjoni pressiesindaja kinnitusel maksab Euroopa Liit tavap\u00e4raselt ise oma t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4lisreiside kulud. \"Kindlatel juhtude v\u00f5ivad siiski kolmandad osapooled siiski tasuda kas k\u00f5ik v\u00f5i osa kuludest,\" lisas ta. Sellisel juhul tuleb reisi heakskiitmiseks v\u00e4listada k\u00f5ik v\u00f5imalikud huvide konflikti ohud, r\u00f5hutas pressiesindaja. Euroopa Liidu institutsioonid on saanud tugeva mainekahju, kui Belgia politsei paljastas mullu detsembris, et Euroopa Parlamendi \u00fcks asepresident, praeguseni vahi alla viibiv Eva Kaili oli saanud Katarilt raha ning sama skandaaliga oli seotud veel mitu parlamendi t\u00f6\u00f6tajat. Parlamendi inim\u00f5iguste allkomitee esimees Maria Arena astus oma ametikohalt tagasi jaanuari keskel, kui sai avalikuks, et ta ei olnud korrektselt deklareerinud Katarilt saadud tasuta lende ja majutust. Politicoga r\u00e4\u00e4kinud korruptsioonit\u00f5rjega tegelevate organisatsioonide esindajad t\u00f5id v\u00e4lja, et Hololeid puudutav n\u00e4itab, et Katariga seotud skandaal ei piirne ainult Euroopa Parlamendiga ja tuleks uurida ka Euroopa Komisjoni suhteid selle riigiga. Hololei sai Euroopa Komisjoni\u00a0liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektoriks 1. oktoobril 2015. Tegemist on ainsa k\u00f5ige k\u00f5rgemal v\u00f5imalikul Euroopa Liidu ametniku t\u00f6\u00f6kohal t\u00f6\u00f6tava eestlasega. ERR-i uudistetoimetusel ei \u00f5nnestunud Hololeilt kommentaari saada.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots    \t\t\t\t\tAllikas:  Politico.com   "}
{"text":"P\u00e4rnu-Jaagupi P\u00f5hikooli \u00fcheksandike koolip\u00e4evad Br\u00fcsselisMERIKE M\u00c4EMETS\nP\u00e4rnu-Jaagupi p\u00f5hikooli emakeele\u00f5petaja\n\u2022 Marii: Kolmap\u00e4eva varahommikul kl 3.45 viis buss meid P\u00e4rnu-Jaagupist Tallinna lennujaama. Kell 6.45 startis airBalticu lennuk ja 8.20 (Belgia aja j\u00e4rgi) olime juba kohal. Br\u00fcsseli lennujaamas ootas meid Kristi Kaevand, Jaak Madisoni assistent. T\u00e4nu tema asjaajamisele laabus k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti.\n\u2022 Grette: Lendamise kogemus meeldis mulle v\u00e4ga, sest viimati lendasin 7 aastat tagasi. J\u00f5udnud Br\u00fcsselisse, suundusime (bussiga) eurokvartalisse, parlamendihoone juurde. Teel n\u00e4gin ka NATO maja. Kuna meie sissep\u00e4\u00e4su ajani oli aega, tutvustas Kristi meile \u00fcmbrust. N\u00e4gime t\u00fckki Berliini m\u00fc\u00fcrist ja kohta, kust sisenevad t\u00e4htsad inimesed, nagu Kaja Kallas.\n\u2022 Karl: Parlamendihoonesse sisenemine oli nagu lennujaamas - j\u00e4lle turvakontroll. 4. korruse \u00f5ppeklassis andis meile \u00fcks daam sulaselges eesti keeles \u00fclevaate europarlamendi ajaloost, liikmesriikidest, t\u00f6\u00f6korraldusest ja igap\u00e4evaelust.\n\u2022 Mikk: Olin selle (\u00fchiskonna\u00f5petuse)tunni ajal p\u00e4ris unine, aga kui meiega \u00fchines Jaak Madison, hakkas asi p\u00f5nevaks muutuma. Ega temagi olnud k\u00f5ige v\u00e4rskem poiss, sest oli alles saabunud EL \u00fclemkogult Strasbourg\u00b4st. Jaak r\u00e4\u00e4kis meile, millega ta t\u00e4psemalt tegeleb ning mis plaanid on tal tulevikuks.\n\u2022 Marii: Jaak Madison k\u00f5neles meile oma t\u00f6\u00f6st ja \u00fcldiselt Br\u00fcsseli elust. Mina sain teada, et talle meeldib ikka Eestis rohkem kui Br\u00fcsselis, sest selle suurlinna elukeskkond ei ole just turvaline, v.a m\u00f5ni roheline (\u00e4\u00e4re)linnaosa.\n\u2022 Angeelika: V\u00e4ga tore oli Jaak Madisoni kuulata. Varem mind ei huvitanud see EL teema \u00fcldse, aga n\u00fc\u00fcd huvitab see mind palju rohkem.\n\u2022 Liisa-Marinelli: \u00d5petaja Merike k\u00fcsis Jaagu k\u00e4est tema valiku kohta peale riigikogu valimisi. Jaak vastas, et see s\u00f5ltub sellest, kes moodustavad valitsuse. Teen j\u00e4relduse: kui EKRE saab valitsusse, haarab Jaak \u00fchest ministriportfellisangast kinni.\n\u2022 Marii: Seej\u00e4rel viis Jaak Madison meid ringk\u00e4igule europarlamendi hoonesse. Meile tutvustati parlamendi istungisaali, kus istub (fraktsioonide kaupa) koos 705 saadikut. Jaak Madison kuulub Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni, kus ta on varahoidja. Jaak r\u00e4\u00e4kis hiljutisest korruptsiooniskandaalist ja oma seisukohtadest raha kasutamisel EL-s. Saime teada, et olenemata erimeelsustest poliitikas saavad Eesti saadikud omavahel h\u00e4sti l\u00e4bi.\n\u2022 Kadi-Liis: Istungisaalis on 24 riigi keele t\u00f5lke ruum. K\u00f5igi parlamendi t\u00f6\u00f6tajate ees istub Euroopa parlamendi president, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks. See, miks sloveeni keelel on kaks ruumi, j\u00e4i meile kodut\u00f6\u00f6ks. Arutlesime ka selle \u00fcle, miks ikkagi inglise keel on peamine suhtlemiskeel - (suur) Suurbritannia astus ju v\u00e4lja. J\u00e4id jah v\u00e4ikesed Iirimaa ja Malta. Jaak soovitas siiski, et kui soovid teistele enda plaanist r\u00e4\u00e4kida, tee seda n\u00e4iteks inglise v\u00f5i prantsuse keeles, sest siis saab enamik sinust paremini aru.\n\u2022 Angeelika: P\u00e4rast l\u00f5unapausi Luxembourgi v\u00e4ljaku \u00fcmbruses suundusime EL muuseumisse ehk Parlamentaariumisse. Saime palju teada EL ajaloost ja muudest asjadest. Meile anti seal telefonid, kus k\u00fcljes oli k\u00f5rvaklapp. Nii k\u00e4isime m\u00f6\u00f6da hoonet ringi ja kuulasime erinevaid asju. K\u00f5ige rohkem meeldis meile seal pildistada ja oma soove \u00fcles kirjutada, mis hiljem sinna seinale l\u00e4ksid.\n\u2022 Karoliine: Parlamentaarium oli isegi huvitav. Mulle meeldis see nutigiidi m\u00f5te. Ma m\u00e4letan sealt teemasid teise maailmas\u00f5ja kohta.\n\u2022 Hanna: Minu jaoks oli seal isegi p\u00e4ris huvitav. Eelnevalt ma nii ei arvanud, aga l\u00e4ks teisiti.\n\u2022 Karl: N\u00fc\u00fcd oli aeg pikemaks jalgsimatkaks all-linna. Teel hotelli n\u00e4gime kuninglikku paleed, kuhu pidime j\u00e4rgmisel p\u00e4eval tagasi tulema. Vahepeal saime hotellis puhata ja l\u00e4hi\u00fcmbruses omal k\u00e4el ringi k\u00e4ia. \u00d5htustasime restoranis Pampas. Toit oli v\u00e4ga rikkalik ja maitsev.\n\u2022 Mairi: Neljap\u00e4eval, peale m\u00f5nusat hommikus\u00f6\u00f6ki, avastasime linna \u00fcheskoos. \u00d5p Merike oli andnud kodut\u00f6\u00f6, et me ise leiaksime t\u00e4htsamad vaatamisv\u00e4\u00e4rsused \u00fcles ja oskaksime neist teistele r\u00e4\u00e4kida.\n\u2022 Egle-Riin: Esiteks l\u00e4ksime raekoja platsile (Grand Place\/Grote Markt) ja seej\u00e4rel b\u00f6rsihoonesse (Bourse). Selle j\u00e4rel k\u00f5ndisime skulptuuri \u201ePissiv poiss\u201d juurde, mis on Br\u00fcsseli k\u00f5ige t\u00e4htsam s\u00fcmbol, mis tuli vist mingist printsiga seotud legendist. Vaatasime ka skulptuuri \u201ePissiv t\u00fcdruk\u201d, mille ajaloost ma palju ei tea.\n\u2022 Kelli: Pissiva poisi nimi on Manneken Pis. Miniskulptuurpurkkaevu originaal on p\u00e4rit 1619. aastast. Praegune kuju on ehitatud 1965. Poissi riietatakse erinevatesse kost\u00fc\u00fcmidesse (neid on kokku \u00fcle 60ne). Poisi seljas on olnud ka Eesti rahvariided.\n\u2022 Egle-Riin: Edasi jalutasime Laekeni kuningalossi juurde. Loss on olnud Belgia kuningate residenst alates 1831. aastast. Edasi juhtis \u00f5p Hele meid k\u00f5rval olevasse parki (Parc de Bruxelles\/Warrandepark), kus oli palju vanakreekalikke skulptuure ning lehtla, kus laulsime Eesti h\u00fcmni.\n\u2022 Karl: Meil oli p\u00e4ris pikk linnatuur (kokku jalgsi u 8 km). V\u00f5tsime sihiks relva- v\u00f5i automuuseumi. H\u00e4\u00e4letasime automuuseumi kasuks. Seal oli parajasti n\u00e4itus \u201eSupercars 2\".\n\u2022 Hendrik: Automuuseumis oli v\u00e4ga huvitav. Ma arvan, et pooled autod olid nii haruldased, et ma ei n\u00e4e (vist) neid enam kunagi. Peale n\u00e4itust s\u00f5itsime metrooga tagasi kesklinna, kus me saime vaba aja, et osta suveniire ja s\u00fc\u00fca Belgia vahvleid.\n\u2022 Mairi: See oli k\u00f5ige lahedam p\u00e4ev \u00fcldse ja tahaksin sinna veel millalgi tagasi minna. Inimestest r\u00e4\u00e4kisid m\u00f5ned inglise, prantsuse kui ka muud keelt. Ma ei saanud h\u00e4sti aru, mida nad r\u00e4\u00e4givad, aga see v\u00e4ga ei seganud.\n\u2022 Angeelika: Pealel\u00f5unal suundusime tagasi lennujaama. Meid saatis Kristi ilusti \u00e4ra. Alguses lendasime Riiga ja siis sealt Tallinnasse. Kokkuv\u00f5tteks oli v\u00e4ga meeldej\u00e4\u00e4v reis. Saime palju teada Euroopa Parlamendist ja Jaak Madisonist. Br\u00fcssel on v\u00e4ga kallis, kuid ilus linn.\n\u2022 Karl: Koju j\u00f5udsime hilis\u00f6\u00f6l. Reis meeldis mulle v\u00e4ga, k\u00f5ik k\u00e4itusid normaalselt. Enda keeleoskusega olin v\u00e4ga rahul ja vajadusel aitasin ka teisi.\n\u2022 Riston: Mina olen selle reisiga v\u00e4ga rahul, kuna sa sain igasuguseid teisi asju proovida ja n\u00e4ha, mis mujal riigis toimub.\n\u2022 Marii: Kuna Belgia ametlikud keeled on hollandi, prantsuse ja saksa keel, ei olnud m\u00f5nes kohas inglise keele oskusest v\u00e4ga kasu ja pidime r\u00e4\u00e4kima n-\u00f6 k\u00e4te ja jalgadega, aga enamuses kohtades siiski osati inglise keelt ja sellega saime ilusti hakkama.\n\u2022 Mikk: Mina ise arvan, et mina k\u00e4itusin h\u00e4sti ja ei tea kedagi, kes oleks halvasti k\u00e4itunud.\n\u2022 Karoliine: Mulle meeldis v\u00e4ga Br\u00fcsseli arhitektuur. Need majad olid v\u00e4ga ilusad ja ma tegin seal v\u00e4ga palju pilte.\n\u2022 Hanna: See oli v\u00e4sitav, aga tore reis. Ma ei arvanudki, et meie klass nii h\u00e4sti (\u00fchtse meeskonnana) k\u00e4itub.\n\u2022 Sandra: Br\u00fcssel meeldis mulle v\u00e4ga oma v\u00e4limuse poolest: t\u00e4navaid ja maju oli ilus vaadata. Vahepeal j\u00e4id nii hoolega silmitsema, et k\u00f5ndisid m\u00f6\u00f6da sealt, kuhu sa minema pidid.\n\u2022 Kelli: Enda arust k\u00e4itusime h\u00e4sti ja olime viisakamad kui tavaliselt. Suhtluses saime kasutada inglise keelt, aga seda siiski v\u00e4he, kuna jutud olid l\u00fchikesed.\n\u2022 Liisa-Marinelli: Br\u00fcssel j\u00e4ttis mulle v\u00e4ga hea mulje. Kindlasti tahaksin kunagi veel seda kohta k\u00fclastada.\n\u2022 Karoliine: Ma usun, et julgen n\u00fc\u00fcd reisida ka tulevikus.\n\n\" Suur t\u00e4nu Jaak Madisonile ja tema tublidele abilistele Kristi Kaevandile ning Tairo J\u00fcrissonile. \u00d5pilaste m\u00f5tteid vahendas Merike M\u00e4emets.\n\nP\u00e4rnu-Jaagupi P\u00f5hikool\"\n\n\u00dclemisel pildil: Jaak Madison ja Kristi Kaevand esitlemas kauneid rahvusmustriga kindaid. Need kudus kingituseks \u00f5p Anne Alus.\n\nVaskpoolsel pildil: P\u00e4rnu-Jaagupi P\u00f5hikooli 9. klassi \u00f5pilased ja nende \u00f5petajad Euroopa Liidu Parlamendi hoones Br\u00fcsselis.\n\nPiltide (sh veebis) autor:\nKarina Kotkas\n\n\n25. ja 26. jaanuaril oli 9. klass koos viie \u00f5petajaga \u00f5ppereisil Br\u00fcsselis. Reis sai teoks t\u00e4nu Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni kutsele. \u00d5pilased jagavad siinkohal oma teadmisi, emotsioone ja vahetuid muljeid"}
{"text":"Politsei ja P\u00e4\u00e4steameti operatiivs\u00fcndmusedANDRA V\u00c4\u00c4RTMAA\nP\u00e4\u00e4steameti kommunikatsioonijuht\n\u2022 7. veebruaril kell\nkutsuti p\u00e4\u00e4stjad P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa valda\nKodesmaa k\u00fclla V\u00e4ike-Edasi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, kus helistaja s\u00f5nul s\u00f5ideti veekogul autodega. P\u00e4\u00e4stjate saabudes rallitasidki j\u00e4rvej\u00e4\u00e4l autod. P\u00e4\u00e4stjad selgitasid inimestele olukorda ja palusid j\u00e4\u00e4lt lahkuda.\nP\u00e4\u00e4stjad tuletavad meelde, et L\u00e4\u00e4neregioonis kehtib siseveekogude j\u00e4\u00e4le mineku keeld. Ilmaolud on muutlikud, mis teevad\nALAR ABEL\nP\u00e4rnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik\n\u2022 21. jaanuaril helistas joobes mees P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallast numbrile 112 ja soovis, et politsei ta Karksi-Nuia viiks. Mehele selgitati, et politsei taksoteenust ei osuta ja soovitati s\u00f5ita bussiga.\n\n\u2022 26. jaanuaril andis noormees oma telefoninumbri ja saatis telefonile tulnud koodid m\u00e4ngus tuttavaks saanud isikule lubaduse eest saada m\u00e4ngus kasutatavat raha. Raha noormees ei saanud ja hiljem selgus, et telefonile on lisandunud arve 102 eurot.\n\u2022 29. jaanuaril leiti P\u00e4rnu-Jaagupi l\u00e4hedalt metsast inimese osaline skelett. Politsei korjas leitud skeletij\u00e4\u00e4nused ja riidet\u00fckid kokku ning saatis Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, et v\u00e4lja selgitada kas luudel on m\u00e4rke v\u00e4givallast ja leitud isiku tuvastamiseks.\n\n\u2022 2. veebruaril tekkis t\u00fcli alkoholijoobes mehe ja tema naise vahel, sest mees n\u00f5udis naiselt ATV v\u00f5tmeid. Naine v\u00f5tmeid ei andnud ja helistas 112. Mees toimetati kainenema.\n\n\u2022 5. veebruaril surus \u00fcks mees endise elukaaslase vastu autoust ja haaras tal k\u00f5rist p\u00f5hjustades endisele elukaaslasele f\u00fc\u00fcsi\nka j\u00e4\u00e4olud ebastabiilseks.\n\u2022 9. veebruaril kell 13.03\nsai H\u00e4irekeskus teate, et P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas\nV\u00e4ndra alevis P\u00e4rnu-Paide maanteel p\u00f5leb kahekordse kivimaja korstnajalg. P\u00e4\u00e4stjate saabudes ajas kamin suitsu sisse ja see oli imbunud nii p\u00f6\u00f6ningule kui ka keldrisse. P\u00e4\u00e4stjad kontrollisid k\u00fcttes\u00fcsteemi \u00fcle ja tuvastasid korstnal\u00f5\u00f5ris tahmap\u00f5lengu, mis kustutati pulberkustutiga. P\u00e4\u00e4stjad n\u00f5ustasid omanikku ja kohapeal v\u00f5eti kohe \u00fchendust ka korstnap\u00fchkijaga, kes pidi s\u00fcsteemi \u00fcle vaatama.\n\nlist valu. Samuti \u00e4hvardas mees oma endist elukaaslast tapmisega. \u00c4hvarduse t\u00e4ideviimist oli endisel elukaaslasel alust karta, kuna mees on karistatud varasema v\u00e4givalla tarvitamise eest. Mehe suhtes alustati m\u00f5lema teo suhtes kriminaalmenetlust.\n\n\u2022 10. veebruaril varastati teatajalt kilekott toiduainetega, mille ta oli pingi peale j\u00e4tnud, et ise teise poodi minna.\n\n\u2022 12. veebruaril teatas naine, et tema alkoholijoobes mees on agressiivne. Politsei kohale j\u00f5udes oli mees rahunenud, kuna naine oli l\u00e4inud mujale \u00f6\u00f6bima. Juhtum rohkem politsei sekkumist ei vajatud.\n\n\u2022 P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas\ntoimus neli otsas\u00f5itu metskitsele. Olge liigeldes ettevaatlikud!\n\nLisaks on sagenenud juhtumid, kus inimestelt p\u00fc\u00fctakse interneti teel pangaparoole v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Samuti tuleb e-kirju, mis on saadetud politsei nimel. Saades kirja, mis on v\u00e4idetavalt politseilt, tuleb k\u00f5igepealt vaadata saatja aadressi. Politseist tulnud kirjad l\u00f5pevad k\u00f5ik @politsei.ee domeeniga ning teistsuguse saatja aadressiga kirjad on petuskeemid."}
{"text":"Tarmo Hints: kas Reformierakond on seotud Venemaa v\u00f5imulolijatega?Valimised on toimumas. Ja alati, kui valimised on tulemas, on meil siin alati toimunud midagi, mis tekitab rohkem k\u00fcsimusi kui vastuseid. Ja ega praegused valimisedki pole olnud erand.\nK\u00f5ik on kuulnud nende valimistega seoses, et EKRE ja Prigo\u017eini vahel olevat mingi seos. K\u00fcll on seda \u00fchte pidi serveeritud. K\u00fcll teistpidi. Viimaseks \u201ekirsiks tordil\u201c olevat see, et Prigo\u017ein olevat trollinud, et tema \u201emehed\u201c k\u00e4inud Eestis.\nTrollimine trollimiseks, eks see on kogu selle teema k\u00f5rvalprodukt. K\u00fcll on aga seoses sellega tekkinud \u00fcks suur k\u00fcsimus. Ja see k\u00fcsimus on selles pealkirjas. Kas Reformierakond on kuidagi seotud Venemaa v\u00f5imulolijatega? Viimaste Delfi uudiste p\u00f5hjal, eriti just viimase asja esilet\u00f5stmisel on see k\u00fcsimus tekkinud. See oli ka varem \u00f5hus, kuid tundub, et selles osas on olemas reaalne tagap\u00f5hi.\nNii p\u00fc\u00fcdlikult, kui kunagi varem, pole proovitud isegi Vene-kaarti lauale l\u00fc\u00fca. Savisaare puhul oli see seotud sellega, et mees t\u00f5esti andis selleks ka p\u00f5hjust. Praegusel juhul aga tekib suur hulk vastamata k\u00fcsimusi.\nVenemaal ei olda lollid. Sekkumine valimistesse ei ole see, et teeme paar sotsiaalmeediakanalit rumalatele ning asi tehtud. Riik, kes 100 aastat on nuhkimise ja infooperatsioonide osas teinud t\u00f6\u00f6d, ei tee palju rumalusi. Tuletame meelde, et Eston Kohvri kinnip\u00fc\u00fcdmiseks m\u00e4ngiti l\u00e4bi terve stsenaarium, et meest l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda. Neil on teadmisi ja vahendeid, kuidas m\u00e4ngida ja hanitada ka siinseid valimisi. Ja kes t\u00f5esti \u00fctleb Eesti ajakirjandust tsiteerides, et seda pole varem tehtud.\nIvan Makarov osundab siinjuures t\u00f5siasjale, et Delfi Martin Laine isikus on j\u00e4tkuvalt tegelenud \u201evene-asjaga\u201c, kasutades viimasena \u00e4ra ka Aleksander Kornilovi nn. uudist. Kas Laine ei tea siis, et Kornilov on Eestist v\u00e4lja saadetud putinist?\nTaolise infotulva tegemisel aga on see tegemas hoopis kummalise k\u00fcsimusega. Vastasest kuvandi loomise p\u00fc\u00fcdlikkus on imelik. K\u00fcsimusi tekitab pigem see, et kas Venemaa teadlikult trollib Eesti valimisi, et aidata v\u00f5imule senine juhtkond ehk siis Reformierakond? Kui see nii on, siis miks seda tehakse? Mis kasu on Venemaal sellest, et senine poliitiline joon Eestis j\u00e4tkuks?\nKas seal on kokkuleppeid, mida meie ei tea. Kui seal on teatud asju, mida tegelikult ka KAPO teab, siis k\u00fcsimus on, kas ka KAPO m\u00e4ngib mingit rolli seoses Eesti endiste ja ka praeguste valimistega Venemaa suunas? EKRE tegi KAPO-le avalduse seoses nende asjadega, mis just puudutavad Vene-teemat. N\u00fc\u00fcd oleneb juba KAPO reaktsioonist, kas seal v\u00f5etakse asja t\u00f5siselt v\u00f5i ollakse ka ise Venemaa poolsete asjadega seotud, l\u00fckates asjad endast eemale ning v\u00e4ltides teema t\u00f5statamist?\nIgatahes on need k\u00fcsimused viimastel p\u00e4evadel kerkinud esile. Me k\u00f5ik ju m\u00e4letame, kuidas l\u00f5petati omal ajal \u00e4ra rahapesu uurimine. Reformierakond v\u00e4itis, et rahapesu pole olnud. Ameeriklased tegid eelmise aasta l\u00f5pus aga siiski piltlikult selgeks, et rahapesu toimus. Mismoodi see edasi arenenud on, on isek\u00fcsimus.\nMaailm on tegelikult antud hetkel k\u00f5verpeeglis. Ehk kui ette v\u00f5tta Oliver Stone`i linateos \u201eJFK\u201c, siis on seal v\u00e4lja toodud ka konkreetne hetk Jim Garrisoni ( Kevin Costner) ja kolonel X-i (Donald Sutherland) vestlusest: \u201eMust on tegelikult valge ja valge on tegelikult must.\u201c Tundub, et see teema on ka Eesti valimistel ja valitsemisel olnud l\u00e4bivaks teemaks.\nTarmo Hints\nEKRE Kristlik \u00fchendus"}
{"text":"Politico: Katari valitsus lennutas Henrik Hololeid \u00e4riklassis puhta muiduV\u00e4ljaanne Politico paljastas, et eestlasest k\u00f5rge euroliidu ametnik Henrik Hololei (pildil) v\u00f5ttis Katari valitsuselt vastu tasuta lende.\nEuroopa Komisjoni transpordiosakonna peadirektor Henrik Hololei (erakond Parempoolsed) lendas aastatel 2015\u20132021 \u00e4riklassis \u00fcheksa korda, ise selle eest tasumata.\nSamal ajal oli just Katari riiklikul lennufirmal Qatar Airways huvi turule p\u00e4\u00e4semise lepingu vastu, s.t \u00f5igust maanduda paljudes Euroopa Liidu sihtkohtades. Hololei \u00fcheksast tasuta reisist tasus Politico andmeil neljal juhul kas otseselt riigi valitsus v\u00f5i m\u00f5ni sellega seotud \u00fchendus, kuus reisi \u00fcheksast toimus t\u00e4pselt lepingu s\u00f5lmimise ajal.\nHololei ei soovinud Politicole kommentaare anda. Euroopa Komisjoni esindaja aga kaitses Hololei otsust tasuta lennud vastu v\u00f5tta ning kinnitas, et k\u00f5iki huvide konflikte oli hoolega kaalutud.\nPolitico artiklit saab t\u00e4ispikkuses lugeda SIIT."}
{"text":"Riigi valimisteenistus tuletas meelde, et h\u00e4\u00e4letamine on salajane   Riigi valimisteenistus kutsus teisip\u00e4eval hoidma h\u00e4\u00e4letamise salajasuse p\u00f5him\u00f5tet ning tuletas meelde, et oma h\u00e4\u00e4letamissedeli pildistamine ja selle jagamine l\u00e4heb selle p\u00f5him\u00f5ttega vastuollu. Teenistuse s\u00f5nul on neile teatatud mitmest selle s\u00e4tte eiramisest.   \"Valimisteenistusele on tulnud mitmeid p\u00e4ringuid h\u00e4\u00e4letamissedeli pildistamise ja jagamise kohta. Selline tegevus l\u00e4heb vastuollu p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud h\u00e4\u00e4letamise salajasuse p\u00f5him\u00f5ttega. Salajasus on oluline valija kaitseks \u2013 keegi ei pea teadma, kas, kuidas v\u00f5i kelle poolt valija h\u00e4\u00e4letas,\" lausus riigi valimisteenistuse kommunikatsioonijuht Kristi Sobak. ERR-ile laekunud info j\u00e4rgi kutsus Eestimaa \u00dchendatud Vasakpartei (Koos\/Vmeste) teisip\u00e4eval sotsiaalmeedias oma valijaid ja toetajaid saatma postituses viidatud aadressile foto oma ID-kaardist ja valijarakenduses tehtud valikust.\u00a0\u00dcleskutsuja s\u00f5nul on fotode korjamise ajendiks \"h\u00e4\u00e4lte kontroll\", millega ta viitab v\u00f5imalikule pettusele h\u00e4\u00e4ltelugemisel. Sobaku s\u00f5nul tuleb \u00fcleskutsed jagada infot oma h\u00e4\u00e4letamissedeli v\u00f5i e-h\u00e4\u00e4letamise kohta tuleb j\u00e4tta t\u00e4helepanuta. \"Kui valijat on m\u00f5jutatud avaldama oma e-h\u00e4\u00e4letamise valikut, on tal v\u00f5imalik oma e-h\u00e4\u00e4lt muuta. Valija saab h\u00e4\u00e4letada uuesti elektrooniliselt kuni laup\u00e4eva \u00f5htu kella 20 v\u00f5i h\u00e4\u00e4letamissedeliga valimisjaoskonnas kuni p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htu kella 20,\" lisas Sobak. Valijat kaitseb ka karistusseadustik, mis n\u00e4eb ette valimisel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest ette karistuse.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mari Peegel   "}
{"text":"Raadiohommikus: menukaktsiaga ettev\u00f5tte k\u00e4ek\u00e4ik, koolidirektor idufirmas ja kr\u00fcpto reguleerimineEnefit Green teatas p\u00e4rast teisip\u00e4evast b\u00f6rsip\u00e4eva oma 2022. aasta majandustulemused. Rahvaaktsiaga ettev\u00f5tte juht Aavo K\u00e4rmas jagab kolmap\u00e4eva hommikul k\u00e4ek\u00e4igu kohta \u00c4rip\u00e4eva raadio otse-eetris kommentaare.\n11 koolidirektorit ja kaks \u00f5ppejuhti Eesti eri paigust viibivad praegu koguni k\u00fcmnen\u00e4dalasel praktikal m\u00f5nes idufirmas v\u00f5i suures pangas. Sinna on nad viinud 2019. aastal ellu kutsutud programm, mis on v\u00f5tnud n\u00f5uks pakkuda koolijuhtidele oman\u00e4olist \u00f5ppimisv\u00f5imalust ja t\u00f5sta seel\u00e4bi Eesti haridusjuhtimise kvaliteeti. Igale praktikandile on toeks ettev\u00f5ttepoolne mentor.\nStuudiosse tulevad Veriffis olev Tartu Jaan Poska nimelise g\u00fcmnaasiumi direktor Mari Roostik ning kolmandat aastat j\u00e4rjest mentorina tegutsev Telia m\u00fc\u00fcgi- ja teenindus\u00fcksuse juht Katre Liiberg. Uurime neilt, milliseid eraettev\u00f5tete kogemusi ja tarkusi on v\u00f5imalik kooliellu \u00fcle kanda.\nHiljutisel G20 riikide kohtumisel t\u00f5statas India kr\u00fcptovaluutade reguleerimise k\u00fcsimuse ning leidis sellega toetust nii Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) kui ka Ameerika \u00dchendriikidelt. Arutleme finantsinspektsiooni innovatsiooni\u00fcksuse juhi Mari-Liis Kukega, millist reguleerimist virtuaalv\u00e4\u00e4ringud vajavad, ja meenutame hiljutisi kollapseid eesotsas kurikuulsa FTXiga.\nHommikuprogrammi teevad Karl-Eduard Salum\u00e4e ja Romet Toomas Tiitsaar.\nRaadiop\u00e4ev j\u00e4tkub kolme saatega:\n11.00\u201312.00 \"Triniti eetris\". R\u00e4\u00e4gime saates rahapesu j\u00e4relevalvest ja sellega seonduvatest ettev\u00f5tjate muredest.\nP\u00fc\u00fcame leida vastuseid sellele, kuidas hirme maandada ja korraldada ettev\u00f5tte tegevust nii, et v\u00e4ltida rahapesu uurijate huviorbiiti ja rahapesuskandaali keskmesse sattumist. Samuti annavad saatek\u00fclalised n\u00f5u, mida teha siis, kui uurimine ettev\u00f5tte majandustegevuse \u00fcle juba k\u00e4ib ja pangakonto on k\u00fclmutatud.\nSaade oli eetris mullu novembris. Saadet juhib Gregor Alak\u00fcla.\n13.00\u201314.00 \u201cEnergiatund\u201d. Saate teema on vesiniku kasutamine energeetikas ja ka mujal majanduses.\nUurime vesiniku\u00fchingu juhilt Ain Laidojalt vesiniku kasutamise v\u00f5imaluste kohta nii globaalses mastaabis kui L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas ning kirjeldame Eesti v\u00f5imalusi ja puudusi vesinikutehnoloogia arendamisel ja kasutamisel. Alexela Investi juhatuse esimees Marti H\u00e4\u00e4l annab telefoniintervjuus \u00fclevaate Alexela tegemistest vesiniku suunal ning vastab muu hulgas k\u00fcsimusele, kui suurt \u00e4ripotentsiaali ettev\u00f5te vesinikutehnoloogias n\u00e4eb. Lisaks p\u00e4rime, millal ometi hakkab Eestis korralikult t\u00f6\u00f6le esimene vesinikutankla s\u00f5iduautodele.\nSaatejuht on Lauri Leet.\n15.00\u201316.00 \"Delov\u00f5e ljudi\". Saatek\u00fclaliseks on Pindi Kinnisvara maakler Anna Danilova. 15aastase kogemusega Annal ei olnud plaanis hakata tegelema kinnisvaraga \u2013 ta arvas, et see valdkond pole tema jaoks. Olles n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tanud 3,5 aastat Pindi Kinnisvaras, naudib ta protsessi ja arengut.\nSaates tuleb jutu kliendi portfelli loomisest ning kinnisvaraturust ja sellest, kuidas selles valdkonnas edukas olla.\nSaatejuht on Alyona Stadnik.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"Kadri Simson energiakriisist: v\u00f5itsime esimese lahingu, kuid s\u00f5da pole veel l\u00f5ppenudEuroopa on talve edukalt \u00fcle elanud vaatamata Venemaa katsetele gaasitarneid katkestada, kuid energiajulgeoleku nimel on vaja veel palju t\u00f6\u00f6d teha, s\u00f5nas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson eile.\n\u201eMitme standardi j\u00e4rgi on Euroopa praegu energiakindlam, Venemaast s\u00f5ltumatum ja tugevam kui aasta tagasi,\u201c \u00fctles Simson eile Euroopa Liidu (EL) pressikonverentsil. \u201eS\u00f5da ei ole aga l\u00e4bi. V\u00f5itsime esimese lahingu, kuid meid ootab ees veel pikk v\u00f5itlus,\u201c lisas ta.\nSimsoni s\u00f5nul peab EL energiajulgeoleku tagamiseks energiasektorit mitmekesistama ning kasutama rohkem taastuvenergiat. Olulised on ka energian\u00f5udluse v\u00e4hendamine ja j\u00e4rgmiseks talveks piisavalt gaasi varumine, vahendab Euractiv.\nEL elas 2022. aasta \u00fcle\nEnne Ukraina s\u00f5da oli Venemaa Euroopa Liidu suurim gaasitarnija. 2021. aastal moodustasid riigi tarned liidu koguimpordist lausa 45 protsenti. Probleemid hakkasid aga tekkima juba 2021. aastal, mil Vene riiklik gaasifirma Gazprom ei t\u00e4itnud hoidlaid ootusp\u00e4raselt. 2022. aasta jooksul keeras Venemaa gaasitarneid ka aina rohkem kinni. Praegu moodustab Vene gaasi EL-i koguimpordist vaevu k\u00fcmme protsenti.\nEuroopas tekkis p\u00e4rast Ukraina s\u00f5da paanika. Gaasi hind t\u00f5usis ja liikmesriigid muretsesid, kas Euroopal j\u00e4tkub gaasi talve \u00fcleelamiseks. Talv osutus aga oodatust soojemaks ja on seni m\u00f6\u00f6dunud suuremate probleemideta. \u201eT\u00e4na v\u00f5ime \u00f6elda, et Venemaa v\u00e4ljapressimine ei \u00f5nnestunud,\u201c teatas Simson, lisades, et Euroopal on k\u00fctteperioodi l\u00f5pus gaasihoidlad t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcle 50% t\u00e4is. Seda on kaks korda rohkem kui aasta tagasi.\nSamas ei saa Simsoni s\u00f5nul loorberitele puhkama j\u00e4\u00e4da \u2013 n\u00e4iteks tuleb juba praegu teha koost\u00f6\u00f6d rahvusvaheliste partneritega, et kindlustada gaasivaru ka j\u00e4rgmiseks talveks.\nEuroopat aitas muu hulgas gaasin\u00f5udluse v\u00e4hendamine\n\u00dcks, mis aitas Euroopal talve \u00fcle elada, oli uute tarnijate leidmine ja maagaasi asendamine LNG-ga. Lisaks v\u00f5eti kiiremas korras kasutusele taastuvenergiaallikad \u2013 mullu pandi t\u00f6\u00f6le peaaegu 50 gigavatti ulatuses uusi p\u00e4ikese- ja tuuleparke.\nTeine meede, mis aitas Euroopat talveks ette valmistada, oli gaasin\u00f5udluse v\u00e4hendamine. EL-i riigid leppisid enne k\u00fctteperioodi kokku, et n\u00f5udlust gaasi j\u00e4rele tuleb v\u00e4hendada 15 protsenti. \u201eEuroopa Liit \u00fcletas selle eesm\u00e4rgi, l\u00f5puks v\u00e4hendati gaasin\u00f5udlust peaaegu 19%,\u201c s\u00f5nas Kadri Simson.\nN\u00f5udluse v\u00e4hendamine pidi esialgu kehtima selle aasta m\u00e4rtsi l\u00f5puni, kuid kuna energiakriis pole veel l\u00e4bi, v\u00f5ib Euroopa Liit seda pikendada."}
{"text":"Wagneri-skandaal paistab EKREIKE koalitsioonile hingekelli helistavatEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja Isamaa kolmikliit (EKREIKE) saaks hetkeseisuga v\u00e4ikese varuga koalitsiooniks h\u00e4\u00e4led kokku, Reformierakonna ja Keskerakonna partnerlust peetakse aga ka konkurenterakondade seas suurimaks favoriidiks.Viimaste n\u00e4dalate arengud on aga aastatel 2019\u20132021 Eesti poliitfolkloori mitmete v\u00fcrtsikate skandaalidega panustanud EKREIKE liidu tagasitulekule vett peale t\u00f5mbamas.\nNimelt on Isamaa j\u00f5udnud t\u00f5demusele, et Vene palgaarmee Wagneri ja selle juhi Jevgeni Prigo\u017eini seostamine rahvuskonservatiivide 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaga t\u00f5otab EKRE suunata pikas plaanis allak\u00e4iguspiraalile. Ja et rahvuskonservatiivid oma v\u00f5imalikus vabalanguses Isamaad s\u00e4\u00e4staks, on nende jaoks eluliselt vajalik end EKREst sujuvalt, aga see-eest otsustavalt distantseerida.\nKui erakonna esimees Helir-Valdor Seeder on poliitilisel maastikul p\u00fc\u00fcdnud laveerida konservatiivse ja liberaalse leeri vahel, siis Isamaa fraktsiooni-ministrite seas on reaalsus EKREga koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imatuse osas juba ammu koitnud.\n\n\nRiigiteadlane Martin M\u00f6lder.\nKermo Benrot\n\n\nEKRE on kindlustanud teise koha\n\nTartu \u00dclikooli politoloog Martin M\u00f6lder\nSelle n\u00e4dala toetusnumbrid annavad meile juba p\u00e4ris h\u00e4sti aimu v\u00f5imalikust valimistulemusest. Reformierakonna reiting on langenud oma tavap\u00e4rasele valimistulemuse tasemele ning t\u00f5en\u00e4oliselt teevad nad sel korral protsendipunkti v\u00f5i paari v\u00f5rra madalama tulemuse kui eelmistel valimistel. Samas n\u00e4eme, et EKRE on kindlustanud endale teise koha ning nende toetus on hetkel paar protsendipunkti \u00fcle kahek\u00fcmne.\nKuigi Keskerakond on viimaste kuude jooksul oma positsiooni j\u00f5udsalt parandanud, on toetuse vahe EKREga praeguseks piisavalt suur, et teine koht j\u00e4\u00e4b neile ilmselt k\u00e4ttesaamatuks. Eesti 200 toetus on viimastel n\u00e4dalatel liikunud m\u00f5nev\u00f5rra allapoole ning on hetkel langenud alla 10 protsendi.\nSamas on oma positsioone parandanud Isamaa, kelle toetus on praeguseks t\u00f5usnud \u00fcle 8 protsendi ning on protsendipunkti jagu k\u00f5rgem kui sotsiaaldemokraatidel. Need reitingud peegeldavad trende umbes n\u00e4dal aega enne valimiste l\u00f5ppemist ning selle n\u00e4dalaga j\u00f5uab toetus veel natuke muutuda. V\u00f5imalikku valimistulemust silmas pidades tasuks m\u00f5elda ka sellele suunale, kuhu need numbrid hetkel liiguvad.\nKui need toetusprotsendid peaksid muutuma kohtadeks riigikogus, saaks Reformierakond 32 kohta, EKRE 25 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 8 kohta ning sotsid 7 kohta. Sellises riigikogus on sisuliselt kaks v\u00f5imalust valitsuse moodustamiseks.\n\u00dchelt poolt v\u00f5ib Keskerakond p\u00f6\u00f6rduda Reformierakonna poole, kellega kahe peale oleks koos 52 kohta. Ilmselt oleks siis toimiva valitsuse moodustamiseks vaja kaasata ka keegi kolmas. Teisalt v\u00f5iks Keskerakond p\u00f6\u00f6rduda EKRE ja Isamaa poole, kellega kahe peale oleks 53 kohta riigikogus.\nTeatud m\u00f5ttes oleks j\u00e4me ots siin Keskerakonna k\u00e4es, kuna ilma nendeta oleks poliitiliselt ja matemaatiliselt v\u00f5imalik ainult nelja erakonnaga valitsus, mis lisaks Reformierakonnale sisaldab Eesti 200, Isamaad ja sotse. Nii mitme osapoolega valitsuse moodustamine oleks aga v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline, kuna see ei oleks ilmselt k\u00f5igi osapoolte huvides.\n\n\n\n\n\u00d5rnad v\u00f5imuliidud\n\n\n\n\n\nEKREst distantseerumine muudab Isamaa variandid kevadel mingis koalitsioonis j\u00e4tkata m\u00f5istagi kitsamaks. Kui sellen\u00e4dalased Norstati erakondade toetusprotsendid teisaldada kohtadeks riigikogus, saaks Reformierakond (RE) 32 kohta, EKRE 25 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 8 kohta ning sotsiaaldemokraadid 7 kohta.\nReformierakonna p\u00e4ris esimene eelistus on olnud kolmikliit Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidega. Eesti 200 on niigi avalikult ja mitteavalikult flirtinud oravatega. Ja miks Isamaa asemel eelistavad oravad sotse: inimlikult on l\u00e4bisaamine lihtsalt parem.\nKa sotsid on valitsuses \u00fcksikute rajude soolodega silma paistnud. N\u00e4iteks keskkonnaminister Madis Kallase (SDE) hiljutist ootamatut otsust metsaraie mahtusid v\u00e4hendada nimetatakse oravate seas v\u00e4ga osavalt orkestreeritud k\u00e4iguks. Kuid koost\u00f6\u00f6st Isamaaga on maik siiski veidi kehvem. Seedrit tituleeritakse v\u00e4ljapressijaks, sest neil on tagataskus alati olnud trumpkaart EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni tagasitoomise n\u00e4ol ning n\u00f5nda on nad v\u00e4lja kaubelnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse koguse poliitilisi punktiv\u00f5ite.\n\nKuid praegu, m\u00f5ned p\u00e4evad enne valimisi, ei paista kusagilt, et RE, SDE ja Eesti 200 \u2013 veel v\u00e4hem praegu ametis olev kolmikliit \u2013 saaksid h\u00e4\u00e4led koos vajaliku varuga kokku. Reformierakonna enda vahepealne ligi 34-protsendiline toetus oli pigem ajalooline anomaalia ning politoloog Martin M\u00f6lderi hinnangul v\u00f5ib tegelik valimistulemus j\u00e4\u00e4da alla ka 2019. aasta omale (28,9 protsenti). Vahepealsed skandaalid on EKRE toetusele aga hoopis mobiliseerivalt m\u00f5junud.\n\nFrustratsioon kunstlikust paha-hea vastasseisust\n\n\n\nValimisv\u00f5idu poole on liikumas Reformierakond ja teine koht paistab olevat vormistamise k\u00fcsimus EKRE-le. Konkurentidele valmistab aga \u00fcha enam tuska, kuidas valimisv\u00f5itlust on peegeldatud pelgalt kui kahe suure, Reformierakonna ja EKRE vastasseisuna.\n\u00abVaatame teatud imestusega, kuidas paljud kontorid \u00fcritavad lavastada suurt vastasseisu paha ja hea, EKRE ja Reformierakonna vahel ning sellega m\u00f5lemad erakonnad oma valijaid mobiliseerida. Ega see demokraatia tervisele v\u00e4ga hea ei ole. Arukam valija n\u00e4eb l\u00e4bi, et kurja ja hea vahelise v\u00f5itluse etendamine on puhas poliittehnoloogia,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Karilaid.\nIsamaa sees kostab nurinat, et Reformierakond on oma valimisretoorikas sulandanud J\u00fcri Ratase teise valitsuse osapooled EKRE, Isamaa ja Keskerakonna sisuliselt \u00fchte. N\u00e4iteks v\u00e4rskel valimisplakatil on Kaja Kallase pildi k\u00f5rval tekst: \u00abSinu h\u00e4\u00e4l otsustab, kas valitsuse moodustab Reformierakond v\u00f5i EKREIKE!\u00bb\n\nJ\u00e4rgmisena v\u00f5iks k\u00f5ne alla tulla kolmikliit Reformierakonna, Isamaa ja Eesti 200ga. See v\u00f5imuliit oleks tugevalt Isamaa taustaga Eesti 200 esimene eelistus. Kuid sellen\u00e4dalased tulemused tooksid sellele v\u00f5imuliidule 49 kohta ehk seegi j\u00e4\u00e4ks praeguse seisuga enamusest ilma. Ja isegi kui emb-kumb kolmikliit saaks parlamendis napi enamuse, valmistab oravatele muret teadmatus, mida parlamendi uustulnukast Eesti 200st ning nende fraktsiooni distsipliinist oodata v\u00f5iks. Teisis\u00f5nu, kui kindel saab olla, et vajalikel hetkedel on k\u00f5ik h\u00e4\u00e4led olemas.\n\n\n\n\n\nVigadest \u00f5pitakse\n\n\n\n\n\nSeega j\u00f5uame paratamatult Reformierakonna ja Keskerakonna partnerluseni, mida ka konkurenterakondade seas hetkel suurimaks favoriidiks peetakse. T\u00f5si, sellen\u00e4dalased toetusreitingud annavad neile kahe peale 52 kohta, ehk toimiva koalitsiooni loomine l\u00e4heks v\u00e4ga nugade peale. N\u00f5nda v\u00f5ib seegi liit muutuda valimistej\u00e4rgsetel n\u00e4dalatel kolmeliikmeliseks.\n\nKaja Kallase Reformierakond liigub valimisv\u00f5idu poole, kuid koalitsioonivalikutega on kitsas k\u00e4es.FOTO: Tairo Lutter\nTairo Lutter\n\nVeel kolmveerand aastat tagasi, kui kaksikliit lagunes, olid poolte suhted \u2013 eelk\u00f5ige esimeeste J\u00fcri Ratase (KE) ja Kaja Kallase (RE) \u2013 justkui lootusetult sassis. Viimastel n\u00e4dalatel on kahe erakonna vahel toimunud tuntav l\u00e4henemine.\n\u00abMa ei \u00fctleks, et seal oleks mingit suurt s\u00f5prust, aga v\u00f5ibolla \u00fcht-teist on m\u00e4rgata jah omavahelistes vestlustes,\u00bb m\u00e4rkis Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart V\u00f5rklaev. \u00abAga see on tavaline, sest k\u00f5ik poliitj\u00f5ud saavad aru, et \u00fcks on valimisv\u00f5itlus, ja p\u00e4rast 5. m\u00e4rtsi on k\u00f5igi huvi uus koalitsioon moodustada.\u00bb\n\u00abMeil tekkisid t\u00f5rked Reformierakonnaga, mis ei t\u00e4hendaks seda, et me ei v\u00f5iks vigadest \u00f5ppida,\u00bb oli ka keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid enam-v\u00e4hem optimistlik. \u00abK\u00f5ige olemuslikum viga oli k\u00e4rpepoliitika. \u00d5ppetund oli, et kokkulepped tuleks algusest peale teha v\u00f5imalikult adekvaatsed ja konkreetsed,\u00bb meenutas ta.\n\n\nMihhail StalnuhhinFOTO: Eero Vabam\u00e4gi\nEero Vabam\u00e4gi\n\n\nStalnuhhini isikumandaat ebat\u00f5en\u00e4oline\n\nS\u00fcgisel Keskerakonnast lahkunud pikaaegne riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin kandideerib valimistel \u00fcksikkandidaadina. Seni on peetud k\u00fcllaltki arvestatavaks tema v\u00f5imalusi sihtida isikumandaati ning saada l\u00e4bi aegade esimese \u00fcksikkandidaadina riigikokku p\u00e4\u00e4senud rahvasaadikuks.\nNorstati reitingud selleks suurt lootust ei anna. Tema toetus on 5,2 protsenti ning et Ida-Virumaal, kus v\u00e4lja jaotatakse kuus riigikogu kohta, saada isikumandaat, oleks politoloog Martin M\u00f6lderi hinnangul vaja enam kui 16-protsendilist h\u00e4\u00e4ltesaaki. Seda peab M\u00f6lder aga ebat\u00f5en\u00e4oliseks.\n"}
{"text":"FAKTIKONTROLL | Isamaa, Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole h\u00e4\u00e4letanud sundvaktsineerimise pooltFacebookis levib postitus, milles v\u00e4idetakse, et neli erakonda h\u00e4\u00e4letasid 2021. aastal sundvaktsineerimise poolt ning et e-h\u00e4\u00e4letamine on kasutusel vaid kolmes riigis. Kumbki v\u00e4ide ei vasta t\u00f5ele.\nFacebooki lehek\u00fclg \u201eEestimaa taas vabaks\u201c jagas t\u00e4na postitust, milles v\u00e4idetakse, et neli erakonda h\u00e4\u00e4letasid sundvaktsineerimise poolt. See pole t\u00f5si, sest Eestis ei eksisteeri sundvaktsineerimist. Veel v\u00e4hem on see seadusandluses n\u00f5nda k\u00e4sitletud.\nV\u00e4rsket postitust on p\u00e4eva jooksul n\u00e4inud \u00fcle 800 Facebooki kasutaja, kellest 13 on seda ka edasi jaganud.\nLehek\u00fclg \u201eEestimaa taas vabaks\u201c alustas oma tegevust kaks aastat tagasi. Peamiselt tehakse koroona- ja vaktsiiniskeptilisi postitusi. Praegusel valimisperioodil postitatakse muuhulgas ka poliitikateemadel.\nMida v\u00e4idetakse?\nPostituses v\u00e4idetakse, et Isamaa, Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond h\u00e4\u00e4letasid 2021. aasta septembris seaduseeln\u00f5u 373SE poolt. Ehk k\u00f5ik riigikokku kuuluvad erakonnad peale EKRE.\n\u201eNeed erakonnad h\u00e4\u00e4letasid Eesti t\u00e4iskasvanute ja laste sundvaktsineerimise poolt,\u201c seisab postituses.\nPostituse eesm\u00e4rk on \u00f6elda j\u00e4lgijatele, et \u201e\u00e4ra siis valimiskasti juures unusta, kes meid represseerisid,\u201c viidates neljale erakonnale.\nMuuhulgas mainib postitaja e-valimisi ning v\u00e4idab, et internetis saab oma h\u00e4\u00e4le anda vaid kolmes riigis \u2013 Eestis, Venemaal ja Venetsueelas. \u201eSinna kolmikusse kuuludes, ei saa ju eeldada, et need ausad oleks,\u201c leiab autor.\nKuidas on tegelikult?\n2021. aasta 14. septembril toimus riigikogu t\u00e4iskogu istungil t\u00f5esti karistusseadustiku muutmise seaduse eeln\u00f5u (373 SE) esimene lugemine.\nEeln\u00f5u algatas EKRE fraktsioon. Selle \u00fcks eesm\u00e4rk oli muuta karistusseadustikku, et f\u00fc\u00fcsilisi isikuid oleks v\u00f5imalik karistada kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega \u201einimese asetamise eest olukorda, kus teda sunnitakse meditsiinilise eesm\u00e4rgi nimel ennast vaktsineerima kas v\u00e4givalla, pettuse, kahju tekitamisega \u00e4hvardamise, teisest isikust s\u00f5ltuvuse, ametiseisundi \u00e4rakasutamise v\u00f5i t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamisega\u201c. Juriidiliste isikute puhul oli eesm\u00e4rk taastada karistusena sundl\u00f5petamine.\nRiigikogu l\u00fckkas eeln\u00f5u tagasi 51 h\u00e4\u00e4lega. Tagasil\u00fckkamise vastu olid k\u00f5ik h\u00e4\u00e4letusest osa v\u00f5tnud EKRE fraktsiooni saadikud ning \u00fcks Isamaa fraktsiooni saadik.\nEeln\u00f5u tagasil\u00fckkamise ettepaneku tegi valitsus ning tagasisidet andsid ka Tartu Ringkonnakohus, Eesti Advokatuur ning Prokuratuur. Leiti, et eeln\u00f5u j\u00e4rele puudub vajadus ning see v\u00f5ib \u201ep\u00f5hjendamatult karistatavaks lugeda olukorra, kus t\u00f6\u00f6andja on teiste inimeste elu ja tervise huvides sunnitud vaktsineerimisest keeldunud isikuga erandlikel juhtudel t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petama\u201c.\nSamuti ei t\u00e4henda eeln\u00f5u vastu h\u00e4\u00e4letamine sundvaktsineerimise seadustamist. Selleks pidanuks olema eraldi eeln\u00f5u, mis otseselt muudaks vaktsineerimise sunniviisiliseks. Eeln\u00f5u 373SE eesm\u00e4rk oli muuta karistusseadustikku.\nSamuti ei vasta t\u00f5ele v\u00e4ide, et internetis saab h\u00e4\u00e4letada vaid kolmes riigis. Rahvusvahelise demokraatia ja valimisabi instituudi (IDEA) selle aasta andmeil on e-h\u00e4\u00e4letamine kasutusel 34 riigis riiklikul ja\/v\u00f5i piirkondlikul tasandil.\nOtsus: Vale. Isamaa, Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei h\u00e4\u00e4letanud sundvaktsineerimise poolt, sest sellise sisuga eeln\u00f5ud riigikogus ei arutatud. Samuti on e-h\u00e4\u00e4letamine kasutusel 34 riigis, mitte vaid Eestis, Venemaal ja Venetsueelas."}
{"text":"\u00abHelistage mulle ja kuulake s\u00f5numit!\u00bb T\u00fc\u00fctu horoskoobit\u00e4di ahistab Facebookis inimesiInimesed on Facebookis h\u00e4das tundmatu naisega, kes saadab v\u00e4idetavalt horoskoope ja palub lingile kl\u00f5psata. \u00ab\u00dctlesin, et ei soovi, aga ta ikka kirjutab mulle,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Daimi.\u00a0Politsei usub, et tegu v\u00f5ib olla petuskeemiga.\u00abT\u00e4hed \u00fctlesid mulle t\u00e4na, et teie suhtes pruunisilmse mehega toimub suur muutus, mis v\u00f5ib teie elu t\u00e4ielikult \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata. Olen salvestanud teile olulise s\u00f5numi, mis \u00fctleb teile, kuidas t\u00e4nast p\u00e4eva \u00e4ra kasutada, ning r\u00e4\u00e4gin kaheksa minutit teie suhtest pruunisilmse mehega,\u00bb kirjutab\u00a0Alina Magyari nimeline isik Facebookis inimestele ning kutsub neid s\u00f5numisse lisatud lingile kl\u00f5psama.\n\u00abKui esimene kord kirjutas, siis juba vastasin talle:\u00a0ei, ait\u00e4h, ma ei soovi, aga ta ikka peaaegu iga p\u00e4ev t\u00fclitab mind,\u00bb r\u00e4\u00e4kis \u00abKuuuurijaga\u00bb \u00fchendust v\u00f5tnud Daimi.\nDaimi\u00a0\u00fctles, et talle hakkasid iga \u00f6\u00f6 t\u00e4pselt samal kellaajal saabuma pikad kirjad, hiljem lisandusid ka p\u00e4evased kirjad. Nende sisu oli ikka sama:\u00a0umbluu, millega \u00fcritati inimest lingile klikkama saada.\n\u00abK\u00fcll oli seal nimesid, kellega ma peaksin ettevaatlik olema, aga ma isegi ei tea kedagi nende nimedega,\u00bb naeris ta.\n\nAlina Magyari s\u00f5numid.\nkuvat\u00f5mmis vestlusest\n\nAlina Magyari Facebooki kontol on suur t\u00fchjus, v\u00e4he j\u00e4lgijaid ning postitusi. Siiski leiab nende postituste alt ka teiste inimeste kommentaare, kus palutakse Alinal l\u00f5petada nende ahistamine. \u00abKes ta on ja miks ta seda teeb,\u00bb palus Daimi \u00abKuuuurijal\u00bb uurida.\nKas Alina Magyari nimeline isik\u00a0on\u00a0\u00fcldse olemas, me politseilt teada ei saanud, kuna see on isikustatud k\u00fcsimus.\nP\u00f5hja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna menetlusjuhi Inna Toateri s\u00f5nul v\u00f5ib see isik olla pettur, kes p\u00fc\u00fcab inimestelt raha v\u00f5i andmeid v\u00e4lja petta.\u00a0\u00abTegemist v\u00f5ib olla viirusega, aga ka lingiga, kus k\u00fcsitakse n\u00e4iteks pangakaardi v\u00f5i muid isiklikke andmeid. Igal juhul soovitame inimestel nende kirjade saatjad\u00a0blokeerida. Kindlasti ei tasu avada vestluses saadetud linke ega astuda vestlusesse. P\u00e4rast blokeeringut ei saa see inimene enam kirjutada, kommenteerida v\u00f5i muul moel \u00fchendust v\u00f5tta.\u00bb"}
{"text":"Kadri K\u00f5usaar (42)OLGEM AUSAD... on Areeni rubriik, kus kultuuriinimesed r\u00e4\u00e4givad sellest, millest nad tavaliselt ei r\u00e4\u00e4gi. Selle n\u00e4dala \u201eOlgem ausad\u201c eris vastavad k\u00fcsimustele riigikokku kandideerivad loomeinimesed.Filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r, kirjanik, kandideerib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmena.Mis elu sa elad kah?Viimased kuud olen pidanud metsikut v\u00f5idujooksu ajaga ja... paraku ka alla j\u00e4\u00e4nud.Millise uue s\u00f5na sa viimati \u00f5ppisid?\u201eAya\" - araabia keeles \u201eJumala m\u00e4rk\". See sai nimeks s\u00fc\u00fcria t\u00fcdrukukesele, kes s\u00fcndis t\u00e4pselt maav\u00e4rina ajal, ja imekombel p\u00e4\u00e4steti.Milline on k\u00f5ige halvem n\u00f5uanne, mille oled saanud? Kellelt?Et ma ei hakkaks filme tegema, mis sa sinna ronid.Kelle toa seinal sooviksid sa veeta p\u00e4eva k\u00e4rbsena?Kui saaks ka ajamasinasse, siis \u00e4kki Nabokovi?Tahaks temaga malet ka m\u00e4ngida, kuigi k\u00e4rbsena oleks see keeruline.Mis on olnud su elus k\u00f5ige \u00f5igem otsus?Tunda \u00e4ra \u201esee \u00f5ige\", ja temaga lapsed saada.K\u00f5ige suuremat naudingut pakkuv pahe?Alkohol, suhkur, sarivahtimine. Muidugi ka k\u00f5ik need koos.Millal ja miks viimati s\u00fcdamest ropendasid?Laps kaotas \u00e4ra kalli paranduse l\u00e4binud telefoni.Mille peale viimati \u00f5nnest nutsid?M\u00f5lema lapse s\u00fcnd on \u00f5nnest nutma ajanud.Mida tuleks kirjutada sinu hauakivile?Hauakivi on nii eelmine ajastu. Uus trend on saada kompostiks.Mille sa viimati purustasid?Kellegi virtuaalp\u00e4ti p\u00fc\u00fcded kaasata mind petuskeemi.Mis on k\u00f5ige magusam tunne?Armastus.Mis on k\u00f5ige rumalam k\u00fcsimus, mis on sulle esitatud?See siin.Kes on k\u00f5ige targem inimene Eestis?Ei tea. Ta p\u00fcsib varjus.Kes l\u00f5hnab v\u00e4ga halvasti?Jota.Kes mudib sinu suunda?Palju tarku inimesi, keda j\u00e4lgin Twitteris.Kellele sa v\u00f5lgu oled?Moraalselt nii m\u00f5nelegi, eriti perele.Millise olmelise asjaga sa hakkama ei saa? Millegagi, mis puudutab m\u00f6\u00f6blit ja torusid.Kes on olnud sinu k\u00f5ige imelikum k\u00fclaline?M\u00fclleri Sass Tartus mu tudengip\u00f5lves. Ta oli juba peaaegu pime, aga liikus kobamisi ja teosammul, et raha laenata. Ja noh, niisama ka juttu puhuda.Mida sa kahetsed?Prokrastinatsiooni.Mida sa du\u0161i all lisaks pesemisele teed?Unistan.Kelle n\u00e4gu sa oled?Isa. T\u00e4naval on mind kunagi mitu korda peetud Anna Kurnikovaks.Mille peale sul k\u00f5ige rohkem raha kulub?Arvete.Mida mitte keegi sinu kohta ei tea?Plaani B.Mida tahab Eesti rahvas?Ida-Euroopa maksudega saada L\u00e4\u00e4ne-Euroopa elustiili.Mida teeksid esimesena, kui oleksid Jumal?Peataksin kliimamuutuse.Mida sa kindlasti ei s\u00f6\u00f6, ei joo?L\u00f5una-Koreas n\u00e4gin, kuidas s\u00f6\u00f6di elusaid kaheksajalgu. Kombitsad v\u00f5ivad kleepuda s\u00f6\u00f6gitoru k\u00fclge. Ei kutsu proovima... Ja eetrit ei julge ka juua.Mis s\u00f5numi sa viimati saatsid?\u201ePalun helista\".\u00dctle palun midagi \u00fcldfilosoofilist.Istuta puu ka siis, kui sa ise oled nii vana, et selle varjus istuda ei saa."}
{"text":"Eesti liigub edasi vasakuleLoosungit \u00abEdasi vasakule!\u00bb pole \u00fckski erakond v\u00e4lja h\u00f5iganud, sest sellega h\u00e4\u00e4li ei korja. Mis aga ei t\u00e4henda, et me vasakule ei liigu, kirjutab ettev\u00f5tja Indrek Neivelt.President Alar Karis juhtis aastap\u00e4evak\u00f5nes t\u00e4helepanu sellele, et viimastel aastatel oleme turgu ja majanduslikku vabadust sageli kahtluse alla seadnud, ning sellele, et erakondade lubadusi ei ole v\u00f5imalik ilma maksut\u00f5usuta finantseerida. Presidendil on \u00f5igus. Aga see j\u00e4\u00e4b h\u00fc\u00fcdjaks h\u00e4\u00e4leks k\u00f5rbes. Riikide suurem sekkumine turumajandusse on suurem trend ja meie riigijuhtide k\u00e4ed sinna ei ulatu. Saame vaid otsustada, kas jookseme esirinnas v\u00f5i oleme sabass\u00f6rkijad.\nT\u00f5epoolest, me oleme j\u00f5udnud olukorda, kus tahame toetada k\u00f5iki. Meenutagem, et \u00fcks meie iseseisvusliikumise\u00a0impulssidest oli IME ehk Ise Majandav Eesti. Me tahtsime ISE majandada ja meil\u00a0oli eneseuhkust nagu korralikul Eesti talumehel sada aastat tagasi. Ise hakkamasaamisest oli kantud ka meie algusaastate majanduspoliitika: toetati ainult neid, kes ise hakkama ei saanud.\nT\u00e4na oleme nendest p\u00f5him\u00f5tetest taganenud ja toetame k\u00f5iki: nii ettev\u00f5tjaid kui ka tavalist keskmist palka saavat kahelapselist peret. Nii elektritarbijat kui ka elektritootjat. Nii trolliga kui ka Teslaga s\u00f5itjat. Arusaamatu on, mis m\u00f5te on raha maksudena kokku korjata, et see siis tagasi jagada. Aga inimesed on rahul ja erakonnad lubavad meid toetada aina rohkem.\n\nKaksk\u00fcmmend aastat vasakule liikumist\n\nKlassikalise majandusliku vasak-parem-telje sisu on t\u00e4naseks muutunud. Klassikaliselt t\u00e4hendas see, et vasakpoolsemaid parteid valides h\u00e4\u00e4letasid sa suurem riigi sekkumise ja k\u00f5rgemate maksude poolt. T\u00e4nasel p\u00e4eval ei ole riigi sekkumine seotud mitte niiv\u00f5rd maksukoormusega, vaid k\u00f5ikv\u00f5imalike regulatsioonidega, aga ka riigi toetustega. Enamasti tulevad k\u00f5ik need reeglid Br\u00fcsselist ja tulemus sellest ei muutu, kas me valime vasak- v\u00f5i parempoolseid. S\u00f5ltumata meie valitsusest peame kogu selle regulatsioonide hulga lihtsalt vastu v\u00f5tma, sest vastasel juhul saame trahvi. Ja neid regulatsioone aina tuleb ja tuleb.\nOleme varsti kaksk\u00fcmmend aastat Euroopa Liidu liikmed ja m\u00f5elgem, kui palju on selle aja jooksul k\u00f5ikv\u00f5imalikke seadusi ja m\u00e4\u00e4rusi juurde toodetud. Ja mis on tulemus? Riik sekkub meie ellu aina rohkem ja rohkem: sa v\u00f5id ettev\u00f5tte asutada poole tunniga v\u00f5i kiiremini, aga m\u00f5nes valdkonnas tegutsemiseks taotled siis terve aasta tegutsemislitsentsi. Ja sinu saatus s\u00f5ltub ametnikest, kellel v\u00f5ib olla sinust k\u00fcmme korda v\u00e4hem kogemusi ja teadmisi. Aga nemad otsustavad.\nAmetnikud otsustavad, kas inimesel on piisavad teadmised mingit erit\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5tte juhtimiseks. Riik ametniku n\u00e4ol kontrollib, kas n\u00fc\u00fcdisaegses kontoris on t\u00e4idetud k\u00f5ik t\u00f6\u00f6ohutuse eeskirjad, nagu seal oleks ohtlik t\u00f6\u00f6tada jne. Riik jagab toetusi ettev\u00f5tetele ja konsulteerib ettev\u00f5tjaid. Need on ainult \u00fcksikud n\u00e4ited ettev\u00f5tlusest, aga samasugused arengud on igal alal: tervishoiust hariduseni on kasvanud riigi sekkumine. Trend on \u00fchene: rohkem regulatsioone, rohkem aruandlust ja vastutuse hajumine. Ehk liikumine vasakule\u00a0\u2013 kaugemale turumajandusest, vabadusest ja ka vastutusest.\nSinu saatus s\u00f5ltub ametnikest, kellel v\u00f5ib olla sinust k\u00fcmme korda v\u00e4hem kogemusi ja teadmisi. Aga nemad otsustavad.\nV\u00f5tame n\u00e4iteks panganduse: riik garanteerib pankade hoiused, kontrollib\u00a0kapitalin\u00f5uete kaudu pankade laenupoliitikat, kontrollib ja kinnitab omanikke ning juhte. V\u00f5i m\u00f5elgem pankades toimuvale rahapesu t\u00f5kestamisega seotud raporteerimisele. Selle k\u00f5ige tulemusel on pangad muutunud poolriiklikeks organisatsioonideks, aga samas ei tee riik midagi, kui pankade kasum on pikemat aega kaks korda suurem, kui see v\u00f5iks olla ja peaks olema.\nV\u00f5i toetused ettev\u00f5tetele. Riik maksab vaatamata k\u00f5rgetele elektrihindadele taastuvenergia tootjatele toetusi. Kuigi loogiline oleks, et toetused oleksid kuni selle hinnani, milleni tootmine kasumlik ei ole. Kui tootmine on kasumlik, ei tohiks keegi toetusi saada. Aga toetusi saadi ka eelmisel aastal rekordiliste elektrihindade korral. Riik ehk meie k\u00f5ik \u00fcheskoos maksime toetusi nii elektri m\u00fc\u00fcjatele kui ka ostjatele. Isegi Soome tarbijaid toetasime 168 miljoniga. Absurdne, aga tegelikkus.\nMinu arvates peaks riik siis juba oma sekkumisega l\u00f5puni v\u00e4lja minema. Kui alustati, siis tuleks ka l\u00f5puni minna. Seda nii pankadega kui taastuvenergia tootjatega seoses. Vastasel juhul tekitab see eba\u00f5iglust ja lisakulutusi \u00fchiskonnale.\n\nJ\u00e4rgmisel k\u00fcmnel aastal j\u00e4tkame j\u00f5uliselt vasakule liikumist\n\nHiljuti v\u00f5ttis Ameerika \u00dchendriikide Kongress vastu riiklik plaani nende rohep\u00f6\u00f6rde tegemiseks. See on enneolematu oma suuruses ja majandusse sekkumise poolest. Roheenergiat plaanitakse toetada 400 miljardi dollariga, millest paljude arvates saab kaks korda rohkem ehk 800 miljardit. Lisaks rahalisele toetusele sekkub riik ka tarneahelatesse. Kokku on plaanis roheenergiat, kiipide tootmist ja infrastruktuuri riiklikult toetada kahe triljoni dollariga.\nAmeerika \u00dchendriigid v\u00f5tavad sellise enneolematult suure sammu ette mitte ainult planeedi p\u00e4\u00e4stmise nimel, vaid ka seoses murega Hiinaga konkureerides alla j\u00e4\u00e4da. Ja Euroopa Liit omakorda ei taha Ameerika \u00dchendriikidele alla j\u00e4\u00e4da ja sekkub samuti majandusse enneolematus mahus. K\u00f5ik suured majandused tahavad, et maailma parimad rohetehnoloogia ettev\u00f5tted oleksid nende omad. Selle \u00fcmber k\u00e4ib kogu see m\u00e4ng: panused on suured ja varasemad kokkulepped n\u00e4iteks vabakaubandusest ei loe.\nSelle k\u00f5ige tulemusel kasvab ministeeriumide eelarvetest k\u00f5ige kiiremini majandusministeeriumi eelarve maht ehk suurenevad toetused ettev\u00f5tjatele. Ikka selleks, et toetada k\u00f5ige tugevamat \u00fchiskonnakihti. Absurdne. Aga tegelikkus.\nK\u00f5ik suured majandused tahavad, et maailma parimad rohetehnoloogia ettev\u00f5tted oleksid nende omad.\nParadoksaalne on veel see, et\u00a0oleme oma elu lasknud \u00fcle reguleerida liberaalide juhtimisel. Ja justkui kirsiks tordil nimetame seda korda millegip\u00e4rast liberaaldemokraatiaks.\nNii nagu president Alar Karis, pooldan ka mina vabadust ettev\u00f5tluses ja turumajandust. Ma kuulun nende \u00f5nnelike hulka, kellel oli r\u00f5\u00f5m seda kunagi ka kogeda. Aga see on ajalugu. T\u00e4na saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et majanduse reeglid pannakse paika Pekingis ja Washingtonis. Br\u00fcsselil j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid see k\u00f5ik oma reeglitesse uputada. Ja valime me Toompeale keda tahes, elu l\u00e4heb samamoodi edasi: reegleid tuleb aina juurde ja samuti raha, mida riik laiali jagab.\nK\u00f5ige selle tagaj\u00e4rjel v\u00e4heneb ettev\u00f5tjate tegutsemislust, kasvavad riigi kulud ning seel\u00e4bi ka maksukoormus. Kui me makse ei t\u00f5staks, siis j\u00e4\u00e4ks nendele, keda on tegelikult vaja toetada, raha lihtsalt proportsionaalselt v\u00e4hemaks. Ja kindlasti tr\u00fckitakse l\u00e4hiaastatel ka raha juurde. K\u00fcmne aasta p\u00e4rast on meie majandus oluliselt vasakpoolsem. Meie valitsejad saavad siin ainult otsustada, kas jookseme esirinnas v\u00f5i suhtume sellesse eksperimenti teatud eluterve skepsisega."}
{"text":"Rahvamees Jaanus H\u00e4rmsValimisreklaamRahvameesjaanus H\u00e4rms on kolmteist aastat teinud v\u00e4gevaid tegusid Harku vallavolikogus, aidanud koduvalda ehitada koole, hooldekodusid ja spordirajatisi ning hoidnud vallas heakorda, ent mehe juured on Raplamaal, kus tema vanavanaisal oli K\u00f5ikses Karu talu. Seal elas kogu Jaanuse suguv\u00f5sa.Vanavanavanemad pidasid poodi ja postkontorit, kuid kahjuks polnud meie maal miski p\u00fcha venelastest anastajate jaoks, kes tulid ja k\u00fc\u00fcditasid kauge maa taha kogu Jaanuse suguseltsi. Neile kuulunud postkontor, pood ja talu v\u00f5eti samuti.Valusaid minevikukogemusi tuli allesj\u00e4\u00e4nud suguseltsil ja Jaanuse emal, kes kandis neiup\u00f5lves nime Starkopf ning on Rapla mail elanud samanimelise kuulsa kujuri l\u00e4hisugulane, katsuda unustada. Jaanus on s\u00fcndinud Tallinnas, ehkki Raplaga seovad sidemed teda t\u00e4naseni. Eelk\u00f5ige spordi kaudu, sest lootustandva korvpalluri Jaanuse sporditee kaaslased Jaak Karp ja Indrek Ruut on korvpallipealinna Rapla h\u00fcvanguks palju teinud mehed.Jaanuse enda spordikarj\u00e4\u00e4r, millesse j\u00e4i koos meie ainsa NBA mehe Martin M\u00fc\u00fcrsepaga \u00fches v\u00f5istkonnas N\u00f5ukogude Liidu noorte esiv\u00f5istlustelt v\u00f5idetud medal, katkes ootamatult r\u00e4nkraske vigastuse t\u00f5ttu. Sport olnukski aga \u00fcliaktiivse mehe suurim perspektiiv tulevikus, ent n\u00fc\u00fcd tuli leida alternatiive. Selleks sai poliitika. Ja spordit\u00e4hti oli tema perekonnas juba piisavalt: isa Jaan H\u00e4rms on mitmek\u00fcmnekordne Eesti lauatennisemeister, t\u00e4di Kai tuli aga hiljuti samal alal seenioride maailmameistriks.T\u00e4nane Harku valla EKRE osakonna liider Jaanus H\u00e4rms on kindel, et koduerakonna v\u00f5imulep\u00e4\u00e4sul muutuks meie riigis palju. K\u00f5igepealt seataks t\u00e4helepanu fookusse inimene, kelle toimetulek on t\u00e4naste valitsuserakondade poolt justkui unustatud. Inimene on aga riigi alustala ja tema murede eiramine t\u00e4hendab sisuliselt riigi h\u00e4vitamist. See, et kollast karva n\u00e4rilised seda k\u00f5ike heameelega pealt vaatavad, lasevad riigil h\u00e4vida ega ole inimeste heaks oma valitsusajal teinud muud kui puhunud suust sooja \u00f5hku, on Jaanuse meelest ennekuulmatu poliitiline \u00fclbus. Koos EKREga loodab Jaanus valituks saades senist olukorda kardinaalselt muuta.Jaanus kinnitab, et pensionid peavad esmaj\u00e4rjekorras olu-Ilselt t\u00f5usma, et neist saaksid makstud hooldekodude tasudki, reformida tuleks riiklikku toetuss\u00fcsteemi ning teha l\u00f5pp l\u00e4bim\u00f5tlematule rohepoliitikale, mis meie rahakotti j\u00e4rjest rohkem t\u00fchjendab. Meie praegune k\u00f5rge inflatsioonitase on tingitud ka Euroopa k\u00f5rgeimatest maksudest k\u00fctusele, elektrile, sellega seonduvalt ka toiduainetele, ravimitele, kultuurile...Riigikassa paisub maksurahast, kuid inimesed j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rjest vaesemaks. Sellisele poliitikale tuleb otsustavalt l\u00f5pp teha, arvab Jaanus. Lahendid, mis muudaksid meie elu m\u00e4rksa inim-, mitte valitsejatekeskseks, on ju olemas.Tuleb l\u00f5petada igasugune senise valitsuse soodustatud spekulatsioon elektrib\u00f6rsil, kus valikuid tehakse endiselt k\u00f5ige k\u00f5rgema (!) pakkumishinde j\u00e4rgi, tuleb l\u00f5petada kahtlased investeeringud Ameerika ja Aafrika kaevandustesse ning CO2-kvootidega arvestamine, loobuda tuleb ka \u00fclikallite meretuuleparkide rajamisest, kui tahame oma rannikuvete kalavarusid v\u00e4hegi s\u00e4\u00e4sta.Meetmeid, kuidas elektrihinda taas normaalsusse viia, on teisigi ning Jaanus kavatseb koos EKRE-ga seista selle eest, et inimesed ei peaks rohkem kannatama kellegi lollusest ja tegevusetusest p\u00f5hjustatud (elektri)vaesuse t\u00f5ttu. Olukorras, kus Eesti on inflatsioonitasemelt t\u00f5usnud Euroopas esimeseks, tundub eriti irooniline kunagise esireformari Andrus Ansipi lubadus viia Eesti viie rikkaima riigi sekka. Poliitb-Iuffijate elu tuleks kibedaks teha ning mitte unustada nende kunagisi kergek\u00e4elisi lubadusi!Jaanus on seda meelt, et riiklike toetusmeetmetejagaminegi peaks olema senisest m\u00e4rksa l\u00e4bim\u00f5eldum. N\u00e4ljasele pole vaja anda kala, aga hoopis \u00f5ng! Panustada tuleb riigi tootmisse ning v\u00e4hendada oluliselt b\u00fcrokraatlikku ametnikkonda, kes t\u00f5siseid tootjaid hoopis igast kandist piirab ja maha surub.Riigikogusse valituks saades pooldab Jaanus riigikaitseliste kulutuste suurendamist enamgi kui kolme protsendini SKTst, seniks, kuni eksisteerib reaalne oht Venemaalt. Ukrainlaste abistamine praeguses s\u00f5jas on oluline, kuid me ei tohi oma relvaladusidki t\u00fchjaks teha.Endise sportlasena teab Jaanus, et kultuur ja tulemussport on riigi visiitkaart ning seda tuleb v\u00e4\u00e4rilisemalt hinnata. Kuid korruptsioonist l\u00e4bi imbunud kultuurkapitali toetuss\u00fcsteemi tuleb otsustavalt muuta. Sport olgu dopinguvaba ning teadvustada tasuks, et \u00f5ige sporditegemise eeldus on ikkagi k\u00f5va trenn, mitte aga lihtsalt enesen\u00e4itamine lugematutes j\u00f5usaalides. Aastaid kunagise Kohila mehe Andres S\u00f5bra k\u00e4e all treeninud Jaanusel on t\u00e4pne ettekujutus sellest, mida tegelikult tippu viiv spordimahv endast kujutab.Eesti tuleb p\u00e4\u00e4sta mitte j\u00e4rjekordse soolapuhumise v\u00f5i muu varitegevusega, vaid muutustele viivate tegudega!Kandidaat nr 580P\u00c4\u00c4STAME EESTI!EKREEESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKONDjaanus.harms@gmail.com Facebook: Jaanus H\u00e4rms Tel 56 285 170"}
{"text":"Siim Pohlak: teeme korda Eesti majanduse, peatame hinnat\u00f5usu ja p\u00f6\u00f6rame valitsemise n\u00e4oga rahva pooleSiim Pohlak on elanud kogu elu Harju-ja Raplamaa piiril Tuhala k\u00fclas. Ta on Riigikogu liige, ettev\u00f5tja meedia ja kontsertkorralduse valdkonnas, raadiojaamade Tre Raadio, Ring FM ja Ruut FM omanik. Lisaks kolme lapse kasvatamisele peab ta koos elukaaslase, lauljatar Renatega kahte koera, kassi ja kanu.Pohlak liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga 2014. aastal. Praegu on ta EKRE Harju-ja Raplamaa ringkonna esimees ning erakonna juhatuse liige. 2019. aastal valiti ta Riigikokku, kus ta on EKRE Riigikogu fraktsiooni aseesimees.V\u00f5itlus korruptsiooni ja eba\u00f5iglusegaPohlak tuli poliitikasse sooviga aidata kaasa korruptsiooni ja eba\u00f5igluse l\u00f5petamisele ning sooviga p\u00f6\u00f6rata valitsemine Eestis n\u00e4oga inimeste poole. Ta seisab kaljukindlalt eesti keele, kultuuri ja rahvuse kestmise eest ning massiimmigratsiooni vastu.\u201eNii Riigikogus kui ka omavalitsuste volikogudes on paljud saadikud unustanud, et on oma ametis eelk\u00f5ige rahva teenrid ja valijate esindajad ning saanud h\u00e4\u00e4led rahva parimate huvide eest seismiseks, mitte \u00fcksikute \u00e4rihaide v\u00f5i suurkorporatsioonide plaanide edendamiseks,\" \u00fctleb ta.\u201eRahvast v\u00f5\u00f5randumist n\u00e4eme Eestis praegu selgelt hinnat\u00f5usuga toimuva taustal. Valitsuskoalitsiooni poliitikud nimetavad hinnat\u00f5usu ja ettev\u00f5tete pankrotistumist uueks normaalsuseks, peenemalt majanduse \u00fcmberstruktureerimiseks. Tegelikkuses ei ole valitsus suutnud kasutada v\u00f5imalusi energiahindade m\u00f5istlikul tasemel hoidmiseks ja sellest tulenevalt tabas Eestit Euroopa suurim hinnat\u00f5us, mille tagaj\u00e4rjel kannatavad nii eraisikud kui ka ettev\u00f5tjad.\"\u00abHoiatasime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga juba 2021. aasta s\u00fcgisel saabuvate probleemide eest, aga valitsus ei teinud kuulmagi. Kuna EKRE-l oli ja on selge plaan, kuidas tuua elektrija k\u00fctusehinnad alla, siis on kurb vaadata Reformierakondlikku saamatust ja \u00fclbust riigi juhtimisel ning seda, kuidas inimeste ja ettev\u00f5tjate muredele vilistatakse. Sellele tuleb l\u00f5pp teha. Ilma energiahindu langetamata ja hinnat\u00f5usu peatamata ei ole \u00fchelgi erakonnal Eestis v\u00f5imalik oma valimislubadusi ellu viia, sest riigi sissetulekud kuivavad majanduslanguse tagaj\u00e4rjel kokku. EKRE-l on plaan, kuidas teha korda Eesti majandus, peatada hinnat\u00f5us ja p\u00f6\u00f6rata valitsemine n\u00e4oga rahva poole,\" \u00fctleb ta.Toetused lastega peredeleSiim Pohlak \u00fctleb, et lisaks hinnat\u00f5usu peatamisele on oluline viia l\u00e4bi \u00f5ppelaenu ja \u00f5ppetoetuste reform, kustutada \u00f5ppelaenud vastavalt perre s\u00fcndivate laste arvule ja siduda pension selgemalt laste arvuga.\u00abLapsevanemate k\u00e4tes on kogu Eesti riigi tulevik, seet\u00f5ttu tuleb toetada lastega peresid lasteaia kohatasude v\u00e4hendamise v\u00f5i kaotamisega. Olukord, kus kohalikud vallad on tulude suurendamiseks asunud lasteaia kohatasusid t\u00f5stma, on perevaenulik ja hoolimatu samm, mis peab saama kiire lahenduse,\" \u00fctleb ta.Siim t\u00f5deb, et riigi kulusid tuleb k\u00e4rpida - avalikus sektoris on palju kasutamata kokkuhoiukohti. \u00abK\u00e4rpida ei tohi politseijaoskondade, p\u00e4\u00e4stekomandode v\u00f5i koolide arvelt, aga piirata saab paisuvat b\u00fcrokraatiamasinat-2021. aastal sai Eesti juurde 1200 uut avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajat. Eesti on liiga v\u00e4ike, et pidada \u00fcleval Euroopa viie rikkama riigi v\u00e4\u00e4rilist ametnike armeed, kokkuhoitud rahaga saame tugevdada Eesti kaitsev\u00f5imet, millega hoiame Eesti eemal s\u00f5jast.\"Kuluh\u00fcvitisi ei v\u00f5taSiim t\u00e4nab k\u00f5iki, kes toetasid teda 2019. aasta Riigikogu valimistel ja lubab, et osutudes valituks Riigikogu j\u00e4rgmisse koosseisu, j\u00e4tkab ta sama kurssi: lahendab energia, majanduse ja ettev\u00f5tlusega seotud probleeme, seisab vastu \u00e4\u00e4remaastumisele ja v\u00f5itleb maakoolide s\u00e4ilimise eest. Otsuste tegemisel lubab Siim l\u00e4htuda Eesti rahva huvidest ja pikaajalisest kasust. \u00dchena v\u00e4hestest Riigikogu liikmetest on ta pidanud lubadust mitte kasutada kuluh\u00fcvitisi.\u201eKui teised inimesed saavad oma palga eest t\u00f6\u00f6le ja koju s\u00f5idetud ning l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi ostetud, siis mis erand see Riigikogu liige siin olema peab,\" \u00fctleb ta ja lubab ka edaspidi kuluh\u00fcvitisi mitte kasutada."}
{"text":"Maksudebatita on valimislubadused surve allFinantskolled\u017ei direktor Kerly Randlane kirjutab sellest, et t\u00e4nastest diskussioonidest ei selgu, millistest rahalistest allikatest valimislubadusi finantseeritakse.Sellel aastal oleme olnud v\u00e4ga tublid, meil on j\u00f5ulud lausa kaks korda. Praegu\u00a0ehk aktiivsel valimisperioodil ning detsembris, mil\u00a0me tavap\u00e4raselt neid peame. Valimislubadused on justkui soovilist, kus \u00f5ige valiku tegemisel v\u00f5id saada teatava \u00f5nne osaliseks. Aga tegelikult? Kust tuleb valimislubaduste katteks raha ehk milline on meie pikk vaade riigivalitsemise kulude finantseerimiseks?\n\u00a0\nValimisprogrammid iga vajaliku h\u00e4\u00e4le p\u00fc\u00fcdmiseks sisaldavad\u00a0v\u00e4hem v\u00f5i rohkem hinnatavaid ja suure eelarvekuluga lubadusi, millega v\u00f5etakse tinglikult justkui rahalisi kohustusi riigile. Kuid millistest rahalistest allikatest neid lubadusi finantseeritakse, milline on ajas vastupidav tulubaas, t\u00e4nastest diskussioonidest ei selgu. T\u00f5en\u00e4oliselt ei tasu kogu t\u00f5de valimisprogrammidest otsida, sest lubaduste eelarveline m\u00f5ju selgub alles koalitsioonileppes. Kuid vaatamata sellele oleks avaliku arutelu arendamise kontekstis aus, kui kulude katmiseks oleks teada ka ressursid, mille arvelt seda tehakse. \n\u00a0\nRiigi eksisteerimine ilma kestliku tulubaasita, mis kataks riigivalitsemise kulud, ei ole m\u00f5eldav. \u00dcks on selge:\u00a0maksutulu on ja j\u00e4\u00e4b meie riigieelarve k\u00f5ige suuremaks tuluallikaks ja ilma selleta\u00a0ei ole riigi toimimine v\u00f5imalik. On isegi v\u00e4idetud, et ideaalsetes tingimustes ja rahumeelsete naabrite korral\u00a0v\u00f5iks riik toimida m\u00f5nda aega ka ilma riigikaitsekohustuseta, kuid ilma maksukogumiseta variseks see kiirelt kokku.\nK\u00f5ik justkui teavad, et maksudiskussioon on vajalik, kuid v\u00f5itlus portfelli p\u00e4rast ei luba sisukat arutelu tekitada.\nPraegu meil ei ole ideaalseid tingimusi, meil on rahutu idanaaber ja nii kaitsekulude finantseerimiseks kui ka riigi igap\u00e4evaseks toimimiseks\u00a0vajame piisavalt maksutulu. Lisaks sellele tuleb arvestada ka muude \u00fchiskonnast tulenevate kuludega, mida toob meile n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna vananemine, tervishoius\u00fcsteemi kollaps v\u00f5i hoopiski keskkonna m\u00e4\u00e4ramatus. \n\u00a0\nValimisprogrammides sisalduvad maksumuudatuste ideed on fragmenteeritud ja keskenduvad peamiselt \u00fcksikisiku tulu maksustamisele, v\u00e4hem saab t\u00e4helepanu ettev\u00f5tete, tarbimise v\u00f5i vara maksustamine. T\u00f5en\u00e4oliselt on maksude k\u00fcsimused nendel valmistel \u00fcsna tundlik teema. K\u00f5ik justkui teavad, et maksudiskussioon on vajalik, kuid v\u00f5itlus portfelli p\u00e4rast ei luba sisukat arutelu tekitada. Valmisdebatis puudutatakse peamiselt \u00fcksikisiku tulu maksustamise teemasid, olgu selleks siis astmelise tulumaksu kontseptsioon, maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine, k\u00f5rgema sissetulekuga inimeste k\u00f5rgem maksustamine vm.\n\u00a0\n\u00dcsna kindlalt v\u00f5ib v\u00e4ita, et muudatused \u00fcksikisiku tulu maksustamises\u00a0neid valimisi ei p\u00e4\u00e4sta. Juba t\u00e4na maksustame k\u00f5rgemapalgalisi k\u00f5rgemalt ning maksuk\u00fc\u00fcrule kaotatud tulumaksu suurenemine muudab ahvatlevamaks ettev\u00f5tlusvormis t\u00f6\u00f6tamise ja maksustatava tulu suurusega m\u00e4ngimise v\u00f5imalused. T\u00f5en\u00e4oliselt pakub \u00fcksikisiku tulu maksustamine palju suuremaid v\u00f5imalusi maksudest k\u00f5rvale hoidumiseks\u00a0kui kaupade ja teenuste maksustamine. \nMaksus\u00fcsteemi tuleks vaadata tervikuna, mitte \u00fcksnes \u00fcksikisiku maksustamise vaates. Ja ehk ei vajagi maksus\u00fcsteem suuremahulisi muutusi, vaid kohandamist muutunud majanduskeskkonnast tulenevalt. \n\u00a0\nKuid\u00a0j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus, millest finantseeritakse riigiks olemise kulud valimislubaduste n\u00e4itel.\u00a0Isegi kui me ei taha seda endale tunnistada, on maksus\u00fcsteem valimislubaduste surve all."}
{"text":"Kristel Menning: vallavalitsuse kolm lubamatut n\u00f5ksuViimsilased on v\u00e4sinud vallavalitsuses viljelevast b\u00fcrokraatlikust HANITAMISEST, \u00d5IGUSLIKUST KAHVLIST ja \u00d5IGUSLIKUST L\u00d5KSUST.\n\u00a0Poolteist aastat olen volikogu liikmena j\u00e4lginud Viimsi vallavalitsuse toimimist. \u00a0Nelgi teelt on mulle p\u00fc\u00fctud korduvalt luua muljet, et Viimsi vallavalitsuses on k\u00f5ige t\u00e4htsam \u00f5igusnormides s\u00e4testatud menetlust\u00e4htaegade j\u00e4rgimine. Menetlust\u00e4htaegade j\u00e4rgimine on sedav\u00f5rd oluline, et see \u00f5igustab n\u00e4iteks Tammelaane kaasuses loodusele, kogukonnale ja arendajale tehtud p\u00f6\u00f6rdumatut kahju.\nKogetu p\u00f5hjal esitasin 21. veebruari volikogu istungil arup\u00e4rimise vallavanem Illar Lemettile (Reformierakond). Selgitan j\u00e4rgnevalt l\u00fchidalt antud arup\u00e4rimise sisu.\nHANITAMINE ehk VENITAMINE \u00a0seisneb selles, et vallaametnik on kohustatud tegema otsuse kodaniku taotluse (n\u00e4iteks detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste ja tehniliste tingimuste v\u00e4ljastamine jne) rahuldamise v\u00f5i sellest keeldumise kohta hiljemalt 30 p\u00e4eva jooksul. Viimsi vallavalitsuse praktika kohaselt saadetakse (v\u00f5i ei saadeta) taotlejale 30 p\u00e4eva jooksul planeerimiskomisjoni koosoleku protokolli v\u00e4ljav\u00f5te, millest v\u00f5ib lugeda, et k\u00fcsimust on arutatud ja komisjon on seisukohal stiilis \u201ekomisjon toetab\u201c, \u201ekomisjon ei toeta\u201c v\u00f5i \u201ekomisjon ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt detailplaneeringu algatamise vastu, kuid k\u00e4esoleval hetkel puudub vajalik veeressurss, millest l\u00e4htuvalt ei saa vee-ettev\u00f5tja AS Viimsi Vesi v\u00e4ljastada tehnilisi tingimusi\u201c jne. Sellega \u00fcldjuhul menetlus ka l\u00f5peb.\nTegemist ei ole \u00f5igusaktides etten\u00e4htud haldusotsusega, vaid mingi arvamusega, mida kodanikul ei ole v\u00f5imalik kohtus vaidlustada. \u00dcldjuhul ei saa kodanik aru, millega on tegemist. Sellise tegevusega luuakse inimesele petlik mulje, et asjaga j\u00e4tkuvalt tegeletakse. Taotlejale ei anta edaspidi mingit infot ega juhiseid, kuidas menetlusega edasi minna.\n***\nLisaks on mulle kirjeldatud Viimsi valla ametnike tegevust haldusmenetluses j\u00e4rgmiselt. Kui vallavalitsuse korraldusega piiratakse v\u00f5i rikutakse isiku \u00f5igusi, on isikul \u00f5igus korraldus vaidlustada. Selle asemel soovitab vallametnik isikul esitada uue taotluse, millega lubatakse vaidlusalust korraldust muuta. Ametnikku usaldades uue taotluse esitamisega kaotab taotleja kaebe\u00f5iguse valla korralduse peale, millega ta \u00f5igusi rikutakse.\nUue taotluse menetlemine v\u00f5ib m\u00f5istagi venida. Venitamise korral on taotlejal \u00f5igus esitada kohtule kohustamiskaebus. Samas v\u00f5ivad taotleja tegelikud eesm\u00e4rgid taolise \u00a0\u00d5IGUSLIKU KAHVLI t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4da saavutamata ka peale pikka ja kulukat kohtumenetlust.\n***\nMulle on teada, et erinevad n\u00f5usolekud v\u00f5i koosk\u00f5lastused antakse v\u00e4lja vallavalitsuse korraldusena, kuigi selleks puudub tegelikult vajadus. Selline tegevus eksitab nii menetlusosalisi kui teisi haldusorganeid. Sellise tegevuse tulemusena v\u00f5ib inimene hakata vaidlustama olemuselt mingit haldustoimingut, mis ei ole haldusakt, kuigi pealkiri ja sisu sellele viitab. Vallavalitsuse toimingut vaidlustades, v\u00f5ib aga selle toimingu alusel antud haldusakt j\u00e4\u00e4da vaidlustamata. Vallavalitsuse haldusmenetluses loodud aktide lab\u00fcrindi t\u00f5ttu tekib nn. \u00d5IGUSLIK L\u00d5KS, millest menetlusosalisel on raske kui mitte v\u00f5imatu aru saada ja oma \u00f5igusi kaitsta.\n***\nAastaid on Eesti \u00f5iguskultuuris juurutatud p\u00f5him\u00f5tet, et haldusmenetlus peab vastama isiku \u00f5igusp\u00e4rastele ootustele. \u00a0Menetluse k\u00e4igus \u00f5igusp\u00e4raselt loodud olukorrad ja suhted ei tohi saada kahjustatud viisil, mida m\u00f5istlik inimene suheldes haldusorganiga ei saaks ette n\u00e4ha. Viimsis on Tammelaane kinnistu detailplaneeringu menetlemisel t\u00f5esti j\u00e4rgitud etten\u00e4htud protseduure pedantse t\u00e4psusega, kuid samas on teiste detailplaneeringu menetlustega venitatud aastaid.\nT\u00e4na Viimsi vallavalitsuses viljelev praktika loob soodsa pinnase korruptsiooniks, sest see lihtsalt sunnib inimesi otsima muid teid, et oma projektiga kuhugi j\u00f5uda.\nLeian, et tuleb suurendada selgust Viimsi vallavalitsuse osakondade t\u00f6\u00f6korralduses, ametnike vahelises t\u00f6\u00f6jaotuses, v\u00e4hendada dubleerimist otsustusprotsessis ning kehtestada l\u00e4bipaistev vastutusliin.\nKristel Menningu t\u00e4ispikka arup\u00e4rimist Illar Lemettile saab lugeda SIIT.\nTunnusfoto autor: Jane Fogt\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"Wagneri-skandaal paistab EKREIKE koalitsioonile hingekelli helistavatEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja Isamaa kolmikliit (EKREIKE) saaks hetkeseisuga v\u00e4ikese varuga koalitsiooniks h\u00e4\u00e4led kokku, Reformierakonna ja Keskerakonna partnerlust peetakse aga ka konkurenterakondade seas suurimaks favoriidiks.Viimaste n\u00e4dalate arengud on aga aastatel 2019-2021 Eesti poliitfolkloori mitmete v\u00fcrtsikate skandaalidega panustanud EKREIKE liidu tagasitulekule vett peale t\u00f5mbamas.Nimelt on Isamaa j\u00f5udnud t\u00f5demusele, et Vene palgaarmee Wagneri ja selle juhi Jevgeni Prigo\u017eini seostamine rahvuskonservatiivide 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaga t\u00f5otab EKRE suunata pikas plaanis allak\u00e4iguspiraalile. Ja et rahvuskonservatiivid oma v\u00f5imalikus vabalanguses Isamaad s\u00e4\u00e4staks, on nende jaoks eluliselt vajalik end EKREst sujuvalt, aga seeeest otsustavalt distantseerida.Kui erakonna esimees Helir-Valdor Seeder on poliitilisel maastikul p\u00fc\u00fcdnud laveerida konservatiivse ja liberaalse leeri vahel, siis Isamaa fraktsiooni-ministrite seas on reaalsus EKRE-ga koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imatuse osas juba ammu koitnud.\u00d5rnad v\u00f5imuliidudEKREst distantseerumine muudab Isamaa variandid kevadel mingis koalitsioonis j\u00e4tkata m\u00f5istagi kitsamaks. Kui sellen\u00e4dalased Norstati erakondade toetusprotsendid teisaldada kohtadeks riigikogus, saaks Reformierakond (RE) 32 kohta, EKRE 25 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 8 kohta ning sotsiaaldemokraadid 7 kohta.Reformierakonna p\u00e4ris esimene eelistus on olnud kolmikliit Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidega. Eesti 200 on niigi avalikult ja mitteavalikult flirtinud oravatega. Ja miks Isamaa asemel eelistavad oravad sotse: inimlikult on l\u00e4bisaamine lihtsalt parem.Ka sotsid on valitsuses \u00fcksik\u00fcte rajude soolodega silma paistnud. N\u00e4iteks keskkonnaminister Madis Kallase (SDE) hiljutist ootamatut otsust metsaraie mahtusid v\u00e4hendada nimetatakse oravate seas v\u00e4ga osavalt orkestreeritud k\u00e4iguks. Kuid koost\u00f6\u00f6st Isamaaga on maik siiski veidi kehvem. Seedrit tituleeritakse v\u00e4ljapressijaks, sest neil on tagataskus alati olnud trumpkaart EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni tagasitoomise n\u00e4ol ning n\u00f5nda on nad v\u00e4lja kaubelnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse koguse poliitilisi punktiv\u00f5ite.Kuid praegu, m\u00f5ned p\u00e4evad enne valimisi, ei paista kusagilt, et RE, SDE ja Eesti 200 - veel v\u00e4hem praegu ametis olev kolmikliit - saaksid h\u00e4\u00e4led koos vajaliku varuga kokku. Reformierakonna enda vahepealne ligi 34-protsendiline toetus oli pigem ajalooline anomaalia ning politoloog Martin M\u00f6lderi hinnangul v\u00f5ib tegelik valimistulemus j\u00e4\u00e4da alla ka 2019. aasta omale (28,9 protsenti).Vahepealsed skandaalid on EKRE toetusele aga hoopis mobiliseerivalt m\u00f5junud.J\u00e4rgmisena v\u00f5iks k\u00f5ne alla tulla kolmikliit Reformierakonna, Isamaa ja Eesti 200ga. See v\u00f5imuliit oleks tugevalt Isamaa taustaga Eesti 200 esimene eelistus. Kuid sellen\u00e4dalased tulemused tooksid sellele v\u00f5imuliidule 49 kohta ehk seegi j\u00e4\u00e4ks praeguse seisuga enamusest ilma. Ja isegi kui embkumb kolmikliit saaks parlamendis napi enamuse, valmistab oravatele muret teadmatus, mida parlamendi uustulnukast Eesti 200st ning nende fraktsiooni distsipliinist oodata v\u00f5iks. Teisis\u00f5nu, kui kindel saab olla, et vajalikel hetkedel on k\u00f5ik h\u00e4\u00e4led olemas.Vigadest \u00f5pitakseSeega j\u00f5uame paratamatult Reformierakonna ja Keskerakonna partnerluseni, mida ka konkurenterakondade seas hetkel suurimaks favoriidiks peetakse. T\u00f5si, sellen\u00e4dalased toetusreitingud annavad neile kahe peale 52 kohta, ehk toimiva koalitsiooni loomine l\u00e4heks v\u00e4ga nugade peale. N\u00f5nda v\u00f5ib seegi liit muutuda valimistej\u00e4rgsetel n\u00e4dalatel kolmeliikmeliseks.Veel kolmveerand aastat tagasi, kui kaksikliit lagunes, olid poolte suhted - eelk\u00f5ige esimeeste J\u00fcri Ratase (KE) ja Kaja Kallase (RE)justkui lootusetult sassis. Viimastel n\u00e4dalatel on kahe erakonna vahel toimunud tuntav l\u00e4henemine.\u00abMa ei \u00fctleks, et seal oleks mingit suurt s\u00f5prust, aga v\u00f5ibolla \u00fcht-teist on m\u00e4rgata jah omavahelistes vestlustes,\u00bb m\u00e4rkis Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart V\u00f5rklaev.\u00abMeil tekkisid t\u00f5rked Reformierakonnaga, mis ei t\u00e4hendaks seda, et me ei v\u00f5iks vigadest \u00f5ppida,\u00bb oli ka keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid enamv\u00e4hem optimistlik. \u00abK\u00f5ige olemuslikum viga oli k\u00e4rpepoliitika. \u00d5ppetund oli, et kokkulepped tuleks algusest peale teha v\u00f5imalikult adekvaatsed ja konkreetsed,\u00bb meenutas ta.KOMMENTAAREKRE on kindlustanud teise kohaMARTIN M\u00d6LDER, Tartu \u00dclikooli politoloogSelle n\u00e4dala toetusnumbrid annavad meile juba p\u00e4ris h\u00e4sti aimu v\u00f5imalikust valimistulemusest. Reformierakonna reiting on langenud oma tavap\u00e4rasele valimistulemuse tasemele ning t\u00f5en\u00e4oliselt teevad nad sel korral protsendipunkti v\u00f5i paari v\u00f5rra madalama tulemuse kui eelmistel valimistel. Samas n\u00e4eme, et EKRE on kindlustanud endale teise koha ning nende toetus on hetkel paar protsendipunkti \u00fcle kahek\u00fcmne. Kuigi Keskerakond on viimaste kuude jooksul oma positsiooni j\u00f5udsalt parandanud, on toetuse vahe EKREga praeguseks piisavalt suur, et M teine koht j\u00e4\u00e4b neile ilmselt k\u00e4ttesaamatuks. Eesti 200 toetus on viimastel n\u00e4dalatel liikunud allapoole ning on langenud alla 10 protsendi. Oma positsioone on parandanud Isamaa, kelle toetus on praeguseks t\u00f5usnud \u00fcle 8 protsendi.Frustratsioon kunstlikust paha-hea vastasseisustValimisv\u00f5idu poole on liikumas Reformierakond ja teine koht paistab olevat vormistamise k\u00fcsimus EKRE-le. Konkurentidele valmistab aga \u00fcha enam tuska, kuidas valimisv\u00f5itlust on peegeldatud pelgalt kui kahe suure, Reformierakonna ja EKRE vastasseisuna.\u00abVaatame teatud imestusega, kuidas paljud kontorid \u00fcritavad lavastada suurt vastasseisu paha ja hea, EKRE ja Reformierakonna vahel ning sellega m\u00f5lemad erakonnad oma valijaid mobiliseerida. Ega see demokraatia tervisele v\u00e4ga hea ei ole. Arukam valija n\u00e4eb l\u00e4bi, et kurja ja hea vahelise v\u00f5itluse etendamine on puhas poliittehnoloogia,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Karilaid.Isamaa sees kostab nurinat, et Reformierakond on oma valimisretoorikas sulandanud J\u00fcri Ratase teise valitsuse osapooled EKRE, Isamaa ja Keskerakonna sisuliselt \u00fchte. N\u00e4iteks v\u00e4rskel valimisplakatil on Kaja Kallase pildi k\u00f5rval tekst: \u00abSinu h\u00e4\u00e4l otsustab, kas valitsuse moodustab Reformierakond v\u00f5i EKREIKE!\u00bbStalnuhhini isikumandaat ebat\u00f5en\u00e4olineS\u00fcgisel Keskerakonnast lahkunud pikaaegne riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin kandideerib valimistel \u00fcksikkandidaadina. Seni on peetud k\u00fcllaltki arvestatavaks tema v\u00f5imalusi sihtida isikumandaati ning saada l\u00e4bi aegade esimese \u00fcksikkandidaadina riigikokku p\u00e4\u00e4senud rahvasaadikuks.Norstati reitingud selleks suurt lootust ei anna. Tema toetus on 5,2 protsenti ning et Ida-Virumaal, kus v\u00e4lja jaotatakse kuus riigikogu kohta, saada isikumandaat, oleks politoloog Martin M\u00f6lderi hinnangul vaja enam kui 16-protsendilist h\u00e4\u00e4ltesaaki. Seda peab M\u00f6lder aga ebat\u00f5en\u00e4oliseks.Erakondade toetus enne valimisiAllikas: Norstat Eesti. \u00dchiskonnauuringute instituudi tellimuselMEINHARD PULK, ajakirjanik"}
{"text":"Eesti liigub igal juhul edasi vasakuleLoosungit \u00abEdasi vasakule!\u00bb pole \u00fckski erakond v\u00e4lja h\u00f5iganud, sest sellega h\u00e4\u00e4li ei korja. Mis aga ei t\u00e4henda, et me vasakule ei liigu. President Alar Karis juhtis aastap\u00e4evak\u00f5nes t\u00e4helepanu sellele, et viimastel aastatel oleme turgu ja majanduslikku vabadust sageli kahtluse alla seadnud, ning sellele, et erakondade lubadusi ei ole v\u00f5imalik ilma maksut\u00f5usuta finantseerida. Presidendil on \u00f5igus. Aga see j\u00e4\u00e4b h\u00fc\u00fcdjaks h\u00e4\u00e4leks k\u00f5rbes. Riikide sekkumine turumajandusse on suurem trend ja meie riigijuhtide k\u00e4ed sinna ei ulatu. Saame vaid otsustada, kas jookseme esirinnas v\u00f5i oleme sabass\u00f6rkijad.T\u00f5epoolest, me oleme j\u00f5udnud olukorda, kus tahame toetada k\u00f5iki. Meenutagem, et \u00fcks meie iseseisvusliikumise impulssidest oli IME ehk Ise Majandav Eesti. Me tahtsime ISE majandada ja meil oli eneseuhkust nagu korralikul Eesti talumehel sada aastat tagasi. Ise hakkamasaamisest oli kantud ka meie algusaastate majanduspoliitika: toetati ainult neid, kes ise hakkama ei saanud.T\u00e4na oleme nendest p\u00f5him\u00f5tetest taganenud ja toetame k\u00f5iki: nii ettev\u00f5tjaid kui ka tavalist keskmist palka saavat kahelapselist peret. Nii elektritarbijat kui ka elektritootjat. Nii trolliga kui ka Teslaga s\u00f5itjat. Arusaamatu on, miks raha maksudena kokku korjata, et see siis tagasi jagada. Aga inimesed on rahul ja erakonnad lubavad meid toetada aina rohkem.Klassikalise majandusliku vasakparem-telje sisu on t\u00e4naseks muutunud. See t\u00e4hendas, et vasakpoolsemat parteid valides h\u00e4\u00e4letasid suurema riigi sekkumise ja k\u00f5rgemate maksude poolt. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole riigi sekkumine seotud mitte niiv\u00f5rd maksukoormusega, vaid k\u00f5ikv\u00f5imalike regulatsioonidega, aga ka riigi toetustega. Enamasti tulevad k\u00f5ik need reeglid Br\u00fcsselist ja tulemus sellest ei muutu, kas me valime vasakv\u00f5i parempoolseid. S\u00f5ltumata meie valitsusest peame k\u00f5ik selle lihtsalt vastu v\u00f5tma, sest muidu saame trahvi. Ja neid regulatsioone aina tuleb ja tuleb.Oleme varsti kaksk\u00fcmmend aastat Euroopa Liidu liikmed ja m\u00f5elgem, kui palju on selle aja jooksul k\u00f5ikv\u00f5imalikke seadusi ja m\u00e4\u00e4rusi juurde toodetud. Ja mis on tulemus? Riik sekkub meie ellu aina rohkem ja rohkem: sa v\u00f5id ettev\u00f5tte asutada poole tunniga v\u00f5i kiiremini, aga m\u00f5nes valdkonnas tegutsemiseks taotled siis terve aasta tegutsemislitsentsi. Ja sinu saatus s\u00f5ltub ametnikest, kellel v\u00f5ib olla sinust k\u00fcmme korda v\u00e4hem kogemusi ja teadmisi. Aga nemad otsustavad.Ametnikud otsustavad, kas inimesel on piisavad teadmised mingit erit\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5tte juhtimiseks. Riik ametniku n\u00e4ol kontrollib, kas n\u00fc\u00fcdisaegses kontoris on t\u00e4idetud k\u00f5ik t\u00f6\u00f6ohutuse eeskirjad, nagu seal oleks ohtlik t\u00f6\u00f6tada jne. Riik jagab toetusi ettev\u00f5tetele ja konsulteerib ettev\u00f5tjaid. Need on ainult n\u00e4ited ettev\u00f5tlusest, aga samasugused arengud on igal alal: tervishoiust hariduseni on kasvanud riigi sekkumine. Trend on \u00fchene: rohkem regulatsioone, rohkem aruandlust ja vastutuse hajumine. Ehk liikumine vasakule - kaugemale turumajandusest, vabadusest ja ka vastutusest.V\u00f5tame n\u00e4iteks panganduse: riik garanteerib pankade hoiused, kontrollib kapitalin\u00f5uete kaudu pankade laenupoliitikat, kontrollib ja kinnitab omanikke ning juhte. V\u00f5i m\u00f5elgem pankades toimuvale rahapesu t\u00f5kestamisega seotud raporteerimisele. Selle k\u00f5ige tulemusel on pangad muutunud poolriiklikeks organisatsioonideks, aga samas ei tee riik midagi, kui pankade kasum on pikemat aega kaks korda suurem, kui see v\u00f5iks olla ja peaks olema.V\u00f5i toetused ettev\u00f5tetele. Riik maksab vaatamata k\u00f5rgetele elektrihindadele taastuvenergia tootjatele toetusi. Kuigi loogiline oleks, et toetusi saaks selle hinnani, milleni tootmine kasumlik ei ole. Kui tootmine on kasumlik, ei tohiks keegi toetusi saada. Aga toetusi saadi ka mullu rekordiliste elektrihindade korral. Riik ehk meie k\u00f5ik \u00fcheskoos maksime toetusi nii elektri m\u00fc\u00fcjatele kui ka ostjatele. Isegi Soome tarbijaid toetasime 168 miljoniga. Absurdne, aga tegelikkus.Minu arvates peaks riik siis juba oma sekkumisega l\u00f5puni v\u00e4lja minema. Kui alustati, siis tuieks ka l\u00f5puni minna. Seda nii pankadega kui taastuvenergia tootjatega seoses. Vastasel juhul tekitab see eba\u00f5iglust ja lisakulutusi \u00fchiskonnale.Hiljuti v\u00f5ttis Ameerika \u00dchendriikide Kongress vastu riikliku plaani nende rohep\u00f6\u00f6rde tegemiseks. See on enneolematu oma suuruse ja majandusse sekkumise poolest. Roheenergiat plaanitakse toetada 400 miljardi dollariga, millest paljude arvates saab kaks korda rohkem ehk 800 miljardit. Lisaks rahalisele toetusele sekkub riik ka tarneahelatesse. Kokku on plaanis roheenergiat, kiipide tootmist ja infrastruktuuri riiklikult toetada kahe triljoni dollariga.USA v\u00f5tab sellise enneolematult suure sammu ette mitte ainult planeedi p\u00e4\u00e4stmise nimel, vaid ka seoses murega Hiinaga konkureerides alla j\u00e4\u00e4da. Ja Euroopa Liit omakorda ei taha USA-le alla j\u00e4\u00e4da ja sekkub samuti majandusse enneolematus mahus. K\u00f5ik suured majandused tahavad, et maailma parimad rohetehnoloogia ettev\u00f5tted oleksid neil. Selle \u00fcmber k\u00e4ib kogu see m\u00e4ng: panused on suured ja varasemad kokkulepped n\u00e4iteks vabakaubandusest ei loe.Selle k\u00f5ige tulemusel kasvab ministeeriumide eelarvetest k\u00f5ige kiiremini majandusministeeriumi eelarve maht ehk suurenevad toetused ettev\u00f5tjatele. Ikka selleks, et toetada k\u00f5ige tugevamat \u00fchiskonnakihti. Absurdne. Aga tegelikkus.Paradoksaalne on veel see, et oleme oma elu lasknud \u00fcle reguleerida liberaalide juhtimisel. Ja kui kirsiks tordil nimetame seda korda millegip\u00e4rast liberaaldemo kraatiaks.Nagu president Karis, pooldan ka mina ettev\u00f5tlusvabadust ja turumajan dust. Kuulun nende \u00f5nnelike hulka, kellel oli r\u00f5\u00f5m seda kunagi ka kogeda. Aga see on ajalugu. T\u00e4na saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et majanduse reeglid pannakse paika Pekingis ja Washingtonis. Br\u00fcsselil j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid see k\u00f5ik oma reeglitesse uputada. Ja valime Toompeale keda tahes, elu l\u00e4heb samamoodi edasi: reegleid tuleb juurde ja samuti raha, mida riik laiali jagab.K\u00f5ige selle tagaj\u00e4rjel v\u00e4heneb ettev\u00f5tjate tegutsemislust, kasvavad riigi kulud ning seel\u00e4bi ka maksukoormus. Kui me makse ei t\u00f5staks, siis j\u00e4\u00e4ks nendele, keda on tegelikult vaja toetada, raha lihtsalt proportsionaalselt v\u00e4hemaks. Ja kindlasti tr\u00fckitakse l\u00e4hiaastatel ka raha juurde. K\u00fcmne aasta p\u00e4rast on meie majandus oluliselt vasakpoolsem. Meie valitsejad saavad siin ainult otsustada, kas jookseme esirinnas v\u00f5i suhtume sellesse eksperimenti teatud eluterve skepsisega\"Sinu saatus s\u00f5ltub ametnikest, kellel v\u00f5ib olla sinust k\u00fcmme korda v\u00e4hem kogemusi ja teadmisi. Aga nemad otsustavad.\"\"K\u00f5ik suured majandused tahavad, et maailma parimad rohetehnoloogia ettev\u00f5tted oleksid nende omad.\"INDREK NEIVELT, ettev\u00f5tja"}
{"text":"Liberaalide eksitav h\u00e4\u00e4lMind ei tee mitte niiv\u00f5rd kurvaks ega ka \u00e4revaks see, et liberaalid ja nende kristlikud kamraadid \u2013 kristlikud liberaalid \u2013 on t\u00f5usnud tagajalgadele tubli ametivenna Veiko Vihuri vastu, vaid hoopis see, et peaaegu k\u00f5igi konfessioonide juhid vaikivad v\u00f5i siis esinevad v\u00e4ga hillitsetud avaldustega.\nVihuri on teinud enne valimisi \u00e4ra v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rse t\u00f6\u00f6 ning maalinud puust ja punaseks ette, kuidas kristlane v\u00f5iks, \u00f5igemini peaks h\u00e4\u00e4letama, ilma et patustaks piibellike p\u00f5him\u00f5tete vastu. Ja siis tulevad liberaalsed kristlased musta valgeks ja valget mustaks r\u00e4\u00e4kima, et sooneutraalsuses ning eutanaasias pole midagi taunitavat ja see on lausa normaalne. Kuidas siis nii, et \u00fcks ristiinimene v\u00e4idab \u00fcht ja teine teist? P\u00f5hjus on selles, et esimene on traditsiooniline-konservatiivne ja teine nn liberaalne kristlane.\nLiberaalne kristlane eitab k\u00f5ike \u00fcleloomulikku \u2013 Jeesuse neitsists\u00fcndi, Tema imetegusid jne, l\u00f5petades Jeesuse ihuliku taevaminemisega \u2013 ning j\u00e4tab P\u00fchakirjast alles vaid selle, mis on piiratud inimm\u00f5istusega seletatav. Liberaalne kristlane \u00fctleb, et imet tegevat Jumalat ei ole olemas, ja sellega ulatab ta ateistile oma k\u00e4e. Kuid uskumata imedesse ei saa olla usku Jumalasse. Liberaalne teoloogia kasutab ilmalikke uurimismeetodeid ja tegeleb j\u00e4rjest uuenevas ajaloolises kontekstis kristliku usu ja \u00f5petuse pideva ajakohastamisega ehk siis Jeesuse \u00f5petuse edasiarendamisega. Ja see edasiarendamine ongi p\u00f5hjus, miks need traditsioonilisega p\u00f5rkuvad.\nMida aga Kristus \u00fctleb Tema \u00f5petuse edasiarendajatele, s.t liberaalidele: \u00abKui keegi neile [P\u00fchakirja s\u00f5nadele] midagi juurde paneb, siis paneb Jumal tema peale need nuhtlused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud. Ja kui keegi v\u00f5tab midagi \u00e4ra selle prohvetiraamatu s\u00f5nadest, siis Jumal v\u00f5tab \u00e4ra tema osa elupuust ja p\u00fchast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus\u00bb (Ilm 22:18, 19). Karmid s\u00f5nad.\nN\u00f5nda on liberaalne teoloogia pigem uut liiki religioon, mis kasutab k\u00fcll traditsioonilist kristlikku s\u00f5navara, kuid annab sellele t\u00e4ielikult uue sisu. Kogu imedest t\u00e4idetud jumalik maailm saab siin s\u00fcmboolse t\u00e4henduse. K\u00f5ige t\u00e4htsamaks saab inimese kogemus ja Jeesus on vaid\u00a0 inimlik eeskuju, ei rohkem. Aga kas s\u00e4\u00e4raseid liberaalseid vaimulikke v\u00f5i \u00f5petlasi peab \u00fcks t\u00f5sine kristlane \u00fcldse kuulama? Olen kindel, et mitte. T\u00f5sine ja Jumalat otsiv ristiinimene l\u00e4heb sinna, kus \u00f5petaja on usklik ja mitte uskmatu.\n\u00dche juba aastak\u00fcmnete taguse sarnasest murest kantud kirja leidsin oma bakalaureuset\u00f6\u00f6d tehes EELK Konsistooriumi arhiivist. EELK Tallinna Peeteli koguduse juhatuse kirjas piiskopile aastast 1946 palutakse kohaliku \u00f5petaja \u00e4raolemise ajaks m\u00e4\u00e4rata tema aset\u00e4itjaks \u00abselline sulane, kel on Issanda tunnistus. See, kes praegu on, ei suuda kogudust toita, sest on ise Jumalast kinnitamata hing, mille t\u00f5ttu kirja pahasti \u00e4ra seletab. Kogudust \u00e4hvardab lagunemine, sest inimesed l\u00e4hevad t\u00f5e toitu mujalt otsima. On l\u00f5pmata kahju, kui kodu, kes on lapsi s\u00fcnnitanud, ei suuda neid elus hoida ja need hiljem surma sisse ja vale\u00f5petuse eksiradadele l\u00e4hevad\u00bb. Liberaalide h\u00e4da ongi selles, et nad mitte ei otsi t\u00f5de, vaid nad loovad uut \u00abt\u00f5de\u00bb ja selles on nad \u00fcsna sarnased marksismile.\nLiberaalsel teoloogial on oma laastavad tagaj\u00e4rjed. Ei ole \u00fcllatuseks, et paljud teoloogia\u00fcli\u00f5pilased\u00a0 on katkestanud oma \u00f5pingud, kuna nad on stuudiumi ajal oma usu kaotanud, ja selle p\u00f5hjustajaks on just \u00fclikoolides kultiveeritav liberaalne teoloogia. Hiljuti oli mul jutuajamine s\u00f5braga, kelle esialgne ind \u00f5pingutes EELK Usuteaduse Instituudis on tublisti raugenud ja seda just eelmainitud p\u00f5hjusel. Liberaalse teoloogia h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d L\u00e4\u00e4ne-Euroopas on v\u00f5rreldud lausa kommunistliku ideoloogia h\u00e4vitust\u00f6\u00f6ga Ida-Euroopa riikides.\nMida siis Vihuri \u00fctles, et liberaalsed kristlased pahandusid? Ei midagi uut. Ta kordas vaid\u00a0 tradistsioonilisi, konservatiivseid kristlikke seisukohti, mida esindab ka Eesti Kirikute N\u00f5ukogu (EKN).\u00a0 P\u00f6\u00f6rdumises seiab: \u00abKristlased ei saa Jumala ilmutusest tulenevalt ilma pattu tegemata h\u00e4\u00e4letada eelseisvatel Riigikogu valimistel ei Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ega Eesti 200 poolt, sest nende erakondade valimisprogrammis on punkte, mis l\u00e4hevad vastuollu Piibli ja kristliku moraali\u00f5petusega\u00bb.\nMillised need siis on?\n* Reformierakond lubab valitsusse saades vastu v\u00f5ta kooseluseaduse rakendusaktid. See on esimene samm perekonna ja abielu \u00fcmberdefineerimiseks. P\u00fchakirjas seisab: \u00abJa Jumal l\u00f5i inimese oma n\u00e4o j\u00e4rgi, Jumala n\u00e4o j\u00e4rgi l\u00f5i ta tema, ta l\u00f5i tema meheks ja naiseks\u00bb. (1Ms 1:27)\n* Eesti 200 lubab seadustada nii homoabielud kui abistatud enesetapu ehk eutanaasia. P\u00fchakirjas seisab: \u00abSa ei tohi tappa\u00bb (2Ms 20: 13).\n* Sotsiaaldemokraadid lubavad samuti samast soost inimestele abiellumise \u00f5igust.\n* Lisaks sellele tasub kristlastel valiku tegemisel arvesse v\u00f5tta ka, mida \u00fctlevad Parempoolsed oma maailmavaate aluste kirjelduses: \u00abEesti on ilmalik riik, kus poliitilisi otsuseid ei tehta religioossetest t\u00f5ekspidamistest l\u00e4htuvalt. Me austame usuvabadust ja suhtume lugupidavalt erinevatesse religioonidesse. Usu\u00fchingutel peab olema \u00f5igus otsustada neile sobiv viis ja koht koosk\u00e4imiseks, arvestades Eesti ilmalikku traditsiooni\u00bb Eesti ei ole ilmalik riik. Meie p\u00f5hisedauses \u00f6eldakse, et meil ei ole riigikirikut. Konstitutsiooniliselt on Prantsusmaa ilmalik riik, aga mitte Eesti.\nEutanaasiat lubavad ka rohelised.\nP\u00e4rast kiriklike liberaalide vastul\u00f6\u00f6gile j\u00e4rgnenud m\u00f5ningast vaikust esines EKN president ja EELK peapiiskop Urmas Viilma EKN seisukohaga, kus ta \u00fctles, et sooneutraalset abielu, eutanaasiat v\u00f5i aborti toetavate erakondade valimisprogrammid on vastuolus kirikute ettepanekutega. Tema s\u00f5nul peab iga kristlasest valija Jumalaga palves aru pidades ise selles selgusele j\u00f5udma, kas ta teeb m\u00f5nda sellist erakonda toetades pattu.\nJuba enne Viilma p\u00f6\u00f6rdumist oli aga sotside resoluutse seisukoha v\u00e4lja h\u00fc\u00fcdnud siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets: \u00abMeie seisukoht on alati olnud selline: kiriku igasugune poliitiline tegevus Eestis on lubamatu, kirik ja poliitika peavad olema teineteisest lahus. Kui see toimub, siis see tuleb viivitamatult l\u00f5petada\u00bb. Tundub aga siiski olema \u00fcks erand: kui selleks tegijaks on sots. K\u00e4esolevatel valimistel kandideerib L\u00e4\u00e4nemetsaga samas ringkonnas ka EELK vaimulik Mart Salum\u00e4e. L\u00e4\u00e4nemetsa avalduse taustal tundub lausa kohatu, kui kirikuvalitsuse liige, Usuteaduse Instituudi rektor ja N\u00f5mme Rahu koguduse \u00f5petaja Ove Sander soovitab N\u00f5mme elanikel valida riigikogusse sots (N\u00f5mme S\u00f5numid, 10.02.2023).\nPeapiiskop Viilma s\u00f5nul tekitas siseminister L\u00e4\u00e4nemetsa v\u00e4lja\u00fctlemine kirikute suunal k\u00f5ikide kirikujuhtide seas tunde, et kirikutele n\u00e4idatakse Eestis peagi koht k\u00e4tte ja ta p\u00e4ris viimaselt aru.\u00a0 Omavahelises vestluses olla L\u00e4\u00e4nemets \u00f6elnud, et antud kommentaar puudutanud vaid Moskva Patriarhaadi \u00d5igeusukiriku tegevust, kelle metropoliit kavandanud palvetamist koos Eestimaa \u00dchendatud Vasakpartei kremlimeelsete liitlastega, mitte aga teisi Eestis tegutsevaid kirikuid. Kuid avalikkusele j\u00e4i see v\u00e4lja \u00fctlemata. Ja see v\u00e4lja\u00fctlemata j\u00e4\u00e4mine on iseenesest v\u00e4ga k\u00f5nekas, palju h\u00e4\u00e4lekam, kui k\u00fcsimise peale antud vaikne vastus.\nKa on peapiiskop koostanud ristiinimese lab\u00fcrindi, milles ta teeb p\u00f5hjaliku \u00fclevaate erakondade valimislubadustest. Ma ei hakka siinkohal seda \u00fcmber jutustama, igal huvilisel on sellega v\u00f5imalus ise tutvuda. Minu isa \u00fctles ikka, et hea lubamine pidi sandi ka ukse tagant \u00e4ra ajama. Nii on nende lubamistega. Lubadusi on jagatud kolmk\u00fcmmend aastat ja kui need k\u00f5ik t\u00e4idetud, elaks me juba m\u00f5nda aega maises paradiisis.\nK\u00f5ige m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem neist on muidugi Reformierakonna lubadus aastast 2006, j\u00f5uda viieteistk\u00fcmne aastaga viie j\u00f5ukama Euroopa riigi hulka. Lubadustest k\u00f5nekam on vaadata hoopis, mida erakonnad, kes valitsuses olnud, \u00e4ra on teinud. V\u00f5tame vaid m\u00f5ned viimased. EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon ajal rajati haiglate ja hooldekodude kaplanaat aastal 2020.\n2021. aastal lammutas Keskerakond, kui korruptsioonikahtlustuse saanu valitsuse ja lasi sellega p\u00f5hja abielureferendumi. Kuid juba m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast ei n\u00e4inud ta mingit probleemi heita \u00fchte Reformierakonnaga ja pisut hiljem likvideerida s\u00f5jav\u00e4ekaplanaat. T\u00e4navu toimus Reformierakonna, Isamaa ja sotside valitsuse kaitsev\u00e4e paraad esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos ilma Jumala s\u00f5nata. Need on k\u00f5ik k\u00f5nekad faktid, millega tuleks arvestada.\nMina ei saa n\u00f5ustuda v\u00e4itega, et ei ole patusemaid erakondi kui teised. On k\u00fcll ja see ilmneb selgelt maailmavaatest, mis l\u00e4hevad teravasse vastuollu kristliku moraaliga. On olemas teatud asjad, mida Piibel taunib, ja me peame endalt k\u00fcsima, kas \u00fcks v\u00f5i teine valimislubadus l\u00e4heb sellega vastuollu v\u00f5i mitte. Meie valikutel on tagaj\u00e4rjed. Ei saa unustada ka seda, et me ei vali mitte isikut, vaid erakonda. M\u00f5ne muidu \u00abtoreda\u00bb inimese seljataga v\u00f5ib olla partei, mille valimislubadus ei \u00fchti meie usutunnistusega. N\u00f5nda on minu soovitus kirikurahvale mitte valida neid inimesi ja erakondi, kes vastanduvad kristlike normidega, sest ka nende valikute eest tuleb meil kunagi vastust anda ja seda mitte inimeste ees, vaid Jumalariigis.\nToivo Treiblut on EELK \u00f5petaja reservis"}
{"text":"Kenno P\u00f5ltsam: ainult m\u00f5istuse olemasolu ei m\u00e4\u00e4ra poliitiku kvaliteetiMeile r\u00e4\u00e4gitakse m\u00f5istuse ajastust, \u00fche protsendi erakond reklaamib end m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4lena ning erakond E200 nimekirjas kandideeriv n\u00e4itleja \u00fctleb EKRE valijale, et ei soovi diskuteerida termini \u201cm\u00f5istus\u201d \u00fcle. Aga kas m\u00f5istuse olemasolu on peamine, mida poliitiku puhul v\u00e4\u00e4rtustada?\nTegelikult ei n\u00e4ita m\u00f5istuse ehk s\u00fcnnip\u00e4rase IQ tase veel seda, milline inimene sa oled. Teame ju seda et k\u00f5iksugu sarim\u00f5rvarid ja v\u00f5imu juures olevad sotsiopaadid omavad tihti keskmiselt k\u00f5rgemat IQ-d. Madalama IQ tasemega kurjamid paistavad kergemini silma ning satuvad vangi v\u00f5i hullumajja. Ei saa \u00f6elda et kurjamitel pole m\u00f5istust, nad lausa kasutavad seda ja teinekord v\u00e4ga edukalt.\nKultuurieliidi ja haritlaskonna hulgas peaksid justkui olema k\u00f5ik m\u00f5istust kasutavad inimesed. Aga kindlasti ka arstide hulgas! N\u00e4gime ju alles hiljuti teadusliku maailmapilti, kui inimesed kahte lehte l\u00f6\u00f6di ja neile vaktsiini p\u00e4he solki sisse s\u00fcstiti; kes protestis, sai nuia.\nKuidas aga seletada seda kui erakond E200-le poolehoidu n\u00e4itav, ajalugu tundev mees, s\u00fc\u00fcdistab EKRE-t selles, mida E200 oma programmis lubab (eutanaasia, vaenuk\u00f5ne) ning mida Kallase valitsus praktiseeris (apartheid). Ei! Mitte EKRE poliitika ei vii meid 1930-ndate Saksamaale, vaid seda teeb sotsialistliku \u00fchispartei poliitika, kui nad v\u00f5imule tulevad.\nSiit kooruvad v\u00e4lja erinevused ajaloo\u00f5petuse ja ajaloofilosoofia vahel. Samuti n\u00e4eme et inimene v\u00f5ib kasutada oma m\u00f5istust maksimaalselt, kuid m\u00e4\u00e4ravamaks saab milline on tema positsioon millelt ta k\u00f5neleb: intelligent v\u00f5ib olla teinekord paras demagoog!\nInimeseks olemise kvaliteeti n\u00e4itab siiski see, kuidas ta tajub objektiivsust. Kui inimese ruumiline vaatlusv\u00e4li on kahe dimensiooniline, tema meelest ongi k\u00f5ik pakitud t\u00e4nasesse maailma, kus k\u00f5ik on subjektiivne ning ideoloogiline \u2013 siis ongi tulemuseks \u201cintelligentne idioot\u201d \u2013 sa v\u00f5id olla haritud, ent sinu moraalne pale on kehvake.\nSeep\u00e4rast ei peakski pidama diskussiooni selle \u00fcle, kas poliitiline kandidaat on m\u00f5istusega v\u00f5i mitte, vaid pigem tuleb k\u00fcsida, kes sa inimesena oled: milline on sinu moraalne kompass. Ka valimislubadusi tehes tuleks pigem r\u00e4\u00e4kida mide tehakse ja kes ollakse, kui seda et mida lubatakse.\nEKRE-t seep\u00e4rast ei sallita, et meie inimeste ruumiline vaatlusv\u00e4li on laiem ning sotsiaalne n\u00e4rvikava on tundlikum kui seda on nn liberaali oma. Kes peab end ateistiks, kes usklikuks, kes kritiseerib enam COVID-i poliitikat, kes paneb r\u00f5hku s\u00fcndimuse teemale, kes kritiseerib enam korruptsiooni ning kes enam justiitss\u00fcsteemi \u2013 meie olemegi rahvaerakond, Konservatiivne Rahvaerakond. Meie kandidaadid omavad lisaks m\u00f5istusele ka k\u00f5rget moraalset palet, see m\u00e4\u00e4rab meie poliitikute kvaliteedi.\nKenno P\u00f5ltsam, Kuusalu EKRE"}
{"text":"\u201cParempoolse\u201d taustaga Henrik Hololei l\u00fclitus Euroopa Liidu korruptsiooniskandaaliM\u00f5ne aja eest kirjutas Prantsuse ajaleht Le Monde reformierakondlaste Andrus Ansipi ja Urmas Paeti v\u00f5imalikust seotusest nn Katari korruptsiooniskandaaliga, n\u00fc\u00fcd on sellesse auku vajumas ka \u201cparempoolse\u201d taustaga Henrik Hololei.\nEesti meedia vahendab, et Euroopa Komisjoni transpordi ja liikuvuse peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei sai Katari valitsuselt tasuta lennus\u00f5ite ajal, mil ta pidas Katariga v\u00f5imaliku lennutehingu \u00fcle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.\nNimelt sai Hololei Katari riigi kulul \u00fcheksa \u00e4riklassilendu vahemikus 2015\u20132021. V\u00e4hemalt kuus lendu toimus ajal, mil Hololei pidi Katariga Euroopa Liidu nimel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama, kirjutab Postimees.\nK\u00f5nealune lennundusleping andis Katarile maandumis\u00f5igused Euroopa Liidu linnades, mis avas riigile sisuliselt terve Euroopa Liidu lennuturu. Detsembris 2021 j\u00e4i Katari altk\u00e4emaksuskandali t\u00f5ttu Euroopa Parlamendi asepresidendi kohast ilma Eva Kaili, s\u00fc\u00fcdistuse on saanud ka eurosaadik Marc Tarabella ja mitmed teised saadikud ja ametnikud.\nSotsiaalmeedias kirjutab orientalist ja \u00fchiskonnateadlane Peeter Espak: \u201cSeda t\u00e4nast Hololei uudist seoses Katariga lugedes kargas kohe m\u00e4llu \u00fcks kunagine intervjuu perempoolsete juhiga, kus Perling vastas Oidsalu k\u00fcsimusele j\u00e4rgnevalt:\n\u201cKui te Isamaaga \u00fchinesite, siis kas m\u00f5ni selline inimene ka vastu k\u00f5ndis, kelle nimi m\u00f5nest teie toimikust l\u00e4bi k\u00e4is?\u201d\n\u201cEi. Need n\u00e4od, mis mind vastu v\u00f5tsid, olid \u00e4gedad, s\u00f5bralikud n\u00e4od. Mind kutsus Isamaasse Hendrik Hololei, kes vist enam erakonda ei kuulu. Aga neid n\u00e4gusid \u00fchendas soov midagi anda riigile \/\u2026\/\u201d\nHuvitav, et kuidas selle korruptsiooniga siis n\u00fc\u00fcd t\u00e4nasel tunnil parempoolsetes, kus m\u00f5lemad mainitud tegusad, lood on? On siis v\u00e4hkkasvaja v\u00f5i ei ole?\u201d\n27. juulil 2020 kirjutas ERR: \u201cHenrik Hololei on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorina \u00fcks m\u00f5jukamaid eestlasi Br\u00fcsselis. Aga ta oli ka Isamaa erakonna asutajaliige 1992. aastal. N\u00fc\u00fcd liitus Hololei Isamaa rahuolematute tiiva moodustatud Parempoolsete \u00fchendusega.\u201d\nEuroopa Liit on n\u00fc\u00fcd oma suures korruptsiooniskandaalis ja sellest jooksevad l\u00e4bi ka Eesti \u201c\u00e4raostmatute\u201d poliitikute ja erakondade nimed.\nSellised skandaalid saadavad euroametnikke pidevalt. Diplomaadi Clyde Kulli viisid kohtu alla tema 30 restoraniarvet kogusummas 7500 eurot ajast, kui ta oli Eesti suursaadiku aset\u00e4itja Euroopa Liidu juures Br\u00fcsselis ja suursaadik Prantsusmaal.\nUued Uudised"}
{"text":"Endine e-residentsuse juht liitub idufirmaga SalvAutor: Finantsuudised.ee \u2022 1. m\u00e4rts 2023\nE-residentsuse programmi endine juht Lauri Haav asub kasvujuhina t\u00f6\u00f6le rahapesu t\u00f5kestamisega tegelevas Eesti idufirmas Salv. Idufirma finantsjuhina alustab Maarja-Liis Mitri. Ettev\u00f5tte juhtkond laieneb hiljutise 4 miljoni eurose rahastusvooru taustal kokku nelja oma ala tipu v\u00f5rra.\nIdufirma Salv kasvujuht (CGO) Lauri Haav.\nFoto: Salv\nSalviga liituvad kasvujuht (CGO) Lauri Haav, tootejuht (CPO) Gristel Tali, finantsjuht (CFO) Maarja-Liis Mitri ja personalijuht Kimberli Lis Kopli.\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nLugemiseks logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse"}
{"text":"Viljandimaa mees tahtis interneti kaudu iPhone\u2019i osta \u2013 sai pettaPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Viljandimaal elav mees, kes soovis l\u00e4bi Facebook Marketplace m\u00fc\u00fcgikeskkonna endale osta iPhone 12 mini nutitelefoni.\nTa kandis m\u00fc\u00fcja kontole 303 eurot, millest m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast 50 eurot tagasi sai. T\u00e4naseni pole mees aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud summat ega telefoni k\u00e4tte saanud.\nKelmusjuhtumi asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Meedia: Ungari ootab P\u00f5hjamaade NATO-taotluste toetamise eest vastuteenet   V\u00e4ljaanne Euobserver kirjutab, et Ungari v\u00f5ib n\u00f5uda Soomelt ja Rootsilt teeneid, mis on seotud Euroopa Liidu (EL) rahade v\u00e4ljamaksmisega. Vastutasuks v\u00f5ib siis Budapest heaks kiita Soome ja Rootsi NATO- taotlused.   Ungari parlamendisaadikud s\u00f5idavad Soome ja Rootsi, kuna Budapest tahab k\u00e4tte saada EL-i raha. Ungari v\u00e4lisminister Peter Szijjarto vihjas hiljuti samuti, et riik ootab Soomelt ja Rootsilt vastuteenet, teatas Euobserver.\u00a0 \"Kuidas saab Rootsi oodata meie heakskiitu NATO\u00a0 ratifitseerimisel, kui tema poliitikud levitavad pidevalt ja korduvalt Ungari kohta valesid. Kuidas saavad nad (Soome ja Rootsi) oodata kiireid ja \u00f5iglaseid otsuseid, kui viimasel ajal kuulsime ainult seda, et Ungaris pole demokraatiat,\" \u00fctles\u00a0 Szijjarto.\u00a0 Anal\u00fc\u00fctik Peter Kreko s\u00f5nul tegeles Szijjarto v\u00e4ljapressimisega, kuna Budapest tahab EL-ilt k\u00e4tte saada miljardeid eurosid.\u00a0\u00a0 \"Szijjarto avaldus tuli siis, kui Fideszi parlamendisaadikud valmistusid reisima P\u00f5hjamaade pealinnadesse,\" \u00fctles Kreko.\u00a0 Fideszi teatel l\u00e4hevad P\u00f5hjamaadesse v\u00e4liskomisjoni juht Zsolt Nemeth ja parlamendi asespiiker Csaba Hende. Nemeth on tuntud pigem NATO-meelse poliitikuna. Hende on endine kaitseminister, kes pidas Rootsiga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi h\u00e4vitajate hankimisel. Ungari parlament hakkab Soome ja Rootsi taotlusi arutama m\u00e4rtsi teises pooles.\u00a0 Pole veel selge, milliste P\u00f5hjamaade poliitikutega Nemeth ja Hende \u00fcldse kohtuvad.\u00a0 \"See on veider missioon. Ungaris pole pretsedenti, et valitsus oleks saatnud sellise \u00fcheparteilise parlamendidelegatsiooni, me siseneme tundmatusse vette,\" \u00fctles Ungari opositsioonipoliitik Agnes Vadai.\u00a0 28 NATO liikmesriiki on Soome ja Rootsi vastuv\u00f5tmise heaks kiitnud, Ungari ja T\u00fcrgi veel mitte    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"Maaklerina esinenud kelm pettis mehelt v\u00e4lja ligi 3000 eurotTALLINN, 1. m\u00e4rts, BNS \u2013 End maaklerina esitlenud kelm pettis Maardus elavalt mehelt telefoni teel v\u00e4lja ligi 3000 eurot.\nPolitsei alustas 28. veebruaril kelmuse tunnustel kriminaalmenetlust juhtumi kohta, milles Maardus elav 58-aastane mees leidis internetis veebilehe reklaamiga, mis pakkus automatiseeritud investeerimist b\u00f6rsil ja t\u00e4itis ankeedi enda kontaktandmetega, teatas BNS-ile P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja.\nM\u00f5ne aja p\u00e4rast helistas mehele v\u00e4idetav maakler, kes sai kaugjuurdep\u00e4\u00e4su mehe arvutile AnyDesk programmi kaudu, avas tema nimele pangakonto ja juhendas teda tegema esimest sissemaksu platvormile. J\u00e4rgnevate p\u00e4evade jooksul \u00f5hutasid kelmid meest tegema veel erinevaid juurdemakseid plavormile, kokku kaotas kannatanu 2949 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Endine e-residentsuse juht liitub idufirmaga SalvJaga:\nAutor: foundME \u2022 1. m\u00e4rts 2023\nJaga:\nIdufirma Salv kasvujuht (CGO) Lauri Haav.\nFoto: Salv\nE-residentsuse programmi endine juht Lauri Haav asub kasvujuhina t\u00f6\u00f6le rahapesu t\u00f5kestamisega tegelevas Eesti idufirmas Salv. Idufirma finantsjuhina alustab Maarja-Liis Mitri. Ettev\u00f5tte juhtkond laieneb hiljutise 4 miljoni eurose rahastusvooru taustal kokku nelja oma ala tipu v\u00f5rra.\nSalviga liituvad kasvujuht (CGO) Lauri Haav, tootejuht (CPO) Gristel Tali, finantsjuht (CFO) Maarja-Liis Mitri ja personalijuht Kimberli Lis Kopli.\nFoundME.io toetajad:\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nKui oled juba tellija, siis logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse\nTelli foundME \/ esimene kuu 3,90"}
{"text":"Vali endale sobiv esindaja tema pahede ja pattude j\u00e4rgi!E-h\u00e4\u00e4letamine juba k\u00e4ib. Sa oled t\u00e4itnud Delfi valijakompassi, oled vastanud k\u00fcsimustele Postimehe ja ERRi omades. Oled vaadanud debatte ja valimisreklaame, aga\u00a0ikka ei tea, kelle poolt h\u00e4\u00e4letada? H\u00e4\u00e4letamist \u00e4ra j\u00e4tta\u00a0ei saa, h\u00e4\u00e4letada on vaja \u2013 viimase v\u00f5imalusena tuleb sulle appi ypsiloni valimiskompass.\u00a0Siin sa ei pea m\u00f5tlema, mida sa arvad astmelisest tulumaksust v\u00f5i energeetikasektorist. Ei-ei-ei, siin sa valid endale sobiva kandidaadi tema pahede ja pattude j\u00e4rgi. Meil k\u00f5igil on neid, eriti poliitikutel, me oleme ju siiski inimesed. Miks mitte siis leida endale kandidaat omaenda n\u00e4o ja teo j\u00e4rgi.\nPS! Valijakompass on suunatud ainult Tallinna, Harjumaa ja Tartu linna ringkondadele.\nValimisringkond nr 1 \u2013 Tallinn: Haabersti, P\u00f5hja-Tallinna ja Kristiine linnaosa\nKui sa toetad P\u00f5hja-Koread, siis vali Parempoolsete seast Micheal Gregorius Bach.\nKui sa boltid ja woltid rohkem, kui endale tunnistada tahad, vali Keskerakonnast lahkunud ja Rohelistesse suundunud Evelyn Sepp, kes kasutas\u00a02008. aastal riigikogu liikmena taksoga s\u00f5itmise jaoks 124 932\u00a0krooni (ligi 8000 eurot) kuluh\u00fcvitisi.\nKui sulle meeldib korporatsioonis \u00f5lut juua, siis Kristjan J\u00e4rvan (Isamaa).\nKui sulle meeldib kanda\u00a0kriminaalselt l\u00fchikesi p\u00fckse, siis vali Raimond Kaljulaid\u00a0(Sotsid).\nKui sul on harjumuseks vahendada keelatud annetusi parteidele, siis peaksid h\u00e4\u00e4letama Silver Meikari\u00a0(Sotsid) poolt.\nSamas ringkonnas on alternatiiv Kristen Michal\u00a0(Reform).\nKui sulle meeldib lihtsalt trollida valimisdebatte \u2013 noororav Kristo Enn Vaga.\nKui sulle meeldib nimetada inimesi sodomiitideks, vali Urmas Reitelmann (EKRE).\nKui sa arvad, et ilmtingimata ei peaks Pika Hermani tornis lehvima sinimustvalge lipp, vali Varro Vooglaid\u00a0(EKRE).\nKui sul on kogemusi kihlveopettustega, siis vali Elvis Brauer (EKRE).\nKui avatud turumajanduse asemel eelistad kartelle, siis saada parlamenti enda esindajaks Argo Luude\u00a0(EKRE).\nKui sulle ei meeldi naiste ees vabandada ning p\u00f5ed raskelt makjavellismi k\u00e4es, siis Hendrik Johannes Terras\u00a0(Eesti200)\u00a0peaks olema su eelistus.\nKui sa hilined peaaegu igale koosolekule, siis vali Tanel Kiik\u00a0(Kesk).\nValimisringkond nr 2 \u2013\u00a0Tallinn:\u00a0Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita linnaosa\nKui arvad, et kanep peaks olema legaalne, vali Johanna Maria T\u00f5ugu (Rohelised).\nKui sulle meeldib v\u00e4lismaistes klubides inimestele l\u00f5uga anda, siis vali Riho Terras (Isamaa).\nKui sulle meeldib veipida, siis Tarmo Kruusim\u00e4e\u00a0(Isamaa). P\u00e4rnus elavatele tupsutegijatele v\u00f5id soovitada Peep Petersoni (Sotsid) ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa suitsetajatele \u00dcllar Saarem\u00e4ed\u00a0(Isamaa).\nKui sulle meeldib k\u00e4ia L\u00e4tist viina j\u00e4rel, siis muidugi Jevgeni Ossinovski\u00a0(Sotsid).\nKui sulle ei meeldi Eesti inimestele oma ausaid silmi n\u00e4idata, vali Marek Reinaas (Eesti200).\nKui sulle meeldib Facebookis liiga palju kommenteerida, siis T\u00f5nis Palts (Isamaa).\nKui sa oled\u00a0kaotanud kuhugi 10 miljonit, siis Siim Kallas\u00a0(Reform).\nKui sa lihtsalt m\u00e4ngid kasiinos pidevalt oma raha maha, siis h\u00e4\u00e4leta T\u00f5nis M\u00f6ldri (Kesk)\u00a0poolt.\nValimisringkond nr 3 \u2013\u00a0Tallinn:\u00a0Mustam\u00e4e ja N\u00f5mme linnaosa\nKui meeleavaldajad on sinu arust liiga \u00fclbed, siis vali Igor Kravt\u0161enko\u00a0(Kesk).\nKui meeldib raadios vulgaarsusi ette lugeda, siis h\u00e4\u00e4leta Kalle Muuli\u00a0(Isamaa) poolt.\nKui sul pole midagi \u00f6elda, aga meeldib r\u00e4\u00e4kida, siis Sven Mikser (Sotsid) on sinu masti mees.\nKui sul on kiusatus ajada jalgrattureid alla, siis vali Mart Kallas\u00a0(EKRE).\nKui sulle meeldib Youtube'is enda h\u00e4\u00e4lt kuulata \u2013 Markus J\u00e4rvi\u00a0(EKRE).\nKui sulle meeldib raha kulutada, aga ei oska sellega ringi k\u00e4ia, ning paralleelselt k\u00f5ige osas kl\u00e4hvida\u00a0\u2013 Martin Helme\u00a0(EKRE).\nKui sulle ei immigrandid, aga oled ise immigrant \u2013 Mike Calamus\u00a0(EKRE).\nKui sul puuduvad elus p\u00f5him\u00f5tted, siis\u00a0on sul v\u00e4ga palju \u00fchist Margus Tsahknaga\u00a0(Eesti200).\nKui oled liiga kergek\u00e4eliselt sattunud p\u00fcramiidskeemidesse, lootes kergelt raha teenida,\u00a0vali Urmas Paet (Reform).\nValimisringkond nr 4 \u2013\u00a0Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa\nKui sul on kombeks liiga palju pildistada ja j\u00e4\u00e4dvustada igat eluhetke, vali Marko Mihkelson (Reform).\nKui sulle v\u00e4ga meeldib halb Eesti muusika, h\u00e4\u00e4leta Siim Pohlaku\u00a0(EKRE) poolt.\nKui sulle meeldib ebapraktilised ja koledad pick-up kaubikud, siis ainult Tanel Talvel\u00a0(Sotsid) on sama halb maitse kui sul.\nKui seisad keskaealiste valgete meeste \u00f5iguste eest, siis on ainuke valik Lauri Vahtre (Isamaa).\nValimisringkond nr 10 \u2013\u00a0Tartu linn\nKui sulle meeldib\u00a0Twitteris liiga palju s\u00e4utsuda, siis h\u00e4\u00e4leta Marti Soosaare\u00a0(Rohelised) poolt.\nKui sa ei oska parkida ega m\u00f5ista parkimiskontrol\u00f6ride juttu, vali Jaan Toots (Kesk).\u00a0Tal on suur Maybach.\nKui arvad, et Eesti kultuur kuulub sarkofaagi, ning arvad, et kultuuritoetused peaksid ennek\u00f5ike minema Merkole ja Nordeconile, h\u00e4\u00e4leta T\u00f5nis Lukase\u00a0(Isamaa) poolt.\nKui su suhted oma s\u00f5pradega ei kesta kaua, vali Gea Kangilaski\u00a0(Eesti200).\n\nIsegi kui sa ei\u00a0leidnud enda jaoks \u00fchtegi sobivat kandidaati, on\u00a0oluline, et sa ikkagi l\u00e4heksid valima. \u00d5igus rahvana valida ise oma parlamenti on raskesti v\u00e4lja v\u00f5ideldud \u00f5igus \u2013\u00a0kasuta seda!\n"}
{"text":"Meelis Oidsalu: EKRE tavatud suhted relvalobiga vastavad t\u00f5ele   Valimiste eel laiemalt ja 1. m\u00e4rtsi Eesti Ekspressis jutuks tulnud EKRE ja relvalobi tavatud suhted keskmaa \u00f5hut\u00f5rje soetamise arutelu ajal 2020. aasta s\u00fcgisel pole v\u00e4ljam\u00f5eldis ega infooperatsioon, vaid t\u00f5silugu, kirjutab Meelis Oidsalu.   Olin kaitseministeeriumi asekantsler 2020. aasta s\u00fcgisel, mil riigikogus oli arutelu all \u00f5hut\u00f5rje ja rannakaitse soetamise v\u00f5imalik lisarahastus. K\u00fclastasin toona ka ise erakorraliselt \u00fcht septembrikuist riigikogu riigikaitsekomisjoni istungit, kus tegin kaasa tunniajase jupi sellest hetkel populaarseks saanud Eesti riigikaitse l\u00e4hiajaloo episoodist. Tasub meelde tuletada, et EKRE aktiivsed esindajad olid varemgi riigikogus vaidlustanud erinevate relvas\u00fcsteemide hankeid ja seda viisil, mis soosisid konkreetseid pakkujaid. Riigikogu stenogrammides on need avaldused n\u00e4ha. Kaitseministeeriumis t\u00f6\u00f6tades juhtisin sellele probleemile t\u00e4helepanu 15. veebruaril 2019 Delfis avaldatud artiklis. Suhtlesin ka justiitsministeeriumiga. Arenguid ei toimunud. 2020. aasta s\u00fcgisel keskmaa \u00f5hut\u00f5rje \u00fcmber toimunud veidrad ja t\u00e4itsa ametlikud \u00f5hut\u00f5rje-arutelud olid seega EKRE poolt juba juurutatud parlamentaarse subkultuuri j\u00e4tkumine. \u00dchel komisjoni istungil, kus samuti viibisin, tutvustas EKRE liige Leo Kunnas rahandusministriga koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud plaani, kuidas hankida kiiresti Eestile keskmaa \u00f5hut\u00f5rje. Plaan sisaldas kolme elementi v\u00f5i tingimust: 250 miljoni euro eraldamine keskmaa \u00f5hut\u00f5rje ostmiseks; selle rahaeraldise \u00e4ra kulutamine 2020. aasta l\u00f5puks, st v\u00e4hem kui nelja kuu jooksul; ajasurvest tulenevalt riigihanke \u00e4raj\u00e4tmine ja selle asemel riik-riigile tehingu eelistamine. Hanke \u00e4raj\u00e4tmise soovi kohta on riigikaitse komisjoni 16. septembri 2020 erakorralise istungi protokollis isegi t\u00f5end (vt lisa) j\u00e4rgmise lause n\u00e4ol: \"Martin Helme vastas, et \u00f5hut\u00f5rje puhul oleks tegemist riik-riigiga tehinguga ning hanget ei toimuks.\" Et Leo Kunnas teatas lisaks, et on olemas ka konkreetne relvatootja ja selle esindaja, kes suudaks k\u00f5ikidele kolmele tingimusele vastava tehinguga sel aastal lepingusse j\u00f5uda, siis juhtisin t\u00e4helepanu, et selline tegevus, kus riigieelarvelise rahaeraldise pakkumisele on konkreetse tootja silt peale kleebitud, ei pruugi olla seaduslik. Seepeale kaotas Leo Kunnas talle v\u00e4ga mitteomaselt enesevalitsuse. Hiljem on EKRE p\u00fc\u00fcdnud toona tekitatud ajasurvet eirata, n\u00e4iteks v\u00e4itis EKRE liige Alar Laneman 19. veebruari Postimehele avaldatud vastulauses, et 2020. aastal \"olles enne konsulteerinud rahandusminister Martin Helmega, k\u00e4isime v\u00e4lja idee, et lisaks kehtivas eelarvestrateegias m\u00e4\u00e4ratud rahale v\u00f5iksime investeerida l\u00e4hiaastatel umbes 300 miljonit eurot, sellest 50 miljonit miiniveeskamise ja rannakaitse ning 250 miljonit keskmaa \u00f5hut\u00f5rje v\u00f5imekuse loomiseks.\" Riigikogu liige Laneman moonutab oma vastuses \u00fcht olulist fakti: keskmaa \u00f5hut\u00f5rje raha kulutamist n\u00f5udis EKRE juba sama aasta l\u00f5puks. Nii et lisaks asjaolule, et komisjonis toimus arutelu konkreetse firma hinnapakkumise alusel, pandi sellele pakkumisele peale ka ebarealistlik ajaline surve, mis oleks j\u00e4tnud valikusse ainult \u00fche ettev\u00f5tte. Hoidun spekuleerimast, mis motiividel Martin Helme ja Leo Kunnas oma plaane ja selle ajalisi tingimusi seadsid ning \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi tarnijat valisid. Aga ettev\u00f5tja Raivo Tamme osalust selles plaanis ei \u00fcritatud isegi varjata. K\u00f5ige h\u00e4bitum selle loo juures on, et sellise plaani arutelud leidsid aset meie riigikaitsekomisjoni ametlikel istungitel ja k\u00f5igi teiste erakondade silme ees. Ei m\u00e4leta, et teised kohal viibinud erakonnad oleks innukalt EKRE l\u00e4henemist vaidlustanud. Kindral Martin Herem on teinud tollastest umbsetest ja higistest riigikaitsekomisjoni aruteludest tagantj\u00e4rele detaile avaldades vilepuhuja t\u00e4namatut t\u00f6\u00f6d, olukorras, kus vilet puhuda poleks vajagi. Kui riigikogul oleks kaasaegne lobireeglistik (mis n\u00e4eks ette ka riigikogu liikmete lobistidega kohtumiste registreerimise sarnaselt t\u00e4na ministeeriumides h\u00e4sti t\u00f6\u00f6le hakanud s\u00fcsteemile) ja selliseid episoode v\u00e4listav t\u00f6\u00f6kultuur, siis ei peaks kaitsev\u00e4e juhataja tegelema keset Euroopas k\u00e4ivat suurt s\u00f5da korruptsiooniennetuse t\u00f5hustamise vajaduste reklaamimisega. Seda protsessi peaks vedama hoopis justiitsministeerium. Suur ja lihtne palve uuele riigikogu koosseisule: tehke palun lobireeglid korda. Piinlik on.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"VIDEO I Martin Helme:  \u201cNendel valimistel on valik v\u00e4ga lihtne \u2013 saab valida Eesti poolt v\u00f5i Eesti vastu\u201d\u201cNendel valimistel on valik v\u00e4ga lihtne \u2013 saab valida eesti poolt v\u00f5i Eesti vastu. Eesti vastu h\u00e4\u00e4letavad k\u00f5ik need, kes annavad oma h\u00e4\u00e4le j\u00e4tkuvale inflatsioonile, j\u00e4tkuvale korruptsioonile, j\u00e4tkuvale immigratsioonile, l\u00f5putule s\u00f5ja\u00f5hutamisele\u2026\u201d k\u00f5neles EKRE esimees Martin Helme oma valimiste-eelsel tuuril."}
{"text":"Eino Vaher: \u201eVedelam\u00e4ngimise aeg peaks n\u00fc\u00fcd k\u00fcll otsas olema\u201cJuhuslikult on mul p\u00e4ris korralik haridus. 1989. aastal l\u00f5petasin tollases TPI majandusteaduskonnas t\u00f6\u00f6stuse planeerimise. Niisiis sama eriala, nagu paljud tulevased kuulsusrikka Hansapanga asutajadki.\nEga kursusekaaslasedki mingid \u00e4pud ole. M\u00f5nigi neist on pressinud end Eesti 600 rikkaima hulka. V\u00f5i t\u00f6\u00f6tavad toredatel lugupidamisv\u00e4\u00e4rsetel ametikohtadel. Ning kuigi pole ma end \u00e4ra s\u00fcstinud ega ealeski oma n\u00e4gu katnud, eelmisel suvel liitusin ka EKRE-ga, ometi kutsutakse n\u00fc\u00fcd juba halli habemega male\u00f5petaja endiselt iga-aastastele vahvatele s\u00fcnnip\u00e4evapidudele.\nEt ehk on temalgi midagi tarka v\u00f5i v\u00e4hemalt naljakat \u00f6elda. Olen t\u00e4nulik.\nM\u00f5nikord l\u00e4hme vaidlemagi. Kuidas muidu. Oma p\u00f5him\u00f5tteid peab ju kaitsma. Poliitikast me v\u00e4ga ei r\u00e4\u00e4gi. Meil on teisigi jutte. Vahel siiski.\nViimatisel kokkusaamisel teatas \u00fcks neist kaaslastest, et EKRE poolt ta ei h\u00e4\u00e4leta. Lisas aga kohe, et kui rahvuskonservatiivide esimees Martin Helme temaga kohtumas k\u00e4is, siis Martini p\u00f5him\u00f5tted majandusest talle v\u00e4ga meeldisid. M\u00f5nus oli neid s\u00f5nu kuulda. Mitte ainult sellep\u00e4rast, et EKRE p\u00f5him\u00f5tted saja t\u00f6\u00f6tajaga tehasedirektorile meeldisid. Vaid ka see, et meie peaministrikandidaat mitte ainult ei ringreisita m\u00f6\u00f6da Eestimaad ja tee valimispropagandat, vaid k\u00fclastab ka ettev\u00f5tteid ja uurib, kuidas nende elu veidigi paremaks muuta.\nSest s\u00f5brad! Asju, mida tuleks teha teisiti, on kogunenud v\u00e4ga palju. Liigagi palju. Elektrihindade p\u00f6\u00f6rane t\u00f5us ja sellega kaasnev rahva elatustaseme langus. Toiduainete hinnad on t\u00f5usnud pea kahekordseks. Ettev\u00f5tete raskused, millest iga p\u00e4ev lehtedest teada saab. Laste s\u00fcndimuse j\u00e4rsk v\u00e4henemine. V\u00e4lismaa pankade meeletud kasumid ja selle eest justkui t\u00e4nut\u00e4heks mingid r\u00e4pased rahapesuskandaalid. M\u00e4\u00e4ratud trahvirahadest ei n\u00e4e Eesti loomulikult undki. Need laekuvad osavamatele riikidele. Ladudes m\u00e4danevad mahakandmisele kuuluvad vaktsiinid. Nagu kuulda, saabumas on uus kogus. Muret pole, maksumaksja maksab sellegi jama kinni. Rahvusriigi h\u00e4vitamine koos sinna juurde kuuluva kellelegi pimesi kuuletumise ja koogutamisega. S\u00fc\u00fcdimatu valetamine ja kultuuri h\u00e4\u00e4bumine.\nK\u00fcsisin \u00fches raamatupoes, millist raamatut enim ostetakse. Vastus oli, et loomulikult eneseabiraamatuid. Aitab.\nVahel mulle t\u00f5esti tundub, et m\u00e4ngiksime justkui mingit kindla stsenaariumiga \u00e4raandmist. Anname vabatahtlikult oma nuppe \u00e4ra. Males \u00e4raandmist ei tunta. K\u00fcll olen isadelt kuulnud, et kui nemad veel noored olid, oli toredaks tavaks teha oma v\u00e4ljavalituga partii malet. Oma tulevasel siirast r\u00f5\u00f5mu tundes v\u00f5ita lastes. K\u00fcll oli m\u00f5ni mees hiljem kurtnud, et ta n\u00e4gi hirmsat vaeva, et hilisem naisuke talle l\u00f5puks ometi lihtsa mati \u00e4ra paneks. Vahel oli \u00f5nnegi.\nKabes on \u00e4raandmine hoopis populaarsem. V\u00f5idab m\u00e4ngija, kes k\u00f5ik oma nupud vastasele esimesena \u00e4ra s\u00f6\u00f6ta suudab. P\u00e4ris peenike m\u00e4ng. Kuigi mulle endale v\u00e4ga ei meeldi. Rahvasuus kutsutakse seda vedelaks. Vedelam\u00e4ngimise aeg peaks n\u00fc\u00fcd k\u00fcll otsas olema. Tugevamini tuleb m\u00e4ngida, daamid ja h\u00e4rrad! Ning \u00f5iget kabet ka. Male on tegelikult veelgi parem.\nHead inimesed, \u00e4rge peljake rahvuslike j\u00f5udude esile t\u00f5usu. Olen t\u00e4iesti veendunud, et need valimised v\u00f5idab EKRE ja et Martin Helmest saab meie j\u00e4rgmine peaminister. V\u00e4ga hea peaminister. Kogu rahva ja ka ettev\u00f5tjate peaminister.\nEino Vaher, male\u00f5petaja, EKRE fraktsiooni Rakvere linnavolikogu liige"}
{"text":"Lavly Perling Hololei-skandaalist: parteis on korruptsiooni suhtes nulltolerants, kuid hetkel on veel vara hinnanguid andaMillal Henrik Hololei Katarit puudutava kohta aru annab, tema kodupartei juht Lavly Perling praegu ei tea \u2013 ootab ju tema isegi momenti, mil tiheda graafikuga tippametnik kord oma k\u00e4ike ja tegemisi p\u00f5hjendama asub.\nV\u00e4ljaanne Politico paljastas teisip\u00e4eval, et Euroopa Liidu transpordijuht Henrik Hololei v\u00f5ttis Qatar Airwaysilt vastu tasuta lende. Samal ajal s\u00f5lmisid Euroopa Komisjoni transpordiametnikud lennukokkulepet Dohaga.\nMida arvatakse sellest tema koduparteis, Parempoolsete seas?\nErakonna juht ja endine peaprokur\u00f6r Lavly Perling m\u00e4rkis Delfile, et \u2013 veel \u2013 suurt ei miskit.\n\u201eTean sama palju, kui olen lehest lugenud \u2013 selle pinnalt hinnanguid anda on v\u00f5imatu. Ja ei tohigi,\u201c m\u00e4rkis Perling esmalt.\nMida arvata aga asjaolust, et Hololei keeldus Politicole kommentaari andmast?\n\u201eKuna ei tea \u00fcldse tausts\u00fcsteeme, siis ma t\u00f5esti ei oska kommenteerida. Arvan, et peame k\u00f5igepealt inimese enda k\u00e4est k\u00fcsima nii sisu kui ka kommunikatsiooni kohta,\u201c s\u00f5nas Parempoolsete juht.\nOn ta Hololeiga sel teemal kuidagigi \u00fchenduses olnud?\n\u201eEi. Pole kaks p\u00e4eva olnud v\u00f5imalik temaga suhelda. Usun, et kui ta aega ja mahti leiab, siis ma r\u00e4\u00e4gin temaga,\u201c s\u00f5nas Perling.\nPolitico viitas sarnasele kaasusele europarlamendis, kui sealne saadik Maria Arena otsustas peale Politicos ilmunud infot (kus avaldati asjaolu, et Arena oli nautinud Katari kinnimakstud lende ja majutust ning seda l\u00e4bipaistmatul moel) ametist tagasi astuda. Mida arvab Perling laiemalt \u2013 kas Hololei kaasus n\u00e4ib esmapilgul selline, mis n\u00f5uaks vastutuse v\u00f5tmist ja tagasi astumist?\n\u201eKuna helistasite Parempoolsete juhile, siis \u00fcks, mida saame kinnitada, on hoopis see, mida oleme v\u00e4lja \u00f6elnud: k\u00f5ige suhtes, mis puudutab poliitilist korruptsiooni, on meil nulltolerants ja nii j\u00e4\u00e4b. Kuid seda lugu ei saa sellega siduda, sest pole piisavalt infot,\u201c s\u00f5nas Perling l\u00f5petuseks.\n\u00dcheksa lendu Katari rahataskust\nPolitico kirjutas eile, et Euroopa Komisjoni k\u00f5rgeim transpordivolinik Henrik Hololei v\u00f5ttis Katari valitsuselt vastu tasuta lende ning seda ajal, mil tema meeskond pidas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi riigi enda lennufirmale olulise lennunduslepingu \u00fcle.\nEuroopa Komisjoni transpordiosakonna peadirektor Henrik Hololei (Parempoolsed) lendas aastatel 2015\u20132021 \u00fcheksa korda tasuta \u00e4riklassis Qatar Airwaysiga, selgub Politicole k\u00e4ttesaadavaks tehtud andmetest. Kuus tasuta lendu toimusid turulep\u00e4\u00e4sulepingu koostamise ajal ja neli neist maksis Katari valitsus v\u00f5i Katariga seotud kontsern.\nHololei keeldus Politicole asja kommenteerimast. Euroopa Komisjoni pressiesindaja kaitses Hololei otsust n\u00f5ustuda Qatar Airwaysi tasuta lendudega. \u201eK\u00f5ik \u00fcksikasjalikult kirjeldatud l\u00e4hetused olid lubatud ja toimusid koosk\u00f5las kehtivate eeskirjadega,\u201c \u00fctles pressiesindaja, lisades, et v\u00f5imalikke huvide konflikte \u201ekaaluti hoolikalt ja v\u00e4listati\u201c."}
{"text":"Internetikelmid varitsevad k\u00f5ikjalDetsembris juhtus Eesti piimandusmuuseumi juhatuse liikmel Anneli Siimussaarel \u00fcks kummaline seik - ta oleks endale \u00fche p\u00e4eva jooksul just kui kaks korda toitu tellinud. \u201eJu siis oli n\u00e4lg,\u201c naljatles Siimussaar.\nTegelikult avastas ta aga pangakontot kontrollides, et 20-minutilise vahega on sealt maha l\u00e4inud \u00fcle 70 euro, saajaks Wolt Helsinki. Siimussaare s\u00f5nul oli tal kunagi k\u00fcll telefonis Wolti rakendus, kuid seda pole enam ammu ning toitu Imaverre ju Woltiga tellida ei saagi. Kuna asi tundus kahtlane ning ka meedia hoiatab sageli petuskeemide eest, v\u00f5ttis ta panga ja toiduettev\u00f5ttega \u00fchendust.\nSiimussaare s\u00f5nul tuli tal l\u00e4bida paras kadalipp, sest arusaamatusi ning telefonik\u00f5nesid oli palju. \u201eEsimesena \u00f6eldi pangast, et ma kaardi kinni paneks,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eKui internetiostude v\u00f5imalus on pangakaardi puhul aktiveeritud, siis on lihtsam kaarti \u00fcle v\u00f5tta ja teha tehinguid vale identiteeti kasutades,\u201c\nselgitas Siimussaar ja lisas, et turvalisem oleks iga internetis sooritatud ostu korral eraldi pangakaart aktiivseks teha ja hiljem see uuesti maha v\u00f5tta. \u201eOleks ma seda enne teadnud, siis ehk ei oleks sellist sekeldust olnud,\u201c s\u00f5nas ta ja lisas, et pank oli k\u00fcll h\u00e4sti vastutulelik, kuid nende k\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad sellistes olukordades l\u00fchikeseks, mist\u00f5ttu on oluline roll ka teenusepakkujaga suhtlemisel.\n\u201eTeenusepakkuja p\u00fc\u00fcdis mulle selgeks teha, et \u00e4kki ma ise v\u00f5i m\u00f5ni minu tuttav siiski tellis toitu, kuid j\u00e4in endale kindlaks, et see ei saanud nii olla,\u201c s\u00f5nas Siimussaar. Ta soovis saada Woltilt ka andmeid, kes ja kuhu t\u00e4psemalt toitu tellis, kuid teenusepakkuja keeldus, p\u00f5hjendades, et need on isikuandmed. \u201eOlin n\u00f5utu - nende jutu j\u00e4rgi mina tellisin toitu, minu rakendust ja kaarti oli kasutatud, kuid mulle andmeid v\u00e4ljastada ei saanud,\u201c s\u00f5nas ta. Siimussaare arvates on ainuke v\u00f5imalus, kuidas raha v\u00f5is kaduda, et keegi sai tema endisele Wolti kontole ligi.\n\u201e\u00dcks memm v\u00f5ttis minuga samuti \u00fchendust ja r\u00e4\u00e4kis loo, kuidas ta oma pensionist ilma j\u00e4i,\u201c t\u00f5i ta n\u00e4ite. Memme s\u00f5nul saadeti tuttava nime alt talle s\u00f5numiga teade, et nad kahekesi v\u00f5itsid 8000 eurot. Seej\u00e4rel k\u00fcsiti pangakonto paroole ning paraku memm need ka andis, misj\u00e4rel ta konto rahast t\u00fchjaks tehti. \u201eMemmeke v\u00e4ga ei m\u00f5elnud sellele, et tegemist v\u00f5is olla petuskeemiga, v\u00f5ttis ta seda kui \u00f5ppetundi ning avaldust politseile ei kirjutanud,\u201c selgitas Siimussaar.\nN\u00fc\u00fcdseks on broneeringud t\u00fchistatud ja politseile avaldus tehtud. Siimussaare s\u00f5nul l\u00f5ppes olukord talle siiski h\u00e4sti, sest ta sai varakult j\u00e4lile ning raha oli alles broneeringus. Siiski v\u00f5ib teenusepakkuja broneeringu t\u00fchistamise veel vaidlustada. Siimussaar tunnistas, et talle oli see suur \u00f5ppetund ning ta on tulevikus oma rahaasjadega hoolsam ja eelistab sularaha. Tema soe soovitus on j\u00e4lgida pidevalt oma pangakonto seisu, et m\u00e4rgata v\u00f5imalikke anomaaliaid. \u201e\u00d5ppige minu vigadest.\u201c\n\n\nMARIS PRAATS"}
{"text":"Rohekodude toetused paisutasid Itaalia eelarvedefitsiitiMILANO, 1. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Itaalia viimase kolme aasta eelarvedefitsiit hinnati kolmap\u00e4eval seniarvatust oluliselt k\u00f5rgemaks, et v\u00f5tta arvesse maksusoodustuste programme, sealhulgas skeemi, mis on suunatud kodude energiat\u00f5husamaks muutmiseks.\nL\u00e4inud aastal oli eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k kaheksa protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), v\u00f5rreldes valitsuse plaanitud 5,6 protsendiga, ja 2021. aastal 9 protsenti varem teatatud 7,2 protsendi asemel, teatas riiklik statistikaamet Istat.\nHinnang 2020. aasta defitsiidile t\u00f5steti 9,5 protsendilt 9,7 protsendile.\nMajanduskasv oli l\u00e4inud aastal 3,7 protsenti ehk koosk\u00f5las valitsuse prognoosiga.\nAndmete korrigeerimine j\u00e4rgneb Eurostati l\u00e4inudkuisele direktiivile, kus n\u00f5uti, et maksusoodustused v\u00f5etaks eelarves arvesse nende v\u00e4ljastamise ajal, mitte siis, kui neil on reaalne m\u00f5ju maksutulule.\nSealhulgas maksusoodustused niinimetatud Superbonuse skeemi alusel, mille l\u00f5i Itaalia eelmine valitsus 2020. aastal ja mida n\u00fc\u00fcdne peaminister Giorgia Meloni on kritiseerinud.\nProgrammi kohaselt maksab riik 110 protsenti kodude energiat\u00f5husamaks muutmise kulust, subsiidium makstakse seejuures v\u00e4lja maksukrediidi v\u00f5i maksukoormuse v\u00e4hendamisega.\nProgramm andis t\u00f5uke ehitussektorile ja Itaalia majandusele laiemalt, kuid seni on see riigile l\u00e4inud maksma 61,2 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi andmetest.\nKoos teiste ehitussektori toetustega kasvab summa suisa 110 miljardi euroni ehk kuue protsendini SKT-st.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Rohekodude toetused paisutasid Itaalia eelarvedefitsiitiMILANO, 1. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Itaalia viimase kolme aasta eelarvedefitsiit hinnati kolmap\u00e4eval seniarvatust oluliselt k\u00f5rgemaks, et v\u00f5tta arvesse maksusoodustuste programme, sealhulgas skeemi, mis on suunatud kodude energiat\u00f5husamaks muutmiseks.\nL\u00e4inud aastal oli eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k kaheksa protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), v\u00f5rreldes valitsuse plaanitud 5,6 protsendiga, ja 2021. aastal 9 protsenti varem teatatud 7,2 protsendi asemel, teatas riiklik statistikaamet Istat.\nHinnang 2020. aasta defitsiidile t\u00f5steti 9,5 protsendilt 9,7 protsendile.\nMajanduskasv oli l\u00e4inud aastal 3,7 protsenti ehk koosk\u00f5las valitsuse prognoosiga.\nAndmete korrigeerimine j\u00e4rgneb Eurostati l\u00e4inudkuisele direktiivile, kus n\u00f5uti, et maksusoodustused v\u00f5etaks eelarves arvesse nende v\u00e4ljastamise ajal, mitte siis, kui neil on reaalne m\u00f5ju maksutulule.\nSealhulgas maksusoodustused niinimetatud Superbonuse skeemi alusel, mille l\u00f5i Itaalia eelmine valitsus 2020. aastal ja mida n\u00fc\u00fcdne peaminister Giorgia Meloni on kritiseerinud.\nProgrammi kohaselt maksab riik 110 protsenti kodude energiat\u00f5husamaks muutmise kulust, subsiidium makstakse seejuures v\u00e4lja maksukrediidi v\u00f5i maksukoormuse v\u00e4hendamisega.\nProgramm andis t\u00f5uke ehitussektorile ja Itaalia majandusele laiemalt, kuid seni on see riigile l\u00e4inud maksma 61,2 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi andmetest.\nKoos teiste ehitussektori toetustega kasvab summa suisa 110 miljardi euroni ehk kuue protsendini SKT-st.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pole kaupa ega raha: TTJA pani kinni kliente t\u00fcssanud e-poeSel aastal on juba TTJA poolt suletud \u00fcks e-pood.Foto: Kuvat\u00f5mmis\nPRO tellijale\nTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) sulges veebruaris e-poe baltagro.ee, mis korduvalt ei saatnud klientidele kaupa ega tagastanud raha.\nLoe ka: Miljonitesse ulatuva k\u00e4ibega Soome veebipoel on Eestis tekkinud suur maksuv\u00f5lg\nBaltagro.ee kohta laekus hulganisti kaebusi ja osa neist j\u00f5udsid ka sotsiaalmeediasse. \u201cTundub, et olen langenud pettuse ohvriks. Tellisin omale autotelgi, mida ootan juba \u00fcle kahe kuu. Enam ei vastata ka minu numbrile,\u201d kirjutas \u00fcks pettunud klient sotsiaalmeedias.\nTTJA jaoks pole see sugugi esmakordne juhtum, kui on vaja e-pood sulgeda. N\u00e4iteks eelmisel aastal tabas sama saatus ka kurikuulsat e-poodi, mis j\u00f5udis oma probleemidega korduvalt ka meediasse.\nTarbijatele antakse katteta lubadusi\nHiljuti kinni pandud baltagro.ee kuulus ettev\u00f5ttele Baltinvest & Partnerid O\u00dc ja tegeles aiakaupade, paviljonide, autotelkide ja muu taolise m\u00fc\u00fcgiga. Enamik pahaseid kliente t\u00f5i v\u00e4lja, et lubatud kaupa ei saadetud kohale ja l\u00f5puks ei vastatud ka telefonik\u00f5nedele.\n\u201cKui p\u00fc\u00fcate nendega kontakti saada, siis reeglina telefonile ei vastata, ja kui vastavad, siis valetatakse, et s\u00fc\u00fcdi on kas transpordifirmad v\u00f5i laot\u00f6\u00f6tajad. Ootan kaupa juba 2 kuud,\u201d kirjutas \u00fcks BaltAgro veebipoest tellimuse teinud klient oma Facebooki kontol.\nEelmisel aastal sulges TTJA ligip\u00e4\u00e4su kolmele e-poele, nende seas ettev\u00f5tte AGIR O\u00dc veebipoe revalmoobel.ee, mille kohta laekus kokku \u00fcle 200 kaebuse. Nende seas olid nii kirjalikud p\u00f6\u00f6rdumised kui ka telefonik\u00f5ned.\nTarbijad kurtsid peamiselt, et ettev\u00f5te ei tarni kaupa, ei tagasta \u00f5igeaegselt raha ning ei vasta kirjadele ega kaebustele. Selle tulemusel alustas TTJA j\u00e4relevalvemenetlust, kus AGIR O\u00dc-le anti v\u00f5imalus olukorda selgitada ning eksitavad kauplemisv\u00f5tted l\u00f5petada. Kuid ettev\u00f5te ei vastanud lubatud t\u00e4htajaks ei TTJA ega ka tarbijavaidluste komisjoni p\u00f6\u00f6rdumistele ja seep\u00e4rast otsustati e-poele ligip\u00e4\u00e4su piirata.\n\u00dcldjuhul j\u00f5utakse sulgemiseni siis, kui kaupleja on j\u00e4tnud tarbijatele kauba tarnimata, lepingust taganemisel raha tagastamata, pole taganud asjakohast klienditeenindust ega lahendanud tarbijavaidluste komisjonile esitatud kaebusi.\nTTJA ettev\u00f5tluse osakonna kaubandusteemade jurist-valdkonnajuht Hellika Teder viitas, et pigem j\u00f5utakse sulgemisteni harva ja tegemist on viimase abin\u00f5uga.\nReeglite eiramisel ei j\u00e4\u00e4gi muud \u00fcle\nTeder kinnitas esmalt \u00fcle, et TTJA-l on v\u00f5imalik keelata ligip\u00e4\u00e4s ettev\u00f5tja veebipoele, kui see on vajalik tarbijatele tekkiva olulise ohu \u00e4rahoidmiseks ja selleks puuduvad muud t\u00f5husad v\u00f5imalused. Teisis\u00f5nu, kui ameti poolt kasutusele v\u00f5etud j\u00e4relevalvemeetmed ei ole toonud oodatud tulemust. \u201cSee t\u00e4hendab, et kaupleja ei allu ameti poolt rakendatavatele meetmetele ega vii oma tegevust seadusega koosk\u00f5lla ning j\u00e4tkab \u00f5igusrikkumisega,\u201d selgitas ta.\nTavap\u00e4raselt viivad Tederi s\u00f5nul kauplejad oma tegevuse j\u00e4relevalvemenetluse k\u00e4igus seadusega koosk\u00f5lla, kuid mitte k\u00f5ik, mist\u00f5ttu on TTJA pidanud need e-poed sulgema.\nKuidas protsess v\u00e4lja n\u00e4eb?\nAmet algatab k\u00f5igepealt j\u00e4relevalvemenetluse ja kuulab kaupleja \u00e4ra, mille raames saab ta esitada oma arvamuse ja vastuv\u00e4ited \u00f5igusrikkumise kohta.\n\u201c\u00c4rakuulamisel juhib amet kaupleja t\u00e4helepanu sellele, mis meetmeid saab kasutusele v\u00f5tta, kui rikkumist ei k\u00f5rvaldata,\u201d \u00fctles Teder. \u00dcheks v\u00f5imalikuks meetmeks ongi e-poele ligip\u00e4\u00e4su piiramine. Mis t\u00e4hendab seda, et kui kaupleja pole ameti poolt m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4htajaks rikkumist k\u00f5rvaldanud, v\u00f5ib TTJA teha veebimajutajale ettekirjutuse, millega piiratakse tarbijate ligip\u00e4\u00e4s e-poele.\nKindlat ajavahemikku, kui kaua v\u00f5ib kaupleja talle tehtud ettekirjutusi eirata, on Tederi hinnangul keeruline v\u00e4lja tuua. \u201cSee s\u00f5ltub sellest, millised on probleemid ja kas kaupleja \u00fcritab probleeme lahendada v\u00f5i eirab tarbijate ja ameti p\u00f6\u00f6rdumisi,\u201d t\u00e4psustas ta.\u00a0\nJurist t\u00f5i v\u00e4lja, et TTJA hindab ka seda, kui palju on tarbijavaidluste komisjonile kaebusi esitatud \u2014 sellest saab j\u00e4reldada kaupleja tegevuse tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju ulatust. \u201cEelduslikult ei esita tarbijavaidluste komisjonile \u00fche ettev\u00f5tja osas k\u00f5ik tarbijad kaebuseid, mist\u00f5ttu v\u00f5ib kahju ulatus olla ka suurem, kui ametile teada on,\u201d kommenteeris ta.\nE-poe sulgemine on hoolikalt kaalutud otsus\u00a0\nE-poe sulgemine on Tederi s\u00f5nul ettev\u00f5tlusvabaduse piirang, mis peab olema hoolikalt kaalutud ja p\u00f5hjendatud, kuid tegemist on ikkagi pigem harvade juhtudega. \u201cE-poodidele ligip\u00e4\u00e4su sulgemiste arvu suurusj\u00e4rk s\u00f5ltuvalt aastast v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da umbes kahe kuni kolme e-poeni aastas,\u201d t\u00e4iendas ta.\u00a0\nIseenesest ei ole v\u00e4listatud, et kui kaupleja viib oma tegevuse t\u00e4ielikult kehtiva \u00f5igusega koosk\u00f5lla, eemaldatakse ligip\u00e4\u00e4supiirang e-poele."}
{"text":"PolitseiMEES LOOVUTAS KELMIDELE SUURE SUMMAPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav mees, kes oli v\u00e4idetavalt saanud politseist ja Swedbankist telefonik\u00f5ne, milles anti m\u00e4rku kahtlastest tehingutest tema pangakontol. Probleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti mehel sisestada PIN-koodid. Seda mees ka tegi ning kandis raha ette antud pangakontole. Esialgne kahju on 7300 eurot ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.PEREV\u00c4GIVALD NARVAS28. veebruaril teatati politseile, et Narvas Hariduse t\u00e4nava korteris puhkes elukaaslaste vahel konflikt, mille tagaj\u00e4rjel l\u00f6\u00f6di 37aastast naist.28. veebruaril teatati politseile, et Narva-J\u00f5esuus E. Vilde t\u00e4nava kortermajas l\u00f5i 21aastane mees oma isa.TOILAS VARASTATI T\u00d6\u00d6RIISTUPolitsei alustas kriminaalmenetlust selle kohta, et \u00f6\u00f6l vastu 28. veebruari l\u00f5huti Toila vallas lukud ja varastati kahest traktorist t\u00f6\u00f6riistu. Vargusega tekitatud kahju on 1700 eurot."}
{"text":"MAIRE AUNASTE | Tank minu minevikust. Olukord meenutab ketikoera haistmisulatusse asetatud verist kontiKui naiivne v\u00f5ib \u00fcks inimene olla! Veel paar aastat tagasi olin kaljukindel, et need 10 kilogrammi kaaluvad rauast kepsud, milledele ma 1976. aastal T\u0161eljabinski traktoritehases komsomoli l\u00f6\u00f6kehituse korras auke puurisin, olid traktorimootori osa. Nii meile \u00f6eldi. T-34, traktor, tubli abimees N\u00f5ukogudemaa p\u00f5llumeestele\u2026 Tehas ise oli suur nagu Tartu linn, rajatud 1930ndate aastate alguses.\nMina t\u00f6\u00f6tasin 18 kuud j\u00e4rjest \u00fches ja samas tsehhis, kolme t\u00f6\u00f6pingi taga, millele tassisin 8 tundi p\u00e4evas rauast kolakaid. Masin puuris kepsudesse vajalikud augud, mille j\u00e4rel viisin hallide hantlite moodi asjandused uuesti oma selja taha lindile.\nParalleelselt minu liiniga t\u00f6\u00f6tas sadu inimesi suurekereliste mootorite kallal, mille kohta ei tehtud saladustki, et need kuuluvad tankidele. Miks neid veel 30 aastat p\u00e4rast Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu massiliselt vaja on, selle \u00fcle ma pead ei murdnud. Minul oli vaja poolteist aastat selles tehases vastu pidada, et Tartu \u00dclikooli null-kursusele sisse saada. T\u00f6\u00f6lise staatus t\u00f6\u00f6raamatus oli mu jaoks ainus sissep\u00e4\u00e4sutee \u00fclikooli.\n\u201eAppi, ma olen kaasa aidanud N\u00f5ukogude s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusele!\u201c m\u00f5tlesin sellel p\u00e4eval, kui sain teada, et venelased on teinud 2019. aastal valmis filmi pealkirjaga \u201eT-34\u201c. Film r\u00e4\u00e4gib muidugi tankist, mitte minu ettekujutatud raskest traktorist.\nKui meid, 28 eestimaalast, aprillis 1976 pidulikult V\u00f5idu v\u00e4ljakul asuvast komsomoli rajoonikomiteest Uuralide suunas saadeti, ei osanud keegi ometi arvata, et ligi 50 aastat hiljem seisab samal v\u00e4ljakul Vene tank, kuuliaugud keres. Ainult nimed ja numbrid on muutunud, nii v\u00e4ljakul kui tankil\u2026\nV\u00f5ib-olla saan ma maailma-asjadest valesti aru. Ise olen vigu teinud kogu elu, aga kui tegu on riigiga? Riiki juhib ju rohkem inimesi kui \u00fcks loll v\u00f5i lihtsameelne. Kuidas on v\u00f5imalik, et ajal, mil inimesed soojendavad p\u00f5ues \u00f5hk-\u00f5rna lootust rahuliku tuleviku suhtes, tuuakse Vabaduse v\u00e4ljakule tank, millest on tulistatud Ukraina ja ta rahva pihta?\nV\u00e4ide, et rivist v\u00e4lja l\u00f6\u00f6dud agressor-riigi s\u00f5jamasinat vaadates peaks tekkima usk, et \u201eme oleme suutelised\u201c vaenlast alistama, on minu arvates erakordselt naiivne. V\u00f5ib olla kusagil \u0160otimaal v\u00f5i L\u00f5una-Prantsusmaal jalutavad pered p\u00fchap\u00e4eviti linna keskv\u00e4ljakule, et vaadata eksponaati otse s\u00f5jast, mille v\u00f5itmiseks ka nende riigid on oma panuse andnud. Ning noogutavad p\u00e4id, et jah, otsus Ukrainat abistada oli \u00f5ige. L\u00e4\u00e4ne Euroopas elavatel venelastel ei tuleks muidugi m\u00f5ttessegi monstrumile kaasa tunda v\u00f5i lilli viia.\nAga Eestis? Eestis, kus elab 300 000 vene rahvusest inimest, kellest suur osa Ukrainale ilmselt kaasa ei tunne\u2026 Ei pea olema inimhingede insener m\u00f5istmaks, et Vene meediat t\u00f5e p\u00e4he tarbivat rahvast on v\u00f5imatu puruks lastud Vene tanki n\u00e4ite varal \u00fcmber kasvatada. Kui n\u00e4idata l\u00f6mastatud Ukraina tanki, siis see paneks v\u00e4hemalt m\u00f5ne inimese m\u00f5tlema - rahvusest hoolimata. Sandistatud Vene tank, milles inimesed arvatavasti samuti surid, pigem \u00f5hutab s\u00f5da, kui kasvatab patriotismi ja s\u00f5ja-vastalisust!\nPraegune olukord Eesti pealinnas meenutab mulle ketikoera haistmisulatusse asetatud verist konti, mida koer k\u00fcll k\u00e4tte ei saa, aga mis ta kindlasti hulluks ajab. Kus olid kommunikatsiooni- ekspertide, ps\u00fchholoogiliste n\u00f5ustajate ja selgeltn\u00e4gijate silmad, et juba hetk p\u00e4rast tanki paigaldamist Vabaduse risti alla mitte h\u00e4irekella l\u00fc\u00fca?\nKujutan ette, milleni viiks tanki n\u00e4itamine Narvas. Turvamees, kelle ainsaks \u00fclesandeks oleks inimestel keelata s\u00f5jamasinale punaseid nelke tuua, peaks oma elu ja tervise v\u00e4ga kallilt kindlustama! Kuigi - ega sellist kindlustusfirmat Eestis leiakski, kes Narva turvamehele oleks n\u00f5us poliisi v\u00e4ljastama."}
{"text":"V\u00e4ike vapper t\u00fcdruk, kes tahtis nii v\u00e4ga ise s\u00fcndidaKui minult k\u00fcsitaks t\u00fctre s\u00fcnniloo peamist s\u00f5numit, oleks see: \u201eUsalda oma beebit!\u201c Kui selgus, et mu laps oli s\u00fcnnituskanalis sirutusseisus, olin valmis juba keisril\u00f5ikele minema, kuid tema p\u00f6\u00f6ras end hoopis ise ringi.Meie Andraga (11 k) esmakohtumise lugu sai alguse aasta tagasi 19. m\u00e4rtsi hommikul, kui p\u00e4ev enne t\u00e4htaega tekkis mul tunne, et \u00e4kki t\u00e4na. Olin viimastel n\u00e4dalatel seda tunnet kogenud pea iga teine p\u00e4ev. Sel p\u00e4eval pani miski mind aga telefoni haarama jaSiiri P\u00f5llumaale helistama. Olin palunud Siiri s\u00fcnnituse juurde tasuliseks \u00e4mmaemandaks. Olles ise \u00e4mmaemandaks \u00f5ppinud, teadsin teda kooliajast. Temast \u00f5hkuv rahu ja soojus oli t\u00e4pselt see, mida vajasin.Oli laup\u00e4ev ja Siiri perega matkamas. Ta palus mul tuhude vahesid m\u00f5\u00f5ta, du\u0161i all k\u00e4ia ja kui tuhud on regulaarsed, siis Tartu kliinikumi s\u00fcnnitustuppa kontrolli minna. Teadsin ka ise h\u00e4sti, mis m\u00e4rkide puhul reageerida ruttu ja mis kannatavad ootamist. L\u00e4ksin haiglasse kontrolli kella 11 ajal, kui tuhude vahed olid 8-10 minutit. Seal \u00f6eldi, et avatus on 4 cm ja p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5iksin j\u00e4\u00e4da kohe sisse. Helistasin Siirile. Tema soovitas mul minna koju, v\u00f5tta asjad ja midagi head s\u00fc\u00fca ning siis juba tagasi tulla. Ka tema s\u00e4ttis ennast Elva kandi matkaradadelt haigla poole.Vaba s\u00fcnnitustoa ootelLiikusin ruttu taksoga koju, panimeAndreasega asjad autosse ja s\u00f5itsime poodi, et haiglasse n\u00e4ksi kaasa osta. Autos juba tundsin, et maru ebamugav on olla, enam ei saanud tuhusid lihtsalt \u00fcle hingata. Selline tunne oli, et mees on poes terve igaviku. Head asendit ma enam ei leidnudki ja v\u00e4\u00e4nlesin autos nagu uss. Inimesed, kes poodi l\u00e4ksid, n\u00e4gid autoaknast sisse. M\u00f5tlesin, et huvitav, mis nad m\u00f5tlevad, mida ma siin teen. Kas arvavad, et juba s\u00fcnnitan? Ei usu... jope ka seljas! M\u00e4letan, et see m\u00f5ttek\u00e4ik tundus mulle naljakas.Kella kahe paiku saime haiglasse ja seal selgus - ups, k\u00f5ik s\u00fcnnitustoad on h\u00f5ivatud. Kuid polnud hullu, mulle sobiski ainult p\u00fcstiolek ja ringik\u00f5ndimine. Jalutasin koridoris ja siis oli juba ka Siiri kohal ning uuris, et kui toad vabanevad, kas soovin vanniga tuba. Mul oli t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik, aga kuna m\u00e4letasin kooliajast, et vanniga toad on avaramad, eelistasin sellist. Vann ise ei ahvatlenud mind \u00fcldse. M\u00f5te sellest, et olen m\u00e4rg ning pean maadlema r\u00e4tikute ja libeda p\u00f5randaga, ei k\u00f6itnud sel hetkel.Kui olime end pool tundi hiljem s\u00fcnnitustoas sisse s\u00e4ttinud, tegi Siiri rutiinse KTG, mis n\u00e4itas, et tibuga on k\u00f5ik h\u00e4sti. KTG ajal suutsin olla ka ainult p\u00fcsti, pikaliolek oli v\u00e4ga piinarikas. Valude ajal aitas mind enim liigutamine ja liikumine, siis hajus valu laiali. Pikali olles tajusin seda nii v\u00e4ga alakehas, et see tundus ahistav.Juba olid tuhud sellised, et hingasin neid h\u00e4\u00e4lega \u00fcle ja korrutasin iga tuhu ajal mehele: \u201eSee valu on ikka ebamaine.\u201c Mees oli heas tujus ja j\u00e4lgis arvutist laskesuusatamist. Ega ma temalt sel hetkel miskit erilist ei oodanudki. S\u00fc\u00fca ei olnud isu. Ainsana soovisin, et mees mu huuli niisutaks ja veelonksu annaks. Pidev v\u00e4ljahingamine valu ajal tegi suu v\u00e4ga kuivaks.Midagi on valestiKui j\u00f5udis k\u00e4tte kell neli p\u00e4rastl\u00f5unal, olid valud sealmaal, et ka p\u00fcstiolek tundus raske. V\u00e4\u00e4nlesin voodi juures ja p\u00f5randal ning pigistasin k\u00f5vasti mehe k\u00e4tt ja karjusin patja. Siiri tahtis mulle abiks olla ja pakkus v\u00e4lja eri v\u00f5imalusi, mis v\u00f5iks valu vastu aidata. Seda ta juba teadis, et epiduraali ma ei soovi. Meil oli kokku lepitud, et kui see otseselt s\u00fcnnitustegevusele kasulik ei ole - n\u00e4iteks on mu kehal vaja puhata, kuna emakakael ei avane piisava kiirusega -, siis me seda ei tee. Olin kui paigalp\u00fcsimatu sipelgas, kes ei tahtnud olla aheldatud ei KTG ega ka tilgas\u00fcsteemi k\u00fclge, mis on epiduraaliga vajalik.Kui selgus, et ma ei soovi eriti midagi, t\u00f5i Siiri mulle j\u00e4ri ja palli, et asenditest leevendust leida. K\u00f5ige paremad asendid olid p\u00fcstised, kus sain oma puusi liigutada, n\u00e4iteks puusaringid olid m\u00f5nusad. Palli peal proovisin k\u00e4puli olla.Peagi oli aeg uuesti vaadata, kui palju emakakael avanenud on. 7 cm, p\u00e4ris hea. Teadsin, et enam pole palju minna. Ometi n\u00e4gin Siiri n\u00e4ost, et midagi pole p\u00e4ris \u00f5ige. Ta kutsus kohale arsti, kes kinnitas ta kahtlusi. Kui muidu l\u00e4bivad beebid s\u00fcnnitusteid kokkusurutult, kukal ees, siis minu tibu oli ennast s\u00e4ttinud sinna sirutatud asendisse. Paraku teadsin kooliajast, et niiviisi, n\u00e4gu ees, beebi s\u00fcnnitusteid ise l\u00e4bitud ei saa. \u00dctlesin Siirile kohe, et valud on nii suured, et l\u00e4hme palun kohe keisrile. \u00c4rme enam oota, ma ei suuda.Siiri katsus beebi pead ja \u00fctles, et tunneb, kuidas pisike proovib end s\u00e4ttida ja keerata. Ta pidas arstiga n\u00f5u ja palus, et anname talle v\u00f5imaluse end s\u00e4ttida. Ootame k\u00f5igest natukene! Valud olid selleks hetkeks mu m\u00f5istuse viinud ja see ei tundunud mulle hea m\u00f5te, kuid Siiri pakkus, et ehk v\u00f5iksin minna vanni, kus saan k\u00e4puli olla. K\u00e4puliasend on soodne beebi keeramiseks ning soe vesi pehmendab valusid ja aitab l\u00f5\u00f5gastuda.Valud olid nii suured, et kaotada polnud mul midagi. \u00dctlesin, et proovime siis. Ja minulegi \u00fcllatuseks oli vann t\u00e4pselt seda m\u00f5\u00f5tu, et sain seal k\u00e4puli olla, surudes jalad k\u00f5vasti vastu vanni\u00e4\u00e4rt ja hoides k\u00e4tega sangadest. Jube mugav oli. Soe vesi tegi ka ainult head.Kas ta tulebki n\u00fc\u00fcd valet pidi?L\u00e4ks m\u00f6\u00f6da paar tundi, kui \u00fctlesin mehele, et mul on selline tunne, et kakada tahaks. Pressitunne tuli peale. M\u00f5tlesin endamisi, kas see on v\u00f5imalik ja kas ma hakkan n\u00fc\u00fcd oma tibu vales asendis v\u00e4lja pressima. Palusin mehel ruttu vahepeal s\u00fcnnitustoast lahkunud Siiri kutsuda.Siiri tuli talle omase rahuga, tegi l\u00e4bivaatuse ja \u00fctles, et k\u00f5ik on h\u00e4sti. Kui tunned, et tahad pressida, siis pressi. M\u00f5tlesin: \u201eAppi. Mu beebi on v\u00f5itleja, ta on nii tubli ja vapper. Ta ongi ennast p\u00f6\u00f6ranud \u00f5igesse asendisse.\u201c Suutsin keskenduda vaid sellele, et see v\u00e4ike inimene minu sees tegi uskumatud man\u00f6\u00f6vrid ning s\u00e4ttis end \u00f5igesti tulema. Ta nii v\u00e4ga tahtis ise s\u00fcndida.J\u00e4rgnev paaritunnine v\u00e4ljutusperiood oli m\u00f5neti kerge, kuid samas k\u00f5ige valurikkam. Miskip\u00e4rast l\u00f5i n\u00fc\u00fcd iga pressiga sellise valu alak\u00f5htu, nagu keegi oleks mind pussitanud. See pani mind t\u00e4iest k\u00f5rist karjuma. P\u00e4rast iga pressi ja karjumist vabandasin mehe ja \u00e4mmaka ees: \u201eIssand, vabandust, et ma niiviisi karjun.\u201c Nad kinnitasid, see on t\u00e4iesti okei ja ma olen tubli. Siiri kontrollis mind uuesti ja \u00fctles, et seda p\u00f5rguvalu teeb emakakaela serv, mis on veidi pitsunud ega taha eest minna. Ta tegi k\u00f5ik, et seda nihutada, ja l\u00f5puks sai beebi ilusti tulla.Milline megatoetav tiim mu \u00fcmber oli! Siiri naeris, et mees on veel k\u00f5ige vapram, kuna ta oli terve aeg mu k\u00f5rval olnud ning hoidnud mul k\u00e4tt ja k\u00fclma lappi otsaees, kuid vaadanud pingsalt seina ja mitte kordagi vanni poole. Nagu paljudel meestel, oli tal hirm, mis k\u00f5ik juhtuda v\u00f5ib, ja kas ta suudab seda n\u00e4ha v\u00f5i minestab kohe.Hea, kui sul on selline tugiv\u00f5rgustikLaup\u00e4eva \u00f5htul kell 21.36 s\u00fcndiski meie v\u00e4ike ime. Vanni, t\u00e4itsa ise. Tuba oli h\u00e4mar, ma tundsin end turvaliselt ja hoitult. Kogu selle kiire keeramise k\u00e4igus oli tal l\u00e4inud naban\u00f6\u00f6r \u00fcmber kaela. P\u00e4rast minu rinnale panekut v\u00f5ttis ta hetke, et hingama hakata, aga tegi seda ise ja edukalt. Meie olime hirmust kanged, kuid tegelikult l\u00e4ks k\u00f5ik h\u00e4sti. Siin ta oli - nii vapper ja tubli t\u00fcdruk, kes nii v\u00e4ga tahtis ise s\u00fcndida. Ja mina ei uskunud algul ja tahtsin keisril\u00f5iget...Samas v\u00f5isin end lohutada teadmisega, et valu oli sel hetkel mu m\u00f5istuse \u00fcle v\u00f5tnud. K\u00fcll on hea, kui su k\u00f5rval on \u00e4mmaemand, kes usaldab sind ja last ning teab t\u00e4pselt, kunas on \u00f5ige aeg oodata ja kunas kiiresti reageerida. \u00c4ra\u00fctlemata suur t\u00e4nu ja tunnustus meie \u00e4mmaemandale Siiri P\u00f5llumaale, kes teeb oma t\u00f6\u00f6d hingega.Ka meditsiinis on imed v\u00f5imalikudK\u00f5hubeebi asendite kohta k\u00e4ivatele k\u00fcsimustele vastab dr Fred Kirss, Tartu \u00dclikooli kliinikumi s\u00fcnnitusosakonna juhataja.Raseduse l\u00f5pus peaks beebi keerama end ema k\u00f5hus peaseisu. Mis juhtub, kui ta seda ei tee?Raseduse teises pooles kasvab tita pea suhteliselt rohkem kui keha ja seet\u00f5ttu on \u00fcks kuu enne s\u00fcnnituse t\u00e4htaega enamik titadest peaseisus. Umbes 3-4% j\u00e4\u00e4b 36. rasedusn\u00e4dalaks tuharseisu.Risti-tuharseisu puhul soovitatakse loote v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret, kui 36 rasedusn\u00e4dalat on t\u00e4is. Seda viiakse l\u00e4bi s\u00fcnnituseelse osakonna p\u00e4evastatsionaaris. Enne v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret tehakse ultraheliuuring, kardiotokograafia ja manustatakse emakalihast l\u00f5\u00f5gastavat ravimit. Rase pikutab 30-60 minutit voodis nii, et voodi peatsiosa on kerge nurga alla kallutatud (Trendelenburgi asend). Nii t\u00f5usevad tita tuharad vaagnast v\u00e4ljapoole ja v\u00e4line p\u00f6\u00f6re \u00f5nnestub suurema t\u00f5en\u00e4osusega. P\u00f6\u00f6re tehakse ultraheliaparaadi kontrolli all ja v\u00f5tab aega 1-2 minutit.P\u00f6\u00f6re \u00f5nnestub veidi alla pooltel juhtudel. Kui see ei \u00f5nnestu, tehakse rasedale individuaalne s\u00fcnnitusplaan, arvestades ka ta enda arvamust.Ka peaseisul on eri variandid. Kuidas need m\u00f5jutavad s\u00fcnnituse kulgu?Naise v\u00e4ikese vaagna ehitus on selline, et sissep\u00e4\u00e4su tasapind on ristiovaalne ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su tasapind pikiovaalne. S\u00fcnnitusel nihkub emakalihase t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu tita pea l\u00e4bi s\u00fcnnituskanali, tehes samal ajal p\u00f6\u00f6rleva liigutuse. Tita on emakas nn looteasendis: pea on surutud rinnale ja on painutatud. K\u00e4ed on risti ning jalad puusaliigestest ja p\u00f5lveliigestest painutatud.Enamik titadest s\u00fcnnib nii, et n\u00e4gu vaatab s\u00fcndides s\u00fcnnitaja selja suunas. Sellises asendis on s\u00fcndiva lapse pea vaagnas k\u00f5ige v\u00e4iksema l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja sobitub v\u00e4ikese vaagnaga k\u00f5ige paremini. Seda nimetatakse kukalseisu eesmiseks teisendiks.Umbes 1-2% s\u00fcnnitustest on sellised, kus n\u00e4gu vaatab s\u00fcnnitaja k\u00f5hu suunas ja seda nimetatakse kukalseisu tagumiseks teisendiks. Kukalseisu tagumise teisendi korral peab vaagen olema avar.Kui beebi on s\u00fcnnituskanalites n\u00e4guseisus, kuiv\u00f5rd antakse siis lapsele aega end keerata ja millal tehakse keisril\u00f5ige?N\u00e4guseis on loote pea sirutusseisu \u00fcks variante, mille p\u00f5hjuseks on enamasti kitsas vaagen. N\u00e4guseisu on lihtne kindlaks teha l\u00e4bivaatusel: tunda on tita silmad, nina ja suu. Kui lapse selg on s\u00fcnnitaja k\u00f5hu poole suunatud, siis t\u00e4iskantud raseduse korral j\u00e4\u00e4b s\u00fcnnitus toppama ning on vajalik keisril\u00f5ige. Kui lapse selg on suunatud s\u00fcnnitaja selja poole, on v\u00f5imalik vaginaalne s\u00fcnnitus.Sirutusseis tagasi ei l\u00e4he. Antud loos see k\u00fcll juhtus ja tegemist on imega. Ka meditsiinis on imed v\u00f5imalikud.\"TEADSIN, ET NIIVIISI, N\u00c4GU EES, BEEBI ISE S\u00dcNNITUSTEID L\u00c4BITUD EI SAA.\"\"OLIME HIRMUST KANGED, KUID K\u00d5IK L\u00c4KS H\u00c4STI.\"Kohe-kohe, 19. m\u00e4rtsil saab Andra juba aastaseks.TEKST: KATI-RIIN V\u00d5SASTE FOTOD: KETLIN L\u00c4\u00c4TS"}
{"text":"Rein Taagepera 90. s\u00fcnnip\u00e4eva ja valimiste valgusesValimiss\u00fcsteem m\u00f5jutab seda, kuidas erakonnad esindatud saavad, see m\u00f5jutab aga omakorda meie k\u00f5igi elu.28. veebruaril sai 90aastaseks Rein Taagepera, kelle panus Eesti riigi ja \u00fchiskonna arengusse tutvustamist ei vaja. Olgu siinkohal mainitud vaid aktiivsus v\u00e4liseesti kogukonnas ja sealsete sidemete ja abi toomine iseseisvuse taastanud Eestisse, Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduskonna loomine 1991. aastal, t\u00f6\u00f6 P\u00f5hiseaduse Assamblees aastatel 1991-1992, presidendiks kandideerimine 1992. aastal ning j\u00e4rjepidev osalemine Eesti poliitikas ning \u00fchiskonna arengu vaatlemisel, kommenteerimisel ja suunamisel.Taagepera teadusliku tegevusega on Eesti avalikkus m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem kursis, ehkki tema m\u00f5ju teadusilmas on olnud v\u00e4ga suur. Google Scholari alusel on tema teadust\u00f6id viidatud rohkem kui 17 000 korral, mis teeb Taageperast \u00fche enim viidatud Eesti sotsiaalteadlase. Ta on j\u00e4tkuvalt aktiivne ja viljakas \u00f5ppej\u00f5ud ning teadlane, kes jagab end Tartu \u00fclikooli ja California \u00fclikooli Irvine'i haru vahel. Viimasel k\u00fcmnel aastal on ta avaldanud keskmiselt kolm-neli teadusartiklit aastas ja peaaegu iga paari aasta tagant on tal ilmunud uus monograafia (arvestamata eesti keeles ilmunud m\u00e4lestusteraamatuid). K\u00e4imasoleva valimisten\u00e4dala t\u00f5ttu keskendun siinkohal Taagepera panusele valimiss\u00fcsteemide m\u00f5ju uurimisel ja s\u00fcstematiseerimisel.Rein Taagepera ei ole kunagi piirdunud kitsaste h\u00e4sti defineeritud empiiriliste probleemide lahendamisega, vaid on seadnud endale ja sotsiaalteadustele f\u00fc\u00fcsika eeskujul ambitsiooni tuletada seostest uusi seoseid. \u00dchiskond on keeruline n\u00e4htus, mille osised m\u00f5jutavad \u00fcksteist. Taagepera demonstreerib, kuidas tuletada oodatavaid seadusp\u00e4rasusi ja neid empiiriliste arvandmetega kontrollida. T\u00f6\u00f6riistad, mida Taagepera selleks kasutab, on loogiline m\u00f5tlemine, selle alusel v\u00f5imalike matemaatiliste funktsioonide defineerimine ja tulemuse kontrollimine ja kohandamine tegelike andmete graafimise v\u00f5i mudelite sobitamise abil. Seej\u00e4rel tuleb \u201eseosed seoste vahel\u201c tuvastada v\u00f5rrandis\u00fcsteemide lahendamise v\u00f5i ka keerulisema diferentsiaalarvutuse teel. See l\u00e4henemine on tal aluseks ka sotsiaalteaduste kriitika ja p\u00fc\u00fcde puhul teha sotsiaalteadused n-\u00f6 teaduslikumaks.1Valimiss\u00fcsteemi m\u00f5juF\u00fc\u00fcsika doktorikraadi kaitsmise ning l\u00fchikest aega t\u00f6\u00f6stuses keemiainsenerina t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rel politoloogiasse suundudes t\u00f6\u00f6tas Taagepera v\u00e4lja seostevaheliste seoste s\u00fcsteemi valimiss\u00fcsteemide k\u00e4sitlemisel, p\u00e4lvides sellega \u00fcleilmse t\u00e4helepanu ja tunnustuse. Koos Markku Laaksoga avaldas ta 1979. aastal artikli erakondade tingarvust,2 kus pakkus v\u00e4lja indeksi, millega saab arvutada osiste arvu neid oma osakaaluga l\u00e4bi kaaludes.3 See lihtne ja elegantne indeks v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida, kuidas h\u00e4\u00e4lte jaotuse \u00fcmberarvutamine kohtade jaotuseks parlamendis m\u00f5jutab erinevate valimiss\u00fcsteemide korral erakondade arvu ja osakaalu. Seda artiklit on n\u00fc\u00fcdseks viidatud rohkem kui 5000 teadust\u00f6\u00f6s.Valimiss\u00fcsteemide m\u00f5ju uuringusuunda uuesti defineerivaks t\u00f6\u00f6ks sai 1989. aastal koos Matthew Shugartiga avaldatud raamat \u201eKohad ja h\u00e4\u00e4led.\u201c4Raamatus on anal\u00fc\u00fcsitud valimiss\u00fcsteemide v\u00f5tmeosi, alustades parlamendikohtade jaotamise reeglitest (n\u00e4iteks Eestis kasutatavad modifitseeritud d'Hondti jagajad), valimisringkondade suurusest ning k\u00fcnnistest (Eestis 5%), mis m\u00f5jutavad tugevalt s\u00fcsteemi proportsionaalsust ehk seda, mil m\u00e4\u00e4ral \u00fchtib valijate antud h\u00e4\u00e4lte jaotus erakondade parlamendikohtade jaotusega. S\u00fcsteemi proportsionaalsuse ulatuse m\u00f5ju on rangelt v\u00f5ttes puhtalt mehaaniline ehk h\u00e4\u00e4lte kohtadeks \u00fcmberarvutamise tagaj\u00e4rjel reeglina esinduse saanud erakondade (ting)arv v\u00e4heneb.Sel mehaanilisel \u00fcmberarvutusel on aga reaalsed poliitilised tagaj\u00e4rjed, sest erakondade arv ja suurus m\u00f5jutavad koalitsioonide koosseisu ja seekaudu ka valitsuskabineti stabiilsust. Raamatus \u201eKohad ja h\u00e4\u00e4led\u201c on kirjeldatud ja formaliseeritud esimest korda mitmed seadusp\u00e4rasused, millest Taagepera kasvatas hiljem v\u00e4lja terve \u201eseostatud seoste\u201c s\u00fcsteemi. \u00dcks selline seadusp\u00e4rasus on nn parlamendi suuruse kuupjuure reegel, mis \u00fctleb, et esinduskogu suurus on kuupjuur elanikkonna suurusest. Samuti n\u00e4itavad Taagepera ja Shugart, et erakondade tingarvu alusel saab ennustada valitsuskabineti keskmist kestvust.5Selle raamatu suure m\u00f5ju (n\u00fc\u00fcdseks viidatud rohkem kui 3600 korral) \u00fcheks p\u00f5hjuseks oli peale \u00fcllatavate seadusp\u00e4rasuste v\u00e4ljatoomise kindlasti valimiss\u00fcsteemi osade s\u00fcstemaatiline k\u00e4sitlemine ja demonstreerimine, kuidas need formaalsed reeglid tegelikult poliitikat m\u00f5jutavad. Valimiss\u00fcsteem m\u00f5jutab seda, kuidas erakonnad esindatud saavad, see omakorda aga meie k\u00f5igi elu. Olulised on ka soovitused, kuidas kujundada valimiss\u00fcsteemi, teha sellised reeglid, et erinevad huvid oleksid h\u00e4sti esindatud ja samal ajal oleks tagatud valitsemise stabiilsus.Valimiss\u00fcsteemi m\u00f5ju esindatusele v\u00f5ib laialt jaotada mehaaniliseks ja ps\u00fchholoogiliseks. Esimene t\u00e4histab h\u00e4\u00e4lte kohtadeks \u00fcmberarvutamise m\u00f5ju, teine on reeglite m\u00f5ju valijale, kes \u00f5pib n\u00e4iteks oma h\u00e4\u00e4lt k\u00fcnnise alla j\u00e4\u00e4vale erakonnale mitte andma. Valimiste tulemuse otsustab muidugi see, millised poliitilised j\u00f5ud missuguste ideedega millise hulga valijaid enda poolt h\u00e4\u00e4letama panevad. Valimiss\u00fcsteem aga struktureerib tugeval m\u00e4\u00e4ral ja pika aja jooksul seda, kes valijate ette v\u00f5istlema ja valitsema p\u00e4\u00e4sevad. Koalitsioonid lagunevad l\u00f5puks sisemiste erimeelsuste v\u00f5i poliitiliste s\u00fcndmuste tulemusena, kuid t\u00fclide t\u00f5usu v\u00f5imalused ja nende avaldumise kiirus s\u00f5ltuvad suurel m\u00e4\u00e4ral sellest, kui palju parteisid on laua taga.Oluline on ka see, et osalejate arv ei m\u00e4\u00e4ra t\u00fclliminemise v\u00f5imalusi lineaarselt. \u00dcks laps endaga t\u00fclli ei l\u00e4he, kahe lapse vahel on juba \u00fcks kommunikatsioonikanal, kus t\u00fcli tekkida v\u00f5ib, kolme vahel on \u00fcks \u00fchele kanaleid kolm, aga nelja vahel juba kuus ehk N asjaosalise puhul on nendevaheliste kommunikatsioonikanalite arv leitav kui N(N-1)\/2, suurema osalejate arvu juures v\u00f5ime selle juba lihtsustada kujule N2\/2. Just sellisel viisil alustab Taagepera selgitust, miks m\u00e4\u00e4rab erakondade arv valitsuse eluea. Ta p\u00f5hjendab sellele m\u00f5ttele sattumist asjaoluga, et laste ja lastelaste arvu kasv ei kasvatanud tema ja Mare Taagepera kodust koormust lineaarselt, vaid palju kiiremini - ja see pani k\u00fcsima, miks see nii on.Seos valitsuse elueaga on t\u00e4psustatult j\u00e4rgmine: \u201eKui kommunikatsioonikanalite arvu v\u00e4hendada poole v\u00f5rra, siis peaks ju ka valitsuste kestus pikenema poole v\u00f5rra. Kui aga nendesamade kommunikatsioonikanalite arv ise kasvab kui erakondade arvu ruut, siis peaks erakondade arvu v\u00e4henemine kaks korda t\u00e4hendama, et valitsuse kestus pikeneb neli korda. Seega on valitsuste kestus erakondade arvu ruudu p\u00f6\u00f6rdv\u00e4\u00e4rtus2, kus k on mingi aja\u00fchiku konstant.\u201c62007. aastal avaldatud uurimuses \u201eEnnustades erakondade suurust\u201c7joonistab Taagepera v\u00e4lja kogu eelmainitud seoste seostamise ja n\u00e4itab, kuidas s\u00f5ltub valitsuse kestus erakondade tingarvust (N). See omakorda s\u00f5ltub tugevalt suurimast esindatuse saanud erakonnast (s1), mille kohta omakorda saab n\u00e4idata, kuidas s\u00f5ltub see valimisringkondade (M) ja parlamendi (S) suurusest. Kuna aga parlamendi suurus S on keskmiselt ruutjuur populatsioonist P, saabki tuua pisut lihtsustatud jada kujulP \u2192 S (ja M) \u2192 s1 \u2192 N \u2192 C.K\u00f5ik need seosed on teoreetiliselt tuletatud ning seej\u00e4rel kirjeldatud funktsioonidega, mis lubavad neid soovi korral omakorda \u00fcksteise sisse asendada. Seega pole need aditiivsed suunalised h\u00fcpoteesid, kuigi suunalisus tuleb siin teooriast, sest vaevalt m\u00f5tleb keegi, et valitsuse kestus m\u00e4\u00e4rab erakondade arvu parlamendis v\u00f5i et parlamendi suurus tekitab elanikkonna suuruse. Viimaks on need seosed ka empiiriliselt katsetatud ja kehtivaks tunnistatud ehk seisavad koosk\u00f5las Taagepera teadusfilosoofiaga kindlalt kahel jalal, p\u00f5hinedes nii tugeval teoorial kui ka empirismil. Aastal 2017 ilmunud teoses \u201eH\u00e4\u00e4led ja kohad\u201c8 arendatakse ja lihtsustatakse seda seoste s\u00fcsteemi veelgi. Autorid on t\u00e4psustanud, kuidas m\u00f5jutavad parlamendi suurus ja ringkondade suurus (S ja M) koos t\u00e4psemalt erakondade kohtade jaotuse detaile parlamendis ning s\u00f5nastanud neli seadusp\u00e4ra erakondade kohtade ja h\u00e4\u00e4lte jaotuse kohta.Soovitused sotsiaalteadlasteleIlmselt on Taagepera valitud valimiss\u00fcsteemide valdkond \u00fcsna sobiv seadusp\u00e4rasuste leidmiseks, sest tegu on protsessiga, kus miljonid h\u00e4\u00e4led surutakse rangelt defineeritud reeglitega (valimiss\u00fcsteemiga) kokku fikseeritud kohtade arvuga esinduskoguks. Kui need reeglid on piisavalt stabiilsed, siis hakkavad valimiss\u00fcsteemi mehaaniliste ja ps\u00fchholoogiliste m\u00f5jude tulemusena tekkima mustrid. Tema s\u00f5nastatud seadusp\u00e4rasused ei t\u00e4henda deterministlikke seoseid. Poliitika on see, mis l\u00f5puks ikkagi valimiste tulemuse otsustab, kuid see tulemus otsustatakse valimiss\u00fcsteemi seatud raamide sees ning seet\u00f5ttu saame erakondade arvu ja j\u00f5udude jaotust demokraatlike riikide puhul \u00fcllatavalt t\u00e4pselt ennustada. Seejuures tuleb ka siin silmas pidada paradoksi, et mudelid on iga \u00fcksiku ennustuse puhul pisut ebat\u00e4psed, aga keskmiselt v\u00e4ga t\u00e4psed. Nii et kui te p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul valimistulemusi n\u00e4hes valemi v\u00e4lja v\u00f5tate ja loodava valitsuse kestuse v\u00e4lja arvutate ning \u00fctlete, et see valitsus C aasta p\u00e4rast kukub, ja selle peale kihla veate, siis kaotate selle kihlveo ilmselt napilt, aga keskmiselt te need kihlveod v\u00f5idaksite.Olen puudutanud siin vaid \u00fcht osa Rein Taagepera teadust\u00f6\u00f6st. Ta on kirjutanud mahukalt veel nii erinevatel teemadel nagu Balti riikide ajalugu, soome-ugri rahvaste k\u00e4ek\u00e4ik Venemaal, korruptsiooni ja kultuuri seosed, impeeriumide suurus l\u00e4bi aja, maailma elanikkonna kasvumudelid jne, jne. Valimiss\u00fcsteemide anal\u00fc\u00fcs on aga siiski Taagepera olulisim teaduslik panus, millega ta ei ole s\u00fcstematiseerinud ainult \u00fchte uurimisvaldkonda, vaid Taagepera on seda kasutanud ka laiemalt sotsiaalteaduse kui teaduse \u00fcle j\u00e4relem\u00f5tlemiseks.Tema kriitilisus sotsiaalteaduste suhtes ei t\u00e4henda, et regressioonip\u00f5hine statistiline anal\u00fc\u00fcs on sobimatu. Tegelikult annab Taagepera sotsiaalteadlastele head n\u00f5u. Temale omaselt on see n\u00f5u lihtne ja terav nagu Ockhami habemenuga: a) tehke statistilist anal\u00fc\u00fcsi paremini, mis tihti t\u00e4hendab mittelineaarsust ja lineaarsete aditiivsete mudelite vastavat kohendamist, b) kasutage mudeleid, mis mitte ainult ei sobi h\u00e4sti antud andmetele, vaid rahuldaksid ka antud n\u00e4htuse v\u00f5i seose loogilisi piirv\u00e4\u00e4rtusi, c) ja olles sunnitud m\u00f5tlema selle n\u00e4htuse v\u00f5imalikele piiridele kui ka sellele, milline see tavaolukorras olla v\u00f5iks, saab teie mudel ka teoreetiliselt p\u00f5hjendatud ehk \u00fcldistub antud n\u00e4htuse erinevatele empiirilistele realisatsioonidele.Palju \u00f5nne ja j\u00e4tkuvat teaduslikku aktiivsust Rein Taageperale!1 Rein Taagepera, Making Social Sciences More Scientific. Oxford University Press, 2008.2 Markku Laakso, Rein Taagepera, \u201cEffective\u201d Number of Parties: A Measure with Application to West Europe. - Comparative Political Studies 1979, 12 (1), lk 3-27.3 Kus p on erakond i osakaal. 4 Rein Taagepera, Matthew S. Shugrat, Seats and Votes: The Effects and Determinants of Electoral Systems. Yale University Press, 1989.5 Kestvus aastates on leitav kui, kus N on erakondade tingarv ja k on empiiriline konstant 42.6 Rein Taagepera, Logical Models and Basic Numeracy in Social Sciences. lk 51-52. http:\/\/www. psych.ut.ee\/stk\/Beginners_Logical_Models.pdf 7 Rein Taagepera, Predicting Party Sizes. Oxford University Press, 2007.8 Matthew S. Shugart, Rein Taagepera. Votes from Seats: Logical Models of Electoral Systems. Cambridge University Press, 2017.\"T\u00fclide t\u00f5usu v\u00f5imalused ja nende avaldumise kiirus s\u00f5ltuvad suurel m\u00e4\u00e4ral sellest, kui palju parteisid on laua taga.\"Rein Taagepera on kaitsnud doktorikraadi f\u00fc\u00fcsika alal ja tegutsenud l\u00fchidalt keemiainsenerina. P\u00e4rast politoloogiasse suundumist t\u00f6\u00f6tas ta v\u00e4lja seostevahelise seoste meetodi, mille abil k\u00e4sitletakse valimiss\u00fcsteeme, ning saavutas sellega \u00fcleilmse t\u00e4helepanu ja tunnustuse. Aldo Luud   \u00d5htuleht   ScanpixMIHKEL SOLVAK"}
{"text":"Solgitud mee ostjal on \u00f5igus raha tagasi saada\u201eAsja paneb paika ahnus, ei midagi muud. Tavaline toiduv\u00f5ltsing,\u201c nendib 33aastase staa\u017eiga Viljandimaa mesinik Madis Mutso mee kohta, mis rikub linnumagusa mainet.\nKes on paha aimamata ostnud 400grammise Kreeta t\u00fc\u00fcmianimee purgi, see uurigu n\u00fc\u00fcd toodet hoolikalt. Kui purk p\u00e4rineb partiist numbriga L2102203, maaletoojaks Tyche Industries O\u00dc, on asi v\u00e4\u00e4r.\nP\u00f5llumajandus- ja toiduameti (PTA) toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa selgitab, et mee nime all tohib m\u00fc\u00fca ainult toodet, mis on puhas mesi. Ameti v\u00f5etud proovist selgus, et Kreeka ettev\u00f5ttes Candia Nuts S.A. villitud t\u00fc\u00fcmianimeele on lisatud suhkrut. Eesti kauplused, kust solgitud mesi soetati, on kohustatud ostjale kulu h\u00fcvitama.\nKokku v\u00f5ttis PTA eelmisel aastal proovi 20st poodides ja hulgiladudes m\u00fc\u00fcdavast meest, millest neli olid Eesti ja 16 v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu. Eesti meest v\u00f5\u00f5rsuhkruid ei tuvastatud. V\u00e4lismaa meest oli petukaup eelnimetatud Kreeta t\u00fc\u00fcmianimesi.\nKuidas langetada poes otsus \u00f5ige mee kasuks? \u201eMeepurgile peale vaadates ei ole seda v\u00f5imalik kahjuks eristada,\u201c nendib Laurimaa. \u201eSeda saab tuvastada \u00fcksnes anal\u00fc\u00fcse tehes, mida p\u00f5llumajandus- ja toiduamet ka teeb.\u201c\nEesti meetootjate \u00fchenduse liikme Madis Mutso s\u00f5nul saavad suured ketid meega petukaupa teha ja nii ka juhtub.\nTa leiab, et palju s\u00f5ltub \u00fchiskonna hoiakust: \u201eKui \u00fchiskond soosib vargust, siis inimesed muutuvadki sellisteks sulideks. Arvasin, et sovetiaegne suhtumine \u2013 et vargus on moodne \u2013 hakkab l\u00e4bi saama, aga viimane viis aastat on n\u00e4idanud, et see ei ole nii.\u201c\nMuidugi, mett on kogu aeg v\u00f5ltsitud, t\u00f5deb mesinik Mutso. \u201eVene ajal oli olemas kunstmesi \u2013 iskustvenn\u00f5i mjod, nimigi oli selline. N\u00fc\u00fcd on lisaained peidetud ja pandud peale silt \u201emesi\u201c. Asja paneb paika ahnus ja tegu on tavalise toiduv\u00f5ltsinguga.\u201c Pettuse eesm\u00e4rk on lisaainega t\u00f5sta mee kaalu ja saada seel\u00e4bi rohkem raha.\nTal on ka lihtne soovitus, kuidas kahtlasest kraamist hoiduda: osta kristalliseerunud mett. \u201eOktoobris turult tasub valida mesi, millel on vahutriibud sees,\u201c lisab ta. \u201eKui k\u00fclgede peal on valged jutid, siis t\u00e4hendab see, et niiskusesisaldus on alla 18 protsendi ehk siis mesi on \u00f5ige niiskusega. V\u00f5ib osta ka varuga.\u201c\nSamuti tasub endale otsida isiklik mesinik, keda saab usaldada."}
{"text":"ERR-i \u017e\u00fcrii: erakonnajuhtide debati v\u00f5itis Kaja Kallas   ETV \"Valimisstuudio\" viimases saates debateerisid erakondade peaministrikandidaadid. Saates osalesid Helir-Valdor Seeder (Isamaa), J\u00fcri Ratas (Keskerakond), Kaja Kallas (Reformierakond), Lauri Hussar (Eesti 200), Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE), Lavly Perling (Parempoolsed) ja Martin Helme (EKRE). ERR-i \u017e\u00fcrii hinnangul v\u00f5itis debati Kaja Kallas.  K\u00fclli Taro, TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juhtKa poliitikud, isegi erakondade esimehed, on inimesed. Valimisperiood on olnud v\u00e4ga kurnav ja see paistis v\u00e4lja ka seekordsest debatist. Paraku keerles valdav enamus saatest valimisprogrammide ettekandmises m\u00e4rks\u00f5nade ja l\u00fchilausetega. Mina valijana ei saanud rohkem teada \u00fchegi erakonna ideede ega peaministrikandidaadi oskuse kohta keerulistes olukordades hakkama saada. Ja peaministrina neid keerulisi olukordi tuleb ette palju. Mida konkreetsemad k\u00fcsimused, seda paremad vastused. Aga \u00fckski k\u00fcsimus ei sundinud debateerijad oma standardist v\u00e4lja tulema, k\u00e4rmelt kaasa m\u00f5tlema, kohapeal improviseerima. Lavly Perling n\u00e4is uuele tulijale kohaselt olevat valimiskampaaniast k\u00f5ige v\u00e4hem kurnatud. V\u00e4rskus peegeldas optimismi, aga mitte alati sisulist s\u00fcgavust. Helir-Valdor Seeder viitas asjakohaselt, et Isamaale ei peaks ette heitma nende poliitika edukat elluviimist. See on pigem teiste erakondade puuduj\u00e4\u00e4k oma valijate huvide esindamisel. Isamaa erakond sai saates soliidselt ja argumenteeritult esindatud. Kaja Kallas sai oma tugevamaid k\u00fclgi n\u00e4idata siis, kui jutt l\u00e4ks programmilistest ideedest p\u00e4evakajaliste olukordade ja otsuste peale. J\u00fcri Ratas r\u00f5hutas kenasti, millised teemad on olulised ja et t\u00e4htsad on ideed. Aga konkreetseid ideid, mis viidatud probleemid t\u00f5esti lahendada v\u00f5iks, me teada ei saanud. Lauri L\u00e4\u00e4nemets esindas sotsiaaldemokraatide empaatilist l\u00e4henemist. Aga sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna ettepanekute kulud ja tulud ei l\u00e4he kuidagi kokku. Isegi astmeline tulumaks v\u00f5i eelarverevisjon ei p\u00e4\u00e4sta. Lauri Hussar esitas k\u00f5ige enam ette valmistatud juttu ja ei m\u00f5junud veenvalt. V\u00e4itele \"lahendus on v\u00e4ga lihtne\" j\u00e4rgnes p\u00f5imlause, mis \u00fctles, et lahendused tuleb leida. Martin Helme \u00fcllatas sellega, et ta alustuseks isegi peaaegu kiitis Eesti valimiss\u00fcsteemi. See ei ole tavap\u00e4rane EKRE stiil. \u00dclej\u00e4\u00e4nud debatt kulges harjumusp\u00e4raselt teiste siunamise ja ebaloogiliste p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg seostega argumentidega, mis olid samas retooriliselt v\u00e4ga veendunult esitatud.Meelis Oidsalu, Praxise riigivalitsemise ekspertSeekordne peaministrikandidaatide \"Valimisstuudio\" oli kokkuv\u00f5ttes pigem igavapoolne, huvitavaks l\u00e4ks siis, kui l\u00f5ppes loid tunniajane vaidlus sisuteemade (inimeste toimetulek, energeetika, rohep\u00f6\u00f6re, majandus, rahandus, riigikaitse) \u00fcle ning paluti peaministritel kirjeldada oma unistuste Eestit. Kirjutasin need siia v\u00e4lja, valija saab lugeda ja kaasa m\u00f5elda. Lauri Hussar j\u00e4i v\u00e4ga \u00fcldiseks ja p\u00f5rus Nursipalu-testis, andis k\u00f5ige \u00fcmmargusemaid vastuseid. Ei tekitanud veendumust, et tegu on midagi ulatuslikult ja otsustavalt muutva j\u00f5uga. Martin Helme sai end paaril korral k\u00e4ima, aga \u00fcldiselt pigem loid ja t\u00f5rjutud. Faktidega k\u00e4is isegi Helme kohta vabalt ringi (n\u00e4ide: Eestis on korruptsioon samal tasemel Venemaaga). Lavly Perling oli avaringis v\u00e4ga hea, uue tulijana alustas Parempoolsete valija profileerimisest, aga oma erakonna p\u00f5hiteemal, majanduses j\u00e4i lihtsakoeliseks, ei veennud. Viimasel ajal vigu avalikult tunnistanud Helir-Valdor Seeder on kehastunud leebeks m\u00f5istvaks \"vana Isamaa\" esindajaks. Isamaa haistab ilmselt verd ja distantseerib end EKRE-st (viidati isegi uurimise algatamise vajadusele sidemete asjus Prigo\u017einiga), aga mitte nii otsustavalt, et v\u00f5iks kindlalt ennustada EKRE opositsiooni j\u00e4\u00e4mist. Loodavad valimiste eel p\u00fc\u00fcda EKRE-st taandujaid. Samal ajal k\u00f5las see distants olevat v\u00e4hemalt esialgu positsioneerimise k\u00fcsimus j\u00e4rgmiseks neljaks p\u00e4evaks, mitte kindel v\u00e4listus. J\u00fcri Ratas kandis h\u00e4sti v\u00e4lja Suure Abistaja ja tasakaalustaja rolli. Aktiivne ja kohal ning r\u00e4\u00e4kis v\u00e4ga selgelt oma valijaga. Lauri L\u00e4\u00e4nemets suutis vahepeal anda t\u00e4itsa huvitavaid selgitusi anda selle kohta, kuidas sotsid m\u00f5tlevad.  Peaministrikandidaatide unistuste Eesti:  Kaja Kallas: \"Mina unistan avatud, s\u00f5bralikust, targast, innovaatilisest, l\u00e4\u00e4nemeelsest Eestist, mis on Euroopa Liidus, NATO-s ja rahvusvaheliste laudade taga hinnatud, kus inimesed saavad hea hariduse, kus majandus tugineb tarkadele inimestele ja pakub seel\u00e4bi heaolu. Ja kus me tegutseme keskkonnas\u00f5bralikumalt.\" Martin Helme: \"Rikas ja turvaline rahvusriik\".\u00a0 J\u00fcri Ratas: \"Ma unistan sellest, et Eesti oleks kasvava rahvaarvuga riik, et tervena elatud eluiga ei j\u00e4\u00e4ks ca k\u00fcmme aastat alla pensionieale ja sellest, et Eesti on iseseisev ja et me k\u00fclad, me \u00e4\u00e4realad ei j\u00e4\u00e4ks t\u00fchjaks.\" Lavly Perling: \"Parempoolsete Eesti on maa, kuhu peakontorid ja arenduskeskused tulevad tormi, sellep\u00e4rast, et siin on nii hea majanduskeskkond. Siin elab rahvas, kes t\u00e4nu sellele on saanud sama j\u00f5ukaks kui \u0160veitsis. Siin on maailma top 100 hulka kuuluv \u00fclikool. Rahvas on j\u00f5ukas ja nad on k\u00f5ige selle keskel osanud alles hoida oma keele, oma kultuuri ja kuna meil on rahvas j\u00f5ukas, siis l\u00e4heb sellel kultuuril v\u00e4ga h\u00e4sti ja see on \u00fcks eluj\u00f5uline, j\u00f5uka ja targa rahvaga maa.\" Helir-Valdor Seeder: \"Tugev ja iseseisev rahvusriik Euroopa rahvaste peres, mille eesm\u00e4rk on Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse preambuiis, et meie keel ja kultuur kestaks \u00fcle aegade.\" Lauri Hussar: \"Mina usun \u00f5nnelike inimeste Eestisse. Ma usun sellisesse Eestisse, mis suudab k\u00f5rvaldada k\u00f5ik t\u00f5kked, mis takistavad inimestel endid arendamast. Usun sellisesse Eestisse, kus inimestel on tunne, et k\u00f5ik on v\u00f5imalik.\" Lauri L\u00e4\u00e4nemets: \"Sotsiaaldemokraatide Eesti on kaotajateta \u00fchiskond, \u00fchiskond, kus v\u00f5itjaid on rohkem kui kaotajaid. Sotsiaaldemokraatide Eesti on see Eesti, kus igas v\u00e4ikses kohas on v\u00f5imalik elada. Iga v\u00e4ike kool on oluline, iga raamatukogu on oluline. Ja sotsiaaldemokraatide Eesti on looduss\u00f5bralik Eesti. See ei t\u00e4henda ainult seda, et me v\u00e4\u00e4rtustame rohelist energiat, vaid ka \u00f6koloogiline tasakaal on meile v\u00e4ga oluline.\"Catlyn Kirna, TL\u00dc rahvusvaheliste suhete lektorPeaministrikandidaatide debatt oli laias laastus selline, nagu v\u00f5is oodata. \u00dcldiselt p\u00fcsisid kandidaadid oma programmide juures ja r\u00fcnnati neid, kes tavaliselt ikka ette j\u00e4\u00e4vad. Selge oli ka see, et peamised juhid seadsid juba valmis potentsiaalseid koalitsiooniplaane. Helir-Valdor Seeder kurtis saate ajal, et teda ei r\u00fcnnata ja seega ta ei saa s\u00f5na. Vahepeal tegelikult sai k\u00fcll oma programmi esitada, aga teemas p\u00fcsimine oli keeruline. J\u00fcri Ratas hoidis rahulikku joont ja vastas k\u00fcsimustele. Ei r\u00fcnnanud eriti kedagi, sest tema oli selgelt saates s\u00f5pru leidmas ja on valmis minema koalitsiooni. Kaja Kallas sai k\u00f5ige enam r\u00fcnnakuid ja suutis need \u00fcldiselt ka tagasi l\u00fc\u00fca. Debateerimine on Kallase \u00fcks tugevamaid k\u00fclgi. Lauri Hussar on vana ajakirjanik ja r\u00e4\u00e4gib h\u00e4sti ja asjalikult, kuigi aeg-ajalt pisut sisut\u00fchjalt. Aga suutis parlamendierakondadele pakkuda head konkurentsi ja vestlust. Lauri L\u00e4\u00e4nemets oli alguses pisut tagasihoidlik, aga ajapikku v\u00e4ljendas ennast selgemini ja p\u00fcsis teemas. Suutis ennast ka teistest eraldada ja programmis p\u00fcsida. Lavly Perling sai p\u00e4ris palju s\u00f5na, aga s\u00f5num l\u00e4ks kaduma. Mitmed k\u00fcsimused j\u00e4id sisuliselt vastamata ja s\u00f5na \"parempoolsed\" k\u00f5las rohkem, kui teiste erakondade nimed kokku. Martin Helme eesm\u00e4rk oli eelk\u00f5ige Reformierakonda r\u00fcnnata ja selles osas ta ka \u00f5nnestus. Oleks v\u00f5inud olla sisukam ka teistes teemades.Kristin Parts, Eesti V\u00e4itlusseltsi tegevjuhtKui m\u00f5nes valdkondlikus debatis paistsid silma osalejad, kes olid teistega v\u00f5rreldes passiivsed, asjatundmatud v\u00f5i retooriliselt n\u00f5rgemad, siis peaministrikandidaatide debatis seda m\u00e4rgata ei olnud. K\u00f5ik olid saateks valmistunud, oskasid valdkondades kaasa r\u00e4\u00e4kida ning jutupunktid oli samuti selged. See lisab muidugi Eesti tulevase peaministri osas kindlust, kuid ei tee debati hindamist lihtsaks. Sellise intensiivsusega debatis on kindlasti olulised teadmised, argumenteerimisoskus ja retoorika, kuid v\u00f5tmek\u00fcsimuseks sai valik, mida s\u00f5na saades teha: kas vastata k\u00f5igile teemadele, millest teised vahepeal on r\u00e4\u00e4kinud, v\u00f5tta ette jutupunktid ja v\u00f5imalikult oskuslikult need saatejuhi k\u00fcsimusega v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul suurel ekraanil kuvatud teemaga \u00e4ra siduda v\u00f5i siis vastata konkreetselt saatejuhi k\u00fcsimusele. Nende kolme variandi vahel tasakaalu leidmine tundus olevat ka v\u00f5tmek\u00fcsimus edukuse m\u00e4\u00e4ramisel. M\u00f5istetavalt sai Kaja Kallas saates palju s\u00f5na. Kuigi saate alguses j\u00e4i Kallas pigem passiivseks, oli ta peaministrina kodus k\u00f5igis t\u00f5statatud teemades ning oponendid vastandusid paratamatult sageli just talle, andes omakorda Kallasele v\u00f5imalusi vasturepliikideks. Siiski oli just debati l\u00f5pusosas n\u00e4ha Kallast ka s\u00f5na n\u00f5udmas. Saatejuhtidele oli see k\u00fcll arusaadavalt vastumeelne, kuid andis debatile v\u00e4rskust juurde. Kallaselt oleks aga oodanud rohkem selgust. Juba saate alguses juhtisid nii J\u00fcri Ratas kui ka Helir-Valdor Seeder t\u00e4helepanu, et seekordsed valimised ei ole ainult Reformierakonna ja EKRE duell. Siiski esines ka debatis hetki, kus vastandusid justnimelt Kaja Kallas ja Martin Helme, kelle jaoks oli see v\u00e4itlus valimiseelsel perioodil juba p\u00e4ris mitmendaks ja l\u00e4bi harjutatud m\u00f5\u00f5duv\u00f5tuks. M\u00f5lemad p\u00e4\u00e4sesid ka enim pilti. Tundus, et debati teised osalejad proovisid Kallase ja Helme omavahelisse m\u00f5\u00f5duv\u00f5ttu sekkuda, kuid j\u00e4id vahepeal siiski nii-\u00f6elda B-liigasse. Eriti paistis siinkohal silma Helir-Valdor Seeder, kes oma tavap\u00e4raste jutupunktide esitamisele lisaks kasutas oma \u00fc\u00fcrikest aega n\u00e4iteks sotside neljap\u00e4evase t\u00f6\u00f6n\u00e4dalale v\u00f5i Lauri Hussari sularaha kaotamise m\u00f5ttele vastandumiseks. Kui v\u00e4itleja peab ise paluma, et oponendid temale vastanduksid, ju ei ole siis tema s\u00f5nav\u00f5tud ka piisavalt relevantsed. J\u00fcri Ratas ja Lauri L\u00e4\u00e4nemets kordasid m\u00e4rks\u00f5nu, n\u00e4iteks vastavalt tervelt elatud aastad v\u00f5i maapiirkondade elanike toimetulek, mis nende jaoks olid selgelt olulised, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nud debatti ei sobitunud ja kahjuks kedagi teist ei huvitanud. Siinkohal v\u00f5ib vaielda, kas murekoht oli Ratase ja L\u00e4\u00e4nemetsa suutmatus enda teemad n-\u00f6 oluliseks m\u00e4ngida v\u00f5i saatejuhtide \u00fcsna v\u00f5imekas ja enda valitud teemadele kindlaks j\u00e4\u00e4v juhtimine. V\u00f5i tasuks k\u00fcsida, kas majanduskasv, natuke toimetulekut, Nursipalu ja kaitsekulutused on justnimelt need teemad, mida keskmine Eesti valija k\u00f5ige olulisemateks peab. Paratamatult j\u00e4id muud jutupunktid, n\u00e4iteks Kaja Kallase kommentaar eestikeelse hariduse kohta v\u00f5i Helir-Valdor Seedri viide pensionireformile, pigem veidrateks vahelep\u00f5igeteks kui p\u00f5nevateks avanguteks. Ka varasemates debattides on saatejuhid juhtinud t\u00e4helepanu: \"v\u00e4hem kirjeldusi ja rohkem lahendusi\", siiski tundus, et debati osalejate jaoks on enda saavutuste ettelugemine oluline ajakasutus. T\u00fc\u00fctuna m\u00f5jusid vaidlused, kes oli koroonaajal parim ja mis seisus oli riigieelarve, mille Helme p\u00e4randas Kallasele. Siinkohal muidugi kiitus Helmele, kes pani lausa unustama, kes tolleaegse valitsuse peaminister oli. Lavly Perlingu kommentaar, et r\u00e4\u00e4gitakse liialt minevikust ning peaksime vaatama tulevikku k\u00f5las kogu oma kli\u0161eelikkuse juures t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt m\u00e4rkusena. Ka tervikuna oli Perling selge, konkreetne ja lahendustele orienteeritud. Vastupidiselt j\u00e4id silma m\u00f5ned Lauri Hussari ja Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nav\u00f5tud, mis debati \u00fcldise tasemega v\u00f5rreldes m\u00f5jusid \u00fcmmargusena. M\u00f5ningase kriitika k\u00f5rval oli debatti \u00fcsna meeldiv kuulata. Maailmavaatelised k\u00fcsimused k\u00f5rvale j\u00e4ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et enda seisukohti suutsid enam-v\u00e4hem oskuslikult s\u00f5nastada k\u00f5ik osalenud kandidaadid.Anvar Samost, ERRMeeldiv ja tasakaalukas debatt, v\u00f5ttis saatejuht Andres Kuus v\u00e4itluse kokku ja nii ka t\u00f5epoolest oli. Tempo oli hea, m\u00f5ttetutesse tupikn\u00e4\u00e4klustesse ei takerdutud, \u00fche minuti reegel t\u00f6\u00f6tas ilma, et see oleks seganud erakondade esinumbritel oma vaateid avaldada. Kui ette kujutada valijat, kes veel k\u00f5ikus eri valikute vahel, siis v\u00f5is selline kahtleja ka saatest abi saada. Samal ajal peab t\u00f5dema, et keegi osalistest ei \u00fcllatanud. Reeglina p\u00fcsisid k\u00f5ik viimaste kuude jooksul kindlaks harjunud rollis ja retoorikas ning kurja h\u00e4\u00e4lega taustaks pobisemist ei kuulnud, \u00e4gestumisi samuti mitte. Ehk oli abiks, et Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas ja Eesti 200 esimees Lauri Hussar olid pandud seisma teineteisest eemale, \u00fcks EKRE esimehest Martin Helmest \u00fchel, teine teisel pool. Kiita tuleb saatejuhte ja toimetajaid, kes ei j\u00e4\u00e4nud seekord erakondade platvormides j\u00e4rge ajama, vaid kehtestasid Eesti tegelikest oludest ja v\u00e4ljakutsetest l\u00e4htuva agenda. Sobivalt oli just kolmap\u00e4eval statistikaamet avaldanud 2022. aasta majanduslanguse n\u00e4itajad ja seega sai valija kauaoodatud \u00fclevaate majandus- ja eelarvepoliitilistest seisukohtadest, selgelt ja enamasti \u00fcsna konkreetselt. Majandusest alustamine ei sobinud siiski n\u00e4htavalt peaminister Kaja Kallasele. See on arusaadav, kuna senises kampaanias on Reformierakond domineerinud julgeolekunarratiiviga ja suutnud n\u00f5nda valdavalt v\u00e4ltida hinnat\u00f5usu, eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi ja energeetika kui ebamugavate teemade k\u00e4sitlemist. Kallas alustas kohe jutupunktidega ega l\u00e4inud kaua aega, kuni \u00fcritas juttu s\u00f5ja peale viia. J\u00fcri Ratasel algselt v\u00e4ga sujuvalt majandusterminid \u00fcle huulte ei tulnud, kuid siis ta tabas \u00e4ra, et tal on v\u00f5imalus pidevalt viidata oma peaministrikogemusele ja selles m\u00e4ngis temaga kaasa kunagine valitsuskaaslane Martin Helme. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tundsid end samuti mugavalt, kuna \u00fcks sai r\u00e4\u00e4kida oma lemmikteemast ehk palkadest ning teine kritiseerida rahatr\u00fckki kui inflatsiooni \u00fcleeuroopalist p\u00f5hjust. Seeder tegi ka saate ainsa meeldej\u00e4\u00e4va nalja, paludes konkurentidel end r\u00fcnnata, sest siis saaks ka tema sarnaselt peaministriga s\u00f5na vastulauseks. Lauri Hussar ja Parempoolsete esimees Lavly Perling j\u00e4id paraku pinnapealseks. Perlingu eredaim hetk saate esimeses pooles oli siis, kui ta roherevolutsioonist r\u00e4\u00e4kima hakanud Kallast n\u00f5elas ja m\u00e4rkis, et revolutsiooni pole k\u00fcll vaja. Ka Hussar j\u00e4i meelde eelk\u00f5ige repliigiga, mis meenutas Porto Francot kriitiliselt maininud Kaja Kallasele, et kohe p\u00e4rast seda skandaali l\u00e4ks ta kritiseeritud J\u00fcri Ratasega \u00fchte valitsusse. Kui debatt pea tund p\u00e4rast algust majanduse juurest julgeolekuni j\u00f5udis, siis algas see Nursipalust, mis taas polnud peaministrile mugav. See-eest said k\u00f5ik erakonnad ennast h\u00e4sti selgelt harjutusala laiendamise suhtes positsioneerida. Martin Helme on n\u00e4htavasti oma vigadest \u00f5ppust v\u00f5tnud ja s\u00f5nastas kriitika Ukrainale relvaabi andmise osas varasemast ettevaatlikumalt. Saate l\u00f5ppu j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimus Eesti v\u00e4\u00e4rtusruumist oli leidlik, pannes m\u00f5ne erakonnajuhi s\u00f5napilve puhuma, aga taas kord joonistas erinevused valija jaoks kenasti v\u00e4lja. Kas valija sai ka vastuse, kuidas Eesti elu paremaks teha?    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"KIIRKOMMENTAAR | Alo Raun: ETV peaministridebati suurimad v\u00f5itjad on ParempoolsedEile\u00f5htusest ETV peaministrikandidaatide debatist v\u00f5itsid enim Parempoolsed eesotsas stuudios v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saanud esimees Lavly Perlinguga.\nNimelt olukorras, kus k\u00f5ik esinevad v\u00e4gagi heal tasemel, v\u00f5idab see, kes eristub k\u00f5ige paremini ja kellelt ei oodatud nii head sooritust. Nagu n\u00e4ha, ei kuuluta ma sellega veel v\u00e4lja debati \u00fcldv\u00f5itjat, vaid seda, kes k\u00f5ige rohkem v\u00f5itis.\n(\u00dcle\u00fcldse oli Parempoolsete parim valimisinvesteering see, et tuldi v\u00e4lja t\u00e4isnimekirjaga ja t\u00e4nu sellele p\u00e4\u00e4seti ETV debattidesse.)\n\u00dches\u00f5naga, Perling oli debati suurim \u00fcllataja. Just t\u00e4nu sellele, et ta m\u00f5jus kui v\u00f5rdne v\u00f5rdsete seas: on ju tegu verinoore ja madala toetusega erakonnaga, millistel puhkudel tuleb esinemises ikka ette konarusi, meenutagem v\u00f5i Rohelist Z\u00fcleyxa Izmailovat neli aastat tagasi v\u00f5i miks mitte vabaerakondlasi veelgi varem.\nPerling suutis lisaks kogu debati jooksul p\u00fcsida ootamatult edukalt teemas. N\u00e4iteks kui Eesti 200 juhi Lauri Hussari esimene reaktsioon Nursipalu k\u00fcsimusele oli vana kooli udutamine, siis Perlingul oli v\u00e4lja k\u00e4ia konkreetne vastus. T\u00f5si, v\u00f5ib-olla mitte k\u00f5ige n\u00fcansseeritum, kuid ometi l\u00e4bim\u00f5eldud ja adekvaatne: ei ole ju kaitsepoliitika selle muidu majandussuunitlusega erakonna peateema.\nPerling esitas saates korduvalt selgeid, kaineid ja tulemusena veenvaid punkte. N\u00e4iteks \u00fcllatas ta taas, kui jutt k\u00e4is riigi kaitsev\u00f5imekuse arendamisest. V\u00f5imalik, et sellele aitas kaasa ka saate formaat, kus ta ei saanud p\u00f5hjalikumalt avada n\u00e4iteks seda, mil moel ta soovib naisi rohkem kaitsemaastikule tuua. (Kus ikka Parempoolsetel vedas, et neil \u00f5nnestus Ilmar Raag kampa saada.)\nPerling eristus muidugi teistest oma k\u00f5ige parempoolsema majandusjutuga, millist Reformierakond ja Isamaa miskip\u00e4rast enam r\u00e4\u00e4kida ei julge (isegi kui vahel tahaks).\nEriti torkas Perling silma konkurentsis Lauri Hussariga, kes oleks v\u00f5inud samuti m\u00f5juda saates kui s\u00f5\u00f5m v\u00e4rsket \u00f5hku, arvestades tema erakonna \u201es\u00fcsteemiv\u00e4list\u201c positsiooni ja progressiivsust, ent kes m\u00f5jus pigem nagu v\u00e4sinud vana erakonna esimees, samas rivis teistega tema \u00fcmber.\nT\u00f5si, \u00fcle valimisk\u00fcnnise k\u00f5ik see tublidus Parempoolseid vaevalt aitab.\nElekter Kallase ja Helme vahel\n\u00dcldpildilt tegid saate muidugi \u00e4ra Kaja Kallas ja Martin Helme, kes oskasid ikkagi t\u00fc\u00fcrida saate l\u00e4bivaks motiiviks nende omavahelise v\u00e4gikaikaveo, ning said nii ka k\u00f5ige rohkem s\u00f5na. Eks nad on saanud seda juba harjutada ka l\u00e4bi debattide.\nJa eks nad said seda s\u00f5na ka teenitult, sest nende kahe vahel joonistuski saates k\u00f5ige selgemini eristumine v\u00e4lja, l\u00e4bivalt. Selles vaates on saate v\u00f5itjad muidugi nemad, kehtestasid m\u00f5lemale kasuliku suure vastasseisu saate peamotiivina.\n\u00dcldiselt esinesid k\u00f5ik peaministrikandidaadid kui v\u00e4ga professionaalsed poliitikud, hindele 4+ v\u00f5i natuke enam. Sellest vaatest ei pea Eesti poliitika p\u00e4rast enam v\u00e4ga muretsema. Kui peab, siis annaks v\u00f5idu napilt Kaja Kallasele, kuigi eks tal oli saates ka peaministri eelis.\nMartin Helme oli nagu ikka \u2013 retoorikas k\u00f5va, loogika kippus lappama. Faktikontrolli m\u00f5ttes eriti piinlik oli v\u00e4ide, justkui Eestis on Kaja Kallase valitsuse all korruptsioon Venemaaga samal tasemel. Vastupidi, Eesti on maailmas positiivne n\u00e4ide korruptsiooni vastu v\u00f5itlemisel \u2013 jagame tajumisindeksis lausa paremuselt 14. kohta.\nKui r\u00e4\u00e4kida professionaalsusest, siis k\u00f5ik oskasid n\u00e4iteks l\u00fchidalt saatejuhi k\u00fcsimusele vastata, et seej\u00e4rel imekiirelt oma jutupunkte r\u00e4\u00e4kima hakata. Selline professionaalsus on samas ka miinus: tundsin saates puudust improvisatsioonist, isikup\u00e4rast.\nPositiivsena j\u00e4i silma veel n\u00e4iteks J\u00fcri Ratase ettevalmistus, kes oli andrusansipilikult palju numbreid endale p\u00e4he ja laual asunud paberile kogunud, mida ta v\u00f5imaluse avanedes ette vuristas.\nTeisalt oli raske mitte m\u00e4rgata, kui vaoshoitud oli Martin Helme v\u00f5rreldes sellega, milleks ta on suuteline \u2013 ju on EKRE-s aru saadud, et r\u00e4uskamine kinnistab neid opositsiooni. Tuld aga tuleb hoida Kaja Kallase peal. Liigne kuraasikus v\u00f5ib peletada eemale m\u00f5ningaid valijaid, ent veelgi enam \u2013 koalitsioonipartnereid.\nSaate l\u00f5pust j\u00e4igi silma, kuidas v\u00e4ga paljud olid kriitilised just EKRE-ga koalitsiooni tegemise suunal. P\u00f5nevaimana andis Isamaa juht Helir-Valdor Seeder m\u00f5ista, et talle on keeruline EKRE-ga taas koalitsiooni minna. Ent s\u00f5nastus oli muidugi selline, et uks j\u00e4i lahtiseks.\n\u00c4rge sellist debatti rohkem tehke\nKahju oli enim sellest, et t\u00f5elist debatti saate jooksul justkui ei tekkinudki. Eks see on seitsme osalejaga saate paratamatu kaasn\u00e4he, milliseid soovitan tungivalt mitte enam korraldada.\nJa no teiseks teemade valik \u2013 mis m\u00f5tet on raisata nii palju aega arutelule riigikaitse \u00fcle, kus k\u00f5ik on tugevalt \u00fchte meelt ja k\u00e4ib peamiselt peenh\u00e4\u00e4lestamine ehk kunstlik eristumine? Tuleks r\u00e4\u00e4kida rohkem teemadel, kus on juba ette selged vastandumised sees ja erinevad teed, mille vahel me \u00fchiskond peab valima. N\u00e4iteks paistis saates loomulik debatikoht olevat integratsioonik\u00fcsimuses (Vene kodanike saatus Eestis).\nSamamoodi v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da Nursipalu-arutelu teiste formaatide p\u00e4rusmaaks. Arusaadavalt r\u00f5hutasid k\u00f5ik erakonnad justkui \u00fchest suust, et riigikaitse on v\u00e4ga t\u00e4htis, aga olid samas ka v\u00e4ga kohalike elanike poolt ning kompromissina siunasid peaasjalikult kommunikatsiooni.\nKaja Kallas pidi m\u00f5istetavalt valitsuse poliitikat kaitsma. Justkui kuus \u00fche vastu, kuigi kui ei oleks valimiste aeg, k\u00fcllap siis seal nii agarat vastandumist poleks.\nJa kui tulla loo alguse juurde tagasi, siis eks see natuke eba\u00f5iglane oli, et t\u00e4isnimekirja kokku pannud Parempoolsed debatti kutsuti, aga nendega k\u00fcsitlustes sama populaarsed Rohelised mitte. K\u00fcllap v\u00e4ljendub see ka nende kahe erakonna l\u00f5plikus valimistulemuses.\nTegelikult oleks see debatt vajanud kampa Rohelisi, sest siis oleks arutelu olnud loodetavasti mitmekesisem-eristuvam ja ka v\u00e4hem professionaalne, mis aga pole tingimata halb, nagu juba eelnevalt vihjasin. Igatahes oleks see muutnud saate p\u00f5nevamaks ning oleks ka rohkem, millest muljetada."}
{"text":"H\u00e4\u00e4letada v\u00f5i valida?Minu seni \u00fcks positiivsemaid kogemusi valimisdebatist on Karinu k\u00fclast, kus J\u00e4rvamaa naiste \u00fcmarlaua, J\u00e4rva maanaiste \u00fchenduse ja k\u00fclaseltsi Karame eestvedamisel olnud arutelu kodukorras oli vaid \u00fcks p\u00f5him\u00f5tteline reegel: r\u00e4\u00e4gi oma programmist, \u00e4ra kritiseeri teisi.See tekitas sisuka \u00f5hkkonna, kus erakondade esindajad selle asemel et kukkuda kohe kiskuma, pidid tooma v\u00e4lja \u00fchisosa ning eestk\u00e4tt suutma oma lubadusi ja seisukohti p\u00f5hjendada. S\u00e4\u00e4rane arutelu eeldab muidugi seda, et rahvas saalis saab aru, kui m\u00f5ni kandidaat kipub ilustama v\u00f5i lausa peenelt luiskama oma erakonna seniste plaanide ja tegude kohta.Teiste erakondade programme ja tegusid teades m\u00e4rkasin nii mitmelgi korral, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine kandidaat ei r\u00e4\u00e4kinud p\u00e4ris seda jutt, mis tema erakonna kohta kehtib, ja loomulikult oli ka isiklikuks minevaid kriitilisi torkeid teiste pihta.Omaette aruteluliik on ajalehe ja veebilehe veergudel ilmuvad arvamuslood ja intervjuud. Kandidaadid t\u00f5statavad teemasid, sageli neid, milles ise on v\u00f5i soovivad paista tugevad.Vahel keegi kirjutab kellelegi vastuartikli v\u00f5i vastab m\u00f5nes raadiosaates p\u00e4evi hiljem. \u00dcks olulisi k\u00fcsimusi selle juures on see, mis iseloomustab ideaalset kandidaati. Kas n\u00e4iteks Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ja Kersti Sarapuu kombel kohalikus elus end t\u00f5estanud eestvedaja t\u00fc\u00fcp v\u00f5i mitte \u00fche piirkonna ja pigem erakonna maailmailmavaate esindaja J\u00fcrgen Ligi v\u00f5i m\u00f5ne \u00fcksikvaldkonna asjatundlikkusele r\u00f5huv Kadri Paas.Iseenesest need valikud \u00fcksteist ei v\u00e4lista, vaid panevad k\u00fcsima, kuidas s\u00e4\u00e4rased kandidaadid valitutena k\u00e4ituvad.Mis arutelust aeg-ajalt v\u00e4lja paistab, on katse t\u00f5sta end teiste arvel. Kas siis kedagi otses\u00f5nu valetajaks (J\u00fcrgeni Ligi v\u00f5te) v\u00f5i rumalaks kutsudes v\u00f5i \u00f6elda, et k\u00f5ik teised on pahad ja mina ja meie oleme uus ja \u00f5ige j\u00f5ud (nagu Kadri Paasil sageli meeldib r\u00f5hutada). Aga mis uudsusest saab r\u00e4\u00e4kida, kui Kadri Paas on juba olnud varem poliitikas, veel EKRE heaks t\u00f6\u00f6tanud? Samuti on ta T\u00fcri vallavolikogu ja koalitsiooni liige, mist\u00f5ttu oli lausa imelik lugeda, kuidas ta J\u00e4rva Teataja intervjuus lausa p\u00f5genes vastutuse eest. Kui riigikogus peaks minema keerukaks, kas siis hakkame taas kuulma vabandusi?Selle loo kirjutamise ajal tuli avalikuks, et T\u00fcri noortekeskuse v\u00e4ljakuulutatud perep\u00e4eva olevat korraldanud hoopis erakond Isamaa. Imelik on see, et kordagi polnud tolle \u00fcrituse reklaamis mainitud Isamaad, aga noortekeskuse sotsiaalmeedias levib reklaam k\u00fcll.Miks Isamaa ei pannud end siis kuulutusse? Jutt, et abistanud eraettev\u00f5tja tegi apsaka, nagu v\u00e4itis noortekeskuse Isamaa kandidaadist juht Sulo S\u00e4rkinen, ei k\u00f5la lihtsalt usutavalt. Selge on see, et \u00fcks avalik asutus ja selle juht peavad valimistel (ja ka muul ajal) k\u00e4ituma erapooletult. Fakt on see, et noortekeskuse nime all on rahvas heatahtlikult kokku kutsutud, et teha siis Isamaa propagandat.Vahest n\u00f5ustute, et valimiste aegu v\u00f5iks olla toredaid \u00fcritusi ka, ent keegi ei soovi, et teda selleks pettusega kohale t\u00f5mmatakse. Olgu see kampaaniabuss v\u00f5i -telk, k\u00f5nekoosolek, vastlaliug v\u00f5i kelgufestival - korraldaja peab olema \u00fcheselt teada. Selline susserdamine au ei tee ja tekitab k\u00fcsimusi, kes ja kuidas vastutab.L\u00f5puks v\u00f5iks \u00f6elda, et negatiivsus tuleb pinnale, ent kas ikka see on nii valdav. V\u00f5iksin kutsuda n\u00fc\u00fcd teid h\u00e4\u00e4letama m\u00f5ne kandidaadi poolt, ent ma ei tee seda. Mul on hoopis \u00fcleskutse: tehke sel korral h\u00e4\u00e4letamas k\u00e4imisest s\u00fcndmus. Uurige, mis teised teevad, pange s\u00fcdamele, et nad kindlasti h\u00e4\u00e4letaksid. V\u00f5tke pere ja s\u00f5brad \u00fches ning minge jaoskonda v\u00f5i looge kodus tingimused, et h\u00e4\u00e4letushetk oleks p\u00fchalik. Nii j\u00e4\u00e4b demokraatia pidup\u00e4ev meile meelde ning aitab n\u00fc\u00fcd ja edaspidi \u00fcletada ka selle p\u00e4evani viivaid keerukusi.EIMAR VELDRE, endine Paide linnapea, Sotsiaaldemokraatlik erakond"}
{"text":"Sel reedel SirbisJAN KAUS: Vormuvad v\u00f5nkelud\nOle maalide vormiline filigraansus osutab universaalsele ihale kontrollida elu, nendel toimuv elementide v\u00f5nkelu t\u00e4histab leppimist asjaoluga, et t\u00e4ielik kontroll on v\u00f5imatu.\nKaido Ole n\u00e4itus \u201eMDF, metall, kumm ja v\u00e4rv\u201c Temnikova ja Kasela galeriis kuni 12. III.\nMarten Esko kirjutab Kaido Ole n\u00e4ituse \u201eMDF, metall, kumm ja v\u00e4rv\u201c tutvustuses, et Ole uutel piltidel figureerivad elemendid, olgu need siis realistlikumad v\u00f5i s\u00fcrreaalsemad, \u201eon omavahel mingisuguses reivlevas suhtes ning see suhe on just see, mida v\u00f5iks siinsete maalide puhul pidada nende abstraktsuseks\u201c. See on tabavalt \u00f6eldud: Ole maalide abstraktsus ei v\u00e4ljendu mitte ainult kujutatud objektides v\u00f5i objektidel, vaid ka (v\u00f5i lausa ennek\u00f5ike) objektidevahelistes suhetes. Enamgi. Ole kujutab objektidevahelisi suhteid kui pooleliolevaid.\nMIHKEL SOLVAK: Rein Taagepera 90. s\u00fcnnip\u00e4eva ja valimiste valguses\nValimiss\u00fcsteem m\u00f5jutab seda, kuidas erakonnad esindatud saavad, see m\u00f5jutab aga omakorda meie k\u00f5igi elu.\n28. veebruaril sai 90aastaseks Rein Taagepera, kelle panus Eesti riigi ja \u00fchiskonna arengusse tutvustamist ei vaja. Olgu siinkohal mainitud vaid aktiivsus v\u00e4liseesti kogukonnas ja sealsete sidemete ja abi toomine iseseisvuse taastanud Eestisse, Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduskonna loomine 1991. aastal, t\u00f6\u00f6 P\u00f5hiseaduse Assamblees aastatel 1991-1992, presidendiks kandideerimine 1992. aastal ning j\u00e4rjepidev osalemine Eesti poliitikas ning \u00fchiskonna arengu vaatlemisel, kommenteerimisel ja suunamisel.\nPRIIT-KALEV PARTS: Teaduse metaf\u00fc\u00fcsilised loorid\nSKT sisaldab seda, mis on halb ja ajalik, ning vaatab m\u00f6\u00f6da heast, kestlikust ja isekorralduvast.\nL\u00e4henevad valimised on j\u00e4lle p\u00e4evakorda t\u00f5stnud teadusele 1% eraldamise sisemajanduse kogutoodangust ehk SKTst. M\u00f5te on ahvatlev, nagu halvad m\u00f5tted ikka.\nK\u00f5ik SKTga haakuv on parandamatult paha: s\u00f5idukilomeetrid, betoonikuupmeetrid, relvatarned, halduskulud, lahutusadvokaatide honorar, pikali puud, s\u00fcsinikutalletusmasinad. SKT sisaldab seda, mis on halb ja ajalik ning vaatab m\u00f6\u00f6da heast, kestlikust ja isekorralduvast: rahulolevad koduperenaised ja -mehed, p\u00e4ritud eluasemed ja elatusallikad, heanaaberlikud suhted, tava\u00f5igus, \u00f5nnelikud abielud, p\u00fcsti puud, elus mullad.\nRAUL VEEDE: Mida peab tegema valija, kellele natsionaalsotsialism ei meeldi?\nPandeemia alguses, 2020. aastal, t\u00e4heldasin, et toona j\u00e4rsku populaarseks muutunud Camus\u2019 \u201eKatku\u201c puhul toimib ootamatu p\u00f6\u00f6rdefekt. Kui tavaliselt k\u00f5neldakse katkust romaanis kui fa\u0161ismi metafoorist, siis p\u00e4ris maailmas muutus fa\u0161ism Camus\u2019 katku metafooriks, mis isoleeris ja tappis, kuid moodustas ka bioloogilise haigusega \u00f5dusa poliitilise s\u00fcmbioosi.\nVERONIKA VALK-SISKA: Mida sa ootad?\nSuudame kavandada t\u00e4pselt nii h\u00e4sti kaitstud ja head elukeskkonda, kui kaugele meie ulatub kujutlus- ja vastutusv\u00f5ime ning m\u00e4lu.\nRuumilahenduste muutmine on kulukas, mist\u00f5ttu tuleb ette m\u00f5elda, kuidas kohaneda muutuvate vajadustega. Ukrainas toimuv s\u00f5da t\u00f5ukab tagant, et elukeskkonna investeeringute puhul hakataks senisest palju t\u00f5sisemalt arvestama riigikaitse vajadustega. Samamoodi tuleb ka riigikaitses teha igal tasandil l\u00e4bim\u00f5eldumaid ruumiotsuseid maatehingute, rajatiste-hoonete arendamise ja ka maastikupoliitika vallas (n\u00e4iteks Nursipalu). S\u00f5da Ukrainas on t\u00f5estanud, et t\u00e4nap\u00e4eva s\u00f5jad ei ole ikka veel kolinud t\u00e4ielikult k\u00fcberruumi, vaid neid peetakse endistviisi ka maastikul, f\u00fc\u00fcsilises ruumis.\nKAIA-KAIRE HUNT: Hirm on halb peremees. Nursipalu n\u00e4itel\nOhverdada kedagi teist, \u00fcksk\u00f5ik, kas see on siis kellegi elu v\u00f5i kodu, reputatsiooni v\u00f5i \u00fcldsuse nimel, on kahe teraga m\u00f5\u00f5k.\nValdur Mikita on r\u00e4\u00e4kinud \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud kaardist ning meiegi v\u00f5iksime t\u00f5sta Tallinnast kaugel V\u00f5rumaal asuva Nursipalu korra m\u00f5ttes riigi pealinna v\u00f5i L\u00f5una-Eesti pealinna Tartu asemele. Avanev pilt teeb k\u00f5hedaks.\nART LEETE: P\u00f5lisrahvaste kasutamine s\u00f5jas\nMillise j\u00e4lje j\u00e4tab s\u00f5da p\u00f5lisrahvaste arvukusele, eluviisile ja toimetuleku v\u00e4ljavaadetele?\nKirjutan seda artiklit ajal, kui Vene naftafirma eest handi p\u00fcha j\u00e4rve kaitsev \u0161amaan Sergei Ket\u0161imov, keda s\u00fc\u00fcdistatakse Vene liiklusinspektorite elu ja tervise ohtu seadmises, ootab Siberis j\u00e4rjekordset kohtuistungit. Pakkusin eelmises loos v\u00e4lja, et s\u00f5da on hea aeg p\u00f5lisrahvastega arvete \u00f5iendamiseks. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcan visandada \u00fcldisema pildi selle kohta, kuidas k\u00e4ib Venemaa p\u00f5lisrahvaste ja -v\u00e4hemuste k\u00e4si s\u00f5ja tingimustes.\nLIINA J\u00c4NES: Kultuurip\u00e4rand relvakonflikti ja v\u00e4lispoliitika vahel\nJaanuari l\u00f5pus arvati Odessa ajalooline linnakeskus maailmap\u00e4randi nimekirja. See toimus poliitilise arutelu saatel: reljeefselt joonistus v\u00e4lja, kui l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4vad kultuurip\u00e4randi ekspertide k\u00e4ed, kui v\u00e4lispoliitilised j\u00f5ujooned kanduvad \u00fcle eriala-arutelusse.\nK\u00f5ik l\u00f5ppes k\u00fcll nii, nagu Ukrainat toetavad riigid soovisid: vaatamata Venemaa aktiivsele vastuseisule sai Odessale rahvusvaheline kaitse peale, kuid h\u00e4\u00e4letuse tulemus oli \u00fcsna napp.\nLinnaga tegelev humanitaar Los Angelesest. Tauri Tuvikene intervjueeris UCLA arhitektuuri ja linnadisaini osakonna professorit Dana Cuffi\nMEELIS OIDSALU: Vabariigi aastap\u00e4eva kontsertlavastus on oma aja \u00e4ra elanud\n\u00dche peo asemel saagu sada ja k\u00fcmne asemel k\u00f5lagu vabariigi s\u00fcnnip\u00e4eval tuhande Eesti autori looming.\nVabariigi aastap\u00e4eva kontsertlavastus 24. veebruaril Estonia teatris.\nSeekordse vabariigi aastap\u00e4eva kontsertlavastuse autor Renate Keerd on varemgi tseremoniaalse teatrilaadiga kokku puutunud: m\u00e4letatavasti usaldati talle Eesti Euroopa eesistumise avalavastus, mida k\u00e4isid Kultuurikatlas kaemas riigipead \u00fcle kogu Euroopa Liidu. Toona rokkis laval Metsat\u00f6ll ja eeslaval esitas Keerdi trupp Kompanii Nii \u00fcsna rahvaliku koega, aga avangardistlikus nihkes koomilisi sket\u0161e. Toonase lavastuse kohta v\u00f5ib \u00f6elda, et see \u00fcllatas kohaletulnud eliiti niiv\u00f5rd, et p\u00e4rast arutati ka Eesti k\u00f5rgemate ametnike seas, kas see on ikka v\u00e4\u00e4rikas, kui kontserdisaali laest matsatab j\u00e4rsku lavale hunnik m\u00e4rgi s\u00fcgislehti.\nEesti teatri auhindade nominendid 2022. aasta loomingu v\u00f5i pikaajalise silmapaistva t\u00f6\u00f6 eest\nTAUNO VAHTER: Kas sa \u201eD\u017euudokv\u00e4\u00e4re\u201c oled lugenud?\nPraeguses tsensuurilaines on kokku saanud suured erafirmad, raha ning kultuuriradikaalid, kes muudavad originaalteksti omal initsiatiivil.\nRoald Dahli lasteraamatute sisu muutmise skandaal on taas tekitanud suurema arutelu teemal, kes, miks ja millise \u00f5igusega v\u00f5ib muuta autori algteksti. \u00d5hus lendavad tsensuuris\u00fc\u00fcdistused, tekstiversioone v\u00f5rreldakse lausehaaval ning asjasse segatud \u00fcritavad end kuidagi kaitsta, kuid keegi ei tundu olukorra \u00fcle olevat v\u00e4ga \u00f5nnelik. Millest niisugune l\u00e4rm?\nNovelliauhind 2023\nJOHANNA JOLEN KUZMENKO: Galeriik\u00e4ik. Veebruarikuu kunstisaak\nVeebruar oli kunsti tihedalt t\u00e4is: k\u00f5ige rohkem oli grupin\u00e4itusi, kuid pahatihti ei tekkinud neis ei dialoogi ega ka selget vastandamist.\nVeendusin omal nahal, et Eesti kunstis toimub tohutult palju. Vaatamata sellele, et j\u00f5udsin k\u00e4ia vaid Tallinna ja P\u00e4rnu n\u00e4itustel, on ikka tunne, et kuu jooksul sai n\u00e4htud uskumatu kogus n\u00e4itusi ja teisi publiku\u00fcritusi. Veebruarikuu kinnitas, et \u00fcks kunstihuviline ei ole v\u00f5imeline k\u00f5ike toimuvat vaatama ja kogema.\n\u00c4LI-ANN KLOOREN: Veebruar. Milline on tuleviku muusik?\n\u00dcks v\u00f5imalus nooremat publikut saali tuua on uuema ja noortele l\u00e4hedasema helikeelega muusika kavva v\u00f5tmine, milleks sobib suurep\u00e4raselt Ameerika minimalistide muusika.\nKlassikalise muusika kadumisest on r\u00e4\u00e4gitud juba pikalt, kuid tegemist on siiski visa n\u00e4htusega: kontserdid toimuvad, oma ala tipud toovad saalid publikut t\u00e4is. Ja kuigi kuulajate keskmine vanus tundub k\u00fcll nihkuvat j\u00e4rjest k\u00f5rgemale \u2013 nii meil kui ka mujal \u2013, ei ole selles ju iseenesest midagi halba. Eri vanuser\u00fchmad kuulavadki erisugust muusikat. Murepilved on aga tuleviku kohal.\nJANEK KRAAVI: Post-s\u00f5nastik \u2013 LX. Naftakirjandus (petrofiction)\nNaftakriitika eesm\u00e4rk on \u201eleida naftat\u201c kultuuritekstidest, kus see on tumm v\u00f5i s\u00f5natu, kohe tajumiseks korraga liiga l\u00e4hedal v\u00f5i liiga kaugel.\nInimese ja keskkonna suhe on n\u00fc\u00fcdisaegse kunstiteose maailmasuse m\u00f5\u00f5de, spetsiifiline tekstuaalne tasand, mis eksisteerib teose poliitilise alltekstina, kuid j\u00e4rjest enam argip\u00e4eva kujundava teadlikkusena. Seda m\u00f5\u00f5det v\u00e4ljendavad muuhulgas filmid, kirjandus ja kunst, mille dominant on energiaressursside ja t\u00e4nap\u00e4eva elulaadi suhe.\nMARGUS OTT: Argidialektika XV. Korruptsioon ja fanatism\nPraegune s\u00fcsteem on korrumpeerunud. See on talumatu ja seda tuleb puhastada. Tuleb juhinduda \u00f5igetest ideedest ja neid tarmukalt ellu viia. Niimoodi saavutame puhtama, selgema, \u00f5igema \u00fchiskonna. Kui \u00f5ige idee fanaatikud v\u00f5imule saavad, siis nad eelistavad neid, kes viivad ellu \u00f5iget ideed, v\u00f5i kes v\u00e4hemasti suus\u00f5nal \u00f5iget ideed toetavad. See t\u00e4hendab, et korruptsioon muutub mitu korda r\u00e4ngemaks kui enne.\nArvustamisel\nAnnie Ernaux\u2019 \u201eKoht\u201c\nkontsert \u201eKontsertmeistrid. Andres Kaljuste\u201c\nErki P\u00e4rnoja ja Kaupo Kikka audiovisuaalteose \u201eJ\u00e4ljed\u201c esiettekanne\n\u00f6\u00f6kontsert \u201ePuudutus\u201c\nn\u00e4itus \u201eTagasitulek. Jakov Rubin\u0161teini kunstikogu\u201c\nEesti Noorsooteatri \u201ePlekktrumm\u201c\nBerliini filmifestival\nm\u00e4ngufilm \u201eFabelmanid\u201c"}
{"text":"Vietnami presidendiks kinnitati Vo Van ThuongHANOI, 2. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Vietnami kummitempliparlament h\u00e4\u00e4letas neljap\u00e4eval ametisse uue presidendi V\u00f5 V\u0103n Th\u01b0\u1edfngi, kes lubas asuda viivitamatult v\u00f5itlema korruptsiooni vastu seoses oma eelk\u00e4ija ootamatu ja korruptsioonih\u00f5ngulise tagasiastumisega.\nRahvusassamblee h\u00e4\u00e4letas uue riigipea olukorras, kus riigis on k\u00e4imas poliitilised mullistused. K\u00f5ikv\u00f5imas Kommunistlik Partei on asunud korruptsiooni vastu v\u00f5itlema ning poliitilise sisev\u00f5itluse t\u00f5ttu on mitu ministrit leidnud end t\u00f6\u00f6tuna.\nRahvusassamblee liikmed valisid 52-aastase Th\u01b0\u1edfngi, kes oli ainus kandidaat, ametisse kuni 2026. aastani, mil l\u00f5ppeb nelja-aastane ametiaeg. Korruptandina kangutas partei ametist priiks Nguy\u1ec5n Xu\u00e2n Ph\u00faci.\nOma esimeses avalduses uue riigipeana \u00fctles Th\u01b0\u1edfng, et ta on \"p\u00fchendunud v\u00f5itlusele korruptsiooni ja negatiivsete fenomenide vastu\".\nAutoritaarset Vietnami juhib raudse haardega kompartei, mida ametlikult juhivad peasekret\u00e4r, president ja peaminister.\nTh\u01b0\u1edfngi n\u00e4hakse partei k\u00f5ige m\u00f5jukama mehe, peasekret\u00e4r Nguy\u1ec5n Ph\u00fa Tr\u1ecdngi l\u00e4hiliitlasena. Tr\u1ecdng on korruptsioonivastase kampaania peaideoloog. Kampaaniaga on kinni v\u00f5etud k\u00fcmneid ametnikke, kellest paljudele on esitatud s\u00fc\u00fcdistus seoses koroonapandeemia ajal toime pandud \u00e4rastamistega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Telekomide tasulised viirust\u00f5rjed:  mida kuutasu eest saab ja kas neil on \u00fcldse t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5tet?Viimasel ajal on sideettev\u00f5tted hakanud \u00fcha enam lisama oma pakettidele k\u00fcberturbeteenuseid. Praeguseks on nii Telial, Elisal kui ka Tele2-l eraldi viirust\u00f5rje, mida aktiivselt reklaamitakse. Mida need endast kujutavad ja kas neid tasub tellida?\nGeeniuse tellijale\nKuna arvutite ning telefonide tarkvara ja brauserid on l\u00e4inud turvalisemaks, otsustasime uurida telekomidelt, mis eristab nende toodet konkurentide omast ning kas 2023. aastal on viirust\u00f5rje \u00fcldse enam vajalik. Lasime olukorda hinnata ka s\u00f5ltumatul k\u00fcberturbeeksperdil.\nElisa lahendus keskendub veebilehtedele\nEsimene viirust\u00f5rje on Elisa netivalvur, mis on tehtud koost\u00f6\u00f6s Whalebone\u2019iga. Netivalvur on v\u00f5imalik osta endale nutitelefoni ning kodusesse wifi-v\u00f5rku. Telefonil maksab teenus 1,49 kuus ning netivalvur koju maksab 2,99 eurot kuus. M\u00f5lemal juhul on praegu esimesed kaks kuud tasuta.\nElisa meediasuhete juhi Taavi Tederi s\u00f5nul on Netivalvuri eelis see, et see ei vaja telefoni v\u00f5i nutiseadmesse t\u00e4iendavat tarkvara ja t\u00f6\u00f6tab 24\/7, kaitstes kasutajat taustal kahtlaste veebilinkide ning k\u00fcberr\u00fcnnakute eest.\u00a0\n\u201cTegu pole aga klassikalises m\u00f5istes viirust\u00f5rjega, mis otsiks pahalasi seadmest, vaid ennetava meetmega, et v\u00e4listada seadme nakatumist viirustega v\u00f5i kokkupuudet pahavaraga,\u201d lisas ta.\nTederi s\u00f5nul pidid Eesti elanikud eelmisel aastal rinda pistma terve hulga r\u00fcnnakutega, mille abil \u00fcritati nakatada seadmeid pahavaraga, petta v\u00e4lja raha v\u00f5i muuta k\u00e4ttesaamatuks igap\u00e4evaselt kasutatavad teenused.\u00a0\n\u201cV\u00f5ttes arvesse, et ainu\u00fcksi Netivalvur kaitses kasutajaid ligi 700 000 ohu eest, on vajadus kliente kaitsva teenuse v\u00f5i tarkvara j\u00e4rele \u00fcsna aktuaalne,\u201d lisas ta.\nTelia Safe sisaldab VPN-i\nTelia viirust\u00f5rjel on suurem, v\u00e4hemalt 2,49-eurone, kuutasu. Selle raha eest saab aga klient endale ka rohkem, sest see tarkvara ei kontrolli \u00fcksnes veebilehti, vaid ka allalaaditavaid faile. Telia Safe\u2019i hind algab 2,49 eurost, keskmine pakett maksab 4,99 ja Premium-pakett tervelt 6,99 kuus. Igat paketti tellides on praegu esimene kuu tasuta.\nTavalise (mini) ja keskmise paketi vahe on selles, et esimese saab tellida ainult \u00fchele seadmele, teise aga juba kuni 25 seadmele. Premium-paketis saab veel lisaks Telia ID-kaitse. Kui keerulistest terminitest ja seletustest m\u00f6\u00f6da vaadata, on paketil sisuliselt automaatne andmelekke kontroll, mida saab tasuta teha n\u00e4iteks veebilehel nimega Have I Been Pwned. Lisaks on teenusega kaasas salas\u00f5nahaldur.\nTurvarakendus p\u00f5hineb F-Secure\u2019i tootel F-Secure TOTAL, kuid see on m\u00e4rksa soodsam kui seda F-Secure\u2019ilt otse osta. Kui Telia paketid maksavad 2,49-6,99 eurot, siis F-Secure\u2019i hinnad algavad 4 eurost ja l\u00f5pevad ligi 9 euroga.\nTelia koduteenuste \u00e4riarendusjuhi Raul Murro s\u00f5nul on Telia Safe paljudest teistest viiruset\u00f5rjetest parem, kuna programm sisaldab VPN-i. Ta lisas, et Safe\u2019i eelis on veel ka see, et turvarakenduses saab kehtestada perereeglid n\u00e4iteks laste nutiseadmetele, m\u00e4\u00e4rates seal \u00e4ra sobivad ja mittesobivad rakendused ja veebilehed. Perereeglite puhul saab kehtestada lapse seadmele soovi korral ka ajalise kasutuspiirangu.\nTelia hinnangul muutub turvarakenduste ja -lahenduste roll j\u00e4rjest olulisemaks. \u201cKui vaadata seda, mis toimub k\u00fcbermaailmas, kasvab petuskeemide, \u00f5ngitsuskirjade, libaloosimiste, k\u00fcberr\u00fcnnakute ja k\u00f5ikv\u00f5imaliku sp\u00e4mmi hulk pidevalt. Samuti pole kuhugi kadunud viirused ja pahavara. Seega peavad ka erinevate turvalahenduste arendajad pidevalt oma tooteid ja teenuseid paremaks ning v\u00f5imekamaks lihvima,\u201d lisas Murro.\nTele2-l kaks paketti\nTele2 lehelt on turbeteenust suhteliselt raske leida, kuid l\u00f5puks leidsime Tele2 lunavara- ja viirust\u00f5rje, mille alt pakub ettev\u00f5te Bitdefender Total Security ning Bitdefender GravityZone\u2019i teenuseid. Tavalise paketi eest tuleb maksta 2,9 eurot kuus ning VPN-iga versiooni eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia 4,5 eurot kuus.\nTele2 \u00e4riklienditeenuste valdkonna juhi Janek Jaago s\u00f5nul saab nende kaudu ostetud Bitdefenderi viirust\u00f5rjet ostes kaasa eestikeelse kasutajatoe ning samuti saab soovija viirust\u00f5rje v\u00e4ga hea hinnaga.\nJaago selgitas, et Bitdefender Total Security kodu ja kodukontori pakett on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige personaalarvutite ja mobiilseadmete kaitsmiseks. See pakub mitmesuguseid funktsioone, nagu viirust\u00f5rje, pahavara-, andmep\u00fc\u00fcgi- ja r\u00e4mpspostit\u00f5rje, tulem\u00fc\u00fcr ja vanemlik kontroll.\n\u201cSamuti sisaldab see mitut lisafunktsiooni, nagu paroolihaldur, failide kr\u00fcpteerimine ja vajadusel ka virtuaalne privaatv\u00f5rk ehk VPN,\u201d lisas ta.\u00a0\nKa Jaago arvates on peamiselt sotsiaalmeedia t\u00f5ttu vajadus viirust\u00f5rje j\u00e4rele suurem kui kunagi varem. \u201cHooletus v\u00f5i teadmatus v\u00f5ib viia n\u00e4iteks sotsiaalmeediakontost ilmaj\u00e4\u00e4mise v\u00f5i rahapettuse ohvriks sattumiseni, nagu oleme ka meedia vahendusel kuulnud,\u201d lisas ta.\nEkspert hindab olukorda\nViirust\u00f5rje vajalikkuse kohta arvab tehnoloogiakespert Klaid M\u00e4gi, et tegu on keerulise teemaga ning \u00fchest, lihtsat, selget ja \u00f5iget vastust siin pole.\nM\u00e4gi \u00fctles, et on see selge, et oma seadme ja informatsiooni kaitsmiseks peab midagi kasutama, kuid samas on programmide assortii tohutu ning \u00f5ige valimine ei ole kerge \u00fclesanne. \u201cL\u00fchidalt \u2013 jah, viirust\u00f5rjetarkvara peab kasutama. Samuti ei tohi unustada, et viirust\u00f5rjetarkvara on vaid \u00fcks osa turvalisusest,\u201d lisas ta.\nM\u00e4gi lisas, et vaja on veel tugevaid paroole, paroolihaldurit, VPNi, legaalset tarkvara, tarkvarauuendusi, teadlikku k\u00e4itumist ja muud sellist.\u00a0\nKuna \u00fcle kolmveerandi arvutitest kasutab Windowsi operatsioonis\u00fcsteemi, sihivad ka kriminaalid seda platvormi enim. \u201cMicrosoft Defender ja Windows Defender Advanced Threat Protection, mis on teatud juhtudel tasuta, aitavad piisavalt ehk juhul, kui tarkvara on uuendatud, kasutad tugevaid paroole ega kliki kahtlastel linkidel ja manustel. Tavakasutajale peaks v\u00e4ga tavalise arvuti kasutamisel, kui selline asi eksisteerib, sellest piisama,\u201d lisas ta.\u00a0\nKui telekomide pakutust edasi vaadata, v\u00f5iks M\u00e4gi s\u00f5nul Androidi, iOSi ja macOSi puhul kasutada viirust\u00f5rjeid nagu Norton 360, Bitdefender, Malwarebytes, ESET v\u00f5i McAfee. \u201cEnamikul neil olemas nii tasuta kui tasuline versioon. Tasuliste versioonide puhul saad tihti kaasa ka muid lisasid nagu VPN, paroolihaldur ja muud sellist,\u201d lisas ta. Eraldi t\u00f5i ta v\u00e4lja Avasti ja Kaspersky, mida ta ei soovita.\nM\u00e4gi toonitas, et kuigi \u00fcldiselt anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad, et macOSi ja iOSi sihitakse harva, ei ole ka need seadmed 100% turvalised, kuid siiski on t\u00f5en\u00e4osus millegagi pihta saada tunduvalt v\u00e4iksem. MacOSi kaitseb XProtect, kuid ideaalis soovitaks M\u00e4gi sinna midagi veel k\u00f5rvale. \u201cJah, loomulikult leitakse haavatavusi ka iOSi ja macOSi platvormides, kuid kui sa kasutad tarkvara, mis on alla laaditud vaid App Store\u2019ist, ja m\u00f5tled, kuhu klikid, v\u00f5iks nende seadmetega olla enam v\u00e4hem okei,\u201d lisas ta."}
{"text":"Pealinna k\u00fcsimus erakondadele: Milliseid suuremaid investeeringuid Tallinnas v\u00f5iks riik j\u00e4rgneva nelja aasta jooksul kindlasti teha ja toetada?Oma n\u00e4gemuse esitavad Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart Keskerakonnast, volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase, EKRE esimees Martin Helme, erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Timur Sagitov, volikogu esimees Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning Ilmar Raag Parempoolsete esindajana.\nKeskerakond, Mihhail K\u00f5lvart\nTallinnas on mitmeid objekte ja investeeringuid, mis on tegelikult riikliku t\u00e4htsusega. L\u00e4hiaastatest r\u00e4\u00e4kides n\u00e4en, et riik v\u00f5iks panustada Tallinna Haigla ehitamisse ja Peterburi tee remonti. M\u00f5lema puhul on selge, et kasu ei saa ainult Tallinn, vaid terve riik.\nLisaks usun, et riik v\u00f5iks panustada Linnahalli korrastamisse ja ol\u00fcmpiastandarditele vastava ujula ehitamisse. Nende investeeringu tulemusel oleks v\u00f5imalik siin korraldada maailma tasemel \u00fcritusi, mis t\u00f5staksid Eesti tuntust rahvusvahelisel tasandil.\nEKRE, Martin Helme\nKui m\u00f5elda, et riik teeb Estonia laienduse, alustab Tallinna Haiglaga ja j\u00e4tkab panustamist raudtee ning maanteede ehitusse, siis on seda juba p\u00e4ris palju. Tallinn on v\u00e4ga rikas omavalitsus ja suudab muid, v\u00e4iksemaid asju oma j\u00f5uga teha.\nRohelised, Timur Sagitov\nTallinn vajab autostumise peatamiseks \u00fchistranspordiliinide parendamist ja mitmeid uusi trammiliine. Sellega paralleelselt peaks v\u00e4hendama autodele l\u00e4bis\u00f5iduks lubatud ala suurust. Linnaruum tuleb anda inimestele, seega investeeringud rohealadele on v\u00e4ga vajalikud \u2013 rohelises linnas elavad \u00f5nnelikud ja terved inimesed. Tallinnal oleks aeg l\u00f5petada kergliiklusteede rajamine ja sunnitud ristkasutus jalak\u00e4ijatega. See ei ole j\u00e4tkusuutlik, ja seab m\u00f5lemad ohtu. Kergliiklus peab v\u00f5tma maad autodelt, mitte jalak\u00e4ijatelt!\nSotsiaaldemokraadid, Jevgeni Ossinovski\nPeamine arenguh\u00fcpe j\u00e4rgmiste aastate jooksul peab Tallinna linnaregioonis toimuma liikuvuses. Selle \u00f5nnestumiseks on riigi tugi v\u00e4ltimatu nii korralduslikult kui finantsiliselt. Lisaks vajadusele koordineerida \u00fchtse liiniv\u00f5rgu loomist on vaja tegeleda \u00fchistranspordi s\u00f5lmjaamade v\u00e4ljaehitamisega, seda nii \u00dclemistel, Kristiines kui ka J\u00e4rvel. Ka maakonnaliinide algus- ja l\u00f5ppterminali rajamine on v\u00e4ga oluline, samuti pargi ja reisi parklate tervikliku ja toimuva s\u00fcsteemi rajamine.\nJ\u00e4rgmise nelja aasta jooksul peaksime riigi abiga v\u00e4lja ehitama Tallinna rattastrateegia kohase Kesklinna p\u00f5hiv\u00f5rgu ja alustame kokkulepitud kolme uue trammiliini \u2013 Liivalaia, J\u00e4rve ja Puhangu ehitamisega. Nii rattateede, s\u00f5lmjaamade kui ka uute trammiteede ehitamist on riik otsustanud eurovahenditest toetada.\nTallinna Haigla projekti rahastus \u00f5nnestub loodetavasti riigiga kokku leppida. Filmilinnak on juba saamas riigi rahastust, selles on riigi ja linna koost\u00f6\u00f6 tulemust loodetavasti peagi n\u00e4ha.\nIsamaa, Karl Sander Kase\nTallinna j\u00e4rgmise nelja aasta suurimad investeeringud peavad olema: eestikeelsele haridusele \u00fcleminek, lasteaedade renoveerimine, \u00fchistranspordiv\u00f5rgu kaasaajastamine.\nParempoolsed, Ilmar Raag\nPraegu on k\u00e4ivitatud kaks olulist programmi, mille m\u00f5ju v\u00f5ib juba l\u00e4hitulevikus palju suurem, kui me praegu arvame. Neist \u00fcks on Filmilinnak ja teine on Film Estonia, mis pakub v\u00e4lismaistele filmiprojektidele maksusoodustusi nende kulutuste pealt, mida nad teevad Eestis. See on juba praegu toonud kaasa aina suureneva n\u00f5udluse ja samas n\u00e4itab statistika, et iga meie pakutud euro pealt j\u00e4tavad nad siis majandusse 3-4 eurot.\nTallinna tuleks ka rohkem turiste, kui suudame m\u00fc\u00fca oma kultuuri ja avatust. Kindlasti aitaks kaasa, kui saame siia meelitada \u00fcle-maailma tuntud filmitegijaid, kelle siin filmitud teoste asukoht oleks Tallinn, et seel\u00e4bi Eesti rohkem m\u00fc\u00fca.\nSamas on v\u00e4ga oluline, et Riigikogu saadik ei tormaks ise lahendama kohaliku omavalitsuse k\u00fcsimusi. Isegi, kui Riigikogu saadikul on kohaliku omavalitsuse alas m\u00f5tteid ja hoiakuid, siis j\u00e4\u00e4b seadusandliku v\u00f5imu \u00fclesandeks omavalitsuste tasandil eelk\u00f5ige j\u00e4relevalve demokraatia reeglite j\u00e4rgimise osas. Riigikogust vaadates v\u00f5ib kohalikke probleeme lahendada nii ja naa, t\u00e4htis on, et seda tehtaks ilma korruptsioonita ja kogukonda kaasates. Parempoolsete \u00fcldisem hoiak on see, et ka maksutulude tasandil tuleb rohkem raha ja vastutust viia omavalitsustele.\n]]>"}
{"text":"Kogemuslugu: miks kaitseb suurpank uut serverikeskust EMP relvade eest?SEB tootearenduse ja tehnoloogia valdkonna juht Andrus Tamm.Foto: Jake Farra\nPanga\u00fclekannet tehes v\u00f5i kaardiga makstes me ei m\u00f5tle, millised s\u00fcsteemid ja seadmed seda v\u00f5imaldavad. Finantssektori digitaliseeritus on muutunud iseenesestm\u00f5istetavaks. T\u00f5tt-\u00f6elda paneme seda ilmselt t\u00e4hele vaid hetkel, kus see ei t\u00f6\u00f6ta \u2013 internetipank on maas v\u00f5i kaardimaksed ei toimi. Siis tekib korraks ka m\u00f5istmine, kuiv\u00f5rd me sellest s\u00f5ltume. T\u00f6\u00f6kindluse vundament on IT-taristu ja l\u00f5puks algab k\u00f5ik sellest. Seet\u00f5ttu on IT-taristu rajamisel arvesse v\u00f5etud t\u00e4na veel ulme valdkonda kuuluvaid stsenaariume.\u00a0\nR\u00e4\u00e4kisime Skandinaavia ja Baltikumi \u00fche suurima panga SEB tootearenduse ja tehnoloogia valdkonna juhi Andrus Tammega, kuidas planeerib ja rajab pank oma IT-taristut, miks on vaja kaitsta ennast elektromagnetimpulssrelvade vastu, kuidas on serveriparki poole v\u00f5rra v\u00e4hendatud, kuidas kolida seadmeid ilma teenuste katkestusteta ning IT-maailmast laiemalt.\nKuidas on ajas kasvanud IT roll finantssektoris? Kas ja kuidas erineb see areng teistest sektoritest?\nTehnoloogia v\u00f5imaluste poolest erinevusi ei ole. Kui lisame siia teise kihi, riskihalduse ja regulatiivsed meetmed, siis see on t\u00e4iesti teine maailm. Finantsvallas on paljud n\u00f5uded kohaldatud varem kui teistes valdkondades ning neid j\u00e4lgitakse m\u00e4rksa terasemalt. Niisamuti on ka probleemide kajastusega. V\u00f5tame n\u00e4iteks pettused ja k\u00fcberturvalisuse. R\u00fcndevektoritest t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetele r\u00e4\u00e4gitakse v\u00f5rdlemisi v\u00e4he v\u00f5rreldes finantssektoriga. Ja see on ka arusaadav, sest panga teenustega puutub vahetult kokku m\u00e4rksa suurem osa \u00fchiskonnast ning rahaliste vahendite turvalisus on oluline k\u00f5igile.\nKuidas l\u00e4heneb pank oma IT-taristu rajamisele, et talle p\u00fcstitatud k\u00f5rgetele ootustele vastata?\nEnnek\u00f5ike l\u00e4htume riskidest ning kolmest v\u00f5tmekomponendist, nagu konfidentsiaalsus, terviklikkus ja k\u00e4ideldavus. Ehk l\u00fchidalt peavad kliendi andmed olema kaitstud ja privaatsed, finantsvahendid kontol tehingutele vastavas seisus ning igal ajal kasutatavad. Kindlasti peame silmas ka varasemat kogemust, n\u00e4iteks talitluspidevuse plaane, ehk m\u00f5tleme palju ette, milliste riskide vastu ennast kaitsta.\nKuiv\u00f5rd on viimase k\u00fcmnendiga muutunud riskid, milliseid uusi ohte on pinnale kerkinud?\nSiin on toimunud palju arenguid. N\u00e4iteks ei olnud k\u00fcmme v\u00f5i enam aastat tagasi kuigi t\u00f5en\u00e4oline, et keegi r\u00fcndaks IT-taristut elektromagnetimpulssrelvaga. Toona oli see risk v\u00e4ga v\u00e4ike, n\u00fc\u00fcd on see aga m\u00e4rksa reaalsem. Lisaks relvadele m\u00f5jutavad meid ka looduslikud tegurid, nagu p\u00e4ikesetormid. Seet\u00f5ttu oli meie erin\u00f5ue, et viimati kasutusele v\u00f5etud Greenergy Data Centersi serveriruum oleks selliste r\u00fcnnakute vastu kaitstud ning eriline kaitsekiht sai ruumi ka paigaldatud.\u00a0\nKas elektromagnetimpulssrelvadega on teie teada m\u00f5nda finantsasutust r\u00fcnnatud?\nT\u00f5endusp\u00f5hiselt ei saa ma midagi v\u00e4lja tuua. Samas peame arvestama, et enamus organisatsioone hoiab sedalaadi turvaintsidentide info enda teada.\u00a0\nKuidas on pangad valmis kriisiolukordadeks? Olgu siis riiklikuks v\u00f5i mingit piirkonda h\u00f5lmavaks, nagu n\u00e4iteks elektrikatkestus?\u00a0\nSee oli ka 20 aastat tagasi aktuaalne ja v\u00f5ib-olla isegi rohkem aktuaalne. Elektritoite varustuskindluse\u00a0puhul m\u00f5tleme kindlasti n\u00fc\u00fcd juba standardsete meetmete peale. L\u00fchiajalisi katkestusi aitavad v\u00e4ltida UPS-id ehk lihtsustatult \u00f6eldes akupangad. Neile lisaks on kasutusel diiselgeneraatorid v\u00f5i muu kohapealne elektritootmise v\u00f5imekus juhuks, kui katkestused kujunevad pikemaks.\u00a0\nElektriga varustatus on meil pidevalt fookuses ning p\u00f6\u00f6rame aastas korduvalt t\u00e4helepanu sellele, et oleks piisav k\u00fctusevaru generaatoritele, generaatorid k\u00e4ivituks ning \u00fcmberl\u00fclitused toimuks plaanip\u00e4raselt. V\u00e4hemalt kvartaalselt ka testime neid. Andmekeskused, mis teenust pakuvad, tegelevad selle valdkonnaga muidugi iseseisvalt.\nMillisest loogikast l\u00e4htub SEB IT-taristu \u00fclesehitus?\nSEB k\u00f5ige suurem \u00fcksus on emariigis Rootsis, aga lisaks oleme maailmas kohal paljudes kohtades. Oleme esindatud nii Euroopas, USA-s kui Aasias, kuid k\u00f5ikjal IT-taristut ei oma.\u00a0\nBalti \u00fcksuste puhul on l\u00e4henemine erinev. Selle piirkonna IT-taristut opereeritakse iseseisvalt ning see moodustab \u00fche terviku \u2013 Eesti, L\u00e4ti, Leedu.\u00a0\nKas olete iseseisvad ka planeerimises?\nBaltikum planeerib iseseisvalt. Ajaloos on meil olnud plaane \u00fchinemiseks grupiga, aga siin peab silmas pidama andmearhitektuuri ja s\u00fcsteemide keerukust, mis v\u00e4ga suurte s\u00fcsteemide liitmisel muutub v\u00f5tmek\u00fcsimuseks. N\u00e4iteks ei oleks ajaliselt ehk siis kaudselt ka finantsiliselt m\u00f5istlik v\u00f5tta SEB Baltikumi \u00fcksust ja panna kuhugi Rootsi s\u00fcsteemi. Siin tulevad m\u00e4ngu erisused seadusandluses ja teenuste \u00fclesehituses.\u00a0\nKas ajalooliselt ongi Baltikum olnud SEB jaoks \u00fcks tervik?\nEi. Selle tervikuni liikumine v\u00f5ttis meil kaheksa aastat. Meie s\u00fcsteemid riikides olid erinevad ja p\u00f5hjused, miks hakkasime \u00fche s\u00fcsteemi poole liikuma, \u00fcsna praktilised. Balti riikide turud ja toodete \u00fclesehitus olid \u00fcsna sarnased. Kui tuli n\u00e4iteks v\u00e4lja m\u00f5ni uus n\u00f5ue v\u00f5i toode, siis pidi seda Eesti, L\u00e4ti ja Leedu tasemel eraldi k\u00e4sitlema ning iga riigi IT-tiim muudatuse eraldi arendama ja paigaldama. Samas algne n\u00f5ue oli \u00fcks.\u00a0\nN\u00e4iteks v\u00f5ib tuua deebetkaardid. Kui igal riigil on oma deebetkaartide s\u00fcsteem mitme erineva kaardiga, siis on Baltikumi peale kokku k\u00fcmneid deebetkaarte, mis oma olemuselt erinevad v\u00e4ga v\u00e4he. Baltikumi \u00fche piirkonnana v\u00f5ttes saaks hakkama aga oluliselt v\u00e4iksema arvuga, sest puuduks dubleerimine. See s\u00e4\u00e4stab oluliselt ressursse.\u00a0\nKas liikumine IT m\u00f5ttes iseseisvatelt riikidelt Baltikumi-\u00fclesele s\u00fcsteemile t\u00e4hendas ulatuslikku \u00fcmberkorraldamist?\n10 aastat tagasi oli meil seitse serveriruumi, t\u00e4na on neid kaks ning lisaks m\u00f5ned v\u00e4iksemad \u00fcksused, mida m\u00f5ni teine organisatsioon ilmselt nimetaks samuti serveriruumiks. Meie neile aga samu n\u00f5udeid ei kohalda nagu p\u00e4ris serveriruumidele. V\u00e4iksemad \u00fcksused on olulised talitluspidevuse elemendid, millega tagame, et kui peamised andmekeskused peaks rivist v\u00e4lja minema, siis j\u00e4\u00e4me ikka ellu.\u00a0\nV\u00f5ttes aga \u00fcldise serverite hulga, siis on seal v\u00e4ga suur kokku t\u00f5mbumine. Kui kunagi arvasime, et meie \u00fcks p\u00f5hiline andmekeskus j\u00e4\u00e4b kitsaks ning tegime plaane laiendamiseks, siis elu l\u00e4ks hoopis teisiti. Meie praegune virtualiseerimise oskus on niiv\u00f5rd hea, et v\u00f5iksime neist ruumidest osa hoopis \u00e4ra anda. Hetkel arvan, et j\u00e4tkame ka tulevikus f\u00fc\u00fcsilise masinapargi osas kahanevas trendis.\nSeitsme ruumi pealt kahe peale liikudes p\u00fcsis meie teenuste ja rakenduste hulk sarnasena v\u00f5i on kerges kasvus, kuid servereid on n\u00fc\u00fcd poole v\u00e4hem.\u00a0\nKuidas on selline optimeerimine v\u00f5imalik?\nPaljut saab automatiseerida ja teha t\u00f5husamalt. \u00dcks oluline trend on ka elukaare l\u00f5pus olevate varade v\u00f5i s\u00fcsteemide sulgemine. See on ka \u00fcks asi, mis on viimase k\u00fcmne aasta sees oluliselt paranenud. Me oleme hoolsamad ja j\u00e4tame v\u00e4hem digipr\u00fcgi laiali. Eriti juhul, kui hoidmise p\u00f5hjendus on, et igaks juhuks. Ei, ei j\u00e4ta igaks juhuks alles. Andke meile organisatsiooni sees p\u00f5hjendus ja me anname vastu sellele vastava hinna. Kui p\u00f5hjendus on n\u00f5rk ning n\u00e4hakse kulu, siis tuleb ka kiiresti otsus, et tegelikult ei olegi vaja alles hoida.\u00a0\nK\u00f5lab igati loogiliselt, et sellisel viisil s\u00fcsteemi optimeerimine s\u00e4\u00e4stab hulga ressursse.\nMa lisaks siia veel, et viimase 10 aastaga on v\u00e4ga drastiliselt muutunud suhtumine keskkonnahoidu ja j\u00e4tkusuutlikkusse. Ma ise olen viimastel aastatel t\u00f5siselt j\u00e4lginud n\u00e4iteks meie energiatarbimist andmekeskustes ja sellega seonduvat energiat\u00f5husust. Siin on oluline k\u00f5rvutada energiaefektiivsust riskide maandamisega. N\u00e4iteks, me hoiame serveriruumide temperatuuri alati kindlas vahemikus. See eeldab siis omakorda kas k\u00fctmist v\u00f5i jahutamist. Me oleme ajas aga muutnud reegleid, mis on sobilik serveriruumi temperatuur. \u00dchest k\u00fcljest peab see sobima IT-seadmetele, aga teisalt ei tohiks n\u00f5uda liiga palju energiat.\u00a0\nJ\u00e4tkusuutlikkus ja keskkonnas\u00f5bralikkus on v\u00e4ga olulised faktorid ning siin on mul v\u00e4ga hea meel n\u00e4ha, et meil on partner, kes selle nimel pingutab. N\u00e4iteks PUE (energia kasutamise efektiivsus \u2013 toim.) on siin \u00fcks v\u00f5tmefaktor ja minu jaoks v\u00e4ga oluline.\nBaltikumi ainus EN 50600 sertifikaadiga tunnustatud andmekeskus asub Tallinna k\u00fclje all ning avati 2022. aasta algul. Foto: To\u0303nu Tunnel\nKui pank kolib oma IT alustaristut \u00fchest andmekeskusest teise, siis teenustes katkestusi ei tohi tekkida. Kuidas sellega viimase kolimise k\u00e4igus hakkama saite?\nEsiteks oleme taristu m\u00f5ttes dubleeritud. Tegelikkuses isegi rohkem kui kaks korda. Kui teadvustad kaasnevaid riske, siis v\u00f5id teatud hetkel t\u00f6\u00f6tada vaid n-\u00f6 \u00fche komplekti peal ning varu lihtsalt ei ole. Meie seda siiski ei teinud, kuna meil on olemas rohkem kui kaks komplekti.\nKui n\u00fc\u00fcd vaatame serveriruumi eluiga, siis see on k\u00fcmme v\u00f5i enam aastat. Samas serveri eluiga on kolm kuni viis aastat ning me hoiame sellest \u00fcsna kiivalt kinni. Ehk serveriruumi ja muude IT varade eluts\u00fcklit arvestades saame optimeerida ka kolimisega kaasnevaid riske, ajatame tegevusi eluts\u00fckliga.\nSeega v\u00f5ib \u00f6elda, et vajadus seadmeid v\u00e4lja vahetada on s\u00fcsteemi juba ette sisse ehitatud ning sellest eriolukorda reeglina ei teki?\nJust, t\u00e4pselt.\u00a0\nKui otsustasite \u00fche andmekeskuse v\u00e4lja vahetada, siis mille j\u00e4rgi tegite valiku?\u00a0\nM\u00e4letan esimest kohtumist meie majas. Ja see ei ole ainult minu arvamus. Peamiseks Greenergy Data Centersi valimise p\u00f5hjuseks oli v\u00e4ga k\u00f5rge professionaalsus. Kui teised teenusepakkujad hakkasid meie k\u00fcsimuste peale higistama, et kuidas me n\u00fc\u00fcd vastame, ning v\u00f5tsid k\u00fcsimused koju kaasa, siis GDC-l olid k\u00f5ik lahendused ette l\u00e4bi m\u00f5eldud. V\u00e4ga professionaalse mulje j\u00e4ttis. Kogu hankeprotsessis oli see \u00fcks v\u00f5tmekohti.\nKui ma n\u00fc\u00fcd puhtalt isiklikult v\u00f5tan, et mis muljet avaldab, siis on selleks sertifikaadid ja nende taotlemisega kaasnev hoolsus. Nii turvasertifikaat ISO 27001 kui ka andmekeskust terviklikult vaatlev EN 50600. Loomulikult on t\u00e4htsad ka andmekeskuse t\u00f5husus, t\u00f6\u00f6kindlus, dubleeritud tugis\u00fcsteemid, energiakindlus ning kaasaegsed turvalahendused. V\u00e4ga muljetavaldav.\nKuidas pank IT-taristuga seotud riske hindab?\n\u00dcldised p\u00f5him\u00f5tted on pankadel samad ja osalt kirjutab need ette seadusandlus.\nKas see l\u00e4heb v\u00e4lja lausa RTO ja RPO tasemele? Ehk et kui kiiresti ja millises mahus \u00f5nnetuste korral t\u00f6\u00f6 taastatakse?\nJah, l\u00e4heb k\u00fcll. See tuleneb Eestis ka elut\u00e4htsa teenuse osutajale kohaldatavatest n\u00f5uetest, et kui kiiresti pead teenuse taastama ja mis tasemele taastama. Samalaadne seadus on olemas ka n\u00e4iteks L\u00e4tis.\u00a0\u00a0\nKas pank l\u00e4heb siit veel edasi ja detailsemaks?\nL\u00e4heb kindlasti edasi. Kuna tegemist on suure organisatsiooniga, siis on vaja erinevate \u00fcksuste head koost\u00f6\u00f6d, et \u00fcle erinevate teenuste k\u00f5rget taset hoida. Kui n\u00e4iteks internetipank ei t\u00f6\u00f6ta, siis ei piisa, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud s\u00fcsteemid jooksevad laitmatult. Seega on meil oluliselt detailsemad plaanid ja tegevusjuhised. Oma taasteplaane testime regulaarselt. Heaks n\u00e4iteks on siin varem mainitud diiselgeneraatorid.\u00a0\nKui r\u00e4\u00e4gime serveriruumidest, siis teeme sisemisi talitluskindluse teste. M\u00e4ngime l\u00e4bi erinevaid stsenaariume. N\u00e4iteks, et \u00fcks konkreetne serveriruum on pildilt t\u00e4iesti v\u00e4ljas ning piiratud ulatuses teeme seda ka reaalselt. N\u00e4iteks GDC andmekeskusesse kolimisest tegime testi, kus kolitavad seadmed l\u00fclitasime v\u00e4lja ja suunasime koormuse \u00fcmber. K\u00f5ik toimis. Meie t\u00f6\u00f6kindlus on selles osas v\u00e4ga h\u00e4sti tagatud.\u00a0\nKuiv\u00f5rd on s\u00fcsteemid pangasiseselt eristatud? Kas m\u00f5ned on ka nii-\u00f6elda kriisis ohverdatavad?\nMeie s\u00fcsteemid on klassifitseeritud neljaks. K\u00f5ige k\u00f5rgem tase t\u00e4hendab k\u00f5rgk\u00e4ideldavaid teenuseid, mille toimimine on t\u00e4ielikult automatiseeritud. Kui \u00fcks pool v\u00f5i mingi osa dubleeritud lahendusest peaks \u00e4ra kaduma, siis j\u00e4tkub t\u00f6\u00f6 automaatselt ja ilma t\u00f5rgeteta. Siin peab arvestama, et k\u00f5rgk\u00e4ideldavus on kallis tegevus ning seet\u00f5ttu ei ole otstarbekas k\u00f5ike sellena kategoriseerida. Teised kategooriad on madalamate n\u00f5uetega ja nende puhul on m\u00e4\u00e4ratud, kui kiirelt peab IT s\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6 taastama. M\u00f5ned neist taastatakse lihtsalt esimesel v\u00f5imalusel.\nKuidas olete lahendanud varundamise?\nSiin on meil selged reeglid, mille j\u00e4rgi k\u00e4ib varukoopiate tegemine ning mis on varukoopia eluiga. Samuti l\u00e4htub arhiveerimine oma poliitikast. Siin on eluts\u00fckkel arusaadavalt pikem ning n\u00f5uded k\u00e4ideldavusele madalamad. Ehk et arhiveeritud materjalist ei pea saama vastust tingimata minutiga, vaid tunniga v\u00f5i p\u00e4evaga. Laias laastus k\u00e4ib varundamine kolme kategooria j\u00e4rgi: mida hoitakse, kui kaua hoitakse ning kui kiiresti peab ligi p\u00e4\u00e4sema. Loomulikult arvestame andmete hoidmisel ka seadusest tulenevaid kohustusi.\u00a0\nL\u00f5petuseks, mis on teie hinnangul Greenergy Data Centersi andmekeskuse v\u00e4\u00e4rtus siinsele piirkonnale?\nMul on v\u00e4ga hea meel, et leidus k\u00f5rgelt motiveeritud meeskond, kes m\u00f5istis, et k\u00f5rgel tasemel andmekeskus siin piirkonnas on v\u00e4ga vajalik. Muljetavaldav. K\u00f5ik varasemad lahendused on olnud tugevate piirangutega. K\u00f5rge t\u00f6\u00f6kindlusega kaasaegset andmekeskust v\u00f5ib m\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00f5rrelda kindlustusega. Kui oled rajanud oma tegevuse tugevale IT-vundamendile, siis tuled toime ka ootamatustega ning saad selle v\u00f5rra rahulikumalt magada.\u00a0"}
{"text":"Venemaa ja Hiina sarjasid l\u00e4\u00e4nt v\u00e4idetava v\u00e4ljapressimise eestMOSKVA, 2. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013\u00a0Venemaa ja Hiina sarjasid neljap\u00e4eval l\u00e4\u00e4nt v\u00e4idetavalt v\u00e4ljapressimise ja \u00e4hvarduste kasutamises teiste riikide vastu, teatas Moskva p\u00e4rast kahe riigi v\u00e4lisministrite k\u00f5nelusi G20 kohtumisel.\n\"\u00dcksmeelselt t\u00f5rjuti katseid sekkuda teiste riikide siseasjadesse, suruda v\u00e4ljapressimise ja \u00e4hvarduste abil peale \u00fchepoolseid l\u00e4henemisi ning olla vastu rahvusvaheliste suhete demokratiseerimisele,\" m\u00e4rkis Vene v\u00e4lisministeerium p\u00e4rast jutuajamist G20 kohtumise kuluaarides.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Venemaa ja Hiina sarjasid l\u00e4\u00e4nt v\u00e4idetava v\u00e4ljapressimise eestMOSKVA, 2. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013\u00a0Venemaa ja Hiina sarjasid neljap\u00e4eval l\u00e4\u00e4nt v\u00e4idetavalt v\u00e4ljapressimise ja \u00e4hvarduste kasutamises teiste riikide vastu, teatas Moskva p\u00e4rast kahe riigi v\u00e4lisministrite k\u00f5nelusi G20 kohtumisel.\n\"\u00dcksmeelselt t\u00f5rjuti katseid sekkuda teiste riikide siseasjadesse, suruda v\u00e4ljapressimise ja \u00e4hvarduste abil peale \u00fchepoolseid l\u00e4henemisi ning olla vastu rahvusvaheliste suhete demokratiseerimisele,\" m\u00e4rkis Vene v\u00e4lisministeerium p\u00e4rast jutuajamist G20 kohtumise kuluaarides.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Neivelt: liigume eemale turumajandusest, vabadusest ja ka vastutusestAina enam kammitsevad meie elu konveierilt tulevad regulatsioonid ja riigi igap\u00e4evane kasvav sekkumine ettev\u00f5tlusesse on t\u00f5siasi. Selle juures on paradoksaalne, et oleme oma elu lasknud \u00fcle reguleerida liberaalide juhtimisel,\u00a0kirjutab\u00a0Indrek Neivelt Postimehes ilmunud arvamusloos.\u00a0\nRiikide suurem sekkumine turumajandusse on laiem trend ja meie riigijuhtide k\u00e4ed sinna ei ulatu, kuna otsused ja regulatsioonid tehakse Br\u00fcsselis, m\u00e4rgib Neivelt, ja lisab, et on meie valik, kas jookseme esirinnas v\u00f5i suhtume sellesse eluterve skepsisega.\u00a0\nViidates \u00fchele meie iseseisvusliikumise impulsile \u2013 IME-le ehk Ise Majandavale Eestile, s\u00f5nab Neivelt, et \u201eme tahtsime ISE majandada ja meil oli eneseuhkust nagu korralikul talumehel sada aastat tagasi. Ise hakkamasaamisest oli kantud ka meie algusaastate majanduspoliitika: toetati ainult neid, kes ise hakkama ei saanud.\"\n\u201eT\u00e4na oleme nendest p\u00f5him\u00f5tetest taganenud ja toetame k\u00f5iki: nii ettev\u00f5tjaid kui ka tavalist keskmist palka saavat kahelapselist peret. Nii elektritarbijat kui ka elektritootjat. Nii trolliga kui ka Teslaga s\u00f5itjat. Arusaamatu on, mis m\u00f5tet on raha maksudena kokku korjata, et sees siis tagasi jagada,\" t\u00f5deb Neivelt.\u00a0\n\u201eT\u00e4nasel p\u00e4eval ei ole riigi sekkumine seotud mitte niiv\u00f5rd maksukoormusega, vaid k\u00f5ikv\u00f5imalike regulatsioonidega, aga ka riigi toetustega. Enamasti tulevad k\u00f5ik need reeglid Br\u00fcsselist\u00a0\u00a0ja tulemus sellest ei muutu, kas me valime vasak- v\u00f5i parempoolsed,\" osutab Neivelt ja nendib, et kui regulatsioone vastu ei v\u00f5eta, siis peab riik selle eest trahve maksma.\u00a0\n\u201eOleme varsti kaksk\u00fcmmend aastat Euroopa Liidu liikmed ja m\u00f5elgem, kui palju on selle aja jooksul k\u00f5ikv\u00f5imalikke seadusi ja m\u00e4\u00e4rusi juurde toodetud. Ja mis on tulemus? Riik sekkub meie ellu aina rohkem ja rohkem: sa v\u00f5id ettev\u00f5tte asutada poole tunniga v\u00f5i kiiremini, aga m\u00f5nes valdkonnas tegutsemiseks taotled siis terve aasta tegutsemislitsentsi. Ja sinu saatus s\u00f5ltub ametnikest, kellel v\u00f5ib olla sinust k\u00fcmme korda v\u00e4hem kogemusi ja teadmisi. Aga nemad otsustavad,\" juhib Neivelt t\u00e4helepanu olukorra absurdsusele.\nNeivelt toob n\u00e4iteks panganduse, kus riik garanteerib pankade hoiused, kontrollib kapitalin\u00f5uete kaudu pankade laenupoliitikat, kontrollib ja kinnitab omanikke ja juhte. Lisaks rahapesu t\u00f5kestamisega seotud raporteerimine. \u201eJa selle k\u00f5ige tulemusena on pangad muutunud poolriiklikeks organisatsioonideks, aga samas ei tee riik midagi, kui pankade kasum on pikemat aega kaks korda suurem, kui see v\u00f5iks olla ja peaks olema,\" kritiseerib endine pangajuht praeguseks kujunenud asjade seisu.\u00a0\n\u201eV\u00f5i toetused ettev\u00f5tetele. Riik maksab vaatamata k\u00f5rgetele elektrihindadele taastuvenergia tootjatele toetusi. Kuigi loogiline oleks, et toetused oleksid kuni selle hinnani, milleni tootmine kasumlik ei ole. Kui tootmine on kasumlik, ei tohiks keegi toetusi saada. Aga toetusi saadi ka eelmisel aastal rekordiliste elektrihindade korral. Riik ehk meie k\u00f5ik \u00fcheskoos maksime toetusi nii elektri m\u00fc\u00fcjatele kui ka ostjatele. Isegi Soome tarbijaid toetasime 168 miljoni euroga. Absurdne, aga tegelikkus.\"\n\u201eParadoksaalne on veel see, et oleme oma elu lasknud \u00fcle reguleerida liberaalide juhtimisel,\" osundab Neivelt ja lisab: \u201eJa justkui kirsiks tordil nimetame seda korda millegip\u00e4rast liberaaldemokraatiaks.\"\nToimetas Ren\u00e9 Allik"}
{"text":"Linastub dokumentaalfilm Aafrikas t\u00f6\u00f6tanud Eesti jalgpallitreeneristPaidest p\u00e4rit Reitel t\u00f6\u00f6tas parasjagu Soomes noortetreenerina, kui sai pakkumise lennata Aafrikasse Rwandasse, et juhendada k\u00f5rgliigas m\u00e4ngivat ja p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise eest v\u00f5itlevat profiv\u00f5istkonda Heroes FC.\n\u201e\u00dcdini v\u00f5\u00f5ras kultuur, kihlveopettused ja korruptsioon viskavad aga kaikaid kodaratesse. Kuidas j\u00e4\u00e4da pinnale? Koroonapandeemia sunnib Reiteli \u00fcle aastate naasma Eestisse, kus hakkab esmakordselt t\u00fc\u00fcrima siinset meistriliiga klubi,\u201c seisab filmi tutvustuses. \u201eKas Aafrikas kangelastega saadud kogemused aitavad, kui t\u00f5estamissoov ajab kired m\u00f6llama ja sisemised heitlused on l\u00f5puks kodumaal samad, mis tuhandete kilomeetrite kaugusel?\u201c\nFilmi \u201eTuleviku kangelane\u201c re\u017eiss\u00f6\u00f6r ja operaator on kogenud ja tunnustatud dokumentalist Ivar Heinmaa, kelle eelmine film, Ida-Ukrainas s\u00f5dinud naisi portreteerinud \u201eNaised rindejoonel\u201c teenis 2022. aasta Eesti filmi- ja teleauhindadel parima dokumentaalfilmi ja operaatorit\u00f6\u00f6 nominatsiooni.\nVutitreeneri elu ja katsumusi n\u00e4itava filmi \u201eTuleviku kangelane\u201c stsenarist-toimetaja on jalgpalliajakirjanik Kasper Elissaar ning monteerija Risto Pillesson. Filmi pikkus on veidi alla poole tunni.\nV\u00e4rske linateose peategelane ja praegune Tartu JK Welco peatreener Jaanus Reitel r\u00e4\u00e4kis, et n\u00f5ustus tegijate ettepanekuga kiirelt, kuna soovis n\u00e4idata, milline on elu Aafrikas. \u201eMul pole kunagi olnud probleemi sellega, et kardaksin n\u00e4idata, mis p\u00e4riselt toimub,\u201c \u00fctles Reitel. \u201eSee on eestlastele iseloomulik hirm, aga \u00f5nneks v\u00f5i kahjuks olen p\u00e4ris palju mujal riikides elanud ja suutnud enda eestlaslikku mentaliteeti selles osas muuta.\u201d"}
{"text":"Nimeka m\u00e4ngupoe \u00e4ri sai l\u00f5plikult otsa. \u201c\u00dcritame vaadata, kas suudame oma v\u00f5lgasid katta\u201dM\u00e4ngupood enam uksi ei avagi.Google\nPRO tellijale\nLauam\u00e4ngude m\u00fc\u00fcja Lorieni tegevus on peatunud ja ka viimaseks sissetulekuallikaks olnud e-pood suletud. Kunagine suurinvestor selle \u00e4ri k\u00e4ek\u00e4iku aga enam ei s\u00fcvene.\nLoe ka: Skandaalse \u00e4rimehe pood sulges uksed. Ettev\u00f5tja s\u00fc\u00fcdistab peaministrit ja skeemitavaid konkurente\nKristiines hipodroomi ristmikul tegutsenud legendaarse m\u00e4ngupoe p\u00e4evad olid loetud juba s\u00fcgiseks. Energiakriis pitsitas karmilt, samuti olevat ettev\u00f5tte juhi s\u00f5nul tegevuse juba ammu v\u00f5imatuks muutnud ebav\u00f5rdne seis v\u00f5rreldes konkurentidega, kes k\u00f5ik kliendid \u00e4ra krabanud.\nViimastel n\u00e4dalatel vahetas poe veebileht omanikku. L\u00e4hiajal l\u00e4heb enampakkumisele ka Lorieni eestvedaja Veigo Vesmani osalus firmas.\nE-pood sulges uksed\nLorien O\u00dc viimaseks sissetulekuallikaks kujunenud veebipoe domeen Lauam\u00e4ngud.ee enam varasemal kujul ei t\u00f6\u00f6ta. Viimaste n\u00e4dalate jooksul on see l\u00e4inud 2D6 O\u00dc omandusse, mis tegeleb samuti lauam\u00e4ngude maaletoomise ja tootmisega.\n\u201cV\u00f5tsime lihtsalt domeeni \u00fcle,\u201d kinnitas 2D6 omanik Aigar Alaveer, m\u00e4rkides, et Lorieni edasises k\u00e4ek\u00e4igus nendel mingit rolli pole. Vesmani s\u00f5nul ostetigi domeen omal ajal samalt firmalt. \u201cLauam\u00e4ngud.ee on tagasi asutajate k\u00e4es, kes selle aastaid tagasi l\u00f5id,\u201d v\u00f5ttis ta olukorra kokku.\nEndise e-poe lehel on selline kiri. Kuvat\u00f5mmis\nN\u00fc\u00fcd ilutseb lehel kiri, mis suunab pretensioonidega kliendid tagasi Vesmani jutule. Selliseid kliente leidus arvestataval hulgal, nagu ka \u00c4rigeenius s\u00fcgisel kirjutas. E-poe tegevuse l\u00f5petamine oli juba sel hetkel silmapiiril, samal ajal n\u00e4gid kliendid vaeva tellimuste k\u00e4tte ja raha tagasi saamisega. Siiski arvas Vesman toona, et 11 kaebust tarbijakaitsele on pisku 35 000 teenindatud kliendi k\u00f5rval.\nT\u00fckike Lorienist m\u00fc\u00fcgiks\nLisaks sellele saab reede hommikuni registreerida enampakkumisele, kus l\u00e4heb m\u00fc\u00fcgiks Veigo Vesmani 25-protsendine osalus O\u00dc Lorienis. Selle alghinnaks on t\u00e4itur pannud 18 750 eurot. Millest hind kujuneb, pole selge. Ettev\u00f5te on n\u00e4htavates raskustes.\nEelmise aasta teisest poolest saati nende hingekirjas enam \u00fchtegi t\u00f6\u00f6tajat ei ole ning ka k\u00e4ive langes poe sulgedes nulli l\u00e4hedale. Samas on maksuv\u00f5lg kasvanud 22 000 euroni. Viimase majandusaasta aruande j\u00e4rgi, mis kirjeldab 2020. aastat, j\u00e4i ettev\u00f5tte omakapitalist j\u00e4rgi m\u00f5ni tuhat eurot. Kohustused ulatusid juba toona 70 000 euroni.\nLauam\u00e4ngude \u00e4ri on v\u00f5imatu?\nKommentaaris \u00c4rigeeniusele kinnitas Vesman, et ettev\u00f5te j\u00e4\u00e4b alles. \u201cLorieni tegevus ei ole l\u00e4bi, \u00fcritame \u00e4ra klaarida ja vaadata, kas suudame oma v\u00f5lgasid katta,\u201d s\u00f5nas ta. F\u00fc\u00fcsilise poe avamine ka kaugemas tulevikus on mehe s\u00f5nul sisuliselt v\u00e4listatud, sest hipodroomi poe ruumid rentis omanik juba uutele \u00fc\u00fcrnikele v\u00e4lja. Vesman t\u00f5des aga ka, et lauam\u00e4ngude m\u00fc\u00fcgiga edasi tegelemine on \u00e4\u00e4rmiselt ebat\u00f5en\u00e4oline.\nSellel alal \u00e4ri ajada olevat siinmail lihtsalt v\u00f5imatu. \u201cEestis ei ole v\u00f5imalik tegeleda selle alaga, kuni on ettev\u00f5tteid, kes saavad tegutseda ilma, et \u00fckski reegel kehtiks,\u201d torkas ta konkurentide suunal. Sellest r\u00e4\u00e4kis mees juba s\u00fcgisel, v\u00e4ites, et konkurendid skeemitavad t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega. N\u00fc\u00fcd lisas ta s\u00fc\u00fcdistuse, et konkurentidel \u00f5nnestuvat kaupa m\u00fc\u00fca k\u00e4ibemaksuta. \u201cKuidas on v\u00f5imalik ausat \u00e4ri edasi ajada?\u201d\nSuuromanik distantseerus\nKui Vesmani osalus ka kaubaks l\u00e4heb, j\u00e4\u00e4b 75 protsenti Lorienist praeguse seisuga suuromaniku Tanel Paavo omandisse. Mis ettev\u00f5tte tegevusest edasi saab, oskas tema veel v\u00e4hem kommenteerida. Paavo on enda s\u00f5nul puhtalt investor ning Lorieni tegevusel ta silma peal ei hoia.\n\u201cKunagi ma sinna investeerisin. Mis seal toimub, selle kohta puudub info,\u201d s\u00f5nas \u00e4rimees ja t\u00f5des, et on viimase aja turbulentsidest k\u00fcll midagi kuulnud, kuid pole t\u00e4psemalt olukorda j\u00e4lginud. \u201cIsegi ei tea, kas ta on mulle kasumit tootnud v\u00f5i mitte.\u201d\nPaavole hakkas juba aastake peale enamusosaluse ostu paistma, et investeeringuotsus oli pigem kehvapoolne. \u201cMa arvan, et seda raha ma ei n\u00e4e, v\u00f5ib-olla toona r\u00e4\u00e4giti lihtsalt ilusaid jutte.\u201d"}
{"text":"Pangat\u00f6\u00f6tajaks kehastunud kelm v\u00f5eti vahi allaPolitsei pidas veebruari algul kinni 32-aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuses: kahtlustuse kohaselt osales mees episoodis, kus inimesel paluti telleri\u00a0\u00abkontrollimiseks\u00bb oma kontolt suur summa v\u00e4lja v\u00f5tta.\u00a0Kelmuses kahtlustatavana kinni peetud mees osales kahtlustuse kohasel \u00fches episoodis, kus inimesega v\u00f5tab \u00fchendust v\u00e4idetav Eesti Panga v\u00f5i m\u00f5ne muu sarnase ametiasutuse t\u00f6\u00f6taja. Inimesele v\u00e4idetakse telefonik\u00f5nes, et k\u00e4imas on salaoperatsioon ebausaldusv\u00e4\u00e4rse pangat\u00f6\u00f6taja kontrollimiseks, milles vajatakse tema abi. Seej\u00e4rel palutakse inimesel oma pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tta raha, mis tuleb viia v\u00e4idetava kontaktisiku k\u00e4tte, kes omakorda viib selle raha panka. Selliselt kontrollitakse v\u00e4idetavalt ebausaldusv\u00e4\u00e4rse telleri k\u00e4itumist.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Vjat\u0161eslavi Milenini s\u00f5nul levib hetkel massiliselt k\u00f5iki pettuseid. \u00abAasta algusest on sagenenud ka juhtumid, kus inimesi kaasatakse v\u00e4idetavatesse salaoperatsioonidesse, millega p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja selgitada ebausaldusv\u00e4\u00e4rsed pangat\u00f6\u00f6tajad. Sel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u00bb r\u00f5hutas politseinik.\u00abKonkreetse kelmi kohta saime infot Swedbankilt, kui teller m\u00e4rkas, et nende klient soovib v\u00f5tta v\u00e4lja suure summa raha. Teller uuris, mida klient nii suure summa rahaga plaanib teha, mille peale klient vastas, et osaleb salaoperatsioonis. Vestlust kuulis pealt ka teine klient, kes kinnitas samuti, et ka teda on kaastaud samasse operatsiooni. Swedbanki kaks tellerit teavitasid sellest oma \u00fclemusi, kes omakorda edastas selle info kiiresti meile. T\u00e4nu panga t\u00f6\u00f6tajate kiirele tegutsemisele saime kelmi kinni pidada,\u00bb\u00a0t\u00e4psustas Milenin.Mees v\u00f5eti vahi alla\n\nP\u00f5hja ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Anneli Masing taotles kahtlusaluse vahistamist, kuna oli alust arvata, et kahtlustatav v\u00f5ib kuritegude toimepanemist j\u00e4tkata ning hoiduda k\u00f5rvale kriminaalmenetlusest. \u00abSelliste kelmuste puhul helistab v\u00e4idetav panga esindaja sageli v\u00e4lismaiselt numbrilt ning r\u00e4\u00e4gib vene v\u00f5i inglise keeles, mida v\u00f5iks pidada juba ohu m\u00e4rgiks. Samuti tuleks inimestel pidada meeles, et p\u00e4ris pangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kliendile helistades tema PIN koode ega palu oma kontodega tehinguid teha ning ammugi ei korralda selliseid sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmist n\u00f5udvaid \u00absalaoperatsioone\u00bb,\u00bb tuletas\u00a0prokur\u00f6r meelde."}
{"text":"Politsei tabas pangast raha v\u00e4lja v\u00f5tta \u00fcritanud kelmiTALLINN, 2. m\u00e4rts, BNS \u2013\u00a0Politsei pidas 9. veebruaril Tallinnas kinni kelmuses kahtlustatava 32-aastase mehe, kes \u00fcritas Swedbankist v\u00e4lja v\u00f5tta suurt rahasummat.\nKelmuses kahtlustatavana kinni peetud mees osales kahtlustuse kohasel \u00fches episoodis, kus inimesega v\u00f5tab \u00fchendust v\u00e4idetav Eesti Panga v\u00f5i m\u00f5ne muu sarnase ametiasutuse t\u00f6\u00f6taja, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.\nInimesele v\u00e4idetakse telefonik\u00f5nes, et k\u00e4imas on salaoperatsioon ebausaldusv\u00e4\u00e4rse pangat\u00f6\u00f6taja kontrollimiseks, milles vajatakse tema abi. Seej\u00e4rel palutakse inimesel oma pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tta raha, mis tuleb viia v\u00e4idetava kontaktisiku k\u00e4tte, kes omakorda viib selle raha panka. Selliselt kontrollitakse v\u00e4idetavalt ebausaldusv\u00e4\u00e4rse telleri k\u00e4itumist.\u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Vjat\u0161eslavi Milenini s\u00f5nul sai politsei konkreetse kelmi kohta infot Swedbankilt, kui teller m\u00e4rkas, et nende klient soovib v\u00f5tta v\u00e4lja suure summa raha. \"Teller uuris, mida klient nii suure summa rahaga plaanib teha, mille peale klient vastas, et osaleb salaoperatsioonis. Vestlust kuulis pealt ka teine klient, kes kinnitas samuti, et ka teda on kaastaud samasse operatsiooni. Swedbanki kaks tellerit teavitasid sellest oma \u00fclemusi, kes omakorda edastas selle info kiiresti meile. T\u00e4nu panga t\u00f6\u00f6tajate kiirele tegutsemisele saime kelmi kinni pidada,\u201c \u00fctles Milenin.\nP\u00f5hja ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Anneli Masing taotles kahtlusaluse vahistamist, kuna oli alust arvata, et kahtlustatav v\u00f5ib kuritegude toimepanemist j\u00e4tkata ning hoiduda k\u00f5rvale kriminaalmenetlusest. \u201eSelliste kelmuste puhul helistab v\u00e4idetav panga esindaja sageli v\u00e4lismaiselt numbrilt ning r\u00e4\u00e4gib vene v\u00f5i inglise keeles, mida v\u00f5iks pidada juba ohu m\u00e4rgiks. Samuti tuleks inimestel pidada meeles, et p\u00e4ris pangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kliendile helistades tema PIN koode ega palu oma kontodega tehinguid teha ning ammugi ei korralda selliseid sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmist n\u00f5udvaid \u201esalaoperatsioone\u201c, \u00fctles prokur\u00f6r Masing.\u00a0\nVjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul levib praegu massiliselt k\u00f5iki pettuseid. \u201eAasta algusest on sagenenud ka juhtumid, kus inimesi kaasatakse v\u00e4idetavatesse salaoperatsioonidesse, millega p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja selgitada ebausaldusv\u00e4\u00e4rsed pangat\u00f6\u00f6tajad. Sel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tallinnas peeti kinni kelmuses kahtlustatav meesPolitsei pidas 9. veebruaril kinni 32aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuses. Prokuratuur taotles mehe kaheks kuuks vahi alla v\u00f5tmist, mille Harju maakohus kinnitas.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Vjat\u0161eslavi Milenini s\u00f5nul levib hetkel massiliselt igat sorti pettuseid. \u201eAasta algusest on sagenenud ka juhtumid, kus inimesi kaasatakse v\u00e4idetavatesse salaoperatsioonidesse, millega p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja selgitada ebausaldusv\u00e4\u00e4rsed pangat\u00f6\u00f6tajad. Sel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93\u00a0000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\nKelmuses kahtlustatavana kinni peetud mees osales kahtlustuse kohasel \u00fches episoodis, kus inimesega v\u00f5tab \u00fchendust v\u00e4idetav Eesti Panga v\u00f5i m\u00f5ne muu sarnase ametiasutuse t\u00f6\u00f6taja. Inimesele v\u00e4idetakse telefonik\u00f5nes, et k\u00e4imas on salaoperatsioon ebausaldusv\u00e4\u00e4rse pangat\u00f6\u00f6taja kontrollimiseks, milles vajatakse tema abi. Seej\u00e4rel palutakse inimesel oma pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tta raha, mis tuleb viia v\u00e4idetava kontaktisiku k\u00e4tte, kes omakorda viib selle raha panka. Selliselt kontrollitakse v\u00e4idetavalt ebausaldusv\u00e4\u00e4rse telleri k\u00e4itumist.\n\u201eKonkreetse kelmi kohta saime infot Swedbankilt, kui teller m\u00e4rkas, et nende klient soovib v\u00f5tta v\u00e4lja suure summa raha. Teller uuris, mida klient nii suure summa rahaga plaanib teha, mille peale klient vastas, et osaleb salaoperatsioonis. Vestlust kuulis pealt ka teine klient, kes kinnitas samuti, et ka teda on kaastaud samasse operatsiooni. Swedbanki kaks tellerit teavitasid sellest oma \u00fclemusi, kes omakorda edastas selle info kiiresti meile. T\u00e4nu panga t\u00f6\u00f6tajate kiirele tegutsemisele saime kelmi kinni pidada,\u201c kirjeldas Milenin.\nP\u00f5hja Ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Anneli Masing taotles kahtlusaluse vahistamist, kuna oli alust arvata, et kahtlustatav v\u00f5ib kuritegude toimepanemist j\u00e4tkata ning hoiduda k\u00f5rvale kriminaalmenetlusest. \u201eSelliste kelmuste puhul helistab v\u00e4idetav panga esindaja sageli v\u00e4lismaiselt numbrilt ning r\u00e4\u00e4gib vene v\u00f5i inglise keeles, mida v\u00f5iks\u00a0pidada juba ohu m\u00e4rgiks. Samuti tuleks inimestel pidada meeles, et p\u00e4ris pangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kliendile helistades tema PIN koode ega palu oma kontodega tehinguid teha ning ammugi ei korralda selliseid sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmist n\u00f5udvaid \u201esalaoperatsioone\u201c, lisas prokur\u00f6r Masing."}
{"text":"L\u00e4\u00e4nt s\u00fc\u00fcdistava Lavrovi s\u00f5nul ei tule G20 \u00fchisavaldustNEW DELHI, 2. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Venemaa v\u00e4lisminister Sergei Lavrov \u00fctles neljap\u00e4eval, et t\u00f6\u00f6stusriikide \u00fchenduse G20 k\u00f5nelustel ei koostata \u00fchisavaldust, selle asemel teeb India kokkuv\u00f5tte.\n\"Deklaratsioon blokeeriti ja arutelu tulemust kirjeldatakse kokkuv\u00f5ttes, millest r\u00e4\u00e4gib eesistujamaa India,\" \u00fctles Lavrov ajakirjanikele t\u00f5lgi vahendusel p\u00e4rast k\u00f5nelusi New Delhis.\nNeljap\u00e4eval peetud tippkohtumise keskne teema oli s\u00f5da Ukrainas.\nArutelud \u00fchisavalduse \u00fcle lagunesid koost mitmes k\u00fcsimuses, sealhulgas Venemaa n\u00f5udmise osas alustada juurdlust Nord Streami naftajuhtme saboteerimise asjus, \u00fctles Lavrov.\nVenemaa ja l\u00e4\u00e4neriigid s\u00fc\u00fcdistavad teineteist septembris aset leidnud plahvatuste eest L\u00e4\u00e4nemerel.\nSeni pole Rootsi, Taani ja Saksa v\u00f5imud esitanud s\u00fc\u00fcdistusi \u00fchelegi riigile ega \u00fchendusele.\n\"Me r\u00e4\u00e4gime kommetest. Noh, meie L\u00e4\u00e4ne kolleegidele on \u00fcsna halvad kombed k\u00fclge tulnud,\" \u00fctles Lavrov p\u00e4rast k\u00f5nelusi. \"Nad ei m\u00f5tle enam diplomaatiast, praegu tegelevad nad v\u00e4ljapressimise ja k\u00f5igi teiste \u00e4hvardamisega.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"L\u00e4\u00e4nt s\u00fc\u00fcdistava Lavrovi s\u00f5nul ei tule G20 \u00fchisavaldustNEW DELHI, 2. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Venemaa v\u00e4lisminister Sergei Lavrov \u00fctles neljap\u00e4eval, et t\u00f6\u00f6stusriikide \u00fchenduse G20 k\u00f5nelustel ei koostata \u00fchisavaldust, selle asemel teeb India kokkuv\u00f5tte.\n\"Deklaratsioon blokeeriti ja arutelu tulemust kirjeldatakse kokkuv\u00f5ttes, millest r\u00e4\u00e4gib eesistujamaa India,\" \u00fctles Lavrov ajakirjanikele t\u00f5lgi vahendusel p\u00e4rast k\u00f5nelusi New Delhis.\nNeljap\u00e4eval peetud tippkohtumise keskne teema oli s\u00f5da Ukrainas.\nArutelud \u00fchisavalduse \u00fcle lagunesid koost mitmes k\u00fcsimuses, sealhulgas Venemaa n\u00f5udmise osas alustada juurdlust Nord Streami naftajuhtme saboteerimise asjus, \u00fctles Lavrov.\nVenemaa ja l\u00e4\u00e4neriigid s\u00fc\u00fcdistavad teineteist septembris aset leidnud plahvatuste eest L\u00e4\u00e4nemerel.\nSeni pole Rootsi, Taani ja Saksa v\u00f5imud esitanud s\u00fc\u00fcdistusi \u00fchelegi riigile ega \u00fchendusele.\n\"Me r\u00e4\u00e4gime kommetest. Noh, meie L\u00e4\u00e4ne kolleegidele on \u00fcsna halvad kombed k\u00fclge tulnud,\" \u00fctles Lavrov p\u00e4rast k\u00f5nelusi. \"Nad ei m\u00f5tle enam diplomaatiast, praegu tegelevad nad v\u00e4ljapressimise ja k\u00f5igi teiste \u00e4hvardamisega.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tallinnas peeti kinni kelmuses kahtlustatav mees, kes inimesi \u201esalaoperatsioonis\u201c osalema meelitasPolitsei pidas 9. veebruaril kinni 32-aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuses. Prokuratuur taotles mehe kaheks kuuks vahi alla v\u00f5tmist, mille Harju maakohus kinnitas.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Vjat\u0161eslavi Milenini s\u00f5nul levib hetkel massiliselt k\u00f5iki pettuseid. \u201eAasta algusest on sagenenud ka juhtumid, kus inimesi kaasatakse v\u00e4idetavatesse salaoperatsioonidesse, millega p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja selgitada ebausaldusv\u00e4\u00e4rsed pangat\u00f6\u00f6tajad. Sel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\nKelmuses kahtlustatavana kinni peetud mees osales kahtlustuse kohasel \u00fches episoodis, kus inimesega v\u00f5tab \u00fchendust v\u00e4idetav Eesti Panga v\u00f5i m\u00f5ne muu sarnase ametiasutuse t\u00f6\u00f6taja. Inimesele v\u00e4idetakse telefonik\u00f5nes, et k\u00e4imas on salaoperatsioon ebausaldusv\u00e4\u00e4rse pangat\u00f6\u00f6taja kontrollimiseks, milles vajatakse tema abi. Seej\u00e4rel palutakse inimesel oma pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tta raha, mis tuleb viia v\u00e4idetava kontaktisiku k\u00e4tte, kes omakorda viib selle raha panka. Selliselt kontrollitakse v\u00e4idetavalt ebausaldusv\u00e4\u00e4rse telleri k\u00e4itumist.\n\u201eKonkreetse kelmi kohta saime infot Swedbankilt, kui teller m\u00e4rkas, et nende klient soovib v\u00f5tta v\u00e4lja suure summa raha. Teller uuris, mida klient nii suure summa rahaga plaanib teha, mille peale klient vastas, et osaleb salaoperatsioonis. Vestlust kuulis pealt ka teine klient, kes kinnitas samuti, et ka teda on kaastaud samasse operatsiooni. Swedbanki kaks tellerit teavitasid sellest oma \u00fclemusi, kes omakorda edastas selle info kiiresti meile. T\u00e4nu panga t\u00f6\u00f6tajate kiirele tegutsemisele saime kelmi kinni pidada,\u201c kirjeldas Milenin.\nP\u00f5hja Ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Anneli Masing taotles kahtlusaluse vahistamist, kuna oli alust arvata, et kahtlustatav v\u00f5ib kuritegude toimepanemist j\u00e4tkata ning hoiduda k\u00f5rvale kriminaalmenetlusest. \u201eSelliste kelmuste puhul helistab v\u00e4idetav panga esindaja sageli v\u00e4lismaiselt numbrilt ning r\u00e4\u00e4gib vene v\u00f5i inglise keeles, mida v\u00f5iks pidada juba ohu m\u00e4rgiks. Samuti tuleks inimestel pidada meeles, et p\u00e4ris pangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kliendile helistades tema PIN koode ega palu oma kontodega tehinguid teha ning ammugi ei korralda selliseid sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmist n\u00f5udvaid \u201esalaoperatsioone\u201c, lisas prokur\u00f6r Masing."}
{"text":"Norstati viimane k\u00fcsitlus: EKRE on Reformierakonnast m\u00f6\u00f6da l\u00e4inudKuigi \u00dchiskonnauuringute Instituudi (\u00dcI) tellitud ja Norstati tehtud\u00a0v\u00e4rske\u00a0k\u00fcsitlus n\u00e4itab viimase\u00a0nelja n\u00e4dala tulemusena, et Reformierakond endiselt juhib EKRE ees, siis praeguseks on Postimehe arvutuse j\u00e4rgi viimase n\u00e4dala arvestuses\u00a0EKRE Reformierakonnast m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud.Nelja n\u00e4dala koondtulemusetest l\u00e4htuvalt on v\u00f5imalik enam-v\u00e4hem t\u00e4psusega v\u00e4lja arvutada ka viimase k\u00fcsitlusn\u00e4dala (21.\u201327. veebruar) tulemused.\nPostimees tegi arvutuse ja selle j\u00e4rgi on eelmise n\u00e4dala seis j\u00e4rgmine:\n\n\n\tEKRE 25,2 protsenti\n\tReformierakond 24,8\u00a0protsenti\n\tKeskerakond 19\u00a0protsenti\n\tEesti 200 9,5\u00a0protsenti\n\tIsamaa 8,8\u00a0protsenti\n\tSotsiaaldemokraadid 8,6\u00a0protsenti\n\tParempoolsed 1,7\u00a0protsenti\n\tRohelised 0,8\u00a0protsenti\n\n\nT\u00f5si, \u00fche n\u00e4dala tulemused ei ole kunagi nii t\u00e4psed, kui nelja n\u00e4dala koondtulemused, aga mingit trendi see n\u00e4itab. Ja statistikutele, kes loevad, siis jah, iga n\u00e4dala kaal ei ole v\u00f5rdne, seega on ka Postimehe arvutus teatav lihtsustus, kuid v\u00e4hemalt selle k\u00fcsitluse j\u00e4rgi paistab suund, et EKRE on Reformierakonna kinni v\u00f5tnud.\nKuid metodoloogilisi n\u00fcansse k\u00f5rvale j\u00e4ttes kinnitavad ka viimase n\u00e4dala andmed paari suuremat trendi, mida \u00dcI\/Norstati andmed juba pikemat aega n\u00e4idanud. Reformierakonna toetus on alates aasta algusest pidevalt allapoole tiksunud. Ja EKRE, mis tundus jaanuaris olevat teatavas augus, on veebruari jooksul suutnud toetuse uuesti t\u00f5usule p\u00f6\u00f6rata. Tulemuseks ongi see, et EKRE on pidevalt Reformierakonnale l\u00e4henenud ja teiselt poolt suutnud kasvatada vahet kolmandal kohal oleva Keskerakonnaga.\nMis on nende liikumiste p\u00f5hjused, on hoopis keeruline selgitada ja j\u00e4\u00e4vad rohkem spekulatsioonide valda. Miks Reformierakond langeb? Ei ole olnud \u00fchtegi skandaali, korruptsioonijama ega n\u00e4htavat kampaaniaviga. Muidugi, paari kuu tagune 33\u201334-protsendine\u00a0toetus Reformierakonnale oli ajalugu vaadates ebanormaalselt k\u00f5rge ja seet\u00f5ttu mingi langus oodatav, aga ikkagi nii pikalt ja palju?\nSama ebaselge on EKRE t\u00f5us. T\u00f5usuperioodi on j\u00e4\u00e4nud Martin Helme konflikt kaitsev\u00e4e juhataja Martin Heremiga. Samuti on sellesse ajavahemikku j\u00e4\u00e4nud Prigo\u017eini-Wagneri skandaal, aga v\u00e4hemalt \u00dcI\/Norstati k\u00fcsitluste j\u00e4rgi pole sellel EKRE reitingule negatiivset m\u00f5ju olnud.\nKui v\u00f5tta aluseks \u00fclalviidatud Postimehe arvutus parteide viimase n\u00e4dala toetuse kohta, tuleks riigikogu kohtade jaotus umbes selline: Reformierakond 28 kohta, EKRE 28 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 8 kohta, sotsid 8 kohta. Koalitsioonivariante on mitmeid ja k\u00f5ik variandid on suhteliselt napi \u00fclekaaluga. Kaalukeele roll langeb Keskerakonna k\u00e4tte."}
{"text":"Nikolai Ossipenko j\u00e4\u00e4b veel kaheks kuuks vahi alla   Viru maakohus rahuldas neljap\u00e4eval Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokur\u00f6r Alan R\u00fc\u00fctli taotluse, et pikendada kriminaalasjas kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahi all pidamise t\u00e4htaega.   3. novembril vahi alla v\u00f5etud Nikolai Ossipenko vahi all pidamise t\u00e4htaega pikendas kogus eelmise aasta 28. detsembril kahe kuu v\u00f5rra ehk kuni j\u00e4rgmise aasta 3. m\u00e4rtsini. 2. m\u00e4rtsil rahuldas kohus taas prokurt\u00f6ri taotluse, mis t\u00e4hendab, et Ossipenko j\u00e4\u00e4b vahi alla 3. maini. Prokuratuuri teatel ei ole m\u00e4\u00e4rus m\u00e4\u00e4ruskaebe korras edasikaevatav (alus KrMS \u00a7 385 lg 5 ja \u00a7 136). Korruptsioonis on kahtlustuse saanud kokku 17 inimest, neist ainsana on vahi alla v\u00f5etud Nikolai Ossipenko. Prokuratuuri s\u00f5nul on kriminaalmenetluse sisuks erinevad kuriteod, millest osa puudutab altk\u00e4emaksu andmist, v\u00f5tmist v\u00f5i vahendamist, osa m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemist ning osa riigihangete n\u00f5uete rikkumist v\u00f5i dokumentide v\u00f5ltsimist.   "}
{"text":"Norstati viimane k\u00fcsitlus: EKRE on Reformierakonnast m\u00f6\u00f6da l\u00e4inudTALLINN, 2. m\u00e4rts, BNS \u2013 Kuigi \u00dchiskonnauuringute Instituudi (\u00dcI) tellitud ja Norstati tehtud v\u00e4rske k\u00fcsitlus n\u00e4itab viimase nelja n\u00e4dala tulemusena, et Reformierakond endiselt juhib EKRE ees, siis praeguseks on Postimehe arvutuse j\u00e4rgi viimase n\u00e4dala arvestuses EKRE Reformierakonnast m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud.\nNelja n\u00e4dala koondtulemusetest l\u00e4htuvalt on v\u00f5imalik enam-v\u00e4hem t\u00e4psusega v\u00e4lja arvutada ka viimase k\u00fcsitlusn\u00e4dala (21.\u201327. veebruar) tulemused.\nPostimees tegi arvutuse ja selle j\u00e4rgi on eelmise n\u00e4dala seis j\u00e4rgmine: EKRE 25,2 protsenti, Reformierakond 24,8 protsenti, Keskerakond 19 protsenti, Eesti 200 9,5 protsenti, Isamaa 8,8 protsenti, Sotsiaaldemokraadid 8,6 protsenti, Parempoolsed 1,7 protsenti, Rohelised 0,8 protsenti.\nT\u00f5si, \u00fche n\u00e4dala tulemused ei ole kunagi nii t\u00e4psed, kui nelja n\u00e4dala koondtulemused, aga mingit trendi see n\u00e4itab. Ja statistikutele, kes loevad, siis jah, iga n\u00e4dala kaal ei ole v\u00f5rdne, seega on ka Postimehe arvutus teatav lihtsustus, kuid v\u00e4hemalt selle k\u00fcsitluse j\u00e4rgi paistab suund, et EKRE on Reformierakonna kinni v\u00f5tnud.\nKuid metodoloogilisi n\u00fcansse k\u00f5rvale j\u00e4ttes kinnitavad ka viimase n\u00e4dala andmed paari suuremat trendi, mida \u00dcI\/Norstati andmed juba pikemat aega n\u00e4idanud.\nReformierakonna toetus on alates aasta algusest pidevalt allapoole tiksunud. Ja EKRE, mis tundus jaanuaris olevat teatavas augus, on veebruari jooksul suutnud toetuse uuesti t\u00f5usule p\u00f6\u00f6rata. Tulemuseks ongi see, et EKRE on pidevalt Reformierakonnale l\u00e4henenud ja teiselt poolt suutnud kasvatada vahet kolmandal kohal oleva Keskerakonnaga.\nMis on nende liikumiste p\u00f5hjused, on hoopis keeruline selgitada ja j\u00e4\u00e4vad rohkem spekulatsioonide valda. Miks Reformierakond langeb? Ei ole olnud \u00fchtegi skandaali, korruptsioonijama ega n\u00e4htavat kampaaniaviga. Muidugi, paari kuu tagune 33\u201334-protsendine toetus Reformierakonnale oli ajalugu vaadates ebanormaalselt k\u00f5rge ja seet\u00f5ttu mingi langus oodatav, aga ikkagi nii pikalt ja palju?\nSama ebaselge on EKRE t\u00f5us. T\u00f5usuperioodi on j\u00e4\u00e4nud Martin Helme konflikt kaitsev\u00e4e juhataja Martin Heremiga. Samuti on sellesse ajavahemikku j\u00e4\u00e4nud Prigo\u017eini-Wagneri skandaal, aga v\u00e4hemalt \u00dcI\/Norstati k\u00fcsitluste j\u00e4rgi pole sellel EKRE reitingule negatiivset m\u00f5ju olnud.\nKui v\u00f5tta aluseks \u00fclalviidatud Postimehe arvutus parteide viimase n\u00e4dala toetuse kohta, tuleks riigikogu kohtade jaotus umbes selline: Reformierakond 28 kohta, EKRE 28 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 8 kohta, sotsid 8 kohta.\nKoalitsioonivariante on mitmeid ja k\u00f5ik variandid on suhteliselt napi \u00fclekaaluga. Kaalukeele roll langeb Keskerakonna k\u00e4tte.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Peeter Ernits viitas, et Aivar Kokk ostab h\u00e4\u00e4li. Kokk: vale ja laim. V\u00f5tan \u00fchendust advokaadigaIsamaa liikme Aivar Koka s\u00f5nul pole ta kunagi kellelegi h\u00e4\u00e4le eest raha pakkunud ning n\u00e4eb Peeter Ernitsa (EKRE) postitust pahatahtliku valimiskampaania osana.\nKolmap\u00e4eva \u00f5htul kirjeldas riigikogulane Peeter Ernits (EKRE) \u00fchismeedias, kuidas kohtus valimiskampaaniat tehes prouaga, kellele Isamaa liige Aivar Kokk olevat v\u00e4idetavalt proua h\u00e4\u00e4le saamiseks 10 eurot andnud.\nDelfi k\u00fcsimusele, kas Ernits on v\u00e4idetavast kuriteost ka politseid teavitanud, vastas saadik eitavalt. \u201eKampaania l\u00f5pp, iga minut on arvel, ei ole leidnud seda aega ja m\u00f5tet,\u201c s\u00f5nas Ernits. Ernitsa s\u00f5nul osales vestluses lisaks temale ja prouale ka tema assistent, kes saab kuuldut vajadusel kinnitada.\n\u201eMinult on ka korduvalt k\u00fcsitud, kas \u201enotti\u201c ei saagi,\u201c v\u00e4itis Ernits Delfiga suheldes. Ernits viitas, et on teistestki laadsetest juhtumitest kuulnud.\n\u201eVale ja laim,\u201c \u00fctles Aivar Kokk Delfi k\u00f5ne peale kohe. Kokk kirjeldas, et on \u00fcritanud Ernitsat eilsest k\u00e4tte saada nii sotsiaalmeedias kui ka telefonile helistades ning s\u00f5numeid kirjutades, kuid pole kaasriigikogulast seni tabanud.\n\u201e\u00dcritan praegu oma advokaati k\u00e4tte saada, kuid ta on kohtus,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kokk. \u201eOlen 1989. aastast valimistel osalenud ja ma ei ole elu sees, mitte kunagi pakkunud h\u00e4\u00e4letamise eest raha.\u201c\nKokk lisas, et ainus kingitus, mida tema jagab, on omanimeline kokaraamat.\n\u201eKuulujutud on huvitavad asjad, mis tulevad millegip\u00e4rast alati enne valimisi v\u00e4lja,\u201c lisas Kokk. \u201eKui keegi tegi Ernitsaga nalja, tegi ta halba nalja.\u201c\nNii Aivar Kokk (Isamaa) kui ka Peeter Ernits (EKRE) kandideerivad t\u00e4navu J\u00f5geva- ja Tartumaa valimisringkonnas.\nPolitsei: postitus sotsiaalmeedias ei aita juhtumit ennast lahendada\nPPA pressiesindaja Leana Loide s\u00f5nul kontrollivad nad k\u00f5iki selliseid vihjeid, ka seda konkreetset. \u201eV\u00f5tsime postitajaga \u00fchendust, et asjaolusid selgitada,\u201c r\u00e4\u00e4kis Loide. \u201ePraeguse v\u00e4hese info pinnalt j\u00e4reldusi teha ei saa ega \u00f6elda, kas tegemist v\u00f5ib olla rikkumisega.\u201c\nPPA politseikapten Maarja Punak t\u00f5des, et paraku n\u00e4eb politsei, kuidas valimiste ajal kasutatakse sotsiaalmeediat \u00e4ra ka v\u00f5imuv\u00f5itluses. \u201eTasub meeles pidada, et postitus sotsiaalmeedias ei aita juhtumit ennast lahendada. V\u00f5imalikud h\u00e4\u00e4lte ostmisega seotud juhtumid on aegkriitilised ja nendest tuleb esimesel v\u00f5imalusel politseile teada anda, et saaksime infot kontrollida ja vajadusel sekkuda,\u201c r\u00e4\u00e4kis Punak.\n\u201eVarasematest aastatest on n\u00e4iteid, kus kaebused v\u00f5imaliku valimispettuse kohta j\u00f5uavad politseini alles p\u00e4rast valimisi. Hiljem on selliseid tegusid v\u00e4ga keeruline kontrollida ja t\u00f5endada,\u201c lisas ta.\nPolitsei k\u00fcll j\u00e4lgib sotsiaalmeediat, et leida viiteid v\u00f5imalikule pettusele, kuid valimistega t\u00f5ttu on postitusi palju ning m\u00f5ni infokild v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamatuks. \u201eSeet\u00f5ttu tuleb kindlasti sellest politseid otse teavitada,\u201c kordas Punak.\n\u201eSamuti tuleb olla allikakriitiline: veebipolitseinikeni on j\u00f5udnud mitmeid postitusi, kus inimesed teevad valimiste teemal nalja v\u00f5i postitavad valesid v\u00e4iteid. Info tarbija peab seet\u00f5ttu olema t\u00e4helepanelik ning kahtluse korral soovitame fakte kontrollida ametlikest kanalitest v\u00f5i p\u00f6\u00f6rduda otse politsei ja valimisteenistuse poole,\u201c l\u00f5petas ta."}
{"text":"Luubi all: erakondade varjatud rahastamise taak p\u00fcsib, sahkermahker k\u00e4ibIsamaa juhtpoliitiku Urmas Reinsalu eelmise valimiskampaaniaga juhtunu n\u00e4itab, et varjatud rahastamine k\u00e4ib parteides edasi.\n\u201eRaha on kogu aeg v\u00e4he ja nulltolerantsi musta raha suhtes erakondades siiamaani v\u00e4ga ei ole,\u201c kommenteeris ajakirjanik Koit Brinkmann juhtumit, kuidas T\u00f5nis Palts varjatult Urmas Reinsalu kampaaniat rahastas."}
{"text":"Norstati viimane k\u00fcsitlus: EKRE on Reformierakonnast m\u00f6\u00f6da l\u00e4inudValimised. Foto: Malle-Liisa Raigla\nKuigi \u00dchiskonnauuringute Instituudi (\u00dcI) tellitud ja Norstati tehtud v\u00e4rske k\u00fcsitlus n\u00e4itab viimase nelja n\u00e4dala tulemusena, et Reformierakond endiselt juhib EKRE ees, siis praeguseks on Postimehe arvutuse j\u00e4rgi viimase n\u00e4dala arvestuses EKRE Reformierakonnast m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud.\nNelja n\u00e4dala koondtulemusetest l\u00e4htuvalt on v\u00f5imalik enam-v\u00e4hem t\u00e4psusega v\u00e4lja arvutada ka viimase k\u00fcsitlusn\u00e4dala (21.\u201327. veebruar) tulemused.\nPostimees tegi arvutuse ja selle j\u00e4rgi on eelmise n\u00e4dala seis j\u00e4rgmine: EKRE 25,2 protsenti, Reformierakond 24,8 protsenti, Keskerakond 19 protsenti, Eesti 200 9,5 protsenti, Isamaa 8,8 protsenti, Sotsiaaldemokraadid 8,6 protsenti, Parempoolsed 1,7 protsenti, Rohelised 0,8 protsenti.\nT\u00f5si, \u00fche n\u00e4dala tulemused ei ole kunagi nii t\u00e4psed, kui nelja n\u00e4dala koondtulemused, aga mingit trendi see n\u00e4itab. Ja statistikutele, kes loevad, siis jah, iga n\u00e4dala kaal ei ole v\u00f5rdne, seega on ka Postimehe arvutus teatav lihtsustus, kuid v\u00e4hemalt selle k\u00fcsitluse j\u00e4rgi paistab suund, et EKRE on Reformierakonna kinni v\u00f5tnud.\nKuid metodoloogilisi n\u00fcansse k\u00f5rvale j\u00e4ttes kinnitavad ka viimase n\u00e4dala andmed paari suuremat trendi, mida \u00dcI\/Norstati andmed juba pikemat aega n\u00e4idanud.\nReformierakonna toetus on alates aasta algusest pidevalt allapoole tiksunud. Ja EKRE, mis tundus jaanuaris olevat teatavas augus, on veebruari jooksul suutnud toetuse uuesti t\u00f5usule p\u00f6\u00f6rata. Tulemuseks ongi see, et EKRE on pidevalt Reformierakonnale l\u00e4henenud ja teiselt poolt suutnud kasvatada vahet kolmandal kohal oleva Keskerakonnaga.\nMis on nende liikumiste p\u00f5hjused, on hoopis keeruline selgitada ja j\u00e4\u00e4vad rohkem spekulatsioonide valda. Miks Reformierakond langeb? Ei ole olnud \u00fchtegi skandaali, korruptsioonijama ega n\u00e4htavat kampaaniaviga. Muidugi, paari kuu tagune 33\u201334-protsendine toetus Reformierakonnale oli ajalugu vaadates ebanormaalselt k\u00f5rge ja seet\u00f5ttu mingi langus oodatav, aga ikkagi nii pikalt ja palju?\nSama ebaselge on EKRE t\u00f5us. T\u00f5usuperioodi on j\u00e4\u00e4nud Martin Helme konflikt kaitsev\u00e4e juhataja Martin Heremiga. Samuti on sellesse ajavahemikku j\u00e4\u00e4nud Prigo\u017eini-Wagneri skandaal, aga v\u00e4hemalt \u00dcI\/Norstati k\u00fcsitluste j\u00e4rgi pole sellel EKRE reitingule negatiivset m\u00f5ju olnud.\nKui v\u00f5tta aluseks \u00fclalviidatud Postimehe arvutus parteide viimase n\u00e4dala toetuse kohta, tuleks riigikogu kohtade jaotus umbes selline: Reformierakond 28 kohta, EKRE 28 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 9 kohta, Isamaa 8 kohta, sotsid 8 kohta.\nKoalitsioonivariante on mitmeid ja k\u00f5ik variandid on suhteliselt napi \u00fclekaaluga. Kaalukeele roll langeb Keskerakonna k\u00e4tte."}
{"text":"Palle K\u00f5lar: \u201eMiks ma ei taha tuuleparke?\u201cT\u00e4psem pealkiri oleks isegi \u2013 tuulet\u00f6\u00f6stust. Kirjutan sellel teemal, sest tegu on hiidlastele, saarlastele ja l\u00e4\u00e4nlastele v\u00e4ga olulise teemaga. Tuuleparkide jutt algas rohkem kui 10 aastat tagasi ning me k\u00f5ik oleme kursis, et neid on tahetud teha ja tahetakse t\u00e4naseni. Aja jooksul on toimunud jagunemine, kus osad on vastased, osad on erapooletud ning on ka tekkinud osad pooldajad.\nSellele kirjutisele oponeerijad on reeglina kas tuulet\u00f6\u00f6stuse palgal, t\u00f6\u00f6sturite poolt toetatud, olnud nende poolt toetatud v\u00f5i loodavad sellisele toetusele edaspidi. See ei pea olema alati rahaline toetus, v\u00f5ib olla ka m\u00f5ni muu h\u00fcve ja sageli v\u00e4gagi osavalt maskeeritud kasu (nn. \u00f5ppereis, sponsoreerimine, osakud, t\u00f6\u00f6kohad, positsioon jms).\nMinult on korduvalt k\u00fcsitud: \u201ePalle, kas sul on keskkonnast \u00fcksk\u00f5ik, et sa ei poolda tuuleenergeetikat?\u00a0Ja mu vastus on alati k\u00f5lanud: \u201eEi, aga hiigeltuulepargid L\u00e4\u00e4nemeres ei ole see, mida Eesti vajab ning samuti ei ole tegu keskkonna s\u00e4\u00e4stmisega.\nLisaks kommenteerin alati juurde, et tegu on juhitamatu energiaallikaga, millel on meeletud ehituskulud ja mille jaoks on vaja ehitada mitte ainult uus ja v\u00e4ga kallis v\u00f5rk, vaid ka kompensatsiooniressursid, mis on taas fossiilsed. Akud, h\u00fcdropumpjaamad jms pole teatavasti tootmine vaid k\u00f5igest salvestamine, kusjuures v\u00e4ga kallis ja l\u00fchiajaline. V\u00f5rgu maksumus on 15+ miljardit eurot. See on samas suurusj\u00e4rgus meie riigi 1 aasta eelarvega. Uue v\u00f5rgu plaanime ehitada aastaks 2030, ehk siis iga aasta peame selleks kulutama 2+ miljardit, mis tuleb meie k\u00f5igi taskutest. Viimaste trendide kohaselt planeeritakse kogu toodetud v\u00f5imsus aga Hiiumaast ja Saaremaast \u00fcldse m\u00f6\u00f6da juhtida. Lisaks j\u00e4\u00e4vad subsiidiumid taastuvenergia tasude n\u00e4ol mida me k\u00f5ik oma arvetel pidevalt kasvamas n\u00e4eme jms komponendid, mis saavad elektri hinda vaid paratamatult t\u00f5sta. V\u00f5idavad peamiselt v\u00e4lismaised omanikud ning nende \u00fcksikud k\u00e4silased Eestis, kohalikele j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rged hinnad, ebastabiilne elekter ning l\u00f5puks meres lagunevad t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4gid.\nTaastuvenergia idee on iseenesest hea. Kasutame energia tootmiseks allikaid, mis ei l\u00f5ppe mitte kunagi otsa ehk on taastuvad. Aga kahjuks selle idee realiseerimine on keeruline. Nimelt ei puhu tuul kogu aeg, eriti probleemsed v\u00f5ivad olla pakaselised ja tuulevaiksed talvekuud. P\u00e4ike samuti ei paista \u00f6\u00f6sel ning talvel pole \u00fcldse p\u00e4ikeseenergiale m\u00f5tet loota. Tuulepargid toodavad elektrit siis kui puhub sobiva tugevusega tuul. Ei t\u00f6\u00f6ta nad tuuletu ilmaga ning samuti ei t\u00f6\u00f6ta nad liiga tugeva tuule korral.\nAga tarbimist selliselt juhtida on v\u00e4ga keeruline, et \u201eLp. nelja lapsega perekond, \u00e4rge t\u00e4na pesu peske ega s\u00fc\u00fca tehke.\u201d Selleks oleks siis vaja akumulatsioonis\u00fcsteemi, aga tuuletu ilm v\u00f5ib kesta ka n\u00e4dal v\u00f5i kaks. T\u00e4na puudub toimiv lahendus, millega saaks salvestada tuuliste ilmade elektritootmise selliselt ja soodsalt, et sellest jaguks kogu Eestile (v\u00f5i kas v\u00f5i Hiiumaal ja Saaremaale) pikemaks perioodiks. Ehk siis ikkagi oleksime vahepeal pimeduses. Jah, me v\u00f5im e lisada skeemi p\u00e4ikesepargid, kuid teatavasti talvel (ehk siis kui on k\u00f5ige rohkem elektrit vaja) on nende tootlikkus \u00e4\u00e4rmiselt piiratud.\nAga miks siis on meretuulepargid nii suur probleem, et paljud hiidlased v\u00e4ga aktiivselt nende vastu v\u00f5itlevad? Lisaks eelnevale on veel \u00fcks suur mure ja selle nimi on \u201emastaap\u201c. Arendajad ei ole kunagi varjanud, et Hiiumaale on planeeritud kas maailma suurim v\u00f5i suuruselt esikolmikus olev tuulepark. Alad on vahepeal muutunud, kuid isegi aastaid tagasi planeeriti juba parki, mis koosnes 120 tuulikust, mis olid v\u00f5rreldavad Tallinna Teletorniga. Ning kaugus rannikust oli 11 kilomeetrit. 15 aastat tagasi oli l\u00e4hedal ka \u00fche t\u00f6\u00f6stuse rajamine lausa 4 km kaugusele Kalana rannast. H\u00e4sti levinud v\u00e4ide on see, et Taani ja Suurbritannia on ju tuuleparke t\u00e4is. Jah olen n\u00f5us, aga mitte kuskil ei ole nii suurt parki nii l\u00e4hedal rannikule.\u00a0Eestis ei taha arendajad ehitada rannikust 50 kilomeetri kaugusele, sest see on kallis.\u00a0Neil on rahaliselt kasulik ehitada see nii l\u00e4hedale kui v\u00f5imalik. Aga p\u00f5hik\u00fcsimus on selles, et mis saab hiljem? Mitte keegi meist ei tea, et kuidas on elada sellise hiigelt\u00f6\u00f6stuse l\u00e4heduses. Me ei saa l\u00e4htuda Taani v\u00f5i Suurbritannia n\u00e4idetest, sest need pole v\u00f5rreldavad ja analoogilist ei ole kuskil. Me saame ainult oletada, eeldada ja modelleerida. Uuringuid ja modelleerimisi teostavad aga tuulet\u00f6\u00f6stuse poolt kinnimakstud ettev\u00f5tted. Aga minu k\u00fcsimus on, et miks me peaks ennast vabatahtlikult katsej\u00e4nesteks pakkuma? Taganemisteed hiljem enam ei ole. Saab ainult \u00e4ra kolida.\nToon ka \u00fche n\u00e4ite, mis illustreerib h\u00e4sti eelnevat juttu. Kui su naaber v\u00f5tab 2 siga, siis ilmselt see sind ei h\u00e4iri ja ei h\u00e4iri ka teisi. Aga kui su naaber v\u00f5tab 1000 siga, siis on kindel, et seal k\u00f5rval ei taha elada mitte keegi ja sellel on erinevaid tagaj\u00e4rgi, mis muudavad elukeskkonda.\nTuuleparkide miinused\nSeismiline vibratsioon ja infram\u00fcra\u2013 fakt on see, et sellises suuruses ja koguses liikuvad ehitised tekitavad kuuldamatut kuid kahjulikku ning prognoosimatut m\u00fcra. V\u00f5imalikke negatiivseid m\u00f5jusid on hulgaliselt aga kui suures mahus ja mis on selle tagaj\u00e4rjed, seda t\u00f6\u00f6sturite poolt sisuliselt ei uurita sest k\u00f5ik projektid seiskuksid koheselt. Erapooletud teadusuuringud on ammu t\u00f5estanud et variandid on \u00fcsna kurvad ja lausa eluohtlikud (Dr. Mariana Alves-Pereira\u00a0https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=2Q7rgDH8M8s). Samalt autorilt leiab lugemist veel.\nVisuaalne reostus\u00a0\u2013 nad on koledad.\nMerealade \u00e4ra m\u00fc\u00fcmine v\u00e4lismaalastele.\nElusloodus\u00a0\u2013 kalad, linnud, loomad. \u00dckski uuring ei n\u00e4ita, et nad tuuleparkidest midagi v\u00f5idaksid.\nSotsiaalmajanduslik aspekt\u00a0\u2013 Hiiumaal on anal\u00fc\u00fcs arendajate poolt tegemata, kuid arvatavasti selgub sealt, et tuulepargid pigem peletavad kui meelitavad inimesi.\nKinnisvarahindade langus\nM\u00f5jud p\u00f5hjaveele ja selle kvaliteedile\nLammutusfondid sisuliselt puuduvad, s.t. peale eluea l\u00f5ppu j\u00e4\u00e4vad need suured t\u00f6\u00f6stusalad igaveseks merd reostama.\nTuuleparkide ainsad plussid on need, et\u00a0v\u00f5ibolla\u00a0me saame sealt elektrit, episoodiliselt isegi v\u00e4ga soodsalt.\u00a0V\u00f5ibolla\u00a0on arendaja n\u00f5us maksma taluvustasu. Keegi pole aga suutnud vastata, kuidas kompenseerida talumatuid m\u00f5jusid ja mis saab siis kui hiljem selgub et kahjud pole kompenseeritavad? Midagi konkreetset ei ole. M\u00f5ne jaoks on pluss see, et see tegevus tundub v\u00e4ga roheline, kuid kui v\u00f5tta arvesse kaevandamisel, ehitamisel, t\u00f6\u00f6s hoidmisel ja utiliseerimisel tekkiv jalaj\u00e4lg keskkonnale, siis kipub ka see eelis v\u00e4ga kiirelt kaduma.\u00a08500 allkirja on kogunud MT\u00dc Hiiu Tuul tuulet\u00f6\u00f6stuste p\u00fcstitamise vastu Hiiumaale. Kohalikud inimesed\u00a0ja Hiiumaa s\u00f5brad\u00a0on r\u00e4\u00e4kinud. Pooldajaid on loomulikult ka, aga k\u00f5ige suuremate aktivistide hulgas kipub olema neid, kes sellest otseselt v\u00f5i kaudselt kasu on, nagu juba varem mainisin.\nAga mis siis lahendus on?\nEesti peab loobuma rohep\u00f6\u00f6rdest praegusel meeleheitlikul ja l\u00e4bim\u00f5tlemata kujul. Meie rahvale k\u00e4ib selline paanika \u00fcle j\u00f5u, sest me k\u00f5ik peame selle kinni maksma. Ja mitte v\u00e4he. Kliimapettust peetakse \u00f5igustatult inimkonna ajaloo suurimaks petuskeemiks.\nJ\u00e4rgnevad aastad v\u00f5iks j\u00e4tkata oma siseriiklike ressurssidega, ehk p\u00f5levkivienergeetika + taastuvenergeetika (mida meil juba on omajagu) ning liikuda edasi vastavalt reaalsetele teadussaavutustele.\nTuumaenergeetika \u2013 seda toetavad peaaegu k\u00f5ik poliitilised j\u00f5ud Eestis. Tuulet\u00f6\u00f6stuse asemel v\u00f5iks asetada rohu tuumaenergeetikale ning tegeleda hoopiski selle kavandamisega.\nHiiumaa ja Saaremaa mastaabis oleks energeetiliste lahenduste leidmine aga hoopis lihtsam kuna energia tarbimine ja selle v\u00f5imalik kasv on tagasihoidlikud.\nEnergiat tuleb toota seal, kus teda tarbitakse. Parim v\u00f5imalik rohep\u00f6\u00f6re Hiiumaa kontekstis seisneb lokaalses energiatootmises kohalikeks vajadusteks. Lisaks p\u00e4ikese ja bioenergiale v\u00f5iks uurida v\u00f5imalusi j\u00e4rgnevatest valdkondadest: vetikafarmid, bioreaktorid, lainegeneraatorid ja aja jooksul \u00e4kki ka vesinikutehnoloogia. Sel juhul on juba v\u00f5imalik ka naabreid energiaga varustada. V\u00f5iks uurida ka turbatehnoloogiat.\nPalle K\u00f5lar, EKRE"}
{"text":"Raadiohommikus: kes v\u00f5idavad valimised, milliseid kinke tohib tippametnik vastu v\u00f5tta ning mis vaatab vastu \u00c4rip\u00e4eva ajakirjaniku aktsiaportfellist?\u00c4rip\u00e4eva raadio viimane hommikuprogramm enne riigikogu valimiste tulemuse selgumist keskendub sellele, mida suudame praegu prognoosida \u2013 nii arvamusuuringute kui ka politoloogilise anal\u00fc\u00fcsi abil. Lisaks k\u00fcsime, kas iga kink tippametnikule on kohe korruptsioon. Ja vaatame, kes on \u00c4rip\u00e4eva toimetuse k\u00f5ige edukamad investorid.\nPolitoloog Erik Moora selgitab, milliseks v\u00f5ib kujuneda valimistulemus ja kes moodustavad selle p\u00f5hjal uue Eesti valitsuse. Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog aitab aga m\u00f5ista, mida erakondade reitingud meile \u00fctlevad \u2013 ja mis veelgi olulisem, mida nad ei \u00fctle.\nKorruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus \u00fctleb, kas tippametnikule m\u00f5ne tasuta h\u00fcve lubamine on alati korruptsioon v\u00f5i mitte. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektori Henrik Hololei kaasuse valguses heidame pilgu sellelegi, mis riigid endale avaliku v\u00f5imu juurde \u00fcha aktiivsemalt rada ajavad.\n\u00c4rip\u00e4eva peadirektori Igor R\u00f5toviga vestleme aga teemal, mis puudutab igat meie ajakirjanikku. J\u00e4rjestasime \u00c4rip\u00e4eva t\u00f6\u00f6tajate aktsiaportfellid ning uurime, kuidas lahendavad ajakirjanikud enda jaoks mure, kus \u00fchtpidi ollakse investorid, aga teisalt kirjutatakse teemadel, mis v\u00f5ivad turgusid liigutada.\nHommikuprogrammi juhib Indrek Lepik, uudistetoimetaja on Mai Kroonm\u00e4e.\nSaatep\u00e4ev j\u00e4tkub viie v\u00e4rske saatega:\n9.50\u201310.00 \"Obskuurne majandus\". Kuidas digitehnoloogia v\u00f5iduk\u00e4igu juures peaks k\u00e4ibeid ja kasumeid kasvatama paber? Tavaline printeripaber? Ega suurelt kasvatagi. Nagu ka muud kontoritarbed. Klammerdajad, augustajad, muu selline pudi-padi, isegi printereid ostetakse aina v\u00e4hem, sest paljut saab interneti teel lahendatud.\nAga on \u00fcks t\u00f5eline kontoritoode, mis on digiajastu t\u00f5usu edukalt \u00fcle elanud. Nimelt korrektorid, tegid aastat viis tagasi globaalselt lausa 10% m\u00fc\u00fcginumbrite t\u00f5usu. Ja langust pole siiani n\u00e4ha. Miks ometi, kuula saatest \u201cObskuurne majandus\u201d. Saatejuht on Linda Eensaar.\n10.00\u201311.00 \"Sisuturundussaade\". Saates r\u00e4\u00e4gime maksudest, \u00fcmbrikupalkadest ja poliitikute soovist maksuseadusi muuta. Arutleme ka selle \u00fcle, kui palju peavad raamatupidajad aega kulutama, et keerulisi maksuarvutusi palgasaajatele selgitada. K\u00fclas on 25 aastat tegutsenud raamatupidamisb\u00fcroo Vesiir juht Enno Lepvalts. Saatejuht on Hando Sinisalu.\n11.00\u201312.00 \"\u00c4rip\u00e4ev eetris\". N\u00e4dalat kokku v\u00f5tvas otsesaates tulevad jutuks Eesti langenud SKP ja vastikult k\u00f5rgele t\u00f5usta \u00e4hvardav euribor, Euroopa Liidu tippametniku Henrik Hololei priilennud Katari leeri kulul, p\u00fchap\u00e4eval kulmineeruvad valimised ning mitu muudki teemat. Stuudios on \u00c4rip\u00e4eva ajakirjanikud Pille Ivask, Janno Riispapp ja Karl-Eduard Salum\u00e4e.\n13.00\u201314.00 \"L\u00e4bil\u00f6\u00f6k\". Saates r\u00e4\u00e4gitakse edukate inimestega, kuidas nad on saavutanud oma eesm\u00e4rgid, millised on olnud nende tagasil\u00f6\u00f6gid ja mida nad on sellest \u00f5ppinud. Sel korral k\u00e4is k\u00fclas strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja filmitegija Ilmar Raag.\nTuntud filmilooja r\u00e4\u00e4kis, kuidas alustas oma karj\u00e4\u00e4ri ilmatutes v\u00f5lgades, ent ei kaotanud siiski kirge filmitegemise vastu. Samuti r\u00e4\u00e4kis Raag, kui armutu on filmimaailm ning miks on Eestis riskantne teha n-\u00f6 v\u00e4\u00e4rtfilme. Seejuures avas ta nipi, kuidas tal on \u00f5nnestunud oma filmide jaoks raha leida. Teisalt tunnistas ta, et tal on terve elu olnud rahaga pigem ebarahuldav suhe. Lisaks avas Raag, miks ei saa sageli naisre\u017eiss\u00f6\u00f6rid filmide jaoks raha ja kuidas see m\u00f5jutab \u00fcldist toodangut.\nRaag ei j\u00e4tnud avamata, mil viisil tegeleb hetkel Ukrainas saunaprojektiga ning millisena n\u00e4eb ette Ukraina s\u00f5ja kulgu. Saadet juhib Katariina Krjut\u0161kova.\n15.00\u201316.00 \"Hea n\u00e4gemise kool\". Teatud silmahaigused v\u00f5ivad m\u00f5jutada ka n\u00e4gemist ning muuta selle korrigeerimise vajadust \u2013 s\u00f5ltuvalt olukorrast v\u00f5ib kasu olla teatud tooni v\u00f5i tugevusega prillil\u00e4\u00e4tsedest.\nSaates selgitavad Pere Optika juhatuse esimees Jaan P\u00f5rk, optometrist Laura T\u00f5nov ning Essiliori tootespetsialist Margo Tinno, millised prillil\u00e4\u00e4tsed on abiks n\u00e4iteks kae korral, millise silmaprobleemiga tuleks k\u00fclastada hoopis ortoptisti ning mida tuleks teada l\u00e4\u00e4tsede v\u00f5i prillide kandmisest p\u00e4rast silma- v\u00f5i lauoperatsioone. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee \u00e4rijuht Tuuli Seinberg.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"Uuring: \u00fcle poole Eesti ettev\u00f5tetest on aasta jooksul kokku puutunud reaalsete k\u00fcberohtudegaM\u00f6\u00f6dunud aasta jooksul puutus k\u00fcberr\u00fcnnakute v\u00f5i muude k\u00fcberturbe ohuolukordadega kokku 55% kohalikest ettev\u00f5tetest, sh 41% \u00fche korra ja 14% korduvalt, selgus Telia poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt l\u00e4bi viidud uuringust.K\u00f5ige levinumad ohud olid petu- v\u00f5i \u00f5ngitsuskirjad, otsest kahju tekitavad viirused ja pahavara ning robotv\u00f5rgustikega seotud ohuolukorrad. Samas oli v\u00f5rreldes varasemaga enam ettev\u00f5tteid, kes puutusid kokku teenust\u00f5kestusr\u00fcnnakutega (DDoS) ning sagedamini on esinenud ka andmelekkejuhtumeid.Pooled k\u00fcberohtudega kokku puutunud ettev\u00f5tetest on saanud petu- ja \u00f5ngitsuskirju, otsest kahju tekitavad viirused on m\u00f5jutanud 9% ettev\u00f5tetest ning pahavara v\u00f5i robotv\u00f5rgustikega seotud ohuolukorda on sattunud 3%.Telia k\u00fcberturbe teenuste juht Martti Kebbinau t\u00f5i v\u00e4lja, et kuigi enimlevinud ohud on aastaid olnud samad, on v\u00f5rreldes varasemaga esinenud sagedamini n\u00e4iteks teenuset\u00f5kestusr\u00fcnnakuid (DDoS) ja andmelekke juhtumeid, mis on reeglina suurema m\u00f5juga.\u00abKuigi t\u00e4naseks kasutavad tuhanded ettev\u00f5tted DDoS kaitselahendusi ning valdav osa seda t\u00fc\u00fcpi r\u00fcnnakutest on \u00f5nnestunud edukalt t\u00f5rjuda, on Eesti ettev\u00f5tted v\u00f5rreldes aasta varasemaga nendega siiski sagedamini kokku puutunud. Sellistest r\u00fcnnakutest taastumine v\u00f5ib v\u00f5tta p\u00e4evi ning nendega kaasneb sageli ka ulatuslik mainekahju,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Kebbinau.Positiivne on aga see, et v\u00f5rreldes 2021. aastaga oli m\u00f6\u00f6dunud aastal ohuolukorra v\u00f5i r\u00fcnnaku ohvriks langenuid ettev\u00f5tteid 7% v\u00e4hem ehk sama palju kui 2020. aastal.\u00ab\u00dcheks p\u00f5hjuseks on kindlasti see, et k\u00fcberturvalisus tervikuna on saanud k\u00f5rgema prioriteetsuse. Teisalt on ettev\u00f5tete k\u00fcberturvalisuse tase aastaga m\u00e4rgatavalt paranenud ja koguni kolmandik Eesti ettev\u00f5tetest on v\u00e4ga hea turvalisuse tasemega ehk ettev\u00f5tete v\u00f5imekus k\u00fcberr\u00fcnnakutele vastu seista on ajas kasvanud. K\u00fcberturvalisusele p\u00f6\u00f6ratakse rohkem t\u00e4helepanu ka poliitilisest olukorrast tulenevalt, sest viimase aasta jooksul oli selgelt n\u00e4ha poliitiliselt motiveeritud r\u00fcnnakute sagenemist,\u00bb selgitas Kebbinau.Uuringu k\u00e4igus k\u00fcsiti \u00fchtlasi, kui t\u00f5en\u00e4oseks peavad ettev\u00f5tted k\u00fcberr\u00fcnnaku toimumist j\u00e4rgneva 12 kuu jooksul ning r\u00fcnnakut t\u00f5en\u00e4oliseks pidajaid oli pea 50%.\u00abEttev\u00f5tted, kes olid juba varasemalt m\u00f5ne k\u00fcberohuga kokku puutunud, peavad t\u00f5en\u00e4olisemaks sattuda sellisesse olukorda ka tulevikus. K\u00fcberohu realiseerimist peavad ebat\u00f5en\u00e4olisemaks v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted. Samas r\u00fcndajad ei l\u00e4htu vaid ettev\u00f5tte suurusest ja r\u00fcnnakute ohvriteks langevad \u00fcha sagedamini ka v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted,\u00bb s\u00f5nas Kebbinau."}
{"text":"Like a Dragon: Ishin!\u201cRy\u016b ga Gotoku Ishin!\u201d ilmus Jaapanis 2014. aastal. L\u00e4\u00e4nes \u201cYakuza\u201d nime kandnud seeria f\u00e4nnide kurvastuseks seda toona mujal v\u00e4lja ei antudki. \u00dcheksa aastat ja paar konsoolip\u00f5lvkonda hiljem on m\u00e4ng p\u00e4rast v\u00e4ikest v\u00e4rskenduskuuri l\u00f5puks ka siinkandis saadaval. Sarja ingliskeelne nimi on vahepeal muutunud, n\u00fc\u00fcd kasutatakse originaali otset\u00f5lget \u2013 \u201cLike a Dragon: Ishin!\u201d\nOlgu siinkohal \u00f6eldud, et loete poolelioleva m\u00e4ngu kohta kirjutatud esialgset \u00fclevaadet, mis saab hiljem lisa ning l\u00f5pliku hinnangu.\nTegemist on korraliku k\u00f5rvalep\u00f5ikega sarja tavalisest ajajoonest. Kui Kiryu Kazuma lugu algas \u201cYakuza 0\u201d-s aastal 1988, siis Ishini tegevus toimub 1860ndatel, Edo ajastu ehk Tokugawa \u0161ogunaadi viimastel aastatel. M\u00e4ngu peategelaseks on Sakamoto Ry\u014dma, kelle tegelaskuju p\u00f5hineb samanimelisel samurail.\nRy\u014dma v\u00e4ljan\u00e4gemine on \u00e4ravahetamiseni Kazuma Kiryu sarnane ning kui ta suu lahti teeb, paitab m\u00e4ngija k\u00f5rvu juba tuttav Takaya Kuroda bassih\u00e4\u00e4l. \u201cYakuza\u201d seeria varasemaid osi m\u00e4nginule jagub \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu veelgi. Suurem osa \u201cIshini\u201d kandvatest tegelastest p\u00f5hinevad ajaloolistel isikutel, kuid n\u00e4od ja h\u00e4\u00e4led kuuluvad juba tuttavatele tegelastele \u2013 Shintaro Kazama, Taiga Saejima, Ryuji Goda ning loomulikult legendaarne Goro Majima.\nLugu saab alguse Tosa provintsis. Maskis s\u00f5dalane paneb toime kurit\u00f6\u00f6, milles s\u00fc\u00fcdistatakse Ry\u014dmat. Too p\u00f5geneb kodukoha \u00f5igusm\u00f5istjate eest Kyosse ning asub tegelikku s\u00fc\u00fcdlast otsima. Ainukeseks vihjeks on kurikaela poolt kasutatud haruldane v\u00f5itlusstiil Tennen Rishin, mille k\u00e4put\u00e4is allesj\u00e4\u00e4nud kasutajaid on koondunud \u0161ogunaadi eripolitsei Shinsengumi ridadesse.\nLoo algus on pisut aeglasev\u00f5itu ning sarjale kohaselt peab valmis olema pikkadeks vahevideoteks. Tasapisi t\u00f5mbab lugu ennast siiski k\u00e4ima ning paneb tegelastele kaasa elama.\nLaiemalt keerleb narratiiv \u00fche ajastu l\u00f5pu poliitiliste s\u00fcndmuste \u00fcmber ning kajastab erinevate vaadetega gruppide p\u00f5rkumist. P\u00e4rast paarisaja-aastast eraldatust oli Jaapan sunnitud avama enda sadamad v\u00e4lismaistele kaubalaevadele. Koos nendega saabunud L\u00e4\u00e4ne m\u00f5jutused aitasid kaasa valitsusvastaste meeleolude s\u00fcvenemisele feodaal\u00fchiskonna madalamate kastide seas ning s\u00fcgavalt juurdunud hierarhia vastased t\u00f5stsid pead.\nEdo ajaloo tundmine aitab loo m\u00f5istmisele kindlasti kaasa ja kui tahta k\u00f5igi tegelaste motivatsioonist aru saada, tasub ilmselt aega v\u00f5tta ning internetist lisaks lugeda. Tillukesed ents\u00fcklopeedilised artiklikesed on ka m\u00e4ngu pikitud ning neid saab dialoogi ajal vastava m\u00e4rguande peale vaadata. Kahjuks ei anna m\u00e4ng teada millise s\u00f5na kohta viide k\u00e4ib, mis v\u00f5ib \u00fcsna tihti l\u00f5ppeda sama teksti korduva avamisega. Loodetavasti saab see uuendustega parandatud, sest hetkelahendus kipub loo j\u00e4lgimist pisut h\u00e4irima.\nNagu sarjale kombeks, on loo p\u00f5hiliin pigem t\u00f5sisemapoolne, kuid v\u00e4ikesi vigureid ning kiikse jagub sinnagi. Veidi enam vallatust lubavad kirjutajad endale arvukates k\u00f5rvalmissioonides, mis aitavad heita rohkem v\u00f5i v\u00e4hem humoorikaid pilke tolleaegse Jaapani igap\u00e4evaellu. Korraliku kangelasena tuleb Ry\u014dma appi nii koju norutama j\u00e4\u00e4nud t\u00e4iskasvanud poja emale, liigse haukumise p\u00e4rast omakohtu ohtu sattunud koerale kui liigkasuv\u00f5tjate v\u00e4ljapressimise ohvriks sattunud lihtsatele inimestele. \u00dcksikuteks minilugudeks v\u00f5i l\u00fchemateks sarjadeks jagatud k\u00f5rvallood pakuvad nii m\u00f5negi m\u00f5nusa muige ja naeruturtsatuse ning on p\u00f5hiliinile m\u00f5nusaks vahelduseks.\nMissioonide vahel on v\u00f5imalik enda aega sisustada n\u00e4iteks Kyo linna erinevate vaatamisv\u00e4\u00e4rsustega tutvumisega. Nagu heaks tavaks saanud v\u00f5ib keha kinnitada erinevates restoranides ja aega veeta hasartm\u00e4nge m\u00e4ngides, kala p\u00fc\u00fcdes v\u00f5i n\u00e4iteks loosiratast keerutades. \u00dcsna tihti kohtab ka agressiivsemaid kodanikke, kes \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel soovivad Ry\u014dmaga v\u00e4ikese v\u00f5itluse maha pidada. R\u00f5\u00f5muga saab \u00f6elda, et \u201cIshini\u201d v\u00f5itlus kuulub ilmselt sarja paremikku.\nKui \u201cYakuza: Like a Dragon\u201d t\u00f5i sarja k\u00e4igup\u00f5hise v\u00f5itluse, siis \u201cIshin\u201d viib meid tagasi traditsioonilisema reaalaja-madina juurde. V\u00f5rreldes \u201cYakuza\u201d seeriaga on relvadel oluliselt suurem roll. Samuraidest r\u00e4\u00e4kiva m\u00e4ngu puhul on Jaapani m\u00f5\u00f5k katana suisa kohustuslik. Revolver teise p\u00f5hirelvana tundub pisut \u00fcllatavam. Korralikule rollim\u00e4ngule kohaselt saab relvi osta, maailmast leitud ressursside abil luua ning ka erinevate lisadega t\u00e4iendada.\nV\u00f5itlusstiile on neli. Alustuseks klassikaline rusikav\u00f5itlus \u2013 \u00f5igesti ajastatud pareerimine ning p\u00f5iklemine aitavad edukalt jagu saada ka m\u00f5\u00f5gaga vastasest. Teiseks \u2013 ainult m\u00f5\u00f5k. Aeglasem, aga t\u00f5husam. Paneb r\u00f5hku pigem h\u00e4sti ajastatud pareerimisele, p\u00f5iklemine pole aegluse t\u00f5ttu nii efektiivne. Kolmandaks \u2013 ainult p\u00fcstol. Ennek\u00f5ike kaugemate vaenlaste noppimiseks m\u00f5eldud stiil pakub lisaks suhteliset v\u00e4he kahju tegevale tavamoonale ka mitmesuguste omadustega erimoona, kuid j\u00e4tab m\u00e4ngija vastaste r\u00fcnnakute eest \u00fcsna kaitsetuks.\nL\u00e4hiv\u00f5itluseks sobib oluliselt paremini n\u00e4iteks v\u00f5itlusstiil, mis kombineerib m\u00f5\u00f5ga ja p\u00fcstoli. Neljast k\u00f5ige kiirem ja visuaalselt efektseim keskendub peamiselt kiiretele r\u00fcnnakutele, mis ei tee vastasele just v\u00e4ga palju viga, kuid \u00fclikiire p\u00f5iklemine v\u00f5imaldab salvata ning eemalduda. Nii saab vastu ka v\u00e4ga suurtele gruppidele, kus ainult m\u00f5\u00f5ga kasutamise aeglus avaks Ry\u014dma selja r\u00fcnnakutele, mida pareerida oleks pea v\u00f5imatu.\nK\u00f5igi nelja stiili kombineerimine muudab \u201cIshini\u201d v\u00f5itluse \u00fclimalt vaheldusrikkaks ning nauditavaks. Kogemuspunktide arengupuusse, vabandust, -ratastesse panek avab veel k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid uusi r\u00fcnnakuid ja v\u00f5imalusi, nii m\u00f5nedki neist vahva kiiksuga. \u00dcks viga on \u2013 jalgrattaid Tokugawa \u0161ogunaadis paraku veel ei tuntud.\n\u201cIshini\u201d m\u00f5nusast meepotist leiab paraku ka v\u00e4ikese t\u00f5rvatilga. Tehniliselt pole ta paraku varasemate uusversioonide, n\u00e4iteks \u201cYakuza Kiwami 2\u201d tasemel. Ilmselt on selles oma osa Unreal 4 m\u00e4ngumootoril, millega arendajal varasemat kokkupuudet pole. Stuudio v\u00e4itel olevat nende tavaline Dragon Engine liialt optimeeritud Kamurocho-taoliste metropolide loomiseks. No olgu, m\u00f5ningad kaadrisageduse k\u00f5ikumised, ning v\u00e4ikesed veidrused suude animeerimisel m\u00e4ngukogemust tegelikult eriti ei m\u00f5juta. Ning n\u00e4iteks t\u00e4iskuu vana Jaapani templi kohal n\u00e4eb ikkagi lummavalt kaunis v\u00e4lja.\nSeega, \u201cLike a Dragon: Ishin!\u201d on hea loo, m\u00f5nusa v\u00f5itluse ja elust pulbitseva maailmaga tore m\u00e4ng. Feodaalne Jaapan pakub tuttavaks saanud Kamurochole m\u00f5nusat vaheldust ning olles nende ridade kirjutamise ajaks teosega umbes poole peale j\u00f5udnud, julgen senise p\u00f5hjal v\u00e4hemalt \u201cYakuza\u201d sarja austajatele k\u00fcll \u00fcsna kindla ostusoovituse anda.\nPlatvormid: PS4, PS5\nIlmus: 22. veebruar 2023\nArendaja:\u00a0Ryu Ga Gotoku Studio\nV\u00e4ljaandja:\u00a0SEGA\n\u00dclevaade tehtud: PS5\nLike a Dragon: Ishin!\nHEA\nSuurep\u00e4rane v\u00f5itlus\nHea lugu\nP\u00f5nevad karakterid\nHALB\nTehniliselt n\u00f5rgem kui sarja eelmised osad"}
{"text":"S\u00d5JAP\u00c4EVIK (372. p\u00e4ev) | L\u00e4\u00e4s on \u00fchtne, aga kahjuks ka ida. Hiina pani Vene agressioonile \u00f5la allaVenemaa: ukrainlaste s\u00f5durisaapad k\u00e4isid meie pinnal. Hiina neutraalsuse teesklemise faas on l\u00f5ppemas. Lootuskiir h\u00e4vitajate rindel.\nVenemaal Brjanski oblastis Ljubet\u0161anes toimus t\u00e4na midagi kummalist. Ukrainaga piirneva oblasti kuberneri Aleksandr Bogomazi s\u00f5nul avas \u201er\u00fchm ukrainlastest sabot\u00f6\u00f6re\u201c liikuvast s\u00f5idukist tule. \u00dcks kohalik saanud surma ja k\u00fcmneaastane laps vigastada.\nFSB s\u00f5nul on nad alustanud operatsiooni, et \u201eh\u00e4vitada relvastatud Ukraina natsionalistid, kes rikkusid riigipiiri\u201c. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi s\u00f5nul toimub homme president Vladimir Putini eestvedamisel Venemaa julgeolekun\u00f5ukogu istung ning selle t\u00f5ttu on riigipea t\u00fchistanud visiidi Stavropoli. \u201eJutt k\u00e4ib terrorir\u00fcnnakust. Oleme v\u00f5tnud tarvitusele meetmed terroristide h\u00e4vitamiseks,\u201c s\u00f5nas Peskov.\nPeskovilt k\u00fcsiti, kas \u201er\u00fcnnaku\u201c valguses v\u00f5ib Venemaa muuta seal s\u00f5jaliseks erioperatsiooniks kutsutava vallutuss\u00f5ja ametlikku staatust. \u201eMa ei tea. Hetkel ei oska \u00f6elda,\u201c vastas ta.\nS\u00f5na v\u00f5ttis ka Putin ise, kes lausus tele-eetris: \u201eNad n\u00e4gid, et tegemist on tsivilistide autoga, kus sees olid ka lapsed. Ikkagi avasid nad tule. Me pigistame neid omalt poolt ja nad ei saavuta mitte midagi.\u201c\nSellistele olukordadele Ukraina poolt tihti reageeriv president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i n\u00f5unik M\u00f5hhailo Podoljak nimetas juhtumit klassikaliseks sihilikuks provokatsiooniks: \u201eVenemaa F\u00f6deratsioon soovib hirmutada oma inimesi ja \u00f5igustada r\u00fcnnakut teise riigi vastu olukorras, kus aasta aega kestnud s\u00f5da muudkui kasvatab vaesust. Partisanide liikumine Venemaal on muutumas tugevamaks ja agressiivsemaks. Kartke oma partisane\u2026\u201c\nSeega ei tunnista Ukraina r\u00fcnnakut omaks, ent ei eita, et teisel pool piiri t\u00f5epoolest midagi juhtus, nii Brjanskis kui ka k\u00f5rval asuvas Kurski oblastis. Esmalt hakkasid levima spekulatsioonid, justkui olnuks tegemist Venemaa petteoperatsioonidega. Selle eesm\u00e4rk v\u00f5iks olla tekitada ettek\u00e4\u00e4ne eskalatsiooniks v\u00f5i n\u00e4iteks \u201eerioperatsiooni\u201c ametlikult s\u00f5jaks kuulutamiseks koos selle juurde k\u00e4iva uue mobilisatsioonilainega.\nV\u00f5i kas t\u00f5esti v\u00f5ib tegemist olla Venemaa sisevaenlastega, nagu viitas Podoljak? Telegramis levib video, kus nn Vene Vabatahtlike Korpuse nimel esinevad mehed \u00fctlevad, et v\u00e4ide ukrainlaste r\u00fcnnakust on vale. \u201eTulime n\u00e4itama kaasmaalastele, et lootus on olemas ning et vabad relvastatud Vene inimesed suudavad re\u017eiimile vastu hakata,\u201c lausus mees videos. Vene Vabatahtlike Korpus s\u00f5dib Ukraina armee koosseisus.\nBrjanskis juhtunu asjaolusid ei ole s\u00f5ltumatud allikad suutnud kinnitada ega \u00fcmber l\u00fckata. See kehtib nii s\u00fcndmustiku kui ka selle eest vastutajate kohta. Kuni see nii j\u00e4\u00e4b, tuleb pidada meeles t\u00f5ika, et ka infos\u00f5jas k\u00e4ib intensiivne m\u00f5lemapoolne tulevahetus.\nJoon on liivale t\u00f5mmatud ja Hiina on poole valinud\nG20 suurriikide kogunemisel toimus seni k\u00f5ige k\u00f5rgema tasemega USA-Venemaa kohtumine p\u00e4rast lauspealetungi algust. USA riigidepartemangu esindaja \u00fctles BBC-le, et v\u00e4lisministrite Antony Blinkeni ja Sergei Lavrovi kohtumine kestis napid k\u00fcmme minutit. Blinken \u00f6elnud ametivennale, et agressioonis\u00f5da Ukraina vastu peab l\u00f5ppema.\nSamuti kannustas ameeriklane Lavrovi, et Venemaa taasliituks uue STARTi tuumarelvastuse kontrolli leppega, nimetades venelaste sellest lahkumist vastutustundetuks. Venemaa omalt poolt kohtumise sisu ei kommenteerinud, ent v\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova s\u00f5nul algatas p\u00f5gusa kohtumise USA osapool.\nAmeeriklased on teinud t\u00f6\u00f6d, et hoida \u00e4ra Hiina suurem panus Venemaa agressiooni. Sama soovis ka Saksa liidukantsler Olaf Scholz: \u201eMinu s\u00f5num Pekingile on selge: kasutage oma m\u00f5ju Moskva \u00fcle ja n\u00f5udke nende v\u00e4gede taandumist. \u00c4rge andke agressorile relvi.\u201c Tundub, et see pole eriti tulemusi andnud, kui vaadata G20 kohtumisel toimunut. Seda v\u00f5\u00f5rustanud India proovis t\u00fc\u00fcrida kokkusaamist selliste teemade juurde nagu kliimamuutus, millega seoses oleks olnud ehk v\u00f5imalus ka \u00fchine avaldus vastu v\u00f5tta. Lavrovi kohalolek t\u00e4hendas aga seda, et L\u00e4\u00e4ne poliitikud kasutasid v\u00f5imalust Venemaa materdamiseks. Venemaa s\u00fc\u00fcdistas L\u00e4\u00e4nt v\u00e4ljapressimises ning m\u00e4rkis, et neil on Hiina toetus. Viimane seda v\u00e4idet \u00fcmber ei l\u00fckanud.\nKas lennukid tulevad v\u00f5i on see k\u00f5ik vaid miraa\u017e?\nTasapisi, kuigi Ukraina vaatest lausa aegluubis, liigub Venemaale vastupanemiseks antavate h\u00e4vituslennukite teema. USA president Joe Biden ja Olaf Scholz on selle seni selgesti v\u00e4listanud, aga nii oli see varem ka tankide puhul. Rahvusvahelises meedias on j\u00e4\u00e4nud radari alla Prantsusmaa kaitseministri Sebastien Lecornu \u00fctlus sealses senatis toimunud arutelult. Mees andis m\u00f5ista, et ukrainlastega arutatakse pilootide treenimise k\u00fcsimust. USA ja \u00dchendkuningriik on sellega juba algust teinud, \u00f6elgu need oma lennukite andmise kavatsuste kohta mida tahes.\nLecornu ei \u00f6elnud, et Prantsusmaa plaanib anda Mirage 2000 v\u00f5i Rafale\u2019i \u00f5humasinaid, mida jaanuaris Pariisis k\u00e4inud ja rahvusassamblee ees esinenud Ukraina \u00fclemraada spiiker Ruslan Stefant\u0161uk k\u00fcsis. Ta viitas aga president Emmanuel Macronile, kelle s\u00f5nul ei ole Ukraina s\u00f5jalisel abistamisel miski laualt maas.\nUkraina v\u00f5ib loota eesk\u00e4tt Mirage\u2019ide saamisele, sest Prantsusmaa plaanib tulevikus ainult Rafale\u2019isid kasutada ning Mirage\u2019idest loobuda. T\u00e4psemalt k\u00e4ib jutt Mirage 2000C h\u00e4vitajatest, millest tosinkond on k\u00fcll kasutuselt maha v\u00f5etud, ent mille eluiga ei ole siiski ammendunud."}
{"text":"\u201eSalaoperatsiooni\u201c korraldanud kelm kukkus kinniPolitsei pidas kinni 32aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuses. \u201ePolitseile teadaolevalt on toimunud kuus sellist juhtumit, millest viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 eurot,\u201c r\u00f5hutas P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin.Inimesele v\u00e4idetakse telefonik\u00f5nes, et k\u00e4imas on salaoperatsioon mitteusaldusv\u00e4\u00e4rse pangat\u00f6\u00f6taja kontrollimiseks, milles vajatakse tema abi. Seej\u00e4rel palutakse inimesel oma pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tta raha, mis tuleb viia v\u00e4idetava kontaktisiku k\u00e4tte, kes omakorda viib selle raha panka.\u201eKonkreetse kelmi kohta saime infot Swedbankilt, kui teller m\u00e4rkas, et nende klient soovib v\u00f5tta v\u00e4lja suure summa raha. Teller uuris, mida klient nii suure summa rahaga plaanib teha, mille peale klient vastas, et osaleb salaoperatsioonis. T\u00e4nu panga t\u00f6\u00f6tajate kiirele tegutsemisele saime kelmi kinni pidada,\u201c kirjeldas Milenin. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Rein Taagepera 90. s\u00fcnnip\u00e4eva ja valimiste valguses28. veebruaril sai 90aastaseks Rein Taagepera, kelle panus Eesti riigi ja \u00fchiskonna arengusse tutvustamist ei vaja. Olgu siinkohal mainitud vaid aktiivsus v\u00e4liseesti kogukonnas ja sealsete sidemete ja abi toomine iseseisvuse taastanud Eestisse, Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduskonna loomine 1991. aastal, t\u00f6\u00f6 P\u00f5hiseaduse Assamblees aastatel 1991-1992, presidendiks kandideerimine 1992. aastal ning j\u00e4rjepidev osalemine Eesti poliitikas ning \u00fchiskonna arengu vaatlemisel, kommenteerimisel ja suunamisel.\nTaagepera teadusliku tegevusega on Eesti avalikkus m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem kursis, ehkki tema m\u00f5ju teadusilmas on olnud v\u00e4ga suur. Google Scholari alusel on tema teadust\u00f6id viidatud rohkem kui 17\u00a0000 korral, mis teeb Taageperast \u00fche enim viidatud Eesti sotsiaalteadlase. Ta on j\u00e4tkuvalt aktiivne ja viljakas \u00f5ppej\u00f5ud ning teadlane, kes jagab end Tartu \u00fclikooli ja California \u00fclikooli Irvine\u2019i haru vahel. Viimasel k\u00fcmnel aastal on ta avaldanud keskmiselt kolm-neli teadusartiklit aastas ja peaaegu iga paari aasta tagant on tal ilmunud uus monograafia (arvestamata eesti keeles ilmunud m\u00e4lestusteraamatuid). K\u00e4imasoleva valimisten\u00e4dala t\u00f5ttu keskendun siinkohal Taagepera panusele valimiss\u00fcsteemide m\u00f5ju uurimisel ja s\u00fcstematiseerimisel.\nRein Taagepera ei ole kunagi piirdunud kitsaste h\u00e4sti defineeritud empiiriliste probleemide lahendamisega, vaid on seadnud endale ja sotsiaalteadustele f\u00fc\u00fcsika eeskujul ambitsiooni tuletada seostest uusi seoseid. \u00dchiskond on keeruline n\u00e4htus, mille osised m\u00f5jutavad \u00fcksteist. Taagepera demonstreerib, kuidas tuletada oodatavaid seadusp\u00e4rasusi ja neid empiiriliste arvandmetega kontrollida. T\u00f6\u00f6riistad, mida Taagepera selleks kasutab, on loogiline m\u00f5tlemine, selle alusel v\u00f5imalike matemaatiliste funktsioonide defineerimine ja tulemuse kontrollimine ja kohandamine tegelike andmete graafimise v\u00f5i mudelite sobitamise abil. Seej\u00e4rel tuleb \u201eseosed seoste vahel\u201c tuvastada v\u00f5rrandis\u00fcsteemide lahendamise v\u00f5i ka keerulisema diferentsiaalarvutuse teel. See l\u00e4henemine on tal aluseks ka sotsiaalteaduste kriitika ja p\u00fc\u00fcde puhul teha sotsiaalteadused n-\u00f6 teaduslikumaks.1\nValimiss\u00fcsteemi m\u00f5ju\nF\u00fc\u00fcsika doktorikraadi kaitsmise ning l\u00fchikest aega t\u00f6\u00f6stuses keemiainsenerina t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rel politoloogiasse suundudes t\u00f6\u00f6tas Taagepera v\u00e4lja seostevaheliste seoste s\u00fcsteemi valimiss\u00fcsteemide k\u00e4sitlemisel, p\u00e4lvides sellega \u00fcleilmse t\u00e4helepanu ja tunnustuse. Koos Markku Laaksoga avaldas ta 1979. aastal artikli erakondade tingarvust,2 kus pakkus v\u00e4lja indeksi, millega saab arvutada osiste arvu neid oma osakaaluga l\u00e4bi kaaludes.3 See lihtne ja elegantne indeks v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida, kuidas h\u00e4\u00e4lte jaotuse \u00fcmberarvutamine kohtade jaotuseks parlamendis m\u00f5jutab erinevate valimiss\u00fcsteemide korral erakondade arvu ja osakaalu. Seda artiklit on n\u00fc\u00fcdseks viidatud rohkem kui 5000 teadust\u00f6\u00f6s.\nValimiss\u00fcsteemide m\u00f5ju uuringusuunda uuesti defineerivaks t\u00f6\u00f6ks sai 1989. aastal koos Matthew Shugartiga avaldatud raamat \u201eKohad ja h\u00e4\u00e4led.\u201c4 Raamatus on anal\u00fc\u00fcsitud valimiss\u00fcsteemide v\u00f5tmeosi, alustades parlamendikohtade jaotamise reeglitest (n\u00e4iteks Eestis kasutatavad modifitseeritud d\u2019Hondti jagajad), valimisringkondade suurusest ning k\u00fcnnistest (Eestis 5%), mis m\u00f5jutavad tugevalt s\u00fcsteemi proportsionaalsust ehk seda, mil m\u00e4\u00e4ral \u00fchtib valijate antud h\u00e4\u00e4lte jaotus erakondade parlamendikohtade jaotusega. S\u00fcsteemi proportsionaalsuse ulatuse m\u00f5ju on rangelt v\u00f5ttes puhtalt mehaaniline ehk h\u00e4\u00e4lte kohtadeks \u00fcmberarvutamise tagaj\u00e4rjel reeglina esinduse saanud erakondade (ting)arv v\u00e4heneb.\nRein Taagepera on kaitsnud doktorikraadi f\u00fc\u00fcsika alal ja tegutsenud l\u00fchidalt keemiainsenerina. P\u00e4rast politoloogiasse suundumist t\u00f6\u00f6tas ta v\u00e4lja seostevahelise seoste meetodi, mille abil k\u00e4sitletakse valimiss\u00fcsteeme, ning saavutas sellega \u00fcleilmse t\u00e4helepanu ja tunnustuse.\n\u00a0Aldo Luud \/ \u00d5htuleht \/ Scanpix\nSel mehaanilisel \u00fcmberarvutusel on aga reaalsed poliitilised tagaj\u00e4rjed, sest erakondade arv ja suurus m\u00f5jutavad koalitsioonide koosseisu ja seekaudu ka valitsuskabineti stabiilsust. Raamatus \u201eKohad ja h\u00e4\u00e4led\u201c on kirjeldatud ja formaliseeritud esimest korda mitmed seadusp\u00e4rasused, millest Taagepera kasvatas hiljem v\u00e4lja terve \u201eseostatud seoste\u201c s\u00fcsteemi. \u00dcks selline seadusp\u00e4rasus on nn parlamendi suuruse kuupjuure reegel, mis \u00fctleb, et esinduskogu suurus on kuupjuur elanikkonna suurusest. Samuti n\u00e4itavad Taagepera ja Shugart, et erakondade tingarvu alusel saab ennustada valitsuskabineti keskmist kestvust.5\nSelle raamatu suure m\u00f5ju (n\u00fc\u00fcdseks viidatud rohkem kui 3600 korral) \u00fcheks p\u00f5hjuseks oli peale \u00fcllatavate seadusp\u00e4rasuste v\u00e4ljatoomise kindlasti valimiss\u00fcsteemi osade s\u00fcstemaatiline k\u00e4sitlemine ja demonstreerimine, kuidas need formaalsed reeglid tegelikult poliitikat m\u00f5jutavad. Valimiss\u00fcsteem m\u00f5jutab seda, kuidas erakonnad esindatud saavad, see omakorda aga meie k\u00f5igi elu. Olulised on ka soovitused, kuidas kujundada valimiss\u00fcsteemi, teha sellised reeglid, et erinevad huvid oleksid h\u00e4sti esindatud ja samal ajal oleks tagatud valitsemise stabiilsus.\nValimiss\u00fcsteemi m\u00f5ju esindatusele v\u00f5ib laialt jaotada mehaaniliseks ja ps\u00fchholoogiliseks. Esimene t\u00e4histab h\u00e4\u00e4lte kohtadeks \u00fcmberarvutamise m\u00f5ju, teine on reeglite m\u00f5ju valijale, kes \u00f5pib n\u00e4iteks oma h\u00e4\u00e4lt k\u00fcnnise alla j\u00e4\u00e4vale erakonnale mitte andma. Valimiste tulemuse otsustab muidugi see, millised poliitilised j\u00f5ud missuguste ideedega millise hulga valijaid enda poolt h\u00e4\u00e4letama panevad. Valimiss\u00fcsteem aga struktureerib tugeval m\u00e4\u00e4ral ja pika aja jooksul seda, kes valijate ette v\u00f5istlema ja valitsema p\u00e4\u00e4sevad. Koalitsioonid lagunevad l\u00f5puks sisemiste erimeelsuste v\u00f5i poliitiliste s\u00fcndmuste tulemusena, kuid t\u00fclide t\u00f5usu v\u00f5imalused ja nende avaldumise kiirus s\u00f5ltuvad suurel m\u00e4\u00e4ral sellest, kui palju parteisid on laua taga.\nOluline on ka see, et osalejate arv ei m\u00e4\u00e4ra t\u00fclliminemise v\u00f5imalusi lineaarselt. \u00dcks laps endaga t\u00fclli ei l\u00e4he, kahe lapse vahel on juba \u00fcks kommunikatsioonikanal, kus t\u00fcli tekkida v\u00f5ib, kolme vahel on \u00fcks \u00fchele kanaleid kolm, aga nelja vahel juba kuus ehk N asjaosalise puhul on nendevaheliste kommunikatsioonikanalite arv leitav kui N(N-1)\/2, suurema osalejate arvu juures v\u00f5ime selle juba lihtsustada kujule N2\/2. Just sellisel viisil alustab Taagepera selgitust, miks m\u00e4\u00e4rab erakondade arv valitsuse eluea. Ta p\u00f5hjendab sellele m\u00f5ttele sattumist asjaoluga, et laste ja lastelaste arvu kasv ei kasvatanud tema ja Mare Taagepera kodust koormust lineaarselt, vaid palju kiiremini \u2013 ja see pani k\u00fcsima, miks see nii on.\nSeos valitsuse elueaga on t\u00e4psustatult j\u00e4rgmine: \u201eKui kommunikatsioonikanalite arvu v\u00e4hendada poole v\u00f5rra, siis peaks ju ka valitsuste kestus pikenema poole v\u00f5rra. Kui aga nendesamade kommunikatsioonikanalite arv ise kasvab kui erakondade arvu ruut, siis peaks erakondade arvu v\u00e4henemine kaks korda t\u00e4hendama, et valitsuse kestus pikeneb neli korda. Seega on valitsuste kestus erakondade arvu ruudu p\u00f6\u00f6rdv\u00e4\u00e4rtus2, kus k on mingi aja\u00fchiku konstant.\u201c6\n2007. aastal avaldatud uurimuses \u201eEnnustades erakondade suurust\u201c7 joonistab Taagepera v\u00e4lja kogu eelmainitud seoste seostamise ja n\u00e4itab, kuidas s\u00f5ltub valitsuse kestus erakondade tingarvust (N). See omakorda s\u00f5ltub tugevalt suurimast esindatuse saanud erakonnast (s1), mille kohta omakorda saab n\u00e4idata, kuidas s\u00f5ltub see valimisringkondade (M) ja parlamendi (S) suurusest. Kuna aga parlamendi suurus S on keskmiselt ruutjuur populatsioonist P, saabki tuua pisut lihtsustatud jada kujul P\u00a0\u2192\u00a0S (ja\u00a0M)\u00a0\u2192\u00a0s1 \u2192\u00a0N\u00a0\u2192\u00a0C.\nK\u00f5ik need seosed on teoreetiliselt tuletatud ning seej\u00e4rel kirjeldatud funktsioonidega, mis lubavad neid soovi korral omakorda \u00fcksteise sisse asendada. Seega pole need aditiivsed suunalised h\u00fcpoteesid, kuigi suunalisus tuleb siin teooriast, sest vaevalt m\u00f5tleb keegi, et valitsuse kestus m\u00e4\u00e4rab erakondade arvu parlamendis v\u00f5i et parlamendi suurus tekitab elanikkonna suuruse. Viimaks on need seosed ka empiiriliselt katsetatud ja kehtivaks tunnistatud ehk seisavad koosk\u00f5las Taagepera teadusfilosoofiaga kindlalt kahel jalal, p\u00f5hinedes nii tugeval teoorial kui\u00a0ka empirismil. Aastal 2017 ilmunud teoses \u201eH\u00e4\u00e4led ja kohad\u201c8 arendatakse ja lihtsustatakse seda seoste s\u00fcsteemi veelgi. Autorid on t\u00e4psustanud, kuidas m\u00f5jutavad parlamendi suurus ja ringkondade suurus (S\u00a0ja\u00a0M) koos t\u00e4psemalt erakondade kohtade jaotuse detaile parlamendis ning s\u00f5nastanud neli seadusp\u00e4ra erakondade kohtade ja h\u00e4\u00e4lte jaotuse kohta.\nSoovitused sotsiaalteadlastele\nIlmselt on Taagepera valitud valimiss\u00fcsteemide valdkond \u00fcsna sobiv seadusp\u00e4rasuste leidmiseks, sest tegu on protsessiga, kus miljonid h\u00e4\u00e4led surutakse rangelt defineeritud reeglitega (valimiss\u00fcsteemiga) kokku fikseeritud kohtade arvuga esinduskoguks. Kui need reeglid on piisavalt stabiilsed, siis hakkavad valimiss\u00fcsteemi mehaaniliste ja ps\u00fchholoogiliste m\u00f5jude tulemusena tekkima mustrid. Tema s\u00f5nastatud seadusp\u00e4rasused ei t\u00e4henda deterministlikke seoseid. Poliitika on see, mis l\u00f5puks ikkagi valimiste tulemuse otsustab, kuid see tulemus otsustatakse valimiss\u00fcsteemi seatud raamide sees ning seet\u00f5ttu saame erakondade arvu ja j\u00f5udude jaotust demokraatlike riikide puhul \u00fcllatavalt t\u00e4pselt ennustada. Seejuures tuleb ka siin silmas pidada paradoksi, et mudelid on iga \u00fcksiku ennustuse puhul pisut ebat\u00e4psed, aga keskmiselt v\u00e4ga t\u00e4psed. Nii et kui te p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul valimistulemusi n\u00e4hes valemi v\u00e4lja v\u00f5tate ja loodava valitsuse kestuse v\u00e4lja arvutate ning \u00fctlete, et see valitsus C\u00a0aasta p\u00e4rast kukub, ja selle peale kihla veate, siis kaotate selle kihlveo ilmselt napilt, aga keskmiselt te need kihlveod v\u00f5idaksite.\nOlen puudutanud siin vaid \u00fcht osa Rein Taagepera teadust\u00f6\u00f6st. Ta on kirjutanud mahukalt veel nii erinevatel teemadel nagu Balti riikide ajalugu, soome-ugri rahvaste k\u00e4ek\u00e4ik Venemaal, korruptsiooni ja kultuuri seosed, impeeriumide suurus l\u00e4bi aja, maailma elanikkonna kasvumudelid jne, jne. Valimiss\u00fcsteemide anal\u00fc\u00fcs on aga siiski Taagepera olulisim teaduslik panus, millega ta ei ole s\u00fcstematiseerinud ainult \u00fchte uurimisvaldkonda, vaid Taagepera on seda kasutanud ka laiemalt sotsiaalteaduse kui teaduse \u00fcle j\u00e4relem\u00f5tlemiseks.\nTema kriitilisus sotsiaalteaduste suhtes ei t\u00e4henda, et regressioonip\u00f5hine statistiline anal\u00fc\u00fcs on sobimatu. Tegelikult annab Taagepera sotsiaalteadlastele head n\u00f5u. Temale omaselt on see n\u00f5u lihtne ja terav nagu Ockhami habemenuga: a) tehke statistilist anal\u00fc\u00fcsi paremini, mis tihti t\u00e4hendab mittelineaarsust ja lineaarsete aditiivsete mudelite vastavat kohendamist, b) kasutage mudeleid, mis mitte ainult ei sobi h\u00e4sti antud andmetele, vaid rahuldaksid ka antud n\u00e4htuse v\u00f5i seose loogilisi piirv\u00e4\u00e4rtusi, c) ja olles sunnitud m\u00f5tlema selle n\u00e4htuse v\u00f5imalikele piiridele kui ka sellele, milline see tavaolukorras olla v\u00f5iks, saab teie mudel ka teoreetiliselt p\u00f5hjendatud ehk \u00fcldistub antud n\u00e4htuse erinevatele empiirilistele realisatsioonidele.\nPalju \u00f5nne ja j\u00e4tkuvat teaduslikku aktiivsust Rein Taageperale!\n1 Rein Taagepera, Making Social Sciences More Scientific. Oxford University Press, 2008.\n2 Markku Laakso, Rein Taagepera, \u201cEffective\u201d Number of Parties: A Measure with Application to West Europe.\u00a0\u2013 Comparative Political Studies 1979, 12\u00a0(1), lk\u00a03\u201327.\n3 Kus p on erakond i osakaal.\n4 Rein Taagepera, Matthew S. Shugrat, Seats and Votes: The Effects and Determinants of Electoral Systems. Yale University Press, 1989.\n5 Kestvus aastates on leitav kui, kus N on erakondade tingarv ja k on empiiriline konstant 42.\n6 Rein Taagepera, Logical Models and Basic Numeracy in Social Sciences. lk 51-52. http:\/\/www.psych.ut.ee\/stk\/Beginners_Logical_Models.pdf\n7 Rein Taagepera, Predicting Party Sizes. Oxford University Press, 2007.\n8 Matthew S. Shugart, Rein Taagepera. Votes from Seats: Logical Models of Electoral Systems. Cambridge University Press, 2017."}
{"text":"Pressiteade: Swedbank ja PPA hoiatavad: levimas on uus pangapettusPressiteade\n3.3.2023\n\n\n\nSwedbank ja PPA hoiatavad: levimas on uus pangapettus\n\n\n\nSwedbank ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on\nj\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud\npolitseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\n\n\n\n\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse\nsooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Swedbanki\nklienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate\nkelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud\npangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et\nklient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\n\n\n\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on\npolitseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja\nkorruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna\npangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis\nRaagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli\nlangenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast\nparima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume\nka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta.\n\n\n\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on\nkelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed.\n\u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201d r\u00f5hutas\nRaagmets. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne\nallkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne\nseda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada.\nTuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja\nehk PIN2 sisestamist,\u201d lisas ta.\n\n\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin\nlisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate\ntabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub\ninimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel\np\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile\nteadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid\ninimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot.\nTegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma\nt\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab\npolitseinik.\n\n\n\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end\npangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga\nsaada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka\n\u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste\nasutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt\npanga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i\nsisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle\nlingiga petuleht.\n\n\n\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem,\nkuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste\ninvesteerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja\ntausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis\narvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma\nkodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201d\nlisas ta.\n\n\n\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult\nkiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada.\nIsegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest\npolitseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada.\n\n\n\nLoe l\u00e4hemalt pettuste ennetamise kohta Swedbanki kodulehelt:\nhttps:\/\/www.swedbank.ee\/about\/privatefinances\/wisdom\/scams?language=EST\n\n\nLisainfo ja k\u00fcsimused:\nMartin K\u00f5rv\nkommunikatsiooni valdkonnajuht\nSwedbank AS\nLiivalaia 12, 15040 Tallinn, Harjumaa\nTel: +372 888 2536\nMob: +372 520 6417"}
{"text":"Swedbank ja PPA hoiatavad: levimas on uus pangapettus\u00a0TALLINN, 3. m\u00e4rts, BNS - Swedbank ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\n\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets.\nKuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. P\u00e4rast vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\u00a0\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raagmets.\nKa sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta. \u00a0\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. \u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201d r\u00f5hutas Raagmets.\nPIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist,\u201d lisas ta. \u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\u00a0\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201d lisas ta. \u00a0\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Swedbank ja PPA hoiatavad: levib uutmoodi pangapettus, ohver kaasatakse v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooniPolitsei ja pank hoiatavad uutmoodi petuskeemi eest.Foto: Shutterstock\nSwedbank ja politsei- ja piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u00a0\u00a0\nSwedbanki klienditeenuste juhi Ede Raagmetsa s\u00f5nul on sel aastal olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00e4lja v\u00f5tta ootamatult suur summa sularaha. \u201cKuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi,\u201d \u00fctles ta.\u00a0\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga\u00a0sisepettusi\u00a0ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid,\u201d kirjeldas Raagmets. \u201cSeej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks.\u201d\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. Raagmets r\u00f5hutas, et pangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93\u00a0000 eurot.\n\u00d5ngitsuss\u00f5numid ja investeerimiskelmid\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka\u00a0\u00f5ngitsuss\u00f5numeid\u00a0ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\u00a0\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201d lisas Milenin.\u00a0\u00a0\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada.\u00a0"}
{"text":"Tublid kaasvirulased,SISUTURUNDUSkui ma kunagi Toompeale jalutasin, lugesin trepiastmeid. Neid tuli palju. \u00dcks t\u00f5ukerattaga laps tihkus koos isaga m\u00e4est \u00fcles ronides nutta. \u201e\u00c4ra jonni,\u201c \u00fctles isa, \u201esiit \u00fcles minna on palju raskem, kui alla tulla\u201c.See lause v\u00f5iks k\u00e4ia ka poliitikute kohta. Kuid tegelikult on neil just alla v\u00e4ga raske tulla. Ja nii j\u00e4\u00e4vadki sinna Toompea lossi pikaks ajaks istuma stagneerunud nn \u201evettinud m\u00e4grad\u201c, kel pole enam ei kirge ega ka ideid. On j\u00e4\u00e4nud vaid omakasu ja kinnistunud toiduahelad. See suhtumine tuleb uute tulijate vastu v\u00e4lja vahetada!Olles veerandsada aastat t\u00f6\u00f6tanud ajakirjanikuna, n\u00f5ustusin ma neli aastat tagasi kandideerima Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades Riigikokku. Kogusin toona 828 valija toetuse. S\u00fcgav kummardus selle eest teile veel kord!Osalesin nelja aasta eest valimistej\u00e4rgsetel pingelistel koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel erakonna meedia esindajana, kui pandi kokku EKRE, Keskerakonna ja Isamaa kolmikliit, mis kujunes kahe aasta jooksul \u00fcheks tegusamaks ja Eestile k\u00f5ige kasulikumaks valitsuseks \u00fcldse. Paraku l\u00f5petati see kooslus enneaegselt ja k\u00f5ik j\u00e4i pooleli.Olen need aastad Riigikogu EKRE fraktsiooni n\u00f5unikuna n\u00e4inud poliitika tegemise k\u00f6\u00f6gipoolt igast k\u00fcljest. Seda, kuidas m\u00f5ned erakonnad Eestit t\u00fckkhaaval maha m\u00fc\u00fcvad, on k\u00f5rvalt vaadata kriipivalt valus.See k\u00f5ik kokku on andnud mulle julgust poliitikas j\u00e4tkata ja kandideerida seegi kord EKRE ridades L\u00e4\u00e4ne-Virumaal kolmanda numbrina, et esindada virulasi Eesti poliitikas k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel, tehes k\u00f5ik, et rahvuskonservatiivide p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused p\u00e4\u00e4seksid esile rahvuslust maha salgavate ja inimestest hoolimatute j\u00f5udude vastu.Olen alati olnud mures meie iseseisvuse s\u00e4ilimise p\u00e4rast. T\u00e4na on see teema taas teravalt esil. Seda nii Ukrainas k\u00e4iva s\u00f5ja ja sellega kaasneva kui ka teiselt poolt Br\u00fcsselist tuleneva absurdsete ja rahvusriike eiravate survestamiste p\u00f5hjusel.Eelmise emotsionaalse \u00e4rkamisaja l\u00e4biteinuna n\u00e4en s\u00fcvenevat vajadust ja valmidust meie uueks \u00e4rkamiseks.\u00dchiskonnas tekkinud pinged ja polariseerumine on vaja juhtida sellisesse rahulikku kanalisse, kus meie v\u00e4ike rahvas saab s\u00f5bralikult \u00fcheskoos eksisteerida. Meie rahvusriik peaks olema just selline, millisena me seda \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta tagasi ette kujutasime.Kuigi EKRE-t p\u00fc\u00fctakse konkurentide poolt s\u00fc\u00fcdistada poliitilise spektri laial skaalal, on t\u00f5siasi see, et tegemist on k\u00f5ige eestimeelsema erakonnaga \u00fcldse. EKRE on korruptsioonivaba, rahvuslik, p\u00f5him\u00f5ttekindel seltskond, kes ei m\u00f5tle \u00fcksnes eliidile, vaid igale inimesele igas Eestimaa nurgas. Meil on ideid, kuidas Eesti vaesusest v\u00e4lja tuua.Ajakirjanikuna pean oluliseks s\u00f5na- ja m\u00f5ttevabaduse s\u00e4ilimist, mitte kedagi ei tohiks diskrimineerida tema m\u00f5tete v\u00f5i maailmavaate p\u00e4rast.Olles n\u00e4inud elu nii Toompeal kui k\u00f5ige kaugemas metsatares, oskan \u00e4ra tunda eestimaalaste muresid ka rohujuure tasandilt ning viia need valijatelt valitsejateni.Paneme sisse j\u00e4rgmise k\u00e4igu ja \u00fchendame j\u00f5ud, et t\u00fc\u00fcrida maailma normaalsuse suunas.EESTI EEST!AARNE M\u00c4E"}
{"text":"Swedbank ja PPA hoiatavad: levimas on uus pangapettusSwedbank ja politsei- ja piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u00a0\nKui pangast palutakse v\u00e4lja v\u00f5tta suurem summa sularaha, peaks see tegema ettevaatlikuks.\nSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\nr\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets.\nKuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\u00a0\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta.\u00a0\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. \u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201d r\u00f5hutas Raagmets. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist,\u201d lisas ta.\u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93\u00a0000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201d lisas ta.\u00a0\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada."}
{"text":"\"Politseioperatsioon\": Andke oma raha meile. Jah, kogu summa!Swedbank ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta.\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. \u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201d r\u00f5hutas Raagmets. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist,\u201d lisas ta.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201d lisas ta.\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada.\nLoe l\u00e4hemalt pettuste ennetamise kohta Swedbanki kodulehelt!\n"}
{"text":"Swedbank ja PPA hoiatavad: levimas on uus pangapettus\u00a0Swedbank ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u00a0\u00a0\n\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\u00a0\u00a0\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga\u00a0sisepettusi\u00a0ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta.\u00a0\u00a0\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. \u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201d r\u00f5hutas Raagmets. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist,\u201d lisas ta.\u00a0\u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93\u00a0000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka\u00f5ngitsuss\u00f5numeid\u00a0ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\u00a0\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201d lisas ta.\u00a0\u00a0\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada.\u00a0"}
{"text":"Valgevene kohus m\u00f5istis nobelist Bjaljatski 10 aastaks vangi (T\u00e4iendatud!)MOSKVA, 3. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Valgevene kohus m\u00f5istis Nobeli rahupreemia laureaadi Aless Bjaljatski reedel k\u00fcmneks aastaks vangi, \u00fctlesid aktivistid, kes n\u00e4evad selles karistust v\u00f5itluse eest inim\u00f5iguste nimel.\nBjaljatski anti kohtu alla aasta algul koos kolleegide Valiantsin Stefanovit\u0161i ja Uladzimir Labkovicziga s\u00fc\u00fcdistatuna Valgevenesse opositsiooni, seal hulgas 1996. aastal asutatud inim\u00f5iguskeskuse Viasna tegevuseks raha smugeldamises.\nViasna \u00fctles reedel avalduses, et 60-aastane nobelist m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi salakaubanduses ja \"avalikku korda j\u00e4medalt rikkuva tegevuse\" rahastamises.\nStefanovit\u0161 m\u00f5isteti \u00fcheksaks ja Labkovicz seitsmeks aastaks vangi.\n\u00dckski kolmest ei ole end s\u00fc\u00fcdi tunnistanud.\nInim\u00f5igusorganisatsioon Amnesty International on nimetanud kohtuprotsessi \"jultunud eba\u00f5iglusaktiks\" ja k\u00e4ttemaksuks aktivismi eest.\nBjaljatski sai eelmisel aastal koos Vene ja Ukraina inim\u00f5iguslastega Nobeli rahupreemia.\nTa asutas Viasna varsti p\u00e4rast seda, kui president Aleksander Luka\u0161enko sai esimest korda Valgevene riigipeaks.\n2011. aastal pandi Bjaljatski maksudest k\u00f5rvalehoidmise eest kolmeks aastaks vangi. Ka selles n\u00e4hti poliitilisi tagamaid.\nEksiilis viibiv Valgevene opositsioonijuht Svjatlana Tsihhanovskaja kritiseeris reedel kohtuotsust, millega m\u00f5isteti juhtiv inim\u00f5iguslane ja Nobeli rahupreemia laureaat Aless Bjaljatski k\u00fcmneks aastaks vangi.\nTsihhanovskaja \u00fctles sotsiaalmeedias, et Bjaljatski ja tema kaks kaaskohtualust m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi \"libaprotsessil\".\n\"Me peame tegema k\u00f5ik, et v\u00f5idelda selle h\u00e4biv\u00e4\u00e4rse eba\u00f5igluse vastu ja nad vabastada,\" \u00fctles ta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Valgevene kohus m\u00f5istis nobelist Bjaljatski 10 aastaks vangi (T\u00e4iendatud!)MOSKVA, 3. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Valgevene kohus m\u00f5istis Nobeli rahupreemia laureaadi Aless Bjaljatski reedel k\u00fcmneks aastaks vangi, \u00fctlesid aktivistid, kes n\u00e4evad selles karistust v\u00f5itluse eest inim\u00f5iguste nimel.\nBjaljatski anti kohtu alla aasta algul koos kolleegide Valiantsin Stefanovit\u0161i ja Uladzimir Labkovicziga s\u00fc\u00fcdistatuna Valgevenesse opositsiooni, seal hulgas 1996. aastal asutatud inim\u00f5iguskeskuse Viasna tegevuseks raha smugeldamises.\nViasna \u00fctles reedel avalduses, et 60-aastane nobelist m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi salakaubanduses ja \"avalikku korda j\u00e4medalt rikkuva tegevuse\" rahastamises.\nStefanovit\u0161 m\u00f5isteti \u00fcheksaks ja Labkovicz seitsmeks aastaks vangi.\n\u00dckski kolmest ei ole end s\u00fc\u00fcdi tunnistanud.\nInim\u00f5igusorganisatsioon Amnesty International on nimetanud kohtuprotsessi \"jultunud eba\u00f5iglusaktiks\" ja k\u00e4ttemaksuks aktivismi eest.\nBjaljatski sai eelmisel aastal koos Vene ja Ukraina inim\u00f5iguslastega Nobeli rahupreemia.\nTa asutas Viasna varsti p\u00e4rast seda, kui president Aleksander Luka\u0161enko sai esimest korda Valgevene riigipeaks.\n2011. aastal pandi Bjaljatski maksudest k\u00f5rvalehoidmise eest kolmeks aastaks vangi. Ka selles n\u00e4hti poliitilisi tagamaid.\nEksiilis viibiv Valgevene opositsioonijuht Svjatlana Tsihhanovskaja kritiseeris reedel kohtuotsust, millega m\u00f5isteti juhtiv inim\u00f5iguslane ja Nobeli rahupreemia laureaat Aless Bjaljatski k\u00fcmneks aastaks vangi.\nTsihhanovskaja \u00fctles sotsiaalmeedias, et Bjaljatski ja tema kaks kaaskohtualust m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi \"libaprotsessil\".\n\"Me peame tegema k\u00f5ik, et v\u00f5idelda selle h\u00e4biv\u00e4\u00e4rse eba\u00f5igluse vastu ja nad vabastada,\" \u00fctles ta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Swedbank ja PPA hoiatavad: levimas on uus pangapettus\u00a0Swedbank ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u00a0\u00a0\n\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\u00a0\u00a0\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta.\u00a0\u00a0\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. \u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201d r\u00f5hutas Raagmets. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist,\u201d lisas ta.\u00a0\u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93\u00a0000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\u00a0\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201d lisas ta.\u00a0\u00a0\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada.\u00a0\nLoe l\u00e4hemalt pettuste ennetamise kohta Swedbanki kodulehelt: https:\/\/www.swedbank.ee\/about\/privatefinances\/wisdom\/scams?language=EST\u00a0\u00a0\n]]>"}
{"text":"Korruptsioonivaba Eesti juht Hololei kaasusest: huvide konflikt laieneb otsustajatest kaugemaleTippametniku Henrik Hololei hiljutisele juhtumile otsa vaadates v\u00f5ib \u00f6elda, et me ei saa t\u00f5lgendada seda lihtsa konverentsil k\u00e4imisega \u2013 siin on mitmeid asjaolusid, mis sellise k\u00e4itumise \u00f5igusp\u00e4rasuse kahtluse alla seavad, r\u00e4\u00e4kis \u00c4rip\u00e4eva raadios Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.\nNimelt kirjutas \u00c4rip\u00e4ev eile, et ajal, mil Euroopa Komisjon pidas Katariga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja otsustas ka lennundusega seotud k\u00fcsimusi, lendas Hololei Qatar Airwaysiga mitmel korral \u00e4riklassis, ilma et Euroopa Komisjon oleks selle eest ise tasunud, ning Hololei kinnitas enda visiite ise."}
{"text":"Politsei hoiatab uue pangapettuse eestSwedbank ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u00abSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\n\u00abAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Raagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks.\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed.\n\u00abPangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u00bb r\u00f5hutas Raagmets. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u00abSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist.\u00bb\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta.\n\u00abSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u00bb r\u00f5hutab politseinik.\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u00abIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u00bb lisas ta.\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada."}
{"text":"Valimised on noateral. Olukord on nagu Donald Trumpi v\u00f5idu eelMeie valimised on noatera peal, leiab Kajar Kase (Ref), t\u00f5mmates paralleele 2016. aastaga USAs.Mul l\u00e4hevad kohe h\u00e4irekellad t\u00f6\u00f6le ja tuled p\u00f5lema, kui valimistulemust hakatakse juba v\u00e4lja kuulutama. Vist \u00fcleeile kuulsin Delfi \u00fchest videost lauset: \u00abSelleks, et Reformierakond neid valimisi ei v\u00f5idaks, peaks k\u00fcll taevas maa peale kukkuma!\u00bb\nSee meenutas mulle v\u00e4ga lauset, mida kuulsin \u00fches USA podcastist n\u00e4dal enne Donald Trumpi presidendiks valimist, vastusena k\u00fcsimusele, mis v\u00f5iks Hillary Clintoni v\u00f5itu v\u00e4\u00e4rata: \u00abEi midagi. Olgem ausad, mis saakski veel juhtuda?\u00bb\n\nParalleel 2016. aastast\n\nMa ei tea, kas te m\u00e4letate, aga novembris 2016 kuulutasid k\u00f5ik eksperdid\u00a0juba n\u00e4dalaid ette Hillary Clintoni kindlat v\u00f5itu. Hillary oli k\u00fcsitluste j\u00e4rgi v\u00f5itnud k\u00f5ik teledebatid, tema kampaaniastrateegiat hinnati Trumpi omast palju paremaks.\u00a0Ka uudistekajastus tundus olema oli demokraatide poole kaldu.\nLoetud n\u00e4dalad enne valimisi tabas Donald Trumpi suur skandaal, nimelt avalikkusesse lekkis tema meelalhutajak\u00e4rj\u00e4\u00e4riaegne videolint, kus ta \u00fctles, et staaridel on lubatud naisi \u00abto grab them by the pussy\u00bb\u00a0(krabada neid jalgevahelt).\nP\u00e4rast seda tahtsid temast lahti \u00f6elda paljud vabariiklastest. Arvamusk\u00fcsitlused p\u00f6\u00f6rasid otsustavalt Clintoni poole.\nAga valimised v\u00f5itis Trump, v\u00f5itis p\u00e4ris kindlalt.\nK\u00f5igil ekspertidel olid p\u00e4rast muidugi h\u00e4bin\u00e4od ees. T\u00f5sisem probleem oli, et USA sai presidendi, kes suhtus s\u00f5bralikult valgete \u00fclemv\u00f5imu pooldajatesse, soovis NATOst v\u00e4lja astuda ja COVIDi vastu pesuvalgendajat juua. K\u00e4tte maksis muuhulgas just Clintoni toetajate loidus, eriti majandusega kimpu j\u00e4\u00e4nud v\u00f5tmeosariikides, mis keskajakirjanduse veergudele v\u00e4lja ei paistnud.\n\nEKRE toetajad on lojaalsed\n\nMul on t\u00f5sine hirm, et sarnaselt USA-ga ei p\u00fc\u00fca meie arvamusk\u00fcsitlused EKRE toetajaid eriti h\u00e4sti kinni. P\u00e4ris kindlasti ei usu ma teooriat, et \u00abPrigo\u017eini skandaal\u00bb\u00a0on pannud need EKREst \u00e4ra p\u00f6\u00f6rama. Pigem vastupidi, need Putini jutupunktid, mida EKRE lakkamatult korrutab, on nende valijale meeltm\u00f6\u00f6da.\nSellest, et Wagneri juht \u00fctles - v\u00f5ib-olla irooniliselt - et muidugi on Mart Helme nende mees, pole EKRE toetajad kuulnudki, sest Delfit nad ei loe. Uutes Uudistes aga r\u00e4\u00e4gitakse ainult, kuidas kallutatud peavoolumeedia ja kuritegelik s\u00fcvariik nende h\u00e4vitamiseks infooperatsioone korraldavad.\nEile laekunud avaliku arvamuse uuringud \u00fctlevad minimaalselt, et seis on v\u00e4ga volatiilne. Kaks neist, Norstati viimase n\u00e4dala tulemused ja Faktum Ariko, n\u00e4itasid ka EKREt Reformierakonnaga sisuliselt viigis olevat. Eelmiste valimiste eel eksisid need k\u00fcsitlused l\u00f5pptulemust ennustades paari protsendiga.\n\nJulgeolekuoht\n\nMa m\u00e4letan, see Trumpi valimise p\u00e4ev oli mulle isiklikult \u00f5udne. J\u00e4lgisin terve \u00f6\u00f6 valimistulemusi ja umbes kella 3-st hakkasin aru saama, et Trump v\u00f5idabki. Saabki presidendiks. Hakkabki vaba maailma juhtima. K\u00f5ik teised inimesed alles magasid, aga mul oli juba selge, et nad \u00e4rkavad, vihastavad muuhulgas k\u00f5igi neile pool aastat k\u00fcsitlustulemuste kaalutud keskmisi selgitanud inimeste peale ja j\u00e4rgmised neli aastat tulevad t\u00e4iesti ettearvamatud.\nEt seda k\u00f5ike Eestis v\u00e4ltida, soovitan minna valima. Mul on s\u00fcgavalt hea meel, et me ei saanud teada, kuidas oleks USA s\u00f5ja ajal suhtunud riiki, kelle valitsusliikmed nimetasid nende presidenti \u00abkorrumpeerunud n\u00e4rakaks\u00bb.\nEKRE uuesti valitsusse p\u00e4\u00e4semine on meile veel mitme j\u00e4rgmise aasta jooksul reaalne julgeolekuoht. Varsti ongi muidu eestlased mitte Ukraina ja rahu poolt, vaid\u00a0otsime plaani B, mis l\u00f5hnab kahtlaselt rublade j\u00e4rele."}
{"text":"INTERVJUU | Martin Helme: \u201eAinus v\u00f5imalus hoida \u00e4ra Reformierakonna valitsuse j\u00e4tkamine, on h\u00e4\u00e4letada valimistel EKRE poolt!\u201cEesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme kutsub k\u00f5iki rahvuskonservatiivse maailmavaatega inimesi andma oma panust valimisaktiivsuse t\u00f5stmisel \u2013 ainult nii on v\u00f5imalik vahetada v\u00e4lja Reformierakonna valitsus.\u00a0\nSuur osa inimesi on juba valimas k\u00e4inud. Millega veenad neid inimesi, kes pole veel otsustanud, h\u00e4\u00e4letama EKRE poolt? Miks on EKRE nendel valimistel parim valik?\nNeil valimistel on kaalul Eesti p\u00fcsimine. P\u00fcsimine rahvusriigina, p\u00fcsimine sellise riigina, kus meil, p\u00f5lisrahval on otsustav s\u00f5na meie elu korraldamisel. K\u00f5ik teised erakonnad soovivad rohkemal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral j\u00e4tkata nende poliitikatega, mis meid viimasel paaril aastal on teinud vaesemaks ja \u00f5nnetumaks. Meie pakume inimestele ainsana paremat homset, sest me ei lepi r\u00f6\u00f6vellike elektrihindadega, ei lepi hullumeelse rohep\u00f6\u00f6rdega, ei n\u00f5ustu massilise odavt\u00f6\u00f6j\u00f5u sisseveoga. Oleme n\u00e4idanud valitsuses olles, et t\u00e4idame oma lubadusi ja meie peale v\u00f5ib kindel olla.\nMis saab Eestist, kui valitsuses j\u00e4tkab Reformierakonna valitsus?\nJ\u00e4tkub see, mida oleme n\u00e4inud Kaja Kallase valitsemise ajal: kiire vaesumine, inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste jalge alla trampimine, enneolematus ulatuses v\u00f5\u00f5raste sisser\u00e4nne, maapiirkondades elu kokku t\u00f5mbamine, eestluse arendamise asemel multikultuursuse edendamine, perede toetamise asemel vikerkaarelippude lehvitamine. J\u00e4tkub hinnat\u00f5us ja eesti keele taandumine. J\u00e4tkub poliitiline korruptsioon, kus \u00fchtegi Reformierakonna poliitikut ei \u00e4hvarda seaduserikkumise puhul karistus. Ja tulevad uued asjad \u2013 vihak\u00f5neseaduse-nimeline tsensuur, rohep\u00f6\u00f6rde nimel inimeste liikumisv\u00f5imaluste piiramine, kasvab j\u00e4lgimis\u00fchiskond ja hirmu\u00f5hkkonna loomine.\nMilliste erakondade v\u00f5imuliit oleks Eesti tuleviku seisukohast k\u00f5ige halvem?\nK\u00f5ige hullem oleks, kui me saaksime puhtaverelise liberaalide valitsuse, kus juhtpositsioonile Reform ja teda toetavad sotsid ning Eesti200. Liberaalide valitsus oleks ka Reformierakonna ja Keskerakonna liit, mida me juba n\u00e4gime. Just see valitsus kehtestas meile j\u00f5hkra koroonare\u017eiimi ning ajas koerad ja teleskoopnuiadega eri\u00fcksuslased rahumeelsete inimeste kallale. On ka v\u00f5imalik, et neile kahele on appi vaja m\u00f5nda v\u00e4iksemat vasakparteid, kas siis E200 v\u00f5i sotse, aga sisu sellest oluliselt ei muutu. K\u00f5ik need kombinatsioonid viivad Eestis edasi ellu massilist immigratsiooni, eestluse v\u00e4lja suretamist, rohep\u00f6\u00f6ret koos kaasneva p\u00f6\u00f6rase vaesumisega, ning v\u00f5imuhaarde karmimat kehtestamist inimeste elude \u00fcle. Eesti ei j\u00e4\u00e4 siis vabaks ja demokraatlikuks, aga me ei j\u00e4\u00e4 siis ka enam eestlaste rahvuskoduks.\nK\u00e4isid viimasel kahe kuu jooksul valimisturnee raames m\u00f6\u00f6da Eestit. Mis inimestele peamiselt muret teeb? Mida oodatakse EKRE-lt?\nV\u00e4ga ollakse h\u00e4das majanduslike raskustega. Euroopa k\u00f5rgeim inflatsioon, p\u00f6\u00f6rased hinnat\u00f5usud, koondamised, k\u00f5ik see m\u00f5jub v\u00e4ga rusuvalt. Teine suur mure on Eesti tuleviku ja rahvusena p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise p\u00e4rast. Probleem on eestlaste v\u00e4ljar\u00e4nne, suur sisser\u00e4nne, madal s\u00fcndimus, samas ka eestimeelsuse taandumine meie \u00fchiskonna koorekihi hulgas. Mures ollakse ka julgeoleku p\u00e4rast.\nPaar p\u00e4eva enne valimisi liigub erakondade reitingu kohta erinevaid numbreid. Milles v\u00f5ib p\u00f5hjus olla? \nEnne valimisi paisatakse avalikkusesse v\u00e4ga palju v\u00e4ga infot, mis teenib eelk\u00f5ige eesm\u00e4rki manipuleerida valimistulemusi. M\u00f5ni k\u00fcsitlus n\u00e4itab, et me oleme suisa esimesed ja edastame isegi Reformierakonda, m\u00f5ni n\u00e4itab, et oleme kukkunud neljandaks. Nende eesm\u00e4rk on valijaid m\u00f5jutada, uinutada v\u00f5i masendada meie toetajaid. \u00c4rge p\u00f6\u00f6rake neile liigset t\u00e4helepanu, t\u00e4htis on kindlasti minna valima ja anda oma h\u00e4\u00e4l EKRE kandidaatide poolt! Kui aga vaadata neid k\u00fcsitlusi selle pilguga, et kas hiljutised laimukampaaniad meedias on m\u00f5junud, siis mulle tundub, et mitte eriti v\u00f5i kohati isegi on meie valijaid meelekindlamaks teinud.\nKes nende infor\u00fcnnaku taga on?\nP\u00e4ris hirmutav on vaadata, kui hea meelega Eesti meedia ja liberaalsed erakonnad levitavad Venemaalt Eestisse s\u00f6\u00f6detud valeinfot, mis on ju selgelt m\u00f5eldud meie valimistulemuse m\u00f5jutamiseks meile kahjulikus suunas. See t\u00e4hendab, et meie meedia ja teised parteid teevad sisulist koost\u00f6\u00f6d Kremli propagandaga, sest loodavad sellest endale kasu saada ja meile kahju teha.\nKusjuures k\u00f5ik nad teavad, nii ajakirjanikud kui ka poliitikud, et tegu on l\u00e4bin\u00e4htavalt valelike libauudistega. Seda, et Kremlil ja liberaalidel on \u00fchine vaenlane \u2013 eesti rahvuslased, iseseisvusmeelsed konservatiivid \u2013 seda nad ei m\u00e4rka. K\u00fcsimus on ka selles, et miks meie julgeolekuasutused lubavad sellel s\u00fcndida? Neil on seadusest tulenev kohustus hoida \u00e4ra v\u00e4lisj\u00f5udude valimistesse sekkumine, aga selle asemel lasevad nemadki rahumeeli meid laimata, midagi \u00fctlemata. Sisuliselt lasevad venelastel teha, mis tahavad. Ma ei n\u00e4e sellele muud selgitust kui ideoloogiline vimm meie vastu.\nPaljud inimesed loobuvad valimas k\u00e4imast, sest leiavad, et nende h\u00e4\u00e4lest midagi ei s\u00f5ltu. Kuidas veenad neid vastupidises?\nNeil valimistel on kaalul absoluutselt iga h\u00e4\u00e4l! Me ju oleme n\u00e4inud, et igal valimisel on olnud olukordi, kus m\u00f5nest \u00fcksikust h\u00e4\u00e4lest s\u00f5ltub, millise erakonna esindaja l\u00e4heb parlamenti. Sel korral on j\u00f5ujooned nii napid, nii tasav\u00e4gised, et igas viimases kui ringkonnas on asjad noatera peal. Reformierakonna valitsust on v\u00f5imalik \u00e4ra hoida ainult siis, kui k\u00f5ik EKRE toetajad tulevad valima.\nMida saab EKRE liige ja toetaja erakonna eduks teha veel viimastel p\u00e4evadel enne valimisp\u00e4eva?\nKutsun k\u00f5iki meie toetajaid tegema usinat t\u00f6\u00f6d meie seisukohtade selgitamisel, libainfo kummutamisel ja inimeste valimisaktiivsuse t\u00f5stmisel. Tulge ise kindlasti valima, levitage meie s\u00f5numeid s\u00f5prade-tuttavate-sugulaste hulgas ja sotsiaalmeedias. Kel rohkem aega ja motivatsiooni, helistage tuttavatele ja veenge inimesi meile h\u00e4\u00e4lt andma. Ja kel v\u00f5imalik, aidaku oma eakamaid naabreid oma autoga valimisjaoskonda, eriti maapiirkondades on \u00fchistransport teatavasti h\u00f5redav\u00f5itu."}
{"text":"Monika Prede: Otep\u00e4\u00e4 \u201cnursipalust\u201d \u2013 kes vastutab?Iga p\u00e4ev v\u00f5ib meediast lugeda uudiseid V\u00f5rust Viimsini kohalike kogukondade v\u00f5itlusest kodukohtade elukeskkonna p\u00e4\u00e4stmiseks otsusetegijate teerulli eest. Nursipalust on saanud \u00fcks s\u00fcmbol, riigi ja rahva vastasseisu ere n\u00e4ide. Aastaid tagasi sai sealse rahva kodude kaitsel otsustavaks 10 volikogu liikme ootamatu k\u00e4et\u00f5stmine pol\u00fcgooni laiendamise poolt. Liblika efekt \u2013 99st hektarist on t\u00e4naseks saanud tervet L\u00f5una-Eestit ohustav plaan 9000 hektarisest pol\u00fcgoonist\u2026 Kes need kohalikud tegelased olid, kas keegi neist selle otsuse eest ka vastutas? Muidugi m\u00f5ttetu k\u00fcsimus, meil ju isikliku vastutust ei eksisteeri.\nKa Otep\u00e4\u00e4l on oma \u201cnursipalu\u201d. Jutt on UPM Kymmene OY t\u00f6\u00f6stuspiirkonna laiendamisest vahetult linna elamuteni, muutes seni kehtinud \u00fcldplaneeringut. Praegune, valdavalt parkmetsa, puhke-, haljasala-, ja pereelamumaa, muudetakse tootmismaaks. Kaks (2019 ja 2022) algatatud detailplaneeringut h\u00f5lmavad kokku 32,9 ha linna elamutega piirnevat ala. Planeeritakse ehitada tootmishooned, puidu ladestusplatsid, settetiigid ja muu tehasele vajaminev infrastruktuur. Neli aastat kestnud vastasseisu juba praegu vineeritehase m\u00fcra ja haisu m\u00f5juv\u00e4ljas elavate inimeste ning valla otsusetegijate vahel v\u00f5ib iseloomustada \u00fctlusega \u2013 las koerad hauguvad, karavan l\u00e4heb edasi!\nM\u00f5lema detailplaneeringu algatamises toodi v\u00e4lja, et keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamine (KSH) v\u00f5i hindamata j\u00e4tmine otsustatakse p\u00e4rast keskkonnam\u00f5jude eelhinnangu koostamist. Eelhinnangu eesm\u00e4rk oli otsustada, kas mingi tegevus v\u00f5ib avaldada olulist kahjulikku m\u00f5ju loodusele ja seab ohtu inimese tervise, heaolu ning vara. Eelhinnangud ka tehti ja volikogu otsustas nende p\u00f5hjal detailplaneeringute KSH-d mitte algatada. Seda vaatamata ilmselgetele k\u00fcsitavustele nii tehtud uuringutes kui ka j\u00e4reldustes.\nNendes eelhinnangutes peetakse oluliseks probleemiks ainult m\u00fcra. K\u00f5ik muud tegurid, sh. t\u00f6\u00f6stusega kaasnevad k\u00fctuse, fenoolide, formaldeh\u00fc\u00fcdide jt. m\u00fcrgiste \u00fchendite reostuse oht pinna- kui p\u00f5hjaveele, ulatuslikud ehitustega kaasnevad kaevet\u00f6\u00f6d jmt. ei ohustavat inimeste tervist ega loodust.\nDokumente lugedes tekib rohkem k\u00fcsimusi, kui saab vastuseid. Nii ei arvestata eelhinnangute j\u00e4reldustes olemasoleva ja planeeritud tegevusest tuleneva kumulatiivse m\u00fcra ja saastekoormusega. Juba praegune \u00f6\u00f6p\u00e4evaringne t\u00f6\u00f6stusm\u00fcra kahjustab mitte ainult tehase l\u00e4heduses elavaid inimesi, vaid ka detailplaneeringute piirist ainult 70m kaugusel oleva Natura-linnukaitseala linnustiku pesitsemist. Lihtsurelikule j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, kuidas hoitakse \u00f6\u00f6p\u00e4evaringne m\u00fcra ja hais tehase territooriumi piires, nagu lubatud? Tegemist siiski natuke kergema substantsiga kui vedelik v\u00f5i tahke ollus\u2026 M\u00fcra on vaikse ilma ja sobiva tuulesuunaga kuulda isegi ca 9km kaugusel Sihval.\nOtep\u00e4\u00e4 \u00fcldine elukeskkonna kvaliteet, milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtus langeb veelgi. Raskeveokid kulgevad l\u00e4bi metsa ja linna. tehase territooriumilt suunatakse sadevesi kraavi, mis suubub vaid 700 m kaugusel asuvasse Neitsij\u00e4rve. Samas on P\u00fchaj\u00e4rve puhkekeskus \u00fcha rohkem h\u00e4das j\u00e4rve uusn\u00e4htuse, suplusranda katva nn. musta mudaga. M\u00f6\u00f6dunud suvel oli kuulda nii kohalike kui ka k\u00fclastajate poolt eriti suurt nurinat. P\u00fchaj\u00e4rve Sinilipp \u2013 j\u00e4rve, puhta ranna kvaliteedim\u00e4rk aastast 1999 (esimene Baltikumis) \u2013\u00a0 on juba ammu l\u00e4inud. Neitsij\u00e4rve ja P\u00fchaj\u00e4rve reostuskoormus t\u00f5useb t\u00f6\u00f6stusala laienedes veelgi. Keskkonnakaitse eksperdid aga probleeme loodusele ega konkreetselt P\u00fchaj\u00e4rvele ei n\u00e4e.\nNii Rahandusministeerium kui ka Terviseamet osutasid eeln\u00f5u aluseks olnud eeluuringute olulistele puudustele ja ebadekvaatsetele j\u00e4reldustele. Ekspertide 16-le kriitilisele k\u00fcsimusele ja konkreetsetele ettepanekutele vastas vald iseenese tarkusest 16 korda: \u201cMitte arvestada\u201d. P\u00f5hjenduseks-\u00f5igustuseks toodi needsamad uuringute v\u00e4ited ja tegemata t\u00f6\u00f6d, mida ministeeriumid kritiseerisid. Terviseameti hinnangul on KSH p\u00f5hjendatud ja vajalik, Rahandusministeerium pidas uuringuid ebapiisavaks ja n\u00f5udis kordusuuringuid.\nVaidlusaluste planeeringute k\u00f5rval on juba aastaid teine konfliktikolle, linna rohev\u00f6\u00f6ndi Kullalaane metsa kauaaegse hooldamatuse ja lagedaks raiumise probleem, mis on otsapidi j\u00f5udnud kohtusse\u2026 Aga Otep\u00e4\u00e4l kapis kolle, st. elukeskkonna halvenemise probleeme, ju pole, oh ei!?\nTundub, et enamusel volikogu liikmetel ei ole kordagi tekkinud k\u00fcsimust, MIKS \u00fcldse on vaja linna elumajade k\u00fclje alla laiendada juba niigi probleeme tekitavat tehast? Elukeskkonnaga seonduvates konfliktides on tavaliselt argumendiks loodavad t\u00f6\u00f6kohad ja maksutulud. Mitu linna elanikku saab t\u00f6\u00f6d Kymmenes? 2022 IV kvartalis oli firmas t\u00f6\u00f6tajaid 255, teenides t\u00f6\u00f6taja kohta firmale 52 142 euri kasumit, (kasumitootlus 18.2%-i). Pole paha.\nSoomlastest omanike huvi on loomulikult kasum, selleks tehas ehitatigi. Aastaid tagasi veeti t\u00f6\u00f6lisi bussidega mujalt sisse ja linnast oli kohalike andmetel inimesi t\u00f6\u00f6l vaid paarik\u00fcmne ringis\u2026 Mis olukord on praegu? Saast ja tervisekahjustused j\u00e4\u00e4vad ju k\u00f5igi linnaelanike ja l\u00e4hi\u00fcmbruse kanda. Kasulik Otep\u00e4\u00e4 kui piirkonna turismiv\u00e4rava mainele ja puhkemajanduse ettev\u00f5tlusele? Kuidas on kahjudega, on keegi mingitki anal\u00fc\u00fcsi teinud? Kui m\u00fcra ja hais veelgi suureneb, siis on terve linn koos l\u00e4hi\u00fcmbrusega kinnisvaraturul kukkumas\u2026 Puhkajaid, matkajaid, spaak\u00fclalisi, uusi elanikke jt. meelitatakse aga endiselt puhast loodust, P\u00fchaj\u00e4rve, rahu ja vaikust nautima.\nVallas tundub olevat \u201csotsiaal-majanduslik anal\u00fc\u00fcs\u201d \u00fcldse tundmatu m\u00f5iste. Kui senised arenguga seotud otsused on olnud \u00f5iged, miks siis Otep\u00e4\u00e4 linnas elas 1996. aastal 2491 inimest ja 2022 alguseks vaid 2114? 30 aastat tagasi oli Otep\u00e4\u00e4 piirkond t\u00e4ielikult eestikeelne ja vene keelt v\u00f5is kuulda vaid siin treenivate N.Liidu ol\u00fcmpiasportlaste suust. 01.01.23 seisuga elas Otep\u00e4\u00e4 vallas 29-st rahvusest sisser\u00e4ndajat, sh. 144 ukrainlast ja 86 venelast. Linna sissekirjutanute arv t\u00f5usis viimase aastaga 30 inimese v\u00f5rra, 2144-ni (01.01.23). Vallavanem tundis heameelt, et rahvaarv t\u00f5useb ja kinnitas, et k\u00f5ik on oodatud\u2026\nKas ikka on p\u00f5hjust nii v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustada, kui omad samal ajal Otep\u00e4\u00e4lt minema kolivad ja m\u00f5nes poes ei saa kohalik enam eesti keelega hakkama? Noortest on enamik lahkunud ja kohale j\u00e4\u00e4nud vaid \u00fcksikud. Mis toimub ettev\u00f5tluses, turismimajanduses, kuidas peatada valla \u00e4\u00e4remaaastumine? Anal\u00fc\u00fcsiks ehk p\u00f5hjusi, miks pole mitmeid olulisi 20-25 aastat tagasi p\u00fcstitatud eesm\u00e4rke siiani saavutatud? Ainult spordist ei piisa ja kauni ja puhta elukeskkonna h\u00e4vitamine probleeme ei lahenda.\nKui aga volikogu liikmete h\u00e4\u00e4letamise juurde tulla, siis paneb see k\u00fcll imestama. Ainult konservatiividel oli teema kohta oma arvamus. Kas t\u00f5esti ei ole keegi neist 14-st k.a. 19. jaanuaril volikogus KSH mittealgatamise poolt h\u00e4\u00e4letajatest m\u00f5elnud, MIKS ta \u00fcldse sel toolil istub? Mis tunne on, kui kasv\u00f5i \u00dcKS inimene minu rumaluse, hoolimatuse v\u00f5i \u00fcksk\u00f5iksuse t\u00f5ttu sureb, saab tervisekahjustuse v\u00f5i olulist varalist kahju? Igal volikogu istungil otsustatakse ju millegi olulise \u00fcle. S\u00fcdametunnistusega inimesel oleks raske selle teadmisega edasi elada ja peeglisse vaadata. Volikokku valitud inimesi ju usaldati ja nad vastutavad oma valijate ees. Kas ka p\u00e4riselt? KES vastutab ilmselgelt kohalikest inimestest \u00fcles\u00f5itmise eest, paljude elu m\u00f5justavate otsuste tagaj\u00e4rgede eest? Aga, KES nad sinna valitsema valis? Kes tegi \u2013 ise tegi. L\u00f5puks peab iga valija iseendaga t\u00f5tt vaatama ja osa sellest vastutusest enda kanda v\u00f5tma. On ju iga omavalitsus oma juhtide ja nende valijate n\u00e4gu. Omavalitsus omakorda on riigi k\u00f5rgemate valitsejate peegelpilt.\nNii et ka praegusel parlamendi saadikute valimistel koputagem kaasteeliste s\u00fcdametunnistusele ja julgustame neid korraks oma peaga j\u00e4rele m\u00f5tlema. Valigu ikka kandidaate mitte sileda n\u00e4olapi, libeda poliitkorrektse jutu v\u00f5i pakutava vorstijupi, vaid nende seniste tegude j\u00e4rgi. Meie valikust s\u00f5ltub, mis n\u00e4gu on me riik ja kodukoht. Kas lepime lauslolluste, vohava korruptsiooni, inimestest ja loodusest pideva \u00fcles\u00f5itmise ning aina laieneva kuristikuga \u201cesimese\u201d ja \u201cteise \u201c Eesti vahel? V\u00f5i valime ausamad-targemad juhid ja parema tuleviku\u2026\nV\u00f5tkem vastutus ja olgem hoitud.\nMonika Prede\nOtep\u00e4\u00e4 LV keskkonnan\u00f5unik 1992-2001\nEKRE Otep\u00e4\u00e4 juhatuse liige"}
{"text":"Ettevaatust! Levimas on uus pangapettusSwedbank ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rjekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201c r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201c r\u00e4\u00e4kis Raagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201c lisas ta.PIN-koode ei tohi jagadaPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. \u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201c r\u00f5hutas Raagmets. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist,\u201c lisas ta.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.P\u00e4tid on laia ampluaagaLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google\u2019i assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.Investeerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201c lisas ta.Kui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada."}
{"text":"INTERVJUU | Martin Helme: ainus v\u00f5imalus hoida \u00e4ra Reformierakonna valitsuse j\u00e4tkamine on h\u00e4\u00e4letada valimistel EKRE poolt!Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme kutsub k\u00f5iki rahvuskonservatiivse maailmavaatega inimesi andma oma panust valimisaktiivsuse suurendamiseks \u2013 ainult nii on v\u00f5imalik vahetada v\u00e4lja Reformierakonna valitsus.\nSuur osa inimesi on juba valimas k\u00e4inud. Millega veenad neid inimesi, kes pole veel otsustanud, h\u00e4\u00e4letama EKRE poolt? Miks on EKRE nendel valimistel parim valik?\nNeil valimistel on kaalul Eesti p\u00fcsimine. P\u00fcsimine rahvusriigina, p\u00fcsimine sellise riigina, kus meil, p\u00f5lisrahval on otsustav s\u00f5na meie elu korraldamisel. K\u00f5ik teised erakonnad soovivad rohkemal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral j\u00e4tkata nende poliitikatega, mis meid viimasel paaril aastal on teinud vaesemaks ja \u00f5nnetumaks. Meie pakume inimestele ainsana paremat homset, sest me ei lepi r\u00f6\u00f6vellike elektrihindadega, ei lepi hullumeelse rohep\u00f6\u00f6rdega, ei n\u00f5ustu massilise odavt\u00f6\u00f6j\u00f5u sisseveoga. Oleme n\u00e4idanud valitsuses olles, et t\u00e4idame oma lubadusi ja meie peale v\u00f5ib kindel olla.\nMis saab Eestist, kui valitsuses j\u00e4tkab Reformierakonna valitsus?\nJ\u00e4tkub see, mida oleme n\u00e4inud Kaja Kallase valitsemise ajal: kiire vaesumine, inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste jalge alla trampimine, enneolematus ulatuses v\u00f5\u00f5raste sisser\u00e4nne, maapiirkondades elu kokku t\u00f5mbamine, eestluse arendamise asemel multikultuursuse edendamine, perede toetamise asemel vikerkaarelippude lehvitamine. J\u00e4tkub hinnat\u00f5us ja eesti keele taandumine. J\u00e4tkub poliitiline korruptsioon, kus \u00fchtegi Reformierakonna poliitikut ei \u00e4hvarda seaduserikkumise puhul karistus. Ja tulevad uued asjad \u2013 vihak\u00f5neseaduse-nimeline tsensuur, rohep\u00f6\u00f6rde nimel inimeste liikumisv\u00f5imaluste piiramine, kasvab j\u00e4lgimis\u00fchiskond ja hirmu\u00f5hkkonna loomine.\nMilliste erakondade v\u00f5imuliit oleks Eesti tuleviku seisukohast k\u00f5ige halvem?\nK\u00f5ige hullem oleks, kui me saaksime puhtaverelise liberaalide valitsuse, kus juhtpositsioonile Reform ja teda toetavad sotsid ning Eesti200. Liberaalide valitsus oleks ka Reformierakonna ja Keskerakonna liit, mida me juba n\u00e4gime. Just see valitsus kehtestas meile j\u00f5hkra koroonare\u017eiimi ning ajas koerad ja teleskoopnuiadega eri\u00fcksuslased rahumeelsete inimeste kallale. On ka v\u00f5imalik, et neile kahele on appi vaja m\u00f5nda v\u00e4iksemat vasakparteid, kas siis E200 v\u00f5i sotse, aga sisu sellest oluliselt ei muutu. K\u00f5ik need kombinatsioonid viivad Eestis edasi ellu massilist immigratsiooni, eestluse v\u00e4lja suretamist, rohep\u00f6\u00f6ret koos kaasneva p\u00f6\u00f6rase vaesumisega, ning v\u00f5imuhaarde karmimat kehtestamist inimeste elude \u00fcle. Eesti ei j\u00e4\u00e4 siis vabaks ja demokraatlikuks, aga me ei j\u00e4\u00e4 siis ka enam eestlaste rahvuskoduks.\nK\u00e4isid viimasel kahe kuu jooksul valimisturnee raames m\u00f6\u00f6da Eestit. Mis inimestele peamiselt muret teeb? Mida oodatakse EKRE-lt?\nV\u00e4ga ollakse h\u00e4das majanduslike raskustega. Euroopa k\u00f5rgeim inflatsioon, p\u00f6\u00f6rased hinnat\u00f5usud, koondamised, k\u00f5ik see m\u00f5jub v\u00e4ga rusuvalt. Teine suur mure on Eesti tuleviku ja rahvusena p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise p\u00e4rast. Probleem on eestlaste v\u00e4ljar\u00e4nne, suur sisser\u00e4nne, madal s\u00fcndimus, samas ka eestimeelsuse taandumine meie \u00fchiskonna koorekihi hulgas. Mures ollakse ka julgeoleku p\u00e4rast.\nPaar p\u00e4eva enne valimisi liigub erakondade reitingu kohta eri arve. Milles v\u00f5ib p\u00f5hjus olla?\nEnne valimisi paisatakse avalikkusesse v\u00e4ga palju v\u00e4ga infot, mis teenib eelk\u00f5ige eesm\u00e4rki manipuleerida valimistulemusi. M\u00f5ni k\u00fcsitlus n\u00e4itab, et me oleme suisa esimesed ja edastame isegi Reformierakonda, m\u00f5ni n\u00e4itab, et oleme kukkunud neljandaks. Nende eesm\u00e4rk on valijaid m\u00f5jutada, uinutada v\u00f5i masendada meie toetajaid. \u00c4rge p\u00f6\u00f6rake neile liigset t\u00e4helepanu, t\u00e4htis on kindlasti minna valima ja anda oma h\u00e4\u00e4l EKRE kandidaatide poolt!\nPaljud inimesed loobuvad valimas k\u00e4imast, sest leiavad, et nende h\u00e4\u00e4lest midagi ei s\u00f5ltu. Kuidas veenad neid vastupidises?\nNeil valimistel on kaalul absoluutselt iga h\u00e4\u00e4l! Me ju oleme n\u00e4inud, et igal valimisel on olnud olukordi, kus m\u00f5nest \u00fcksikust h\u00e4\u00e4lest s\u00f5ltub, millise erakonna esindaja l\u00e4heb parlamenti. Sel korral on j\u00f5ujooned nii napid, nii tasav\u00e4gised, et igas viimases kui ringkonnas on asjad noatera peal. Reformierakonna valitsust on v\u00f5imalik \u00e4ra hoida ainult siis, kui k\u00f5ik EKRE toetajad tulevad valima.\nMida saab EKRE liige ja toetaja erakonna eduks teha veel viimastel p\u00e4evadel enne valimisp\u00e4eva?\nKutsun k\u00f5iki meie toetajaid tegema usinat t\u00f6\u00f6d meie seisukohtade selgitamisel, libainfo kummutamisel ja inimeste valimisaktiivsuse t\u00f5stmisel. Tulge ise kindlasti valima, levitage meie s\u00f5numeid s\u00f5prade-tuttavate-sugulaste hulgas ja sotsiaalmeedias. Kel rohkem aega ja motivatsiooni, helistage tuttavatele ja veenge inimesi meile h\u00e4\u00e4lt andma. Ja kel v\u00f5imalik, aidaku oma eakamaid naabreid oma autoga valimisjaoskonda, eriti maapiirkondades on \u00fchistransport teatavasti h\u00f5redav\u00f5itu."}
{"text":"Kas valimistulemusi hakatakse v\u00f5ltsima? Vastus on \u201cpigem jah\u201dN\u00e4dalavahetusel toimuvad Riigikogu valimised ja \u00fcheks murekohaks on see, et kas v\u00f5imurid hakkavad valimistulemusi v\u00f5ltsima. T\u00f5en\u00e4oliselt hakkavad ja miks ei peakski, pinnas selleks on olemas.\nPeavoolumeedia levitab \u00fche poliitilise j\u00f5u vastu r\u00e4nki libauudiseid, \u201creitinguagentuurid\u201d pakuvad v\u00e4lja uuringutulemusi, mis on ka k\u00f5ige naiivsemale inimesele naeruv\u00e4\u00e4rsed (Turu-uuringute AS Eesti P\u00e4evalehe tellimusel), vasakpoolsed-liberaalsed erakonnad lausa p\u00f5levad vihast rahvusmeelsete vastu \u2013 miks ei peaks sellesse pilti sobituma ka v\u00f5ltsimised?\nKes v\u00f5ltsib? Kui isegi kaitsev\u00e4e juhataja Herem ja perearst (!) Joller \u00f5hutavad k\u00f5igest hingest vihkamist rahvuslaste vastu ning nugadega mehed l\u00f5ikuvad valimisreklaame \u2013 miks ei peaks sedav\u00f5rd l\u00f5hestatud ja polariseerunud \u00fchiskonnas leidma k\u00fcmneid ekrevihkajatest valimisametnikke, kes sokutavad vajaliku hulga \u201c\u00f5igesti t\u00e4idetud\u201d sedeleid kastidesse? E-valimiste haprusest r\u00e4\u00e4kimata\u2026\nKes tellib? Meil on v\u00f5imul erakond, kellel on tohutu pagas Venemaale kaduvate otstega rahapesuskandaale (VEB Fond, Skandinaavia pankade rahapesu jpm) ning kes kardab paaniliselt paljastusi, kui v\u00f5imule peaks tulema rahvuskonservatiivid \u2013 poliitoravad teevad mida iganes, v\u00f5ltsimised kaasa arvatud, et oma v\u00f5imu ja toiduahelaid hoida.\nV\u00f5itlus EKRE ja peavoolupoliitika vahel on maailmavaateline, see on v\u00f5itlus rahvusriigi ja globalismi pooldajate vahel, ning vasakliberaalne seltskond ei kohku millegi eest tagasi, nagu on n\u00e4idanud kogu liberaalse L\u00e4\u00e4ne kogemus. Inimesed, olge valvel!\nUued Uudised"}
{"text":"Putin kuulutab s\u00f5ja samasoolisele armastuselePutin on geidele s\u00f5ja kuulutanud ja r\u00e4\u00e4gib allak\u00e4inud l\u00e4\u00e4nest, kuid homoseksuaalsuse kriminaliseerimine sai Venemaal alguse koos euroopastumisega Peeter Esimese ajal, kirjutab kirjanik Viktor Jerofejev.No kuidas siis nii! Venemaa ja Ukraina vahel k\u00e4ib halastamatu s\u00f5da. Tahaks k\u00fcsida, mis puutub siia samasooliste armastus. Kas Putinil pole t\u00f5esti midagi paremat teha kui tormata lahingusse LGBTga?\nKuid paistab, et siin on oma s\u00f5jakavalus. Hiljutises Ukraina alade annekteerimisele p\u00fchendatud k\u00f5nes esitas Putin venelastele retoorilise k\u00fcsimuse: \u00abKas me siis tahame, et meil, meie riigis, Venemaal oleks ema ja isa asemel \u00ablapsevanem number \u00fcks\u00bb, \u00abnumber kaks\u00bb... nad on seal juba p\u00e4ris segi l\u00e4inud?\u00bb\nKus on segi mindud, on arusaadav. Kremli arvates dekadentlikus, et mitte \u00f6elda satanistlikus Euroopas. Euroopa tuleb hullumeelsusest p\u00e4\u00e4sta. Paistab, et Ukraina on alles algus. Putiniga kaasa laulev ja talle alluv kogu Venemaa patriarh Kirill p\u00f5hjendab omakorda s\u00f5da Ukrainaga vajadusega mitte lubada seal \u00abgeiparaade\u00bb. Tulebki v\u00e4lja selline uus ristis\u00f5da, mis puudutab k\u00f5iki, \u00f5igustab igasugust julmust ja annab Venemaale moraalse \u00fcleoleku kogu l\u00e4\u00e4nemaailmast.\nKas Putin ise usub oma s\u00f5nu?\nKummalisel kombel pole see \u00fcldse oluline. Aastaid levisid Moskvas \u00e4hmased k\u00f5lakad, et tema isiklikult pole samast soost inimeste armastuse vastu, kuid ka see pole oluline. Mitte sellep\u00e4rast, et t\u00f5endeid pole, vaid sellep\u00e4rast, et KGB ohvitseride kasvatusreeglite j\u00e4rgi on t\u00f5de seotud v\u00f5idu, mitte tegelikkusega. Venemaa rahva poole p\u00f6\u00f6rdudes on Putin kindel, et leiab samasooliste armastuse k\u00fcsimuses m\u00f5istmist ja \u00f5igustab seel\u00e4bi moraalselt oma \u00abs\u00f5jalist erioperatsiooni\u00bb Ukrainas, mobilisatsiooni, aga ka riigi isoleerimist ja \u00fcldse raskeid aegu nii maailmas liikumisvabaduse kaotanud eliidi kui ka tavakodanike jaoks.\nJa Putinil on \u00f5igus: ta leiab vene rahva seas m\u00f5istmist.\nHomoseksuaalsuse ajalugu Venemaal on paradoksaalne. Suures osas on see as\u00fcmmeetriline sama ajalooga l\u00e4\u00e4nes. Siin on peidus dramaatiline intriig. T\u00e4naseks p\u00e4evaks on Venemaal ja l\u00e4\u00e4nes, eesk\u00e4tt Ameerikas kujunenud kaks otseselt vastandlikku positsiooni.\nJuba Vana-Kreeka teadis seda, kuid ilmselt kuulub Vana-Kreeka samuti riigiduuma kollektiivse l\u00e4\u00e4ne s\u00fcsteemi.\n5. detsembril 2022 kirjutas Putin alla salakavalale seadusele, mis keelab riigis homoseksuaalsuse propaganda. Antud juhul v\u00f5ib propagandaks pidada k\u00f5ike, alates raamatutest, filmidest, maalidest kuni eraviisiliste armastuse emotsioonide v\u00e4ljendamiseni v\u00e4lja. Tegelikult on see tagakiusamine, mille eest karistatakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete rahatrahvidega ja mis suure t\u00f5en\u00e4osusega sellega ei piirdu, vaid kasvab \u00fcle kriminaalvastutusele v\u00f5tmiseks ja on suunatud LGBT h\u00e4vitamiseks.\nTeiselt poolt kirjutab Ameerika \u00dchendriikide president sisuliselt kohe p\u00e4rast Putinit alla \u00abAbielu austamise seadusele\u00bb, mis legaliseerib samasooliste ja rassidevahelised abielud. \u00abT\u00e4na on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne p\u00e4ev! P\u00e4ev, mil Ameerika astub suure sammu v\u00f5rdsuse, vabaduse ja \u00f5igluse poole, mitte ainult m\u00f5nede, vaid k\u00f5ikide jaoks,\u00bb h\u00fc\u00fcatab Joe Biden, kellel oli Kongressi kahe koja toetus. \u00dctlematagi on selge, et riigiduuma toetas Putinit \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt.\nVenemaa uue seaduse tagaj\u00e4rjed on ilmselged. Rahva poolehoiu saamiseks segati see osavalt v\u00f5itlusega pedofiiliapropagandaga. Seadus muudab LGBT p\u00f5randaaluseks laialivalgunud sektiks, mis omandab riigi ohvriks langenud kannataja-kangelase staatuse. Kuid hoolimata k\u00f5igest j\u00e4\u00e4b LGBT ellu. Siin pole asi mitte l\u00e4\u00e4nes ega idas, vaid inimloomuse enda mitmekesisuses. Juba Vana-Kreeka teadis seda, kuid ilmselt kuulub Vana-Kreeka samuti riigiduuma kollektiivse l\u00e4\u00e4ne s\u00fcsteemi.\nV\u00e4lisvaenlase alistamiseks peate tuvastama ja h\u00e4vitama sisevaenlase. Sellest diktaatorlikele re\u017eiimidele omasest loogikast l\u00e4htudes h\u00e4vitas Putin poliitilise opositsiooni juba enne s\u00f5da Ukrainaga. Ta viis selle t\u00f6\u00f6 l\u00f5pule juba s\u00f5ja ajal, keelates \u00e4ra nii legendaarse inim\u00f5iguste keskuse Memorial kui ka 1976. aastast saadik eksisteerinud Moskva Helsingi Grupi. Navaln\u00f5i ei p\u00e4\u00e4se range re\u017eiimiga koloonias s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kartserist v\u00e4lja ja kaotab kiiresti kehakaalu.\nKuid isegi need, kes l\u00e4hevad \u00fcksinda protestima plakatiga \u00abSa ei tohi tappa\u00bb v\u00f5i lihtsalt t\u00fchja paberilehega, langevad repressioonide alla. Linnades v\u00f5tavad hirmunud ametnikud maha veel n\u00f5ukogude ajast p\u00e4rit loosungeid \u00abMaailmale rahu\u00bb. Igal reedel, kui kuulutatakse v\u00e4lja k\u00f5rgema riigiv\u00f5imu eriotsus, kasvab \u00abv\u00e4lisagentide\u00bb arv \u2013 tegelikult rahvavaenlaste arv, kui meenutada stalinlikku s\u00f5nastust. Need, kes on s\u00f5ja vastu, ei esine enam avalikkuse ees, nad kustutatakse avalikust elust.\n1917. aasta veebruarirevolutsioon, mis pani aluse demokraatlikule Venemaale, keeldus \u00fcldse homoseksuaalsust millekski ebanormaalseks pidamast.\nV\u00f5rreldes teisitim\u00f5tlejatega pole aga LGBT-pooldajad \u00fchiskondliku n\u00e4htusena sugugi mitte avalikud ega isegi varjatud Putini-vastased. Iga\u00fchel on oma individuaalne positsioon. Nendega arvete\u00f5iendamine ei seisa v\u00f5imuloogika j\u00e4rgi mitte poliitilisel, vaid moraalsel alusel, mis omakorda p\u00f5hineb traditsioonilistel v\u00e4\u00e4rtustel.\nAga kas see ikka on nii?\nNagu ma juba \u00fctlesin, on homoseksuaalsuse ajalugu Venemaal paradoksaalne. Keskajal ei olnud Venemaal \u00absodoomiapatu\u00bb eest ette n\u00e4htud riiklikku karistust, erinevalt paljudest l\u00e4\u00e4neriikidest, kus homoseksuaale hukati ja p\u00f5letati. Varajane Venemaa oli kahetise ideoloogiaga riik. Vaba armastust \u00f5hutav paganlus ja \u00f5igeusk eksisteerisid \u00fcksteisega vaenujalal olles, kuid paralleelselt. Kirik karistas homoseksuaale mitmesuguste kiriklike karistustega, nagu kirikusse sisenemise keelamine v\u00f5i suure hulga kummardustega nuhtlemine, kuid v\u00e4hesed tundsid sellep\u00e4rast piinlikkust.\nVene kultuuris on olemas 16. sajandi \u00fclikonservatiivsest reeglite kogust \u00abDomostroi\u00bb p\u00e4rit v\u00e4\u00e4rtused (seal pole muide homoseksuaalsusest peaaegu mingit juttu), kuid on ka pummeldamise v\u00e4\u00e4rtused, \u00abvene l\u00f5butsemine\u00bb (joomine) ja rahvuslik m\u00f5\u00f5dutunde puudumine. On \u00f5igeusk ja... v\u00e4ljajuurimatud paganluse kombed. On olemas autokraatia... \u2013 ja just see on riigiideoloogia \u00fclesehitamisel peamine.\nHomoseksuaalsuse kriminaliseerimise algus Venemaal on \u00fcllataval kombel seotud Venemaa euroopastumisega Peeter Esimese ajal. Pikalt Euroopa reisilt naasnuna keelustas tsaar vastavalt Saksa kaanonitele s\u00f5jav\u00e4es homoseksuaalsuse, et tagada parem distsipliin, kuid selle seaduse rakendamine oli minimaalne. Terve 18. sajand oli Venemaal geide jaoks v\u00e4ga liberaalne ja alles 1825. aastal, kui v\u00f5imule tuli konservatiivne tsaar Nikolai I \u2013 kellega Putinit praegu sageli v\u00f5rreldakse \u2013 kriminaliseeriti seaduses homoseksuaalsus. T\u00f5si, seadust rakendati valikuliselt.\nN\u00e4iteks oli kuulsa triaadi \u00ab\u00d5igeusk. Isevalitsus. Rahvuslus\u00bb looja krahv Uvarov tsaari l\u00e4hikondlane ja seda hoolimata oma homoseksuaalsetest kalduvustest, mis olid tsaari \u00f5ukonnale teada. Nii nagu Vana-Vene ajalgi, dekriminaliseeriti homoseksuaalsus praktiliselt t\u00e4ielikult 20. sajandi alguses, mida vene kultuuris nimetatakse \u00abh\u00f5beajastuks\u00bb ja mis t\u00f5i esile mitmed s\u00e4ravad kirjanduslikud homoseksuaalsete kalduvustega inimesed, eriti Mihhail Kuzmini tema kultusromaaniga \u00abTiivad\u00bb.\n1917. aasta veebruarirevolutsioon, mis pani aluse demokraatlikule Venemaale, keeldus \u00fcldse homoseksuaalsust millekski ebanormaalseks pidamast. P\u00e4rast sama aasta bol\u0161evike novembrirevolutsiooni oli esimestel aastatel riiklik sallivus homoseksuaalsuse suhtes ilmselge.\nTraditsioonilised v\u00e4\u00e4rtused on fiktsioon, mille taha on peidetud asendamatu tsaari v\u00f5imu k\u00fcsimus, \u00fcksk\u00f5ik kuidas seda ka ei nimetata.\nStalin rikkus teadlikult k\u00f5ik \u00e4ra. Saanud 1930. aastate alguseks absoluutse v\u00f5imu, kuulutas ta homoseksuaalid kui v\u00e4idetavad liiderlike ja poliitiliste salaurgaste pidajad spioonideks ja kontrrevolutsion\u00e4\u00e4rideks. Stalinit aitas Gorki oma 1934. aasta artikliga, milles ta v\u00f5rdsustas homoseksuaalsuse Saksa natsismiga. Homoseksuaalid sattusid suure terrori katlasse, mitmed tuhanded samasoolise armastuse kalduvusega inimesed h\u00e4vitati.\nKummalisel kombel intensiivistusid homoseksuaalide vastu suunatud repressioonid p\u00e4rast Stalini surma veelgi. Riigiv\u00f5im kartis, et miljonid Gulagist vabastatud endised vangid toovad vabadusse kaasa vanglatavad ja homoseksuaalse k\u00e4itumise reeglid. Kui Stalini ajal lesbisid ei puututud \u2013 tehes n\u00e4gu, et neid ei ole olemas \u2013, siis p\u00e4rast Stalinit hakati neid sunniviisiliselt ps\u00fchhiaatriahaiglates ravima.\nSiia, Venemaa ajaloo stalinistlikku ja poststalinistlikku perioodi, ongi maetud niinimetatud traditsioonilised v\u00e4\u00e4rtused. Venemaa vanglates on homoseksuaalid alav\u00e4\u00e4rtuslik rass, \u00abkuked\u00bb, keda karistuse korras seksuaalselt \u00aballa lastakse\u00bb ja kes on igaveseks \u00e4ra neetud. Teisest k\u00fcljest on homoseksuaal \u00fchiskonna vaenlane, perekonna ja lastesaamise vastane.\nN\u00f5ukogude Liidu l\u00f5puaastate juhtivad dissidendid, eelk\u00f5ige Andrei Sahharov, Aleksandr Sol\u017eenits\u00f5n, Jevgenia Ginzburg, Varlam \u0160alamov, kartsid sellise homoseksuaalide olukorra vastu s\u00f5na v\u00f5tta. Loomingulistes ringkondades ja perestroika nooremas p\u00f5lvkonnas hakkas aga tekkima kuvand homoseksuaalist kui vastupanuv\u00f5itluse ohvrist ja kangelasest. Nii tekkiski homoseksuaalsuse eest vangi m\u00f5istetud filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ri Sergei Parad\u017eanovi kultus ning hiljem ilmusid \u00abebatraditsioonilise\u00bb armastuse kuulutajate nais-eeskujud, n\u00e4iteks ajakirjanik Masha Gessen. Algasid tuhandete osav\u00f5tjatega LGBT meeleavaldused, v\u00f5itlus v\u00f5rdsete \u00f5iguste eest, homoseksuaalsete organisatsioonide loomine.\nNii nagu N\u00f5ukogude ajal on ka t\u00e4nap\u00e4eval suurem osa vene rahvast parimal juhul vait, kuid on pigem meelestatud homoseksuaalide vastu, keda peab v\u00f5\u00f5rasteks, ohtlikeks ja kahtlasteks inimesteks, kes ajavad k\u00f5iki segadusse. See oli ja on endiselt spontaanne ja segane positsioon, millele Putin m\u00e4ngib. T\u00e4nap\u00e4eva Venemaa on tervikuna endiselt homofoobne riik ja homofiilsed jooned kuuluvad marginaalsesse kultuuri.\nOma geivastase seadusega kujutab Kreml seda marginaalset kultuuri kui omamoodi ohtu riiklikule julgeolekule ja kui eemalet\u00f5ukavat ja ebamoraalset n\u00e4htust. Seadus tugevdab riiklikku tsensuuri ja \u00fchiskondlikku enesetsensuuri. See puudutab teatreid, kinosid, reklaame, blogijaid ja raamatuid. H\u00f5beajastu p\u00e4randist satuvad l\u00f6\u00f6gi alla n\u00e4iteks m\u00f5ned Ahmatova, Tsvetajeva ja Fjodor Sologubi v\u00e4rsid. Nabokovi \u00abLolita\u00bb tuleb ilmselt uuesti \u00absulgeda\u00bb, kuid teise paragrahvi alusel \u2013 selle, mis k\u00e4ib pedofiilia kohta. Muide, ka Pu\u0161kin kirjutas rohkem kui \u00fcks kord samal teemal iroonilises v\u00f5tmes \u2013 \u00fcldiselt pole siin midagi \u00fcllatavat, kui asi viib N\u00f5ukogude Glavliti taasasutamiseni.\nSee, et m\u00f5lemal pool rindejoont nimetatakse vastaseid \u00abpederastideks\u00bb, ei ole seotud s\u00f5ja p\u00f5hjuse ja tagaj\u00e4rgedega.\nT\u00f5en\u00e4oliselt hakatakse j\u00e4rgima 19. sajandil Venemaal moes olnud t\u00e4ppisr\u00fcnnakuid \u2013 oma jao saavad k\u00e4tte pigem poliitiliselt ebasoovitavad \u00abliberaalsed v\u00e4rdjad\u00bb, nagu n\u00fc\u00fcd on moes v\u00e4ljenduda, ja teised teisitim\u00f5tlejad. Riik heidab pilgu ennek\u00f5ike nende voodisse. Suured v\u00f5imalused v\u00e4ljapressimiseks. Uus ala s\u00f5jalisteks operatsioonideks. Muidugi m\u00f5ista saavad olema ka kasulikud geid ja lesbid \u2013 neile antakse juba ette andeks, kuid nad riputatakse ikkagi konksu otsa.\nVenemaal v\u00f5ib t\u00e4heldada riikliku ideoloogia ehitamist. Seda ei ole ette n\u00e4htud isegi Putini mitte eriti ammu muudetud p\u00f5hiseaduses, kuid keda see h\u00e4irib? See on veel \u00fcks \u00aberioperatsioon\u00bb punaste joonte ja h\u00e4guste hea ja kurja piiridega. \u00dcks asi on aga selge. Mis meie oma, on hea, mis ei ole meie oma, tuleb maa sisse tampida. Aga mis on meie oma?\nTraditsioonilised v\u00e4\u00e4rtused on fiktsioon, mille taha on peidetud asendamatu tsaari v\u00f5imu k\u00fcsimus, \u00fcksk\u00f5ik kuidas seda ka ei nimetata. Tsaarile on vaja vaenlasi, rohkem vaenlasi, sest ilma temata ei saa rahvas ideoloogilise nakkusega hakkama. Aga mis puudutab inimloomuse ja eriti samasoolise armastuse uurimist, siis peavad teadused ja muusad vaikima, kuniks tsaar-patsaani tahtel r\u00e4\u00e4givad kahurid.\nSiiski on naeruv\u00e4\u00e4rne arvata, et soov vabastada Ukraina ja Euroopa tervikuna homoseksuaalsest tsivilisatsioonist on Venemaa s\u00f5durile piisav motivatsioon, et pealetungile minna. See, et m\u00f5lemal pool rindejoont nimetatakse vastaseid \u00abpederastideks\u00bb, ei ole seotud s\u00f5ja p\u00f5hjuse ja tagaj\u00e4rgedega. Pigem on see tavap\u00e4rase s\u00f5imu vorm \u2013 siin on venelased ja ukrainlased m\u00f5nev\u00f5rra sarnased.\nKuid Putin ei ole nii naiivne, et arvata, nagu s\u00f5diksid tema s\u00f5durid entusiastlikult ukraina neonatside ja geikultuuriga. S\u00f5da on k\u00f5ige edukam moodus, et Putini re\u017eiimi j\u00e4tkata \u2013 s\u00f5jategevuse \u00fcmber saab piisaval m\u00e4\u00e4ral rahvast koondada ja re\u017eiim ei kuku nii kiiresti kokku. Sellise re\u017eiimi jaoks pole hirmutavad mitte nende enda geid, vaid s\u00f5jalised kaotused. Neid, nagu Putin h\u00e4sti teab, ei saa mitte mingil juhul lubada. Selles seisnebki tegelikult kogu maailma h\u00e4da.\nT\u00f5lkinud Ago Raudsepp"}
{"text":"Putin kuulutab s\u00f5ja samasoolisele armastuselePutin on geidele s\u00f5ja kuulutanud ja r\u00e4\u00e4gib allak\u00e4inud l\u00e4\u00e4nest, kuid homoseksuaalsuse kriminaliseerimine sai Venemaal alguse koos euroopastumisega Peeter Esimese ajal. Ka hiljem on Venemaa olnud selles k\u00fcsimuses pigem liberaalne. Putini traditsioonilised v\u00e4\u00e4rtused on p\u00e4rit alles Stalini ajast.No kuidas siis nii! Venemaa ja Ukraina vahel k\u00e4ib halastamatu s\u00f5da. Tahaks k\u00fcsida, mis puutub siia samasooliste armastus. Kas Putinil pole t\u00f5esti midagi paremat teha kui tormata lahingusse LGBTga?Kuid paistab, et siin on oma s\u00f5jakavalus. Hiljutises Ukraina alade annekteerimisele p\u00fchendatud k\u00f5nes esitas Putin venelastele retoorilise k\u00fcsimuse: \u00abKas me siis tahame, et meil, meie riigis, Venemaal oleks ema ja isa asemel \u00ablapsevanem number \u00fcks\u00bb, \u00abnumber kaks\u00bb... nad on seal juba p\u00e4ris segi l\u00e4inud?\u00bbKus on segi mindud, on arusaadav. Kremli arvates dekadentlikus, et mitte \u00f6elda satanistlikus Euroopas. Euroopa tuleb hullumeelsusest p\u00e4\u00e4sta. Paistab, et Ukraina on alles algus. Putiniga kaasa laulev ja talle alluv kogu Venemaa patriarh Kirill p\u00f5hjendab omakorda s\u00f5da Ukrainaga vajadusega mitte lubada seal \u00abgeiparaade\u00bb. Tulebki v\u00e4lja selline uus ristis\u00f5da, mis puudutab k\u00f5iki, \u00f5igustab igasugust julmust ja annab Venemaale moraalse \u00fcleoleku kogu l\u00e4\u00e4nemaailmast.Putini ristis\u00f5daKas Putin ise usub oma s\u00f5nu? Kummalisel kombel pole see \u00fcldse oluline. Aastaid levisid Moskvas \u00e4hmased k\u00f5lakad, et tema isiklikult pole samast soost inimeste armastuse vastu, kuid ka see pole oluline. Mitte sellep\u00e4rast, et t\u00f5endeid pole, vaid sellep\u00e4rast, et KGB ohvitseride kasvatusreeglite j\u00e4rgi on t\u00f5de seotud v\u00f5idu, mitte tegelikkusega. Venemaa rahva poole p\u00f6\u00f6rdudes on Putin kindel, et leiab samasooliste armastuse k\u00fcsimuses m\u00f5istmist ja \u00f5igustab seel\u00e4bi moraalselt oma \u00abs\u00f5jalist erioperatsiooni\u00bb Ukrainas, mobilisatsiooni, aga ka riigi isoleerimist ja \u00fcldse raskeid aegu nii maailmas liikumisvabaduse kaotanud eliidi kui ka tavakodanike jaoks.Ja Putinil on \u00f5igus: ta leiab vene rahva seas m\u00f5istmist.Homoseksuaalsuse ajalugu Venemaal on paradoksaalne. Suures osas on see as\u00fcmmeetriline sama ajalooga l\u00e4\u00e4nes. Siin on peidus dramaatiline intriig. T\u00e4naseks p\u00e4evaks on Venemaal ja l\u00e4\u00e4nes, eesk\u00e4tt Ameerikas kujunenud kaks otseselt vastandlikku positsiooni.5. detsembril 2022 kirjutas Putin alla salakavalale seadusele, mis keelab riigis homoseksuaalsuse propaganda. Antud juhul v\u00f5ib propagandaks pidada k\u00f5ike, alates raamatutest, filmidest, maalidest kuni eraviisiliste armastuse emotsioonide v\u00e4ljendamiseni v\u00e4lja. Tegelikult on see tagakiusamine, mille k\u00e4igus karistatakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete rahatrahvidega ja mis suure t\u00f5en\u00e4osusega sellega ei piirdu, vaid kasvab \u00fcle kriminaalvastutusele v\u00f5tmiseks ja on suunatud LGBT h\u00e4vitamiseks.Teiselt poolt kirjutab Ameerika \u00dchendriikide president sisuliselt kohe p\u00e4rast Putinit alla \u00abAbielu austamise seadusele\u00bb, mis legaliseerib samasooliste ja rassidevahelised abielud. \u00abT\u00e4na on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne p\u00e4ev! P\u00e4ev, mil Ameerika astub suure sammu v\u00f5rdsuse, vabaduse ja \u00f5igluse poole, mitte ainult m\u00f5nede, vaid k\u00f5ikide jaoks,\u00bb h\u00fc\u00fcatab Joe Biden, kellel oli Kongressi kahe koja toetus. \u00dctlematagi on selge, et riigiduuma toetas Putinit \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt.Venemaa uue seaduse tagaj\u00e4rjed on ilmselged. Rahva poolehoiu saamiseks segati see osavalt v\u00f5itlusega pedofiiliapropagandaga. Seadus muudab LGBT p\u00f5randaaluseks laialivalgunud sektiks, mis omandab riigi ohvriks langenud kannataja-kangelase staatuse. Kuid hoolimata k\u00f5igest j\u00e4\u00e4b LGBT ellu. Siin pole asi mitte l\u00e4\u00e4nes ega idas, vaid inimloomuse enda mitmekesisuses. Juba Vana-Kreeka teadis seda, kuid ilmselt kuulub Vana-Kreeka samuti riigiduuma kollektiivse l\u00e4\u00e4ne s\u00fcsteemi.V\u00e4lisvaenlase alistamiseks peate tuvastama ja h\u00e4vitama sisevaenlase. Sellest diktaatorlikele re\u017eiimidele omasest loogikast l\u00e4htudes h\u00e4vitas Putin poliitilise opositsiooni juba enne s\u00f5da Ukrainaga. Ta viis selle t\u00f6\u00f6 l\u00f5pule juba s\u00f5ja ajal, keelates \u00e4ra nii legendaarse inim\u00f5iguste keskuse Memorial kui ka 1976. aastast saadik eksisteerinud Moskva Helsingi Grupi. Navaln\u00f5i ei p\u00e4\u00e4se range re\u017eiimiga koloonias s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kartserist v\u00e4lja ja kaotab kiiresti kehakaalu.Kuid isegi need, kes l\u00e4hevad \u00fcksinda protestima plakatiga \u00abSa ei tohi tappa\u00bb v\u00f5i lihtsalt t\u00fchja paberilehega, langevad repressioonide alla. Linnades v\u00f5tavad hirmunud ametnikud maha veel n\u00f5ukogude ajast p\u00e4rit loosungeid \u00abMaailmale rahu\u00bb. Igal reedel, kui kuulutatakse v\u00e4lja k\u00f5rgema riigiv\u00f5imu eriotsus, kasvab \u00abv\u00e4lisagentide\u00bb arvtegelikult rahvavaenlaste arv, kui meenutada stalinlikku s\u00f5nastust.Need, kes on s\u00f5ja vastu, ei esine enam avalikkuse ees, nad kustutatakse avalikust elust.V\u00f5rreldes teisitim\u00f5tlejatega pole aga LGBT-pooldajad \u00fchiskondliku n\u00e4htusena sugugi mitte avalikud ega isegi varjatud Putini-vastased. Iga\u00fchel on oma individuaalne positsioon. Nendega arvete\u00f5iendamine ei seisa v\u00f5imuloogika j\u00e4rgi mitte poliitilisel, vaid moraalsel alusel, mis omakorda p\u00f5hineb traditsioonilistel v\u00e4\u00e4rtustel.Vastuoluline ajaluguAga kas see ikka on nii? Nagu ma juba \u00fctlesin, on homoseksuaalsuse ajalugu Venemaal paradoksaalne. Keskajal ei olnud Venemaal \u00absodoomiapatu\u00bb eest ette n\u00e4htud riiklikku karistust, erinevalt paljudest l\u00e4\u00e4neriikidest, kus homoseksuaale hukati ja p\u00f5letati. Varajane Venemaa oli kahetise ideoloogiaga riik. Vaba armastust \u00f5hutav paganlus ja \u00f5igeusk eksisteerisid \u00fcksteisega vaenujalal olles, kuid paralleelselt. Kirik karistas homoseksuaale mitmesuguste kiriklike karistustega, nagu kirikusse sisenemise keelamine v\u00f5i suure hulga kummardustega nuhtlemine, kuid v\u00e4hesed tundsid sellep\u00e4rast piinlikkust.Vene kultuuris on olemas 16. sajandi \u00fclikonservatiivsest reeglite kogust \u00abDomostroi\u00bb p\u00e4rit v\u00e4\u00e4rtused (seal pole muide homoseksuaalsusest peaaegu mingit juttu), kuid on ka pummeldamise v\u00e4\u00e4rtused, \u00abvene l\u00f5butsemine\u00bb (joomine) ja rahvuslik m\u00f5\u00f5dutunde puudumine. On \u00f5igeusk ja... v\u00e4ljajuurimatud paganluse kombed. On olemas autokraatia - ja just see on riigiideoloogia \u00fclesehitamisel peamine.Homoseksuaalsuse kriminaliseerimise algus Venemaal on \u00fcllataval kombel seotud Venemaa euroopastumisega Peeter Esimese ajal. Pikalt Euroopa-reisilt naasnuna keelustas tsaar vastavalt Saksa kaanonitele s\u00f5jav\u00e4es homoseksuaalsuse, et tagada parem distsipliin, kuid selle seaduse rakendamine oli minimaalne. Terve 18. sajand oli Venemaal geide jaoks v\u00e4ga liberaalne ja alles 1825. aastal, kui v\u00f5imule tuli konservatiivne tsaar Nikolai I - kellega Putinit praegu sageli v\u00f5rreldakse kriminaliseeriti seaduses homoseksuaalsus. T\u00f5si, seadust rakendati valikuliselt.N\u00e4iteks oli kuulsa triaadi \u00ab\u00d5igeusk. Isevalitsus. Rahvuslus.\u00bb looja krahv Uvarov tsaari l\u00e4hikondlane ja seda hoolimata oma homoseksuaalsetest kalduvustest, mis olid tsaari \u00f5ukonnale teada. Nii nagu Vana-Vene ajalgi, dekriminaliseeriti homoseksuaalsus praktiliselt t\u00e4ielikult 20. sajandi alguses, mida vene kultuuris nimetatakse \u00abh\u00f5beajastuks\u00bb ja mis t\u00f5i esile mitmed s\u00e4ravad kirjanduslikud homoseksuaalsete kalduvustega inimesed, eriti Mihhail Kuzmini tema kultusromaaniga \u00abTiivad\u00bb.1917. aasta veebruarirevolutsioon, mis pani aluse demokraatlikule Venemaale, keeldus \u00fcldse homoseksuaalsust millekski ebanormaalseks pidamast. P\u00e4rast sama aasta bol\u0161evike novembrirevolutsiooni oli esimestel aastatel riiklik sallivus homoseksuaalsuse suhtes ilmselge.Stalin rikkus teadlikult k\u00f5ik \u00e4ra. Saanud 1930. aastate alguseks absoluutse v\u00f5imu, kuulutas ta homoseksuaalid kui v\u00e4idetavad liiderlike ja poliitiliste salaurgaste pidajad spioonideks ja kontrrevolutsion\u00e4\u00e4rideks. Stalinit aitas Gorki oma 1934. aasta artikliga, milles ta v\u00f5rdsustas homoseksuaalsuse Saksa natsismiga. Homoseksuaalid sattusid suure terrori katlasse, mitmed tuhanded samasoolise armastuse kalduvusega inimesed h\u00e4vitati.Kummalisel kombel intensiivistusid homoseksuaalide vastu suunatud repressioonid p\u00e4rast Stalini surma veelgi. Riigiv\u00f5im kartis, et miljonid Gulagist vabastatud endised vangid toovad vabadusse kaasa vanglatavad ja homoseksuaalse k\u00e4itumise reeglid. Kui Stalini ajal lesbisid ei puututud - tehes n\u00e4gu, et neid ei ole olemas -, siis p\u00e4rast Stalinit hakati neid sunniviisiliselt ps\u00fchhiaatriahaiglates ravima.Siia, Venemaa ajaloo stalinistlikku ja poststalinistlikku perioodi, ongi maetud niinimetatud traditsioonilised v\u00e4\u00e4rtused. Venemaa vanglates on homoseksuaalid alav\u00e4\u00e4rtuslik rass, \u00abkuked\u00bb, keda karistuse korras seksuaalselt \u00aballa lastakse\u00bb ja kes on igaveseks \u00e4ra neetud. Teisest k\u00fcljest on homoseksuaal \u00fchiskonna vaenlane, perekonna ja lastesaamise vastane.Tsaarile on vaja vaenlasiN\u00f5ukogude Liidu l\u00f5puaastate juhtivad dissidendid, eelk\u00f5ige Andrei Sahharov, Aleksandr Sol\u017eenits\u00f5n, Jevgenia Ginzburg, Varlam \u0160alamov, kartsid sellise homoseksuaalide olukorra vastu s\u00f5na v\u00f5tta. Loomingulistes ringkondades ja perestroika nooremas p\u00f5lvkonnas hakkas aga tekkima kuvand homoseksuaalist kui vastupanuv\u00f5itluse ohvrist ja kangelasest. Nii tekkiski homoseksuaalsuse eest vangi m\u00f5istetud filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ri Sergei Parad\u017eanovi kultus ning hiljem ilmusid \u00abebatraditsioonilise\u00bb armastuse kuulutajate nais-eeskujud, n\u00e4iteks ajakirjanik Ma\u0161a Gessen. Algasid tuhandete osav\u00f5tjatega LGBT meeleavaldused, v\u00f5itlus v\u00f5rdsete \u00f5iguste eest, homoseksuaalsete organisatsioonide loomine.Nii nagu N\u00f5ukogude ajal, on ka t\u00e4nap\u00e4eval suurem osa vene rahvast parimal juhul vait, kuid on pigem meelestatud homoseksuaalide vastu, keda peab v\u00f5\u00f5rasteks, ohtlikeks ja kahtlasteks inimesteks, kes ajavad k\u00f5iki segadusse. See oli ja on endiselt spontaanne ja segane positsioon, millele Putin m\u00e4ngib. T\u00e4nap\u00e4eva Venemaa on tervikuna endiselt homofoobne riik ja homofiilsed jooned kuuluvad marginaalsesse kultuuri.Oma geivastase seadusega kujutab Kreml seda marginaalset kultuuri kui omamoodi ohtu riiklikule julgeolekule ja kui eemalet\u00f5ukavat ja ebamoraalset n\u00e4htust. Seadus tugevdab riiklikku tsensuuri ja \u00fchiskondlikku enesetsensuuri. See puudutab teatreid, kinosid, reklaame, blogijaid ja raamatuid. H\u00f5beajastu p\u00e4randist satuvad l\u00f6\u00f6gi alla n\u00e4iteks m\u00f5ned Ahmatova, Tsvetajeva ja Fjodor Sologubi v\u00e4rsid. Nabokovi \u00abLolita\u00bb tuleb ilmselt uuesti \u00absulgeda\u00bb, kuid teise paragrahvi alusel - selle, mis k\u00e4ib pedofiilia kohta. Muide, ka Pu\u0161kin kirjutas rohkem kui \u00fcks kord samal teemal iroonilises v\u00f5tmes - \u00fcldiselt pole siin midagi \u00fcllatavat, kui asi viib N\u00f5ukogude Glavliti taasasutamiseni.T\u00f5en\u00e4oliselt hakatakse j\u00e4rgima 19. sajandil Venemaal moes olnud t\u00e4ppisr\u00fcnnakuid - oma jao saavad k\u00e4tte pigem poliitiliselt ebasoovitavad \u00abliberaalsed v\u00e4rdjad\u00bb, nagu n\u00fc\u00fcd on moes v\u00e4ljenduda, ja teised teisitim\u00f5tlejad. Riik heidab pilgu ennek\u00f5ike nende voodisse. Suured v\u00f5imalused v\u00e4ljapressimiseks. Uus ala s\u00f5jalisteks operatsioonideks. Muidugi m\u00f5ista saavad olema ka kasulikud geid ja lesbid - neile antakse juba ette andeks, kuid nad riputatakse ikkagi konksu otsa.Venemaal v\u00f5ib t\u00e4heldada riikliku ideoloogia ehitamist. Seda ei ole ette n\u00e4htud isegi Putini mitte eriti ammu muudetud p\u00f5hiseaduses, kuid keda see h\u00e4irib? See on veel \u00fcks \u00aberioperatsioon\u00bb punaste joonte ja h\u00e4guste hea ja kurja piiridega. \u00dcks asi on aga selge. Mis meie oma, on hea, mis ei ole meie oma, tuleb maa sisse tampida. Aga mis on meie oma?Traditsioonilised v\u00e4\u00e4rtused on fiktsioon, mille taha on peidetud asendamatu tsaari v\u00f5imu k\u00fcsimus, \u00fcksk\u00f5ik kuidas seda ka ei nimetata. Tsaarile on vaja vaenlasi, rohkem vaenlasi, sest ilma temata ei saa rahvas ideoloogilise nakkusega hakkama. Aga mis puudutab inimloomuse ja eriti samasoolise armastuse uurimist, siis peavad teadused ja muusad vaikima, kuniks tsaarpatsaani tahtel r\u00e4\u00e4givad kahurid.Siiski on naeruv\u00e4\u00e4rne arvata, et soov vabastada Ukraina ja Euroopa tervikuna homoseksuaalsest tsivilisatsioonist on Venemaa s\u00f5durile piisav motivatsioon, et pealetungile minna. See, et m\u00f5lemal pool rindejoont nimetatakse vastaseid \u00abpederastideks\u00bb, ei ole seotud s\u00f5ja p\u00f5hjuse ja tagaj\u00e4rgedega. Pigem on see tavap\u00e4rase s\u00f5imu vorm - siin on venelased ja ukrainlased m\u00f5nev\u00f5rra sarnased.Kuid Putin ei ole nii naiivne, et arvata, nagu s\u00f5diksid tema s\u00f5durid entusiastlikult ukraina neonatside ja geikultuuriga. S\u00f5da on k\u00f5ige edukam moodus, et Putini re\u017eiimi j\u00e4tkata - s\u00f5jategevuse \u00fcmber saab piisaval m\u00e4\u00e4ral rahvast koondada ja re\u017eiim ei kuku nii kiiresti kokku. Sellise re\u017eiimi jaoks pole hirmutavad mitte nende enda geid, vaid s\u00f5jalised kaotused. Neid, nagu Putin h\u00e4sti teab, ei saa mitte mingil juhul lubada. Selles seisnebki tegelikult kogu maailma h\u00e4da.T\u00f5lkinud Ago Raudsepp\"Riigiv\u00f5im kartis, et miljonid Gulagist vabastatud endised vangid toovad vabadusse kaasa vanglatavad ja homoseksuaalse k\u00e4itumise reeglid.\"ILLUSTRATSIOON: MARK ANTONIUS PUHKANVIKTOR JEROFEJEV, kirjanik \n"}
{"text":"Tank minu minevikustVeel paar aastat tagasi olin kaljukindel, et need k\u00fcmme kilo kaaluvad kepsud, millele ma 1976. aastal T\u0161eljabinski traktoritehases komsomoli l\u00f6\u00f6kehituse korras auke puurisin, olid traktorimootori osa. Nii meile \u00f6eldi. T-34, traktor, tubli abimees N\u00f5ukogudemaa p\u00f5llumeestele... Tehas ise oli suur nagu Tartu linn, rajatud 1930. aastate alguses.Mina t\u00f6\u00f6tasin 18 kuud j\u00e4rjest \u00fches ja samas tsehhis, kolme t\u00f6\u00f6pingi taga, millele tassisin kaheksa tundi p\u00e4evas rauast kolakaid. Masin puuris kepsudesse vajalikud augud, mille j\u00e4rel viisin hallide hantlite moodi asjandused uuesti oma selja taha lindile.Paralleelselt minu liiniga t\u00f6\u00f6tas sadu inimesi suurekereliste mootorite kallal, mille kohta ei tehtud saladustki, et need kuuluvad tankidele. Selle \u00fcle, miks neid oli veel 30 aastat p\u00e4rast teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu hulganisti vaja, ma pead ei murdnud. Minul oli vaja poolteist aastat selles tehases vastu pidada, et Tartu \u00fclikooli nullkursusele sisse saada. T\u00f6\u00f6lisestaatus t\u00f6\u00f6raamatus oli mu jaoks ainus sissep\u00e4\u00e4sutee \u00fclikooli.\u201eAppi, ma olen kaasa aidanud N\u00f5ukogude s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusele!\u201c m\u00f5tlesin p\u00e4eval, kui sain teada, et venelased on teinud 2019. aastal valmis filmi pealkirjaga \u201eT-34\u201c. Film r\u00e4\u00e4gib muidugi tankist, mitte minu ette kujutatud raskest traktorist.Kui meid, 28 eestimaalast, aprillis 1976 pidulikult V\u00f5idu v\u00e4ljakul asunud komsomoli rajoonikomiteest Uuralite poole teele saadeti, ei osanud keegi ju arvata, et ligi 50 aastat hiljem seisab samal v\u00e4ljakul Vene tank, kuuliaugud keres. Ainult nimed ja numbrid on muutunud, nii v\u00e4ljakul kui ka tankil... V\u00f5ib-olla saan ma maailma asjadest valesti aru. Olen ise kogu elu vigu teinud, aga kui tegu on riigiga? Seda juhib ju rohkem inimesi kui \u00fcks loll v\u00f5i lihtsameelne. Kuidas on v\u00f5imalik, et ajal, kui inimesed soojendavad p\u00f5ues \u00f5hk\u00f5rna lootust rahuliku tuleviku suhtes, tuuakse Vabaduse v\u00e4ljakule tank, millest on tulistatud Ukraina ja ta rahva pihta?V\u00e4ide, et agressorriigi rivist v\u00e4lja l\u00f6\u00f6dud s\u00f5jamasinat vaadates peaks tekkima usk, et me oleme suutelised vaenlast alistama, on minu arvates erakordselt naiivne. V\u00f5ib-olla kusagil \u0160otimaal v\u00f5i L\u00f5una-Prantsusmaal jalutavad pered p\u00fchap\u00e4eviti linna keskv\u00e4ljakule, et vaadata otse s\u00f5jast tulnud eksponaati, mille v\u00f5itmiseks on nendegi riigid oma panuse andnud. Ning noogutavad p\u00e4id, et jah, otsus Ukrainat abistada oli \u00f5ige. L\u00e4\u00e4ne-Euroopas elavatel venelastel ei tuleks muidugi m\u00f5ttessegi monstrumile kaasa tunda v\u00f5i lilli viia.Aga Eestis? Eestis, kus elab 300 000 vene rahvusest inimest, kellest suur osa ei tunne ilmselt Ukrainale kaasa... Ei pea olema inimhingede insener, m\u00f5istmaks, et Vene meediat t\u00f5e p\u00e4he tarbivat rahvast on v\u00f5imatu puruks lastud Vene tanki n\u00e4ite varal \u00fcmber kasvatada. Kui demonstreerida l\u00f6mastatud Ukraina tanki, paneks see v\u00e4hemalt m\u00f5ne inimese m\u00f5tlema - rahvusest hoolimata. Sandistatud Vene tank, milles inimesed arvatavasti samuti surid, pigem \u00f5hutab s\u00f5da, kui kasvatab patriotismi ja s\u00f5javastalisust!Praegune olukord Eesti pealinnas meenutab mulle ketikoera haistmisulatusse asetatud verist konti, mida peni ei saa k\u00fcll k\u00e4tte, aga mis ta kindlasti hulluks ajab. Kus olid kommunikatsiooniekspertide, ps\u00fchholoogiliste n\u00f5ustajate ja selgeltn\u00e4gijate silmad, et juba hetk p\u00e4rast tanki paigaldamist Vabaduse risti alla mitte h\u00e4irekella l\u00fc\u00fca?Kujutan ette, milleni viiks tanki n\u00e4itamine Narvas. Turvamees, kelle ainsaks \u00fclesandeks oleks inimestel keelata s\u00f5jamasina juurde punaseid nelke tuua, peaks oma elu ja tervise v\u00e4ga kallilt kindlustama! Kuigi - ega sellist kindlustusfirmat Eestis leiakski, kes oleks n\u00f5us Narva turvamehele poliisi v\u00e4ljastama.\"V\u00e4ide, et agressorriigi rivist v\u00e4lja l\u00f6\u00f6dud s\u00f5jamasinat vaadates peaks tekkima usk, et me oleme suutelised vaenlast alistama, on minu arvates erakordselt naiivne.\"Ukrainat toetav meeleavaldus Vabaduse v\u00e4ljakul.MAIRE AUNASTE, kolumnist"}
{"text":"INTERVJUU | Martin Helme: \u201eAinus v\u00f5imalus hoida \u00e4ra Reformierakonna valitsuse j\u00e4tkamine, on h\u00e4\u00e4letada valimistel EKRE poolt!\u201cEesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme kutsub k\u00f5iki rahvuskonservatiivse maailmavaatega inimesi andma oma panust valimisaktiivsuse t\u00f5stmisesse \u2013 ainult nii on v\u00f5imalik vahetada v\u00e4lja Reformierakonna valitsus.\nSuur osa inimesi on juba valimas k\u00e4inud. Millega veenad neid inimesi, kes pole veel otsustanud, h\u00e4\u00e4letama EKRE poolt? Miks on EKRE nendel valimistel parim valik?\nNeil valimistel on kaalul Eesti p\u00fcsimine. P\u00fcsimine rahvusriigina, p\u00fcsimine sellise riigina, kus meil, p\u00f5lisrahval on otsustav s\u00f5na meie elu korraldamisel. K\u00f5ik teised erakonnad soovivad rohkemal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral j\u00e4tkata nende poliitikatega, mis meid viimasel paaril aastal on teinud vaesemaks ja \u00f5nnetumaks. Meie pakume inimestele ainsana paremat homset, sest me ei lepi r\u00f6\u00f6vellike elektrihindadega, ei lepi hullumeelse rohep\u00f6\u00f6rdega, ei n\u00f5ustu massilise odavt\u00f6\u00f6j\u00f5u sisseveoga. Oleme n\u00e4idanud valitsuses olles, et t\u00e4idame oma lubadusi ja meie peale v\u00f5ib kindel olla.\nMis saab Eestist, kui valitsuses j\u00e4tkab Reformierakonna valitsus?\nJ\u00e4tkub see, mida oleme n\u00e4inud Kaja Kallase valitsemise ajal: kiire vaesumine, inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste jalge alla trampimine, enneolematus ulatuses v\u00f5\u00f5raste sisser\u00e4nne, maapiirkondades elu kokku t\u00f5mbamine, eestluse arendamise asemel multikultuursuse edendamine, perede toetamise asemel vikerkaarelippude lehvitamine. J\u00e4tkub hinnat\u00f5us ja eesti keele taandumine. J\u00e4tkub poliitiline korruptsioon, kus \u00fchtegi Reformierakonna poliitikut ei \u00e4hvarda seaduserikkumise puhul karistus. Ja tulevad uued asjad \u2013 vihak\u00f5neseaduse-nimeline tsensuur, rohep\u00f6\u00f6rde nimel inimeste liikumisv\u00f5imaluste piiramine, kasvab j\u00e4lgimis\u00fchiskond ja hirmu\u00f5hkkonna loomine.\nMilliste erakondade v\u00f5imuliit oleks Eesti tuleviku seisukohast k\u00f5ige halvem?\nK\u00f5ige hullem oleks, kui me saaksime puhtaverelise liberaalide valitsuse, kus juhtpositsioonile Reform ja teda toetavad sotsid ning Eesti200. Liberaalide valitsus oleks ka Reformierakonna ja Keskerakonna liit, mida me juba n\u00e4gime. Just see valitsus kehtestas meile j\u00f5hkra koroonare\u017eiimi ning ajas koerad ja teleskoopnuiadega eri\u00fcksuslased rahumeelsete inimeste kallale. On ka v\u00f5imalik, et neile kahele on appi vaja m\u00f5nda v\u00e4iksemat vasakparteid, kas siis E200 v\u00f5i sotse, aga sisu sellest oluliselt ei muutu. K\u00f5ik need kombinatsioonid viivad Eestis edasi ellu massilist immigratsiooni, eestluse v\u00e4lja suretamist, rohep\u00f6\u00f6ret koos kaasneva p\u00f6\u00f6rase vaesumisega, ning v\u00f5imuhaarde karmimat kehtestamist inimeste elude \u00fcle. Eesti ei j\u00e4\u00e4 siis vabaks ja demokraatlikuks, aga me ei j\u00e4\u00e4 siis ka enam eestlaste rahvuskoduks.\nK\u00e4isid viimasel kahe kuu jooksul valimisturnee raames m\u00f6\u00f6da Eestit. Mis inimestele peamiselt muret teeb? Mida oodatakse EKRE-lt?\nV\u00e4ga ollakse h\u00e4das majanduslike raskustega. Euroopa k\u00f5rgeim inflatsioon, p\u00f6\u00f6rased hinnat\u00f5usud, koondamised, k\u00f5ik see m\u00f5jub v\u00e4ga rusuvalt. Teine suur mure on Eesti tuleviku ja rahvusena p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise p\u00e4rast. Probleem on eestlaste v\u00e4ljar\u00e4nne, suur sisser\u00e4nne, madal s\u00fcndimus, samas ka eestimeelsuse taandumine meie \u00fchiskonna koorekihi hulgas. Mures ollakse ka julgeoleku p\u00e4rast.\nPaar p\u00e4eva enne valimisi liigub erakondade reitingu kohta erinevaid numbreid. Milles v\u00f5ib p\u00f5hjus olla?\nEnne valimisi paisatakse avalikkusesse v\u00e4ga palju v\u00e4ga infot, mis teenib eelk\u00f5ige eesm\u00e4rki manipuleerida valimistulemusi. M\u00f5ni k\u00fcsitlus n\u00e4itab, et me oleme suisa esimesed ja edestame isegi Reformierakonda, m\u00f5ni n\u00e4itab, et oleme kukkunud neljandaks. Nende eesm\u00e4rk on valijaid m\u00f5jutada, uinutada v\u00f5i masendada meie toetajaid. \u00c4rge p\u00f6\u00f6rake neile liigset t\u00e4helepanu, t\u00e4htis on kindlasti minna valima ja anda oma h\u00e4\u00e4l EKRE kandidaatide poolt! Kui aga vaadata neid k\u00fcsitlusi selle pilguga, et kas hiljutised laimukampaaniad meedias on m\u00f5junud, siis mulle tundub, et mitte eriti v\u00f5i kohati isegi on meie valijaid meelekindlamaks teinud.\nKes nende infor\u00fcnnaku taga on?\nP\u00e4ris hirmutav on vaadata, kui hea meelega Eesti meedia ja liberaalsed erakonnad levitavad Venemaalt Eestisse s\u00f6\u00f6detud valeinfot, mis on ju selgelt m\u00f5eldud meie valimistulemuse m\u00f5jutamiseks meile kahjulikus suunas. See t\u00e4hendab, et meie meedia ja teised parteid teevad sisulist koost\u00f6\u00f6d Kremli propagandaga, sest loodavad sellest endale kasu saada ja meile kahju teha.\nKusjuures k\u00f5ik nad teavad, nii ajakirjanikud kui ka poliitikud, et tegu on l\u00e4bin\u00e4htavalt valelike libauudistega. Seda, et Kremlil ja liberaalidel on \u00fchine vaenlane \u2013 eesti rahvuslased, iseseisvusmeelsed konservatiivid \u2013 seda nad ei m\u00e4rka. K\u00fcsimus on ka selles, et miks meie julgeolekuasutused lubavad sellel s\u00fcndida? Neil on seadusest tulenev kohustus hoida \u00e4ra v\u00e4lisj\u00f5udude valimistesse sekkumine, aga selle asemel lasevad nemadki rahumeeli meid laimata, midagi \u00fctlemata. Sisuliselt lasevad venelastel teha, mis tahavad. Ma ei n\u00e4e sellele muud selgitust kui ideoloogiline vimm meie vastu.\nPaljud inimesed loobuvad valimas k\u00e4imast, sest leiavad, et nende h\u00e4\u00e4lest midagi ei s\u00f5ltu. Kuidas veenad neid vastupidises?\nNeil valimistel on kaalul absoluutselt iga h\u00e4\u00e4l! Me ju oleme n\u00e4inud, et igal valimisel on olnud olukordi, kus m\u00f5nest \u00fcksikust h\u00e4\u00e4lest s\u00f5ltub, millise erakonna esindaja l\u00e4heb parlamenti. Sel korral on j\u00f5ujooned nii napid, nii tasav\u00e4gised, et igas viimases kui ringkonnas on asjad noatera peal. Reformierakonna valitsust on v\u00f5imalik \u00e4ra hoida ainult siis, kui k\u00f5ik EKRE toetajad tulevad valima.\nMida saab EKRE liige ja toetaja erakonna eduks teha veel viimastel p\u00e4evadel enne valimisp\u00e4eva?\nKutsun k\u00f5iki meie toetajaid tegema usinat t\u00f6\u00f6d meie seisukohtade selgitamisel, libainfo kummutamisel ja inimeste valimisaktiivsuse t\u00f5stmisel. Tulge ise kindlasti valima, levitage meie s\u00f5numeid s\u00f5prade-tuttavate-sugulaste hulgas ja sotsiaalmeedias. Kel rohkem aega ja motivatsiooni, helistage tuttavatele ja veenge inimesi meile h\u00e4\u00e4lt andma. Ja kel v\u00f5imalik, aidaku oma eakamaid naabreid oma autoga valimisjaoskonda, eriti maapiirkondades on \u00fchistransport teatavasti h\u00f5redav\u00f5itu."}
{"text":"Ecuadori ekspresident pandi altk\u00e4emaksus\u00fc\u00fcdistuse alusel koduarestiQUITO, 4. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Endine Ecuadori president Lenin Moreno pandi reedel koduaresti, kuna kahtlustuste kohaselt sai ta Hiina firmalt altk\u00e4emaksu lepingu eest, mille alusel said hiinlased \u00f5iguse ehitada riigi suurima h\u00fcdroelektrijaama tammi.\nMorenot, kes oli president aastail 2017\u20132021, kahtlustatakse koos veel 36 isikuga 76 miljoni USA dollari suuruse altk\u00e4emaksu saamises, teatas prokuratuur.\nEeldatav korruptsiooniv\u00f5rgustik oli aastail 2009\u20132018 seotud Coco Codo Sinclairi h\u00fcdroelektrijaama ehitamise projektiga, mille elluviimiseks sai \u00f5iguse Hiina firma Sinohydro.\n69-aastane Moreno eitab s\u00fc\u00fcdistusi.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Hololei v\u00f5imaliku Katari poolt \u00e4raostmise hind v\u00f5ib k\u00fc\u00fcndida 200 000 euroniK\u00f5rge euroametnik Henrik Hololei, sattus Katari korruptsiooniskandaali. Qatar Airwaysi euroametnikule antud tasuta lennureiside maksumus v\u00f5ib k\u00fc\u00fcndida \u00fcle 77 000 euro, arvutab Karol Kallas.\u00a0\nPolitico kirjutas 27. veebruaril, et Hololei, kes juhib Euroopa Liidu transpordi ja liikuvuse peadirektoraati, s\u00f5itis tasuta Katari riikliku lennufirma \u00e4riklassis k\u00fcheksa korda ja seda suuremas osas ajal kui Liit pidas P\u00e4rsia lahe \u00e4\u00e4rse naftariigiga lennuliikluse teemalisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.\nKokku lendas Hololei aastatel 2015 kuni 2021 Qatar Airwaysi (QA) \u00e4riklassis tasuta \u00fcheksa korda. Kuus neist toimusid ajal kui EL pidas Katariga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Euroopa lennuturu avamise teemal Katari lennuettev\u00f5tele. Neist nelja eest maksis omakorda Katari valitsus v\u00f5i Katariga seotud organisatsioon.\nQA lehelt v\u00f5ib lugeda, et Br\u00fcsselist Katarisse lennureisi \u00fche otsa \u00e4riklassi pilet maksab \u00fcmmarguselt 4300 eurot. Edasi tagasi reis maksaks seega kokku 8600 eurot. 8600 \u00d7 9 = 77 400 Toona v\u00f5isid piletid olla odavamad, aga t\u00e4nases rahas sai Hololei tasuta lennureise \u00fcmmarguselt 77 000 euro eest.\nPolitico artikkel teemat ei puuduta ja tegemist on ainult \"unen\u00e4oga\", kuid pole eriti usutav, et kui Katar lennutab kedagi \u00e4riklassis, siis kohapealne elamine j\u00e4etakse inimeste, eriti k\u00f5rgete euroametnike, endi hooleks. Doha Mandarin Orientali Baraha-King sviidis maksab \u00fcks \u00f6\u00f6 \u00fcmmarguselt 4000 eurot ja see ei ole sealkandis k\u00f5ige kallim \u00f6\u00f6bimise v\u00f5imalus. Kui arvata, et iga reis kestis v\u00e4hemalt kolm p\u00e4eva, siis (9 \u00d7 12 000 = 108 000) \u2026 Hololei h\u00fcvede maksumus v\u00f5ib k\u00fc\u00fcndida 200 tuhande euro kanti.\nKui m\u00f5nes viisakas ja demokraatlikus \u00fchiskonnas astub minister kogemata vale krediitkaardiga ostetud sukkp\u00fckste p\u00e4rast tagasi, siis Euroopa Komisjon arvas Politico Hololei paljastuse peale anon\u00fc\u00fcmselt, et nende arust on k\u00f5ik JOKK (juriidiliselt on k\u00f5ik korrektne).\nHololei keeldus oma reiside asjaolusid Politicole kommenteerimast. Samuti pole parempoolne vastanud Eesti korporatiivse ajakirjanduse k\u00fcsimustele.\u00a0\u00a0\nParempoolsete juht, endine Eesti \u00fclemprokur\u00f6r Lavly Perling, vastas Eesti korporatiivse ajakirjanduse kommentaarisoovile, et \"hetkel on veel vara [Hololeile] hinnanguid anda\".\n2022. aasta alguses puhkes Euroopa Parlamendis korruptsiooniskandaal, mille sisuks on eurosaadikute ja Itaalia ning Kreeka poliitikute \u00e4raostmine Katari poolt. Eestist on Katari pistisem\u00fcrglis \"k\u00e4e valgeks saanud\" valitsuspartei Reformierakonna liikmed Urmas Paet ja Andrus Ansip. Euroopa Liidu k\u00f5rgeid ametnikke ja poliitikuid, lisaks Itaalia ning Kreeka poliitikuid puudutavas korruptsioonijuhtumis uuritakse m\u00f5ningatel andmetel rohkem kui saja inimese tegevust."}
{"text":"Reformierakond on Eesti sulase staatusesse viinud, EKRE viib ta tagasi peremeeste sekkaValimiseelsetes reklaamides r\u00e4\u00e4gib Kaja Kallas sellest, kuidas Reformierakond olevat Euroopa Liidus ja NATO-s p\u00fcsimise garantii \u2013 mis aga peitub selle taga tegelikult?\nPeitub esiteks see, et Reformierakond (ja mitmed nende poliitilised puudlid) ei oska olla peremehed ja eelistavad seet\u00f5ttu olla sulased. Teiseks \u2013 nad tahavad olla osa uusnomenklatuurist, sel korral EL-i suunal.\nReformierakonna loojad Siim Kallas ja Andrus Ansip tulid ju N\u00f5ukogude nomenklatuurist, kuid oma riigi ja rahva eest hoolitsemine oli neile \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv ja seet\u00f5ttu otsustati v\u00f5im \u00e4ra delegeerida ning ise j\u00e4\u00e4da ustavaks vasalliks \u2013 miks riskida l\u00e4bikukkumisega oma rahva eest hoolitsemisel, kui seda saab kinni maksta eurorahadega ja vastutuski on Br\u00fcsselil?\nSeda on ju v\u00e4ga h\u00e4sti n\u00e4ha, kuidas oma riigis l\u00e4bi kukkunud poliitikud lahkuvad siit Euroopa Liidu struktuuridesse, et saada osakeseks loodava f\u00f6deratsiooni eliidist. Oma rahva masu ajal h\u00fcljanud ja Soome t\u00f6\u00f6le saatnud Andrus Ansip on \u201cEuroopas\u201d, sinna suundus ka pidev \u201cautorollotaja\u201d Keit Pentus-Rosimannus, seal pesitses Juhan Parts ja nii edasi.\nBr\u00fcsseliski on see seltskond korruptiivse suunitlusega, nagu t\u00f5estasid diplomaadid Clyde Kull ja Henrik Hololei, ajaleht Le Monde s\u00fc\u00fcdistas sarnastes pattudes ka Ansipit ja Urmas Paeti. Ollakse rotid koduste VEB Fondi ja Skandinaavia rahapesuga, ollakse rotid ka Br\u00fcsseli viljasalvedes.\nEesti huvid pole see-eest karvav\u00f5rdki kaitstud, vaid siia imporditakse riburada m\u00f5ttetuid eurodirektiive ning lausa \u201cpomme\u201d, nagu \u201cvaenuk\u00f5neseadus\u201d, Br\u00fcsselile aga antakse jupikaupa \u00e4ra \u00fcha suuremad t\u00fckid Eesti suver\u00e4\u00e4nsusest. Hiljuti siin k\u00e4inud Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga k\u00e4itus peaminister Kaja Kallas justkui sulane peremehega.\nKuigi Reformierakond reklaamib oma NATO-truudust, on selle taga ikkagi pugejalik lootus, et teised kaitseksid meid ja Eesti ise ei peaks selle nimel pingutama. Poliitoravad on unustanud, et Eesti ise on ka NATO ehk siis Eesti s\u00f5dur peab oma maad ennek\u00f5ike ise kaitsma, ja siis tulevad ka Briti, Ameerika, Poola, Prantsuse ja teised s\u00f5durid meie kaitsev\u00e4elaste k\u00f5rvale. Selle asemel k\u00e4ib m\u00f5\u00f5dutundetu liitlaste \u00fclistamine ja neile lootmine, mis p\u00e4rsib oma kaitsev\u00f5imekuste arengut ning alav\u00e4\u00e4ristab oma kaitsej\u00f5ude.\nEestis on v\u00f5imul sulased ja nende peremees asub kaugel. EKRE v\u00f5imule tulles saab Eestist \u00fcks Euroopa Liidu peremeestest, kes ajab Br\u00fcsselis asju teiste peremeestega (liikmesriikidega) kui v\u00f5rdsetega, ning NATO-s saab Eesti olema tugeva kaitsev\u00f5imega riik ja seega ka liitlastele hea lahingupaariline.\nUued Uudised"}
{"text":"EP president \u00e4rgitas alustama Ukraina liitumisk\u00f5nelusi sel aastalLVIV, 4. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola tegi laup\u00e4eval Ukraina viisidil \u00fcleskutse lubada riigil alustada sel aastal l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi EL-iga liitumise \u00fcle.\n\"Loodan, et liitumisk\u00f5nelused saavad alata juba sel aastal,\" \u00fctles Metsola Lvivis. \"Ukraina tulevik on Euroopa Liidus.\"\nBr\u00fcssel andis l\u00e4inud aasta juunis Kiievile ametlikult kandidaatriigi staatuse, kuid blokiga \u00fchinemine v\u00f5tab tavaliselt aastaid.\nL\u00f5plik otsus s\u00f5ltub EL-i liikmesriikide valitsustest, kellest osa kahtlevad, et Ukraina suudab s\u00f5jast kiirelt taastuda ja liikmesuseks vajalikud demokraatlikud ja korruptsioonivastased reformid l\u00e4hiajal ellu viia.\nKuid president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i ja Ukraina parlamendi spiikri Ruslan Stefant\u0161ukiga kohtunud Metsola on nende seas, kes loodavad, et blokiga liitumist ja reforme saab kiirendada.\n\"Kiirus, millega \u00fclemraada ja valitsus EL-i taotluse osas edusamme teevad avaldab mulle muljet,\" lausus ta.\nZelensk\u00f5i t\u00e4nas kohtumise j\u00e4rel Metsolat tema rolli eest liitumistaotlusele Euroopa Parlamendi toetuse tagamisel.\nTa lisas, et Ukraina on seadnud eesm\u00e4rgiks Euroopa Komisjoni soovituste elluviimise nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamise veel t\u00e4navu.\nKui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ametlikult algavad, peab Euroopa Komisjon hindama, kas Kiiev on vastanud liikmesuse kriteeriumidele hea valitsemise, demokraatlike vabaduste ja \u00f5igusriigi osas.\nSeej\u00e4rel peavad praeguse 27 liikmesriigi liidrid otsustama, kas ja millal uus naaber vastu v\u00f5tta. Protsess v\u00f5tab tavaliselt \u00fcle viie aasta ja osa kandidaatriikide puhul, nagu T\u00fcrgi ja L\u00e4\u00e4ne-Balkani riigid, on see sisuliselt seiskunud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Metsola: Ukraina EL-i liikmesuse k\u00f5nelused v\u00f5iks sel aastal alata   Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola hinnangul v\u00f5iks Ukraina l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Euroopa Liitu astumiseks alata sel aastal.   \"Ma loodan, et liitumisk\u00f5nelused saavad sel aastal alata. Ukraina tulevik on Euroopa Liidus,\" \u00fctles Metsola laup\u00e4eval visiidil Ukrianasse Lvivi. Br\u00fcssel andis Ukrainale ametliku kandidaatriigi staatuse eelmise aasta juunis ehk neli kuud p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise invasiooni algust. Euroopa Liiduga liitumise protsess v\u00f5tab aga tavaliselt aega mitu aastat. L\u00f5plik otsus s\u00f5ltub Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustest, kellest m\u00f5ni on skeptiline selle suhtes, et Ukraina suudab kiiresti s\u00f5jast taastuda ning t\u00e4ide viia vajalikud demokraatlikud ja korruptsioonivastased reformid, mis liikmesuseks vaja teha. Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski ning Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefant\u0161ukiga Lvivis kohtunud Metsola on aga optimistlik. \"Tempo, millega Ukraina \u00fclemraada ja valitsus Euroopa Liidu taotlusega edusamme teevad, avaldab mulle muljet,\" \u00fctles ta. Zelenski t\u00e4nas Metsolat Euroopa Parlamendi toetuse eest. \"Ukraina eesm\u00e4rk on j\u00f5uda Euroopa Komisjoni soovituste rakendamisega v\u00f5imalikult kiiresti l\u00f5pule ja alustada Euroopa Liiduga liitumise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi juba t\u00e4navu,\" r\u00e4\u00e4kis Zelenski. Kui ametlikud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised algavad, peab Euroopa Komisjon hindama, kas Kiiev on t\u00e4itnud EL-i liikmesuse kriteeriumid heas valitsemistavas, demokraatlikes vabadustes ning \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tetes. Seej\u00e4rel teatab Komisjon oma arvamuse. P\u00e4rast seda otsustavad EL-i liikmesriikide valitsused, kas ja millal Ukraina liitu vastu v\u00f5tta. Protsess on sageli v\u00f5tnud aega \u00fcle viie aasta ning m\u00f5ne kandiaatriigi, n\u00e4iteks T\u00fcrgi ja L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikide puhul on see peatunud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  The Guardian   "}
{"text":"Kameruni magnaat vahistati seoses ajakirjaniku m\u00f5rvajuhtumigaYAOUND\u00c9, 4. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Kameruni suur\u00e4rimehele esitati laup\u00e4eval s\u00fc\u00fcdistus seoses jaanuaris tapetud v\u00f5imukriitilise ajakirjaniku piinamisega, kinnitas tema advokaat.\nMinistritele ja k\u00f5rgetele ametnikele l\u00e4hedalseisev Jean-Pierre Amougou Belinga vahistati 6. veebruaril ja reedel astus ta pealinnas Yaound\u00e9s kohtu alla, \u00fctles advokaat.\nSama kinnitas AFP-le anon\u00fc\u00fcmse tingimusel ka allikas kohtust.\nV\u00f5imud ei vastanud palvele Amougou Belinga vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistusi kommenteerida.\nJaanuaris r\u00f6\u00f6vitud ja j\u00f5hkralt tapetud raadioajakirjanik Martinez Zogo oli h\u00e4\u00e4lekas korruptsioonivastane ja sai oma t\u00f6\u00f6ga seoses sageli tapmis\u00e4hvardusi.\nAmougou Belinga on meediakontserni L\u2019Anecdote omanik.\nKameruni meediaj\u00e4relevalve oli varem kinnitatud, et magnaat vahistati ja et teda peetakse ajakirjaniku tapmise kahtlusaluseks.\nZogo (50) juhtis eraraadiojaama Amplitude FM ja p\u00e4evakajalist saadet Embouteillage.\nOma korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustes t\u00f5i ta sageli v\u00e4lja Amougou Belinga.\nZogo r\u00f6\u00f6viti 17. januaril Yaound\u00e9s politseijaoskonna l\u00e4hedal ja tema raskelt moondatud surnukeha leiti viis p\u00e4eva hiljem.\nM\u00f5rv p\u00f5hjustas riigis pahameeletormi ja meeleavaldusi.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Indrek Saul: valijatele olematuid miljardeid lubaval poliitikul pole Toompeale asjaTegelikult saaks j\u00f5ukaks saamist lubada k\u00fcll. Kuid selleks peab poliitik m\u00f5istma paari asja. Kes \u00fcldse vastaks alltoodud tingimustele?\nOtsustav hetk on k\u00e4es. Eluj\u00e4rge parandavate ja rahakotti paisutavate lubaduste enampakkumine t\u00e4ies hoos.\nTundub, et paljud poliitikud arvavad, et v\u00f5idab see, kes rohkem raha laiali jagab.\nPresident Alar Karis m\u00e4rkis oma aastap\u00e4eva k\u00f5nes \u201eJ\u00e4lle lubavad erakonnad jagada toetusi siia-sinna.... raha toetusteks ei tule \u00fchegi poliitiku ega erakonna rahakotist. See on meie \u00fchine maksuraha...\u201c\nPeaministrikandidaatide TV debatil olid peamised m\u00f5tted j\u00e4rgmised:\nMartin Helme: vaja on elektri, k\u00fctuse ja toidu hinnad alla tuua k\u00e4ibemaksualanduse kaudu. Toetada madalapalgalisi, v\u00f5tta laenu.\nHelir-Valdor Seeder: makse t\u00f5sta ei tohi, energiahinnad tuleb alla suruda. Maksud saavad tulla (suureneda) kasvavas majanduses.\nJ\u00fcri Ratas: miljardieurone abipakett t\u00f5mbaks majanduse k\u00e4ima. Energiatoetused, k\u00e4ibemaksu langetamine, v\u00f5tta laenu.\nLauri L\u00e4\u00e4nemets: miinimumpalk 1200 euroni. Investeeringud ettev\u00f5tlusesse tasuvamate t\u00f6\u00f6kohtade loomiseks, palgad peavad t\u00f5usma.\nLauri Hussar: panustada ettev\u00f5tete ekspordiv\u00f5imekusele, allutatud laenud omakapitali, investeerida haridusse, teadusesse, arendusse, v\u00f5tta laenu.\nLavly Perling: tuleb olla s\u00e4\u00e4stlik, v\u00e4hem importida ja rohkem eksportida, panustada k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega tootmisele, suurendada ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet, saada siia rohkem ettev\u00f5tteid.\nKaja Kallas: end pole v\u00f5imalik rikkaks toetada. Kaotada maksuk\u00fc\u00fcr, minna kaasa roheinnovatsiooniga. J\u00e4tta alles ettev\u00f5tete tulumaksuvabastus investeeringutesse.\nKuidas kasvab rikkus?\nKasvustrateegina n\u00e4en mitmete parteide lubadustes olulisi puudusi \u2013 arusaama sellest, kuidas toimib majandus, veelgi t\u00e4psemalt, kuidas kasvab rahvuslik rikkus? K\u00f5ige lihtsam viis seda seletada on n\u00f6 majandusliku ringi (circular flow of economics) kaudu:\nSee on suletud majanduse mudel \u2013 keegi ei osta midagi v\u00e4ljastpoolt riiki, keegi ei m\u00fc\u00fc midagi riigist v\u00e4lja, investeeringuid tehakse ja saadakse siseriiklikult, t\u00f6\u00f6tajad on k\u00f5ik kodumaised. Majanduses ringlev raha kogus saab suureneda ainult siis, kui maap\u00f5uest leitakse midagi v\u00e4\u00e4rtuslikku v\u00f5i kasutatakse p\u00e4ikeseenergiat millegi tootmiseks.\nKui me lisame skeemi valitsuse, kes makse kogub ja avalikke teenuseid pakub, ei muutu ikka midagi. Valitsus v\u00f5tab oma osa nii palgalt kui m\u00fc\u00fcgitulult. Muuda makse kuidas tahad, t\u00f5sta v\u00f5i langeta maksum\u00e4\u00e4rasid, maksa rohkem v\u00f5i v\u00e4hem toetusi, majanduses ringleva raha hulk j\u00e4\u00e4b samaks. Sellele viitas peaminister Kallas: \u201eMe ei saa ennast rikkaks toetada\u201c. Nagu me ei saa rikkamaks raha \u00fcmber jagades maksude kaudu.\nKa tasuvamate t\u00f6\u00f6kohtade loomine ei suurenda rahvuslikku rikkust, kui ring j\u00e4\u00e4b suletuks. Sest ringleva raha hulk ei muutu. Kui osad t\u00f6\u00f6kohad on tasuvamad, siis j\u00e4\u00e4b kuskil rahast sellev\u00f5rra puudu.\nLisame laenuraha\nAsi muutub huvitavamaks, kui me toome sisse mitme peaministri kandidaadi poolt v\u00e4lja k\u00e4idud laenuv\u00f5tmise idee. Olgu, lisame laenuraha ringlusesse. Jah, \u201ejooned\u201c l\u00e4hevad rasvasemaks, ringlemine massiivsemaks. Laenurahaga on see \u201ev\u00e4ike\u201c probleem, et see tuleb aja jooksul ringlusest j\u00e4lle v\u00e4lja v\u00f5tta, st tagasi maksta. Kahjuks koos intressidega. Ja oleme j\u00e4lle samas kohas tagasi, kus enne laenu v\u00f5tmist. Jah, raha on aja jooksul odavamaks l\u00e4inud, aga laenuandjad on selle laenuintressi sisse arvestanud, egas nad lollid ole, et peale maksavad. Pigem oleme vaesemad.\nKui n\u00fc\u00fcd t\u00e4helepanelikumalt silmitseda majandusringis liikuvaid rahavoogusid, siis peaks iga\u00fcks m\u00e4rkama, et pea kogu maksutulu laekub riigieelarvesse ettev\u00f5tetelt.\nEttev\u00f5tted on need, kes:\n\u00b7 Koguvad tarbijate k\u00e4est k\u00e4ibemaksu ja kannavad selle riigile \u00fcle\n\u00b7 Kes maksavad sotsiaalmaksu ja muud maksud\n\u00b7 Kes peavad kinni \u00fcksikisiku tulumaksu ja kannavad selle riigile \u00fcle\n\u00b7 Kes koguvad aktsiisimaksud ja kannavad selle riigile \u00fcle\nV\u00f5ib-olla tundub v\u00e4heke muna ja kana probleem, aga kui ettev\u00f5tteid ei oleks, siis poleks t\u00f6\u00f6d, poleks palka, poleks raha et poodi minna, poleks majandust, poleks riiki.\nKuidas suurendada tulusid?\nSeep\u00e4rast peaks iga valimisprogramm algama sellest, millest algab iga ettev\u00f5tte strateegia \u2013 kuidas suurendada tulusid, kust ja kuidas leida tulude kasvatamise v\u00f5imalusi. T\u00e4psemalt mida valitsus saab ja peab tegema selleks, et ettev\u00f5tetel oleks suuremad tulud. Sest maksutulude valemis on kaks muutujat \u2013 maksustatav tulu ja maksum\u00e4\u00e4r. Enamus poliitikuid m\u00f5istab maksutulu suurendamist maksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmise kaudu. Leppisime juba kokku, et maksum\u00e4\u00e4ra alandamine meid rikkamaks ei tee.\nMillest saab teha \u00fche olulise j\u00e4relduse \u2013 kui poliitik lubab valijatele miljardeid aga ei saa aru, et need miljardid peavad ettev\u00f5tjad juurde teenima, et ettev\u00f5tete tulud peavad sellev\u00f5rra kasvama, siis tal ei ole Toompeale asja.\nKui see teadmine on omaks v\u00f5etud, siis tuleb k\u00fcsida j\u00e4rgmist \u2013 mida riik saab ja peab tegema, et ettev\u00f5tete tulud kasvaks?\nRahvuslik rikkus saab kasvada ainult siis, kui raha voolab ringi sisse nii, et seda ei pea koos intressidega tagastama. Ja vastupidi \u2013 kui raha voolab ringist v\u00e4lja, j\u00e4\u00e4me kollektiivselt vaesemaks.\nM\u00e4ngu tulevad eksport ja import. Millest peaministrikandidaatide v\u00e4itluses r\u00e4\u00e4kisid Hussar ja Perling. Mida rohkem me ostame importkaupu, seda vaesemaks me kollektiivselt j\u00e4\u00e4me. Mida rohkem Eesti ettev\u00f5tted ekspordivad, seda rikkamaks me riigina saame.\nMillest j\u00f5uame j\u00e4rgmise kahe olulise teemani\n1) kui konkurentsiv\u00f5imelised on meie ettev\u00f5tted v\u00e4listurgudel. Mis on riigi roll Eesti ettev\u00f5tete edu tagamisel v\u00e4listurgudel. See ei n\u00e4i \u00fcldse olevat poliitikute probleem. Nende jaoks on kuskil Kredex\/EAS ja ettev\u00f5tjad, las nad vaatavad ise, kuidas hakkama saavad. N\u00e4itena r\u00e4\u00e4givad Eesti ettev\u00f5tjad nukralt, kuidas n\u00e4iteks Leedu ministird v\u00e4isavad koos nendega v\u00e4lismesse ja aitavad neil uksi avada.\n2) Ja laiemalt, kui konkurentsiv\u00f5imeline on Eesti riik ja majandus tervikuna. WEF andmetel oleme maailmas 29.-l kohal. Meie peamised ekspordipartnerid Soome ja Rootsi aga 7.-l ja 10.-l kohal.\nMillisel parteil on ambitsioon j\u00f5uda konkurentsiv\u00f5imelt maailmas esik\u00fcmnesse?\nOotame investeeringuid\nRahvuslikku rikkust suurendavad v\u00f5i v\u00e4hendavad ka investeeringud. Mida rohkem voolab Eestisse v\u00e4lismaiste investorite raha, seda rikkamaks me riigina saame. Seda rohkem on, mida jagada. Mida rohkem voolab ettev\u00f5tjate ja inimeste raha investeeringutena v\u00e4lismaale, seda vaesemaks me j\u00e4\u00e4me, seda rikkamaks saavad need riigid, kuhu investeeringud liiguvad. Ainus v\u00e4ike erand \u2013 kui eesti ettev\u00f5tja investeerib v\u00e4lismaale selleks, et eksporti suurendada.\nViimane, kuid mitte v\u00e4het\u00e4htis on k\u00fcsimus sellest, kuidas sellesse ringi saada rohkem t\u00f6\u00f6panust. Jah, vaja on targemat t\u00f6\u00f6panust, millest m\u00f5ned peaministrikandidaadid r\u00e4\u00e4kisid. Aga tarka t\u00f6\u00f6d ei saa teha ilma lihtsa t\u00f6\u00f6panuseta. Keegi peab koristama, vanureid hooldama, pr\u00fcgi vedama, burksi m\u00fc\u00fcma, taksot s\u00f5itma jne. Kui majandusse t\u00f6\u00f6k\u00e4si juurde ei tule, rahvuslik rikkus ei kasva.\nParaku lahkub t\u00f6\u00f6turult t\u00e4na rohkem inimesi, kui juurde s\u00fcnnib. Mis t\u00e4hendab, et me j\u00e4\u00e4me kollektiivselt vaesamaks. Ei ole n\u00e4ha, et s\u00fcndivus kuskilgi heaoluriikides hakkaks kasvama \u00fcle rahvastiku taastootmise l\u00e4vendi. Meil pole tulevikku, kui t\u00f6\u00f6k\u00e4si riiki sisse ei tule.\nLihtne spikker\nHomme on sul vaja teha t\u00e4htis otsus. Minu spikker valimisteks on lihtne, valida tuleb neid, kes:\n\u00b7 Saavad aru majanduse alustaladest (majandusring)\n\u00b7 Saavad aru, et ettev\u00f5tluse on majanduse ja maksutulude vundament\n\u00b7 Saavad aru ekspordi olulisusest\n\u00b7 Saavad aru, et rikkaks ei saa raha \u00fcmber jagades ja toetusi makstes\n\u00b7 Kellel on konkreetne plaan, kuidas muuta Eesti konkurentsiv\u00f5imelisemaks\n\u00b7 Kellel on arusaam, kuidas Eestisse rohkem investeeringuid tuua\n\u00b7 Kes teavad, kuidas v\u00e4hendada investeeringute v\u00e4ljavoolu Eestist\n\u00b7 Kel on arusaam, kuidas toetada Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet v\u00e4listurgudele\n\u00b7 Kel on plaan, kuidas importi v\u00e4hendada, Eestimaist eelistada\n\u00b7 Kel on tahtmine ja plaan, kuidas majandusse rohkem t\u00f6\u00f6k\u00e4si juurde saada\nEttev\u00f5tjad on meie kollektiivse rikkuse loojad. Kollektiivse rikkuse suurendamise kaudu on v\u00f5imalik tagada riigi, rahvuse ja keele s\u00e4ilimine."}
{"text":"Levimas on uus pangapettusSwedbank ja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u00a0\n\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi. \u00a0\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta. \u00a0\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. \u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201d r\u00f5hutas Raagmets. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kellegagi kergek\u00e4eliselt jagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PIN2 sisestamist,\u201d lisas ta. \u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\nLevinum pangapettus oli mullu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oli ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oli lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.\u00a0\nInvesteerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on oluliselt suuremad. \u201eIgasuguste investeerimispakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta. Kui pakutav tootlikkus tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis arvatavasti nii ka on. Igal juhul soovitame investeerimisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused,\u201d lisas ta. \u00a0\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada.\u00a0\nLoe l\u00e4hemalt pettuste ennetamise kohta Swedbanki kodulehelt.\u00a0\nKui sulle see lugu meeldis, siis toeta s\u00f5ltumatut rohelist meediat \u00a0 Anneta"}
{"text":"Pakistani politsei tegi katse vahistada ekspeaminister Imran KhanLAHORE, 5. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Pakistani politsei tegi p\u00fchap\u00e4eval katse vahistada endine peaminister Imran Khan, kelle suhtes on algatatud mitu kohtuasja, kuid kes p\u00fc\u00fcab survestada valitsust ennet\u00e4htaegseid valimisi korraldama.\nPolitseinikud s\u00f5itsid Islamabadist Laohre'i, kus Khan elab, ja saabusid ekspeaministri koju, mida \u00fcmbritsesid sajad poolehoidjad, kuid ei leidnud majaperemeest kodunt.\n\"Islamabadi politsei meeskond saabus Lahore'i kohtu korraldusel Imran Khani vahistama,\" \u00fctles politsei Twitteris. \"Imran Khan ei taha end k\u00e4tte anda: politsei\u00fclem sisenes tuppa, aga Imran Khani ei olnud seal.\"\nVahistamism\u00e4\u00e4rus anti v\u00e4lja p\u00e4rast seda, kui Khan ei ilmunud 28. veebruariks korruptsioonijuhtimi asjus kohtusse.\nKhani s\u00fc\u00fcdistatakse ametiajal saadud kingituste deklareerimata j\u00e4tmises v\u00f5i nende m\u00fc\u00fcgist tulu teenimises.\u00a0\nKhani erakonna Tehreek-e-Insaf aseesimees Shah Mehmood Qureshi \u00fctles Lahore'is ajakirjanikele: \"Saime Islamabadi politseilt teate, see ei sisaldanud vahistamism\u00e4\u00e4rust.\"\nPakistani kohtud kimbutavad sageli parlamendiliikmeid pikkade ja kurnavate menetlustega, milles inim\u00f5iguslased n\u00e4evad opositsiooni suukorvistamist.\nKhan, keda eelmisel aastal kihutuskoosolekul tulistati, on \u00fcritanud Pakistani poliitikat h\u00e4irida sestpeale, kui ta aprillis umbusaldush\u00e4\u00e4letusega ametist lahkuma sunniti.\nTa on n\u00f5udnud ennet\u00e4htaegseid valimisi nii meeleavalduse kui oma partei v\u00e4ljaviimisega k\u00f5igist piirkondlikest volikogudest ja parlamendist.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Egiptus v\u00f5ttis kr\u00fcptopettusega seoses kinni 29 inimestKAIRO, 5. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Egiptuse v\u00f5imud v\u00f5tsid kinni 29 inimest, nende seas 13 sama riigi v\u00e4lismaalasest kodanikku, keda s\u00fc\u00fcdistatakse kr\u00fcptopettuses, vahendas riigimeedia p\u00fchap\u00e4eval.\nPettuse ohvriks langes tuhandeid investoreid, selgus teatest, mille kohaselt said kurjategijad endale umbes 620 000 dollari v\u00e4\u00e4rtuses raha.\nSiseministeeriumi kohaselt konfiskeeriti 95 mobiiltelefoni, 3367 SIM-kaarti ja 41 v\u00e4lismaist pangakaarti.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u00d5L VIDEO | Martin Helme valimispeo k\u00f5nes: loomulikult ei usu me e-valimisi ega tunnista tulemust, kuni k\u00f5ik logid on v\u00e4lja n\u00f5utud\u201eHoiatan selle eest, et k\u00f5ik see, millest oleme r\u00e4\u00e4kinud kaks aastat, hakkab n\u00fc\u00fcd erilise kiirusega meie elu rikkuma. K\u00f5ik, kes h\u00e4\u00e4letasid liberaalsete erakondade poolt, hakkavad saama veel rohkem inflatsiooni ja immigratsiooni. Vaesumine j\u00e4tkub, korruptsioon j\u00e4tkub, tulevad vihak\u00f5neseadused, et me ei saaks seda k\u00f5ike kritiseerida. Sest meil on e-valimised,\u201c \u00fctles EKRE esimees Martin Helme valimispeol.\nErakonnakaaslastega k\u00f5neles ka EKRE endine juht Mart Helme. Vaata l\u00e4hemalt videost!"}
{"text":"Helme: kuni me pole saanud kohtult k\u00f5iki logisid, me valimistulemust ei tunnistaKonservatiivse Rahvaerakonan esimees Martin helme \u00fctles erakonna valimispeol, et EKRe n\u00f5uab kohtult v\u00e4lja k\u00f5ik e-valimiste materjalid ja kuni neid saadud pole, EKRE valimistulemust ei tunnista.\n\u00a0\u00abMe n\u00f5uame kohtult v\u00e4lja k\u00f5ik logid, k\u00f5ik programmijupid, mis me saame n\u00f5uda,\u00bb \u00fctles Helme.\n\u00abMa hoiatan ka selle eest, et k\u00f5ik see, millest me r\u00e4\u00e4kisime valimiskampaania ajal, millest me oleme r\u00e4\u00e4kinud viimased kaks aastat, k\u00f5ik need halvad asjad hakkavad erilise kiiruse ja erilise j\u00f5ulisusega meie elu rikkuma,\u00bb \u00fctles EKRE esimees.\n\u00abK\u00f5ik kes h\u00e4\u00e4letasid nende liberaalsete erakondade poolt selle jutuga, et muidu tuleb paha EKRE, hakkavad saama veel rohkem inflatsiooni, hakkavad saama veel rohkem immigratsiooni, hakkavad n\u00e4gema veel jultunumat kahetasandilist \u00f5iguss\u00fcsteemi, kus reformierakondlastel pole kunagi \u00fcheski paragrahvis mitte \u00fchtegi s\u00fc\u00fcd ja nendele, kes on alati Reformierakonna vastu, leitakse alati paragrahv,\u00bb \u00fctles Helme.\n\u00abNad hakkavad n\u00e4gema regionaalpoliitika t\u00e4ielikku h\u00e4\u00e4bumist, hakkavad n\u00e4gema lisaks Nursipalule, kus teerull pannakse t\u00e4iega kinni, igas maakonnas teerulli tuulikute tegemiseks, k\u00f5ike seda me hakkame n\u00e4gema. Vaesumine j\u00e4tkub, immigratsioon j\u00e4tkub, korruptsioon j\u00e4tkub ja tulevad vihak\u00f5neseadused, et me ei saaks seda k\u00f5ike kritiseerida. Tulevad p\u00f6\u00f6rasemad kui kunagi varem seksuaalperverssuste seadustamised, igasugused transsoolisuse jurad. K\u00f5ike sea me hakkame saama, sest meil on e-valimised,\u00bb lausus Helme.\n\u00abMa annan teile lubaduse, mitte mingil juhul ei j\u00e4ta me v\u00f5itlust eesti eest. Mitte mingil juhul me ei muud kurssi, veel innukamalt, veel j\u00f5ulisemalt, veel vihasemalt hakkame me seisma p\u00e4ris Eesti eest. Me veel n\u00e4itame,\u00bb \u00fctles EKRE esimees."}
{"text":"Liberaalne p\u00f6\u00f6re, k\u00f5ik trumbid on Reformierakonna k\u00e4esReformierakond v\u00f5itis valimised. Kaja Kallas sai isiklikult rekordtulemuse \u2013 31 821 h\u00e4\u00e4lt. Reformierakond v\u00f5ib teha valitsuse kellega ise tahab. Reformierakonnal\u00a0ja Eesti 200 on kokku 51 kohta. Reformierakonnal\u00a0ja Keskerakonnal\u00a0on 53 kohta. Reformierakonnal, Eesti 200 ja sotsidel on 60 kohta.\n\u00abRiigikogus toimus liberaalne p\u00f6\u00f6re,\u00bb v\u00f5tab Kaja Kallase b\u00fcroojuht Gerrit M\u00e4esalu valimistulemused kokku. K\u00fcsimus pole pelgalt Reformierakonna suures v\u00f5idus, vaid valija mandaadis liberaalsetele parteidele. Eesti 200 tegi parema tulemuse, kui arvati, ja ka sotsid \u00fcletasid seda, mida n\u00e4itasid viimased reitingud.\nKaja Kallas j\u00e4i\u00a0ka valimis\u00f6\u00f6l tulevastest koalitsioonidest r\u00e4\u00e4kides tagasihoidlikuks. \u00abArutame juhatuses,\u00bb s\u00f5nas\u00a0ta. Ometi on \u00fcks mure murtud. N\u00e4iteks see kui Refofrmierakond v\u00f5idab ja teeb ettepaneku koalitsiooniks Keskerakonnale, kas J\u00fcri Ratas ei l\u00e4he siis otsejoones Martin Helme juurde paremat pakkumist k\u00fcsima \u2013 enne valmisi oli see \u00fcks risk, millele reformierakondlased m\u00f5tlesid.\n\n\nOn see ikka \u00f5ige?!\nMihkel Maripuu\n\nV\u00f5i laiemalt murtud nn kaalukeelte mure. Viimases kahes koalitsioonis \u2013 see on olnud pidev kurtmine nende endi seas \u2013 on kogu aeg olnud mingi kaalukeel, mingi alternatiiv, on tulnud alluda mingitele (Reformierakonna vaatest) v\u00e4ljapressimistele ja n\u00f5udmistele. Seda enam pole.\nSenises riigikogus m\u00e4ngis k\u00f5ige edukamalt kaalukeele rolli Isamaa. Eelmisel n\u00e4dalal, tuginedes reitingutele, spekuleerisid paljud, et uueks kaalukeeleks kujuneb Keskerakond. N\u00fc\u00fcd pole neist aga kummalgi ega tegelikult ka kellegi kolmandal seda rolli. Valik on Reformierakonna k\u00e4es.\n\n\u00abAjalooline v\u00f5imalus teha suuri asju,\u00bb r\u00e4\u00e4gib ka Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna eile\u00f6iste valimistulemuste kohta. Eesti 200 muidugi n\u00e4eb ennast tulevases valitsuses, aga Tsahkna viide on laiem. Riigikogus on liberaalsetel j\u00f5ududel selline \u00fclekaal, et saab \u00e4ra teha ka keerulisi ja ebapopulaarseid asju.\nMida siis oodata? Reformierakonna \u00fcheks suureks lubaduseks oli kaitsekulude kasv. Seda tegelikult lubasid ka teised ja selle t\u00f5usu on oodata. Samas, sellel tuleb hoolikalt silma peal hoida, sest kui riigil raha pole, v\u00f5ivad just kaitsekulud olla koht, kus hakatakse nihverdama, midagi edasi l\u00fckkama ja midagi ajatama.\nRohep\u00f6\u00f6re. Teine suur Reformierakonna lubadus. Tegelikult on selle sees muidugi terve rida erinevaid keerukaid reforme ja muutusi. V\u00f5ib eeldada, et sellega minnakse edasi.\nNii suur mandaat Reformierakonnale t\u00e4hendab ka seda, et midagi tahetakse ette v\u00f5tta ka riigirahandusega. Enne valimisi tunnistasid paljud reformierakondlased, et riigirahandus ja riigieelarve seis on \u00abt\u00e4itsa pekkis\u00bb, aga suurte muutuste pakkumisel oldi samas h\u00e4belikud. Ilmselt eeldasti, et valitsuse seis tuleb napp ja v\u00f5ib-olla peab j\u00e4lle mingeid j\u00e4releandmisi tegema.\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\nReaalne valimistulemus on andnud Reformierakonnale selles osas tunduvalt tugevama k\u00e4e ja ootus on k\u00f5rge. Valimis\u00f6\u00f6l reformierakondlastega vesteldes ilmnes, et nende ainuke murekoht selles teemas on sotsid, et kui nemad kampa v\u00f5tta, kuidas siis rahandusasjades kokku leppida.\n\u00c4ra tehakse ka kooseluseaduse rakendusaktid. Teema, mis aastaid \u00fchiskonda l\u00f5hestanud, aga n\u00fc\u00fcd on riigikogus h\u00e4\u00e4led l\u00f5puks koos. On raske ettekujutada, mis oleks p\u00f5hjus, et uues riigikogus ei saaks neid \u00e4ra teha.\nhtml.dark-theme .HYPE_document1 .pealkiri{filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\n\n\nKes on suurimad kaotajad?\n\nFormaalselt on suurim kaotaja Keskerakond \u2013 k\u00fcmme kohta v\u00e4hem kui eelmises riigikogus.\nNeli aastat tagasi l\u00e4ks Keskerakond riigikogu valimistele suurfavoriidina, kaotas ning viis Saku Suurhalli valimispeole kogunenud parteirahva kollektiivsesse \u0161okki. Selgi p\u00fchap\u00e4eval kaotati. \u0160oki asemel valitses aga teatav minnalaskev, letargiline hoiak.\nEt Keskerakond kaotab riigikogus kohti, oli teada juba enne valimisi. Reaalsus oli kardetust isegi kehvem. Veel kella 22 ajal, kui e-h\u00e4\u00e4lte tulemused olid saabumata ning l\u00f5viosa paberh\u00e4\u00e4rtest oli loetud, peeti loogiliseks saagiks 17-20 kohta. Tuli 16.\nLeinameeleoluni saalis see ei viinud, pigem nentiva sedastuseni, et see oligi nende saatus. Reformierakonna ja EKRE \u00fcksteisele vastandumine j\u00e4ttis Keskerakonna justkui v\u00f5ileiva vahele. Kui v\u00f5iks arvata, et Wagneri-skandaal laastas EKRE toetust, siis nii m\u00f5negi tsentristi hinnangul andis see suurima l\u00f6\u00f6gi just Keskerakonnale. Liberaalsem (v\u00f5i ka venekeelne) valija v\u00f5is tunda hirmu v\u00e4ljavaatest n\u00e4ha Martin Helmet peaministrina. M\u00f5istagi kandis seda umbusk EKREIKE valitsusest 2019. aasta valimiste j\u00e4rel. N\u00e4ppu l\u00f5igati sellega, et erinevalt Isamaast ei suutnud Keskerakond end usutavalt EKREst lahti pookida Wagneri-skandaalile j\u00e4rgnenud p\u00e4evadel.\n\nIda-Virumaal tabas Keskerakond h\u00e4ving ja ringkonna esinumber Yana Toom ei ole kindel, et juhtunust j\u00e4reldusi tehakse. J\u00fcri Ratas eile matusemeeleolus ei olnud.\nSander Ilvest\n\nH\u00e4ving tabas Keskerakonda Ida-Virumaal, kus saadi eelmiste valimiste 13 700 h\u00e4\u00e4le asemel 7600 inimese toetus. Kui miski keskerakondlasi siiralt \u00fcllatas, oli see Mihhail Stalnuhhini (\u00fcksikkandidaat) ning Aivo Petersoni (Eestimaa \u00dchendatud Vasakpartei) ootamatu t\u00e4helend. Nemad j\u00e4id k\u00fcll isikumandaadist rohkem v\u00f5i v\u00e4hem napimalt ilma, kuid Keskerakonna j\u00e4ttis ilma tuhandetest h\u00e4\u00e4ltest. Samas j\u00e4i Keskerakond \u00fchtlaselt ilma h\u00e4\u00e4ltest ja mandaatidest \u00fcle Eesti. \u00abKardan, et sellest ei tehta j\u00e4reldusi,\u00bb t\u00f5des Yana Toom p\u00e4rast valimisi. Tema oskas toimunut Ida-Virumaa linnade t\u00e4navatel n\u00e4htu p\u00f5hjal ennustada ja tema enda h\u00e4\u00e4ltesaak \u00fcllatas teda isegi positiivselt.\nKes vastutab valimiskaotuse eest? Esimees vastutab, nagu \u00fctles valimiskampaania ajal J\u00fcri Ratas. Tulemus oli l\u00e4bikukkumine ning see, kas ta ka p\u00e4riselt tagasi astub, selgub l\u00e4hiajal.\n\u00dchelt poolt oli valimiskaotuse taga terve hulk objektiivseid p\u00f5hjuseid. S\u00e4\u00e4stukampaania, mis oli tingitud paljur\u00e4\u00e4gitud Midfieldi-kohtuotsusest ja viis erakonna pangakontolt 800 000 eurot; samuti Ukraina s\u00f5da ja juba nimetatud Ida-Viru putinistide t\u00e4helend.\nSiiski oli mitmel staa\u017eikal erakondlasel kriitikas\u00f5nu laiemalt erakonna viimaste aegade kursile. \u00dcks nimekas parteilane arvas, et \u00absillaehitaja\u00bb ning \u00abkuldset keskteed\u00bb pakkuva erakonna asemel pidanuksid nad konkreetsemalt oma suuna valima. Tolle parteilase eelistuseks oli Reformierakonna-suund. Teiselt parteiveteranilt sai aga kriitikat liigselt astmelisse tulumaksu kinni j\u00e4\u00e4mine, mis Eestisse lihtsalt ei sobi.\nSamas, \u00fckski keskerakondlane ei saa valimistulemuste p\u00f5hjal \u00f6elda, et jah, partei oli n\u00f5rk, aga v\u00e4hemalt mina tegin k\u00f5va tulemuse.\n\nTantsusaates osalemine ei toonud edu J\u00fcri Ratasele ega ka Keskerakonnale. Samas ei paista erakonnas ka marssalikepikese \u00fclev\u00f5tjat.\nSander Ilvest\n\nSee t\u00e4hendab et kui J\u00fcri Ratas peaks tagasi astuma v\u00f5i keegi tahaks Ratasele v\u00e4ljakutse esitada, siis pole kellelgi ilmselget trumpi ette n\u00e4idata. Mihhail K\u00f5lvart sai keskerakondlastest k\u00fcll suurima h\u00e4\u00e4ltesaagi, aga temagi tulemus oli n\u00f5rgem, kui 2019. aastal. Ei ole ta enam pidevalt t\u00f5usev, iga uue valimisega \u00fcha enam h\u00e4\u00e4li koguv kandidaat. Ka p\u00e4rast valimisi Postimehega suheldes r\u00f5hutas ta, et vastutavad k\u00f5ik.\nJuhtivad keskerakondlased kas j\u00e4id kidakeelseks v\u00f5i avaldasid veendumust, et kui esimehevahetus tuleb, siis vaid Ratase enda initsiatiivil. \u00dche tipp-keskerakondlase s\u00f5nul oli ka Ratase lubadus \u00abvastutada\u00bb ajendatud just sellest, et ta on ise v\u00e4sinud. Erinevalt s\u00fcgavalt mornist Martin Helmest k\u00e4is Ratas \u00f5htusel Keskerakonna valimispeol nii enne kui p\u00e4rast valimistulemusi ringi avatud hoiakuga, naeratus suul. Midagi, mis viimaste aegade Ratasele on v\u00e4ga ebaloomup\u00e4rane. M\u00e4rk vabanemisest ning omamoodi kergendustundest?\n\nJ\u00fcri Ratas Reformierakonna delegatsiooniga.\nSander Ilvest\n\n\u200b\nN\u00e4iline leplikkus p\u00e4rast valimistulemusi paistis olevat kantud ka usust, et erinevalt n\u00e4iteks Isamaast ja EKREst ei paista Keskerakonna jaoks koalitsiooni p\u00e4\u00e4semine t\u00e4iesti lootusetu perspektiiv. Kaksikliit Reformierakonnaga annaks 53 kohta, mis oleks mitmete Keskerakonna juhtivate poliitikute hinnangul enamv\u00e4hem piiripealselt piisav koalitsiooni moodustamisks.\nTaolisteks optimismiks aga suurt alust ei ole. M\u00f5istagi n\u00f5ustutakse ka Reformierakonnas, et Keskerakonnaga kaasas k\u00e4iv parteidistsipliin v\u00f5imaldaks ilma suuremate probleemideta koalitsiooni napilt, aga kindlalt p\u00fcsti hoida. Aga soovi kaksikliiduks Reformierakonnast ei paista kuskilt. \u00dchiskondlik tellimus on selline, mis lihtsalt n\u00f5uab liberaalset kolmikliitu, t\u00f5deti ka Keskerakonnast. Ja kuigi valimiste eel soojendasid kaks erakonda suhteid, siis seda eelk\u00f5ige hirmust, et muud teed v\u00f5imule j\u00e4\u00e4miseks ei pruugi Reformierakonnal j\u00e4\u00e4da. N\u00fc\u00fcd, kui v\u00f5imalusi rohkem, sellist t\u00f5mmet Reformierakonna\u00a0poolt Keskerakonna suunas enam pole.\n\nEKRE eeldas tublisti paremat tulemust\n\n\nMingis m\u00f5ttes on suurim kaotaja aga EKRE. Sest kui Keskerakonna kohtade kaotus oli ette teada \u2013 k\u00f5ik k\u00fcsitlused n\u00e4itasid seda \u2013, siis EKRE l\u00e4ks valimistele ja sellega n\u00f5ustusid ka poliitikaanal\u00fc\u00fctikud, ikkagi eeldusega et teevad tublisti parema tulemuse kui neli aastat tagasi. Tegelikult said nad v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li ja kaotasid Riigikogus kaks kohta. Kardetult j\u00e4rgnesid jutud massilisest e-h\u00e4\u00e4lte v\u00f5ltsimisest ning tulemuste mittetunnistamisest. S\u00fc\u00fcdistus, mida ka eelmiste valimiste kohta k\u00f5lama lastud.\n\nMart ja Martin Helme olid valimis\u00f5htul n\u00f5utud \u2013 kuhu oodatud h\u00e4\u00e4led j\u00e4id?\nEero Vabam\u00e4gi\n\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\nSuur vastasseis Reformierakond vs EKRE ja kogu \u00abP\u00e4\u00e4stame Eesti\u00bb jutt k\u00f5lab selgunud tulemuste taustal isegi veidi naeruv\u00e4\u00e4rselt. Kaotas ka EKRE esimees Martin Helme isiklikult, 4599 h\u00e4\u00e4lt on tuhat h\u00e4\u00e4lt v\u00e4hem kui neli aastat tagasi. Tervikuna kaotas EKRE ilmavaade ja nende pakutu. Riigikogust j\u00e4i v\u00e4lja konsipratsiooniteoreetik Gr\u00fcnthal, vanameister Ernits ega tulnud sisse mitmed inimesed, keda peeti kindlateks panusteks (Markus J\u00e4rvi, Eeva Helme).\nKaotasid ka Nursipalu \u00fcmber lokul\u00f6\u00f6jad. Kogu kirev seltskond antivaksereid ja skandaliste, kes Nursipalu peale kohale lendasid, aga muidugi ka need, kes reaalselt m\u00f5jutatud ja mures. Eerik-Niiles Kross, kes kandideeris V\u00f5rumaal, tunnistas Postimehele, et tema isiklikult kaotas ilmselt Nursipalu saaga t\u00f5ttu h\u00e4\u00e4li, kuid tervikuna Nursipalul valimistele ega ka Reformierakonna V\u00f5rumaa tulemusele m\u00f5ju ei olnud.\nhtml.dark-theme .HYPE_document_dunastia .pk{filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\n\n\nIsamaast sai lihtsalt v\u00e4ikepartei\n\nKaotas Isamaa. Murti teooria (mis niikuinii oli m\u00f5nev\u00f5rra m\u00fc\u00fct), et Isamaa teeb alati parema tulemuse kui reitingud n\u00e4itavad. Ei tee. Vaadates kampaania mahtu, teleklippide ja plakatite rohkust, seda halvem tulemus paistab. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder sai v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li kui neli aastat tagasi, kusjuures kui J\u00e4rvamaa h\u00e4\u00e4led pidasid, siis kaotus tuli just kodukohast Viljandimaal.\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\nMis aga veelgi olulisem \u2013 Isamaa kaotas oma poliitlise m\u00f5ju. J\u00e4rgmised neli aastat on tegu erakonnaga, millest ei s\u00f5ltu mittekuimidagi, kelle soovid ei huvita kedagi ja kelle seisukohti pole m\u00f5tet k\u00fcsida. Isamaa peasekret\u00e4r Priit Sibul mainis eile \u00f6\u00f6sel Reformierakonna valimispidu k\u00fclastades realistlikult, et parlamendiloogikas Isamaal suuri kombinatsioone pole. See ei t\u00e4henda et Isamaa ei v\u00f5iks kuuluda valitsusse, l\u00f5puks on Reformierakond v\u00e4listanud koost\u00f6\u00f6 ainult EKRE-ga, aga fundamentaalselt muutus Isamaa kaal. N\u00fc\u00fcdsest on nad lihtsalt \u00fcks v\u00e4ikepartei.\n\nIsamaa \u00fcks juhtfiguure Urmas Reinsalu valimis\u00f5htul, mis \u00e4hvardab v\u00f5tta erakonnalt senise nauditava kaalukeelerolli.\nTaavi Sepp\n\nPoliitilise vastutuse loogika v\u00f5iks \u00f6elda, et see on koht kus Seeder tagasi astub. Kuid vaadates viimastel aastatel Isamaas toimunud puhastusi, siis hetkel on k\u00fcll raske n\u00e4ha, kes v\u00f5iks olla Isamaas v\u00e4ljakutsuja Seedri vastu. Keerulised ajad on igatahes ees. Kui valitsusse asja ei ole ja perspektiiv on neli aastat opositsioonis istuda, siis m\u00f5nedki isamaalased hakkavad nihelema ja otsima v\u00f5imalusi poliitikast \u00fcldse v\u00e4ljumisele.\n\nKes p\u00f5rusid individuaalselt?\n\nMart V\u00f5rklaev endise Rae vallavanemana ja n\u00fc\u00fcdse riigi \u00fche t\u00e4htsaima poliitikuna \u2013\u00a0ikkagi suurima fraktsiooni juht \u2013\u00a0sai Harju- ja Raplamaa ringkonna kolmanda numbrina napilt 900 h\u00e4\u00e4lt. Samas piirkonnas sai parema tulemuse kuus reformierakondlast.\nP\u00f5rusid ministrid, kelle sotsiaaldemokraadid ja Isamaa suvel uute tulijatena poliitikasse t\u00f5id. Peep Peterson piirdus P\u00e4rnumaa esinumbrina 754 h\u00e4\u00e4lega ning sotsid j\u00e4id seal mandaadist kaugele. Kultuuriministril Piret Hartmanil l\u00e4ks Ida-Virumaal veidi paremini (994 h\u00e4\u00e4lt). IT-minister Kristjan J\u00e4rvani saagiks j\u00e4i 367, justiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg sai vaid 41 h\u00e4\u00e4lt rohkem. Isamaa uute ministrite tulemused on eriti halvad.\n\nMis siis edasi saab?\n\nEnne valimisi \u00fctles Reformierakond, et valimis\u00f6\u00f6l on Kaja Kallas k\u00e4skinud erakonnakaaslastel suud lukus hoida. Otsustatakse alles kell 11 hommikul algaval juhatuse koosolekul, kellele koalitsioonik\u00f5neluste ettepanek tehakse ja ei taheta korrata 2019 valimiste viga, kui \u00fcks orav andis \u00fchtesi, teine orav teisi signaale ning l\u00f5puks j\u00e4\u00e4di pika ninaga opositsiooni. Nii teatati seekord ka teistele erakondadele: sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond lahkusid teadmisega, et nad \u00abmitte muhvigi ei \u00fctle\u00bb.\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\nK\u00f5ike arvesse v\u00f5ttes v\u00f5ib aga ennustada, et koalitsioonipakkumine tuleb Eesti 200-le ja sotsiaaldemokraatidele.\n\u00dchtlasi saab siis n\u00e4ha, kas murtakse J\u00fcri Ratase esimese valitsuse loodud traditsioon jagada ministriportfellid k\u00f5ikide erakondade vahel v\u00f5rdselt. Reformierakond seda ei taha, nende v\u00f5it on nii \u00fclekaalukas, et v\u00f5rdne portfellijaotus ei ole lihtsalt \u00f5iglane. Ka Kristina Kallas ja Eesti 200 on varem avaldanud veendumust, et valimistulemused peaksid kajastuma ministriportfellide jaotuses ning ega ka sotsidest suurt takistajat sellele ole.\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\n\nMinistrid, kes ei osutunud valituks:\n\nLea Danilson-J\u00e4rg 408 Mustam\u00e4e ja N\u00f5mme\nKristjan J\u00e4rvan 367 Haabersti, P\u00f5hja-Tallinn ja Kristiine\nPiret Hartman 994 Ida-Virumaa\nPeep Peterson 754 P\u00e4rnumaa\n\nRiigikogu liikmed, keda ei valitud tagasi:\n\nREFORMIERAKOND\nIvi Eenmaa 348 h\u00e4\u00e4lt Kesklinn, Lasnam\u00e4e ja Pirita\nHele Everaus 712 h\u00e4\u00e4lt Tartu\nJ\u00fcri Jaanson 1968 h\u00e4\u00e4lt P\u00e4rnumaa\nToomas J\u00e4rveoja 1690 J\u00f5geva- ja Tartumaa\n\u00d5nne Pillak 542 Mustam\u00e4e ja N\u00f5mme\nMati Raidma 899 Haabersti, P\u00f5hja-Tallinn ja Kristiine\n\u00dclle Rajasalu 327 Kesklinn, Lasnam\u00e4e ja Pirita\nValdo Randpere 1169 Kesklinn, Lasnam\u00e4e ja Pirita\nMargit Sutrop 1103 Tartu\nUrve Tiidus 2084 Hiiu-, L\u00e4\u00e4ne- ja Saaremaa\nKESKERAKOND\nTaavi Aas 1664 J\u00f5geva- ja Tartumaa\nDmitri Dmitrijev 815 Ida-Virumaa\nEnn Eesmaa 776 P\u00e4rnumaa\nKaido H\u00f6\u00f6velson 767 Ida-Virumaa\nMarek J\u00fcrgenson 739 Haabersti, P\u00f5hja-Tallinn ja Kristiine\nSiret Kotka 1429 L\u00e4\u00e4ne-Virumaa\nIgor Kravt\u0161enko 273 Mustam\u00e4e ja N\u00f5mme\nNatalia Malleus 169 Harju- ja Raplamaa\nAadu Must 618 Tartu linn\nAnneli Ott 402 Tartu linn\nKersti Sarapuu 684 J\u00e4rva- ja Viljandimaa\nErki Savisaar 1521 V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaa\nMarko \u0160orin 803 P\u00e4rnumaa\nTarmo Tamm 1259 V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaa\nEKRE\nMerry Aart 837 V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaa\nRiho Breivel 759 Ida-Virumaa\nPeeter Ernits 2936 J\u00f5geva- ja Tartumaa\nKalle Gr\u00fcnthal 1496 J\u00e4rva- ja Viljandimaa\nUno Kaskpeit 701 V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaa\nPaul Puustusmaa 211 Harju- ja Raplamaa\nUrmas Reitelmann 1519 Haabersti, P\u00f5hja-Tallinn ja Kristiine\nISAMAA\nHeiki Hepner 1026 Harju- ja Raplamaa\nTarmo Kruusim\u00e4e 447 Kesklinn, Lasnam\u00e4e ja Pirita\nMihhail Lotman 572 Tartu linn\n\u00dcllar Saarem\u00e4e 2026 Isamaa 6. L\u00e4\u00e4ne-Virumaa\nRaivo Tamm 1692 Mustam\u00e4e ja N\u00f5mme\nSDE\nJaak Juske 814 Haabersti, P\u00f5hja-Tallinn ja Kristiine\nIvari Padar 1468 V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaa\nToomas J\u00fcrgenstein 471 Tartu linn\nEduard Odinets 630 Ida-Virumaa\nJaak Juske 814 Haabersti, P\u00f5hja-Tallinn ja Kristiine\nReili Rand 1360 Hiiu-, L\u00e4\u00e4ne- ja Saaremaa\nENDINE ISAMAA\nSiim Valmar Kiisler 531 (Parem\u00adpoolsed)\u00a0Mustam\u00e4e ja N\u00f5mme\nENDINE KESKERAKOND\nMihhail Stalnuhhin 4525 (\u00fcksik\u00adkandidaat)\u00a0Ida-Virumaa\n\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\n\n"}
{"text":"Ukraina valitsus m\u00e4\u00e4ras ametisse korrutsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo uue juhiKIIEV, 6. m\u00e4rts, Interfax-BNS \u2013 Ukraina valitsus nimetas esmasp\u00e4evasel erakorralisel istungil ametisse riikliku korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo (NABU) uue juhi.\nSellele ametikohale kinnitati senine riikliku arhitektuuri- ja linnaplaneerimise inspektsiooni juht Semen Kr\u00f5vonossi.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ida-Virumaal toimus \u00f6\u00f6sel v\u00e4givallatu poliitp\u00f6\u00f6reKolmandik Ida-Virumaa valijaid toetab kandidaate, kes \u00fchtivad\u00a0kuritegusid toimepaneva Venemaa re\u017eiimiga, vaatab Sergei Metlev faktidele otsa.Suur osa Eesti kodanikest Ida-Virumaal usaldasid natsismi Eesti ideoloogiaks nimetanud endist keskerakondlast Mihhail Stalnuhhinit (4578 h\u00e4\u00e4lt ehk 15,5%)* ja okupeeritud Donbassist kampaaniat teinud venemeelset Aivo Petersoni (3968 h\u00e4\u00e4lt, tema nimekiri 4397 h\u00e4\u00e4lt ehk 14,9%).\nKeskerakond kaotas ligi pooled h\u00e4\u00e4led, Yana Toomi h\u00e4vis \u2013 vaid 3\u202f458 h\u00e4\u00e4lt (KE nimekiri 7\u202f623 h\u00e4\u00e4lt ja 25,8%). Illusioonidele ei ole kohta \u2013 Ida-Virumaad seovad \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestiga peenikesed niidid.\n\nEhmatus v\u00f5i ootusp\u00e4rane?\n\nJutud, et Ida-Virumaal valitseb eriline venekeelne Eesti-patriotism ning tantsu- ja arutelu\u00fcritused n\u00e4itavad l\u00f5imumise edukust ja ilusat perspektiivi \u2013 see oli enesepetmine, mis tulenes ebakindlusest ja hirmust reaalsuse ees. Putinimeelsete edu suurus tuli paljudele ehmatuseks, ent mitte neile, kes lugesid k\u00f5iki m\u00e4rke ja arvestasid selle piirkonna rahvastiku spetsiifikat.\nVaatame faktidele otsa \u2013 kolmandik valijaid on kuritegusid toimepaneva Vene re\u017eiimiga \u00fchtivate kandidaatide toetajad. Ei saa ka \u00f6elda, et Yana Toom on olnud s\u00f5jateemat osavalt v\u00e4ltides ja venelaste ahistamisest r\u00e4\u00e4kides suur lepitaja, ent tema veidi m\u00f5\u00f5dukam joon kukkus l\u00e4bi. Ja need on vaid Eesti kodanike h\u00e4\u00e4led!\nM\u00f5elge piirkonnas ligi 40% elanikkonnast moodustavate mittekodanike ja Vene kodanike ilmavaatele. See on kohati reljeefsem kui sealsetel Eesti kodanikel, kuigi seda on viimase aasta jooksul hoitud pigem vaka all ning t\u00e4navale ei tuldud.\nNendest h\u00e4\u00e4ltest tuleb v\u00e4lja lugeda mitte ainult selget orienteeritust Venemaale, vaid ka teisi motiive. Selles on kindlasti protesti eestikeelsele haridusele \u00fclemineku, Ukraina toetamise, Vene kodanikelt relva\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmine, Vene kodanike viisa- ja elamisloakitsenduste ja paljude teiste s\u00f5jaga seotud otsuste vastu.\nPiirkonnas on enamusel pereliige v\u00f5i s\u00f5ber Venemaa kodanik v\u00f5i mittekodanik, kogukonnad on v\u00e4iksed, nii et osa sealseid kodanikke h\u00e4\u00e4letasid ka neid meeleolusid arvestades. Ilmekas on ka see, et Reformierakond, EKRE, Isamaa ja SDE said nelja peale vaid veidi \u00fcle 2300 h\u00e4\u00e4le rohkem, kui Petersoni nimekiri ja Stalnuhhin kahe peale.\n\nIda-Virumaa v\u00e4givallakolle on \u00f5hus\n\nPostimehe ajakirjanikud on Ida-Virumaal kuulnud k\u00fcmneid kordi, et inimesed tunnevad end etniliste venelastena surve all ning arvavad, et Eesti peab tegelema rohkem rahu hoidmise ja oma asjade, mitte Venemaa ja Ukrainaga. Eesti julgeolekupoliitika j\u00e4\u00e4b v\u00f5\u00f5raks. Valimistulemuste taga ilmselt ka soov, et neid s\u00f5ja- ja lojaalsusteemadega rahule j\u00e4etakse. Kui tegu pole radikaalse valijaga, siis on see soov sulguda teokarpi, mis ei leia laiemat tuge ja see paneb n\u00f6rdima.\nLiikumise Koos tegelased, kes l\u00e4ksid valimistele koos Eestimaa \u00dchendatud Vasakparteiga, tegid vene piirkondades osava kampaania, r\u00f5hutades Keskerakonna am\u00f6\u00f6bsust ja enda Ukraina-vastasust, kasutasid viimseni sotsiaalmeedia v\u00f5imu ning neil on sidemeid Venemaaga \u2013 muidu ei p\u00e4\u00e4seks nad Solovjovi saatesse ja okupeeritud Donbassi.\nNarva linnapea Katri Raik \u00fctles sotsiaalmeedias, et kui homme tuleksid kohalikud valimised, siis Narva linnapeaks saaks Aivo Peterson ja volikogu esimeheks Mihhail Stalnuhhin. See ei ole lihtsalt p\u00f5nev matemaatika. Taoline tulemus on k\u00e4egakatsutav ja see v\u00f5ib elavdada vanu tonte \u2013 autonoomiareferendum, mis 1990. aastate alguses \u00f5nnestus, kuid p\u00e4rast riigikohtu otsust see \u00f5igust\u00fchiseks tunnistada olukord edasi ei eskaleerunud. Selle taustal tekitavad kapo mittemidagi\u00fctlevad kommentaarid Petersoni teemal k\u00fcsimusi.\nKui \u00dchendatud Vasakpartei Koosiga riidu ei l\u00e4he v\u00f5i kui Peterson ja kamraadid asutavad oma erakonna v\u00f5i kohalikke valimisliite (n\u00e4iteks koos Stalnuhhiniga) ning toimetavad Venemaa kaudsel toel osavalt, siis v\u00f5ib perspektiivis m\u00f5nes Ida-Virumaa omavalitsuses tekkida valimiste tulemusel terav vastandumiskolle.\nMitte tingimata v\u00e4givaldne, see v\u00f5ib kujuneda hoopis kurnavaks v\u00f5itluseks keskv\u00f5imuga, mis kahjustaks kohalike inimeste eluj\u00e4rge ja turvatunnet. N\u00e4iteks keelduvad munitispaalkoolid eestikeelsele haridusele \u00fcle minemast seadust rikkudes v\u00f5i s\u00f5pruslinnaks v\u00f5etakse veel m\u00f5ni Venemaa linn. Parlamendipoliitikas nad oleks v\u00e4ga n\u00f5rgad, ent kohalikus elus p\u00e4ris suured probleemitekitajad.\nRaik \u00fctles ka oma posituses, et \u00abuus koalitsioon peab n\u00fc\u00fcd kohalikud inimesed \u00e4ra kuulama ja kuulma ning edasi sihikindel olema\u00bb. Kogu lugupidamise juures, ei n\u00e4e ma selles m\u00f5ttes erilist sisu. Raik on teinud v\u00e4ga palju Narva hoidmiseks Eesti voolus\u00e4ngis, kuid n\u00fc\u00fcd on m\u00e4ng palju suurem.\n\nPiirkonnast peab saama uue valitsuse \u00fcks prioriteete\n\nIda-Virumaa Eestisse naasmine peab olema tulevase valitsuse ja eriti peaministri \u00fcks prioriteete, sest olukord on lihtsalt v\u00e4ga halb. Selle taustal n\u00e4ib riigi otsus k\u00e4rpida v\u00f5rreldes 2022. aastaga s\u00f5ltumatu Eesti venekeelse erameedia toetust lihtsalt l\u00fchin\u00e4gelik ja strateegiliselt saamatu. Varem l\u00e4ks iga n\u00e4dal sinna ligi 20 000 ekseplari venekeelse Postimehe n\u00e4dalalehte, n\u00fc\u00fcd seda enam pole.\nIda-Virumaa p\u00e4\u00e4stmise tegevuskava n\u00f5uab eraldi pikki artikleid, aga \u00fcks on selge: Eesti riik peab v\u00f5imsalt t\u00f5stma panuseid ja olema srateegiliselt kannatlik. Haridus- ja majandusvaldkonnas, aga ka korruptsioonivastases v\u00f5itluses peab riigi vahetu roll piirkonnas kasvama ning riigi kohaolu asutuste ja muu n\u00e4ol peab h\u00fcppeliselt kasvama. Seda erikohtlemist karta ega kadestada ei tohiks.\n*K\u00f5ik h\u00e4\u00e4learvud on esitatud hetkeseisuga ja v\u00f5ivad h\u00e4\u00e4le \u00fclelugemise k\u00e4igus natuke muutuda. "}
{"text":"Euroopa politsei ja FBI tabasid rahvusvahelise k\u00fcberkuritegevuse j\u00f5uguBERLIIN, 6. m\u00e4rts, AP-BNS \u2013 Saksa politsei teatas esmasp\u00e4eval rahvusvahelise k\u00fcberkuritegevuse j\u00f5ugu purustamisest, mis \u0161anta\u017eeeris aastaid suuri ettev\u00f5tteid ning teenis v\u00e4ljapressimistega miljoneid eurosid.\u00a0\nD\u00fcsseldorfi politsei tegi koost\u00f6\u00f6s Europoli, FBI ja Ukraina v\u00f5imudega kindlaks 11 alates 2010. aastast tegutsenud j\u00f5uguga seotud isikut. J\u00f5ugu \u00fcks tuntumaid ohvreid oli D\u00fcsseldorfi \u00fclikoolikliinik, mis nakatati 2020. aastal\u00a0DoppelPaymeri pahavaraga.\nD\u00fcsseldorfi politsei teatel on \u00fcle maailma kindlaks tehtud v\u00e4hemalt 601 j\u00f5ugu ohvrit. Europoli andmetel maksid \u00dchendriikides asunud ohvrid j\u00f5ugule 2019. aasta maist 2021. aasta m\u00e4rtsini v\u00e4hemalt 42,5 miljonit eurot.\u00a0\nPolitsei teatel korraldati 28. veebruaril Saksamaal ja Ukrainas \u00fcheaegsed haarangud, mille k\u00e4igus leiti asit\u00f5endeid ja peeti kinni mitu kahtlusalust.\u00a0\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Khamenei n\u00f5udis m\u00fcrgitajatele ranget karistustTEHERAN, 6. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Iraani k\u00f5rgeim juht ajatolla Ali Khamenei \u00fctles esmasp\u00e4eval, et isikuid, kes on viimaste kuude koolit\u00fcdrukute m\u00fcrgitamiste taga, tuleb \"rangelt karistada\".\nAlates novembri l\u00f5pust on enam kui 52 koolis \u00fcle Iraani saanud ametlikel andmetel gaasim\u00fcrgituse mitusada \u00f5pilast.\u00a0\n\"Kui m\u00fcrgitamised t\u00f5estust leiavad, on see andestamatu kuritegu ning toimepanijaid tuleb rangelt karistada,\" \u00fctles\u00a0Khamenei oma v\u00f5rgulehe teatel.\nIraani kohtunikkonna juht Gholamhossein Mohseni Ejei \u00fctles esmasp\u00e4eval, et koolit\u00fcdrukute m\u00fcrgitamise eest vahistatud isikud antakse kohtu alla s\u00fc\u00fcdistatuna \"maapealses korruptsioonis\", mis v\u00f5ib kaasa tuua surmanuhtluse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Euroopa politsei ja FBI tabasid rahvusvahelise k\u00fcberkuritegevuse j\u00f5uguSaksa politsei teatas esmasp\u00e4eval rahvusvahelise k\u00fcberkuritegevuse j\u00f5ugu purustamisest, mis \u0161anta\u017eeeris aastaid suuri ettev\u00f5tteid ning teenis v\u00e4ljapressimistega miljoneid eurosid.D\u00fcsseldorfi politsei tegi koost\u00f6\u00f6s Europoli, FBI ja Ukraina v\u00f5imudega kindlaks 11 alates 2010. aastast tegutsenud j\u00f5uguga seotud isikut. J\u00f5ugu \u00fcks tuntumaid ohvreid oli D\u00fcsseldorfi \u00fclikoolikliinik, mis nakatati 2020. aastal DoppelPaymeri pahavaraga.\nD\u00fcsseldorfi politsei teatel on \u00fcle maailma kindlaks tehtud v\u00e4hemalt 601 j\u00f5ugu ohvrit. Europoli andmetel maksid \u00dchendriikides asunud ohvrid j\u00f5ugule 2019. aasta maist 2021. aasta m\u00e4rtsini v\u00e4hemalt 42,5 miljonit eurot.\nPolitsei teatel korraldati 28. veebruaril Saksamaal ja Ukrainas \u00fcheaegsed haarangud, mille k\u00e4igus leiti asit\u00f5endeid ja peeti kinni mitu kahtlusalust."}
{"text":"\u0160m\u00f5hal: Ukraina on t\u00e4itnud k\u00f5ik EL-i soovitusedKIIEV, 6. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Euroopa Liiduga liitumisk\u00f5nelusi alustada sooviv Ukraina on t\u00e4itnud k\u00f5ik EL-i soovitused, \u00fctles peaminister Den\u00f5ss \u0160m\u00f5hal esmasp\u00e4eval.\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i on \u00f6elnud, et Ukraina \"v\u00e4\u00e4rib\" liitumisk\u00f5neluste alustamist sel aastal.\n\u0160m\u00f5hal \u00fctles, et Ukraina nimetas ametisse korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo uue juhi ja l\u00f5petas sellega EL-i n\u00f5utud reformid. Korruptsioonitg\u00f5rjeb\u00fcroo uueks juhiks nimetati Semen Kr\u00f5vonoss, kes seni juhtis linnaplaneerimisministeeriumi.\u00a0\n\"Ukraina on t\u00e4itnud k\u00f5ik EL-i seitse soovitust,\" kirjutas peaminister Twitteris. \"See n\u00e4itab meie otsustavust liikuda liitumisk\u00f5neluste alustamisele sel aastal.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kert Kingo: maainimesed ei h\u00e4\u00e4leta elektrooniliselt, paljudel pole internetti, nutitelefoni ammugi mitteP\u00e4rast riigikogu valimiste e-h\u00e4\u00e4lte ilmsikstulekut teatas EKRE esimees Martin Helme, et nad kavatsevad e-h\u00e4\u00e4letuse vaidlustada. Riigikogus koha saanud EKRE liikmele Kert Kingole on see tuttav teema, kuna ta juhtis\u00a0eelmises riigikogu koosseisus\u00a0e-h\u00e4\u00e4letamise l\u00e4bipaistvaks muutmise toetusr\u00fchma.Kert Kingo, EKRE sai sel korral v\u00e4hem kohti riigikogus kui eelmisel korral, kuid teie tegite eelmiste valimistega v\u00f5rreldes tugevama tulemuse. Kas teile peaks praegu \u00f5nne soovima v\u00f5i kaasa tundma?\nKuna ma riigikogusse p\u00e4\u00e4sesin, siis ikka v\u00f5ib \u00f5nne soovida.\nMartin Helme \u00fctles selgelt v\u00e4lja, et e-h\u00e4\u00e4led l\u00e4hevad vaidlustamisele. Kuidas see protsess v\u00e4lja n\u00e4gema hakkab?\nErakonna\u00a0t\u00e4pset tegevuskava ma kindlasti avalikustama ei hakka.\nMis konkreetselt teid paneb e-valimiste usaldusv\u00e4\u00e4rsuses kahtlema?\nAnomaaliaid on liialt palju, kohtutermineid kasutades: see ei ole usutav.\u00a0Ilmne on see, et J\u00f5geva- ja Tartumaa on maapiirkond, kus on vaid kaks linnakest: Elva ja J\u00f5geva. Urmas Kruuse sai siin piirkonnas sedelh\u00e4\u00e4ltega ligi 1600 h\u00e4\u00e4lt ja siis e-h\u00e4\u00e4letusel v\u00f5ttis ta\u00a0\u00fcle 4200 h\u00e4\u00e4le lisaks. Maainimesed ei h\u00e4\u00e4leta elektrooniliselt, paljudel pole internetti, nutitelefoni ammugi mitte.\u00a0\nIseenesest nutitelefoniga e-h\u00e4\u00e4lt anda ei saa ka. Selleks on tarvis ID-kaardi lugejat ja arvutit.\nNo ma pidasin silmas, et nutitelefoniga saab interneti\u00fchenduse luua.\nSamas paljud tartlased elavad hoopis Tartumaal, pean silmas Tartu \u00fcmbruse asumeid, \u00dclenurmet, Raadi piirkonda.\u00a0\nJah, aga kui vaatame h\u00e4\u00e4letanute arvu, siis see seltskond ei ole nii suur, kes elab \u00dclenurmel v\u00f5i Raadil ja Luunjas. \u00dcldjuhul on meie ringkonnas suur hajaasustus.\nMis veel paneb teid kahtlema e-h\u00e4\u00e4letuse t\u00f5ep\u00e4rasuses?\nN\u00e4iteks vaadates Kaja Kallase h\u00e4\u00e4li, siis ainu\u00fcksi Raplamaal on elanikke imikust raugani 33 000 ja siis Kaja Kallas korjab Harju- ja Raplamaalt \u00fcle 31 000 h\u00e4\u00e4le, neist \u00fcle 23 000 e-h\u00e4\u00e4le, see ei ole loogiline, see ei saa vastata t\u00f5ele.\nEelmises riigikogu koosseisus moodustasite e-valimiste uurimiseks toetusr\u00fchma. Millisele j\u00e4reldusele te toona j\u00f5udsite?\nSeal oli palju kitsaskohti, ma peast k\u00f5iki n\u00fcansse t\u00e4pselt ei m\u00e4leta, aga see nimekiri oli pikk. Osa neist asjadest tehti korda, selle eest tunnustus riigi infos\u00fcsteemi ametile, aga siiamaani on k\u00fcsimus, mis toimub peale seda, kui h\u00e4\u00e4led on komplekteeritud. Samamoodi ka k\u00fcsimus sedelh\u00e4\u00e4ltega, kus plommitud kastid seisavad kuskil sirmi taga, neile on juurdep\u00e4\u00e4s paljudel inimestel.\nMis toona j\u00e4i tegemata, et n\u00fc\u00fcd taas tuleb teil e-h\u00e4\u00e4led vaidlustada?\nToona olid komisjonis\u00a0v\u00e4ga erineva taustaga inimesed, oli IT-spetsialiste, justiitsministeeriumi esindajad ning paljudes k\u00fcsimustes ei j\u00f5utudki konsensusele. J\u00e4rgmine minister otsustas selle hoopis h\u00e4\u00e4letusele panna, mis oli viga. Otsuse oleks pidanud vastu v\u00f5tma konsensuslikult.\nL\u00f5puni j\u00e4i sisse\u00a0viimata see kord, et ID-kaardiga valimiss\u00fcsteemi logimisel oleks v\u00f5imalik isik tuvastada. Sama s\u00fcsteem, nagu on notari juures isikutuvastamine. Inimene logib ID-kaardiga sisse ja on kaamera ees koos ID-kaardiga nii, et tema isikut on v\u00f5imalik tuvastada.\u00a0\n\u00c4rimaailmas k\u00e4ivad need pettused samamoodi. Olen politseis t\u00f6\u00f6tades neid asju uurinud, kus ongi juhuseid, et \u00fche inimese k\u00e4es on n\u00e4iteks k\u00fcmnete inimeste ID-kaardid ja paroolid ning sel \u00fchel inimesel on v\u00f5imalik dokumente allkirjastada.\nMis oleks lahendus?\nLahendus olekski n\u00e4otuvastuss\u00fcsteem, see on olemas, aga selle kasutamiseks e-valimistel ei ole antud luba. Kui olin komisjoni juht, siis sellele t\u00f6\u00f6tati v\u00e4ga k\u00f5vasti vastu. Lihtsalt on vaja tahet, et see\u00a0k\u00e4ivitada ja rakendada. Riigis peaks \u00fchtne l\u00e4henemine olema ses valdkonnas. Kui notari vastusv\u00f5tuks on vaja videoga t\u00f5estust, kus inimene on\u00a0koos ID-kaardiga\u00a0kaamera\u00a0ees, siis seda sama peaks rakendama ka e-valimistel.\nTe saite ka tublisti e-h\u00e4\u00e4li, 756 h\u00e4\u00e4lt. Kas nende usaldusv\u00e4\u00e4rsus tuleks ka kahtluse alla seada?\nR\u00e4\u00e4gime ikkagi ebaproportsionaalselt suurtest e-h\u00e4\u00e4lte saagist. Minul oli ikkagi sedelh\u00e4\u00e4li mitu korda rohkem kui e-h\u00e4\u00e4li. \u00dcle 2000 h\u00e4\u00e4le sain sedelil. Samas Urmas Kruusel oli 1600 sedelh\u00e4\u00e4lt ja \u00fcle 4000 e-h\u00e4\u00e4le ning seda maapiirkonnas.\nMis sellest e-h\u00e4\u00e4lte vaidlustamisest saab?\nVaadates, kuidas meie niinimetatud \u00f5igusriik tegutseb, siis mul on v\u00e4he usku, et \u00f5iglus p\u00e4\u00e4seb v\u00f5idule. Olen skeptiline ainu\u00fcksi ka seep\u00e4rast, et n\u00e4en, kuidas meie valimiskomisjon tegutseb, \u00fchtegi kaebust ei v\u00f5eta menetlusse. Tahaks loota, et mingis osas on \u00f5igusriik s\u00e4ilinud, meil on ikkagi kolm kohtuastet."}
{"text":"Saksamaa: politsei paljastas Venemaaga seotud h\u00e4kkeriv\u00f5rgustikuFRANKFURT, 6. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Saksa v\u00f5imud teatasid esmasp\u00e4eval, et \u00fchisoperatsioonis USA F\u00f6deraalse Juurdlusb\u00fcroo (FBI) ja Euroopa politseiametiga paljastati Venemaaga seotud h\u00e4kkeriv\u00f5rgustik, mis oli r\u00fcnnanud enam kui 600 ohvrit, sealhulgas Briti tervishoius\u00fcsteemi.\u00a0\nKaua aega v\u00e4ldanud juurdlust juhtis Nordrhein-Westfaleni liidumaa politsei, mille s\u00f5nul korraldati l\u00e4inud n\u00e4dalal Saksamaal ja Ukrainas mitmeid haaranguid.\u00a0\nV\u00f5rgustikku s\u00fc\u00fcdistatakse ulatuslikus \"digitaalses v\u00e4ljapressimises\" ja \"arvutite saboteerimises\".\u00a0\nEsimeses suuremas r\u00fcnnakus v\u00f5tsid h\u00e4kkerid 2017. aastal sihikule Briti tervishoius\u00fcsteemi ning hiljem veel paljusid ettev\u00f5tteid ja institutsioone, \u00fctlesid Saksa ametnikud.\nSaksamaal r\u00fcnnati D\u00fcsseldorfi \u00fclikoolihaiglat ja meediakontserni Funke, mis on suur ajalehtede ja ajakirjade v\u00e4ljaandja.\nSaksa v\u00f5imud on v\u00e4ljastanud vahistamism\u00e4\u00e4ruse kolme peamise kahtlusaluse suhtes, kellel on v\u00e4idetavalt sidemed Venemaaga, ning kolmiku otsimiseks oli k\u00e4imas \u00fcleilmne jaht.\nOperatsioonis osalesid ka Hollandi ja Ukraina politsei.\nJuhtum t\u00f5i esile k\u00fcberr\u00fcnnakute rahvusvahelise iseloomu nii toimepanijate kui ka ohvrite osas, \u00fctles k\u00f5rge ametnik k\u00fcberkuritegevuse alal ametnik Markus Hartmann.\n\"Kuid operatsiooni edu n\u00e4itab sedagi, et oleme ka \u00f5iguskaitseorganitena v\u00f5imelised tegutsema rahvusvaheliselt.\"\nPaljusid Saksa veebilehti \u2013 alates ettev\u00f5tete saitidest ja l\u00f5petades lennujaamadega \u2013 on viimastel kuudel tabanud k\u00fcberr\u00fcnnakud, mille sooritamises v\u00f5i julgustamises on m\u00f5nikord s\u00fc\u00fcdistatud Venemaa h\u00e4kkereid.\nSaksamaa on internetisabotaa\u017ei suhtes valvel, kuna p\u00e4rast Ukrainasse tungimist on kasvanud pinged Venemaaga.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Politsei paljastas Saksamaal Venemaaga seotud h\u00e4kkeriv\u00f5rgustikuSaksa v\u00f5imud teatasid t\u00e4na, et \u00fchisoperatsioonis USA F\u00f6deraalse Juurdlusb\u00fcroo (FBI) ja Euroopa politseiametiga paljastati Venemaaga seotud h\u00e4kkeriv\u00f5rgustik, mis oli r\u00fcnnanud enam kui 600 ohvrit, sealhulgas Briti tervishoius\u00fcsteemi.Pikalt v\u00e4ldanud juurdlust juhtis Nordrhein-Westfaleni liidumaa politsei, mille s\u00f5nul korraldati l\u00e4inud n\u00e4dalal Saksamaal ja Ukrainas mitmeid haaranguid.\nV\u00f5rgustikku s\u00fc\u00fcdistatakse ulatuslikus digitaalses v\u00e4ljapressimises\u00a0ja arvutite saboteerimises.\nEsimeses suuremas r\u00fcnnakus v\u00f5tsid h\u00e4kkerid 2017. aastal sihikule Briti tervishoius\u00fcsteemi ning hiljem veel paljusid ettev\u00f5tteid ja institutsioone, \u00fctlesid Saksa ametnikud.\nSaksamaal r\u00fcnnati D\u00fcsseldorfi \u00fclikoolihaiglat ja meediakontserni Funke, mis on suur ajalehtede ja ajakirjade v\u00e4ljaandja.\nSaksa v\u00f5imud on v\u00e4ljastanud vahistamism\u00e4\u00e4ruse kolme peamise kahtlusaluse suhtes, kellel on v\u00e4idetavalt sidemed Venemaaga, ning kolmiku otsimiseks oli k\u00e4imas \u00fcleilmne jaht.\nOperatsioonis osalesid ka Hollandi ja Ukraina politsei.\nJuhtum t\u00f5i esile k\u00fcberr\u00fcnnakute rahvusvahelise iseloomu nii toimepanijate kui ka ohvrite osas, \u00fctles k\u00f5rge ametnik k\u00fcberkuritegevuse alal ametnik Markus Hartmann. \u00abKuid operatsiooni edu n\u00e4itab sedagi, et oleme ka \u00f5iguskaitseorganitena v\u00f5imelised tegutsema rahvusvaheliselt,\u00bb lisas ta.\nPaljusid Saksa veebilehti \u2013 alates ettev\u00f5tete saitidest ja l\u00f5petades lennujaamade omadega \u2013 on viimastel kuudel tabanud k\u00fcberr\u00fcnnakud, mille sooritamises v\u00f5i julgustamises on m\u00f5nikord s\u00fc\u00fcdistatud Venemaa h\u00e4kkereid.\nSaksamaa on internetisabotaa\u017ei suhtes valvel, kuna p\u00e4rast Ukrainasse tungimist on kasvanud pinged Venemaaga."}
{"text":"J\u00fcri Toomepuu: kurjad kahtlused e-valimistestKatkend J\u00fcri Toomepuu raamatust \u201cMeest s\u00f5nast\u2026 valik kirjutisi\u201d, Kirjastus Farmosante, 2019, 271 lk. r\u00e4\u00e4gib e-valimiste ebausaldatavusest.\nE-valimiste soosikud\nHuvitav fakt selle (2019. a.) aasta Riigikogu valimistest on see, et reformierakondlased said 40% k\u00f5igist e-h\u00e4\u00e4ltest ja 7 Reformierakonna kandidaati said rohkem e-h\u00e4\u00e4li kui \u00fckski teine kandidaat.\nPole t\u00f5endit, et oli tegemist pettusega, eriti kui arvesse v\u00f5tta seda, et e-h\u00e4\u00e4letuses osalejad on nooremad inimesed, kes tunnevad end kodusemalt arvuti klaviatuuri n\u00e4ppides ja seet\u00f5ttu usaldavad e-h\u00e4\u00e4letust. See demograafiline grupp v\u00f5ib t\u00f5esti kuuluda suurelt osalt Reformierakonna valijate hulka. Pettuse korraldamine oleks ka v\u00e4ga keeruline. Kahjuks pole see aga v\u00f5imatu.\nKurjad kahtlused t\u00f5estatud\nK\u00e4esoleva aasta juuni Scientific American ajakiri avaldas P\u00f5hja-Carolina \u00dclikooli aseprofessor Zeinep Tufeksi artikli, mille pealkiri v\u00e4idab, et internetitehnoloogia eksperdid ei saa e-h\u00e4\u00e4letamise turvalisust garanteerida.\nAutor kirjeldab \u0160veitsi kogemusi. Kuigi \u0160veitsis teeb seadusi peamiselt parlament, on rahval \u00f5igus seadusi kehtestada ka rahvah\u00e4\u00e4letustel. Ainu\u00fcksi aastal 2018 pandi 10 eeln\u00f5ud rahvah\u00e4\u00e4letusele. Kaks kolmandikku valijates sooritasid e-h\u00e4\u00e4letuse.\n\u0160veitsi valitsus arvestab oma rahva soovidega ja seet\u00f5ttu v\u00f5eti vastu otsus e-h\u00e4\u00e4letamist veelgi laiendada. Et aga valimiste turvalisuses kindel olla, korraldas valitsus igaks juhuks enne otsuse rakendamist laiaulatusliku testi. Testimiseks pakkus valitsus $150 000 nn valgetele h\u00e4kkeritele, sellistele kes pettusi ei soorita, kui nad suudavad e-h\u00e4\u00e4letuse s\u00fcsteemis turvaauke leida ja valimiste tulemusi muuta.\nRaha oli vaja kiiresti v\u00e4lja maksta. Mitte ainult \u00fcks, vaid kolm eri h\u00e4kkerite meeskonda demonstreerisid, et nad olid v\u00f5imelised tulemusi muutma \u2013 ilma k\u00f5ige v\u00e4hemagi j\u00e4ljeta.\nAutor mainib ka Eesti e-valimisi ja fakti, et aastal 2017 avastati turvaauk Eesti digitaalses ID kaartide s\u00fcsteemis.\nIsegi raha pangas pole kindel\nPaljud pangad, kel on k\u00f5ikv\u00f5imalikud ressursid oma kontode turvalisuse kindlustamiseks, langevad tihti h\u00e4kkerite ohvriks. Prestii\u017eikale Massachusets Technology Instituudile kuuluv MIT Technology Review avaldas oma 2018. aasta 23. jaanuari numbris interneti turvafirma Nortoni rapordi, mis v\u00e4idab, et h\u00e4kkerid varastasid eelmisel aastal 987 miljonilt inimeselt 20 riigis 172 miljardit dollarit.\nKui Eesti e-h\u00e4\u00e4letuse tulemusi on m\u00f5ni seadusandjaks p\u00fcrgiv seaduste rikkuja enda v\u00f5i oma partei kasuks suutnud v\u00f5ltsida, pole seda paar p\u00e4eva hiljem enam kunagi v\u00f5imalik tuvastada. Karistamatu kuritegu oleks sel juhul sooritatud.\n\u0160veitsi valimiste korraldajad suutsid h\u00e4kkerite poolt avastatud turvaaugud kinni lappida. Aga samuti nagu toimub looduses kiskjate ja saakloomade \u00fcksteise \u00fcle trumpamine, mis kestab, kuni \u00fcks liik j\u00e4\u00e4b alla ja h\u00e4vib, ning analoogne riikidevaheline v\u00f5idurelvastamine, suudavad h\u00e4kkerid kinni lapitud turvaaukude asemel j\u00e4lle uusi leida v\u00f5i tekitada.\n\u00d5ppetund Eestile\nEestlased, kes tahavad kindlad olla, et meie valimistulemusi keegi enese v\u00f5i oma partei huvides v\u00f5ltsida ei saa \u2013 loodetavasti r\u00f5huv enamus eesti rahvast \u2013 peaks n\u00f5udma, et Eestis viiakse l\u00e4bi samasugune e-h\u00e4\u00e4letamise testimine nagu toimus \u0160veitsis.\nPeaks muutma ka praegust valimisseadust, et p\u00e4rast valimisi oleks igal asjast huvitatul v\u00f5imalik e-h\u00e4\u00e4letamise k\u00e4iku ja tulemusi kontrollida, v\u00e4hemalt kuni j\u00e4rgmiste valimisteni. Kasulik oleks kehtestada ka karmid karistused neile, kes \u00fcritavad v\u00f5i on suutnud valimistulemusi v\u00f5ltsida.\nArvata v\u00f5ib, et e-h\u00e4\u00e4letamise turvalisust pole v\u00f5imalik 100 protsendiliselt kunagi garanteerida, aga kui see osutub v\u00e4hem turvaliseks kui varasemad h\u00e4\u00e4letussedelitega valimised, siis tasub kindlasti tagasi p\u00f6\u00f6rduda s\u00fcsteemile, mis j\u00e4tab igast antud h\u00e4\u00e4lest ja valimistulemustest paberile salvestatud kontrollitava koopia. Sel juhul peab muidugi parandama j\u00e4rjekindlalt ka paberil p\u00f5hinevat valimiss\u00fcsteemi.\nVabaduse ja demokraatia hind\nVabad, ausad valimised on demokraatia alustala. Isegi kui demokraatia t\u00e4hendus pole muud kui see, et v\u00f5id h\u00e4\u00e4letada kandidaadi v\u00f5i partei poolt, kes on sinu arvates k\u00f5ige v\u00e4hem halb paljudest halbadest, on see ikka parem kui \u00fcksi teine valitsemiss\u00fcsteem.\nK\u00f5ikjal, kus kodanikele on antud t\u00f5eline valiku v\u00f5imalus, eelistavad nad demokraatiat diktaatoritele ja vabadust t\u00fcranniale. Diktaatorid aga saavad kahjuks tihti v\u00f5imule valimiste v\u00f5ltsimisega. V\u00f5imule t\u00f5usnutena kehtestavad nad esmaj\u00e4rjekorras pettusele ja v\u00f5ltsimisele rajatud valimiss\u00fcsteemi ja organiseerivad neile ustavad repressiivsed v\u00f5imuorganid. T\u00e4nap\u00e4eva sotsialistlik Venezuela on kurb n\u00e4ide.\nKa meil tasub meenutada tihti tsiteeritud kunagise Ameerikas kehtinud orjuse vastu v\u00f5itleja Wendell Phillipsi aastal 1852 \u00f6eldud s\u00f5nu: \u201cEternal vigilance is the price of liberty\u201d \u2013 pidev valvsus on vabaduse hind.\nOleme valvsad!\nJ\u00fcri Toomepuu"}
{"text":"Eesti inimesed: ait\u00e4h EKRE k\u00f5ikidele Riigikogu kandidaatidele kandideerimast!Teil oli v\u00e4ga hea stsenaariumiga ja teostusega valimistuur, olite v\u00e4\u00e4rikalt ette valmistanud. Teie k\u00f5ned olid sisukad ja arukad. Ait\u00e4h!\u00a0Oli nii meeldiv tunda, et EKRE hoolib oma Eestist ja eestlastest!\nSelle eest andsid enamus eestlastest oma h\u00e4\u00e4le EKRE kasuks. \u00dche v\u00e4ikelinna rahvas, kellelt k\u00fcsisime, kellele annad h\u00e4\u00e4le, vastas et EKRELE! See oli v\u00f5imas tunne ja energia. Kuulsime paljudest inimestest, kes polnud kunagi valimas k\u00e4inud, v\u00f5i kes k\u00e4isid viimati 1995. aastal, otsustasid n\u00fc\u00fcd, et n\u00fc\u00fcd tuleb saatana valitsemine l\u00f5petada ja valima minna. Ka v\u00e4lisriikides h\u00e4\u00e4letati valdavalt EKRE poolt, sest see erakond on ainuke, kes hoolib Eesti riigist ja eestlastest.\nKui j\u00e4lgisime h\u00e4\u00e4letustabelit, siis esimesed tunnid olidki ju v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustavad. Loeti paberh\u00e4\u00e4li ja need n\u00e4itasidki eestlaste valikuid. EKRE oli kaugel ees teistest erakondadest.\nTe olite v\u00e4ga tublid ja ait\u00e4h selle eest!\nSiis tuli mingi paus, kus h\u00e4\u00e4li tuli v\u00e4ga v\u00e4he. Umbes kella 23 ajal hakkasid tulema e-h\u00e4\u00e4led ja siis toimus silman\u00e4htavalt suur pettus, mida reffid kasutasid juba varasematel valimistel 2019. aastal. E-h\u00e4\u00e4li anti tuhandeid Kaja Kallasele, Siim Kallasele ja teistele reformaritele ning Eesti 200le, kuid teistele erakondadele tuli e-h\u00e4\u00e4li k\u00fcmnete kaupa, m\u00f5nele \u00fcksikule ka sadade kaupa.\nSeda n\u00e4gi kogu Eesti rahvas, kes olid veel \u00e4rkvel ja j\u00e4lgisid valimisi. Seda pettust n\u00e4gid k\u00f5ik. Need e-h\u00e4\u00e4led on h\u00e4kitud ja see on pettus!\nE-valimised tulevad t\u00fchistada, sest need ei ole turvalised. E-h\u00e4\u00e4led tuleb t\u00fchistada! Sest need on pettused.\nL\u00e4htume pabersedelite h\u00e4\u00e4ltest. Kuigi ka nendega tehti ja tehakse pettust, sest igal pool vaatlejaid ei ole \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt. Kuid paberitega ei saa teha nii suuri pettusi, et Kaja Kallas saaks \u00fcle 31000 h\u00e4\u00e4le!\nEestlased ei ole nii lollid, et valiksid k\u00f5ige lollimat peaministrit. Eestlased valisid enamuses EKRET!\nAit\u00e4h Eesti eest olemast!\nJ\u00e4tkame oma kalli rahvuslike eestlaste Eesti eest seismist ja panustamist!\nLuule s\u00f5pradega"}
{"text":"Uue kolmikliidu ootel: vaja viimased mutrid paika pannaEelmisel n\u00e4dalal Reformierakonna v\u00e4lja h\u00f5igatud soov kohe valimistej\u00e4rgsel hommikul juhatuse koosolekul otsustada, kellega tahetakse koalitsioon moodustada, ei t\u00e4itunud. P\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul hiigelv\u00f5idu saanud oravad vajavad m\u00f5tlemisaega.Reformierakonnal on valitsuse moodustamiseks sisuliselt neli varianti, millest kaks (kolmikliit Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega ning kaksikliit Keskerakonnaga) prooviti eelmise riigikogu koosseisu ajal l\u00e4bi. Matemaatika annaks aga m\u00f5nusa \u00fclekaaluga koalitsiooni ka kolmikliiduga, kus Eesti 200 k\u00f5rval oleksid kas sotsid v\u00f5i Isamaa.\nEsmasp\u00e4eva hommikul ligi kahetunnise arutelu jooksul paljudele ootamatult otsuseni ei j\u00f5utud. Reformierakonna juht peaminister Kaja Kallas soovis iga erakonna juhiga veel p\u00f5gusalt vestelda, et teisip\u00e4eva hommikul saaks juhatus uuesti koguneda. Kallas r\u00e4\u00e4kis ise pigem v\u00e4he, erakonna ladvik arutas avameelselt iga koalitsiooni plusse-miinuseid, niisamuti erakonna poliitilisi prioriteete, mis v\u00f5iksid otsuse tegemisel l\u00f5puks kaalukeeleks osutuda.\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\n\n\nKeskerakonda ei taheta\n\nOtsust ei langetatud, aga kirjeldatud meeleolude p\u00f5hjal saab mingeid j\u00e4reldusi siiski teha. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on v\u00e4listatud paariminek Keskerakonnaga. 53 h\u00e4\u00e4lt on toimivaks koalitsiooniks h\u00e4irivalt napp. Seda enam, et tsentristide fraktsioonis annavad v\u00e4rvi mitmed Mihhail K\u00f5lvarti leeri inimesed (kurioosseimana Stolitsa pikaaegne peatoimetaja Aleksandr T\u0161apl\u00f5gin, aga ka Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart ja ehk ka m\u00f5ni abilinnapeadest). Eestikeelsele haridusele \u00fcleminekule t\u00f5otab selline kooslus kaikaid kodaratesse loopida. Samuti paistaks ebameeldivana, kui valimiste ilmselge kaotaja tassitakse justkui preemiana ikkagi valitsusse.\n\n\u00dcks p\u00f5hjus, miks Reformierakond ei tahtnud oma eelistust kohe eile hommikul v\u00e4lja tuua, paistis olevat katse tuua Eesti 200 maa peale. Valimiskampaania ajal ajas Eesti 200 esimees Lauri Hussar ka oma erakonna inimesed marru, kui k\u00e4is v\u00e4lja m\u00f5tte, nagu saaks Reformierakond oma valimiss\u00f5numid ainult t\u00e4nu Eesti 200-le ellu viia \u2013 mida sellisest suhtumisest Eesti 200 enda originaalsuse ja m\u00f5ttekuse kohta arvata v\u00f5iks? Ka valimistulemuste selgumisele j\u00e4rgnenud tundidel paistis Eesti 200 silmis olevat selge, et esimest korda riigikokku p\u00e4\u00e4seval erakonnal on kohe ka valla tee valitsusse. Sellist ennatlikku signaali ei tahtnud oravad neile anda.\n\nMinistrikohad jaotuvad proportsionaalselt\n\n\u00abJuhatuses j\u00e4i \u00fcles veel mitu teemat, mis oleks vaja teiste erakonnajuhtidega l\u00e4bi k\u00e4ia, enne kui konkreetse ettepaneku teeme. Seet\u00f5ttu ma v\u00f5tan aja ja teen ringi teistele erakonna esimeestele peale. Siis tuleme tagasi juhatusse,\u00bb \u00fctles Kallas eile ajakirjanikele.\nKallase s\u00f5nul on Reformierakonna soov, et kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi alustatakse, siis j\u00f5utakse kindlasti ka fini\u0161isse. \u00abSeekord peame k\u00f5nelusi lepinguks, mis on neljaks aastaks. Peame seega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima palju teemasid,\u00bb \u00fctles Kallas.\nTema s\u00f5nul soovib Reformierakond j\u00f5uda konkreetsete ettepanekuteni l\u00e4hip\u00e4evil. \u00dchtlasi kinnitas Kallas, et v\u00f5imalikus valitsuses ministrikohti jaotades tuleb kindlasti arvestada ka valijate soove ehk seda, kui palju saadikukohti keegi riigikogus sai. \u00abMeie soov on saada valitsus kokku kiiresti ja me ei venita,\u00bb \u00fctles Kallas. \u00abSee ei s\u00f5ltu meist, vaid konkreetsetest koalitsioonipartneritest.\u00bb Kuna seoses valimistega on esitatud kaebusi, v\u00f5tab nende l\u00e4bivaatamine ligi kuu aega ja valimistulemusi ei saa enne v\u00e4lja kuulutada.\nK\u00fcsimusele, millisele poliitilisele j\u00f5ule Kallas esimesena helistab, vastas Reformierakonna liider, et helistab sellele, kelle telefon parajasti kinni ei ole. \u00abMul on iga\u00fchele paar-kolm k\u00fcsimust. K\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4giks l\u00e4bi ja siis istuks maha koalitsioonik\u00f5neluste laua taha. Programmid olen l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud ja \u00fchisosa v\u00e4lja selgitanud, kuid t\u00e4htis on see, mis \u00f6eldakse v\u00e4lja,\u00bb lausus Kallas.\nSamas tunnistas ta, et on suur vaidleja ja oma p\u00f5him\u00f5tete eest seisja. \u00abSee pole halb, et ma ei ole k\u00f5igega n\u00f5us. P\u00fc\u00fcan p\u00f5hjendada, miks niimoodi arvan. Usun, et k\u00f5ik laua taga saavad vastutusest aru,\u00bb s\u00f5nas Kallas. BNS\n\n\u00dcks reformierakondlane t\u00f5i probleemina v\u00e4lja Eesti 200 kogenematuse (\u00abkeegi peaks neile riigivalitsemist \u00f5petama\u00bb) ja mainis n\u00e4itena Eesti 200 aseesimehe Hendrik Johannes Terrase s\u00f5nu, et nad sihivad haridusministri kohta. \u00abPraeguses faasis ei r\u00e4\u00e4gi keegi ministriportfellidest,\u00bb kommenteeris seda reformierakondlane. Kriitikat jagus ka Eesti 200 lubaduste-programmi kohta, kuigi Eesti 200 esimehe Hussari \u00fcldist hoiakut siiski kiideti.\nAga seesama viimasel \u00f6\u00f6p\u00e4eval paljur\u00e4\u00e4gitud \u00fchiskondlik tellimus on siiski see, mis muudab k\u00fcllaltki kindlaks, et Reformierakond kutsub valitsusse eelisj\u00e4rjekorras Eesti 200.\n\nSotsid v\u00f5i Isamaa?\n\nKui kaksikliit Eesti 200ga annaks kokku vaid 51 h\u00e4\u00e4lt, mis on juba enesestm\u00f5istetavalt v\u00e4listatud, sest sellise \u00fclekaaluga ei \u00f5nnestuks isegi k\u00f5ikides riigikogu komisjonides koalitsiooni enamust hoida, siis kolmikliit, mille moodustavad Reformierakond, Eesti 200 ja siis kas SDE v\u00f5i Isamaa, k\u00f5lab esmasp\u00e4eval juhatuse koosolekul olnud inimestega r\u00e4\u00e4kides k\u00f5ige loogilisema stsenaariumina. Sel puhul j\u00e4\u00e4ks veel k\u00fcsimus, kas Eesti 200 k\u00f5rvale tahab Reformierakond v\u00f5tta sotsid v\u00f5i Isamaa.\nArvamused kalduvad m\u00f5lemale poole, kuid favoriidina j\u00e4\u00e4vad k\u00f5lama sotsid.\nReformierakonna jaoks on magus j\u00e4tta EKREIKE koalitsioon t\u00e4ies koosseisus neljaks aastaks opositsioonipingile. Ka isiklikul tasandil ei ole pool aastat pideva v\u00e4ljapressimisega tegelenud Isamaa oravatele enam ahvatlev v\u00f5imupartner.\nT\u00f5si, kuigi Reformierakonnas j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama toetus koalitsioonile Eesti 200 ja sotsidega, siis just sotside osas toetus l\u00f5puni \u00fchtne mitmel p\u00f5hjusel pole. N\u00e4iteks veel eelmisel n\u00e4dalal oli Reformierakond leppinud ka sellega, et sellegi valimists\u00fckli jooksul tuleb hakkama saada nn v\u00e4ljapressimiskoalitsiooniga, kus riigieelarvet tasakaalu ei saa \u2013 prognoositud mandaatide arv lihtsalt ei lubanud sel teemal lootusi hellitada. Valimistulemustega muutus seegi ning eestikeelse hariduse, rohep\u00f6\u00f6rde ja julgeoleku k\u00f5rval sai ka fiskaalpoliitika k\u00fcsimus prioriteetseks. Siin v\u00f5ib probleemseks minna sotsidega, kelle valimislubadused on kokku liidetuna v\u00e4ga kallid. Ehk koalitsiooni p\u00e4\u00e4su hind v\u00f5ib sotside jaoks olla p\u00e4ris valus programmiline kompromiss.\nM\u00f5ttekoht on ka maailmavaateliselt. \u00dchiskondlik tellimus on tugevalt liberaalne, kuid samas ei taha Reformierakond neli aastat valitseda \u00abv\u00e4ljakutsuvalt liberaalselt\u00bb, vaid pigem liberaal-konservatiivselt. Eesti 200 seisab abieluv\u00f5rdsuse eest ning k\u00fcsimus on, kas Reformierakond tunnetab, et nad t\u00e4idavad ise selle \u00abliberaal-konservatiivse kvoodi\u00bb \u00e4ra v\u00f5i peaksid nad sotside asemel konservatiivse tasakaalustajana valitsusse tooma Isamaa. T\u00f5en\u00e4oliselt tahab Reformierakond varasemast veelgi agaramalt edasi liikuda Vene kodanikelt kohalike omavalitsuste volikogude valimistel h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmisega, kuid siin saab n\u00e4ha, mis on saanud sotside varasemast skepsisest.\n\nVastutus Reformierakonnal\n\nErinevaid m\u00f5tteid tekitavad ka esimehed. \u00dcks reformierakondlane avaldab kahetsust, et L\u00e4\u00e4nemetsa asemel ei ole sotsidel pukis \u00aboluliselt m\u00f5istlikum ja ratsionaalsem\u00bb Riina Sikkut. Isamaa juhti Seedrit n\u00e4hakse konkreetse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsena, kes kokkulepetest kinni peab, kuid ka j\u00e4iga ja aeglasena.\nEesti 200 hoidub seisukohta v\u00f5tmast, kas nende eelispartner oravate k\u00f5rval oleks sotsid v\u00f5i Isamaa. Esmasp\u00e4eval arutati vaid valimistulemusi. Reformierakonna mandaat on niiv\u00f5rd kolossaalne, et ainuvastutus koalitsioonipusle kokku panna lasub neil.\nKokkuv\u00f5tteks usutakse, et varasematele valimistele mitteomaselt on loodud k\u00f5ik eeldused selleks, et poliitiline suund on neljaks aastaks paigas, seega v\u00f5ib Eesti ajaloos esimest korda valitsus ametis p\u00fcsida k\u00f5ik neli aastat.\nToetus liberaalsetele j\u00f5ududele on k\u00fcll anomaalselt suur, kuid selle t\u00f5lgendamisel j\u00e4\u00e4dakse siiski tagasihoidlikuks. \u00abMe ei taha mingil juhul vastasseisu tugevdamist. Meil on vaja Eestiga \u00fchte saada L\u00f5una-Eesti. Ning see, mis Ida-Virumaal toimus, oli t\u00e4iesti \u00f5udne,\u00bb viidati Aivo Petersoni ning Mihhail Stalnuhhini h\u00e4irivalt heale h\u00e4\u00e4ltesaagile Ida-Virumaal.\n\nHussar: ootame \u00e4ra Kaja Kallase telefonik\u00f5ne\n\nEesti 200 esimees Lauri Hussar andis erakonna peakontori juures eile pressikonverentsi, kus kinnitas, et ootab veel Kaja Kallase (RE) telefonik\u00f5net.\n\u00abOleme saanud \u00fcle kolme korra rohkem h\u00e4\u00e4li kui neli aastat tagasi. Valimised on n\u00e4idanud, et liberaalse ja uuendusmeelse valija h\u00e4\u00e4l on v\u00f5imas,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Hussar.\nTa viitas Kallase hommikusele v\u00e4lja\u00fctlemisele, et n\u00fc\u00fcd algavad arutelud erakondade juhtidega, ning lisas, et Eesti 200 on igal juhul valmis oma programmi elluviimisega alustama: \u00abMa ei ole telefonik\u00f5net Kaja Kallaselt veel saanud, aga ootan selle \u00e4ra ja siis saame r\u00e4\u00e4kida ootustest.\u00bb\n\u00abValija on v\u00e4ga selgelt andnud j\u00f5ulise mandaadi liberaalsetele j\u00f5ududele ja ma usun, et see on \u00fcks kaalukamaid argumente, mis v\u00f5iks ka Reformierakonna otsust kallutada,\u00bb vastas Hussar k\u00fcsimusele v\u00f5imalike v\u00f5imuliitude kohta. \u00abReformierakond peab ise endas leidma selle selguse, kuidas ja kellega koalitsioon moodustada,\u00bb lisas ta.\nHussari s\u00f5nul ei oleks Eesti 200-l k\u00f5nelustele minnes punaseid jooni, k\u00fcll aga on abieluv\u00f5rdsus \u00fcks teemasid, mille eest nad seista tahaks. Tarvo Madsen\n\n"}
{"text":"Kaotajatele peegel. V\u00f5itjatele kaKui midagi valesti l\u00e4heb, tuleb ennek\u00f5ike peeglisse vaadata. P\u00f5hjust selleks on ka nendel parteidel, kes riigikogu valimistel oodatust v\u00f5i varasemast kehvema tulemuse tegid. Eelk\u00f5ige ootab sisekaemusega tegelemine Isamaad ja Keskerakonda.\nKeskpartei languse p\u00f5hjuseid v\u00f5ib \u00fcles lugeda pikalt: korruptsiooniskandaalid, J\u00fcri Ratase kokku pandud EKREIKE, vene h\u00e4\u00e4lte kaotamine, valitsusparteina protestih\u00e4\u00e4ltest ilmaj\u00e4\u00e4mine\u00a0... V\u00e4hemalt seni v\u00e4lja\u00f6eldu p\u00f5hjal v\u00f5ib muutus Keskerakonnas ka k\u00f5ige kiiremini toimuda, sest kolmandaks j\u00e4\u00e4mise korral on Ratas lubanud v\u00f5tta isikliku vastutuse, mis suure t\u00f5en\u00e4osusega vabastaks juhikoha Tallinna linnapeale Mihhail K\u00f5lvartile. Selle lubaduse andmise ajal ei olnud samas veel teada, et Keskerakond kaotab riigikogus tervelt 10 kohta.\nHelir-Valdor Seeder on Isamaa esindatuse kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4henemist p\u00f5hjendanud oma suurima t\u00f6\u00f6v\u00f5idu pensionireformiga, mis paljudele ei meeldinud. Sellele v\u00f5ib ilmselt lisada ka EKRE-ga koost\u00f6\u00f6 tegemise, mis EKRE-vaenulikud minema peletas, konservatiivide s\u00f5brad aga Isamaa juurest radikaalsemalt meelestatud erakonda \u00fcle meelitas. Seedri isiklikku positsiooni l\u00fc\u00fcasaamine ilmselt siiski ei ohusta, sest need, kes soovisid temast lahti saada, on n\u00fc\u00fcdseks moodustanud uue erakonna Parempoolsed. See pole samas Isamaale sugugi hea uudis, sest uute karismaatiliste liikmete v\u00e4rbamiseks oleks vaja s\u00e4rtsakat sisu, mida praegu on raske m\u00e4rgata.\n\u00dcliv\u00f5imsalt v\u00f5itnud oravatel v\u00f5ib sel n\u00e4dalal olla k\u00fcll kiusatus peeglisse vaadates k\u00fcsida, kes on kauneim kogu maal, kuid \u00fcllatuslikult ei pruugi vastus neile meeldida. Suur osa Reformierakonna supertulemusest ei johtunud nende maksureformist ega teistest programmilistest lubadustest, vaid protestih\u00e4\u00e4ltest \u2013 EKRE vastu. Kui t\u00e4na v\u00f5ib tunduda, et vahet pole, mis v\u00e4rvi kass on, peaasi et hiiri p\u00fc\u00fcab, siis pikas vaates sulavad EKRE-vastaste h\u00e4\u00e4led sama kindlalt nagu kevadine lumi.\nTeiseks n\u00e4itab EKRE suur toetus pabersedelitega h\u00e4\u00e4letanute hulgas, et suur osa maal elavatest, vanematest ning veebikaugematest inimestest tunneb ennast riigi poolt h\u00fcljatuna. \u00dcksk\u00f5ik kes valitsust juhib, peaks neile inimestele rohkem ja p\u00fchendunult t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.\n"}
{"text":"JUHTKIRI | Eesti n\u00e4itas Euroopale eeskujuAlgul tuli T\u0161ehhi. Siis Eesti. Nende t\u00e4navused presidendi valimised ja meie parlamendi valimised annavad kinnitust, et Euroopas pole populistide v\u00f5iduk\u00e4ik v\u00e4ltimatu.\nRiigikogu tuli valima p\u00e4rast iseseisvuse taastamist rekordarv kodanikke, kes l\u00fckkasid \u00fcmber suure m\u00fc\u00fcdi, justkui v\u00f5iks end rahvuskonservatiivideks nimetav j\u00f5ud ka p\u00e4riselt Eesti valitsemisele pretendeerida. Suur osav\u00f5tt ja teistele j\u00f5ududele antud h\u00e4\u00e4led tagasid hoopis, et sisuliselt pole j\u00e4rgmise nelja aasta v\u00e4ltel EKRE osalusega valitsuse s\u00fcnniks v\u00f5imalustki.\nSelles m\u00e4ngisid oma rolli mitu m\u00f5jutajat piiri tagant ja taevastki. N\u00e4iteks kindlustas soe ilm, et energiahinnad, mille t\u00f5ttu veel oktoobris-novembris kardeti v\u00e4ga r\u00e4nka talvetulevat, hakkasid hoopis langema. Eelmise aasta 4,1% majanduslangus pole seni peaaegu \u00fcldse t\u00f6\u00f6puudust suurendanud. Ka Ukraina p\u00f5genikest kolmandik on leidnud t\u00f6\u00f6 ja peaaegu k\u00f5ik Eesti \u00fchiskonnas mingi koha.\nSuurim piiritagune m\u00f5jutaja oli kahtlemata Venemaa valitseja Vladimir Putini algatatud Ukraina-vastane s\u00f5da. EKRE hindas ilmselgelt valesti \u00fchiskonna solidaarsust Ukrainaga. T\u00fchjalt kohalt alustatud r\u00fcnnakud v\u00e4ga k\u00f5rge usaldusm\u00e4\u00e4raga Eesti kaitsev\u00e4e ja selle juhtide vastu tekitasid pigem ohutunde. Samal ajal n\u00e4itas peaminister Kaja Kallas end eriti v\u00e4lismaal Eesti j\u00f5ulise eestk\u00f5nelejana.\nValitsuse riigisisene kriisi maandamine v\u00e4\u00e4rib k\u00fcll m\u00e4rksa rohkem kriitikat. Majanduskeskkonna stabiliseerimise hinnaks kujunes 4,2% eelarvemiinus, mille katmiseks pidi riik v\u00f5tma laenu suure, \u00fcle 4% intressiga. Kogu seda \u00fclekulu s\u00f5jaga \u00f5igustada ei saa ja valitsuserakonnad said sisuliselt valimisdopingut.\nKuid need on n\u00fcansid. Laiemas pildis n\u00e4itasid Eesti valijad, et kui seis tundub t\u00f5esti halvaks muutuvat, ei langetata otsust mitte niiv\u00f5rd kellegi retoorika r\u00e4ige ilu p\u00f5hjal, vaid l\u00e4htudes sellest, keda peetakse kriisis parimaks juhiks. See oli vastutustundlik valik. Ja nii nagu t\u0161ehhid valisid oma presidendiks korrumpeerunud miljon\u00e4ri asemel Ukraina- ja Euroopa-meelse Petr Paveli, tegid eestlased sama, toetades m\u00f5istuse j\u00f5ude eesotsas Kaja Kallasega.\nVeel paljudes Euroopa riikides p\u00fcsib l\u00e4\u00e4ne \u00fchtsust l\u00f5hestava populismi pea k\u00f5rgel. Aga kadunud on tunne, justkui oleks radikaalide v\u00f5iduk\u00e4ik peatamatu. Eesti andis p\u00fchap\u00e4eval oma panuse."}
{"text":"Juhtkiri: Eesti n\u00e4itas Euroopale eeskujuJUHTKIRIAlgul tuli T\u0161ehhi. Siis Eesti. Nende t\u00e4navused presidendi valimised ja meie parlamendi valimised annavad kinnitust, et Euroopas pole populistide v\u00f5iduk\u00e4ik v\u00e4ltimatu.Riigikogu tuli valima p\u00e4rast iseseisvuse taastamist rekordarv kodanikke, kes l\u00fckkasid \u00fcmber suure m\u00fc\u00fcdi, justkui v\u00f5iks end rahvuskonservatiivideks nimetav j\u00f5ud ka p\u00e4riselt Eesti valitsemisele pretendeerida. Suur osav\u00f5tt ja teistele j\u00f5ududele antud h\u00e4\u00e4led tagasid hoopis, et sisuliselt pole j\u00e4rgmise nelja aasta v\u00e4ltel EKRE osalusega valitsuse s\u00fcnniks v\u00f5imalustki.Selles m\u00e4ngisid oma rolli mitu m\u00f5jutajat piiri tagant ja taevastki. N\u00e4iteks kindlustas soe ilm, et energiahinnad, mille t\u00f5ttu veel oktoobris-novembris kardeti v\u00e4ga r\u00e4nka talvetulevat, hakkasid hoopis langema. Eelmise aasta 4,1% majanduslangus pole seni peaaegu \u00fcldse t\u00f6\u00f6puudust suurendanud. Ka Ukraina p\u00f5genikest kolmandik on leidnud t\u00f6\u00f6 ja peaaegu k\u00f5ik Eesti \u00fchiskonnas mingi koha.Suurim piiritagune m\u00f5jutaja oli kahtlemata Venemaa valitseja Vladimir Putini algatatud Ukraina-vastane s\u00f5da. EKRE hindas ilmselgelt valesti \u00fchiskonna solidaarsust Ukrainaga. T\u00fchjalt kohalt alustatud r\u00fcnnakud v\u00e4ga k\u00f5rge usaldusm\u00e4\u00e4raga Eesti kaitsev\u00e4e ja selle juhtide vastu tekitasid pigem ohutunde. Samal ajal n\u00e4itas peaminister Kaja Kallas end eriti v\u00e4lismaal Eesti j\u00f5ulise eestk\u00f5nelejana.Valitsuse riigisisene kriisi maandamine v\u00e4\u00e4rib k\u00fcll m\u00e4rksa rohkem kriitikat. Majanduskeskkonna stabiliseerimise hinnaks kujunes 4,2% eelarvemiinus, mille katmiseks pidi riik v\u00f5tma laenu suure, \u00fcle 4% intressiga. Kogu seda \u00fclekulu s\u00f5jaga \u00f5igustada ei saa ja valitsuserakonnad said sisuliselt valimisdopingut.Kuid need on n\u00fcansid. Laiemas pildis n\u00e4itasid Eesti valijad, et kui seis tundub t\u00f5esti halvaks muutuvat, ei langetata otsust mitte niiv\u00f5rd kellegi retoorika r\u00e4ige ilu p\u00f5hjal, vaid l\u00e4htudes sellest, keda peetakse kriisis parimaks juhiks. See oli vastutustundlik valik. Ja nii nagu t\u0161ehhid valisid oma presidendiks korrumpeerunud miljon\u00e4ri asemel Ukraina- ja Euroopa-meelse Petr Paveli, tegid eestlased sama, toetades m\u00f5istuse j\u00f5ude eesotsas Kaja Kallasega.Veel paljudes Euroopa riikides p\u00fcsib l\u00e4\u00e4ne \u00fchtsust l\u00f5hestava populismi pea k\u00f5rgel. Aga kadunud on tunne, justkui oleks radikaalide v\u00f5iduk\u00e4ik peatamatu. Eesti andis p\u00fchap\u00e4eval oma panuse. 1EESTI P\u00c4EVALEHE SEISUKOHTEestlased t\u00f5estasid, et kui kriis on k\u00e4es, valitakse vastutustundlikult. L\u00f5hestav populism sai l\u00fc\u00fca."}
{"text":"Peruus uppus viis meeleavaldajate eest p\u00f5geneda \u00fcritanud s\u00f5durit (T\u00e4iendatud!)NB! Ajakohastatud, t\u00e4iendatud.\nLIMA, 7. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Peruu l\u00f5unaosas uppus viis s\u00f5durit, kes h\u00fcppasid j\u00e4isesse j\u00f5kke, kui \u00fcritasid p\u00f5geneda valitsusvastaste meeleavaldajate eest, teatas esmasp\u00e4eval kaitseministeerium.\nVeel kaks s\u00f5durit on kadunud ja k\u00e4imas on otsingud.\nPuno osariigis asuvas Ilave linnas toimunud meeleavaldusel president Dina Boluarte valitsuse vastu r\u00fcndasid s\u00f5jav\u00e4elasi kaigastega relvastatud protestijad.\n\"\u00dcritasime p\u00f5geneda \u00fcle j\u00f5e, kuna meil polnud muud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. Meid \u00fcmbritsesid 800\u2013900 inimest ja hakkasid meid kividega loopima,\" kirjeldas eluga p\u00e4\u00e4senud s\u00f5jav\u00e4elane.\n\"Inimesed karjusid, et oleme korrumpeerunud m\u00f5rvarid,\" lisas s\u00f5dur.\nPuno on olnud \u00fcks valitsusvastaste meeleavalduste keskusi. Rahvarahutused puhkesid\u00a0esmakordselt detsembris, kui toonane president Pedro Castillo ametist tagandati ja vahistati p\u00e4rast seda, kui riigipea \u00fcritas parlamenti laiali saata.\nCastillo toetajad n\u00f5uavad Boluarte tagasiastumist, uusi valimisi, uut p\u00f5hiseadust ja parlamendi laialisaatmist.\nInim\u00f5iguste ombudsmani s\u00f5nul on sellest ajast saadik v\u00e4givallas hukkunud enam kui\u00a050 ja vigastada saanud \u00fcle 1300 inimese, kellest peaaegu pooled on julgeolekuj\u00f5udude liikmed.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Juhtkiri: Kaotajatele peegel. V\u00f5itjatele kaKui midagi valesti l\u00e4heb, tuleb ennek\u00f5ike peeglisse vaadata. P\u00f5hjust selleks on ka nendel parteidel, kes riigikogu valimistel oodatust v\u00f5i varasemast kehvema tulemuse tegid. Eelk\u00f5ige ootab sisekaemusega tegelemine Isamaad ja Keskerakonda.Keskpartei languse p\u00f5hjuseid v\u00f5ib \u00fcles lugeda pikalt: korruptsiooniskandaalid, J\u00fcri Ratase kokku pandud EKREIKE, vene h\u00e4\u00e4lte kaotamine, valitsusparteina protestih\u00e4\u00e4ltest ilmaj\u00e4\u00e4mine ... V\u00e4hemalt seni v\u00e4lja\u00f6eldu p\u00f5hjal v\u00f5ib muutus Keskerakonnas ka k\u00f5ige kiiremini toimuda, sest kolmandaks j\u00e4\u00e4mise korral on Ratas lubanud v\u00f5tta isikliku vastutuse, mis suure t\u00f5en\u00e4osusega vabastaks juhikoha Tallinna linnapeale Mihhail K\u00f5lvartile. Selle lubaduse andmise ajal ei olnud samas veel teada, et Keskerakond kaotab riigikogus tervelt 10 kohta.Helir-Valdor Seeder on Isamaa esindatuse kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4henemist p\u00f5hjendanud oma suurima t\u00f6\u00f6v\u00f5idu pensionireformiga, mis paljudele ei meeldinud. Sellele v\u00f5ib ilmselt lisada ka EKRE-ga koost\u00f6\u00f6 tegemise, mis EKRE-vaenulikud minema peletas, konservatiivide s\u00f5brad aga Isamaa juurest radikaalsemalt meelestatud erakonda \u00fcle meelitas. Seedri isiklikku positsiooni l\u00fc\u00fcasaamine ilmselt siiski ei ohusta, sest need, kes soovisid temast lahti saada, on n\u00fc\u00fcdseks moodustanud uue erakonna Parempoolsed. See pole samas Isamaale sugugi hea uudis, sest uute karismaatiliste liikmete v\u00e4rbamiseks oleks vaja s\u00e4rtsakat sisu, mida praegu on raske m\u00e4rgata.\u00dcliv\u00f5imsalt v\u00f5itnud oravatel v\u00f5ib sel n\u00e4dalal olla k\u00fcll kiusatus peeglisse vaadates k\u00fcsida, kes on kauneim kogu maal, kuid \u00fcllatuslikult ei pruugi vastus neile meeldida. Suur osa Reformierakonna supertulemusest ei johtunud nende maksureformist ega teistest programmilistest lubadustest, vaid protestih\u00e4\u00e4ltest - EKRE vastu. Kui t\u00e4na v\u00f5ib tunduda, et vahet pole, mis v\u00e4rvi kass on, peaasi et hiiri p\u00fc\u00fcab, siis pikas vaates sulavad EKRE-vastaste h\u00e4\u00e4led sama kindlalt nagu kevadine lumi.Teiseks n\u00e4itab EKRE suur toetus pabersedelitega h\u00e4\u00e4letanute hulgas, et suur osa maal elavatest, vanematest ning veebikaugematest inimestest tunneb ennast riigi poolt h\u00fcljatuna. \u00dcksk\u00f5ik kes valitsust juhib, peaks neile inimestele rohkem ja p\u00fchendunult t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.\"\u00dcliv\u00f5imsalt v\u00f5itnud oravatel v\u00f5ib sel n\u00e4dalal olla k\u00fcll kiusatus peeglisse vaadates k\u00fcsida, kes on kauneim kogu maal, kuid \u00fcllatuslikult ei pruugi vastus neile meeldida.\""}
{"text":"Peruus uppus kuus meeleavaldajate eest p\u00f5geneda \u00fcritanud s\u00f5durit (Ajakohastatud!)NB! Ajakohastatud.\nLIMA, 7. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Peruu l\u00f5unaosas uppus kuus s\u00f5durit, kes h\u00fcppasid j\u00e4isesse j\u00f5kke, kui \u00fcritasid p\u00f5geneda valitsusvastaste meeleavaldajate eest, teatas esmasp\u00e4eval kaitseministeerium.\nVeel kaks s\u00f5durit on kadunud ja k\u00e4imas on otsingud.\nPuno osariigis asuvas Ilave linnas toimunud meeleavaldusel president Dina Boluarte valitsuse vastu r\u00fcndasid s\u00f5jav\u00e4elasi kaigastega relvastatud protestijad.\n\"\u00dcritasime p\u00f5geneda \u00fcle j\u00f5e, kuna meil polnud muud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. Meid \u00fcmbritsesid 800\u2013900 inimest ja hakkasid meid kividega loopima,\" kirjeldas eluga p\u00e4\u00e4senud s\u00f5jav\u00e4elane.\n\"Inimesed karjusid, et oleme korrumpeerunud m\u00f5rvarid,\" lisas s\u00f5dur.\nPuno on olnud \u00fcks valitsusvastaste meeleavalduste keskusi. Rahvarahutused puhkesid\u00a0esmakordselt detsembris, kui toonane president Pedro Castillo ametist tagandati ja vahistati p\u00e4rast seda, kui riigipea \u00fcritas parlamenti laiali saata.\nCastillo toetajad n\u00f5uavad Boluarte tagasiastumist, uusi valimisi, uut p\u00f5hiseadust ja parlamendi laialisaatmist.\nInim\u00f5iguste ombudsmani s\u00f5nul on sellest ajast saadik v\u00e4givallas hukkunud enam kui\u00a050 ja vigastada saanud \u00fcle 1300 inimese, kellest peaaegu pooled on julgeolekuj\u00f5udude liikmed.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Liberaalse p\u00f6\u00f6rdega on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik trumbid Reformierakonna k\u00e4esANAL\u00dc\u00dcSReformierakond v\u00f5itis valimised. Kaja Kallas sai isikliku rekordtulemuse: 31 821 h\u00e4\u00e4lt. Reformierakond v\u00f5ib valitsuse teha, kellega tahab. Reformierakonnal ja Eesti 200-l on kokku 51 kohta, Reformierakonnal ja Keskerakonnal 53 kohta ning Reformierakonnal, Eesti 200-l ja sotsidel 60 kohta.Riigikogus toimus liberaalne p\u00f6\u00f6re, v\u00f5tab Kaja Kallase b\u00fcroojuht Gerrit M\u00e4esalu valimistulemused kokku. K\u00fcsimus pole pelgalt Reformierakonna suures v\u00f5idus, vaid valija mandaadis liberaalsetele parteidele. Eesti 200 saavutas parema tulemuse, kui arvati, ja ka sotsidel l\u00e4ks paremini, kui n\u00e4itasid viimased reitingud.Kallas j\u00e4i ka valimis\u00f6\u00f6l tulevastest koalitsioonidest r\u00e4\u00e4kides tagasihoidlikuks. \u00abArutame juhatuses,\u00bb s\u00f5nas ta. Ometi on \u00fcks mure murtud. N\u00e4iteks see, et kui Reformierakond v\u00f5idab ja teeb ettepaneku koalitsiooniks Keskerakonnale, kas J\u00fcri Ratas ei l\u00e4he siis otsejoones Martin Helme juurde paremat pakkumist k\u00fcsima - enne valimisi oli see \u00fcks risk, millele reformierakondlased m\u00f5tlesid.V\u00f5i laiemalt murtud nn kaalukeelte mure. Viimases kahes koalitsioonis - see on olnud pidev kurtmine nende endi season kogu aeg olnud mingi kaalukeel, alternatiiv, on tulnud alluda (Reformierakonna seisukohast) v\u00e4ljapressimistee ja n\u00f5udmistele. Seda enam pole.Senises riigikogus m\u00e4ngis k\u00f5ige edukamalt kaalukeele rolli Isamaa. Eelmisel n\u00e4dalal, tuginedes reitingutele, spekuleerisid paljud, et uueks kaalukeeleks kujuneb Keskerakond. N\u00fc\u00fcd pole aga kummalgi neist ega tegelikult ka kellegi kolmandal seda rolli. Valik on Reformierakonna k\u00e4es.\u00abAjalooline v\u00f5imalus teha suuri asju,\u00bb \u00fctleb Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna valimistulemuste kohta. Eesti 200 muidugi n\u00e4eb ennast tulevases valitsuses, aga Tsahkna viide on laiem. Riigikogus on liberaalsetel j\u00f5ududel \u00fclekaal, nii et saab \u00e4ra teha ka keerulised ja ebapopulaarsed asjad.Kes on suurimad kaotajad?Formaalselt on suurim kaotaja Keskerakond - k\u00fcmme kohta v\u00e4hem kui eelmises riigikogus.Neli aastat tagasi l\u00e4ks Keskerakond riigikogu valimistele suurfavoriidina, kaotus viis Sakusuurhalli valimispeole kogunenud parteirahva kollektiivsesse \u0161okki. Selgi p\u00fchap\u00e4eval kaotati. \u0160oki asemel valitses aga teatav minnalaskev, letargiline hoiak.Et Keskerakond kaotab riigikogus kohti, oli teada juba enne valimisi. Reaalsus oli kardetust isegi kehvem. Veel kella 22 ajal, kui e-h\u00e4\u00e4letuse tulemused olid saabumata ning l\u00f5viosa paberh\u00e4\u00e4ltest oli loetud, peeti t\u00f5en\u00e4oliseks saagiks 17-20 kohta. Tuli 16.H\u00e4ving tabas Keskerakonda Ida-Virumaal, kus eelmiste valimiste 13 700 h\u00e4\u00e4le asemel saadi vaid 7600 inimese toetus. Kui miski keskerakondlasi siiralt \u00fcllatas, oli see Mihhail Stalnuhhini (\u00fcksikkandidaat) ja Aivo Petersoni (Eestimaa \u00dchendatud Vasakpartei) ootamatu t\u00e4helend. Isikumandaadist j\u00e4id nad k\u00fcll rohkem v\u00f5i v\u00e4hem napilt ilma, kuid Keskerakonna j\u00e4tsid ilma tuhandetest h\u00e4\u00e4ltest.Samas, \u00fckski keskerakondlane ei saa valimistulemuste p\u00f5hjal \u00f6elda, et jah, partei oli n\u00f5rk, aga v\u00e4hemalt mina tegin k\u00f5va tulemuse. See t\u00e4hendab, et kui J\u00fcri Ratas peaks tagasi astuma v\u00f5i keegi tahaks Ratasele v\u00e4ljakutse esitada, pole kellelgi ilmselget trumpi ette n\u00e4idata. Mihhail K\u00f5lvart sai keskerakondlastest k\u00fcll suurima h\u00e4\u00e4ltesaagi (14 598), aga temagi tulemus oli n\u00f5rgem kui 2019. aastal. Ei ole ta enam pidevalt t\u00f5usev, iga uue valimisega \u00fcha enam h\u00e4\u00e4li koguv kandidaat. Ka p\u00e4rast valimisi Postimehega suheldes r\u00f5hutas ta, et vastutavad k\u00f5ik.Erinevalt s\u00fcgavalt mornist Martin Helmest k\u00e4is Ratas \u00f5htusel Keskerakonna valimispeol nii enne kui p\u00e4rast valimistulemusi ringi avatud hoiakuga, naeratus suul. Midagi, mis on viimaste aegade Ratasele v\u00e4ga ebaiseloomulik. M\u00e4rk vabanemisest ja omamoodi kergendustundest?EKRE eeldas tublisti paremat tulemustMingis m\u00f5ttes on suurim kaotaja aga EKRE. Sest kui Keskerakonna kohtade kaotus oli ette teada - k\u00f5ik k\u00fcsitlused n\u00e4itasid seda -, siis EKRE l\u00e4ks valimistele - ja sellega n\u00f5ustusid ka poliitikaanal\u00fc\u00fctikud - ikkagi eeldusega, et nad saavutavad tublisti parema tulemuse kui neli aastat tagasi. Tegelikult said nad v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li ja kaotasid riigikogus kaks kohta. Nagu karta v\u00f5is, j\u00e4rgnesid jutud massilisest e-h\u00e4\u00e4lte v\u00f5ltsimisest ning tulemuste mittetunnistamisest - s\u00fc\u00fcdistus, mis ka eelmiste valimiste kohta liikvele lasti.Suur Reformierakonna ja EKRE vastasseis ja kogu \u00abP\u00e4\u00e4stame Eesti\u00bb-jutt k\u00f5lab selgunud tulemuste taustal isegi veidi naeruv\u00e4\u00e4rselt. Kaotas ka EKRE esimees Martin Helme isiklikult, 4599 h\u00e4\u00e4lt on tuhat h\u00e4\u00e4lt v\u00e4hem kui neli aastat tagasi. Tervikuna kaotas EKRE ilmavaade ja nende pakutu. Riigikogust j\u00e4id v\u00e4lja vanden\u00f5uteoreetik Kalle Gr\u00fcnthal, vanameister Peeter Ernits, nagu ka mitmed inimesed, keda peeti kindlaks panuseks (Markus J\u00e4rvi, Eeva Helme).Kaotasid ka Nursipalu \u00fcmber lokul\u00f6\u00f6jad. Kogu kirev seltskond antivaksereid ja skandaliste, kes Nursipalu peale kohale lendas, aga muidugi ka need, kes reaalselt m\u00f5jutatud ja mures. Eerik-Niiles Kross, kes kandideeris V\u00f5rumaal, tunnistas Postimehele, et tema isiklikult kaotas ilmselt Nursipalu saaga t\u00f5ttu h\u00e4\u00e4li, kuid tervikuna Nursipalul valimistele ega ka Reformierakonna tulemusele V\u00f5rumaal m\u00f5ju ei olnud.Isamaast sai lihtsalt v\u00e4ikeparteiKaotas Isamaa. Murti teooria (mis niikuinii oli m\u00f5nev\u00f5rra m\u00fc\u00fct), et Isamaa saab alati parema tulemuse, kui reitingud n\u00e4itavad. Ei saa. Vaadates kampaania mahtu, teleklippide ja plakatite rohkust, seda halvem tulemus paistab. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder sai v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li kui neli aastat tagasi, kusjuures kui J\u00e4rvamaa h\u00e4\u00e4led pidasid, tuli kaotus just kodukohas Viljandimaal.Mis aga veelgi olulisem - Isamaa kaotas oma poliitilise m\u00f5ju. J\u00e4rgmised neli aastat on tegu erakonnaga, millest ei s\u00f5ltu mitte midagi, kelle soovid ei huvita kedagi ja kelle seisukohti pole m\u00f5tet k\u00fcsida.\"N\u00fc\u00fcd pole aga ei Isamaal ega Keskerakonnal ega tegelikult ka kellelgi kolmandal riigikogus kaalukeele rolli.\"\"Et Keskerakond kaotab kohti, oli teada enne valimisi. Reaalsus oli kardetust kehvem.\"Lauri Hussar (Eesti 200) ja Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) \u00f5nnitlesid Kaja Kallast juba valimis\u00e4\u00f6l.MIKK SALU, ajakirjanikMEINHARD PULK, ajakirjanik"}
{"text":"Uue kolmikliidu ootel: oravatel vaja viimased mutrid paika pannaANAL\u00dc\u00dcSEelmisel n\u00e4dalal Reformierakonna v\u00e4lja h\u00f5igatud soov kohe valimistej\u00e4rgsel hommikul juhatuse koosolekul otsustada, kellega tahetakse koalitsioon moodustada, ei t\u00e4itunud. P\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul hiigelv\u00f5idu saanud oravad vajavad m\u00f5tlemisaega.Reformierakonnal on valitsuse moodustamiseks sisuliselt neli varianti, millest kaks (kolmikliit Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega ning kaksikliit Keskerakonnaga) prooviti eelmise riigikogu koosseisu ajal l\u00e4bi. Matemaatika annaks aga m\u00f5nusa \u00fclekaaluga koalitsiooni ka kolmikliiduga, kus Eesti 200 k\u00f5rval oleksid kas sotsid v\u00f5i Isamaa.Eile hommikul ligi kahetunnise arutelu jooksul paljudele ootamatult otsuseni ei j\u00f5utud. Reformierakonna juht peaminister Kaja Kallas soovis iga erakonna juhiga veel p\u00f5gusalt vestelda, et t\u00e4na hommikul saaks juhatus uuesti koguneda. Kallas r\u00e4\u00e4kis ise pigem v\u00e4he, erakonna ladvik arutas avameelselt iga koalitsiooni plusse-miinuseid, niisamuti erakonna poliitilisi prioriteete, mis v\u00f5iksid otsuse tegemisel l\u00f5puks kaalukeeleks osutuda.Keskerakonda ei tahetaOtsust ei langetatud, aga kirjeldatud meeleolude p\u00f5hjal saab mingeid j\u00e4reldusi siiski teha. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on v\u00e4listatud paariminek Keskerakonnaga. 53 h\u00e4\u00e4lt on toimivaks koalitsiooniks h\u00e4irivalt napp. Seda enam, et tsentristide fraktsioonis annavad v\u00e4rvi mitmed Mihhail K\u00f5lvarti leeri inimesed (kurioosseimana Stolitsa pikaaegne peatoimetaja Aleksandr T\u0161apl\u00f5gin, aga ka Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart ja ehk ka m\u00f5ni abilinnapeadest). Eestikeelsele haridusele \u00fcleminekule t\u00f5otab selline kooslus kaikaid kodaratesse loopida. Samuti paistaks ebameeldivana, kui valimiste ilmselge kaotaja tassitakse justkui preemiana ikkagi valitsusse.\u00dcks p\u00f5hjus, miks Reformierakond ei tahtnud oma eelistust kohe eile hommikul v\u00e4lja tuua, paistis olevat katse tuua Eesti 200 maa peale.Valimiskampaania ajal ajas Eesti 200 esimees Lauri Hussar ka oma erakonna inimesed marru, kui k\u00e4is v\u00e4lja m\u00f5tte, nagu saaks Reformierakond oma valimiss\u00f5numid ainult t\u00e4nu Eesti 200-le ellu viia - mida sellisest suhtumisest Eesti 200 enda originaalsuse ja m\u00f5ttekuse kohta arvata v\u00f5iks? Ka valimistulemuste selgumisele j\u00e4rgnenud tundidel paistis Eesti 200 silmis olevat selge, et esimest korda riigikokku p\u00e4\u00e4seval erakonnal on kohe ka valla tee valitsusse. Sellist ennatlikku signaali ei tahtnud oravad neile anda.\u00dcks reformierakondlane t\u00f5i probleemina v\u00e4lja Eesti 200 kogenematuse (\u00abkeegi peaks neile riigivalitsemist \u00f5petama\u00bb) ja mainis n\u00e4itena Eesti 200 aseesimehe Hendrik Johannes Terrase s\u00f5nu, et nad sihivad haridusministri kohta.\u00abPraeguses faasis ei r\u00e4\u00e4gi keegi ministriportfellidest,\u00bb kommenteeris seda reformierakondlane. Kriitikat jagus ka Eesti 200 lubaduste-programmi kohta, kuigi Eesti 200 esimehe Hussari \u00fcldist hoiakut siiski kiideti.Aga seesama viimasel \u00f6\u00f6p\u00e4eval paljur\u00e4\u00e4gitud \u00fchiskondlik tellimus on siiski see, mis muudab k\u00fcllaltki kindlaks, et Reformierakond kutsub valitsusse eelisj\u00e4rjekorras Eesti 200.Kui kaksikliit Eesti 200ga annaks kokku vaid 51 h\u00e4\u00e4lt, mis on juba enesestm\u00f5istetavalt v\u00e4listatud, sest sellise \u00fclekaaluga ei \u00f5nnestuks isegi k\u00f5ikides riigikogu komisjonides koalitsiooni enamust hoida, siis kolmikliit, mille moodustavad Reformierakond, Eesti 200 ja siis kas SDE v\u00f5i Isamaa, k\u00f5lab esmasp\u00e4eval juhatuse koosolekul olnud inimestega r\u00e4\u00e4kides k\u00f5ige loogilisema stsenaariumina. Sel puhul j\u00e4\u00e4ks veel k\u00fcsimus, kas Eesti 200 k\u00f5rvale tahab Reformierakond v\u00f5tta sotsid v\u00f5i Isamaa.Arvamused kalduvad m\u00f5lemale poole, kuid favoriidina j\u00e4\u00e4vad k\u00f5lama sotsid.Reformierakonna jaoks on magus j\u00e4tta EKREIKE koalitsioon t\u00e4ies koosseisus neljaks aastaks opositsioonipingile. Ka isiklikul tasandil ei ole pool aastat pideva v\u00e4ljapressimisega tegelenud Isamaa oravatele enam ahvatlev v\u00f5imupartner.T\u00f5si, kuigi Reformierakonnas j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama toetus koalitsioonile Eesti 200 ja sotsidega, ei ole toetus just sotsidele mitmel p\u00f5hjusel l\u00f5puni \u00fchtne. N\u00e4iteks veel eelmisel n\u00e4dalal oli Reformierakond leppinud ka sellega, et sellegi valimists\u00fckli jooksul tuleb hakkama saada nn v\u00e4ljapressimiskoalitsiooniga, kus riigieelarvet tasakaalu ei saa - prognoositud mandaatide arv lihtsalt ei lubanud sel teemal lootusi hellitada. Valimistulemustega muutus seegi ning eestikeelse hariduse, rohep\u00f6\u00f6rde ja julgeoleku k\u00f5rval sai ka fiskaalpoliitika k\u00fcsimus prioriteetseks. Siin v\u00f5ib probleemseks minna sotsidega, kelle valimislubadused on kokku liidetuna v\u00e4ga kallid. Ehk koalitsiooni p\u00e4\u00e4su hind v\u00f5ib sotside jaoks olla p\u00e4ris valus programmiline kompromiss.M\u00f5ttekoht on ka maailmavaateliselt. \u00dchiskondlik tellimus on tugevalt liberaalne, kuid samas ei taha Reformierakond neli aastat valitseda \u00abv\u00e4ljakutsuvalt liberaalselt\u00bb, vaid pigem liberaal-konservatiivselt. Eesti 200 seisab abieluv\u00f5rdsuse eest ning k\u00fcsimus on, kas Reformierakond tunnetab, et nad t\u00e4idavad ise selle \u00abliberaal-konservatiivse kvoodi\u00bb \u00e4ra v\u00f5i peaksid nad sotside asemel konservatiivse tasakaalustajana valitsusse tooma Isamaa. T\u00f5en\u00e4oliselt tahab Reformierakond varasemast veelgi agaramalt edasi liikuda Vene kodanikelt kohalike omavalitsuste volikogude valimistel h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmisega, kuid siin saab n\u00e4ha, mis on saanud sotside varasemast skepsisest.Vastutus ReformierakonnalErinevaid m\u00f5tteid tekitavad ka esimehed. \u00dcks reformierakondlane avaldab kahetsust, et L\u00e4\u00e4nemetsa asemel ei ole sotsidel pukis \u00aboluliselt m\u00f5istlikum ja ratsionaalsem\u00bb Riina Sikkut. Isamaa juhti Seedrit n\u00e4hakse konkreetse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsena, kes kokkulepetest kinni peab, kuid ka j\u00e4iga ja aeglasena.Eesti 200 hoidub seisukohta v\u00f5tmast, kas nende eelispartner oravate k\u00f5rval oleks sotsid v\u00f5i Isamaa. Esmasp\u00e4eval arutati vaid valimistulemusi. Reformierakonna mandaat on niiv\u00f5rd kolossaalne, et ainuvastutus koalitsioonipusle kokkupaneku eest lasub neil.Kokkuv\u00f5tteks usutakse, et varasematele valimistele mitteomaselt on loodud k\u00f5ik eeldused selleks, et poliitiline suund on neljaks aastaks paigas, seega v\u00f5ib Eesti ajaloos esimest korda valitsus ametis p\u00fcsida k\u00f5ik neli aastat.Toetus liberaalsetele j\u00f5ududele on k\u00fcll anomaalselt suur, kuid selle t\u00f5lgendamisel j\u00e4\u00e4dakse siiski tagasihoidlikuks. \u00abMe ei taha mingil juhul vastasseisu tugevdamist. Meil on vaja Eestiga \u00fchte saada L\u00f5una-Eesti. Ning see, mis Ida-Virumaal toimus, oli t\u00e4iesti \u00f5udne,\u00bb viidati Aivo Petersoni ning Mihhail Stalnuhhini h\u00e4irivalt heale h\u00e4\u00e4ltesaagile Ida-Virumaal.Valimistulemused 2023V\u00f5imalikud koalitsioonivariandidReformierakond + KeskerakondReformierakond + Eesti 200Reformierakond + Eesti 200 + SDEReformierakond + Eesti 200 + IsamaaReformierakond + SDE + Isamaa(praegune valitsus)\u00a0Allikas: valimised.eeValitud riigikogu liikmed\u2022 REFORMIERAKONDKaja Kallas, Krisfen Michal, Urmas Paet, Urmas Klaas, Siim Kallas, Hanno Pevkur, Urmas Kruuse, J\u00fcrgen Ligi, Signe Riisalo, Annely Akkermann, Kalle Laanel, Heidy Purga, Toomas Kivim\u00e4gi, Maris Lauri, Liina Kersna, Karmen Joller, Andres Sutt, Luisa R\u00f5ivas, Marko Mihkelson, Pipi-Liis Siemann, Yoko Alender, Ants Laaneots, Maido Ruusmann, P\u00e4rtel-Peeter Pere, Erkki Keldo, Eerik-Niiles Kross, Meelis Kiili, Signe Kivi, Aivar Soerd, Vilja Toomast, Timo Suslov, Kristina \u0160migun-V\u00e4hi, Mario Kadastik, Mart V\u00f5rklaev, Andrus Seeme, Kristo Enn Vaga, Anti Haugas\u2022 EKREMart Helme, Henn P\u00f5lluaas, Jaak Madison, Martin Helme, Siim Pohlak, Helle-Moonika Helme, Leo Kunnas, Rain Epler, Kert Kingo, Anti Poolamets, Ants Frosch, Varro Vooglaid, Jaak Valge, Alar Laneman, Rene Kokk, Evelin Poolamets, Arvo Aller\u2022 KESKERAKONDMihhail K\u00f5lvart, J\u00fcri Ratas, Lauri Laats, Yana Toom, Vadim Belobrovtsev, Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Andrei Korobeinik, Vladimir Svet, Aleksandr T\u0161apl\u00f5gin, Ester Karuse, Jaak Aab, Maria Jufereva-Skuratovski, T\u00f5nis M\u00f6lder, Andre Hanim\u00e4gi\u2022 EESTI 200Johanna-Maria Lehtme, Kristina Kallas, Grigore-Kalev Stoicescu, Irja Lutsar, Lauri Hussar, Igor Taro, Margus Tsahkna, Toomas Uibo, Marek Reinaas, Kadri Tali, Liisa-Ly Pakosta, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Hendrik Johannes Terras\u2022 SDEMarina Kaljurand, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Madis Kallas, Helmen K\u00fctt, Anti Allas, Raimond Kaljulaid, Lauri L\u00e4\u00e4nemets, Heljo Pikhof\u2022 ISAMAAUrmas Reinsalu, Aivar Kokk, Helir-Valdor Seeder, T\u00f5nis Lukas, Riina S\u00f5iman, Riho Terras, Andres Metsoja, Priit SibulMinistrikohad jaotuvad proportsionaalselt\u00abJuhatuses j\u00e4i \u00fcles veel mitu teemat, mis oleks vaja teiste erakonnajuhtidega l\u00e4bi k\u00e4ia, enne kui konkreetse ettepaneku teeme. Seet\u00f5ttu ma v\u00f5tan aja ja teen ringi teistele erakonna esimeestele peale. Siis tuleme tagasi juhatusse,\u00bb \u00fctles Kallas (pildil) eile ajakirjanikele.Kallase s\u00f5nul on Reformierakonna soov, et kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi alustatakse, siis j\u00f5utaks kindlasti ka fini\u0161isse.\u00abSeekord peame k\u00f5nelusi lepinguks, mis on neljaks aastaks. Peame seega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima palju teemasid,\u00bb \u00fctles Kallas.Tema s\u00f5nul soovib Reformierakond j\u00f5uda konkreetsete ettepanekuteni l\u00e4hip\u00e4evil. \u00dchtlasi kinnitas Kallas, et v\u00f5imalikus valitsuses ministrikohti jaotades tuleb kindlasti arvestada ka valijate soove ehk seda, kui palju saadikukohti keegi riigikogus sai. \u00abMeie soov on saada valitsus kokku kiiresti ja me ei venita,\u00bb \u00fctles Kallas. \u00abSee ei s\u00f5ltu meist, vaid konkreetsetest koalitsioonipartneritest.\u00bbKuna seoses valimistega on esitatud kaebusi, v\u00f5tab nende l\u00e4bivaatamine ligi kuu aega ja valimistulemusi ei saa enne v\u00e4lja kuulutada.K\u00fcsimusele, millisele poliitilisele j\u00f5ule Kallas esimesena helistab, vastas Reformierakonna liider, et helistab sellele, kelle telefon parajasti kinni ei ole. \u00abMul on iga\u00fchele paar-kolm k\u00fcsimust. K\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4giks l\u00e4bi ja siis istuks maha koalitsioonik\u00f5neluste laua taha. Programmid olen l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud ja \u00fchisosa v\u00e4lja selgitanud, kuid t\u00e4htis on see, mis \u00f6eldakse v\u00e4lja,\u00bb lausus Kallas.Samas tunnistas ta, et on suur vaidleja ja oma p\u00f5him\u00f5tete eest seisja. \u00abSee pole halb, et ma ei ole k\u00f5igega n\u00f5us.P\u00fc\u00fcan p\u00f5hjendada, miks niimoodi arvan.Usun, et k\u00f5ik laua taga saavad vastutusest aru,\u00bb s\u00f5nas Kallas.BNSHussar: ootame \u00e4ra Kaja Kallase telefonik\u00f5neEesti 200 esimees Lauri Hussar andis erakonna peakontori juures eile pressikonverentsi, kus kinnitas, et ootab veel Kaja Kallase (RE) telefonik\u00f5net.\u00abOleme saanud \u00fcle kolme korra rohkem h\u00e4\u00e4li kui neli aastat tagasi.Valimised on n\u00e4idanud, et liberaalse ja uuendusmeelse valija h\u00e4\u00e4l on v\u00f5imas,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Hussar.Ta viitas Kallase hommikusele v\u00e4lja\u00fctlemisele, et n\u00fc\u00fcd algavad arutelud erakondade juhtidega, ning lisas, et Eesti 200 on igal juhul valmis oma programmi elluviimisega alustama. \u00abMa ei ole telefonik\u00f5net Kaja Kallaselt veel saanud, aga ootan selle \u00e4ra ja siis saame r\u00e4\u00e4kida ootustest.\u00bb\u00abValija on v\u00e4ga selgelt andnud j\u00f5ulise mandaadi liberaalsetele j\u00f5ududele ja ma usun, et see on \u00fcks kaalukamaid argumente, mis v\u00f5iks ka Reformierakonna otsust kallutada,\u00bb vastas Hussar k\u00fcsimusele v\u00f5imalike v\u00f5imuliitude kohta.\u00abReformierakond peab ise endas leidma selle selguse, kuidas ja kellega koalitsioon moodustada,\u00bb lisas ta.Hussari s\u00f5nul ei oleks Eesti 200-l k\u00f5nelustele minnes punaseid jooni, k\u00fcll aga on abieluv\u00f5rdsus \u00fcks teemasid, mille eest nad seista tahaks.Lauri Hussari s\u00f5nul ei oleks Eesti 200-l k\u00f5nelustele minnes punaseid jooni.Tarvo Madsen\"Eile arutas Reformierakonna ladvik avameelselt iga koalitsiooni plusse ja miinuseid, niisamuti erakonna\u00a0poliitilisi prioriteete.\"Eilehommikusel juhatuse koosolekul s\u00fc\u00fcvis Reformierakond erinevatesse koalitsioonivariantidesse. T\u00f5en\u00e4oliselt otsustavad nad t\u00e4na, millise kolmikliidu moodustavad.MEINHARD PULK, ajakirjanikMIKK SALU, ajakirjanik"}
{"text":"S\u00fcnnituslugu. \u201eN\u00e4gin \u00e4mmaemanda n\u00e4ost, et midagi pole p\u00e4ris \u00f5ige... Teadsin, et niiviisi, n\u00e4gu ees, beebi tulla ei saa\u201cKui minult k\u00fcsitaks t\u00fctre s\u00fcnniloo peamist s\u00f5numit, oleks see: \u201eUsalda oma beebit!\u201c Kui selgus, et mu laps oli s\u00fcnnituskanalis sirutusseisus, olin valmis juba keisril\u00f5ikele minema, kuid l\u00e4ks teisiti.\nMeie Andraga (11 k) esmakohtumise lugu sai alguse aasta tagasi 19. m\u00e4rtsi hommikul, kui p\u00e4ev enne t\u00e4htaega tekkis mul tunne, et \u00e4kki t\u00e4na. Olin viimastel n\u00e4dalatel seda tunnet kogenud pea iga teine p\u00e4ev. Sel p\u00e4eval pani miski mind aga telefoni haarama ja Siiri P\u00f5llumaale helistama. Olin palunud Siiri s\u00fcnnituse juurde tasuliseks \u00e4mmaemandaks. Olles ise \u00e4mmaemandaks \u00f5ppinud, teadsin teda kooliajast. Temast \u00f5hkuv rahu ja soojus oli t\u00e4pselt see, mida vajasin.\nOli laup\u00e4ev ja Siiri matkas perega. Ta palus mul tuhude vahesid m\u00f5\u00f5ta, du\u0161i all k\u00e4ia, ja kui tuhud on regulaarsed, siis Tartu kliinikumi s\u00fcnnitustuppa kontrolli minna. Teadsin ka ise h\u00e4sti, mis m\u00e4rkide puhul reageerida ruttu ja mis kannatavad ootamist. L\u00e4ksin haiglasse kontrolli kella 11 ajal, kui tuhude vahed olid 8\u201310 minutit. Seal \u00f6eldi, et avatus on 4 cm ja p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5iksin j\u00e4\u00e4da kohe sisse. Helistasin Siirile. Tema soovitas mul minna koju, v\u00f5tta asjad ja midagi head s\u00fc\u00fca ning siis juba tagasi tulla. Ka tema s\u00e4ttis ennast Elva kandi matkaradadelt haigla poole.\nVaba s\u00fcnnitustoa ootel\nLiikusin ruttu taksoga koju, panime Andreasega asjad autosse ja s\u00f5itsime poodi, et haiglasse n\u00e4ksi kaasa osta. Autos juba tundsin, et maru ebamugav on olla, enam ei saanud tuhusid lihtsalt \u00fcle hingata. Selline tunne oli, et mees on poes terve igaviku. Head asendit ma enam ei leidnudki ja v\u00e4\u00e4nlesin autos nagu uss. Inimesed, kes poodi l\u00e4ksid, n\u00e4gid autoaknast sisse. M\u00f5tlesin, et huvitav, mida nad m\u00f5tlevad, mida ma siin teen. Kas arvavad, et juba s\u00fcnnitan? Ei usu... Jope ka seljas! M\u00e4letan, et see m\u00f5ttek\u00e4ik tundus mulle naljakas.\nKella kahe paiku saime haiglasse ja seal selgus \u2013 ups, k\u00f5ik s\u00fcnnitustoad on h\u00f5ivatud. Kuid polnud hullu, mulle sobiski ainult p\u00fcstiolek ja ringik\u00f5ndimine. Jalutasin koridoris ja siis oli juba ka Siiri kohal ning uuris, et kui toad vabanevad, kas soovin vanniga tuba. Mul oli t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik, aga kuna m\u00e4letasin kooliajast, et vanniga toad on avaramad, eelistasin sellist. Vann ise ei ahvatlenud mind \u00fcldse. M\u00f5te sellest, et olen m\u00e4rg ning pean maadlema r\u00e4tikute ja libeda p\u00f5randaga, ei k\u00f6itnud siis.\nKui olime end pool tundi hiljem s\u00fcnnitustoas sisse s\u00e4ttinud, tegi Siiri rutiinse KTG, mis n\u00e4itas, et tibuga on k\u00f5ik h\u00e4sti. KTG ajal suutsin olla ka ainult p\u00fcsti, pikaliolek oli v\u00e4ga piinarikas. Valude ajal aitas mind enim liigutamine ja liikumine, siis hajus valu laiali. Pikali olles tajusin seda nii v\u00e4ga alakehas, et see tundus ahistav.\nJuba olid tuhud sellised, et hingasin neid h\u00e4\u00e4lega \u00fcle ja korrutasin iga tuhu ajal mehele: \u201eSee valu on ikka ebamaine.\u201c Mees oli heas tujus ja j\u00e4lgis arvutist laskesuusatamist. Ega ma temalt siis midagi erilist ei oodanudki. S\u00fc\u00fca ei olnud isu. Ainsana soovisin, et mees mu huuli niisutaks ja veelonksu annaks. Pidev valu ajal v\u00e4ljahingamine tegi suu v\u00e4ga kuivaks.\nMidagi on valesti\nKui j\u00f5udis k\u00e4tte kell neli p\u00e4rastl\u00f5unal, olid valud sealmaal, et ka p\u00fcstiolek tundus raske. V\u00e4\u00e4nlesin voodi juures ja p\u00f5randal ning pigistasin k\u00f5vasti mehe k\u00e4tt ja karjusin patja. Siiri tahtis mulle abiks olla ja pakkus v\u00e4lja eri v\u00f5imalusi, mis v\u00f5iksid valu vastu aidata. Seda ta juba teadis, et epiduraali ma ei soovi. Meil oli kokku lepitud, et kui see otseselt s\u00fcnnitustegevusele kasulik ei ole \u2013 n\u00e4iteks on mu kehal vaja puhata, sest emakakael ei avane piisava kiirusega \u2013, siis me seda ei tee. Olin kui paigalp\u00fcsimatu sipelgas, kes ei tahtnud olla aheldatud ei KTG ega ka tilgas\u00fcsteemi k\u00fclge, mis on epiduraaliga vajalik.\nKui selgus, et ma ei soovi eriti midagi, t\u00f5i Siiri mulle j\u00e4ri ja palli, et asenditest leevendust leida. K\u00f5ige paremad asendid olid p\u00fcstised, kus sain oma puusi liigutada, n\u00e4iteks puusaringid olid m\u00f5nusad. Palli peal proovisin k\u00e4puli olla.\nPeagi oli aeg uuesti vaadata, kui palju on emakakael avanenud. 7 cm, p\u00e4ris hea. Teadsin, et enam pole palju minna. Ometi n\u00e4gin Siiri n\u00e4ost, et midagi pole p\u00e4ris \u00f5ige. Ta kutsus kohale arsti, kes kinnitas ta kahtlusi. Kui muidu l\u00e4bivad beebid s\u00fcnnitusteid kokkusurutult, kukal ees, siis minu tibu oli ennast s\u00e4ttinud sinna sirutatud asendisse. Paraku teadsin kooliajast, et niiviisi, n\u00e4gu ees, beebi s\u00fcnnitusteid ise l\u00e4bitud ei saa. \u00dctlesin Siirile kohe, et valud on nii suured, et l\u00e4hme palun kohe keisrile. \u00c4rme enam oota, ma ei suuda.\nSiiri katsus beebi pead ja \u00fctles, et tunneb, kuidas pisike proovib end s\u00e4ttida ja keerata. Ta pidas arstiga n\u00f5u ja palus, et anname talle v\u00f5imaluse end s\u00e4ttida. Ootame k\u00f5igest natukene! Valud olid selleks hetkeks mu m\u00f5istuse viinud ja see ei tundunud mulle hea m\u00f5te, kuid Siiri pakkus, et ehk v\u00f5iksin minna vanni, kus saan k\u00e4puli olla. K\u00e4puliasend on soodne beebi keeramiseks ning soe vesi pehmendab valusid ja aitab l\u00f5\u00f5gastuda.\nValud olid nii suured, et kaotada polnud mul midagi. \u00dctlesin, et proovime siis. Ja minulegi \u00fcllatuseks oli vann t\u00e4pselt seda m\u00f5\u00f5tu, et sain seal k\u00e4puli olla, surudes jalad k\u00f5vasti vastu vanni\u00e4\u00e4rt ja hoides k\u00e4tega sangadest. Jube mugav oli. Soe vesi tegi ka ainult head.\nKas ta tulebki n\u00fc\u00fcd vales asendis?\nL\u00e4ks m\u00f6\u00f6da paar tundi, kui \u00fctlesin mehele, et mul on selline tunne, et kakada tahaks. Pressitunne tuli peale. M\u00f5tlesin endamisi, kas see on v\u00f5imalik ja kas ma hakkan n\u00fc\u00fcd oma tibu vales asendis v\u00e4lja pressima. Palusin mehel ruttu vahepeal s\u00fcnnitustoast lahkunud Siiri kutsuda.\nSiiri tuli talle omase rahuga, tegi l\u00e4bivaatuse ja \u00fctles, et k\u00f5ik on h\u00e4sti. Kui tunned, et tahad pressida, siis pressi. M\u00f5tlesin: \u201eAppi. Mu beebi on v\u00f5itleja, ta on nii tubli ja vapper. Ta ongi ennast p\u00f6\u00f6ranud \u00f5igesse asendisse.\u201c Suutsin keskenduda vaid sellele, et see v\u00e4ike inimene minu sees tegi uskumatud man\u00f6\u00f6vrid ning s\u00e4ttis end \u00f5igesti tulema. Ta nii v\u00e4ga tahtis ise s\u00fcndida.\nJ\u00e4rgnev paaritunnine v\u00e4ljutusperiood oli m\u00f5neti kerge, kuid samas k\u00f5ige valurikkam. Miskip\u00e4rast l\u00f5i n\u00fc\u00fcd iga pressiga sellise valu alak\u00f5htu, nagu keegi oleks mind pussitanud. See pani mind t\u00e4iest k\u00f5rist karjuma. P\u00e4rast iga pressi ja karjumist vabandasin mehe ja \u00e4mmaka ees: \u201eIssand, vabandust, et ma niiviisi karjun.\u201c Nad kinnitasid, see on t\u00e4iesti okei ja ma olen tubli. Siiri kontrollis mind uuesti ja \u00fctles, et seda p\u00f5rguvalu teeb emakakaela serv, mis on veidi pitsunud ega taha eest minna. Ta tegi k\u00f5ik, et seda nihutada, ja l\u00f5puks sai beebi ilusti tulla.\nMilline \u00fclitoetav tiim mu \u00fcmber oli! Siiri naeris, et mees on veel k\u00f5ige vapram, sest ta oli terve aja mu k\u00f5rval olnud ning hoidnud mu k\u00e4tt ja k\u00fclma lappi otsaees, kuid vaadanud pingsalt seina ja mitte kordagi vanni poole. Nagu paljudel meestel, oli tal hirm, mis k\u00f5ik juhtuda v\u00f5ib, ja kas ta suudab seda n\u00e4ha v\u00f5i minestab kohe.\nHea, kui sul on selline tugiv\u00f5rgustik\nLaup\u00e4eva \u00f5htul kell 21.36 s\u00fcndiski meie v\u00e4ike ime. Vanni, t\u00e4itsa ise. Tuba oli h\u00e4mar, ma tundsin end turvaliselt ja hoitult. Kogu selle kiire keeramise k\u00e4igus oli tal l\u00e4inud naban\u00f6\u00f6r \u00fcmber kaela. P\u00e4rast minu rinnale panekut v\u00f5ttis ta hetke, et hingama hakata, aga tegi seda ise ja edukalt. Meie olime hirmust kanged, kuid tegelikult l\u00e4ks k\u00f5ik h\u00e4sti. Siin ta oli \u2013 nii vapper ja tubli t\u00fcdruk, kes nii v\u00e4ga tahtis ise s\u00fcndida. Ja mina ei uskunud algul ja tahtsin keisril\u00f5iget...\nV\u00f5isin end lohutada teadmisega, et valu oli sel hetkel mu m\u00f5istuse \u00fcle v\u00f5tnud. K\u00fcll on hea, kui su k\u00f5rval on \u00e4mmaemand, kes usaldab sind ja last ning teab t\u00e4pselt, kunas on \u00f5ige aeg oodata ja kunas kiiresti reageerida. \u00c4ra\u00fctlemata suur t\u00e4nu ja tunnustus meie \u00e4mmaemandale Siiri P\u00f5llumaale, kes teeb oma t\u00f6\u00f6d hingega.\nKa meditsiinis on imed v\u00f5imalikud\nRaseduse l\u00f5pus peaks beebi keerama end ema k\u00f5hus peaseisu. Mis juhtub, kui ta seda ei tee?\nRaseduse teises pooles kasvab tita pea suhteliselt rohkem kui keha ja seet\u00f5ttu on \u00fcks kuu enne s\u00fcnnituse t\u00e4htaega enamik titasid peaseisus. Umbes 3\u20134% j\u00e4\u00e4b 36. rasedusn\u00e4dalaks tuharseisu.\nRisti-tuharseisu puhul soovitatakse loote v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret, kui 36 rasedusn\u00e4dalat on t\u00e4is. Seda tehakse s\u00fcnnituseelse osakonna p\u00e4evastatsionaaris. Enne v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret tehakse ultraheliuuring, kardiotokograafia ja manustatakse emakalihast l\u00f5\u00f5gastavat ravimit. Rase pikutab 30\u201360 minutit voodis nii, et voodi peatsiosa on kerge nurga alla kallutatud (Trendelenburgi asend). Nii t\u00f5usevad tita tuharad vaagnast v\u00e4ljapoole ja v\u00e4line p\u00f6\u00f6re \u00f5nnestub suurema t\u00f5en\u00e4osusega. P\u00f6\u00f6re tehakse ultraheliaparaadi kontrolli all ja v\u00f5tab aega 1\u20132 minutit.\nP\u00f6\u00f6re \u00f5nnestub veidi alla pooltel juhtudel. Kui see ei \u00f5nnestu, tehakse rasedale individuaalne s\u00fcnnitusplaan, arvestades ka ta enda arvamust.\nKa peaseisul on eri variandid. Kuidas need m\u00f5jutavad s\u00fcnnituse kulgu?\nNaise v\u00e4ikese vaagna ehitus on selline, et sissep\u00e4\u00e4su tasapind on ristiovaalne ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su tasapind pikiovaalne. S\u00fcnnitusel nihkub emakalihase t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu tita pea l\u00e4bi s\u00fcnnituskanali, tehes samal ajal p\u00f6\u00f6rleva liigutuse. Tita on emakas nn looteasendis: pea on surutud rinnale ja on painutatud. K\u00e4ed on risti ning jalad puusaliigestest ja p\u00f5lveliigestest painutatud.\nEnamik titadest s\u00fcnnib nii, et n\u00e4gu vaatab s\u00fcndides s\u00fcnnitaja selja suunas. Sellises asendis on s\u00fcndiva lapse pea vaagnas k\u00f5ige v\u00e4iksema l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja sobitub v\u00e4ikese vaagnaga k\u00f5ige paremini. Seda nimetatakse kukalseisu eesmiseks teisendiks. Umbes 1\u20132% s\u00fcnnitustest on sellised, kus n\u00e4gu vaatab s\u00fcnnitaja k\u00f5hu suunas ja seda nimetatakse kukalseisu tagumiseks teisendiks. Kukalseisu tagumise teisendi korral peab vaagen olema avar.\nKui beebi on s\u00fcnnituskanalites n\u00e4guseisus, kuiv\u00f5rd antakse siis lapsele aega end keerata ja millal tehakse keisril\u00f5ige?\nN\u00e4guseis on loote pea sirutusseisu \u00fcks variante, mille p\u00f5hjuseks on enamasti kitsas vaagen. N\u00e4guseisu on lihtne kindlaks teha l\u00e4bivaatusel: tunda on tita silmad, nina ja suu. Kui lapse selg on s\u00fcnnitaja k\u00f5hu poole suunatud, siis t\u00e4iskantud raseduse korral j\u00e4\u00e4b s\u00fcnnitus toppama ning on vajalik keisril\u00f5ige. Kui lapse selg on suunatud s\u00fcnnitaja selja poole, on v\u00f5imalik vaginaalne s\u00fcnnitus.\nSirutusseis tagasi ei l\u00e4he. Antud loos see k\u00fcll juhtus ja tegemist on imega. Ka meditsiinis on imed v\u00f5imalikud."}
{"text":"Haapsalus sai mees kaupluse ees peksa6. m\u00e4rtsil kella 21 paiku \u00f5htul sai politsei teate, et Haapsalus l\u00f5id kaks meest Tallinna maanteel kaupluse ees 53-aastast meest.\nRaplamaa\nArvuti, arvutis\u00fcsteemi ja arvutiv\u00f5rgu ebaseaduslik kasutamine\n7. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 24. veebruaril h\u00e4kiti 46-aastase Kohila valla elaniku e-postikasti. Kontol muudeti \u00e4ra parool ja salak\u00fcsimus, millega saadi kontole ebaseaduslik juurdep\u00e4\u00e4s ning mille t\u00f5ttu ei ole kannatanul enam v\u00f5imalik enda kontot kasutada.\u00a0\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\n6. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 5. m\u00e4rtsi hilis\u00f5htul l\u00f5i 53-aastane joobes mees M\u00e4rjamaa vallas kodus enda 43-aastast elukaaslast."}
{"text":"EL kehtestas sanktsioonid naistevastase v\u00e4givalla eestBR\u00dcSSEL, 7. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Euroopa Liit kehtestas teisip\u00e4eval rahvusvahelise naistep\u00e4eva eel naistevastase v\u00e4givalla ja inim\u00f5igusrikkumiste eest sanktsioonid kuue riigi ametnikele, nende seas Venemaa ja Afganistan.\nUudisteagentuuri AFP n\u00e4htud dokumendi kohaselt lisati sanktsiooninimekirja \u00fcheksa f\u00fc\u00fcsilist ja kolm juriidilist isikut. Sanktsioonid h\u00f5lmavad viisakeeldu ja varade k\u00fclmutamist EL-is.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ungari saadikud NATO taotlusega seoses Rootsile: l\u00f5petage valetamineSTOCKHOLM, 7. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Ungari toetab Rootsi liikmesust NATO-s, kuid Rootsi poliitikud peavad l\u00f5petama valede levitamise Ungari ja \u00f5igusriigi kohta, \u00fctles Ungari parlamendidelegatsiooni juht teisip\u00e4eval Stockholmis.\nUngari ja T\u00fcrgi on ainsad NATO riigid, mis on eri p\u00f5hjustel pikalt venitanud Rootsi ja Soome liikmesustaotluste ratifitseerimisega oma parlamentides.\nBudapest h\u00e4\u00e4letab l\u00e4hin\u00e4dalail ilmselt m\u00f5lema riigi alliansiga liitumise poolt, \u00fctles Ungari parlamendi asespiiker Csaba Hende Stockholmis ajakirjanikele.\n\"Alustasime arutelu l\u00e4inud n\u00e4dalal ja tavaliselt, kui k\u00f5ik laabub sujuvalt, on m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast selline arutelu l\u00f5ppenud,\" \u00fctles Hende, kes kuulub parempoolse ja vastuolulise peaministri Viktor Orb\u00e1ni parempoolsesse populistlikku ja rahvuskonservatiivsesse erakonda Fidesz.\nUngari pidevad ettek\u00e4\u00e4nded ratifitseerimisprotsessiga viivitamisel on muutnud n\u00e4rviliseks nii Rootsi kui Soome, mille \u00fchist taotlust pidurdab eriti j\u00f5uliselt T\u00fcrgi.\nUngari parlamendi veebik\u00fclje andmeil pidi h\u00e4\u00e4letus esmalt aset leidma 6. ja 9. m\u00e4rtsil, ent n\u00fc\u00fcd on see l\u00fckatud edasi 20. m\u00e4rtsile.\nHende ja teised Ungari seadusandjad kohtusid teisip\u00e4eval Rootsi parlamendi spiikriga \"viisakusvisiidil\".\n\"See oli soe, s\u00f5bralik, ettepoole vaatav ning kandis endas uue alguse lootust,\" \u00fctles Hende. \"Tegime selgeks, et Ungari valitsus, Ungari president ja valdav enamus parlamendiliikmeid toetab \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt Rootsi NATO liikmesust.\"\nEnt ta m\u00e4rkis, et Stockholmi ja Budapesti vahelisi kahepoolseid suhteid on vaja parandada.\nRootsi peab samuti n\u00e4itama Ungari vastu \u00fcles rohkem austust, \u00fctles Hende, s\u00fc\u00fcdistades Rootsit \"valede\" levitamises.\n\"Hea oleks, kui tulevikus v\u00e4ldiksid Rootsi poliitikud, valitsusliikmed, parlamendiliikmed ja Euroopa Parlamendi liikmed Ungari kujutamist vales valguses, viidates \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete puudumisele, mis ilmselgelt tugineb ebat\u00f5estele faktidele,\" s\u00f5nas ta.\nRootsi tunneb, et Ungari v\u00f5ib kasutada nende NATO liikmesuse taotlust enda huvides Budapesti v\u00e4gikaikaveos Euroopa Liiduga.\nBr\u00fcssel k\u00fclmutas detsembris miljardeid eurosid toetust ja sidus selle taasandmise korruptsioonivastaste reformidega, mida Budapestilt pikisilmi oodatakse.\nLisaks on Ungari valitsus, erinevalt \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopast, k\u00e4inud ebam\u00e4\u00e4rast rada, mis puudutab Venemaa agressioonis\u00f5da Ukrainas ning on keeldunud otses\u00f5nu kritiseerimast Vene autoritaarset riigipead selle eest nimeliselt.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"K\u00f5ik, mis paigast \u00e4ra, on Reformierakonna n\u00e4guBNS vahendab: Kaja Kallas ei usu, et v\u00f5imuliit tuleb liialt Reformierakonna n\u00e4gu. Paraku on kahe aasta jooksul k\u00f5ik, mis on autu, moraalitu ja valelik, just Reformierakonna n\u00e4gu.\nUues koalitsioonis on ka v\u00e4iksemad puudlid poliitorava n\u00e4oga \u2013 pakkus ju E200 komissar Lauri Hussar oma erakonda lausa pugejalikult Reformierakonna s\u00fclekoeraks. RE ja E200 vahel toimis varemgi \u00fchendatud anumate p\u00fchim\u00f5te \u2013 kui poliitoravad olid madalseisus, siis kosus Jeestidvesti, ja vastupidi. Sotsid oma uusmarksistlike seisukohtadega on alati Reformierakonna toeks olnud.\nSeega on koalitsioonil Reformierakonna n\u00e4gu, \u00f5igemini k\u00f5igile vasakliberaalidele omane vihkav grimass.\nReformierakonna n\u00e4gu aga on Eestis k\u00f5ik: kapo, prokuratuur, kohtud, peavoolumeedia, suur osa ametnikkonnast, e-valimised ja kahtlased tulemused, skandaalid autorollotamisest skandinaavlaste rahapesuni, VEB Fondist Tallinna Sadamani.\nIlmselt saavad Reformierakonna ja tema puudlite n\u00e4oga olema ka vaenuk\u00f5neseadus koos trellitatud akendega ning \u00f5nnelikud v\u00e4rskelt abiellunud mehepojad. K\u00f5ik, mis ajab seest keerama, on Reformierakonna n\u00e4gu.\nUued Uudised"}
{"text":"Slovakkia valitsusjuht lahkus ennet\u00e4htaegsete valimiste eel erakonnastBRATISLAVA, 7. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Slovakkia peaministri kohuset\u00e4itja Eduard Heger teatas esmasp\u00e4eva \u00f5htul, et astub v\u00e4lja oma parteist OLaNO; samas on septembri l\u00f5ppu kavandatud ennet\u00e4htaegsed \u00fcldvalimised.\n\"Minu lugu OLaNOs l\u00f5peb t\u00e4na,\" \u00fctles Heger Facebooki postituses, lisades, et tema roll ja \u00fclesanne on t\u00e4idetud.\n\"Mul on mu enda poliitiline visioon. Ma tean, et kui ma tahan seda t\u00e4ide viia, siis pean tegema seda omal moel.\"\nHeger ei \u00f6elnud, kas kavatseb liituda m\u00f5ne teise erakonnaga v\u00f5i loob ise uue partei.\nKohalik meedia m\u00e4rkis, et ta v\u00f5ib j\u00f5ud \u00fchendada kohuset\u00e4itja valitsuse teiste ministritega, kellega veetakse detsembris usaldush\u00e4\u00e4letuse kaotanud valitsusest maha j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6p\u00f5ld uute valimisteni.\n\"Koos Eduard Hegeriga otsime me lahendust, selleks, et valijal oleks midagi, mille vahel valida,\" \u00fctles jaanuaris Slovakkia kaitseminister Jaroslav Na\u010f.\nParemtsentristlik valitsuskoalitsioon v\u00f5itis 2020. aastal \u00fcldvalimised ses 5,4 miljoni elanikuga riigis korruptsioonivastase v\u00f5itluse programmi sildi all.\nHeger vahetas OLaNO liidri Igor Matovi\u010di peaministri kohal v\u00e4lja 2021. aasta aprillis, p\u00e4rast nelja erakonna v\u00f5imuliidu sisest t\u00fcli.\nP\u00e4rast detsembrikuist umbusaldush\u00e4\u00e4letust ja sellele j\u00e4rgnenud poliitkriisi kukkus peaministri toetus l\u00f5plikult. Veebruaris v\u00e4ljendas oma usaldust Hegeri vastu vaid 19 protsenti valijaist, veel aasta tagasi oli see 28 protsenti.\nEuroopa Liidu ja NATO liikmesriik Slovakkia peab ennet\u00e4htaegsed \u00fcldvalimised 30. septembril.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kuidas seletada valimistulemust empaatiav\u00f5imetule poliitikuleNeli aastat tagasi andis rahvas riigikogu valimistel m\u00e4rku, et ei ole vaja v\u00f5imu juurde lasta kriminaalkorras karistatud erakonda, ja ei ole vaja lihtsalt lammutamise p\u00e4rast keerata pea peale lihtsat ja arusaadavat maksus\u00fcsteemi. Kuigi Reformierakonna toonane valimisv\u00f5it ei olnud nii oodatav kui praegune, siis tunnetusega poliitik v\u00f5inuks sellest siiski aru saada, kirjutab toimetaja Aarne Seppel.Ei saa skorpionile pahaks panna, kui ta salvab, see on tal loomuses. Nii on ka raske panna poliitikule pahaks, kui ta ootamatu ratsuk\u00e4iguga hoiab endale peaministrikoha. Nii J\u00fcri Ratas tegi ja oli sunnitud alla neelama Isamaa kummalise pensionireformi ja EKRE nagu keskajast p\u00e4rit pursked. Sauna\u00f5htulik avalik \u00e4rplemine oli lubatud, sest J\u00fcri Ratas tahtis iga hinna eest olla peaminister. T\u00e4htis mees. V\u00e4hemalt ta ise arvas nii.\nV\u00f5ib-olla tundis Ratas kergendust, kui Porto Franco hoop andis kiire v\u00f5imaluse ebameeldivaks muutunud liidust lahkuda. Sest poripritsmed polnud mitte ainult p\u00f5lleesisel. Reformierakonna k\u00f5rvalt enda opositsiooni m\u00e4ngimine andis ilmselgelt v\u00f5imaluse vabamalt valimisteks valmistuda.\nKaja Kallase teisel valitsusel v\u00f5inuks olla k\u00f5ik eeldused tuule k\u00e4tte j\u00e4\u00e4da. Laulus\u00f5nu tsiteerides: \u00abAeg oli raske siis, g\u00e4ngsterid, vaesus, kriis\u00bb. Valimisteks valmistusid ka Reformierakonna partnerid. Isamaa surus oma soove, sotsid t\u00f5stsid igast t\u00fchjast t\u00fcli. Kuidagi j\u00e4i aga poliittehnoloogidel kahe silma vahele asjaolu, et Kaja Kallas ei ole olulistel teemadel esik\u00f5neleja mitte ainult Eestis, vaid Euroopas ja ka maailmas.\nEi saa skorpionile pahaks panna, kui ta salvab, see on tal loomuses.\nPool aastat tagasi hakkasid erakonnad meeleheitlikult otsima valimiste p\u00f5hiteemat. Nagu Pipi otsis spunki. Sahtlinurgast toodi v\u00e4lja pisut kopitav astmelise tulumaksu idee, r\u00e4\u00e4giti maksuastmetest. Napilt \u00fcle keskmise palga teenijad tembeldati j\u00f5ukateks.\nKeskerakonna neli viimast aastat on kui \u00f5pikun\u00e4ide sisut\u00fchjast rapsimisest. Eestlaste massid pole neid kunagi liiga palju armastanud, savisaarelikuks meeletuks \u00e4raostmisteks pole enam jaksu. Muust rahvusest inimestega ei m\u00f5istetud korraga aga midagi tarka peale hakata: tahaks olla eestimeelne, aga h\u00e4\u00e4li tahaks ka. L\u00f5puks polnud eriti kumbagi.\nInflatsioonil v\u00f5inuks olla j\u00f5ud kukutada valitsus, Isamaa universaalelekter polnud ehk ideaalne, aga ta oli v\u00e4hemalt \u00fclikallite elektrihindade ajal lahendus. Rahvas oigas, aga sai hakkama, sest oli teadmine, et kellelgi mitte liiga kaugel on olukord veelgi kehvem ja igap\u00e4evane oht surma saada.\nKuskil EKRE parteikontoris leiti aga siis, et tuleb hakata vaenama Ukraina abistamist ja \u00f5nnetuid s\u00f5jap\u00f5genikke ja leiti, et me siin toetame iseenda h\u00e4vitamist. Et surma eest p\u00f5genenud inimesed tuleks tagasi saata Vene timuka k\u00e4tte. Sellise konstruktsiooni kohatusest aru saamiseks ei ole vaja imelist talupojatarkust, vaid natuke empaatiat.\nJa rahvas andis valimistel uuesti m\u00e4rku. Palju j\u00f5ulisemalt kui neli aastat tagasi. See oligi rahva tahe. Mitte lasta enda valitseda korruptantidel ja k\u00fc\u00fcnilistel poliittehnoloogidel."}
{"text":"\u201cPostimees\u201d poolteist aastat tagasi: \u201cOpositsioon: e-valimised l\u00f6\u00f6vad Vene demokraatiale hingekella\u201dKui siinne meedia peab Eesti e-valimisi ausaks, siis 2021. aasta septembris Venemaa valimiste ajal arvasid nad k\u00fcll teisiti. Igatahes vahendas Postimees tollal suuri ohtusid, et Kreml kasutab e-valimisi oma huvides \u00e4ra.\nTollal kirjutati \u201cPostimehes\u201d: \u201cVene opositsioon kardab, et neil valimistel kasutatav e-h\u00e4\u00e4letamine muudab riigi avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tavate inimeste survestamise senisest lihtsamaks. Helsingi \u00dclikooli Vene poliitika professor Vladimir Gelman \u00fctles Moscow Timesile: \u201cKremlil on vaja kindlasti legitiimsuse s\u00e4ilitamiseks valimisaktiivsust sobivatest allikatest t\u00f5sta.\u201d\nKremli kriitikute teatel raskendavad e-valimised valimispettusi tuvastada. \u201cMeetodid on muutunud. Kreml tahab v\u00e4ltida piinlike piltide ja videote ilmsiks tulekut ning inimesi on m\u00e4rksa lihtsam e-h\u00e4\u00e4letuse kaudu \u00f5igesti valima sundida, sest isegi vaatlejaid pole kohal,\u201d \u00fctles Moscow Timesile endine parteitu poliitik Roman Juneman.\nMeduza teatel t\u00f5i eelmisel aastal Venemaal esimest korda kasutatud e-h\u00e4\u00e4letamine kaasa anomaaliaid. N\u00e4iteks \u00fcletas \u00fches Moskva Troitski ringkonna valimisjaoskonnas elektrooniliste registreerimiste arv 217 protsendi v\u00f5rra kogu valijate arvu.\nS\u00f5ltumatu valimisvaatleja Golosi asejuhi Stanislav Andreit\u0161uki s\u00f5nul on see \u00e4\u00e4rmiselt probleemne areng. \u201cSee protsess on tehtud t\u00e4iesti l\u00e4bipaistmatuks. Kontrolli ja piiranguid valimispettustele sisuliselt enam ei olegi,\u201d vahendas Andreit\u0161uki s\u00f5nu Moscow Times.\nVenemaal t\u00f5estati, et e-valimised on pettus. Eestis v\u00f5idakse r\u00f5huda sellele, et meil on ausad valimisametnikud \u2013 aga j\u00e4lgides seda, millise vihkamisega viis meedia v\u00f5imueliidi toel l\u00e4bi EKRE-vastast kampaaniat, v\u00f5ib julgelt \u00f6elda, et sellise vihkamispagasiga inimestelt v\u00f5ib k\u00f5ike oodata. Kaja Kallas vihkab Martin Helmet sama hullusti, nagu Putin Navaln\u00f5id, et teda e-valimiste v\u00f5ltsingutega t\u00f5rjuda.\nLisaks on rahaskandaalidega Reformierakonnal tohutult palju kaotada, kui v\u00f5imule saab keegi, kes hakkab rahapesuasju lahti harutama.\nE-valimisi peetakse ainult Eestis ja Venemaal, teised riigid, sealhulgas \u201cliberaalsed\u201d, peavad neid liiga ohtlikeks ja kontrollimatuteks. Venemaa sekkub seejuures teiste riikide valimistesse k\u00f5ige rohkem just interneti kaudu (v\u00f5ib-olla ka Eestis, oma rahapesupartnerite toetuseks).\nKui Venemaal saab v\u00f5imupartei \u201cv\u00f5ltsimatuid\u201d e-valimisi oma huvides \u00e4ra kasutada, siis miks mitte ka Eestis \u2013 hoovad on ju v\u00f5imurite k\u00e4tes, kohalik \u201cNavaln\u00f5i\u201d ehk EKRE on ju suuresti k\u00f5rvaldatud.\nUued Uudised"}
{"text":"Tuntud poksija korraldatud v\u00f5istlus on \u00f5igusorganite huviorbiidisKuna\u00a0poksiv\u00f5istlus j\u00e4i \u00e4ra, n\u00f5uab \u00fcrituse korraldaja\u00a0Piletilevilt raha tagasi. \u00abEnamik pileteid osteti mobiilimaksega, mis on ebatavaline, ja kahtlustatakse pettust,\u00bb nentis pileteid m\u00fc\u00fcv ettev\u00f5te.\u00abArmastavad v\u00e4hesed, vihkavad paljud, austavad k\u00f5ik,\u00bb seisab endise\u00a0poksija Jaan Beljajevi Facebooki kontol.\nN\u00fc\u00fcd korraldab Beljajev Tartus poksiv\u00f5istlust\u00a0\u00abEmaj\u00f5e lahing\u00bb, kus m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal oleks\u00a0A. Le Coqi spordihoones pidanud teiste seas vastakuti\u00a0astuma\u00a0odaviskekuulsus Andrus V\u00e4rnik ja\u00a0mitmekordne Eesti poksimeister Mait Metsis.\nOotamatult j\u00e4i \u00fcritus\u00a0aga \u00e4ra ja t\u00e4naseks on algatatud kriminaalmenetlus,\u00a0seda kelmuse paragrahvi alusel.\u00a0\u00abSaame \u00f6elda nii palju, et politseile on selles asjas avaldus laekunud ning juhtunu asjaolusid selgitatakse kriminaalmenetluses,\u00bb kinnitas PPA pressiesindaja Ragne Keisk.\n\n\u00abPolitsei on alustanud kriminaalmenetlust, et selgitada internetis ostude sooritamisel toimunud v\u00f5imaliku kelmuse asjaolusid. Praegu ei ole kellelegi kahtlustust kuriteo toimepanemises esitatud,\u00bb lisas prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik\u00a0Lisanna M\u00e4nnilaan.\u00a0\u00abKuna t\u00f5endite kogumine on pooleli ja kahtlustust ei ole kellelegi esitatud, ei saa uurimise kohta veel rohkem infot avaldada.\u00bb\nKui algul \u00fctles \u00fcrituse peakorraldaja Jaan Beljajev, et V\u00e4rnik haigestus grippi ja teine osaleja Ukrainast sai vigastuse, siis hiljem \u00fctles Beljajev Tartu Postimehele, et\u00a0V\u00e4rnik hakkas kartma.\u00a0\u00abTa hakkas kartma. Ma ei hakka valetama. Polnud mingit vigastust ega haigust,\u00bb v\u00e4itis korraldaja. Esialgu jaanuaris toimuma pidanud v\u00f5istluse kohta seisis \u00fchismeedias: \u00abV\u00f5imalusel korraldatakse \u00fcritus kas veebruaris v\u00f5i m\u00e4rtsis.\u00bb\n\u00dcrituse piletite m\u00fc\u00fcgiga tegelenud\u00a0Piletilevi kinnitas, et telekommunikatsioonifirmad v\u00f5tsid nendega \u00fchendust ja teatasid, et enamik\u00a0pileteid osteti mobiilimaksega, mis on ebatavaline, ja kahtlustatakse pettust.\n\nKuvat\u00f5mmis veebilehelt\nKuvat\u00f5mmis veebilehelt\n\nErinevad telekommunikatsioonifirmad\u00a0tegid ka politseisse avalduse.\u00a0\u00abMeile teadaolevalt on algatatud uurimine,\u00bb nentis Piletilevi. Viimaselt n\u00f5uavad \u00abEmaj\u00f5e lahingu\u00bb korraldajad piletiraha tagasimaksmist, ent kuna kahtlustatakse pettust, ei ole tagasimakset tehtud.\nToimetusel ei ole \u00f5nnestunud Jaan Beljajeviga \u00fchendust saada. Kuigi mees luges saadetud kirja, otsustas ta sellele praegu mitte\u00a0vastata. Lisame\u00a0tema kommentaari esimesel v\u00f5imalusel."}
{"text":"NYT: USA luure s\u00f5nul r\u00fcndas Nord Streami torusid ukrainameelne grupeering   USA luure hinnangul v\u00f5is eelmise aasta s\u00fcgisel toimunud Nord Streami gaasitorude sabotaa\u017ei taga olla ukrainameelne grupeering. Luureallikate hinnangul ei olnud Ukraina valitsus r\u00fcnnakuga seotud.   Ameerika \u00dchendriikide luureallikate s\u00f5nul tegi eelmise aasta septembris r\u00fcnnaku Nord Streami gaasitorude vastu Ukrainat pooldav grupeering, teatas The New York Times. USA allikate kinnitusel ei ole praegu m\u00e4rke, et r\u00fcnnakuga oleks seotud Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski v\u00f5i m\u00f5ni teine k\u00f5rge ametiisik Ukraina valitsusest. Ukraina ja tema liitlased on osade ametnike s\u00f5nul k\u00f5ige loogilisema potentsiaalse motiiviga olles Nord Streami projekti vastu aastaid protestinud, nimetades projekti rahvusliku julgeoleku riskiks. Ukraina valitsus ja Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure kinnitasid The New York Timesile, et nemad ei m\u00e4nginud gaasitorude r\u00fcnnakus mingit rolli ega teadnud, kes r\u00fcnnaku tegid. USA allikate s\u00f5nul ei ole r\u00fcnnaku teinud grupeeringust eriti palju teada. Ainult nende vastuseis Vene presidendile Vladimir Putinile on uusima luureinfo kohaselt selge. Samas ei ole teada kui palju inimesi sellesse grupeeringusse v\u00f5is kuuluda v\u00f5i kes sabotaa\u017eioperatsiooni eest maksis. USA valitsusametnikud ei soovinud lehele t\u00e4psustada, et kuidas nad sellise luureinfo said ning mida see sisaldas. Samas ei olevat nende j\u00e4reldused veel l\u00f5puni kindlad. The New York Timesi s\u00f5nul v\u00f5ib see t\u00e4hendada, et r\u00fcnnaku tegid omap\u00e4i Ukraina valitsuse v\u00f5i julgeolekuj\u00f5ududega seotud isikud. Varem on USA ja Euroopa Liidu valitsused spekuleerinud, et r\u00fcnnaku tegi Venemaa, kuna neil on olemas vastav allvee r\u00fcnde- ja sabotaa\u017ei v\u00f5imekus. Samas ei ole Moskva v\u00f5imalik motiiv l\u00f5puni loogiline, kuna see peatas l\u00f5plikult v\u00f5imaliku tuluallika. \u00dche hinnangu kohaselt maksaks gaasitorude taastamine ligikaudu pool miljardit dollarit. USA allika kinnitusel ei ole nad leidnud t\u00f5endeid, et r\u00fcnnakuga oleks olnud seotud Vene valitsus. Luureandmete kohaselt tegid r\u00fcnnaku t\u00f5en\u00e4oliselt kas Ukraina v\u00f5i Vene kodanikud v\u00f5i mingi kombinatsioon neist kahest. Samas olevat selge, et r\u00fcnnakuga ei olnud seotud USA ega Briti kodanikud. Euroopa valitsuametnikud on varem hinnanud, et r\u00fcnnaku tegija pidi olema m\u00f5ne riigi valitsusega seotud, kuna selle tegijad paigutasid vahele j\u00e4\u00e4mata l\u00f5hkeseadeldisi L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hja. The New York Times r\u00f5hutas, et USA ei ole sama avalikult v\u00e4itnud. L\u00f5hkeaine paigutati luureallikate kohaselt torujuhtmete l\u00e4histele kogenud sukeldujate poolt, kes t\u00f5en\u00e4oliselt ei t\u00f6\u00f6tanud \u00fchegi s\u00f5jav\u00e4e ega luureameti heaks. Samas on v\u00f5imalik, et sukeldujad v\u00f5isid saada m\u00f5ne valitsuse poolt varem erikoolitusi. Luureametnikud r\u00f5hutasid lehele, et on veel v\u00e4ga palju mida nemad ja nende Euroopa partnerid Nord Streami r\u00fcnnakutest ei tea veel. Selle luureinfoga tutvunud USA ametnikud ei ole The New York Timesi s\u00f5nul k\u00f5ik \u00fchel meelel, kui palju seda usaldada. USA valitsusametnikud \u00fctlesid lehele, et nad on optimistlikud, et USA luureametid koos Euroopa partneritega suudavad r\u00fcnnaku kohta rohkem infot leida. Eraldiseisvalt on Nord Streami gaasitorude plahvatuste osas algatanud juurdlused Taani, Rootsi ja Saksamaa. Kuigi Ukraina relvaj\u00f5ud s\u00f5ltuvad l\u00e4\u00e4neriikide ja eelk\u00f5ige Ameerika \u00dchendriikide s\u00f5jalisest toest ei ole ukrainlased alati k\u00f5iki enda s\u00f5jalisi tegevusi ja otsuseid nendega jaganud. Samas kinnitasid USA valitsusametnikud, et nende usaldus Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski valitsuse vastu on kasvanud. Nord Stream 1 gaasitoru, mis \u00fchendab Vene gaasimaardlaid Saksamaaga, sai valmis 2011. aastal ning see maksis 12 miljardit dollarit. Nord Stream 2 sai valis 2021. aastal ning seda ei v\u00f5etud kunagi kasutusele. Nord Stream 2 kasutuselev\u00f5tu vastu olid avalikult Ameerika \u00dchendriigid, Suurbritannia, Poola, Ukraina ja teised riigid, kelle s\u00f5nul v\u00f5ib Moskva kasutada gaasitarneid tulevikus v\u00e4ljapressimiseks. Viimase aasta jooksul on Saksamaa gaasis\u00f5ltuvust Venemaast tugevalt v\u00e4henenud, kuid samas on Saksamaal energiakandjate hinnad t\u00f5usnud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Allan Aksiim    \t\t\t\t\tAllikas:  The New York Times   "}
{"text":"Valgevene arestib Poola veokeid ja pressib  omanikelt v\u00e4lja sadu tuhandeid eurosidViimastel p\u00e4evadel on Valgevene piirivalve ja politsei asunud aktiivselt kinni pidama Poola registrim\u00e4rgiga veokeid. Autojuhtidel lubatakse omal j\u00f5ul Poolasse naasta, kuid veokid arestitakse hiiglaslike rahan\u00f5uete tagatiseks. Poola vedajad nimetavad Valgevene tegevust inimr\u00f6\u00f6videks lunaraha v\u00e4ljapressimise eesm\u00e4rgil.\nTeadaolevalt on Valgevenes arestitud juba 70 Poola veokit, mille eest k\u00fcsitav lunaraha ulatub kokku miljonitesse eurodesse.\nFoto: trans.info\nValgevene v\u00f5imud v\u00f5tavad s\u00f5na otseses m\u00f5ttes Poola veokid ja nende juhid pantvangi ning n\u00f5utakse \u201erikkumiste eest\u201c hiiglaslike kautsjonide tasumist. Milles \u201erikkumised\u201c t\u00e4psemalt seisnevad, see j\u00e4\u00e4b aga arusaamatuks."}
{"text":"Metsamaa reisib\u00fcrood Baltic Tours kahtlustatakse suures europettusesEesti reisifirmaga seotud kriminaalasi h\u00e4vitas Euroopa piirivalveameti Frontexi juhi karj\u00e4\u00e4ri.Euroopa prokuratuur kahtlustab Eesti \u00fcht vanimat reisib\u00fcrood Baltic Tours ja selle omanikkuAndreas Metsamaad (41) suures grupiviisilises kelmuses.V\u00f5imalik kuritegu on seotud Euroopa piiri ja rannikuvalve ametile Frontex osutatud rahvusvaheliste majutusteenustega, mille kogumaksumus on ligi viis miljonit eurot.Kahtlustuse kohaselt paisutas Baltic Tours arveid salaja k\u00fcmne protsendi v\u00f5rra ehk kokku umbes 460 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Uurijate andmetel maksis Frontex Baltic Toursile pettuse tulemusel v\u00e4lja \u00fcle 170 000 euro ja tasumist ootas veel 290 000 eurot.Karm suhtluskeeldHarju maakohtu kohtuniku Eha Popova otsusel v\u00f5eti Metsamaa veebruari alguses vahi alla, et ta ei saaks j\u00e4tkata uute kuritegude toimepanemist ehk Frontexile uute valearvete esitamist.Tema advokaat Indrek Leppik peab sellist vahistamist kahtlustuse sisu arvestades p\u00f5hjendamatuks. Pealegi kehtestati trellide taha pandud \u00e4rimehele t\u00e4ielik suhtluspiirang, lubades tal ajada asju ainult advokaadiga.Leppikut h\u00e4irib, et kinnipidamiskohas hoitavat Metsamaad k\u00fclastas eraviisiliselt keskkriminaalpolitsei uurija. Too kutsunud Metsamaad \u00fcles ennast s\u00fc\u00fcdi tunnistama, \u00f6eldes \u00e4rimehele: \u201eS\u00fcsteemi vastu ei saa! Ei ole m\u00f5tet vaielda!\"Advokaat Leppiku s\u00f5nul ei tunnista Metsamaa ennast talle ette heidetavates kuritegudes s\u00fc\u00fcdi. \u201eBaltic Toursi hankega tegelenud inimesed on Frontexist t\u00f6\u00f6lt lahkunud,\" r\u00e4\u00e4kis advokaat. \u201eKeegi ei tea enam, kuidas Teamsi koosolekutel asju kokku lepiti.\"Piirivalvurid t\u00f5steti \u00f6\u00f6sel t\u00e4navaleFrontex s\u00f5lmis Baltic Toursiga reisija majutusteenuste osutamise lepingu 2021. aasta l\u00f5pul. Reisib\u00fcroo kohustus organiseerima Euroopa v\u00e4lispiiridel patrullivatele Frontexi Standing Corpsi piirivalvuritele majutuse. Frontex maksis \u00f6\u00f6maja eest Baltic Toursile ja see omakorda majutusteenuse pakkujatele.Mingil p\u00f5hjusel j\u00e4i osa arveid maksmata. N\u00e4iteks t\u00f5steti Montenegros kolm Frontexi ametnikku keset \u00f6\u00f6d t\u00e4navale, sest nende \u00fc\u00fcriv\u00f5lg oli kasvanud 9000 eurole. Paljud ametnikud olid sunnitud maksma \u00f6\u00f6bimise eest omast taskust.Pahameel kasvas nii suureks, et 2022. aasta mais Frontex l\u00f5petas Baltic Toursi lepingu. Majutusteenuse osutajatel on siiani saamata ligi kolm miljonit eurot. Frontex pole tasunud seda summat Baltic Toursile, too aga on j\u00e4\u00e4nud v\u00f5lgu majutusteenuse osutajatele.Euroopas avalik, Eestis saladusOma raha ootavad hotellipidajad nurisevad \u00fcle Euroopa. Frontexi pressiteenistus s\u00fc\u00fcdistab tekkinud kaoses Eesti reisib\u00fcrood.Mullu detsembris kirjutas Frontexi ja Baltic Toursi skandaalist Saksa juhtiv ajakiri Der Spiegel. Sakslased ennustasid, et tekkinud jama nullib Frontexi ajutise juhi, l\u00e4tlannaAija Kalnaja \u0161ansid t\u00f5usta agentuuri direktoriks. Nii l\u00e4kski - tema asemel sai Frontexi uueks juhiks Hollandi s\u00f5jav\u00e4epolitsei komand\u00f6r Hans Leitjens.Sel teisip\u00e4eval arutas Tallinna ringkonnakohus Metsamaa soovi vahi alt vabaks saada. Euroopa delegaatprokur\u00f6r Silvia Kruusmaa tahtis \u00e4rimeest t\u00fcrmis edasi hoida ja n\u00f5udis asja arutamist eranditult kinnisel istungil. \u201eSelle kriminaalasja spetsiifikat arvestades oleks hea, kui see info ei j\u00f5uaks praegu avalikkusesse,\" p\u00f5hjendas Kruusmaa.Tallinna ringkonnakohus ei pidanud prokur\u00f6ri juttu veenvaks. Kohtunikud Inna Ombler, Orvi Koik ja Janika Kallin j\u00e4tsid istungi avalikuks ja otsustasid Metsamaa viivitamatult vahi alt vabastada.AS BALTIC TOURS1989 asutatud reisib\u00fcroo.Tegevjuht Viive Metsamaa (67).Tegelik kasusaaja Andreas Metsamaa (41).K\u00e4ive 2021. aastal 3,4 miljonit eurot, kasum 58 000 eurot.Allikas: \u00e4riregisterFOTO TAAVI SEPP REISI\u00c4RIMEES: Andreas Metsamaale kuuluv Baltic Tours tegutseb aastast 1989.TARMO VAHTER"}
{"text":"\u201eRohelised pole varjusurmas!\u201c Riigitoetusest ilma j\u00e4\u00e4nud erakonda aidanud poliitveteran Evelyn Sepp kinnitab, et roheliste j\u00e4rgmine kampaania algab praeguLigi k\u00fcmme aastat poliitikast distantsi hoidnud ja praegu (veel) parteitu Evelyn Sepp h\u00fcppas viimasel momendil roheliste rongile, otsustades lisaks organisatsioonilisele abistamisele kandideerida ka erakonna ridades riigikokku. Pikaaegse kogemusega poliitiku abi v\u00e4hemalt t\u00e4navu edu ei toonud, ent Sepp ja roheliste juht Johanna Maria T\u00f5ugu on veendunud, et \u00f5iged tulemused tehakse tulevikus.\nEsimeste h\u00e4\u00e4letustulemuste saabumise ajal p\u00fchap\u00e4eval s\u00f5nas erakonna kaasjuht Johanna Maria T\u00f5ugu parteikaaslastele peetud k\u00f5nes, et resultaadist hoolimata on k\u00f5ik teinud v\u00e4ga tublit t\u00f6\u00f6d. \u201eMeil on paigas v\u00e4\u00e4rtused ja maailmavaade, teame, mida tahame. Oleme tulemusest hoolimata \u00f5nnelikud, sest teame, mida oleme v\u00e4\u00e4rt,\u201c lausus 24aastane T\u00f5ugu, parlamendi p\u00fcrginud erakondade juhtidest noorim.\nT\u00f5si, tulemused j\u00e4id isegi endale seatud eesm\u00e4rgist k\u00f5vasti maha.\nKui neli aastat tagasi langes roheliste saagiks 10 227 h\u00e4\u00e4lt ja 1,8% toetust, seekord tehti samm tagasi \u2013 koguti vaid 5889 h\u00e4\u00e4lt ehk \u00fcheprotsendine toetus. Tulemusi m\u00f5jutas l\u00fchem valimisnimekiri \u2013 2019. aasta oldi v\u00e4ljas t\u00e4isnimekirjaga, t\u00e4navu vaid 58 kandidaadiga. T\u00f5ugu k\u00fcll \u00fctleb, et t\u00e4navu tuli iga kandidaadi kohta isegi 20 h\u00e4\u00e4lt rohkem. Kehvade tulemuste p\u00f5hjustena mainitakse veel korraliku noorenduskuuri, millega l\u00e4hiaastatel on kavas j\u00f5udsalt j\u00e4tkata, ning v\u00e4ga hilja alustatud kampaaniat ja s\u00f5numeid, mis j\u00e4id teiste erakondade varju. Samuti polevat kadunud eelmise juhatuse taak.\n\u201eKorraliku kampaaniat valmistatakse ette \u00fcks aasta,\u201c lausus valimispeol Evelyn Sepp, kes otsustas alles jaanuaris erakonda aidata. Tema prognoosis rohelistele 1,6protsendilist toetust.\n\u201eMeie kommunikatsioon ja s\u00f5num j\u00e4i hambutuks,\u201c t\u00f5des T\u00f5ugu teisip\u00e4eval \u00d5htulehele. \u201eJ\u00e4i selgusetuks, kuidas roheliste rohep\u00f6\u00f6re teiste omast eristab. Lisaks kannatasid \u00fclej\u00e4\u00e4nud erakonnad reformi ja EKRE vastandumisel. N\u00e4iteks meie ei j\u00f5udnud r\u00e4\u00e4kida \u00fcldse maksundusest.\u201c\nNoorte arendamine ja kogemuste lisamine\nT\u00f5ugu tunnistas, et rohelised on veel poolprofessionaalne erakond. \u201eK\u00f5ik alles \u00f5pivad kuidas ja mida teha. T\u00f6\u00f6tame vabatahtlikult. Meil on eesm\u00e4rgid paigas, aga oleme paremas seisus kui varem. 12 noort t\u00f5id kokku ligemale veerand koguh\u00e4\u00e4ltest. See on v\u00e4ga hea tulemus, millele ehitada.\u201c\nERAKONNA EESTIMAA ROHELISED KAASESIMEES JOHANNA MARIA T\u00d5UGU: Peame juurde tooma ja kasvatama poliitstrateegilist m\u00f5tlemist.\n(Robin Roots)\nTulevikus kavatsetakse \u00f6kologismi edasi viljeleda. T\u00f5ugu s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse erakonda tagasi tuua ka eelmise juhatuse ajal lahkunud inimesed. \u201eOlen proovinud osapooli lepitada. \u00dcritame tagasi tuua neid, kel on poliitilist kogemust, aga kes vahepeal kaotasid meisse usu, mis lasi tekkida Elurikkuse erakonnal. Meil pole praegu erakonnas poliitilist kogemust, me peame juurde tooma ja kasvatama poliitstrateegilist m\u00f5tlemist.\u201c\nKa Evelyn Sepp, kelle isiklik motivatsioon oli algselt rohelisi valimistel korralduslikult abistada, seab erakonna l\u00e4hituleviku p\u00f5hi\u00fclesandeks \u00e4ra \u00f5ppida professionaalsel tasemel poliitika tegemine. Kuigi Sepp pole veel m\u00f5elnud isiklikule tagasitulekule suurde poliitikasse, ei v\u00e4lista ta sedagi. \u201eRoheliste puhul on s\u00fcmpaatne, et nad meenutavad k\u00f5ige v\u00e4hem erakonda ja k\u00f5ige rohkem kogukonda,\u201c m\u00e4rgib pea 16 aasta Keskerakonna liige olnud Sepp.\n\u201eRoheliste j\u00e4rgmiste valimiste kampaania algab t\u00e4na (p\u00fchap\u00e4eval \u2013 H.P.). Ilmselgelt pole need valimised r\u00f5\u00f5mustavate tulemustega, aga kogemusest tuleb \u00f5ppida. Noori on palju ja peaasi, et nad ei heitu ning v\u00f5tavad kaasa t\u00f5sise \u00f5ppetunni. Rohelised peavad k\u00f5iki valimisi t\u00f5siselt kaasa tegema, pole \u00fcldse k\u00fcsimust, milliseid lahinguid valida. M\u00f5eldes, milliste d\u00fcnaamikaga on rohelised Euroopas pildile t\u00f5usnud, ootab ees v\u00e4ga palju organisatsiooni ehitamisele suunatud tegevusi, et saada nii-\u00f6elda k\u00e4in kolm korda n\u00e4dalas \u00f5htuti s\u00f6rkimas m\u00f5tteviis v\u00e4lja ja seada endale eesm\u00e4rk j\u00f5uda ol\u00fcmpiaks tippvormi,\u201c kasutab Sepp spordist laenatud metafoori.\nKuidas aga kommenteerib roheliste juht potentsiaalset Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni? \u201eTore, et sotsiaalselt liberaalne, kahju, et majanduslikult neoliberaalne,\u201c lausub T\u00f5ugu. Esmajoones ootab ta v\u00e4ga, kas Kaja Kallase j\u00e4rgmine valitsus suudab abieluv\u00f5rdsuse tagada.\n\u201eOotame, et kliimaseadus saaks kvaliteetselt \u00e4ra tehtud. Kui Reformierakond seda juhib, siis loodetavasti on see ambitsioonikas ja n\u00f5udlik ega hakata lubama pseudorohelisi asju,\u201c avaldab T\u00f5ugu. \u201eKindlasti ei soovi n\u00e4ha, et p\u00e4ikeseparkide nimel hakatakse h\u00e4vitama niite, rikkudes sealsete liikide elupaiku.\u201c\nPraegu pole rohelistel v\u00f5imalik rohep\u00f6\u00f6ret riigikogu v\u00f5i valitsuse tasandilt mudida, ent T\u00f5ugu kinnitab, et nad ei kavatse kuhugi kaduda. Kuigi kolmandaid valimisi j\u00e4rjest ei \u00f5nnestunud teenida \u00e4ra riigipoolset toetust, kavatsetakse annetuste pealt kindlasti edasi tegutseda. \u201eRohelised pole varjusurmas,\u201c kinnitab T\u00f5ugu.\nEvelyn Sepp: Keskerakond reetis Eesti\n\u00dcle pika aja taas riigikokku kandideerinud Seppa \u00fcllatas paari kuu jooksul tehtud kampaania ajal inimeste s\u00f5bralikkus. \u201eUudiste ja k\u00f5rgema pilotaa\u017eiga poliitkahurid on vaimset tervist t\u00f5siselt ruineerivad, aga t\u00e4navatel oli v\u00e4ga s\u00f5bralik,\u201c nentis ta. Samas on poliitikas j\u00e4tkuvalt palju sellist, mida ta ei soovi n\u00e4ha.\n\u201eSaades aru, kui hapras julgeolukuolukorras on mitte ainult Eesti, vaid Euroopa ja isegi maailm, minnakse seda ikka l\u00f5hkuma isiklike unelmate realiseerimiseks\u2026\u201c ahastab Sepp, j\u00e4\u00e4des korraks s\u00f5natuks. \u201eVaatan teatava murega seltsimehi r\u00fchmituses Koos (Vmeste \u2013 \u00d5L) ja ka Keskerakonda. Tahaksin \u00e4rgata halvast unen\u00e4ost, kus sellise ebaeetilise k\u00e4itumisega inimesi pole Eesti poliitmaastikul, aga kahjuks on nad olemas.\u201c\nKeskerakonnast 2014. aastal suure t\u00fcliga lahkunud Sepp lausub, et tal on endise koduerakonna kursist v\u00e4ga kahju. \u201eSee on lihtsalt j\u00f5uetuks tegev Eesti reetmine J\u00fcri Ratase k\u00e4te l\u00e4bi. Ma olen nii erakordselt t\u00fcdinenud, kuidas ta ei tea midagi, kuidas ta l\u00e4hedased kamraadid varastavad ja kuidas korruptsioon on nii suur. Yana Toomi ja Baruto venekeelsete koolide ja muu asi on ka lihtsalt kohutav.\u201c\nKas kunagi Keskerakonna infojuhi ametit pidanud Sepp ei tunne vana koduparteid enam \u00e4ra? \u201eTunnen k\u00fcll ja sellep\u00e4rast polegi seal juba v\u00e4ga palju aastaid. Aga selle partei k\u00e4ek\u00e4ik on nende mure, mitte minu.\u201c"}
{"text":"Ettev\u00f5tja Viktor Levada: ma ei saa suhelda inimestega, kes toetavad Putini-raiska\u201eMul on teile \u00fcllatus,\u201c teatab Viktor Levada sissejuhatuseks vene keeles. Ja j\u00e4tkab siis ukraina keeles: \u201eT\u00e4na ma r\u00e4\u00e4gin teiega p\u00f5him\u00f5tteliselt ukraina keeles, vene keeles ma ei r\u00e4\u00e4gi!\u201c\nKuidas l\u00e4heb teie Kiievis elaval \u00f5el?\nKuigi ma olen \u00f5de siia kutsunud, ei s\u00f5ida ta Kiievist kuhugi. Ta elab kortermajas ja kui ma temaga viimati r\u00e4\u00e4kisin, siis ta \u00fctles, et \u00f5htuti p\u00f5leb tuli veel ainult kolmes-neljas aknas.\nS\u00f5ja alguses oli muidugi kole, ta nuttis, kui r\u00e4\u00e4kis, kuidas kopterid lendavad ja kuulda on plahvatusi. Aga n\u00fc\u00fcd on Kiievis juba k\u00f5ik normaalne \u2013 kui niimoodi muidugi \u00f6elda saab.\nMu t\u00e4dit\u00fctar elab Hersonis, ta ootas \u00e4ra linna vabastamise ja s\u00f5itis n\u00fc\u00fcd Dubaisse. \u00dcks \u00f5de elab veel Luhanski oblastis, seal oli muidugi ka raske! Aga minu sugulastest keegi surma ei saanud.\nMul on Ukrainas veel \u00f5epoeg, kes sai juba 2014. aastal lahingus haavata ja kaotas k\u00e4e. Tema on sellest ajast saati kogu aeg s\u00f5dinud.\nViktor Levada ja ukraina keel\nViktor Levada hakkas ukraina keelt meelde tuletama 2014. aastal p\u00e4rast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi ning h\u00f5ivas osa Donetski ja Luhanski oblastist.\n\u201eKasvasin 100 000 elanikuga Oleksandrija linnas, kus oli 23 kooli. Ainult kahes koolis \u00f5petati ukraina keeles!\u201c kirjeldab Levada n\u00f5ukogudeaegset venestamispoliitikat Ukrainas.\n\u201eMinu ema tahtis mulle anda v\u00f5imalikult hea hariduse ja pani mind venekeelsesse kooli, sest seal olid paremad \u00f5petajad. Ukrainakeelsetes koolides k\u00e4ivaid lapsi vaadati, et need on mingid maakad.\u201c\nAasta alguses lahvatas Eestis pahameel, kui avaldati foto, millel Eesti praegused ja endised jalgpallistaarid istuvad \u00fche laua taga Narvast p\u00e4rit Venemaa jalgpallikoondise treeneri Valeri Karpiniga. Olite selle peale v\u00e4ga pahane ja lubasite vestelda teie klubisse, FCI Levadiasse kuuluvate jalgpalluritega. Millega see vestlus l\u00f5ppes?\nNendest fotodest on juba nii palju r\u00e4\u00e4gitud... see teema on ammendunud. Tahan hoopis t\u00e4nada eesti rahvast selle toetuse eest, mida s\u00f5ja esimesest p\u00e4evast peale on Ukraina suhtes v\u00e4ljendatud. Mullu 25. veebruaril toimus esimene Ukraina toetusmiiting Thbilisis, juba 26. veebruaril Tallinnas. Vabaduse v\u00e4ljakule kogunes 30 000 inimest, tuldi koos lastega. Seisid Ukraina ja Eesti lippudega. See puudutas mind v\u00e4ga.\nL\u00e4ksin riietusruumi ja t\u00e4nasin k\u00f5iki eesti m\u00e4ngijaid selle toetuse eest ja palusin neil t\u00e4nu edasi anda ka oma l\u00e4hedastele. Vaat seda ma pean oluliseks!\nAga Karpini fotod \u2013 me arutasime seda klubis. Meil on \u00fchtne seisukoht, see on minu seisukoht. Kui mina maksan m\u00e4ngijatele palka, siis minu klubis ei ole kohta inimestele, kes toetavad Putinit ja s\u00f5da. Meie inimesed on k\u00f5ik lojaalsed ja m\u00f5istavad olukorda.\nKuidas suhtute sellesse, et Vene sportlased v\u00f5ivad naasta rahvusvahelistele v\u00f5istlustele ja isegi ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele?\nV\u00e4ga halvasti. Kui n\u00e4gin lehes Eesti Ol\u00fcmpiakomitee presidendi Urmas S\u00f5\u00f5rumaa artiklit selles k\u00fcsimuses, siis t\u00e4nasin teda Eesti seisukoha eest.\nMillest siin saab \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida?! S\u00f5da k\u00e4ib, Putin tapab nii ukrainlasi kui venelasi. Saadab hakklihamasinasse noori poisse. Venemaa purustab linnu, infrastruktuuri \u2013 minu arvamus on, et sellise agressorriigi osalemine rahvusvahelistel v\u00f5istlustel ei ole lihtsalt v\u00f5imalik, see on lubamatu!\nMe olime just klubiga T\u00fcrgis \u2013 seal sai palju t\u00e4helepanu lugu sellest, kuidas Ukraina jalgpallur kakles Vene jalgpalluriga.\n15 aastat tagasi andsite intervjuu Eesti Ekspressile. Teilt k\u00fcsiti, kas olete m\u00f5elnud Ukrainast p\u00e4rit ettev\u00f5tjana sellesse riiki investeerida. Vastasite tookord, et Ukraina s\u00f5brad ei soovita teil seda korruptsiooni t\u00f5ttu teha. Kas teil n\u00fc\u00fcdseks on Ukrainaga \u00e4risidemeid tekkinud?\nMa olen tegelikult kogu aeg Ukrainaga t\u00f6\u00f6tanud. Olen sealt metalli v\u00e4lja vedanud. Olen t\u00f6\u00f6tanud ettemaksuga ja mul pole mingeid probleeme olnud. Ma tean muidugi h\u00e4sti, et Ukrainas \u00e4ri teha on raske.\nAga n\u00fc\u00fcd k\u00e4ib s\u00f5da. Meil on muidugi m\u00f5ni plaan tehtud selle kohta, kuidas Ukrainat aidata. Aga Ukrainas raha teha ma ei plaani. Hetkel m\u00f5tlen ainult sellele, kuidas saaksin aidata, olla Ukrainale kasulik ja kutsuda selleks \u00fcles ka oma \u00e4ripartnereid.\nMil viisil olete ukrainlasi aidanud?\nMul on sellest ebamugav r\u00e4\u00e4kida, aga olen t\u00f5esti inimesi aidanud s\u00f5ja esimesest p\u00e4evast peale. Juba 25. veebruaril tulin t\u00f6\u00f6le, kogusin k\u00f5ik ukrainlased kokku ja jagasin igale neist kindla summa sugulaste aitamiseks Ukrainas. Seda soovitas \u00fche mu ettev\u00f5tte direktor. Toetasime niimoodi 20 perekonda. Olen andnud raha ka Ukraina armeele, et d\u017eiipe osta.\nOsalesime \u00e4sja T\u00fcrgis heategevuslikul jalgpalliturniiril, mis oli korraldatud Ukraina armee toetamiseks. \u017d\u00f5tom\u00f5ri jalgpalliklubi president kahekordistas teiste klubide panustatud summa. Turniiri raames oli avatud korjandus droonide ostmiseks ja v\u00f5tsin sellest osa.\nMismoodi praegu Ukrainas jalgpalli m\u00e4ngida saab?\nJalgpalli m\u00e4ngitakse edasi. Praegu on Ukraina klubid T\u00fcrgis treeninglaagris, aga hooaeg algab varsti nagu meil Eestiski.\nKuidas suhtute sellesse, et meil Eestiski on k\u00fcllalt palju putiniste?\nKui s\u00f5da algas, oli minu seisukoht selge. Kustutasin oma elust k\u00f5ik, kes s\u00f5da toetasid. Mul oli palju s\u00f5pru ja tuttavaid Venemaal, kellega suhtlesin v\u00f5i koost\u00f6\u00f6d tegin. Kui keegi neist Putini-raiska toetas, siis kustutasin ta oma elust \u00e4ra! Isegi nende telefoninumbrid blokeerisin.\nKuidas ma saan nendega suhelda, kui nad toetavad s\u00f5da? Olen t\u00e4nulik v\u00f5imaluse eest avalikult oma arvamus v\u00e4lja \u00f6elda: minu jaoks on see s\u00f5da katastroof, ma ei saa suhelda inimestega, kes toetavad Putini-raiska.\nL\u00e4ti on vatnikke t\u00e4is. Jumalale t\u00e4nu, Eestis on neid v\u00e4he, aga ka meil on siiski vene vatnikke, kes Putinit toetavad.\nUkrainlased v\u00f5itlesid Maidanil selle eest, et paremini elada \u2013 nagu Euroopa Liidus. Aga Putin ei tahtnud seda lubada! Ta sai ju aru, et kui ukrainlased l\u00e4hevad Euroopa Liitu ja hakkavad paremini elama, siis kaotab tema Venemaal oma v\u00f5imu. K\u00f5ige olulisem ongi aru saada, et Putin kardab oma v\u00f5imu kaotada, mitte tema muinasjutt sellest, et Ukraina tahtis Venemaale kallale tungida.\nTeie arvates pole Eestis vatnikke nii palju kui L\u00e4tis. Aga kui j\u00e4lgida Eesti venekeelset sotsiaalmeediat, siis n\u00e4eb seal toetust putinistlikele seisukohtadele p\u00e4ris sageli. Millega te seda seletate?\nVatnikud on praegu peitu pugenud ega pista eriti nina v\u00e4lja. Nad kardavad avalikult oma seisukohti v\u00e4lja \u00f6elda, aga ka mina tean, et nad on olemas. Millega seda seletada? Seda ma ei tea.\nVarem arvasin ka mina, et Putin on k\u00f5iges s\u00fc\u00fcdi. Aga ei, selles s\u00f5jas on s\u00fc\u00fcdi vene rahvas. Nad on Putinit 23 aastat lusikaga toitnud, kandnud \u00fchtedelt valimistelt teistele. Kui n\u00fc\u00fcd venelastele r\u00e4\u00e4kida, et nad peaksid tulema meeleavaldustele, kaitsma oma \u00f5igusi, siis kuuleb vastuseks: me ei saa midagi teha, meist ei s\u00f5ltu midagi. Enam ei suuda nad t\u00f5esti midagi teha.\nAga ukrainlased v\u00f5itlesid oma \u00f5iguste eest Maidanil! Venelased on ise selles olukorras s\u00fc\u00fcdi, kui nad n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4givad, et ei saa enam midagi teha. Varem oli vaja tegutseda! Selles s\u00f5jas on s\u00fc\u00fcdi vene rahvas, kes v\u00f5imaldas sellisel olukorral tekkida.\nValimistel nad ei k\u00e4inud. Mul on meeles, kuidas 1993. aastal oleksin peaaegu alla ajanud eesti vanamemme, kes l\u00e4ks j\u00e4ise teega valimistele. M\u00f5tlesin, miks tal on vaja sellise ilmaga valima minna. Selgus, et oli k\u00fcll vaja! Eestlased on alati oma \u00f5igusi kaitsnud, aga Putinil lubati 23 aastat k\u00f5ike teha. Meil v\u00f5ib ainult Aivar Pohlak nii kaua v\u00f5imul olla (naerab)!\nKartsite 15 aastat tagasi Ukrainasse investeerida. N\u00fc\u00fcd pelgavad paljud Ukraina doonorid, et riiki investeeritud raha v\u00f5idakse korruptsiooni t\u00f5ttu \u00e4ra varastada. Kas teie hinnangul muutub Ukraina s\u00f5ja m\u00f5jul l\u00f5plikult ausaks l\u00e4\u00e4nelikuks turumajanduseks?\nOlen kindel, et nii l\u00e4heb. Aga k\u00f5igepealt on vaja s\u00f5da l\u00f5petada. Oleme Ukraina s\u00f5pradega arutanud olukorda korruptsiooniga. Kui s\u00f5da l\u00f5ppeb, tulevad rindel olnud inimesed raadasse ja lasevad korruptandid lihtsalt maha! Need viimased, kes on veel j\u00e4\u00e4nud. Inimesed on rindel s\u00f5dinud v\u00e4\u00e4rtuste eest, lootusega paremale tulevikule, nad ei lepi sellega.\nMa n\u00e4itan teile (v\u00f5tab k\u00e4tte laual olevad kirjutusvahendid ja s\u00e4tib need ringidesse)! Siin keskel on president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i ja tema esimene l\u00e4hikond \u2013 Andri Jermak ja teised. Nad on normaalsed inimesed.\n(Joonistab k\u00e4ega j\u00e4rgmise ringi.) Teises ringis on inimesed pooleks, aga juba j\u00e4rgmises \u2013 kolmandas ringis \u2013 toimub korruptsioon!\nTeil on Ukrainas palju sugulasi ja s\u00f5pru. Kuidas nende arvates s\u00f5da kevadel edasi areneb?\nNiipalju kui mina aru saan, on praegu k\u00f5ige t\u00e4htsam vabastada Melitopol, siis on tee Krimmi avatud. K\u00f5ige olulisem on see, kuidas Ukrainat aidatakse relvade ja laskemoonaga. Kui t\u00f5esti abi antakse, siis v\u00f5ib s\u00f5da suveks l\u00e4bi saada. Aga kui l\u00e4\u00e4nes hakatakse kartma tuumas\u00f5da ja sellega hirmutamist, siis muidugi mitte.\nMillega te ise praegu ettev\u00f5tjana tegelete?\nArendan Saha-Lool tehnoparki, kus tegutsevad peamiselt metalli t\u00f6\u00f6tlevad ettev\u00f5tted. Olen sinna ehitanud v\u00f5imsad tootmishooned.\nS\u00f5ja t\u00f5ttu on h\u00e4vitatud metallit\u00f6\u00f6stus Ukrainas, hiljuti toimunud maav\u00e4rin T\u00fcrgis kahjustas sealset teraset\u00f6\u00f6stust. Millised tagaj\u00e4rjed sel on?\n\u00dcks asi on purustused, aga teine asi on see, et n\u00fc\u00fcd tuleb hakata Ukrainat ja T\u00fcrgit taastama. Seet\u00f5ttu ma muidugi eeldan, et terase hind hakkab t\u00f5usma. S\u00f5ja pidamiseks kulub ka palju terast.\nKuigi Eesti on v\u00e4iksem kui L\u00e4ti ja Leedu, kasutatakse Eestis juba n\u00f5ukogude ajast alates rohkem terast. Siia olid koondatud suured metallit\u00f6\u00f6tlusettev\u00f5tted \u2013 Dvigatel, Metallist jt. Aga mingit krahhi ma k\u00fcll ette ei n\u00e4e. Pigem hakkavad majandust oluliselt m\u00f5jutama energiakandjate \u2013 mitte metalli v\u00f5i ehitusmaterjalide hinnad.\nKas te ise olete m\u00f5elnud sellele, et panustada oma teadmiste ja sidemetega Ukraina taastamisse p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu?\nEesti on v\u00f5tnud endale kohustuse aidata kaasa \u017d\u00f5tom\u00f5ri oblasti taastamisele. Mul on v\u00e4ga head kontaktid \u017d\u00f5tom\u00f5ri jalgpalliklubiga Polissja. M\u00e4ngisime nendega just T\u00fcrgis heategevusturniiril. Selle jalgpalliklubi omanik toetab oma oblasti sporti ja kultuuri k\u00f5vasti (Henadi Butkev\u00f5t\u0161 on miljard\u00e4r, Ukraina suurima supermarketi keti kaasomanik \u2013 EE).\nTa pakkus ka mulle v\u00f5imalust toetusprogrammides osaleda. Olen suhelnud Eesti ettev\u00f5tjatega \u2013 just paar p\u00e4eva tagasi r\u00e4\u00e4kisin \u00fchega, kelle \u00fcks firma toodab minu Saha-Loo t\u00f6\u00f6stuspargis moodulmajasid. P\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu v\u00f5ib \u017d\u00f5tom\u00f5ri ehitada moodulmajade tehase, mis kasutab ainult kohalikku Ukraina toorainet. R\u00e4\u00e4kisime sellest \u017d\u00f5tom\u00f5ri jalgpalliklubi omanikuga just T\u00fcrgis. Aga muidugi tuleb k\u00f5igepealt s\u00f5da v\u00f5ita.\nKas teil on ebameeldiv s\u00f5ita Liivalaia t\u00e4naval m\u00f6\u00f6da pilvel\u00f5hkujast, mida ehitatakse endise hotelli Ol\u00fcmpia vastu? Te ostsite selle krundi enne 2008. aasta majanduskriisi 700 miljoni krooni eest. Teie jaoks l\u00f5ppes see vahetult enne majanduskriisi tehtud ost pankrotiga.\n\u00dctlen ausalt \u2013 mul on sellest pofig! Kui mul oleks halb, siis n\u00e4riksin k\u00fc\u00fcsi, anal\u00fc\u00fcsiksin siiani, mis l\u00e4ks valesti. Aga minu p\u00e4rast las ehitavad!\nMul on k\u00f5ik h\u00e4sti, rahaliselt on k\u00f5ik korras. Mul on vaja oma jalgpalliklubi arendada. S\u00f5idan Liivalaia t\u00e4naval majast m\u00f6\u00f6da ja vaatan huviga.\n2008. aastal tabas Eesti majandust t\u00f5sine kriis. Praegu r\u00e4\u00e4gitakse ka palju majanduskriisist, aga kas teie meelest saab aastaid 2008 ja 2023 v\u00f5rrelda?\nMinu jaoks oli see aastatel 2008\u20132009 v\u00e4ga negatiivne kogemus. Praegu pole mul pankade ees mingeid kohustusi (Liivalaia krundi ostmiseks laenas Levada L\u00e4ti Parexi pangalt 400 miljonit krooni \u2013 EE). Seep\u00e4rast olen kindel, et isegi kui algab majanduskriis, mind see valusalt ei l\u00f6\u00f6. Eelmise majanduskriisi ajal tegelesin ma hoopis teises suurusj\u00e4rgus summadega, praegu on k\u00f5ik palju tagasihoidlikum, kuigi j\u00e4tkub jalgpalli toetamiseks.\nMillised on FCI Levadia Tallinn j\u00e4rgmised sportlikud eesm\u00e4rgid?\nTahan viia klubi t\u00e4iesti uuele tasemele. Sellep\u00e4rast oli vaja suures osas v\u00e4lja vahetada juhatus, treenerid, jalgpallurid. K\u00f5ik nad olid eluga rahul, ainult mina ei olnud sellega rahul. Otsustasin k\u00f5ik uuesti \u00fcles ehitada. Praegu ehitame uut klubi, uut m\u00e4ned\u017ementi, uut m\u00e4ngustiili \u2013 k\u00f5ik on uus ja huvitav. J\u00e4lgige meid sel hooajal \u2013 tuleb huvitav hooaeg!\nViktor Levada\nS\u00fcndinud 12. juunil 1959 Oleksandrija linnas Ukrainas.\nL\u00f5petas 1982 Odessa mereinseneride instituudi ja suunati t\u00f6\u00f6le Tallinna sadamasse.\nO\u00dc Loo Kinnisvara omanik, ettev\u00f5ttele kuulub tehnopark Saha-Lool.\nJalgpalliklubi FCI Levadia Tallinn omanik, eelmisel hooajal saavutas klubi Eesti meistriv\u00f5istlustel h\u00f5bemedali."}
{"text":"Metsamaa reisib\u00fcrood Baltic Tours kahtlustatakse suures europettusesEesti reisifirmaga seotud kriminaalasi h\u00e4vitas Euroopa piirivalveameti Frontexi juhi karj\u00e4\u00e4ri.\nEuroopa prokuratuur kahtlustab Eesti \u00fcht vanimat reisib\u00fcrood Baltic Tours ja selle omanikku Andreas Metsamaad (41) suures grupiviisilises kelmuses.\nV\u00f5imalik kuritegu on seotud Euroopa piiri ja rannikuvalve ametile Frontex osutatud rahvusvaheliste majutusteenustega, mille kogumaksumus on ligi viis miljonit eurot.\nKahtlustuse kohaselt paisutas Baltic Tours arveid salaja k\u00fcmne protsendi v\u00f5rra ehk kokku umbes 460 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Uurijate andmetel maksis Frontex Baltic Toursile pettuse tulemusel v\u00e4lja \u00fcle 170 000 euro ja tasumist ootas veel 290 000 eurot.\nKarm suhtluskeeld\nHarju maakohtu kohtuniku Eha Popova otsusel v\u00f5eti Metsamaa veebruari alguses vahi alla, et ta ei saaks j\u00e4tkata uute kuritegude toimepanemist ehk Frontexile uute valearvete esitamist.\nTema advokaat Indrek Leppik peab sellist vahistamist kahtlustuse sisu arvestades p\u00f5hjendamatuks. Pealegi kehtestati trellide taha pandud \u00e4rimehele t\u00e4ielik suhtluspiirang, lubades tal ajada asju ainult advokaadiga.\nLeppikut h\u00e4irib, et kinnipidamiskohas hoitavat Metsamaad k\u00fclastas eraviisiliselt keskkriminaalpolitsei uurija. Too kutsunud Metsamaad \u00fcles ennast s\u00fc\u00fcdi tunnistama, \u00f6eldes \u00e4rimehele: \u201eS\u00fcsteemi vastu ei saa! Ei ole m\u00f5tet vaielda!\u201c\nLeppiku s\u00f5nul ei tunnista Metsamaa ennast talle ette heidetavates kuritegudes s\u00fc\u00fcdi. \u201eNii maakohus kui prokur\u00f6r on leidnud, et minu kaitsealune on retsidiiv, kes paneb kogu aeg toime uusi tegusid,\u201c imestab Leppik. \u201eTa on t\u00e4iesti puhaste paberitega ettev\u00f5tja.\u201c\nErilist h\u00e4mmingut tekitab advokaadis uurijate koostatud anal\u00fc\u00fcs Metsamaa ja tema elukaaslase sissetulekutest ja kulutustest. Leppiku s\u00f5nul oleks Metsamaal v\u00f5imalik v\u00f5tta iga aasta oma firmast 150 000-200 000 eurot dividende. \u201eKogu see jutt kuritegeliku raha vajadusest...\u201c on advokaadi m\u00f5istaandmise kohaselt paras jura.\nPiirivalvurid t\u00f5steti \u00f6\u00f6sel t\u00e4navale\nFrontex s\u00f5lmis Baltic Toursiga reisi- ja majutusteenuste osutamise lepingu 2021. aasta l\u00f5pul. Reisib\u00fcroo kohustus organiseerima Euroopa v\u00e4lispiiridel patrullivatele Frontexi Standing Corpsi piirivalvuritele majutuse. Frontex maksis \u00f6\u00f6maja eest Baltic Toursile ja see omakorda majutusteenuse pakkujatele.\nMingil p\u00f5hjusel j\u00e4i osa arveid maksmata. N\u00e4iteks t\u00f5steti Montenegros kolm Frontexi ametnikku keset \u00f6\u00f6d t\u00e4navale, sest nende \u00fc\u00fcriv\u00f5lg oli kasvanud 9000 eurole. Paljud ametnikud olid sunnitud maksma \u00f6\u00f6bimise eest omast taskust.\nPahameel kasvas nii suureks, et 2022. aasta mais Frontex l\u00f5petas Baltic Toursi lepingu. Majutusteenuse osutajatel on siiani saamata ligi kolm miljonit eurot. Frontex pole tasunud seda summat Baltic Toursile, too aga on j\u00e4\u00e4nud v\u00f5lgu majutusteenuse osutajatele.\nEuroopas avalik, Eestis saladus\nOma raha ootavad hotellipidajad nurisevad \u00fcle Euroopa. Frontexi pressiteenistus s\u00fc\u00fcdistab tekkinud kaoses Eesti reisib\u00fcrood.\nLeppik juhib t\u00e4helepanu, et Baltic Toursi hankega tegelenud inimesed on Frontexist t\u00f6\u00f6lt lahkunud. \u201eKeegi ei tea enam, kuidas Teamsi koosolekutel asju kokku lepiti.\u201c\nMullu detsembris kirjutas Frontexi ja Baltic Toursi skandaalist Saksa juhtiv ajakiri Der Spiegel. Sakslased ennustasid, et tekkinud jama nullib Frontexi ajutise juhi, l\u00e4tlanna Aija Kalnaja \u0161ansid t\u00f5usta agentuuri direktoriks. Nii l\u00e4kski \u2013 tema asemel sai Frontexi uueks juhiks Hollandi s\u00f5jav\u00e4epolitsei komand\u00f6r Hans Leitjens.\nSel teisip\u00e4eval arutas Tallinna ringkonnakohus Metsamaa soovi vahi alt vabaks saada. Euroopa delegaatprokur\u00f6r Silvia Kruusmaa tahtis \u00e4rimeest t\u00fcrmis edasi hoida ja n\u00f5udis asja arutamist eranditult kinnisel istungil. \u201eSelle kriminaalasja spetsiifikat arvestades oleks hea, kui see info ei j\u00f5uaks praegu avalikkusesse,\u201c p\u00f5hjendas Kruusmaa.\nTallinna ringkonnakohus ei pidanud prokur\u00f6ri juttu veenvaks. Kohtunikud Inna Ombler, Orvi Koik ja Janika Kallin j\u00e4tsid istungi avalikuks. Nad otsustasid p\u00e4rast asja arutamist Metsamaa viivitamatult vahi alt vabastada."}
{"text":"See oligi rahva taheP\u00c4EVAKOMMENTAARNelja aasta eest andis rahvas riigikogu valimistel m\u00e4rku, et ei ole vaja v\u00f5imu juurde lasta kriminaalkorras karistatud erakonda ega lammutamise p\u00e4rast keerata pea peale lihtsat ja arusaadavat maksus\u00fcsteemi. Kuigi Reformierakonna tollane valimisv\u00f5it ei olnud nii oodatav kui praegune, v\u00f5inuks tunnetusega poliitik seda m\u00f5ista.Ei saa skorpionile pahaks panna, kui ta salvab, see on tal loomuses. Nii on ka raske panna poliitikule pahaks, kui ta ootamatu ratsuk\u00e4iguga hoiab endale peaministrikoha. Seda J\u00fcri Ratas tegi ning oli sunnitud alla neelama Isamaa kummalise pensionireformi ja EKRE keskaegsed pursked. Sauna\u00f5htulik avalik \u00e4rplemine oli lubatud, sest Ratas tahtis iga hinna eest olla peaminister. T\u00e4htis mees. V\u00e4hemalt ta ise arvas nii.Ehk tundis Ratas kergendust, kui Porto Franco hoop andis kiire v\u00f5imaluse ebameeldivaks muutunud liidust lahkuda. Reformierakonna k\u00f5rvalt enda opositsiooni m\u00e4ngimine v\u00f5imaldas vabamalt valimisteks valmistuda.Kaja Kallase teisel valitsusel v\u00f5inuks olla k\u00f5ik eeldused tuule k\u00e4tte j\u00e4\u00e4da. Laulus\u00f5nu tsiteerides: \u00abAeg oli raske siis, gangsterid, vaesus, kriis.\u00bb Valimisteks valmistusid ka partnerid. Isamaa surus oma soove, sotsid t\u00f5stsid t\u00fchjast t\u00fcli. Kuidagi j\u00e4i aga poliittehnoloogidel kahe silma vahele asjaolu, et Kallas ei ole olulistel teemadel esik\u00f5neleja ainult Eestis, vaid ka Euroopas ja maailmas.Poole aasta eest hakkasid erakonnad otsima valimiste p\u00f5hiteemat. Nagu Pipi otsis spunki. Sahtlinurgast toodi v\u00e4lja pisut kopitav astmelise tulumaksu idee. Napilt \u00fcle keskmise palga teenijad tembeldati j\u00f5ukateks.Keskerakonna neli viimast aastat on kui \u00f5pikun\u00e4ide sisut\u00fchjast rapsimisest. Eestlaste mass pole neid kunagi \u00fclem\u00e4\u00e4ra armastanud, savisaarelikuks \u00e4raostmiseks pole enam jaksu. Muust rahvusest inimestega ei m\u00f5istetud \u00e4kki midagi tarka peale hakata: tahaks olla eestimeelne, aga h\u00e4\u00e4li tahaks ka. L\u00f5puks polnud kumbagi.Inflatsioonil v\u00f5inuks olla j\u00f5ud kukutada valitsus, Isamaa universaalelekter polnud ideaalne, aga oli v\u00e4hemalt \u00fclikallite elektrihindade ajal lahendus. Rahvas oigas, kuid sai hakkama, sest oli teadmine, et kellelgi mitte liiga kaugel on olukord veel kehvem ja igap\u00e4evane oht surma saada.EKRE parteikontoris leiti aga, et tuleb hakata vaenama Ukraina abistamist ja \u00f5nnetuid s\u00f5jap\u00f5genikke ning et me siin toetame iseenda h\u00e4vitamist. Et surma eest p\u00f5genenud inimesed tuleks saata tagasi Vene timuka k\u00e4tte. Sellise konstruktsiooni kohatusest arusaamiseks ei ole vaja talupojatarkust, vaid empaatiat.Ja rahvas andis valimistel uuesti m\u00e4rku. J\u00f5ulisemalt kui neli aastat tagasi. See oligi rahva tahe. Mitte lasta end valitseda korruptantidel ja k\u00fc\u00fcnilistel poliittehnoloogidel.AARNE SEPPEL, toimetaja"}
{"text":"Politsei uurib h\u00e4\u00e4letamispettuse asjaolusidPolitsei on tuvastanud Riigikogu valimistel kaks juhtumit, kus on alust arvata, et inimene sai h\u00e4\u00e4letada kaks korda ning neist \u00fches, Lasnam\u00e4el, on otsustamisel, kas menetlus alustatakse.Politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna politseikapteni Ly Kallase s\u00f5nul laekus p\u00fchap\u00e4eval info kahe juhtumi kohta, kus oli alust arvata, et inimene sai h\u00e4\u00e4letada kaks korda. \u00dcks juhtum leidis aset Lasnam\u00e4el ja teine Kohtla-J\u00e4rvel. \u201eMeile teadaolevalt sai \u00fchel juhul see v\u00f5imalikuks valimisjaoskonna t\u00f6\u00f6tajate inimliku eksituse t\u00f5ttu. On selgunud, et Kohtla-J\u00e4rve juhtum ei olnud pahatahtlik ja menetluse alustamiseks ei ole alust,\u201e r\u00e4\u00e4kis ta. \u201eLasnam\u00e4e juhtumi osas j\u00e4tkame asjaolude kontrollimist ja otsustame menetluse alustamise l\u00e4hip\u00e4evil. Mitmekordne h\u00e4\u00e4letamine on valimispettus, mille eest on karistusena ette n\u00e4htud rahatrahv kuni 1200 eurot v\u00f5i arest.\u201cSIIM RANDLA"}
{"text":"Komisjoni esindaja: Hololei tundis, et selline reisimine oli okeiV\u00e4ljaanne Politico paljastas hiljuti, et eestlasest euroametnik Henrik Hololei (pildil) v\u00f5ttis Katari valitsuselt vastu tasuta lende. Esmasp\u00e4eval teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus, et Hololei oleks pidanud j\u00e4lgima, kas tema tegevus on eetiline v\u00f5i mitte.Hololei \u00fcheksast tasuta reisist tasus v\u00e4ljaande s\u00f5nul neljal puhul kas otseselt riigi valitsus v\u00f5i m\u00f5ni sellega seotud \u00fchendus. Samal ajal oli Katari riiklikul lennufirmal Qatar Airways huvi Euroopa turule p\u00e4\u00e4semise lepingu vastu.Politico kirjutas Hololeist uuesti esmasp\u00e4eval ilmunud artiklis, milles tuuakse v\u00e4lja, et ta vastutab juhtunu eest t\u00e4ielikult. Nimelt \u00fctles Euroopa Komisjoni pressiesindaja ajakirjanikule, et Hololei oleks pidanud j\u00e4lgima, kas tema tegevus on eetiline: \u201ePraeguste reeglite j\u00e4rgi peavad direktorid j\u00e4lgima, et s\u00e4\u00e4rane reisimine ei tekitaks huvide konflikti.\u201c Lisaks teatas pressiesindaja, et toona tundis Hololei, et s\u00e4\u00e4rane reisimine on igati okei.Hololei kuulub erakonda Parempoolsed. N\u00e4dala eest \u00fctles erakonna juht Lavly Perling Delfile, et parteis valitseb korruptsiooni suhtes nulltolerants, kuid praegu on veel vara hinnanguid anda.Kollaa\u017e (Reuters   Imago   Scanpix, Vida Press)GREETE K\u00d5RVITS, KRISTJAN V\u00c4LI"}
{"text":"Politsei uurib riigikogu valimistel h\u00e4\u00e4letamispettustPolitsei on tuvastanud riigikogu valimistel kaks juhtumit, kus on alust arvata, et inimene sai h\u00e4\u00e4letada kaks korda ning neist \u00fche puhul, Lasnam\u00e4el, on otsustamisel, kas menetlus alustatakse.\nPolitsei- ja piirivalveameti arendusosakonna politseikapteni Ly Kallase s\u00f5nul laekus p\u00fchap\u00e4eval info kahe juhtumi kohta, kus oli alust arvata, et inimene sai h\u00e4\u00e4letada kaks korda. \u00dcks juhtum leidis aset Lasnam\u00e4el ja teine Kohtla-J\u00e4rvel.\n\u201eMeile teadaolevalt sai \u00fchel juhul see v\u00f5imalikuks valimisjaoskonna t\u00f6\u00f6tajate inimliku eksituse t\u00f5ttu. Asusime koheselt asjaolusid kontrollima ja praeguseks on selgunud, et Kohtla-J\u00e4rve juhtum ei olnud pahatahtlik ja menetluse alustamiseks ei ole alust,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta \u00d5htulehele. \u201eLasnam\u00e4e juhtumi osas j\u00e4tkame asjaolude kontrollimist ja otsustame menetluse alustamise l\u00e4hip\u00e4evil. Mitmekordne h\u00e4\u00e4letamine on valimispettus, mille eest on karistusena ette n\u00e4htud rahatrahv kuni 1200 eurot v\u00f5i arest.\u201c"}
{"text":"Euroopa prokuratuur kahtlustab Metsamaa reisib\u00fcrood Baltic Tours pettuses   Euroopa prokuratuur kahtlustab Eesti \u00fcht vanimat reisib\u00fcrood Baltic Tours ja selle omanikku Andreas Metsamaad suures kelmuses; v\u00f5imalik kuritegu on seotud Euroopa piirivalveametile Frontex osutatud majutusteenustega, mille kogumaksumus on ligi viis miljonit eurot, kirjutab Eesti Ekspress.   Kahtlustuse kohaselt paisutas Baltic Tours arveid salaja k\u00fcmne protsendi v\u00f5rra ehk kokku umbes 460 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses, kirjutab ajaleht. Harju maakohtu kohtuniku Eha Popova otsusel v\u00f5eti Metsamaa veebruari alguses vahi alla, et ta ei saaks j\u00e4tkata kuritegude toimepanemist ehk Frontexile uute valearvete esitamist. Tema advokaat Indrek Leppik hindas sellist vahistamist kahtlustuse sisu arvestades p\u00f5hjendamatuks. Pealegi kehtestati trellide taha pandud \u00e4rimehele t\u00e4ielik suhtluspiirang, lubades tal ajada asju ainult advokaadiga. Tallinna ringkonnakohus ei pidanud Euroopa prokur\u00f6ri argumente vahi all hoidmise osas ning istungi kinniseks kuulutamise n\u00f5uet veenvaks. Kohtunikud Inna Ombler, Orvi Koik ja Janika Kallin j\u00e4tsid istungi avalikuks ning otsustasid p\u00e4rast asja arutamist Metsamaa viivitamatult vahi alt vabastada. Frontex s\u00f5lmis Baltic Toursiga reisi- ja majutusteenuste osutamise lepingu 2021. aasta l\u00f5pul. Reisib\u00fcroo kohustus organiseerima Euroopa v\u00e4lispiiridel patrullivatele Frontexi Standing Corpsi piirivalvuritele majutuse. Frontex maksis \u00f6\u00f6maja eest Baltic Toursile ja see omakorda majutusteenuse pakkujatele.    \t\t\t\t\tAllikas:  Eesti Ekspress   "}
{"text":"Wise innustab naisi IT-d \u00f5ppima ning kutsub stipendiumile kandideerimaWise'i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma.Foto: Wise\nPRO tellijale\nWise avas 8. m\u00e4rtsist juba teise naistele m\u00f5eldud stipendiumi, mis sel korral on suunatud TalTechi tudengitele. \u201cTehnoloogiasektoris on j\u00e4tkuvalt sooline ebav\u00f5rdsus ja sellega peab aktiivselt tegelema,\u201d \u00fctleb Wise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma.\u00a0\n40 protsenti Eesti startup-kogukonnast moodustavad naised, kuid vaadates numbritesse sisse on sooline ebav\u00f5rdsus olenevalt positsioonist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem. Tehnilistes rollides tegutsevad eelk\u00f5ige mehed.\u00a0\n\u201c90-ndatel juurdunud patsiga IT-mehe kuvandit on raske murda, kuid peame sellest iganenud kujutlusest edasi liikuma. Kahjuks j\u00e4\u00e4b IT hetkel veel paljudele naistele kaugeks ja ei osata n\u00e4ha tehnoloogiaalase hariduse v\u00e4ga laiu rakendusv\u00f5imalusi,\u201d nendib k\u00fcmme aastat IT-s t\u00f6\u00f6tanud Sandra Horma.\nSoovides toetada alles haridust omandavat tulevast IT-talenti, tunnustab Wise \u00fchte TalTechi infotehnoloogia teaduskonna bakalaureuse\u00f5ppe naistudengit 2000-eurose stipendiumiga. Lisaks ootab stipendiaati mentorlus oma ala tippspetsialistidega ja v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalused.\u00a0\nRiigi ja erasektori koost\u00f6\u00f6\u00a0\nTalTechi IT-teaduskonna \u00fcli\u00f5pilaskogu juhatuse esinaise Margareth Lasni s\u00f5nul \u00f5pib nende koolis infotehnoloogiat, inseneeriat ja arvutiteadust igas vanuses ja v\u00e4ga erineva taustaga naisi, kuid neid on oluliselt v\u00e4hem kui mehi.\u00a0\n\u201cSoolise ebav\u00f5rdsuse ja stigmade lahustamisega peab tegelema ning v\u00f5tmekohaks on siin kindlasti era- ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6, et naisi julgustada ja tuua teemale t\u00e4helepanu. L\u00e4bi n\u00e4idete ning edulugude saame muuta IT-naise kontseptsiooni tavaliseks,\u201d \u00fctles Lasn.\u00a0\nHorma lisas, et teadlaste s\u00f5nul pole sotsiaalsed rollid ja identiteedid kaasas\u00fcndinud ning see t\u00e4hendab, et ka naised on IT-alal v\u00e4ga v\u00f5imekad. \u201cV\u00f5imekus tehnoloogias ei olene kuidagi inimese soost ning p\u00fc\u00fcame leida viise, kuidas innustada ja tutvustada t\u00fcdrukute ning naiste seas rohkem IT-alasid,\u201d lisas ta."}
{"text":"J\u00fcri Kamenik m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi s\u00f5bra nimel laenude v\u00f5tmises: ei olnud nii, et nuga k\u00f5ril \u00fctlesin, et n\u00fc\u00fcd tee sedaS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt v\u00f5ttis J\u00fcri Kamenik\u00a0s\u00f5bra nimel k\u00fcmnete tuhandete eurode ulatuses laene, mis tal n\u00fc\u00fcd omast taskust tuleb tagasi maksta. Ilmateadlane endal aga s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e.\u00a0\u00abMa tahan eluga lihtsalt edasi minna,\u00bb s\u00f5nas Kamenik Harju maakohtu ukse taga.\u00abEi, ma ei tunnista s\u00fc\u00fcdi. Ma\u00a0tahan eluga lihtsalt\u00a0edasi minna,\u00bb nentis J\u00fcri Kamenik\u00a0kolmap\u00e4eva hommikul, p\u00e4rast j\u00e4rjekordset\u00a0kohtuistungit.\u00a0\nEndine \u00fclikooli lektor m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi kelmuses. T\u00e4psemalt v\u00f5ttis Kamenik teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel \u00fcle k\u00fcmne korra\u00a0laene, kokku\u00a0\u00fcle 20 000 euro.\u00a0Kamenik kandis laekunud laenusummad enda pangakontole ning kasutas saadud raha isiklikuks otstarbeks.\n\u00abNeljas aasta l\u00e4heb sisuliselt... tahan need asjad seljataha\u00a0j\u00e4tta,\u00bb viitas Kamenik\u00a0pikale kohtuprotsessile.\u00a0\u00abMulle tundus parem need asjad omaks v\u00f5tta... muidu oleks vaidlus veel edasi l\u00e4inud ja ei oleks m\u00f5tet.\u00bb\nKaristuseks m\u00f5isteti\u00a0Kamenikule\u00a0kaks aastat tingimisi vangistust, mis loetakse kaetuks talle varasemalt m\u00e4\u00e4ratud seksuaalkuriteo eest saadud viieaastase tingimisi vangistusega.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud aasta oktoobris m\u00f5isteti Kamenik s\u00fc\u00fcdi p\u00f5ieuuringute kattevarjus toime pandud noorte meeste seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemises. Kamenikule m\u00f5isteti viie aasta pikkune tingimisi vangistus\u00a0koos kohustusliku sotsiaalprogrammiga.\n\nJ\u00fcri Kamenik Harju Maakohtus\nTaavi Sepp\n\nKamenik j\u00e4\u00e4b aga endale kindlaks, et s\u00f5bra nimel tema laene v\u00f5tnud ei ole.\u00a0\u00abMa ei v\u00f5tnud Martini nimel laene, ta\u00a0ikka tegutses ise. Toimikus oli, et ma m\u00f5jutasin teda ja ma\u00a0olevat\u00a0tema pin-koode kasutanud. Aga v\u00e4hemalt toona oli tal s\u00f5rmej\u00e4lega\u00a0allkirjade andmine, ma \u00fctlen ausalt, ma ei oska selliseid asju v\u00f5ltsida. Et\u00a0see ei olnud nii, et ma kuidagi\u00a0salaja temalt pin-koodid ja tema teadamata, nuga k\u00f5ril \u00fctlesin, et n\u00fc\u00fcd tee seda v\u00f5i toda,\u00bb nentis Kamenik.\nKuigi Kamenik ennast laenude v\u00f5tmisel s\u00fc\u00fcdi ei tunnista, tunnistab ta, et oleks pidanud teisiti k\u00e4ituma.\u00a0\u00abMa oleksin v\u00f5inud s\u00f5brana hoiatada, et kui sa j\u00e4relmakse v\u00f5tad, siis m\u00f5tle ka, kas sa suudad neid tagasi maksta. Ma olin k\u00f5igest teadlik, aga ma ei teinud seda... s\u00f5brana oleksin v\u00f5inud hoiatada.\u00bb\nKohtuotsue kohaselt peab Kamenik tekitatud kahju\u00a0\u2013 20 000 eurot\u00a0\u2013, tasume enda taskust.\u00a0\u00abEks ma siis 50 euro kaupa maksan... see on ikka p\u00e4ris suur summa,\u00bb tunnistas ta.\u00a0\n\nJ\u00fcri Kamenik Harju Maakohtus\nTaavi Sepp\n\nKui eelmisel kohtuistungil s\u00f5nas Kamenik, et otsib t\u00f6\u00f6d, siis t\u00e4naseks on ta enda s\u00f5nul selle leidnud.\u00a0\u00abAasta otsa olin t\u00e4itsa ilma t\u00f6\u00f6ta, aga n\u00fc\u00fcd mul on t\u00fckit\u00f6\u00f6d, projektid, kus teen hindamisi, kuidas rahul olen. T\u00e4itsa teisest valdkonnast.\u00bb N\u00fc\u00fcd, kui kohtuprotsess \u00a0on l\u00e4bi, saab ta enda s\u00f5nul ka rohkem\u00a0t\u00f6\u00f6 leidmisele keskenduda.\u00a0\n\u00abT\u00e4na n\u00fc\u00fcd l\u00e4hen juuksurisse ja siis edasi saan sugulasega kokku, me ei t\u00e4hista, aga elu l\u00e4heb edasi,\u00bb\u00a0nentis Kamenik enne kohtumajast lahkumist.\n"}
{"text":"FOTOD | J\u00fcri Kamenik m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel laenude v\u00f5tmisesHarju Maakohus m\u00f5istis t\u00e4na meteoroloog J\u00fcri Kameniku s\u00fc\u00fcdi kelmuses. Mees v\u00f5ttis oma teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel k\u00fcmnete tuhandete eurode ulatuses laene ja peab n\u00fc\u00fcdse otsuse kohaselt need k\u00f5ik ise tasuma.\n\u201eMinu s\u00fc\u00fc oli see, et ma hindasin asju eba\u00f5igesti,\u201c \u00fctles Kamenik Delfile enne kohtuotsuse kuulutamist.\nKohus kinnitas kokkuleppe, mille kohaselt tunnistab Kamenik end s\u00fc\u00fcdi oma tuttava Karmo* m\u00f5jutamises oma nimele erinevate laenukohustuste v\u00f5tmist, samuti kasutas ta Karmole kuuluvaid dokumente laenutaotluste koostamiseks.\nKokku v\u00f5ttis Kamenik sel moel enam kui k\u00fcmme korda laene erinevates summades alates paarik\u00fcmnest eurost kuni mitme tuhande euroni.\nKamenik kandis laekunud laenusummad enda kontrolli all olevale pangakontole ning kasutas saadud raha isiklikuks otstarbeks. Kokku tekitas ta kahju \u00fcle 20 000 euro.\nKamenik selgitas Delfile, et Karmole m\u00e4\u00e4rati teov\u00f5ime piiratus tagantj\u00e4rele. \u201eK\u00f5ik see teov\u00f5imetuse asi.. pluss eestkostja m\u00e4\u00e4rati tagantj\u00e4rele. Siis avastati, et oih, Karmole oleks vaja tegelikult eestkostjat,\u201c kirjeldas Kamenik ise.\nTa selgitas, et oli Karmo oli tegelikult laene v\u00f5tnud enne Kamenikuga tutvumist. \u201eMa teadsin, et k\u00f5ik asjad toimuvad. Suhtlesin temaga raha teemadel. Poleks pidanud tegelikult suhtlema,\u201c kahetseb Kamenik n\u00fc\u00fcd.\n\u201eTeine asi on see, et miks ma Karmo emale ei \u00f6elnud seda, et atal on j\u00e4relmaksud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kamenik, et oleks pidanud s\u00f5bra rahalistest kohustustest ta emale ikkagi kohe ette kandma.\nKohtuasja peab Kamenik aga absurdseks. \u201eMiks ma pean kellegi teise j\u00e4relmaksude eest vastutama. Juba enne minuga tutvumist oli ta tehnika jaoks v\u00f5tnud igasugu j\u00e4relmakse, mida ma alguses ei teadnud. Hiljem n\u00e4itas ta arvutis ette k\u00f5ik exceli tabelid ja muud asjad. Olin kursis, aga ma ei saa aru, miks ma pean teise inimese j\u00e4relmakse kinni maksma v\u00f5i vastutama nende asjade eest. Ta oli teov\u00f5imeline isik,\u201c v\u00e4idab Kamenik.\nN\u00fc\u00fcd on Kamenik aga s\u00f5lminud prokuratuuriga kokkuleppe, mille kohus t\u00e4na ka kinnitas. Selle kohaselt peab ta \u00fcle 20 000 euro suuruse kahju korvama. \u201eSee v\u00f5tab aega, summad on suured. Ma Karmole halba ei taha. N\u00e4en enda s\u00fc\u00fcd selles, et olin asjadest teadlik, mis tal v\u00f5etud oli, ja s\u00f5brana oleks ma v\u00f5inud ikka hoiatada ja \u00f6elda, et \u00e4kki m\u00f5tled enne, kui v\u00f5tad uue j\u00e4relmaksu.\u201c\nKaristuseks sai Kamenik ka kaks aastat tingimisi vangistust, mis loetakse kaetuks talle varasemalt m\u00e4\u00e4ratud seksuaalkuriteo eest saadud viieaastase tingimisi vangistusega.\nKamenik m\u00f5isteti nimelt oktoobris kahtlaste p\u00f5ieuuringutega seotud seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise eest viis aastat tingimisi vangistust koos kohustusliku sotsiaalprogrammiga, mis on seksuaalsuunitlush\u00e4irete ja k\u00e4itumish\u00e4iretega."}
{"text":"Kohus m\u00f5istis ilmateadlase s\u00fc\u00fcdi s\u00f5bra nimel laenude v\u00f5tmisesTALLINN, 8. m\u00e4rts, BNS \u2013 Harju maakohus m\u00f5istis kolmap\u00e4eval tingimisi vangi ilmateadlase J\u00fcri Kameniku, kes v\u00f5ttis s\u00f5bra nimel \u00fcle 20 000 euro laenu, kirjutab Postimees.\nKohus tunnistas \u00fclikooli endise lektori Kameniku s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja m\u00f5istis talle kaks aastat tingimisi vangistust, mis loetakse kaetuks talle varasemalt m\u00e4\u00e4ratud seksuaalkuriteo eest m\u00f5istetud viieaastase tingimisi vangistusega.\u00a0\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt v\u00f5ttis Kamenik teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel \u00fcle k\u00fcmne korra laene, kokku \u00fcle 20 000 euro. Kamenik kandis laekunud laenusummad enda pangakontole ning kasutas saadud raha isiklikuks otstarbeks.\nIlmateadlane endal s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e. \u201eMa tahan eluga lihtsalt edasi minna,\u201d s\u00f5nas Kamenik p\u00e4rast kohtuistungit. \u201eNeljas aasta l\u00e4heb sisuliselt, tahan need asjad seljataha j\u00e4tta,\u201d viitas Kamenik pikale kohtuprotsessile. \u201eMulle tundus parem need asjad omaks v\u00f5tta, muidu oleks vaidlus veel edasi l\u00e4inud ja ei oleks m\u00f5tet.\u201d\nKuigi Kamenik ennast laenude v\u00f5tmisel s\u00fc\u00fcdi ei tunnista, tunnistas ta, et oleks pidanud teisiti k\u00e4ituma. \u201eMa oleksin v\u00f5inud s\u00f5brana hoiatada, et kui sa j\u00e4relmakse v\u00f5tad, siis m\u00f5tle ka, kas sa suudad neid tagasi maksta. Ma olin k\u00f5igest teadlik, aga ma ei teinud seda, s\u00f5brana oleksin v\u00f5inud hoiatada,\u201d lausus Kamenik.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta oktoobris m\u00f5isteti Kamenik s\u00fc\u00fcdi p\u00f5ieuuringute kattevarjus toime pandud noorte meeste seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemises. Kamenikule m\u00f5isteti viie aasta pikkune tingimisi vangistus koos kohustusliku sotsiaalprogrammiga.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Wise toetab patsiga IT-mehe kujundi murdmistJaga:\nAutor: foundME \u2022 8. m\u00e4rts 2023\nJaga:\nWise'i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma.\nFoto: Andres Raudjalg\nT\u00e4nasest on avatud kandideerimine Wise'i juba teisele naistele m\u00f5eldud stipendiumile, mis sel korral on suunatud TalTechi tudengitele.\n\u201cTehnoloogiasektoris on j\u00e4tkuvalt sooline ebav\u00f5rdsus ja sellega peab aktiivselt tegelema,\u201d \u00fctles Wise'i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma.\nFoundME.io toetajad:\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nKui oled juba tellija, siis logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse\nTelli foundME \/ esimene kuu 3,90"}
{"text":"Naised kaotasid kelmidele tuhandeid eurosidTALLINN, 8. m\u00e4rts, BNS \u2013 Politsei uurib kaht juhtumit Ida-Virumaal, kus naised kaotasid kelmidele tuhandeid eurosid.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narva-J\u00f5esuus elav naine, kellega v\u00f5ttis Instagramis \u00fchendust Emma nimeline naine ja pakkus investeerimist b\u00f6rsil.\nNaine tegi endale Emma juhendamisel kr\u00fcptorahakoti Binances ning kandis sinna \u00fcle 1327 eurot, mille Emma enda valdusesse v\u00f5ttis. Kelmusega tekitatud kahju on 1327 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav naine, kes oli v\u00e4idetavalt saanud politseist telefonik\u00f5ne, milles anti m\u00e4rku kahtlastest tehingutest tema pangakontol.\nProbleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti naisel korduvalt siseneda enda internetipanka, mida ka naine tegi.\nKahju on 3750 eurot ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kliendid on h\u00e4das Eestis tegutseva Soome ilukliinikuga. P\u00e4rast raha maksmist operatsioonid t\u00fchistatakseThe Look Clinic on Soome ettev\u00f5te, mis tegutseb ka Eestis. Kliinikus on pettunud k\u00fcmned kliendid, sest raha on makstud, kuid operatsioon on \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud. Samuti on kliente, kes ootavad juba aastaid raha tagasi saamist.\nEelmisel suvel otsustas Oulust p\u00e4rit Hanna Tapio-Koivuranta minna ilukirurgi juurde. Operatsioon, mis maksis 14 000 eurot, pidi sisaldama rasvaimu ja rindade korrigeerimist Eestis. Operatsiooni koos reisiga soetas naine ettev\u00f5ttelt The Look Clinic, mis tegutseb ka Eestis.\nP\u00e4rast arve tasumist on naise operatsiooni edasi l\u00fckatud kolm korda. Esimest korda l\u00fckati operatsioon edasi laboritulemuste lahknevuste t\u00f5ttu. Teisel korral toodi p\u00f5hjuseks kirurgi puhkus. Kolmas planeeritud kohtumine t\u00fchistati ettev\u00f5tte organisatsiooniliste muudatuste t\u00f5ttu veebruaris kolm p\u00e4eva enne planeeritud kohtumist. Tapio-Koivuranta usub, et p\u00f5hjused ei vasta t\u00f5ele, ja n\u00f5uab raha tagasi, sest on operatsiooni juba liiga kaua oodanud."}
{"text":"Minu eest ei tohi varjata, kellele mu e-h\u00e4\u00e4l l\u00e4ks!Peaks olema nii, et mina saadan oma h\u00e4\u00e4le kandidaadile ja kandidaat v\u00f5i programm tema eest \u00fctleb, et ta sai minu h\u00e4\u00e4le k\u00e4tte. Vahendajaid pole vaja, leiab emeriitdotsent Kuno Janson.Valimistel peab valimis\u00f5iguslik kodanik saama rahvastikuregistrist omale h\u00e4\u00e4le ja saatma selle edasi oma kandidaadile. Ja see peab toimuma elektrooniliselt. Nii nagu raha saatmine panga kaudu.\nN\u00e4iteks saadan ma vennale 100 eurot panga kaudu. Siis k\u00fcsin ma vennalt, kas ta on raha k\u00e4tte saanud. Nii saan ma raha\u00fclekannet kontrollida.\nH\u00e4\u00e4le \u00fclekandmine valimistel peaks olema analoogiliselt kontrollitav. Oletame, et ma saadan oma h\u00e4\u00e4le oma kandidaadile, n\u00e4iteks Urmas Reinsalule. Kui ma n\u00fc\u00fcd tahan Urmas Reinsalult k\u00fcsida, kas ta minu h\u00e4\u00e4le k\u00e4tte sai, siis ma pean saama vastuse, jah ma sain Sinu h\u00e4\u00e4le k\u00e4tte. Reaalselt v\u00f5iks sellise vastuse anda s\u00fcsteem.\n\nS\u00fcsteem nagu pangas\n\nPraeguse elektroonilise valimiss\u00fcsteemi juures aga ei ole minul v\u00f5imalik tagantj\u00e4rele kontrollida, kas minu h\u00e4\u00e4l l\u00e4ks minu kanditaadile v\u00f5i kellelegi teisele. Praegune valimiss\u00fcsteem on sarnane sellega, et ma saadan 100 eurot oma vennale aga hiljem ei saa ma seda kontrollida, kellele see raha l\u00e4ks. Kui pangas k\u00e4iksid asjad niiviisi, siis keegi seda panka ei kasutaks.\nT\u00e4navustel 5. m\u00e4rtsi\u00a0e-valimistel aga k\u00e4isid asjad just niiviisi. Kandidaat ei tea, kelle h\u00e4\u00e4led talle tulid ja ta ei saa minu k\u00fcsimusele, kas ta sai h\u00e4\u00e4le k\u00e4tte, vastata. See aga ei peaks nii olema.\nPeaks olema nii, et mina saadan oma h\u00e4\u00e4le kandidaadile ja kandidaat v\u00f5i programm tema eest \u00fctleb, et ta sai minu h\u00e4\u00e4le k\u00e4tte. Vahendajaid pole vaja. K\u00f5iki vahendajaid saab kahtlustada pettuses ja k\u00f5ik kahtlustused tuleb siis hajutada. Aga kuidas seda teha pole teada.\nSelle jutu peale tuleb kindlasti \u00abasjatundlik\u00bb\u00a0vastuv\u00e4ide - valimised peavad olema salajased. Keegi ei tohi seda teada saada, kellele ma oma h\u00e4\u00e4le andsin.\nSee on t\u00f5si. Valimised peavad olema salajased. Kuid minu enda eest ei tohi varjata seda, kellele minu h\u00e4\u00e4l l\u00e4ks. Ma pean saama isiklikult kontrollida kellele minu h\u00e4\u00e4l l\u00e4ks. H\u00e4kkereid ja v\u00f5ltsijaid tuleb v\u00e4listada. See pole demokraatia, kui valimistulemusi saab keegi salaja suunata.\n\nValimised pankade kaudu\n\nPole kahtlust, et valimiss\u00fcsteemi saab \u00fcles ehitada sama lihtsalt kontrollitavana kui on raha liikumine pangas. K\u00fcsimus on ainult selles, kes selle \u00e4ra teeks. Karta on, et v\u00f5imul olijad ei leia, et valimiss\u00fcsteemi oleks vaja 100%-liselt valijatele endile kontrollitavaks teha.\nKontroll oleks siis v\u00f5imalik, kui iga kandidaat saab omale elektroonilise faili, kus on k\u00f5ik tema h\u00e4\u00e4led koos h\u00e4\u00e4letajate identifitseerimise andmetega. Kandidaat ei tohi aga oma h\u00e4\u00e4letajate andmeid avalikustada. Selle n\u00f5ude rikkumise eest peab olema ette n\u00e4htud karistus. Tal on aga kohustus vastata valija k\u00fcsimusele, kas tema h\u00e4\u00e4l on kohale j\u00f5udnud. See oleks otsene kontroll. Kandidaadi eest v\u00f5ib vastuse anda ka valimiss\u00fcsteemi programm.\nP\u00f5him\u00f5tteliselt saab valimisi korraldada ka pankade kaudu. Selleks tuleks pankadel paralleelselt rahakontodele kasutusele v\u00f5tta ka h\u00e4\u00e4lekontod. E-valimised kulgeks siis nii. Valimiste ajaks saadetakse rahvastikuregistrist igale h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslikule kodanikule \u00fcks h\u00e4\u00e4l tema pangas olevale h\u00e4\u00e4lekontole. Valija teeb valiku ja saadab oma h\u00e4\u00e4le edasi oma kandidaadi h\u00e4\u00e4lekontole. Edasi saadab kandidaat oma valijate andmed valimiskomisjonile. Sealjuures oleks turvan\u00f5uded samad mis raha \u00fclekandel.\n\nKuus p\u00f5him\u00f5tet\n\nV\u00f5ib ehitada ka pankadest s\u00f5ltumatu elektroonilise valimiss\u00fcsteemi. Selle \u00fclesehitamiseks v\u00f5ib soovitada j\u00e4rgmisi p\u00f5him\u00f5tteid.\n\n\n\tH\u00e4\u00e4letuss\u00fcsteemis on iga h\u00e4\u00e4l koos h\u00e4\u00e4leandja andmetega. Ainult niiviisi on v\u00f5imalik alati kontrollida kas \u00fchelt h\u00e4\u00e4letajalt on tulnud rohkem kui \u00fcks h\u00e4\u00e4l, kas h\u00e4\u00e4letajad on h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslikud ja ka seda, kellele valija h\u00e4\u00e4l l\u00e4ks. Valimiste saladust hoiab s\u00fcsteem ise. Juurdep\u00e4\u00e4su s\u00fcsteemile ja s\u00fcsteemi korrasolekut valvavad inimesed. Valija ei saa juba antud h\u00e4\u00e4lt muuta. S\u00fcsteem peab olema v\u00f5imalikult lihtne.\n\tID- kaardi, PIN1 ja PIN2 ning personaalarvuti abil saab iga valija anda oma h\u00e4\u00e4le valimiss\u00fcsteemi.\n\tPaberh\u00e4\u00e4led viiakse valimisjaoskonnas elektroonilisele kujule. Iga h\u00e4\u00e4l antakse koos h\u00e4\u00e4letaja andmetega valimiss\u00fcsteemi.\n\tPersonaalarvuti kaudu saab teada, kellele on sinu h\u00e4\u00e4l s\u00fcsteemis l\u00e4inud v\u00f5i pole see \u00fcldse kuhugi l\u00e4inud (ID-kaardi ja PIN1 abil).\n\tS\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab reaalajas. Kandidaatidele laekunud h\u00e4\u00e4lte hetkeseis on avalik teave ja k\u00e4ttesaadav elektrooniliselt. Samuti antakse igal hetkel teada h\u00e4\u00e4letanute \u00fcldarv ja h\u00e4\u00e4letanute arvu suhe valimis\u00f5iguslike arvu protsentides. Pidevalt kontrollitakse, et s\u00fcsteemi on tulnud ainult h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslike kodanike h\u00e4\u00e4led.\n\tValimiste l\u00f5pu ajamomendil on l\u00f5plikud valimistulemused kohe teada.\n\n\nKui me sellise valimiss\u00fcsteemi sisse viime, siis hakkab kogu maailm meid j\u00e4rele tegema. Praegu ei taha aga \u00fckski demokraatlik riik meie e-valimiste s\u00fcsteemi kasutusele v\u00f5tta.\n\nValimisteenistus: E-h\u00e4\u00e4lt on v\u00f5imalik kontrollida\n\nValijal on p\u00e4rast e-h\u00e4\u00e4le andmist 30 minuti jooksul v\u00f5imalik nutiseadme abil kolm\u00a0korda kontrollida, kas tema h\u00e4\u00e4l j\u00f5udis turvaliselt e-valimiskasti kohale.\nE-h\u00e4\u00e4l on sisuliselt valija digiallkirjastatud fail, mis saadetakse valija arvutist e-valimiskasti. Selle kontrollimiseks tuleb kas Google Play v\u00f5i App Store\u2019i rakenduste poest alla laadida EH kontrollrakendus. Rakendusega tuleb skaneerida QR-kood, mis e-h\u00e4\u00e4letamise j\u00e4rel arvuti ekraanile kuvati.\nKui kontrollrakendus kuvas korrektselt valija andmed ja valikut vaadates ka tehtud valiku, siis j\u00f5udis h\u00e4\u00e4l korrektselt e-valimiskasti.\nH\u00e4\u00e4le kontrollimine on abin\u00f5u, mis v\u00f5imaldab kindlaks teha, et valija arvuti k\u00e4itub \u00f5igesti ning sinna ei ole paigaldatud e-h\u00e4\u00e4letamist h\u00e4irivat pahavara.\n\nH\u00e4\u00e4letamise salajasus ja vabadus\n\nKuno Jansoni arvamusloos pakutud s\u00fcsteem rikuks h\u00e4\u00e4letamise vabaduse ja salajasuse p\u00f5him\u00f5tet.\nKui kandidaadil on v\u00f5imalik personaalselt kontrollida, kes ja kas tema poolt h\u00e4\u00e4letas, suurendaks see h\u00e4\u00e4ltega manipuleerimise ja valimispettuse riski. Just seet\u00f5ttu on e-h\u00e4\u00e4letamise olemusse sissekirjutatud v\u00f5imalus h\u00e4\u00e4lt muuta. Valija, kes leiab, et ta ei saanud h\u00e4\u00e4letada vabalt - n\u00e4iteks keegi survestas teda teatud valikut tegema v\u00f5i ta ei usalda oma arvutit, saab uuesti h\u00e4\u00e4letada.\nKehtima j\u00e4\u00e4b viimasena antud h\u00e4\u00e4l. Juhul kui valija h\u00e4\u00e4letab ka pabersedeliga jaoskonnas, j\u00e4\u00e4b kehtima paberh\u00e4\u00e4l ja seda enam muuta ei saa.\nAutor: Kristi SobakRiigi valimisteenistuse kommunikatsioonijuht\n"}
{"text":"Skandaalne ilmateadlane J\u00fcri Kamenik m\u00f5isteti kelmuse eest tingimisi vangiSkandaalne ilmateadlane J\u00fcri Kamenik m\u00f5isteti t\u00e4na kohtus s\u00fc\u00fcdi s\u00f5bra nimel laenude v\u00f5tmises. Kuigi paragrahv n\u00e4eb korduva kelmuse eest ette ka reaalselt vangistust ei pea Kamenik trellide taha minema."}
{"text":"Sipsik all paremas nurgasArmastatud tegelaste taaselustamisega k\u00e4ib alati kaasas suur risk: kuigi publiku huvi on garanteeritud, k\u00e4tkeb see ka suuri ootusi.\n\n\nSiinsete arvamusavalduste konteksti seadmiseks ja pehmendamiseks olgu \u00f6eldud, et olen N\u00f5ukogude aja laps, kelle \u201eSipsik\u201c on kapsaks loetud ja kes armastab seniajani entusiastlikult lastekirjandust ja -teatrit (2020. aasta filmi vaatasin \u00e4ra k\u00fcll alles p\u00e4rast lavastuse n\u00e4gemist). Sipsikul ja Anul on mu helges lapsep\u00f5lves oma soe koht. Paraku on lisandunud ka paark\u00fcmmend aastat anal\u00fc\u00fctilist ja praktilist teatrivaatamist, mist\u00f5ttu ei saa nostalgia lavastuse hindamisel \u00fcleliia m\u00e4\u00e4ravaks.\nSipsik s\u00fcndis rohkem kui 60 aastat tagasi Eno Raua ja Edgar Valteri peas. Esimene raamat n\u00e4gi tr\u00fckivalgust 1962. aastal, seej\u00e4rel on Sipsik tegutsenud lisalugudes ja rahva m\u00e4lus, kuuldem\u00e4ngudes ja lavastustes, 2020. aastal n\u00e4iteks populaarses joonisfilmis ning n\u00fc\u00fcd Vanemuise muusikalis. Nagu on \u00f6elnud selle muusikali lavastaja Maria Annus Kuku raadio intervjuus, on Sipsik ja tema lood eesti lastekirjanduse t\u00fcvitekst.* N\u00f5us. Ja kui esietendusel \u00fctles Mardi tegelaskuju, et ta on \u201elihtsalt \u00fcks sipsik!\u201c (viide kaltsunuku ebakommertslikule v\u00e4limusele), siis nentis \u00fcks laps parterist valju h\u00e4\u00e4lega, et \u201esee ongi ju tema nimi!\u201c. N\u00f5ustun ka temaga. Sipsikust on saanud samasugune selgepiiriline, aga aja- ja p\u00f5lvkonna piirideta tegelane nagu Vanapagan, Kaval-Ants, Tipp ja T\u00e4pp, Naksitrallid, P\u00f6ialpoiss, Pipi, muumid ja paljud teised, kes on oma juturaamidest v\u00e4lja pressinud ja otsivad aina uusi seiklusi. Selliste armastatud tegelaste taaselustamisega k\u00e4ib alati kaasas suur risk, sest kuigi publiku huvi on garanteeritud, k\u00e4tkeb see endas ka suuri ootusi. Iga\u00fchel meist on ajusopis oma Sipsik ning mis tahes interpretatsioon l\u00e4heb paratamatult sellest tegelasest lahku. Sipsiku puhul on v\u00e4hemalt \u00fcks aspekt juba Valteri joonistuste t\u00f5ttu olemas: Sipsikul on k\u00f5igi lugejate silmis \u00fchesugune v\u00e4limus, aga k\u00f5ik muu, nagu h\u00e4\u00e4l, k\u00e4itumine, iseloom ja liikumine, on olemas vaid kujutluses. Kas nendel kujutluse-Sipsikutel ja lava-Sipsikul leidub ka m\u00f5ni kokkupuutepunkt, on iseasi.\nEsmalt \u00fcllatas otsus tuua \u201eSipsik\u201c Vanemuises suurele lavale. Samas Kuku intervjuus selgitab k\u00fcll lavastaja Maria Annus, kuidas paisutati Sipsiku ja Anu intiimne suhe suure lava jaoks dramaturgia ja lavakujunduse abil tihedamaks ja kaalukamaks, kuid ei anna otsest vastust, miks valiti \u00fcldse suur lava. Ehk oli selle otsuse taga pragmaatiline repertuaariteatri loogika ja saali suur mahutavus, aga ma pole p\u00e4ris kindel, kas see otsus on ka loo teenistuses.\nJuba esimeste stseenidega saab selgeks, et \u201eSipsiku\u201c muusikali esmane sihtgrupp on joonisfilmi n\u00e4inud lapsed, kes reageerivad Ewert Sundja muusikale elavalt. Koos Tauno Aintsiga on s\u00fcndinud filmiversioonist tummisem ja huvitavam orkestratsioon, mis t\u00e4idab koos heliv\u00f5imendusega saali. L\u00e4bivalt j\u00e4igi h\u00e4irima heli tugevus, mis kasvas esietendusel teiseks vaatuseks veelgi. Kuna tegemist on lastet\u00fckiga, olid saalis enamasti koolieelikud oma vanematega, heli aga liiga vali - lausa nii vali, et p\u00e4rast vaheaega olid m\u00f5nel lapsel peas m\u00fcra summutavad klapid. Teine suur k\u00fcsim\u00e4rk on muusikas korduvad ja p\u00f5hjenduseta rahvaviisid, mis katkestavad kummalistel hetkedel muu muusika ja tegevuse. \u00dcheski tutvustuses ega intervjuus pole ma kuulnud p\u00f5hjendust, millist eesm\u00e4rki v\u00f5i s\u00f5numit need seal kannavad, ent need segasid rohkem kui miski muu. Lavastus on muu hulgas ka liiga pikk (esimene vaatus \u00fcle tunni, kokku kestab lausa kaks tundi ja 40 minutit!), mist\u00f5ttu v\u00f5inuks just rahvalaulude k\u00e4rpimine lisada t\u00fckile parasjagu kompaktsust ja selgust.\nFilmiga v\u00f5rreldes on dramatiseeringus inspiratsiooni ammutatud eelk\u00f5ige raamatust ning see sisaldab mitmeid tuntud stseene, nagu Hiina raamat, lend kuule, taksos\u00f5it ja teleka ehitamine, aga enamik muidu toredaid stseene on liiga pikad ja \u00fclem\u00f5eldud. N\u00e4iteks esimene ja v\u00e4ltimatult olulisim, Sipsiku \u00f5mblemine: kuigi see, kuidas Mart (Ott Raidmets) ja vanaema (Merle Jalakas) \u00f5mblevad, on p\u00e4ris huvitavalt lahendatud, on nende maneer pigem demonstratiivne kui praktiline. Pealegi \u00fcmbritseb neid kummalistes (kaltsunuku?) kost\u00fc\u00fcmides koor, kes kipub \u00f5mblemist massiga varjama. Olgu, v\u00f5ib-olla oli lavastaja suunanud koori solistide ette selleks, et Sipsiku s\u00fcnni tehnilist poolt varjata, kuid tegelikult see siiski segab. Ei maksa alahinnata laste (ja ka muu publiku) v\u00f5imet aktsepteerida m\u00e4ngureegleid ja saada aru teatri tehnilistest vajadustest. Vahel on kasulikum m\u00e4ngida laval lahtiste kaartidega, mitte kangekaelselt traagelniite varjata.\nRaidmetsa Mart on s\u00fcmpaatne ja s\u00fcdamlik, l\u00e4hedasem raamatu kui filmi Mardile, ning Raidmets n\u00e4eb k\u00f5vasti vaeva, et olla kogu oma f\u00fc\u00fcsisega siiralt lapselik. See m\u00f5jub veidralt aga Anu (Saara Pius) k\u00f5rval, kes j\u00e4tab pigem iroonilise teismelise mulje, eriti lauludes. Tegelastes on teisigi k\u00fcsitavusi, n\u00e4iteks m\u00e4ngivad ema (Karin Tammaru) ja isa (Veikko T\u00e4\u00e4r) toredalt humoorikas v\u00f5tmes 1960ndaid, aga vanaema j\u00e4\u00e4b oma suhtlemiselt ja kost\u00fc\u00fcmilt kuhugi m\u00fc\u00fctilisse EW aega, virvendab laval p\u00f5hjuseta ja laulab suvalistel hetkedel rahvalaule. Oleks see m\u00f5eldud irooniliselt, v\u00f5inuks vanaema olla p\u00e4ris naljakas, aga kui teda t\u00f5e p\u00e4he v\u00f5tta, j\u00e4\u00e4b temast paraku l\u00e4ila ja tehislik mulje.\nK\u00f5ige suuremaid k\u00fcsim\u00e4rke tekitab aga koor, sest ikka ja j\u00e4lle on arusaamatu, miks on koor laval, kui seda ei ole stseenis vaja. Eriti kurvaks teevad nende stseenid herilaste ja lindudena, sest liikumisjuht (Heili Lindepuu) on suure potentsiaaliga momendid maha maganud ja koori p\u00e4ris \u00fcksi j\u00e4tnud. Seet\u00f5ttu on stseenid, mis v\u00f5inuksid olla hoogsad ja m\u00e4ngulised, uimased ja mittemidagi\u00fctlevad. Tegelastest parim on Sipsik (Kaarel Targo ja Kristiina Meril Mere): f\u00fc\u00fcsiliselt ja vokaalselt n\u00f5udlik kaksikroll on paaril hetkel kaheks jaotatud, et anda Targole v\u00f5imalus keskenduda laulmisele ja pakkuda Mere v\u00e4iksemale versioonile suurep\u00e4raseid tantsustseene. T\u00e4iesti ootamatuna on tegelaskonda lisandunud kass (Rasmus Kull) ja koer (Simo Breede), kes viljelevad k\u00f5rvaltegelastena jaburat rokk-kabaree stiili ja t\u00e4iskasvanute huumorit ning pakuvad t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset vahepala.\n\u00dcldiselt j\u00e4tab esimene vaatus v\u00e4ga eklektilise mulje, nii m\u00e4ngustiililt kui ka tegevuselt. K\u00f5ike on liiga palju ja liiga pikalt ning seda peegeldab publik, kes hakkab n\u00f5ks enne tunni aja piiri kuuldavalt nihelema. Teatritegijate seas kehtivat reegel, et lastet\u00fcki vaatus ei tohi \u00fcletada kolmveerandtunni piiri, aga sellega pole siin arvestatud. Sellest on kahju, sest sisuline potentsiaal ja laste huvi loo vastu on suur. Kuigi dramatiseering on struktuurilt aus ja tugev, j\u00e4\u00e4b esimese vaatuse dialoog paraku tegelastele alla: publikule pakutakse rohkem elutuid loosungeid ja eksalteeritud h\u00fc\u00fcdeid kui sisulist teksti. On t\u00f5eliselt s\u00fcdamlikke ja huvitavaid stseene, nagu Anu \u00fcksij\u00e4\u00e4mise laul, teleka ehitamine ja lend kuule, aga needki on paisutatud ebavajalikult pikaks ja rahvarohkeks.\nT\u00e4ieliku m\u00f6\u00f6dalaskmisena m\u00f5jub Hiina stseen: kuigi raamatus oli idamaale r\u00e4ndamine N\u00f5ukogude aja lastele kindlasti huvitav m\u00f5ttem\u00e4ng, on vananenud stereot\u00fc\u00fcpide kasutamine 2023. aastal palju reisinud laste ees lihtsalt vale. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et t\u00e4nap\u00e4eval on lausa solvav laulda hiigelsuurte nukkude saatel plastikule \u00fclistuslaulu. Samuti on \u00e4\u00e4rmiselt kriipiv stseen, kui peolt tulnud lapsed viskavad oma \u00fcleriided suvaliselt p\u00f5randale ja k\u00f5ik peale ema jalutavad neist lihtsalt \u00fcle. 1960ndail oli selline k\u00e4itumine t\u00e4iesti m\u00f5eldamatu ja t\u00e4nap\u00e4evalgi ei tohiks lastet\u00fckis sellele m\u00f5juva p\u00f5hjenduseta kohta olla. T\u00e4iskasvanute peo- ja rannastseen v\u00f5inuksid m\u00f5lemad olla leidlikud ja tabavad, aga esimene tekitab segadust momendiks ilmuvate t\u00e4iskasvanute nukkudega (need on nii toredad, et neid v\u00f5inuks olla n\u00e4ha rohkem kui vaid poole laulu ajaks), teine sunnib aga k\u00fcsima, miks on rannas nii suur seltskond, seda enam et kost\u00fc\u00fcmivahetuse ajaks on loodud eraldi Sipsikute tants. See on k\u00fcll tore, aga publik t\u00f5lgendab seda etenduse l\u00f5puna ja on eklektika j\u00e4tkumise peale silman\u00e4htavalt pettunud. Ja muidugi, nagu eespool juba mainitud, v\u00f5inuks igasugune rahvalaul ja -tants olemata olla, sest l\u00f5puks haaras mind tunne, et \u201eSipsikul\u201c on olnud mitu lavastajat.\nLavakujundus ja kost\u00fc\u00fcmid (Iir Hermeliin) pakuvad lavastusele rohkem m\u00e4nguruumi ja -v\u00f5imalusi, kui see kasutada jaksab. Eeslava argisusele annab tagalava fantaasiamaa s\u00fcgavust, \u00fcleelusuurused ploomid, telekas, aken ja klotsid on proportsioonilt l\u00e4hedased Sipsikule ning kost\u00fc\u00fcmid, eriti Sipsik, koer, kass, herilased ja linnud, on t\u00f5eliselt leidlikud. Samuti tabab m\u00e4rki video (Taavi Varm), mis tundub alguses k\u00fcll veidi \u00fcleliigse kirjususena, aga l\u00fclitub mitmesuguste seikluste ajal sujuvalt tegevusse ja rikastab seda. Kokkuv\u00f5ttes on p\u00f5hjust kiita sama palju kui kritiseerida ning esietenduse publik r\u00f5kkas r\u00f5\u00f5must nii ehk naa. Raske on siiski varjata p\u00e4rast etendust mind tabanud suurt segadust ja pisukest pettumust, et tummise idee tulemus pole ei liha ega kala.\n\n* Tiiu R\u00f6\u00f6p, Vanemuise Veerand: Lastemuusikal \u201eSipsik\u201c. - Kuku Raadio 9. II 2023. https:\/\/kuku.pleier. ee\/podcast\/vanemuise-veerand\/150899\n\nLastemuusikal \u201eSipsik\u201c Eno Raua raamatu ja Edgar Valteri illustratsioonide p\u00f5hjal 18. II (esietendus) Vanemuise teatri suures saalis. Heliloojad Ewert Sundja ja Tauno Aints, laulus\u00f5nade autorid Priit Strandberg ja Leelo Tungal, muusikajuht ja dirigent Taavi Kull, dirigent Martin Sildos v\u00f5i Kristi Jagodin, lavastaja Maria Annus, libreto autor Priit Strandberg, kunstnik Iir Hermeliin, koreograaf Heili Lindepuu, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Taavi Varm ja helire\u017eiss\u00f6\u00f6r Lauri Kool. Osades Kaarel Targo, Saara Pius, Ott Raidmets v\u00f5i Kaarel Pogga, Veikko T\u00e4\u00e4r, Karin Tammaru, Merle Jalakas, Rasmus Kull, Simo Breede, Laura Niils jt, Vanemuise ooperikoor, s\u00fcmfooniaorkester ja b\u00e4nd.\nTegelastest parim on Sipsik (Kaarel Targo ja Kristiina Meril Mere): f\u00fc\u00fcsiliselt ja vokaalselt n\u00f5udlik kaksikroll on paaril hetkel kaheks jaotatud, et anda Targole v\u00f5imalus keskenduda laulmisele ja pakkuda Merele suurep\u00e4raseid tantsustseene. Fotol koos Anuga (Saara Pius). Maris Savik\n\nAURI J\u00dcRNA"}
{"text":"Usaldus riigi vastu suurendab poliitilise edu v\u00f5imalikkustEduka valimistulemuse ja valitsemise taga on inimeste usaldus oma riigi institutsioonide vastu, kirjutab K\u00fclli Taro TalTechi Ragnar Nurkse valitsemise ja innovatsiooni instituudist.P\u00f5hjuseid, mis v\u00f5isid seekord valijate l\u00f5plikku otsust m\u00f5jutada, on juba mitmetes anal\u00fc\u00fcsides lahti harutatud. Ei ole raske m\u00e4rgata, et EKREIKE koalitsiooni osapooli ei saatnud valimistel oodatud edu. Ning keerulistel ja ebakindlatel aegadel ei too poolehoidu mitte ebakindluse suurendamine ja hirmutamine, vaid kindlustunde pakkumine. Pakun valimistulemuste t\u00f5lgendamiseks v\u00e4lja aga veel m\u00f5ned laiemad selgitused.\nViimastel aastatel on riigivalitsemise ja avaliku halduse alases teaduskirjanduses ja poliitikaanal\u00fc\u00fcsides olnud keskne teema avalik usaldus. Usaldus riigi institutsioonide vastu. Usaldus, et riik saab ette tulevate v\u00e4ljakutsetega \u00fcldiselt hakkama. Demokraatias t\u00e4hendab usaldus seda, et valitsejatele on antud privileeg teostada v\u00f5imu eeldusel, et seda tehakse kogu \u00fchiskonna huvides, mitte ainult enda huvides. Kui tekib kahtlus, et eeldus \u00fcldisest huvist l\u00e4htuda, ei kehti enam, mureneb ka usaldus. Seet\u00f5ttu suhtutakse demokraatlikus \u00fchiskonnas eriti valuliselt poliitilisse korruptsiooni. Sest poliitiline korruptsioon \u00f5\u00f5nestab neid alustalasid, millel avalik usaldus rajaneb.\nUsaldus on demokraatliku valitsemise alustala. On anal\u00fc\u00fcsitud, et k\u00f5rgem usaldus riigi ja selle institutsioonide vastu parandab seadusekuulekust, maksulaekumisi ja isegi omandi\u00f5iguse austamist.\nAvalikku usaldust m\u00f5\u00f5tvates uuringutes asetub Eesti tavaliselt kuskile keskmike sekka. Sel talvel tehtud Eurobaromeetri uuringu j\u00e4rgi Eestis pigem usaldab valitsust 36 protsenti vastajatest (ELi keskmine n\u00e4itaja on 32 protsenti). Parlamenti usaldab 26 protsenti (ELi keskmine 33 protsenti), ei usalda 58 protsenti (ELi keskmine 61 protsenti). Aga meie erip\u00e4ra on see, et v\u00e4ga suur hulk on neid inimesi, kes ei oska \u00f6elda, kas nad parlamenti usaldavad (Eestis 16 protsenti, Euroopa Liidu keskmine n\u00e4itaja on 6 protsenti). Nende k\u00f5hklejate otsus m\u00f5jutaks tulemust oluliselt.\nEurobaromeeter on ainult \u00fcks m\u00f5\u00f5dik. Valimistel osalemise m\u00e4\u00e4r on veel \u00fcks n\u00e4itaja, mille pinnalt hinnatakse usaldust \u00fchiskonnas. \u00dcldiselt leitakse, et k\u00f5rge poliitiline usaldus \u00fchiskonnas motiveerib valijaid h\u00e4\u00e4letama minema. Ja madal usaldus toetab protestih\u00e4\u00e4letust v\u00f5imul olijate vastu. Aga valimisaktiivsust m\u00f5jutavad usalduse k\u00f5rval veel palju teised tegurid (n\u00e4iteks traditsioonid v\u00f5i murrangulised ajad, mil rahvas tunnetab vajadust sekkumiseks). Seosed usalduse ning valimisaktiivsuse vahel pole nii \u00fchesed.\nUsaldus on demokraatliku valitsemise alustala. On anal\u00fc\u00fcsitud, et k\u00f5rgem usaldus riigi ja selle institutsioonide vastu parandab seadusekuulekust, maksulaekumisi ja isegi omandi\u00f5iguse austamist.\nArusaadavalt kirjutatakse just p\u00e4rast Covidi-pandeemiat teadusajakirjades palju selle kohta, miks ja kuidas usaldus riigi vastu on eduka poliitika elluviimise v\u00f5ti. On leitud, et need riigid, kus usaldus riigi institutsioonide vastu on k\u00f5rge, said ka pandeemia ohjamisega paremini hakkama. Majanduslikust vaatest annab usaldus \u00fchiskonnas nii tarbijatele kui ka investoritele kindlustunde t\u00f6\u00f6kohtade loomiseks ja majanduse toimimiseks tervikuna. Ei ole v\u00f5imalik toime tulla v\u00e4hegi keerulisemate poliitikav\u00e4ljakutsetega toimetulekust kliimamuutuste ja julgeolekuni, kui inimesed ja ettev\u00f5tted ei usalda riigi institutsioone ja \u00fcksteist.\nKas valimistel on edukamad need erakonnad, mis ehitavad usaldust v\u00f5i need, mis rajavad oma kampaania riigi ja selle institutsioonide usaldusv\u00e4\u00e4rsuse \u00f5\u00f5nestamisele? N\u00e4ib, et seekord olid edukamad need erakonnad, mis p\u00fc\u00fcdsid usaldust luua v\u00f5i v\u00e4hemalt hoida.\nKui tavap\u00e4raselt v\u00f5iks oodata, et uued poliitilised j\u00f5ud p\u00fc\u00fcavad oma populaarsuse \u00fcles ehitada olemasoleva kritiseerimisele ja sellele vastandumisele, siis Eesti200 uue tulijana ei kasutanud destruktiivset retoorikat. Nende p\u00fc\u00fcd uusi ideid otsida ei v\u00e4ljendunud meie demokraatliku s\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5ttelises r\u00fcndamises. Destruktiivne retoorika v\u00f5is t\u00f6\u00f6tada siis, kui Isamaa tuli 1990. aastatel v\u00e4lja loosungiga \u00abPlats puhtaks!\u00bb, aga tollal oli see suunatud teise re\u017eiimi p\u00e4randi vastu. Mitte alav\u00e4\u00e4ristamaks oma riiki, mida on k\u00f5igi \u00fchisel j\u00f5upingutusel aastaid \u00fcles ehitatud. Seekord ei toonud riiki ja riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust \u00f5\u00f5nestav retoorika EKRE-le edu. Aga 16,1 protsenti valijate h\u00e4\u00e4ltest n\u00e4itab siiski sellise m\u00f5tteviisi olulist toetust \u00fchiskonnas.\nValimistel teeb rahvas otsuse selle kohta, keda usaldada riigijuhtimise juurde. Tuleb t\u00e4hele panna, et see on p\u00f5him\u00f5tteliselt erinev k\u00fcsimus sellest, millist erakonda ma toetan. Ma v\u00f5in k\u00fcll m\u00f5nda erakonda toetada, aga ma ei pruugi usaldada teda (veel) riigijuhtimise juurde. See on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks arvamusk\u00fcsitlused erakondade populaarsuse kohta ei saagi alati t\u00e4pset valimistulemust peegeldada. Teine oluline p\u00f5hjus, miks arvamusk\u00fcsitlused on valimistulemuse ennustamisel ekslikud, on see, et esindusliku valimi tegemiseks peaksime suutma kindlaks teha k\u00f5ik olulised tegurid, mis inimeste valimisotsust m\u00f5jutavad. V\u00f5ib t\u00f5esti arvata, et vanus, sugu, rahvus v\u00f5i haridustase on olulised tegurid, mis m\u00f5jutavad poliitilisi eelistusi. Aga neid olulisi m\u00f5jureid on kindlasti veel (elukoht, varanduslik seis v\u00f5i laste arv n\u00e4iteks) ja k\u00fcsitluse valimi moodustamiseks ei suudeta esinduslikkuse tagamiseks neid k\u00f5iki arvesse v\u00f5tta. See pole mitte kriitika k\u00fcsitluste tegijate aadressil, vaid oluline rahvahariduslik puuduj\u00e4\u00e4k. Kui inimesed ei saa aru, miks k\u00fcsitlused eksivad, \u00f5\u00f5nestab see ju j\u00e4llegi usaldust.\n\u00dcks \u00f5ppetund m\u00f6\u00f6dunud valimistest v\u00f5iks olla see, et valimisv\u00f5itluses v\u00f5id r\u00fcnnata poliitilist oponenti, aga oponendi valijat \u00e4ra r\u00fcnda. \u00c4ra r\u00fcnda ka demokraatliku riigi alustalasid. EKRE tegi strateegilise vea, kui tembeldas kahjulikuks elemendiks mitte ainult teiste erakondade esindajaid, vaid k\u00f5iki teistsuguse maailmavaatega inimesi. R\u00fcnnates teiste erakondade valijaid ei kehtesta nad ennast t\u00f5siselt v\u00f5etava potentsiaalse v\u00f5imuparteina. Sest valitsuses olles, t\u00e4idesaatvat v\u00f5imu teostades tuleb valitseda ka nende huvides, kes ei ole sinu valijad.\nKui m\u00f5ni erakond ei ole veel aru saanud, siis kordan \u00fcle, et valimistel edukas olemiseks on vaja ennast poliitilisest korruptsioonist v\u00e4ga kaugele hoida. \u00dcksk\u00f5ik, kas s\u00fc\u00fcteod tulenevad teadlikust omakasu p\u00fc\u00fcdmisest v\u00f5i rumalusest, ei m\u00f5ju korruptsioon toetusele h\u00e4sti. Keskerakonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust kindlasti m\u00f5jutasid j\u00e4tkuvad seosed korruptsioonijuhtumitega. Aga hea meel on t\u00f5deda, et inimesed n\u00e4ivad usaldavat \u00f5igusriiki. Ehk Liina Kersna n\u00e4itest v\u00f5iks j\u00e4reldada, et kui korruptsioonikahtlust uuritakse ja see t\u00f5endamist ei leia, pole ka poliitiline karj\u00e4\u00e4r rikutud. See annab kindlustunnet, et eba\u00f5iglaste s\u00fc\u00fcdistustega pole v\u00f5imalik l\u00f5plikku kahju teha.\nKindlustunne, et valitsejad saavad hakkama pikaajaliste v\u00e4ljakutsete ja igap\u00e4evaste probleemide lahendamisega, ei teki \u00fcle\u00f6\u00f6. Parim viis usaldust v\u00f5ita on muidugi t\u00f5estada oma usaldusv\u00e4\u00e4rsust tegudega. Aga uuringud on n\u00e4idanud, et v\u00e4ga oluline on ka erapooletu, l\u00e4bipaistev ja aus kommunikatsioon riigi poolt. Usaldamatust on lihtne \u00fcles k\u00fctta, kui informatsiooni ei anta v\u00f5i sellest infost ei saada aru.\n\u00dcks \u00f5ppetund m\u00f6\u00f6dunud valimistest v\u00f5iks olla see, et valimisv\u00f5itluses v\u00f5id r\u00fcnnata poliitilist oponenti, aga oponendi valijat \u00e4ra r\u00fcnda.\nSee t\u00f5demus kehtib ka n\u00e4iteks e-valimiste kohta. Lihtne on e-valimisi r\u00fcnnata, sest tavainimesele ongi protsess m\u00f5istmiseks keeruline. Pean ka endale tuhka p\u00e4he raputama, ehk oleks pidanud p\u00fchap\u00e4eval ETVs rohkem selgitama, miks e-h\u00e4\u00e4lte tulemuste avalikustamine nii kaua aega v\u00f5ttis. Kui protsessi teha h\u00e4sti j\u00e4lgitavaks ja usaldusv\u00e4\u00e4rseks, siis k\u00e4ib iga e-h\u00e4\u00e4lte avamise etapi juurde kontrollimine ja dokumenteerimine, mitmekordne veendumine, et k\u00f5ik on \u00f5igesti tehtud. Ja see v\u00f5tab aega. Mida paremini kontrollitavaks protsessi muuta, seda enam see aega v\u00f5tab.\nTeine v\u00f5ti usalduse suurendamiseks\u00a0on empaatiline suhtumine, inimeste muredele vastamine. Isegi siis, kui imelahendusi pole kohe olemas. Uuringud n\u00e4itavad, et inimeste probleemide \u00e4rakuulamine, p\u00fc\u00fcd samastuda erinevate \u00fchiskonnagruppide muredega on olulised \u00fchiskondliku usalduse tekitamiseks ja hoidmiseks. Ehk aitas just empaatilise poole v\u00e4lja toomine sotsiaaldemokraadid kindlalt Riigikogusse, ehk isegi valitsusse, ja seda vaatamata kesisematele ennustustele.\nPoliitikas on esimene etapp osutuda valituks. J\u00e4rgmine, ja hoopis keerulisem etapp on tark juhtimine, poliitika elluviimine, riigi toimimise tagamine. Ja tulles tagasi alguse juurde, vajavad demokraatlikud institutsioonid usaldust. Ent see usaldus pole p\u00e4ris sama mis arvamusk\u00fcsitluste reitingu n\u00e4itajad."}
{"text":"Sillam\u00e4el tegutsevad endiselt keldrivargadSillam\u00e4elt on viimastel p\u00e4evadel tulnud mitmeid teateid keldritesse sissemurdmiste kohta. 6. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selle kohta, et viimase n\u00e4dala jooksul on Sillam\u00e4el sisse murtud keldrisse ning varastatud sealt t\u00f6\u00f6riistu ja kaablit. Vargusega tekitatud kahju on 470 eurot.\n\u00a0Abikaasat \u00e4hvardanud mees viidi politseisse\n6. m\u00e4rtsil teatati politseile, et Kivi\u00f5lis \u00e4hvardas 32aastane mees oma abikaasat v\u00e4givallaga. Politseinikud pidasid mehe kinni. Juhtunu t\u00e4psemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nNaine loovutas kelmile pea 1000 eurot\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav naine, kes oli v\u00e4idetavalt saanud politseist telefonik\u00f5ne, milles anti m\u00e4rku kahtlastest tehingutest tema pangakontol. Probleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti naisel teha \u00fclekanne 900 euro ulatuses ning seda naine ka tegi. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"J\u00fcri Kamenik m\u00f5isteti teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel rohkem kui 20 000 euro laenamises s\u00fc\u00fcdiEndine ilmateadlane J\u00fcri Kamenik, kes m\u00f5isteti mullu oktoobris s\u00fc\u00fcdi p\u00f5ie - uuringute kattevarjus toi me pandud noorte meeste seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemises, astus taas kohtu ette ja m\u00f5isteti seekord s\u00fc\u00fcdi kelmuses.S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5ttis Kamenik teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel \u00fcle k\u00fcmne korra laene, kokku \u00fcle 20 000 euro. Kamenik kandis laekunud summad enda pangakontole ning kasutas saadud raha isiklikuks otstarbeks.Ilmateadlane endal s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e, kuid leppis karistusega. \u00abMa tahan eluga lihtsalt edasi minna,\u00bb s\u00f5nas Kamenik eile hommikui Harju maakohtu ukse taga. \u00abNeljas aasta l\u00e4heb sisuliselt. Tahan need asjad seljataha j\u00e4tta,\u00bb viitas ta pikale kohtuprotsessile.Karistuseks m\u00f5istis kohus Kamenikule kaks aastat tingimisi vangistust, mis loetakse kaetuks talle varem seksuaalkuriteo eest m\u00e4\u00e4ratud viieaastase tingimisi vangistusega.Ehkki s\u00fc\u00fcdistus ja kohtuotsus r\u00e4\u00e4givad muud, j\u00e4\u00e4b Kamenik endale kindlaks, et s\u00f5bra nimel ta laene v\u00f5tnud ei ole. \u00abTa ikka tegutses ise. Toimikus oli, et ma m\u00f5jutasin teda ja ma olevat tema PIN-koode kasutanud. Aga v\u00e4hemalt toona oli tal s\u00f5rmej\u00e4ljega allkirjade andmine, ma \u00fctlen ausalt, ma ei oska selliseid asju v\u00f5ltsida,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Kamenik.Kuigi Kamenik ennast laenude v\u00f5tmises s\u00fc\u00fcdi ei tunnista, m\u00f6\u00f6nab ta, et oleks pidanud teisiti k\u00e4ituma. \u00abOleksin v\u00f5inud s\u00f5brana hoiatada, et kui sa j\u00e4relmakse v\u00f5tad, siis m\u00f5tle ka, kas sa suudad neid tagasi maksta. Ma olin k\u00f5igest teadlik, aga ma ei teinud seda.\u00bbKohtuotsuse j\u00e4rgi peab Kamenik tekitatud kahju h\u00fcvitama oma taskust. \u00abEks ma siis 50 euro kaupa maksan, see on ikka p\u00e4ris suur summa,\u00bb \u00fctles ta.Kui eelmisel kohtuistungil s\u00f5nas Kamenik, et otsib t\u00f6\u00f6d, siis n\u00fc\u00fcdseks on ta enda s\u00f5nul selle leidnud.Ketlin Kruse, Elu24"}
{"text":"Usaldus ja demokraatiaEduko valimistulemuse ja valitsemise taga on inimeste usaldus oma riigi institutsioonide vastu, kirjutab K\u00fclli Taro TalTechi Ragnar Nurkse valitsemise ja innovatsiooni instituudist.P\u00f5hjuseid, mis v\u00f5isid seekord valijate l\u00f5plikku otsust m\u00f5jutada, on juba mitmetes anal\u00fc\u00fcsides lahti harutatud. Ei ole raske m\u00e4rgata, et EKREIKE koalitsiooni osalisi ei saatnud valimistel oodatud edu. Ning keerulistel ja ebakindlatel aegadel ei too poolehoidu mitte ebakindluse suurendamine ja hirmutamine, vaid kindlustunde pakkumine. Pakun valimistulemuste t\u00f5lgendamiseks v\u00e4lja aga veel m\u00f5ned laiemad selgitused.Viimastel aastatel on riigivalitsemise ja avaliku halduse alases teaduskirjanduses ja poliitikaanal\u00fc\u00fcsides olnud keskne teema avalik usaldus. Usaldus riigi institutsioonide vastu. Usaldus, et riik saab ettetulevate v\u00e4ljakutsetega \u00fcldiselt hakkama. Demokraatias t\u00e4hendab usaldus seda, et valitsejatele on antud privileeg teostada v\u00f5imu eeldusel, et seda tehakse kogu \u00fchiskonna huvides, mitte ainult enda huvides. Kui tekib kahtlus, et eeldus \u00fcldisest huvist l\u00e4htuda ei kehti enam, mureneb ka usaldus. Seet\u00f5ttu suhtutakse demokraatlikus \u00fchiskonnas eriti valuliselt poliitilisse korruptsiooni. Sest poliitiline korruptsioon \u00f5\u00f5nestab neid alustalasid, millel avalik usaldus rajaneb.Avalikku usaldust m\u00f5\u00f5tvates uuringutes asetub Eesti tavaliselt kuskile keskmike sekka. Sel talvel tehtud Eurobaromeetri uuringu j\u00e4rgi Eestis pigem usaldab valitsust 36 protsenti vastajatest (ELi keskmine n\u00e4itaja on 32 protsenti). Parlamenti usaldab 26 protsenti (ELi keskmine 33 protsenti), ei usalda 58 protsenti (ELi keskmine 61 protsenti). Aga meie erip\u00e4ra on see, et v\u00e4ga suur hulk on neid inimesi, kes ei oska \u00f6elda, kas nad parlamenti usaldavad (Eestis 16 protsenti, Euroopa Liidu keskmine n\u00e4itaja on 6 protsenti). Nende k\u00f5hklejate otsus m\u00f5jutaks tulemust oluliselt.Usaldus on demokraatliku valitsemise alustala. On anal\u00fc\u00fcsitud, et k\u00f5rgem usaldus riigi ja selle institutsioonide vastu parandab seaduskuulekust, maksulaekumisi ja isegi omandi\u00f5iguse austamist.Kui tavap\u00e4raselt v\u00f5iks oodata, et uued poliitilised j\u00f5ud p\u00fc\u00fcavad oma populaarsuse \u00fcles ehitada olemasoleva kritiseerimisele ja sellele vastandumisele, siis Eesti 200 uue tulijana ei kasutanud destruktiivset retoorikat. Nende p\u00fc\u00fcd uusi ideid otsida ei v\u00e4ljendunud meie demokraatliku s\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5ttelises r\u00fcndamises. Destruktiivne retoorika v\u00f5is t\u00f6\u00f6tada siis, kui Isamaa tuli 1990. aastatel v\u00e4lja loosungiga \u00abPlats puhtaks!\u00bb, aga tollal oli see suunatud teise re\u017eiimi p\u00e4randi vastu. Mitte alav\u00e4\u00e4ristamaks oma riiki, mida on k\u00f5igi \u00fchisel j\u00f5upingutusel aastaid \u00fcles ehitatud. Seekord ei toonud riiki ja riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust \u00f5\u00f5nestav retoorika EKRE-le edu. Aga 16,1 protsenti valijate h\u00e4\u00e4ltest n\u00e4itab siiski sellise m\u00f5tteviisi olulist toetust \u00fchiskonnas.Valimistel teeb rahvas otsuse selle kohta, keda usaldada riigijuhtimise juurde. Tuleb t\u00e4hele panna, et see on p\u00f5him\u00f5tteliselt erinev k\u00fcsimus sellest, millist erakonda ma toetan. Ma v\u00f5in k\u00fcll m\u00f5nda erakonda toetada, aga ma ei pruugi usaldada teda (veel) riigijuhtimise juurde. See on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks arvamusk\u00fcsitlused erakondade populaarsuse kohta ei saagi alati t\u00e4pset valimistulemusi peegeldada. Teine oluline p\u00f5hjus, miks arvamusk\u00fcsitlused on valimistulemuse ennustamisel ekslikud, on see, et esindusliku valimi tegemiseks peaksime suutma kindlaks teha k\u00f5ik olulised tegurid, mis inimeste valimisotsust m\u00f5jutavad. V\u00f5ib t\u00f5esti arvata, et vanus, sugu, rahvus v\u00f5i haridustase on olulised tegurid, mis m\u00f5jutavad poliitilisi eelistusi. Aga neid olulisi m\u00f5jureid on kindlasti veel (elukoht, varanduslik seis v\u00f5i laste arv n\u00e4iteks) ja k\u00fcsitluse valimi moodustamiseks ei suudeta esinduslikkuse tagamiseks neid k\u00f5iki arvesse v\u00f5tta. See pole mitte kriitika k\u00fcsitluste tegijate aadressil, vaid oluline rahvahariduslik puuduj\u00e4\u00e4k. Kui inimesed ei saa aru, miks k\u00fcsitlused eksivad, \u00f5\u00f5nestab see ju j\u00e4llegi usaldust.\u00dcks \u00f5ppetund m\u00f6\u00f6dunud valimistest v\u00f5iks olla see, et valimisv\u00f5itluses v\u00f5id r\u00fcnnata poliitilist oponenti, aga oponendi valijat \u00e4ra r\u00fcnda. \u00c4ra r\u00fcnda ka demokraatliku riigi alustalasid. EKRE tegi strateegilise vea, kui tembeldas kahjulikuks elemendiks mitte ainult teiste erakondade esindajaid, vaid k\u00f5iki teistsuguse maailmavaatega inimesi. R\u00fcnnates teiste erakondade valijaid, ei kehtesta nad ennast t\u00f5siselt v\u00f5etava potentsiaalse v\u00f5imuparteina. Sest valitsuses olles, t\u00e4idesaatvat v\u00f5imu teostades tuleb valitseda ka nende huvides, kes ei ole sinu valijad.Kui m\u00f5ni erakond ei ole veel aru saanud, siis kordan \u00fcle, et valimistel edukas olemiseks on vaja ennast poliitilisest korruptsioonist v\u00e4ga kaugele hoida. \u00dcksk\u00f5ik, kas s\u00fc\u00fcteod tulenevad teadlikust omakasu p\u00fc\u00fcdmisest v\u00f5i rumalusest, ei m\u00f5ju korruptsioon toetusele h\u00e4sti. Keskerakonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust kindlasti m\u00f5jutasid j\u00e4tkuvad seosed korruptsioonijuhtumitega. Aga hea meel on t\u00f5deda, et inimesed n\u00e4ivad usaldavat \u00f5igusriiki. Ehk Liina Kersna n\u00e4itest v\u00f5iks j\u00e4reldada, et kui korruptsioonikahtlust uuritakse ja see t\u00f5endamist ei leia, pole ka poliitiline karj\u00e4\u00e4r rikutud. See annab kindlustunnet, et eba\u00f5iglaste s\u00fc\u00fcdistustega pole v\u00f5imalik l\u00f5plikku kahju teha.Kindlustunne, et valitsejad saavad hakkama pikaajaliste v\u00e4ljakutsete ja igap\u00e4evaste probleemide lahendamisega, ei teki \u00fcle\u00f6\u00f6. Parim viis usaldust v\u00f5ita on muidugi t\u00f5estada oma usaldusv\u00e4\u00e4rsust tegudega. Aga uuringud on n\u00e4idanud, et v\u00e4ga oluline on ka erapooletu, l\u00e4bipaistev ja aus kommunikatsioon riigi poolt. Usaldamatust on lihtne \u00fcles k\u00fctta, kui informatsiooni ei anta v\u00f5i sellest infost ei saada aru.Teine v\u00f5ti usalduse suurendamiseks on empaatiline suhtumine, inimeste muredele vastamine. Isegi siis, kui imelahendusi pole kohe olemas. Uuringud n\u00e4itavad, et inimeste probleemide \u00e4rakuulamine, p\u00fc\u00fcd samastuda eri \u00fchiskonnagruppide muredega on olulised \u00fchiskondliku usalduse tekitamiseks ja hoidmiseks. Ehk aitas just empaatilise poole v\u00e4ljatoomine sotsiaaldemokraadid kindlalt riigikogusse, ehk isegi valitsusse, ja seda vaatamata kesisematele ennustustele.Poliitikas on esimene etapp osutuda valituks. J\u00e4rgmine, ja hoopis keerulisem etapp on tark juhtimine, poliitika elluviimine, riigi toimimise tagamine. Ja tulles tagasi alguse juurde, vajavad demokraatlikud institutsioonid usaldust. Ent see usaldus pole p\u00e4ris sama, mis arvamusk\u00fcsitluste reitingu n\u00e4itajad.2 M\u00d5TET\u2022 Usaldus on demokraatliku valitsemise alustala. On anal\u00fc\u00fcsitud, et k\u00f5rgem usaldus riigi ja selle institutsioonide vastu parandab seaduskuulekust, maksulaekumisi ja isegi omandi\u00f5iguse austamist.\u2022 \u00dcks \u00f5ppetund m\u00f6\u00f6dunud valimistest v\u00f5iks olla see, et valimisv\u00f5itluses v\u00f5id r\u00fcnnata poliitilist oponenti, aga oponendi valijat \u00e4ra r\u00fcnda.K\u00fclli Taro"}
{"text":"Prokuratuur kahtlustab reisib\u00fcrood pettusesEuroopa prokuratuur kahtlustab Eesti \u00fcht vanimat reisib\u00fcrood Baltic Tours ja selle omanikku Andreas Metsamaad suures kelmuses; v\u00f5imalik kuritegu on seotud Euroopa piirivalveametile Frontex osutatud majutusteenustega, mille kogumaksumus on ligi viis miljonit eurot, kirjutab Eesti Ekspress. Kahtlustuse kohaselt paisutas Baltic Tours arveid salaja k\u00fcmne protsendi v\u00f5rra ehk kokku umbes 460 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses, kirjutab ajaleht. Metsamaa on v\u00f5etud vahi alla.\n\n\nERR"}
{"text":"Muutus aastaga: Vene kanaleid vaadatakse ja usutakse oluliselt v\u00e4hem   Nende mitte-eestlaste osakaal, kes peavad Venemaa meediakanaleid oluliseks infoallikaks, on aastaga v\u00e4henenud kolm korda. Kuigi Vene kanalitele p\u00e4\u00e4seb peamiselt internetist ligi, plaanib TTJA ligip\u00e4\u00e4su veel rohkem piirata.   Pea v\u00f5imatu on t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta, kui palju inimesi Vene meedia kanalite keelust m\u00f6\u00f6da hiilib. Siiski n\u00e4itavad riigikantselei tellitud uuringud, et Vene infokanalite osat\u00e4htsus on langenud. \"Kui veebruaris 2022 muust rahvusest [kui eestlased] elanikest 33 protsenti valis \u00fcheks kolmest k\u00f5ige olulisemast infokanalist Vene telekanalid, siis selle aasta veebrauriks on see kahanenud 11 protsendi peale,\" r\u00e4\u00e4kis riigikantselei n\u00f5unik Marianna Makarova. \u00dcle kahe korra on langenud ka usaldus, et s\u00f5da Ukrainas kajastatakse Venemaa kanalites ausalt. Kui veel m\u00f6\u00f6dunud aasta veebruaris, enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust, pidas 40 protsenti muust rahvusest inimestest s\u00f5jakajastusi usaldusv\u00e4\u00e4rseks, siis n\u00fc\u00fcd usub neid 18 protsenti inimestest. Kuigi alati saab kahelda, kas inimesed vastavad ausalt, nentis Makarova, siis need muutused on nii suured, et saab kindlalt v\u00e4ita \u2013 Vene kanaleid vaadatakse oluliselt v\u00e4hem ning usutakse v\u00e4hem. Tegelikult l\u00f5ppes Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti (TTJA) Vene telekanalite keeld veebruari l\u00f5pus, ent kuna k\u00f5ik aasta tagasi Eestis keelatud kanalid ja veel ka teised on n\u00fc\u00fcd Euroopa Liidu sanktsioonide all, siis ei ole neid ikka Eestis n\u00e4ha. \"Kokku on neid telekanaleid, mida Eestis \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel \u2013 olgu see siis finantssanktsioonid v\u00f5i kanali sisu t\u00f5ttu \u2013 edastada ei tohi, hetkel 50. Lisaks on veebilehti, mis samamoodi langevad sanktsioonide alla, 80, mille k\u00e4ttesaadavus Eestis piiratud on,\" r\u00e4\u00e4kis TTJA info\u00fchiskonna talituse juhataja Helen Rohtla. Siiski saab keelust l\u00e4bi murda, osa kanaleid levib lihtsalt \u00fcle piiri, kuid populaarsem on neid vaadata internetist. Riigikantselei s\u00fcgisesest uuringust selgus, et l\u00f5viosa ehk 40 protsenti neist, kes veel Vene kanaleid vaatasid, tegi seda just internetist. \"Mida me olemegi hetkel sihikule v\u00f5tnud on, kuidas neid internetis levivaid televisioonikanaleid kinni panna. Ehk neid veebilehti v\u00f5i aplikatsioone, mille kaudu endiselt n\u00e4eb teatud kanalite nimekirju ja nende kanalite seas on ka meie jaoks probleemsed kanalid,\" \u00fctles Rohtla. Rohtla r\u00f5hutas, et lisaks Vene kanalitele ligip\u00e4\u00e4su piiramisele on oluline anda inimestele olulist infot emakeeles.\u00a0 \"Paraku \u00fcle\u00f6\u00f6 keegi eesti keelt \u00e4ra ei \u00f5pi.\" Riigikantselei uuringutest selgub ka, et mitte-eestlaste seas on infoallikana sotsiaalmeedia olulisus t\u00f5usnud. Mis t\u00fc\u00fcpi sisu seal j\u00e4lgitakse, on veel raksem hinnata. Rohtla t\u00f5des, et avatud \u00fchiskonnas ei ole v\u00f5imalik Vene infokanalitele ligip\u00e4\u00e4su t\u00e4ielikult v\u00e4listada. \"Loomulikult j\u00e4\u00e4vad endiselt alles Vene v\u00f5i kolmandate riikide satelliidid, mille kaudu need kanalid on saadaval ja mida paraku saab Eestis endiselt k\u00e4tte. See on tuuleveskitega v\u00f5itlemine, kus paraku head lahendust ei ole. T\u00f6\u00f6tame nende asjade kallal, kus on v\u00f5imalik lahendust leida.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Henn P\u00f5lluaas: On kurioosne, et Kaja Kallase valitsus hakkab Kremli-meelsele Vasakparteile tegevustoetust maksma\u00dcksikkandidaat Mihhail Stalnuhhini ja Eestimaa \u00dchendatud Vasakpartei nimekirjas kandideerinud Aivo Petersoni edu Riigikogu valimistel t\u00f5stis teravalt esile olukorra Ida-Virumaal. Postimees uuris poliitikutelt, kuidas Kremli-meelsete valijatega ja nende \u00e4ssitajatega \u00fcmber k\u00e4ia.\nUued Uudised avaldavad Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Henn P\u00f5lluaasa vastuse:\nKremli-meelsete isikute ja Vasakpartei edu n\u00e4itab, et Eesti kodakondsuspoliitika, mis on olnud \u00fcks maailma leebemaid, on olnud vale. Aastaid jagati kodakondust l\u00f5dva k\u00e4ega k\u00f5ikidele soovijatele argumendiga, et see tagab lojaalsuse. Algul ei peetud vajalikuks n\u00f5uda isegi eesti keele oskust, hiljem lasti keeleeksamit taotleja asemel teha teistel, ja kui petuskeem paljastati, ei t\u00fchistatud ebaseaduslikult saadud kodakondsust kellelgi.\nV\u00e4he sellest \u2013 sotsid ja Keskerakond n\u00f5udsid k\u00f5ikidele Eestis elavatele v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu isikutele kodakondsuse andmist ehk kodakondsuse nullvarianti. Reformierakond \u00fcritas seadustada topeltkodakondsust, mille omajate arvu me tegelikult ei tea. Kodakondsuse saajate meelsust ega lojaalsust nad oluliseks ei pea. Lisaks on raisatud miljoneid eurosid integratsiooniprogrammidele, millest on kasu olnud vaid kraani juures olijatele.\nKremli-meelse erakonna teke, osalemine valimistel ja suur toetus venelaste seas k\u00f5neleb ka meie j\u00f5uametite tegemata t\u00f6\u00f6st. Eriti kurioosne on, et Kaja Kallase valitsus hakkab Vasakparteile tegevustoetust maksma.\nMida teha? Venemaa propagandaruuporid tuleb sulgeda. Naturalisatsiooni teel kodakondsuse saanud, kuid oma ebalojaalsust n\u00e4idanud isikute kodakondsus tuleb t\u00fchistada. Vajadusel tuleb nad riigist v\u00e4lja saata.\nEesti iseseisvuse ja p\u00f5hiseaduse vastu olevad ning v\u00e4lisriikide huve teenivad erakonnad peaks olema keelustatud. Karmistada tuleb kodakondsus- ja keeleseadust. Riik peab n\u00e4itama selgroogu!\nHenn P\u00f5lluaas\nRiigikogu EKRE fraktsiooni esimees"}
{"text":"Tundmatu tehing kontol: raha tagasi saada on keeruline, kuid mitte v\u00f5imatuKiige s\u00f5nul on tundmatud tehingud kontol \u00fcldiselt kasvanud trend, mist\u00f5ttu n\u00e4evad pangad hetkel ka\ntavap\u00e4rasemast suuremat p\u00f6\u00f6rdumiste arvu.Foto: Shutterstock\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul m\u00f5tlevad petturid v\u00e4lja aina nutikamaid v\u00f5imalusi, kuidas inimestelt raha v\u00e4lja petta \u2013 seet\u00f5ttu pole ka tundmatud tehingud igap\u00e4evapanganduse m\u00f5ttes midagi uut, kuna tehingute vaidlustamisi tuleb aeg-ajalt ikka ette. Ent kui t\u00f5en\u00e4oline on see, et raha ka inimese kontole kunagi tagasi j\u00f5uab?\nKahtlaste tehingute arv on suurenenud\nKiige s\u00f5nul on tundmatud tehingud kontol \u00fcldiselt kasvanud trend, mist\u00f5ttu n\u00e4evad pangad hetkel ka tavap\u00e4rasemast suuremat p\u00f6\u00f6rdumiste arvu. \u201cSee trend on viimastel aastatel k\u00f5vasti suurenenud, kuna kelmid leiutavad kogu aeg uusi skeeme ja v\u00f5imalusi, kuidas raha v\u00e4lja petta: j\u00e4rjest osavamalt v\u00f5ltsitakse erinevate teenusepakkujate, n\u00e4iteks kullerfirmade veebilehti, mille link saadetakse inimese telefonile samuti justkui sellesama firma nime alt,\u201d t\u00f5i ta p\u00e4evakajalise n\u00e4ite.\nKui inimene on k\u00f5ik nupuvajutused v\u00f5i kinnitused ise teinud, v\u00f5ib selliste juhtumite puhul tehingute nii-\u00f6elda tagasip\u00f6\u00f6ramine olla v\u00e4ga keeruline. \u201cSoojalt soovitan andmete sisestamise puhul kolm korda veenduda enne, kui p\u00e4riselt tehinguks l\u00e4heb \u2013 vahel piisab kasv\u00f5i sellest, kui m\u00e4rgatakse m\u00f5nda kirjaviga v\u00f5i kahtlast nuppu, t\u00e4nu millele l\u00e4heb inimese peas h\u00e4irekell t\u00f6\u00f6le, tehing j\u00e4\u00e4b katki ja ka raha kontole alles,\u201d s\u00f5nas ta.\nEesti piires tehtud tehingute vaidlustamine on Kiige s\u00f5nul \u00fcldjuhul lihtsam, mist\u00f5ttu tasuks ostutehingute tegemist kaaluda kohalike kaupmeeste juures. \u201cRahvusvaheliste tehingute puhul pole maailmas loodud tagatud s\u00fcsteemi, kuidas n\u00e4iteks Saksamaa e-poest raha tagasi saada, mist\u00f5ttu on ka tehingu vaidlustamine m\u00e4rksa keerulisem, kuid kindlasti tasub seda ikkagi teha.\u201d\nAutentimine pakub suuremat kindlustunnet\nPeamine erinevus vaidlustatavate tehingute juures seisneb autentimises, mis otsustab suuresti \u00e4ra ka edasise protsessi kujunemise. \u201cKui autentimist pole toimunud, siis on kliendil v\u00f5imalik raha \u00fcldjuhul lihtsamalt tagasi saada, s\u00f5ltumata summast. Kui aga autentimine toimus, siis l\u00e4heb juhtum juba m\u00e4rksa keerulisemaks ning olenevalt sooritatud tehingust s\u00f5ltub ka selle vaidlustamise v\u00f5imalikkus ning tihti tuleb pangal k\u00fcsida k\u00fcsimusi n\u00e4iteks teenuse osutamise v\u00f5i kauba kohaletoimetamise kohta,\u201d selgitas ta.\n\u201cPank on sellistes situatsioonides vahendaja rollis, kes \u00fcritab veenduda selles, kas protsess on nii m\u00fc\u00fcja kui ka ostja poolt korrektselt tehtud. Kui on, siis paraku ei ole v\u00f5imalik raha tagasi kutsuda, aga kui esineb puuduj\u00e4\u00e4ke ning klient on \u00fcritanud kaupmehe v\u00f5i m\u00fc\u00fcjaga korduvalt \u00fchendust v\u00f5tta, on siiski v\u00e4ga suur t\u00f5en\u00e4osus, et raha \u00f5nnestub tagasi saada,\u201d r\u00e4\u00e4kis Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist. Siiski tuleb kliendil arvestada, et raha tagasisaamiseks v\u00f5ib veidi aega minna \u2013 taaskord olenevalt juhtumist peaks arvestama kuni paarikuise ooteajaga.\nKuidas kahtlaseid tehinguid v\u00e4ltida?\nEnt kuidas v\u00e4ltida kahtlaseid tehinguid oma pangakontol? Kiik kinnitab, et selleks on tegelikult mitu v\u00f5imalust, kuid k\u00f5ige t\u00e4htsam on kontrollida kaupmehe tausta \u2013 n\u00e4iteks veenduda, kas ettev\u00f5te on kantud \u00e4riregistrisse v\u00f5i mitte, kas esineb v\u00f5lgnevusi v\u00f5i on ettev\u00f5tte tegevuse kohta ilmunud m\u00f5ni kriitiline artikkel.\nSamuti v\u00f5iks j\u00e4lgida, kas kaupmehe kodulehel on vastavad t\u00e4hised nagu Verified by VISA v\u00f5i MasterCard SecureCode, mis viitavad turvalistele makselahendustele. \u201c\u00dcks halvim situatsioon, mis v\u00f5ib juhtuda, on olukord, kus petulehek\u00fclg salvestab maksmisel k\u00f5ik maksevahendiga seotud andmed \u2013 selliste juhtumite lahendamine on kliendi jaoks ebameeldiv ning t\u00fclikas, seega tuleks v\u00e4ltida andmete avaldamist osapooltele, kelles ei olda t\u00e4iesti kindel ning v\u00e4ltida tuleks selliste tehingute kinnitamist, milles klient ei ole kindel, et ta on neid ise algatanud,\u201d m\u00e4rkis ta.\nKindlasti v\u00f5iks e-poest ostu tegemisel tutvuda privaatsus- ja tagastuspoliitikaga, samuti otsida \u00fcles ettev\u00f5tte kontaktandmed, kui neid peaks vaja minema. \u201cEestis on enamik inimesi juba harjunud, et e-poest ostu tegemisel on aega 2 n\u00e4dalat selle tagastamiseks. See aga ei t\u00e4henda, et sellised reeglid kehtivad globaalselt, mist\u00f5ttu tuleks tingimustega end kindlasti kurssi viia,\u201d toonitas Kiik.\nKui e-pood tundub kahtlane, tuleks sellest tundest ka juhinduda. \u201cHiljem, kui selgub, et ettev\u00f5te l\u00e4ks hoopis pankrotti v\u00f5i keeldub raha tagastamast, on sellest palju rohkem t\u00fcli \u2013 seega tasub k\u00f5ik juba algusest peale \u00f5igesti teha, et hiljem tekkivaid vigu v\u00e4ltida,\u201d s\u00f5nas ta l\u00f5petuseks."}
{"text":"Varro Vooglaid e-valimistest: hakkan riigikogus v\u00f5itlema selle eest, et emaplaadi k\u00f5rvale tuleks ka isaplaatVarro Vooglaiu s\u00f5nul on e-valimiste p\u00f5hiprobleemiks see, et serveri k\u00f5ik komponendid on \u00fchendatud emaplaadile. \u201cHakkan riigikogus v\u00f5itlema selle eest, et emaplaadi k\u00f5rvale tuleks ka isaplaat, nagu traditsiooniline perekonnamudel ette n\u00e4eb,\u201d \u00fctles Vooglaid.\nVarro Vooglaid \u00fctles p\u00e4rast valimisi, et peab e-h\u00e4\u00e4letust pettuseks, sest ainult \u00fcksikemaplaati ei saavat usaldada, sest see on \u00fchiskonnale kahjulik element.\nTraditsiooniline perekond\n\u201cArvutid juhivad t\u00e4nap\u00e4eval meie maailma peaaegu k\u00f5ikides elu aspektides, alustades meie telefonidest ja l\u00f5petades kasv\u00f5i autodega,\u201d kommenteeris Vooglaid.\n\u201cSeda enam on veider, et k\u00f5ike juhtivaks ja \u00fchendavaks elemendiks arvutites on mingisugune \u00fcksikemaplaat.\u201d\n\u201cN\u00fc\u00fcd, kui Eestis saab v\u00f5imule liberaalne valitsus, siis ma ei imestaks \u00fcldse, kui isegi see emaplaat vahetatakse v\u00e4lja ja asemele tuleb n\u00e4iteks homoplaat,\u201d usub Vooglaid.\nTraditsiooniline arvutimudel: emaplaat ja isaplaat. Isaplaat saab ise valida, kuhu emaplaadi auku ta oma elektriimplusid saadab.\n\u201cSeega ei j\u00e4\u00e4 mul midagi muud \u00fcle, kui hakata riigikogus seisma selle eest, et seda ei juhtuks.\u201d\n\u201cJa veelgi enam \u2013 hakkan seisma hea selle eest, et emaplaadi k\u00f5rvale tuleks hoopis juurde isaplaat, nii nagu n\u00e4eb ette traditsiooniline peremudel,\u201d selgitas Varro Vooglaid oma eesm\u00e4rke riigikogus.\n\u201cSest on selgemast selgem, et igasuguseid elektrisignaale l\u00e4bi isaplaatide suunamine tagab oluliselt turvalisema s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6 \u2013 ka p\u00e4ris elus on mees see, kes v\u00e4ljutab endast erinevaid signaale ja juhib sellega maailma \u2013 miks peaks see arvutimaailmas teistmoodi olema?\u201d\nVarro Vooglaiu s\u00f5nul hakkab ta isaplaatide arvutitesse lisamise eest ja homoplaatide vastu v\u00f5itlema kohe, kui uus riigikogu on ametisse nimetatud.\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"MART SOIDRO | Liberaalide lillepidu: l\u00e4hed peast lolliks ja hakkadki koos ingliga Toompea kohal tiirutamaValimised on selleks korraks m\u00f6\u00f6danik. T\u00e4navapilt on harjumatult \u00fcksluine, telekas ei unda valimisreklaam, keegi ei jaga pastakaid ning postkastidesse ei potsatagi enam nii suurel hulgal makulatuuri.\nPilk protokolli. XV riigikogu valimistel sai Reformierakond 37 (+3), EKRE 17 (-2), Keskerakond 16 (-10), Eesti 200 14 (+14), Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9 (-1) ja Isamaa 8 (-4). 40 parlamendiliiget peavad v\u00e4hemasti ajutiselt Toompea tolmu jalge alt p\u00fchkima, mis t\u00e4hendab seda, et uues parlamendis on 40 uut liiget. Aga need arvud on ebat\u00e4psed, sest esiteks v\u00f5ib p\u00e4rast valitsuse moodustamist nii m\u00f5nigi rahvaasemik p\u00e4\u00e4seda parlamenti asendusliikmena ja teiseks on n\u00e4iteks Eesti 200 nimekirjas riigikokku p\u00e4\u00e4senud Margus Tsahkna ja Liisa Pakosta n-\u00f6 vanad kalad, kes ka varem parlamenti kuulunud.\nVeel statistikat. 6,7% h\u00e4\u00e4li anti \u00e4sjastel valimistel k\u00fcnnise alla j\u00e4\u00e4nud erakondadele ja \u00fcksikkandidaatidele (eelmisel korral 9,0%). Riigikokku p\u00e4\u00e4ses 30 naist ja p\u00fcstitati valimiste h\u00e4\u00e4lterekord \u2013 610 299 valijat. Elektrooniliselt h\u00e4\u00e4letajaid oli 312 181 ja paberkandjal valijaid 298 118.\nSuurimad p\u00f5rujad\nUuringufirmadele tuginedes tundus enne valimisi, et valimistel osalevad kaks suurt (Reformierakond ja EKRE), kaks k\u00f5va keskmiku (Keskerakond ja Eesti 200) ja kaks tugevat tagumikku (Isamaa ja sotsid). Tegelikult purjetasid oravad uhkes \u00fcksinduses, EKRE, Keskerakond ja Eesti 200 madistasid omavahel ning sotsid ja Isamaa s\u00f5udsid \u00fcheskoos \u00fcle 5%-lise k\u00fcnnise. Kuigi ERRi Meediatunni saates v\u00e4itsid Anvar Samost ja Peep Kala, et viimased arvamusk\u00fcsitlused olid p\u00e4ris t\u00e4psed, leian siiski, et p\u00e4ris palju panid firmad m\u00f6\u00f6da. N\u00e4iteks viimasena areenile ilmunud Rait\/Faktum&Ariko ennustas oravatele 24%-list toetust, aga \u00f5ige toetusprotsent oli 31,2. Keskerakonda toetas Norstati k\u00fcsitluses 18,6%, aga tegelik arv oli 15,3. Rait\/Faktum&Ariko ennustas EKRE-le hiilgavat valimistulemust - 22%, paraku n\u00e4itas valimistulemus 15,3%-list toetust. Kantar Emor ennustas sotsidele 11,5%, aga nende tegelik toetus oli 9,3%. K\u00f5ige t\u00e4psem oli seekord Turu-uuringute AS, kelle viimane k\u00fcsitlus j\u00e4i statistilise vea piiresse ja erines erakondade osas maksimaalselt 1,7 protsendipunkti. Nii v\u00f5i teisiti v\u00f5ib uuringufirmasid nimetada nende valimiste \u00fcheks suurimaks p\u00f5rujaks. Kes vastutab? Halb, kui selgub, et m\u00f5ni uuringufirma oli m\u00f5ne erakonna teenistuses.\nAga kes olid erakondadest suurimad p\u00f5rujad?\nK\u00fclmad arvud n\u00e4itavad, et Keskerakond, sest isegi \u00fckski uuringufirma ei ennustanud neile hiilgavat tulevikku. Keskerakonna jaoks langesid k\u00f5ik halvad asjad kokku: Vene-Ukraina s\u00f5da ja jant Narva tankiga, leebe talv, suured v\u00f5lad ja sulitempe tegevad erakonnakaaslased (kohtualune Mailis Reps, taksondusse sukeldunud Martin Repinski, valitsust fa\u0161istideks s\u00f5imav Mihhail Stalnuhhin, altk\u00e4emaksudes kahtlustatav T\u00f5nis Liinat ja korteritega mahhineerinud Siret Kotka jt). \u00dcksnes paadunud optimistid ennustasid neile 20 kohta, aga et nad piirduvad \u00fcksnes 16 mandaadina, oli ilmselt ka Isamaa ja EKRE jaoks halb \u00fcllatus. M\u00e4nguruumi neile kolmele ei j\u00e4\u00e4nud.\nKastanid oleks pidanud tulest tooma hoopis EKRE, aga seekord vedas nende vaist alt. Inimesed on oma loomult head, paljud olid valmis Ukraina heaks oma viimased veeringud hinge tagant \u00e4ra andma. N\u00e4gurip\u00e4evi n\u00e4gevad ukrainlased ei ole kontingent, keda s\u00f5imata ja kellega hirmutada. Lisaks pusklemine kaitsev\u00e4elastega, pidev \u00e4hvardamine ning pehme, \u00f5igemini selgusetu seisukoht s\u00f5jategevuses v\u00f5is peletada potentsiaalse valija neist eemale. Fakt j\u00e4\u00e4b faktiks: kuigi perekond Helme on saanud Toompeal neli aastat m\u00f6\u00f6beldada, said nad seekordsetel valimistel kaks kohta v\u00e4hem. Eriti m\u00f5ru pill on nende jaoks aga see, et 125-liikmeline ratsakahurv\u00e4gi kogus v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li (97 996) kui Indrek Tarand \u00fcksi 2009. aasta europarlamendi valimistel (102 509).\nIsamaast pole suurt midagi kirjutada. 2011. aastal said nad riigikogu valimistel 22, 2015. aastal 15 ja 2019. aastal 12 kohta. N\u00fc\u00fcd siis piirduti hoolimata mastaapsest valimiskampaaniast 8 kohaga. S\u00fcmptomaatiline, et nende ainus v\u00e4rske saadik uues parlamendis on nelja aasta jooksul rahvastiku- ja riigihalduseministri ametit pidanud Riina Solman. \u00dclej\u00e4\u00e4nud on vanad ja kulunud n\u00e4od. Kaasaarvatud Helir-Valdor Seeder, kes enda kinnitusel ei sugugi ole Bre\u017enev (\u00d5htuleht, 7.05.2018). Isamaad tuleb muidugi kiita, et enamik oma valimislubadusi sai t\u00e4idetud, aga millise hinnaga? T\u00e4toveering EKREIKE on nende nahalt visa kuluma.\nOravatel ei maksa \u00fclbeks minna\nP\u00e4rast valimistulemuste selgumist tulid meelde 1995. aasta valimised, mil valimiste suurim monstrum KM\u00dc (Valimisliit Koonderakond ja Maarahva \u00dchendus) sai riigikogus 41 kohta. Ka neil oli valida, keda kosida. Algatuseks langes pilk Keskerakonna (16 mandaati) peale ning elu olnuks lill, kui mitte Edgar Savisaar poleks enne valimisi salaja lindistanud tipp-poliitikute vestlusi. Pikka pidu seega Tiit V\u00e4hi teisel valitsusel ei olnud (esimene valitsus oli ametis aastal 1992). Ametis oldi vaid 214 p\u00e4eva.\nSeej\u00e4rel proovis KM\u00dc \u00f5nne noorusliku Reformierakonnaga (19 kohta). See pidas vastu 17. m\u00e4rtsini 1997, sest siis hakkas Tiit V\u00e4hi taas mehkeldama vahepeal rehabiliteeritud Edgar Savisaarega.\nMis ma selle meenutusega \u00f6elda tahan?\nSeda, et Reformierakonna m\u00e4ek\u00f5rgune \u00fclekaal v\u00f5ib tuua kasu asemel hoopis kahju. L\u00e4hed peast lolliks, t\u00f5used \u00f5hku ja pole v\u00e4listatud, et hakkadki koos ingliga Toompea kohal tiirutama. T\u00f5si, Kaja Kallas on \u00f5ppinud nelja aasta tagustest s\u00fcndmustest ja kinnitas juba oma v\u00f5iduk\u00f5nes, et valimistulemus teeb teda t\u00e4nulikuks ja alandlikuks. Aga nii v\u00f5i teisiti on Kaja Kallasel k\u00f5vasti man\u00f6\u00f6verdamisruumi, kui v\u00e4iksemad koalitsioonipartnerid hakkavad pilli l\u00f5hki puhuma. Ukse taga on ju j\u00e4rjekord. Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles Aktuaalses Kaameras, et sotsid ei l\u00e4he valitsusse, et alustada eelarvek\u00e4rpeid, \u201esest k\u00e4rped Eesti suuri probleeme ei lahenda\u201d (ERR, 8.03.2023). Sotside esimees ei saanud ilmselt aru, et ta kas l\u00e4heb valitsusse, mis teeb k\u00e4rpeid v\u00f5i valitakse sotside asemel teine koost\u00f6\u00f6partner. Valik on ju lai. Ja \u00e4rgem unustagem Eesti 200 juhatuse liiget Margus Tsahknat, kes tuletas meelde, et Reformierakonnal ja Eesti 200-l on kokku 51 kohta. Lisades samas, et kolmas partner on siiski vajalik (ERR, 7.03.2023). Iseasi, kust seda kolmandat partnerit leida, kes palehigis k\u00e4rpida tahaks. Parempoolsed j\u00e4id ju riigikogust v\u00e4lja.\nKokkuv\u00f5tteks. Koalitsioonilepingu start anti seekord varakult. Kuni EKRE kohtuuksi kulutab, l\u00e4heb veel n\u00e4dalaid. See lubab rahulikus tempos k\u00f5nelusi j\u00e4tkata ja k\u00f5ik kitsaskohad selgeks vaielda. Kiiret pole ju kuhugi, sest riigikogu tuleb kokku alles m\u00e4rtsi l\u00f5pus v\u00f5i aprilli alguses."}
{"text":"Annetusi koguvad petised tr\u00fcgivad politsei t\u00e4helepanule vilistades linnapiltiPoolteise n\u00e4dala eest hoiatas Viljandi politsei sotsiaalmeedia kaudu, et keegi ei teeks annetust inimestele, kes koguvad linnas raha, ning seej\u00e4rel kadusid rahak\u00fcsijad vaat et p\u00e4evapealt. N\u00fc\u00fcd on nad tagasi ja leidnud ka esimesed ohvrid.\nFacebooki grupis M\u00e4rgatud Viljandis UUS kirjeldab \u00fcks grupi liige, et oli kolmap\u00e4eva l\u00f5una ajal \u00fches Viljandi suures toidupoes sisseoste tegemas, kui \u00fcks heleda peaga neiu talle \u00f5lale koputatas. Too neiu n\u00e4itas paberit, millel oli kirjas, et ta on kurt ega r\u00e4\u00e4gi, ning ulatas siis kirjutusaluse paberilehega, millel oli pooleldi t\u00e4idetud tabel allkirja-, aadressi-, indeksi- ja annetatava summa lahtriga.\nEt inimesel, kelle poole p\u00f6\u00f6rduti, oli kiire ja ta sattus ka veidi segadusse, andis ta k\u00fcmme eurot ning kirjutas m\u00f5ned oma andmed paberile.\nEsimese hooga ei osanud ta juhtunust midagi arvata, sest kaubanduskeskustes liigub ju ka legaalseid annetusekogujaid. J\u00e4rgmise riiuli juures koputas talle aga \u00f5lale j\u00e4rgmine t\u00fcdruk, seekord tema hinnangul v\u00e4ga l\u00f5unamaise v\u00e4limusega, ning tollelgi oli k\u00e4es samasugune kirjutusalus. Kui ta seekord annetamast keeldus,\u00a0k\u00fcsija kadus.\nViljandi politseijaoskonna juht Margus Sass nentis, et niisugused juhtumid on paraku muutunud \u00fcsna tavap\u00e4raseks ning politsei sooviks selliste annetusek\u00fcsijatega kindlasti vestelda. Nii ongi politseinikud teinud korduvalt sotsiaalmeedias \u00fcleskutseid, et kui keegi m\u00e4rkab annetusek\u00fcsijaid v\u00f5i kahtlasi esemete m\u00fc\u00fcjaid, annaks ta sellest kohe teada telefonil 112.\nSeni on politsei saanud infot liiga hilja \u2013 siis, kui kahtlased tegutsejad on ammu kadunud. V\u00e4lja on siiski selgitatud, et s\u00e4\u00e4rased tegutsejad pole t\u00f5en\u00e4oliselt Eestist ja nad kasutavad v\u00e4lismaiste numbrim\u00e4rkidega autosid. Eesti keelt nad ei r\u00e4\u00e4gi ja seep\u00e4rast valetavad nad end tihti kurtideks.\nEesti vaegkuuljate liidu esindajad on Sakalale korduvalt kinnitanud, et nemad mitte mingil juhul sellisel moel annetusi ei kogu ning on mainekahju t\u00f5ttu \u00fched suuremad juhtunus kannatajad.\nPeale annetusek\u00fcsijate on Viljandi parklates t\u00e4navu kohatud v\u00f5\u00f5rkeelt k\u00f5nelevaid inimesi, kes p\u00fc\u00fcavad m\u00f6\u00f6dujatele midagi m\u00fc\u00fca. Enamasti on nood pakkunud potte ja panne ning pakkumist on saatnud jutt, et neil on vaja osta kiiresti lennupilet Gruusiasse ja neil pole selleks raha. Potid ja pannid on tavaliselt halva kvaliteediga, mis ei vasta hinnale, millega neid pakutakse.\nSassi s\u00f5nul on m\u00f5ni pakkunud parklas m\u00fc\u00fca ka v\u00f5ltsitud kulds\u00f5rmuseid jutuga, et tal on h\u00e4dasti vaja raha, et koju s\u00f5ita. Jutu j\u00e4rgi mitusada eurot maksvat kulds\u00f5rmust on pakutud m\u00f5nek\u00fcmne euro eest. Hiljem on selgunud, et s\u00f5rmus sisaldab vaid vaske.\nSassi s\u00f5nul tuleks kaubanduskeskuses annetust tehes rakendada kriitilist meelt ja loogilist m\u00f5tlemist. \"N\u00e4iteks neil, kes koguvad raha v\u00e4hihaigete aitamiseks, on esitada dokumendid ja nad on n\u00e4htaval kohal,\" lausus ta ning lisas, et nende puhul, kes vaikselt ligi astuvad ja raha k\u00fcsivad, on k\u00f5ige m\u00f5istlikum kohe politseisse helistada. \"Me tahaksime nendega v\u00e4ga vestelda ja nende isikud kindlaks teha.\"\n"}
{"text":"Valimispidudel peeti nii v\u00f5idu- kui ka sojakonesidValimisp\u00e4eva \u00f5htul kogunesid Eesti erakonnad l\u00f5pptulemusi ootama erinevatesse restoranidesse-kohvikutesse. Pjedestaalile j\u00f5udnute pidudel lasime ka meie v\u00f5itjate kulul s\u00f6\u00f6gil-joogil hea maitsta.P\u00e4ev enne suurt valimisp\u00e4eva kuulsin tuttava staa\u017eika taksojuhi arvamust meie valimistega seoses.Juba aastaid ei saa ma aru, mis v\u00e4rk siin toimub. Mitte \u00fckski minu kohalikest klientidest, ei eestlastest ega venekeelsetest ei salli Reformierakonda ega taha peaministriks Kaja Kallast. Mitte \u00fckski! Kuid mis tegelikult toimub, reform ja Kallas on ometi v\u00f5imul. Kuidas see v\u00f5imalik on?\"Tuttav s\u00fcmpaatne ja eestimeelne ning -keelne venelanna oli minult just enne kategoorilises toonis n\u00f5udnud, et ma ei h\u00e4\u00e4letaks Reformi ega EKRE poolt.Valimised ise tegid aga mitu rekordit. Kogu Eesti Vabariigi 105 aasta peale suurim valijate arv. Aegade suurim toetus senisele peaministrile. Aimus ka, et k\u00f5ige suurema naiste esindatusega riigikogu l\u00e4bi aja. Pronksipidu!Lahe atmosf\u00e4\u00e4r ja v\u00e4ljapeetud rahvalikkusKui nelja aasta eest pidutses Keskerakond eriti suurejooneliselt tuhandeid mahutavas Saku Suurhallis, siis seekord v\u00f5eti asi ette veidi tagasihoidlikumalt, Tallink Express Hotellis A-terminali l\u00e4histel. Rahvast kogunes erinevatest Eesti piirkondadest kokku palju, kuid ruumi jagus ikkagi.K\u00fclaliste nimekirja kontrolliti uksel hoolikalt, kuid mingeid probleeme ei tekkinud. Ajakirjanikud olid lahkelt oodatud ja meid oli peol palju.Nagu nelja aasta tagusel valimispeol, oli seegi kord roogade valik eriti suur, lisaks kuulus asja juurde loomulikult klaasike tervitusvahuveini.Rikkaliku s\u00f6\u00f6gilaua osas tegi Keskerakond k\u00f5igile teistele kohalikele parteidele selgelt \u00e4ra. \u00dcldises s\u00f5bralikus ja positiivsusest pungil \u00f5hkkonnas \u00f5nnestus klaasid kokku l\u00fc\u00fca ka erakonna esimehe J\u00fcri Ratasega.\u00dcldse tundub praegu, et Keskerakonna poliitikud on t\u00f5esti rahva eest ausalt v\u00e4ljas ja nende valimisloosungit \u00abJulgelt inimeste heaks!\" saab ja tulebki v\u00f5tta t\u00f5siselt.Mis pidu see ilma muusikata! Muusikalise k\u00fclakosti osas visati \u00fche k\u00fclalise arvel natuke naljagi. \u00abMeil on siin kohal k\u00fcll ka Aivar Riisalu, kuid teda me ei j\u00f5ua kinni maksta!\"\u00dcllatusesinejana tuli lavale hoopis Karl Madis kitarriga ja \u00fcle saali h\u00f5igati, et \u00abN\u00fc\u00fcd on tantsu aeg!\"Enne seda oli muidugi veel J\u00fcri Ratase l\u00fchike, konkreetne ja selge k\u00f5ne, kus ta muuhulgas t\u00e4nas kogu Keskerakonna meeskonda.Kokkuv\u00f5tvalt, kuidagi kodune ja hubane pidu, kus nagu k\u00f5ik olid ja k\u00e4itusid t\u00e4iesti omad.H\u00f5bepidu! EKRE oli ilmselgelt kaotuses pettunudVaatamata hoogsale loosungile j\u00e4i Eesti sel korral p\u00e4\u00e4stmata ja seda oli tunda ka peo \u00f5hkkonnas. EKRE pidas oma pidu Hilton Park hotellis, kus, nagu Peeter Ernits \u00fctles, pidavat k\u00f5ige parem k\u00f6\u00f6k olema. Valikut peolauas muidugi oli, l\u00f5het ja muudki maitsvat, kuid Keskile j\u00e4\u00e4di selles osas ikkagi selgelt alla.EKRE pidu oli ka ainuke koht, kus sissep\u00e4\u00e4suga probleeme tekkis. Miks? Mart Helme v\u00e4itis, et \u201eNelli Teataja\" on neist negatiivselt kirjutanud ja t\u00f5i \u00fchena vastavatest autoritest ette Reet Kudu. Kunagine hea tuttav Henn P\u00f5lluaas ei saanud oma s\u00f5nul kahjuks samuti abiks olla.Kuid osaliselt ja v\u00e4ga lahedalt olukord siiski lahenes. Mitte k\u00fcll fotograafi jaoks, kes literaatide vana t\u00fcli m\u00e4lestuseks ikkagi minema saadeti. R\u00f5\u00f5msameelne Helle-Moonika Helme viis siinse jutuveeretaja suisa k\u00e4evangus peole. Mida kosta, Eesti naised on vahvad! Tal oli ka p\u00f5hjust t\u00e4histadah\u00e4\u00e4ltesaak kujunes pea poole suuremaks kui eelmistel valimistel.EKRE peomeeleolud muidugi tervikuna \u00fclevad polnud, selleks ajaks oli selge, et reform oli kahjuks \u201eneile \u00e4ra teinud\". Aga nii Mart kui Martin Helme s\u00f5nav\u00f5tud olid omamoodi s\u00fctitavad ja heas m\u00f5ttes bravuurikad.\u201eSee ei ole v\u00f5iduk\u00f5ne vaid s\u00f5jak\u00f5ne! Me veel n\u00e4itame!\" koorusid v\u00e4lja m\u00f5ttev\u00e4lgatused. Loomulikult lubati \u00fchtlasi minna kohtusse ja vaidlustada e-valimised, e-h\u00e4\u00e4led. Sest just t\u00e4nu nendele v\u00f5itiski reform, kusjuures h\u00f5bedameeste meelest kuidagi liiga \u00fclekaalukalt.Tahaks v\u00e4ga loota, et nii ei saa olema, kuid ekrekate v\u00e4itel n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul vaesumine, migratsioon ja korruptsioon Eestis j\u00e4tkub. Ning v\u00f5imule saama ennustati vahest senini k\u00f5ige jubedamat koalitsiooni \u00fcldse!Kuldpidu! Reformikate pidu oli eliitseid k\u00fclalisi tulvil V\u00e4ga noobel paik, SAS Radisson hotell, uhkeldav v\u00e4rk, peen seltskond... Poliitika poliitikaks, kuid ilmselgelt s\u00e4ras peol kaunis, naiselik ja elegantne peaminister Kaja Kallas, kellega koos tehti ka l\u00f5putu arv pilte ja seifisid.Muidugi, EKRE peolt tulnuna v\u00f5iks siinkohal v\u00f5iks ju kergelt ironiseerida, et mis viga tal kogu aeg naeratada ja s\u00e4deleda, kui valimistulemused kogu erakonna ja Kaja Kallase enda koha pealt \u00fcle ootuste heaks kujunesid.Vahva moment \u00f5nnestus aga kinni p\u00fc\u00fcda endise peaministri Taavi R\u00f5ivase ja tema vestluskaaslase diskussioonist, kus Taavi imestas, \u201eet R\u00f5ivasele ja Ansipile pole veel mitte \u00fchtegi h\u00e4\u00e4lt antud!\" Muidugi ei j\u00e4\u00e4nud tulemata ka need h\u00e4\u00e4led.Kui eelmiste Riigikogu valimiste aegu sai nalja visatud, et reformikate peol oli palju v\u00e4hem ilusaid naisi kui tsentristidel, siis n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks isegi vastupidist v\u00e4ita. Tuntud poliitikutest, keda olenevalt vaatenurkadest kas k\u00f5rgelt hinnatakse v\u00f5i k\u00f5vasti kritiseeritakse, viibisid peol n\u00e4iteks Siim Kallas, Urmas Paet ja Marko Mihkelson. Muusikaosakonnast j\u00e4id aga silma DJ Heidy Purga ja laulja Luisa R\u00f5ivas.S\u00f5\u00f5gid-joogid. Suur valik erinevaid kohvijooke, mida masin tasuta v\u00e4ljastas. Alkoholi osas ei viitsinud vaadata. Men\u00fc\u00fc j\u00e4i p\u00f5hiroogade osas keskerakonnale alla, kuid s\u00f6\u00f6gipoolist ja paari sorte kookegi jagus k\u00f5igile.Ah jaa. Kohe praktiliselt reformikate k\u00f5rval, Reval Cafes pesitses sotside seltskond. Sinna seekord minema ei hakanud, kuid l\u00e4bi akna vaadates n\u00e4gin selgelt, et sealgi korralik melu k\u00e4is. Kuigi h\u00e4\u00e4ltesaak oli v\u00e4iksem kui Keskerakonnal ja EKRE1, paistsid sotsiaaldemokraadid siiski tulemusega rahule j\u00e4\u00e4vat. Nende eksliider Indrek Saar tegi v\u00e4ljas suitsu ja temal sai m\u00f6\u00f6daminnes k\u00e4tt surutud.\u00dclo K\u00fcl"}
{"text":"L\u00e4ti opositsioonierakonnad n\u00f5uavad kaitseministri tagandamistRIIA, 9. m\u00e4rts, BNS \u2013 L\u00e4ti opositsioonierakonnad L\u00e4ti Ennek\u00f5ike ja Stabiilsuse Eest n\u00f5uavad kaitseminister In\u0101ra M\u016brniece (Rahvuslaste \u00dchendus) tagandamist.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike saadikud Ain\u0101rs \u0160lesers, M\u0101rcis Jenc\u012btis, Linda Liepi\u0146a, Ramona Petravi\u010da, O\u013cegs Burovs jt esitasid neljap\u00e4eval seimile kaitseminister M\u016brniecele umbusalduse avaldamise eeln\u00f5u.\nSellele kirjutasid alla ka saadikud erakonnast Stabiilsuse Eest Aleksejs Ros\u013cikovs, Nata\u013cja Mar\u010denko-Jodko, Svetlana \u010culkova jt.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike seimifraktsiooni hinnangul tekitas muret teave, et 220 miljoni euro suuruse hanke v\u00f5itnud ettev\u00f5te Z\u012btari LZ omanikel on tihedad sidemed teatud erakondadega. L\u00e4ti Ennek\u00f5ike r\u00f5hutab, et ettev\u00f5tte hankev\u00f5idule aitasid kaasa just need poliitilised sidemed.\nLisaks saatis kaitseministeerium mullu s\u00fcgisel hankeprotsessiga seotud dokumendid korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroole, mis t\u00e4hendab, et kaitseminister pidi sellest ametisse asudes teadma. L\u00e4ti Ennek\u00f5ike r\u00f5hutas, et \u00a0M\u016brniece oleks pidanud hanke selsamal hetkel katkestama, kuid ei teinud seda.\nSamas juhtis erakond t\u00e4helepanu, et M\u016brniece olevat tunnistanud kaudselt oma vastutust s\u00f5lmitud lepingu eest, mist\u00f5ttu peaks vabatahtlikult ametist tagasi astuma. Poliitilise vastutuse v\u00f5tmise tava ei ole aga L\u00e4tis au sees, seisab L\u00e4ti Ennek\u00f5ike avalduses.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike ja Stabiilsuse Eest fraktsiooni saadikud esitasid varem M\u016brniecele\u00a0 rarup\u00e4rimise relvaj\u00f5udude toiduhanke kohta.\nSeimi opositsioonifraktsioonide liikmed n\u00f5udsid M\u016brniecelt aru, kas ta kannab hankelepingu eest poliitilist vastutust, ja ka seda, miks M\u016brniece kaitseministriks saades ei kontrollinud ministeeriumi hankeid, mis \u00fcletavad nimetamisv\u00e4\u00e4rseid summasid.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti opositsioonierakonnad n\u00f5uavad kaitseministri tagandamistRIIA, 9. m\u00e4rts, BNS \u2013 L\u00e4ti opositsioonierakonnad L\u00e4ti Ennek\u00f5ike ja Stabiilsuse Eest n\u00f5uavad kaitseminister In\u0101ra M\u016brniece (Rahvuslaste \u00dchendus) tagandamist.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike saadikud Ain\u0101rs \u0160lesers, M\u0101rcis Jenc\u012btis, Linda Liepi\u0146a, Ramona Petravi\u010da, O\u013cegs Burovs jt esitasid neljap\u00e4eval seimile kaitseminister M\u016brniecele umbusalduse avaldamise eeln\u00f5u.\nSellele kirjutasid alla ka saadikud erakonnast Stabiilsuse Eest Aleksejs Ros\u013cikovs, Nata\u013cja Mar\u010denko-Jodko, Svetlana \u010culkova jt.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike seimifraktsiooni hinnangul tekitas muret teave, et 220 miljoni euro suuruse hanke v\u00f5itnud ettev\u00f5te Z\u012btari LZ omanikel on tihedad sidemed teatud erakondadega. L\u00e4ti Ennek\u00f5ike r\u00f5hutab, et ettev\u00f5tte hankev\u00f5idule aitasid kaasa just need poliitilised sidemed.\nLisaks saatis kaitseministeerium mullu s\u00fcgisel hankeprotsessiga seotud dokumendid korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroole, mis t\u00e4hendab, et kaitseminister pidi sellest ametisse asudes teadma. L\u00e4ti Ennek\u00f5ike r\u00f5hutas, et \u00a0M\u016brniece oleks pidanud hanke selsamal hetkel katkestama, kuid ei teinud seda.\nSamas juhtis erakond t\u00e4helepanu, et M\u016brniece olevat tunnistanud kaudselt oma vastutust s\u00f5lmitud lepingu eest, mist\u00f5ttu peaks vabatahtlikult ametist tagasi astuma. Poliitilise vastutuse v\u00f5tmise tava ei ole aga L\u00e4tis au sees, seisab L\u00e4ti Ennek\u00f5ike avalduses.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike ja Stabiilsuse Eest fraktsiooni saadikud esitasid varem M\u016brniecele\u00a0 rarup\u00e4rimise relvaj\u00f5udude toiduhanke kohta.\nSeimi opositsioonifraktsioonide liikmed n\u00f5udsid M\u016brniecelt aru, kas ta kannab hankelepingu eest poliitilist vastutust, ja ka seda, miks M\u016brniece kaitseministriks saades ei kontrollinud ministeeriumi hankeid, mis \u00fcletavad nimetamisv\u00e4\u00e4rseid summasid.\nBaltic News Service"}
{"text":"\u201eAnna mulle oma lapse isikukood, maksan 100 eurot!\u201c ehk kuidas \u00fcksikuid lapsi tuludeklaratsiooni lisades pettuse teel rikastutakseTuludeklaratsioonide esitamise ja v\u00e4ljamaksete periood on t\u00e4ies hoos ning vanemate seas k\u00e4ib pidev arutlus, kes kui palju raha tagasi saab. Mida rohkem lapsi, seda paremad on v\u00e4ljavaated, sest riik lubab alates teisest lapsest vanematel kasutada t\u00e4iendavat maksuvaba tulu. Esimese lapse pealt ei saa midagi... kui just riiki petma ei asu. Selgub aga, et petetakse k\u00fcll ja pidevalt!\n\u201eAnna mulle oma lapse isikukood, panen ta omale tuludeklaratsiooni ning sinule annan selle eest 100 eurot!\u201c Just sellise k\u00f5ne sai Margit tuttavalt naiselt Tiinalt (nimed muudetud, toimetusele teada). Tiinal on endal ka \u00fcks laps ning ta olla juba aastaid s\u00f5prade \u00fcksikuid lapsi oma tuludeklaratsiooni lisanud, et nende pealt maksusoodustust saada. Tiina ise saab nii esimese v\u00f5\u00f5ra lapse eest riigilt tulumaksu tagastust 396 eurot ja iga j\u00e4rgmise eest 609 eurot! P\u00e4ris kopsakad summad ning nii pole \u00fcldse kahju igale vanemale 100 eurot lapse kasutamise eest maksta \u2013 k\u00f5ik v\u00f5idavad?\nMargit kuulas naise \u00e4ra ja kuigi v\u00e4ike rahas\u00fcst kulunuks pere-eelarvesse \u00e4ra, siis oma lapse andmeid ta siiski anda ei tihanud. \u00c4kki j\u00e4\u00e4b veel vahele? K\u00fcll aga v\u00f5ttis j\u00e4rgmisel p\u00e4eval teema \u00fcles s\u00f5pradega \u00fchise kohvilaua \u00e4\u00e4res. Tema \u00fcllatuseks selgus, et \u00fcks samas lauas olev ema on \u00fchele teisele tuttavale juba mitu aastat niimoodi oma \u00fcksiku lapse andmed deklareerida andnud. Seega tundub, et tegemist on p\u00e4ris levinud skeemitamisega.\nPere ja Kodu uuris Maksu- ja Tolliametilt, kuidas taoline lauspettus v\u00f5imalik on ning kas neil on meetmeid, kuidas skeemitajaid vahele v\u00f5tta? V\u00e4ga suure \u00fcllatusena saime teada, et tegelikult s\u00fcsteem ise selliseid pettusi tuvastada ei suudagi... k\u00f5ik teavad, et nii teha ei tohi ning loodetakse justkui lihtsalt kodanike aususele. \u00d5nneks tehakse siiski pistelist kontrolli ning seda veel mitu aastat hiljemgi.\nTulumaksu tagastuse laekumine pangakontole ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik toimingud deklaratsiooniga on l\u00f5ppenud\nSellise tegevuse n\u00e4ol on tegemist seaduserikkumisega \u2013 tulumaksuseadus n\u00e4eb ette, et lapse \u00fcks residendist vanem, eestkostja v\u00f5i muu last \u00fclalpidav isik, kes peab \u00fclal kahte v\u00f5i enamat alaealist last, v\u00f5ib maksustamisperioodi tulust maha arvata t\u00e4iendava maksuvaba tulu kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. See t\u00e4hendab, et mahaarvamist saab teha \u00fcksk\u00f5ik kumb lapsevanem. Samuti v\u00f5ivad abikaasad deklareerida ka teise abikaasa lapsi, kui nende laste teine vanem ei ole mahaarvamist deklareerinud. Kindlasti aga mitte s\u00f5ber, tuttav v\u00f5i veel hullem \u2013 v\u00f5\u00f5ras inimene internetist v\u00f5i t\u00e4navalt.\nLapse andmed on eelt\u00e4idetud selle inimese deklaratsioonil, kes sai lapse eest detsembris lastetoetust. Tehniliselt aga on v\u00f5imalik deklaratsioonide vahel lapsi n-\u00f6 \u00fcmber t\u00f5sta \u00fchelt inimeselt teisele. S\u00fcsteem v\u00e4listab automaatselt isikukoodi j\u00e4rgi topelt kasutused, kuid inimeste vahelisi peresuhteid me automaatselt kontrollida ei saa.\nK\u00fcll aga toob laste \u00fchelt deklaratsioonilt teisele liigutamine teatud juhtudel kaasa meie keeles n-\u00f6 riskir\u00fchma sattumise, mis annab p\u00f5hjust deklaratsioonil esitatud andmete p\u00f5hjalikumale kontrollile ja lisa dokumentide k\u00fcsimisele.\nRahvastikuregistri andmete alusel on maksu- ja tolliametil v\u00f5imalik andmeid kontrollida ja kui selgub, et inimene on alusetult oma deklaratsioonile maksusoodustusi lisanud, palume deklaratsiooni parandada. Vajadusel m\u00e4\u00e4rame maksuotsusega tasumisele kuuluva maksusumma. Lisaks maksusummale peab sellisel juhul tasuma ka maksuintressi ja maksuhalduril on \u00f5igus karistada maksumaksjat rahatrahviga kuni 1200 eurot. Rikkumise tuvastamisel vaatame kindlasti ka varasemaid deklaratsioone ja tuleb ka arvestada sellega, et deklaratsiooni parandamist saab tagasiulatuvalt n\u00f5uda kuni kolm aastat ja maksu tasumist v\u00f5ib n\u00f5uda kuni viis aastat.\nKusjuures sageli arvatakse, et kui keegi on oma tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu tagasi saanud, siis on k\u00f5ik korras. Tegelikult aga ei t\u00e4henda tulumaksu inimesele tagastamine, et MTA kinnitaks tuludeklaratsioonil esitatud andmete korrektsust. Seega v\u00f5ib tuludeklaratsioon ka p\u00e4rast tulumaksu tagastamist minna j\u00e4relkontrolli.\nIgal aastal alustab MTA tuhandete tuludeklaratsioonide j\u00e4relkontrolli, mille tulemusena enamasti m\u00e4\u00e4rakse tulumaksu."}
{"text":"Rahvas ei saa valimisi kaotadaEKRE on seadnud valimiste j\u00e4rel kahtluse alla Eesti riigi legitiimsuse, leiab TL\u00dc v\u00f5rdleva poliitika dotsent T\u00f5nis Saarts.R\u00e4\u00e4gitakse, et EKRE juhid vaidlustavad e-valimiste tulemusi seet\u00f5ttu, et nad v\u00f5tavad \u00fcheselt eeskuju Donald Trumpist. See v\u00f5ib ka nii olla, kuid tegelikult j\u00e4rgib nende k\u00e4itumine klassikalist populistlikku loogikat. Kuna Helmete jaoks on EKRE taha koondunud \u00ab\u00f5ige ja t\u00f5eline\u00bb eesti rahvas, siis viimane ei saa ju valimisi kaotada. See oleks demokraatia olemuse vastane. Seet\u00f5ttu peabki m\u00e4ngus olema mingi mahhinatsioon v\u00f5i v\u00f5ltsing, kus \u00abt\u00f5elist rahva h\u00e4\u00e4lt\u00bb p\u00fc\u00fctakse igati varjata.\nSiinkohal tasubki meenutada populismi klassikalist m\u00e4\u00e4ratlust. See pole mitte rahva hulgas populaarsete, kuid kulukate ja l\u00fchin\u00e4gelike poliitlubaduste andmine, vaid populismi tuumaks on arusaam, et meie \u00fchiskonda l\u00f5hestab lepitamatu vastuolu, kus \u00fchel pool on korruptiivne ja riukalik eliit, millele vastandub aus ja t\u00f5eline rahvas, kellelt eliit on v\u00f5imu r\u00f6\u00f6vinud.\nEesti konteksti t\u00f5lkides k\u00f5laks see nii: eliit on korrumpeerunud liberaalid, keda ei morjenda ei rahva\u00a0ega Eesti rahvusriigi saatus ning\u00a0kes on vaid omakasu peal\u00a0v\u00e4ljas; rahvas aga on vaikiv, konservatiivne enamus, kes suures osas toetab EKREt. Seet\u00f5ttu need valijad, kes h\u00e4\u00e4letasid rahvusriigi h\u00e4vitajate, Eesti vaesusesse t\u00f5ukajate ja massiimmigratsiooni soosijate poolt, ei saagi olla osa \u00abt\u00f5elisest rahvast\u00bb ja nende h\u00e4\u00e4ltega ei peaks arvestama.\nMiks see k\u00f5ik on ohtlik? EKRE juhid \u00fctlevad otseselt oma toetajatele, et Eesti riik on ebalegitiimne ja meie demokraatia ei t\u00f6\u00f6ta.\nEnamgi veel, Helmed, kes tunnetavad rahva hingeelu k\u00f5ige paremini, s\u00f5itsid l\u00e4bi terve Eesti ja esinesid t\u00e4istuubitud rahvamajades. K\u00f5ik olid ju EKRE poolt \u2013 k\u00f5igile oli silmaga n\u00e4ha, et rahvas ootas Eesti p\u00e4\u00e4stmist. Seega on v\u00f5imatu, et valimistulemused tulid teistsugused. Kirjeldatud loogikat ongi v\u00e4ga h\u00e4sti kirjeldanud \u00fcks tuntumaid populismiuurijaid Jan-Werner M\u00fcller: rahvas ei saa populistide meelest valimisi kaotada, kuna rahvast esindav partei peab alati \u00f5iges demokraatias saama valimisv\u00f5idu \u2013 kui see nii ei ole, siis on tegu valimiste varastamisega. Nagu Mart Helme EKRE valimispeol seda ilmekalt v\u00e4ljendas: \u00abMe peame \u00e4ratama selle maa rahva, sest selle maa rahva vastu ei saa valimiste v\u00f5ltsijad \u2026 Enne kui tulid e-h\u00e4\u00e4led, meie poolt oli ka rahvas.\u00bb. Erakonna juht Martin Helme sekundeeris talle hiljem, \u00f6eldes, et enne kui v\u00e4idetavalt v\u00f5ltsitud e-h\u00e4\u00e4led pole k\u00f5rvaldatud, ei saa me teada rahva tahet.\nMiks see k\u00f5ik on ohtlik? EKRE juhid \u00fctlevad otseselt oma toetajatele, et Eesti riik on ebalegitiimne ja meie demokraatia ei t\u00f6\u00f6ta. Sellest j\u00e4reldub, et kui EKRE v\u00f5imule tuleb, on vaja riik ja demokraatia alustaladeni laiali lammutada ja \u00fcmber kujundada. Liberaalne, ehk valeliku eliidi juhitud,\u00a0demokraatia tuleb saata ajaloo pr\u00fcgikasti ning asemele tuua \u00f5ige demokraatia. Kuna \u00f5iges demokraatias valitsebki rahvas ja rahva hingeelu k\u00f5ige paremini tundvad juhid, siis on \u00f5igustatud igasuguse liberaal-korruptiivse opositsiooni maha surumine rahva tahtest l\u00e4htuvalt. Mitmekesisus ja \u00fchiskondlike h\u00e4\u00e4lte paljusus ei k\u00e4i kokku populistliku visiooniga demokraatiast \u2013 rahvas on \u00fchtne ja muidugi EKRE taga.\nValimiste kaaperdamise s\u00fc\u00fcdistust\u00a0esitades kirjutasid Helmed alla s\u00f5jakuulutuse Eesti demokraatiale, nii nagu me seda seni tunneme. S\u00f5jakuulutuse tekst oli paberile pandud muidugi ammu. EKRE loogika j\u00e4rgi ei saa rahvas valimisi kaotada. See, et see rahvas moodustab k\u00f5igi k\u00fcsitluste j\u00e4rgi vaid 1\/5 Eesti valijaskonnast, pole seejuures muidugi mingi argument."}
{"text":"Politico: Hololei ei deklareerinud Katarilt saadud reise   Veebiv\u00e4ljaanne Politico j\u00e4tkab eestlasest Euroopa Komisjoni juhtiva transpordiametniku Henrik Hololei Katari reiside uurimist. Politico kirjutab n\u00fc\u00fcd, et Hololei ei deklareerinud Katarilt saadud saadud tasuta lende.   Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei on sattunud kriitikatulva alla, sest lendas mitmel korral Katari vahet \u00e4riklassis sealse valitsuse kulu ja kirjadega. Politico kirjutas hiljuti, et Hololei otsustas ise, et Katari valitsuse pakutud tasuta lennupiletite v\u00f5tmisel pole huvide konflikti.\u00a0 Euroopa ombudsman Emily O'Reilly hakkas uurima Euroopa Komisjoni ametnike lennureise, mille eest tasusid ettev\u00f5tted ja v\u00e4lisriigi valitsused. Komisjon muudab ka Hololeid puudutava skandaali t\u00f5ttu reegleid. Edaspidi ei saa komisjoni k\u00f5rgemad ametnikud enam iseenda huvide konflikte hinnata. Politico t\u00f5i neljap\u00e4eval v\u00e4lja aga veel \u00fche t\u00f5siasja, Hololei pole oma Katarilt saadud reise deklareerinud.\u00a0 Politico vaatas \u00fcle nimekirja, kuid sealt puudusid Doha reisid, mille eest maksis Katar ja Qatar Airwaysiga seotud organisatsioonid. Euroopa Parlamendi saadikud uurisid samuti transpordivolinik Adina Valeanilt, kas nende kohtumiste deklareerimata j\u00e4tmine rikkus ametnike ja organisatsioonide vaheliste kohtumiste teabe avaldamise reegleid.\u00a0 Komisjon kommenteeris olukorda ka Politicole. Komisjoni teatel sisaldab koosolekute nimekiri mitu kahepoolset kohtumist, millest Hololei v\u00f5ttis 2019. aasta novembris osa \u00fche sellise reisi ajal.\u00a0 \"2021. aasta novembris peetud koosolekud, oleks tulnud samuti lisada tema ametlikku koosolekute nimekirja. Need lisatakse sinna tagasiulatuvalt,\" teatas komisjoni pressiesindaja. Politico kirjutab, et endiselt pole m\u00e4rkigi 2017. aasta kohtumistest Kataris, kui lennud maksis kinni Katar.\u00a0 Politico andmetel lendas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi eestlasest peadirektor Hololei aastatel 2015-2021 \u00fcheksa korda Katari riigile kuuluva lennufirma Qatar Airways lennukite \u00e4riklassis. Kuus neist lendudest toimusid ajal, kui peeti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Qatar Airwaysi Euroopa Liidu turule lubamise \u00fcle ning neljal juhul maksis lendude eest kas Katari valitsus v\u00f5i sellega seotud isikud. 2021. aasta oktoobris Katariga s\u00f5lmitud lennunduslepinguga sai Qatar Airways \u00f5iguse lennata enamikusse Euroopa Liidu lennujaamadesse, millega avanes firmale 450 miljoni inimese suurune turg. Vastutasuna said EL-i lennufirmad ligip\u00e4\u00e4su kolme miljoni inimesega Katari turule ning Doha lennuv\u00e4ljale, mis on strateegiliselt t\u00e4htis s\u00f5lmpunkt Euroopa ja Aasia vaheliste lendude korraldamisel.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"Asjaolu, mis kahekordistas Petersoni ja Stalnuhhini h\u00e4\u00e4ltesaakiMilleks \u00fcldse peab Ida-Virumaa olema eraldi valimisringkond? Kas selleks, et Mihhail Stalnuhhin ja Aivo Peterson saaksid seal oma v\u00fcrstiriiki ehitada, nii et \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti ei n\u00e4e? T\u00e4nan, ei!Meeldetuletus:\u00a0Ida-Virumaal on tinglikult kuus mandaati, valimistel anti 29\u202f542 h\u00e4\u00e4lt; suurimad magnetid olid \u00fcksikkandidaat Mihhail Stalnuhhin (4578) ning Vasakpartei nimekirja kuulunud Aivo Peterson (3968). Stalnuhhinil j\u00e4i isikumandaadist puudu umbes 350 h\u00e4\u00e4lt.\nNaabruses on v\u00e4ikseim valimisringkond L\u00e4\u00e4ne-Virumaa vaid viie mandaadiga. Kahel Virumaal kokku on 11 mandaati ehk viie v\u00f5rra v\u00e4hem, kui on suurimas Harju-Rapla valimisringkonnas. Ma ei peatu pikemalt k\u00e4\u00e4ridel ringkondade suuruse vahel, mis on s\u00fcsteemne lahendamata probleem.\nJuhin t\u00e4helepanu, et kunagi oli Virumaa \u00fcks \u00fchtne valimisringkond. N\u00e4iteks 1999. aasta riigikogu valimistel sai Stalnuhhin Virumaal Keskerakonna nimekirjas 2570 h\u00e4\u00e4lt, millest 2564 anti Ida-Virumaal. Kui Virumaa olnuks ka n\u00fc\u00fcd \u00fchtne ringkond, polnuks Stalnuhhinil ega Petersonil mingit lootust isikumandaadile. Nende h\u00e4\u00e4ltesaak ligi poole suuremas ringkonnas\u00a0olnuks sisuliselt sama suur ehk protsentuaalselt poole n\u00f5rgem.\nKui seni oli Ida-Viru suure valimisringkonna keeruline osa, siis edaspidi oli ta koht, millega paljud Eesti erakonnad ei suutnud v\u00f5i ei tahtnud enam t\u00f5siselt tegeleda.\nKeskerakonna juht Edgar Savisaar kogus samal 1999. aastal L\u00e4\u00e4ne-Virus 6554 ja Ida-Virus 7754 h\u00e4\u00e4lt. Valimisseaduse suurema kohendamise k\u00e4igus otsustati 2002. aastal Ida-Virumaa ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa valimisringkonnad lahutada. Pole raske m\u00e4rgata\u00a0selle sammu halvasti varjatud eesm\u00e4rki \u2013 k\u00e4rpida Savisaare isiklikku h\u00e4\u00e4ltesaaki. Aga j\u00e4rgmistel valimistel (2003) kandideeris Savisaar hoopiski Tallinnas Kesklinna-Lasnam\u00e4e-Pirita ringkonnas ja kogus taas v\u00e4ga palju h\u00e4\u00e4li.\nSee on \u00f5petlik lugu, kuidas \u00fche poliitiku vastu suunatud kavalus tegelikult ei t\u00f6\u00f6tanud, p\u00e4randades j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale valimiste m\u00f5istes l\u00f5hestatud Virumaa. Kui seni oli Ida-Viru suure valimisringkonna keeruline osa, siis edaspidi oli ta koht, millega paljud Eesti erakonnad ei suutnud v\u00f5i ei tahtnud enam t\u00f5siselt tegeleda.\nPetersoni ja Stalnuhhini ambitsioone saab edaspidi vaos hoida, kui me kunagist viga tunnistame ja Virumaa \u00fchtne ringkond taastub.\nSee muidugi ei lahenda k\u00f5iki h\u00e4dasid. Enne j\u00e4rgmisi riigikogu valimisi tuleb silmas pidada kohalikke valimisi, eriti Narvas. Seal ei saa olukorda lahendada lihtsalt \u00fche gerrymandering'i tagasip\u00f6\u00f6ramisega.\nNarvas on tihti nii l\u00e4inud, et probleeme, mida parteid lahendada ei suuda \u2013 meenutame Keskerakonna l\u00e4bikasvamist kohaliku korruptsiooniga \u2013, lahendavad hoopis julgeolekuasutused. Venemaa agressioonis\u00f5da Ukrainas keris ohuhinnangu \u00fcles. Seega tuleb Ida-Viru asjadega tegeleda kiirelt \u2013 enne kui olukord \u00fcle pea kasvab."}
{"text":"Kui kohus tunnistaks e-h\u00e4\u00e4led kehtetuks, toimuksid valimised uuesti. EKRE-t esindav advokaat: seadust peab remontimaEKRE p\u00f6\u00f6rdus neljap\u00e4eval riigikohtu poole taotlusega tunnistada riigikogu valimiste e-h\u00e4\u00e4letamise tulemused kehtetuks. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitm\u00e4e \u00fctles, et kehtetute tulemuste korral tuleb valimised uuesti korraldada, kuid ta r\u00f5hutas, et seni pole \u00fckski kahtlustus usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kohta leidnud kinnitust.\nErakond peab valimistulemuste kindlakstegemise toimingut \u00f5igusvastaseks, v\u00e4ites, et e-h\u00e4\u00e4letamisel esines mitmeid anomaaliaid ja tehnilisi t\u00f5rkeid, mis seavad kahtluse alla e-h\u00e4\u00e4letamisel kasutatava infrastruktuuri t\u00f6\u00f6kindluse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse.\nMilliseid anomaaliaid EKRE meelest on esinenud? \u201eOli mitmeid inimesi, kes ei saanud kinnitust oma e-h\u00e4\u00e4le andmise kohta, lisaks tuvastati h\u00e4\u00e4lte arvu kasv p\u00e4rast e-h\u00e4\u00e4letamise l\u00f5ppemist. Oli juhtum, kus keegi l\u00e4ks pabersedeliga valima, aga talle \u00f6eldi, et on juba e-h\u00e4\u00e4letanud ja veel sarnaseid juhtumeid,\u201c kirjeldas EKRE-t esindav advokaat Paul Keres.\nKuigi taotluse eesm\u00e4rk on tunnistada e-h\u00e4\u00e4letamise tulemused kehtetuks, siis Keres loodab, et lisaks sellele arendab riigikohus edasi m\u00f5tet, millest r\u00e4\u00e4giti p\u00e4rast 2019. aasta valimisi.\n\u201eRiigikohus selgitas 2019. aastal, et elektroonilise h\u00e4\u00e4letamise n\u00f5uded tuleb s\u00e4testada seadusega. Siiani ei ole mitte midagi tehtud. Olemasolev regulatsioon on sisuliselt vabariigi valimiskomisjoni suva, kes loob \u00f5igusnormid, korraldab nende t\u00e4itmist ja samuti ka j\u00e4relevalvet nende t\u00e4itmise \u00fcle, mis on p\u00f5him\u00f5tteliselt vastuolus v\u00f5imude lahususe ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tetega. See on toonud kaasa olukorra, kus elementaarsed turva- ja kontrollitavuse n\u00f5uded on t\u00e4itmata ning valimised on mittekontrollitavad,\u201c v\u00e4itis EKRE esimees Martin Helme.\nRiigi valimisteenistuse juht Arne Koitm\u00e4e \u00fctles, et esiti tuleb riigikohtul otsustada, kas nad v\u00f5tavad EKRE kaebuse menetlusse. \u201eJuhul kui riigikohus otsustab e-h\u00e4\u00e4letamise tulemused t\u00fchistada, tuleks valimised uuesti korraldada,\u201c \u00fctles ta ja lisas, et seekord andsid pooled valijatest oma h\u00e4\u00e4le elektrooniliselt. \u201eKui k\u00f5ik e-h\u00e4\u00e4led t\u00fchistada, poleks valimistulemus enam legitiimne ja tuleks korraldada uued valimised. Valija jaoks t\u00e4hendab see, et tal tuleb uuesti h\u00e4\u00e4letada.\u201c\nKoitm\u00e4e s\u00f5nas, et valimiste korraldajad ja nende j\u00e4rele valvavad asutused teevad iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6d selle nimel, et valimised oleksid v\u00f5imalikult turvalised ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed. \u201eSiiani pole \u00fckski e-h\u00e4\u00e4letuse usaldusv\u00e4\u00e4rsust kahtluse alla seadev v\u00e4ide faktilist t\u00f5estust leidnud,\u201c m\u00e4rkis ta.\nKeres: valimisseadust peab remontima\nKeres selgitas, et k\u00f5ik valimiste ja e-h\u00e4\u00e4lte lugemisega seotud p\u00f5him\u00f5tted peavad olema seadustes paremini lahti selgitatud ning praegune e-h\u00e4\u00e4letamise regulatsioon on v\u00e4ga \u00fcldine ja puudulik. Ta loodab, et kui midagi muud ei muutu, siis \u00e4kki on v\u00e4hemalt valimisseadus j\u00e4rgmiseks korraks selgem, sest vahepeal tulevad veel Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised.\n\u201eVahepeal tuleb ju Euroopa Parlamendi valimised ja kohalike omavalitsuste valimised, selleks ajaks v\u00f5iks valimisseadus olla l\u00e4binud sellise remondi, et k\u00f5ik h\u00e4\u00e4letamiste ja h\u00e4\u00e4lte kokkulugemiste ning kontrollimise, avaliku vaadeldavuse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse p\u00f5him\u00f5tted on selgelt seaduses s\u00e4testatud, praegu seda pole,\u201c m\u00e4rkis Keres.\nLisaks peab erakond probleemiks, et e-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteem ei taga valimiste \u00fcldp\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimist ning riigikogu valimise seaduses puuduvad elektroonilise h\u00e4\u00e4letamise ja tulemuste kindlakstegemise reeglid.\nMida arvab Keres ise e-h\u00e4\u00e4letamisest? Tema s\u00f5nul on see lihtsalt \u00fcks h\u00e4\u00e4letamisviis ning selles pole midagi halba. \u201eMina ise ei k\u00e4i e-h\u00e4\u00e4letamas, aga seda lihtsalt sellep\u00e4rast, et olen kogu aeg k\u00e4inud pabersedeliga h\u00e4\u00e4letamas \u2013 on kodu l\u00e4hedal ja meeldib seda teha. Praegu, kui loen kriitikat korraldusliku poole kohta, siis arvan, et mulle endale on kindlam valida pabersedeliga, sest ma lihtsalt saan enam-v\u00e4hem algusest l\u00f5puni aru, kuidas see protsess k\u00e4ib,\u201c \u00fctles ta.\nKeres m\u00e4rkis, et andmed, mida ta on kasutanud kaebuse ettevalmistamisel n\u00e4itavad, et valimiste protsessi vaadeldavus ja kontrollitavus on v\u00e4ga madal. Tema s\u00f5nul s\u00f5ltub kindlustunne valimiste \u00f5igsuses eelk\u00f5ige sellest, kui palju usaldatakse inimesi, kes sellega tegelevad. \u201eMinu arvates peaks printsiip olema selline, et valimistulemused on usaldusv\u00e4\u00e4rsed ka sellisel juhul, kui juhtuvad mingid tehnilised rikked v\u00f5i leiab aset n\u00e4iteks korruptsiooni valimist korraldavate isikute seas,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nValimisteenistuse juhi s\u00f5nul pole EKRE vaidlustusel alust\nSellel n\u00e4dalal saatis EKRE riigi valimisteenistusele ka teaben\u00f5ude, milles palub v\u00e4ljastada e-valimiste s\u00fcsteemi logidesse talletunud teabe ning info s\u00fcsteemi arendajate ja sellele vahetult liigi p\u00e4\u00e4sevate isikute kohta. Advokaat Paul Keres \u00fctles, et teaben\u00f5ue ja riigikohtusse p\u00f6\u00f6rdumine on paralleelsed protsessid ning \u00fcks ei sega teist.\nT\u00e4na ilmus Fortes lugu, kus riigi valimisteenistus l\u00fckkab \u00fcmber EKRE e-h\u00e4\u00e4letuse tulemuste vaidlustustes toodud p\u00f5hiv\u00e4ited.\nEKRE v\u00e4ide 1. \u201eJuhendi j\u00e4rgi luuakse igaks valimiseks server (Ubuntu) algusest peale, paigaldades uuendused jne. Kui kasutada 1,5 aasta vanust serverit, siis pole teada vahepeal sellele ligi p\u00e4\u00e4senud isikud, kes oleksid v\u00f5inud seda m\u00f5jutada. Kas serverit on vahepeal kasutatud ja milline on uuenduste seis (kas on uuendatud)? Uuendusteta server on turvarisk. Meile teadaolevalt ei ole seda auditeeritud.\u201c\nArne Koitm\u00e4e vastus. \u201eServer on uuendatud k\u00f5ige v\u00e4rskemate olemasolevate turvapaigaldustega. Arvuti on seadistatud 2021. loodud juhendi j\u00e4rgi. Arvuti nimi ei m\u00e4ngi turvalisuse tagamisel mingit rolli. Samuti ei hoita selles arvutis e-h\u00e4\u00e4li. E-h\u00e4\u00e4lte t\u00f6\u00f6tlemisel on olulised arvutisse l\u00e4inud andmed ja sealt v\u00e4ljastatud andmed. Neid saab s\u00f5ltumatult kontrollida. Auditeeritavad protseduurid algavad e-valimiskasti riigi valimisteenistusse j\u00f5udmisest. E-valimiskasti annab riigi infos\u00fcsteemi amet riigi valimisteenistusele audiitorite juuresolekul \u00fcle turva\u00fcmbrikus DVD-plaadil. Selle k\u00e4igus veendutakse e-valimiskasti autentsuses.\u201c\nEKRE v\u00e4ide 2. \u201eValimiste korraldamisel kasutatakse ka Windows 10 arvutit, mis oli korraldaja Indrek Leesi valduses. Meile teadaolevalt ei ole seda auditeeritud. Kas sama v\u00f5i teise Windows 10 arvutiga tehti h\u00e4\u00e4lte dekr\u00fcpteerimine valimiste p\u00e4eva \u00f5htul? Kuigi h\u00e4\u00e4li hoitakse Ubuntu (avatud l\u00e4htekood) serveris, siis nende \u00fcleviimine windowsi t\u00e4hendab ka turvariske. Miks ei tehtud seda samuti Ubuntut kasutavas masinas?\u201c\nArne Koitm\u00e4e vastus. \u201eSisult on riigi valimisteenistusele h\u00e4\u00e4lte lugemiseks toodud e-valimiskast DVD-plaat. H\u00e4\u00e4li ei hoita arvutis. Ubuntu server, millele kaebuses viidatakse, on t\u00f6\u00f6tlusmasin. E-h\u00e4\u00e4lte dekr\u00fcpteerimiseks kasutatakse teist Windows 10 operatsioonis\u00fcsteemiga serverit (sama serveriga loodi h\u00e4\u00e4lte kr\u00fcpteerimisv\u00f5tmed). E-h\u00e4\u00e4letamise juht kontrollib oma arvutiga h\u00e4\u00e4lte lugemise k\u00e4igus loodud signatuurfaili abil valimistulemuse autentsust ja terviklust. Sellist kontrolli saab teostada iga\u00fcks, juhend koos kontrollitavate andmetega on riigi valimisteenistuse juhi digiallkirjastatud ja valimised.ee lehel k\u00e4ttesaadav.\u201c\nEsmasp\u00e4eval toimus e-h\u00e4\u00e4lte \u00fclelugemine, kuhu olid kutsutud ka k\u00f5ik erakonnad. EKRE esimees Martin Helme \u00fctles, et erakonna esindajad ei osalenud e-valimiste vaatlemisel ning esmasp\u00e4eval toimunud e-h\u00e4\u00e4lte \u00fclelugemisel seet\u00f5ttu, et olulist infot valimisteenistus seal ei avaldada. \u201eMe ei soovi n\u00e4item\u00e4ngu, vaid tegelikku vastuseid, kuidas e-h\u00e4\u00e4led kokku tulid. Kui valimiskomisjon infot ei v\u00e4ljasta, p\u00f6\u00f6rdub erakond kohtu poole,\u201c \u00fctles Helme.\nEKRE sai uues riigikogu koosseisus 17 kohta."}
{"text":"Huvitav kokkusattumus: valimiskomisjoni ja valimisteenistuse juht on Kaja Kallase kursusekaaslasedEestimaa on v\u00e4ike ning k\u00f5ik on k\u00f5ikidega kuidagi seotud. Eriti iseloomulik kokkusattumus ilmneb aga valimiste otsustajate vahel.\nNimelt on peaminister Kaja Kallas, valimiskomisjoni esimees Oliver Kask ja valimisteenistuse juht Arne Koitm\u00e4e k\u00f5ik kursusekaaslased T\u00dc \u00f5igusteaduskonnast.\nNad k\u00f5ik l\u00f5petasid Tartu \u00fclikooli bakalaureuse\u00f5ppe 1999. aastal.\nSiinkohal on p\u00f5nev meenutada, kuidas Postimees 2019. aastal ei teinud mingit probleemi siduda omavahel asjaolu, et tollane maaeluminister Mart J\u00e4rvik ja PRIA pettusega vahele j\u00e4\u00e4nud Rein Soosaar \u00f5ppisid aastase vahega V\u00f5idula algkoolis."}
{"text":"Petised tr\u00fcgivad politsei t\u00e4helepanule vilistades linnapiltiPoolteise n\u00e4dala eest hoiatas Viljandi politsei sotsiaalmeedia kaudu, et keegi ei teeks annetust inimestele, kes koguvad linnas raha, ning seej\u00e4rel kadusid rahak\u00fcsijad vaat et p\u00e4evapealt. N\u00fc\u00fcd on nad tagasi ja leidnud ka esimesed ohvrid.\nFacebooki grupis M\u00e4rgatud Viljandis UUS kirjeldab \u00fcks grupi liige, et oli kolmap\u00e4eva l\u00f5una ajal \u00fches Viljandi suures toidupoes sisseoste tegemas, kui \u00fcks heleda peaga neiu talle \u00f5lale koputatas. Too neiu n\u00e4itas paberit, millel oli kirjas, et ta on kurt ega r\u00e4\u00e4gi, ning ulatas siis kirjutusaluse paberilehega, millel oli pooleldi t\u00e4idetud tabel allkirja-, aadressi-, indeksija annetatava summa lahtriga. Et inimesel, kelle poole p\u00f6\u00f6rduti, oli kiire ja ta sattus ka veidi segadusse, andis ta k\u00fcmme eurot ning kirjutas m\u00f5ned oma andmed paberile. Esimese hooga ei osanud ta juhtunust midagi arvata, sest kaubanduskeskustes liigub ju ka legaalseid annetusekogujaid. J\u00e4rgmise riiuli juures koputas talle aga \u00f5lale j\u00e4rgmine t\u00fcdruk, seekord tema hinnangul v\u00e4ga l\u00f5unamaise v\u00e4limusega, ning tollelgi oli k\u00e4es samasugune kirjutusalus. Kui ta seekord annetamast keeldus, k\u00fcsija kadus. Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass nentis, et niisugused juhtumid on paraku muutunud \u00fcsna tavap\u00e4raseks ning politsei sooviks selliste annetusek\u00fcsijatega kindlasti vestelda. Nii ongi politseinikud teinud korduvalt sotsiaalmeedias \u00fcleskutseid, et kui keegi m\u00e4rkab annetusek\u00fcsijaid v\u00f5i kahtlasi esemete m\u00fc\u00fcjaid, annaks ta sellest kohe teada telefonil 112. Seni on politsei saanud infot liiga hilja - siis, kui kahtlased tegutsejad on ammu kadunud. V\u00e4lja on siiski selgitatud, et s\u00e4\u00e4rased tegutsejad pole t\u00f5en\u00e4oliselt Eestist ja nad kasutavad v\u00e4lismaiste numbrim\u00e4rkidega autosid. Eesti keelt nad ei r\u00e4\u00e4gi ja seep\u00e4rast valetavad nad end tihti kurtideks. Eesti vaegkuuljate liidu esindajad on Sakalale korduvalt kinnitanud, et nemad mitte mingil juhul sellisel moel annetusi ei kogu ning on mainekahju t\u00f5ttu \u00fched suuremad juhtunus kannatajad.\nPeale annetusek\u00fcsijate on Viljandi parklates t\u00e4navu kohatud v\u00f5\u00f5rkeelt k\u00f5nelevaid inimesi, kes p\u00fc\u00fcavad m\u00f6\u00f6dujatele midagi m\u00fc\u00fca. Enamasti on nood pakkunud potte ja panne ning pakkumist on saatnud jutt, et neil on vaja osta kiiresti lennupilet Gruusiasse ja neil pole selleks raha. Potid ja pannid on tavaliselt halva kvaliteediga, mis ei vasta hinnale, millega neid pakutakse. Sassi s\u00f5nul on m\u00f5ni pakkunud parklas m\u00fc\u00fca ka v\u00f5ltsitud kulds\u00f5rmuseid jutuga, et tal on h\u00e4dasti vaja raha, et koju s\u00f5ita. Jutu j\u00e4rgi mitusada eurot maksvat kulds\u00f5rmust on pakutud m\u00f5nek\u00fcmne euro eest. Hiljem on selgunud, et s\u00f5rmus sisaldab vaid vaske. Sassi s\u00f5nul tuleks kaubanduskeskuses annetust tehes rakendada kriitilist meelt ja loogilist m\u00f5tlemist. \u00abN\u00e4iteks neil, kes koguvad raha v\u00e4hihaigete aitamiseks, on esitada dokumendid ja nad on n\u00e4htaval kohal,\u00bb lausus ta ning lisas, et nende puhul, kes vaikselt ligi astuvad ja raha k\u00fcsivad, on k\u00f5ige m\u00f5istlikum kohe politseisse helistada. \u00abMe tahaksime nendega v\u00e4ga vestelda ja nende isikud kindlaks teha.\u00bb\n\n\nMARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Liberaalide lillepidu valimistelValimised on selleks korraks m\u00f6\u00f6danik. T\u00e4navapilt on harjumatult \u00fcksluine, telekas ei unda valimisreklaam, keegi ei jaga pastakaid ning postkastidesse ei potsatagi enam nii suurel hulgal makulatuuri.Pilk protokolli. XV riigikogu valimistel sai Reformierakond 37 (+3), EKRE 17 (-2), Keskerakond 16 (-10), Eesti 200 14 (+14), Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9 (-1) ja Isamaa 8 (-4) kohta. 40 parlamendiliiget peavad v\u00e4hemasti ajutiselt Toompea tolmu jalge alt p\u00fchkima, mis t\u00e4hendab seda, et uues parlamendis on 40 uut liiget. Aga need arvud on ebat\u00e4psed, sest esiteks v\u00f5ib p\u00e4rast valitsuse moodustamist nii m\u00f5nigi rahvaasemik p\u00e4\u00e4seda parlamenti asendusliikmena ja teiseks on n\u00e4iteks Eesti 200 nimekirjas riigikokku p\u00e4\u00e4senud Margus Tsahkna ja Liisa Pakosta n-\u00f6 vanad kalad, kes ka varem on parlamenti kuulunud.Veel statistikat. 6,7% h\u00e4\u00e4li anti \u00e4sjastel valimistel k\u00fcnnise alla j\u00e4\u00e4nud erakondadele ja \u00fcksikkandidaatidele (eelmisel korral 9,0%). Riigikokku p\u00e4\u00e4ses 30 naist ja p\u00fcstitati valimiste h\u00e4\u00e4lterekord - 610 299 valijat. Elektrooniliselt h\u00e4\u00e4letajaid oli 312 181 ja paberkandjal valijaid 298 118.Suurimad p\u00f5rujadUuringufirmadele tuginedes tundus enne valimisi, et neis osalevad kaks suurt (Reformierakond ja EKRE), kaks k\u00f5va keskmikku (Keskerakond ja Eesti 200) ja kaks tugevat tagumikku (Isamaa ja sotsid). Tegelikult purjetasid oravad uhkes \u00fcksinduses, EKRE, Keskerakond ja Eesti 200 madistasid omavahel ning sotsid ja Isamaa s\u00f5udsid \u00fcheskoos \u00fcle 5%-lise k\u00fcnnise. Kuigi ERRi saates \u201eMeediatund\u201c v\u00e4itsid Anvar Samost ja Peep Kala, et viimased arvamusk\u00fcsitlused olid p\u00e4ris t\u00e4psed, leian siiski, et p\u00e4ris palju panid firmad m\u00f6\u00f6da. N\u00e4iteks viimasena areenile ilmunud RAIT Faktum & Ariko ennustas oravatele 24%-list toetust, aga \u00f5ige toetusprotsent oli 31,2. Keskerakonda toetas Norstati k\u00fcsitluses 18,6%, aga tegelik arv oli 15,3. RAIT Faktum & Ariko ennustas EKRE-le hiilgavat valimistulemust - 22%, paraku n\u00e4itas valimistulemus 15,3%-list toetust. Kantar Emor ennustas sotsidele 11,5%, aga nende tegelik toetus oli 9,3%. K\u00f5ige t\u00e4psem oli seekord Turu-uuringute AS, kelle viimane k\u00fcsitlus j\u00e4i statistilise vea piiresse ja erines erakondade osas maksimaalselt 1,7 protsendipunkti. Nii v\u00f5i teisiti v\u00f5ib uuringufirmasid nimetada nende valimiste \u00fcheks suurimaks p\u00f5rujaks. Kes vastutab? Halb, kui selgub, et m\u00f5ni uuringufirma oli m\u00f5ne erakonna teenistuses.Aga kes olid erakondadest suurimad p\u00f5rujad?K\u00fclmad arvud n\u00e4itavad, et Keskerakond, sest isegi \u00fckski uuringufirma ei ennustanud neile hiilgavat tulevikku. Keskerakonna jaoks langesid k\u00f5ik halvad asjad kokku: Vene-Ukraina s\u00f5da ja jant Narva tankiga, leebe talv, suured v\u00f5lad ja sulitempe tegevad erakonnakaaslased (kohtualune Mailis Reps, taksondusse sukeldunud Martin Repinski, valitsust fa\u0161istideks s\u00f5imav Mihhail Stalnuhhin, altk\u00e4emaksudes kahtlustatav T\u00f5nis Liinat, korteritega mahhineerinud Siret Kotka jt). \u00dcksnes paadunud optimistid ennustasid neile 20 kohta, aga et nad piirduvad \u00fcksnes 16 mandaadiga, oli ilmselt ka Isamaa ja EKRE jaoks halb \u00fcllatus. M\u00e4nguruumi neile kolmele ei j\u00e4\u00e4nud.Kastanid oleks pidanud tulest tooma hoopis EKRE, aga seekord vedas nende vaist alt. Inimesed on oma loomult head, paljud olid valmis Ukraina heaks oma viimased veeringud hinge tagant \u00e4ra andma. N\u00e4gurip\u00e4evi n\u00e4gevad ukrainlased ei ole kontingent, keda s\u00f5imata ja kellega hirmutada. Lisaks pusklemine kaitsev\u00e4elastega, pidev \u00e4hvardamine ning pehme, \u00f5igemini selgusetu seisukoht s\u00f5jategevuses v\u00f5is peletada potentsiaalse valija neist eemale. Fakt j\u00e4\u00e4b faktiks: kuigi perekond Helme on saanud Toompeal neli aastat m\u00f6\u00f6beldada, said nad seekordsetel valimistel kaks kohta v\u00e4hem. Eriti m\u00f5ru pill on nende jaoks aga see, et 125-liikmeline ratsakahurv\u00e4gi kogus v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li (97 996) kui Indrek Tarand \u00fcksi 2009. aasta europarlamendi valimistel (102 509).Isamaast pole suurt midagi kirjutada. 2011. aastal said nad riigikogu valimistel 22, 2015. aastal 15 ja 2019. aastal 12 kohta. N\u00fc\u00fcd siis piirduti hoolimata ulatuslikust valimiskampaaniast kaheksa kohaga. S\u00fcmptomaatiline, et nende ainus v\u00e4rske saadik uues parlamendis on nelja aasta jooksul rahvastiku- ja riigihalduse ministri ametit pidanud Riina Solman. \u00dclej\u00e4\u00e4nud on vanad ja kulunud n\u00e4od. Kaasa arvatud Helir-Valdor Seeder, kes enda kinnitusel ei ole sugugi Bre\u017enev (\u00d5htuleht, 07.05.2018). Isamaad tuleb muidugi kiita, et enamik oma valimislubadusi sai t\u00e4idetud, aga millise hinnaga? T\u00e4toveering EKREIKE on nende nahalt visa kuluma.Oravatel ei maksa \u00fclbeks minnaP\u00e4rast valimistulemuste selgumist tulid meelde 1995. aasta valimised, kui valimiste suurim monstrum KM\u00dc (valimisliit Koonderakond ja Maarahva \u00dchendus) sai riigikogus 41 kohta. Ka neil oli valida, keda kosida. Algatuseks langes pilk Keskerakonna (16 mandaati) peale ning elu olnuks lill, kui mitte Edgar Savisaar poleks enne valimisi salaja lindistanud tipp-poliitikute vestlusi. Pikka pidu seega Tiit V\u00e4hi teisel valitsusel ei olnud (esimene valitsus oli ametis aastal 1992). Ametis oldi vaid 214 p\u00e4eva.Seej\u00e4rel proovis KM\u00dc \u00f5nne noorusliku Reformierakonnaga (19 kohta). See pidas vastu 17. m\u00e4rtsini 1997, sest siis hakkas Tiit V\u00e4hi taas mehkeldama vahepeal rehabiliteeritud Edgar Savisaarega.Mis ma selle meenutusega \u00f6elda tahan?Seda, et Reformierakonna m\u00e4ek\u00f5rgune \u00fclekaal v\u00f5ib tuua kasu asemel hoopis kahju. L\u00e4hed peast lolliks, t\u00f5used \u00f5hku ja pole v\u00e4listatud, et hakkadki koos ingliga Toompea kohal tiirutama. T\u00f5si, Kaja Kallas on \u00f5ppinud nelja aasta tagustest s\u00fcndmustest ja kinnitas juba oma v\u00f5iduk\u00f5nes, et valimistulemus teeb teda t\u00e4nulikuks ja alandlikuks. Aga nii v\u00f5i teisiti on Kaja Kallasel k\u00f5vasti man\u00f6\u00f6verdamisruumi, kui v\u00e4iksemad koalitsioonipartnerid hakkavad pilli l\u00f5hki puhuma. Ukse taga on ju j\u00e4rjekord. Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles \u201eAktuaalses kaameras\u201c, et sotsid ei l\u00e4he valitsusse, et alustada eelarvek\u00e4rpeid, \u201esest k\u00e4rped Eesti suuri probleeme ei lahenda\u201c (ERR, 08.03.2023). Sotside esimees ei saanud ilmselt aru, et ta kas l\u00e4heb valitsusse, mis teeb k\u00e4rpeid, v\u00f5i valitakse sotside asemel teine koost\u00f6\u00f6partner. Valik on ju lai. Ja \u00e4rgem unustagem Eesti 200 juhatuse liiget Margus Tsahknat, kes tuletas meelde, et Reformierakonnal ja Eesti 200-l on kokku 51 kohta. Lisades samas, et kolmas partner on siiski vajalik (ERR, 07.03.2023). Iseasi, kust seda kolmandat partnerit leida, kes palehigis k\u00e4rpida tahaks. Parempoolsed j\u00e4id ju riigikogust v\u00e4lja.Kokkuv\u00f5tteks. Koalitsioonilepingu start anti seekord varakult. Kuni EKRE kohtuuksi kulutab, l\u00e4heb veel n\u00e4dalaid. See lubab rahulikus tempos k\u00f5nelusi j\u00e4tkata ja k\u00f5ik kitsaskohad selgeks vaielda. Kiiret pole ju kuhugi, sest riigikogu tuleb kokku alles m\u00e4rtsi l\u00f5pus v\u00f5i aprilli alguses.\"Reformierakonna m\u00e4ek\u00f5rgune \u00fclekaal v\u00f5ib tuua kasu asemel hoopis kahju. L\u00e4hed peast lolliks, t\u00f5used \u00f5hku ja pole v\u00e4listatud, et hakkadki koos ingliga Toompea kohal tiirutama.\"MART SOIDRO literaat"}
{"text":"\"Pornok\u00fctid\" ei taha J\u00e4rvamaa inimesi ja ettev\u00f5tteid kuidagi rahule j\u00e4tta\u200bViimassel ajal on sagenenud teated\u00a0levivatest petukirjadest. Neid e-kirju saadavad J\u00e4rvamaa inimestele ja ettev\u00f5tetele kelmid ning need tuleb kustutada.Analoogsetest kirjadest teavitas PPA juba mullu s\u00fcgisel.\nNii politsei, kaitsepolitsei aga ka ministeeriumite t\u00f6\u00f6tajate nimel saadetavate kirjade puhul on tegemist on pettusega ja see kiri tuleb kustutada.\n\u201eSuur t\u00e4nu kodanikele, kes petukirja \u00e4ra tunnevad ja sellest politseile teada annavad,\" \u00fctles P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin. \"Saame seel\u00e4bi parema ettekujutuse pettuse leviku ulatusest, et ka teisi inimesi hoiatada.\"\n\"Kuigi e-kirjade \u00fclesehitus on l\u00e4bi n\u00e4dalate veidi muutunud, niisamuti nagu ka saatja nimi, on nende kirjade sisu j\u00e4\u00e4nud samaks. Inimest s\u00fc\u00fcdistatakse tema suhtes l\u00e4biviidavast menetlusest, mis on seotud pornograafiaga. Pettuse eesm\u00e4rk on inimene segadusse viia ja raha v\u00e4lja petta,\u201c kirjeldas Milenin.\nPolitsei l\u00fckkab \u00fcmber levivate kirjade sisu. \u201eKirjades on kasutatud p\u00e4ris politseinike v\u00f5i tuntud inimeste, n\u00e4iteks endise justiitsministri nime, kuid need inimesed ei ole kirja saatnud. Tegemist ei ole politsei ega ka teiste asutuste poolt saadetud e-kirjadega, vaid pettusega.\u201c\n\n\nPPA\n\n\u201eKirja saatjaga ei tohi vestlusesse asuda. Kelmid hakkavad inimest survestama ja manipuleerima, v\u00e4ites, et kui inimene teeb koost\u00f6\u00f6d, viiakse menetlus l\u00e4bi kiiremini v\u00f5i lastakse inimesel karistusest p\u00e4\u00e4seda. Seel\u00e4bi pressitakse inimeselt raha v\u00e4lja. Sellisel viisil politsei juhtumeid ei lahenda. Taolise v\u00f5i sarnase sisuga e-kirjad tuleb kustutada. Samuti \u00e4rge avage manuses olevaid faile, mis on teie arvates ebaselged v\u00f5i kahtlust tekitavad,\u201c r\u00f5hutas\u00a0Milenin.\n\nPetukirjade tunnused:\nAsutuste nimed on v\u00e4lja m\u00f5eldud. N\u00e4ited v\u00e4lja m\u00f5eldud nimedest: \u201eEuroopa Politseiamet\u201c, Keskdirektoriaat\u201c, \u201eRiigipolitsei\u201c jne.\nLogod e-kirjas on v\u00e4lja venitatud v\u00f5i kokku surutud.\nEsinevad kirjavead ja ebaloogilised laused.\nKiri on saadetud kahtlaselt e-posti aadressilt.\n"}
{"text":"SUUR LUGU \u27e9 Kaari Saarma: kuidas re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaupo Kruusiauk ja ERR minust j\u00f5uga \u00fcle s\u00f5itsidDokumentaalfiilm \u201eTeaduse nimel\" on valminud ebaeetiliselt ja pettuse teel, kirjutab Covid-19 uurija ja molekulaarbioloogia magister Kaari Saarma.\nDokumentaalfilm \u201eTeaduse nimel\", mis sisaldab kaadreid minust, on valminud ebaeetiliselt pettuse teel. Kokkuleppe kohaselt pidi valmima portreefilm minu elust ja t\u00f6\u00f6st, ent filmi kaasati vastandamise eesm\u00e4rgil tagaselja teine (minu jaoks tundmatu) peategelane. P\u00e4rast head 5-kuulist koost\u00f6\u00f6d asus re\u017eiss\u00f6\u00f6r ootamatult mind v\u00f5tetel survestama ja halvustama ning lisaks rikkus meievahelisi kokkuleppeid. Teavitasin ERR-i probleemidest juba mitu kuud enne filmi valmimist. Lisaks esitasime isaga avaldused, millega v\u00f5tsime tagasi pettuse abil antud n\u00f5usolekud filmis osalemiseks, ent meist s\u00f5ideti \u00fcle ja film lisati ETV kavasse. Allj\u00e4rgnevas annan esmalt \u00fclevaate filmiga seotud s\u00fcndmustest ja seej\u00e4rel kirjeldan l\u00fchidalt filmi puudusi. Detailse \u00fclevaate esitas mind esindav advokaat Halduskohtule 12.02.2023 hagis ERR-i ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ri vastu, keelamaks filmi avaldamist.\nH\u00e4sti alanud 5-kuuline koost\u00f6\u00f6 muutus p\u00e4rast n\u00f5usoleku allkirjastamist l\u00f5ksuks\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaupo Kruusiauk v\u00f5ttis minuga \u00fchendust 2021. a mais sooviga teha minu elust ja t\u00f6\u00f6st portreefilm ERR-i sarjas \u201eEesti Lood\". Re\u017eiss\u00f6\u00f6r n\u00e4gi mind sillana kahe \u00e4\u00e4rmuse vahel: \u00fchest k\u00fcljest tegelesin nn esoteeriliste praktikatega (jooga, meditatsioon jms), teisalt oli mul tugev teaduslik taust. Lisaks leidis re\u017eiss\u00f6\u00f6r, et olen ka koroonauurijana kahe \u00e4\u00e4rmuse vahel. Just re\u017eiss\u00f6\u00f6ri visioon minust sillana nende \u00e4\u00e4rmuste vahel sai mind n\u00f5ustuma filmimisega. Teadsin, et filmimine t\u00e4hendab ebamugavust ning ajakulu niigi pingelisel ajal, ent andsin n\u00f5usoleku, et edendada \u00fchiskonnas m\u00f5istmist ja luua sildu.\nFilmist pidi n\u00e4htuma mu igap\u00e4evaelu (jooga, enesearendus, fotograafia, ujumine, luule jms) ning t\u00f6\u00f6 koroonauurijana, sh erinevad vestlused ja debatid erinevaid seisukohti omavate kaasam\u00f5tlejatega. Kuiv\u00f5rd olen k\u00e4itunud enda hinnangul v\u00e4\u00e4rikalt ja k\u00f5rge eetilise vastutusega, ei osanud ma karta, et minu elust saaks filmida midagi sellist, mis v\u00f5iks mind v\u00f5i minu l\u00e4hedasi kahjustada. Liiatigi oli re\u017eiss\u00f6\u00f6r mu venna l\u00e4hedane s\u00f5ber ja perede vahel l\u00e4viti tihedalt.\nK\u00f5ik algas paljulubavalt ja meie koost\u00f6\u00f6 re\u017eiss\u00f6\u00f6riga oli esimesed 5 kuud v\u00e4ga hea. Ent p\u00e4rast minu allkirja saamist n\u00f5usolekule, mis pidi olema justkui formaalsus rahastajate jaoks, muutus tema suhtumine t\u00e4ielikult. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r ei k\u00e4itunud filmimistel enam dokumentalistina, kes j\u00e4\u00e4dvustab autentselt peategelase elu. Selle asemel asus ta dikteerima, mida ma pean tegema ja mida mitte. Nii n\u00e4iteks survestas ta mind korduvalt laskma end filmida haigena ega austanud mu p\u00f5hjendusi sellest keelduda. Ma ei tahtnud nakatada filmitiimi kolme liiget (kes nakatanuks edasi oma pereliikmeid). Haigena eraldumine oli mulle omane juba enne koroonakriisi. Selmet kuvada seda, mis sundis mind Covid-19 teemat uurima (hirm haiguse ees), soovis re\u017eiss\u00f6\u00f6r, et loobuksin oma eetilistest p\u00f5him\u00f5tetest ja n\u00e4itleksin filmis midagi, mis polnud t\u00f5si.\nTeine n\u00e4ide. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r soovis ilmtingimata filmida maakodus minu tegevusi s\u00fcgiseses looduses, sh joogat ja s\u00f5pradega koos viibimist. Maakodu loodus oli re\u017eiss\u00f6\u00f6rile nii oluline, et minu v\u00e4lja pakutud v\u00f5te n\u00e4dal hiljem linnas talle ei sobinud. V\u00f5ttep\u00e4ev kujunes aga mitmetunniseks nurka surutud \u00fclekuulamiseks, milles re\u017eiss\u00f6\u00f6r survestas mind reaktsiooni saamise eesm\u00e4rgil nii kaua, kuni mu \u00fclikannatlik kaasa Valdas sekkuma pidi. Tundsin, et filmi ei tehta enam minu elust, vaid et re\u017eiss\u00f6\u00f6r surub mind ebaloomulikesse olukordadesse.\u00a0\nP\u00e4rast seda v\u00f5tet hoiatasin, et pole n\u00f5us tema kui re\u017eiss\u00f6\u00f6riga rohkem v\u00e4itlema, vaid selleks tuleb leida inimesed v\u00e4ljastpoolt filmitiimi. J\u00e4rgmisele pikemale v\u00f5ttele tuli re\u017eiss\u00f6\u00f6r v\u00e4idetavalt filmima minu t\u00f6\u00f6d ja igap\u00e4evatoimetusi, ent asus peagi ikkagi vaidlema. Kuna re\u017eiss\u00f6\u00f6r j\u00e4tkas survestamist, olin sunnitud teravalt reageerima ja n\u00e4itama ust lahkumiseks. Olin toimunust l\u00f6\u00f6dud ja segaduses, ent tagantj\u00e4rgi m\u00f5istan, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r survestas teadlikult, et saada soovitud reaktsiooni. See kohtumine (18.11.2021) j\u00e4igi viimaseks pikaks v\u00f5tteks. Palusin re\u017eiss\u00f6\u00f6ril seda v\u00f5tet filmis mitte kasutada seda saatnud survestuse ja halvustuse t\u00f5ttu, ent minu palvet ignoreeriti.\nMinu usaldus oli saanud aga t\u00f5siselt kannatada juba kuu aega varem, kui ilmnes, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r oli saatnud rahastust taotledes ERR-ile, Eesti Filmi Instituudile (EFI) ja Kultuurkapitalile (KULKA) klipi, mis kaadreid minu intiimsetest alasti kehaosadest, ehkki lubasin ujumist filmida ainult tingimusel, et alasti intiimseid kehaosi ei tohi filmis n\u00e4ha olla. Fotograafina tean, et tehniliselt on k\u00fcmneid v\u00f5imalusi filmida alasti ujumist k\u00f5rgstiilis ilma detaile n\u00e4itamata. Eeldasin, et professionaalid saavad sellega hakkama.\nAlastikaadrite n\u00e4gemine oli minu jaoks \u0161okeeriv, kuiv\u00f5rd selgus, et suulised kokkulepped re\u017eiss\u00f6\u00f6riga pole pidanud. Seet\u00f5ttu keeldusin allkirjastamast n\u00f5usolekut, mida re\u017eiss\u00f6\u00f6r just sel hetkel asus esmakordselt n\u00f5udma, kuigi olime juba mitu kuud filminud suulise kokkuleppe alusel. Andsin teada, et edaspidiseks on m\u00f5eldavad vaid j\u00e4rgmised variandid: 1) filmimist j\u00e4tkatakse, ent mul on \u00f5igus materjal \u00fcle vaadata ning s\u00f5na\u00f5igus, et garanteerida aus ja t\u00f5etruu film, mis ei sea ohtu minu au ja mainet re\u017eiss\u00f6\u00f6ri l\u00fcnkliku m\u00e4lu t\u00f5ttu v\u00f5i 2) filmimine l\u00f5petatakse \u00fcle\u00fcldse \u00e4ra ja film j\u00e4\u00e4b pooleli.\nEnt re\u017eiss\u00f6\u00f6r ei j\u00e4tnud jonni \u2013 ta vabandas, helistas, kirjutas, et sai minust valesti aru ega m\u00f5elnud midagi halvasti. Tugeva survestamise m\u00f5jul kirjutasin alla n\u00f5usolekule, mis sisuliselt ei kaitse minu \u00f5igusi. Asjaolu, et kirjutasin niiv\u00f5rd kahjulikule lepingule alla 3 p\u00e4eva p\u00e4rast seda, kui tuli ilmsiks r\u00e4ige meievahelise kokkuleppe rikkumine, n\u00e4itab, et:\n1. soovisin uskuda ja usaldada re\u017eiss\u00f6\u00f6ri kui venna l\u00e4hedast s\u00f5pra;\n2. uskusin, et kokkulepete unustamise puhul on need v\u00f5imalik lahendada eetiliselt;\n3. uskusin re\u017eiss\u00f6\u00f6ri kinnitust, et kirjaliku n\u00f5usoleku puhul on tegu formaalsusega;\n4. andsin j\u00e4rgi re\u017eiss\u00f6\u00f6ri poolsele survestamisele.\nFilmimine katkes seoses \u00fcha s\u00fcveneva usalduse kaotusega re\u017eiss\u00f6\u00f6ri vastu\nKui enne kirjaliku n\u00f5usoleku andmist oli tehtud 6 v\u00f5tet, siis p\u00e4rast seda lasin filmida vaid 2 pikemat ja 2 l\u00fchiv\u00f5tet. Viimasele v\u00f5ttele lennujaama (19.01.22) lubasin re\u017eiss\u00f6\u00f6ril tulla p\u00e4rast survestamist lootes, et 5 min jooksul pole v\u00f5imalik mind \u00e4ra kasutada (filmist selgub, et oli k\u00fcll), ja et see aitab edasist koost\u00f6\u00f6d parandada p\u00e4rast reisi. Olin lootusrikas, et saame usalduse taastatud ja filmimist j\u00e4tkata. Olin ka suhelnud teiste re\u017eiss\u00f6\u00f6ridega ja saanud kinnitust, et kirjalik n\u00f5usolek on pigem formaalsus, sest k\u00f5ige olulisem on usalduslik suhe filmitavaga, kuna filmi tehakse ikkagi koos. Eeldasin, et Kruusiauk soovib endiselt teha meie kokkuleppele vastava filmi ja mul polnud aimugi, et filmi stsenaarium ja eesm\u00e4rk olid t\u00e4ielikult muutunud.\nKuna tegin igap\u00e4evaselt koost\u00f6\u00f6d arvukate arstide ja teadlastega, oleks nende filmimine olnud oluline, et r\u00e4\u00e4kida objektiivselt minu t\u00f6\u00f6st. Kuiv\u00f5rd kriitiliselt m\u00f5tlevaid teadlasi ja arste t\u00fchistati, olid nemad filmimisega n\u00f5us ainult tingimusel, et saavad ennast puudutavad kaadrid \u00fcle vaadata. Et kaitsta nii ennast kui oma kolleege kontekstist v\u00e4lja rebitud kaadrite ja t\u00f5e moonutamise eest, palusin re\u017eiss\u00f6\u00f6ril anda mu kolleegidele sama v\u00f5imaluse, mida ta oli ise pakkunud mu isale \u2013 saata klipp \u00fclevaatamiseks ja kinnitamiseks. Ent re\u017eiss\u00f6\u00f6r keeldus sellest v\u00e4itega, et klipi \u00fclevaatamist keelavad lepingud. Ometi ei saa see v\u00e4ide olla t\u00f5si, sest kuidas muidu sai re\u017eiss\u00f6\u00f6r saata klipi minu isale.\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6ril oli v\u00f5imalus j\u00e4\u00e4dvustada ajaloolisi kaadreid kohtumistest teadlaste, arstide ja muude erialade esindajate vahel, mis toimusid suletud uste taga, ent ta keeldus. Arvasin siis, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r loobus nende kohtumiste filmimisest oma j\u00e4ikuse ja mugavuse t\u00f5ttu. Seda, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r ei olnudki huvitatud kaasama filmi minu kolleege ning et ta j\u00e4tab filmist v\u00e4lja ka k\u00f5ik juba filmitud s\u00fcndmused teiste teadlaste ja \u00fcle\u00fcldse teiste inimestega (v.a isaga), ma tookord veel ei teadnud.\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6r v\u00e4idab, et meie koost\u00f6\u00f6 rikkus minu soov kontrollida filmimise protsessi ja sisu, ent j\u00e4tab t\u00e4helepanuta, et vajadus asju \u00fcle kontrollida ilmnes alles p\u00e4rast usalduse kaotust. Ma ei soovinud promofilmi, k\u00fcll aga filmi, mis olnuks aus. \u00dctlesin \u00e4ra kahele re\u017eiss\u00f6\u00f6rile, kes soovisid samuti minuga filmi teha, ja seda lojaalsusest Kruusiaugu suhtes. Soosisin ka seda, et filmi kaasataks minu t\u00f6\u00f6 suhtes kriitiliste spetsialistide seisukohti, sest see teeks filmist ausa ja p\u00f5neva. Aga ma ei olnud valmis, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r ise asub mind v\u00f5tetel halvustama.\n\u00dcha kahaneva usalduse t\u00f5ttu ei riskinud ma uute v\u00f5tetega. Elu viis mind kokku kahe perekonnaga, kes tundsid, et Kaupo Kruusiauk oli neist \u00fcle s\u00f5itnud ja kes kahetsesid, et olid andnud n\u00f5usoleku filmimiseks. \u00dches filmis olnud pere kohta uurisin ka otse re\u017eiss\u00f6\u00f6rilt, kes vastas, et ei tea, kas pere j\u00e4i filmiga rahule v\u00f5i mitte. Oli alarmeeriv m\u00f5ista, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r ei tea (v\u00f5i ei huvitu), kas filmitavad j\u00e4id filmiga rahule p\u00e4rast pikki koos veedetud v\u00f5ttep\u00e4evi.\nKirjutasin re\u017eiss\u00f6\u00f6rile pikki kirju 4 kuu v\u00e4ltel, lootes m\u00f5istmist ja kokkuleppele j\u00f5udmist. Tegin ettepaneku, et ta kutsuks laua taha enda poolt valitud kolmanda isiku, kes aitaks leida lahendust. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r keeldus ja teatas, et kavatseb rahaliste kohustuste t\u00e4itmiseks teha filmi igal juhul valmis. Lisaks v\u00e4itis ta, et on pidanud kinni k\u00f5ikidest meievahelistest kokkulepetest ja et minu usalduse kaotus on talle arusaamatu. Viimases h\u00e4das kirjutasin 03.09.22 ERR-ile, paludes abi. ERR-i esindajad pakkusid v\u00e4lja \u00fchise kohtumise, millega re\u017eiss\u00f6\u00f6r n\u00f5ustus, ent taganes sellest viimasel hetkel.\nERR ei n\u00e4inud peategelase alandamises probleemi ning avaldas filmi\nKohtumisel ERR-iga 16.09.2022 sain teada, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r on algusest peale planeerinud teha hoopis filmi ivermektiinist, mitte minu elust ja t\u00f6\u00f6st, nagu ta oli mulle \u00f6elnud. Saatsin 21.09.2022 re\u017eiss\u00f6\u00f6rile ja ERR-i esindajatele e-kirja, milles kirjutasin, et olin andnud\u00a0 n\u00f5usoleku filmile enda elust ja t\u00f6\u00f6st, mitte ivermektiinist, mist\u00f5ttu minu allkiri filmile ivermektiinist ei kehti. R\u00f5hutasin, et pole n\u00f5us filmi valmimisega ka sel p\u00f5hjusel, et filmimine toimus ebaeetiliselt ja kokkuleppeid eirates.\nJ\u00e4rgnes 3,5 kuud vaikust, millest j\u00e4reldasin, et filmist loobuti, kuiv\u00f5rd filmi valmimise t\u00e4htaeg pidi olema oktoobris. Oma kirjale ma vastust ei saanudki, selle asemel teatas re\u017eiss\u00f6\u00f6r ootamatult 3. jaanuaril, et filmi esilinastumine toimub 17.01.2023 kinos S\u00f5prus. Konsulteerisin advokaadiga ja saatsin ultimaatumi ERR-ile, lahendamaks olukorda kohtuv\u00e4liselt. Esilinastus l\u00fckati edasi, et j\u00f5uaksime kokkuleppele. ERR-i palve oli film esmalt \u00fcle vaadata. 16.01.2023 toimus filmi \u00fchine vaatamine, mille k\u00e4igus sain esmakordselt teada, et filmis on minu k\u00f5rval teine, minu jaoks tundmatu peategelane.\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6r v\u00e4itis, et oli sunnitud v\u00f5tma oma filmi teise peaosalise, kuna keeldusin v\u00f5tetest, ent j\u00e4tab mainimata, et keeldusin v\u00f5tetest temapoolse survestamise, halvustamise ja kokkulepete rikkumise t\u00f5ttu. V\u00e4ide, et teine peategelane oli vaja kaasata filmi, kuna minust polnud piisavalt kaadreid, ei vasta t\u00f5ele, sest 2021. a l\u00f5puks oli minu elust filmitud kokku \u00fcle 24 tunni kaadreid. Liiatigi j\u00e4eti 4 v\u00f5tet filmist v\u00e4lja.\nMinu advokaat saatis 27.01.2023 re\u017eiss\u00f6\u00f6rile ja ERR-le avalduse, milles a) v\u00f5tsin tagasi pettuse teel antud n\u00f5usoleku, b) keelasin filmi linastamise, c) esitasin konkreetsed vastuv\u00e4ited filmi sisu osas. Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri advokaat edastas 06.02.2023 omapoolse vastuse, millega keeldus loobumast filmi avaldamisest ning veelgi enam v\u00e4itis, et film oli algusest peale m\u00f5eldud r\u00e4\u00e4kima vaktsiinidest ja ivermektiinist, mitte minu elust ja t\u00f6\u00f6st. Lisaks eitas ta n\u00f5usoleku allkirjastamisele eelnenud survestamist. Kuigi nende ja muude valev\u00e4idete \u00fcmber l\u00fckkamine on t\u00f5endite abil lihtne, ei j\u00e4etud meile v\u00f5imalust kohtuv\u00e4liselt isegi vastata, sest vaid p\u00e4ev p\u00e4rast re\u017eiss\u00f6\u00f6ri advokaadi vastust saadeti mulle kutse filmi esilinastusele.\nERR ei vastanud minu advokaadi poolt 27.01.2023 saadetud kirjale ega kutsunud osapooli \u00fchise laua taha, et probleemi lahendada, kuigi ERR-i hankejuht Katrin Rajasaare kirjutas oma e-kirjas 05.01.2023 j\u00e4rgmist: \"Oleme valmis Teie ja autori vahelise konflikti lahendamisel osalema\". Selle asemel, et aidata konflikti lahendada ja piirata peategelast t\u00fcssanud re\u017eiss\u00f6\u00f6ri omavoli, lisas ERR filmi j\u00f5uga ETV kavasse, mind sellest teavitamata.\nT\u00e4hendusrikas on seegi, et ERR-i ja EFI esindajad ei n\u00e4inud filmis ja\/v\u00f5i selle valmimise protsessis probleemi, kuigi toimunu detailid olid neile teada. Tsiteerin re\u017eiss\u00f6\u00f6ri advokaadi 06.02.2023 kirja: \u201eFilmi on l\u00e4bi vaadanud Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmi peaekspert Filipp Kruusvall, samuti ERRi tellija poolne esindaja Katrin Rajasaare, samuti ERRi jurist. Keegi neist ei ole leidnud filmis midagi sellist, mis oleks tegelaste suhtes ebaviisakas, neid alav\u00e4\u00e4ristav v\u00f5i halvas valguses n\u00e4itav.\"\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6ri eetilist palet n\u00e4itab aga tema advokaadi v\u00e4ide, et minu filmimiseks polnud n\u00f5usolek isegi vajalik, kuna olen avaliku elu tegelane. J\u00e4\u00e4b mulje, et re\u017eiss\u00f6\u00f6ri arvates on sobilik filmida n\u00f5usolekuta avaliku elu tegelast tema koduhoovis. Siinkohal on paslik k\u00fcsida, miks pole ERR v\u00f5tnud minult viimase 3 aasta jooksul \u00fchtki kommentaari v\u00f5i kutsunud mind \u00fchtegi saatesse, kui olen t\u00f5esti avaliku elu tegelane?\nJ\u00e4rgnevalt toon esile filmi puudused, kuigi loetelu pole l\u00fchiduse huvides l\u00f5plik.\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6r kaasas filmi teise peategelase ja varjas seda minu eest\nKokkuleppe j\u00e4rgi pidi portreefilm r\u00e4\u00e4kima minu elust ja t\u00f6\u00f6st. Tegelikkuses oli pool filmist arsti Kaire-Maire Riigori elust ja t\u00f6\u00f6st. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r kavatses avaldada teise peategelase kaasamise mulle alles n\u00e4dal enne plaanitavat esilinastust (18 kuud p\u00e4rast meie kokkulepet 2021. a mais). Kuni selle ajani otsustas re\u017eiss\u00f6\u00f6r nii olulist otsust varjata. Pidasin isegi 28-minutilist filmi l\u00fchikeseks, et sellega saanuks rahuldavalt edasi anda minu elu ja t\u00f6\u00f6 \u00f5hustikku ja olulisi fakte. Kui oleksin teadnud, et minu elu ja t\u00f6\u00f6d puudutav osa v\u00e4heneb poole v\u00f5rra, poleks ma andnud n\u00f5usolekut filmimiseks isegi juhul, kui teine peategelane olnuks kaasatud tasakaalustatult ja t\u00f5de moonutamata.\nFilmist j\u00e4eti v\u00e4lja teadlaste pressikonverents, milles esinesin koos immunoloogidega\nEsinesin 27.09.2021 toimunud pressikonverentsil koos Alar Aabi ja Sirje R\u00fc\u00fctel Boudinot'ga. Esinemine koos tunnustatud immunoloogidega professionaalsel pressikonverentsil oleks j\u00e4tnud minust mulje kui spetsialistist, ent re\u017eiss\u00f6\u00f6r otsustas selle filmitud v\u00f5ttep\u00e4eva tervenisti v\u00e4lja j\u00e4tta.\nMeie peamine s\u00f5num pressikonverentsil oli mitte vaktsineerida terveid lapsi ja l\u00e4bip\u00f5denuid, vaid vaktsineerides keskenduda riskir\u00fchmadele ning austada inimeste vaktsineerimisvabadust. Pressikonverentsi on vaadatud 37 000 korda ja selles esitatud seisukohad on t\u00e4naseni teaduslikult \u00fcmberl\u00fckkamatud. \u00a0 Paraku ei v\u00f5tnud ametkonnad meie soovitusi kuulda. Selle asemel survestati vaktsineerima ka lapsi, noori ja l\u00e4bip\u00f5denuid, mis ei olnud loogiline. Liigne surve tekitas inimestes p\u00f5hjendatud umbususaldust, mille t\u00f5ttu ka paljud eakad loobusid vaktsineerimisest. Kui pressikonverentsil k\u00f5lanud soovitusi oleks ametlikus kommunikatsioonis kuulda v\u00f5etud, oleks t\u00f5en\u00e4oliselt eakate vaktsineeritus olnud k\u00f5rgem ja noorte puhul madalam. See oleks delta laine ajal v\u00e4hendanud haiglate koormust, v\u00e4hendanud vaktsiinide k\u00f5rvaltoimeid noortel ning hoidnud \u00fchiskonna \u00fchtsemana.\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6r esitas pressikonverentsil teemav\u00e4lise k\u00fcsimuse ivermektiini kohta. Meie vastused v\u00f5ib iga\u00fcks \u00fcle kuulata ja siis k\u00fcsida, miks otsustas re\u017eiss\u00f6\u00f6r pressikonverentsi koos telgitagustega filmist v\u00e4lja j\u00e4tta? N\u00e4ib paroodiana, et filmist \u201eTeaduse nimel\" j\u00e4eti v\u00e4lja teadlaste pressikonverents koos teadlaste seisukohtadega ivermektiinist ja vaktsiinidest ning selle asemel eelistati re\u017eiss\u00f6\u00f6ri nurkasurumistaktika k\u00e4igus filmitud ja kontekstist v\u00e4lja l\u00f5igatud repliike. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on ka asjaolu, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r j\u00e4tab filmis oma n\u00e4o varju. Kas siin on k\u00f5ne all argp\u00fckslus v\u00f5i soov j\u00e4tta mulje, et k\u00fcsijaks on keegi teine (tema h\u00e4\u00e4lt on ekslikult peetud minu isale kuuluvaks), pole mulle teada.\nFilmist j\u00e4\u00e4b mulje, nagu t\u00f6\u00f6tanuks ma arstide vastu, kuigi minu soovituste abil oleks tegelikult saanud v\u00e4hendada haiglate koormust\nMinu peamine s\u00f5num filmimise perioodil oli j\u00e4rgmine: varajase raviga on v\u00f5imalik m\u00e4rgatavalt v\u00e4hendada haiglaravi vajajate arvu ja sellega \u00e4ra hoida haiglate koormust ning s\u00e4\u00e4sta arste raskel ajal. Minu arstkonnale ja ametiasutustele 12.03.2021 saadetud 33-lehek\u00fcljelises uurimist\u00f6\u00f6s kutsusin arste \u00fcles kasutama varajast ravi.\u00a0 Sama eesm\u00e4rki t\u00e4itsid minu kirjutatud ja t\u00f5lgitud artiklid ivermektiini teemal.\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\nFilmi l\u00f5ppj\u00e4reldus eksitab inimesi ning \u00f5\u00f5nestab minu t\u00f6\u00f6d ja mainet\nFilm l\u00f5peb j\u00e4rgmise tekstiga \u201eTeadusp\u00f5hised ravimiuuringud on n\u00e4idanud, et ivermektiini kasutamine ei paranda koroonaviirusest tingitud Covid-19 kulgu inimestel ega v\u00e4henda suremust.\"\nTegelikkuses on filmi avaldamise p\u00e4evaks Covid-19 ravi ja ennetuse teemal ivermektiiniga l\u00e4bi viidud 195 uuringut, millest 144 on eelretsenseeritud. 95 uuringut on kontrollgrupiga ja 80% neist kinnitab ivermektiini positiivset ravim\u00f5ju. Vaid 20% ei n\u00e4ita ivermektiini positiivset m\u00f5ju ja nende uuringute puhul on v\u00e4lja toodud selged p\u00f5hjused, miks sellise eksitava tulemuseni on j\u00f5utud.\nOn kummastav, et \u201eEesti Lood\" sarja film esitab l\u00f5ppj\u00e4relduses teadusliku seisukoha ravimi efektiivsuse teemal ilma \u00fchegi viiteta ja seda re\u017eiss\u00f6\u00f6ri poolt, kellel puuduvad erialased baasteadmised antud j\u00e4relduse paikapidavuse hindamiseks.\nFilmist j\u00e4i v\u00e4lja sisuline kriitika minu t\u00f6\u00f6 ja seisukohtade teemal\nKaupo Kruusiauk lakkas olemast dokumentaalfilmi re\u017eiss\u00f6\u00f6r ja kehastus \u00fcmber \u00fche peategelasega oponeerivaks k\u00f5rvalosat\u00e4itjaks, selle asemel, et n\u00e4ha pisut vaeva t\u00f5eliste oponentide kaasamiseks (kel olnuks hariduse t\u00f5ttu eeldused teemast teaduslikult aru saada) filmi. Ta kaasas filmi arvamuste paljusust esitama lisaks minu isale (kes on oma alal tippteadlane, ent pole tegev koroonateemadel) vaid \u00fche (!) arsti, kuigi filmi oleks v\u00f5inud kaasata mitmeid teadlasi ja arste. Arst \u00fctles oma seisukoha v\u00e4lja v\u00e4hem kui 2 minutiga, seega oleks filmi vabalt mahtunud ka teiste arstide ja teadlaste seisukohti. Saatsin re\u017eiss\u00f6\u00f6rile 15 spetsialisti nimed, kes olid avalikult korduvalt v\u00e4ljendanud oma seisukohti mh ivermektiini kasutamise vastu ja seega oleksid t\u00f5en\u00e4oliselt olnud valmis neid ka filmi jaoks kordama. Lisaks oleks nad suutnud esitada sisulisi seisukohti ivermektiini ja vaktsiinide teemal.\u00a0\nPoole filmist haaranud haiglastseenid ei olnud kuidagi seotud minu elu ja t\u00f6\u00f6ga ega minu n\u00f5usoleku aluseks olnud kokkuleppega. K\u00fcll aga kasutati neid stseene minu au ja maine otseseks v\u00f5i kaudseks kahjustamiseks. Kahe eraldiseisva loo asemel oleks re\u017eiss\u00f6\u00f6r pidanud minu ja arsti omavahel kokku viima, et tekkinuks terve ja aus vestlus. Minule seda v\u00f5imalust ei pakutud.\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6r halvustas \u00fchte peategelastest\nFilm ei ole mitte ainult teadlikult kantud eesm\u00e4rgist kahte peategelast omavahel vastandada, vaid re\u017eiss\u00f6\u00f6r j\u00e4tab mind taotluslikult halvemasse valgusesse. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r lasi arstil teha segamatult oma t\u00f6\u00f6d, j\u00e4lgides teda dokumentalistina k\u00f5rvalt, ent sekkus j\u00f5uliselt minu ellu. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r ei k\u00fcsinud arstilt halvustavaid ja nurkasuruvaid k\u00fcsimusi, mida tegi minu puhul. K\u00f5ige ebaviisakamad n\u00e4ited j\u00e4ttis re\u017eiss\u00f6\u00f6r filmist k\u00fcll v\u00e4lja, ent rikkus nendega filmimise \u00f5hustiku. Kui re\u017eiss\u00f6\u00f6ri soovis t\u00f5esti olla, oma s\u00f5nade kohaselt, tasakaalustatult kriitiline, oleks ta pidanud ka arstile esitama n\u00e4iteks j\u00e4rgmisi kriitilisi k\u00fcsimusi:\n1) Miks vaktsineeritakse lapsi, noori ja l\u00e4bip\u00f5denuid l\u00f5petamata ohutusuuringutega preparaatidega, kuigi nad ei p\u00f5e koroonat raskel kujul?\n2) Kuidas muutusid aastak\u00fcmneid ohutult kasutusel olnud h\u00fcdroks\u00fcklorokviin ja ivermektiin ootamatult ohtlikeks p\u00e4rast seda, kui tuhanded arstid ja k\u00fcmned riigid olid ravimeid koroona varajases ravis edukalt kasutanud?\n3) Miks ei r\u00e4\u00e4gita avalikult vaktsiinit\u00fcsistustest?\nFilm j\u00e4tab vale mulje nagu oleks inimesed minu t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu sattunud haiglasse v\u00f5i surnud\nStseenide vahetumiste ja \u00fcleminekutega luuakse filmis mulje, justkui oleksid inimesed minu t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu sattunud haiglasse v\u00f5i surnud. Ometigi oli minu t\u00f6\u00f6 peamine eesm\u00e4rk \u00e4ra hoida inimeste sattumist haiglasse. Ma ei andnud kuni viimase filmimise p\u00e4evani \u00fchtki soovitust riskigrupi vaktsineerimise vastu. Vastupidi, t\u00f5in korduvalt v\u00e4lja, et riskigrupi vaktsineerimine on p\u00f5hjendatud \u2013 seda ka pressikonverentsil ja meeleavalduse k\u00f5nes, ent re\u017eiss\u00f6\u00f6r j\u00e4ttis need \u00fclesv\u00f5tted filmist v\u00e4lja.\nMa ei tunne teist peategelast ega tea tema seisukohti t\u00e4nasel p\u00e4eval. Ma ei imestaks, kui meie seisukohad on \u00fcksteisele palju l\u00e4hemal kui selle filmi p\u00f5hjal v\u00f5iks oletada. Mis aga k\u00f5ige olulisem, t\u00f6\u00f6tasime m\u00f5lemad \u00fche eesm\u00e4rgi nimel \u2013 selleks, et aidata inimesi. Film ongi manipuleerivalt \u00fcles ehitatud n\u00e4ilisele, mitte tegelikule vastandamisele.\nMind portreteeriti \u00e4\u00e4rmusena, kuigi proovisin \u00e4\u00e4rmusi \u00fchendada\nMind on portreteeritud \u00fche \u00e4\u00e4rmusena, ehkki proovisin kogu koroonakriisi v\u00e4ltel kahte \u00e4\u00e4rmust tasakaalustada. Filmi aluseks olnud kokkuleppe kohaselt pidi film toimima sillana kahe \u00e4\u00e4rmuse vahel ja olema sidusaineks, mitte l\u00f5hestajaks.\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6r filmis mitmeid stseene, mis ilmestasid mind \u00fchendamas \u00e4\u00e4rmusi, ent j\u00e4ttis need filmist v\u00e4lja. Ta s\u00f5itis \u00fclemaailmsel ivermektiini p\u00e4eval (24.07.2021) minu maakodusse, et saada kommentaar samal p\u00e4eval Tallinnas toimunud meeleavalduse kohta. R\u00e4\u00e4kisin, et a) ma ei osalenud meeleavaldusel, kuna selle \u00fcleskutse tekst oli liiga radikaalne ja teaduslikult vigane, b) kirjutasin uue teaduslikult t\u00e4pse teksti, ent korraldajad pidasid seda liiga leigeks. Vaatasin kommentaari andmiseks arvutist AK-d re\u017eiss\u00f6\u00f6ri palvel, mitte omal soovil, teadmata, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r kasutab AK diktori h\u00e4\u00e4lt minust vaktsiinivastase kuvandi loomiseks ja j\u00e4tab minu kommentaari v\u00e4lja. Stseenist ei ilmne, et j\u00e4in meeleavaldusest eemale. Pigem j\u00e4\u00e4b vaatajale vastupidine mulje, eriti kuna film viib vaataja meeleavalduselt otse haiglasse.\nFilm j\u00e4tab vale mulje, nagu s\u00f5idaksin puhkusele ajal, mil arstid teevad r\u00e4nka t\u00f6\u00f6d\nLennujaama stseenis j\u00e4ttis re\u017eiss\u00f6\u00f6r oma k\u00fcsimusega mulje, nagu s\u00f5idaksin puhkusele. Sellele vahetult j\u00e4rgnenud haiglastseen, milles arst on just l\u00f5petanud 24-tunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4eva j\u00e4tab mulje, et samal ajal, kui mina olen lennanud muretult puhkusele, peavad arstid tegema ebainimlikult pikki t\u00f6\u00f6p\u00e4evi. Filmist l\u00f5igati kavalalt v\u00e4lja lause, milles \u00fctlen, et t\u00f6\u00f6tasin viimase hetkeni ega ole j\u00f5udnud minutitki magada enne 30-tunnist lendu. Kas see ei sobinud mind halvustava narratiiviga? Ma ei \u00f6elnud, et s\u00f5idan puhkusele, sest s\u00f5itsin oma t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkama riiki, milles l\u00e4bip\u00f5denuid ei diskrimineeritud alusetult vaktsiinipasside alusel. Filmist ei ilmne, et t\u00f6\u00f6tasin terve filmimise perioodi \u00e4\u00e4rmiselt intensiivselt, puhates 2021. aasta jooksul vaid 4 p\u00e4eva ja tehes oma t\u00f6\u00f6d pealegi t\u00e4iesti tasuta.\nFilmist j\u00e4eti v\u00e4lja k\u00f5ik loodusl\u00e4hedane ja tervislik \u2013 minu elu \u00fcks olulisem tugisammas\nKokkuleppe kohaselt pidi filmi oluliseks teljeks olema minu loodusl\u00e4hedane elu, jooga, meditatsioon jt. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r soovis kirglikult filmida minu elu nn esoteerilist poolt esimesest kohtumisest peale. Ta k\u00e4is tungivalt peale, et filmida s\u00fcndmust \u201eLoodusravi p\u00e4evad\" Adilas 2021. aasta suvel. Korraldasin v\u00f5imaluse filmimiseks vastu tahtmist, tulles re\u017eiss\u00f6\u00f6rile vastu, sest tegemist oli mu ainsate puhkep\u00e4evadega terve suve jooksul \u2013 filmimine aga t\u00e4hendas pinget ja ebamugavust. Filmist j\u00e4i see v\u00f5ttep\u00e4ev t\u00e4ielikult v\u00e4lja ja lisaks sellele ka k\u00f5ik muud kaadrid, mis kujutasid minu elu loodusl\u00e4hedast ja tervislikku poolt: ujumine, meditatsioon, jooksmine, tants, elukaaslase musitseerimine jne. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et klipp, millega re\u017eiss\u00f6\u00f6r filmile raha taotles, sisaldas peamiselt just neid v\u00e4rvikaid kaadreid (lisaks vestlusele isaga), seet\u00f5ttu ei osanud ma uneski n\u00e4ha, et see pool minu elust j\u00e4etakse l\u00f5ppversioonist t\u00e4iesti v\u00e4lja ja selle asemel kaasatakse filmi haiglakaadrid, mis pole minu eluga seotud.\nFilmist j\u00e4eti v\u00e4lja k\u00f5ik minu seisukohti toetavad arstid ja teadlased\nFilm n\u00e4itab mind \u00fcksi t\u00f6\u00f6tava veidrikuna, kuigi mu t\u00f6\u00f6 oli tihedalt seotud arvukate teadlaste, arstide ja ametnikega, kellega toimus ka k\u00fcmneid kohtumisi. Enamikke neid suletud uste taga toimunud kohtumisi oleks re\u017eiss\u00f6\u00f6r saanud filmida tingimusel, et arstidele oleks saadetud neid puudutavad kaadrid kinnitamiseks. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r keeldus sellest, kuigi oli ise pakkunud sama v\u00f5imalust minu isale. Objektiivne filmitegija oleks pigem v\u00f5tnud riski, et m\u00f5ni kaader ei l\u00e4he k\u00e4iku arstide keeldumise t\u00f5ttu, kui loobunud t\u00e4ielikult nii olulisest osast peategelase t\u00f6\u00f6s. Liiatigi poleks filmimisega n\u00f5ustunud arstid ja teadlased keelanud tasakaalustatult ja t\u00f5etruult filmitud kaadrite kasutamist. Ka v\u00f5ttep\u00e4eva kulud ei saanud m\u00f5jutada re\u017eiss\u00f6\u00f6ri otsust, sest ta j\u00e4ttis filmist omal soovil v\u00e4lja tervelt 4 v\u00f5ttep\u00e4eva 10-st. Filmist j\u00e4i v\u00e4lja ka \u00d5htulehe TV-saate \u201ePuuduta mind\" ja selle telgitaguste filmimine. Kas saates k\u00f5lanud seisukohad varajase ravi, immuunsuse ja vaktsineerimise teemal olid \u00fchiskonda liigselt siduvad, et sobida vastandamisele rajatud filmi?\nMart Saarma v\u00f5ttis tagasi pettuse teel antud n\u00f5usoleku filmiks, ent seda eirati\nMinu isa ei soovinud filmis osaleda ja oli sellele veel filmimisele eelneval \u00f5htul vastu. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r teadis seda. Isa tuli vastu ja andis n\u00f5usoleku re\u017eiss\u00f6\u00f6rilt saadud teadmises, et tema poja l\u00e4hedane s\u00f5ber teeb heasoovliku ja tasakaalustatud portreefilmi tema t\u00fctre elust. Olles teada saanud teise peategelase kaasamisest ja kokkuleppe murdmisest, v\u00f5ttis isa juriidiliselt tagasi pettuse teel antud n\u00f5usoleku filmimiseks ja n\u00f5udis ennast puudutavate kaadrite eemaldamist filmist. Paraku otsustasid re\u017eiss\u00f6\u00f6r ja ERR isa n\u00f5uet eirata.\nV\u00e4he sellest, filmis kasutati l\u00f5iku, mille olin palunud ainsana meie 2-tunnisest vestlusest v\u00e4lja j\u00e4tta. AIDS-i v\u00f5rdlus koroonaga on kohatu. T\u00e4helepanelik vaataja n\u00e4eb, et proovisin seda \u00e4ra hoida juba filmides. Kui AIDS-i suremus ravita oli 100%, siis koroona puhul alla 1% ja l\u00e4bip\u00f5demisel tekkis kaitsev immuunsus. Kokkuleppe kohaselt oli mul s\u00f5na\u00f5igus isa kaadrite osas, et kaitsta isa mainet. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r n\u00f5ustus selle tingimusega juba meie esimesel kohtumisel ilma \u00fchegi vastuv\u00e4iteta. Palusin AIDS-i teema filmist v\u00e4lja j\u00e4tta e-kirja teel kohe p\u00e4rast selle n\u00e4gemist (18.10.2021) ja r\u00f5hutasin seda hiljem ka ERR-ile, ent meie kokkulepet eirati. Kui filmi eesm\u00e4rk oli kahjustada minu mainet, siis miks kaasati sellesse Mart Saarma, kelle hea maine kaitsmine peaks olema kogu Eesti huvides?\nMiks astus re\u017eiss\u00f6\u00f6r oma karj\u00e4\u00e4ri tipus eetilisse rentslisse?\nMiks otsustas re\u017eiss\u00f6\u00f6r poole filmi pealt tagaselja kaasata teise peategelase, taganeda kokkulepetest ning tagatipuks asuda mind v\u00f5tetel halvustama, ei tea ma t\u00e4nase p\u00e4evani. Ma ei tahaks uskuda, et tal oli algusest peale plaan minu l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcdmiseks ja \u00e4ra kasutamiseks, kuiv\u00f5rd koost\u00f6\u00f6 esimestel kuudel oli ta hoiak heasoovlik.\u00a0\nKruusiauk sai \u00e4sja kaks suurt tunnustust dokumentaalfilmi \u201eMachina Faust\" eest. Mis sundis teda astuma oma karj\u00e4\u00e4ri tipust otse eetilisse rentslisse? Nii v\u00e4ikses riigis kui Eesti t\u00e4hendab see riskimist kogu oma edasise karj\u00e4\u00e4riga. Oli ju teinegi v\u00f5imalus \u2013 tunnistada oma viga ja j\u00e4tta film pooleli, kuna t\u00f5de tuleb varem v\u00f5i hiljem p\u00e4evavalgele. Mind \u0161okeeris enim:\n1. et re\u017eiss\u00f6\u00f6r otsustas t\u00f5de moonutava filmi nimel petta oma l\u00e4hedase s\u00f5bra \u00f5de ja isa;\n2. et nii ERR, EFI kui ka KULKA v\u00f5imaldasid ebaeetiliselt filmitud ja pettusele tuginenud filmil \u00fcldse valmida, n\u00f5udmata seejuures pooli \u00fchise laua taha arutelule.\nJ\u00e4\u00e4b mulje, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r v\u00f5ib petta ja alandada peategelast ilma \u00fchegi tagaj\u00e4rjeta. Samuti on lubatud rikkuda kokkuleppeid, survestada filmitavat s\u00f5lmima \u00fcksk\u00f5ik kui kahjulikke lepinguid jne. Peategelane on p\u00e4rast allkirja andmist l\u00f5ksus kui saakloom, kes peab n\u00e4itlema seda, mida re\u017eiss\u00f6\u00f6r n\u00f5uab, ja sellel ei pea olema mingit puutepunkti peategelase elu v\u00f5i eetikaga. Peategelane ei saa loomulikult mingit tasu, v\u00f5tted tema maine kahjustamiseks toimuvad tema aja ja tervise arvelt. Imestan ka selle \u00fcle, et ERR pidas sobivaks 20\u00a0000 euro maksumaksja raha suunamist kokkuleppeid rikkunud re\u017eiss\u00f6\u00f6rile. Eeldasin, et ebaeetiliselt k\u00e4itunud re\u017eiss\u00f6\u00f6riga peatatakse leping ja rahastusest loobutakse, ent seda ei juhtunud.\nPean tunnistama, et pettuse ilmsikstulek ja reetmine laastas mind nii vaimselt kui f\u00fc\u00fcsiliselt. Tundsin end v\u00e4gisi v\u00f5etuna. Kaitsetuna s\u00fcsteemi ees, mis on minetanud vaimsed v\u00e4\u00e4rtused ning mis aitab eitada toimunut, nahaalselt valetada ja inimestest \u00fcle s\u00f5ita. Kannatasin magamatuse all ja sain t\u00f5sise l\u00f6\u00f6gi tervisele. Selle t\u00f5ttu pole ma juba 2 kuud suutnud t\u00f6\u00f6tada. Elan v\u00e4ga \u00fcle ka seda, et re\u017eiss\u00f6\u00f6ri pereliikmed, kes on mu venna perele l\u00e4hedased, v\u00f5ivad selle loo p\u00e4rast kannatada. Nemad ei ole re\u017eiss\u00f6\u00f6ri vigades s\u00fc\u00fcdi. Seep\u00e4rast tegin k\u00f5ik, et filmi linastumine ilma avalikkuse t\u00e4helepanuta \u00e4ra hoida. Filmist ja probleemidest teadsid kuni ETV-s n\u00e4itamiseni vaid v\u00e4hesed. Lootes, et kohus peatab filmi n\u00e4itamise, p\u00f6\u00f6rdusin kohtusse ERR-i ja re\u017eis\u00f6\u00f6ri vastu, koostasime advokaadiga m\u00f5ne p\u00e4evaga \u00f6\u00f6une arvelt p\u00f5hjaliku hagi ja hagi tagamise taotluse (33 lk, 16 lisa t\u00f5endeid). Paraku ei peatanud kohus filmi n\u00e4itamist ja protsess j\u00e4tkub. Seega ei j\u00e4etud mulle muud v\u00f5imalust, kui asjast enda kaitseks ausalt ja avalikult r\u00e4\u00e4kida.\nOlin sunnitud esimest korda elus palkama advokaadi ja p\u00f6\u00f6rduma kohtusse. See pole kerge. Juba senine protsess on olnud v\u00e4ga kurnav ja kulukas, eriti arvestades, et olen viimastel aastatel t\u00f6\u00f6tanud tasuta ja elanud \u00e4\u00e4rmiselt kokkuhoidlikult. Paljud on \u00f6elnud, kohtuprotsess on nii kurnav ja n\u00e4rves\u00f6\u00f6v, et isegi kui kohtus v\u00f5ita, ei kompenseeri see kaotatud aega ja tervist. Samas tundus vale ka alla anda ja n\u00e4idata, et inimestest saabki nii alatult pettusega \u00fcle s\u00f5ita.\nAntud lugu tundub nii absurdne, et ma ei usuks seda, kui see poleks juhtunud minuga. Oletasin, et kultuuris ja kunstis hoitakse keerulistel aegadel valge lipuga maad. Nii nagu Moskva-ajastul s\u00e4ilis alati m\u00f5tlev ja kriitiline eliit. Antud juhul on loodud \u00fcks t\u00f5de v\u00e4\u00e4nav, toksiline ja \u00e4\u00e4rmiselt igav teos, mis ei eristu kuidagi nendest propagandakaadritest, mida meile riiklikus meedias 2 aastat igap\u00e4evaselt n\u00e4idati, kuni Ukraina s\u00f5da sellele ootamatu punkti pani. Kas ka sari \u201eEesti Lood\" on muutunud propaganda k\u00e4epikenduseks? Kas poleks m\u00f5istlik hoopis otsida t\u00f5de ja tunnistada, et tsensuuri ning kriitiliselt m\u00f5tlevate teadlaste ja arstide t\u00fchistamisega mindi liiale?\nSoovitan filmi k\u00f5rvale v\u00f5rdluseks vaadata kokkuv\u00f5tlikku intervjuud koroonakriisi kohta, mille andsin 21.10.2022 ehk 4 kuud enne filmi linastumist."}
{"text":"Mikroneesia president s\u00fc\u00fcdistas Hiinat \"poliitilises s\u00f5jas\" (T\u00e4iendatud!)MAJURO, 10. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Mikroneesia president s\u00fc\u00fcdistas riigi seadusandjatele saadetud teravas kirjas Hiinat altk\u00e4emaksu andmises, ahistamises ja \"poliitilises s\u00f5jas\", teatas kirja n\u00e4ha saanud AFP reedel.\n\"Lihtsamalt \u00f6eldes oleme oma riigis poliitilise s\u00f5ja tunnistajaiks,\" hoiatas ametist lahkuv Daniel Panuelo juhtivaid parlamendiliikmeid. Panuelo s\u00fc\u00fcdistas Hiinat spionaa\u017eis, valitsusametnike sundimises ja \"otsestes \u00e4hvardustes\" oma isikliku turvalisuse vastu.\nPanuelo on varemgi v\u00e4ljendanud muret Pekingi kasvava v\u00f5imu p\u00e4rast Vaikse ookeani l\u00f5unaosas, olles eelk\u00f5ige vastu julgeolekuleppele, mis v\u00f5iks v\u00f5imaldada Hiina v\u00e4gede l\u00e4hetamist piirkonda.\nKuid tema n\u00fc\u00fcdne kiri l\u00e4heb palju kaugemale, hoiatades tulevast valitsust \u00e4hvarduste tulva eest, mis Panuelo hinnangul v\u00f5ivad muuta h\u00f5redalt asustatud saarte f\u00f6deratsiooni vasallriigiks.\nPresident kirjutas, et Hiina on n\u00e4idanud \"teravat v\u00f5imet \u00f5\u00f5nestada meie suver\u00e4\u00e4nsust, ta t\u00f5rjub meie v\u00e4\u00e4rtusi ning kasutab meie valitud ja k\u00f5rgemaid ametnikke oma eesm\u00e4rkide teostamiseks\".\nSilmatorkavate s\u00fc\u00fcdistuste hulgas v\u00e4idab Panuelo, et tema enda kabineti kolleegid edastasid kahepoolsete kohtumiste salvestised otse Hiinale.\n\"Meile antakse altk\u00e4emaksu, et oleksime kaasosalised, ja altk\u00e4emaksu, et vaikiksime. Need on rasked s\u00f5nad, kuid sellest hoolimata on see kirjeldus t\u00e4pne.\"\n\"Kuidas teisiti nimetada seda, kui valitud ametiisikule antakse p\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki HRV saatkonnas v\u00f5i p\u00e4rast ametisseastumist raha t\u00e4is \u00fcmbrik?\" m\u00e4rgib presidendi murekiri.\nPanuelo tunnistas samuti, et pidi muutma mobiiltelefoni numbrit, kuna Hiina saadik pommitas teda vahetpidamata k\u00f5nedega, et Mikroneesia v\u00f5taks kasutusele Hiina koroonavaktsiini.\u00a0\nTa v\u00e4itis ka, et kaks Hiina saatkonna ametnikku, kellest \u00fcks osutus hiljem luurajaks, olid nii pealet\u00fckkivad, et tekkis mure isikliku julgeoleku p\u00e4rast.\u00a0\nPanuelo avalikustas, et on pidanud Taiwani v\u00e4lisministriga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kokkuleppe \u00fcle, mis v\u00f5imaldaks Mikroneesial distantseeruda Hiina-poolsest rahastamisest ja toetusest, kuna Taiwan pakkus v\u00f5imalust rahastada praeguseni Hiina rahastatavaid suurprojekte.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Jalgpallit\u00e4he eksnaine: ta \u00fctles, et kui ma aborti ei tee, siis ta lekitab mu alastipildid veebiEndise Barcelona t\u00e4he Jasper Cillesseni endine elukaaslane s\u00fc\u00fcdistab v\u00e4ravavahti v\u00e4ljapressimises.\nHIspaania spordiajakirjaniku Mar\u00eda Mor\u00e1ni ja Jasper Cillesseni suhe sai koleda l\u00f5pu ning v\u00e4idetavalt soovib Mor\u00e1ni minna kohtusse, sest Cillessen pole tasunud nende \u00fchise lapse Cayetana haiglakulusid. \u201eJasper \u00e4hvardas ja \u0161anta\u017eeeris mind mitu korda, isegi kui olin rase. Ta hirmutas mind v\u00e4ga. Ta sundis mind aborti tegema ja \u00fctles, et kui ma seda ei tee, siis ta avaldab minust privaatseid fotosid ja videoid,\u201c meenutas ta.\n61 korda Hollandi koondist esindanud Cillessen esindas aastail 2016\u20132019 Barcelonat ja hooaegadel 2019\u20132022 teist Hispaania klubi Valenciat. N\u00fc\u00fcd m\u00e4ngib 33-aastane v\u00e4ravavaht kodumaal NEC-is ja v\u00e4idetavalt pole tal oma t\u00fctrest sooja ega k\u00fclma.\nMor\u00e1ni s\u00f5nul ei n\u00e4idanud Cillessen lapse vastu huvi \u00fcles isegi tolle raske haiguse ajal. \u201eMees, kes ei k\u00fcsi kunagi oma t\u00fctre kohta, isegi kui ta oli hingamisprobleemidega haiglas, ei v\u00e4\u00e4ri austust. Ta teadis, et tema t\u00fctar on v\u00e4ga haige ja haiglas. Aga ilmselgelt ta ei hoolinud. Minagi ei hooli selle mehe elust. Ma hoolin ainult oma t\u00fctrest ja pean m\u00f5tlema sellele, et tal oleks s\u00fc\u00fca,\u201c lisas Mor\u00e1n intervjuus.\nHispaanlanna postitas ka rahvusvahelisel naistep\u00e4eval sotsiaalmeediasse oma t\u00fctrele p\u00fchendatud s\u00f5numi, kus ta samuti vihjas raskele suhtele.\n\u201eKahjuks on su ema pidanud hoidma madalat profiili, et v\u00f5ita lahing v\u00f5imsate meeste vastu, kes arvavad, et raha eest saab k\u00f5ike. Su ema talus palju nende inimeste \u00e4hvardusi, kes arvasid, et neil on \u00f5igus otsustada sinu elu \u00fcle. Mind \u00fcritasid kaks aastat vaigistada inimesed, kes tahtsid, et tunneksin end r\u00e4mpsuna. Nad tahtsid, et ma h\u00e4beneksin oma k\u00f5htu, mille sees oli elav laps, sest tema oli kuulsus ja mina polnud midagi muud kui n\u00f5me hoor. Pidin vaikima, sest kartsin kaotada t\u00f6\u00f6 ja kartsin kaotada sind,\u201c kirjutas ta oma lapsele.\nCillessen, tema agent ega NEC pole Mor\u00e1ni v\u00e4idetele vastanud."}
{"text":"Karol Kallas: mida inimesed v\u00e4idetavalt e-valisid?!Valimistulemused, mis ei sobitu mitte mingisuguste mustritega, tunduvad paratamatult kummalised. Allolev lugu on \"unen\u00e4gu\", mis \u00fcritab saada aru, mis tegelikult juhtus.\nIgasuguse ajakirjanduseetika minetades avaldas Postimees (Postimees; PM, suup\u00e4raselt \"P\u00f5mm\") p\u00e4ev enne riigikogu valimisi \u00fche Eesti 200sse kuuluva \"kommunkatsioonieksperdi\" \u00fcllitise, kuidas EKRE kasutab \"Moskva t\u00f6\u00f6vihikut\".\u00a0\nStratkommari valede k\u00f5rval, kuidas Venemaa k\u00f5igi toredate riikide valimistesse sekkub, kirjutas ta midagi \"v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisest \u00fchiskonnast\". Nimetatud \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtused on piltides j\u00e4rgnevad:\nSee on meheks saada tahtva noore naise k\u00e4si, kes soovib enda k\u00fclge mittet\u00f6\u00f6tavat mehe suguorgani sarnast asja. \"Materjali\" v\u00f5etakse selleks tavaliselt k\u00e4erandme k\u00fcljest. Need lihased ei kasva mitte kunagi tagasi. Iga\u00fcks v\u00f5ib ise otsida ilmav\u00f5rgust, mida kujutab endast \"phalloplasty\". Inimene on eluks ajaks invaliid. Selline pilt on t\u00e4hestikurahva\u00a0 LGBTQIA+ (vms) ideoloogia tulemus ja antud akron\u00fc\u00fcmis osutab selisele \"uuele normaalusele\" \"T\" (t\u00e4hendab transsoolist elik libasoolist inimest) t\u00e4ht.\u00a0\nVideo on \u00fcksikasjalik, oma valdkonna professionaali(de) poolt tehtud \u00fclevaade, kuidas naistel l\u00f5igatakse rindu \u00e4ra. See on \"sooravi\" ja taas osutatud \"T\" t\u00e4ht progressiusu LGBTQIA+ riituses. Kes TikTokis viitsib vaadata \"Top Surgery\" otsingu peale ilmuvaid videosid, saab asja p\u00f6\u00f6rasusest ja leviku ulatusest ehk paremini aru.\u00a0\nAllikas: Twitter; @troonytoons\nAllikas: @BillboardChris\n\"Puud tuntakse tema viljadest\" ja seni on samasooliste abielu alati l\u00f5ppenud laste \"soo muutmise\" seadustamisega. Samasooliste abielu seadustamine on nii Reformierakonna, Eesti 200 kui Sotsiaaldemokraatide tegevuskavas k\u00f5rgel kohal, Tallinna Lastehaiglas juba korraldatakse laste soomuutmise konverentse ja m\u00f5ttekoda Praxis koostab Eesti rahvaterviset\u00f6\u00f6stusele libasooliste inimeste ravijuhiseid.\nSiia \"v\u00e4\u00e4rtuste\" hulka v\u00f5ib lisada veel Suure Asendamise, p\u00f5hiseaduse, p\u00f5hi\u00f5iguste ja demokraatia eiramise, \u00fchiskonna l\u00f5hestamise ning tuhat muud asja.\u00a0\nUue parlamendikoosseisu \"v\u00e4\u00e4rtuste\" puhul pole v\u00e4het\u00e4htis ka t\u00f5ik, et Reformierakonna koosseisus valiti taas sinna eriti \"lastes\u00f5bralik\" Marko Mihkelson. \u00dchispartei lastelembuse eriliseks m\u00e4rgiks on ilmselt asjaolu, et t\u00e4naseni soovitakse Covidi vastu, valev\u00e4iteid ettek\u00e4\u00e4neks tuues, \u00e4ra s\u00fcstida k\u00f5ik lapsed alates 5. eluaastast.\nSee on uus maailm ja selle kord\nMaailmarevolutsiooni, mis kujutab endast terve maailma allutamise soovi \u00fchele keskv\u00f5imule ja uue maailmakorra kehtestamist, ajalugu ulatub sajandite taha ja \"julgemad\" inimesed t\u00f5mbavad niite veelgi kaugemale, umbes Bab\u00fclooniani v\u00e4lja. Selles maailmas on t\u00f5siasjad paratamatult segamini v\u00e4ljam\u00f5eldistega.\u00a0\nTeema selgitamist alustaks siinkohal Karl Marxi ideoloogilisest esiisast, ateistlikust antropoloogilisest materialistist Ludwig Feuerbachist, kes oma filosoofias (j\u00e4meda pintsliga maalides) kuulutas inimesed jumalaks ehk maailma k\u00f5rgemateks olenditeks. \u00dcle Marxi, Charles Darwini, Sigmund Freudi, Friedrich Nietzsche jne \u2013 kes k\u00f5ik olid v\u00e4hem v\u00f5i rohkem Feuerbachi \u00f5pilased \u2013 h\u00fcpates j\u00f5uab v\u00e4lja N\u00f5ukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduni (NSVL), kuhu pool sajandit kuulus ka Eesti.\u00a0\nN\u00f5ukogude Liit oli puhas uue maailmakorra projekt, nende ideoloogia alustalaks oli uue inimese ehitamine ja vana maailma h\u00e4vitamine. Selle ideoloogia-maailman\u00e4gemuse v\u00f5ib v\u00f5tta kokku oskuss\u00f5naga \"progressiusk\". Tegemist on religiooniga, mille keskmes on inimene ja kus Jumalal pole kohta. Inimene on siiski loom ja progressiusu templist saab pigem varem kui hiljem p\u00f5rgulik George Orwelli poolt kirjeldatud loomade farm. V\u00f5i Okeaania. Jumalata inimesed, kes p\u00e4\u00e4sevad ligi totaalsele v\u00f5imule, l\u00e4hevad lolliks ja nii saab Maast P\u00f5rgu. Loodus t\u00fchja kohta ei salli ja kus pole Jumalat, on muud, mitte-jumalikud asjad.\nKui kommunistidele, mis on ainult \u00fcks progressiusu harudest sotsiaaldemokraatia, sotsialismi, \"liberaalse konsensuse\" ja muu sarnase k\u00f5rval, sai selgeks, et s\u00f5jaliste vahenditega ei suudeta uut maailmakorda kehtestada, siis mindi maailma ideoloogilise \u00f5\u00f5nestamise teed.\u00a0\nIlmselt iga\u00fcks, kes on pisutki k\u00fclma s\u00f5ja aja vastu huvi tundnud, teab kes on Juri Bezmenov ja tema kurikuulsat Edward Griffinle antud intervjuud, milles ta selgitas, kuidas NSVLi j\u00f5ustruktuurid tegelevad l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondade \u00f5\u00f5nestamisega.\u00a0\nKommunistid teadsid, et esimesena tuleb v\u00f5tta \u00fcle haridusasutused ja nii poeti l\u00e4\u00e4ne \u00fclikoolidesse. Haridusasutuste ideoloogilise soputamise tulemusena suudeti muuhulgas \u00fcle v\u00f5tta rassi- ja kodaniku\u00f5iguste liikumised, korraldati \u00fchiskonna k\u00f5ige peamist alustala \u2013 loomulikku perekonda \u2013 \u00f5\u00f5nestav \"seksuaalrevolutsioon\" ja konservatiividest tehti paariad. \u00dclikoolide \u00fclev\u00f5tmise ajel, mille taga oli p\u00e4ris palju kommunistide raha ja muid vahendeid, korraldati l\u00e4\u00e4nes \"pikk marss l\u00e4bi institutsioonide\". L\u00fchidalt t\u00e4hendab viimane lahendust, kus progressiusu liikumine \u00fcritab esmalt \u00fcle v\u00f5tta \u00fclikoolid ja sealt edasi r\u00fcvetada terve \u00fchiskonna.\u00a0\nKui \"pikk marss\" hakkab l\u00f5ppunkti j\u00f5udma, siis k\u00f5ik neli v\u00f5imusammast saavad \u00fcheks. Tipus on tehnokraatlik nomenklatuur, seadusandlik v\u00f5im t\u00e4idab selle k\u00e4ske, kohtuv\u00f5im annab sellele ilgustele n\u00e4ilise \u00f5igusp\u00e4rasuse ja korporatiivne ajakirjandus pole mitte demokraatia valvur, vaid kaitseb verekoerana v\u00f5imu inimeste eest. Lisaks on sellel koos \"teadlastega\" t\u00e4ita \"riigiintellektuaalide\" roll.\u00a0\nT\u00e4naseks on NSVL kadunud ajaloo h\u00e4marustesse, kuid uue maailmakorra ja uue inimese usk elab \"surnud k\u00e4ena\" edasi ja see saavutas oma tipu Barack Obama ametiaja ning t\u00e4nase Euroopa Liiduga. Uue maailma ja selle korra kehtestamiseks tuleb vana maailm h\u00e4vitada. Sellist h\u00e4vingut sooritatakse meditsiiniterrori ja rohep\u00f6\u00f6rde kaudu. N\u00fc\u00fcdseks on sellele lisandunud ka maailmas\u00f5da.\u00a0\nN\u00f5ukogude liidust maha j\u00e4\u00e4nud uue maailmakorra kehtestamise ja l\u00e4\u00e4ne h\u00e4vitamise eesm\u00e4rke teeniva surnud k\u00e4e haldamise on v\u00f5tnud \u00fcle Hiina Rahvavabariik, kuid mitte ainult.\u00a0\n\"Universumi kuningad\" on nagu kommunistid\nT\u00e4nase maailma tegelikud niidit\u00f5mbajad ja otsustajad on v\u00e4idetavalt 6000\u20137000 inimesest koosnev \u00fclirikaste superklass. \"Universumi kuningad.\" Siia juurde v\u00f5iks kirjutada Veneetsia \"mustast aadelkonnast\" ja \"13 vereliinist\", kuid nende puhul on p\u00e4ris elu niiv\u00f5rd segi v\u00e4ljam\u00f5eldistega, et siinkohal neid pikemalt teemaks pole m\u00f5tet v\u00f5tta ja lepitakse faktiga, et t\u00f5en\u00e4oliselt on \"superklassi\" niidit\u00f5mbajateks just nemad. Kas k\u00f5ige olulisemad, ei tea, aga oluline koht on neil kindlasti.\nKui keegi m\u00f5tleb, et kuidas Ameerika \u00dchendriikide etteotsa sai Joe Biden, kuidas k\u00f5iges eelnevalt l\u00e4bi kukkunud saamatust ja n\u00fcrimeelsest Ursula von der Leyenist Euroopa Liidu juht, kuidas Saksamaal on v\u00f5imul t\u00e4nane valitsus, kuidas Uus-Meremaal ja Kanadas valiti ametisse arulagedad inimvihkajad ning ametis on t\u00e4nane Eesti peaminister, siis p\u00f5hjuseks on asjaolu, et superklassile pole m\u00f5tlevaid riigijuhte vaja. Need segavad, ja demokraatia \u2013 koos erapooletu kohtuv\u00f5imu ja p\u00e4ris ajakirjandusega \u2013 on \"eilne p\u00e4ev\".\nK\u00e4esoleva vaate alguse juurde tagasi tulles, siis nii Ameerika \u00dchendriikide kui Eesti stratkom ei kaitse USAd ega Eestit. See ei kaitse isegi \u00dchendriikide ega Eesti valitsust. See kaitseb eelk\u00f5ige uut maailmakorda. Uue maailmakorra valitsusi kaitstakse \"v\u00e4\u00e4rteabe\" ja demokraatia eest ainult sellep\u00e4rast, et see on superklassi huvides. Biden, Jacinda Arden, Justin Trudeau, Leyen ja Kaja Kallas on ainult marionetid.\nOptimistlikum noot, mis ei ole optimistlik\nBideni ja Kallase v\u00f5idud v\u00f5ivad mingile seltskonnale tunduda v\u00f5iduna, aga need ei ole seda. Inim\u00fchiskond on looduse osa. Looduses peab valitsema tasakaal ja k\u00e4esoleva loo alguses avaldatud pildimaterjali \"v\u00e4\u00e4rtustel\" pole tasakaaluga k\u00f5ige v\u00e4hematki pistmist. Nagu ka rohep\u00f6\u00f6rdel ja Covidi diktatuuril. See t\u00e4hendab kasvavaid pingeid ja l\u00f5puks suuremat m\u00fcrtsu.\nEuroopa Liit laseb pigem varem kui hiljem iseennast hullumeelsete rohe- ja f\u00f6deraliseerumiskavadega \u00f5hku. Majandusteadlase Murray N. Rothbardi s\u00f5nul peab suurem osa \u00fchiskonnast olema v\u00f5imuga v\u00e4hemalt passiivselt alistudes n\u00f5us. Kui v\u00f5imurid seda ei m\u00f5ista, siis muutub olukord \"revolutsiooniliseks\" ja nii Euroopa Liidu kui Kallase puhul pole sellist arusaamist kuskilt paista. N\u00fcrimeelselt aetakse \"universumi kuningate\" asja. Kallase puhul on n\u00e4iteks k\u00f5ik teised t\u00e4htsamad kui Eesti rahvas.\n\"Moraal\" v\u00f5ib tunduda t\u00fchja s\u00f5nana, mille puudumisel pole tagaj\u00e4rgi, aga see on loodusseadus ja loodus v\u00f5idab alati. Oma rahvaga s\u00f5div stratkom ei ole moraalne. See laostab esiti stratkommareid endid ja s\u00fcsteemi, mida see kaitseb. Pisut pikemas perspektiivis t\u00f6\u00f6tab valedele \u00fcles ehitatud s\u00fcsteem iseenda vastu. Kui falloplastia on kaitsmist vajav \"v\u00e4\u00e4rtus\", siis seda hullem on olukord uue maailmakorra ehitajate jaoks kui pendel \u00fckskord tagasi lajatab.\nV\u00f5ib-olla paistab mingi lootusekiir Lombi tagant. Seal on kongressis moodustatud uurimiskomisjon, mis uurib, kuidas s\u00fcvariiki ja julgeolekuasutusi on kasutatud oma kodanike vastu relvana. Suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00e4\u00e4vad rahast ilma \"v\u00e4\u00e4rteabe laboratooriumid\", nagu GEC, DFRL ja Action for Democracy ning kui p\u00e4ris mitte k\u00f5igest, siis p\u00e4ris suurest hulgast rahast j\u00e4\u00e4vad ilma nii propagandameedia kui stratkom.\nEesti stratkom ei kaitse Eesti riigi ega rahva huvisid. See kaitseb universumi kuningaid. Eesti on k\u00fcll pisike, aga ilmselt oluline klots uue maailmakorra kavas. Ameerika \u00dchendriikide riigidepartemang korraldab oma NATO liitlase Ungari juures v\u00e4rvilist revolutsiooni, kuna seal riigis on ametis vale valitsus ja kas keegi arvab, et USA demokraatidele EKRE meeldib v\u00f5i nad oleksid selle partei suhtes v\u00e4hemalt neutraalsed? M\u00f6\u00f6dunud valimiskampaanias t\u00f5i stratkom EKRE vastu m\u00e4ngu taas Venemaa kaardi, millel polnud mitte mingisugust t\u00f5ep\u00f5hja, kuid mille v\u00e4iteid n\u00fcrimeelselt korrati. See on t\u00e4pselt sama \"Venemaa koost\u00f6\u00f6\" m\u00e4nguraamat, millega \u00fcritati president Donald Trumpi tegevusele kaikaid kodaratesse loopida. Samamoodi on kahtlust\u00e4ratavalt sarnased Joe Bideni ja Kaja Kallase hiigelsuured valimisv\u00f5idud. Seniilne inimvare Biden osutus USA ajaloo populaarseimaks presidendiks t\u00e4nu kirja teel h\u00e4\u00e4letamisele, \"h\u00e4\u00e4ltel\u00f5ikusele\" ja valimispettustele.\u00a0\nReformierakond ja Eesti 200 v\u00f5itsid k\u00e4esolevad e-valimised t\u00e4nu e-h\u00e4\u00e4letamisele: m\u00f5lema h\u00e4\u00e4ltesaagist on \u00fcmmarguselt kaks kolmandikku e-h\u00e4\u00e4led, EKRE e-h\u00e4\u00e4lte saak on ainult m\u00f5ni \u00fcksik protsent. Kui USA demokraadid pidi t\u00f6\u00f6le panema \"2000 muula\", siis e-valimiste puhul ei pidanud \"spetsialistid\" isegi,\u00a0 kas siis siin v\u00f5i sealpool Lompi asuva, laua tagant p\u00fcsti t\u00f5usma.\nLoomulikult urisevad inimesed nii USAs kui Eestis. Midagi paraku ei juhtu, sest kohtutest ja valimisi haldavatest riigiametitest on \u00fcle k\u00e4inud \"suur marss\". Kui ulatuslik pettus isegi paljastatakse, teevad pettusega v\u00f5imule saanud parteid tuima n\u00e4o, nagu midagi poleks juhtunud.\u00a0\nEhk: strakommarid kaitsevad kunagise N\u00f5ukogude Liidu kommunistide elajaliku re\u017eiimi \"surnud k\u00e4tt\" ja selle peale tehtud \"pika marsi\" saavutusi. Asja nimi on \"liberaalne maailmakord\". Kes \"surnud k\u00e4tt\" t\u00e4na kontrollivad, pole t\u00e4psemalt teada, aga kahtlustada v\u00f5ib, et selle haldamist jagavad kuidagi Hiina Rahvavabariik ja \"universumi kuningad\".\nVeelkord korrates, loomulikult on k\u00f5ik eelnevad v\u00e4ited ainult \u00fcks suur unen\u00e4gu. Mille taga on paraku rohkem fakte ja t\u00f5estusmaterjali kui EKRE wagnerlusel.\u00a0"}
{"text":"WHO pandeemialeping allutab inimesed globaalsele j\u00e4lgimiss\u00fcsteemileMaailma Terviseorganisatsiooni liikmesriigid peavad k\u00f5nelusi uue pandeemialepingu teemal, mis annaks paigustaudilise korruptsiooni k\u00fc\u00fcsis vaevlevale WHOle tohutud inimeste j\u00e4rel nuhkimise v\u00f5imalused.\nLepingu sisuks on WHO 194 liikmesriigi allutamine \u00dche Tervise J\u00e4lgimiss\u00fcsteemidele (One Health surveillance systems), vahendab LifeSiteNews.\u00a0\n\u00dckstervis on WHO s\u00fcsteem, mille eesm\u00e4rgiks on \"inimeste, loomade ja \u00f6kos\u00fcsteemide tervise t\u00f5hustamine\". See \u00fcritab uue j\u00e4lgimis- ja haiguste kontrolli lahenduste loomisel viidatud \u00fcksteisest s\u00f5ltuvad s\u00fcsteemid omavahel tehnoloogiliselt kokku viia.\nLepingu n\u00f5ndanimetatud nullversioonis n\u00e4hakse ette, et WHO liikmesriigid v\u00f5imendavad oma j\u00e4lgimismeetmeid, et haiguspuhanguid oleks v\u00f5imalik v\u00f5imalikult vara avastada. Kuid need s\u00fcsteemid ei j\u00e4\u00e4 riikide kontrolli alla, vaid allutatakse terviseorganisatsiooni kesksele juhtimisele.\nVarem on WHO kinnitanud, et see on vaktsiinipasside sarnaste lahenduste j\u00f5uline toetaja. Samuti on WHO kiitnud Hiina Rahvavabariigi suurep\u00e4rast vastutoimet Covidile. Hiina RV oli n\u00e4iteks koht, kus Covidi ettek\u00e4\u00e4ndel inimesed kodudesse kinni keevitati.\nAntud lepingut on ette valmistatud alates 2021. aasta septembrist. L\u00f5ppversioon peaks saama valmis 2024. aasta maikuus.\nKui see leping saab vastu v\u00f5etud, siis saab see osaks WHO aluslepingu artikkel 19., mis t\u00e4hendab, et terviseorganisatsioon saab liikmesriikidele anda \u00f5iguslikult siduvaid k\u00e4ske \u2013 seda juhul kui kaks kolmandikku liikmetest neid toetavad.\nWHO ei allu mingisugusele demokraatlikule kontrollile ja seal v\u00f5imutsevad korrumpeerunud b\u00fcrokraadid ning maailma j\u00f5ulisemate \"heategijatega\", nagu Wellcome Trust ja Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus, seotud inimesed.\nUut pandeemialepingut toetavad mitmed maailma suurimad riigid, nagu n\u00e4iteks USA, \u00dchendkuningriik, Austraalia ja Euroopa Komisjon.\u00a0\nVeebruari alguses sai WHO \u00fclemteadlaseks Jeremy Farrar, kes enne seda oli \u00fche maailma suurima tervise vaba\u00fchenduse Wellcome Trusti juht ja tohutut h\u00e4da ning viletsust p\u00f5hjustanud \u00fcleilmse Covidi lahenduste \u00fcks v\u00e4hestest autoritest. Teine viidatud Covidi agenda autor on Bill Gates, kes omakorda on \u00fcks WHO suurimaid rahastajaid.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Hiina t\u00f5rjub Mikroneesia presidendi v\u00e4idetavat laimuPEKING, 10. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Hiina l\u00fckkas reedel tagasi Mikroneesia presidendi s\u00fc\u00fcdistused altk\u00e4emaksu andmises, ahistamises ja poliitilises s\u00f5jas, nimetades seda laimuks.\nAmetist lahkuv Mikroneesia president Daniel Panuelo esitas s\u00fc\u00fcdistused Hiinale oma riigi parlamendile saadetud kirjas.\nHiina v\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning \u00fctles ajakirjanike k\u00fcsimustele vastates, et \"Hiinale esitatud laim ja s\u00fc\u00fcdistused ei ole koosk\u00f5las faktidega. Hiina ei aktsepteeri neid absoluutselt\".\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tartu naine sai politseinikuna esinenud kelmilt k\u00f5ne, kahju 3684 eurotPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus Tartus elav naine, kes sai 8. m\u00e4rtsil end politseiametnikuna esitlenud kelmilt k\u00f5ne, milles r\u00e4\u00e4giti tema kontol toimuvatest kahtlastest tehingutest.\nTehingute kontrollimiseks palus v\u00e4idetav politseiametnik naisel siseneda oma pangakontole ning sisestada pin-koodid.\nPeale sisenemis netipanka avastas naine, et tema kontolt on kadunud 3684 eurot."}
{"text":"Kas ostuarvete lai kinnitusring maandab k\u00f5ik k\u00fcberpettustega seotud riskid?Autor: \u00c4rip\u00e4eva eriprojektide ja sisuturunduse \u00fcksus \u2022 10. m\u00e4rts 2023\nJuba enamikes Eesti ettev\u00f5tetes on t\u00e4naseks sisse seatud raamatupidamise sise-eeskirjad, mis s\u00e4testavad reeglid, kuidas toimub dokumentide haldus ja ostuarvete menetlus. Sageli l\u00e4bib ostuarvete kinnitamise protsess pika otsustajate jada enne kui j\u00f5uab otseste \u00fclemuste, osakonnajuhtide v\u00f5i suuremate kulusummade puhul ka tegevjuhi t\u00f6\u00f6lauale. Dokumentide lai kinnitusring on oluliselt v\u00e4hendanud olukordi, kus ettev\u00f5tted tasuvad arveid, mis tegelikkuses neile tasumiseks ei kuulu, toonitab Eesti Finantsteenuste Agentuuri (EFTA) raamatupidamise valdkonna arendusjuht Margit P\u00f5ldmaa.\nEesti Finantsteenuste Agentuuri raamatupidamise valdkonna arendusjuht Margit P\u00f5ldmaa r\u00e4\u00e4gib, kuidas v\u00e4ltida arvete kinnitamisel k\u00fcberpettuse ohvriks langemist.\nFoto: Silver Gutmann\nEnne lepingu s\u00f5lmimist uue kliendi v\u00f5i hankijaga hindab enamik ettev\u00f5tteid uue koost\u00f6\u00f6partneriga seonduvaid v\u00f5imalikke riske ning tehakse p\u00f5hjalik taustakontroll. Pikaajalise koost\u00f6\u00f6partneri puhul menetletakse ja kinnitatakse dokumente ilma v\u00f5imalike ohte ette n\u00e4gemata. Aga vaatamata paika pandud sise-eeskirjadele on ka sellisel juhul suur t\u00f5en\u00e4osus langeda k\u00fcberpettuse ohvriks.\nVictor Hugo, 19. sajandil elanud maailmakuulus prantsuse kirjanik\nH\u00e4daoht loob korra.\nMullu puutusime kokku v\u00e4ga professionaalselt ette valmistatud k\u00fcberkuriteoga\nPettuse ohvriks langes Eesti tootmisettev\u00f5te, kes tellis oma pikaajaliselt koost\u00f6\u00f6partnerilt \u0160veitsis tootmisega seotud materjale, sagedusega 5-6 korda aastas. Suhtlus k\u00e4is enamasti e-kirja teel, kuhu oli kaasatud Eesti ettev\u00f5ttest logistikajuht ja \u0160veitsi ettev\u00f5ttest klienditeenindus- ja m\u00fc\u00fcgijuht. Ostutellimused kinnitati alati koosk\u00f5lastatult m\u00f5lema osapoolega ja lepinguj\u00e4rgne makset\u00e4htaeg oli 30 p\u00e4eva. Kauba saabudes kontrolliti kauba vastavust ostuarve ja ostutellimusega.\nAntud juhtumi puhul saabus koos viimase ostuarvega e-kirja kaudu hankija ettev\u00f5tte kontaktisiku poolt v\u00e4ljastatud teadaanne arveldusarve muutumise kohta ja samuti palve kanda edaspidi k\u00f5ik ostuarvete tasumised uuele arveldusarvele. Selle kohta vahetati koost\u00f6\u00f6partneri ja hankija vahel paar kinnitavat e-kirja ja t\u00e4psustati veel \u00fcle maksete \u00fclekande kuup\u00e4evad.\nOstuarve tasuti \u00e4ra \u00f5igeaegselt. \u00dcllatus tekkis, kui koost\u00f6\u00f6partner saatis meeldetuletuse laekumata arve kohta. Raamatupidamises tehti v\u00e4ljav\u00f5te\/maksekorraldus antud ostuarve tasumise kohta, mille tulemusel selgus, et arveldusarve, kuhu raha kanti, ei kuulu hankija ettev\u00f5ttele. Kuna tegemist oli 5-kohalise summaga, siis nii finantsiline kui ka moraalne kahju m\u00f5lemale osapoolele oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.\nMis t\u00e4psemalt juhtus Eesti tootmisettev\u00f5ttega?\nMargit P\u00f5ldmaa, Eesti Finantsteenuste Agentuuri raamatupidamise valdkonna arendusjuht\nK\u00fcberkelmid h\u00e4kivad sisse ettev\u00f5tete kirjavahetusse ja teevad kindlaks \u00e4ripartnerid, kellega e-posti teel arveid vahetatakse. Ja \u00fche teatava perioodi jooksul ei tea kumbki osapool, et meilivahetus on kaaperdatud.\nTegemist on nn BEC (inglise keeles Business Email Compromise) pettuse skeemiga. K\u00fcberkelmid h\u00e4kivad sisse ettev\u00f5tete kirjavahetusse ja teevad kindlaks \u00e4ripartnerid, kellega e-posti teel arveid vahetatakse. \u00dche teatava perioodi jooksul ei tea kumbki osapool, et meilivahetus on kaaperdatud. Edasi esineb kurjategija juba ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajana ja raha lastakse kanda enda pangakontole, kust see liigub edasi eraisikutele ja ettev\u00f5tetele eri riikides. Seej\u00e4rel v\u00f5etakse sularahana v\u00e4lja. Sellist skeemi toetab ka asjaolu, et alates 2018. a puudub pankadel kohustus kontrollida, kas \u00fclekande saaja nimi ja arvelduarve number klapivad.\nKuidas v\u00e4ltida k\u00fcberpettuse ohvriks langemist?\n* Esmalt \u00fcle vaadata ettev\u00f5tte IT-turvalisus.\n* Kaheastmeline autentimine.\n* Ostudokumentide menetlejate ja \u00fclekannete eest vastutavate isikute teadlikkuse suurendamine ja sisemiste lisareeglite kehtestamine.\nBEC-skeemi puhul on tegemist raskesti \u00e4ratuntava petuskeemiga, sest n\u00e4iliselt tulevad kirjad justkui koost\u00f6\u00f6partnerilt endalt.\nKui ettev\u00f5te on rakendanud oma ettev\u00f5ttes ostuarvete ja ettetellimuste kinnitusringi, siis justkui k\u00f5ik allkirjastajad v\u00f5tavad kohustuse, et antud dokument on \u00f5igusp\u00e4rane. \u00dchekordsete tehingute ja v\u00e4iksemate summade puhul eelmainitud pettuse skeeme t\u00f5en\u00e4oliselt ei rakendata, kuna selle kasutegur on petjate jaoks v\u00e4ike.\nSuuremate tehingute ja hankijatega koost\u00f6\u00f6lepingute s\u00f5lmimise puhul peab aga ettev\u00f5ttes olema v\u00e4ga kindel protseduurireeglistik. Koost\u00f6\u00f6lepingus peavad sisalduma punktid, et kui lepingupartnerid muudavad lepingus kokkulepitud tingimusi (k.a arveldusarve vahetamine), siis toimub lepingu muudatus (lepingu lisana) ja kinnitajateks on ettev\u00f5tte allkirja\u00f5iguslikud isikud.\nMargit P\u00f5ldmaa, Eesti Finantsteenuste Agentuuri (EFTA) raamatupidamise valdkonna arendusjuht\nKoost\u00f6\u00f6lepingus peavad sisalduma punktid, et kui lepingupartnerid muudavad lepingus kokkulepitud tingimusi (k.a arveldusarve vahetamine), siis toimub lepingu muudatus (lepingu lisana) ja kinnitajateks on ettev\u00f5tte allkirja\u00f5iguslikud isikud.\nKuigi eesti on e-riik ja digiallkirjastamine on \u00fcldlevinud dokumentatsiooni kinnitamise vahend, siis kahjuks mujal maailmas k.a EL-i riikides see nii ilmselge ei ole. Seega tuleks v\u00e4lishankijate arvelduskonto muutuste korral sisse viia t\u00e4iendav kontroll enne kui raha hakatakse \u00fcle kandma. On see siis pangast v\u00e4ljastatud arveldusarve kinnitus, lisa telefonik\u00f5ne kontaktisikule, partneri kodulehelt saadud info vm. Alati j\u00e4\u00e4b oht, et k\u00f5ike on v\u00f5imalik v\u00f5ltsida ja j\u00e4rele teha. Kui me tegutseme teadlikult andmeid \u00fcle kontrollides, siis v\u00f5imalus pettuse ohvriks langeda on minimaalne.\nKui vajad tuge finants- v\u00f5i raamatupidamisk\u00fcsimustes, siis loe l\u00e4hemalt efta.ee. Meie v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud lahenduste korral on juhtkonnal operatiivselt \u00fclevaade ettev\u00f5tte finantsidest s\u00f5ltumata asukohast ja seadmetest."}
{"text":"Kelm kasutas telefonik\u00f5nes politseiametniku maskeeringut kriminaalsel moelPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tartus elav naine, kes sai 8. m\u00e4rtsil ennast\u00a0politseiametnikuna esitlenud kelmilt k\u00f5ne, milles r\u00e4\u00e4giti tema pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest.Tehingute kontrollimiseks palus v\u00e4idetav politseiametnik naisel siseneda oma pangakontole ning sisestada PIN-koodid. Peale telefonik\u00f5ne sisenes naine uuesti enda netipanka ja avastas, et tema kontolt on kadunud 3684 eurot."}
{"text":"Kas ostuarvete lai kinnitusring maandab k\u00f5ik k\u00fcberpettustega seotud riskid?Juba enamikes Eesti ettev\u00f5tetes on t\u00e4naseks sisse seatud raamatupidamise sise-eeskirjad, mis s\u00e4testavad reeglid, kuidas toimub dokumentide haldus ja ostuarvete menetlus. Sageli l\u00e4bib ostuarvete kinnitamise protsess pika otsustajate jada enne kui j\u00f5uab otseste \u00fclemuste, osakonnajuhtide v\u00f5i suuremate kulusummade puhul ka tegevjuhi t\u00f6\u00f6lauale. Dokumentide lai kinnitusring on oluliselt v\u00e4hendanud olukordi, kus ettev\u00f5tted tasuvad arveid, mis tegelikkuses neile tasumiseks ei kuulu, toonitab Eesti Finantsteenuste Agentuuri (EFTA) raamatupidamise valdkonna arendusjuht Margit P\u00f5ldmaa.\nEesti Finantsteenuste Agentuuri raamatupidamise valdkonna arendusjuht Margit P\u00f5ldmaa r\u00e4\u00e4gib, kuidas v\u00e4ltida arvete kinnitamisel k\u00fcberpettuse ohvriks langemist.\nAutor: Silver Gutmann\nEnne lepingu s\u00f5lmimist uue kliendi v\u00f5i hankijaga hindab enamik ettev\u00f5tteid uue koost\u00f6\u00f6partneriga seonduvaid v\u00f5imalikke riske ning tehakse p\u00f5hjalik taustakontroll. Pikaajalise koost\u00f6\u00f6partneri puhul menetletakse ja kinnitatakse dokumente ilma v\u00f5imalike ohte ette n\u00e4gemata. Aga vaatamata paika pandud sise-eeskirjadele on ka sellisel juhul suur t\u00f5en\u00e4osus langeda k\u00fcberpettuse ohvriks.\nVictor Hugo, 19. sajandil elanud maailmakuulus prantsuse kirjanik\nH\u00e4daoht loob korra.\nMullu puutusime kokku v\u00e4ga professionaalselt ette valmistatud k\u00fcberkuriteoga\nPettuse ohvriks langes Eesti tootmisettev\u00f5te, kes tellis oma pikaajaliselt koost\u00f6\u00f6partnerilt \u0160veitsis tootmisega seotud materjale, sagedusega 5-6 korda aastas. Suhtlus k\u00e4is enamasti e-kirja teel, kuhu oli kaasatud Eesti ettev\u00f5ttest logistikajuht ja \u0160veitsi ettev\u00f5ttest klienditeenindus- ja m\u00fc\u00fcgijuht. Ostutellimused kinnitati alati koosk\u00f5lastatult m\u00f5lema osapoolega ja lepinguj\u00e4rgne makset\u00e4htaeg oli 30 p\u00e4eva. Kauba saabudes kontrolliti kauba vastavust ostuarve ja ostutellimusega.\nAntud juhtumi puhul saabus koos viimase ostuarvega e-kirja kaudu hankija ettev\u00f5tte kontaktisiku poolt v\u00e4ljastatud teadaanne arveldusarve muutumise kohta ja samuti palve kanda edaspidi k\u00f5ik ostuarvete tasumised uuele arveldusarvele. Selle kohta vahetati koost\u00f6\u00f6partneri ja hankija vahel paar kinnitavat e-kirja ja t\u00e4psustati veel \u00fcle maksete \u00fclekande kuup\u00e4evad.\nOstuarve tasuti \u00e4ra \u00f5igeaegselt. \u00dcllatus tekkis, kui koost\u00f6\u00f6partner saatis meeldetuletuse laekumata arve kohta. Raamatupidamises tehti v\u00e4ljav\u00f5te\/maksekorraldus antud ostuarve tasumise kohta, mille tulemusel selgus, et arveldusarve, kuhu raha kanti, ei kuulu hankija ettev\u00f5ttele. Kuna tegemist oli 5-kohalise summaga, siis nii finantsiline kui ka moraalne kahju m\u00f5lemale osapoolele oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.\nMis t\u00e4psemalt juhtus Eesti tootmisettev\u00f5ttega?\nMargit P\u00f5ldmaa, Eesti Finantsteenuste Agentuuri raamatupidamise valdkonna arendusjuht\nK\u00fcberkelmid h\u00e4kivad sisse ettev\u00f5tete kirjavahetusse ja teevad kindlaks \u00e4ripartnerid, kellega e-posti teel arveid vahetatakse. Ja \u00fche teatava perioodi jooksul ei tea kumbki osapool, et meilivahetus on kaaperdatud.\nTegemist on nn BEC (inglise keeles Business Email Compromise) pettuse skeemiga. K\u00fcberkelmid h\u00e4kivad sisse ettev\u00f5tete kirjavahetusse ja teevad kindlaks \u00e4ripartnerid, kellega e-posti teel arveid vahetatakse. \u00dche teatava perioodi jooksul ei tea kumbki osapool, et meilivahetus on kaaperdatud. Edasi esineb kurjategija juba ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajana ja raha lastakse kanda enda pangakontole, kust see liigub edasi eraisikutele ja ettev\u00f5tetele eri riikides. Seej\u00e4rel v\u00f5etakse sularahana v\u00e4lja. Sellist skeemi toetab ka asjaolu, et alates 2018. a puudub pankadel kohustus kontrollida, kas \u00fclekande saaja nimi ja arvelduarve number klapivad.\nKuidas v\u00e4ltida k\u00fcberpettuse ohvriks langemist?\n* Esmalt \u00fcle vaadata ettev\u00f5tte IT-turvalisus.\n* Kaheastmeline autentimine.\n* Ostudokumentide menetlejate ja \u00fclekannete eest vastutavate isikute teadlikkuse suurendamine ja sisemiste lisareeglite kehtestamine.\nBEC-skeemi puhul on tegemist raskesti \u00e4ratuntava petuskeemiga, sest n\u00e4iliselt tulevad kirjad justkui koost\u00f6\u00f6partnerilt endalt.\nKui ettev\u00f5te on rakendanud oma ettev\u00f5ttes ostuarvete ja ettetellimuste kinnitusringi, siis justkui k\u00f5ik allkirjastajad v\u00f5tavad kohustuse, et antud dokument on \u00f5igusp\u00e4rane. \u00dchekordsete tehingute ja v\u00e4iksemate summade puhul eelmainitud pettuse skeeme t\u00f5en\u00e4oliselt ei rakendata, kuna selle kasutegur on petjate jaoks v\u00e4ike.\nSuuremate tehingute ja hankijatega koost\u00f6\u00f6lepingute s\u00f5lmimise puhul peab aga ettev\u00f5ttes olema v\u00e4ga kindel protseduurireeglistik. Koost\u00f6\u00f6lepingus peavad sisalduma punktid, et kui lepingupartnerid muudavad lepingus kokkulepitud tingimusi (k.a arveldusarve vahetamine), siis toimub lepingu muudatus (lepingu lisana) ja kinnitajateks on ettev\u00f5tte allkirja\u00f5iguslikud isikud.\nMargit P\u00f5ldmaa, Eesti Finantsteenuste Agentuuri (EFTA) raamatupidamise valdkonna arendusjuht\nKoost\u00f6\u00f6lepingus peavad sisalduma punktid, et kui lepingupartnerid muudavad lepingus kokkulepitud tingimusi (k.a arveldusarve vahetamine), siis toimub lepingu muudatus (lepingu lisana) ja kinnitajateks on ettev\u00f5tte allkirja\u00f5iguslikud isikud.\nKuigi eesti on e-riik ja digiallkirjastamine on \u00fcldlevinud dokumentatsiooni kinnitamise vahend, siis kahjuks mujal maailmas k.a EL-i riikides see nii ilmselge ei ole. Seega tuleks v\u00e4lishankijate arvelduskonto muutuste korral sisse viia t\u00e4iendav kontroll enne kui raha hakatakse \u00fcle kandma. On see siis pangast v\u00e4ljastatud arveldusarve kinnitus, lisa telefonik\u00f5ne kontaktisikule, partneri kodulehelt saadud info vm. Alati j\u00e4\u00e4b oht, et k\u00f5ike on v\u00f5imalik v\u00f5ltsida ja j\u00e4rele teha. Kui me tegutseme teadlikult andmeid \u00fcle kontrollides, siis v\u00f5imalus pettuse ohvriks langeda on minimaalne.\nKui vajad tuge finants- v\u00f5i raamatupidamisk\u00fcsimustes, siis loe l\u00e4hemalt efta.ee. Meie v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud lahenduste korral on juhtkonnal operatiivselt \u00fclevaade ettev\u00f5tte finantsidest s\u00f5ltumata asukohast ja seadmetest.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Roland Mere: kas poliitika on jalgpallikihlvedu?10. m\u00e4rtsil \u00f6eldi hommikuses Terevisioonis, et Martin Helme tunnistab rahva tahet alles siis, kui Riigikohus tunnistab e-valimised \u00f5iguslikuks ja edastati selle t\u00f5estuseks v\u00e4ike videoklipp 9. m\u00e4rtsi saate kohta. Tegin faktikontrolliks ka terve saate j\u00e4relvaatamise ja ei leidnud sellist v\u00e4idet, nagu Terevisiooni saatejuht v\u00e4itis. Martin Helme \u00fctles, et ei ole kindel, kas tegemist on rahva tahtega.\nSamuti ilmus Delfis mingi jutuke, kus Delfi teostas j\u00e4rjekordset s\u00fcvauuringut, kas Kaja Kallasel on Tik-Tokis libakonto v\u00f5i mitte. Ja t\u00f5estaski \u00e4ra ning resultaat on: Kaja Kallasel ei ole ametlikku TikToki kasutajakontot. K\u00fcll aga on keskkonnas k\u00fcmneid liba- ja f\u00e4nnikontosid, mis moel v\u00f5i teisel kasutavad Kallase nime ja fotosid. Seega pole Kallas ise midagi postitanud. Kuidas Delfi selle t\u00f5eni j\u00f5udis ei ole selge ja seda ei selgitatudki, aga seda tuleb uskuda \u2013 kas siis Delfi grupp suudaks \u00fcldse valetada? Samas ma ei saa \u00fcldse aru, miks peaks Delfi grupp omal algatusel hakkama tegelema teemaga, kas kellelgi on libakonto v\u00f5i mitte. Kes selle Delfilt tellis? Ning kas Delfi kontrollis, et \u00e4kki tegi Kaja Kallas Tik-Tokis Kaja Kallase libakonto?\nNatuke edasi (h)arutab KERSTI KALJULAID j\u00e4lle midagi ja \u00fctleb: \u201cMinu sooviks on, et 18-25-aastaste valimisaktiivsus pigem \u00fcletaks kasv\u00f5i minu enda vanuste inimeste valimisaktiivsust. Tehke meile \u00e4ra, siis teeb j\u00e4rgmine Riigikogu sellist poliitikat, nagu teie tellite!\u201d Mina siinkohal ei m\u00f5ista president Kaljulaidi. V\u00f5iks ju ei keelata valimised \u00fcle 40-aastastel. Keelamine on ju sotsidele k\u00f5ige lihtsam. 18-25-aastased teavad ju oma kogemustest rohkem kui vanemad inimesed. Neil on ju suurem pagas ja nad ju teavad, mis t\u00e4hendab olla 40-aastane, aga neljak\u00fcmnene ei ole ju kunagi olnud kahek\u00fcmne aastane. M\u00e4letan, et kui olin ise kahek\u00fcmne viiene, siis arvasin ka, et mis need neljak\u00fcmnesed ka teavad. Tavaliselt l\u00e4heb see arvamus aastatega m\u00f6\u00f6da, aga paistab, et m\u00f5nel ei l\u00e4hegi. Ei tea, kas see tuleneb k\u00fclmkapi puudumisest lapsep\u00f5lves?\nUsk on see, mis edasi viib. Usk on tunne, veendumus v\u00f5i uskumus, et midagi on \u00f5ige v\u00f5i tegelik. Erinevalt uskumusest eeldab usk tavaliselt m\u00f5ne \u00f5petava s\u00fcsteemi olemasolu (nt m\u00f5ni religioon, filosoofiline v\u00f5i poliitiline koolkond), millele tahetakse olla lojaalne ka ilma m\u00f5istliku seletuseta. Kes meist poleks kuulnud \u2013 usun Veerpalusse, usun vaktsiinidesse, usun e-valimisi. Isegi Alar Karis \u00fctles, et tema on maskiusku. Usun Ants Rootslast. Kui usk on tugev, pole teadmisi vajagi.\nMul oli kunagi \u00fcks tuttav, kes soovitas oma rahaasjad viia \u00fcle \u00fchte teatud panka. Minu k\u00fcsimuse peale miks, vastas ta, et sellesama panga teller soovitas seda kui k\u00f5ige paremat panka. Sama on ka praegu, kui riigi valimisteenistuse juht Arne Koitm\u00e4e kui oma haldusalas oleva asja spetsialist annab oma loomingule hinnangu kui neutraalne vaatleja. Nonsenss kas pole?\nEnt tegemist on siiski pseudousuga ehk usu mitteametliku osaga, mis on tekkinud t\u00e4nu diletantlikele arusaamadele ja ebaadekvaatsetele interpretatsioonidele. Ta on usu v\u00e4\u00e4rarengu mittesoovimatu parasiit, mida soodustab nelja loogilise m\u00f5tlemise p\u00f5hireeglite mittej\u00e4rgimine. Nendest neljast kolm esimest s\u00f5nastas vanakreeka filosoof Aristoteles, neljanda \u2013 saksa filosoof ja matemaatik Leibnitz. Lisaks veel mittevastur\u00e4\u00e4kivuse reegel ehk arutlustes ei tohi olla vastur\u00e4\u00e4kivusi, st ei tohi iseendale vastu r\u00e4\u00e4kida. M\u00f5nikord ei olegi seda iseendal nii lihtne m\u00e4rgata. K\u00fcll aga on seda kerge m\u00e4rgata k\u00f5rvalseisjal. Toon m\u00f5ne n\u00e4ite: \u201cT\u00f5de pole olemas!\u201d \u2013 \u201cKas t\u00f5esti?\u201d \u2013 \u201cJah, nii see on.\u201d v\u00f5i mis veel parem, nagu v\u00e4itis \u00fcks tuntud usuharidusega praegune poliitik: Meie lahendus on leida lahendus.\nJa loomulikult ei puudu e-valimiste arutelust ka meie oma Nostradamus, ehk militaarekspert, mis militaar-, ikka iga-ala-ekspert Teet Kalmus, kes v\u00e4idab, et e-h\u00e4\u00e4letus on sisu poolest sama kui ka teiste e-teenuste kasutamine, kus me kasutame digiallkirja andmist. Sama, kui teeme toiminguid n\u00e4iteks pangas. Turvaline. Usaldusv\u00e4\u00e4rne. Ainult, et pangas saab kontrollida kas on ikka sinu allkiri, millal see anti, millisest masinast jpm. See ei ole p\u00e4ris sama, mis hea sigari ja konjakiga tugitoolis s\u00f5jas\u00fcndmusi kajastada. Hetkel ei saa siiski valimistel osalenud kui ka mitteosalenud inimene kontrollida, kas tema h\u00e4\u00e4lega on arvestatud v\u00f5i mitte. Nii, et ikka ei ole sama.\nPiinlik on, et elame riigis, kus peaministri arusaam matemaatikast piirdub arvutamise oskusega 101 piirides. Kus peaminister ei oska arvutada, ega isegi kaardilt vaadata, kumb on siis suurem pindalalt, kas Ruhnu v\u00f5i Nursipalu ja pillub kuu aega mingit p\u00e4he\u00f5pitud vanas\u00f5na, n\u00e4ol rahulolev ja oma vaimukusele hinnangut andev irve, siis tekib tahtmatult mulje, et riiki juhib keegi kolmas, keda me ei n\u00e4e. Meenus Von der Leyeni, kes on muide on Pfizeri ja iseenda ilmselge korruptiivse sideme t\u00f5ttu kahtluse all, v\u00e4lja\u00fctlemine p\u00e4rast Itaalia parlamendi valimisi. Von der Leyen v\u00e4itis, et tal on olemas vahendid juhuks, kui p\u00fchap\u00e4eval, 25. septembril Itaalias toimuvatel \u00fcldvalimistel peaks v\u00f5idu saavutama n-\u00f6 valed j\u00f5ud. Von der Leyen mainis, et neidsamu vahendeid juba kasutatakse Ungari ja Poola vastu.\nEi tea, kui kaua selle vanas\u00f5nade ja kli\u0161eede meeldej\u00e4tmine peaministril aega v\u00f5ttis, sest kui esitada temale k\u00fcsimus asja kohta, mis peaks olema loogiline, aga p\u00e4he\u00f5pitud teemadest siiski v\u00e4ljas, siis tuleb sealt j\u00e4lle mingi p\u00e4rl.\nNing otse loomulikult sekuneerib peaministrit rahandusminister, kes arvab, et suuri laevu p\u00f6\u00f6ratakse aeglaselt. Ei p\u00f6\u00f6rata. Neid p\u00f6\u00f6ratakse sama kiirusega, aga t\u00e4nu laeva m\u00f5\u00f5tudele, massile, kineetikale, d\u00fcnaamikale ja erinevatele h\u00f5\u00f5rdumisteguritele on nende p\u00f6\u00f6ramisraadius suurem, mitte aeglasem. Mis seal j\u00e4rgmiseks tuleb f\u00fc\u00fcsika vallas? Kas hakatakse muutma tseesiumi aatomituuma v\u00f5nkesagedust? Enne v\u00f5iks ikka rahandusajad omale selgeks teha. Seks puhuks soovitaks tutvuda Ants Aasma ja Henno Kallami ,,Majandusmatemaatika alustega\u201d. Pidavat kasuks tulema, et \u00f5igeaegselt m\u00f5ista riigi k\u00e4rbete vajalikusest. V\u00f5i mis veel parem \u2013 kuidas neid \u00e4ra hoida.\nEnt tagasi nn usu juurde. Erinevalt Eesti ainukesest mittevalitud presidendist arvan mina, et inimesed, kes on elus t\u00f5esti palju n\u00e4inud, sealhulgas erinevaid riigikordi ja erinevaid propagandav\u00f5tteid, oskavad paremini lugeda ridade vahelt. Nad suudavad vaadata filmi ka subtiitritega. Seega mina ei arva, et valimisi v\u00f5ltsiti. Mina arvan, et valimised olid ausad ja v\u00e4ljendasid rahva tahet. Ainult et l\u00f5pptulemusele lisati mingid arvutiga koostatud h\u00e4\u00e4led.\nM\u00f5ni ehk usubki, et Kaja Kallas tuleb l\u00e4bi teleekraani pension\u00e4ridele selgitama, kuidas nemad v\u00f5idavad oma rahaasjades, nagu nende telereklaamis enne valimisi. Usu k\u00fcsimus rohkem \u2013 eks ole? V\u00f5i p\u00f6\u00f6rduks ka selles k\u00fcsimuses faktikontrolli poole?\nRoland Mere\nEKRE Saaremaa"}
{"text":"Microsoft v\u00f5itleb Ukrainas Venemaa k\u00fcberj\u00f5ukude vastuMicrosoft peab juba \u00fcle aasta Ukrainas r\u00e4nka v\u00f5itlust Venemaa riiklikult toetatud k\u00fcberkurjategijate vastu, kes r\u00fcndavad Ukraina valitsusasutusi, kriitilist infrastruktuuri ja ettev\u00f5tteid.\nUSA l\u00e4\u00e4neranniku suurlinna Seattle\u2019i l\u00e4hedal, ligikaudu poolesaja kilomeetri kaugusel Redmondis asub tarkvaragigandi Microsofti linnak. Sinna p\u00e4\u00e4seb kiirteed m\u00f6\u00f6da, mida \u00e4\u00e4ristavad rohmakad betoonist peale- ja mahas\u00f5idurambid. Kahel pool teed on tihe segamets, mis tekitab teleseriaalist \u00abTwin Peaks\u00bb tuttava, \u00fchtaegu rahustava ja \u00e4revaks tegeva meeleolu.\nTeekond Redmondi lookleb p\u00e4rast kiirteed veidi metsa vahel ja siis avardub vaade lihtsa joonega madalate, suurte akendega \u00f5huliste betoonmajade ja rohke haljastusega piirkonnaks, kus pole enam j\u00e4lgegi tumeda metsamassiivi tekitatud valvsusest. N\u00e4ib, nagu oleks tagasihoidlikule ja hea maitsega arhitektile antud vabad k\u00e4ed ja p\u00f5hjatu rahakott, et sadakond modernistlikus v\u00f5tmes hoonet kahesajale hektarile laiali laotada ja haljastusega v\u00e4\u00e4ristada.\n\u00a0\nMicrosofti Redmondi linnak on inimm\u00f5\u00f5tmeline ja turvalist enesetunnet tekitav, teedel liiguvad Microsofti logodega kaunistatud valged bussikesed, mis toovad t\u00f6\u00f6tajad suurlinnast hommikul tasuta t\u00f6\u00f6le ja viivad \u00f5htul koju.\nP\u00e4rast 2019. aasta koroonapandeemia algust korraldatakse v\u00e4ikesele ja valitud Euroopa ajakirjanike r\u00fchmale esimest korda eksklusiivne konverents \u00abFuture of Security\u00bb. On tunda, et selleks on eriliselt pingutatud. Enamik inimesi, kes meile kolme p\u00e4eva jooksul oma t\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4givad, kannavad Microsofti viitsepresidendi tiitlit, mitmed neist pajatavad nagu muuseas suurriikidevahelistest k\u00f5rgtasemel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest, mida nad l\u00e4bi viivad. M\u00f5ned nimed on ajakirjandusest p\u00e4he kulunud.\nPaar sentimeetrit lund p\u00f5hjustab linnakus peaaegu paanika. Kardetakse lumme kinni j\u00e4\u00e4mist, osa t\u00f6\u00f6tajaid suundub autodesse, et koju s\u00f5ita.\nK\u00f5ik kohtumised toimuvad linnaku hoonete erinevates t\u00f6\u00f6tubades \u2013 tavalisest mittemidagi\u00fctlevast valgest kuubikust kuni hiigelekraani ja kaminaga varustatud, pehmete vaipade ja tugitoolidega luksussaalini. Koridorides on seintel palju moodsat kunsti ja m\u00f5ne kunstniku nimi on p\u00e4riselt maailmakuulus.\nAga isegi sellise k\u00f5rge tasemega vastuv\u00f5tul on ikka oma inimlik pool, mis m\u00f5jub tegelikult s\u00fcdant soojendavalt ja naljakalt. Sest t\u00f5esti, pole \u00fchtegi korda, kui esitlustehnika toimiks nipsust! Ikka ei sobi esineja s\u00fclearvutile m\u00f5ni juhe, projektori pult ei t\u00f6\u00f6ta v\u00f5i slaidid ei ilmu ekraanile \u00f5iges kohas... M\u00f5ne aja p\u00e4rast saab muidugi k\u00f5ik korda, aga ikka on tunne, et esitlustehnika ei taha lihtsalt kiusu p\u00e4rast tavaliste surelike k\u00e4sule alluda, \u00fcksk\u00f5ik kui k\u00f5rgel tehnoloogilise hierarhia pulgal ta ka ei asuks.\n\nPaarisentimeetrine lumekiht linnakus paneb mentaalsed h\u00e4irekellad t\u00f6\u00f6le. Juba kerge lumesadu v\u00f5ib kaasa tuua t\u00f6\u00f6 katkestamise, et inimesed saaksid turvaliselt koju s\u00f5ita.\u00a0\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi\n\nTeine kummaline asi on see, et kui akna taga hakkab sadama kerget lund, siis satuvad meie kohalikud korraldajad \u00e4revusse. P\u00f5hjaeurooplased vaatavad sebimist arusaamatusega pealt. Milles asi? Meile seletatakse veidi h\u00e4belikult, et paar sentimeetrit lund p\u00f5hjustab linnakus peaaegu paanika. Kardetakse lumme kinni j\u00e4\u00e4mist, osa t\u00f6\u00f6tajaid suundub autodesse, et koju s\u00f5ita, ja j\u00e4rgmisel hommikul teevad igaks juhuks kaugt\u00f6\u00f6d. V\u00f5ib-olla on asi ka kohalike s\u00f5iduoskustes, sest kui buss meid \u00f5htul Seattle\u2019isse tagasi viis, siis pidurdasin juhi selja taga istudes ikka ja j\u00e4lle m\u00f5lema jalaga vastu bussip\u00f5randat ja hoidsin hinge kinni.\nAjakirjaniku reisi eest tasus Microsoft.\n\nINTERVJUU\n\nK\u00fcbers\u00f5ja eesliinil tuleb appi tehisintellekt\n\n\nTom Burt on Microsofti turvalisuse eest vastutav viitsepresident. Agressiivsete riikide toetatud k\u00fcberj\u00f5ukudega v\u00f5itlemine on praegu tema p\u00f5hiline tegevusala. Alates Ukraina s\u00f5ja puhkemisest on ta iga p\u00e4ev ukrainlastega kontaktis ja aidanud neil Venemaa k\u00fcberr\u00fcnnakuid tuvastada, tagasi l\u00fc\u00fca ja oma v\u00f5rke uuesti \u00fcles ehitada.\u00a0\nFrederic Filloux\n\nJuba r\u00fcnnaku alguses, kui Venemaa \u00fcritas rakettidega Ukraina valitsuse servereid h\u00e4vitada, aitas Microsoft Ukrainal oma arvutiv\u00f5rke lappida, \u00fctleb Microsofti klienditurvalisuse viitsepresident Tom Burt.\nBurti organisatsioonis on hulk \u00fcksusi, n\u00e4iteks digikriminalistikaga tegelev Digital Crimes Unit, digitaaldiplomaatiale keskenduv Digital Diplomacy Team ja \u00fcsna uus ohtude j\u00e4lgimise keskus Digital Threat Analysis Center. K\u00f5ik need t\u00f6\u00f6tavad koos Microsoft Threat Intelligence Centeriga (MSTIC), mis tegeleb agressiivsete riikide toetatud k\u00fcberr\u00fchmituste tegevuse tehnilise uurimisega, andmete kogumise ja konteksti asetamisega.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta jaanuaris hakkasid Burti digiturvalisusega tegelevad \u00fcksused saama infot, et Venemaa kasutab Ukraina valitsusasutuste vastu h\u00e4vitustarkvara, mis lukustab ja kustutab arvutites ja serverites olevad andmed. Burt v\u00f5ttis kiiresti \u00fchendust kahe k\u00fcberkaitse ametnikuga Ukrainas ja nad l\u00f5id kr\u00fcpteeritud sidekanali, et informatsiooni ja andmeid vahetada.\nTegelikult algas k\u00fcbers\u00f5da Ukrainas juba p\u00e4ev enne s\u00f5jalist r\u00fcnnakut ehk 23. veebruaril 2022 h\u00e4vitusvarar\u00fcnnakuga 200 arvutiv\u00f5rgu vastu. Seda tegi Venemaa k\u00fcberkurjategijate j\u00f5uk Iridium, mida peetakse nende k\u00f5ige ohtlikumaks j\u00f5uks. R\u00fcnnak algas k\u00fcmme tundi varem, kui raketid \u00f5hku t\u00f5usid ja tankid liikuma hakkasid. Sestpeale on Microsofti ohuluure keskus MSTIC katkestusteta jaganud Ukrainaga k\u00fcberohtude kohta informatsiooni ja aidanud ukrainlastel oma v\u00f5rke kaitsta.\nHallip\u00e4ist ja natuke \u00fcmara olemisega Tom Burti, kes kohtumisel hoogsalt k\u00e4tega \u017eestikuleerib, v\u00f5iks pidada pigem heas\u00fcdamlikuks pension\u00e4riks, kelle hobiks on petanque\u2019i-m\u00e4ng, kuid tegelikult on ta maailmaklassi k\u00fcbers\u00f5dalane, kes tegutseb Ukraina s\u00f5ja eesliinil.\nTom Burt, kas k\u00fcberr\u00fcnnakud ja relvadega peetav s\u00f5da on omavahel seotud?\nNeed on omavahel selgelt koordineeritud. Kui Venemaa pommitas Ukrainas tammi, siis samal ajal toimusid k\u00fcberr\u00fcnnakud Ukraina vesivarustuse ettev\u00f5tetele ja valitsusasutustele. Samuti toimuvad paralleelselt k\u00fcberr\u00fcnnakud elektriv\u00f5rke haldavate arvutis\u00fcsteemide vastu ning elektrijaamade ja elektriv\u00f5rkude r\u00fcndamine rakettidega.\nKuidas te seda k\u00f5ike teate?\nMicrosoft saab \u00f6\u00f6p\u00e4evas 43 triljonit signaali, mida me kogume ja anal\u00fc\u00fcsime, et leida meid huvitavaid mustreid. Need v\u00f5ivad olla r\u00fcnnakud arvutiv\u00f5rkudele v\u00f5i valesti sisestatud salas\u00f5nad, kuid kokkuv\u00f5ttes annavad need meile v\u00e4ga hea pildi sellest, mis k\u00fcbermaailmas toimub.\nKas ukrainlased on teiega samal tasemel?\nUkrainlased teevad fantastilist t\u00f6\u00f6d, nii luureinfot vastu v\u00f5ttes kui end r\u00fcnnakute vastu kaitstes. M\u00f5nikord saame neile anda infot juba siis, kui pahavara on kohale paigutatud, kuid pole veel k\u00e4ivitatud. Siis saavad nad r\u00fcnnaku peatada. M\u00f5nikord aitame identifitseerida r\u00fcndajat arvutiv\u00f5rgus, r\u00fcndaja isoleerida ja v\u00f5rgust v\u00e4lja visata, seej\u00e4rel aitame kahjustatud v\u00f5rku taastada. Kus venelased on andmeid kr\u00fcpteerinud, seal on ka ukrainlased oma s\u00fcsteemid suhteliselt kiiresti k\u00e4ima saanud.\nMida te Ukraina v\u00f5rkudes teete?\nMe uurime nende valitsuse arvutiv\u00f5rke, et leida sealt internetis kaitsmata l\u00f5pp-punkte, mida saab lappida. Paigutasime valitsuse kriitilised andmebaasid pilve, sest juba Venemaa r\u00fcnnaku alguses \u00fcritasid venelased rakettidega valitsuse servereid h\u00e4vitada. Aitasime niimoodi Ukraina valitsust. Paari kuu p\u00e4rast paluti meil oma tegevust korrata ja me edastasime andmed, et nad saaksid end paremini kaitsta.\nV\u00f5tsime kasutusele ka tehnilisi vastumeetmeid \u2013 koost\u00f6\u00f6s Ukraina valitsusega paigutasime valitsuse arvutitesse ja kriitilise infrastruktuuri serveritesse koodi, et kaitsta neid Venemaa sellise h\u00e4vitusvara vastu, mis installeeriks ennast ise ning seej\u00e4rel kustutaks andmeid Ukraina arvutiv\u00f5rkudes.\nMillised on k\u00f5ige agressiivsemad k\u00fcberkuritegevusega tegelevad riigid? \nMeie tiimi liikmed oskavad vene, hiina, P\u00f5hja-Korea tarvis ka korea keelt ning farsi keelt Iraani jaoks, et j\u00e4lgida seal toimuvat tegevust ning sellest ette kanda. K\u00f5ige kaugemale arenenud selles sf\u00e4\u00e4ris on kindlasti venelased. Nad on sellega juba kaua aega tegelenud.\nMicrosoftil on samas Venemaal ka \u00e4rihuvid.\nM\u00f5nes riigis, n\u00e4iteks Iraanis ja P\u00f5hja-Koreas, meil \u00e4rihuvisid ei olnud, nii et meil oli suhteliselt lihtne sealset tegevust paljastada. Kuid enne s\u00f5da ja sanktsioone olid Microsoftil Venemaal t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed \u00e4rihuvid ja soov teenida raha, nagu ka paljudel teistel rahvusvahelistel ettev\u00f5tetel. Sellest hoolimata v\u00f5tsime \u00e4ririski, et r\u00e4\u00e4gime avalikult k\u00f5igest, mida me nende pahasoovlikus k\u00fcbertegevuses m\u00e4rkame. Avaldame raporteid sellest, kes mida tegi, ning osutame konkreetsetele tegijatele ja neid toetavatele riikidele.\nKas k\u00fcbers\u00f5da Ukrainas on aja jooksul muutunud?\nN\u00e4gime massiivset r\u00fcnnakut ja m\u00f5ningaid j\u00e4relr\u00fcnnakuid s\u00f5ja alguses, veebruaris ja m\u00e4rtsis. Kui Venemaa s\u00f5jaline strateegia Kiiev \u00fcmber piirata ja valitsuss\u00fcsteemi muuta l\u00e4bi kukkus, tekkis k\u00fcberr\u00fcnnakutes mitmeks n\u00e4dalaks paus. Seej\u00e4rel t\u00e4heldasime k\u00fcberr\u00fcnnakute taastumist kindlal tasemel, tihedaid ja h\u00e4vitavaid r\u00fcnnakuid.\nAlati on ju olemas ka spioneerimine veebis, riigid tegelevad selliste asjadega. Aga ma pean silmas just h\u00e4vitusvara. See tuli tagasi ja m\u00e4rkasime, et see on v\u00e4ga t\u00e4pselt koosk\u00f5lastatud s\u00f5jaliste r\u00fcnnakutega samadele objektidele. Kui Venemaa keskendub Ukraina elektriv\u00f5rkude pommitamisele, siis n\u00e4eme, et k\u00fcberr\u00fcnnakud ja s\u00f5jalised r\u00fcnnakud on suunatud samasse sektorisse. Oleme m\u00f5nda aega t\u00e4heldanud ka Ukraina transpordi ja logistika vastaseid s\u00f5ja- ja k\u00fcberr\u00fcnnakuid.\nKas Venemaa lunavara kasutati ka Poolas?\nHiljuti identifitseeris meie ohuluure MSTIC uue lunavara nimega Prestige, see nimetus on p\u00e4rit lunavaraga kaasas olnud teatiselt. Tegime kindlaks, et selle taga on Venemaa s\u00f5jav\u00e4eluurega (GRU) seotud r\u00fchmitus Iridium, mis on loonud palju h\u00e4vitavat pahavara.\nKuid esimest korda Ukraina s\u00f5ja algusest kasutas Venemaa seda pahavara ka v\u00e4ljaspool Ukrainat. Nad r\u00fcndasid logistika- ja transpordiettev\u00f5tteid Poolas vaid paar tundi enne seda, kui r\u00fcndasid logistikat ja transporti Ukrainas.\nKas see on lunavara v\u00f5i h\u00e4vitusvara?\nMe nimetame seda lunavara r\u00fcnnakuks, sest see k\u00e4itub nagu lunavara \u2013 kr\u00fcpteerib andmed, selle asemel et neid kustutada. Kuid r\u00fcndajatel polnud mingit soovi lunaraha saada, keegi ei ootagi, et ohver raha maksaks ja keegi ei kavatse anda ka v\u00f5tit, millega info lahti kr\u00fcpteerida. Asja m\u00f5te on andmed h\u00e4vitada, kuid teha seda pigem kr\u00fcpteerimise kui kustutamise teel. Teatud tehnilistel p\u00f5hjustel v\u00f5ib andmete kr\u00fcpteerimine olla edukam kui kustutamine.\nMiks nii tehakse?\nMeie arvates kasutavad nad lunavara, eriti v\u00e4ljaspool Ukrainat, just sellep\u00e4rast, et nad ei taha, et kogu maailm teada saaks, et nad eskaleerivad h\u00e4vitavaid r\u00fcnnakuid v\u00e4ljaspool Ukrainat. Kuid just seda nad teevad. See on h\u00fcbriids\u00f5ja k\u00fcberkomponendis t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne samm. Kui Venemaa on valmis seda Poola transpordisektoris tegema, kas nad teevad seda ka teistes riikides? Me ei tea seda, kuid v\u00e4hemalt teame, et see on midagi, mida nad tahaksid teha.\nKas iga r\u00fcnnak viib sihile?\nM\u00f5nikord n\u00e4eme, et k\u00f5ik on k\u00fcberr\u00fcnnakuks ette valmistatud, kuid r\u00fcnnakut pole alustatud. Teinekord on juba v\u00f5rkudesse sisse p\u00e4\u00e4setud, kuid Microsoftil on t\u00f5hus eelhoiatus- ja luures\u00fcsteem, millega me saame kaitsjaid abistada, et nad oma v\u00f5rgust pahavara \u00fcles leiaksid. Me v\u00f5ime oma kliente juhendada, mida otsida, kuidas leida, kuidas isoleerida, ja see aitab toimuvat r\u00fcnnakut peatada ning sellest \u00fcle saada.\nKas Microsoft aitab Ukrainal k\u00fcberr\u00fcnnakuid korraldada?\nEi, me ei tee midagi, mis v\u00f5iks Ukrainat r\u00fcnnakutel abistada. Meil on endale v\u00f5etud kohustus mitte kunagi aidata mitte \u00fchtegi valitsust r\u00fcndavates k\u00fcberoperatsioonides. Me anname oma tehnoloogiat Ameerika \u00dchendriikide valitsusele, et suurendada mitmel moel kaitsev\u00f5imet, kuid ei aita valitsust arendada v\u00f5i sooritada k\u00fcberr\u00fcnnakuid. Ka Ukrainaga on samamoodi ning mul ei ole ka mingit infot Ukraina k\u00fcberr\u00fcnnakutest Venemaa vastu.\nKes need Vene k\u00fcberkurjategijad on? H\u00e4stimakstud insenerid, kes teevad tellimust\u00f6id, mida Venemaa valitsus v\u00f5i GRU on tellinud?\nMe teame ainult seda, mida me oma andmetes n\u00e4eme. P\u00e4ris l\u00f5ppkasutaja arvutini me ei j\u00f5ua. Ainult v\u00e4ga harva oleme v\u00f5imelised t\u00e4pselt identifitseerima inimese, kes istub klaviatuuri taga, ja siis ka selle t\u00f5ttu, et nad identifitseerivad ennast kuidagimoodi ise ja me suudame selle \u00fchendusliini v\u00e4lja nuputada.\nGRUga seostatud r\u00fchmituse Iridium puhul me ei tea midagi nendest inimestest, kes sinna kuuluvad, v\u00e4lja arvatud see, et nad on v\u00e4ga oskuslikud. N\u00e4iteks sellest h\u00e4vitusvarast, mida nad kasutasid Ukrainas esimesel p\u00e4eval, on juba tehtud seitsmes v\u00f5i kaheksas uuendus. Kui meie nende uuendust m\u00e4rkame, siis koostame selle signatuuri, mille abil k\u00f5ik need, kes kasutavad Microsofti Defender Antivirusi tarkvara, saavad selle pahavara tuvastada, identifitseerida ja blokeerida.\nPaistab nagu l\u00f5putu v\u00f5idujooks. Kas tehisintellektist on abi?\nTarkvara tuleb alati p\u00e4rast seda, kui pahavara on leitud ja lahti muugitud. Tuleb tagurpidi insenerit\u00f6\u00f6d teha, et luua selle pahavara tehniline signatuur. K\u00fcberkurjategijad on oma pahavara t\u00e4iustanud juba varem, kuid selle vastu j\u00f5utakse kaitseks ehitada signatuur.\n\u00dcks suur \u00f5ppetund, mille me Ukrainast saime, on see, et tehisintellekt, mille ehitasime oma veebiteenuse sisse, suutis identifitseerida ja blokeerida venelaste h\u00e4vitusvara, ilma et \u00fckski inimene oleks vahele seganud, ja ilma vajaduseta pahavara signatuuri j\u00e4rele. Tehisintellekti kood suutis pahavara koodi n\u00e4ha, aru saada selle funktsioonist v\u00f5rku r\u00fcnnata, anda h\u00e4iret ja teatada, et tegu on t\u00f5en\u00e4oliselt pahavaraga, mida ei tohiks s\u00fcsteemis installeerida. Tehisintellekt blokeeris selle ja kandis kliendile protsessist ette.\nSee on k\u00fcberturvalisuse homne p\u00e4ev, eriti h\u00fcperpilves, kus on v\u00f5imalik n\u00e4ha l\u00e4bi k\u00f5ikide andmebaaside. See annab erakordse v\u00f5imaluse ehitada tehisintellekt, mis suudab tuvastada anomaalse aktiivsuse digitaalses \u00f6kos\u00fcsteemis, identifitseerida selle kui kahjuliku v\u00f5i pahavara ning blokeerida.\n\n\nKOMMENTAAR\n\nRob Lefferts: h\u00e4kkerid tegelevad enda meelest \u00e4riga\n\u00a0\n\n\nMicrosoft 365 turvalisuse valdkonna viitsepresident Rob Lefferts.\nMicrosoft\n\nK\u00fcberr\u00fcndajatel on suur majanduslik motivatsioon. Kui me r\u00e4\u00e4gime lunavarast, siis huvitab kurjategijaid eesk\u00e4tt, kuidas selle abil raha teenida ning oma investeering tagasi teenida. See t\u00e4hendab suurt hulka r\u00fcnnakuid paljude organisatsioonide vastu, sest r\u00fcndajad on majanduslikult pidevalt motiveeritud, et leiutada ja ehitada uusi vahendeid ning olla veel t\u00f5husamad.\nKaitsjate t\u00f6\u00f6 on praeguses olukorras palju raskemaks muutunud. Pole lihtsalt nii palju andekaid inimesi, kui vaja oleks, sest praegu on iga kolmas t\u00f6\u00f6koht k\u00fcberturvalisuse alal t\u00e4itmata. Samal ajal toimub \u00fcha rohkem k\u00fcberr\u00fcnnakuid, kuna k\u00fcberkurjategijad automatiseerivad r\u00fcnnakuid ja \u00f5pivad uusi asju juurde.\nK\u00fcberkurjategijate seas valitseb samuti spetsialiseerumine. N\u00e4iteks on seal grupid, kelle peamine oskus on ettev\u00f5tte arvutiv\u00f5rkudesse sisse murdmine. Nad tegutsevad laial rindel ja neil on olemas sissemurdmiseks vajalikud t\u00f6\u00f6riistad. Aga nad ei taha ise tegeleda raha v\u00e4ljapressimisega, vaid lihtsalt m\u00fc\u00fcvad endi loodud sissep\u00e4\u00e4su v\u00f5rku kellelegi edasi. Ehk m\u00fc\u00fcvad isegi t\u00f6\u00f6riistad maha, et v\u00e4ljapressijad saaksid v\u00f5rgu sees ringi liikuda. Aga siiski on eesm\u00e4rk vaid murda sisse v\u00f5imalikult paljudesse v\u00f5rkudesse ja siis j\u00e4rgmine ohver ette v\u00f5tta. Neile see mudel sobib, sest nad ei ole seotud r\u00e4pase tegevusega, nagu ohvritelt raha v\u00e4lja pressimine.\nSiis on hulk inimesi, kes ei oska v\u00f5rku sisse murda, kuid kui nad saavad ligip\u00e4\u00e4su v\u00f5rgule, siis oskavad sellise segaduse tekitada, mis sunnib ohvreid neile lunaraha maksma. Kaitsjatele tekitab see muidugi probleemi: kui \u00fcks murrab sisse ja teine liigub edasi, siis kuidas olla kindel, et esimene grupp on lahkunud ja nad ei m\u00fc\u00fc sama ligip\u00e4\u00e4su veel kord kellelegi maha?\nKurjategijatele on omane soov teha asju v\u00f5imalikult lihtsalt. N\u00e4iteks varastatakse kellegi arvutist klientide andmed ja siis saadetakse e-mail: makske raha, muidu avaldan andmed internetis! Veel \u00fclbem k\u00e4itumine on, kui lihtsalt hirmutatakse sissemurdmisega ja n\u00f5utakse selle \u00e4raj\u00e4tmise eest raha. \u00dche r\u00fcnnaku t\u00f5rjumiseks ja k\u00f5igi tagaj\u00e4rgede likvideerimiseks kulub ettev\u00f5ttel keskmiselt 287 p\u00e4eva.\n\u00d5ngitsuskirjade puhul uuritakse veidi ettev\u00f5tte m\u00f5ne t\u00f6\u00f6taja tausta, n\u00e4iteks Facebookist v\u00f5i LinkedInist ja koostatakse kiri teda huvitaval teemal, n\u00e4iteks elukohaga seotud info v\u00f5i lemmikspordiala kohta. Selliseid meile saadetakse vaid paarisajale inimesele ettev\u00f5ttes, mitte k\u00f5igile.\nPiisab, kui vaid \u00fcks protsent inimesi avab sellise elektronkirja, milles palutakse avada mingi Exceli tabel. Koos Exceli sees olevate makrode avamisega v\u00f5etakse \u00fchendust internetiga, laetakse alla jupp koodi ja installeeritakse see arvutisse. Kui s\u00fclearvutile uus k\u00e4ivitus tehakse, siis saab sellega juba eemalt \u00fchendust v\u00f5tta. Sellest hetkest alates on kontroll arvuti \u00fcle juba h\u00e4kkeri k\u00e4es ning ta hakkab uurima, millist turvas\u00fcsteemi arvuti kasutab ja kuidas see v\u00e4lja l\u00fclitada. Selle arvuti kaudu hakatakse m\u00f6\u00f6da ettev\u00f5tte v\u00f5rku ringi luusima ja otsima n\u00f5rku kohti, lohakile j\u00e4etud v\u00f5i n\u00f5rku salas\u00f5nu jms.\nKurjategija p\u00fc\u00fcab oma t\u00f6\u00f6 alati v\u00f5imalikult lihtsalt \u00e4ra teha. V\u00f5rgus otsitakse eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumaid sihtm\u00e4rke, nagu serverid, milles on t\u00e4htsad materjalid. Haiglate puhul otsitakse meditsiinitehnika juhtimiskeskust, sest kui see panna seisma, siis maksab haigla v\u00e4ljapressijale v\u00e4ga kiiresti lunaraha. Samuti v\u00f5idakse infot kopeerida ja kuhugi mujale varundada, ka siis saab hakata lunaraha n\u00f5udma.\nLunarahaga tegelejad on keskendunud oma investeeringu tagasi teenimisele ja nad ei raiska aega, kui tee on blokeeritud. Suure r\u00fcnnaku ettevalmistamine v\u00f5ib maksta kuni pool miljonit dollarit. Siis liiguvad nad edasi ja asuvad lihtsalt j\u00e4rgmise ettev\u00f5tte kallale. Hea uudis neile firmadele, kes on r\u00fcnnakuks valmis, ja halb neile, kes ei ole valmis! Igatahes, kui teha kurjategijate t\u00f6\u00f6 raskemaks ja investeering kallimaks, siis on see neile \u00e4rina aina v\u00e4hem kasumlik.\nMicrosoft on juba loonud t\u00f6\u00f6riistu, mis suudavad lunavarar\u00fcnnaku katkestada automatiseeritult, ilma inimese abita. T\u00f6\u00f6riistad m\u00e4rkavad, mis toimub, ja asuvad automaatselt tegutsema selle nimel, et s\u00fclearvuti v\u00f5rgust isoleerida, kui see tundub r\u00fcnnatuna v\u00f5i kui salas\u00f5na on vahetatud viisil, mis viitab r\u00fcndaja k\u00e4ekirjale.\nN\u00f5rgad kohad v\u00f5rgus ei l\u00f5pe s\u00fclearvutitega. See v\u00f5ib olla ka koosolekuruumi konverentsik\u00f5ne telefon. V\u00f5ib-olla on see printer v\u00f5i ukse k\u00f5rval asuv kaardilugeja. K\u00f5ik need kohad sobivad koodi jooksutamiseks. On olnud isegi juhtum, kui h\u00e4kker ehitas firma akvaariumi jaoks kontrolls\u00fcsteemi ja \u00fchendas selle v\u00f5rguga, mis omakorda v\u00f5imaldas v\u00f5rku r\u00fcnnata. R\u00fcndajatele sobivad sellised kummalised kohad v\u00e4ga h\u00e4sti, sest kood v\u00f5ib seal rahulikult pikka aega peidus olla ja oodata. Keegi ei m\u00e4leta, et ka printeri tarkvara tuleks uuendada! Nii et vajame kaitses\u00fcsteeme ka asjade interneti jaoks.\nK\u00f5ik see on kassi-hiire m\u00e4ng kinni seotud silmadega. Meie teame, et agressiivsete riikide toetatud k\u00fcberkurjategijad sokutavad meie kriitilistesse infrastruktuuridesse mingeid halbu asju. Meie teame, et me oleme nende omadesse samuti \u00fcht-teist paigutanud. Me teame, et me avastame nende omadest ainult murdosa. Aga me ei tea, kas see murdosa on n\u00e4iteks k\u00fcmme protsenti v\u00f5i seitsek\u00fcmmend viis protsenti. Ja me ei tea ka seda, kas nemad on avastanud meie paigutatud tarkvara.\n\n"}
{"text":"Peeglisse vaatamise aegTEISED LEHEDSAKALA. Kui midagi l\u00e4heb valesti, tuleb ennek\u00f5ike peeglisse vaadata. P\u00f5hjust selleks on ka nendel parteidel, kes riigikogu valimistel oodatust v\u00f5i varasemast kehvema tulemuse tegid. Eelk\u00f5ige ootab sisekaemusega tegelemine Isamaad ja Keskerakonda.Keskpartei languse p\u00f5hjuseid v\u00f5ib \u00fcles lugeda pikalt: korruptsiooniskandaalid, J\u00fcri Ratase kokku pandud EKREIKE, vene h\u00e4\u00e4lte kaotamine... Helir-Valdor Seeder on Isamaa esindatuse kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4henemist p\u00f5hjendanud oma suurima t\u00f6\u00f6v\u00f5idu pensionireformiga, mis paljudele ei meeldinud. Sellele v\u00f5ib ilmselt lisada ka EKREga koost\u00f6\u00f6 tegemise.Suur osa Reformierakonna supertulemusest ei johtunud nende maksureformist ega teistest programmilistest lubadustest, vaid protestih\u00e4\u00e4ltest - EKRE vastu. Aga pikas vaates sulavad EKRE-vastaste h\u00e4\u00e4led sama kindlalt nagu kevadine lumi. Teiseks n\u00e4itab EKRE suur toetus pabersedelitega h\u00e4\u00e4letanute hulgas, et suur osa maal elavatest, vanematest ning veebikaugematest inimestest tunneb ennast riigi poolt h\u00fcljatuna. \u00dcksk\u00f5ik, kes valitsust juhib, peaks neile inimestele rohkem ja p\u00fchendunult t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama."}
{"text":"Macronil on kavas arutada Orb\u00e1niga s\u00f5da Ukrainas ja Euroopa asjuPARIIS, 11. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Prantsuse president Emmanuel Macron kohtub Ungari parempoolse peaministri Viktor Orb\u00e1niga, et arutada s\u00f5da Ukrainas ja teisi teemasid enne Euroopa \u00dclemkogu, teatas riigipea kantselei reedel.\nOrb\u00e1n on olnud Euroopa muidu \u00fchtse hoiaku suhtes Ukraina s\u00f5tta \u00e4\u00e4rmiselt kriitiline, s\u00fc\u00fcdistades seda \"kaudse s\u00f5ja\" pidamises Venemaaga.\nMacron kohtub Orb\u00e1niga esmasp\u00e4eval ning vestleb temaga ka energeetika ja Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stuse toetamise teemal, seisis avalduses.\nEuroopa Liidu liikmesriik Ungari on \u00e4\u00e4rmiselt s\u00f5ltuv Venemaalt sisse ostetavatest k\u00fctustest. Samuti on Orb\u00e1n lubanud s\u00e4ilitada suhteid Venemaaga ning keeldunud tarnimast relvastust Ukrainale.\nSamuti on ta kritiseerinud l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioone Venemaa vastu, seda vaatamata asjaolule, et l\u00f5puks h\u00e4\u00e4letas Ungari siiski sarnaselt teiste EL-i liikmesmaadega ses k\u00fcsimuses.\nBudapestil on Euroopa Liiduga kitkuda veel ka \u00fcks pikemaajalisem kana, mis puudutab Br\u00fcsseli muret korruptsiooni k\u00f5rge taseme p\u00e4rast Ungaris.\nBr\u00fcssel k\u00fclmutas detsembris miljardeid eurosid toetust ning sidus selle vabaks laskmise korruptsioonivastaste reformide vastuv\u00f5tmisega, mida Budapestilt pikisilmi oodatakse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"See koorem, mille Ukraina pagulas\u00f5pilastele panemeMu t\u00f6\u00f6s \u00f5petajana Vabaduse kooli \u00f5petajana on erakordselt emotsionaalseid hetki. Kujutage ette: istute Ukrainast s\u00f5ja eest p\u00f5genenud laste k\u00f5rval ja kuulate, kuidas nad laulavad eesti keeles \u201eTa lendab mesipuu poole\u201c. V\u00f5i kuulete lugusid kodumaalt p\u00f5genemisest, elust Tallinki suurel laeval, mille kohta tuli \u00e4kitsi \u00f6elda \u201ekodu\u201c. V\u00f5i loete \u00fcle oma \u00f5pilase kirjutatud siiras-s\u00fcdamlikku esseed, mis v\u00f5tab kokku 15aastase autori kogetu. See oli kirjutatud president Alar Karise v\u00e4lja kuulutatud m\u00f5ttetalgute jaoks teemal \u201eMiks on Eestit maailmale vaja?\u201c.Aasta alguses toimus Vabaduse koolis koolitus, \u00f5ppisime k\u00f5ike aktiiv\u00f5ppest. Tegime l\u00e4bi aktiiv\u00f5ppe m\u00e4ngu, koolitaja kirjutas tahvlile \u201eEesti riik\u201c. Meie \u00fclesanne oli kirjutada s\u00f5nad iga t\u00e4he juurde nagu rists\u00f5nas: vertikaalselt iga t\u00e4he alla, \u00fcles v\u00f5i nii, et t\u00e4ht j\u00e4\u00e4b kusagile keskele. S\u00f5nad pidid seostuma Eesti riigiga. Ukraina \u00f5petajad tegid seda ukraina keeles, vaatasin, kuidas nad kirjutasid Tallinna ja valgete \u00f6\u00f6de ja muu sellise k\u00f5rval: varjupaik, turvalisus ja demokraatia. See oli ilus - taibata, et mu kodumaa on ukrainlaste jaoks turvaline, demokraatlik varjupaik. \u00d5petajat\u00f6\u00f6 Vabaduse koolis emotsioonide poolest just k\u00f5ige vaesem pole.V\u00f5imatud n\u00f5udmisedUmbes samal ajal hakkasid aduma eba\u00f5iglase koorma suurust, millest me ei r\u00e4\u00e4gi, aga mille kollektiivselt oleme s\u00f5ja eest pagenud ukrainlastele andnud. Viimati taksos - olin sisse maganud ja et \u00f5igeks ajaks klassi ette j\u00f5uda, v\u00f5tsin appi Boldi \u00e4pi.\u201eMnjaa...\u201c venitas juht, kui sai informeeritud mu s\u00f5idu p\u00f5hjusest ja ametist. \u201eMu tuttaval on Ukraina pagulased korteris. T\u00e4iesti kasvatamatud lapsed!\u201cTa j\u00e4tkas umbkaudu samas vaimus. See juhtum polnud esimene omataoline. Mitte kasvatamatute laste temaatika, isegi mitte Ukraina laste temaatika - n\u00f5ue, et s\u00f5jap\u00f5genikud oleksid veatud, alandlikult t\u00e4nulikud ja \u00fcdini korrektsed. Teine kord, kui seda kohtasin, oli kord, kui vestluskaaslane loetles Ukraina vigu, eelk\u00f5ige heitis ta ette korruptsiooni ja selle vohamist. See k\u00f5ik kandis tugevat allteksti: s\u00f5da ja sellest tingitud kannatused on p\u00f5hjendatud.Selles loogikas peituv eba\u00f5iglus on nii valus. Ja nii levinud.Neid \u00fchiskonna n\u00f5udeid v\u00f5imestavad viimase aasta jooksul avaldatud meediatekstid ja saated. Seal n\u00e4idatakse enamasti neidsamu tegelaskujusid: kangelasliku teekonna l\u00e4binud ukrainlasi, teise \u00e4\u00e4rmusena - korrarikkujaid. Peame meeles hoidma, et s\u00f5jap\u00f5genikud pole rangelt nendesse kahte arhet\u00fc\u00fcpi jagunenud inimesed. Ning et \u00fcksk\u00f5ik, kui suured on \u00fche v\u00f5i teise inimese eksimused, ikkagi on neil \u00f5igus elada omaenda riigis, valida endale esindajad ja \u00fches sellega suund oma riigile. Seda k\u00f5ike demokraatlikult tehtud valikutega rahulolematu naaberriigi s\u00f5jalise sissetungita. See pole debateeritav. Venemaa okupatsioonil ja tekitatud kannatustel pole ainustki \u00f5igustust.T\u00e4iuslikkusen\u00f5ueKannatanutele (ja mitte ainult s\u00f5jap\u00f5genikele, igat sorti kannatanutele, n\u00e4iteks v\u00e4givallaohvrile) kehtib t\u00e4iuslikkusen\u00f5ue enam-v\u00e4hem universaalselt. Kohtan seda meediatekstides, poliitdebatis, avalikkuses, kohtusaalis. Ma ei ole siiani aru saanud, miks see viimane lubatud on - miks kohtusaalis on endiselt k\u00e4ibel praktika, kus v\u00e4givallatseja kaitsja toob esile ohvri kohtuasjasse t\u00e4iesti mittepuutuvad teod v\u00f5i k\u00e4itumismustrid ja mille ainus suur eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, kui halb inimene on kannatanu. Ja kuidas see, mis temaga juhtus, on j\u00e4relikult okei.Vabandust, aga kuidas see asjasse puutub? K\u00f5ik need argumendid. Korruptsioon, koketeerimine ja laste kasvatamatu k\u00e4itumine.Agressori poole hoidmine on evolutsiooniline taak, seda juhtub ka t\u00e4nap\u00e4eval palju - agressor on sageli tugevam pool, liitlassuhe temaga on t\u00e4hendanud elluj\u00e4\u00e4mist. Olen kohanud l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumeid, kus lapsed eelistavad vanematest v\u00e4givaldset. K\u00f5hklemata. Laps on v\u00e4ga s\u00f5ltuv t\u00e4iskasvanust. Ja see l\u00e4bipekstud ema on ju n\u00f5rk... Ma ei tea, kas see on ka Ukraina s\u00f5ja teemalises diskussioonis nonde kannatuste \u00f5igustajate s\u00fcgavam ajend v\u00f5i on seal peidus midagi muud. V\u00f5ib-olla pole nad lihtsalt informeeritud?Veel rohkem paneb mind muretsema koorem, mis see veatuse n\u00f5ue k\u00f5igile neile - antud juhul mu \u00f5pilastele - paneb. Seda enam, et mu \u00f5pilaste seas on traumeeritud lapsi. Ma ei tea neid lugusid alati t\u00e4psemalt ega k\u00fcsi ka. Kuulan, kui \u00f5pilane ise tahab r\u00e4\u00e4kida. Vahel ei ole s\u00f5nu vaja, trauma on n\u00e4ha. On asju, mida varjata ei saa.Lipp liimiga tahvli k\u00fclgeNad ei ole veatud. Vahvad? Sageli. Uudishimulikud? Enamik. Hommikuti mitte nii v\u00e4ga. Mu \u00fchiskonna\u00f5petuse tunnis rikutakse vahest korda. Tehakse tempe. Kord liimis keegi Ukraina lipuga sildi liimipulga abil tahvli k\u00fclge. Tunnikontrolli ajal on juhtunud, et spikerdatakse.Teate, mis? Seda, et keegi rikub korda v\u00f5i teeb tembu, juhtub iga p\u00e4ev k\u00f5igis Eesti koolides. Ja selle k\u00f5igega tuleb tegelda. See on osa me t\u00f6\u00f6st.\u00d5petajate asi on paika panna piirid, n\u00f5uda nende j\u00e4rgimist ja eelk\u00f5ige p\u00fc\u00fcda anda \u00f5pilastele nii head haridust, kui v\u00e4hegi suudame. Nagu k\u00f5igi teistegi \u00f5petajate puhul - usun -, sisaldab ka minu t\u00f6\u00f6p\u00e4ev nii s\u00fcdantsoojendavaid hetki kui ka neid, kus ohkad erakordselt s\u00fcgavalt. Kohe h\u00e4sti s\u00fcgavalt.\u201eMis keeles sa \u00f5petad?\u201c on enam levinud k\u00fcsimus mu t\u00f6\u00f6 kohta. Eesti keeles, vastan. Seaduse j\u00e4rgi pean \u00f5petama neile p\u00e4ris keerulisi asju, n\u00e4iteks seda, kuidas Kaja Kallas moodustas valitsuse v\u00f5i mis on demokraatlikus riigis toimuvate vabade valimiste tunnused ja see pole just imelihtne materjal ka eesti keelt emakeelena r\u00e4\u00e4kivale 15aastasele. Aga ma p\u00fc\u00fcan.Tavalised erilisedT\u00f5lgin neile s\u00f5nad (n\u00e4iteks \u201emenetlema\u201c, \u201ekomisjon\u201c ja \u201emaailmavaade\u201c) ukraina keelde. Tunnis uurime koos riigikogu kodulehte. T\u00f6\u00f6tame l\u00e4bi erakondade valimisplatvormide haridusteemalisi osi. V\u00f5rdleme riigikogu Ukraina parlamendiga. Eesti keelele tuleb lisaks appi v\u00f5tta kehakeel, pildid, videod, m\u00e4ngud ja palju otsusekindlust. \u00dche klassit\u00e4ie \u00f5pilasi viisin riigikokku kohale, Viktoria Lad\u00f5nskaja-Kubits lasi lastel istuda parlamendisaadikute kohtadele ja r\u00e4\u00e4kis neile, kuidas parlament toimib. Eelmistes tundides \u00f5pitu oli \u00fcht\u00e4kki k\u00e4egakatsutav.Vastutasuks \u00f5petavad mu lapsed mulle ukraina keelt. Pea iga n\u00e4dal saan koduseks t\u00f6\u00f6ks s\u00f5nad, mis seostuvad mu lastele Ukrainaga. Viimati: ema, loodus, raudtee, bor\u0161.Nad on tavalised erilised \u00f5pilased. Neil on unistused, nad armuvad, hilinevad tundi ja veedavad liiga palju aega oma nutiseadmes. Nende olukorra erakordsus seisneb selles, et nad peavad elama oma teismeliseelu t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras riigis. Ja nende kodu on s\u00f5jas.On oluline, et laseksime neil olla \u00f5pilased ja seda ilma t\u00e4iuslikkusen\u00f5ude koormata. Ideaalses maailmas saaksid nad olla \u00f5pilased oma koduriigis. Ideaalse maailma ja ideaalsete veatute \u00f5pilaste \u00fchisosa on see, et neid pole olemas.Mu \u00f5pilased - avastasin heameelega - usuvad Ukraina paremasse tulevikku. Veendusin selles \u00fches tunnis, kus \u00f5ppisime demokraatia ja diktatuuri erinevusi. Vaatasime \u00fcheskoos demokraatia indeksit ning ajakirja The Economist koostatud tabelit, kus riigid on demokraatlikkuse alusel reastatud. Tunni l\u00f5pus esitasin mitmeid v\u00e4iteid, iga kord l\u00e4ksid \u00f5pilased numbri juurde skaalal 1-10. Mida suurem number, seda tugevamalt n\u00f5ustus vastaja v\u00e4itega. \u00dcks v\u00e4ide, mille \u00fcle nad vaagisid, oli: \u201eUkraina muutub aina demokraatlikumaks.\u201cNad k\u00f5ik koondusid numbrite 9 ja 10 juurde. Ukraina homne on demokraatlikum, kindel see, \u00fctlesid nad.Peegel meile endaleTulles tagasi mu taksojuhi juurde - \u201eKas sa Eestis ka m\u00f5nda kasvatamatut last tead,\u201c uurisin talt t\u00e4ie t\u00f5sidusega ja ta vastas, et t\u00f5epoolest, ta oskab ka otsekohe m\u00f5nda kodumaist eksemplari nimetada.Mu taksojuht sai oma m\u00f5tteviisi vildakusest aru, lahkusime s\u00f5pradena - mina oma \u00fcheksandike ja tema uue kliendi juurde. Loodan, et veatusen\u00f5udest loobub ka \u00fchiskond.Slava Ukraini.\"On oluline, et laseksime neil olla \u00f5pilased ja seda ilma t\u00e4iuslikkusen\u00f5ude koormata. Ideaalses maailmas saaksid nad olla \u00f5pilased oma koduriigis.\"\"Agressori poole hoidmine on evolutsiooniline taak, seda juhtub ka t\u00e4nap\u00e4eval palju - agressor on sageli tugevam pool, liitlassuhe temaga on t\u00e4hendanud elluj\u00e4\u00e4mist.\"Laura Mallene on Vabaduse kooli \u00f5petaja, ajakirjanik, koolitaja, vabatahtlik, muutuste juht. Harilikult on tal k\u00e4sil v\u00e4hemalt tosin erinevat projekti (see kolumn on \u00fcks neist). Ta \u00f5petab \u00fchiskonna\u00f5petust, konsulteerib \u00fclikoolis tudengeid, korraldab konverentse, kirjutab tekste, jookseb kuhugi koolitama, kirjutab proosat, toimetab, esineb v\u00f5i teeb midagi muud, mis parasjagu vaja teha on, sest teisiti ta ei oska. Vabal ajal leiab teda trennisaalist, teatrist v\u00f5i raamatusse s\u00fcvenenult. Sellest k\u00f5igest ta ka kirjutab.Remo T\u00f5nism\u00e4eLAURA MALLENE,\u00a0Vabaduse kooli \u00f5petaja, ajakirjanik, koolitaja, vabatahtlik\u00a0"}
{"text":"Aadu Musta r\u00e4nk aasta: \u201eMinu jaoks on saabunud uus reaalsus.\u201cRiigikogust lahkuv Must r\u00e4\u00e4gib oma tervisest, sellest, kuidas ta \u00f5petas Savisaare koerad vaarikaid noppima ja paljust muustAadu Must n\u00e4itab, kuidas tema pintsaku h\u00f5lmad ulatuvad teineteisest laialt \u00fcle, aga veel m\u00f5nda aega tagasi oli kavas see minema visata, sest \u00fche poole n\u00f6\u00f6bid ei ulatunud teise h\u00f5lma aukudeni. Kes n\u00e4gid valimisplakateid, neil tekkis k\u00fcsimus, kas Must on dieedile asunud v\u00f5i...Pakite sel n\u00e4dalal Tallinnas asju.Jah. See oli \u00fc\u00fcripind vaatega Toompea lossile. N\u00e4gin ka oma kultuurikomisjoni aknaid.Olete riigikogus 2007. aastast. Kui oluline see riigikogu liikmeks olemine teile kui teadlasele \u00fcldse oli?Ma olen \u00f5nnelikum kui paljud teised, sest t\u00f6\u00f6st puudu ei tule. Mulle on korduvalt \u00f6eldud, et mis sa sinna (riigikokku) l\u00e4hed, sul on ajaloolasena p\u00fcssirohtu piisavalt ja n\u00fc\u00fcd sa l\u00fckkad muudkui oma raamatute kirjutamist edasi. Olen korjanud maailma 55 arhiivist nii palju materjali, et v\u00f5iksin kirjutada j\u00e4rgmised 30 aastat sellest ajaloost, mida teised ei tea.Riigikogu on omamoodi nauding ja samas koorem. Minu k\u00f5ige uhkem aum\u00e4rk on siiski \u201eSada semestrit Tartu \u00dclikoolis\u201c. See on 50 aastat. \u00dclikooli naudin rohkem, aga riigikogus olen nautinud pidevat \u00f5ppimist. Eriti oluline on olnud Balti assamblee, kus olen olnud aastaid v\u00e4ga aktiivne tegelane.Olete kurb ka, et riigikogust v\u00e4lja j\u00e4ite? Saate sel kuul 72aastaseks.Ma ise pole t\u00e4hele pannud, et ma nii vana olen, aga seda, et tervis vahepeal jukerdas, panin k\u00fcll t\u00e4hele. On ka suur vabanemise tunne, sest riigikogus pead kohati tegelema asjadega, mis ei ole kutsumus. Palju r\u00e4\u00e4gitakse uutest ideedest ja verevahetusest, paraku on v\u00e4hemalt sama palju n\u00e4iteid, kus uued ideed on isegi mitte h\u00e4sti unustatud vanad. Ideed k\u00e4ivad ringiratast.Tooge n\u00e4ide.Tulin Tartus v\u00e4lja m\u00f5ttega, et j\u00e4rgmise valimisplatvormi p\u00f5hja kirjutab Keskerakonna Tartu noortekogu. Sain v\u00e4ga huvitava programmi, mis polnud isegi mitte meie eelmine platvorm, vaid \u00fcle-eelmine. K\u00f5ik unistavad sellest, et l\u00e4hevad riigikokku ja vajutavad seal gaasi, aga tegelikult on v\u00e4ga vaja akadeemilise taustaga inimesi selleks, et m\u00f5nes kohas pidurit vajutada. Seda eriti nende ideede ja m\u00f5tete osas, mis on \u00e4ra proovitud ja maha p\u00f5lenud, aga tunduvad ikka ahvatlevana.Kas riigikogus selliseid tavam\u00f5istes lolle inimesi ka on?Ikka! Alati on olnud! M\u00f5ni laulab ilusti, m\u00f5ni r\u00e4\u00e4gib ilusasti. On neid, kes tunnevad ennast natuke \u00f5nnetuna, sest kui keegi tuleb riigikokku jutuga, et tema seisab selle v\u00f5i tolle spordiala arendamise eest, saab ta teada, et seda ei panegi riigikogu paika. Sellega tegeleb ol\u00fcmpiakomitee. Massiliselt on inimesi, kellel on omavalitsuse taust, mis on \u00fchelt poolt v\u00e4ga hea. Aga ta tuleb riigikokku ja \u00fctleb, et lahendab \u00e4ra need k\u00fcsimused, mis j\u00e4id kohalikus volikogus lahendamata. Need k\u00fcsimused on samas selgelt kohaliku omavalitsuse otsustada ja tekib k\u00fcsimus, miks ta siis istus oma koduvalla volikogus nagu kult rukkis ega otsustanud. Samas on riigiasutustest p\u00e4rit riigikogulastel kohati probleeme Tallinnast kaugemale j\u00e4\u00e4va elu tunnetamisega.Aga lollidest r\u00e4\u00e4kides peaks vaatama v\u00e4hemalt seda, et m\u00f5ne spetsiifilise arsti patsiendid riigikokku ei tuleks.On seal selliseid?L\u00e4bi aegade on mitmeid, jah, ikka! Tahaks kohe nimesid nimetada, aga ei soovi endale ja teile pange kaela t\u00f5mmata. Vaimne tervis on t\u00e4htis. Ja k\u00fcll oleks hea, kui riigikogu liikmel oleks ka haridus, haritus ja s\u00fcvenemisv\u00f5ime.\u00dctlesin juba 2007. aastal riigikogu k\u00f5netoolist, et meie \u00fchiskonnas pole k\u00f5rgharidus olnud kunagi varem nii madalalt v\u00e4\u00e4rtustatud kui t\u00e4na. Ma arvan, et olukord pole vahepeal paranenud, pigem vastupidi. Eesti rahvas on olnud l\u00e4bi kolme sajandi hariduse usku, aga 21. sajandil on see usk k\u00f5vasti p\u00f5dema j\u00e4\u00e4nud. Me r\u00e4\u00e4gime, et meil on vaja rohkem doktorikraadiga inimesi, ja langetame siis rahapuudusel doktori\u00f5ppe n\u00f5uded peaaegu magistri\u00f5ppe tasemele. Kui s\u00f5nades olulised v\u00e4\u00e4rtused ei ole kaetud rahalise toega, siis pole see t\u00f5siselt v\u00f5etav.Aga teie poliitikuelul on n\u00fc\u00fcd l\u00f5pp?Minu elukvaliteeti on tohutult halvendanud kodust kaugel elamine. Ma arvan, et riigikokku kandideerimisega ongi k\u00f5ik. Muude asjade kohta ma ei tea, sest mul oli vahepeal au olla kuus p\u00e4eva koomas. Ma ei tea, kas me j\u00e4rgmisel kuul saame kokku v\u00f5i kuulame pasunamuusikat, kuigi praegu peaks mul k\u00f5ik olema palju parem. N\u00e4itajad on head. Olen olnud kuid haiglas ja k\u00fcsinud kogu aeg, mis p\u00e4eval ma t\u00f6\u00f6le v\u00f5in minna ja mulle on \u00f6eldud, et v\u00f5ta palun rahulikult.Aga ma ei pea v\u00f5imatuks kandideerimist Tartu volikokku.Keskerakonda tabas ikkagi valimistel katastroof. Mis sellega n\u00fc\u00fcd peale hakata?Ma ei arva seda, et Keskerakonnal oleksid juba hingekellad l\u00f6\u00f6nud, aga olen n\u00f5us, et tuleb j\u00f5uliselt oma elamist ja t\u00f6\u00f6d \u00fcmber korraldada. Pean veaks seda, et me ei otsinud piisavalt kompromisse Reformierakonnaga.Kas J\u00fcri Ratas peab juhi kohalt lahkuma?See oleks katastroof.Miks? Kas te peate silmas vene tiiba? Nad v\u00f5taksid juhtimise \u00fcle?Ei, kohe ei v\u00f5ta, aga suur osa erakonnast v\u00f5taks Ratase lahkumist kui \u00fclev\u00f5tmise m\u00e4rki.Eelk\u00f5ige eesti emakeelega osa?Paraku on see nii.Mihhail K\u00f5lvart on tark mees, aga keeruline on aru saada, mis tema peas tegelikult toimub.Saan teist aru. Eks iga\u00fchel ole oma keskkonnast palju kaasa v\u00f5etud (korea-eesti p\u00e4ritolu K\u00f5lvarti lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Lasnam\u00e4e venekeelses keskkonnas). See m\u00f5jutab inimest. Eks peljatakse tema Tallinna-kesksust.Neil valimistel ei saanud Keskerakond Tartus enam isegi \u00fchte mandaadikest. Tartu piirkonna esimees Jaan Toots sai v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li teist, kes te praktiliselt kampaaniat teha ei saanud. P\u00e4rast teie v\u00e4ljal\u00fckkamist sellest Tartu pundist on toimunud piirkonnas kuidagi eriti hoogne allak\u00e4ik.Meil on Tootsiga \u00fchiskonnast j\u00f5uliselt erinevad arusaamad, ehkki kindlasti on m\u00f5lemal milleski \u00f5igus. Olen l\u00e4bi ajaloo k\u00f5ige pikema staa\u017eiga linnavolikogu esimees - kokku 14 aastat (praegu Must p\u00e4rast piirkonna juhtimisega seotud v\u00f5imuv\u00f5itlusi volikokku ei kuulu ja Keskerakond ei ole koalitsioonis - N. N.).Savisaar ise ei suutnud teid piirkonnajuhi kohalt kangutada ja siis tuleb keegi Toots ja teeb \u00fcks-null. K\u00f5lab ju absurdselt.Ei, Toots ei \u201eteinud mulle \u00e4ra\u201c. Arvasin, et piirkonna juhtimises on vaja teha p\u00f5lvkondade vahetus ja ise ei kandideerinud. Seevastu kangutas Toots koos mitme m\u00f5ttekaaslasega minu poolt piirkonna esimehe kandidaadiks esitatud ja v\u00f5rreldes meiega noorukest Monica Randa ja saavutas koguni tema erakonnast v\u00e4ljaheitmise.Meil oli selline s\u00fcmpaatne vana kaardiv\u00e4gi, mulle endavanused ja vanemad mehed v\u00e4ga meeldisid, aga \u00fches asjas l\u00e4ksid meie arvamused lahku - nad arvasid, et noorenduskuur t\u00e4hendab seda, et n\u00fc\u00fcd hakkavad nemad juhtima.Miks tekib parteide peakontorites ikka ja j\u00e4lle loll idee saata Tartu-sugusesse tugeva identiteediga linna ...... k\u00fclvivolinik!Jah, need t\u00fc\u00fcbid on meie vaimule tihti t\u00e4iesti sobimatud. Mismoodi seda haigust ravida?See ongi haigus. Keskerakonna tohutu suur murekoht on tema Tallinna-kesksus. Mida siis teha? Eesti, see on Tallinn! Savisaar kangutas mind p\u00e4ris j\u00f5uliselt, aga j\u00f5udsime aasta enne tema surma ikka p\u00e4riselt \u00e4ra leppida.Tavaliselt on nii, et kui kaks vana meest l\u00e4hevad t\u00fclli, lepitab neid ainult surm.Mina arvasin ka, et surm lepitab, aga sel juhul ju \u00fcks pool ei tea, et me \u00e4ra leppisime! Oleme Edgariga v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi saanud 50 aastat.Te olite parimad s\u00f5brad!T\u00e4pselt nii! Kui Edgari tervis 2015. aastal \u00fcles \u00fctles, siis olid seal meie vaenu ehitamise arhitektid - m\u00f5ni neist on k\u00fcll praegu hoopis teises erakonnas ja r\u00e4\u00e4gib, et ta on Edgari suur s\u00f5ber. Tervelt aasta aega isegi oli.Peeter Ernitsat peate silmas?Mul ei tule nimi meelde. K\u00e4isin Keskerakonna Tartu maakonna koosolekul ja seal k\u00fcsiti Edgari tervise kohta. \u00dctlesin neile, et esimese asjana peab Edgar v\u00f5tma aja maha ja p\u00fchenduma oma tervisele. Ei ole v\u00f5imalik olla haige ja erakonda juhtida. Seda t\u00f5lgendati kohe nii, et Edgar tuleb maha valida ja Kadri Simson esimeheks panna.Enne neid jamasid k\u00e4isin tal sageli k\u00fclas nii Hundisilmal kui Roosikrantsi t\u00e4naval. Tema kurjad koerad minu peale ei haukunud, \u00f5petasin neile halbu kombeid: kui varem tuli neile p\u00f5\u00f5sast vaarikaid korjata, siis mina \u00f5petasin, kuidas ise vaarikaid korjata. K\u00f5ik madalamad oksad tegid nad puhtaks!Kuidas koeri vaarikaid korjama \u00f5petada?N\u00e4itasin neile ette, koerad teevad ju asju j\u00e4rele. Aga t\u00fcli kulminatsioon saabus siis, kui olin Balti assambleega 2016. aastal terve pika n\u00e4dala Islandil. M\u00f5ned minu oponendid v\u00e4itsid samal ajal Edgarile, et mind pole riigikogus seet\u00f5ttu, et s\u00f5idan m\u00f6\u00f6da L\u00f5una-Eestit ringi ja agiteerin tema vastu.Keegi laimas teid?Jah, nii oli! P\u00e4rast seda Edgar mu telefonik\u00f5nesid vastu ei v\u00f5tnud. Aga eks juba Kadri (Musta t\u00fctar - N. N.) kandideerimine erakonna juhiks 2015. aasta s\u00fcgisel tekitas temas umbusku, ehkki siis me veel suhtlemist ei l\u00f5petanud. K\u00fcsisin Edgarilt, miks ta viimasel ajal minuga nii morn on. \u00dctlesin talle, et olen p\u00fc\u00fcdnud tema vastu mitte \u00fchtki s\u00f5na \u00f6elda ja olla neutraalne, aga Edgar vastas, et oleks oodanud minult natuke enamat kui neutraalsust.Kas ta siis inimlikult ei saanud aru, et veri on paksem kui vesi?Ta proovis, aga kui olukorda veel v\u00f5imendati minu talle vastu t\u00f6\u00f6tamise jutuga, oli Edgari jaoks pilt selge. Aga meie leppimise lugu oli selline, et hakkasin Erkile (Savisaare poeg - N. N.) r\u00e4\u00e4kima, et kauaks jumal neid aastaid annab, et me oleme Edgariga teineteisest 50 aastat poolelt s\u00f5nalt aru saanud. Julgen \u00f6elda, et ma tundsin Edgarit vist k\u00fcll k\u00f5ige paremini. Tundsin teda kui v\u00e4ga palju paremat inimest sellest, kellest on tonte maalitud. Tunnetasin aga sedagi, et kui tema tervis kehvemaks j\u00e4i, hakkasid talle meeldima need, kes r\u00e4\u00e4givad ilusat juttu.Tunamullu s\u00fcgisel v\u00f5ttis Erki mu oma auto peale ja s\u00f5idutas Hundisilmale. Marssisin sisse ja tuli v\u00e4lja, et Erki polnud oma isa mu tulekust hoiatanud. Edgar k\u00fcsis teisest toast: \u201eErki, kes sul kaasas on?\u201c. R\u00e4\u00e4kisime k\u00f5igepealt pool tundi mitte asjast, vaid nii, nagu oleksime \u00fcleeile laiali l\u00e4inud.Nagu vanadel s\u00f5pradel ikka?Jah, nagu vanadel s\u00f5pradel ikka - naistest, hobustest ja kaardim\u00e4ngust, aga ka Venemaast. V\u00f5isime vanu jutte edasi r\u00e4\u00e4kida ja see oli v\u00e4ga hea m\u00e4rk. Ja edasi hakkasime k\u00f5nelema oma t\u00fclidest ja j\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et kurat! - maailm ongi selline paik, kus emotsioon m\u00e4ngib. \u00dctlesin, et ma ei tahaks hauda minna, nii et meil j\u00e4\u00e4b t\u00fcli \u00f5hku. Ma ei \u00f6elnud, et ma kardan, et \u00e4kki ta sureb enne mind.Leppisime ilusasti \u00e4ra, aga nii tihedat suhtlust enam ei tekkinud nagu vanasti, sest minust ei olnud \u00fcle n\u00e4dala k\u00fclas k\u00e4ijat. Hiljem meil enam nii pikka ja s\u00fcdamlikku kohtumist polnud.K\u00f5ik tunnevad teid elup\u00f5lise keskerakondlasena, kelle Savisaar 1996. aastal parteisse kutsus, aga kui paljud m\u00e4letavad, et te alustasite 1989. aastal hoopis Eesti Rojalistlikus Parteis (tuntud eelk\u00f5ige suurejooneliste vaatem\u00e4ngude poolest ja l\u00e4bi huumoriprisma poliitikale l\u00e4henemise - N. N.)?Rojalistlik partei oli minu idee, \u00e4rgu Kalle Kulbok solvugu (Kulbok oli kuningriiklaste tuntuim k\u00e4ilakuju - N. N.). L\u00e4ksin sealt 1991. aastal Rootsi ja j\u00e4in seet\u00f5ttu rojalistidest k\u00f5rvale. Aga selle partei l\u00f5ime me seep\u00e4rast, et oli aeg, kui Eesti \u00fchiskonnas oli tohutult palju vihkamist. Isegi parlamendis polnud oponent kohati oponent, vaid vaenlane. P\u00fc\u00fcdsin kuningriiklastega juurutada vihkamiseta Eestit, mille peale Kulbok \u00fctles, et t\u00f5epoolest! Ta lisas muiates, et kes sellega n\u00f5us ei ole, selle laseme laternaposti k\u00fclge puua.Tahate \u00f6elda, et praegu on poliitikas vihkamist v\u00e4hem?M\u00f5neti v\u00e4hem, jah! Sellise vihkamiseni enam ei k\u00fc\u00fcndita.Te n\u00e4ete praegu parem v\u00e4lja kui valimisplakatil.See on palatis tehtud foto. Aga mul oli k\u00f5igele vaatamata v\u00e4ga hea fotograaf t\u00fctar Susan (tegu ongi professionaalse fotograafiga - N. N.). Tema \u00fctles, et p\u00fc\u00fca ikka natuke naeratada ka. See ei olnud minu jaoks hea hetk.Sellel plakatil n\u00e4htu ei viita vist dieedi pidamisele, olite varem parajalt paks mees oma parimates aastates.Oma tervisest r\u00e4\u00e4kida on inimestel kohati ebameeldiv ja piinlik, aga ma ei saa ka \u00f6elda, et midagi ei r\u00e4\u00e4gi. \u00dctleme siis nii, et kahe viimase aasta jooksul on olnud mitu h\u00e4irekella. Olin kaks korda koroonas. Pidasin mitmes v\u00e4lisriigis mitu k\u00f5net ja olen hiljem vaadanud neid videoid - ma n\u00e4en seal tagantj\u00e4rele v\u00e4ga haiget inimest, aga kohapeal nagu v\u00e4ga ei tunnetanudki.Halenaljakas on see, et kui ma olin eelmisel kevadel Valloonia parlamendis puldis, n\u00e4is endine Aadu olevat isegi tagasi. Mul oli ainult \u00fcks unistus - et kohe tuleb suvi ja siis ma magan v\u00e4lja. Aga ma ei saanud Belgiast enam h\u00e4sti koju. Br\u00fcsselis helistasin Kadrile (eurovolinikust t\u00fctar - N. N.) ja palusin tema korteriv\u00f5tmeid. Kosusin seal paar p\u00e4eva. Tagantj\u00e4rele naeran selle \u00fcle, et v\u00f5tsin ennast kokku ja olin \u00fche p\u00e4eva Belgia rahvusarhiivis. S\u00f5itsin siis Tallinna ja edasi Tartusse, kus l\u00e4ksin EMOsse. Kui v\u00f5eti vereproovid, olid arstid t\u00f5elises paanikas.Mingil hetkel oli niimoodi, et hapniku omastamine oli praktiliselt olematu ja tundsin, et \u00f5hku ei ole. Ainus koht, kus sain hingata, oli suur kuusk \u00f5ues. L\u00e4ksin kuuse sisse, nagu \u00f6eldakse, p\u00f6\u00f6rasin nina \u00fclespoole ja tundsin, et siin on \u00f5hku. Ja edasi tuli kogu see kannatuste rada.Diagnoos?Leukeemia.Kui Savisaar suri, olite teie haiglas?Ja siis ei lubanud arstid mind matustele. L\u00f5puks ikka lubasid, sest \u00fctlesin, et pean minema. Tallinna \u00e4rasaatmisele ma ei l\u00e4inud, k\u00fcll aga V\u00f5nnu kalmistule, kuhu ta maeti. K\u00f5ndisin seal kahe toreda daami k\u00e4evangus. Nemad hoidsid mind p\u00fcsti. Kuna oli v\u00e4ga libe ja isegi K\u00f5lvart koperdas, siis ei paistnud \u00f5nneks ma selles seltskonnas kuigiv\u00f5rd esile. \u00dclikonna all olid dressid, need tegid mind ka veidi turskemaks.Milline on arstide prognoos?Need on erinevad. \u00dcks h\u00e4sti p\u00fc\u00fcdlik resident v\u00f5ttis minu andmed, uuris neid ja \u00fctles kirjanduse p\u00f5hjal, et keskmine elumus (raskelt haige inimese prognoositav eluiga - N. N.) on kaks aastat, aga siis tormas minu juurde meditsiiniprofessor, kes teatas, et resident ei avanud selle haigusega inimeste surma vahetuid p\u00f5hjuseid. Esimene kiire surma p\u00f5hjus on depressioon, teiseks infektsioonid ja kolmandaks traumad.Olete j\u00e4tnud endast alati v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msameelse inimese mulje, kas teil tuli ka depressioon?Nii arstid kui teised minu \u00fcmber tegid t\u00f6\u00f6d selle nimel, et mul depressiooni ei tekiks. Professor Hele Everaus on nagu kaitseingel, tema t\u00f5lkis mulle kogu aeg lahti k\u00f5ik n\u00e4itajad. On \u00fcks tuntud tartlane, kellel oli 11 aastat tagasi h\u00e4mmastavalt sarnane diagnoos. Tema toimetab siiani oma vallas aktiivselt.Raskelt haigete inimeste suhtumises oma haigusesse on erinevad etapid. Teie olete selle esimese kriisi l\u00e4bi teinud ja pigem optimistlikus meeleolus?Ma olen ratsionaalses etapis. Ma m\u00f5istan, et minu jaoks on saabunud uus reaalsus. Ma elan selles p\u00e4evas, mis on. Olen omaks v\u00f5tnud arusaama, et m\u00f5nikord elataksegi korraga \u00fcks kuu v\u00f5i \u00fcks aasta, \u00f5nneks veel mitte \u00fcks p\u00e4ev.Minu missioon on mu pooleliolevad raamatud. Et kui oled koerast \u00fcle, aga saba vajab veel kammimist, siis tahaks need sabad \u00e4ra kammida. Ma olen \u00f5nnelik selle \u00fcle, et m\u00f5istus ja m\u00e4lu on korras. Vahepeal tekkis selline imelik s\u00fcndroom nagu superm\u00e4lu. Seda fenomeni peavad arstid seletama, aga \u00e4kki suutsin ma leht-lehelt meelde tuletada palju aastaid tagasi loetud arhiivitoimikuid. Vaatasin neid nagu videost.Teil ilmubki peagi raamat.Raamatu pealkiri on \u201eEesti ajalugu Vene arhiivis\u201c. Algul ma m\u00f5tlesin, et see v\u00f5iks ilmuda 25. m\u00e4rtsil, aga siis tuli mulle meelde, mis mu ema mulle \u00fctles. Minu s\u00fcnnip\u00e4ev on 25. m\u00e4rtsil ja seda ei t\u00e4histatud lapsep\u00f5lvekodus P\u00e4rnumaal Toris kunagi. Ema seletas mulle, et s\u00fcnnip\u00e4ev ei ole \u00fcldse t\u00e4htis p\u00e4ev. Aga venna k\u00fcmnendat s\u00fcnnip\u00e4eva nad ju t\u00e4histasid!V\u00e4ikese Aadu lapsep\u00f5lvetrauma!T\u00e4iesti! Ka mina olen omal moel k\u00fc\u00fcditamiste ohver (T\u00e4pselt kaks aastat enne Musta s\u00fcndi ehk 25. m\u00e4rtsil 1949 algas m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamine - N. N.)! Ema \u00fctles hiljem, et \u00fcldrahvalikul leinap\u00e4eval, kui ka meie suguv\u00f5sa sai k\u00f5vasti pihta, ei saanud meie ju pidada pidu! Olengi hiljem pidanud korduvalt oma s\u00fcnnip\u00e4evi 17. aprilli paiku, mis on tegelikult mu ema s\u00fcnnip\u00e4ev. Ma arvangi, et raamat ilmub siis.Kui suur tellis see raamat on?800 lehek\u00fclge. P\u00fc\u00fcdsin kirjutada v\u00f5imalikult populaarses vormis.Kui palju on seal asju, mis on seni meie ajalooteadvuses valged laigud?H\u00e4sti palju.Tooge isu tekitamiseks m\u00f5ni n\u00e4ide.N\u00e4iteks Tartu \u00fclikooli ajalugu, mis on minu raamatus hoopis teistsugune kui selles tr\u00fckises, mis ilmus 1982. aastal. Tartu \u00fclikool oli eesrindlane Vene impeeriumi laiendamise teoorias ja praktikas. Massik\u00fc\u00fcditamiste teooria t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja meie kandi meeste, baltisakslaste poolt.Seesama, mida N\u00f5ukogude Liit hiljem nii edukalt ellu viis?Jah. Baltisakslastest teoreetikud t\u00f6\u00f6tasid selle v\u00e4lja.\u00dctlesite, et v\u00f5iksite oma hangitud arhiivimaterjalide p\u00f5hjal veel 30 aastat jutti kirjutada. Mida veel oodata?Mitu raamatut on pooleli. Kui ma k\u00e4isin Siberis eesti k\u00fclades, siis r\u00e4\u00e4kisid seal vanamemmed, et s\u00f5da algas 1938. aastal. Vaidlesin neile vastu, aga \u00fcks mutike lausa solvus selle peale. V\u00f5tsin siis arhiivist v\u00e4lja sellesama Vambola k\u00fcla materjalid ja selgus, et 1937. ja 1938. aastal lasti seal maha 56 eesti meest, aga teises maailmas\u00f5jas sai surma 28 meest ehk kaks korda v\u00e4hem. Ja siis oligi selge, millal s\u00f5da nende jaoks algas. Mul on maha pildistatud unikaalne dokument 1938. aasta 31. jaanuarist, millega kompartei keskkomitee otsustas kuulutada eestlased kui rahvuse n\u00f5ukogude korra vaenlaseks.Kirjutasin sellest ja sain k\u00e4sikirja valmis natuke enne pronksi\u00f6\u00f6d. Siis \u00fctles Edgar, et pane see n\u00fc\u00fcd paariks aastaks k\u00fclmkappi, et meie saame aru, mis seal tegelikult toimus, aga pooled s\u00f5pradest ja vaenlastest m\u00f5istaksid raamatut nii, et \u201etapa venelast\u201c. Sellist \u00fcleskutset k\u00fcll polnud, aga faktoloogia v\u00f5ib lugeja m\u00f5tteid vastavas suunas juhtida. Siiamaani on see raamat mul k\u00fclmkapis.Seega olete j\u00e4tnud poliitilistel p\u00f5hjustel oma uurimusi avaldamata?Jah, nii ongi! K\u00f5ige hullemal n\u00f5ukogude ajal sattusid mu k\u00e4tte Konstantin P\u00e4tsi toimikud, mis sisaldasid tema korruptsiooniasju. Aga mul oli orgaaniline vastumeelsus sellest kirjutada, sest meie presidendile tehti l\u00f5puks liiga ja ma ei l\u00e4he ometi nende leeri, kes \u00fctlevad, et tegelikult oli ta suli.Mul j\u00e4i kunagi laulva revolutsiooni t\u00f5ttu pooleli ka raamat P\u00e4rnumaa asustusajaloost, \u00f5igupoolest on see enam-v\u00e4hem kokku kirjutatud. Poliitika tuli vahele. See tekst pole hapuks l\u00e4inud, tahaks ka selle saba \u00e4ra kammida.Olete varem lubanud kirjutada ka raamatu poliitikast ja enda elust. Kuidas sellega on?Sellega on raske. Midagi ma tahaksin kirjutada, aga pean t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorras l\u00e4bi m\u00f5tlema, millest ma kirjutan. K\u00f5igest ei j\u00f5ua.loe ja kommenteeri WWW.OHTULEHT.EE\"\u201eOlen korjanud maailma 55 arhiivist nii palju materjali, et v\u00f5iksin kirjutada j\u00e4rgmised 30 aastat sellest ajaloost, mida teised ei tea.\"\"\u201eAga lollidest r\u00e4\u00e4kides peaks vaatama v\u00e4hemalt seda, et m\u00f5ne spetsiifilise arsti patsiendid riigikokku ei tuleks.\"KESKERAKONNA KEERULISED AJAD: Hoolimata valimiskaotusest leiab Aadu Must, et J\u00fcri Ratase lahkumine erakonna juhi kohalt oleks katastroof.\u00dcKS KUU V\u00d5I AASTA KORRAGA: \u201eOlen omaks v\u00f5tnud arusaama, et m\u00f5nikord elataksegi korraga \u00fcks kuu v\u00f5i \u00fcks aasta, \u00f5nneks veel mitte \u00fcks p\u00e4ev.\u201c Aldo LuudNILS NIITRA"}
{"text":"Tuneesia president taastab diplomaatilised suhted S\u00fc\u00fcriagaTUNIS, 11. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Tuneesia president Kais Saied on otsustanud taastada diplomaatilised suhted S\u00fc\u00fcriaga, mis katkesid k\u00fcmne aasta eest protestiks Damaskuse repressioonide vastu poliitiliste vastaste mahasurumiseks.\n\"Miski ei \u00f5igusta Tuneesia suursaadiku puudumist Damaskuses ja S\u00fc\u00fcria suursaadiku puudumist Tunises,\" \u00fctles Saied n\u00f5upidamisel v\u00e4lisminister Nabil Ammariga, mille video avaldas presidendikantselei reede \u00f5htul.\n\"K\u00fcsimus S\u00fc\u00fcria re\u017eiimist puudutab ainult s\u00fc\u00fcrlasi,\" lisas Tuneesia president, taunides sekkumist teiste riikide valikutesse.\nSaied mainis juba veebruaris kavatsust \"tugevdada diplomaatilist esindatust\" S\u00fc\u00fcrias.\nTuneesia saatis S\u00fc\u00fcria suursaadiku v\u00e4lja 2012. aastal, kui Damaskus kodus\u00f5ja hakul president Bashar al-Assadi vastaseid veriselt maha suruma asus.\nDiplomaatiliste sidemete katkestamise ajal oli Tuneesias v\u00f5imul president Moncef Marzouki, kelle vastased kritiseerisid seda teravalt.\n2015. aastal astus Tunis sammu suhete taastamise poole, m\u00e4\u00e4rates Assadi re\u017eiimi juurde konsulaaresindaja, et olla kursis tuneeslaste olukorraga S\u00fc\u00fcrias.\nTuneesias tulid oktoobris tuhanded inimesed t\u00e4navatele protestima Saiedi v\u00f5imuhaaramise vastu, mis hiljem p\u00f5hiseaduses kinnitati. Rahvas kardab autokraatia naasmist, kuid protestitakse ka kiire inflatsiooni, t\u00f6\u00f6tuse ja poliitilise korruptsiooni vastu.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"VIDEO: Vene Wagneri grupeeringu juht \u00fctles, et kavatseb p\u00fcrgida Ukraina presidendiksKavatsen p\u00fcrgida Ukraina presidendiks 2024. aastal koos Petro Poro\u0161enko ja Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskiga, \u00fctles oma poliitilisi ambitsioone tutvustades Vene Wagneri s\u00f5jalise grupeeringu juht Jevgeni Prigo\u017ein.\nPrigo\u017ein tegi selle avalduse Ukraina idaosa rindelinnas Bahmutis \u00fche 9-korruselise kortermaja katusel, mille Wagneri v\u00f5itlejad olid eelnevalt linnas h\u00f5ivanud.\nPrigo\u017ein \u00fctles \u00fchtlasi, et Wagneri \u00fcksused on j\u00f5udnud peaaegu Bahmuti kesklinnani. See on neist juba kiviviske kaugusel.\nEdasi liikumine on aga Bahmutis v\u00e4ga raske, sest Ukraina v\u00e4ed panevad visalt vastu, v\u00f5itlus k\u00e4ib s\u00f5na otseses m\u00f5ttes iga maja p\u00e4rast. Kogu aeg saadab Ukraina uusi reserve peale.\nPrigo\u017ein kommenteeris k\u00fcsimust, kas ta on valmis ostma oma raha eest laskemoona. Ta \u00fctles, et selleks on vaja 10 000 tonni laskemoona \u00fches kuus. \u00dcks kilo laskemoona maksab aga turul 50 dollarit. Kokku teeb see 500 miljonit dollarit. Koos muu relvastusega nagu tankid ja tankit\u00f5rjeraketid on kulu miljard dollarit kuus. Sellist raha pole v\u00e4lja k\u00e4ia \u00fchelgi ettev\u00f5tjal.\nSamas on Venemaal palju gaasi, kulda, s\u00fctt ja muud, mille eest relvastust soetada. Ta kinnitas, et Venemaal tal poliitilisi ambitsioone pole, nii et tuleb vajalikku moona anda.\nPrigo\u017ein \u00fctles, et Wagneri s\u00f5dalased hukkuvad selleks, et t\u00e4ita \u00fchist eesm\u00e4rki. See on vastase v\u00e4gede sidumine ja nende h\u00e4vitamine. Kui Wagneri s\u00f5dalasi ei aidata, siis muutub selle eesm\u00e4rgi saavutamine v\u00e4ga keeruliseks.\nIgal juhul hukkuvad v\u00f5itlejad s\u00f5jas, \u00fctles Prigo\u017ein. S\u00f5da on sellisena loodud. \u00dcks armee h\u00e4vitab teist. See armee, mis esimesena hukkub, annab k\u00e4est oma territooriumi, liigub rindejoonest v\u00f5imalikult kaugele ja rohkem enam kedagi kunagi ei t\u00fc\u00fcta, kuni uus p\u00f5lvkond peale kasvab. Just selle nimel hukkuvad t\u00e4na Wagneri s\u00f5dalased.\nK\u00fcsimusele, kas Prigo\u017ein on Ukraina julgeolekuteenistusega SBU kokku leppinud, et raha eest Bahmut maha j\u00e4tta vastas ta, et vaenlasel on muidugi raske uskuda, aga millegip\u00e4rast ei taha Ukraina juhid Zelniski ja Zalu\u017en\u00f5i tulla Bahmuti v\u00f5tma. Ta \u00fctles, et on k\u00fcsimus, et kes v\u00f5ttis raha, kui Vene v\u00e4ed tegid hea tahte \u017eesti, andes \u00e4ra Hersoni ja Harkivi oblasti ja paljud teised kohad? \u201eMina ei v\u00f5tnud,\u201d \u00fctles Prigo\u017ein, \u201eja ka siin ei kavatse seda teha.\u201d\nK\u00fcsimusele, kas tal olid korruptiivsed sidemed 2017-2018. aastal v\u00f5i muudel aastatel vastas Prigo\u017ein, et igal \u00e4rimehel Venemaal on olnud korruptiivsed sidemed, aga neist ta r\u00e4\u00e4kima ei hakka. \u201eKorruptiivsed sidemed l\u00e4hevad minuga koos hauda,\u201d \u00fctles ta.\nEdasi r\u00e4\u00e4kis Prigo\u017ein poliitilistest ambitsioonidest, millega seoses tegi ta olulise avalduse, mis vapustab nii Vene avalikkust kui tervet maailma.\nPrigo\u017ein \u00fctles: \u201eMul tekkisid n\u00fc\u00fcdsama poliitilised ambitsioonid ning ma v\u00f5tsin vastu otsuse 2024. aastal p\u00fcrgida presidendiks, Ukraina presidendiks. Konkureerin sellele kohale koos Poro\u0161enko ja Zelenskiga. Kui v\u00f5idan presidendi valimised, siis on k\u00f5ik h\u00e4sti. M\u00fcrske enam vaja pole. Kui aga pommitatakse edasi, siis t\u00e4hendab, et Ukraina presidendiks j\u00e4i Zelenski.\u201d\nPrigo\u017ein \u00fctles, et Venemaa peab selle s\u00f5ja v\u00f5itma, sest kaotust ei saa lubada. Selleks on vaja laskemoona, muud midagi.\nSiin on video asja kohta:\nIn 2024 I will run for the presidency of Ukraine \u2014 head of Wagner PMC Yevgeny Prigozhin pic.twitter.com\/C0Ni5FMKVx\n\u2014 War Monitor (@WarMonitors) March 11, 2023"}
{"text":"SEB t\u00f6\u00f6tajad \u00f5ppisid mullu usinaimalt v\u00f5itlust k\u00fcberkuritegevusegaTALLINN, 12. m\u00e4rts, BNS \u2013 SEB Eesti t\u00f6\u00f6tajad \u00f5ppisid eelmisel aastal kokku keskmiselt 45 tundi t\u00f6\u00f6taja kohta ja k\u00f5ige populaarsemad olid k\u00fcberkuritegevuse teemalised koolitused, teatas SEB.\nSEB personali- ja koolitusdivisjoni direktori Margit Pugali s\u00f5nul on ammu m\u00f6\u00f6das ajad, mil \u00f5ppimist seostati koolis v\u00f5i koolitustel k\u00e4imisega.\n\"Selleks et teadmiste omandamine t\u00f6\u00f6tajatele veelgi mugavamaks teha, valmis 2019. aastal SEB Grupis e-\u00f5ppe keskkond SEB Campus,\" \u00fctles Pugal. \"Statistika n\u00e4itab, et kui 2021. aastal oli SEB Eesti t\u00f6\u00f6taja keskmine \u00f5pitundide arv 22 tundi, siis 2022. aastal see praktiliselt kahekordistus ja j\u00f5udis 45 tunnini. See oli mullu ka SEB Grupi parim tulemus.\"\nSEB turbekeskuse turbejuhi K\u00e4tlin Kuke kinnitusel peavad koolitused olema ka ajakohased. N\u00e4iteks eelmise aasta populaarseimad koolitused olid seotud k\u00fcberkuritegevuse teemadega.\n\"Interneti vahendusel toime pandud kelmusi on aasta-aastalt aina rohkem,\" selgitas Kukk. \"Pettuste hulk suurenes eelmisel aastal v\u00f5rreldes 2021. aastaga umbes 10 protsenti. Selle valguses on \u00fclioluline k\u00fcberkuritegevuse teemadega kursis olla \u2013 et \u00e4ra tunda erinevaid petuskeeme ning iseennast, oma kliente, koost\u00f6\u00f6partnereid ja ka avalikkust v\u00f5imalikest ohtudest teavitada.\"\nKui k\u00fcberkuritegevusega seonduvad koolitused on tugevalt seotud pangandusvaldkonnaga, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal olid populaarsed ka koolitused, mis keskendusid tasakaalu leidmisele elus.\n\"Aina rohkem r\u00e4\u00e4gitakse, kui oluline on leida tasakaal t\u00f6\u00f6 ja eraelu vahel. Selleks on aga vaja oskusi, vahendeid ja t\u00f6\u00f6riistu. Tervisekuu raames pakkusime koolitusi, loenguid ja tegevusi, mis just sellele teemale keskendusid. Lisaks pakkusime geopoliitilise kriisi puhkedes oma t\u00f6\u00f6tajatele koolitusi, mis aitasid paremini toime tulla negatiivsete uudiste ning keskkonna kiiresti muutuvate oludega,\" m\u00e4rkis Pugal.\u00a0\nTa lisas, et uute teadmiste ja oskuste omandamine on oluline nii professionaalsel kui ka isiklikul tasandil, kuid tihtipeale on keeruline leida aega, motivatsiooni v\u00f5i hoopis huvipakkuvat ja usaldusv\u00e4\u00e4rset materjali.\n\"Ma usun, et SEB Campus on t\u00f6\u00f6tajate seas nii soojalt vastu v\u00f5etud, kuna sinna on koondunud professionaalne, innovaatiline ja mitmek\u00fclgne materjal,\" \u00fctles Pugal.\nLisaks pangandusvaldkonna koolitustele on e-\u00f5ppe keskkonnas n\u00e4iteks juhtimise, digi- ja tehnoloogiap\u00e4devuste ning enesejuhtimise ja efektiivse ajakasutuse oskuste arendamisega seonduvaid koolitusi. Pugali kinnitusel toetab \u00f5ppimist ka paindlikkus ehk v\u00f5imalus valida mida, millal, kus ja kuidas uusi oskusi omandada. Nimelt saab SEB Campust kasutada ka v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega ning isiklikes seadmetes, mis teeb \u00f5ppimise mugavaks ja k\u00e4ttesaadavaks.\n\"Taskuh\u00e4\u00e4linguid ja veebiseminare on hea kuulata muude tegevuste k\u00f5rvalt, n\u00e4iteks \u00f5htuse jalutusk\u00e4igu, trenni v\u00f5i l\u00f5unapausi ajal. Lisaks on k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tajate kalendrisse broneeritud reede hommikuti \u00f5pitund, sest soovime, et t\u00f6\u00f6tajad leiaksid igan\u00e4dalaselt aega enda arendamiseks,\" r\u00e4\u00e4kis Pugal. \" Kui v\u00e4lja pakutud aeg ei sobi, saab seda \u00a0enda soovide ja vajaduste kohaselt muuta.\"\nSEB Campuse keskkonda on koondatud nii SEB enda loodud kui ka grupiv\u00e4liste partnerite materjale ja koolitusi. Kokku on pangal umbes 30 erinevat koolituspartnerit, kellest suurimad on PluralSight, Coursera ja IMD.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Aarne M\u00e4e: kumb on t\u00e4htsam, kas surmahirm v\u00f5i sugutung?\u00d6eldakse, et elu viivad edasi surmahirm ja sugutung. N\u00e4ib, et v\u00e4hemasti see viimane k\u00e4ib ka valitsuss\u00f5ltuvuses nn liberaalse frondi kohta.\nKui paar aastat tagasi r\u00e4uskasid antikonservatiivid h\u00e4\u00e4le \u00e4ra ja pugesid p\u00fckstest v\u00e4lja, et referendum abielu k\u00fcsimuses on m\u00f5ttetu ja l\u00f5hestab \u00fchiskonda, siis n\u00fc\u00fcd on Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste t\u00e4htsaimaks teemaks kujunenud trilemma \u2013 kas samasooliste abielu, kooseluseadus v\u00f5i m\u00f5lemad korraga?\nSilmakirjalikkusega pole siin mingit pistmist, rahva l\u00f5hestamisega ka mitte, eks ole\u2026 Mis sest, et meid \u00e4hvardab s\u00f5jaoht, mis sellest, et meie riik on majanduslikult k\u00e4puli, meil on vaja k\u00f5igepealt abieluv\u00f5rdsust. K\u00fcll siis vaatame edasi.\nEt see teema obligatoorne on, kinnitab t\u00f5ik, kuidas EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus ajatatult abielureferendumi h\u00e4\u00e4letusega seoses kapo ja prokuratuuri toel laiali saadeti.\nMeenutagem: 2020. aasta novembri alguses leppisid valitsuserakondade juhid kokku abielureferendumi k\u00fcsimuse s\u00f5nastuses. K\u00fcsimus k\u00f5las: \u201cKas abielu peab Eestis j\u00e4\u00e4ma mehe ja naise vaheliseks liiduks?\u201d. Valitsusliit otsustas, et rahvah\u00e4\u00e4letus abielu m\u00f5iste k\u00fcsimuse \u00fcle toimub 18. aprillil.\nEeln\u00f5u seletuskirjas viidati p\u00f5hiseaduse paragrahvile 27, mis s\u00e4testab: \u201cPerekond rahva p\u00fcsimise ja kasvamise ning \u00fchiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on v\u00f5rd\u00f5iguslikud.\u201d Samuti viidati perekonnaseadusele, kus on kirjas, et abielu s\u00f5lmitakse mehe ja naise vahel.\nJa mis j\u00e4rgnes? Sotsid teatasid, et kavatsevad rahvah\u00e4\u00e4letuse takistamiseks parlamendi t\u00f6\u00f6 halvata, esitades rahvah\u00e4\u00e4letuse eeln\u00f5ule sedav\u00f5rd palju parandusettepanekuid, et selle menetlemine j\u00e4\u00e4ks pikalt venima, mis sunniks eeln\u00f5u riiulisse panema ja k\u00fcsitluse \u00e4ra j\u00e4tma. Reformierakond oli samas paadis.\n30. detsembril 2020. aastal t\u00e4pselt kell 15.30 andis Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas p\u00f5hiseaduskomisjonile paberkandjal \u00fcle 3500 muudatusettepanekut abielureferendumi eeln\u00f5ule. Sotsiaaldemokraadid saatsid enda 5800 ettepanekut digitaalselt. Muuseas tehti ettepanek k\u00fcsida, kas Venemaal on parem elada, kas anda L\u00e4ti Saaremaale, kas v\u00f5tta kasutusele rubla, kas v\u00e4ljuda NATO-st. See k\u00f5ik pidi nali olema. Aga naljakas ei olnud enam ammu.\nRaimond Kaljulaid l\u00e4ks suisa banaalseks ja soovitas referendumil k\u00fcsida \u201eKes kellega kepib?\u201c. Abieluv\u00f5rdsuse koha pealt tundub ka praegu talle see t\u00e4htis olevat.\n13. jaanuar 2021 pidi Riigikogu kinnitama rahvah\u00e4\u00e4letuse. P\u00e4ev varem aga korraldasid kapo ja prokuratuur pressikonverentsi, kus teatasid, et Porto Franco asjas on kahtlustus esitatud Keskerakonnale ja selle peasekret\u00e4rile Mihhail Korbile. Selleks ajaks oli vahi alla v\u00f5etud Porto Franco kinnisvaraarenduse omanik Hillar Teder, keda kahtlustati altk\u00e4emaksu vahendamises ja andmises Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsusele.\nPeaminister J\u00fcri Ratas teatas j\u00e4rgneval p\u00e4eval tagasiastumisest ja viis lahkumisavalduse president Kersti Kaljulaidile.\nValitsuse laialisaatmine ja sellele eelnenud kaporatuuri operatsioon oli selgelt ajastatud ja kindla eesm\u00e4rgiga \u2013 valitsus laiali saata ja Reformierakond sinna tagasi upitada. K\u00f5ik selleks, et hoida \u00e4ra rahvak\u00fcsitlust abielureferendumi asjus. \u00dches\u00f5naga, rahva, va lumpeni, h\u00e4\u00e4lt pole vaja, n\u00fc\u00fcd otsustame kolmekesi, et meil on abieluv\u00f5rdsus.\nAga ikkagi see surmahirm ja sugutung. T\u00e4na loeme, et samasoolised paarid loodavad uuelt valitsuselt abieluv\u00f5rdsust, ent rahulduvad ka kooseluseaduse rakendusaktidega, sest poolik seadus p\u00f5hjustab samasoolistele paaridele palju n\u00e4rvi- ja rahakulu.\nT\u00fchja see elektrihind ja Euroopa suurim majanduslangus, k\u00f5rgeim inflatsioon, julgeolekukriis jne, peaasi, et sookaaslase kaissu saaks!\nJa n\u00f5nda meie koalitsioonipartnerid kaaluvadki, kas astuda samasooliste paaride elu lihtsustamiseks korraga pikem samm, seadustades kooseluseaduse rakendusaktide asemel kohe abieluv\u00f5rdsuse. Ja hoolimata otsusest, soovitavad \u201eeksperdid\u201c selle elluviimisega mitte viivitada \u2013 just n\u00f5nda nunnutab meie meedia, kes alles paar aasta tagasi kirjutas, et elus on t\u00e4htsamaid probleeme, kui see, kes kellega magab.\nJa \u00fchiskond \u2013 mis see veel on?! \u2013 las l\u00f5heneb pealegi!\nAarne M\u00e4e"}
{"text":"Eestis langeb pettuse ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evasAutor: Veiko T\u00f5kman\nKuigi investeerimispettustest on r\u00e4\u00e4gitud v\u00f5rdlemisi palju, ent sellegipoolest langetakse igal aastal arvestataval m\u00e4\u00e4ral petuskeemide ohvriks ning \u00fcldiselt ei \u00f5nnestu kaotatud ehk tegelikkuses vabatahtlikult petisele \u00e4ra antud raha enam tagasi saada.\nPolitsei P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroole teada antud juhtumite p\u00f5hjal langes Eestis 2022. aastal investeerimis- ja pangakelmuste ohvriks kokku 740 inimest, mis teeb keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas, ning kogukahju ulatus veidi \u00fcle 5 miljoni euro.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Slava Ukraini moodustas t\u00f6\u00f6mahu pideva kasvu t\u00f5ttu j\u00e4relevalveorganiTALLINN, 12. m\u00e4rts, BNS \u2013 Ukraina rahvani ligi nelja miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses abi vahendanud MT\u00dc Slava Ukraini n\u00f5uandev kogu ja juhatus v\u00f5tsid sel n\u00e4dalal kokku oma tegevuse esimese aasta ning otsustasid luua j\u00e4relevalvestruktuuri, et v\u00e4listada koost\u00f6\u00f6partneritepoolsed kelmused.\nMT\u00dc Slava Ukraini tegevusest t\u00e4itus 7. m\u00e4rtsil t\u00e4pselt aasta. \u00dcksikute ja juhuslike abiprojektidega alustanud \u00fchingust on aasta jooksul v\u00e4lja kasvanud organisatsioon, mis vajab pidevat ja p\u00f5hjalikumat juhtimist, t\u00e4psemat rollijaotust ja j\u00e4relevalvet. Seet\u00f5ttu otsustati j\u00e4rjest kasvavate t\u00f6\u00f6mahtude tingimustes laiendada juhatuse koosseisu ja luua selge j\u00e4relevalvestruktuur, muuta koost\u00f6\u00f6 s\u00fcsteemsemaks ning kaasata selle tegevusse rohkem eksperte ja kogenud asjatundjaid. Otsustati tellida ka finantsaudit ning revisjon, et muuhulgas j\u00f5uda selgusele kahe omavahel seotud Ukraina koost\u00f6\u00f6partneri usaldusv\u00e4\u00e4rsuses.\nT\u00e4nu Slava Ukrainile on Ukrainasse j\u00f5udnud \u00fcle saja erineva s\u00f5iduki, millest enamik on meditsiinilise evakuatsiooni funktsiooniga. S\u00f5jav\u00e4elise esmaabi koolitust on saanud 4797 inimest. Projekti \"1000 kangelast lumes\" raames varustati Ukraina kaitsev\u00e4elasi talveriiete komplektidega. Projekti \"Lootuse j\u00f5ulud\" raames on Ida-Ukraina tsiviilelanikkonnale jaotatud \u00fcle 18 000 abipaki. Saadetud on \u00fcle 160 drooni. Eestis on tehtud koost\u00f6\u00f6d v\u00e4ga paljude erinevate organisatsioonidega ning aasta jooksul on Slava Ukrainil tekkinud Ukrainas\u00a0k\u00fcmneid koost\u00f6\u00f6partnereid. \u00a0\n\"Selle k\u00f5ige k\u00f5rval on n\u00f5uandva kogu ja juhatuseni paraku j\u00f5udnud murettekitavad signaalid kahe omavahel seotud Ukraina partneri usaldusv\u00e4\u00e4rsuse osas,\" nentis \u00fching enda pressiteates. \"Kuna k\u00f5ikidesse sellistesse vihjetesse tuleb suhtuda \u00e4\u00e4rmise t\u00f5sidusega, siis otsustasid juhatus ja n\u00f5uandev kogu tellida finants auditi ja revisjoni, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada, kas Ukraina partnerite tegevus on olnud piisava t\u00f5hususega. Kuni auditi tulemuste selgumiseni otsustati peatada ka v\u00e4ljamaksed nimetatud koost\u00f6\u00f6partnerile Ukrainas.\"\nKuna Ukraina rahva abistamise l\u00e4bipaistvus ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus \u00e4\u00e4rmiselt oluline, loodab \u00fching tekkinud k\u00fcsimustele vastuse saada v\u00f5imalikult kiiresti ning auditi ja revisjoni tulemused avaldada esimesel v\u00f5imalusel enda \u00fcldkoosolekul.\n\"Kuni tulemuste selgumiseni ei pea me paraku \u00f5igeks kommenteerida kahtluste detaile, mille osas on avalikkusele j\u00f5udnud juba kontrollimata ja missiooni kahjustavat m\u00fcra,\" t\u00e4psustas MT\u00dc.\nSlava Ukraini juhatusel ja n\u00f5uandval kogul on \u00fchine arusaamine, kuidas edasi liikuda selle nimel, kuidas saaks koost\u00f6\u00f6s Eesti inimeste, ettev\u00f5tete ja \u00fchingutega Ukraina toetamise nimel \u00a0j\u00e4tkuda.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Microsoft v\u00f5itleb Ukrainas Venemaa k\u00fcberj\u00f5ukude vastuMicrosoft peab juba \u00fcle aasta Ukrainas r\u00e4nka v\u00f5itlust Venemaa riiklikult toetatud k\u00fcberkurjategijate vastu, kes r\u00fcndavad Ukraina valitsusasutusi, kriitilist infrastruktuuri ja ettev\u00f5tteid.USA l\u00e4\u00e4neranniku suurlinna Seattle'i l\u00e4hedal, ligikaudu poolesaja kilomeetri kaugusel Redmondis asub tarkvaragigandi Microsofti linnak. Sinna p\u00e4\u00e4seb kiirteed m\u00f6\u00f6da, mida \u00e4\u00e4ristavad rohmakad betoonist peale- ja mahas\u00f5idurambid. Kahel pool teed on tihe segamets, mis tekitab teleseriaalist \u00abTwin Peaks\u00bb tuttava, \u00fchtaegu rahustava ja \u00e4revaks tegeva meeleolu.Teekond Redmondi lookleb p\u00e4rast kiirteed veidi metsa vahel ja siis avardub vaade lihtsa joonega madalate, suurte akendega \u00f5huliste betoonmajade ja rohke haljastusega piirkonnaks, kus pole enam j\u00e4lgegi tumeda metsamassiivi tekitatud valvsusest. N\u00e4ib, nagu oleks tagasihoidlikule ja hea maitsega arhitektile antud vabad k\u00e4ed ja p\u00f5hjatu rahakott, et sadakond modernistlikus v\u00f5tmes hoonet kahesajale hektarile laiali laotada ja haljastusega v\u00e4\u00e4ristada.Microsofti Redmondi linnak on inimm\u00f5\u00f5tmeline ja turvalist enesetunnet tekitav, teedel liiguvad Microsofti logodega kaunistatud valged bussikesed, mis toovad t\u00f6\u00f6tajad suurlinnast hommikul tasuta t\u00f6\u00f6le ja viivad \u00f5htul koju.P\u00e4rast 2019. aasta koroonapandeemia algust korraldatakse valitud Euroopa ajakirjanike r\u00fchmale esimest korda eksklusiivne konverents \u00abFuture of Security\u00bb. On tunda, et selleks on eriliselt pingutatud. Enamik inimesi, kes meile kolme p\u00e4eva jooksul oma t\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4givad, kannavad Microsofti viitsepresidendi tiitlit, mitu neist pajatab nagu muuseas suurriikidevahelistest k\u00f5rgtasemel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest, mida nad l\u00e4bi viivad. M\u00f5ned nimed on ajakirjandusest p\u00e4he kulunud.K\u00f5ik kohtumised toimuvad linnaku hoonete erinevates t\u00f6\u00f6tubades - tavalisest mittemidagi\u00fctlevast valgest kuubikust kuni hiigelekraani ja kaminaga varustatud, pehmete vaipade ja tugitoolidega luksussaalini. Koridorides on seintel palju moodsat kunsti ja m\u00f5ne kunstniku nimi on p\u00e4riselt maailmakuulus.Aga isegi sellise k\u00f5rge tasemega vastuv\u00f5tul on ikka oma inimlik pool, mis m\u00f5jub tegelikult s\u00fcdantsoojendavalt ja naljakalt. Sest t\u00f5esti, pole \u00fchtegi korda, kui esitlustehnika toimiks nipsust! Ikka ei sobi esineja s\u00fclearvutile m\u00f5ni juhe, projektori pult ei t\u00f6\u00f6ta v\u00f5i slaidid ei ilmu ekraanile \u00f5iges kohas... M\u00f5ne aja p\u00e4rast saab muidugi k\u00f5ik korda, aga ikka on tunne, et esitlustehnika ei taha lihtsalt kiusu p\u00e4rast tavaliste surelike k\u00e4sule alluda, \u00fcksk\u00f5ik kui k\u00f5rgel tehnoloogilise hierarhia pulgal ta ka ei asuks.Teine kummaline asi on see, et kui akna taga hakkab sadama kerget lund, siis satuvad meie kohalikud korraldajad \u00e4revusse. P\u00f5hjaeurooplased vaatavad sebimist arusaamatusega pealt. Milles asi? Meile seletatakse veidi h\u00e4belikult, et paar sentimeetrit lund p\u00f5hjustab linnakus peaaegu paanika. Kardetakse lumme kinni j\u00e4\u00e4mist, osa t\u00f6\u00f6tajaid s\u00f5idab koju ja teevad j\u00e4rgmisel hommikul igaks juhuks kaugt\u00f6\u00f6d. V\u00f5ib-olla on asi ka kohalike s\u00f5iduoskustes, sest kui buss meid \u00f5htul Seattle'isse tagasi viis, siis pidurdasin juhi selja taga istudes ikka ja j\u00e4lle m\u00f5lema jalaga vastu bussip\u00f5randat ja hoidsin hinge kinni.KOMMENTAARH\u00e4kkerid tegelevad enda meelest \u00e4rigaROB LEFFERTS, Microsoft 365 turvalisuse valdkonna viitsepresidentK\u00fcberr\u00fcndajatel on suur majanduslik motivatsioon. Kui me r\u00e4\u00e4gime lunavarast, siis huvitab kurjategijaid eesk\u00e4tt, kuidas selle abil raha teenida ning oma investeering tagasi teenida. See t\u00e4hendab suurt hulka r\u00fcnnakuid paljude organisatsioonide vastu, sest r\u00fcndajad on majanduslikult pidevalt motiveeritud, et leiutada ja ehitada uusi vahendeid ning olla veel t\u00f5husamad.Kaitsjate t\u00f6\u00f6 on praeguses olukorras palju raskemaks muutunud. Pole lihtsalt nii palju andekaid inimesi, kui vaja oleks, sest praegu on iga kolmas t\u00f6\u00f6koht k\u00fcberturvalisuse alal t\u00e4itmata. Samal ajal toimub \u00fcha rohkem k\u00fcberr\u00fcnnakuid, kuna k\u00fcberkurjategijad automatiseerivad r\u00fcnnakuid ja \u00f5pivad uusi asju juurde.K\u00fcberkurjategijate seas valitseb samuti spetsialiseerumine. N\u00e4iteks on seal grupid, kelle peamine oskus on ettev\u00f5tte arvutiv\u00f5rkudesse sisse murdmine. Nad tegutsevad laial rindel ja neil on olemas sissemurdmiseks vajalikud t\u00f6\u00f6riistad. Aga nad ei taha ise tegeleda raha v\u00e4ljapressimisega, vaid lihtsalt m\u00fc\u00fcvad endi loodud sissep\u00e4\u00e4su v\u00f5rku kellelegi edasi. Ehk m\u00fc\u00fcvad isegi t\u00f6\u00f6riistad maha, et v\u00e4ljapressijad saaksid v\u00f5rgu sees ringi liikuda. Aga siiski on eesm\u00e4rk vaid murda sisse v\u00f5imalikult paljudesse v\u00f5rkudesse ja siis j\u00e4rgmine ohver ette v\u00f5tta. Neile see mudel sobib, sest nad ei ole seotud r\u00e4pase tegevusega, nagu ohvritelt raha v\u00e4lja pressimine.Siis on hulk inimesi, kes ei oska v\u00f5rku sisse murda, kuid kui nad saavad ligip\u00e4\u00e4su v\u00f5rgule, siis oskavad sellise segaduse tekitada, mis sunnib ohvreid neile lunaraha maksma. Kaitsjatele tekitab see muidugi probleemi: kui \u00fcks murrab sisse ja teine liigub edasi, siis kuidas olla kindel, et esimene grupp on lahkunud ja nad ei m\u00fc\u00fc sama ligip\u00e4\u00e4su veel kord kellelegi maha?Kurjategijatele on omane soov teha asju v\u00f5imalikult lihtsalt. N\u00e4iteks varastatakse kellegi arvutist klientide andmed ja siis saadetakse e-mail: makske raha, muidu avaldan andmed internetis! Veel \u00fclbem k\u00e4itumine on, kui lihtsalt hirmutatakse sissemurdmisega ja n\u00f5utakse selle \u00e4raj\u00e4tmise eest raha. \u00dche r\u00fcnnaku t\u00f5rjumiseks ja k\u00f5igi tagaj\u00e4rgede likvideerimiseks kulub ettev\u00f5ttel keskmiselt 287 p\u00e4eva.\u00d5ngitsuskirjade puhul uuritakse veidi ettev\u00f5tte m\u00f5ne f\u00f6\u00f6taja tausta, n\u00e4iteks Facebookist v\u00f5i Linkedlnist ja koostatakse kiri teda huvitaval teemal, n\u00e4iteks elukohaga seotud info v\u00f5i lemmikspordiala kohta. Selliseid meile saadetakse vaid paarisajale inimesele ettev\u00f5ttes, mitte k\u00f5igile.Piisab, kui vaid \u00fcks protsent inimesi avab sellise elektronkirja, milles palutakse avada mingi Exceli tabel. Koos Exceli sees olevate makrode avamisega v\u00f5etakse \u00fchendust internetiga, laetakse alla jupp koodi ja installeeritakse see arvutisse. Kui s\u00fclearvutile uus k\u00e4ivitus tehakse, siis saab sellega juba eemalt \u00fchendust v\u00f5tta. Sellest hetkest alates on kontroll arvuti \u00fcle juba h\u00e4kkeri k\u00e4es ning ta hakkab uurima, millist turvas\u00fcsteemi arvuti kasutab ja kuidas see v\u00e4lja l\u00fclitada. Selle arvuti kaudu hakatakse m\u00f6\u00f6da ettev\u00f5tte v\u00f5rku ringi luusima ja otsima n\u00f5rku kohti, lohakile j\u00e4etud v\u00f5i n\u00f5rku salas\u00f5nu jms.Kurjategija p\u00fc\u00fcab oma t\u00f6\u00f6 alati v\u00f5imalikult lihtsalt \u00e4ra teha. V\u00f5rgus otsitakse eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumaid sihtm\u00e4rke, nagu serverid, milles on t\u00e4htsad materjalid. Haiglate puhul otsitakse meditsiinitehnika juhtimiskeskust, sest kui see panna seisma, siis maksab haigla v\u00e4ljapressijale v\u00e4ga kiiresti lunaraha. Samuti v\u00f5idakse infot kopeerida ja kuhugi mujale varundada, ka siis saab hakata lunaraha n\u00f5udma.Lunarahaga tegelejad on keskendunud oma investeeringu tagasi teenimisele ja nad ei raiska aega, kui tee on blokeeritud. Suure r\u00fcnnaku ettevalmistamine v\u00f5ib maksta kuni pool miljonit dollarit. Siis liiguvad nad edasi ja asuvad lihtsalt j\u00e4rgmise ettev\u00f5tte kallale. Hea uudis neile firmadele, kes on r\u00fcnnakuks valmis, ja halb neile, kes ei ole valmis! Igatahes, kui teha kurjategijate t\u00f6\u00f6 raskemaks ja investeering kallimaks, siis on see neile \u00e4rina aina v\u00e4hem kasumlik.Microsoft on juba loonud t\u00f6\u00f6riistu, mis suudavad lunavarar\u00fcnnaku katkestada automatiseeritult, ilma inimese abita. T\u00f6\u00f6riistad m\u00e4rkavad, mis toimub, ja asuvad automaatselt tegutsema selle nimel, et s\u00fclearvuti v\u00f5rgust isoleerida, kui see tundub r\u00fcnnatuna v\u00f5i kui salas\u00f5na on vahetatud viisil, mis viitab r\u00fcndaja k\u00e4ekirjale.N\u00f5rgad kohad v\u00f5rgus ei l\u00f5pe s\u00fclearvutitega. See v\u00f5ib olla ka koosolekuruumi konverentsik\u00f5ne telefon. V\u00f5ib-olla on see printer v\u00f5i ukse k\u00f5rval asuv kaardilugeja. K\u00f5ik need kohad sobivad koodi jooksutamiseks. On olnud isegi juhtum, kui h\u00e4kker ehitas firma akvaariumi jaoks kontrolls\u00fcsteemi ja \u00fchendas selle v\u00f5rguga, mis omakorda v\u00f5imaldas v\u00f5rku r\u00fcnnata. R\u00fcndajatele sobivad sellised kummalised kohad v\u00e4ga h\u00e4sti, sest kood v\u00f5ib seal rahulikult pikka aega peidus olla ja oodata. Keegi ei m\u00e4leta, et ka printeri tarkvara tuleks uuendada! Nii et vajame kaitses\u00fcsteeme ka asjade interneti jaoks.K\u00f5ik see on kassi-hiire m\u00e4ng kinni seotud silmadega. Meie teame, et agressiivsete riikide toetatud k\u00fcberkurjategijad sokutavad meie kriitilistesse infrastruktuuridesse mingeid halbu asju. Meie teame, et me oleme nende omadesse samuti \u00fchtteist paigutanud. Me teame, et me avastame nende omadest ainult murdosa. Aga me ei tea, kas see murdosa on n\u00e4iteks k\u00fcmme protsenti v\u00f5i seitsek\u00fcmmend viis protsenti. Ja me ei tea ka seda, kas nemad on avastanud meie paigutatud tarkvara.\u00dcks suuremaid Microsofti linnaku hooneid, kus paikneb ka s\u00f6\u00f6gikoht. Modernistlikud hooned on madalad ja elegantselt tagasihoidlikud. Hoone sissep\u00e4\u00e4su ees on moodustatud taimedest spaleer. Enamik linnaku t\u00f6\u00f6ta jaid on noored inimesed.Paarisentimeetrine lumekiht linnakus paneb mentaalsed h\u00e4irekellad t\u00f6\u00f6le. Juba kerge lumesadu v\u00f5ib kaasa tuua t\u00f6\u00f6 katkesta mise, et inimesed saaksid turvaliselt koju s\u00f5ita.PRIIT H\u00d5BEM\u00c4GI, Postimehe peatoimetaja, Redmond"}
{"text":"PolitseiKELMID SAID MEHELT MITUSADA EUROT8. m\u00e4rtsil teatas Narvas elav mees, et talle helistati v\u00e4idetavalt politseist ning teatati kahtlastest tehingutest pangakontol. Probleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti mehel \u00f6elda oma kasutajatunnus ja paroolid. Seda mees ka tegi, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5eti tema pangakontolt 438 eurot.NARVA-J\u00d5ESUUS R\u00dcNDAS MEES NAIST9. m\u00e4rtsil teatati politseile, et Narva-J\u00f5esuus l\u00f5i 51aastane mees 33aastast naist. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Ettev\u00f5tted saavad taotleda toetust k\u00fcberturvalisuse parandamiseksTALLINN, 13. m\u00e4rts, BNS \u2013 Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihatasutuse (EAS) ja Kredexi \u00fchendasutus avas koost\u00f6\u00f6s Riigi Infos\u00fcsteemi Ametiga (RIA) 13. m\u00e4rtsil taotluste vastuv\u00f5tu ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot.\nToetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjate v\u00f5imekusi tulla toime k\u00fcberr\u00fcnnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid, teatas \u00fchendasutus.\u00a0\n\"K\u00fcberintsidendid teevad ettev\u00f5tetele kahju nende suurusest hoolimata, r\u00fcnnakud v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte tootmise katkestada v\u00f5i arvepettuse j\u00e4rel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettev\u00f5tetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,\" kommenteeris ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan pressiteates.\n\"M\u00f5nel juhul t\u00e4hendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul t\u00f6\u00f6tajate koolitamist ja kolmandal hoopis v\u00f5rkude \u00fcmberehitamist. Just seet\u00f5ttu tuleb toetuse saajal esmalt teha l\u00e4bi k\u00fcberturvalisuse kaardistus ning selle tulemusena valmiv teekaart on justkui r\u00e4tseplahendus just konkreetse ettev\u00f5tte k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks,\" lisas minister.\n\"Ma olen \u00fcsna kindel, et pea iga ettev\u00f5te on lahendanud v\u00e4iksemaid k\u00fcberintsidente. T\u00f5sisemad r\u00fcnnakud saavad aga seisma panna kogu firma ning l\u00e4bim\u00f5eldud arvepettustega saab v\u00e4lja petta k\u00fcmneid tuhandeid eurosid. Teame sellest aastast \u00fchte v\u00e4ga t\u00f5sist k\u00fcberr\u00fcnnakut, mis halvas ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6 ning p\u00f5hjustas enam kui 100 000 euro ulatuses kahju. Samamoodi on ettev\u00f5tjad kandnud raha p\u00e4ttidele, sest nad esitasid nii elutruid libaarveid. Seega k\u00fcberruumis toimub kogu aeg asutuste k\u00fcberturvalisuse proovilepanek,\" \u00fctles RIA teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler.\u00a0\nEAS-i ja Kredexi \u00fchendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo s\u00f5nul on ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse alaste v\u00f5imekuste t\u00f5stmine digip\u00f6\u00f6rde kontekstis kriitilise t\u00e4htsusega, et k\u00fcberohud ei takistaks ettev\u00f5tjate tootmise toimepidevust n\u00e4iteks igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d halvavate k\u00fcberr\u00fcnnakute n\u00e4ol. \"Soovime, et meie ettev\u00f5tted pakuksid Euroopa Liidu keskmisest k\u00f5rgemat lisandv\u00e4\u00e4rtust ja oleksid digitaliseeritud ning t\u00e4naseks on juba iga ettev\u00f5te moel v\u00f5i teisel seotud digilahendustega. \u00c4ri toimimiseks tuleb neid kaitsta \u2013 ettev\u00f5te ei saa teenuseid pakkuda v\u00f5i on nende teenuste osutamine oluliselt h\u00e4iritud, kui puudub ligip\u00e4\u00e4s kliendibaasile v\u00f5i tellimuste keskkonnale,\" \u00fctles Harjo.\nTa lisas, et k\u00fcberp\u00f6\u00f6re on esimeseks sammuks ettev\u00f5tetele k\u00fcberturvalisuse teel. \"Projekt on kaheastmeline, mille esimene tegevussuund on oma k\u00fcberturvalisuse hetkeseisu hindamine, saamaks \u00fclevaade k\u00f5ige p\u00f5letavamatest puudustest ja parandusettepanekutest. Toetuse teises etapis on v\u00f5imalik ellu rakendada arendustegevusi, mis saavad p\u00f5hitegevuse k\u00f5rval v\u00e4hem t\u00e4helepanu, kuid mis aitavad ettev\u00f5tetel olla konkurentsiv\u00f5imelised ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed partnerid,\" selgitas ta.\u00a0\nToetust rahastatakse Digital Europe programmi vahenditest. Toetust saavad taotleda t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tjad, hulgi- ja jaekaubandusettev\u00f5tjad, ehitusettev\u00f5tjad, veondus- ja laondusettev\u00f5tjad ning info- ja sideettev\u00f5tjad.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Ettev\u00f5tted saavad taotleda toetust k\u00fcberturvalisuse parandamiseksTALLINN, 13. m\u00e4rts, BNS \u2013 Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihatasutuse (EAS) ja Kredexi \u00fchendasutus avas koost\u00f6\u00f6s Riigi Infos\u00fcsteemi Ametiga (RIA) 13. m\u00e4rtsil taotluste vastuv\u00f5tu ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot.\nToetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjate v\u00f5imekusi tulla toime k\u00fcberr\u00fcnnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid, teatas \u00fchendasutus.\u00a0\n\"K\u00fcberintsidendid teevad ettev\u00f5tetele kahju nende suurusest hoolimata, r\u00fcnnakud v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte tootmise katkestada v\u00f5i arvepettuse j\u00e4rel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettev\u00f5tetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,\" kommenteeris ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan pressiteates.\n\"M\u00f5nel juhul t\u00e4hendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul t\u00f6\u00f6tajate koolitamist ja kolmandal hoopis v\u00f5rkude \u00fcmberehitamist. Just seet\u00f5ttu tuleb toetuse saajal esmalt teha l\u00e4bi k\u00fcberturvalisuse kaardistus ning selle tulemusena valmiv teekaart on justkui r\u00e4tseplahendus just konkreetse ettev\u00f5tte k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks,\" lisas minister.\n\"Ma olen \u00fcsna kindel, et pea iga ettev\u00f5te on lahendanud v\u00e4iksemaid k\u00fcberintsidente. T\u00f5sisemad r\u00fcnnakud saavad aga seisma panna kogu firma ning l\u00e4bim\u00f5eldud arvepettustega saab v\u00e4lja petta k\u00fcmneid tuhandeid eurosid. Teame sellest aastast \u00fchte v\u00e4ga t\u00f5sist k\u00fcberr\u00fcnnakut, mis halvas ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6 ning p\u00f5hjustas enam kui 100 000 euro ulatuses kahju. Samamoodi on ettev\u00f5tjad kandnud raha p\u00e4ttidele, sest nad esitasid nii elutruid libaarveid. Seega k\u00fcberruumis toimub kogu aeg asutuste k\u00fcberturvalisuse proovilepanek,\" \u00fctles RIA teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler.\u00a0\nEAS-i ja Kredexi \u00fchendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo s\u00f5nul on ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse alaste v\u00f5imekuste t\u00f5stmine digip\u00f6\u00f6rde kontekstis kriitilise t\u00e4htsusega, et k\u00fcberohud ei takistaks ettev\u00f5tjate tootmise toimepidevust n\u00e4iteks igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d halvavate k\u00fcberr\u00fcnnakute n\u00e4ol. \"Soovime, et meie ettev\u00f5tted pakuksid Euroopa Liidu keskmisest k\u00f5rgemat lisandv\u00e4\u00e4rtust ja oleksid digitaliseeritud ning t\u00e4naseks on juba iga ettev\u00f5te moel v\u00f5i teisel seotud digilahendustega. \u00c4ri toimimiseks tuleb neid kaitsta \u2013 ettev\u00f5te ei saa teenuseid pakkuda v\u00f5i on nende teenuste osutamine oluliselt h\u00e4iritud, kui puudub ligip\u00e4\u00e4s kliendibaasile v\u00f5i tellimuste keskkonnale,\" \u00fctles Harjo.\nTa lisas, et k\u00fcberp\u00f6\u00f6re on esimeseks sammuks ettev\u00f5tetele k\u00fcberturvalisuse teel. \"Projekt on kaheastmeline, mille esimene tegevussuund on oma k\u00fcberturvalisuse hetkeseisu hindamine, saamaks \u00fclevaade k\u00f5ige p\u00f5letavamatest puudustest ja parandusettepanekutest. Toetuse teises etapis on v\u00f5imalik ellu rakendada arendustegevusi, mis saavad p\u00f5hitegevuse k\u00f5rval v\u00e4hem t\u00e4helepanu, kuid mis aitavad ettev\u00f5tetel olla konkurentsiv\u00f5imelised ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed partnerid,\" selgitas ta.\u00a0\nToetust rahastatakse Digital Europe programmi vahenditest. Toetust saavad taotleda t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tjad, hulgi- ja jaekaubandusettev\u00f5tjad, ehitusettev\u00f5tjad, veondus- ja laondusettev\u00f5tjad ning info- ja sideettev\u00f5tjad.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Ettev\u00f5tted saavad taotleda toetust k\u00fcberturvalisuse parandamiseksRIA teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler.Foto: Konstantin Sednev \/ Postimees Grupp\nEASi ja KredExi \u00fchendasutus avas koost\u00f6\u00f6s riigi infos\u00fcsteemi ametiga 13. m\u00e4rtsil taotluste vastuv\u00f5tu ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot.\nToetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjate v\u00f5imekusi tulla toime k\u00fcberr\u00fcnnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid.\nRIA teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler m\u00e4rkis, et t\u00f5sisemad r\u00fcnnakud v\u00f5ivad seisma panna kogu firma ning l\u00e4bim\u00f5eldud arvepettustega saab v\u00e4lja petta k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\n\u201eTeame sellest aastast \u00fchte v\u00e4ga t\u00f5sist k\u00fcberr\u00fcnnakut, mis halvas ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6 ning p\u00f5hjustas enam kui 100 000 euro ulatuses kahju. Samamoodi on ettev\u00f5tjad kandnud raha p\u00e4ttidele, sest nad esitasid nii elutruid libaarveid. Seega k\u00fcberruumis toimub kogu aeg asutuste k\u00fcberturvalisuse proovilepanek,\u201c \u00fctles Tankler.\nJust seet\u00f5ttu innustatakse k\u00fcberp\u00f6\u00f6rde projektiga v\u00e4iksemaid ettev\u00f5tteid panustama enese k\u00fcberturbesse.\nEASi ja KredExi \u00fchendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo s\u00f5nul on ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse alaste v\u00f5imekuste t\u00f5stmine digip\u00f6\u00f6rde kontekstis kriitilise t\u00e4htsusega, et k\u00fcberohud ei takistaks ettev\u00f5tjate tootmise toimepidevust n\u00e4iteks igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d halvavate k\u00fcberr\u00fcnnakute n\u00e4ol.\n\u201eSoovime, et meie ettev\u00f5tted pakuksid Euroopa Liidu keskmisest k\u00f5rgemat lisandv\u00e4\u00e4rtust ja oleksid digitaliseeritud ning t\u00e4naseks on juba iga ettev\u00f5te moel v\u00f5i teisel seotud digilahendustega. \u00c4ri toimimiseks tuleb neid kaitsta \u2013 ettev\u00f5te ei saa teenuseid pakkuda v\u00f5i on nende teenuste osutamine oluliselt h\u00e4iritud, kui puudub ligip\u00e4\u00e4s kliendibaasile v\u00f5i tellimuste keskkonnale,\u201c \u00fctles Harjo.\nTa lisas, et k\u00fcberp\u00f6\u00f6re on esimeseks sammuks ettev\u00f5tetele k\u00fcberturvalisuse teel. \u201eProjekt on kaheastmeline, mille esimene tegevussuund on oma k\u00fcberturvalisuse hetkeseisu hindamine, saamaks \u00fclevaade k\u00f5ige p\u00f5letavamatest puudustest ja parandusettepanekutest. Toetuse teises etapis on v\u00f5imalik ellu rakendada arendustegevusi, mis saavad p\u00f5hitegevuse k\u00f5rval v\u00e4hem t\u00e4helepanu, kuid mis aitavad ettev\u00f5tetel olla konkurentsiv\u00f5imelised ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed partnerid.\u201c\nToetust saavad taotleda t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tjad, hulgi- ja jaekaubandusettev\u00f5tjad, ehitusettev\u00f5tjad, veondus- ja laondusettev\u00f5tjad ning info- ja sideettev\u00f5tjad."}
{"text":"Naine kaotas politseinikuna esinenud kelmile tuhandeid eurosidTALLINN, 13. m\u00e4rts, BNS \u2013 Eelmisel n\u00e4dalal kaotas \u00fcks tallinlanna politseinikuna esinenud kelmile tuhandeid eurosid.\n7. m\u00e4rtsil helistas 54-aastasele naisele end politseinikuna tutvustanud mees ning teatas, et naise nimele p\u00fc\u00fcab keegi J\u00fcri v\u00f5tta laenu.\nV\u00e4idetav politseinik palus naisel nutiseadmesse alla laadida AnyDesk programm, kuhu tuli sisestada Smart-ID paroolid.\u00a0Naine tegi, mis paluti.\nKelmusega tekitatud kahju on 9000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kriisi asemel n\u00e4evad ingelinvestorid v\u00f5imalusiHoolimata s\u00f5jast ja kriisist v\u00e4idavad ingelinvestorid, et v\u00f5imalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurep\u00e4rane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada - alati vaata, kes on idee ja ettev\u00f5tmise taga. Ja arvesta v\u00f5imalusega, et kogu raha \u00e4ra p\u00f5leb.Aeg majanduses ja investeerimismaastikul on kogu maailmas v\u00e4ga heitlik. Mida arvata, kui hea paik on Eesti just aastal 2023 ingelinvestorile, et leida nooruslikke ja heas m\u00f5ttes hulle ideid ning hakkajaid ettev\u00f5tjaid?Ingelinvestor ja NestCapi partner Ivo Remmelg on heitlike aegadega igati rahul. \"Iga raskem periood ja langus majanduses on investorile parim aeg, mida ei tohi raisku lasta,\" s\u00f5nas ta optimistlikult.Paradoksaalselt v\u00e4itis Remmelg, et praegune aeg annab investorile isegi tema laiskuse v\u00f5i aegluse andeks. Miks nii? Ta selgitas: investeeringute kaasamine v\u00f5tab ettev\u00f5tjatel kauem aega ja nii on investoril aega kauem investeeringu tegemist kaaluda, seega - head ettev\u00f5tmised saavad igal ajal ja alati rahastuse. \u201cTavaliselt tehaksegi parimad investeeringud raskematel aegadel,\u201d osutas investor raudsele reeglile.Teine ingelinvestor, Signiti O\u00dc tegevjuht Kuido Lepik seevastu ei n\u00e4e investeerimise m\u00f5ttes olulist erinevust, kas aeg on raske v\u00f5i kerge. Ta viitas hoopis teisele probleemile: \u201cKui aus olla, siis ideedest pole kunagi puudust, seevastu ettev\u00f5tlikke ja asju \u00e4ra tegevate inimeste leidmine on raske.\u201d Selle poolest ei erine Lepiku s\u00f5nutsi viimane aasta kuidagi varasematest - ja selles m\u00f5ttes eriti Eestis. Ka tulevik n\u00e4ib sama hea tulevat.Swedbanki iduettev\u00f5tete valdkonna juht Triin Preem vaatab pigem suuremat pilti ning osutab, et kuna majanduses on aeg keeruline, siis on investorid valivamad, kui nad olid m\u00f5ni aasta tagasi.Ent siiski, mis on Eesti eelis? \u201cEesti tugevus on meie k\u00fcps start-up-kogukond ja see, et meil on suur valik start-up'e erinevates kasvufaasides. Eestis peaks leiduma iga investori maitsele midagi,\u201d kirjeldas Preem Eestit peaaegu kui investorite paradiisi. Ta lisas, et kohaliku turu v\u00e4iksuse t\u00f5ttu on Eesti start-up'ide m\u00f5tteviis kiirele kasvule ja v\u00e4listurgudele suunatud. \u201cJust seda investorid ootavad,\u201d r\u00f5hutas ta.Idusektor ei astu b\u00f6rsiga sama jalgaAga teeme kiire tagasip\u00f5ike 2022. aastasse. Selle kohta ei hoia traditsioonilised b\u00f6rsiinvestorid kokku epiteete, millest suur osa ei kannata tr\u00fckimusta. L\u00fchidalt: v\u00e4ga halb aasta! Aga idusektor ei astu b\u00f6rsiga mitte sugugi p\u00e4ris \u00fchte jalga, \u00e4kki on riskijulgus alles v\u00f5i koguni kasvanud?Preem asja nii optimistlikult ei n\u00e4e ja m\u00e4rkis, et \u00e4riinglite ootus start-up'ide taseme suhtes on l\u00e4inud k\u00f5rgemaks. \u201cRaha ei anta v\u00e4lja nii kergek\u00e4eliselt kui veel m\u00f5ni aasta tagasi,\u201d m\u00f6\u00f6nis Preem. Ta \u00fctles, et ingelinvesteeringu tegemine eeldab igatahes keskmisest rohkem riskijulgust. V\u00f5rreldes varasemaga on inglid veidi ettevaatlikumad.Aga mida \u00fctlevad anal\u00fc\u00fctiku vaatele vastuseks inglid ise? Lepik ettevaatlikumat seisukohta v\u00e4ga ei jaga. \u201cIdusektoris ollakse pigem optimistlikud. Eestis ja P\u00f5hjamaades \u00fcldiselt on riskijulgus \u00fcleval,\u201d s\u00f5nas ta \u00fcsna m\u00f5\u00f5duka optimismiga. Kuid lisas siiski j\u00e4rele m\u00f5eldes, et ta isiklikult hoiaks sel aastal 5-10% madalamat profiili.Remmelg on aga hoopis teist meelt. Ta ei n\u00f5ustu kuidagi v\u00e4itega, et eelmine aasta oli b\u00f6rsiinvestorile v\u00e4ga halb. Kuidas nii, kui S&P 500 indeks, mis on fondijuhtidele v\u00f5rdlusbaasiks, l\u00f5petas aasta 20protsendilises miinuses? \u201cSee pole langus ega midagi,\u201d p\u00f5rutas ta. \u201cEriti veel kui arvestada, et 2021. aastal kasvas indeks 27 protsenti!Remmelg t\u00f5i oma v\u00e4idete p\u00f5hjenduseks konkreetsed numbrid: Eesti idusektor tervikuna sai 2022. aastal kokku \u00fcle 30 protsendi rohkem investeeringuid. 963 miljonilt eurolt kasvas rahastus 2022. aastal 1,329 miljardile, millest Bolt sai 600 miljonit.Ta j\u00e4tkas, et statistika p\u00f5hjal ei saa v\u00e4ita, et eelmine aasta Eestis oleks kuidagi idusektorile eriliselt raskem olnud. \u201cRaha kaasati ja v\u00e4ga korralikult,\u201d v\u00e4itis ingelinvestor. Ta osutas vaid sellele, et m\u00e4rke on t\u00f5epoolest n\u00e4ha, et rahastusvoorud v\u00f5tavad kauem aega, investeeringusummad v\u00e4iksemad ja investorid valivamad.Olgu raskustega, kuidas on, ent kui vaatleme m\u00f6\u00f6dunud aastat, siis oli see \u00fcldist majandusarengut vaadates suisa tagurlik: tehnoloogiasektor ja rohep\u00f6\u00f6rdega seotud ettev\u00f5tted kaotasid ning fossiilsete k\u00fctuste ja relvadega kauplejad olid edukamad. N\u00f5nda v\u00f5ib tekkida kerge \u00e4revus, et kas tegu ongi ainult ajutise n\u00e4htusega v\u00f5i on maailm muutumas?\"Fossiilsete k\u00fctuste ja militaarsektori t\u00f5us on selgelt s\u00f5jast tingitud,\u201d \u00fctles Remmelg esmalt. Ta t\u00f5i v\u00e4lja olulise t\u00f5iga, et v\u00e4ga paljud ingelinvesteeringud, mis eelmisel aasta tehti, olid 2021. aasta l\u00f5pus v\u00f5i 2022. aasta alguses alustatud protsess. Seega on investori prognoos j\u00e4rgmine: t\u00f5en\u00e4oliselt on v\u00e4hemasti 2023. aasta esimene pool m\u00f5nev\u00f5rra rahulikum, kuid igale langusele j\u00e4rgneb t\u00f5us -kapital ootab investeerimist ja ilmselt on 2023. aasta teine pool juba positiivsema tooniga.Rohepesu j\u00e4\u00e4b rahast ilmaR\u00e4\u00e4kides rohep\u00f6\u00f6rdest, on Remmelgal kindel seisukoht: \u201cRohep\u00f6\u00f6rdega seotud investeeringute puhul on tihtipeale tegemist olukorraga, kus pakutud lahendus on hoopis keskkonnale kahjulikum kui seni kasutatud fossiilsest k\u00fctusest tehtud lahendus!Ta selgitas, et see tuleneb peamiselt sellest, et rohelahenduse puhul ei arvestata terviklikku jalaj\u00e4lge ja vabalt v\u00f5ib fossiilsete k\u00fctuste kulu ja keskkonnajalaj\u00e4lg rohelahenduse puhul olla koguni suurem. Elea n\u00e4ide on tema s\u00f5nutsi maagaasist tehtud odavate kilekottide vahetamine nii-\u00f6elda roheliste naftast tekstiilkottide vastu, mis on kallimad valmistada, ei lagune looduses ja pole ka kuigi palju vastupidavamad.Kuidas see puutub aga investeerimismaailma? \u201cIlmselgelt ei ole investorid rumalad ja rohepesijad j\u00e4\u00e4vad investeeringutest ilma. K\u00fcll aga saavad kahtlemata korraliku rahastuse projektid, mis t\u00f5epoolest v\u00e4hendavad taastumatute ressursside kasutust,\u201d r\u00f5hutas ta terve m\u00f5istuse olulisust.Lepik ei n\u00e4e samuti mingit ohtu, et maailm arengus tagasi p\u00f6\u00f6rdub. Ta osutas sellele, et iduinvesteeringud on pika ajahorisondiga tehtud investeeringud, mis t\u00e4hendab, et k\u00f5ik ajutised muutused seda ei m\u00f5juta.Ta peab loomulikuks, et j\u00e4tkusuutlikkus t\u00f5useb investeerimisel uuesti ja veelgi teravamalt teemaks, samuti kasvab tehnoloogiasektor edasi.Emotsionaalseid oste tuleb etteEnt liigume arutlusega ingelinvesteerimise varjuk\u00fclgedelt meeldivamale poolele. V\u00f5ib-olla \u00e4rimaailmas veidi kohatu teemap\u00fcstitus, aga inglite kohta vast mitte. Ehk siis - kuiv\u00f5rd kutsub ingelinvestorit panustama \u00f5hinap\u00f5hine soov n\u00e4ha, kuidas v\u00e4ga p\u00f5nevat ja ka investorile hingel\u00e4hedast ideed p\u00fc\u00fctakse teostada? Ja mis sellest saama hakkab?Lepik peab teemap\u00fcstitust v\u00e4ga t\u00f5siseks. \u201cLoomulikult k\u00f5netab mind rohkem teema, mis mind huvitab ja millele kaasa elan. Pean endale pidevalt meelde tuletama, et \u00f5hinap\u00f5hiselt ei tehta h\u00e4id otsuseid. Kuid ilma emotsioonideta ei ole ka tegelikult v\u00f5imalik hakkama saada,\u201d m\u00e4rkis ta ning meenutas kellegi suurmehe tarkusetera,\u00a0et \u201cme k\u00f5ik otsustame emotsioonide p\u00f5hjal, kuid ainult edukad tunnistavad seda endale\u201d.Remmelg t\u00f5i \u00f5hinap\u00f5hise otsustamise juures aga v\u00e4lja ohu: \u201cAlati tasub investoril ikka ise ka l\u00e4bi m\u00f5elda, kas on tegemist hea asjaga, ja mitte investeerida sel p\u00f5hjusel, et kui kohe \u201cjah\u201d ei \u00fctle, siis j\u00e4\u00e4b ilma.\u201d Majanduskeskkonna jahenemisega on tema s\u00f5nul n\u00e4ha, et sellist s\u00fcvenemata investeerimist on n\u00fc\u00fcd ikka oluliselt v\u00e4hem.Nagu ingelinvestorid r\u00f5hutavad, keegi ei investeeri paljasse ideesse, t\u00e4htis on inimene, kes on v\u00f5imeline seda ellu viima. Aga kust tulevad sellised inimesed, kas Eesti on hea kasvulava?Preem kiitis, et Eesti on STEM-hariduse (science, technology, engineering, math ehk teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) m\u00f5ttes maailmas heal kohal, samuti on meie \u00fcldharidus k\u00f5rgel tasemel ja \u00f5hustik soosib nii noori kui ettev\u00f5tlust. Ta lisas, et meie kogukond on v\u00e4ga tugev ja noortel on edukaks saamisel head v\u00f5imalused. \u201cErinevalt vanast Euroopast ollakse Eestis harjunud, et ka noored v\u00f5ivad olla erinevatel elualadel v\u00e4ga edukad,\u201d s\u00f5nas ta.Eesti on idufirmadele soodne kasvulavaPreem m\u00e4rkis, et tudengieas noortele pakub Swedbank koost\u00f6\u00f6s Tallinna Tehnika\u00fclikooli ning teadus- ja \u00e4rilinnakuga Tehnopol Prototroni-nimelist fondi, mis rahastab tehnoloogiliste ideede protot\u00fc\u00fcpe, et maailma muutvad ideed ja tooted j\u00f5uaksid kiiremini turule. \u201cSellised fondid on just hea v\u00f5imalus tuul tiibadesse saada, sest Prototron on pakkunud rahastust ligikaudu sajale nutikale ideele kokku natuke \u00fcle miljoni euro, kuid Prototronist alguse saanud meeskonnad on j\u00e4relinvesteeringuid kaasanud rohkem kui 59 miljonit eurot,\u201d t\u00f5i ta v\u00e4lja.Preemi s\u00f5nul on Eesti noortel palju v\u00f5imalusi start-up-maailmas l\u00e4bi l\u00fc\u00fca, sest Eestis on rohkelt edulugusid, mille loojad lahkelt oma kogemusi jagavad ja ise parimatesse ideedesse investeerivad. Ta m\u00e4rkis, et see on noortele suur boonus, et Eestis on maailma m\u00f5istes nii h\u00e4sti arenenud start-up-\u00f6kos\u00fcsteem, koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalused, rahvusvaheliste investorite usaldus ja hea hariduss\u00fcsteem, nii et on olemas k\u00f5ik v\u00f5imalused Eestis edukalt rahvusvahelisi ettev\u00f5tteid luua.Ent kuidas hindab ingelinvestor Eesti noorte potentsiaali teha midagi uut? N\u00e4iteks on meil innovatsioonile panustav telem\u00e4ng \u201cRakett69\u201d. Ent Lepik osutab, et tema jaoks on probleem mujal. \u201cKust leida inimesi, kes selle ellu viivad - selles m\u00f5ttes on \u201cAjujaht\u201d mulle rohkem meeltm\u00f6\u00f6da. \u201cRakett69st\u201d leiab h\u00e4id insenere, kuid tegevjuhti ja m\u00fc\u00fcgimeest on ka vaja,\u201d \u00fctles ta.Kuhu siis ingelinvestor v\u00f5iks investeerida? Lepiku s\u00f5nul on tal reegel: vali rahastamiseks valdkonnad, mis sind k\u00f5netavad ja millest sa aru saad. \u201cMillega saad start-up\u2019ile abiks olla, sest investeerimine ei ole passiivne tegevus, vaid k\u00f5va t\u00f6\u00f6. Sinu t\u00f6\u00f6 on oma investeering edukaks aidata,\u201d t\u00f5i ta v\u00e4lja kuldreegli.Aga l\u00e4heme konkreetseks, Elon Musk on olnud justkui mustern\u00e4idis innovaatilisest ettev\u00f5tjast ja investorist. Kogu investeerimismaailma panid kihama tema viimased \u00e4riotsused, mis on pehmelt \u00f6eldes huvitavad. Kas ingelinvestor Lepik oleks ostnud Twitteri 44 miljardi eest? \u201cVastus on lihtne - mul pole nii palju raha, \u00f5nneks,\u201d vastas ta kerge huumoriga. Aga t\u00f5sisemalt anal\u00fc\u00fcsides osutas Lepik, et see, kas Musk maksis \u00f5iglast hinda, s\u00f5ltub sellest, mis ta Twitteriga teha plaanib.Kuidas suhtub ingelinvestor aktsiaoptsioonidega kauplemisse, v\u00f5imendusse \u00fcldiselt? Lepiku s\u00f5nul on asi v\u00e4ga individuaalne. \u201cMina pigem ei poolda. V\u00f5imendus kasvatab riski, ingelinvesteering on olemuselt riskantsem kui b\u00f6rsiinvesteering, t\u00f5sta topelt riski ei ole m\u00f5istlik,\u201d m\u00e4rkis ta. Investor selgitas, et \u201caktsiaoptsioon on ka see, kui lepin start-up\u2019iga kokku, et saan v\u00e4ikese optsiooni, kui aitan neil edukalt raha kaasata v\u00f5i saan v\u00e4ikese carry, kui juhin s\u00fcndikaati ja teen teiste investorite eest ettev\u00f5tte anal\u00fc\u00fcsi\u201d. Sellised asjad on tema s\u00f5nul inglite seas v\u00e4ga levinud.Keda ingelinvestor ikkagi oma otsustes usaldab ning kas saab v\u00e4lja tuua m\u00f5ne majandusanal\u00fc\u00fctiku, keda usaldada? \u201c\u00dcldiselt eraldi v\u00f5ttes mitte kedagi,\u201d v\u00f5ttis ingelinvestor Lepik investeerimise teema kokku.Kui Lepikult p\u00e4rida, milline idusektori IPO v\u00f5iks olla Tallinna b\u00f6rsil edukas, lausus ta v\u00e4lja, et Bolt v\u00f5iks tulla Tallinna b\u00f6rsile ja oleks ka t\u00f5en\u00e4oliselt edukas.\u00a0INGELINVESTORIDTuntud ka kui \u00e4riinglid, mitteametlikud investorid, inglirahastajad, erainvestorid v\u00f5i alginvestorid.Annavad kapitali alustavatele ettev\u00f5tetele omakapitali eest.Toetavad idufirmasid tavaliselt ettev\u00f5tmise alguses, kus eba\u00f5nnestumise risk on suur ning enamik investoreid ei ole seep\u00e4rast valmis sinna raha paigutama.V\u00e4ike, kuid kasvav arv neist investeerib veebip\u00f5hiselt aktsiate \u00fchisrahastuse kaudu, organiseeruvad ingligruppidesse v\u00f5i ingliv\u00f5rgustikesse, et jagada investeerimiskapitali ning anda n\u00f5u oma portfelli ettev\u00f5tetele.70% ettev\u00f5tjatest seisab silmitsi \u00e4ritegevuse eba\u00f5nnestumisega, seejuures peaaegu 66% neist juba kahe aasta jooksul p\u00e4rast ettev\u00f5tte k\u00e4ivitamist, selgus Wilbur Labsi tehtud k\u00fcsitlusest 150 ingelinvestori seas.Inglite raha jahib nii unistaja kui ka petisIngelinvestoritest r\u00e4\u00e4kides ei saa \u00fcle ega \u00fcmber riskist, et suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotab ta kogu oma raha. Siin tekibki probleem, et kas \u00fcldse ja kuidas on v\u00f5imalik eristada t\u00e4iesti utoopilisi ettev\u00f5tmisi lihtsalt v\u00e4ga k\u00f5rge riskiga investeeringutest?Swedbanki iduettev\u00f5tete valdkonna juht Triin Preem osutas kainele m\u00f5istusele: \u201cEnamasti ei anta raha v\u00e4lja lihtsalt kellegi jutu peale, vaid investorid soovivad n\u00e4ha juba esimesi maksvaid kliente ja tulevikuplaane.\u201d Alles siis, kui on n\u00e4ha, et ettev\u00f5te suudab kasvatada maksvate klientide hulka, kasvab Preemi s\u00f5nul investorite usaldus.Kuido Lepik praktikuna nii ei arva. Elulisele k\u00fcsimusele, kas on v\u00f5imalik utoopiline unistaja \u00e4ra tunda, vastas ta kahe s\u00f5naga: \u201cEi olegi!\u201d Tema s\u00f5nul peabki sellise riski maandamiseks olema portfellis palju ettev\u00f5tteid. \u201cJa kordan veel, et raha ei saa \u00fcksi idee, vaid meeskond, kes suudab midagi \u00e4ra teha. Samuti ei tohi k\u00f5ike hinge tagant idudesse investeerida,\u201d hoiatas ta. Ent meenutas kohe, et keskmiselt on idude tootlus parem kui b\u00f6rsil.Ivo Remmelg pehmendas kolleegi v\u00e4idet ning \u00fctles, et t\u00e4iesti utoopilistest asjadest saadakse ikka aru ja need j\u00e4\u00e4vad investeerimata. \u201cKui m\u00f5ni ingelinvestor j\u00e4\u00e4b idufirmas ainsaks investoriks, siis t\u00f5en\u00e4oliselt on ka tegemist utoopilise asjaga,\u201d esitas ta igati m\u00f5istetava indikaatori.Ent lisaks utoopilistele unistajatele liigub start-up-ettev\u00f5tluse maailmas hunte lambanahas, kes esinevad kirglike maailmaparandajatena, ent tegelikult arvestavadki ettev\u00f5tte p\u00f5hjaminekuga ning lootusega vahelt teenida. Ka need peab ingelinvestor \u00e4ra tundma. Remmelg s\u00f5nas seda teemat kommenteerides l\u00fchidalt, et tal endal on nii palju vedanud, et selliseid tegelasi pole \u00f5nnestunud n\u00e4ha. \u201cV\u00f5ib-olla kui isegi olen n\u00e4inud, siis \u00fcldjuhul ikkagi tunneb investor sellise tegelase \u00e4ra ja need ettev\u00f5tmised j\u00e4\u00e4vad investeerimata,\u201d m\u00e4rkis ta.Preem on samuti seisukohal, et ingelinvesteeringute puhul eelistab enamik investoreid tiimiliikmetega tutvuda, samuti tehakse p\u00f5hjalik taustakontroll, mis peaks riski maandama. \u201cEesti v\u00e4iksust arvestades saab siin pettusega tegeleda maksimaalselt \u00fcks kord,\u201d t\u00f5des ta.Lepik peab petturite teemat t\u00f5siseks. \u201cSee on k\u00f5ige keerulisem. Kuna edukas on firma ainult siis, kui seal on head m\u00fc\u00fcgimehed, siis head m\u00fc\u00fcgimehed oskavad ka investorile oma firma h\u00e4sti maha m\u00fc\u00fca,\u201d t\u00f5i ta v\u00e4lja dilemma. Selleks tulebki Lepiku s\u00f5nul vaadata asutajate eelnevat k\u00e4itumist, millega nad on hakkama saanud, kas nad on ainult jutuvennad v\u00f5i tegude inimesed.FUND FELLOW FOUNDERS [FFF]Balti-ja P\u00f5hjamaade varajase faasi idufirmade ingelinvesteeringutele suunatud v\u00f5rgustik.Pakub oma liikmetele unikaalseid tehinguid ning toetab idufirmade asutajaid start-up'i maastikul kogenud ettev\u00f5tjatega.Loomise taga on investor ja ettev\u00f5tja Akim Arhipov.ESTBANLiikmete poolt juhitud organisatsioon, mis on p\u00fchendunud ambitsioonikate noorte ettev\u00f5tete leidmisele, rahastamisele ja juhendamisele. Eesm\u00e4rgiks peetakse s\u00fcnergia loomist idufirmade ja ingelinvestorite vahel.estban.ee1,33 miljardit eurot paigutati mullu Eesti idusektorisse, 600 miljonit sellest sai Bolt.Kui ingelinvestor j\u00e4\u00e4b idufirmas ainsaks investoriks, siis t\u00f5en\u00e4oliselt on ka tegemist utoopilise asjaga, leiab ingelinvestor ja NestCapi partner Ivo Remmetg.Tekst ENN TOSSO, \u00c4RIP\u00c4EV Fotod ANDRAS KRALLA, ERAKOGU"}
{"text":"T\u00e4nasest saavad ettev\u00f5tted taotleda toetust k\u00fcberturvalisuse parandamiseksEASi ja KredExi \u00fchendasutus avas koost\u00f6\u00f6s Riigi Infos\u00fcsteemi Ametiga 13. m\u00e4rtsil taotluste vastuv\u00f5tu ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot.\nToetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjate v\u00f5imekusi tulla toime k\u00fcberr\u00fcnnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid.\n\u201eK\u00fcberintsidendid teevad ettev\u00f5tetele kahju nende suurusest hoolimata, r\u00fcnnakud v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte tootmise katkestada v\u00f5i arvepettuse j\u00e4rel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettev\u00f5tetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,\u201c r\u00e4\u00e4kis ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan.\n\u201eM\u00f5nel juhul t\u00e4hendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul t\u00f6\u00f6tajate koolitamist ja kolmandal hoopis v\u00f5rkude \u00fcmberehitamist. Just seet\u00f5ttu tuleb toetuse saajal esmalt teha l\u00e4bi k\u00fcberturvalisuse kaardistus ning selle tulemusena valmiv teekaart on justkui r\u00e4tseplahendus just konkreetse ettev\u00f5tte k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks,\u201c lisas minister.\n\u201eMa olen \u00fcsna kindel, et pea iga ettev\u00f5te on lahendanud v\u00e4iksemaid k\u00fcberintsidente. T\u00f5sisemad r\u00fcnnakud saavad aga seisma panna kogu firma ning l\u00e4bim\u00f5eldud arvepettustega saab v\u00e4lja petta k\u00fcmneid tuhandeid eurosid. Teame sellest aastast \u00fchte v\u00e4ga t\u00f5sist k\u00fcberr\u00fcnnakut, mis halvas ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6 ning p\u00f5hjustas enam kui 100 000 euro ulatuses kahju. Samamoodi on ettev\u00f5tjad kandnud raha p\u00e4ttidele, sest nad esitasid nii elutruid libaarveid. Seega k\u00fcberruumis toimub kogu aeg asutuste k\u00fcberturvalisuse proovilepanek,\u201c \u00fctles RIA teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler.\nJust seet\u00f5ttu innustatakse k\u00fcberp\u00f6\u00f6rde projektiga v\u00e4iksemaid ettev\u00f5tteid panustama enese k\u00fcberturbesse.\nEttev\u00f5tete k\u00fcbarturvalisust tuleb tugevdada\nEASi ja KredExi \u00fchendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo s\u00f5nul on ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse alaste v\u00f5imekuste t\u00f5stmine digip\u00f6\u00f6rde kontekstis kriitilise t\u00e4htsusega, et k\u00fcberohud ei takistaks ettev\u00f5tjate tootmise toimepidevust n\u00e4iteks igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d halvavate k\u00fcberr\u00fcnnakute n\u00e4ol. \u201eSoovime, et meie ettev\u00f5tted pakuksid Euroopa Liidu keskmisest k\u00f5rgemat lisandv\u00e4\u00e4rtust ja oleksid digitaliseeritud ning t\u00e4naseks on juba iga ettev\u00f5te moel v\u00f5i teisel seotud digilahendustega. \u00c4ri toimimiseks tuleb neid kaitsta \u2013 ettev\u00f5te ei saa teenuseid pakkuda v\u00f5i on nende teenuste osutamine oluliselt h\u00e4iritud, kui puudub ligip\u00e4\u00e4s kliendibaasile v\u00f5i tellimuste keskkonnale,\u201c \u00fctles Harjo.\nTa lisas, et k\u00fcberp\u00f6\u00f6re on esimeseks sammuks ettev\u00f5tetele k\u00fcberturvalisuse teel. \u201eProjekt on kaheastmeline, mille esimene tegevussuund on oma k\u00fcberturvalisuse hetkeseisu hindamine, saamaks \u00fclevaade k\u00f5ige p\u00f5letavamatest puudustest ja parandusettepanekutest. Toetuse teises etapis on v\u00f5imalik ellu rakendada arendustegevusi, mis saavad p\u00f5hitegevuse k\u00f5rval v\u00e4hem t\u00e4helepanu, kuid mis aitavad ettev\u00f5tetel olla konkurentsiv\u00f5imelised ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed partnerid.\u201c\nToetust rahastatakse Digital Europe programmi vahenditest. Taotlemine avati t\u00e4na, 13. m\u00e4rtsil kell 9:00 struktuuritoetuse e-keskkonnas https:\/\/etoetus.rtk.ee\/\nRIA kodulehel on info Eestis tegutsevatest k\u00fcberturvalisuse ettev\u00f5tetest, kelle abil vastav hindamine ehk teekaart luua. RIA veebist leiab ka n\u00e4idise ja juhendi, mida peab k\u00fcberturvalisuse hindamise teenust osutavad pakkujad seda tehes silmas pidama ja millist metoodikat kasutama.\nToetust saavad taotleda t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tjad, hulgi- ja jaekaubandusettev\u00f5tjad, ehitusettev\u00f5tjad, veondus- ja laondusettev\u00f5tjad ning info- ja sideettev\u00f5tjad."}
{"text":"\u00dcle 45 aasta hukkamist oodanud surmam\u00f5istetu saab kohtus uue v\u00f5imaluse1966. aastal tapeti Jaapanis \u00fche kohaliku miso-tootja tegevjuht, tema naine ja kaks teismelist last. Nende kodu s\u00fc\u00fcdati ning see p\u00f5les maani maha. Kuni 2014. aastani oli v\u00f5imudel selge: tapjaks oli mehe alluv Hakamada Iwao. Mees ju isegi tunnistas, et tegi seda! Ent lugu pole nii lihtne, kui pealtn\u00e4ha paistab.\nKes tappis Tokyo l\u00e4histel terve perekonna, hakkab uuesti lahti kooruma n\u00fc\u00fcd, 57 aastat p\u00e4rast m\u00f5rvade toimumist. 1966. aastal langes kahtlus esimesena Hakamadale, endisele profipoksijale, kes p\u00e4rast sportlaskarj\u00e4\u00e4ri miso-vabrikusse t\u00f6\u00f6le l\u00e4ks (miso on sojaoapasta, levinud toiduaine Jaapani k\u00f6\u00f6gis). Too oli nimelt s\u00fcndmuskohal. Tema enese versiooni kohaselt aitas ta bossi p\u00f5levat maja kustutada. Seda, et majas lebasid vereloikudes surnuks pussitatute laibad, tema ei teadnudki. Nii \u00fctles ta algul.\nHiljem sai politsei temalt siiski \u00fclestunnistuse k\u00e4tte ning 1968. aastal m\u00f5isteti Hakamada kohtus surma. Jaapan on \u00fcks v\u00e4heseid j\u00f5ukaid riike, kus hukkamine on endiselt kasutusel \u2013 just nimelt kasutusel, mitte niisama s\u00fcmboolne \u00e4hvardus, mida riik enam reaalselt t\u00e4ide ei vii. Jaapani hukkamisi peavad inim\u00f5igusgrupid, nagu Amnesty International, \u00fcsna \u00fcksmeelselt ka v\u00e4ga julmaks. Tapetav saab hukkamisest teada alles sama p\u00e4eva hommikul, tema l\u00e4hedased aga p\u00e4rast selle t\u00e4ideviimist. Hakamada veetis suurema osa ajast, mil hukkamist ootas, \u00fcksikkongis, mis tema pere s\u00f5nul m\u00f5jus v\u00e4ga r\u00e4ngalt mehe vaimsele tervisele, kirjutab The Guardian. Hakamadat, nagu ka k\u00f5iki teisi Jaapani surmam\u00f5istetuid, ootas elu l\u00f5pp poomise l\u00e4bi.\nVahem\u00e4rkusena tasub mainida, et Jaapani \u00fchiskonnas p\u00fcsib toetus hukkamistele v\u00e4ga suur: \u00fcle 80%.\n\u00dclestunnistus peksti v\u00e4lja\nEnt Hakamada hakkas kohtusaalis kohe protsessima, et s\u00fc\u00fc \u00fcles tunnistamine ei tulnud seaduslikul viisil. Politseinikud piinasid selle temalt v\u00e4lja, v\u00e4itis mees. BBC kirjutab, et inim\u00f5igusgrupid on t\u00f5esti kritiseerinud seda, et Jaapani kohtud panevad liiga suurt r\u00f5hku \u00fclestunnistustele, mida uurijad tihtipeale v\u00e4ev\u00f5imuga v\u00e4lja pressivad. Hakamada \u00fclekuulamine kestis 23 p\u00e4eva. Sedasorti s\u00fcdamepuistamisi ei tohiks paljude silmis \u00fcldse arvesse v\u00f5tta.\nSellega n\u00e4is mingil m\u00e4\u00e4ral n\u00f5ustuvat ka kohus, kes 2014. aastal otsustas Hakamada surmam\u00f5istetute nimekirjast maha v\u00f5tta ning tingimisi vabadusse lubada \u2013 kuid mitte \u00f5igeks m\u00f5ista. Vahepeal (2011. aastal) j\u00f5udis ta juba Guinessi rekordite raamatusse kui teadaolevalt k\u00f5ige kauem oma hukkamist ootav vang. Hakamada on Jaapani ajaloos kuues surmam\u00f5istetu, kes hukkamisest p\u00e4\u00e4ses. \u00dclej\u00e4\u00e4nud viiest neli m\u00f5isteti uue uurimise k\u00e4igus \u00f5igeks.\nHakamada Hideko r\u00f5\u00f5mustab koos venna advokaadiga otsuse \u00fcle algatada uus kohtuprotsess, mis v\u00f5iks s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu nime puhtaks pesta. (AFP\/Scanpix)\nSel n\u00e4dalal teatas Tokyo k\u00f5rgem kohus, et v\u00f5tab Hakamada juhtumi uuesti k\u00e4sile. Mehe 90aastane \u00f5de Hakamada Hideko, kes on k\u00f5ik see aeg venna hea nime eest v\u00f5idelnud, v\u00f5ttis uudise vastu suure naeratusega. \u201eNagu raskus oleks \u00f5lgadelt t\u00f5stetud,\u201c kommenteeris Hideko. Kuigi see v\u00f5is tema ja ta venna jaoks olla tore teadaanne, t\u00e4hendab see reaalsuses siiski aastatepikkust protsessi, mille l\u00f5ppu eakas naine \u2013 ning v\u00f5ib-olla ka 87aastane Hakamada ise \u2013 ei pruugi n\u00e4hagi. Ka see on inim\u00f5iguslaste, samuti Jaapani advokatuuri silmis eba\u00f5iglane. Viimased n\u00f5uavad, et prokur\u00f6rid hakkaksid kohe asjaga peale, mitte ei k\u00fcsiks Jaapani \u00fclemkohtult eriluba. See ebamugavus ei puuduta juristide jaoks ainult Hakamada juhtumit, vaid \u00f5iguss\u00fcsteemi laiemalt. Kuid n\u00f5rga tervisega Hakamada Iwao jaoks on k\u00fcsimus selles, kas tema silmad j\u00f5uavad veel \u00f5iglast kohtum\u00f5istmist n\u00e4ha."}
{"text":"Ringkonnakohus: Poolamets ei k\u00e4itunud Jaadlat korruptandiks nimetades \u00f5igusvastaseltTartu ringkonnakohus leidis, et Anti Poolamets (EKRE) ei k\u00e4itunud \u00f5igusvastaselt, kui mainis peaaegu kaks aastat tagasi sotsiaalmeediapostituses, et Andres Jaadla (KE) on kunagi ammu korruptsioonikuriteos s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud. Ringkonnakohtu otsus pole j\u00f5ustunud ja see on riigikohtusse edasi kaevatud.\nRingkonnakohus t\u00fchistas 6. veebruaril Viru maakohtu varasema otsuse, mille j\u00e4rgi k\u00e4itus Poolamets Jaadla kunagist s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmist meenutades \u00f5igusvastaselt. Ringkonnakohtu otsuse p\u00f5hjal v\u00f5ib aga meedias, mille alla kuulub kohtu hinnangul ka sotsiaalmeedia, siiski avaldada eraelulisi andmeid, kui selleks on \u00fclekaalukas avalik huvi. Siinkohal on \u00aberaeluliste andmete\u00bb all jutuks eelk\u00f5ige Jaadla s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine korruptsioonikuriteos 2012. aastal.\nKahe poliitiku kohtuvaidluse ajendiks oli Poolametsa 2021. aasta 1. juunil tehtud Facebooki postitus, kus ta muu hulgas kirjutas: \u00abRakvere endine linnapea [Andres Jaadla] m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest.\u00bb\nJaadla leidis, et kuna karistus on tal ammu kantud ja karistusregistrist kustutatud, on tegemist tema eraeluliste andmete avalikustamisega, ning ta p\u00f6\u00f6rdus Poolametsa vastu Viru maakohtusse. Maakohus m\u00f5istis 14. juuli 2022 otsusega Poolametsalt Jaadla kasuks v\u00e4lja mittevaralise kahju h\u00fcvitise 3000 eurot ja j\u00e4ttis ka menetluskulud Poolametsa kanda.\nTartu ringkonnakohtu veebruaris tehtud otsuses on muu hulgas kirjas: \u00abM\u00f5istet \u00abajakirjandus\u00bb tuleb t\u00f5lgendada laialt. Meediana k\u00e4sitletakse nii professionaalset meediat (p\u00e4eva- ja n\u00e4dalalehed, tele- ja raadiokanalid) kui ka blogisid, netifoorumeid ja suhtlusv\u00f5rgustikke. K\u00f5ik need meedia vormid v\u00f5ivad sisaldada ajakirjandusliku eesm\u00e4rgiga artikleid, millistes on p\u00f5him\u00f5tteliselt lubatud isikuandmeid avalikustada ka ilma inimese enda n\u00f5usolekuta.\u00bb\nRingkonnakohus leidis, et Jaadla on v\u00e4hemalt L\u00e4\u00e4ne-Virumaal tuntud poliitik, osaleb j\u00e4tkuvalt aktiivselt poliitilises ja \u00fchiskondlikus elus ning on v\u00e4hemalt Poolametsa avaldatu kontekstis k\u00e4sitletav avaliku elu tegelasena. Jaadla eraeluliste andmete (s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine korruptsioonikuriteos \u2013 toim) avaldamine k\u00fcll kahjustab tema \u00f5igusi, kuid see riive ei ole asjaolusid arvestades \u00fclem\u00e4\u00e4rane.\nJaadla ja tema esindaja on edastanud riigikohtule kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse t\u00fchistamiseks ja maakohtu otsuse j\u00f5usse j\u00e4tmiseks.\nPoolametsa hinnangul oleks maakohtu otsus sisuliselt tsensuuri maksma pannud.\n"}
{"text":"Suur maksuv\u00f5lg viis ridaelamuid m\u00fc\u00fcnud ettev\u00f5tte kohtu etteKaubaveo ja ehitusega tegelev osa\u00fching Reioling Invest m\u00fc\u00fcs neli ridaelamut Papsaare k\u00fclas, aga saadud tulult riigile k\u00e4ibemaksu ei tasunud. Kuuekohaline v\u00f5lasumma viis ettev\u00f5tte ja selle viimase juhi kohtukulli ette.Hiljuti j\u00f5ustunud kohtulahendist selgub, et Reimo Mitt m\u00e4\u00e4rati 2018. aasta detsembris Reioling Investi tegevjuhiks ja 2020. aasta mais sai temast juhatuse liige. Maksuk\u00e4ivetega skeemitamisega tegid algust juba eelmised kaks juhatuse liiget. Ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgik\u00e4ibe kohta esitati valeandmeid 2017. aasta septembrist 2020. aasta juunini.Reioling Investile kuulunud neljas L\u00f5vi tee ridaelamus oli iga\u00fches neli korterit. Neljast ridaelamust kolm on valmis ehitatud, kuid viimane, L\u00f5vi tee 8\/2, pooleli.Endised juhatuse liikmed m\u00e4\u00e4rasid Miti 2018. aastal tegevjuhiks korraldama firma igap\u00e4evast majandamist. Sealhulgas kasutas Mitt raamatupidajat \u00e4ra, et esitada maksuametile deklaratsioone, mis pole korrektsed.Pea kolme aasta jooksul m\u00fc\u00fcs ettev\u00f5te 16 korterit, neist poole m\u00fc\u00fck esitati maksuametile korrektsena. Trikitamine k\u00e4is korteritega, mille ostsid eraisikud. Reioling Invest hoidis nende puhul k\u00f5rvale k\u00e4ibemaksu maksmise kohustusest.Eraisikutele m\u00fc\u00fcs ettev\u00f5te kortereid veidi alla 821 000 euro eest ja varjas ligemale 165 000 euro suurust k\u00e4ibemaksukohustust. See t\u00e4hendab riigile suure kahju tekitamist, mist\u00f5ttu nii ettev\u00f5ttel kui ka Reimo Mittil tuli astuda kohtu ette.Kohtu hinnangul tegutsesid juhatuse liikmed teadlikult. Notarite juures allkirjastatud lepingutes oli kirjas, et korterite m\u00fc\u00fcgihinnad sisaldavad k\u00e4ibemaksu. Samuti oli osa korterite tehingutest deklaratsioonides kajastatud.Viimase juhatuse liikmena tegutsenud Reimo Mitt j\u00e4ttis tahtlikult kajastamata korterite m\u00fc\u00fcgist tekkinud k\u00e4ibe kahel kuul. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kordadel olid k\u00e4ibedeklaratsioonid esitanud n\u00fc\u00fcdseks juhatusest lahkunud liikmed.Nemadki olid esialgu uurimise all, kuid prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkeviciuse s\u00f5nutsi l\u00f5petati nende puhul juhtum oportuniteediga.Selline menetluse l\u00f5petamine ei t\u00e4henda kellegi \u00f5igeksm\u00f5istmist v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistusest loobumist, vaid seda, et s\u00fc\u00fcks pandav tegu prokuratuuri ja kohtu hinnangul toimus, kuid selle eest ei ole tingimata vaja s\u00fc\u00fcdistatavaid kriminaalkorras karistada. \u00dchel endisel juhatuse liikmel tuleb tasuda riigi tuludesse 1000 ja teisel 2000 eurot.Kohtus otsustas Mitt eraisikuna ja Reioling Invest O\u00dc juriidilise isikuna prokuratuuriga kokkuleppele minna.Ettev\u00f5ttele m\u00e4\u00e4rati rahaline karistus 4000 eurot, millest kohe tuleb tasuda pool. \u00dclej\u00e4\u00e4nu tasumisest p\u00e4\u00e4seb firma siis, kui ei pane nelja aasta jooksul toime uut kuritegu.Reimo Mitile m\u00e4\u00e4rati poolteist aastat tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga. Peale selle peavad Mitt ja Reioling Invest O\u00dc tasuma solidaarselt maksuametile ligemale 165 000 eurot. M\u00f5lemad peavad menetluskuludena tasuma riigile ligemale 1100 eurot.Eraisikutele m\u00fc\u00fcs ettev\u00f5te kortereid veidi alla 821 000 euro eest.Kristo Niglas"}
{"text":"Libapolitseinik l\u00fcpsis 9000 eurot7. m\u00e4rtsil helistas 54aastasele naisele v\u00e4idetav politseinik ning teatas, et tema nimel p\u00fc\u00fcab keegi J\u00fcri laenu v\u00f5tta. Helistaja palus kannatanul enda nutiseadmesse AnyDesk programmi alla laadida ning sisestada sinna seej\u00e4rel Smart-ID paroolid. Kelmusega tekitatud kahju on 9000 eurot. OHTULEHT.EE"}
{"text":"\u00dcle 45 aasta hukkamist oodanud surmam\u00f5istetu saab uue v\u00f5imaluse1966. aastal tapeti Jaapanis \u00fche kohaliku miso-tootja tegevjuht, tema naine ja kaks teismelist last. Nende kodu s\u00fc\u00fcdati ning see p\u00f5les maani maha. Kuni 2014. aastani oli v\u00f5imudel selge: tapjaks oli mehe alluv Hakamada Iwao. Ta ju isegi tunnistas, et tegi seda! Ent lugu pole nii lihtne, kui pealtn\u00e4ha paistab.Kes tappis Tokyo l\u00e4histel terve perekonna, hakkab uuesti lahti kooruma n\u00fc\u00fcd, 57 aastat p\u00e4rast m\u00f5rvade toimumist. 1966. aastal langes kahtlus esimesena Hakamadale, endisele profipoksijale, kes p\u00e4rast sportlaskarj\u00e4\u00e4ri misovabrikusse t\u00f6\u00f6le l\u00e4ks (miso on sojaoapasta, levinud toiduaine Jaapani k\u00f6\u00f6gis). Too oli nimelt s\u00fcndmuskohal. Tema enese versiooni kohaselt aitas ta bossi p\u00f5levat maja kustutada. Seda, et majas lebasid vereloikudes surnuks pussitatute laibad, tema ei teadnudki. Nii \u00fctles ta algul.Hiljem sai politsei temalt siiski \u00fclestunnistuse k\u00e4tte ning 1968. aastal m\u00f5isteti Hakamada kohtus surma. Jaapan on \u00fcks v\u00e4heseid j\u00f5ukaid riike, kus hukkamine on endiselt kasutusel - just nimelt kasutusel, mitte niisama s\u00fcmboolne \u00e4hvardus, mida riik enam reaalselt t\u00e4ide ei vii. Jaapani hukkamisi peavad inim\u00f5igusgrupid, nagu n\u00e4iteks Amnesty International, \u00fcsna \u00fcksmeelselt ka v\u00e4ga julmaks. Tapetav saab hukkamisest teada alles sama p\u00e4eva hommikul, tema l\u00e4hedased aga p\u00e4rast selle t\u00e4ideviimist. Hakamada veetis suurema osa ajast, mil hukkamist ootas, \u00fcksikkongis, mis tema pere s\u00f5nul m\u00f5jus v\u00e4ga r\u00e4ngalt mehe vaimsele tervisele, kirjutab The Guardian. Hakamadat, nagu ka k\u00f5iki teisi Jaapani surmam\u00f5istetuid, ootas ees elu l\u00f5pp poomise l\u00e4bi.Vahem\u00e4rkusena tasub mainida, et Jaapani \u00fchiskonnas p\u00fcsib toetus hukkamistele v\u00e4ga suur: \u00fcle 80%.\u00dclestunnistus peksti v\u00e4ljaEnt Hakamada hakkas kohtusaalis kohe protsessima, et s\u00fc\u00fc \u00fclestunnistamine ei tulnud seaduslikul viisil. Politseinikud piinasid selle temalt v\u00e4lja, v\u00e4itis ta. BBC kirjutab, et inim\u00f5igusgrupid on t\u00f5esti kritiseerinud seda, et Jaapani kohtud panevad liiga suurt r\u00f5hku \u00fclestunnistustele, mida uurijad tihtipeale v\u00e4ev\u00f5imuga v\u00e4lja pressivad. Hakamada \u00fclekuulamine kestis 23 p\u00e4eva. Sedasorti s\u00fcdamepuistamisi ei tohiks paljude silmis \u00fcldse arvesse v\u00f5tta.Sellega n\u00e4is mingil m\u00e4\u00e4ral n\u00f5ustuvat ka kohus, kes 2014. aastal otsustas Hakamada surmam\u00f5istetute nimekirjast maha v\u00f5tta ning tingimisi vabadusse lubada - kuid mitte \u00f5igeks m\u00f5ista. Vahepeal (2011. aastal) j\u00f5udis ta juba Guinessi rekordite raamatusse kui teadaolevalt k\u00f5ige kauem oma hukkamist ootav vang. Hakamada on Jaapani ajaloos kuues surmam\u00f5istetu, kes hukkamisest p\u00e4\u00e4ses. \u00dclej\u00e4\u00e4nud viiest neli m\u00f5isteti uue uurimise k\u00e4igus \u00f5igeks.Sel n\u00e4dalal teatas Tokyo k\u00f5rgem kohus, et v\u00f5tab Hakamada juhtumi uuesti k\u00e4sile. Mehe 90aastane \u00f5de Hakamada Hideko, kes on k\u00f5ik see aeg venna hea nime eest v\u00f5idelnud, v\u00f5ttis uudise vastu suure naeratusega.\u201eNagu raskus oleks \u00f5lgadelt t\u00f5stetud,\u201c kommenteeris Hideko. Kuigi see v\u00f5is tema ja ta venna jaoks olla tore teadaanne, t\u00e4hendab see reaalsuses siiski aastatepikkust protsessi, mille l\u00f5ppu eakas naine - ning v\u00f5ib-olla ka 87aastane Hakamada ise - ei pruugi n\u00e4hagi.Ka see on inim\u00f5iguslaste, samuti Jaapani advokatuuri silmis eba\u00f5iglane. Viimased n\u00f5uavad, et prokur\u00f6rid hakkaksid kohe asjaga peale, mitte ei k\u00fcsiks Jaapani \u00fclemkohtult eriluba. See ebamugavus ei puuduta juristide jaoks ainult Hakamada juhtumit, vaid \u00f5iguss\u00fcsteemi laiemalt. Kuid n\u00f5rga tervisega Hakamada jaoks on k\u00fcsimus selles, kas tema silmad j\u00f5uavad veel \u00f5iglast kohtum\u00f5istmist n\u00e4ha.S\u00dc\u00dcTU V\u00d5I S\u00dc\u00dcDI? Hakamada Iwao on n\u00fc\u00fcdseks juba 87aastane ning ametlikult endiselt s\u00fc\u00fcdi oma \u00fclemuse ja tolle perekonna tapmises. EPA   Kyodo   Reuters   Scanpix AFP Scanpix Hakamada Hideko r\u00f5\u00f5mustab koos venna advokaadiga otsuse \u00fcle algatada uus kohtuprotsess, mis v\u00f5iks s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu nime puhtaks pesta.GREETE K\u00d5RVITS"}
{"text":"Ringkonnakohus: Poolamets ei k\u00e4itunud Jaadlat korruptandiks nimetades \u00f5igusvastaseltTartu ringkonnakohus leidis, et Anti Poolamets (EKRE) ei k\u00e4itunud \u00f5igusvastaselt, kui mainis peaaegu kaks aastat tagasi sotsiaalmeediapostituses, et Andres Jaadla (KE) on kunagi ammu korruptsioonikuriteos s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud. Ringkonnakohtu otsus pole j\u00f5ustunud ja see on riigikohtusse edasi kaevatud.Ringkonnakohus t\u00fchistas 6. veebruaril Viru maakohtu varasema otsuse, mille j\u00e4rgi k\u00e4itus Poolamets Jaadla kunagist s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmist meenutades \u00f5igusvastaselt. Ringkonnakohtu otsuse p\u00f5hjal v\u00f5ib aga meedias, mille alla kuulub kohtu hinnangul ka sotsiaalmeedia, siiski avaldada eraelulisi andmeid, kui selleks on \u00fclekaalukas avalik huvi. Siinkohal on \u00aberaeluliste andmete\u00bb all jutuks eelk\u00f5ige Jaadla s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine korruptsioonikuriteos 2012. aastal.Kahe poliitiku kohtuvaidluse ajendiks oli Poolametsa 2021. aasta 1. juunil tehtud Facebooki postitus, kus ta muu hulgas kirjutas: \u00abRakvere endine linnapea [Andres Jaadla] m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest.\u00bbJaadla leidis, et kuna karistus on tal ammu kantud ja karistusregistrist kustutatud, on tegemist tema eraeluliste andmete avalikustamisega, ning ta p\u00f6\u00f6rdus Poolametsa vastu Viru maakohtusse. Maakohus m\u00f5istis 14. juuli 2022 otsusega Poolametsalt Jaadla kasuks v\u00e4lja mittevaralise kahju h\u00fcvitise 3000 eurot ja j\u00e4ttis ka menetluskulud Poolametsa kanda.Tartu ringkonnakohtu veebruaris tehtud otsuses on muu hulgas kirjas: \u00abM\u00f5istet \u00abajakirjandus\u00bb tuleb t\u00f5lgendada laialt. Meediana k\u00e4sitletakse nii professionaalset meediat (p\u00e4eva- ja n\u00e4dalalehed, tele- ja raadiokanalid) kui ka blogisid, netifoorumeid ja suhtlusv\u00f5rgustikke. K\u00f5ik need meedia vormid v\u00f5ivad sisaldada ajakirjandusliku eesm\u00e4rgiga artikleid, millistes on p\u00f5him\u00f5tteliselt lubatud isikuandmeid avalikustada ka ilma inimese enda n\u00f5usolekuta.\u00bb Ringkonnakohus leidis, et Jaadla on v\u00e4hemalt L\u00e4\u00e4ne-Virumaal tuntud poliitik, osaleb j\u00e4tkuvalt aktiivselt poliitilises ja \u00fchiskondlikus elus ning on v\u00e4hemalt Poolametsa avaldatu kontekstis k\u00e4sitletav avaliku elu tegelasena. Jaadla eraeluliste andmete (s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine korruptsioonikuriteos - toim) avaldamine k\u00fcll kahjustab tema \u00f5igusi, kuid see riive ei ole asjaolusid arvestades \u00fclem\u00e4\u00e4rane.Jaadla ja tema esindaja on edastanud riigikohtule kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse t\u00fchistamiseks ja maakohtu otsuse j\u00f5usse j\u00e4tmiseks.Poolametsa hinnangul oleks maakohtu otsus sisuliselt tsensuuri maksma pannud.Andres Jaadla (keskel) ja Anti Poolamets (paremal) on t\u00fclitsenud ka v\u00e4ljaspool kohut. N\u00e4iteks Jaadla k\u00fclask\u00e4ik Poolametsa korraldatud k\u00f5nekoosolekule p\u00e4\u00e4dis s\u00f5nas\u00f5ja ja k\u00fclalise minemasaatmisega.AIVAR OJAPERV, Virumaa Teataja"}
{"text":"Suur maksuv\u00f5lg viis ridaelamuid m\u00fc\u00fcnud ettev\u00f5tte kohtu etteKaubaveo ja ehitusega tegelev osa\u00fching Reioling Invest m\u00fc\u00fcs neli ridaelamut Papsaare k\u00fclas, aga saadud tulult riigile k\u00e4ibemaksu ei tasunud. Kuuekohaline v\u00f5lasumma viis ettev\u00f5tte ja selle viimase juhi kohtukulli ette.\nHiljuti j\u00f5ustunud kohtulahendist selgub, et Reimo Mitt m\u00e4\u00e4rati 2018. aasta detsembris\u00a0Reioling Investi tegevjuhiks ja 2020. aasta mais sai temast juhatuse liige.\u00a0Maksuk\u00e4ivetega skeemitamisega tegid algust juba eelmised kaks juhatuse liiget. Ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgik\u00e4ibe kohta esitati valeandmeid\u00a02017. aasta septembrist 2020. aasta juunini.\nReioling Investile kuulunud neljas L\u00f5vi tee ridaelamus oli iga\u00fches\u00a0neli korterit. Neljast ridaelamust kolm on valmis ehitatud, kuid viimane, L\u00f5vi tee 8\/2, pooleli.\nEndised juhatuse liikmed m\u00e4\u00e4rasid Miti 2018. aastal tegevjuhiks korraldama firma igap\u00e4evast majandamist. Sealhulgas kasutas Mitt\u00a0raamatupidajat \u00e4ra, et esitada\u00a0maksuametile deklaratsioone, mis pole korrektsed.\nPea kolme aasta jooksul m\u00fc\u00fcs ettev\u00f5te\u00a016 korterit, neist poole m\u00fc\u00fck esitati\u00a0maksuametile\u00a0korrektsena. Trikitamine k\u00e4is korteritega, mille ostsid eraisikud.\u00a0Reioling Invest O\u00dc hoidis nende puhul k\u00f5rvale k\u00e4ibemaksu\u00a0maksmise kohustusest.\u00a0\nEraisikutele m\u00fc\u00fcs ettev\u00f5te kortereid\u00a0veidi alla 821 000 euro eest ja varjas ligemale\u00a0165 000 euro suurust k\u00e4ibemaksukohustust. See t\u00e4hendab riigile suure kahju tekitamist, mist\u00f5ttu nii ettev\u00f5ttel kui ka Reimo Mittil tuli astuda kohtu ette.\nEraisikutele m\u00fc\u00fcs ettev\u00f5te kortereid\u00a0veidi alla 821 000 euro eest.\n\nKohtu hinnangul tegutsesid\u00a0\u00a0juhatuse liikmed teadlikult. Notarite juures allkirjastatud lepingutes oli kirjas, et korterite m\u00fc\u00fcgihinnad sisaldavad k\u00e4ibemaksu. Samuti oli\u00a0osa korterite tehingutest deklaratsioonides kajastatud.\nViimase juhatuse liikmena tegutsenud\u00a0Reimo Mitt j\u00e4ttis tahtlikult kajastamata korterite m\u00fc\u00fcgist tekkinud k\u00e4ibe\u00a0kahel kuul. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kordadel olid k\u00e4ibedeklaratsioonid esitanud n\u00fc\u00fcdseks juhatusest lahkunud liikmed.\nNemadki olid esialgu\u00a0uurimise all,\u00a0kuid prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkeviciuse s\u00f5nutsi\u00a0l\u00f5petati nende puhul juhtum oportuniteediga. Selline\u00a0menetluse l\u00f5petamine ei t\u00e4henda kellegi \u00f5igeksm\u00f5istmist v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistusest loobumist, vaid seda, et s\u00fc\u00fcks pandav tegu prokuratuuri ja kohtu hinnangul toimus, kuid selle eest ei ole tingimata vaja s\u00fc\u00fcdistatavaid kriminaalkorras karistada. \u00dchel endisel juhatuse liikmel tuleb tasuda riigi tuludesse 1000 ja teisel 2000 eurot.\n\u00dchte poolikusse korterisse on end registreerinud kohtu all olnud ettev\u00f5te.\nMailiis Ollino\n\nKohtus otsustas Mitt eraisikuna ja Reioling Invest O\u00dc juriidilise isikuna prokuratuuriga kokkuleppele minna. Ettev\u00f5ttele m\u00e4\u00e4rati rahaline karistus 4000 eurot, millest kohe\u00a0tuleb tasuda pool. \u00dclej\u00e4\u00e4nu tasumisest p\u00e4\u00e4seb firma siis, kui ei pane nelja aasta jooksul toime uut kuritegu.\nReigo Mitile m\u00e4\u00e4rati poolteist aastat tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga.\nPeale selle peavad Mitt ja Reioling Invest O\u00dc tasuma solidaarselt maksuametile ligemale 165 000 eurot. M\u00f5lemad peavad menetluskuludena tasuma riigile ligemale\u00a01100 eurot.\n"}
{"text":"OTSEBLOGI | Ukraina relvaj\u00f5ud: venelaste eesm\u00e4rk on j\u00f5uda Donetski ja Luhanski halduspiirini21:01\nPoola v\u00f5ib 4-6 n\u00e4dala jooksul Ukrainale MiC-29 h\u00e4vituslennukid saata, vahendab The Kyiv Independent.\nPoola v\u00e4ljaande Rzeczpospolita j\u00e4rgi s\u00f5nas Poola peaminister Mateusz Morawiecki pressikonverentsil, et Poola v\u00f5ib j\u00e4rgmise 4-6 jooksul Ukrainal MiG-29 h\u00e4vitajad saata.\nPoland may send MiG-29 jets to Ukraine within next 4-6 weeks.\nPolish Prime Minister Mateusz Morawiecki said at a press conference on March 14 that Poland could transfer MiG-29 fighter jets to Ukraine within the next four to six weeks, Polish newspaper Rzeczpospolita reported.\n\u2014 The Kyiv Independent (@KyivIndependent) March 14, 2023\n21:01\n20:50\nUkraina v\u00e4ed hoiavad kontrolli 50,6% \u00fcle Bahmuti elamupiirkonnast.\nLahinguid peetakse Bohdanivka, Khromove ja Orikhovo-Vas\u00f5livka k\u00fclade juures. Ukraina v\u00e4ed on k\u00fclasid kaitsta suutnud.\nBakhmut Front Map (March 14)\nUkrainian Forces control 50.6% of Bakhmut\u2019s residential areas\nBattles are occurring near the villages of Bohdanivka, Khromove, and Orikhovo-Vasylivka. Ukraine holds all three villages and reported repelling Russian attacks on them today pic.twitter.com\/7Y3TBg7ZKa\n\u2014 Ukraine Battle Map (@ukraine_map) March 14, 2023\n20:40\nVene h\u00e4vitaja kukutas Musta mere kohal alla USA drooni\nVenemaa ja USA lennukid on s\u00f5ja k\u00e4igus Musta mere kohal tegutsenud, kuid see on teadaolevalt esimene t\u00f5sine kokkupuude, mis on potentsiaalselt ohtlik eskalatsioon lahingutegevuse kriitilisel ajal.\nwww.delfi.ee\n19:04\nBBC teatel p\u00f5rkas Vene reaktiivlennuk Musta mere kohal kokku USA drooniga. Uudis on t\u00e4iendamisel.\n18:59\nUkraina kaitseministeeriumi tippametnik arreteeriti 9000 dollari suuruse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eest, vahendab The Kyiv Independent.\nRiikliku uurimisb\u00fcroo andmetel n\u00f5ustus 60-aastane kolonel andma raha eest v\u00e4lja dokumendid teenistusealise ukrainlase s\u00f5jav\u00e4elaste registrist kustutamiseks.\n18:48\nNew York Times: Rahvusvaheline Kriminaalkohus alustab esimeste Venemaa s\u00f5jakuritegude menetlemist\nRahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) plaanib avada kaks Venemaa s\u00f5jakuritegude kohtuasja ja v\u00e4ljastada mitme inimese vastu vahistamism\u00e4\u00e4rused.\nwww.delfi.ee\n21:01\n17:08\nUkraina prokur\u00f6rid on neljameetrisele seinale kandnud enam kui 600 venelast, keda kahtlustatakse s\u00f5jakuritegudes. Enamik neist on k\u00f5rgel kohal poliitikud ja s\u00f5jav\u00e4eametnikud, vahendab The Guardian. Kharkivi regiooni peaprokur\u00f6r Oleksandr Filchakovi s\u00f5nul hakati vene komand\u00f6re ja kindraleid kaardistama eelmisel aastal.\nUkraine has collected a dossier on 600 Russian commanders responsible for war crimes. They are placed on a four-metre-long board, which Ukrainian prosecutors showed to The Guardian journalists. pic.twitter.com\/BZALoGsixp\n\u2014 KyivPost (@KyivPost) March 14, 2023\n15:31\nLB.ua teatas oma allikatele viidates, et Serhi Haidai lahkub Luhanski oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juhi kohalt.\nV\u00e4ljaande teatel v\u00f5ib Haidai oma otsusest teatada juba homme. V\u00e4idetavalt nimetatakse Haidai Ukraina suursaadikuks Kasahstani.\n15:13\nHommikuses l\u00f6\u00f6gis Kramatorskile viga saanud inimeste arv kasvas seitsmeni. Kohalikud v\u00f5imud on kinnitanud \u00fche inimese hukkumist.\nKahjustada said \u00fcheksa korrusmaja, lasteaed, pangahoone ja kaks autot.\n14:43\nVIDEO JA KAARDID | Idarindel muutusteta. Donbassi rindelinnades k\u00e4ivad iga meetri p\u00e4rast ohvriterohked lahingud\nUkraina s\u00f5durite v\u00e4rsked kaadrid n\u00e4itavad tulisemates rindel\u00f5ikudes valitsevat h\u00e4vingut ja tulevahetust. K\u00f5ige pinevam on olukord Donetski oblastis kolmest k\u00fcljest piiratud Bahmuti linnas. Viimastel andmetel on Vene v\u00e4ed j\u00f5udnud linna p\u00f5hjaosas asuvasse terasetehasesse, mida kaitsjad on v\u00f5rrelnud okupeeritud Mariupolis asunud Azovstali tunnelitega. Linna kaitsmine aga j\u00e4tkub.\nwww.delfi.ee\n14:26\nPoola peaminister Mateusz Morawiecki \u00fctles, et Poola v\u00f5ib saata Ukrainale h\u00e4vituslennukeid MiG 4-6 n\u00e4dala jooksul.\n21:01\n14:22\nVenemaa andis Odessa oblastile raketil\u00f6\u00f6gi, kasutades taktikalist lennuv\u00e4ge. Lennukid Su-24 l\u00e4henesid merelt ja lasid v\u00e4lja neli radarivastast raketti, eeldatavalt H-31P, teatas l\u00f5una operatiivv\u00e4ejuhatus.\nT\u00e4psustati, et raketid h\u00e4vitati mere kohal, aga nende t\u00fckkide ja l\u00f6\u00f6klaine t\u00f5ttu sai kahjustada lasteaed rannikul ja m\u00f5ned eramajad selle \u00fcmber.\nKannatanuid ei ole.\n14:08\nLeedu seim kuulutas eras\u00f5jafirma Wagner terroriorganisatsiooniks\nResolutsioon v\u00f5eti vastu, v\u00f5ttes arvesse seda, et Wagneri palgas\u00f5durid panevad toime s\u00fcstemaatilisi ja raskeid agressioonikuritegusid: tapavad ja piinavad Ukraina tsiviilelanikke ning pommitavad elumaju ja muid tsiviilobjekte, mis on samav\u00e4\u00e4rne terrorismiga.\ndelfi.ee\n13:17\nUkroboronprom alustas 125-millimeetriste m\u00fcrskude tootmist N\u00f5ukogude tankidele T-64, T-72 ja T-80.\n13:12\nVene riigiduuma kehtestas karistused ka relvaj\u00f5ududega koost\u00f6\u00f6d tegevate organisatsioonide \u201ediskrediteerimise\u201c eest\nVene riigiduuma v\u00f5ttis t\u00e4na vastu seadused, mis kehtestavad kriminaal- ja administratiivkaristused Venemaa relvaj\u00f5ududega koost\u00f6\u00f6d tegevate formeeringute ja organisatsioonide \u201ediskrediteerimise\u201c ning \u201evaleuudiste\u201c levitamise eest nende kohta.\ndelfi.ee\n11:30\nM\u00f5kolajivi oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Vitali Kim teatas, et venelased p\u00fc\u00fcavad r\u00fcnnata Ukraina \u00f5hut\u00f5rjet. Kasutatakse radarivastaseid rakette.\n21:01\n11:25\nKreml: Venemaa ei tunnusta rahvusvahelist kriminaalkohut Haagis\n\u201eMe ei tunnusta seda kohut, me ei tunnusta selle kohtu jurisdiktsiooni. Nii me sellesse suhtumegi,\u201c \u00fctles Peskov, vastates k\u00fcsimusele selle kohta, et Haagi kohus kavatseb alustada kaht juurdlust Venemaa vastu, vahendab Interfax.\ndelfi.ee\n11:02\nReas Ukraina linnades anti t\u00e4na taas \u00f5huh\u00e4ire. On raketil\u00f6\u00f6kide oht.\nH\u00e4ire anti Ukraina p\u00f5hja-, ida- ja l\u00f5unaosas.\nOdessa oblasti Telegrami kanalid teatasid ka plahvatustest ja t\u00f6\u00f6tas \u00f5hut\u00f5rje.\n10:47\nVenemaa Rjazani oblasti elanik sattus kriminaaljuurdluse alla anekdoodi p\u00e4rast Sergeist ja Volodjast\nVenemaa Rjazani oblasti Kassimovi linna elaniku Vassili Bol\u0161akovi \u00fcle alustati kriminaaljuurdlust Vene armee korduva \u201ediskrediteerimise\u201c eest sotsiaalmeedias avaldatud anekdoodi p\u00e4rast, teatas OVD-Info advokaat Andrei Kurjatnikovile viidates.\ndelfi.ee\n10:15\nVene okupandid andsid t\u00e4na raketil\u00f6\u00f6gi elumajale Donetski oblastis Kramatorskis.\nKohalike teatel j\u00e4id rusude alla inimesed ja oli kuulda nende karjeid.\nDonetski oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Pavlo K\u00f5r\u00f5lenko teatas kolmest vigastatud tsiviilisikust.\nK\u00f5r\u00f5lenko s\u00f5nul sai kahjustada kuus korrusmaja.\nDonetski oblasti prokuratuur teatas, et \u00fcks kannatada saanutest suri haiglas.\n10:06\nUkraina \u00fclemraadale esitati eeln\u00f5u Vene re\u017eiimi ametlikult \u201era\u0161ismiks\u201c kuulutamiseks\nUkraina \u00fclemraadale esitati seaduseeln\u00f5u, millega tahetakse Venemaal kehtiv poliitiline re\u017eiim ametlikult \u201era\u0161ismiks\u201c nimetada ning m\u00f5ista hukka selle ideoloogilised alused ja \u00fchiskondlikud praktikad kui totalitaarsed ja inimvihkajalikud.\ndelfi.ee\n21:01\n09:41\nUkraina kaitseministeeriumi teatel on Venemaa inimkaotused s\u00f5jas \u00fcletanud 160 000 piiri.\n\"Nothing is impossible in this world. Firm determination, it is said, can move heaven and earth.\"\nYamamoto Tsunetomo\nTotal combat losses of the enemy from February 24, 2022 to March 14, 2023: pic.twitter.com\/bLaIp5h9f8\n\u2014 Defense of Ukraine (@DefenceU) March 14, 2023\n09:39\nSuurbritannia kaitseministeeriumi luure\u00fclevaade:\n* Viimaste n\u00e4dalatega on Venemaa suurt\u00fckiv\u00e4e laskemoona puudus t\u00f5en\u00e4oliselt suurenenud m\u00e4\u00e4rani, kus paljudes rinde osades kehtib \u00e4\u00e4rmiselt piirav kokkuhoid. See on pea kindlasti olnud peap\u00f5hjus, miks \u00fckski Vene formeering ei ole viimasel ajal olnud v\u00f5imeline operatiivselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks r\u00fcndetegevuseks.\n* Venemaa on pea kindlasti juba olnud sunnitud v\u00e4lja andma vanemat laskemoona, mis oli varem kasutusk\u00f5lbmatuks kategoriseeritud.\n* Presidendi ukaas 2023. aasta 3. m\u00e4rtsist pani paika meetmed kaubandus- ja t\u00f6\u00f6stusministeeriumi jaoks, et minna m\u00f6\u00f6da kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete juhtidest, kes ei t\u00e4ida tootmiseesm\u00e4rke. Venemaa v\u00f5tab s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksis \u00fcha rohkem kasutusele k\u00e4sumajanduse p\u00f5him\u00f5tteid, sest teadvustab, et kaitset\u00f6\u00f6stuse tootmisv\u00f5imsused on \u00fcha kurnavama \u201es\u00f5jalise erioperatsiooni\u201d p\u00f5hiline haavatavus.\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 March 2023\nFind out more about Defence Intelligence's use of language: https:\/\/t.co\/Z5SI6SOzPY\n#StandWithUkraine pic.twitter.com\/1vOoyWCYYD\n\u2014 Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 14, 2023\n09:27\nPartisanide r\u00fchmitus Ate\u0161 teatas, et tappis eile pommiga okupeeritud Nova Kahhovka okupatsiooniv\u00f5imude asejuhi.\n09:20\nUSA v\u00f5imalik presidendikandidaat: edasine takerdumine Ukraina-Vene territoriaalvaidlusse ei ole meie elut\u00e4htis rahvuslik huvi\nUSA vabariiklaste v\u00f5imalik presidendikandidaat, Florida osariigi kuberner Ron DeSantis \u00fctles eile avaldatud arvamusavalduses, et \u201eedasine takerdumine Ukraina ja Venemaa vahelisse territoriaalvaidlusse\u201c ei ole USA elut\u00e4htis rahvuslik huvi.\ndelfi.ee\n08:56\nUSA ajaleht Washington Post kirjutab, et Ukraina v\u00e4ed on kandnud alates s\u00f5ja algusest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kaotusi ja l\u00e4\u00e4ne esindajad on alates jaanuarist seadnud kahtluse alla Bahmuti hoidmise m\u00f5istlikkuse.\nWashington Post USA ja Euroopa s\u00f5jav\u00e4elastele ja ametnikele viidates, et Ukraina v\u00f5ib olla kaotanud hukkunute ja haavatatutena 120 000 s\u00f5jav\u00e4elast, kuigi hoiab oma ohvrite arvu salajas isegi l\u00e4himate liitlaste eest. Venemaa on samal ajal kaotanud 200 000 s\u00f5jav\u00e4elast.\nArtiklis \u00f6eldakse, et l\u00e4\u00e4ne v\u00e4lja\u00f5ppeprogrammid ei valmista s\u00f5dureid ette piisavalt kiiresti ning paljud viimase \u00fcheksa kuu jooksul v\u00e4lja\u00f5ppe saanud nooremohvitserid on juba lahingutes langenud.\nM\u00f5ned allikad k\u00fcsivad artiklis ka seda, kas l\u00e4\u00e4ne abi ei ole mitte liiga v\u00e4he ja liiga hilja.\n21:01\n07:55\nVene v\u00e4ed on saavutanud \u201emarginaalset edu\u201d mitmetes Ukraina osades, teatas USA m\u00f5ttekoda S\u00f5jauuringute Instituut (ISW).\nKupjanskist kirdes n\u00e4ivad Vene v\u00e4ed olevat edasi liikunud 17 kilomeetrit ja Siverskist idas seitse kilomeetrit.\nISW m\u00e4rgib aga, et Vene v\u00e4ed ei ole suutnud Bahmuti piirkonnas suunda muuta, kuigi on edasi liikunud.\nWagneriga seotud s\u00f5jablogijad on spekuleerinud, et Wagner p\u00fc\u00fcab liigutada oma tiiba Bahmutist l\u00e4\u00e4nes Siversk\u00f5i Donetsi-Donbassi kanalini, et tekitada kunstlik operatiivne piiramisr\u00f5ngas.\nSamad kommentaatorid on aga \u00fcha rohkem mures Ukraina v\u00e4gede ja tehnika koondamise p\u00e4rast, mis v\u00f5ib anda m\u00e4rku vastur\u00fcnnakust, et murda Wagneri blokaad Bahmuti \u00fcmber ja tungida peale laiemalt kogu rindejoone ulatuses.\n2\/ Russian forces have made marginal territorial gains northeast of #Kupyansk as of March 13. Geolocated footage posted on March 13 shows that Russian forces advanced south of Hryanykivka (17km northeast of Kupyansk). pic.twitter.com\/ZvQcwSWrqF\n\u2014 ISW (@TheStudyofWar) March 14, 2023\n07:40\nRumeeniasse ehitatakse uus tehas p\u00fcssirohu ja laskemoona tootmiseks, teatas Rumeenia majandusminister Florin Sp\u0103taru telekanalis TVR Info. Sp\u0103taru s\u00f5nul on raha ehituseks juba olemas ning on s\u00f5lmitud lepingud USA ja L\u00f5una-Koreaga.\n07:36\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas, et olukord energeetikas on \u00f5nnestunud normaliseerida. Viimane suurem Vene r\u00fcnnak energeetikaobjektidele toimus 9. m\u00e4rtsil.\n07:26\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et olukord Ukraina idaosas on v\u00e4ga karm.\n\u201eNagu alati olin ka t\u00e4na \u00fchenduses meie komand\u00f6ridega, luurega. Idas on v\u00e4ga karm, v\u00e4ga valus. Tuleb h\u00e4vitada vaenlase s\u00f5jaline v\u00f5imsus ja me h\u00e4vitame. Bilohorivka ja Marjinka, Avdijivka ja Bahmut, Vuhledar ja Kamjanka ning k\u00f5ik teised kohad, kus praegu otsustatakse, milline saab olema meie tulevik. Kus v\u00f5ideldakse meie tuleviku, k\u00f5igi ukrainlaste eest,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i t\u00e4nas k\u00f5iki, kes on praegu lahingus, kes kaitsevad positsioone ning v\u00f5itlevad Ukraina ja oma kaasvendade eest.\n\u201eT\u00e4na m\u00e4rgin eraldi \u00e4ra 92. \u00fcksiku mehhaniseeritud brigaadi v\u00f5itlejad eduka tegevuse eest Bahmuti piirkonnas. Ait\u00e4h, poisid! Au k\u00f5igile Ukraina s\u00f5dalastele! Au meie murdumatule ja suurep\u00e4rasele rahvale!\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\n21:01\n21:01\n21:01\n21:01"}
{"text":"OTSEBLOGI ja VIDEO | Zelensk\u00f5i: olukord Ukraina idaosas on v\u00e4ga karm ja v\u00e4ga valus21:01\nPoola v\u00f5ib 4-6 n\u00e4dala jooksul Ukrainale MiC-29 h\u00e4vituslennukid saata, vahendab The Kyiv Independent.\nPoola v\u00e4ljaande Rzeczpospolita j\u00e4rgi s\u00f5nas Poola peaminister Mateusz Morawiecki pressikonverentsil, et Poola v\u00f5ib j\u00e4rgmise 4-6 jooksul Ukrainal MiG-29 h\u00e4vitajad saata.\nPoland may send MiG-29 jets to Ukraine within next 4-6 weeks.\nPolish Prime Minister Mateusz Morawiecki said at a press conference on March 14 that Poland could transfer MiG-29 fighter jets to Ukraine within the next four to six weeks, Polish newspaper Rzeczpospolita reported.\n\u2014 The Kyiv Independent (@KyivIndependent) March 14, 2023\n21:01\n20:50\nUkraina v\u00e4ed hoiavad kontrolli 50,6% \u00fcle Bahmuti elamupiirkonnast.\nLahinguid peetakse Bohdanivka, Khromove ja Orikhovo-Vas\u00f5livka k\u00fclade juures. Ukraina v\u00e4ed on k\u00fclasid kaitsta suutnud.\nBakhmut Front Map (March 14)\nUkrainian Forces control 50.6% of Bakhmut\u2019s residential areas\nBattles are occurring near the villages of Bohdanivka, Khromove, and Orikhovo-Vasylivka. Ukraine holds all three villages and reported repelling Russian attacks on them today pic.twitter.com\/7Y3TBg7ZKa\n\u2014 Ukraine Battle Map (@ukraine_map) March 14, 2023\n20:40\nVene h\u00e4vitaja kukutas Musta mere kohal alla USA drooni\nVenemaa ja USA lennukid on s\u00f5ja k\u00e4igus Musta mere kohal tegutsenud, kuid see on teadaolevalt esimene t\u00f5sine kokkupuude, mis on potentsiaalselt ohtlik eskalatsioon lahingutegevuse kriitilisel ajal.\nwww.delfi.ee\n19:04\nBBC teatel p\u00f5rkas Vene reaktiivlennuk Musta mere kohal kokku USA drooniga. Uudis on t\u00e4iendamisel.\n18:59\nUkraina kaitseministeeriumi tippametnik arreteeriti 9000 dollari suuruse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eest, vahendab The Kyiv Independent.\nRiikliku uurimisb\u00fcroo andmetel n\u00f5ustus 60-aastane kolonel andma raha eest v\u00e4lja dokumendid teenistusealise ukrainlase s\u00f5jav\u00e4elaste registrist kustutamiseks.\n18:48\nNew York Times: Rahvusvaheline Kriminaalkohus alustab esimeste Venemaa s\u00f5jakuritegude menetlemist\nRahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) plaanib avada kaks Venemaa s\u00f5jakuritegude kohtuasja ja v\u00e4ljastada mitme inimese vastu vahistamism\u00e4\u00e4rused.\nwww.delfi.ee\n21:01\n17:08\nUkraina prokur\u00f6rid on neljameetrisele seinale kandnud enam kui 600 venelast, keda kahtlustatakse s\u00f5jakuritegudes. Enamik neist on k\u00f5rgel kohal poliitikud ja s\u00f5jav\u00e4eametnikud, vahendab The Guardian. Kharkivi regiooni peaprokur\u00f6r Oleksandr Filchakovi s\u00f5nul hakati vene komand\u00f6re ja kindraleid kaardistama eelmisel aastal.\nUkraine has collected a dossier on 600 Russian commanders responsible for war crimes. They are placed on a four-metre-long board, which Ukrainian prosecutors showed to The Guardian journalists. pic.twitter.com\/BZALoGsixp\n\u2014 KyivPost (@KyivPost) March 14, 2023\n15:31\nLB.ua teatas oma allikatele viidates, et Serhi Haidai lahkub Luhanski oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juhi kohalt.\nV\u00e4ljaande teatel v\u00f5ib Haidai oma otsusest teatada juba homme. V\u00e4idetavalt nimetatakse Haidai Ukraina suursaadikuks Kasahstani.\n15:13\nHommikuses l\u00f6\u00f6gis Kramatorskile viga saanud inimeste arv kasvas seitsmeni. Kohalikud v\u00f5imud on kinnitanud \u00fche inimese hukkumist.\nKahjustada said \u00fcheksa korrusmaja, lasteaed, pangahoone ja kaks autot.\n14:43\nVIDEO JA KAARDID | Idarindel muutusteta. Donbassi rindelinnades k\u00e4ivad iga meetri p\u00e4rast ohvriterohked lahingud\nUkraina s\u00f5durite v\u00e4rsked kaadrid n\u00e4itavad tulisemates rindel\u00f5ikudes valitsevat h\u00e4vingut ja tulevahetust. K\u00f5ige pinevam on olukord Donetski oblastis kolmest k\u00fcljest piiratud Bahmuti linnas. Viimastel andmetel on Vene v\u00e4ed j\u00f5udnud linna p\u00f5hjaosas asuvasse terasetehasesse, mida kaitsjad on v\u00f5rrelnud okupeeritud Mariupolis asunud Azovstali tunnelitega. Linna kaitsmine aga j\u00e4tkub.\nwww.delfi.ee\n14:26\nPoola peaminister Mateusz Morawiecki \u00fctles, et Poola v\u00f5ib saata Ukrainale h\u00e4vituslennukeid MiG 4-6 n\u00e4dala jooksul.\n21:01\n14:22\nVenemaa andis Odessa oblastile raketil\u00f6\u00f6gi, kasutades taktikalist lennuv\u00e4ge. Lennukid Su-24 l\u00e4henesid merelt ja lasid v\u00e4lja neli radarivastast raketti, eeldatavalt H-31P, teatas l\u00f5una operatiivv\u00e4ejuhatus.\nT\u00e4psustati, et raketid h\u00e4vitati mere kohal, aga nende t\u00fckkide ja l\u00f6\u00f6klaine t\u00f5ttu sai kahjustada lasteaed rannikul ja m\u00f5ned eramajad selle \u00fcmber.\nKannatanuid ei ole.\n14:08\nLeedu seim kuulutas eras\u00f5jafirma Wagner terroriorganisatsiooniks\nResolutsioon v\u00f5eti vastu, v\u00f5ttes arvesse seda, et Wagneri palgas\u00f5durid panevad toime s\u00fcstemaatilisi ja raskeid agressioonikuritegusid: tapavad ja piinavad Ukraina tsiviilelanikke ning pommitavad elumaju ja muid tsiviilobjekte, mis on samav\u00e4\u00e4rne terrorismiga.\ndelfi.ee\n13:17\nUkroboronprom alustas 125-millimeetriste m\u00fcrskude tootmist N\u00f5ukogude tankidele T-64, T-72 ja T-80.\n13:12\nVene riigiduuma kehtestas karistused ka relvaj\u00f5ududega koost\u00f6\u00f6d tegevate organisatsioonide \u201ediskrediteerimise\u201c eest\nVene riigiduuma v\u00f5ttis t\u00e4na vastu seadused, mis kehtestavad kriminaal- ja administratiivkaristused Venemaa relvaj\u00f5ududega koost\u00f6\u00f6d tegevate formeeringute ja organisatsioonide \u201ediskrediteerimise\u201c ning \u201evaleuudiste\u201c levitamise eest nende kohta.\ndelfi.ee\n11:30\nM\u00f5kolajivi oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Vitali Kim teatas, et venelased p\u00fc\u00fcavad r\u00fcnnata Ukraina \u00f5hut\u00f5rjet. Kasutatakse radarivastaseid rakette.\n21:01\n11:25\nKreml: Venemaa ei tunnusta rahvusvahelist kriminaalkohut Haagis\n\u201eMe ei tunnusta seda kohut, me ei tunnusta selle kohtu jurisdiktsiooni. Nii me sellesse suhtumegi,\u201c \u00fctles Peskov, vastates k\u00fcsimusele selle kohta, et Haagi kohus kavatseb alustada kaht juurdlust Venemaa vastu, vahendab Interfax.\ndelfi.ee\n11:02\nReas Ukraina linnades anti t\u00e4na taas \u00f5huh\u00e4ire. On raketil\u00f6\u00f6kide oht.\nH\u00e4ire anti Ukraina p\u00f5hja-, ida- ja l\u00f5unaosas.\nOdessa oblasti Telegrami kanalid teatasid ka plahvatustest ja t\u00f6\u00f6tas \u00f5hut\u00f5rje.\n10:47\nVenemaa Rjazani oblasti elanik sattus kriminaaljuurdluse alla anekdoodi p\u00e4rast Sergeist ja Volodjast\nVenemaa Rjazani oblasti Kassimovi linna elaniku Vassili Bol\u0161akovi \u00fcle alustati kriminaaljuurdlust Vene armee korduva \u201ediskrediteerimise\u201c eest sotsiaalmeedias avaldatud anekdoodi p\u00e4rast, teatas OVD-Info advokaat Andrei Kurjatnikovile viidates.\ndelfi.ee\n10:15\nVene okupandid andsid t\u00e4na raketil\u00f6\u00f6gi elumajale Donetski oblastis Kramatorskis.\nKohalike teatel j\u00e4id rusude alla inimesed ja oli kuulda nende karjeid.\nDonetski oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Pavlo K\u00f5r\u00f5lenko teatas kolmest vigastatud tsiviilisikust.\nK\u00f5r\u00f5lenko s\u00f5nul sai kahjustada kuus korrusmaja.\nDonetski oblasti prokuratuur teatas, et \u00fcks kannatada saanutest suri haiglas.\n10:06\nUkraina \u00fclemraadale esitati eeln\u00f5u Vene re\u017eiimi ametlikult \u201era\u0161ismiks\u201c kuulutamiseks\nUkraina \u00fclemraadale esitati seaduseeln\u00f5u, millega tahetakse Venemaal kehtiv poliitiline re\u017eiim ametlikult \u201era\u0161ismiks\u201c nimetada ning m\u00f5ista hukka selle ideoloogilised alused ja \u00fchiskondlikud praktikad kui totalitaarsed ja inimvihkajalikud.\ndelfi.ee\n21:01\n09:41\nUkraina kaitseministeeriumi teatel on Venemaa inimkaotused s\u00f5jas \u00fcletanud 160 000 piiri.\n\"Nothing is impossible in this world. Firm determination, it is said, can move heaven and earth.\"\nYamamoto Tsunetomo\nTotal combat losses of the enemy from February 24, 2022 to March 14, 2023: pic.twitter.com\/bLaIp5h9f8\n\u2014 Defense of Ukraine (@DefenceU) March 14, 2023\n09:39\nSuurbritannia kaitseministeeriumi luure\u00fclevaade:\n* Viimaste n\u00e4dalatega on Venemaa suurt\u00fckiv\u00e4e laskemoona puudus t\u00f5en\u00e4oliselt suurenenud m\u00e4\u00e4rani, kus paljudes rinde osades kehtib \u00e4\u00e4rmiselt piirav kokkuhoid. See on pea kindlasti olnud peap\u00f5hjus, miks \u00fckski Vene formeering ei ole viimasel ajal olnud v\u00f5imeline operatiivselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks r\u00fcndetegevuseks.\n* Venemaa on pea kindlasti juba olnud sunnitud v\u00e4lja andma vanemat laskemoona, mis oli varem kasutusk\u00f5lbmatuks kategoriseeritud.\n* Presidendi ukaas 2023. aasta 3. m\u00e4rtsist pani paika meetmed kaubandus- ja t\u00f6\u00f6stusministeeriumi jaoks, et minna m\u00f6\u00f6da kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete juhtidest, kes ei t\u00e4ida tootmiseesm\u00e4rke. Venemaa v\u00f5tab s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksis \u00fcha rohkem kasutusele k\u00e4sumajanduse p\u00f5him\u00f5tteid, sest teadvustab, et kaitset\u00f6\u00f6stuse tootmisv\u00f5imsused on \u00fcha kurnavama \u201es\u00f5jalise erioperatsiooni\u201d p\u00f5hiline haavatavus.\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 March 2023\nFind out more about Defence Intelligence's use of language: https:\/\/t.co\/Z5SI6SOzPY\n#StandWithUkraine pic.twitter.com\/1vOoyWCYYD\n\u2014 Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 14, 2023\n09:27\nPartisanide r\u00fchmitus Ate\u0161 teatas, et tappis eile pommiga okupeeritud Nova Kahhovka okupatsiooniv\u00f5imude asejuhi.\n09:20\nUSA v\u00f5imalik presidendikandidaat: edasine takerdumine Ukraina-Vene territoriaalvaidlusse ei ole meie elut\u00e4htis rahvuslik huvi\nUSA vabariiklaste v\u00f5imalik presidendikandidaat, Florida osariigi kuberner Ron DeSantis \u00fctles eile avaldatud arvamusavalduses, et \u201eedasine takerdumine Ukraina ja Venemaa vahelisse territoriaalvaidlusse\u201c ei ole USA elut\u00e4htis rahvuslik huvi.\ndelfi.ee\n08:56\nUSA ajaleht Washington Post kirjutab, et Ukraina v\u00e4ed on kandnud alates s\u00f5ja algusest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kaotusi ja l\u00e4\u00e4ne esindajad on alates jaanuarist seadnud kahtluse alla Bahmuti hoidmise m\u00f5istlikkuse.\nWashington Post USA ja Euroopa s\u00f5jav\u00e4elastele ja ametnikele viidates, et Ukraina v\u00f5ib olla kaotanud hukkunute ja haavatatutena 120 000 s\u00f5jav\u00e4elast, kuigi hoiab oma ohvrite arvu salajas isegi l\u00e4himate liitlaste eest. Venemaa on samal ajal kaotanud 200 000 s\u00f5jav\u00e4elast.\nArtiklis \u00f6eldakse, et l\u00e4\u00e4ne v\u00e4lja\u00f5ppeprogrammid ei valmista s\u00f5dureid ette piisavalt kiiresti ning paljud viimase \u00fcheksa kuu jooksul v\u00e4lja\u00f5ppe saanud nooremohvitserid on juba lahingutes langenud.\nM\u00f5ned allikad k\u00fcsivad artiklis ka seda, kas l\u00e4\u00e4ne abi ei ole mitte liiga v\u00e4he ja liiga hilja.\n21:01\n07:55\nVene v\u00e4ed on saavutanud \u201emarginaalset edu\u201d mitmetes Ukraina osades, teatas USA m\u00f5ttekoda S\u00f5jauuringute Instituut (ISW).\nKupjanskist kirdes n\u00e4ivad Vene v\u00e4ed olevat edasi liikunud 17 kilomeetrit ja Siverskist idas seitse kilomeetrit.\nISW m\u00e4rgib aga, et Vene v\u00e4ed ei ole suutnud Bahmuti piirkonnas suunda muuta, kuigi on edasi liikunud.\nWagneriga seotud s\u00f5jablogijad on spekuleerinud, et Wagner p\u00fc\u00fcab liigutada oma tiiba Bahmutist l\u00e4\u00e4nes Siversk\u00f5i Donetsi-Donbassi kanalini, et tekitada kunstlik operatiivne piiramisr\u00f5ngas.\nSamad kommentaatorid on aga \u00fcha rohkem mures Ukraina v\u00e4gede ja tehnika koondamise p\u00e4rast, mis v\u00f5ib anda m\u00e4rku vastur\u00fcnnakust, et murda Wagneri blokaad Bahmuti \u00fcmber ja tungida peale laiemalt kogu rindejoone ulatuses.\n2\/ Russian forces have made marginal territorial gains northeast of #Kupyansk as of March 13. Geolocated footage posted on March 13 shows that Russian forces advanced south of Hryanykivka (17km northeast of Kupyansk). pic.twitter.com\/ZvQcwSWrqF\n\u2014 ISW (@TheStudyofWar) March 14, 2023\n07:40\nRumeeniasse ehitatakse uus tehas p\u00fcssirohu ja laskemoona tootmiseks, teatas Rumeenia majandusminister Florin Sp\u0103taru telekanalis TVR Info. Sp\u0103taru s\u00f5nul on raha ehituseks juba olemas ning on s\u00f5lmitud lepingud USA ja L\u00f5una-Koreaga.\n07:36\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas, et olukord energeetikas on \u00f5nnestunud normaliseerida. Viimane suurem Vene r\u00fcnnak energeetikaobjektidele toimus 9. m\u00e4rtsil.\n07:26\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et olukord Ukraina idaosas on v\u00e4ga karm.\n\u201eNagu alati olin ka t\u00e4na \u00fchenduses meie komand\u00f6ridega, luurega. Idas on v\u00e4ga karm, v\u00e4ga valus. Tuleb h\u00e4vitada vaenlase s\u00f5jaline v\u00f5imsus ja me h\u00e4vitame. Bilohorivka ja Marjinka, Avdijivka ja Bahmut, Vuhledar ja Kamjanka ning k\u00f5ik teised kohad, kus praegu otsustatakse, milline saab olema meie tulevik. Kus v\u00f5ideldakse meie tuleviku, k\u00f5igi ukrainlaste eest,\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i t\u00e4nas k\u00f5iki, kes on praegu lahingus, kes kaitsevad positsioone ning v\u00f5itlevad Ukraina ja oma kaasvendade eest.\n\u201eT\u00e4na m\u00e4rgin eraldi \u00e4ra 92. \u00fcksiku mehhaniseeritud brigaadi v\u00f5itlejad eduka tegevuse eest Bahmuti piirkonnas. Ait\u00e4h, poisid! Au k\u00f5igile Ukraina s\u00f5dalastele! Au meie murdumatule ja suurep\u00e4rasele rahvale!\u201d \u00fctles Zelensk\u00f5i.\n21:01\n21:01\n21:01\n21:01"}
{"text":"Kes progeb meie tulevikulahendused? Wise innustab naisi IT-d \u00f5ppima\u201cTehnoloogiasektoris on j\u00e4tkuvalt sooline ebav\u00f5rdsus ja sellega peab aktiivselt tegelema,\u201d \u00fctleb Wise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma. 8. m\u00e4rtsist on avatud kandideerimine Wise\u2019i juba teisele naistele m\u00f5eldud stipendiumile, mis sel korral on suunatud TalTechi tudengitele.\nSandra Horma. Foto: Wise\n40% Eesti startup-kogukonnast moodustavad naised, kuid vaadates numbritesse sisse on sooline ebav\u00f5rdsus olenevalt positsioonist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem. Tehnilistes rollides tegutsevad eelk\u00f5ige mehed. \u201c90ndatel juurdunud patsiga IT-mehe kuvandit on raske murda, kuid peame sellest iganenud kujutlusest edasi liikuma. Kahjuks j\u00e4\u00e4b IT hetkel veel paljudele naistele kaugeks ja ei osata n\u00e4ha tehnoloogiaalase hariduse v\u00e4ga laiu rakendusv\u00f5imalusi,\u201d nendib 10 aastat IT-s t\u00f6\u00f6tanud Sandra Horma.\n90ndatel juurdunud patsiga IT-mehe kuvandit on raske murda, kuid peame sellest iganenud kujutlusest edasi liikuma.\nKa TalTech paneb siin \u00f5la alla: \u201cT\u00e4na \u00f5pib TalTechis infotehnoloogiat, inseneeriat ja arvutiteadust igas vanuses ja v\u00e4ga erineva taustaga naisi, kuid neid on oluliselt v\u00e4hem kui mehi. Soolise ebav\u00f5rdsuse ja stigmade lahustamisega peab tegelema ning v\u00f5tmekohaks on siin kindlasti era- ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6, et naisi julgustada ja tuua teemale t\u00e4helepanu. L\u00e4bi n\u00e4idete ning edulugude saame muuta IT-naise kontseptsiooni tavaliseks,\u201d \u00fctleb TalTechi IT-teaduskonna \u00fcli\u00f5pilaskogu juhatuse esinaine Margareth Lasn.\nEndise sotsioloogina avab Horma ka olukorra tausta: \u201cTeadlased on seisukohal, et sotsiaalsed rollid ja identiteedid pole kaasas\u00fcndinud. Need on muutuvad konstruktsioonid, mis arenevad inimeste omavahelise suhtluse kaudu. Maskuliinsus ja feminiinsus ning soorollid pole p\u00fcsivad ega muutumatud, vaid ajas pidevalt muutuvad. Me teame, et v\u00f5imekus tehnoloogias ei olene kuidagi inimese soost ning p\u00fc\u00fcame leida viise, kuidas innustada ja tutvustada t\u00fcdrukute ning naiste seas rohkem IT-alasid.\u201d\nFoto: Freepik\nTeadlased on seisukohal, et sotsiaalsed rollid ja identiteedid pole kaasas\u00fcndinud.\nSoovides toetada alles haridust omandavat tulevast IT-talenti tunnustab Wise \u00fchte TalTechi Infotehnoloogia teaduskonna bakalaureuse\u00f5ppe naistudengit 2000-eurose stipendiumiga. Lisaks ootab stipendiaati mentorlus oma ala tippspetsialistidega ja v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalused.\nStipendiumile saab kandideerida 26. m\u00e4rtsini.\nRohkem infot ja kandideerimisavalduse leiab\u00a0TalTechi\u00a0lehelt."}
{"text":"JUBA AVALIK! Vaata t\u00e4navuse e-ette\u00fctlus 2023 \u00f5iget kirjapiltiAvaldatud14 m\u00e4rts, 2023\nkategoorias Kultuur\nAvaldame Vikerraadio t\u00e4navuse e-ette\u00fctluse v\u00f5istluse \u00f5ige kirjapildi. Kui eelmisel aastal kirjutas ette\u00fctluse vigadeta t\u00e4pselt 0 inimest, siis ka sel aastal ei olnud kahjuks \u00fchtegi vigadeta t\u00f6\u00f6d. Peamiselt eksiti k\u00f5ikide s\u00f5nadega.\nT\u00e4navuse e-ette\u00fctluse taustalugu ja kontekst on loomulikult seotud e-valimistega.\nEtte\u00fctluse tekst algab:\nKui Martin isaga Valimiskomisjoni j\u00f5udis, oli e-h\u00e4\u00e4lte \u00fclelugemine juba alanud. Pisikeses umbses ruumis askeldasid patsidega poisid \u00fcmber mustade kastide ja on kuulda klaviatuurikl\u00f5binat.\n\u201cIsa, oleme me ikka \u00f5iges kohas?\u201d k\u00fcsib Martin Helme Mart Helmelt ettevaatlikult.\n\u201cNo kus me siis ei ole, kus me siis ei ole \u2013 vaata ise \u2013 mustad kastid on ju seal,\u201d n\u00e4itab vanem Helme k\u00e4ega toa keskele.\n\u201cNoh, poiss, sinu etteaste!\u201d\nMart Helme l\u00fckkab poega \u00f5rnalt mustade kastide poole. Keegi ei paista neist v\u00e4lja tegevat. Noorem Helme k\u00f6hatab.\nKohe m\u00e4rkabki Helmeid vanemat t\u00fc\u00fcpi halli habemega mees, kes viipab k\u00e4ega, et tulgutagu l\u00e4hemale.\n\u201cEesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi riigi valimisteenistusele teaben\u00f5ude e-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemi kohta, mille vastuse pealt teeme otsuse, kas viia asi kohtusse!\u201d vuristab noorem Helme habemikule p\u00e4he\u00f5pitud teksti ette.\n\u201cNooh, jaah, mis te t\u00e4psemalt siis teada tahate?\u201d uurib habemik.\n\u201cEKRE esimehe Martin Helme poolt \u2026oih\u2026see l\u00e4ks n\u00fc\u00fcd k\u00fcll valesti, see t\u00e4hendab\u2026.las ma alustan uuesti,\u201d \u00fctleb Martin Helme.\n\u201cKhm, khm, niisiis, khm!\u201d\n\u201cEt siis minu poolt valimisteenistusele saadetud teaben\u00f5udes palume me Valimiskomisjonil v\u00e4ljastada teave selle kohta, kes on e-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemi administraator, arendaja, arendaja esindaja, arendaja organisatsiooni kuuluvad tehnikud jm selline personal, kellel oli vahetu ligip\u00e4\u00e4s e\u2011h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemi 2023. aasta riigikogu valimiste perioodi ajal\u201d vuristab noorem Helme \u00fche hinget\u00f5mbega ja vaatab isale k\u00fcsivalt otsa, et kas sai k\u00f5ik ikka \u00f5igesti.\nVanem Helme noogutab. Sai.\n\u201cK\u00f5lab tehtavalt, mis veel?\u201d uurib habemik edasi.\n\u201cKas teie teadsite, et igal elektroonilisel s\u00fcsteemil on olemas \u201croot\u201d v\u00f5i \u201csuperuser\u201d v\u00f5i \u201cadministraator\u201d kasutaja, millel on piiramatu ligip\u00e4\u00e4s s\u00fcsteemile ja mis v\u00f5ib olla jagatud mitme inimese vahel?\n\u201cNii?\u201d\n\u201cSelline ligip\u00e4\u00e4s on ilmselt e-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemi arendaja organisatsiooni kuuluvatel isikutel. Seda arvestades palun v\u00e4ljastada j\u00e4rgmine teave: millistel isikutel on \u201croot\u201d v\u00f5i \u201csuperuser\u201d v\u00f5i \u201cadministraator\u201d kasutaja ligip\u00e4\u00e4s e-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemile\u201d? k\u00fcsib Martin Helme habemikult.\nHabemik vaatab korraks mustade kastide poole, kratsib kukalt ja palub Martinil j\u00e4tkata.\n\u201cIgatahes \u2013 nii nagu mulle \u00f6eldi, see t\u00e4hendab, et nii nagu ma ise oma peaga aru olen saanud, siis s\u00e4ilib elektroonilise s\u00fcsteemi k\u00e4itamisel logi, milles talletub teave s\u00fcsteemi protsesside kohta. Seega peab valimisteenistusel kui e-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemi haldajal olema niisugune teave olemas. On teil?\u201d uurib ta habemikult.\n\u201cMidagi ilmselt leiaksime,\u201d vastab habemik ja vaatab taaskord mustade kastide poole.\n\u201cNo v\u00e4ga hea, v\u00e4ga hea,\u201d muutub Martin Helme n\u00e4gu r\u00f5\u00f5msaks ja ta tonksab k\u00fc\u00fcnarnukiga vana Helmet.\n\u201cKas tahate neid andmed flopidiski peal v\u00f5i kuidas?\u201d uurib habemik n\u00fc\u00fcd nooremalt Helmelt.\nSegaduses Martin vaatab isale otsa, vanem Helme raputab pead \u2013 ka tema ei tea.\n\u201cMa tegin nalja, flopidiskid olid 80ndatel,\u201d naerab habemik. \u201cOli teil veel midagi?\u201d\nMartin Helme naeratab n\u00e4rviliselt, aga kogub end ruttu.\n\u201cLoomulikult oli, loomulikult. Igatahes, arvestades k\u00f5ike eelnevat, palun v\u00e4ljastada j\u00e4rgmine teave: s\u00fcsteemi logidesse talletunud teave ehk j\u00e4rgmised s\u00fcsteemi logid:\na. h\u00e4\u00e4letaja tuvastamise logid valijarakenduse tarbeks (valijarakenduse avamisel ja PIN1 sisestamisel tekkivad logiandmed);\nb. h\u00e4\u00e4le loomise logid (valijarakendusega ajatemplita avaliku v\u00f5tmega allkirjastatud BDOC faili genereerimisel tekkivad logiandmed);\nc. koguja teenuse v\u00f5tmete kontrolli logid;\nd. SK ID ajatemplite v\u00e4ljastamise logid;\ne. E-urni algseisu kinnitus, millest n\u00e4htub, et sellel ei ole \u00fchtegi h\u00e4\u00e4lt eelnevalt sisestatud ja \u00fchtegi \u201cpseudoisikukoodi\u201d ehk valijat;\nf. E-urni sisendliidese logi ja v\u00e4ljundliidese logi;\ng. miksimistegevuse logi;\nh. v\u00f5rguseadmete \u00fchenduste logid (tulem\u00fc\u00fcrid, switchid jms), millest n\u00e4htuvad \u00fchenduste algaadressid (IP aadress, asukohariik) ja l\u00f5ppaadressid (teenus, millesse p\u00f6\u00f6rduti) ja nii iga teenuse kohta eraldi;\ni. v\u00f5rguseadmete administreerimise logid (\u201cSystem Audit Log\u201d) ja liideste konfiguratsioonid, andmepakettide transleemiskonfiguratsioonide info, port mirror seadistused, s\u00fcsteemi k\u00f5rgk\u00e4ideldavuse \u00fclesehituse kirjeldus ja samuti ligip\u00e4\u00e4su info selle kohta, kellel on nii f\u00fc\u00fcsiline- kui ka distantsligip\u00e4\u00e4s seadmetele\u2026.HUUUHH\u2026.ONGI K\u00d5IK!\u201d\nEnd hingetuks r\u00e4\u00e4kinud Martin Helme kukub teadvusetuna vastu \u00fchte musti kasti, millest \u00fchel l\u00e4heb serv katki ja v\u00e4lja tilguvad pettuse teel Reformierakonnale antud e-h\u00e4\u00e4led.\nETTE\u00dcTLUSE L\u00d5PP.\nHEAD EMAKEELEP\u00c4EVA, KALLID LUGEJAD!\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"Produtsent Kristi Loigo: me r\u00e4\u00e4gime miljonitest!\u00abKodutunde\u00bb produtsent Kristi Loigo on v\u00f5tnud sotsiaalmeedias s\u00f5na MT\u00dc Slava Ukraini raha v\u00e4\u00e4rkasutuse teemal.\u00a0\u00ab\u00abKodutunne\u00bb n\u00e4itas reaalselt, kui ta kulutab, ja on seda alati teinud,\u00bb \u00fctleb Loigo oma postituses.Produtsent Kristi Loigo, keda on seoses heategevussaatega \u00abKodutunne\u00bb kahtlustatud\u00a0kelmuses ja omastamises, on v\u00f5tnud s\u00f5na MT\u00dc Slava Ukraini raha v\u00e4\u00e4rkasutuse kohta.\n\u00abKas pole mitte huvitav? Slava Ukraini oli nagu p\u00fcha lehm, kui ma m\u00f5ni kuu tagasi p\u00fcstitasin k\u00fcsimuse, kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teab, mida nad siis tegid ja mis p\u00f5hjusel maksid endile ligi viie tuhande eurost palka,\u00bb seisab Kristi Loigo avalikus\u00a0Facebooki postituses.\nLisaks toob Loigo v\u00e4lja selle, et\u00a0\u00abKodutunne\u00bb n\u00e4itas reaalselt, millele ta raha kulutas, ning on seda alati teinud.\nLoigo lisab: \u00abMeil on tegevuskulud, siiralt on! Me ei suuda teleporteeruda sihtkohast A sihtkohta B \u2013 seda heidetakse \u00abKodutundele\u00bb ette!\u00bb"}
{"text":"Kuninglikud mured! Prints Andrew kurdab, et kuninganna ei j\u00e4tnud talle peale surma sentigi rahaKuninganna Elizabeth II poeg, Yorki hertsog prints Andrew on \u00f6elnud oma l\u00e4hikondsetele, et pole peale ema surma saanud sentigi hinnanguliselt 650 miljoni naelsterlingi (umbes 738 miljoni euro) suurusest varandusest.\nAndrew osa ema p\u00e4randist l\u00e4ks hoopis kuningas Charlesile, kes ei ole seaduse kohaselt kohustatud selle pealt ka makse maksma. Charles ei ole p\u00e4randusest veel midagi andnud ka \u00f5dedele-vendadele, kartes, et see v\u00f5ib tunduda maksudest k\u00f5rvalehoidumisena.\u00a0\nPrints Andrew, kes on viimase kuue kuu jooksul kaotanud maksumaksja rahastatud valvurid ja majutuse Buckinghami palees, on v\u00e4idetavalt \u201ch\u00e4mmingus\u201d, et ei saa p\u00e4randusena raha, mida oleks h\u00e4dasti tarvis oma elu \u00fclesehitamiseks.\nAndrew kaotas riikliku rahastuse, kui loobus kuninglikust ametist seksuaalse kuritarvitamise s\u00fc\u00fcdistuste t\u00f5ttu ning kaotab ka kuningliku kodu, mida ta jagab oma endise naise Sarah Fergusoniga.\u00a0\nAllikas: The Sun. Loe t\u00e4psemalt siit!\nRemondifirma.ee\nTV3.ee\nSisuturundus\nK\u00f6\u00f6gi planeerimine \u2013 ole loov, j\u00e4\u00e4 praktiliseks"}
{"text":"Restorani\u00e4rimees: k\u00e4ibemaksu langetus puhastaks turu mustast rahastRestoranide k\u00e4ibemaksu leevendamine t\u00f5staks ettev\u00f5tjate konkurentsiv\u00f5imet, kuid samas v\u00e4hendaks ka maksudeta palkade maksmist, arvab restoranide Lee ja Lore omanik Kristjan Pe\u00e4ske.\n\u201cH\u00e4sti hea n\u00e4ide on Leedust, kus k\u00e4ibemaks langes COVIDi ajal kaks korda, kuid tegelikult maksulaekumised hoopis kasvasid. See t\u00e4hendab, et \u00e4ridel ei olnud enam p\u00f5hjust tegeleda musta rahaga,\u201d r\u00e4\u00e4kis Pe\u00e4ske \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis."}
{"text":"Tallinlased kaotasid kelmidele tuhandeid eurosidTALLINN, 14. m\u00e4rts, BNS \u2013 Politsei asus uurima juhtumeid, kus tallinlased kaotasid kelmidele tuhandeid eurosid.\u00a0\nEsmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politsei poole 66-aastane mees, kellele oli helistanud v\u00e4idetavalt panga esindaja. Mehele v\u00e4ideti, et tema pangakonto on nakatunud viirusega ja selle takistamiseks paluti tal alla laadida rakendus AnyDesk. Samuti pidi mees kinnitama erinevaid tegevusi oma PIN-koodidega. Kelmusega tekitatud kahju on 3930 eurot.\nEsmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politsei poole 42-aastane naine, kellele oli v\u00e4idetavalt helistanud politseinik. Naisele v\u00e4ideti, et keegi soovib volikirja alusel v\u00f5tta laenu ning selle takistamiseks paluti tal alla laadida rakendus KoronaPay ja kinnitada tehingud PIN-koodidega. Ka pidi naine edastama isikukoodi, pangakaardi andmed ja foto ID-kaardist. Kelmusega tekitatud kahju on 3624 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaks Narva naist kaotasid k\u00fcberkurjategijatele kokku 6905 eurotTALLINN, 14. m\u00e4rts, BNS \u2013 Politsenikena esinenud kurjategijad varastasid kahe Narvas elava naise kontodelt kokku 6905 eurot.\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav eakas naine, kes sai esmasp\u00e4eval k\u00f5ne end politseiametnikuna esitlenud kurjategijalt, kes r\u00e4\u00e4kis naise kontol toimuvatest kahtlastest tehingutest, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja.\nProbleemide k\u00f5rvaldamiseks palus politseinikuna esinenud kurjategija naisel installeerida arvutisse programm AnyDesk ning logida sisse panka. Kurjategija p\u00e4\u00e4ses l\u00e4bi programmi naise panka ning kandis tundmatule kontole kokku \u00fcle 6000 euro.\nKa teine politseisse p\u00f6\u00f6rdunud Narvas elav naine sai v\u00e4idetavalt politseist telefonik\u00f5ne, milles anti m\u00e4rku kahtlastest tehingutest tema pangakontol. Probleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti naisel siseneda enda internetipanka, mida ka naine tegi. See naine sai kahju 905 eurot ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Leedu elektroonikam\u00fc\u00fcja seljatas kohtus Eesti maksuametiMaksu- ja Tolliamet kaotas kohtus.Foto Eero Vabam\u00e4gi, Postimees\nPRO tellijale\nSeda, et keegi maksuameti kohtus seljatab, ei juhtu just iga p\u00e4ev. Leedu elektroonikam\u00fc\u00fcjal see hiljuti aga \u00f5nnestus.\nLoe ka: SUUR \u00dcLEVAADE | 5 levinud skeemi, millega \u00fcritatakse maksudest k\u00f5rvale hiilida\nSTMT oli loomisest saati teeninud \u00fclemaailmse mobiiltelefoni\u00e4riga 2012. aastaks k\u00fcmneid miljoneid eurosid. Peamiselt tegeleti Apple\u2019i toodete m\u00fc\u00fcgiga. Kohtuvaidluseni viinud segadus tekkis p\u00e4rast seda, kui Eesti emafirma l\u00e4ks Leedu t\u00fctarfirma omandusse.\nLiitmise j\u00e4rel esitasid Eesti maksuametnikud muidu eeskujulikult k\u00e4itunud firma osas ootamatu n\u00f5ude. V\u00e4idetavalt ligi 100 000 euroni ulatunud maksuv\u00f5lga vaeti aastaid ning eelmisel n\u00e4dalal \u00fctles riigikohus oma l\u00f5pliku s\u00f5na.\nOotamatu rahan\u00f5ue\nKuigi m\u00f5lemat ettev\u00f5tet juhtisid leedukad, oli emaettev\u00f5tteks 2012. aastast saati Eestisse registreeritud STMT Telco Tradingu O\u00dc. Leedu STMT UAB oli selle t\u00fctarfirma. See muutus taas 2018. aastal, kui STMT Telco \u00fchendati Leedu STMT omandusse.\nSee t\u00f5i aga ettev\u00f5ttele kaasa ootamatu v\u00e4gikaikaveo. Nimelt leidis maksu- ja tolliamet 2020. aastal \u2014 paar aastat peale liitumisprotsessi algust \u2014, et STMT-l on maksmata tervelt 90 000 eurot tulumaksu.\nKust see nii ootamatult tuli? T\u00e4psemalt tegi STMT Telco \u00fchinemisel omakapitalist miljonieurose v\u00e4ljamakse. Sellelt pidanuks ettev\u00f5te maksuametnike arvates maksma 114 000 eurot tulumaksu, kuid oli tasunud 2018. aastal vaid 24 000 eurot.\nV\u00e4gikaikavedu riigiga\nSTMT aga ei soostunud maksuametnike n\u00f5udega leppima. Esitati vaie, kuid maksuametnikud j\u00e4tsid leedukad pika ninaga. Seepeale otsustas elektroonikakaupleja maksuameti vastu kohtusse minna.\nNende vaatest ei oleks mingit n\u00f5uet pidanud tekkima kahel p\u00f5hjusel. Esiteks on Eesti ja Leedu vahel topeltmaksustamise leping, mille j\u00e4rgi viimase ettev\u00f5tted saavad siinmail maksuvabalt tegutseda. Teiseks tegid maksuametnikud arvestuse \u00fchinemise alguse ehk 2018. aasta s\u00fcgise majandusliku seisu p\u00f5hjal. Tegelikult pidanuks arvestama l\u00f5plikku STMT Eesti kustutamise p\u00e4eva bilanssi 2019. aasta kevadel.\nSellele vaatamata ei \u00f5nnestunud leedukatel Eesti kohtust \u00f5igust saada. Siiski korrigeerisid maksuametnikud n\u00f5ude 79 000 euro peale. Seda kinnitas ka Tallinna ringkonnakohus. Leedu ettev\u00f5te ei andnud aga alla ning p\u00f6\u00f6rdus riigikohtusse.\n\u00d5iglus seatakse jalule\nSealt said leedukad ka \u00f5iguse. Kuna Eestis tegutsenud \u00e4ri\u00fching oli kustutatud likvideerimismenetluseta \u2014 m\u00e4letatavasti \u00fchines see Leedu firma omandusse \u2014, siis arvestatakse bilanssi mitte \u00fchinemisprotsessi algatamise p\u00e4eva, vaid selle l\u00f5pu arvestusega. Selleks hetkeks on tegemist piiritaguse firmaga, mis j\u00e4\u00e4b Eesti maksuametnike haardeulatusest v\u00e4lja.\n\u201cKui piiri\u00fclesel \u00fchinemisel Eesti \u00e4ri\u00fching kustutatakse Eesti registrist ja tema \u00f5igusj\u00e4rglaseks saab v\u00e4lisriigi juriidiline isik, siis sellest hetkest alates kaotab Eesti \u00f5iguse seda juriidilist isikut maksustada,\u201d kinnitas riigikohus. Lisaks m\u00f5isteti maksuametilt Leedu firma kasuks v\u00e4lja 9000 eurot menetluskulusid.\nFirma n\u00e4itajad vabalanguses\nSTMT UAB tegutseb juba aastast 2002, kusjuures firma omanik Justas Pangonis on varem tegutsenud Ericssoni m\u00fc\u00fcgijuhina. Ka tema enda ettev\u00f5tte peamiseks tegevusalaks on elektroonikaseadmete, peamiselt sidetehnika edasim\u00fc\u00fck.\nEttev\u00f5tte juht. Kuvat\u00f5mmis\n\u201cPeamiseks tegevusalaks on mobiiltelefonide hulgim\u00fc\u00fck Eestis, Euroopa Liidus ja ka kolmandates riikides, nagu n\u00e4iteks Araabia \u00dchendemiraadid, ning Hongkongis,\u201d kirjeldas Eesti emafirma viimane majandusaruanne suisa rahvusvahelist haaret.\nAruande kohaselt m\u00fc\u00fcdi eelk\u00f5ige telefonioperaatoritele edasi Apple\u2019i, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka m\u00f5ne teise tuntuma tootja telefone ja nutiseadmeid. Ettev\u00f5ttes pole kunagi olnud rohkem kui neli t\u00f6\u00f6tajat, kuid juba mitu aastat annab Leedu \u00e4riregister palgaliste arvuks \u00fche.\n2019. aastani kasvas STMT v\u00e4ga hoogsalt. Toona j\u00f5uti aastase m\u00fc\u00fcgituluni, mis ulatus portaali rekvizitai.lv andmetel koguni 42,3 miljoni euroni. Kasumit teeniti toona aastas \u00fcle 600 000 euro. Liitumise j\u00e4rel, ning t\u00f5en\u00e4oliselt ka koroonakriisi t\u00f5ttu, on STMT k\u00e4ek\u00e4ik v\u00f5tnud aga sootuks nukra p\u00f6\u00f6rde.\nViimase aja turbulentne majandusolukord on j\u00e4tnud selle tegevusele s\u00fcgava j\u00e4lje ning toonud ettev\u00f5tte majandusn\u00e4itajatesse vabalanguse. Viimati ehk 2021. aastal tegi STMT k\u00e4ivet vaid 6,8 miljonit eurot. Kasum j\u00e4i aga 75 000 euro juurde. Selliselt j\u00e4\u00e4vad elektroonikam\u00fc\u00fcja tulemused kahekordselt alla isegi 2017. aastale."}
{"text":"Spordiennustuste v\u00f5lu ja valuPaljud spordiennustustega tegelevad inimesed teevad seda suurest huvist spordi vastu. K\u00fcll aga on ka neid, kes soovivad sellega endale raha lisaks teenida.\nAlati ei pruugi see aga kahjuks nii minna, sest sport on alati t\u00e4iesti ettearvamatu. M\u00f5ni v\u00e4ga suur soosik v\u00f5ib lihtsas olukorras eksida, ning kogu kohtumise tulemus on pea peale p\u00f6\u00f6ratud. K\u00fcll aga on mitmeid v\u00f5imalusi enda v\u00f5itude t\u00f5en\u00e4osuse suurendamiseks, mille \u00fcle ka j\u00e4rgnevalt arutleme.\nEsimese asjana tasuks enda jaoks selgeks teha, mis asjad on koefitsendid, ning kuidas need muutuvad. Samuti v\u00f5ivad need erineda teenusepakkujate kaupa. Lihtsaim viis on kasutada saite nagu https:\/\/pelaa.online\/, kust saab kiiresti hea \u00fclevaate.\nErinevad panustamiseks m\u00f5eldud lahendused\nTavaliselt tasuks alustada minimaalsete riskidega, mis t\u00e4hendab seda, et mitmikpanustega alustada ei tasu. Koefitsendid v\u00f5ivad olla k\u00fcll ahvatlevad, kuid sellest hoolimata on need \u00e4\u00e4rmiselt riskantsed. Mis aga t\u00e4hendab mitmikpanus? L\u00fchidalt \u00f6eldes valite v\u00e4lja v\u00e4hemalt kaks erinevat s\u00fcndmust, mille tulemust proovite ennustada. V\u00f5idu jaoks peavad m\u00f5lemad ennustused t\u00e4ppi minema, ning nende s\u00fcndmuste koefitsendid korrutatakse omavahel. Tavaliselt on v\u00f5imalik lisada kuni k\u00fcmme erinevat s\u00fcndmust.\nLihtsaim viis on teha ennustus \u00fchele s\u00fcndmusele. Selliselt on v\u00f5idu t\u00f5en\u00e4osus suurem ning risk on oluliselt v\u00e4iksem. Loomulikult ei ole tegemist riskivaba panusega, sest spordiga selliseid s\u00fcndmuseid ei kaasne. Kui m\u00f5ni portaal v\u00f5i isik lubab kindlaid panuseid, siis on tegemist kindlasti pettusega, ning sellest tuleks kaugele eemale hoida. K\u00f5ik legaalsed lehek\u00fcljed on Maksu- ja Tolliameti lehel registreeritud. See on \u00fchtlasi ka esimene samm, mille peaksite tegema, kui valite endale panustamiseks lehek\u00fclge.\nMiks spordipanused nii populaarsed on?\nKindlasti m\u00e4ngib siin suurt rolli see, et inimesed soovivad muuta enda spordis\u00fcndmuste vaatamise huvitavamaks ning kaasahaaravamaks. Isegi m\u00f5\u00f5duka suurusega panus v\u00f5ib muuta j\u00e4lgimise oluliselt atraktiivsemaks. Loomulikult ei tohiks \u00fchtegi panust teha selliselt, et see teeks teie rahakotile liiga ning panustamist peaks k\u00e4sitlema meelelahutusena. Maailmas on v\u00e4ga v\u00e4he inimesi, kes p\u00fcsivalt suudavad kihlvedudega endale raha teenida.\nTeine oluline faktor on turundus ja reklaam, mida erinevad kihlveokontorid endale teevad. T\u00f5en\u00e4oliselt on paljud spordis\u00f5brad n\u00e4inud erinevate jalgpalli m\u00e4ngivate v\u00f5istkondade vormidel m\u00f5ne tuntud spordipanuste lehek\u00fclje reklaami. Sama kehtib ka s\u00fcndmuste korraldamisega, kus suured kihlveolehed on peamisteks sponsoriteks. K\u00fcll aga ei ole kellegil kohustust sissemakset teha ning panustamisega alustada.\nPeamised nipid spordis\u00fcndmustele panustades\nPanustamisel tasuks esiteks j\u00e4lgida koefitsentide suuruseid. Kui \u00fche meeskonna koefitsent on \u00e4\u00e4rmiselt madal, siis on see tavaliselt selline ka p\u00f5hjusega ehk teda peetakse soosikuks. S\u00f5ltuvalt spordialast on v\u00f5imalik panuseid teha erinevalt. N\u00e4iteks jalgpallis on v\u00f5imalik panustada ka viigi peale \u2013 kuid samas korvpallis sellist v\u00f5imalust ei ole. Suuri koefitsente on tore taga ajada, kuid nende \u00f5nnestumise protsent ei ole nii suur, kui kindlatele favoriitidele panustades. Samuti ei tohiks teha panuseid liiga v\u00e4ikese koefitsendiga s\u00fcndmustele, sest sport on ettearvamatu.\nTeise asjana peaks panustama ainult rahaga, mida olete valmis kaotama, ning mille kaotus ei m\u00f5juta teie majanduslikku olukorda. Tegemist on siiski osaliselt \u00f5nnem\u00e4nguga, mille tulemus selgub alles peale s\u00fcndmuse l\u00f5ppu. Vahel v\u00f5ib ka k\u00f5igest m\u00f5ne eurone panus lisada spordis\u00fcndmuse vaatamisele selle vajamineva v\u00fcrtsi ning tulemuseks on nauditav s\u00fcndmus. Valesti ennustades ei ole aga kulu liialt suur, ning saate rahulikult eluga edasi minna."}
{"text":"Haapsalu mees kaotas petturile 7200 eurotEile alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 9. m\u00e4rtsil suunati 66-aastast Haapsalu meest sisestama telefoni oma Smart-ID PIN-koodid, et mees saaks enda kontolt teha raha\u00fclekande.\nHiljem avastas mees, et raha kanti talle tundmatu inimese arveldusarvele. Tekitatud rahaline kahju on 7200 eurot.\nP\u00e4rnumaa\n\u00c4hvardamine\n12. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 12. m\u00e4rtsi \u00f5htul l\u00f5i ja \u00e4hvardas 57-aastane mees Tori vallas kodus enda 53-aastast elukaaslast.\u00a0\nVargus\n13. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 9. m\u00e4rtsil varastati P\u00e4rnus lukustatud kuurist keerdtrepp ja l\u00f5huti gaasigrill. Varguse ja l\u00f5hkumisega tekitatud varaline kahju on \u00fcle 1000 euro.\u00a0\nRaske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest\n13. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 11. m\u00e4rtsil vajus P\u00e4rnus 27-aastane mees Side t\u00e4naval veekeskuses vee alla. Meest elustati kohapeal ja ta viidi haiglasse.\u00a0\nRaplamaa\nVargus\n13. m\u00e4rtsil sai politsei teate, et Kohila vallas murti sisse ettev\u00f5tte ruumidesse, kust varastati valvekaamera ja s\u00fclearvuti. Vargusega tekitatud varalise kahju suurus on t\u00e4psustamisel.\u00a0\nArvutikelmus\n13. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 24. veebruaril v\u00f5eti 65-aastase M\u00e4rjamaa valla naisega Facebook Messengeri kaudu \u00fchendust sooviga osta temalt k\u00e4sit\u00f6\u00f6ese, mida naine Facebook Marketplace\u2019i vahendusel m\u00fc\u00fcs. Ostja soovis eset osta kullerfirma kaudu. Ta saatis m\u00fc\u00fcjale v\u00f5ltsitud kullerfirma lingi, kuhu naine sisestas oma pangakaardi andmed ja PIN-koodi, mille j\u00e4rel kanti naise pangaarvelt \u00fcle raha v\u00f5\u00f5rale arveldusarvele. Tekitatud rahaline kahju on \u00fcmmarguselt 260 eurot.\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\n13. m\u00e4rtsi \u00f5htul anti politseile teada, et Rapla vallas r\u00fcndas 55-aastane mees enda 55-aastast elukaaslast."}
{"text":"Ukraina m\u00e4nguarendaja langes Vene h\u00e4kkerite k\u00fcberr\u00fcnnaku ohvriksUkraina m\u00e4ngustuudio\u00a0GSC Game World v\u00e4idab, et stuudio on langenud Vene h\u00e4kkerite ohvriks. R\u00fcnnaku tulemusena v\u00f5ivad internetti j\u00f5uda kauaoodatud elluj\u00e4\u00e4mism\u00e4ngu\u00a0\u00abS.T.A.L.K.E.R. 2: Heart of Chornobyl\u00bb materjalid.Seeria f\u00e4nnid on s\u00f5jatingimustest loodavat\u00a0\u00fcksikisikuvaates m\u00e4rulim\u00e4ngu oodanud juba aastaid. Tundub, et osade Venemaa f\u00e4nnide jaoks osutus ootamine aga niiv\u00f5rd talumatuks, et otsustati v\u00f5imaldada endale ligip\u00e4\u00e4s m\u00e4ngu materjalidele, et n\u00e4ha, mis ja kui palju juba tehtud on. Sellega muidugi ei piirdutud.\u00a0\nNimelt v\u00e4idab\u00a0GSC Game World, et h\u00e4kkerid said enda valdusesse erinevaid pilte ja videoid ning n\u00fc\u00fcd esitatakse arendajale n\u00f5udmisi, mille mitte t\u00e4itmisel \u00e4hvardatakse materjalid internetti paisata.\nN\u00f5udmised, mille h\u00e4kkerid esitanud, on huvitavad. Arendajad peavad muuseas muutma enda suhtumist Vene ja Valgevene m\u00e4nguritesse ning vabandama nendest riikidest p\u00e4rit tavaliste m\u00e4ngurite ees.\nAntud n\u00f5udmiste ajendiks on stuudio otsus teost nendes riikides mitte avaldada ning nende keelde mitte t\u00f5lkida. \u00abPoliitika p\u00e4rast pole vaja inimeste m\u00e4ngu \u00e4ra rikkuda,\u00bb kuulutavad h\u00e4kkerid.\n\nUkrainlased ei anna j\u00e4rele\n\nStuudio s\u00f5nul ei ole tegemist esimese korraga, mil neid on \u00fcritatud h\u00e4kkida\u00a0privaatse info lekitamise eesm\u00e4rgil. \u00abOleme kannatanud k\u00fcberr\u00fcnnakute k\u00e4es rohkem kui aasta,\u00bb avaldab stuudio oma Twitteri kontol.\n\u00abOleme silmitsi seisnud v\u00e4ljapressimise, agressiivsuse, h\u00e4kkimise, m\u00e4ngijatele ja f\u00e4nnidele haiget tegemise katsetega ning meie ettev\u00f5tte arendusprotsessi v\u00f5i maine kahjustamisega,\u00bb j\u00e4tkavad arendajad.\n\u00abOleme Ukraina ettev\u00f5te ja nagu enamik ukrainlasi, oleme kogenud palju hirmu\u00e4ratavamaid asju \u2013 h\u00e4vinud maju, rikutud elusid ja l\u00e4hedaste surmasid. Katsed meid \u0161anta\u017eeerida v\u00f5i hirmutada on t\u00e4iesti asjatud.\u00bb\nStuudio teatab, et ei kavatsegi v\u00e4ljapressimisele j\u00e4rele anda ning soovitab f\u00e4nnidel lekete korral selle sisuga mitte tutvuda. \u00abAegunud ja pooleliolevad materjalid v\u00f5ivad j\u00e4tta vale\u00a0mulje\u00a0m\u00e4ngu l\u00f5plikust visioonist.\u00bb\n\u00abSoovitame teil olla kannatlik ja oodata parima v\u00f5imaliku kogemuse saamiseks ametlikku v\u00e4ljaannet. Usume, et see meeldib teile.\u00bb\nA message from GSC Game World team pic.twitter.com\/rqRM0tFZmO\n\u2014 S.T.A.L.K.E.R. OFFICIAL (@stalker_thegame) March 12, 2023\n\n"}
{"text":"\u201cS.T.A.L.K.E.R. 2: Heart of Chernobyl\u201d arendaja on Vene h\u00e4kkerite r\u00fcnnaku all\u201cS.T.A.L.K.E.R. 2: Heart of Chernobyl\u201d arendaja GSC Game World avaldas Twitterisse postitatud s\u00f5numis, et Vene h\u00e4kkerid on suutnud nende s\u00fcsteemidesse sisse h\u00e4kkida ning \u00e4hvardavad kogutud andmeid kasutada v\u00e4ljapressimiseks ja hirmutamiseks.\nSee polevat esimene kord kui arendaja on sattunud Vene h\u00e4kkerite r\u00fcnnaku alla. Hiljuti h\u00e4kiti \u00e4ra \u00fche t\u00f6\u00f6taja konto ning vastutuse r\u00fcnnaku eest v\u00f5ttis omale r\u00fchmitus Venemaa sotsiaalv\u00f5rgustikust.\n\u201cSee ei ole esimene katse meie andmeid, sealhulgas isiklikku teavet h\u00e4kkida ja lekitada. Oleme v\u00f5idelnud juba \u00fcle aasta kestnud pidevate k\u00fcberr\u00fcnnakutega. Oleme seisnud silmitsi v\u00e4ljapressimiste, agressiooniaktide, h\u00e4kkimiste, m\u00e4ngijatele ja f\u00e4nnidele kahju tegemise katsetega ning p\u00fc\u00fcdlustega kahjustada meie ettev\u00f5tte arendusprotsessi v\u00f5i mainet,\u201d kirjutab Ukraina m\u00e4ngustuudio Twitteris.\nArendaja soovitab hoiduda m\u00e4ngu lekete vaatamisest ja nende edasi levitamisest. Aegunud ja pooleli olevad materjalid v\u00f5ivad j\u00e4tta vale mulje m\u00e4ngust.\n[embedded content]"}
{"text":"Rio Tinto avas hiiglasliku vasemaagikaevanduseAustraalia kaevandusgigant Rio Tinto Group alustas Mongoolias hiiglaslikus vasemaagikaevanduses maa-alust kaevandamist. Kuigi projekt on kohutavalt veninud, muutunud oluliselt kulukamaks ja toonud kaasa miljarditesse dollaritesse ulatuvaid vaidlusi Mongoolia valitsusega, hakkas \u00fcks maailma suuremaid\u00a0vasekaevandusi l\u00f5puks t\u00f6\u00f6le.Oyu Tolgoi kaevanduses v\u00f5etakse n\u00fc\u00fcd maa alt vasemaaki 1,3 kilomeetri s\u00fcgavuselt, kirjutab Bloomberg.\nMaailma suuruselt teine kaevandusfirma kulutas seitse miljardit dollarit, et allmaakaevandus saaks t\u00f6\u00f6le hakata.\n\u00abKui aus olla, siis ega see ettev\u00f5tmine polnud kerge,\u00bb\u00a0\u00fctles kompanii juht Jakob Stausholm vaidlustest Mongoolia poliitikutega, kes p\u00fc\u00fcdsid Rio Tintolt paremaid tingimusi v\u00e4lja pressida. Ta m\u00e4rkis, et Mongoolia pidas v\u00e4ga oskuslikult l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.\nSee on \u00fcks v\u00e4heseid suuri uusi vasemaagi kaevandusi. Vase n\u00f5udlus kasvab seoses rohep\u00f6\u00f6rdega.\u00a0Rio hinnangul on tegemist maailmas suuruselt neljanda vasekaevandusega. Sealt tuleb pool miljonit tonni vaske aastas, millest j\u00e4tkub umbes kuue miljoni elektriauto tootmiseks v\u00f5i 60 suure tuuliku rajamiseks.\nOyu Tolgoi pidi esialgsete plaanide kohaselt hakkama toodangut andma juba 2015. aastal, kuid Mongoolia valitsus loobus esialgetest tingimustest ja hakkas endale l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima paremaid tingimusi. Oyu Tolgoi v\u00f5ib anda Mongoolia majanduse kogutoodangule lisaks 1\/3 majanduse kogutoodangust.\nRio sai Mongoolia suurimaks v\u00e4lisinvestoriks 2009. aastal, kui s\u00f5lmiti 30-aastane kokkulepe Oyu Tolgoi arendamiseks. Esialgu hakati juba 2013. aastal kaevandama karj\u00e4\u00e4ris, kuid kasulikum allmaakaevandus venis. Valimiskampaaniates s\u00fc\u00fcdistati ettev\u00f5tet Mongoolia mineraalse rikkuse raiskamises. Samuti ei aidanud \u00fcleilmsed tooraineturu k\u00f5ikumised ja koroonapandeemia.\nRio on juba kulutanud Mongooliale 15 miljardit dollarit. Kaevandusest 36 protsendine osalus kuulub Mongoolia valitsusele.\nOyu Tolgois on kivimite vasemaagisisaldus 1,5 protsenti, samas kui kaevanduste maailma keskmine on 0,6 protsendi juures.\nKuigi Oyu Tolgoi kaevandus on suur, katab see vastavalt S&P andmetele aastani 2035\u00a0k\u00f5igest \u00fche protsendi maailma vasen\u00f5udlusest. Kaevandusel on v\u00e4ga l\u00fchike kasutusiga. Tipptoodang peaks tulema millalgi 2028. kuni 2036. aastani."}
{"text":"SEB t\u00f6\u00f6tajad t\u00e4iendasid oma teadmisi mullu k\u00f5ige usinamalt k\u00fcberkuritegevusega v\u00f5itlemise vallas\u200bSEB toetab t\u00f6\u00f6tajate elukestvat \u00f5pet ja arengut ning seda peamiselt l\u00e4bi e-\u00f5ppe keskkonna SEB Campus. Eelmisel aastal \u00f5ppisid SEB Eesti t\u00f6\u00f6tajad kokku keskmiselt 45 tundi t\u00f6\u00f6taja kohta. K\u00f5ige populaarsemad olid k\u00fcberkuritegevuse teemalised koolitused, teatas SEB.SEB personali ja koolituse divisjoni direktori Margit Pugali s\u00f5nul on ammu m\u00f6\u00f6das ajad, mil \u00f5ppimist seostati koolis v\u00f5i koolitustel k\u00e4imisega. \u201e\u00d5ppida saab k\u00f5ikjal ja igal ajal. Selleks, et teadmiste omandamine t\u00f6\u00f6tajatele veelgi mugavamaks teha, valmis 2019. aastal SEB Grupis e-\u00f5ppe keskkond SEB Campus. Statistika n\u00e4itab, et kui 2021. aastal oli SEB Eesti t\u00f6\u00f6taja keskmine \u00f5pitundide arv 22 tundi, siis 2022 see praktiliselt kahekordistus ja j\u00f5udis 45 tunnini. See oli mullu ka SEB Grupi parim tulemus,\u201c r\u00e4\u00e4kis Pugal.\nSEB Turbekeskuse turbejuhi K\u00e4tlin Kuke s\u00f5nul peavad koolitused olema ka ajakohased. N\u00e4iteks eelmise aasta populaarseimad koolitused olid seotud k\u00fcberkuritegevuse teemadega. \u201eInterneti vahendusel toime pandud kelmusi on aasta-aastalt aina rohkem. Pettuste hulk suurenes eelmisel aastal v\u00f5rreldes 2021. aastaga umbes 10%. Selle valguses on \u00fclioluline k\u00fcberkuritegevuse teemadega kursis olla \u2013 et \u00e4ra tunda erinevaid petuskeeme ning iseennast, oma kliente, koost\u00f6\u00f6partnereid ja ka avalikkust v\u00f5imalikest ohtudest teavitada,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kukk.\nKui k\u00fcberkuritegevusega seonduvad koolitused on tugevalt seotud pangandusvaldkonnaga, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal olid populaarsed ka koolitused, mis keskendusid tasakaalu leidmisele elus. \u201eAina rohkem r\u00e4\u00e4gitakse, kui oluline on leida tasakaal t\u00f6\u00f6 ja eraelu vahel. Selleks on aga vaja oskusi, vahendeid ja t\u00f6\u00f6riistu. Tervisekuu raames pakkusime koolitusi, loenguid ja tegevusi, mis just sellele teemale keskendusid. Lisaks pakkusime geopoliitilise kriisi puhkedes oma t\u00f6\u00f6tajatele koolitusi, mis aitasid paremini toime tulla negatiivsete uudiste ning keskkonna kiiresti muutuvate oludega,\u201c selgitas Pugal.\nUsaldusv\u00e4\u00e4rsed \u00f5ppematerjalid ja paindlik \u00f5ppeaeg\nPugal lisas, et uute teadmiste ja oskuste omandamine on oluline nii professionaalsel kui ka isiklikul tasandil, kuid tihtipeale on keeruline leida aega, motivatsiooni v\u00f5i hoopis huvipakkuvat ja usaldusv\u00e4\u00e4rset materjali. \u201eMa usun, et SEB Campus on t\u00f6\u00f6tajate seas nii soojalt vastu v\u00f5etud, kuna sinna on koondunud professionaalne, innovatiivne ja mitmek\u00fclgne materjal. Lisaks pangandusvaldkonna koolitustele on e-\u00f5ppe keskkonnas n\u00e4iteks juhtimise, digi- ja tehnoloogiap\u00e4devuste ning nn soft skills (enesejuhtimise, efektiivse ajakasutuse jms) oskuste arendamisega seonduvaid koolitusi. Seega valik on v\u00e4ga-v\u00e4ga suur,\u201c selgitas Pugal.\nPugali s\u00f5nul toetab \u00f5ppimist ka paindlikkus ehk v\u00f5imalus valida mida, millal, kus ja kuidas uusi oskusi omandada. \u201eMeie t\u00f6\u00f6tajad saavad SEB Campust kasutada ka v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega ning isiklikes seadmetes, mis teeb \u00f5ppimise v\u00e4ga mugavaks ja k\u00e4ttesaadavaks. Taskuh\u00e4\u00e4linguid ja veebiseminare on hea kuulata muude tegevuste k\u00f5rvalt, n\u00e4iteks \u00f5htuse jalutusk\u00e4igu, trenni v\u00f5i l\u00f5unapausi ajal. Lisaks on k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tajate kalendrisse broneeritud reede hommikuti \u00f5pitund, sest soovime, et t\u00f6\u00f6tajad leiaksid igan\u00e4dalaselt aega enda arendamiseks. Kui v\u00e4lja pakutud aeg ei sobi, saab seda enda soovide ja vajaduste kohaselt muuta,\u201c r\u00e4\u00e4kis Pugal.\nSEB Campuse keskkonda on koondatud nii SEB enda poolt loodud kui ka grupiv\u00e4liste partnerite materjale ja koolitusi. Kokku on pangal umbes 30 erinevat koolituspartnerit, kellest suurimad on PluralSight, Coursera ja IMD.\n"}
{"text":"P\u00e4eske: k\u00e4ibemaksu langetus puhastaks turu mustast rahastRestoranide k\u00e4ibemaksu leevendamine t\u00f5staks ettev\u00f5tjate konkurentsiv\u00f5imet, kuid samas v\u00e4hendaks ka maksudeta palkade maksmist, arvab restoranide Lee ja Lore omanik Kristjan Pe\u00e4ske.\nRestoraniomanik Kristjan Pe\u00e4ske korraldab muu k\u00f5rval Toidupangale raha kogumiseks heategevuslikke l\u00f5unaid.\nFoto: Raul Mee\n\u201cH\u00e4sti hea n\u00e4ide on Leedust, kus k\u00e4ibemaks langes COVIDi ajal kaks korda, kuid tegelikult maksulaekumised hoopis kasvasid. See t\u00e4hendab, et \u00e4ridel ei olnud enam p\u00f5hjust tegeleda musta rahaga,\u201d r\u00e4\u00e4kis Pe\u00e4ske \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis."}
{"text":"Europarlament plaanib karmistada endiste saadikute lobit\u00f6\u00f6reegleidSTRASBOURG, 14. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Euroopa Parlament plaanib keelata oma endistel liikmetel lobit\u00f6\u00f6 tegemise kuueks kuuks p\u00e4rast ametist lahkumist, andes seel\u00e4bi vastuse hiljutisele pistiseskandaalile.\nAllikad parlamendist \u00fctlesid, et k\u00f5rged eurosaadikud leppisid plaanis kokku esmasp\u00e4eval osana parlamendi j\u00f5upingutustest juurida v\u00e4lja v\u00f5imalik korruptsioon.\nEuroopa Parlamenti on raputanud skandaal, kus Katar ja Maroko olevat oma huvide edendamiseks maksnud eurosaadikutele pistist.\nKriminaalasja keskmes on Itaalia endine eurosaadik Antonio Panzeri, kes on tunnistanud \u00fcles oma keskse rolli raha suunamises parlamendi liikmetele.\nEttepanekute kohaselt keelataks endistel parlamendi liikmetel lobit\u00f6\u00f6 tegemine kuuekuuliseks perioodiks p\u00e4rast nende mandaadi l\u00f5ppu.\nEndised seadusandjad, kes tahavad lobit\u00f6\u00f6ga tegelda, kaotaksid seej\u00e4rel ka automaatse ligip\u00e4\u00e4su parlamendile, mis on teistel endistel saadikutel.\nSkandaal puhkes detsembris, kui Belgia politsei puistas mitut asukohta Br\u00fcsselis, pidas kinni seadusandja ja konfiskeeris 1,5 miljonit eurot sularaha.\nEuroparlament on lubanud v\u00f5tta v\u00e4lism\u00f5jutuste ennetamiseks ette hulga reforme.\nKatar ja Maroko on rikkumisi eitanud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tallinna Sadama kohtuprotsessiga liitub \u00fcllatav asenduskaitsjaEndine kohtunik Natalia Lausmaa on kaitsnud advokaadina ka tapjaid ja v\u00e4gistajaid. Ain Kaljurand on esimene suurfirma direktor tema klientide seas.\n\u201eMind paluti kolm korda ja ma \u00fctlesin kolm korda \u00e4ra. Enam ei jaksanud \u00e4ra \u00f6elda,\u201c kirjeldab Natalia Lausmaa oma sattumist Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessile. Ettepaneku asuda endise sadamajuhi Ain Kaljuranna asenduskaitsjaks tegi Lausmaale riigi \u00f5igusabi korraldav advokatuur.\nLausmaa ei ole Kaljurannaga kohtunud ega plaani seda veel niipea teha. Tal on p\u00f5him\u00f5te mitte r\u00e4\u00e4kida oma klientidega enne, kui ta on tutvunud kriminaalasja materjalidega.\nSadama kohtuasjas on 71 k\u00f6idet kirjalikke t\u00f5endeid, 35 kohtutoimikut ja \u00fcle kahesaja tunnistaja. Harju maakohus on andnud Lausmaale ainesega kurssi j\u00f5udmiseks kaks kuud.\nAdvokatuur maksab sadama protsessi asenduskaitsjatele erandkorras kahekordset riigi \u00f5igusabi tasu. \u201e144 euro eest tunnis ei tahaks m\u00f6\u00f6bli eest saalis istuda,\u201c naerab Lausmaa.\n30 aastat advokaadina\nLausmaa on staa\u017eikas jurist. Ta l\u00f5petas Tartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna 1977. Aastatel 1978\u20131993 m\u00f5istis ta Tallinnas \u00f5igust kohtunikuna.\nF\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana tegutseval Lausmaal t\u00e4itub t\u00e4navu kolmk\u00fcmmend aastat advokaadina. \u201eMul on olnud k\u00f5ikv\u00f5imalikke asju,\u201c \u00fctleb Lausmaa oma t\u00f6\u00f6 kohta, \u201eigasuguseid tapjaid on mul olnud, ka v\u00e4gistajaid.\u201c\nSuurettev\u00f5tete juhte ta seni kaitsnud ei ole, need on eelistanud osta \u00f5igusabi suurtest advokaadib\u00fcroodest. Lausmaa arvab, et Kaljuranna asenduskaitsjana ei hakka ta sadama protsessil esimest viiulit m\u00e4ngima.\nNimelt ei t\u00e4henda asenduskaitsja m\u00e4\u00e4ramine Kaljuranna seniste kaitsjate, advokaatide Paul Kerese ja Andri Rohtla kohtuprotsessilt eemaldamist. Nad saavad j\u00e4tkata oma kliendi kaitsmist.\nLausmaa \u00fclesanne on tagada oma kohalolekuga sadama kohtuasja v\u00f5imalikult kiire menetlemine, et v\u00e4ltida kriminaalasja aegumist. T\u00e4nu Lausmaale saaks kohus pidada istungeid ka neil p\u00e4evadel, kui Keres osaleb Mailis Repsi ja Porto Franco kohtuprotsessidel.\nKohus pani j\u00f5uga asenduskaitsjad\nLisaks Ain Kaljurannale m\u00e4\u00e4ras Harju maakohus veebruari algul sadama protsessil asenduskaitsjad veel kahele kohtualusele. Tegemist on v\u00e4ga ebatavalise sammuga. See r\u00e4\u00e4gib kohtunik Kristina V\u00e4liste ja advokaatide vahel tekkinud teravast konfliktist istungip\u00e4evade paika panemisel.\n\u00c4rimees \u00dcllar Raadi lepinguline kaitsja on advokaat Elmer Muna ja asenduskaitsja advokaat Sven Sillar.\n\u00c4rimees T\u00f5nis Pohla lepinguline kaitsja on advokaat Erki Kergandberg ja asenduskaitsja advokaat Argo K\u00fc\u00fcnem\u00e4e.\nK\u00f5ik lepingulised kaitsjad peavad endale asenduskaitsja m\u00e4\u00e4ramist p\u00f5hjendamatuks ja on selle vaidlustanud.\nSel esmasp\u00e4eval teatas Tallinna ringkonnakohus, et advokaat Muna puhul oli asenduskaitsja m\u00e4\u00e4ramine \u00f5igustatud. Kui see Munale ei meeldi, siis saab ta p\u00f6\u00f6rduda riigikohtusse."}
{"text":"Ungari l\u00fckkab taas Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga edasiUngari \u00e4hvardab taas viivitada Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimisega, vahendab Reuters.\nUngari v\u00f5imulolev parempoolne partei Fidesz soovib parlamendi istungi ja seet\u00f5ttu ka NATO ratifitseerimisdokumentide k\u00e4sitlemise j\u00e4rgmisest n\u00e4dalast hilisemale kuup\u00e4evale edasi l\u00fckata, \u00fctles opositsioonilise Demokraatliku Koalitsiooni saadik \u00c1gnes Vadai teisip\u00e4eval sotsiaalmeedias.\nVadai \u00fctles Facebookis, et sai peaministri aset\u00e4itjalt Zsolt Semjenilt kirja, milles Semjen \u00fctles, et Fidesz ja kristlikud demokraadid soovivad j\u00e4rgmisel esmasp\u00e4eval algava parlamendi istungi edasi l\u00fckata. Kirjas soovitab peaministri aset\u00e4itja parlamendil l\u00fckata istung edasi 27. m\u00e4rtsil algavale n\u00e4dalale.\nRootsi Aftonbladeti tsiteeritud Ungari ajalehe HVG andmeil katkestab parlament j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal kogu tegevuse. Varem teatas Ungari, et otsus liikmelisuse ratifitseerimise kohta tuleks teha 21. m\u00e4rtsi paiku.\nEdasil\u00fckkamise p\u00f5hjuseks on Ungari l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Euroopa Komisjoniga. NATO ratifitseerimisi ei mainita peaministri aset\u00e4itja kirjas \u00fcldse. Komisjon k\u00fclmutas Ungarile antava abi, kuni riik hakkab ellu viima reforme \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete tugevdamiseks ja korruptsiooni v\u00e4ljajuurimiseks.\nUngari parlament ega Fidesz pole v\u00e4idet NATO ratifitseerimiste edasil\u00fckkamise kohta veel kommenteerinud. Fideszil on Ungari parlamendis selge enamus.\nUngari eesotsas peaminister Viktor Orb\u00e1niga on koos T\u00fcrgiga ainuke s\u00f5jalise liidu NATO liikmesriik, kes pole veel Soomet ja Rootsit allianssi vastu v\u00f5tnud.\nUngari suhtumine Soome ja Rootsi liikmelisusesse on viimastel kuudel olnud k\u00f5ikuv."}
{"text":"Maksuamet ei uskunud, et v\u00f5la p\u00f5hjustas ravimi k\u00f5rvaltoimeMaksuametile ei m\u00f5junud \u00e4rimehe hala, et maksuv\u00f5la p\u00f5hjustas tema ravi. Riik paneb tema N\u00f5mmel asuva maja haamri alla, kui v\u00f5lg ei saa klaaritud.Avalikkuses v\u00e4hetuntud metallakende-tootja kaebas kohtule, et tema n\u00fc\u00fcdseks juba suletud firmal j\u00e4id maksud deklareerimata ja tasumata trombi t\u00f5ttu, mis avastati tema kopsus mullu septembris.Haigus aheldas mehe kolmeks p\u00e4evaks haiglasse ja seej\u00e4rel m\u00e4\u00e4rati talle kodune ravi. Rohtude tarvitamisega kaasnesid k\u00f5rvaltoimed ning need ei lasknud tal keskenduda dokumentide koostamisele ja info kogumisele.Maksuamet m\u00e4rkis aga, et ettev\u00f5tja ei esitanud mitte \u00fchtegi t\u00f5endit, et ta p\u00f6\u00f6rdus ravimi k\u00f5rvaltoimetest tekkinud probleemide t\u00f5ttu raviarsti poole ja et need mured takistasid tal paberimajandust \u00f5igel ajal korda tegemast.Tallinna ringkonnakohus v\u00f5ttis \u00e4rimehe esitatud haigusloo k\u00fcll kohtuasja materjalide hulka, kuid m\u00e4rkis, et ettev\u00f5tja teadis pikalt ette, et ravimi manustamisega v\u00f5ivad tekkida k\u00f5rvaltoimed, ja ta pidi sellega oma tegevuste planeerimisel arvestama. Ta saanuks p\u00f6\u00f6rduda perearsti poole, kes v\u00f5iks rohu v\u00e4lja vahetada, v\u00e4hendada ravimi doosi v\u00f5i muuta selle manustamise aega.Ka haigestunud ettev\u00f5tja \u00e4ripartner leidis, et maksuamet sakutab neid eba\u00f5iglaselt. Ta v\u00e4itis, et t\u00f5ele ei vasta kahtlus, et nad v\u00f5tsid kompanjoniga aknafirma pangakontolt v\u00e4lja 236 000 eurot. Raha kulus firma p\u00e4\u00e4stmiseks, sest koroona ajal kukkus m\u00fc\u00fcgitulu enam kui kolmandiku v\u00f5rra ning lepingute t\u00e4itmist raskendasid materjalide hinnat\u00f5us ja tarneraskused.Kuid ka tema jutt ei l\u00e4inud korda ei maksuametile ega kohtule.M\u00f5lema \u00e4rimehe kinnisvaral lasub praegu kohtulik h\u00fcpoteek Eesti riigi kasuks. Kui maksuamet leiab, et mehed vastutavad firma maksuv\u00f5la eest ja ei suuda ise v\u00f5lga \u00e4ra klattida, l\u00e4hevad need kinnistud m\u00fc\u00fcki.Maksuameti kahtlusi suurendas asjaolu, et m\u00f5lemad mehed l\u00f5petasid mullu kevadel ettev\u00f5tte juhtimise. Uueks direktoriks sai tegelane, keda tuntakse variisiku ja probleemsete \u00e4ri\u00fchingute likvideerijana. Uus boss liitis aknafirma peagi teise firma k\u00fclge, mis kuulutati t\u00e4navu veebruaris pankrotistunuks. Ringkonnakohus toetas maksuameti arvamust, et kogu see tehingute jada oli tehtud vaid selleks, et p\u00e4\u00e4seda maksude tasumisest.Samamoodi ei l\u00e4inud m\u00f5ned kuud tagasi ringkonnakohtus l\u00e4bi teise pundi muinasjutt, et nende Venemaa ja Ukraina suunaline \u00e4ri l\u00e4ks l\u00f6rri s\u00f5ja t\u00f5ttu. Maksuamet teatas, et maksuv\u00f5la tekkimist aastatel 2017\u20122018 ei saa mitte kuidagi seostada s\u00fcndmustega, mis algasid Venemaal ja Ukrainas neli aastat hiljem."}
{"text":"Tallinna Sadama kohtuprotsessiga liitub \u00fcllatav asenduskaitsjaEndine kohtunik Natalia Lausmaa on kaitsnud advokaadina ka tapjaid ja v\u00e4gistajaid. Ain Kaljurand on esimene suurfirma direktor tema klientide seas.\u201eMind paluti kolm korda ja ma \u00fctlesin kolm korda \u00e4ra. Enam ei jaksanud \u00e4ra \u00f6elda,\" kirjeldab Natalia Lausmaa oma sattumist Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessile. Ettepaneku asuda endise sadamajuhi Ain Kaljuranna asenduskaitsjaks tegi Lausmaale riigi \u00f5igusabi korraldav advokatuur.Lausmaa ei ole Kaljurannaga kohtunud ega plaani seda veel niipea teha. Tal on p\u00f5him\u00f5te mitte r\u00e4\u00e4kida oma klientidega enne, kui ta on tutvunud kriminaalasja materjalidega.Sadama kohtuasjas on 71 k\u00f6idet kirjalikke t\u00f5endeid, 35 kohtutoimikut ja \u00fcle kahesaja tunnistaja. Harju maakohus on andnud Lausmaale ainesega kurssi j\u00f5udmiseks kaks kuud.Advokatuur maksab sadama protsessi asenduskaitsjatele erandkorras kahekordset riigi \u00f5igusabi tasu. \u201e144 euro eest tunnis ei tahaks m\u00f6\u00f6bli eest saalis istuda,\" naerab Lausmaa.Lausmaa on staa\u017eikas jurist. Ta l\u00f5petas Tartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna 1977. Aastatel 1978-1993 m\u00f5istis ta Tallinnas \u00f5igust kohtunikuna.F\u00fc\u00fcsilisest isikuna ettev\u00f5tjana tegutseval Lausmaal t\u00e4itub t\u00e4navu kolmk\u00fcmmend aastat advokaadina. \u201eMul on olnud k\u00f5ikv\u00f5imalikke asju,\" \u00fctleb Lausmaa oma t\u00f6\u00f6 kohta, \u201eigasuguseid tapjaid on mul olnud, ka v\u00e4gistajaid.\"Suurettev\u00f5tete juhte ta seni kaitsnud ei ole, need on eelistanud osta \u00f5igusabi suurtest advokaadib\u00fcroodest. Lausmaa arvab, et Kaljuranna asenduskaitsjana ei hakka ta sadama protsessil esimest viiulit m\u00e4ngima. Nimelt ei t\u00e4henda asenduskaitsja m\u00e4\u00e4ramine Kaljuranna seniste kaitsjate, advokaatide Paul Kerese ja Andri Rohtla kohtuprotsessilt eemaldamist. Nad saavad j\u00e4tkata oma kliendi kaitsmist.Lausmaa \u00fclesanne on tagada oma kohalolekuga sadama kohtuasja v\u00f5imalikult kiire menetlemine, et v\u00e4ltida kriminaalasja aegumist. T\u00e4nu Lausmaale saaks kohus pidada istungeid ka neil p\u00e4evadel, kus Keres osaleb Mailis Repsi ja Porto Franco kohtuprotsessidel.Lisaks Ain Kaljurannale m\u00e4\u00e4ras Harju maakohus veebruari algul sadama protsessil asenduskaitsjad veel kahele kohtualusele. Tegemist on v\u00e4ga ebatavalise sammuga. See r\u00e4\u00e4gib kohtunik Kristina V\u00e4liste ja advokaatide vahel tekkinud teravast konfliktist istungip\u00e4evade paika panemisel.\u00c4rimees \u00dcllar Raadi lepinguline kaitsja on advokaat Elmer Muna ja asenduskaitsja advokaat Sven Sillar. \u00c4rimees T\u00f5nis Pohla lepinguline kaitsja on advokaat Erki Kergandberg ja asenduskaitsja advokaat Argo K\u00fc\u00fcnem\u00e4e.K\u00f5ik lepingulised kaitsjad peavad endale asenduskaitsja m\u00e4\u00e4ramist p\u00f5hjendamatuks ja on selle vaidlustanud.VALLO KRUUSER \u201eEI TAHAKS M\u00d6\u00d6BLI EEST SAALIS ISTUDA\u201c: Advokaat Natalia Lausmaa."}
{"text":"Urmas Paet: mulle pakub huvi Eesti voliniku koht Euroopa KomisjonisReformierakonnale Riigikogu valimistelt suuruselt kolmanda h\u00e4\u00e4ltesaagi toonud Urmas Paet k\u00fcsib partei esimehelt Kaja Kallaselt vastutasuks voliniku kohta j\u00e4rgmises Euroopa Komisjonis.Oled olnud \u00fcheksa aastat minister mitmes valitsuses. V\u00e4ga pikk ja halb tava meie valitsustes on t\u00f6\u00f6 nn silotornides. Ei aeta \u00fchist asja, vaid iga erakonna minister toimetab oma ministeeriumis omasoodu. Valitsuse istungil loetakse punkte - kui meie partnerid skoorisid selles k\u00fcsimuses, siis meie peame oma parteile m\u00f5nes j\u00e4rgmises teemas punkti \u00e4ra v\u00f5tma. Kas uus valitsus suudab sellest \u00fcle olla?Tahaks v\u00e4ga loota, et see niimoodi l\u00e4heb. Valitsus peab vaatama olukorda tervikuna. Kindlasti s\u00f5ltub see uue valitsuse sisemisest keemiast ja valitsuserakondade juhtide vahelisest keemiast.Kui me \u00fchelt poolt r\u00e4\u00e4gime suurtest kulutustest keerulisel ajal ja teiselt poolt kulutuste kokku t\u00f5mbamistest v\u00e4hemt\u00e4htsates asjades, siis seda on v\u00f5imalik teha ainult siis, kui valitsuses on normaalne meeskond. Kui iga minister klammerdub oma ministeeriumi eelarve k\u00fclje ega n\u00e4e laiemat pilti, siis l\u00e4heb nagu alati.Oled sa n\u00f5us valitsuse hea tiimi loomisesse ka ise panustama? Kui Kaja Kallas teeb ettepaneku, et kaua sa, Urmas, ikka seal Br\u00fcsselis oled, tule ministriks!K\u00f5igepealt - ma mitte lihtsalt ei ole Br\u00fcsselis, vaid ma t\u00f6\u00f6tan Euroopa Parlamendi v\u00e4liskomisjoni aseesimehena. Siinsed v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika teemad on ka Eesti jaoks olulised.Aga s\u00f5ltub, milline minu kaasal\u00f6\u00f6mise v\u00f5imalus siin oleks. On valdkondi, mida ma liiga h\u00e4sti ei tunne, ja on neid, mida tunnen rohkem.J\u00e4rgmisel aastal on Euroopa Parlamendi valimised. T\u00f5mbab sind rohkem tegevpoliitika Eestis, kus v\u00f5imalus protsesse m\u00f5jutada on kiirem ja otsesem, v\u00f5i plaanid edasi t\u00f6\u00f6tada Br\u00fcsselis?Mulle meeldiks tegutseda j\u00e4lle pigem t\u00e4itevv\u00f5imu poolel. See v\u00f5ib olla ka Euroopa Liidu tasandil.N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6 Euroopa Komisjoni liikmena pakuks mulle huvi, arvestades ka mu senist tegevust. Olin ligi 12 aastat Eesti valitsuses, n\u00fc\u00fcd olen t\u00f6\u00f6tanud peaaegu 9 aastat Euroopa Parlamendis.Oled sa oma soovi naasta t\u00e4itevv\u00f5imu juurde - kas Eestis ministrina v\u00f5i j\u00e4rgmise Eesti esindajana Euroopa Komisjonis - v\u00e4ljendanud juba ka Kaja Kallasele?Oleme ikka r\u00e4\u00e4kinud nii olevikust kui tulevikust. (Paet keeldus esmasp\u00e4eva \u00f5htul t\u00e4psustamast, millisele tulemusele ta vestluses Kaja Kallasega j\u00f5udis - EE.) Kas Andrus Ansip ei soovi teist ametiaega Euroopa Komisjoni volinikuna, sest kuigi ta Riigikogu valimistel erakonnale h\u00e4\u00e4li ei toonud, on ka temal \u00f5igustatud ootus seda kohta Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt taotleda?Ansipi kohta ei oska ma \u00f6elda.Kuidas sul \u00f5nnestus Euroopa Parlamendi liikmena saavutada Riigikogu valimistel neljas koht ehk 17,9% oma valimisringkonna h\u00e4\u00e4ltest? Oma valimisringkonnas kogusid suurema protsendi h\u00e4\u00e4li veel ainult Kaja Kallas, Mihhail K\u00f5lvart ja Hanno Pevkur.Peamine p\u00f5hjus on see, et N\u00f5mme ja Mustam\u00e4e inimesed on targad. Nad saavad aru, mis on hea. Ja eks ma olen siinsetele inimestele ka oma tegevusega tuttav.Eesti Ekspress on viimastel aastatel kaks korda kirjutanud sellest, et investeerisid kokku 150 000 eurot kahte hoiu-laenu\u00fchistusse, mis pankrotistusid. Kas sa valimiste eel ei kartnud, et inimesed ei usalda maksumaksja raha kasutamist poliitiku k\u00e4tte, kes isiklike investeeringutega pidevalt vastu p\u00fckse saab?Ma ei anal\u00fc\u00fcsinud seda k\u00fcsimust niisuguse nurga alt. Minu l\u00e4htekoht nende investeeringute tegemisel on olnud, et tegu oli Eesti Vabariigis legaalselt tegutsevate \u00e4ri\u00fchingutega, millele on tegutsemisloa ametlikult v\u00e4lja andnud Eesti Vabariigis finantsj\u00e4relevalvega tegelevad ametiasutused. Usaldasin Eesti riigi ametiasutusi ja nagu selgus, oli selliseid inimesi veel tuhandeid.K\u00f5ige rohkem on EKRE liidritest pildil partei esimees Martin Helme, kes neli aastat tagasi kogus samas valimisringkonnas 5967 h\u00e4\u00e4lt, aga t\u00e4navu 4606, kuigi h\u00e4\u00e4letajate arv suurenes. Miks?See tulemus j\u00e4i ilmselt alla partei ja tema enda ootustele. Aga p\u00f5hjus on ikkagi selles, et meie piirkonnas elab palju intelligentseid inimesi, kellele ei sobi see stiil! Sa saad ju oma seisukohti v\u00e4lja \u00f6elda ka ilma selleta, et pead kedagi v\u00f5i mingit \u00fchiskonnaosa s\u00f5imama. See maksis selgelt k\u00e4tte.Aastak\u00fcmneid defineeris Eesti poliitikat Reformierakonna-Keskerakonna vastasseis, mis tagas teile v\u00f5imulp\u00fcsimise. N\u00fc\u00fcd tekkis uus vastasseis Reformierakond-EKRE, kus teie esindate edukaid ja EKRE neid inimesi, kes tunnevad end kaotajatena. Kas ka see vastasseis hoiab teid pikalt v\u00f5imul?Nende inimestega, kes tunnevad end mahaj\u00e4\u00e4nutena, tegelevad k\u00f5ik erakonnad. See pole EKRE monopol. See on isegi vale, sest EKRE ei ole adekvaatseid lahendusi pakkunud. Nad said eelmiste valimiste j\u00e4rel v\u00f5imul olla ja n\u00e4idata, mida nad siis valitsuses suudavad. Ei olnud neil mingit v\u00f5luvitsa.Mulle tegelikult meeldiks, et meil ei oleks sellist olukorda, kus poliitikas p\u00f5hineb oluline osa vastandumisel. Reformierakond sai palju h\u00e4\u00e4li, aga see on toetus viisakale poliitilisele suhtlemisele ja selle kaudu lahenduste pakkumisele laiemalt. Kui praegused koalitsioonik\u00f5nelused l\u00f5ppevad edukalt, siis need annavad valitsusele toetuseks 60 kohta Riigikogus. K\u00f5ik need 60 inimest esindavadki seda osa \u00fchiskonnast.Lisaks j\u00e4\u00e4ks ka opositsiooni erakondi, kes samamoodi esindavad arenenumat poliitilist kultuuri.\u00dcks suur \u0161okk neil valimistel oli putinistlikku m\u00f5tteviisi esindavate Aivo Petersoni, Oleg Ivanovi ja Mihhail Stalnuhhini edu. Kui t\u00f5en\u00e4oliseks sa pead, et Eestisse tekib Kremlimeelseid seisukoht esindav partei, mis nelja aasta p\u00e4rast v\u00f5ib Riigikokku murda?Kahjuks on selline v\u00f5imalus olemas. Latentne mitten\u00f5ustumine Eesti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikaga v\u00f5i teatud osaga Eesti v\u00e4\u00e4rtusruumist on kogu aeg olnud. Kahjuks ei ole neid inimesi v\u00e4he. Praegu n\u00e4gime selliste inimeste k\u00e4itumist \u00fches valimisringkonnas Ida-Virumaal. Oleksime n\u00e4inud samasugust tulemust ka m\u00f5nes teises valimisringkonnas, kui nimekirja etteotsa oleks olnud panna sobivaid inimesi.Neid inimesi, kes veel aasta p\u00e4rast jubeda s\u00f5ja uue laine algust Ukrainas toetavad imperialistlikku m\u00f5tteviisi ja h\u00e4\u00e4letavad selle esindajate poolt ka Eestis, on peaaegu v\u00f5imatu \u00fcmber veenda. \u00dchiskond saab noorte kaudu m\u00f5jutada seda, et ei tuleks juurde inimesi, kellel on samalaadne Vene imperialistlik m\u00f5tteviis.Kool on selleks k\u00f5ige olulisem koht ja tuleb t\u00f5siselt vaadata, mida \u00f5petatakse ajaloo ja \u00fchiskonna\u00f5petuse tundides. Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek peab adekvaatselt toimima hakkama. Seis, kus noor vene inimene on k\u00e4inud 12 aastat koolis, tunnistusel on eesti keel 4 v\u00f5i 5, aga eesti keeles lihtsaid lauseid moodustada ta ei suuda - see peab l\u00f5ppema!Viimati oli Eestis selline avalik vastasseis 2007, kui p\u00e4rast pronkss\u00f5duri teisaldamist puhkesid t\u00e4navarahutused. J\u00e4rgnenud kuueteistk\u00fcmnest aastast on tosin aastat peaministriparteiks olnud Reformierakond. Miks te midagi juba teinud ei ole?On asju, mis on j\u00e4\u00e4nud tegemata v\u00f5i juhtunud liiga aeglaselt. Reformierakond ei ole aga valitsuses kunagi olnud \u00fcksi. Peaaegu alati on valitsuses ka m\u00f5ni erakond, kes on soovinud mitte kiirustada v\u00f5i \u00fcldse mitte minna \u00fcle eestikeelsele haridusele.Eesti \u00fchiskonnas pole tegelikult olnud t\u00f5sist tellimust, et tuleks k\u00f5ik vene koolid muuta kiiresti eestikeelseks, teha Ida-Virumaal sotsiaalpoliitilisi muudatusi. Alati on ju ka sada muud probleemi ja valitsus tegeleb asjadega, kus probleem on parasjagu k\u00f5ige teravam.N\u00fc\u00fcd kuuleme inimeste rahulolematust, et miks toidupoes lastakse venekeelset reklaami. 30 aastat pole sellist \u00fchiskondlikku survet nende asjade muutmiseks olnud.\u00dchiskonnas pole olnud ka tugevat tellimust riigieelarve tasakaalus hoidmiseks, aga Reformierakond on seda teinud, sest on seda \u00f5igeks pidanud...Eelarvenumbrid on m\u00f5\u00f5detavad. Eelarve on kas plussis v\u00f5i miinuses, aga inimeste hoiakuid ja meelsust on palju keerulisem m\u00f5\u00f5ta. See on ju klassika - selleks et keegi hakkaks t\u00f5siselt tegutsema, peab mingi jama juhtuma. Kui Venemaa ei oleks eelmisel aastal alustanud uut r\u00fcnnakulainet Ukraina vastu, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega me t\u00e4na selle valdkonna teemadest nii palju ei r\u00e4\u00e4giks. Siis ei oleks \u00fcksikkandidaat Stalnuhhinit ega ka seda teist tegelast nii suure h\u00e4\u00e4ltearvuga.Viimased valitsusliidud on olnud Reformierakonna jaoks rasked. Olite suurim partner, aga liitlased \u00e4hvardasid teid pidevalt valitsuse l\u00f5hkumisega. P\u00e4rast viimaseid valimisi ei anna parlamendi aritmeetika enam kuidagi kokku valitsusliitu ilma Reformierakonnata. Mille \u00e4ra tegemiseks te nii suurt v\u00f5imaluste akent tahate kasutada?Number \u00fcks teema on Eesti kaitsev\u00f5ime, mis t\u00e4hendab ka lisaraha.Haridus v\u00f5iks olla selles valitsuses ekstra t\u00e4helepanu all. Probleem ei ole ainult eestikeelsele haridusele \u00fcleminek, vaid seal on ka palju muid h\u00e4dasid. J\u00e4rjest rohkem ajavad praktilised probleemid \u00fcle tervishoius. Tuleb t\u00f5siselt vaadata ressursi juurde saamise v\u00f5imalusi, lisaks olemasolevale peaks laiendama ka erakindlustuse toimimist meditsiinis.Paralleelselt toimuvad m\u00f5istlikud muutused suurema keskkonnas\u00f5bralikkuse poole - mulle ei meeldi m\u00f5iste \u201erohep\u00f6\u00f6re\". Kogu Eesti majandus ja elu peab n\u00fc\u00fcdisajastuma, pidades silmas keskkonna vajadusi.Reformierakonna soov on \u00fchtlane tulumaksus\u00fcsteem. P\u00fc\u00fcame uusi partnereid veenda - see oleks kasulik riigile ja ka nende erakondade toetajatele.Ukraina s\u00f5ja \u00fcks kaasm\u00f5ju Eesti jaoks on olnud v\u00f5imalus \u00f6elda oma v\u00e4lispartneritele: me ju hoiatasime teid, meil oli \u00f5igus! Aga \u00fchelegi inimesele ega riigile ei meeldi, kui talle eksimust nina alla h\u00f5\u00f5rutakse. Kuidas peaks Eesti k\u00e4ituma, et kasutada oma moraalset kapitali nii, et sellest oleks kasu nii Ukrainale kui meile endile?Juttu \u201evaadake, meil oli \u00f5igus!\" pole enam \u00fcldse m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida! Sellest on k\u00f5ik niigi aru saanud ja aegajalt m\u00f5ni rahvusvaheline v\u00e4ljaanne meenutab seda niikuinii. Sellest tuleneb automaatselt, et eestlaste praegusel jutul, n\u00e4iteks Euroopa v\u00e4lispoliitika kujundamisel, on v\u00e4ga suur kaal. Aga ka suurem vastutus kui kunagi varem.Ukrainast peame r\u00e4\u00e4kima v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5ttelisi asju, pidades silmas nii Euroopa Liidu kui Ukraina huve. Ja pannes need kokku. Kui m\u00f5ni aeg tagasi tegi EL poliitilise otsuse, et Ukraina ja Moldova saavad kandidaatriikideks, siis n\u00fc\u00fcd on m\u00f5istlik seda ajalist vahet mitte liiga suureks lasta ja neid k\u00f5nelusi reaalselt alustada.Keegi ei tea, kui kaua need need k\u00f5nelused kestavad. Aga m\u00e4rgiliselt on oluline, et kui me oleme \u00f6elnud A, siis tuleb v\u00f5imaikult ruttu \u00f6elda ka B.Liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega kaasneb ootuste juhtimine, nii Ukraina kui Euroopa poolt. Ukraina poliitikutele tuleb selgeks teha, et liitumisk\u00f5nelused Euroopa Liiduga ei ole tehtavad kahe aastaga. Eesti liitumisk\u00f5nelused kestsid seitsekaheksa aastat, kuigi meil ei olnud s\u00f5da ega v\u00e4ga paljusid neid probleeme, mis on t\u00e4na Ukrainal. Realistlik ajaraam tuleks ausalt paika panna.Oled esitanud arup\u00e4rimise Euroopa Komisjoni presidendile tuvastamaks ELi liikmesriikide pankades oleva Vene raha k\u00fclmutamist.Viimane n\u00e4ide ootuste halvast juhtimisest ongi see, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas uhkelt, et meil on 300 miljardit eurot Vene raha Euroopas k\u00fclmutatud ja me suuname selle Ukraina \u00fclesehitusse. N\u00fc\u00fcd on sellest mitu kuud m\u00f6\u00f6das, aga siiamaani ei ole teada, kui palju seda raha tegelikult on ja kas seda on v\u00f5imalik konfiskeerida.Kui ma oleksin L\u00e4\u00e4ne-Euroopa farmer, siis kardaksin, et v\u00e4ga tugeva p\u00f5llumajandusega Ukraina liitumine ELiga h\u00e4vitab minu majapidamise. See hirm v\u00f5ib tekitada t\u00f5sise avaliku arvamuse vastuseisu. Eesti inimestele loob vale mulje jutt \u201el\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest\u201c ELiga, sest liitumine t\u00e4hendab Ukraina puhul seda, et enne peab oligarhide kontrolli all oleva korrumpeerunud majanduse asemel hakkama toimima ausal konkurentsil p\u00f5hinev turumajandus.Paljudes ELi liikmesriikides tuleb tegeleda avaliku arvamusega Ukrainat puudutavates k\u00fcsimustes.Ootuste juhtimine t\u00e4hendab ka seda, et p\u00f5llumeestele Euroopas tuleb selgitada, et Ukraina ei ole homme t\u00e4ies mahus \u00fchisturul. Ta saab \u00fchisturule alles siis, kui on t\u00e4itnud selleks vajalikud tingimused ehk nende p\u00f5llumajandus peab muutuma Euroopa sarnaseks. Samas avaneb suur Ukraina turg t\u00e4ielikult ELi riikide toodangule.Ukrainas on muidugi probleeme k\u00fcll ja veel, oli juba enne venelaste kallaletungi. Aga praegusel juhtkonnal eesotsas president Zelensk\u00f5iga on rahva v\u00e4ga suur toetus, sellist juhti pole Ukrainas kunagi varem olnud. Praegu oleks v\u00e4ga tark kasutada poliitilist autoriteeti \u00e4ra ka k\u00f5igiks teisteks muutusteks, mida Ukraina \u00fchiskonnal on vaja.Euroopa Liidu ja Ukraina liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel - kui need peaksid algama - on kokku umbes sada otsustuskohta, mille puhul piisab \u00fchest ELi liikmesriigist, kes \u00fctleb \u201estopp!\", ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised j\u00e4\u00e4vad katki. See on m\u00f5lemalt poolt v\u00e4ga t\u00f5sine ettev\u00f5tmine, aga sellele ei ole mingit t\u00f5sist alternatiivi, kui tahame, et venelastel enam kunagi Ukrainasse kurjade kavatsustega asja ei oleks.URMAS PAETS\u00fcndinud 20. aprillil 1974 Tallinnas. L\u00f5petanud Tallinna 42. keskkooli (1992) ning Tartu \u00dclikooli politoloogia erialal (1996).1991-1999 ajakirjanik Eesti Raadios ja Postimehes. 1999-2003 N\u00f5mme linnaosa vanem.2003-2005 kultuuriminister.2005-2014 v\u00e4lisminister. 2014 kuni t\u00e4naseni Euroopa Parlamendi liige. Reformierakonna liige alates 1999. aastast.\"Neid inimesi, kes veel aasta p\u00e4rast jubeda s\u00f5ja uue laine algust Ukrainas toetavad imperialistlikku m\u00f5tteviisi ja h\u00e4\u00e4letavad selle esindajate poolt ka Eestis, on peaaegu v\u00f5imatu \u00fcmber veenda.\"\"Ukraina poliitikutele tuleb selgeks teha, et liitumisk\u00f5nelused Euroopa Liiduga ei ole tehtavad kahe aastaga. Realistlik ajaraam tuleks ausalt paika panna.\"N\u00d5MMEKATE LEMMIK KODUPARGIS: Urmas Paet on oma valimisringkonnas suurtulemusi teinud juba kaksk\u00fcmmend aastat t\u00e4nu pidevale otsesuhtlemisele valijatega. FOTO RAUNO VOLMAR SUURV\u00d5IDU SEPISTAJAD: Nii peaminister Kaja Kallas kui europarlamendi liige Urmas Paet r\u00f5\u00f5mustasid Reformierakonna valimispeol, sest olid partei suurimad h\u00e4\u00e4ltetoojad.HANNES RUMM"}
{"text":"Prokur\u00f6r: s\u00fc\u00fcdistuse esitamine Matti Maimetsale oli \u00f5igustatudTALLINN, 14. m\u00e4rts, BNS \u2013 Ringkonnaprokur\u00f6r Allar Nisu m\u00e4rkis teisip\u00e4eval arst Matti Maimetsa l\u00f5pliku \u00f5igeksm\u00f5istmise kohta, et prokuratuuri hinnangul oli talle s\u00fc\u00fcdistuse esitamine p\u00f5hjendatud.\n\"Prokuratuur oli selles asjas s\u00fc\u00fcdistust esitades seisukohal, et Matti Maimets on toime pannud toimingupiirangu rikkumise, kuna tegutses ravimite hankimisega seotud komisjoni liikme ametikohal ametiisikuna, t\u00f6\u00f6tades samal ajal ravimeid tootnud \u00e4ri\u00fchingute heaks ja saades neilt tasu,\" m\u00e4rkis Nisu.\n\"Kui maa- ja ringkonnakohus leidsid, et Matti Maimets ei olnud ametiisik, siis riigikohus j\u00f5udis seisukohale, et ministri k\u00e4skkirja alusel loodud komisjoni liiget saab ametiisikuks pidada. K\u00fcll aga ei saa riigikohtu hinnangul antud juhul Matti Maimetsale ametiisiku staatust omistada, sest kohtuliku uurimise k\u00e4igus ei tuvastatud, et ta oleks olnud teadlik haldusaktist, mis ametiseisundi saanuks tekitada,\" selgitas prokur\u00f6r.\nNisu s\u00f5nul kehtib p\u00f5him\u00f5te, et \u00f5iguslikke tagaj\u00e4rgi loob ainult kehtiv haldusakt ning selle kehtivuseks peab olema tuvastatud, et inimesele oleks see teatavaks tehtud.\n\"Kuiv\u00f5rd kohtuliku uurimise k\u00e4igus ei tuvastatud, et Matti Maimets oleks olnud oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus komisjoniliikmena teadlik ministri k\u00e4skkirjast ehk haldusaktist, millega ta ametiisiku staatuse sai, leidis riigikohus, et haldusakt ei saanud tema suhtes kehtida ega talle \u00f5iguslikke tagaj\u00e4rgi kaasa tuua,\" t\u00f5des Nisu.\nSamas on prokuratuur seisukohal, et Matti Maimetsale s\u00fc\u00fcdistuse esitamine oli\u00a0 \u00f5igustatud. \"Olukordades, kus inimene osaleb otsuste tegemises v\u00f5i nende suunamises, mis m\u00f5jutab miljonite eurode riigi raha kasutamit ning saab samal ajal tulu \u00e4ri\u00fchingutelt, kes saavad otsuste tulemusel kasumist, on selge korruptsioonioht,\" t\u00f5des Nisu.\nRiigikohus j\u00e4ttis teisip\u00e4eval muutmata arsti Matti Maimetsa \u00f5igeksm\u00f5istmise toimingupiirangu rikkumise s\u00fc\u00fcdistuses, mis oli seotud tema tegevusega HI-viiruse vastaste ravimite hankimist koordineerivas komisjonis.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"\u00dcle k\u00fcmne aasta esimene r\u00f5\u00f5mus valitsuskoalitsioonViimati mindi rahuloluga valitsusl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele Andrus Ansipi kolmanda valitsuse ajal 2011. aastal. Nii Reformierakond kui Isamaa olid saanud valimistel hea tulemuse, natuke parema kui eelmisel korral, ja tegid koos koalitsiooni.Sealt edasi on aga k\u00f5ik Eestis tekkinud valitsused s\u00fcndinud mingist konfliktist, t\u00fclist v\u00f5i selja taga tegutsemisest.\nPraegu toimuvad koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised on j\u00e4lle sellised, kus valitsust saab moodustada rahulikult ja r\u00f5\u00f5msalt. Laua taga olevatest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijatest ei tunne keegi ennast kaotajana. Formaalselt on sotsidel k\u00fcll \u00fcks koht riigikogus v\u00e4hem, aga kuna ootused olid v\u00e4iksemad ja hirmud suuremad, ollakse l\u00f5puks \u00f5nnelikud. \u00abMulle tundub k\u00fcll, et meie omadest on k\u00f5ik rahul. Inimestele meeldib isegi see, et saime Isamaast \u00fche koha rohkem,\u00bb s\u00f5nab n\u00e4iteks sotsiaaldemokraatide asejuht Riina Sikkut.\nSee t\u00e4hendab ka seda, et \u00fckski kolmest erakonnajuhist (Kaja Kallas (RE), Lauri Hussar (Eesti 200), Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE)) ei pea vaatama \u00fcle \u00f5la, kas keegi parteiline konkurent v\u00f5i siseopositsion\u00e4\u00e4r ei torpedeeri. Keegi ei n\u00f5ua vastutuse v\u00f5tmist ja radikaalseid meetmeid erakonna kursi muutmisel.\n\nValitsused s\u00fcndisid t\u00fcliga\n\nL\u00e4hitulevikus ei oota ees ka mingeid valimisi. Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised on alles kahe ja poole aasta p\u00e4rast. Seega pole \u00fchelgi kolmest parteist veel sisemist survet, et koalitsioonileppesse tuleb kindlasti sisse suruda mingi punkt, mida kohalike valimiste kampaanias valijatele lehvitada.\nKui pikal ajaskaalal \u00fcldse on koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele m\u00f5ju, siis v\u00f5ib-olla v\u00f5tmes, et vastuolulisemad teemad (n\u00e4iteks kas kooseluseadus v\u00f5i abieluv\u00f5rdsus) tuleb \u00e4ra teha kiiresti juba kevadel. L\u00f6\u00f6b k\u00fcll korraks emotsioonid \u00fcles, aga j\u00f5uab ka l\u00e4hiaastatel piisavalt jahtuda, et j\u00e4rgmistel valimistel sarnast k\u00fctet sel teemal enam ei tule.\n\u00dckski kolmest erakonnajuhist ei pea vaatama \u00fcle \u00f5la, kas keegi parteiline konkurent v\u00f5i siseopositsion\u00e4\u00e4r ei torpedeeri.\nVahepealsetel aastatel harjusid nii meedia kui avalikkus, et kui valitsust kokku pannakse, siis ikka mingi t\u00fcliga, kus partnerid n-\u00f6 kotivad \u00fcksteist juba l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal. Praegune valitsus (sisuliselt aga juba eelmine) s\u00fcndis omakorda t\u00fclist Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Pooleks aastaks tulid asemele Isamaa ja sotsid, kes m\u00f5istetavalt tahtsid koalitsioonilepingusse v\u00e4ga konkreetseid \u00abvorste\u00bb, mida saaks oma toetajatele valimistel ette n\u00e4idata. Reformierakond tundis ennast samal ajal v\u00e4iksemate partnerite pantvangina.\nSellele eelnenud Reformierakonna-Keskerakonna valitsusele pani aluse Porto Franco korruptsiooniskandaal. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Keskerakonnaga olid keerulised, erakonna juht J\u00fcri Ratas ise ei osalenud peaaegu \u00fcldse ega tulnud isegi ministriks. Ratase teine valitsus ehk Keskerakonna-EKRE-Isamaa koalitsioon oli samuti pea kohe problemaatiline. Taustaks Keskerakonna valus kaotus valimistel ja juba l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal kerkinud vastuolud, kus EKRE juhid praalisid, kuidas nemad said k\u00f5ige j\u00e4medamad \u00abvorstid\u00bb, ning Keskerakonna ja Isamaa inimesed pareerisid, et EKRE ei saanud midagi.\n\nSeekord v\u00f5etakse rahulikult\n\n\u200bRatase esimeses valitsuses oli osalejate meenutuste j\u00e4rgi isiklikul tasandil klapp hea, aga vundamendilt oli see ikkagi kaotajate koalitsioon. Sotsid ja Isamaa olid valimistel h\u00e4vinud, kaotuskibedust t\u00e4is ning Margus Tsahknal ja Jevgeni Ossinovskil \u00f5nnestus sellelt foonilt kokku panna uus koalitsioon \u2013 R\u00f5ivas sai umbusalduse ning R\u00f5ivase teine valitsus muundus Ratas esimeseks valitsuseks. Ja ega ka R\u00f5ivase esimene polnud \u00f5nnelik, algas see ju Isamaa v\u00e4ljaviskamisest ja sotside asemele v\u00f5tmisest.\nOngi k\u00fcmme aastat m\u00f6\u00f6das ja Kaja Kallasel on l\u00f5puks v\u00f5imalus valitsus teistmoodi kokku panna. Kontekst soosib. Survet pole. Kallase b\u00fcroojuht Gerrit M\u00e4esalu, kes on ka \u00fcks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijatest, \u00fctles juba eelmisel n\u00e4dalal, et seekordsed k\u00f5nelused tulevad teistmoodi. V\u00f5etakse rahulikult. Alustatakse suurest pildist. Meedial ega muidu huvilistel pole m\u00f5tet loota, et kiiresti ja iga p\u00e4ev tulevad teated, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad sulgesid selle v\u00f5i teise peat\u00fcki ning sotsid said selle punkti, Eesti 200 teise punkti ja Reformierakond kolmanda. Seda t\u00fc\u00fcpi l\u00e4henemist p\u00fc\u00fctakse v\u00e4ltida.\nEelmisel n\u00e4dalal, kui k\u00f5nelused algasid, v\u00f5etigi \u00fcsna vabalt. R\u00e4\u00e4giti, mida \u00fcldse nelja aastaga teha saab, millist Eestit keegi nelja aasta p\u00e4rast ette kujutab. Viidi ennast \u00fchisesse infov\u00e4lja. Eriti neil (Eesti 200), kes ei ole poliitikas olnud, pole p\u00e4ris t\u00e4pselt aimu, mis on juba \u00fches v\u00f5i teises ministeeriumis t\u00f6\u00f6s ja tegemisel. Ja j\u00e4lle vastupidi, Eesti 200 r\u00e4\u00e4kis omakorda partneritele, mida nad ikka personaalse riigi all t\u00e4pselt m\u00f5tlevad. Kampaania ajal k\u00e4is \u00abpersonaalne riik\u00bb Hussari jutust pidevalt l\u00e4bi, aga ega keegi t\u00e4pselt aru saanud, mida see t\u00e4hendab.\nKui k\u00f5nelused algasid, v\u00f5etigi \u00fcsna vabalt. R\u00e4\u00e4giti, mida \u00fcldse nelja aastaga teha saab, millist Eestit keegi nelja aasta p\u00e4rast ette kujutab.\nRaimond Kaljulaid (SDE), kellele need on esimesed koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised \u2013 ta osales julgeoleku- ja v\u00e4lispoliitikateemade arutelul \u2013, lisab samuti, et isegi sellises valdkonnas nagu julgeolek, millest justkui k\u00f5ik kogu aeg r\u00e4\u00e4kinud, on ikkagi erinevaid n\u00fcansse, millest eriti ei teata ja mida sai l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel seet\u00f5ttu k\u00e4sitletud.\n\nPraegu veel \u00abigav\u00bb jutt\n\nN\u00e4iteks kui paljud teavad, et Leedus on suur sisepoliitiline t\u00fcli, mis omakorda paisunud Leedu ja Saksamaa vaheliseks t\u00fcliks teema \u00fcle, kuskohas peaks asuma Leedu kaitsev\u00f5imet tugevdama m\u00f5eldud Saksa brigaad? Kuna t\u00e4pselt sama k\u00fcsimus on ka Eestis, Saksa brigaadi asemel k\u00e4ib siin k\u00fcll jutt Briti brigaadist, r\u00e4\u00e4gitigi see teema lahti: mis seis on, miks nii, aga mitte naa. Mis ei t\u00e4henda, et kohe ilmub pressiteade stiilis \u00abReformierakond, Eesti 200 ja sotsid leppisid v\u00f5imul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel kokku, et\u00a0...\u00bb, vaid see just ongi n\u00e4ide, kuidas koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel asju aetakse. See t\u00e4hendab, et v\u00e4ga suur osa l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest on \u00abigav\u00bb jutt, aga mitte p\u00f5nevad kokkulepped.\nEile tegeleti koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel regionaalarenguga. Valdkonnana on see sotside jaoks v\u00e4ga t\u00e4htis. Eraldi t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile. \u00dcks reformierakondlane, kellega Postimees vestles, r\u00e4\u00e4kis, et juba hakatakse minema detailsemaks ja konkreetsemaks, aga ikkagi veel mitte liiga konkreetseks. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad teatasid, et Ida-Virumaale luuakse valitsuse esindaja koht koos esindusega, aga see on esialgu ka k\u00f5ik. Otsuseid stiilis, et mingi koht saab investeeringuid 117,2 miljonit ja teise kohta ehitatakse raudtee, veel ei ole, selliste peensusteni j\u00f5utakse alles edaspidi."}
{"text":"Kus saavad kokku uute valitsuspartnerite hariduspoliitilised lubadused ja tegelikkus?Kui sotsiaaldemokraadid k\u00f5rvale j\u00e4tta, siis on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha istuvate erakondade haridusvaldkonna lubadused EKREIKE telje erakondade pakutuga\u00a0v\u00f5rreldes tagasihoidlikumad, kirjutab erakonna Parempoolsed juhatuse liige ja\u00a0aastatel 2011\u20132014 haridus- ja teadusministri n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud\u00a0Andres Kaarmann.Valimised on selleks korraks l\u00e4bi ning esialgsed tulemused n\u00e4itavad, et Eesti on minevikust kramplikult kinnihoidmise asemel valinud tulevikku vaatava tee. See annab p\u00f5hjuse olla m\u00f5\u00f5dukalt optimistlik. Valimiste p\u00f5hiteemaks oli arusaadavalt julgeolek ja pikemad tikud t\u00f5mbasid need erakonnad, kes v\u00e4\u00e4rtustasid tugevaid liitlassuhteid ning Eesti kuulumist demokraatlike riikide peresse.\nElanike \u00fcldine toimetulek j\u00e4i majanduslanguse ning rekordilise hinnakasvu tingimustes nendel valimistel teisej\u00e4rguliseks. Haridusrahvale kahetsusv\u00e4\u00e4rselt j\u00e4id ka selle valdkonna sisulised arutelud napiks ja enamasti pealiskaudseks.\nNii palju kui haridusteemalisi arutelusid toimus ja seal osaleda \u00f5nnestus, iseloomustas neid valdavalt t\u00f5demus, et muidu on k\u00f5ik h\u00e4sti, kuid raha on v\u00e4he ja seda tuleks igale poole juurde anda. Hariduskorralduse ja kooliv\u00f5rgu kitsaskohti peale Parempoolsete keegi v\u00e4ga avama ei kippunud.\n\nLubadusi on kordades rohkem kui v\u00f5imalusi\n\nKui sotsiaaldemokraadid k\u00f5rvale j\u00e4tta, siis on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha istuvate erakondade \u00fcldised lubadused v\u00f5rreldes EKREIKE telje erakondade pakutuga m\u00f5nev\u00f5rra tagasihoidlikumad.\nHaridusvaldkonnas oli valimiste eel kolmikust k\u00f5ige tagasihoidlikum Reformierakond, kelle otsesed lubadused 2024. aastaks j\u00e4id alla 150 miljoni euro. Sellest \u00fcle 100 miljoni lubati \u00f5petajate palgat\u00f5usuks. Eesti 200 lubas haridusele aastas juurde 250 miljonit ning sotsiaaldemokraadid erakordsed 500 miljonit.\nSamas, v\u00e4hemalt s\u00f5nades vastutustundlikku eelarvepoliitikat esindava Reformierakonna programmist leiame muu hulgas ka lasteaia kohatasu kaotamise, mis tuleks omavalitsustele kompenseerida.\nHeldete lubaduste k\u00f5rval ei saa me muidugi m\u00f6\u00f6da vaadata Eesti majanduse hetkeseisust, sest lisaraha saab tulla ikkagi eelk\u00f5ige majanduskasvust v\u00f5i millegi muu arvelt. T\u00f5siasi on aga see, et varsti ametist lahkuva Kaja Kallase valitsuse kokku pandud 2023. aasta riigieelarves on juba sees omajagu \u00f5hku.\nSee t\u00e4hendaks, et 2024. aastal oleks \u00f5petaja miinimumpalk umbes 2400 eurot. See ei ole reaalne.\nUus valitsus, \u00fcksk\u00f5ik kes selle l\u00f5puks moodustavad, peab enne uute p\u00fcsikulude tegemist muu hulgas kriitiliselt hindama, kas juba olemasolevad p\u00fcsikulud on p\u00fcsivate tuludega kaetud. Alles seej\u00e4rel saab hakata uusi lubadusi lisama.\n\u00d5petajate rahustuseks tuleb muidugi t\u00f5deda, et k\u00f5ik kolm erakonda on lubanud mitte minna valitsusse, kes \u00f5petajate palka ei t\u00f5sta. Palgat\u00f5usud kindlasti tulevad, ja mitte ainult hariduses. Inflatsioon l\u00f6\u00f6b valusalt k\u00f5iki valdkondi alates julgeolekust ning l\u00f5petades sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga. Siiski olen \u00fcpris skeptiline, kas see saab olema sellisel m\u00e4\u00e4ral, nagu valimiste eel lubati.\nKa selles osas on Reformierakond olnud koalitsioonipartneritest k\u00f5ige tagasihoidlikum \u2013 nende seisukoht on olnud, et \u00f5petaja keskmine palk oleks 120 protsenti Eesti keskmisest. Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 leiavad, et \u00f5petaja miinimumpalk peaks olema 120 protsenti Eesti keskmisest. See t\u00e4hendaks, et 2024. aastal oleks \u00f5petaja miinimumpalk umbes 2400 eurot. See ei ole reaalne.\n\nMida oodata uuelt valitsuselt\n\nMina ootaks uuelt valitsuselt ka seda, et k\u00f5ik haridustasemed saaksid v\u00f5rdsemalt t\u00e4helepanu. On v\u00e4ga mitmeid p\u00f5him\u00f5ttelisi k\u00fcsimusi, mida pikka perspektiivi silmas pidades tuleb \u00fchel v\u00f5i teisel moel lahendada v\u00f5i v\u00e4hemalt arusaadav suund anda.\nViimased aastak\u00fcmned on kulude kasv olnud v\u00e4ga tugevalt kaldu \u00fcldhariduse poole. Olukorras, kus \u00fcldhariduse rahastamine on huvigruppide survel viimastel aastatel ennaktempos kasvanud, on see v\u00e4hendanud riigi v\u00f5imekust kutse- ja k\u00f5rgharidusse piisavalt investeerida. Aga teame, et k\u00f5ige ebaefektiivsemalt on korraldatud just \u00fcldharidus.\nK\u00f5rgharidusel on omakorda muud v\u00e4ljakutsed. Hoida \u00fchelt poolt k\u00f5rgharidus j\u00e4tkuvalt k\u00f5igile tasuta ning tagada seejuures selle rahvusvaheline konkurentsiv\u00f5ime \u2013 see ei ole enam v\u00e4ga reaalne.\nLisaks rahalubadustele tahaks n\u00e4ha reaalset kava, kuidas hariduss\u00fcsteem panna tervikuna meie t\u00f6\u00f6j\u00f5uturuga \u00fchte sammu k\u00e4ima. Iga otsustamist edasi l\u00fckkav aasta v\u00e4hendab Eesti konkurentsiv\u00f5imet. Ja otsustamatus ning soov v\u00e4ltida ebapopulaarseid otsuseid\u00a0on Eesti poliitika suurim v\u00e4ljakutse.\nEnnustan, et koalitsiooni moodustamine l\u00e4heb \u00fcpris kiirelt ja valutult. Valimised v\u00f5itnud Reformierakond ilmselgelt domineerib neil\u00a0k\u00f5nelustel\u00a0ning v\u00e4iksematel partneritel, kui nad soovivad valitsusse p\u00e4\u00e4seda, v\u00e4ga muid alternatiive ei ole. Erinevalt lahkuva valitsuse kokkupanekust, mis kulges Isamaa \u00abv\u00e4ljapressimise\u00bb taktis, on n\u00fc\u00fcd olukord oluliselt lihtsam.\n\nKellest v\u00f5iks saada uus haridus- ja teadusminister?\n\nMa pean juba enne l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste algust v\u00e4ga v\u00e4het\u00f5en\u00e4oliseks, et sotsiaaldemokraadid v\u00f5iksid unistada haridusministri toolist.\nEsiteks on Reformierakond juba m\u00f5ista andnud, et mingit v\u00f5rdset ministrikohtade jagamist ei tule ja ministrikohad jagunevad proportsionaalsuse alusel. See t\u00e4hendab koalitsiooni v\u00e4iksematele osapooltele parimal juhul kolme ministriportfelli. Teiseks on nii Reformierakonnal kui ka Eesti 200-l ambitsioonikaid poliitikuid, kes sooviks ning suudaks haridus- ja teadusministeeriumit juhtida.\nMinu hinnangul s\u00f5ltub see v\u00e4ga palju sellest, milles koalitsioonipartnerid omavahel kokku lepivad.\nKui valitakse \u00absillutatud\u00bb tee, mis \u00fcldistatult t\u00e4hendab kasvava rahulolematuse lisarahaga leevendamist, siis on see mugav positsioon. Kui otsustatakse teha ka h\u00e4davajalikke ja p\u00f5him\u00f5ttelisi, kuid ebapopulaarseid otsuseid, siis v\u00f5ib Reformierakonnal olla kiusatus seda tooli partneritele pakkuda. Vastutusvaldkondade jagamise loogika on muidugi tunduvalt keerulisem ja mitmekihilisem kui see l\u00fchike m\u00f5ttek\u00e4ik, aga seda v\u00f5iksime j\u00e4lgida.\nParempoolsed hoiavad haridusvaldkonna teemadel kindlasti silma peal ja r\u00e4\u00e4givad kasvava parlamendiv\u00e4lise j\u00f5una ka aktiivselt kaasa. N\u00fc\u00fcd, kus valimised on l\u00e4bi, soovime loodavale valitsusele igal juhul rohkem m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4lt!"}
{"text":"Maksuamet ei uskunud, et v\u00f5la p\u00f5hjustas ravimi k\u00f5rvaltoimeMaksuametile ei m\u00f5junud \u00e4rimehe hala, et maksuv\u00f5la p\u00f5hjustas tema ravi. Riik paneb tema N\u00f5mmel asuva maja haamri alla, kui v\u00f5lg ei saa klaaritud.\nAvalikkuses v\u00e4hetuntud metallakende-tootja kaebas kohtule, et tema n\u00fc\u00fcdseks juba suletud firmal j\u00e4id maksud deklareerimata ja tasumata trombi t\u00f5ttu, mis avastati tema kopsus mullu septembris.\nHaigus aheldas mehe kolmeks p\u00e4evaks haiglasse ja seej\u00e4rel m\u00e4\u00e4rati talle kodune ravi. Rohtude tarvitamisega kaasnesid k\u00f5rvaltoimed ning need ei lasknud tal keskenduda dokumentide koostamisele ja info kogumisele.\nMaksuamet m\u00e4rkis aga, et ettev\u00f5tja ei esitanud mitte \u00fchtegi t\u00f5endit, et ta p\u00f6\u00f6rdus ravimi k\u00f5rvaltoimetest tekkinud probleemide t\u00f5ttu raviarsti poole ja et need mured takistasid tal paberimajandust \u00f5igel ajal korda tegemast.\nTallinna ringkonnakohus v\u00f5ttis \u00e4rimehe esitatud haigusloo k\u00fcll kohtuasja materjalide hulka, kuid m\u00e4rkis, et ettev\u00f5tja teadis pikalt ette, et ravimi manustamisega v\u00f5ivad tekkida k\u00f5rvaltoimed, ja ta pidi sellega oma tegevuste planeerimisel arvestama. Ta saanuks p\u00f6\u00f6rduda perearsti poole, kes v\u00f5iks rohu v\u00e4lja vahetada, v\u00e4hendada ravimi doosi v\u00f5i muuta selle manustamise aega.\nKa haigestunud ettev\u00f5tja \u00e4ripartner leidis, et maksuamet sakutab neid eba\u00f5iglaselt. Ta v\u00e4itis, et t\u00f5ele ei vasta kahtlus, et nad v\u00f5tsid kompanjoniga aknafirma pangakontolt v\u00e4lja 236 000 eurot. Raha kulus firma p\u00e4\u00e4stmiseks, sest koroona ajal kukkus m\u00fc\u00fcgitulu enam kui kolmandiku v\u00f5rra ning lepingute t\u00e4itmist raskendasid materjalide hinnat\u00f5us ja tarneraskused.\nKuid ka tema jutt ei l\u00e4inud korda ei maksuametile ega kohtule.\nM\u00f5lema \u00e4rimehe kinnisvaral lasub praegu kohtulik h\u00fcpoteek Eesti riigi kasuks. Kui maksuamet leiab, et mehed vastutavad firma maksuv\u00f5la eest ja ei suuda ise v\u00f5lga \u00e4ra klattida, l\u00e4hevad need kinnistud m\u00fc\u00fcki.\nMaksuameti kahtlusi suurendas asjaolu, et m\u00f5lemad mehed l\u00f5petasid mullu kevadel ettev\u00f5tte juhtimise. Uueks direktoriks sai tegelane, keda tuntakse variisiku ja probleemsete \u00e4ri\u00fchingute likvideerijana. Uus boss liitis aknafirma peagi teise firma k\u00fclge, mis kuulutati t\u00e4navu veebruaris pankrotistunuks. Ringkonnakohus toetas maksuameti arvamust, et kogu see tehingute jada oli tehtud vaid selleks, et p\u00e4\u00e4seda maksude tasumisest.\nSamamoodi ei l\u00e4inud m\u00f5ned kuud tagasi ringkonnakohtus l\u00e4bi teise pundi muinasjutt, et nende Venemaa ja Ukraina suunaline \u00e4ri l\u00e4ks l\u00f6rri s\u00f5ja t\u00f5ttu. Maksuamet teatas, et maksuv\u00f5la tekkimist aastatel 2017\u20122018 ei saa mitte kuidagi seostada s\u00fcndmustega, mis algasid Venemaal ja Ukrainas neli aastat hiljem..\n\u00c4riregister peksis aga hiljuti tagasi ettev\u00f5tja jutu, et ta ei saanud aastatel 2018 ja 2019 esitada majandusaasta aruandeid koroona t\u00f5ttu. Tegemist oli haleda valega, sest see viirus hakkas maailmas levima alles aastal 2020."}
{"text":"Ule k\u00fcmne aasta esimene r\u00f5\u00f5mus valitsuskoalitsioonANAL\u00dc\u00dcSViimati mindi rahuloluga valitsusl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele Andrus Ansipi kolmanda valitsuse ajal 2011. aastal. Nii Reformierakond kui Isamaa olid saanud valimistel hea tulemuse, natuke parema kui eelmisel korral, ja tegid koos koalitsiooni.Sealt edasi on aga k\u00f5ik Eestis tekkinud valitsused s\u00fcndinud mingist konfliktist, t\u00fclist v\u00f5i selja taga tegutsemisest.Praegu toimuvad koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised on j\u00e4lle sellised, kus valitsust saab moodustada rahulikult ja r\u00f5\u00f5msalt. Laua taga olevatest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijatest ei tunne keegi ennast kaotajana. Formaalselt on sotsidel k\u00fcll \u00fcks koht riigikogus v\u00e4hem, aga kuna ootused olid v\u00e4iksemad ja hirmud suuremad, ollakse l\u00f5puks \u00f5nnelikud. \u00abMulle tundub k\u00fcll, et meie omadest on k\u00f5ik rahul. Inimestele meeldib isegi see, et saime Isamaast \u00fche koha rohkem,\u00bb s\u00f5nab n\u00e4iteks sotsiaaldemokraatide asejuht Riina Sikkut.See t\u00e4hendab ka seda, et \u00fckski kolmest erakonnajuhist (Kaja Kallas (RE), Lauri Hussar (Eesti 200), Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE)) ei pea vaatama \u00fcle \u00f5la, kas keegi parteiline konkurent v\u00f5i siseopositsion\u00e4\u00e4r ei torpedeeri. Keegi ei n\u00f5ua vastutuse v\u00f5tmist ja radikaalseid meetmeid erakonna kursi muutmisel.Valitsused s\u00fcndisid t\u00fcligaL\u00e4hitulevikus ei oota ees ka mingeid valimisi. Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised on alles kahe ja poole aasta p\u00e4rast. Seega pole \u00fchelgi kolmest parteist veel sisemist survet, et koalitsioonileppesse tuleb kindlasti sisse suruda mingi punkt, mida kohalike valimiste kampaanias valijatele lehvitada.Kui pikal ajaskaalal \u00fcldse on koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele m\u00f5ju, siis v\u00f5ib-olla v\u00f5tmes, et vastuolulisemad teemad (n\u00e4iteks kas kooseluseadus v\u00f5i abieluv\u00f5rdsus) tuleb \u00e4ra teha kiiresti juba kevadel. L\u00f6\u00f6b k\u00fcll korraks emotsioonid \u00fcles, aga j\u00f5uab ka l\u00e4hiaastatel piisavalt jahtuda, et j\u00e4rgmistel valimistel sarnast k\u00fctet sel teemal enam ei tule.Vahepealsetel aastatel harjusid nii meedia kui avalikkus, et kui valitsust kokku pannakse, siis ikka mingi t\u00fcliga, kus partnerid n-\u00f6 kotivad \u00fcksteist juba l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal. Praegune valitsus (sisuliselt aga juba eelmine) s\u00fcndis omakorda t\u00fclist Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Pooleks aastaks tulid asemele Isamaa ja sotsid, kes m\u00f5istetavalt tahtsid koalitsioonilepingusse v\u00e4ga konkreetseid \u00abvorste\u00bb, mida saaks oma toetajatele valimistel ette n\u00e4idata. Reformierakond tundis ennast samal ajal v\u00e4iksemate partnerite pantvangina.Seekord v\u00f5etakse rahulikultSellele eelnenud Reformierakonna-Keskerakonna valitsusele pani aluse Porto Franco korruptsiooniskandaal. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Keskerakonnaga olid keerulised, erakonna juht J\u00fcri Ratas ise ei osalenud peaaegu \u00fcldse ega tulnud isegi ministriks. Ratase teine valitsus ehk Keskerakonna-EKRE-Isamaa koalitsioon oli samuti pea kohe problemaatiline. Taustaks Keskerakonna valus kaotus valimistel ja juba l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal kerkinud vastuolud, kus EKRE juhid praalisid, kuidas nemad said k\u00f5ige j\u00e4medamad \u00abvorstid\u00bb, ning Keskerakonna ja Isamaa inimesed pareerisid, et EKRE ei saanud midagi.Ratase esimeses valitsuses oli osalejate meenutuste j\u00e4rgi isiklikul tasandil klapp hea, aga vundamendilt oli see ikkagi kaotajate koalitsioon. Sotsid ja Isamaa olid valimistel h\u00e4vinud, kaotuskibedust t\u00e4is ning Margus Tsahknal ja Jevgeni Ossinovskil \u00f5nnestus sellelt foonilt kokku panna uus koalitsioon - R\u00f5ivas sai umbusalduse ning R\u00f5ivase teine valitsus muundus Ratas esimeseks valitsuseks. Ja ega ka R\u00f5ivase esimene polnud \u00f5nnelik, algas see ju Isamaa v\u00e4ljaviskamisest ja sotside asemele v\u00f5tmisest.Ongi k\u00fcmme aastat m\u00f6\u00f6das ja Kaja Kallasel on l\u00f5puks v\u00f5imalus valitsus teistmoodi kokku panna. Kontekst soosib. Survet pole. Kallase b\u00fcroojuht Gerrit M\u00e4esalu, kes on ka \u00fcks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijatest, \u00fctles juba eelmisel n\u00e4dalal, et seekordsed k\u00f5nelused tulevad teistmoodi. V\u00f5etakse rahulikult.Alustatakse suurest pildist. Meedial ega muidu huvilistel pole m\u00f5tet loota, et kiiresti ja iga p\u00e4ev tulevad teated, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad sulgesid selle v\u00f5i teise peat\u00fcki ning sotsid said selle punkti, Eesti 200 teise punkti ja Reformierakond kolmanda. Seda t\u00fc\u00fcpi l\u00e4henemist p\u00fc\u00fctakse v\u00e4ltida.Eelmisel n\u00e4dalal, kui k\u00f5nelused algasid, v\u00f5etigi \u00fcsna vabalt. R\u00e4\u00e4giti, mida \u00fcldse nelja aastaga teha saab, millist Eestit keegi nelja aasta p\u00e4rast ette kujutab. Viidi ennast \u00fchisesse infov\u00e4lja. Eriti neil (Eesti 200), kes ei ole poliitikas olnud, pole p\u00e4ris t\u00e4pselt aimu, mis on juba \u00fches v\u00f5i teises ministeeriumis t\u00f6\u00f6s ja tegemisel. Ja j\u00e4lle vastupidi, Eesti 200 r\u00e4\u00e4kis omakorda partneritele, mida nad ikka personaalse riigi all t\u00e4pselt m\u00f5tlevad. Kampaania ajal k\u00e4is \u00abpersonaalne riik\u00bb Hussari jutust pidevalt l\u00e4bi, aga ega keegi t\u00e4pselt aru saanud, mida see t\u00e4hendab.Raimond Kaljulaid (SDE), kellele need on esimesed koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised - ta osales julgeoleku- ja v\u00e4lispoliitikateemade arutelul lisab samuti, et isegi sellises valdkonnas nagu julgeolek, millest justkui k\u00f5ik kogu aeg r\u00e4\u00e4kinud, on ikkagi erinevaid n\u00fcansse, millest eriti ei teata ja mida sai l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel seet\u00f5ttu k\u00e4sitletud.Praegu veel \u00abigav\u00bb juttN\u00e4iteks kui paljud teavad, et Leedus on suur sisepoliitiline t\u00fcli, mis omakorda paisunud Leedu ja Saksamaa vaheliseks t\u00fcliks teema \u00fcle, kuskohas peaks asuma Leedu kaitsev\u00f5imet tugevdama m\u00f5eldud Saksa brigaad? Kuna t\u00e4pselt sama k\u00fcsimus on ka Eestis, Saksa brigaadi asemel k\u00e4ib siin k\u00fcll jutt Briti brigaadist, r\u00e4\u00e4gitigi see teema lahti: mis seis on, miks nii, aga mitte naa. Mis ei t\u00e4henda, et kohe ilmub pressiteade stiilis \u00abReformierakond, Eesti 200 ja sotsid leppisid v\u00f5imul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel kokku, et...\u00bb, vaid see just ongi n\u00e4ide, kuidas koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel asju aetakse. See t\u00e4hendab, et v\u00e4ga suur osa l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest on \u00abigav\u00bb jutt, aga mitte p\u00f5nevad kokkulepped.Eile tegeleti koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel regionaalarenguga. Valdkonnana on see sotside jaoks v\u00e4ga t\u00e4htis. Eraldi t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile. \u00dcks reformierakondlane, kellega Postimees vestles, r\u00e4\u00e4kis, et juba hakatakse minema detailsemaks ja konkreetsemaks, aga ikkagi veel mitte liiga konkreetseks. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad teatasid, et Ida-Virumaale luuakse valitsuse esindaja koht koos esindusega, aga see on esialgu ka k\u00f5ik. Otsuseid stiilis, et mingi koht saab investeeringuid 117,2 miljonit ja teise kohta ehitatakse raudtee, veel ei ole, selliste peensusteni j\u00f5utakse alles edaspidi.\"\u00dckski kolmest erakonnajuhist ei pea vaatama \u00fcle \u00f5la, kas keegi parteiline konkurent v\u00f5i siseopositsion\u00e4\u00e4r ei torpedeeri.\"Erinevalt nii m\u00f5nestki varasemast, t\u00fclitsemisega k\u00e4inud valitsuse kokkupanekust sujuvad koalitsioonik\u00f5nelused Eesti 200, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna vahel praegu r\u00f5\u00f5msalt ja rahulikult.MIKK SALU, ajakirjanik"}
{"text":"Valimislubadused ja tegelikkusValimised on selleks korraks l\u00e4bi ning esialgsed tulemused n\u00e4itavad, et Eesti on minevikust kramplikult kinnihoidmise asemel valinud tulevikku vaatava tee. See annab p\u00f5hjuse olla m\u00f5\u00f5dukalt optimistlik. Valimiste p\u00f5hiteemaks oli arusaadavalt julgeolek ja pikemad tikud t\u00f5mbasid need erakonnad, kes v\u00e4\u00e4rtustasid tugevaid liitlassuhteid ning Eesti kuulumist demokraatlike riikide perre.Elanike \u00fcldine toimetulek j\u00e4i majanduslanguse ning rekordilise hinnakasvu tingimustes nendel valimistel teisej\u00e4rguliseks. Haridusrahvale kahetsusv\u00e4\u00e4rselt j\u00e4id ka selle valdkonna sisulised arutelud napiks ja enamasti pealiskaudseks.Niipalju kui haridusteemalisi arutelusid toimus ja seal osaleda \u00f5nnestus, iseloomustas neid valdavalt t\u00f5demus, et muidu on k\u00f5ik h\u00e4sti, kuid raha on v\u00e4he ja seda tuleks igale poole juurde anda. Hariduskorralduse ja kooliv\u00f5rgu kitsaskohti peale Parempoolsete keegi v\u00e4ga avama ei kippunud.Kui sotsiaaldemokraadid k\u00f5rvale j\u00e4tta, siis on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha istuvate erakondade \u00fcldised lubadused v\u00f5rreldes EKREIKE telje erakondade pakutuga m\u00f5nev\u00f5rra tagasihoidlikumad.Haridusvaldkonnas oli valimiste eel kolmikust k\u00f5ige tagasihoidlikum Reformierakond, kelle otsesed lubadused 2024. aastaks j\u00e4id alla 150 miljoni euro. Sellest \u00fcle 100 miljoni lubati \u00f5petajate palgat\u00f5usuks. Eesti 200 lubas haridusele aastas juurde 250 miljonit ning sotsiaaldemokraadid erakordsed 500 miljonit.Samas, v\u00e4hemalt s\u00f5nades vastutustundlikku eelarvepoliitikat esindava Reformierakonna programmist leiame muu hulgas ka lasteaia kohatasu kaotamise, mis tuleks omavalitsustele kompenseerida.Heldete lubaduste k\u00f5rval ei saa me muidugi m\u00f6\u00f6da vaadata Eesti majanduse hetkeseisust, sest lisaraha saab tulla ikkagi eelk\u00f5ige majanduskasvust v\u00f5i millegi muu arvelt. T\u00f5siasi on aga see, et varsti ametist lahkuva Kaja Kallase valitsuse kokku pandud 2023. aasta riigieelarves on juba sees omajagu \u00f5hku.Uus valitsus, \u00fcksk\u00f5ik kes selle l\u00f5puks moodustavad, peab enne uute p\u00fcsikulude tegemist muu hulgas kriitiliselt hindama, kas juba olemasolevad p\u00fcsikulud on p\u00fcsivate tuludega kaetud. Alles seej\u00e4rel saab hakata uusi lubadusi lisama.\u00d5petajate rahustuseks tuleb muidugi t\u00f5deda, et k\u00f5ik kolm erakonda on lubanud mitte minna valitsusse, kes \u00f5petajate palka ei t\u00f5sta. Palgat\u00f5usud kindlasti tulevad, ja mitte ainult hariduses. Inflatsioon l\u00f6\u00f6b valusalt k\u00f5iki valdkondi alates julgeolekust ning l\u00f5petades sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga. Siiski olen \u00fcpris skeptiline, kas see saab olema sellisel m\u00e4\u00e4ral, nagu valimiste eel lubati.Ka selles osas on Reformierakond olnud koalitsioonipartneritest k\u00f5ige tagasihoidlikum - nende seisukoht on olnud, et \u00f5petaja keskmine palk oleks 120 protsenti Eesti keskmisest. Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 leiavad, et \u00f5petaja miinimumpalk peaks olema 120 protsenti Eesti keskmisest. See t\u00e4hendaks, et 2024. aastal oleks \u00f5petaja miinimumpalk umbes 2400 eurot. See ei ole reaalne.Mina ootaks uuelt valitsuselt ka seda, et k\u00f5ik haridustasemed saaksid v\u00f5rdsemalt t\u00e4helepanu. On v\u00e4ga mitmeid p\u00f5him\u00f5ttelisi k\u00fcsimusi, mida pikka perspektiivi silmas pidades tuleb \u00fchel v\u00f5i teisel moel lahendada v\u00f5i v\u00e4hemalt arusaadav suund anda.Viimased aastak\u00fcmned on kulude kasv olnud v\u00e4ga tugevalt kaldu \u00fcldhariduse poole. Olukorras, kus \u00fcldhariduse rahastamine on huvigruppide survel viimastel aastatel ennaktempos kasvanud, on see v\u00e4hendanud riigi v\u00f5imekust kutse- ja k\u00f5rgharidusse piisavalt investeerida. Aga teame, et k\u00f5ige ebaefektiivsemalt on korraldatud just \u00fcldharidus.K\u00f5rgharidusel on omakorda muud v\u00e4ljakutsed. Hoida \u00fchelt poolt k\u00f5rgharidus j\u00e4tkuvalt k\u00f5igile tasuta ning tagada seejuures selle rahvusvaheline konkurentsiv\u00f5ime - see ei ole enam v\u00e4ga reaalne.Lisaks rahalubadustele tahaks n\u00e4ha reaalset kava, kuidas hariduss\u00fcsteem panna tervikuna meie t\u00f6\u00f6j\u00f5uturuga \u00fchte sammu k\u00e4ima. Iga otsustamist edasi l\u00fckkav aasta v\u00e4hendab Eesti konkurentsiv\u00f5imet. Ja otsustamatus ning soov v\u00e4ltida ebapopulaarseid otsuseid on Eesti poliitika suurim v\u00e4ljakutse.Ennustan, et koalitsiooni moodustamine l\u00e4heb \u00fcpris kiirelt ja valutult. Valimised v\u00f5itnud Reformierakond ilmselgelt domineerib neil k\u00f5nelustel ning v\u00e4iksematel partneritel, kui nad soovivad valitsusse p\u00e4\u00e4seda, eriti muid alternatiive ei ole. Erinevalt lahkuva valitsuse kokkupanekust, mis kulges Isamaa \u00abv\u00e4ljapressimise\u00bb taktis, on n\u00fc\u00fcd olukord oluliselt lihtsam.Ma pean juba enne l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste algust v\u00e4ga v\u00e4het\u00f5en\u00e4oliseks, et sotsiaaldemokraadid v\u00f5iksid unistada haridusministri toolist.Esiteks on Reformierakond juba m\u00f5ista andnud, et mingit v\u00f5rdset ministrikohtade jagamist ei tule ja ministrikohad jagunevad proportsionaalsuse alusel. See t\u00e4hendab koalitsiooni v\u00e4iksematele osalistele parimal juhul kolme ministriportfelli. Teiseks on nii Reformierakonnal kui ka Eesti 200-1 ambitsioonikaid poliitikuid, kes sooviks ning suudaks haridus- ja teadusministeeriumit juhtida.Minu hinnangul s\u00f5ltub see v\u00e4ga palju sellest, milles koalitsioonipartnerid omavahel kokku lepivad.Kui valitakse \u00absillutatud\u00bb tee, mis \u00fcldistatult t\u00e4hendab kasvava rahulolematuse lisarahaga leevendamist, siis on see mugav positsioon. Kui otsustatakse teha ka h\u00e4davajalikke ja p\u00f5him\u00f5ttelisi, kuid ebapopulaarseid otsuseid, siis v\u00f5ib Reformierakonnal olla kiusatus seda tooli partneritele pakkuda. Vastutusvaldkondade jagamise loogika on muidugi tunduvalt keerulisem ja mitmekihilisem kui see l\u00fchike m\u00f5ttek\u00e4ik, aga seda v\u00f5iksime j\u00e4lgida.Parempoolsed hoiavad haridusvaldkonna teemadel kindlasti silma peal ja r\u00e4\u00e4givad kasvava parlamendiv\u00e4lise j\u00f5una ka aktiivselt kaasa. N\u00fc\u00fcd, kus valimised on l\u00e4bi, soovime loodavale valitsusele igal juhul rohkem m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4lt!\"\u00d5petajate rahustuseks tuleb muidugi t\u00f5deda, et k\u00f5ik kolm erakonda on lubanud mitte minna valitsusse, kes \u00f5petajate palka ei t\u00f5sta.\"\"Hoida \u00fchelt poolt k\u00f5rgharidus j\u00e4tkuvalt k\u00f5igile tasuta ning tagada seejuures selle rahvusvaheline konkurentsiv\u00f5ime - see ei ole enam v\u00e4ga reaalne.\"ANDRES KAARMANN, Parempoolsete juhatuse liige, haridus- ja teadusministri n\u00f5unik aastatel 2011\u20142014"}
{"text":"Kurjategija v\u00f5ttis v\u00e4ljapetetud koodidega ohvri nimele laenuTALLINN, 15. m\u00e4rts, BNS \u2013 Pangat\u00f6\u00f6tajana esinenud kurjategija v\u00f5ttis tartlaselt v\u00e4ljapetetud koodidega tema nimele 6445 eurot laenu.\nTeisip\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse tartlane, kes sai v\u00e4idetavalt pangat\u00f6\u00f6tajalt telefonik\u00f5ne, milles paluti inimesel kinnitada oma pangakonto andmed PIN-koodidega, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja kolmap\u00e4eval.\nPeale andmete kinnitamist avastas tartlane, et tema nimele on v\u00f5etud laenu summas 6445 eurot Juhtunu t\u00e4psemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"L\u00e4ti seim vaeb kaitseministri umbusaldamistRIIA, 15. m\u00e4rts, BNS \u2013 L\u00e4ti seim koguneb kolmap\u00e4eval erakorralisele istungile, millel arutatakse opositsioonierakondade L\u00e4ti Ennek\u00f5ike ja Stabiilsuse Eest umbusaldust kaitseminister In\u0101ra M\u016brniecele (Rahvuslaste \u00dchendus).\nOtsuse eeln\u00f5u kaitseminister M\u016brniecele umbusalduse avaldamise kohta esitasid L\u00e4ti Ennek\u00f5ike saadikud Ain\u0101rs \u0160lesers, M\u0101rcis Jenc\u012btis, Linda Liepi\u0146a, Ramona Petravi\u010da, O\u013cegs Burovs jt.\nSellele kirjutasid alla ka erakonna Stabiilsuse Eest saadikud Aleksejs Ros\u013cikovs, Nata\u013cja Mar\u010denko-Jodko, Svetlana \u010culkova jt.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike seimifraktsiooni hinnangul tekitas muret teave, et 220 miljoni euro suuruse hanke v\u00f5itnud ettev\u00f5te Z\u012btari LZ omanikel on tihedad sidemed teatud erakondadega. L\u00e4ti Ennek\u00f5ike r\u00f5hutab, et ettev\u00f5tte hankev\u00f5idule aitasid kaasa just need poliitilised sidemed.\nLisaks saatis kaitseministeerium mullu s\u00fcgisel hankeprotsessiga seotud dokumendid korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroole, mis t\u00e4hendab, et kaitseminister pidi sellest ametisse asudes teadma. L\u00e4ti Ennek\u00f5ike r\u00f5hutas, et \u00a0M\u016brniece oleks pidanud hanke selsamal hetkel katkestama, kuid ei teinud seda.\nSamas juhtis erakond t\u00e4helepanu, et M\u016brniece olevat tunnistanud kaudselt oma vastutust s\u00f5lmitud lepingu eest, mist\u00f5ttu peaks vabatahtlikult ametist tagasi astuma. Poliitilise vastutuse v\u00f5tmise tava ei ole aga L\u00e4tis au sees, seisab L\u00e4ti Ennek\u00f5ike avalduses.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike ja Stabiilsuse Eest fraktsiooni saadikud esitasid varem M\u016brniecele\u00a0 arup\u00e4rimise relvaj\u00f5udude toiduhanke kohta.\nSeimi opositsioonifraktsioonide liikmed n\u00f5udsid M\u016brniecelt aru, kas ta kannab hankelepingu eest poliitilist vastutust, ja ka seda, miks M\u016brniece kaitseministriks saades ei kontrollinud ministeeriumi hankeid, mis \u00fcletavad nimetamisv\u00e4\u00e4rseid summasid.\nTeatavasti alustas kaitseministeerium seoses s\u00f5jav\u00e4e 220 miljoni eurose toiduhankega siseauditit, \u00fctles kaitseminister varem.\nTa m\u00e4rkis, et k\u00f5nealuse lepingu suurus ei vasta sugugi kaitsev\u00e4e eelarvelistele v\u00f5imalustele. Hankedokumendid esitati \u00f5iguskaitseorganitele hindamiseks.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti seim vaeb kaitseministri umbusaldamistRIIA, 15. m\u00e4rts, BNS \u2013 L\u00e4ti seim koguneb kolmap\u00e4eval erakorralisele istungile, millel arutatakse opositsioonierakondade L\u00e4ti Ennek\u00f5ike ja Stabiilsuse Eest umbusaldust kaitseminister In\u0101ra M\u016brniecele (Rahvuslaste \u00dchendus).\nOtsuse eeln\u00f5u kaitseminister M\u016brniecele umbusalduse avaldamise kohta esitasid L\u00e4ti Ennek\u00f5ike saadikud Ain\u0101rs \u0160lesers, M\u0101rcis Jenc\u012btis, Linda Liepi\u0146a, Ramona Petravi\u010da, O\u013cegs Burovs jt.\nSellele kirjutasid alla ka erakonna Stabiilsuse Eest saadikud Aleksejs Ros\u013cikovs, Nata\u013cja Mar\u010denko-Jodko, Svetlana \u010culkova jt.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike seimifraktsiooni hinnangul tekitas muret teave, et 220 miljoni euro suuruse hanke v\u00f5itnud ettev\u00f5te Z\u012btari LZ omanikel on tihedad sidemed teatud erakondadega. L\u00e4ti Ennek\u00f5ike r\u00f5hutab, et ettev\u00f5tte hankev\u00f5idule aitasid kaasa just need poliitilised sidemed.\nLisaks saatis kaitseministeerium mullu s\u00fcgisel hankeprotsessiga seotud dokumendid korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroole, mis t\u00e4hendab, et kaitseminister pidi sellest ametisse asudes teadma. L\u00e4ti Ennek\u00f5ike r\u00f5hutas, et \u00a0M\u016brniece oleks pidanud hanke selsamal hetkel katkestama, kuid ei teinud seda.\nSamas juhtis erakond t\u00e4helepanu, et M\u016brniece olevat tunnistanud kaudselt oma vastutust s\u00f5lmitud lepingu eest, mist\u00f5ttu peaks vabatahtlikult ametist tagasi astuma. Poliitilise vastutuse v\u00f5tmise tava ei ole aga L\u00e4tis au sees, seisab L\u00e4ti Ennek\u00f5ike avalduses.\nL\u00e4ti Ennek\u00f5ike ja Stabiilsuse Eest fraktsiooni saadikud esitasid varem M\u016brniecele\u00a0 arup\u00e4rimise relvaj\u00f5udude toiduhanke kohta.\nSeimi opositsioonifraktsioonide liikmed n\u00f5udsid M\u016brniecelt aru, kas ta kannab hankelepingu eest poliitilist vastutust, ja ka seda, miks M\u016brniece kaitseministriks saades ei kontrollinud ministeeriumi hankeid, mis \u00fcletavad nimetamisv\u00e4\u00e4rseid summasid.\nTeatavasti alustas kaitseministeerium seoses s\u00f5jav\u00e4e 220 miljoni eurose toiduhankega siseauditit, \u00fctles kaitseminister varem.\nTa m\u00e4rkis, et k\u00f5nealuse lepingu suurus ei vasta sugugi kaitsev\u00e4e eelarvelistele v\u00f5imalustele. Hankedokumendid esitati \u00f5iguskaitseorganitele hindamiseks.\nBaltic News Service"}
{"text":"Prokuratuur astus oma s\u00fc\u00fcdistustega taas \u00e4mbrisse\u00dcha enam tuleb ette olukordi, kus prokuratuur asub kedagi peedistama, kuid l\u00f5pptulemuseks on \u00f5igeksm\u00f5istmine \u2013 see aga paneb k\u00fcsima, et kas tegu on ikkagi \u00f5igusriigiga, kus inimesed on kaitstud eba\u00f5igluse eest.\nRingkonnaprokur\u00f6r Allar Nisu m\u00e4rkis teisip\u00e4eval arst Matti Maimetsa l\u00f5pliku \u00f5igeksm\u00f5istmise kohta, et prokuratuuri hinnangul oli talle s\u00fc\u00fcdistuse esitamine p\u00f5hjendatud.\n\u201cOlukordades, kus inimene osaleb otsuste tegemises v\u00f5i nende suunamises, mis m\u00f5jutab miljonite eurode riigi raha kasutamit ning saab samal ajal tulu \u00e4ri\u00fchingutelt, kes saavad otsuste tulemusel kasumist, on selge korruptsioonioht,\u201d t\u00f5des Nisu.\nRiigikohus j\u00e4ttis teisip\u00e4eval muutmata arsti Matti Maimetsa \u00f5igeksm\u00f5istmise toimingupiirangu rikkumise s\u00fc\u00fcdistuses, mis oli seotud tema tegevusega HI-viiruse vastaste ravimite hankimist koordineerivas komisjonis.\nSeega siis leiab prokuratuur, et kui on korruptsioonioht, siis v\u00f5ib inimese justiitss\u00fcsteemi hammasrataste vahele heita ning kui ta \u00f5igeks m\u00f5istetakse, siis kehitatakse lihtsalt \u00f5lgu \u2013 kuigi inimese l\u00e4bielamised on ilmselt v\u00e4ga negatiivsed.\nUued Uudised ei v\u00f5ta seisukohta Matti Maimetsa loos \u00fcldse, vaid juhivad t\u00e4helepanu prokuratuuri meetoditele, mis ei sobi \u00f5igusriigile, vaid idanaabrile."}
{"text":"Mobiilirakendus \u00f5petab investeerimaSind kuid tada huvitab investeerimine, napib teadmisi, kas eelisaktsiaid, kr\u00fcptoraha v\u00f5i midagi kolmandat ning tahad teada, mida t\u00e4hendavad l\u00fchendid NFT, XRP, IPO jne? Sel juhul lae alla J\u00fcri G\u00fcmnaasiumi 8. klassi \u00f5pilaste Trevon Roger Kuuse ja Rainer Ahi poolt loovt\u00f6\u00f6 raames tehtud nutirakendus Studenx. P\u00f5hikooli\u00f5pilaste rahatarkus avaldab muljet!Taskurahast on huvitatud ilmselt k\u00f5ik lapsed. Mismoodi t\u00e4rkas m\u00f5te, et maiustuste ja muu pudipadi asemel v\u00f5iks raha s\u00e4\u00e4sta ning koguni investeerida?Trevon: Teame, et t\u00e4iskasvanuna on keeruline hea t\u00f6\u00f6kohata raha teenida ning investeerimine tagab meile s\u00e4\u00e4stud ja m\u00f5ningase kindluse juhuks, kui tasuva t\u00f6\u00f6 leidmine v\u00f5tab aega.Rainer: Mida varem alustada, seda parem.Toimiv ja mitmekesine portfell v\u00f5imaldab n\u00e4iteks \u00fclikoolis \u00f5pingutele keskenduda.Kuidas on teie peres taskurahaga seonduv korraldatud?Trevon: Mina saan iga kuu teatud summa ja mul on vabad k\u00e4ed, mida sellega teen.Rainer: Mina olen s\u00fcnnip\u00e4evadeks ja muudeks puhkudeks saadud raha investeerinud. Mul lihtsalt ei ole midagi paremat sellega teha.Loovt\u00f6\u00f6 raames tegite rakenduse Studenx, mis annab lihtsal kujul p\u00f5hjaliku \u00fclevaate erinevatest investeerimise v\u00f5imalustest. Rahatarkusest on viimasel ajal palju r\u00e4\u00e4gitud, miks otsustasite \u00e4pi teha?Trevon: See on v\u00e4ga lihtne ja konkreetne jutt, mis on \u00fchte kohta kokku koondatud. Paljud klassikaaslased olid investeerimisest huvitatud, kuid neil ei olnud teadmisi selle kohta. Tulime neile appi.Rainer: Rakendus on tehtud noortelt noortele - arvame end teadvat,mis v\u00f5iks meievanustele huvi pakkuda.Lisaks n\u00f5uannetele ja selgitavatele tekstidele saavad kasutajad l\u00e4bi m\u00e4ngude ka oma teadmisi proovile panna.Kuidas on v\u00f5imalik, et kaks 8.klassi \u00f5pilast rakenduse loomisega algusest l\u00f5puni iseseisvalt hakkama saavad?Trevon: T\u00e4nap\u00e4eval on asi v\u00e4ga lihtsaks tehtud, sest internetis on palju informatsiooni.Rainer: Suureks abiks oli Youtube, kus on palju videomaterjali. Rakenduse tegemine on k\u00e4ttev\u00f5tmise asi.Studenxi tunnuslause on \u201eFrom Rags To Riches!\u201c (\u201eR\u00e4balatest rikkuseni!\u201c). Millal saab inimene \u00f6elda, et ta on rikas?Trevon ja Rainer: See on iga inimese enda otsustada. M\u00f5ne jaoks piisab 10 000, teise jaoks 100 000 eurost.Aga teie jaoks?Rainer: Kunagi v\u00f5iks olla 100 000 euro suurune portfell.Trevon: Mul umbes sama.\u00dcheks rakenduses antud soovituseks oli investeerida Eesti ettev\u00f5tetesse. Olen aga edasij\u00f5udnud investoritelt kuulnud, et kui tahad p\u00e4riselt teenida, siis tuleb USA b\u00f6rsile minna.Rainer: Alustajatel on turvalisem kohalikesse ettev\u00f5tetesse panustada, sest nende kohta on Eesti meediast lihtsam infot hankida ja alahinnata ei tasu ka siinse turu tunnetust.Trevon: USA-s liigub rohkem raha, kuid sellega kaasnevad ka suuremad riskid - ettev\u00f5tteid on oluliselt rohkem ja nende tausta keerulisem kontrollida.Kuhu teie olete oma s\u00e4\u00e4stud paigutanud?Rainer: Olen investeerinud kr\u00fcptosse, erinevate riikide aktsiatesse ja aktsiafondidesse.Trevon: Mul on lisaks ka NFT-sid. Isiklikult soovitan raha roheenergiasse paigutada. Praegu on majanduskriisi t\u00f5ttu turud languses,kuid see on hea aeg ostmiseks, et p\u00e4rast kasu l\u00f5igata.Kirjutate rakenduses, et teie arvates on tulevik kr\u00fcpto p\u00e4ralt, millest kujuneb peamine arveldusvahend. V\u00e4ga vabandan, kuid mina k\u00fcll ei usalda niiv\u00f5rd volatiilset valuutat, mille v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib p\u00e4eva l\u00f5ikes kordades muutuda. Astud poest sisse, et piima osta, kuid maksma hakates tuleb v\u00e4lja, et polegi piisavalt vahendeid.Rainer: Kr\u00fcptosid on erinevaid.On ka selliseid, mis j\u00e4lgivad dollari hinda.Trevon: Kuna k\u00f5ik kr\u00fcptoga seonduv on uus ja v\u00e4ga spekulatiivne, siis v\u00f5tab turu v\u00e4ljakujunemine aega, kuid usun, et tulevikus see ei k\u00f5igu nii palju.Usute siiralt, et kr\u00fcpto t\u00f5rjub v\u00e4lja dollari, euro, jeeni...?Rainer: N\u00e4en, et kr\u00fcpto esilet\u00f5us v\u00f5iks alata v\u00e4ikestest ja suure inflatsiooniga riikidest. N\u00e4iteks El Salvadorist sai esimene riik, mis v\u00f5ttis bitcoin'i rahvusvaluutana kasutusele.Trevon: Kr\u00fcptoraha kontroll toimib plokiahela p\u00f5him\u00f5ttel, mist\u00f5ttu on sinna v\u00e4ga raske sisse h\u00e4kkida. Oluliselt keerulisem kui pangakontole. Miinusteks on see, et rahapesu juhtumeid on just turvalisuse t\u00f5ttu keerulisem kontrollida ja tehinguid ei saa t\u00fchistada.Kuuldavasti p\u00f6\u00f6rasite investeerimiseusku ka oma loovt\u00f6\u00f6 juhendaja Carolina Remmeti.Trevon: Mainisime talle, et m\u00f5istlik on s\u00e4\u00e4stud investeerida, vastasel juhul \u201es\u00f6\u00f6b\u201c inflatsioon raha \u00e4ra.Kas alaealised saavad ka iseseisvalt aktsiatesse, fondidesse, \u00fchisrahastusplatvormidesse investeerida?Rainer: Alla 18-aastased \u00fcksinda tegutseda ei saa, protsessi peab olema kaasatud vanem. \u00dcheltpoolt n\u00f5uab seda seadus, teisalt kuluvad elukogenuma inimese n\u00f5uanded marjaks.Mismoodi Studenx teile tulu teenib?Rainer: Rakenduse loomine oli meile eelk\u00f5ige v\u00e4ljakutse, tahtsime n\u00e4ha, kas saame hakkama. Kuna me sinna reklaami veel ei m\u00fc\u00fc, siis tulu ka ei tule.Trevon: Kaalume t\u00f5siselt \u00f5pilaste teadusfestivalil osalemist. Oleme teinud korraliku t\u00f6\u00f6 ja unistame v\u00f5idust!J\u00fcri G\u00fcmnaasiumi 8. klassi \u00f5pilased Trevon Roger Kuusk ja Rainer Ahi esitlevad enda loodud rakendust Studenx.ANDRES KALVIK"}
{"text":"Euroopas esindab Eestit ehtne rehepapp, moraalitu b\u00fcrokraat v\u00f5i lihtsalt korruptant?Euroopa Liidu ombudsman Emily O\u2019Reilly saatis m\u00e4rtsi alguses Euroopa Komisjonile kirja k\u00fcsimustega, millele ta vastuseid soovib. Oma kirjas \u00fctles ta, et Henrik Hololei pole kohtumiste registris viidanud mitmetele reisikuludele, mille eest on maksnud kolmandad osapooled ning tegemist ei pruugi olla \u00fcksikjuhtumiga, vahendas Delfi.Politico kirjutas\u00a0veebruari l\u00f5pus, kuidas nende andmetel v\u00f5ttis transpordiosakonna peadirektor Henrik Hololei vastu tasuta lende Katari valitsuselt ajal, mil tema meeskond pidas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi sama riigi lennufirma jaoks \u00fcliolulise lennunduslepingu \u00fcle.\nPolitico teatas n\u00fc\u00fcd, et Euroopa Komisjon hakkas uurima, kas Hololei rikkus EL-i huvide konflikti v\u00e4ltimise eeskirju.\nHololei kuulub Parempoolsete ridadesse."}
{"text":"Armastatud lauljatar Lenna Kuurmaa naudib maal e-luHingelt vaba Lenna on terve varasema elu linnas elanud, kuid tunneb end t\u00e4ielikult maa- ja looduslapsena, mist\u00f5ttu ei p\u00f5hjustanud Setomaale kolimine talle liialt takistusi. Uuest elukohast l\u00e4htuvalt on Lennast saanud usin e-poodleja, kes julgustab ka teisi maale kolima.\nEesti 45\u202f000-ruutkilomeetrisel pinnal ei ole enam kohta, kuhu posti- v\u00f5i kulleriteenus ei ulatuks ja eestlased on aina usinamalt neid v\u00f5imalusi \u00e4ra kasutama hakanud. Eelmisel aastal telliti n\u00e4iteks ainu\u00fcksi pakiautomaatidesse ligi 12,4 miljonit pakki, mis teeb keskmiselt 34 000 pakki p\u00e4evas.\nE-ostlemise laiale levikule on kaasa aidanud ka selle kasutamise lihtsus ja mugavus. Alustamiseks on vaja selgeks teha vaid interneti toimimise baasteadmised, millega on juba kursis \u00fcle 4,5 miljardi inimese. Lisades sinna veel vajaliku arvuti v\u00f5i nutiseadme, toodki endale k\u00f5ik maailma poed koju k\u00e4tte.\nE-v\u00f5imalused teevad maale kolimise lihtsamaks\nKuigi julgelt \u00fcle poole rahvastikust elab endiselt linnades, on meile antud ideaalsed v\u00f5imalused maale kolimiseks. Esiteks aktsepteerib aina enam t\u00f6\u00f6andjaid n\u00fc\u00fcd ka kaugt\u00f6\u00f6 v\u00f5imalust, mis t\u00e4hendab, et ei pea muretsema igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6le ja koju s\u00f5itmise p\u00e4rast. Ning teiseks, pea k\u00f5ik kaubad ja teenused on v\u00f5imalik \u00fcle Eesti koju k\u00e4tte tellida, mis v\u00e4hendab j\u00e4llegi vajadust m\u00f5ttetuteks v\u00e4ljas\u00f5itudeks.\nAina enam t\u00f6\u00f6andjaid aktsepteerib n\u00fc\u00fcd ka kaugt\u00f6\u00f6 v\u00f5imalust, mis t\u00e4hendab, et ei pea muretsema igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6le ja koju s\u00f5itmise p\u00e4rast.\nMugavast ja ahvatlevast v\u00f5imalusest oma elu maale \u00fcmber l\u00fclitada on kinni haaranud nii m\u00f5nedki noored ning tegusad pered, nende seas ka perekond Kuurmaad.\nNimelt kolis armastatud lauljatar Lenna Kuurmaa paar aastat tagasi linnak\u00e4rast eemale ja j\u00e4ttis kogu oma senise linnaelu, et alustada koos perega uut etappi Setomaa metsade vahel. Unistus oma talus elada saatis Lennat juba k\u00fcmmekond aastat \u2013 ajast, mil ta Eesti kaguosas pikalt t\u00fchjana seisnud talukompleksi soetas. L\u00f5plik otsus maale elama minna langetati vaid m\u00f5ni aasta tagasi.\nSetomaa p\u00f5liste metsade vahel toimetavast Lennast on n\u00fc\u00fcdseks saanud usin e-ostleja, kes mitmetunniste autos\u00f5itude asemel tellib vajalikud tarbeesemed mugavalt e-poest ja julgustab ka teisi inimesi maale kolima.\nE-tellimus aitab v\u00e4ltida mitmetunnist s\u00f5itu\nKuigi l\u00e4him f\u00fc\u00fcsiline pood paikneb talust umbes nelja kilomeetri kaugusel, siis Lenna nimetab seda pigem k\u00fclapoeks, kust saab vajadusel kiirelt m\u00f5ne puuduoleva toidukauba. P\u00f5hjalikum ostukorv eeldab aga ligi tunniajast s\u00f5itu V\u00f5rru ning suurem kaubatiir lausa mitmesajakilomeetrist s\u00f5itu Tartu linna ja tagasi.\nKui toiduaineid meeldib Lennale osta pigem f\u00fc\u00fcsilisest poest, siis k\u00f5ik muu vajaliku tellib ta internetist. Kosmeetika, n\u00e4o- ja kehahooldustooted tellib ta nimelt juba aastaid e-poest ning kuna ka riidepoed asuvad kaugel, siis endale ja lastele h\u00e4davajalik tellitakse Kuurmaade peres samuti e-kaubandusest. \u201eAlles hiljuti olin olukorras, kus pereliikmed olid \u00f6\u00f6sel k\u00f5huviirusega h\u00e4das ja muidugi olid kodust k\u00f5ik h\u00e4davajalikud ravimid otsa saanud. \u00d5nneks ei ole internetis vahet, mis kell on, ja sain kenasti kell viis \u00f6\u00f6sel perele antibiootikumid j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks koju \u00e4ra tellida,\u201c lisas ta.\nOmamoodi traditsiooniks on saanud ka emale lillede saatmine. \u201eEma elab mul Soomes ja kuna alati ei \u00f5nnestu ise kohapeale s\u00f5ita, siis on saanud harjumuseks lilled e-poest emale otse koju saata. Nii mugav, et seda saab kodust organiseerida,\u201c s\u00f5nas Lenna.\nE-poodideta oleks Lenna majapidamine oluliselt t\u00fchjem\nE-poe lahendus toimib Lenna s\u00f5nul ka maal v\u00e4ga kiirelt ja mugavalt \u2013 vahet ei ole, kas tellida kulleriga v\u00f5i pakiautomaati. \u201eKui puuduks igasugune e-ostlemise v\u00f5imalus, oleks meie majapidamine kindlasti asjadest oluliselt t\u00fchjem,\u201c lisas Lenna muheledes, kuid nentis, et ega ta enam muudmoodi elu ette ei kujutaks. \u201eIlma e-poodideta peaksime alati suurematesse linnadesse s\u00f5itma, mis t\u00e4hendab meie jaoks mitmetunnist ajakulu, r\u00e4\u00e4kimata suurenenud rahalisest v\u00e4ljaminekust.\u201c\nIlma e-poodideta peaksime alati suurematesse linnadesse s\u00f5itma, mis t\u00e4hendab meie jaoks mitmetunnist ajakulu, r\u00e4\u00e4kimata suurenenud rahalisest v\u00e4ljaminekust.\nSeet\u00f5ttu tulevad k\u00f5ik laste ja enda riided, kirja- ja koolitarbed enamasti just e-poodidest. \u201eSamuti on mul m\u00f5ned lemmikud br\u00e4ndid, mida ei saa isegi mitmesaja kilomeetri raadiusest, n\u00e4iteks teatud \u00f6koloogilised pesuvahendid ja kosmeetika ning m\u00f5ned asjad tulevad ka v\u00e4lismaalt. Lisaks ka m\u00f5ned toiduained, mida poelettidelt tavaliselt ei leia, n\u00e4iteks kala v\u00f5i kindlad maitseained,\u201c lisas ta.\nOma lemmikute e-poodidena toob Lenna v\u00e4lja \u00d6kotoa (www.okotuba.ee) ja Facebook Marketplace\u2019i. \u00d6kotoa valikust leiab orgaanilisi ja looduslikke, \u00f6koloogiliselt puhastest toorainetest valmistatud veganlikke ja julmusevabu kosmeetikatooteid ning Facebook Marketplace\u2019is saab teistelt eraisikutelt kasutatud kaupa soetada. \u201eOlen suur taaskasutuse f\u00e4nn, mist\u00f5ttu olen sealt tihti lastele riideid ja jalan\u00f5usid tellinud, samuti olen seal sageli ka ise m\u00fc\u00fcja rollis,\u201c nentis ta.\nKuigi elukohast l\u00e4htuvalt e-poodleb Lenna v\u00f5rdlemisi tihti, siis t\u00e4nu usaldusv\u00e4\u00e4rsetele kaupmeestele on tal senini \u00f5nnestunud petuskeemidest p\u00e4\u00e4seda. Vaid paaril korral on m\u00f5ne tarnijaga ette tulnud segadus pakiautomaadi osas, kuid olukorrad on seni alati positiivselt lahenenud.\nLenna soovitus: tarbida targalt!\nVaatamata l\u00f5pututele v\u00f5imalustele soovitab Lenna e-ostlemisel kaine meele s\u00e4ilitada. \u201eKui f\u00fc\u00fcsiline pood pannakse teatud kellaajal kinni ja sinna on vaja spetsiaalselt kohale s\u00f5ita, siis e-pood meile piiranguid ei sea. \u0160oppamine on meist vaid interneti\u00fchenduse ja nutiseadme kaugusel, mist\u00f5ttu on eriti oluline k\u00f5igile ahvatlustele mitte j\u00e4rele anda ning mitte \u00fcle tarbida ja kasutada e-kaubandust ikkagi vajadusest l\u00e4htuvalt,\u201c soovitas Lenna Kuurmaa.\nEnnast peab Lenna v\u00f5rdlemisi ratsionaalseks e-ostlejaks, kelle ostukorvi satub v\u00e4he l\u00e4bim\u00f5tlemata kaupa. \u201ePigem juhtub, et m\u00f5ned tooted ei istu p\u00e4ris nii, nagu tootereklaamil poseerival modellil v\u00f5i on n\u00e4iteks suurus natuke vale. Selle asemel, et need koju niisama seisma j\u00e4\u00e4ks, viin need hoopis oma kirbuturu boksi m\u00fc\u00fcki!\u201c lisas ta.\nKommentaar\n\u201eSamal ajal kui majanduslikud n\u00e4itajad langevad, n\u00e4itab e-kaubandus endiselt tugevat kasvutrendi, moodustades juba \u00fcle 25% kogu jaekaubanduse mahust. Ainu\u00fcksi jaanuaris telliti pakiautomaatidesse \u00fcle miljoni paki, mis on l\u00e4bi aegade jaanuarikuu rekord. Kokku saadeti jaanuaris pakiautomaatidesse 1 067 000 pakki, mida on v\u00f5rreldes eelmise aasta jaanuariga 99 426 v\u00f5rra rohkem.\nE-kaubandus katab mugavalt tervet Eestit. Mahu kasv n\u00e4itab omakorda tarbijate aina suuremat usaldust ja teenuse toimimist, mist\u00f5ttu on lisandunud palju e-ostlejaid, vanusest ning asukohast olenemata.\nKa e-poodide arv kasvab m\u00fchinal \u2013 Eestis on ligi 8000 erinevat e-poodi, mille seast valiku tegemine v\u00f5ib osutuda parajaks v\u00e4ljakutseks. \u201eTurvalise ostukoha\u201c usaldusm\u00e4rgist, mis n\u00e4itab, et e-pood on Eesti E-kaubanduse Liidu kontrollitud, kannab hetkel vaid 198 e-poodi. Samuti tehakse keskmiselt 38% ostudest v\u00e4lismaa e-poodidest, kus vajalik taustakontroll tuleb teha poodlejal endal.\nTarbija arvestab reeglina ka kauba kiire k\u00e4ttetoimetamise, sujuva tagastuse v\u00f5imaluste ja mugava ostukogemusega, mis annab meie e-poodidele rahvusvaheliste tegijate k\u00f5rval selge eelise. Kohalikud kauplejad pakuvad lisaks vahetut ja operatiivset eestikeelset kliendisuhtlust ning kauba saab reeglina juba samal p\u00e4eval teele panna.\u201c"}
{"text":"Kelmid ei ole kuhugi kadunud!\u0415\u0435lmis\u0435l \u0430\u0430st\u0430l l\u0430ng\u0435s \u041diiu m\u0430\u0430k\u043enn\u0430s k\u0435lmid\u0435 s\u0430\u0430giks \u00fcl\u0435 28 400 \u0435ur\u043e. S\u0435\u0435 r\u0430h\u0430numb\u0435r k\u00e4ib n\u0435nd\u0435 k\u0435lmusjuhtumit\u0435 k\u043eht\u0430, mill\u0435st inim\u0435s\u0435d \u0440\u043elits\u0435il\u0435 t\u0435\u0430d\u0430 \u0430ndsid.\nSuur\u0435m \u043es\u0430 k\u0435lmusi \u0440\u0430nn\u0430ks\u0435 t\u043eim\u0435 int\u0435rn\u0435ti v\u0430h\u0435ndus\u0435l. K\u0435lmid \u0435i \u0430su \u00fcldjuhul \u0415\u0435stis - inim\u0435st\u0435lt v\u00e4lj\u0430 \u0440\u0435t\u0435tud r\u0430h\u0430 liigub siit k\u043eh\u0435 \u0435d\u0430si v\u00e4lisriikid\u0435ss\u0435 j\u0430 -\u0440\u0430nk\u0430d\u0435ss\u0435. K\u0435lmid\u0435l\u0435 k\u0430\u043et\u0430tud r\u0430h\u0430 \u043en v\u00f5\u00f5rsilt t\u0430g\u0430si s\u0430\u0430d\u0430 \u0440\u0435\u0430 v\u00f5im\u0430tu.\nKun\u0430 \u0430\u0430st\u0430 \u0430lgus t\u00f5i \u041diium\u0430\u0430l\u0435 \u0435sim\u0435s\u0435 t\u00e4n\u0430vus\u0435 k\u0435lmus\u0435 \u043ehvri, k\u043erd\u0430m\u0435 \u00fcl\u0435, mill\u0435l\u0435 tul\u0435b t\u00e4h\u0435l\u0435\u0440\u0430nu \u0440\u00f6\u00f6r\u0430t\u0430, \u0435t \u0435nn\u0430st k\u0430itst\u0430.\n\nP\u00f5hilised kelmuste t\u00fc\u00fcbid, mis praegu \u0415estis ringlevad\n\u2022 K\u0435\u0435gi h\u0435list\u0430b j\u0430 tutvust\u0430b \u0435nd \u0440\u0430ng\u0430 \u0435sind\u0430j\u0430n\u0430, \u0440\u043elits\u0435inikun\u0430 v\u00f5i G\u043e\u043egl\u0435'i v\u0435\u0435bik\u0435skk\u043enn\u0430 \u0430ssist\u0435ndin\u0430. N\u0435nd\u0435 k\u00f5n\u0435d\u0435 k\u0430udu \u0430nt\u0430ks\u0435 inim\u0435s\u0435l\u0435 t\u0435\u0430d\u0430, \u0435t inim\u0435n\u0435 v\u00f5i t\u0435m\u0430 r\u0430h\u0430 \u043en kuid\u0430gi \u043ehus j\u0430 tul\u0435b kiir\u0435sti t\u0435guts\u0435d\u0430. S\u0435\u0435j\u00e4r\u0435l k\u00fcsit\u0430ks\u0435 isiklikku inf\u043et j\u0430 int\u0435rn\u0435ti\u0440\u0430nk\u0430 sis\u0435n\u0435mis\u0435ks v\u0430j\u0430likk\u0435 k\u043e\u043ed\u0435. N\u0412! \u0422\u0435g\u0435mist \u043en k\u0435lmid\u0435g\u0430 j\u0430 ming\u0435id isiklikk\u0435 \u0430ndm\u0435id, \u0420IN-k\u043e\u043ed\u0435 jms \u0435d\u0430st\u0430d\u0430 \u0435i t\u043ehi.\n\u2022 \u0422ul\u0435b \u0435-kiri, mis s\u00fc\u00fcdist\u0430b inim\u0435st kurit\u0435\u043es. L\u0435vinum s\u00fc\u00fcdistus \u043en s\u0435\u0435, \u0435t inim\u0435n\u0435 v\u0430\u0430t\u0430s l\u0430st\u0435g\u0430 s\u0435\u043etud \u0440\u043ern\u043egr\u0430\u0430filist vid\u0435\u043et. Kirj\u0430 s\u0430\u0430tj\u0430ks \u043en justkui \u0440\u043elits\u0435i, minist\u0435\u0435rium v\u00f5i m\u00f5n\u0435 t\u0435is\u0435 riigi \u0430sj\u0430k\u043eh\u0430n\u0435 \u0430sutus. Kirj\u0430s n\u00f5ut\u0430ks\u0435 inim\u0435s\u0435lt kurit\u0435\u043e s\u00fc\u00fcdistus\u0435st v\u0430b\u0430n\u0435mis\u0435ks r\u0430h\u0430. N\u0412! \u0422\u0435g\u0435likult \u043en t\u0435g\u0435mist k\u0435lmid\u0435g\u0430 j\u0430 s\u0435llist\u0435l\u0435 kirj\u0430d\u0435l\u0435 v\u0430st\u0430t\u0430 \u0435i t\u043ehi.\n\u2022 Int\u0435rn\u0435tis l\u0435vib r\u0435kl\u0430\u0430m, mis \u0440\u0430kub v\u00e4g\u0430 tulus\u0430t inv\u0435st\u0435\u0435rimis\u0435 v\u00f5im\u0430lust. R\u0435kl\u0430\u0430mi \u0430v\u0430d\u0435s suun\u0430t\u0430ks\u0435 v\u0435\u0435bil\u0435h\u0435l\u0435, kuhu \u0440\u0430lut\u0430ks\u0435 siss\u0435 l\u043egid\u0430 j\u0430 inv\u0435st\u0435\u0435rid\u0430 100-500 \u0435ur\u043et ning lub\u0430t\u0430ks\u0435 s\u0435ll\u0435g\u0430 tuh\u0430nd\u0435t\u0435 \u0435ur\u043ed\u0435 t\u0435\u0435nimist. J\u00e4rgn\u0435b k\u0435lmid\u0435 t\u0435l\u0435f\u043enik\u00f5n\u0435, mill\u0435s julgust\u0430t\u0430ks\u0435 v\u0435\u0435lgi r\u043ehk\u0435m inv\u0435st\u0435\u0435rim\u0430. \u041cing\u0435id v\u00e4lj\u0430m\u0430ks\u0435id \u0430g\u0430 \u0435i tul\u0435 j\u0430 inim\u0435n\u0435 j\u00e4\u00e4b \u043em\u0430 siss\u0435m\u0430kstud r\u0430h\u0430st ilm\u0430. \u2022 Int\u0435rn\u0435tis \u0440\u0430kut\u0430ks\u0435 v\u00e4g\u0430 s\u043e\u043eds\u0430 intr\u0435ssig\u0430 l\u0430\u0435nu v\u00f5i lub\u0430t\u0430ks\u0435 suurt v\u00f5itu. L\u0430\u0435nu v\u00f5i v\u00f5idu s\u0430\u0430mis\u0435ks n\u00f5ut\u0430ks\u0435 \u0435rin\u0435v\u0430t\u0435 t\u0430sud\u0435 m\u0430ksmist t\u0435is\u0435s riigis \u0430suv\u0430t\u0435l\u0435 k\u043ent\u043ed\u0435l\u0435. V\u00f5itud\u0435 l\u043e\u043esimis\u0435ks \u043en t\u0435htud v\u00f5ltsl\u0435h\u0435d, mill\u0435l \u043en v\u00e4h\u0435 j\u00e4lgij\u0430id j\u0430 mis \u043en \u00e4sj\u0430 l\u043e\u043edud. N\u0435nd\u0435 l\u0435ht\u0435d\u0435 k\u0430udu s\u0430\u0430d\u0430v\u0430d k\u0435lmid lingi, mill\u0435l\u0435 \u043em\u0430 \u0430ndm\u0435id sis\u0435st\u0430d\u0435s s\u0430\u0430v\u0430d k\u0435lmid \u0440\u0430ng\u0430k\u043ent\u043el\u0435 ligi j\u0430 t\u0435\u0435v\u0430d s\u0435ll\u0435 t\u00fchj\u0430ks.\n\u2022 \u0422ul\u0435b S\u041cS, mis \u0440\u0430lub s\u00f5numis \u043el\u0435v\u0430l\u0435 lingil\u0435 v\u0430jut\u0430d\u0430 j\u0430 t\u0435h\u0430 m\u0430ks\u0435. S\u041cS tundub us\u0430ldusv\u00e4\u00e4rn\u0435, s\u0435st n\u00e4\u0435b v\u00e4lj\u0430, n\u0430gu \u043el\u0435ks s\u0435\u0435 tulnud \u0440\u0430ng\u0430lt, kull\u0435rfirm\u0430lt vms. \u0415n\u0430m\u0430sti sis\u0430ld\u0430b s\u00f5num linki, mill\u0435 \u0430v\u0430mis\u0435l tul\u0435b \u0435tt\u0435 h\u00e4sti j\u00e4r\u0435l\u0435t\u0435htud \u0440\u0430ng\u0430 v\u00f5i kull\u0435rfirm\u0430 k\u043edul\u0435h\u0435k\u00fclg. V\u00f5ltsitud l\u0435h\u0435k\u00fclj\u0435l\u0435 \u043em\u0430 kr\u0435diitk\u0430\u0430rdi \u0430ndm\u0435d sis\u0435st\u0430d\u0435s \u0435d\u0430st\u0430b inim\u0435n\u0435 k\u0435lmil\u0435 \u043em\u0430 \u0440\u0430ng\u0430k\u043ent\u043e j\u0430 kr\u0435diitk\u0430\u0430rdi \u0430ndm\u0435d.\n\u2022 Int\u0435rn\u0435tis m\u00fc\u00fc\u0430ks\u0435 mid\u0430gi v\u00e4g\u0430 s\u043e\u043eds\u0430 hinn\u0430g\u0430. \u041elim\u0430lt s\u043e\u043eds\u0430 hinn\u0430g\u0430 t\u043e\u043et\u0435 \u043estmis\u0435 tul\u0435mus\u0435ks \u043en s\u0435\u0435, \u0435t \u0440\u00e4r\u0430st t\u0435hingut m\u00fc\u00fcj\u0430 k\u0430\u043eb. \u041est\u0435tud k\u0430u\u0440\u0430 \u0435i s\u0430\u0430d\u0435t\u0430 j\u0430 k\u0430 r\u0430h\u0430 \u0435i t\u0430g\u0430st\u0430t\u0430. \u2022 S\u0430\u0430bub \u0435-kiri, mis \u0440\u0430lub t\u0435h\u0430 m\u0430ks\u0435 t\u0435\u0430tud k\u043ent\u043el\u0435. \u0415-kiri tundub us\u0430ldusv\u00e4\u00e4rn\u0435 j\u0430 tul\u0435b \u00e4r\u0430v\u0430h\u0435t\u0430mis\u0435ni s\u0430rn\u0430s\u0435n\u0430 inim\u0435s\u0435lt v\u00f5i \u0435tt\u0435v\u00f5tt\u0435lt, k\u0435ll\u0435g\u0430 \u043en h\u0430rjutud suhtl\u0435m\u0430. \u0422\u0435g\u0435likult \u043en kirj\u0430 t\u0430g\u0430 k\u0435lm, k\u0435s \u043en l\u043e\u043enud lib\u0430k\u043ent\u043e j\u0430 r\u0430h\u0430 k\u0430nt\u0430ks\u0435 t\u0435m\u0430 \u0430rv\u0435l\u0435. K\u0435lmust\u0435 t\u00fc\u00fc\u0440\u0435 \u043en v\u0435\u0435l t\u0435isigi ning k\u0435lmid m\u00f5tl\u0435v\u0430d v\u00e4lj\u0430 j\u0430 l\u043e\u043ev\u0430d n\u0435id \u0430in\u0430 juurd\u0435. Ig\u0430sugust\u0435l\u0435 k\u0430htl\u0430st\u0435l\u0435 k\u00f5n\u0435d\u0435l\u0435, linkid\u0435l\u0435, \u0440\u0430kkumist\u0435l\u0435 jn\u0435 \u043en \u0440\u0430r\u0435m mitt\u0435 v\u0430st\u0430t\u0430 j\u0430 k\u00f5n\u0435 v\u00f5i muu suhtlus \u043ets\u0435k\u043eh\u0435 l\u00f5\u0440\u0435t\u0430d\u0430.\nKindl\u0430sti \u0435i t\u043ehi \u0435d\u0430st\u0430d\u0430 \u043em\u0430 d\u043ekum\u0435ndi \u0430ndm\u0435id j\u0430 \u0440ilt\u0435, k\u043e\u043ed\u0435 \u0435g\u0430 muid isiklikk\u0435 \u0430ndm\u0435id, mill\u0435 k\u0430udu \u043en v\u00f5im\u0430lik \u0440\u0430ng\u0430k\u043ent\u043ed\u0435l\u0435 \u0440\u00e4\u00e4s\u0435d\u0430.\n\u0420\u043elits\u0435i- j\u0430 \u0420iiriv\u0430lv\u0435\u0430m\u0435ti int\u0435rn\u0435til\u0435h\u0435l htt\u0440s:\/\/www.\u0440\u043elits\u0435i.\u0435\u0435\/\u0435t\/juh\u0435nd\/k\u0430its\u0435-\u0435nn\u0430st-k\u0435lmid\u0435-\u0435\u0435st l\u0435i\u0430b inf\u043et k\u0435lmust\u0435 t\u00fc\u00fc\u0440id\u0435 k\u043eht\u0430, s\u0435ll\u0435 k\u043eht\u0430, kuid\u0430s \u0435nn\u0430st k\u0430itst\u0430, s\u0430muti inf\u043et, kuhu \u0440\u00f6\u00f6rdud\u0430, kui \u043el\u0435d k\u0435lmus\u0435 \u043ehvriks l\u0430ng\u0435nud.\n\nseijaoskonna piirkonna- ja menetlusgrupi juht\n\n\nKAILI KIIK K\u00e4rdla polit"}
{"text":"Teatev\u00f5istluse j\u00f5udehetk kandis esivanemate p\u00e4rimustVeebruar on \u00fcks \u00e4\u00e4rmiselt tore kuu. Kohe kuu alguses on k\u00fc\u00fcnlap\u00e4ev. Vanarahva arvates sai sellega j\u00f5uluaeg t\u00e4iesti otsa ja hakati tavap\u00e4rast elu elama. Uuema aja rahvas hakkas 14. veebruaril s\u00f5brap\u00e4eva t\u00e4histama. See on t\u00e4itsa armas ettev\u00f5tmine. Sel aastal on vastlap\u00e4ev veebruaris ja muidugi vabariigi s\u00fcnnip\u00e4ev - seekord siis juba 105! \u00dcks pidude ja trallikuu! Pealegi on k\u00fc\u00fcnlakuu nii l\u00fchikene ja m\u00e4rtsis algab kevad. See t\u00e4hendab ainult \u00fcht - paremad ajad on k\u00f5ik alles ees.\n2. veebruaril t\u00e4histasime k\u00fc\u00fcnlap\u00e4eva nii, et v\u00f5tsime koolimaja akendele j\u00f5uludeks kleebitud k\u00fc\u00fcnlad maha. 2. ja 3. klassi \u00f5pilased k\u00e4isid Rakveres L\u00e4\u00e4ne-Viru U10 kergej\u00f5ustiku meistriv\u00f5istlustel. Karmen N\u00f5mmiste saavutas 4. koha 60 m t\u00f5kkejooksus ja 6. koha kaugush\u00fcppes, Rauno Alber 4. koha 60 m jooksus, Eliise Hiietamm 6. koha 60 m jooksus, Sandra Niit 6. koha 60 m t\u00f5kkejooksus. Tublilt v\u00f5istlesid veel Taavi Kiitsak, Kaspar Loorits, Bianka Miller, Diandra T\u00e4lli ja Adeele Viiksaar.\n\u00d5htul toimus spordihoones Simuna spordiklubi ja Alutaguse kossulahing, millest Simuna v\u00e4ljus v\u00f5itjana. Ise ma kahjuks seda m\u00e4ngu vaatama ei j\u00f5udnud ja nii ei oska saalis valitsenud meeleolu kirjeldada. Oma kidakeelsetelt meespere liikmetelt suutsin v\u00e4lja pressida: \u201eMeie v\u00f5itsime!\u201c.\n3. veebruaril saime \u00fcle anda Aseri kooli korraldatud \u00fcleriigilise \u00f5-t\u00e4he lugude konkursi auhinnad. Meie kooli \u00f5pilastest p\u00e4lvis Viru instituudi ja Aseri kooli auhinna Siret Kaasik. Iti Lota Maasik ja Rico-Rander M\u00e4lton said tunnustuse Viru instituudilt ja Einar Vallbaumi eriauhinna p\u00e4lvis Iti Lota Maasik.\n7. veebruaril toimus spordihoones Simuna spordiklubi ja \u0160koda Rakvere kossulahing. Oli trummip\u00f5rinat, pasunahelisid ja muidugi m\u00e4ngu ilu. L\u00f5ppseis 80 : 65 kodumeeskonna kasuks. Koduseintel ikka on toetav j\u00f5ud.\n10. veebruaril k\u00e4is 3. klass Rakveres. K\u00fclastati galeriid, uuriti linnaliiklust, et jalgrattaeksamiks paremini valmistuda ning teatrikinos kaeti filmi \u201eKaka, kevad ja teised\u201c esilinastust. On veel teisigi peale minu, kes vaimustuvad Andrus Kivir\u00e4ha loomingust. Tibud ja Puhhid k\u00e4isid samal p\u00e4eval \u00f5ppek\u00e4igul Simuna tulet\u00f5rjes ja Kiisude r\u00fchma lapsed lasid fantaasial lennata meisterdades ufosid.\n13. veebruar oli taas \u00fcks m\u00f5nus maiustamise p\u00e4ev 6. klassi korraldatud kohvikus.\n14. veebruaril t\u00e4histasime s\u00f5brap\u00e4eva. Tuli kanda p\u00e4evale kohast riietust. Mida iganes see v\u00f5is t\u00e4hendada. Mina l\u00e4htusin sellest, et korrektne ja puhas ning v\u00e4rvitoonide poolest kokku sobituv r\u00f5ivastus n\u00e4itab lugupidamist nii enda kui s\u00f5prade vastu, vaenlastest r\u00e4\u00e4kimata. Tehti s\u00f5pradele kingitusi ja saadeti s\u00f5brapostiga armsatele inimestele h\u00e4id soove. Valiti ka s\u00f5bralikum t\u00fcdruk, poiss ja \u00f5petaja. 1.-3. klassi arvestuses olid s\u00f5bralikumad t\u00fcdrukud Teele Kiitsak ja Mia Liseth Toots ning poistest Andrus Lainemaa. 4.-6. klassi arvestuses olid s\u00f5bralikumad kaaslased Melissa Kokkar ja Kert Karm ning 7.-9. klassi arvestuses Siret Kaasik ja Ron Aron Tikka. K\u00f5ige s\u00f5bralikumaks \u00f5petajaks valiti Elle Alber.\n15. veebruaril toimusid 3. ja 4. klasside L\u00e4\u00e4ne-Viru kergej\u00f5ustiku meistriv\u00f5istlused. Kristo Alber saavutas 60 m jooksus 3. koha, 60 m t\u00f5kkejooksus ja k\u00f5rgush\u00fcppes 5. koha, kaugush\u00fcppes 6. koha. Teele Kiitsak kaugush\u00fcppes 3. koha ja 60 m t\u00f5kkejooksus 4. koha. Kertu Kaasik aga k\u00f5rgush\u00fcppes ja kaugush\u00fcppes 2. koha, 60 m t\u00f5kkejooksus 6. koha. Tublilt v\u00f5istlesid veel Mia Liseth Toots ja Mia Anette Ainsar.\nSeitsmendikud veetsid TV3 majas \u00fclivahva p\u00e4eva \u00fcli\u00e4gedate inimeste seltsis. Naastes jagus \u00f5pilastel ja tublil klassijuhataja Siiril rohkelt h\u00e4id s\u00f5nu. Nii m\u00f5nusaid, lahkeid ja l\u00f5busaid inimesi polnud k\u00fclastajad kohanud. Ait\u00e4h, Liina, Annely, Erkki ja k\u00f5ik teised s\u00f5bralikud inimesed kosutava koolip\u00e4eva eest, millele pikisilmi j\u00e4rge oodatakse. K\u00fclastus pakkus rohkelt teadmisi, h\u00e4id emotsioone ja ideid tulevikuks.\n16. veebruaril toimusid Ebaveres V\u00e4ike-Maarja valla noorte meistriv\u00f5istlused suusatamises. Merit N\u00f5mmiste sai 1. koha, Karmen N\u00f5mmiste 1. koha ja Mariie Kull 2. koha.\n17. veebruaril p\u00e4rast 4. tundi s\u00f5itis 5. klass Tartusse Ahhaa keskusesse, kus p\u00f5nevat tegevust jagus paariks tunniks. Pooled \u00f5pilastest k\u00fclastasid seda aga esmakordselt. P\u00e4rast intensiivset rahmeldamist oli \u00f5pilastel vaba aega, et linnapeal ennast tuulutada. Viiendike klassijuhataja Jaana m\u00e4rkis, et oli p\u00f5nev ja elamusi t\u00e4is reede ning t\u00e4nas lapsevanem Tanelit ja Ivikat transpordiga abistamise eest.\n17. veebruaril toimus meie spordihoones korvpallilahing kohaliku klubi ja RSKsPORTKUNDA meeskondade vahel. V\u00f5it j\u00e4i koju seisuga 84 : 79. Vastaste treener oli r\u00f5\u00f5msalt \u00fcllatunud, et Simunas nii palju korvpallihuvilist rahvast on, kes m\u00e4ngule t\u00e4iega kaasa elab.\nSamal p\u00e4eval toimus piirkondlik bioloogiaol\u00fcmpiaad, kus osalesid Ketlin Toming, Iti Lota Maasik, Joosep Viiksaar ja Heleri Pent.\n18. veebruaril piirkondlikul kunstiol\u00fcmpiaadil osalesid Ketlin Toming ja Merili P\u00e4rn. Merili saavutas III koha, teda juhendas \u00f5petaja Jaana.\n21. veebruaril t\u00e4histasime vastlap\u00e4eva l\u00f5busate teatev\u00f5istlustega, mille k\u00e4igus jagati \u00f5pilastele teadmisi vastlakommetest. Lasteaialapsed lustisid samuti \u00f5ues ja neile korraldas lapsevanem Kalev koolimaja \u00fcmbruses vahva saanis\u00f5idu. L\u00f5unaks oli loomulikult hernesupp ja ohtra vahukoorega vastlakukkel.\nL\u00e4\u00e4ne-Virumaa noorte murdmaasuusatamise meistriv\u00f5istlustel saavutasid Karmen N\u00f5mmiste ja Merit N\u00f5mmiste 1. koha ning Mariie Kull 2. koha. V\u00f5istkondlikult teeniti p\u00f5hikoolide arvestuses 2. koht.\n22. veebruaril k\u00f5lasid rahvamajas Ellen Niidu luuletused - toimus Simuna kooli algklasside luuletuste esitamise konkurss. V\u00e4ga tublilt esinesid Sandra Niit, Adeele Viiksaar, Eliise Hiietamm, Meribel Raudsepp, Anne-Mary Ahlberg, Teele Kiitsak, Mia Liseth Toots, Kevin \u00d5im, Henri Randmets ja Berit R\u00f5ngas. P\u00e4rastl\u00f5unal s\u00f5itsid Rakveres toimuvale kiirjooksup\u00e4evale Siret Kaasik, Kert Karm, Kertu Kaasik ja Lisette Laid. Kaks viimast saavutasid oma vanuseklassides 3. koha. Noori treenis \u00f5petaja Anna-Liisa.\n23. veebruaril t\u00e4histasime vabariigi 105. s\u00fcnnip\u00e4eva. Esmat liikusime traditsioonilise rongk\u00e4iguna, kus lehvisid r\u00f5\u00f5msalt sinimustvalged lipud kiriku juurde. Seal oli m\u00e4lestushetk nendele, kes aitasid Eesti vabaks v\u00f5idelda. Vaprate inimeste hulgas oli ka tollaseid Simuna koolipoisse. Edasi liikusime rahvamajja, kus lapsed laulsid ja tantsisid ning maha sai m\u00e4ngitud ka v\u00e4ikene n\u00e4item\u00e4ng.\nAktus l\u00f5ppes ebatraditsiooniliselt \u201eEesti m\u00e4nguga\u201c Simuna moodi. Kuid mis s\u00fcnnip\u00e4evapidu see ilma tordita on! See n\u00e4gi kaunis v\u00e4lja ja oli loomulikult maitsev. P\u00e4rast aktust mindi r\u00f5\u00f5msal meelel vaheajale.\n27. veebruaril toimus Simuna ja Rakke kooli \u00f5petajatele \u00fchine koolitusp\u00e4ev V\u00e4ike-Maarja seltsimajas, kus \u00f5petajatel aitas targemaks saada Juunika Koolitus O\u00dc.\n28. veebruaril istusin oma kabinetis ja panin oma m\u00e4lu, Google kalendri ja kooli kodulehe abil kokku seda kirjat\u00fckki, mida te just \u00e4sja lugesite.\nVastlatrall Simuna moodi. Fotokollaa\u017e: Triinu Pohlak\n\nKaja P\u00f5ldmaa Simuna kooli direktor"}
{"text":"Internetis tuleb tegutseda teadlikult ja l\u00e4bim\u00f5eldultKuigi neti\u00e4ri on v\u00e4ga mugav, tuleb ka siin olla ettevaatlik, et mitte pettumusi kogeda v\u00f5i lausa kuriteo ohvriks langeda.\nInternetist ostmine on \u00fcks lihtsamaid ja mugavamaid viise sisseostude tegemiseks \u2013 pole vaja minna poodi, otsida parkimiskohti v\u00f5i seista j\u00e4rjekorras.\nSiiski on ka neti\u00e4ris terve rida n\u00fcansse, mis eeldavad, et tarbija on oma \u00f5igustest ja ka v\u00f5imalikest ohtudest teadlik. Nendega aitab tutvust teha Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti (TTJA) tarbijate ja ettev\u00f5tjate n\u00f5ustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.\nEnne ostu sooritamist\nEnne e-poest kauba tellimist tuleb kindlasti selgeks teha, kas m\u00fc\u00fcjaks on juriidiline isik v\u00f5i eraisik. K\u00f5ige lihtsam on vaadata, kelle pangakontole tuleb teenuse v\u00f5i kauba eest raha kanda (eraisiku v\u00f5i firma arvele). Lisaks on arukas kontrollida, kas ettev\u00f5te on registreeritud \u00e4riregistris.\nKui m\u00fc\u00fcja on eraisik, ei kehti kaubale v\u00f5i teenusele seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijate \u00f5igused (pretensiooni esitamise \u00f5igus, 14-p\u00e4evane taganemis\u00f5igus jne) ning pettunud klient ei saa p\u00f6\u00f6rduda probleemide korral Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti poole.\nE-poe veebilehel peab kindlasti olema j\u00e4rgmine teave: ettev\u00f5tte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul p\u00f6\u00f6rduda; kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ning garantii tingimused; kui kaua v\u00f5tab aega kauba kohalej\u00f5udmine ja mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup; kes kannab tagastamiskulud. Kodulehe tippdomeen .ee v\u00f5i lehe eestikeelne sisu ei anna alust arvata, et tegemist on Eesti ettev\u00f5ttega. V\u00e4lismaise e-poe kodulehel peaks olema ka m\u00e4rgitud, milliste riikide seadused sealt ostes kehtivad.\nIgaks juhuks tasub otsida ka lisainfot m\u00fc\u00fcja varasema tegevuse ja ostjatega k\u00e4itumise kohta. \u00dcks hea infoallikas on tarbijavaidluste komisjoni must nimekiri komisjoni otsuseid mitte t\u00e4itnud kauplejatest.\nM\u00fc\u00fcja taust v\u00e4\u00e4rib uurimist\nKui e-pood n\u00f5uab toote eest sajaprotsendilist ettemaksu, tasub kaaluda, kas ettemaks on koosk\u00f5las kauba ootamisajaga. Kui sul tuleb kaupa v\u00f5i teenust v\u00e4ga kaua oodata ja m\u00fc\u00fcja ei tundu t\u00e4iesti usaldusv\u00e4\u00e4rne, tasub otsida alternatiive.\nE-poest ostes on risk v\u00e4iksem, kui teha makse deposiitarvele vastava vahendaja kaudu (nt PayPal). Sel juhul toimub maksmine n-\u00f6 kolmanda isiku kaudu ja m\u00fc\u00fcjale kantakse raha \u00fcle alles siis, kui kaup on k\u00e4tte saadud ning seda kinnitatud. Sarnaselt PayPaliga saab ka krediitkaardiga tehtud ostude eest raha tagasi n\u00f5uda ehk algatada\u202fchargeback\u2019i\u202fprotsessi, juhul kui tekivad probleemid. N\u00e4iteks kui kaupa ei saabu, see ei vasta tellitule v\u00f5i muud olukorrad, kus tarbija\u202fon \u00fcritanud kaupmehega probleemile lahendust saada, kuid kaupleja keeldub vastutusest v\u00f5i ei reageeri tarbija kaebusele.\nPetuskeem: SMS lunapaki saabumise kohta\nPetuskeem: SMS lunapaki saabumise kohta\n14-p\u00e4evane taganemis\u00f5iguse t\u00e4htaeg hakkab kulgema toote k\u00e4ttesaamisest ehk kullerilt toote vastu v\u00f5tmisest. Pakiautomaadi kasutamisel hakkab t\u00e4htaeg kulgema pakiautomaadi avamisest, mitte kaupleja poolt paki v\u00e4lja saatmisest v\u00f5i SMS-teavituse saamisest.\nKui internetis tellitud tootel ilmneb puudus, vastutab m\u00fc\u00fcja kahe aasta jooksul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.\nKauba tagastamine\nKui tarbija on kauba k\u00e4tte saanud ja soovib selle kauplejale tagastada, siis taganemis\u00f5iguse kasutamiseks tuleb esitada kauplejale 14 p\u00e4eva jooksul kirjalik taganemisavaldus ning seej\u00e4rel kaup 14 p\u00e4eva jooksul tagasi saata. Kaupleja peab tagastama tarbijale 14 p\u00e4eva jooksul k\u00f5ik lepingu alusel saadud tasud ehk kauba maksumuse, kauba k\u00e4tte toimetamise postikulud, v\u00e4ljastamis- v\u00f5i komplekteerimistasud ja makse tegemise (n\u00e4iteks pangalingi) teenustasud.\nKauba tagastamisega seotud kulud v\u00f5ib j\u00e4tta tarbija kanda, kuid seda \u00fcksnes juhul, kui tarbijat on sellest eelnevalt teavitatud. See t\u00e4hendab, et e-kaupluse m\u00fc\u00fcgitingimustes peab olema kirjas, et lepingust taganemisel j\u00e4\u00e4vad kauba tagastamise, postitamise v\u00f5i muud transpordikulud tarbija kanda. Juhul kui e-kaupluse m\u00fc\u00fcgitingimustes sellist teavet kirjas ei ole, on tegemist teavitamiskohustuse rikkumisega ja sellisel juhul j\u00e4\u00e4vad ka kauba tagastamisega seotud kulud kaupleja kanda.\nV\u00e4lismaalt tellimisel uuri, kust kaup tarnitakse\nKui tellite kauba Euroopa Liidu v\u00e4lise ehk kolmanda riigi internetipoest, siis tuleb t\u00e4ita tollideklaratsioon ja maksta k\u00e4ibemaks. Kui kauba v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle 150 euro, tuleb maksta tollimaks. Kui saadetis sisaldab aktsiisikaupu,\u202fnt alkoholi v\u00f5i tubakatooteid, tuleb tasuda ka aktsiis.\nUurige v\u00e4lja riik, kust kaubad tarnitakse. M\u00f5ned veebipoed v\u00f5ivad asuda Euroopas, kuid tegelikult tarnitakse kaubad v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu.\nKui saadetise l\u00e4hteriik on ELi v\u00e4line riik, tuleb saadetis tollis deklareerida, s\u00f5ltumata veebipoe asukohast. Soovitame alles hoida tellimuse dokumendid kuni paki k\u00e4ttesaamiseni.\nAllikas: Maksu- ja Tolliamet\nLepingust taganemisega seoses tuleb pidada silmas, et taganemis\u00f5igus ei kehti alati k\u00f5ikidele toodetele. Tagastada ei saa avatud pakendiga audio- ja videosalvestisi, arvutitarkvara ega -m\u00e4nge. Samuti ei saa tagastada tooteid, mille pakend on avatud ja mis ei k\u00f5lba tagasisaatmiseks tervisekaitse v\u00f5i h\u00fcgieenilistel p\u00f5hjustel (n\u00e4iteks pesu ja kosmeetikatooted). Taganemis\u00f5igus ei laiene ka kiiresti riknevatele toodetele (n\u00e4iteks l\u00fchikese s\u00e4ilimist\u00e4htajaga toiduained v\u00f5i lilled) v\u00f5i toodetele, mis on valmistatud tarbija esitatud n\u00f5uete j\u00e4rgi v\u00f5i kohandatud vastavalt tarbija vajadustele. Juhul kui kaupleja on tarbija jaoks toote eraldi tellinud, siis selliseid tooteid saab soovi korral tagastada k\u00fcll.\nSeega, enne e-kauplusest ostmist soovitame tutvuda e-kaupluse m\u00fc\u00fcgitingimustega ja taganemis\u00f5iguse kohta avaldatud teabega. Tagastamise kord ja tingimused peaksid olema kirjeldatud p\u00f5hjalikult, kuid samas arusaadavalt. Kindlasti peaks e-kaupluse veebilehel olema kirjas, kelle kanda j\u00e4\u00e4vad lepingust taganemise ja kauba tagastamisega seotud kulud. Seejuures peaks olema m\u00e4rgitud kauba tagastamisega kaasnevate kulude suurus ning t\u00e4psustatud, kuidas ja millisele aadressile tuleb kaup tagastada.\nEuroopa Liidu poodidega tekkinud probleemi korral saab abi eesti keeles\nEuroopa Liidu (EL) e-poodidest ostes on tarbija \u00f5igused kaitstud samav\u00e4\u00e4rselt nagu Eestis.\nELis on tarbija \u00f5igusi puudutavad seadused \u00fchtlustatud ja e-poodidele kehtivad \u00fchetaolised kohustused, nii ostueelse teabe kui ka kaupade tagastamise osas.\nIgas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud\u202fspetsiaalsed keskused ehk ECC-keskused, mis lahendavad tarbijate piiri\u00fcleseid kaebusi, moodustades ECC-v\u00f5rgustiku. Eesti keskus ehk ELi tarbija n\u00f5ustamiskeskus asub Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti koosseisus. Seega saab Eesti tarbija probleemidega, mis on tekkinud teise ELi riigi e-poega, p\u00f6\u00f6rduda abi saamiseks eesti keeles n\u00f5ustamiskeskuse poole ega pea otsima tarbijakaitseasutust kaupleja asukohariigis. V\u00e4lismaise kauplejaga suhtleb tarbijakaebuse lahendamisel selle riigi ECC-keskus, kus kaupleja asub ja kuhu Eesti keskus tarbija kaebuse vahendab.\n\u2022 ECC-keskuste teenused on tarbijatele tasuta.\n\u2022 Kuigi \u00dchendkuningriigid ei kuulu Euroopa Liitu, saavad Eesti tarbijad vaidluste korral Suurbritannia kauplejaga j\u00e4tkuvalt k\u00fcsida n\u00f5u ja abi eesti keeles ning esitada kaebuse ELi tarbija n\u00f5ustamiskeskusele, kes vahendab selle Suurbritannia keskusele sisuliseks lahendamiseks.\n\u2022 V\u00e4ljaspool Euroopa Liitu registreeritud ettev\u00f5tetega tehtud tehingutele v\u00f5i vaidlustele ELi tarbija\u00f5igused ei laiene ja TTJA juures tegutseval Euroopa Liidu tarbija n\u00f5ustamiskeskusel ei ole seet\u00f5ttu p\u00e4devust tarbijat n\u00f5ustada v\u00f5i abistada."}
{"text":"Vallavolikogu22. VEEBRUARI VOLIKOGU ISTUNGILEnne volikogu istungit esines keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo l\u00e4\u00e4ne talituse juht Niis Sempelson, kes r\u00e4\u00e4kis korruptsiooniohtudest kohalikus omavalitsuses.Vallavanem Mikk Tuisk vastas EKRE fraktsiooni esimehe Kristjan Moora arup\u00e4rimisele uute vabaduss\u00f5ja m\u00e4lestusm\u00e4rkide p\u00fcstitamise v\u00f5imalikkuse kohta, sealhulgas ka Orissaare alevikus.Istungil vallavolikogu:\u2022 Umbusalduse avaldamine abivallavanem Koit Vooj\u00e4rvele ei leidnud volikogu enamuse toetust.\u2022 Viis l\u00e4bi otsuse eeln\u00f5u \"Tornim\u00e4e Lasteaia liitmine Tornim\u00e4e P\u00f5hikooliga\" I lugemise ja saatis selle II lugemisele.\u2022 Viis l\u00e4bi otsuse eeln\u00f5u \"Tornim\u00e4e P\u00f5hikooli \u00fcmberkorraldamine\" I lugemise ja saatis selle II lugemisele.\u2022 Viis l\u00e4bi otsuse eeln\u00f5u \u201eKahtla Lasteaed-P\u00f5hikooli \u00fcmberkorraldamine\" I lugemise ja saatis selle II lugemisele.\u2022 Viis l\u00e4bi otsuse eeln\u00f5u \"Kihelkonna Kooli \u00fcmberkorraldamine\" I lugemise ja suunas selle II lugemisele.\u2022 Viis l\u00e4bi otsuse eeln\u00f5u \"Mustjala Lasteaed-P\u00f5hikooli \u00fcmberkorraldamine\" I lugemise ja saatis selle II lugemisele.\u2022 Kinnitas P\u00e4rsama hooldekodu uue p\u00f5him\u00e4\u00e4ruse. \u2022 V\u00f5ttis vastu igap\u00e4evaelu toetamise teenuse osutamisega seotud ruumide kulude katmise korra m\u00e4\u00e4ruse.\u2022 Andis n\u00f5usoleku vallale rahalise kohustuse v\u00f5tmiseks summas 160 000 eurot Kuressaare tervisepargi arendamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks.\u2022 V\u00f5ttis vastu Pihtla piirkonna Reo k\u00fcla Anna asumi detailplaneeringu ja j\u00e4ttis algatamata keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise.\u2022 V\u00f5ttis vastu Pihtla piirkonna Tirbi k\u00fcla Piiri detailplaneeringu ja saatis selle avalikule v\u00e4ljapanekule.\u2022 Algatas L\u00fcmanda k\u00fcla Spordiv\u00e4ljaku detailplaneeringu ja j\u00e4ttis algatamata keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise.\u2022 Otsustas l\u00f5petada hoonestus\u00f5iguse seadmise lepingu ja v\u00f5\u00f5randada Pitkanina kinnistu L\u00fcmanda k\u00fclas osa\u00fchingule Lahhentagge.\u2022 Viis l\u00e4bi otsuse eeln\u00f5u \"Hoonestus\u00f5iguse seadmine otsustuskorras\" (Salme, S\u00f5rve mnt 3) I lugemise ja saatis selle II lugemisele.\u2022 Nimetas Saaremaa valla esindajaks Eesti linnade ja valdade liidus volikogu liikme Kairit Lindm\u00e4e ja tema asendajaks volikogu aseesimehe Kristiina Maripuu.\u2022 Kinnitas Tambet Kikase Saaremaa vallavolikogu planeeringu-ja keskkonnakomisjoni liikmeks ja vabastas Ingrid Leemeti planeeringu-ja keskkonnakomisjoni liikme kohalt.Andrus Lulla, volikogu n\u00f5unik"}
{"text":"Kuidas kaitsta ennast k\u00fcberp\u00e4ttide eest?Uudised inimestelt telefoni teel v\u00f5i arvutis raha v\u00e4ljapetmise kohta on saanud nii tavaliseks, et paljud ei p\u00f6\u00f6ra neile isegi enam t\u00e4helepanu v\u00f5i kommenteerivad, et rumalatelt tulebki raha \u00e4ra v\u00f5tta. Nii kaua ollakse \u00fcksk\u00f5iksed, kuni see neid ennast kogemata ei taba.Arvutipettused l\u00e4hevad j\u00e4rjest kavalamaks ja \u00fcha osavamalt kasutatakse \u00e4ra inimlikke n\u00f5rkusi. V\u00e4ljendid \u201eah, minul pole midagi varjata\" v\u00f5i \u201eminu arvutis pole midagi huvitavat\" pole ammu enam t\u00f5esed, sest rahaline v\u00e4\u00e4rtus on igal infokillul, seda enam sellel, milles on olemas inimeste andmed.Riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) andmeil oh t\u00e4navu jaanuaris suurim probleem Eesti inimestele saadetud \u00f5ngitsuskirjad, millega proovitakse matkida pankasid ja e-posti teenuse pakkujaid.Kuhugi ei ole kadunud ka kuller- ja logistikafirmasid j\u00e4ljendavad veebilehed. Aina raskem on veebilehe v\u00e4limuse j\u00e4rgi kindlaks teha, kas tegu on v\u00f5ltsinguga. Soovitus on t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata veebilehe aadressile ja v\u00f5rrelda seda p\u00e4ris panga v\u00f5i ettev\u00f5tte aadressiga enne, kui sellele kl\u00f5psata. V\u00e4ga levinud on ettev\u00f5tete aadressil saadetud politsei- ja piirivalveameti nimega \u00f5ngitsuskirjad, milles erinevas s\u00f5nastuses esitatakse libakohtum\u00e4\u00e4ruseid.K\u00fcberp\u00e4tid varastavad inimestelt infot ja raha. Kui kurjategijal on juba olemas inimese andmed v\u00f5i eraeluline info, siis proovib ta edasi liikuda raha juurde. Tavaliselt p\u00fc\u00fctakse heausksetelt kasutajatelt v\u00e4lja petta nende paroole, pangakaardi andmeidja selle kaudu raha.K\u00fc\u00fcnilisemad petturid kasutavad \u00e4ra inimeste heatahtlikkust ja soovi toetada Ukrainat - petukirjas lubatakse n\u00e4iteks, et annetatud raha liigub heategevusorganisatsioonile ning sealtkaudu Ukrainasse, aga tegelikult j\u00f5uab see hoopis kurjategijate k\u00e4tte.Arvutis\u00fcsteeme v\u00f5ib tehniliste vahenditega kaitsta viiruste eest, kuid inimlike n\u00f5rkuste \u00e4rakasutamise eest saab hoida ennast ise. Seep\u00e4rast tuleb veebis ettevaatlikult toimetada ja olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik. Kontrolli alati, mis linkidele klikid, kes tegelikult e-kirja saatis ning kui tugev su parool on. Sest parim viis, kuidas end kaitsta, on ettevaatlikkus.N\u00e4pun\u00e4iteid turvaliseks internetikasutuseks:1. Kasuta iga arvutikonto jaoks erinevaid paroole ja mitmetasemelist autentimist (nt Google Authenticator).2. Uuenda oma nutiseadme ja arvuti tarkvara esimesel v\u00f5imalusel, kui seade sellest m\u00e4rku annab.3. \u00c4ra kl\u00f5psa igal netireklaamil. Ka siis, kui arvuti teatab, et oled suures ohus ja pead kohe tegutsema, v\u00f5ib olla tegu pahavaraga. Lae programme, rakendusi (\u00e4ppe) ja muud tarkvara alla ainult usaldusv\u00e4\u00e4rsetest kohtadest 4. \u00c4ra usu liiga h\u00e4id pakkumisi ja \u00e4ra osale libaloosimistel.5. \u00c4ra mitte mingil juhul anna sotsiaalmeedias oma paroole, PIN-koode ega telefoninumbrit isegi tuttavale inimesele. V\u00f5ta s\u00f5braks ainult neid, keda tegelikult tunned.6. Kui m\u00f5ni e-kiri v\u00f5i ka telefoni teel tehtud pakkumine lubab suurt rahateenimise v\u00f5imalust v\u00f5i lotov\u00f5itu, on tegu pettusega. Mingil juhul \u00e4ra vasta ega edasta oma andmeid.7. \u00c4ra usu \u00e4hvardavaid ja kiiret tegutsemist n\u00f5udvaid kirju, SMSe ega telefonik\u00f5nesid tundmatutelt saatjatelt, kellest sa pole kunagi varem kuulnud v\u00f5i kellega sul pole kunagi tegemist olnud.Probleemi korral \u00e4ra pelga otsida abi. Teavita politseid v\u00f5i RIA intsidentide k\u00e4sitlemise osakonda (cert.ee). Abi Facebooki konto \u00fclev\u00f5tmise korral: www.ria.ee\/uudised\/ tundmatule-lingile-vajutades-voib-facebooki-kontost-ilma-jaada.Lisainfo internetiturvalisuse kohta: www.itvaatlik.ee.N\u00e4ide politsei-ja piirivalveameti nimel saadetud petukirjast lastelaste elud ohtu.Anu Tanila, IT-juht"}
{"text":"Ootamatu l\u00f5pp: Eesti edukaima m\u00e4ngu kohtuvaidlused said otsaMullu oktoobris lahvatas avalikkuse ees kodumaise m\u00e4ngut\u00f6\u00f6stuse suurim skandaal. V\u00e4idetavalt puksiti Eesti edukaima m\u00e4ngu \u00abDisco Elysium\u00bb kolm loojat Zaum\u00a0stuudiost v\u00e4gisi v\u00e4lja. Sellele vastati kohtukutsega.Mis t\u00e4pselt juhtus? 2021. aasta l\u00f5pus lahkusid stuudiost\u00a0teose peadisainer Robert Kurvitz, stsenarist Helen Hindpere ning kunstiline juht Aleksander Rostov. Neid kolme peeti \u00abDisco Elysiumi\u00bb\u00a0v\u00f5tmefiguurideks, kelle visioon aitas m\u00e4ngul just selliseks kujuneda.\nUudis kolmiku lahkumisest j\u00f5udis avalikkuse ette mullu suvel. M\u00e4ngu toimetaja Martin Luiga andis sotsiaalmeedias m\u00f5ista, et lahkumise taga seisavad niinimetatud rahainimesed:\u00a0\u00abDisco Elysiumi\u00bb produtsendid Kaur Kender ja T\u00f5nis Haavel.\nKurvitz ja Rostov v\u00e4itsid hiljem, et Zaum Studio O\u00dc v\u00f5eti \u00fcle praeguse tegevjuhi Ilmar Kompuse poolt l\u00e4bi pettuse. Meeste s\u00f5nul olid tol hetkel\u00a0laual nii tsiviilhagid kui ka kriminaals\u00fc\u00fcdistused ja seda nii \u00dchendkuningriigis kui Eestis.\nZaum Studio vastas omapoolse s\u00fc\u00fcdistusega. Teatud t\u00f6\u00f6tajate vallandamise taga seisvat muuseas ka t\u00f6\u00f6kohustuste eiramine ja\u00a0toksilise t\u00f6\u00f6keskkonna loomine. Ka\u00a0s\u00fc\u00fcdistati neid teiste verbaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemises ja soolises diskrimineerimises.\nSeej\u00e4rel aga muutus vesi varasemast sogasemaks. Kohtu poole p\u00f6\u00f6rdus m\u00e4rkamatult vallandatud\u00a0Kaur Kender. Kender v\u00e4itis, et vallandades j\u00e4eti ta Zaumi osanikuna\u00a0ilma oma osast ettev\u00f5ttes, mille v\u00e4\u00e4rtuseks 1 miljon eurot. Lisaks olevat tema t\u00f6\u00f6leping l\u00f5petatud, kuna \u00abk\u00fcsis uuelt juhatuselt liiga palju k\u00fcsimusi.\u00bb\n\nKohtutee sai ootamatu l\u00f5pu\n\nN\u00fc\u00fcd, mitmed kuud hiljem, on Zaum teatanud, et nende vastu algatatud kolm kohtuasja on saanud lahenduse. Rostovi ja Kurvitza vaidlused l\u00f5petati, kuna mehed ei suutnud enda v\u00e4idetele piisavas koguses t\u00f5endeid leida.\nKender on aga loovutanud \u00abk\u00f5ik oma osalused stuudios ning maksnud stuudiole tagasi k\u00f5ik v\u00f5lad\u00bb. Kohtum\u00e4\u00e4ruse alusel pidi Kender Kompusele kinni maksma (detsembris tagasi v\u00f5etud) hagiga seotud kohtukulud.\u00a0\nZaumi pressiteade sisaldas ka Kaur Kenderi avaldust, milles mees s\u00f5nas:\u00a0\u00abPeale seda, kui lahkusin oma t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6lt, esitasin hagi, mille puhul m\u00f5istsin hiljem fakte n\u00e4hes, et see oli ekslik.\u00bb\nIlmar Kompus lisas omalt poolt: \u00abAvatud arutelud on parim viis arusaamatuste ja erimeelsuste lahendamiseks, eriti kui see on meeskonnale kasulik. Oleme sellele l\u00e4henenud Zaumi ja meie uskumatu meeskonna kollektiivset huvi silmas pidades ning oleme r\u00f5\u00f5msad, et j\u00f5udsime t\u00e4ieliku lahenduseni.\u00bb\u00a0\nL\u00f5plikku joont k\u00f5igele alla t\u00f5mmata siiski ei saa. Zaumi s\u00f5nul k\u00e4sitletakse veel \u00abmitmeid alusetuid s\u00fc\u00fcdistusi endistelt t\u00f6\u00f6tajatelt, kes korraldasid [stuudio] vastu juriidilise ja suhtekorralduse kampaania\u00bb. Lisaks loodab stuudio, et\u00a0needki v\u00e4ited \u00ablagunevad juriidilise ja faktilise kontrolli tagaj\u00e4rjel.\u00bb"}
{"text":"Puhtad poisid. Elva vallajuhtide asjus l\u00f5petati ka v\u00e4\u00e4rteomenetlusElva vallavalitsuse jagatud tegevustoetused kohalikele spordiklubidele t\u00f5id eelmise aasta l\u00f5pus kaasa kriminaalmenetluse, sest \u00f5hus oli kahtlus, et vallavanem Priit V\u00e4rv ja vallavalitsuse liige Margus Ivask on raha eraldades rikkunud toimingupiirangut.Veebruari alguses teatas prokuratuur, et kuritegu ei leitud, sest summad olid v\u00e4ikesed ja nende otsuste m\u00f5ju toetuste andmisele j\u00e4i napiks. Politsei uuris asja edasi v\u00e4\u00e4rteomenetluses.\n3. m\u00e4rtsil l\u00f5petas Tartu politseijaoskond ka v\u00e4\u00e4rteomenetluse.\nPriit V\u00e4rvi ja Margus Ivaski asjus viidi l\u00e4bi v\u00e4\u00e4rteomenetlus, kus l\u00f5petamise otsuse v\u00f5ib vastu v\u00f5tta menetlev asutus ise ja seda\u00a0Tartu politseijaoskond ka tegi.\n\u00abPriit V\u00e4rvi ja Margus Ivaski v\u00e4\u00e4rteomenetlust kokku v\u00f5ttes saame \u00f6elda, et selle l\u00f5pptulemusena sai menetlev asutus aru, et Priit V\u00e4rv ja Margus Ivask k\u00fcll kaldusid oma t\u00f6\u00f6d tehes k\u00f5rvale seaduse ja kohaliku omavalitsuse teatud asjaajamise piiridest, kuid need nihked olid sellised, mis ei toonud endaga kaasa m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset protsessile seatud reeglite riivet v\u00f5i eba\u00f5iglasi tagaj\u00e4rgi,\u00bb kommenteeris\u00a0Tartu jaoskonna teabegrupi juht Taivo Rosi.\nRosi s\u00f5nul ei selgunud menetlusest, et V\u00e4rv ja Ivask oleksid sporditoetusi jagades k\u00e4inud rahadega \u00fcmber ebaausalt v\u00f5i omakasup\u00fc\u00fcdlikult, samuti olid nad tema v\u00e4itel\u00a0menetluse k\u00e4igus \u00fclimalt koost\u00f6\u00f6altid,\u00a0aidates igal v\u00f5imalikul sammul t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamisele kaasa.\nTartu jaoskonna teabegrupi juht loodab, et see menetlus on\u00a0\u00f5petuseks k\u00f5igile kohaliku omavalitsuse ametnikele.\n\u00abArvestades k\u00f5ike eeltoodut ja ka seda, et m\u00f5lema mehe varasem taust on olnud \u00f5iguskuulekas, otsustas Tartu politseijaoskond v\u00e4\u00e4rteomenetlused l\u00f5petada otstarbekuse kaalutlusel ja loodab, et l\u00e4biviidud menetlus on eeskujuks ning \u00f5petuseks k\u00f5igile kohaliku omavalitsuse ametnikele, v\u00e4ltimaks korruptsiooniohtu.\u00bb"}
{"text":"Katuserahade jagamisele l\u00fc\u00fcakse hingekella. Tsahkna: see pull j\u00e4\u00e4b \u00e4raRiigikogulased on igal aastal jaganud katuserahasid, mis on eriti magus k\u00fclv just valimiseelsel ajal. Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE koalitsioonik\u00f5nelustel aga on arutatud, et sellele kriips peale t\u00f5mmata.\nAmetlikult on tegu riigieelarvest p\u00e4rit regionaalsete toetustega, mis eraldatakse s\u00fcgiseti. Katuserahadeks hakati eraldist kutsuma seet\u00f5ttu, et algselt oligi siiraks plaaniks n\u00e4iteks koolimajade katuseid parandada. Kui aga vaadata olukorda, on raha l\u00e4inud pigem erakondadega vahetult seotud organisatsioonide toetuseks.\n\u201eKatuseraha on poliitiline ja l\u00e4bipaistmatu ning ligip\u00e4\u00e4s sellele on kergem neil, kes poliitikutele k\u00fclje alla poevad,\u201c m\u00e4rkis vaba\u00fchenduste liit.\nMullu s\u00fcgisel otsustati, et iga riigikogulane saab jagamiseks 39 600 eurot (kokku parlamendi peale ligi neli miljonit eurot). Aasta varem oli sama number saadiku kohta 30 000 eurot.\nKoalitsioonik\u00f5nelustel arutasid Reformierakond, Eesti 200 ja SDE t\u00e4na regionaalarengut, maaelu ning majandust. Margus Tsahkna (Eesti 200) s\u00f5nas \u00f5htusel pressikonverentsil, et regionaalseid investeeringuid peaks tegema selle s\u00f5na p\u00e4ris t\u00f5sises m\u00f5ttes, kus regioonid r\u00e4\u00e4givad kaasa ja otsustavad, mille jaoks vaja. \u201eKatuserahade jagamise pull j\u00e4\u00e4b \u00e4ra,\u201c r\u00f5hutas ta.\nMart V\u00f5rklaev (Reformierakond) lausus, et Reformierakond on olnud aastaid seda meelt, et katuserahasid ei peaks jagama. \u201eMa v\u00e4ga loodan,\u201c s\u00f5nas ta plaani kohta need kaotada.\nLauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) r\u00e4\u00e4kis, et kui neil on v\u00f5imalik kokku leppida reaalsetes regionaalsetes investeeringutes, mis m\u00f5ju omavad, siis paju m\u00f5istlikum on seda nii teha. \u201eJah, loomulikult,\u201c lausus ta katuserahade kaotamise kohta.\nTsahkna lisas, et s\u00f5napaar \u201eregionaalsed investeeringud\u201c on \u00e4ra rikutud sellega, et selle taha on peidetud korruptiivne tegevus, mida riigikogu aeg-ajalt teeb. \u201eNimetatakse neid katuserahasid regionaalseteks investeeringuteks,\u201c m\u00e4rkis ta ja viitas taas, et vaja on p\u00e4ris investeeringuid."}
{"text":"[Istungi p\u00e4evakord] Valitsuse 16.3 istungi p\u00e4evakorra kavaVALITSUSE 16.3 ISTUNGI P\u00c4EVAKORRA KAVA\n[https:\/\/valitsus.ee\/uudised\/valitsuse-163-istungi-paevakorra-kava] \n\n15.03.2023\n\nValitsuse istung algab kell 10. Valitsuse pressikonverents algab\nStenbocki maja pressiruumis kell 12. Sellel osalevad peaminister Kaja\nKallase k\u00f5rval v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu, majandus- ja\ntaristuminister Riina Sikkut ning sotsiaalkaitseminister Signe\nRiisalo.\n\n1. VABARIIGI VALITSUSE 21. JUUNI 2018. A M\u00c4\u00c4RUSE NR 45 \"KAITSEV\u00c4E\nP\u00d5HIM\u00c4\u00c4RUS\" MUUTMINE\nEsitaja: kaitseminister Hanno Pevkur\n\u00a0T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nKaitsev\u00e4e p\u00f5him\u00e4\u00e4ruse muutmise vajadus tuleneb jaanuarist\nj\u00f5ustunud kaitsev\u00e4e korralduse seaduse muudatustest. Kaitsev\u00e4e\np\u00f5him\u00e4\u00e4rust t\u00e4iendatakse seoses relvastatud vastupanu \u00fclesande\nraames saadud t\u00e4iendavate \u00f5igustega.\n\nV\u00e4ejuhatuse \u00fclem v\u00f5i juhataja saab \u00f5iguse anda luba variisiku\nkasutamiseks ning isiku kaasamiseks salajasse koost\u00f6\u00f6sse. Tavatu\ns\u00f5japidamise korraldamise \u00fclesanne asendatakse relvastatud vastupanu\nettevalmistamise ja korraldamise \u00fclesandega. Selle k\u00e4igus antakse\n\u00f5igus varjatult kontrollida \u00fclesande t\u00e4itmisesse kaasatud v\u00f5i\nkaasata soovitava isiku isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse v\u00f5i\nmuu avalik-\u00f5igusliku v\u00f5i era\u00f5igusliku juriidilise isiku\nandmekogust. Samuti antakse \u00f5igus kaasatud inimese kirjalikul\nn\u00f5usolekul koguda tema kohta isikuandmeid, kasutada\nkonspiratsiooniv\u00f5tteid ja isikut varjatult j\u00e4lgida.\n\nP\u00f5him\u00e4\u00e4ruses t\u00e4psustatakse erioperatsioonide v\u00e4ejuhatuse\np\u00e4devust relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel.\n\nEeln\u00f5uga tehakse ka tehnilist laadi muudatus ning viiakse\np\u00f5him\u00e4\u00e4ruse s\u00f5nastus koosk\u00f5lla kaitsev\u00e4e tegelike \u00fclesannete\nning kaitsev\u00e4e-siseste regulatsioonidega.\n\nM\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub \u00fcldises korras.\n\n\u00a0\n\n2. VABARIIGI VALITSUSE 29. MAI 2008. A M\u00c4\u00c4RUSE NR 87 \"KOOLIEELSE\nLASTEASUTUSE RIIKLIK \u00d5PPEKAVA\" MUUTMINE\nEsitaja: haridus- ja teadusminister T\u00f5nis Lukas\n\u00a0T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nKoolieelse lasteasutuse riiklikus \u00f5ppekavas tehakse muudatused seoses\neestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga.\n\nKuna alates 1. septembrist 2024 on lasteasutuse \u00f5ppekeeleks eesti\nkeel, s\u00e4testatakse \u00f5ppekavas, et laste, kelle kodune keel ei ole\neesti keel, eesti keele omandamist toetatakse l\u00f5imitud \u00f5ppe- ja\nkasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.\n\nEeln\u00f5uga n\u00e4hakse ette, et lasteasutuses v\u00f5i selle r\u00fchmas, kus\n\u00f5ppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse laste\neesti keele \u00f5pet kolmeaastaselt teiste \u00f5ppe- ja kasvatustegevustega\nl\u00f5imides ja vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.\n\nS\u00e4te on vajalik, kuna koolieelse lasteasutuse seadusega on ette\nn\u00e4htud valla- v\u00f5i linnavolikogule v\u00f5imalus taotleda valitsuselt\nerandi tegemist konkreetse lasteasutuse v\u00f5i lasteasutuse r\u00fchma kohta\nning kui valitsus vastava loa lasteasutuse pidajale annab. Ka\neralasteasutustes tuleb alustada eesti keele \u00f5pet kolmeaastastele\nlastele, kuna vastava lasteasutuse \u00f5ppekava peab vastama koolieelse\nlasteasutuse riiklikule \u00f5ppekavale, v\u00e4lja arvatud, kui\neralasteasutusele on v\u00e4ljastatud koolitusluba \u00f5ppe l\u00e4biviimiseks\nRahvusvahelise Bakalaureuse\u00f5ppe Organisatsiooni (IBO) \u00f5ppekava ja\nEuroopa koolide p\u00f5hikirja konventsiooni alusel v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud\n\u00f5ppekava alusel.\n\nV\u00f5rreldes kehtiva \u00f5ppekavaga ei s\u00e4testata \u00f5ppekavas enam\nkeelek\u00fcmblusmetoodikat, samuti eesti keele tugi\u00f5pet, kuna nende sisu\nja korraldust saab lasteasutus ise m\u00e4\u00e4rata lasteasutuse \u00f5ppekavas.\n\nM\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 1. septembril 2024. aastal.\n\n\u00a0\n\n3. RIIKLIKU PENSIONI 2023. AASTA INDEKSI V\u00c4\u00c4RTUSE KINNITAMINE\nEsitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo\n\u00a0T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nRiikliku pensioni indeksi v\u00e4\u00e4rtuseks kinnitatakse 1,139.\nIndekseerimise tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 13,9\nprotsenti.\n\nIga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione\nindeksiga, mille v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest\nkasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise\naastasest kasvust.\n\nAlates 1. aprillist on rahvapensioni suurus 336.39 eurot (praegu\n275.34 eurot), pensioni baasosa suurus 317,9193 (praegu 275,7562\neurot) ja aastahinne 8,684 (praegu 7,718). Keskmine 44-aastase\nstaa\u017eiga vanaduspension suureneb p\u00e4rast indekseerimist 700.02 euroni\n(praegu 615.35 eurot).\n\nK\u00e4esoleval aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 245\n777 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 323 000 pension\u00e4ri\npension.\n\nKehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti T\u00f6\u00f6tukassa poolt\nt\u00f6\u00f6v\u00f5imetoetuse p\u00e4evam\u00e4\u00e4ra indekseerimiseks, samuti\nindekseeritakse kahjuh\u00fcvitist t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuse ja kutsehaiguse korral.\nT\u00f6\u00f6v\u00f5imetoetuse p\u00e4evam\u00e4\u00e4r 1. aprillist 2023 on 18.60 eurot ja\nosalise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetoetuse suuruseks on 57% kehtivast p\u00e4evam\u00e4\u00e4rast\n(keskmiselt 318.06 eurot kuus) ning puuduva t\u00f6\u00f6v\u00f5ime korral 100%\nkehtivast p\u00e4evam\u00e4\u00e4rast (keskmiselt 558 eurot kuus).\n\n\u00a0\n\n4. SOTSIAALKAITSE INFOS\u00dcSTEEMI KANTUD 2022. AASTA ISIKUSTATUD\nSOTSIAALMAKSU PENSIONIKINDLUSTUSE OSA KESKMISE SUURUSE KINNITAMINE\nEsitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo\nT\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nEeln\u00f5u esitatakse eelmisel kalendriaastal t\u00f6\u00f6tanud inimesele\npensionikindlustuse kindlustusosaku arvutamiseks, samuti eelmisel\nkalendriaastal t\u00f6\u00f6tanud pension\u00e4ridele ja pensionile siirduvatele\ninimestele kindlustusosa suuruse arvutamiseks.\n\nEelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse\nosa keskmise suuruse kinnitab valitsus hiljemalt jooksva aasta 20.\nm\u00e4rtsil ning seda rakendatakse pensioni m\u00e4\u00e4ramisel ja\n\u00fcmberarvutamisel t\u00e4htajaga alates 1. aprillist.\n\n2022. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa\nkeskmiseks suuruseks kinnitatakse 3786,82 eurot.\n\nPensionikindlustatu 2022. aasta kindlustusosaku leidmiseks jagatakse\ntema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse\nosa isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise\nsuurusega, mis on 3786,82 eurot. Kui pensionikindlustatu isikustatud\nsotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on 3786,82\neurot, on tema kindlustusosak 1,000. Kui isikustatud sotsiaalmaksu\nriikliku pensionikindlustuse osa suurus on suurem, n\u00e4iteks 7573,64\neurot, on tema kindlustusosak 2,000. Kui pensionikindlustatu\nisikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on\nn\u00e4iteks 1893,41 on tema kindlustusosak 0,500.\n\nEelmisel kalendriaastal sai sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 759 114\nisikut ning pension\u00e4ridel oli t\u00f6\u00f6suhteid 134 280 korral.\n\n\u00a0\n\n5. VABARIIGI VALITSUSE 4. NOVEMBRI 2016. A M\u00c4\u00c4RUSE NR 121\n\"KASVUHOONEGAASIDE LUBATUD HEITKOGUSE \u00dcHIKUTEGA KAUPLEMISE\nENAMPAKKUMISEL SAADUD TULU KASUTAMISE JA ARUANDLUSE \u00dcLDTINGIMUSED\"\nMUUTMINE\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\n\u00a0T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nMuudatus pikendab perioodi 2013-2020 heitkoguste enampakkumisel saadud\nkauplemistulu kasutamist \u00fche aasta v\u00f5rra 2024. aasta 30 novembrini.\nMuudatus on tingitud viimaste aastate kriiside m\u00f5jul toimunud\netten\u00e4gematutest muudatustest meetmete ja projektide ellu viimisel.\nEnampakkumistulust saadud vahendite parimaks kasutamiseks tuleb\npikendada nende kasutamiseks lubatud aega.\n\n\u00dchtlasi v\u00e4heneb meetmete ja projektide aruandlusega seotud\nb\u00fcrokraatia. Kvartaliaruandlus asendatakse poolaastaaruandlusega.\n\nSamuti s\u00e4testatakse s\u00f5naselgelt, et keskkonnaministeerium esitab\nkasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse \u00fchikutega kauplemise\nenampakkumisel saadud tulu kasutamise aruande valitsusele ja Euroopa\nKomisjonile.\n\n\u00a0\n\n6. N\u00d5MME-MUSTAM\u00c4E MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\n\u00a0T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nTallinnas muudetakse olemasoleva N\u00f5mme-Mustam\u00e4e maastikukaitseala\nkaitse-eesm\u00e4rke ja kaitsekorda ning t\u00e4psustatakse kaitseala piiri.\n\nKaitseala kogupindala on 199,9 hektarit, millest eramaa moodustab 7,1\nhektarit. Hetkel on kaitse all 200,9 hektarit. Kaitseala pindala\nv\u00e4heneb 1 hektari v\u00f5rra, sest ala piir viiakse vastavusse\np\u00f5hikaardi ja maa\u00fcksuste piiridega, lisaks piiritletakse kaitseala\nservadest v\u00e4lja alad, kus pole looduskaitset vajavaid v\u00e4\u00e4rtusi.\nUusi eraomanduses olevaid maa\u00fcksusi t\u00e4iendavalt kaitse alla ei\nv\u00f5eta, kuid piiri korrigeerimisel suureneb pisut kaitseala osakaal\njuba kaitse all olevatel eramaadel. Tsoneeringut ei muudeta, kaitseala\nkuulub piiranguv\u00f6\u00f6ndisse.\n\nKaitsekorras suuri muudatusi ei tehta. Peamine muudatus on seotud\nmetsa majandamisega, sest kaitsealal keelatakse linnametsa olulise\nrekreatiivse ja elupaigalise t\u00e4htsuse kaitseks t\u00e4ielikult\nuuendusraie. T\u00e4psustatakse rahva\u00fcrituse korraldamise ning telkimise\nja l\u00f5kke tegemisega seonduvat regulatsiooni.\n\n\u00a0\n\n7. VILSANDI RAHVUSPARGI KAITSE-EESKIRI\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\nT\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nMuudetakse Vilsandi rahvuspargi kaitsekorda, et tagada parem metsa-,\nsoo- ja mereelupaigat\u00fc\u00fcpide, alal esinevate kaitsealuste liikide\nning milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtusliku maastiku kaitse.\n\nVilsandi rahvuspargi pindala on 48 594,6 hektarit. Kaitseala pindala\nsuureneb 24 712,5 hektarit, sellest: 20 369,9 hektarit on varem\nkaitseta ala, seal hulgas 19 739,8 hektarit L\u00e4\u00e4nemeri ning 550,9\nhektarit eramaa, 4357,2 hektarit on varem kaitse all olnud Tagam\u00f5isa\nhoiualana ja Karala-Pilguse hoiualana. Laiendus maismaal on hariliku\nluuderohu, hariliku jugapuu ning silmj\u00e4rvika kasvualade,\nmetsaelupaigat\u00fc\u00fcpide, poollooduslike koosluste ja kultuurip\u00e4randi\nkaitseks.\n\nKitsekorras olulisemate muudatustena suurendatakse liikumispiiranguid\nlaidudel, v\u00e4hendatakse loodusreservaatide ulatust ning loobutakse\nliikumispiirangutest merikotka ja kassikaku elupaigas. Piiratakse\nnakkev\u00f5rguga kalap\u00fc\u00fcki Uudepanga lahes kirjuhaha talvitusalal, et\nv\u00e4hendada kaasp\u00fc\u00fcgi ohtu.\n\nMuudetakse piiranguv\u00f6\u00f6ndisse ehitamise p\u00f5him\u00f5tet, lubades ilma\nkoosk\u00f5lastamise n\u00f5udeta \u00f5uemaal sellise rajatise p\u00fcstitamist,\nmillega ei kaasne ehitusteatise v\u00f5i ehitusloa esitamise kohustust.\n\nKaitseala valitseja n\u00f5usolekul lubatakse piiranguv\u00f6\u00f6ndis ehitamist\nka kohtadesse, kus varem pole ehitisi olnud, kui see sobitub\nv\u00e4ljakujunenud asustusstruktuuriga ja ei kahjusta kaitse-eesm\u00e4rke.\n\nLinnustiku h\u00e4irimise v\u00e4hendamiseks keelatakse jetiga s\u00f5itmine.\nPiiratakse lohesurfi Uudepanga lahel kirjuhaha talvitusalal. Kogu alal\nhakkavad kehtima piirangud jahipidamisele. Raietele seatakse ajaline\npiirang.\n\n\u00a0\n\n8. PANGA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\nT\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nM\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5uga viiakse kaitsekord koosk\u00f5lla\nlooduskaitseseadusega. Muudetakse olemasoleva maastikukaitseala\nkaitse-eesm\u00e4rke ja kaitsekorda ning kaitseala v\u00e4lispiiri ning\ntsoneeringut, et tagada parem ranniku- ja metsakoosluste ning\nkaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndi\nlaiendamisega tagatakse panga vertikaalse osa terviklik kaitse ning\nlaiendatakse kaitseala K\u00fcdema lahe hoiuala arvelt, et tagada vanade\nloodusmetsade kaitse.\n\nPanga maastikukaitseala pindala on kokku 148 hektarit. Kaitseala\npindala suureneb kokku 121,5 hektarit.\n\nLaienemine toimub 121,9 ha K\u00fcdema lahe hoiuala arvelt (metsa- ja\nrannikukooslused ) ja 0,9 ha uue kaitseta ala arvelt\n(rannikukooslused, p\u00f5ld, mets). Kaitseala l\u00e4\u00e4ne- ja p\u00f5hjapiiril\ntoimub piiri korrigeerimine, mis \u00fchildatakse mere poolt uuesti\nrannajoonega.\n\nV\u00f5rreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga suureneb kaitseala eraomandisse\nkuuluvatele maadele ulatuv sihtkaitsev\u00f6\u00f6nd pindala kokku 118,3 ha,\nmille riigile omandamise hind on ligikaudu 473 840 eurot.\n\nP\u00e4rast m\u00e4\u00e4ruse j\u00f5ustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek\nmuuta K\u00fcdema lahe loodus- ja linnuala piire ja loodusala\nkaitse-eesm\u00e4rke.\n\n\u00a0\n\n9. MALLUSTE LOODUSKAITSEALA MOODUSTAMINE JA KAITSE-EESKIRI\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\nT\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nM\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5uga moodustakse Malluste m\u00e4nnikutest Malluste\nlooduskaitseala, korrigeerides ala v\u00e4lispiiri ja kehtestatakse\najakohastatud kaitsekord. Kaitseala peamine v\u00e4\u00e4rtus on Malluste\nm\u00e4nnikud ning seal elav kaitsealune mardikaliik m\u00e4nnisinelane,\nsamuti kasvab alal kaitsealune taimeliik tulmepunane neiuvaip.\n\nKaitseala asub Valga maakonnas Valga vallas Koiva k\u00fclas, ning selle\npindala on 75,6 hektarit, millest enamik (71,35 ha) on riigimaa. Kogu\nkaitseala on tsoneeritud sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndisse, kus on edaspidigi\nlubatud viibida, jahti pidada ja metsasaadusi korjata. Telkimine ja\nl\u00f5kke tegemine on lubatud ettevalmistatud kohtades. Majandustegevus,\nloodusvarade kasutamine ja ehitamine ei ole lubatud.\n\n\u00a0\n\n10. K\u00d5RVEMAA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\nT\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nM\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5uga viiakse 2004. a kinnitatud kaitse-eeskiri\nkoosk\u00f5lla looduskaitseseadusega, muudetakse kaitsekorda nii et see\ntagaks paremini niidu,- soo- ja metsaelupaigat\u00fc\u00fcpide, magevee\nelupaikade ning kaitsealuste liikide, n\u00e4iteks kalju- ja merikotka\nning must-toonekure ja nende elupaikade kaitse ning laane- ja\nsalumetsade kaitse.\n\nPlaneeritava K\u00f5rvemaa maastikukaitseala kogupindala on 20 523,3\nhektarit, millest 2822,9 hektarit asub eramaal, 17 654,3 hektarit\nriigimaal, 12,7 hektarit munitsipaalmaal, 2,4 hektarit segaomandis\noleval maal ja 31 hektarit j\u00e4tkuvalt riigi omandis oleval maal.\nKaitseala koosneb kolmeteistk\u00fcmnest sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndist ja \u00fchest\npiiranguv\u00f6\u00f6ndist. Planeeritavate sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndite pindala on 14\n360,7 hektarit, planeeritava piiranguv\u00f6\u00f6ndi pindala on 6162,6\nhektarit. Kaitseala pindala v\u00e4heneb 130,1 hektari v\u00f5rra. Kaitsealast\nj\u00e4etakse v\u00e4lja servaalad, kus looduskaitseline v\u00e4\u00e4rtus puudub,\nn\u00e4iteks \u00f5uealad ja tiheasustusega alad J\u00e4neda, Nelij\u00e4rve, Aegviidu\nja Pikaveski piirkonnas. Lisaks on tegemist piiri \u00fchtlustamisega\np\u00f5hikaardi ja maa\u00fcksuste piiridega.\n\nKaitsealal suurendatakse rahva\u00fcrituste osav\u00f5tjate arvu ja\nt\u00e4psustatakse liikumispiiranguid. Varem oli ajaline liikumispiirang\nkehtestatud ainult P\u00f5hjaku sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndis 15. veebruarist 31.\njuulini. N\u00fc\u00fcd lisanduvad sellele samade kuup\u00e4evadega ka Kautla ja\nKilingi sihtkaitsev\u00f6\u00f6nd, et tagada ka nendes v\u00f6\u00f6ndites kaljukotka\nh\u00e4irimatu pesitsemine. Lisaks kehtestatakse liikumispiirang Liivoja\nsihtkaitsev\u00f6\u00f6ndis 15. m\u00e4rtsist 31. augustini, et tagada\nmust-toonekure h\u00e4irimatu pesitsemine. Lubatakse kaitseala valitseja\nloal loodusliku veere\u017eiimi taastamist, mis varem oli keelatud.\nKaitseala valitseja n\u00f5usolekul lubatakse piiranguv\u00f6\u00f6ndis lageraie\nhalli lepa enamusega puistus langi pindalaga kuni 1 ha ja turberaie\nlangi pindalaga kuni 2 ha. Varem oli piiranguv\u00f6\u00f6ndis keelatud\nuuendusraie, v\u00e4lja arvatud turberaie perioodiga v\u00e4hemalt 40 aastat.\nKaitsealal keelatakse linnujaht.\n\n\u00a0\n\n11. VARBOLA RANNAMOODUSTISTE MAASTIKUKAITSEALA MOODUSTAMINE JA\nKAITSE-EESKIRI\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\nT\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nKaitseala asub Rapla maakonnas M\u00e4rjamaa vallas P\u00f5lli ja\nRisu-Suurk\u00fcla k\u00fclas. Maastikukaitseala eesm\u00e4rk on pinnavormi ja\n\u00fcksikobjektide kaitse, Varbola linnam\u00e4e, maastikuvaadete ja\npool-looduslike koosluste s\u00e4ilimine ning elustiku mitmekesisuse, sh\nkaitsealuste liikide kaitse.\n\nKaitseala pindala on kokku 805,4 hektarit. Kaitseala pindala v\u00e4heneb\n130,8 hektari v\u00f5rra, kusjuures eramaa pindala v\u00e4heneb 119,3 hektarit\nja riigimaa pindala v\u00e4heneb 11 hektarit. Kaitsealalt arvatakse v\u00e4lja\nkatastri\u00fcksused, millel otsest v\u00e4\u00e4rtust kaitseala seisukohalt ei\nole, kuna tegu on kultuurkooslustega v\u00f5i sekundaarsete ja\najalooliselt mittemetsamaaga. Uus kaitseala pindala on 674,6 hektarit.\n\nEdaspidi lubatakse valitseja n\u00f5usolekul piiranguv\u00f6\u00f6ndis lageraiet\nhall-lepikus kuni 1 ha ja kuusikus kuni 0,5 ha suuruse langina senise\n2 ha asemel ning turberaiet (v\u00e4lja arvatud veerraie v\u00f5i veerraie\ntaoline lageraie) 2 ha suuruse langina senise 5 ha asemel. Laanep\u00fc\u00fc\nelupaigas on uuendusraie keelatud, harvendusraiel tuleb j\u00e4tta\nv\u00e4hemalt 10% looduslikke harvendamata metsaosi.\n\n\u00a0\n\n12. MATSALU RAHVUSPARGI KAITSE-EESKIRI\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\nT\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nEeln\u00f5uga viiakse Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri koosk\u00f5lla\nlooduskaitseseadusega, tagatakse v\u00e4\u00e4rtuste parem kaitse, muudetakse\nkaitsekorda lihtsamaks ja selgemaks.\n\nRahvuspargi kaitse-eesm\u00e4rk on Matsalu lahe ja roostiku ning neid\n\u00fcmbritsevate niitude ja metsade ning saarerikka V\u00e4inamere\nbioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, ohustatud elupaigat\u00fc\u00fcpe,\nkaitsealuseid liike, rahvusvahelise t\u00e4htsusega veelindude\nr\u00e4ndepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja\ntoitumisalasid, L\u00e4\u00e4ne-Eestile iseloomulikke k\u00fclamaastikke ja\nkultuurip\u00e4randit, sealhulgas rahvakultuuri, taluarhitektuuri ja\nasustusstruktuuri, tagades nende s\u00e4ilimise, taastamise, uurimise,\ntutvustamise ja arengule kaasaaitamise.\n\nRahvuspargis on eeln\u00f5u j\u00e4rgi 29 sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndit, 2\npiiranguv\u00f6\u00f6ndit ja 5 reservaati. Rahvuspargis on eeln\u00f5u j\u00e4rgi\nMatsalu rahvuspargi pindala on 49 481,4 hektarit, sellest mereala 27\n773 hektarit. Rahvuspargist arvatakse v\u00e4lja 61,2 hektarit ja\nrahvuspargiga liidetakse 679,5 hektarit, millest 38 hektarit on seni\nkaitseta maa, \u00fclej\u00e4\u00e4nu oli juba kaitse all V\u00e4inamere ja Haeska\nhoiualana ning merikotka p\u00fcsielupaigana.\n\nOlulisemad muudatused kaitsekorras - Keelatakse linnujaht ja\nmuudetakse jahipidamise regulatsioon selgemaks. Kalap\u00fc\u00fcgi\nregulatsioon arvestab rohkem linnustiku kaitse vajadusega,\nkutselistele kaluritele l\u00e4hevad p\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalused rangemaks\neelk\u00f5ige Saarte ja V\u00e4inamere sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndites, kus kalap\u00fc\u00fcgil\ntuleb arvestada lindudele tundliku perioodi ja alaga. J\u00f5gedel\ntsoneeritakse piiranguv\u00f6\u00f6ndisse j\u00f5el\u00f5igud, kus v\u00f5imaldatakse\nharrastuslikku kalap\u00fc\u00fcki kevadel. V\u00e4hendatakse liikumispiiranguid\naladel, kus need ei olnud p\u00f5hjendatud ning seda nii maismaal kui ka\nmerel. Edaspidi ei pea koosk\u00f5lastama \u00f5uemaal elamu teenindamiseks\nvajaliku v\u00e4ikeehitise p\u00fcstitamist. Raiete tegemisel v\u00e4hendatakse\nlangi pindala, seatakse lisatingimused langi uuenemisele ja ajaline\npiirang raie tegemisele. Karmistatakse biotsiidi, taimekaitsevahendi\nja v\u00e4etise kasutamist, ilma kaitseala valitseja n\u00f5usolekuta tohib\np\u00f5llumaal kasutada ainult mahep\u00f5llumajanduses kasutamiseks lubatud\naineid.\n\n\u00a0\n\n13. KURGJA-LINNUTAJA MAASTIKUKAITSEALA MOODUSTAMINE JA KAITSE-EESKIRI\nEsitaja: keskkonnaminister Madis Kallas\nT\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\n\nEeln\u00f5ukohase m\u00e4\u00e4rusega uuendatakse olemasoleva vana kaitsekorraga\nkaitseala kaitsekorda, m\u00e4\u00e4ratakse tsoneering, t\u00e4iendatakse\nkaitse-eesm\u00e4rke, t\u00e4psustatakse ala piire, moodustatakse\nKurgja-Linnutaja maastikukaitseala ja kehtestatakse uus\nkaitse-eeskiri.\n\nKaitseala asub P\u00e4rnu maakonnas P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas Kurgja k\u00fclas.\nMaastikukaitseala pindala on 76,2 hektarit, v\u00f5rreldes kehtivate\npiiridega v\u00e4heneb see 27,6 hektari v\u00f5rra. 7,5 hektarit kaitsealast\narvatakse alaga piirnevasse P\u00e4rnu j\u00f5e hoiualasse.\n\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud pindala v\u00e4henemine on tingitud piiride tehnilisest\nkorrigeerimisest ja sellest, et kaitsealast j\u00e4etakse v\u00e4lja \u00f5uemaad\nja katastri\u00fcksused, mis ei kuulu ajalooliselt Kurgja-Linnutaja\ntalukompleksi hulka ning kus ei asu looduskaitseliselt v\u00e4\u00e4rtuslikke\nkooslusi ega liikide elupaiku.\n\nOsa metsaala arvatakse range kaitse alla ja seal ei ole edaspidi\nmetsaraie lubatud. Piiranguv\u00f6\u00f6ndis v\u00f5ib edaspidi metsi majandada\nuuendusraietest vaid h\u00e4ilraiega. Ehitamise osas leevendatakse\nehituskeeluv\u00f6\u00f6ndisse ehitamist. Varasema keelu asemel v\u00f5imaldab uus\nkaitsekord kaaluda rajatiste p\u00fcstitamist kaitseala valitseja\nn\u00f5usolekul ka ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndisse.\n\n\u00a0\n\n14. RAHA ERALDAMINE VABARIIGI VALITSUSE RESERVIST\nJUSTIITSMINISTEERIUMILE EESTI VABARIIGI ESINDAMISEGA SEOTUD KULUDE\nKATMISEKS ELA USA, INC. JA EESTI VABARIIGI VAHEL TOIMUVA ALALISE\nVAHEKOHTU MENETLUSE RAAMES\nEsitaja: rahandusminister Annely Akkermann\nT\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u\n\nRahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse reservist 150 000\neurot justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks ELA USA,\nInc. vs Eesti Vabariigi vahel toimuvas Alalise Vahekohtu\narbitraa\u017eimenetluses nr 2018-42. Taotletava summa moodustab vahekohtu\nmakse kulud. Eraldatud summat on vaja kasutada kuni vahekohtumenetluse\nl\u00f5puni.\n\nAlalise Vahekohtu menetluses on ELA USA, Inc. 30.08.2019 hagi Eesti\nVabariigi vastu seoses 1997- 2006 toimunud Lennusadama ja selle\nmaa-alaga seotud \u00f5iguslike vaidlustega.\n\nT\u00e4naseks on vahekohtumenetluses esitatud poolte kirjalikud seisukohad\nning peetud vahekohtu istungid. Menetlus on j\u00f5udnud faasi, kus\nvahekohus kirjutab otsust. Otsuse tegemise aeg ei ole veel teada.\n\n\u00a0\n\n15. VOLITUS AKTSIASELTSI EESTI LOOTS L\u00d5PETAMISEKS\nEsitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut\nT\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u\n\nMajandus- ja taristuministrile antakse volitus otsustada ASi Eesti\nLoots l\u00f5petamine, kuna 1. juulist v\u00f5tab aktsiaseltsi tegevuse \u00fcle\nriigilaevastik.\n\nRiigilaevastik hakkab alates 1. juulist osutama riigile kuuluvate\nvees\u00f5idukite haldamise ja arendamise, tehnilise juhtimise ja\nmeeskonna juhtimise teenust, ujuvnavigatsioonim\u00e4rgistuse paigaldamise\nja haldamise teenust ning lootsiteenust, samuti hakkab riigilaevastik\ntegelema j\u00e4\u00e4murdet\u00f6\u00f6dega.\n\n\u00a0\n\n16. \u201eEESTI MAAELU ARENGUKAVA 2014\u20132020\u201d MUUDATUSETTEPANEKUTE\nHEAKSKIITMINE JA VOLITUSE ANDMINE\nEsitaja: maaeluminister Urmas Kruuse\nT\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u\n\nEeln\u00f5u kohaselt kiidetakse heaks \u201cEesti maaelu arengukava\n2014\u20132020\u201d k\u00fcmnendad muudatusettepanekud\n\nArengukava h\u00f5lmab perioodi 2014\u20132022. Aastad 2021 ja 2022 on n.\u00f6\n\u00fcleminekuaastad uuele Euroopa Liidu (EL) \u00fchise\np\u00f5llumajanduspoliitika (\u00dcPP) perioodile. Arengukava kaasrahastatakse\nEuroopa Maaelu Arengu P\u00f5llumajandusfondist (EAFRD) ja Euroopa Liidu\ntaasterahastust (EURI). Arengukava vahendeid on v\u00f5imalik kasutada\nkuni 2025. a 31. detsembrini, mist\u00f5ttu on veel ka aastatel\n2023\u20132025 v\u00f5imalik vabade vahendite olemasolu korral korraldada\nmeetmete taotlusvoorusid.\n\nArengukava sisaldab kokku 17 meedet (sh tehniline abi) ja 41 tegevuse\nliiki.\n\n2023. a m\u00e4rtsiks on k\u00f5ik meetmed rakendunud, arengukava avaliku\nsektori kogueelarvest, kogusummas 1 299 980 292 eurot, on 2023. a 28.\nveebruari seisuga \u00e4ra kasutatud (s.t. toetusesaajatele v\u00e4lja\nmakstud) 1 032 996 966 eurot, mis teeb arengukava finantsplaani\nt\u00e4itmise protsendiks 79,5.\n\nMitmete arengukava meetmete rakendamine on j\u00f5udnud l\u00f5pusirgele,\nmist\u00f5ttu on m\u00f5istlik suunata nendes kasutamata j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i\npotentsiaalselt kasutamata j\u00e4\u00e4vad vahendid meetmetesse, kus on veel\n2023. aastal kavas korraldada taotlusvoorusid ning mille puhul on\ntaotlejate huvi toetuse saamise vastu p\u00fcsivalt k\u00f5rge.\n\nLisavahendeid saavad nii p\u00f5llumajandustootmise ning\np\u00f5llumajandustoodete t\u00f6\u00f6tlemise ja turustamise\ninvesteeringutoetused, samuti noorte p\u00f5llumajandustootjate tegevuse\nalustamise, n\u00f5ustamisteenuste osutamise ning kvaliteedikavade\ntoetused.\n\nJ\u00e4rgnevalt esitatakse muudatused heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.\n\n17. EESTI KODAKONDSUSE ANDMINE (5 ISIKUT)\nEsitaja: siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets\nT\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u\n\nSiseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 5 inimesele\ntingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 2 on\npraegu L\u00e4ti ja 3 Venemaa kodanikud.\n\n\u00a0\n\n18. EESTI KODAKONDSUSE ANDMINE (35 ISIKUT)\nEsitaja: siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets\nT\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u\n\nSiseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 35 isikule\ntingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist \u00fcks on\npraegu Maroko, \u00fcks T\u00fcrgi, \u00fcks Aserbaid\u017eaani, \u00fcks Valgevene, kaks\nIisraeli ja 29 Venemaa kodanikud.\n\n\u00a0\n\n19. EESTI SEISUKOHAD WINDSORI RAAMISTIKUGA SEOTUD N\u00d5UKOGU OTSUSTE\nEELN\u00d5UDE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE \u00dcHENDKUNINGRIIGI EUROOPA LIIDUST\nV\u00c4LJAASTUMISE LEPINGUS ETTE N\u00c4HTUD N\u00d5UANDET\u00d6\u00d6R\u00dcHMA TOIMIMISE\nREEGLEID\nEsitaja: v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu\nT\u00fc\u00fcp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu \u00f5igusakti eeln\u00f5u kohta\n\nEuroopa Liidu ja \u00dchendkuningriigi vaheline lahkumislepe ja selle osa\n- P\u00f5hja-Iiri protokoll - j\u00f5ustusid 1. veebruaril 2020. P\u00f5hja-Iiri\nprotokolli eesm\u00e4rgiks \u00dchendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust\noli soodustada Iiri Vabariigi ja P\u00f5hja-Iirimaa vahelist koost\u00f6\u00f6d,\nhoida \u00e4ra nende vahelise f\u00fc\u00fcsilise piiri teke, kaitsta Suure Reede\nkokkulepet ning \u00fchtlasi tagada, et Euroopa Liidu siseturg ja\ntolliliit oleksid kaitstud. Selleks sisaldab protokoll s\u00e4tteid, mis\nk\u00e4sitlevad siseturu, tolliliidu, k\u00e4ibemaksu, energeetika ja\nriigiabiga seotud k\u00fcsimusi. Lahkumisleppe rakendamisel on ilmnenud\nmitmeid probleeme, mis on kaasa toonud \u00f5igusliku ebakindluse\nP\u00f5hja-Iirimaa elanikele ja ettev\u00f5tetele.\n\nNende probleemide lahendamiseks t\u00f6\u00f6tasid Euroopa Liit ja\n\u00dchendkuningriik \u00fchiselt v\u00e4lja protokolli muudatused, millele pandi\nnimeks Windsori raamistik. Lahendused on leitud olemasoleva\nlahkumisleppe raames arvestades osapoolte legitiimseid muresid.\nWindsori raamistik v\u00f5imaldab efektiivselt vastata P\u00f5hja-Iiri\ninimeste ootustele, kaitsta 1998. aasta Suure Reede kokkulepet, tagada\nEuroopa Liidu siseturu ja tolliliidu kaitse ning \u00fchtlasi s\u00e4ilitada\nP\u00f5hja-Iirimaa osalemise \u00dchendkuningriigi siseturul.\n\nSellest tulenevalt esitab v\u00e4lisministeerium valitsusele Eesti\nseisukohad Windsori raamistikuga seotud n\u00f5ukogu otsuste eeln\u00f5ude\nkohta, mis on osa Windsori raamistiku kokkuleppest ning millega\nmuudetakse \u00dchendkuningriigi Euroopa Liidust v\u00e4ljaastumise lepingus\nette n\u00e4htud EL-UK \u00fchiste t\u00f6\u00f6r\u00fchma toimimise reegleid.\n\n\u00a0\n\n20. EESTI SEISUKOHAD EUROOPA LIIDU V\u00c4LISASJADE N\u00d5UKOGU RAAMES\nTOIMUVAL V\u00c4LISMINISTRITE 20. M\u00c4RTSI 2023. A ISTUNGIL NING KAITSE- JA\nV\u00c4LISMINISTRITE 20. M\u00c4RTSI 2023. A \u00dcHISISTUNGIL NING INFORMATSIOON\nEUROOPA LIIDU PIIRAVATE MEETMETE KOHTA\nEsitaja: kaitseminister Hanno Pevkur, v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu\nT\u00fc\u00fcp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu N\u00f5ukogu istungil\n\n20. m\u00e4rtsil 2023. aastal toimub Euroopa Liidu v\u00e4lisministrite\nkohtumine Br\u00fcsselis, kus p\u00f5hiteemadena tulevad aruteluks Vene\nagressioon Ukrainas ja Tuneesia. P\u00e4evakajalise punktina on\nplaneeritud arutada arenguid Iraanis ja Euroopa Liidu tegevuskava\nrakendamist s\u00f5ja tagaj\u00e4rgedega toime tulemiseks.\n\nP\u00e4rastl\u00f5unal toimub v\u00e4lis- ja kaitseministrite \u00fchiskohtumine, kus\nteemaks strateegilise kompassi rakendamine ja Euroopa Liidu s\u00f5jaline\ntoetus Ukrainale, sh Eesti algatatud Euroopa Liidu laskemoona \u00fchise\nhankimise k\u00fcsimus.\n\nEestit esindab v\u00e4lisministrite kohtumisel v\u00e4lisminister Urmas\nReinsalu. V\u00e4lis- ja kaitseministrite \u00fchiskohtumisel esindavad Eestit\nv\u00e4lisminister Urmas Reinsalu ja kaitseminister Hanno Pevkur.\n\nValitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo\n\n [tel:]\n press@riik.ee \n\nLoobu uudiskirja tellimusest\n[https:\/\/valitsus.ee\/newsletter\/confirm\/remove\/509\/istungi_paevakord\/167890\n8653\/spuh57OeFGgw72zLFXLR_VMnqzb1EylQTKmgqWA8f5A]"}
{"text":"V\u00f5rklaev: \u00abKatuserahade jama l\u00f5peb \u00e4ra\u00bbKoalitsiooni loovad erakonnad \u00fctlesid p\u00e4rast eilseid koalitsioonik\u00f5nelusi antud pressikonverentsil, et nende plaan on kaotada senine katuseraha jagamise s\u00fcsteem ja asendada see regionaalsete toetustega, mis ka p\u00e4riselt oma eesm\u00e4rki t\u00e4idavad.\nTeisip\u00e4eval ja kolmap\u00e4eval arutlesid Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200 regionaalpoliitika, majanduse ja maaelu k\u00fcsimuste \u00fcle. \u00dche suurema asjana otsustasid koalitsiooni loovad erakonnad, et katuseraha jagamine tuleks \u00e4ra l\u00f5petada ning hakata tegelema regionaalsete investeeringute jagamisega.\nReformierakonna esindaja Mart V\u00f5rklaev t\u00f5des, et nemad on juba aastaid olnud seda meelt, et katuseraha ei peaks jagama. Tema s\u00f5nul peaks k\u00f5igil olema v\u00f5rdne v\u00f5imalus regionaalsete investeeringute jagamises osaleda ning neid taotleda. \u00abKatuserahade jama l\u00f5peb \u00e4ra ja tulevad regionaalsed investeeringud,\u00bb s\u00f5nas ta. Postimehele antud kommentaaris s\u00f5nas ta, et kuna 2023. aasta eelarve on juba \u00e4ra otsustatud ja paljud saadikud katuseraha \u00e4ra jaganud, tuleks asi jutuks v\u00f5tta j\u00e4rgmist riigieelarvet kokku pannes. \u00abMa v\u00e4ga loodan, et me selleni ka j\u00f5uame. Mitte liiga hea kultuur riigikogus l\u00f5ppeb,\u00bb \u00fctles ta.\n\u00a0\nOtsivad m\u00f5jukat lahendust\nEesti 200 esindaja Margus Tsahkna lausus, et s\u00f5na \u00abkatuseraha\u00bb on \u00e4ra rikutud, kuna selle taha on peidetud kergelt \u00f6eldes korruptiivne ja imelik tegevus, mida riigikogu aina suuremas mahus teeb. Ka tema leiab, et teema tuleb ette v\u00f5tta siis, kui hakatakse menetlema j\u00e4rgmist riigieelarvet. Tema s\u00f5nul tahab loodav koalitsioon tegeleda p\u00e4riselt regionaalsete investeeringutega, mis ka tegelikult regiooni muutust toovad. Investeeringud peavad p\u00f5hinema regiooni enda huvidel ning tegevus peab olema l\u00e4bipaistev. \u00abEesti 200 on v\u00e4ga selgel seisukohal, et katuseraha puistamine enne valimisi m\u00f5juv\u00f5imu ostmiseks v\u00f5i milleks iganes tuleb \u00e4ra j\u00e4tta. See ei tohi olla selle koalitsiooni kultuuri osa,\u00bb \u00fctles Tsahkna.\nKa sotside esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets kiitis idee heaks. \u00abKui meil on v\u00f5imalik siin kokku leppida p\u00e4ris regionaalsetes investeeringutes, mis ka m\u00f5ju omavad, on palju m\u00f5istlikum seda nii teha,\u00bb lisas ta.\nOpositsioon on skeptiline\nSeni parlamendis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni juhtinud Henn P\u00f5lluaas \u00fctles Postimehele, et katuseraha teema t\u00f5statamisega soovib loodav v\u00f5imuliit t\u00e4helepanu k\u00f5rvale suunata olulistelt asjadelt. \u00abSee on nii t\u00fchine probleem, aga see on alati h\u00e4sti suureks puhutud ja tegelikult varjutab suuri asju, kuhu ja milleks riigi ja maksumaksja raha kasutatakse. Minu meelest see on t\u00e4iesti m\u00f5ttetu asendustegevus,\u00bb r\u00e4\u00e4kis P\u00f5lluaas, lisades, et erinevalt riigieelarvest on katuseraha puhul konkreetselt n\u00e4ha, milline saadik kuhu, kelle jaoks ja kui palju raha suunas.\n\n  Omavalitsustele rohkem v\u00f5imu \n  Regionaalpoliitikat arutades tuli koalitsioonik\u00f5nelustel jutuks ka see, kuidas kohalikke omavalitsusi rohkem toetada.\nMart V\u00f5rklaev s\u00f5nas, et \u00fche m\u00f5ttena arutati n\u00e4iteks kohalikke makse. \u00abMa ise tunnetan seda, et igasuguste uute maksude tegemisel peab l\u00f5puks vaatama, kui efektiivsed need on ning kui palju ressurssi ja b\u00fcrokraatiat kulub nende kokkukorjamiseks,\u00bb lausus ta.\nSamuti on \u00fcheks suureks teemaks maamaks, mis on aastaid olnud probleem. Koalitsioonis arutati, et asjaga v\u00f5iks edasi minna ning anda omavalitsustele suurem autonoomia ise maamaksu baasi otsustada.\nMargus Tsahkna lisas, et m\u00f5ttekoht on see, kuidas tekitada omavalitsustele iseseisvat tulubaasi ning neid motiveerida, et nende territooriumidele tekiks rohkem t\u00f6\u00f6stust, mille pealt just neile laekuks rohkem tulu.\n\nSamuti on katuseraha tema arvates ainus v\u00f5imalus opositsioonil kuidagi regionaalarengule kaasa aidata. \u00abNii kaua kui EKRE on olnud opositsioonis, ei ole mitte iialgi \u00fchtegi meie ettepanekut riigieelarve osas kuulda v\u00f5etud. See oli v\u00e4ike pisku, mida opositsioon sai omalt poolt anda, n\u00fc\u00fcd aga v\u00f5eti see v\u00f5imalus \u00e4ra.\u00bb\nP\u00f5lluaasa s\u00f5nul ei ole Eesti maapiirkondade tulevik \u00fclem\u00e4\u00e4ra helge. \u00abReformierakond on 20 aastat v\u00f5imul olnud, meil ei ole mingisugust regionaalpoliitikat, Eesti muud piirkonnad surevad v\u00e4lja. Mina ei usu, et nad n\u00fc\u00fcd muudavad ennast ja hakkavad midagi tegema.\u00bb\nIsamaa esimees Helir-Valdor Seeder s\u00f5nas Postimehele antud kommentaaris, et vahet tuleb teha erineval katuserahal, kuid k\u00f5nealune s\u00f5num puudutab kolme kuni viit miljonit eurot, mida erakonnad on jaganud riigikogus eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus. Seedri hinnangul on see olnud eelarveprotsessi k\u00f5ige l\u00e4bipaistvam osa ning on lubanud saadikutel olenemata koalitsiooni v\u00f5i opositsiooni kuulumisest toetada regionaalseid organisatsioone v\u00f5i \u00fchendusi. \u00abNeed summad on alati olnud ajakirjanduse terava t\u00e4helepanu all, sest selle raha jagamine on toimunud avalikult,\u00bb s\u00f5nas ta.\nK\u00f5nelustel sisukusest puudu\nTeine sort katuseraha liigub Seedri s\u00f5nul aga ministeeriumide eelarvetes umbm\u00e4\u00e4raste m\u00e4rks\u00f5nade nagu \u00abtegevuskulud\u00bb all. \u00abNende suunamine on ainult koalitsiooni otsustada. Sealsed summad on k\u00fcmneid kordi suuremad, aga nende kasutamine j\u00e4\u00e4b avalikkusele enamasti saladuseks, sest eelarved on meelega j\u00e4etud \u00fcmmarguseks,\u00bb k\u00f5neles Seeder. \u00abPositiivseks erandiks selliste summade paljastamisel oli sotside erakonna esimehe katse jagada siseministeeriumi eelarvest raha v\u00e4ljapoole enda valitsemisala. Sellisest rahast loodav koalitsioon vaevalt et loobuda kavatseb, sest seda saab laiali jagada varjatult.\u00bb\nSeeder v\u00f5ttis kuuldu kokku s\u00f5nadega, et katuseraha teema t\u00f5statamine n\u00e4itab, et valitsusk\u00f5nelustel on puudu sisukusest, ning selle asemel et r\u00e4\u00e4kida suurtest teemadest nagu plaanitavad kuni miljardi euro suurused k\u00e4rped, esitletakse suure v\u00f5iduna kokkuleppeid m\u00f5ne miljoni euro suuruse m\u00f5juga teemadel.\nRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid s\u00f5nas uudist kuuldes, et \u00e4ra v\u00f5tta ja l\u00f5hkuda on lihtne. Regionaalsed investeeringud on palju kasu toonud v\u00e4ljapoole nn kuldset ringi j\u00e4\u00e4vatele kohalikele kogukondadele. \u00abTegemist on olnud t\u00e4pselt sihitud toetusega, mis l\u00e4inud pikalt vindunud murekohtade lahendamiseks, kuhu riigi v\u00f5i kohaliku omavalitsuse tugi ei ole mingil p\u00f5hjusel j\u00f5udnud,\u00bb s\u00f5nas Karilaid.\nTa nentis, et loodetavasti j\u00f5utakse ka tegudeni ning regionaalpoliitikale p\u00f6\u00f6ratakse tugevat t\u00e4helepanu. Samas ei andvat Reformierakonna varasemad k\u00e4igud paraku selleks lootust. \u00abKeskerakond suhtub regionaalsete investeeringute s\u00fcsteemi muutmisesse toetavalt, kui eraldatava raha hulka suurendatakse ja suurem osa sellest suunatakse maapiirkondadesse,\u00bb \u00fctles ta. Samas \u00fctles Karilaid, et p\u00e4rast Lauri Hussari (Eesti 200) intervjuud rahvusringh\u00e4\u00e4lingu saates \u00abEsimene stuudio\u00bb on ta sisulise regionaalpoliitika asjus skeptiline. Eesti 200 juhi jutust j\u00e4i talle mulje, et neljarajaliste maanteede rajamine j\u00e4tkub praeguses m\u00f5\u00f5dukas tempos ehk kolmel p\u00f5hisuunal valmivad t\u00e4nap\u00e4evased \u00fchendused prognoosi kohaselt aastaks 2103. \u00abS\u00fcdamest loodan aga, et oluliselt kiiremini liigutakse edasi Rohuk\u00fcla raudtee ehitusega, mis oli k\u00f5igi kolme l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel osaleva erakonna valimisprogrammis. Saame n\u00e4ha, kas loodavale koalitsioonile elu v\u00e4ljaspool suurlinnu ka p\u00e4riselt korda l\u00e4heb.\u00bb\n"}
{"text":"Allar Nisu: korruptsioonioht v\u00f5ib kimbutada ka v\u00e4ikevalduViimatisel haldusreformil oli mitu eesm\u00e4rki. \u00dcks neist oli muuta valitsemine l\u00e4bin\u00e4htavamaks ehk v\u00e4hendada korruptsiooniohtu. V\u00f5ib eeldada, et mida v\u00e4hem omavalitsus\u00fcksuseid, seda parem on teha nende \u00fcle j\u00e4relevalvet. Teisalt ei kao olukorras, kus m\u00e4ngus avalik v\u00f5im, korruptsioonioht l\u00f5plikult kuskile.\nKorruptsiooni v\u00f5ib defineerida kui n\u00e4htust, kus ametiisik kasutab erahuvides \u00e4ra oma ametiseisundist tulenevat v\u00f5imu ja ressursse, millele tal on juurdep\u00e4\u00e4s. Lihtsamalt \u00f6eldes teeb ta midagi sellist, mis on vastuolus avaliku \u00fclesande ausa ja erapooletu t\u00e4itmisega. Korruptsioonioht on aga olukord, kus on avaldunud tingimused nende n\u00e4htuste realiseerumiseks, kuid korruptsioon kui n\u00e4he pole l\u00f5plikult avaldunud.\nK\u00f5igil omavalitsustel on \u00fchetaolised \u00fclesanded. \u00dchine on ka, et nende t\u00e4itmiseks kasutatakse avalikke vahendeid, mist\u00f5ttu on olemas soodne pinnas korruptsiooniohu tekkeks. Samas v\u00f5ivad korruptsiooniilmingud varieeruda, sest omavalitsused erinevad nii asukoha, rahvaarvu kui ka suuruse poolest.\n\u00dcks v\u00e4iksemate valdade erip\u00e4ra v\u00f5iks olla, et inimesed, kes on aktiivsed kohaliku v\u00f5imu juures, on aktiivsed mujalgi. Inimressurss on ju piiratud.\nV\u00f5imu juures olijad v\u00f5ivad tegeleda ettev\u00f5tlusega, olla \u00e4ri\u00fchingute osanike hulgas. Luuakse MT\u00dcsid, kus toimetavad samuti aktiivsemad vallaelanikud. On tendents, et sellised inimesed satuvad ka kohaliku v\u00f5imu juurde.\nEsineb olukordi, kus n\u00e4iteks \u00fcks abikaasa on m\u00f5ne \u00e4ri\u00fchingu juhatuse liige ning teine tegev omavalitsuses. Lisaks v\u00f5ivad v\u00e4ikses vallas palgad olla v\u00e4iksemad kui linnas. Kuiv\u00f5rd inimeste soov on teenida suuremat tulu, v\u00f5idaksegi tegutseda mitmes sf\u00e4\u00e4ris: olla nii ettev\u00f5tja kui ka omavalitsusorgani liige.\nIseenesest ei ole see keelatud. Problemaatiliseks muutub olukord, kui ametiisik teeb otsuseid v\u00f5i toiminguid sellise juriidilise isiku huvides, kellega on seotud ta ise v\u00f5i tema pereliige. Olemuslikult on tegu toimingupiirangu rikkumisega, mis v\u00f5ib olla karistatav v\u00e4\u00e4r- v\u00f5i kuriteona.\nOn tulnud ette, et vallavalitsuse liige on valla esindajana ostnud omavalitsusele kaupa endaga seotud \u00e4ri\u00fchingult ning teeninud sellega tulu. Lisaks on n\u00e4iteid, kuidas vallaametnikuga seotud juriidiline isik osutab omavalitsusele teenust: n\u00e4iteks muruniitmine, lumekoristus v\u00f5i t\u00e4navapuhastus. Samuti on tulnud ette juhtumeid, kus ametiisik m\u00e4\u00e4rab valla eelarvest toetusi endaga seotud MT\u00dc-le. Esinenud on ka olukordi, kus on vallavara v\u00f5\u00f5randatud ametiisikuga seotud \u00e4ri\u00fchingule.\nProblemaatiliseks muutub olukord siis, kui ametiisik teeb otsuseid v\u00f5i toiminguid sellise juriidilise isiku huvides, kellega on seotud ta ise v\u00f5i tema pereliige.\nEeltoodud n\u00e4ited on k\u00e4sitletavad toimingupiirangu rikkumisena. K\u00fcll ei tohiks seda m\u00f5ista nii, et inimesed, kes soovivad tegutseda mitmes sf\u00e4\u00e4ris, peaksid tagasi t\u00f5mbuma. Tegevusi on v\u00f5imalik kombineerida, kuid t\u00e4hele tuleb panna, et ei tekiks vastuolu korruptsioonivastase seadusega. Ametiisik peab j\u00e4\u00e4ma ausaks ega saa seada esile enda v\u00f5i endaga seotud isiku erahuve.\nJ\u00e4rgmine v\u00e4iksemate omavalitsuste erip\u00e4ra on asjaolu, et tihti p\u00fcsitakse v\u00f5imu juures aastak\u00fcmneid. Pikaajalised v\u00f5imulolijad v\u00f5ivad tunda end mugavalt, kuna neil on kindel valijaskond, kes neid ikka ja j\u00e4lle toetab. Ei ole v\u00e4listatud, et sellisel juhul kaob filter, mis peaks tagama, et v\u00f5imulolija ei tohi libastuda, kuna see v\u00f5ib tuua tagasil\u00f6\u00f6gi j\u00e4rgmistel valimistel.\nLisaks v\u00f5ib ustava valijaskonna olemasolul ning ustavate omavalitsusorganite kaasliikmete valguses muutuda vallajuhtimine h\u00e4maramaks. Sel juhul puudub distsiplineeriv j\u00f5ud, millel muidu teatav j\u00e4relevalvem\u00f5ju. Tekib oht, et pikalt v\u00f5imulolnutel kujuneb v\u00e4lja arusaam, mille kohaselt ei suudeta vahet teha ametikohustustel ning muudel huvidel. V\u00f5imulolijad samastavad end v\u00f5imuga ning peavad sellest tulenevat p\u00e4devust enesele kuuluvaks. Sel juhul ei toimi omavalitsus enam avalikes huvides.\nVerevahetus v\u00f5ib aga olla v\u00e4iksemates valdades vaevalisem. \u00dchelt poolt seet\u00f5ttu, et aastaid kohaliku elu valitsemise juures olnud on suutnud \u00e4ra tabada mustri, kuidas elanikke enda poolt h\u00e4\u00e4letama panna ja uutel tulijatel ongi keerulisem v\u00f5imule p\u00e4\u00e4seda. Teisalt v\u00f5ib probleemi tekitada, et aktiivsemad noored lahkuvad suurematesse omavalitsustesse. Nii j\u00e4\u00e4vadki v\u00e4iksematesse valdadesse vaid inimesed, kes seal elanud pikalt ning harjunud olemasolevate omavalitsusjuhtidega.\nJ\u00e4rgmine korruptsiooniohtu suurendav erip\u00e4ra on inimeste v\u00e4iksem teadlikkus korruptsioonist kui n\u00e4htusest. Tugeva omavalitsuse elanikkond oskab korruptsiooni m\u00e4rgata. Selleks peab aga olema teadmisi, huvi, tahet ja v\u00f5imalusi. Ei ole v\u00e4listatud, et v\u00e4iksemates omavalitsustes on lihtsalt v\u00e4hem inimesi, keda see probleem k\u00f5netab.\nLisaks on t\u00f5en\u00e4oline, et teadlikkus korruptsioonist on parem neil, kel parem haridustase. J\u00e4llegi v\u00f5ib eeldada, et parema haridusega inimesed liiguvad elama suurematesse omavalitsustesse, et seal end paremini teostada, ja v\u00e4ikevallas v\u00e4heneb nende osakaal, kes suudaksid korruptsiooni \u00e4ra tunda.\nTegevusi on v\u00f5imalik kombineerida, kuid t\u00e4hele tuleb panna, et ei tekiks vastuolu korruptsioonivastases seaduses s\u00e4testatuga.\nPuuduvad kindlad andmed, kuid ei ole v\u00e4listatud, et v\u00e4iksemates omavalitsustes ei p\u00f6\u00f6rata piisavalt ametiisikute t\u00e4helepanu korruptsiooni puudutavatele p\u00f5him\u00f5tetele. Sestap tuleks pidevalt kasvatada ametnike sellealast teadlikkust. On t\u00e4htis, et omavalitsusorgani liikmetel ja muudel omavalitsustes olulisematel ametikohtadel t\u00f6\u00f6tavatel inimestel oleksid teadmised, kuidas korruptsiooni \u00e4ra tunda ning korruptsiooniohtlikes situatsioonides k\u00e4ituda.\nOsalt ei ole vaja korruptsiooni paremaks m\u00f5istmiseks mingeid eriteadmisi. Teatud juhtudel v\u00f5iks selle \u00e4ra tunda juba loomu\u00f5iguslike p\u00f5him\u00f5tete kaudu. Kindlam on siiski pidev teadlikkuse suurendamine. Omavalitsused peaksid v\u00f5tma endale \u00fclesandeks teha selles vallas pidevat ennetust\u00f6\u00f6d. V\u00f5imalik on tellida koolitusi. Ennetust\u00f6\u00f6ga tegelevad ka politsei- ja piirivalveamet ning kaitsepolitseiamet. Infot on v\u00f5imalik saada veebilehelt korruptsioon.ee. Samuti toimetab Eestis MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti.\nEnnetust\u00f6\u00f6sse tuleks rohkem panustada. Oluline on, et uus p\u00f5lvkond saaks aru, kuidas korruptsioon ilmneb ning mida v\u00f5ib kaasa tuua. Ei tohiks leppida sellega, et selline n\u00e4htus on paratamatus. Korruptsioonivaba \u00fchiskond on k\u00f5igi elanike huvides.\n"}
{"text":"Korruptsioonioht v\u00f5ib kimbutada ka v\u00e4ikevalduAmetiisik ei tohi seada esikohale enda v\u00f5i endaga seotud isiku erahuve, toonitab prokur\u00f6r. V\u00e4ikestes valdades aga tegutsevad aktiivsed elanikud tihti nii erasektoris kui omavalitsusorganites ja seet\u00f5ttu tuleb tuleb seal korruptsiooniohu suhtes olla eriti t\u00e4helepanelik.Viimatisel haldusreformil oli mitu eesm\u00e4rki. \u00dcks neist oli muuta valitsemine l\u00e4bin\u00e4htavamaks ehk v\u00e4hendada korruptsiooniohtu. V\u00f5ib eeldada, et mida v\u00e4hem omavalitsus\u00fcksuseid, seda parem on teha nende \u00fcle j\u00e4relevalvet. Teisalt ei kao olukorras, kus m\u00e4ngus avalik v\u00f5im, korruptsioonioht l\u00f5plikult kuskile.Korruptsiooni v\u00f5ib defineerida kui n\u00e4htust, kus ametiisik kasutab erahuvides \u00e4ra oma ametiseisundist tulenevat v\u00f5imu ja ressursse, millele tal on juurdep\u00e4\u00e4s. Lihtsamalt \u00f6eldes teeb ta midagi sellist, mis on vastuolus avaliku \u00fclesande ausa ja erapooletu t\u00e4itmisega. Korruptsioonioht on aga olukord, kus on avaldunud tingimused nende n\u00e4htuste realiseerumiseks, kuid korruptsioon kui n\u00e4he pole l\u00f5plikult avaldunud.K\u00f5igil omavalitsustel on \u00fchetaolised \u00fclesanded. \u00dchine on ka, et nende t\u00e4itmiseks kasutatakse avalikke vahendeid, mist\u00f5ttu on olemas soodne pinnas korruptsiooniohu tekkeks. Samas v\u00f5ivad korruptsiooniilmingud varieeruda, sest omavalitsused erinevad nii asukoha, rahvaarvu kui ka suuruse poolest.\u00dcks v\u00e4iksemate valdade erip\u00e4ra v\u00f5iks olla, et inimesed, kes on aktiivsed kohaliku v\u00f5imu juures, on aktiivsed mujalgi. Inimressurss on ju piiratud.V\u00f5imu juures olijad v\u00f5ivad tegeleda ettev\u00f5tlusega, olla \u00e4ri\u00fchingute osanike hulgas. Luuakse MT\u00dcsid, kus toimetavad samuti aktiivsemad vallaelanikud. On tendents, et sellised inimesed satuvad ka kohaliku v\u00f5imu juurde.Esineb olukordi, kus n\u00e4iteks \u00fcks abikaasa on m\u00f5ne \u00e4ri\u00fchingu juhatuse liige ning teine tegev omavalitsuses. Lisaks v\u00f5ivad v\u00e4ikses vallas palgad olla v\u00e4iksemad kui linnas. Kuiv\u00f5rd inimeste soov on teenida suuremat tulu, v\u00f5idaksegi tegutseda mitmes sf\u00e4\u00e4ris: olla nii ettev\u00f5tja kui ka omavalitsusorgani liige.Iseenesest ei ole see keelatud. Problemaatiliseks muutub olukord, kui ametiisik teeb otsuseid v\u00f5i toiminguid sellise juriidilise isiku huvides, kellega on seotud ta ise v\u00f5i tema pereliige. Olemuslikult on tegu toimingupiirangu rikkumisega, mis v\u00f5ib olla karistatav v\u00e4\u00e4r- v\u00f5i kuriteona.On tulnud ette, et vallavalitsuse liige on valla esindajana ostnud omavalitsusele kaupa endaga seotud \u00e4ri\u00fchingult ning teeninud sellega tulu. Lisaks on n\u00e4iteid, kuidas vallaametnikuga seotud juriidiline isik osutab omavalitsusele teenust: n\u00e4iteks muruniitmine, lumekoristus v\u00f5i t\u00e4navapuhastus. Samuti on tulnud ette juhtumeid, kus ametiisik m\u00e4\u00e4rab valla eelarvest toetusi endaga seotud MT\u00dc-le. Esinenud on ka olukordi, kus on vallavara v\u00f5\u00f5randatud ametiisikuga seotud \u00e4ri\u00fchingule.Eeltoodud n\u00e4ited on k\u00e4sitletavad toimingupiirangu rikkumisena. K\u00fcll ei tohiks seda m\u00f5ista nii, et inimesed, kes soovivad tegutseda mitmes sf\u00e4\u00e4ris, peaksid tagasi t\u00f5mbuma. Tegevusi on v\u00f5imalik kombineerida, kuid t\u00e4hele tuleb panna, et ei tekiks vastuolu korruptsioonivastase seadusega. Ametiisik peab j\u00e4\u00e4ma ausaks ega saa seada esile enda v\u00f5i endaga seotud isiku erahuve.J\u00e4rgmine v\u00e4iksemate omavalitsuste erip\u00e4ra on asjaolu, et tihti p\u00fcsitakse v\u00f5imu juures aastak\u00fcmneid. Pikaajalised v\u00f5imulolijad v\u00f5ivad tunda end mugavalt, kuna neil on kindel valijaskond, kes neid ikka ja j\u00e4lle toetab. Ei ole v\u00e4listatud, et sellisel juhul kaob filter, mis peaks tagama, et v\u00f5imulolija ei tohi libastuda, kuna see v\u00f5ib tuua tagasil\u00f6\u00f6gi j\u00e4rgmistel valimistel.Lisaks v\u00f5ib ustava valijaskonna olemasolul ning ustavate omavalitsusorganite kaasliikmete valguses muutuda vallajuhtimine h\u00e4maramaks. Sel juhul puudub distsiplineeriv j\u00f5ud, millel muidu teatav j\u00e4relevalvem\u00f5ju. Tekib oht, et pikalt v\u00f5imulolnutel kujuneb v\u00e4lja arusaam, mille kohaselt ei suudeta vahet teha ametikohustustel ning muudel huvidel. V\u00f5imulolijad samastavad end v\u00f5imuga ning peavad sellest tulenevat p\u00e4devust enesele kuuluvaks. Sel juhul ei toimi omavalitsus enam avalikes huvides.Verevahetus v\u00f5ib aga olla v\u00e4iksemates valdades vaevalisem. \u00dchelt poolt seet\u00f5ttu, et aastaid kohaliku elu valitsemise juures olnud on suutnud \u00e4ra tabada mustri, kuidas elanikke enda poolt h\u00e4\u00e4letama panna ja uutel tulijatel ongi keerulisem v\u00f5imule p\u00e4\u00e4seda. Teisalt v\u00f5ib probleemi tekitada, et aktiivsemad noored lahkuvad suurematesse omavalitsustesse. Nii j\u00e4\u00e4vadki v\u00e4iksematesse valdadesse vaid inimesed, kes seal elanud pikalt ning harjunud olemasolevate omavalitsusjuhtidega.J\u00e4rgmine korruptsiooniohtu suurendav erip\u00e4ra on inimeste v\u00e4iksem teadlikkus korruptsioonist kui n\u00e4htusest. Tugeva omavalitsuse elanikkond oskab korruptsiooni m\u00e4rgata. Selleks peab aga olema teadmisi, huvi, tahet ja v\u00f5imalusi. Ei ole v\u00e4listatud, et v\u00e4iksemates omavalitsustes on lihtsalt v\u00e4hem inimesi, keda see probleem k\u00f5netab.Lisaks on t\u00f5en\u00e4oline, et teadlikkus korruptsioonist on parem neil, kel parem haridustase. J\u00e4llegi v\u00f5ib eeldada, et parema haridusega inimesed liiguvad elama suurematesse omavalitsustesse, et seal end paremini teostada, ja v\u00e4ikevallas v\u00e4heneb nende osakaal, kes suudaksid korruptsiooni \u00e4ra tunda.Puuduvad kindlad andmed, kuid ei ole v\u00e4listatud, et v\u00e4iksemates omavalitsustes ei p\u00f6\u00f6rata piisavalt ametiisikute t\u00e4helepanu korruptsiooni puudutavatele p\u00f5him\u00f5tetele. Sestap tuleks pidevalt kasvatada ametnike sellealast teadlikkust. On t\u00e4htis, et omavalitsusorgani liikmetel ja muudel omavalitsustes olulisematel ametikohtadel t\u00f6\u00f6tavatel inimestel oleksid teadmised, kuidas korruptsiooni \u00e4ra tunda ning korruptsiooniohtlikes situatsioonides k\u00e4ituda.Osalt ei ole vaja korruptsiooni paremaks m\u00f5istmiseks mingeid eriteadmisi. Teatud juhtudel v\u00f5iks selle \u00e4ra tunda juba loomu\u00f5iguslike p\u00f5him\u00f5tete kaudu. Kindlam on siiski pidev teadlikkuse suurendamine. Omavalitsused peaksid v\u00f5tma endale \u00fclesandeks teha selles vallas pidevat ennetust\u00f6\u00f6d. V\u00f5imalik on tellida koolitusi. Ennetust\u00f6\u00f6ga tegelevad ka politsei- ja piirivalveamet ning kaitsepolitseiamet. Infot on v\u00f5imalik saada veebilehelt korruptsioon.ee. Samuti toimetab Eestis MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti.Ennetust\u00f6\u00f6sse tuleks rohkem panustada. Oluline on, et uus p\u00f5lvkond saaks aru, kuidas korruptsioon ilmneb ning mida v\u00f5ib kaasa tuua. Ei tohiks leppida sellega, et selline n\u00e4htus on paratamatus. Korruptsioonivaba \u00fchiskond on k\u00f5igi elanike huvides.\"Problemaatiliseks muutub olukord siis, kui ametiisik teeb otsuseid v\u00f5i toiminguid sellise juriidilise isiku huvides, kellega on seotud ta ise v\u00f5i tema pereliige.\"\"Tegevusi on v\u00f5imalik kombineerida, kuid t\u00e4hele tuleb panna, et ei tekiks vastuolu korruptsioonivastases seaduses s\u00e4testatuga.\"ALLAR NISU, RINGKONNAPROKUR\u00d6R"}
{"text":"Kus saavad kokku uute valitsuspartnerite hariduspoliitilised lubadused ja tegelikkus?VALIMISED on selleks korraks l\u00e4bi ning esialgsed tulemused n\u00e4itavad, et Eesti on minevikust kramplikult kinnihoidmise asemel valinud tulevikku vaatava tee. See annab p\u00f5hjuse olla m\u00f5\u00f5dukalt optimistlik. Valimiste p\u00f5hiteema oli arusaadavalt julgeolek ning pikema tiku t\u00f5mbasid need erakonnad, kes v\u00e4\u00e4rtustasid tugevaid liitlassuhteid ja Eesti kuulumist demokraatlike riikide peresse.Elanike \u00fcldine toimetulek j\u00e4i majanduslanguse ja rekordilise hinnakasvu tingimustes nendel valimistel teisej\u00e4rguliseks. Haridusrahvale kahetsusv\u00e4\u00e4rselt j\u00e4id ka selle valdkonna sisulised arutelud napiks ja enamasti pealiskaudseks.Niipalju kui haridusteemalisi arutelusid toimus ja seal osaleda \u00f5nnestus, iseloomustas neid valdavalt t\u00f5demus, et muidu on k\u00f5ik h\u00e4sti, kuid raha on v\u00e4he ja seda tuleks igale poole juurde anda. Hariduskorralduse ja kooliv\u00f5rgu kitsaskohti peale Parempoolsete keegi v\u00e4ga avama ei kippunud.Lubadusi on mitu korda rohkem kui v\u00f5imalusi. Kui sotsiaaldemokraadid k\u00f5rvale j\u00e4tta, on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taga istuvate erakondade \u00fcldised lubadused v\u00f5rreldes EKREIKE-telje erakondade pakutuga m\u00f5nev\u00f5rra tagasihoidlikumad.Haridusvaldkonnas oli valimiste eel kolmikust k\u00f5ige tagasihoidlikum Reformierakond, kelle otsesed lubadused 2024. aastaks j\u00e4id alla 150 miljoni euro. Sellest \u00fcle 100 miljoni lubati \u00f5petajate palgat\u00f5usuks. Eesti 200 lubas haridusele aastas juurde 250 miljonit ning sotsiaaldemokraadid lubasid erakordsed 500 miljonit.Samas, v\u00e4hemalt s\u00f5nades vastutustundlikku eelarvepoliitikat esindava Reformierakonna programmist leiame ka lasteaia kohatasu kaotamise, mis tuleks omavalitsustele kompenseerida.HELDETE LUBADUSTE k\u00f5rval ei saa me muidugi m\u00f6\u00f6da vaadata Eesti majanduse hetkeseisust, sest lisaraha saab tulla eelk\u00f5ige majanduskasvust v\u00f5i millegi muu arvelt. T\u00f5siasi on aga see, et varsti ametist lahkuva Kaja Kallase valitsuse kokkupandud 2023. aasta riigieelarves on juba sees omajagu \u00f5hku. Uus valitsus, \u00fcksk\u00f5ik kes selle l\u00f5puks moodustavad, peab enne uute p\u00fcsikulude tegemist muu hulgas kriitiliselt hindama, kas juba olemasolevad p\u00fcsikulud on p\u00fcsivate tuludega kaetud, alles seej\u00e4rel saab hakata uusi lubadusi lisama.\u00d5petajate rahustuseks tuleb muidugi t\u00f5deda, et k\u00f5ik kolm erakonda on lubanud mitte minna valitsusse, kes \u00f5petajate palka ei t\u00f5sta. Palgat\u00f5usud kindlasti tulevad ja mitte ainult hariduses. Inflatsioon l\u00f6\u00f6b valusalt k\u00f5iki valdkondi alates julgeolekust ning l\u00f5petades sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga. Siiski olen \u00fcpris skeptiline, kas see saab olema sellisel m\u00e4\u00e4ral, nagu valimiste eel lubati.Ka selles on Reformierakond olnud koalitsioonipartneritest k\u00f5ige tagasihoidlikum. Tema seisukoht on olnud, et \u00f5petaja keskmine palk oleks 120 protsenti Eesti keskmisest. Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 leiavad, et \u00f5petaja miinimumpalk peaks olema 120 protsenti Eesti keskmisest. See t\u00e4hendaks, et 2024. aastal oleks \u00f5petaja miinimumpalk umbes 2400 eurot. See ei ole reaalne.MIDA OODATA uuelt valitsuselt?Mina ootaks uuelt valitsuselt ka seda, et k\u00f5ik haridustasemed saaksid v\u00f5rdsemalt t\u00e4helepanu. On palju p\u00f5him\u00f5ttelisi k\u00fcsimusi, mida pikka perspektiivi silmas pidades tuleb \u00fchel v\u00f5i teisel moel lahendada v\u00f5i millele v\u00e4hemalt arusaadav suund anda.Viimastel aastak\u00fcmnetel on kulude kasv olnud tugevalt kaldu \u00fcldhariduse poole. Olukorras, kus \u00fcldhariduse rahastamine on huvir\u00fchmade survel viimastel aastatel ennaktempos kasvanud, on see v\u00e4hendanud riigi v\u00f5imet kutse- ja k\u00f5rgharidusse piisavalt investeerida. Aga teame, et k\u00f5ige ebaefektiivsemalt on korraldatud just \u00fcldharidus.K\u00f5rgharidusel on omakorda muud v\u00e4ljakutsed. Hoida k\u00f5rgharidus endiselt k\u00f5igile tasuta ning tagada seejuures selle rahvusvaheline konkurentsiv\u00f5ime - see ei ole enam v\u00e4ga reaalne.Lisaks rahalubadustele tahaks n\u00e4ha reaalset kava, kuidas hariduss\u00fcsteem panna tervikuna meie t\u00f6\u00f6j\u00f5uturuga \u00fchte sammu k\u00e4ima. Iga otsustamist edasi l\u00fckkav aasta v\u00e4hendab Eesti konkurentsiv\u00f5imet. Ning otsustamatus ja soov v\u00e4ltida ebapopulaarseid otsuseid on Eesti poliitika suurim proovikivi.ENNUSTAN, et koalitsiooni moodustamine l\u00e4heb \u00fcpris kiirelt ja valutult. Valimised v\u00f5itnud Reformierakond ilmselgelt domineerib neil k\u00f5nelustel ning v\u00e4iksematel partneritel, kui nad soovivad valitsusse p\u00e4\u00e4seda, v\u00e4ga alternatiive ei ole. V\u00f5rreldes lahkuva valitsuse kokkupanekuga, mis kulges Isamaa \u00abv\u00e4ljapressimise\u00bb taktis, on n\u00fc\u00fcd olukord lihtsam.Kellest v\u00f5iks aga saada uus haridus- ja teadusminister?Ma pean juba enne l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste algust v\u00e4ga v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oliseks, et sotsiaaldemokraadid v\u00f5iksid unistada haridusministri toolist. Esiteks on Reformierakond juba m\u00f5ista andnud, et mingit v\u00f5rdset ministrikohtade jagamist ei tule ja ministrikohad jagunevad proportsionaalsuse alusel. See t\u00e4hendab koalitsiooni v\u00e4iksematele osalistele parimal juhul kolme ministriportfelli. Teiseks on nii Reformierakonnal kui ka Eesti 200-l ambitsioonikaid poliitikuid, kes sooviks ja suudaks haridus- ja teadusministeeriumi juhtida.Minu hinnangul s\u00f5ltub see v\u00e4ga palju sellest, milles koalitsioonipartnerid omavahel kokku lepivad. Kui valitakse \u00absillutatud\u00bb tee, mis \u00fcldistatult t\u00e4hendab kasvava rahulolematuse lisarahaga leevendamist, siis on see mugav positsioon. Kui otsustatakse teha ka h\u00e4davajalikke ja p\u00f5him\u00f5ttelisi, kuid ebapopulaarseid otsuseid, v\u00f5ib Reformierakonnal olla kiusatus seda tooli partneritele pakkuda. Vastutusvaldkondade jagamise loogika on muidugi tunduvalt keerulisem ja mitmekihilisem kui see l\u00fchike m\u00f5ttek\u00e4ik, aga seda v\u00f5iksime j\u00e4lgida.Parempoolsed hoiavad haridusvaldkonna teemadel kindlasti silma peal ja r\u00e4\u00e4givad kasvava parlamendiv\u00e4lise j\u00f5una ka aktiivselt kaasa. N\u00fc\u00fcd, kui valimised on l\u00e4bi, soovime loodavale valitsusele igal juhul rohkem m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4lt.\"Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 leiavad, et \u00f5petaja miinimumpalk peaks olema 120 protsenti Eesti keskmisest. See t\u00e4hendaks, et 2024. aastal oleks \u00f5petaja miinimumpalk umbes 2400 eurot. See ei ole reaalne.\"\"Olukorras, kus \u00fcldhariduse rahastamine on huvir\u00fchmade survel viimastel aastatel ennaktempos kasvanud, on see v\u00e4hendanud riigi v\u00f5imet kutse- ja k\u00f5rgharidusse piisavalt investeerida. Aga teame, et k\u00f5ige ebaefektiivsemalt on korraldatud just \u00fcldharidus.\"ANDRES KAARMANN, Parempoolsete juhatuse liige"}
{"text":"V\u00f5rklaev: \u00abKatuserahade jama l\u00f5peb \u00e4ra\u00bbKoalitsiooni loovad erakonnad \u00fctlesid p\u00e4rast eilseid koalitsioonik\u00f5nelusi antud pressikonverentsil, et nende plaan on kaotada senine katuseraha jagamise s\u00fcsteem ja asendada see regionaalsete toetustega, mis ka p\u00e4riselt oma eesm\u00e4rki t\u00e4idavad.Teisip\u00e4eval ja kolmap\u00e4eval arutlesid Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200 regionaalpoliitika, majanduse ja maaelu k\u00fcsimuste \u00fcle. \u00dche suurema asjana otsustasid koalitsiooni loovad erakonnad, et katuseraha jagamine tuleks \u00e4ra l\u00f5petada ning hakata tegelema regionaalsete investeeringute jagamisega.Reformierakonna esindaja Mart V\u00f5rklaev t\u00f5des, et nemad on juba aastaid olnud seda meelt, et katuseraha ei peaks jagama. Tema s\u00f5nul peaks k\u00f5igil olema v\u00f5rdne v\u00f5imalus regionaalsete investeeringute jagamises osaleda ning neid taotleda. \u00abKatuserahade jama l\u00f5peb \u00e4ra ja tulevad regionaalsed investeeringud,\u00bb s\u00f5nas ta. Postimehele antud kommentaaris s\u00f5nas ta, et kuna 2023. aasta eelarve on juba \u00e4ra otsustatud ja paljud saadikud katuseraha \u00e4ra jaganud, tuleks asi jutuks v\u00f5tta j\u00e4rgmist riigieelarvet kokku pannes. \u00abMa v\u00e4ga loodan, et me selleni ka j\u00f5uame. Mitte liiga hea kultuur riigikogus l\u00f5ppeb,\u00bb \u00fctles ta.Otsivad m\u00f5jukat lahendustEesti 200 esindaja Margus Tsahkna lausus, et s\u00f5na \u00abkatuseraha\u00bb on \u00e4ra rikutud, kuna selle taha on peidetud kergelt \u00f6eldes korruptiivne ja imelik tegevus, mida riigikogu aina suuremas mahus teeb. Ka tema leiab, et teema tuleb ette v\u00f5tta siis, kui hakatakse menetlema j\u00e4rgmist riigieelarvet. Tema s\u00f5nul tahab loodav koalitsioon tegeleda p\u00e4riselt regionaalsete investeeringutega, mis ka tegelikult regiooni muutust toovad. Investeeringud peavad p\u00f5hinema regiooni enda huvidel ning tegevus peab olema l\u00e4bipaistev. \u00abEesti 200 on v\u00e4ga selgel seisukohal, et katuseraha puistamine enne valimisi m\u00f5juv\u00f5imu ostmiseks v\u00f5i milleks iganes tuleb \u00e4ra j\u00e4tta. See ei tohi olla selle koalitsiooni kultuuri osa,\u00bb \u00fctles Tsahkna.Ka sotside esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets kiitis idee heaks. \u00abKui meil on v\u00f5imalik siin kokku leppida p\u00e4ris regionaalsetes investeeringutes, mis ka m\u00f5ju omavad, on palju m\u00f5istlikum seda nii teha,\u00bb lisas ta.Opositsioon on skeptilineSeni parlamendis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni juhtinud Henn P\u00f5lluaas \u00fctles Postimehele, et katuseraha teema t\u00f5statamisega soovib loodav v\u00f5imuliit t\u00e4helepanu k\u00f5rvale suunata olulistelt asjadelt. \u00abSee on nii t\u00fchine probleem, aga see on alati h\u00e4sti suureks puhutud ja tegelikult varjutab suuri asju, kuhu ja milleks riigi ja maksumaksja raha kasutatakse. Minu meelest see on t\u00e4iesti m\u00f5ttetu asendustegevuse r\u00e4\u00e4kis P\u00f5lluaas, lisades, et erinevalt riigieelarvest on katuseraha puhul konkreetselt n\u00e4ha, milline saadik kuhu, kelle jaoks ja kui palju raha suunas.Samuti on katuseraha tema arvates ainus v\u00f5imalus opositsioonil kuidagi regionaalarengule kaasa aidata. \u00abNiikaua kui EKRE on olnud opositsioonis, ei ole mitte iialgi \u00fchtegi meie ettepanekut riigieelarve osas kuulda v\u00f5etud. See oli v\u00e4ike pisku, mida opositsioon sai omalt poolt anda, n\u00fc\u00fcd aga v\u00f5eti see v\u00f5imalus \u00e4ra.\u00bbP\u00f5lluaasa s\u00f5nul ei ole Eesti maapiirkondade tulevik \u00fclem\u00e4\u00e4ra helge. \u00abReformierakond on 20 aastat v\u00f5imul olnud, meil ei ole mingisugust regionaalpoliitikat, Eesti muud piirkonnad surevad v\u00e4lja. Mina ei usu, et nad n\u00fc\u00fcd muudavad ennast ja hakkavad midagi tegema.\u00bbIsamaa esimees Helir-Valdor Seeder s\u00f5nas Postimehele antud kommentaaris, et vahet tuleb teha erineval katuserahal, kuid k\u00f5nealune s\u00f5num puudutab kolme kuni viit miljonit eurot, mida erakonnad on jaganud riigikogus eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus. Seedri hinnangul on see olnud eelarveprotsessi k\u00f5ige l\u00e4bipaistvam osa ning on lubanud saadikutel olenemata koalitsiooni v\u00f5i opositsiooni kuulumisest toetada regionaalseid organisatsioone v\u00f5i \u00fchendusi. \u00abNeed summad on alati olnud ajakirjanduse terava t\u00e4helepanu all, sest selle raha jagamine on toimunud avalikult,\u00bb s\u00f5nas ta.K\u00f5nelustel sisukusest puuduTeine sort katuseraha liigub Seedri s\u00f5nul aga ministeeriumide eelarvetes umbm\u00e4\u00e4raste m\u00e4rks\u00f5nade nagu \u00abtegevuskulud\u00bb all. \u00abNende suunamine on ainult koalitsiooni otsustada. Sealsed summad on k\u00fcmneid kordi suuremad, aga nende kasutamine j\u00e4\u00e4b avalikkusele enamasti saladuseks, sest eelarved on meelega j\u00e4etud \u00fcmmarguseks,\u00bb k\u00f5neles Seeder. \u00abPositiivseks erandiks selliste summade paljastamisel oli sotside erakonna esimehe katse jagada siseministeeriumi eelarvest raha v\u00e4ljapoole enda valitsemisala. Sellisest rahast loodav koalitsioon vaevalt et loobuda kavatseb, sest seda saab laiali jagada varjatult.\u00bbSeeder v\u00f5ttis kuuldu kokku s\u00f5nadega, et katuseraha teema t\u00f5statamine n\u00e4itab, et valitsusk\u00f5neluste! on puudu sisukusest, ning selle asemel et r\u00e4\u00e4kida suurtest teemadest, nagu plaanitavad kuni miljardi euro suurused k\u00e4rped, esitletakse suure v\u00f5iduna kokkuleppeid m\u00f5ne miljoni euro suuruse m\u00f5juga teemadel.Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid s\u00f5nas uudist kuuldes, et \u00e4ra v\u00f5tta ja l\u00f5hkuda on lihtne. Regionaalsed investeeringud on palju kasu toonud v\u00e4ljapoole nn kuldset ringi j\u00e4\u00e4vatele kohalikele kogukondadele. \u00abTegemist on olnud t\u00e4pselt sihitud toetusega, mis l\u00e4inud pikalt vindunud murekohtade lahendamiseks, kuhu riigi v\u00f5i kohaliku omavalitsuse tugi ei ole mingil p\u00f5hjusel j\u00f5udnud,\u00bb s\u00f5nas Karilaid.Ta nentis, et loodetavasti j\u00f5utakse ka tegudeni ning regionaalpoliitikale p\u00f6\u00f6ratakse tugevat t\u00e4helepanu. Samas ei andvat Reformierakonna varasemad k\u00e4igud paraku selleks lootust.\u00abKeskerakond suhtub regionaalsete investeeringute s\u00fcsteemi muutmisesse toetavalt, kui eraldatava raha hulka suurendatakse ja suurem osa sellest suunatakse maapiirkondadesse,\u00bb \u00fctles ta. Samas \u00fctles Karilaid, et p\u00e4rast Lauri Hussari (Eesti 200) intervjuud rahvusringh\u00e4\u00e4lingu saates \u00abEsimene stuudio\u00bb on ta sisulise regionaalpoliitika asjus skeptiline. Eesti 200 juhi jutust j\u00e4i talle mulje, et neljarajaliste maanteede rajamine j\u00e4tkub praeguses m\u00f5\u00f5dukas tempos ehk kolmel p\u00f5hisuunal valmivad t\u00e4nap\u00e4evased \u00fchendused prognoosi kohaselt aastaks 2103. \u00abS\u00fcdamest loodan aga, et oluliselt kiiremini liigutakse edasi Rohuk\u00fcla raudtee ehitusega, mis oli k\u00f5igi kolme l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel osaleva erakonna valimisprogrammis. Saame n\u00e4ha, kas loodavale koalitsioonile elu v\u00e4ljaspool suurlinnu ka p\u00e4riselt korda l\u00e4heb.\u00bbOmavalitsustele rohkem v\u00f5imuRegionaalpoliitikat arutades tuli koalitsioonik\u00f5nelustel jutuks ka see, kuidas kohalikke omavalitsusi rohkem toetada.Mart V\u00f5rklaev s\u00f5nas, et \u00fche m\u00f5ttena arutati n\u00e4iteks kohalikke makse. \u00abMa ise tunnetan seda, et igasuguste uute maksude tegemisel peab l\u00f5puks vaatama, kui efektiivsed need on ning kui palju ressurssi ja b\u00fcrokraatiat kulub nende kokkukorjamiseks,\u00bb lausus ta.Samuti on \u00fcheks suureks teemaks maamaks, mis on aastaid olnud probleem. Koalitsioonis arutati, et asjaga v\u00f5iks edasi minna ning anda omavalitsustele suurem autonoomia ise maamaksu baasi otsustada.Margus Tsahkna lisas, et m\u00f5ttekoht on see, kuidas tekitada omavalitsustele iseseisvat tulubaasi ning neid motiveerida, et nende territooriumidele tekiks rohkem t\u00f6\u00f6stust, mille pealt just neile laekuks rohkem tulu.\"Kuna t\u00e4navune eelarve on juba \u00e4ra otsustatud ja osa katuseraha \u00e4ra jagatud, tuleks asi jutuks v\u00f5tta j\u00e4rgmise riigieelarve koostamisel.\"Koalitsioonik\u00f5nelustel arutatust tulid kolmap\u00e4eval pressikonverentsile r\u00e4\u00e4kima Lauri L\u00e4\u00e4nemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, vasakult), Mart V\u00f5rklaev (Reformierakond) ja Margus Tsahkna (Eesti 200).TARVO MADSEN, ajakirjanikMARGUS PAALISTE, ajakirjanik"}
{"text":"M\u00f5ttekodaM\u00d5TTEKODA. Kohalike omavalitsuste puudulik rahastamine on \u00fcha teravam probleem. Lahendusi pole toonud hiljutine haldusreform ning iseseisev tulubaas omavalitsustel puudub. Millised sammud tuleb omavalitsuste tugevdamiseks ja regionaalse ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks eeloleva nelja aasta jooksul astuda?SIIM KIISLER(Parempoolsed)Haldusreformi k\u00e4igus viidi k\u00fcll l\u00e4bi valdade ja linnade \u00fchendamine, kuid omavalitsustele lubatud suuremat rahalist iseseisvust ei tulnud. Selles osas on keskv\u00f5im meie omavalitsusi alt vedanud.T\u00e4na omavalitsustes toimuv on n\u00e4itlik mudel, kuhu j\u00f5uab Eesti riik, kui vastutustundetu rahak\u00fclv ja v\u00f5lgu elamine ei l\u00f5pe. Omavalitsuste v\u00f5lgadele on riik k\u00fcll piirid seadnud, kuid keskvalitsusel selliseid piiranguid pole, mis peegeldub ka riigieelarve s\u00fcvenevas defitsiidis. Et tulla kriisist v\u00e4lja, on vaja julgust viia l\u00e4bi reforme, k\u00e4rpida kulusid ja l\u00f5petada v\u00f5lgu elamine.Raskustesse on sattunud ennek\u00f5ike need omavalitsused, kus \u00fchinemise j\u00e4rel ei kujunenud tugevat keskust, ei \u00f5nnestunud \u00fchtset ja keskset juhtimist luua ning kus pole julgetud teha h\u00e4davajalikke otsuseid. \u00dchinemisest on kasu siis, kui vaadatakse \u00fcle kogu omavalitsuse kulud ja vajadusel reformitakse allasutusi.Tuleb astuda v\u00e4ga konkreetsed sammud. Esiteks muuta \u00e4ra riigieelarve nn sildiga raha, kus keskvalitsus kirjutab kohalikule v\u00f5imule t\u00e4pselt ette, mille peale nad konkreetset raha kasutada tohivad - need otsused tuleb edaspidi teha kohapeal.Samuti tuleb kaotada praegune tasandusfondi s\u00fcsteem ja kasutada seda raha ebasoodsamas piirkonnas asuvatele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa t\u00f5stmiseks. See tagab, et ettev\u00f5tluse ja paremate t\u00f6\u00f6kohtade nimel pingutavaid omavalitsusi ei karistata tasandusfondi maksete v\u00e4henemisega.SIIM POHLAK(EKRE)Omavalitsuste rahastusmudelit tuleb muuta. Viimasel k\u00fcmnendil on neile j\u00e4rjest antud uusi \u00fclesandeid, aga raha nende t\u00e4itmiseks sageli kaasa ei tule. Peale selle on hullumeelsete energiahindade t\u00f5usu tagaj\u00e4rjel paisunud majanduskulud, mis on viinud selleni, et \u00e4\u00e4remaadel pannakse kinni koole ja kultuuriasutusi.\u00dcks v\u00f5imalus on riigil jagada ettev\u00f5tlusest laekuvat maksutulu senisest enam omavalitsustega. See motiveeriks kohalikke omavalitsusi veelgi enam meelitama ettev\u00f5tlust oma piirkonda.\u00c4\u00e4remaadel v\u00f5iks maksutulu jagunemise proportsioon olla suurem ja suuremates linnades ja nende l\u00e4hi\u00fcmbruses v\u00e4iksem.Kaaluda tasub ka ettepanekut, mille kohaselt riik v\u00f5taks lasteaia\u00f5petajate palgad t\u00e4ielikult enda kanda, kaotaks \u00e4ra lasteaia kohatasu ning toetaks kohalikke omavalitsusi eraldi lasteasutuste majanduskulude katmisel.IGOR TAROEesti 200 regionaalpoliitika l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisdelegatsiooni liigeOmavalitsuste tugevdamiseks tuleb teha muudatusi omavalitsuste rahastusmudelis. \u00dcks v\u00f5imalus selleks on n\u00e4iteks suunata k\u00fcmnendik kohapealsetelt ettev\u00f5tetelt kogutavast k\u00e4ibemaksust otse selle omavalitsuse eelarvesse, kus ettev\u00f5te tegutseb. Sellega suurendaksime oluliselt ka omavalitsuste motivatsiooni aidata kaasa ettev\u00f5tluse edendamisele.Regionaalsel ebav\u00f5rdsusel on kaks poolt: investeeringud taristusse ning meetmed piirkondliku ettev\u00f5tluse edendamiseks. Meie ettepanek on l\u00f5petada korruptiivne \u00abkatuseraha\u00bbjagamine ja luua selle asemel regionaalne investeerimisprogramm, mille \u00fcle kohalikud omavalitsused ja kodanike\u00fchendused saaksid maakonna tasandil koost\u00f6\u00f6s ise otsustada, kas nad viivad t\u00e4iendavalt teid mustkatte alla, ehitavad ujula v\u00f5i maakonnakeskuse kultuurimaja. V\u00e4ljaspool kahte suurlinna v\u00f5iks riik toetada piirkondlike kasvukeskuste arendamist, mis toetaksid \u00fchelt poolt regionaalselt spetsiifilist innovatsiooni ja teiselt poolt pakuksid alustavatele ettev\u00f5tetele kaasaegset kvaliteetset tegevusruumi t\u00f6\u00f6laua v\u00f5i koosolekuruumide n\u00e4ol.REILI RANDSDE regionaalpoliitika l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisdelegatsiooni liigeSotsiaaldemokraatide jaoks on uue valitsuse peamisteks \u00fclesanneteks palgavaesuse ja regionaalse ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamine. V\u00e4\u00e4rikas palk on inimeste toimetuleku eeldus.Selleks tuleb maapiirkondadesse luua uusi ja tasuvaid t\u00f6\u00f6kohti ning toetada seniste t\u00f6\u00f6kohtade s\u00e4ilimist. Euroraha peab enam suunama regionaalse ettev\u00f5tluse arendamiseks. Otsustavamalt on vaja tegeleda n\u00f5udep\u00f5hise \u00fchistranspordi ja elektriv\u00f5rgu arendamisega ning j\u00f5uda selleni, et kiire internet on k\u00f5ikjal Eestis. Samuti tuleb investeerida kohalikesse teedesse ja rajada riigi toel \u00fc\u00fcrimaju.Piirkondlikke l\u00f5hesid silub avalike teenuste k\u00e4ttesaadavuse parandamine. Tugevdada tuleb omavalitsuste tulubaasi, suurendades tasandusfondi. Pikemas vaates v\u00f5iks suund olla valdade ja linnade n-\u00f6 individuaalsele rahastamisele, kus arvesse v\u00f5etakse iga omavalitsuse elanikkonda, asustustihedust ja teenuste taset.Praegu v\u00f5tavad omavalitsuste rahakotist suurima t\u00fcki hariduskulud, mis on pannud mitmed vallad keeruliste v\u00e4ljakutsete ette ja sunnivad tegema valusaid \u00fcmberkorraldusi. Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et lapsed saaksid kodul\u00e4hedases koolis \u00f5ppida v\u00e4hema 6. klassini. Maakoole tuleb t\u00e4iendavalt riigieelarvest toetada."}
{"text":"Seadus tuli korteri\u00fchistutele appiKorteriomandi- ja korteri\u00fchistuseadus hakkas kehtima 1. jaanuaril 2018. K\u00e4esoleva aasta veebruarist j\u00f5ustunud korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega soovib seadusandja lahendada aktuaalsemaid k\u00fcsimusi, mis alates seaduse j\u00f5ustumisest on praktikas tekkinud.\nVahur Kivistik, vandeadvokaat, Aliina Seppo, jurist, advokaadib\u00fcroo Hansalaw\nT\u00e4psustatakse korteriomandite loomise tehingu tingimusi, viiakse sisse t\u00e4psustused korteri\u00fchistu t\u00e4iendava nime tingimuste suhtes, et v\u00e4ltida olukorda, kus registrisse kantud korteri\u00fchistu t\u00e4iendav nimi on eksitav korteriomandite asukoha suhtes. N\u00e4hakse ette majandamiskulude tasumisega viivitamisel viivise ja sissen\u00f5udmiskulude regulatsioonimuudatused, sest klassikaline v\u00f5la\u00f5igusseaduse regulatsioon korteri\u00fchistu ja korteriomaniku vahelisele suhtele praktikas ei sobi.\nKa soovitakse v\u00f5imaldada kohalikel omavalitsustel luua korteriomandit ja korteri\u00fchistut puudutavate vaidluste lahendamiseks lepitusorgan, mis tegutseks lepitusseaduse alusel. Tegemist oleks kohtuvaidluse alternatiiviga, mille eesm\u00e4rk on lahendada osapoolte vahel tekkinud erimeelsused soodsamalt ja kiiremini.\nLisaks \u00fclalkirjeldatule on ette n\u00e4htud veel m\u00f5ned muudatused, millest t\u00e4psemalt juba allpool.\nKinnisasja jagamine ja korteriomandi moodustamine\nMuudatuste eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada kinnisasja jagada ja korteriomandit moodustada selliselt, et korteriomandite registriosasid kummagi tehingu puhul vahepeal ei suleta. Samuti on v\u00f5imalik j\u00e4tkata selle korteri\u00fchistu tegevust, mis juba kinnisasja jagamisel v\u00f5i korterihoonestus\u00f5iguse puhul tegutseb. Senise \u00f5iguse alusel oli samuti v\u00f5imalik viidatud tehinguid teha, kuid need kippusid kujunema keeruliseks ja ajamahukaks. Korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse (KrtS) tehtavad muudatused peaksid aitama viia asjaajamise efektiivsemaks.\nPraktikas on v\u00f5imalik uusi korteriomandeid luua kahel viisil.\nEsimene on teha seda senise kaasomandi eseme arvel (n\u00e4iteks p\u00f6\u00f6ningukorterid) ning teine on senise korteriomandi jagamine. Korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse \u00a7-i 8 viidi sisse muudatused ehk jagamine omaniku poolt. See t\u00e4hendab, et ainuomanik saab korteriomandit moodustada, kui selline tehing on notariaalselt t\u00f5estatud. Tegemist on sarnase k\u00e4sitlusega nagu kinnisasja moodustamine kaasomanike poolt. Nimetatud seaduse \u00a7 9 t\u00e4iendati selliselt, et viidi sisse kohustus saada k\u00f5igi korteriomanike kokkulepe selleks, et luua korteriomand kaasomandi eseme arvel. Juhul kui esineb korteriomanikke, kes ei anna n\u00f5usolekut senise korteriomandi jagamiseks, on v\u00f5imalik tahteavaldus asendada kohtulahendiga. Samas lahendis saab kohus vajaduse korral muuta ka muid eriomandi kokkuleppe tingimusi, et k\u00f5igi korteriomanike \u00f5igused oleksid uues olukorras tagatud.\nKirjeldatud muudatuste eesm\u00e4rk on tagada, et v\u00f5imalik erimeelsus korteriomanike vahel lahendatakse enne uue korteriomandi kandmist kinnistusraamatusse.\nSeaduses s\u00f5nastati selgemalt reegel, et juhul, kui korteriomand luuakse senise korteriomandi arvelt, peab sellisel korteriomandil olema eraldi ligip\u00e4\u00e4s. Kirjeldatud reegel oli olemas ka senises \u00f5iguses, kuid ikkagi loodi korteriomandeid, millele ligip\u00e4\u00e4s anti l\u00e4bi teise korteriomandi koos servituudiga. Taoline ligip\u00e4\u00e4s ei ole seaduse eesm\u00e4rgiga koosk\u00f5las. Notar peab kontrollima, et eraldiseisev ligip\u00e4\u00e4s oleks tagatud, kui korteriomand luuakse senise korteriomandi arvelt.\nKorteri\u00fchistu t\u00e4iendav nimi\nKorteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse j\u00f5ustumisega loodi ka eraldi korteri\u00fchistute register. Korteri\u00fchistu nimi ja selle t\u00e4iendav nimi on reguleeritud KrtS \u00a7-ga 19, mille l\u00f5ike 1 kohaselt n\u00e4hakse ette, et korteri\u00fchistu nimi koosneb kinnisasja aadressist ja t\u00e4iendist \u201ekorteri\u00fchistu\u201c.\nT\u00e4iendav nimi on oluline nendele korteri\u00fchistutele, mis olid juba olemas enne KrtS-i ning soovisid j\u00e4tkata tegevust harjumusp\u00e4rase nimega. Samuti on mugav kasutada t\u00e4iendavat nime, kui see on l\u00fchem seadusj\u00e4rgsest nimest.\nKehtima hakanud muudatuste j\u00e4rgselt lisatakse t\u00e4psustav tingimus korteri\u00fchistule t\u00e4iendava nime kasutamiseks. Muudatus on vajalik juhul, kui korteriomandite asukohas t\u00e4nava nime muudetakse ja korteri\u00fchistu t\u00e4iendav nimi on seotud selle t\u00e4nava nimega, ja see v\u00f5imaldab kanda korteri\u00fchistu registrikaardile korteri\u00fchistu aadress ka juhul, kui see langeb kokku korteriomandite asukoha aadressiga.\nT\u00e4iendavat nime on korteri\u00fchistul lubatud kasutada tingimusel, et see piisavalt eristaks teda k\u00f5ikidest teistest registrisse kantud juriidilistest isikutest ega oleks eksitav korteriomandite asukoha suhtes, s\u00e4testab KrtS \u00a7 19 l\u00f5ige 4.\nSeadusemuudatus paneb korteri\u00fchistule kohustuse hoida t\u00e4iendav nimi ajakohasena, sest t\u00e4iendav nimi ei muutu automaatselt. Seega olukorras, kus korteri\u00fchistu teab, et tema nimi muutub automaatselt seoses kinnistusraamatusse viidava muudatuse tulemusel (n\u00e4iteks aadressi muudatuse puhul), siis t\u00e4iendav nimi tuleb korrigeerida v\u00f5i loobuda selle kasutamisest korteri\u00fchistu enda initsiatiivil.\nMajandusaasta aruande esitamine\nSeadusandja on otsustanud kaotada majandusaasta aruande esitamise n\u00f5ude ka kuni k\u00fcmne korteriomandiga korteri\u00fchistutele, mis on valinud endale juhatuse. Muudatuse eesm\u00e4rk on v\u00f5rdsustada ning lihtsustada k\u00f5igi v\u00e4iksemate korteri\u00fchistute raamatupidamise n\u00f5udeid, kuna ei ole p\u00f5hjendatud eristada korteri\u00fchistuid, mida juhivad korteriomanikud \u00fchiselt, ja neid, kes on valinud endale juhatuse.\nLisaks majandusaasta aruande esitamisega seotud muudatustele on korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse \u00a7-s 50 ette n\u00e4htud ka muutused seoses kassap\u00f5hise raamatupidamisega.\nSeni olid majandusaasta aruande esitamisest vabastatud kuni k\u00fcmne korteriga korteri\u00fchistud, kui \u00fchistut juhtisid korteriomanikud ning nad esindasid \u00fchistut \u00fchiselt. Sellised \u00fchistud v\u00f5isid pidada kassap\u00f5hist raamatupidamist. N\u00fc\u00fcdsest on ette n\u00e4htud, et kuni k\u00fcmne korteriga korteri\u00fchistud, kellel on juhatus, v\u00f5ivad samuti pidada kassap\u00f5hist raamatupidamist ja j\u00e4tta aruande esitamata. Muudatus ei kehti \u00fchistute puhul, kellel on kuni k\u00fcmme korterit ja valitud \u00fchistu juhtimiseks valitseja. Kirjeldatud erisus n\u00e4hakse ette p\u00f5hjusel, et valitseja on \u00fcldjuhul professionaal, kel on vajalikud teadmised ja oskused vastavalt aruandeid esitada. Lisaks aitab see korteriomanikel paremini kontrollida valitseja tegevust.\nMajandamiskulude v\u00f5lgnevused ja sissen\u00f5udmiskulude h\u00fcvitamine\nKorteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduses s\u00e4testati seadusj\u00e4rgne korteri\u00fchistu pandi\u00f5igus, millega on tagatud korteri\u00fchistu n\u00f5ue korteriomaniku vastu.\nPandi\u00f5iguse eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada korteri\u00fchistul oma n\u00f5ue maksma panna ka siis, kui korteriomandile on seatud h\u00fcpoteek, mis \u00fcletab korteri v\u00e4\u00e4rtust. Muudatuse eesm\u00e4rk on t\u00e4psustada pandi\u00f5iguse suurust, mille kohaselt on piiratud lisaks eelmise majandusaasta majandamiskulude summale ka 50% t\u00e4itemenetluse tulemist v\u00f5i pankrotimenetluses makstavast summast. Muudatuse sisseviimisega soovitakse kaitsta v\u00f5lgniku v\u00f5lausaldajaid, et anda neile v\u00f5imalus saada osa jagatavast rahast.\nKuni 1. veebruarini 2023 kehtinud korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse \u00a7 42 viitas sissen\u00f5udmiskulude h\u00fcvitamise suhtes v\u00f5la\u00f5igusseadusele. Kuna korteri\u00fchistu ja -omaniku suhe ei ole klassikaline v\u00f5la\u00f5iguslik suhe tarbija ja majandus- v\u00f5i kutsetegevuses tegutseva isiku vahel, ei sobi v\u00f5la\u00f5igusseaduse regulatsioon lahendama sissen\u00f5udmiskulude h\u00fcvitamise k\u00fcsimust korteri\u00fchistu ja -omaniku vahelisele suhtele. Seega n\u00e4hti muudatustega ette, et sissen\u00f5udmiskulude suurus s\u00f5ltub n\u00f5ude suurusest.\nUue regulatsiooni kohaselt selgitatakse \u00a7-s 42, et viivisearvestus toimub samas suuruses, nagu n\u00e4eb ette v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 113 l\u00f5ike 1 teine lause, kuid teistsugune viivise m\u00e4\u00e4r on v\u00f5imalik eriomandi kokkuleppes. Samuti n\u00e4hakse ette sissen\u00f5udmiskulude h\u00fcvitamise kulude piirm\u00e4\u00e4rad (s\u00f5ltuvalt sissen\u00f5udmiskulu suurusest).\nVeel lisati korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse \u00a7-le 42 l\u00f5ige 3 v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 1132 l\u00f5ike 4 eeskujul ning selle eesm\u00e4rk on reguleerida olukorda, kus korteri\u00fchistu saab n\u00f5uda viivist ja sissen\u00f5udmiskulude h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ra \u00fcletava kahju h\u00fcvitamist \u00fcksnes erandlikel asjaoludel, n\u00e4iteks kui sissen\u00f5udmistoimingud on olnud erakordselt keerukad.\nVaidluste lahendamine\nEhkki Riigikohus on asunud seisukohale, et seni kehtinud seaduse kohaselt tuli korteri\u00fchistu majandamiskulude n\u00f5uded lahendada hagita menetluses, siis alama astme kohtute praktikas lahendatakse korteri\u00fchistute majandamiskulude n\u00f5udeid nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses. 1. veebruaril j\u00f5ustunud muudatuste eesm\u00e4rk on s\u00e4testada \u00fcheselt arusaadavalt, et korteriomanike majanduskulude n\u00f5uded lahendatakse hagita menetluses ning kaasatakse vaid asjassepuutuvad korteriomanikud. Sisse viidi ka riigil\u00f5ivuseaduse muudatused, et soodustada korteri\u00fchistute n\u00f5uete esitamist maksek\u00e4su kiirmenetluses.\nMuudatustega n\u00e4hakse kohaliku omavalitsuse \u00fcksustele ette v\u00f5imalus moodustada lepitusorgan, mis hakkab tegutsema lepitusseaduse alusel. Eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada kohtute t\u00f6\u00f6koormust ning anda korteriomanikele v\u00f5imalus saada vaidluste lahendamisel abi kohalikult omavalitsuselt. Lepitusorgan aitaks poolte vahel esineva vaidluse lahendada kiiremini ning odavamalt.\nKirjeldatud muudatustega seoses t\u00e4iendatakse KrtS-i peat\u00fckiga 61. Kehtiva lepitusseaduse kohaselt v\u00f5ib lepitajaks olla f\u00fc\u00fcsiline isik, kes on vandeadvokaat v\u00f5i notar. 1. veebruaril j\u00f5ustunud KrtS \u00a7-s 63\u00b9 v\u00f5imaldab aga kohaliku omavalitsuse \u00fcksusel luua korteriomandi ja korteri\u00fchistuga seotud vaidluste kohtuv\u00e4liseks lahendamiseks komisjon. Komisjonil on \u00f5igus kohustada korteri\u00fchistut osalema lepitusmenetluses ja see viib menetlust l\u00e4bi lepitusseaduse s\u00e4tete kohaselt.\nKomisjon on lepitusseaduse m\u00f5istes lepitusorgan. See t\u00e4hendab, et lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe on pooltele t\u00e4itmiseks kohustuslik, s\u00e4testab lepitusseaduse \u00a7 28 l\u00f5ige 1. Lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe on t\u00e4itedokument, mille t\u00e4itmiseks on v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda kohtut\u00e4ituri poole. Kui pooled lepitusmenetluses kokkulepet ei saavuta, on pooltel v\u00f5imalik lahendada vaidlus kohtus.\nKorteriomandiga seotud piiratud asja\u00f5igused\nPiiravad asja\u00f5igused on koormatised, n\u00e4iteks ostuees\u00f5igus v\u00f5i eelm\u00e4rge.\nKorteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse muutmiseks viidi sisse muudatusi ka asja\u00f5igusseadusse, mille eesm\u00e4rk on alates 1.\u00a0veebruarist 2023 leevendada piiratud asja\u00f5iguste l\u00f5petamise ning h\u00fcpoteekide k\u00e4sutamise vormin\u00f5udeid. N\u00e4iteks saab edaspidi piiratud asja\u00f5iguse kustutada selliselt, et \u00f5igustatud isik annab selleks kas notariaalselt kinnitatud v\u00f5i digitaalselt allkirjastatud n\u00f5usoleku. Pooled ei pea p\u00f6\u00f6rduma eraldi notari poole ja tasuma notari tasu, vaid kande kustutamiseks on v\u00f5imalik esitada avaldus digitaalselt kinnistuportaali kaudu.\nSarnane muudatus on ette n\u00e4htud maksuhalduri poolt maksumenetluses seatud kohtuliku h\u00fcpoteegi kustutamiseks. Maksuhaldur saab esitada avalduse kande kustutamiseks ning selleks ei ole vaja kinnisasja omaniku n\u00f5usolekut.\nNimetatud muudatuste tegemisel on arvesse v\u00f5etud, et vormin\u00f5uete leevendamisega esineb teatud risk eelk\u00f5ige isiklike kasutus\u00f5igustega. Isiklikku kasutus\u00f5igust kasutatakse \u00fcldjuhul olukorras, kus vanem isik soovib j\u00e4tta elamu kellelegi teisele (n\u00e4iteks lastele), aga seda tingimusel, et tema elab selles kuni surmani. Selline kanne on samuti piiratud asja\u00f5igus. Isiklikku kasutus\u00f5igust saab ka edaspidi kustutada vaid siis, kui selline avaldus on notariaalselt t\u00f5estatud. Nii n\u00e4hakse ette notari kontroll, millega ei kontrollita ainult \u00f5igustatud isiku allkirja \u00f5igsust, vaid t\u00f5estatakse kindla isiku avaldust ning selgitatakse isikule kasutus\u00f5iguse kustutamise tagaj\u00e4rgi.\nKirjeldatud muudatused on tervitatavad ning j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid j\u00e4lgida, kas j\u00f5ustuvad muudatused aitavad ka tegelikult praktikas korteri\u00fchistute ja -omandite igap\u00e4evaseid k\u00fcsimusi lahendada.\u00a0"}
{"text":"Timber.ee teeb metsaturu mainekahjurite seas harvendusraietK\u00f5ik, mis aitab heitlikus maailmas stressi maandada, on inimeste seas oodatud nii otse kui ka alateadlikult. Usaldusv\u00e4\u00e4rne teenusepakkuja v\u00e4hendab iga asjaajamise keerukust ja samal ajal suurendab selle t\u00f5husust. Metsa\u00e4ri on usaldus\u00e4ri \u2026 kuigi m\u00f5nele v\u00f5ib tunduda nende kahe s\u00f5na vahele v\u00f5rdusm\u00e4rgi panek naljategemisena. V\u00f5itlus metsasektori usaldusv\u00e4\u00e4rse kuvandi nimel on AS-ile Timber s\u00fcdameasi ja s\u00fcda on hea teejuht.Kui asjade kordaminekuks soovib vanarahvas n\u00e4iteks okast kurku, siis AS-i Timber meeskond teab, et m\u00fc\u00fcjale nende oksjoni l\u00f5ppedes okast hinge j\u00e4\u00e4da ei tohi ega tohi \u00fcleliigseid oksi metsa alla j\u00e4tta ka raie\u00f5iguse enesele oksjoniga v\u00f5itnud ettev\u00f5te. Ja ega j\u00e4\u00e4 ja j\u00e4tagi. Kujundlikult \u2013 kui majandatav mets vajab kasvamiseks ja terve p\u00fcsimiseks valgustusraiet, siis Timber AS-i meeskond tegeleb p\u00e4evast p\u00e4eva teavitust\u00f6\u00f6d tehes nii metsa\u00e4ri mainekahjurite liigkasuv\u00f5tu ja hoolimatuse harvendamisega, kui ka rohu leidmisega hellaks tehtud ja heidutatud metsaomanike hirmudele. Klientidele ja koost\u00f6\u00f6partneritele pakutakse kindlustunnet ja v\u00f5imalusi.\n\nHirmul on suured silmad igas suunas\n\nErinev kartus on nii m\u00fc\u00fcjal kui tegelikult ka ostjal. Hirmud on nii tehingueelsed, kui seotud ka \u00fclest\u00f6\u00f6tamisega. Ning inimeste hirm ja eelarvamused ei ole tingitud ainult metsa\u00e4ri \u00fcldisest salap\u00e4rasest aurast ja kollektiivses teadvuses juurdunud stereot\u00fc\u00fcpidest. On ka \u00e4revus oksjoni kui \u00fche uudse m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imaluse p\u00e4rast. Ning mis seal salata \u2013 inimene t\u00e4navalt suhtub ettevaatusega ka v\u00f5imalusse m\u00fc\u00fca oma kallist vara just AS-i Timber oksjonikeskkonnas. V\u00f5\u00f5ras v\u00e4rk teeb alati ettevaatlikuks. T\u00e4nap\u00e4eval \u00f6eldakse, et elad infosulus.\nMetsaomanikule on tema mets t\u00e4naseni olnud t\u00f5en\u00e4oliselt \u2013 kellele roheline pensionifond, kellele saab p\u00e4rast \u00f5nnestunud m\u00fc\u00fcki elup\u00e4\u00e4stjaks, koduloojaks, talukoha taastajaks v\u00f5i muu eluunistuse t\u00e4itjaks. Ning kuklas peabki koputama tunne, et m\u00fc\u00fcgiotsus peab olema vastutustundlik. Ajaloolise taustaga kaasikut ei tohi tundmatule tahtjale anda ja ammugi poolmuidu. Tahaks ikka \u00f5ppida teiste vigadest, mitte ise tagantj\u00e4rele tark olla, unistab iga metsaomanik.\nKuidas \u00f5nnestub metsaomanikul v\u00e4ltida eba\u00f5iglast m\u00fc\u00fcgihinda, varjatud kulusid, ostja k\u00f5ikv\u00f5imalikku skeemitamist, lepingute mitmetit\u00f5lgendatavust v\u00f5i kuidas \u00fcle\u00fcldse metsam\u00fc\u00fcgiga algust teha, on siin k\u00f5ige olulisemad murek\u00fcsimused. Pealegi \u2013 kui m\u00fc\u00fck juba peavalu tekitab, siis ootamatute raieprobleemide lahendamine oleks \u00fcle m\u00f5istuse takistus. Mida teha, kui midagi viltu l\u00e4heb, aga raie\u00f5iguse ostja hilisemast vastusest hoidub? Levib uskumus, et metsafirmadel on ju rahad ja v\u00f5imalused taga, nad saavad palgata parimad juristid, kes su maatasa teevad. Ja oledki \u00fcksi, kui sinu soovidest kinni ei peeta.Meediast ikka aeg-ajalt k\u00f5rvu j\u00e4\u00e4b, et organiseeritud kelmus viib igal aastal metsaomanike taskust miljoneid. Keegi ei tahaks olla kannatanu.\n\nPettasaamise hirmu v\u00e4lja ei juuri\n\nK\u00f5ige teravam on kahtlemata metsaomaniku kartus igal sammul kelmuse ohvriks langeda, sest oma metsa ja maa v\u00e4\u00e4rtust on inimesel v\u00e4ga tihti keeruline ise hinnata. Alalhoidlik inimene tunneb oma vara m\u00fc\u00fces alati huvi, millal ta raha saab \u2013 olgu kaubaks korter, auto v\u00f5i mets. Et raie\u00f5iguse ostjatelt on m\u00fc\u00fcjal v\u00f5imalik enne sae k\u00e4ima t\u00f5mbamist kogu summa pangaarvele saada, on tegelikult juba \u00fcsna levinud info. Kui see m\u00fc\u00fcgiotsust tagant t\u00f5ukab, pakutakse raha r\u00f5\u00f5muga ja kohe, olgugi et v\u00e4hem, kui mets tegelikult v\u00e4\u00e4rt on. Teinekord j\u00e4lle m\u00fc\u00fcakse raiet n\u00f6 \u201ev\u00e4ljatuleku peale\u201c, et t\u00e4pne arvestus tehakse peale raiet. Probleem on siis aga selles, et ostja kulud n\u00e4idatakse suured ja m\u00fc\u00fcja materjal, mis v\u00e4lja tuleb, alati tegelikkusest kehvem. Ebaausad oskavad petta k\u00fcll.\nMetsam\u00fc\u00fcjal ei ole kindlustunnet, et ta saab tegelikult oma metsaraie v\u00f5i metsakinnistu eest omaniku huve arvestava ehk \u00f5iglase hinna. Seda muidugi juhul, kui \u00fcldse m\u00e4rkab enesele selle kriitilise k\u00fcsimuse enne tehingu sooritamist esitada. V\u00f5i on kuulunud n\u00e4iteks metsakorralduskavast, mis pole v\u00e4iksemale kui 5 ha suurusele metsale kohustuslik. Veel t\u00e4nap\u00e4evalgi leidub palju metsaomanikke, kelle jaoks on mets vaid suurem puude kogu, v\u00f5i kes arvavad, et metsa oskuslik majandamine on ilmtingimata keerulisem kui kvantf\u00fc\u00fcsika. Noh \u2013 neil v\u00f5ib isegi \u00f5igus olla.\nOmakasup\u00fc\u00fcdlike telefoniterroristide m\u00f5jutustegevus suudab heausksele eakale inimesele \u00fcsna kerge vaevaga hinge s\u00fcstida kahtlusepisiku \u2013 \u00e4kki t\u00f5esti pole minu mets rohkem v\u00e4\u00e4rt? Ning kui v\u00e4idetavalt on puistut \u00e4hvardamas ka naaberkinnistult leviv \u00fcraskiprobleem ja raadios \u00f6eldi ka, et k\u00f5ik pannakse kaitse alla, raiumine keelatakse ning riiklikke toetusi pole ette n\u00e4ha, kahaneb praegune v\u00e4\u00e4rtus ju olematuks. Ja kuidas ma tean, mida oleks vaja kahjurite t\u00f5kestamiseks ette v\u00f5tta, ning niikuinii ei oska ise \u00f5igeid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid valida. Ning kas \u00fcldse \u00f5nnestubki loodust peatada\u2026? Mis selle linnurahuga on ja kui kaua see meil Eestis kestab? Kiire tehing v\u00f5taks m\u00fc\u00fcgiga seotud mure kiiremini \u00f5lult maha ning hoiaks verer\u00f5hu normis ja m\u00f5istuse korras.\nPidevate helistajate (\u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel isegi aastatepikkusele) survele, kuid tegelikult allapoole arvestust hinnale vastu panna, on seda raskem, mida v\u00e4hem on metsaomanikul oma metsast v\u00f5i metsakinnistust tegelikkusele vastavaid teadmisi. Ja kohe midagi palju saada, tundub iga\u00fchele loomup\u00e4raselt ahvatlev v\u00e4ljavaade. Omaniku jaoks s\u00fcgavalt kahjulik tehing on kerge j\u00f5ustuma, kui tal pole kunagi n\u00e4iteks k\u00fcmmet tuhandet eurot korraga olnud, aga homme oleks pangaautomaadist v\u00f5imalik see juba v\u00e4lja v\u00f5tta.\n\nKus hirm k\u00f5ige suurem, seal abi k\u00f5ige selgem\n\nSelgus tehingu tingimuste osas, hea suhtlus, erialane n\u00f5u ja metsaomaniku huvide v\u00e4\u00e4rtustamine on vahendid, millega oksjonikorraldaja metsam\u00fc\u00fcgi tehingu osapooli nende valiku \u00f5igsuses veenab ja kirjeldatud hirme maandab. Kunagisest pealtn\u00e4ha metsaturul vastuvoolu ujujast AS-ist Timber, on t\u00e4naseks saanud autoriteetne teenusepakkuja, kelle kaubam\u00e4rk timber.ee v\u00f5rdub kvaliteediga ning ettev\u00f5te on enesele v\u00f5tnud ostu-m\u00fc\u00fcgitehingus vastutuse oksjoni m\u00f5lema osapoole eest. See paistab turul erisusena silma. Timber julgeb avalikult r\u00e4\u00e4kida-kirjutada metsa\u00e4ri probleemidest ning ollakse kokkuv\u00f5ttes sektori suunan\u00e4itaja. T\u00f5en\u00e4oliselt tunneb Eesti metsaomanik ennast metsam\u00fc\u00fcki kavandades aktsiaseltsi Timber sisulugudes \u00e4ra ning saab ohuolukordadega samastuda. \u00dchtlasi saab sealt kindlustunde, et kui teised on ka oma eelteadmisega sama kehvas seisus olnud, ning metsam\u00fc\u00fck on v\u00f5imalik tegelikult \u00f5nneliku, kui mitte \u00fcle ootuste l\u00f5puga, siis miks peaks seekord halvemini minema. Ja ega peagi.\n\nKuidas ma tean, et ikkagi just oksjoniga saavutan m\u00fc\u00fces omale k\u00f5ige \u00f5iglasema tulemuse?\n\nInternetioksjon on Eesti turul v\u00f5imalus, mida paljud metsaomanikud veel ei tea v\u00f5i v\u00e4hemalt ei julge kasutada. Et see klassikalise oksjoni digiversioon on ainult IT-meestele ja noortele inimestele, on kindlasti t\u00fchi mure.\nMetsaoksjonikeskkonna Timber.ee metsaspetsialisti Marcel Lahe s\u00f5nul tekib inimestel rohkem hirme siis, kui nad enda jaoks v\u00f5\u00f5ra teema, metsamaa v\u00f5i raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgi planeerimise ette v\u00f5tavad. Aga Timber.ee teenus need hirmud suures osas maandab. Ta kommenteerib: \u201eOksjoni korraldamine on ikka soodsaim variant - sisuliselt on raie\u00f5iguse oksjon mitu hanget \u00fches pakendis: 1. metsast saadava materjali enampakkumine; 2. metsat\u00f6\u00f6dele ja transpordile v\u00e4hempakkumine. Metsafirma, kes oskab need kaks osa k\u00f5ige paremini korraldada, saabki omanikule k\u00f5ige rohkem maksta. Omanik oma peaga nullist alustades kindlasti sama h\u00e4id tingimusi v\u00e4lja kaubelda ei suuda.\u201c\nTimber.ee metsaspetsialistid r\u00f5hutavad alati, et nad konsulteerivad metsaomanikke tasuta. Klient v\u00f5ib kindel olla, et peale 5% l\u00f5pphinnast, mis Timber AS endale saab, oksjonitehinguga mingeid peidetud kulusid ei kaasne. Metsakinnistu m\u00fc\u00fcgil tasub notaritasu Timber AS ja oksjoniv\u00f5itja, mitte m\u00fc\u00fcja. Oksjoni tulemusega ei manipuleerita. Raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgi korral alla alghinna tulevane ostja pakkuda ei saa, aga klienti mitterahuldavat alghinda raie\u00f5iguse v\u00f5i kinnistu m\u00fc\u00fcgi korral ei m\u00e4\u00e4ratagi. Alghinnaga leidmiseks ei loodeta hea \u00f5nne peale, vaid selle arvutamisel v\u00f5etakse arvesse peale omaniku soovi ka kehtiva metsakorralduskava sisu ja paljusid teisi puutuvaid tegureid. Kinnistute oksjonil ei pea kinnistu omanik alghinnast madalama pakkumisega n\u00f5ustuma. Seega liigset hinnariski metsa- v\u00f5i metsakinnistu omanikule ei ole. Oksjoniga on v\u00f5imalus saada mitte ainult turuhinda, vaid sellest ka oluliselt k\u00f5rgemat tulemust, ning see on kindlasti suurim \u00fcllatus, mida metsaomanikele pakkuda on v\u00f5imalik. Metsam\u00fc\u00fcgiga esimest korda kokku puutunud inimesed on muide \u00f6elnud, et oksjoniprotsessi keerulisus ei vasta tegelikult t\u00f5ele. Praktikas on vaja vaid metsateatis \u00e4ra teha, veidi oodata ja nii ta l\u00e4heb\u2026\n\nKas oksjonil osaleval metsam\u00fc\u00fcjal pole t\u00f5esti mingit riski?\n\nV\u00f5iks arvata, et oksjoni\u00e4riga seotud hirmu tekitab teadmine, et metsamaterjali v\u00f5i kinnistu omanik annab kontrolli k\u00e4est, kuna ei saa \u00f5nnestunud oksjoni korral m\u00fc\u00fcgist taganeda. N\u00e4iteks kui ostjaks osutunu talle isiklikult tagantj\u00e4rele ei meeldi, v\u00f5i raiega, laoplatsiga, v\u00e4ljaveoteedega tekivad mingid probleemid.\nVastab t\u00f5ele, et kinnistuoksjoni v\u00f5idab parima hinna pakkuja ning pimepakkumise meetodil. Raietel on pakkumised \u00fcksteise peal otse-eetris n\u00e4ha. Timber AS-i metsaspetsialist Marcel Lahe selgitab: \u201eTuleb pisut eraldada kahte tegevust - kinnistu m\u00fc\u00fcki ja raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcki. Kinnistu m\u00fc\u00fcgi puhul antaksegi kogu kontroll, vastutus jms \u00fcle j\u00e4rgmisele omanikule. Nagu korteri v\u00f5i maja m\u00fc\u00fcgi puhul \u2013 vanal omanikul ei j\u00e4\u00e4 mingit \u00f5igust \u00f6elda uuele omanikule, mis v\u00e4rvi ta peab seinad v\u00e4rvima v\u00f5i milliseid lilli aeda istutama. Kui asi on m\u00fc\u00fcdud, siis on see uue omaniku otsustada. Samamoodi on ka metsakinnistuga.\u201c\nLahe: \u201eRaie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgi puhul on jah kindlasti oluline, et k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d teostataks vastavalt metsaseadusele, raie-eeskirjadele ja metsanduse heale tavale. Et ostja isiklikult meeldib, ei taga, et raiet\u00f6\u00f6d saavad teostatud korrektselt, sinna vahele v\u00f5rdusm\u00e4rki t\u00f5mmata ei saa. Pigem isegi vastupidi - professionaalsed metsamehed on metsamehed ja harilikult ei viitsigi omanikega suhelda, sest suur osa suhtlusest kulub metsaomanike harimisele metsanduse vallas, kauplemisele, helistamistele, kohtumistele jne. M\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes harilikult tehingut tule ei ega tule ka infot, miks seda ei toimunud. K\u00f5ik see on aja ja rahakulu. Kokkuhoid metsaomanikega mittesuhtlemiselt v\u00f5imaldab neil metsameestel raie eest omanikule oksjonil aga rohkem maksta.\u201c\n\u201eKui on keerulisem t\u00f6\u00f6, kus t\u00f5lgendamisruum laiem, n\u00e4iteks hooldus-harvendusraie, siis oleme lepingutesse pannud lisatingimusi, mida metsafirma peab t\u00e4itma. N\u00e4iteks harvenduse puhul tuleb v\u00e4lja l\u00f5igata kehvemad puud ja j\u00e4tta paremad kasvama, kuigi metsafirmad eelistaksid loogiliselt vastupidist,\u201c lisab Lahe. Ta tuletab meelde, et raiet\u00f6\u00f6dele teostab s\u00f5ltumatut j\u00e4relvalvet ka Keskkonnainspektsioon, millel on vastavad hoovad sundida metsafirmasid oma vigu parandama.\n\u201eTimber AS-i esindaja eeldab, et metsafirma teeb oma raiet\u00f6\u00f6d korrektselt, aga probleemide (n\u00e4iteks \u00fcleraie) ilmnemisel oleks metsaomanikul omal k\u00e4el v\u00e4ga keeruline sundida metsafirmat endaga isegi maha istuma probleemide lahendamiseks. Turul on teada, et meie aga oleme ka paaril korral kohtusse p\u00f6\u00f6rdunud metsaomaniku \u00f5igusi kaitstes ja meiega ei tasu t\u00fcli \u00fcles kiskuda :),\u201c \u00fctleb Lahe enesekindlalt ning tundub, et ta teab, millest r\u00e4\u00e4gib.\nKoost\u00f6\u00f6 AS-iga Timber t\u00e4hendab nii julgeolekugarantiisid kui ka v\u00f5imalusi. Kui ka Sina soovid oma raie\u00f5igusele v\u00f5i metsakinnistule \u00f5iglast hinda, samuti vajad kindlustunnet lepingute s\u00f5lmimisel ja raiet\u00f6\u00f6del, v\u00f5ta \u00fchendust Timber AS-i kogenud spetsialistidega!\n\nHelista meile 6665050 v\u00f5i kirjuta info@timber.ee\nAS Timber\nwww.timber.ee\nNarva mnt 36, Tallinn\n"}
{"text":"Timber.ee teeb metsaturu mainekahjurite seas harvendusraietK\u00f5ik, mis aitab heitlikus maailmas stressi maandada, on inimeste seas oodatud nii otse kui ka alateadlikult. Usaldusv\u00e4\u00e4rne teenusepakkuja v\u00e4hendab iga asjaajamise keerukust ja samal ajal suurendab selle t\u00f5husust. Metsa\u00e4ri on usaldus\u00e4ri \u2026 kuigi m\u00f5nele v\u00f5ib tunduda nende kahe s\u00f5na vahele v\u00f5rdusm\u00e4rgi panek naljategemisena. V\u00f5itlus metsasektori usaldusv\u00e4\u00e4rse kuvandi nimel on AS-ile Timber s\u00fcdameasi ja s\u00fcda on hea teejuht.\nKui asjade kordaminekuks soovib vanarahvas n\u00e4iteks okast kurku, siis AS-i Timber meeskond teab, et m\u00fc\u00fcjale nende oksjoni l\u00f5ppedes okast hinge j\u00e4\u00e4da ei tohi ega tohi \u00fcleliigseid oksi metsa alla j\u00e4tta ka raie\u00f5iguse enesele oksjoniga v\u00f5itnud ettev\u00f5te. Ja ega j\u00e4\u00e4 ja j\u00e4tagi. Kujundlikult \u2013 kui majandatav mets vajab kasvamiseks ja terve p\u00fcsimiseks valgustusraiet, siis Timber AS-i meeskond tegeleb p\u00e4evast p\u00e4eva teavitust\u00f6\u00f6d tehes nii metsa\u00e4ri mainekahjurite liigkasuv\u00f5tu ja hoolimatuse harvendamisega, kui ka rohu leidmisega hellaks tehtud ja heidutatud metsaomanike hirmudele. Klientidele ja koost\u00f6\u00f6partneritele pakutakse kindlustunnet ja v\u00f5imalusi.\nHirmul on suured silmad igas suunas\nErinev kartus on nii m\u00fc\u00fcjal kui tegelikult ka ostjal. Hirmud on nii tehingueelsed, kui seotud ka \u00fclest\u00f6\u00f6tamisega. Ning inimeste hirm ja eelarvamused ei ole tingitud ainult metsa\u00e4ri \u00fcldisest salap\u00e4rasest aurast ja kollektiivses teadvuses juurdunud stereot\u00fc\u00fcpidest. On ka \u00e4revus oksjoni kui \u00fche uudse m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imaluse p\u00e4rast. Ning mis seal salata \u2013 inimene t\u00e4navalt suhtub ettevaatusega ka v\u00f5imalusse m\u00fc\u00fca oma kallist vara just AS-i Timber oksjonikeskkonnas. V\u00f5\u00f5ras v\u00e4rk teeb alati ettevaatlikuks. T\u00e4nap\u00e4eval \u00f6eldakse, et elad infosulus.\nMetsaomanikule on tema mets t\u00e4naseni olnud t\u00f5en\u00e4oliselt \u2013 kellele roheline pensionifond, kellele saab p\u00e4rast \u00f5nnestunud m\u00fc\u00fcki elup\u00e4\u00e4stjaks, koduloojaks, talukoha taastajaks v\u00f5i muu eluunistuse t\u00e4itjaks. Ning kuklas peabki koputama tunne, et m\u00fc\u00fcgiotsus peab olema vastutustundlik. Ajaloolise taustaga kaasikut ei tohi tundmatule tahtjale anda ja ammugi poolmuidu. Tahaks ikka \u00f5ppida teiste vigadest, mitte ise tagantj\u00e4rele tark olla, unistab iga metsaomanik.\nKuidas \u00f5nnestub metsaomanikul v\u00e4ltida eba\u00f5iglast m\u00fc\u00fcgihinda, varjatud kulusid, ostja k\u00f5ikv\u00f5imalikku skeemitamist, lepingute mitmetit\u00f5lgendatavust v\u00f5i kuidas \u00fcle\u00fcldse metsam\u00fc\u00fcgiga algust teha, on siin k\u00f5ige olulisemad murek\u00fcsimused. Pealegi \u2013 kui m\u00fc\u00fck juba peavalu tekitab, siis ootamatute raieprobleemide lahendamine oleks \u00fcle m\u00f5istuse takistus. Mida teha, kui midagi viltu l\u00e4heb, aga raie\u00f5iguse ostja hilisemast vastusest hoidub? Levib uskumus, et metsafirmadel on ju rahad ja v\u00f5imalused taga, nad saavad palgata parimad juristid, kes su maatasa teevad. Ja oledki \u00fcksi, kui sinu soovidest kinni ei peeta.Meediast ikka aeg-ajalt k\u00f5rvu j\u00e4\u00e4b, et organiseeritud kelmus viib igal aastal metsaomanike taskust miljoneid. Keegi ei tahaks olla kannatanu.\nPettasaamise hirmu v\u00e4lja ei juuri\nK\u00f5ige teravam on kahtlemata metsaomaniku kartus igal sammul kelmuse ohvriks langeda, sest oma metsa ja maa v\u00e4\u00e4rtust on inimesel v\u00e4ga tihti keeruline ise hinnata. Alalhoidlik inimene tunneb oma vara m\u00fc\u00fces alati huvi, millal ta raha saab \u2013 olgu kaubaks korter, auto v\u00f5i mets. Et raie\u00f5iguse ostjatelt on m\u00fc\u00fcjal v\u00f5imalik enne sae k\u00e4ima t\u00f5mbamist kogu summa pangaarvele saada, on tegelikult juba \u00fcsna levinud info. Kui see m\u00fc\u00fcgiotsust tagant t\u00f5ukab, pakutakse raha r\u00f5\u00f5muga ja kohe, olgugi et v\u00e4hem, kui mets tegelikult v\u00e4\u00e4rt on. Teinekord j\u00e4lle m\u00fc\u00fcakse raiet n\u00f6 \u201ev\u00e4ljatuleku peale\u201c, et t\u00e4pne arvestus tehakse peale raiet. Probleem on siis aga selles, et ostja kulud n\u00e4idatakse suured ja m\u00fc\u00fcja materjal, mis v\u00e4lja tuleb, alati tegelikkusest kehvem. Ebaausad oskavad petta k\u00fcll.\nMetsam\u00fc\u00fcjal ei ole kindlustunnet, et ta saab tegelikult oma metsaraie v\u00f5i metsakinnistu eest omaniku huve arvestava ehk \u00f5iglase hinna. Seda muidugi juhul, kui \u00fcldse m\u00e4rkab enesele selle kriitilise k\u00fcsimuse enne tehingu sooritamist esitada. V\u00f5i on kuulunud n\u00e4iteks metsakorralduskavast, mis pole v\u00e4iksemale kui 5 ha suurusele metsale kohustuslik. Veel t\u00e4nap\u00e4evalgi leidub palju metsaomanikke, kelle jaoks on mets vaid suurem puude kogu, v\u00f5i kes arvavad, et metsa oskuslik majandamine on ilmtingimata keerulisem kui kvantf\u00fc\u00fcsika. Noh \u2013 neil v\u00f5ib isegi \u00f5igus olla.\nOmakasup\u00fc\u00fcdlike telefoniterroristide m\u00f5jutustegevus suudab heausksele eakale inimesele \u00fcsna kerge vaevaga hinge s\u00fcstida kahtlusepisiku \u2013 \u00e4kki t\u00f5esti pole minu mets rohkem v\u00e4\u00e4rt? Ning kui v\u00e4idetavalt on puistut \u00e4hvardamas ka naaberkinnistult leviv \u00fcraskiprobleem ja raadios \u00f6eldi ka, et k\u00f5ik pannakse kaitse alla, raiumine keelatakse ning riiklikke toetusi pole ette n\u00e4ha, kahaneb praegune v\u00e4\u00e4rtus ju olematuks. Ja kuidas ma tean, mida oleks vaja kahjurite t\u00f5kestamiseks ette v\u00f5tta, ning niikuinii ei oska ise \u00f5igeid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid valida. Ning kas \u00fcldse \u00f5nnestubki loodust peatada\u2026? Mis selle linnurahuga on ja kui kaua see meil Eestis kestab? Kiire tehing v\u00f5taks m\u00fc\u00fcgiga seotud mure kiiremini \u00f5lult maha ning hoiaks verer\u00f5hu normis ja m\u00f5istuse korras.\nPidevate helistajate (\u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel isegi aastatepikkusele) survele, kuid tegelikult allapoole arvestust hinnale vastu panna, on seda raskem, mida v\u00e4hem on metsaomanikul oma metsast v\u00f5i metsakinnistust tegelikkusele vastavaid teadmisi. Ja kohe midagi palju saada, tundub iga\u00fchele loomup\u00e4raselt ahvatlev v\u00e4ljavaade. Omaniku jaoks s\u00fcgavalt kahjulik tehing on kerge j\u00f5ustuma, kui tal pole kunagi n\u00e4iteks k\u00fcmmet tuhandet eurot korraga olnud, aga homme oleks pangaautomaadist v\u00f5imalik see juba v\u00e4lja v\u00f5tta.\nKus hirm k\u00f5ige suurem, seal abi k\u00f5ige selgem\nSelgus tehingu tingimuste osas, hea suhtlus, erialane n\u00f5u ja metsaomaniku huvide v\u00e4\u00e4rtustamine on vahendid, millega oksjonikorraldaja metsam\u00fc\u00fcgi tehingu osapooli nende valiku \u00f5igsuses veenab ja kirjeldatud hirme maandab. Kunagisest pealtn\u00e4ha metsaturul vastuvoolu ujujast AS-ist Timber, on t\u00e4naseks saanud autoriteetne teenusepakkuja, kelle kaubam\u00e4rk timber.ee v\u00f5rdub kvaliteediga ning ettev\u00f5te on enesele v\u00f5tnud ostu-m\u00fc\u00fcgitehingus vastutuse oksjoni m\u00f5lema osapoole eest. See paistab turul erisusena silma. Timber julgeb avalikult r\u00e4\u00e4kida-kirjutada metsa\u00e4ri probleemidest ning ollakse kokkuv\u00f5ttes sektori suunan\u00e4itaja. T\u00f5en\u00e4oliselt tunneb Eesti metsaomanik ennast metsam\u00fc\u00fcki kavandades aktsiaseltsi Timber sisulugudes \u00e4ra ning saab ohuolukordadega samastuda. \u00dchtlasi saab sealt kindlustunde, et kui teised on ka oma eelteadmisega sama kehvas seisus olnud, ning metsam\u00fc\u00fck on v\u00f5imalik tegelikult \u00f5nneliku, kui mitte \u00fcle ootuste l\u00f5puga, siis miks peaks seekord halvemini minema. Ja ega peagi.\nKuidas ma tean, et ikkagi just oksjoniga saavutan m\u00fc\u00fces omale k\u00f5ige \u00f5iglasema tulemuse?\nInternetioksjon on Eesti turul v\u00f5imalus, mida paljud metsaomanikud veel ei tea v\u00f5i v\u00e4hemalt ei julge kasutada. Et see klassikalise oksjoni digiversioon on ainult IT-meestele ja noortele inimestele, on kindlasti t\u00fchi mure.\nMetsaoksjonikeskkonna Timber.ee metsaspetsialisti Marcel Lahe s\u00f5nul tekib inimestel rohkem hirme siis, kui nad enda jaoks v\u00f5\u00f5ra teema, metsamaa v\u00f5i raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgi planeerimise ette v\u00f5tavad. Aga Timber.ee teenus need hirmud suures osas maandab. Ta kommenteerib: \u201eOksjoni korraldamine on ikka soodsaim variant - sisuliselt on raie\u00f5iguse oksjon mitu hanget \u00fches pakendis: 1. metsast saadava materjali enampakkumine; 2. metsat\u00f6\u00f6dele ja transpordile v\u00e4hempakkumine. Metsafirma, kes oskab need kaks osa k\u00f5ige paremini korraldada, saabki omanikule k\u00f5ige rohkem maksta. Omanik oma peaga nullist alustades kindlasti sama h\u00e4id tingimusi v\u00e4lja kaubelda ei suuda.\u201c\nTimber.ee metsaspetsialistid r\u00f5hutavad alati, et nad konsulteerivad metsaomanikke tasuta. Klient v\u00f5ib kindel olla, et peale 5% l\u00f5pphinnast, mis Timber AS endale saab, oksjonitehinguga mingeid peidetud kulusid ei kaasne. Metsakinnistu m\u00fc\u00fcgil tasub notaritasu Timber AS ja oksjoniv\u00f5itja, mitte m\u00fc\u00fcja. Oksjoni tulemusega ei manipuleerita. Raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgi korral alla alghinna tulevane ostja pakkuda ei saa, aga klienti mitterahuldavat alghinda raie\u00f5iguse v\u00f5i kinnistu m\u00fc\u00fcgi korral ei m\u00e4\u00e4ratagi. Alghinnaga leidmiseks ei loodeta hea \u00f5nne peale, vaid selle arvutamisel v\u00f5etakse arvesse peale omaniku soovi ka kehtiva metsakorralduskava sisu ja paljusid teisi puutuvaid tegureid. Kinnistute oksjonil ei pea kinnistu omanik alghinnast madalama pakkumisega n\u00f5ustuma. Seega liigset hinnariski metsa- v\u00f5i metsakinnistu omanikule ei ole. Oksjoniga on v\u00f5imalus saada mitte ainult turuhinda, vaid sellest ka oluliselt k\u00f5rgemat tulemust, ning see on kindlasti suurim \u00fcllatus, mida metsaomanikele pakkuda on v\u00f5imalik. Metsam\u00fc\u00fcgiga esimest korda kokku puutunud inimesed on muide \u00f6elnud, et oksjoniprotsessi keerulisus ei vasta tegelikult t\u00f5ele. Praktikas on vaja vaid metsateatis \u00e4ra teha, veidi oodata ja nii ta l\u00e4heb\u2026\nKas oksjonil osaleval metsam\u00fc\u00fcjal pole t\u00f5esti mingit riski?\nV\u00f5iks arvata, et oksjoni\u00e4riga seotud hirmu tekitab teadmine, et metsamaterjali v\u00f5i kinnistu omanik annab kontrolli k\u00e4est, kuna ei saa \u00f5nnestunud oksjoni korral m\u00fc\u00fcgist taganeda. N\u00e4iteks kui ostjaks osutunu talle isiklikult tagantj\u00e4rele ei meeldi, v\u00f5i raiega, laoplatsiga, v\u00e4ljaveoteedega tekivad mingid probleemid.\nVastab t\u00f5ele, et kinnistuoksjoni v\u00f5idab parima hinna pakkuja ning pimepakkumise meetodil. Raietel on pakkumised \u00fcksteise peal otse-eetris n\u00e4ha. Timber AS-i metsaspetsialist Marcel Lahe selgitab: \u201eTuleb pisut eraldada kahte tegevust - kinnistu m\u00fc\u00fcki ja raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcki. Kinnistu m\u00fc\u00fcgi puhul antaksegi kogu kontroll, vastutus jms \u00fcle j\u00e4rgmisele omanikule. Nagu korteri v\u00f5i maja m\u00fc\u00fcgi puhul \u2013 vanal omanikul ei j\u00e4\u00e4 mingit \u00f5igust \u00f6elda uuele omanikule, mis v\u00e4rvi ta peab seinad v\u00e4rvima v\u00f5i milliseid lilli aeda istutama. Kui asi on m\u00fc\u00fcdud, siis on see uue omaniku otsustada. Samamoodi on ka metsakinnistuga.\u201c\nLahe: \u201eRaie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgi puhul on jah kindlasti oluline, et k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d teostataks vastavalt metsaseadusele, raie-eeskirjadele ja metsanduse heale tavale. Et ostja isiklikult meeldib, ei taga, et raiet\u00f6\u00f6d saavad teostatud korrektselt, sinna vahele v\u00f5rdusm\u00e4rki t\u00f5mmata ei saa. Pigem isegi vastupidi - professionaalsed metsamehed on metsamehed ja harilikult ei viitsigi omanikega suhelda, sest suur osa suhtlusest kulub metsaomanike harimisele metsanduse vallas, kauplemisele, helistamistele, kohtumistele jne. M\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes harilikult tehingut tule ei ega tule ka infot, miks seda ei toimunud. K\u00f5ik see on aja ja rahakulu. Kokkuhoid metsaomanikega mittesuhtlemiselt v\u00f5imaldab neil metsameestel raie eest omanikule oksjonil aga rohkem maksta.\u201c\n\u201eKui on keerulisem t\u00f6\u00f6, kus t\u00f5lgendamisruum laiem, n\u00e4iteks hooldus-harvendusraie, siis oleme lepingutesse pannud lisatingimusi, mida metsafirma peab t\u00e4itma. N\u00e4iteks harvenduse puhul tuleb v\u00e4lja l\u00f5igata kehvemad puud ja j\u00e4tta paremad kasvama, kuigi metsafirmad eelistaksid loogiliselt vastupidist,\u201c lisab Lahe. Ta tuletab meelde, et raiet\u00f6\u00f6dele teostab s\u00f5ltumatut j\u00e4relvalvet ka Keskkonnainspektsioon, millel on vastavad hoovad sundida metsafirmasid oma vigu parandama.\n\u201eTimber AS-i esindaja eeldab, et metsafirma teeb oma raiet\u00f6\u00f6d korrektselt, aga probleemide (n\u00e4iteks \u00fcleraie) ilmnemisel oleks metsaomanikul omal k\u00e4el v\u00e4ga keeruline sundida metsafirmat endaga isegi maha istuma probleemide lahendamiseks. Turul on teada, et meie aga oleme ka paaril korral kohtusse p\u00f6\u00f6rdunud metsaomaniku \u00f5igusi kaitstes ja meiega ei tasu t\u00fcli \u00fcles kiskuda :),\u201c \u00fctleb Lahe enesekindlalt ning tundub, et ta teab, millest r\u00e4\u00e4gib.\nKoost\u00f6\u00f6 AS-iga Timber t\u00e4hendab nii julgeolekugarantiisid kui ka v\u00f5imalusi. Kui ka Sina soovid oma raie\u00f5igusele v\u00f5i metsakinnistule \u00f5iglast hinda, samuti vajad kindlustunnet lepingute s\u00f5lmimisel ja raiet\u00f6\u00f6del, v\u00f5ta \u00fchendust Timber AS-i kogenud spetsialistidega!\nMeiega saad kontakti, kui helistad 666 5050 v\u00f5i kirjutad info@timber.ee v\u00f5i vaatad www.timber.ee\nAS Timber, Narva mnt 36 Tallinn."}
{"text":"BLM liikumine on ettev\u00f5tetelt saanud 82,9 miljardit dollarit annetusiMaailma suurimad ettev\u00f5tted rahastavad rassistlikku ja marksistlikku musta revolutsiooni k\u00fcmnete miljardite dollaritega.\nMustude sotsiaalse \u00f5igluse marksistliku revolutsiooni (BLM) s\u00e4demest leegi s\u00fctitamiseks antud annetuste suurust n\u00e4eb m\u00f5ttekoja Claremont Institute'i BLMide rahastamise andmebaasist. Claremont Institute'i Center for the American Way of Life (CI Ameerika Eluviisi Keskus) alustas andmebaasi koostamist sooviga saada teada, millised ettev\u00f5tted ja organisatsioonid rahastasid 2020. aastal toimunud l\u00e4\u00e4neriikide suurlinnade p\u00f5letamisi, r\u00fc\u00fcstamisi ning m\u00e4rastemist, vahendab Breitbart.\nKeskuse s\u00f5nul olid BLM liikumise eesm\u00e4rgid 2020. midagi palju enamat kui lihtsalt \"m\u00e4ratsemine ja vara h\u00e4vitamine\". \"BLMide survekampaaniate, ahistamiste ja moraalse v\u00e4ljapressimise k\u00e4igus toimus ilmselt korporatiivse Ameerika selle ajaloo k\u00f5ige ulatuslikum l\u00fcpsmine,\" leiab m\u00f5ttekoda.\u00a0\u00a0\n\"Kui tuua midagi v\u00f5rdluseks, siis 82,9 miljardit dollarit on kokku suurem raha kui 46 Aafrika riigi sisemajanduse kogutoodang. (Aafrikas on kokku 54 riiki.) Ford Motor Company kasum oli 2022. aastal 23 miljardit dollarit.\u00a0\n82.9 miljardi dollari hulgas on 123 miljonit dollarit, mis anti otse BLM emaorganisatsioonidele.\nN\u00e4iliselt mustade \u00f5igluse nimel toimunud m\u00e4ratsemist rahastasid paljud maailma tuntumad hiidettev\u00f5tted. Walmart andis BLMile ja sellega seotud \"rassi\u00f5igluse\" \u00fcritustele kokku sada miljonit dollarit. Amazon 169,5 miljonit dollarit. Hiljuti pankrotistunud Silicon Valley Bank 73,45 miljonit dollarit. Apple lisas 100 miljonit. Suurpank Wells Fargo eraldas musta \u00fcrituse jaoks 210 miljonit dollarit ja Deloitte 85 miljonit.\n\u00dcks maailma suurimaid varahaldusettev\u00f5tteid BlackRock paigutas suurlinnade r\u00fc\u00fcstamisesse, kaose k\u00fclvamisse ja teistesse mustude \u00f5iglusega seotud \u00fcritustesse kokku 810 miljonit dollarit.\nClaremont Institute selgitab, kuidas raha kasutati, m\u00e4rkides:\n\"\u00dcleilmne v\u00f5rgustik investeeris k\u00fcmneid miljoneid dollareid tulevaste operatsioonide toetuseks. Osteti luksuskinnisvara, organisatsioonis v\u00f5imutses onupojapoliitika, toetusi jagati erinevatele BLM liikumise osakondadele ja seotud revolutsioonilistele liikumistele. Lisaks k\u00e4ivitati suur poliitikute toetamise \u00fchendus (poliitiline tegevuskomitee; PAC), mis toetas progressiusklikke poliitikuid, kes seisavad mustade vabastamise eest.\"\u00a0\u00a0\u00a0\nMiljoneid dollareid kulutatakse kampaaniatele, mille eesm\u00e4rgiks on politsei rahast ilma j\u00e4tmine. Liikumine \"BLM koolis\" kannab hoolt selle eest, et lastele \u00f5petatakse v\u00f5imalikult paljudes USA koolides kriitilist rassiteooriat, omasooiharust ja soomuutmist (queer theory); lisaks kuidas vihata iseennast, oma kaaslasi ja Ameerika \u00dchendriike.\nM\u00f5ttekoja s\u00f5nul soovivad pahempoolsed vaba\u00fchendused \u00fchiskonna \u00e4\u00e4rmuslikult \u00fcmber muuta, mis normaalsete demokraatlike lahenduste kaudu oleks v\u00f5imatu ja neist on saanud omamoodi varivalitsus.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"16 AASTAT VANGISTUST! Alutagusel sugulase m\u00f5rva korraldanud naine sai karmi karistuse, \u00fclej\u00e4\u00e4nud asjaosalised p\u00e4\u00e4sesid kergemaltIda-Virumaal Alutaguse vallas J\u00f5uga k\u00fclas 49aastase Maie m\u00f5rva korraldanud Inge Pullat on verise loo keskne asjaosaline ning seet\u00f5ttu sai ta ka k\u00f5ige karmima karistuse.\nViru maakohus m\u00f5istis Aivo Volo\u0161in ja Inge Pullati vangi. Andres Pullat kinnimajja minema ei pea.\nViru maakohus m\u00f5istis t\u00e4na J\u00f5hvi kohtumajas peetud istungil s\u00fc\u00fcdi Inge Pullati laiba r\u00fcvetamises ja m\u00f5rvas ning m\u00f5istis talle liitkaristuseks 16 aastat vangistust. Aivo Volo\u0161ini tunnistas kohus s\u00fc\u00fcdi kehalises v\u00e4\u00e4rkohtlemises, laibar\u00fcvetamises ja m\u00f5rvas ning m\u00f5istis talle liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Arvutikelmuse katses m\u00f5istis kohus nii Inge Pullati kui ka Aivo Volo\u0161ini \u00f5igeks.\nAndres Pullati tunnistas kohus s\u00fc\u00fcdi laibar\u00fcvetamises ning m\u00f5istis talle karistuseks rahalise karistuse 200 p\u00e4evam\u00e4\u00e4ra ulatuses, s.o. summas 2660 eurot. Karistuse hulka arvati tema eelvangistuses viibitud kaks p\u00e4eva ja l\u00f5plikult kuulub Andres Pullatil kandmisele rahaline karistus summas 2580 eurot 20 senti.\nSamuti rahuldas kohus kannatanu tsiviilhagi ning m\u00f5istis Inge Pullatilt ja Aivo Volo\u0161inilt solidaardselt v\u00e4lja tsiviilhagi katteks 393 eurot.\nKadunud inimene leiti tapetuna\n\u00d5htuleht on varasemalt kirjutanud, kuidas 2021. novembris, hingedep\u00e4eval, j\u00e4i Ida-Virumaal Alutaguse vallas asuvas J\u00f5uga k\u00fclas kadunuks 49aastane Maie S\u00e4\u00e4r. Siis l\u00e4hedased veel ei teadnud, et ta on tapetud. M\u00f5rva tagamaad viisid uurijad mitme aasta tagusesse aega, kui Maie k\u00e4is sugulastega kohut, kuna tema arvates oli ootamatult v\u00e4lja ilmunud ema k\u00e4sitsi kirjutatud testament v\u00f5ltsing. Nii-\u00f6elda testamendis oli kirjas, et vana naine p\u00e4randab kogu oma maise vara \u00f5et\u00fctre pojale Andres Pullatile. Kohtus leidis kinnitust, et testament on v\u00f5ltsitud.\nP\u00f5hjarannik kirjutas jaanuari algul, et s\u00fc\u00fc omaks v\u00f5tnud Volo\u0161in p\u00f5hjendas oma tegu sooviga saada endale tapetu maa ja maja. Veel p\u00e4ev-kaks varem toimunud istungil \u00fctles Volo\u0161in, et ei tunnista end milleski s\u00fc\u00fcdi. Tapmisele suunanud teda vanamemm.\nAivo Volo\u0161inile\u00a0 ja Inge Pullatile esitati s\u00fc\u00fcdistus omakasu ajendil toime pandud tapmises ehk m\u00f5rvas. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi tapsid nad \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aasta 2. novembril nendega sugulussidemetes olnud naise, et saada endale temale kuuluv kinnisvara. Tegemist oli p\u00f5hjalikult l\u00e4bim\u00f5eldud tegevusega. V\u00e4lja oli selgitatud, mis ajal kannatanu elukaaslane kodust \u00e4ra oli ning ka see, kas kannatanu kodu juures on valveseadmeid, mis v\u00f5imaldaks hiljem kurjategijaid tabada.\nPikemalt saab juhtunust lugeda siit: Tapmises ja surnukeha r\u00fcvetamises s\u00fc\u00fcdistatava memme kohtuasi j\u00f5udis l\u00f5pusirgele"}
{"text":"J\u00f5uga tapmise korraldaja saadeti 16 aastaks vangiViru maakohus m\u00f5istis nn. J\u00f5uga m\u00f5rvaprotsessil k\u00f5ige pikema vanglakarituse Inge Pullatile, kes v\u00e4idetavalt kogu kuriteoskeemi v\u00e4lja m\u00f5tles. Tapmise toime pannud Aivo Volo\u0161in sai m\u00e4rksa l\u00fchema vangistuse.\u00a0Ringkonnaprokur\u00f6r Liina Pikma taotles s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi tapmise toime pannud Aivo Volo\u0161inile 8 aasta pikkust vanglakaristust. Inge Pullatile, kes s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi oli kogu kuriteo initsiaator ja korraldaja, k\u00fcsis prokur\u00f6r m\u00f5rva ja teiste kuritegude eest 20 aasta pikkust vangistust. See on raskeim karistus, mida karistusseadustik m\u00f5rva eest lubab m\u00e4\u00e4rata, kui mitte arvestada eluaegset vangistust. Kui Volo\u0161in ja Pullat olid kohtu all veel mitme paragrahvi alusel, nagu n\u00e4iteks arvutikelmus, laiba r\u00fcvetamine jm, siis kolmandale s\u00fc\u00fcdistatavale Andres Pullatile esitati s\u00fc\u00fcdistus vaid laiba r\u00fcvetamises ning talle k\u00fcsis prokur\u00f6r aasta reaalset vangistust.\nViru maakohus m\u00f5istis neljap\u00e4eval\u00a0Pullatile 16\u00a0ning Volo\u0161inile seitse aastat vangistust. Andres Pullatit karistati 2580 euro suuruse rahalise karistusega.\nInge Pullat \u00fctles p\u00e4rast istungit, et protsss nende \u00fcle oli eba\u00f5iglane, Aivo Volo\u0161in kinnitas P\u00f5hjarannikule, et talle tundub karistus liiga r\u00e4nk. M\u00f5lemad lubasid otsuse edasi kaevata.\u00a0\nAlutaguse vallas J\u00f5ugal Lillem\u00e4e talus elanud Maie S\u00e4\u00e4r j\u00e4i kadunuks 2021. aasta 2. novembril. Politsei pidas peagi kahtlustatavatena kinni Maie ema \u00f5et\u00fctre Inge Pullati (64), tema poja Andres Pullati (43) ning nendega koos elava hoolealuse Aivo Volo\u0161ini (27). S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi ei leppinud Inge Pullat sellega, et tal ei \u00f5nnestunud v\u00f5ltsitud testamendi abil Maielt ema maja v\u00e4lja petta.\nUurimine tuvastas, et 2021. aasta hingedep\u00e4eva \u00f5htul l\u00e4ksid P\u00e4rnumaal elavad Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in Lillem\u00e4e tallu ning neil oli kokku lepitud, et Volo\u0161in tapab Maie, samal ajal kui Pullat valvab v\u00e4ljas, et keegi peale ei satuks. Volo\u0161in l\u00e4kski majja, kus ta Maie surnuks k\u00e4gistas. S\u00fc\u00fcdistusest selgub, et Maie laip pandi autosse, majast v\u00f5eti veel kaasa kurjategijatele v\u00e4\u00e4rtuslikuna tunduvaid asju, kanad ja koer ning s\u00f5ideti j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Inge Pullati P\u00e4rnumaal asuvasse tallu. Enne seda prooviti Maie pangakaardiga Iisaku pangaautomaadist ohvri kontolt raha v\u00f5tta, kuid see ei \u00f5nnestunud.\nKaks p\u00e4eva p\u00e4rast tapmist m\u00e4ssiti surnukeha rohelist v\u00e4rvi koormakattesse ning visati see P\u00e4rnumaal metsa \u00fche kraavi pervele.\nSiis p\u00fchendati juhtunusse ka Inge poeg Andres Pullat, kellega arutati, et laip sai halba kohta viidud. Nad s\u00f5itsid sinna, kuhu olid surnukeha poetanud, laadisid selle uuesti autole ning s\u00f5idutasid selle mujale ja viskasid teise kraavi serva.\nEnt sellegagi ei j\u00e4\u00e4dud rahule ning laip viidi l\u00f5puks Viljandimaale, kus P\u00f5hja-Sakala vallas \u00fchte vanasse kaevu uputati. Et laipa poleks n\u00e4ha, suruti sellele peale veel raske palk ja kivi, nii et surnukeha kadus vee alla.\nLaiba asukoha n\u00e4itas politseinikele ette Andres Pullat, kes toona kuritegu tunnistas, kuid hiljem eitas seda."}
{"text":"Ettev\u00f5tted saavad taotleda toetust k\u00fcberturvalisuse parandamiseksEASi ja KredExi \u00fchendasutus avas koost\u00f6\u00f6s Riigi Infos\u00fcsteemi Ametiga 13. m\u00e4rtsil taotluste vastuv\u00f5tu ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot.Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjate v\u00f5imekusi tulla toime k\u00fcberr\u00fcnnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid.\n\u201eK\u00fcberintsidendid teevad ettev\u00f5tetele kahju nende suurusest hoolimata, r\u00fcnnakud v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte tootmise katkestada v\u00f5i arvepettuse j\u00e4rel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettev\u00f5tetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,\u201c r\u00e4\u00e4kis ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan J\u00e4rvan. \u201eM\u00f5nel juhul t\u00e4hendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul t\u00f6\u00f6tajate koolitamist ja kolmandal hoopis v\u00f5rkude \u00fcmberehitamist. Just seet\u00f5ttu tuleb toetuse saajal esmalt teha l\u00e4bi k\u00fcberturvalisuse kaardistus ning selle tulemusena valmiv teekaart on justkui r\u00e4tseplahendus just konkreetse ettev\u00f5tte k\u00fcberturvalisuse taseme t\u00f5stmiseks,\u201c lisas minister.\n\u201eMa olen \u00fcsna kindel, et pea iga ettev\u00f5te on lahendanud v\u00e4iksemaid k\u00fcberintsidente. T\u00f5sisemad r\u00fcnnakud saavad aga seisma panna kogu firma ning l\u00e4bim\u00f5eldud arvepettustega saab v\u00e4lja petta k\u00fcmneid tuhandeid eurosid. Teame sellest aastast \u00fchte v\u00e4ga t\u00f5sist k\u00fcberr\u00fcnnakut, mis halvas ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6 ning p\u00f5hjustas enam kui 100 000 euro ulatuses kahju. Samamoodi on ettev\u00f5tjad kandnud raha p\u00e4ttidele, sest nad esitasid nii elutruid libaarveid. Seega k\u00fcberruumis toimub kogu aeg asutuste k\u00fcberturvalisuse proovilepanek,\u201c \u00fctles RIA teaduse- ja koordineerimisosakonna juhataja Lauri Tankler.\nJust seet\u00f5ttu innustatakse k\u00fcberp\u00f6\u00f6rde projektiga v\u00e4iksemaid ettev\u00f5tteid panustama enese k\u00fcberturbesse.\nEASi ja KredExi \u00fchendasutuse juhatuse liikme Sigrid Harjo s\u00f5nul on ettev\u00f5tjate k\u00fcberturvalisuse alaste v\u00f5imekuste t\u00f5stmine digip\u00f6\u00f6rde kontekstis kriitilise t\u00e4htsusega, et k\u00fcberohud ei takistaks ettev\u00f5tjate tootmise toimepidevust n\u00e4iteks igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d halvavate k\u00fcberr\u00fcnnakute n\u00e4ol. \u201eSoovime, et meie ettev\u00f5tted pakuksid Euroopa Liidu keskmisest k\u00f5rgemat lisandv\u00e4\u00e4rtust ja oleksid digitaliseeritud ning t\u00e4naseks on juba iga ettev\u00f5te moel v\u00f5i teisel seotud digilahendustega. \u00c4ri toimimiseks tuleb neid kaitsta \u2013 ettev\u00f5te ei saa teenuseid pakkuda v\u00f5i on nende teenuste osutamine oluliselt h\u00e4iritud, kui puudub ligip\u00e4\u00e4s kliendibaasile v\u00f5i tellimuste keskkonnale,\u201c \u00fctles Harjo.\nTa lisas, et k\u00fcberp\u00f6\u00f6re on esimeseks sammuks ettev\u00f5tetele k\u00fcberturvalisuse teel. \u201eProjekt on kaheastmeline, mille esimene tegevussuund on oma k\u00fcberturvalisuse hetkeseisu hindamine, saamaks \u00fclevaade k\u00f5ige p\u00f5letavamatest puudustest ja parandusettepanekutest. Toetuse teises etapis on v\u00f5imalik ellu rakendada arendustegevusi, mis saavad p\u00f5hitegevuse k\u00f5rval v\u00e4hem t\u00e4helepanu, kuid mis aitavad ettev\u00f5tetel olla konkurentsiv\u00f5imelised ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed partnerid.\u201c\nToetust rahastatakse Digital Europe programmi vahenditest. Taotlemine avati t\u00e4na, 13. m\u00e4rtsil kell 9:00 struktuuritoetuse e-keskkonnas https:\/\/etoetus.rtk.ee\/\nLisainfo programmi kodulehelt https:\/\/eas.ee\/grants\/kybertoetus\/\nRIA kodulehel on info Eestis tegutsevatest k\u00fcberturvalisuse ettev\u00f5tetest, kelle abil vastav hindamine ehk teekaart luua. RIA veebist leiab ka n\u00e4idise ja juhendi, mida peab k\u00fcberturvalisuse hindamise teenust osutavad pakkujad seda tehes silmas pidama ja millist metoodikat kasutama.\nToetust saavad taotleda t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tjad, hulgi- ja jaekaubandusettev\u00f5tjad, ehitusettev\u00f5tjad, veondus- ja laondusettev\u00f5tjad ning info- ja sideettev\u00f5tjad."}
{"text":"Omakasu eesm\u00e4rgil m\u00f5rvanud ja laipa r\u00fcvetanud kurjategijad said s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuseViru maakohus m\u00f5istis t\u00e4na J\u00f5hvi kohtumajas peetud istungil s\u00fc\u00fcdi Inge Pullati laiba r\u00fcvetamises ja m\u00f5rvas ning m\u00f5istis talle liitkaristuseks 16 aastat vangistust.Aivo Volo\u0161ini tunnistas kohus s\u00fc\u00fcdi kehalises v\u00e4\u00e4rkohtlemises, laibar\u00fcvetamises ja m\u00f5rvas ning m\u00f5istis talle liitkaristuseks seitse aastat vangistust.\nArvutikelmuse katses m\u00f5istis kohus nii Inge Pullati kui ka Aivo Volo\u0161ini \u00f5igeks.\nAndres Pullati tunnistas kohus s\u00fc\u00fcdi laibar\u00fcvetamises ning m\u00f5istis talle karistuseks rahalise karistuse 200 p\u00e4evam\u00e4\u00e4ra ulatuses ehk 2660 eurot. Karistuse hulka arvati tema eelvangistuses viibitud kaks p\u00e4eva ja l\u00f5plikult kuulub Andres Pullatil kandmisele rahaline karistus summas 2580 eurot 20 senti.\nSamuti rahuldas kohus kannatanu tsiviilhagi ning m\u00f5istis Inge Pullatilt ja Aivo Volo\u0161inilt solidaardselt v\u00e4lja tsiviilhagi katteks 393 eurot.\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt tapsid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in 2 novembril 2021 \u00f5htul t\u00e4pselt tuvastamata kellaajal J\u00f5uga k\u00fclas Alutaguse vallas Ida-Virumaal omakasu eesm\u00e4rgil inimese, et saada endale ohvrile kuulunud talu.\nInge Pullat oli eelnevalt v\u00e4lja m\u00f5elnud tapmisplaani, koosk\u00f5lastanud selle Aivo Volo\u0161iniga ja teinud talle ettepaneku see plaan t\u00e4ide viia. Plaani kohaselt pidi Aivo Volo\u0161in naise tapma ning Inge Pullat j\u00e4lgima samal ajal maja juures, et keegi k\u00f5rvaline nende tegevust ei satuks takistama.\n2. novembril 2021 s\u00f5itsid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in \u2013 viimane v\u00f5ttis kaasa pipragaasi \u2013 s\u00f5iduautoga isiku elukoha l\u00e4hedusse ja parkis s\u00f5iduki isiku talust eemale. Aivo Volo\u0161in ja Inge Pullat l\u00e4ksid isiku elumaja juurde. V\u00e4lisukse juures kohtas Aivo Volo\u0161in isikut ja laskis talle pipragaasi n\u00e4kku ning seej\u00e4rel l\u00f5i korduvalt t\u00fchja \u0161ampusepudeliga talle vastu pead, mille tagaj\u00e4rjel hakkas isiku peast ja ninast hakkas jooksma verd. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis Aivo Volo\u0161in kahe k\u00e4ega ohvri kaelast kinni ja k\u00e4gistas ta surnuks. Aivo Volo\u0161ini tegevuse ajal seisis Inge Pullat maja nurgal \u00f5ues ning ootas, kuni Aivo Volo\u0161in on naise tapnud.\nSeej\u00e4rel otsisid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in maja l\u00e4bi ja v\u00f5tsid 3. novembril 2021 majast \u00e4ra minnes endaga kaasa ohvrile kuulunud esemeid, sealhulgas ASi SEB Pank pangakaardi koos roosat v\u00e4rvi kleepsuga m\u00e4rkmepaberiga, millel oli kirjas number 4979.\nLisaks esemetele tassiti auto tagaruumi ka isiku surnukeha ning seej\u00e4rel s\u00f5itsid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in oma elukohta Viluvere k\u00fclas P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas P\u00e4rnumaal, j\u00e4ttes isiku surnukeha esialgu autosse.\nPeale isiku tapmist kasutasid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in isikule kuulunud ASi SEB Pank pangakaarti ja selle kaardi juures olnud roosale m\u00e4rkmepaberile kirjutatud PIN-koodi ning \u00fcritasid Iisaku alevikus Alutaguse vallas Ida-Virumaal sularahaautomaadist raha v\u00e4lja v\u00f5tta, kuid teadmata p\u00f5hjustel see ei \u00f5nnestunud.\n4. novembril viisid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in s\u00f5iduki tagaruumis oleva surnukeha sama P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa valda Metsak\u00fcla teele, keerasid laiba koormakattesse ja j\u00e4tsid selle v\u00f5sasse, teest umbes 10 meetri kaugusele.\n6. novembril s\u00f5itsid Inge Pullat, Aivo Volo\u0161in ja Andres Pullat surnukeha juurde, panid selle autosse ja viisid P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa metsa Taarik\u00f5nnu tee \u00e4\u00e4rde kraavi servale.\n7. novembril s\u00f5itsid Inge Pullat, Andres Pullat ja Aivo Volo\u0161in tagasi Taarik\u00f5nnu tee metsa, kus v\u00f5tsid kraavi servast surnukeha auto peale ja s\u00f5itsid Viljandi maakonda P\u00f5hja-Sakala valda Kurnuvere k\u00fclla, kus peatuti p\u00f5llutee \u00e4\u00e4res. Andres Pullat ja Aivo Volo\u0161in tassisid surnukeha autost v\u00e4lja ja viisid tee k\u00f5rval oleva kaevu juurde, mille sees oli redel. Mehed viskasid surnukeha kaevu. Seej\u00e4rel pani Andres Pullat surnukeha peale suure raske puu ja Aivo Volo\u0161in viskas peale suure kivi, mille tagaj\u00e4rjel j\u00e4i laip vee alla ega olnud n\u00e4htav.\nKohtuotsus ei ole j\u00f5ustunud."}
{"text":"16 aastaks vangi. Ahnusest m\u00f5rvanud ja laipa r\u00fcvetanud perekond m\u00f5isteti kohtus s\u00fc\u00fcdiViru maakohus m\u00f5istis t\u00e4na J\u00f5hvi kohtumajas peetud istungil Inge Pullati s\u00fc\u00fcdi m\u00f5rvas ja laiba r\u00fcvetamises ning m\u00e4\u00e4ras talle liitkaristuseks 16-aastase vangistuse.\nAivo Volo\u0161ini tunnistas kohus s\u00fc\u00fcdi kehalises v\u00e4\u00e4rkohtlemises, laiba r\u00fcvetamises ja m\u00f5rvas ning m\u00f5istis talle liitkaristuseks seitsmeaastase vangistuse.\nArvutikelmuse katses m\u00f5istis kohus nii Inge Pullati kui ka Aivo Volo\u0161ini \u00f5igeks.\nAndres Pullati tunnistas kohus s\u00fc\u00fcdi laiba r\u00fcvetamises ja m\u00f5istis talle karistuseks rahalise karistuse 200 p\u00e4evam\u00e4\u00e4ra ulatuses ehk summas 2660 eurot. Karistuse hulka arvati tema eelvangistuses viibitud kaks p\u00e4eva ja l\u00f5plikult kuulub Andres Pullatil kandmisele rahaline karistus summas 2580 eurot ja 20 senti.\nSamuti rahuldas kohus kannatanu tsiviilhagi ning m\u00f5istis Inge Pullatilt ja Aivo Volo\u0161inilt solidaarselt v\u00e4lja tsiviilhagi katteks 393 eurot.\nS\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi tapsid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in 2021. aasta 2. novembri \u00f5htul t\u00e4pselt tuvastamata kellaajal J\u00f5uga k\u00fclas Alutaguse vallas Ida-Virumaal omakasu eesm\u00e4rgil inimese, et saada endale ta kinnisvara \u2013 talu. Volo\u0161in t\u00f5mbas enne seda, 2021. aasta 9. juunil s\u00f5nalise konflikti k\u00e4igus J\u00f5uga k\u00fclas Alutaguse vallas hiljem tapetut selja tagant juustest enda poole, millega tekitas ohvrile f\u00fc\u00fcsilist valu.\nInge Pullat oli enne v\u00e4lja m\u00f5elnud tapmisplaani, koosk\u00f5lastanud selle Aivo Volo\u0161iniga ja teinud talle ettepaneku plaan t\u00e4ide viia. Plaani kohaselt pidi Aivo Volo\u0161in isiku tapma ja Inge Pullat j\u00e4lgima samal ajal maja juures, et keegi k\u00f5rvaline nende tegevust ei satuks takistama.\n2021. aasta 2. novembril s\u00f5itsid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in \u2013 viimati mainitu v\u00f5ttis kaasa pipragaasi \u2013 s\u00f5iduautoga ohvri elukoha l\u00e4hedusse ja parkisid s\u00f5iduki tema talust eemale. Aivo Volo\u0161in ja Inge Pullat l\u00e4ksid ohvri elumaja juurde. V\u00e4lisukse juures kohtas Aivo Volo\u0161in ohvrit, laskis talle pipragaasi n\u00e4kku ja seej\u00e4rel l\u00f5i korduvalt t\u00fchja \u0161ampanjapudeliga talle vastu pead, mille tagaj\u00e4rjel hakkas ohvri peast ja ninast jooksma verd. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis Aivo Volo\u0161in kahe k\u00e4ega ohvri kaelast kinni ja k\u00e4gistas ta surnuks. Aivo Volo\u0161ini tegevuse ajal seisis Inge Pullat maja nurgal \u00f5ues ja ootas, kuni Aivo Volo\u0161in tapmise ellu viib.\nSeej\u00e4rel otsisid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in tapetu maja l\u00e4bi ja 3. novembril v\u00f5tsid majast \u00e4ra minnes endaga kaasa ohvrile kuulunud esemeid, sealhulgas tema SEB panga kaardi koos roosa m\u00e4rkmepaberiga, millel oli kirjas arv 4979.\nPeale esemete tassiti auto tagaruumi ka surnukeha. Seej\u00e4rel s\u00f5itsid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in oma elukohta Viluvere k\u00fclas P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas P\u00e4rnumaal, j\u00e4ttes surnukeha esialgu autosse.\nP\u00e4rast tapmist kasutasid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in ohvrile kuulunud pangakaarti ja selle kaardi juures olnud PIN-koodi ning \u00fcritasid Iisaku alevikus Alutaguse vallas Ida-Virumaal sularahaautomaadist tapetu arvelduskontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. Teadmata p\u00f5hjustel see ei \u00f5nnestunud.\n4. novembril viisid Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in s\u00f5iduki tagaruumis olnud surnukeha sama s\u00f5idukiga P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa valda Metsak\u00fcla teele, keerasid surnukeha koormakattesse ja j\u00e4tsid v\u00f5ssa, teest umbes k\u00fcmne meetri kaugusele.\n6. novembril s\u00f5itsid Inge Pullat, Aivo Volo\u0161in ja Andres Pullat tuvastamata kellaajal oma elukohast Viluvere k\u00fclast P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallast P\u00e4rnumaalt s\u00f5iduautoga P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa valda Metsak\u00fcla teele, kus teest umbes k\u00fcmme meetrit eemal oli surnukeha. Andres Pullat, Aivo Volo\u0161in ja Inge Pullat v\u00f5tsid surnukeha s\u00f5idukisse kaasa ning viisid P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa metsa Taarik\u00f5nnu tee \u00e4\u00e4rde kraavi servale.\n7. novembril s\u00f5itsid Inge Pullat, Andres Pullat ja Aivo Volo\u0161in tuvastamata kellaajal oma elukohast Viluvere k\u00fclast P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallast P\u00e4rnumaalt s\u00f5iduautoga tagasi P\u00f5hja-P\u00e4rnumaale Taarik\u00f5nnu tee metsa, kus v\u00f5tsid kraavi servast surnukeha autole. Seej\u00e4rel s\u00f5itsid nad Viljandi maakonda P\u00f5hja-Sakala valda Kurnuvere k\u00fclla, kus peatuti p\u00f5llutee \u00e4\u00e4res. Andres Pullat ja Aivo Volo\u0161in tassisid surnukeha autost v\u00e4lja ja viisid tee k\u00f5rval oleva kaevu juurde, milles oli redel. Andres Pullat ja Aivo Volo\u0161in viskasid surnukeha kaevu. Seej\u00e4rel pani Andres Pullat surnukeha peale suure raske puu ja Aivo Volo\u0161in viskas peale suure kivi, mille tagaj\u00e4rjel j\u00e4i surnukeha kaevus vee alla ega olnud n\u00e4htav.\nKohtuotsus ei ole j\u00f5ustunud."}
{"text":"Mark Gerassimenko: aitab Keskerakonna korruptiivsest ainuv\u00f5imust Tallinnas! On aeg mittekodanike h\u00e4\u00e4le\u00f5igus kaotadaJaak Allik on asunud kaitsma mittekodanike h\u00e4\u00e4le\u00f5igust kohalike omavalitsuse valimistel. T\u00f5epoolest on lahtine, kuiv\u00f5rd aitab mittekodanike l\u00f5imumisprotsessile kaasa nende h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest ilma j\u00e4tmine. Kuid \u00fcks asi on selge: Jaak Alliku \u201earitmeetilised\u201c argumendid ei p\u00e4de.\nVigased arvutused\nH\u00e4rra Allik v\u00e4idab, et j\u00e4ttes \u00f5iguse valida Tallinna linnavolikogu ainult Eesti Vabariigi kodanikele, tekitame olukorda, kus Vasakpartei nimekirjas kandideerinud poliitikud osutuks j\u00e4rgmises linnavolikogu koosseisus kaalukeeleks. No ei ole p\u00e4ris nii!\nTegin lihtsa arvutuse: liitsin kokku esimese kolme valimisringkonna ehk Tallinnas asuvate valimisringkondade h\u00e4\u00e4letustulemusi erakondade kaupa. Nii sain teada, kui palju h\u00e4\u00e4li on eri erakonnad saanud Tallinnas valimas k\u00e4inud Eesti kodanikelt.\nN\u00fc\u00fcd oletame, et j\u00e4rgmistel kohalike omavalitsuste valimistel saavad h\u00e4\u00e4letada ainult Eesti kodanikud ning nemad h\u00e4\u00e4letavad t\u00e4pselt sama erakonna poolt, mida nad eelistasid riigikogu valimistel. L\u00e4htudes neist eeldustest, arvutasin D\u2019Hondti meetodi abil, mitu kohta Tallinna linnavolikogus saaks erinevad erakonnad.\nSelgus, et v\u00f5idutseks Reformierakond 27 kohaga, kellele j\u00e4rgneks Keskerakond 20 kohaga. Eesti 200 p\u00e4lviks 11 kohta, SDE ja EKRE kumbki 8 kohta ning viimasena p\u00e4\u00e4seks linnavolikokku Isamaa 5 kohaga. Vasakpartei ja muud kremlimeelsed j\u00f5ud aga ei \u00fcletaks 5% k\u00fcnnist! \u00d5igupoolest nemad pole suutnud seda \u00fcletada isegi Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas, muudest Tallinna valimisringkondadest r\u00e4\u00e4kimata.\nAinult Eesti kodanikele h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse j\u00e4tmine kohalikel valimistel aitaks nii \u00e4ra hoida kremlimeelsete j\u00f5udude p\u00e4\u00e4semise linnavolikokku kui ka murda Keskerakonna ainuv\u00f5imu - l\u00f5plikult ja tagasip\u00f6\u00f6rdumatult. L\u00e4bi aastate l\u00f5putuid korruptsiooniskandaale linnaelanikele toonud erakond j\u00e4\u00e4ks puhkama opositsioonipingile ning pealinnas tuleks v\u00f5imule eestimeelne ja edumeelne Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon.\nKa Ida-Virumaal on ainsaks lootuseks p\u00e4\u00e4sta linnavolikogusid putinistide k\u00fc\u00fcsi langemast on mittekodanikelt h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmine.\nMotiveerime mittekodanikke kodanikeks saama\nSamuti eeldab Jaak Allik, et mittekodanikelt kohalikel valimistel h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse v\u00f5tmine tekitaks trotsi, viha ja pettumust nii nende endi kui nende Eesti kodanikest sugulaste seas. K\u00fcllap peitub tema jutus t\u00f5etera.\nKuid samas tekiks mittekodanikel t\u00e4iendav motivatsioon Eesti kodakondsuse omandamiseks! Eestis on Euroopa Liidu \u00fcks madalamaid naturalisatsioonim\u00e4\u00e4rasid \u2013 aastas omandab alla 1% Eestis elavatest v\u00e4lismaalastest Eesti kodakondsuse. V\u00f5rdluseks: Rootsis on vastav n\u00e4itaja 10%.\nParaku pole Eestis elavad mittekodanikud kuigi huvitatud Eesti kodanikeks saamisest. Jah, s\u00f5ja tagaj\u00e4rjel on m\u00f5nev\u00f5rra kasvanud Venemaa kodanike arv, kes soovivad loobuda oma praegusest kodakondsusest ja saada Eesti kodanikeks. Kuid neid on ikka liiga v\u00e4he \u2013 sajad inimesed aastas, mitte tuhanded.\nEesti Vabariigi huvides on, et v\u00f5imalikult rohkem Eestis p\u00fcsivalt elavaid inimesi valdaks Eesti keelt, austaks, tunneks ja naudiks Eesti kultuuri ning oleks Eestile lojaalsed. Ning mis saab olla suuremaks lojaalsuse t\u00f5endiks kui Eesti kodakondsuse omandamine.\nMul endal on \u201ehalli\u201c passi valdajatest sugulasi, kel poleks midagi vastu Eesti kodakondsuse omandamisele, kuid neil puudub vajalik motivatsioon. Riik kindlasti peaks pakkuma rohkem v\u00f5imalusi tasuta eesti keele \u00f5ppeks. Kuid me ei tohiks loota ainult pr\u00e4\u00e4nikule: inimesed m\u00f5nikord vajavad ka negatiivseid stiimuleid oma k\u00e4itumise muutmiseks.\nKui meie selgelt \u00fctleme v\u00e4lja, et ainult kodanikud saavad Eestis valida kohalike omavalitsuste volikogusid, siis me anname nii m\u00f5nelegi kodakondsuseta isikule v\u00f5i Venemaa kodanikule t\u00f5uke minna keelekursustele, sooritada edukalt keeleeksami, \u00f5ppida tundma Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadust, anda lojaalsusvande Eesti Vabariigile ning saada t\u00e4ie\u00f5iguslikuks Eesti kodanikuks.\nP\u00f5hiseadusele vastavust hindab riigikohus\nN\u00fc\u00fcd liigume viimase h\u00e4rra Alliku argumendi juurde: h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmiseks olevat vaja p\u00f5hiseadust muuta. T\u00f5epoolest sarnast arvamust on v\u00e4ljendanud n\u00e4iteks \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise.\nKuid \u00e4rgem unustagem, et Eesti Vabariigis teostab p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalvet riigikohtu p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kolleegium. \u00d5iguskantsleril, presidendil ja \u00fcksikutel juristidel v\u00f5ib olla oma argumenteeritud arvamus, kuid l\u00f5ppude l\u00f5puks nemad ei otsusta, kas h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmiseks on vaja p\u00f5hiseaduse muutmist. Seda otsustab riigikohus.\nKui koalitsiooni h\u00e4\u00e4ltega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine l\u00e4heb l\u00e4bi, siis presidendil on \u00f5igus j\u00e4tta selline seadusemuudatus v\u00e4lja kuulutamata ja suunata see l\u00e4bivaatamiseks riigikohtule. Riigikohtus v\u00f5ib aga selguda, et seadusemuudatus vastab igati nii p\u00f5hiseaduse t\u00e4hele kui vaimule.\nSeega isiklikult loodan, et koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad otsustavad j\u00e4tta kohalikel valimistel h\u00e4\u00e4letamise Eesti kodanike privileegiks. See tagab, et meie kohalikke omavalitsusi juhivad j\u00f5ud, kelle suhtes ei teki kahtlusi, et ega nad ometi Venemaa saatkonnast juhtn\u00f6\u00f6re saa."}
{"text":"L\u00e4ti s\u00f5jav\u00e4e toiduhankega seoses v\u00f5eti kinni kolm inimestRIIA, 16. m\u00e4rts, BNS \u2013 L\u00e4ti korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo (KNAB) algatas relvaj\u00f5udude toiduhangetega seoses kriminaalasja ja pidas kinni kolm inimest, b\u00fcroo otsis neljap\u00e4eval kohtu loal l\u00e4bi mitu Riias ja mujal L\u00e4tis asuvas objekti.\nB\u00fcroo uuris asjaolude v\u00e4lja selgitamiseks olukorda p\u00f5hjalikult ning v\u00f5ttis arvesse nii avalikult k\u00e4ttesaadava teabe kui ka operatiivandmed.\nKriminaalasi algatati kolme kriminaalseadustiku paragrahvi alusel \u2013 teadvalt vara v\u00f5i muu tulu kohta valeandmete deklareerimine suures ulatuses, ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesm\u00e4rgil ja avalikustamisele mittekuuluvate andmete avaldamine.\n\"Viimaste aastate geopoliitilised s\u00fcndmused on julmalt ja otseselt n\u00e4idanud, milline h\u00e4vitav m\u00f5ju v\u00f5ib korruptsioonil olla kaitsesektorile. Kahtlusi v\u00f5i \"punaseid lippe\" v\u00f5imaliku korruptsiooni kohta kaitsesektoris tuleks kontrollida erilise t\u00e4helepanuga ning korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo teeb seda ka kaitsesektori keskse toiduhanke juhtumi puhul. Avaldame toetuse ja vastutulelikkuse eest erilist t\u00e4nu kaitseministeeriumi halduspersonalile,\" \u00fctles b\u00fcroo juht J\u0113kabs Straume.\nKorruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo j\u00e4tkab kohtueelset uurimist ja t\u00f5endite kogumist.\nTeatavasti k\u00e4ivitas kaitseministeerium seoses s\u00f5jav\u00e4e 220 miljoni eurose toiduhankega siseauditi ning auditi viib l\u00e4bi ka prokuratuur.\nRojas registreeritud firma Z\u012btari LZ s\u00f5lmis mullu detsembris lepingu L\u00e4ti relvaj\u00f5ududele toiduainete tarnimiseks j\u00e4rgmise viie aasta jooksul summas 220 miljonit eurot.\nEttev\u00f5te Z\u012btari LZ on portaali Firmas.lv andmetel eksisteerinud 31 aastat ja kuulub praegu Laura Zelti\u0146ale ja advokaat Modris Supele. Selle l\u00f5plik kasusaaja on Zelti\u0146a, kes on \u00fchtlasi ka juhatuse esinaine.\n2021. aastal oli ettev\u00f5tte k\u00e4ive 562 498 eurot, kasum 141 546 eurot. Firmal on neli s\u00f6\u00f6klat Talsis ja Riias, bistroo Rojas ja mitu muud toitlustusasutust. Ettev\u00f5te osutab toitlustusteenust ettev\u00f5ttele R\u012bgas satiksme ja mitmele teisele juriidilisele ja eraisikule.\nLeping Z\u012btari LZ-ga n\u00e4eb ette mitut toidutootjat ja jaem\u00fc\u00fcjat \u00fchendava logistikas\u00fcsteemi loomise, et tagada k\u00f5igi s\u00f5jav\u00e4e \u00fcksuste toiduga varustamine kogu L\u00e4tis. Lepingu j\u00e4rgi peab ettev\u00f5te tagama s\u00f5jav\u00e4e n\u00f5udmisel vajalikud toiduvarud, samuti\u00a0 s\u00f5jav\u00e4ele vajaliku toidu tootmise ja kohaletoimetamise s\u00f5ja korral.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti s\u00f5jav\u00e4e toiduhankega seoses v\u00f5eti kinni kolm inimestRIIA, 16. m\u00e4rts, BNS \u2013 L\u00e4ti korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo (KNAB) algatas relvaj\u00f5udude toiduhangetega seoses kriminaalasja ja pidas kinni kolm inimest, b\u00fcroo otsis neljap\u00e4eval kohtu loal l\u00e4bi mitu Riias ja mujal L\u00e4tis asuvas objekti.\nB\u00fcroo uuris asjaolude v\u00e4lja selgitamiseks olukorda p\u00f5hjalikult ning v\u00f5ttis arvesse nii avalikult k\u00e4ttesaadava teabe kui ka operatiivandmed.\nKriminaalasi algatati kolme kriminaalseadustiku paragrahvi alusel \u2013 teadvalt vara v\u00f5i muu tulu kohta valeandmete deklareerimine suures ulatuses, ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesm\u00e4rgil ja avalikustamisele mittekuuluvate andmete avaldamine.\n\"Viimaste aastate geopoliitilised s\u00fcndmused on julmalt ja otseselt n\u00e4idanud, milline h\u00e4vitav m\u00f5ju v\u00f5ib korruptsioonil olla kaitsesektorile. Kahtlusi v\u00f5i \"punaseid lippe\" v\u00f5imaliku korruptsiooni kohta kaitsesektoris tuleks kontrollida erilise t\u00e4helepanuga ning korruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo teeb seda ka kaitsesektori keskse toiduhanke juhtumi puhul. Avaldame toetuse ja vastutulelikkuse eest erilist t\u00e4nu kaitseministeeriumi halduspersonalile,\" \u00fctles b\u00fcroo juht J\u0113kabs Straume.\nKorruptsioonit\u00f5rjeb\u00fcroo j\u00e4tkab kohtueelset uurimist ja t\u00f5endite kogumist.\nTeatavasti k\u00e4ivitas kaitseministeerium seoses s\u00f5jav\u00e4e 220 miljoni eurose toiduhankega siseauditi ning auditi viib l\u00e4bi ka prokuratuur.\nRojas registreeritud firma Z\u012btari LZ s\u00f5lmis mullu detsembris lepingu L\u00e4ti relvaj\u00f5ududele toiduainete tarnimiseks j\u00e4rgmise viie aasta jooksul summas 220 miljonit eurot.\nEttev\u00f5te Z\u012btari LZ on portaali Firmas.lv andmetel eksisteerinud 31 aastat ja kuulub praegu Laura Zelti\u0146ale ja advokaat Modris Supele. Selle l\u00f5plik kasusaaja on Zelti\u0146a, kes on \u00fchtlasi ka juhatuse esinaine.\n2021. aastal oli ettev\u00f5tte k\u00e4ive 562 498 eurot, kasum 141 546 eurot. Firmal on neli s\u00f6\u00f6klat Talsis ja Riias, bistroo Rojas ja mitu muud toitlustusasutust. Ettev\u00f5te osutab toitlustusteenust ettev\u00f5ttele R\u012bgas satiksme ja mitmele teisele juriidilisele ja eraisikule.\nLeping Z\u012btari LZ-ga n\u00e4eb ette mitut toidutootjat ja jaem\u00fc\u00fcjat \u00fchendava logistikas\u00fcsteemi loomise, et tagada k\u00f5igi s\u00f5jav\u00e4e \u00fcksuste toiduga varustamine kogu L\u00e4tis. Lepingu j\u00e4rgi peab ettev\u00f5te tagama s\u00f5jav\u00e4e n\u00f5udmisel vajalikud toiduvarud, samuti\u00a0 s\u00f5jav\u00e4ele vajaliku toidu tootmise ja kohaletoimetamise s\u00f5ja korral.\nBaltic News Service"}
{"text":"Arukate Akadeemia ootab taas vestlusringiArukate Akadeemia j\u00e4rjekordne vestlusring toimub kolmap\u00e4eval, 22. m\u00e4rtsil kell 12 kuni 14.30 J\u00f5geva kultuurikeskuses. Seekord v\u00f5etakse ette v\u00e4ga oluline ja p\u00e4evakohane teema \u201eInternetikelmus. Lihtsad ja turvalised rahaasjad. Levinud petuskeemid.\u201cNendel teemadel r\u00e4\u00e4givad Tartu politseijaoskonna J\u00f5geva piirkonnagrupi politseikapten Jana \u00d5im ja Swedbanki J\u00f5geva esinduse kliendin\u00f5ustajad Maarika Laas ning Diana Tuul.VOOREMAA"}
{"text":"JAAK MADISON | \u201eLootus oli, et \u00fckski valitsuskoalitsioon ei saa tulla liiga suure \u00fclekaaluga. Et peab arvestama igal juhul meie osakaaluga.\u201cJ\u00e4rva- ja Viljandimaal riigikokku kandideerinud, kuid siiski europarlamendi saadiku kohta eelistav EKRE poliitik Jaan Madison r\u00e4\u00e4kis \u00d5htulehe ajakirjanikule Rainer Kergele peale valimisi 6. m\u00e4rtsil antud videointervjuus, miks EKRE teise koha saamist nii raskelt \u00fcle elab ja ka seda, kas J\u00fcrgen Ligi v\u00f5it tema \u00fcle e-h\u00e4\u00e4ltega oli manipuleeritud v\u00f5i mitte.\nJaak Madisson, palju \u00f5nne, 5222 h\u00e4\u00e4lt t\u00e4nahommikuse seisuga, saan ma \u00f5igesti aru? [intervjuu leidis aset 6. m\u00e4rtsil]\nEilse \u00f5htuse seisuga jah.\nEt siin need h\u00e4\u00e4led veel siia-sinna paar kohta muutuvad, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt l\u00e4ks teil h\u00e4sti oma suure konkurendiga J\u00e4rva- ja Viljandimaal. J\u00fcrgen Ligiga j\u00e4ite enam-v\u00e4hem samasse seisu, kus neli aastat tagasi Teie natukene tagapool tema natukene eespool.\nNii ta oli.\nKuidas Te omavahel \u00fcldse l\u00e4bi saate? Ega need poliitikud teevad ju kaamerate ees tsirkust. Muidu ikka helistate aeg-ajalt, saadate s\u00f5numeid, \u00f5nnitlete s\u00fcnnip\u00e4evade puhul?\nNojah, k\u00e4ime lastel k\u00fclas, k\u00e4ime koos laskmas ja k\u00e4ime koos tiirus ja vahel v\u00f5tame m\u00f5ne, eks ole, napsu ja v\u00e4ga meeldiv, k\u00e4ime koos saunas.\nEi, nali, nali.\nEt siin \u00d5htulehe pealkirja ei tuleks, et Ligi ja Madison on parimad-suurimad s\u00f5ber. Et see pigem s\u00f5ltub sellest, kas sa oled nagu samas majas p\u00fcsivalt koos, et kas on rohkem kokkupuutepunkte v\u00f5i ei ole. Et noh, hetkel ju ei ole.\nVaenlased Te ju ka ometigi ei ole?\nEi, mina ei pea Ligi vaenlaseks. Ma arvan, et lihtsalt J\u00fcrgen Ligil on paremaid - halvemaid p\u00e4evi.Nii palju kui ma riigikogust m\u00e4letan, siis \u00fchel hetkel ta v\u00f5ib olla v\u00e4ga nii-\u00f6elda l\u00f5bus ja naljakas ja visata p\u00e4ris korralikku huumorit, aga teisel hetkel on justkui inimene muundunud.\nMa ei tea, kas see on tema erip\u00e4ra v\u00f5i on mingi ps\u00fchholoogiline efekt. See s\u00f5ltub tema p\u00e4evast pigem. Ei, ma vaenlaseks [teda] ei pea muidugi.\nNo nagu me teame Eesti kultusfilmist, ega meist keegi ei ole t\u00e4na see, kes oleme homme ja homme ei ole see, kes \u00fclehomme. Et see, et inimestel on eri p\u00e4evadel eri tujud, on t\u00e4iesti tavaline. Ma usun, et see ei ole v\u00f5\u00f5ras ka teile?\nEi muidugi, muidugi. Eile oli halvem p\u00e4ev, t\u00e4na on parem p\u00e4ev.\nMiks t\u00e4na parem p\u00e4ev on, mis vahepeal on toimunud?\nKevad on l\u00e4hemal.\nSuurep\u00e4rane! Te meenutasite oma \u00fchiseid aegu riigikogus J\u00fcrgen Ligiga. Saan ma \u00f5igesti aru, et Teie n\u00fc\u00fcd hoolimata sellest, et rahvas valis teid j\u00f5uliselt, v\u00f5i nagu poliitikud armastavad \u00f6elda: v\u00e4ga selgelt andis teile mandaadi, siis te seda siiski riigikogus ei realiseeri, vaid j\u00e4tkate elu Br\u00fcsselis ja Strasbourgis.\nEga ma otseselt ei ela Br\u00fcsselis, ma olen seal kolm, neli p\u00e4eva n\u00e4dalas. Olen pool aega Eestis. Aga see ei ole veel l\u00f5plikult otsustatud, pigem suurem t\u00f5en\u00e4osus, et ma j\u00e4tkan Euroopa Parlamendis. Samas ei ole n\u00fc\u00fcd l\u00f5plikult v\u00e4listatud see, et ka riigikogu ootab.\nMillest see s\u00f5ltub?\nPean ise nagu v\u00e4lja m\u00f5tlema, et kumb variant on l\u00f5plikult, nagu k\u00f5ikides variantidest parem selles m\u00f5ttes, et \u00fcks asi on siiski olukord, kus neli aastat on erakond opositsioonis ja see t\u00e4hendab ka t\u00f6\u00f6d. Et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes k\u00fcsimus on see, et kuidas 2027. aastal valimistel erakond saaks siiski parema tulemuse.\nKoalitsioonis olla mugavam, sain ma \u00f5igesti aru praegu?\nEi ole mugavam. Tegelikult opositsioonis olles on veel mugavam, sest siis on sul vabad k\u00e4ed. Sa v\u00f5id teha, mis tahad. Sa v\u00f5id teha arup\u00e4rimisi ministritele, pidada nii-\u00f6elda vabamas vormis k\u00f5nesid, teha seisukoha-avaldusi ja sa ei pea muretsema selle p\u00e4rast, et m\u00f5ni koalitsioonipartner selle peale v\u00e4ga vihastaks v\u00f5i tekitaks mingi poliitskandaali.\nSeega opositsiooni\u00e4ril on palju suuremad, vabamad k\u00e4ed nii-\u00f6elda igap\u00e4evases elus.\nKoalitsioonis on muidugi see, et su tegevusel on tulemus. Opositsioonipoliitikuna sul on v\u00f5imalik tulemust saavutada v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega palju suurema vaevaga. Koalitsioonisaadikul siiski on see, et sa oled koalitsioonis ja sinu k\u00e4es on see nii-\u00f6elda \u00fcks osa v\u00f5imust koalitsioonipartneritega. Nii et on m\u00f5lemal head ja halba.\nNo igatahes j\u00e4rgmist valimiskampaaniat ette valmistada on opositsioonis tunduvalt mugavam.\nJah, kui seda teha \u00f5igesti.\nSelles m\u00f5ttes, et teil on vabad k\u00e4ed kritiseerida valitsust, varem v\u00f5i hiljem nad teevad suuri vigu. Teie saate \u00f6elda, et oleks meie valitsus me teeks hoopis paremini, jagaksime hoopis rohkem toetusi, lahendaksime olukordi hoopis paremini, see on t\u00e4iesti klassika.\n\u00dcldpildis \u00f5ige, samas mitte alati realiseeruv, kui me vaatame t\u00e4na kasv\u00f5i Keskerakonna tulemust. See alati s\u00f5ltub j\u00e4llegi \u00fchiskonna fookusest, teemaasetusest, usutavusest, mingitest pisiasjadest, mis inimese emotsionaalsust kallutab oma valikut langetama.\nEga siis keskmine inimene, ma arvan, et \u00fckski inimene pole ratsionaalne. Et ta l\u00f5puks langetab oma valiku mustmiljoni erineva aspekti najal. L\u00f5puks see tulemus ei pea olema v\u00e4ga ratsionaalne, loogiliselt seletatav, vaid pigem emotsionaalne.\nTunnistan ausalt, kui tulid valimisnimekirjad v\u00e4lja, mina elan 9. valimisringkonnas Tartu- ja J\u00f5gevamaa. Sinna, ma v\u00e4idan, saadavad parteid kandidaadid skaalal: halb nali-l\u00f5petage huumor. On ka teistsuguseid, aga \u00fcldiselt on seal valik on keeruline, kui niimoodi puhtalt nimekirjasid vaadata. Ma olin kui nimekirjad v\u00e4lja tulid, \u00fcsna kindel, kelle poolt ma h\u00e4\u00e4le annan ja siis kaks p\u00e4eva enne h\u00e4\u00e4letamist hakkasin kahtlema, \u00e4kki peaks ikkagi toetame erakonnap\u00f5hiselt kedagi teist ja m\u00f5tlesin \u00fcmber. Siiski andsin sellele esimesele valikule, aga ma usun, et selliseid k\u00f5hklusi ja kahklusi v\u00f5is p\u00e4rast viimaseid debatte tekkida v\u00e4ga paljudel inimestel.\nKahtlemata.\nMis v\u00f5is ka siis l\u00f5puks seda tulemust muuta. Kuulge, \u00fche asja, klaarime need ka \u00e4ra, kas j\u00e4tkate Euroopa parlamendis v\u00f5i l\u00e4hete riigikokku. Millal te selle otsuse teete, k\u00fcsin Kalle Gr\u00fcnthali nimel, kes ilmselt praegu on v\u00e4ga n\u00e4rviline ja vaatab ka seda saadet ja saadab teile v\u00f5ib-olla sel ajal s\u00f5numi.\nNo ma arvan, et eks ma siin selle n\u00e4dala jooksul pean \u00e4ra \u00fctlema erakonnas. Meil t\u00e4na [06.03] on erakonna juhatus kell neli. Ma pigem kaldun arvama, et ma j\u00e4\u00e4n Euroopa parlamenti. Kuid see ei ole l\u00f5plikult, veel 100 protsenti \u00e4ra \u00f6eldud, et ma ei ole l\u00f5plikult mandaadist loobunud, sest riigikogu valimistulemused on veel l\u00f5puni kinnitamata, see juhtub alles m\u00e4rtsi teisel poolel.\nSellest hetkest on viis p\u00e4eva siis aega otsustada, kas sa v\u00f5tad mandaadi vastu v\u00f5i loobud. Seega hiljemalt m\u00e4rtsi l\u00f5pp-aprilli algus pead langetama otsuse, teatama valimiskomisjonile, et lugupeetavad, loobun oma mandaadist. Seej\u00e4rel teavitatakse siis asendusliiget, et teil avanes v\u00f5imalus asuda rahvasaadikuna t\u00f6\u00f6le.\nTe saate lennukis teel Br\u00fcsselisse k\u00fcsida Urmas Paetilt n\u00f5u, kuidas seda loobumist-mitte loobumist-ma otsustan homme v\u00f5imalikult teatraalselt pikaks venitada.\nJa no loomulikult. 14 kuud on j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rgmiste valimisteni, nii et ma arvan, et kuu aega v\u00f5itu juba. Eks ma Paedaga r\u00e4\u00e4gin, ta teab paremini.\nTe tegite erakonnas v\u00e4ga keerulises ja v\u00e4ga-v\u00e4ga tiheda konkurentsiga valimisringkonnas kandideerides erakonna siseselt kolmanda tulemuse. Teist v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li sai Martin Helme, mida see \u00fctleb erakonna kohta, kui erakonna esimees teeb neljanda tulemuse erakonnasiseselt?\nSeda teab Martin ise paremini.\nTeil on kindlasti sellekohaseid m\u00f5tteid, jagage meiega, palun.\nEga ma k\u00f5ike ei jaga. Ma arvan, et kui ma k\u00f5iki oma m\u00f5tteid jagaksin, oleks siin k\u00fcmneid pealkirju tulemas igas meediav\u00e4ljaandes.\nAndke viie pealkirja jagu.\nMustam\u00e4e, N\u00f5mme on olnud ka keeruline piirkond alati ja Tallinna \u00fcle\u00fcldse on keeruline. Olen ise ju eelmistel kohalikel valimistel kandideerinud Tallinnas Kesklinna linnaosas. \u00dctleks, et mulle Tallinn ei meeldi, sest ta on valijasegmendina v\u00e4ga halb koht. Esiteks on v\u00e4ga palju venekeelseid, kellele sa ei l\u00e4he r\u00e4\u00e4kima, et teeme eestikeelsed koolid ja lasteaiad. Nende nii-\u00f6elda rahvusp\u00f5hine l\u00e4henemine on hoopis teine.\nTeiseks siin on selline kontingent, kelle jaoks ei ole probleem see, kui p\u00f5levkivisektor pannakse kinni, sest nende arvates toasoe tuleb kuskilt ju seina seest. Ja vahet pole, kust elekter tuleb. Hakata neile seletama, et see elekter tuleb siiski nii-\u00f6elda kuskilt t\u00f6\u00f6stusest, mis s\u00f5ltub riigi poliitikast, see v\u00e4ga h\u00e4sti ei m\u00fc\u00fc siin.\nL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, kui me r\u00e4\u00e4gime nii\u00f6elda v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisest konfliktist: liberaalne-konservatiivne tiib, siis ilmselgelt Tallinn on liberaalsem. Tunduvalt liberaalsem kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti.\nTallinn, kus valitseb Keskerakond, nii kaua kui ma m\u00e4letan\nNo n\u00fc\u00fcd valitseb koos sotsiaaldemokraatidega, kes on v\u00e4ga liberaalsed. Keskerakond p\u00fcsib ikkagi t\u00e4nu just nimelt sellele Vene-Eesti-k\u00fcsimusele. Seal pole isegi vahet, kas liberaalne-konservatiivne, seal on puhtalt rahvusk\u00fcsimus, t\u00e4nu millele p\u00fcsib Mihhail K\u00f5lvart linnapeana. Aga seega Tallinn ei ole v\u00e4ga hea piirkond.\nMa arvan, et eks Martin Helme tulemus t\u00f5en\u00e4oselt oleks olnud parem, kui ta oleks olnud Harju-Raplamaal. Aga samas tema enda valik, et Mustam\u00e4e N\u00f5mme piirkond, kus nad on alati olnud, et justkui sisset\u00f6\u00f6tatud piirkond. Kas see on \u00f5ige v\u00f5i mitte, eks end l\u00f5puks tema valik.\nSamas, Martin Helme neli ja pool tuhat h\u00e4\u00e4lt - ega siin n\u00fc\u00fcd h\u00e4beneda midagi ei ole?\nAbsoluutselt mitte.\nKuulge, teie erakond kaotas parlamendis kaks kohta, mis oleks andnud teile palju parema positsiooni. 21 saadikukoha pealt saab esitada presidendikandidaate ja nii edasi, ei pea k\u00e4ima \u00fcksikuid h\u00e4\u00e4li k\u00fcsimas teistelt erakondadelt. Aga see ei ole v\u00f5rreldav Keskerakonna 10 koha kaotusega. Praegust meediapilti j\u00e4lgides j\u00e4\u00e4b mulje, et Keskerakond kurvastab kuidagi vaikselt ja EKRE \u00fcritab v\u00e4lja m\u00e4ngida suur kannataja rolli. Millest see tuleb? Kas ma olen millestki valesti aru saanud?\nNoh, Keskerakond hellitab siiski nii-\u00f6elda vaikselt lootust, et v\u00f5ib-olla Kaja Kallas v\u00f5tab telefoni, helistab J\u00fcrile. \u00dctleb, et J\u00fcri, et teeme valitsust.\nSamal ajal arvestavad selle v\u00f5imalusega, et isegi kui praegu tuleb valitsus, kus ei ole Keskerakonda, r\u00e4\u00e4kimata EKREst, siis nelja aasta jooksul on alati \u0161anss. Et kui n\u00e4iteks Eesti 200 ikkagi ei ole v\u00f5imeline nii-\u00f6elda funktsioneerima \u00fche valitsuskoalitsiooni erakonnana, siis on alati olemas tagavara - Keskerakond.\nEestis ei ole kunagi olnud \u00fcks valitsus neli aastat j\u00e4rjest.\nEks see v\u00f5ib-olla selline nii-\u00f6elda naiivne lootus. Et v\u00f5ib-olla siis ps\u00fchholoogiliselt mitte n\u00e4idata ennast suure kaotajana, vaid kuidagi eirata reaalsust, eirata seda fakti, et et ikkagi fraktsioon on kahanenud ligi kahekordselt ja see on p\u00e4ris p\u00e4ris korralik l\u00f6\u00f6k. V\u00f5ib-olla [on], seal selline, nii-\u00f6elda, noh, ma ei tea, enesepetmine kuidagi.\n\u00c4kki nad on veel eitusfaasis?\nNojah, see on ka, \u00fctleme tihti nagu sihuke, et tihti kurjategijate puhul on see, et sa eitad seda asjaolu, et mis on juhtunud ja \u00fcritad endalt seda s\u00fc\u00fcd \u00e4ra raputada teiste kaela. Et pagan teab, mis seal sees neil toimub. Ma arvan, et ega seal v\u00e4ga rahulik olla ei saa. Et kui sa l\u00e4hed \u00fctlema j\u00e4rjest inimestele, et teate, teid me peame lahti laskma, sest pole palgafondi, sest me kaotame riigieelarvest n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris mituk\u00fcmmend tuhat eurot kuus.\nTe vihjate kurikuulsale toiduahelale?\nMuidugi.\nKus need inimesed k\u00f5ik siis t\u00f6\u00f6tavad, kes Keskerakonna palgal on, Tallinna linnavalitsuses?\nLinnavalitsusust see hetkel v\u00e4ga otseselt ei puuduta, aga \u00fcldiselt [on suurematel riigikogus tegutsenud erakondadel] alati mingid piirkondlikud juhid, kontorid, b\u00fcrood, [mis] tahavad \u00fc\u00fcride maksmist, tihti [on] piirkonna juhtidele mingisugust tasud olemas. Ma \u00fctleks, et meie nagu ei ole veel selliseks erakonnaks kujunenud, \u00f5nneks, ma loodan, et ei kujune ka.\nTeil seda korda ei ole, et iga fraktsiooni liige maksab teatud protsendi oma palgast nii-\u00f6elda \u00fchiskassasse, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f5rgepalgalisest eurosaadikust?\nNoh, mis k\u00f5rgepalgaline.\nOot, mis k\u00f5rgepalgaline, teeme n\u00fc\u00fcd teie paljukannatanud valijatele selgeks, Eesti keskmine palk on mingisugune 1700, praegu ma pakun peast. Eurosaadiku palk oli ilma lisatuludeta, ma ei teagi...\nGoogeldage.\n\u00dcllatage meid.\nGoogeldage.\nKallid EKRE valijad, teie saadik ei julge oma palka \u00f6elda. L\u00e4hme edasi.\nEi, minul ei ole probleemi. Inimestele meeldib \u00fcldiselt sorida rahakotis. EKRE ja k\u00f5igi teiste erakondade valijad lohutagu ennast selle m\u00f5ttega, et Eesti maksumaksja taskust l\u00e4heb umbes 10 senti aastas \u00fche Eesti eurosaadik \u00fclalpidamiseks. Europarlamendi palk koos k\u00f5ikide muude asjadega tuleb Euroopa Liidu \u00fcldkassast, kuhu maksavad sisse liikmesriigid. \/-\/\nK\u00f5ik need intervjuu vaatajad ja kuulajad \u00e4rgu kurvastagu, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes maksavad [saadiku kulud] \u00f5nneks kinni teiste riikide maksumaksjad, et Eesti maksumaksja ei kannata minu p\u00e4rast.\nImeline \u00fchendus, on see Euroopa liit.\nOn imeline, t\u00f5esti.\nSiit me saime pealkirja.\nAga jutum\u00e4rkides muidugi. See oli iroonia praegu. Muidu j\u00e4\u00e4b vale mulje lugejale.\nKuulge, tuleme valimistulemuste juurde tagasi. Mis n\u00fc\u00fcd siis, milles see EKRE suur pettumus, teil on selles m\u00f5ttes l\u00e4inud p\u00e4ris h\u00e4sti, kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2021 s\u00fcgisel saite te \u00fcleriigiliselt kokku 13,2 protsenti toetust. T\u00f5si k\u00fcll, k\u00fcllap oli omavalitsusi, kus osad EKRE liikmed olid valimisliitudes. N\u00fc\u00fcd 16,1, isegi kerge kasv on olemas. Milles selline valjuh\u00e4\u00e4lne n\u00f6rdimus ja pettumus, mida te ootasite?\nMe ootasime 20 pluss kohta, sest \u00fcldiselt viimase, kasv\u00f5i aasta kuude l\u00f5ikes reitingud n\u00e4itasid selgelt, et peaks tulema 20, 21, 22 protsenti, mis oleks olnud siis see protsent ise, pluss \u00fcks, kaks kohta juurde s\u00fcsteemi j\u00e4rgi. Et seega me eeldasime, et tuleb \u00fcle 20 koha. See oli see esimene pettumus.\nTeine kahtlemata on see, et lootus oli, et mitte \u00fckski v\u00f5imalik valitsuskoalitsioon, mis luuakse, ei saa tulla liiga suure \u00fclekaaluga riigikogus. Et peab arvestama igal juhul meie osakaaluga, et noh, see ei olnud saladus, seda loeti ja reitingud ennustasid suhteliselt stabiilselt.\nL\u00f5puks oli see viimane paar n\u00e4dalat v\u00e4ga h\u00fcplik, kus \u00fcks firma n\u00e4itas \u00fchte reitingut ja teine teist. V\u00e4ga keeruline oli k\u00f5igil orienteeruda, mis see tegelik tulemus tuleb, et pigem nagu Norstat, kes on \u00fcldiselt olnud v\u00e4ga t\u00e4pne, siis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes nende reitingud olid ekslikud l\u00f5pptulemusega v\u00f5rreldes. Nii et...\nSelle maav\u00f5istluse v\u00f5itis Kantar Emor \u00fcsna t\u00e4pselt tema viimane ennustus, mis ikkagi tol hetkel l\u00f5i kaardid p\u00e4ris segi. Sest jah, t\u00f5epoolest Norstat pakkus teile m\u00e4rksa paremat positsiooni. Mis n\u00fc\u00fcd, kui selline sisekaemus teha, peeglisse vaadata, mis ikkagi valesti l\u00e4ks? Pakun t\u00e4iesti hullumeelse teooria v\u00e4lja, et kui te \u00fchelt poolt \u00fctlete, et \u00e4rge valige, sest e-valimised on v\u00f5ib-olla manipuleeritavad ja siis mingil hetkel \u00fctlete, et kui kuidagi ei saa, siis andke ikkagi e-h\u00e4\u00e4l. Siis tunnistan ausalt, valijana oleksin kergelt segaduses - mida ma n\u00fc\u00fcd tegema pean, kuhu ma jooksma pean. Kas see e-h\u00e4\u00e4letusele vastandamine v\u00f5is maksta k\u00e4tte? Teiegi e-h\u00e4\u00e4led oleks v\u00f5inud olla ju m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suuremad. Teie saite umbes 1500, suurim konkurent Ligi sai 3700.\nSamamoodi: 2019. paberh\u00e4\u00e4ltega ma v\u00f5itsin Ligi, nii nagu seegi kord, ja e-h\u00e4\u00e4ltega siis m\u00fcstiliselt muidugi Ligi v\u00f5itis. V\u00f5id ju \u00f6elda, et minge n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik e-h\u00e4\u00e4letama, [ent] kas see on toonud Keskerakonnale suuremat tulemust, kuna [nemad] pole nii-\u00f6elda avalikult vastandunud? No ei ole v\u00e4ga n\u00e4ha.\nSamamoodi Isamaaga, kes kaotas praegu 12 saadiku[kohast] neli. V\u00f5iks nagu eeldada, et see kaotus [ei] peaks olema niiv\u00f5rd suur. Inimesed, kes Reformierakonda mingil juhul ei tahaks valida, [vaid] tahaks valida rahulikku rahvuslikku erakonda, kes [oleks] justkui nii-\u00f6elda parketik\u00f5lbulik, see [valik] ei ole teostunud.\nMe oleme olnud kriitilised selle [suhtes] ja ma arvan, et me oleme ka kriitilisi edaspidi, sest mina keeldun lihtsalt j\u00e4rgimast midagi, [mille kohta] mulle \u00f6eldakse: usu seda. Et see ei peaks olema usu k\u00fcsimus. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ma arvan, et Eesti on infotehnoloogias maailma \u00fcks parimaid riike kahtlemata, kuigi \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm jookseb meile k\u00f5vasti j\u00e4rgi ja m\u00f5ned on m\u00f6\u00f6da pannud, eelk\u00f5ige Aasia riigid.\nMa t\u00f5esti ja arvan, et kui [e-valimiste] s\u00fcsteem on 18 aastat t\u00f6\u00f6s olnud ja \u00fckski teine maailma riik pole seda tunnistanud piisavalt kvaliteetseks, mida \u00fcle v\u00f5tta, \/-\/ siis [ei tasu arvata, et] \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigid maailmas on lollid, aga meie oleme seal ainsad targad. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ma arvan, et see s\u00fcsteem on problemaatiline.\nSee, et e-valimiste tulemustes pisut kaheldakse, on olnud selline klassikaline opositsiooniparteid loosung Keskerakond, enne kui nad v\u00f5imule said. Tagusid seda trummi \u00fcsna hoogsalt. No teie, kui te saite valitsusse 2019, l\u00f5ite eraldi ministrikoha, mille \u00fcks selle kandja t\u00f6\u00f6\u00fclesannetest oli siis v\u00e4lja selgitada e-valimiste turvalisus. Mul l\u00e4ks p\u00e4rast kolmandat ministrit, kes seda ametit pidas, lugemine sassi ei m\u00e4leta, palju teil seal neid oli aga kas siis k\u00f5ik kukkusid oma t\u00f6\u00f6s l\u00e4bi? Mitte \u00fckski neist ei suutnud aru saada, kuidas see s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab?\nViimane ei kukkunud l\u00e4bi, viimane minister, kelleks oli Raul Siem, tema suutis v\u00e4hemalt v\u00e4lja kuulutada rahvusvahelise hanke leidmaks audiitor, kes siis teeks suurema auditi e-valimiss\u00fcsteemile. Aga ta j\u00f5udis ministriks saades alles kuu aega enne valitsuse kukkumist auditi v\u00e4lja kuulutada. Valitsus kukkus Keskerakonna korruptsiooniskandaali t\u00f5ttu, mille tulemusel ainus erakond, kes valitsusse j\u00e4i kolmest erakonnast, oli Keskerakond ise. V\u00f5imule tuli Reformierakond koos Keskerakonnaga. Esimene asi, mida uus minister tegi, oli selle hanke t\u00fchistamine.\/-\/\nEt l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, kui sul nii-\u00f6elda neutraalselt valitud rahvusvaheline audiitorfirma, kellel ei ole mitte mingisuguseid v\u00f5imalikke sidemeid Eesti poliitringkondadega \/-\/, kui see \u00fctleb, et jah, et seal on manipuleerimisrisk v\u00f5i turvarisk v\u00f5i kasv\u00f5i h\u00e4kkimisrisk Venemaalt valimiste m\u00f5jutamiseks v\u00e4ga olematu, siis jumala p\u00e4rast, usume eksperti.\nAga see, kui sul nii-\u00f6elda kodumaised eksperdid \u00fctlevad, et risk on v\u00e4ga madal, siis noh, l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, kes meist ei oleks m\u00f5jutatud ka poliitilistest nii-\u00f6elda meelsustest. tutvusringkondadest. \/-\/Ma arvan, me k\u00f5ik tunneme k\u00f5iki, kes tunnevad k\u00f5iki.\nEt l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ma \/-\/ ikkagi eeldaksin seda, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm tuleb meie tarkuse ja valgusfilosoofiaga meeletult kaasa ja tahaks rakendada ilusat valimiss\u00fcsteemi.\nNeed tuleb ka j\u00e4lle panna k\u00f5ik jutum\u00e4rkides ja te olete irooniline siin?\nMa olen v\u00e4ga irooniline.\nMiks?\nMa arvan, et Eestis on liiga v\u00e4he irooniat. \/-\/ Et ei, ma ei ole \u00fcldse absoluutselt selles m\u00f5ttes kuidagi nagu kuri, aga, aga lihtsalt nii ta on. Et imetlen seda, kuidas v\u00e4ga palju on Eestis inimesi, kes m\u00f5tlevad: et kui mulle \u00f6eldakse, et usu seda, siis nad usuvadki. Jumala p\u00e4rast, uskuge pealegi, sest mina ei usu.\nIlma igasuguse irooniata ma pean tunnistama, et teil on selles m\u00f5ttes \u00f5igus, et kuna e-valimiste s\u00fcsteem annab oma h\u00e4\u00e4lt muuta, siis t\u00f5epoolest on v\u00f5imalus p\u00e4rast h\u00e4\u00e4letamist m\u00f5jutada inimest teistmoodi h\u00e4\u00e4letama. Neli aastat tagasi 2019 andis Helle Moonika Helme intervjuu LP-le, kus ta r\u00e4\u00e4kis situatsiooni. Laps \u00fctles, et e-valisin \u00e4ra. Kelle poolt valisid - sotside. Ema hakkas nutma. Mida hea poeg teeb, hea k\u00fcll, ma l\u00e4hen valima, \u00fcmber. Mina k\u00e4isin isa ja t\u00fctrega valimas. Me arutasime, kelle poolt me h\u00e4\u00e4letasime tagasiteel olevas autost.\nLihtsalt see ongi k\u00fcsimus, et ei tohi, seal oli kahedimensiooniline k\u00fcsimus. Esiteks on see turvalisuse k\u00fcsimus. Ma arvan, et loomulikult annab seda riski viia minimaalseks, et v\u00e4hemalt sul oleks v\u00f5imalik tuvastada mingisugused manipuleerimise katsed. \/-\/Eesti kontekstis meile meeldib v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4kida sellest, mismoodi meie riiklikud veebilehed on k\u00fcberr\u00fcnnakute all, kuidas me siin \u00fcritame nii-\u00f6elda k\u00fcberruumi pidevalt turvata, sest et vaenulikud riigid ilmselgelt \u00fcritavad m\u00f5jutada meie elu. Samal ajal me oleme ainus riik maailma 190. riigi seas, kes kasutab [internetti] parlamendi valimistek, kes paneb [selle abil] kokku valitsuse, kes paneb paika nii-\u00f6elda riigi suuna ja poliitilise olukorra. Selles k\u00fcsimuses me ei n\u00e4e mitte mingisugust probleemi, et meil on k\u00fcberr\u00fcnnaku riskid.\n\u00dcks asi on see turvalisuse pool, aga teine pool, mis tundub, et kedagi \u00fcldse ei huvita, on p\u00f5hiseaduse pool. \/-\/ Me ei saa \u00fcle ega \u00fcmber siiski faktist, et Riigikohus on kunagi menetlenud e-valimiste k\u00fcsimust 2005. aastal ja riigikohus ise on nagu leidnud, et jah, seal on p\u00f5hiseaduse riive. Et kuulge, see ei ole \u00fchetaoline, see ei saa olla \u00fchetaoline valimiss\u00fcsteem. Kui sul \u00fcks s\u00fcsteem on, see, et sa l\u00e4hed \u00fcksinda kabiini, olles kindlasti \u00fcksinda, teed oma valiku ja paned t\u00e4iesti salajaselt selle paberi kasti, ja teine on see, kus sa v\u00f5id olla terve oma suguv\u00f5saga suurel s\u00fcnnip\u00e4evapeol ja teeme k\u00f5ik koos \u00fchish\u00e4\u00e4letamist. Et noh, see ei ole \u00fchetaoline ja seega pole ka tagatud salajasus.\n\/-\/ Toona 2005. aastal riigikohus \u00fctles, et p\u00f5hiseaduse riive on p\u00f5hjendatud, kuna valimisaktiivsus kasvab, eeldatavasti. See oli prognoos v\u00f5i h\u00fcpotees. Ja n\u00fc\u00fcd on meil hea v\u00f5rrelda siis aastast 92 kuni 2023 valimisaktiivsus keskmiselt parlamendivalimistel kohalikel valimistel, kas on kasvanud ei ole, et 2019. ma ise tegin selle anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4bi Tartu \u00fclikooli jaoks. Tulemus oligi see, et lihtsalt olemasolev aktiivne valijaskond, kes k\u00e4ib niikuinii valimas, lihtsalt muutis oma h\u00e4\u00e4letusviisi, sest see l\u00e4ks mugavamalt, mis inimlikult on mugav ja arusaadav.\nL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes \/-\/ riive pole kuskile kadunud \/-\/.\nKas on v\u00f5imalik, et praegused valimised n\u00e4itasid rahva meelsust? Inimesed on \u00fcsna selgelt seisukohal, et et hetkel Eesti ei vaja p\u00e4\u00e4stmist v\u00f5i v\u00e4hemalt ei taheta, et EKRE p\u00e4\u00e4staks. Valimiskampaaniast tagasi vaadates saame teha j\u00e4reldused, et EKREt kardeti ja oodati v\u00e4hem, kui me eeldasime.\nV\u00f5imalik, ega selles m\u00f5ttes, et ega Vox Populi [on] Vox Dei eks ole. Et kui selgelt n\u00e4ed, et v\u00e4ga suur osa \u00fchiskonnast eelistab selgelt valitsust, kus Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, v\u00f5ib-olla sinna juurde mahub kuidagi ka Isamaa, kes m\u00fcts peos l\u00e4heb nende ukse taha. Et ega see ongi valik, et ka l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes valija teeb, valija vastutab. Loomulikult vastutusest ei taha [keegi] kuulda mitte kunagi.\nVahet ei ole, mis elu valdkonnas poliitikas v\u00f5i kuskil erasektoris, et ega siis k\u00f5ik teavad oma \u00f5igusi ja v\u00f5imalusi, aga keegi [tea] vastutust ja oma kohustusi. Aga samamoodi [on] demokraatias ka valijatel vastutus. Olen kohtunud valijatega, kes tulevad mulle \u00fctlema, et miks te seda pensioni [ei] t\u00f5sta v\u00f5i ma ei tea, miks see niimoodi, miks see naamoodi, miks see halvasti. Minu k\u00fcsimus on tavaliselt, et keda te valite.\nIgal teisel juhtumil [vastatakse], et mis see siia puutub? Kuidas ei puutu puutu? Te teate oma \u00f5igusi ja oma soove, mida tahate saada, aga \/-\/kas te olete minu valija? Ei ole. Aga mis te minu k\u00e4est k\u00fcsite, mis see minu asi on?\nJ\u00fcrgen Ligi on seal, minge k\u00fcsige sealt.\nMa m\u00e4letan 2015. v\u00f5i 2016. aasta riigikogu avatud uste p\u00e4eval, kui me olime esimest korda riigikogus, tuli \u00fcks vanem proua k\u00fcsima, et millal need pensionid t\u00f5usevad, sest [see on] h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne, mis Eesti riigis toimub.\nMa olin n\u00f5us sellega, sest ma olen t\u00e4iesti n\u00f5us, et pension\u00e4ride vaesuse osakaal on meeletult suur. Keda te valisite n\u00fc\u00fcd, viimastel valimistel on 2015? Keskerakonda! Aga palun v\u00e4ga, 10 meetrit edasi, Keskerakonna fraktsioon, minge k\u00fcsige. \u00c4rge minu juurde tulge sellega.\nL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes valijad teavad k\u00fcll, et ei tahaks seda, teist ja kolmandat, aga ollakse imestunud ja \u00fcllatunud: aga kust ma pidin teadma, et Reformierakond t\u00f5stab k\u00fctuseaktsiisi? Ei no vaadake, kui ta 20 aastat [on] t\u00f5stnud ja l\u00f5puks oleme Euroopa tipus neljale k\u00f5rgema riigi seas k\u00fctuseaktsiisiga, siis ei pea olema suurem hiromant ega geenius saamaks aru, et ilmselgelt nad ei langeta seda, vaid t\u00f5stavad.\nKui sa n\u00fc\u00fcd teed suured silmad p\u00e4he, et appikene, ma ei teadnud, siis sa oled lihtsalt loll ja kui sa muidugi loll oled, siis sa peadki natukene kannatada saama. Nii ongi elus, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes see oli rahva valik. Mis seal ikka, elame edasi.\nKuidas me n\u00fc\u00fcd l\u00e4hip\u00e4evadel edasi elame? Valimis\u00f6\u00f6l \u00fctles erakonna esimees Martin Helme, et kindlasti vaidlustate erakonnana e-h\u00e4\u00e4letuse tulemused\/-\/ Intervjuu alguses \u00fctlesite, et valimistulemuste kinnitamiseni l\u00e4heb paar n\u00e4dalat. See nagu v\u00e4ga pikka protsessi vist ei t\u00e4henda?\nJa see sellep\u00e4rast, et tegelikult kaebuste esitamise aeg on kolm p\u00e4eva, ehk siis t\u00e4na \u00f5htul on t\u00e4htaeg, nii et t\u00e4nase p\u00e4eva jooksul peavad nad selle kaebuse esitama erakonna poolt. Ja t\u00e4na ongi noh, kell neli erakonna juhatused.\nTe ei ole veel otsustanud praegu kell 11?\nMa arvan, et see koostatakse praegu. Kaebus esitatakse, valimiskomisjon menetleb seda, teeb oma otsuse, t\u00f5en\u00e4oliselt negatiivse meie suhtes, siis on v\u00f5imalik sellega p\u00f6\u00f6rduda siis kohtusse.\nAga p\u00e4rast seda negatiivset otsust saab p\u00f5him\u00f5tteliselt president valimistulemused v\u00e4lja kuulutada?\nKohus teeb seda h\u00e4sti kiirendatud korras. Need kaks, kolm n\u00e4dalat l\u00e4heb maksimaalselt aega, isegi kui juhtub mingi v\u00f5imalus, et riigikohus v\u00f5tab menetlusse n\u00e4iteks mingi asja ja siis ka seda tehakse kiirendatud korras, et \u00fcldiselt hiljemalt m\u00e4rtsi l\u00f5puks alati on valimistulemused v\u00e4lja kuulutatud. \u00dcldiselt pole siiamaani kunagi \u00fckski valimiskaebus v\u00e4ga kaugele j\u00f5udnud, aga n\u00fc\u00fcd on see k\u00fcsimus juristidele, kes peavad praegu siin palehigis t\u00f6\u00f6tama, et panna kokku selline hea kaebus, millest oleks v\u00e4ga raske m\u00f6\u00f6da minna.\nT\u00f6\u00f6tame meiega veel \u00fche minuti, mul on siin vildikad. Teeme niimoodi, et see kollane on rohkem nagu Reformierakond, see roheline on Keskerakond. Punane on sotsid. \u00dctleme, et see lilla violetne on Eesti 200 ja teeme siis niimoodi, et EKRE on see tumedam sinine. Sinine on siis Isamaa, see on puhas juhus, et need sinise toonid on niimoodi.\nV\u00f5tke siit v\u00e4lja kolm vildikat v\u00f5i kaks vildikat v\u00f5i neli vildikat. Millegip\u00e4rast \u00fctlesin automaatselt kolm, see ei ole \u00fcldse kohustus. Milline koalitsioon on meil jaanip\u00e4eval, paari kuu p\u00e4rast?\nNonii kollane, v\u00e4ltimatu?\n[Valib kollase, punase ja lilla].\nNii Jaak Madisoni arvates jaanip\u00e4eva v\u00e4rvid on meil sellised. Mina v\u00e4ga, t\u00e4nan, soovin teile edu.\u00a0\nAit\u00fcma."}
{"text":"ERR Br\u00fcsselis: T\u00fcrgist oodatakse rohelist tuld Soome NATO-ga liitumisele   Soome president Sauli Niinist\u00f6 s\u00f5itis neljap\u00e4eval kahep\u00e4evasele visiidile T\u00fcrki. Niinist\u00f6 ja tema T\u00fcrgi kolleegi Recep Tayip Erdogani reedeselt kohtumiselt oodatakse Soomele rohelist tuld NATO-ga liitumiseks.   Reedel v\u00f5ib koita p\u00e4ev, mil Soome liitumine NATO-ga j\u00f5uab \u00fche suure sammu v\u00f5rra l\u00e4hemale. Juba neljap\u00e4eval T\u00fcrki lennanud Niinist\u00f6 ootab reedelt ilmselt seda, mida tema T\u00fcrgi kolleeg kolmap\u00e4eval lubas. \"Loodetavasti. Loodame parimat. Teeme enda osa \u00e4ra \u2013 t\u00e4idame oma lubaduse, kui Soome president tuleb reedel. Me kohtume h\u00e4rra presidendiga ja t\u00e4idame lubaduse,\" \u00fctles Erdogan. Kuid Erdoganilt loodetavad s\u00f5nad ei ole veel ametlik otsus. \"Konkreetse otsuse jaoks peab T\u00fcrgi parlament selle ratifitseerima ning see ei ole presidendi otsus. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised endiselt k\u00e4ivad, toimub ilmselt veelgi kohtumisi, aga kindlasti t\u00e4helepanu on reedel Ankaral,\" lausus v\u00e4ljaande Euractiv julgeolekureporter Aurelie Pugnet. Ning arvestades kahe kuu p\u00e4rast toimuvaid \u00fcldvalimisi on parlamendil selleks aega napilt kuu. Soome liitumisega pikeneks NATO piir Venemaaga \u00fcle kahe korra, ent strateegiliselt on \u00fclioluline siiski ka Rootsi. Kuid ega nad liitumise venimisel sellest loobumas pole? \"Ma olen t\u00e4iesti veendunud, et seda ei juhtu Rootsi peavoolu erakondade seas. Nad on otsuse teinud ja nad tahavad liituda NATO-ga v\u00e4ga objektiivsetel ning selgetel julgeolekup\u00f5hjustel. Ja nad ei lase sellel minna. Need on rootslased, nad ei anna kergelt alla,\" lausus m\u00f5ttekoja GLOBSEC asepresident Roland Freudenstein. Ning tee peal v\u00f5ib ees olla veel \u00fcks takistus, mis Br\u00fcsselis kedagi kulmu kergitama ei pane. \"Ungari ka endiselt ootab, et otsust teha. Ootame endiselt Ungari parlamendi otsust ja iga n\u00e4dal v\u00f5i iga kuu on nad l\u00fckanud edasi p\u00e4eva, mil otsus tehakse. Seda tuleb ka arvestada,\" nentis Pugnet. \"Orban n\u00e4gi, kuhu Erdogan v\u00e4ljapressimisega j\u00f5udis ja ta m\u00f5tles, et ma teen seda ise ka siis veidi. Kas Orban saab sellest olukorrast midagi? Ma s\u00fcgavalt kahtlen selles,\" lausus Freudenstein.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Urmas Reinsalu: kellele ei meeldiks Churchill?Olen viimasel ajal palju m\u00f5elnud sellele, kuidas britid ootasid Churchillilt, et ta otsiks \u00dchendkuningriigi s\u00f5ltumatust tagavat lepitust, \u00fctles Postimehele ametist lahkuv v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu\u00a0m\u00e4rtsi alguses Ukraina-visiidi ajal antud intervjuus.\u00abV\u00e4ga asjakohane oli Churchilli lause\u00a0\u00abKrokodilliga ei saa pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, kui su pea on tema l\u00f5ugade vahel\u00bb,\u00bb osundas Reinsalu, r\u00e4\u00e4kides s\u00f5jast ja rahust ning v\u00f5ttes l\u00fchidalt kokku oma peaaegu \u00fcksteist aastat Eesti valitsuses.\nOlete olnud valitsuses alates 2012. aastast, kas see on pikk v\u00f5i l\u00fchike aeg?\nMa ei ole olnud valitsuses \u00fcksteist aastat j\u00e4rjest, sest vahepeal on olnud paar v\u00e4ikest pausi. Aga ei saa \u00fcldse eitada, et see on v\u00e4ga pikk aeg tipp-poliitikas. 1990ndatel vahetusid inimesed ministrikohtadel sagedamini, sest aeg oli siis teine ja ebastabiilsem.\nJuhtisite j\u00e4rjest kolme ministeeriumi (kaitse-, justiits- ja v\u00e4lisministeeriumi), milline neist\u00a0on\u00a0teie lemmik?\nM\u00f6llamist on olnud igas nurgas, kuid t\u00e4nane t\u00f6\u00f6 on erilise kaaluga ehk see, mida praegu teen, on k\u00f5ige t\u00e4htsam.\nEesti ELi ja NATOga liitumise j\u00e4rel otsiti suurt v\u00e4lispoliitika eesm\u00e4rki justkui pidevalt taga, kas n\u00fc\u00fcd on siht selge?\nJah, praegune siht on, et meie kohal m\u00f5\u00f5gana rippuvat surmaohtu ei maandataks p\u00e4eva, aasta v\u00f5i k\u00fcmne aasta perspektiivis meie j\u00e4rglastele. Kui asetame selle hullumeelsuse \u00f5igesse perspektiivi, siis on Venemaa k\u00fc\u00fcditanud Ukrainast v\u00e4lja mitu miljonit inimest. Sisuliselt t\u00e4hendaks sellise \u00abVene rahu\u00bb v\u00e4ljavaade Eesti rahvuse l\u00f5ppu. V\u00e4ikeriigile ei ole iseseisvus kunagi enesestm\u00f5istetav.\nELi ja NATO liikmesuse saamise j\u00e4rel oli minu meelest \u00f5hus k\u00fcsimus, mis on Eesti suur eesm\u00e4rk, sest olime saanud ausasse kogukonda, mis tavap\u00e4rasel kulgemisel oleks taganud meie heaolu kasvu ja eneseteostuse.\nPraeguses kriisis on Eesti kasvanud ELi ja NATO n-\u00f6 t\u00e4iskasvanud liikmeks, sest julgeme ka suurematele partneritele meie elulisi ja laiemast maailmast arusaamist puudutavates asjades \u00f6elda, kui miski ei lenda.\nMiks me ei toeta ELi v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusest loobumist, et saaks Ungari pidurist m\u00f6\u00f6da?\nEesti m\u00f5istab Ungari jonnimise ja kaksipidise retoorika hukka. K\u00fcsimus ei ole aga Ungaris.\nSee, et n-\u00f6 suured poisid meiega r\u00e4\u00e4givad, sh G7 riigid, tuleneb \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusest. Meie selline v\u00e4ljund asetuks palju ahtamasse perspektiivi.\nTeiseks, \u00fchise v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikaga seostuvad riikide elulised huvid, mist\u00f5ttu kui enamush\u00e4\u00e4letusega otsusega rullitakse m\u00f5nest riigist \u00fcle, siis ei pruugi\u00a0need riigid reaalsuses kokkulepitut ellu viia.\nKolmandaks lagundab \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse kaotamine kiiresti ELi \u00fchtsuse, sest kui mingid riigid j\u00e4\u00e4vad eriarvamusele, siis hakkavad nad teistele vastanduma. H\u00e4\u00e4letamiseni j\u00f5utakse ju k\u00fcsimustes, mis on poleemilised, sest vastupidisel juhul poleks h\u00e4\u00e4letada vaja.\nSeet\u00f5ttu toetavad \u00fchises v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusega otsustamise juurde j\u00e4\u00e4mist just v\u00e4iksemad ja keskmise suurusega ELi riigid.\nKvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega otsustamisel piisaks ELis n\u00e4iteks riikide enamusest, kuhu ei kuuluks ei Balti riigid, P\u00f5hjala ega Poola ehk laias laastus kogu meie piirkond, mis ei ole asjakohane.\nKas vastab t\u00f5ele, et teil v\u00e4lisministrina on tekkinud eriti head suhted Poola ja teiste Balti riikide v\u00e4lisministritega?\nJah, meie nelja riigi seisukohad on sisuliselt kattuvad. On k\u00fcll erinevad n\u00fcansid, vahel on \u00fcks julgem, vahel teine, aga suures plaanis, kui istume ELi v\u00f5i NATO v\u00e4lisministritega \u00fcmber laua ja vahetame pilke, siis teame s\u00f5nadeta, mida keegi meist neljast \u00fctleb.\nArvestades, et Poola distantseerib ennast\u00a0\u00fcha enam\u00a0 Visegr\u00e1di riikide (Poola, Ungari, T\u0161ehhi, Slovakkia \u2013 toim) koost\u00f6\u00f6suunalt, oleme vastukaaluks tugevdanud just Balti ja Poola v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikaalast suhtlust.\n\nUrmas Reinsalu Lvivis s\u00f5jakuritegudeteemalisel konverentsil 3. m\u00e4rtsil 2023.\nMykola Tys \/ EPA \/ SCANPIX\n\nKas \u00f5igusriigi k\u00fcsimuses oleme Poolaga samal meelel\u00a0v\u00f5i n\u00e4ete siin ikkagi m\u00f5nda probleemi?\nPoolaga seoses on \u00fcleval kohtute j\u00e4relevalve mehhanismi ja kohtute enesekorralduse\u00a0k\u00fcsimused. Poola on nendes asjades oma seisukohta muutnud, kuid Euroopa Komisjon ei ole seda pidanud piisavaks.\n\u00d5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimiseks on ELis rakendatud ELi struktuurifondide k\u00fclmutamist. Ungari puhul toetasime sellist varade k\u00fclmutamist ja kui mingi aeg selles osas sanktsiooni leevendati, siis seda me ka toetame.\nPoola puhul ootame, et Euroopa Komisjon ja Poola leiaksid dialoogis \u00f5igusriigi k\u00fcsimustes lahenduse. Kui on vaja\u00a0n\u00f5ukogu otsust, siis kujundame selleks oma seisukoha. See on olnud hirmus pikk saaga.\nKuidas te Eestit siis m\u00e4\u00e4ratlete, kas\u00a0Balti-Poola, P\u00f5hjala v\u00f5i n-\u00f6 v\u00e4ike Saksamaa?\nMa m\u00e4\u00e4ratleksin meid L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res oleva riigina. Meie huvi on \u00fclit\u00f5hus ja maksimaalne koost\u00f6\u00f6 k\u00f5igi L\u00e4\u00e4nemere-\u00e4\u00e4rsete riikidega, s.o see riikide v\u00f6\u00f6nd, kui r\u00e4\u00e4gime oma elulisest perekonnast.\nKui varem oli\u00a0P\u00f5hjala riikidel teatav ps\u00fchholoogiline distants, siis p\u00e4rast Soome ja Rootsi otsust NATOga\u00a0liituda\u00a0on see muutunud. P\u00f5hjala-Balti koost\u00f6\u00f6 hakkab j\u00f5udma hoopis teisele tasemele ja keskendutakse teistele, t\u00f5sisematele teemadele.\nELi v\u00e4lisministrite kohtumiste eel istuvad koos nii P\u00f5hjala-Balti v\u00e4lisministrid kui ka Poola-Balti ministrid.\u00a0\nMis suhe\u00a0on\u00a0teil Henry Kissingeriga?\nMa olen tema paksu \u00abDiplomaatia\u00bb raamatut lugenud. Minu suhe temasse on l\u00e4inud soosivamaks, sest ta hakkas vist t\u00e4histama oma sajandat s\u00fcnnip\u00e4eva, kui tegi\u00a0korraga teate, et Ukraina v\u00f5iks tulevikus kuuluda NATOsse. Ka k\u00f5ige vanemas eas on v\u00f5imalik iga\u00fchel veel\u00a0\u00f5ppida.\nWinston Churchill\u00a0meeldib\u00a0teile vist v\u00e4ga?\nAga kellele ei meeldiks, ta on ju nii imposantne kuju. Vaatasin just hiljuti lennukis s\u00f5jafilmi \u00abThe Darkest Hour\u00bb (\u00abS\u00fcngeim tund\u00bb \u2013 toim) Churchillist k\u00f5ige otsustavamatel p\u00e4evadel. Tema puhul on t\u00e4htis just tema poliitiline p\u00e4rand ja jonnakus, kuigi kaasaegsed pidasid teda ju t\u00e4iesti ebastabiilseks ekstsentrikuks.\nOlen viimasel ajal palju m\u00f5elnud\u00a0Churchillile ja enamikule tol ajal meeldinud\u00a0appeasement'i\u00a0(lepitus \u2013 toim) m\u00f5ttek\u00e4igule. Oodati, et \u00dchendkuningriigi s\u00f5ltumatuse tagamiseks lepitakse\u00a0kokku separaatrahus ja peetakse selleks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi n\u00e4iteks Mussolini kaudu. V\u00e4ga asjakohane oli siin Churchilli lause, et \u00abKrokodilliga ei saa pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, kui su pea on tema l\u00f5ugade vahel\u00bb.\nKasutasite ka oma selle aasta v\u00e4lispoliitikak\u00f5nes just Churchilli tsitaati, mida soovisite\u00a0sellega\u00a0\u00f6elda?\nKasutasin tsitaati, et \u00f6elda: kui\u00a0olukorras, kus on valida rahu ja p\u00f5him\u00f5tete vahel, ohverdada rahu saavutamiseks oma p\u00f5him\u00f5tted,\u00a0siis tegelikult saad s\u00f5ja. M\u00f5te oli see, et kui loobud oma p\u00f5him\u00f5tetest ja siis j\u00e4\u00e4d ellu, siis tegelikult tullakse ikkagi k\u00f5ige viimasena ka sinu kallale.\nOlete muuhulgas\u00a0p\u00fchendunud\u00a0ka Ukrainas toime pandud s\u00f5jakuritegude teemale. Kas vene rahvas on s\u00f5jas s\u00fc\u00fcdi?\nJah. Selle s\u00fc\u00fc tagaj\u00e4rg on juba suurema osa inimkonna p\u00f5lgus k\u00f5ige veneliku ja vene k\u00fcsimuste teemal. Venelastega ei taheta \u00fcldse mingit tegemist teha ja see j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga pikaks ajaks nii.\nEraldi juriidilist vastutust kogu\u00a0\u00fchiskonnale panna ei saa. Arusaam vene \u00fchiskonna kollektiivsest vastutusest peab v\u00e4ljenduma selles, et neil ei tohi olla v\u00f5imalik j\u00e4tkata maailmas asjaajamist nagu muiste. See puudutab kinnisvara soetamist, reisimist ja muid l\u00e4\u00e4neriikide rakendatud n-\u00f6 sanktsioneerivaid meetmeid.\nK\u00fcsimus on rahvusvahelise \u00f5iguse m\u00f5ttes piirangutes Venemaale kui juriidilisele isikule ja l\u00e4\u00e4ne v\u00f5imalikes eiravates meetmetes Vene kodanike suhtes.\nKutsusite just Lvivis s\u00f5jakuritegudele p\u00fchendatud konverentsil tegudele. Mida j\u00e4rgmiseks teha tuleb?\nNeed teod on mitmesuunalised. K\u00f5ige t\u00e4htsam on t\u00f5ugata tagant\u00a0\u00dcRO mandaadiga loodava rahvusvahelise tribunali algatust, mis hakkaks uurima agressiooni, s.o [Vladimir] Putini ja tema kompanii kuritegu. T\u00e4htsad on siin \u00dchendkuningriigi, Ameerika \u00dchendriikide ja Prantsusmaa seisukohad.\nTeine element on s\u00f5jakuritegude praktiline uurimine. Ukraina riik otsustas just, et asutab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohaliku asutuse Ukrainasse.\nKolmas suund puudutab kahjude h\u00fcvitamist. Asutamisel on rahvusvaheline register Venemaa tekitatud kahjude h\u00fcvitamiseks. T\u00e4htis on siin Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamine Ukraina \u00fclesehitamiseks, mis v\u00f5iks ideaalis hakata loodava registri kaudu k\u00e4ima. Praegu\u00a0puudub \u00f5iguslik instrument k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5tuks ega ole ka\u00a0teada\u00a0k\u00f5igi varade asukoht ning suurus.\nKas loodava eritribunali ette kutsutakse ka Putini liitlane Luka\u0161enka?\nLoomulikult saab Valgevene liidrit v\u00f5tta selles kontekstis vastutusele, agressioonis\u00f5jale kaasa aitamises on ta seda selgelt oma poliitilise agendaga teinud. Omaette k\u00fcsimus on see, kuidas k\u00e4sitleda kuritegusid, mida ta sooritab ennek\u00f5ike oma rahva suhtes.\nKas on mingi aeg, millal v\u00f5ib s\u00f5jakurjategijatele \u00fcldse l\u00f5puks andeks anda?\nS\u00f5jakurjategijatele juriidilises m\u00f5ttes ei andestata, see p\u00f5him\u00f5te on rahvusvaheline ja universaalne. S\u00f5jakuriteod on aegumatud. Ise k\u00fcsimus on karistuse suurus.\nKui k\u00f5neleme s\u00f5jakuritegudest inimlikus m\u00f5ttes, siis peab\u00a0andestamisele eelnema andeks palumine ja seda ei ole me\u00a0kuskil kohanud. M\u00e4letan, et mind kritiseeriti, kui t\u00f5statasin Eesti kahjutasun\u00f5ude N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooni eest.\nMul ei olnud ettekujutust, et Venemaa hakkab meile tohutult kulda ja kalliskive andma, kui me seda n\u00f5uame. Aga rahvusvaheline \u00f5igus \u00fctleb, et selline n\u00f5ue on aegumatu, kui riik seda tunnistab. Kahju heastamine v\u00f5ib seisneda ka vabanduses.\nMina arvan, et andestamise \u00f5igus on ohvritel ja ohvrite l\u00e4hedastel ehk nendel inimestel, kes on vahetult neid kannatusi \u00fcle elanud.\nMeie k\u00e4est on k\u00fcsitud, miks me seda n\u00f5ukogude kommunismi kuritegude teemat muudkui songime. Olen siis vastanud, et mingu Maarjam\u00e4ele kommunismiohvrite memoriaali juurde ja seal on need nimed kirjas. Kui nemad \u00fctlevad, et sellega ei pea tegelema \u2013 siis me ei tegele.\nKuidas te olete v\u00e4lisministeeriumi juhtinud?\nHeatujulisena. Mul on k\u00f5iki ministeeriume juhtides olnud \u00fcks h\u00e4sti selge p\u00f5him\u00f5te: ma ei tegele organisatsiooniliste haldusk\u00fcsimustega. Selle jaoks on kantsler ja asutus peab toimima autonoomselt poliitikust.\nPoliitik peab tegelema poliitikaga. V\u00e4lisministeerium erineb teistest ministeeriumitest selle poolest, et tema tegevus k\u00e4ib v\u00e4ga online (v\u00f5rgus \u2013 toim), mis t\u00e4hendab, et seisukohti tuleb v\u00f5tta s\u00f5na otseses m\u00f5ttes tundidega. N\u00e4iteks helistas\u00a0\u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogu istungi ajal saadik\u00a0\u00f5htul k\u00fcsimusega, kuidas h\u00e4\u00e4letada, ja l\u00f5puks peab\u00a0minister otsustama.\nEks ma kuulan kolleegide n\u00f5uandeid, aga vahel ei kuula ka. Vahel tundub oma arusaamine m\u00f5istlikum. Aga\u00a0vahel ma lasen ka kolleegidel ennast \u00fcmber veenda, seda ma ei saa ka eitada.\n\nUrmas Reinsalu Postimehe stuudios 13. m\u00e4rtsil, p\u00e4rast riigikogu valimisi.\u00a0\nMihkel Maripuu\n"}
{"text":"Uue LNG taristu rajamine Eestisse ja L\u00e4tti pole vajalikVenemaa v\u00e4ljapressimisaktsioonide tulemusena vallandunud gaasipaanika ja aastak\u00fcmneid kestnud tegevusetus taastuvenergeetika arendamisel t\u00f5id kaasa LNG-taristu rajamise plaanide laine.\u00a0Eesti Roheline Liikumine koost\u00f6\u00f6s CEE Bankwatch Networkiga avaldasid aga \u00fclevaate, mis soovitab Balti riikidel v\u00e4ltida uue LNG taristu ehitamist.Keskkonna\u00fchenduste hinnangul on Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminalide vastuv\u00f5tuv\u00f5imekus Eesti, L\u00e4ti, Leedu ja Soome gaasin\u00f5udluse jaoks piisav, eriti arvestades piirkonna langevat gaasikasutust. Olemasolevat taristut tuleks k\u00e4sitleda ajutise puhvrina ning r\u00f6\u00f6pselt tegeleda eesm\u00e4rgip\u00e4rase gaasin\u00f5udluse v\u00e4hendamisega.\n\u00dclevaate p\u00f5hiosa k\u00e4sitleb juba eksisteeriva\u00a0taristu\u00a0v\u00f5imekust, fossiilse gaasi tarbimise stsenaariumeid Eestis ja L\u00e4tis ning teadaolevaid plaane LNG terminalide rajamiseks l\u00e4hiriikides. \u00dclevaates tuuakse v\u00e4lja ka kliimaeesm\u00e4rkide raames energiajulgeolekut parandavaid poliitikasoovitusi. Olulisemaks neist on vajadus tihedamaks piirkondlikuks koost\u00f6\u00f6ks, mille k\u00e4igus v\u00f5etakse arvesse riikide kahanevat gaasivajadust ning juba olemasolevat\u00a0taristut.\nCEE Bankwatch Networki gaasi huvikaitseekspert Gligor Rade\u010di\u0107 leiab, et Eesti, L\u00e4ti ja Leedu on n\u00e4idanud eeskuju gaasitarbimise v\u00e4hendamisel enne 2022. aasta keerulist talve: \u00abOn v\u00e4ga oluline, et n\u00fc\u00fcd seatud eesm\u00e4rgist ei taganetaks. V\u00f5tmet\u00e4hendusega on selleks piirkondlik solidaarsus energiavajaduse tagamisel ning vajalike investeeringute suurendamine taastuvenergiasse ja energiat\u00f5hususse.\u00bb\n\u00abNii majandus- ja taristuminister, energeetikaeksperdid kui ka Elering on kinnitanud: gaasi varustuskindlus on tagatud ning olemasolev taristu ei ole piiranguks. Plaanid uute LNG terminalide ehituseks ei ole seotud energiajulgeoleku tagamisega, vaid gaasifirmade lobit\u00f6\u00f6ga. Liiga suur hulk fossiilse gaasi vastuv\u00f5tuv\u00f5imekust tekitab kas olukorra, kus suurendame piirkonna s\u00f5ltuvust fossiilsetest k\u00fctustest v\u00f5i muutub taristu kasutuks investeeringuks, mis ei tasu ennast \u00e4ra j\u00e4rjest langeva gaasikasutuse ja majanduse dekarboniseerimise kontekstis,\u00bb selgitas \u00fclevaate autor ja Eesti Rohelise Liikumise huvikaitseekspert Johanna Kuld.\nRegioonis on viimase aasta jooksul juba ainu\u00fcksi LNG taristu peale kulutatud peaaegu pool miljardit eurot avalikku raha. Selle asemel, et rajada igasse riiki kulukaid ja saastavaid LNG terminale, mis lihtsalt nihutab meie impordis\u00f5ltuvuse Venemaalt teistele riikidele, peaksid valitsused suunama rohkem vahendeid energias\u00fcsteemi struktuursetesse muudatustesse, mis aitaksid v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust fossiilsest gaasist.\n\nEnergias\u00f5ltuvuse juurprobleemi lahendamiseks tuleb\u00a0l\u00f5petada toetused ja investeeringud LNG infrastruktuuri ja uutesse pikaajalistesse gaasiimpordi lepingutesse; koostada v\u00f5imalikult kiiresti \u00fcksikasjalik tegevuskava fossiilse gaasi kasutamise j\u00e4rkj\u00e4rguliseks l\u00f5petamiseks; suurendada riiklikku rahastust energias\u00e4\u00e4stu, energiat\u00f5hususe meetmetesse, elektrifitseerimisse ja fossiilse gaasi asendamisse taastuvatel energiaallikatel p\u00f5hinevate alternatiividega.\n\nInglisekeelse \u00fclevaate tervikteksti tabelite, graafikute jm vajalikuga leiad siit:\u00a0roheline.ee\/varske-ulevaade-uue-lng-taristu-rajamine-eestisse-ja-latti-on-ebavajalik\/\nAllikas:\u00a0Eesti Roheline Liikumine"}
{"text":"Iraani v\u00f5imud piinavad protestidel vahistatud lapsi elektri\u0161okkide ja piitsutamisegaInim\u00f5iguste kaitseks loodud organisatsiooni Rahvusvahelise Amnestia (AI) teatel on Iraani v\u00f5imud protestide allasurumiseks kasutanud vangistatud laste peal piinamismeetodeid, sealhulgas seksuaalset v\u00e4givalda.\n\u201eIraani luure- ja julgeolekuj\u00f5ud on lapsprotestijate peal toime pannud kohutavaid kuritegusid. Kasutatakse peksmist, piitsutamist, elektri\u0161okke, v\u00e4gistamist ja muud seksuaalv\u00e4givalda, et nende osalemist protestides maha suruda,\u201c s\u00f5nas organisatsioon neljap\u00e4eval. AI teatel on m\u00f5ned vahistatutest vaid 12-aastased, vahendab CNN.\nAI lisas, et \u201eriigiametnikud piinasid lapsi muuhulgas elektri\u0161okkidega genitaalpiirkonnas, suguelundite katsumise ja v\u00e4gistamis\u00e4hvardustega\u201c.\nOrganisatsiooni raport paljastas \u201epiinamismeetodid, mida Basij paramilitaar\u00fcksus, Iraani politsei ja muud julgeoleku- ja luurej\u00f5ud kasutasid, et vangistatud poisse ja t\u00fcdrukuid karistada ja alandada ning \u201etunnistusi\u201c v\u00e4lja pressida\u201c.\nAI L\u00e4his-Ida ja P\u00f5hja-Aafrika piirkondliku direktori aset\u00e4itja Diana Eltahawy s\u00f5nas, et \u201eIraani v\u00f5imude v\u00e4givald laste vastu paljastab tahtliku strateegia, mille eesm\u00e4rk on purustada noorte eluj\u00f5uline vaim ja takistada neid n\u00f5udmast vabadust ja inim\u00f5igusi\u201c.\nInim\u00f5iguste organisatsiooni s\u00f5nul said nad tunnistusi ohvritelt ja nende perekondadelt, samuti 19-lt pealtn\u00e4gijalt: kahelt advokaadilt ja 17-lt lastega koos vangistuses hoitud t\u00e4iskasvanult.\nProtestid said alguse 22-aastase iraanlase Mahsa Amini surmast, kes tapeti Iraani v\u00f5imude poolt 16. septembril.\nAI teatel on Iraan tunnistanud enam kui 22 000 protestija vahistamist, kuid pole t\u00e4psustanud, kui suur osa kinnipeetutest on olnud alaealised. Organisatsiooni hinnangul v\u00f5ib vahistatute seas olla tuhandeid lapsi.\nInim\u00f5iguste organisatsioon AI kutsus Iraani \u00fcles protestinud lapsi vabastama ja \u00f5hutas teisi riike \u201eteostama universaalset jurisdiktsiooni Iraani ametnike \u00fcle\u201c. CNN p\u00f6\u00f6rdus kommentaari saamiseks Iraani valitsuse poole, kuid ei ole veel vastust saanud, samuti ei ole valitsus AI aruannet avalikult kommenteerinud."}
{"text":"Internetis tuleb tegutseda teadlikult ja l\u00e4bim\u00f5eldultKuigi neti\u00e4ri on v\u00e4ga mugav, tuleb ka siin olla ettevaatlik, et mitte pettumusi kogeda v\u00f5i lausa kuriteo ohvriks langeda.Internetist ostmine on \u00fcks lihtsamaid ja mugavamaid viise sisseostude tegemiseks - pole vaja minna poodi, otsida parkimiskohti v\u00f5i seista j\u00e4rjekorras.Siiski on ka neti\u00e4ris terve rida n\u00fcansse, mis eeldavad, et tarbija on oma \u00f5igustest ja ka v\u00f5imalikest ohtudest teadlik. Nendega aitab tutvust teha Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti (TTJA) tarbijate ja ettev\u00f5tjate n\u00f5ustamise osakonna juhatajaKristina Tammaru.Enne ostu sooritamistEnne e-poest kauba tellimist tuleb kindlasti selgeks teha, kas m\u00fc\u00fcjaks on juriidiline isik v\u00f5i eraisik. K\u00f5ige lihtsam on vaadata, kelle pangakontole tuleb teenuse v\u00f5i kauba eest raha kanda (eraisiku v\u00f5i firma arvele). Lisaks on arukas kontrollida, kas ettev\u00f5te on registreeritud \u00e4riregistris.Kui m\u00fc\u00fcja on eraisik, ei kehti kaubale v\u00f5i teenusele seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijate \u00f5igused (pretensiooni esitamise \u00f5igus, 14-p\u00e4evane taganemis\u00f5igus jne) ning pettunud klient ei saa p\u00f6\u00f6rduda probleemide korral Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti poole.E-poe veebilehel peab kindlasti olema j\u00e4rgmine teave: ettev\u00f5tte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul p\u00f6\u00f6rduda; kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ning garantii tingimused; kui kaua v\u00f5tab aega kauba kohalej\u00f5udmine ja mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup; kes kannab tagastamiskulud. Kodulehe tippdomeen .ee v\u00f5i lehe eestikeelne sisu ei anna alust arvata, et tegemist on Eesti ettev\u00f5ttega. V\u00e4lismaise e-poe kodulehel peaks olema ka m\u00e4rgitud, milliste riikide seadused sealt ostes kehtivad.Igaks juhuks tasub otsida ka lisainfot m\u00fc\u00fcja varasema tegevuse ja ostjatega k\u00e4itumise kohta. \u00dcks hea infoallikas on tarbijavaidluste komisjoni must nimekiri komisjoni otsuseid mitte t\u00e4itnud kauplejatest.M\u00fc\u00fcja taust v\u00e4\u00e4rib uurimistKui e-pood n\u00f5uab toote eest sajaprotsendilist ettemaksu, tasub kaaluda, kas ettemaks on koosk\u00f5las kauba ootamisajaga. Kui sul tuleb kaupa v\u00f5i teenust v\u00e4ga kaua oodata ja m\u00fc\u00fcja ei tundu t\u00e4iesti usaldusv\u00e4\u00e4rne, tasub otsida alternatiive.E-poest ostes on risk v\u00e4iksem, kui teha makse deposiitarvele vastava vahendaja kaudu (nt PayPal). Sel juhul toimub maksmine n-\u00f6 kolmanda isiku kaudu ja m\u00fc\u00fcjale kantakse raha \u00fcle alles siis, kui kaup on k\u00e4tte saadud ning seda kinnitatud. Sarnaselt PayPaliga saab ka krediitkaardiga tehtud ostude eest raha tagasi n\u00f5uda ehk algatada chargeback'i protsessi, juhul kui tekivad probleemid. N\u00e4iteks kui kaupa ei saabu, see ei vasta tellitule v\u00f5i muud olukorrad, kus tarbija on \u00fcritanud kaupmehega probleemile lahendust saada, kuid kaupleja keeldub vastutusest v\u00f5i ei reageeri tarbija kaebusele.Internetiportaalides ja suhtlusv\u00f5rgustikes eraisikult kaupa v\u00f5i teenust ostes ei kehti ostjale seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbija\u00f5igused ning sel juhul ei saa probleemide korral p\u00f6\u00f6rduda abi saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti poole.Internetist ostmisel tasub alles hoida kogu ostuga seotud teave ja kirjavahetus (toote v\u00f5i teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse k\u00e4ttesaamise kohta jms).Kui kaup ei sobiE-kauplusest ostes on tarbijal \u00f5igus 14 p\u00e4eva jooksul lepingust taganeda. Taganemis\u00f5iguse eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada tarbijal tellitud kaupa proovida ja ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagaj\u00e4rgi kartmata tagastada. Seejuures ei ole t\u00e4htsust, kas tegemist on uue v\u00f5i kasutatud kaubaga v\u00f5i kas toode on ostetud tava- v\u00f5i soodushinnaga.14-p\u00e4evane taganemis\u00f5iguse t\u00e4htaeg hakkab kulgema toote k\u00e4ttesaamisest ehk kullerilt toote vastu v\u00f5tmisest. Pakiautomaadi kasutamisel hakkab t\u00e4htaeg kulgema pakiautomaadi avamisest, mitte kaupleja poolt paki v\u00e4lja saatmisest v\u00f5i SMS-teavituse saamisest.Kui internetis tellitud tootel ilmneb puudus, vastutab m\u00fc\u00fcja kahe aasta jooksul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.Kauba tagastamineKui tarbija on kauba k\u00e4tte saanud ja soovib selle kauplejale tagastada, siis taganemis\u00f5iguse kasutamiseks tuleb esitada kauplejale 14 p\u00e4eva jooksul kirjalik taganemisavaldus ning seej\u00e4rel kaup 14 p\u00e4eva jooksul tagasi saata. Kaupleja peab tagastama tarbijale 14 p\u00e4eva jooksul k\u00f5ik lepingu alusel saadud tasud ehk kauba maksumuse, kauba k\u00e4tte toimetamise postikulud, v\u00e4ljastamis- v\u00f5i komplekteerimistasud ja makse tegemise (n\u00e4iteks pangalingi) teenustasud.Kauba tagastamisega seotud kulud v\u00f5ib j\u00e4tta tarbija kanda, kuid seda \u00fcksnes juhul, kui tarbijat on sellest eelnevalt teavitatud. See t\u00e4hendab, et e-kaupluse m\u00fc\u00fcgitingimustes peab olema kirjas, et lepingust taganemisel j\u00e4\u00e4vad kauba tagastamise, postitamise v\u00f5i muud transpordikulud tarbija kanda. Juhul kui e-kaupluse m\u00fc\u00fcgitingimustes sellist teavet kirjas ei ole, on tegemist teavitamiskohustuse rikkumisega ja sellisel juhul j\u00e4\u00e4vad ka kauba tagastamisega seotud kulud kaupleja kanda.Lepingust taganemisega seoses tuleb pidada silmas, et taganemis\u00f5igus ei kehti alati k\u00f5ikidele toodetele. Tagastada ei saa avatud pakendiga audio- ja videosalvestisi, arvutitarkvara ega -m\u00e4nge. Samuti ei saa tagastada tooteid, mille pakend on avatud ja mis ei k\u00f5lba tagasisaatmiseks tervisekaitse v\u00f5i h\u00fcgieenilistel p\u00f5hjustel (n\u00e4iteks pesu ja kosmeetikatooted). Taganemis\u00f5igus ei laiene ka kiiresti riknevatele toodetele (n\u00e4iteks l\u00fchikese s\u00e4ilimist\u00e4htajaga toiduained v\u00f5i lilled) v\u00f5i toodetele, mis on valmistatud tarbija esitatud n\u00f5uete j\u00e4rgi v\u00f5i kohandatud vastavalt tarbija vajadustele. Juhul kui kaupleja on tarbija jaoks toote eraldi tellinud, siis selliseid tooteid saab soovi korral tagastada k\u00fcll.Seega, enne e-kauplusest ostmist soovitame tutvuda e-kaupluse m\u00fc\u00fcgitingimustega ja taganemis\u00f5iguse kohta avaldatud teabega. Tagastamise kord ja tingimused peaksid olema kirjeldatud p\u00f5hjalikult, kuid samas arusaadavalt. Kindlasti peaks e-kaupluse veebilehel olema kirjas, kelle kanda j\u00e4\u00e4vad lepingust taganemise ja kauba tagastamisega seotud kulud. Seejuures peaks olema m\u00e4rgitud kauba tagastamisega kaasnevate kulude suurus ning t\u00e4psustatud, kuidas ja millisele aadressile tuleb kaup tagastada.V\u00e4lismaalt tellimisel uuri, kust kaup tarnitakseKui tellite kauba Euroopa Liidu v\u00e4lise ehk kolmanda riigi internetipoest, siis tuleb t\u00e4ita tollideklaratsioon ja maksta k\u00e4ibemaks. Kui kauba v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle 150 euro, tuleb maksta tollimaks. Kui saadetis sisaldab aktsiisikaupu, nt alkoholi v\u00f5i tubakatooteid, tuleb tasuda ka aktsiis.Uurige v\u00e4lja riik, kust kaubad tarnitakse. M\u00f5ned veebipoed v\u00f5ivad asuda Euroopas, kuid tegelikult tarnitakse kaubad v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu.Kui saadetise l\u00e4hteriik on ELi v\u00e4line riik, tuleb saadetis tollis deklareerida, s\u00f5ltumata veebipoe asukohast. Soovitame alles hoida tellimuse dokumendid kuni paki k\u00e4ttesaamiseni.Allikas: Maksu- ja TolliametPetuskeem: SMS lunapaki saabumise kohtaPolitsei- ja Piirivalveamet hoiatab, et inimesed saavad s\u00f5numeid postipakiautomaati saabunud saadetise kohta - tegelikult on see aga viis, kuidas ohvrilt pangakaardi andmeid v\u00e4lja petta.SMSis p\u00fc\u00fctakse j\u00e4tta muljet, nagu oleks inimene saanud paki, mille k\u00e4ttesaamiseks tuleb raha maksta. Tegelikkuses p\u00fc\u00fctakse inimesi sel moel meelitada sisestama oma krediitkaardi andmeid.Petuskeemi j\u00e4rgi saadetakse ohvri telefonile s\u00f5num, milles on kirjas, et postipaki k\u00e4ttesaamiseks tuleb kinnitada makse. Lingile vajutades avaneb uus leht, kuhu on lisatud tuntud kullerfirma logo v\u00f5i m\u00f5ni muu viide postiteenusele. Edasi minnes palutakse sisestada oma elukoha ja pangakaardi andmed.NB! Kindlasti ei tohi kunagi \u00fchegi sellise SMSi peale hakata kuhugi oma paroole v\u00f5i andmeid sisestama, kuna see v\u00f5ib l\u00f5ppeda pangakonto t\u00fchjendamisega.Euroopa Liidu poodidega tekkinud probleemi korral saab abi eesti keelesEuroopa Liidu (EL) e-poodidest ostes on tarbija \u00f5igused kaitstud samav\u00e4\u00e4rselt nagu Eestis.ELis on tarbija \u00f5igusi puudutavad seadused \u00fchtlustatud ja e-poodidele kehtivad \u00fchetaolised kohustused, nii ostueelse teabe kui ka kaupade tagastamise osas.Igas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud spetsiaalsed keskused ehk ECC-keskused, mis lahendavad tarbijate piiri\u00fcleseid kaebusi, moodustades ECC-v\u00f5rgustiku. Eesti keskus ehk ELi tarbija n\u00f5ustamiskeskus asub Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti koosseisus. Seega saab Eesti tarbija probleemidega, mis on tekkinud teise ELi riigi e-poega, p\u00f6\u00f6rduda abi saamiseks eesti keeles n\u00f5ustamiskeskuse poole ega pea otsima tarbijakaitseasutust kaupleja asukohariigis. V\u00e4lismaise kauplejaga suhtleb tarbijakaebuse lahendamisel selle riigi ECC-keskus, kus kaupleja asub ja kuhu Eesti keskus tarbija kaebuse vahendab.\u2022 ECC-keskuste teenused on tarbijatele tasuta. \u2022 Kuigi \u00dchendkuningriigid ei kuulu Euroopa Liitu, saavad Eesti tarbijad vaidluste korral Suurbritannia kauplejaga j\u00e4tkuvalt k\u00fcsida n\u00f5u ja abi eesti keeles ning esitada kaebuse ELi tarbija n\u00f5ustamiskeskusele, kes vahendab selle Suurbritannia keskusele sisuliseks lahendamiseks.\u2022 V\u00e4ljaspool Euroopa Liitu registreeritud ettev\u00f5tetega tehtud tehingutele v\u00f5i vaidlustele ELi tarbija\u00f5igused ei laiene ja TTJA juures tegutseval Euroopa Liidu tarbija n\u00f5ustamiskeskusel ei ole seet\u00f5ttu p\u00e4devust tarbijat n\u00f5ustada v\u00f5i abistada.Kristina Tammaru"}
{"text":"Sugulase tapmise korraldaja Inge Pullat saadeti 16 aastaks vangiKohus m\u00f5istis niinimetatud J\u00f5uga m\u00f5rvaprotsessil k\u00f5ige pikema vanglakaristuse Inge Pullatile, kes v\u00e4idetavalt kogu kuriteoskeemi v\u00e4lja m\u00f5tles. Tapmise toime pannud Aivo Volo\u0161in sai m\u00e4rksa l\u00fchema vangistuse.Ringkonnaprokur\u00f6r Liina Pikma taotles s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi tapmise toime pannud Aivo Volo\u0161inile kaheksa aasta pikkust vanglakaristust. Inge Pullatile, kes s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi oli kogu kuriteo initsiaator ja korraldaja, k\u00fcsis prokur\u00f6r m\u00f5rva ja teiste kuritegude eest 20 aasta pikkust vangistust. See on raskeim karistus, mida karistusseadustik m\u00f5rva eest lubab m\u00e4\u00e4rata, kui mitte arvestada eluaegset vangistust. Kui Volo\u0161in ja Pullat olid kohtu all veel mitme paragrahvi alusel, nagu n\u00e4iteks arvutikelmus, laiba r\u00fcvetamine ja muu, siis kolmandale s\u00fc\u00fcdistatavale Andres Pullatile esitati s\u00fc\u00fcdistus vaid laiba r\u00fcvetamises ning talle k\u00fcsis prokur\u00f6r aasta reaalset vangistust.Viru maakohus m\u00f5istis neljap\u00e4eval Pullatile 16 ning Volo\u0161inile seitse aastat vangistust. Andres Pullatit karistati 2580 euro suuruse rahalise karistusega.Inge Pullat \u00fctles p\u00e4rast istungit, et protsss nende \u00fcle oli eba\u00f5iglane, Volo\u0161in kinnitas kohtuprotsessi kajastanud ajalehele P\u00f5hjarannik, et talle tundub karistus liiga r\u00e4nk. M\u00f5lemad lubasid otsuse edasi kaevata.Alutaguse vallas J\u00f5ugal Lillem\u00e4e talus elanud Maie S\u00e4\u00e4r j\u00e4i kadunuks 2021. aasta 2. novembril. Politsei pidas peagi kahtlustatavatena kinni Maie ema \u00f5et\u00fctre Inge Pullati (64), tema poja Andres Pullati (43) ning nendega koos elava hoolealuse Aivo Volo\u0161ini (27). S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi ei leppinud Inge Pullat sellega, et tal ei \u00f5nnestunud v\u00f5ltsitud testamendi abil Maielt ema maja v\u00e4lja petta.Uurimine tuvastas, et aasta 2021 hingedep\u00e4eva \u00f5htul l\u00e4ksid P\u00e4rnumaal Viluveres elavad Inge Pullat ja Aivo Volo\u0161in Ida-Virumaale J\u00f5uga k\u00fclla Lillem\u00e4e tallu ning neil oli kokku lepitud, et Volo\u0161in tapab Maie, samal ajal kui Pullat valvab v\u00e4ljas, et keegi peale ei satuks. Volo\u0161in l\u00e4kski majja, kus ta Maie surnuks k\u00e4gistas. S\u00fc\u00fcdistusest selgub, et Maie laip pandi autosse, majast v\u00f5eti veel kaasa kurjategijatele v\u00e4\u00e4rtuslikuna tunduvaid asju, kanad ja koer ning s\u00f5ideti j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Inge Pullati P\u00e4rnumaal asuvasse tallu. Enne seda prooviti Maie pangakaardiga Iisaku pangaautomaadist ohvri kontolt raha v\u00f5tta, kuid see ei \u00f5nnestunud.Kaks p\u00e4eva p\u00e4rast tapmist m\u00e4ssiti surnukeha rohelist v\u00e4rvi koormakattesse ja visati see P\u00e4rnumaal metsa \u00fche kraavi pervele.Siis p\u00fchendati juhtunusse ka Inge poeg Andres Pullat, kellega arutati, et laip sai halba kohta viidud. Nad s\u00f5itsid sinna, kuhu olid surnukeha poetanud, laadisid selle uuesti autole ning s\u00f5idutasid selle mujale ja viskasid teise kraavi serva.Ent sellegagi ei j\u00e4\u00e4dud rahule ja laip viidi l\u00f5puks Viljandimaale, kus P\u00f5hja-Sakala vallas \u00fchte vanasse kaevu uputati. Et laipa poleks n\u00e4ha, suruti sellele peale veel raske palk ja kivi, nii et surnukeha kadus vee alla.Laiba asukoha n\u00e4itas politseinikele ette Andres Pullat, kes toona kuritegu tunnistas, kuid hiljem eitas seda.Inge Pullatile m\u00f5isteti 16 aastat vangistust ning Aivo Volo\u0161inile 7 aastat.Andres Pullatile m\u00e4\u00e4rati 2580 euro suurune rahaline karistus.Oma s\u00fc\u00fcd tunnistanud Aivo Volo\u0161inile (paremal) m\u00f5istis kohus 7 aastat, Inge Pullatile (vasakul) aga 16 aastat vangistust. Tema k\u00f5rval istuvale Andres Pullatile m\u00f5isteti rahaline karistus.Erik Kalda, P\u00f5hjarannik"}
{"text":"P\u00f5hiseaduslikud institutsioonid sooviks eelarvete menetlemist otse riigikogus   P\u00f5hiseaduslike institutsioonide esindajad sooviksid oma asutuste rahastamise senise korralduse muutmist selliselt, et nende eelarve koostamine ei s\u00f5ltuks nii palju valitsusest, vaid l\u00e4heks otsustamiseks otse riigikogu liikmetele. P\u00f5hiseaduslikud institutsioonid on riigikogu, Vabariigi President, kohtud, riigikontroll, \u00f5iguskantsler ja Eesti Pank.   \"P\u00f5hiseadus n\u00e4eb ette v\u00f5imude lahususe printsiibi, mis peaks kajastuma ka vastavate institutsioonide eelarvete kujunemises. Tegelikkuses saavad p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid tegutseda rahandusministeeriumi ja valitsuse poolt kehtestatud rahalistes piirides. Kui valitsus on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks k\u00e4rbete tegemise, on see puudutanud ka p\u00f5hiseaduslikke institutsioone,\" kommenteeris praegust olukorda presidendi kommunikatsioonin\u00f5unik Indrek Treufeldt neljap\u00e4eval ERR-ile. Eestis aastate jooksul kujunenud tava kohaselt ei ole riigikogu teinud eelarveprotsessi raames suuri muutusi valitsusest laekunud riigieelarve eeln\u00f5usse, j\u00e4ttes sisuliselt samaks ka rahandusministeeriumis koostatud eelarved p\u00f5hiseaduslikele institutsioonidele. \"P\u00f5hiseaduslike institutsioonide ja neid teenindavate asutuste \u2013 presidendi kantselei, riigikogu kantselei, riigikohtu, \u00f5iguskantsleri kantselei ja riigikontrol\u00f6ri \u2013 \u00fchiseks jooneks on see, et need ametkonnad ei ole valitsusasutused, vaid iseseisvad seaduse alusel tegutsevad asutused, mille eesm\u00e4rgiks on tagada p\u00f5hiseadusliku institutsiooni t\u00f6\u00f6 p\u00f5hiseaduses ja teistes seadustes ette n\u00e4htud viisil ja ulatuses. Erinevalt poliitiliselt juhitud riigiasutustest nagu n\u00e4iteks ministeeriumid v\u00f5i ametid, ei ole p\u00f5hiseaduslikel institutsioonidel valdkondlikke ja valimistel selguvaid eelisvaldkondi ehk prioriteete,\" selgitas nende erinevat positsiooni teiste riigiasutustega v\u00f5rreldes \u00f5iguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel. \"President ei saa otsustada, et ta enam seaduste v\u00e4ljakuulutamisega ei tegele ning keskendub enam v\u00e4lissuhtlusele. \u00d5iguskantsler ei saa loobuda laste huvide edendamise kohustusest, sest eelarves napib raha ja k\u00fcte on kallimaks l\u00e4inud,\" t\u00f5i ta n\u00e4iteid. \"Seep\u00e4rast on paljudes riikides tagatud p\u00f5hiseaduslikele institutsioonidele eelarveautonoomia \u2013 nende eelarvetaotlused ei l\u00e4bi valitsuse poliitilist s\u00f5ela vaid j\u00f5uavad riigieelarve eeln\u00f5u koosseisus muutmata kujul parlamenti,\" \u00fctles Koppel.Kohtuhaamrid. Autor\/allikas: Silver Gutmann\/riigikohusSama leidis ka riigikohtu direktor \u00dcllar Kaljum\u00e4e: \"Riigikohtu hinnangul vajaks p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvete kujunemine p\u00f5him\u00f5ttelist \u00fcmbervaatamist. Praegu on see protsess v\u00e4ga t\u00e4itevv\u00f5imukeskne \u2013 p\u00f5him\u00f5tteliselt paneb p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvete suuruse paika valitsus, nagu ka kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud eelarve jaotuse.\" Kaljum\u00e4e s\u00f5nul ei ole p\u00f5hiseaduslikel institutsioonidel valitsuses nii-\u00f6elda oma ministrit, kes nende huvide eest seisaks. \"Loomulikult sellist ministrit ei tohikski olla, kuna see tekitaks suuri k\u00fcsimusi nende institutsioonide s\u00f5ltumatuses. Seet\u00f5ttu leiab riigikohus, et p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused peaks j\u00f5udma otsustamiseks otse riigikogule. Kui valitsus arvab, et taotlus on p\u00f5hjendamatu, peaks ta esitama oma argumenteeritud seisukoha, aga sisuline arutelu peaks toimuma parlamendis,\" selgitas ta pressiesindaja vahendusel. Sama leidis ka Treufeldt: \"Olukorra leevendamisel saaks \u00fcks lahendusviis olla p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvete \u00fcle otsustamine viia riigikogu tasandile.\" Neid toetas ka riigikontroll. \"Riigikontroll on olnud aastaid seisukohal, et riigikontrolli eelarvetaotlus peaks algsel kujul j\u00f5udma riigikogu rahanduskomisjoni, kelle ees riigikontroll selgitaks oma taotlust. Parlamendikomisjon hindaks, kas see on p\u00f5hjendatud v\u00f5i mitte. See, kas riigikontrolli eelarvet suurendada, j\u00e4tta samaks v\u00f5i tuleks seda v\u00e4hendada, peaks s\u00f5ltuma riigikogu rahanduskomisjoni seisukohast riigieelarve menetlemisel,\" \u00fctles ERR-ile riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson. Simson viitas vastuolule, mis on v\u00e4lja toodud ka rahvusvahelisel tasemel. \"P\u00f5hiseaduse paragrahv 132 kohaselt on riigikontroll oma tegevuses s\u00f5ltumatu avalike vahendite \u00fcle majanduskontrolli teostav riigiorgan. Et seda eesm\u00e4rki t\u00e4ita, peab riigikontroll olema auditeeritavatest asutustest s\u00f5ltumatu ning kaitstud v\u00e4liste m\u00f5jutuste eest. Seda, et riigikontrolli eelarvet menetleb ja piirsummad kehtestab rahandusministeerium ehk \u00fcks auditeeritavaist, on pidanud riigikontrolli s\u00f5ltumatuse aspektist probleemseks Euroopa Liidu teiste riikide k\u00f5rgeimad auditiasutused kahe kollegiaalhindamise k\u00e4igus,\" m\u00e4rkis Simson. Riigikogu kantselei poolt \u00fctles parlamendi avalike suhete juht Urmas Seaver: \"Riigikogu kantselei ei oska t\u00e4psemalt kommenteerida valitsuse sees toimuvaid eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. K\u00fcll aga peab riigikogu kantselei \u00f5igeks p\u00f5hiseaduslike institutsioonide\u00a0eelarvelist autonoomiat, mida rakendatakse mitmetes riikides ning tuleneb p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud v\u00f5imude lahususe p\u00f5him\u00f5ttest.\"Raha. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERRERR kirjutas eelmisel n\u00e4dalal, kuidas riigikogu kantseleil on viimastel aastatel olnud keeruline seniseid t\u00f6\u00f6tajaid hoida ja uusi leida, kuna aastaid samal tasemel p\u00fcsinud eelarve t\u00f5ttu ei v\u00f5imaldanud kantselei palgatase enam n\u00f5uetele vastavaid t\u00f6\u00f6tajaid leida. Eesti Panga kommunikatsioonijuht Viljar R\u00e4\u00e4sk \u00fctles oma vastuses ERR-ile, et keskpanga rahakott on riigi rahakotist eraldi ja sarnane p\u00f5him\u00f5te on kogu Euroopa Liidus, et tagada keskpankade s\u00f5ltumatus valitsusest oma \u00fclesannete t\u00e4itmisel. \"Keskpank teenib tulu peamiselt euroala keskpankade \u00fchistelt rahapoliitilistelt tehingutelt, reservide haldusest ja meenem\u00fcntide m\u00fc\u00fcgist. Eesti Panga seaduse kohaselt on keskpanga eelarve kinnitamine Eesti Panga presidendi p\u00e4devuses,\" m\u00e4rkis R\u00e4\u00e4sk.  Poliitikud tunnistavad muudatuste vajadust  P\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastamisega seotud probleemist kirjutas hiljuti sotsiaalmeedias ka lahkuva valitsuse justiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg, kes tunnistas, et kuna nende rahastuse eest ei v\u00f5itle poliitilisel tasandil mitte keegi, j\u00e4\u00e4vad nad eelarve koostamisel alati vaeslapse rollis. \"Praegune s\u00fcsteem ei ole j\u00e4tkusuutlik ja v\u00f5ib eriti kokkuhoidliku valitsuse korral ohtu seada p\u00f5hiseaduslike institutsioonide tegevuse ja seel\u00e4bi \u00f5igusriigi toimimise tervikuna. Vaja on lahendusi, kuidas tagada eelarve protsessis ka nende vajadustega arvestamine. Ootan v\u00e4ga, et p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid tuleksid ise v\u00e4lja ettepanekuga, mida muuta. Kuuldavasti on midagi juba ka ettevalmistamisel. Loodetavasti saab j\u00e4rgmine riigikogu probleemi t\u00f5sidusest aru ning teeb vajalikud muudatused,\" kirjutas Danilson-J\u00e4rg.\u00a0 P\u00f5hiseaduslike institutsioonide soovi tuua nende rahastamise otsustamine riigikogusse, on toetanud ka praegu koos Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidega uut valitsuskoalitsiooni moodustav Reformierakond. \"Kehtiv riigikogu t\u00f6\u00f6korraldus ei vasta \u00fchiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise debatile ja t\u00e4itevv\u00f5imu \u00fcle j\u00e4relevalve teostamisele. Uuendame p\u00f5hjalikult riigikogu t\u00f6\u00f6d reguleerivat \u00f5igust \u2013 uuendame t\u00f6\u00f6protsessid, parandame t\u00f6\u00f6 efektiivsust ja t\u00f5stame vastutust. P\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarved otsustab riigikogu, tagamaks nende s\u00f5ltumatuse valitsusest,\" seisab Reformierakonna valimisprogrammi riiklust ja demokraatiat puudutavas peat\u00fckis. Sotsiaaldemokraadid lubasid oma valimisprogrammis tugevdada \"riigikogu rolli riigielu oluliste k\u00fcsimuste k\u00e4sitlemises, valdkondlike arengukavade ning \u00f5igusloomeplaanide koostamises, nende elluviimise seiramisel ja hindamisel\". Ka Eesti 200 r\u00e4\u00e4kis oma valimisprogrammis riigivalitsemise \u00fcmberkorraldamisest \u00f6eldes muuhulgas: \"Riigikogust peab taas saama Eesti riigivalitsemise gravitatsioonikese. Parlamendis peavad toimuma t\u00f5sised diskussioonid Eesti elu olulistes k\u00fcsimustes, kuhu panustavad v\u00f5rdselt nii opositsioon kui koalitsioon. Peab taastuma kodanike usaldus Riigikogu vastu ning kasvama rahva esindaja v\u00f5imekus algatada suuri muutusi. Usaldus peab taastuma ka erakondade suhtes ja selleks on vaja luua korruptsiooni ennetavad meetmed ning reformida erakondade rahastamist.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Rakvere poliitik Tallinna rahakoti kallal: maksmata j\u00e4etud v\u00e4ike arve paljastas korruptsioonih\u00f5ngulise \u00e4riKohalik poliitik ja ettev\u00f5tja Rainer Miltop poleks osanud ilmselt halvas unen\u00e4oski n\u00e4ha, et \u00fcks v\u00e4ike tasumata arve trepi ehitamise eest v\u00f5ib paisata ta perekondlikku korruptsiooniskandaali.\nT\u00f6\u00f6maht Miltopi ettev\u00f5tte tellitud ehitustel oli suur, sest Rakveres asuva motokodu avamise t\u00e4htaeg oli l\u00e4hedal. \u201cMitu p\u00e4eva olime \u00f6\u00f6sel kella \u00fcheni t\u00f6\u00f6l. \u00dcks p\u00e4ev ka kella kolmeni,\u201d meenutas Rakvere ettev\u00f5tja Hain Raidoja."}
{"text":"Bild: Vene luureohvitseri poeg juhib Euroopas rahapesuvastast v\u00f5itlust   Saksa ajaleht Bild teatas, et Euroopa N\u00f5ukogu rahapesu vastase v\u00f5itlusega tegeleva komitee Moneyval tegevdirektori Igor Nebivajevi isa on Vene v\u00e4lisluureameti SVR kindral.   Igor Nebivajev on 39-aastane, Saksa ajalehe Bild andmetel t\u00f6\u00f6tab aga tema isa Vladimir Nebivajev Moskvas. Bildi teatel on Vladimir Nebivajev Vene v\u00e4lisluureameti kindral. M\u00f5lemad Nebivajevid on Moskvas samasse korterisse sisse kirjutatud. Igor Nebivajev ei vastanud Bildi kommentaaritaotlustele.\u00a0 Igor Nebivajev k\u00e4is Moskvas mainekas \u00fclikoolis. Bildi teatel n\u00e4eb Nebivajev n\u00fc\u00fcd Moneyvali juhina, millised on EL-i liikmesriikide rahapesu-vastased meetmed. Venemaa rahapesu on aga Euroopas laialt levinud.\u00a0 Euroopa N\u00f5ukogu viskas Venemaa oma ridadest v\u00e4lja 2022. aasta m\u00e4rtsis. Varem t\u00f6\u00f6tas n\u00f5ukogus umbes 120 venelast. Umbes 90 venelast on oma t\u00f6\u00f6koha s\u00e4ilitanud. T\u00f6\u00f6koha s\u00e4ilitasid peamiselt topeltkodakondsusega isikud. \u00a0 Euroopa N\u00f5ukogu on demokraatia edendamise ning inim\u00f5iguste ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete kaitsmisega tegelev rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on k\u00f5ik Euroopa riigid, ning ka N\u00f5ukogude Liitu kuulunud Kaukaasia riigid. Euroopa N\u00f5ukogu tegevuse \u00fcks alusdokumente on 1950. aastal koostatud inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste kaitse konventsioon. Selle alusel asutati Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"Project Veritase James O'Keefe asutas uue meediaettev\u00f5tteTuntud t\u00e4htsate ninade nurjatuste valguse k\u00e4tte tirija James O'Keefe asutas uue meediaettev\u00f5tte. O'Keefe Media Group alustab tegevust k\u00e4esoleva aasta 4. juulil.\nO'Keefe asutas progressiusu, seda religiooni j\u00f5ustavate parteide-vaba\u00fchenduste ja meediaettev\u00f5tete hullusi ning suurettev\u00f5tete kuritegusid paljastava kodanikuajakirjanduse organisatsiooni Project Veritas 2010. aastal. O'Keefe'il \u00f5nnestus organisatsioonist teha maailmakuulus ja m\u00f5jukas meediamaja. K\u00e4esoleva aasta veebruaris, vahetult peale Pfizeri paljastusi, k\u00f5rvaldas Veritase n\u00f5ukogu O'Keefe'i segastel asjaoludel organisatsiooni juhi ametikohalt.\nKuigi n\u00f5ukogu ise v\u00e4idab, et nad ei ole O'Keefe'i vallandanud, otsustas viimane siiski enda loodud organisatsiooni maha j\u00e4tta.\n15. m\u00e4rtsi p\u00e4rastl\u00f5unal postitas O'Keefe sotsiaalmeediasse pisut kr\u00fcptilise s\u00f5numi: \"K\u00e4es on m\u00e4rtsi iidid. Me alustame t\u00e4na. #OMG\"\nM\u00f5ned tunnid hiljem postitas ta allj\u00e4rgneva video, milles teatab, et Veritase n\u00f5ukogu osutus reeturiteks ja sellised tema vaigistamise katsed on \"\u00e4ratanud hiiglase\" ning lubas luua Veritasega v\u00f5rreldes veelgi j\u00f5ulisema \"uurivate ajakirjanike ja reporterite armee\" ning mitte kunagi \"vakka j\u00e4\u00e4da\".\nO'Keefe'i lahkumine Project Veritasele midagi head ei t\u00e4henda ja on n\u00e4ha, et endised toetajad kogunevad selle asutaja uue algatuse taha.\u00a0\nO'Keefe'i Media Groupi kodulehel selgitatakse uue organisatsiooni eesm\u00e4rke j\u00e4rgmiselt: \"Me v\u00f5imestame ja varustame vajalike vahenditega tuhandetest inimestest, nagu seda oled sina, koosneva liikumise, et tuua valguse k\u00e4tte asjad, mis on valesti. Neid inimesi toetab meie organisatsiooni tippajakirjanikest koosnev meeskond, et t\u00f5igap\u00f5hised ja kallutamata lood saaksid avalikuks.\"\u00a0\nSamuti lubatakse, et viidatud \"armee\" tegutseb \u00fcle Ameerika \u00dchendriikide ja paljastada lubatakse iga viimase kui osariigi ning linna v\u00f5imuorganite korruptsioon.\n12. m\u00e4rtsil tehtud postitusest v\u00f5ib aru saada, et \"vihaste t\u00f5eotsijate armee\" suuruseks n\u00e4hakse ette rohkem kui 100 000 inimest. Vabatahtlikel tuleb hankida endale alates 40-50 dollarist maksev varjatud kaamera, teha sellega endast pilt ja anda endast teada O'Keefe'i organisatsioonile.\n10. m\u00e4rtsil k\u00fcsis Elon Musk Twitteris: \"Kuidas sai meediast, mis esitas varem v\u00f5imule v\u00e4ljakutse, seda kaitsev kollektiivne NPC tarum\u00f5istus?\"\nNPC on arvutim\u00e4ngude maailmast \u00fcle v\u00f5etud oskuss\u00f5na\/akron\u00fc\u00fcm, mis t\u00e4hendab mitte m\u00e4ngivat\/iseseisvuseta m\u00e4ngu osalist (Non-Player Character), ehk arvutim\u00e4ngu tegelast, mida kontrollib m\u00e4ng. Meemides t\u00e4histab NPCd j\u00e4rgnev tegelane:\nO'Keefe vastas Muskile: \"Vastus teie k\u00fcsimusele on lihtne: nad j\u00e4lestavad tavalisi inimesi. Me anname neile k\u00f5igile [oma kodanikuajakirjanikele] vajaliku varustuse. P\u00fcsige liinil.\"\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Kaitsja haigestumine l\u00fckkas Janar Lillepuu s\u00fc\u00fcasja arutamise edasiT\u00e4na pidanuks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas j\u00e4tkuma protsess Janar Lillepuu s\u00fc\u00fcasjas, kuid kaitsja haigestumise t\u00f5ttu l\u00fckati istung edasi maikuusse.\nS\u00fc\u00fcaluse kaitsja Arri Tooming oli k\u00fcll istungil kohal, kuid t\u00f5des, et pikalt vindunud haigus ei luba tal \u00f5igusabi anda piisaval m\u00e4\u00e4ral.\nJanar Lillepuud s\u00fc\u00fcdistatakse v\u00e4ljapressimises, mis on toime pandud vara rikkumise v\u00f5i h\u00e4vitamisega. Kohtuprotsess algas 10. veebruaril, mil kuulati \u00fcle kannatanu tunnistajad. T\u00e4na oli kavas \u00fcle kuulata kaitsja tunnistajad, kes olid istungil ka kohal.\nJanar Lillepuud s\u00fc\u00fcdistatakse selles, et\u00a02021. aasta 1. aprilli hilistel \u00f5htutundidel saatis ta Rakveres elava pereisa telefonile s\u00f5numid, kus lubas tulla v\u00f5lga sisse n\u00f5udma ja mitte ainult sisse n\u00f5udma, vaid ta lubas ka kannatanu majal aknad sisse l\u00fc\u00fca ja maja p\u00f5lema panna ning\u00a0pereisa\u00a0auto taga lohistada. Konflikt arenes suuremaks t\u00fcliks, loe pikemalt\u00a0SIIT.\n"}
{"text":"Karl Olaf R\u00e4\u00e4k: liberaalne reaalsus muutub vastavalt vajaduseleKui pole, j\u00e4relikult pole olnudki.\nOstap Bender\nHommikul \u00e4rgates tundsin, et miski ikka kripeldab valimistega seoses. Meenus Reformierakonna valimiseelne julgeolekutuur, mis toimus eelmise aasta viimastel kuudel. Eriti meenus foto Keilas toimunud Kaja Kallase kohtumisest kohaliku rahvaga, kus osales vaid k\u00e4put\u00e4is inimesi, neistki enamus tuuriga seotud parteilasi. Kui k\u00f5rvutada seda meile n\u00e4idatavate valimistulemustega, siis miski nagu ei klapi.\nM\u00f5tlesin, et otsin meenunud foto Internetist \u00fcles ja vaatan, kas m\u00e4letan seda \u00f5igesti. Teen Google otsingu lahti, tr\u00fckin \u201cjulgeolekutuur\u201d ja\u2026 ei leia midagi peale Reformierakonna valimiskampaania. T\u00f5si, Keila \u00fcrituse kohta on \u00fcks video, nii et s\u00fcndmus siiski toimus. Samuti leiab m\u00f5ne hoolega l\u00f5igatud foto, kus ainult esineja peal. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on see, et otsingus v\u00e4lja tulevad materjalid on Reformierakonna v\u00e4rvides, kas nende lehelt v\u00f5i Facebookist. Laiema otsinguga leiab ka muud, kuid ka see paistab tublisti harvendatud olevat.\nTeen pildiotsingu \u2013 sama tulemus. Kasutan teist otsingumootorit. Tulemused on m\u00f5nev\u00f5rra erinevad, aga otsitavat ei leia. K\u00fcll aga leiab v\u00f5iduerakonna kampaaniapilte.\nSeej\u00e4rel oletan, et populaarsema erakonna julgeolekutuuri ju ometi kajastati meie uudiseportaalides. Otsin \u201cjulgeolekutuur\u201d nii Delfi, Eesti Ekspressi, Postimehe, P\u00e4evalehe veebist. Kahjuks asjata, sellist s\u00fcndmust pole kunagi mainitud, veel v\u00e4hem pilte avaldatud. Pole olnud. Leida v\u00f5ib vaid pealkirju, nagu \u201cPOLIITIKARADAR | Sotsid hakkavad julgelt peale\u2026 ja kolistavad \u00e4mbreid\u201d v\u00f5i \u201cTAGATUBA | Valimiste \u00f6\u00f6 annab riigikokku neli Helmet ja kaks Kallast\u201d. Julgeolekutuur? Milline julgeolekutuur? T\u00f5si k\u00fcll, Postimees on konspiraatorite ringist pisut eemaldunud pealkirjaga \u201cPildid: endised kaitsev\u00e4e juhatajad reklaamivad julgeolekutuuri\u201d.\nSelleks hetkeks oli selgeks saanud, et seda, mida otsin, ei olegi v\u00f5imalik leida, sest liigset m\u00f5tlemisainet pakkuvad j\u00e4ljed on otsingumootoritest ja ajakirjandusest eemaldatud.\nT\u00f5si k\u00fcll, otsitav pilt \u00f5nnestus siiski \u00fcles leida, kuna seda oli Facebookis jagatud, koos kommentaaridega stiilis \u201ckuidas nad kavatsevad oma 30% toetust k\u00e4tte saada\u201d. Nagu n\u00e4eme, ei saanud nad mitte 30, vaid lausa 31.2% h\u00e4\u00e4ltest.\nInimese alateadvus m\u00e4rkab asju, mida massimeediast uinutatud m\u00f5istus t\u00e4hele ei pane. See annab m\u00e4rku, kui mingid asjad kokku ei l\u00e4he, n\u00e4iteks kui reaalsetele kohtumistele ei tule peaaegu keegi, samas e-h\u00e4\u00e4li tulvab tuhandete kaupa. Selliste ebak\u00f5lade v\u00e4ltimiseks on vaja reaalsus propagandaga koosk\u00f5lla viia, ajalugu j\u00e4tkuvalt kustutada ja \u00fcmber kirjutada, nagu Orwelli \u201c1984\u201d-s.\nTulles tagasi artikli alguses kasutatud tsitaadi juurde, siis kuulsa lause \u201cKui pole, j\u00e4relikult pole olnudki\u201d poetas Ostap Bender Alam-Vasjuki maleklubi presidendiga malet m\u00e4ngides. \u201cKus on minu vanker, just \u00e4sja oli siin\u201d, protestis ausameelne maletaja. Aga Ostap Bender, kes oli mainitud malendi just sisse vehkinud, tegi oponendile \u00fcleoleval moel selgeks, et see eksib. Valem\u00e4ngija ei taha, et m\u00e4letataks seda, mis alles hetk tagasi silma all oli. Ilma valetamata on sulil v\u00f5imatu v\u00f5ita. T\u00f5si k\u00fcll, Ostap Benderil tuli peale pettuse avalikuks tulekut kiiresti p\u00f5geneda, aga see polnud ju p\u00e4ris elu ega liberaalne reaalsus, vaid ilukirjandus.\nKarl Olaf R\u00e4\u00e4k"}
{"text":"\u00c4rip\u00e4ev eetris: k\u00f5ik riigifirmad b\u00f6rsile, tuld!Uus valitsus peaks k\u00f5ik riigifirmad erastama ja b\u00f6rsile viima, niimoodi saaks lahti korruptsioonipesadest, \u00e4ri\u00fchingud peaks globaalsetele investoritele avama ka julgeolekukaalutlustel, leidsid ajakirjanikud saates \"\u00c4rip\u00e4ev eetris\".\n\u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja Meelis Mandel heitis Refomierakonnale ette, et hoolimata oma nimest pole partei erastaja olnud. Poliitikute soov on tema s\u00f5nul v\u00e4ga lihtne: hoida enda inimesi riigifirmade juures, olla m\u00f5jukas ja pakkuda seel\u00e4bi omadele t\u00f6\u00f6d, \u00fctles ta."}
{"text":"Arukate Akadeemia ootab taas vestlusringiArukate Akadeemia j\u00e4rjekordne vestlusring toimub kolmap\u00e4eval, 22. m\u00e4rtsil kell 12 kuni 14.30 J\u00f5geva kultuurikeskuses. Seekord v\u00f5etakse ette v\u00e4ga oluline ja p\u00e4evakohane teema \u201eInternetikelmus. Lihtsad ja turvalised rahaasjad. Levinud petuskeemid.\u201c\nNendel teemadel r\u00e4\u00e4givad Tartu politseijaoskonna J\u00f5geva piirkonnagrupi politseikapten Jana \u00d5im ja Swedbanki J\u00f5geva esinduse kliendin\u00f5ustajad Maarika Laas ning Diana Tuul.\nVOOREMAA"}
{"text":"Rakvere poliitik Tallinna rahakoti kallal: maksmata j\u00e4etud v\u00e4ike arve paljastas korruptsioonih\u00f5ngulise \u00e4riRainer Miltop \u00fctleb, et tema pole midagi valesti teinud. K\u00fcll aga tegi ta t\u00f6id Kadrioru valgusfestivalile, mida korraldas avaliku raha eest tema elukaaslane.\nAutor: Andras Kralla\nKohalik poliitik ja ettev\u00f5tja Rainer Miltop poleks osanud ilmselt halvas unen\u00e4oski n\u00e4ha, et \u00fcks v\u00e4ike tasumata arve trepi ehitamise eest v\u00f5ib paisata ta perekondlikku korruptsiooniskandaali.\nT\u00f6\u00f6maht Miltopi ettev\u00f5tte tellitud ehitustel oli suur, sest Rakveres asuva motokodu avamise t\u00e4htaeg oli l\u00e4hedal. \u201cMitu p\u00e4eva olime \u00f6\u00f6sel kella \u00fcheni t\u00f6\u00f6l. \u00dcks p\u00e4ev ka kella kolmeni,\u201d meenutas Rakvere ettev\u00f5tja Hain Raidoja \u00c4rip\u00e4evale.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Blinken: Iisraeli plaanitud reformid vajavad konsensustNIAMEY, 17. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Iisraeli reformid vajavad konsensust, \u00fctles USA v\u00e4lisminister Antony Blinken neljap\u00e4eva \u00f5htul intervjuus AFP-le, kommenteerides proteste peaminister Benjamin Netanyahu plaani vastu korraldada \u00fcmber riigi kohtus\u00fcsteem.\nBlinken \u00fctles, et USA ei v\u00f5ta pooli, kuid on seisukohal, et \"konsensus on parim tee edasi\".\n\"\u00dcks asi, mida me teame meie enda kogemusest demokraatiana on see, et kui te plaanite teha suuri muutusi, suuri reforme, oma seadustes, oma institutsioonides, on konsensus ehk k\u00f5ige t\u00e4htsam asi,\" lausus ta.\nKonsensus on v\u00f5ti tagamaks, et \"teil on midagi, mis ei ole ainult aktsepteeritud, vaid ka p\u00fcsib\".\nNetanyahu valitsuse plaani vastu korraldatakse Iisraelis aktiivselt meeleavaldusi. President Isaac Herzog on hoiatanud, et kohtureform v\u00f5ib vallandada kodus\u00f5ja. Netanyahu on aga pakutud kompromissi tagasi l\u00fckanud.\nM\u00f5ned kriitikud v\u00e4idavad, et Netanyahu p\u00fc\u00fcab reforme l\u00e4bi suruda kaitsmaks ennast ajal, mil ta on silmitsi korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | Simmo Saar: astud korraks tagasi ja hops j\u00e4lle ministriks? Kaks korda sama teo eest karistada ei tohi2022. aasta suvel haridus- ja teadusministriametist tagasi astunud Liina Kersna oli Reformierakonnas haridusteema programmipeat\u00fcki koostaja. Kiirtestihankega seotud kriminaal- ja v\u00e4\u00e4rteomeneltus on tal n\u00fc\u00fcd selja taga, mis v\u00f5ib vihjata, et haridus- ja teadusministri portfell v\u00f5ib Kersnat taas oodata.\nPoliitiku moraalne pale on midagi sellist, mille osas meil on tavaliselt kaks vastakat seisukohta: esiteks, vaikimisi peame neid k\u00f5iki valelikeks kaabakateks, ja teiseks omame nende seaduskuulekuse ja \u201emaniski puhtuse\u201c osas nulltolerantsi.\nT\u00f5de on tegelikkuses vahepeal: nagu k\u00f5ik ametnikud pole lausrumalad, pole ka k\u00f5ik poliitikud ebaausad. Ning ega ka \u00fchegi inimese \u201emanisk\u201c pole p\u00e4ris plekitu \u2013 eks meil k\u00f5igil ole ju olnud elus seiku, millest me \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel r\u00e4\u00e4kida ei taha.\n\u201eTavainimese\u201c ja poliitiku suurim vahe seisnebki selles, et neist \u00fche seadusekuulelikkus on avalikkuse t\u00e4helepanu all ning sallivus tema tegude osas peaks peegeldama \u00fchiskondlikku hoiakut.\nIse me aktsepteerime allahindlusi\nJa seda igas m\u00f5ttes. See, et v\u00e4ikese \u00fchiskonna toimimise \u00fcheks paratamatuseks on (korruptiivne) l\u00e4bip\u00f5imitus, on t\u00f5siasi, millega oleme k\u00f5ik kokku puutunud. Sageli loeb asjaajamisel ja t\u00f6\u00f6le saamisel ju see, kas kuulutakse n\u00e4iteks \u00fchisesse korporatsiooni v\u00f5i muusse s\u00f5pruskonda. Sealhulgas n\u00e4eme seda, kuidas m\u00f5ningaid ametisse mittesobivaid inimesi nii palgatakse kui edutatakse. Sest \u201evale\u201c inimese puhul r\u00e4\u00e4gime me, kas tema halvast taustast v\u00f5i s\u00fcsteemsest sobimatusest, \u201e\u00f5ige\u201c inimese puhul aga \u00f5ppimisv\u00f5imest ja v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisusest.\nNii t\u00f6\u00f6tabki meie avalikus sektoris neid, kel puudub vastav haridus, t\u00f6\u00f6kogemus v\u00f5i kes on seadusega olnud p\u00e4ris korralikult pahuksis. Kuid nendele on tehtud allahindlust p\u00f5hjustel, mida k\u00f5ige paremini teavad nad ise. Ja me peame seda aktsepteeritavaks\nK\u00f5ige selle juures tuleb endalt k\u00fcsida, miks peaks vaatama viltu poliitiku peale, kes on n\u00e4iteks l\u00e4binud uurimise ja m\u00f5istetud \u00f5igeks. V\u00f5i kes, vastupidi, on m\u00f5istetud s\u00fc\u00fcdi, kuid on oma karistuse vastu v\u00f5tnud ja \u00e4ra kandnud.\nSest (ametlikult) kehtib Eestis s\u00fc\u00fctuse presumptsioon. Viimane t\u00e4hendab aga seda, et inimest saab s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista ainult kohus ning kriminaalasjas \u00f5igeksm\u00f5istmise puhul ei ole paslik r\u00e4\u00e4kida stiilis \u201ekus suitsu, seal tuld\u201c. V\u00e4\u00e4rteo puhul on aga tegemist sellise s\u00fc\u00fcteoga, millega suure t\u00f5en\u00e4osusega puutub kokku meist enamik \u2013 eriti need, kes pidevalt autoroolis on.\nValimistulemus peegeldab \u00fchiskonna arvamust poliitikust\nSkandaali l\u00e4binud poliitiku naasmine n\u00e4iteks ministritoolile on paljuski nii tema kui tema erakonna valik \u2013 arutelud tema ametisse sobivuse puhul on paratamatud ja nendega tuleb nii inimesel kui parteil arvestada. Seda ka juhul, kui inimene on enda teo (v\u00f5i teokahtluse) t\u00f5ttu tagasi astunud ehk korra juba vastutuse v\u00f5tnud ning tema ametisse nimetamisel puuduvad seadusest tulenevad takistused.\nKindlasti tuleb positiivse asjaoluna arvestada ka seda, et kui poliitik on \u00e4sja kandideerinud valimistel ja teinud hea tulemuse, n\u00e4itab see ka valija suhtumist \u2013 h\u00e4\u00e4led, hoolimata erakonnast ja kohast valimisnimekirjas, on usalduse m\u00e4rk.\nSest muidu v\u00f5iks ju \u201eViimset reliikviat\u201c parafraseerides k\u00fcsida: \u201emitu korda ma pean \u00fche teo t\u00f5ttu karistust kandma\u201c? Ja me k\u00f5ik teame, et n\u00e4iteks \u00fche pahanduse eest lapsele mitu korda vitsa anda ei tohi."}
{"text":"Arvutikuritegusid registreeriti aastaga neljandiku v\u00f5rra v\u00e4hemJustiitsministeeriumi kuritegevuse \u00fclevaatest selgub, et 2022. aastal registreeriti kokku 1200 arvutikuritegu, mida on 25 protsenti v\u00e4hem kui 2021. aastal, selline langus on viimase k\u00fcmne aasta jooksul esmakordne.\u00dcsna levinud olid mullu sotsiaalmeedia- ja meilikonto kaaperdamised, mis moodustasid olulise osa arvutikuritegudest. T\u00fc\u00fcpiline juhtum oli Facebooki v\u00f5i meilikonto h\u00f5ivamine, millele omanik enam ligi ei p\u00e4\u00e4senud. Keskmiselt oli selliste rikkumiste ohver 33aastane.V\u00e4ga levinud olid ka arvutikelmused, millest 30 protsenti moodustasid petuk\u00f5ned ja -s\u00f5numid. Petuk\u00f5ne t\u00fc\u00fcpiline kelm tutvustas end pangat\u00f6\u00f6tajana, Google'i turvaosakonna t\u00f6\u00f6tajana v\u00f5i politseinikuna ning hoiatas, et ohvri kontol toimub kahtlane tegevus, mille takistamiseks tuleb sisestada PIN-koodid.Mistahes veebikontode h\u00f5ivamisest, \u00f5ngitsuskirjadest ja muust sellisest tasub alati teada anda e-aadressil cert@cert. ee. Samuti kutsub RIA \u00fcles kasutama oma nutitelefonis lahendust, mis kaitseb nutiseadmeid pahatahtlike veebilinkide ja pahavara eest. DNSi nimeline rakendus on saadaval muu hulgas AppStore'is ning t\u00e4psemalt saab selle kohta infot RIA kodulehelt.Keskmiselt langesid arvutikuritegude ohvriks 36aastased naised. 71 protsenti petuk\u00f5ne ohvritest olid venekeelsed, 56 protsenti petus\u00f5numite ohvritest eestikeelsed. 18 protsenti arvutis\u00fcsteemi kuritegude ohvritest olid ettev\u00f5tted.BNS"}
{"text":"NATO ja EL-i juhid v\u00e4isasid Norra gaasiplatvormiOSLO, 17. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 NATO ja Euroopa Liidu juhid v\u00e4isasid reedel P\u00f5hjamere gaasiplatvormi, samas kui Norra peaminister lubas j\u00e4tkata tarneid Euroopale.\nEuroopa Liit p\u00f6\u00f6rdus l\u00e4inud aastal Norra poole, et v\u00e4hendada oma s\u00f5ltuvust Vene energiast p\u00e4rast Moskva kallaletungi Ukrainale ja tarnete peatamist EL-i riikidele.\nNorra peaminister Jonas Gahr St\u00f8re kohtus reedel Trolli platvormil NATO peasekret\u00e4ri Jens Stoltenbergi ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.\nSt\u00f8re r\u00f5hutas energiataristu kaitsmise t\u00e4htsust Venemaa energiaalase v\u00e4ljapressimise taustal ning \u00fctles, et Norra saab suurendatud mahus tarneid j\u00e4tkata neli kuni viis aastat.\nBergenist umbes 65 kilomeetri kaugusel asuv Troll on Norra suurim gaasiv\u00e4li ja \u00fcks suuremaid naftav\u00e4ljasid. Selle toodang v\u00f5rdub umbes k\u00fcmne protsendiga Euroopa gaasitarbimisest.\n\"Ohtlikumas ja prognoosimatumas maailmas on sedav\u00f5rd olulisem, et hoiaksime kokku ja kaitseksime seda meie majandustele, igap\u00e4evaelule ja julgeolekule \u00e4\u00e4rmiselt olulist taristut,\" \u00fctles Stoltenberg ajakirjanikele.\nNorra suurendas mullu aastal oma gaasitoodangut ja katab n\u00fc\u00fcd 30-40 protsenti Euroopa vajadustest.\nVene president Vladimir Putin \"p\u00fc\u00fcdis Euroopa Liitu l\u00e4bi Vene gaasitarne peatamise \u0161anta\u017eeerida\", m\u00e4rkis von der Leyen.\nSamas on energiataristu ka haavatav, nagu n\u00e4itasid s\u00fcgisesed diverisoonir\u00fcnnakud Nord Streami torujuhtmete vastu.\nNATO ja EL on loonud kriitilise taristu kaitse tugevdamiseks t\u00f6\u00f6r\u00fchma, mille esimene kohtumine leidis aset neljap\u00e4eval.\nNATO n\u00f5ustus Saksa-Norra palve peale looma ka organi meretaristu kaitse koordineerimiseks.\n\"Norral on umbes 90 avamere rajatist ja 8000 kilomeetri jagu torujuhtmeid ning on v\u00e4ga hea m\u00e4rk, et NATO suudab vastutust v\u00f5tta,\" \u00fctles St\u00f8re.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"NATO ja EL-i juhid v\u00e4isasid Norra gaasiplatvormiOSLO, 17. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 NATO ja Euroopa Liidu juhid v\u00e4isasid reedel P\u00f5hjamere gaasiplatvormi, samas kui Norra peaminister lubas j\u00e4tkata tarneid Euroopale.\nEuroopa Liit p\u00f6\u00f6rdus l\u00e4inud aastal Norra poole, et v\u00e4hendada oma s\u00f5ltuvust Vene energiast p\u00e4rast Moskva kallaletungi Ukrainale ja tarnete peatamist EL-i riikidele.\nNorra peaminister Jonas Gahr St\u00f8re kohtus reedel Trolli platvormil NATO peasekret\u00e4ri Jens Stoltenbergi ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.\nSt\u00f8re r\u00f5hutas energiataristu kaitsmise t\u00e4htsust Venemaa energiaalase v\u00e4ljapressimise taustal ning \u00fctles, et Norra saab suurendatud mahus tarneid j\u00e4tkata neli kuni viis aastat.\nBergenist umbes 65 kilomeetri kaugusel asuv Troll on Norra suurim gaasiv\u00e4li ja \u00fcks suuremaid naftav\u00e4ljasid. Selle toodang v\u00f5rdub umbes k\u00fcmne protsendiga Euroopa gaasitarbimisest.\n\"Ohtlikumas ja prognoosimatumas maailmas on sedav\u00f5rd olulisem, et hoiaksime kokku ja kaitseksime seda meie majandustele, igap\u00e4evaelule ja julgeolekule \u00e4\u00e4rmiselt olulist taristut,\" \u00fctles Stoltenberg ajakirjanikele.\nNorra suurendas mullu aastal oma gaasitoodangut ja katab n\u00fc\u00fcd 30-40 protsenti Euroopa vajadustest.\nVene president Vladimir Putin \"p\u00fc\u00fcdis Euroopa Liitu l\u00e4bi Vene gaasitarne peatamise \u0161anta\u017eeerida\", m\u00e4rkis von der Leyen.\nSamas on energiataristu ka haavatav, nagu n\u00e4itasid s\u00fcgisesed diverisoonir\u00fcnnakud Nord Streami torujuhtmete vastu.\nNATO ja EL on loonud kriitilise taristu kaitse tugevdamiseks t\u00f6\u00f6r\u00fchma, mille esimene kohtumine leidis aset neljap\u00e4eval.\nNATO n\u00f5ustus Saksa-Norra palve peale looma ka organi meretaristu kaitse koordineerimiseks.\n\"Norral on umbes 90 avamere rajatist ja 8000 kilomeetri jagu torujuhtmeid ning on v\u00e4ga hea m\u00e4rk, et NATO suudab vastutust v\u00f5tta,\" \u00fctles St\u00f8re.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vastuolulise suuv\u00e4rgiga FIFA president on aastaid ametis, kuid ei tee jalgpalli heaks suurt midagiNeljap\u00e4eval valiti Gianni Infantino Rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) presidendiks teiseks nelja-aastaseks ametiajaks. Seitsme aasta eest maailma vutielu juhtima hakanud \u0160veitsi jurist on silma j\u00e4\u00e4nud k\u00f5lavate tsitaatidega, kuid kas selle taga paistab k\u00e4ega katsutav areng?\u0160veitsis s\u00fcndinud, kuid Itaalia juurtega Infantinost sai FIFA president 2016. aastal. Korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste j\u00e4rel kangutati troonilt kauane juht Sepp Blatter ning koos grupi jalgpalliametnikega sai Infantino \u00fclesandeks aidata FIFA-l \u00fcletada ajaloo suurimat kriisi.Uue juhtkonna sihiks sai l\u00e4bi viia ohtralt reforme, et rahvusvahelist jalgpalli ei saaks enam kunagi juhtida kellegi\u00a0kapriiside j\u00e4rgi ja kontrollimatu v\u00f5imuga.Infantinost sai \u00fcllatuspresident ning kolm aastat hiljem ehk 2019. aastal valiti ta tagasi ametisse. Kuid alles n\u00fc\u00fcd on selgeks saanud, et juriidiliselt algas neli aastat tagasi alles Infantino esimene ametiaeg ning kuna FIFA reeglistik n\u00e4eb ette, et \u00fcks president saab maksimaalselt kolm ametiaega, siis teoreetiliselt v\u00f5ib praegune juht ametisse j\u00e4\u00e4da 2031. aastani.Infantino, kes oli enne FIFA presidendiks saamist t\u00f6\u00f6tanud Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) peasekret\u00e4rina, p\u00e4lvis alguses suurt poolehoidu. Tema taha koondus enam kui 100 rahvuslikku alaliitu ning teda tunnustati kui otsekohest inimest. V\u00e4liselt j\u00e4i mulje, et Infantino on talle osaks saanud toetuse \u00fcle siiralt t\u00e4nulik.\u00abMa tahan olla teie k\u00f5igi president,\u00bb \u00fctles ta FIFA kongressil. Populaarsuse tugevdamiseks tegi ta oma esimesed t\u00f6\u00f6reisid odavlennufirmadega. See pidi j\u00e4tma mulje, et FIFA juhtide pillav elustiil on ajalugu. \u00dchel hetkel langes aga Infantino ahvatluste ohvriks. Visiidid eralennukitega on muutunud regulaarseks.Muide, FIFAlt tulnud esimesest palgapakkumist pidas Infantino solvavalt v\u00e4ikseks. Jalgpalli esindusorgan pakkus talle \u00abk\u00f5igest\u00bb 2 miljoni euro suurust aastapalka. N\u00fc\u00fcdseks teenib ta koos lisatasudega \u00fcle 3,6 miljoni euro aastas.Mida on Infantino jalgpalli heaks teinud?\n\nRaamatupidamine n\u00e4itab, et tema taktikepi all on FIFA kasvanud\u00a0suureks rahamasinaks. Infantino viimasel ametiajal kasvas FIFA tulu rekordilise 7,5 miljardi dollarini ehk veidi enam kui 7 miljardi euroni, seda vaatamata koroonapandeemia laastamist\u00f6\u00f6le.\u00abKui ma kohale j\u00f5udsin, olid FIFA reservid umbes miljard eurot, t\u00e4na on need peaaegu 3,7 miljardit eurot,\u00bb teatas Infantino v\u00f5idukalt. FIFA hoiup\u00f5rsas t\u00f5otab aga minna veel priskemaks, sest j\u00e4rgmise ts\u00fckli ehk nelja aasta jooksul lubab Infantino enam kui k\u00fcmne miljardi eurost tulu.Kuluaarides on Infantino kavalalt kabetanud. Tema esimeseks suuremaks v\u00e4rbamiseks oli uue peasekret\u00e4ri nimetamine, kelleks sai senegallanna Fatma Samoura. V\u00e4hetuntud \u00dcRO ametnikust sai meestest kubisevas juhtkonnas hea teerajaja ning p\u00f5hikirja kohaselt sai temast l\u00e4bi aegade k\u00f5ige suurema v\u00f5imuga juhtivt\u00f6\u00f6taja.Probleem seisnes selles, et kogenud diplomaadil Samoural oli v\u00e4he kogemusi sponsorluslepingute ja televisiooni\u00f5iguste maailmas, mida tema uus t\u00f6\u00f6koht h\u00f5lmas. See k\u00f5ik ei omanud paljude siseringi inimeste s\u00f5nul erilist t\u00e4htsust. Infantino pidas end k\u00f5rgeimaks juhiks, kes suudab ja tahab osaleda nii k\u00f5ige suuremate kui ka v\u00e4iksemate asjade otsustamises.See tuli k\u00f5ige selgemalt esile mullu, kui Kataris toimunud MM-finaalturniiri alguseni oli j\u00e4\u00e4nud loetud kuud. Selle asemel, et saata kohapeale Samoura v\u00f5i keegi teine, kolis Infantino ise Dohasse ja viis\u00a0ettevalmistust\u00f6\u00f6d l\u00f5puni.Kuhu j\u00e4\u00e4vad reformid?\n\nTundub, et k\u00f5ige suurem vastuseis Infantinole avaneb Euroopas. Kuigi ka siin pole k\u00f5ik tema vastu, siis n\u00e4iteks paljudest teistes konf\u00f6deratsioonides\u00a0kuuleb Infantino suunal kestvat kiidulaulu.\u00abTa p\u00e4ris oma ametiaja alguses eelmise administratsiooni segaduse ning ta on suutnud FIFA sellest jamast v\u00e4lja viia,\u00bb \u00fctles jalgpalli kuuest konf\u00f6deratsioonist \u00fche ehk P\u00f5hja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibide (CONCACAF) juht Victor Montagliani. Carlos Cordeiro, endine USA jalgpalliliidu president, kirjeldas Infantinot kui muudatuste elluviijat. Samas kuulub Cordeiro Infantino k\u00f5ige l\u00e4hemate n\u00f5uandjate sekka.Kuigi Infantino r\u00e4\u00e4gib demokraatia vajalikkusest, siis selle kahjuks r\u00e4\u00e4gib fakt, et viimatistel presidendivalimistel oli ta ainus kandidaat.\u00a0Norra jalgpalliliidu president Lise Klaveness on \u00fcks v\u00e4heseid jalgpalliorganisatsiooni juhtivaid naisi ja ta on Infantino \u00fcks h\u00e4\u00e4lekamaid vastaseid. Ta nimetab Infantino juhtimist\u00a0hirmure\u017eiimiks, kus kriitikud vaigistatakse kiirelt.Klaveness r\u00e4\u00e4kis kirjadest, mille FIFA saatis eelmisel aastal alaliitudele, kutsudes neid \u00fcles Infantinot toetama ja millel oli tema s\u00f5nul v\u00f5imalikele vastastele hirmutav m\u00f5ju. \u00abTal on olnud liiga palju kasutamata v\u00f5imalusi, et ellu viia reforme, millest ta saabudes nii suurelt r\u00e4\u00e4kis,\u00bb \u00fctles ta.Neljap\u00e4eval Rwanda pealinna Kagali hiiglaslikus konverentsikeskuses toimunud FIFA kongressil kiideti heaks 52-aastase Infantino kolmas ametiaeg. Kohapeal viibinud ajakirjanikud kirjeldasid, et rida rea kaupa t\u00f5usid \u00fcles saadikud ning aplodeerisid presidendi poole.Infantino pani k\u00e4e s\u00fcdamele ja surus need siis t\u00e4nuavalduseks kokku. \u00abV\u00f5ite j\u00e4tkuvalt usaldada minu p\u00fchendumust. Ainus, mida ma teilt palun, on j\u00e4tkata rasket t\u00f6\u00f6d jalgpallimaailma \u00fchendamiseks,\u00bb \u00fctles ta oma t\u00e4nuk\u00f5nes.Independenti ajakirjanik Lawrence Ostlere arvas kurjakuulutavalt, et Infantino tundub inimesena, kes usub, et ta pole veel j\u00f5udnud oma v\u00f5imete piirile, mida ta saaks inimkonna jaoks teha. \u00abIga aastaga tundub tema suurim omadus \u2013 mitte olla Sepp Blatter \u2013 \u00fcha v\u00e4hem ja v\u00e4hem huvipakkuv,\u00bb kirjutas Ostlere.Infantino 5\u00a0skandaalset tsitaati\n\nGianni Infantino jagab meediale intervjuusid harva ning seda enam j\u00e4\u00e4vad k\u00f5lama tema tsitaadid pressikonverentsidel. J\u00e4rgnevalt toome v\u00e4lja Infantino viis k\u00f5ige skandaalsemat m\u00f5tteavaldust.1) \u00abT\u00e4na ma tunnen\u2026\u00bbL\u00f5ppeval talvel toimunud MM-finaalturniiri eel\u00f5htul pidas Infantino Katari pea tunnise monoloogi, mille alguses vihjas, et tema kogemused rikka valge mehena v\u00f5imaldavad tal suhestuda erinevate v\u00e4hemustega.\u00abT\u00e4na ma tunnen, et olen katarlane. T\u00e4na tunnen end araablasea. T\u00e4na tunnen end aafriklasena. T\u00e4na tunnen end geina. T\u00e4na tunnen end puudega inimesena. T\u00e4na tunnen end v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6lisena.\u00bb2) Punased juuksed ja tedret\u00e4hnidEsimese teema j\u00e4tkuks t\u00f5i ta veel paralleele oma lapsep\u00f5lvega, kus ta langes \u0160veitsis oma Itaalia immigrantidest perekonna tausta t\u00f5ttu tagakiusamise ohvriks.\u00abMa tean, mida t\u00e4hendab olla diskrimineeritud, olla kiusatud v\u00e4lismaalasena v\u00f5\u00f5ras riigis. Lapsena kiusati mind, sest mul olid punased juuksed ja tedret\u00e4pid \u2013 lisaks olin itaallane, nii et kujutage vaid ette.\u00bb3) Trumpi kiitmine2020. aasta visiidil Valgesse Majja m\u00e4\u00e4ris Infantino mett mokkale USA president Donald Trumpile. Ta\u00a0nimetas Trumpi\u00a0spordimeheks, kes \u00fctleb seda, millest paljud julgevad vaid m\u00f5elda.\u00abMul on elus olnud \u00f5nn kohtuda k\u00f5ige andekamate jalgpalluritega. Ja president Trump on valmistatud samast puust.\u00bb4) Venemaa muutusInfantino s\u00fc\u00fcdistas enne 2018. aasta jalgpalli MMi Venemaal l\u00e4\u00e4ne meediat, et viimased tahavad maalida tumeda v\u00e4rviga k\u00f5ike, mis tuleb idast. P\u00e4rast MMi teatas ta oma k\u00f5nes, et Vladimir Putin n\u00e4itas kriitikutele koha k\u00e4tte.\u00abSee riik, Venemaa, on muutunud. Venemaast on saanud t\u00f5eline jalgpallimaa,\u00bb \u00fctles Infantino. J\u00e4rgmise MM-finaalturniiri ajaks oli Venemaa alustanud t\u00e4iemahulist s\u00f5da Ukrainas.5) Piiride tunnistamineP\u00e4rast visiiti Iraani tunnustas ta riiki edusammude eest soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse vallas. Seda vaatamata faktile, et \u00e4sja oli riigis vahistatud 35 naist, kes k\u00e4isid jalgpallim\u00e4ngu vaatamas. Infantino m\u00f6\u00f6nis, et FIFAl on piirid ees.\u00abFIFA ei suuda k\u00f5iki maailma probleeme lahendada. Kuid me saame alati tuua inimeste n\u00e4ole naeratuse.\u00bb"}
{"text":"Ohtlikud molutajad ja nende \u00fcksk\u00f5ikne perenaineViimane kulutuuriminister, kellel oli j\u00f5uline arusaam kultuurikorralduse aspektis, oli Rein Lang. Tema, kui m\u00e4letate, lubas asju korraldada granaadiheitmisega. V\u00f5imalik, et see olnukski vajalik, sest ebam\u00e4\u00e4rasus ses riiklikus k\u00e4itises on j\u00e4tkuvalt s\u00fcvenenud ning rahulolematute piiramisr\u00f5ngas kultuuriministeeriumi \u00fcmber on aina tihedam. Viimane valimiste-eelne minister Piret Hartman on aga oma olemuses pigem omap\u00e4rane variagent.\n2012. aastast alates sotside liige on parteilasena j\u00f5udnud ka asekantsleri positsioonile. Kuidas k\u00fcll tagada, et parteilane ei tee ametnikuna parteit\u00f6\u00f6d, eks sellest ongi raske aru saada. Hartman valis oma esimeseks poliitiliseks pereks Rahvaliidu ning kui see uuteks t\u00fckkideks murenes \u2013 m\u00e4letamisi sai Rahvaliidu k\u00e4ilakuju ja juht Villu Reiljan kohtus karistuse korruptsioonikuriteo eest \u2013, liikus Hartman teiste rahvaliidu noortekampa kuulunutega sotside asja ajama.\nRahvaliidu teine osa kannab n\u00fc\u00fcd nimetust EKRE. Miks k\u00fcll sellistes detailides urgitseda \u2013 see on ju minevik? Aegridadele otsa vaatamine on aga enam kui oluline: just neist koorub otsustamise olemus ja ehk ka vastus k\u00fcsimusele, miks mingi osa ses riigimasinas kuidagi ebam\u00e4\u00e4rase ja l\u00f6dina toimib. Ja kultuuripool paistab ja ilmselt ka on seda. Ida-Virumaal riigikokku kandideerinud Hartman saadikumandaati ei saanud ja pole sellist liigetki, kelle lahkumisel ta saadikuks saaks.\nTeisalt: vaadates seda, millise laussaamatusega p\u00fc\u00fcti lahendada teatrite rahastamise probleemi, v\u00f5ib arvata, et nn Itaalia streik kultuuriministeeriumis vaid j\u00e4tkub: k\u00f5ik k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l, k\u00f5ik liigutavad suid ja pabereid ja bitte ning baite, aga mitte midagi ei s\u00fcnni. Ei saa muidugi v\u00e4ita, et peale kultuuriministeeriumi Eesti riigis rohkem asutusi pole, kus \u00abItaalia streiki\u00bb harrastatakse, aga oludes, kus erakondlik asekantsler libistab end poliitiliste j\u00f5ujoonte muutudes endisest vahetust \u00fclemusest m\u00f6\u00f6da ja asub teda kamandavaks ministriks, ei saagi muul moel l\u00f5ppeda.\n\n\u200b\u200bOn \u00fcsna ilmne, et senise poliitilise praktika j\u00e4tkumine, kus valitsusse saadetakse ministrid, keda peaministril pole erilist v\u00f5imalust tagasi saata, on kellapomm, millega meisterdatakse valmis j\u00e4rgmine valitsuskriis. Sotsid on oma valiku teinud ja erakonna esimees on kaasanud Hartmani koalitsioonijuttude vormimisel just kultuuriasju ajama. Kohut m\u00f5ista selle \u00fcle, kes siis on osutunud ministeeriumis soss-seppadeks, kas poliitiliselt karj\u00e4\u00e4rikurvi l\u00f5iganud minister v\u00f5i n\u00e4htavalt t\u00f6\u00f6tegemist matkivad ministeeriumi tippametnikud, ongi raske kui mitte v\u00f5imatu. Me teame, et v\u00f5tmek\u00fcsimus on t\u00e4na julgeolek ja osa sellest \u2013 integratsioon \u2013 ongi olnud Hartmani senine p\u00f5hit\u00f6\u00f6. V\u00f5tkem teistpidi: kui see lembet\u00f6\u00f6 kanduks vilju, siis ei arutataks t\u00e4na ka selle \u00fcle, et ehk on Ida-Virumaale taas valitsuse eriesindajat vaja.\n\nEi tohi lasta juhtuda, et poliitiliste m\u00e4ngude k\u00e4igus saaks pihta see osa kultuurist, mis vajab riigi tuge.\n\n\n\u200bOma parteis\u00f5durite usaldamine on erakonna juhtidele m\u00f5istagi m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu t\u00f6\u00f6v\u00f5te. Usaldus ongi \u00fchtpidi ju k\u00f5ik, mis \u00fchel parteilasel olla saab. Teisalt ei toimi umbes 45 000 parteide liiget Eestis mitte vaid enda huvides, nagu nimetus \u00aberakond\u00bb ekslikult kujutada laseb. Need 45 000 parteilast korraldavad \u00fclej\u00e4\u00e4nud 1,3 miljoni inimese eluolu.\n\nKriisid pole kaugeltki l\u00e4bi. S\u00f5da raputab meid j\u00e4tkuvalt, koroona j\u00e4rellained on laastavad ning inflatsioon \u00f5gib nii varusid nagu ka tulevikuv\u00f5imalusi. Kultuur on tegelikult osa julgeolekust. Eelarve m\u00f5ttes on see paraku vaeslapse osas ja seda enam peaks selles ministeeriumis olema arvepidamisega asjad v\u00e4ga korras. Piskuga muidu toime tulla ei saagi. Teotahteta ametnikud ei suuda aru saada, mis on toimunud Tallinn Music Weekile eraldatud vahenditega. Ilmselt n\u00e4eb ettev\u00f5tjagi seda kurbm\u00e4ngu ja ministeeriumi j\u00f5uetust ning vaikib kannatlikult ja aru andmata juba viimased neli kuud. Erateatrite uus rahastamismudel on veel \u00fcks n\u00e4ide, kus t\u00e4naseni maksed tegemata ja teatris\u00fcmboleist \u2013 naervast ja kurvast maskist \u2013 on osalistele ette j\u00e4\u00e4nud see viimane, millel suunurgad allapoole, ning lisaks veel rusikadki taskus.\nVenekeelsed Eesti elanikud on nii Kremli tele- kui digikanalite j\u00e4tkuvad tarbijad. Postimehe venekeelne n\u00e4dalaleht heitis veidigi valgust Moskva propagandauttu. Seda anti v\u00e4lja kultuuriministeeriumi toel. Me n\u00e4gime seda m\u00f5ju, sest koos igan\u00e4dalase ning tasuta leviva uudiselehega kasvas ka huvi Postimehe venekeelsete v\u00f5rgulugude vastu. Paberlehtede ja netilugude lugejad on aga erinevatest vanuser\u00fchmadest ja nii kangutabki Vene maailm Ida-Virumaa rahvast tegusalt taas enda poole. Kultuurist on saanud julgeoleku osa, aga venekeelsetele tr\u00fckitud uudistele t\u00f5mbas Hartman oma streikiva kaaskonnaga samuti kriipsu peale.\n\u00a0\nKas kultuuriministeeriumisse oleks vaja Langi-laadset granaadiheitjat? Pigem mitte, sest siis tuleks tegeleda ju ulatusliku pr\u00fcgikoristusega. K\u00fcll aga vajaks see maja n\u00fc\u00fcdisaegset taaskasutuse asjatundjat, kelle abil olemasolevad elemendid nii paika panna, et t\u00f6\u00f6tegemise t\u00e4he all toimuv streik l\u00f5ppeks. Ei tohi lasta juhtuda, et poliitiliste ja parteiliste m\u00e4ngude k\u00e4igus saaks pihta see osa kultuurist, mis vajab riigi tuge ja mis meile k\u00f5igile riigi ja rahvana t\u00e4htis on.\n"}
{"text":"Panganduskriisid k\u00e4ivad pooleteise aastak\u00fcmne tagantAlates Eesti iseseisvuse taastamisest, mil olime algul v\u00e4hem, hiljem \u00fcha enam maailmamajandusse integreeritud, on panganduskriisid aset leidnud umbes pooleteise aastak\u00fcmne tagant. Kulus 15 aastat, enne kui eelmisele finantskriisile j\u00e4rgnes uus.\nKui 2008. aasta s\u00fcgisel kulminatsiooni saavutanud finantskriisi p\u00f5hjustajateks olid investeerimispangad ja nn tavalisi panku puudutas see v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd sai kriis alguse just tavalisest, ehkki k\u00fcll ni\u0161ipangast.\nM\u00f6\u00f6dunud neljap\u00e4eval teatas USA suuruselt 16. pank, Californias asuv Silicon Valley Bank (SVB), et on m\u00fc\u00fcnud osa varasid kahjumiga ning plaanib raha kaasamiseks m\u00fc\u00fca aktsiaid. SVB on \u00fclimalt kontsentreeritud ni\u0161ipank, kelle kliendibaasist enam kui neli viiendikku oli seotud idufirmadega: iduettev\u00f5tted, idufirmade asutajad, riskikapitalifirmad ja -fondid.\nEelnevad k\u00fcmmekond aastat olid idu- ja riskikapitalifirmad nautinud kapitaliuputust. M\u00f6\u00f6dunud finantskriisile reageerisid keskpangad massiivse rahatr\u00fcki ja intressim\u00e4\u00e4rade langetamisega nullini v\u00f5i selle l\u00e4hedale. \u00dcliodav raha otsis tootlust ning suurimaid tulusid oli v\u00f5imalik teenida just idufirmadest.\nV\u00f5tame kas v\u00f5i Wise\u2019i asutajad Kristo K\u00e4\u00e4rmanni ja Taavet Hinrikuse. 2010. aastal asutatud ettev\u00f5tte algkapital oli 100 naela, veidi enam kui k\u00fcmmekond aastat hiljem olid m\u00f5lemad asutajad miljard\u00e4rid. Tuhandetesse protsentsidesse ulatuvat tulu teenisid Wise\u2019i (varem Transferwise) raha paigutamisega ka riskikapitalifondid eesotsas nende tuntuimate esindajate Peter Thieli ning Marc Andreesseni ja Ben Horowitziga.\nIdufirmade v\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rsk langus\nPeamiselt iduettev\u00f5tteid teenindavasse SVBsse voolas raha kiiremini, kui pank j\u00f5udis seda v\u00e4lja laenata. Hoiuste j\u00e4\u00e4gid investeeriti aga v\u00e4ikese tootlusega riigiv\u00f5lakirjadesse ning kinnisvaralaenudesse.\nEelmisel aastal paraku olukord muutus, sest alates finantskriisist valitsenud olematu inflatsioon hakkas j\u00e4rsku kiirenema, ulatudes aastak\u00fcmnete k\u00f5rgeimale tasemele. Keskpangad reageerisid kiirele inflatsioonile baasintresside j\u00e4rsu kergitamisega, mis omakorda t\u00f5stis laenuintresse nii kodumajapidamistele kui ka ettev\u00f5tetele.\nEsimesena reageeris intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usule tehnoloogiasektor \u2013 nii b\u00f6rsi- kui ka iduettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtus langes eelmisel aastal j\u00e4rsult. Selle tulemusena keerasid riskikapitalistid rahakraanid iduettev\u00f5tetele kinni, ning kuna \u00fcldjuhul toimetavad iduettev\u00f5tted kahjumiga, hakkasid ettev\u00f5tete hoiused SVBs ning veel m\u00f5nes idu- ja kr\u00fcptosektori teenindamisele keskendunud pangas kokku kuivama.\nKui varem voolas SVBsse raha sisse rohkem, kui suudeti v\u00e4lja laenata, siis n\u00fc\u00fcd oli \u00fcht\u00e4kki olukord vastupidine: raha ja teisi likviidseid varasid j\u00e4i j\u00e4rjest v\u00e4hemaks kui v\u00f5imalikke n\u00f5udeid.\nKui SVB andis teada, et m\u00fc\u00fcs varasid kahjumiga ja plaanib likviidsuse parandamiseks v\u00e4\u00e4rtpabereid emiteerida, said kliendid aru, et asi on halb, ning hakkasid oma rahale paaniliselt uut paika otsima.\nKuid SVB polnud ainus. M\u00f5ned p\u00e4evad varem l\u00e4ks likvideerimisele investeerimispank Silvergate Capital, kelle klientideks olid peamiselt kr\u00fcptovaradega tegelevad ettev\u00f5tted. Samal n\u00e4dalavahetusel SVBga l\u00e4ks hingusele New Yorgis baseeruv Signature Bank, mille klientidest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa olid kr\u00fcptovarade ja digitehnoloogiaga tegelevad ettev\u00f5tted.\nJa nagu \u00f6eldakse tuntud telereklaamis: ja see pole veel k\u00f5ik! Esmasp\u00e4eval l\u00e4ks hulk USA regionaalpankade aktsiaid vabalangusesse. San Franciscos asuv First Republic Bank kaotas p\u00e4evaga koguni 62\u00a0protsenti oma v\u00e4\u00e4rtusest. Praegu on veel vara \u00f6elda, kas tegemist on t\u00f5sise panganduskriisiga v\u00f5i peamiselt ni\u0161ipanku puudutava ehmatusega.\n2007.\u20132009. aasta finantskriis\nNagu \u00f6eldud, eelmine panganduskriis oli 15 aastat tagasi. Toona oli kriisi p\u00f5hjus elamuehitusbuum, kus kinnisvaralaenu anti inimestele, kellele poleks tohtinud laenu anda. \u00dchest k\u00fcljest p\u00f5hjustasid toonase kriisi k\u00fcll tavalised pangad, kes andsid laene v\u00e4lja liiga kergek\u00e4eliselt, kuid pea sajandi suurimaks kriisiks kujunes see siiski peamiselt investeerimispankade t\u00f5ttu, kes paigutasid kinnisvaralaenud keerulistesse v\u00e4\u00e4rtpaberitesse ning m\u00fc\u00fcsid neid \u00fcksteisele, ja seda tugeva finantsv\u00f5imendusega.\n\nKurikuulsaim pankrotti l\u00e4inud ettev\u00f5te Lehman Brothers ei olnud tavaline ettev\u00f5tetele ja kodumajapidamistele raha laenav ja nende hoiuseid hoidev pank, vaid investeerimispank, mis tegeles ettev\u00f5tete, riikide, kohalike omavalitsuste finantsn\u00f5ustamise, v\u00e4\u00e4rtpaberite, eelk\u00f5ige aktsiate ja v\u00f5lakirjade emiteerimisega. Lisaks kauplevad investeerimispangad v\u00e4\u00e4rtpaberitega kas reguleeritud turul ehk b\u00f6rsidel v\u00f5i reguleerimata turgudel.\nEhkki suurimad jamad olidki finantskriisi ajal eelk\u00f5ige investeerimispankadega, kes l\u00e4ksid pankrotti v\u00f5i p\u00e4\u00e4steti konkurendi v\u00f5i valitsuste poolt, l\u00e4ks likvideerimisele ka palju nn tavalisi panku.\nEsimesi tavapankadest ohvreid oli \u00fcks Suurbritannia suuremaid panku Northern Rock, kus toimus pangajooks (Suurbritannia esimene pangajooks p\u00e4rast 150 aastat kestnud vaheaega) juba 2007. aasta septembris \u2013 t\u00e4pselt aasta enne Lehman Brothersi pankrotti.\n\nNorthern Rocki pangajooks 2007. aasta septembris oli esimene pangajooks Suurbritannias p\u00e4rast 150 aastat kestnud vaheaega.\nImago Stock&people\n\n22. veebruaril 2008 v\u00f5ttis Suur\u00adbritannia valitsus panga \u00fcle. Praegu kuulub pank Richard Bransoni kontrolli all olevale pangandusgrupile Virgin Money.\nK\u00fcmmekond p\u00e4eva p\u00e4rast Lehmani pankrotti kukkus kokku USA suur kinnisvaralaenudele spetsialiseerunud Washington Mutual. Tegemist on t\u00e4nini suurima nn tavapanga pankrotiga \u00dchendriikide ajaloos.\nUSA keskpanga F\u00f6deraalreservi andmetel l\u00e4ks aastatel 2008\u20132014 likvideerimisele kokku 507 panka (nn tavapanka); eelneval seitsmel aastal oli neid olnud 25 ja j\u00e4rgneval seitmsel aastal oli 29.\n\u00dcheksak\u00fcmnendate hoiulaenu\u00fchistute kriis\nLaias laastus veel poolteist aastak\u00fcmmet varem, 1980ndate teises pooles ja 90ndate alguses oli USAs hoiulaenu\u00fchistute kriis. Nii nagu meil olid ka sealsed hoiulaenu\u00fchistud peaaegu nagu pangad, aga olid spetsialiseerunud hoiuste v\u00f5tmisele ning eraisikutele auto-, kinnisvara- ja muude laenude andmisele. 1980. aastatel sealsetele hoiulaenu\u00fchistutele regulatsioonid ei kehtinud ning \u00fchistud hakkasid tegema hoiustajate rahaga riskantseid tehinguid.\n\nPaljud riskantsed laenud l\u00e4ksid hapuks ning \u00fchingud l\u00e4ksid kahjumisse, samal ajal kui F\u00f6deraalreserv t\u00f5stis intressim\u00e4\u00e4rasid, ning \u00fcht\u00e4kki polnud laenuv\u00f5tjad v\u00f5imelised oma laene tagasi maksma.\nAastatel 1986\u20131995 l\u00e4ks \u00dchendriikides hingusele kokku 1043 ehk kolmandik k\u00f5ikidest hoiulaenu\u00fchistutest.\nEnam-v\u00e4hem samal ajal olid panganduskriisid ka Norras, Rootsis ja Soomes. Kuna Eesti maailmamajandusega veel eriti seotud ei olnud \u2013 meie majandus oli seotud pigem Venemaa ja teiste endise N\u00f5ukogude Liidu liikmesriikide majandustega \u2013, siis toonastest pangakriisidest meil eriti ei r\u00e4\u00e4gitud. Rohkem oli siin vast tunda soomlaste pangandus- ja majanduskriis (soome k lama).\n\nEestis on seni olnud vaid \u00fcksikute pankade kriis\nKuigi meie b\u00f6rs on liikunud \u00fcsna samas taktis globaalsete finantsturgude t\u00f5usude, m\u00f5\u00f5nade ja krahhidega, on kohalikud panganduskriisid olnud pigem \u00abiseseisvad\u00bb. Ilmselt oli siin p\u00f5hjuseks iseseisva panganduse tekkimise ja krooni tuleku aeg.\nV\u00f5iks isegi \u00f6elda, et s\u00fcsteemset panganduskriisi pole Eestis olnudki, toimunud on vaid \u00fcksikute pankade kriisid. Rahareform toimus ja kroon v\u00f5eti kasutusele 1992. aasta juunis, mil \u00fcleilmne s\u00e4\u00e4stu- ja laenukriis oli leevenemas, aga Soomes oli s\u00fcgav lama.\nMeie esimene pangakriis puhkeski juba krooniaja esimestel kuudel. 1992. aasta novembris kehtestati moratoorium Tartu Kommertspangale, mis oli esimene kommertspank toonases N\u00f5ukogude Liidus.\nTegelikult olid kommertspangal tekkinud likviidsusraskused juba enne rahareformi. Pank oli varem v\u00f5tnud Eesti Pangalt 40\u00a0miljonit krooni (t\u00e4nap\u00e4eval 255 646 eurot) likviidsuslaenu, mille tagastamist\u00e4htaega oli keskpank augustis sunnitud pikendama.\nKuu aega p\u00e4rast moratooriumi v\u00e4ljakuulutamist alustati Tartu Kommertspanga sundlikvideerimist ning kaks aastat hiljem kuulutati v\u00e4lja ka pankrot.\nP\u00e4ev p\u00e4rast Tartu Kommertspanga moratooriumi kuulutati moratoorium v\u00e4lja veel Balti \u00dchispangale ja P\u00f5hja-Eesti Aktsiapangale (PEAP). Selleni viis pankade korrespondentkontodel olevate varade (moodustasid peaaegu kaks kolmandikku pankade varadest) k\u00fclmutamine Venemaa V\u00e4lismajanduspanga (VEB) poolt.\nLaialdasemat \u00fchiskondlikku k\u00f5lapinda leidsid moratooriumi v\u00e4ljakuulutamine Eesti Sotsiaalpangale 1994. aasta hilissuvel (pankrot kuulutati v\u00e4lja 1996. aasta augustis), Eesti Maapanga pankrot 1998. aasta suvel ning EVEA panga maksej\u00f5uetus 1998. aasta s\u00fcgisel.\nMingil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib panganduskriisiks nimetada ka esimest b\u00f6rsikrahhi aastatel 1997\u20131999, mil kolm suuremat panka, Hansapank, Eesti \u00dchispank ning Forekspank l\u00e4ksid v\u00e4lisomanike kontrolli alla, kuid pangaklientidele omanikumuutused erilist m\u00f5ju ei avaldanud.\n2007. aastal alanud ning 2008. aasta s\u00fcgisel kulmineerunud finantskriisist tulid Eesti kommertspangad puhtalt v\u00e4lja. T\u00f5si, ka meie pangad said kriisi ajal suurkahjumeid. SEB 2009. aasta 88 miljoni euro suurune kahjum on t\u00e4naseni suuruselt viies kahjum Eesti ettev\u00f5tluse ajaloos ning Swedbanki 78 miljoni euro suurune kahjum, mis on t\u00e4naseni 9. kohal. Toona olid need ajaloo kaks suurimat kahjumit.\nKuna SEB ja Swedbank olid iseseisvad pangad, siis pankade kokkukukkumise hirmus toimus v\u00e4ikest viisi pangajooks neist pankadest Nordea panka (praegunene Luminor), mis oli v\u00e4lismaise emapanga filiaal.\n2009. aastal r\u00e4\u00e4giti, rohkem k\u00fcll v\u00e4lismeedias, ka krooni v\u00f5imalikust devalveerimisest. Kodumeedias \u00e4hvardas devalveerimisega peamiselt majandusleht \u00c4rip\u00e4ev.\nEelmise k\u00fcmnendi keskel puhkes Danske Banki Eesti filiaali ja veel m\u00f5ne panga \u00fcmber rahapesuskandaal, aga mingit kriisi see siiski ei vallandanud.\n\n"}
{"text":"Panganduskriisid k\u00e4ivad pooleteise aastak\u00fcmne tagantAlates Eesti iseseisvuse taastamisest, mil olime algul v\u00e4hem, hiljem \u00fcha enam maailmamajandusse integreeritud, on panganduskriisid aset leidnud umbes pooleteise aastak\u00fcmne tagant. Kulus 15 aastat, enne kui eelmisele finantskriisile j\u00e4rgnes uus.Kui 2008. aasta s\u00fcgisel kulminatsiooni saavutanud finantskriisi p\u00f5hjustaja teks olid investeerimispangad ja nn tavalisi panku puudutas see v\u00e4hem, siis n\u00fc\u00fcd sai kriis alguse just tavalisest, ehkki k\u00fcll ni\u0161ipangast.M\u00f6\u00f6dunud neljap\u00e4eval teatas USA suuruselt 16. pank, Californias asuv Silicon Valley Bank (SVB), et on m\u00fc\u00fcnud osa varasid kahjumiga ning plaanib raha kaasamiseks m\u00fc\u00fca aktsiaid. SVB on \u00fclimalt kontsentreeritud ni\u0161ipank, kelle kliendibaasist enam kui neli viiendikku oli seotud idufirmadega: iduettev\u00f5tted, idufirmade asutajad, riskikapitalifirmad ja -fondid.Eelnevad k\u00fcmmekond aastat olid idu- ja riskikapitalifirmad nautinud kapitaliuputust. M\u00f6\u00f6dunud finantskriisile reageerisid keskpangad massiivse rahatr\u00fcki ja intressim\u00e4\u00e4rade langetamisega nullini v\u00f5i selle l\u00e4hedale. \u00dcliodav raha otsis tootlust ning suurimaid tulusid oli v\u00f5imalik teenida just idufirmadest.V\u00f5tame kas v\u00f5i Wise'i asutajad Kristo K\u00e4\u00e4rmanni ja Taavet Hinrikuse. 2010. aastal asutatud ettev\u00f5tte algkapital oli 100 naela, veidi enam kui k\u00fcmmekond aastat hiljem olid m\u00f5lemad asutajad miljard\u00e4rid. Tuhandetesse protsentsidesse ulatuvat tulu teenisid Wise'i (varem Transferwise) raha paigutamisega ka riskikapitalifondid eesotsas nende tuntuimate esindajate Peter Thieli ning Mare Andreesseni ja Ben Horowitziga.Idufirmade v\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rsk langusKokku kukkunud pankade arv USAs\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\nPeamiselt iduettev\u00f5tteid teenindavasse SVBsse voolas raha kiiremini, kui pank j\u00f5udis seda v\u00e4lja laenata. Hoiuste j\u00e4\u00e4gid investeeriti aga v\u00e4ikese tootlusega riigiv\u00f5lakirjadesse ning kinnisvaralaenudesse.Eelmisel aastal paraku olukord muutus, sest alates finantskriisist valitsenud olematu inflatsioon hakkas j\u00e4rsku kiirenema, ulatudes aastak\u00fcmnete k\u00f5rgeimale tasemele. Keskpangad reageerisid kiirele inflatsioonile baasintresside j\u00e4rsu kergitamisega, mis omakorda t\u00f5stis laenuintresse nii kodumajapidamistele kui ka ettev\u00f5tetele.Esimesena reageeris intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usule tehnoloogiasektor - nii b\u00f6rsi- kui ka iduettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtus langes eelmisel aastal j\u00e4rsult. Selle tulemusena keerasid riskikapitalistid rahakraanid iduettev\u00f5tetele kinni, ning kuna \u00fcldjuhul toimetavad iduettev\u00f5tted kahjumiga, hakkasid ettev\u00f5tete hoiused SVBs ning veel m\u00f5nes idu- ja kr\u00fcptosektori teenindamisele keskendunud pangas kokku kuivama.Kui varem voolas SVBsse raha sisse rohkem, kui suudeti v\u00e4lja laenata, siis n\u00fc\u00fcd oli \u00fcht\u00e4kki olukord vastupidine: raha ja teisi likviidseid varasid j\u00e4i j\u00e4rjest v\u00e4hemaks kui v\u00f5imalikke n\u00f5udeid.Kui SVB andis teada, et m\u00fc\u00fcs varasid kahjumiga ja plaanib likviidsuse parandamiseks v\u00e4\u00e4rtpabereid emiteerida, said kliendid aru, et asi on halb, ning hakkasid oma rahale paaniliselt uut paika otsima.Kuid SVB polnud ainus. M\u00f5ned p\u00e4evad varem l\u00e4ks likvideerimisele investeerimispank Silvergate Capital, kelle klientideks olid peamiselt kr\u00fcptovaradega tegelevad ettev\u00f5tted. Samal n\u00e4dalavahetusel SVBga l\u00e4ks hingusele New Yorgis baseeruv Signature Bank, mille klientidest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa olid kr\u00fcptovarade ja digitehnoloogiaga tegelevad ettev\u00f5tted.Ja nagu \u00f6eldakse tuntud telereklaamis: ja see pole veel k\u00f5ik! Esmasp\u00e4eval l\u00e4ks hulk USA regionaalpankade aktsiaid vabalangusesse. San Franciscos asuv First Republic Bank kaotas p\u00e4evaga koguni 62 protsenti oma v\u00e4\u00e4rtusest. Praegu on veel vara \u00f6elda, kas tegemist on t\u00f5sise panganduskriisiga v\u00f5i peamiselt ni\u0161ipanku puudutava ehmatusega.2007.-2009. aasta finantskriisNagu \u00f6eldud, eelmine panganduskriis oli 15 aastat tagasi. Toona oli kriisi p\u00f5hjus elamuehitusbuum, kus kinnisvaralaenu anti inimestele, kellele poleks tohtinud laenu anda. \u00dchest k\u00fcljest p\u00f5hjustasid toonase kriisi k\u00fcll tavalised pangad, kes andsid laene v\u00e4lja liiga kergek\u00e4eliselt, kuid pea sajandi suurimaks kriisiks kujunes see siiski peamiselt investeerimispankade t\u00f5ttu, kes paigutasid kinnisvaralaenud keerulistesse v\u00e4\u00e4rtpaberitesse ning m\u00fc\u00fcsid neid \u00fcksteisele, ja seda tugeva finantsv\u00f5imendusega.Kurikuulsaim pankrotti l\u00e4inud ettev\u00f5te Lehman Brothers ei olnud tavaline ettev\u00f5tetele ja kodumajapidamistele raha laenav ja nende hoiuseid hoidev pank, vaid investeerimispank, mis tegeles ettev\u00f5tete, riikide, kohalike omavalitsuste finantsn\u00f5ustamise, v\u00e4\u00e4rtpaberite, eelk\u00f5ige aktsiate ja v\u00f5lakirjade emiteerimisega. Lisaks kauplevad investeerimispangad v\u00e4\u00e4rtpaberitega kas reguleeritud turul ehk b\u00f6rsidel v\u00f5i reguleerimata turgudel.Ehkki suurimad jamad olidki finantskriisi ajal eelk\u00f5ige investeerimispankadega, kes l\u00e4ksid pankrotti v\u00f5i p\u00e4\u00e4steti konkurendi v\u00f5i valitsuste poolt, l\u00e4ks likvideerimisele ka palju nn tavalisi panku.Esimesi tavapankadest ohvreid oli \u00fcks Suurbritannia suuremaid panku Northern Rock, kus toimus pangajooks (Suurbritannia esimene pangajooks p\u00e4rast 150 aastat kestnud vaheaega) juba 2007. aasta septembris - t\u00e4pselt aasta enne Lehman Brothersi pankrotti.22. veebruaril 2008 v\u00f5ttis Suurbritannia valitsus panga \u00fcle. Praegu kuulub pank Richard Bransoni kontrolli all olevale pangandusgrupile Virgin Money.K\u00fcmmekond p\u00e4eva p\u00e4rast Lehmani pankrotti kukkus kokku USA suur kinnisvaralaenudele spetsialiseerunud Washington Mutual. Tegemist on t\u00e4nini suurima nn tavapanga pankrotiga \u00dchendriikide ajaloos.USA keskpanga F\u00f6deraalreservi andmetel l\u00e4ks aastatel 2008-2014 likvideerimisele kokku 507 panka (nn tavapanka); eelneval seitsmel aastal oli neid olnud 25 ja j\u00e4rgneval seitmsel aastal oli 29.\u00dcheksak\u00fcmnendate hoiulaenu\u00fchistute kriisLaias laastus veel poolteist aastak\u00fcmmet varem, 1980ndate teises pooles ja 90ndate alguses oli USAs hoiulaenu\u00fchistute kriis. Nii nagu meil olid ka sealsed hoiulaenu\u00fchistud peaaegu nagu pangad, aga olid spetsialiseerunud hoiuste v\u00f5tmisele ning eraisikutele auto-, kinnisvaraja muude laenude andmisele. 1980. aastatel sealsetele hoiulaenu\u00fchistutele regulatsioonid ei kehtinud ning \u00fchistud hakkasid tegema hoiustajate rahaga riskantseid tehinguid.Paljud riskantsed laenud l\u00e4ksid hapuks ning \u00fchingud l\u00e4ksid kahjumisse, samal ajal kui F\u00f6deraalreserv t\u00f5stis intressim\u00e4\u00e4rasid, ning \u00fcht\u00e4kki polnud laenuv\u00f5tjad v\u00f5imelised oma laene tagasi maksma.Aastatel 1986-1995 l\u00e4ks \u00dchendriikides hingusele kokku 1043 ehk kolmandik k\u00f5ikidest hoiulaenu\u00fchistutest.Enam-v\u00e4hem samal ajal olid panganduskriisid ka Norras, Rootsis ja Soomes. Kuna Eesti maailmamajandusega veel eriti seotud ei olnudmeie majandus oli seotud pigem Venemaa ja teiste endise N\u00f5ukogude Liidu liikmesriikide majandustega -, siis toonastest pangakriisidest meil eriti ei r\u00e4\u00e4gitud. Rohkem oli siin vast tunda soomlaste pangandus- ja majanduskriis (soome k lama).USA ajaloo suurimate kokku kukkunud pankade varade mahtKokku kukkunud pankade arv USAsMILJARDITES DOLLARITESAmerican Savings and LoanIndyMacColonial BankFirst Republic Bank CorporationSilicon Valley BankContinental Illinois National Bank and TrustBank of New England\u00a0McorpSignature BankWashington MutualAllikas: FDICEestis on seni olnud vaid \u00fcksikute pankade kriisKuigi meie b\u00f6rs on liikunud \u00fcsna samas taktis globaalsete finantsturgude t\u00f5usude, m\u00f5\u00f5nade ja krahhidega, on kohalikud panganduskriisid olnud pigem \u00abiseseisvad\u00bb. Ilmselt oli siin p\u00f5hjuseks iseseisva panganduse tekkimise ja krooni tuleku aeg.V\u00f5iks isegi \u00f6elda, et s\u00fcsteemset panganduskriisi pole Eestis olnudki, toimunud on vaid \u00fcksikute pankade kriisid. Rahareform toimus ja kroon v\u00f5eti kasutusele 1992. aasta juunis, mil \u00fcleilmne s\u00e4\u00e4stu- ja laenukriis oli leevenemas, aga Soomes oli s\u00fcgav lama.Meie esimene pangakriis puhkeski juba krooniaja esimestel kuudel. 1992. aasta novembris kehtestati moratoorium Tartu Kommertspangale, mis oli esimene kommertspank toonases N\u00f5ukogude Liidus.Tegelikult olid kommertspangal tekkinud likviidsusraskused juba enne rahareformi. Pank oli varem v\u00f5tnud Eesti Pangalt 40 miljonit krooni (t\u00e4nap\u00e4eval 255 646 eurot) likviidsuslaenu, mille tagastamist\u00e4htaega oli keskpank augustis sunnitud pikendama.Kuu aega p\u00e4rast moratooriumi v\u00e4ljakuulutamist alustati Tartu Kommertspanga sundlikvideerimist ning kaks aastat hiljem kuulutati v\u00e4lja ka pankrot.P\u00e4ev p\u00e4rast Tartu Kommertspanga moratooriumi kuulutati moratoorium v\u00e4lja veel Balti \u00dchispangale ja P\u00f5hja-Eesti Aktsiapangale (PEAP). Selleni viis pankade korrespondentkontodel olevate varade (moodustasid peaaegu kaks kolmandikku pankade varadest) k\u00fclmutamine Venemaa V\u00e4lismajanduspanga (VEB) poolt.Laialdasemat \u00fchiskondlikku k\u00f5lapinda leidsid moratooriumi v\u00e4ljakuulutamine Eesti Sotsiaalpangale 1994. aasta hilissuvel (pankrot kuulutati v\u00e4lja 1996. aasta augustis), Eesti Maapanga pankrot 1998. aasta suvel ning EVEA panga maksej\u00f5uetus 1998. aasta s\u00fcgisel.Mingil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib panganduskriisiks nimetada ka esimest b\u00f6rsikrahhi aastatel 1997-1999, mil kolm suuremat panka, Hansapank, Eesti \u00dchispank ning Forekspank l\u00e4ksid v\u00e4lisomanike kontrolli alla, kuid pangaklientidele omanikumuutused erilist m\u00f5ju ei avaldanud.2007. aastal alanud ning 2008. aasta s\u00fcgisel kulmineerunud finantskriisist tulid Eesti kommertspangad puhtalt v\u00e4lja. T\u00f5si, ka meie pangad said kriisi ajal suurkahjumeid. SEB 2009. aasta 88 miljoni euro suurune kahjum on t\u00e4naseni suuruselt viies kahjum Eesti ettev\u00f5tluse ajaloos ning Swedbanki 78 miljoni euro suurune kahjum, mis on t\u00e4naseni 9. kohal. Toona olid need ajaloo kaks suurimat kahjumit.Kuna SEB ja Swedbank olid iseseisvad pangad, siis pankade kokkukukkumise hirmus toimus v\u00e4ikest viisi pangajooks neist pankadest Nordea panka (praegunene Luminor), mis oli v\u00e4lismaise emapanga filiaal.2009. aastal r\u00e4\u00e4giti, rohkem k\u00fcll v\u00e4lismeedias, ka krooni v\u00f5imalikust devalveerimisest.Kodumeedias \u00e4hvardas devalveerimisega peamiselt majandusleht \u00c4rip\u00e4ev.Eelmise k\u00fcmnendi keskel puhkes Danske Banki Eesti filiaali ja veel m\u00f5ne panga \u00fcmber rahapesuskandaal, aga mingit kriisi see siiski ei vallandanud.Viimane pangakriis algas Silicon Valley Banki pangajooksuga. Fotol kuulavad panga kliendid f\u00f6deraalse hoiuste kaitsmise korporatsiooni esindajat olukorda selgitamas.T\u00d5NIS OJA, majandusajakirjanik\n"}
{"text":"Mehhiko president kutsus toetajaid suurkogunemiseleMEXICO, 18. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Mehhiko president Andr\u00e9s Manuel L\u00f3pez Obrador kutsus suurele poliitilisele meeleavaldusele laup\u00e4eval pealinnas Mexicos, et anda seel\u00e4bi indu oma toetajatele enne j\u00e4rgmisel aastal peetavaid\u00a0olulise t\u00e4htsusega presidendivalimisi.\nKogunemises n\u00e4hakse vasakpopulistide vastust L\u00f3pez Obradori toetatud vastuolulise uue seaduse vastastele.\nK\u00fcmned tuhanded mehhiklased avaldasid meelt 26. veebruaril uue seaduse vastu, mis v\u00e4hendab riikliku valimisinstituudi (INE) suurust ja eelarvet.\nKriitikud n\u00e4evad muutustes r\u00fcnnakut demokraatiale.\nMehhiko presidendil ei ole seadusega lubatud olla ametis rohkem kui \u00fcks kuue aasta pikkune ametiaeg.\nL\u00f3pez Obrador on \u00f6elnud, et ei kavatse hakata v\u00f5imulp\u00fcsimise nimel muutma p\u00f5hiseadust. Sellele vaatamata soovib ta n\u00e4ha oma erakonda Morenat v\u00f5imu s\u00e4ilitama, kui ta k\u00f5rvale astub.\nUmbes 60-protsendist toetust nautiv L\u00f3pez Obrador kutsus suurkogunemise kokku laup\u00e4evale, mil t\u00e4histatakse \u00fchtlasi Mehhiko nafta riigistamise 85. aastap\u00e4eva.\n\u00d5htul kell 17 (Eesti aja j\u00e4rgi \u00f6\u00f6l vastu p\u00fchap\u00e4eva kell 1) algaval kogunemisel on L\u00f3pez Obradoril kavas pidada rahvuspaleest k\u00f5ne pealinna suurimale v\u00e4ljakule kogunevale rahvale.\nSarnane suurkogunemine novembris t\u00f5is pealinna t\u00e4navaile sadu tuhandeid L\u00f3pez Obradori toetajaid.\nRiigipea v\u00e4idab, et INE kiitis vaikivalt heaks pettuse, kui ta kandideeris tulutult presidendiks aastail 2006 ja 2012, enne kui v\u00f5itis 2018. aasta valimistel.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Haigestumine l\u00fckkas arutamise edasiReedel pidanuks Viru maakohtu Rakvere kohtumajas j\u00e4tkuma protsess Janar Lillepuu s\u00fc\u00fcasjas, kuid kaitsja haigestumise t\u00f5ttu l\u00fckati istung edasi maikuusse. S\u00fc\u00fcaluse kaitsja Arri Tooming oli k\u00fcll istungil kohal, kuid t\u00f5des, et pikalt vindunud haigus ei luba tal \u00f5igusabi anda piisaval m\u00e4\u00e4ral.Janar Lillepuud s\u00fc\u00fcdistatakse v\u00e4ljapressimises, mis on toime pandud vara rikkumise v\u00f5i h\u00e4vitamisega. Kohtuprotsess algas 10. veebruaril. Janar Lillepuud s\u00fc\u00fcdistatakse selles, et 2021. aasta 1. aprilli hilistel \u00f5htutundidel saatis ta Rakveres elava pereisa telefonile s\u00f5numid, kus lubas tulla v\u00f5lga sisse n\u00f5udma, lubas kannatanu majal aknad sisse l\u00fc\u00fca, maja p\u00f5lema panna ning pereisa auto taga lohistada. (VT)"}
{"text":"Kaie Metsla: ohtlik suusam\u00e4gi\u201eMe elame kaksikelu \u2014 teaduslikes ja tehnilistes asjades oleme tsiviliseeritud, vaimsetes asjades metsikud ja primitiivsed. See, et me ei ole oma primitiivsusest enam teadlikud, teeb meie taltsutatud metsikuse vaid veelgi ohtlikumaks,\u201c tsiteerib ameerika kirjamees Charles Eisenstein Yale\u2019i \u00dclikoolis \u00f5petanud saksa kriminaalps\u00fchholoogi Hans von Hentigit.Charles Eisenstein on huvitav m\u00f5tleja. Ta on olemuselt p\u00e4ikeseline, osutab muljetavaldavalt t\u00e4pselt \u00fchiskonna olulistele kitsaskohtadele ning inspireerib parema ja ilusama maailmakorra nimel tegutsema. Tema raamat \u201eKliima. Uus lugu\u201c ilmus \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus ka eesti keeles. Lisaks on Eisenstein viimastel aastatel \u00fcleilmselt tuntust kogunud oma suurep\u00e4raste esseedega, millest neli \u2013 \u201eKroonimine\u201c, Karnevali surm\u201c, \u201eFa\u0161ism ja antikarneval\u201c ning \u201eP\u00f6\u00f6blimoraal ja mittevaksitud\u201c \u2013 on t\u00f5lgitud ja saadaval Edmund Burke\u2019i Seltsi kodulehel. Autor seob oma kirjat\u00fckkides meid igap\u00e4evaselt puudutavad teemad laiemasse ajaloolis-m\u00fctoloogilisse konteksti. Ta on kriitiline demokraatia silmakirjalikkuse osas ning suunab lugejat m\u00e4rkama valitsuste otsuseid, mis on kantud totalitarismi allhoovusest.\nTotalitarismist kui valitsemiskorrast on palju kirjutatud. Kirjandusteostest on tuntuim vast George Orwelli \u201e1984\u201c, mis on enamusele teada juba g\u00fcmnaasiumiklassidest. Mina sain selle looga k\u00f5igepealt tuttavaks filmi kaudu. Siiani on mul silme ees pilt John Hurti kehastatud Winston Smithi ja Suzanna Hamiltoni m\u00e4ngitud Julia armastuse loost. Lugu, milles nad olid igal hetkel koos raadiokastist seirava ja m\u00e4rgistava v\u00f5imumaniakist Suure Vennaga. Neil ei olnud lubatud midagi iseseisvalt teha, miski ei tohtinud olla vales kohas, kaasa arvatud nad ise. Puudus igasugune privaatsus ja nende m\u00f5tlemist kontrollis M\u00f5ttepolitsei. Nii kajastab Orwell olukorda, mida v\u00f5imulolija peab paradiisiks ning mille eest ta lubab k\u00f5igile vastutasuks tagada turvalisuse.\nCharles Eisenstein on huvitav m\u00f5tleja. Ta on olemuselt p\u00e4ikeseline, osutab muljetavaldavalt t\u00e4pselt \u00fchiskonna olulistele kitsaskohtadele ning inspireerib parema ja ilusama maailmakorra nimel tegutsema. Tema raamat \u201eKliima. Uus lugu\u201c ilmus \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus ka eesti keeles. Lisaks on Eisenstein viimastel aastatel \u00fcleilmselt tuntust kogunud oma suurep\u00e4raste esseedega, millest neli \u2013 \u201eKroonimine\u201c, Karnevali surm\u201c, \u201eFa\u0161ism ja antikarneval\u201c ning \u201eP\u00f6\u00f6blimoraal ja mittevaksitud\u201c \u2013 on t\u00f5lgitud ja saadaval Edmund Burke\u2019i Seltsi kodulehel.\u00a0\nNii totalitaarseid riike kui ka \u00fchiskonna sulgemist, n\u00e4iteks Covidi ohjeldamiseks, \u00fchendab omamoodi administreerimisrefleks, mis seisneb selles, et kui b\u00fcrokraatlik sekkumine ei kanna vilja, siis tuleb seda veelgi tugevdada, kirjutab Eisenstein. Ta peab ohtlikuks tendentsi, et probleemi \u00fcksikule osale keskendudes j\u00e4\u00e4b m\u00e4rkamata t\u00f5sisem probleemistik, mida on v\u00f5imalik m\u00f5ista vaid laiemat konteksti tundes. Ta r\u00f5hutab, et ka tehnoloogia puhul pole k\u00fcsimus tootes v\u00f5i tehnoloogilises lahenduses eneses, vaid selles, kui suure kontrolli me sellele anname. Tehnoloogia on masinlik ja masin on ohtlik siis, kui me laseme sel teha otsuseid inimese \u00fcle \u2013 nii inimese tervise kui ka \u00fchiskonna kohta tervikuna. Masin ei tegutse iseenesest, vaid selle taga on alati t\u00f5ukej\u00f5ud \u2013 see on \u00fchiskonnas valitsev ideoloogia. Eisenstein tunnistab, et talle meeldib \u00fcldjuhul r\u00e4\u00e4kida suurtest ideedest ning nende filosoofilistest ja m\u00fctoloogilistest juurtest, sest siis on ta ohutus tsoonis. Covid n\u00e4itas talle aga k\u00e4tte s\u00fcsteemi ohtlikud elemendid ning ta pidi sellele t\u00e4helepanu juhtima. Ta r\u00f5hutab, et kui me kitsalt s\u00fcsteemi sees paari numbri parandamisele p\u00fchendume, siis tegeleme me vaid s\u00fcmptomitega, aga s\u00fcmptomeid genereeriv masin toodab neid samal ajal aina juurde. Tegeleda tuleb m\u00f5lemaga, et masin ega ideoloogia meilt kontrolli \u00fcle ei v\u00f5taks. Need ei ole kunagi \u201ek\u00f5ik v\u00f5i mitte midagi\u201c olukorrad, selgitab Eisenstein. Tehnoloogia peab teenima inimest, mitte vastupidi, v\u00e4idab ta m\u00f5istlikult.\nEisenstein toob v\u00e4lja ka selle, et \u201eneed, kes n\u00e4evad Bill Gatesi ja tehnokraatliku eliidi seirekavade taga pahatahtlikkust, ei oska n\u00e4ha nende programmi taga peituvat idealismi. Eliidi silmis ajavad kriitikud lihtsalt segast juttu, nad on pettuse ohvrid, progressi ja inimkonna h\u00fcvangu vaenlased, v\u00f5hikud, kes elavad illusoorses maailmas. Nende ja meie \u00f5nnetuseks on totaalse seire paradiis vaid miraa\u017e, mis taganeb meie eest seda kiiremini, mida kiiremini me talle l\u00e4heneme. Mida rangema korra me kehtestame, seda enam kaost selle pragude vahelt sisse immitseb. Nii on ka inimeses peituva metsiku alge teiste tahkudega \u2013 soovide, viha, hirmu ja erootikaga. \u00c4\u00e4rmuslik kord kutsub esile iseenda vastandi.\u201c \u00c4\u00e4rmuslik kord viib \u00fchel hetkel rahutusteni v\u00f5i isegi s\u00f5jani.\nOrwell peab oma romaanis Partei p\u00f5hikirja k\u00f5ige olulisemaks punktiks igavest s\u00f5jaseisukorda. T\u00e4na oleme sellele j\u00f5udsalt l\u00e4henenud. Eisenstein arutleb, kas Covidi-aegsed meetmed v\u00f5ivad olla v\u00e4ravaks totalitarismi ja kes sellisel juhul seda k\u00f5ike orkestreerib? Pole kahtlust, et \u00fchiskonnas ei ole vaid head, targad ja ideaalsed kodanikud, on kurje inimesi ja ps\u00fchhopaate. Viimased suurendavad \u00fcha oma v\u00f5imu ja on valmis seda sobival hetkel kasutama. Oleks ju suurep\u00e4rane, kui maailma p\u00e4\u00e4stmiseks piisaks ebameeldiva ja halva kontingendi eemaldamisest. Aga see pole v\u00f5imalik. Pigem on oluline p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista tingimusi, mis k\u00e4ivitavad keerulises olukorras olevaid inimesi, ka alateadlikke sotsiaalseid ja ps\u00fc\u00fchilisi j\u00f5ude, vastasel korral loome kasvulava aina uutele ps\u00fchhopaatidele. Saatanlikud teod pannakse toime saatanlikult k\u00e4ituvate inimeste poolt. Ja siin ei t\u00f5mba niite keegi v\u00e4ljaspool meid endid, \u00fctleb Eisenstein.\nEliidi silmis ajavad kriitikud lihtsalt segast juttu, nad on pettuse ohvrid, progressi ja inimkonna h\u00fcvangu vaenlased, v\u00f5hikud, kes elavad illusoorses maailmas. Nende ja meie \u00f5nnetuseks on totaalse seire paradiis vaid miraa\u017e, mis taganeb meie eest seda kiiremini, mida kiiremini me talle l\u00e4heneme. Mida rangema korra me kehtestame, seda enam kaost selle pragude vahelt sisse immitseb. Nii on ka inimeses peituva metsiku alge teiste tahkudega \u2013 soovide, viha, hirmu ja erootikaga. \u00c4\u00e4rmuslik kord kutsub esile iseenda vastandi.\u201c\u00a0\nK\u00fcll aga loob orwellikele tegudele soodsat pinnast hiljuti kogetud valitsejate iseenesestm\u00f5istetav suhtumine, et kui te ei kuuletu, kasutame tehnoloogiat, lisame reegleid ja leiame lahenduse \u2013 kuitahes jabura. Siinkohal ei suuda ma siiamaani \u00e4ra imestada, kuidas oli v\u00f5imalik, et meie k\u00f5igi jaoks keerulises vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise kriisis peeti \u00fcliohtlikuks v\u00e4rskesse \u00f5hku suusam\u00e4ele minekut ja keelati see \u00fchele osale \u00fchiskonnast lihtsalt \u00e4ra. Orwelliku alatooniga on ka avalikud ja inetud s\u00f5nad liidrite poolt, kes v\u00f5iksid hoopis meile eeskujuks olla. Vastastikuses vihavalamises puudub elementaarne viisakus ja tsiviliseeritus, see on madal ning vaimselt v\u00e4sitav.\n\u00dcha sagedamini tahaks ma k\u00fcsida: kuidas saab nii olla, et vaimsel tasandil vohab kohati selline metsikus ja primitiivsus? \u00dchel hiljutisel konverentsil pakkus sotsiaaldemokraatide juht v\u00e4lja idee, et igal t\u00f6\u00f6taval inimesel v\u00f5iks olla n\u00e4dalas \u00fcks p\u00e4ev v\u00f5i lihtsalt kaheksa tundi selleks, et tegeleda enda harimisega. Loomulikult langes ta selle idee v\u00e4lja\u00fctlemisel kohe kriitikatule alla. Mulle aga see m\u00f5te meeldib. Ehk aitaks sel viisil aja maha v\u00f5tmine iga\u00fches meis peituvat pimedat viha pisut taltsutada. Harida ennast selleks, et olla v\u00f5imeline asetama keerulisi lahendamist vajavaid olukordi laiemasse konteksti, m\u00f5elda sellele, kus tehnoloogia on meile t\u00f5eline kingitus ja millal v\u00f5ib temast saada totalitarismi t\u00f6\u00f6riist. Viha tundmise asemel p\u00fc\u00fcda vastaspoolt m\u00f5ista ja naeratada t\u00e4nulikult k\u00f5ige selle eest, mis meile juba antud on. V\u00f5ib olla just sellep\u00e4rast Charles Eisenstein ongi minu jaoks s\u00fcmpaatne: ta adub probleemide s\u00fcgavamaid juuri, v\u00f5tab aega m\u00f5tlemiseks ja samas ei keela unistamast ilusamast tulevikumaailmast.\n"}
{"text":"[Pressiteated] V\u00e4lisminister Reinsalu: Venemaa kodanikest t\u00f6\u00f6tajatel ei saa olla kohta Euroopa N\u00f5ukogusV\u00e4lisminister Reinsalu: Venemaa kodanikest t\u00f6\u00f6tajatel ei saa olla kohta\nEuroopa N\u00f5ukogus\n\nV\u00e4lisminister Urmas Reinsalu saatis ametliku p\u00f6\u00f6rdumise Euroopa N\u00f5ukogu\npeasekret\u00e4rile Marija Pej\u010dinovi\u0107 Buri\u0107ile ja Euroopa N\u00f5ukogu praeguse\neesistuja Islandi v\u00e4lisministrile Th\u00f3rd\u00eds Kolbr\u00fan Reykfj\u00f6rd\nGylfad\u00f3ttirile, et juhtida t\u00e4helepanu Venemaa kodanike j\u00e4tkuvale\nt\u00f6\u00f6tamisele organisatsioonis mitmesugustel ametikohtadel ning julgustas\nsellele probleemile lahendust leidma.\n\n\u201eTunnustan igati Euroopa N\u00f5ukogu selle eest, et oli esimene\nrahvusvaheline organisatsioon, mis otsustas rahvusvahelist \u00f5igust\nt\u00e4ielikult eirava agressorriigi v\u00e4lja heita. Samas ei saa rehkendust teha\npoolikult. Peame leidma lahenduse olukorrale, kus ka aasta p\u00e4rast otsuse\ntegemist ja kestva agressioonis\u00f5ja tingimustes t\u00f6\u00f6tavad Venemaa\nkodakondsusega isikud endiselt Euroopa N\u00f5ukogus. See kahjustab selgelt\norganisatsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsust, mille \u00fclesanne on seista meie \u00fchiste\nv\u00e4\u00e4rtuste, inim\u00f5iguste, demokraatia ja \u00f5igusriigi kaitsmise ja\nedendamise eest. Lisaks ei tohi alahinnata sellega kaasnevaid\njulgeolekuriske,\u201c \u00fctles Reinsalu. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et on ilmnenud, et\nEuroopa N\u00f5ukogu rahapesu vastase v\u00f5itlusega tegeleva komitee Moneyval\ntegevdirektori Igor Nebivajevi isa on Venemaa v\u00e4lisluureameti SVR kindral.\n\nReinsalu toonitas, et rahvusvaheline kogukond peab tegema k\u00f5ik, et t\u00f5sta\nagressiooni hind Venemaa jaoks talumatult k\u00f5rgeks. \u201eSellele aitab kaasa\nVenemaa m\u00f5ju ja rolli j\u00e4rjepidev v\u00e4hendamine rahvusvahelisel areenil. Ei\nsaa unustada, et Ukraina v\u00f5itleb Venemaa s\u00f5jas mitte ainult oma riigi ja\nvabaduse, vaid kogu Euroopa julgeoleku ja meile oluliste v\u00e4\u00e4rtuste\neest,\u201c \u00fctles v\u00e4lisminister.\n\nLisainfo:\navalike suhete osakond\npress@mfa.ee<mailto:press@mfa.ee>"}
{"text":"Reinsalu: Venemaa kodanikud ei peaks t\u00f6\u00f6tama Euroopa N\u00f5ukogusTALLINN, 18. m\u00e4rts, BNS \u2013 V\u00e4lisminister Urmas Reinsalu leiab, et kui Vene kodakondsed t\u00f6\u00f6tavad j\u00e4tkuvalt Euroopa N\u00f5ukogus, kahjustavad nad sellega organisatsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\u00a0\n\"Tunnustan igati Euroopa N\u00f5ukogu selle eest, et oli esimene rahvusvaheline organisatsioon, mis otsustas rahvusvahelist \u00f5igust t\u00e4ielikult eirava agressorriigi v\u00e4lja heita,\" \u00fctles Reinsalu pressiteate vahendusel ja lisas, et seda rehkendust ei saa teha poolikult. \"Peame leidma lahenduse olukorrale, kus ka aasta p\u00e4rast otsuse tegemist ja kestva agressioonis\u00f5ja tingimustes t\u00f6\u00f6tavad Venemaa kodakondsusega isikud endiselt Euroopa N\u00f5ukogus. See kahjustab selgelt organisatsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsust, mille \u00fclesanne on seista meie \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste, inim\u00f5iguste, demokraatia ja \u00f5igusriigi kaitsmise ja edendamise eest. Lisaks ei tohi alahinnata sellega kaasnevaid julgeolekuriske.\"\nReinsalu t\u00f5i v\u00e4lja, et on ilmnenud, et Euroopa N\u00f5ukogu rahapesuvastase v\u00f5itlusega tegeleva komitee Moneyval tegevdirektori Igor Nebivajevi isa on Venemaa v\u00e4lisluureameti SVR kindral. Reinsalu toonitas ka, et rahvusvaheline kogukond peab tegema k\u00f5ik, et t\u00f5sta agressiooni hind Venemaa jaoks talumatult k\u00f5rgeks.\n\"Sellele aitab kaasa Venemaa m\u00f5ju ja rolli j\u00e4rjepidev v\u00e4hendamine rahvusvahelisel areenil. Ei saa unustada, et Ukraina v\u00f5itleb Venemaa s\u00f5jas mitte ainult oma riigi ja vabaduse, vaid kogu Euroopa julgeoleku ja meile oluliste v\u00e4\u00e4rtuste eest,\" m\u00e4rkis v\u00e4lisminister.\nReinsalu saatis ametliku p\u00f6\u00f6rdumise Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4rile Marija Pej\u010dinovi\u0107 Buri\u0107ile ja Euroopa N\u00f5ukogu eesistujamaa Islandi v\u00e4lisministrile \u00de\u00f3rd\u00eds Kolbr\u00fan Reykfj\u00f6rd Gylfad\u00f3ttirile, et juhtida t\u00e4helepanu Venemaa kodanike j\u00e4tkuvale t\u00f6\u00f6tamisele organisatsioonis mitmesugustel ametikohtadel ning julgustas sellele probleemile lahendust leidma.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Reinsalu kutsus saatma Euroopa N\u00f5ukogus t\u00f6\u00f6tavad Venemaa kodanikud kojuV\u00e4lisminister Urmas Reinsalu saatis ametliku p\u00f6\u00f6rdumise Euroopa N\u00f5ukogule, et juhtida t\u00e4helepanu Venemaa kodanike j\u00e4tkuvale t\u00f6\u00f6tamisele organisatsioonis mitmesugustel ametikohtadel ning julgustas sellele probleemile lahendust leidma.\u00abTunnustan igati Euroopa N\u00f5ukogu selle eest, et oli esimene rahvusvaheline organisatsioon, mis otsustas rahvusvahelist \u00f5igust t\u00e4ielikult eirava agressorriigi v\u00e4lja heita. Samas ei saa rehkendust teha poolikult,\u00bb kirjutas reinsalu Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4rile Marija Pej\u010dinovi\u0107 Buri\u0107ile ja Euroopa N\u00f5ukogu praeguse eesistuja Islandi v\u00e4lisministrile Th\u00f3rd\u00eds Kolbr\u00fan Reykfj\u00f6rd Gylfad\u00f3ttirile saadetud kirjas.\n\u00abPeame leidma lahenduse olukorrale, kus ka aasta p\u00e4rast otsuse tegemist ja kestva agressioonis\u00f5ja tingimustes t\u00f6\u00f6tavad Venemaa kodakondsusega isikud endiselt Euroopa N\u00f5ukogus. See kahjustab selgelt organisatsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsust, mille \u00fclesanne on seista meie \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste, inim\u00f5iguste, demokraatia ja \u00f5igusriigi kaitsmise ja edendamise eest. Lisaks ei tohi alahinnata sellega kaasnevaid julgeolekuriske,\u00bb \u00fctles Reinsalu.\nTa t\u00f5i v\u00e4lja, et on ilmnenud, et Euroopa N\u00f5ukogu rahapesu vastase v\u00f5itlusega tegeleva komitee Moneyval tegevdirektori Igor Nebivajevi isa on Venemaa v\u00e4lisluureameti SVR kindral.\nReinsalu toonitas, et rahvusvaheline kogukond peab tegema k\u00f5ik, et t\u00f5sta agressiooni hind Venemaa jaoks talumatult k\u00f5rgeks.\n\u00abSellele aitab kaasa Venemaa m\u00f5ju ja rolli j\u00e4rjepidev v\u00e4hendamine rahvusvahelisel areenil. Ei saa unustada, et Ukraina v\u00f5itleb Venemaa s\u00f5jas mitte ainult oma riigi ja vabaduse, vaid kogu Euroopa julgeoleku ja meile oluliste v\u00e4\u00e4rtuste eest,\u00bb \u00fctles v\u00e4lisminister."}
{"text":"Reinsalu kutsus vallandama Euroopa N\u00f5ukogus t\u00f6\u00f6tavaid venelasi   V\u00e4lisminister Urmas Reinsalu kutsus vallandama Vene kodanikke, kes t\u00f6\u00f6tavad Euroopa N\u00f5ukogus, mille liikmete hulgast Venemaa aasta tagasi Ukraina agressiooni t\u00f5ttu v\u00e4lja arvati.   \"Peame leidma lahenduse olukorrale, kus ka aasta p\u00e4rast [Venemaa v\u00e4ljaheitmise] otsuse tegemist ja kestva agressioonis\u00f5ja tingimustes t\u00f6\u00f6tavad Venemaa kodakondsusega isikud endiselt Euroopa N\u00f5ukogus. See kahjustab selgelt organisatsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsust, mille \u00fclesanne on seista meie \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste, inim\u00f5iguste, demokraatia ja \u00f5igusriigi kaitsmise ja edendamise eest,\" kirjutas Reinsalu Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4rile Marija Pej\u010dinovi\u0107 Buri\u0107ile ja Euroopa N\u00f5ukogu praeguse eesistuja Islandi v\u00e4lisministrile Th\u00f3rd\u00eds Kolbr\u00fan Reykfj\u00f6rd Gylfad\u00f3ttirile saadetud kirjas. \"Lisaks ei tohi alahinnata sellega kaasnevaid julgeolekuriske,\" m\u00e4rkis Reinsalu. Saksa ajaleht Bild kirjutas reedel, et Euroopa N\u00f5ukogu rahapesu vastase v\u00f5itlusega tegeleva komitee Moneyval tegevdirektori Igor Neb\u00f5vajevi (39) isa on Vene v\u00e4lisluureameti (SVR) kindral Vladimir Neb\u00f5vajev. Bildi\u00a0teatel on m\u00f5lemad Neb\u00f5vajevid Moskvas sisse kirjutatud samasse korterisse. Igor Neb\u00f5vajev ei vastanud Bildi kommentaaritaotlustele.\u00a0 Igor Neb\u00f5vajev k\u00e4is Moskvas mainekas \u00fclikoolis. Bildi teatel n\u00e4eb Neb\u00f5vajev n\u00fc\u00fcd Moneyvali juhina, millised on Euroopa riikide rahapesu-vastased meetmed. Venemaa rahapesu on aga Euroopas laialt levinud.\u00a0 Euroopa N\u00f5ukogu viskas Venemaa oma ridadest v\u00e4lja 2022. aasta m\u00e4rtsis. Varem t\u00f6\u00f6tas n\u00f5ukogus umbes 120 venelast. Umbes 90 venelast on oma t\u00f6\u00f6koha s\u00e4ilitanud. T\u00f6\u00f6koha s\u00e4ilitasid peamiselt topeltkodakondsusega isikud. \u00a0 Reinsalu toonitas, et rahvusvaheline kogukond peab tegema k\u00f5ik, et t\u00f5sta agressiooni hind Venemaa jaoks talumatult k\u00f5rgeks. \"Sellele aitab kaasa Venemaa m\u00f5ju ja rolli j\u00e4rjepidev v\u00e4hendamine rahvusvahelisel areenil. Ei saa unustada, et Ukraina v\u00f5itleb Venemaa s\u00f5jas mitte ainult oma riigi ja vabaduse, vaid kogu Euroopa julgeoleku ja meile oluliste v\u00e4\u00e4rtuste eest,\" \u00fctles v\u00e4lisminister pressiteate vahendusel. Reinsalu kutsus Euroopa N\u00f5ukogus t\u00f6\u00f6tavate Vene kodanike probleemi lahendama kiiremas korras, et see ei varjutaks 16.-17. mail toimuvat liikmesriikide tippkohtumist. Euroopa N\u00f5ukogu on demokraatia edendamise ning inim\u00f5iguste ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete kaitsmisega tegelev rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on k\u00f5ik Euroopa riigid, ning ka N\u00f5ukogude Liitu kuulunud Kaukaasia riigid. Euroopa N\u00f5ukogu tegevuse \u00fcks alusdokumente on 1950. aastal koostatud inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste kaitse konventsioon. Selle alusel asutati Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Ats Miller: maailmapoliitika tuleb koju k\u00e4tteOlen viimasel aastal kirjutanud p\u00e4ris palju Ukraina s\u00f5jast. Ma ei tea suuremat ei Ukrainast ega s\u00f5jast (taktika m\u00f5ttes), eks ole, sestap olen p\u00fc\u00fcdnud ka tollest orkide r\u00f6\u00f6vretkest kirjutades pigem vaadelda aspekte, millest ma (ise usun, et\u2026) ikka \u00fcht-teist tean. Olen p\u00fc\u00fcdnud edasi anda, kuidas toimuv inimajaloo ja \u00fchiskondlik-tehnilise arengu \u00fcldisemal taustal v\u00e4lja n\u00e4eb ja seel\u00e4bi ennustada, mis j\u00e4rgmiseks juhtub. Ennustamine on muidugi t\u00e4namatu t\u00f6\u00f6.\nMa kirjutasin m\u00f6\u00f6dunud aasta mais, et selle s\u00f5ja on Venemaa tegelikult juba kaotanud, kuigi see vindub veel p\u00e4ris t\u00fckk aega.\nMa kirjutasin ka, et l\u00e4hema k\u00fcmne aasta jooksul muutub maailm tundmatuseni. Olen sedagi varem kirjutanud, et ega ma ju t\u00e4pselt ei tea, millal tuleb \u00fcks v\u00f5i teine murdepunkt, ent II MS vormitud maailm lihtsalt peab otsa saama \u2013 uued tegijad on t\u00f5usnud ja v\u00e4hemalt \u00fcks vanadest on langemas. Vene Impeerium kulutas l\u00e4bi oktoobrim\u00e4ssu ja sellele j\u00e4rgnevate metsikuste \u00e4ra oma arengupotentsiaali ja ajaloolise paratamatusega peab j\u00e4rgnema sajanditega m\u00f5\u00f5detav tagasilangus.\nHuvilised, muide, on v\u00e4lja otsinud \u00fcle-eelmise k\u00fcmnendi arvutim\u00e4ngud, kus \u00fcheks stsenaariumiks oli s\u00f5da Ukrainas L\u00e4\u00e4ne relvadega Venemaa vastu. Kommentaarides sellise v\u00f5imaluse \u00fcle ainult irvitati. Ja siin me oleme\u2026\nTeisalt on juba aasta otsa vaetud stsenaariume alates mainitud tuumas\u00f5jast kuni Venemaa \u201erahumeelse\u201d lagunemiseni suvaliseks hulgaks khaaniriikideks. Kumbagi neist ei ole ma ise v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliseks pidanud (ja niipalju on mu ennustused senini t\u00e4ppi l\u00e4inud). Olen olnud optimist selles osas, et ehk on m\u00f5nelgi orkil pisut m\u00f5istust ja see jama l\u00f5petatakse kuidagi \u00e4ra, ent selles osas on realiseerunud must stsenaarium \u2013 orkid muudkui tapavad edasi; saavad ka ise hulgikaupa surma, aga inimeste tapmist ei l\u00f5peta.\nJah, uus faktor maailmas on tuumarelvad, nii et ajaloo l\u00f5pp ei ole t\u00f5epoolest v\u00e4listatud, ent hoidkem siin k\u00fclma pead. \u00c4hvardusi kasutada tuumarelva tuleb Orkistanist j\u00e4rjest harvem, sedam\u00f6\u00f6da, kuidas L\u00e4\u00e4ne reaktsioon sellele on aina loium ja ma \u00fctleksin isegi \u2013 t\u00fcdinum.\nEsiork tahab elada. Tema l\u00e4hikondlased ka. Nad on n\u00f5us surma saatma suvalise hulga teisi orke, aga ise nad surra ei taha. K\u00f5ige s\u00fcngem arenguv\u00f5imalus siin on minu arvates see, kui neil bluff kuidagi k\u00e4est \u00e4ra l\u00e4heb.\nTuumas\u00f5da ei alga nupulevajutusega. M\u00f5ned p\u00e4evad tagasi \u00fctles Ameerika \u00dchendriikide rahvusliku julgeoleku n\u00f5unik Jake Sullivan, et hetkel nad ei n\u00e4e p\u00f5hjust arvestada v\u00f5imalusega, et Venemaa kasutaks tuumarelva. Pentagoni pressiesindaja John Kirby on kommenteerinud, et muidugi nad j\u00e4lgivad, ega selles suunas midagi liikuma ei hakka, kuid neil pole t\u00f5endeid, et Venemaa reaalselt selles suunas midagi teeks.\nEhk \u2013 \u00e4rgem laskem end l\u00f5dvaks, kuid hirmunud kiljumine pole ka asjakohane.\nJa \u00fcldse \u2013 tuumakonflikti me praktiliselt mitte kuidagi m\u00f5jutada ei saa. Kui asi niikaugele l\u00e4heb, siis heal juhul saadetakse meile viisakusest postkaart, et kuulge, hakkas peale, kui te seda seenekujuliste pilvede j\u00e4rgi juba ise \u00e4ra arvata pole osanud\u2026\nKui Putin j\u00e4\u00e4b pikemaks ajaks v\u00f5imule, liigub Orkistan (juba praegu selgelt n\u00e4htaval kursil) suurema P\u00f5hja-Korea suunas. Suurema mitte ainult pindalalt, vaid suuremad saavad seal olema ka massirepressioonid, t\u00f6\u00f6laagrid, mahalaskmiskomandod, tsensuur ja mobilisatsioon.\nM\u00f5ned peavad seda arenguv\u00f5imalust ebarealistlikuks ja tavaliselt mitmel (vastandlikul) p\u00f5hjusel. Nimelt \u00fchelt poolt on orkid hetkel nii taltsad, et seda pole lihtsalt vaja, piisab v\u00e4lise info blokeerimisest ja vihkamise s\u00fcstimisest oma telekanalite kaudu.\nTeisalt ei saavat Venemaa seda endale lubada, sest n\u00e4iteks internetiga on seotud ka siseriiklik pangandus ja maksus\u00fcsteem ja kuigi lojaalsetelt kodanikelt v\u00e4lismaareiside v\u00f5tmine ei pane neid m\u00e4ssama, j\u00f5uab liiga suur osa orke \u00e4ratundmisele, et Putini all l\u00e4heb elu kuidagi aina n\u00e4rusemaks.\nKolmandaks on see v\u00e4ga riskantne, sest hetkel veel info liigub ja n\u00e4hes enda l\u00e4hedal repressioone hakkab ka k\u00f5ige lojaalsem ametnik m\u00f5tlema, et millal tuleb tema kord.\nH\u00e4da on aga selles, et Putinil j\u00e4\u00e4b k\u00e4ike aina v\u00e4hemaks. Mobilisatsioon kuulutati v\u00e4lja sellep\u00e4rast, et muud ei j\u00e4\u00e4nud \u00fcle. Teades, et m\u00f5jub p\u00e4ris suurele osale \u00fchiskonnast \u00e4ratuskellana. Kuidas sa hoiad s\u00f5jatehaseid kolmes vahetuses t\u00f6\u00f6l, kui riigikassa on t\u00fchi? Muide, ohum\u00e4rk on, et Putin on paaris oma k\u00f5nes maininud, et \u201en\u00f5iajahti\u201d ei tule \u2013 ta valetab ju alati\u2026\nPole mingeid t\u00f5siseltv\u00f5etavaid m\u00e4rke, et Venemaa lagunema hakkaks. K\u00fcllalt t\u00f5en\u00e4oliselt muidugi t\u00e4hendab (paratamatu) kaotus selles s\u00f5jas Putini l\u00f5ppu. Aga mitte putinismi l\u00f5ppu.\nJah, igasugused tegelased Venemaal loovad agarasti oma eraarmeesid ja sajand tagasi n\u00f5udis kodus\u00f5da \u00fcle 13 miljoni elu. Ent hetkel pole neist eraarmeedest veel mingit reaalset vastast regulaararmeele ega isegi mitte korrakaitsej\u00f5ududele. Ei tohi unustada, et need s\u00f5ltuvad ressursside osas \u201eametlikest\u201d kanalitest ja neil pole \u00fchiskonnas mingit laiemat kandepinda. Orkid ei ole praegu v\u00e4himatki valmis m\u00e4ssama.\nNii et me v\u00f5ime oodata \u201eepideemilist akendest v\u00e4lja kukkumist\u201d ja igasugust m\u00f5istustr\u00f6\u00f6vivalt s\u00f5gedat terrorit, kuid mitte kodus\u00f5da. Putin on v\u00e4ga hoolikalt k\u00f5rvaldanud (erinevate vahenditega: m\u00f5rvamisest ja vales\u00fc\u00fcdistustega vangistamisest eksiilini) igasuguse (organiseerumisv\u00f5imelise) opositsiooni.\nPraegu toimub \u00fcks v\u00e4ga ebameeldiv protsess \u2013 nimelt s\u00f5ja (s\u00f5jaolukorra) normaliseerumine. Me harjume, et on s\u00f5da. Me harjume, et orkid purustavad tsiviiltaristut, tapavad ja v\u00e4gistavad tsiviilelanikke etc etc. V\u00e4givalda kuhjub nii palju, et rahu on etten\u00e4htavas tulevikus v\u00f5imatu (nagu L\u00f5una- ja P\u00f5hja-Korea, Balkani konflikt, Armeenia-Aserbaid\u017eaan etc).\nPutinil on ainult \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 v\u00f5imule j\u00e4\u00e4da. Mitte l\u00f5petada hapnikupuudusega t\u00e4nu v\u00e4ga kitsale kaelasidemele. Praegu m\u00e4ngib ta L\u00e4\u00e4ne t\u00fcdinemisele Ukraina toetamisest. K\u00fcllalt t\u00f5en\u00e4oliselt proovib tema j\u00e4rglane, kes iganes see ka poleks, sama m\u00e4ngu j\u00e4tkata \u2013 bluff, \u00e4hvardused, v\u00e4ljapressimine, m\u00f5\u00f5dutundetu valetamine ja terve skaala inimsust solvavat alatust.\nVenemaa kaugeneb L\u00e4\u00e4nest iga p\u00e4evaga. Agressoriga ei soovita suhelda mingilgi tasandil, lisaks majanduslikele katkevad ka kultuurisidemed. Katkevad isiklikud kontaktid. Tekivad t\u00f5rked ideede levikul ja teineteisem\u00f5istmisel (ja seda just haritud, laiema silmaringiga ja \u00fcldse iniml\u00e4hedasemate orkide osas). Barj\u00e4\u00e4r v\u00f5i auk, millesse nad end ise kaevavad, muutub iga p\u00e4evaga aina raskemini \u00fcletatavaks.\nNii et Orkistanis l\u00e4hevad asjad enne paranemist veel palju hullemaks. Ja karta on, et p\u00e4ris pikalt.\nAts Miller, kirjanik ja kolumnist"}
{"text":"Pakistani politsei tungis ekspeaminister Khani koju (T\u00e4iendatud!)LAHORE, 18. m\u00e4rts, AP-BNS \u2013 Pakistani politsei puistas laup\u00e4eval riigi idaosas Lahore\u00b4is ekspeaminister Imran Khani kodu ja vahistas tema toetajatega puhkenud kokkup\u00f5rgete k\u00e4igus 61 inimest, \u00fctlesid ametnikud.\nK\u00f5rge politseiametniku Suhail Sukhera s\u00f5nul k\u00f5rvaldasid korrakaitsjad Khani Tehreek-e-Insafi partei ja poolehoidjate poolt paigutatud t\u00f5kked ja murdsid lahti hoone peaukse.\nKhani toetajad loopisid politseinikke kivide ja s\u00fc\u00fctepommidega, hoone katuselt avati korrakaitsjate pihta tuli. V\u00e4hemalt kolm korrakaitsjat sai viga.\nKhan ise kodus ei olnud, kuna pidi ilmuma laup\u00e4eval Islamabadis kohtusse. Teda s\u00fc\u00fcdistatakse ametiajal saadud kingituste deklareerimata j\u00e4tmises ja varade varjamises. Kohtunik l\u00fckkas istungi edasi 30. m\u00e4rtsini.\nSukhera s\u00f5nul leiti Khani kodust automaatrelvi, bensiinipomme, metallvardaid ja nuiasid, mida kasutati varem sel n\u00e4dalal politsei r\u00fcndamiseks.\nLisaks olevat hoonele tehtud ebaseaduslikke juurdeehitisi korrakaitsjaid r\u00fcnnanud isikute varjamiseks.\nSiseminister Rana Sanaullah' s\u00f5nul leiti ka punker, kus arvatavalt on peidus veel ebaseaduslikke relvi ja laskemoona. Ministri s\u00f5nul olid Khan ja paljud tema toetajad Islamabadis relvastatud.\nKhan oli oma kodus redutanud alates teisip\u00e4evast, kui ta ei ilmunud korruptsioonijuhtumiga seoses kohtusse.\nReedel peatas \u00fclemkohus Khani suhtes v\u00e4lja antud vahistamism\u00e4\u00e4ruse, et ta saaks kinnipidamist kartmata Islamabadi kohtuistungile s\u00f5ita.\nJustiitsminister Azam Nazeer Tarar sarjas Khani, et ta end politseile v\u00e4lja ei andnud ega ilmunud laup\u00e4eval istungile, ehkki oli kohtumajja sisenenud.\nTa s\u00fc\u00fcdistas Khani ka poolehoidjatest meeleavaldajate kasutamises s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise v\u00e4ltimiseks.\nKhani toetajad panid kohtumaja juures p\u00f5lema kaks politseiautot ja mitu mootorratast, \u00fctles minister.\nKhan kukutati v\u00f5imult mullu aprillis umbusaldush\u00e4\u00e4letusega.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Poliitprojekti E200 toidavad globalistliku haardega kahtlased \u00e4rihaidEKRE poliitik Anti Poolamets kommenteerib uudist, mille kohaselt sai poliitprojekt Eesti 200 enne ja p\u00e4rast valimisi kopsakaid annetusi.\n\u201cReformierakond 2.00 peamised toetajad on hiljuti Eesti kodakondsuse saanud globalistist Eesti ettev\u00f5tete \u00fclesostja ja aastaid L\u00e4tis altk\u00e4emaksu andmise s\u00fc\u00fcdistusega kohtu all olnud raudtee\u00e4rikas.\nUude riigikogusse 14 mandaati saanud erakond Eesti 200 sai vahetult enne ja p\u00e4rast valimisi kopsakaid annetusi, millest suurima tegi erakonda kuuluv ettev\u00f5tja Joakim Helenius.\nHelenius annetas n\u00e4dalal 21.-28. veebruar 140 000 eurot. Helenius kandideeris ise Harju- ja Raplamaal ja sai 2001 h\u00e4\u00e4lt, millega ta valituks ei osutunud. Aga kui n\u00e4iteks Lauri Hussar peaks minema ministriks, p\u00e4\u00e4seb Helenius ka riigikogusse.\nSamal veebruarin\u00e4dalal tegi Eesti 200-le omalt poolt 30 000 euro suuruse annetuse ettev\u00f5tja Oleg Ossinovski. Kopsaka, 25 000 euro suuruse annetuse tegi sel n\u00e4dalal ka ettev\u00f5tja Paul-Kristian Padrik.\u201d"}
{"text":"FT: \u0160veitsi suurim pank UBS peab l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Credit Suisse'i ostmiseks   \u0160veitsi suurim pank UBS peab v\u00e4idetavalt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi oma raskustes rivaali Credit Suisse'i ostmiseks, kirjutas Fincial Times.   V\u00e4ljaande teatel v\u00f5ib UBS osta pangast osa v\u00f5i selle tervenisti. Pankade \u00fchinemist kiirendatakse erakorraliste meetmetega. Financial Timesi andmetel kogunevad pankade n\u00f5ukogud veel sel n\u00e4dalavahetusel, et arutada v\u00f5imalikku \u00fchinemist. Tehing soovitakse s\u00f5lmida enne turu avamist esmasp\u00e4eval. UBS on n\u00f5udnud valitsuselt ostu korral kuue miljardi dollari suurust garantiid. Allikate hinnangul peaks pankade \u00fchinemine t\u00e4hendama v\u00e4hemalt 10 000 t\u00f6\u00f6koha kaotamist. 1856. aastal asutatud Credit Suisse on viimastel aastatel silmitsi seisnud skandaalide, sealhulgas rahapesus\u00fc\u00fcdistusega. \u0160veitsi valitsus pidas laup\u00e4eva \u00f5htul erakorralise koosoleku, kuid infot seal r\u00e4\u00e4gitu kohta pole avaldatud. Senine 54 miljardi dollari suurune rahas\u00fcst \u0160veitsi keskpangalt ei ole Credit Suisse'i probleemi lahendanud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel    \t\t\t\t\tAllikas:  ERR-i raadiouudised   "}
{"text":"Naisettev\u00f5tja kogemus: kiirendiprogrammis kasvasime tavalisest ettev\u00f5ttest start-upiksAjujahi eelmise hooaja v\u00f5itja, kahest tublist naisettev\u00f5tjast koosnev tiim Complok, ei tahtnud tegelikult \u00fcldse Ajujahti tulla, kuid programmi sisenemine muutis nende elu ning ettev\u00f5tet t\u00e4ielikult. Comploki asutaja Mari-Liis Kurgi kogemus t\u00f5estab, et \u00f5ige suhtumise ning t\u00f6\u00f6kusega on k\u00f5ik v\u00f5imalik.\nAjujahi eelmise hooaja v\u00f5itis rahapesu t\u00f5kestamise koolitusi pakkuv Complok. Ajujahis traditsioonilisest konsultatsiooniettev\u00f5ttest start-upiks muutunud Complok on t\u00e4naseks j\u00f5udnud skaleerimise-faasi. Seda t\u00f5estab ilmekalt fakt, et ettev\u00f5tte \u00fcks asutaja Mari-Liis Kurg viibib intervjuu ajal Londonis, kus kohtub potentsiaalsete investoriga.\u202f\u00a0\n\u201eMeil ei olnud tegelikult \u00fcldse soovi Ajujahti tulla ja m\u00f5nes m\u00f5ttes sattusime sinna juhuslikult. Meid innustas programmi kandideerima Comploki tulevane mentor Triin Kask, kellega tutvusime naisettev\u00f5tjatele suunatud \u00fcritusel. Algul proovisime Ajujahis osalemisest viisakalt keelduda, kuid Triin oli v\u00e4ga veenev ning oleme selle eest talle t\u00e4na t\u00e4nulikud,\u201c selgitas Comploki kaasasutaja Mari-Liis Kurg.\nTa lisas, et Ajujahti sisenedes oli ettev\u00f5ttel esmase digitaalse koolituse n\u00e4ol olemas minimaalne t\u00f6\u00f6tav toode ehk MVP (minimum vibale product), mis sai Ajujahis tuule tiibadesse ning t\u00e4naseks on ettev\u00f5tte visioon kasvada globaalseks riski haldamise t\u00f6\u00f6riistaks, mille fookuseks on finantssektor. \u00a0\nComploki asutaja s\u00f5nul oldi Ajujahi programmis edasi liikudes juba 40 parima hulka p\u00e4\u00e4semise \u00fcle r\u00f5\u00f5msad ning leiti, et kui sealt enam edasi ei p\u00e4\u00e4se, siis on juba saavutatud k\u00fcll. Emotsionaalselt k\u00f5ige v\u00f5imsam oli aga 9 parima hulka p\u00e4\u00e4semine, sest siis j\u00f5udis naistele kohale, et n\u00fc\u00fcd pingutades on edasi juba k\u00f5ik v\u00f5imalik. \u201eTelevooru j\u00f5udes m\u00f5istsime, et meie vastas on tugevad konkurendid, aga ega meie ka kehvemad ei ole. Kolme hulka j\u00f5udmine oli meile juba m\u00f5nes m\u00f5ttes ootusp\u00e4rane, kuid saate v\u00f5itmine oli siiski t\u00e4ielik \u00fcllatus,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kurg.\u202f\u00a0\n\u202f\u00a0\nStartup mindset andis t\u00f5uke kasvuks\u202f\u00a0\n\u202f\u00a0\nComploki asutaja s\u00f5nul olid nad Ajujahti sisenedes pigem traditsiooniline konsultatsiooniettev\u00f5te, kes lihviti iduettev\u00f5tteks programmi jooksul. \u201eAjujahis saime aru, et meie toode peab olema skaleeritav ning Eestist peab kiiresti v\u00e4lja minema,\u201c selgitas Kurg.\u202f\u00a0\n\u201eLisaks tehti meile kiiresti selgeks, et ei tasu midagi eeldada ja valmis arendada ilma testimise ja kliendi tagasisideta. Iduettev\u00f5tluses on v\u00e4ga omane better done, than perfect tegutsemisviis, mille kaudu kiirelt testida, tagasisidet saada ning toodet edasi arendada. Ja siinkohal on h\u00e4sti oluline riskida, eksida ja valesid valikuid teha ning uuesti proovida, et saada aru, mis on parim product market fit,\u201c lisas Kurg ning t\u00f5des, et t\u00e4nu Ajujahile kasvas m\u00e4rgatavalt ka ettev\u00f5tte k\u00e4ive.\u202f\u00a0\n\u201eAjujahti tulles oli meie \u00fcks eesm\u00e4rkidest teha m\u00fc\u00fcki. T\u00e4nu programmi jooksul saadud teadmistele olime saate l\u00f5puks endale v\u00f5itnud juba 48 klienti. Numbritesse pannes kasvas ettev\u00f5tte k\u00e4ive 11\u202f000 eurolt 60\u202f000 euroni. Selle aasta eesm\u00e4rgiks oleme seadnud minimaalselt 250 klienti ning kolme aasta p\u00e4rast tahame n\u00e4ha juba v\u00e4hemalt miljoni euro suurust k\u00e4ivet,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kurg ning nentis, et enne Ajujahti tulekut m\u00f5tlesid nad kitsamalt, kui t\u00e4na, mil osatakse suurelt unistada ja m\u00fc\u00fca ka ettev\u00f5tte visiooni ja potentsiaali, mitte ainult olemasolevat toodet.\u202f\u202f\u00a0\nP\u00e4rast saate v\u00f5itmist on ettev\u00f5te pidanud palju tegelema raha kaasamisega, mis on isegi Ajujahi v\u00f5itmisest olenemata keeruline. \u201eInvesteeringute kaasamine n\u00f5uab palju veenmist, vestlemist ja tagasiside saamist. T\u00e4naseks oleme esimestele investoritele lepingud \u00f5nneks v\u00e4lja saatnud - ilma Ajujahita oleks see teekond olnud kindlasti keerulisem,\u201c nentis Kurg, kes just parasjagu on pidamas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi erinevate koost\u00f6\u00f6partneritega fintech kogukonna keskuses Londonis.\u202f\u00a0\n\u202f\u00a0\n\u201eEi\u201c on okei\u202f\u00a0\n\u202f\u00a0\nComploki asutaja jaoks oli Ajujaht eelk\u00f5ige mugavustsoonist v\u00e4ljatulek ja pidev enese t\u00f5estamine.\n\u201eTegelikult oli hea, et meil alguses ei olnud suurt soosingut, sest see pani meid k\u00f5igile vastupidist t\u00f5estama. End pidevalt uuesti ja uuesti t\u00f5estades harjud \u00e4ra, et ka \u201eei\u201c on t\u00e4iesti okei. Oluline on see naerulsui vastu v\u00f5tta ja edasi minna,\u201c nentis Kurg.\u202f\u202f\u00a0\nTeisalt andis programm vastu hindamatu kogemuse, vajaliku kontaktv\u00f5rgustiku ning t\u00e4naseni kestva mentorsuhte.\u202f\u00a0\n\u201eMeie mentori Triinu roll ettev\u00f5tte arengus oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Ta ei \u00f6elnud, mis on \u00f5ige v\u00f5i vale, vaid suunas ja toetas meid ise k\u00f5ige \u00f5igemat lahendust leidma. \u00d5ige mentor ongi see, kes sind motiveerib, on ise teinud l\u00e4bi sama teekonna ja suudab n\u00e4ha ettev\u00f5tte probleeme ja kitsaskohti l\u00e4bi v\u00e4lise pilgu,\u201c s\u00f5nas Kurg ning lisas, et nende mentorist on t\u00e4naseks saanud ka Comploki investor.\u202f\u00a0\nTeistele iduettev\u00f5tjatele soovitab Comploki asutaja \u00e4rikiirenditest kindlasti v\u00f5imalusel osa v\u00f5tta ning peab koolitusprogrammi isegi telesaatest olulisemaks. \u201eMa soovitan k\u00f5igile minna sinna rolli, kus saad turvaliselt olla konkurentsitingimustes, ennast pidevalt t\u00f5estada ning \u00fcletada. L\u00f5puks kasvatabki see piisavalt paksu naha, et p\u00e4ris maailmas l\u00e4bi l\u00fc\u00fca,\u201c selgitas Kurg.\u202f\u202f\u00a0\n\u201ePeale kiirendi l\u00e4bimist m\u00f5istad, et 99% t\u00f6\u00f6st seisab alles ees. Kui see 1% tundub hirmutav, siis on ebat\u00f5en\u00e4oline, et v\u00e4ljaspool kiirendit \u00f5nnestud,\u201c arvas Comploki asutaja.\u202f\u00a0\nKui sulle see lugu meeldis, siis toeta s\u00f5ltumatut rohelist meediat \u00a0 Anneta"}
{"text":"Netanyahuga k\u00f5nelenud Biden toetab Iisraeli kohtureformis kompromissiWASHINGTON, 20. m\u00e4rts, AFP-BNS - USA president Joe Biden teatas p\u00fchap\u00e4eval Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahul, et toetab kompromissi vastuoluliste Iisraeli kohtureformikavade osas, teatas Valge Maja.\n\"Oma esimestes kommentaarides selle teema kohta \u00fctles Biden, et reformid peavad austama demokraatlikke p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi,\" seisis Valge Maja avalduses.\nNetanyahu kaitses neljap\u00e4eval oma valitsuse vaidlusaluseid \u00f5igusreforme ja nimetas kriitikat muudatuste suhtes absurdseks.\u00a0\n\"Iisraeli vaenatakse kogu aeg ja mina olen nagu mingi v\u00f5imur, kes kaotab demokraatia ja k\u00f5ik muu selline jaburus,\" \u00fctles Netanyahu p\u00e4rast k\u00f5nelusi Saksa kantsleri Olaf Scholziga.\n\"See on absurdne, see on p\u00f6\u00f6rane,\" toonitas peaminister.\nNetanyahu valitsuse plaani vastu korraldatakse Iisraelis aktiivselt meeleavaldusi. President Isaac Herzog on hoiatanud, et kohtureform v\u00f5ib vallandada kodus\u00f5ja. M\u00f5ned kriitikud v\u00e4idavad, et Netanyahu p\u00fc\u00fcab reforme l\u00e4bi suruda kaitsmaks ennast ajal, mil ta on silmitsi korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega.\nIisraeli reformid vajavad konsensust, \u00fctles USA v\u00e4lisminister Antony Blinken neljap\u00e4eva \u00f5htul intervjuus uudisteagetuurile AFP, kui kommenteeris proteste peaminister Netanyahu plaani vastu korraldada \u00fcmber riigi kohtus\u00fcsteem.\nBlinken \u00fctles, et USA ei v\u00f5ta pooli, kuid on seisukohal, et \"konsensus on parim tee edasi\".\n\"\u00dcks asi, mida me teame meie enda kogemusest demokraatiana on see, et kui te plaanite teha suuri muutusi, suuri reforme, oma seadustes, oma institutsioonides, on konsensus ehk k\u00f5ige t\u00e4htsam asi,\" lausus ta.\nKonsensus on v\u00f5ti tagamaks, et \"teil on midagi, mis ei ole ainult aktsepteeritud, vaid ka p\u00fcsib\".\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"V\u00e4rske poliitiku kr\u00fcpto\u00e4ri: v\u00f5rkturundus, v\u00f5lad ja aastaid raha oodanud partnerid Eestist, Jordaaniast ja UgandastKahtlased kr\u00fcptovaluutad, lepingus tema asemel esinevad tegelased, n\u00f6rdinud partnerid mitmest riigist, kes n\u00f5uavad aastaid v\u00f5lgade \u00e4ramaksmist \u2013 nii n\u00e4eb v\u00e4lja Kremli-meelse liikumise Koos \u00fche eestvedaja Oleg Ivanovi kr\u00fcpto\u00e4ri. P\u00e4rast seda, kui ajakirjanikud tema partneritega vestlesid, pakkus ta avalikest n\u00f5uetest taganemise vastutasuks v\u00f5la tagastamist.\nIvanov ise v\u00e4idab, et v\u00e4lispartnerid on temaga tehtava koost\u00f6\u00f6ga rahul, aga endine partner ei t\u00e4itnud tema ees v\u00f5etud kohustusi ning \u00fcritas kaks n\u00e4dalat enne valimisi teda \u0161anta\u017eeerida ja talt raha v\u00e4lja pressida."}
{"text":"Hiina RV s\u00fc\u00fcdistas USAd riigi Venemaa suhete vallas v\u00e4ljapressimisesHiina Rahvavabariigi v\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja kinnitusel ei tohi USA sekkuda Hiina RV ja Venemaa suhetesse ning USA on ise k\u00f5ige suurem Ukraina s\u00f5ja \u00f5hutaja.\nHiina RV kesktelevisioon CCTV uuris esmasp\u00e4eval 20. veeruaril toimunud v\u00e4lisministeeriumi pressikonverentsil ministeeriumi pressiesindajalt Wang Wenbinilt, kas keegi Hiina RV poolelt kohtus M\u00fcncheni julgeolekukonverentsi ajal Ameerika \u00dchendriikide esindajatega.\nWang Wenbin kinnitas, et USA soovil kohtus mitteametlikult USA riigisekret\u00e4ri Anthony Blinkeniga konverentsi \u00e4\u00e4realadel Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitb\u00fcroo liige ja Keskkomitee V\u00e4lisasjade Osakonna direktor Wang Yi. Wang Yi riidles Blinkeniga n\u00f5ndanimetatud \"\u00f5hupallijuhtumi\" p\u00e4rast ja teatas, et USA rikkus rahvusvahelisi tavasid ning rahvusvahelist tsiviillennunduse lepet. Wangi Yi lisas, et USA on ise maailmas k\u00f5ige suurem luuraja ja \u00fcle Hiina RV on lennanud mitmeid USA seire\u00f5hupalle. Hiina RV poole s\u00f5nul peab USA oma vigu tunnistama.\nUkraina teemal r\u00f5hutas Wang Yi, et Hiina RV-l on kindlad p\u00f5him\u00f5tted. Hiina RV on p\u00fchendunud rahuk\u00f5neluste korraldamisele ja on selles vallas m\u00e4nginud \u00fclesehitavat rolli. Hiina RV ja Venemaa k\u00f5ikeh\u00f5lmav strateegiline koosk\u00f5lastamise partnerlus on ehitatud kolmandate riikide siseasjadesse sekkumatuse, vastasseisude v\u00e4ltimise ja mitter\u00fcndamise vundamendile. Kahel suver\u00e4\u00e4nsel riigil on \u00f5igus selliseid lepinguid s\u00f5lmida. Me ei kavatse taluda Ameerika \u00dchendriikide n\u00e4puga n\u00e4itamist ega isegi v\u00e4ljapressimist Hiina RV-Venemaa suhetes. Ameerika \u00dchendriigid on suurriik, mis peaks p\u00fc\u00fcdlema kriisi poliitilise lahenduse suunas, mitte viskama l\u00f5kkesse puid juurde ega sellest kasu l\u00f5ikama.\nRiikliku Raadio (CNR) k\u00fcsimustele vastates lisas Wang Yi, et Hiina RV esitab peatselt Ukraina ja Venemaa s\u00f5ja poliitilise kokkuleppe kava, ning riik seisab kindlalt rahu ja dialoogi poolel.\u2002\nBloomberg p\u00e4ris, kuidas v\u00e4lisministeerium kommenteerib Blinkeni v\u00e4idet, et Hiina RV kavatseb hakata mittesurmava abi k\u00f5rval andma Venemaale ka surmavat abi.\nWang Wenbin vastas, et see on USA, mitte Hiina RV, kes saadab s\u00f5jav\u00e4ljale k\u00fclluslikus koguses relvi. Ameerika \u00dchendriikidel ei ole \u00f5igus \u00f6elda Hiina RV-le, mida viimane teha tohib. Me ei kannata oma Venemaa suhetes mitte kunagi n\u00e4puga n\u00e4itamist ega v\u00e4ljapressimist v\u00f5i survestamist.\nMis puutub Ukraina teemasse, siis selle saab kokku v\u00f5tta rahuk\u00f5neluste toetamisega. Rahvusvaheline kogukond teab, kes kutsub \u00fcles dialoogile ja kes viskab puid l\u00f5kkesse ning \u00f5hutab vastasseisu. Me kutsume USA poolt t\u00f5siselt kaaluma rolli, mida see m\u00e4ngib ja see v\u00f5iks p\u00e4riselt teha midagi, mis aitaks olukorda leevendada ning liikuda rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste poole. USA peab l\u00f5petama s\u00fc\u00fcdistamise ja v\u00e4\u00e4rteabe levitamise. Hiina RV seisab kindlalt rahu ja dialoogi poolel ja m\u00e4ngib olukorra leevendamises konstruktiivset rolli.\nWang Wenbin lisas, et Hiina RV esitab Ukraina s\u00f5ja aastap\u00e4evaks (24. veebruar) kava, kuidas Ukraina kriis lahendada poliitilisel teel.\nTa teatas samuti, et Wang Yi k\u00fclastab Venemaad. (K\u00fclask\u00e4ik leiab aset esmasp\u00e4eval, 20. veebruaril.)\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Eesti nagu Kasahstan: Reformierakonna valitsetav riik on postsovjetlik, mitte l\u00e4\u00e4nelikReformierakonna valitsemise stiil, kus Kaja Kallas on v\u00f5imu nimel koos krimikahtlusega erakonnaga teinud kaporatuuri v\u00f5imup\u00f6\u00f6rdega \u00fche valitsuse, siis nad nurka visanud ja v\u00f5tnud j\u00e4rgmised puudlid, meenutab v\u00e4ga Ida-Euroopat ja endist N\u00f5ukogude Liitu. Ehk siis on Reformierakond loonud postsovjetliku valitsemisstiili.\nBNS vahendab: \u201cKasahstani parlamendivalimistel juhib l\u00e4vepakuk\u00fcsitluste kohaselt valitsuspartei Amanat, mis on saamas \u00fcle 50 protsendi h\u00e4\u00e4ltest. K\u00fcsitluste p\u00f5hjal p\u00e4\u00e4seb parlamendi alamkotta viis-kuus erakonda. Praegu on neid kolm.\u201d\nKas pole kuratlikult tuttav s\u00fcsteem? Nii nagu Eestis oli \u201cette teada\u201d Reformierakonna v\u00e4idetav valimisv\u00f5it, nii on ka Kasahstanis, teised v\u00f5ivad olla ja kohtigi saada, aga v\u00f5imupartei on juba ette teada.\nReformierakond kasutab k\u00f5iki korruptiivsetele postsovjetlikele maadele omaseid valitsemismeetodeid: tema k\u00e4sutada on valimiss\u00fcsteem, peavoolumeedia ja osad reitingufirmad, valitsus paneb vajalikele kohtadele \u201comad\u201d, nagu oli ametikohtade t\u00e4itmisega enne valimisi; oponentide vastu algatatakse purustavaid infos\u00f5dasid; \u00fchiskonda hirmutatakse vastasrinna v\u00f5imulep\u00e4\u00e4suga, oma toiduahel p\u00e4\u00e4seb samas mistahes s\u00fc\u00fcdistustest jne. Ehtne Ida, mitte L\u00e4\u00e4s.\nKogu vasakliberaalse leeri valitsemisstiil on t\u00e4ielikult selline, nagu kohtab alates Ida-Euroopast kuni endise N\u00f5ukogude Liidu tagaotsani. Kuigi Saksamaa muutub samuti \u00fcha ebademokraatlikumaks, on seal siiski veel demokraatiat tunda: m\u00f5ne aja eest vahetasid uued j\u00f5ud v\u00e4lja Angela Merkeli kristlikud demokraadid. Eestis aga j\u00e4tkab kohalik ainupartei, Eesti NLKP ehk meie Amanat.\nUued Uudised"}
{"text":"TULIUUS LIIGE | Uus Maa turundusjuht Kaie Kass Agcay: turunduse m\u00f5\u00f5tmine on v\u00e4ljakutse, kui samaaegselt on t\u00f6\u00f6s v\u00e4ga erinevad online ja offline kanali...TULI katuse alla on j\u00f5udnud v\u00e4rske liige, Kinnisvarab\u00fcroo Uus Maa. Intervjuus r\u00e4\u00e4gib turundusjuht ja juhatuse liige Kaie Kass Agcay maaklerite elust ning sellest, mis teeb kinnisvara turundamise keeruliseks.\nUus Maa turundusjuht Kaie Kass Agcay r\u00e4\u00e4gib muuhulgas, kas ja kuidas kinnisvara turundamise m\u00f5ju m\u00f5\u00f5ta. Foto: Uus Maa\nOlen alati m\u00f5elnud, kuidas maaklerid t\u00f6\u00f6tavad. Nii palju, kui nendega suhelnud olen, on nad alati valmis elamist n\u00e4itama. Kujutan ette, et m\u00f5ni helistab kell 4 hommikul ja tahab korterit vaatama tulla. T\u00e4iesti 24\/7 t\u00f6\u00f6?\nKui oled nooremmaakler ja alles kasvatad endale portfelli, siis oledki valmis kohe jooksma ja tegema. Kogenum oskab endale juba piirid seada ning ka telefoni teel kliendi kavatsustest ja plaanidest aru saada, enne kui korterit n\u00e4itama tormab.\u00a0\nM\u00f5ni klient helistab ja \u00fctleb, et teil on \u00fc\u00fcrikorter, tahan vaatama tulla. Tihti tulevad sellised p\u00e4ringud laup\u00e4ev v\u00f5i p\u00fchap\u00e4ev, kui on olnud mingi peret\u00fcli ja hakkab \u00fcks liitmine-lahutamine pihta. Mul on kohe vaja (t\u00f5stab h\u00e4\u00e4lt \u2013 toim.), rahas pole k\u00fcsimus! Esmasp\u00e4evaks lepitakse \u00e4ra ja siis vaene maakler seisab kell 9 hommikul trepikoja ees ja ootab\u2026\nSee on tavaline asi?\nSee on tavaline asi juhul, kui ei ole vahetult enne \u00fcle kinnitatud, et kohtumine on j\u00f5us. \u00dcks \u00f5ige k\u00fcsimus koduhuvilisele v\u00f5ib avada ta h\u00e4\u00e4lepaelad ning v\u00f5ib ilmneda, et \u201caa, ei, me alles hakkasime vaatama, me ei tea, kas tahame v\u00f5i ei taha\u201d.\u00a0\nV\u00f5i siis klassikaline \u201cmul on raha k\u00fcll\u201d. L\u00e4hed n\u00e4itad kallist penthouse\u2019i, aga siis tuleb v\u00e4lja, et pangas pole veel k\u00e4idud ja inimese nime taga on viie aasta tagune punane kiirlaenu h\u00fc\u00fcum\u00e4rk ja ongi lugu l\u00fchike.\nMaakleritele heidetakse k\u00f5ige rohkem ette, et neid ei saa kunagi k\u00e4tte, nad ei taha t\u00f6\u00f6d teha, nad ei teegi midagi, aga raha oskavad k\u00fcsida (muigab \u2013 toim.). Tegelikku k\u00f6\u00f6gipoolt keegi ei n\u00e4e. Kui ma \u00fcksteist ja pool aastat tagasi Uus Maasse uusarenduste projektijuhiks tulin, siis m\u00f5tlesin, et mis need maaklerid ikka teevad.\u00a0\nAga siis n\u00e4ed nende tegemisi p\u00e4evast-p\u00e4eva, t\u00e4ielik respekt. Seadused muutuvad nii tihti, et kui sa ei ole p\u00e4dev ja ei koolita end pidevalt, v\u00f5ib juhtuda nii, et l\u00e4hed notarisse kohale, m\u00f5tled, et ka-ching, l\u00f5puks on palgap\u00e4ev, aga tegelikult j\u00e4\u00e4b tehing \u00e4ra, sest sa ei teadnud, et selle ja selle seadusega seoses on vaja neid ja neid dokumente. See on tohutult mitmetasandiline valdkond.\u00a0\nEt edukas olla, pead kogu aeg kursis olema ja end t\u00e4iendama. Inimeste koolitamine on meie jaoks prioriteet number \u00fcks. Koolitame oma inimesi igan\u00e4dalaselt \u2013 t\u00e4htsad on juriidika, m\u00fc\u00fck, inimsuhted ja iseenda hoidmine, et l\u00e4bi ei p\u00f5leks\u2026 Eks maakleriamet on pigem elustiili k\u00fcsimus. Kui sa armastad, mida teed, siis teedki 24\/7.\u00a0\u00a0\nEi tea, jah, see ei tundu meelakkumine.\nEga ta ei ole, jah. Maaklerina oled ikka pea samasugune usaldusisik nagu pihiisa. Ilmselt umbes pooled kinnisvaratehingud on l\u00e4bi mingi isikliku draama \u2013 lahutused, l\u00e4hedase surm, p\u00e4rimised. See ei ole k\u00f5ik ainult \u00fcks pidu ja pillerkaar, et ostsin suure maja ja kutsun k\u00f5ik tuttavad k\u00fclla. Kui sul pole empaatiat ja su tunnel vision on ainult tehingu peal, siis sa edukaks ei saa. Sa pead sisimas tahtma aidata neid inimesi. Nende jaoks on see suur elumuutus.\nKinnisvaraturul on praegu t\u00e4iesti teine seis, kui paar aastat tagasi. Kui palju on sellega seoses teie turundus muutunud? V\u00f5iks arvata, et vahepeal tahtsid k\u00f5ik kortereid ja maju osta ning turunduse osakaal oli v\u00e4iksem.\u00a0\nP\u00e4rast koroona esimest ehmatust vallandus kinnisvarahuvi laviinina ja siis oli t\u00f5esti nii, et ei j\u00f5udnud nii palju ette anda, kui ostuhuvi oli. Portfellid m\u00fc\u00fcdi t\u00fchjaks. See oligi natuke ebanormaalne aeg. T\u00e4ielik anomaalia. Praegu ka r\u00e4\u00e4gitakse turu p\u00f5hja kukkumisest, aga n\u00e4iteks jaanuaris oli v\u00f5rreldes eelmise aasta jaanuariga 9% rohkem tehinguid. Pigem praegu normaliseerume.\nMina alustasin Uus Maas 2011. aasta septembris, siis hakati v\u00e4lja tulema eelmisest majanduskriisist. Oli suhteliselt p\u00f5lve otsas tegemine, sest kui k\u00e4ibeid ei ole, siis ongi turundus nulleelarvega. Oled oma kanalites ja pead leidlik olema. Siis ju sotsiaalmeedia nii ei ruulinud.\u00a0\nPraegu planeerid k\u00f5igepealt \u00e4ra sotsiaalmeedia ja Google\u2019i ning p\u00e4rast vaatad \u00fclej\u00e4\u00e4nud kanaleid, siis oli vastupidi. Praegu teeb ka tehisintellekt elu kergemaks, kui seda rakendada oskad. Aga siiski,kui tahad olla unikaalne ja eristuv, siis ilma inimfaktorita ei saa.\nMeil on kuueliikmeline turundustiim ning valdav osa sisuloomest ning turundusest on in-house. Aitame maakleritel artikleid kirjutada ning s\u00f5nu seada. Tavakujundused teeme valdavalt k\u00f5ik ise Canvas. See on meie elu kiireks ja efektiivseks muutnud.\u00a0\nLisaks on sotsiaalmeedias olemas m\u00fcriaad kujundusp\u00f5hjasid. Hoiad n\u00e4ppu peal, juba \u00fctleb, et sul on siia vaja seitset videot ja kolme fotot, asendad \u00e4ra, muusika ka taha ja ongi olemas. Ma ei kujuta ette, et peaksime praegu majav\u00e4lise partneri j\u00e4rgi kampaaniat ootama. Turg on pidevas muutumises, j\u00e4\u00e4ksime rongist maha. Klassikaline reklaamiagentuur on t\u00e4na vist agoonias, ma kardan. Ma tegelikult ei tea, aga ma ise ilmselt oleks\u2026 Loodan, et ma siin kellelegi liiga ei tee.\nUusi kanaleid ja v\u00f5imalusi, mida testida, tuleb pidevalt juurde. Parimaid tulemusi n\u00e4idanud kanalid j\u00e4\u00e4vad. Loorberitele puhkama j\u00e4\u00e4da ei saa, tahame ideaalis ikka mitu sammu ees olla.\nAlles tegime majav\u00e4lise konsultandi abil t\u00e4iustatud fotokeele. Kui sul on 3000 kuulutust v\u00e4ga heade fotodega, siis tuled kinnisvaraportaalides paremini esile. Uue inimesena panustab meil tiimis kodude lavastaja ehk stager, kes k\u00e4ib enne fotograafi korterist v\u00f5i majast l\u00e4bi ja tuunib selle \u00e4ra. Kui inimene m\u00fc\u00fcb oma kodu, tahab ta kedagi, kes suudaks esitleda tema kodu parimal v\u00f5imalikul viisil. See ongi osa meie t\u00f6\u00f6st \u2013 tagada parim tehing.\u00a0\nIga maakler on turundaja.\nJah, on k\u00fcll, jah. Iga maakler on nagu eraldiseisev kaubam\u00e4rk. Sul peab kliendi jaoks olema mingi lubadus. Miks ta peaks just sind valima? Uus Maas on ligi 200 maaklerit. Osad on spetsialiseerunud kinnisvarat\u00fc\u00fcbi, osad piirkonna j\u00e4rgi. K\u00f5ik v\u00f5istlevad omavahel. Siis ongi oluline eristuda ja silma paista. Uus Maa \u00fcle 30-aastane kaubam\u00e4rk muidugi aitab lihtsamini \u201cuksest sisse\u201d saada.\nSa pead inimestele meelde j\u00e4\u00e4ma. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimised on iga nelja aasta tagant, aga maakleritel on valimised iga jumala p\u00e4ev. Pead olema pildis, ise tubli olema ja tegevusi tegema.\u00a0\nMis kinnisvara turundamises k\u00f5ige spetsiifilisem ja huvitavam on? \u00a0See ei ole ju j\u00e4\u00e4tise ega kontserdipileti m\u00fc\u00fcmine. Kinnisvara on v\u00e4ga kallis toode ja sageli ostetakse terveks eluks.\nKui ostad v\u00f5i ise ehitad oma esimest pesa, siis arvad, et see on kogu eluks, aga siis teeb elu omad korrektuurid ning selgub, et ei olnudki (muigab \u2013 toim.) Ning k\u00f5ik hakkab j\u00e4lle otsast peale\u2026 Eesti inimene ostab kodu umbes 2-3 korda elu jooksul. Meie \u00fclesanne on olla top-of-mind kinnisvarab\u00fcroo hetkel kui \u00fcks eluts\u00fckkel otsa saab.\nK\u00f5ige suurem eristuvus teistest on ikkagi see, et kinnisvara on kallis toode ja ostu-m\u00fc\u00fcgi puhul on tegemist on pikema protsessiga. M\u00fc\u00fck ei s\u00f5ltu ainult meist. On pangad ja on notarid. Kui on tegemist p\u00e4randvaraga, v\u00f5ib \u00fche objekti m\u00fc\u00fcgitehingus \u00fcmber laua olla 11 osapoolt, kelle kokkusaamiseks ning tihti ka lepitamiseks v\u00f5ib minna mitu kuud. Suured sularahatehinguid tuleb raporteerida vastavatele instantsidele \u2013 seda s\u00e4testab rahapesu t\u00f5kestamise seadus. S\u00f5ja t\u00f5ttu tuleb teha taustauuringuid raha p\u00e4ritolu kohta. Notarites on olemas persona non grata nimekiri, kust saab \u00fcle kontrollida. Ja nii edasi.\nKuidas kinnisvaras \u00fcldse turunduse m\u00f5ju hinnata ja m\u00f5\u00f5ta? Ei saa ju \u00f6elda, et tegime Facebooki reklaami ja seep\u00e4rast m\u00fc\u00fcdi korter maha.\nVot jah, see on t\u00f5esti hea k\u00fcsimus. M\u00f5\u00f5tmine on paras v\u00e4ljakutse, sest maaklerid saavad k\u00f5nesid ja kirju erinevatest allikatest. M\u00fc\u00fcgiplakatitel on kontakt; portaalidest, sealhulgas ka meie kodulehelt n\u00e4htud kuulutuste peale on v\u00f5imalik kas helistada, e-kiri kirjutada v\u00f5i p\u00e4ring saata. V\u00f5ib-olla keegi n\u00e4gi postitust sotsiaalmeediast ja v\u00f5ttis \u00fchendust. Enamik kanaleid ei ole omavahel seotud ja seet\u00f5ttu leiutame ning katsetame pidevalt, et tulemuste raporteerimine ei oleks k\u00e4sit\u00f6\u00f6.\nTegime eelmisel aastal turundusauditi ja aasta l\u00f5pus vahetasime digiagentuuri ning tegeleme praegu sellega, et m\u00f5\u00f5dikuid veel paremini paika saada. Ehk et kogu aeg on work-in-process.\nTahaks \u00f6elda, et meil on mingi ideaalne sihtgrupp, kes l\u00f5petas \u00fclikooli \u00e4ra, ei taha enam \u00fc\u00fcrida, aga see pole nii. Piirid on laiali, inimesed vandersellitavad m\u00f6\u00f6da maailma ringi. Digitaalnomaadid. Kaugt\u00f6\u00f6. See ei ole nii nagu vanasti, et pidid abielluma, et korteriostu j\u00e4rjekorda saada.\nMe ka ju ei tea t\u00e4pselt seda ajahetke, millal m\u00fc\u00fcgihuvi \u201ckuumaks\u201d l\u00e4heb ehk millal toimub elumuutus. Ei tea, millal Inimene saab p\u00e4randuse v\u00f5i loobub p\u00e4randist, millal ta tahab kodu upgrade\u2019da v\u00f5i downgrade\u2019da. \u00dcks hetk k\u00e4ib klikk \u00e4ra \u2013 n\u00e4iteks \u00fchistu esimees ei lase elada, aitab, hakkame uut kodu otsima! Mingid sesoonsused muidugi on, aga p\u00e4ris mitte nii nagu joogi- v\u00f5i grillitootjatel, et ilmad l\u00e4ksid ilusaks ja eestlased muutuvad grillirahvaks.\u00a0\nMeedias v\u00f5tavad s\u00f5na igasugused kinnisvaraanal\u00fc\u00fctikud. J\u00e4\u00e4b mulje, et \u00fcks n\u00e4dal on k\u00f5ik korras, siis j\u00e4lle paanika ja turg sajandi languses, siis j\u00e4lle korras. Eks anal\u00fc\u00fctikud t\u00f6\u00f6tavad eri ettev\u00f5tetes ja k\u00f5igil ole mingi oma agenda. Kuidas tavaline lugeja, kes tahab n\u00e4iteks endale kinnisvara osta, peaks aru saama, mida ja keda uskuda?\nHea k\u00fcsimus. Mina arvan, et tasuks vaadata ametlikke kanaleid. Usu meid, noh (naerab \u2013 toim.). Meil on oma hindajate ja anal\u00fc\u00fctikute tiim, 200 maaklerit \u201cp\u00f5llul\u201d, iga kuu v\u00f5rdleme oma numbreid maa-ametis registreeritud tehingute ja pankadega. L\u00e4bi mitme turuosalise saab ikka suhteliselt t\u00e4pse tunnetuse k\u00e4tte. Kui keegi \u00fctleb, et k\u00f5ik on pekkis ja keegi ei osta, siis v\u00f5ib-olla ta ei teinudki eelmine kuu midagi, aga meil on grupis ligi 250 inimest, nii et meie numbrid p\u00f5hinevad ikkagi v\u00e4ga suurel hulgal turuosalistel.\nKas maaklerid saavad omavahel h\u00e4sti l\u00e4bi? Olen vaadanud t\u00f5sielusarja \u201cSelling Sunset\u201d, kus m\u00fc\u00fcakse kallist Los Angelese kinnisvara ja nemad seal ainult t\u00fclitsevad ja ajavad \u00fcksteisele kaikaid kodaratesse. See on p\u00e4ris naljakas.\n(Naerab \u2013 toim.). Ma olen ka vaadanud\u2026 Ega see t\u00f6\u00f6 ei ole glamuurne nagu \u201cSelling Sunset\u201d. Vahel on ka. Aga \u00fcldiselt on see selline suhtleja, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija, projektijuht, klienditeenindaja, juriidiline n\u00f5ustaja ja ps\u00fchholoog \u00fches isikus. M\u00f5nikord oled ka koristaja \u2013 kui n\u00e4iteks pildistamine on kokku lepitud, aga juba uksest sisse astudes saad aru, et kodu omanikul v\u00f5i \u00fc\u00fcrilisel oli koristatud elamisest teine arusaam. Tasu on muidugi seda v\u00e4\u00e4rt. sissetulekul lage ei ole. Meie eelmise aasta k\u00e4ibekuningas tegi kokku pea 450 000 eurot vahendusk\u00e4ivet.\nMida parem sa k\u00f5iges selles oled, seda lihtsam on sul oma t\u00f6\u00f6d teha. Keeruline t\u00f6\u00f6, onju. M\u00f5tlesid, et tuled maakleriks, aga mul on selline tunne, et n\u00fc\u00fcd vist ikka ei tule (naerab \u2013 toim.).\u00a0\nMiks TULI-ga liitusite?\nLiitusime seep\u00e4rast, et k\u00f5ige paremad turunduslikud m\u00f5tted tulevad tavaliselt valdkonna\u00fcleselt. Kui istume ainult oma kinnisvaramullis, siis r\u00e4\u00e4gimegi ainult kinnisvaramulli. Teil on \u00e4gedad liikmed ja \u00fcritused, tahaks neist osa saada. Soovitus- ja kogemusp\u00f5hine suhtlemine on palju tulemuslikum, kui see, et loed kuskilt mingit case study. Infovahetus ja tulevikuvaade on meie jaoks h\u00e4sti oluline.\u00a0\nAutor: Siim Kera, TULI\nUus Maa on TULI liige. TULI \u00fchendab k\u00f5iki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme t\u00f5stmisest ning valdkonna \u00e4rksaimate kaasam\u00f5tlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 110 liiget.\nK\u00f5ik uudised"}
{"text":"INTERVJUU Selveri \u00e4riarvestuse juht Kristjan Anderson e-kaubanduse trendidest: e-poe ostukorv on f\u00fc\u00fcsilise poe ostukorvist keskmiselt 4-5 korda suuremSelveri \u00e4riarvestuse juht Kristjan Anderson.Foto: Selver\/Hendrik Osula\nPandeemia-aastad olid e-kaubandusele justkui maast leitud varandus. Maksekeskus ASi statistika j\u00e4rgi on toidupoodidest kauba tellimine tippajaga v\u00f5rreldes k\u00fcll oluliselt v\u00e4henenud, kuid sellel on ka loogiline p\u00f5hjus: piirangute kaotamise j\u00e4rel l\u00e4ksid inimesed taas tavapoodi. Ometi v\u00f5ib \u00f6elda, et koroonaaeg rikastas tarbimisharjumusi ja toidukauba ostmine e-poest on leidnud oma kindla koha tarbijate k\u00e4itumises. Maksekeskuse \u00fcheks kliendiks on \u00fcle Eesti toidu- ja olmekaupu klientideni viiv Selver, mille \u00e4riarvestuse juht Kristjan Anderson r\u00e4\u00e4gibki n\u00fc\u00fcd pandeemiast taastumisest ning avaldab, millised on olnud p\u00f6\u00f6rasemad tellimused, mis e-Selveri kaudu tehtud.\u00a0\nKui populaarne on Selveri klientide hulgas e-poe kasutamine?\nSellele saab vastata nii, et on populaarne ja saaks olla veel populaarsem. K\u00f5ik kliendid ei ole selle teenuseni j\u00f5udnud ja on \u00fcsna ilmne, et k\u00f5ik ei j\u00f5ua ka. L\u00e4bi ajaloo k\u00fc\u00fcnib klientide hulk\u00a0 sinna 200 000 kasutaja piirimaile, kes on mingil moel, kas siis eraisikuna v\u00f5i \u00e4rikliendina, meie e-poe teenust proovinud.\u00a0\nSeega on meil veel pikk maa minna. Ja kui vaatame igap\u00e4evast kasutajaskonda, siis see on vaid paarik\u00fcmne tuhande kasutaja tasemel \u2013 need on kliendid, kes kasutavad e-Selveri teenust regulaarselt igakuiselt.\u00a0\nEks tegemist on pigem mugavusteenusega, mida l\u00e4heb s\u00f5ltuvalt inimese elustiilist mingitel hetkedel vaja v\u00e4hem v\u00f5i rohkem v\u00f5i ainult ajutiselt. P\u00f5hjused, eesm\u00e4rk v\u00f5i otstarve, miks e-Selverit kasutatakse, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad.\nMa usun, et e-toidupoe kasutamine on hoogu juurde kogumas. Samas peame arvesse v\u00f5tma, et eestlasi on \u00f5nnistatud v\u00e4ga tiheda konkurentsiga toidupoodide vallas. Selver ei ole ainukene, meie k\u00f5rval tegutseb kolm toidukaupade poodi, kes pakuvad oma e-teenust tihedama asustusega piirkondades.\u00a0\u00a0\nSelver eristub sellega, et me pakume teenust kogu Mandri-Eestis ja Eesti suursaartel. Ma ei teagi, kas me oleme ainus riik maailmas, kes seda teenust sellises mastaabis \u00fcleriiklikult pakub. Luksemburgi ja m\u00f5nda linnriiki k\u00f5rvale j\u00e4ttes, siis v\u00f5ib olla t\u00f5en\u00e4oline, et me oleme \u00fcks ainsatest. L\u00e4hipiirkonnas, Soome, Rootsi, L\u00e4ti, Poola, Leedu osas ma ei tea, et nad tervet riiki katavad.\u00a0\nMillised on k\u00f5ige populaarsemad piirkonnad ja mis on ehk sellised huvitavamad paigad, kuhu kulleritel tuleb toidukaupa kohale vedada?\u00a0\nOleme kokku saanud kirju mosaiigi ja meie kullerid on aastatega m\u00f6\u00f6da Eestit maha s\u00f5itnud \u00fcle nelja miljoni kilomeetri.\u00a0\nKahe koti maha panemise vahe kusagil L\u00f5una-Eestis v\u00f5ib ulatuda 30\u201340 kilomeetrini. See annab kindlasti hea pildi ette elust maapiirkondades ja eks tihti v\u00f5ivad ka ilmastiku- ja teeolud lisada juurde ekstreemse aktsendi.\u00a0\nAga r\u00e4\u00e4kides suurtest piirkondadest, siis peaaegu kaks kolmandikku meie tellimustest jaotub Harjumaa, Tartu ja P\u00e4rnu vahel. Eks ta tegelikult jaotub selliselt ka f\u00fc\u00fcsilistes toidupoodides.\u00a0 Tallinn ja Harjumaa on kindlasti k\u00f5ige tihedama liiklusega, sest siin on k\u00f5ige rohkem kliente. Aga nende lojaalsusaste on v\u00f5ib-olla natuke madalam ja juhuslikum.\u00a0\nMaapiirkondades on t\u00e4naseks igap\u00e4evaselt ja -n\u00e4dalaselt v\u00e4lja kujunenud k\u00f5ige lojaalsemad kliendid. Aga nende puhul on lojaalsus seletatav sellega, et meie teenus on tihti ainuke v\u00f5imalus kaupa lihtsalt koju saada.\u00a0\nMuidugi on alati v\u00f5imalus minna f\u00fc\u00fcsilisse poodi ja maainimesed armastavad poes m\u00f5nev\u00f5rra rohkem k\u00e4ia. Tegelikult saame maal elavatelt inimestelt tihti ka t\u00e4nukirju ja palju tagasisidet. Enamasti kirjutatakse, kui palju me oleme neid e-poe teenusega nii-\u00f6elda vaevast ja murest p\u00e4\u00e4stnud.\u00a0\nJah, meie jaoks maksab iga kilomeeter ja k\u00fctuseliiter \u00fchtemoodi palju ja on suur vahe, kas sa paned viie kilomeetri jooksul maha k\u00fcmme kotti v\u00f5i 30\u201340 kilomeetri jooksul \u00fche koti. Aga eks seda tuleb vaadata tervikpildina. Maapiirkondades tuleb kauba kohale viimine \u00fche inimese kohta m\u00f5nev\u00f5rra kallim kui linnas, aga me oleme arvestanud sellega.\nSuviti oleme t\u00e4heldanud, et puhkuste ajal liigub teenus kliendiga kaasa kusagile P\u00e4rnusse v\u00f5i V\u00f5rumaa metsade vahele. Siis t\u00f5useb sellistest piirkondadest ka tellimuste arv.\u00a0\nOmame ka sellist sotsiaalset funktsiooni piiratud toimetuleku v\u00f5i liikumisv\u00f5imalusega inimestele ja nende l\u00e4hedastele, kes tellivad meie e-poest n\u00e4iteks maale kaupa.\u00a0\nJa eks viimase aasta jooksul oleme pakkunud lahendust ka seal, kus m\u00f5ni v\u00e4ike k\u00fclapood on k\u00f5rgete energiakandjate hinna taustal pidanud m\u00f5istlikuks uksed sulgeda. Seal on meie pakutav teenus j\u00e4\u00e4nud veel ainsaks v\u00f5imaluseks. Jah, need tingimused v\u00f5ib-olla pole nii mugavad, et l\u00e4hen poodi, millal tahan, aga see v\u00f5imalus on neil e-poe n\u00e4ol v\u00e4hemalt olemas.\u00a0\nAga olete te vaadanud, millised toidu- v\u00f5i olmekaubad on L\u00f5una-Eestis, saartel v\u00f5i P\u00f5hja-Eestis k\u00f5ige populaarsemad? Mis on \u00fcldse k\u00f5ige popim asi, mida tellitakse?\nOstjaprofiilid on erinevad. Aga \u00fcks, mis joonistub v\u00e4lja, on see, et e-poest tellija ostukorv on tervislikum kui f\u00fc\u00fcsilisest poest ostja oma. Siin m\u00e4ngib rolli kasv\u00f5i see, et e-poes ei m\u00fc\u00fc me sigarette. Ka alkoholi osakaal e-poe ostukorvis on poole v\u00e4iksem kui f\u00fc\u00fcsilisest poest ostjal.\u00a0\nE-poe ostja ostukorvis leidub palju igap\u00e4evast v\u00e4rsket toidukaupa, nagu piim, liha, kala, juust, leib, sai.\nE-poest ostavad rohkem kaupa ka lapsevanemad, sest see on \u00fcks kindel koht, kust ostetakse m\u00e4hkmeid ja lastetoitu. Kindlasti on e-poodleja altim ostma kampaaniakaupa ja leiab selle ka lihtsamalt \u00fcles.\u00a0\nE-poe ostukorv on suurem \u2013 keskmiselt moodustab \u00fcks e-poe ostukorv 4-5 f\u00fc\u00fcsilise poe ostukorvi ja see on ka rohkem l\u00e4bim\u00f5eldud. Tegelikult joonistub selgelt v\u00e4lja isegi see, et maapiirkondades on ostukorv m\u00f5nev\u00f5rra suurem. Regulaarselt meie teenust kasutavad inimesed tellivad iga k\u00fcmne p\u00e4eva kuni kahe n\u00e4dala tagant. No ja kui niimoodi kuus kaks kuni kolm korda oste tehakse, siis pannakse ostukorvi teinekord ka natuke rohkem kaupu, nagu n\u00e4iteks mitu plokki vett v\u00f5i lillemulda jne.\u00a0\nAga me oleme p\u00f5him\u00f5tteliselt euroaluse t\u00e4ie suhkrut ka \u00fchele kliendile viinud, ehk et leidub ka selliseid \u00e4\u00e4rmuslikke tellimusi. Teinekord on kulleritel tulnud kohale vedada suurem kogus kampaaniatooteid v\u00f5i n\u00e4iteks lemmikloomakaupu, nagu kassiliiva v\u00f5i koeratoitu.\n\u00dcks, mida tahan veel v\u00e4lja tuua, on see, et maainimeste ostukorv on rohkem l\u00e4bim\u00f5eldud,\u00a0 planeeritud ja suurem.\u00a0\nTe mainiste, et maapiirkondades on kliendid lojaalsemad, aga kes on keskmine e-Selverist tellija?\u00a0\nKeskmine ostja on 30\u201340-aastane naine ja k\u00f5ige v\u00e4hem on esindatud noorem generatsioon alla 25, eriti alla 20-aastased. Ehk on siin asi selles, et nende tarbimine on kaetud l\u00e4bi vanemate ostmise v\u00f5i kes ka iseseisvalt juba \u00fchiselamus elavad, siis nemad ilmselt boldivad ja woldivad rohkem valmistoidu kohale ja ei tee kodus ise s\u00fc\u00fca.\n30\u201340-aastane naine teeb kindlasti rohkem ise kodus s\u00fc\u00fca. Me pakume oma tootevalikus ka valmistoitu, aga selle osakaal on f\u00fc\u00fcsilise poe ostukorvis suurem kui e-poes.\u00a0\nOktoobris t\u00f5ime e-Selveri alla kulinaaria ja peolaua valmistoidud ja need on v\u00e4ga h\u00e4sti vastu v\u00f5etud. Selle p\u00f5hjus peitub ehk e-poe suuremas sortimendis, kui me f\u00fc\u00fcsilises poes pakume.\u00a0\nMa tulen korraks selle euroaluse t\u00e4ie suhkru juurde tagasi. On selliseid huvitavamaid tellimusi veel ette tulnud, kus t\u00f5esti vaatad, et ohoo, mis see n\u00fc\u00fcd on?\nOn olnud paar m\u00f5ne tuhande eurost tellimust, mis ei koosnenud m\u00f5ne toote suurest kogusest, vaid seal ongi olnud sadu erinevaid tooteid. Kui keskmiselt pannakse e-poe tellimus kokku poole tunni kuni tunniga, siis selliste tellimuste t\u00e4itmiseks kulub ikka paar tundi.\u00a0\nKas e-poe tellimuse komplekteerimisel on midagi veel, mida silmas peetakse?\u00a0\nJah, e-poes komplekteerime kliendile pikema s\u00e4ilivusajaga toiduaineid. Aga eks m\u00f5nikord tuleb klientidelt ka v\u00e4rske kaubaga seotud tagasiside t\u00f5lgendusi, et miks see kvaliteet oli halvem v\u00f5i parem. Loomulikult soovime me siis j\u00f5uda selgusele, mis oli tootega valesti. Inimesed on olnud \u00fcsna \u00fcllatunud, kui me tuleme m\u00f5nele tootele j\u00e4rele, et n\u00e4ha ja uurida, miks sellest taganetakse. Aga me teeme seda, sest suhtume igasse kvaliteediprobleemi t\u00e4ie t\u00f5sidusega.\u00a0\nTuleb ette juhtumeid, kus partiis on m\u00f5ni \u00fcksik praak, aga me tahame selle selgeks teha. On olnud ka juhuseid, kus inimene s\u00f6\u00f6b toote \u00e4ra ja teavitab siis, et see oli halb. Ses osas tuleb ette ka pettuseid, sest ega e-poodi peetakse samadel p\u00f5him\u00f5tetel kui tavapoodi.\u00a0\nMeie jaoks on muidugi alati eriti murettekitav signaal ja probleem, kui v\u00e4rske liha v\u00f5i kalatoote kohta tehakse kaebus. Seda l\u00e4heme alati kontrollima, et selgitada, millal toode riknes. Me kontrollime nn igat miili kuni kliendi koduukseni. Aga eks see on nii, et kus on m\u00e4ngus inimesed, seal v\u00f5ib ka vigu ette tulla.\u00a0\nTe komplekteerite kaupu k\u00fcmmekonnas Selveri poes. Mida \u00f5petas teile pandeemia aeg? Millise kogemuse te sellest saite, kui tellimuste arv h\u00fcppeliselt suurenes ja p\u00e4rast pandeemia l\u00f5ppu kukkus?\u00a0\nMeil on t\u00f5esti k\u00e4inud l\u00e4bi erinevad ajastud. Enne 2020. aastaid j\u00f5udsime teha pimeda komplekteerimislao (inglise k. dark store). Ja olgem ausad, eks Covid oli k\u00f5igile e-kaupmeestele hea aeg. Samamoodi oli see toidukaupmeestele suur \u00f5ppetund.\u00a0\nK\u00f5ik m\u00e4letavad 2020. aasta m\u00e4rtsi ja aprilli, kuidas kesk\u00f6\u00f6sel kadusid k\u00f5ik tarneaknad sekunditega \u00e4ra ja siis me saime aru, et meie pimelao komplekteerimislahendust tabas kollaps. Me ei tulnud selle tellimuste arvu kasvuga toime, aga suutsime paari n\u00e4dalaga oma v\u00f5imekust t\u00f5sta.\nViisime e-poe komplekteerimise \u00fche Tallinna f\u00fc\u00fcsilise poe k\u00f5rvale. Nii liikus e-poe komplekteerimine kliendile l\u00e4hemale. T\u00e4na saab Tartumaa klient oma kauba Tartu poest ja P\u00e4rnumaa klient P\u00e4rnust. Kui peaks tulema m\u00f5ni uus laine v\u00f5i tekkima vajadus e-poe tellimuste komplekteerimise laiendamiseks, siis saame duplikaat\u00fcksusi lihtsamalt juurde luua ja muuta oma tegevust nii palju, kui vaja on, et oleksime v\u00f5imelised v\u00e4ga kiiresti reageerima, kui tekib vajadus t\u00e4ita tuhandeid tellimusi p\u00e4evas. Selles osas oleme pandeemiale t\u00e4nulikud.\u00a0\nMillised on mahud t\u00e4na, kui pandeemia on ammu m\u00f6\u00f6das? Teada ju on, et need ei ole tolle ajaga v\u00f5rreldes enam kaugeltki samad.\nJah, t\u00e4na muidugi ei ole p\u00e4ris koroonataseme mahtusid kusagil e-kaubanduses, kuid ma usun, et e-toidupoed liiguvad keskeltl\u00e4bi kaks-kolm korda k\u00f5rgematel tasemetel kui enne koroonaaega. Eelmise aasta m\u00e4rtsist hakkas stabiliseerumine toimuma. Aga me liigume kindlasti koroonaaegsetest mahtudest oluliselt suurema tellimuste arvuga edasi. V\u00f5lgneme sellele halvale ajale tuhandete klientide juurde tekkimise ja klientide teadlikkuse t\u00f5usmise selles osas, et taolised e-teenused on olemas.\u00a0\nAga t\u00f5si ta on, et olukorra normaliseerudes kadusid k\u00fcmned tuhanded koroonaaja kliendid \u00e4ra. Eks nemad olidki need juhuslikud tellijad, kes kasutasid teenust n\u00e4iteks haigestumise ajal. N\u00fc\u00fcd on nende elustiil ja elutempo taastunud ja kui v\u00e4ga vaja, siis tellitakse e-poest. Aga siin taandub k\u00f5ik ka sellele, millise inimesega on tegu, m\u00f5ni tahab oma puu- ja k\u00f6\u00f6givilja kindlasti ise v\u00e4lja valida, teine ei taha kiire t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus poesk\u00e4igust midagi kuulda.\u00a0\nUsun, et sinnamaani, kus pool miljonit inimest on meie e-poe teenust kasutanud, on veel mitme aasta jagu maad minna.\u00a0\u00a0"}
{"text":"Soome on kuuendat aastat j\u00e4rjest maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riikHELSINGI, 20. m\u00e4rts, STT-BNS \u2013 Soome on kuuendat aastat j\u00e4rjest maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik, selgus \u00dcRO \u00f5nnelikkuse raportist.\nTeisel kohal on Taani ja kolmandal positsioonil Island.\n20 k\u00f5ige \u00f5nnelikuma riigi hulgas on eelmise aastaga v\u00f5rreldes vaid \u00fcks uus riik, Leedu.\nNimekirja l\u00f5pus on Afganistan ja Liibanon.\nVenemaa vallandatud s\u00f5ja ohvriks langenud Ukraina positsioon muutus arvatust v\u00e4hem, kuigi s\u00f5da on selgelt m\u00f5jutanud inimeste heaolu. Ukraina on 137 riigi seas 92. kohal.\nEsimene maailma \u00f5nnelikkuse raport (World Happiness Report) koostati 2012. aastal. M\u00f5\u00f5tmisel v\u00f5etakse muu hulgas arvesse sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta, oodatav tervena elatud aastate arv, sotsiaaltoetused, kodanikuvabadused ja korruptsiooni levik.\nSTT \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"2023. aasta \u00f5nneindeksi suurim \u00fcllataja on Leedu, Eesti asub 31. kohalEesti on t\u00f5usnud v\u00f5rreldes eelmise aastaga viis kohta.\n\u00d5nnelikumate riikide esikolmik j\u00e4i muutumatuks: juhib Soome, kellele j\u00e4rgnevad Taani ja Island. Esik\u00fcmnest n\u00e4itas suurimat edenemist Iisrael, kes t\u00f5usis \u00fcheksandalt neljandale kohale. Esik\u00fcmnes on veel Holland, Rootsi, Norra, \u0160veits, Luksemburg ja Uus-Meremaa, kirjutab CNN.\nEesti l\u00e4hiriikidest on t\u00f5usu teinud Leedu, kes paikneb 20. kohal. See on hea n\u00e4itaja, sest m\u00f6\u00f6dunud aastal oli Leedu 34. kohal. Eesti on pingereas 31. (m\u00f6\u00f6dunud aastal oli Eesti 36. kohal) ja L\u00e4ti 41. kohal. USA asub 15. kohal, Saksamaa 16. kohal, Suurbritannia19. kohal. Prantsusmaa langes kahek\u00fcmne parema hulgast v\u00e4lja, langedes 21. kohale. Huvitava t\u00f5usu on l\u00e4bi teinud Venemaa, kus rahvas s\u00f5jast ja muudest h\u00e4dadest vaatamata tunneb ennast \u00f5nnelikumana kui mullu: Venemaa t\u00f5usis 80. kohalt 70. kohale. Edetabelis viimastel kohtadel on Afganistan ja Liibanon, olles vastavalt 137. ja 136. kohal.\nMaailma \u00f5nnearuannet avaldatakse igal aastal alates 2012. aastast. Selle koostamisel v\u00f5tavad teadlased arvesse selliseid n\u00e4itajaid nagu SKT elaniku kohta, sotsiaalse toetuse tase, oodatav eluiga, kodanikuvabaduste austamine, t\u00f6\u00f6keskkond, korruptsioonitase, aga ka avaliku arvamuse k\u00fcsitluste tulemusi. Koht pingereas p\u00f5hineb kolme aasta jooksul kogutud keskmistel n\u00e4itajatel.\nReitingu avaldamine on p\u00fchendatud rahvusvahelisele \u00f5nnep\u00e4evale, mida t\u00e4histatakse 20. m\u00e4rtsil. Aruandes \u00f6eldakse, et inimesed pole koroonaviiruse pandeemia kolme aasta jooksul v\u00e4hem \u00f5nnelikuks muutunud. \u201eIsegi nendel rasketel aastatel domineerisid positiivsed emotsioonid negatiivsete \u00fcle ja sotsiaalse vastutulelikkuse tunne osutus tugevamaks kui \u00fcksindustunne,\u201c kommenteeris \u00fcks uuringu autoritest John Helliwell, kelle s\u00f5nu tsiteeritakse pressiteates."}
{"text":"Aktsiam\u00e4ngur kaotas kelmidele \u00fcle 60 000 euroTALLINN, 20. m\u00e4rts, BNS \u2013 Politsei asus uurima juhtumit, kus aktsiatega \u00e4ritseda soovinud mees kaotas kelmidele \u00fcle 60 000 euro.\n17. m\u00e4rtsil alustas politsei menetlust juhtumis, kus 46-aastasele mehele helistati v\u00e4idetavalt Watermancapital esindajalt ning soovitati liituda nende ettev\u00f5tte aktsiam\u00fc\u00fcgiplatvormiga watermancapital.com, mida mees ka tegi.\nMees tegi \u00fclekandeid erinevatele v\u00e4lismaistele pangakontodele kogusummas 60 479 eurot.\nHiljem avastas mees, et aktsiate m\u00fc\u00fcgist saadud raha temale ei tagastata, platvormilt seda iseseisvalt \u00fcle kanda ei saa ning p\u00e4rast leidis ta ka internetist artikli, et tegemist on kelmusega.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Soome on kuuendat aastat j\u00e4rjest maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik (T\u00e4iendatud!)HELSINGI, 20. m\u00e4rts, STT-Interfax-BNS \u2013 Soome on kuuendat aastat j\u00e4rjest maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik, selgus \u00dcRO \u00f5nnelikkuse raportist.\nTeisel kohal on Taani ja kolmandal positsioonil Island.\nEsik\u00fcmnes olid ka Iisrael, Holland, Rootsi, Norra, \u0160veits, Luksemburg ja Uus-Meremaa.\n20 k\u00f5ige \u00f5nnelikuma riigi hulgas on eelmise aastaga v\u00f5rreldes vaid \u00fcks uus riik, Leedu, t\u00f5ustes 20. kohale.\nEesti on 31. ja L\u00e4ti 41. kohal.\nNimekirja l\u00f5pus on Afganistan ja Liibanon.\nVenemaa vallandatud s\u00f5ja ohvriks langenud Ukraina positsioon muutus arvatust v\u00e4hem, kuigi s\u00f5da on selgelt m\u00f5jutanud inimeste heaolu. Ukraina on 137 riigi seas 92. kohal.\nEsimene maailma \u00f5nnelikkuse raport (World Happiness Report) koostati 2012. aastal. M\u00f5\u00f5tmisel v\u00f5etakse muu hulgas arvesse sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta, oodatav tervena elatud aastate arv, sotsiaaltoetused, kodanikuvabadused ja korruptsiooni levik.\nSTT \u2013 Interfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Soome on kuuendat aastat j\u00e4rjest maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik (T\u00e4iendatud!)HELSINGI, 20. m\u00e4rts, STT-Interfax-BNS \u2013 Soome on kuuendat aastat j\u00e4rjest maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik, selgus \u00dcRO \u00f5nnelikkuse raportist.\nTeisel kohal on Taani ja kolmandal positsioonil Island.\nEsik\u00fcmnes olid ka Iisrael, Holland, Rootsi, Norra, \u0160veits, Luksemburg ja Uus-Meremaa.\n20 k\u00f5ige \u00f5nnelikuma riigi hulgas on eelmise aastaga v\u00f5rreldes vaid \u00fcks uus riik, Leedu, t\u00f5ustes 20. kohale.\nEesti on 31. ja L\u00e4ti 41. kohal.\nNimekirja l\u00f5pus on Afganistan ja Liibanon.\nVenemaa vallandatud s\u00f5ja ohvriks langenud Ukraina positsioon muutus arvatust v\u00e4hem, kuigi s\u00f5da on selgelt m\u00f5jutanud inimeste heaolu. Ukraina on 137 riigi seas 92. kohal.\nEsimene maailma \u00f5nnelikkuse raport (World Happiness Report) koostati 2012. aastal. M\u00f5\u00f5tmisel v\u00f5etakse muu hulgas arvesse sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta, oodatav tervena elatud aastate arv, sotsiaaltoetused, kodanikuvabadused ja korruptsiooni levik.\nSTT \u2013 Interfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Soome on kuuendat aastat j\u00e4rjest maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik (T\u00e4iendatud!)HELSINGI, 20. m\u00e4rts, STT-Interfax-BNS \u2013 Soome on kuuendat aastat j\u00e4rjest maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik, selgus \u00dcRO \u00f5nnelikkuse raportist.\nTeisel kohal on Taani ja kolmandal positsioonil Island.\nEsik\u00fcmnes olid ka Iisrael, Holland, Rootsi, Norra, \u0160veits, Luksemburg ja Uus-Meremaa.\n20 k\u00f5ige \u00f5nnelikuma riigi hulgas on eelmise aastaga v\u00f5rreldes vaid \u00fcks uus riik, Leedu, t\u00f5ustes 20. kohale.\nEesti on 31. ja L\u00e4ti 41. kohal.\nNimekirja l\u00f5pus on Afganistan ja Liibanon.\nVenemaa vallandatud s\u00f5ja ohvriks langenud Ukraina positsioon muutus arvatust v\u00e4hem, kuigi s\u00f5da on selgelt m\u00f5jutanud inimeste heaolu. Ukraina on 137 riigi seas 92. kohal.\nEsimene maailma \u00f5nnelikkuse raport (World Happiness Report) koostati 2012. aastal. M\u00f5\u00f5tmisel v\u00f5etakse muu hulgas arvesse sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta, oodatav tervena elatud aastate arv, sotsiaaltoetused, kodanikuvabadused ja korruptsiooni levik.\nSTT \u2013 Interfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tallinlased kaotasid kelmidele rahaTALLINN, 20. m\u00e4rts, BNS \u2013 Politsei uurib juhtumeid, kus tallinlased kaotasid kelmidele raha.\n16. m\u00e4rtsil alustas politsei menetlust juhtumis, kus Mustam\u00e4el elav 84-aastane mees sai s\u00f5numi Swedbankilt, milles oli \u00f6eldud, et pangakaart on ajutiselt suletud turvalisuse huvides. Mees logis Swedbanki internetilehel oma kontole sisse ning avastas, et tema kontol on broneeritud 316.85 eurot.\n17. m\u00e4rtsil alustas politsei menetlust juhtumis, kus Haaberstis elav 76-aastane mees leidis internetist Qyantum Systems reklaami, mis pakkus raha teenimise v\u00f5imalust aktsiab\u00f6rsil ning t\u00e4itis ankeedi enda kontaktandmetega. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast sai ta telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt maaklerilt, kes sai kaugjuurdep\u00e4\u00e4su mehe nutiseadmele AnyDesk programmi kaudu, registreeris ta kauplemisplatvormil trustcapitaltd.com ning juhendas teostama esimese sissemaksu platvormile \u00fclekandena. Kui platvormil oli n\u00e4iliselt teenitud 17 000 eurot, soovis mees osa raha v\u00e4lja v\u00f5tta, kuid seda ta iseseisvalt teha ei saa ning temalt n\u00f5uti t\u00e4iendavate maksete tegemist. Kelmusega tekitatud kahju on 5180 eurot.\n17. m\u00e4rtsil alustas politsei menetlust juhtumis, kus 44-aastane mees m\u00fc\u00fcs Okidoki kaudu oma robottolmuimejat. Temaga v\u00f5eti WhatsApp rakenduse kaudu \u00fchendust ja sooviti seda osta, kasutades kullerteenust. Mees n\u00f5ustus ja sellepeale tuli kutse DPD kodulehelt, et sisestada pangakaardi andmed raha saamiseks. Seej\u00e4rel tuli kahel korral kutse kinnitada koodiga tehing. Hiljem avastas mees, et tema kontolt l\u00e4ks 451,13 eurot teadmata saajale.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00e4rske poliitiku kr\u00fcpto\u00e4ri: v\u00f5rkturundus, v\u00f5lad ja aastaid raha oodanud partnerid Eestist, Jordaaniast ja Ugandast\u00c4rimees Madis Sandermat \u00fcritab tagasi saada oma raha, mida tema s\u00f5nul tema endine partner Oleg Ivanov, Kremli-meelse liikumise Koos \u00fcks eestvedajaid, ei tagasta.\nFoto: Facebook\nKahtlased kr\u00fcptovaluutad, lepingus tema asemel esinevad tegelased, n\u00f6rdinud partnerid mitmest riigist, kes n\u00f5uavad aastaid v\u00f5lgade \u00e4ramaksmist \u2013 nii n\u00e4eb v\u00e4lja Kremli-meelse liikumise Koos \u00fche eestvedaja Oleg Ivanovi kr\u00fcpto\u00e4ri. P\u00e4rast seda, kui ajakirjanikud tema partneritega vestlesid, pakkus ta avalikest n\u00f5uetest taganemise vastutasuks v\u00f5la tagastamist.\nIvanov ise v\u00e4idab, et v\u00e4lispartnerid on temaga tehtava koost\u00f6\u00f6ga rahul, aga endine partner ei t\u00e4itnud tema ees v\u00f5etud kohustusi ning \u00fcritas kaks n\u00e4dalat enne valimisi teda \u0161anta\u017eeerida ja talt raha v\u00e4lja pressida."}
{"text":"\u00d5nneks v\u00e4lismaalastest petised saarlastelt \u201dannetusi\u201d ei saanudSaarte H\u00e4\u00e4l kirjutas eelmisel n\u00e4dalal, et taaskord on Kuressaares n\u00e4ha olnud kahtlaseid v\u00e4lismaalasi, kes k\u00fcsivad m\u00f6\u00f6dujatelt annetusi kuulmispuudega inimeste toetuseks.\u201dTaaskord olime kimpus mustlastega, kes k\u00fcsisid Kuressaares Ranna kaupluse juures inimestelt raha ja paberile allkirja,\u201d \u00fctles ka Kuressaare politseijaoskonna rakendusekspert Matis Sikk.\n\u201dV\u00f5\u00f5rad v\u00e4itsid, et koguvad raha kuulmispuudega inimeste toetuseks. \u00d5nneks nad m\u00f6\u00f6dujailt siiski raha ei saanud.\u201d\nPolitsei saabudes olid nad j\u00f5udnud kaupluse juurest ka juba lahkuda.\nN\u00e4dala jooksul said Kuressaare politseijaoskonna patrullid 39 v\u00e4ljakutset. Alustati 37 v\u00e4\u00e4rteomenetlust ja viis kriminaalmenetlust. Positiivsena saab politsei s\u00f5nul v\u00e4lja tuua selle, et arestimajja kedagi kainenema ei toimetatud.\nNeljap\u00e4eva \u00f5htul peksis politseile tuntud mees teist, 29-aastast meest, tekitades kannatanule tervisekahjustusi. Kuritegu pandi toime Kuressaares avalikus kohas. Juhtumi osas alustati kriminaalmenetlus."}
{"text":"LHV: kelmid on tulumaksu tagastamise ajal aktiviseerunudTALLINN, 20. m\u00e4rts, BNS -\u00a0Kuna praegu on enammakstud tulumaksu tagastamise aeg, on LHV kinnitusel m\u00e4rgata telefonipetturite aktiveerumist, kes p\u00fc\u00fcavad inimestelt v\u00e4lja petta Smart-ID-d, et sellega ohvrite pangakontosid r\u00fc\u00fcstata.\nLHV on viimastel p\u00e4evadel m\u00e4rganud juhtumeid, et kurjategijad, kes on saanud enda valdusesse inimese Smart-ID, p\u00fc\u00fcavad seda kasutades ning inimese enda teadmata avada talle pangakontot, teha makseid v\u00f5i kasutada pangateenuseid. Pank \u00e4rgitab t\u00e4helepanelikkusele, kuna osavad petuk\u00f5nede tegijad v\u00f5ivad esineda usutavalt nii politseinike kui ka pangat\u00f6\u00f6tajatena. Kui kurjategijad saavad enda seadmesse ohvri Smart-ID on sellega v\u00f5imalik teha erinevaid kalliks maksma minevaid toiminguid.\nLHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko s\u00f5nas, et kuigi \u00f5nneks on seni LHV Pangas nimetatud juhtumeid vaid m\u00f5ni \u00fcksik, siis m\u00e4rgata on uue skeemi jooni. \u201eAktiviseerunud on eelk\u00f5ige vene keelt k\u00f5nelevad petturid, kes esinedes politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana, otsivad telefoni teel inimesi, kellel pole Smart-ID-d, kuid keda \u00f5nnestub oma Mobiil-ID-d v\u00f5i ID-kaarti kasutama ning PIN koode sisestama meelitada. Nii teevad p\u00e4tid enda seadmesse inimese teadmata Smart-ID, mida kasutavad raha v\u00e4ljapetmiseks,\u201c r\u00e4\u00e4kis Goro\u0161ko.\n\u201eTuletame meelde, et saades k\u00f5ne pangast v\u00f5i tundmatult ametnikult, tuleks v\u00f5tta m\u00f5tlemisaeg, et veenduda, kas see on ikka \u00f5ige jutt, mida r\u00e4\u00e4gitakse. Vajadusel tuleks ise otse teenusepakkuja poole p\u00f6\u00f6rduda. Enamasti r\u00f5huvad kurjategijad kiiret lahendamist vajavale probleemile, n\u00e4iteks autoriseerimata pangatehingule, et inimesi tagant kiirustada ja m\u00f5tlematusi tegema panna. Isikutuvastusvahendiga PIN2 sisestamine v\u00f5rdub inimese allkirjaga \u2013 selleks et seda sisestada peab inimene olema 100 protsenti kindel, mis toimingut ta parajasti teeb,\u201c \u00fctles Goro\u0161ko.\nJuhul kui inimene m\u00e4rkab midagi kahtlast, tuleb sellele kohe reageerida ning v\u00f5tta teenusepakkujaga ja politseiga \u00fchendust.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"LHV: kelmid on tulumaksu tagastamise ajal aktiviseerunudKuna praegu on enammakstud tulumaksu tagastamise aeg, on LHV kinnitusel m\u00e4rgata telefonipetturite aktiveerumist, kes p\u00fc\u00fcavad inimestelt v\u00e4lja petta Smart-ID-d, et sellega ohvrite pangakontosid r\u00fc\u00fcstata.\n\n\u00a0\nLHV on viimastel p\u00e4evadel m\u00e4rganud juhtumeid, et kurjategijad, kes on saanud enda valdusesse inimese Smart-ID, p\u00fc\u00fcavad seda kasutades ning inimese enda teadmata avada talle pangakontot, teha makseid v\u00f5i kasutada pangateenuseid. Pank \u00e4rgitab t\u00e4helepanelikkusele, kuna osavad petuk\u00f5nede tegijad v\u00f5ivad esineda usutavalt nii politseinike kui ka pangat\u00f6\u00f6tajatena. Kui kurjategijad saavad enda seadmesse ohvri Smart-ID on sellega v\u00f5imalik teha erinevaid kalliks maksma minevaid toiminguid.\nLHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko s\u00f5nas, et kuigi \u00f5nneks on seni LHV Pangas nimetatud juhtumeid vaid m\u00f5ni \u00fcksik, siis m\u00e4rgata on uue skeemi jooni. \u00abAktiviseerunud on eelk\u00f5ige vene keelt k\u00f5nelevad petturid, kes esinedes politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana, otsivad telefoni teel inimesi, kellel pole Smart-ID-d, kuid keda \u00f5nnestub oma Mobiil-ID-d v\u00f5i ID-kaarti kasutama ning PIN koode sisestama meelitada. Nii teevad p\u00e4tid enda seadmesse inimese teadmata Smart-ID, mida kasutavad raha v\u00e4ljapetmiseks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Goro\u0161ko.\n\u00abTuletame meelde, et saades k\u00f5ne pangast v\u00f5i tundmatult ametnikult, tuleks v\u00f5tta m\u00f5tlemisaeg, et veenduda, kas see on ikka \u00f5ige jutt, mida r\u00e4\u00e4gitakse. Vajadusel tuleks ise otse teenusepakkuja poole p\u00f6\u00f6rduda. Enamasti r\u00f5huvad kurjategijad kiiret lahendamist vajavale probleemile, n\u00e4iteks autoriseerimata pangatehingule, et inimesi tagant kiirustada ja m\u00f5tlematusi tegema panna. Isikutuvastusvahendiga PIN2 sisestamine v\u00f5rdub inimese allkirjaga \u2013 selleks et seda sisestada peab inimene olema 100 protsenti kindel, mis toimingut ta parajasti teeb,\u00bb \u00fctles Goro\u0161ko.\nJuhul kui inimene m\u00e4rkab midagi kahtlast, tuleb sellele kohe reageerida ning v\u00f5tta teenusepakkujaga ja politseiga \u00fchendust."}
{"text":"Mis on Ida-Virumaa omavalitsuste probleem?Riik peab oma kohalolekut Ida-Virumaal tugevdama ja esmapilgul v\u00f5iks sisulise Ida-Viru eriesindaja\/ministri t\u00f6\u00f6koha loomine m\u00f5istlik olla, aga peab vaatama, mis volitused ja vahendid kavatseb uus valitsus esindusele anda, kirjutab riigihalduse minister ja Isamaa aseesimees Riina Solman.Eriesindaja t\u00f6\u00f6koha loomine ei tohiks olla pelk poliitilise t\u00f6\u00f6koha loomine kellelegi, kes \u00e4sjaste riigikogu valimiste t\u00f5ttu \u00abt\u00f6\u00f6kohata\u00bb\u00a0j\u00e4i, vaid Ida-Viru valdkondi ja olukorda tundev apoliitiline autoriteet.\nNagu n\u00e4itab peaaegu \u00fcksmeelne toetus Putinile 2018. aasta Vene presidendivalimistel Eestis elavate Vene kodanike seas (mis oli oluliselt k\u00f5rgem Eestis elavatel Vene kodanikel kui emamaal Venemaal elavatel) kui ka Venemaa-meelsete j\u00f5udude edu meie just toimunud riigikogu valimistel, on tegemist maakonnaga, millest v\u00f5ib kergelt saada kogu riiki \u00e4hvardav julgeolekuoht.\u202f\nRiik peab looma Ida-Virumaa jaoks palju laiema arenguprogrammi, mis mitte \u00fcksnes ei p\u00fc\u00fcaks kohalikke omavalitsusi toetada, vaid aitaks piirkonda surnud punktist edasi neilt olulisi \u00fclesandeid \u00fcle v\u00f5ttes.\nRiik peab looma Ida-Virumaa jaoks palju laiema arenguprogrammi, mis mitte \u00fcksnes ei p\u00fc\u00fcaks kohalikke omavalitsusi toetada, vaid aitaks piirkonda surnud punktist edasi neilt olulisi \u00fclesandeid \u00fcle v\u00f5ttes. Hariduse riigistamine on Ida-Virumaal vastu v\u00f5etud erilise vastuseisuta. Eestikeelse hariduse tagamiseks on \u00f5ige riigistada maakonna k\u00f5igi suurte linnade koolid.\nRiik suudaks t\u00f5husamalt toimima panna ka kohaliku sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri ning piirkonna heakorramajanduse, millega seotud korruptsiooniskandaalid kohaliku v\u00f5imu paiguti t\u00e4iesti halvanud on. V\u00e4hemalt ajutiselt aitaks riik nende valdkondade \u00fclev\u00f5tmisega maakonna suuremad keskused surnud punktist \u00fcle. Loodav eriesindus peaks seda eest vedama.\u202fSellega looks riik k\u00f5igile piirkonna elanikele parema elukeskkonna ja kogu Eestile kindlama julgeolekuolukorra.\n\nMilles seisneb Ida-Virumaa erilisus v\u00f5rreldes teiste Eestimaa piirkondadega?\n\nKuigi Eesti demokraatia traditsioon ei tundu v\u00f5rreldes mitme L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigiga v\u00e4ga pikk, on meil siiski, millele toetuda. Eestlaste kirjaoskus andis meile varakult elementaarsed teadmised maailma asjadest. 19. sajandi talurahvareformid andsid enesejuhtimiskogemuse omavalitsuse tasandil, mis kulus hiljem \u00e4ra oma demokraatliku riigi loomisel.\n1930. aastate riigivalitsemisele saab \u00f5igustatult paljugi ette heita, ent siiski ei p\u00fc\u00fcdnud Konstantin P\u00e4ts\u00a0\u00a0juurutada riigivalitsemist ilma valimiste ja parlamendita. Pigem p\u00fc\u00fcdis temagi demokraatia ahendamist vabandada mingite ajutiste raskustega, millest kunagi tulevikus \u00fcle saadakse.\nVenemaa ajaloos peetakse demokraatiaperioodideks tavaliselt m\u00f5nda kuud 1917. aastal ning Jeltsini aja algust. Seet\u00f5ttu v\u00f5ime n\u00e4ha, et Putinil on lihtne serveerida kogu demokraatiat \u00f5\u00f5nsa loosungina, mida kollektiivne l\u00e4\u00e4s p\u00fcha Venemaa r\u00fcndamiseks silmakirjalikult \u00e4ra kasutab.\nEnamik Eesti venekeelseid elanikke on paratamatult elanud eelk\u00f5ige N\u00f5ukogude ja Venemaa infov\u00e4ljas. Nende ootused avalikule v\u00f5imule m\u00f5jutavad otseselt kogu Eesti avaliku sektori toimimist. Kui riiklikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud, siis kohalikke omavalitsusi valivad ka Venemaa kodanikud ning nn halli passiga elanikud. N\u00e4iteks Narva linnas kokku \u00fcle poole elanikest.\nEnamik Eesti venekeelseid elanikke on paratamatult elanud eelk\u00f5ige N\u00f5ukogude ja Venemaa infov\u00e4ljas.\nOn m\u00f5istetav, et Venemaa v\u00f5imukultuuris kasvanud inimeste roll on praegugi Ida-Viru suuremates omavalitsustes m\u00e4\u00e4rav. Linnapea v\u00f5ib isiklikult olla igati tore ja demokraatlikult meelestatud inimene, kuid tema valikud seisnevad laias laastus juurdunud v\u00f5imumentaliteediga sobitumises v\u00f5i tabab teda kiire umbusaldush\u00e4\u00e4letus.\nV\u00f5imukoalitsiooni liikmete privileege peetakse selliste arusaamade j\u00e4rgi iseenesestm\u00f5istetavaks, mitte h\u00e4benemisv\u00e4\u00e4rseks. V\u00f5imulolija mentaliteeti \u2013 hoolitseda v\u00f5imu kasutades l\u00e4hedaste ja tuttavate hea k\u00e4ek\u00e4igu eest\u00a0\u2013 n\u00e4hakse pigem moraalse kohustuse, mitte korruptsioonina,\u00a0hea valitseja peabki n\u00f5nda k\u00e4ituma.\nOlen optimist ning usun, et nii Venemaa kui ka Eestis elavad vene inimesed j\u00f5uavad \u00e4ratundmisele, et demokraatlik v\u00f5imukorraldus on parim, mille tingimustes inimkond elada saab. Aga peame endale tunnistama, et see ei juhtu kiiresti, vaid pigem aastak\u00fcmnetega. Ida-Virumaa vajab\u00a0kiiremat arengut.\nT\u00e4na on Venemaa h\u00f5ivatud Ukraina s\u00f5jaga, kuid homme v\u00f5ib ta kasutada Ida-Virumaad selleks, et korraldada Eestis Krimmi v\u00f5i Donbassi s\u00fcndmustega sarnane ettev\u00f5tmine.\nPraegune Ida-Virumaa, kus \u00fches linnas leinatakse \u00e4raviidud tanki, teise volikogu liikmed soovisid hiljuti teisaldatud punamonumendi koopia\u00bb\u00a0p\u00fcstitama hakata ning kolmanda kultuuripalee seinu ehivad siiani Lenin ja Marx, ei ole lihtsalt regionaalpoliitiline probleem, vaid ongi julgeolekurisk.\nT\u00e4na on Venemaa h\u00f5ivatud Ukraina s\u00f5jaga, kuid homme v\u00f5ib ta kasutada Ida-Virumaad selleks, et korraldada Eestis Krimmi v\u00f5i Donbassi s\u00fcndmustega sarnane ettev\u00f5tmine. K\u00f5ige kindlamalt aitaks seda \u00e4ra hoida Ida-Viru sidumine muu Eestiga, sh eesti meele ja keele juurdumine, mis veaks ka piirkonna majandusarengut ja heaolu.\nSelle eestvedamist me aga t\u00e4nastelt suurematelt maakonna omavalitsuselt oodata ei saa. Kuna meil ei pruugi ka olukorra parandamiseks palju aega olla, peab riik looma Ida-Virumaa jaoks \u00fclalkirjeldatud arenguprogrammi, andes olulised \u00fclesanded ajutiseks\u00a0riigile, kes suudaks t\u00f5husamalt toimida."}
{"text":"VIDEO ja FOTOD | Slava Ukraini t\u00f5i Lehtmele appi Marika Priske. 12. m\u00e4rtsini oli MT\u00dc-l vaid 3 liigetMT\u00dc Slava Ukraini pani t\u00e4na toimunud \u00fcldkoosolekul paika kuueliikmelise n\u00f5ukogu ning t\u00f5i Johanna-Maria Lehtmele lisaks juhatusse varem mitme ministeeriumi kantslerina t\u00f6\u00f6tanud Marika Priske.\nHiljuti tuli avalikkuse ette info, et MT\u00dc Slava Ukraini n\u00f5uandev kogu tellis finantsauditi ning revisjoni, et muu hulgas j\u00f5uda selgusele kahe omavahel seotud Ukraina koost\u00f6\u00f6partneri usaldusv\u00e4\u00e4rsuses. \u201eN\u00f5uandva kogu ja juhatuseni [on] paraku j\u00f5udnud muret tekitavad signaalid kahe omavahel seotud Ukraina partneri usaldusv\u00e4\u00e4rsuse osas,\u201c m\u00e4rkis organisatsioon toona.\nSee info on m\u00f5jutanud \u00fchinguni j\u00f5udvate annetuste mahtu. \u201eJah, on k\u00fcll,\u201c vastas Lehtme sellekohasele k\u00fcsimusele p\u00e4rast l\u00fchikest pausi. Mil m\u00e4\u00e4ral? Lehtme: \u201eSee on... Me oleme kaotanud annetusi, meie finantsjuht andis sellest ka t\u00e4na \u00fclevaate, et see maht on kukkunud m\u00e4rgatavalt.\u201c Kohtumisel ajakirjanikega \u00fctles MT\u00dc n\u00f5ukogu liige Kristo Tohver, et seda teati ette ning sellest tulenes ka \u00fchingu esindajate esialgne napis\u00f5nalisus meediaga suhtlemisel: \u201eMeil l\u00e4ks omavaheliste arutelude peale see aeg, et saaksime kindlad olla selles, et m\u00e4ng v\u00e4\u00e4rib k\u00fc\u00fcnlaid.\u201c\nT\u00e4na teatas MT\u00dc pressiteate vahendusel, et Slava Ukraini sai uue juhatuse liikme \u2013 Marika Priske. Ta t\u00f6\u00f6tas 2021. aasta augustini \u00fcle 20 aasta majandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi kantslerina. Priske tuleb \u00fchingu igap\u00e4evases juhtimises appi Johanna-Maria Lehtmele, kes on seni Slava Ukrainit juhtinud sisuliselt \u00fcksinda.\nMarika Priske\nPriske sai 2000. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleriks ning 2014. aastal sotsiaalministeeriumi kantsleriks. 2021. aastal astus ta sellest ametist tagasi. Peaminister Kaja Kallase hinnangul vajas keskerakondlase Tanel Kiige juhitud ministeeriumi juhtimine muutust, kuna koroonavaktsineerimine ei edenenud valitsusjuhi hinnangul soovitud tempos. \u201eMinu hinnangul ei suuda juhtivad ametnikud sotsiaalministeeriumis juba m\u00f5nda aega pakkuda uusi lahendusi ja seda tempot kiirendada,\u201c \u00fctles Kallas.\nPriske sattus 2021. aasta alguses avalikkuse halvakspanu alla, kui talle omistati eliitvaktsineeritu tiitel. M\u00e4letatavasti pakuti aasta alguses vaktsineerimise v\u00f5imalust peaasjalikult meditsiinit\u00f6\u00f6tajatele. Et kantsler on P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla n\u00f5ukogu liige, haaras ta kinni pakutud v\u00f5imalusest endale kaitses\u00fcst manustada.\nTema kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsleri karj\u00e4\u00e4r oleks 2010. aastal korruptsiooniskandaali t\u00f5ttu peaaegu l\u00f5ppenud. Sellest ja teistest Priske sekeldustest kirjutas Delfi 2021. aastal kokkuv\u00f5tva loo.\nSlava Ukraini sai endale tegeliku kontrollorgani alles n\u00fc\u00fcd\nKristo Tohver \u00fctles, et t\u00e4na toimunud \u00fcldkoosolekul osalesid k\u00f5ik 15 MT\u00dc liiget. Vastuseks Delfi k\u00fcsimusele \u00fctles Tohver, et MT\u00dc on 15-liikmeline alates t\u00e4navu 12. m\u00e4rtsist ehk p\u00e4evast, mil teatati avalikkusele, et kaasatakse teine juhatuse liige. Alates Slava Ukraini asutamisest kuni 12. m\u00e4rtsini olid liikmeteks Lehtme ise ning kaasasutajad Elo Laura Aasp\u00f5llu ja Janeli Puusaag. Viimased olid alguses ka juhatuse liikmed, ent \u00fchingu s\u00f5nul taandusid sisuliselt juba mullu suvel.\nT\u00e4nasel \u00fcldkoosolekul loodi juhatuse toetamiseks ka Slava Ukraini n\u00f5ukogu, mille \u00fclesanne on juhatust toetada ja juhatuse otsuste \u00fcle j\u00e4relevalvet pidada. MT\u00dc n\u00f5ukogusse kuuluvad Kristo Tohver, Ilmar Raag, Margus Hanson, Terje Trochynskyi, Merike K\u00fclm ja Mait M\u00e4esalu. Suurem osa n\u00f5ukogu liikmetest on l\u00e4bi erinevate projektide olnud juba varem seotud Slava Ukrainiga. Seni oli MT\u00dc-l n\u00f5uandev koda, ent sel puudusid igasugused kontrollorganile vajalikud volitused.\nTegeliku v\u00f5imuga kontrollorganiks ja kogu MT\u00dc l\u00f5ppotsustajaks oli kuni 12. m\u00e4rtsini endiselt kolmeliikmeline asutajate kolmik Lehtme-Aasp\u00f5llu-Puusaag. Kui pidada silmas, et Aasp\u00f5llu ja Puusaag pole p\u00e4rast suve enam aktiivsed olnud, saab j\u00e4reldada, et kuni 12. m\u00e4rtsini oli Slava Ukraini sisuliselt Johanna-Maria Lehtme ainuisikulise kontrolli all.\nDelfi k\u00fcsis Lehtmelt ka seda, kas ta on valmis oma parlamendikohast loobuma, kui selgub, et ta pole oma hoolsuskohustust piisaval m\u00e4\u00e4ral t\u00e4itnud. \u201eMa arvan, et see ei ole poliitikaga seotud. Slava Ukraini eesm\u00e4rk on Ukrainat aidata,\u201c s\u00f5nas Lehtme.\nRevisjoni tegijat alles valitakse\n\u00dcksikute ja juhuslike abiprojektidega alustanud Slava Ukrainist on esimese tegevusaastaga v\u00e4lja kasvanud organisatsioon, mis haldab korraga mitmeid erinevaid abiprojekte ja suhtleb nii Eestis kui Ukrainas paralleelselt paljude partneritega. Slava Ukrainit on erinevatel aegadel m\u00f5lemas riigis toetanud lugematu arv vabatahtlikke. Kristo Tohvri s\u00f5nul oli seet\u00f5ttu vajalik samm muuta p\u00e4rast Venemaa agressiooni algust \u00f5hinap\u00f5hiselt alustanud algatus klassikalisemaks abiorganisatsiooniks, millel on juhatus, n\u00f5ukogu, tegevusp\u00f5him\u00f5tted ja kontrolls\u00fcsteem.\nLisaks tuli juhatusele ja n\u00f5ukogule appi rahandusministeeriumi endine riigieelarve osakonna juhataja, praegu Digital Nationis t\u00f6\u00f6tav Raili Truup, kes n\u00f5ustab MT\u00dcd avaliku raha kaasamise ja jagamise protseduuride osas, sest \u00fching soovib k\u00e4sitleda Slava Ukrainile laekuvaid annetusi t\u00e4pselt sama hoolsalt kui avalikku raha.\n\u00dchingu tegevuse l\u00e4bipaistvuse tagamiseks kaaluti t\u00e4nasel koosolekul ka seda, milline audiitorfirma hakkab l\u00e4bi viima esimese tegevusaasta revisjoni. Kolmest k\u00fcsitud pakkumisest j\u00f5udis laekuda kaks ja \u00fcldkoosolek volitas uue juhatuse liikme Marika Priske pidama pakkujatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ning revisjoni tegija valitakse j\u00e4rgmisel n\u00f5ukogu koosolekul. \u201eMeil ei ole t\u00e4na \u00fchtegi kinnitust, et midagi oleks valesti,\u201c \u00fctles Marika Priske.\nT\u00e4navu 7. m\u00e4rtsil t\u00e4itus MT\u00dc Slava Ukraini tegevusest t\u00e4pselt aasta. Selle aasta jooksul on Ukraina rahvani vahendatud \u00fcle nelja ja poole miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses abi. S\u00f5jav\u00e4elise esmaabi koolituse on Ukrainas l\u00e4binud 4797 inimest. Ukrainasse on viidud \u00fcle 100 erineva s\u00f5iduki, millest enamik on meditsiinilise evakuatsiooni funktsiooniga.\nProjekti \u201e1000 kangelast lumes\u201c raames varustati Ukraina kaitsev\u00e4elasi enam kui 2000 talveriiete komplektiga, lisaks on projekti \u201eLootuse j\u00f5ulud\u201c raames Ida-Ukraina tsiviilelanikkonnale jaotatud \u00fcle 18 000 abipaki. Ukrainasse on saadetud ka \u00fcle 160 drooni. K\u00e4imas on veel mitmed v\u00e4iksemad ja suuremad projektid. Eestis on tehtud koost\u00f6\u00f6d v\u00e4ga paljude erinevate organisatsioonidega ja Ukrainas on MT\u00dc-le tekkinud k\u00fcmneid koost\u00f6\u00f6partnereid."}
{"text":"Rektor peab seisma muutuva \u00f5ppe, riikliku rahastuse ja \u00fchiskonna teenimise eestOma visioonist Tartu \u00dclikooli juhtimisel kirjutab professor ja rektorikandidaat Raul Eamets.Olles koroonakriisist toibunud, tabas meid kohe Venemaa kallaletung Ukrainale. Kui vaadata tagasi kriisieelsele ajale, siis m\u00e4rgid, et maailma poliitiline olukord ja majandus on muutumas ebastabiilsemaks ja d\u00fcnaamilisemaks, olid juba ammu \u00f5hus.\nElu sellises maailmas t\u00e4hendab, et muutub ka meie majandus ja inimeste t\u00f6\u00f6maailm, ettev\u00f5tete eluiga l\u00fcheneb, tekivad uued t\u00f6\u00f6vormid, inimesed vahetavad kiiremini ameteid, haridustee pikeneb \u00fcle inimese terve elukaare. \u00d5ppima tullakse tagasi, s\u00f5ltumata vanusest ja eesm\u00e4rgist, kas \u00f5ppida midagi praktilist (aiandus, programmeerimine), saada uusi oskusi v\u00f5i lihtsalt silmaringi avardamiseks.\nK\u00f5ik see t\u00e4hendab, et \u00fclikooli vaates muutub \u00f5ppija n\u00f5udlikumaks, sest ta teab, mida ta konkreetselt vajab, ja kui seda ei pakuta, siis h\u00e4\u00e4letatakse jalgadega. Neid \u00f5ppekavasid, mis toimivad n-\u00f6 nooruse ja kooliaja pikendajatena, andes \u00fcldist haritust, j\u00e4\u00e4b ilmselt palju v\u00e4hemaks. \u00d5ppija tahab ise otsustada, mida, millal ja kui kaua \u00f5pib. Vajadusel ollakse selle eest ka n\u00f5us maksma.\n\u00a0\n75 protsenti palgat\u00f5usu\nTartu \u00dclikool on rahvus\u00fclikool, mis t\u00e4hendab, et lisaks rahvusvaheliseks olemisele tuleb tagada ka eesti keele ja kultuuri kestlikkus. Tagada tuleb k\u00f5rgharidus eesti keeles. Kindlasti bakalaureuse\u00f5ppes, aga riigi jaoks olulistel erialadel ka magistrantuuris. Praegu on selle rolli t\u00e4itmine sattunud t\u00f5sisesse ohtu.\nP\u00f5hjus on v\u00e4ga lihtne: praeguse palgatasemega ei kindlusta \u00f5ppej\u00f5udude j\u00e4relkasvu, \u00fclikooli ei tule noori, kes r\u00e4\u00e4givad eesti keelt ja oskavad selles keeles \u00f5petada. Meie doktorandid valivad akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri asemel j\u00e4rjest sagedamini tasuvama t\u00f6\u00f6 v\u00e4ljaspool \u00fclikooli.\nJuba praegu on eestikeelse j\u00e4relkasvu puudus t\u00f5sine teema IT-erialadel, sest meil ei ole varsti enam kedagi, kes oskaks eesti keeles\u00a0\u00f5petada. Mis rahvus\u00fclikoolist saame siis r\u00e4\u00e4kida?\n\u00a0\nPraeguse palgatasemega ei kindlusta \u00f5ppej\u00f5udude j\u00e4relkasvu, \u00fclikooli ei tule noori, kes r\u00e4\u00e4givad eesti keelt ja oskavad selles keeles \u00f5petada.\n\u00a0\nAga sama moodi on raske leida j\u00e4relkasvu tulevaste \u00f5petajate v\u00f5i arstide \u00f5petamiseks. Nendel erialadel on probleem isegi s\u00fcgavam. Kui ingliskeelne programmeerija v\u00f5ib IT- t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti hakkama saada, siis ingliskeelset \u00f5petajat ei saa me saata laste ette kooli\u00a0 eesti keelt \u00f5petama. Sama kehtib ka arstide ja teiste erialade kohta. \n\u00dcks lahendus on kindlasti palgat\u00f5us ja piisava pingutuse ning poliitilise tahte puhul on v\u00f5imalik viie aasta jooksul saavutada 75-protsendiline palgat\u00f5us. Kuidas see on v\u00f5imalik?\n\u00a0\nRahast ja rahastamisest \n\u00dclikoolide alarahastuse v\u00e4hendamiseks on v\u00f5etud vastu hulk v\u00e4ga olulisi otsuseid. Teaduse rahastamine peab moodustama \u00fche protsendi SKTst. \u00d5ppetegevuse toetamiseks m\u00f5eldud k\u00f5rghariduse tegevustoetus peab kasvama 15 protsenti aastas j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul. See k\u00f5ik on v\u00e4ga oluline ja vajalik.\nRektori \u00fclesanne on tagada, et see k\u00f5ik ka realiseeruks. Juba loeme ajalehtedest, et tulevane valitsus v\u00f5tab eesm\u00e4rgi liikuda eelarve tasakaalu suunas. Maksude t\u00f5stmisest pole Reformierakond\u00a0praeguseni r\u00e4\u00e4kinud. J\u00e4relikult tuleb kulusid v\u00e4hendada.\n\u00dchiskonnas peab tekkima arusaam, et haridusse ja k\u00f5rgharidusse investeerimine on samasugune tulevikuteema nagu investeerimine riigi kaitsev\u00f5imesse. Kui tahame, et meil elaks tark ja j\u00f5ukas rahvas, tuleb selle rahva haridusse ka investeerida. Vajadusel peab riik v\u00f5tma laenu. Tartu \u00dclikooli rektor peab kindlasti olema siin eesk\u00f5neleja ja -tegutseja.\n\u00a0\nTeadusraha jagamine vajab muutust\nKui aga protsentide sisse vaadata, siis tegelikkuses oleks vaja veel \u00fcks samm edasi astuda. Praegu j\u00f5uab teaduse baasfinantseerimise raha Tartu \u00dclikooli suurusj\u00e4rgus 22 miljonit eurot. See moodustab \u00fclikooli teadustulust 18 protsenti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud raha tuleb teadusprojektidest ja lepingutest ehk konkurentsip\u00f5hisest rahastusest. Selline projektip\u00f5hine majandamine muudab teadlase elu v\u00e4ga ebastabiilseks, puudub igasugune kindlustunne tuleviku ees.\nMiks teadlased ei saa elada \u00f5ppele eraldatud rahast? P\u00f5hjus on lihtne. Me ei saa kunagi keemiat v\u00f5i matemaatikat \u00f5ppima sama suurt arvu tudengeid, kui n\u00e4iteks soovib \u00f5ppima asuda \u00f5igus- v\u00f5i majandusteaduskonda. Loodusteadused on keskendunud rohkem teadusele, sotsiaalteadused rohkem \u00f5petamisele, nii on see meil ja ka mujal maailmas. \nTeisalt k\u00e4ivad teadus ja \u00f5petamine alati koos, sest kui \u00f5petamine ei ole teadusp\u00f5hine, siis ei saa\u00a0r\u00e4\u00e4kida ka \u00fclikooliharidusest.\nTeadlaste kindlustunnet aitaks oluliselt parandada \u00fche protsendi teadusraha jagamise skeemi muutmine. Praeguste proportsioonide asemel v\u00f5iks olla rakendatud jaotus 1\/3 teaduse p\u00fcsirahastuseks, 1\/3 konkurentsip\u00f5histele teadusprojektidele ning 1\/3 ministeeriumite rakendusuuringuteks. Selline skeem tooks \u00fclikoolile t\u00e4iendavalt juurde umbes 30 miljonit eurot aastas.\nSee v\u00f5imaldaks lisaks palgale maksta n\u00e4iteks minigrante alustavale teadlasele, kes \u00e4sja doktorikraadi kaitsnud v\u00f5i j\u00e4reldoktorantuuri l\u00f5petanud, aitaks leevendada aparatuuriga seotud kulutusi ning v\u00f5imaldaks tenuuriprofessoritele maksta t\u00e4iendavat teadusraha, nii nagu see on enamikus Euroopa \u00fclikoolides. Samuti parandaks see oluliselt teaduse p\u00fcsirahastuse ja konkurentsip\u00f5hise rahastamise proportsioone.\n\nTartu \u00dclikooli peahoonet kujutav fresko.\nMargus Ansu\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00d5pe paindlikult muutuvaks\nArtikli alguses kirjeldatud arengute taustal on selge, et ka \u00fclikool peab muutuma \u00f5ppijas\u00f5bralikumaks, pakkudes erinevaid \u00f5ppevorme ja -perioode. Olgu selleks siis 3+1 (kolm aastat bakalaureuse\u00f5pet ja \u00fcks aasta magistri\u00f5pet koos erialase t\u00f6\u00f6kogemusega), 4+1, mikrokraadid, t\u00e4iesti veebip\u00f5hine \u00f5pe v\u00f5i muud vormid, mida me isegi veel nimetada ei oska.\nLoomulikult j\u00e4\u00e4vad alati erialad, kus on vaja, et inimene \u00f5pib viis aastat (kas siis j\u00e4rjest v\u00f5i 3+2 formaadis), n\u00e4iteks arstid, insenerid, eripedagoogid jt.\n\u00a0\nPole vahet, kas inimene \u00f5pib tasuta p\u00e4evases \u00f5ppes v\u00f5i osakoormusega sessioon\u00f5ppes, n\u00f5uded peavad olema \u00fchesugused.\n\u00a0\nTavaliselt on nendel erialadel kehtestatud ka kutsestandardid, kutseeksamid ja praktikan\u00f5uded. Aga nende erialade l\u00f5petajad moodustavad siiski ligikaudu viiendiku k\u00f5igist Tartu \u00dclikooli l\u00f5petajatest ehk nad on selges v\u00e4hemuses.\nKogu \u00f5ppekavade loomise, arendamise ja kinnitamise s\u00fcsteemi saab ja tuleb muuta paindlikumaks ning kiiremaks. Samas tuleb endale selgelt aru anda, et mistahes paindlike, tasuliste, sessioon\u00f5ppeliste, osakoormusega ja teiste \u00f5ppevormide ellu kutsumine ei tohi tuua kaasa langust \u00f5petamise kvaliteedis. Pole vahet, kas inimene \u00f5pib tasuta p\u00e4evases \u00f5ppes v\u00f5i osakoormusega sessioon\u00f5ppes, n\u00f5uded peavad olema \u00fchesugused. Me oleme ju siiski Tartu \u00dclikool.\n\u00a0\nVaatame \u00fcle \u00fcli\u00f5pilaste toetused\nRektor peab riigi tasandil j\u00f5uliselt seisma \u00fcli\u00f5pilaste huvide eest. N\u00e4iteks praegune \u00f5ppelaenus\u00fcsteem on ajast ja arust ega taga \u00fcli\u00f5pilastele normaalset toimetulekut. Riiklik \u00f5ppelaenus\u00fcsteem koos m\u00f5istliku laenuintressiga oleks kindlasti lahendus. Riigil on ka piisavalt v\u00f5imalusi, et laenu abil selline s\u00fcsteem luua.\nSamuti aitaks loodava laenus\u00fcsteemi sidumine tulevasel erialal t\u00f6\u00f6tamisega motiveerida \u00fcli\u00f5pilasi \u00f5ppima just neid erialasid, mida on riigile praegu k\u00f5ige rohkem vaja. Omandatud erialal t\u00f6\u00f6tamine teatud arv aastat v\u00f5imaldaks v\u00e4rskel l\u00f5petajal laenu kustutada. K\u00f5ik see on meil juba olnud, kui avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tamine kustutas \u00f5ppelaenu. Kaaluda v\u00f5iks ka tagasimaksete sidumist sissetuleku tasemega, nagu see on n\u00e4iteks \u00dchendkuningriigi \u00fclikoolides.\n\u00dcli\u00f5pilaste toimetulekutoetuse ning tulemusstipendiumi maksmise tingimused ning nende suurus tuleb samuti \u00fcle vaadata. Arvestades viimase pooleteise aasta elukalliduse t\u00f5usu, on ilmselge, et 220-eurone toimetulekutoetus ning 100-eurone tulemusstipendium on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud ning vajavad suurendamist. \n\u00a0\nEestikeelne k\u00f5rgharidus j\u00e4\u00e4b\nVaadates riigikokku valitud parteide lubadusi ja seisukohti, siis \u00fcldist tasulist k\u00f5rgharidust ei poolda keegi. Oleme tasahilju liikumas sellise s\u00fcsteemi poole, nagu see oli enne 2013. aastat, mil kehtestati tasuta k\u00f5rgharidus. Lihtsustatult \u00f6eldes t\u00e4hendab see, et nendel erialadel, kus on suur turun\u00f5udlus, on v\u00f5imalik paralleelselt tasuta \u00f5ppimisega haridust omandada ka tasulises \u00f5ppes. \nEriti puudutab see magistri\u00f5pet, kus me n\u00e4eme t\u00f6\u00f6tavate inimeste soovi ennast \u00fclikoolis t\u00e4iendada. \nTasuta eestikeelne k\u00f5rgharidus igal juhul j\u00e4\u00e4b ja loodetavasti on meil viie aasta p\u00e4rast ka piisavalt inimesi, kes eesti keeles \u00f5petada suudavad, kuid selle nimel peavad nii tulevane rektor oma meeskonnaga kui ka kogu Tartu \u00dclikool Eesti k\u00f5rgharidusmaastikul k\u00f5vasti pingutama."}
{"text":"VideoeksperimentKuidas minust pidi saama kuulus kaubam\u00e4rgi esindaja, kuni lubatu osutus suureks pettuseksKas sina oled Instagrami teel saanud pakkumise tundmatult firmalt, kes tahab sinust teha oma br\u00e4ndisaadiku ehk isiku, kes ettev\u00f5tet esindab ja reklaamib? Delfi TV reporteri postkasti selline kiri igatahes hiljuti potsatas.Paraku on aga tegemist pettusega. Kuidas v\u00e4ltida petuskeemi ohvriks langemist? Vaata videot tv.delfi.ee"}
{"text":"Praegune Ida-Virumaa ongi juba julgeolekuriskRiik peab oma kohalolekut Ida-Virumaal tugevdama ja esmapilgul v\u00f5iks sisulise Ida-Viru eriesindaja\/ministri t\u00f6\u00f6koha loomine m\u00f5istlik olla, aga peab vaatama, mis volitused ja vahendid kavatseb uus valitsus esindusele anda. Eriesindaja ametikoha loomine ei tohiks olla pelk poliitilise t\u00f6\u00f6koha loomine kellelegi, kes \u00e4sjaste riigikogu valimiste t\u00f5ttu \u00abt\u00f6\u00f6kohata\u00bb j\u00e4i, vaid Ida-Viru valdkondi ja olukorda tundev apoliitiline autoriteet.Riik peab looma Ida-Virumaale palju laiema arenguprogrammi, mis mitte \u00fcksnes ei p\u00fc\u00fcaks kohalikke omavalitsusi toetada, vaid aitaks piirkonda surnud punktist edasi neilt olulisi \u00fclesandeid \u00fcle v\u00f5ttes. Hariduse riigistamine on Ida-Virumaal vastu v\u00f5etud erilise vastuseisuta. Eestikeelse hariduse tagamiseks on \u00f5ige riigistada maakonna k\u00f5igi suurte linnade koolid.Riik suudaks t\u00f5husamalt toimima panna ka kohaliku sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri ning piirkonna heakorramajanduse, millega seotud korruptsiooniskandaalid kohaliku v\u00f5imu paiguti t\u00e4iesti halvanud on. V\u00e4hemalt ajutiselt aitaks riik nende valdkondade \u00fclev\u00f5tmisega maakonna suuremad keskused surnud punktist \u00fcle. Loodav eriesindus peaks seda eest vedama. Sellega looks riik k\u00f5igile piirkonna elanikele parema elukeskkonna ja kogu Eestile kindlama julgeolekuolukorra.Kuigi Eesti demokraatia traditsioon ei tundu v\u00f5rreldes mitme L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigiga v\u00e4ga pikk, on meil, millele toetuda. Eestlaste kirjaoskus andis meile varakult elementaarsed teadmised maailma asjadest. 19. sajandi talurahvareformid andsid enesejuhtimiskogemuse omavalitsuse tasandil, mis kulus hiljem \u00e4ra demokraatliku riigi loomisel.1930. aastate riigivalitsemisele saab \u00f5igustatult paljugi ette heita, ent siiski ei p\u00fc\u00fcdnud Konstantin P\u00e4ts juurutada riigivalitsemist ilma valimiste ja parlamendita. Pigem p\u00fc\u00fcdis temagi demokraatia ahendamist vabandada ajutiste raskustega, millest tulevikus \u00fcle saadakse.Venemaa ajaloos peetakse demokraatiaperioodideks m\u00f5nda kuud 1917. aastal ning Jeltsini aja algust. Seet\u00f5ttu on Putinil lihtne serveerida kogu demokraatiat \u00f5\u00f5nsa loosungina, mida kollektiivne l\u00e4\u00e4s p\u00fcha Venemaa r\u00fcndamiseks silmakirjalikult \u00e4ra kasutab.Enamik Eesti venekeelseid elanikke on paratamatult elanud eelk\u00f5ige N\u00f5ukogude ja Venemaa infov\u00e4ljas. Nende ootused avalikule v\u00f5imule m\u00f5jutavad otseselt kogu Eesti avaliku sektori toimimist. Kui riiklikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud, siis kohalikke omavalitsusi valivad ka Venemaa kodanikud ning nn halli passiga elanikud. Neid on n\u00e4iteks Narva linnas \u00fcle poole elanikest.Venemaa v\u00f5imukultuuris kasvanud inimeste roll on praegugi Ida-Viru suuremates omavalitsustes m\u00e4\u00e4rav.Linnapea v\u00f5ib olla igati tore ja demokraatlikult meelestatud inimene, kuid tema valikud seisnevad laias laastus juurdunud v\u00f5imumentaliteediga sobitumises v\u00f5i tabab teda kiire umbusaldush\u00e4\u00e4letus.V\u00f5imukoalitsiooni liikmete privileege peetakse selliste arusaamade j\u00e4rgi iseenesestm\u00f5istetavaks, mitte h\u00e4benemisv\u00e4\u00e4rseks. V\u00f5imulolija mentaliteeti - hoolitseda v\u00f5imu kasutades l\u00e4hedaste ja tuttavate hea k\u00e4ek\u00e4igu eest - n\u00e4hakse pigem moraalse kohustuse, mitte korruptsioonina.Usun, et nii Venemaa kui ka Eesti vene inimesed j\u00f5uavad \u00e4ratundmisele, et demokraatlik v\u00f5imukorraldus on parim, mille tingimustes inimkond elada saab. Aga see ei juhtu kiiresti, vaid pigem aastak\u00fcmnetega. Ida-Virumaa vajab kiiremat arengut.Praegune Ida-Virumaa, kus \u00fches linnas leinatakse \u00e4raviidud tanki, teise volikogu liikmed soovisid hiljuti teisaldatud punamonumendi koopiat p\u00fcstitama hakata ning kolmanda kultuuripalee seinu ehivad siiani Lenin ja Marx, ei ole lihtsalt regionaalpoliitiline probleem, vaid ongi julgeolekurisk.T\u00e4na Ukraina s\u00f5jaga h\u00f5ivatud Venemaa v\u00f5ib homme kasutada Ida-Virumaad, et korraldada Eestis Krimmi v\u00f5i Donbassi s\u00fcndmustega sarnane ettev\u00f5tmine. K\u00f5ige kindlamalt aitaks seda \u00e4ra hoida Ida-Viru sidumine muu Eestiga, sh eesti meele ja keele juurdumine, mis veaks ka piirkonna majandusarengut ja heaolu.Selle eestvedamist me aga praegustelt selle piirkonna suurematelt kohalikelt omavalitsustelt oodata ei saa. Et meil ei pruugi olukorra parandamiseks palju aega olla, peab riik looma Ida-Virumaa arenguprogrammi, andes olulised \u00fclesanded ajutiseks riigile, kes suudaks t\u00f5husamalt toimida.\"Enamik Eesti venekeelseid elanikke on paratamatult elanud eelk\u00f5ige N\u00f5ukogude ja Venemaa infov\u00e4ljas.\"RIINA SOLMAN, riigihalduse minister;Isamaa aseesimees\u00a0"}
{"text":"Milline on tuleviku \u00fclikool?Rektor peab seisma muutuva \u00f5ppe, riikliku rahastuse ja \u00fchiskonna teenimise eest, kirjutab professor ja Tartu \u00dclikooli rektori kandidaat Raul Eamets.Alles koroonakriisist toibunud, tabas meid kohe Venemaa kallaletung Ukrainale. Kui vaadata tagasi kriisieelsele ajale, siis m\u00e4rgid, et maailma poliitiline olukord ja majandus on muutumas ebastabiilsemaks ja d\u00fcnaamilisemaks, olid juba ammu \u00f5hus.Elu sellises maailmas t\u00e4hendab, et muutub ka meie majandus ja inimeste t\u00f6\u00f6maailm, ettev\u00f5tete eluiga l\u00fcheneb, tekivad uued t\u00f6\u00f6vormid, inimesed vahetavad kiiremini ameteid, haridustee pikeneb \u00fcle inimese terve elukaare. \u00d5ppima tullakse tagasi, s\u00f5ltumata vanusest ja eesm\u00e4rgist, kas \u00f5ppida midagi praktilist (aiandus, programmeerimine), saada uusi oskusi v\u00f5i lihtsalt silmaringi avardamiseks.K\u00f5ik see t\u00e4hendab, et \u00fclikooli vaates muutub \u00f5ppija n\u00f5udlikumaks, sest ta teab, mida konkreetselt vajab, ja kui seda ei pakuta, siis h\u00e4\u00e4letatakse jalgadega. Neid \u00f5ppekavasid, mis toimivad n-\u00f6 nooruse ja kooliaja pikendajatena, andes \u00fcldist haritust, j\u00e4\u00e4b ilmselt palju v\u00e4hemaks. \u00d5ppija tahab ise otsustada, mida, millal ja kui kaua \u00f5pib. Vajadusel ollakse n\u00f5us selle eest ka maksma.Tartu \u00dclikool on rahvus\u00fclikool, mis t\u00e4hendab, et lisaks rahvusvahelisusele tuleb tagada ka eesti keele ja kultuuri kestlikkus. Tagada tuleb k\u00f5rgharidus eesti keeles. Kindlasti bakalaureuse\u00f5ppes, aga riigi jaoks olulistel erialadel ka magistrantuuris. Praegu on selle rolli t\u00e4itmine sattunud t\u00f5sisesse ohtu.P\u00f5hjus on v\u00e4ga lihtne: praeguse palgatasemega ei kindlusta \u00f5ppej\u00f5udude j\u00e4relkasvu, \u00fclikooli ei tule noori, kes r\u00e4\u00e4givad eesti keelt ja oskavad selles keeles \u00f5petada. Meie doktorandid valivad akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri asemel j\u00e4rjest sagedamini tasuvama t\u00f6\u00f6 v\u00e4ljaspool \u00fclikooli.Juba praegu on eestikeelse j\u00e4relkasvu puudus t\u00f5sine teema IT-erialadel, sest meil ei ole varsti enam kedagi, kes oskaks eesti keeles \u00f5petada. Mis rahvus\u00fclikoolist saame siis r\u00e4\u00e4kida?Aga samamoodi on raske leida j\u00e4relkasvu tulevaste \u00f5petajate v\u00f5i arstide \u00f5petamiseks. Nendel erialadel on probleem isegi s\u00fcgavam. Kui ingliskeelne programmeerija v\u00f5ib IT-t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti hakkama saada, siis ingliskeelset \u00f5petajat ei saa me saata laste ette kooli eesti keelt \u00f5petama. Sama kehtib ka arstide ja teiste erialade kohta.\u00dcks lahendus on kindlasti palgat\u00f5us ja piisava pingutuse ning poliitilise tahte puhul on v\u00f5imalik viie aasta jooksul saavutada 75-protsendiline palgat\u00f5us. Kuidas see on v\u00f5imalik?\u00dclikoolide alarahastuse v\u00e4hendamiseks on v\u00f5etud vastu hulk v\u00e4ga olulisi otsuseid. Teaduse rahastamine peab moodustama \u00fche protsendi SKTst. \u00d5ppetegevuse toetamiseks m\u00f5eldud k\u00f5rghariduse tegevustoetus peab kasvama 15 protsenti aastas j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul. See k\u00f5ik on v\u00e4ga oluline ja vajalik.Rektori \u00fclesanne on tagada, et see k\u00f5ik ka realiseeruks. Juba loeme ajalehtedest, et tulevane valitsus v\u00f5tab eesm\u00e4rgi liikuda eelarve tasakaalu poole. Maksude t\u00f5stmisest pole Re formierakond praeguseni r\u00e4\u00e4kinud. J\u00e4relikult tuleb kulusid v\u00e4hendada.\u00dchiskonnas peab tekkima arusaam, et haridusse ja k\u00f5rgharidusse investeerimine on samasugune tulevikuteema nagu investeerimine riigi kaitsev\u00f5imesse. Kui tahame, et meil elaks tark ja j\u00f5ukas rahvas, tuleb selle rahva haridusse ka investeerida. Vajadusel peab riik v\u00f5tma laenu. Tartu \u00dclikooli rektor peab kindlasti olema siin eesk\u00f5neleja ja -tegutseja.Kui aga protsentide sisse vaadata, siis tegelikkuses oleks vaja astuda veel \u00fcks samm edasi. Praegu j\u00f5uab teaduse baasfinantseerimise raha Tartu \u00dclikooli suurusj\u00e4rgus 22 miljonit eurot. See moodustab \u00fclikooli teadustulust 18 protsenti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud raha tuleb teadusprojektidest ja lepingutest ehk konkurentsip\u00f5hisest rahastusest.Selline projektip\u00f5hine majandamine muudab teadlase elu v\u00e4ga ebastabiilseks, puudub igasugune kindlustunne tuleviku ees.Miks teadlased ei saa elada \u00f5ppele eraldatud rahast? P\u00f5hjus on lihtne. Me ei saa kunagi keemiat v\u00f5i matemaatikat \u00f5ppima sama suurt arvu tudengeid, kui n\u00e4iteks soovib \u00f5ppima asuda \u00f5igus- v\u00f5i majandusteaduskonda. Loodusteadused on keskendunud rohkem teadusele, sotsiaalteadused rohkem \u00f5petamisele, nii on see meil ja ka mujal maailmas.Teisalt k\u00e4ivad teadus ja \u00f5petamine alati koos, sest kui \u00f5petamine ei ole teadusp\u00f5hine, siis ei saa r\u00e4\u00e4kida ka \u00fclikooliharidusest.Teadlaste kindlustunnet aitaks oluliselt parandada \u00fche protsendi teadusraha jagamise skeemi muutmine. Praeguste proportsioonide asemel v\u00f5iks olla rakendatud jaotus 1\/3 teaduse p\u00fcsirahastuseks, 1\/3 konkurentsip\u00f5histele teadusprojektidele ning 1\/3 ministeeriumite rakendusuuringuteks. Selline skeem tooks \u00fclikoolile juurde umbes 30 miljonit eurot aastas.See v\u00f5imaldaks lisaks palgale maksta n\u00e4iteks minigrante alustavale teadlasele, kes \u00e4sja doktorikraadi kaitsnud v\u00f5i j\u00e4reldoktorantuuri l\u00f5petanud, aitaks leevendada aparatuuriga seotud kulutusi ning v\u00f5imaldaks tenuuriprofessoritele maksta t\u00e4iendavat teadusraha, nii nagu see on enamikus Euroopa \u00fclikoolides. Samuti parandaks see oluliselt teaduse p\u00fcsirahastuse ja konkurentsip\u00f5hise rahastamise proportsioone.Artikli alguses kirjeldatud arengute taustal on selge, et ka \u00fclikool peab muutuma \u00f5ppijas\u00f5bralikumaks, pakkudes erinevaid \u00f5ppevorme ja -perioode. Olgu selleks siis 3 + 1 (kolm aastat bakalaureuse\u00f5pet ja \u00fcks aasta magistri\u00f5pet koos erialase t\u00f6\u00f6kogemusega), 4 + 1, mikrokraadid, t\u00e4iesti veebip\u00f5hine \u00f5pe v\u00f5i muud vormid, mida me isegi veel nimetada ei oska.Loomulikult j\u00e4\u00e4vad alati erialad, kus on vaja, et inimene \u00f5piks viis aastat (kas siis j\u00e4rjest v\u00f5i 3+2-formaadis), n\u00e4iteks arstid, insenerid, eripedagoogid jt.Tavaliselt on nendel erialadel kehtestatud ka kutsestandardid, kutseeksamid ja praktikan\u00f5uded. Aga nende erialade l\u00f5petajad moodustavad siiski ligikaudu viiendiku k\u00f5igist Tartu \u00dclikooli l\u00f5petajatest ehk nad on selges v\u00e4hemuses.Kogu \u00f5ppekavade loomise, arendamise ja kinnitamise s\u00fcsteemi saab ja tuleb muuta paindlikumaks ning kiiremaks. Samas tuleb endale selgelt aru anda, et mistahes paindlike, tasuliste, sessioon\u00f5ppeliste, osakoormusega ja teiste \u00f5ppevormide ellukutsumine ei tohi tuua kaasa langust \u00f5petamise kvaliteedis. Pole vahet, kas inimene \u00f5pib tasuta p\u00e4evases \u00f5ppes v\u00f5i osakoormusega sessioon\u00f5ppes, n\u00f5uded peavad olema \u00fchesugused. Me oleme ju siiski Tartu \u00dclikool.Rektor peab riigi tasandil j\u00f5uliselt seisma \u00fcli\u00f5pilaste huvide eest.N\u00e4iteks praegune \u00f5ppelaenus\u00fcsteem on ajast ja arust ega taga \u00fcli\u00f5pilastele normaalset toimetulekut. Riiklik \u00f5ppelaenus\u00fcsteem koos m\u00f5istliku laenuintressiga oleks kindlasti lahendus. Riigil on ka piisavalt v\u00f5imalusi, et laenu abil selline s\u00fcsteem luua.Samuti aitaks loodava laenus\u00fcsteemi sidumine tulevasel erialal t\u00f6\u00f6tamisega motiveerida \u00fcli\u00f5pilasi \u00f5ppima just neid erialasid, mida on riigile praegu k\u00f5ige rohkem vaja. Omandatud erialal t\u00f6\u00f6tamine teatud arv aastaid v\u00f5imaldaks v\u00e4rskel l\u00f5petajal laenu kustutada. K\u00f5ik see on meil juba olnud, kui avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tamine kustutas \u00f5ppelaenu. Kaaluda v\u00f5iks ka tagasimaksete sidumist sissetuleku tasemega, nagu see on n\u00e4iteks \u00dchendkuningriigi \u00fclikoolides.\u00dcli\u00f5pilaste toimetulekutoetuse ning tulemusstipendiumi maksmise tingimused ning nende suurus tuleb samuti \u00fcle vaadata. Arvestades viimase pooleteise aasta elukalliduse t\u00f5usu, on ilmselge, et 220-eurone toimetulekutoetus ning 100-eurone tulemusstipendium on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud ning vajavad suurendamist.Vaadates riigikokku valitud parteide lubadusi ja seisukohti, on n\u00e4ha, et \u00fcldist tasulist k\u00f5rgharidust ei poolda keegi. Liigume tasahilju sellise s\u00fcsteemi poole, nagu see oli enne 2013. aastat, mil kehtestati tasuta k\u00f5rgharidus. Lihtsustatult \u00f6eldes t\u00e4hendab see, et nendel erialadel, kus on suur turun\u00f5udlus, on v\u00f5imalik paralleelselt tasuta \u00f5ppimisega haridust omandada ka tasulises \u00f5ppes.Eriti puudutab see magistri\u00f5pet, kus me n\u00e4eme t\u00f6\u00f6tavate inimeste soovi ennast \u00fclikoolis t\u00e4iendada.Tasuta eestikeelne k\u00f5rgharidus igal juhul j\u00e4\u00e4b ja loodetavasti on meil viie aasta p\u00e4rast ka piisavalt inimesi, kes eesti keeles \u00f5petada suudavad, kuid selle nimel peavad nii tulevane rektor oma meeskonnaga kui ka kogu Tartu \u00dclikool Eesti k\u00f5rgharidusmaastikul k\u00f5vasti pingutama.2 M\u00d5TET\u2022 \u00dchiskonnas peab tekkima arusaam, et haridusse ja k\u00f5rgharidusse investeerimine on samasugune tulevikuteema nagu investeerimine riigi kaitsev\u00f5imesse.\u2022 Praeguse palgatasemega ei kindlusta \u00f5ppej\u00f5udude j\u00e4relkasvu, \u00fclikooli ei tule noori, kes r\u00e4\u00e4givad eesti keelt ja oskavad selles keeles \u00f5petada.Raul Eamets"}
{"text":"Politseinik r\u00e4\u00e4gib kelmusestMAAKONNAST\u00e4na kell 13 algab Uue-Kariste rahvamajas klubi 60+ koosviibimine. K\u00fclla tuleb veebipolitseinik Elerin Tetsmann ja r\u00e4\u00e4gib, kuidas \u00e4ra tunda kelmust."}
{"text":"Odessas v\u00f5eti kinni Venemaa julgeolekuteenistuse FSB agentKIIEV, 21. m\u00e4rts, BNS - Ukraina sadamalinnas Odessas v\u00f5eti kinni Venemaa julgeolekuteenistuse FSB agent, kes kogus muu hulgas luureandmeid vastloodud vabatahtlike pataljoni kohta, teatas teisip\u00e4eval ukrainlaste uudistekanal Unian.\nSellest teatas Ukraina julgeolekuteenistuse SBU Odessa oblastib\u00fcroo pressiteenistus.\n\"Erioperatsiooni k\u00e4igus peeti kinni kohtualune endine korrakaitsja, kelle p\u00e4rast t\u00e4iemahulise sissetungi algust v\u00e4rbas FSB personaliohvitser. Agressori k\u00e4silane kogus informatsiooni Ukraina relvaj\u00f5udude ja riigipiiriteenistuse \u00fcksuste asukohtade kohta Odessa ja M\u00f5kolajivi oblastites. Vaenlase erit\u00e4helepanu keskmes oli vastloodud Ukraina relvaj\u00f5udude vabatahtlike pataljon,\" \u00f6eldi raportis.\n\"Luureandmete kogumiseks registreerus Vene agent vabatahtlike pataljoni juhtkonnaga vestlusele, et n\u00e4iliselt \u00fcksuse ridadesse astuda. Selle legendi katte all tegi ta \u00fcksuse asukoha varjatud fotograafilisi salvestusi,\" lisati teadaandes.\nSBU t\u00f6\u00f6tajad dokumenteerisid j\u00e4rk-j\u00e4rgult FSB agendi kuritegeliku tegevuse ja pidasid ta luuremissiooni t\u00e4itmise ajal kinni. Uurimise andmetel l\u00e4ks reetur omal algatusel Venemaa eriteenistusse ja pakkus oma abi Ukraina vastu peetavas s\u00f5jas.\u00a0\nSelleks andis mees Venemaa julgeolekuteenistusele kirjaliku kohustuse teha koost\u00f6\u00f6d. Samal ajal kirjutas ta Venemaa siseministeeriumi juhile adresseeritud avalduse, milles palus kaaluda oma kandidatuuri juhtivale ametikohale \"Odessa oblasti majandusjulgeoleku ja korruptsioonivastase v\u00f5itluse osakonnas\" piirkonna h\u00f5ivamise korral.\nBaltic News Service"}
{"text":"Odessas v\u00f5eti kinni Venemaa julgeolekuteenistuse FSB agentKIIEV, 21. m\u00e4rts, BNS - Ukraina sadamalinnas Odessas v\u00f5eti kinni Venemaa julgeolekuteenistuse FSB agent, kes kogus muu hulgas luureandmeid vastloodud vabatahtlike pataljoni kohta, teatas teisip\u00e4eval ukrainlaste uudistekanal Unian.\nSellest teatas Ukraina julgeolekuteenistuse SBU Odessa oblastib\u00fcroo pressiteenistus.\n\"Erioperatsiooni k\u00e4igus peeti kinni kohtualune endine korrakaitsja, kelle p\u00e4rast t\u00e4iemahulise sissetungi algust v\u00e4rbas FSB personaliohvitser. Agressori k\u00e4silane kogus informatsiooni Ukraina relvaj\u00f5udude ja riigipiiriteenistuse \u00fcksuste asukohtade kohta Odessa ja M\u00f5kolajivi oblastites. Vaenlase erit\u00e4helepanu keskmes oli vastloodud Ukraina relvaj\u00f5udude vabatahtlike pataljon,\" \u00f6eldi raportis.\n\"Luureandmete kogumiseks registreerus Vene agent vabatahtlike pataljoni juhtkonnaga vestlusele, et n\u00e4iliselt \u00fcksuse ridadesse astuda. Selle legendi katte all tegi ta \u00fcksuse asukoha varjatud fotograafilisi salvestusi,\" lisati teadaandes.\nSBU t\u00f6\u00f6tajad dokumenteerisid j\u00e4rk-j\u00e4rgult FSB agendi kuritegeliku tegevuse ja pidasid ta luuremissiooni t\u00e4itmise ajal kinni. Uurimise andmetel l\u00e4ks reetur omal algatusel Venemaa eriteenistusse ja pakkus oma abi Ukraina vastu peetavas s\u00f5jas.\u00a0\nSelleks andis mees Venemaa julgeolekuteenistusele kirjaliku kohustuse teha koost\u00f6\u00f6d. Samal ajal kirjutas ta Venemaa siseministeeriumi juhile adresseeritud avalduse, milles palus kaaluda oma kandidatuuri juhtivale ametikohale \"Odessa oblasti majandusjulgeoleku ja korruptsioonivastase v\u00f5itluse osakonnas\" piirkonna h\u00f5ivamise korral.\nBaltic News Service"}
{"text":"LHV: kelmid on tulumaksu tagastamise ajal aktiviseerunudKuna praegu on enammakstud tulumaksu tagastamise aeg, on LHV kinnitusel m\u00e4rgata telefonipetturite aktiveerumist, kes p\u00fc\u00fcavad inimestelt v\u00e4lja petta Smart-ID-d, et sellega ohvrite pangakontosid r\u00fc\u00fcstata.\nKui kurjategijad saavad enda seadmesse ohvri Smart-ID on sellega v\u00f5imalik teha erinevaid kalliks maksma minevaid toiminguid.\nLHV on viimastel p\u00e4evadel m\u00e4rganud juhtumeid, et kurjategijad, kes on saanud enda valdusesse inimese Smart-ID, p\u00fc\u00fcavad seda kasutades ning inimese enda teadmata avada talle pangakontot, teha makseid v\u00f5i kasutada pangateenuseid. Pank \u00e4rgitab t\u00e4helepanelikkusele, kuna osavad petuk\u00f5nede tegijad v\u00f5ivad esineda usutavalt nii politseinike kui ka pangat\u00f6\u00f6tajatena. Kui kurjategijad saavad enda seadmesse ohvri Smart-ID on sellega v\u00f5imalik teha erinevaid kalliks maksma minevaid toiminguid.\nLHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko s\u00f5nas, et kuigi \u00f5nneks on seni LHV Pangas nimetatud juhtumeid vaid m\u00f5ni \u00fcksik, siis m\u00e4rgata on uue skeemi jooni. \u201eAktiviseerunud on eelk\u00f5ige vene keelt k\u00f5nelevad petturid, kes esinedes politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana, otsivad telefoni teel inimesi, kellel pole Smart-ID-d, kuid keda \u00f5nnestub oma Mobiil-ID-d v\u00f5i ID-kaarti kasutama ning PIN koode sisestama meelitada. Nii teevad p\u00e4tid enda seadmesse inimese teadmata Smart-ID, mida kasutavad raha v\u00e4ljapetmiseks,\u201c r\u00e4\u00e4kis Goro\u0161ko.\n\u201eTuletame meelde, et saades k\u00f5ne pangast v\u00f5i tundmatult ametnikult, tuleks v\u00f5tta m\u00f5tlemisaeg, et veenduda, kas see on ikka \u00f5ige jutt, mida r\u00e4\u00e4gitakse. Vajadusel tuleks ise otse teenusepakkuja poole p\u00f6\u00f6rduda. Enamasti r\u00f5huvad kurjategijad kiiret lahendamist vajavale probleemile, n\u00e4iteks autoriseerimata pangatehingule, et inimesi tagant kiirustada ja m\u00f5tlematusi tegema panna. Isikutuvastusvahendiga PIN2 sisestamine v\u00f5rdub inimese allkirjaga \u2013 selleks et seda sisestada peab inimene olema 100 protsenti kindel, mis toimingut ta parajasti teeb,\u201c \u00fctles Goro\u0161ko.\nJuhul kui inimene m\u00e4rkab midagi kahtlast, tuleb sellele kohe reageerida ning v\u00f5tta teenusepakkujaga ja politseiga \u00fchendust."}
{"text":"IMF: Sri Lanka p\u00e4\u00e4stepaketit n\u00f5uab v\u00f5itlust korruptsioonigaCOLOMBO, 21. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Sri Lanka ei tohi lubada varem juurdunud korruptsioonil \u00f5\u00f5nestada p\u00e4\u00e4steprogrammi, mida Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) riigile v\u00f5imaldab, r\u00f5hutas IMF teisip\u00e4eval p\u00e4rast 2,9 miljardi USA dollari suuruse p\u00e4\u00e4stepaketi heakskiitmist.\u00a0\nIMF-i s\u00f5nul s\u00f5ltub Sri Lanka majanduse p\u00e4\u00e4stmine v\u00f5itlusest s\u00fcgavalt juurdunud korruptsiooni ja halva valitsemiskultuuri vastu, mis olid ka riigi tohutu majanduskriisi p\u00f5hjuseks.\u00a0\nIMF-i Sri Lanka misiiooni juht Peter Breuer r\u00e4\u00e4kis, et valitsus n\u00f5ustus mitu kuud kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel rakendama rangemaid korruptsioonivastaseid seadusi.\u00a0\nBreueri s\u00f5nul saab Sri Lankast esimene Aasia majandus, mis allub IMF-i ulatuslikule \"juhtimisdiagnostikale\".\nSri Lanka valitsus on juba kahekordistanud makse, suurendanud energiatariife kolmekordselt ja k\u00e4rpinud riigitoetusi, et vastata IMF-i p\u00e4\u00e4stepaketi tingimustele.\nKasinusmeetmed on toonud saareriigis kaasa ulatuslikud meeleavaldused ja streigid, mis on halvanud tervishoiu- ja logistikasektori.\nPresident Ranil Wickremesinghe s\u00f5nul polnud IMF-i programmile alternatiivi.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Alastifotod relvaks. \u201eMina usaldasin teda, aga tema \u00e4hvardas minu alastipilte teistele saata.\u201c\u201eMeil oli kaugsuhe ja ma tahtsin seda v\u00fcrtsikana hoida. Ma ei osanud arvata, et intiimfotode saatmine maksab mulle sel viisil k\u00e4tte ja muutub minu kontrollimise vahendiks,\u201c \u00fctleb kurblikult Tiina.\n\u201eMina usaldasin teda, aga tema \u00e4hvardas minu alastipilte ja -videoid teistele saata,\u201c kahetseb naine, kelle intiimfotodest sai mehe k\u00e4es ohtlik relv.\nTiina ja Kaspar tutvusid sotsiaalmeedias. Et nad elasid teineteisest 100 kilomeetri kaugusel, toimus suhtlus pool aastat internetis. \u201eVahetasime lakoonilisi s\u00f5numeid, aga saime kiiresti aru, et jutt klapib, ja m\u00f5ne n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes r\u00e4\u00e4kisime igal \u00f5htul pikalt Messengeris,\u201c meenutab naine. \u00dcksteist silmast silma n\u00e4gemata oli nende vahel tekkinud s\u00e4de.\nTahtsin meest erutada\nUmbes kuu hiljem muutusid Tiina ja Kaspari jutustamised v\u00fcrtsikamaks ja m\u00e4ngu tuli sexting ehk intiimne s\u00f5numivahetus. Kord kirjeldas Kaspar naisele, kuidas tahaks tal pesu seljast v\u00f5tta. \u201eSee, mida ta kirjeldas, m\u00f5jus erutavalt, aga et tema kirjeldas \u00fcht v\u00e4rvi rinnahoidjat ja mul oli seljas teist tooni pesu, m\u00f5tlesin ulakalt, et saadan talle pildi sellest, mis mul seljas on,\u201c p\u00f5hjendab Tiina esimese pildi saatmist. Mehe reaktsioon oli jumaldav: ta valas naise kiitustega \u00fcle ning tegi ettepaneku kohtuda. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast s\u00f5itiski Kaspar Tiina kodulinna. Algas suhe, mida Tiina oli oma s\u00fcdames terve elu oodanud.\nKaspar oli enda s\u00f5nutsi planeerinud kolimist juba enne Tiinaga kohtumist, aga t\u00f6\u00f6kohavahetus v\u00f5ttis aega. Seet\u00f5ttu j\u00e4tkus kaugsuhe, nad kohtusid vaid n\u00e4dalavahetustel, kuid \u00f5htuti jutustati pikalt ning hoolega vahetati ka pilte. Kaspari saadetud pildid olid enamasti palja \u00fclakehaga.\n\u201eEsimesel korral saatsin pildi omal initsiatiivil, edaspidi julgustas ta mind ise. Ta r\u00e4\u00e4kis, et mul on jumalik keha, kuidas ainu\u00fcksi mulle m\u00f5tlemine paneb ta \u00fcle keha v\u00e4risema. Ta \u00fctles, et on minust s\u00f5ltuvuses, ja palus aeg-ajalt uut doosi, et hakkama saada. Doosiks oli pilt minust.\u201c\nTagantj\u00e4rele targana n\u00e4eb Tiina neis s\u00f5nades ohum\u00e4rke. Tollal oli naine meelitatud, et meesterahvas temast nii vaimustuses on. \u201eEsimesed pildid olid siivsad pesupildid, edaspidi saatsin alastipilte ning ka videoid.\u201c Naisele ei tulnud p\u00e4hegi, et peaks n\u00e4gu varjama.\nPool aastat hiljem leidis Kaspar uue t\u00f6\u00f6 ja kolis Tiina juurde. Sealt edasi hakkas k\u00f5ik allam\u00e4ge minema.\n\u201eEsimesed paar kuud olid ilusad. Ta abistas mind kodut\u00f6\u00f6des, tegi hea meelega s\u00fc\u00fca ka siis, kui mulle s\u00f5brannad k\u00fclla tulid. Mul oli tunne, et olen leidnud inimese, kellega j\u00e4\u00e4n igaveseks kokku.\u201c\n\u00dchel \u00f5htul, kui Tiina soovis s\u00f5branna s\u00fcnnip\u00e4evale minna, k\u00f5las Kaspari suust etteheide. Tema s\u00f5nutsi oli naine alles m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi s\u00f5brannatanud ja kas tegu pole mitte s\u00f5brannaga, kelle enamik tuttavaist on mehed?\nM\u00e4rkusi sadas \u00fcha rohkem. Miks on Tiinal vaja t\u00f6\u00f6peole minna? Kas ta mitte alles ei k\u00e4inud vanematega \u00f5htustamas? Miks peab keegi j\u00e4lle k\u00fclla tulema? Mida ta hilis\u00f5htul arvutis teeb?\n\u201eTa \u00fcritas mind kontrollida. M\u00f5tlesin, et mul on vedanud \u2013 mul on hooliv mees, kes minu p\u00e4rast muretseb.\u201c P\u00f6\u00f6rdepunkt saabus paar kuud hiljem.\n\u201eMu sugulane hakkas Austraaliasse kolima ja talle korraldati \u00e4rasaatmispidu. S\u00e4ttisin end selle jaoks valmis, kui Kaspar tuli ning k\u00fcsis, kas ma kavatsen t\u00f5esti sellisena v\u00e4lja minna. Mul oli seljas dekolteega pluus. Siis n\u00e4itas ta mulle telefonist videot, mille olin suhte alguses saatnud. Olin seal palja \u00fclakehaga ja katsusin rindu. Ta \u00fctles, et kui ma nii paljalt kodust v\u00e4lja l\u00e4hen, v\u00f5ib ju selle video ka auk\u00fclalisele saata, suurt vahet pole.\u201c\nAlguses arvas Tiina, et mees teeb nalja, aga tolle pilgus p\u00f5lev raev reetis, et tal on t\u00f5si taga. \u201eK\u00f5ige hirmsam oli see, millise stoilise rahuga ta r\u00e4\u00e4kis. Nagu arutaks poenimekirja.\u201c\nMees andis Tiinale teada, et tegelikult oleks ju \u201eringi litutamise\u201c asemel toredam koos filmi vaadata. Aga kui naine tunneb, et on vaja end \u201etuulutada\u201c, siis olgu valmis koos peolistega videot vaatama. Tiina j\u00e4i koju ja vabandas sugulase ees valetades, et on haigestunud.\nKaspar taipas, et leidis v\u00f5imaluse naist allutada, ja hakkas sama mustrit kordama. Iga kord, kui naine soovis kuskile minna, lehvitas mees tema ees telefoni.\nTiina m\u00f5istis, et olukord ei ole normaalne, aga kellelegi kurta ta ei julgenud. Kuidas tunnistada, et mees ahistab teda, kasutades pilte-videoid, mis ta ise on talle saatnud? \u201eTeadsin, et k\u00f5ik hurjutaksid mind, et ise olin loll. Olingi, aga armunud ei m\u00f5tle ratsionaalselt, roosad prillid on ees. Tahtsin meest erutada, talle heameelt teha.\u201c\nPool aastat hiljem andis Tiina Kasparile teada, et oleks parem, kui mees v\u00e4lja koliks. Kaspar leidis seepeale, et kui Tiina tahab aja maha v\u00f5tta, v\u00f5tku ka t\u00f6\u00f6lt lahti.\n\u201eTa avas l\u00e4paka, hakkas mu t\u00f6\u00f6koha \u00fcldmeilile kirja kirjutama ning lisas videoid minust sinna juurde. Ma ei ole varem sellist paanikat tundnud, mu keha kattus k\u00fclma higiga. Ma ei osanud muud teha, kui varisesin ta ette ja palusin nuuksudes, et ta seda ei teeks.\u201c\nMees soovitas Tiinal magama minna, \u00f6eldes, et hommik on \u00f5htust targem. Oligi, naine sai \u00f6\u00f6sel voodis v\u00e4herdes aru, et ta ei saa sellest suhtest rahumeelselt lahkuda.\n\u201eM\u00f5tlesin, et saaks ta telefoni k\u00e4tte ja kustutaks failid \u00e4ra, aga ta oli need igale poole salvestanud. Fotod andsid v\u00f5imaluse mind enda l\u00e4hedal hoida ja kontrollida.\u201c\nTiina tahtis meest maha j\u00e4tta, kuid paraku ei jagunud tal selleks julgust. Hoopis mees l\u00f5petas ise suhte ja seda p\u00e4evapealt ettek\u00e4\u00e4ndega, et Tiina on end k\u00e4est lasknud ega ole enam see naine, kellesse ta armus.\nPaar kuud hiljem saatis Kaspar Messengeri Tiinale temast paljastava pildi s\u00f5numiga \u201eVaata, et sa meie h\u00e4id aegu \u00e4ra ei unusta!\u201c See m\u00f5jus kui v\u00e4lk selgest taevast, n\u00e4is, et mees \u00fcritab end meelde tuletada.\n\u201eBlokeerisin ta \u00e4ra ja seni pole ta rohkem \u00fchendust v\u00f5tnud, aga \u00fctlen ausalt, et hirm on nagu kirves mu pea kohal...\u201c\nP\u00e4rast lahkuminekut hakkas Tiina k\u00e4ima ps\u00fchholoogi juures, et saada aru oma keerulistest tunnetest ning \u00f5ppida hirmuga elama. \u201ePs\u00fchholoog uuris, kas ma ei sooviks politseisse minna, aga ma ei julgenud. See t\u00e4hendaks, et keegi n\u00e4eks veel fotosid, see on viimane asi, mida ma tahan...\u201c\nS\u00f5jariist v\u00e4ljapressimiseks\nKui Tiina tunneb, et sattus t\u00e4barasse olukorda suuresti enda ettevaatamatuse t\u00f5ttu, siis Dagmari olukord on veelgi nukram: ka tema endine kaaslane k\u00e4itus Kaspariga sarnaselt, ent tema kasutas v\u00e4ljapressimiseks materjali, mis oli salvestatud naise n\u00f5usolekuta ning ka tema teadmata.\n\u201eMe ei elanud koos, aga veetsime tihti \u00f6id teineteise juures. Suvel oli palav ja magasin kas alasti v\u00f5i osaliselt ilma pesuta. See ei tundunud mulle erakordsena, pigem tavalisena,\u201c meenutab Dagmar.\nNaise ja endise kaaslase Tiidu suhtes oli h\u00f5\u00f5rdumisi palju. Seda nimetab naine ka p\u00f5hjuseks, miks kokku ei kolitud. Pigem oli tegu suhtega, kus ta endalt tihti k\u00fcsis, miks \u00fcldse koos ollakse. \u201eIlmselt oli asi selles, et erinevate traumade t\u00f5ttu ma kartsin \u00fcksindust. Tahtsin kellegagi koos olla ja olin valmis selle nimel paljude asjade puhul silma kinni pigistama.\u201c\n\u00dchel \u00f5htul puhkes Dagmari ja Tiidu vahel j\u00e4rjekordne t\u00fcli. Tiit tahtis seksida, Dagmar mitte. Naine \u00fcritas seletada, et ta on pikast t\u00f6\u00f6p\u00e4evast v\u00e4sinud. \u201eM\u00e4letan h\u00e4sti, kuidas \u00fctlesin, et pooluimane seks pole nauditav ja hommikul on ka aega,\u201c s\u00f5nab naine. Tiit vastusega ei rahuldunud ja tegi midagi, mis Dagmarit sel m\u00e4\u00e4ral \u0161okeeris, et tal on praegugi raske emotsioone varjata.\n\u201eTa v\u00f5ttis oma telefoni ja n\u00e4itas minust \u00fchte pilti. Ma magasin, tekk pealt \u00e4ra, ja olin ihualasti. Et ma olen ise ka naljatanud, et olen nagu magav akrobaat ehk siis v\u00f5tan magades kummalisi poose, siis oli asend selline, et k\u00f5ik oli n\u00e4htav. Nii n\u00e4gu kui... muud kehaosad,\u201c p\u00f6\u00f6rab ta pilgu \u00e4ra. \u201eTa n\u00e4itas mulle seda fotot ja seej\u00e4rel paari teist. Eeldatavasti tehtud eri kordadel. Ise irvitas. Ma sain v\u00e4ga h\u00e4sti aru, kuhu ta j\u00f5uda tahab.\u201c\nNaise silmad t\u00e4ituvad pisaratega. \u201eSeda tunnet ei saa edasi anda. \u00d5ige s\u00f5na oleks v\u00f5ib-olla r\u00fcvetamine. Kujuta n\u00fc\u00fcd ette, et sa magad rahulikult, oled kaitsetu ja abitu ning keegi kasutab sind \u00e4ra. See pole \u00fcheski m\u00f5ttes vastuv\u00f5etav.\u201c\nTiit uuris Dagmarilt, kas mehe s\u00f5pradele v\u00f5iks selline vaatepilt meeldida. Naine tundis, kuidas vastikustunne iga sekundiga kasvas. \u201eSain aru, et suhe on l\u00e4bi. Nii lihtsalt kahjuks ei l\u00e4inud.\u201c\nTiit kasutas fotosid relvana lahkumineku vastu. Niipea kui Dagmar teema \u00fcles v\u00f5ttis, uuris Tiit, kellega ta kaunist kunsti jagada v\u00f5iks. \u201e\u00dcritasin talle r\u00e4\u00e4kida, et iga\u00fcks saab aru, et pildid on vastu tahtmist tehtud ja j\u00e4tavad temast perverdi mulje. Mida ta enda meelest saavutab? Paaril korral \u00fctlesingi, et saatku siis, aga ta sai aru, et ma blufin. Ta \u00e4hvardas neid s\u00f5pradele saata. J\u00e4reldan, et nood on samasugused nagu tema.\u201c\nDagmar kannatas v\u00e4ljapressimist paar n\u00e4dalat, kuni julges l\u00f5puks mehele vastu hakata. \u201eV\u00f5ib-olla kole \u00f6elda, aga temal oli ka oma n\u00f5rkus ja selleks oli raha. Tal oli palju rahalisi probleeme. Ma sirvisin karistusseadustikku ja saatsin talle copy-paste\u2019i kohast, mis annab teada, et tema k\u00e4itumine on karistatav. Ei tahaks uskuda, et ta ise seda ei teadnud. Pigem ei teadnud ta, et mina v\u00f5iksin teada. \u00dctlesin, et meil on kaks varianti: ta kas kustutab minu silme ees pildid \u00e4ra ja see suhe on l\u00e4bi v\u00f5i l\u00e4hen politseisse.\u201c Mehe hirm politsei ees oli suurem, kui naine oleks osanud arvata. \u201eIlmselt on asi ka selles, et tal ei olnud minu vastu suuri tundeid, meie suhe pakkus talle mugavust, millest ta polnud valmis loobuma.\u201c\nV\u00e4ljapressimine on l\u00e4hisuhtev\u00e4givald\nEsimese juhtumi korral on tegemist l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga ja naisel on v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse, kui mees need pildid avalikustab. K\u00fcll aga on sellise suhte puhul naisel oluline m\u00f5elda enda turvalisusele. Mees, kes \u00e4hvardab naist h\u00e4bistamisega ja piirab tema liikumist, on \u00fche sammu kaugusel v\u00e4givallatsejaks muutumisest.\nTeisel juhul on selgelt rikutud naise \u00f5igusi ja ka siin ei ole andeks anda midagi. Kui v\u00f5imalik, tuleks sellest suhtest esimesel v\u00f5imalusel lahkuda iseenda heaolu kaitseks.\nV\u00e4ljapressimine on karistatav, tegemist on kuriteoga.\n\u00a7 214. V\u00e4ljapressimine\n(1) Varalise kasu \u00fcleandmise n\u00f5udmise eest, kui on \u00e4hvardatud piirata isiku vabadust, avaldada h\u00e4bistavaid andmeid v\u00f5i h\u00e4vitada v\u00f5i rikkuda vara, samuti kui on kasutatud v\u00e4givalda, karistatakse rahalise karistuse v\u00f5i kuni viieaastase vangistusega.\nKui aga manipuleeritakse ja n\u00f5utakse piltide mitteavalikustamise eest kodus olemist, siis siin kuriteokoosseisu ei ole. K\u00fcll aga on tegemist vaimse v\u00e4givalla juhtumiga. Politsei saaks alustada menetluse siis, kui v\u00e4givalla \u00e4hvardusel hoitakse naist kodus ja piiratakse tema vaba liikumist. Naised, kes end selles loos \u00e4ra tunnevad, palun p\u00f6\u00f6rduge Naiste Tugikeskuse poole n\u00f5u saamiseks.\nKui naine lahkub sellest suhtest ja mees j\u00e4tkab kontaktiv\u00f5tmise ja \u00e4hvardamisega, siis sel juhul tasub juba kindlasti teha avaldus politseisse, sest see k\u00e4itumine v\u00f5ib t\u00e4ita ahistava j\u00e4litamise s\u00fc\u00fcteokoosseisu. Selliste juhtumite arv on Eestis hetkel t\u00f5usuteel ja \u00fcha enam kannatanuid otsib abi politseist. Enamasti on kannatanud eelnevalt blokeerinud ahistaja telefoninumbreid, sotsiaalmeediakontosid ja \u00f6elnud selgelt ei igasugusele suhtlusele, kuid inimene j\u00e4tkab. Viimase sammuna ahistaja hakkabki manipuleerima infoga, mida kannatanu kohta teab v\u00f5i siis piltidega, mis tal temast on kuni f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallaga hirmutamiseni v\u00e4lja. Ahistav j\u00e4litamine on kuritegu.\n\u00a71573 Ahistav j\u00e4litamine\n(1) Teise isikuga korduva v\u00f5i j\u00e4rjepideva kontakti otsimise, tema j\u00e4lgimise v\u00f5i muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesm\u00e4rk v\u00f5i tagaj\u00e4rg on teise isiku hirmutamine, alandamine v\u00f5i muul viisil oluliselt h\u00e4irimine, karistatakse rahalise karistuse v\u00f5i kuni \u00fcheaastase vangistusega.\nTaolistes olukordades tuleb kannatanutel kindlasti k\u00f5ik sotsiaalmeediavestlused alles hoida, kui neid v\u00e4hegi on. Teha ekraanipilte, kus on n\u00e4ha nii kirjutaja konto nimi kui kellaaeg, millal kontakt oli. Vestlusi saab alati teine pool kustutada ja seega tasub selleks olla valmis.\nPrivaatsete vestluste korral tasub teha endale m\u00e4rkmed, mis kell vestlused toimusid ja milliseid v\u00e4ljendeid kasutati. Sellised vestlused kipuvad ununema, seega on hea, kui sellest on enda jaoks j\u00e4\u00e4nud maha j\u00e4lg.\nKa siis, kui ei alustata ahistava j\u00e4litamise menetlust, ei t\u00e4henda see automaatselt seda, et politsei ei saa olla naisele abiks. Meil on alati v\u00f5imalik alasti pilte omava inimesega vestelda ja selgitada talle v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgi, mis saabuvad juhul, kui ta p\u00e4riselt need pildid avalikustab. Saame teha soovituse nende piltide kustutamiseks, et need kogemata tema tahte vastaselt siiski levima ei hakkaks.\nPildistamise osas on kaks erisust. Eraviisiline j\u00e4litustegevus on karistatav. Kui pilte teeb inimene, keda oled usaldanud ja kellega koos oled \u00fches voodis, siis ta saab alati v\u00e4ita, et need on tema enda tarbeks ja kui ta neid mitte kusagil ei avalikusta ja teistele ei jaga, siis otseselt nende omamine ei ole keelatud. Kui ta aga ilma naise n\u00f5usolekut k\u00fcsimata need avalikustab, siis on tegemist seaduse rikkumisega.\nOhvriabi aitab alati\nOhvriabi roll taoliste juhtumite puhul on pakkuda kannatanule emotsionaalset tuge ja tasuta n\u00f5ustamist. Iga ohvriabi t\u00f6\u00f6taja m\u00f5istab, kui raske on juhtunust r\u00e4\u00e4kimine, kuid rasketes olukordades ei tohi j\u00e4\u00e4da oma m\u00f5tete ja tunnetega \u00fcksi.\nK\u00f5ige olulisem on v\u00f5tta julgus kokku ja astuda esimene samm ning v\u00f5tta v\u00e4givaldsest suhtest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmiseks \u00fchendust kas politsei, ohvriabi kriisitelefoni v\u00f5i piirkondliku ohvriabit\u00f6\u00f6tajaga. Ohvriabisse saab inimene p\u00f6\u00f6rduda s\u00f5ltumata sellest, kui palju aega on s\u00fcndmusest m\u00f6\u00f6das \u2013 meie pakume tuge alati. Ps\u00fchholoogile saame inimese hetkel suunata siis, kui politseis on alustatud menetlust, aga seoses uue ohvriabi seaduse j\u00f5ustumisega on edaspidi ps\u00fchholoogilisele abile juurdep\u00e4\u00e4s laiem. N\u00e4iteks pere- ja seksuaalv\u00e4givalla ohvri saab suunata teenusele s\u00f5ltumata menetluse olemasolust.\nAbiv\u00f5imalused:\n116 006 \u2012 sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisin\u00f5ustamist \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt. V\u00e4lismaalt helistades +372 614 7393.\n116 123 \u2012 sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (N\u00f5ustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga p\u00e4ev ajavahemikul kell 10\u201324 ning hingehoidjad on samal liinil k\u00e4ttesaadavad kell 16\u201324. Helistamine on tasuta ning tuge saab m\u00f5lema teenuse puhul nii eesti, vene kui ka inglise keeles).\npalunabi.ee\u2012 sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab n\u00f5u muu hulgas tekstivestluses.\nKui ohus on elu ja tervis, helista 112."}
{"text":"Maksuameti osakonnajuhatajat kahtlustatakse kelmuses, Elmar Vaherit kaasaaitamisesKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\n\u00a0Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse Politsei- ja Piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\n\u00abKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u00bb\u00a0s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u00abS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u00bb\u00a0lisas riigiprokur\u00f6r.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud.\n"}
{"text":"Kapo kahtlustab Heldnat kelmuses ja Elmar Vaherit kelmusele kaasa aitamises   Kaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.   Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\u00a0 Kahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\u00a0 Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda.\u00a0 \"Kuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\" s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\u00a0 \"S\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\" lisas riigiprokur\u00f6r.\u00a0 Menetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Kapo kahtlustab PPA juhti Elmar Vaherit kelmusele kaasaaitamisesTALLINN, 21. m\u00e4rts, BNS \u2013\u00a0Kaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega, teatas prokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. \u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201eS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201c lisas riigiprokur\u00f6r.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"T\u00d6\u00d6SUHE PEATATAKSE: politsei peadirektorit Elmar Vaherit kahtlustatakse kelmusele kaasaaitamisesKaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda.\nEerik Heldna.\n(J\u00f6rgen Norkroos)\n\u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201eS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchtemoodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201c lisas riigiprokur\u00f6r.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud.\nPPA peadirektori Elmar Vaheri ametiaeg l\u00f5peb t\u00e4navu 1. mail ning politsei uueks juhiks saab senine peadirektor piirivalve alal Egert Belit\u0161ev.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul teeb ta ettepaneku Elmar Vaheri t\u00f6\u00f6suhe peatada. Politseiameti juhtimise v\u00f5tab \u00fcle praegune peadirektori aset\u00e4itja Egert Belit\u0161ev, kes saab ametisse paar kuud varem \u2013 esialgu peadirektori kohuset\u00e4itjana.\n\u201eBelit\u0161ev on oma meeskonda komplekteerinud ja juba paar kuud juhtimiseks valmistunud. See lahendus tagab k\u00f5ige paremini politseiameti rahuliku juhtimise. T\u00f6\u00f6rahu s\u00e4ilib,\u201c t\u00f5deb siseminister.\nKahtlustusi L\u00e4\u00e4nemets t\u00e4psemalt kommenteerida ei oska. Ta viitab, et prokuratuur teeb oma t\u00f6\u00f6d ning \u00fchel hetkel n\u00e4eme, kas kahtlustustest saab ka s\u00fc\u00fcdistus."}
{"text":"KOLUMN \u27e9 Malle P\u00e4rn: aitab vihak\u00f5nest, hakkame uuesti kultuuri \u00fcles ehitamaInimestel, vaba riigi kodanikel on \u00f5igus ja lausa kohustus avalikult v\u00e4lja \u00f6elda, kui neile ei meeldi see, mida valitsejad meie riigiga teevad! P\u00f5hiseadus lubab rahval koguni vastu hakata, kui valitsejate tegutsemine muutub rahvavaenulikuks, kirjutab Malle P\u00e4rn.\nK\u00f5igepealt ma \u00fctlen, et see, mida ma kirjutan, ei ole vihak\u00f5ne!!\u00a0\nMa ei vihka ega pea teistest halvemaks mitte \u00fchtki rahvust ega rassi. Igal rahvusel ja rassil on omad arukad ja v\u00e4hemarukad, omad ausad ja tublid inimesed, ja omad lollid ja isekad v\u00f5imuihalejad, kuni p\u00fchakute ja kurjategijateni v\u00e4lja. Neid ei saa kunagi m\u00f5\u00f5ta sama m\u00f5\u00f5duga. Inimest tuleb m\u00f5\u00f5ta tema tegevusega, mitte tema rahvuse v\u00f5i rassiga.\u00a0\nRassist on see, kes inimeses ainult tema rassi n\u00e4eb ja r\u00f5hutab. Ja kes iga kriitilise m\u00e4rkuse mingi ideoloogilise eliidi hulka arvatud gruppi kuuluva inimese k\u00e4itumise kohta \u00fcmber t\u00f5lgib rassismiks v\u00f5i mingiks foobiaks. Tal oleks nagu rassisti silmaklapid peas. Ta l\u00f6\u00f6b ausale m\u00f5istusega inimesele peale templi, mis asetab ta paariate hulka.\u00a0\nVihak\u00f5ne oleks see, kui ma halvustaksin inimest tema nahav\u00e4rvi v\u00f5i rahvuse v\u00f5i suguelu eelistuste p\u00e4rast. V\u00f5i m\u00f5ne muu grupilise kuuluvuse p\u00e4rast. Ma j\u00e4tan need omadused k\u00f5rvale ja r\u00e4\u00e4gin konkreetsete inimeste k\u00e4itumisest. Tegevusest.\u00a0\nInimesed, kes on p\u00fcrginud nii-\u00f6elda avalikku ellu, kes juhivad ja suunavad meie elukorraldust ning haldavad maksudega kokku korjatud raha, peavad arvestama sellega, kuidas rahvas nende tegevusse suhtub. Nad peavad taluma kriitikat, nad ei tohi kriitikale vastata vihkamisega ja kriitikute laimamise v\u00f5i halvustamisega.\u00a0\nInimestel, vaba riigi kodanikel on \u00f5igus ja lausa kohustus avalikult v\u00e4lja \u00f6elda, kui neile ei meeldi see, mida valitsejad meie riigiga teevad! P\u00f5hiseadus lubab rahval koguni vastu hakata, kui valitsejate tegutsemine muutub rahvavaenulikuks.\u00a0\nKriitika \u00fcmbernimetamine vihak\u00f5neks t\u00e4hendab seda, et v\u00f5im on rahva avalikult oma vaenlaseks kuulutanud. Ta ei suuda enam oma rahvavaenulikku tegevust s\u00f5nades \u00f5igustada ning hakkab kriitikuid taga kiusama ja vangi panema.\u00a0\nAvaliku elu tegelased peavad hakkama vastutama oma tegude eest.\u00a0\nAvaliku elu tegelased peavad olema rahvale eeskujuks, mitte h\u00e4biplekiks.\u00a0\nRahvus ega nahav\u00e4rv ei tee \u00fchtki inimest halvaks. Nii neegrite, ukrainlaste kui venelaste hulgas on arukaid ja ausaid ja toredaid inimesi. Ja on ka ebaausaid, rumalaid, alatuid, isekaid, kuni kurjategijateni v\u00e4lja. Neid on nii nende omal kodumaal kui ka nende hulgas, kes on kodumaa maha j\u00e4tnud ja v\u00f5\u00f5rsile elama l\u00e4inud. Arukas inimene oskab vahet teha, v\u00f5tab vastu aruka ja hea ning t\u00f5rjub alatut petturit.\u00a0\nMiks ei taha inimene elada oma rahva hulgas? Seal, kus tal on juured ja esivanemad? Seal, kus tal on vere\u00f5igus osaleda oma rahva elu \u00fcle otsustamises? Oma emakeeles oma isamaal?\u00a0\nMa ei m\u00f5ista neid venelasi, kes on Eestis p\u00fcrginud k\u00f5rgetele kohtadele ja k\u00e4ituvad seal nagu elevandid portselanikaupluses. Arvestamata eesti keelt ja meelt, p\u00fc\u00fcavad nad meie elukorraldust oma suva (v\u00f5i neile p\u00e4he\u00f5petatud ideoloogia) j\u00e4rgi \u00fcmber teha.\u00a0\nMiks tahab inimene sellel v\u00f5\u00f5ral maal, kus tal ei ole juuri ega esivanemaid, kus ta ei ole vere kaudu seotud seal elava rahvaga, kelle kultuuri ta ei suuda ega tahagi m\u00f5ista \u2013 miks ta tahab selle temale v\u00f5\u00f5ra kohaliku rahva elukorraldust hakata \u00fcmber tegema? Kas see ei ole rumal? Kas see ei ole isekas ja \u00fclbe ja hoolimatu? Kas see ei ole alatu?\u00a0\nSee on kolonisti k\u00e4itumine, kes on tulnud v\u00f5\u00f5rast maad vallutama. \u00dcksk\u00f5ik mis rahvusest v\u00f5i rassist ta on, ta on kolonist, ja igal kohalikul inimesel peab olema \u00f5igus tema rumalat ja \u00fclbet k\u00e4itumist kritiseerida!\u00a0\nMe peame ennek\u00f5ike hukka m\u00f5istma Eesti liberaalpoliitikute \u201evihak\u00f5ne\" oma rahva ja konservatiivide vastu, samuti nende estofoobse k\u00e4itumise.\nKui v\u00f5\u00f5rale maale elama j\u00e4\u00e4nud isik austab kohalikku rahvust ja tema kultuuri ja tunneb, et ta suudaks selle rahva heaks midagi teha n\u00e4iteks poliitikas, siis peab ta alati hoolega j\u00e4lgima, et ta arvestaks kohaliku rahva tahte ja olemusega, mitte oma isekate soovidega. Kui ta seda ei tee, siis \u00e4rgu tal olgu poliitikasse asja.\nKurb, kui rahvas enam ei oska vahet teha hea ja kurja vahel. Kurb, kui ennast eliidiks pidav klass ei oska vahet teha hea ja kurja vahel, ja veel kurvem, kui ta lausa tahtlikult teenibki kurjust. Ise vabatahtlikult hakkab v\u00e4hkt\u00f5vena oma rahvust ja riiki h\u00e4vitama? Koguni pettuse ja alatuse abiga?\u00a0\nToon n\u00e4iteks Kristina Kallase ja Ivan Makarovi. Esimene k\u00e4itub ju nagu kolonist, ta r\u00e4\u00e4gib k\u00fcll veatult eesti keelt, aga eesti meelest ei ole tal mingit aimu. Tema tahab Eesti \u00fcmber teha. Tema ei tea, mida eestlasele t\u00e4hendab abielu. Ja see ei huvitagi teda. Tema ei l\u00e4he eesti rahva k\u00e4est k\u00fcsima, kuidas teie tahate siin, oma iidsel isade maal elada, tema dikteerib: te peate elama nii, nagu minule meeldib. Sest te olete matsid, teil polegi muud kui pastlad ja kannel \u2013 ja see juba sobib selle vihak\u00f5ne termini alla. Halvakspanu rahvuse aalusel. Kummal pool siin tegelikult matslus on?\u00a0\nMakarov on \u00fcks v\u00e4heseid venelasi, kes julgeb ja tahab eestlasi kaitsta.\u00a0\nRumalust ei tohi v\u00f5imule lubada, rumalusel ei ole mingeid t\u00f5kkeid, mingeid piire. Rumalad inimesed ei tea, mida nad teevad. Rumalus ei esita mitte kunagi argumente, alati kasutab ta alatuid v\u00f5tteid. Ja rumalust on v\u00e4ga raske v\u00f5imust loobuma sundida, kui ta on sellest maitse suhu saanud. Nagu \u00fctleb laul Nukitsamehest: Otsi lolli, kes ei kardaks kolli, kui on kollil rahamaitse suus!\nRumaluse ja kurjuse v\u00f5im vallandab tohutu hulga alamkihi madalaid instinkte. Me n\u00e4eme, kuidas sotsiaalmeedias levib lausropp konservatiivide s\u00f5imamine. Inimene, kes iseennast j\u00e4lestab (sest ta on teinud elus saatuslikult vale valiku), l\u00e4heb marru, kui kohtab tervet m\u00f5istust ja arukaid argumente, \u2013 ta hakkab r\u00e4uskama ja ropendama. Sest muud ta kahjuks ei oskagi.\u00a0\nNiisiis: meil tuleb keelata ropp vihkav s\u00f5im ja alatu kuritahtlik laimamine.\u00a0\nMingit vihak\u00f5net ei ole meil vaja. Meie kultuuris on vihak\u00f5neks s\u00f5im ja laim, ja see tuleb Euroopa tegelinskitele selgeks teha.\u00a0\nAga ma tean, et see ei meeldi liberaalidele, sest s\u00f5im ja laim on nende jaoks peamised v\u00e4\u00e4rtused. Nemad tahavad keelata tervem\u00f5istusliku kriitika. Ja selleks on neil uut v\u00f5ltsterminit vaja. K\u00f5ik peab neil olema v\u00f5lts, plakatlik, demokraatiast mandunud kultuurini ja koguni liberalismi endani. \u00a0\nKordan, see ei ole vihak\u00f5ne, ma ei puuduta teie rahvust ega nahav\u00e4rvi ega suguelulisi eelistusi ega soovariante. Ma puudutan teie isiklikke HALBU iseloomujooni, teie valelikkust, teie alatust, teie rumalust ja \u00fclbust, \u2013 ja need omadused on universaalsed, need ei s\u00f5ltu nahav\u00e4rvist ega soost ega rahvusest ega seksuaalelust.\u00a0\nJa halvad iseloomujooned ei ole inim\u00f5igused!\u00a0\nK\u00fcll aga sobib imet\u00e4pselt vihak\u00f5ne alla see, kui konservatiivi tema poliitiliste vaadete p\u00e4rast s\u00f5imatakse natsiks v\u00f5i putinistiks v\u00f5i fa\u0161istiks. See on laimamine ja laimamine ei ole inim\u00f5igus!"}
{"text":"Kapo esitas Elmar Vaherile ja MTA tolliosakonna juhile kahtlustuseEesti maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhti Eerik Heldnat kahtlustatakse politseiametniku eripensioni saamise eesm\u00e4rgil toimepandud kelmuses ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorit Elmar Vaherit sellele kaasaaitamises.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul neile kahele ka kahtlustuse. \u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c \u00fctles riigiprokur\u00f6r Maria Entsik."}
{"text":"Siseministeerium pressiteade: Siseminister algatab PPA-s teenistusliku j\u00e4relvalveSiseminister algatab PPA-s teenistusliku j\u00e4relvalve\n\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas k\u00e4skkirja teenistusliku\nj\u00e4relvalve algatamiseks, eesm\u00e4rgiga hinnata viimase viie aasta jooksul\nPolitsei- ja Piirivalveametis tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust.\nSiseminister k\u00f5rvaldab PPA peadirektori Elmar Vaheri teenistusest ning\nnimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belit\u0161evi.\n\n21.m\u00e4rtsi hommikul esitasid Kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse\nMaksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele\nkaasaaitamise kahtlustuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar\nVaherile.\n\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna\ntema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt\nteenistusse Politsei- ja Piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei\neripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei\nn\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\n\nTegemist on esialgse kahtlusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda.\nMenetlust juhib riigiprokuratuur ning viib l\u00e4bi Kaitsepolitseiamet.\n\n\nKaja Sepp\nkommunikatsioonijuht\nSiseministeerium\n\nkaja.sepp@siseministeerium.ee<mailto:kaja.sepp@siseministeerium.ee>\n+372 5656 3501\n[cid:image001.png@01D95BF9.1B12C6E0]<https:\/\/www.siseministeerium.ee\/>[cid:\nimage002.png@01D95BF9.1B12C6E0]<http:\/\/www.facebook.com\/siseministeerium>[c\nid:image003.png@01D95BF9.1B12C6E0]<https:\/\/open.spotify.com\/show\/1LO39xEFNz\nMh1Hd5ExumMi?si=9c67417b19184c53>"}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets peatas politseijuht Vaheriga teenistussuhteVastavalt kelmuse ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse saanud\u00a0maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht\u00a0Eerik Heldna\u00a0ning\u00a0politsei- ja piirivalveameti peadirektor\u00a0Elmar Vaher olid m\u00f5lemad teenistusest lahkumas. T\u00e4nane uudis t\u00e4hendab lihtsalt planeeritust varasemat t\u00f6\u00f6lt lahkumist.\u00abMina tean sellest t\u00e4pselt sama palju kui prokuratuur \u00f6elnud on: uurimine on algatud ja kapo peab omad tegevused l\u00f5pule viima ja siis saab n\u00e4ha, kas esitatakse s\u00fc\u00fcdistus v\u00f5i mis edasi saab. Seni pole kellelgi v\u00f5imalik \u00f6elda, mis see l\u00f5plik seis on,\u00bb\u00a0kommenteeris siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets Elmar Vaherile esitatud kahtlustust.\n\u00abNii nagu ikka sellistel puhkudel, ma peatan t\u00e4nasel politseijuhil ajutiselt teenistussuhte,\u00bb\u00a0kinnitas L\u00e4\u00e4nemets.\nKuu aja p\u00e4rast alanuks uue peadirektori Egert Belit\u0161evi volitused, t\u00e4nane uudis t\u00e4hendab aga seda, et senise PPA peadirektori aset\u00e4itja v\u00f5tab ohjad \u00fcle juba varem.\nL\u00e4\u00e4nemets r\u00f5hutas, et Belit\u0161ev on on kogu oma tegevust planeerinud nii, et ta seda juhtima hakkab ja valinud selle j\u00e4rgi personali ja t\u00f6\u00f6plaane. Ta on saanud l\u00f5viosa vajalikest ettevalmistustest juba \u00e4ra teha. Seet\u00f5ttu asutuse toimimises mingeid probleeme ei tule. \u00abMa arvan, et t\u00f6\u00f6rahu ja -kindlus on seal tagatud,\u00bb\u00a0lisas L\u00e4\u00e4nemets.\nRahandusminister Annely Akkermanni (RE) s\u00f5nul oli maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Haldna niikuinii teenistusest lahkumas ja puhkusele siirdumas.\u00a0Ta r\u00f5hutas, et kahtlustus ei puuduta Heldna t\u00f6\u00f6d MTA-s ja tema t\u00f6\u00f6le asutuses etteheiteid ei ole.\n\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\n"}
{"text":"Siseminister k\u00f5rvaldas Elmar Vaheri PPA juhi ametistTALLINN, 21. m\u00e4rts, BNS - Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets k\u00f5rvaldas kriminaaluurimise alla langenud politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi Elmar Vaheri teisip\u00e4eval ametist.\u00a0\nL\u00e4\u00e4nemets allkirjastas k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relvalve algatamiseks, et hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis (PPA) tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust.\nSiseminister k\u00f5rvaldab Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belit\u0161evi. \u00a0\nTeisip\u00e4eva hommikul esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\u00a0\u00a0\nTegemist on esialgse kahtlusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. Menetlust juhib riigiprokuratuur ning viib l\u00e4bi kaitsepolitseiamet.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Siseminister k\u00f5rvaldab politseijuht Vaheri ametist   Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets k\u00f5rvaldab politseiameti peadirektori Elmar Vaheri teisip\u00e4eval esitatud kelmuskahtluse p\u00f5hjal teenistusest ning nimetab peadirektori kohustesse Egert Belit\u0161evi, teatas siseministeerium.   L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas \u00fchtlasi k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relvalve algatamiseks, eesm\u00e4rgiga hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis (PPA) tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Teisip\u00e4eval esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politseiameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks, teatas siseministeerium. Vaheri ametiaeg oleks pidanud l\u00f5ppema mai alguses, tema asemele on juba valitud uus politseijuht, Egert Belit\u0161ev.   "}
{"text":"Elmar Vaherit on ka varem skandaalid saatnudKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Vaher on ka varem skandaalidesse sattunud.2016. aastal ostis PPA juht Elmar Vaher asutuse kaardiga k\u00f5rvaklapid ja matkasaapad. T\u00e4psemalt ostis toonane politsei peadirektor Tallinna lennujaamast 299 eurot maksvad k\u00f5rvaklapid ning 139 eurot maksvad matkasaapad. Viimased ostis ta v\u00e4idetavalt vormi juurde, kuigi hiljem selgus, et\u00a0vormielemente ostetakse vaid l\u00e4bi riigihangete.2019. aastal tegi toonane rahandusminister Martin Helme (EKRE) Elmar Vaherile ettepaneku omal soovil tagasi astuda. Kohtumisel, mis kestis m\u00f5ne\u00a0minuti, andis Helme Vaherile kaks paberit: Vaheri nimel valmis kirjutatud lahkumisavaldus, millele viimane alla ei kirjutanud ning siseministri k\u00e4skkiri Vaheri teenistusest vabastamiseks. Vaher j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d politsei-ja piirivalveameti peadirektorina.Kolm aastat hiljem, 2021. aastal tegi Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon valitsusele ettepaneku Vaher ametist vabastada. EKRE p\u00f5hjendas soovi sellega, et nende hinnangul oli Vaher valetamisege vahele j\u00e4\u00e4nud. Mis juhtus? 2021. aprillis toimus politseioperatsioon meeleavaldajate vastu riigikogu ees ja Vabaduse v\u00e4ljakul kutsus EKRE fraktsioon Elmar Vaheri j\u00f5udemonstratsiooni kohta selgitusi andma.21. aprillil riigikogus toimunud kohtumisel EKRE fraktsiooni liikmete ja Vaheri vahel kinnitas viimane, et politsei l\u00e4htus oma tegevuse planeerimisel kaitsepolitsei ohuhinnangust, mille kohaselt olid meeleavaldused\u00a0ohuks\u00a0p\u00f5hiseaduslikule korrale.Kaitsepolitsei v\u00f5imaldas mitmel EKRE fraktsiooni liikmel konfidentsiaalsusm\u00e4rkega memoga tutvuda ning selgus, et dokumendis puuduvad viited sellele, nagu oleksid meeleavaldused kujutanud v\u00f5imalikku ohtu p\u00f5hiseaduslikule korrale, m\u00e4rkis EKRE fraktsioon. Vaher j\u00e4i endale kindlaks ning s\u00f5nas, et ta ei ole valetanud."}
{"text":"Siseminister k\u00f5rvaldas Elmar Vaheri teenistusest, politseijuhi kohustused v\u00f5tab \u00fcle Egert Belit\u0161evSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relevalve algatamiseks eesm\u00e4rgiga hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Siseminister k\u00f5rvaldab PPA peadirektori Elmar Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohuseid t\u00e4itma Egert Belit\u0161evi.\n21. m\u00e4rtsi hommikul esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\nTegemist on esialgse kahtlusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. Menetlust juhib riigiprokuratuur ning viib l\u00e4bi kaitsepolitseiamet."}
{"text":"Mis toimub politseis? Stuudios on Lauri L\u00e4\u00e4nemetsKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile, mis toimub politsesi, sellest r\u00e4\u00e4gime siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsaga."}
{"text":"Siseminister k\u00f5rvaldab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori teenistusestSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relevalve algatamiseks, hindamaks viimase viie aasta jooksul Politsei- ja Piirivalveametis tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Siseminister k\u00f5rvaldab PPA peadirektori Elmar Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belit\u0161evi.\n\u00a0T\u00e4na hommikul esitasid Kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse Politsei- ja Piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\nTegemist on esialgse kahtlusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. Menetlust juhib riigiprokuratuur ning viib l\u00e4bi Kaitsepolitseiamet."}
{"text":"Politseijuht Vaher lasti lahti, kahtlustatakse kelmusele kaasaaitamisesKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse Politsei- ja Piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relvalve algatamiseks, eesm\u00e4rgiga hinnata viimase viie aasta jooksul Politsei- ja Piirivalveametis tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Siseminister k\u00f5rvaldas PPA peadirektori Elmar Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belit\u0161evi.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda.\n\u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201d s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201eS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201d lisas riigiprokur\u00f6r.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud."}
{"text":"Siseminister v\u00f5ttis Vaheri ametist maha: \"Ju on prokuratuuril piisavalt alust\"Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets peatas t\u00f6\u00f6suhte prokuratuurilt kelmusele kaasaitamise kahtlustuse saanud politsei juhi Elmar Vaheriga.\n\"Kui kaitsepolitsei ja prokuratuur on j\u00f5udnud sellisele j\u00e4reldusele, ju siis seal on piisavalt p\u00f5hjust ja alust,\" \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets. \u201cPolitsei peadirektorile \u00fchtegi s\u00fc\u00fcdistust niisama esitama ei hakata \u2013 see ikka m\u00f5eldakse v\u00e4ga p\u00f5hjalikult l\u00e4bi.\""}
{"text":"Urmas Milvek: uskumatu, aga kolme viimase raske aastaga oleme \u00f5nnetabelis t\u00f5usnud 20 koha v\u00f5rra\u00a0Saabunud kevade algusega selgusid maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikumad riigid ja erakondade reitingud.\nKui \u00dcRO raporti p\u00f5hjal v\u00f5etakse \u00f5nnelikkuse m\u00f5\u00f5tmisel arvesse muu hulgas ka sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta, oodatav tervena elatud aastate arv, sotsiaaltoetused, kodanikuvabadused ja korruptsioonilevik, siis huvitav, mida ERRi poolt tellitud Kantar Emori uuringu puhul inimesed oma valikul arvesse v\u00f5tavad?\nM\u00f5tlesin, et kindlasti oleneb tulemus ka sellest, kes tellib, kus uuringut l\u00e4bi viiakse, kellelt k\u00fcsitakse. Aga vaadates m\u00f5lema uuringu tulemusi, avastasin, et asi on palju lihtsam, kuidas selliste arvudeni j\u00f5uti.\nEsiteks vaatame, mis see \u00f5nn tegelikult on. Tsiteerides Vikipeediat: \u201d\u00d5nn ehk \u00f5nnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse r\u00f5\u00f5muni. \u00d5nnelik olemine v\u00f5ib peegeldada inimese \u00fcldist rahulolu oma eluga.\u201d Eesti et\u00fcnoloogias\u00f5naraamat v\u00e4idab:\u201dEt \u00f5nn on r\u00f5\u00f5m ja s\u00fcgav rahulolu oma olukorras.\u201d\nValik Eesti vanas\u00f5nu, aga \u00fctleb:\u201dIga\u00fcks on oma \u00f5nne sepp. \u00d5nn oleneb inimese t\u00f6\u00f6st ja v\u00f5imetest.\u201d Alati pean rohkem lugu ja usaldavamaks rahvatarkust, milles tegelik t\u00f5de peidus. Lihtne n\u00e4ide \u2013 Eesti oli selles imelikus edetabelis 2017 \u2013 66, 2020- 51 ja 2023 juba saadi 31 koht. J\u00e4reldus \u2013 mida rohkem Eesti inimene rassib, rabab ja kannatab, seda \u00f5nnelikum ta on.\nAga teisalt kui j\u00e4lle \u00fchistranspordiga s\u00f5idad, t\u00e4naval k\u00f5nnid, kaubanduskeskuses jalutad, isegi laulatusel k\u00e4id, siis on m\u00e4rgatud n\u00e4od kuidagi hallid, v\u00e4sinud, suunurgad allapoole, silmis s\u00e4ra asemel tuhmus.\nVeidike kerkivaid suunurki, naeratavat n\u00e4gu ja r\u00f5\u00f5mustavat emotsiooni n\u00e4gin viimati \u00fchel kom\u00f6\u00f6diaetendusel, kus naljad olid kedagi t\u00f6gavad, roppe s\u00f5nu kasutades \u00e4rapanevad, igasugu lollusi kajastavad jne. Kas me oleme mingit sorti masohhistid? J\u00e4relikult, et eestlane oleks r\u00f5\u00f5mus ja \u00f5nnelik, siis tuleb teda m\u00f5nitada, sundida, kindlate k\u00e4tega k\u00e4gistada, vitsa ja vilet anda . . . ja ta on r\u00f5\u00f5mus ning rahul.\nJa seda k\u00f5ike on viimased aastad usinalt tehtud ja ka tulemused on k\u00e4es, oleme viimase 3 v\u00e4ga raske aastaga t\u00f5usnud edetabelis, uskumatu, aga 20 kohta. Aga momendil liigutakse metsikus tempos, \u00f5udust tekitavate suunistega rahvast \u00fcle edasi. Vist ikka sellep\u00e4rast, et on suurem plaan, milleks on see, et olla 3 aasta p\u00e4rast juba \u00f5nnelike esik\u00fcmnes. Tsiteerides \u00fchte tuntud Eesti poliitikut, kes r\u00f5hutas: \u201dPingutama peab nii riik kui ka selle kodanikud.\u201d Aamen!\n\u00a0\nUrmas Milvek"}
{"text":"Kaitsepolitsei esitas kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhileKaitsepolitsei esitas t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega, teatas prokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. \u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201eS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201c lisas riigiprokur\u00f6r.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud."}
{"text":"Siseminister k\u00f5rvaldas Elmar Vaheri PPA juhi ametistSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets k\u00f5rvaldas kriminaaluurimise alla langenud politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi Elmar Vaheri ametist.\u00a0\nElmar Vaher, PPA peadirektor\nL\u00e4\u00e4nemets allkirjastas k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relvalve algatamiseks, et hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis (PPA) tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust.\nSiseminister k\u00f5rvaldab Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belit\u0161evi. \u00a0\nT\u00e4na hommikul esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\u00a0\u00a0\nTegemist on esialgse kahtlusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. Menetlust juhib riigiprokuratuur ning viib l\u00e4bi kaitsepolitseiamet."}
{"text":"Danilson-J\u00e4rg: Eestis kehtib s\u00fc\u00fctuse presumptsioonTALLINN, 21. m\u00e4rts, BNS \u2013 Justiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg (Isamaa) viitas usutluses Postimehele, et politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ei peaks tema vastu esitatud kahtlustuse t\u00f5ttu tagasi astuma.\nJustiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg s\u00f5nas Postimehele, et kui kahtlustus leiab t\u00f5endamist, on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rse ja uskumatu juhtumiga. \"Juhul kui k\u00f5ik see leiab ka t\u00f5endamist, siis on t\u00f5esti tegu pretsedenditu juhtumiga, mis on v\u00e4ga kahetusv\u00e4\u00e4rne, sest politsei- ja piirivalveamet ise peaks seisma hea selle eest, et seadust t\u00e4idetakse,\" \u00fctles ta.\nDanilson-J\u00e4rg lisas, et kui on rikkumised, tuleb inimesed selle eest ka vastutusele v\u00f5tta ning tema soovib, et prokuratuur tegeleks asjaga v\u00e4ga p\u00f5hjalikult ning selgitaks v\u00e4lja k\u00f5ik asjaolud.\nK\u00fcsimusele, kas Vaher peaks praegu PPA peadirektori kohalt tagasi astuma, vastas Danilson-J\u00e4rg, et kui kahtlused leiavad kinnitust, siis pole k\u00fcsimustki, kuid esialgu on infot v\u00e4he ning vaja on selgust. \"Loomulikult, kui k\u00f5ik need asjad on aset leidnud, nagu prokuratuur r\u00e4\u00e4gib, siis kindlasti tuleks tagasi astuda politseiameti peadirektoril,\" \u00fctles ta.\nKahtlustus iseenesest pole veel piisav p\u00f5hjus tagasi astuda, leiab Danilson-J\u00e4rg ja lisab selgituseks, et Eestis kehtib s\u00fc\u00fctuse presumptsioon. \"Kas inimene on s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i mitte, otsustab kohus, mitte justiitsminister ega ajakirjandus. Praegu on tegu kahtlustusega ja me peame saama asjast kindlalt r\u00e4\u00e4kida siis, kui k\u00f5ik kahtlustuses toodud v\u00e4ited on leidnud t\u00f5endamist ka kohtus,\" \u00fctles ta.\nKahtlustuse j\u00e4rgi venitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna pikemaks oma t\u00f6\u00f6staa\u017ei, et saada eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Vaherit kahtlustatakse sellele kelmusele kaasaaitamises, sest v\u00e4idetavalt vormistas ta Heldna n\u00e4iliselt politseisse t\u00f6\u00f6le.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Vaheri kahtlustamine t\u00f5stab usaldust julgeolekuasutuste vastuKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale. Kahtlustuse kohaselt aitas\u00a0kelmusele kaasa politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaher.\nPean t\u00f5dema, et minus t\u00f5stab see k\u00fcll usaldust julgeolekuasutuste - antud juhul KAPO -\u00a0vastu, kui esitatakse kahtlustus ka n\u00f6 \u00abomade\u00bb\u00a0vastu. Praegusel juhul siis Elmar\u00a0Vaheri vastu.\nSamas \u00f5igusriigile kohaselt kehtib Eesti Vabariigis s\u00fc\u00fctuse presumptsioon. L\u00f5plikult\u00a0peab s\u00fc\u00fc tuvastama kohus. Kuid seejuures tasub meelde tuletada, et m\u00f5ned aastad tagasi halvustati raevukalt meedias konservatiive (EKREt), kes soovisid Elmar Vaherit ametist vabastada. Teostus vabastamiseks oli k\u00fcll konarlik, kuid praegust asjade kulgu vaadates, tundub, et siiski \u00f5ige."}
{"text":"VIDEO | Lauri L\u00e4\u00e4nemets: Elmar Vaheri k\u00f5rvaldamine peadirektori kohalt oli otsus, mis tuli \u00e4ra tehaSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles, et Elmar Vaheri eemaldamine peadirektori ametist oli m\u00f5istlik otsus ning selliseid kahtlustusi ei tohiks PPA-s tekkida.\nKaitsepolitsei (kapo) ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nL\u00e4\u00e4nemets \u00fctles, et ta pole veel Vaheriga suhelnud. \u201eMul on v\u00f5imalik teha seda siis, kui kapo on oma toimingud l\u00f5pule viinud. Loomulikult r\u00e4\u00e4gin ja teatan talle oma otsusest ning kuulan \u00e4ra selle, mida tal on \u00f6elda. Kokkuv\u00f5ttes pole poliitikutel siin t\u00e4na midagi teha, see on prokuratuuri otsus, nemad koos kapoga seda menetlust l\u00e4bi viivad ja siis selgub, kas s\u00fc\u00fcdistus esitatakse v\u00f5i mitte. Praegu on ainult kahtlustus,\u201c s\u00f5nas ta.\nVaheri k\u00f5rvaldamine oli L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul \u00f5ige otsus, selleks et ei tekiks rohkem k\u00fcsimusi. Politseijuhi kohustused v\u00f5ttis \u00fcle Egert Belit\u0161ev, kes oleks ametisse astunud umbes kuu aja p\u00e4rast. \u201eTa on mitu kuud PPA juhtimiseks ette valmistunud, see tagab ka t\u00e4na PPA-le nii sisse- kui v\u00e4ljapoole kindluse, et t\u00f6\u00f6rahu on s\u00e4ilitatud,\u201c \u00fctles ta.\nL\u00e4\u00e4nemets s\u00f5nas, et Vaheri ametist eemaldamise otsus oli \u00f5ige. \u201eEsiteks see on hea k\u00e4itumistava, kui nii \u00f6elda, et kui kahtlustus esitatakse. V\u00e4ga raske oleks tal endal juhtida ja politseile on eriti suured ootused ja n\u00f5udmised avalikkusel. Politsei on see, kes kontrollib inimeste seaduskuulekat k\u00e4itumist ja peab selle tagama. Selles m\u00f5ttes ma arvan, et see on oluline asi, mis tuli \u00e4ra teha.\u201c\nL\u00e4\u00e4nemets \u00fctles ka, et talle tuli uudis \u00fcllatusena. \u201eK\u00f5ik sellised asjad teevad kurvaks, sellest on h\u00e4sti kahju. Hinnangut sellele andma ei hakka, tegelikult pole ju t\u00f5estatud ei \u00fcht- ega teistpidi seda olukorda, aga selliseid asju ei tohiks juhtuda. Tegelikult hea oleks, kui isegi kahtlustusi poleks v\u00f5imalik esitada, sest j\u00e4tkuvalt on politsei see, kes on siiamaani v\u00e4ga h\u00e4sti olnud usaldusv\u00e4\u00e4rne partner kogu \u00fchiskonnale ja inimestele,\u201c \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets.\nVaata videost, mida L\u00e4\u00e4nemets veel r\u00e4\u00e4kis."}
{"text":"Kohus l\u00f5petas Clyde Kulli kriminaalasja menetlemiseHarju maakohus otsustas t\u00e4na l\u00f5petada Clyde Kulli kriminaalasja menetlemise otstarbekuse kaalutlusel.\u00a0Kull peab tasuma 25 000 eurot riigituludesse.\u00a0Prokuratuur s\u00fc\u00fcdistas Kulli ametiisikuna omastamises ja kelmuses aastatel 2016\u20132021, mil ta n\u00e4itas h\u00fcvitamisele kuuluvate esinduskuludena kulusid, mis tegelikult olid seotud tema enda ja tema l\u00e4hikondsetega. Kulli tekitatud kahju oli kokku 7541,57 eurot.\nT\u00e4navu 1. m\u00e4rtsi istungil kuulati Kull \u00fcle ning ta tunnistas nende tegude toimepanemist, kahetses tehtut ja oli valmis kahju h\u00fcvitama. Prokuratuur leidis, et Kulli suhtes saab kriminaalasja l\u00f5petada ilma karistusotsust tegemata.\nKohus n\u00f5ustus prokuratuuri otsusega ning l\u00f5petas Kulli s\u00fc\u00fcasja menetluse otstarbekuse kaalutlusel. Kull peab h\u00fcvitama 7541,57 euro eest tekitatud kahju ning tasuma riigituludesse 25 000 eurot. Kriminaalmenetluse k\u00e4igus tekkinud \u00f5igusabikulud j\u00e4\u00e4vad Kulli kanda. M\u00e4\u00e4rus ei ole edasi kaevatav.\n\nKull: ennast kohtus mitte l\u00f5puni kaitsta ei tulnud lihtsalt\n\n\u00abOtsus n\u00f5ustuda kriminaalasja l\u00f5petamisega oportuniteediga ja ennast kohtus mitte l\u00f5puni kaitsta ei tulnud lihtsalt. Kaalusin s\u00fcvitsi enda, oma pere ning Eesti Vabariigi huve,\u00bb selgitas Kull.\nTa r\u00f5hutas, et kuigi talle oli v\u00e4ga oluline saada \u00f5igeksm\u00f5istev otsus, siis ei saanud ta eitada aastatepikkuse menetluse negatiivseid m\u00f5jus nii talle kui ka Eesti v\u00e4lissuhetele ja -diplomaatiale, mille \u00fclesehitamisse ja arendamisse on ta panustanud peaaegu kogu oma karj\u00e4\u00e4ri.\n\u00abOma s\u00fc\u00fctuse t\u00f5estamiseks oleksin pidanud omal kulul kutsuma tunnistajatena kohtusse ligi 50 v\u00e4lisdiplomaati ja valitsusamentikku \u00fcle maailma. See oleks t\u00e4hendanud veel kuude-, kui mitte aastatepikkust keerulist ja ettearvamatut kohtuprotsessi, r\u00e4\u00e4kimata mainekahjust Eesti riigile ja Eesti v\u00e4listeenistusele,\u00bb lisas Kull.\n\u00abOlen 30 aastat olnud Eesti riigiametnik, t\u00f6\u00f6tanud kulisside taga, alati oma valitsuse huvides. Avalikkuse ja meedia huviorbiiti sattumine sellises olukorras ei ole olnud lihtne,\u00bb toonitas ta.\n\u00abLoodan, et otsus toob \u00f5igusrahu ja lubab mul eluga edasi minna. Ma ootan ja otsin v\u00f5imalusi, kuidas kasutada oma teadmisi, oskusi ja rahvusvahelist v\u00f5rgustikku, mis mul on kogunenud 30-aastase diplomaatilise karj\u00e4\u00e4ri jooksul,\u00bb lisas Kull."}
{"text":"PPA peadirektori kohustesse nimetatakse Egert Belit\u0161evSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relvalve algatamiseks, eesm\u00e4rgiga hinnata viimase viie aasta jooksul Politsei- ja Piirivalveametis tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust.Siseminister k\u00f5rvaldab PPA peadirektori Elmar Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Saaremaalt p\u00e4rit Egert Belit\u0161evi.\n21. m\u00e4rtsi hommikul esitasid Kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse Politsei- ja Piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\nTegemist on esialgse kahtlusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. Menetlust juhib riigiprokuratuur ning viib l\u00e4bi Kaitsepolitseiamet."}
{"text":"Kapo kahtlustab PPA juhti Elmar Vaherit kelmusele kaasaaitamisesKaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega, teatas prokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud.\n"}
{"text":"Artur Talvik Vaheri kahtlustusest: ma oleks \u00fcllatunud, kui politseipealik ei teadnudEndine korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik s\u00f5nas Postimehele Elmar Vaheri kahtlustust kommenteerides, et 2016. aastal Vaheri tegemisi uurides oli lisaks avalikuses ilmunud skandaalile ka \u00f5hus kahtlus, et Vaher on oma positsiooni kuritarvitanud, kuid seda ei suudetud t\u00f5estada.Endine korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik kuulis uudist Elmar Vaheri vastu esitatud kahtlustusest Postimehe ajakirjanikult ning tema s\u00f5nul on tegemist v\u00e4ga \u00fcllatava uudisega. \u00abPositiivselt \u00fcllatunud, et ikkagi ka keerulistel aegadel hoitakse meie k\u00f5rgetel j\u00f5ustruktuuri juhtidel silm peal ja ei vabandata v\u00e4lja raskete aegadega,\u00bb s\u00f5nas ta.\n\nTalviku s\u00f5nul on prokuratuuri poolt kahtlustuse esitamine \u00fcllatav ka seet\u00f5ttu, et Eesti j\u00f5ustruktuurides on paljud inimesed omavahel tuttavad ning teataval moel seotud, kasv\u00f5i seel\u00e4bi, et on k\u00e4inud koos koolis. Tegemist on inimestega, kes ikkagi teataval moel \u00fcksteist hoiavad. \u00abMitte, et oleks selline kriminaalne ringkaitse vaid teatud \u00fcksteise hoidmine on,\u00bb t\u00f5des Talvik.\n\nSamuti on tema s\u00f5nul \u00fcllatav, et kahtlustus esitati vahetult enne Vaheri ametiaja l\u00f5ppu. Nimelt oleks Vaher olnud ametis aprilli l\u00f5puni ning mais pidi alustama uue peadirektorina Egert Belit\u0161ev. N\u00fc\u00fcd sai Belit\u0161ev alustada natuke rohkem kui kuu aega varem, sest siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets peatas Vaheri teenistussuhte.\u00a0\n\nProkuratuur ise kirjutas oma pressiteates, et Vaher palkas Eerik Heldna t\u00f6\u00f6le juba 2019. aastal ning Heldna k\u00e4is pensioniavaldust eripensioni saamiseks esitamas 2022. aasta mais. Pea aasta enne, kui prokuratuur kahtlustusega avalikuks tuli.\n\nTalvik arutles, et selliste teadete ajastused m\u00f5eldakse v\u00e4ga s\u00fcvitsi l\u00e4bi. Eriti, kui on tegemist j\u00f5ustruktuuri juhiga ja samal ajal on k\u00e4imas Ukraina s\u00f5da. M\u00f6\u00f6dunud aasta mais ei olnud veel valitud PPA-le uut juhti ning \u00e4sja oli alanud Ukraina s\u00f5da. Talvik arvas, et kindlasti k\u00e4is ka l\u00e4bi kaalutlus, et PPA ei oleks liiga kaua ilma juhita. Postimees on esitanud prokuratuurile p\u00e4ringu k\u00fcsimusega, miks otsustati just n\u00fc\u00fcd kahtlustus v\u00e4lja kuulutada kuid artikli ilmumise ajal nad vastata polnud j\u00f5udnud.\n\nSamas tekib ka teemat vaadates k\u00fcsimus, kas PPA peadirektorina ametis olnud Vaher oli teadlik, et tema suhtes on k\u00e4imas uurimine. Talviku arvates pidi ta olema teadlik. \u00abSelline s\u00fc\u00fcdistus ei saa tulla ikkagi kuskilt p\u00e4ris lambist. Ma oleks \u00fcllatunud, kui politseipealik ei teadnud sellist asja,\u00bb s\u00f5nas ta.\n\nTalvik oli korruptsioonivastase erikomisjoni juht 2016. aastal, mil komisjon avastas, et PPA juht Elmar Vaher ostis asutuse kaardiga k\u00f5rvaklapid ja matkasaapad. T\u00e4psemalt ostis toonane politsei peadirektor Tallinna lennujaamast 299 eurot maksvad k\u00f5rvaklapid ning 139 eurot maksvad matkasaapad. Viimased ostis ta v\u00e4idetavalt vormi juurde, kuigi hiljem selgus, et vormielemente ostetakse vaid l\u00e4bi riigihangete.\n\nTalvikut h\u00e4iris enda s\u00f5nul toona see, et Vaherile ei j\u00e4rgnenud skandaali t\u00f5ttu mingit otsest karistust. Ta v\u00f5rdles juhtumit praegu kohtus menetletava Repsi kohvimasina teemaga. \u00abReps t\u00f5mmatakse nii ribadeks kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, aga toona Elmari puhul ei tehtud sisuliselt midagi. Pevkur kes oli siseminister nii\u00f6elda n\u00e4itas talle kollast kaarti,\u00bb kirjeldas ta.\n\nSamuti kutsus kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu Talviku kaitsepolitseisse kohvile. \u00abSinisalu kutsus mind kaposse kohvile ja \u00fctles, et vaata n\u00e4ed, politseijuhtidega ikka niimoodi jamada ei tohi, meil on siin venelane k\u00f5rval. V\u00f5eti taskust mingi lollakas vene kaart v\u00e4lja,\u00bb kirjeldas Talvik toonast kohtumist.\n\nTalvik meenutas, et toona oli \u00f5hus veel mitu lugu Vaheri kohta, mis tulid politseimaja seest, kuid neid polnud v\u00f5imalik t\u00f5estada. Seet\u00f5ttu j\u00e4id need ka avalikkuse eest varju. Seda, mida need jutud t\u00e4psemalt sisaldasid Talvik ei avaldanud. \u00abSeal oli pigem selline positsiooni \u00e4ra kasutamine, mitte niiv\u00f5rd materiaalne sullerdamine,\u00bb kirjeldas Talvik.\n\n\u00abMina neid v\u00e4lja ei t\u00f5stnud, kuna jube raske oli midagi t\u00f5estada. K\u00f5rvaklappide ja saabaste puhul olid mul v\u00e4ljav\u00f5tted t\u0161ekkidest ja vilepuhuja, kes sealt seest need \u00e4ra t\u00f5i. Aga teiste juttude puhul ei olnud v\u00f5imalik t\u00f5estada. Sa j\u00e4\u00e4d ise lolliks, kui l\u00e4hed t\u00f5estamata asjaga v\u00e4lja. Eriti niiv\u00f5rd j\u00f5ulise struktuuri vastu nagu on politsei,\u00bb lisas ta.\n\n\u00a0"}
{"text":"Danilson-J\u00e4rg: Eestis kehtib s\u00fc\u00fctuse presumptsioonJustiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg (Isamaa) viitas usutluses Postimehele, et politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ei peaks tema vastu esitatud kahtlustuse t\u00f5ttu tagasi astuma.\nLea Danilson-J\u00e4rg, justiitsminister\nJustiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg s\u00f5nas Postimehele, et kui kahtlustus leiab t\u00f5endamist, on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rse ja uskumatu juhtumiga.\nJuhul kui k\u00f5ik see leiab ka t\u00f5endamist, siis on t\u00f5esti tegu pretsedenditu juhtumiga, mis on v\u00e4ga kahetusv\u00e4\u00e4rne, sest politsei- ja piirivalveamet ise peaks seisma hea selle eest, et seadust t\u00e4idetakse,\n\u00fctles ta.\nDanilson-J\u00e4rg lisas, et kui on rikkumised, tuleb inimesed selle eest ka vastutusele v\u00f5tta ning tema soovib, et prokuratuur tegeleks asjaga v\u00e4ga p\u00f5hjalikult ning selgitaks v\u00e4lja k\u00f5ik asjaolud.\nK\u00fcsimusele, kas Vaher peaks praegu PPA peadirektori kohalt tagasi astuma, vastas Danilson-J\u00e4rg, et kui kahtlused leiavad kinnitust, siis pole k\u00fcsimustki, kuid esialgu on infot v\u00e4he ning vaja on selgust. \"Loomulikult, kui k\u00f5ik need asjad on aset leidnud, nagu prokuratuur r\u00e4\u00e4gib, siis kindlasti tuleks tagasi astuda politseiameti peadirektoril,\" \u00fctles ta.\nKahtlustus iseenesest pole veel piisav p\u00f5hjus tagasi astuda, leiab Danilson-J\u00e4rg ja lisab selgituseks, et Eestis kehtib s\u00fc\u00fctuse presumptsioon. \"Kas inimene on s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i mitte, otsustab kohus, mitte justiitsminister ega ajakirjandus. Praegu on tegu kahtlustusega ja me peame saama asjast kindlalt r\u00e4\u00e4kida siis, kui k\u00f5ik kahtlustuses toodud v\u00e4ited on leidnud t\u00f5endamist ka kohtus,\" \u00fctles ta.\nKahtlustuse j\u00e4rgi venitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna pikemaks oma t\u00f6\u00f6staa\u017ei, et saada eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Vaherit kahtlustatakse sellele kelmusele kaasaaitamises, sest v\u00e4idetavalt vormistas ta Heldna n\u00e4iliselt politseisse t\u00f6\u00f6le."}
{"text":"Kui prokuratuuril puudub korruptsiooni vastu huvi, siis ei t\u00e4henda see, et avalikkusel puudubKui Mary Kross j\u00e4i valetamisega vahele ja tema suhtes algatati kriminaalasi, l\u00f5petas kohus selle prokuratuuri taotluse alusel, et puuduvat avalik huvi, oportuniteediga \u2013 ometigi on Krossi nimi n\u00fc\u00fcd r\u00e4ige valetamise ja infos\u00f5ja s\u00fcnon\u00fc\u00fcm.\nKa n\u00fc\u00fcd teatatakse BNS-i uudise \u201cKohus l\u00f5petas diplomaat Clyde Kulli suhtes kriminaalmenetluse\u201d vahendusel, et \u201cP\u00e4rast Clyde Kulli \u00fctluste anal\u00fc\u00fcsimist leidis prokuratuur, et kriminaalasja on v\u00f5imalik l\u00f5petada \u00a0karistusotsust tegemata. \/\u2026\/ Prokuratuur lisas, et kaasuse puhul puudub avalik menetlushuvi.\u201d\nClyde Kull oli Eesti diplomaat, Eesti esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni, NATO, EL-i ja paljude riikide juures, nii-\u00f6elda riigi visiitkaart, ja prokuratuur leiab, et avalikkust tema teod ei huvita?\nIlmselt leiab avalikkus, et prokuratuuri arusaam \u201cavalikust menetlushuvist\u201d on kummaline.\nUued Uudised"}
{"text":"Kunagise siseministri Mart Helme kahtlustused PPA juhi Elmar Vaheri suhtes leidsid kinnitustKui siseminister Mart Helme peatas 2019. aastal t\u00f6\u00f6suhte\u00a0politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga ning alustas distsiplinaarmenetlust, kihises kogu liberaalne leer, eriti tollal opositsioonis olnud Reformierakond, m\u00fcrgiselt, v\u00e4ites, et EKRE lammutab ametnikke maha v\u00f5ttes riigi alustalasid. Kui Kaja Kallase valitsus ajas koerad ja eri\u00fcksuslased meeleavaldajate vastu, oli Vaher taas \u201c\u00f5ige mees\u201d. Ja nagu alati, on Mart Helmel taas \u00f5igus, Elmar Vaher osutuski paadunud seaduserikkujaks.\nBNS vahendab: \u201cSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets k\u00f5rvaldas kriminaaluurimise alla langenud politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi Elmar Vaheri teisip\u00e4eval ametist.\nL\u00e4\u00e4nemets allkirjastas k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relvalve algatamiseks, et hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis (PPA) tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust.\nSiseminister k\u00f5rvaldab Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belit\u0161evi.\nTeisip\u00e4eva hommikul esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\nTegemist on esialgse kahtlusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. Menetlust juhib riigiprokuratuur ning viib l\u00e4bi kaitsepolitseiamet.\u201d\nOleks 2019. aastal lastud selle mehe tegevusse s\u00fcveneda, oleks rikkumised juba tollal avastatud \u2013 aga ei, liberaalne leer s\u00f6\u00f6stis Vaheri kaitsele, s\u00fc\u00fcdistades EKRE siseministrit lausa \u201causa ametniku\u201d lahtikangutamises.\n2016. aasta jaanuaris kirjutas Delfi: Siseministeeriumi audit leidis, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ei ole krediitkaardi kasutamisel ja selle kohta aruandluse esitamisel alati j\u00e4rginud ametis kehtestatud n\u00f5udeid.\nNii et Vaher on oma ametiseisundit juba pikalt kuritarvitanud ja EKRE siseministril oli teda kahtlustades \u00f5igus."}
{"text":"Nordea pakub rahvusvahelise karj\u00e4\u00e4ri v\u00f5imalusi Eestist lahkumataKuigi Nordea Pank enam Eestis jaepangana ei tegutse, osutatakse Tallinna kontorist tugiteenuseid P\u00f5hjamaades, USAs ja Suurbritannias tegutsevatele \u00fcksustele. Tallinnas pakub Nordea t\u00f6\u00f6d \u00fcle 1000 inimesele 50 eri rahvusest.\nKarj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalustest multikultuurses ettev\u00f5ttes r\u00e4\u00e4givad Nordea Eesti v\u00e4rbamispartner Eha T\u00e4ht, Soome suurettev\u00f5tete \u201etunne oma klienti\u201c teenuse eest vastutav juht Viktoria Viira ja finantsanal\u00fc\u00fctik Sten Toel.\nT\u00e4ht s\u00f5nab, et Eestimaalt toetatakse igas m\u00f5ttes Nordea Grupi rahvusvahelist \u00e4ri. Nordea on P\u00f5hjamaade suurim pank, mis t\u00e4histas \u00e4sja 200 aasta m\u00f6\u00f6dumist asutamisest.\n\u201eMina vastutan v\u00e4rbamise eest Eestis, et leiaksime \u00fcles parimad talendid meie rahvusvaheliseks t\u00f6\u00f6ks panganduses,\u201c \u00fctleb v\u00e4rbamispartner T\u00e4ht. Ta lisab, et 1000 t\u00f6\u00f6tajast \u00fcle poole tegutseb selle nimel, et ennetada finantskuritegevust, samuti on suur hulk inimesi ametis erinevate pangandusalaste tugiteenuste pakkumisega ning siin saavad t\u00f6\u00f6d ka finantsvaldkonna spetsialistid ja anal\u00fc\u00fctikud.\nHuvilisele pangandusalane v\u00e4lja\u00f5pe kohapeal\n\u201cNordeas on ka selliseid vabu ametikohti, kus ei eeldata varasemat panganduses t\u00f6\u00f6tamise kogemust ja kogu v\u00e4lja\u00f5pe toimub kohapeal v\u00e4lja. Mitmetes sellistes rollides eeldatakse v\u00e4hemalt \u00fche P\u00f5hjamaades r\u00e4\u00e4gitava v\u00f5\u00f5rkeele m\u00f5istmist. \u201c r\u00e4\u00e4gib T\u00e4ht.\nTallinnast rahvusvahelist tiimi juhtiv Viktoria Viira n\u00e4itlikustab, et tema juhitav \u201etunne oma klienti\u201c osakond kontrollib suurkorporatsioonide kliendiandmeid ja tema vastutada on Soome, New Yorgi ning Londoni \u00fcksused - osakonda kuulub neli tiimi: kaks tegutsevad Eestis, \u00fcks Poolas ja \u00fcks Soomes Helsingis. Juht lisab, et koost\u00f6\u00f6 tiimide vahel toimub enamasti virtuaalselt, f\u00fc\u00fcsiliselt saadakse kokku korra kvartalis Poolas, Eestis v\u00f5i Soomes. \u201eKoroona-aeg muutis k\u00f5ik kulut\u00e4helepanelikumaks ning samuti on \u00fcks suur teema reisimiste puhul j\u00e4tkusuutlikkus. Aga aeg-ajalt on siiski f\u00fc\u00fcsilist kokkusaamist vaja meeskonnatunde tugevdamise p\u00e4rast,\u201c t\u00f5deb Viira.\nSten Toel \u00fctleb, et tema kuulub P\u00f5hjamaade CFO-de tiimi ja tema tiimi vastutusalaks on juhtida P\u00f5hjamaade \u00e4ripanganduse finantse nii v\u00e4ikefirmade kui ka keskmise suurusega ettev\u00f5tete puhul. \u201eOma igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s toetan P\u00f5hjamaade finantsjuhte,\u201c t\u00e4psustab ta.\nT\u00f6\u00f6tamine teisel pool maakera\nPraegu on juba laialt levinud kodust t\u00f6\u00f6tamine. M\u00f5nes firmas v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada ka teiselt poolt maakera. K\u00fcsimusele, kas ka Nordeas saab t\u00f6\u00f6tada kodust, vastas Viira, et ollakse t\u00f5esti pandlikud selles osas. \u201eKes soovib v\u00f5ib kontorist t\u00f6\u00f6tada \u00fcks, kaks v\u00f5i kolm p\u00e4eva n\u00e4dalas ja osa aega siis vastavalt soovile kodust. Meil on ka t\u00e4ielikult virtuaalseid tiime, kus inimesed asuvad erinevates riikides, aga meie jaoks on v\u00e4ga oluline ka tiimikultuuri loomine ja see on eriti oluline p\u00e4rast koroona-aastaid,\u201c selgitab juht.\nV\u00f5rdsed v\u00f5imalused ei ole lihtsalt s\u00f5nak\u00f5lks\nV\u00e4rbamispartner T\u00e4ht r\u00e4\u00e4gib, et Nordeas t\u00f6\u00f6tamine t\u00e4hendab p\u00e4riselt ka t\u00f6\u00f6tamist p\u00f5hjamaalikus t\u00f6\u00f6kultuuris ja n\u00e4iteks naistele ja meestele pakutakse v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi karj\u00e4\u00e4riks.\n\u201eSooline tasakaal on t\u00e4htis, t\u00f6\u00f6kultuuri loomise peetakse silmas 40-60-eesm\u00e4rki, mis t\u00e4hendab, et j\u00e4lgitakse, et \u00fchest soost ei oleks rohkem kui 60% juhte. Ta lisab, et Eestis on t\u00e4na see n\u00e4itaja 39-61 ehk naisjuhte on isegi veidi rohkem ja \u00fcldjuhul peaks n\u00fc\u00fcd uue juhi palkamisel eelistama meest,\u201c t\u00f5deb ta.\nT\u00e4ht lisab, et t\u00f6\u00f6tajate rahulolu k\u00fcsitletakse regulaarselt ja viimastest tulemustest selgus, et 92% Nordea Eesti t\u00f6\u00f6tajatest tunneb et neil on Nordeas v\u00f5rdsed v\u00f5imalused karj\u00e4\u00e4riks s\u00f5ltumata nende soost.\nKas Tallinnast saab ka New Yorki t\u00f6\u00f6le liikuda?\nTallinnast New Yorki t\u00f6\u00f6le mineku osas, kommenteerib Viktoria Viira, et k\u00f5ik s\u00f5ltub ikkagi inimesest endast, see on tema k\u00e4tes. \u201eNeid n\u00e4iteid on, kus on liigutud karj\u00e4\u00e4ri osas erinevate riikide vahel f\u00fc\u00fcsiliselt, aga v\u00f5ib ka koduriigist lahkumata teha rahvusvahelist karj\u00e4\u00e4ri \u2013 virtuaalselt,\u201c m\u00e4rgib ta ning lisab, et tema ise on \u00fcks selline n\u00e4ide.\nV\u00e4rbamispartner Eha T\u00e4ht lisab, et paljud Nordea t\u00f6\u00f6pakkumised on t\u00e4na avatud mitmes riigis ning ei eeldata, et peab \u00e4ra kolima. \u201eVabade t\u00f6\u00f6kohtade olemasolu kuulutame korraga mitmes riigis ja sinna riiki, kust me parima kandidaadi l\u00f5puks leiame, v\u00f5ib ta asukoha m\u00f5ttes ka j\u00e4\u00e4da. \u201c \u00fctleb T\u00e4ht.\nKas Eestist saab teenida Soome palka?\nK\u00fcsimusele, kas palgad Nordeas s\u00f5ltuvad asukohamaast v\u00f5i ametikohast, vastab T\u00e4ht, et see v\u00f5ib olla m\u00f5lemat pidi. \u201eKui elad ja t\u00f6\u00f6tad k\u00f5rgema elukallidusega riigis, siis on korrelatsioon olemas\u201c, t\u00e4psustab T\u00e4ht.\nMilline on see P\u00f5hjamaade t\u00f6\u00f6kultuur?\n\u201eSee ongi Nordea t\u00f6\u00f6kultuur ja see ei ole \u00fchegi konkreetse riigi n\u00e4gu. V\u00f5ib \u00f6elda, et selles on segunenud nelja P\u00f5hjala riigi kultuur kokku. P\u00f5hjamaade t\u00f6\u00f6kultuuri iseloomustab range hierarhia puudumine - iga t\u00f6\u00f6taja saab otsekontakti tippjuhiga, kui ta seda soovib. Ta ei pea selleks l\u00e4bima erinevate \u00fcksuste juhtide kabinette,\u201c iseloomustab Sten Toel ning lisab, et Nordeas tuleb oma t\u00f6\u00f6tajatelt \u00fches aastas tuhandeid ideid uuendusteks ja ka t\u00f6\u00f6protsesside automatiseerimiseks. Uute ideede v\u00e4lja k\u00e4imist toetatakse tema s\u00f5nul eriliselt: sellele pannakse suurt r\u00f5hku ja inimeste arvamust kuulatakse. Muudatusettepanek ei pea ka olema seotud inimese enda t\u00f6\u00f6ga. Toel m\u00e4rgib ka, et tema on hetkel oma rahvusvahelises tiimis ainuke inimene Eestist.\nT\u00e4ht toob esile ka huvitava info, mida on neile t\u00f6\u00f6vestlustel jaganud kandidaadid, kes on mingil hetkel otsustanud Nordeast \u00e4ra minna ja siis j\u00e4lle tagasi kandideerivad: \u201eNad t\u00f5devad naastes, et Nordeas on inimesed p\u00e4riselt olulised. Meil on p\u00e4riselt hea tasakaal isikliku aja ja t\u00f6\u00f6aja vahel ning sellest tasakaalust kinni pidamist j\u00e4lgitakse ka juhtide poolt. Nordeas tunneb iga t\u00f6\u00f6taja end olulisena ja \u00e4ra kuulatuna. T\u00f6\u00f6keskkonda iseloomustab veel kaasatus, mitmekesisus ja rahvusvahelisus.\u201c.\nSamuti t\u00f5i T\u00e4ht esile v\u00f5rdluse t\u00f6\u00f6tamisega idufirmades: \u201eOlen m\u00e4rganud muutust t\u00f6\u00f6turul, praeguses heitlikus olukorras maailmas on minu arvates inimesed hakanud rohkem v\u00e4\u00e4rtustama t\u00f6\u00f6andja stabiilsust \u2013 ka meilt on inimesi l\u00e4inud t\u00f6\u00f6le idufirmadesse ja n\u00fc\u00fcdseks on neid sealt ka tagasi tulnud\u201c.\nKui tekkis huvi ja soov Nordeasse t\u00f6\u00f6le minna, siis k\u00f5iki pakkumisi n\u00e4eb nordea.com veebilehel."}
{"text":"Heldnat kahtlustatakse kelmuses ja Vaherit kelmusele kaasaaitamises   Kaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.   Kahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. J\u00e4tkab Madis Hindre.   "}
{"text":"Kapo kahtlustab PPA juhti Elmar Vaherit kelmusele kaasaaitamises! Siseminister k\u00f5rvaldas Vaheri ametistKaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorile Elmar Vaherile. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets k\u00f5rvaldas kriminaaluurimise alla langenud politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi Elmar Vaheri teisip\u00e4eval ametist, vahendab BNS.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega, teatas prokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. \u201cKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nii-nimetatud eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201d s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201cS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201d lisas riigiprokur\u00f6r.\nSiseminister k\u00f5rvaldab Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belit\u0161evi. \u00a0"}
{"text":"Lidl Fans nime alt levivad petukirjad. Lidl: me ei palu kunagi vajutada kahtlastele linkideleSotsiaalmeedias hoiatatakse petus\u00f5numite eest, mis saadetud kauplusketi Lidl nime alt.\u00a0\u00abMul silm ikka tabab neid kahtlaseid \u00abv\u00f5ite\u00bb\u00a0ja\u00a0\u00abkirju\u00bb,\u00bb \u00fctleb Hedi, kes jagab Facebookis teadet, mis saadeti talle konto alt Lidl Fans.\u00a0\u00a0Facebookis tehtud\u00a0Lidlit puudutava postituse alla j\u00e4ttis Hedi kommentaari, kus soovis k\u00f5iki hoiatada petukirjade eest, mida saadetakse konto Lidl Fans alt. S\u00f5numis p\u00f6\u00f6rdutakse inimese poole tema ees- ja perekonnanime\u00a0kasutades ning antakse teada, et ta on v\u00f5itnud auhinna. Enne auhinna k\u00e4ttesaamist tuleb aga m\u00e4rkida meeldivaks leht Lidl Fans ning jagada sealseid postitusi viie grupiga Facebookis. Kui see tehtud on, tuleb vajutada s\u00f5numi l\u00f5pus asuvale nupule\u00a0\u00abValmis!\u00bb.\u00a0\nTeade n\u00e4eb v\u00e4lja selline:\n\nPetus\u00f5num.\nEkraanit\u00f5mmis.\n\nHedi \u00fctleb, et \u00abValmis!\u00bb ei tohi kindlasti vajutada.\u00a0\u00abKunagi t\u00f6\u00f6alaselt olen kokku puutunud igasuguste petturitega ja seega mul silm ikka tabab neid kahtlaseid \u00abv\u00f5ite\u00bb\u00a0ja\u00a0\u00abkirju\u00bb.\u00a0Kergem on ennetada ja levitada seda infot, et tegemist on pettusega,\u00bb \u00fctleb Hedi.\nLidl Fans nimelisi kontosid on Facebookis koguni\u00a0mitu. Sealsed postitused sisaldavad kahtlasi linke, millele ei tohi klikkida.\u00a0\n\nV\u00f5ltskonto.\nEkraanit\u00f5mmis.\n\nLidl ei palu kunagi vajutada kahtlastele linkidele\nLidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel\u00a0\u00fctleb, et nad on oma kommunikatsioonikanalites korduvalt hoiatanud Lidli nime all levivate v\u00f5ltsm\u00e4ngude ja -loosimiste eest. \u00abPalume inimestel olla t\u00e4helepanelikud ja arvestada, et Lidl ei palu kunagi vajutada kahtlastele linkidele ega edastada oma isiklikke andmeid,\u00bb \u00fctleb Seppel.\nLidli ametlik\u00a0sotsiaalmeediakanal\u00a0on Lidl Eesti\u00a0ja koduleht\u00a0lidl.ee\u00a0"}
{"text":"Vaheri juhtum \u2013 \u0161okeeriv, rumal, aga ennek\u00f5ike valusKui hea avaliku renomeega politseijuht, kes on oma tegevusega p\u00e4lvinud \u00fchiskondlikku tunnustust, eksib seaduste, aga ennek\u00f5ike iseenda s\u00f5nastatud v\u00e4\u00e4rtuste vastu, teeb see k\u00f5igepealt s\u00f5na otseses m\u00f5ttes haiget, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev juhtkirjas.\n\u00c4rip\u00e4eva hinnangul on maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhile Elmar Vaherile esitatud kahtlustused \u00fchiskonnale \u0161okeeriv nagu k\u00fclm du\u0161\u0161. Esimest kahtlustatakse kelmuses, teist kelmusele kaasaaitamises."}
{"text":"Martin Helme: kui keegi saab pikalt sigatseda, siis on tal pea kohal s\u00fcvariigi katusEKRE esimees Martin Helme kommenteeris sotsiaalmeedias\u00a0kelmuse kahtlustuse esitamist maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustust\u00a0politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\u00abIkka ja j\u00e4lle tuleb t\u00f5deda, et meil oli j\u00e4lle \u00f5igus, mis sest, et saime hullu moodi tuld ja t\u00f5rva k\u00f5igist torudest! 2019. aasta augustis, veidi v\u00e4hem kui pool aastat valitsuses siseministri portfelli hoidmise j\u00e4rel p\u00fc\u00fcdsime vabastada ametist Elmar Vaherit,\u00bb kirjutas Helme.\u00a0\n\u00abSelle asemel, et k\u00fcsida, mis siis probleem on, tormasid k\u00f5ik P\u00fcha Elmarit kaitsma. Vahetult enne ministrikohalt tagasiastumist oli Mart Helmel tehtud \u00e4ra k\u00f5ik vajalikud ettevalmistused Vaheri ametist k\u00f5rvaldamiseks, distsiplinaaruurimiseks \u00fche v\u00e4ga halvasti l\u00f5hnava hanke p\u00e4rast. Aga no siis tuli kuidagi v\u00e4ga hea ajastusega ei-tea-kust maailma suurim skandaal teemal homod-jooksku-Rootsis ja Mardil viskas \u00fcle ning ta andis ameti \u00fcle erakonnakaaslasele, kes pani protsessi kahjuks kohe j\u00e4\u00e4 peale,\u00bb meenutas Helme.\u00a0\nHelme j\u00e4tkas, et\u00a0juulis 2020 lahkus ootamatult ametist maksuameti juht Valdur Laid.\u00a0\u00abLahkus p\u00e4rast \u00fchte v\u00e4ga pingelist koosolekut minu kui ministriga, kus ma \u00fctlesin talle, et ma ei kiida heaks tema otsust v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le Eerik Heldna. Mul oli piisavalt palju negatiivset taustainfot Heldna kohta, et olla kategooriliselt vastu tema saamisele maksuametis k\u00f5rgele kohale. Ma m\u00f5istan, et asutuse juht valib oma inimesed ise, aga sellisel juhul v\u00f5ib minister valida oma asutuste juhid ka ise...\u00bb kirjutas ta.\u00a0\nEKRE esimehe hinnangul kipub Eestis nii olema, et\u00a0kui keegi saab varastada, seadust rikkuda v\u00f5i lihtsalt sigatseda karistamatult pikka aega, siis on tal kindlalt\u00a0pea kohal s\u00fcvariigi katus. Helme s\u00f5nul kehtib see nii\u00a0pedofiilsete riigikogu saadikute, kriminaalses joobes tabatud endiste eurosaadikute, Ida-Viru munitsipaalkorruptantide kui ka hangetega raha kantivate ametnike v\u00f5i tuimalt seadusi eiravate poliitikute kohta.\n\u00abSiit ka kogu Vaheri-Heldna teema p\u00f5hik\u00fcsimus: mida nad p\u00e4riselt tegid v\u00f5i kellele just n\u00fc\u00fcd ette j\u00e4id, et nad n\u00fc\u00fcd \u00fcht\u00e4kki ei v\u00f5i k\u00e4ituda nii, nagu nad kogu aeg on k\u00e4itunud?\u00bb"}
{"text":"Raadiohommikus: kelmusskandaalist odava gaasiniKolmap\u00e4evases \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis r\u00e4\u00e4gime kiiresti odavnenud gaasist, erameditsiinist, vanametalli hinnarallist, hotelli\u00e4rist ja kahtlustuse saanud politseijuhist.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets r\u00e4\u00e4gib hommikul nii palju kui saab kelmusele kaasaitamises kahtlustuse saanud politseijuhist Elmar Vaherist.\nMis toimub gaasiturul, kas suurkliendid tarbivad j\u00e4lle ohtralt gaasi, milliseid hindu n\u00e4eme j\u00e4rgmisel talvel \u2013 sellest r\u00e4\u00e4gib Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.\nAlla aasta Confidot juhtinud Kalev Reiljan avab kuulajatele Eesti erameditsiini \u00e4ri ja maailma. Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa selgitab, miks vanametalli hinnad rallivad. Go Hotel Schnelli juht Alver Pupart \u00fctleb, kas hotellid on j\u00f5udnud pandeemiaeelsesse aega tagasi.\nHommikuprogrammi teevad Martin Teder ja Romet Toomas Tiitsaar.\nSaatep\u00e4ev j\u00e4tkub nelja saatega:\n11.00\u201312.00 \u201eKasvukursil\u201c. R\u00e4\u00e4gime trendidest raamatupidamise valdkonnas. T\u00e4psemalt anal\u00fc\u00fcsime erinevusi raamatupidamisteenuse ettev\u00f5ttesse sisse ostmise ja raamatupidaja palgal hoidmise vahel.\nR\u00e4\u00e4gime ka sellest, milliseks on t\u00e4nu automatiseerimisele muutunud raamatupidaja t\u00f6\u00f6 ja tema roll ettev\u00f5ttes. Samuti ennustatakse, kas raamatupidaja amet v\u00f5ib tulevikus sootuks kaduda.\nJuttu tuleb ka sellest, milliste raamatupidajate j\u00e4rele on ettev\u00f5tetel enim n\u00f5udlust, ning sellest, milline on hea raamatupidaja ja kust teda leida.\nK\u00fclas on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja, n\u00f5ustamisb\u00fcroo Grant Thornton raamatupidamise osakonna juht Gaily Kuusik ning Grant Thorntoni kliendikogemuse juht Terje Liiv.\nSaadet juhib Gregor Alak\u00fcla.\n12.00\u201313.00 \"Infopankur\". Selle hooaja esimeses saates r\u00e4\u00e4gime terviseandmete kasutamisest. Stuudios on P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla infoturbe juht Kristjan Hinn ning KPMG k\u00fcberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kukk.\nSaatejuht on Sigrid K\u00f5iv.\n13.00\u201314.00 \"Logistikauudised eetris\". T\u00e4nases saates v\u00f5etakse luubi alla Eesti transpordipoliitika \u00e4sja l\u00f5ppenud riigikogu valimiste taustal. Stuudios on Eesti Logistika ja Ekspedeerimisettev\u00f5tete Assotsiatsiooni ELEA n\u00f5ukogu liige ja ASi Schenker tegevjuht Janek Saareoks, kes esitas juba enne valimisi poliitilistele parteidele soovitusi, millele tasuks oma kampaaniates t\u00e4hele p\u00f6\u00f6rata.\nNii m\u00f5ndagi tema soovitust v\u00f5eti kuulda ning kokkuv\u00f5ttes on Saareoks rahul ka valimistulemustega. N\u00fc\u00fcd ootaks uuelt loodavalt valitsuselt, et sektori n\u00f5uandeid ka p\u00e4ris elus kuulda v\u00f5etaks, sest lahendamata probleeme on palju.\n\u00dcheks selliseks on palju k\u00f5neainet tekitanud p\u00e4evarahade teema. See v\u00f5ib tunduda paljudele eba\u00f5iglane, kuid samas selgelt meie rahvusvahelistele autovedajate elluj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus.\nVestlust Janek Saareoksaga arendab logistikauudised.ee teemaveebi juht T\u00f5nu Tramm.\n15.00\u201316.00 \"\u00c4rip\u00e4eva raamatuklubi\". Kas sa tead, kas su veresooned on heas seisukorras ja s\u00fcdamehaiguste riskid tegelikult ka maandatud? Oskad sa tuvastada m\u00f5ttemustreid, mis sind takistavad t\u00f6\u00f6alast edu saavutamast, eesm\u00e4rkideni j\u00f5udmast v\u00f5i end lihtsalt h\u00e4sti tundmast? Oskad sa komplimente vastu v\u00f5tta v\u00f5i tagasisidet anda?\nSaates tutvustab ps\u00fchholoog Airi Kivi metafoore ja meetodeid, kuidas m\u00f5elda oma tervisest, m\u00f5\u00f5ta oma heaolu, t\u00f5mmata v\u00e4lja enesekohaste kahjulike uskumuste vaiad ja kasutada k\u00f5iki oma meeli, et oma m\u00f5tlemine ja eluviis \u00fcmber programmeerida.\nVestluse ajend on \u00c4rip\u00e4eva kirjastuse raamatud \u201eHoia oma s\u00fcdant\u201c, mis aitab p\u00fcsida elus ja terve, ning \u201eMeelemeedik. Viie meele teejuht rahulikuma ja \u00f5nnelikuma eluni\u201c, mis annab vahendid, et elada igal hetkel t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikult ja t\u00e4iel rinnal.\nSaatejuht on virtuaalkliinik.ee \u00e4rijuht Tuuli Seinberg.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"Heldna ja Vaher: \u201cSelleks, et p\u00e4tte p\u00fc\u00fcda, tulebki nende moodi m\u00f5elda ja tegutseda!\u201dAvaldatud21 m\u00e4rts, 2023\nkategoorias Krimi\nKapo esitas t\u00e4na kelmuse kahtlustuse Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile. \u201cP\u00e4ttide p\u00fc\u00fcdmiseks tuleb nende moodi m\u00f5elda ja tegutseda,\u201d kinnitavad nad.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets teatas selle peale, et vabastas Elmar Vaheri PPA juhi kohalt.\nTaktikaline valik\n\u201cEi ole mingi saladus, et selleks, et p\u00e4tte p\u00fc\u00fcda, ei piisa ainult politseikoolitusest, kogemustest ega ka k\u00f5hutundest,\u201d kommenteeris Elmar Vaher.\n\u201cAlati on m\u00f5istlik omada v\u00e4ikest edumaad p\u00e4ttide ees ja seet\u00f5ttu saigi Eerikuga (Eerik Heldna, toim) koos v\u00e4lja m\u00f5eldud uus lisalahendus,\u201d m\u00e4rkis Vaher.\n\u201cJust, ehk siis p\u00e4ti moodi m\u00f5tlemine. Ehk selleks, et p\u00e4tte p\u00fc\u00fcda, tulebki nende moodi m\u00f5elda ja tegutseda,\u201d lisas Heldna.\nK\u00fcsimusele, et kui taoline p\u00e4ti moodi m\u00f5tlemine ja tegutsemine t\u00f5epoolest nii efektiivne on, siis miks alustati niiv\u00f5rd tavap\u00e4ti-kaugest kelmusest nagu politseipensioni pettus, ei osanud kumbki mees konkreetset vastust anda:\n\u201cNo kuskilt pidime ju alustama.\u201d\nKumbki seni v\u00e4ga tublit ja pikaaegset riigit\u00f6\u00f6d teinud meest niisama k\u00e4ed r\u00fcpes istuma siiski ei j\u00e4\u00e4.\nM\u00f5lemad mehed lubasid, et riigit\u00f6\u00f6l ei j\u00e4tka ning astuvad hoopis koolitus\u00e4risse. \u201cHakkame koolitama neid inimesi, kellel tegelikult on oma t\u00f6\u00f6st juba \u00fcsna k\u00f5rini, aga ei julge v\u00f5tta ette seda viimast sammu,\u201d selgitas Heldna.\n\u201cKoolituse nimigi on meil juba v\u00e4lja m\u00f5eldud \u2013 \u201cKuidas p\u00e4ev enne pensioni oma karj\u00e4\u00e4r t\u00e4iesti persse keerata!\u201d,\u201d lisas Vaher.\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"PPA kelmusejuhtumi uurimist alustati s\u00fcgiselRiigiprokur\u00f6r Maria Entsiku s\u00f5nul alustasid nad t\u00e4na lahvatanud politsei- ja piirivalveameti kelmusejuhtumi uurimist s\u00fcgisel. M\u00f5lemad mehed, Elmar Vaher ja Eerik Heldna, peeti teisip\u00e4eva hommikul ka f\u00fc\u00fcsiliselt kinni.\u00abKriminaalmenetluses info kogumine v\u00f5tab aega ning n\u00fc\u00fcd j\u00f5udsid menetlusasutus ja prokuratuur toimingutega kahtlustuse esitamiseni. T\u00e4naseks oleme taustat\u00f6\u00f6ga kogunud piisavalt infot ning t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamiseks on vaja j\u00f5uda j\u00e4rgmiste t\u00f5enditeni, see t\u00e4hendab mh kahtlustuse esitamist ja kahtlustatavate \u00fclekuulamist,\u00bb \u00fctles Entsik.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nMiks aga ei esitatud kahtlustust kaitsev\u00e4ele, kes ka justkui asjas osapool oli?\n\u00abPraegu teadaoleva p\u00f5hjal ei ole alust arvata, et kaitsev\u00e4e v\u00f5i maksu- ja tolliameti t\u00f6\u00f6tajate panus n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel oleks olulises p\u00f5hjuslikus seoses Eerik\u00a0Heldna n\u00e4ilise staa\u017ei tekkimisel. Just PPA-sse teenistusse vormistamine oli see, mis andis Heldnale n\u00e4ilise \u00f5iguse eripensionit n\u00f5uda,\u00bb vastas Entsik.\nJuba on tulnud signaale, et tegu pole kaugeltki ainsa sarnase juhtumiga, kus PPA-s fiktiivseid lepinguid s\u00f5lmitakse. Seda kinnitas ERRile ka Entsik. \u00abNeid v\u00f5ib olla alla 10 teadaolevalt,\u00bb \u00fctles ta, kuigi ei usanud kinnitada, kas ka need on Vaheri s\u00f5nul kinnitatud.\n\u00abSelline tegevus, mis puudutab isikule teatud t\u00f6\u00f6suhte loomist v\u00f5i andmist, on k\u00e4sitletav sellise kuriteo koosseisu nagu kelmus ettevalmistava faasina. Aga karistatavaks muutub kelmus alates sellest hetkest, kui isik on toime pannud kelmuse katse, ehk siis esitanud sotsiaalkindlustusametile avalduse, et ta soovib nende dokumentide alusel pensionit saada,\u00bb r\u00f5hutas Entsik."}
{"text":"Michelin tegi k\u00fclma arve? Rehvihiid j\u00e4ttis Eestis maksud tasumataMichelini Eestis tegutsenud \u00e4ri\u00fcksusel on probleemid (illustreeriv).AFP\nPRO tellijale\nPrantsuse rehvitootja Michelini aastane k\u00e4ive \u00fcletab kolmandiku jagu Eesti riigieelarvet, aga ometi ei suutnud suurfirma korrektselt makse maksta.\nLoe ka: SUUR \u00dcLEVAADE | 5 levinud skeemi, millega \u00fcritatakse maksudest k\u00f5rvale hiilida\nRegioonis \u00e4ritegevust juhtiv Michelin Polskale toimetati jaanuari l\u00f5pus maksu- ja tolliameti korraldus maksuv\u00f5la tasumiseks, eelmisel n\u00e4dalal ilmus selle kohta info ka veebilehel Ametlikud Teadaanded.\nTuleb v\u00e4lja, et rehvitootja piirkondlik esindaja on j\u00e4tnud maksmata arvestatavas summas makse. N\u00e4htavasti tuli see v\u00e4lja p\u00f5hjusel, et Michelin pakib oma kohalike esinduste tegevust siinmail kokku. See k\u00e4ib nii suurema Poola haru kui ka 1990. aastate l\u00f5pust tegutseva Eesti \u00e4ri\u00fchingu kohta.\nArvestatav summa\nMaksu- ja tolliamet avaldas eelmisel kolmap\u00e4eval teate, mille kohaselt peab Poolas registreeritud, kuid ka Eestis tegutsenud Michelin Polska SP Z.O.O. tasuma riigile maksmata j\u00e4etud maksud. Kokku ulatub summa ligi 11 000 euroni.\nMaksu- ja tolliameti pressiesindaja Kertu Laadoga t\u00f5i v\u00e4lja, et suures osas ehk 6500 euro ulatuses moodustub see sotsiaalmaksust. Teine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem osa on 3600 eurot maksmata tulumaksu. Maksuametnikud m\u00e4rkisid hoiatuskirjas, et menetlusalusele \u00e4ri\u00fchingule antakse maksete tegemiseks aega k\u00fcmme p\u00e4eva.\nKolib Eestist \u00e4ra?\nEbak\u00f5lad maksude tasumises tulid n\u00e4htavasti v\u00e4lja seet\u00f5ttu, et Michelin pakib oma \u00e4ritegevust siinmail kokku. Pilk registrisse n\u00e4itab, et Michelin Polska Z.O.O. registrikoodiga kanne peatati aastavahetusel. \u201cVastab t\u00f5ele, et Michelin Polska on Eesti k\u00e4ibemaksukohustuslaste registrist 31. detsember kustutatud,\u201d kinnitas ka Laadoga. Tema s\u00f5nul ei saa antud juhtumit detailselt kommenteerida, kuid maksun\u00f5uded v\u00f5ivad t\u00f5esti tekkida.\u00a0\nMichelin Polska k\u00f5rval on siinmail tegutsenud alates 1997. aastast ka Michelin Rehvide O\u00dc. See pakkus Poola osakonnale m\u00fc\u00fcgitoe teenust. Mulluses Michelin Rehvide majandusaasta aruandes teatakse, et kontsern on otsustanud ka Eesti \u00e4ri\u00fchingu tegevuse l\u00e4hiajal l\u00f5petada.\nMichelin Polska n\u00f5ukogu juht (\u00fcleval) ja Michelini Briti esinduse juht (all) on allkirjastanud ka Michelin Eesti viimase majandusaruande. Kuvat\u00f5mmis\nMichelin Polska ei vastanud \u00c4rigeeniuse p\u00e4ringule. Michelin Rehvide v\u00e4rskeimas majandusaasta aruandes v\u00e4lja toodud telefoninumbrile vastanud inimene \u00fctles, et pole ettev\u00f5ttes juba k\u00fcmmekond aastat t\u00f6\u00f6tanud. Tema s\u00f5nul on Michelinil Eestis veel vaid \u00fcks Ernst&Youngi esindaja. Ajakirjaniku p\u00e4ringule ei vastatud aga ka Ernst&Youngist.\nM\u00e4rgilised k\u00e4ibenumbrid\nK\u00fcll aga annavad edasistest arengutest aimu Eesti \u00e4ri\u00fchingu kvartalik\u00e4ibe numbrid. Selle m\u00fc\u00fcgitulu kukkus juba eelmise aasta poole pealt minimaalseks. \u00dchtegi t\u00f6\u00f6tajat pole ettev\u00f5tte hingekirjas enam 2021. aasta l\u00f5pust saati.\nMichelini Eesti \u00e4ri\u00fching oli varasemalt samuti pigem v\u00e4ike ettev\u00f5te. Viimastel aastatel tegi see aastas keskmiselt 150 000 eurot k\u00e4ivet. Samas p\u00fcsiti kindlalt plussis, teenides 30 000 euro ringis kasumit. Michelin Polska on suurem ettev\u00f5te, mille aastane m\u00fc\u00fcgitulu oli 3,7 miljonit eurot."}
{"text":"Mart Helme: Elmar Vaher oleks pidanud juba ammu teisel t\u00f6\u00f6l olemaKunagine siseminister Mart Helme r\u00e4\u00e4kis Postimehele, et soovis juba valitsuses olles 2019. aastal vabaneda politseijuhist Elmar Vaherist, kes n\u00fc\u00fcd kahtlustuse sai.\n\u201eKui poleks olnud seda suurt viha meedias ja toonase peaministri J\u00fcri Ratase sekkumist, oleks Vaher ammu kusagil tootval t\u00f6\u00f6l,\u201c \u00fctles Helme.\nP\u00f5hjuseks t\u00f5i Helme selle, et Vaher kasutas Ratase teise valitsuse ametisse astumist \u00e4ra surve avaldamiseks oma t\u00f6\u00f6tajatele \u2013 \u00e4hvardas vallandamiste, palga v\u00e4hendamiste ja muude administratiivsete sammudega. See oli Mart Helmele siseministrina t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatu.\nHelme pakkus Vaherile v\u00f5imalust vabatahtlikult lahkuda, kuid siis sekkus peaminister J\u00fcri Ratas, kes leidis, et Helmed k\u00e4ituvad lubamatult ja kangutavad ausat politseijuhti.\n\u201eTegelikult oli p\u00f5hjus v\u00e4ga t\u00f5sine \u2013 ametiseisundi kuritarvitamine, valetamine, oma t\u00f6\u00f6tajate \u0161anta\u017eeerimine,\u201c kirjeldas Mart Helme, lisades, et kui meedia oleks toona teemasse s\u00fcvenenud ja Ratas loobunud poliitiliste punktide v\u00f5tmisest, oleks Elmar Vaheri karj\u00e4\u00e4r praeguseks juba juba l\u00f5ppenud.\nHelme t\u00f5i v\u00e4lja veel selle, et temani j\u00f5udsid dokumendid, mis n\u00e4itasid, et PPA-s on rikutud autode hankemenetlust. Kuid siis valitsus lagunes.\nVaheri tegevust hakati uurima juba l\u00e4inud aasta s\u00fcgisel. T\u00e4na hommikul ta v\u00f5eti vahi alla. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets oli sunnitud kriminaaluurimise alla langenud politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi Elmar Vaheri ametist vabastama.\nLisaks allkirjastas ta k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relvalve algatamiseks, et hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis (PPA) tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. PPA peadirektori kohuseid t\u00e4idab Egert Belit\u0161ev.\nTeisip\u00e4eva hommikul esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\nAllikas: Postimees"}
{"text":"PPA kelmusejuhtumi uurimist alustati s\u00fcgiselTALLINN, 21. m\u00e4rts, BNS \u2013 Riigiprokur\u00f6r Maria Entsiku s\u00f5nul alustasid nad teisip\u00e4eval lahvatanud politsei- ja piirivalveameti kelmusejuhtumi uurimist s\u00fcgisel, kirjutab Postimees.\n\"Kriminaalmenetluses info kogumine v\u00f5tab aega ning n\u00fc\u00fcd j\u00f5udsid menetlusasutus ja prokuratuur toimingutega kahtlustuse esitamiseni. T\u00e4naseks oleme taustat\u00f6\u00f6ga kogunud piisavalt infot ning t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamiseks on vaja j\u00f5uda j\u00e4rgmiste t\u00f5enditeni, see t\u00e4hendab mh kahtlustuse esitamist ja kahtlustatavate \u00fclekuulamist,\" \u00fctles Entsik.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. M\u00f5lemad mehed, Elmar Vaher ja Eerik Heldna, peeti teisip\u00e4eva hommikul ka f\u00fc\u00fcsiliselt kinni.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nMiks aga ei esitatud kahtlustust kaitsev\u00e4ele, kes ka justkui asjas osapool oli? \"Praegu teadaoleva p\u00f5hjal ei ole alust arvata, et kaitsev\u00e4e v\u00f5i maksu- ja tolliameti t\u00f6\u00f6tajate panus n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel oleks olulises p\u00f5hjuslikus seoses Eerik Heldna n\u00e4ilise staa\u017ei tekkimisel. Just PPA-sse teenistusse vormistamine oli see, mis andis Heldnale n\u00e4ilise \u00f5iguse eripensionit n\u00f5uda,\" vastas Entsik.\nJuba on tulnud signaale, et tegu pole kaugeltki ainsa sarnase juhtumiga, kus PPA-s fiktiivseid lepinguid s\u00f5lmitakse. Seda kinnitas ERR-ile ka Entsik. \"Neid v\u00f5ib olla alla 10 teadaolevalt,\" \u00fctles ta, kuigi ei usanud kinnitada, kas ka need on Vaheri s\u00f5nul kinnitatud.\n\"Selline tegevus, mis puudutab isikule teatud t\u00f6\u00f6suhte loomist v\u00f5i andmist, on k\u00e4sitletav sellise kuriteo koosseisu nagu kelmus ettevalmistava faasina. Aga karistatavaks muutub kelmus alates sellest hetkest, kui isik on toime pannud kelmuse katse, ehk siis esitanud sotsiaalkindlustusametile avalduse, et ta soovib nende dokumentide alusel pensionit saada,\" r\u00f5hutas Entsik.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kallas Vaheri juhtumist: loomulikult peaministrit hoitakse kursisTALLINN, 21. m\u00e4rts, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas (RE) m\u00e4rkis Postimehele antud intervjuus, et Elmar Vaheri juhtum on kahetsusv\u00e4\u00e4rne ning kinnitas, et teda teavitati juhtumist juba enne, kui see avalikkuse ette tuli.\n\"Peaministrit alati sellistest asjadest informeeritakse ja sellesm\u00f5ttes ta ei tulnud \u00fcllatusena, aga see on v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rne juhtum. Meil on \u00f5igusriik, meil on v\u00f5imude lahusus ja institutsioonid, kes selliseid asju uurivad tegelevad sellega,\" \u00fctles Kallas.\nKallase s\u00f5nul\u00a0 on s\u00f5ltumatu prokuratuur ja s\u00f5ltumatu kaitsepolitseiamet, kes teeb neid otsuseid vastavalt oma protseduuridele. \"Ma ei ole varasemalt kommenteerinud \u00fcksikjuhtumeid ja ei kommenteeri ka seekord,\" \u00fctles ta.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. M\u00f5lemad mehed, Elmar Vaher ja Eerik Heldna, peeti teisip\u00e4eva hommikul ka f\u00fc\u00fcsiliselt kinni.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Elmar Vaher tegi oma jamadele otsa lahti magistrit\u00f6\u00f6 plagiaadigaErinevatesse skandaalidesse m\u00e4hkunud PPA peadirektori Elmar Vaheri, kes n\u00fc\u00fcd on saanud kahtlustuse kelmuses, jamad algasid juba aastaid tagasi.\nKui sellele oleks tookord adekvaatselt reageeritud, siis t\u00e4nast probleemi ilmselt poleks.\nEesti Ekspress kirjutas juba aastaid tagasi, kuidas Vaher on 2016. aastal Tallinna \u00fclikoolis oma magistrit\u00f6\u00f6d kaitstes tegelenud plagiaadiga, kopeerides mitmeid allikad.\n\u201eK\u00f5ige enam on\u00a0Elmar Vaher\u00a0oma magistrit\u00f6\u00f6s kopeerinud\u00a0Janar J\u00e4\u00e4tma\u00a0poolt Tartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonnas 2015. aastal kaitstud doktorit\u00f6\u00f6d \u201eOhut\u00f5rje\u00f5igus politsei- ja korrakaitse\u00f5iguses: koosk\u00f5la p\u00f5hiseadusega\u201c. Samuti on Vaher oma t\u00f6\u00f6s ilma viidete ja ilma jutum\u00e4rkideta kasutanud\u00a0Mait Laaringu\u00a0doktorit\u00f6\u00f6d \u201eEesti korrakaitse\u00f5igus ohuennetus\u00f5igusena\u201c, mis on samuti kaitstud Tartu \u00fclikoolis 2015. aastal,\u201c t\u00f5i Ekspress v\u00e4lja.\n\u00dcldiselt on tavaks, et plagiaadiga vahele j\u00e4\u00e4nud k\u00f5rge ametnik astub tagasi. Vaher seda muidugi ei teinud ja keegi seda ka temalt ei n\u00f5udnud.\nNagu m\u00e4rkis Martin Helme t\u00e4naseid s\u00fcndmusi kommenteerides \u2013 s\u00fcvariigi katus oli kenasti pea kohal."}
{"text":"Helme Heldna-Vaheri juhtumist: tuleb t\u00f5deda, et meil oli j\u00e4lle \u00f5igusTALLINN, 21. m\u00e4rts, BNS \u2013 EKRE esimees Martin Helme m\u00e4rkis Eerik Heldnale ja Elmar Vaherile kuriteokahtlustuse esitamise kohta, et kogu teema p\u00f5hik\u00fcsimus on - mida nad p\u00e4riselt tegid v\u00f5i kellele just n\u00fc\u00fcd ette j\u00e4id.\n\"Ikka ja j\u00e4lle tuleb t\u00f5deda, et meil oli j\u00e4lle \u00f5igus, mis sest, et saime hullu moodi tuld ja t\u00f5rva k\u00f5igist torudest! 2019. aasta augustis, veidi v\u00e4hem kui pool aastat valitsuses siseministri portfelli hoidmise j\u00e4rel p\u00fc\u00fcdsime vabastada ametist Elmar Vaherit. Asju, mille eest, oli k\u00fcll ja veel. Selle asemel, et k\u00fcsida, mis siis probleem on, tormasid k\u00f5ik P\u00fcha Elmarit kaitsma,\" kirjutas Helme sotsiaalmeedias.\n\"Vahetult enne ministri kohalt tagasi astumist oli Mart Helmel tehtud \u00e4ra k\u00f5ik vajalikud ettevalmistused Vaheri ametist k\u00f5rvaldamiseks distsiplinaaruurimiseks \u00fche v\u00e4ga halvasti l\u00f5hnava hanke p\u00e4rast. Aga no siis tuli kuidagi v\u00e4ga hea ajastusega ei-tea-kust maailma suurim skandaal teemal homod-jooksku-rootsis ja Mardil viskas \u00fcle ning ta andis ameti \u00fcle erakonnakaaslasele, kes pani protsessi kahjuks kohe j\u00e4\u00e4 peale,\" selgitas Helme.\nMartin Helme meenutas, et juulis 2020 lahkus ootamatult ametist maksuameti juht Valdur Laid. \"Lahkus p\u00e4rast \u00fchte v\u00e4ga pingelist koosolekut minu kui ministriga, kus ma \u00fctlesin talle, et ma ei kiida heaks tema otsust v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le Eerik Heldna. Mul oli piisavalt palju negatiivset taustainfot Heldna suhtes, et olla kategooriliselt vastu tema saamisele maksuametis k\u00f5rgele kohale. Ma m\u00f5istan, et asutuse juht valib oma inimesed ise, aga sellisel juhul v\u00f5ib minister valida oma asutuste juhid ka ise,\" t\u00f5des ta.\n\"Eestis kipub olema nii, et kui keegi saab varastada, seadust rikkuda v\u00f5i lihtsalt sigatseda karistamatult pikka aega, siis on tal kindlalt pea kohal s\u00fcvariigi katus. See kehtib \u00fchtviisi nii pedofiilsete riigikogu saadikute, kriminaalses joobes tabatud endiste eurosaadikute, Ida-Viru munitsipaalkorruptantide aga ka hangetega raha kantivate ametnike v\u00f5i tuimalt seadusi eiravate poliitikute kohta,\" nentis Helme.\n\"Siit ka kogu Vaheri-Heldna teema p\u00f5hik\u00fcsimus: mida nad p\u00e4riselt tegid v\u00f5i kellele just n\u00fc\u00fcd ette j\u00e4id, et nad n\u00fc\u00fcd \u00fcht\u00e4kki ei v\u00f5i k\u00e4ituda nii, nagu nad kogu aeg on k\u00e4itunud,\" p\u00fcstitas Helme k\u00fcsimuse.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. M\u00f5lemad mehed, Elmar Vaher ja Eerik Heldna, peeti teisip\u00e4eva hommikul ka f\u00fc\u00fcsiliselt kinni.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"BSH v\u00f5itlusest netikommentaatoriga: asi pole kunagi olnud rahas, vaid v\u00e4givallale vastu astumises ja v\u00e4\u00e4rikuses!\u00abNeed, kes arvavad, et teiste solvamine v\u00f5i teistele kahju tekitamine kuulub s\u00f5navabaduse hulka, said j\u00e4lle v\u00e4\u00e4rtusliku \u00f5ppetunni,\u00bb nentis jurist Robert Sarv. Seltskonnat\u00e4hele m\u00f5isteti v\u00e4lja kolmekohaline h\u00fcvitis.\u00a0\u00abAsi pole kunagi olnud rahas v\u00f5i \u00abv\u00e4ljapressimises\u00bb, vaid v\u00e4givallale vastu astumises ja minu v\u00e4\u00e4rikuses,\u00bb\u00a0nentis Hunt.\u00a0Kuna riigikohus kaebust\u00a0menetlusse ei v\u00f5tnud, sai \u00fcks \u00fcle\u00a0kolme aasta kestnud kohtuvaidlus netikommentaatoriga\u00a0Brigitte Susanne Hundi jaoks\u00a0punkti.\n\u00abOleme v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad, et t\u00f6\u00f6 kandis vilja, sest kohtuasi kestis umbes kolm aastat ning arusaadavalt oli stressirohke, kuna j\u00e4ime maakohtus h\u00f5bemedalile ning pidime v\u00f5idu saamiseks edasi kaebama. Nagu olen ka \u00f6elnud, siis v\u00f5itleme alati l\u00f5puni ja ei anna \u00fchtegi meetrit laimajatele j\u00e4rele,\u00bb s\u00f5nas jurist Robert Sarv.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud aasta novembris kirjutasime, et kui Harju maakohus leidis, et\u00a0netikommentaator seltskonnat\u00e4he au\u00a0sedav\u00f5rd ei teotanud, et kohtu kaudu h\u00fcvitist n\u00f5uda, siis ringkonnakohus j\u00e4i eriarvamusele.\u00a0\nNetikommentaatorilt m\u00f5isteti Hundile\u00a0v\u00e4lja 200 euro suurune h\u00fcvitis.\u00a0\nLoe pikemalt siit: \nRingkonnakohus: netikommentaator peab Brigitte Susanne Hundile h\u00fcvitist maksma\nSarv lisas toimetusele, et tegu on olulise v\u00f5iduga\u00a0laimuvastases s\u00f5jas.\n\u00abTallinna ringkonnakohus kinnitas \u00fcle, et avalikkuse huvides ega ka kehtiva seaduse j\u00e4rgi ei ole seaduslik avaliku elu tegelase ega muu isiku au teotamine,\u00a0tema kohta p\u00f5hjendamatult negatiivse v\u00f5i ebakohases vormis hinnangu andmine tema solvamise eesm\u00e4rgil,\u00bb selgitas Sarv.\u00a0\u00abNeed, kes arvavad, et teiste solvamine v\u00f5i teistele kahju tekitamine kuulub s\u00f5navabaduse hulka, said j\u00e4lle v\u00e4\u00e4rtusliku \u00f5ppetunni.\u00bb\n\nRobert Sarv.\nKonstantin Sednev\n\nSarve s\u00f5nul toonitas ka\u00a0kohus, et\u00a0kannatanu solvamist ei saa p\u00f5hjendada alati sellega, et ta k\u00e4itub laimajale mitte meelep\u00e4raselt v\u00f5i h\u00e4irib laimaja maailmavaadet.\u00a0\nBSH: asi pole olnud rahas v\u00f5i\u00a0\u00abv\u00e4ljapressimises\u00bb\nBrigitte Susanne Hunt s\u00f5nas, et \u00f5iglus sai v\u00f5idu.\u00a0\u00abT\u00e4na saab iga naine ja mees\u00a0koos minuga r\u00f5\u00f5mustada\u00a0\u2013\u00a0kui meid s\u00f5imatakse, alandatakse, laimatakse ja nende vastu ollakse vaimselt v\u00e4givaldne, siis seadus kaitseb meid.\u00bb\nKohus m\u00f5istis Hundile v\u00e4lja 200 euro suuruse h\u00fcvitise.\u00a0\u00abAnnetan selle 100-protsendiliselt\u00a0Kiusamisvaba Kooli arvele. Selleks, et tulevikus oleks v\u00e4hem neid lapsi, kes suureks saavad ja siis kommentaariumis v\u00f5i p\u00e4riselus teisi kiusavad,\u00bb nentis Hunt. \u00abAsi pole kunagi olnud rahas v\u00f5i \u00abv\u00e4ljapressimises\u00bb,\u00a0vaid v\u00e4givallale vastu astumises ja minu v\u00e4\u00e4rikuses!\u00bb\n\nBrigitte Susanne Hunt.\nTV3\n"}
{"text":"JUHTKIRI | Milles siis asi? Lihtne inimlik ahnus v\u00f5imaldada kamraadile k\u00f5rgemat pensioni?Riigiprokur\u00f6r Maria Enstikuga saab siinkohal vaid n\u00f5ustuda: \u201eKahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest. Kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona.\u201c\nJutt k\u00e4ib otse r\u00e4pasest varjust, mis langes teisip\u00e4eval maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuste kohaselt s\u00fc\u00fcdistatakse Heldnat kelmuses ja Vaherit sellele kaasa aitamises.\nMilles siis asi? Lihtne inimlik ahnus v\u00f5imaldada kamraadile k\u00f5rgemat pensioni? Praegu on vaid oletused, kuid need m\u00e4\u00e4rivad nagu t\u00f6kat. Need mehed peaks olema just korra kaitsjad, mitte kratid ja rehepapid. T\u00f5si, kahtlustus on esialgne ja v\u00f5ib veel muutuda. Selle kohaselt esitas Heldna penisoni taotledes sotsiaalkindlustusametile dokumendid, mis muu hulgas kajastasid talle n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei \u2013 kuni kahe aasta v\u00e4ltel. Selleta poleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust m\u00e4rksa magusamale nn eripensionile.\nOmamoodi prohvetlikuks osutus vastne Vaheri enda osalusega algatatud juhis, mis k\u00e4sib politseil keskenduda t\u00f5sisemate kuritegude uurimisele, mitte moosivargustele. Eriti nigel on see, et kahtlustus m\u00e4\u00e4rib \u00e4ra Vaheri viimased ametikuud, sest juba 1. maist on politseil uus juht. Skandaalid on lahkuvat politseipealikku siiski ka varem armastanud, meenutagem siin maksumaksja kulul ostetud saapaid ja k\u00f5rvaklappe v\u00f5i siis 2019 augustis aset leidnud t\u00f5sisemat skandaali, kus toona siseministri \u00fclesannetes Martin Helme \u00fcritas temast vabaneda, tuues p\u00f5hjuseks v\u00e4idetava koondamisega vassimise.\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\nJ\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid loota, et selgus saabub kiiresti. Eesk\u00e4tt inimeste \u00f5igustunde kasvu jaoks on vaja, et uurimine on asjatundlik, kiire ning v\u00f5imalik karistus p\u00e4dev. Sest t\u00f5epoolest \u2013 kuidas me saame loota, et lihtinimene j\u00e4tab kratil\u00fckked tegemata, kui seadusi peensusteni tundvad korravalvurid ise sellise elegantse kaarega korrale vilistavad. V\u00f5i siis p\u00e4\u00e4sevad oportuniteedi korras kriminaalasjast, nagu kunagine tippdiplomaat Clyde Kull, kes vassis kuluaruannetega ja n\u00fc\u00fcd peab karistuseks vaid k\u00f5vasti rahakotti kergendama."}
{"text":"PPA juhti Elmar Vaherit kahtlustatakse kelmusele kaasaaitamisesKaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kuriteokahtlustuse Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Siseminister l\u00f5petas m\u00f5lemaga teenistussuhte."}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets: ma ei teadnud, et Vaheri tegevust uurib kaitsepolitseiSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa (SDE) s\u00f5nul ei olnud ta teadlik, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri tegevust uurib kaitsepolitsei. Minister peab vajalikuks vaadata l\u00e4bi viimase viie aasta personalitoimingud.Mis politseis toimub ja kui suur ehmatus oli teile politseijuhile esitatud kahtlustus?\n\nMulle on see sama suur ehmatus, kui ka k\u00f5igile teistele, kes sellest teada said. Ma kinnitan, et esitatud on siiski kahtlustus, s\u00fc\u00fcdistust veel esitatud ei ole ja uurimistoimingud alles kestavad. Mis t\u00e4pselt oli ja kuidas oli, seda mina siseministrina \u00f6elda ei oska, see info on prokuratuuril. Ma loodan, et nad on v\u00e4ga veendunud selles, mida nad teevad, sest see on p\u00e4ris t\u00f5sine s\u00fc\u00fcdistus politseijuhile.\n\nKahtlustuse sisu seisneb siis selles, et Eerik Heldnal nappis staa\u017ei politseipensioniks ja selle v\u00f5ltsis\u00a0talle Elmar Vaher?\n\nSisu seisneb fiktiivselt t\u00f6\u00f6le vormistamises, et inimesel tekiks staa\u017e ja l\u00f5puks \u00f5igus pensionile. Tegemist on kuluga riigile, kuna see pension poleks t\u00f6\u00f6ga v\u00e4lja teenitud.\n\u00a0\n\nMillal teie sellest teada saite?\n\nV\u00f5ib-olla see isegi ei ole t\u00e4htis, millal siseminister teada sai, aga loomulikult teavitatakse nii oluliste isikute puhul nii siseministrit kui ka peaministrit, sest ka meil tuleb selle juhtumiga seoses\u00a0teha oma otsused.\u00a0\nMina algatasin\u00a0teenistusliku j\u00e4relevalve politsei- ja piirivaleameti tegevuse \u00fcle ehk me vaatame k\u00f5iki viimase viie aasta personalitoiminguid\u00a0\u2013\u00a0mis puudutab just pensionide\u00a0ja selliste t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmiste ja l\u00e4hetamiste k\u00fcsimusi\u00a0\u2013 veendumaks, et\u00a0rohkem selliseid juhtumeid\u00a0ei esine.\nTeine otsus, mida mina pidin tegema, oli politseijuhi\u00a0ametist k\u00f5rvaldamine, kuni uurimistoimingud k\u00e4ivad. Peadirektori kohuset\u00e4itjaks m\u00e4\u00e4rasin Egert Belit\u0161evi, kes ju tegelikult natuke rohkem kui kuu aja p\u00e4rast peaks niikuinii alustama peadirektori ametis.\n\nNii\u00a0et seda, et kaitsepolitsei Elmar Vaheri tegevust uuris, te ei teadnud?\n\nSee ei olegi poliitikute asi teada, milliseid uurimistoiminguid teeb prokuratuur v\u00f5i kaitsepolitsei. Seaduse j\u00e4rgi on see ameti\u00fclesanne neile pandud ja seda tehakse s\u00f5ltumata sellest, kes on valitsuses v\u00f5i kes on minister. Alles siis, kui uurimiste tulemust hakatakse ellu viima, teavitatakse ka ministrit.\n\nKahtlustus pole k\u00fcll s\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus, kuid ometi m\u00f5jub see halvasti kogu ametkonnale.\n\nSee ei m\u00f5ju halvasti mitte ainult politsei- ja piirivalveameti t\u00f6\u00f6tajatele, vaid k\u00f5igil Eesti inimestel tekib palju k\u00fcsimusi.\u00a0Aga need k\u00fcsimused saavad vastuse alles siis, kui selgub,\u00a0kas esitatakse s\u00fc\u00fcdistus v\u00f5i mitte. L\u00f5puks teeb otsuse kohus, nii et seni me l\u00f5plikku t\u00f5de ei tea.\nMa isiklikult k\u00f5igi PPA t\u00f6\u00f6tajatega ei suhtle, aga loomulikult me teavitame k\u00f5iki sellest, mida me teeme ja kuidas me teeme. Kuna Egert Beli\u0161ev pidi niikuinii hakkama seda ametkonda juhtima ja teeb seda n\u00fc\u00fcd pisut varem, siis annab see t\u00f6\u00f6rahu ja kindlustunde, et asjad l\u00e4hevad nii, nagu nad minema peavad ja mingeid t\u00f5rkeid politseit\u00f6\u00f6s ei toimu.\n\nTe algatasite j\u00e4relevalve personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasuse kohta.\u00a0Miks te ei pidanud vajalikuks algatada j\u00e4relevalvet teiste tegevuste \u00fcle?\n\nSelleks ei ole antud juhtumiga seoses\u00a0p\u00f5hjust, kuna meil\u00a0pole mingit informatsiooni, et seal oleks midagi\u00a0veel. PPA osas on olemas kord ja s\u00fcsteem, kuidas nende tegevuse \u00fcle j\u00e4relevalvet peetakse \u2013\u00a0seda teeb nii riigikogu erikomisjon, seda teeb siseministeerium, ja nagu n\u00e4ha, teeb ka kaitsepolitseiamet.\u00a0Nii et kui seal peaks t\u00f5esti olema midagi sellist, mis viib s\u00fc\u00fcdistuse esitamise ja kohtuotsuseni, siis n\u00e4itab see, et j\u00e4relvalve toimib.\n\nElmar Vaher praegu enam t\u00f6\u00f6l ei ole\u00a0\u2013\u00a0nii et oma kabinetti ta ei p\u00e4\u00e4se?\n\nSeda ma ei oska \u00f6elda, kas ta oma kabinetti p\u00e4\u00e4seb, kuna tegemist ei ole sellise kinnipidamisega, kus inimene oleks vaja t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvaldada,\u00a0vaid tehakse tavalisi toiminguid, mida uurimise tarvis l\u00e4bi viiakse.\nTeatud toimingute juures peab isik ise kohapeal olema, see v\u00f5tab aega ning see on ka p\u00f5hjus, miks ta hetkel avalikkuse ees ei ole. Kui need toimingud on tehtud, siis minu arusaamade j\u00e4rgi saab Elmar Vaher j\u00e4tkata oma tavap\u00e4rast elu.\n\nKas te olete p\u00e4rast kahtlustuse esitamist Elmar Vaheriga kohtunud?\n\nMa teen seda veel t\u00e4nase p\u00e4eva jooksul esimesel v\u00f5imalusel. P\u00e4rast menetlustoimingute l\u00f5petamist on ka minul v\u00f5imalik temaga vestelda. Teavitan teda oma otsustest ja kuulan kindlasti ka seda, mida tema \u00fctleb, aga ega meil seal midagi rohkem kokku leppida pole.\n\n\nY\n\n\nErisaade: Lauri L\u00e4\u00e4nemets\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid t\u00e4na hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Mis toimub politseis, sellest r\u00e4\u00e4gime siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsaga (SDE). Saatejuht on Ulla L\u00e4nts.\n"}
{"text":"Heldna ahnus t\u00f5i talle ja PPA juhile kaela kriminaalasjaUmbes 400 eurot igakuist lisaraha ja hilisem korralik politseipension andis aluse, et algatada kriminaalasi maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhi Eerik Heldna ning asjaga seotud politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri kohta.\n2017. aasta 13. juulil tuli ootamatu uudis, et pea kaheksa aastat kaitsepolitseiametis t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna lahkub kapo peadirektori aset\u00e4itja ametikohalt. Kaks n\u00e4dalat hiljem \u00fctles Heldna Eesti P\u00e4evalehele antud intervjuus, et ootamatu oli see uudis \u00fcksnes avalikkusele. \u201eOn ju selge, et see m\u00f5te ei k\u00fcpsenud mu peas \u00fcle\u00f6\u00f6 ja olime sellest peadirektoriga (kapo peadirektor Arnold Sinisalu \u2013 K. A.) korduvalt r\u00e4\u00e4kinud. Lahkumism\u00f5te hakkas konkretiseeruma viimase poole aasta jooksul ja oma rolli selles m\u00e4ngis ka kevadel Tartu \u00fclikoolis kaitstud magistrikraad \u00f5igusteaduses,\u201c p\u00f5hjendas Heldna toona. Ta kinnitas, et kapos asjad toimisid. \u201eKui \u00fcksmeelt ei oleks, siis neid resultaate poleks. (\u2026) Aga sellist asja, et hakkame n\u00fc\u00fcd teineteise selja taga mingeid luurem\u00e4nge m\u00e4ngima \u2013 sellist asja kapo juhtkonnas ei ole ja minu t\u00f6\u00f6stiili selline v\u00f5te ei kuulu.\u201c\nOmeti midagi muutus, sest v\u00e4idetavasti just m\u00e4ngima Heldna hakkaski. M\u00e4ngima selle nimel, et saada politseipensioni, millele kapost lahkumine justkui kriipsu peale t\u00f5mbas.\nKahtlustuse j\u00e4rgi t\u00f5mbas Heldna nendesse m\u00e4ngudesse ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri. N\u00fc\u00fcd on selle tagaj\u00e4rg kriminaalasi ning kaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eva hommikul praegu maksu- ja tolliameti tolliosakonda juhtivale Heldnale kelmusekahtlustuse ja Vaherile kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse.\nUurida on keeruline\nNeed, kes teisip\u00e4eva l\u00f5una ajal lahvatanud skandaalist midagi teavad, \u00fctlevad: k\u00fcll oleks tore, kui oleks v\u00f5imalik ajas tagasi minna nagu ulmefilmis. Inimlikult on kapol ja riigiprokuratuuril \u00e4\u00e4rmiselt keeruline uurida nii endise kolleegi kui ka riigi tipp-politseiniku kohta tekkinud kahtlusi.\nKui Heldna kapost lahkus, l\u00e4ks ta t\u00f6\u00f6le advokaadib\u00fcroosse. Alla aasta hiljem, 2018. aasta kevadel oli ta juba kaitsev\u00e4e luurekeskuse \u00fclema aset\u00e4itja. 2018. aasta novembris sai kaitseministeerium valmis eeln\u00f5u, mis pidi andma kaitsev\u00e4ele rohkem volitusi taustakontrolliks. Muu hulgas v\u00f5imaldati sel eesm\u00e4rgil kaasata inimesi salajasse koost\u00f6\u00f6sse, kasutada variandmeid ja konspiratsiooniv\u00f5tteid ning isikut varjatult j\u00e4lgida.\nPresident Kersti Kaljulaid j\u00e4ttis 20. veebruaril 2019 kaitsev\u00e4e korralduse seaduse muutmise seaduse v\u00e4ljakuulutamata, kuid 29. mail 2019 v\u00f5ttis riigikogu seaduse muutmata kujul vastu. Sama aasta juunis esitas president Kaljulaid riigikohtule taotluse tunnistada seadus p\u00f5hiseadusega vastuolus olevaks. 2019. aasta augustis \u00fctles Heldna Kuku raadiole, et kaitsev\u00e4ele t\u00e4iendavate luure\u00f5iguste andmine vaieldakse selgeks kohtus. Riigikohus tunnistas seaduse p\u00f5hiseadusega vastuolus olevaks. 2020. aasta mais v\u00f5ttis riigikogu seaduse vastu.\n2008. aastal oli kaitsev\u00e4e luure\u00f5igusi k\u00e4rbitud. 2019. aastal uut seadust kaitsnud Heldna sellel ajal kapos ei t\u00f6\u00f6tanud.\nArvamused l\u00e4hevad lahku\nHeldna oli varem kolleegidele r\u00e4\u00e4kinud, et vormistab end t\u00f6\u00f6le PPA-sse, ja andiski \u00fchel p\u00e4eval m\u00f5ista, et keskkriminaalpolitsei on ta n\u00fc\u00fcd luurekeskusse \u201el\u00e4kitanud\u201c. Ent sellekohaseid pabereid pole. V\u00f5i \u00f5igemini on, kuid need on fiktiivsed. Siin l\u00e4hevad Eesti P\u00e4evalehe allikate arvamused lahku. \u00dchelt poolt m\u00e4rgitakse, et kui inimene vormistati PPA-sse t\u00f6\u00f6le ja roteeritakse mujale, siis ongi see ju p\u00e4ris paber.\nTeisalt selgitatakse, et paber ongi p\u00e4riselt olemas, aga v\u00e4idetavasti tagantj\u00e4rele vormistatud. Teisis\u00f5nu: k\u00f5ik oleks \u00f5ige, kui Heldna olekski p\u00e4riselt k\u00f5igepealt PPA-sse t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud ja sealt luurekeskusse roteeritud. Ent Heldna oli juba aasta aega luurekeskuses t\u00f6\u00f6tanud ja alles seej\u00e4rel vormistati PPA-s v\u00e4idetavasti tagantj\u00e4rele paber tema rotatsiooni kohta. \u201eHeldna vormistati rotatsiooni korras PPA-st t\u00f6\u00f6le kohta, kus ta juba tegelikult t\u00f6\u00f6tas,\u201c selgitatakse.\nKa riigiprokuratuuri pressiteates seisab, et kahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusse, kus ta oli tegelikult juba aasta aega t\u00f6\u00f6tanud.\nOn tavap\u00e4rane, et politsei- ja kaitsepolitseiametnikke roteeritakse nii siseministeeriumisse kui ka n\u00e4iteks eelnimetatud luurekeskusse. On teisigi ametkondi, kus \u00fche v\u00f5i teise ameti inimesed aeg-ajalt vahetuvad. Info liikumise ja arusaamise huvides on see vajalik ja loogiline. Kui Heldna t\u00f6\u00f6tanuks enne luurekeskusse t\u00f6\u00f6le minekut ametlikult kasv\u00f5i \u00fche p\u00e4eva PPA-s, olnuks k\u00f5ik seaduslik ja kellelgi poleks praegu talle ega Vaherile midagi ette heita.\nOlgu \u00f6eldud, et maagiline kuup\u00e4ev politsei pensioni saamiseks oli 31. detsember 2019. Kui selleks ajaks polnud vahepeal politseist lahkunud inimene uuesti politseisse staa\u017ei j\u00e4tkamiseks t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud, siis tuli tal varasemast staa\u017eist olenemata \u2013 isegi kui see oli 24 aastat ja 11 kuud \u2013 politseipensionist suu puhtaks p\u00fchkida. Uus seadus hakkas kehtima 2020. aasta 1. jaanuaril ja politseipensionile oli \u00f5igus inimestel, kellel oli selleks ajaks kas 25 aastat staa\u017ei juba t\u00e4is v\u00f5i kes reaalselt politseis t\u00f6\u00f6tasid. Nii et just politseipensioni saamise p\u00e4rast m\u00e4ng k\u00e4iski.\nJ\u00e4rgmine segadus\n2020. aastal l\u00f5ppes Heldna karj\u00e4\u00e4r luurekeskuses ja temast sai maksuameti tolliosakonna juht. Ja j\u00e4lle kahtlustatakse segadust \u201el\u00e4hetuspaberitega\u201c. EMTA dokumendiregistris on \u00fcleval tolle aja peadirektori Valdur Laidi ametlik k\u00e4skkiri, kus ta nimetab Heldna EMTA tolliosakonna juhataja ametikohale 2020. aasta 1. maist 2023. aasta 15. aprillini. Heldna p\u00f5hipalgaks m\u00e4\u00e4ratakse 4200 eurot (bruto). Samas k\u00e4skkirjas tuuakse esile, et Heldnal on 2020. aasta 30. aprilli seisuga avaliku teenistuse staa\u017ei 22 aastat ja 11 kuud. K\u00e4skkirja alus on EMTA 2020. aasta 21. veebruari taotlus ametniku \u00fcleviimiseks asutustevahelise koost\u00f6\u00f6 edendamiseks, Heldna varasem n\u00f5usolek ja PPA hilisem n\u00f5usolek, mis kinnitati 31. m\u00e4rtsil. Seej\u00e4rel MTA peadirektori aset\u00e4itja Rivo Reitmani aprillis tehtud ettepanek p\u00f5hipalga m\u00e4\u00e4ramiseks.\n2021. aastal kandideeris Heldna EMTA peadirektoriks, sest l\u00fchikest aega selles ametis olnud Madis J\u00e4\u00e4ger p\u00f6\u00f6rdus tagasi erasektorisse. Heldna seda kohta ei saanud.\n\u00dchel mullu suvel toimunud koosviibimisel andis Heldna kolleegidele m\u00f5ista, et tema hakkab saama politseipensioni. Kolleegid, kellest nii m\u00f5nedki olid just politseist EMTA-sse t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud, ei m\u00f5istnud: kuidas tema saab ja meie mitte? N\u00e4iteks 2019. aastal t\u00f6\u00f6tas ainu\u00fcksi EMTA uurimisosakonnas 48 inimest, kellel oleks olnud m\u00f5istlik leida kiiresti t\u00f6\u00f6koht PPA-s, et t\u00e4ituks politseipensioni saamiseks vajalik 25-aastane t\u00f6\u00f6staa\u017e. M\u00f5ned l\u00e4ksidki PPA-sse ja on n\u00fc\u00fcdseks EMTA uurimisosakonnas tagasi. Ent paljud loobusid, sest ei viitsinud edasi-tagasi sebida.\nT\u00f5en\u00e4oliselt j\u00f5udis just sellelt koosviibimiselt Heldna m\u00f5tlematult pillatud lause kaposse ja riigiprokuratuuri. Riigiprokuratuuri teisip\u00e4evases pressiteates seisab: \u201eKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\u201c\nV\u00e4idetavasti saab Heldna politseiametniku pensionistaa\u017ei t\u00e4itumise t\u00f5ttu oma p\u00f5hipalgale juurde iga kuu umbes 400 eurot. Sellist eelpensioni nimetatakse politseinike seas \u201eliisingupensioniks\u201c.\nKahtlustus v\u00f5ib muutuda\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse jooksul muutuda. \u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c s\u00f5nab riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201eS\u00fcsteemi isiklikuks h\u00fcvanguks \u00e4rakasutamine ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ja ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ja seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemise korral kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201c lisab ta.\nKelmuse ettevalmistamine ei ole kuritegu. Kuriteoks muutus asi siis, kui Heldna justkui v\u00e4ljateenitud pensioni v\u00e4lja v\u00f5ttis. Ettevalmistavas faasis saanuks kuritegu ennetada ja tagasi p\u00f6\u00f6rata. Need, kes teavad, kuidas kapo t\u00f6\u00f6tab, kinnitavad, et viimased k\u00fcmme aastat on amet suunanud oma t\u00e4helepanu ennetamisele.\nHeldna vabastati ametist, Vaher k\u00f5rvaldati teenistusest\nMaksu- ja tolliamet teatas pressiteenistuse vahendusel, et Eerik Heldna ametiaeg maksu- ja tolliametis l\u00f5ppes 15. aprillil 2023. Pressiesindaja t\u00e4psustas, et Heldna on parasjagu puhkusel, mis t\u00e4hendab, et tema teenistussuhe on peatatud. Heldna \u00fclesandeid t\u00e4idab tolliformaalsuste valdkonna juht.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas teisip\u00e4eval k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relevalve algatamiseks, et hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Siseminister k\u00f5rvaldas Vaheri teenistusest ja nimetas PPA peadirektori kohustusi kandma Egert Belit\u0161evi.\nLauri L\u00e4\u00e4nemets: otsus tuli teha\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul oli Elmar Vaheri peadirektori kohalt eemaldamine m\u00f5istlik otsus ja selliseid kahtlustusi ei tohiks PPA-s tekkida.\n\u201eEsiteks see on hea k\u00e4itumistava, kui kahtlustus esitatakse. V\u00e4ga raske oleks tal juhtida ning politseile on avalikkusel eriti suured ootused ja n\u00f5udmised. Politsei on see, kes kontrollib inimeste seaduskuulekat k\u00e4itumist ja peab selle tagama. Nii et see oli oluline asi, mis tuli \u00e4ra teha.\u201c\nKahtlustuse uudis tuli talle \u00fcllatusena. \u201eK\u00f5ik sellised asjad teevad kurvaks, sellest on h\u00e4sti kahju. Hinnangut sellele andma ei hakka, tegelikult pole ju t\u00f5endatud ei \u00fcht- ega ka teistpidi seda olukorda, aga selliseid asju ei tohiks juhtuda. Hea oleks, kui isegi kahtlustusi poleks v\u00f5imalik esitada, sest politsei on siiamaani v\u00e4ga h\u00e4sti olnud usaldusv\u00e4\u00e4rne partner kogu \u00fchiskonnale ja inimestele.\u201c Kertu Mooste\nSeeder: politseijuht oli neli aastat potentsiaalselt \u0161antaa\u017eile haavatav\nIsamaa erakonna juhi Helir-Valdor Seedri s\u00f5nul oli politseijuht Elmar Vaherile kahtlustuse esitamise uudis \u0161okeeriv.\n\u201eKuigi kahtlustus ilmnes n\u00fc\u00fcd, leidis selle aluseks olnud intsident aset juba 2019. aastal. See t\u00e4hendab, et PPA peadirektor on potentsiaalselt neli aastat olnud haavatav manipulatsioonidele ja \u0161antaa\u017eile,\u201c \u00fctles Seeder. \u201eTegu on erakordselt t\u00f5sise ohuga meie julgeolekule ja kaitsepolitseil tuleb seda politseijuhi vastutustundetu k\u00e4itumise t\u00f5ttu s\u00fcvendatult uurida.\u201c\n\u201eJuba Vaheri ametikohast tulenevalt tuleb kahtlustusse suhtuda \u00fclima t\u00f5sidusega ja selle t\u00f5eks osutumisel rakendada kangeimat v\u00f5imalikku karistust, andmaks selgelt m\u00e4rku, et korruptsioonil pole Eestis kohta,\u201c r\u00f5hutas Seeder. Delfi"}
{"text":"Poeriiulite vahel petise k\u00fc\u00fcsis: l\u00e4ksime abikaasaga toitu ostma ja korraga m\u00e4rkasin, et tal oli pastakas k\u00e4esViljandis on mitu n\u00e4dalat tegutsenud petised, kes koguvad enda v\u00e4itel raha Eestis rahvusvahelise abikeskuse avamiseks. Lumehangest leitud paberi kohaselt oli \u00fche annetusega kogutud 310 eurot.\n\u00abPalume aidata avada kuulmise- ja k\u00f5nepuudega \u2013 ja vaesust kannatavate laste rahvusvaheline keskus Eestis ja toetage seda oma allkirjaga. T\u00e4nan!\u00bb seisab Viljandi kaubanduskeskuste juures liiklevate petiste paberil, millega kogutakse rahalist toetust.\n9. m\u00e4rtsil l\u00e4ks Kristjan M\u00e4ndmaa abikaasaga Vaksali t\u00e4nava Maximasse sisseoste tegema, kui korraga m\u00e4rkas, et abikaasal oli poeriiulite vahel pastakas k\u00e4es ja ta hakkab ligiastunud naise ulatatud paberile midagi kirjutama.\n\u00abEt ma olen selliseid tegelasi ka varem kohanud, siis \u00fctlesin stopp! \u2013 see k\u00fcll \u00f5ige asi ei tundu olevat,\u00bb meenutas M\u00e4ndmaa. Paberit l\u00e4hemalt silmitsedes m\u00e4rkas ta, et sellele oli midagi kirjutanud juba k\u00fcmmekond inimest. Alles tagantj\u00e4rele sai ta aru, et petistele oli raha antud ja seda allkirjaga kinnitatud. Esialgu oli M\u00e4ndmaale tundunud, et kogutakse ainult inimeste kontaktandmeid.\nSamasuguseid poeriiulite vahel l\u00e4henemisi ja allkirjadega paberil raha k\u00fcsimist on viljandlased kirjeldanud ka varem.\nKiirelt kokkuklopsitud\nEt Kristjan M\u00e4ndmaa on ametilt graafiline disainer, oskas ta t\u00e4hele panna kogumislehe kujundusdetaile ning t\u00f5des, et leht oli kiirelt kokku klopsitud. \u00abLogod ja lipud olid sellised v\u00e4ljaveninud ja kehva kvaliteediga\u00a0\u2013 kihku-k\u00e4hku tehtud.\u00bb\nM\u00e4ndmaa katkestas allkirja andmise ning k\u00fcsis paberi andnud naiselt inglise keeles, kust too p\u00e4rit on. \u00abOli n\u00e4ha, et eestlane ta ei ole. Ta oli selline t\u00f5mmu \u2013 v\u00f5ib-olla Balkani maade kandist. Ta ei vastanud, tegi n\u00e4o, nagu ei saaks aru.\u00bb Seepeale kirjutas M\u00e4ndmaa sama k\u00fcsimuse inglise keeles lehe peale, kuid j\u00e4rgnes vaid \u00f5lakehitus. \u00abSiis sai ta sotti, et ega siit midagi ei tule, ja hakkas \u00e4ra minema.\u00bb\nSeej\u00e4rel otsis M\u00e4ndmaa \u00fcles poe turvamehe ning teatas kahtlasest tegelasest riiulite vahel. Esiti ei \u00f5nnestunud neil petist leida, kuid siis n\u00e4gid, et naine l\u00e4ks poest v\u00e4lja. \u00abParklas oli n\u00e4ha, et nad olid kahekesi. Tegin m\u00f5lemast foto ja sellega see seiklus l\u00f5ppeski.\u00bb\nM\u00e4ndmaa r\u00e4\u00e4kis, et tema abikaasa ei saanud esiti arugi, mis leht see on. \u00abTahtis inimest aidata, hakkas uurima, millega tegemist, aga ma ei lubanud sellel asjal kauem j\u00e4tkuda. Eesti inimene on \u00fcsna viisaka kasvatusega ja tal on v\u00e4ga raske reageerimata j\u00e4tta, kui keegi tuleb ja midagi palub. Ikkagi p\u00e4ris paljud annavad j\u00e4rele.\u00bb\nS\u00f5nalist vastust M\u00e4ndmaa petistelt ei saanud ega tulnud selle pealegi, et v\u00f5iks politseisse helistada. \u00abOli kaks nooremat neiut ja ma ei tundnud, et neid on vaja arreteerima hakata. Eks igal inimesel ole \u00f5igus mingisuguseid tempe v\u00e4lja m\u00f5elda, aga meie lihtsalt ei tohi sellele liimile minna.\u00bb\n\n\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\nErakogu\n\nViljandi elanik Aive Allik leidis \u00fche rahakogujate paberi \u00fcsna Kantrek\u00fcla Maxima l\u00e4hedalt, autovaruosi m\u00fc\u00fcva Josifi poe k\u00f5rvalt lumehangest. Leitud paberi j\u00e4rgi olid petised kogunud 310 eurot toetusraha.\nAllik sai paberit n\u00e4hes kohe aru, millega on tegu. \u00abSellest teemast on nii palju r\u00e4\u00e4gitud ja m\u00f5ni asi j\u00e4\u00e4b meelde. Ka hiljuti telefoni lapates oli see v\u00e4rskelt uudisvoos ette tulnud.\u00bb\nLeidja kirjeldust m\u00f6\u00f6da on paberi alumises servas justkui kellegi t\u00e4htsa inimese allkiri ja selle k\u00f5rval imepisike pitsat, mida on v\u00f5imatu lugeda. \u00abSamas on paber hea tugev joonistuspaber \u2013 ei ole tavaline kontori printeripaber,\u00bb kirjeldas ta.\nPolitsei ootab teateid\nViljandi piirkonnapolitseinik Kaire Teas \u00fctles, et aeg-ajalt on suuremate kaubanduskeskuste juures liikvel tegelased, kes oma s\u00f5nul koguvad raha kuulmispuudega inimestele.\n\u00abNii Eesti kurtide liit kui ka teised puuetega inimeste organisatsioonid on \u00f6elnud ikka ja j\u00e4lle, et neil ei ole annetuste kogujatega mingit seost ja raha, mis neile antakse, abivajajateni tegelikult ei j\u00f5ua. Usalduse loomiseks kasutatakse allkirjalehte, millel on hulk logosid ning millele annetajal palutakse kirjutada oma andmeid ja annetussumma,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Teas.\nPolitsei soovitab sellistest t\u00e4navanurgal sularahas k\u00e4est k\u00e4tte tehtavatest annetustest loobuda ning teha annetusi ametlike kanalite kaudu, eelistades organisatsioonide pangakontole \u00fclekannete tegemist. Nii on kindel, et annetatud raha j\u00f5uab t\u00f5epoolest abivajajateni.\n\u00abKui n\u00e4ete kuskil sellist rahakogumist, tuleks inimesele l\u00e4heneda ja uurida, kas tegu on p\u00e4ris organisatsiooni esindava inimesega, ning kahtluste korral kutsuda politsei,\u00bb \u00fctles Teas.\nNagu \u00fctles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ragne Keisk, ei ole viimaste p\u00e4evade jooksul Viljandimaal politseile selliste rahak\u00fcsijate kohta t\u00e4helepanekuid laekunud, k\u00fcll olid m\u00f5ned teated paar n\u00e4dalat tagasi, kui Uku keskuse juures keegi sel moel annetusi kogus.\n\u00abParaku info vahetult politseinikeni ei j\u00f5udnud ning meil polnud v\u00f5imalust operatiivselt annetuste kogujaid kontrollida ja nendega vestelda,\u00bb lausus Keisk. \u00abSiit ka \u00fcleskutse: kui m\u00e4rkate inimesi kuskil niimoodi raha kogumas, siis andke sellest teada numbril 112 \u2013 reageerime, kontrollime ja kui on mingi s\u00fc\u00fctegu toime pandud, v\u00f5tame vastutusele.\u00bb\n"}
{"text":"Heldna ahnus t\u00f5i talle ja PPA juhile kaela kriminaalasjaUmbes 400 eurot igakuist lisaraha ja hilisem korralik politseipension andis aluse, et algatada kriminaalasi maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhi Eerik Heldna ning asjaga seotud politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri kohta.2017.aasta 13. juulil tuli ootamatu uudis, et pea kaheksa aastat kaitsepolitseiametis t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna lahkub kapo peadirektori aset\u00e4itja ametikohalt. Kaks n\u00e4dalat hiljem \u00fctles Heldna Eesti P\u00e4evalehele antud intervjuus, et ootamatu oli see uudis \u00fcksnes avalikkusele. \u201eOn ju selge, et see m\u00f5te ei k\u00fcpsenud mu peas \u00fcle\u00f6\u00f6 ja olime sellest peadirektoriga (kapo peadirektor Arnold Sinisalu - K. A.) korduvalt r\u00e4\u00e4kinud. Lahkumism\u00f5te hakkas konkretiseeruma viimase poole aasta jooksul ja oma rolli selles m\u00e4ngis ka kevadel Tartu \u00fclikoolis kaitstud magistrikraad \u00f5igusteaduses,\u201c p\u00f5hjendas Heldna toona. Ta kinnitas, et kapos asjad toimisid. \u201eKui \u00fcksmeelt ei oleks, siis neid resultaate poleks. (...) Aga sellist asja, et hakkame n\u00fc\u00fcd teineteise selja taga mingeid luurem\u00e4nge m\u00e4ngima - sellist asja kapo juhtkonnas ei ole ja minu t\u00f6\u00f6stiili selline v\u00f5te ei kuulu.\u201cOmeti midagi muutus, sest v\u00e4idetavasti just m\u00e4ngima Heldna hakkaski. M\u00e4ngima selle nimel, et saada politseipensioni, millele kapost lahkumine justkui kriipsu peale t\u00f5mbas.Kahtlustuse j\u00e4rgi t\u00f5mbas Heldna nendesse m\u00e4ngudesse ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri. N\u00fc\u00fcd on selle tagaj\u00e4rg kriminaalasi ning kaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eva hommikul praegu maksu- ja tolliameti tolliosakonda juhtivale Heldnale kelmusekahtlustuse ja Vaherile kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse.Uurida on keerulineNeed, kes teisip\u00e4eva l\u00f5una ajal lahvatanud skandaalist midagi teavad, \u00fctlevad: k\u00fcll oleks tore, kui oleks v\u00f5imalik ajas tagasi minna nagu ulmefilmis. Inimlikult on kapol ja riigiprokuratuuril \u00e4\u00e4rmiselt keeruline uurida nii endise kolleegi kui ka riigi tipp-politseiniku kohta tekkinud kahtlusi.P\u00e4rast kapost lahkumist l\u00e4ks Heldna t\u00f6\u00f6le advokaadib\u00fcroosse. Alla aasta hiljem, 2018. aasta kevadel oli ta juba kaitsev\u00e4e luurekeskuse \u00fclema aset\u00e4itja. 2018. aasta novembris sai kaitseministeerium valmis eeln\u00f5u, mis pidi andma kaitsev\u00e4ele rohkem volitusi taustakontrolliks. Muu hulgas v\u00f5imaldati sel eesm\u00e4rgil kaasata inimesi salajasse koost\u00f6\u00f6sse, kasutada variandmeid ja konspiratsiooniv\u00f5tteid ning isikut varjatult j\u00e4lgida.President Kersti Kaljulaid j\u00e4ttis 20. veebruaril 2019 kaitsev\u00e4e korralduse seaduse muutmise seaduse v\u00e4ljakuulutamata, kuid 29. mail 2019 v\u00f5ttis riigikogu seaduse muutmata kujul vastu. Sama aasta juunis esitas president Kaljulaid riigikohtule taotluse tunnistada seadus p\u00f5hiseadusega vastuolus olevaks. 2019. aasta augustis \u00fctles Heldna Kuku raadiole, et kaitsev\u00e4ele t\u00e4iendavate luure\u00f5iguste andmine vaieldakse selgeks kohtus. Riigikohus tunnistas seaduse p\u00f5hiseadusega vastuolus olevaks. 2020. aasta mais v\u00f5ttis riigikogu seaduse vastu.2008. aastal oli kapo kaitsev\u00e4e luure\u00f5igusi k\u00e4rpinud. 2019. aastal uut seadust kaitsnud Heldna sellel ajal kapos ei t\u00f6\u00f6tanud.Arvamused l\u00e4hevad lahkuHeldna oli varem kolleegidele r\u00e4\u00e4kinud, et vormistab end t\u00f6\u00f6le PPA-sse, ja andiski \u00fchel p\u00e4eval m\u00f5ista, et keskkriminaalpolitsei on ta n\u00fc\u00fcd luurekeskusse \u201el\u00e4kitanud\u201c. Ent sellekohaseid pabereid pole. V\u00f5i \u00f5igemini on, kuid need on fiktiivsed. Siin l\u00e4hevad Eesti P\u00e4evalehe allikate arvamused lahku. \u00dchelt poolt m\u00e4rgitakse, et kui inimene vormistati PPA-sse t\u00f6\u00f6le ja roteeritakse mujale, siis ongi see ju p\u00e4ris paber.Teisalt selgitatakse, et paber ongi p\u00e4riselt olemas, aga v\u00e4idetavasti tagantj\u00e4rele vormistatud. Teisis\u00f5nu: k\u00f5ik oleks \u00f5ige, kui Heldna olekski p\u00e4riselt k\u00f5igepealt PPA-sse t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud ja sealt luurekeskusse roteeritud. Ent Heldna oli juba aasta aega luurekeskuses t\u00f6\u00f6tanud ja alles seej\u00e4rel vormistati PPA-s v\u00e4idetavasti tagantj\u00e4rele paber tema rotatsiooni kohta. \u201eHeldna vormistati rotatsiooni korras PPA-st t\u00f6\u00f6le kohta, kus ta juba tegelikult t\u00f6\u00f6tas,\u201c selgitatakse.Ka riigiprokuratuuri pressiteates seisab, et kahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusse, kus ta oli tegelikult juba aasta aega t\u00f6\u00f6tanud.On tavap\u00e4rane, et politseija kaitsepolitseiametnikke roteeritakse nii siseministeeriumisse kui ka n\u00e4iteks eelnimetatud luurekeskusse. On teisigi ametkondi, kus \u00fche v\u00f5i teise ameti inimesed aeg-ajalt vahetuvad. Info liikumise ja arusaamise huvides on see vajalik ja loogiline. Kui Heldna t\u00f6\u00f6tanuks enne luurekeskusse t\u00f6\u00f6le minekut ametlikult kasv\u00f5i \u00fche p\u00e4eva PPA-s, olnuks k\u00f5ik seaduslik ja kellelgi poleks praegu talle ega Vaherile midagi ette heita.Olgu \u00f6eldud, et maagiline kuup\u00e4ev politsei pensioni saamiseks oli 31. detsember 2019. Kui selleks ajaks polnud vahepeal politseist lahkunud inimene uuesti politseisse staa\u017ei j\u00e4tkamiseks t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud, siis tuli tal varasemast staa\u017eist olenemata - isegi kui see oli 24 aastat ja 11 kuud - politseipensionist suu puhtaks p\u00fchkida. Uus seadus hakkas kehtima 2020. aasta 1. jaanuaril ja politseipensionile oli \u00f5igus inimestel, kellel oli selleks ajaks kas 25 aastat staa\u017ei juba t\u00e4is v\u00f5i kes reaalselt politseis t\u00f6\u00f6tasid. Nii et just politseipensioni saamise p\u00e4rast m\u00e4ng k\u00e4iski.J\u00e4rgmine segadus2020. aastal l\u00f5ppes Heldna karj\u00e4\u00e4r luurekeskuses ja temast sai maksuameti tolliosakonna juht. Ja j\u00e4lle kahtlustatakse segadust \u201el\u00e4hetuspaberitega\u201c. EMTA dokumendiregistris on \u00fcleval tolle aja peadirektori Valdur Laidi ametlik k\u00e4skkiri, kus ta nimetab Heldna EMTA tolliosakonna juhataja ametikohale 2020. aasta 1. maist 2023. aasta 15. aprillini. Heldna p\u00f5hipalgaks m\u00e4\u00e4ratakse 4200 eurot (bruto). Samas k\u00e4skkirjas tuuakse esile, et Heldnal on 2020. aasta 30. aprilli seisuga avaliku teenistuse staa\u017ei 22 aastat ja 11 kuud. K\u00e4skkirja alus on EMTA 2020. aasta 21. veebruari taotlus ametniku \u00fcleviimiseks asutustevahelise koost\u00f6\u00f6 edendamiseks, Heldna varasem n\u00f5usolek ja PPA hilisem n\u00f5usolek, mis kinnitati 31. m\u00e4rtsil. Seej\u00e4rel MTA peadirektori aset\u00e4itja Rivo Reitmani aprillis tehtud ettepanek p\u00f5hipalga m\u00e4\u00e4ramiseks.2021. aastal kandideeris Heldna EMTA peadirektoriks, sest l\u00fchikest aega selles ametis olnud Madis J\u00e4\u00e4ger p\u00f6\u00f6rdus tagasi erasektorisse. Heldna seda kohta ei saanud.\u00dchel mullu suvel toimunud koosviibimisel andis Heldna kolleegidele m\u00f5ista, et tema hakkab saama politseipensioni. Kolleegid, kellest nii m\u00f5nedki olid just politseist EMTA-sse t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud, ei m\u00f5istnud: kuidas tema saab ja meie mitte? N\u00e4iteks 2019. aastal t\u00f6\u00f6tas ainu\u00fcksi EMTA uurimisosakonnas 48 inimest, kellel oleks olnud m\u00f5istlik leida kiiresti t\u00f6\u00f6koht PPA-s, et t\u00e4ituks politseipensioni saamiseks vajalik 25-aastane t\u00f6\u00f6staa\u017e. M\u00f5ned l\u00e4ksidki PPA-sse ja on n\u00fc\u00fcdseks EMTA uurimisosakonnas tagasi. Ent paljud loobusid, sest ei viitsinud edasi-tagasi sebida.T\u00f5en\u00e4oliselt j\u00f5udis just sellelt koosviibimiselt Heldna m\u00f5tlematult pillatud lause kaposse ja riigiprokuratuuri. Riigiprokuratuuri teisip\u00e4evases pressiteates seisab: \u201eKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\u201cV\u00e4idetavasti saab Heldna politseiametniku pensionistaa\u017ei t\u00e4itumise t\u00f5ttu oma p\u00f5hipalgale juurde iga kuu umbes 400 eurot. Sellist eelpensioni nimetatakse politseinike seas \u201eliisingupensioniks\u201c.Kahtlustus v\u00f5ib muutudaTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse jooksul muutuda. \u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c s\u00f5nab riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\u201eS\u00fcsteemi isiklikuks h\u00fcvanguks \u00e4rakasutamine ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ja ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ja seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemise korral kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201c lisab ta.Kelmuse ettevalmistamine ei ole kuritegu. Kuriteoks muutus asi siis, kui Heldna justkui v\u00e4ljateenitud pensioni v\u00e4lja v\u00f5ttis. Ettevalmistavas faasis saanuks kuritegu ennetada ja tagasi p\u00f6\u00f6rata. Need, kes teavad, kuidas kapo t\u00f6\u00f6tab, kinnitavad, et viimased k\u00fcmme aastat on amet suunanud oma t\u00e4helepanu ennetamisele.\u00a0\"P\u00e4rast kapost lahkumist l\u00e4ks Heldna t\u00f6\u00f6le advokaadib\u00fcroosse.\"\"Politsei- ja kaitsepolitseiametnikke on tavap\u00e4rane roteerida.\"\"Heldna m\u00f5tlematult pillatud lause j\u00f5udis kaposse ja riigiprokuratuuri.\"ISAMAASeeder: politseijuht oli neli aastat potentsiaalselt \u0161antaa\u017eile haavatavIsamaa erakonna juhi Helir-Valdor\nSeedri s\u00f5nul oli politseijuht Elmar\nVaherile kahtlustuse esitamise\nuudis \u0161okeeriv.\n\u201eKuigi kahtlustus ilmnes n\u00fc\u00fcd, leidis selle\naluseks olnud intsident aset juba 2019.\naastal. See t\u00e4hendab, et PPA peadirektor on potentsiaalselt\nneli aastat olnud haavatav manipulatsioonidele ja \u0161antaa\u017eile,\u201c \u00fctles\nSeeder. \u201eTegu on erakordselt\nt\u00f5sise ohuga meie julgeolekule ja\nkaitsepolitseil tuleb seda politseijuhi vastutustundetu k\u00e4itumise t\u00f5ttu s\u00fcvendatult uurida.\u201c\n\u201eJuba Vaheri ametikohast tulenevalt tuleb\nkahtlustusse suhtuda\n\u00fclima t\u00f5sidusega ja\nselle t\u00f5eks osutumisel rakendada kangeimat v\u00f5imalikku karistust, andmaks selgelt\nm\u00e4rku, et korruptsioonil\npole Eestis kohta,\u201c r\u00f5hutas Seeder. Delfi400 eurot oleks lisandunud Heldna pensionile iga kuu. 4200 eurot m\u00e4\u00e4rati Heldna palgaks 2020. aastal.\u00a022 aastat ja 11 kuud oli Heldna avaliku teenistuse staa\u017e 30. aprillil 2020.Heldna vabastati ametist, Vaher k\u00f5rvaldati teenistusestMaksu- ja tolliamet teatas pressiteenistuse vahendusel, et Eerik Heldna ametiaeg maksuja tolliametis l\u00f5ppes 15. aprillil 2023. Pressiesindaja t\u00e4psustas, et Heldna on parasjagu puhkusel, mis t\u00e4hendab, et tema teenistussuhe on peatatud. Heldna \u00fclesandeid t\u00e4idab tolliformaalsuste valdkonna juht.Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas teisip\u00e4eval k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relevalve algatamiseks, et hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Siseminister k\u00f5rvaldas Vaheri teenistusest ja nimetas PPA peadirektori kohustusi kandma Egert Belit\u0161evi.SISEMINISTERLauri L\u00e4\u00e4nemets: see otsus tuli tehaSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul oli Elmar Vaheri peadirektori kohalt eemaldamine m\u00f5istlik otsus ja selliseid kahtlustusi ei tohiks PPA-s tekkida.\u201eEsiteks see on hea k\u00e4itumistava, kui kahtlustus esitatakse. V\u00e4ga raske oleks tal juhtida ning politseile on avalikkusel eriti suured ootused ja n\u00f5udmised. Politsei on see, kes kontrollib inimeste seaduskuulekat k\u00e4itumist ja peab selle tagama. Nii et see oli oluline asi, mis tuli \u00e4ra teha.\u201cKahtlustuse uudis tuli talle \u00fcllatusena. \u201eK\u00f5ik sellised asjad teevad kurvaks, sellest on h\u00e4sti kahju. Hinnangut sellele andma ei hakka, tegelikult pole ju t\u00f5endatud ei \u00fchtega ka teistpidi seda olukorda, aga selliseid asju ei tohiks juhtuda. Hea oleks, kui ise\u00e4 gi kahtlustusi poleks v\u00f5imalik esitada, sest politsei on siiamaani v\u00e4ga h\u00e4sti olnud usaldusv\u00e4\u00e4rne partner kogu \u00fchiskonnale ja inimestele.\u201c Kertu Mooste 31.12.2019 oli politseipensioni saamiseks oluline kuup\u00e4ev.PPA juht Elmar Vaher on teenistusest k\u00f5rvaldatud.K\u00e4rt Anvelt"}
{"text":"Clyde Kull h\u00fcvitab tekitatud kahjuHarju maakohus l\u00f5petas Clyde Kulli kriminaalasja menetlemise otstarbekuse kaalutlusel. Kull peab kohtum\u00e4\u00e4ruse tegemisest 15 p\u00e4eva jooksul h\u00fcvitama diplomaadina omastamise ja kelmusega tekitatud kahju 7541,57 eurot ja tasuma riigituludesse 25 000 eurot. \u00d5igusabikulud j\u00e4\u00e4vad Kulli enda kanda. EPL"}
{"text":"Annetusi noolivad petised varitsevad poeriiulite vahelRAHANURUJADViljandis on mitu n\u00e4dalat tegutsenud petised, kes koguvad enda v\u00e4itel raha Eestis rahvusvahelise abikeskuse avamiseks. Lumehangest leitud paberi kohaselt oli \u00fche annetusega kogutud 310 eurot.\u00abPalume aidata avada kuulmise- ja k\u00f5nepuudega - ja vaesust kannatavate laste rahvusvaheline keskus Eestis ja toetage seda oma allkirjaga. T\u00e4nan!\u00bb seisab Viljandi kaubanduskeskuste juures liiklevate petiste paberil, millega kogutakse rahalist toetust.9. m\u00e4rtsil l\u00e4ks Kristjan M\u00e4ndmaa abikaasaga Vaksali t\u00e4nava Maximasse sisseoste tegema, kui korraga m\u00e4rkas, et abikaasal oli poeriiulite vahel pastakas k\u00e4es ja ta hakkab ligiastunud naise ulatatud paberile midagi kirjutama.\u00abEt ma olen selliseid tegelasi ka varem kohanud, siis \u00fctlesin stopp! - see k\u00fcll \u00f5ige asi ei tundu olevat,\u00bb meenutas M\u00e4ndmaa. Paberit l\u00e4hemalt silmitsedes m\u00e4rkas ta, et sellele oli midagi kirjutanud juba k\u00fcmmekond inimest. Alles tagantj\u00e4rele sai ta aru, et petistele oli raha antud ja seda allkirjaga kinnitatud. Esialgu oli M\u00e4ndmaale tundunud, et kogutakse ainult inimeste kontaktandmeid.Samasuguseid poeriiulite vahel l\u00e4henemisi ja allkirjadega paberil raha k\u00fcsimist on viljandlased kirjeldanud ka varem.Kiirelt kokkuklopsitudEt Kristjan M\u00e4ndmaa on ametilt graafiline disainer, oskas ta t\u00e4hele panna kogumislehe kujundusdetaile ning t\u00f5des, et leht oli kiirelt kokku klopsitud. \u00abLogod ja lipud olid sellised v\u00e4ljaveninud ja kehva kvaliteediga - kihku-k\u00e4hku tehtud.\u00bbM\u00e4ndmaa katkestas allkirja andmise ning k\u00fcsis paberi andnud naiselt inglise keeles, kust too p\u00e4rit on. \u00abOli n\u00e4ha, et eestlane ta ei ole. Ta oli selline t\u00f5mmu - v\u00f5ibolla Balkani maade kandist. Ta ei vastanud, tegi n\u00e4o, nagu ei saaks aru.\u00bb Seepeale kirjutas M\u00e4ndmaa sama k\u00fcsimuse inglise keeles lehe peale, kuid j\u00e4rgnes vaid \u00f5lakehitus. \u00abSiis sai ta sotti, et ega siit midagi ei tule, ja hakkas \u00e4ra minema.\u00bbSeej\u00e4rel otsis M\u00e4ndmaa \u00fcles poe turvamehe ning teatas kahtlasest tegelasest riiulite vahel. Esiti ei \u00f5nnestunud neil petist leida, kuid siis n\u00e4gid, et naine l\u00e4ks poest v\u00e4lja. \u00abParklas oli n\u00e4ha, et nad olid kahekesi. Tegin m\u00f5lemast foto ja sellega see seiklus l\u00f5ppeski.\u00bbM\u00e4ndmaa r\u00e4\u00e4kis, et tema abikaasa ei saanud esiti arugi, mis leht see on. \u00abTahtis inimest aidata, hakkas uurima, millega tegemist, aga ma ei lubanud sellel asjal kauem j\u00e4tkuda. Eesti inimene on \u00fcsna viisaka kasvatusega ja tal on v\u00e4ga raske reageerimata j\u00e4tta, kui keegi tuleb ja midagi palub. Ikkagi p\u00e4ris paljud annavad j\u00e4rele.\u00bbS\u00f5nalist vastust M\u00e4ndmaa petistelt ei saanud ega tulnud selle pealegi, et v\u00f5iks politseisse helistada. \u00abOli kaks nooremat neiut ja ma ei tundnud, et neid on vaja arreteerima hakata. Eks igal inimesel ole \u00f5igus mingisuguseid tempe v\u00e4lja m\u00f5elda, aga meie lihtsalt ei tohi sellele liimile minna.\u00bbViljandi elanik Aive Allik leidis \u00fche rahakogujate paberi \u00fcsna Kantrek\u00fcla Maxima l\u00e4hedalt, autovaruosi m\u00fc\u00fcva Josifi poe k\u00f5rvalt lumehangest. Leitud paberi j\u00e4rgi olid petised kogunud 310 eurot toetusraha.Allik sai paberit n\u00e4hes kohe aru, millega on tegu. \u00abSellest teemast on nii palju r\u00e4\u00e4gitud ja m\u00f5ni asi j\u00e4\u00e4b meelde. Ka hiljuti telefoni lapates oli see v\u00e4rskelt uudisvoos ette tulnud.\u00bbLeidja kirjeldust m\u00f6\u00f6da on paberi alumises servas justkui kellegi t\u00e4htsa inimese allkiri ja selle k\u00f5rval imepisike pitsat, mida on v\u00f5imatu lugeda. \u00abSamas on paber hea tugev joonistuspaber - ei ole tavaline kontori printeripaber,\u00bb kirjeldas ta.Politsei ootab teateidViljandi piirkonnapolitseinik Kaire Teas \u00fctles, et aeg-ajalt on suuremate kaubanduskeskuste juures liikvel tegelased, kes oma s\u00f5nul koguvad raha kuulmispuudega inimestele.\u00abNii Eesti kurtide liit kui ka teised puuetega inimeste organisatsioonid on \u00f6elnud ikka ja j\u00e4lle, et neil ei ole annetuste kogujatega mingit seost ja raha, mis neile antakse, abivajajateni tegelikult ei j\u00f5ua. Usalduse loomiseks kasutatakse allkirjalehte, millel on hulk logosid ning millele annetajal palutakse kirjutada oma andmeid ja annetussumma,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Teas.Politsei soovitab sellistest t\u00e4navanurgal sularahas k\u00e4est k\u00e4tte tehtavatest annetustest loobuda ning teha annetusi ametlike kanalite kaudu, eelistades organisatsioonide pangakontole \u00fclekannete tegemist. Nii on kindel, et annetatud raha j\u00f5uab t\u00f5epoolest abivajajateni.\u00abKui n\u00e4ete kuskil sellist rahakogumist, tuleks inimesele l\u00e4heneda ja uurida, kas tegu on p\u00e4ris organisatsiooni esindava inimesega, ning kahtluste korral kutsuda politsei,\u00bb \u00fctles Teas.Nagu \u00fctles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ragne Keisk, ei ole viimaste p\u00e4evade jooksul Viljandimaal politseile selliste rahak\u00fcsijate kohta t\u00e4helepanekuid laekunud, k\u00fcll olid m\u00f5ned teated paar n\u00e4dalat tagasi, kui Uku keskuse juures keegi sel moel annetusi kogus.\u00abParaku info vahetult politseinikeni ei j\u00f5udnud ning meil polnud v\u00f5imalust operatiivselt annetuste kogujaid kontrollida ja nendega vestelda,\u00bb lausus Keisk. \u00abSiit ka \u00fcleskutse: kui m\u00e4rkate inimesi kuskil niimoodi raha kogumas, siis andke sellest teada numbril 112 - reageerime, kontrollime ja kui on mingi s\u00fc\u00fctegu toime pandud, v\u00f5tame vastutusele.\u00bbMARKO SAARM \u00dcks petistega kohtumise juhtum leidis aset Vaksali t\u00e4nava Maxima riiulite vahel. N\u00e4dal hiljem leidis linnaelanik annetajate kogumispaberi l\u00e4heduses lumehangest.MERLIN KULD"}
{"text":"Kapo kahtlustab PPA juhti Elmar Vaherit kelmusele kaasaaitamisesKaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega, teatas prokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.Kahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse.Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e. Menetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud.(VT)"}
{"text":"Kohus l\u00f5petas Clyde Kulli kriminaalasja menetlemiseHarju maakohus otsustas eile l\u00f5petada pikaaegse suursaadiku Clyde Kulli (pildil) kriminaalasja menetlemise otstarbekuse kaalutlusel. Kull peab tasuma 25 000 eurot riigituludesse. Prokuratuur s\u00fc\u00fcdistas Kulli ametiisikuna omastamises ja kelmuses aastatel 2016-2021, mil ta n\u00e4itas h\u00fcvitamisele kuuluvate esinduskuludena kulusid, mis tegelikult olid seotud tema enda ja tema l\u00e4hikondsetega. Kulli tekitatud kahju oli kokku 7541,57 eurot.T\u00e4navu 1. m\u00e4rtsi istungil kuulati Kull \u00fcle ning ta tunnistas nende tegude toimepanemist, kahetses tehtut ja oli valmis kahju h\u00fcvitama. \u00abOtsus n\u00f5ustuda kriminaalasja l\u00f5petamisega oportuniteediga ja ennast kohtus mitte l\u00f5puni kaitsta ei tulnud lihtsalt. Kaalusin s\u00fcvitsi enda, oma pere ning Eesti Vabariigi huve,\u00bb selgitas Kull. Prokuratuur leidis, et Kulli suhtes saab kriminaalasja l\u00f5petada ilma karistusotsust tegemata. PM"}
{"text":"K\u00f5va s\u00f5naV\u00f5imulolija mentaliteeti - hoolitseda v\u00f5imu kasutades l\u00e4hedaste ja tuttavate hea k\u00e4ek\u00e4igu eest - n\u00e4hakse pigem moraalse kohustuse, mitte korruptsioonina.Riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) Ida-Virumaal juurdunud arusaamadest. PM 21.03"}
{"text":"Juhtkiri: Kui korravalvur rikub kordaRiigiprokur\u00f6r Maria Enstikuga saab siinkohal vaid n\u00f5ustuda: \u201eKahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest. Kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona.\u201cJutt k\u00e4ib otse r\u00e4pasest varjust, mis langes teisip\u00e4eval maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuste kohaselt s\u00fc\u00fcdistatakse Heldnat kelmuses ja Vaherit sellele kaasa aitamises.Milles siis asi? Lihtne inimlik ahnus v\u00f5imaldada kamraadile k\u00f5rgemat pensioni? Praegu on vaid oletused, kuid need m\u00e4\u00e4rivad nagu t\u00f6kat. Need mehed peaks olema just korra kaitsjad, mitte kratid ja rehepapid. T\u00f5si, kahtlustus on esialgne ja v\u00f5ib veel muutuda. Selle kohaselt esitas Heldna penisoni taotledes sotsiaalkindlustusametile dokumendid, mis muu hulgas kajastasid talle n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei. Selleta tal ei oleks olnud \u00f5igust m\u00e4rksa magusamale nn eripensionile.Omamoodi prohvetlikuks osutus vastne Vaheri enda osalusega algatatud juhis, mis k\u00e4sib politseil keskenduda t\u00f5sisemate kuritegude uurimisele, mitte moosivargustele.Eriti nigel on see, et kahtlustus m\u00e4\u00e4rib \u00e4ra Vaheri viimased ametikuud, sest juba 1. maist on politseil uus juht.J\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid loota, et selgus saabub kiiresti. Eesk\u00e4tt inimeste \u00f5igustunde kasvu jaoks on vaja, et uurimine on asjatundlik, kiire ning v\u00f5imalik karistus p\u00e4dev. Sest t\u00f5epoolest - kuidas me saame loota, et lihtinimene j\u00e4tab kratil\u00fckked tegemata, kui seadusi peensusteni tundvad korravalvurid ise sellise elegantse kaarega korrale vilistavad. V\u00f5i siis p\u00e4\u00e4sevad oportuniteedi korras kriminaalasjast, nagu kunagine tippdiplomaat Clyde Kull, kes vassis kuluaruannetega ja n\u00fc\u00fcd peab karistuseks vaid k\u00f5vasti rahakotti kergendama.\"Milles siis asi? Lihtne inimlik ahnus v\u00f5imaldada kamraadile k\u00f5rgemat pensioni?\""}
{"text":"Kaitsepolitsei kahtlustab Elmar Vaherit kelmusele kaasaaitamisesKaitsepolitsei v\u00f5ttis eile hommikul PPA (n\u00fc\u00fcdseks endise) juhi Elmar Vaheri vahi alla, kahtlustades teda kelmusele kaasaaitamises.\nKaitsepolitsei esitas eile Elmar Vaherile kahtlustuse, mille kohaselt aitas Vaher kaasa endise kriminaal- ja kaitsepolitseiniku Eerik Heldna n\u00e4ilisele t\u00f6\u00f6suhtele PPA-s, mille eesm\u00e4rgiks oli saada kokku Heldna politseipensioniks vajalik staa\u017e. N\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte alustamise ajal oli Heldna ligi aasta t\u00f6\u00f6tanud juba Kaitsev\u00e4e Luurekeskuses. Heldnale esitas kaitsepolitsei kahtlustuse kelmuses.\n\u201eS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teite suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda,\"\u00a0s\u00f5nas\u00a0ERR-ile riigiprokur\u00f6r\u00a0Maria Entsik.\nToimetas Ren\u00e9 Allik"}
{"text":"Elmar Ots: autoostja lendas Prantsusmaalt kohale, aga moodsad e-lahendused ei saanud memo k\u00e4tteFotod: Elmar OtsGeeniuse tellijaleKasutatud auto m\u00fc\u00fc kindluse m\u00f5ttes kodust v\u00f5imalikult kaugele, \u00fctleb vana rahvatarkus. Uuema aja tarkus lisab, et nii v\u00e4ldid muuhulgas kokkupuudet lurjustega, kes ostavad su auto kiiruga \u00e4ra ja n\u00e4dal hiljem tulevad tagasi m\u00fc\u00fcma, sest sel olevat vigu k\u00fcljes kuhjaga. \u201eMe teame k\u00fcll, kus sa elad ja t\u00f6\u00f6tad!\u201d lisatakse \u00e4hvardavalt (t\u00f5estis\u00fcndinud lugu).Ses plaanis t\u00f5otas minu autom\u00fc\u00fck kujuneda \u00f5pikun\u00e4iteks, kuidas noist tarkusist juhinduda ka p\u00e4riselt, sest (ainus) t\u00f5sine ostuhuviline oli \u2026 L\u00e4\u00e4ne-Prantsusmaalt. 2900 kilomeetri kauguselt vist t\u00f5esti ei viitsi tulla tagantj\u00e4rele midagi v\u00e4lja pressima.Natuke murelikuks muutis mind see, kuidas kaugelt k\u00fclaliselt raha k\u00e4tte saada enne, kui ta silmapiirilt kaob. Noh, et kui auto talle ka p\u00e4riselt meeldib ja kaup l\u00e4hebki tegemiseks. \u201e\u00c4ra muretse! Teen v\u00e4lkmakse, ja korras!\u201d teatas prantslane guuglit\u00f5lke vahendusel. (\u201eMa seda inglise keelt eriti ei oska,\u201d tunnistas 30-ndates mees ausalt.)Ja soovitas uurida, kas tema pankadest tulevad v\u00e4lkmaksed meie Swedbankile ikka sobivad. Pank andis mu konkreetsele k\u00fcsimusele t\u00e4iesti ebam\u00e4\u00e4rase vastuse ehk k\u00f5ik tundus olevat korras. V\u00f5ib-olla \u2026Prantslane lendas Tallinna ja j\u00e4i autoga rahule. \u00dchel p\u00e4ikeselisel p\u00e4rastl\u00f5unal algaski enne visiiti Transpordiametisse (TA) v\u00e4lkmakse Prantsuse moodi. Telefoni\u00e4pp andis maksek\u00e4skude asemel ainult \u201eerroreid\u201d ning h\u00fcsteerilised telefonik\u00f5ned eri infoliinidele ja kliendihaldureile n\u00e4isid v\u00e4ltavat igaviku (tegelikult u 1,5 h).10 000 \u20ac? Ei l\u00e4he l\u00e4bi. 1000? Ei. 500? Mkm. \u201eOo! 1 \u20ac \u00f5nnestus \u00fcle kanda!\u201d h\u00f5iskab autoostja. Jajah, tee seda n\u00fc\u00fcd veel umbes 13 000 korda ja ongi asi korras \u2026L\u00f5puks leiutame auto eest maksmiseks plaani B (muuhulgas sisaldas see Tallinna k\u00f5igi sularahaautomaatide t\u00fchjendamist) ning kihutame napilt enne b\u00fcroo sulgemist TA-sse autot registrist kustutama ja transiitnumbrim\u00e4rke v\u00f5tma. Et v\u00e4hemalt see toiming oleks tehtud.\u201eHmm, autol on peal mingid piirangud. Arvelt mahav\u00f5tt n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ei \u00f5nnestu,\u201d teatab leti taga istuv daam. \u201eMIS ASJA?!\u201d esitan \u201ehillitsetud\u201d k\u00fcsimuse \u2013 n\u00e4rvid on selle tehinguga kaasnevaist \u00fcllatustest juba natuke l\u00e4bi ning minu teada pole mingeist piiranguist l\u00f5hnagi. Seda enam, et TA e-teeninduski isegi ei iitsata millestki sellisest. (Kas ma juba \u00fctlesin, et juba mu j\u00e4rjekorranumber 666 oli v\u00e4ike vihje, et miskit kisub pekki minema?)Seepeale r\u00e4\u00e4gitakse mulle kaastundlikult mingite uute ja vanade andmebaaside \u00fchildumisest-mitte\u00fchildumisest ja vajadusest teha kuhugi mingi p\u00e4ring. Kui paljud inimesed samasuguse \u00fcllatuse osaliseks satuvad, j\u00e4\u00e4b kahjuks selgusetuks. Sobivasti sai selle sehkenduse k\u00e4igus TA t\u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi ja p\u00e4ringu tegijad j\u00f5udsid minna koju tuttu. Halleluuja!Prantslane kolib hotelli ja lubab ette v\u00f5tta \u00fcmbruskonna sularahaautomaadid. Lisaks sai teda tutvustatud v\u00f5imalusega teha kiirmakseid \u2013 raha ei kulge arvelt arvele m\u00f5ne p\u00e4eva, vaid m\u00f5ne tunniga. V\u00f5rreldes mittet\u00f6\u00f6tava v\u00e4lkmaksega oleks see \u00e4kki reaalne v\u00f5imalus ostu eest \u00e4ra maksta? \u201ePole iialgi kuulnud millestki sellisest!\u201d p\u00f6\u00f6ritab mees silmi.J\u00e4rgmisel hommikul kell 8.54 helistab TA. Tulge tagasi, k\u00f5ik on korras. Ja rahagi saabub kiirmaksega k\u00f5igest tunniga. Ehk nii palju siis v\u00e4lkmaksetest. Prantslane t\u00f5mbab k\u00e4tte rohelised kummikindad, paigaldab transiitnumbrid, kargab autorooli ja \u2026 puhkeb hingemattev l\u00f6rtsisadu. Bon voyage!Elmar Ots on Autolehe tegevtoimetaja, kelle huvi nii 2- kui ka 20-rattaliste s\u00f5iduriistade vastu on aastak\u00fcmnete jooksul pigem kasvanud kui kahanenud.See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 6, m\u00e4rts 2023K\u00f5ik selle ajakirja lood"}
{"text":"Brigitte Susanne Hunt sai \u00fche netikommentaatori vastu l\u00f5pliku v\u00f5idu: telen\u00e4gu otsustas h\u00fcvitise \u00e4ra andaBrigitte Susanne Hundi ja \u00fche netikommentaatori pikale veninud kohtulahing l\u00f5ppes teisip\u00e4eval tuntud telen\u00e4o v\u00f5iduga. \u201eSeadus kaitseb meid,\u201c r\u00f5kkas tuntud telen\u00e4gu p\u00e4rast seda, kui riigikohus ei v\u00f5tnud vastasleeri kaebust menetlusse.\nHunt sai juriidilise kadalipu l\u00f5ppemisest teada t\u00e4nu oma esindajale Robert Sarvele, kes telen\u00e4ole saadetud emailides netikommentaatorit \u201e\u00fcheks t\u00e4diks\u201c nimetab. Kolm aastat kestnud kemplemise ajal sai k\u00f5igepealt Hunt maakohtus l\u00fc\u00fca, kuid ringkonnakohus otsustas eelmisel s\u00fcgisel tuntud naise kasuks.\nOn n\u00e4ha, et saadud kohtuv\u00f5it l\u00e4heb Hundile v\u00e4ga korda, sest teisip\u00e4eva jooksul tegi ta antud teemal mitmeid h\u00f5iskavaid Instagrami story'sid, kuid siis otsustas m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes m\u00f5ned neist juba \u00e4ra kustutada. \u201eT\u00e4na on \u00fcks v\u00e4ga \u00f5nnelik p\u00e4ev, sest \u00f5iglus ja \u00f5igus v\u00f5idutseb,\u201c r\u00f5kkab ta meediale suunatud Instagrami story's.\n\u201eT\u00e4na saab iga naine ja mees koos minuga r\u00f5\u00f5mustada \u2013 kui meid s\u00f5imatakse, alandatakse, laimatakse ja nende vastu ollakse vaimselt v\u00e4givaldne, siis seadus kaitseb meid,\u201c leiab ta. Kuigi Hunti on p\u00e4rast netikommentaatoritele s\u00f5ja kuulutamist s\u00fc\u00fcdistatud selles, et ta teeb seda k\u00f5ike vaid lisaraha ehk potentsiaalsete h\u00fcvitiste nimel, siis ta kinnitab, et nii see ei ole. \u201eAsi pole kunagi olnud rahas v\u00f5i \u201ev\u00e4ljapressimises\u201c, vaid v\u00e4givallale vastu astumises ja minu v\u00e4\u00e4rikuses!\u201c teatas Hunt.\nH\u00fcvitise suuruseks j\u00e4i l\u00f5puks 200 eurot, mille Hunt otsustas t\u00e4ies ulatuses heategevusele annetada. Raha kandis ta juba \u00fcle heategevusorganisatsioonile Kiusamisvaba Kool. \u201e Selleks et tulevikus oleks v\u00e4hem neid lapsi, kes suureks saavad ja siis kommentaariumis v\u00f5i p\u00e4riselus teisi kiusavad,\u201c selgitas ta oma valikut meediale."}
{"text":"Siseminister Elmar Vaheri kriminaalasjast: puudub kahtlus, et oleks teisi fiktiivseid l\u00e4hetusiSellist informatsiooni ei ole, et fiktiivseid l\u00e4hetusi oleks rohkem olnud, s\u00f5nas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets hommikuprogrammis.\nEile peatas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets t\u00f6\u00f6suhte prokuratuurilt kelmusele kaasaitamise kahtlustuse saanud politsei juhi Elmar Vaheriga."}
{"text":"Tallinnas toimuv konverents toob kokku DAO entusiastidKonverentsi korraldajaks on Eestis asutatud MT\u00dc Internet Native Organization, mis \u00fchendab kohalikke DAO entusiaste.Kuvat\u00f5mmis INO kodulehelt.\nPRO tellijale\nDAO ehk detsentraliseeritud autonoomsete organisatsioonide v\u00f5rgustiku edendamiseks loodud \u00fching Internet Native Organization (INO) korraldab 28. m\u00e4rtsil Tallinnas rahvusvahelise konverentsi DAO Day Estonia, millega soovitakse tutvustada innovaatilisi ettev\u00f5tluse ja valitsemise lahendusi.\u00a0\nOma definitsioonilt t\u00e4hendab DAO digitaalset lahendust ja otsustusmehhanismi, mis on m\u00f5eldud olema l\u00e4bipaistev, t\u00e4ielikult liikmete kontrollitav ning keskse juhtimiseta. Finantsinspektsiooni selgitusel on DAO digitaalne koost\u00f6\u00f6vorm, mille funktsioonid on matemaatiliselt automatiseeritud ning juhtimis- ja kontrollifunktsioonid jagatud liikmete vahel viisil, mis v\u00e4listab vajaduse keskselt juhitud struktuuri j\u00e4rele.\nKonverentsi korraldavad DAO entusiastid \u00fctlevad, et Eestis on innovaatiliste ettev\u00f5tete hulgas toimumas suisa DAO-organisatsioonide registreerimise buum. Korraldajate s\u00f5nul on tegemist esimese rahvusvahelise DAO-konverentsiga kogu maailmas ning seep\u00e4rast on huvi \u00fcrituse vastu olnud ka erakordselt suur.\nDAO Day Estonia\nDAO Day Estonia konverentsil on kokku 30 k\u00f5nelejat, kellest pooled on rahvusvahelised eksperdid ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti juristid, tehnoloogiaeksperdid ja ettev\u00f5tete juhid.\n\u00dcrituse korraldaja INO kirjeldab end kui Eestis asutatud mittetulundus\u00fchingut, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada juriidilisi riske ja testida Eesti \u00f5igusliku raamistiku sobivust DAO-dele. Lisaks t\u00f6\u00f6tab \u00fching enda s\u00f5nul selle nimel, et arendada v\u00e4lja DAO-dele sobivaid t\u00f6\u00f6riistu ja juriidikat, mis lubaks DAO-sid kasutada Eesti digitaalse residentuuri ja identiteedi s\u00fcsteemide arendamiseks.\nKonverentsi toetajateks on \u00f5igusb\u00fcroo PwCL, idufirmade asutajaid toetav organisatsioon Founderly, kr\u00fcptofirmad CoinsPaid, Wert ja EasyFeedback ning Chainalysis, kes plokiahela anal\u00fc\u00fcsijana on aidanud ka Eesti riigil tuvastada rahapesu numbreid seoses virtuaalv\u00e4\u00e4ringutega.\u00a0\nINO teatel on \u00fcritusel plaanis muuseas arutleda selle \u00fcle, kuidas korrata DAO maailmas e-residentsuse edu.\n\u201cLuues DAO-dele \u00f5igusraamistikud, saame aidata Eestil olla see esimene riik Euroopas, kes pakuks DAO-dele juriidilise isiku staatust, \u00e4rgitades sellega meedia ning ettev\u00f5tete huvi Eesti vastu ja tuues juurde maksumaksjaid. Konverentsi soov ongi vaadata nendele v\u00f5imalustele ja riskidele koos otsa,\u201d selgitatakse."}
{"text":"S\u00f5numeid S\u00f5gedatest: meediar\u00f5vedusest lummatud eestlaste tagauksest viiakse minema EestiM\u00f5ned aastad tagasi k\u00f6itis minu t\u00e4helepanu uudis Iisraelist: \u00fches sealses keskmise suurusega linnas \u2013 nimi ei tule praegu meelde \u2013 k\u00f6itis majaelanike t\u00e4helepanu mingi vali oigamine otse nende akende all. Inimesed l\u00e4ksid loomulikult akende peale vaatama, mis toimub \u2013 ja j\u00e4idki tardunult vahtima: maja ees seisis lahtise katusega auto, milles alasti paarike tegeles seksiga.\nNii nad vaatasid, kommenteerisid ja hakkasid n\u00f5uandeidki karjuma, kuni \u00fcks korterielanik kuulis \u00e4kki midagi oma selja taga, p\u00f6\u00f6ras pead ja n\u00e4gi, kuidas kaks tursket selli tassivad uksest v\u00e4lja pere poolt \u00e4sjasoetatud \u00fclikalli android-teleka. See \u00f5nnestus siiski p\u00e4\u00e4sta, kuid nii m\u00f5nigi teine majaelanik oli tol p\u00e4eval j\u00e4\u00e4nud oma kallimatest asjadest ilma.\nEestis toimub juba aastaid midagi sarnast, ainult et peavoolumeedia abiga: meile kirjutatakse iga p\u00e4ev sellest, kui kaunid Barbid on P\u00e4rtelpoeg, Aaslaid ja teised \u00fcsna ebat\u00e4iuslikud kujud, n\u00e4idatakse t\u00fc\u00fctuid staarikesi bikiinides ja ei tea veel milles, pajatatakse lugusid Hundi metsikust meestejahist, \u00fcksikasju m\u00f5ttetute elup\u00f5letajate intiimelust ja krooniks veel n\u00e4itab \u00fche Ameerikasse kolinud endise eesti blondi sportlase neegrist boyfriend meile oma \u00fcllatavalt heledat keelt.\nMillegip\u00e4rast j\u00e4lgivad eestlased kogu seda lakkamatut kollast jada nii internetist kui ka saastatelevisioonist nagu naelutatult. N\u00e4iteks \u00fcheks viimaseks meediahitiks on saanud see, et kaks ja pool head laulu esitanud s\u00fcmpaatse noore Stefani vanaema tuleb Eestisse. K\u00f5ik laulja kohapealsed sugulased on publikule juba t\u00fc\u00fctuseni eksponeeritud ja n\u00fc\u00fcd imporditakse neid siis sisse. J\u00e4rgmisena ilmselt leitakse vanaema noorusp\u00f5lve eksi uue elukaaslase endine kallim ka \u00fcles.\nSamal ajal kui te k\u00f5ike seda pingsalt j\u00e4lgite, ka k\u00f5iki neid l\u00f5putuid Mihkel Rauaga vempe ja v\u00e4rke, viiakse teie selja tagant teie enda Eesti minema, nagu toda juutide televiisorit.\nT\u00e4na hommikul potsatas minu postkasti t\u00f6\u00f6alane e-kiri, kus teatatakse j\u00e4rgmist:\n\u201eTallinna strateegiakeskuse direktor Raido Roopi kaudu tuli kohtumisel v\u00e4lja, et Tallinnasse plaanitakse 200\u00a0000 uut elanikku, Roop ise oli ka mures, \u00fctles, et ei tea ega saa aru, kuidas seda korraldada kavatsetakse ja see on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i isegi teostamatu. Kuna teised teemad tulid peale ja see ei olnud kohtumise p\u00f5hiteema, siis rohkem sellest juttu ei olnud. Teiseks, kui Harjumaa arengukava oli komisjonis, siis selle ettekandja mainis suuliselt, et Tallinnasse on oodata tohututes kogustes kliimap\u00f5genikke l\u00f5unast. Kui k\u00fcsiti, kas ta m\u00f5tleb ikka Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke, siis tuli vastus, et ups, need ma unustasin \u00fcldse \u00e4ra. Kolmandaks, olete ehk juba m\u00e4rganud, et abilinnapea Madle Lippus annab praegu j\u00e4rjest ehituslubasid igasugustele projektidele, Tallinnasse on juurde tulemas meeletult uusarendusi.\u201c\nVaadake, need juudid said oma teleka politsei abil ju tagasi, \u00e4\u00e4rmisel juhul oleksid uue ostnud. Aga Eestit ei aita meil tagasi saada ei korruptsioonist r\u00e4situd politsei ega \u00fckski kaubanduskeskus, kus on saada meeletul hulgal Anu Saagimi kaanepildiga ajakirju, aga Eestit mitte. Ja need tarneraskused on \u00fcletamatud.\nKuid ilmselt ei j\u00f5ua see lihtne seos meie valijateni. Kadrioru karuott ulatab lauluv\u00e4ljakul inimestele lillekimbukesi, EKRE on kogu progressiivse inimkonna vaenlane ning laibaveoerakonna reiting t\u00f5useb, nagu kraananoole k\u00fclge roostes ankruketiga seotud impotendi rudiment.\nSeega nautigem vahvat pommuudist: \u017denja Fokin ronis Elroni rongi, alakeha merineitsi saba sisse pakitud.\nNo mina arvan, et tegemist on esimesega Eestis ametlikult registreeritud inkarnatsiooni juhtumiga \u2013 Fokin on kindlasti Esimese maailmas\u00f5ja \u00fclemleitnant Dankli kehastus. Schr\u00f6der (mitte see putinistlik kaabakas, kellelt meie presidendiametnik Karis ordenit \u00e4ra v\u00f5tta ei julge, vaid Ha\u0161eki kirjeldatud polkovnik Schr\u00f6der) r\u00e4\u00e4kis kirjanduse annaalidesse loo:\n\u201eEi ole t\u00e4nap\u00e4eval meie vahel enam \u00f5iget seltsimehelikkust. Mul on meeles, kuidas ennemalt ikka iga ohvitser kasiinos omalt poolt elu l\u00f5busamaks p\u00fc\u00fcdis teha. Ma m\u00e4letan, et \u00fcks ohvitser, keegi \u00fclemleitnant Dankl, kiskus enese alasti, viskas p\u00f5randale k\u00f5huli, pistis endale heeringasaba tagumikku ja etendas meile n\u00e4kineidu\u201c.\nMis juhtus samal ajal Austria-Ungari keisririigiga, k\u00f5ik peaksid ju ka ise m\u00e4letama.\nJa palun hoidke Elroni rongides puhtust.\nIvan Makarov"}
{"text":"Brigitte Susanne Hunt saavutas kohtus \u00f5ela netikommentaatori \u00fcle v\u00f5idu: kui s\u00f5imatakse, siis seadus kaitseb!Brigitte Susanne Hunt, kes on korduvalt v\u00f5idelnud \u00f5elate netikommentaatoritega, j\u00f5udis viimaks \u00fches kohtulahingus l\u00f5puni ja saavutas ka v\u00f5idu.\nHunt sai kohtulahingu l\u00f5ppemisest teada oma esindaja Robert Sarve kaudu. Selgus, et kolm aastat kestnud vaidluses sai Hunt esmalt maakohtus l\u00fc\u00fca, ent ringkonnakohus otsustas siiski naise kasuks.\nBrigitte story \u2014 FOTO: Brigitte Susanne Hunt\/Instagram\nHunt kajastas kohtuv\u00f5itu agaralt oma Instagrami lugudes ja r\u00f5\u00f5mustas antud otsuse \u00fcle. \u201eT\u00e4na on \u00fcks v\u00e4ga \u00f5nnelik p\u00e4ev, sest \u00f5iglus ja \u00f5igus v\u00f5idutseb,\u201c kirjutab ta.\n\u201eT\u00e4na saab iga naine ja mees koos minuga r\u00f5\u00f5mustada \u2013 kui meid s\u00f5imatakse, alandatakse, laimatakse ja nende vastu ollakse vaimselt v\u00e4givaldne, siis seadus kaitseb meid,\u201c \u00fctleb Hunt.\u00a0 \u201eAsi pole kunagi olnud rahas v\u00f5i \u201ev\u00e4ljapressimises\u201c, vaid v\u00e4givallale vastu astumises ja minu v\u00e4\u00e4rikuses!\u201c teatas Hunt.\nBrigitte story \u2014 FOTO: Brigitte Susanne Hunt\/Instagram\nH\u00fcvitise suuruseks j\u00e4i l\u00f5puks 200 eurot, mille Hunt otsustas t\u00e4ies ulatuses heategevusorganisatsioonile Kiusamisvaba Kool \u00e4ra annetada.\nBrigitte story \u2014 FOTO: Brigitte Susanne Hunt\/Instagram\nRemondifirma.ee\nTV3.ee\nSisuturundus\nK\u00f6\u00f6gi planeerimine \u2013 ole loov, j\u00e4\u00e4 praktiliseks"}
{"text":"Lehed eilePOSTIMEES kirjutas, et riigi politseijuhti ja julgeolekuametkonna endist asejuhti puudutav kelmuseskandaal, mille kohta on esitatud kahtlustus, raputab l\u00e4bi mis tahes riigi avalikkuse ning avaliku teenistuse. Pole imestada, miks Elmar Vaheri ja Eerik Heldna isikud nii teravalt valgusvihus on. Hinnang saab olla vaid \u00fchene: korravalvur peab olema \u00fcdini aus, ja kui ta seda ei ole, siis ta oma ametisse ei sobi.Selle juhtumi puhul vajavad selgeks r\u00e4\u00e4kimist p\u00e4ris mitmed k\u00fcsimused, mis on seotud politseinike ametipensioniga, staa\u017eiarvestusega ning tippametnike andmisega \u00fchest ametkonnast teise \"laenule\". Kuid need k\u00fcsimused ja k\u00fcsitavused ei saa kuidagi \u00f5igustada juhtide v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumist.Heldna ja Vaheri juhtumi teeb eriti valusaks see, et tegemist on inimestega, kelle vahetu t\u00f6\u00f6 on seista tippjuhina \u00f5iguskuulekuse ja korrektse k\u00e4itumise eest. Siseminister tegi \u00f5igesti, kui peatas teenistussuhte Vaheriga. Politseijuhi ametist vabastamise \u00fcle saab aga otsustada valitsus.Valitsusel on samuti aeg k\u00fcsida, kui pikk on j\u00f5uametkonna juhi m\u00f5istlik ametiaeg. Liiga kauaks liiga k\u00f5rgele j\u00e4\u00e4des kipuvad pidurid kaduma.EESTI P\u00c4EVALEHT kirjutas, et opositsioonierakondadest on praegu k\u00f5ige \u00f5igemal teel Keskerakond, sest seal esitatakse juhile \u2212 J\u00fcri Ratasele \u2212 k\u00f5ige teravamaid k\u00fcsimusi. Pole v\u00f5imatu, et l\u00fc\u00fcasaamise p\u00f5hjusi anal\u00fc\u00fcsima kogunev Keskerakonna juhatus otsustab kokku kutsuda erakorralise parteikongressi, kus pannakse h\u00e4\u00e4letusele Ratase erakonnajuhiks sobivus.Ka Isamaas ja EKREs oleks p\u00f5hjust kaaluda juhivahetust. See on pettumust valmistanud valimistulemuse \u00fcks v\u00f5imalikke lahendusviise. Rohkem kui Keskerakonna puhul olenes see just nimelt parteijuhtide valitud strateegiast. Aga m\u00f5lemad tegid kampaania ajal suuri valearvestusi ja kaotasid valimised.Helme s\u00fc\u00fcdistab n\u00fc\u00fcd p\u00f5hiliselt peeglit ehk e-valimisi, Seeder aga heidab EKRE-le ette Isamaa maailmavaate kaaperdamist. Sellise \"eneseanal\u00fc\u00fcsiga\" j\u00e4rgmisteks valimisteks Eesti nr 2 erakonnaks ehk Reformierakonna p\u00f5hivastase rolli ei j\u00f5ua."}
{"text":"Eerik Heldna ja politsei vahel s\u00f5lmitud leping v\u00f5is olla seaduslik   Politsei- ja piirivalveametist (PPA) \u00f6eldakse, et taolisi lepinguid, mille s\u00f5lmimisega seoses esitati kahtlustus PPA peadirektorile Elmar Vaherile ja maksu- ja tolliameti osakonnajuhatajale Eerik Heldnale, lubab seadus iseenesest s\u00f5lmida. Endistele ametnikele v\u00f5ib aga saatuslikuks saada lepingu s\u00f5lmimise motiiv.   Politseiametnikke v\u00f5ib t\u00f6\u00f6le suunata nii teise valitsusasutusse kui rahvusvahelisse organisatsiooni. See n\u00f5uab nii m\u00f5lema asutuse kui ka ametniku n\u00f5usolekut ning k\u00e4ib ilma suurema b\u00fcrokraatiata. \"T\u00e4htajalise \u00fcleviimise eesm\u00e4rk on ametnike motiveerimine, nende p\u00e4devuse suurendamine, kogemuste saamine, lisaks ametiasutuste vahelise koost\u00f6\u00f6 edendamine,\" r\u00e4\u00e4kis politsei- ja piirivalveameti personaliarvestuse- ja anal\u00fc\u00fcsi talituse juht Svetlana Meister, kelle s\u00f5nul saavad sellest kasu nii ametiasutus kui ka ametnikud. Taoline roteerumine on tavaline ka teistes asutustes. PPA-st on praegu mujale viidud 43 inimest, kellest 15 t\u00f6\u00f6tab siseministeeriumis ja seitse Frontexis. Lisaks on politseiametnikke n\u00e4iteks Europolis, sisekaitseakadeemias ja v\u00e4lisministeeriumis. \"Roteeruvad nii valdkonnaspetsialistid, eksperdid kui juhid,\" \u00fctles Meister. Eerik Heldna saadeti politseist t\u00f6\u00f6le kaitsev\u00e4e luurekeskusesse. Ning seda prokuratuur kellelegi ette ei heidagi. Riigiprokur\u00f6r Maria Entsik selgitas teisip\u00e4eval, et Heldna t\u00f6\u00f6tas kaitsev\u00e4es juba aasta aega, enne kui ta p\u00f6\u00f6rdus politseijuhi Elmar Vaheri poole palvega end politseisse t\u00f6\u00f6le vormistada. Vaheri korraldusel seda tehtigi. Ja siis saadeti ta oma senisesse t\u00f6\u00f6kohta ehk luurekeskusesse rotatsiooni korras tagasi. Nii hakkas tiksuma Heldna t\u00f6\u00f6staa\u017e politseis, mis v\u00f5imaldas tal 2022. aasta kevadel v\u00e4ljateenitud aastate pensioni taotleda. Prokuratuur usub, et kogu skeem punutigi igakuise 400-eurose teenistuse nimel.  Seadus ei keela senisesse t\u00f6\u00f6kohta tagasi roteerida  Politsei- ja piirivalveamet ei kommenteerinud rahvusringh\u00e4\u00e4lingule Heldna ja Vaheriga seotud kaasust ega andnud hinnangut nende motiividele. K\u00fcll aga kirjeldas Meister, missuguseid lepinguid lubab seadus s\u00f5lmida. \"Seadus ette ei n\u00e4e, kui kaua peaks inimene olema politsei teenistuses v\u00f5i \u00fcldse m\u00f5ne ametiasutuse teenistuses enne, kui ta roteerub,\" s\u00f5nas Meister. Selle kohta ei leia s\u00f5nagi ka vastavate seaduseeln\u00f5ude seletuskirjades. Seadus ei piira ka n\u00e4iteks rotatsiooni pikkust. \"Inimese v\u00f5ib roteerida k\u00fcmneks aastaks v\u00f5i kolmeks aastaks,\" m\u00e4rkis Meister. Seaduses pole midagi ka selle kohta, kus v\u00f5ib inimene enne ametisse v\u00f5tmist ja roteerimist t\u00f6\u00f6tada. Ehk p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ib PPA v\u00f5tta teenistusse siseministeeriumi t\u00f6\u00f6taja ja ta siis kohe t\u00e4htajaliselt siseministeeriumisse \u00fcle viia. \"\u00dcldjuhul on niimoodi, et veidi pikemat aega inimesed on teenistuses,\" m\u00e4rkis Meister k\u00fcsimuse peale, kas kirjeldatud toiming on politseis tavap\u00e4rane. \"Aga meil ei ole mingit statistikat selle kohta.\"  V\u00f5imalike fiktiivsete lepingute kohta PPA-l infot pole  Ka riigiprokur\u00f6r Entsik selgitas teisip\u00e4eval, et Heldna t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmine ja l\u00e4hetamine iseenesest polnud veel kuritegu. Prokuratuur vaatas seda kelmust ettevalmistava faasina. \"Aga karistatavaks muutub kelmus alates sellest hetkest, kui isik on toime pannud kelmuse katse, ehk siis esitanud sotsiaalkindlustusametile avalduse, et ta soovib nende dokumentide alusel pensionit saada,\" r\u00e4\u00e4kis Entsik. \u00dchtlasi m\u00e4rkis ta, et prokuratuurile teadaolevalt v\u00f5ib taolisi lepinguid, nagu s\u00f5lmiti Heldnaga, veel olla. Nagu \u00f6eldud, kokku on politseist mujale roteeritud \u00fcle neljak\u00fcmne inimese. Entsiku s\u00f5nul on kahtlasi lepinguid alla k\u00fcmne. Mida prokuratuur sellega m\u00f5tleb, ei osanud Meister pakkuda. \"Meie juhindume t\u00e4iesti sarnastest p\u00f5him\u00f5tetest k\u00f5igi roteerumiste puhul. Me vormistame neid sarnaselt ja ka need otsustamise p\u00f5him\u00f5tted on sarnased. Meil ei ole mingit erinevat suhtumist mingitesse roteerumistesse,\" kinnitas Meister ning avaldas lootust, et selgust lisab siseministeeriumi algatatud audit.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"LHV: telefonipetturid on praegu eriti aktiivsedKuna praegu on enammakstud tulumaksu tagastamise aeg, on m\u00e4rgata telefonipetturite aktiveerumist, kes p\u00fc\u00fcavad inimestelt v\u00e4lja petta Smart-ID-d, et sellega ohvrite pangakontosid r\u00fc\u00fcstata.\nLHV on viimastel p\u00e4evadel m\u00e4rganud juhtumeid, et kurjategijad, kes on saanud enda valdusesse inimese Smart-ID, p\u00fc\u00fcavad seda kasutades ning inimese enda teadmata avada talle pangakontot, teha makseid v\u00f5i kasutada pangateenuseid. Pank \u00e4rgitab t\u00e4helepanelikkusele, kuna osavad petuk\u00f5nede tegijad v\u00f5ivad esineda usutavalt nii politseinike kui ka pangat\u00f6\u00f6tajatena. Kui kurjategijad saavad enda seadmesse ohvri Smart-ID on sellega v\u00f5imalik teha erinevaid kalliks maksma minevaid toiminguid.\nLHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko s\u00f5nas, et kuigi \u00f5nneks on seni LHV Pangas nimetatud juhtumeid vaid m\u00f5ni \u00fcksik, siis m\u00e4rgata on uue skeemi jooni. \u201eAktiviseerunud on eelk\u00f5ige vene keelt k\u00f5nelevad petturid, kes esinedes politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana, otsivad telefoni teel inimesi, kellel pole Smart-ID-d, kuid keda \u00f5nnestub oma Mobiil-ID-d v\u00f5i ID-kaarti kasutama ning PIN koode sisestama meelitada. Nii teevad p\u00e4tid enda seadmesse inimese teadmata Smart-ID, mida kasutavad raha v\u00e4ljapetmiseks,\u201c r\u00e4\u00e4kis Goro\u0161ko.\n\u201eTuletame meelde, et saades k\u00f5ne pangast v\u00f5i tundmatult ametnikult, tuleks v\u00f5tta m\u00f5tlemisaeg, et veenduda, kas see on ikka \u00f5ige jutt, mida r\u00e4\u00e4gitakse. Vajadusel tuleks ise otse teenusepakkuja poole p\u00f6\u00f6rduda. Enamasti r\u00f5huvad kurjategijad kiiret lahendamist vajavale probleemile, n\u00e4iteks autoriseerimata pangatehingule, et inimesi tagant kiirustada ja m\u00f5tlematusi tegema panna. Isikutuvastusvahendiga PIN2 sisestamine v\u00f5rdub inimese allkirjaga \u2013 selleks et seda sisestada peab inimene olema 100% kindel, mis toimingut ta parajasti teeb,\u201c \u00fctles Goro\u0161ko.\nJuhul kui inimene m\u00e4rkab midagi kahtlast, tuleb sellele kohe reageerida ning v\u00f5tta teenusepakkujaga ja politseiga \u00fchendust."}
{"text":"Finantsturgude spetsialist: k\u00f5ige ohtlikum oleks, kui keskpangad j\u00e4tkaksid intresside t\u00f5stmistKahe panga \u2013 Credit Suisse\u2019i ja Silicon Valley Banki \u2013 kollapsid on k\u00fclvanud finantsturgudel parajalt segadust, mist\u00f5ttu on hakanud taas paljudele meenuma m\u00e4lestused \u00fclemaailmsest finantskriisist.\nSwedbanki finantsturgude spetsialist Meelis Maasik s\u00f5nas saates \u201eTark investor\u201c, et kui ajaliselt sattusid kaks panga kollapsi v\u00e4ga l\u00e4hestikku, siis nende olemus on v\u00e4ga erinev, mist\u00f5ttu ei tasuks neid \u00fchte patta panna.\n\u201eMa ei tooks v\u00e4ga palju paralleele USA pankade ja Credit Suisse'i vahel. Credit Suisse'i teema on juba mitu-mitu aastat pulbitsenud,\u201c s\u00f5nas Maasik. \u201eSeal on olnud erinevad probleemid, mis on pikalt kestnud: probleemid erinevate sanktsioonide eiramisega, rahapesu juhtumitega, eetikaprobleemid, korruptsioonijuhtumid, Iraani ettev\u00f5tetega \u00e4ri tegemine ja ka valed investeerimisotsused, mis COVIDi kriisi ajal v\u00e4ga valusalt k\u00e4tte maksid.\u201c\nKui olukord justkui meenutab v\u00e4ga kangesti 2008. aastat, siis Maasiku hinnangul on olud \u2014 v\u00e4hemalt hetkel \u2014 teistsugused. Toona pakkus palju probleeme vastutustundetu laenamine, kus USA-s anti kinnisvara tagatisel laenu k\u00f5ikidele, kellele v\u00f5imalik ning mille tulemusena tekkis krediidikriis. Kui laene enam ei suudetud teenindada, tekkis omakorda pankade\u00fclene usalduskriis, mille pani plahvatama Lehman Brothersi pankrot.\n\u201ePeale seda l\u00e4ks Armageddoniks, kus turud l\u00e4ksid vabalangusesse. Seal me t\u00f5esti n\u00e4gime, et absoluutselt k\u00f5ikidel pankadel kadus usaldus teiste pankade vastu. Keegi ei usaldanud kedagi, kuna pankade bilansid olid niiv\u00f5rd tohutult krediidiriski t\u00e4is,\u201c s\u00f5nas Maasik.\nSeda seisu ta hetkel ei n\u00e4e, kuna probleemid on tekkinud hoopis teistel p\u00f5hjustel: pikaajaliste v\u00f5lakirjade hinnad on oluliselt alla tulnud tulenevalt j\u00e4rsust intressit\u00f5usust, mis toob pankadele realiseerimata kahjumit. \u201ePankade bilanssides on USA riigi v\u00f5lakirjad, mis sisaldavad endas Ameerika riski. Aga see on maailmas k\u00f5ige madalam risk tegelikult, sa pead lihtsalt ootama \u00e4ra v\u00f5lakirjade tagasimakset\u00e4htaja. Kui selle \u00e4ra kannatad, siis realiseerimata kahjumit ei tulegi.\u201c See on ka \u00fcks p\u00f5hjustest, miks on tema hinnangul praegune panganduskriis hoopis teistsugune v\u00f5rreldes 2008. aastaga, kui just keskpangad ei astu valet sammu.\n\u00dcldjoontes on Maasik finantsturgude osas hetkel optimistlik. \u201eInvesteerimine on natuke nagu pokkerim\u00e4ng: pead vaatama t\u00f5en\u00e4osuseid. Kui sa vaatad 70 aastast S&P 500 ajalugu ja otsid sealt selliseid aastaid, kus kaks j\u00e4rjestikkulist aastat on olnud langus, siis seda on ainult kahel korral. 1973. ja 1974. aastal, mil oli ka samamoodi naftakriis ja inflatsioonikriis. Ja kolm j\u00e4rjestikkulist aastat langust oli 2000-2002. Eelmine aasta oli ka langus. See t\u00f5en\u00e4osus, et n\u00fc\u00fcd on kolmas kord, et see aasta tuleb ka s\u00fcgav miinus, on \u00fcsna v\u00e4ike, aga kindlasti on olemas.\u201c\nK\u00f5ige suurem risk peitub tema hinnangul j\u00e4tkuvalt keskpankade tegevuses. \u201eK\u00f5ige ohtlikum on see, kui f\u00f6deraalreserv ja keskpangad j\u00e4tkavad intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmist. Me n\u00e4eme, et esimesed m\u00f5rad on juba tekkinud finantss\u00fcsteemi. Kui sa pikalt eirad seda, l\u00e4hevad m\u00f5rad aina suuremaks, raha hind l\u00e4heb aina kallimaks ja pankade bilanssides kahjum suureneb veelgi. See v\u00f5ib mingil hetkel turul p\u00f5hja \u00e4ra t\u00f5mmata,\u201c s\u00f5nas Maasik.\nSelle juures t\u00e4psustas ta siiski, et f\u00f6deraalreservil v\u00f5iks \u00fcks kord ehk sel n\u00e4dalal olla veel ruumi v\u00e4ikese t\u00f5usu teha, Euroopa keskpangal on aga natukene enam m\u00e4nguruumi alles, kuid peaasi, et asi \u00fcle v\u00f5lli ei l\u00e4heks.\n\u201eKui sa hoiad raha hinda niiv\u00f5rd kaua h\u00e4sti k\u00f5rge, siis varem v\u00f5i hiljem jookseb see t\u00f6\u00f6tusm\u00e4\u00e4ra sisse kui ka ettev\u00f5tete majandustulemustesse, kasumitesse ja see ilmselt tekitab probleemi, mis v\u00f5ivad h\u00e4sti kiiresti tulla.\u201c\nMiks tekkis praegune panganduskriis? Kas intressit\u00f5usud v\u00f5iksid olla n\u00fc\u00fcd peatunud? Miks v\u00f5iks olla p\u00f5hjust optimismiks? Mida head ja halba see kriis v\u00f5iks kaasa tuua? Kuula t\u00e4psemalt saatest:"}
{"text":"Swedbank kaotas ka riigikohtus: pank v\u00f5ib kliendi konto sulgeda vaid erandjuhulRiigikohtu tsiviilkolleegium otsustas, et pank v\u00f5ib kliendiga s\u00f5lmitud p\u00f5himakseteenuse lepingu l\u00f5petada ainult v\u00e4ga m\u00f5juval p\u00f5hjusel.\nRiigikohtus oli menetluses endise kliendi hagi Swedbanki vastu, kes pani naise arvelduskonto ja kaardi kinni, p\u00f5hjendades seda, et naine on seotud ettev\u00f5tetega, kes v\u00f5ivad olla seotud rahapesuga. Klient vaidles sellele vastu \u2013 p\u00f5himakseteenus olevat eluks vajalik teenus.\nRiigikohtu tsiviilkolleegium n\u00f5ustus ringkonnakohtuga, et p\u00f5himakseteenuse lepingu korraline \u00fcles\u00fctlemine ei olnud lubatud, mist\u00f5ttu kliendi hagi tuli rahuldada. V\u00f5imalik on ainult lepingu erakorraline \u00fcles\u00fctlemine, mida krediidiasutusel tuleb sisuliselt p\u00f5hjendada ja millele tarbijal on v\u00f5imalik ka vastuv\u00e4iteid esitada, otsustas riigikohus.\nKolleegium viitas otsuses sellele, et makseteenused on t\u00e4nap\u00e4eval igap\u00e4evaelus h\u00e4davajalikud teenused ning arvelduskonto lepingu olemasolu on seotud isiku p\u00f5hi\u00f5iguste teostamisega, st tal on \u00f5igus saada n\u00e4iteks toetusi ja t\u00f6\u00f6tasu, tasuda kaupade ja teenuste eest jne.\nLoe riigikohtu otsust siit."}
{"text":"Elmar Vaher kahtlustusest: tegu on kolm aastat kestnud vaidlusega kapo ja PPA vahelKelmusele kaasaaitamise kahtlustuse saanud senine politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher endal s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e. Samas ei avaldanud ta p\u00f5hjust, miks PPA 2019 kevadel kelmusekahtlustuse saanud Eerik Heldnaga ikkagi pealtn\u00e4ha fiktiivse t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmis.Vaheri s\u00f5nul on nad sel teemal kaitsepolitseiga kohtunud ja kirjavahetuses olnud viimased kolm aastat.\nKuidas te riigiprokuratuuri kahtlustust kommenteerite? Kas n\u00e4ete endal s\u00fc\u00fcd?\n\u00dctlen otse v\u00e4lja, et mul on h\u00e4sti piinlik selle loo p\u00e4rast. Tegu on kolm aastat kestnud vaidlusega kapo ja PPA vahel ning vaidluse esemeks on pikaajaline politseistaa\u017ei, rotatsiooni ja t\u00f6\u00f6levormistamise k\u00fcsimus.\u00a0\nOleme juba mitu aastat vahetanud kirju, kohtunud kaitsepolitseiga ja j\u00e4\u00e4nud eriarvamusele. Minu kolleegid on aasta tagasi konsulteerinud sel samal teemal riigiprokuratuuriga saamaks kinnitust, kas selliselt v\u00f5ib rotatsiooni korraldada v\u00f5i mitte. Sama t\u00e4htis on ka see, et \u00fcks teine PPA partnerasutus, kuhu oleme roteerinud inimesi t\u00e4pselt samal moel nagu Eerik Heldna puhul, on tellinud selles k\u00fcsimuses \u00f5igusliku anal\u00fc\u00fcsi \u00f5igusb\u00fcroost, mis samuti kinnitab meie seisukohti. Nii et tegemist on pikaajalise \u00f5igusliku vaidlusega ja puudutab politseistaa\u017ei, rotatsioonik\u00fcsimust.\nAga Eerik Heldna puhul oli ju kaasus konkreetselt nii, et enne seda, kui ta 2019 vormistati PPAsse t\u00f6\u00f6le, ei t\u00f6\u00f6tanudta\u00a0 seal ja kohe t\u00f6\u00f6le vormistamise j\u00e4rel l\u00e4hetati tagasi kaitsev\u00e4e luurekeskusesse. Ehk oligi ju justkui fiktiivne t\u00f6\u00f6leping puhtalt selle tagam\u00f5ttega, et talle staa\u017ei tekitada?\u00a0\nMa kordan veelkord, et selle eelneva n\u00e4ite puhul oleme eriarvamusel kaitsepolitseiga, kuidas toimub t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmine ja inimeste roteerimine PPA-st v\u00e4lja. PPA-st v\u00e4lja on roteeritud inimesi kokku 51 - siseministeeriumisse k\u00f5rgetele ametikohtadele, v\u00e4lisministeeriumisse, luureasutustesse jne. See rotatsioon ei ole k\u00fcll igap\u00e4evane, aga 51 on \u00fcsna suur arv.\nAga ikkagi, mis Heldnaga tehti? Mis eesm\u00e4rgil\u00a0temaga 2019 t\u00f6\u00f6leping s\u00f5lmiti?\nMa ei saa k\u00f5iki detaile avada, sest see oleks juba uurimisandmete avaldamine. Aga ma j\u00e4tkuvalt j\u00e4\u00e4n selle juurde, et me r\u00e4\u00e4gime t\u00f6\u00f6levormistamise, politseistaa\u017ei ja rotatsiooni eriarvamusest. See on praegu liiga detailen k\u00fcsimus. Andke andeks, ma vastaks hea meelega, aga l\u00e4heks sellega vastuollu \u00f6\u00f6sel vabanedes kaitsepolitseis antud lubadusega.\nNii et sellega ei n\u00f5ustu, et t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise eesm\u00e4rk oli ainult staa\u017ei tekitada, et Heldna muutuks k\u00f5lblikuks eripensioniks?\nMinu seisukoht selles \u00f5iguslikus k\u00fcsimuses on j\u00e4tkuvalt sama, mis eelmised kolm aastat. Seda seisukohta kaitsen ma kriminaalmenetluses ja vajadusel kohtus.\nKui te viimased kolm aastat olete kapoga s\u00fcsteemi \u00fcle vaielnud, siis mis teie seisukoht laiemalt selle rotatsioonis\u00fcsteemi osas on? Mis vaidluse tuum on?\nMa kahjuks ei saa \u00f6elda, sest see ongi kurit\u00f6\u00f6 uurimise ese ja l\u00e4heks juba detaili. Seda ma kahjuks ei saa seletada. Kunagi tulevikus - igati p\u00e4ri -, aga praegu ei saa.\nSiin-seal on r\u00e4\u00e4gitud, et te v\u00f5ite ka enda eripensionist [Vaheri puhul t\u00e4hendaks see iga kuu ca 5000 eurot - M. P] ilma j\u00e4\u00e4da, kuna ametiaeg l\u00f5ppes viis n\u00e4dalat enne t\u00e4htaega. On teil \u00fclevaade olemas, mis sellest saab?\nUurimistoimingud l\u00f5ppesid peale s\u00fcda\u00f6\u00f6d. Ma olen v\u00f5tnud lihtsalt aega, et v\u00e4lja puhata ja tegelen selle k\u00fcsimusega, mis saab edasi. Aga k\u00fcsimus on siseministri (Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa) k\u00e4es. Homme kell 10 kohtun siseministriga ja mulle teadaolevalt l\u00e4heb siseminister oma seisukohaga vabariigi valitsusse, et mind teenistusliku j\u00e4relkontrolli ajaks ametist k\u00f5rvaldada. Kuidas see k\u00f5ik l\u00e4heb - ootame \u00e4ra homse p\u00e4eva.\nS\u00fcndmuste ajateljest r\u00e4\u00e4kides - oli teil mingitki indikatsiooni, et kahtlustus v\u00f5ib p\u00e4riselt realiseeruda?\n\u00dctlen korra veel, et mul on olnud kirjavahetus kaitsepolitseiga. Me oleme kohtunud Arnold Sinisaluga sel teemal. Me oleme konsulteerinud riigiprokuratuuriga ja meie partnerasutus on v\u00f5tnud v\u00e4ljast arvamuse. J\u00e4\u00e4n j\u00e4tkuvalt selle juurde, et me oleme k\u00e4itunud korrektselt.\nKuidas eilne p\u00e4ev teil v\u00e4lja n\u00e4gi? Kas kaitsepolitseiametnikud tulid politsei peamajja teid kinni v\u00f5tma v\u00f5i kuidas see k\u00f5ik toimus?\nKaitsepolitseiuurijad k\u00e4itusid v\u00e4\u00e4rikalt. K\u00f5ik oli v\u00e4\u00e4rikas.\nKas p\u00e4eva jooksul r\u00e4\u00e4kisite ka Lauri L\u00e4\u00e4nemetsaga?\nAlates eile hommikul kella \u00fcheksast kuni t\u00e4na l\u00f5unani mul p\u00f5him\u00f5tteliselt ei olnud \u00fchtegi sidevahendit. Ma lootsin, et saan telefoni k\u00e4tte, et kontakteeruda siseministriga, aga sain seda teha alles t\u00e4na. T\u00e4psema \u00fclevaate oma n\u00e4gemusest annan homme, sest mulle teadaolevalt on siseminister kaitsepolitsei poolt.\nKahtlustus tuli kuu aega enne teie ametiaja l\u00f5ppu. Kuidas toimunu PPA maja toimimist m\u00f5jutab? Kas uus peadirektor Egert Belit\u0161ev on t\u00f6\u00f6ks valmis? \nEgert Belit\u0161ev on valmis asutust juhtima ja selle \u00fcle on ainult hea meel.\n\nMis toimus?\n\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid eile hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse j\u00e4rgi lasi Heldna end Vaheri osalusel 2019. aasta kevadel vormistada n\u00e4iliselt politsei- ja piirivalveameti teenistusse, kuid samal p\u00e4eval viidi ta t\u00e4htajaliselt \u00fcle ka Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKusjuures Heldna on t\u00f6\u00f6tanud ka kaitsepolitsei peadirektori aset\u00e4itjana.\nT\u00f6\u00f6staa\u017ei venitati pikemaks\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\n"}
{"text":"Elmar Vaher: vaidlus staa\u017ei teemal on mul kapoga kestnud aastaidTALLINN, 22. m\u00e4rts, BNS \u2013\u00a0Kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu ametist k\u00f5rvaldatud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaheri s\u00f5nul on tal \u00f5iguslik vaidlus politsei teenistustaa\u017ei teemal kaitsepolitseiga kestnud juba aastaid ning ta kavatseb sellep\u00e4rast kohtus edasi v\u00f5idelda.\n\u201eMa ei tunne s\u00fc\u00fcd. Minu seisukoht, mille p\u00e4rast on kestnud \u00f5iguslik vaidlus politsei staa\u017ei, rotatsiooni ja t\u00f6\u00f6le asumise k\u00fcsimuses kestnud kolm aastat, j\u00e4\u00e4b samaks, mis varem. Kaitsen seda ka kriminaalmenetluses,\u201d \u00fctles Vaher BNS-ile.\nVaheri s\u00f5nul on ta kaitsepolitseiga vahetanud palju kirju selles k\u00fcsimuses ja ka kohtunud. \u201eMinu kolleegid on aasta tagasi samal teemal kohtunud ka riigiprokuratuuriga, et teada saada, kas sellist rotatsiooni v\u00f5ib korraldada v\u00f5i mitte,\u201d r\u00e4\u00e4kis Vaher.\u00a0\n\u00dcks PPA partnerasutus, kuhu PPA on inimesi roteerinud, on v\u00f5tnud Vaheri s\u00f5nul ka \u00f5igusb\u00fcroolt hinnangu, kas selline k\u00e4itumine on \u00f5igusp\u00e4rane. \u201eKa see on andnud mulle kindlust, et oleme k\u00e4itunud \u00f5igesti,\u201d lausus Vaher.\u00a0\nTema s\u00f5nul on PPA-st erineval moel v\u00e4lja roteeritud 51 inimest, kuid kogu vaidlus sai Vaheri kinnitusel alguse Eerik Heldna kaasusest ja see vaidlus on kestnud kolm aastat.\u00a0\nEndise uurijana ei pidanud Elmar Vaher tema kinni pidamist kapo poolt meeldivaks. \u201eKui inimene peetakse kuriteos kahtlustatavana kinni, ei ole see mulle kui endisele uurijale meeldiv. Ma ei tagane oma seisukohtadest ja j\u00e4\u00e4n oma huve kaitsma ning kui on vaja kuni kohtuni v\u00e4lja. Teen kaitsepolitsei uurijatega koost\u00f6\u00f6d, et asi saaks kiiresti selgeks,\u201d lubas Vaher.\nElmar Vaheri s\u00f5nul vabanes ta kolmap\u00e4eva \u00f6\u00f6sel kella veerand \u00fche paiku. Kinni peeti ta teisip\u00e4eva hommikul kella 9 paiku.\u00a0\nKaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tagandatud politseijuht Elmar Vaher Delfile: \u201eKas ma tunnen end s\u00fc\u00fcdi? Ei.\u201cKapo ametnikud esitasid eile maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale kelmuse kahtlustuse ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse.\nKahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse j\u00e4rgi esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Selleta ei oleks Eerik Heldna saanud t\u00e4is n\u00f5utavat 25-aastast politseiametniku staa\u017ei ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nT\u00e4na vestles tagandatud politseijuht Elmar Vaher Delfiga ja esitas oma arvamuse olukorrast. Ta on kindel, et pole midagi valesti teinud.\n\u201eMul on h\u00e4sti piinlik selle loo p\u00e4rast. See on kolm aastat kestnud vaidlus PPA ja kapo vahel, kus oleme juba mitu aastat tagasi vahetanud asutuste vahel kirju ning j\u00e4\u00e4nud eriarvamusele. Minu kolleegid on aasta tagasi konsulteerinud sel teemal ka prokuratuuriga, saamaks kinnitust, et selliselt v\u00f5ib rotatsiooni korraldada,\u201c \u00fctles Vaher Delfile.\n\u201e\u00dcks PPA partnerasutus, kuhu roteerisime inimesi t\u00e4pselt samamoodi nagu Eerik Heldna puhul, tellis selle k\u00fcsimuse kohta ka \u00f5igusliku anal\u00fc\u00fcsi, mis samuti meie seisukohta toetab,\u201c lisas ta.\nVaher kinnitas, et ei tunne end s\u00fc\u00fcdi ja on valmis kohtus oma seisukohti kaitsma.\n\u201eKas ma tunnen ennast s\u00fc\u00fcdi? Ei, sest minu seisukoht selles \u00f5iguslikus vaidluses on sama, mis varem. Seda seisukohta kaitsen ka kriminaalmenetluses ning vajadusel kohtus. Andsin eile kaitsepolitseiametis esmased \u00fctlused ja teen loomulikult uurimisega igak\u00fclgselt koost\u00f6\u00f6d.\""}
{"text":"Vaheri-Heldna juhtumiga on seotud veel inimesi! Teiste seas keskkriminaalpolitsei juhtPPA teatas, et praegustel andmetel oli Eerik Heldna PPAsse t\u00f6\u00f6le vormistamisega seotud viis inimest. Peale Elmar Vaheri on nende seas Priit P\u00e4rkna, kes 2019. aastal oli PPA toonase teabehaldus- ja menetlusosakonna juht. Samuti puudutab see Aivar Alaveret, kes on keskkriminaalpolitsei juht, Toomas L\u00f5hmust, kes on keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht, ja \u00fcht PPA personalispetsialisti.\nPPA peadirektori aset\u00e4itja Egert Belit\u0161ev s\u00f5nas, et tal on v\u00e4ga kahju, et sellised kahtlused on tekkinud ja kindlasti on see organisatsioonile suur l\u00f6\u00f6k. \u201ePraegu on oluline t\u00f5de v\u00e4lja selgitada ja samal ajal tagada tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumine. Teeme kaitsepolitsei ja prokuratuuriga igak\u00fclgset koost\u00f6\u00f6d, et selles asjas selgus saada. Sain sellest juhtumist teada eile ja olen sellest ajast alates suhtluses koost\u00f6\u00f6partneritega kui ka asutuse sees kolleegidega suhelnud, et asjaolud v\u00e4lja selgitada. Siseministeerium on algatanud ka teenistusliku j\u00e4relevalve rotatsioonide osas. PPA vaatab kindlasti ka sisemiselt \u00fcle k\u00f5ik praegused rotatsioonid ja hindame, kas need on m\u00f5istlikud.\u201c\nPraegustel andmetel oli Eerik Heldna PPAsse t\u00f6\u00f6le vormistamisega seotud viis inimest. Peale Elmar Vaheri on nende seas Priit P\u00e4rkna, kes 2019. aastal oli PPA toonase teabehaldus- ja menetlusosakonna juht. Samuti puudutab see Aivar Alaveret, kes on keskkriminaalpolitsei juht, Toomas L\u00f5hmust, kes on keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht, ja \u00fcht PPA personalispetsialisti.\n\u201eMeie jaoks on oluline, et organisatsioonis oleks t\u00f6\u00f6 v\u00f5imalikult v\u00e4he h\u00e4iritud, ja on selge, et juhtumiga seotud inimesed ei saa oma t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid praeguses olukorras edasi t\u00e4ita. Ootame kindlasti uurimiselt vastuseid, seni t\u00e4idavad nende inimeste kohti asendajad,\u201c m\u00e4rkis Belit\u0161ev.\n\u201ePolitseinike roteerimine m\u00f5nda teise asutusse on tavap\u00e4rane praktika ja praegusel hetkel on ligi 50 PPA inimest l\u00e4hetatud mujale t\u00f6\u00f6le. N\u00e4iteks on inimesi, kes on l\u00e4hetatud rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu Frontex ja Europol, aga ka riigisiseselt liikunud inimesi, paljud t\u00f6\u00f6tavad praegu siseministeeriumis. Kuigi seaduses ei ole s\u00e4testatud, kui kaua peab inimene PPAs t\u00f6\u00f6tama, et teda oleks v\u00f5imalik kuskile muude asutusse t\u00f6\u00f6le l\u00e4hetada, on reeglina tegemist PPAs igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tavate inimestega.\u201c\nVormistati n\u00e4iliselt PPAsse t\u00f6\u00f6le\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid eile hommikul maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale kelmuse kahtlustuse ning PPA peadirektorile Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse.\nKahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse j\u00e4rgi esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Selleta ei oleks Eerik Heldna saanud t\u00e4is n\u00f5utavat 25-aastast politseiametniku staa\u017ei ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda.\n\u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\nK\u00fcsimus on 400-euroses igakuises rahas\u00fcstis\nEPL kajastas, et v\u00e4idetavasti saab Heldna politseiametniku pensionistaa\u017ei t\u00e4itumise t\u00f5ttu oma p\u00f5hipalgale iga kuu juurde umbes 400 eurot. Sellist eelpensioni nimetatakse politseinike seas \u201eliisingupensioniks\u201c.\n\u00dchel mullu suvel toimunud koosviibimisel andis Heldna kolleegidele m\u00f5ista, et tema hakkab saama politseipensioni. Kolleegid, kellest nii m\u00f5nigi oli just politseist EMTA-sse t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud, ei m\u00f5istnud: kuidas tema saab ja meie mitte?\nT\u00f5en\u00e4oliselt j\u00f5udis Heldna m\u00f5tlematult pillatud lause just sellelt koosviibimiselt kaposse ja riigiprokuratuuri."}
{"text":"Politseijuht Vaher uurimisest: see on v\u00e4ga piinlik juhtum tegelikultKolmap\u00e4eva \u00f5htul politsei ja piirivalveameti peadirektorina antud ilmselt oma ametiaja viimases usutluses avalikkusele \u00fctleb Elmar Vaher, et tegelikult on politsei talle kelmuse kaasaaitamise kahtluse toonud juhtumiga kapoga vaielnud juba kolm pikka aastat ning selle vaidluse kriminaalmenetluseks arenemine oli talle \u00fcllatuseks.\nSee on ilmselt viimane kord, kui te politsei peadirektorina sellise usutluse saate anda ja teeme konkreetselt - kas te olete s\u00f5brale politseipensioni tegemise kelmusele kaasaaitamises s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i mitte?\nEi ole.\nMiks?\nSee, milles mulle teisip\u00e4eval kuriteokahtlustus esitati, seda me oleme kaitsepolitseiga vaielnud tegelikult juba kolm aastat. Kirjutanud omavahel kirju, kohtunud, ma olen kohtunud kapo juhiga. Ja iga kord me oleme j\u00e4\u00e4nud siin eriarvamusele.\nMille \u00fcle te seal kolm aastat siis vaidlesite?\nKolme p\u00f5hiasja \u00fcle, mida tuleb vaadata korraga. Inimeste politseiteenistusse v\u00f5tmine. Nende roteerimine. Ja nende t\u00f6\u00f6staa\u017ei arvestust. Jah, see vaidlus sai alguse t\u00f5epoolest Eerik Heldna p\u00e4rast, aga politsei ja piirivalveamet on oma inimesi roteerinud juba pikki aastaid. Ka enne Heldnat. Meil on praegu majast v\u00e4lja roteeritud n\u00e4iteks 51 inimest.\nOot-oot. Peame n\u00fc\u00fcd hoogu. Eilsest prokuratuuri ja kaitsepolitsei pressiteatest j\u00e4i mulje, et teie kunagise kolleegi Eerik Heldna t\u00f6\u00f6staa\u017e tehti peadirektori otsusega justkui kuskil salaja ja seljataga. Ja n\u00fc\u00fcd te r\u00e4\u00e4gite, et see oli pikalt teada teema nii politseis kui kapos.\nMinu jaoks algas see teema 2020. aasta suvel, kui kaitsepolitsei sellest mulle teada andis. Sellest ajast oleme me vaielnud, esitanud eriarvamusi ja minu kolleegid on kohtunud selles k\u00fcsimuses, just v\u00f5imaliku kuriteo k\u00fcsimuses ka riigiprokuratuuriga, kus k\u00fcsiti, kas sellises roteerumise viisis esinevad kuriteo tunnused v\u00f5i mitte. Vastus oli, et ei esine. Me oleme sarnasel moel nagu Eerik Heldnat, roteerinud oma t\u00f6\u00f6tajaid ka teistesse partnerasutustesse. Ja see konkreetne partnerasutus on tellinud sellise juriidilise vaidluse tarbeks v\u00e4ljast \u00f5igusliku anal\u00fc\u00fcsi, mis toetab politsei seisukohta. Et nii me oleme vaielnud ja n\u00fc\u00fcd siis sellised tegevused kaitsepolitsei poolt teisip\u00e4eval.\nJah, kapoga vaidlemine \u00fcldiselt kasulik inimesele reeglina ei ole\u2026 aga kas te endise uurijana tunnetasite, et see vaidlus v\u00f5ib \u00fchel hetkel minna \u00fcle kriminaalmenetluseks?\nMa j\u00e4\u00e4n j\u00e4tkuvalt selle juurde, et meie oleme k\u00e4itunud \u00f5igesti. Seda on \u00f6elnud inimesed, kes Eerik Heldna t\u00f6\u00f6le vormistasid ja inimesed, kes selle juhtumi ka hiljem eraldi \u00fcle vaatasid.\nOmeti, me teame n\u00fc\u00fcdseks, et kaitsepolitsei on siin absoluutselt teisel ja m\u00e4rksa j\u00f5ulisemal seisukohal?\nNo me oleme selles k\u00fcsimuses eriarvamusel jah. Ja eks see kapo eriarvamus on selles kahtlustuses selgelt n\u00fc\u00fcdseks kirjas.\nJa kapo tegi oma eriarvamusest mingil hetkel lihtsalt sujuvalt kriminaalmenetluse.\nMa sain eile sellest jah teada. Siis kui mind teisip\u00e4eva hommikul kell \u00fcheksa t\u00f6\u00f6l kahtlustatuna kinni peeti.\nSelge, te vaidlesite kapoga ja jumal taevas teab, et isegi kapo eksib, kuid siin on \u00fcks aga\u2026 Selle kahtlustuse taga on ka riigiprokuratuur, kes kiitis kapo sellise sammu heaks.\nMiks just sellisel moel ja sellisel ajal nagu n\u00fc\u00fcd minuga tehti, seda oskab vastata ainult kaitsepolitsei. See pole minu ampluaa. Mina teen uurimisega igak\u00fclgset koost\u00f6\u00f6d ja minu huvides on, et asjad oleks selged. Andsin eile nende kohta \u00fctlusi ja andsin v\u00e4lja asju, mis on uurimise huvides. Uurijad olid viisakad ja v\u00e4\u00e4rikad.\nJuristina te ju m\u00e4ngitegi sellele, et teie praegused v\u00e4ited v\u00f5ivad oluliselt m\u00e4ngu muuta. Eriti kui on olemas teie mainitud mingi s\u00f5ltumatu eksperthinnang, mis \u00fctleb, et selline t\u00f6\u00f6le vormistamine oli Heldna puhul okei. Kes sellise hinnangu \u00fcldse andis?\nAsutus, kes selle rotatsiooni vastu v\u00f5ttis. Ja ka meie oleme ise andnud sellele \u00f5igusliku hinnangu, et k\u00f5ik on korras.\nEerik Heldna on muidugi teie vana s\u00f5ber.\nJaa. Aga siin peab arvestama asjaoluga, et mina pole Eerik Heldnat kunagi t\u00f6\u00f6le v\u00f5tnud. Minu allkirja sellel t\u00f6\u00f6lepingul pole.\nKelle allkiri seal siis on?\nMinu oma seal ei ole.\nAga te pidite ju vana s\u00f5brana teadma, et Heldna v\u00f5etakse politseisse tagasi t\u00f6\u00f6le.\nMina tunnen Eerik Heldnat jah pikka aega. Kuidas see kaasus algusest peale arenes, ma kahjuks detailselt r\u00e4\u00e4kida ei saa kriminaalmenetluse huvides.\nAga te saate kinnitada, et kui me kunagi loeme kohtutoimikus j\u00e4litusprotokolle, siis seal ei ole episoodi, kus te oma s\u00f5bra Heldnaga selles k\u00f5iges salamisi kokku lepite, et ta l\u00f5puks eripensionit saama hakkaks?\nSee on v\u00e4ga piinlik lugu kokkuv\u00f5ttes\u2026 Aga veelkord \u2013 meie oleme oma arvamused esitanud ja j\u00e4\u00e4me selle juurde, et k\u00f5ik on \u00f5iguslikult korrektne. Ma j\u00e4\u00e4n seda seisukohta kaitsma kohtuni.\nTe ju teate, et kriminaalasju ei algatata Eestis niisama. Ja kui see olukord on nii kahetine, nagu te v\u00e4idate, siis k\u00f5ige rohkem saab siin pihta Eesti politsei usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Mis paneb k\u00fcsima, kellele selline olukord kasulik on?\nMa olen aru saanud, et neid osapooli on seal palju. Ja mina olen \u00fcks nendest. Miks n\u00fc\u00fcd ja niimoodi, seda oskab vastata kapo. Ja prokuratuur. Mina ei saa siin filosofeerida. Mina pean tegelema enda huvide kaitsmisega ja mulle on t\u00e4htis, et ka politsei huvid oleks kaitstud. See, mida ma tegin, tegin ma ju politseinikuna ja ma pole sellest saanud mitte mingit isiklikku kasu. Mina tunnen Eerik Heldnat ja see on ka kogu minu seos selle asjaga.\nMis edasi saab?\nKinni on peetud praeguseks mitu inimest, kes annavad siiani \u00fctluseid. (\u00d5htulehe andmeil peeti kolmap\u00e4eval kinni ka keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, kuhu Heldna t\u00f6\u00f6le vormistati. Alavere viibis teisip\u00e4eval nimelt v\u00e4lisl\u00e4hetuses. Lisaks peeti juba teisip\u00e4eval koos Vaheriga kinni politsei sisekontrolli juht ja endine peadirektori aset\u00e4itja Priit P\u00e4rkna - RB). Kuna ma olin kuni teisip\u00e4eva s\u00fcda\u00f6\u00f6ni uurimistoimingutel, siis sain alles end kolmap\u00e4eval tagasi sidesse. Neljap\u00e4eval kell k\u00fcmme kohtun ma siseministriga, kes esitab valitsusele minu ajutiselt teenistusest k\u00f5rvaldamiseks juurdluse ajaks. See juurdlus puudutab PPA personalitoiminguid, mida siseminister teisip\u00e4eval alustas. Ja mis edasi saab, eks vaatame.\nTeie ametiaja v\u00e4\u00e4rika l\u00f5puni j\u00e4i umbes nelik\u00fcmmend p\u00e4eva. Mida see kuriteokahtlustus teie elus muudab?\nV\u00e4ga palju muudab. Ma pean n\u00fc\u00fcd keskenduma enda huvide kaitsmisele.\nAga teie plaanid tulevikus osas olid ju tehtud.\nOleks ebaaus neist n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kima hakata. Ma pean hetkel m\u00f5istma neid osapooli, kes tulevikus minuga koost\u00f6\u00f6d teha ei taha. V\u00e4hemalt praegusel hetkel."}
{"text":"Heldna: olen alati j\u00e4rginud kehtivaid norme nii sisuliselt kui vormiliselt   Teisip\u00e4eval kelmuse kahtlustuse saanud maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna \u00fctles ERR-ile antud intervjuus, et on kogu oma teenistuse k\u00e4igus j\u00e4rginud kehtivaid norme nii vormiliselt kui ka sisuliselt.    Millised menetlustoimingud teiega eile tehti ja teie k\u00e4est vist v\u00f5ib ka k\u00fcsida, kas need olid korrektselt tehtud?  Need olid v\u00e4ga korrektselt tehtud. Mul ei ole kaitsepolitsei kolleegidele kindlasti \u00fchtegi etteheidet menetlustoimingute korrektsuse osas. Oli erinevaid menetlustoiminguid. \u00dcks neist oli \u00fclekuulamine, aga teiste toimingute puhul ma siin detailidesse laskuma ei hakkaks.  Ma pean ikkagi k\u00fcsima - kas te eile \u00f5htul saite oma voodisse magama v\u00f5i peeti teid pikemalt kinni?  Jah, sain oma voodis magada.  Elmar Vaher \u00fctles, et teie rotatsioon oli t\u00e4htajaline. Kui pikaks ajaks teid kaitsev\u00e4e luurekeskusesse saadeti ja mis ametikohale te pidite tagasi tulema?  See, mis puudutab konkreetset rotatsiooniperioodi, siis sarnaselt Elmar Vaherile ma \u00fctlen, et siinkohal j\u00e4tame need kuup\u00e4evad lahtiseks. Ja rotatsioon oli vormistatud kaitsev\u00e4e luurekeskusesse ja kaitsev\u00e4e luurekeskuses teenisin ma \u00fclema aset\u00e4itja ametikohal.  Kas see rotatsioon oli \u00fcks aasta, kolm aastat, k\u00fcmme aastat?  Ma j\u00e4taks siinkohal perioodi kindlasti t\u00e4psemalt avamata, aga see oli pikem kui \u00fcks aasta.  Kuidas see v\u00f5imalikuks sai, et teid roteeriti asutusse, kus te tegelikult olite juba \u00fche aasta ametis olnud?  Kogu selle politseiteenistusse vormistamise ja rotatsiooni k\u00e4igus j\u00e4rgiti k\u00f5iki neid seaduse n\u00f5udeid, mis kehtivad ka praegu, kehtisid siis ja tulenevad teenistuslikust vajadusest nii tollel hetkel kui ka sellel hetkel, kui see vormistati. Siinkohal ei oska ma rohkem sellele teemale juurde lisada.  Mulle tundub, et see oli nagu fiktiivne leping, mis teiega s\u00f5lmiti selleks, et teil n-\u00f6 sotsiaalsed garantiid s\u00e4iliksid.  Kindlasti ei ole see fiktiivne leping. K\u00f5ikides oma teenistusk\u00fcsimustes ei ole ma kunagi asunud \u00fchegi fiktiivse lepingu teele v\u00f5i selle mahitusele. K\u00f5ik, mis puudutab teenistuse asjaolusid, on alati olnud nii juriidiliselt kui ka sisemiselt, eetiliselt ja \u00f5iguslikult korrektne.  Elmar Vaher \u00fctles, et see vaidlus on kestnud kaitsepolitsei ja PPA vahel kolm aastat ja ma sain aru, et see on alguse saanud teie kaasusest. Miks kaitsepolitsei ja PPA vahel tekkis \u00fcldse selline vaidlus sellise rotatsiooni \u00fcle?  Ilmselt seda, miks tekkis vaidlus PPA ja kaitsepolitsei vahel, ei ole kohane k\u00fcsida minu k\u00e4est.  Ta viitas otseselt teie juhtumile.  Ma paraku ei oska neile asjaoludele vastata, sest ma ei ole selle vaidluse juures olnud. Rotatsioonipraktika on suhteliselt levinud praktika, neid ei ole \u00fcks, kaks ja kolm inimest, vaid neid on k\u00fcmneid inimesi. Ja nagu t\u00e4na oli v\u00f5imalik ka uudistest lugeda, siis k\u00f5ikide nende juhtumite puhul on j\u00e4rgitud samu protseduurireegleid. Nii et siinkohal ei ole mul v\u00f5imalik rohkem midagi sel teemal lisada.  Ma kuulsin ka seda, et selle vaidluse juurp\u00f5hjuse puhul tuleb k\u00fcsida, miks teil ja kaitsepolitseil suhted risti l\u00e4ksid?  Minul pole kaitsepolitseiga suhted kindlasti risti l\u00e4inud. Ja kaitsepolitseis kaheksa teenitud aastat on olnud v\u00e4ga v\u00e4gevad, v\u00e4ga vahvad aastad. Ja kui lugeda neid ka \u00e4ramineku hetkel (kaitsepolitseiameti praeguse peadirektori) Arnold Sinisalu poolt kaasa antud headest s\u00f5nadest, siis kindlasti see oli tunnustus.  Kas teil endal kordagi selle protseduuri puhul, kui see rotatsioon oli, ei tekkinud k\u00fcsimust, kas k\u00f5ik ikkagi on juriidiliselt korrektne, et see j\u00e4tab halva maitse \u2013 ma olen aasta aega t\u00f6\u00f6tanud, siis mind roteeritakse ja ma j\u00e4tkan sama t\u00f6\u00f6d, mida seni olen teinud?  Mitte kunagi oma teenistuse k\u00e4igus ei ole ma astunud selliseid samme, kus mul peaks olema kuskil kuklas v\u00f5i sees punane tuluke, et ma teen midagi valesti. Ma olen j\u00e4rginud neid norme, mis kehtivad, ja mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt ja ka enda eetikast kinni pidades. Vastasel juhul ma lihtsalt ei oleks seda teinud.  Kui seda Saksamaa riigiteenistujate sotsiaalsete garantiide s\u00fcsteemi ei oleks samal ajal \u00fcle v\u00f5etud ja seda 2020. aasta alguses muudetud, kas oleks olnud siis sellist vajadust vormistada enda t\u00f6\u00f6tamine rotatsioonina?  Me r\u00e4\u00e4gime ju minu politseiteenistusega seotud teenistuse vormistamise k\u00fcsimusest aastast 2019 ja keegi meist ei ole selgeltn\u00e4gija, nii et ma ei oska sellele k\u00fcsimusele vastata. Siis oli vajadus, oli \u00f5igus ja see vastas k\u00f5ik sisulistele ja vormilistele n\u00f5udmistele.  Aga oli ju teada, et 1. jaanuarist 2020 peab olema kas staa\u017e t\u00e4is v\u00f5i te peate olema politseis t\u00f6\u00f6l.  Siinkohal kordan veelkord, et k\u00f5ik need toimingud, mis olid seotud politseiteenistusse vormistamisega, olid \u00f5igusp\u00e4rased, korrektsed nii sisuliselt kui ka vormiliselt.  Kui see k\u00f5ik oli nii korrektne, siis miks te praegu olete sattunud sellisesse olukorda? Teie karj\u00e4\u00e4r, maine \u2013 k\u00f5ik on vastu taevast.  Kindlasti ei ole siinkohal minul v\u00f5imalik kommenteerida, miks on \u00fched v\u00f5i teised menetlustoimingud l\u00e4bi viidud. Menetlust viib l\u00e4bi prokuratuur. Mul on t\u00f5esti \u00e4\u00e4rmiselt kahju, et teenekad ja laitmatu staa\u017eiga politseiametnikud on sattunud sellesse olukorda. Aga see on ka k\u00f5ik, mis mul on siia lisada.  Kuidas elada selle teadmisega, et lisaks teile on veel v\u00e4hemalt \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmede jagu inimesi sattunud probleemidesse ja saanud kahtlustuse?  K\u00f5ik need inimesed on t\u00e4pselt samamoodi nagu mina, v\u00e4hemalt minu kaasuse puhul, k\u00e4itunud korrektselt nii sisuliselt kui ka vormiliselt.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael   "}
{"text":"Elmar Vaher: Tegu on kolm aastat kestnud vaidlusega KAPO ja PPA vahelKelmusele kaasaaitamise kahtlustuse saanud senine politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher endal s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e, kirjutab Postimees. Samas ei avaldanud ta p\u00f5hjust, miks amet kelmusekahtlustuse saanud Eerik Heldnaga ikkagi pealtn\u00e4ha fiktiivse t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmis."}
{"text":"Igale asjale \u00f5ige nimiKoalitsiooni tegevusplaan on \u00fchtlasi hinnang riigi ja \u00fchiskonna terviseseisundile.T\u00fckike usaldust l\u00e4ks j\u00e4lle katki, kui tuli v\u00e4lja, et politseijuhid on p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt jaksanud ka natuke omakasup\u00fc\u00fcdlikult susserdada. S\u00f5ltumata sellest, millise j\u00e4relduseni j\u00f5utakse juurdluses ning mida l\u00f5puks otsustab kohus, on kahju juba s\u00fcndinud, politsei usaldusv\u00e4\u00e4rsus kannatada saanud. Institutsioonide usaldusv\u00e4\u00e4rsuse edetabelis on politsei aastaid k\u00f5rgel kohal seisnud ning on, kuhu kukkuda. Seet\u00f5ttu on ka intsidendi m\u00f5ju avalikule arvamusele t\u00f5en\u00e4oliselt hoopis suurem juhust, kui m\u00f5ni samav\u00e4\u00e4rse rahalise mahuga kelmust\u00fckk tulnuks ette m\u00f5nes erakonnas. Erakonnad lohisevad teatavasti usaldusv\u00e4\u00e4rsuse osas alati edetabeli sabaotsas ja tasemel, kust suurt langemisruumi ei ole.Kuidas asi ka tegelikult oli v\u00f5i ei olnud, seisab asjassepuutuvatel ees kuude kaupa t\u00f6\u00f6d t\u00f5estamaks, et sohitegemine endale parema pensionip\u00f5lve kindlustamiseks oli isoleeritud \u00fcksikjuhtum, mitte korrakaitseorganites laialt levinud haigus. Paratamatult peavad osalema selles selgitust\u00f6\u00f6s oma l\u00e4hedastele ja tuttavatele ka k\u00f5ik t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctult pihta saanud reapolitseinikud. Aga ega k\u00f5iki ei \u00f5nnestu veenda, eriti neid, kes \u201ejuba ammu teadsid\u201c ja kelle usule n\u00fc\u00fcd m\u00f5ned poliitikudki, antud juhul EKRE juhid, hoogsalt k\u00fctust juurde valavad.Valimistulemust v\u00f5ib t\u00f5lgendada kui valijaskonna enamuse soovi v\u00f5imu suurema stabiilsuse j\u00e4rele p\u00e4rast terve eelmise poliitilise ts\u00fckli v\u00e4ldanud kaootilist, kohati p\u00f5him\u00f5ttelageda kombineerimise, kaalutlemata ja kalliks maksma l\u00e4inud otsuste ja segaduste aega valitsemises.Stabiilsus on kodanike ja v\u00f5imu usaldussuhte kasvatamise eeldus. Koalitsiooni moodustamiseks k\u00f5neluste pidajad on k\u00fcll maininud eesm\u00e4rki juhtida Eesti riiki samas koosseisus j\u00e4rgmiste valimisteni, aga see peaks olema p\u00f5hilubadus.Politoloogide valem v\u00f5ib selle lubaduse k\u00fcll kahtluse alla seada, sest kui parlamendienamus on v\u00f5imalik kokku saada rohkem kui \u00fche kombinatsioonina, on kiusatus raskuste saabumisel teist varianti proovida alati olemas ja Eesti praeguse vabaduse ajaj\u00e4rgul ei ole \u00fcks koalitsioon kunagi tervet neliaastakut vastu pidanud. Seda t\u00e4htsam on n\u00fc\u00fcd t\u00f5estada, et see on valemi kiuste v\u00f5imalik. Alles \u00f5nnestumise j\u00e4rel saab ka \u00f6elda, oli see hea v\u00f5i halb. Stabiilsus ei ole eesm\u00e4rk iseeneses, sel on viljad, tagaj\u00e4rg, mille eest tuleb tegijatel ja otsustajatel j\u00e4rgmiste valimiste eel ka t\u00e4ies mahus vastutada. J\u00e4\u00e4ks \u00e4ra \u00fcksteise peale n\u00e4puga n\u00e4itamine ning t\u00fchi jutt, kelle teise s\u00fc\u00fcl midagi head ja vajalikku tegemata j\u00e4i v\u00f5i valesti l\u00e4ks.Muidugi ei ole kodanikkonnas ega ka moodustuva v\u00f5imuliidu valijate hulgas t\u00e4ielikku \u00fcksmeelt, mis on see asi, mida uus valitsus ennek\u00f5ike ajama peab. Kas see on k\u00e4put\u00e4is suuri reforme, kogu riigi ja \u00fchiskonna uueksloomine v\u00f5i hoopis korvit\u00e4is pisiasju, mis viiksid riigikorralduse v\u00e4liskeskkonna muutuste ning \u00fchiskonna siseelu arengusuundadega paremasse koosk\u00f5lla. Kampaanias\u00f5numites koalitsiooni moodustajate r\u00f5huasetus ei kattunud, nii et igal juhul on loodav valitsus omamoodi kahvlis. Tegevusplaan on \u00fchtlasi hinnang riigi senisele seisule ning v\u00e4idetel, et k\u00f5ik on halvasti (vaja on suuri reforme) v\u00f5i et k\u00f5ik on enam-v\u00e4hem h\u00e4sti (vaja on peenh\u00e4\u00e4lestust), on \u00fchtviisi v\u00e4he uskujaid. Siin on peamurdmist eesk\u00e4tt kommunikatsiooniv\u00f5tete kujundajatel, sest nii reformidel kui ka peenh\u00e4\u00e4lestusel on tegevuse koondnimetajana pikk ja mitte plekitu ajalooline slepp. Reform t\u00e4hendab paljudele seda, et n\u00f5rgematele tehakse liiga, sunnitakse taluma loobumisi ja kandma ohvreid kunagi kauges tulevikus v\u00f5ib-olla saabuva \u00f5nne nimel. Ka m\u00e4lestus peenh\u00e4\u00e4lestusest kui h\u00e4rrandliku elustiili nautimisest \u00f5ndsas tegevusetuses on visa kaduma.Kui t\u00f5de ongi vahepeal, peaks selle kirjeldamiseks ka mingi uue, sisult t\u00e4pse ja k\u00f5lava s\u00f5na turule tooma, mitte ootama, kuni vaderid ajakirjanduse ja politoloogia vallast koalitsiooni ise \u00e4ra ristivad m\u00f5ne tobeda akron\u00fc\u00fcmi v\u00f5i loodusn\u00e4htuse nimega. Nimi peaks v\u00f5tma kokku valijate tellimuse asjalikkuse, arukuse, ratsionaalsuse ja andmetest lugu pidava, kaalutletud ning tulemusliku tegutsemise j\u00e4rele. Pole sugugi t\u00e4htsusetu, et nimi peaks k\u00f5nelema valmisolekust valijaskonna ja eriti ka iga ala asjatundjatega kui v\u00f5rdne v\u00f5rdsega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, mitte seda ainult teeselda ja l\u00f5puks juhinduda ikka vaid ideoloogilistest kinnism\u00f5tetest. Kuni usaldust valitsuse vastu on ebapiisavalt, saab seda kasvatada ja kui nimi vastab sisule, nii l\u00e4hebki. Teisis\u00f5nu, valitsuskoalitsiooni eluea pikkuse m\u00e4\u00e4rab tema selgitamisoskus.Et jutt ei j\u00e4\u00e4ks liiga \u00fcmmarguseks, ilmestan seda nn riigireformi n\u00e4itel. V\u00e4he on s\u00f5nu, mis on sama \u00e4ra l\u00f6rtsitud ja mida katusm\u00f5istena kasutataks mis tahes meelevaldsete juhuotsuste \u00f5igustamiseks. M\u00e4letatavasti kirjutasid 2019. aasta veebruaris k\u00f5ik valimistel osalenud erakonnad pidulikult alla \u201eErakondade \u00fchismemorandumi riigireformiks\u201c. Selles sisutus dokumendis oli poliitilises salakeeles kirjas, et riigireform seatakse poliitiliseks prioriteediks, v\u00f5etakse vastu asjakohane riigikogu otsus reformi etappide, sisu ja t\u00e4htaegade kohta ning m\u00e4\u00e4ratakse ametisse riigireformi minister koos abistavate ametnikega. Mida m\u00f5eldi, pole t\u00e4naseni teada, kuid k\u00f5las nagu kapitaalremont, kuigi halvimalgi juhul oli vajadust vaid sanitaarremondi j\u00e4rele. Kas \u00fckski toona parlamenti p\u00e4\u00e4senud erakondade allakirjutajatest (Priit Sibul, J\u00fcri Ratas, Henn P\u00f5lluaas, Arto Aas, Kalvi K\u00f5va) saaks praegu kinnitada, et \u201eTehtud!\u201c v\u00f5i v\u00e4hemasti osutada millelegi, mis kas v\u00f5i mikroreformi nime v\u00e4\u00e4riks? Ega vist. Ei oleks m\u00f5istlik n\u00fc\u00fcd erakondade konsensusena v\u00f5i ka ainult koalitsiooni osanikel uuesti samale rehale astuda.Muidugi on n\u00e4iteks riigireformist k\u00f5ige h\u00e4\u00e4lekamalt r\u00e4\u00e4kival erakonnal Eesti 200 \u00f5igus, et muutmist ja t\u00e4iendamist vajavad valimisseadused, erakonnaseadus, riigikogu t\u00f6\u00f6korraldust ning seadusandliku ning t\u00e4itevv\u00f5imu suhteid reguleerivad seadused. Aga mis seal vaja teha, on nagu tilkuva kraani asendamine vettpidavaga, selleks ei lammutata ju tervet maja vundamendini maha ega tohiks ka luua s\u00f5nades muljet sellisest kavatsusest. K\u00f5ige v\u00e4hem on sellise t\u00f6\u00f6 jaoks vaja eraldi ministrit ja ametnikke.\u00dckski plaan alla p\u00f5hiseaduse muutmise ei kvalifitseeru riigireformiks. Sellega oleks tegu, kui monarhia muutuks vabariigiks v\u00f5i parlamentaarne v\u00f5imus\u00fcsteem presidentaalseks. Elektroonilise h\u00e4\u00e4letuss\u00fcsteemi arendamine, valimisringkondade suuruse v\u00f5i seaduseeln\u00f5ude menetlemise korra muutmine ega erakondade riigieelarvest rahastamise l\u00f5petamine seda ei ole.Juba valitsusk\u00f5neluste esimesel p\u00e4eval asusid osalised - ja paraku edukalt - maalima kogu plaanitava tegevuse taustaks rahapuudust. \u00dcle j\u00f5u elamine on p\u00e4rispatt, mis ei saa j\u00e4\u00e4da karistuseta. Karistuseks on \u201ek\u00e4rbe\u201c ja \u00f5nnelikud peavad olema need avaliku sektori v\u00e4hem patustanud v\u00f5i eri\u00f5igustega osad, mille finantseerimine j\u00e4\u00e4b j\u00e4rgmisel aastal samaks ega kahane. Rahapuudusest on tehtud ka \u00fcks nn riigireformi p\u00f5hiettek\u00e4\u00e4ndeid, aga vaevalt k\u00fcll v\u00e4hegi asja tundvatest otsustajatest keegi ise ka usub, et rahapuuduse peamine p\u00f5hjus on m\u00f5\u00f5dutundetu laristamine alamkihtides, aga mitte vilets juhtimine \u00fclemkihis. T\u00e4psemalt \u00fclejuhtimine, mis aitab riigil teel p\u00fcsida sama halvasti nagu kramplik roolipigistamine autokooli \u00f5pilasel. Seega v\u00f5iks v\u00e4hemasti kaaluda ja proovida, kas ehk \u00fclalt k\u00e4rpimise asemel annaks rahapuudusele leevendust hoopis vastutuse ja (otsustus)vabaduse delegeerimine praegusest allapoole m\u00e4rgina usalduse kahesuunalisest loomusest. Kui v\u00f5im usaldab mind, siis mina ka v\u00f5imu. Seega, kui tahate korda saata midagi nii suurt, mis v\u00e4\u00e4riks reformi nime, proovige usaldusreformi. K\u00fcll siis n\u00e4ete, et ka raha hakkab tulema nagu seeni s\u00fcgismetsas.\"M\u00e4lestus peenh\u00e4\u00e4lestusest kui h\u00e4rrandliku elustiili nautimisest \u00f5ndsas tegevusetuses on visa kaduma.\"Stabiilsus ei ole eesm\u00e4rk iseeneses, vaid suurte ja v\u00e4ikeste \u00fclesannete targa tasakaalustamise tagaj\u00e4rg. Piia RuberKAAREL TARAND"}
{"text":"Maadevahetuse vaim tuleb riigiametitest v\u00e4lja ajadaEesti Wabariigi ajal lauldi, et kes on rikas, selle jaoks k\u00f5ik uksed valla, kes on vaene, lendab tihti trepist alla. Sada aastat on vahepeal m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, aga riik ei ole oma subjektide kohtlemise praktikat eriti muutunud, seda ise\u00e4ranis suurtes asjades.T\u00e4nases lehes on \u00fclevaade riigikontrolli aruandest selle kohta, kuidas kujuneb maa hind juhtudel, kui looduskaitsealuseid maid v\u00f5\u00f5randatakse riigile. Postimehe j\u00e4reldus aruande tulemustest on, et tegu on sogasest veest kala p\u00fc\u00fcdmisega, kus lisaks k\u00f5igele v\u00f5ivad otsad ka vette viia.\nRiigi ja omanike vahelised tehingud maaga on ajalooliselt kurikuulsad. Meenutada tasub kunagist maadevahetuse af\u00e4\u00e4ri, mille k\u00e4igus anti pistise eest m\u00f5jukatele omanikele looduskaitsealuste kinnistute eest vastu hinnalisi arenduspotentsiaaliga krunte. Af\u00e4\u00e4ri avalikuks tuleku j\u00e4rel l\u00f5petati maade vahetamine \u00e4ra kui liiga korruptsiooniohtlik, praegu saab looduskaitsealuste piirangutega krunte riigile \u00fcksnes m\u00fc\u00fca.\nKuigi m\u00fc\u00fck toimub maa hindamise alusel, on ametnikele j\u00e4etud otsustusruum sedav\u00f5rd suur, et sama krundi eest v\u00f5iks seda eri viisil hinnates maksta v\u00e4ga erinevat hinda. Ja praktikas seda pahatihti ka tehakse.\nK\u00f5ige markantsem n\u00e4ide on Emaj\u00f5e-\u00e4\u00e4rne seitsme hektari suurune \u00fcleujutusalune lammi-madalsoo krunt Tartus, mis j\u00e4\u00e4b \u00fcleujutuste ajal vee alla. Sel p\u00f5hjusel on peaaegu kogu krundi alale kehtestatud ranna ja kalda ehituskeeluv\u00f6\u00f6nd. See t\u00e4hendab, et tegu pole elamumaaga, mis peaks hinda tublisti v\u00e4hendama. Ometi suutis maa omanik, suurettev\u00f5te AS Nordecon saada maale hindamisakti elamumaa hinnaklassis ja riik ostiski maat\u00fcki selle hinnaga \u00e4ra.\nAmetnikele j\u00e4etud otsustusruum maa hindamisel on sedav\u00f5rd suur, et sama krundi eest saab maksta v\u00e4ga erinevat hinda. Et v\u00e4hendada korruptsiooniv\u00f5imalust, tuleb reegleid t\u00e4psustada.\nIseenesest on ametnikest v\u00e4ga suuremeelne otsustada maade ostmisel omaniku kasuks, sest riik on selliste tehingute puhul alati omaniku suhtes j\u00f5upositsioonil. Peab ju omanik arvestama riigi seatud looduskaitsepiirangutega ja huviga rajada \u00fchiskondlikult olulist taristut.\nKuid p\u00f5hiseaduse paragrahvi 32 j\u00e4rgi on eraomand puutumatu ja seda v\u00f5ib omaniku tahte vastaselt omandada vaid \u00f5iglase ja kohese h\u00fcvituse eest. Arvestades, et Nordecon sai riigilt vesise j\u00f5eluha eest rohkem kui 4000 eurot hektarist, ei saa keegi \u00f6elda, et h\u00fcvitis ei olnud \u00f5iglane.\nParaku n\u00e4itab riigikontrolli aruanne, et ametnikud ei ole mitte k\u00f5igi omanike suhtes \u00fchtviisi vastutulelikud. N\u00e4iteks RMK-l on maade ostmiseks aastas viis miljonit, paraku tehakse tehinguid n\u00e4puotsaga, sest riik pakub omanikele sedav\u00f5rd v\u00e4he, et nood j\u00e4tavad oma maad pigem m\u00fc\u00fcmata.\nOmanike ebav\u00f5rdse kohtlemise probleem on olnud \u00f5hus ka Nursipalu omanikele maade h\u00fcvitamisel. On avalik saladus, et ametnik v\u00f5ib teha oma arvestused v\u00e4ga suuremeelselt, aga sama h\u00e4sti ka nii ihnsalt, et mingist \u00f5iglasest h\u00fcvitisest ei ole juttugi. M\u00f5nikord ei aita ka s\u00f5ltumatult eksperdilt tellitud maa hindamine. Riik pakub ikka oma, mitu korda madalamat hinda, ja kui omanik kohtusse l\u00e4heb, v\u00f5ib riigile \u00f5iguski j\u00e4\u00e4da.\nSeega on maade hindamise reeglid liiga ebam\u00e4\u00e4rased, v\u00f5imaldades ametnikel karistamatult maaomanikke ebav\u00f5rdselt kohelda. Siin on vaja selgemat regulatsiooni, et maadevahetuse vaim l\u00f5puks valdkonnast v\u00e4lja ajada."}
{"text":"Endised politsejuhid on ameti maine p\u00e4rast muresNii endine keskkriminaalpolitsei direktor Andres Anvelt kui ka endine politsei- ning kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg v\u00e4idavad, et rotatsioon ei ole nende staa\u017ei ajal kordagi suurt segadust tekitanud. Siiski ei t\u00f5tta kumbi veel ennatlikke j\u00e4reldusi Vaheri ja Heldna juhtumist tegema.Aastatel 2002-2003 keskkriminaalpolitsei direktorina tegutsenud Anvelt ise\u00a0probleemi roteerumise s\u00fcsteemis ei otsiks. Ta\u00a0toonitas, et konkreetse juhtumi puhul on oluline rotatsiooni ehk l\u00e4hetuse eesm\u00e4rgip\u00e4rasus. \u00abEesm\u00e4rgip\u00e4rasust tuleb iga kord hinnata ja antud juhul on kaitsepolitsei hinnang \u00fchtmoodi ja Elmar Vaher hindab seda teistmoodi.\u00bb\nAnvelt selgitab, et kuigi roteerimine toimub ka v\u00e4ljaspool politseid, siis on see mituk\u00fcmmend aastat juba tavaline politseiteenistuse osa, mis toimub lihtsalt v\u00e4ljaspool organisatsiooni. \u00abSee on nii organisatsiooni kui ka riigi huvides.\u00bb\nS\u00fcgavam probleem on Anvelti hinnangul hoopis mujal. \u00abEriteenistused on aastaid vaevelnud\u00a0pensioni kriisis. [Eripensioni] j\u00e4rgmisel p\u00f5lvkonnal enam ei ole, aga eelnevatel p\u00f5lvkondadel on see olnud erinevate muutustega ja see on tekitanud palju arusaamatusi,\u00bb selgitas Anvelt.\n\u00abKahju, et selline vaidlus on j\u00f5udnud kriminaalmenetluseni. See kindlasti ei t\u00f5sta mainet mitte kellelgi. Igal juhul on see nii palju tolmu \u00fcles kiskunud, et seda saab \u00e4ra kasutada\u00a0poliitiliselt ja t\u00e4nap\u00e4eva maailmas ka v\u00e4lispoliitiliselt.\u00bb nentis Anvelt, kuid lisas, et ta konkreetseid p\u00f5hjuseid menetluse taga ta ei oska arvata.\nRaivo Aeg ei soovi teha j\u00e4reldusi enne, kui konkreetseid s\u00fc\u00fcdistusi esitatud pole. Aeg, kes oli aastatel\u00a02005\u20132008 politseiamet peadirektor ning seej\u00e4rel\u00a02008\u20132013 kaitsepolitseiameti peadirektor, oma ametiaegadest\u00a0rotatsiooniga seoses suuri segadusi ei m\u00e4leta.\nSiiski tundub talle praegu avaldatud info puhul, et Heldna puhul on vormistatud fiktiivne leping. \u00abJust et kaitsev\u00e4e luurekeskusesse\u00a0vormistati l\u00e4hetus siis, kui Heldna oli juba mingi aeg seal t\u00f6\u00f6tanud. See j\u00e4tab selles m\u00f5ttes halva maigu asjale k\u00fclge, mida peab t\u00f5siselt suutma lahti seletama,\u00bb s\u00f5nas Aeg.\n\nMilles seisneb skandaal?\n\nPostimees kirjutas eile, et kaitsepolitsei ametnikud esitasid\u00a0kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse j\u00e4rgi lasi Heldna end Vaheri osalusel 2019. aasta kevadel vormistada n\u00e4iliselt politsei- ja piirivalveameti teenistusse, kuid samal p\u00e4eval viidi ta t\u00e4htajaliselt \u00fcle ka Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\n"}
{"text":"Eerik Heldna: oli vajadus, oli \u00f5igus ja see vastas k\u00f5ik sisulistele ja vormilistele n\u00f5udmisteleTeisip\u00e4eval kelmuse kahtlustuse saanud maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna \u00fctles ERR-ile antud intervjuus, et on kogu oma teenistuse k\u00e4igus j\u00e4rginud kehtivaid norme nii vormiliselt kui ka sisuliselt.\nKahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse j\u00e4rgi esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Selleta ei oleks Eerik Heldna saanud t\u00e4is n\u00f5utavat 25-aastast politseiametniku staa\u017ei ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Eerik Heldna seda asja nii ei n\u00e4e, selgub intervjuust.\nKas teil endal kordagi selle protseduuri puhul, kui see rotatsioon oli, ei tekkinud k\u00fcsimust, kas k\u00f5ik ikkagi on juriidiliselt korrektne, et see j\u00e4tab halva maitse \u2013 ma olen aasta aega t\u00f6\u00f6tanud, siis mind roteeritakse ja ma j\u00e4tkan sama t\u00f6\u00f6d, mida seni olen teinud?\nMitte kunagi oma teenistuse k\u00e4igus ei ole ma astunud selliseid samme, kus mul peaks olema kuskil kuklas v\u00f5i sees punane tuluke, et ma teen midagi valesti. Ma olen j\u00e4rginud neid norme, mis kehtivad, ja mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt ja ka enda eetikast kinni pidades. Vastasel juhul ma lihtsalt ei oleks seda teinud.\nKui seda Saksamaa riigiteenistujate sotsiaalsete garantiide s\u00fcsteemi ei oleks samal ajal \u00fcle v\u00f5etud ja seda 2020. aasta alguses muudetud, kas oleks olnud siis sellist vajadust vormistada enda t\u00f6\u00f6tamine rotatsioonina?\nMe r\u00e4\u00e4gime ju minu politseiteenistusega seotud teenistuse vormistamise k\u00fcsimusest aastast 2019 ja keegi meist ei ole selgeltn\u00e4gija, nii et ma ei oska sellele k\u00fcsimusele vastata. Siis oli vajadus, oli \u00f5igus ja see vastas k\u00f5ik sisulistele ja vormilistele n\u00f5udmistele.\nAga oli ju teada, et 1. jaanuarist 2020 peab olema kas staa\u017e t\u00e4is v\u00f5i te peate olema politseis t\u00f6\u00f6l.\nSiinkohal kordan veelkord, et k\u00f5ik need toimingud, mis olid seotud politseiteenistusse vormistamisega, olid \u00f5igusp\u00e4rased, korrektsed nii sisuliselt kui ka vormiliselt.\nKui see k\u00f5ik oli nii korrektne, siis miks te praegu olete sattunud sellisesse olukorda?\nMul on t\u00f5esti \u00e4\u00e4rmiselt kahju, et teenekad ja laitmatu staa\u017eiga politseiametnikud on sattunud sellesse olukorda."}
{"text":"Vaheri-Heldna juhtumiga on seotud viis inimest, nende seas ka keskkriminaalpolitsei juhtPolitsei- ja piirivalveamet teatas, et praegustel andmetel oli Eerik Heldna PPA-sse t\u00f6\u00f6le vormistamisega seotud viis inimest. Peale Elmar Vaheri on nende seas Priit P\u00e4rkna, kes 2019. aastal oli PPA toonase teabehaldus- ja menetlusosakonna juht. \u00dclej\u00e4\u00e4nud seotud isikud on Aivar Alavere, kes on keskkriminaalpolitsei juht, Toomas L\u00f5hmus, kes on keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht, ning \u00fcks PPA personalispetsialist.PPA peadirektori aset\u00e4itja Egert Belit\u0161ev s\u00f5nas, et tal on v\u00e4ga kahju, et sellised kahtlused on tekkinud, ja kindlasti on see organisatsioonile suur l\u00f6\u00f6k. \u201ePraegu on oluline t\u00f5de v\u00e4lja selgitada ja samal ajal tagada tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumine. Teeme kaitsepolitsei ja prokuratuuriga igak\u00fclgset koost\u00f6\u00f6d. Siseministeerium on algatanud ka teenistusliku j\u00e4relevalve rotatsioonide kohta. PPA vaatab kindlasti ka sisemiselt \u00fcle k\u00f5ik praegused e rotatsioonid ja hindame, kas need on m\u00f5istlikud.\u201cTavap\u00e4rane praktika\u201ePolitseinike roteerimine m\u00f5nda teise asutusse on tavap\u00e4rane praktika ja praegusel hetkel on ligi 50 PPA inimest l\u00e4hetatud mujale t\u00f6\u00f6le. N\u00e4iteks on inimesi, kes on l\u00e4hetatud rah-V vusvahelistesse organisatsioonidesse nagu Frontex ja Europol, aga ka riigisiseselt liikunud inimesi, paljud t\u00f6\u00f6tavad praegu siseministeeriumis. Kuigi seaduses ei ole s\u00e4testatud, kui kaua peab inimene PPA-s t\u00f6\u00f6tama, et teda oleks v\u00f5imalik kuskile muude asutusse t\u00f6\u00f6le l\u00e4hetada, on reeglina tegemist PPA-s igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tavate inimestega.\u201cKaitsepolitsei ametnikud esitasid \u00fcleeile hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt PPA-s teenistusse ning viidi H samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta oli tegelikult t\u00f6\u00f6tanud juba aasta aega.\u201eSee on kolm aastat kestnud vaidlus PPA ja kapo vahel, kus oleme juba mitu aastat tagasi vahetanud kirju ning j\u00e4\u00e4nud eriarvamusele. Kolleegid on aasta tagasi konsulteerinud sel teemal ka prokuratuuriga, saamaks kinnitust, et selliselt v\u00f5ib rotatsiooni korraldada,\u201c \u00fctles Vaher. \u201e\u00dcks PPA partnerasutus, kuhu roteerisime inimesi t\u00e4pselt samamoodi nagu Heldna puhul, tellis selle k\u00fcsimuse kohta ka \u00f5igusliku anal\u00fc\u00fcsi, mis samuti meie seisukohta toetab,\u201c lisas ta.Vaher kinnitas, et on valmis kohtus oma seisukohti kaitsma. Karoliina Vasli"}
{"text":"Kapo hoiatuste eiramine ja \u00fclek\u00e4te l\u00e4inud pidu sai PPA tippudele saatuslikuksEndise kaitsepolitseiametniku Eerik Heldna ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) senise juhi Elmar Vaheri kriminaalmenetlus v\u00f5inuks sama ka h\u00e4sti \u00e4ra j\u00e4\u00e4da. Tagaj\u00e4rgi kahtlemata adunud mehed tundsid kullipilke kuklas juba ammu, kui kapo hoiatussignaali andis.\nTeisip\u00e4eva hilis\u00f5htul l\u00f5ppesid esmased menetlustoimingud, mehed j\u00e4tsid sidevahendid kapole ja p\u00e4\u00e4sesid koju. Filmilikku mahasurumist polnud, vaid nagu \u00fctles ka Vaher, oli k\u00f5ik v\u00e4\u00e4rikas. Ometi on kahtlustus ennen\u00e4gematu mastaabiga, sest mehed t\u00f5mbasid endaga kaasa veel viis politseiametnikku, nende seas keskkriminaalpolitsei juhi.\n\u00abMu jaoks on see arusaamatu \u2013 Vaher v\u00f5ib olla veidi \u00fclbe, aga ta ei ole loll. Ja sa riskid oma karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5pusirgel oma mainega \u00fche mehe pensioni p\u00e4rast. Ja kui sulle \u00f6eldakse kapost, et \u00e4ra tee seda, siis sa ikka teed,\u00bb arutles \u00fcks asjaga kursis olev riigiametnik. Vaher teadiski v\u00e4ga h\u00e4sti \u2013 ta kinnitas Postimehele, et on sel teemal kapoga vaielnud juba kolm aastat.\nMiks nii l\u00e4ks? See j\u00e4\u00e4b esialgu m\u00f5istatuseks. Vaher v\u00f5is arvata, et keegi ei keri nii v\u00e4ikese asja p\u00e4rast t\u00fcli \u00fcles. Ja kui kerib, siis naerdakse ta v\u00e4lja, kuna Vaheri reputatsioon on laitmatu. Ja selleks ajaks, kui see p\u00e4riselt suureks teemaks saab, on ta ametist lahkunud.\nHeldnat kahtlustatakse kelmuses ja Vaherit sellele kaasa aitamises. Kui Heldna oli kaitsev\u00e4e luurekeskuses juba m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6tanud, tehti lepingutega nihverdus: 2019. aastal kirjutati ta PPA hingekirja ning kaitsev\u00e4est sai veel samal p\u00e4eval justkui teisej\u00e4rguline, t\u00e4htajalise lepinguga t\u00f6\u00f6koht. Kahtlustuse j\u00e4rgi oli selle eesm\u00e4rk t\u00f6\u00f6staa\u017ei kunstlik pikendamine, mille abil Heldna j\u00f5udis ka v\u00e4ljateenitud aastate alusel pensionit taotleda.\nKelkimine \u00e4ratas t\u00e4helepanu\nJust juriidika t\u00f5ttu l\u00e4kski kapo ja Vaheri vahel \u00fctlemiseks. Kapo kutsus Vaherit juba ammu korrale, viimane ei v\u00f5tnud kuulda.\nHeldna ja Vaheri staa\u017einihverduse idee ulatub aga aastatetagusesse aega, kui Heldna kaitsepolitseist lahkus ja pensioni p\u00e4rast muretsema hakkas. 25 t\u00f6\u00f6aastast ja sellega kaasnevast kopsakast pensionist j\u00e4i tal puudu. Praegu saab Heldna k\u00fcll k\u00f5igest 450-eurost eelpensioni, kuid p\u00e4riselt pensionile minnes on tal lootust juba igakuisele tuhandete eurode suurusele summale.\n\u00ab\u00dchel hetkel \u00fctles ta: mul on Vaheriga r\u00e4\u00e4gitud, me leidsime lahenduse,\u00bb r\u00e4\u00e4kis riigiametnik. Maksu- ja tolliametisse suundunud Heldnale tehti taustakontroll ja teadaolevalt siis kapo avastaski, et too oli Hunt Kriimsilmana t\u00f6\u00f6tanud kaitsev\u00e4e luurekeskuses, \u00fchel hetkel sattunud PPA hingekirja ning samal p\u00e4eval l\u00e4hetatud tagasi kaitsev\u00e4e luurekeskusesse.\nKapo andis Vaherile m\u00f5ista, et l\u00f5petagu see pull \u00e4ra. \u00abElmar justkui ei reageerinud. Kelmusekahtlustus realiseerus siis, kui Heldna hakkas saama 450-eurost eelpensioni ehk liisinguraha. Kapo uuris-puuris mitu kuud, luges l\u00e4bi k\u00f5ik meilivahetused,\u00bb teadis \u00fcks allikas r\u00e4\u00e4kida.\nPole tavap\u00e4ratu, et kapo hoiatab, sest delikaatsemate uurimiste puhul panevad nad r\u00f5hu eelk\u00f5ige ennetusele. Enne hoiatavad ja kui kuulda ei v\u00f5eta, siis n-\u00f6 lendavad peale. K\u00fcll aga k\u00f5lab seisukoht, et see kehtib avalikus sektoris. Erasektoris nii leebelt ei k\u00e4ituta.\nSaatuslikuks sai aga Heldna enda liiga suur suu \u00fchel seltskonna\u00fcritusel. Ta hooples, et saab politseistaa\u017ei, kolleegides tekitas see imestust ja pani aluse ka kriminaalmenetlusele.\nPahandus pensioniavaldusest\n2020. aastal kehtima hakanud s\u00fcsteemi j\u00e4rgi ei ole p\u00e4rast seda kuup\u00e4eva politseiteenistusse t\u00f6\u00f6le asunutel \u00f5igust eripensionile. Seega pidi Heldna, kel oli 25-aastasest staa\u017eist napilt puudu, end kindlasti enne 2019. aasta l\u00f5ppemist politsei hingekirja vormistama.\n\u00abKui niisama t\u00f6\u00f6lepinguid teha, oleks see lihtsalt imelik. S\u00fc\u00fcteoks muutub see siis, kui sa l\u00e4hed n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte alusel h\u00fcvesid k\u00fcsima,\u00bb selgitas \u00fcks julgeolekuekspert. Samasugune p\u00f5hjendus k\u00f5lab ka julgeolekuasutustelt: alus, kui mitte et suisa kohustus menetluseks tekkis hetkest, kui Heldna oma n\u00e4ilise PPA-teenistuse abil sotsiaalkindlustusametist (SKA) pensioni taotles.\n\n  Ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud pensionis\u00fcsteemi paradoksid \n  \u00ab\u00dcks asi on t\u00e4htaegadega skeemitamine, teine asi on see, mida \u00fctleb eripensione reguleeriv seadus: pension m\u00e4\u00e4ratakse spetsialistidele, kes teevad t\u00f6\u00f6d, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka j\u00f5udmist kutsealase t\u00f6\u00f6v\u00f5ime kaotus v\u00f5i v\u00e4henemine, mis takistab t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4tkamist,\u00bb kommenteeris Tallinna \u00dclikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik.\nVastuolu seisnebki selles, kui pensioni taotleb 40ndates Heldna, kellel eeldatavasti jagub veel ka t\u00f6\u00f6v\u00f5imet.\n\u00abPolitseinike puhul on keerukus selles, et neil on (pensioni \u2013 toim) \u00f5igused kahe seaduse alusel. Heldna puhul on m\u00e4ngus v\u00e4ljateenitud aastate pension, mille ainus kriteerium on 25 aastat t\u00f6\u00f6tamist,\u00bb selgitas ta, lisades, et teine \u00f5igus tuleneb PPA seadusest. \u00abAga seda saavad nad hiljem ja natuke rangematel tingimustel.\u00bb\nLeppik selgitas, et s\u00fcsteemi on reformitud ja \u00fcritatud kokku t\u00f5mmata v\u00e4ga pika \u00fcleminekuperioodiga. \u00abAga eks teatud paradoksid sellel perioodil s\u00e4ilivad ja see lugu mingis m\u00f5ttes illustreerib neid.\u00bb\n\nEhkki Vaher viitab korduvalt ametnike majadevahelisele liikumisele ehk rotatsioonile, ei ole see \u00fche asjatundja s\u00f5nul p\u00e4dev argument: nii m\u00f5nigi ametnik naasebki staa\u017ei nimel PPAsse, aga p\u00e4riselt, mitte Heldna moodi m\u00e4ngult. \u00abN\u00e4iteks Veiko Kommusaar l\u00e4hetati ka PPAst ministeeriumisse, aga tema enne reaalselt t\u00f6\u00f6tas PPAs,\u00bb t\u00f5i teine n\u00e4ite.\nK\u00fcsimusele, mis oli eesm\u00e4rk, et Heldnaga 2019. aasta kevadel s\u00f5lmida t\u00f6\u00f6leping nii, et too p\u00e4riselt PPAs t\u00f6\u00f6d ei teegi, Vaher kriminaalmenetluse konfidentsiaalsusele viidates ei vastanud.\nVaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp\n\u00abSelliseid kaasuseid v\u00f5ib olla veel: vahe on see, et need ei ole realiseerunud. Ehk kunstlikult l\u00e4hetatud inimesed ei ole l\u00e4inud SKAsse pensioni v\u00e4lja n\u00f5udma. Nad on veel aktiivselt t\u00f6\u00f6l,\u00bb arvas riigiametnik. Versiooni v\u00f5imalikest lisajuhtumitest usuvad ka anon\u00fc\u00fcmsust palunud politseiametnikud, kes on jutu j\u00e4rgi paljastusega kohati isegi rahul. \u00abSee on ilmselgelt bosside privileeg. Ma olen v\u00e4ga pettunud, sest tavaametnikule poleks iialgi lubatud,\u00bb viitas \u00fcks ebav\u00f5rdsusele, lisades, et isegi v\u00f5imaluse tekkides poleks ta sellist lepingut k\u00fcsima l\u00e4inud. \u00abSisekontroll pidanuks need l\u00e4bi hammustama,\u00bb \u00fctles ta.\nEile \u00f5htupoolikul said m\u00f5ned uuritud k\u00f5lakad kinnituse. Heldna ja Vaheri plaaniga oli PPAs seotud veel viis inimest: keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus, PPA b\u00fcroojuht Priit P\u00e4rkna ja \u00fcks PPA personalispetsialist. \u00d5htulehe andmetel peeti P\u00e4rkna juba teisip\u00e4eval kinni ning \u00fcleeile v\u00e4lisl\u00e4hetuses olnud Alaveret tabas sama saatus kolmap\u00e4eval.\nPPA juhi aset\u00e4itja, Vaheri toolile asuva Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul ei saa need inimesed uurimise ajal t\u00f6\u00f6ga j\u00e4tkata. \u00abPPA vaatab kindlasti ka sisemiselt \u00fcle k\u00f5ik praegused rotatsioonid ja hindame, kas need on m\u00f5istlikud,\u00bb lubas ta.\n\n  Vaherit \u00e4hvardab eripensionist ilmaj\u00e4\u00e4mine \n  Kapo ja riigiprokuratuuri kahtlustuse ajastus on seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem, et Vaher kaotab t\u00f6\u00f6 vaid umbes viis n\u00e4dalat enne oma ametiaja m\u00e4\u00e4ratud l\u00f5ppu. See aga v\u00f5ib iroonilisel kombel t\u00e4hendada, et ta ise j\u00e4\u00e4b n\u00fc\u00fcd eripensionist ilma. Tema puhul t\u00e4hendaks see iga kuu ligi 5000 eurost ilmaj\u00e4\u00e4mist.\nSelle oleks ta v\u00e4lja teeninud, kui oleks t\u00f6\u00f6tanud peadirektori kohal kaks j\u00e4rjestikust t\u00e4ispikkuses ametiaega. Puhtalt politseistaa\u017ei arvesse v\u00f5ttes j\u00e4i 1997. aastal politseiteenistusse asunud Vaheril aga v\u00e4ljateenitud aastate pensionist puudu k\u00f5igest kaks kuud.\nSellele, kas asi nii ka on, ei \u00f5nnestunud Postimehel l\u00f5plikku kinnitust kolmap\u00e4eval saada.\n\n"}
{"text":"Kapo hoiatuste eiramine sai PPA tippudele saatuslikuksEndise kaitsepolitseiametniku Eerik Heldna ning politseija piirivalveameti (PPA) senise juhi Elmar Vaheri kriminaalmenetlus v\u00f5inuks sama h\u00e4sti ka \u00e4ra j\u00e4\u00e4da. Tagaj\u00e4rgi kahtlemata adunud mehed tundsid kullipilke kuklas juba ammu, kui kapo hoiatussignaali andis.Teisip\u00e4eva hilis\u00f5htul l\u00f5ppesid esmased menetlustoimingud, mehed j\u00e4tsid sidevahendid kapole ja p\u00e4\u00e4sesid koju. Filmilikku mahasurumist polnud, vaid nagu \u00fctles ka Vaher, oli k\u00f5ik v\u00e4\u00e4rikas. Ometi on kahtlustus ennen\u00e4gematu mastaabiga, sest mehed t\u00f5mbasid endaga kaasa veel viis politseiametnikku, nende seas keskkriminaalpolitsei juhi.\u00abMu jaoks on see arusaamatu - Vaher v\u00f5ib olla veidi \u00fclbe, aga ta ei ole loll. Ja sa riskid oma karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5pusirgel oma mainega \u00fche mehe pensioni p\u00e4rast. Ja kui sulle \u00f6eldakse kapost, et \u00e4ra tee seda, siis sa ikka teed,\u00bb arutles \u00fcks asjaga kursis olev riigiametnik. Vaher teadiski v\u00e4ga h\u00e4sti - ta kinnitas Postimehele, et on sel teemal kapoga vaielnud juba kolm aastat.Miks nii l\u00e4ks? See j\u00e4\u00e4b esialgu m\u00f5istatuseks. Vaher v\u00f5is arvata, et keegi ei keri nii v\u00e4ikese asja p\u00e4rast t\u00fcli \u00fcles. Ja kui kerib, siis naerdakse ta v\u00e4lja, kuna Vaheri reputatsioon on laitmatu. Ja selleks ajaks, kui see p\u00e4riselt suureks teemaks saab, on ta ametist lahkunud.Heldnat kahtlustatakse kelmuses ja Vaherit sellele kaasa aitamises. Kui Heldna oli kaitsev\u00e4e luurekeskuses juba m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6tanud, tehti lepingutega nihverdus: 2019. aastal kirjutati ta PPA hingekirja ning kaitsev\u00e4est sai veel samal p\u00e4eval justkui teisej\u00e4rguline, t\u00e4htajalise lepinguga t\u00f6\u00f6koht. Kahtlustuse j\u00e4rgi oli selle eesm\u00e4rk t\u00f6\u00f6staa\u017ei kunstlik pikendamine, mille abil Heldna j\u00f5udis ka v\u00e4ljateenitud aastate alusel pensionit taotleda.Kelkimine \u00e4ratas t\u00e4helepanuJust juriidika t\u00f5ttu l\u00e4kski kapo ja Vaheri vahel \u00fctlemiseks. Kapo kutsus Vaherit juba ammu korrale, viimane ei v\u00f5tnud kuulda.Heldna ja Vaheri staa\u017einihverduse idee ulatub aga aastatetagusesse aega, kui Heldna kaitsepolitseist lahkus ja pensioni p\u00e4rast muretsema hakkas. 25 t\u00f6\u00f6aastast ja sellega kaasnevast kopsakast pensionist j\u00e4i tal puudu. Praegu saab Heldna k\u00fcll k\u00f5igest 450-eurost eelpensioni, kuid p\u00e4riselt pensionile minnes on tal lootust juba igakuisele tuhandete eurode suurusele summale.\u00ab\u00dchel hetkel \u00fctles ta: mul on Vaheriga r\u00e4\u00e4gitud, me leidsime lahenduse,\u00bb r\u00e4\u00e4kis riigiametnik.Maksu- ja tolliametisse suundunud Heldnale tehti taustakontroll ja teadaolevalt siis kapo avastaski, et too oli Hunt Kriimsilmana t\u00f6\u00f6tanud kaitsev\u00e4e luurekeskuses, \u00fchel hetkel sattunud PPA hingekirja ning samal p\u00e4eval l\u00e4hetatud tagasi kaitsev\u00e4e luurekeskusesse.Kapo andis Vaheriie m\u00f5ista, et l\u00f5petagu see pull \u00e4ra. \u00abElmar justkui ei reageerinud. Kelmusekahtlustus realiseerus siis, kui Heldna hakkas saama 450-eurost eelpensioni ehk liisinguraha.Kapo uuris-puuris mitu kuud, luges l\u00e4bi k\u00f5ik meilivahetused,\u00bb teadis \u00fcks allikas r\u00e4\u00e4kida.Pole tavap\u00e4ratu, et kapo hoiatab, sest delikaatsemate uurimiste puhul panevad nad r\u00f5hu eelk\u00f5ige ennetusele. Enne hoiatavad ja kui kuulda ei v\u00f5eta, siis n-\u00f6 lendavad peale. K\u00fcll aga k\u00f5lab seisukoht, et see kehtib avalikus sektoris. Erasektoris nii leebelt ei k\u00e4ituta.Saatuslikuks sai aga Heldna enda liiga suur suu \u00fchel seltskonna\u00fcritusel. Ta hooples, et saab politseistaa\u017ei, kolleegides tekitas see imestust ja pani aluse ka kriminaalmenetlusele.2020. aastal kehtima hakanud s\u00fcsteemi j\u00e4rgi ei ole p\u00e4rast seda kuup\u00e4eva politseiteenistusse t\u00f6\u00f6le asunutel \u00f5igust eripensionile. Seega pidi Heldna, kel oli 25-aastasest staa\u017eist napilt puudu, end kindlasti enne 2019. aasta l\u00f5ppemist politsei hingekirja vormistama.\u00abKui niisama t\u00f6\u00f6lepinguid teha, oleks see lihtsalt imelik. S\u00fc\u00fcteoks muutub see siis, kui sa l\u00e4hed n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte alusel h\u00fcvesid k\u00fcsima,\u00bb selgitas \u00fcks julgeolekuekspert. Samasugune p\u00f5hjendus k\u00f5lab ka julgeolekuasutustelt: alus, kui mitte et suisa kohustus menetluseks tekkis hetkest, kui Heldna oma n\u00e4ilise PPA-teenistuse abil sotsiaalkindlustusametist (SKA) pensioni taotles.Ehkki Vaher viitab korduvalt ametnike majadevahelisele liikumisele ehk rotatsioonile, ei ole see \u00fche asjatundja s\u00f5nul p\u00e4dev argument: nii m\u00f5nigi ametnik naasebki staa\u017ei nimel PPAsse, aga p\u00e4riselt, mitte Heldna moodi m\u00e4ngult. \u00abN\u00e4iteks Veiko Kommusaar l\u00e4hetati ka PPAst ministeeriumisse, aga tema enne reaalselt t\u00f6\u00f6tas PPAs,\u00bb t\u00f5i teine n\u00e4ite.K\u00fcsimusele, mis oli eesm\u00e4rk, et Heldnaga 2019. aasta kevadel s\u00f5lmida t\u00f6\u00f6leping nii, et too p\u00e4riselt PPAs t\u00f6\u00f6d ei teegi, Vaher kriminaalmenetluse konfidentsiaalsusele viidates ei vastanud.Plaaniga oli seotud veel inimesi\u00abSelliseid kaasuseid v\u00f5ib olla veel: vahe on see, et need ei ole realiseerunud. Ehk kunstlikult l\u00e4hetatud inimesed ei ole l\u00e4inud SKAsse pensioni v\u00e4lja n\u00f5udma. Nad on veel aktiivselt t\u00f6\u00f6l,\u00bb arvas riigiametnik. Versiooni v\u00f5imalikest lisajuhtumitest usuvad ka anon\u00fc\u00fcmsust palunud politseiametnikud, kes on jutu j\u00e4rgi paljastusega kohati isegi rahul. \u00abSee on ilmselgelt bosside privileeg. Ma olen v\u00e4ga pettunud, sest tavaametnikule poleks iialgi lubatud,\u00bb viitas \u00fcks ebav\u00f5rdsusele, lisades, et isegi v\u00f5imaluse tekkides poleks ta sellist lepingut k\u00fcsima l\u00e4inud. \u00abSisekontroll pidanuks need l\u00e4bi hammustama,\u00bb \u00fctles ta.Eile \u00f5htupoolikul said m\u00f5ned uuritud k\u00f5lakad kinnituse. Heldna ja Vaheri plaaniga oli PPAs seotud veel neli inimest: keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus, PPA b\u00fcroojuht Priit P\u00e4rkna ja \u00fcks PPA personalispetsialist.\u00d5htulehe andmetel peeti P\u00e4rkna juba teisip\u00e4eval kinni ning \u00fcleeile v\u00e4lisl\u00e4hetuses olnud Alaveret tabas sama saatus kolmap\u00e4eval.PPA juhi aset\u00e4itja, Vaheri toolile asuva Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul ei saa need inimesed uurimise ajal t\u00f6\u00f6ga j\u00e4tkata. \u00abPPA vaatab kindlasti ka sisemiselt \u00fcle k\u00f5ik praegused rotatsioonid ja hindame, kas need on m\u00f5istlikud,\u00bb lubas ta.Ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud pensionis\u00fcsteemi paradoksid\u00ab\u00dcks asi on t\u00e4htaegadega skeemitamine, teine asi on see, mida \u00fctleb eripensione reguleeriv seadus: pension m\u00e4\u00e4ratakse spetsialistidele, kes teevad t\u00f6\u00f6d, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka j\u00f5udmist kutsealase t\u00f6\u00f6v\u00f5ime kaotus v\u00f5i v\u00e4henemine, mis takistab t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4tkamist,\u00bb kommenteeris Tallinna \u00dclikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik (pildil).Vastuolu seisnebki selles, kui pensioni taotleb\u00a0 40ndates Heldna, kellel eeldatavasti jagub veel ka t\u00f6\u00f6v\u00f5imet.\u00abPolitseinike puhul on keerukus selles, etneil on (pensioni - toim) \u00f5igused kahe seaduse alusel. Heldna puhul on m\u00e4ngus v\u00e4ljateenitud aastate pension, mille ainus kriteerium on 25 aastat t\u00f6\u00f6tamist,\u00bb selgitas ta, lisades, et teine \u00f5igus tule1 neb PPA seadusest. \u00abAga seda saavad nad hiljem ja natuke rangematel tingimustel.\u00bbLeppik selgitas, et s\u00fcsteemi on reformitud ja \u00fcritatud kokku t\u00f5mmata v\u00e4ga pika \u00fcleminekuperioodiga. \u00abAga eks teatud paradoksid sellel perioodil s\u00e4ilivad ja see lugu mingis m\u00f5ttes illustreerib neid.\u00bbVaherit \u00e4hvardab eripensionist ilmaj\u00e4\u00e4mineKapo ja riigiprokuratuuri kahtlustuse ajastus on seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseni, et Vaher kaotab t\u00f6\u00f6 vaid umbes viis n\u00e4dalat enne oma ametiaja m\u00e4\u00e4ratud l\u00f5ppu. See aga v\u00f5ib iroonilisel kombel t\u00e4hendada, et ta ise j\u00e4\u00e4b n\u00fc\u00fcd eripensionist ilma. Tema puhul t\u00e4hendaks see iga kuu ligi 5000 eurost ilmaj\u00e4\u00e4mist.Selle oleks ta v\u00e4lja teeninud, kui oleks t\u00f6\u00f6tanud peadirektori kohal kaks j\u00e4rjestikust t\u00e4ispikkuses ametiaega. Puhtalt politseistaa\u017ei arvesse v\u00f5ttes j\u00e4i 1997. aastal politseiteenistusse asunud Vaheril aga v\u00e4ljateenitud aastate pensionist puudu k\u00f5igest kaks kuud. Sellele, kas asi nii ka on, ei \u00f5nnestunud Postimehel l\u00f5plikku kinnitust kolmap\u00e4eval saada.\"Pole tavap\u00e4ratu, et kapo k\u00f5igepealt hoiatab, sest delikaatsemate uurimiste puhul panevad nad r\u00f5hu eelk\u00f5ige ennetusele.\"\u00dcks skandaalne aastatetagune t\u00f6\u00f6leping sai saatuslikuks mitmele k\u00f5rgele riigiametnikule: Priit P\u00e4rknale (vasakult), Elmar Vaheriie, Eerik Heldnale ja Aivar Alaverele.MEINHARD PULK, ajakirjanikBRITA-MARIA ALAS, ajakirjanik"}
{"text":"Juhtkiri: Maadevahetuse vaimEesti Wabariigi ajal lauldi, et kes on rikas, selle jaoks k\u00f5ik uksed valla, kes on vaene, lendab tihti trepist alla. Sada aastat on vahepeal m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, aga riik ei ole oma subjektide kohtlemise praktikat eriti muutunud, seda ise\u00e4ranis suurtes asjades.T\u00e4nases lehes on \u00fclevaade riigikontrolli aruandest selle kohta, kuidas kujuneb maa hind juhtudel, kui looduskaitsealuseid maid v\u00f5\u00f5randatakse riigile. Postimehe j\u00e4reldus aruande tulemustest on, et tegu on sogasest veest kala p\u00fc\u00fcdmisega, kus lisaks k\u00f5igele v\u00f5ivad otsad ka vette viia.Riigi ja omanike vahelised tehingud maaga on ajalooliselt kurikuulsad. Meenutada tasub kunagist maadevahetuse af\u00e4\u00e4ri, mille k\u00e4igus anti pistise eest m\u00f5jukatele omanikele looduskaitsealuste kinnistute eest vastu hinnalisi arenduspotentsiaaliga krunte. Af\u00e4\u00e4ri avalikuks tuleku j\u00e4rel l\u00f5petati maade vahetamine \u00e4ra kui liiga korruptsiooniohtlik, praegu saab looduskaitsealuste piirangutega krunte riigile \u00fcksnes m\u00fc\u00fca.Kuigi m\u00fc\u00fck toimub maa hindamise alusel, on ametnikele j\u00e4etud otsustusruum sedav\u00f5rd suur, et sama krundi eest v\u00f5iks seda eri viisil hinnates maksta v\u00e4ga erinevat hinda. Ja praktikas seda pahatihti ka tehakse.K\u00f5ige markantsem n\u00e4ide on Emaj\u00f5e-\u00e4\u00e4rne seitsme hektari suurune lammi-madalsoo krunt Tartus, mis j\u00e4\u00e4b \u00fcleujutuste ajal vee alla. Sel p\u00f5hjusel on peaaegu kogu krundi alale kehtestatud ranna ja kalda ehituskeeluv\u00f6\u00f6nd. See t\u00e4hendab, et tegu pole elamumaaga, mis peaks hinda tublisti v\u00e4hendama. Ometi suutis maa omanik, suurettev\u00f5te AS Nordecon saada maale hindamisakti elamumaa hinnaklassis ja riik ostiski maat\u00fcki selle hinnaga \u00e4ra.Iseenesest on ametnikest v\u00e4ga suuremeelne otsustada maade ostmisel omaniku kasuks, sest riik on selliste tehingute puhul alati omaniku suhtes j\u00f5upositsioonil. Peab ju omanik arvestama riigi seatud looduskaitsepiirangutega ja huviga rajada \u00fchiskondlikult olulist taristut.Kuid p\u00f5hiseaduse paragrahvi 32 j\u00e4rgi on eraomand puutumatu ja seda v\u00f5ib omaniku tahte vastaselt omandada vaid \u00f5iglase ja kohese h\u00fcvituse eest. Arvestades, et Nordecon sai riigilt vesise j\u00f5eluha eest rohkem kui 4000 eurot hektarist, ei saa keegi \u00f6elda, et h\u00fcvitis ei olnud \u00f5iglane.Paraku n\u00e4itab riigikontrolli aruanne, et ametnikud ei ole mitte k\u00f5igi omanike suhtes \u00fchtviisi vastutulelikud. N\u00e4iteks RMK-1 on maade ostmiseks aastas viis miljonit, paraku tehakse tehinguid n\u00e4puotsaga, sest riik pakub omanikele sedav\u00f5rd v\u00e4he, et nood j\u00e4tavad oma maad pigem m\u00fc\u00fcmata.Omanike ebav\u00f5rdse kohtlemise probleem on olnud \u00f5hus ka Nursipalu omanikele maade h\u00fcvitamisel. On avalik saladus, et ametnik v\u00f5ib teha oma arvestused v\u00e4ga suuremeelselt, aga sama h\u00e4sti ka nii ihnsalt, et mingist \u00f5iglasest h\u00fcvitisest ei ole juttugi. M\u00f5nikord ei aita ka s\u00f5ltumatult eksperdilt tellitud maa hindamine. Riik pakub ikka oma, mitu korda madalamat hinda, ja kui omanik kohtusse l\u00e4heb, v\u00f5ib riigile \u00f5iguski j\u00e4\u00e4da.Seega on maade hindamise reeglid liiga ebam\u00e4\u00e4rased, v\u00f5imaldades ametnikel karistamatult maaomanikke ebav\u00f5rdselt kohelda. Siin on vaja selgemat regulatsiooni, et maadevahetuse vaim l\u00f5puks valdkonnast v\u00e4lja ajada.\"Ametnikele j\u00e4etud otsustusruum maa hindamisel on sedav\u00f5rd suur, et sama krundi eest saab maksta v\u00e4ga erinevat hinda. Et v\u00e4hendada korruptsiooni v\u00f5imalust, tuleb reegleid t\u00e4psustada.\"LOE LK 4-5"}
{"text":"Elmar Vaheri ametist k\u00f5rvaldamine j\u00f5uab valitsuse etteTALLINN, 23. m\u00e4rts, BNS - Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets esitab neljap\u00e4eval valitsusele eeln\u00f5u kriminaaluurimise alla sattunud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja teenistusest k\u00f5rvaldamiseks.\nKaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. \u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201eS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201c lisas riigiprokur\u00f6r.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Elmar Vaheri ametist k\u00f5rvaldamine j\u00f5uab valitsuse etteSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets esitab neljap\u00e4eval valitsusele eeln\u00f5u kriminaaluurimise alla sattunud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja teenistusest k\u00f5rvaldamiseks.Kaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. \u00abKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u00bb\u00a0\u00fctles\u00a0riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u00abS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u00bb\u00a0lisas riigiprokur\u00f6r.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud."}
{"text":"Politseijuht vaher uurimisest: see on piinlik juhtum tegelikultKinni peeti ka keskkriminaalpolitsei ja politsei sisekontrolli juhtKolmap\u00e4eva \u00f5htul ilmselt viimases politsei- ja piirivalveameti peadirektorina antud usutluses \u00fctleb Elmar Vaher, et tegelikult on politsei ja kapo talle kelmusele kaasaaitamise kahtluse toonud juhtumi \u00fcle vaielnud juba kolm pikka aastat ning selle kriminaalmenetluseks arenemine oli talle \u00fcllatus.See on ilmselt viimane kord, kui te politsei peadirektorina sellise usutluse saate anda. Teeme konkreetselt - kas te olete s\u00f5brale politseipensioni tegemise kelmusele kaasaaitamises s\u00fc\u00fcdi?Ei ole. Seda, milles mulle teisip\u00e4eval kuriteokahtlustus esitati, oleme kaitsepolitseiga vaielnud tegelikult juba kolm aastat. Kirjutanud kirju, kohtunud. Iga kord oleme j\u00e4\u00e4nud eriarvamusele.Mille \u00fcle te kolm aastat vaidlesite?Kolme p\u00f5hiasja \u00fcle, mida tuleb vaadata korraga. Inimeste politseiteenistusse v\u00f5tmine. Nende roteerimine. Ja nende t\u00f6\u00f6staa\u017ei arvestus. Vaidlus sai alguse t\u00f5epoolest Eerik Heldna p\u00e4rast, aga politsei- ja piirivalveamet on oma inimesi roteerinud juba pikki aastaid. Ka enne Heldnat. Meil on praegu majast v\u00e4lja roteeritud 51 inimest.Prokuratuuri ja kaitsepolitsei pressiteatest j\u00e4i mulje, et teie kunagise kolleegi Eerik Heldna t\u00f6\u00f6staa\u017e tehti peadirektori osalusel justkui salamahti. N\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gite, et see oli pikalt teema nii politseis kui kapos.Minu jaoks algas see 2020. aasta suvel, kui kaitsepolitsei mulle teada andis. Sellest ajast oleme vaielnud, esitanud eriarvamusi ja minu kolleegid on kohtunud selles k\u00fcsimuses, just v\u00f5imaliku kuriteo k\u00fcsimuses ka riigiprokuratuuriga, kus k\u00fcsiti, kas sellises roteerumise viisis esinevad kuriteo tunnused v\u00f5i mitte. Vastus oli, et ei esine. Oleme sarnasel moel nagu Eerik Heldnat roteerinud oma t\u00f6\u00f6tajaid ka teistesse partnerasutustesse. Ja see konkreetne partnerasutus on tellinud sellise juriidilise vaidluse tarbeks v\u00e4ljast \u00f5igusliku anal\u00fc\u00fcsi, mis toetab politsei seisukohta. Nii me oleme vaielnud ja n\u00fc\u00fcd siis sellised tegevused kaitsepolitsei poolt.Kas te endise uurijana tunnetasite, et vaidlus v\u00f5ib \u00fchel hetkel minna \u00fcle kriminaalmenetluseks?J\u00e4\u00e4n j\u00e4tkuvalt selle juurde, et oleme k\u00e4itunud \u00f5igesti. Seda on \u00f6elnud inimesed, kes Eerik Heldna t\u00f6\u00f6le vormistasid ja inimesed, kes selle juhtumi hiljem eraldi \u00fcle vaatasid.Ja kapo tegi eriarvamusest lihtsalt sujuvalt kriminaalmenetluse.Sain eile sellest teada. Kui mind teisip\u00e4eva hommikul kell \u00fcheksa t\u00f6\u00f6l kahtlustatuna kinni peeti.Kuid siin on \u00fcks aga... Kahtlustuse taga on ka riigiprokuratuur.Miks just sellisel moel ja sellisel ajal, oskab vastata ainult kaitsepolitsei. Mina teen uurimisega igak\u00fclgset koost\u00f6\u00f6d ja minu huvides on, et asjad oleks selged.Juristina ju m\u00e4ngitegi sellele, et teie praegused v\u00e4ited v\u00f5ivad oluliselt m\u00e4ngu muuta. Eriti kui on olemas teie mainitud mingi s\u00f5ltumatu eksperdihinnang, mis \u00fctleb, et selline t\u00f6\u00f6le vormistamine oli Heldna puhul \u00f5ige. Kes sellise hinnangu \u00fcldse andis?Asutus, kes selle rotatsiooni vastu v\u00f5ttis. Ka meie ise andsime \u00f5igusliku hinnangu, et k\u00f5ik on korras.Eerik Heldna on muidugi teie vana s\u00f5ber.Jaa. Aga mina pole Eerik Heldnat kunagi t\u00f6\u00f6le v\u00f5tnud. Minu allkirja sellel t\u00f6\u00f6lepingul pole.Kelle allkiri seal siis on?Minu oma seal ei ole.Pidite ju teadma, et Heldna v\u00f5etakse politseisse tagasi t\u00f6\u00f6le.Jah, mina tunnen Eerik Heldnat pikka aega. Kuidas see kaasus algusest peale arenes, ma detailselt r\u00e4\u00e4kida ei saa kriminaalmenetluse huvides.Aga saate kinnitada, et kui me kunagi loeme kohtutoimikus j\u00e4litusprotokolle, siis seal pole episoodi, kus te Heldnaga salamisi kokku lepite, et ta l\u00f5puks eripensioni saaks?See on v\u00e4ga piinlik lugu kokkuv\u00f5ttes... Aga veel kord - oleme oma arvamused esitanud ja j\u00e4\u00e4me selle juurde, et k\u00f5ik on \u00f5iguslikult korrektne. Ma j\u00e4\u00e4n seda seisukohta kaitsma kohtuni.Kui see olukord on nii kahetine, siis k\u00f5ige rohkem saab pihta politsei usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Mis paneb k\u00fcsima, kellele see kasulik on.Ma olen aru saanud, et osapooli on seal palju. Mina olen \u00fcks nendest. Miks n\u00fc\u00fcd ja niimoodi, oskab vastata kapo. Ja prokuratuur. Mina pean tegelema enda huvide kaitsmisega ja mulle on t\u00e4htis, et ka politsei huvid oleks kaitstud. See, mida ma tegin, tegin ma ju politseinikuna ja ma pole saanud mingit isiklikku kasu. Mina tunnen Eerik Heldnat ja see on ka kogu minu seos selle asjaga.Mis edasi?Kinni on peetud praeguseks mitu inimest, kes annavad siiani \u00fctluseid. (\u00d5htulehe andmeil peeti kolmap\u00e4eval kinni ka keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, kelle alluvusse Heldna t\u00f6\u00f6le vormistati. Lisaks peeti teisip\u00e4eval kinni politsei sisekontrolli juht ja endine peadirektori aset\u00e4itja Priit P\u00e4rkna - R. B.).KIIRELT MUUTUVAD AJAD: Tiina K\u00f5rtsini Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ja politseijuht Elmar Vaheri viimane kohtumine piirivalve s\u00fcnnip\u00e4eval oli veel r\u00f5\u00f5msates toonides. Homme hommikul teeb minister kriminaaluurimise alla sattunud Vaheri ametist priiks.RISTO BERENDSON"}
{"text":"Kurjategija v\u00f5ttis Saarde valla elaniku nimele 7400 eurot laenuTALLINN, 23. m\u00e4rts, BNS \u2013 Kurjategija v\u00f5ttis P\u00e4rnumaa Saarde valla elaniku elektroonilist identiteeti kasutades tema nimele 7400 eurot laenu.\nPolitsei hakkas kolmap\u00e4eval uurima juhtumit, milles kasutati 16.-17. m\u00e4rtsi vahel \u00e4ra 48-aastase Saarde valla elaniku elektroonilist identiteeti ning v\u00f5eti tema nimel laenufirmadest laenu.\nKelmusega tekitatud rahaline kahju on 7400 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Kurjategija v\u00f5ttis Saarde valla elaniku nimele 7400 eurot laenuKurjategija v\u00f5ttis P\u00e4rnumaa Saarde valla elaniku elektroonilist identiteeti kasutades tema nimele 7400 eurot laenu.Politsei hakkas kolmap\u00e4eval uurima juhtumit, milles kasutati 16.-17. m\u00e4rtsi vahel \u00e4ra 48-aastase Saarde valla elaniku elektroonilist identiteeti ning v\u00f5eti tema nimel laenufirmadest laenu.\nKelmusega tekitatud rahaline kahju on 7400 eurot."}
{"text":"Elmar Vaher kohtub siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsagaPolitsei- ja piirivalveameti (PPA) senine juht\u00a0Elmar Vaher kohtub t\u00e4na kell 10 siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsaga (SDE).\u00a0L\u00e4\u00e4nemets esitab t\u00e4na valitsusele eeln\u00f5u kriminaaluurimise alla sattunud PPA\u00a0peadirektori Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja teenistusest k\u00f5rvaldamiseks.\nKaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit, ning\u00a0amet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda. \u00abKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis\u00a0eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u00bb\u00a0s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u00abReeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte\u00a0moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima,\u00bb\u00a0lisas riigiprokur\u00f6r.\nMenetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel l\u00e4bi kaitsepolitsei ametnikud."}
{"text":"K\u00f5ige enam langevad armupettuse ohvriks pensionieas naisedFoto: Pixabay\nLuminori viimase aasta jooksul kogutud andmed kinnitavad, et armupettuste arv kasvab. Eestis langevad k\u00f5ige enam armupetturite l\u00f5ksu aktiivselt sotsiaalmeediat kasutavad naised vanuses \u00fcle 55 eluaasta.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul toimub suurem osa armupettusi kohtingurakendustes ja sotsiaalmeedias. \u201eKelmid loovad endale v\u00f5ltskonto, valivad v\u00e4lja potentsiaalse ohvri, lisavad ta s\u00f5braks ning proovivad siis algatada veebisuhet. Kui kontakt on saavutatud, siis p\u00e4rast m\u00f5ningast suhtlust ja usalduse tekkimist palutakse mingil kiireloomulisel p\u00f5hjusel ohvrilt raha. Selline pettus v\u00f5ib kesta kaua, m\u00f5nikord isegi aastaid,\u201c kirjeldab Kiik.\nPanga statistika kohaselt langevad Eestis armupettuse ohvriks peamiselt naised, kes on kohe pensionile j\u00e4\u00e4mas v\u00f5i seda hiljuti teinud. Sageli on tegu haritud ja finantsiliselt heal j\u00e4rjel olevate inimestega, kelle sotsiaalne staatus ei viita esmapilgul sellele, et nad v\u00f5iksid petuskeemi ohvriks langeda. Viimase aja trend n\u00e4ib olevat ka see, et petturid eelistavad sihikule v\u00f5tta naised, kelle roll tavaelus on seotud teiste eest hoolitsemisega: hooldajad, \u00f5petajad, koduperenaised. See n\u00e4ib loovat soodsa pinnase suurema empaatiav\u00f5ime \u00e4ra kasutamiseks.\nPettuse tulemusel toimuvate maksete korduvad mustrid on, et raha liigub Eesti kontodelt sageli v\u00e4lismaa kontodele, mis v\u00f5ivad asuda n\u00e4iteks Iirimaal, Prantsusmaal, Ameerika \u00dchendriikides, \u00dchendkuningriigis, T\u00fcrgis ja Poolas. \u201eSee n\u00e4itab, et petturite haare on rahvusvaheline ning armupettuse ohvriks v\u00f5ib langeda sisuliselt iga\u00fcks,\u201c lisas Kiik.\nKuidas end kaitsta?\nPetturid v\u00e4idavad tihti, et nad elavad, t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5i reisivad v\u00e4lismaal. N\u00e4iteks v\u00f5ivad petturid \u00f6elda, et nad t\u00f6\u00f6tavad s\u00f5jav\u00e4es v\u00f5i arstina. Armupetturid paluvad oma ohvritelt raha n\u00e4iteks selleks, et katta:\nreisikulu (lennupiletid);\nravikulu (kiireloomuline operatsioon);\ntollimaks millegi k\u00e4ttesaamiseks;\nhasartm\u00e4nguv\u00f5lad.\nRaha\u00fclekande asemel v\u00f5ivad kelmid k\u00fcsida ka n\u00e4iteks tuntud veebiplatvormide (Amazon, Google Pay, Steam) kinkekaarte.\nMida teha, kui kahtlustad armupettust?\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti s\u00f5nul tasub armupettuse kahtluse korral isikuga suhtlemine koheselt l\u00f5petada. \u201ePetturid \u00fcritavad r\u00f5huda tunnetele, et kahjustada v\u00f5imet ratsionaalselt m\u00f5elda. Alati tasub uurida ka internetist selle inimese ja tema ameti kohta ning teha teise osapoole pildi p\u00f5hjal otsing, et n\u00e4ha, kas see on seotud m\u00f5ne muu isiku v\u00f5i muude andmetega. Kunagi ei tohi saata raha kellelegi, keda te pole isiklikult kohanud,\u201c r\u00f5hutab Kiik.\nKui te olete langenud armupettuse ohvriks ja kaotanud selle t\u00f5ttu raha, tuleks viivitamata panga ja politseiga \u00fchendust v\u00f5tta.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab\u00a0siit."}
{"text":"Pangaandmed paljastavad: armukelmid on sihikule v\u00f5tnud 55+ vanuses hooldajad, \u00f5petajad ja koduperenaisedLuminori viimase aasta jooksul kogutud andmed kinnitavad, et armupettuste arv kasvab. Eestis langevad k\u00f5ige enam armupetturite l\u00f5ksu aktiivselt sotsiaalmeediat kasutavad naised vanuses \u00fcle 55 eluaasta.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul toimub suurem osa armupettusi kohtingurakendustes ja sotsiaalmeedias. \u201eKelmid loovad endale v\u00f5ltskonto, valivad v\u00e4lja potentsiaalse ohvri, lisavad ta s\u00f5braks ning proovivad siis algatada veebisuhet. Kui kontakt on saavutatud, siis p\u00e4rast m\u00f5ningast suhtlust ja usalduse tekkimist palutakse mingil kiireloomulisel p\u00f5hjusel ohvrilt raha. Selline pettus v\u00f5ib kesta kaua, m\u00f5nikord isegi aastaid,\u201c kirjeldab Kiik.\nPanga statistika kohaselt langevad Eestis armupettuse ohvriks peamiselt naised, kes on kohe pensionile j\u00e4\u00e4mas v\u00f5i seda hiljuti teinud. Sageli on tegu haritud ja finantsiliselt heal j\u00e4rjel olevate inimestega, kelle sotsiaalne staatus ei viita esmapilgul sellele, et nad v\u00f5iksid petuskeemi ohvriks langeda. Viimase aja trend n\u00e4ib olevat ka see, et petturid eelistavad sihikule v\u00f5tta naised, kelle roll tavaelus on seotud teiste eest hoolitsemisega: hooldajad, \u00f5petajad, koduperenaised. See n\u00e4ib loovat soodsa pinnase suurema empaatiav\u00f5ime \u00e4ra kasutamiseks.\nPettuse tulemusel toimuvate maksete korduvad mustrid on, et raha liigub Eesti kontodelt sageli v\u00e4lismaa kontodele, mis v\u00f5ivad asuda n\u00e4iteks Iirimaal, Prantsusmaal, Ameerika \u00dchendriikides, \u00dchendkuningriigis, T\u00fcrgis ja Poolas. \u201eSee n\u00e4itab, et petturite haare on rahvusvaheline ning armupettuse ohvriks v\u00f5ib langeda sisuliselt iga\u00fcks,\u201c lisas Kiik.\nKuidas end kaitsta?\nPetturid v\u00e4idavad tihti, et nad elavad, t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5i reisivad v\u00e4lismaal. N\u00e4iteks v\u00f5ivad petturid \u00f6elda, et nad t\u00f6\u00f6tavad s\u00f5jav\u00e4es v\u00f5i arstina. Armupetturid paluvad oma ohvritelt raha n\u00e4iteks selleks, et katta:\nreisikulu (lennupiletid);\nravikulu (kiireloomuline operatsioon);\ntollimaks millegi k\u00e4ttesaamiseks;\nhasartm\u00e4nguv\u00f5lad.\nRaha\u00fclekande asemel v\u00f5ivad kelmid k\u00fcsida ka n\u00e4iteks tuntud veebiplatvormide (Amazon, Google Pay, Steam) kinkekaarte.\nMida teha, kui kahtlustad armupettust?\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti s\u00f5nul tasub armupettuse kahtluse korral isikuga suhtlemine koheselt l\u00f5petada. \u201ePetturid \u00fcritavad r\u00f5huda tunnetele, et kahjustada v\u00f5imet ratsionaalselt m\u00f5elda. Alati tasub uurida ka internetist selle inimese ja tema ameti kohta ning teha teise osapoole pildi p\u00f5hjal otsing, et n\u00e4ha, kas see on seotud m\u00f5ne muu isiku v\u00f5i muude andmetega. Kunagi ei tohi saata raha kellelegi, keda te pole isiklikult kohanud,\u201c r\u00f5hutab Kiik.\nKui te olete langenud armupettuse ohvriks ja kaotanud selle t\u00f5ttu raha, tuleks viivitamata panga ja politseiga \u00fchendust v\u00f5tta.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab\u00a0siit."}
{"text":"Enne Wolti ja Bolti j\u00e4tsid maamehed kogu oma raha Volga restoraniS\u00fcgaval n\u00f5ukaajal,\u00a0vast kaheksak\u00fcmnendate keskel, said Tartus Raekoja platsil p\u00e4rastl\u00f5unasel ajal kokku kaks meest Prangli k\u00fclast \u2013 Ponn ja Vispel. Need polnud muidugi nende p\u00e4ris nimed, nagu ei olnud seda ka sealsamas Sassi sovhoosis t\u00f6\u00f6lisena leiba teenival Sita-Aadul.\u00a0Need nimed olid v\u00e4lja teenitud mingisuguste \u00aberiteenete\u00bb\u00a0k\u00e4igus ja neile k\u00fclge kleepinud nagu k\u00e4rbsepaber tagumikule. M\u00f5lemad olid traktoristid, ehtsad talumehed, oma p\u00f5ldude ja kariloomade omanikud ning suure mehemeelega. Ilmselt see mehemeel selle Ponni ja Vispli v\u00e4lja teeniski.Aga Tartus ei olnud nad niisama. Ponnile oli s\u00fclle kukkunud mingisugune p\u00e4randus ja Vispel oli just oma \u00fclesnuumatud t\u00f5upullid rahaks teinud. Nagu Andres ja Pearu v\u00f5tsid nad karupurskkaevu juures tuurid \u00fcles ja kui juba aur silmamunadest v\u00e4lja pressima hakkas, leidsid mehed \u00fchiselt, et moment pole raisata, tuleb minna restorani. Ja kui restorani, siis loomulikult ainult Volgasse.\nTartus oli siis nooblimaid s\u00f6\u00f6gikohti \u00f5ige mitu. Oli \u0160a\u0161l\u00f5kibaar, kus kuumal pannil sussutatud sealihaviilakaid friikartulite, sibula ja Ungari ket\u0161upiga sai ning kus toimiv puhvet oli sageli selleks viimaseks \u00f5lek\u00f5rreks kesklinna janustele.\u00a0Oli \u00d5lletare\u00a0oma rohmaka m\u00f6\u00f6bli ja keskealiste \u00fcsna \u00e4rav\u00e4sitatud teenindajatega.\u00a0Neist tiba k\u00f5rgem klass oli Tarvas, nime poolest restoran.\u00a0Oli ka P\u00fcssirohukelder.\u00a0Aga kui sellest \u00ab\u00f5igest\u00bb\u00a0restoranist juttu tuli, siis k\u00f5ik m\u00f5istsid selle all ainult restorani Volga. \u00dclej\u00e4\u00e4nud \u00abkohad\u00bb\u00a0klassifitseerusid puhvetiteks\u00a0ehk paikadeks, kus oli v\u00f5imalik pika leti \u00e4\u00e4res istudes v\u00f5i seistes omavahel joriseda, kus konjakit viina ja veega lahjendati ja kus pikem viibimine alati kongiautos l\u00f5ppes. Volgaga\u00a0samal t\u00e4naval oli ka Tempo, mille sisekujundust t\u00e4nap\u00e4eval restoranides kohtab, kuid mis sellest hoolimata oli siiski vaid stalovaja\u00a0ehk s\u00f6\u00f6kla.\nVolgas\u00a0oli midagi, mis k\u00f5igil eelpool mainitutel puudus \u2013\u00a0nimelt stiili. See oli selgelt disaini \u00f5ppinud inimese k\u00e4tet\u00f6\u00f6 ja just nimelt restoraniks ehitatud. Kui sa Volgasse\u00a0l\u00e4ksid, siis p\u00e4rast kahekordsete uste l\u00e4bimist v\u00f5ttis sind vastu \u0161veitser Tiit, heledate vurrudega turd mees, andsid \u00e4ra oma \u00fcleriided, naised said end s\u00e4ttida suure peegelseina ees ning seej\u00e4rel juhatas uksehoidja k\u00fclalised pehme vaipkattega kaetud laskuvat p\u00f5randat m\u00f6\u00f6da l\u00e4bi d\u017eunglirohelise koridori neile m\u00e4\u00e4ratud laua juurde. Seintesse sulanduvad ja disaini m\u00f5ttes just sinna sobivad pehmet valgust kumavad lambid l\u00f5id \u00f5hkkonna, mida praegu tegelikult ei ole meil vist enam \u00fcheski kohas. Selle l\u00f5puni stiilse teekonna vahefini\u0161iks sai v\u00e4rskelt triigitud lumivalge linaga kaetud laud ning\u00a0nahktoolid.\u00a0Kui men\u00fc\u00fcd lauda toodi, ei teinud seda mingi vaevatud jalgade ja silmakottidega segase soenguga n\u00e4ritud k\u00fc\u00fcntega tuust, vaid k\u00f5rgklassi ahvatlevad ettekandjad, kelletaolisi kohtas t\u00f5esti vaid Volgas. See koht oli algusest l\u00f5puni elitaarne ning kui sa sinna sisse said, oli see mitte sinu \u00f5igus, vaid privileeg. Sest Tiidul seal ukse peal oli silm v\u00e4ga terav ja vihik laua peal alati lahti ning kui tema arvates sul sinna asja ei olnud, siis see t\u00e4pselt nii ka oli.\nKa toidu ja meelelahutuse osas oli see koht parim. Suvalisel s\u00fcldib\u00e4ndil Volgasse\u00a0asja ei olnud.\u00a0Kui b\u00e4nd seal lavale lasti, siis teadsid k\u00f5ik, et sellest saab \u00fcks v\u00f5imas \u00f5htu. Men\u00fc\u00fcs valikut j\u00e4tkus ning Volga\u00a0friikartulite ja koorekastme vastu ei saanud siis vabariigis mitte \u00fckski s\u00f6\u00f6gikoht ja ei saa ka n\u00fc\u00fcd mitte \u2013\u00a0siin pole m\u00f5tet vaielda, see lihtsalt on nii ja punkt. Kui te t\u00e4na l\u00e4hete restorani, siis p\u00e4rast tellimuse esitamist tuuakse teile nina ette midagi, mida v\u00f5ib sageli lihtsalt toiduga kunstip\u00e4raselt m\u00e4\u00e4ritud taldrikuks nimetada.\u00a0Volgas\u00a0aga oli praad, mida ikka v\u00f5is praeks nimetada.\nVot sellisesse asutusse meie Ponn ja Vispel oma sammud seadsidki. Uksel n\u00e4gi Tiit kohe \u00e4ra, et saabunud on rahakad mehed ning juhatas auv\u00e4\u00e4rt k\u00fclalised aupaklikult restorani esimesse saali lauani, kus otse \u00fcle saalip\u00f5randa seisis b\u00e4ndilava. Seal oli neid laudu tegelikult kaks \u2013 \u00fcks kummalgi pool k\u00f6\u00f6giust \u2013 ja kes sinna juhatati, ei olnud kunagi juhuse asi.\nToodi men\u00fc\u00fcd ja algatuseks v\u00f5tsid rahaj\u00f5mmid kumbki endale k\u00f5ige kallima konjaki. Et lugeja sellest aru saaks, siis t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes on see k\u00fcmme sentiliitrit VSOP Martelli suures pokaalis. Ehk\u00a0\u00abdit\u0161\u00bb, nagu siis kombeks \u00f6elda oli. See oli alati teretulnud vundament, sest kui \u00abdit\u0161\u00bb\u00a0juba sees oli, ei tulnud peatsine lauast lahkumine enam k\u00f5ne allagi. Toodi ka valitud parimad ja uhkemad road ning\u00a0meie kaks kangelast s\u00fcvenesid toidu nautimisse.\nNeli tundi hiljem olid nad ikka veel sama laua taga, omal juba n\u00e4od punased ja silmad kergelt klaasised. Jutt pressis \u00fcle huulte raskelt ja omavahel vaieldes virutati juba ka rusikaga vastu lauaplaati. B\u00e4nd oli oma hoo sisse saanud ja tantsup\u00f5randal keerutati jalga kord \u00fche, siis j\u00e4lle teise ettekandjaga.\u00a0L\u00f5puks rebiti naisi ka lausa lauast. \u00dchele \u00f6\u00f6kullininaga h\u00e4rrasmehele selline k\u00e4itumine ei meeldinud ja ta l\u00e4ks mehi korrale kutsuma. Ponn virutas sealsamas rusikaga vastu lauda ja r\u00f6\u00f6kis nii, et lambid k\u00f5ikusid.\n\u00ab\u0160VEEITSEEER!!\u00bb\nTiit oli muidugi sealsamas kohe olemas. Ponn l\u00f5i Tiidule \u00abt\u0161ervoonetsi\u00bb\u00a0tasku ja n\u00e4itas n\u00e4puga teda t\u00fclitanud h\u00e4rra peale.\n\u00abViska see kaabakas v\u00e4lja, ta k\u00e4ib mulle n\u00e4rvidele!\u00bb\nK\u00fcmme rubla oli k\u00fcmme rubla ning kullinina leidis end peagi t\u00e4navalt. Kullininast \u00ab\u00fcle j\u00e4\u00e4nud\u00bb\u00a0naise rabas Ponn kaenlasse ja tegi temaga oma uhke taaruva varbaid tallava tantsuringi, mille j\u00e4rel daam oma tantsupartnerit \u00fclevoolavalt t\u00e4nas ja siis pika sammuga tigedalt majast v\u00e4lja marssis. Visplile teise \u00ab\u00fclekaal\u00bb\u00a0ei meeldinud mitte \u00fcks p\u00f5rm ja nii sai Tiit oma teise k\u00fcmneka ja j\u00e4rgmine meesk\u00fclaline juhatati ukse taha. Ettekandjad rabati taas embusse ja tehti m\u00f5ned tiirud tantsu. Visplil tikkusid aga jalad kogu aeg valele poole minema. L\u00f5puks sai tal hing t\u00e4is ning ta l\u00e4ks b\u00e4ndimeeste juurde ja peatas muusika.\n\u00abMis kurradi ila te siin m\u00e4ngite!? \u00dckski norrmaalne inimene ei saa selle j\u00e4rgi tantsi! M\u00e4ngi seda\u2026 paksu metsa vahel! No see seljakotid selga, tararampampampampaa!\u00bb\u00a0L\u00f5i k\u00fcmme rubla klaverikaanele, v\u00f5ttis blondi ettekandja kaissu ja andis b\u00e4ndile m\u00e4rku. Ja b\u00e4nd alustaski etteantud looga.\nKaks tundi hiljem oli nii esimene kui tagumine saal sinna tulnud inimestest t\u00fchjaks visatud. B\u00e4nd lajatas muudkui aga seda \u00fcht lugu, k\u00fcmme rutsi kord,\u00a0vahepeale v\u00e4rviks ka \u00abtibutantsu\u00bb\u00a0vahele lastes. See meeldis Prangli rahaj\u00f5mmidele v\u00e4ga ning kahe saali ettekandjatega koos vihuti seda talim\u00e4ngudelt alguse saanud tantsukest nii,\u00a0et higipullid otsa ees. Kui tellimused l\u00f5ppesid, said b\u00e4ndimehed vahepeal ka m\u00f5ne oma repertuaari loo l\u00e4bi m\u00e4ngida, et siis j\u00e4lle \u00abseljakotid selga\u00bb\u00a0k\u00e4ima t\u00f5mmata.\n\u00ab\u0160VEITSEER!!!\u00bb\n\u00abSiin ma olen.\u00bb\n\u00abToo naisi juurde!\u00bb\u00a0Ja uksehoidja taskusse lendas kaks k\u00fcmnelist j\u00e4rjest. Tiit l\u00e4ks ukse peale passima ja naases peagi mingisuguste filoloogiatudengitega, kes algul areldi k\u00f5ike toimuvat pealt vaatasid, kuid kes p\u00e4rast neile m\u00e4\u00e4ratud \u00abdit\u0161e\u00bb\u00a0\u00fcsna pea k\u00f5rget algatusv\u00f5imet \u00fcles n\u00e4itama hakkasid. Kahek\u00fcmne rubla eest n\u00e4gu tantsiti seelikuid veidi k\u00f5rgemale t\u00f5stes laudade peal kankaani ja lasti endale v\u00e4lja teha k\u00f5ike, mida hing ainult tahtis. Ettekandjad k\u00fcsisid igasuguste, ka toimumata j\u00e4\u00e4nud, teenuste eest\u00a0jootraha ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et sel \u00f5htul olid Volgas\u00a0\u00f5nnelikud k\u00f5ik.\nHommikul kella k\u00fcmne kandis\u00a0tulid meie kangelastel j\u00e4llegi silmakesed lahti ning m\u00f5ni aeg hiljem lasti nad kainerist v\u00e4lja.\n\u00abV\u00e4ga viisakas asutus,\u00bb\u00a0leidis Vispel. \u00abSiia tule v\u00f5i teine kordki.\u00bb\n\u00abAh, mis sa patrad! L\u00e4hme parem bussijaama. Mul takso jaoks raha ei ole enam.\u00bb\nP\u00e4rast pikemat otsimist leidis Ponn oma \u00e4rak\u00e4kerdatud kuue voodri vahelt viisk\u00fcmmend kopikat, mis oli igati hea tulemus, sest bussipilet tagasi Pranglisse maksis nelik\u00fcmmend kaheksa kopikat. Aga \u00fcksk\u00f5ik\u00a0kui palju Vispel ka ei otsinud, isegi kopikas j\u00e4i leidmata. S\u00f5brad ei heitnud meelt ja pohmelusest hoolimata kondasid nad l\u00e4bi kogu Jaani kiriku \u00fcmbruse ja Hoiukassa taguse linnam\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4va platsi, leides l\u00f5puks lausa kolm t\u00e4iesti tervet \u00f5llepudelit. Nende eest saadi Leninakani\u00a0poe taara vastuv\u00f5tus kuusk\u00fcmmend kopikat ja nii said m\u00f5lemad mehed selle p\u00e4eva teisel poolel elusa ja tervena koju tagasi. Mida nad seal siis oma naistele seletasid, sellest ajalugu vaikib, aga \u00fcks oli k\u00fcll kindel \u2013\u00a0muretum tulevik v\u00f5is j\u00e4llegi natuke oodata."}
{"text":"Telefonikelmid on asunud esinema rahandusministeeriumni t\u00f6\u00f6tajanaTALLINN, 23. m\u00e4rts, BNS - Tallinnas p\u00f6\u00f6rdus kolmap\u00e4eval politseisse telefonikelmi ohvriks langenud mees, kelle v\u00e4itel esines pettur rahandusministeeriumi t\u00f6\u00f6tajana,.\u00a0\nHaabestis elavale 23-aastasele mehele helistas ennast rahandusministeeriumi t\u00f6\u00f6tajana tutvustav mees, kes v\u00e4itis, et pangat\u00f6\u00f6tajad on kasutanud \u00e4ra kannatanu andmeid ja v\u00f5tnud laenu teistest asutustest. Mehele \u00f6eldi, et pettuse l\u00f5petamiseks on vaja vahetada tema kontonumber ja kanda raha \u00fchelt kontolt teisele, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nMees kinnitaski k\u00f5ik tegevused Smart-ID PIN-koodidega. Hiljem avastast ta, et tema kontolt on kadunud 3121 eurot.\u00a0\nTallinnas sai politsei kolmap\u00e4eval teisegi kuriteoteate kelmide kohta.\u00a0Haaberstis elavale 43-aastasele naisele helistati v\u00e4idetavalt politseist ja tevaitati kahtlastest tehingutest pangakontol. Asjaolude kontrollimiseks k\u00fcsiti avaldaja isikukoodi ja internetipanga kasutajatunnust, samuti pidi naine kinnitama tegevused oma Smart-ID PIN-koodidega. Hiljem avastas naine, et tema kontolt on edasi kantud 2060 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Telefonikelmid on asunud esinema rahandusministeeriumni t\u00f6\u00f6tajanaTallinnas p\u00f6\u00f6rdus kolmap\u00e4eval politseisse telefonikelmi ohvriks langenud mees, kelle v\u00e4itel esines pettur rahandusministeeriumi t\u00f6\u00f6tajana.\u00a0\nHaabestis elavale 23-aastasele mehele helistas ennast rahandusministeeriumi t\u00f6\u00f6tajana tutvustav mees, kes v\u00e4itis, et pangat\u00f6\u00f6tajad on kasutanud \u00e4ra kannatanu andmeid ja v\u00f5tnud laenu teistest asutustest. Mehele \u00f6eldi, et pettuse l\u00f5petamiseks on vaja vahetada tema kontonumber ja kanda raha \u00fchelt kontolt teisele, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\nMees kinnitaski k\u00f5ik tegevused Smart-ID PIN-koodidega. Hiljem avastast ta, et tema kontolt on kadunud 3121 eurot.\nTallinnas sai politsei kolmap\u00e4eval teisegi kuriteoteate kelmide kohta. Haaberstis elavale 43-aastasele naisele helistati v\u00e4idetavalt politseist ja tevaitati kahtlastest tehingutest pangakontol. Asjaolude kontrollimiseks k\u00fcsiti avaldaja isikukoodi ja internetipanga kasutajatunnust, samuti pidi naine kinnitama tegevused oma Smart-ID PIN-koodidega. Hiljem avastas naine, et tema kontolt on edasi kantud 2060 eurot."}
{"text":"Kelmuse ohvriks sattunud saardelase nimel v\u00f5eti mitme tuhande euro eest pangalaenuEile anti politseile teada kahest m\u00e4rtsi keskpaigas veebikeskkonnas toime pandud pettusest, millega kokku tekitati kahju pea 8000 eurot.\nKorrakaitsjaile teatati\u00a016.-17. m\u00e4rtsi vahel toimunud juhtumist, kus 48aastase Saarde valla elaniku elektroonilist identiteeti kasutades v\u00f5eti inimese teadmata tema nimel laenufirmadest laenu. Kelmusega tekitati kahju 7400 eurot.\nJuhtunu asjus alustati kriminaalmenetlust seadusep\u00fcgala alusel, mis k\u00e4sitleb arvutikelmust.\u00a0Varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide v\u00f5i andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise v\u00f5i muul viisil andmet\u00f6\u00f6tlusprotsessi sekkumise teel, kui sellega on m\u00f5jutatud andmete t\u00f6\u00f6tlemise tulemust, m\u00e4\u00e4ratakse rahaline karistus v\u00f5i kuni viieaastane vangistus.\nTeine\u00a0pettuseteemaline avaldus j\u00f5udis eile politseinike t\u00f6\u00f6lauale P\u00e4rnu linnast.\u00a014. m\u00e4rtsil ostis 34aastane p\u00e4rnakas\u00a0Facebooki Marketplace\u2019i keskkonnas mobiiltelefoni iPhone ja kandis ostu eest m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 450 eurot. M\u00fc\u00fcja lubas mehele, et saadab telefoni\u00a0pakiautomaati, kuid seda ta ei teinud. Ka ei tagastanud petis ostjale\u00a0raha.\nPolitsei algatas sellegi intsidendi uurimiseks kriminaalmenetluse, sedapuhku kelmuse paragrahvi alusel.\u00a0Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse loomise teel m\u00f5istetakse rahaline karistus v\u00f5i kuni kolm aastat vangistust.\n"}
{"text":"Kutsika soetamisel tasub olla t\u00e4helepanelikP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet\nPRESSITEADE\n23.03.2023\n\nKutsika soetamisel tasub olla t\u00e4helepanelik\n\nLoom on pereliige, kes vajab hoolt ja t\u00e4helepanu ning tema heaolu peab\nolema tagatud. \u00dcheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides,\net \u00fchiselt veedetud hetked pakuksid r\u00f5\u00f5mu ja positiivseid emotsioone\nv\u00f5imalikult pikaks ajaks, m\u00f5tle, kas oled valmis v\u00f5tma vastutust looma\neluajaks.\n\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja\nOlev Kalda vastab rahvusliku kutsikap\u00e4eva raames kaheksale k\u00fcsimusele,\nmillega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole p\u00f6\u00f6rduvad:\n\nMida t\u00e4hendab otsus v\u00f5tta lemmikloom?\nLemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning\nseda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on sul p\u00e4evas\naega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema\nloomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma\nn\u00e4dalavahetust v\u00f5i pikemale reisile. V\u00e4heoluline ei ole ka majanduslik\nk\u00fclg -  kulutused eale sobivale s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.\n\nMida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?\nKindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne m\u00fc\u00fcki loomaarsti poolt\n\u00fcle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul, kui ta\non loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohum\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on\noluliseks n\u00fcansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib\npaluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.\n\nMillised dokumendid on m\u00fc\u00fcja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa\nandma?\nLemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt\nv\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga),\njuhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati s\u00f5lmida kahepoolne\nkirjalik ostu-m\u00fc\u00fcgi leping.\n\nKes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad\nterviseuuringud?\nEnne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul, kui\npotentsiaalne ostja soovib l\u00e4bi viia t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on\nnende rahastamine osapoolte kokkuleppe k\u00fcsimus.\n\nLeidsin lemmiklooma, kes mulle v\u00e4ga meeldib, kuid tema hind tundub turu\nkeskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav. Kas mul on p\u00f5hjust muretsemiseks?\nKutsika odav hind ei pruugi anda p\u00f5hjust muretsemiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib\ntavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rgi\nj\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu\nleida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida\np\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.\n\nKuidas tunda \u00e4ra ohum\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja varjab lemmikloomaga seotud infot?\nOhum\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi-\nv\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule\npetuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb\nk\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus\npotentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma\nkasvukeskkonda n\u00e4gemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist\nkontrollitaks m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\n\nKas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?\nMarutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha v\u00e4hemalt\n12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema\nhiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta\np\u00e4rast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit,\nsiis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.\n\nMida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse\npole k\u00f5ik korras?\nJuhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, siis\ntuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee<file:\/\/\/C:\/Users\/\nokalda\/AppData\/Local\/Microsoft\/Windows\/INetCache\/Content.Outlook\/05W1FIYP\/v\nihje@pta.agri.ee>.\n\n\nTeate edastas\n\nElen Kurvits\nn\u00f5unik\nkommunikatsiooniosakond\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet\n_____________________________\nelen.kurvits@pta.agri.ee<mailto:elen.kurvits@pta.agri.ee>\n5865 0594\nTeaduse tn 2 \/ Saku, Harjumaa 75501 \/ pta.agri.ee<http:\/\/www.pta.agri.ee\/>\n\n\n\nT\u00c4HELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on m\u00f5eldud ainult\ne-kirja adressaatidele ning v\u00f5ib sisaldada ametialaseks kasutamiseks\netten\u00e4htud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt v\u00e4ljendatud loata\nedasi saata ega mistahes viisil k\u00f5rvalistele isikutele avaldada. Juhul,\nkui Te olete saanud k\u00e4esoleva e-kirja eksituse t\u00f5ttu, palun teavitage\nsellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.\nATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official\ninformation. If you are not the intended recipient, please notify the\nsender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any\ndissemination or use of this information by a person other than the\nintended recipient is unauthorized and may be unlawful.\n\n<p><\/p>"}
{"text":"Euroopa N\u00f5ukogu tippametnik pani Vene sidemete t\u00f5ttu ameti maha   Euroopa N\u00f5ukogu rahapesu vastase v\u00f5itlusega tegeleva komitee Moneyval tegevdirektor Igor Neb\u00f5vajev pani ameti maha, kuna hiljuti selgus, et tema isa on Vene v\u00e4lisluureameti (SVR) kindral Vladimir Neb\u00f5vajev.   Igor Neb\u00f5vajev \u00fctles teisip\u00e4eval, et lahkub ametist, vahendas moneylaundering.com.\u00a0 Saksa ajaleht Bild kirjutas hiljuti, et Euroopa N\u00f5ukogu rahapesu vastase v\u00f5itlusega tegeleva komitee Moneyval tegevdirektori Igor Neb\u00f5vajevi (39) isa on Vene v\u00e4lisluureameti (SVR) kindral Vladimir Neb\u00f5vajev. Bildi teatel on m\u00f5lemad Neb\u00f5vajevid Moskvas sisse kirjutatud samasse korterisse. Bildi teatel n\u00e4gi Neb\u00f5vajev Moneyvali juhina, millised on Euroopa riikide rahapesu-vastased meetmed. Venemaa rahapesu on aga Euroopas laialt levinud. Euroopa N\u00f5ukogu sattus seet\u00f5ttu \u00fcha suurema surve alla, et organisatsioon tagandaks Igor Neb\u00f5vajevi ametist. Eesti v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu kutsus vallandama Vene kodanikke, kes t\u00f6\u00f6tavad Euroopa N\u00f5ukogus, mille liikmete hulgast Venemaa aasta tagasi Ukraina agressiooni t\u00f5ttu v\u00e4lja arvati. Kaks asjaga kursis inimest \u00fctlesid, et Neb\u00f5vajev asus t\u00f6\u00f6le teisele ametikohale Euroopa N\u00f5ukogus. Ta on t\u00f6\u00f6tanud Euroopa N\u00f5ukogus alates 2012. aastast.\u00a0 Euroopa N\u00f5ukogu on demokraatia edendamise ning inim\u00f5iguste ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete kaitsmisega tegelev rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on k\u00f5ik Euroopa riigid, ning ka N\u00f5ukogude Liitu kuulunud Kaukaasia riigid. Euroopa N\u00f5ukogu tegevuse \u00fcks alusdokumente on 1950. aastal koostatud inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste kaitse konventsioon. Selle alusel asutati Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus. Euroopa N\u00f5ukogu viskas Venemaa oma ridadest v\u00e4lja 2022. aasta m\u00e4rtsis. Varem t\u00f6\u00f6tas n\u00f5ukogus umbes 120 venelast. Umbes 90 venelast on oma t\u00f6\u00f6koha s\u00e4ilitanud. T\u00f6\u00f6koha s\u00e4ilitasid peamiselt topeltkodakondsusega isikud.\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"8 t\u00e4helepanekut, millega arvestada, kui kavatsed v\u00f5tta koerakutsikaFoto: Pixabay\nP\u00f5llumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikap\u00e4eva raames kaheksale k\u00fcsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole p\u00f6\u00f6rduvad.\nMida t\u00e4hendab otsus v\u00f5tta lemmikloom?\nLemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on sul p\u00e4evas aega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma n\u00e4dalavahetust v\u00f5i pikemale reisile. V\u00e4heoluline ei ole ka majanduslik k\u00fclg \u2013\u00a0kulutused eale sobivale s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.\nMida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?\nKindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne m\u00fc\u00fcki loomaarsti poolt \u00fcle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul, kui ta on loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohum\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks n\u00fcansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.\nMillised dokumendid on m\u00fc\u00fcja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?\nLemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt v\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati s\u00f5lmida kahepoolne kirjalik ostu-m\u00fc\u00fcgi leping.\nKes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?\nEnne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib l\u00e4bi viia t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe k\u00fcsimus.\nLeidsin lemmiklooma, kes mulle v\u00e4ga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav. Kas mul on p\u00f5hjust muretsemiseks?\nKutsika odav hind ei pruugi anda p\u00f5hjust muretsemiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida p\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.\nKuidas tunda \u00e4ra ohum\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja varjab lemmikloomaga seotud infot?\nOhum\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi- v\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb k\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda n\u00e4gemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nKas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?\nMarutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha v\u00e4hemalt 12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta p\u00e4rast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.\nMida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole k\u00f5ik korras?\nJuhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje\u00a0vihje@pta.agri.ee.\nHoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord n\u00e4dalas \u00fclevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.\nLiitun"}
{"text":"Ametnik vastab: 8 olulist k\u00fcsimust, mis iga kutsikaostjat vaevavadP\u00f5llumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikap\u00e4eva puhul k\u00fcsimustele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed k\u00f5ige sagedamini tema poole p\u00f6\u00f6rduvad.Mida t\u00e4hendab otsus v\u00f5tta lemmikloom?\nLemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on sul p\u00e4evas aega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma n\u00e4dalavahetust v\u00f5i pikemale reisile. V\u00e4heoluline ei ole ka majanduslik k\u00fclg \u2013 kulutused eale sobivale s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.\nMida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?\nKindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne m\u00fc\u00fcki loomaarsti poolt \u00fcle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul, kui ta on loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohu m\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on oluline ka tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.\nMillised dokumendid on m\u00fc\u00fcja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?\nLemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaari poolt v\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati s\u00f5lmida kahepoolne kirjalik ostu-m\u00fc\u00fcgi leping.\nKes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?\nEnne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib l\u00e4bi viia t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe k\u00fcsimus.\nLeidsin lemmiklooma, kes mulle v\u00e4ga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav. Kas mul on p\u00f5hjust muretsemiseks?\nKutsika odav hind ei pruugi anda p\u00f5hjust muretsemiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida p\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.\nKuidas tunda \u00e4ra ohu m\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja varjab lemmikloomaga seotud infot?\nOhu m\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi- v\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb k\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda n\u00e4gemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nKas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?\nMarutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha v\u00e4hemalt 12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta p\u00e4rast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.\nMida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole k\u00f5ik korras?\nJuhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee."}
{"text":"K\u00f5ige enam langevad armupettuse ohvriks pensionieas naised. Sageli on tegu haritud ja finantsiliselt heal j\u00e4rjel olevate inimestegaLuminori viimase aasta jooksul kogutud andmed kinnitavad, et armupettuste arv kasvab. Eestis langevad k\u00f5ige enam armupetturite l\u00f5ksu aktiivselt sotsiaalmeediat kasutavad naised vanuses \u00fcle 55 eluaasta.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul toimub suurem osa armupettusi kohtingurakendustes ja sotsiaalmeedias. \u201eKelmid loovad endale v\u00f5ltskonto, valivad v\u00e4lja potentsiaalse ohvri, lisavad ta s\u00f5braks ning proovivad siis algatada veebisuhet. Kui kontakt on saavutatud, siis p\u00e4rast m\u00f5ningast suhtlust ja usalduse tekkimist palutakse mingil kiireloomulisel p\u00f5hjusel ohvrilt raha. Selline pettus v\u00f5ib kesta kaua, m\u00f5nikord isegi aastaid,\u201c kirjeldab Kiik.\nPanga statistika kohaselt langevad Eestis armupettuse ohvriks peamiselt naised, kes on kohe pensionile j\u00e4\u00e4mas v\u00f5i seda hiljuti teinud. Sageli on tegu haritud ja finantsiliselt heal j\u00e4rjel olevate inimestega, kelle sotsiaalne staatus ei viita esmapilgul sellele, et nad v\u00f5iksid petuskeemi ohvriks langeda. Viimase aja trend n\u00e4ib olevat ka see, et petturid eelistavad sihikule v\u00f5tta naised, kelle roll tavaelus on seotud teiste eest hoolitsemisega: hooldajad, \u00f5petajad, koduperenaised. See n\u00e4ib loovat soodsa pinnase suurema empaatiav\u00f5ime \u00e4ra kasutamiseks.\nPettuse tulemusel toimuvate maksete korduvad mustrid on, et raha liigub Eesti kontodelt sageli v\u00e4lismaa kontodele, mis v\u00f5ivad asuda n\u00e4iteks Iirimaal, Prantsusmaal, Ameerika \u00dchendriikides, \u00dchendkuningriigis, T\u00fcrgis ja Poolas. \u201eSee n\u00e4itab, et petturite haare on rahvusvaheline ning armupettuse ohvriks v\u00f5ib langeda sisuliselt iga\u00fcks,\u201c lisas Kiik.\nKuidas end kaitsta?\nPetturid v\u00e4idavad tihti, et nad elavad, t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5i reisivad v\u00e4lismaal. N\u00e4iteks v\u00f5ivad petturid \u00f6elda, et nad t\u00f6\u00f6tavad s\u00f5jav\u00e4es v\u00f5i arstina. Armupetturid paluvad oma ohvritelt raha n\u00e4iteks selleks, et katta:\nreisikulu (lennupiletid);\nravikulu (kiireloomuline operatsioon);\ntollimaks millegi k\u00e4ttesaamiseks;\nhasartm\u00e4nguv\u00f5lad.\nRaha\u00fclekande asemel v\u00f5ivad kelmid k\u00fcsida ka n\u00e4iteks tuntud veebiplatvormide (Amazon, Google Pay, Steam) kinkekaarte.\nMida teha, kui kahtlustad armupettust?\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti s\u00f5nul tasub armupettuse kahtluse korral isikuga suhtlemine koheselt l\u00f5petada. \u201ePetturid \u00fcritavad r\u00f5huda tunnetele, et kahjustada v\u00f5imet ratsionaalselt m\u00f5elda. Alati tasub uurida ka internetist selle inimese ja tema ameti kohta ning teha teise osapoole pildi p\u00f5hjal otsing, et n\u00e4ha, kas see on seotud m\u00f5ne muu isiku v\u00f5i muude andmetega. Kunagi ei tohi saata raha kellelegi, keda te pole isiklikult kohanud,\u201c r\u00f5hutab Kiik.\nKui te olete langenud armupettuse ohvriks ja kaotanud selle t\u00f5ttu raha, tuleks viivitamata panga ja politseiga \u00fchendust v\u00f5tta.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab\u00a0siit.\n]]>"}
{"text":"Kutsika soetamisel tasub olla t\u00e4helepanelikLoom on pereliige, kes vajab hoolt ja t\u00e4helepanu ning tema heaolu peab olema tagatud. \u00dcheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et \u00fchiselt veedetud hetked pakuksid r\u00f5\u00f5mu ja positiivseid emotsioone v\u00f5imalikult pikaks ajaks, m\u00f5tle, kas oled valmis v\u00f5tma vastutust looma eluajaks.\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikap\u00e4eva raames kaheksale k\u00fcsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole p\u00f6\u00f6rduvad:\nMida t\u00e4hendab otsus v\u00f5tta lemmikloom?\nLemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on sul p\u00e4evas aega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma n\u00e4dalavahetust v\u00f5i pikemale reisile. V\u00e4heoluline ei ole ka majanduslik k\u00fclg \u2013\u00a0 kulutused eale sobivale s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.\nMida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?\nKindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne m\u00fc\u00fcki loomaarsti poolt \u00fcle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul, kui ta on loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohum\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks n\u00fcansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.\nMillised dokumendid on m\u00fc\u00fcja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?\nLemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt v\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati s\u00f5lmida kahepoolne kirjalik ostu-m\u00fc\u00fcgi leping.\nKes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?\nEnne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib l\u00e4bi viia t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe k\u00fcsimus.\nLeidsin lemmiklooma, kes mulle v\u00e4ga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav. Kas mul on p\u00f5hjust muretsemiseks?\nKutsika odav hind ei pruugi anda p\u00f5hjust muretsemiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida p\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.\nKuidas tunda \u00e4ra ohum\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja varjab lemmikloomaga seotud infot?\nOhum\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi- v\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb k\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda n\u00e4gemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nKas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?\nMarutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha v\u00e4hemalt 12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta p\u00e4rast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.\nMida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole k\u00f5ik korras?\nJuhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee.\n]]>"}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets: politsei eripensionid tekitavad mitut moodi probleeme   Politsei- ja piirivalveameti (PPA) t\u00f6\u00f6tajate eripensionid, mille v\u00e4ljateenimise tingimused on p\u00f5hjustanud kahtlustuse esitamise PPA tippametnikele, tekitavad t\u00fcli v\u00e4ga mitmel moel, tunnistas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets. Eripensioni on \u00f5igus saada 25-aastase staa\u017ei korral PPA ametnikel, kes alustasid t\u00f6\u00f6d enne 2020. aastat.   \"See tekitab \u00fcht- v\u00f5i teistpidi eba\u00f5igluse tunnet, sest inimesed on kunagi t\u00f6\u00f6le tulnud selle teadmisega. Nad on kooli minnes oma elu valiku teinud,\" \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets usutluses ERR-ile. Kui riik \u00fchel hetkel otsustas eripensionite s\u00fcsteemi l\u00f5petada, siis see s\u00e4ilis nii juba t\u00f6\u00f6l olnud ametnikele kui ka nendele, kes oli rotatsiooni korras PPA-st m\u00f5nda teise ametisse l\u00e4hetatud. \"See v\u00f5imalus on teadlikult j\u00e4etud, sest muidu oleks see juba t\u00f6\u00f6le tulnud inimeste suhtes eba\u00f5iglane,\" m\u00e4rkis minister roteerunute kohta. \"Ja kui t\u00e4na r\u00e4\u00e4kida politsei v\u00f5i ka p\u00e4\u00e4steameti t\u00f6\u00f6tajatega, kellel seda s\u00fcsteemi \u00fcldse ei olegi sellisel kujul, siis nemad tunnevad suurt eba\u00f5iglust, kuna neil on ka teatud ootused, kuna muu maailm kasutab seda eripensioni edasi. Lihtsalt Eesti on sellest loobunud ja t\u00e4nased juhtumid on osaliselt seotud \u00fcleminekuga, kus korraga on k\u00e4igus vana ja uus s\u00fcsteem,\" t\u00f5des L\u00e4\u00e4nemets. Viitele, et see, kuidas PPA t\u00f6\u00f6tajaid roteeritakse, riivab inimeste \u00f5iglustunnet, vastas L\u00e4\u00e4nemets, et roteerimise s\u00fcsteem ise on vajalik ja seda kasutavad k\u00f5ik riigid. \"Siin k\u00fcsimust ei ole. K\u00fcsimus on selles, kas keegi vormistatakse fiktiivselt t\u00f6\u00f6le, et pensioni saada ja seal on roteerumine t\u00e4iesti teine teema. Antud juhul on kahtlustus, et seda roteerumist on selleks \u00e4ra kasutatud. Roteerimist ennast on vaja selleks, et esiteks ametite vahel liikuda -\u00a0meil on olnud ka palju kaitseministeeriumi inimesi, kes liiguvad siseministeeriumi ja vastupidi, sest kogemusi on vaja vahetada. Lisaks on m\u00f5nikord ka t\u00f6\u00f6\u00fclesanded, mis on v\u00e4lisluureametil, politseil v\u00f5i teistel asutustel, kus ongi selline ajutine roteerumine vajalik ja seda \u00fclesannet ei olegi v\u00f5imalik teist moodi t\u00e4ita,\" selgitas ta. L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul oleks olukord, kus t\u00f6\u00f6taja roteeritakse PPA-st v\u00e4lja selleks, et s\u00e4ilitada politseipension, probleem, kuid siiani ei ole selliseid juhtumeid tuvastatud. \"Siin on kahtlustus \u2013 see on ka see p\u00f5hjus, miks me selle teenistusliku juurdluse algatasime, et saaksime vaadata ja veenduda, et t\u00f5esti ei oleks PPA-s selliseid juhtumeid. Ja kui on, siis me kindlasti tegeleme selle k\u00fcsimusega. T\u00e4na on ka PPA peadirektori aset\u00e4itja Egert Belit\u0161ev omalt poolt algatanud sisemise juurdluse, kus nad vaatavad ka k\u00f5ik v\u00f5imalikud kohad, kus v\u00f5ib midagi sellist olla, omalt poolt \u00fcle, et seda k\u00f5ike v\u00e4listada,\" lisas L\u00e4\u00e4nemets.  Kommusaar roteerus ministeerumisse juba 15 aastat tagasi  Minister tunnistas, et siseministeeriumi sisejulgeoleku\u00a0asekantsler Veiko Kommusaar on sama moodi juba 2007. aastal roteeritud siseministeeriumisse. \"Seda, kuidas ta siseministeeriumisse tuli, mina \u00f6elda ei oska, aga ma saan \u00f6elda, mis praegu on. Tema asekantsleri ametiaeg saab millalgi l\u00e4bi ja siis tal on v\u00f5imalik politseisse t\u00f6\u00f6le tagasi minna,\" r\u00e4\u00e4kis L\u00e4\u00e4nemets. \"Korruptsiooni selles k\u00fcsimuses ei ole. Nagu ma \u00fctlen - rotatsioon on v\u00e4ga oluline. Kui rotatsiooni ei oleks, siis v\u00f5ib-olla need inimesed valivad m\u00f5nikord teise tee. Aga teades seda, kui v\u00e4he on meil t\u00e4na neid inimesi, kes politseis t\u00f6\u00f6tavad ja neid kes tahavad sinna tulla, siis minu arvates me peaksime neid k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni hoidma. Aga nad peavad tegema seda t\u00f6\u00f6d. Ka Veiko Kommusaare t\u00f6\u00f6 sisu on ju v\u00e4ga tugevalt seotud politsei ja piirivalvega,\" r\u00e4\u00e4kis L\u00e4\u00e4nemets. Viitele, et Kommusaar t\u00f6\u00f6tab juba \u00fcle k\u00fcmne aasta siseministeeriumis, kuid tema politseistaa\u017e jookseb endiselt, vastas L\u00e4\u00e4nemets, et selliseid inimesi on ministeeriumis veel. \"Aga eeldus on see, et me tahame, et nad \u00fchel hetkel sinna ametisse tagasi l\u00e4hevad ja asekantsler ei saa ka l\u00f5putult olla, lisas ta.  Vaheri staa\u017e pole peatunud  Siseministri s\u00f5nul jookseb edasi ka PPA peadirektori Elmar Vaheri t\u00f6\u00f6staa\u017e, ehkki ta on uurimise ajaks ametist k\u00f5rvaldatud. Vaherit kahtlustatakse osaluses \"Ta on k\u00f5rvaldatud sellest ametist, aga teda pole lahti lastud. Tema pensionik\u00fcsimus oleneb pigem sellest, et mis on uurimise tulemus, kas see l\u00e4heb kohtusse ja millise otsuse kohus teeb. Sest inimene ei ole s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud, s\u00fc\u00fcdistust pole isegi veel esitatud. Meil ei ole alust inimest lahti lasta,\" m\u00e4rkis minister L\u00e4\u00e4nemets. Teisip\u00e4eval avalikuks saanud kahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud maksu- ja tolliameti osakonnajuhataja Eerik Heldna PPA juhi Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks. Kolmap\u00e4eval sai avalikuks, et Heldna v\u00e4idetava fiktiivlepinguga seotud PPA t\u00f6\u00f6tajate seas on ka keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, PPA sisekontrollib\u00fcroo juht Priit P\u00e4rkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus. K\u00fcsimusele, mis on tema kui siseministri hinnang kahtlustustele, vastas L\u00e4\u00e4nemets: \"Ma ei anna sellele hinnangut, sest tegemist on uurimistoimingutega, menetlusega, seda juhib prokuratuur. Siseministeerium ega siseminister sinna ei sekku. Ma ei tea isegi, milline on detailselt kriminaals\u00fc\u00fcdistuse sisu. Ja ma ei peagi seda teadma, see on prokuratuuri, kohtu ja v\u00f5imalike s\u00fc\u00fcaluste teema.\" \"Meie siin siseministeeriumis ootame \u00e4ra otsused ja sealt pealt saame j\u00e4reldusi teha. See s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, kas tuleb s\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus v\u00f5i kas \u00fcldse s\u00fc\u00fcdistus esitatakse. V\u00f5i kui seda ka ei tule, siis ma \u00fctlen ka, et on probleem, kuidas \u00fcldse sellised asjad said juhtuda,\" lisas L\u00e4\u00e4nemets. K\u00fcsimusele, kas juhtum on kahjustanud PPA mainet, vastas L\u00e4\u00e4nemets jaatavalt. \"Jah, loomulikult. Sellest on kahju nii minul kui ka k\u00f5igil, kes selles ametis t\u00f6\u00f6tavad. Aga teistpidi \u2013 kui t\u00f5esti selgub, et selle taga on midagi, siis see annab kindlust, et sellised asjad tulevad v\u00e4lja ja j\u00e4relevalvemehhanismid, mis on riigis loodud, t\u00f6\u00f6tavad.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Brigitte Susanne Hunt v\u00f5itis kohtusBRIGITTE SUSANNE HUNDI (27) ja \u00fche netikommentaatori pikale veninud kohtulahing l\u00f5ppes teisip\u00e4eval Hundi v\u00f5iduga. \u201eSeadus kaitseb meid,\u201c h\u00f5iskas ta p\u00e4rast seda, kui riigikohus ei v\u00f5tnud vastasleeri kaebust menetlusse.Hunt sai juriidilise kadalipu l\u00f5ppemisest teada oma esindajalt Robert Sarvelt, kes Hundile saadetud meilides netikommentaatorit \u201e\u00fcheks t\u00e4diks\u201c nimetab. Kolm aastat kestnud kemplemise ajal sai k\u00f5igepealt Hunt maakohtus l\u00fc\u00fca, kuid ringkonnakohus otsustas eelmisel s\u00fcgisel tema kasuks.On n\u00e4ha, et kohtuv\u00f5it l\u00e4heb Hundile v\u00e4ga korda, sest teisip\u00e4eval tegi ta sel teemal mitmeid Instagrami story'sid, kuid veidi hiljem otsustas m\u00f5ned neist kustutada. \u201eT\u00e4na on \u00fcks v\u00e4ga \u00f5nnelik p\u00e4ev, sest \u00f5iglus ja \u00f5igus v\u00f5idutseb,\u201c kirjutas ta Instagrami story's. \u201eT\u00e4na saab iga naine ja mees koos minuga r\u00f5\u00f5mustada - kui meid s\u00f5imatakse, alandatakse, laimatakse ja ollakse vaimselt v\u00e4givaldne, siis seadus kaitseb meid.\u201cHunti on p\u00e4rast netikommentaatoritele s\u00f5ja kuulutamist s\u00fc\u00fcdistatud selles, et ta teeb seda vaid h\u00fcvitiste nimel, tema aga kinnitab, et nii see ei ole: \u201eAsi pole kunagi olnud rahas v\u00f5i \u201ev\u00e4ljapressimises\u201c, vaid v\u00e4givallale vastu astumises ja minu v\u00e4\u00e4rikuses!\u201cH\u00fcvitise suuruseks j\u00e4i l\u00f5puks 200 eurot, mille Hunt annetas heategevusorganisatsioonile Kiusamisvaba Kool. \u201eSelleks, et tulevikus oleks v\u00e4hem neid lapsi, kes suureks saavad ja siis kommentaariumis v\u00f5i p\u00e4ris elus teisi kiusavad,\u201c selgitas Susanne."}
{"text":"Politseiskandaali v\u00f5tmek\u00fcsimus: kas riik sai Heldna roteerimisest kasu   Juhul, kui k\u00f5rgeid politseiametnikke tabanud skandaal kohtusse j\u00f5uab, algab t\u00f5en\u00e4oliselt vaidlus selle \u00fcle, mis oli Eerik Heldna roteerimise eesm\u00e4rk ja kui eesm\u00e4rk oli pelgalt ametniku pension, siis kas see liitis muidu lubatud toimingud kuriteoks.   Politsei- ja piirivalveameti (PPA) personaliarvestuse- ja anal\u00fc\u00fcsi talituse juht Svetlana Meister kinnitas kolmap\u00e4eval, et \u00fckski seadus ei keela mujal t\u00f6\u00f6tavat inimest politsei teenistusse v\u00f5tta, et siis ta uuesti senisele t\u00f6\u00f6kohale l\u00e4hetada. Riigiprokur\u00f6r Maria Entsik on aga \u00f6elnud, et kaitsev\u00e4e luurekeskuses t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna politseissev\u00f5tmine oli fiktiivne ning kantud eesm\u00e4rgiks koguda Heldnale pensioniks vajalikku politseistaa\u017ei. Just eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla siin v\u00f5tmes\u00f5na. Tartu \u00dclikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter tuletas intervjuus ERR-ile meelde, et roteerimisv\u00f5imalus on loodud riigi ja \u00fchiskonna huvides \u2013 selleks, et ametnikud oleks valmis oma kogemusi ja oskusi teises asutuses jagama ning et nad tuleks hiljem uute teadmistega tagasi. \"See eesm\u00e4rk ei ole siin t\u00e4idetud. Eerik Heldna oli juba kaitsev\u00e4es ja mingisugust kasu politseile v\u00f5i kaitsev\u00e4ele praegu ei olnud,\" s\u00f5nas Ginter. \"Siin oli selgelt tegemist n\u00e4iliku toiminguga.\" \u00dckski asjaosaline pole end s\u00fc\u00fcdi tunnistanud. Nii PPA endine peadirektor Elmar Vaher kui maksu- ja tolliameti endine osakonnajuhataja Eerik Heldna kinnitasid, et on teinud k\u00f5ik \u00f5igesti ja seadus j\u00e4rgides. \"Kohtus hakkabki vaidlus selle \u00fcle, et kas see, et eesm\u00e4rk oli ainult \u00fche inimese pensionistaa\u017ei v\u00e4ljateenimine, kas see on piisav alus, et \u00fctelda, et kelmuse koosseis on t\u00e4idetud,\" m\u00e4rkis Ginter.  K\u00fc\u00fct: ametnik ei pruugi olla ainus v\u00f5itja  Vaidlus v\u00f5ib tulla ka eesm\u00e4rgi enese \u00fcle. Kolmap\u00e4eval k\u00fcsis Postimees Vaherilt otses\u00f5nu, miks Heldnaga 2019. aastal t\u00f6\u00f6leping s\u00f5lmiti. Vaher nimetas seda liiga detailseks k\u00fcsimuseks, millele vastates avaldaks ta uurimisandmeid. ERR-ile teadaolevalt n\u00e4evadki kaitsepolitsei ja kahtlusalused Heldna \u00fcmber s\u00f5lmitud lepingute eesm\u00e4rki erinevana. Kui \u00fched usuvad, et asjast v\u00f5itis ainult Heldna, siis teiste hinnangul oli sest kasu ka riigile. T\u00e4nasele siseministeeriumi asekantslerile, enne Elmar Vaherit politsei- ja piirivalveametit juhtinud Raivo K\u00fc\u00fcdile ei meenu juhust, kus mujal t\u00f6\u00f6tanud inimene oleks politseisse v\u00f5etud ja kohe tagasi roteeritud. Samas m\u00e4rkis ta, et ka taolisel puhul ei pruugi ainus v\u00f5itja olla ametnik. \"Kui inimene n\u00e4iteks juba seal ametkonnas t\u00f6\u00f6tab ja n\u00fc\u00fcd \u00fctleb, et vabandust, ma pean minema tagasi politsei- ja piirivalveametisse, et oma sotsiaalsed garantiid realiseerida, siis ei pruugi t\u00f6\u00f6andja olla inimese minnalaskmisest huvitatud,\" pakkus K\u00fc\u00fct. Ning nii v\u00f5ibki s\u00fcndida kokkulepe, et ametnik toimetab vanal kohal edasi, kuid samal ajal jookseb talle politseist staa\u017ei. Ning sellest v\u00f5ib olla huvitatud ka politsei. \"Et need v\u00e4\u00e4rtuslikud inimesed tema jaoks kaotsi ei l\u00e4heks. Et nad oleksid alles ja temaga seotud ja v\u00f5imalusel panustavad sinna tagasi,\" r\u00e4\u00e4kis K\u00fc\u00fct. K\u00fc\u00fct lisas, et riigi kasust r\u00e4\u00e4kides ei tasu unustada ametnike motivatsiooni: \"Inimesed on meie jaoks suur v\u00e4\u00e4rtus ja me peame neid v\u00e4\u00e4rtustama. Kuid loomulikult peab see olema l\u00e4bipaistev, arusaadav ja selgitatud.\" K\u00fc\u00fct r\u00f5hutas, et tema teadmised kogu skandaali kohta piirduvad sellega, mida leiab ajakirjandusest ning m\u00e4rkis, et praegu j\u00f5uavad viiek\u00fcmnendatesse eluaastatesse need inimesed, kes \u00fcheksak\u00fcmnendatel politseis alustasid. \"Ja kus nad erinevates kohtades t\u00e4na t\u00f6\u00f6tavad, siis nad t\u00f5en\u00e4oliselt nendes ametkondades ka annavad teada, et nad on valmis tagasi siirduma politseisse, et see nii-\u00f6elda v\u00e4ljateenitud pension saada,\" arutles K\u00fc\u00fct. \"Sealt v\u00f5ivad tekkida sellised huvid.\"  Aeg: asi peab ka n\u00e4ima \u00f5ige  Aastaid nii politseid kui kaitsepolitseid juhtinud t\u00e4nane Isamaa poliitik Raivo Aeg kinnitas, et v\u00e4\u00e4rtuslikku spetsialisti niisama lihtsalt \u00e4ra ei p\u00f5lata. \"Avalikus teenistuses ei ole kuskil eriti seda probleemi, et ei oleks vakatnseid ametikohtasid, kuhu inimest t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta,\" m\u00e4rkis Aeg. \"Kui on tegemist n\u00f5utud ja v\u00e4ga hea spetsialistiga, siis ta v\u00f5etakse alati t\u00f6\u00f6le, kui inimene tahab tulla.\" Ka Aeg ei m\u00e4leta \u00fchtegi juhust, kus ametnikku oleks roteeritud sellisel viisil nagu v\u00e4idetavalt tehti Heldnaga. Samas ei pea temagi v\u00f5imatuks, et sellest v\u00f5itis lisaks ametnikule ka organisatsioon. \"Aga minu meelest see p\u00e4ris nii vist olla ei saa, et sa oled juba aastaid kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud ja siis selleks, et oma staa\u017ei j\u00e4tkumist tagada, saad ennast politseisse vormistada ja kohe tagasi kaitsev\u00e4kke minna,\" s\u00f5nas Aeg \"Ta n\u00e4eb koomiline v\u00e4lja ausalt \u00f6eldes,\" lisas Aeg. \"V\u00f5ib-olla kui seal seaduset\u00e4ht t\u00e4pselt ette v\u00f5tta, siis seal ei olegi mingit erilist rikkumist. Aga asi ei pea mitte ainult olema \u00f5ige vaid ta peab ka \u00f5iglane n\u00e4ima.\" Selles loos kirjeldati \u00fchte v\u00f5imalikku p\u00f5hjust, miks v\u00f5idi Heldaga taoline lepingutem\u00e4ng korraldada. Politsei- ja piirivalveametil on v\u00e4idetavalt teisigi p\u00f5hjuseid v\u00f5i p\u00f5hjendusi ning asjaosalised usuvad, et neil \u00f5nnestub neid ka kohtus kaitsta. Elmar Vaher viitas kolmap\u00e4evastes intervjuudes, et taolisel moel on inimesi roteeritud ka \u00fchte teise partnerorganisatsiooni. Vaidlused, kui need kohtusse j\u00f5uavad, saavad olema keerulised. Jaan Ginter oletas, et selleks on valmis ka prokuratuur. \"Sellep\u00e4rast, et politsei- ja piirivalveameti peadirektori suhtes kriminaalasja l\u00e4biviimine ja seal kahtlustuse esitamine on ikkagi v\u00e4ga ja v\u00e4ga l\u00e4bikaalumist n\u00f5udev situatsioon. Ja nende arutlustes praegu ma viga sees ei n\u00e4e,\" s\u00f5nas Ginter.   "}
{"text":"Elmar Vaher ja Eerik HeldnaKaotajaRiigi k\u00f5rgeim politseinik sai kahtlustuse kelmusele kaasaaitamises. Piinlik lugu, eriti kui sama mehe renomeed m\u00e4\u00e4rib ka riigi raha eest saabaste ja k\u00f5rvaklappide ostmine. Silmatorkavalt v\u00e4iksema palgaga inimesed suudavad kelmusteta \u00e4ra elada!Ka Eerik Heldna, keda kelmuses kahtlustatakse, t\u00f6\u00f6tas positsioonil, mis eeldaks tingimusteta ausust - kaitsepolitseinik ja maksuameti tolliosakonna juht. \u00dcle-eelmisel aastal kandideeris ta ka ameti juhiks.Info oli teada juba neli aastat ning oli ka p\u00f5hjuseks, miks EKRE juhid valitsuses olles Vaherit ametist k\u00f5rvaldada tahtsid. P\u00f5him\u00f5tteliselt on meie politsei k\u00f5rgeim mees olnud kogu selle aja v\u00f5imalikule \u0161antaa\u017eile avatud. Perioodi keerulisust n\u00e4itab ka tema abielulahutus 2021. aastal."}
{"text":"Kristel Menning soovib Alar Mikult vastuseid, kuidas jagatakse Viimsis defitsiidiks kujunenud veekasutustViimsi vallavolikogu 21. m\u00e4rtsi istungil esitas volikogu liige Kristel Menning (EKRE) arup\u00e4rimise abivallavanem Alar Mikule (Reformierakond) seoses veeressursi jagamisega Viimsi vallas.\nEsitame antud arup\u00e4rimise allpool t\u00e4ismahus.\n\u201c16.02.2022.a toimus Viimsi Vallavalitsuse istung, kus otsustati, et vee-ettev\u00f5te peab rakendama toiminguid, mis kindlustavad veeteenuse k\u00e4ttesaadavuse senistele klientidele, lisaks otsustati anda volitused abivallavanem Alar Mik\u00b4ule veeressursside k\u00fcsimuse lahendustega tegelemiseks. Samuti tehti vee-ettev\u00f5ttele \u00fclesandeks seada sisse register, kuhu kantakse k\u00f5ik tehniliste tingimuste taotlused, mis saavad veeressursi puudumisel eitava vastuse.\nSeoses eeltooduga palun abivallavanemal vastata j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\nMis on eespool nimetatud registri asutamise ja pidamise \u00f5iguslik alus? Millises \u00f5igusaktis on s\u00e4testatud nimetatud registri pidamise kord, andmete koosseis, andmete egistrisse kandmise ja registri haldamise kord?\nKes on registri omanik?\nKes teostab j\u00e4relevalvet \u00fclalmainitud vee-ettev\u00f5tte registri \u00fcle?\nKes vastutab registrisse kantud andmete ja nende \u00f5igsuse eest?\nPalun selgitage, kuidas registrisse andmed tekivad?\nKes on andmeandjad?\nKes informeerib registrisse kantud isikut sellest, et ta on registrisse kantud?\nKuidas on tagatud, et registris kajastatud info on selge ja l\u00e4bipaistev olukorras, kus osasid taotlusi eelistatakse teistele prioteedis\u00fcsteemi j\u00e4rgi? Kas see t\u00e4hendab seda, et kui Vallavalitsus soovib DP algatada, siis vett j\u00e4tkub ja kui ei soovi (poliitiline tahe puudub), siis vett ei j\u00e4tku?\nKas on plaanis antud register avalikustada, et k\u00f5igil oleks v\u00f5imalik seda j\u00e4lgida?\nLisaks toon siinkohal ka konkreetse n\u00e4ite:15.03.2023.a. arutati volikogu maa-ja planeerimiskomisjonis muuhulgas M\u00e4nnisaare kinnistule detailplaneeringu algatamisega seotut. Taotlus esitati Viimsi Vallavalitsusele 24.11.2022.a.Vallavalitsusel on seaduse j\u00e4rgne kohustus taotlust menetleda hiljemalt 30 p\u00e4eva jooksul. 22.02.2023.a. esitati vallale kohustamistaotlus toimingu tegemiseks. Vaatamata sellele ei ole Vallavalitsus otsust detailplaneeringu algatamise v\u00f5i algatamisest keeldumise kohta teinud. 16.03.2023.a. selgus, et taotleja on Viimsi Vee tabelis\/registris, mida peetakse detailplaneeringute taotluste kohta, mis on saanud eitava vastuse \u2013 27. kohal. Seoses eespool tooduga palun selgitage kuidas taotleja andmed Viimsi Vee tabelisse\/registrisse sattusid?\nKes ja millal saatis andmed Viimsi Veele, et esitatud taotluse kohta on tehtud keeldumine, kui Viimsi Vallavalitsus haldusotsust t\u00e4nase p\u00e4eva seisuga minule teadaolevalt teinud ei ole?\nPalun selgitage, kas Teie arvates on selline asjaajamise korraldus korrektne, l\u00e4bipaistev ja taotlejale arusaadav?\nKas Te ei leia, et selline registri pidamine loob soodsa pinnase korruptsiooniks?\nPalun v\u00e4lja tuua toimingud, mida on t\u00e4naseks tehtud leidmaks uusi veeressursse?\nPalun vastata seaduses etten\u00e4htud korras kirjalikult ja suuliselt j\u00e4rgmisel volikogu istungil.\u201d\nTunnuspilt: pexels.com\nLoe samal teemal:\n\u201cVallavalitsus t\u00f5deb l\u00f5puks veekriisi tekkimise riske, sammud selle v\u00e4ltimiseks on ebam\u00e4\u00e4rased\u201d\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"Kristina Kallas: me ei saa teha s\u00fcsteemi, kus erakonnad s\u00f5ltuvad ainult maksumaksja rahadestEesti 200 esindaja Kristina Kallas selgitas Postimehele antud intervjuus personaalse riigi konseptsiooni ning s\u00f5nas, et koalitsioon arutab, kuidas erakondade rahastamist paremini lahendada.\n\u00a0Kultuuriinimesed protestisid, sest nad tahavad lisarahastust ja ravikindlustust. Kas seda on v\u00f5imalik teha ja kas on plaanis kultuuriinimestele vastu tulla? \n\nSoov koalitsioonil loomeinimeste sotsiaalse kindlustatuse k\u00fcsimuse lahendamiseks on t\u00e4iesti olemas. Arutasime seda praegu poolteist tundi ja j\u00e4tkame sellega p\u00e4rast pressikonverentsi. Laual on v\u00e4ga palju erinevaid lahendusi. Meie eelistus on kindlasti see, et loomeinimeste n\u00e4rutamise asemel me ikkagi maksame neile v\u00e4\u00e4rikat palka, mille sees on sotsiaalmaksu tasumine riigi poolt. Inimene peab t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6 eest saama sellist palka, millest on ta ka v\u00f5imeline maksusid maksma, aga me j\u00e4tkame praegu neid arutelusid.\n\n\u00dcks asi, mis veel kultuuri alla kuulub on religioon. Varasemates koalitsioonides on olnud \u00fcks v\u00f5i teine j\u00f5ud, kes on natuke rohkem religiooni poole suunitletud. Kuidas selle koalitsiooniga on? Kas eraldi p\u00f6\u00f6ratakse kuidagi t\u00e4helepanu religioonile? \n\nMe ei ole religiooniteemat, ega usuorganisatsioonide tegevust arutanud. Kas nad tulevad j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal varia-punktide all, ma ei oska \u00f6elda.\n\nTahaksin k\u00fcsida personaalse riigi kohta. Nagu ma aru saan, t\u00e4hendab see seda, et nii tervishoius, hariduses, sotsiaalhoolekandes saavad inimesed teenuseid igal pool vajadusp\u00f5hiselt. Kuidas seda ikkagi t\u00e4psemalt k\u00e4ima l\u00fckata? Kas on v\u00f5imalik, et k\u00fclas elav inimene saab t\u00e4pselt samal tasemel ja t\u00e4pselt samamoodi teenuseid nagu Tallinnas elav inimene? Kui palju see maksab? \n\nT\u00e4pselt nii on. R\u00e4\u00e4kisime sellest ka, et see l\u00f5pp-produkt mingism\u00f5ttes inimese vaatest on seesama e-riigi \u00e4pp. On telefonis \u00e4pp, mille peale riik saadab teavitusi, eelt\u00e4idetud avaldusi, perearst broneerib sulle aega. Kui olete kroonilised haiged, siis perearsti andmep\u00f5hine j\u00e4lgimiss\u00fcsteem l\u00e4bi selle \u00e4pi teid teavitab ja informeerib. See on see personaalne riik. Ta on telefonis, tegeleb minuga, minu personaalsete vajadustega, minu haigustega, minu sotsiaalhoolekande vajadustega, haridusega, transpordiga jne. Personaalselt.\n\nMitte mina ei jookse m\u00f6\u00f6da sotsiaalkindlustusametit, perearsti, kohalikku omavalitsust, kooli. Tihti inimene isegi ei ole teadlik k\u00f5ikidest teenustest ja \u00f5igustest mis tal on, sest ta peab lihtsalt k\u00f5ik seadused suutma l\u00e4bi lugeda selleks, et aru saaks. Personaalne riik on see, mis disainib mulle vajaliku toe ja teenustepaketi l\u00e4htuvalt sellest kus ma elan ja mis mul vaja on.\n\nEhk siis see p\u00f5him\u00f5te seisneb infovahetuses rohkem kui selles, et igasse k\u00fclla tuua perearst, et inimestel oleks l\u00e4hemal k\u00e4ia? \n\nInimene peab ikkagi elus arsti n\u00e4gema ja ta ei saa k\u00f5iki tervishoiuteenuseid l\u00e4bi digi\u00e4pi tegema.\n\nK\u00fcsimus on pigem selles, et selleks, et saada eriarsti teenust peab ta k\u00f5igepealt f\u00fc\u00fcsiliselt k\u00f5ndima perearsti juurde, kes vaatab ta j\u00e4rgi. Seal on juba j\u00e4rjekord. Siis ta pannakse j\u00e4rgmisesse j\u00e4rjekorda.\n\nInimese terviseandmed on t\u00e4na tegelikult olemas. Nende andmete pealt on v\u00f5imalik juba inimesele juba enne perearsti vastuv\u00f5ttu \u00f6elda, et t\u00f5en\u00e4oliselt on siin vaja eriarsti toetust. Perearst saadab eriarstile inimese info, eriarst \u00fctleb kas on vaja tulla visiidile v\u00f5i tegelikult saab ka distantsilt selle asja \u00e4ra lahetada. Ehk inimese jooksutamine l\u00f5peb sellega \u00e4ra ja inimene saab selle vajaduse k\u00e4tte. Peidame selle riigi keerukuse tema eest \u00e4ra.\n\nMa toon alati n\u00e4iteks Teliat. Kui Telia tuleb teile internetikaablit koju tooma, siis ta ei \u00fctle teile, et kuulge minge tellige mullakaevaja, siis tellige kaablifirmast kaabel, siis ostke endale t\u00f6\u00f6mees, kes kaabli maha paneb ja siis tulen mina l\u00f5puks ja l\u00fclitan selle asja sisse. Ta teeb paketi \u00e4ra, teie istute kodus ja allkirjastate p\u00e4rast lepingu, sest olete selle kaabli saanud. T\u00e4pselt sama on riigiga. T\u00e4na see nii ei ole ja riik jooksutab m\u00f6\u00f6da \u00abkaablimehi ja kaevamismehi\u00bb.\n\n\u00dcks h\u00e4sti p\u00f5him\u00f5tteline asi, mida riigivalitsemise juures veel \u00fcle vaadata on riigi roll ja omavalitsuse roll - et mis kelle \u00fclesandeks j\u00e4\u00e4b. Ma saan aru, et te vaatate asja praegu nii, et osad asjad on sellised, mis oleks parem v\u00f5tta riigi juhtimise alla. Kuidas nende asjade puhul v\u00f5iks riik hakkama saada kohalike oludega? M\u00f5te, miks need asjad on omavalitsuse juhtimise all on see, et nad saavad iga\u00fcks oma kohalike oludega arvestada. \n\nNo vot, aga see on vaade administratsiooni poolt, et kes mida teeb. Teie vaatest ei ole ju vahet, kas teenust pakub omavalitsus v\u00f5i riik. Teil on t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik, peaasi, et teie selle teenuse k\u00e4tte saate. See on selle personaalse riigi ja riigireformi m\u00f5te.\n\nKeerame m\u00f5tlemise teistpidi, et me ei vaata mitte riigiaparatuuri seisukohast vaid inimese vaatest. Seal ei ole tegelikult inimese vaatest vahet, kes seda teenust pakub. Kui me k\u00f5igepealt v\u00f5tame selle inimese ja tema teenusevajaduse ja p\u00e4rast vaatame, kes k\u00f5ige paremini suudab seda teenust osutada, siis niimoodi me seda teeme. Mitte niimoodi, et k\u00f5igepealt lepime kokku, kas seda teeb omavalitsus v\u00f5i riik ja p\u00e4rast vaatame, kas inimene p\u00e4riselt ka teenuse k\u00e4tte saab v\u00f5i mitte. Riigireform on riigi vaate teistpidi p\u00f6\u00f6ramine.\n\nT\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogia v\u00f5imaldab k\u00f5igi 1,3 miljoni jaoks disainida talle personaalselt vajalike teenuste, toetuste ja info pakett. See on t\u00e4iesti v\u00f5imalik masinatega. Teeme selle \u00e4ra, et me oleme personaalne esimene riik, kes suudab iga inimeseni j\u00f5uda personaalselt ja inimene ei jookse m\u00f6\u00f6da riigiaparaati. Piltlikult \u00f6eldes peab sul riigihalduses magistrikraad olema, et aru saada, kelle juurde sa tegelikult minema pead, et oma teenuseid k\u00e4tte saada.\n\nLoodav koalitsioon on v\u00f5tnud s\u00fcdameasjaks b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamise. Lugesin hommikul, kuidas konkurendid Maalehest kirjutasid sellest, kuidas edaspidi peab kompostimiseks esitama omavalitsusele avalduse. See on ehe n\u00e4ide sellest, kuidas b\u00fcrokraatia tuleb kokku v\u00e4ikstest asjadest ja detailidest. Kuidas \u00e4ra kaotada b\u00fcrokraatia nii, et valitsuse tasemel ei peaks hakkama tegelema selliste v\u00e4ikste asjadega? Kes sellega tegelema hakkab? \n\nSee on tugeva justiitsministri k\u00fcsimus, kes v\u00f5tab k\u00e4sile selle, et see \u00fclereguleerimine - kas turvalisust v\u00f5i tervishoiun\u00f5udeid ei saa t\u00e4ita teistmoodi, kui inimene peab minema avaldust esitama? T\u00f5en\u00e4oliselt on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imalik seda absoluutselt teistmoodi lahendada.\n\nJ\u00e4llegi, k\u00fcsimus on lahendatud ametniku vaatest. Ametnikul on avaldust vaja ja siis ta kehtestab selle avalduse. Inimese vaatest on vaja tagada tema toidu ja tervise turvalisus. Lahendame selle k\u00fcsimuse n\u00fc\u00fcd palun inimese vaatest \u00e4ra. T\u00f5en\u00e4oliselt seal ei ole avaldust vaja, vaid on vaja lihtsalt reeglite kehtestamist ja eelt\u00e4idetud informatsiooni, kus inimene loeb l\u00e4bi ja \u00fctleb, et ta on n\u00f5us sellega, et ta t\u00e4idab neid reegleid.\n\nMis te vastate kriitikutele, et tegelikult on Eestis b\u00fcrokraatiaga v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti, kui n\u00e4iteks v\u00f5rrelda Kesk-Euroopa riikidega? Kas see ei muutu praegu \u00fcletegemiseks? \n\nSee on selline lohutus, et kuna teistel on veel halvemini, siis \u00e4rme midagi tee. Ma arvan, et Eestil on siin erakordne v\u00f5imalus n\u00e4idata eeskuju ja k\u00f5ik riigid tulevad varem v\u00f5i hiljem sellele j\u00e4rgi. Digitaliseerimise suunas liigub kogu avaliku halduse aparatuur kogu maailmas. Meie oleme need, kes peaksid siin konkurentsieelise saama. Kui me oma riigi suudame personaalseks ehitada, siis k\u00f5ik need digilahendused mis seda personaalset riiki \u00fcleval peavad on rahvusvahelisel turul m\u00fc\u00fcdavad ja skaleeritavad. See on tegelikult meie jaoks ka majanduse ja konkurentsiv\u00f5ime k\u00fcsimus.\n\nMaailma esimene personaalne riik, mis on ka efektiivne ja suudab p\u00e4riselt inimesi aidata on tegelikult ka m\u00fc\u00fcgiargument. Teised niikuinii tulevad meilt seda knowhow-d ostma.\n\nTe vaatate \u00fcle ka erakondade rahastamise ja selle j\u00e4relvalve s\u00fcsteemi. Praegu t\u00f6\u00f6tab asi annetuste p\u00f5hiselt ning erakonnad saavad ka riigilt raha, aga annetustega on viimastel aastatel p\u00e4ris palju jamasid olnud. Kas annetustepoliitika peaks \u00fcldse \u00e4ra kaotama?\n\nEi, ma arvan, et me ei saa teha sellist s\u00fcsteemi, kus erakonnad s\u00f5ltuvad ainult maksumaksja rahadest. Pigem on Eesti 200 soov olnud, et riigi toetust v\u00e4hendada ja liikmemaksude osakaalu suurendada. Erakondade pingutus oma liikmetelt tasusid saada erakonna tegevuseks peaks olema pigem see suund, kuhu me liigume. K\u00fcsimus on selles t\u00e4na, kus me t\u00e4pse kokkuleppeni ei j\u00f5udnud eile, aga me arutasime seda - illegaalsete annetuste puhul t\u00e4na on s\u00fcsteem selline, kus annetus tagastatakse sellele, kes annetuse tegi. Peame ilmselt rakendama seda mehhanismi, kus see annetus tuleb riigikassasse. Illegaalse tegevuse p\u00e4rast ei saa ju ometigi p\u00e4rast oma raha tagasi.\n\nMeil oli seal ettepanekuid. Tuleme nende punktide juurde j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal tagasi, aga Eesti 200 soov on alati olnud see, et me tegeleksime v\u00e4ga t\u00f5siselt erakondade ja poliitilise korruptsiooni teemaga, sest see on Eestis probleem."}
{"text":"Kahtlustuse saanud politseijuhid tule all: \"Palun mind m\u00f5ista, ma pean end kaitsma\"\u201ePalun mind m\u00f5ista, mul on vaja praegu tegeleda enda kaitsmisega,\u201c \u00fctleb kelmusele kaasa aitamises kahtlustuse saanud politseidirektor Elmar Vaher, kelle valitsus t\u00e4na ametist tagandas. Tema n\u00e4gemusel ei ole ta midagi valesti teinud.\nSamuti kahtlustuse saanud keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere tunnistab, et on t\u00e4iesti uues olukorras, kus peab end avalikkuse ees kaitsma. \u201eMa pole mitte kunagi varem sellises rollis olnud ...\u201c \u00fctleb Alavere."}
{"text":"PTA: Kutsika soetamisel tasub olla t\u00e4helepanelikLoom on pereliige, kes vajab hoolt ja t\u00e4helepanu ning tema heaolu peab olema tagatud. \u00dcheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et \u00fchiselt veedetud hetked pakuksid r\u00f5\u00f5mu ja positiivseid emotsioone v\u00f5imalikult pikaks ajaks, m\u00f5tle, kas oled valmis v\u00f5tma vastutust looma eluajaks.\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikap\u00e4eva raames kaheksale k\u00fcsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole p\u00f6\u00f6rduvad:\nMida t\u00e4hendab otsus v\u00f5tta lemmikloom?\nLemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on sul p\u00e4evas aega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma n\u00e4dalavahetust v\u00f5i pikemale reisile. V\u00e4heoluline ei ole ka majanduslik k\u00fclg \u2013\u00a0 kulutused eale sobivale s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.\nMida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?\nKindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne m\u00fc\u00fcki loomaarsti poolt \u00fcle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul, kui ta on loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohum\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks n\u00fcansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.\nMillised dokumendid on m\u00fc\u00fcja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?\nLemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt v\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati s\u00f5lmida kahepoolne kirjalik ostu-m\u00fc\u00fcgi leping.\nKes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?\nEnne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib l\u00e4bi viia t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe k\u00fcsimus.\nLeidsin lemmiklooma, kes mulle v\u00e4ga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav. Kas mul on p\u00f5hjust muretsemiseks?\nKutsika odav hind ei pruugi anda p\u00f5hjust muretsemiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida p\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.\nKuidas tunda \u00e4ra ohum\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja varjab lemmikloomaga seotud infot?\nOhum\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi- v\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb k\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda n\u00e4gemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nKas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?\nMarutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha v\u00e4hemalt 12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta p\u00e4rast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.\nMida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole k\u00f5ik korras?\nJuhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee."}
{"text":"Majandus\u00f5ppej\u00f5ud: Eesti omavalitsuste maksuautonoomia on Euroopa Liidu madalaim. Loodav v\u00f5imuliit kaalub uute kohalike maksude nagu turismi- v\u00f5i pr\u00fcgimaks kehtestamist\u201eArvestades, et Eesti omavalitsustele on antud \u00f5igus tegeleda k\u00f5igi kohaliku elu k\u00fcsimustega, mis ei ole kellegi teise p\u00e4devuses, peaks neil olema v\u00f5imalik selleks ka vahendeid hankida. Autonoomsed maksutulud oleks selleks \u00fcks sobivamaid ja loogilisemaid v\u00f5imalusi. Praeguse seisuga on Eesti KOV-ide maksuautonoomia Euroopa Liidu riikidest k\u00f5ige madalam,\u201c kommenteeris Tartu \u00dclikooli majandus\u00f5ppej\u00f5ud Kadi Timpmann loodava valitsusliidu plaane muuta omavalituste maksus\u00fcsteemi.\nUus loodav v\u00f5imuliit on v\u00e4lja \u00f6elnud, et soovivad rohkem tugevdada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, sealhulgas muuta maamaksu s\u00fcsteemi ning ka uute kohalike maksude nagu turismi- v\u00f5i pr\u00fcgimaks kehtestamist. Kohalikke makse koguvad Eesti 79 omavalitsusest 49, neist peamised on reklaamimaks, teede ja t\u00e4navate sulgemise maks ning parkimistasu. 30 omavalitsust ei ole oma territooriumil makse kehtestanud.\nTimpmann on v\u00e4lja toonud, et kohalike maksude osakaal moodustab KOV-ide tuludest praegu vaid 0,7%. K\u00f5ige suurema osa nende eelarvetest ehk 53% sisaldab f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu, 19% on mitmesugused riiklikud toetusfondid ja 9% tulud kaupade ja teenuste m\u00fc\u00fcgist.\nP\u00f5hjuseks, miks omavalitsused ei ole seni aktiivselt rakendanud n\u00e4iteks mootors\u00f5idukimaksu, loomapidamise maksu ja l\u00f5bustusmaksu seisneb maksu tulupotentsiaali ja halduskulude vahekorras. \u201eV\u00e4ga olulised on ka stiimulid, mida maks v\u00f5ib tekitada ehk muutused inimeste k\u00e4itumises maksust hoidumiseks. Selleks on n\u00e4iteks elukoha registriandmete muutmine mootors\u00f5idukimaksust hoidumiseks, mis toob omavalitsusele kaasa ka selle isikuga seotud muude tulude, nagu f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu laekumiste ning riiklike toetuste kadumise,\u201c m\u00e4rkis Timpmann.\nRiigist s\u00f5ltuvuses\nRahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik leidis, et kui kohalikud omavalitsused ei saa ise oma tulubaasi kujundada, on nad riigist s\u00f5ltuvuses. \u201eHalvaks l\u00e4heb olukord siis, kui riigi rahanduslik seis ei ole k\u00f5ige parem ning omavalitsuste tulubaasi turgutamiseks on keeruline lisaraha leida,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\n\u201eKOV-id tahaks leida lahendusi v\u00f5i lisaraha teenuste parandamiseks ja elanikud oleksid n\u00f5us rohkem maksudega panustama, aga praegu ei ole selline asi suuresti v\u00f5imalik,\u201c m\u00e4rkis Liivik. \u201eOma maksuraha kasutamises on omavalitsustel t\u00e4ielik vabadus. Riigi toetusraha puhul \u00fctleb riik reeglina ette, milleks seda kasutada tohib. Tihtipeale on need reeglid liiga j\u00e4igad, ega j\u00e4tta ruumi kohalike olude ja prioriteetidega arvestamiseks.\u201c\nSamas on osad kohalikud maksud aegunud v\u00f5i on nende rakendamine kohmakas ja v\u00e4ga tulu ka ei ole v\u00f5imalik saada. Nii on see loomapidamismaksu ja l\u00f5bustusmaksu puhul. \u201eMootors\u00f5iduki maksu puhul on probleemiks, kuidas ettev\u00f5tete autod maksustamise m\u00f5ttes n\u00f6 pilti v\u00f5tta. Loomapidamise ja l\u00f5bustusmaksu eesm\u00e4rgist on \u00fcldse raske aru saada,\u201c lisas ta.\nMarginaalne maksutulu\nRiigikogu Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane t\u00f5i esile, et \u00fcldprintsiibina on omavalitsuste finantsautonoomia kasvatamine m\u00f5istlik ja vajalik. Kuid kohalike maksude kaudu on seda siiski keeruline saavutada.\n\u201eMaksude osakaal on lihtsalt KOV-ide eelarves nii pisike, et isegi selle osakaalu mitmekordistamisel on m\u00f5ju \u00fcsna v\u00e4ike. Samuti tekib ka omavalitsuste vahel maksukonkurentsi teema. Kui \u00fcks omavalitsus kehtestab uue v\u00f5i oluliselt k\u00f5rgema kohaliku maksu ja teine mitte, siis tekib paratamatult motivatsioon maksustatav vara v\u00f5i ese v\u00f5imalusel mujale viia v\u00f5i registreerida,\u201c sekundeeris ta Timpmannile.\nArenguseire keskus korraldas ka m\u00f5ni aeg tagasi maksuseminari, kus \u00fcheks k\u00f5lama j\u00e4\u00e4nud j\u00e4relduseks oli see, et kohalikud maksud on eelarvelise t\u00e4htsuse m\u00f5ttes olulised ja m\u00f5istlikud ainult Tallinnas. Samas kui pakkuda kohalikele v\u00f5imudele uute maksude kehtestamise v\u00f5imalust, siis Varblase s\u00f5nul on perspektiivikamad pigem maa ja kinnisvaramaks v\u00f5i ka kohalik tulumaksulisa. Need vastavad ka n\u00f6 \u201ehea kohaliku maksu\u201c p\u00f5him\u00f5tetele.\nTurismimaks toimiks\nMaksuspetsialist ja Sisekaitseakadeemia \u00f5ppej\u00f5ud Hannes Udde seevastu r\u00f5hutas, et kohaliku maksu kehtestamine on otstarbekas ainult nendel juhtudel, kui see t\u00e4idab seatud eesm\u00e4rke. Alati ei pruugi eesm\u00e4rk olla ainult rahaline, vaid suunatud millegi piiramisele, nt parkimistasu.\nLisaks tuleb vaadata, kas maksu kogumine tasub \u00e4ra ehk on kasumlik. \u201eKui maksu kogumiseks kulutatakse rohkem ressursse, kui maksu laekub ja maksu kehtestamise eesm\u00e4rk on ainult rahaline, siis ei ole m\u00f5tet ka KOV-il kohalikku maksu kehtestada,\u201c t\u00f5des ta.\nKohalike maksude kehtestamine on Riigikogu \u00fclesanne, kes saab otsustada, millised kohalikud maksud saaksid Eestis olla. See on poliitilise kokkuleppe k\u00fcsimus ja otsus, milline uus kohalik maks luua v\u00f5i mitte. Hetkel on olemas kuus kohalikku maksu, millest kolme on ka omavalitsused kehtestanud.\nPeamisi p\u00f5hjuseid, miks kohalikud v\u00f5imud ei ole kehtestanud praegu olemasolevaid makse (mootors\u00f5idukimaks, loomapidamismaks ja l\u00f5bustusmaks) on ikka see, et kogumine ei ole kasumlik. Udde meenutas, et mootors\u00f5idukimaks kohaliku maksuna on kehtinud kunagi ka Tallinnas. \u201ePeamine argument selle kaotamiseks aga oli, et maks polnud \u00f5iglane ja tulu oli marginaalne.\u201c\nSamas v\u00f5iks KOV-idele alati anda suuremat maksuautonoomiat, kuid see ei pruugi t\u00f6\u00f6tada just v\u00e4iksemate juures. V\u00e4iksemad omavalitsused ei pruugi autonoomiaga ise hakkama saada.\nVaadates Eestit tervikuna, siis \u00fckski kohalik maks ei ole k\u00f5igile hea ega kasumlik, nentis Udde. \u201eKui kehtestada\u00a0n\u00e4iteks turismimaks, siis sellest v\u00f5idavad suuremad omavalitsused. Samas ei tohiks selle kogumine olla v\u00e4ga keeruline. Tavaliselt on turismimaksu arvestuseks \u00f6\u00f6bimiste arv k\u00fclaliste pealt majutusasutustes.\u201c\nTa t\u00f5i n\u00e4iteks, kuidas selle aasta algusest kehtestas turismimaksu L\u00e4ti pealinn Riia. Maksu suurus on \u00fcks euro igalt k\u00fclaliselt \u00f6\u00f6 kohta. Turismimaks oleks ka ainuke, mida Udde soovitaks Eestis kohaliku maksuna.\u00a0\nEuroopa r\u00f5hub kinnisvaramaksule\nOmakorda Timpmann, kes on p\u00f5hjalikult v\u00f5rrelnud just erinevate riikide kohalikke makse pakkus Eestis sobiva kohaliku maksuna v\u00e4lja kinnisvaramaksu. See oleks olemuselt sobivaim kohalik maks, eelk\u00f5ige elukondlikule (mitte \u00e4rikinnisvarale) rakendatuna. Meil aga on praegu kasutusel kinnisvaramaksu alaliigina maamaks.\n\u201eK\u00f5ige lihtsam v\u00f5imalus KOV-ide maksuautonoomia suurendamiseks oleks suurendada nende autonoomiat maamaksu kasutamiseks. Praegu on see autonoomia maamaksu osas oluliselt piiratud, kuna nn kodualune maa on riikliku otsusega maksust vabastatud. Ent varem oli \u00f5igus sellise soodustuse \u00fcle otsustada omavalitsustel,\u201c t\u00e4iendas ta.\nMaamaksu osas omavalitsuste autonoomia suurendamine t\u00e4hendaks eelk\u00f5ige luba maksustada ka kodualust maad, mis on ilmselt poliitiliselt v\u00e4ga tundlik k\u00fcsimus.\u00a0\u201eKinnisvaramaksu kehtestamine oleks poliitiliselt veel keerulisem millele lisanduksid tehnilised k\u00fcsimused. Saaks ka uuesti suurendada lubatud maamaksum\u00e4\u00e4rade vahemikku, aga maksubaasi suurendamata ei annaks see ilmselt olulist efekti,\u201c selgitas Timpmann.\nTulumaksu kohalik maksulisa\nTa m\u00f6\u00f6nis, et alternatiivina oleks P\u00f5hjamaade eeskujul v\u00f5imalik lubada kohalikel v\u00f5imudel kehtestada riiklikule f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksule kohalik maksulisa (mingites etteantud piirides). Erinevus praegusest s\u00fcsteemist oleks see, et kui praegu ei saa omavalitsus m\u00f5jutada talle laekuvat tulumaksuosa (see s\u00f5ltub registreeritud isikute pealt laekunud tulumaksust ning riigi kehtestatud protsendist, kui palju m\u00e4\u00e4ratakse KOV-ide eelarvesse), siis tekiks tal v\u00f5imalus teatud piirides enda eelarvesse laekuva tulumaksu suurust m\u00f5jutada.\nAutonoomia ulatus s\u00f5ltuks sellest, kui lai v\u00f5i kitsas on lubatud maksum\u00e4\u00e4rade vahemik. \u201eKindlasti tuleb aga arvestada, et selline s\u00fcsteem s\u00fcvendaks regionaalset ebav\u00f5rdsust omavalitsuste vahel,\u201c hoiatas Timpmann.\nSamas on tema s\u00f5nul muud k\u00f5ne all olevad maksud, eelk\u00f5ige turismimaks juba v\u00e4iksema tulupotentsiaaliga ega ole k\u00f5igile sobivad. \u201eTurismimaks annaks siiski suurte turismivoogudega omavalitsustele v\u00f5imaluse turistidega kaasnevaid kulusid katta ning teatud m\u00e4\u00e4ral ka turismivooge suunata. Seega sellele spetsiifilisele omavalitsuste grupile v\u00f5iks selle kasutamise v\u00f5imalus m\u00f5istlik ja kasulik olla,\u201c t\u00f5des Timpmann.\n]]>"}
{"text":"Kahtlustuse saanud politseijuhid tule all: \"Palun mind m\u00f5ista, ma pean end kaitsma\"Uurimise ajaks ametist vabastatud politseidirektor Elmar Vaher endal s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e. Politseisse on tema s\u00f5nul sarnaselt Eerik Heldnaga vormistatud veel teisigi t\u00f6\u00f6tajaid.\nAutor: Liis Treimann\n\u201ePalun mind m\u00f5ista, mul on vaja praegu tegeleda enda kaitsmisega,\u201c \u00fctleb kelmusele kaasa aitamises kahtlustuse saanud politseidirektor Elmar Vaher, kelle valitsus t\u00e4na ametist tagandas. Tema n\u00e4gemusel ei ole ta midagi valesti teinud.\nSamuti kahtlustuse saanud keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere tunnistab, et on t\u00e4iesti uues olukorras, kus peab end avalikkuse ees kaitsma. \u201eMa pole mitte kunagi varem sellises rollis olnud ...\u201c \u00fctleb Alavere \u00c4rip\u00e4evale.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Iisraeli peaminister lubas taastada rahva \u00fchtsuseJERUUSALEMM, 23. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu lubas neljap\u00e4eval p\u00e4rast kuudepikkuseid proteste tema valitsuse kavandatavate kohtureformide vastu taastada \u00fchtsuse, et v\u00e4ltida rahva l\u00f5henemist.\nNetanyahu \u00fctles televisioonis edastatud p\u00f6\u00f6rdumises, et on otsustanud reforme edendada, kuid soovib \"taastada \u00fchtsust\" ja j\u00f5uda lahenduseni, mis on vastuv\u00f5etav nii ettepaneku toetajatele ja ka selle kriitikutele.\nNetanyahu valitsuse plaani vastu korraldatakse Iisraelis aktiivselt meeleavaldusi. President Isaac Herzog on hoiatanud, et kohtureform v\u00f5ib vallandada kodus\u00f5ja. M\u00f5ned kriitikud v\u00e4idavad, et Netanyahu p\u00fc\u00fcab reforme l\u00e4bi suruda kaitsmaks ennast ajal, mil ta on silmitsi korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega.\nUSA president Joe Biden teatas p\u00fchap\u00e4eval Netanyahule, et toetab kompromissi vastuoluliste Iisraeli kohtureformikavade osas.\n\"Oma esimestes kommentaarides selle teema kohta \u00fctles Biden, et reformid peavad austama demokraatlikke p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi,\" seisis Valge Maja avalduses.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"K\u00f5ige enam langevad armupettuse ohvriks pensionieas naisedTALLINN, 23. m\u00e4rts, BNS - Luminori viimase aasta jooksul kogutud andmed kinnitavad, et armupettuste arv kasvab - Eestis langevad k\u00f5ige enam armupetturite l\u00f5ksu aktiivselt sotsiaalmeediat kasutavad naised vanuses \u00fcle 55 eluaasta.\u00a0\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul toimub suurem osa armupettusi kohtingurakendustes ja sotsiaalmeedias. \u201eKelmid loovad endale v\u00f5ltskonto, valivad v\u00e4lja potentsiaalse ohvri, lisavad ta s\u00f5braks ning proovivad siis algatada veebisuhet. Kui kontakt on saavutatud, siis p\u00e4rast m\u00f5ningast suhtlust ja usalduse tekkimist palutakse mingil kiireloomulisel p\u00f5hjusel ohvrilt raha. Selline pettus v\u00f5ib kesta kaua, m\u00f5nikord isegi aastaid,\u201c kirjeldas Kiik.\nPanga statistika kohaselt langevad Eestis armupettuse ohvriks peamiselt naised, kes on kohe pensionile j\u00e4\u00e4mas v\u00f5i seda hiljuti teinud. Sageli on tegu haritud ja finantsiliselt heal j\u00e4rjel olevate inimestega, kelle sotsiaalne staatus ei viita esmapilgul sellele, et nad v\u00f5iksid petuskeemi ohvriks langeda. Viimase aja trend n\u00e4ib olevat ka see, et petturid eelistavad sihikule v\u00f5tta naised, kelle roll tavaelus on seotud teiste eest hoolitsemisega: hooldajad, \u00f5petajad, koduperenaised. See n\u00e4ib loovat soodsa pinnase suurema empaatiav\u00f5ime \u00e4ra kasutamiseks.\nPettuse tulemusel toimuvate maksete korduvad mustrid on, et raha liigub Eesti kontodelt sageli v\u00e4lismaa kontodele, mis v\u00f5ivad asuda n\u00e4iteks Iirimaal, Prantsusmaal, Ameerika \u00dchendriikides, \u00dchendkuningriigis, T\u00fcrgis ja Poolas. \u201eSee n\u00e4itab, et petturite haare on rahvusvaheline ning armupettuse ohvriks v\u00f5ib langeda sisuliselt iga\u00fcks,\u201c lisas Kiik.\nPetturid v\u00e4idavad tihti, et nad elavad, t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5i reisivad v\u00e4lismaal. N\u00e4iteks v\u00f5ivad petturid \u00f6elda, et nad t\u00f6\u00f6tavad s\u00f5jav\u00e4es v\u00f5i arstina. Armupetturid paluvad oma ohvritelt raha n\u00e4iteks selleks, et katta reisikulu, ravikulu, tollimaks millegi k\u00e4ttesaamiseks v\u00f5i hasartm\u00e4nguv\u00f5lad.Raha\u00fclekande asemel v\u00f5ivad kelmid k\u00fcsida ka n\u00e4iteks tuntud veebiplatvormide kinkekaarte.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti s\u00f5nul tasub armupettuse kahtluse korral isikuga suhtlemine koheselt l\u00f5petada. \u201ePetturid \u00fcritavad r\u00f5huda tunnetele, et kahjustada v\u00f5imet ratsionaalselt m\u00f5elda. Alati tasub uurida ka internetist selle inimese ja tema ameti kohta ning teha teise osapoole pildi p\u00f5hjal otsing, et n\u00e4ha, kas see on seotud m\u00f5ne muu isiku v\u00f5i muude andmetega. Kunagi ei tohi saata raha kellelegi, keda te pole isiklikult kohanud,\u201c r\u00f5hutas Kiik.\nKui keegi on langenud armupettuse ohvriks ja kaotanud selle t\u00f5ttu raha, tuleks viivitamata panga ja politseiga \u00fchendust v\u00f5tta.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"N\u00e4rvid t\u00e4itsa l\u00e4bi ehk s\u00e4h sulle v\u00e4lkmakseid ja e-teenindust!Kasutatud auto m\u00fc\u00fc kindluse m\u00f5ttes kodust v\u00f5imalikult kaugele, \u00fctleb vana rahvatarkus. Uuema aja taritus lisab, et nii v\u00e4ldid muuhulgas kokkupuudet lurjustega, kes ostavad su auto kiiruga \u00e4ra ja n\u00e4dal hiljem tulevad tagasi m\u00fc\u00fcma, sest sel olevat vigu k\u00fcljes kuhjaga. \u201eMe teame k\u00fcll, kus sa elad ja t\u00f6\u00f6tad!\u201d lisatakse \u00e4hvardavalt (t\u00f5estis\u00fcndinud lugu).Ses plaanis t\u00f5otas minu autom\u00fc\u00fck kujuneda \u00f5pikun\u00e4iteks, kuidas noist tarkusist juhinduda ka p\u00e4riselt, sest (ainus) t\u00f5sine ostuhuviline oli ... L\u00e4\u00e4ne-Prantsusmaalt. 2900 kilomeetri kauguselt vist t\u00f5esti ei viitsi tulla tagantj\u00e4rele midagi v\u00e4lja pressima.Natuke murelikuks muutis mind see, kuidas kaugelt k\u00fclaliselt raha k\u00e4tte saada enne, kui ta silmapiirilt kaob. Noh, et kui auto talle ka p\u00e4riselt meeldib ja kaup l\u00e4hebki tegemiseks. \u201e\u00c4ra muretse! Teen v\u00e4lkmakse, ja korras!\u201d teatas prantslane guuglit\u00f5lke vahendusel. (\u201eMa seda inglise keelt eriti ei oska,\u201d tunnistas 30-ndates mees ausalt.) Ja soovitas uurida, kas tema pankadest tulevad v\u00e4lkmaksed meie Swedbankile ikka sobivad. Pank andis mu konkreetsele k\u00fcsimusele t\u00e4iesti ebam\u00e4\u00e4rase vastuse ehk k\u00f5ik tundus olevat korras. V\u00f5ib-olla...Prantslane lendas Tallinna ja j\u00e4i autoga rahule. \u00dchel p\u00e4ikeselisel p\u00e4rastl\u00f5unal algaski enne visiiti Transpordiametisse (TA) v\u00e4lkmakse Prantsuse moodi. Telefoni\u00e4pp andis maksek\u00e4skude asemel ainult \u201eerroreid\u201d ning h\u00fcsteerilised telefonik\u00f5ned eri infoliinidele ja kliendihaldureile n\u00e4isid v\u00e4ltavat igaviku (tegelikult u 1,5 h).10 000 \u20ac? Ei l\u00e4he l\u00e4bi. 1000? Ei. 500?Mkm. \u201eOo! 1 \u20ac \u00f5nnestus \u00fcle kanda!\u201d h\u00f5iskab autoostja. Jajah, tee seda n\u00fc\u00fcd veel umbes 13 000 kordaja ongi asi korras ...L\u00f5puks leiutame auto eest maksmiseks plaani \u0412 (muuhulgas sisaldas see Tallinna k\u00f5igi sularahaautomaatide t\u00fchjendamist) ning kihutame napilt enne b\u00fcroo sulgemist TA-sse autot registrist kustutama ja transiitnumbrim\u00e4rke v\u00f5tma. Et v\u00e4hemalt see toiming oleks tehtud.\u201eHmm, autol on peal mingid piirangud. Arvelt mahav\u00f5tt n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ei \u00f5nnestu,\u201d teatab leti taga istuv daam. \u201eMIS ASJA?!\u201d esitan \u201ehillitsetud\u201d k\u00fcsimuse - n\u00e4rvid on selle tehinguga kaasnevaist \u00fcllatustest juba natuke l\u00e4bi ning minu teada pole mingeist piiranguist l\u00f5hnagi. Seda enam, et TA e-teeninduski isegi ei iitsata millestki sellisest. (Kas ma juba \u00fctlesin, et juba mu j\u00e4rjekorranumber 666 oli v\u00e4ike vihje, et miskit kisub pekki minema?)Seepeale r\u00e4\u00e4gitakse mulle kaastundlikult mingite uute ja vanade andmebaaside \u00fchildumisest-mitte-\u00fchildumisest ja vajadusest teha kuhugi mingi p\u00e4ring. Kui paljud inimesed samasuguse \u00fcllatuse osaliseks satuvad, j\u00e4\u00e4b kahjuks selgusetuks. Sobivasti sai selle sehkenduse k\u00e4igus TA t\u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bija p\u00e4ringu tegijad j\u00f5udsid minna koju tuttu. Halleluuja!Prantslane kolib hotelli ja lubab ette v\u00f5tta \u00fcmbruskonna sularahaautomaadid. Lisaks sai teda tutvustatud v\u00f5imalusega teha kiirmakseid - raha ei kulge arvelt arvele m\u00f5ne p\u00e4eva, vaid m\u00f5ne tunniga. V\u00f5rreldes mittet\u00f6\u00f6tava v\u00e4lkmaksega oleks see \u00e4kki reaalne v\u00f5imalus ostu eest \u00e4ra maksta? \u201ePole iialgi kuulnud millestki sellisest!\u201d p\u00f6\u00f6ritab mees silmi.J\u00e4rgmisel hommikul kell 8.54 helistab TA. Tulge tagasi, k\u00f5ik on korras. Ja rahagi saabub kiirmaksega k\u00f5igest tunniga. Ehk nii palju siis v\u00e4lkmaksetest. Prantslane t\u00f5mbab k\u00e4tte rohelised kummikindad, paigaldab transiitnumbrid, kargab autorooli ja ... puhkeb hingemattev l\u00f6rtsisadu. Bon voyage!Elmar Ots on Autolehe tegevtoimetaja, kelle huvi nii 2- kui ka 20-rattaliste s\u00f5iduriistade vastu on aastak\u00fcmnete jooksul pigem kasvanud kui kahanenud.Elmar Ots"}
{"text":"Kutsika soetamisel tasub olla t\u00e4helepanelikLoom on pereliige, kes vajab hoolt ja t\u00e4helepanu ning kelle heaolu peab olema tagatud. \u00dcheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et \u00fchiselt veedetud hetked pakuksid r\u00f5\u00f5mu ja positiivseid emotsioone v\u00f5imalikult pikaks ajaks, tuleb hoolega m\u00f5elda, kas ollakse selliseks vastutuseks valmis.\nRahvusliku kutsikap\u00e4eva raames m\u00e4rkis p\u00f5llumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda, mida on kutsika v\u00f5tmisel k\u00f5ige olulisem meeles pidada.\nKalda selgitas, et lemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on p\u00e4evas aega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma n\u00e4dalavahetust v\u00f5i s\u00f5ita pikemale reisile. T\u00e4htsusetu ei ole ka majanduslik k\u00fclg \u2013 kaasnevad kulutused eakohasele s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.\nLemmiklooma soetamisel tuleb eelmiselt omanikult kindlasti uurida, kas loomaarst on lemmiklooma enne m\u00fc\u00fcki \u00fcle vaadanud. Hea indikaator on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul kui loom on loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohum\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks n\u00fcansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.\nLemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti v\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitab Kalda alati s\u00f5lmida kahepoolse kirjaliku ostu-m\u00fc\u00fcgilepingu.\nOluline on m\u00e4rkida, et enne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul kui potentsiaalne ostja soovib teha t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine poolte kokkuleppe k\u00fcsimus. Kindlasti peab marutaudivastane vaktsineerimine tehtud olema v\u00e4hemalt 12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb looma vaktsineerida aasta p\u00e4rast ja edasi juba kaheaastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.\nOlev Kalda s\u00f5nul pole p\u00f5hjust muretseda, kui lemmiklooma hind tundub turu keskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav.\nN\u00e4iteks v\u00f5ib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida p\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.\nKalda \u00f5petab, et on ka ohum\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja v\u00f5ib varjata lemmikloomaga seotud infot. Ohum\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi- v\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna \u2013 see v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb k\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti on kahtlane olukord, kus ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda n\u00e4itamata. Kalda r\u00f5hutab eelneva m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kontrolli t\u00e4htsust.\nJuhul kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, tuleb selle kohta esitada vihje p\u00f5llumajandus- ja toiduametile.\n"}
{"text":"PPA juhi Elmar Vaheri k\u00fcmneaastane t\u00f6\u00f6aeg sai ametlikult l\u00e4biEhkki siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) l\u00f5petas kahtlustuse saanud politsei- ja piirivalveameti (PPA) senise juhi Elmar Vaheriga teenistussuhte, pidi tema ametlikult t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvaldamiseks heakskiidu andma valitsus.\nEhkki siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) l\u00f5petas kahtlustuse saanud politsei- ja piirivalveameti (PPA) senise juhi Elmar Vaheriga teenistussuhte, pidi tema ametlikult t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvaldamiseks heakskiidu andma valitsus.\nEile hommikul kella k\u00fcmne paiku saabus tavap\u00e4rase politseivormi asemel \u00fclikonna valinud Vaher Sten-\nbocki majja. Tema k\u00fcmme aastat politsei- ja piirivalveameti juhtimist sai l\u00e4bi, kui valitsus v\u00f5ttis vastu L\u00e4\u00e4nemetsa esitatud eeln\u00f5u Vaheri teenistussuhtest k\u00f5rvaldamiseks.\nL\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul kehtib Vaheri teenistusest k\u00f5rvaldamine kas uurimisprotsessi l\u00f5puni v\u00f5i tema ametiaja l\u00f5puni. \u00abKohtusin Vaheriga ka ise ministeeriumis ja andsin edasi otsused, mida valitsus on teinud, ning kuulasin, mis tal \u00f6elda oli,\u00bb \u00fctles siseminister, lisades, et rohkem ta selle kohtumise kohta kommentaare ei jaga.\nKaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmusekahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kahtlustuse kelmusele kaasa aitamises Vaherile.\u00a0\n"}
{"text":"Lendorava metsa omanik: riiki on raske usaldadaRiik on maksnud ligi 20 aastat kaitsealuse metsa eest omanike hinnangul pool hinda v\u00f5i alla selle ning pole teada, kuiv\u00f5rd 18. m\u00e4rtsist kehtiv uus kord asja parandab. Samas on m\u00f5ned \u00f5nneseened saanud h\u00fcvitist metsa v\u00e4\u00e4rtusest mitu korda rohkem.\n\u00abSee on usaldamatus kuubis, kui poliitilisel v\u00f5imul on selline laveerimisulatus,\u00bb\u00a0nii p\u00f5rutas L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Vinni vallas asuva Ivaski talu peremees Rait Vaher, kelle metsast arvas riik 35,21 hektarit lendorava p\u00fcsielupaiga sisse. \u00abPraegu k\u00e4ib tuututamine, et anname metsaressursile k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtuse. Aga see inimene, kes kasvatab selle ressursi, on 15 aastat oodanud ja kardan, et j\u00e4\u00e4b ka ootama.\u00bb\nMees andis ise 2006. aastal teada, et n\u00e4gi metsas kaitsealust loomakest. \u00ab\u00dcritasin riigile head teha, riik karistas selle eest,\u00bb nentis Vaher. \u00abKardan, et sain [metsa v\u00e4\u00e4rtusest] alla poole,\u00bb hindas ta 8,73 hektari eest saadud alla 60 000 eurot. \u00abM\u00fc\u00fcsin ainult seep\u00e4rast, et h\u00fcpoteek \u00e4ra maksta (Vaher oli metsa riigilt j\u00e4relmaksuga ostnud \u2013 \u00dc. H.).\u00bb\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud metsa kohta ei esitanud ta isegi avaldust. \u00abMa ei usalda riigipoolset hindamist,\u00bb s\u00f5nas Vaher. Metsa maha v\u00f5tta ja selle m\u00fc\u00fcgist kinnistu osturaha tagasi teenida ta ka ei tohi.\n\u00abPakutud hind oli h\u00e4sti n\u00f5rk v\u00f5rreldes sellega, millise hinnaga need kinnistud ostsin,\u00bb nentis P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas tegutseva V\u00e4iksev\u00e4lja Mahe O\u00dc omanik Arvi\u00a0Kruussalu, kel on riigile omandamise ootej\u00e4rjekorras (vt tabel) neli looduskaitsealust kinnistut.\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) !important;}\n\n\n\nRiigikontroll: metoodika tekitab ebav\u00f5rdse olukorra\nMetsaomanike hinnangul karjuvalt eba\u00f5iglane metsa v\u00e4\u00e4rtuse arvutamise metoodika on p\u00fcsinud 2004. aastast praeguseni. See elas \u00fcle protestikirjad, kohtuasjad, \u00f5iguskantsleri taunimise (praktika normi rakendamisel v\u00f5ib teatud eeldustel viia p\u00f5hiseadusvastase tulemuseni) jne. Lisaks venis uue korra v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine nagu laua k\u00fcljest mahakistav n\u00e4ts.\nVaheri juhtumi t\u00f5i n\u00e4iteks ka riigikontroll, kes anal\u00fc\u00fcsis looduskaitsealuste maade kaitset ja nende riigile v\u00f5\u00f5randamisel hinna kujunemist. (Aruanne Riigikogule\u00bb, 2.03.2023.)\n\u00abMetsam\u00fc\u00fcgil ei saa omanik aru, milliste parameetrite j\u00e4rgi riik hinna arvutab, sest arvesse v\u00f5etavad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kestvuslepingute hinnad on salastatud,\u00bb viitas riigikontroll Vaheriga k\u00e4itumisele. Nimelt ei vastanud keskkonnaministeerium Vaheri soovile teada saada maa v\u00e4\u00e4rtuse metoodika peensusi. \u00abSamuti soovis omanik teada, milline oli RMK kestvuslepingutes ASiga Estonian Cell fikseeritud haavapuidu hind, kuidas see m\u00f5jutas talle riigi pakutavat summat ja kas talle pakutu vastas maa v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramise hetke turuhindadele,\u00bb m\u00e4rkis riigikontroll.\n\u00abSelgitame, et loodusvarade ja ressursside s\u00e4\u00e4stmine ja s\u00e4ilitamine on p\u00f5hiseaduse (PS) \u00a7-i 531 kohaselt iga\u00fche kohustus. P\u00f5hiseaduses ei ole s\u00e4testatud iga\u00fche kohustuse t\u00e4itmise eest h\u00fcvitise maksmise kohustust. See, kas piirangud h\u00fcvitada ja kuidas, on j\u00e4etud riigi otsustada, arvestades riigi v\u00f5imalusi,\u00bb vastas Vaherile keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.\nRiigikontroll leidis, et metoodika, mida kasutatakse looduskaitseliste maade riigile v\u00f5\u00f5randamisel, ei ole selge ning tekitab maa v\u00f5\u00f5randajate suhtes ebav\u00f5rdse olukorra.\n\u00abMetsaga kinnistu\u00bb m\u00e4\u00e4ratlus ei ole riigikontrolli hinnangul piisavalt selgelt defineeritud. Nutikas ja j\u00e4rjepidev l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija saab oma maa eest parema hinna. \u00abMaa v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5idakse leida h\u00fcpoteetiliste eelduste pinnalt, mis ei tulene \u00f5igusaktist,\u00bb m\u00e4rkis riigikontroll.\nMets n\u00e4eb v\u00e4lja nagu mets, aga omanik sai elamumaa hinna\nKui Vaher sai oma metsa hektarist alla 6900 euro, siis m\u00f5ned omanikud said tunduvalt k\u00f5rgema elamumaa hinna. N\u00e4iteks Tallinna l\u00e4hedal Suurupis ostis riik \u00fche kinnisvarafirma k\u00e4est 4,27 ha metsa rohev\u00f5rgustiku tuumalal ja maksis selle eest 88 000 eurot (20 609 eurot\/ha).\n\u00abKuigi maa-ala vastas k\u00f5igile metsa tunnustele ning puudus ehitus\u00f5iguse tekkimise perspektiiv, valis riik hindamismetoodika, mis v\u00f5ttis v\u00e4\u00e4rtuse leidmise eelduseks olukorra, kus kinnistu hoonestatakse,\u00bb nentis riigikontroll. \u00abKolm aastat hiljem oli selle kinnistu puistu turuv\u00e4\u00e4rtus ligi\u00a029 000 eurot.\u00bb\n\u00abKui metsaga kinnisasja v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel ei oma kasvava metsa v\u00e4\u00e4rtus olulist t\u00e4htsust ja piirkonna turusituatsioonist l\u00e4htuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, v\u00f5ib riigi esindaja metsaga kinnisasja v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks tellida erakorralise hindamise,\u00bb selgitas keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma. \u00abKui maa hind on selles kohas n\u00e4iteks elamumaana k\u00f5rgem ja sellena p\u00f5him\u00f5tteliselt realiseeritav, siis tuleb maad vastavalt lasta ka hinnata.\u00bb\nKonkreetse juhtumi kohta vastas maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (2018. aasta alguses oli maadeost veel maa-ameti k\u00e4es): \u00abHindaja leidis, et kui maat\u00fckk ei paikneks rohev\u00f5rgustike tuumaalal, vaid tegemist oleks leebe re\u017eiimiga rohekoridoriga, oleks sinna v\u00f5imalik ehitada \u00fcksikelamuid. Elamumaa v\u00e4\u00e4rtus selles piirkonnas oli k\u00f5rgem kui kasvav metsa v\u00e4\u00e4rtus ja sellisel juhul tuli riigil omandada maa elamumaa alusel.\u00bb\nLind lisas, et erakorralise hindamise tellimine on kaalutlusotsus: \u00abKui on ilmselge, et erakorraline hindamine ei anna maat\u00fckile k\u00f5rgemat v\u00e4\u00e4rtust, siis v\u00f5ib riik keelduda erakorralise hindamise tellimisest. Oluline on, et riik maksaks maaomanikule \u00f5iglast h\u00fcvitist. Kui Suurupis ei kehtiks looduskaitselisi piiranguid, siis t\u00f5en\u00e4oliselt oleks kinnistu v\u00f5etud kasutusele elamumaana. Seda kinnitab 400 m p\u00f5hja poole j\u00e4\u00e4v ala, mis 1995. aasta ortofoto kohaselt on metsamaa, aga t\u00e4naseks on see ala krunditud ja hoonestatud.\u00bb\nMiks on eba\u00f5iglus 20 aasta pikkuseks veninud?\nMiks on riik maksnud ligi 20 aastat looduskaitsealuse metsa eest paljudele omanikele poole turuhinnast v\u00f5i v\u00e4hemgi, selle kohta ametnikelt selget vastust ei saanud.\nRahas probleem ei ole \u2013 keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma kinnitas, et RMK eelarves maade v\u00e4ljaostmiseks ette n\u00e4htud viis miljonit eurot aastas on seni olnud piisav, aga kui tekib vajadus eelarve suurendamiseks, on summade \u00fclevaatamine v\u00f5imalik.\nAasma m\u00f6\u00f6nis, et looduskaitseseadus n\u00e4eb ette v\u00f5\u00f5randada oluliste looduskaitseliste piirangutega kinnisasja selle v\u00e4\u00e4rtusele vastava tasu eest. Miks on siis metsa eest oluliselt v\u00e4hem makstud, tema vastusest ei selgunud.\n\u00abHinnas ei j\u00f5uta kokkuleppele ligikaudu viie protsendi maa m\u00fc\u00fcgi sooviavalduse esitanutega,\u00bb pole hindamiskorras varem probleemi n\u00e4inud keskkonnaameti looduskaitseosakonna looduskasutuse peaspetsialist Marko Angerj\u00e4rv (\u00abP\u00e4rnumaa mees kempleb riigiga: looduskaitse all olev metsamaa tahetakse poolmuidu k\u00e4est \u00e4ra v\u00f5tta\u00bb, Maaleht 20.04.2020)\n\u00abAmetnik kas kardab otsustada v\u00f5i tal ei lubata otsustada,\u00bb leidis Ivaski talu peremees Vaher.\nVeel pole teada, kuiv\u00f5rd uus kord hinda parandab\nEelmisel n\u00e4dalal vastu v\u00f5etud valitsuse m\u00e4\u00e4ruse \u00abKinnisasja erakorralise hindamise kord\u00bb kohta on pressiteates \u00f6eldud, et see v\u00f5imaldab metsa hindamisel laiemalt kasutusele v\u00f5tta puidusortimendi arvutamise ja v\u00e4\u00e4rtuse hindamise mudeleid.\nAasma s\u00f5nul arendatakse selleks metsaregistri juurde metsa hindamise infos\u00fcsteem (MEHIS). \u00abMetsa hindamise metoodika suurimaks muudatuseks on v\u00e4rske hinnastatistika arvestamine. Praegune metoodika, mille alusel hinnatakse kaitstavat loodusobjekti sisaldava metsa v\u00e4\u00e4rtust, tugineb eelneva kolme kalendriaasta puiduhindade statistikale. Uue metoodika j\u00e4rgi on aluseks kas viimase kuu statistika (kui hinnatakse ainult olemasoleva puidutagavara j\u00e4rgi) v\u00f5i viimase jooksva aasta statistika (kui arvestatakse ka puidu juurdekasvust tulenevat tulu). H\u00fcvitamisel v\u00f5etakse aluseks kahest v\u00e4\u00e4rtusest k\u00f5rgem,\u00bb \u00fctles Aasma.\n\u00abEnne pilti ette ei saa, kui on n\u00e4ha, kuidas hinnad kujunevad,\u00bb leidis Vaher. \u00abStatistikaga v\u00f5ib manipuleerida. Kuniks asi pole avalik, inimene ei otsusta. Kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis inimesed hoiavad metsa edasi, sest sisuliselt on usaldamatus kuubis. Kes keskkonnapiirangutega metsade l\u00e4heduses elavad, hoiavad suu kinni, kui midagi enda metsast avastavad. Keegi ei taha keskkonnapiirangute kompenseerimise \u00e4mbrisse astuda.\u00bb\nEba\u00f5igluse varjus paisub potentsiaalne hiigeltulu\nEesti erametsaliit ja omanike keskliit soovivad riigilt rohkem: maadevahetuse taastamist v\u00f5i maa kompenseerimist KAHOSe j\u00e4rgi (pakkumisele lisaks 20 protsenti motivatsioonitasu).\nEttepaneku juures on nad viidanud n\u00e4iteks \u00fchele metsa kokkuostuga tegelevale ettev\u00f5ttele 2019. aastal tehtud pakkumisele 71,73 hektari lendoravametsa eest \u2013 348 550 eurot. \u00abPakkumise tegemise ajal oli kinnistu turuhind ligi 700 000 eurot,\u00bb kirjutas Maaleht. (\u00abLooduskaitse ja maaomanike lepitamiseks plaanitakse taastada maadevahetus\u00bb, Maaleht 30.06.2022)\nhttps:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/120022926\/looduskaitse-ja-maaomanike-lepitamiseks-plaanitakse-taastada-maadevahetus\nMetsakorralduse B\u00fcroo O\u00dc arvutas Postimehe palvel metsaregistri andmete j\u00e4rgi v\u00e4lja, et nimetatud metsa h\u00fcpoteetiliseks turuv\u00e4\u00e4rtuseks oleks 2019. aastal olnud 552 916 eurot. T\u00e4na oleks mets aga v\u00e4\u00e4rt 1 294 849 eurot ehk \u00fcle kahe korra rohkem.\nSee t\u00e4hendab, et kui otsest rahakriisi pole, tasub \u00e4ra mitte lihtsalt looduskaitsealuse metsa omamine lootuses tulevasele paremale h\u00fcvitisele, vaid samal eesm\u00e4rgil ka metsa kokkuostmine.\n\u00abK\u00f5ige kummalisem on see, et eelmisel aastal hakkas hirmus pommimine, tohutu huvi oli see maa \u00e4ra osta,\u00bb m\u00e4rkis Rait Vaher oma metsa kohta. \u00abMis p\u00f5hjusel ollakse ootamatult n\u00f5us teadlikult lendoravapiiranguga metsa ostma? Kas on j\u00e4rjekordselt mingisugune poliitiline skeem toimimas? Pakuvad 10\u201315 protsenti k\u00f5rgemat hinda kui riik oleks pakkunud.\u00bb\n\nLooduskaitse on saanud v\u00e4ga palju kahju\n\nEestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.\nErakogu\n\nKuresoo:\nSegadus ja ebaselgus looduskaitseliste piirangute h\u00fcvitamisel on teinud looduskaitsele v\u00e4ga palju kahju. On arusaamatu, et oleme siiani sellise probleemi ees, kuigi aastaid on sellele t\u00e4helepanu juhitud nii maaomanike kui looduskaitsjate poolt ning rahalised vahendid on olnud piisavad. Samal ajal on olnud k\u00f5igile teada, et tegemist on \u00fche looduskaitse k\u00f5ige teravama valukohaga, mille ettek\u00e4\u00e4nde taha on j\u00e4\u00e4nud palju olulisi otsuseid.\n\n"}
{"text":"USA s\u00fc\u00fcdistab L\u00f5una-Korea kr\u00fcptoettev\u00f5tjat Do Kwoni pettusesWASHINGTON, 23. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 USA prokuratuur esitas L\u00f5una-Korea kr\u00fcptoraha ettev\u00f5tjale Do Kwonile kaheksa s\u00fc\u00fcdistust, mille seas ka s\u00fc\u00fcdistus pettuses, teatasid neljap\u00e4eval \u00dchendriikide meediakanalid tuginedes kohtudokumentidele.\nMontenegros vahi all olevat ettev\u00f5tjat s\u00fc\u00fcdistatakse oma ettev\u00f5tte Terraform Labsi kaudu mitme miljardi dollari suuruse pettuse korraldamises, mis raputas eelmisel aastal \u00fclemaailmseid kr\u00fcptoturge.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"USA s\u00fc\u00fcdistab L\u00f5una-Korea kr\u00fcptoettev\u00f5tjat Do Kwoni pettusesWASHINGTON, 23. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 USA prokuratuur esitas L\u00f5una-Korea kr\u00fcptoraha ettev\u00f5tjale Do Kwonile kaheksa s\u00fc\u00fcdistust, mille seas ka s\u00fc\u00fcdistus pettuses, teatasid neljap\u00e4eval \u00dchendriikide meediakanalid tuginedes kohtudokumentidele.\nMontenegros vahi all olevat ettev\u00f5tjat s\u00fc\u00fcdistatakse oma ettev\u00f5tte Terraform Labsi kaudu mitme miljardi dollari suuruse pettuse korraldamises, mis raputas eelmisel aastal \u00fclemaailmseid kr\u00fcptoturge.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Petised tegid kohalikele kurja\u00dcleeile anti politseile teada kahest m\u00e4rtsi keskpaigas veebikeskkonnas toime pandud pettusest, millega kokku tekitati kahju pea 8000 eurot.Korrakaitsjaile teatati 16.-17. m\u00e4rtsi vahel toimunud juhtumist, kus 48aastase Saarde valla elaniku elektroonilist identiteeti kasutades v\u00f5eti inimese teadmata tema nimel laenufirmadest laenu. Kelmusega tekitati kahju 7400 eurot.Juhtunu asjus alustati kriminaalmenetlust seadusep\u00fcgala alusel, mis k\u00e4sitleb arvutikelmust.Teine pettuseteemaline avaldus j\u00f5udis \u00fcleeile politseinike t\u00f6\u00f6lauale P\u00e4rnu linnast. 14. m\u00e4rtsil ostis 34aastane p\u00e4rnakas Facebooki Marketplace'i keskkonnas mobiiltelefoni iPhone ja kandis ostu eest m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 450 eurot. M\u00fc\u00fcja lubas mehele, et saadab telefoni pakiautomaati, kuid seda ta ei teinud. Ka ei tagastanud petis ostjale raha.Politsei algatas sellegi intsidendi uurimiseks kriminaalmenetluse, sedapuhku kelmuse paragrahvi alusel. (PP)"}
{"text":"Kutsika soetamisel tasub olla t\u00e4helepanelikLoom on pereliige, kes vajab hoolt ja t\u00e4helepanu ning kelle heaolu peab olema tagatud. \u00dcheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et \u00fchiselt veedetud hetked pakuksid r\u00f5\u00f5mu ja positiivseid emotsioone v\u00f5imalikult pikaks ajaks, tuleb hoolega m\u00f5elda, kas ollakse selliseks vastutuseks valmis.Rahvusliku kutsikap\u00e4eva raames m\u00e4rkis p\u00f5llumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda, mida on kutsika v\u00f5tmisel k\u00f5ige olulisem meeles pidada.Kalda selgitas, et lemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on p\u00e4evas aega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma n\u00e4dalavahetust v\u00f5i s\u00f5ita pikemale reisile. T\u00e4htsusetu ei ole ka majanduslik k\u00fclg - kaasnevad kulutused eakohasele s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.Lemmiklooma soetamisel tuleb eelmiselt omanikult kindlasti uurida, kas loomaarst on lemmiklooma enne m\u00fc\u00fcki \u00fcle vaadanud. Hea indikaator on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul kui loom on loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohum\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks n\u00fcansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.Lemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti v\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitab Kalda alati s\u00f5lmida kahepoolse kirjaliku ostu-m\u00fc\u00fcgilepingu.Oluline on m\u00e4rkida, et enne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul kui potentsiaalne ostja soovib teha t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine poolte kokkuleppe k\u00fcsimus. Kindlasti peab marutaudivastane vaktsineerimine tehtud olema v\u00e4hemalt 12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb looma vaktsineerida aasta p\u00e4rast ja edasi juba kaheaastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.Olev Kalda s\u00f5nul pole p\u00f5hjust muretseda, kui lemmiklooma hind tundub turu keskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav.N\u00e4iteks v\u00f5ib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida p\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.Kalda \u00f5petab, et on ka ohum\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja v\u00f5ib varjata lemmikloomaga seotud infot. Ohum\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi- v\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna - see v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb k\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti on kahtlane olukord, kus ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda n\u00e4itamata. Kalda r\u00f5hutab eelneva m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kontrolli t\u00e4htsust.Juhul kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, tuleb selle kohta esitada vihje p\u00f5llumajandus- ja toiduametile.Kutsika v\u00f5tmine on suur vastutus. ELMO RIIGK\u00c4RT DEVANEY"}
{"text":"Lendorava metsa omanik: riiki on raske usaldadaRiik on maksnud ligi 20 aastat kaitsealuse metsa eest omanike hinnangul pool hinda v\u00f5i alla selle ning pole teada, kuiv\u00f5rd 18. m\u00e4rtsist kehtiv uus kord asja parandab. Samas on m\u00f5ned \u00f5nneseened saanud h\u00fcvitist metsa v\u00e4\u00e4rtusest mitu korda rohkem.See on usaldamatus kuubis, kui poliitilisel v\u00f5imul on selline laveerimisulatus - nii p\u00f5rutas L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Vinni vallas asuva Ivaski talu peremees Rait Vaher, kelle metsast arvas riik 35,21 hektarit lendorava p\u00fcsielupaiga sisse. \u00abPraegu k\u00e4ib tuututamine, et anname metsaressursile k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtuse. Aga see inimene, kes kasvatab selle ressursi, on 15 aastat oodanud ja kardan, et j\u00e4\u00e4b ka ootama.\u00bbMees andis ise 2006. aastal teada, et n\u00e4gi metsas kaitsealust loomakest. \u00ab\u00dcritasin riigile head teha, riik karistas selle eest,\u00bb nentis Vaher. \u00abKardan, et sain [metsa v\u00e4\u00e4rtusest] alla poole,\u00bb hindas ta 8,73 hektari eest saadud alla 60 000 eurot. \u00abM\u00fc\u00fcsin ainult seep\u00e4rast, et h\u00fcpoteek \u00e4ra maksta (Vaher oli metsa riigilt j\u00e4relmaksuga ostnud - \u00dc. H.).\u00bb\u00dclej\u00e4\u00e4nud metsa kohta ei esitanud ta isegi avaldust. \u00abMa ei usalda riigipoolset hindamist,\u00bb s\u00f5nas Vaher. Metsa maha v\u00f5tta ja selle m\u00fc\u00fcgist kinnistu osturaha tagasi teenida ta ka ei tohi.\u00abPakutud hind oli h\u00e4sti n\u00f5rk v\u00f5rreldes sellega, millise hinnaga need kinnistud ostsin,\u00bb nentis P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas tegutseva V\u00e4iksev\u00e4lja Mahe O\u00dc omanik Arvi Kruussalu, kel on riigile omandamise ootej\u00e4rjekorras (vt tabel) neli looduskaitsealust kinnistut.Riigikontroll: metoodika tekitab ebav\u00f5rdse olukorraMetsaomanike hinnangul karjuvalt eba\u00f5iglane metsa v\u00e4\u00e4rtuse arvutamise metoodika on p\u00fcsinud 2004. aastast praeguseni. See elas \u00fcle protestikirjad, kohtuasjad, \u00f5iguskantsleri taunimise (praktika normi rakendamisel v\u00f5ib teatud eeldustel viia p\u00f5hiseadusvastase tulemuseni) jne. Lisaks venis uue korra v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine nagu laua k\u00fcljest mahakistav n\u00e4ts.Vaheri juhtumi t\u00f5i n\u00e4iteks ka riigikontroll, kes anal\u00fc\u00fcsis looduskaitsealuste maade kaitset ja nende riigile v\u00f5\u00f5randamisel hinna kujunemist. (Aruanne Riigikogule\u00bb, 2.03.2023.) \u00abMetsam\u00fc\u00fcgil ei saa omanik aru, milliste parameetrite j\u00e4rgi riik hinna arvutab, sest arvesse v\u00f5etavad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kestvuslepingute hinnad on salastatud,\u00bb viitas riigikontroll Vaheriga k\u00e4itumisele. Nimelt ei vastanud keskkonnaministeerium Vaheri soovile teada saada maa v\u00e4\u00e4rtuse metoodika peensusi. \u00abSamuti soovis omanik teada, milline oli RMK kestvuslepingutes AS-iga Estonian Cell fikseeritud haavapuidu hind, kuidas see m\u00f5jutas talle riigi pakutavat summat ja kas talle pakutu vastas maa v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramise hetke turuhindadele,\u00bb m\u00e4rkis riigikontroll.Riigikontroll leidis, et metoodika, mida kasutatakse looduskaitseliste maade riigile v\u00f5\u00f5randamisel, ei ole selge ning tekitab maa v\u00f5\u00f5randajate suhtes ebav\u00f5rdse olukorra.\u00abMetsaga kinnistu\u00bb m\u00e4\u00e4ratlus ei ole riigikontrolli hinnangul piisavalt selgelt defineeritud. Nutikas ja j\u00e4rjepidev l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija saab oma maa eest parema hinna. \u00abMaa v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5idakse leida h\u00fcpoteetiliste eelduste pinnalt, mis ei tulene \u00f5igusaktist,\u00bb m\u00e4rkis riigikontroll.Metsa omanik sai elamumaa hinnaKui Vaher sai oma metsa hektarist alla 6900 euro, siis m\u00f5ned omanikud said tunduvalt k\u00f5rgema elamumaa hinna. N\u00e4iteks Tallinna l\u00e4hedal Suurupis ostis riik \u00fche kinnisvarafirma k\u00e4est 4,27 ha metsa rohev\u00f5rgustiku tuumalal ja maksis selle eest 88 000 eurot (20 609 eurot\/ha).\u00abKuigi maa-ala vastas k\u00f5igile metsa tunnustele ning puudus ehitus\u00f5iguse tekkimise perspektiiv, valis riik hindamismetoodika, mis v\u00f5ttis v\u00e4\u00e4rtuse leidmise eelduseks olukorra, kus kinnistu hoonestatakse,\u00bb nentis riigikontroll. \u00abKolm aastat hiljem oli selle kinnistu puistu turuv\u00e4\u00e4rtus ca 29 000 eurot.\u00bb\u00abKui metsaga kinnisasja v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramisel ei oma kasvava metsa v\u00e4\u00e4rtus olulist t\u00e4htsust ja piirkonna turusituatsioonist l\u00e4htuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, v\u00f5ib riigi esindaja metsaga kinnisasja v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramiseks tellida erakorralise hindamise,\u00bb selgitas keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma. \u00abKui maa hind on selles kohas n\u00e4iteks elamumaana k\u00f5rgem ja sellena p\u00f5him\u00f5tteliselt realiseeritav, siis tuleb maad vastavalt lasta ka hinnata.\u00bbKonkreetse juhtumi kohta vastas maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (2018. aasta alguses oli maadeost veel maa-ameti k\u00e4es): \u00abHindaja leidis, et kui maat\u00fckk ei paikneks rohev\u00f5rgustike tuumaalal, vaid tegemist oleks leebe re\u017eiimiga rohekoridoriga, oleks sinna v\u00f5imalik ehitada \u00fcksikelamuid. Elamumaa v\u00e4\u00e4rtus selles piirkonnas oli k\u00f5rgem kui kasvav metsa v\u00e4\u00e4rtus ja sellisel juhul tuli riigil omandada maa elamumaa alusel.\u00bbMiks venis eba\u00f5iglus 20-aastaseks?Miks on riik maksnud ligi 20 aastat looduskaitsealuse metsa eest paljudele omanikele poole turuhinnast v\u00f5i v\u00e4hemgi, selle kohta ametnikelt selget vastust ei saanud.Rahas probleem ei ole - keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma kinnitas, et RMK eelarves maade v\u00e4ljaostmiseks ette n\u00e4htud viis miljonit eurot aastas on seni olnud piisav, aga kui tekib vajadus eelarve suurendamiseks, on summade \u00fclevaatamine v\u00f5imalik.Aasma m\u00f6\u00f6nis, et looduskaitseseadus n\u00e4eb ette v\u00f5\u00f5randada oluliste looduskaitseliste piirangutega kinnisasja selle v\u00e4\u00e4rtusele vastava tasu eest. Miks on siis metsa eest oluliselt v\u00e4hem makstud, tema vastusest ei selgunud.\u00abAmetnik kas kardab otsustada v\u00f5i tal ei lubata otsustada,\u00bb leidis Ivaski talu peremees Vaher.Kuiv\u00f5rd uus kord hinda parandab?Eelmisel n\u00e4dalal vastu v\u00f5etud valitsuse m\u00e4\u00e4ruse \u00abKinnisasja erakorralise hindamise kord\u00bb kohta on pressiteates \u00f6eldud, et see v\u00f5imaldab metsa hindamisel laiemalt kasutusele v\u00f5tta puidusortimendi arvutamise ja v\u00e4\u00e4rtuse hindamise mudeleid.Aasma s\u00f5nul arendatakse selleks metsaregistri juurde metsa hindamise infos\u00fcsteem (MEHIS). \u00abMetsa hindamise metoodika suurimaks muudatuseks on v\u00e4rske hinnastatistika arvestamine. Praegune metoodika, mille alusel hinnatakse kaitstavat loodusobjekti sisaldava tugineb eelneva kolme kalendriaasta puiduhindade statistikale. Uue metoodika j\u00e4rgi on aluseks kas viimase kuu statistika (kui hinnatakse ainult olemasoleva puidutagavara j\u00e4rgi) v\u00f5i viimase jooksva aasta statistika (kui arvestatakse ka puidu juurdekasvust tulenevat tulu). H\u00fcvitamisel v\u00f5etakse aluseks kahest v\u00e4\u00e4rtusest k\u00f5rgem,\u00bb \u00fctles Aasma.\u00abEnne pilti ette ei saa, kui on n\u00e4ha, kuidas hinnad kujunevad,\u00bb leidis Vaher. \u00abStatistikaga v\u00f5ib manipuleerida. Kuniks asi pole avalik, inimene ei otsusta. Kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis inimesed hoiavad metsa edasi, sest sisuliselt on usaldamatus kuubis. Kes keskkonnapiirangutega metsade l\u00e4heduses elavad, hoiavad suu kinni, kui midagi enda metsast avastavad. Keegi ei taha keskkonnapiirangute kompenseerimise \u00e4mbrisse astuda.\u00bbEesti erametsaliit ja omanike keskliit soovivad riigilt rohkem: maadevahetuse taastamist v\u00f5i maa kompenseerimist KAHOSe j\u00e4rgi (pakkumisele lisaks 20 protsenti motivatsioonitasu).Ettepaneku juures on nad viidanud n\u00e4iteks \u00fchele metsa kokkuostuga tegelevale ettev\u00f5ttele 2019. aastal tehtud pakkumisele 71,73 hektari lendoravametsa eest - 348 550 eurot. \u00abPakkumise tegemise ajal oli kinnistu turuhind ligi 700 000 eurot,\u00bb kirjutas Maaleht. (\u00abLooduskaitse ja maaomanike lepitamiseks plaanitakse taastada maadevahetus\u00bb, Maaleht 30.06.2022)Metsakorralduse B\u00fcroo O\u00dc arvutas Postimehe palvel metsaregistri andmete j\u00e4rgi v\u00e4lja, et nimetatud metsa h\u00fcpoteetiliseks turuv\u00e4\u00e4rtuseks oleks 2019. aastal olnud 552 916 eurot. T\u00e4na oleks mets aga v\u00e4\u00e4rt 1 294 849 eurot ehk \u00fcle kahe korra rohkem.See t\u00e4hendab, et kui otsest rahakriisi pole, tasub \u00e4ra mitte lihtsalt looduskaitsealuse metsa omamine lootuses tulevasele paremale h\u00fcvitisele, vaid samal eesm\u00e4rgil ka metsa kokkuostmine. \u00abK\u00f5ige kummalisem on see, et eelmisel aastal hakkas hirmus pommimine, tohutu huvi oli see maa \u00e4ra osta,\u00bb m\u00e4rkis Rait Vaher oma metsa kohta. \u00abMis p\u00f5hjusel ollakse ootamatult n\u00f5us teadlikult lendoravapiiranguga metsa ostma? Kas on j\u00e4rjekordselt mingisugune poliitiline skeem toimimas? Pakuvad 10-15 protsenti k\u00f5rgemat hinda kui riik oleks pakkunud.\u00bbSAMAL TEEMAL\u00dclle Harju \u00abKellele kuld, kellele muld: riik maksab looduskaitsealuse maa eest m\u00fcstiliselt erinevat hinda\u00bb, PM 23.03Riigile looduskaitsealast maad m\u00fc\u00fca soovijate j\u00e4rjekord Menetluses\u00a0Otsus tegemata \u00dclej\u00e4\u00e4nud maad m\u00fc\u00fca soovijadAllikas: keskkonnaametKOMMENTAARLooduskaitse on saanud v\u00e4ga palju kahjuLIIS KURESOO, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspertSegadus ja ebaselgus looduskaitseliste piirangute h\u00fcvitamisel on teinud looduskaitsele v\u00e4ga palju kahju. On arusaamatu, et oleme siiani sellise probleemi ees, kuigi aastaid on sellele t\u00e4helepanu juhitud nii maaomanike kui looduskaitsjate poolt ning rahalised vahendid on olnud piisavad. Samal ajal on olnud k\u00f5igile teada, et tegemist on \u00fche looduskaitse k\u00f5ige teravama valukohaga, mille ettek\u00e4\u00e4nde taha on j\u00e4\u00e4nud palju olulisi otsuseid.\u00abK\u00f5ige kummalisem on see, et eelmisel aastal hakkas hirmus pommimine, tohutu huvi oli see maa \u00e4ra osta,\u00bb m\u00e4rkis Rait Vaher oma metsa kohta, mille eest riik maksaks tema hinnangul alla poole turuhinnast.\u00a0EESTI LK 4-5\u00dcLLE HARJU, ajakirjanik"}
{"text":"PPA juhi Elmar Vaheri k\u00fcmneaastane t\u00f6\u00f6aeg sai ametlikult l\u00e4biEhkki siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) l\u00f5petas kahtlustuse saanud politsei- ja piirivalveameti (PPA) senise juhi Elmar Vaheriga teenistussuhte, pidi tema ametlikult t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvaldamiseks heakskiidu andma valitsus.Eile hommikul kella k\u00fcmne paiku saabus tavap\u00e4rase politseivormi asemel \u00fclikonna valinud Vaher Stenbocki majja. Tema k\u00fcmme aastat politsei- ja piirivalveameti juhtimist sai l\u00e4bi, kui valitsus v\u00f5ttis vastu L\u00e4\u00e4nemetsa esitatud eeln\u00f5u Vaheri teenistussuhtest k\u00f5rvaldamiseks.L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul kehtib Vaheri teenistusest k\u00f5rvaldamine kas uurimisprotsessi l\u00f5puni v\u00f5i tema ametiaja l\u00f5puni. \u00abKohtusin Vaheriga ka ise ministeeriumis ja andsin edasi otsused, mida valitsus on teinud, ning kuulasin, mis tal \u00f6elda oli,\u00bb \u00fctles siseminister, lisades, et rohkem ta selle kohtumise kohta kommentaare ei jaga.Kaitsepolitsei esitas teisip\u00e4eva hommikul kelmusekahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kahtlustuse kelmusele kaasa aitamises Vaheriie. PM"}
{"text":"Libaametnik l\u00fcpsis kontot22. m\u00e4rtsil teatati, et Haabestis elavale 23aastasele mehele helistas ennast rahandusministeeriumi t\u00f6\u00f6tajana tutvustav mees, kes v\u00e4itis, et pangat\u00f6\u00f6tajad on kasutanud kannatanu andmeid \u00e4ra ja on v\u00f5tnud teistest asutustest laenu. Talle \u00f6eldi, et pettuse l\u00f5petamiseks on vaja vahetada tema kontonumber \u00e4ra ja kanda raha \u00fchelt kontolt teisele. Mees kinnitaski k\u00f5ik tegevused Smart-ID PIN-koodidega. Hiljem avastas ta aga, et kontolt on kadunud 3121 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Iisraelis peeti neljap\u00e4eval kinni \u00fcle saja meeleavaldaja (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nJERUUSALEMM, 24. m\u00e4rts, AFP-STT-BNS - Ajalehe Haaretz andmetel vahistati neljap\u00e4eval Iisraeli meeleavaldustel kokku \u00fcle saja inimese.\nMeeleavaldajad on peaminister Benjamin Netanyahu konservatiivide ja parempopulistide koalitsiooni poolt l\u00e4bi surutud seadusereformi vastu, mis suurendaks poliitikute v\u00f5imu riigi kohtus\u00fcsteemi \u00fcle.\nProtestijate hinnangul seab projekt ohtu Iisraeli demokraatia.\nNetanyahu on seni keeldunud projektist taganemast, kuigi tema enda valitsuse kaitseminister ning riigi relva- ja julgeolekuj\u00f5udude juhtkond on \u00f6elnud, et ulatuslikud meeleavaldused ohustavad juba praegu riigi julgeolekut.\nMeeleavaldustel on teiste seas osalenud tuhanded reservv\u00e4elased.\nNetanyahu lubas neljap\u00e4eval p\u00e4rast kuudepikkuseid proteste tema valitsuse kavandatavate kohtureformide vastu taastada \u00fchtsuse, et v\u00e4ltida rahva l\u00f5henemist.\nNetanyahu \u00fctles televisioonis edastatud p\u00f6\u00f6rdumises, et on otsustanud reforme edendada, kuid soovib \"taastada \u00fchtsust\" ja j\u00f5uda lahenduseni, mis on vastuv\u00f5etav nii ettepaneku toetajatele ja ka selle kriitikutele.\nNetanyahu valitsuse plaani vastu korraldatakse Iisraelis aktiivselt meeleavaldusi. President Isaac Herzog on hoiatanud, et kohtureform v\u00f5ib vallandada kodus\u00f5ja. M\u00f5ned kriitikud v\u00e4idavad, et Netanyahu p\u00fc\u00fcab reforme l\u00e4bi suruda kaitsmaks ennast ajal, mil ta on silmitsi korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega.\nUSA president Joe Biden teatas p\u00fchap\u00e4eval Netanyahule, et toetab kompromissi vastuoluliste Iisraeli kohtureformikavade osas.\n\"Oma esimestes kommentaarides selle teema kohta \u00fctles Biden, et reformid peavad austama demokraatlikke p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi,\" seisis Valge Maja avalduses.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Ettev\u00f5tjad kasutavad edasi skeeme, millega maksuamet on juba teisi vahele v\u00f5tnudEttev\u00f5tjad p\u00fc\u00fcdsid eelmisel aastal skeemitada tulumaksuga moel, mille eest on juba karistatud ja avalikkuse ette toodud Meie kauplusteketi omanikud. Maksuametit \u00fcllatab, et sama vana skeemi ikka ja j\u00e4lle kasutatakse \u2013 kohe j\u00e4\u00e4dakse ju vahele.\nMeie kauplusteketi omanikud firmast RRLektus kaotasid vaidluse maksuametiga juba ka kohtus ja meedia kirjutas skeemist, kuid ikka j\u00e4i eelmisel aastal suuremate tulumaksupettuste seas s\u00f5elale 4-5 firmat, kes sama asja \u00fcritasid, imestas maksu- ja tolliameti juhtiv maksuaudiitor Madis Laas.\nLaasi jaoks on \u00fcllatav, et sama skeemi julgetakse kasutada. \"Me monitoorime neid v\u00e4ga aktiivselt. Need tulevad meile ka pilti, sest selleks, et seda skeemi rakendada, pead sa meile seda deklareerima,\" \u00fctles Laas. \"Me saame kohe asja endale lauale,\u201d lisas ta. Laasi s\u00f5nul v\u00f5ib olla asi ka selles, et praegu \u00fcritatakse varem p\u00fcsti pandud skeeme likvideerida ja see tekitab olukordi, kus nendega maksuameti vaatepilti satutakse.\nLaasi s\u00f5nul on maksuameti senine strateegia tegeleda rohkem n\u00f5ustamise ja abistamisega andnud v\u00e4ga h\u00e4id tulemusi, aga n\u00fc\u00fcd on ettev\u00f5tete tulumaksu \u00fcksus l\u00e4inud taas veidi karmimaks. \"Me \u00fctleme otse v\u00e4lja, et mingid asjad ei sobi meile ja mingid asjad sobivad.\"\nLaas kirjeldas lahti kaheksa levinumat tulumaksuskeemi, mis maksuametile kindlasti ei sobi, aga mida \u00fcritatakse kasutada."}
{"text":"Igale asjale \u00f5ige nimiT\u00fckike usaldust l\u00e4ks j\u00e4lle katki, kui tuli v\u00e4lja, et politseijuhid on p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt jaksanud ka natuke omakasup\u00fc\u00fcdlikult susserdada. S\u00f5ltumata sellest, millise j\u00e4relduseni j\u00f5utakse juurdluses ning mida l\u00f5puks otsustab kohus, on kahju juba s\u00fcndinud, politsei usaldusv\u00e4\u00e4rsus kannatada saanud. Institutsioonide usaldusv\u00e4\u00e4rsuse edetabelis on politsei aastaid k\u00f5rgel kohal seisnud ning on, kuhu kukkuda. Seet\u00f5ttu on ka intsidendi m\u00f5ju avalikule arvamusele t\u00f5en\u00e4oliselt hoopis suurem juhust, kui m\u00f5ni samav\u00e4\u00e4rse rahalise mahuga kelmust\u00fckk tulnuks ette m\u00f5nes erakonnas. Erakonnad lohisevad teatavasti usaldusv\u00e4\u00e4rsuse osas alati edetabeli sabaotsas ja tasemel, kust suurt langemisruumi ei ole.\nKuidas asi ka tegelikult oli v\u00f5i ei olnud, seisab asjassepuutuvatel ees kuude kaupa t\u00f6\u00f6d t\u00f5estamaks, et sohitegemine endale parema pensionip\u00f5lve kindlustamiseks oli isoleeritud \u00fcksikjuhtum, mitte korrakaitseorganites laialt levinud haigus. Paratamatult peavad osalema selles selgitust\u00f6\u00f6s oma l\u00e4hedastele ja tuttavatele ka k\u00f5ik t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctult pihta saanud reapolitseinikud. Aga ega k\u00f5iki ei \u00f5nnestu veenda, eriti neid, kes \u201ejuba ammu teadsid\u201c ja kelle usule n\u00fc\u00fcd m\u00f5ned poliitikudki, antud juhul EKRE juhid, hoogsalt k\u00fctust juurde valavad.\nValimistulemust v\u00f5ib t\u00f5lgendada kui valijaskonna enamuse soovi v\u00f5imu suurema stabiilsuse j\u00e4rele p\u00e4rast terve eelmise poliitilise ts\u00fckli v\u00e4ldanud kaootilist, kohati p\u00f5him\u00f5ttelageda kombineerimise, kaalutlemata ja kalliks maksma l\u00e4inud otsuste ja segaduste aega valitsemises. Stabiilsus on kodanike ja v\u00f5imu usaldussuhte kasvatamise eeldus. Koalitsiooni moodustamiseks k\u00f5neluste pidajad on k\u00fcll maininud eesm\u00e4rki juhtida Eesti riiki samas koosseisus j\u00e4rgmiste valimisteni, aga see peaks olema p\u00f5hilubadus.\nPolitoloogide valem v\u00f5ib selle lubaduse k\u00fcll kahtluse alla seada, sest kui parlamendienamus on v\u00f5imalik kokku saada rohkem kui \u00fche kombinatsioonina, on kiusatus raskuste saabumisel teist varianti proovida alati olemas ja Eesti praeguse vabaduse ajaj\u00e4rgul ei ole \u00fcks koalitsioon kunagi tervet neliaastakut vastu pidanud. Seda t\u00e4htsam on n\u00fc\u00fcd t\u00f5estada, et see on valemi kiuste v\u00f5imalik. Alles \u00f5nnestumise j\u00e4rel saab ka \u00f6elda, oli see hea v\u00f5i halb. Stabiilsus ei ole eesm\u00e4rk iseeneses, sel on viljad, tagaj\u00e4rg, mille eest tuleb tegijatel ja otsustajatel j\u00e4rgmiste valimiste eel ka t\u00e4ies mahus vastutada. J\u00e4\u00e4ks \u00e4ra \u00fcksteise peale n\u00e4puga n\u00e4itamine ning t\u00fchi jutt, kelle teise s\u00fc\u00fcl midagi head ja vajalikku tegemata j\u00e4i v\u00f5i valesti l\u00e4ks.\nStabiilsus ei ole eesm\u00e4rk iseeneses, vaid suurte ja v\u00e4ikeste \u00fclesannete targa tasakaalustamise tagaj\u00e4rg.\nPiia Ruber\nMuidugi ei ole kodanikkonnas ega ka moodustuva v\u00f5imuliidu valijate hulgas t\u00e4ielikku \u00fcksmeelt, mis on see asi, mida uus valitsus ennek\u00f5ike ajama peab. Kas see on k\u00e4put\u00e4is suuri reforme, kogu riigi ja \u00fchiskonna uueksloomine v\u00f5i hoopis korvit\u00e4is pisiasju, mis viiksid riigikorralduse v\u00e4liskeskkonna muutuste ning \u00fchiskonna siseelu arengusuundadega paremasse koosk\u00f5lla. Kampaanias\u00f5numites koalitsiooni moodustajate r\u00f5huasetus ei kattunud, nii et igal juhul on loodav valitsus omamoodi kahvlis. Tegevusplaan on \u00fchtlasi hinnang riigi senisele seisule ning v\u00e4idetel, et k\u00f5ik on halvasti (vaja on suuri reforme) v\u00f5i et k\u00f5ik on enam-v\u00e4hem h\u00e4sti (vaja on peenh\u00e4\u00e4lestust), on \u00fchtviisi v\u00e4he uskujaid. Siin on peamurdmist eesk\u00e4tt kommunikatsiooniv\u00f5tete kujundajatel, sest nii reformidel kui\u00a0ka peenh\u00e4\u00e4lestusel on tegevuse koondnimetajana pikk ja mitte plekitu ajalooline slepp. Reform t\u00e4hendab paljudele seda, et n\u00f5rgematele tehakse liiga, sunnitakse taluma loobumisi ja kandma ohvreid kunagi kauges tulevikus v\u00f5ib-olla saabuva \u00f5nne nimel. Ka m\u00e4lestus peenh\u00e4\u00e4lestusest kui h\u00e4rrandliku elustiili nautimisest \u00f5ndsas tegevusetuses on visa kaduma.\nKui t\u00f5de ongi vahepeal, peaks selle kirjeldamiseks ka mingi uue, sisult t\u00e4pse ja k\u00f5lava s\u00f5na turule tooma, mitte ootama, kuni vaderid ajakirjanduse ja politoloogia vallast koalitsiooni ise \u00e4ra ristivad m\u00f5ne tobeda akron\u00fc\u00fcmi v\u00f5i loodusn\u00e4htuse nimega. Nimi peaks v\u00f5tma kokku valijate tellimuse asjalikkuse, arukuse, ratsionaalsuse ja andmetest lugu pidava, kaalutletud ning tulemusliku tegutsemise j\u00e4rele. Pole sugugi t\u00e4htsusetu, et nimi peaks k\u00f5nelema valmisolekust valijaskonna ja eriti ka iga ala asjatundjatega kui v\u00f5rdne v\u00f5rdsega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, mitte seda ainult teeselda ja l\u00f5puks juhinduda ikka vaid ideoloogilistest kinnism\u00f5tetest. Kuni usaldust valitsuse vastu on ebapiisavalt, saab seda kasvatada ja kui nimi vastab sisule, nii l\u00e4hebki. Teisis\u00f5nu, valitsuskoalitsiooni eluea pikkuse m\u00e4\u00e4rab tema selgitamisoskus.\nEt jutt ei j\u00e4\u00e4ks liiga \u00fcmmarguseks, ilmestan seda nn riigireformi n\u00e4itel. V\u00e4he on s\u00f5nu, mis on sama \u00e4ra l\u00f6rtsitud ja mida katusm\u00f5istena kasutataks mis tahes meelevaldsete juhuotsuste \u00f5igustamiseks. M\u00e4letatavasti kirjutasid 2019. aasta veebruaris k\u00f5ik valimistel osalenud erakonnad pidulikult alla \u201eErakondade \u00fchismemorandumi riigireformiks\u201c. Selles sisutus dokumendis oli poliitilises salakeeles kirjas, et riigireform seatakse poliitiliseks prioriteediks, v\u00f5etakse vastu asjakohane riigikogu otsus reformi etappide, sisu ja t\u00e4htaegade kohta ning m\u00e4\u00e4ratakse ametisse riigireformi minister koos abistavate ametnikega. Mida m\u00f5eldi, pole t\u00e4naseni teada, kuid k\u00f5las nagu kapitaalremont, kuigi halvimalgi juhul oli vajadust vaid sanitaarremondi j\u00e4rele. Kas \u00fckski toona parlamenti p\u00e4\u00e4senud erakondade allakirjutajatest (Priit Sibul, J\u00fcri Ratas, Henn P\u00f5lluaas, Arto Aas, Kalvi K\u00f5va) saaks praegu kinnitada, et \u201eTehtud!\u201c v\u00f5i v\u00e4hemasti osutada millelegi, mis kas\u00a0v\u00f5i mikroreformi nime v\u00e4\u00e4riks? Ega vist. Ei oleks m\u00f5istlik n\u00fc\u00fcd erakondade konsensusena v\u00f5i\u00a0ka ainult koalitsiooni osanikel uuesti samale rehale astuda.\nMuidugi on n\u00e4iteks riigireformist k\u00f5ige h\u00e4\u00e4lekamalt r\u00e4\u00e4kival erakonnal Eesti\u00a0200 \u00f5igus, et muutmist ja t\u00e4iendamist vajavad valimisseadused, erakonnaseadus, riigikogu t\u00f6\u00f6korraldust ning seadusandliku ning t\u00e4itevv\u00f5imu suhteid reguleerivad seadused. Aga mis seal vaja teha, on nagu tilkuva kraani asendamine vettpidavaga, selleks ei lammutata ju tervet maja vundamendini maha ega tohiks ka luua s\u00f5nades muljet sellisest kavatsusest. K\u00f5ige v\u00e4hem on sellise t\u00f6\u00f6 jaoks vaja eraldi ministrit ja ametnikke.\n\u00dckski plaan alla p\u00f5hiseaduse muutmise ei kvalifitseeru riigireformiks. Sellega oleks tegu, kui monarhia muutuks vabariigiks v\u00f5i parlamentaarne v\u00f5imus\u00fcsteem presidentaalseks. Elektroonilise h\u00e4\u00e4letuss\u00fcsteemi arendamine, valimisringkondade suuruse v\u00f5i seaduseeln\u00f5ude menetlemise korra muutmine ega erakondade riigieelarvest rahastamise l\u00f5petamine seda ei ole.\nJuba valitsusk\u00f5neluste esimesel p\u00e4eval asusid osalised \u2013 ja paraku edukalt \u2013 maalima kogu plaanitava tegevuse taustaks rahapuudust. \u00dcle j\u00f5u elamine on p\u00e4rispatt, mis ei saa j\u00e4\u00e4da karistuseta. Karistuseks on \u201ek\u00e4rbe\u201c ja \u00f5nnelikud peavad olema need avaliku sektori v\u00e4hem patustanud v\u00f5i eri\u00f5igustega osad, mille finantseerimine j\u00e4\u00e4b j\u00e4rgmisel aastal samaks ega kahane. Rahapuudusest on tehtud ka \u00fcks nn riigireformi p\u00f5hiettek\u00e4\u00e4ndeid, aga vaevalt k\u00fcll v\u00e4hegi asja tundvatest otsustajatest keegi ise ka usub, et rahapuuduse peamine p\u00f5hjus on m\u00f5\u00f5dutundetu laristamine alamkihtides, aga mitte vilets juhtimine \u00fclemkihis. T\u00e4psemalt \u00fclejuhtimine, mis aitab riigil teel p\u00fcsida sama halvasti nagu kramplik roolipigistamine autokooli \u00f5pilasel. Seega v\u00f5iks v\u00e4hemasti kaaluda ja proovida, kas ehk \u00fclalt k\u00e4rpimise asemel annaks rahapuudusele leevendust hoopis vastutuse ja (otsustus)vabaduse delegeerimine praegusest allapoole m\u00e4rgina usalduse kahesuunalisest loomusest. Kui v\u00f5im usaldab mind, siis mina ka v\u00f5imu. Seega, kui tahate korda saata midagi nii suurt, mis v\u00e4\u00e4riks reformi nime, proovige usaldusreformi. K\u00fcll siis n\u00e4ete, et ka raha hakkab tulema nagu seeni s\u00fcgismetsas."}
{"text":"Kindlustuspetturid \u00fcritasid mullu t\u00fcssata 1,4 miljoni euro ulatusesTALLINN, 24. m\u00e4rts, BNS - Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil t\u00f5endati mullu 506 kindlustuskelmust, millega \u00fcritati v\u00e4lja petta 1,4 miljonit eurot - k\u00f5ige rohkem suurenes kodukindlustuse pettuste arv, k\u00f5ige sagedamini proovisid kindlustuspetturid \u00f5nne kaskoga.\u00a0\nEKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi \u00dclli Reimetsa s\u00f5nul olid kodukindlustuse kelmustest \u00fcle kolmandiku seotud vee\u00f5nnetustega. \u201eKindlustus on m\u00f5eldud ootamatu s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju h\u00fcvitamiseks. Kindlustuse kasutamine vana asja v\u00e4ljavahetamiseks uuema vastu v\u00f5ib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid asja vananemine v\u00f5i kulumine ei ole kindlustusjuhtum ning kindlustusandja ei ole sellise riskiga arvestanud kindlustusmakse arvutuse valemites. Kui selliste pettuste hulk kasvab, siis see t\u00e4hendab, et meie k\u00f5igi j\u00e4rgmine makse on k\u00f5rgem, sest me maksame kinni ka kindlustuspettused,\u201c selgitas Reimets.\u00a0\nTa r\u00f5hutas, et kindlustuspettusega vahelej\u00e4\u00e4mine toob kaasa h\u00fcvitisest ilmaj\u00e4\u00e4mise v\u00f5i h\u00fcvitise v\u00e4hendamise. \u201eValdav enamus ehk 400 kindlustuskelmust olid sellised, kus kindlustuselt \u00fcritati v\u00e4lja petta alla 3000 euro. \u00dcle 10 000 euro suurusi pettusi oli 30, suurim summa oli 55 000 eurot,\u201c \u00fctles Reimets.\u00a0\n2022. aastal olid ligi pooled kindlustuskelmustest vabatahtliku s\u00f5idukikindlustuse ehk kasko pettused, mida \u00fcritati 239 korral. Kodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16 protsenti k\u00f5igist kindlustuspettustest.\u00a0\nGjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajevi s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse \u00fcle pooltel juhtudel varjata kindlustuskaitse puudumist v\u00f5i h\u00fcvitamisest keeldumise alust. \u201eKui p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00fcritatakse s\u00f5lmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui n\u00e4iteks autoklaasi lennanud kivi on teinud t\u00e4kke v\u00f5i tagurdades on autot m\u00f5lgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut s\u00f5lmima,\u201c \u00fctles Nikolajev.\u00a0\n\u201eSageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral \u00f5igus teha j\u00e4relep\u00e4rimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjun\u00f5ude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti v\u00e4lja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka j\u00e4relep\u00e4rimisi v\u00e4lisriikidesse, n\u00e4iteks reisivahendajatega kadunud v\u00f5i rikutud pagasite kohta, \u201c lisas Nikolajev.\u00a0\nViiendiku pettuste korral oli tegu tahtliku v\u00f5i lavastatud \u00f5nnetusega ning 10 protsendi puhul teadliku kahjusumma suurendamisega.\u00a0\nEesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on k\u00f5iki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid \u00fchendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti anal\u00fc\u00fcsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Kindlustuspetturid \u00fcritasid mullu t\u00fcssata 1,4 miljoni euro ulatusesEesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil t\u00f5endati mullu 506 kindlustuskelmust, millega \u00fcritati v\u00e4lja petta 1,4 miljonit eurot - k\u00f5ige rohkem suurenes kodukindlustuse pettuste arv, k\u00f5ige sagedamini proovisid kindlustuspetturid \u00f5nne kaskoga.EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi \u00dclli Reimetsa s\u00f5nul olid kodukindlustuse kelmustest \u00fcle kolmandiku seotud vee\u00f5nnetustega. \u00abKindlustus on m\u00f5eldud ootamatu s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju h\u00fcvitamiseks. Kindlustuse kasutamine vana asja v\u00e4ljavahetamiseks uuema vastu v\u00f5ib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid asja vananemine v\u00f5i kulumine ei ole kindlustusjuhtum ning kindlustusandja ei ole sellise riskiga arvestanud kindlustusmakse arvutuse valemites. Kui selliste pettuste hulk kasvab, siis see t\u00e4hendab, et meie k\u00f5igi j\u00e4rgmine makse on k\u00f5rgem, sest me maksame kinni ka kindlustuspettused,\u00bb\u00a0selgitas Reimets.\nTa r\u00f5hutas, et kindlustuspettusega vahelej\u00e4\u00e4mine toob kaasa h\u00fcvitisest ilmaj\u00e4\u00e4mise v\u00f5i h\u00fcvitise v\u00e4hendamise. \u00abValdav enamus ehk 400 kindlustuskelmust olid sellised, kus kindlustuselt \u00fcritati v\u00e4lja petta alla 3000 euro. \u00dcle 10 000 euro suurusi pettusi oli 30, suurim summa oli 55 000 eurot,\u00bb\u00a0\u00fctles Reimets.\n2022. aastal olid ligi pooled kindlustuskelmustest vabatahtliku s\u00f5idukikindlustuse ehk kasko pettused, mida \u00fcritati 239 korral. Kodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16 protsenti k\u00f5igist kindlustuspettustest.\nGjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajevi s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse \u00fcle pooltel juhtudel varjata kindlustuskaitse puudumist v\u00f5i h\u00fcvitamisest keeldumise alust. \u00abKui p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00fcritatakse s\u00f5lmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui n\u00e4iteks autoklaasi lennanud kivi on teinud t\u00e4kke v\u00f5i tagurdades on autot m\u00f5lgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut s\u00f5lmima,\u00bb\u00a0\u00fctles Nikolajev.\n\u00abSageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral \u00f5igus teha j\u00e4relep\u00e4rimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjun\u00f5ude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti v\u00e4lja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka j\u00e4relep\u00e4rimisi v\u00e4lisriikidesse, n\u00e4iteks reisivahendajatega kadunud v\u00f5i rikutud pagasite kohta,\u00bb\u00a0lisas Nikolajev.\nViiendiku pettuste korral oli tegu tahtliku v\u00f5i lavastatud \u00f5nnetusega ning 10 protsendi puhul teadliku kahjusumma suurendamisega.\nEesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on k\u00f5iki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid \u00fchendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti anal\u00fc\u00fcsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu."}
{"text":"Kindlustuspetturite lemmikskeemiks on v\u00e4ljam\u00f5eldud vee\u00f5nnetusEesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil t\u00f5endati mullu 506 kindlustuskelmust, millega \u00fcritati v\u00e4lja petta 1,4 miljonit eurot. K\u00f5ige rohkem suurenes kodukindlustuse pettuste arv, k\u00f5ige sagedamini proovisid kindlustuspetturid \u00f5nne kaskoga.EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi \u00dclli Reimetsa s\u00f5nul olid kodukindlustuse kelmustest \u00fcle kolmandiku seotud vee\u00f5nnetustega. \u201eKindlustus on m\u00f5eldud ootamatu s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju h\u00fcvitamiseks. Kindlustuse kasutamine vana asja v\u00e4ljavahetamiseks uuema vastu v\u00f5ib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid asja vananemine v\u00f5i kulumine ei ole kindlustusjuhtum ning kindlustusandja ei ole sellise riskiga arvestanud kindlustusmakse arvutuse valemites. Kui selliste pettuste hulk kasvab, siis see t\u00e4hendab, et meie k\u00f5igi j\u00e4rgmine makse on k\u00f5rgem, sest me maksame kinni ka kindlustuspettused,\u201c selgitas Reimets.\nReimets r\u00f5hutas, et kindlustuspettusega vahelej\u00e4\u00e4mine toob kaasa h\u00fcvitisest ilmaj\u00e4\u00e4mise v\u00f5i h\u00fcvitise v\u00e4hendamise. \u201eValdav enamus ehk 400 kindlustuskelmust olid sellised, kus kindlustuselt \u00fcritati v\u00e4lja petta alla 3000 euro. \u00dcle 10 000 euro suurusi pettusi oli 30, suurim summa oli 55 000 eurot,\u201c \u00fctles Reimets.\n2022. aastal olid ligi pooled kindlustuskelmustest vabatahtliku s\u00f5idukikindlustuse ehk kasko pettused, mida \u00fcritati 239 korral. Kodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16 protsenti k\u00f5igist kindlustuspettustest.\nGjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajevi s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse \u00fcle pooltel juhtudel varjata kindlustuskaitse puudumist v\u00f5i h\u00fcvitamisest keeldumise alust. \u201eKui p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00fcritatakse s\u00f5lmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui n\u00e4iteks autoklaasi lennanud kivi on teinud t\u00e4kke v\u00f5i tagurdades on autot m\u00f5lgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut s\u00f5lmima,\u201c \u00fctles Nikolajev.\n\u201eSageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral \u00f5igus teha j\u00e4relep\u00e4rimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjun\u00f5ude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti v\u00e4lja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka j\u00e4relep\u00e4rimisi v\u00e4lisriikidesse, n\u00e4iteks reisivahendajatega kadunud v\u00f5i rikutud pagasite kohta, \u201c lisas Nikolajev.\nViiendiku pettuste korral oli tegu tahtliku v\u00f5i lavastatud \u00f5nnetusega ning 10 protsendi puhul teadliku kahjusumma suurendamisega.\nEesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on k\u00f5iki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid \u00fchendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti anal\u00fc\u00fcsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu."}
{"text":"Elmar Vaheri teenistusest k\u00f5rvaldamise tasu: 4200 eurot kuus   Riik maksab teenistusest k\u00f5rvaldatud endisele politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile osa t\u00f6\u00f6tasu edasi.   Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets allkirjastas juba teisip\u00e4eval k\u00e4skkirja, millega k\u00f5rvaldas endise politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri ametist. Neljap\u00e4eval kogunenud valitsus kinnitas sama oma korraldusega. \"Teenistusest k\u00f5rvaldamise ajal maksta Elmar Vaherile \u00fches kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast,\" lisas valitsus. Kui v\u00f5tta aluseks Vaheri 7000-eurone t\u00f6\u00f6tasu, t\u00e4hendaks see 4200 eurot kuus. Sellist tasu ei pruugi Vaher siiski kaua saada. Teenistusest k\u00f5rvaldamine ning sellega seotud v\u00e4hendatud t\u00f6\u00f6tasu kehtib kuni Vaheri teenistussuhte l\u00f5ppemiseni v\u00f5i seni, kuni kestab tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus. Mai alguses pidi Vaher peadirektori ameti niikuinii Egert Belit\u0161evile \u00fcle andma. Siiski pole kindel, kas tema teenistussuhe politseis sellega l\u00f5ppeb. Elmar Vaheri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse kokkuv\u00f5tet soovib valitsus saada hiljemalt 31. augustiks. Kaitsepolitsei esitas\u00a0kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse j\u00e4rgi lasi Heldna end Vaheri osalusel 2019. aasta kevadel vormistada n\u00e4iliselt politsei- ja piirivalveameti teenistusse, kuid samal p\u00e4eval viidi ta t\u00e4htajaliselt \u00fcle ka kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. Vaher \u00fctles ERR-ile antud usutluses on on k\u00e4itunud \u00f5igesti ja endal s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e. Ka Heldna \u00fctles ERR-ile antud intervjuus, et on kogu oma teenistuse k\u00e4igus j\u00e4rginud kehtivaid norme nii vormiliselt kui ka sisuliselt.   "}
{"text":"Meie kaupluste omanike kurikuulsaks tehtud maksuskeem on endiselt poppMeie toidupoodide omanikfirma RRLektus \u00fcritas jagada Hollandi ettev\u00f5tte kaudu maksuvabalt ligi 11,5 miljonit eurot dividende. Maksuamet sai skeemile j\u00e4lile ning kohtus loodi oluline maksupretsedent, aga selgub, et see pole teisi skeemitajaid liialt heidutanud.\nAutor: Aldo Luud \/ \u00d5htuleht \/ Scanpix\nEttev\u00f5tjad p\u00fc\u00fcdsid eelmisel aastal skeemitada tulumaksuga moel, mille eest on juba karistatud ja avalikkuse ette toodud Meie kauplusteketi omanikud. Maksuametit \u00fcllatab, et sama vana skeemi ikka ja j\u00e4lle kasutatakse \u2013 kohe j\u00e4\u00e4dakse ju vahele.\nMeie kauplusteketi omanikud firmast RRLektus kaotasid vaidluse maksuametiga juba ka kohtus ja \u00c4rip\u00e4ev kirjutas skeemist, kuid ikka j\u00e4i eelmisel aastal suuremate tulumaksupettuste seas s\u00f5elale 4-5 firmat, kes sama asja \u00fcritasid, imestas maksu- ja tolliameti juhtiv maksuaudiitor Madis Laas.\nMeie kaupluste kaasus\nMeie toidupoodide omanikfirma RRLektus \u00fcritas jagada Hollandi ettev\u00f5tte kaudu maksuvabalt ligi 11,5 miljonit eurot dividende. Maksuamet sai aga skeemile j\u00e4lile ning kohtus loodi oluline maksupretsedent: maksuamet t\u00f5lgendab asja \u00f5igesti, kui \u00fctleb, et tegemist on skeemiga, mida ei tohi kasutada. Kohtus kaotajaks j\u00e4\u00e4nuna tuli RRLektusel maksta riigile tagantj\u00e4rele 645 000 eurot tulumaksu.\nAsjast kirjutas pikemalt \u00c4rip\u00e4ev.\nLaasi jaoks on \u00fcllatav, et sama skeemi julgetakse kasutada. \"Me monitoorime neid v\u00e4ga aktiivselt. Need tulevad meile ka pilti, sest selleks, et seda skeemi rakendada, pead sa meile seda deklareerima,\" \u00fctles Laas. \"Me saame kohe asja endale lauale,\u201d lisas ta. Laasi s\u00f5nul v\u00f5ib olla asi ka selles, et praegu \u00fcritatakse varem p\u00fcsti pandud skeeme likvideerida ja see tekitab olukordi, kus nendega maksuameti vaatepilti satutakse.\n1241ettev\u00f5tete tulumaksuga seotud juhtumit v\u00f5ttis eelmisel aastal ette maksuamet. Amet k\u00fcsis riigi rahakotti juurde \u00fcle 13 miljoni euro tulumaksu ja hoidis \u00e4ra rohkem kui 480 miljoni euro eest v\u00f5imalikku maksukahju.\nLaasi s\u00f5nul on maksuameti senine strateegia tegeleda rohkem n\u00f5ustamise ja abistamisega andnud v\u00e4ga h\u00e4id tulemusi, aga n\u00fc\u00fcd on ettev\u00f5tete tulumaksu \u00fcksus l\u00e4inud taas veidi karmimaks. \"Me \u00fctleme otse v\u00e4lja, et mingid asjad ei sobi meile ja mingid asjad sobivad.\"\nLaas kirjeldas lahti kaheksa levinumat tulumaksuskeemi, mis maksuametile kindlasti ei sobi, aga mida \u00fcritatakse kasutada.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Jaak Madison: Euroopalt suuri rahasid saav L\u00f5una-Aafrika Vabariik ripsutab tiiba VenemaagaEKRE eurosaadik Jaak Madison k\u00e4is ametlikul visiidil L\u00f5una-Aafrika Vabariigis ja ta jagab selgitusi, miks ta koos kolleegidega selles riigis k\u00e4is.\n\u201cOlen koduteel tagasi L\u00f5una-Aafrika Vabariigist. K\u00e4isime neljap\u00e4evasel t\u00f6\u00f6missioonil koos meie mitme kolleegiga Euroopa Parlamendist, et kohtuda nii Euroopa Liidu suursaadikuga LAV-s, opositsioonierakonde juhtidega kui ka farmerite esindajatega.\nN\u00e4iteks k\u00e4isime \u00fches farmis, et n\u00e4ha, kuidas on seal tavap\u00e4rane igap\u00e4evane elu \u2013 majake on trellitatud mitmete ustega ning talunik elab l\u00f5puks oma toas, kus k\u00f5ik k\u00fcljed on mitmekordselt lukustatud, kuna kunagi ei tea, millal v\u00f5ib tabada uus r\u00f6\u00f6v, mis tihti l\u00f5peb m\u00f5rvadega.\nLihtsalt huvitavaid fakte, milliseks on riik muutunud 30 aastaga peale nii-\u00f6elda iseseisvuse saavutamist, kui l\u00f5ppes \u00f5udne ajastu 1994. aastal Nelson Mandela v\u00f5imuletulekuga: t\u00e4na on LAV-s kolm korda enam relvastatud eraturvafirmasid kui riiklikke politseinikke, sest politsei on suuresti korrumpeerunud ja ei tahagi tegeleda kuritegevusega; riik on maailmas esirinnas m\u00f5rvade arvult; keskmiselt iga p\u00e4ev pannakse toime \u00fcks r\u00fcnnak farmi vastu ja keskmiselt \u00fcks r\u00fcnnak n\u00e4dalas l\u00f5peb mitte tavalise, vaid rituaalse ehk eriti robustse m\u00f5rvaga farmerite vastu (v\u00f5ite ise arvata, mis rassist on farmerid 90% ulatuses).\nKui n\u00fc\u00fcd keegi k\u00fcsib, et mida on minul asja L\u00f5una-Aafrikasse ning v\u00e4idab, et las nad seal ise toimetavad nagu heaks arvavad, siis kohe toon ka p\u00f5hjused.\n1) Euroopa Liit, sh ka Eesti selle osana, on LAV-i suurimaid kaubanduspartnereid;\n2) Euroopa Liit annab sadu miljoneid eurosid \u201cabina\u201d neile ning n\u00fc\u00fcd lisaks antakse veel sadu miljoneid eurosid selleks, et nood teeksid kaasa meie \u201crohep\u00f6\u00f6ret\u201d ehk l\u00f5petaksid s\u00f6ekaevandustest energia tootmise. See on juba t\u00e4naskes kaasa toonud olukorra, kus iga p\u00e4ev esineb elektrikatkestus, kuna piisavalt ei suudeta energiat toota s\u00f6ekaevanduse osakaalu v\u00e4henemise t\u00f5ttu;\n3) V\u00f5ite vaid ette kujutada, kui palju Euroopa maksumaksja rahadest l\u00e4heb kellegi isiklikku taskusse;\n4) LAV saab Euroopa Liidult massiivselt rahalist abi, kuid samal ajal ripsutab s\u00f5bralikult tiiba Venemaa ja Hiinaga. Veebruaris tegid nad kolmekesi s\u00f5jav\u00e4e\u00f5ppuseid.\nSeega peaks meie huvides olema, et saades ka osaliselt meie maksumaksja raha, siis ei tohiks nad kaasa aidata meie peamiste ohuallikate tegevusele.\nKuid samas on tegemist \u00e4\u00e4retult kena riigiga ja seda eriti just Cape Town\u2019i piirkonnas. Just sealt on ka see illustreeriv pilt p\u00e4rit.\u201d"}
{"text":"Kindlustuspetturid \u00fcritasid mullu t\u00fcssata 1,4 miljoni euro ulatusesEesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil t\u00f5endati mullu 506 kindlustuskelmust, millega \u00fcritati v\u00e4lja petta 1,4 miljonit eurot - k\u00f5ige rohkem suurenes kodukindlustuse pettuste arv, k\u00f5ige sagedamini proovisid kindlustuspetturid \u00f5nne kaskoga.\u00a0\nViiendiku pettuste korral oli tegu tahtliku v\u00f5i lavastatud \u00f5nnetusega ning 10 protsendi puhul teadliku kahjusumma suurendamisega.\nEKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi \u00dclli Reimetsa s\u00f5nul olid kodukindlustuse kelmustest \u00fcle kolmandiku seotud vee\u00f5nnetustega. \u201eKindlustus on m\u00f5eldud ootamatu s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju h\u00fcvitamiseks. Kindlustuse kasutamine vana asja v\u00e4ljavahetamiseks uuema vastu v\u00f5ib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid asja vananemine v\u00f5i kulumine ei ole kindlustusjuhtum ning kindlustusandja ei ole sellise riskiga arvestanud kindlustusmakse arvutuse valemites. Kui selliste pettuste hulk kasvab, siis see t\u00e4hendab, et meie k\u00f5igi j\u00e4rgmine makse on k\u00f5rgem, sest me maksame kinni ka kindlustuspettused,\u201c selgitas Reimets.\u00a0\nTa r\u00f5hutas, et kindlustuspettusega vahelej\u00e4\u00e4mine toob kaasa h\u00fcvitisest ilmaj\u00e4\u00e4mise v\u00f5i h\u00fcvitise v\u00e4hendamise. \u201eValdav enamus ehk 400 kindlustuskelmust olid sellised, kus kindlustuselt \u00fcritati v\u00e4lja petta alla 3000 euro. \u00dcle 10 000 euro suurusi pettusi oli 30, suurim summa oli 55 000 eurot,\u201c \u00fctles Reimets.\u00a0\n2022. aastal olid ligi pooled kindlustuskelmustest vabatahtliku s\u00f5idukikindlustuse ehk kasko pettused, mida \u00fcritati 239 korral. Kodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16 protsenti k\u00f5igist kindlustuspettustest.\u00a0\nGjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajevi s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse \u00fcle pooltel juhtudel varjata kindlustuskaitse puudumist v\u00f5i h\u00fcvitamisest keeldumise alust. \u201eKui p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00fcritatakse s\u00f5lmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui n\u00e4iteks autoklaasi lennanud kivi on teinud t\u00e4kke v\u00f5i tagurdades on autot m\u00f5lgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut s\u00f5lmima,\u201c \u00fctles Nikolajev.\u00a0\n\u201eSageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral \u00f5igus teha j\u00e4relep\u00e4rimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjun\u00f5ude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti v\u00e4lja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka j\u00e4relep\u00e4rimisi v\u00e4lisriikidesse, n\u00e4iteks reisivahendajatega kadunud v\u00f5i rikutud pagasite kohta, \u201c lisas Nikolajev.\u00a0\nViiendiku pettuste korral oli tegu tahtliku v\u00f5i lavastatud \u00f5nnetusega ning 10 protsendi puhul teadliku kahjusumma suurendamisega.\u00a0"}
{"text":"Elmar Vaheri t\u00f6\u00f6tasu langeb p\u00e4rast teenistusest k\u00f5rvaldamist 4200 euroleRiik maksab sel n\u00e4dalal kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu\u00a0teenistusest k\u00f5rvaldatud endisele politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile osalist t\u00f6\u00f6tasu edasi.\u00abTeenistusest k\u00f5rvaldamise ajal maksta Elmar Vaherile \u00fches kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast,\u00bb\u00a0kommenteeriti valitsusest\u00a0ERRile. Kui v\u00f5tta aluseks Vaheri 7000-eurone t\u00f6\u00f6tasu, t\u00e4hendaks see 4200 eurot kuus.\nSellist tasu ei pruugi Vaher siiski kaua saada. Teenistusest k\u00f5rvaldamine ning sellega seotud v\u00e4hendatud t\u00f6\u00f6tasu kehtib kuni Vaheri teenistussuhte l\u00f5ppemiseni v\u00f5i seni, kuni kestab tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus.\u00a0\n\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\u00a0\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nTegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\n"}
{"text":"Kui ta tundub nunnu ja hind on soodne: mida pead teadma enne kutsika soetamist?Loom on pereliige, kes vajab hoolt ja t\u00e4helepanu ning tema heaolu peab olema tagatud. \u00dcheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et \u00fchiselt veedetud hetked pakuksid r\u00f5\u00f5mu ja positiivseid emotsioone v\u00f5imalikult pikaks ajaks, m\u00f5tle, kas oled valmis v\u00f5tma vastutust looma eluajaks, \u00f5petab PTA.\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab kaheksale k\u00fcsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole p\u00f6\u00f6rduvad:\nMida t\u00e4hendab otsus v\u00f5tta lemmikloom?\nLemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on sul p\u00e4evas aega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma n\u00e4dalavahetust v\u00f5i pikemale reisile. V\u00e4heoluline ei ole ka majanduslik k\u00fclg \u2013 kulutused eale sobivale s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.\nMida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?\nKindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne m\u00fc\u00fcki loomaarsti poolt \u00fcle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul, kui ta on loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohum\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks n\u00fcansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.\nMillised dokumendid on m\u00fc\u00fcja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?\nLemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt v\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati s\u00f5lmida kahepoolne kirjalik ostu-m\u00fc\u00fcgi leping.\nKes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?\nEnne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib l\u00e4bi viia t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe k\u00fcsimus.\nLeidsin lemmiklooma, kes mulle v\u00e4ga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav. Kas mul on p\u00f5hjust muretsemiseks?\nKutsika odav hind ei pruugi anda p\u00f5hjust muretsemiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida p\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.\nKuidas tunda \u00e4ra ohum\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja varjab lemmikloomaga seotud infot?\nOhum\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi- v\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb k\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda n\u00e4gemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nKas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?\nMarutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha v\u00e4hemalt 12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta p\u00e4rast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.\nMida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole k\u00f5ik korras?\nJuhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee."}
{"text":"K\u00f5ige enam langevad armupettuse ohvriks pensionieas naised. Sageli on tegu haritud ja finantsiliselt heal j\u00e4rjel inimestegaLuminori viimase aasta jooksul kogutud andmed kinnitavad, et armupettuste arv kasvab. Eestis langevad k\u00f5ige enam armupetturite l\u00f5ksu aktiivselt sotsiaalmeediat kasutavad naised vanuses \u00fcle 55 eluaasta.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul toimub suurem osa armupettusi kohtingurakendustes ja sotsiaalmeedias. \u201eKelmid loovad endale v\u00f5ltskonto, valivad v\u00e4lja potentsiaalse ohvri, lisavad ta s\u00f5braks ning proovivad siis algatada veebisuhet. Kui kontakt on saavutatud, siis p\u00e4rast m\u00f5ningast suhtlust ja usalduse tekkimist palutakse mingil kiireloomulisel p\u00f5hjusel ohvrilt raha. Selline pettus v\u00f5ib kesta kaua, m\u00f5nikord isegi aastaid,\u201c kirjeldab Kiik.\nPanga statistika kohaselt langevad Eestis armupettuse ohvriks peamiselt naised, kes on kohe pensionile j\u00e4\u00e4mas v\u00f5i seda hiljuti teinud. Sageli on tegu haritud ja finantsiliselt heal j\u00e4rjel inimestega, kelle sotsiaalne staatus ei viita esmapilgul sellele, et nad v\u00f5iksid petuskeemi ohvriks langeda. Viimase aja trend n\u00e4ib olevat ka see, et petturid eelistavad sihikule v\u00f5tta naised, kelle roll tavaelus on seotud teiste eest hoolitsemisega: hooldajad, \u00f5petajad, koduperenaised. See n\u00e4ib loovat soodsa pinnase suurema empaatiav\u00f5ime \u00e4ra kasutamiseks.\nPettuse tulemusel toimuvate maksete korduvad mustrid on, et raha liigub Eesti kontodelt sageli v\u00e4lismaa kontodele, mis v\u00f5ivad asuda n\u00e4iteks Iirimaal, Prantsusmaal, Ameerika \u00dchendriikides, \u00dchendkuningriigis, T\u00fcrgis ja Poolas. \u201eSee n\u00e4itab, et petturite haare on rahvusvaheline ning armupettuse ohvriks v\u00f5ib langeda sisuliselt iga\u00fcks,\u201c lisas Kiik.\nKuidas end kaitsta?\nPetturid v\u00e4idavad tihti, et nad elavad, t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5i reisivad v\u00e4lismaal. N\u00e4iteks v\u00f5ivad petturid \u00f6elda, et nad t\u00f6\u00f6tavad s\u00f5jav\u00e4es v\u00f5i arstina. Armupetturid paluvad oma ohvritelt raha n\u00e4iteks selleks, et katta:\nreisikulu (lennupiletid);\nravikulu (kiireloomuline operatsioon);\ntollimaks millegi k\u00e4ttesaamiseks;\nhasartm\u00e4nguv\u00f5lad.\nRaha\u00fclekande asemel v\u00f5ivad kelmid k\u00fcsida ka n\u00e4iteks tuntud veebiplatvormide (Amazon, Google Pay, Steam) kinkekaarte.\nMida teha, kui kahtlustad armupettust?\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti s\u00f5nul tasub armupettuse kahtluse korral isikuga suhtlemine koheselt l\u00f5petada. \u201ePetturid \u00fcritavad r\u00f5huda tunnetele, et kahjustada v\u00f5imet ratsionaalselt m\u00f5elda. Alati tasub uurida ka internetist selle inimese ja tema ameti kohta ning teha teise osapoole pildi p\u00f5hjal otsing, et n\u00e4ha, kas see on seotud m\u00f5ne muu isiku v\u00f5i muude andmetega. Kunagi ei tohi saata raha kellelegi, keda te pole isiklikult kohanud,\u201c r\u00f5hutab Kiik.\nKui te olete langenud armupettuse ohvriks ja kaotanud selle t\u00f5ttu raha, tuleks viivitamata panga ja politseiga \u00fchendust v\u00f5tta.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab\u00a0siit.\n]]>"}
{"text":"Kindlustuspetturid katsuvad \u00f5nne kaskoga2022. aastal olid ligi pooled kindlustuskelmustest vabatahtliku s\u00f5idukikindlustuse ehk kasko pettused, mida \u00fcritati 239 korral. Kodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16 protsenti k\u00f5igist kindlustuspettustest.\nKindlustuspettusega vahelej\u00e4\u00e4mine toob kaasa h\u00fcvitisest ilmaj\u00e4\u00e4mise v\u00f5i h\u00fcvitise v\u00e4hendamise.\nGjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajevi s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse \u00fcle pooltel juhtudel varjata kindlustuskaitse puudumist v\u00f5i h\u00fcvitamisest keeldumise alust. \u201eKui p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00fcritatakse s\u00f5lmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui n\u00e4iteks autoklaasi lennanud kivi on teinud t\u00e4kke v\u00f5i tagurdades on autot m\u00f5lgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut s\u00f5lmima,\u201c \u00fctles Nikolajev.\n\u201eSageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral \u00f5igus teha j\u00e4relep\u00e4rimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjun\u00f5ude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti v\u00e4lja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka j\u00e4relep\u00e4rimisi v\u00e4lisriikidesse,\u201c lisas Nikolajev.\nViiendiku pettuste korral oli tegu tahtliku v\u00f5i lavastatud \u00f5nnetusega ning 10 protsendi puhul teadliku kahjusumma suurendamisega."}
{"text":"Minister: Eestil on lootus Danske rahapesu trahvirahast osa endale saadaEesti riigiprokuratuuri ja USA ametikaaslaste vahel k\u00e4inud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised selle \u00fcle, kuidas USAs Danske Bankilt rahapesu t\u00f5ttu v\u00e4lja m\u00f5istetud summat Eestiga jagada, on justiitsministri s\u00f5nul seni h\u00e4sti edenenud.\n\u00c4rip\u00e4evale teadaolevalt v\u00f5ib Eesti Danske Bankilt saada v\u00e4hemalt 50 miljonit eurot."}
{"text":"Minister: Eestil on lootus Danske rahapesu trahvirahast osa endale saadaAutor: Finantsuudised.ee \u2022 24. m\u00e4rts 2023\nEesti riigiprokuratuuri ja USA ametikaaslaste vahel k\u00e4inud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised selle \u00fcle, kuidas USAs Danske Bankilt rahapesu t\u00f5ttu v\u00e4lja m\u00f5istetud summat Eestiga jagada, on justiitsministri s\u00f5nul seni h\u00e4sti edenenud.\nDanske Bankil on trahvi jaoks raha valmis pandud, pilt Kopenhaagenist.\nFoto: Reuters\/Scanpix\n\u00c4rip\u00e4evale teadaolevalt v\u00f5ib Eesti Danske Bankilt saada v\u00e4hemalt 50 miljonit eurot.\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nLugemiseks logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse"}
{"text":"Montenegro esitas kr\u00fcptoettev\u00f5tjale Do Kwonile s\u00fc\u00fcdistuse v\u00f5ltsimisesPODGORICA, 24. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Montenegro v\u00f5imud esitasid koos reisikaaslasega Podgoricas kinni peetud L\u00f5una-Korea kr\u00fcptoettev\u00f5tjale Do Kwonile s\u00fc\u00fcdistuse dokumentide v\u00f5ltsimises, teatas reedel politsei.\u00a0\n\"M\u00f5lema isiku kohta on esitatud kriminaalkaebus kuritegeliku dokumentide v\u00f5ltsimise eest,\" \u00fctles politsei.\nKwoni t\u00e4isnimega Kwon Do-hyung s\u00fc\u00fcdistatakse oma eelmisel aastal kokku kukkunud ettev\u00f5tte Terraform kaudu mitme miljardi dollari suuruse pettuse korraldamises. Terraformi kollapsiga l\u00e4ks kaotsi 40 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses investorite vara ja see raputas \u00fclemaailmseid kr\u00fcptoturge.\u00a0\nL\u00f5una-Korea prokur\u00f6rid \u00fctlesid AFP-le, et taotlevad Kwoni v\u00e4ljaandmist.\n31-aastane kr\u00fcpto\u00e4rimees peeti L\u00f5una-Korea vahistamism\u00e4\u00e4ruse alusel kinni Montenegro pealinna Podgorica lennujaamas, \u00fctles siseministeerium neljap\u00e4eval.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Montenegro esitas kr\u00fcptoettev\u00f5tjale Do Kwonile s\u00fc\u00fcdistuse v\u00f5ltsimisesPODGORICA, 24. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Montenegro v\u00f5imud esitasid koos reisikaaslasega Podgoricas kinni peetud L\u00f5una-Korea kr\u00fcptoettev\u00f5tjale Do Kwonile s\u00fc\u00fcdistuse dokumentide v\u00f5ltsimises, teatas reedel politsei.\u00a0\n\"M\u00f5lema isiku kohta on esitatud kriminaalkaebus kuritegeliku dokumentide v\u00f5ltsimise eest,\" \u00fctles politsei.\nKwoni t\u00e4isnimega Kwon Do-hyung s\u00fc\u00fcdistatakse oma eelmisel aastal kokku kukkunud ettev\u00f5tte Terraform kaudu mitme miljardi dollari suuruse pettuse korraldamises. Terraformi kollapsiga l\u00e4ks kaotsi 40 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses investorite vara ja see raputas \u00fclemaailmseid kr\u00fcptoturge.\u00a0\nL\u00f5una-Korea prokur\u00f6rid \u00fctlesid AFP-le, et taotlevad Kwoni v\u00e4ljaandmist.\n31-aastane kr\u00fcpto\u00e4rimees peeti L\u00f5una-Korea vahistamism\u00e4\u00e4ruse alusel kinni Montenegro pealinna Podgorica lennujaamas, \u00fctles siseministeerium neljap\u00e4eval.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"ITL n\u00f5uab pettusteks kasutatavate veebilehtede sulgemise seadustamistTALLINN, 24. m\u00e4rts, BNS \u2013\u00a0Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) palub siseministeeriumil t\u00e4iendada korrakaitseseadust, et see lubaks pettusteks kasutatavad veebilehed sulgeda.\n\u201eOleme olukorras, kus sideettev\u00f5tjad blokeerivad veebilehti tuginedes \u00fcksnes korrakaitseorgani \u00fcldisele ohuhinnangule, mille alusel teatud veebilehte v\u00f5idakse tulevikus kasutada kuriteo toimepanemiseks. Seega on tegemist abstraktse ja \u00fclds\u00f5nalise alusnormiga, millele tuginemine v\u00f5is olla \u00f5igustatud reageerimaks kiirelt probleemi tekkimisel, kuid mis ei ole meie hinnanguljuriidilise alusena kohane pikemas perspektiivis,\u201d leidis ITL-i tegevjuht Doris P\u00f5ld, viidates korrakaitseseadusele.\nTa juhtis p\u00f6\u00f6rdumises siseministrile t\u00e4helepanunu, et ITL-i liikmeks olevad sideettev\u00f5tjad Tele2, Telia ja Elisa on ise teinud korduvalt klientidele teavituskampaaniaid, hoiatamaks Eesti inimesi petuk\u00f5nede ning pettuseks kasutatavate veebilehtede eest. Samuti on ITL aidanud Eestis luua\u00a0j\u00e4tkusuutlikku digitaalset keskkonda.\u00a0\n\u201eKoost\u00f6\u00f6s pangaliidu, politsei- ja piirivalveameti ning riigi infos\u00fcsteemi ametiga on kokku lepitud ning praktikas toimima saadud veebikuritegude vastaseks v\u00f5itluseks vajalikud infovahetuskanalid ja piirangute rakendamise protseduurid. Kahjuks n\u00e4eme aga igap\u00e4evaselt, et veebipettused on j\u00e4tkuv trend, mis ei n\u00e4ita vaibumise m\u00e4rke,\u201d t\u00f5des P\u00f5ld.\nSeet\u00f5ttu leiab ITL, et korrakaitseseadust on vajalik t\u00e4iendada eris\u00e4ttega, mis k\u00e4sitleks\u00a0pettuseks kasutatavate veebilehtede blokeerimist ning annaks konkreetse \u00f5igusliku aluse\u00a0\u00fchelt poolt korrakaitseasutustele veebilehtede blokeerimiseks selges\u00f5nalise ettekirjutuse\u00a0tegemiseks domeeninime p\u00f5hiselt ja teiselt poolt sideettev\u00f5tjatele selliste korralduste aluselveebilehtede piiramiseks.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"ITL n\u00f5uab pettusteks kasutatavate veebilehtede sulgemise seadustamistTALLINN, 24. m\u00e4rts, BNS \u2013\u00a0Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) palub siseministeeriumil t\u00e4iendada korrakaitseseadust, et see lubaks pettusteks kasutatavad veebilehed sulgeda.\n\u201eOleme olukorras, kus sideettev\u00f5tjad blokeerivad veebilehti tuginedes \u00fcksnes korrakaitseorgani \u00fcldisele ohuhinnangule, mille alusel teatud veebilehte v\u00f5idakse tulevikus kasutada kuriteo toimepanemiseks. Seega on tegemist abstraktse ja \u00fclds\u00f5nalise alusnormiga, millele tuginemine v\u00f5is olla \u00f5igustatud reageerimaks kiirelt probleemi tekkimisel, kuid mis ei ole meie hinnanguljuriidilise alusena kohane pikemas perspektiivis,\u201d leidis ITL-i tegevjuht Doris P\u00f5ld, viidates korrakaitseseadusele.\nTa juhtis p\u00f6\u00f6rdumises siseministrile t\u00e4helepanunu, et ITL-i liikmeks olevad sideettev\u00f5tjad Tele2, Telia ja Elisa on ise teinud korduvalt klientidele teavituskampaaniaid, hoiatamaks Eesti inimesi petuk\u00f5nede ning pettuseks kasutatavate veebilehtede eest. Samuti on ITL aidanud Eestis luua\u00a0j\u00e4tkusuutlikku digitaalset keskkonda.\u00a0\n\u201eKoost\u00f6\u00f6s pangaliidu, politsei- ja piirivalveameti ning riigi infos\u00fcsteemi ametiga on kokku lepitud ning praktikas toimima saadud veebikuritegude vastaseks v\u00f5itluseks vajalikud infovahetuskanalid ja piirangute rakendamise protseduurid. Kahjuks n\u00e4eme aga igap\u00e4evaselt, et veebipettused on j\u00e4tkuv trend, mis ei n\u00e4ita vaibumise m\u00e4rke,\u201d t\u00f5des P\u00f5ld.\nSeet\u00f5ttu leiab ITL, et korrakaitseseadust on vajalik t\u00e4iendada eris\u00e4ttega, mis k\u00e4sitleks\u00a0pettuseks kasutatavate veebilehtede blokeerimist ning annaks konkreetse \u00f5igusliku aluse\u00a0\u00fchelt poolt korrakaitseasutustele veebilehtede blokeerimiseks selges\u00f5nalise ettekirjutuse\u00a0tegemiseks domeeninime p\u00f5hiselt ja teiselt poolt sideettev\u00f5tjatele selliste korralduste aluselveebilehtede piiramiseks.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"P\u00e4rnus tegutsevad arvutikelmidM\u00f5nep\u00e4evase vahega langes kaks p\u00e4rnakat arvutikelmuste ohvriks, kui kurjategijad kandsid nende pangakontolt raha \u00e4ra.\nPolitsei uurib juhtumit, kus 24aastane P\u00e4rnu naine m\u00fc\u00fcs Facebook Marketplace\u2019is diivanit. 19. m\u00e4rtsil v\u00f5ttis temaga kuulutuse peale \u00fchendust ostuhuviline. Nad said kaubale ja ostja saatis naisele kullerfirma lingi. M\u00fc\u00fcja sisestas kullerfirma lehele oma PIN-koodi, misj\u00e4rel tehti tema arveldusarvelt kaardimakse. Tekitatud rahaline kahju on pea 560 eurot.\nTeise juhtumi puhul avastas\u00a023aastane p\u00e4rnakas, et tema pangakontolt tehti\u00a015. m\u00e4rtsil tema teadmata kolm raha\u00fclekannet 340 euro ulatuses. See, kuidas kurjategija pangakontole ligi p\u00e4\u00e4ses, samuti muud kuriteo tagamaad selguvad kriminaaluurimise k\u00e4igus.\nM\u00f5lema juhtumi asjus algatas politsei eile kriminaalmenetluse. Samuti alustas politsei eile kriminaaluurimist juhtumi suhtes, kui 16. m\u00e4rtsil l\u00f5id 42aastane ja 39aastane mees P\u00e4rnus 46aastast meest ja tekitasid talle kehavigastusi.\n"}
{"text":"Euroopa Komisjoni president ja Poola peaminister asuvad k\u00fc\u00fcditatud ukraina lapsi otsimaEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki teatasid seekordsel Euroopa \u00dclemkogul, et alustavad \u00fchist pingutust Venemaale k\u00fc\u00fcditatud ukraina laste leidmiseks.\u00abSeal juhtuv on kohutav meenutus meie ajaloo tumedaimatest aegadest, see, et k\u00fc\u00fcditatakse lapsi. See on s\u00f5jakuritegu,\u00bb \u00fctles von der Leyen, kelle s\u00f5nul \u00f5igustab tehtu t\u00e4ielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) vahistamisorderit Vladimir Putini ja Venemaa laste \u00f5iguste ombudsmani Maria Lvova-Belova kinniv\u00f5tmiseks.\n\nSel n\u00e4dalal tagasi kodumaale j\u00f5udnud Vitali emabamas ema, kelle juurde tal \u00f5nnestus naasta t\u00e4nu heategevusorganisatsioonile Save Ukraine, kel \u00f5nnestus sel n\u00e4dalal tagasi Ukrainasse tuua 17 venelaste r\u00f6\u00f6vitud last.\nSergei T\u0161uzavkov \/ Scanpix\n\n\u00abT\u00e4nase seisuga teame 16 200 k\u00fc\u00fcditatud lapsest. Ainult 300 on tagasi tulnud,\u00bb osutas statistikale von der Leyen, kelle isikukirjeldus tema Twitteri-kontol meenutab muuseas ka seda, et tegu on seitsme lapse emaga.\nSel n\u00e4dalal 17 Ukraina last Venemaalt tagasi koju toonud heategevusorganisatsiooni Save Ukraine advokaadi kohaselt kasutavad Vene okupandid ukrainlastelt laste k\u00e4tte saamiseks nii v\u00e4ljapressimist, manipulatsioone kui hirmutamist.\nM\u00f5nikord on venelased okupeeritud ala rahvale r\u00e4\u00e4kinud n\u00e4iteks juttu, kuidas juhul, kui Ukraina v\u00e4ed oma territooriumi tagasi vallutavad, tulevad sinna Ameerika palgas\u00f5durid, kes peksavad ja v\u00e4gistavad lapsi.\nVon der Leyeni s\u00f5nul korraldavad tema ja Morawiecki hakatuseks r\u00f6\u00f6vitud Ukraina laste teemal konverentsi. Ta r\u00f5hutas, et see on vaid v\u00e4ga raske t\u00f6\u00f6 algus.\n\u00abMeie eesm\u00e4rgiks koondada rahvusvahelist survet, et v\u00f5tta kasutusele k\u00f5ik v\u00f5imalikud meetmed tuvastamaks nende laste asukoht,\u00bb selgitas von der Leyen. \u00abMeie eesm\u00e4rgiks on aidata \u00dcRO allasutusi ja asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone selles, et nad saaksid parema ja t\u00e4ielikuma info Venemaale k\u00fc\u00fcditatud laste kohta. Nende seas laste kohta, kes hiljem adopteeriti v\u00f5i viidi \u00fcle vene kasuperedesse.\u00bb\n\nTagaotsitavaks kuulutatud kohtumisel: Vladimir Putin ja Maria Lvova-Belova.\nMihhail Klimentjev \/ Scanpix\n\n\u00dclemkogul Eestit esindanud peaminister Kaja Kallas kinnitas, et nii von der Leyen kui Morawiecki v\u00f5tsid ukraina k\u00fc\u00fcditatud lapsed jutuks. \u00abM\u00f5lemad r\u00e4\u00e4kisid, kuidas r\u00f6\u00f6vitud ja k\u00fc\u00fcditatud lapsi on meeletutes hulkades, kuidas neid aidata tagasi tuua,\u00bb s\u00f5nas ta.\nKallase s\u00f5nul tuli jutuks n\u00e4iteks n\u00e4otuvastustehnoloogia, mille abil saab \u00fcle Venemaa toimetatud lapsed \u00fcles leida. \u00abOn juba suur asi tuvastada, kuhu need lapsed on viidud,\u00bb m\u00e4rkis ta.\nKallas ise t\u00f5statas \u00fclemkogul peetud Ukraina-arutelul taas s\u00f5jakuritegude tribunali teema. \u00abMul oli hea meel n\u00e4ha, et sel korral ei olnud mina \u00fcksi see, kes sellest r\u00e4\u00e4gib, vaid ka teised ja mitte \u00fcldse neist riikidest, kes on n-\u00f6 tavap\u00e4rased kahtlusalused \u2013 nagu Balti riigid v\u00f5i Poola \u2013 vaid t\u00e4iesti Kesk-Euroopa riikidest,\u00bb kirjeldas ta.\nEesti valitsusjuhi s\u00f5nul sai \u00fclemkogul ka kutstutud k\u00f5iki riike saatma Ukrainasse oma s\u00f5jakuritegude dokumenteerimise asjatundjaid. \u00abK\u00f5ik v\u00f5iksid eksperte saata, sest neid on sinna v\u00e4ga palju vaja, et tuvastada, dokumenteerida ja t\u00f5endeid koguda, et siis, kui on \u00f5ige aeg k\u00e4es, saaks neid hakata menetlema,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta."}
{"text":"Heldna saanuks PPA-s kaks korda v\u00e4hem palka kui ta sai maksu- ja tolliametisEerik Heldna palk keskkriminaalpolitseisse t\u00f6\u00f6le asudes olnuks 2100 eurot, mis oli kaks korda v\u00e4hem kui ta sai j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul maksu- ja tolliametis t\u00f6\u00f6tades.9. aprillil 2019 kinnitatud k\u00e4skkirja allkirjastas toonane PPA toonane peadirektori aset\u00e4itja teabehalduse ja menetluse alal, hilisem sisekontrolli juht Priit P\u00e4rkna. Hiljem sai k\u00e4skkirjast Eestit raputanud kriminaaluurimise objekt: riigiprokuratuuri kahtlustuse j\u00e4rgi v\u00f5eti Heldna PPA-sse fiktiivselt t\u00f6\u00f6le, et kunstlikult tekitada talle politseistaa\u017ei, mida ta hiljem saaks kasutada eripensioni v\u00e4ljateenimiseks.\nK\u00e4skkirjaga m\u00e4\u00e4rati Heldna ametisse keskkriminaalpolitseisse palgaga 2100 eurot. Kohe samal p\u00e4eval roteeriti Heldna tagasi kaitsev\u00e4e luurekeskusesse, kus ta t\u00f6\u00f6tas ka eelnevad aasta aega.\u00a0\nAasta hiljem, 2020 aprillis roteerus Heldna t\u00f6\u00f6le maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhiks. Seal oli tema p\u00f5hipalk juba 4200 eurot. Tema kolmeaastane ametiaeg l\u00f5ppenuks loetud n\u00e4dalate p\u00e4rast, 15. aprillil.\nIlma kelmuseskandaalita terendas Heldnale v\u00f5imalus seej\u00e4rel PPAsse t\u00f6\u00f6le asuda, kuiv\u00f5rd PPAs s\u00e4ilis piltlikult tema p\u00f5hit\u00f6\u00f6koht. K\u00fcsimusele, kas ta p\u00e4rast MTA t\u00e4htajalise lepingu l\u00f5ppemist oleks PPA-sse t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud, teatas napis\u00f5naline Heldna\u00a0\u00abJah, aga ma ei soovi sel teemal peatuda rohkem.\u00bb\n\nK\u00e4skkiri: Eerik Heldna v\u00e4rbamiseks\nPPA\n\n\nK\u00e4skkiri: Eerik Heldna v\u00e4rbamiseks\nPPA\n"}
{"text":"Kohtuistungil: Kredexi toonane juht oli Porto Francole laenamise vastuTALLINN, 24. m\u00e4rts, BNS - Harju maakohtus peeti taas kohtuistung Hillar Tederi ja Kersti Krachti \u00fcle. Kirjalikest t\u00f5enditest selgus, kuidas toonane Kredexi juht Lehar K\u00fctt oli vastu sellele, et riik v\u00f5iks Porto Francole laenu anda, kirjutab Postimees.\u00a0\nHarju maakohtus peeti reedel istung rahandusministri endise n\u00f5uniku Kersti Krachti, ettev\u00f5tja Hillar Tederi, kala\u00e4rimehe Toomas Tamme ja Tederi abiks peetava J\u00fcri P\u00f5llu \u00fcle. Toomas Tamm ja J\u00fcri P\u00f5ld istungil ei viibinud, kuid neid esindasid kaitsjad.\nKohtuistungil tutvustas riigiprokur\u00f6r Taavi Pern terve kohtup\u00e4eva kirjalikke t\u00f5endeid. Need h\u00f5lmasid endas erinevaid menetlusega seotud kirjavahetusi ja dokumente. N\u00e4iteks tutvustati kirjavahetust, mis toimus enne seda, kui Porto Franco laenutaotlus j\u00f5udis valitsuse lauale.\nUurimismaterjalide seas oli ka kirjavahetus Kredexi esindajate Jaak Tikko ja Lehar K\u00fcti vahel, kellest viimane otsustas l\u00f5puks Kredexi juhi kohalt tagasi astuda. K\u00fctt oli skeptiliselt meelestatud selle osas, et sellisel moel saaks valitsus kinnisvaraarendusele laenu anda ning sellele viitas ta ka oma kirjas kolleegidele.\n\u00abSellises olukorras j\u00e4tkamine ei oleks hea nii organisatsiooni kui ka minu enda seisukohalt,\u00bb kirjutas ta ametist lahkudes kolleegidele. K\u00fctt v\u00e4ljendas ka hiljem meedias selgelt arvamust, et tema meelest polnud Porto Franco riikliku t\u00e4htsusega projekt.\nLaenu andmine tekitas intriigi juba enne, kui otsus tehti. Seda nii meedias, kui ka siseringkonnas. T\u00f5enditest n\u00e4htus, et \u00fchelt advokaadib\u00fcroolt said toona kirja peaminister J\u00fcri Ratas, Lehar K\u00fctt ning teised Kredexi juhid. Kirjas viidatakse, et selline laenuandmine ei ole sobilik ning ei vasta reeglitele. Tavap\u00e4rases oleks sellise laenu intressim\u00e4\u00e4r ligi 10 protsenti.\nKohtusaalis tekkis \u00fchel hetkel ka vaidlus rahandusministeeriumi ja USA advokaadi Louis Freeh lepingu \u00fcle. Oldi huvitatud, kas tegemist on Eesti v\u00f5i USA \u00f5iguse j\u00e4rgi s\u00f5lmitud lepinguga, sest Eesti \u00f5iguse j\u00e4rgi ei tohiks seda avaldada. Vaieldi selle \u00fcle, kas avalikustada leping ja kirjavahetus.\nRiigiprokur\u00f6r Taavi Pern v\u00f5ttis viieminutilise pausi ja helistas rahandusministeeriumisse, kust talle kinnitati, et tegemist on Eesti \u00f5iguse j\u00e4rgi s\u00f5lmitud lepinguga. L\u00f5puks j\u00f5uti kokkuleppeni, et lepinguga tegeletakse hiljem, kui konfidentsiaalsuskohutus on maha v\u00f5etud.\nLisaks erinevatele teistele dokumentidele loeti kohtus ka Kersti Krachti isiklikke e-kirju. Isiklikku e-posti oli endine n\u00f5unik kasutanud erinevate osapooltega suhtlemiseks. Muuseas vahetas ta ka isiklikult meiliaadressilt kirju ka Kredexiga. Samuti suhtles ta toonase rahandusministri Martin Helmega.\n\u00dche huvitava episoodina tuli v\u00e4lja, et Krachti ja Tederi t\u00e4helepanu oli p\u00e4lvinud ettev\u00f5tja Viljar Arakas, kes oma Twitteri kontol Porto Franco vastu h\u00e4\u00e4lekalt s\u00f5na v\u00f5ttis. Kracht kirjutas Tederile, et Arakas on pankade h\u00e4\u00e4letoru ja Reformierakonna toetaja.\nJuhtiva riigiprokur\u00f6ri Taavi Perni s\u00f5nul heidetakse s\u00fc\u00fcdistatavatele ette mitme korruptsioonikuriteo toimepanemist. Kaalukas osa neist k\u00e4sitleb koroonaviiruse leviku ajal leevendusmeetmetega seotud otsuste sisulist suunamist altk\u00e4emaksu eest.\nNeist meetmeist tulenevaid korruptsiooniriske pidasid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks ka mitmed korruptsiooni ennetamisega seotud organisatsioonid. Kriisi tingimustes kiirete ning suure varalise kaaluga otsuste tegemine avalikus sektoris v\u00f5ib k\u00e4tkeda olulisi riske, mis s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt ka k\u00f5nealuste juhtumite puhul realiseerusid.\n\u00abS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt motiveerisid \u00e4rimehi altk\u00e4emaksu lubama ja andma nende \u00e4rihuvid, sealhulgas soov erinevate toetusmeetmete kaudu enda \u00e4rihuvisid kriisi tingimustes soodustada. Toonase rahandusministri n\u00f5uniku altk\u00e4emaksu k\u00fcsimise ja v\u00f5tmise motiivid peituvad s\u00fc\u00fcdistuses kirjeldatu kohaselt samuti korruptsiooniriski suurendanud rahalistes raskustes,\u00bb \u00fctles Pern.\nTa lisas, et edaspidi aitab korruptsiooni ennetada ligi aasta tagasi j\u00f5ustunud seadusemuudatus, mis kohustab ka ministrite poliitilisi n\u00f5unike huvide deklaratsiooni esitama ning k\u00f5rvaltvaatajatele v\u00f5imaluse korruptsiooniriske m\u00e4rgates sekkuda.\nKohtusse saadetud kriminaalasjast eraldati kohtueelse menetluse kestel osa, mis puudutab Tallinna linna servituudi seadmist O\u00dc Porto Franco kasuks. Selles menetluses on kahtlustus esitatud Keskerakonnale, erakonna toonasele peasekret\u00e4rile Mihhail Korbile ning Hillar Tederile. Selles asjas on istungid samuti alanud.\n2021. aastal k\u00e4sitleti Porto Franco skandaali \u00fches suures menetluses, kuid riigiprokuratuur otsustas eraldada need kaheks. Seega lahatakse neid s\u00fc\u00fcasju kohtumenetluses eraldi kohtusaalides.\nKa s\u00fc\u00fcdistuse esitas prokuratuur kahes osas. Mullu 1. aprillil esitas riigiprokuratuur korruptsioonikuriteo s\u00fc\u00fcdistuse Hillar Tederile, Kersti Krachtile, Toomas Tammele ja J\u00fcri P\u00f5llule.Mullu 20. mail esitas riigiprokuratuur Hillar Tederile, Mihhail Korbile ning Keskerakonnale s\u00fc\u00fcdistuse m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises.\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt kasutas MT\u00dc Eesti Keskerakond toonane peasekret\u00e4r Mihhal Korb isikliku ja erakonna m\u00f5juv\u00f5imu Tallinna linnapea \u00fcle Hillar Tederi ja O\u00dc Porto Franco huvides, et \u00e4ri\u00fching saaks Tallinna linnapealt ja temale allunud ametnikelt servituuditasu m\u00e4\u00e4ramisel ebav\u00f5rdse ja p\u00f5hjendamatu eelise. Vastutasuna pakutud teene eest lubas Teder kohtueelses menetluses kogutud teabe kohaselt Keskerakonda toetada kuni miljoni euro suuruse annetusega.\nProkuratuuri hinnangul ei j\u00e4rginud Tallinna Linnavalitsus O\u00dc-le Porto Franco servituuditasu m\u00e4\u00e4ramisel tavap\u00e4rast praktikat ja hinna kujundamise p\u00f5him\u00f5tteid. Eelneva tulemusena v\u00e4hendati O\u00dc-lt Porto Franco n\u00f5utud servituuditasu 776 580 eurolt 301 000 eurole ning H. Teder annetas samal ajal erakonnale 120 000 eurot.\nProkuratuur t\u00e4psustas, et kuigi Teder on s\u00fc\u00fcdistatav m\u00f5lemas menetluses, siis muus osas neil seoseid ei ole.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Heldna saanuks PPA-s kaks korda v\u00e4hem palka kui ta sai MTA-sTALLINN, 24. m\u00e4rts, BNS - Kriminaaluurimise alla sattunud Eerik Heldna palk keskkriminaalpolitseisse t\u00f6\u00f6le asudes olnuks 2100 eurot, mis oli kaks korda v\u00e4hem, kui ta sai j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul maksu- ja tolliametis t\u00f6\u00f6tades, kirjutab Postimees.\u00a0\n9. aprillil 2019 kinnitatud k\u00e4skkirja allkirjastas politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori toonane aset\u00e4itja teabehalduse ja menetluse alal, hilisem sisekontrolli juht Priit P\u00e4rkna. Hiljem sai k\u00e4skkirjast Eestit raputanud kriminaaluurimise objekt: riigiprokuratuuri kahtlustuse j\u00e4rgi v\u00f5eti Heldna PPA-sse fiktiivselt t\u00f6\u00f6le, et kunstlikult tekitada talle politseistaa\u017ei, mida ta hiljem saaks kasutada eripensioni v\u00e4ljateenimiseks.\nK\u00e4skkirjaga m\u00e4\u00e4rati Heldna ametisse keskkriminaalpolitseisse palgaga 2100 eurot. Kohe samal p\u00e4eval roteeriti Heldna tagasi kaitsev\u00e4e luurekeskusesse, kus ta t\u00f6\u00f6tas ka eelnevad aasta aega.\u00a0Aasta hiljem, 2020 aprillis roteerus Heldna t\u00f6\u00f6le maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhiks. Seal oli tema p\u00f5hipalk juba 4200 eurot. Tema kolmeaastane ametiaeg l\u00f5ppenuks loetud n\u00e4dalate p\u00e4rast, 15. aprillil.\nIlma kelmuseskandaalita terendas Heldnale v\u00f5imalus seej\u00e4rel PPA-sse t\u00f6\u00f6le asuda, kuiv\u00f5rd PPA-s s\u00e4ilis piltlikult tema p\u00f5hit\u00f6\u00f6koht. K\u00fcsimusele, kas ta p\u00e4rast MTA t\u00e4htajalise lepingu l\u00f5ppemist oleks PPA-sse t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud, teatas napis\u00f5naline Heldna \u00abjah, aga ma ei soovi sel teemal peatuda rohkem.\u00bb\nSeda sama kinnitas Postimehele ka Elmar Vaher.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Epistel k\u00f5vaketastest ja v\u00e4ljapressimise karistamisestKatarine Rosalie epistlid57. osaN\u00fc\u00fcd, mu armas rahvas, jagan ka omalt poolt \u00fcleskutset koguda kokku k\u00f5ik t\u00f5endid, mis viitavad e-valimiste tulemuste ulatuslikule v\u00f5ltsimistele reformikate poolt! Kuid kust leida selliseid t\u00f5endeid, k\u00fcsite teie. \u00d5nneks n\u00fc\u00fcd on meil olemas vastus sellele k\u00fcsimusele.Meie mehe Kalle paljastus, et roimaerakonna poliitikud on asunud h\u00e4vitama arvutite k\u00f5vakettaid, ongi see vastus. T\u00fckkideks tehtud ja l\u00e4bi puuritud k\u00f5vaketastelt ei ole kellelgi enam v\u00f5imalik \u00fchtki t\u00f5endit leida! Nad on aga laisad, lohakad ja r\u00e4pakad isegi oma suurte vanden\u00f5ude l\u00e4biviimises ja t\u00f5endite h\u00e4vitamises, ning esialgu on nad j\u00f5udnud l\u00f5hkuda vaid v\u00e4ikese koguse k\u00f5vakettaid. Aga kui palju on neid veel rahva seas laiali! Kui palju on neid veel kodustes arvutites!Sellep\u00e4rast ma kutsungi sind \u00fcles, mu armas rahvas, koguma kokku kodust k\u00f5ik oma k\u00f5vakettad ja saatma need Kalle Gr\u00fcnthalile EKRE kontorisse Toompuiestee 27, Tallinn 10149. Taeva p\u00e4rast, \u00e4rge saatke neid talle Toompeale, sest seal ei tea keegi, kelle karvastesse k\u00e4tesse need v\u00f5ivad sattuda! Vaenlane ei maga ja roimaerakond koos oma k\u00e4silastega on n\u00f5us tegema k\u00f5ik, absoluutselt k\u00f5ik, et t\u00f5e v\u00e4ljatulemist takistada! Saatke oma k\u00f5vakettad, soovitatavalt rikkumata, aga t\u00f5endiks sobivad ka rikutud, k\u00f5ik EKRE kontorisse, kus me saame neid e-valimispettuse t\u00f5enditena kasutada ja j\u00e4tkata oma v\u00f5itlust P\u00fcha T\u00f5e eest!Veelgi enam, kutsun \u00fcles tublimaid teie seast k\u00fclastama ka oma sugulasi, s\u00f5pru ja majanaabreid ning koguma nendeltki kokku k\u00f5ik \u00fcleliigsed k\u00f5vakettad. Pole oluline, kui need on mitu aastat vanad - ka e-valimiste v\u00f5ltsimine ei olnud kindlasti \u00fchekordne. Seda on tehtud ka varasematel valimistel, ja t\u00f5de peitub teie kogutud k\u00f5vaketastel! Olge usinad ja valvsad! Koos me v\u00f5idame valimispetturid ja p\u00e4\u00e4stame Eesti, ma olen selles kindel!Samal ajal tahan sind manitseda ka ettevaatusele, mu armas rahvas. Pea hoolega silmas, et viibiksid k\u00f5vakettaid kogudes ja neid Tallinna l\u00e4kitades k\u00f5rgema teadvuse seisundis ja peenemates vibratsioonides, et sa mitte ei alluks madala ahnuse ahvatlustele, nagu h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt just \u00e4sja juhtus politsei\u00fclema Elmar Vaheri ja tolliameti juhi Eerik Heldnaga. Ajaleht loomulikult kirjutab sulle midagi hoopis muud, eks ole? Ajaleht kirjutab sulle mingist pisipettusest tulevase pensionirahaga ja v\u00f5ltsitud ametisse m\u00e4\u00e4ramisest, aga ega sa ometi arva, et peavoolumeedia sulle millegi kohta t\u00f5tt r\u00e4\u00e4gib?Kui see oleks t\u00f5si, siis miks need kaks suli v\u00f5eti vahele alles n\u00fc\u00fcd? Juba siis, kui EKRE veel valitsuses oli, kolm aastat tagasi, tahtis meie Martin need mehed ametist maha v\u00f5tta, sest ta n\u00e4gi sirgelt l\u00e4bi, milliste sulide ja petturitega tal tegemist on! Kas m\u00e4letad, millise meediapeksu osaliseks ta siis sai? Kas sa k\u00fcsid n\u00fc\u00fcd ometi l\u00f5puks endalt, millest n\u00fc\u00fcd selline meelemuutus roimaerakonnas ja peavoolumeedias? Mis p\u00f5hjusel siis n\u00fc\u00fcd tohivad need kaks meest s\u00fc\u00fcdi olla, aga siis ei tohtinud? Miks roimaerakond neid enam ei kaitse?Mina n\u00e4en seda l\u00e4bi tuvi Maaru silmade selgesti. Vastused, mis ta sellele k\u00fcsimusele Universumist t\u00f5i, on p\u00f5hjalikud ja loogilised. M\u00f5tle n\u00fc\u00fcd sinagi hetkeks. Kummagi ametkonna valduses olid eriti t\u00e4htsaid valimiskoode ja trikke sisaldavad arvutid ja serverid. M\u00f5lemad mehed, nii Elmar kui ka Eerik, teadsid t\u00e4pselt, mis nende ametkondade arvutites ja serverites e-valimiste ajal toimus. M\u00f5lema nimi algab e-ga. M\u00f5lemad tunnevad Kaja Kallast. M\u00f5lemal oli peas sama kurikaval plaan - v\u00e4ljapressimine.Nad asusid plaani teostama kohe, kui roimaerakond alustas e-valimispettuse t\u00f5endite h\u00e4vitamist ja k\u00e4skis politsei ja tolliameti arvutite ja serverite k\u00f5vakettad \u00e4ra l\u00f5hkumiseks Toompeale tuua. Eerik ja Elmar ei viinud neid \u00e4ra, vaid hakkasid nende eest raha n\u00f5udma! Ahned lollpead! M\u00f5lemad arvasid, et istuvad nii k\u00f5rgetel kohtadel, et neid ei puutu keegi!Ja siin nad n\u00fc\u00fcd on. Kaja saatis neile kapo kaela, sest s\u00fc\u00fcd pole t\u00f5esti neile meestele vaja kaugelt otsida. K\u00fcllap leiab neile kraesse veel muidki patte, kui ringi vaadata. Mart teadis juba kolme aasta eest, et tegemist ei ole ausate meestega, aga kes teda siis kuulas.Oleks nad neid k\u00f5vakettaid v\u00e4hemalt EKRE-le pakkunud. Siis oleks EKRE-l valimispettuse t\u00f5endid olemas! Aga need lollid l\u00e4ksid kohe roimaerakonna manu.Ole sina targem, mu armas rahvas! \u00c4ra iial p\u00fc\u00fca roimaerakonnaga kokkuleppeid teha, sest sa n\u00e4ed ju, mis juhtub. Saada oma k\u00f5vakettad parem otse ja ilusti EKRE kontorisse, ning meie toome nende abil kurjategijad l\u00f5puks ikkagi kohtukulli ette! Usaldame Kallet. P\u00e4\u00e4stame Eesti!AIDI VALLIK, kolumnist"}
{"text":"Kapo ei taha Eerik Heldnat politsei ridades n\u00e4haErinevalt k\u00fcmnetest korruptsiooni- ja kelmusekahtlustustest on PPA pikaaegse tippjuhi ja endise kaitsepolitseiniku juhtum erakordne: isegi kogenud julgeolekueksperdid ja -t\u00f6\u00f6tajad ei saa aru, mis ennen\u00e4gematu kahtlustuse taga tegelikult olla v\u00f5iks. Kuna Eerik Heldna saanuks m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast PPAs p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6d alustada, tundub olukord veidramgi.\nPolitsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi Elmar Vaheri ja maksuametniku Eerik Heldna kriminaalmenetluse t\u00e4pseid tagamaid teavad praegu ainult kapo, prokuratuur ja asjaosalised. Fakt on, et kapo hoiatas Vaherit ja viimane ei v\u00f5tnud hoiatust kuulda. Samas lahkus Heldna kapost aastaid tagasi Postimehe andmeil suure t\u00fcliga. \u00abSelge on see, et omal soovil ta ei lahkunud,\u00bb nentis \u00fcks endine julgeolekut\u00f6\u00f6taja.\nNii staa\u017einihverdus kui ka vana viha k\u00f5lavad piisavate p\u00f5hjustena, et Heldna siirdumist keskkriminaalpolitseisse n\u00fc\u00fcd takistada.\n\n\n\n\n\nVaher: see on juriidiline arutelu\n\n\n\n\n\nEnt esmalt tagasi kinnitust leidnud versiooni juurde: Heldna sai kahtlustuse kelmuses, Vaher sellele kaasa aitamises. Kahtlustuse j\u00e4rgi v\u00f5eti Heldna PPA hingekirja n\u00e4ilise lepingu alusel, et ta saaks taotleda v\u00e4ljateenitud aastate pensioni, mida Heldna l\u00f5puks ka tegi. Nagu julgeolekut\u00f6\u00f6tajad on selgitanud, paistis fiktiivne leping kummaline, aga mitte veel kriminaalne. Kelmuseks muutus asi hetkest, kui 45-aastane Heldna lepingu alusel h\u00fcvet ehk raha taotlema l\u00e4ks. Selle tulemusel saanuks ta p\u00e4rast 50. s\u00fcnnip\u00e4eva \u00fcle 2000 euro igakuist pensioni.\nEsialgu vaid kummalisi t\u00f6\u00f6lepinguid m\u00e4rganud kapo hoiatas Vaherit, aga too ei v\u00f5tnud kuulda. Tagatipuks langes koos temaga veel neli PPA t\u00f6\u00f6tajat, kelle teenistussuhe peatati.\nK\u00f5ike seda p\u00f5hjendades on Vaher enesekindel: kogu krempel on lihtsalt kolme osalise kolm aastat kestnud juriidiline vaidlus ja avalikkusele on j\u00e4\u00e4nud vale mulje. Seda, mida fiktiivseks peetud lepinguga tegelikult plaaniti, ei taha Vaher hoolimata vabast volist \u00f6elda.\nEhkki kahtlustuse j\u00e4rgi loodi m\u00f5ni aasta tagasi toona kaitsev\u00e4e luurekeskuses t\u00f6\u00f6tanud Heldnale politseisse n\u00e4iline leping, t\u00f6\u00f6tas ta oma hiljutisel t\u00f6\u00f6kohal \u2013 maksuameti tolliosakonna juhina \u2013 juba politseist roteerituna. 4200-eurose palgaga, leping l\u00f5ppenuks 15. aprillil.\n\u00abMeil oli vaja tugevat tollijuhti, kes suudaks seda valdkonda kureerida oma tugeva juhikogemusega sisejulgeoleku valdkonnas. Mis tema tulevikuplaan oli, peab ta enda k\u00e4est k\u00fcsima,\u00bb m\u00e4rkis Heldna palganud Rivo Reitmann.\nRotatsioon t\u00e4hendas aga seda, et Heldna p\u00f5hit\u00f6\u00f6koht on siiski PPA ja maksuametist pidanuks ta sinna naasma m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast, kui t\u00e4htajaline leping l\u00f5peb. Seda kinnitas Postimehele ka napis\u00f5naliseks j\u00e4\u00e4nud Heldna ise. Samuti kinnitas seda, et Eerik Heldna pidanuks l\u00e4hiajal alustama t\u00f6\u00f6d politsei- ja piirivalveametis, Vaher.\nMis v\u00f5iks olla kapo ja Heldna t\u00fcli p\u00f5hjus, teavad vaid asjaosalised. Leidub siiski ametnikke, kes m\u00e4letavad, et kapost lahkunud Heldna oli \u00fcldjoontes pandud karmi fakti ette.\n\u00abMidagi seal kapos oli, aga ei suudetud t\u00f5endada,\u00bb \u00fctles \u00fcks anon\u00fc\u00fcmsust palunud julgeolekut\u00f6\u00f6taja. \u00ab\u00d6eldi, et mine \u00e4ra. Kaks varianti: kas alustame menetlust v\u00f5i sa l\u00e4hed \u00e4ra. Kui seal t\u00f5esti midagi oli, siis pilla-palla nad seda ei j\u00e4tnud. Kuni nad avastasid, et Vaher on ta t\u00f6\u00f6le v\u00f5tnud,\u00bb arutles ta.\n\n\n\n\n\nKapo m\u00e4ngureeglid\n\n\n\n\n\n\nMeelis Oidsalu.\nMihkel Maripuu\n\nKaitseministeeriumi endine asekantsler Meelis Oidsalu viitas, et kapo ja Heldna t\u00fclist teati ka ministeeriumis. \u00abKapo tegi p\u00e4rast Heldna lahkumist mitteametliku ettekirjutuse ka PPA-le, et nad Heldnat t\u00f6\u00f6le ei v\u00f5taks,\u00bb s\u00f5nas ta. Miks Heldnat v\u00e4rvata ei tohi, Oidsalu s\u00f5nul ei selgitatud.\n\u00abKapol on ka varem olnud v\u00e4hemalt \u00fcks juhtum, kus t\u00fcliga lahkunud inimesele ei antud n\u00e4iteks hiljem riigisaladuse luba, kui ta kaitseministeeriumi valitsemisalasse t\u00f6\u00f6le tuli. Ametlikult poldud valmis keelduma sellele isikule riigisaladuse loa v\u00e4ljastamisest, aga mitteametlikult anti teada, et luba ei anta. Sellist t\u00fclij\u00e4rgset \u00abkasvatuslaagrit\u00bb on kapo seega ka varem korraldanud. Mitmedki ametnikud, kellega olen sellest juhtumist r\u00e4\u00e4kinud, arvavad, et tegemist on Heldna \u00fcmberkasvatamise kriminaalasjaga,\u00bb pakkus ta.\nOidsalu m\u00e4rkis, et kelmuses\u00fc\u00fcdistus on veider ka seet\u00f5ttu, et kelmus peaks k\u00e4ima salaja. Heldna v\u00e4rbamine oli aga pikalt teada nii kapole kui ka siseministeeriumile.\n\u00abHeldna esitas pensionitaotluse t\u00e4iesti \u00f5igusp\u00e4rase t\u00f6\u00f6suhte p\u00f5hjal, seega j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, kuidas see \u00fcldse kelmuseks saab kvalifitseeruda. Rotatsioonid on aga v\u00e4ga tavalised, eriti j\u00f5uametkondades. Kui sul on n\u00e4iteks varjatud j\u00e4litamise ekspert, siis teda vajatakse mitmetes asutustes ja operatiivteadmisi ongi vaja levitada.\u00bb\n"}
{"text":"Gwyneth Paltrow\u2019 ohtlik laskumine\nEelmisel aastal pakkus USA kohtukull meelelahutust Johnny Deppi ja Amber Heardi kohtuprotsessiga, n\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalus kaasa elada arveteklaarimisele n\u00e4itleja  Gwyneth Paltrow \u2019 ja \u00fche silmaarsti vahel. V\u00e4idetavalt olla n\u00e4itleja 2016. aastal s\u00f5itnud mehele otsa, mille tagaj\u00e4rjel too sai t\u00f5siseid vigastusi.\nPensionil oleva optometristi Terry Sandersoni (76, pildil) s\u00f5nul s\u00f5itis Oscari laureaat Gwyneth Paltrow (50) talle m\u00e4est laskumisel otsa ja mees n\u00f5uab 300 000 dollarit kahjutasu. Paltrow on Sandersoni omakorda laimamise eest kohtusse andnud. Teisip\u00e4eval l\u00f5ppeva protsessi k\u00e4igus peaks selguma, kas ajup\u00f5rutuse saanud ja nelja katkise ribiga j\u00e4\u00e4nud doktoril on \u00f5igus. Paltrow aga v\u00e4idab, et hoopis tema oli kannataja, sest hoopis mees p\u00f5rutas talle otsa.\n\nTerry Sanderson kohtus. (Photo by Rick Bowmer\/POOL\/AFP) FOTO: Rick Bowmer\nRick Bowmer\n\nTunnistajapingis \u00fctlusi andnud Terry Sandersoni t\u00fctre Polly Sanderson-Grashami s\u00f5nul oli tema isa enne \u00f5nnetust hea ja aktiivne suhtleja. P\u00e4rast \u00f5nnetust olla mees aga kergesti \u00e4rrituv ja sattuvat kergesti halva tuju k\u00fc\u00fcsi. T\u00fctre s\u00f5nul polnud isa \u00fcldse vihastaja t\u00fc\u00fcpi, aga n\u00fc\u00fcd on tal l\u00fchike s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6r. T\u00fctre s\u00f5nul on isa olukorda keeruline pealt vaadata. Enda s\u00f5nul m\u00e4rkas ta dramaatilist muutust, kui isa istus \u00fche peo ajal akna all toolil, suunurgas s\u00fcljenire.\nMeest ravinud neurops\u00fchholoogi s\u00f5nul on kannatanu elu drastiliselt muutunud ja juhtunu on m\u00f5jutanud ta s\u00f5prussuhteid ja perekondlikku l\u00e4bik\u00e4imist. Lisaks on kadunud enesekindlus ning mees on muutunud eraklikuks.\nPaltrow\u2019 advokaadid aga ei j\u00e4\u00e4nud nende selgitustega rahule, sest mehel oli enne \u00f5nnetust tuvastatud kuulmise ja n\u00e4gemise kehvenemine ning ta ei pruukinud enda ees s\u00f5itvat n\u00e4itlejat t\u00e4hele panna. Advokaadid on protsessi ajal vahetanud \u00fcksteise suunal j\u00e4medusi. Paltrow\u2019 meeskonna hinnangul tahab Sandersoni pere lihtsalt raha v\u00e4lja pressida. N\u00e4itlejannal on ka parajalt kopsakas pangakonto, kust v\u00f5ib leida 200 miljonit dollarit.\n\nGwyneth Paltrow elustiilibr\u00e4ndi Goop esitlusel roosidest vagiina ees poseerimas. FOTO: Rachel Murray\/AFP \/Scanpix\nRachel Murray\n\nAastal 1999 filmi \u00abArmunud Shakespeare\u00bb eest Oscari p\u00e4lvinud n\u00e4itlejanna loobus n\u00e4itlemisest aastaid tagasi ning l\u00f5i elustiilibr\u00e4ndi Goop, mille alt tegeleb mitmesuguste toodete ja \u00f5petuste levitamisega.\nPaltrow on l\u00e4inud vastuollu paljude teaduslike arvamustega, kuna ta on propageerinud energiaravi viise ja m\u00f5ningaid tema tooted, n\u00e4iteks vagiinal\u00f5hnaga k\u00fc\u00fcnlad, on sattunud naljarubriikidesse. Siiski on tal suur j\u00e4lgijaskond, kes tema soovitatud kreeme ja toidulisandeid tarbivad.\n"}
{"text":"BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5teTALLINN, 25. m\u00e4rts, BNS \u2013 BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5te.\n\u2013 \u00a0Kriminaaluurimise alla sattunud Eerik Heldna palk keskkriminaalpolitseisse t\u00f6\u00f6le asudes olnuks 2100 eurot, mis oli kaks korda v\u00e4hem, kui ta sai j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul maksu- ja tolliametis t\u00f6\u00f6tades, kirjutab Postimees.\u00a0\n\u2013 Harju maakohtus peeti taas kohtuistung Hillar Tederi ja Kersti Krachti \u00fcle. Kirjalikest t\u00f5enditest selgus, kuidas toonane Kredexi juht Lehar K\u00fctt oli vastu sellele, et riik v\u00f5iks Porto Francole laenu anda, kirjutab Postimees.\n\u2013 Euroopa \u00dclemkogul osalenud peaminister Kaja Kallas m\u00e4rkis, et Euroopa Liit v\u00f5tab eesm\u00e4rgiks v\u00e4hendada ettev\u00f5tete halduskoormust.\n\u2013 Orkla Grupi tellimusel P\u00f5hja- ja Baltimaades l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on inimeste valmisolek kestlikke valikuid teha aasta jooksul langenud, kusjuures eestimaalased paistavad selles osas eriti silma.\n\u2013 Niina Petr\u00f5kina sai reedel Jaapanis iluuisutamise maailmameistriv\u00f5istlustel naiste \u00fcksiks\u00f5idus 9. koha, mis on Eesti k\u00f5igi aegade parim tulemus.\n\u2013 Jaanuaris erinevates kaitsev\u00e4e v\u00e4eosades \u00fcle Eesti teenistust alustanud ligi 600 ajateenijat l\u00f5petasid sel n\u00e4dalal s\u00f5duri baaskursuse ning andsid pidulikul rivistusel s\u00f5durivande.\n\u2013 Hiljuti \u00fcheksa-aastaseks saanud Hille T\u00e4navsuu V\u00e4hiravifond Kingitud Elu kogus eelmisel aastal annetusi rohkem kui 3,5 miljoni euro ulatuses ning rahastas Eesti inimeste ravi 3,6 miljoni euro ulatuses.\n\u2013 Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) j\u00f5udis j\u00e4relduseni, et vendadele S\u00f5najalgadele kuuluv elektrituulik Saaremaal Salmel murdus mullu jaanuaris pooleks elementide vahele kogunenud niiskuse t\u00f5ttu, mis kahjustas kinnituspolte.\n\u2013 Tallinnas J\u00f5e t\u00e4naval sai reede hommikul teet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus vigastada gaasitrass, kust lekkis gaasi, kuid praeguseks on trassil m\u00f5lemad kraanid suletud ja gaasileke peatatud.\n\u2013 Eesti v\u00e4lisministeerium kutsus reedel, 24. m\u00e4rtsil v\u00e4lja Venemaa suursaatkonna ajutise asjuri ja andis \u00fcle diplomaatilise noodi selle kohta, et Venemaa suursaatkonna diplomaatilise staatusega t\u00f6\u00f6taja on kuulutatud persona non grata\u2019ks.\n\u2013 Reedel suri 80 aasta vanuses tunnustatud raadioajakirjanik Helgi Erilaid, kirjutab Postimees.\n\u2013 Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) soovitab tarbijatel hoolikalt kaaluda v\u00f5imalikke ohte ja riske enne s\u00f5iduki ostmist ja vastavate lepingute s\u00f5lmimist ettev\u00f5ttega Autoturg O\u00dc.\n\u2013 Eesti elanikud maksid Eesti Energia andmetel elektri eest mullu 830 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal, ent kui arvestada, et elektri b\u00f6rsihinnad hakkasid kiiresti kasvama juba 2021. aasta teises pooles, maksti energia eest mullu tublisti \u00fcle miljardi euro rohkem kui varasematel aastatel keskmiselt, kirjutab Postimees.\n\u2013 Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil t\u00f5endati mullu 506 kindlustuskelmust, millega \u00fcritati v\u00e4lja petta 1,4 miljonit eurot - k\u00f5ige rohkem suurenes kodukindlustuse pettuste arv, k\u00f5ige sagedamini proovisid kindlustuspetturid \u00f5nne kaskoga.\n\u2013 USA president Joe Biden v\u00e4ljendas reedel veendumust, et Hiina ei ole saatnud relvastust Venemaale p\u00e4rast seda, kui agressorriigi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putini okupatsiooniv\u00e4gi tungis mullu kallale Ukrainale.\n\u2013 USA ametniku s\u00f5nul vabastati reede \u00f5htul \"Hotel Rwanda\" kangelane Paul Rusesabagina, kes istus kinni seoses valitsuse kritiseerimisega, ning anti \u00fcle Katari suursaadikule enne veel, kui ta naaseb \u00dchendriikidesse.\n\u2013 \u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres esines reedel \u00fclimalt olulise \u00fcleskutsega maailmale muuta vastavalt ja kindlustada veeressursse, et v\u00e4ltida konflikte ning tagada tulevikus \u00fcleilmne heaolu.\n\u2013 Euroopa juhtiv inim\u00f5igusorgan Euroopa N\u00f5ukogu kritiseeris reedel Prantsuse politsei \"liigset j\u00f5ukasutust\" ebapopulaarse pensionireformi vastaste meeleavalduste ajal.\n\u2013 Rwanda t\u00fchistas filmist \"Hotell Rwanda\" tuntud Paul Rusesabagina 25-aastase vanglakaristuse, teatas reedel valitsuse k\u00f5neisik.\n\u2013 Suurbritannia ja Euroopa Liit v\u00f5tsid reedel ametlikult vastu Brexiti-j\u00e4rgse leppe P\u00f5hja-Iiri kaubandusreeglite muutmise kohta, mida Br\u00fcssel nimetas uue peat\u00fcki avamiseks bloki ja riigi suhetes.\n\u2013 Venemaa agressiooni tagaj\u00e4rjel on 2023. aasta 31. jaanuari seisuga dokumenteeritud Ukrainas rohkem kui 8000 tsiviilisiku hukkumine ja 14 000 inimese vigastada saamine, selgub \u00dcRO inim\u00f5iguste seiremissiooni uuest ettekandest inim\u00f5iguste \u00fcldisest olukorrast Ukrainas viimase kuue kuu jooksul.\n\u2013 2021. aasta septembris salaja Gruusiasse naasnud endine president Mihheil Saaka\u0161vili kavatses korraldada revolutsiooni ja kukutada praeguse valitsuse, et t\u00f5mmata riik s\u00f5tta Venemaa vastu, v\u00e4itis reedel peaminister Irakli Gariba\u0161vili.\n\u2013 Prantsusmaa keelas reedel avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajatel meelelahutusrakenduste laadimise t\u00f6\u00f6telefonidesse, \u00fctles avaliku teenistuse ministeerium, lisades, et keelatute hulgas on ka hiinlaste TikTok.\n\u2013 \u00dcRO v\u00e4ljendas reedel suurt muret s\u00f5javangide hukkamise p\u00e4rast lahinguv\u00e4ljal, mida teevad nii Vene kui Ukraina s\u00f5durid.\n\u2013 Kuningas Charles III p\u00fchap\u00e4eval algama pidanud visiit Prantsusmaale l\u00fckatakse pensionireformi vastaste protestide t\u00f5ttu edasi, teatas Prantsuse presidendi kantselei.\n\u2013 Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni pensionireformi vastaste \u00fcleriigiliste meeleavalduste k\u00e4igus vahistati neljap\u00e4eval kokku 457 inimest ja 441 korrakaitsjat sai viga, \u00fctles siseminister G\u00e9rald Darmanin.\n\u2013 Ametiv\u00f5imud pidasid kinni USA konsultatsiooni- ja uurimisfirma Mintz Groupi Pekingi kontoris kinni viis sealset hiinlasest t\u00f6\u00f6tajat, teatas ettev\u00f5te reedel.\nBaltic News Service"}
{"text":"BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5teTALLINN, 25. m\u00e4rts, BNS \u2013 BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5te.\n\u2013 \u00a0Kriminaaluurimise alla sattunud Eerik Heldna palk keskkriminaalpolitseisse t\u00f6\u00f6le asudes olnuks 2100 eurot, mis oli kaks korda v\u00e4hem, kui ta sai j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul maksu- ja tolliametis t\u00f6\u00f6tades, kirjutab Postimees.\u00a0\n\u2013 Harju maakohtus peeti taas kohtuistung Hillar Tederi ja Kersti Krachti \u00fcle. Kirjalikest t\u00f5enditest selgus, kuidas toonane Kredexi juht Lehar K\u00fctt oli vastu sellele, et riik v\u00f5iks Porto Francole laenu anda, kirjutab Postimees.\n\u2013 Euroopa \u00dclemkogul osalenud peaminister Kaja Kallas m\u00e4rkis, et Euroopa Liit v\u00f5tab eesm\u00e4rgiks v\u00e4hendada ettev\u00f5tete halduskoormust.\n\u2013 Orkla Grupi tellimusel P\u00f5hja- ja Baltimaades l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on inimeste valmisolek kestlikke valikuid teha aasta jooksul langenud, kusjuures eestimaalased paistavad selles osas eriti silma.\n\u2013 Niina Petr\u00f5kina sai reedel Jaapanis iluuisutamise maailmameistriv\u00f5istlustel naiste \u00fcksiks\u00f5idus 9. koha, mis on Eesti k\u00f5igi aegade parim tulemus.\n\u2013 Jaanuaris erinevates kaitsev\u00e4e v\u00e4eosades \u00fcle Eesti teenistust alustanud ligi 600 ajateenijat l\u00f5petasid sel n\u00e4dalal s\u00f5duri baaskursuse ning andsid pidulikul rivistusel s\u00f5durivande.\n\u2013 Hiljuti \u00fcheksa-aastaseks saanud Hille T\u00e4navsuu V\u00e4hiravifond Kingitud Elu kogus eelmisel aastal annetusi rohkem kui 3,5 miljoni euro ulatuses ning rahastas Eesti inimeste ravi 3,6 miljoni euro ulatuses.\n\u2013 Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) j\u00f5udis j\u00e4relduseni, et vendadele S\u00f5najalgadele kuuluv elektrituulik Saaremaal Salmel murdus mullu jaanuaris pooleks elementide vahele kogunenud niiskuse t\u00f5ttu, mis kahjustas kinnituspolte.\n\u2013 Tallinnas J\u00f5e t\u00e4naval sai reede hommikul teet\u00f6\u00f6de k\u00e4igus vigastada gaasitrass, kust lekkis gaasi, kuid praeguseks on trassil m\u00f5lemad kraanid suletud ja gaasileke peatatud.\n\u2013 Eesti v\u00e4lisministeerium kutsus reedel, 24. m\u00e4rtsil v\u00e4lja Venemaa suursaatkonna ajutise asjuri ja andis \u00fcle diplomaatilise noodi selle kohta, et Venemaa suursaatkonna diplomaatilise staatusega t\u00f6\u00f6taja on kuulutatud persona non grata\u2019ks.\n\u2013 Reedel suri 80 aasta vanuses tunnustatud raadioajakirjanik Helgi Erilaid, kirjutab Postimees.\n\u2013 Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) soovitab tarbijatel hoolikalt kaaluda v\u00f5imalikke ohte ja riske enne s\u00f5iduki ostmist ja vastavate lepingute s\u00f5lmimist ettev\u00f5ttega Autoturg O\u00dc.\n\u2013 Eesti elanikud maksid Eesti Energia andmetel elektri eest mullu 830 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal, ent kui arvestada, et elektri b\u00f6rsihinnad hakkasid kiiresti kasvama juba 2021. aasta teises pooles, maksti energia eest mullu tublisti \u00fcle miljardi euro rohkem kui varasematel aastatel keskmiselt, kirjutab Postimees.\n\u2013 Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil t\u00f5endati mullu 506 kindlustuskelmust, millega \u00fcritati v\u00e4lja petta 1,4 miljonit eurot - k\u00f5ige rohkem suurenes kodukindlustuse pettuste arv, k\u00f5ige sagedamini proovisid kindlustuspetturid \u00f5nne kaskoga.\n\u2013 USA president Joe Biden v\u00e4ljendas reedel veendumust, et Hiina ei ole saatnud relvastust Venemaale p\u00e4rast seda, kui agressorriigi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putini okupatsiooniv\u00e4gi tungis mullu kallale Ukrainale.\n\u2013 USA ametniku s\u00f5nul vabastati reede \u00f5htul \"Hotel Rwanda\" kangelane Paul Rusesabagina, kes istus kinni seoses valitsuse kritiseerimisega, ning anti \u00fcle Katari suursaadikule enne veel, kui ta naaseb \u00dchendriikidesse.\n\u2013 \u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres esines reedel \u00fclimalt olulise \u00fcleskutsega maailmale muuta vastavalt ja kindlustada veeressursse, et v\u00e4ltida konflikte ning tagada tulevikus \u00fcleilmne heaolu.\n\u2013 Euroopa juhtiv inim\u00f5igusorgan Euroopa N\u00f5ukogu kritiseeris reedel Prantsuse politsei \"liigset j\u00f5ukasutust\" ebapopulaarse pensionireformi vastaste meeleavalduste ajal.\n\u2013 Rwanda t\u00fchistas filmist \"Hotell Rwanda\" tuntud Paul Rusesabagina 25-aastase vanglakaristuse, teatas reedel valitsuse k\u00f5neisik.\n\u2013 Suurbritannia ja Euroopa Liit v\u00f5tsid reedel ametlikult vastu Brexiti-j\u00e4rgse leppe P\u00f5hja-Iiri kaubandusreeglite muutmise kohta, mida Br\u00fcssel nimetas uue peat\u00fcki avamiseks bloki ja riigi suhetes.\n\u2013 Venemaa agressiooni tagaj\u00e4rjel on 2023. aasta 31. jaanuari seisuga dokumenteeritud Ukrainas rohkem kui 8000 tsiviilisiku hukkumine ja 14 000 inimese vigastada saamine, selgub \u00dcRO inim\u00f5iguste seiremissiooni uuest ettekandest inim\u00f5iguste \u00fcldisest olukorrast Ukrainas viimase kuue kuu jooksul.\n\u2013 2021. aasta septembris salaja Gruusiasse naasnud endine president Mihheil Saaka\u0161vili kavatses korraldada revolutsiooni ja kukutada praeguse valitsuse, et t\u00f5mmata riik s\u00f5tta Venemaa vastu, v\u00e4itis reedel peaminister Irakli Gariba\u0161vili.\n\u2013 Prantsusmaa keelas reedel avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajatel meelelahutusrakenduste laadimise t\u00f6\u00f6telefonidesse, \u00fctles avaliku teenistuse ministeerium, lisades, et keelatute hulgas on ka hiinlaste TikTok.\n\u2013 \u00dcRO v\u00e4ljendas reedel suurt muret s\u00f5javangide hukkamise p\u00e4rast lahinguv\u00e4ljal, mida teevad nii Vene kui Ukraina s\u00f5durid.\n\u2013 Kuningas Charles III p\u00fchap\u00e4eval algama pidanud visiit Prantsusmaale l\u00fckatakse pensionireformi vastaste protestide t\u00f5ttu edasi, teatas Prantsuse presidendi kantselei.\n\u2013 Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni pensionireformi vastaste \u00fcleriigiliste meeleavalduste k\u00e4igus vahistati neljap\u00e4eval kokku 457 inimest ja 441 korrakaitsjat sai viga, \u00fctles siseminister G\u00e9rald Darmanin.\n\u2013 Ametiv\u00f5imud pidasid kinni USA konsultatsiooni- ja uurimisfirma Mintz Groupi Pekingi kontoris kinni viis sealset hiinlasest t\u00f6\u00f6tajat, teatas ettev\u00f5te reedel.\nBaltic News Service"}
{"text":"Kapo ei taha Heldnat politseis n\u00e4haErinevalt k\u00fcmnetest korruptsiooni- ja kelmusekahtlustustest on PPA pikaaegse tippjuhi ja endise kaitsepolitseiniku juhtum erakordne: isegi kogenud julgeolekueksperdid ja -t\u00f6\u00f6tajad ei saa aru, mis ennen\u00e4gematu kahtlustuse taga tegelikult olla v\u00f5iks. Kuna Eerik Heldna saanuks m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast PPAs p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6d alustada, tundub olukord veidramgi.Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi Elmar Vaheri ja maksuametniku Eerik Heldna kriminaalmenetluse t\u00e4pseid tagamaid teavad praegu ainult kapo, prokuratuur ja asjaosalised. Fakt on, et kapo hoiatas Vaherit ja viimane ei v\u00f5tnud hoiatust kuulda. Samas lahkus Heldna kapost aastaid tagasi Postimehe andmeil suure t\u00fcliga. \u00abSelge on see, et omal soovil ta ei lahkunud,\u00bb nentis \u00fcks endine julgeolekut\u00f6\u00f6taja.Nii staa\u017einihverdus kui ka vana viha k\u00f5lavad piisavate p\u00f5hjustena, et Heldna siirdumist keskkriminaalpolitseisse n\u00fc\u00fcd takistada.Vaher: see on juriidiline aruteluEnt esmalt tagasi kinnitust leidnud versiooni juurde: Heldna sai kahtlustuse kelmuses, Vaher sellele kaasa aitamises. Kahtlustuse j\u00e4rgi v\u00f5eti Heldna PPA hingekirja n\u00e4ilise lepingu alusel, et ta saaks taotleda v\u00e4ljateenitud aastate pensioni, mida Heldna l\u00f5puks ka tegi. Nagu julgeolekut\u00f6\u00f6tajad on selgitanud, paistis fiktiivne leping kummaline, aga mitte veel kriminaalne. Kelmuseks muutus asi hetkest, kui 45-aastane Heldna lepingu alusel h\u00fcvet ehk raha taotlema l\u00e4ks. Selle tulemusel saanuks ta p\u00e4rast 50. s\u00fcnnip\u00e4eva \u00fcle 2000 euro igakuist pensioni.Esialgu vaid kummalisi t\u00f6\u00f6lepinguid m\u00e4rganud kapo hoiatas Vaherit, aga too ei v\u00f5tnud kuulda. Tagatipuks langes koos temaga veel neli PPA t\u00f6\u00f6tajat, kelle teenistussuhe peatati.K\u00f5ike seda p\u00f5hjendades on Vaher enesekindel: kogu krempel on lihtsalt kolme osalise kolm aastat kestnud juriidiline vaidlus ja avalikkusele on j\u00e4\u00e4nud vale mulje. Seda, mida fiktiivseks peetud lepinguga tegelikult plaaniti, ei taha Vaher hoolimata vabast volist \u00f6elda.Ehkki kahtlustuse j\u00e4rgi loodi m\u00f5ni aasta tagasi toona kaitsev\u00e4e luurekeskuses t\u00f6\u00f6tanud Heldnale politseisse n\u00e4iline leping, t\u00f6\u00f6tas ta oma hiljutisel t\u00f6\u00f6kohal - maksuameti tolliosakonna juhina - juba politseist roteerituna. 4200-eurose palgaga, leping l\u00f5ppenuks 15. aprillil.\u00abMeil oli vaja tugevat tollijuhti, kes suudaks seda valdkonda kureerida oma tugeva juhikogemusega sisejulgeoleku valdkonnas. Mis tema tulevikuplaan oli, peab ta enda k\u00e4est k\u00fcsima,\u00bb m\u00e4rkis Heldna palganud Rivo Reitmann.Rotatsioon t\u00e4hendas aga seda, et Heldna p\u00f5hit\u00f6\u00f6koht on siiski PPA ja maksuametist pidanuks ta sinna naasma m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast, kui t\u00e4htajaline leping l\u00f5peb. Seda kinnitas Postimehele ka napis\u00f5naliseks j\u00e4\u00e4nud Heldna ise. Samuti kinnitas seda, et Eerik Heldna pidanuks l\u00e4hiajal alustama t\u00f6\u00f6d politsei- ja piirivalveametis, Vaher.Mis v\u00f5iks olla kapo ja Heldna t\u00fcli p\u00f5hjus, teavad vaid asjaosalised. Leidub siiski ametnikke, kes m\u00e4letavad, et kapost lahkunud Heldna oli \u00fcldjoontes pandud karmi fakti ette.\u00abMidagi seal kapos oli, aga ei suudetud t\u00f5endada,\u00bb \u00fctles \u00fcks anon\u00fc\u00fcmsust palunud julgeolekut\u00f6\u00f6taja. \u00ab\u00d6eldi, et mine \u00e4ra. Kaks varianti: kas alustame menetlust v\u00f5i sa l\u00e4hed \u00e4ra. Kui seal t\u00f5esti midagi oli, siis pilla-palla nad seda ei j\u00e4tnud. Kuni nad avastasid, et Vaher on ta t\u00f6\u00f6le v\u00f5tnud,\u00bb arutles ta.Kapo m\u00e4ngureeglidKaitseministeeriumi endine asekantsler Meelis Oidsalu viitas, et kapo ja Heldna t\u00fclist teati ka ministeeriumis. \u00abKapo tegi p\u00e4rast Heldna lahkumist mitteametliku ettekirjutuse ka PPA-le, et nad Heldnat t\u00f6\u00f6le ei v\u00f5taks,\u00bb s\u00f5nas ta. Miks Heldnat v\u00e4rvata ei tohi, Oidsalu s\u00f5nul ei selgitatud.\u00abKapol on ka varem olnud v\u00e4hemalt \u00fcks juhtum, kus t\u00fcliga lahkunud inimesele ei antud n\u00e4iteks hiljem riigisaladuse luba, kui ta kaitseministeeriumi valitsemisalasse t\u00f6\u00f6le tuli. Ametlikult poldud valmis keelduma sellele isikule riigisaladuse loa v\u00e4ljastamisest, aga mitteametlikult anti teada, et luba ei anta. Sellist t\u00fclij\u00e4rgset \u00abkasvatuslaagrit\u00bb on kapo seega ka varem korraldanud. Mitmedki ametnikud, kellega olen sellest juhtumist r\u00e4\u00e4kinud, arvavad, et tegemist on Heldna \u00fcmberkasvatamise kriminaalasjaga,\u00bb pakkus ta.Oidsalu m\u00e4rkis, et kelmuses\u00fc\u00fcdistus on veider ka seet\u00f5ttu, et kelmus peaks k\u00e4ima salaja. Heldna v\u00e4rbamine oli aga pikalt teada nii kapole kui ka siseministeeriumile.\u00abHeldna esitas pensionitaotluse t\u00e4iesti \u00f5igusp\u00e4rase t\u00f6\u00f6suhte p\u00f5hjal, seega j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, kuidas see \u00fcldse kelmuseks saab kvalifitseeruda. Rotatsioonid on aga v\u00e4ga tavalised, eriti j\u00f5uametkondades. Kui sul on n\u00e4iteks varjatud j\u00e4litamise ekspert, siis teda vajatakse mitmetes asutustes ja operatiivteadmisi ongi vaja levitada.\u00bbKes saanuks peale kapo veel m\u00e4rgata?\u2022 Kui kapo m\u00e4rkas lepingutega m\u00e4ngimist, siis PPA juhtkonna \u00fcle saanuks teenistusliku j\u00e4relevalve algatada ka siseminister.\u2022 Teenistusliku j\u00e4relevalve algatas minister oma m\u00e4\u00e4rusega aga alles t\u00e4navu 21. m\u00e4rtsil - kui prokuratuur teatas juba kahtlustusest.\u2022 J\u00e4relevalve kokkuv\u00f5te esitatakse ministrile kinnitamiseks hiljemalt 31. mail.\"Kulisside taha piilunud v\u00e4idavad, et Eerik Heldna sunniti kapost lahkuma ja oletavad, et praegu klaaritakse vanu arveid.\"Muuga sadam. MTA Tolliosakonna juht Eerik Heldna.BRITA-MARIA ALAS, ajakirjanikMEINHARD PULK, ajakirjanik "}
{"text":"Gwyneth Paltrow' ohtlik laskumineEelmisel aastal pakkus USA kohtukull meelelahutust Johnny Deppi ja Amber Heardi kohtuprotsessiga, n\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalus kaasa elada arveteklaarimisele n\u00e4itleja GWYNETH PALTROW ' ja \u00fche silmaarsti vahel. V\u00e4idetavalt olla n\u00e4itleja 2016. aastal s\u00f5itnud mehele otsa, mille tagaj\u00e4rjel too sai t\u00f5siseid vigastusi.Pensionil oleva optometristi Terry Sandersoni (76, pildil) s\u00f5nul s\u00f5itis Oscari laureaat Gwyneth Paltrow (50) talle m\u00e4est laskumisel otsa ja mees n\u00f5uab 300 000 dollarit kahjutasu. Paltrow on Sandersoni omakorda laimamise eest kohtusse andnud. Teisip\u00e4eval l\u00f5ppeva protsessi k\u00e4igus peaks selguma, kas ajup\u00f5rutuse saanud ja nelja katkise roidega j\u00e4\u00e4nud doktoril on \u00f5igus. Paltrow aga v\u00e4idab, et kannataja oli hoopis tema ja mees oli see, kes talle otsa p\u00f5rutas.Tunnistajapingis \u00fctlusi andnud Terry Sandersoni t\u00fctre Polly Sanderson-Grashami s\u00f5nul oli tema isa enne \u00f5nnetust hea ja aktiivne suhtleja. P\u00e4rast \u00f5nnetust olla mees aga kergesti \u00e4rrituv ja sattuvat kergesti halva tuju k\u00fc\u00fcsi. T\u00fctre s\u00f5nul polnud isa \u00fcldse vihastaja t\u00fc\u00fcpi, aga n\u00fc\u00fcd on tal l\u00fchike s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6r. Isa olukorda olevat raske pealt vaadata. Enda s\u00f5nul m\u00e4rkas t\u00fctar j\u00e4rsku muutust, kui isa istus \u00fche peo ajal akna all toolil, suunurgas s\u00fcljenire.Meest ravinud neurops\u00fchholoogi s\u00f5nul on kannatanu elu drastiliselt muutunud, juhtunu on m\u00f5jutanud ta s\u00f5prussuhteid ja perekondlikku l\u00e4bik\u00e4imist. Lisaks on kadunud enesekindlus ning mees on muutunud eraklikuks.Paltrow' advokaadid aga ei j\u00e4\u00e4nud nende rahule, sest mehel oli enne \u00f5nnetust tuvastatud kuulmise ja n\u00e4gemise halvenemine, nii et ta ei pruukinud enda ees s\u00f5itvat n\u00e4itlejat t\u00e4hele panna. Advokaadid on protsessi ajal pildunud \u00fcksteise pihta j\u00e4medusi. Paltrow' meeskonna hinnangul tahab Sandersoni pere lihtsalt raha v\u00e4lja pressida. N\u00e4itlejannal on ka parajalt kopsakas pangakonto, kust v\u00f5ib leida 200 miljonit dollarit.Aastal 1999 filmi \u00abArmunud Shakespeare\u00bb eest Oscari p\u00e4lvinud n\u00e4itlejanna loobus n\u00e4itlemisest aastaid tagasi ning l\u00f5i elustiilibr\u00e4ndi Goop, mille alt tegeleb mitmesuguste toodete ja \u00f5petuste levitamisega.Paltrow on l\u00e4inud vastuollu paljude teaduslike arvamustega, kuna ta on propageerinud energiaravi viise ja m\u00f5ningad tema tooted, n\u00e4iteks vagiinal\u00f5hnaga k\u00fc\u00fcnlad, on sattunud naljarubriikidesse. Siiski on tal suur j\u00e4lgijaskond, kes tema soovitatud kreeme ja toidulisandeid tarbivad.N\u00e4itleja Gwyneth Paltrow kohtus.BETTY ESTER-V\u00c4LJAOTS, ajakirjanik"}
{"text":"Arvutikelmid tegid kurjaM\u00f5nep\u00e4evase vahega langes kaks p\u00e4rnakat arvutikelmuste ohvriks, kui kurjategijad kandsid nende pangakontolt raha \u00e4ra. M\u00f5lema juhtumi asjus algatas politsei \u00fcleeile kriminaalmenetluse.Politsei uurib juhtumit, kus 24aastane P\u00e4rnu naine m\u00fc\u00fcs Facebook Marketplace'is diivanit.19. m\u00e4rtsil v\u00f5ttis temaga kuulutuse peale \u00fchendust ostuhuviline. Nad said kaubale ja ostja saatis naisele kullerfirma lingi. M\u00fc\u00fcja sisestas kullerfirma lehele oma PIN-koodi, misj\u00e4rel tehti tema arveldusarvelt kaardimakse. Tekitatud rahaline kahju on pea 560 eurot.Teise juhtumi puhul avastas 23aastane p\u00e4rnakas, et tema pangakontolt tehti 15. m\u00e4rtsil tema teadmata kolm raha\u00fclekannet 340 euro ulatuses. See, kuidas kurjategija pangakontole ligi p\u00e4\u00e4ses, samuti muud kuriteo tagamaad selguvad kriminaaluurimise k\u00e4igus. (PP)"}
{"text":"N\u00e4dala tipud1 Eripension saadi kelmuse teel?Teisip\u00e4eva hommikul esitasid kapo ametnikud kelmuse kahtlustuse MTA tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt aitas Vaher Heldnal saada politseiteenistusega kaasnevat eripensioni. \u00d5htulehele antud usutluses \u00fctles Vaher, et pole kelmusele kaasaaitamises s\u00fc\u00fcdi ja on kapoga kuriteokahtluse \u00fcle vaielnud juba kolm aastat.2 Keskerakonna v\u00f5imuv\u00f5itlusTallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimees Mihhail K\u00f5lvart teatas kolmap\u00e4evases Vikerraadio saates \u201eVikerhommik\u201c, et on valmis hakkama Keskerakonna esimeheks. K\u00f5lvart astub nii v\u00f5itlustulle praeguse esimehe J\u00fcri Ratasega. Erakonnakaaslane Jaanus Karilaid \u00fctles selle peale: \u201eMina olen Ratase mees.\u201c Samuti on nii Tanel Kiik kui ka Kadri Simson m\u00f5ista andnud, et Ratas on esimehena ka nende valik.3 Liiderlikkus elunormiks!Eelmisel n\u00e4dalavahetusel pahandas eesti keele doktorant paljusid vanema generatsiooni keeleinimesi, sest tema k\u00e4est k\u00fcsitud t\u00e4hendused s\u00f5nadele \u201eliiderlik\u201c ja \u201eosav\u00f5tlik\u201c polnud needsamad, mida on teatud aastak\u00fcmneid. Valitseva seksuaalmoraali seisukohast pahelise inimese asemel pidas keeleteadlane \u201eliiderlikkust\u201c juhiomadustega inimeseks. Kaastunde asemel t\u00e4histas \u201eosav\u00f5tlikkus\u201c aga kodanikuaktiivsust. Doktorandi kaitseks - keel muutub ajas.4 Pensioniiga tekitab t\u00fcliPrantsusmaal protestitakse j\u00f5uliselt president Macroni otsuse vastu t\u00f5sta pensioniiga varasema 62 pealt 64. eluaastani. Selle tagaj\u00e4rjel on riik p\u00f5him\u00f5tteliselt seisakus - pr\u00fcgivedu ei toimu, \u00f5petajad ei \u00f5peta ja \u00fchistransport on h\u00f5re.5 Niguliste lifti hingeeluJuba \u00fcle kahe n\u00e4dala on Tallinnas Niguliste kirikus olnud avatud kauaoodatud lift, mis v\u00f5imaldab k\u00fclastajatel astuda Niguliste kirikutornis olevale vaateplatvormile. K\u00fclastajate rohkus on tekitanud liftile palju valu, p\u00f5hjustades \u00fclet\u00f6\u00f6tamisest pidevalt rikkiminekut. Abiks on olnud trepid.KATARIINA LOOG, arvamustoimetaja"}
{"text":"Alastifotod relvaks\u201eMina usaldasin teda, aga tema \u00e4hvardas minu alastipilte ja -videoid teistele saata,\u201c kahetseb naine, kelle intiimfotodest sai mehe k\u00e4es ohtlik relv.\n\u201eMeil oli kaugsuhe ja ma tahtsin seda v\u00fcrtsikana hoida. Ma ei osanud arvata, et see maksab mulle sel viisil k\u00e4tte ja muutub minu kontrollimise vahendiks,\u201c \u00fctleb kurblikult Tiina, kellel s\u00fcgisel l\u00f5ppes kaks aastat kestnud suhe.\nTiina ja Kaspar tutvusid sotsiaalmeedias. Et nad elasid teineteisest 100 kilomeetri kaugusel, toimus suhtlus pool aastat internetis. \u201eVahetasime lakoonilisi s\u00f5numeid, aga saime kiiresti aru, et jutt klapib, ja m\u00f5ne n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes r\u00e4\u00e4kisime igal \u00f5htul pikalt Messengeris,\u201c meenutab naine. \u00dcksteist silmast silma n\u00e4gemata oli nende vahel tekkinud s\u00e4de.\nTahtsin meest erutada\nUmbes kuu hiljem muutusid Tiina ja Kaspari jutustamised v\u00fcrtsikamaks ja m\u00e4ngu tuli sexting ehk intiimne s\u00f5numivahetus. Kord kirjeldas Kaspar naisele, kuidas tahaks tal pesu seljast v\u00f5tta. \u201eSee, mida ta kirjeldas, m\u00f5jus erutavalt, aga et tema kirjeldas \u00fcht v\u00e4rvi rinnahoidjat ja mul oli seljas teist tooni pesu, m\u00f5tlesin ulakalt, et saadan talle pildi sellest, mis mul seljas on,\u201c p\u00f5hjendab Tiina esimese pildi saatmist. Mehe reaktsioon oli jumaldav: ta valas naise kiitustega \u00fcle ning tegi ettepaneku kohtuda. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast s\u00f5itiski Kaspar Tiina kodulinna. Algas suhe, mida Tiina oli oma s\u00fcdames terve elu oodanud.\nKaspar oli enda s\u00f5nutsi planeerinud kolimist juba enne Tiinaga kohtumist, aga t\u00f6\u00f6kohavahetus v\u00f5ttis aega. Seet\u00f5ttu j\u00e4tkus kaugsuhe, nad kohtusid vaid n\u00e4dalavahetustel, kuid \u00f5htuti jutustati pikalt ning hoolega vahetati ka pilte. Kaspari saadetud pildid olid enamasti palja \u00fclakehaga.\n\u201eEsimesel korral saatsin pildi omal initsiatiivil, edaspidi julgustas ta mind ise. Ta r\u00e4\u00e4kis, et mul on jumalik keha, kuidas ainu\u00fcksi mulle m\u00f5tlemine paneb ta \u00fcle keha v\u00e4risema. Ta \u00fctles, et on minust s\u00f5ltuvuses, ja palus aeg-ajalt uut doosi, et hakkama saada. Doosiks oli pilt minust.\u201c\nTagantj\u00e4rele targana n\u00e4eb Tiina neis s\u00f5nades ohum\u00e4rke. Tollal oli naine meelitatud, et meesterahvas temast nii vaimustuses on. \u201eEsimesed pildid olid siivsad pesupildid, edaspidi saatsin alastipilte ning ka videoid.\u201c Naisele ei tulnud p\u00e4hegi, et peaks n\u00e4gu varjama.\nTa \u00fctles, et on minust s\u00f5ltuvuses, ja palus aeg-ajalt uut doosi, et hakkama saada. Doosiks oli pilt minust.\nPool aastat hiljem leidis Kaspar uue t\u00f6\u00f6 ja kolis Tiina juurde. Sealt edasi hakkas k\u00f5ik allam\u00e4ge minema.\n\u201eEsimesed paar kuud olid ilusad. Ta abistas mind kodut\u00f6\u00f6des, tegi hea meelega s\u00fc\u00fca ka siis, kui mulle s\u00f5brannad k\u00fclla tulid. Mul oli tunne, et olen leidnud inimese, kellega j\u00e4\u00e4n igaveseks kokku.\u201c\n\u00dchel \u00f5htul, kui Tiina soovis s\u00f5branna s\u00fcnnip\u00e4evale minna, k\u00f5las Kaspari suust etteheide. Tema s\u00f5nutsi oli naine alles m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi s\u00f5brannatanud ja kas tegu pole mitte s\u00f5brannaga, kelle enamik tuttavaist on mehed?\nM\u00e4rkusi sadas \u00fcha rohkem. Miks on Tiinal vaja t\u00f6\u00f6peole minna? Kas ta mitte alles ei k\u00e4inud vanematega \u00f5htustamas? Miks peab keegi j\u00e4lle k\u00fclla tulema? Mida ta hilis\u00f5htul arvutis teeb?\n\u201eTa \u00fcritas mind kontrollida. M\u00f5tlesin, et mul on vedanud \u2013 mul on hooliv mees, kes minu p\u00e4rast muretseb.\u201c P\u00f6\u00f6rdepunkt saabus paar kuud hiljem.\n\u201eMu sugulane hakkas Austraaliasse kolima ja talle korraldati \u00e4rasaatmispidu. S\u00e4ttisin end selle jaoks valmis, kui Kaspar tuli ning k\u00fcsis, kas ma kavatsen t\u00f5esti sellisena v\u00e4lja minna. Mul oli seljas dekolteega pluus. Siis n\u00e4itas ta mulle telefonist videot, mille olin suhte alguses saatnud. Olin seal palja \u00fclakehaga ja katsusin rindu. Ta \u00fctles, et kui ma nii paljalt kodust v\u00e4lja l\u00e4hen, v\u00f5ib ju selle video ka auk\u00fclalisele saata, suurt vahet pole.\u201c\nAlguses arvas Tiina, et mees teeb nalja, aga tolle pilgus p\u00f5lev raev reetis, et tal on t\u00f5si taga. \u201eK\u00f5ige hirmsam oli see, millise stoilise rahuga ta r\u00e4\u00e4kis. Nagu arutaks poenimekirja.\u201c\nMees andis Tiinale teada, et tegelikult oleks ju \u201eringi litutamise\u201c asemel toredam koos filmi vaadata. Aga kui naine tunneb, et on vaja end \u201etuulutada\u201c, siis olgu valmis koos peolistega videot vaatama. Tiina j\u00e4i koju ja vabandas sugulase ees valetades, et on haigestunud.\nKaspar taipas, et leidis v\u00f5imaluse naist allutada, ja hakkas sama mustrit kordama. Iga kord, kui naine soovis kuskile minna, lehvitas mees tema ees telefoni.\nTiina m\u00f5istis, et olukord ei ole normaalne, aga kellelegi kurta ta ei julgenud. Kuidas tunnistada, et mees ahistab teda, kasutades pilte-videoid, mis ta ise on talle saatnud? \u201eTeadsin, et k\u00f5ik hurjutaksid mind, et ise olin loll. Olingi, aga armunud ei m\u00f5tle ratsionaalselt, roosad prillid on ees. Tahtsin meest erutada, talle heameelt teha.\u201c\nPool aastat hiljem andis Tiina Kasparile teada, et oleks parem, kui mees v\u00e4lja koliks. Kaspar leidis seepeale, et kui Tiina tahab aja maha v\u00f5tta, v\u00f5tku ka t\u00f6\u00f6lt lahti.\n\u201eTa avas l\u00e4paka, hakkas mu t\u00f6\u00f6koha \u00fcldmeilile kirja kirjutama ning lisas videoid minust sinna juurde. Ma ei ole varem sellist paanikat tundnud, mu keha kattus k\u00fclma higiga. Ma ei osanud muud teha, kui varisesin ta ette ja palusin nuuksudes, et ta seda ei teeks.\u201c\nMees soovitas Tiinal magama minna, \u00f6eldes, et hommik on \u00f5htust targem. Oligi, naine sai \u00f6\u00f6sel voodis v\u00e4herdes aru, et ta ei saa sellest suhtest rahumeelselt lahkuda.\nFotod andsid v\u00f5imaluse mind enda l\u00e4hedal hoida ja kontrollida.S\u00f5jariist v\u00e4ljapressimiseks\nKui Tiina tunneb, et sattus t\u00e4barasse olukorda suuresti enda ettevaatamatuse t\u00f5ttu, siis Dagmari olukord on veelgi nukram: ka tema endine kaaslane k\u00e4itus Kaspariga sarnaselt, ent tema kasutas v\u00e4ljapressimiseks materjali, mis oli salvestatud naise n\u00f5usolekuta ning ka tema teadmata.\n\u201eMe ei elanud koos, aga veetsime tihti \u00f6id teineteise juures. Suvel oli palav ja magasin kas alasti v\u00f5i osaliselt ilma pesuta. See ei tundunud mulle erakordsena, pigem tavalisena,\u201c meenutab Dagmar.\nNaise ja endise kaaslase Tiidu suhtes oli h\u00f5\u00f5rdumisi palju. Seda nimetab naine ka p\u00f5hjuseks, miks kokku ei kolitud. Pigem oli tegu suhtega, kus ta endalt tihti k\u00fcsis, miks \u00fcldse koos ollakse. \u201eIlmselt oli asi selles, et erinevate traumade t\u00f5ttu ma kartsin \u00fcksindust. Tahtsin kellegagi koos olla ja olin valmis selle nimel paljude asjade puhul silma kinni pigistama.\u201c\n\u00dchel \u00f5htul puhkes Dagmari ja Tiidu vahel j\u00e4rjekordne t\u00fcli. Tiit tahtis seksida, Dagmar mitte. Naine \u00fcritas seletada, et ta on pikast t\u00f6\u00f6p\u00e4evast v\u00e4sinud. \u201eM\u00e4letan h\u00e4sti, kuidas \u00fctlesin, et pooluimane seks pole nauditav ja hommikul on ka aega,\u201c s\u00f5nab naine. Tiit vastusega ei rahuldunud ja tegi midagi, mis Dagmarit sel m\u00e4\u00e4ral \u0161okeeris, et tal on praegugi raske emotsioone varjata.\n\u201eTa v\u00f5ttis oma telefoni ja n\u00e4itas minust \u00fchte pilti. Ma magasin, tekk pealt \u00e4ra, ja olin ihualasti. Et ma olen ise ka naljatanud, et olen nagu magav akrobaat ehk siis v\u00f5tan magades kummalisi poose, siis oli asend selline, et k\u00f5ik oli n\u00e4htav. Nii n\u00e4gu kui... muud kehaosad,\u201c p\u00f6\u00f6rab ta pilgu \u00e4ra. \u201eTa n\u00e4itas mulle seda fotot ja seej\u00e4rel paari teist. Eeldatavasti tehtud eri kordadel. Ise irvitas. Ma sain v\u00e4ga h\u00e4sti aru, kuhu ta j\u00f5uda tahab.\u201c\nNaise silmad t\u00e4ituvad pisaratega. \u201eSeda tunnet ei saa edasi anda. \u00d5ige s\u00f5na oleks v\u00f5ib-olla r\u00fcvetamine. Kujuta n\u00fc\u00fcd ette, et sa magad rahulikult, oled kaitsetu ja abitu ning keegi kasutab sind \u00e4ra. See pole \u00fcheski m\u00f5ttes vastuv\u00f5etav.\u201c\nTiit uuris Dagmarilt, kas mehe s\u00f5pradele v\u00f5iks selline vaatepilt meeldida. Naine tundis, kuidas vastikustunne iga sekundiga kasvas. \u201eSain aru, et suhe on l\u00e4bi. Nii lihtsalt kahjuks ei l\u00e4inud.\u201c\nTiit kasutas fotosid relvana lahkumineku vastu. Niipea kui Dagmar teema \u00fcles v\u00f5ttis, uuris Tiit, kellega ta kaunist kunsti jagada v\u00f5iks. \u201e\u00dcritasin talle r\u00e4\u00e4kida, et iga\u00fcks saab aru, et pildid on vastu tahtmist tehtud ja j\u00e4tavad temast perverdi mulje. Mida ta enda meelest saavutab? Paaril korral \u00fctlesingi, et saatku siis, aga ta sai aru, et ma blufin. Ta \u00e4hvardas neid s\u00f5pradele saata. J\u00e4reldan, et nood on samasugused nagu tema.\u201c\nDagmar kannatas v\u00e4ljapressimist paar n\u00e4dalat, kuni julges l\u00f5puks mehele vastu hakata. \u201eV\u00f5ib-olla kole \u00f6elda, aga temal oli ka oma n\u00f5rkus ja selleks oli raha. Tal oli palju rahalisi probleeme. Ma sirvisin karistusseadustikku ja saatsin talle copy-paste\u2019i kohast, mis annab teada, et tema k\u00e4itumine on karistatav. Ei tahaks uskuda, et ta ise seda ei teadnud. Pigem ei teadnud ta, et mina v\u00f5iksin teada. \u00dctlesin, et meil on kaks varianti: ta kas kustutab minu silme ees pildid \u00e4ra ja see suhe on l\u00e4bi v\u00f5i l\u00e4hen politseisse.\u201c Mehe hirm politsei ees oli suurem, kui naine oleks osanud arvata. \u201eIlmselt on asi ka selles, et tal ei olnud minu vastu suuri tundeid, meie suhe pakkus talle mugavust, millest ta polnud valmis loobuma.\u201c\nV\u00e4ljapressimine on l\u00e4hisuhtev\u00e4givald\nEsimese juhtumi korral on tegemist l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga ja naisel on v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse, kui mees need pildid avalikustab. K\u00fcll aga on sellise suhte puhul naisel oluline m\u00f5elda enda turvalisusele. Mees, kes \u00e4hvardab naist h\u00e4bistamisega ja piirab tema liikumist, on \u00fche sammu kaugusel v\u00e4givallatsejaks muutumisest.\nTeisel juhul on selgelt rikutud naise \u00f5igusi ja ka siin ei ole andeks anda midagi. Kui v\u00f5imalik, tuleks sellest suhtest esimesel v\u00f5imalusel lahkuda iseenda heaolu kaitseks.\nV\u00e4ljapressimine on karistatav, tegemist on kuriteoga.\n\u00a7 214. V\u00e4ljapressimine\n(1) Varalise kasu \u00fcleandmise n\u00f5udmise eest, kui on \u00e4hvardatud piirata isiku vabadust, avaldada h\u00e4bistavaid andmeid v\u00f5i h\u00e4vitada v\u00f5i rikkuda vara, samuti kui on kasutatud v\u00e4givalda, karistatakse rahalise karistuse v\u00f5i kuni viieaastase vangistusega.\nKui aga manipuleeritakse ja n\u00f5utakse piltide mitteavalikustamise eest kodus olemist, siis siin kuriteokoosseisu ei ole. K\u00fcll aga on tegemist vaimse v\u00e4givalla juhtumiga. Politsei saaks alustada menetluse siis, kui v\u00e4givalla \u00e4hvardusel hoitakse naist kodus ja piiratakse tema vaba liikumist. Naised, kes end selles loos \u00e4ra tunnevad, palun p\u00f6\u00f6rduge Naiste Tugikeskuse poole n\u00f5u saamiseks.\nKui naine lahkub sellest suhtest ja mees j\u00e4tkab kontaktiv\u00f5tmise ja \u00e4hvardamisega, siis sel juhul tasub juba kindlasti teha avaldus politseisse, sest see k\u00e4itumine v\u00f5ib t\u00e4ita ahistava j\u00e4litamise s\u00fc\u00fcteokoosseisu. Selliste juhtumite arv on Eestis hetkel t\u00f5usuteel ja \u00fcha enam kannatanuid otsib abi politseist. Enamasti on kannatanud eelnevalt blokeerinud ahistaja telefoninumbreid, sotsiaalmeediakontosid ja \u00f6elnud selgelt ei igasugusele suhtlusele, kuid inimene j\u00e4tkab. Viimase sammuna ahistaja hakkabki manipuleerima infoga, mida kannatanu kohta teab v\u00f5i siis piltidega, mis tal temast on kuni f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallaga hirmutamiseni v\u00e4lja. Ahistav j\u00e4litamine on kuritegu.\n\u00a71573 Ahistav j\u00e4litamine\n(1) Teise isikuga korduva v\u00f5i j\u00e4rjepideva kontakti otsimise, tema j\u00e4lgimise v\u00f5i muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesm\u00e4rk v\u00f5i tagaj\u00e4rg on teise isiku hirmutamine, alandamine v\u00f5i muul viisil oluliselt h\u00e4irimine, karistatakse rahalise karistuse v\u00f5i kuni \u00fcheaastase vangistusega.\nTaolistes olukordades tuleb kannatanutel kindlasti k\u00f5ik sotsiaalmeediavestlused alles hoida, kui neid v\u00e4hegi on. Teha ekraanipilte, kus on n\u00e4ha nii kirjutaja konto nimi kui kellaaeg, millal kontakt oli. Vestlusi saab alati teine pool kustutada ja seega tasub selleks olla valmis.\nPrivaatsete vestluste korral tasub teha endale m\u00e4rkmed, mis kell vestlused toimusid ja milliseid v\u00e4ljendeid kasutati. Sellised vestlused kipuvad ununema, seega on hea, kui sellest on enda jaoks j\u00e4\u00e4nud maha j\u00e4lg.\nKa siis, kui ei alustata ahistava j\u00e4litamise menetlust, ei t\u00e4henda see automaatselt seda, et politsei ei saa olla naisele abiks. Meil on alati v\u00f5imalik alasti pilte omava inimesega vestelda ja selgitada talle v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgi, mis saabuvad juhul, kui ta p\u00e4riselt need pildid avalikustab. Saame teha soovituse nende piltide kustutamiseks, et need kogemata tema tahte vastaselt siiski levima ei hakkaks.\nPildistamise osas on kaks erisust. Eraviisiline j\u00e4litustegevus on karistatav. Kui pilte teeb inimene, keda oled usaldanud ja kellega koos oled \u00fches voodis, siis ta saab alati v\u00e4ita, et need on tema enda tarbeks ja kui ta neid mitte kusagil ei avalikusta ja teistele ei jaga, siis otseselt nende omamine ei ole keelatud. Kui ta aga ilma naise n\u00f5usolekut k\u00fcsimata need avalikustab, siis on tegemist seaduse rikkumisega.\nOhvriabi aitab alati\nOhvriabi roll taoliste juhtumite puhul on pakkuda kannatanule emotsionaalset tuge ja tasuta n\u00f5ustamist. Iga ohvriabi t\u00f6\u00f6taja m\u00f5istab, kui raske on juhtunust r\u00e4\u00e4kimine, kuid rasketes olukordades ei tohi j\u00e4\u00e4da oma m\u00f5tete ja tunnetega \u00fcksi.\nK\u00f5ige olulisem on v\u00f5tta julgus kokku ja astuda esimene samm ning v\u00f5tta v\u00e4givaldsest suhtest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su leidmiseks \u00fchendust kas politsei, ohvriabi kriisitelefoni v\u00f5i piirkondliku ohvriabit\u00f6\u00f6tajaga. Ohvriabisse saab inimene p\u00f6\u00f6rduda s\u00f5ltumata sellest, kui palju aega on s\u00fcndmusest m\u00f6\u00f6das \u2013 meie pakume tuge alati. Ps\u00fchholoogile saame inimese hetkel suunata siis, kui politseis on alustatud menetlust, aga seoses uue ohvriabi seaduse j\u00f5ustumisega on edaspidi ps\u00fchholoogilisele abile juurdep\u00e4\u00e4s laiem. N\u00e4iteks pere- ja seksuaalv\u00e4givalla ohvri saab suunata teenusele s\u00f5ltumata menetluse olemasolust.\nAbiv\u00f5imalused:\n116 006 \u2012 sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisin\u00f5ustamist \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt. V\u00e4lismaalt helistades +372 614 7393.\n116 123 \u2012 sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (N\u00f5ustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga p\u00e4ev ajavahemikul kell 10\u201324 ning hingehoidjad on samal liinil k\u00e4ttesaadavad kell 16\u201324. Helistamine on tasuta ning tuge saab m\u00f5lema teenuse puhul nii eesti, vene kui ka inglise keeles).\npalunabi.ee\u2012 sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab n\u00f5u muu hulgas tekstivestluses.\nKui ohus on elu ja tervis, helista 112."}
{"text":"Ruussaar: see on omaette m\u00e4rk, kui kapo hoiatusi kuulda ei v\u00f5etaKuku raadio saade \u00abKeskp\u00e4evatund\u00bb keskendus t\u00e4na politsei- ja piirivalveameti (PPA) kelmuseskandaalile ning Keskerakonna sisev\u00f5itlusele.\u00a0Stuudios olid Priit H\u00f5bem\u00e4gi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk.PPA peadirektori\u00a0Elmar Vaheri ja maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhi Eerik Heldna kriminaalkahtlustust kommenteerides pandi r\u00f5huasetus rotatsiooniga ja eripensionitega seotud probleemidele\n\u00ab\u00d5iguslikult on see v\u00e4ga halvasti reguleeritud. Erinevad ametkonnad, erinevad \u00f5iguskeskused annavad sellele v\u00e4ga erinevaid hinnanguid, kas selline l\u00e4hetamine ja komandeerimine teise ametkonda on alati \u00f5iguslikult reguleeritud korrektselt,\u00bb nentis Ignar Fjuk. Ta t\u00f5des, et siseministeerium ja justiitsministeerium on olnud teadlikud, kuid pole teinud midagi, et rotatsiooni k\u00e4igus toimuvaid tegevusi l\u00f5petada v\u00f5i korrastada.\nPPA-st on roteeritud 51 inimest ja seega see k\u00e4itumine on valdav. Ta lisas, et kui siin on m\u00e4ngus ka kapo ja PPA omavahelist h\u00f5\u00f5rumist, siis selle lahendamisega peaks tegelema siseministeerium.\nRuussaar t\u00f5des, et vaevalt siseminister v\u00e4ga palju ametiasutuste siseelust teada v\u00f5iks. Talle j\u00e4i silma lause, et kapo juhtis Elmar Vaheri t\u00e4helepanu seigale enne, kui kahtlustus esitati. Kui sellele ei reageerita piisavalt, siis see on tema s\u00f5nul omaette m\u00e4rk.\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi t\u00f5des, et eripensionite s\u00fcsteem on j\u00e4\u00e4nud saapa k\u00fclge, mida Eesti tassib omadega kaasas. \u00abEripensionite s\u00fcsteem loodi selleks, kui vabariigi algusaastatel oli vaja kogenuid ja Eesti vabariigile ustavaid vana re\u017eiimi tegelasi \u00f5iguskaitseorganitest, kohtutest jms \u00fcle vedada uude s\u00fcsteemi, et nad aitaksid oma teadmistega. K\u00f5ik teadmised ei k\u00f5lvanud, aga midagi ikka,\u00bb meenutas ta.\n\u00abSiis see j\u00e4igi pidama: on selge, et kui oled hakanud mingeid ekstraid andma, siis see j\u00e4\u00e4b ja j\u00e4\u00e4b,\u00bb t\u00f5des ta ja m\u00e4rkis, et kuigi aastate jooksul on \u00fcritatud s\u00fcsteemi katkestada, siis senini pole see l\u00f5plikult veel \u00f5nnestunud. \u00abMinu arust on eripensionite s\u00fcsteem v\u00e4\u00e4r selles m\u00f5ttes, et kui see on kokku seotud \u00fcldise pensionis\u00fcsteemiga, siis seal tekib astmeline s\u00fcsteem, keegi saab rohkem ja keegi v\u00e4hem. Kuidas seda lahendada? Ma arvan, et ametkonnad peaksid omama oma ressursse, et selliseid tasandusi teha, kui see neile v\u00e4ga vaja on.\u00bb\n\n\nY\n\n\u00a0\nKeskp\u00e4evatund 25-03-2023\n\n"}
{"text":"Petturid kutsuvad Eesti inimesi lapspornograafiaga tegelemise t\u00f5ttu kohtusaaliT\u00e4naseks on paljude eestlaste postkasti potsatanud kohtukutse, mis kubiseb korrakaitseorganite logodest ja milles s\u00fc\u00fcdistatakse saajat lapspornograafiaga tegelemises. \u00abMul k\u00e4is tuhat m\u00f5tet peast l\u00e4bi, et appi, mis asja ma teinud olen,\u00bb r\u00e4\u00e4gib suure ehmatuse \u00fcle elanud naisterahvas.Petukiri on vormistatud kohtukutsena, kus teavitatakse selle saajat, et tema kohta k\u00e4ib mitu kohtumentelust. Peamiselt s\u00fc\u00fcdistatakse adressaati v\u00f5ikas k\u00fcberpornograafias, lapsporno tegemises ja pornosaitide k\u00fclastamises.\nSeej\u00e4rel palutakse oma tegusid meili teel p\u00f5hjendada, kuid kirjas pole m\u00e4rgitud, kuhu meil t\u00e4psemalt saata tuleb. \u00abTeid registreeritakse seksuaalkurjategijana, teie pilt avaldatakse meedias, nii et teie pere ja s\u00f5brad teavad, mida te arvutis teete,\u00bb l\u00f5peb kiri otsese \u00e4hvardusega, mis hirmutab nii m\u00f5negi lugeja \u00e4ra. Kui muidu saab petukirju tuvastada konarliku keelekasutuse ja kirjavigade abil, siis n\u00fc\u00fcd on lugejal lausa v\u00f5imatu erinevusi m\u00e4rgata, sest libakirjade \u00f5igekiri on paranenud.\nR\u00c4MPSPOST \u232a Kelmid \u00f5ngitsevad: saatsin teile kaks meili, aga te pole p\u00e4evade kaupa vastanud\nKirjades kasutatakse ka p\u00e4ris politseinike v\u00f5i tuntud inimeste, n\u00e4iteks endise justiitsministri nime. Esmasel vaatlusel v\u00f5ib kiri tunduda ehtne, sest juurde on lisatud politsei, justiitsministeeriumi ja Interpoli logo. Need k\u00f5ik on lisatud e-kirjale selleks, et veenda lugejat selle \u00f5igsuses, kuid tegelikkus on hoopis teine.\nM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on see petukiri just seet\u00f5ttu, et kurjategijad on k\u00fcll v\u00e4lja uurinud politsei- ja piirivalveameti (PPA) tegeliku t\u00f6\u00f6taja Sirle Loigo nime, kuid eksinud tema ametinimetusega. PPA ennetuse ja s\u00fc\u00fcteomenetluse b\u00fcroo juhtivkorrakaitseametnikust on tehtud Eesti kriminaalpolitsei b\u00fcroo juhataja ja rahvusvahelise politseikoost\u00f6\u00f6 juht.\n\nTegemist on petukirjaga.\nKuvat\u00f5mmis e-kirjast.\n\nKontrolli e-kirja kujundust!\n\u00abTegin hommikul unesegaselt silmad \u00e4ratuskella peale lahti ning t\u00f5usin korra istukile, et inimese kombel \u00e4ratust edasi l\u00fckata,\u00bb r\u00e4\u00e4gib petukirja saanud 23-aastane Meeli Elu24-le. Kuid \u00e4ratuskella edasi l\u00fckates m\u00e4rkas ta, et talle on saadetud mingi huvitav meil. \u00abSilmad olid veel nii udused, et ei fokuseerinud \u00e4ra, millega tegu. Pilgutasin siis paar korda silmi, et paremini n\u00e4ha, aga ega vaatepilt paremaks ei muutunud,\u00bb kirjeldab ta.\nMeilboksist vaatas vastu kohtukutse. \u00abEsimese asjana viis m\u00f5tted sinna, kas mul on t\u00f5esti mingi parkimistrahv j\u00e4\u00e4nud maksmata v\u00f5i kaebas keegi mind kohtusse. Korra k\u00e4is tuhat m\u00f5tet peast l\u00e4bi, et appi, mis asja ma teinud olen,\u00bb r\u00e4\u00e4gib naine. Peale meili avamist ja selle kujunduse n\u00e4gemist m\u00f5istis ta, et on ka varem sotsiaalmeedias ja mujal meedias s\u00e4\u00e4raseid petukirju n\u00e4inud. Nii saigi Meeli aru, et tegemist on pettusega, ning l\u00fckkas \u00e4ratuse edasi ja sai veel tunnikeseks s\u00f5ba silmale.\n\u00c4ra laadi alla kahtlaseid manuseid\n\u00abVaatasin, et mu meilboksi tuli mingi kutse, ja laadisin selle heaga alla, sest ootan just juubelipidustustele kutset,\u00bb r\u00e4\u00e4gib 52-aastane Johannes Elu24-le.\n\u00abEsmalt laadisin selle alla ja siis ilmus mu arvutisse mingi imelik asi, mis lihtsalt ei l\u00e4inud \u00e4ra,\u00bb kurdab Johannes. Seep\u00e4rast pidi ta kohale kutsuma tehniku, kes probleemi likvideeris ja lauaarvuti viirustest puhastas. \u00abRohkem ma ei ava \u00fchtegi kahtlast meili. Kui s\u00f5brad tahavad, siis v\u00f5ivad mulle helistada ka.\u00bb\nPolitsei kommenteerib olukorda\nVastab P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre:\n\u00abMe oleme selgeks teinud, et need kirjad laekuvad Eestisse Elevandiluurannikult. Oleme olnud nendega v\u00f5imuesindajaga \u00fchenduses, sellest s\u00f5ltumata ei ole need kirjad peatunud ning otsime hetkel lahendusi, kuidas seda teha,\u00bb r\u00e4\u00e4kis\u00a0P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre.\u00a0\nTambre s\u00f5nas, et soovitab\u00a0Eesti elanikel seesugused\u00a0e-kirjad kustutada. \u00abKindlasti ei tohi astuda e-kirja saatjaga vestlusesse, sest sellele v\u00f5ib j\u00e4rgneda raha v\u00e4lja pressimine!\u00bb\u00a0\n\nPetukirjade tunnused:\nE-kirjas ei ole v\u00e4lja toodud, kellele kiri saadetakse.\nAsutuste nimed on v\u00e4lja m\u00f5eldud.\nLogod e-kirjas on v\u00e4lja venitatud v\u00f5i kokku surutud.\nEsinevad kirjavead ja ebaloogilised laused.\nKiri on saadetud kahtlaselt e-posti aadressilt.\n"}
{"text":"N\u00c4DALA TOP | Esipolitseiniku rehepaplus, probleemid pensionieaga ning Keskerakonna liiderlikkus k\u00fcsim\u00e4rgi allL\u00f5ppeva n\u00e4dala \u00fclevaatlik kogum - mis pakkus inimestele enam k\u00f5neainet? Eri nurkadest kerkisid esile penisonid ja liiderlikkus.\nEripension saadi kelmuse teel?\nElmar Vaher.\n(Tiina K\u00f5rtsini)\nTeisip\u00e4eva hommikul esitasid KAPO ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt aitas Vaher oma vanal s\u00f5bral Heldnal saada politseiteenistusega kaasnevat eripensioni. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. \u00d5htulehele antud usutluses \u00fctles Vaher, et pole kelmusele kaasaaitamises s\u00fc\u00fcdi ja on kuriteokahtluse \u00fcle vaielnud KAPO-ga juba kolm aastat. \u201eJa iga kord me oleme j\u00e4\u00e4nud eriarvamusele,\u201c \u00fctles politseijuht.\nKeskerakonna v\u00f5imuv\u00f5itlus\nEdgar Savisaare riiklikul matusel J\u00fcri Ratas ja Mihhail K\u00f5lvart.\n(Teet Malsroos)\nTallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimees Mihhail K\u00f5lvart teates kolmap\u00e4evases Vikerraadio \u201eVikerhommik\u201c saates, et on valmis hakkama Eesti Keskerakonna esimeheks. Selleks tegi ta ka ettepaneku korraldada erakorraline kongress esimehe valimiseks, mis toimub aprillikuus. Muidugi t\u00e4hendab see, et K\u00f5lvart astub v\u00f5itlustulle praeguse esimehe J\u00fcri Ratasega. See on pannud v\u00e4hemalt \u00fche erakonna kaaslase, Jaanus Karilaiu v\u00e4lja \u00fctlema: \u201eMina olen Ratase mees.\u201c Samuti on nii Tanel Kiik kui ka Kadri Simson m\u00f5ista andnud, et Ratas on esimehena nende valik.\nLiiderlikkus elunormiks!\nEesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S 2018 (Martin Ahven)\nEelmisel n\u00e4dalavahetusel pahandas eesti keele doktorant paljusid vanema generatsiooni keeleinimesi, sest tema k\u00e4est k\u00fcsitud t\u00e4hendused s\u00f5nadele \u201eliiderlik\u201c ja \u201eosav\u00f5tlik\u201c polnud needsamad, mida on teatud aastak\u00fcmneid. Valitseva seksuaalmoraali seisukohast pahelise inimese asemel arvas keeleteadlane \u201eliiderlikkust\u201c juhiomadustega inimeseks. Kaastunde asemel t\u00e4histas \u201es\u00f5nav\u00f5tlikkus\u201c aga kodanikuaktiivsust. Doktorandi kaitseks on \u00f6eldud \u2013 keel muutub ajas.\nPensioniiga tekitab t\u00fcli\n(ISA HARSIN\/SIPA\/Scanpix)\nPension tekitab vastakaid k\u00fcsimusi ka mujal maailmas. T\u00e4pesmini Prantsusmaal, kus on pensioniea t\u00f5stmise \u00fcle protestitud m\u00e4rtsi alguses saati. K\u00f5ige p\u00f5hjuseks on president Macroni otsus t\u00f5sta pensioniiga varasema 62 pealt 64. eluaastani. Muidugi pole otsus rahvale olnud meele j\u00e4rgi ja riik on p\u00f5him\u00f5tteliselt seisakus \u2013 pr\u00fcgivedu ei toimu, \u00f5petajad ei \u00f5peta ja \u00fchistransport on h\u00f5re. Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna doktorandi Margot Oleski kirjutatu ERRis ilmestab h\u00e4sti olukorda: \u201ePaar p\u00e4eva tagasi jalgrattaga Pariisis liigeldes olin tunnistajaks olukorrale, kui auto \u00fchel kitsal t\u00e4naval oli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes pr\u00fcgi sisse kinni j\u00e4\u00e4nud. Ei saanud edasi ega tagasi. Autoomanik kutsus politsei.\u201c Tallinnas l\u00e4biviidud t\u00e4navak\u00fcsitlusest selgus, et 63 \u2013 65 on \u00fcpriski hea vanus, mil \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6vaba elu nautida.\nNiguliste lifti hingeelu\nNiguliste kiriku uus lift (Robin Roots)\nJuba \u00fcle kahe n\u00e4dala on Tallinnas Niguliste kirikus olnud avatud kauaoodatud lift, mis v\u00f5imaldab k\u00fclastajatel astuda Niguliste kirikutornis olevale vaateplatvormile. Esimese n\u00e4dalaga oli lift teinud 2600 s\u00f5itu. See on aga kallile liftile olnud suureks katsumuseks, minnes pidevalt rikki. Samuti peab liftile minnes iga k\u00fclastaja paigutama nii, et selle maksimumkaal ei oleks \u00fcletatud ja lift oleks n-\u00f6 tasakaalus. Kuna \u00fcles saab korraga minna maksimaalselt viis inimest ja sekeldusi on palju, siis on k\u00fclastajate s\u00f5nul tekinud ka pikki j\u00e4rjekordi. Need, kes liftiga s\u00f5itmisest pole huvitatud, saavad ka m\u00f6\u00f6da treppi \u00fcles vantsida."}
{"text":"Ootamatu avastus. Kas riigi enda s\u00fcsteemis saab tegeleda rahapesuga? Mitu anal\u00fc\u00fcsi on k\u00e4imasMaksu- ja tolliameti ettemaksukonto teenus on ootamatult sattunud erinevate anal\u00fc\u00fcside objektiks, sest on tekkinud kahtlused, et selle kaudu v\u00f5ib toimuda ka rahapesu. Amet kinnitab, et nad on teema v\u00f5tnud fookusesse ning anal\u00fc\u00fcs k\u00e4ib.\nDelfi \u00c4rilehele j\u00f5udis usaldusv\u00e4\u00e4rsest allikast, kes seisab rahapesuteemale v\u00e4ga l\u00e4hedal, info, et midagi on lahti maksu- ja tolliameti ettemaksukontoga. See pidi olema \u201ehea rahapesemise viis\u201c. Sa v\u00f5id oma ettev\u00f5tte ettemaksu kontole suvalisest kohast raha saata ja samamoodi selle sealt siis suvalises suunas edasi liigutada. \u201eIlma, et keegi midagi teada saaks,\u201c \u00fctles allikas.\nTa lisab, et pankadel on v\u00e4ga ranged reeglid, aga ettemaksukonto on igasuguse j\u00e4relevalveta. See on \u201eriiklikult toetatud rahapesuviis\u201c. Kusjuures raha \u00fclekandes on n\u00e4ha, et see on tulnud meie Rahandusministeeriumi arvelt. Usaldusv\u00e4\u00e4rseimat arvet Eestis eksisteerida ei tohiks. Niisiis v\u00e4idab allikas, et keegi sisse- ja v\u00e4ljamaksete \u00fcle j\u00e4relevalvet ei tee. \u201eV\u00f5id Singapuri kontolt sinna raha panna ja v\u00e4lja maksta Ukraina kontole. Keegi midagi teada ei saa.\u201c\nAnal\u00fc\u00fcs k\u00e4ib mitmel rindel\nMaksu- ja tolliameti riskijuht Kaido Lemendik selgitab esmalt, et raha ettemaksukontole saab liikuda vaid pankade kaudu, kus on t\u00e4naseks juba v\u00e4ga karmid n\u00f5uded.\n\u201eK\u00fcll aga oleme antud probleemip\u00fcstitusega kursis ja tuvastanud m\u00f5ned v\u00f5imalikud juhtumid, kus ettemaksukontot ei ole kasutatud sihtotstarbep\u00e4raselt ja teavitanud sellest rahapesu andmeb\u00fcrood.\nTegelemegi hetkel aktiivselt ka ise riskianal\u00fc\u00fctika loomisega, mis ennetaks v\u00f5imalikke v\u00e4\u00e4rkasutusi. Samuti on t\u00f6\u00f6s \u00f5iguslik anal\u00fc\u00fcs, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada, kas teenus vajab seaduse tasandil muudatusi,\u201c kinnitab ta, et teatud lukustamata uks s\u00fcsteemis on.\nLemendkiku s\u00f5nul on nad tuvastanud paar isikut, kes maksavad oma ettemaksukonto kaudu arveid, laenukohustusi ja laenuintresse. Selline tegevus ei ole keelatud, aga see ei ole konto eesm\u00e4rk, seega tekkis neil k\u00fcsimus, et miks.\n\u201eSamuti laekus \u00fchel neist juhtudest raha v\u00e4lispangast. Lisaks on \u00fcks menetlus juhtumi osas, kus on vajalik v\u00e4lja selgitada ettemaksukontol oleva raha \u00e4ri\u00fchingu omanikule kandmise p\u00f5hjused.\u201c\nMis on ettemaksukonto?\nLemendik selgitab, et ettemaksukonto on unikaalne rahaliste toimingute haldamise vahend, mis on olemas igal maksumaksjal oma maksukohustuste t\u00e4itmiseks. Kui maksu tasumise t\u00e4htp\u00e4ev saabub, siis tasutakse see ettemaksukontole kantud vahenditest automaatselt. Kui ettemaksukontole on kantud enam raha, kui maksude tasumiseks vajalik, siis on v\u00f5imalik taotleda selle tagastamist pangakontole v\u00f5i \u00fcmberkandmist teise isiku ettemaksukontole. \u201eMTA ettemaksukonto s\u00fcsteem on p\u00e4lvinud palju kiitust just selle t\u00f5ttu, et ettev\u00f5tted saavad lihtsalt makse tasuda ja oma \u00e4ripartnerite ettemaksukontodele \u00fcmberkandeid teha,\u201c \u00fctleb ta."}
{"text":"Uus koalitsioon saab poliitilise korruptsiooni v\u00e4hkt\u00f5vele piiri panna\u200bKorruptsioon on \u00fchiskonna v\u00e4hkkasvaja, mille juurdudes kannatavad k\u00f5ik \u2013 nii usaldus riigi ja selle institutsioonide vastu, majanduskeskkond kui ka iga inimese k\u00e4ek\u00e4ik ja heaolu. Nagu iga t\u00f5ve puhul, tuleb ka korruptsiooni levikul tuvastada selle juured ning need siis otsustavalt likvideerida. Mida t\u00f5husamad on selleks vahendid, mida selgem seadusandlus ja l\u00e4bipaistvam j\u00e4relkontroll, seda paremaid tulemusi saavutame, kirjutab Agu Laius Parempoolsetest.Probleemi pisutki s\u00fcvenedes on selge, et igasuguse korruptsiooni algne asukoht peitub enamasti poliitilises korruptsioonis ja erakondade rahastamises. Just sealt hakkavad t\u00f5ve haarmed \u00fchiskonna organismis edasi liikuma. Aastate jooksul on avalikkuse ette tulnud aina uusi erakondade ning poliitikute rahastamisskandaale ja v\u00e4\u00e4rtegusid. Hea, et tulevad avalikuks, see n\u00e4itab, et ajakirjandus neljanda v\u00f5imuna suudab end kehtestada. Aga tagantj\u00e4rele avalikustamisest veel parem oleks t\u00f5hus ja rikkumisi eos ennetav ehk prof\u00fclaktiline reeglistik.\nT\u00f5si, siiani on erakondade motivatsioon rahastamise j\u00e4relevalvet tugevdada olnud pehmelt \u00f6eldes madal. Juba aastaid on riigikogule mitmelt poolt soovitatud tegeleda otsustavalt erakondade rahastamise korrastamisega. Selleks on isegi seaduseeln\u00f5u koostatud ja esitatud, kuid see on mitmete erakondade otsitud argumentide t\u00f5ttu ikka sahtlisse seisma j\u00e4\u00e4nud. Just seep\u00e4rast j\u00e4lgivad Parempoolsed, kelle programmis oli \u00fche olulise eesm\u00e4rgina Eesti t\u00f5stmine \u00fclemaailmses korruptsiooni tajumise indeksis esikohale, pinevalt lootusrikkaid s\u00f5numeid koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistelt, kus hiljuti arutati ERJK volituste suurendamist.\nOn m\u00f5istetav, et korruptsiooni tunneme kiiresti \u00e4ra, kui protsessid \u00fchiskonnas on l\u00e4bipaistvad ja v\u00f5imalikult avalikustatud. Erakondade rahastamise korrastamine ja selle reaalajas avalikkus tegemine ei ole raketiteadus, kuid v\u00f5imaldaks avalikkusel sellel v\u00e4ga h\u00e4sti silma peal hoida ja vajadusel kiiresti reageerida. Kui seda l\u00e4bipaistvust toetaks ka veel erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni (ERJK) volituste laiendamine vajalike dokumentide saamiseks ja asjaosaliste \u00e4rakuulamiseks, siis on esmavajalik erakondade rahaasjade usaldatavuse saavutamiseks tehtud. Lisaks on oluline, et iga kahtlase annetusskeemiga liituv isik tunnetaks ja oskaks karta v\u00f5imalust, et v\u00f5ib oma rahast p\u00e4riselt ilma j\u00e4\u00e4da ehk rikkumise tuvastamise korral seda mitte ei tagastataks annetajale, vaid suunataks otse riigi vahenditesse.\nOluline on samuti, et erakondade rahastamisallikad oleksid tasakaalus. Riigi toetus on oluline, kuid ei peaks olema erakonna ainuvalitsev rahastamisviis. Eraannetused ja toetused on vajalikud, kuid \u00fcks toetaja ei peaks saama seel\u00e4bi \u00fclisuurt m\u00f5juv\u00f5imu erakonna poliitikate ja erakonna \u00fcle. Erakond ei peaks olema suurannetajatest s\u00f5ltuvuses.\nParempoolsed on muuhulgas v\u00e4lja pakkunud v\u00f5imaluse, et juriidiliste isikute annetused erakondadele v\u00f5iksid olla lubatud \u2013 seda just p\u00f5hjusel, et \u00e4ri\u00fchingute rahaasjad on oluliselt l\u00e4bipaistvamad ja h\u00f5lpsamini kontrollitavad, kui eraisikute puhul.\nMuidugi on iga erakonna oluliseks sissetulekuallikaks ka liikmeskond, juba liikmeks olemine eeldab erakonna rahastamisse panustamist. See ei pea olema tingimata liikmemaks, kuid liikmete rahaline toetus n\u00e4itab, millisena n\u00e4evad liikmed oma rolli ja vastutust ning kuiv\u00f5rd on erakond liikmete oma ja mitte vastupidi. Liikmemaksude ja liikmete toetuse osakaal on m\u00e4rk erakonna tervisest.\nOn m\u00f5istetav, et korruptsiooni tunneme kiiresti \u00e4ra, kui protsessid \u00fchiskonnas on l\u00e4bipaistvad ja v\u00f5imalikult avalikustatud.\nTihedalt on omavahel seotud erakondade rahastamine ja lobitegevus. M\u00f5lemad peavad olema l\u00e4bipaistvad ja avalikustatud. Nii ongi arusaamatu, kui ametiisikutele kehtestati paar aastat tagasi lobistidega suhtlemise reeglid ja kohustus need kohtumised avalikustada, siis riigikogu liikmed seda seni tegema ei pea. Aga just selline varjatud toimetamine loobki eeldused ka erakondade ebaeetiliseks rahastamiseks.\nKorruptsioon levib, kui me suhtume sellesse sallivalt v\u00f5i ka \u00fcksk\u00f5ikselt ning kui hoidume korruptsiooni t\u00f5kestamise sammudest. See v\u00f5imaldab korruptsioonil ajada oma haarmeid k\u00f5ikjale ning \u00f5\u00f5nestab nii demokraatia, \u00f5igusriigi ja kodaniku\u00fchiskonna aluseid.\nSeet\u00f5ttu on igati tervitatav, et koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidavad erakonnad on ka erakondade rahastamise korrastamise ja lobireeglite laiendamise riigikogu liikmetele ning selle \u00fcle suurema j\u00e4relevalve kehtestamist oma tegevuskavasse panemas. Parempoolsed soovivad valitsusk\u00f5neluste osapooltele julgust ja m\u00f5istust h\u00e4davajalikud otsused viimaks \u00e4ra teha."}
{"text":"Spordivalvur ootab teavet keelatud ainetest kihlveopettusteniTALLINN, 27. m\u00e4rts, BNS \u2013 Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) avas Spordivalvuri\u00a0 lehe ja ootab sinna vihjeid keelatud ainetest kihlveopettusteni.\nEetilise ja ausa spordi eest seisev EADSE avas oma veebis lehek\u00fclje \u201cSpordivalvur\u201d, kus inimesed saavad spordis kehtestatud reeglite rikkumise kohta turvalises keskkonnas EADSE-le vihjeid anda, teatas EDSE esindaja esmasp\u00e4eval.\nEADSE juhtivuurija Remo Perli s\u00f5nul on EADSE vihjeid kogunud ka varem, kuid selle korraldus oli ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud. \u201cViimased aastad on n\u00e4idanud, et spordieetikast kinnipidamise kontrollimine on \u00fcha prioriteetsem. Sellest ajendatuna reformisime oma t\u00f6\u00f6korraldust ja l\u00f5ime eraldi lehe nimega spordivalvur.eadse.ee. Seal on EADSE neli p\u00f5hilist t\u00f6\u00f6suunda eraldi v\u00e4lja toodud ning inimesel on v\u00f5imalik oma infot selgelt ja turvaliselt meiega jagada,\u201d r\u00e4\u00e4kis Perli.\nEADSE kodulehel on v\u00f5imalus registreerida turvalise s\u00f5numiteenuse kasutajaks, kus suhtlus Spordivalvuriga k\u00e4ib anon\u00fc\u00fcmse turvakoodi abil. \u201cLoodetavasti julgustab see inimesi oma t\u00e4helepanekutest aktiivsemalt teada andma. Meie eesm\u00e4rk on avardada inimeste silmaringi ja selgitada, et ainult \u00fchiselt saame seista ausa ja turvalise spordi eest,\" lausus ta.\n\u201cSpordivalvuri tunnusloomaks valisime ilvese, kellele on omane hea n\u00e4gemine ja suurep\u00e4rane kuulmine,\u201d r\u00e4\u00e4kis Perli toonitades, et just need omadused on olemas ka t\u00e4helepanelikul treeneril, lapsevanemal, sportlasel v\u00f5i m\u00f5nel teisel kodanikul, kes hindab ausat ja eetilist sporti. \u201cOotame k\u00f5igi vihjeid, sest iga teavitus v\u00f5ib olla hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega ja p\u00e4\u00e4sta inimesi olukordadest, kus nad vabatahtlikult viibida ei sooviks.\"\nEADSE ootab teavet aadressil spordivalvur.eadse.ee nii dopingujuhtumitest, v\u00e4\u00e4rkohtlemisest spordis, spordiv\u00f5istlustega manipuleerimisest ning spordiv\u00f5istluste ohutusega seonduvatest probleemidest. K\u00f5ikide vihjete sisu k\u00e4sitletakse \u00e4\u00e4rmiselt konfidentsiaalselt.\nEDSE eesm\u00e4rk on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ning ausat sporti. Sihtasutus koostab reegleid ja juhiseid, t\u00f5stes spordis osalejate teadlikkust l\u00e4bi koolituste ja n\u00f5ustamise ning teostades kontrolli ja j\u00e4relevalvet. Organisatsiooni tegevus on suunatud sportlastele, spordi tugipersonalile ja spordiorganisatsioonidele.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Kutsika soetamisel tasub olla t\u00e4helepanelikLoom on pereliige, kes vajab hoolt ja t\u00e4helepanu ning tema heaolu peab olema tagatud. \u00dcheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et \u00fchiselt veedetud hetked pakuksid r\u00f5\u00f5mu ja positiivseid emotsioone v\u00f5imalikult pikaks ajaks, m\u00f5tle, kas oled valmis v\u00f5tma vastutust looma eluajaks.\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikap\u00e4eva raames kaheksale k\u00fcsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole p\u00f6\u00f6rduvad:\nMida t\u00e4hendab otsus v\u00f5tta lemmikloom?\nLemmiklooma v\u00f5tmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda k\u00fcmneks v\u00f5i enamaks aastaks. Tuleb m\u00f5elda, kui palju on sul p\u00e4evas aega lemmikuga tegeleda, mida talle s\u00fc\u00fca anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu j\u00e4tta loom, kui soovite minna perega veetma n\u00e4dalavahetust v\u00f5i pikemale reisile. V\u00e4heoluline ei ole ka majanduslik k\u00fclg \u2013\u00a0 kulutused eale sobivale s\u00f6\u00f6dale ja vajadusel ka ravile.\nMida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?\nKindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne m\u00fc\u00fcki loomaarsti poolt \u00fcle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma v\u00e4ljan\u00e4gemine. Juhul, kui ta on loid ja r\u00e4situd, on tegemist ohum\u00e4rgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks n\u00fcansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene v\u00f5ib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.\nMillised dokumendid on m\u00fc\u00fcja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?\nLemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt v\u00e4ljastatud dokumentide ja t\u00f5utunnistusega (kui tegemist on t\u00f5uloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati s\u00f5lmida kahepoolne kirjalik ostu-m\u00fc\u00fcgi leping.\nKes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?\nEnne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest m\u00fc\u00fcjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib l\u00e4bi viia t\u00e4iendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe k\u00fcsimus.\nLeidsin lemmiklooma, kes mulle v\u00e4ga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4rmiselt odav. Kas mul on p\u00f5hjust muretsemiseks?\nKutsika odav hind ei pruugi anda p\u00f5hjust muretsemiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud viimane kutsikas, kellele soovitakse v\u00f5imalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla t\u00e4helepanelik ja uurida p\u00f5hjalikult m\u00fc\u00fcja tausta.\nKuidas tunda \u00e4ra ohum\u00e4rke, et m\u00fc\u00fcja varjab lemmikloomaga seotud infot?\nOhum\u00e4rgiks on n\u00e4iteks see, kui m\u00fc\u00fcgikuulutuses soovitakse transpordi- v\u00f5i kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui m\u00fc\u00fcja p\u00f5ikleb k\u00fcsimustest k\u00f5rvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda n\u00e4gemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nKas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?\nMarutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha v\u00e4hemalt 12 n\u00e4dala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elun\u00e4dalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta p\u00e4rast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse n\u00f5uetega.\nMida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole k\u00f5ik korras?\nJuhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu v\u00f5i tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee."}
{"text":"K\u00f5lvart: Keskerakonnas pole korruptsioonijuurikatKeskerakonna esimeheks p\u00fcrgiv Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart ei leia, et erakonnas eksisteeriks varasematest aegadest saati korruptiivne joon. Vigu on aga tehtud ning s\u00fc\u00fcdistada tuleb neis iseendid.\n\"Ei, mina p\u00e4ris siiralt ei arva, et meil on mingi korruptiivne juurikas,\" \u00fctles K\u00f5lvart \u00c4rip\u00e4eva raadio saates \"Kuum tool\" saatejuhi sellekohasele k\u00fcsimusele vastates ja lisas, et l\u00f5plikke hinnanguid iga kaasuse kohta tuleks anda alles p\u00e4rast kohut. \"Aga kui inimene on t\u00f5epoolest s\u00fc\u00fcdi ja ta on keskerakondlane, siis jah, tulebki \u00f6elda, et erakonnal on selles vastutus, ja seda vastutust tuleb kanda.\""}
{"text":"Eestis m\u00fc\u00fcdav linnuliha pole j\u00e4tkuvalt korrektselt m\u00e4rgistatudP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet\nPRESSITEADE\n27.03.2023\n\nEestis m\u00fc\u00fcdav linnuliha pole j\u00e4tkuvalt korrektselt m\u00e4rgistatud\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi\nlinnuliha m\u00fc\u00fcginimetustes. J\u00e4tkuvalt kasutatakse toodete\nm\u00fc\u00fcginimetustes \"kana\", kui peaks olema \"broiler\".\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduameti kalap\u00fc\u00fcgi- ja turukorralduse osakonna\njuhtivspetsialisti Aivar Aldi s\u00f5nul kontrolliti kokku 22 ettev\u00f5tet, kus\nvaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. \"Tegemist on pettumust valmistava\ntulemusega, sest n\u00f5uded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on\nkorduvalt linnuliha k\u00e4itlejatele ja turustajatele neid tutvustanud.\nSellest hoolimata ei suuda ettev\u00f5tted toodete nimetusi \u00f5igesti m\u00e4rkida.\nJ\u00e4tkuvalt kasutatakse m\u00fc\u00fcginimetusi nagu \"kanafilee\" v\u00f5i \"kanakints\",\nmis aga ei ole korrektsed ja \u00f5ige on asendada \"kana\" \"broileri\"\nnimetusega,\" kirjeldas Alt.\nM\u00f5iste \"kana\" all m\u00f5eldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas\nkomisjoni m\u00e4\u00e4ruses 543\/2008 lindu, kes on juba nii vana, et tema\nrinnakukiil on j\u00f5udnud luustuda. \"Broiler\" seevastu on noor, m\u00f5ne n\u00e4dala\nvanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja\nmahlasem. Just sellisest lihast valmistatakse k\u00f5iksuguseid tooreid ja\nmaitsestatud linnulihatooteid ajal, mil \"kana\" on m\u00f5eldud \u00fcksnes\nkeetmiseks v\u00f5i hautamiseks.\nM\u00e4rgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele,\nettev\u00f5tte poolt v\u00e4ljasaadetavatele saatelehtedele jne. Amet tegi\nettev\u00f5tetele ettekirjutused. \"Loodame v\u00e4ga, et ettev\u00f5tted l\u00f5petavad\nn\u00f5uetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning t\u00e4idavad seadusega\npandud kohustusi,\" lisas Alt. Antud n\u00f5ue kehtib k\u00f5ikidele Euroopa Liidu\nriikidele.\nLisaks m\u00fc\u00fcginimetuste kontrollile v\u00f5ttis amet proove, m\u00e4\u00e4ramaks\nveesisaldust jahutatud ja k\u00fclmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid\nsellist liha, mille veesisaldus ei \u00fcleta kindlaid piirm\u00e4\u00e4rasid.\nVeesisalduse piirm\u00e4\u00e4rasid \u00fcletava maitsestamata linnuliha puhul on alust\nkahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav\npettusena. K\u00f5ik anal\u00fc\u00fcsitud proovid vastasid n\u00f5uetele.\n\n\nTeate edastas\n\nElen Kurvits\nn\u00f5unik\nkommunikatsiooniosakond\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet\n_____________________________\nelen.kurvits@pta.agri.ee<mailto:elen.kurvits@pta.agri.ee>\n5865 0594\nTeaduse tn 2 \/ Saku, Harjumaa 75501 \/ pta.agri.ee<http:\/\/www.pta.agri.ee\/>\n\n\n\nT\u00c4HELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on m\u00f5eldud ainult\ne-kirja adressaatidele ning v\u00f5ib sisaldada ametialaseks kasutamiseks\netten\u00e4htud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt v\u00e4ljendatud loata\nedasi saata ega mistahes viisil k\u00f5rvalistele isikutele avaldada. Juhul,\nkui Te olete saanud k\u00e4esoleva e-kirja eksituse t\u00f5ttu, palun teavitage\nsellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.\nATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official\ninformation. If you are not the intended recipient, please notify the\nsender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any\ndissemination or use of this information by a person other than the\nintended recipient is unauthorized and may be unlawful.\n\n<p><\/p>"}
{"text":"Katarine Rosalie: epistel k\u00f5vaketastest ja v\u00e4ljapressimise karistamisestKatarine Rosalie. Illustratsioon: Karel Rahu\nN\u00fc\u00fcd, mu armas rahvas, jagan ka omalt poolt \u00fcleskutset koguda kokku k\u00f5ik t\u00f5endid, mis viitavad e-valimiste tulemuste ulatuslikule v\u00f5ltsimistele reformikate poolt! Kuid kust leida selliseid t\u00f5endeid, k\u00fcsite teie. \u00d5nneks n\u00fc\u00fcd on meil olemas vastus sellele k\u00fcsimusele.\nMeie mehe Kalle paljastus, et roimaerakonna poliitikud on asunud h\u00e4vitama arvutite k\u00f5vakettaid, ongi see vastus. T\u00fckkideks tehtud ja l\u00e4bi puuritud k\u00f5vaketastelt ei ole kellelgi enam v\u00f5imalik \u00fchtki t\u00f5endit leida! Nad on aga laisad, lohakad ja r\u00e4pakad isegi oma suurte vanden\u00f5ude l\u00e4biviimises ja t\u00f5endite h\u00e4vitamises, ning esialgu on nad j\u00f5udnud l\u00f5hkuda vaid v\u00e4ikese koguse k\u00f5vakettaid. Aga kui palju on neid veel rahva seas laiali! Kui palju on neid veel kodustes arvutites!\nSellep\u00e4rast ma kutsungi sind \u00fcles, mu armas rahvas, koguma kokku kodust k\u00f5ik oma k\u00f5vakettad ja saatma need Kalle Gr\u00fcnthalile EKRE kontorisse Toompuiestee 27, Tallinn 10149. Taeva p\u00e4rast, \u00e4rge saatke neid talle Toompeale, sest seal ei tea keegi, kelle karvastesse k\u00e4tesse need v\u00f5ivad sattuda! Vaenlane ei maga ja roimaerakond koos oma k\u00e4silastega on n\u00f5us tegema k\u00f5ik, absoluutselt k\u00f5ik, et t\u00f5e v\u00e4ljatulemist takistada! Saatke oma k\u00f5vakettad, soovitatavalt rikkumata, aga t\u00f5endiks sobivad ka rikutud, k\u00f5ik EKRE kontorisse, kus me saame neid e-valimispettuse t\u00f5enditena kasutada ja j\u00e4tkata oma v\u00f5itlust P\u00fcha T\u00f5e eest!\nVeelgi enam, kutsun \u00fcles tublimaid teie seast k\u00fclastama ka oma sugulasi, s\u00f5pru ja majanaabreid ning koguma nendeltki kokku k\u00f5ik \u00fcleliigsed k\u00f5vakettad. Pole oluline, kui need on mitu aastat vanad \u2013 ka e-valimiste v\u00f5ltsimine ei olnud kindlasti \u00fchekordne. Seda on tehtud ka varasematel valimistel, ja t\u00f5de peitub teie kogutud k\u00f5vaketastel! Olge usinad ja valvsad! Koos me v\u00f5idame valimispetturid ja p\u00e4\u00e4stame Eesti, ma olen selles kindel!\nSamal ajal tahan sind manitseda ka ettevaatusele, mu armas rahvas. Pea hoolega silmas, et viibiksid k\u00f5vakettaid kogudes ja neid Tallinna l\u00e4kitades k\u00f5rgema teadvuse seisundis ja peenemates vibratsioonides, et sa mitte ei alluks madala ahnuse ahvatlustele, nagu h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt just \u00e4sja juhtus politsei\u00fclema Elmar Vaheri ja tolliameti juhi Eerik Heldnaga. Ajaleht loomulikult kirjutab sulle midagi hoopis muud, eks ole? Ajaleht kirjutab sulle mingist pisipettusest tulevase pensionirahaga ja v\u00f5ltsitud ametisse m\u00e4\u00e4ramisest, aga ega sa ometi arva, et peavoolumeedia sulle millegi kohta t\u00f5tt r\u00e4\u00e4gib?\nKui see oleks t\u00f5si, siis miks need kaks suli v\u00f5eti vahele alles n\u00fc\u00fcd? Juba siis, kui EKRE veel valitsuses oli, kolm aastat tagasi, tahtis meie Martin need mehed ametist maha v\u00f5tta, sest ta n\u00e4gi sirgelt l\u00e4bi, milliste sulide ja petturitega tal tegemist on! Kas m\u00e4letad, millise meediapeksu osaliseks ta siis sai? Kas sa k\u00fcsid n\u00fc\u00fcd ometi l\u00f5puks endalt, millest n\u00fc\u00fcd selline meelemuutus roimaerakonnas ja peavoolumeedias? Mis p\u00f5hjusel siis n\u00fc\u00fcd tohivad need kaks meest s\u00fc\u00fcdi olla, aga siis ei tohtinud? Miks roimaerakond neid enam ei kaitse?\nMina n\u00e4en seda l\u00e4bi tuvi Maaru silmade selgesti. Vastused, mis ta sellele k\u00fcsimusele Universumist t\u00f5i, on p\u00f5hjalikud ja loogilised. M\u00f5tle n\u00fc\u00fcd sinagi hetkeks. Kummagi ametkonna valduses olid eriti t\u00e4htsaid valimiskoode ja trikke sisaldavad arvutid ja serverid. M\u00f5lemad mehed, nii Elmar kui ka Eerik, teadsid t\u00e4pselt, mis nende ametkondade arvutites ja serverites e-valimiste ajal toimus. M\u00f5lema nimi algab e-ga. M\u00f5lemad tunnevad Kaja Kallast. M\u00f5lemal oli peas sama kurikaval plaan \u2013 v\u00e4ljapressimine.\nNad asusid plaani teostama kohe, kui roimaerakond alustas e-valimispettuse t\u00f5endite h\u00e4vitamist ja k\u00e4skis politsei ja tolliameti arvutite ja serverite k\u00f5vakettad \u00e4ra l\u00f5hkumiseks Toompeale tuua. Eerik ja Elmar ei viinud neid \u00e4ra, vaid hakkasid nende eest raha n\u00f5udma! Ahned lollpead! M\u00f5lemad arvasid, et istuvad nii k\u00f5rgetel kohtadel, et neid ei puutu keegi!\nJa siin nad n\u00fc\u00fcd on. Kaja saatis neile kapo kaela, sest s\u00fc\u00fcd pole t\u00f5esti neile meestele vaja kaugelt otsida. K\u00fcllap leiab neile kraesse veel muidki patte, kui ringi vaadata. Mart teadis juba kolme aasta eest, et tegemist ei ole ausate meestega, aga kes teda siis kuulas.\nOleks nad neid k\u00f5vakettaid v\u00e4hemalt EKRE-le pakkunud. Siis oleks EKRE-l valimispettuse t\u00f5endid olemas! Aga need lollid l\u00e4ksid kohe roimaerakonna manu.\nOle sina targem, mu armas rahvas! \u00c4ra iial p\u00fc\u00fca roimaerakonnaga kokkuleppeid teha, sest sa n\u00e4ed ju, mis juhtub. Saada oma k\u00f5vakettad parem otse ja ilusti EKRE kontorisse, ning meie toome nende abil kurjategijad l\u00f5puks ikkagi kohtukulli ette! Usaldame Kallet. P\u00e4\u00e4stame Eesti!"}
{"text":"PTA: Eestis m\u00fc\u00fcdav linnuliha pole j\u00e4tkuvalt korrektselt m\u00e4rgistatudTALLINN, 27. m\u00e4rts, BNS \u2013 P\u00f5llumajandus- ja toiduamet (PTA) tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha m\u00fc\u00fcginimetustes, kuna j\u00e4tkuvalt kasutatakse toodete m\u00fc\u00fcginimetustes \"kana\", kui peaks olema \"broiler\".\u00a0\nPTA kalap\u00fc\u00fcgi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi s\u00f5nul kontrolliti kokku 22 ettev\u00f5tet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. \"Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest n\u00f5uded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha k\u00e4itlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettev\u00f5tted toodete nimetusi \u00f5igesti m\u00e4rkida. J\u00e4tkuvalt kasutatakse m\u00fc\u00fcginimetusi nagu \"kanafilee\" v\u00f5i \"kanakints\", mis aga ei ole korrektsed ja \u00f5ige on asendada \"kana\" \"broileri\" nimetusega,\" selgitas Alt pressiteates.\nM\u00f5iste \"kana\" all m\u00f5eldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas Euroopa Komisjoni m\u00e4\u00e4ruses lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on j\u00f5udnud luustuda. \"Broiler\" seevastu on noor, m\u00f5ne n\u00e4dala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. \"Just sellisest lihast valmistatakse k\u00f5iksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil \"kana\" on m\u00f5eldud \u00fcksnes keetmiseks v\u00f5i hautamiseks,\" selgitas spetsialist.\nM\u00e4rgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele ja ettev\u00f5tte poolt v\u00e4ljasaadetavatele saatelehtedele. Amet tegi ettev\u00f5tetele ettekirjutused. \"Loodame v\u00e4ga, et ettev\u00f5tted l\u00f5petavad n\u00f5uetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning t\u00e4idavad seadusega pandud kohustusi,\" toonitas Alt.\nLisaks m\u00fc\u00fcginimetuste kontrollile v\u00f5ttis amet proove, m\u00e4\u00e4ramaks veesisaldust jahutatud ja k\u00fclmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei \u00fcleta kindlaid piirm\u00e4\u00e4rasid. Veesisalduse piirm\u00e4\u00e4rasid \u00fcletava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. K\u00f5ik anal\u00fc\u00fcsitud proovid vastasid n\u00f5uetele.\nTallinna toimetus, +372 52 500 68, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"PTA: Eestis m\u00fc\u00fcdav linnuliha pole j\u00e4tkuvalt korrektselt m\u00e4rgistatudTALLINN, 27. m\u00e4rts, BNS \u2013 P\u00f5llumajandus- ja toiduamet (PTA) tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha m\u00fc\u00fcginimetustes, kuna j\u00e4tkuvalt kasutatakse toodete m\u00fc\u00fcginimetustes \"kana\", kui peaks olema \"broiler\".\u00a0\nPTA kalap\u00fc\u00fcgi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi s\u00f5nul kontrolliti kokku 22 ettev\u00f5tet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. \"Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest n\u00f5uded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha k\u00e4itlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettev\u00f5tted toodete nimetusi \u00f5igesti m\u00e4rkida. J\u00e4tkuvalt kasutatakse m\u00fc\u00fcginimetusi nagu \"kanafilee\" v\u00f5i \"kanakints\", mis aga ei ole korrektsed ja \u00f5ige on asendada \"kana\" \"broileri\" nimetusega,\" selgitas Alt pressiteates.\nM\u00f5iste \"kana\" all m\u00f5eldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas Euroopa Komisjoni m\u00e4\u00e4ruses lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on j\u00f5udnud luustuda. \"Broiler\" seevastu on noor, m\u00f5ne n\u00e4dala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. \"Just sellisest lihast valmistatakse k\u00f5iksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil \"kana\" on m\u00f5eldud \u00fcksnes keetmiseks v\u00f5i hautamiseks,\" selgitas spetsialist.\nM\u00e4rgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele ja ettev\u00f5tte poolt v\u00e4ljasaadetavatele saatelehtedele. Amet tegi ettev\u00f5tetele ettekirjutused. \"Loodame v\u00e4ga, et ettev\u00f5tted l\u00f5petavad n\u00f5uetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning t\u00e4idavad seadusega pandud kohustusi,\" toonitas Alt.\nLisaks m\u00fc\u00fcginimetuste kontrollile v\u00f5ttis amet proove, m\u00e4\u00e4ramaks veesisaldust jahutatud ja k\u00fclmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei \u00fcleta kindlaid piirm\u00e4\u00e4rasid. Veesisalduse piirm\u00e4\u00e4rasid \u00fcletava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. K\u00f5ik anal\u00fc\u00fcsitud proovid vastasid n\u00f5uetele.\nTallinna toimetus, +372 52 500 68, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Eestis m\u00fc\u00fcdav linnuliha pole j\u00e4tkuvalt korrektselt m\u00e4rgistatudP\u00f5llumajandus- ja toiduamet (PTA) tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha m\u00fc\u00fcginimetustes, kuna j\u00e4tkuvalt kasutatakse toodete m\u00fc\u00fcginimetustes \u00abkana\u00bb, kui peaks olema \u00abbroiler\u00bb.PTA kalap\u00fc\u00fcgi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi s\u00f5nul kontrolliti kokku 22 ettev\u00f5tet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. \u00abTegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest n\u00f5uded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha k\u00e4itlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettev\u00f5tted toodete nimetusi \u00f5igesti m\u00e4rkida. J\u00e4tkuvalt kasutatakse m\u00fc\u00fcginimetusi nagu \u00abkanafilee\u00bb\u00a0v\u00f5i \u00abkanakints\u00bb, mis aga ei ole korrektsed ja \u00f5ige on asendada \u00abkana\u00bb\u00a0\u00abbroileri\u00bb\u00a0nimetusega,\u00bb\u00a0selgitas Alt pressiteates.\n\nMis on kana ja broileri vahe?\n\nM\u00f5iste \u00abkana\u00bb\u00a0all m\u00f5eldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas Euroopa Komisjoni m\u00e4\u00e4ruses lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on j\u00f5udnud luustuda. \u00abBroiler\u00bb\u00a0seevastu on noor, m\u00f5ne n\u00e4dala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. \u00abJust sellisest lihast valmistatakse k\u00f5iksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil \u00abkana\u00bb\u00a0on m\u00f5eldud \u00fcksnes keetmiseks v\u00f5i hautamiseks,\u00bb\u00a0selgitas spetsialist.\nM\u00e4rgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele ja ettev\u00f5tte poolt v\u00e4ljasaadetavatele saatelehtedele. Amet tegi ettev\u00f5tetele ettekirjutused. \u00abLoodame v\u00e4ga, et ettev\u00f5tted l\u00f5petavad n\u00f5uetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning t\u00e4idavad seadusega pandud kohustusi,\u00bb\u00a0toonitas Alt.\nLisaks m\u00fc\u00fcginimetuste kontrollile v\u00f5ttis amet proove, m\u00e4\u00e4ramaks veesisaldust jahutatud ja k\u00fclmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei \u00fcleta kindlaid piirm\u00e4\u00e4rasid. Veesisalduse piirm\u00e4\u00e4rasid \u00fcletava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. K\u00f5ik anal\u00fc\u00fcsitud proovid vastasid n\u00f5uetele."}
{"text":"\u00dcle 1000 k\u00e4sikirja varastanud raamatukelm p\u00e4\u00e4ses vanglakaristusestKirjandusmaailma k\u00f5ige salakavalam kelm, rohkem kui 1000 k\u00e4sikirja varastanud\u00a0Filippo Bernardini tunnistas end pettuses s\u00fc\u00fcdi ning p\u00e4\u00e4ses ootamatult trellide taga maandumisest, vahendab The Guardian. K\u00fcll aga peab Bernardinile kopsaka rahasumma maksma, ta saadetakse Ameerikast tagasi Suurbritanniasse v\u00f5i Itaaliasse ning ta peab kolm\u00a0aastat\u00a0j\u00e4lgimise all olema.Karistuse m\u00e4\u00e4ras talle kohtunik Colleen McMahon. Kirjanikelt avaldamata k\u00e4sikirju v\u00e4lja meelitanud Bernardinil tuleb tasuda kirjastajale Penguin Random House kohtukulude katteks 88 000 dollarit.\nSuurbritannias Simon & Schusteri kirjastuses t\u00f6\u00f6tanud Bernardinil oli kohtudokumentide j\u00e4rgi\u00a0\u00abp\u00f5letav soov\u00bb tunda ennast nagu tipptasemel kirjastaja, kes suhtleb tunnustatud kirjanikega ning saab neilt tekste.\n\nOsav teeskleja\n\nOlles n\u00e4inud kolleege omavahel k\u00e4sikirju jagamas, hakkas Bernardini esinema kirjastajate ja agentidena, et kirjanike avaldamata teoseid saada. Bernardini teeskles\u00a0sadu erinevaid\u00a0inimesi\u00a0ning t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja pettuse, mis\u00a0v\u00f5imaldas mehel saada privaatselt tekste Margaret Atwoodilt, Sally Rooneylt,\u00a0Ian McEwanilt ja paljudelt teistelt menukirjanikelt.\nKui Bernardini avastas, et selline pettus toimib, muutus tema k\u00e4itumine kompulsiivseks. Huvitaval kombel ei plaaninud Bernardini raamatuid lekitada\u00a0ning selle skeemiga rikastuda. Mees tahtis lihtsalt olla esimene, kes kuulsate autorite j\u00e4rgmisi teoseid lugeda saab.\nFBI arreteeris Bernardini 2022. aasta jaanuaris New Yorgis, kui raamatukelm maandus John F. Kennedy lennujaamas. Kohtus tunnistas Bernardini oma s\u00fc\u00fcd ning v\u00e4itis end teadvat, kui lollid ja valed tema teod olid. Tema advokaat Jennifer Brown t\u00f5i v\u00e4lja, et Bernardini kasvas \u00fcles \u00fcksildase, kiusatud, homoseksuaalse mehena Itaalia konservatiivses piirkonnas ning leidis lohutust raamatutest."}
{"text":"Saarlased said j\u00e4lle Facebookis pettaSaare maakonnas registreeriti l\u00e4inud n\u00e4dalal kaheksa varavastast s\u00fc\u00fctegu. Varaline kahju juhtumite peale jaotatuna on alla 5000 euro.\u201eKahel juhul oli tegemist internetikeskkonnas Facebook Marketplace\u2019s toime pandud kelmustega, kus ostja ostis kauba, kuid kaupa ei saanud,\u201c \u00fctles Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem Minna Raun.\n\u201eEnne \u00fclekannete tegemist palume kontrollida teise poole usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja kui tehing tundub kahtlane, siis t\u00f5en\u00e4oliselt ta seda ongi.\u201c"}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets algatas teenistusliku j\u00e4relevalve ka kaposSeoses m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal lahvatanud skandaaliga seoses n-\u00f6 staa\u017einihverduse kahtlustusega algatas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) teenistusliku j\u00e4relevalve lisaks politsei- ja piirivalveametile ka kaitsepolitseiametis.\u00a0\u00abTegemist on kahe siseministeeriumi valitsemisala asutusega, kus on samadel alustel toimiv eripensionite s\u00fcsteem, mist\u00f5ttu on m\u00f5istlik m\u00f5lemaid asutusi antud k\u00fcsimustes ka sarnaselt kontrollida,\u00bb p\u00f5hjendas L\u00e4\u00e4nemets, r\u00f5hutades,\u00a0et mainitud j\u00e4relevalve algatamine ei ole tingitud rikkumistest v\u00f5i kahtlustustest, vaid menetluse eesm\u00e4rk on m\u00f5lema asutuse personalitoimingutest terviklikum \u00fclevaade.\nTeenistusliku j\u00e4relevalvemenetluse k\u00e4igus selgitatakse ministri kirjeldusel v\u00e4lja, kas teenistusse on isikuid v\u00f5etud n\u00e4iliselt nii, et ehkki nad on t\u00f6\u00f6tajate nimekirjas, ei tegele nad siiski sisuliselt politseiametniku teenistus\u00fclesannete t\u00e4itmisega ning kas seega annaks v\u00f5i annab teenistussuhe neile\u00a0v\u00f5imaluse taotleda v\u00e4ljateenitud aastate p\u00f5hjal eripensioni.\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal sai maksuametnik Eerik Heldna kahtlustuse kelmuses ja PPA peadirektor Elmar Vaher kahtlustuse kelmusele kaasa aitamises. Vahetult p\u00e4rast teate avalikustamist kinnitas L\u00e4\u00e4nemets, et algatas teenistusliku j\u00e4relevalve PPAs."}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets algatas teenistusliku j\u00e4relevalve ka kaposTALLINN, 27. m\u00e4rts, BNS \u2013 Seoses m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal lahvatanud skandaaliga seoses n-\u00f6 staa\u017einihverduse kahtlustusega algatas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) teenistusliku j\u00e4relevalve lisaks politsei- ja piirivalveametile ka kaitsepolitseiametis, kirjutab Postimees.\u00a0\n\"Tegemist on kahe siseministeeriumi valitsemisala asutusega, kus on samadel alustel toimiv eripensionite s\u00fcsteem, mist\u00f5ttu on m\u00f5istlik m\u00f5lemaid asutusi antud k\u00fcsimustes ka sarnaselt kontrollida,\" p\u00f5hjendas L\u00e4\u00e4nemets, r\u00f5hutades, et mainitud j\u00e4relevalve algatamine ei ole tingitud rikkumistest v\u00f5i kahtlustustest, vaid menetluse eesm\u00e4rk on m\u00f5lema asutuse personalitoimingutest terviklikum \u00fclevaade.\nTeenistusliku j\u00e4relevalvemenetluse k\u00e4igus selgitatakse ministri kirjeldusel v\u00e4lja, kas teenistusse on isikuid v\u00f5etud n\u00e4iliselt nii, et ehkki nad on t\u00f6\u00f6tajate nimekirjas, ei tegele nad siiski sisuliselt politseiametniku teenistus\u00fclesannete t\u00e4itmisega ning kas seega annaks v\u00f5i annab teenistussuhe neile v\u00f5imaluse taotleda v\u00e4ljateenitud aastate p\u00f5hjal eripensioni.\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal sai maksuametnik Eerik Heldna kahtlustuse kelmuses ja PPA peadirektor Elmar Vaher kahtlustuse kelmusele kaasa aitamises. Vahetult p\u00e4rast teate avalikustamist kinnitas L\u00e4\u00e4nemets, et algatas teenistusliku j\u00e4relevalve PPA-s.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets algatas teenistusliku j\u00e4relevalve ka kapos   Seoses m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal lahvatanud n-\u00f6 pensionistaa\u017ei nihverdamise skandaaliga algatas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) teenistusliku j\u00e4relevalve lisaks politsei- ja piirivalveametile ka kaitsepolitseiametis.   \"Tegemist on kahe siseministeeriumi valitsemisala asutusega, kus on samadel alustel toimiv eripensionite s\u00fcsteem, mist\u00f5ttu on m\u00f5istlik m\u00f5lemaid asutusi antud k\u00fcsimustes ka sarnaselt kontrollida,\" vahendas Postimees L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nu. L\u00e4\u00e4nemets r\u00f5hutas, et mainitud j\u00e4relevalve algatamine ei ole tingitud rikkumistest v\u00f5i kahtlustustest, vaid menetluse eesm\u00e4rk on saada m\u00f5lema asutuse personalitoimingutest terviklikum \u00fclevaade. Teenistusliku j\u00e4relevalvemenetluse k\u00e4igus selgitatakse ministri kirjeldusel v\u00e4lja, kas teenistusse on inimesi v\u00f5etud n\u00e4iliselt nii, et ehkki nad on t\u00f6\u00f6tajate nimekirjas, ei tegele nad siiski sisuliselt politseiametniku teenistus\u00fclesannete t\u00e4itmisega ning kas seega annaks v\u00f5i annab teenistussuhe neile\u00a0v\u00f5imaluse taotleda v\u00e4ljateenitud aastate p\u00f5hjal eripensioni. Eelmisel n\u00e4dalal esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Vahetult p\u00e4rast teate avalikustamist kinnitas L\u00e4\u00e4nemets, et algatas teenistusliku j\u00e4relevalve PPA-s.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  Postimees   "}
{"text":"Siseminister algatas eripensionite uurimiseks j\u00e4relevalve nii PPA-s kui ka kaposElmar Vaheri ja Eerik Heldna \u00fcmber tiirlev kelmusekahtlus ajendas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa (SDE) algatama teenistuslikku j\u00e4relevalvet lisaks PPA-le ka kaitsepolitseiametis.\n\u201eOlen otsuse teinud: algatasin nii PPA-s kui ka kapos teenistusliku j\u00e4relevalve \u2013 vaatame personalitoimingutega seotud k\u00fcsimusi. Need on kaks asutust siseministeeriumi valitsemisalas, mida puudutab eripensionite s\u00fcsteem, misl\u00e4bi on p\u00f5hjust m\u00f5lema asutuse tegevust vaadata ning nende s\u00fcndmuste raames veenduda, et k\u00f5ik on korras,\u201c m\u00e4rkis L\u00e4\u00e4nemets Delfile.\nTa r\u00f5hutas, et algatas j\u00e4relevalve k\u00f5nealustes ametkondades omaenese initsiatiivil.\n\u201ePole infot, \u00fchtegi kaebust, \u00fchtegi vihjet, et midagi oleks korrast \u00e4ra. See on tehtud seep\u00e4rast, et veenduda, et rohkem juhtumeid poleks,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eSee on ministri algatus ja ministri otsus \u2013 minule on pandud vastutus seda valdkonda juhtida ja selle eest vastutada.\u201c\nL\u00e4\u00e4nemets m\u00e4rkis, et eripensioniga valdkondi leiab ka muude ministeeriumide alt. N\u00e4iteks saaks vaadata kaitseministeeriumi valitsemisalasse.\nKas Vaheri ja Heldna kelmusekahtluse taustal tuleks igas valdkonnas eripensionid ette v\u00f5tta?\n\u201eMina siseministrina neid otsuseid teha ei saa, seda saavad ikka teised ministrid hinnata,\u201c m\u00e4rkis L\u00e4\u00e4nemets. \u201eIgas ministeeriumis, kus eripensioniga kokku puututakse, on see kindlasti l\u00e4bi arutatud. Ma ei usu, et keegi oleks kergek\u00e4eliselt suhtunud, kui prokuratuur sellise kahtlustuse esitas.\u201c\nKuidas siis mujal toimitakse? N\u00e4iteks L\u00e4\u00e4nemetsa viidatud kaitseministeeriumis?\nKaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) m\u00e4rkis, et kuigi ministeeriumi osakondade ja sellele alluvate asutuste juhtidega on kohtutud, pole tema seni n\u00e4inud p\u00f5hjust oma valdkonnas s\u00e4\u00e4rast uurimist ette v\u00f5tta.\n\u201ePraegu j\u00e4relevalvemenetlusest pole k\u00fcll r\u00e4\u00e4kinud,\u201c s\u00f5nas ta Delfile.\nKahtlusega seotud viis inimest\nKapo ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale kelmuse kahtlustuse ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse.\nKahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse j\u00e4rgi esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Selleta ei oleks Eerik Heldna saanud t\u00e4is n\u00f5utavat 25-aastast politseiametniku staa\u017ei ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nV\u00e4idetavasti on fiktiivse lepinguga seotud veel kolm inimest: keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, politsei sisekontrollib\u00fcroo juht Priit P\u00e4rkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus."}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets algatas eripensionite uurimiseks j\u00e4relevalve nii PPAs kui kaposElmar Vaheri ja Eerik Heldna \u00fcmber tiirlev kelmusekahtlus ajendas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa (SDE) algatama teenistuslikku j\u00e4relevalvet lisaks PPA-le ka kaitsepolitseiametis.\n\u201eOlen otsuse teinud: algatasin nii PPA-s kui ka kapos teenistusliku j\u00e4relevalve \u2013 vaatame personalitoimingutega seotud k\u00fcsimusi. Need on kaks asutust siseministeeriumi valitsemisalas, mida puudutab eripensionite s\u00fcsteem, misl\u00e4bi on p\u00f5hjust m\u00f5lema asutuse tegevust vaadata ning nende s\u00fcndmuste raames veenduda, et k\u00f5ik on korras,\u201c m\u00e4rkis L\u00e4\u00e4nemets Delfile.\nTa r\u00f5hutas, et algatas j\u00e4relevalve k\u00f5nealustes ametkondades omaenese initsiatiivil.\n\u201ePole infot, \u00fchtegi kaebust, \u00fchtegi vihjet, et midagi oleks korrast \u00e4ra,\u201c s\u00f5nas ta.\nRefereeritud artikli t\u00e4istekst Delfis.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala teisip\u00e4eval kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib menetluse kestel muutuda."}
{"text":"Tagasivaade kohaliku lasteaianduse ajalukku1940. aasta 17. mai Otep\u00e4\u00e4 Teatajas kirjutati, et k\u00e4esoleval kuul p\u00fchitsetakse lasteaedade asutamise idee 100 a juubelit Eestis. 1. augustil 1840. a avas Elisabeth von Uexk\u00fcll V\u00e4ike Hoiuasutuse Tallinnas.Otep\u00e4\u00e4l korraldab sel puhul kohalik Lastekaitse \u00fching kui lasteaia pidaja aktuse, kus k\u00f5neleb pr Ainelo Tartust teemal \u201eMilleks vajame lasteaedu\u201d ja Lastekaitse \u00fchingu esinaine pr Niklus teemal \u201eEma ja laps\u201d. Peale selle on kavas veel ettekandeid lasteaia lastelt. Aktus algab kell 2 p\u00e4eval. P\u00e4\u00e4s on k\u00f5igile vaba ja tasuta. Artiklis oli kirja, et Otep\u00e4\u00e4l kutsuti lasteaed ellu kohaliku Hariduse seltsi juurde 1923. a. Idee algataja oli Hariduse seltsi esimees h\u00e4rra Walter Jalwiste.Kokkuv\u00f5tlikult kirjutatakse artiklis lasteaianduse k\u00e4ek\u00e4igust Otep\u00e4\u00e4l, et kuni 1938. a t\u00f6\u00f6tas lasteaed Hariduse seltsi juures, saades toetust Tartu maavalitsuselt. Alates 1938. a peab lasteaeda Otep\u00e4\u00e4 Lastekaitse \u00fching. Viimastel aastatel on lapsi lasteaias olnud suvekuudel 60 ja talvekuudel 30 \u00fcmber.Eesti Naises nr 11, 1931. a on pikem artikkel Otep\u00e4\u00e4 lasteaiast. Suvel toimetab lasteaed Otep\u00e4\u00e4 Haridusseltsi koolimaja ruumides ja aias. T\u00f6\u00f6 k\u00e4ib kahes jaos: 1) eelkooliealised lapsed ja 2) kooliealised lapsed. P\u00f5hiliselt veedetakse aeg \u00f5ues. S\u00fcgisel on lasteaias laste t\u00f6\u00f6de n\u00e4itus ja pidu, kus lapsed n\u00e4itavad, kui palju nad on suutnud t\u00f6\u00f6d teha korraliku puhkuse k\u00f5rvalt.Reedel, 6. mail 1932. a leidub Otep\u00e4\u00e4 Teatajas teadaanne, et Otep\u00e4\u00e4 Haridusseltsi juhatus otsustas ka eeltuleval suvel Otep\u00e4\u00e4l lasteaia avada. Juhatajaks valiti pr Praks ja abiks Prl Kruus.1932. aasta novembris tekkisid Naisseltsi ja kodukaitse vahel lahkhelid, kuidas toitlustada v\u00e4hekindlustatud lapsi sotsiaalministeeriumilt saadud rahaga. Naisselts soovis selle raha eest pakkuda oma ruumides lastele sooja einet, kodukaitse esindajad arvasid teisiti. Detsembris lepiti kokku, et lastevanematele antakse alevivalitsuseltt\u0161ekid, millega nad kohalikust tarbijate \u00fchisusest toidukraami saavad.Otep\u00e4\u00e4 Teataja j\u00e4tkas l\u00e4bi aastate lasteaia tegevuse kajastamist. Ikka talvel Naisseltsi eralasteaiana v\u00e4ikese kuutasu eest (2 krooni) ja suvel Otep\u00e4\u00e4 Haridusseltsi egiidi all tasuta. Lasteaia tegevuse algusest anti Otep\u00e4\u00e4 Teatajas teada ja kutsuti vanemaid \u00fcles lapsi lasteaeda tooma. Suvise perioodi l\u00f5petas lasteaed peoga. Lisaks sellel v\u00f5ib Otep\u00e4\u00e4 Teatajas leida v\u00e4hemalt kolm artiklit lasteaia revideerimisest Tartumaa koolin\u00f5uniku Kurvitsa poolt. Kokkuv\u00f5tteks kirjutati, et kuuldavasti j\u00e4\u00e4di lasteaia t\u00f6\u00f6ga rahule.2. juuni 1938. a Otep\u00e4\u00e4 Teatajas oli artikkel Otep\u00e4\u00e4 Lastekaitse \u00fchingu tasuta lasteaia avamisest algkooli ruumides. Juhataja prl Amanda Kruuse ja abi prl Laine Tungal.16. detsembri 1938. a Otep\u00e4\u00e4 Teatajas avaldati artikkel sellest, et Otep\u00e4\u00e4 laste p\u00e4evakodu sai n\u00e4gusad ruumid. Algas laste toitlustamine. Otep\u00e4\u00e4 linnavolikogu ostis Veski tn kahekordse puumaja, mis ehitati laste p\u00e4evakodule sobivaks. Rahalist abi saadi sotsiaalministeeriumilt 3500 kr.1939. a tegutses laste p\u00e4evakodu laste toitlustajana ja suvise lastehoiu pakkujana. Juulis oli laste p\u00e4evakodus 10 last. P\u00e4evakodu juhatajaks sai pr Endla Urm. Lasteaed aga t\u00f6\u00f6tas aastaringselt 43 lapsega.J\u00e4rgmised Otep\u00e4\u00e4 Teataja numbrid on v\u00e4ikesemahulised, sisaldades peamiselt s\u00f5jaga seotud uudiseid. Elu muutus j\u00e4rjest raskemaks. Lapsi kimbutas k\u00f5hut\u00f5bi ja leetrid sundisid lasteaia kaheks n\u00e4dalaks sulgema.Siiski saab 1940. a 4. mai Otep\u00e4\u00e4 Teatajast lugeda, et Otep\u00e4\u00e4l hoolitsetakse laste eest rahuldavalt. Lasteaias k\u00e4ib aasta l\u00e4bi kohal 30 last p\u00e4evas.Septembrikuust 1940 kuni juulikuuni 1941 pole \u00fchtki Otep\u00e4\u00e4 Teataja numbrit k\u00e4ttesaadaval. Mul puudub info selle kohta, kas ajaleht \u00fcldse ilmus v\u00f5i pole neid eksemplare digitaliseeritud. T\u00f5en\u00e4olisel on muidugi see, et ajaleht s\u00f5jalise olukorra t\u00f5ttu ei ilmunudki.1941. aasta 4. augusti Otep\u00e4\u00e4 Teatajast v\u00f5ib lugeda, et Otep\u00e4\u00e4 Lastekaitse \u00fching alustas tegevust peale aastast seisakut. Annetustena korjati toitu ja pakuti lastele sooje eineid. Detsembrikuus ilmus teade, et toimub j\u00f5ulupuu lastele algkooli hoones. Registreerimine toimub Laste ja Emade n\u00f5uandlas. 3-12 a lapsed saavad 200 grammi karamellkommi. Ajad olid raske ja elanikkonnale kehtisid varustuskaardid.Siiski alustas lasteaed 1942. a suvel tegevust ja 1944. a augustikuu Otep\u00e4\u00e4 Teataja artiklis \u201eLasteaed kui kasvataja ja ema abiline\u201d on teave avatavast laste m\u00e4ngumurust. M\u00e4ngumurul k\u00e4is 35 last. Nii et muster j\u00e4tkus, talvel lasteaed ja suvel lastehoid erinevate nimetuste all. Artikli autor oli lasteaia juhataja Magda Luukas. Viimaseks uudiseks Otep\u00e4\u00e4 Teatajas oli teade, et 1. juunist 1944. a alustas tegevust Otep\u00e4\u00e4 lastes\u00f5im, mis suleti 1992. a. S\u00f5im tegutses 48 aastat.Lisaks teadetele Otep\u00e4\u00e4 lasteaianduse k\u00e4ek\u00e4igu kohta oli Otep\u00e4\u00e4 Teataja ka hea tolleaegse elu kirjeldaja. Pean \u00fctlema, et ega elu Otep\u00e4\u00e4l 1930-ndatel aastatel k\u00e4esolevast ajast ei tundugi v\u00e4ga erinev. Uudised liigsete poliitiliste k\u00f5nede pidamisest, tolleaegsest korruptsioonist, seadustest m\u00f6\u00f6dahiilimisest, t\u00f5rva, peekoni ja munade hinnat\u00f5usust, v\u00f5itlusest Otep\u00e4\u00e4 G\u00fcmnaasiumi sulgemise \u00fcmber, koolijuhtide valimisest, elektri hinnast, uudised turistidest, P\u00fchaj\u00e4rve rannaelust ja paljust muust tuleb kuidagi tuttavlik ette.1944. a alustas ilmumist ajaleht Kommunismi Lipp ning uudised lasteaias kadusid pikaks ajaks. Siiski leidsin v\u00e4ikese nupukese, et 1945. aastal tegutseb lasteaed Otep\u00e4\u00e4 linnas V. Kingissepa tn 15.Kahjuks ei olnud ka hiljem ilmuma hakkav ajaleht Kommunist sisutihedam lugemine kui tema eelk\u00e4ija. 1957. a lehest leidsin teate Otep\u00e4\u00e4 Linna Lasteaia inspekteerimisest.1960. a tekitas palju poleemikat tolleaegse lasteaiahoone seisukord, sest lasteaed asus endiselt kohandatud ruumides. Asutuses teostati kapitaalremonti, kuid lasteaed ei suutnud rahuldada vanemate vajadust laste vastuv\u00f5tmisel.Lasteaia juhataja oli tol ajal A. Anton.Otep\u00e4\u00e4 lasteaia pidu tegelasi. Eesti Naine nr 11, 1931MARJU ILISTOM, Otep\u00e4\u00e4 Lasteaia \u00f5ppealajuhataja"}
{"text":"Lehtse aleviku saladus. Naine mattis surnud mehe aiamaale, et tema pension k\u00e4tte saada85-aastase Juri kadumist ei m\u00e4rganud keegi, kuigi lesk mattis ta peaaegu naabrite akna alla.\nMullu 9. mai \u00f5htupoolikul oli v\u00e4ikeses Lehtse alevikus tavatult palju sagimist. Jaama t\u00e4nava alguse tagasihoidliku puitmaja juurde saabus mitu autot, m\u00f5ni vilkuritega, m\u00f5ni ilma. Aias tegutseti hilis\u00f5htuni.\nK\u00f5ik algas p\u00e4rastl\u00f5unal numbrile 112 tehtud k\u00f5nest. \u201eH\u00e4irekeskus kuuleb, mis juhtus?\u201c esitas p\u00e4\u00e4stekorraldaja tavalise avak\u00fcsimuse.\n\u201eMeil\u2026 meil suri inimene. Kuidas fikseerida, noh, et ta ei ole, et ta, noh, nagu... ee, et noh...\u201c puterdas naish\u00e4\u00e4l vastuseks.\n\u201eSain aru. Saadame kiirabi,\u201c vastas p\u00e4\u00e4stekorraldaja. Vaevalt oskas p\u00e4\u00e4stekorraldaja tegelikult aimata helistaja \u00e4hmi tagamaad.\nH\u00e4irekeskus l\u00e4kitas peale kiirabi kohapeale ka politseipatrulli, nii igaks juhuks. S\u00fcndmuskohal, suure aiaga majakeses v\u00f5ttis saabujad vastu v\u00e4ikest kasvu 50. eluaastates naine, kes tutvustas end Olgana.\nKus ta siis on?\nKes on surnud? Olga vastas, et lahkunud on tema eakas abikaasa, 85-aastane Juri. Selge. Aga kus ta siis on? Olga \u00fctles: aiamaale maetud. Ta r\u00e4\u00e4kis, et Juri suri veidi \u00fcle n\u00e4dala eest, 1. mail ja ta mattis surnu aeda \u00f5unapuu alla. Olga n\u00e4itas kohe ka, kuhu.\nKiirabit\u00f6\u00f6taja teadis kaasa noogutada, et jaa \u2013 samas majas k\u00e4is ta ka eelmisel aastal ja siin oli t\u00f5esti s\u00fcdamehaige vanem mees, kes kategooriliselt keeldus kiirabiga haiglasse minemast. N\u00fc\u00fcd aga kiirabi lahkus, sest juba maetud inimese heaks ei saa meedikud midagi teha.\nPolitseinikud j\u00e4id asja l\u00e4hemalt uurima. Olga t\u00f5i labida ning hakkas kartulimaa ja \u00f5unapuu vahele j\u00e4\u00e4valt maalapilt murukamarat eemaldama. Noor meespolitseinik v\u00f5ttis Olgalt labida \u00fcle. Olga t\u00f5i abiks k\u00f5pla ja ka harja. Mullast ilmusidki n\u00e4htavale kangasse m\u00e4ssitud surnukeha piirjooned. Harjaga sai sellelt viimasedki mullak\u00fcbemed maha p\u00fchkida. Politseinik kergitas lina ja paljastas pruunika kolju, mille avali huulteta suust turritasid v\u00e4lja h\u00f5redad hambad, silmakoopad olid t\u00fchjad ning neis ja pea \u00fcmbruses vingerdasid vaglad. Oli selge, et surm oli saabunud palju varem kui lese v\u00e4idetud n\u00e4dal tagasi.\nSamal ajal kui politseinikud Lehtse aiamaal kaevasid, helistas numbril 112 teine naine, kellel oli sellesama juhtumiga seotud mure. Nadja (nimi muudetud \u2013 T. J.) palus, et h\u00e4irekeskus \u00fchendaks ta politseiga, sest tema isaga on kahtlased lood. Nadja selgitas, et talle helistas isa perearst, kelle s\u00f5nul olevat isa uus naine \u00f6elnud, et isa on surnud ja aiamaale maetud ning tarvis on surmatunnistust. Nadja tahtis seda kummalist juttu kontrollida ja palus, et politsei astuks isa Lehtse majast l\u00e4bi. P\u00e4\u00e4stekorraldaja k\u00fcsis Nadjalt isa aadressi ja sai siis \u00f6elda: sellele aadressile on just kutsutud kiirabi, mist\u00f5ttu pole alust arvata, et seal oleks keegi maha maetud. Nadja rahunes.\nM\u00f5ne aja p\u00e4rast helistas Nadja uuesti h\u00e4irekeskusse. Ta oli isa kohta l\u00e4hemalt maad kuulanud ja saanud teada, et isa telefon on juba pool aastat v\u00e4lja l\u00fclitatud. T\u00fctar muidu isaga suuremat ei suhelnud, viimati r\u00e4\u00e4kis mullu, aga kui peaks t\u00f5ele vastama, et isa uus naine on surma salajas hoidnud, siis oleks k\u00fcll abi vaja. \u201eSee naine ei ole ilmselt adekvaatne!\u201c kaebas Nadja.\nEsialgu ei saanud ta h\u00e4irekeskusest oma murele vastust. Samal ajal j\u00f5udsid Lehtsesse Jaama t\u00e4nava maja aiamaale appi kutsutud kriminalist, kaks uurijat ja kohtuarst-ekspert.\nPeenramaalt kaevati madalast hauast v\u00e4lja k\u00f5dunenud surnukeha. Ruudulisse kangasse m\u00e4ssitud laibal oli seljas sinine kampsun ja jalas teksad. K\u00e4ed olid rinnale asetatud.\nUurija kuulas Olga \u00fcle. Olga loobus v\u00e4itest, et Juri on surnud olnud k\u00f5igest n\u00e4dala, ja r\u00e4\u00e4kis teistsuguse loo. Ta s\u00f5nas, et eelmise, 2021. aasta 1. septembril oli ta oma Tallinna-kodus, kui hakkas Juri p\u00e4rast muretsema. Juri oli temast 30 aastat vanem ja s\u00fcdamehaige, nii et oli p\u00f5hjust karta, kui \u00fcksi suvilas olnud Juri telefoni ei v\u00f5tnud. Olga otsustas vaatama minna, kas abikaasaga on k\u00f5ik korras. Ta v\u00f5ttis lapsed, 12-aastase Maria ja seitsmeaastase Ivani (nimed muudetud \u2013 T. J.) kaasa ning kiirustas rongile.\nLamas surnult maas\nLehtses astus ta majja ja n\u00e4gi, et Juri lamab surnult voodi k\u00f5rval maas. Olga kattis abikaasa laiba linaga. \u201eLastel ei tekkinud k\u00fcsimusi, nad on v\u00e4ikesed ja rumalad. \u00d5htul, kui lapsed \u00f5ues m\u00e4ngisid, hakkasin auku kaevama. Valisin koha selle j\u00e4rgi, et koht oli majale l\u00e4hedal ja seal oli pehme maa,\u201c r\u00e4\u00e4kis Olga uurijale. Kui lapsed olid \u00f5htul magama j\u00e4\u00e4nud, keeras Olga laiba linasse. Ta vedas surnukeha kilet\u00fcki peal lohistades aeda, valmiskaevatud haua k\u00f5rvale. \u201ePanin Juri selili ja tema k\u00e4ed rinna peale. Katsin n\u00e4o, et muld ei tabaks n\u00e4gu, kui hakkan mulda viskama,\u201c kirjeldas Olga uurijale.\n\u00dcleaedsete t\u00e4helepanu ta ei kartnud. \u201eOli juba pime ja naabrid vaatasid televiisorit.\u201c\nAga miks selline salamatus? Olga s\u00f5nas uurijale, et tal ei olnud raha Jurit kombekohaselt matta. Olga t\u00f6\u00f6tas postiljonina Express Postis ja palk oli v\u00e4ike, aga toita oli vaja kaks last. Juri sai k\u00f5igest \u00fcle 500 euro pensioni. Ka Juri eelmise abielu kolme t\u00e4iskasvanud lapse peale ei saanud Olga arvates loota, sest need ei sallinud isa ja hoidsid eemale. \u201eMul t\u00f5epoolest ei olnud v\u00f5imalik teda matta, matuste peale l\u00e4heb palju raha. Ka k\u00f5ige v\u00e4iksem matus maksab palju, grimeerimine maksab,\u201c kurtis Olga.\nKuigi lesk pidas oma teguviisi \u00f5igustatuks, p\u00fc\u00fcdis ta seda l\u00e4hedaste eest salajas hoida. \u201eMatmisest ma ei r\u00e4\u00e4kinud kellelegi, sain aru, et see polnud p\u00e4ris \u00f5ige,\u201c tunnistas ta uurijale. \u00dcks erand siiski oli: Olga r\u00e4\u00e4kis Juri kummalisest matusest oma vennale, kuid too ei \u00f6elnud selle kohta ei musta ega valget. Kui Lehtse naabrid uurisid Olgalt, kuhu Juri kadus, vastas Olga, et Juri on haiglas. \u201eNaabrid olid varem Jurile kiirabi kutsunud, nad teadsid, et tal on s\u00fcda haige,\u201c p\u00f5hjendas Olga politseinikule.\nOli lastest v\u00f5\u00f5rdunud\nJuri oli oma eelmise abielu lastest v\u00f5\u00f5rdunud, kuid ajuti lapsed siiski suhtlesid isaga. N\u00e4iteks helistas talle t\u00fctar Nadja. Juri telefoni vastu v\u00f5tnud Olga selgitas, et Juri on kas Rakvere haiglas v\u00f5i s\u00f5itnud Venemaal elava \u00f5e juurde. Keegi teine Jurist puudust ei tundnud. Juri nimele tulnud elektriarved maksis Olga \u00e4ra, ja kuna arstilk\u00e4imist v\u00e4ltis Juri igati, siis ei osanud tema j\u00e4rele p\u00e4rida perearstki. Juba varasemast oli Olgal teada Juri pangakaardi kood, nii et j\u00e4rgnenud kuudel v\u00f5ttis ta vaevata v\u00e4lja Juri pensioni. Raha ei kulutanud Olga asjatult. \u201eLapsi oli vaja toita,\u201c nentis Olga uurijale.\nTa kinnitas k\u00fcsitlejale, et \u00fchtegi kurja m\u00f5tet ta abikaasa vastu ei haudunud. \u201eMinu mees ei tarvitanud alkoholi ega teinud suitsu, minul endal ka alkoholiga midagi pistmist pole. Selliseid mehi nagu minu abikaasa kohtab harva,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta. \u201eMa ei ole oma mehele haiget teinud! Minu mees k\u00fcll riidles minuga, kuid mind ei l\u00f6\u00f6nud. Olime m\u00f5lemad mehega usklikud inimesed, mina olen siiani usklik.\u201c\nNii m\u00f6\u00f6dus mitu kuud, saabus talv ja seej\u00e4rel uus kevad. Miks otsustas lesk tehtu just siis \u00fcles tunnistada? Olga v\u00e4itis uurijale, et s\u00fcdametunnistus hakkas piinama. \u201eTahtsin selle s\u00fcdame pealt \u00e4ra saada, kuid matusteks raha ei ole ja ma ei tea, kas mehe lapsed aitavad,\u201c lausus ta.\nUurimise k\u00e4igus selgus siiski, et Olgat ei ajendanud tehtut \u00fcles tunnistama ilmselt mitte \u00fcksnes s\u00fcdametunnistus. Nimelt oli Nadja hakanud isa otsima ega uskunud kuude kaupa Olga v\u00e4iteid, et 85-aastane Juri on kord haiglas ja siis varsti p\u00e4rast seda Venemaal. Nadja r\u00e4\u00e4kis kahtlustest ametiv\u00f5imudele. 2022. aasta mai alguses kuulutas politsei Juri tagaotsitavaks ja peatas pensionimaksed.\nSellest v\u00f5is Olga m\u00f5ista, et saladust ei saa enam hoida, ja otsustas sellest teatada, enne kui politsei ukse taha tuleb.\nMis v\u00f5is ajendada Olgat sellisele kummalisele kuriteole? Tema naabrid Tallinna kortermajast teavad \u00fcht-teist, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustele valgust heita. \u201eKullakaevaja? Ei, ei. Seda mitte. Seda ta kindlasti ei olnud, ta ei olnud Juriga koos raha p\u00e4rast. \u00dctleks, et ta on selline v\u00e4ga lihtne inimene, lihtsameelne,\u201c \u00fctleb \u00fcks naaber.\nTeine teab, et kuigi algul v\u00f5is Juri ja Olga vahel olla t\u00f5eline armastus, kiskus Juri k\u00fcllaltki k\u00f5rges eas s\u00f5lmitud uus abielu tema jaoks kibedaks. \u201eOlga korjas igasugust pr\u00fcgi, korter hakkas haisema ja prussakad tulid. Ma kaebasin mitu korda, aga Juri ei teinud midagi. Ta p\u00f5genes Lehtsesse elama ja k\u00e4is harva linnas.\u201c\nKorteris k\u00e4is korduvalt ka lastekaitse ja juba enne Juri peenramaamatuse avastamist elasid lapsed asenduskodus. Olga ei salanud seda ka uurija ees. T\u00f5si, pr\u00fcgim\u00e4elt koju veetud r\u00e4mpsu kohta oli tal erinev arusaam kui ametkondadel. \u201eLapsed on minu s\u00fc\u00fc t\u00f5ttu lastekodus. Lapsed v\u00f5eti \u00e4ra, sest lastele toodi ilusaid ja h\u00e4id asju, aga neid oli nii palju, et siginesid prussakad ja lapsed pandi lastekodusse,\u201c k\u00f5neles ta \u00fclekuulamisel uurijale.\nOlga ei eita elus tehtud vigu, abikaasa aiamaale matmist muu hulgas. \u201eJumal sellesse matmisse h\u00e4sti ei suhtu, kuid vanasti tehti k\u00fclades nii. Aga ma ei visanud teda kuskile metsa, ma matsin ta oma kodu aeda, kuhu ta tahtis maetud saada. \u00dcldse mu mees ei k\u00e4inud kodust kaugel, oli h\u00e4sti kodune inimene ja ta soov oli saada maetud kodu aeda. Ma saan sellest aru, et me ei saa teda sinna maetuna j\u00e4tta ja ta tuleb v\u00e4lja kaevata. See pole meeldiv, kuid nii on vaja teha.\u201c\nKokku 4600 eurot\nOlga j\u00f5udis surnud mehe eest pensioni v\u00e4lja v\u00f5tta kaheksa kuu eest ja kokku 4600 eurot.\nT\u00e4navu jaanuaris m\u00f5istis kohus Olgale raha v\u00e4ljapetmise ja laibar\u00fcvetamise eest kokku aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse. Karistus on tingimisi, kui ta j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul uut kuritegu toime ei pane.\nKohtuekspertiis kinnitas, et Juri surm ei olnud v\u00e4givaldne. Olgale tehtud ps\u00fchhiaatrilise ekspertiisi j\u00e4rgi on ta s\u00fc\u00fcdiv.\nRiigilt v\u00e4ljapetetud pensioni tagasimaksmiseks on kohtut\u00e4itur m\u00fc\u00fcki pannud Lehtse suvila, mille peenramaa peitis kaheksa kuud Juri surnukeha."}
{"text":"Lehtse aleviku saladus. Naine mattis surnud mehe aiamaale, et tema pension k\u00e4tte saada85-aastase Juri kadumist ei m\u00e4rganud keegi, kuigi lesk mattis ta peaaegu naabrite akna alla.Mullu 9. mai \u00f5htupoolikul oli v\u00e4ikeses Lehtse alevikus tavatult palju sagimist. Jaama t\u00e4nava alguse tagasihoidliku puitmaja juurde saabus mitu autot, m\u00f5ni vilkuritega, m\u00f5ni ilma. Aias tegutseti hilis\u00f5htuni.K\u00f5ik algas p\u00e4rastl\u00f5unal numbrile 112 tehtud k\u00f5nest. \u201eH\u00e4irekeskus kuuleb, mis juhtus?\u201c esitas p\u00e4\u00e4stekorraldaja tavalise avak\u00fcsimuse.\u201eMeil... meil suri inimene. Kuidas fikseerida, noh, et ta ei ole, et ta, noh, nagu... ee, et noh...\u201c puterdas naish\u00e4\u00e4l vastuseks.\u201eSain aru. Saadame kiirabi,\u201c vastas p\u00e4\u00e4stekorraldaja. Vaevalt oskas p\u00e4\u00e4stekorraldaja tegelikult aimata helistaja \u00e4hmi tagamaad.H\u00e4irekeskus l\u00e4kitas peale kiirabi kohapeale ka politseipatrulli, nii igaks juhuks. S\u00fcndmuskohal, suure aiaga majakeses v\u00f5ttis saabujad vastu v\u00e4ikest kasvu 50. eluaastates naine, kes tutvustas end Olgana.Kus ta siis on?Kes on surnud? Olga vastas, et lahkunud on tema eakas abikaasa, 85-aastane Juri. Selge. Aga kus ta siis on? Olga \u00fctles: aiamaale maetud. Ta r\u00e4\u00e4kis, et Juri suri veidi \u00fcle n\u00e4dala eest, 1. mail ja ta mattis surnu aeda \u00f5unapuu alla. Olga n\u00e4itas kohe ka, kuhu.Kiirabit\u00f6\u00f6taja teadis kaasa noogutada, et jaa - samas majas k\u00e4is ta ka eelmisel aastal ja siin oli t\u00f5esti s\u00fcdamehaige vanem mees, kes kategooriliselt keeldus kiirabiga haiglasse minemast. N\u00fc\u00fcd aga kiirabi lahkus, sest juba maetud inimese heaks ei saa meedikud midagi teha.Politseinikud j\u00e4id asja l\u00e4hemalt uurima. Olga t\u00f5i labida ning hakkas kartulimaa ja \u00f5unapuu vahele j\u00e4\u00e4valt maalapilt murukamarat eemaldama. Noor meespolitseinik v\u00f5ttis Olgalt labida \u00fcle. Olga t\u00f5i abiks k\u00f5pla ja ka harja. Mullast ilmusidki n\u00e4htavale kangasse m\u00e4ssitud surnukeha piirjooned. Harjaga sai sellelt viimasedki mullak\u00fcbemed maha p\u00fchkida. Politseinik kergitas lina ja paljastas pruunika kolju, mille avali huulteta suust turritasid v\u00e4lja h\u00f5redad hambad, silmakoopad olid t\u00fchjad ning neis ja pea \u00fcmbruses vingerdasid vaglad. Oli selge, et surm oli saabunud palju varem kui lese v\u00e4idetud n\u00e4dal tagasi.Samal ajal kui politseinikud Lehtse aiamaal kaevasid, helistas numbril 112 teine naine, kellel oli sellesama juhtumiga seotud mure. Nadja (nimi muudetud - T. J.) palus, et h\u00e4irekeskus \u00fchendaks ta politseiga, sest tema isaga on kahtlased lood. Nadja selgitas, et talle helistas isa perearst, kelle s\u00f5nul olevat isa uus naine \u00f6elnud, et isa on surnud ja aiamaale maetud ning tarvis on surmatunnistust. Nadja tahtis seda kummalist juttu kontrollida ja palus, et politsei astuks isa Lehtse majast l\u00e4bi. P\u00e4\u00e4stekorraldaja k\u00fcsis Nadjalt isa aadressi ja sai siis \u00f6elda: sellele aadressile on just kutsutud kiirabi, mist\u00f5ttu pole alust arvata, et seal oleks keegi maha maetud. Nadja rahunes.M\u00f5ne aja p\u00e4rast helistas Nadja uuesti h\u00e4irekeskusse. Ta oli isa kohta l\u00e4hemalt maad kuulanud ja saanud teada, et isa telefon on juba pool aastat v\u00e4lja l\u00fclitatud. T\u00fctar muidu isaga suuremat ei suhelnud, viimati r\u00e4\u00e4kis mullu, aga kui peaks t\u00f5ele vastama, et isa uus naine on surma salajas hoidnud, siis oleks k\u00fcll abi vaja. \u201eSee naine ei ole ilmselt adekvaatne!\u201c kaebas Nadja.Esialgu ei saanud ta h\u00e4irekeskusest oma murele vastust. Samal ajal j\u00f5udsid Lehtsesse Jaama t\u00e4nava maja aiamaale appi kutsutud kriminalist, kaks uurijat ja kohtuarst-ekspert.Peenramaalt kaevati madalast hauast v\u00e4lja k\u00f5dunenud surnukeha. Ruudulisse kangasse m\u00e4ssitud laibal oli seljas sinine kampsun ja jalas teksad. K\u00e4ed olid rinnale asetatud.Uurija kuulas Olga \u00fcle. Olga loobus v\u00e4itest, et Juri on surnud olnud k\u00f5igest n\u00e4dala, ja r\u00e4\u00e4kis teistsuguse loo. Ta s\u00f5nas, et eelmise, 2021. aasta 1. septembril oli ta oma Tallinnakodus, kui hakkas Juri p\u00e4rast muretsema. Juri oli temast 30 aastat vanem ja s\u00fcdamehaige, nii et oli p\u00f5hjust karta, kui \u00fcksi suvilas olnud Juri telefoni ei v\u00f5tnud. Olga otsustas vaatama minna, kas abikaasaga on k\u00f5ik korras. Ta v\u00f5ttis lapsed, 12-aastase Maria ja seitsmeaastase Ivani (nimed muudetud - T. J.) kaasa ning kiirustas rongile.Lamas surnult maasLehtses astus ta majja ja n\u00e4gi, et Juri lamab surnult voodi k\u00f5rval maas. Olga kattis abikaasa laiba linaga. \u201eLastel ei tekkinud k\u00fcsimusi, nad on v\u00e4ikesed ja rumalad. \u00d5htul, kui lapsed \u00f5ues m\u00e4ngisid, hakkasin auku kaevama. Valisin koha selle j\u00e4rgi, et koht oli majale l\u00e4hedal ja seal oli pehme maa,\u201c r\u00e4\u00e4kis Olga uurijale. Kui lapsed olid \u00f5htul magama j\u00e4\u00e4nud, keeras Olga laiba linasse. Ta vedas surnukeha kilet\u00fcki peal lohistades aeda, valmiskaevatud haua k\u00f5rvale. \u201ePanin Juri selili ja tema k\u00e4ed rinna peale. Katsin n\u00e4o, et muld ei tabaks n\u00e4gu, kui hakkan mulda viskama,\u201c kirjeldas Olga uurijale.\u00dcleaedsete t\u00e4helepanu ta ei kartnud. \u201eOli juba pime ja naabrid vaatasid televiisorit.\u201cAga miks selline salamatus? Olga s\u00f5nas uurijale, et tal ei olnud raha Jurit kombekohaselt matta. Olga t\u00f6\u00f6tas postiljonina Express Postis ja palk oli v\u00e4ike, aga toita oli vaja kaks last. Juri sai k\u00f5igest \u00fcle 500 euro pensioni. Ka Juri eelmise abielu kolme t\u00e4iskasvanud lapse peale ei saanud Olga arvates loota, sest need ei sallinud isa ja hoidsid eemale. \u201eMul t\u00f5epoolest ei olnud v\u00f5imalik teda matta, matuste peale l\u00e4heb palju raha. Ka k\u00f5ige v\u00e4iksem matus maksab palju, grimeerimine maksab,\u201c kurtis Olga.Kuigi lesk pidas oma teguviisi \u00f5igustatuks, p\u00fc\u00fcdis ta seda l\u00e4hedaste eest salajas hoida. \u201eMatmisest ma ei r\u00e4\u00e4kinud kellelegi, sain aru, et see polnud p\u00e4ris \u00f5ige,\u201c tunnistas ta uurijale. \u00dcks erand siiski oli:Olga r\u00e4\u00e4kis Juri kummalisest matusest oma vennale, kuid too ei \u00f6elnud selle kohta ei musta ega valget. Kui Lehtse naabrid uurisid Olgalt, kuhu Juri kadus, vastas Olga, et Juri on haiglas. \u201eNaabrid olid varem Jurile kiirabi kutsunud, nad teadsid, et tal on s\u00fcda haige,\u201c p\u00f5hjendas Olga politseinikule.Juri oli oma eelmise abielu lastest v\u00f5\u00f5rdunud, kuid ajuti lapsed siiski suhtlesid isaga. N\u00e4iteks helistas talle t\u00fctar Nadja. Juri telefoni vastu v\u00f5tnud Olga selgitas, et Juri on kas Rakvere haiglas v\u00f5i s\u00f5itnud Venemaal elava \u00f5e juurde. Keegi teine Jurist puudust ei tundnud.Nii m\u00f6\u00f6dus mitu kuud, saabus talv ja seej\u00e4rel uus kevad. Miks otsustas lesk tehtu just siis \u00fcles tunnistada? Olga v\u00e4itis uurijale, et s\u00fcdametunnistus hakkas piinama. \u201eTahtsin selle s\u00fcdame pealt \u00e4ra saada, kuid matusteks raha ei ole ja ma ei tea, kas mehe lapsed aitavad,\u201c lausus ta.Uurimise k\u00e4igus selgus siiski, et Olgat ei ajendanud tehtut \u00fcles tunnistama ilmselt mitte \u00fcksnes s\u00fcdametunnistus. Nimelt oli Nadja hakanud isa otsima ega uskunud kuude kaupa Olga v\u00e4iteid, et 85aastane Juri on kord haiglas ja siis varsti p\u00e4rast seda Venemaal. Nadja r\u00e4\u00e4kis kahtlustest ametiv\u00f5imudele. 2022. aasta mai alguses kuulutas politsei Juri tagaotsitavaks ja peatas pensionimaksed.Sellest v\u00f5is Olga m\u00f5ista, et saladust ei saa enam hoida, ja otsustas sellest teatada, enne kui politsei ukse taha tuleb.Mis v\u00f5is ajendada Olgat sellisele kuriteole? Tema naabrid Tallinna kortermajast teavad \u00fcht-teist, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustele valgust heita. \u201eKullakaevaja? Ei, ei. Seda mitte. Seda ta kindlasti ei olnud, ta ei olnud Juriga koos raha p\u00e4rast. \u00dctleks, et ta on selline v\u00e4ga lihtne inimene, lihtsameelne,\u201c \u00fctleb \u00fcks naaber.Olga ei eita elus tehtud vigu, abikaasa aiamaale matmist muu hulgas. \u201eJumal sellesse matmisse h\u00e4sti ei suhtu, kuid vanasti tehti k\u00fclades nii. Ma matsin ta kodu aeda, kuhu ta tahtis maetud saada. Ma saan aru, et me ei saa teda sinna maetuna j\u00e4tta ja ta tuleb v\u00e4lja kaevata. See pole meeldiv, kuid nii on vaja teha.\u201c 1\"Olga s\u00f5nas uurijale, et tal ei olnud raha Jurit kombekohaselt matta.\"\"Olga naaber\u201eKullakaevaja? Ei, ei. Seda ta kindlasti ei olnud, ta ei olnud Juriga koos raha p\u00e4rast.\"KAHJUKokku 4600 eurotOlga j\u00f5udis surnud mehe eest pensioni v\u00e4lja v\u00f5tta kaheksa kuu eest ja kokku 4600 eurot.T\u00e4navu jaanuaris m\u00f5istis kohus Olgale raha v\u00e4ljapetmise ja laibar\u00fcvetamise eest kokku aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse. Karistus on tingimisi, kui ta j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul uut kuritegu toime ei pane.Kohtuekspertiis kinnitas, et Juri surm ei olnud v\u00e4givaldne. Olgale tehtud ps\u00fchhiaatrilise ekspertiisi j\u00e4rgi on ta s\u00fc\u00fcdiv.Riigilt v\u00e4ljapetetud pensioni tagasimaksmiseks on kohtut\u00e4itur m\u00fc\u00fcki pannud Lehtse suvila, mille peenramaa peitis kaheksa kuud Juri surnukeha.\u201eMul t\u00f5epoolest ei olnud v\u00f5imalik teda matta, matuste peale l\u00e4heb palju raha. Ka k\u00f5ige v\u00e4iksem matus maksab palju, grimeerimine maksab,\u201c kurtis Olga. Tehisaru: midjourney.com, Ester VaitmaaTuuli J\u00f5esaar"}
{"text":"Siseminister algatas eripensionite t\u00f5ttu PPA-s ja kapos j\u00e4relevalveElmar Vaherit ja Eerik Heldnat puudutav kelmuse kahtlus ajendas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa (SDE) algatama teenistuslikku j\u00e4relevalvet peale PPA ka kaitsepolitseiametis.\u201eOlen otsuse teinud: algatasin nii PPA-s kui ka kapos teenistusliku j\u00e4relevalve, vaatame personalitoimingutega seotud k\u00fcsimusi. Need on siseministeeriumi valitsemisala kaks asutust, mida puudutab eripensionite s\u00fcsteem, misl\u00e4bi on p\u00f5hjust m\u00f5lema asutuse tegevust vaadata ning nende s\u00fcndmuste raames veenduda, et k\u00f5ik on korras,\u201c m\u00e4rkis L\u00e4\u00e4nemets. Ta r\u00f5hutas, et algatas j\u00e4relevalve m\u00f5lemas ametkonnas omaenese initsiatiivil.\u201ePole infot, \u00fchtegi kaebust, \u00fchtegi vihjet, et midagi oleks korrast \u00e4ra. See on tehtud seep\u00e4rast, et veenduda, et rohkem juhtumeid poleks,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eSee on ministri algatus ja ministri otsus. Minule on pandud vastutus seda valdkonda juhtida ja selle eest vastutada.\u201cL\u00e4\u00e4nemets m\u00e4rkis, et eripensioniga valdkondi leiab ka muude ministeeriumide alt. N\u00e4iteks saaks vaadata kaitseministeeriumi valitsemisalasse.Kas Vaheri ja Heldna kelmuse kahtluse taustal tuleks igas valdkonnas eripensionid ette v\u00f5tta?\u201eMina siseministrina neid otsuseid teha ei saa, seda saavad ikka teised ministrid hinnata,\u201c m\u00e4rkis L\u00e4\u00e4nemets. \u201eIgas ministeeriumis, kus eripensioniga kokku puututakse, on see kindlasti l\u00e4bi arutatud. Ma ei usu, et keegi oleks kergek\u00e4eliselt suhtunud, kui prokuratuur sellise kahtlustuse esitas.\u201cKuidas siis mujal toimitakse? N\u00e4iteks L\u00e4\u00e4nemetsa viidatud kaitseministeeriumis.Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) m\u00e4rkis, et kuigi ministeeriumi osakondade ja sellele alluvate asutuste juhtidega on kohtutud, pole tema seni n\u00e4inud p\u00f5hjust oma valdkonnas s\u00e4\u00e4rast uurimist ette v\u00f5tta. \u201ePraegu j\u00e4relevalvemenetlusest pole k\u00fcll r\u00e4\u00e4kinud,\u201c s\u00f5nas ta. 1\"Eripensioniga valdkondi leiab ka muude ministeeriumide alt.\"Grete P\u00f5lluste"}
{"text":"Euroopa Prokuratuuri esimene kohtuasi Eestis: kohtupinki istuvad L\u00e4\u00e4ne-Virumaa p\u00f5llumehedMaikuus saab alguse Euroopa Prokuratuuri esimene kohtuasi Eestis, kui toimub eelistung kuue inimese ja seitsme ettev\u00f5tte \u00fcle, kes panid s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi toime soodustuskelmuse v\u00f5i aitasid sellele kaasa.\n\"Las ta olla, pole vaja teemat \u00fcldse puutuda. See on nii absurdne asi, et sellest ei olegi midagi r\u00e4\u00e4kida,\" \u00fctles \u00fcks s\u00fc\u00fcdistatav Hannes Linnam\u00e4gi."}
{"text":"Belit\u0161ev hakkab saama Vaheri palka   Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets otsustas politsei- ja piirivalveameti peadirektori aset\u00e4itjale piirivalve alal (PPA) Egert Belit\u0161evile maksta PPA peadirektori \u00fclesannete t\u00e4itmise ajal p\u00f5hipalka 7000 eurot kuus.   Belit\u0161ev saab 7000 euro suurust p\u00f5hipalka alates 23. m\u00e4rtsist ja seda kuni Elmar Vaheri suhtes l\u00e4biviidava distsiplinaarmenetluse l\u00f5ppemiseni v\u00f5i ta teenistussuhte l\u00f5ppemiseni. Vaheri ametiaeg oleks pidanud l\u00f5ppema 1. mail, kuid 23. m\u00e4rtsil k\u00f5rvaldas valitsus kriminaaluurimise t\u00f5ttu Vaheri ametist. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul kehtib Vaheri teenistusest k\u00f5rvaldamine prokuratuuri uurimisprotsessi lahenduseni v\u00f5i tema ametiaja l\u00f5puni. Vaher saab teenistusest k\u00f5rvaldamise ajal \u00fches kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, mis muidu 7000-eurost t\u00f6\u00f6tasu arvestades ligi 4200 eurot kuus. Kaitsepolitsei esitas kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. Nii Vaher kui ka Heldna on oma otsest s\u00fc\u00fcd eitanud. Vaher \u00fctles ERR-ile antud usutluses, et ta on k\u00e4itunud \u00f5igesti ja endal s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e. Ka Heldna \u00fctles ERR-ile antud intervjuus, et on kogu oma teenistuse k\u00e4igus j\u00e4rginud kehtivaid norme nii vormiliselt kui ka sisuliselt.   "}
{"text":"Belit\u0161ev hakkab saama Vaheri palkaTALLINN, 28. m\u00e4rts, BNS \u2013 Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets otsustas politsei- ja piirivalveameti peadirektori aset\u00e4itjale piirivalve alal (PPA) Egert Belit\u0161evile maksta PPA peadirektori \u00fclesannete t\u00e4itmise ajal p\u00f5hipalka 7000 eurot kuus, kirjutab ERR.\nBelit\u0161ev saab 7000 euro suurust p\u00f5hipalka alates 23. m\u00e4rtsist ja seda kuni Elmar Vaheri suhtes l\u00e4biviidava distsiplinaarmenetluse l\u00f5ppemiseni v\u00f5i ta teenistussuhte l\u00f5ppemiseni.\u00a0Vaheri ametiaeg oleks pidanud l\u00f5ppema 1. mail, kuid 23. m\u00e4rtsil k\u00f5rvaldas valitsus kriminaaluurimise t\u00f5ttu Vaheri ametist.\nVaher saab teenistusest k\u00f5rvaldamise ajal \u00fches kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, mis muidu 7000-eurost t\u00f6\u00f6tasu arvestades ligi 4200 eurot kuus.\nKaitsepolitsei esitas 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse endisest kapo ametnikust praegusele maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning PPA juhil Vaherile kahtlustuse kelmusele kaasaaitamises.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Belit\u0161ev hakkab saama Vaheri palkaSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets otsustas politsei- ja piirivalveameti peadirektori aset\u00e4itjale piirivalve alal (PPA) Egert Belit\u0161evile maksta PPA peadirektori \u00fclesannete t\u00e4itmise ajal p\u00f5hipalka 7000 eurot kuus, kirjutab ERR.Belit\u0161ev saab 7000 euro suurust p\u00f5hipalka alates 23. m\u00e4rtsist ja seda kuni Elmar Vaheri suhtes l\u00e4biviidava distsiplinaarmenetluse l\u00f5ppemiseni v\u00f5i ta teenistussuhte l\u00f5ppemiseni. Vaheri ametiaeg oleks pidanud l\u00f5ppema 1. mail, kuid 23. m\u00e4rtsil k\u00f5rvaldas valitsus kriminaaluurimise t\u00f5ttu Vaheri ametist.\nVaher saab teenistusest k\u00f5rvaldamise ajal \u00fches kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, mis muidu 7000-eurost t\u00f6\u00f6tasu arvestades ligi 4200 eurot kuus.\nKaitsepolitsei esitas 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse endisest kapo ametnikust praegusele maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning PPA juhil Vaherile kahtlustuse kelmusele kaasaaitamises."}
{"text":"Euroopa Prokuratuuri esimene kohtuasi Eestis: kohtupinki istuvad L\u00e4\u00e4ne-Virumaa p\u00f5llumehedEuroopa Prokuratuuri esimeses kohtuasjas Eestis s\u00fc\u00fcdistuse saanud Hannes Linnam\u00e4gi \u00fctles, et tegemist on nii absurdse asjaga, et sellest ei olegi midagi r\u00e4\u00e4kida.\nAutor: Arvet M\u00e4gi\/Virumaa Teataja\/Scanpix\nMaikuus saab alguse Euroopa Prokuratuuri esimene kohtuasi Eestis, kui toimub eelistung kuue inimese ja seitsme ettev\u00f5tte \u00fcle, kes panid s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi toime soodustuskelmuse v\u00f5i aitasid sellele kaasa.\n\"Las ta olla, pole vaja teemat \u00fcldse puutuda. See on nii absurdne asi, et sellest ei olegi midagi r\u00e4\u00e4kida,\" \u00fctles \u00fcks s\u00fc\u00fcdistatav Hannes Linnam\u00e4gi \u00c4rip\u00e4evale.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"K\u00fcberturvalisus on v\u00e4ga olulineM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal toimunud Arukate Akadeemia j\u00e4rjekordsel koosviibimisel oli teemaks \u201eLihtsad ja turvalised rahaasjad\u201c. Anti olulisi teadmisi k\u00f5igile, nii noortele kui ka eakatele.Swedbanki kliendin\u00f5ustajad Diana Tuul ja Maarika Laas andsid esmalt p\u00f5gusa \u00fclevaate seenioride sihtr\u00fchmale suunatud pangateenustest. Pangakaardiga makstes on n\u00e4iteks v\u00f5imalik ka v\u00e4ikestest summadest suuremat koguda ehk siis kui varem visati sendid rahakassasse, siis virtuaalselt saab n\u00fc\u00fcd need \u00fcmardamise abil eraldi pangaarvele koguda. Rahakoguja kogumisrakendust tasub k\u00f5igil kasutusele v\u00f5tta, siis v\u00f5ib m\u00e4rkamatult aasta l\u00f5puks kenakese summa koguda. Pangat\u00f6\u00f6tajad r\u00f5hutasid sedagi, et k\u00f5ige turvalisem ongi rahaasju ajada pangakaardiga.Internetipanganduse ohudKuigi internetipangas tegutsemine tundub turvaline, v\u00f5ib ette tulla petuskeeme. Tasub olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik. Petturid helistavad ja paluvad sertifikaatide uuendamiseks PIN-koode ja paroole. Pangat\u00f6\u00f6tajad kinnitavad, et pangast mitte kunagi ei helistata selliste toimingute jaoks. Ka e-kirjad, kus palutakse uuendamiseks klikkida kirjas olevale lingile, tasuks kohe kustutada. Kindlasti ei tohi ka oma pangakonto ja -kaardi andmeid anda kergek\u00e4eliselt v\u00f5\u00f5rastele inimestele. Petturid on muutunud v\u00e4ga osavaks, osatakse teha panga kodulehega peaaegu identsed lehed ja nii v\u00f5ib t\u00e4helepanematusest sattuda petturite k\u00fc\u00fcsi. Kui on kahtlusi lehe \u00f5igsuses, siis v\u00f5ib helistada panka ja n\u00f5u k\u00fcsida.Petturitele on omane ka kiirustamine. N\u00f5utakse kiiresti andmeid, et mingi kahtlane toiming v\u00f5i tehing peatada. Kui k\u00fcsida helistajalt lisak\u00fcsimusi, siis muutuvad nad n\u00e4rviliseks ja k\u00f5ne v\u00f5ib l\u00f5ppeda. Telefoni teel saadavad pettureid ka s\u00f5numeid ja loodavad nii kasutaja andmeid k\u00e4tte saada.K\u00f5ik tasuta kingituste pakkumised ja ka n\u00e4iliselt Omniva poolt saadetud s\u00f5numid, kus palutakse mingi summa \u00fcle kanda, tasub t\u00e4helepanuta j\u00e4tta.Ligi pooled eestlased on uuringute j\u00e4rgi l\u00e4hedalt kokku puutunud kontodele h\u00e4kkimisega. Sotsiaalmeedias ei tasu v\u00f5\u00f5rastelt s\u00f5brakutseid vastu v\u00f5tta. Uus \u201es\u00f5ber\u201c v\u00f5ib v\u00f5tta konto \u00fcle ja palju kurja teha.Palju on levinud ka laenupettused. Pakutakse v\u00e4ga soodsatel tingimustel laenu, k\u00fcsitakse lepingu- v\u00f5i notaritasusid. Pangat\u00f6\u00f6tajate s\u00f5nul on see kindel m\u00e4rk pettusest, sest n\u00e4iteks pangad ei k\u00fcsi kunagi eelnevalt mingeid lepingutasusid. Ka e-postiga tulnud pakkumiste puhul tasub eelnevalt googeldada, mis ettev\u00f5ttega on tegemist. Tihtipeale ei leia internetist nende kohta mitte mingeid andmeid.\u00c4ra usu kerget tuluInvesteerimispettuste puhul pakutakse riskivabalt suurt tulu. Kahjuks inimesed usuvad seda kergeusklikult ja kannavad suure tulu ootuses \u00fcle suuri summasid. Selliste \u00fclekannete puhul on hiljem v\u00e4ga keeruline, peaaegu v\u00f5imatu oma raha tagasi saada.Kui keegi tundmatu tahab sulle p\u00e4randada 500 miljonit, siis seda kindlast ei tasu uskuda. Vigases eesti keeles saadetud e-kiri on selge m\u00e4rk, et tegu on valega. Kuigi ka t\u00f5lkerobotid arenevad ja niinimetatud nigeeria kirjade \u00f5igekiri on muutunud paremaks.P\u00e4ris palju on armupettusi. Esmalt tikuvad ilusate piltidega endised s\u00f5jav\u00e4elased, arstid v\u00f5i diplomaadid sotsiaalmeedias s\u00f5braks. Edasi veeretatakse mesijuttu ja \u00fchel hetkel k\u00fcsitakse raha, et aidata haiget sugulast v\u00f5i k\u00fcsitakse raha, et tulla Eestisse k\u00fclla. Raha k\u00e4es, siis kaob ka mesijutu r\u00e4\u00e4kija.M\u00f5nel puhul helistatakse, teatatakse, et l\u00e4hedane v\u00f5i s\u00f5ber on sattunud \u00f5nnetusse ja vaja on tasuda ravikulusid v\u00f5i lihtsalt selle eest, et intsident ei sattuks politseisse, raha \u00fcle kanda. Sellises olukorras on loomulik, et ehmatatakse ja ollakse l\u00e4hedase heaks n\u00f5us kohe midagi ette v\u00f5tma. Tasub aga pigem s\u00e4ilitada rahu, proovida l\u00e4hedasega \u00fchendust saada, veenduda, kas ta \u00fcldse on selles riigis, kust k\u00f5ne tuli.Politseikapten Jana \u00d5im r\u00f5hutas, et ka avalikus internetipunktis tuleb olla ettevaatlik. Paroole sisestades vaadata, et keegi ei piiluks \u00fcle \u00f5la ja hiljem ka kindlasti kontolt v\u00e4lja logida. K\u00f5ige suurem summa, mis J\u00f5gevamaal on petturitele \u201e\u00e4ra antud\u201c, on 90 tuhat eurot. K\u00f5igepealt oma s\u00e4\u00e4stud, siis s\u00f5pradelt laenu ja l\u00f5puks lisaks ka kiirlaenud viisid inimese suurtesse probleemidesse.\u00d5imu s\u00f5nul on selliseid \u00fclekandeprotsesse v\u00e4ga keeruline peatada. Pole haruldased ka juhused, kus inimesele selgitatakse, et tegu on pettusega, kui sellest hoolimata teeb ta \u00fclekande. Hilisem arusaam ja pisarad kahjuks enam ei aita. Lisaks raha kaotamisele j\u00e4\u00e4b ka h\u00e4bi ja piinlikkusetunne, et millegi nii rumalaga on hakkama saadud.Praeguses maailmas tasub olla v\u00e4ga ettevaatlik, nii interneti, telefoni kui e-postiga. Kui tekib kahtlusi, siis on m\u00f5istlik n\u00f5u k\u00fcsida s\u00f5pradelt-sugulastelt, politseilt v\u00f5i v\u00f5tta \u00fchendust oma pangaga.\"Pangat\u00f6\u00f6tajad kinnitavad, et pangast mitte kunagi ei helistata selliste toimingute jaoks\"Teadmisi rahatarkuse ja k\u00fcberturvalisuse teemadel jagasid Swedbanga kliendin\u00f5ustajad Diana Tuul ja Maarika Laas ning politseikapten Jana \u00d5im.TIINA S\u00c4\u00c4LIK"}
{"text":"Kaubandus- ja finantssanktsioonidel v\u00f5ib olla oluline m\u00f5ju \u00e4rikogukonnaleJaem\u00fc\u00fcgiketid, tootjad ja hulgikaupmehed kogunesid aastasel \u00fchisel konverentsil, et arutada valdkonnaga seotud k\u00fcsimusi ja probleeme. Seminaril viidi l\u00e4bi k\u00fcsitlus, mille eesm\u00e4rgiks oli selgitada Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud kaubandus- ja finantssanktsioonide m\u00f5ju kaubandusettev\u00f5tetele. Tulemusi anal\u00fc\u00fcsis advokaadib\u00fcroo Eversheds Sutherland Ots & Co partner Risto R\u00fc\u00fctel.\nAdvokaadib\u00fcroo Eversheds Sutherland Ots & Co partner Risto R\u00fc\u00fctel\nK\u00fcsimus 1: Kuidas on Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonid m\u00f5jutanud teie \u00e4ritegevust?"}
{"text":"Politsei pidas t\u00e4na hommikul kinni naise, kes v\u00e4itis, et v\u00e4rvis ripsmeid kinnise suugaAvaldatud28 m\u00e4rts, 2023\nkategoorias Krimi\nPolitsei kiirreageerijad pidasid t\u00e4na hommikul Tallinnas kinni riigiametnikuna t\u00f6\u00f6tava naise, kes \u00fctles s\u00f5brannadele, et v\u00e4rvis ripsmeid kinnise suuga. Politseile v\u00e4itis naine, et ta lihtsalt unustas suu lahti teha.\nTallinnas elav ja riigiametnikuna t\u00f6\u00f6tav Marje (27) peeti esialgu kinni 48 tunniks, kuni k\u00f5igi asjaolude selgumiseni.\nR\u00e4nk s\u00fc\u00fcdistus\n\u201cH\u00e4irekeskus sai \u00e4revakstegeva k\u00f5ne t\u00e4na hommikul kella 8 paiku, kui h\u00fcsteerias helistaja teatas, et tema hea tuttav olevat sotsiaalmeedia vestluses v\u00e4itnud, et v\u00e4rvis oma ripsmeid kinnise suuga,\u201d kommenteeris juhtunut politsei korrapidaja.\n\u201cLoomulikult reageerisime suurte j\u00f5ududega, sest tegemist oli ju t\u00e4iesti absurdsete v\u00e4idetega, mida poleks saanud t\u00e4helepanuta j\u00e4tta,\u201d \u00fctles korrapidaja.\nAinuke korrektne viis ripsmete v\u00e4rvimiseks on teha seda lahtise suuga.\n\u201cS\u00fcndmuskohal peeti kinni 27-aastane tallinlanna Marje, kes osutaks kinnipidamisel kahjuks ka nii f\u00fc\u00fcsilist kui verbaalset vastupanu,\u201d j\u00e4tkas politsei korrapidaja.\n\u201cL\u00fchidalt \u00f6eldes hakkas ta esiteks v\u00e4itma, et unustas suu lahti tegemata ja p\u00e4rast \u00fctles, et tegi lihtsalt nalja.\u201d\n\u201cKiirreageerijad tema sonimist loomulikult uskuma ei j\u00e4\u00e4nud ning naine peeti 48 tunniks ka kinni, et selgitada v\u00e4lja k\u00f5ik juhtunu asjaolud,\u201d lisas politsei korrapidaja.\nPolitsei korrapidaja s\u00f5nul olevat s\u00fcndmuspaigal viibinud ka kinnipeetu mees, kes olevat ainult pead vangutanud ja \u00f6elnud naisele, et ma ju \u00fctlesin, et kunagi nad su k\u00e4tte saavad, kui sa nii j\u00e4tkad.\nHea lugeja! Mida arvad Sina politsei k\u00e4itumisest noore naise kinnipidamise? Kas k\u00e4ituti \u00f5igesti, et kohapeal ei kasutatud kinnipidamisel v\u00e4givalda? Anna oma arvamusest m\u00e4rku loo all kommentaarides!\nSEOTUD LOOD:\nPolitsei pidas kinni mehe, kes v\u00e4itis, et ta sai \u00f5hukese poekilekoti lahti esimese korraga\nPolitsei pidas altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises kinni selle \u00fche hambaarsti k\u00fcmnest, kes kunagi midagi heaks ei kiida\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"5000 taotlust sekundis: TalTech l\u00f5i koos Eesti iduettev\u00f5ttega lahenduse, mis toob riigile raha ja muudab e-poodides ostlemise kiiremaksTalTechi uurimisr\u00fchma juht Ingrid Pappel kinnitab, et Euroraga koost\u00f6\u00f6s s\u00fcndinud lahendusest ei saa kasu mitte ainu\u00fcksi ettev\u00f5tted \u2013 sellest on tulu ka ostlejaile. Juhul kui kolmanda riigi e-pood integreerib ennast lahenduse k\u00fclge, saab vajalikud maksud kohe v\u00e4lja arvutada ja \u00e4ra maksta ilma, et kohalik tolliamet peaks tellijaga eraldi \u00fchendust v\u00f5tma.Foto: kuvat\u00f5mmis\nEt kodanik ja riik saaksid parimal moel suhelda, tegutsetakse Tallinna Tehnika\u00fclikooli Digiriigi uurimisr\u00fchmas avalike teenuste digitaliseerimise nimel. 2019. aastal, kui Euroopa Liit kehtestas k\u00e4ibemaksu deklaratsioonide andmete vahendamise korra, hakkas uurimisr\u00fchm koost\u00f6\u00f6d tegema Eurora Solutions O\u00dc-ga.\u00a0\u00a0\nUurimisr\u00fchma liige ja tehnika\u00fclikooli digiriigi kaasprofessor Ingrid Pappel t\u00e4psustab, et TalTechi ja Eurora koost\u00f6\u00f6 sai alguse soovist luua lahendus, mis aitaks e-kaubanduse pakkujatel automatiseeritult ostuhetkel arvutada maksusumma, koostaks p\u00e4rast kauba eest tasumist eelt\u00e4idetud tollideklaratsiooni ning edastaks selle digitaalselt sihtriigi tolliametile.\u00a0\u00a0\nPappel kirjeldab, et \u00fchelt poolt sooviti protsess automatiseerida, et lihtsustada selle kulg ja s\u00e4\u00e4sta inimeste aega ja t\u00f6\u00f6d, teine ajend oli uus k\u00e4ibemaksukohustuse piirm\u00e4\u00e4ra seadus, mis pidi rakenduma 2021. aastast.\u00a0\nKuna lahendamist vajas keerukas probleem, mis eeldas tehisintellekti ja andmeanal\u00fc\u00fcsi sisaldavat algoritmilist lahendust, oli Euroral vaja leida teadusasutus, kes aitaks uurida antud valdkonna keerulist problemaatikat.\u00a0\nAutomatiseerimise vajaduse t\u00f5i 130-kordne deklaratsioonide arvu suurenemine\nPappeli s\u00f5nul liikus 2016. aastal tehtud uuringu kohaselt umbkaudu 70% e-kaubanduse saadetistest l\u00e4bi tavapostikanalite, kus k\u00e4ibemaksu ei tasutud 65% saadetiste puhul, mis kokku t\u00e4hendas riigile umbes 1 miljardi euro suurust k\u00e4ibemaksutulu kaotust.\u00a0\nLisaks olid tollaste k\u00e4ibemaksureeglite kohaselt Euroopa Liidust imporditud saadetised t\u00e4ielikult k\u00e4ibemaksust vabastatud, kui nende sisuline v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4i alla\u00a0 22 euro piiri (m\u00e4\u00e4r s\u00f5ltus iga EL liikmesriigi s\u00e4testatud summast, Eestis oli see 22 eurot), mis avas v\u00f5imaluse pettuseks n\u00e4iteks kallite esemete allahindamise kaudu impordidokumentides.\nAlates 1. juulist 2021 hakkasid kehtima uued EL-i m\u00e4\u00e4rused nende probleemide lahendamiseks, aga samas tekkis n\u00f5ue k\u00fcsida igalt saadetiselt k\u00e4ibemaksu. Maksu- ja tolliameti (EMTA) 2018. aasta statistika n\u00e4itel oli sellise muudatuse tulemusena EMTA postisaadetiste tollideklaratsioonide prognoositav t\u00f5us 23 000-lt tollideklaratsioonilt 3 miljonile, mis on umbes 130 korda rohkem deklaratsioone.\nSamade m\u00e4\u00e4ruste muutmisega seoses tekkis v\u00f5imalus saadetiste f\u00fc\u00fcsilise ja fiskaalvoogude eraldamiseks, mis aitas kiirendada tollit\u00f6\u00f6tluse protsessi ja l\u00f5i eeldused automatiseerimise potentsiaali \u00e4ra kasutamiseks l\u00e4bi IT ja masin\u00f5ppe meetodite.\nPappel selgitab, et tehisintellekt saab elektroonilise tollideklaratsiooni koostamisel hinnata, kas online-poes kuvatava kauba kirjeldus ja sellele m\u00e4\u00e4ratud kaubakood vastavad tekstilisele kirjeldusele. Kui vastavad, l\u00e4bib pakk tolliametis rohelise koridori. Kui mitte, kontrollitakse paki kohale j\u00f5udmisel \u00fcle, kas m\u00fc\u00fcja on olnud aus v\u00f5i \u00fcritanud petta.\nLoe selle kohta t\u00e4psemalt SIIT\u00a0\nTalTechi p\u00f5hirolliks koost\u00f6\u00f6 juures kujunes Ingrid Pappeli s\u00f5nul uute algoritmiliste lahenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine kaubakoodide v\u00f5imalikult t\u00e4pseks ennustuseks ning spetsiifiliste n\u00f5uete anal\u00fc\u00fcs, mis said elektroonilise deklaratsiooni aluseks.\u00a0\nRaskused on \u00fcletamiseks\nKoost\u00f6\u00f6s loodi tehisintellektip\u00f5hine rahvusvahelise e-kaubanduse n\u00f5uetele vastavuse tagamise platvorm, mis suudab kuni 96-protsendilise t\u00e4psusega automaatselt t\u00f6\u00f6delda 5000 taotlust sekundis.\n\u201cProjekti kestel tekkis algse plaaniga v\u00f5rreldes muidugi ka muudatusi, kuna praegune tarkvara arendusprotsess on paindlik ning peab igal ajahetkel kohanduma n\u00f5uetele, mis v\u00f5ivad olla muutuvad,\u201d nendib Pappel.\u00a0\nKuna TalTechi tegevused olid v\u00e4ga spetsiifilised ning seotud v\u00e4ga konkreetsete andmete anal\u00fc\u00fcsi ja selle p\u00f5hjalt mudeli treenimisega, siis tekkis uurimisr\u00fchmal raskusi vaid v\u00f5imalikult t\u00e4psete andmete saamise ja ka kvaliteediga.\nN\u00e4iteks ei olnud osadel kaubagruppidel piisavalt kvaliteetseid andmeid, mida v\u00f5tta aluseks mudeli treenimisel. Samuti esines m\u00f5ningates olukordades probleeme teatud sihtgrupilt andmete k\u00e4ttesaamisega. Lisaks oli teatud keerukus seotud kogu platvormi arhitektuuriga, kuna osapooli on antud lahenduse juures v\u00e4ga palju nii oma huvide kui ka pakutavate teenuste ning samuti oli osapoolte tehniline v\u00f5imekus andmete vahetuseks v\u00e4ga erineva k\u00fcpsusastmega.\u00a0\u00a0\nPappel \u00fctleb, et lahendusest ei saa kasu mitte ainu\u00fcksi ettev\u00f5tted \u2013 sellest on tulu ka ostlejaile.\u00a0Ta selgitab, et juhul kui kolmanda riigi e-pood integreerib ennast TalTechi ja Eurora loodud lahenduse k\u00fclge, saab vajalikud maksud kohe v\u00e4lja arvutada ja \u00e4ra maksta ilma, et kohalik tolliamet peaks tellijaga eraldi \u00fchendust v\u00f5tma.\u00a0\nKaubalt tasutud k\u00e4ibemaks laekub vastavalt elektroonilisel deklaratsioonil kuvatud summadele eraldi EL-i m\u00e4\u00e4ruses s\u00e4testatud skeemile (IOSS ehk import one stop shop).\u00a0\n\u201cNii v\u00e4heneb inimese vaev mitu korda sama asja eest maksmisel ja tolliameti vaev iga paki eest raha ja teenustasu k\u00fcsida,\u201d t\u00e4psustab Pappel.\nEduka investeerimisringiga tuul tiibadesse\n2022. aasta kevadel toimunud A-seeria rahastusringiga kaasas Eurora Solutions 40 miljonit USA dollarit. Uut raha on kasutatud toote edasiarendamiseks ja strateegilisteks ostudeks, et laieneda eelk\u00f5ige Ameerika \u00dchendriikidesse, \u00dchendkuningriiki ja L\u00e4his-Idasse.\u00a0\nEuroral on maailmas \u00fcle 200 maksva kliendi ning nende business to business (B2B) platvormi saavad kasutada e-poed, logistika- ja postiettev\u00f5tted ning ka maksu- ja tolliasutused.\nIngrid Pappel r\u00f5\u00f5mustab, et Eurora arendustegevus on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga toimiv ning n\u00fc\u00fcdseks on ettev\u00f5te tuule tiibadesse saanud ja laieneb j\u00f5udsalt.\u00a0\nTalTechi rolliks on j\u00e4\u00e4nud panna peamised saavutused kirja veel ka akadeemiliselt ja seet\u00f5ttu hoitakse Eurora tegevusel veel silma peal ning suhtlus toimib endiselt.\n\u201c\u00dclikoolina saame palju probleemip\u00fcstitusi meie magistrantidele ja nii m\u00f5nigi doktorant on antud temaatikaga seotud. Lisaks on teatud m\u00f5tted ka uute teadusvoorude ja grantide osas, nii et selles osas tasub meid \u2013 k\u00f5ik probleemid pole veel sugugi lahendust saanud ja vajavad edasist avastamist,\u201d toob Pappel v\u00e4lja.\u00a0\u00a0\nEurora innovatsioonijuht Kaie Hansson t\u00e4iendab, et Eurora eestv\u00f5ttel on alates 2022. aasta s\u00fcgisest tegutsenud\u00a0 Tartus innovatsiooni- ja arenduskeskus, kus keskendutakse masin\u00f5ppe rakendusuuringutele ja teaduslike lahenduste katsetamisele.\u00a0\nInnovatsioonikeskuses teevad k\u00fcmned andmeteadlased t\u00f6\u00f6d uute lahendustega, plaan on kasvada ning kaasata veel\u00a0 kuni 80 teadlast.\n\u201cSee k\u00f5ik on suure koost\u00f6\u00f6 algus ning Eurora edulugu alles kogub tuure. Muuhulgas on Eurora ja TalTech arutamas t\u00f6\u00f6stusdoktorantide kaasamist Innovatsioonikeskuse rakendusuuringute projektides,\u201d avab Hansson tulevikuplaane.\u00a0\u00a0"}
{"text":"Egert Belit\u0161ev hakkab saama Elmar Vaheri palkaSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets otsustas politsei- ja piirivalveameti peadirektori aset\u00e4itjale piirivalve alal (PPA) Egert Belit\u0161evile maksta PPA peadirektori \u00fclesannete t\u00e4itmise ajal p\u00f5hipalka 7000 eurot kuus, kirjutab ERR.Belit\u0161ev saab 7000 euro suurust p\u00f5hipalka alates 23. m\u00e4rtsist ja seda kuni Elmar Vaheri suhtes l\u00e4biviidava distsiplinaarmenetluse l\u00f5ppemiseni v\u00f5i ta teenistussuhte l\u00f5ppemiseni. Vaheri ametiaeg oleks pidanud l\u00f5ppema 1. mail, kuid 23. m\u00e4rtsil k\u00f5rvaldas valitsus kriminaaluurimise t\u00f5ttu Vaheri ametist.\nVaher saab teenistusest k\u00f5rvaldamise ajal \u00fches kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, mis muidu 7000-eurost t\u00f6\u00f6tasu arvestades ligi 4200 eurot kuus.\nKaitsepolitsei esitas 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse endisest kapo ametnikust praegusele maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning PPA juhil Vaherile kahtlustuse kelmusele kaasaaitamises."}
{"text":"Eesti 200 Ossinovski suurannetustest: me ei v\u00f5ta keelatud annetusi   Erakond 200 \u00fctles kommentaariks suurannetuste vastuv\u00f5tmisele L\u00e4tis kohtu all olevalt \u00e4rimehelt Oleg Ossinovskilt, et erakond k\u00e4sitleb k\u00f5iki annetusi maailmavaatelisena ning ei v\u00f5ta vastu keelatud annetusi.   ERR soovis eelmisel n\u00e4dalal saada kommentaari Eesti 200 esimehelt Lauri Hussarilt, kes lubas vastata e-kirja teel. ERR saatis esmalt k\u00fcsimuse seoses Ossinovski annetustega Hussarile n\u00e4dal aega tagasi ning k\u00fcsis, kas Hussar erakonna esimehena peab \u00f5igeks ja eetiliseks v\u00f5tta vastu rahalist annetust isikult, kelle suhtes k\u00e4ib aktiivne kohtumenetlus. N\u00e4dala aja jooksul Hussar aga ERR-i k\u00fcsimustele vastamiseks aega ei leidnud. Teisip\u00e4eval saatis Eesti 200 pressiesindaja Rauno Veri Eesti 200 kommentaari. \"Kuna Lauri on koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega h\u00f5ivatud, siis edastan kaks lauset. 1. K\u00e4sitleme k\u00f5iki annetusi v\u00f5rdselt toetusena maailmavaatele. 2. Eesti 200 ei v\u00f5ta vastu keelatud annetusi,\" seisis vastuses. L\u00e4ti prokuratuur esitas 2015. aasta juulis miljon\u00e4rist ettev\u00f5tjale Oleg Ossinovskile s\u00fc\u00fcdistuse L\u00e4ti toonasele raudteedirektorile Ugis Magonisele 499 500 euro altk\u00e4emaksu andmises. Prokuratuur n\u00f5udis meestele nelja aastast vanglakaristust. Kuigi Limba\u017ei maakohus otsustas 2021 jaanuaris, et Oleg Ossinovski ei andnud L\u00e4ti raudtee endisele juhile Ugis Magonisele altk\u00e4emaksu, on n\u00fc\u00fcd otsus edasi kaevatud. Oleg Ossinovski kohtuasi on endiselt menetluses ja on j\u00f5udnud Riia ringkonnakohtusse, kus istung peaks tulema m\u00e4rtsi l\u00f5pus. Ossinovski l\u00f6\u00f6b kaasa videosilla vahendusel. Erakond Eesti 200 sai selle aasta veebruari viimasel n\u00e4dalal Oleg Ossinovskilt 30 000 euro suuruse annetuse. 2022. aastal annetas Oleg Ossinovski Eesti 200-le 10 000 eurot. 2021. aastal tegi Oleg Ossinovski Eesti 200-le 5000 euro suuruse annetuse ja 2020. aastal samuti 5000 euro suuruse annetuse.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov, Ragnar Kond   "}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | Karmen Joller: ka v\u00e4\u00e4velhape tapab v\u00e4hirakke! Minu keel ei paindu teatud apteegikaupa \u201eravimiteks\u201c nimetamaEesti P\u00e4evaleht avaldas \u00fcsna \u0161okeeriva artikli sellest, kuidas \u201eloll saab kirikuski peksa\u201c \u2013 ehk kuidas isegi apteegis v\u00f5ib usaldav inimene pettuse ohvriks langeda.\nJust selliste juhtumite v\u00e4ltimiseks toimus 2020. aastal apteegireform, mille raames lubati apteegi omanik olla ainult proviisoril \u2013 just nii, nagu perearstikeskuse omanikuks v\u00f5ib olla ainult perearst. M\u00f5te oli see, et tervishoiuteenuse osutamise \u00fcle peab kontroll olema eelk\u00f5ige selle valdkonna spetsialistil.\nSiiski on siiani apteegid t\u00e4naseni v\u00e4ga s\u00f5ltuvad ka \u00e4rimaailmast, samuti dikteerib apteegi m\u00fc\u00fcgistrateegiaid ja kaubavalikuid sageli kett, millesse apteek kuulub. Pean \u00fctlema, et ma apteekide majandamist t\u00e4pselt ei tunne, kuid n\u00e4en, et v\u00e4ga paljud probleemid on seal samad, mis olid enne apteegireformi.\nApteek oskab n\u00f5u anda\nProviisorite targad n\u00f5uanded on teenimatult v\u00e4he t\u00e4helepanu saanud. N\u00e4iteks \u00fclemiste hingamisteede viirushaigusesse nakatumise puhul on Eesti inimestel harjumus teha esimene telefonik\u00f5ne perearstikeskusse, kuid tegelikult v\u00f5iks sammud seada hoopis apteeki ja k\u00fcsida n\u00f5u proviisorilt, kes ju teab ja tunneb v\u00e4ga t\u00e4pselt tema m\u00fc\u00fcgis olevaid k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiravimeid.\nSeesama inimene peab teisalt olema j\u00e4llegi teadlik ja kriitiline, sest apteekides m\u00fc\u00fcakse praktiliselt k\u00f5ike, mis inimestele seondub tervisega, kasutades seejuures sageli \u00e4ra inimeste v\u00e4\u00e4ruskumusi. Proviisor v\u00f5ib soovitada t\u00f5endusp\u00f5hist ravi v\u00f5i m\u00f5nel juhul j\u00e4llegi elustiilimuutust, kuid kui samas apteegis on n\u00e4iteks reklaam, mis soovitab immuuns\u00fcsteemi tugevdamiseks ja \u00fclemiste hingamisteede \u00e4geda viirushaiguse raviks C-vitamiini, v\u00f5ib proviisor r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i mitte \u2013 ketiapteegi seinal rippuv reklaam teeb sageli oma t\u00f6\u00f6.\n\u00dckski toidulisand ei aita\nOlgu \u00f6eldud, et immuuns\u00fcsteemi tugevdamisest saavad r\u00e4\u00e4kida vaid immuuns\u00fcsteemiv\u00f5hikud \u2013 tugev immuuns\u00fcsteem v\u00e4ljendub autoimmuunhaiguste ja allergiatena. Meil on vaja tasakaalustatud immuuns\u00fcsteemi. Tasakaalustatud immuuns\u00fcsteemi saavutame aga ainult tervisliku elustiiliga, \u00fckski toidulisand sellele kaasa ei aita, v.a teatud haiguste ja seisundite korral \u2013 ja siis annab soovituse ikkagi arst, \u00f5de v\u00f5i proviisor.\nVaatame siis, kuidas m\u00fc\u00fcakse mainitud C-vitamiini. Valisin \u00fche apteegiketi veebipoe ja sisestasin otsingusse \u201eC-vitamiin\u201c. Valisin esimese vitamiinipreparaadi, mille mulle otsingutulemus andis. Infolehes on kirjutatud: \u201e[...] C-vitamiin on heamaitseline n\u00e4rimistablett tervele perele. Toode sisaldab C-vitamiini, mis aitab v\u00e4hendada v\u00e4simust ja kurnatust ning aitab kaasa immuuns\u00fcsteemi normaalsele talitlusele. \u2026 Toidulisandit mitte kasutada mitmekesise toitumise asendajana! Oluline on toituda mitmek\u00fclgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili!\u201c\nSiin pole \u00fchtegi valev\u00e4idet. K\u00f5ik on \u00f5ige. Kuid liiga sageli on toidulisandite ja vitamiinide pakendite infolehtedes vaid poolik info. Toidulisandite ja vitamiinide pakenditel peaks \u00e4ra m\u00e4rgitud olema ka see, kust inimene saaks vastavat vitamiini v\u00f5i ainet, kui ta ei taha kasutada apteegipreparaati. Infolehes on \u201eunustatud\u201c mainida, et C-vitamiini allikaid on palju ja tegelikult ka suhteliselt kehvasti toituva inimese igap\u00e4evamen\u00fc\u00fcst C-vitamiin t\u00f5en\u00e4oliselt ei puudu.\nVeel v\u00e4hem on \u00f6eldud, et C-vitamiinil puudub raviefekt \u00fclemiste hingamisteede \u00e4gedate viirushaiguste puhul. Tekib ka k\u00fcsimus, et kui vitamiine ja toidulisandeid ei tohi kasutada mitmekesise toitumise asendajana, siis milleks neid \u00fcldse apteegist osta? Miks mitte s\u00fc\u00fca iga p\u00e4ev \u00fcks puuvili, mis on igasugusest tabletist ju palju maitsvam ja sisaldab lisaks C-vitamiinile veel palju muidki kasulikke aineid?\nC-vitamiin ei asenda mitte kuidagi ka liikumist ja v\u00e4rskes \u00f5hus viibimist \u2013 ka see on toidulisandi pakendil kirjas. Minu meelest v\u00f5iksid inimesed kaasa v\u00f5tta hoopis C-vitamiini pakendi infolehe ilma tablettideta ja j\u00e4rgida neid kahte viimast tsiteeritud lauset infolehelt.\nV\u00f5ib j\u00f5uda ka suisa v\u00e4\u00e4rinfoni\nSamamoodi v\u00f5idakse n\u00e4iteks m\u00f5ne toidulisandi infolehel v\u00e4ita, et toidulisand sisaldab v\u00e4hivastase toimega aineid. Ja ka see v\u00e4ide ei pruugi vale olla. Kui aga puuduvad uuringud, mis t\u00f5estavad, kas see v\u00e4hivastane aine toidulisandi allaneelamisel ka v\u00e4hirakkudeni j\u00f5uab, v\u00f5ime julgesti \u00f6elda, et infolehel on tegemist v\u00e4\u00e4rinfo levitamisega ja inimeses valelootuste tekitamisega.\nKa kontsentreeritud v\u00e4\u00e4velhape tapab v\u00e4hirakke \u2013 kas see t\u00e4hendab, et v\u00f5iksime seda sisse juua? Ei! Sest siis tapaksime ju ka k\u00f5ik teised rakud, st tapaksime iseend. Poolikute v\u00e4idetega toidulisandi reklaamimine on ebaeetiline, kuid peaks olema ebaseaduslik.\nMitte \u00fchelegi toidulisandile ei tohi omistada haigusi ravivaid omadusi. Toidulisand ongi toidulisand seet\u00f5ttu, et tal puudub teaduslikult t\u00f5estatud ravitoime. Kui m\u00e4rkate, et m\u00f5ne toidulisandi reklaamis v\u00f5i infolehel on lubatud, et see ravib reumaatilisi haigusi v\u00f5i diabeeti v\u00f5i mistahes muud haigust, tuleks teavitada terviseametit.\nLeevendavad s\u00fcmptomeid\nTaimeravi ja muud rahvaravi meetodid ei ole tingimata halvad. Vastupidi \u2013 neist on palju kasu s\u00fcmptomite leevendamisel ja enesetunde parandamisel. T\u00f5si \u2013 \u00fclemiste hingamisteede viirushaiguste kestust need ei l\u00fchenda ja \u00fcldiselt ei enneta ka t\u00fcsistusi.\nAga on ikka vahe, kas haiguse ajal kurguvalu leevendada v\u00f5i mitte \u2013 kui kurk v\u00e4ga valutab, siis on ju t\u00f5eliselt m\u00f5nus, kui l\u00e4hedane keedab sooja, meega taimeteed, paneb veel haigele pleedi ka \u00fcmber ja \u00fctleb m\u00f5ned lohutavad s\u00f5nad. Hoolimine ravib! Ja soojus ja mee pehmendavad omadused leevendavad kurguvalu. Ka taimetees v\u00f5ib olla aineid, mis m\u00f5juvad s\u00fcmptomeid leevendavalt.\nTeinekord on taimeteedes v\u00f5i looduslikes preparaatides aga ka selliseid aineid, millel on koostoimeid arstirohtudega. Kui inimene v\u00f5tab igap\u00e4evaselt m\u00f5nda retseptiravimit, tuleks enne taimse v\u00f5i muu loodusliku toidulisandi kasutamist kindlasti lugeda oma ravimi infolehte ja j\u00e4lgida, et poleks koostoimeid. On ka taimeteesid, mille regulaarset kasutamist soovitatakse piirata, n\u00e4iteks k\u00f5rven\u00f5gesetee. Proviisorid ja farmatseudid oskavad samuti head n\u00f5u anda, kohati sel teemal pareminigi kui n\u00e4iteks perearst.\nAlternatiivravi on \u00fcldiselt ohutu (kui me ei r\u00e4\u00e4gi just MMSist ja konnam\u00fcrgist vms). Kui aga alternatiivravi hakkab t\u00f5rjuma teadusp\u00f5hiseid ravimeid v\u00f5i kui alternatiivravi t\u00f5ttu l\u00fckkub edasi arstivisiit, v\u00f5ib ka alternatiivravi muutuda ohtlikuks, lausa tapvaks. Paraku teavad arstid, eriti onkoloogid liigagi palju lugusid, kus inimene otsustab haiguse algstaadiumis alternatiivravi kasuks, ja tagasi tuleb siis, kui ka teadusp\u00f5hine meditsiin enam aidata ei saa.\nNeed ei ole ju ravimid!\nMinu jaoks on aga t\u00e4iesti arusaamatu, miks on Eestis lubatud apteekides m\u00fc\u00fca hom\u00f6opaatilisi preparaate. Mu keel t\u00f5rgub neid ravimiteks nimetamast, sest neil ei ole ravitoimet. Neil ei ole isegi s\u00fcmptomeid leevendavat toimet, mis on n\u00e4iteks meega tehtud taimeteel.\nKui \u00fcldse, siis on neil platseebotoime: seesama, mis lohutavatel s\u00f5nadel. Lohutavad s\u00f5nad on aga oluliselt odavamad kui hom\u00f6opaatilised ravimid, mida apteekidest osta saab.\nV\u00e4\u00e4rinfo levib j\u00e4rjest s\u00fcsteemsemalt ja varjatumalt, peites end sageli ka tervishoiuteenuste maski taha, manipuleerides inimeste seniste uskumuste ja lootustega. T\u00e4nap\u00e4eva inimese jaoks on v\u00e4ga oluline olla teadlik, ratsionaalne ja info suhtes kriitiline.\nV\u00e4ga oluline roll on siin ka riigil, mis peab t\u00e4nase infok\u00fclluse ja s\u00f5navabaduse valguses v\u00e4\u00e4rinfo levikut s\u00fcsteemselt ja organiseeritult piirama, vajadusel ka seaduste tasandil. Riigi v\u00e4ga oluline roll on tagada ka \u00f5ige ja teadusp\u00f5hise info k\u00e4ttesaadavus, seda eriti tervishoiuasutustes \u2013 olgu need siis riigi rahastatud v\u00f5i erakapitaliga tegutsevad ettev\u00f5tted. Tervishoius\u00fcsteemis peab inimesel olema turvaline ka siis, kui ta ei jaksa v\u00f5i ei taha s\u00fcveneda kasutatavate meetodite t\u00f5endusp\u00f5hisusse."}
{"text":"Euroopa Komisjon paneks Bolti taksojuhid k\u00e4ibemaksu tasuma   Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut n\u00f5uda k\u00e4ibemaksu k\u00f5igilt, kes tarvitavad majutus- v\u00f5i taksoteenuse pakkumiseks digitaalset platvormi. Komisjoni hinnangul aitaks see koguda \u00fcle kuue miljardi euro aastas.   Juhul, kui Euroopa Komisjoni detsembris v\u00e4lja k\u00e4idud plaan t\u00f6\u00f6sse l\u00e4heb, hakkavad platvormiettev\u00f5tted, n\u00e4iteks Bolt v\u00f5i Airbnb vastutama selle eest, et teenuseosutajate tasust peetaks kinni k\u00e4ibemaks. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonela s\u00f5nul ei puudutaks muudatus k\u00f5iki digiplatvorme, vaid ainult neid, mis toimetavad s\u00f5itjateveo ja majutusega. \"Kui me r\u00e4\u00e4gime toa rentimisest v\u00f5rreldes hotelliga v\u00f5i s\u00f5itjateveost, me tahame, et turul oleks v\u00f5rdne konkurentsiolukord k\u00f5igile teenusepakkujatele,\" r\u00e4\u00e4kis Loonela. Euroopa Komisjoni hinnangul \u00f5nnestuks liikmesriikidel maksumuudatusega kokku korjata umbes 6,5 miljardit eurot k\u00e4ibemaksu aastas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium komisjoni ettepanekut ei toeta. Ministeeriumi asekantsler Sandra S\u00e4rav meenutas, et praegu on v\u00e4ikeettev\u00f5tjad ehk need, kelle k\u00e4ive j\u00e4\u00e4b alla 40 000 euro aastas, k\u00e4ibemaksust vabastatud. Ta usub, et Bolti taksojuhtide v\u00f5i k\u00fclaliskorteri pidajate maksustamine ei kaota, vaid hoopis loob ebav\u00f5rdsust. S\u00e4rav m\u00e4rkis, et need, kes osutavad teenust ilma tehnoloogia abita, ei peaks endiselt k\u00e4ibemaksu maksma. \"Ja siis need, kes kasutavad oma teenuse pakkumiseks platvormi, et j\u00f5uda paremini tarbijateni, neid justkui karistatakse ja kohustatakse k\u00e4ibemaksukohuslaseks registreeruma,\" t\u00e4heldas S\u00e4rav. Vivian Loonela s\u00f5nul keskendub komisjon platvormidele just nende laia haarde t\u00f5ttu. \"See, et keegi ilma platvormita v\u00e4ikese kuulutusega oma tuba v\u00e4lja \u00fc\u00fcrib, see on siiski kordades v\u00e4iksem osa majandusest.\"  Hotellide ja restoranide liit toetab muudatust  Euroopa Komisjoni hinnangul ei saa platvormikasutajaid ja nii-\u00f6elda \u00fcksik\u00fcritajaid v\u00f5rrelda. Komisjon usub, et l\u00e4bi platvormide oma teenuseid pakkuvad inimesed osutavad hotellidele ja taksofirmadele konkurentsi t\u00e4nu mastaabis\u00e4\u00e4stule ja v\u00f5rguefektile. \"See, et Airbnb-l on v\u00e4ga palju teenusepakkujaid, kes on tegelikult t\u00e4iesti \u00fcksteisest s\u00f5ltumatud, ei loo mingit lisav\u00f5rgustikku,\" \u00fctles seepeale Sandra S\u00e4rav. \"Euroopa Komisjoni ettepanek arvestab mingit olematut v\u00f5rgustikku ja on tegelikult diskrimineeriv just v\u00e4ikeettev\u00f5tjate suunas,\" lisas asekantsler ning \u00fctles, et platvormidel oma teenuseid pakkuvad inimesed peavad niikuinii tulumaksu tasuma. \"Kui ta peaks lisaks veel k\u00e4ibemaksu maksma, ennast k\u00e4ibemaksukohuslaseks registreerima, siis me tegelikult allutame ta topeltmaksustamisele,\" s\u00f5nas S\u00e4rav. Hotellide ja restoranide liidu juht Ain K\u00e4pp aga usub sarnaselt Euroopa Komisjonile, et maksumuudatus tooks turule v\u00f5rdsust juurde. Ta m\u00e4rkis, et saadaolevatest tubadest \u00fcle 20 protsendi on k\u00fclaliskorterid. \"Me tahaksime teguseda v\u00f5rdsetes tingimustes. Ja siis on k\u00fclaliskorterid suurep\u00e4rane t\u00e4iendus klassikalisele hotelliv\u00f5imalusele,\" s\u00f5nas K\u00e4pp. Euroopa Liidu praegune eesistujariik Rootsi on teatanud, et tema juhtimisel peetakse maksumuudatuse asjus k\u00fcll esimesed arutelud, kuid p\u00f5hjalikumad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rgmise eesistuja ehk Hispaania vedada. Vivian Loonela m\u00e4rkis, et ettepaneku l\u00e4bi minek eeldab liikmesriikide konsensust. \"Kui asi puudutab maksustamist, siis need ettepanekud kiidetakse heaks vaid liikmesriikide poolt. Euroopa Parlamendil on siin vaid konsulteeriv roll,\" s\u00f5nas Loonela.  Teine ettepanek muudaks liidusisese ettev\u00f5tluse reaalajas j\u00e4lgitavaks  Digiplatvormide maksustamine on vaid \u00fcks osa komisjoni \"Digiajastu k\u00e4ibemaksu\" paketist. Teine suurem muudatus puudutaks e-arveid. \"Me n\u00e4eme, et liikmesriigid kaotavad suuri summasid k\u00e4ibemaksutulu ennek\u00f5ike k\u00e4ibemaksupettuste t\u00f5ttu,\" s\u00f5nas Loonela ning t\u00f5i esile, et 2020. aastal j\u00e4i saamata 93 miljardit eurot k\u00e4ibemaksutulu. \"Sellest umbes veerandit v\u00f5ib seostada Euroopa Liidu sisese kaubandusega seotud k\u00e4ibemaksupettustega.\" Pettuste v\u00e4ltimiseks tegi komisjon ettepaneku minna \u00fcle e-arvetele. \"Pandi ette, et aastast 2028 oleks olukord, kus piiri\u00fcleselt kasutataks vaid e-arveid,\" \u00fctles Loonela. E-arveid saab esitada \u00fcksnes l\u00e4bi spetsiaalse raamatupidamistarkvara. Muudatuse m\u00f5te oleks, et riikide maksuametid saaks liikmesriikide vahelist kauplemist reaalajas j\u00e4lgida. See muudatus aitaks komisjoni hinnangul kokku koguda 11 miljardit eurot k\u00e4ibemaksu aastas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra S\u00e4rav \u00fctles, et iseenesest on e-arvete juurutamine hea. Siiski j\u00e4\u00e4b ka see muudatus ministeeriumi toetuseta. \"Me leiame MKM-is, et me ei peaks ettev\u00f5tjate vahelistesse suhetesse selliselt sekkuma.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Peaprokur\u00f6ri uus juhis ei tee p\u00e4ttide elu kergemaksM\u00e4rtsi alguses andis riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas v\u00e4lja juhendi, mis annab \u00f5iguse perspektiivitud uurimised pausile panna. See ei t\u00e4henda aga seda, et poevargad ja muud kelmid vabalt tegutsema v\u00f5iks hakata.\nVirumaal on tegelikult sama s\u00fcsteemi j\u00e4rgi menetlustoiminguid tehtud tegelikult kogu aeg, kinnitavad\u00a0Viru ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup. \"Pealkirjadest ja artiklitest on j\u00e4\u00e4nud selline mulje, et me mingeid asju \u00fcldse ei menetle enam. See on t\u00e4iesti vale arusaam. Seda, et politsei uurijad ja prokur\u00f6rid peavad mingid asjad t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorda panema, v\u00f5i v\u00e4hemalt kokku leppima menetlemise j\u00e4rjekorra, see on ju koguaeg nii olnud,\" r\u00e4\u00e4kis Merilo. \"Me ei saa, ega tohi lubada seda, et v\u00f5tame asju ette suvaliselt, v\u00f5i teeks lihtsamad ja kiiremad asjad enne, kui raskemate juhtumite menetlemisega alustame.\"\nIda prefekti s\u00f5nul pole elu muutunud, ning lihtsamakoelisi vargusi, kakelunge ja kergemaid kelmusi on koguaeg olnud, kuid esmaj\u00e4rjekorras tegeletakse ikka n\u00e4iteks l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga, kus osaliseks, v\u00f5i ka kannatajaks on laps. \"Seda peaprokur\u00f6r oma juhisega \u00fctlebki, et pisikuritegude ohvrid peavad varuma kannatust. Juhis pakub ka uurijatele kindlustunnet, et ei j\u00e4\u00e4daks kelmusi ja muid pisikuritegusid \u00fcle menetlema, vaid fookus peab eelk\u00f5ige olema \u00fchiskonnale suurema m\u00f5juga kuritegude uurimisel,\" s\u00f5nas Kruup ning lisas, et kui \u00f6elda uurijatele, et k\u00f5ik juhtumid on sama t\u00e4htsad, siis Rakvere n\u00e4itel, viisteist ametnikku t\u00f6\u00f6tavad end l\u00f5hki, aga piltlikult \u00f6eldes, on sahtlid ikka juhtumeid t\u00e4is.\u00a0\nMe ei saa ega tohi lubada seda, et v\u00f5tame asju ette suvaliselt.\nSirje Merilo, vanemprokur\u00f6r\nVanemprokur\u00f6ri s\u00f5nul on meie piirkonnas juhtumite prioritiseerimise kokkuleppeid tehtud iga aasta ja tal on ainult hea meel et ka peaprokur\u00f6r oma juhises need n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja on toonud.\nStatistika n\u00e4itab, et varguste arv on t\u00f5usuteel, kuid piiratud ressursi tingimustes, tuleb teha valikuid, kuhu ja mis mahus relvastatud politseinik esimesena reageerib. Kruup r\u00f5hutab, et seaduskuuleka Eesti riigi kodanikuna ongi \u00f5igus eeldada, et meil on siin turvaline elada. K\u00fcll aga ei tohi \u00e4ra unustada individuaalsel tasandil hoolsuskohustust.\n\"Turvalisus algab meist endast. Keegi meist ei taha riiki, kus t\u00e4navad on politseinikke t\u00e4is. Inimesed saavad n\u00e4iteks ise palju ette v\u00f5tta, et v\u00f5imalikku kuritegu ennetada ja siin saab olla politsei olla partneriks, andes juhiseid ja soovitusi,\" toonitas prefekt.\nHea n\u00e4itena on hiljutine juhtum, kus poest tabati pisivaras, kelle puhul ei olnud kujunenud v\u00e4lja selget k\u00e4ekirja, et inimene v\u00f5iks\u00a0uue varguse toime panna. Kuid paar p\u00e4eva hiljem pani p\u00e4tt uuesti sama teo toime ja n\u00fc\u00fcdseks on ta vahi all. \u00dchest k\u00fcljest s\u00e4\u00e4stis see uurijate aega esmaste menetlustoimingute l\u00e4bi viimisel, aga kuna ikkagi tegu kordus, otsustati isik vahistada. \"Mitte mingil juhul ei ole nii, et vaatame, et pisivargus ja l\u00fckkame selle kuskile sahtlisse. Nii see ei ole, aga me paneme juhtumid \u00f5igesse j\u00e4rjekorda,\" selgitas Merilo.\nJuhises on v\u00e4lja toodud punkt, et kui kahe kuu jooksul juhtum lahendust ei leia, l\u00f5petatakse uurimine. Kannatanul tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, et kas tema juhtumiga ongi k\u00f5ik ja lahendust ei saabugi.\nNii see ei ole, sest kui selgub uut infot, siis toimikuid uuendatakse ning sama asjaga saab edasi minna. \"L\u00f5petamine t\u00e4hendab sisuliselt peatamist. Niikaua kuniks kuritegu pole aegunud, ei ole asjad l\u00f5ppenud ja taustal k\u00e4ib uute infokildude kogumine, n\u00e4iteks seoses m\u00f5ne teise kuriteoga, edasi,\" \u00fctles Kruup.\nSiinkohal toonitasid m\u00f5lemad, et oluline on siiski igast juhtumist politseile teada anda, sest iga infokild v\u00f5ib viia m\u00f5ne suurema kuritegude seeria lahendamiseni.\u00a0\n"}
{"text":"Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa elektrituru \u00fchendamise peab l\u00f5pule viima   \u00dchine elektriturg on juba toonud Euroopa Liidule palju kasu, aga suur osa selle potentsiaalist on endiselt kasutamata. Turg tuleb paremini toimima saada, kriisikindlamaks muuta, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.   Euroopa Liidu energias\u00fcsteemis kehtib \u00fcldiselt lihtne p\u00f5him\u00f5te, et k\u00f5ik, mis v\u00e4hendab s\u00f5ltuvust energiat v\u00e4ljapressimisvahendina kasutavatest riikidest, suurendab Euroopa julgeolekut ja tarnekindlust. Venemaa viimased katsed energiarelvaga Euroopa Liitu survestada ja murendada v\u00e4rskendasid selles osas k\u00f5igi liikmesriikide m\u00e4lu. Hiljutises Euroopa Kontrollikoja eriraportis toome v\u00e4lja, et elektrihinnad t\u00f5usid 2021. aasta teisel ja 2022. aasta esimesel poolel enneolematult k\u00f5rgele k\u00fcll kogu Euroopas, aga eriti haavatavad olid liikmesriigid, mis olid halvasti \u00fchendatud Euroopa Liidu elektriv\u00f5rguga v\u00f5i s\u00f5ltusid elektri tootmisel suurel m\u00e4\u00e4ral gaasist. Teisis\u00f5nu, \u00fchisturg on olnud \u00fcks olulisi abin\u00f5usid, mis aitas hullema \u00e4ra hoida.  \u00dchisturuta oleks elektri eest makstud 2021. aastal 34 miljardit eurot rohkem  EL-i energiakoost\u00f6\u00f6ga tegeleva ameti anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et ilma \u00fchise turuta oleks elekter Euroopa tarbijatele 2021. aastal 34 miljardit eurot rohkem maksma l\u00e4inud. L\u00fchiajaliste turgude liitmine on toonud lisaks majanduslikku kasu miljard eurot aastas. Probleem on aga selles, et elektriturgude \u00fchendamine on seni t\u00e4ies mahus l\u00f5pule viimata. Rakendamine on olnud riigiti eba\u00fchtlane, mis tuleb eriti valusalt v\u00e4lja kriisi ajal. Sel n\u00e4dalal arutavad Euroopa Liidu energiaministrid Euroopa Komisjon uut ettepanekute paketti EL-i elektrituru kohendamiseks. K\u00fcllap v\u00f5tavad liikmesriikide poliitikud esitatud ettepanekud detailideni ette ja annavad oma hinnangu. Selle k\u00f5rvale on hea v\u00e4lja tuua Euroopa Kontrollikoja hiljutise Euroopa Liidu elektrituru seisu anal\u00fc\u00fcsinud p\u00f5hjaliku eriraporti j\u00e4reldused ja soovitused.  EL-i elektriturgude \u00fchendamine pidi olema l\u00f5pule viidud 2014. aastaks  Esiteks, ligi 450 miljoni tarbijaga EL-i \u00fchine elektriturg toimib 2023. aastal kindlasti paremini, kui 15 aastat tagasi. Energia siseturu k\u00e4ima l\u00fckkamine algas \u00f5igupoolest juba 1996. aastal. Siis pidid liikmesriikides domineerinud energiamonopolid j\u00e4rk-j\u00e4rgult hakkama arvestama konkurentsitingimustega. 2009. aastal seati ambitsioonikas eesm\u00e4rk j\u00f5uda Euroopa Liidu energiaturgude \u00fchendamisega l\u00f5pule aastaks 2014. Kontrollikoja raport n\u00e4itas, et 2021. aasta l\u00f5puks, seitse aastat t\u00e4htajast hiljem, oli eesm\u00e4rk saavutamata. V\u00f5ib olla kindel, et ka vahepeal m\u00f6\u00f6dunud aasta ja kolme kuuga ei ole \u00fchine elektriturg valmis saanud. Miks see probleem on? Sest integreeritud elektriturg on toimiva \u00fcleeuroopalise konkurentsi eelduseks ning sellel on omakorda konkreetne m\u00f5ju hindadele.\"Praegu oleme mitte eriti \u00fcllatuslikult olukorras, kus elektri jaehindu proovivad endiselt rohkem m\u00f5jutada liikmesriigid, mitte konkurents.\"Miks seda ikka ja j\u00e4lle meelde tuletada tuleb? Sest uued eesm\u00e4rgid, algatused ja ettepanekud on k\u00e4imasoleva kriisi valguses kindlasti vajalikud, aga nii varustuskindluse, konkurentsiv\u00f5imelise hinna kui ka keskkonda s\u00e4\u00e4stva elektritootmise arendamiseks tuleb \u00fcle-eelmisel aastak\u00fcmnel seatud elektriturgude \u00fchendamine l\u00f5pule viia. See ei juhtu iseenesest. Praegu oleme mitte eriti \u00fcllatuslikult olukorras, kus elektri jaehindu proovivad endiselt rohkem m\u00f5jutada liikmesriigid, mitte konkurents.  Reeglid on liiga keeruka \u00f5igusliku \u00fclesehitusega  Teiseks, piiri\u00fclese kauplemise eeskirjad on praegu sedav\u00f5rd keeruka \u00f5igusliku \u00fclesehitusega, et need ei ole Euroopa Liidu elektrituru toimimisele kaasa aidanud. Eriti viimast kriisi ja suurenevat taastuvenergia osakaalu arvestades tuleb vaadata, kas k\u00f5ik turureeglid on m\u00f5istlikud ja pole liiga keerulised, kas need k\u00f5ik aitavad sellele kaasa, et turg toimiks ja inimesed tunneksid selgemalt sellest tulenevat kasu. Euroopa Kontrollikoja anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et paranemisruumi on ning Euroopa Komisjon on sellega p\u00f5him\u00f5tteliselt ka n\u00f5ustunud. Probleem on olnud ka l\u00fcnklike m\u00f5juhinnangutega, millest hindade kujunemisele olulised aspektid olid k\u00f5rvale j\u00e4etud v\u00f5i piisava p\u00f5hjalikkusega anal\u00fc\u00fcsimata, n\u00e4iteks hinnakujundusmeetodite valik \u00fchendatud elektrib\u00f6rsidel ja pakkumispiirkondades, elektrin\u00f5udluse kaudu hulgim\u00fc\u00fcgituru hindade m\u00f5jutamine. Viitame kontrollikoja raportis, et viimast oleks v\u00f5imalik saavutada n\u00e4iteks n\u00f5udluse koondamise, jaotus- ja p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tjate vahelise koordineerimise, n\u00f5udluse piiramise eest maksmisegi kaudu. Esialgsed ja pigem vaoshoitud hinnangud v\u00f5imaliku kasu kohta, mida n\u00f5udluse paindlikkuse kasutamine kaasa v\u00f5iks tuua, j\u00e4\u00e4vad kolme-viie miljardi euro kanti aastas. Kolmandaks, turuj\u00e4relevalve. Ennen\u00e4gematutesse k\u00f5rgustesse t\u00f5usnud hinnad tekitasid kiiresti \u00f5igustatud k\u00fcsimuse, ega keegi s\u00fcsteemi ei manipuleeri. Turul toimuv peab olema j\u00e4lgitav ja l\u00e4bipaistev. Euroopa Kontrollikoja poolt esitasime oma eriraportis terve hulga detailseid ettepanekuid alates hulgim\u00fc\u00fcgiturgude andmete kogumisest kuni kuritarvituste vastaste eeskirjade j\u00f5ustamiseni. Praegune l\u00fchikokkuv\u00f5te on, et turuj\u00e4relevalve, mida tehti kuritarvitamise ja manipuleerimise avastamiseks ja \u00e4rahoidmiseks, saab olla t\u00f5husam. Viimane eeldab ka, et j\u00e4relevalvega tegeleval Euroopa Liidu ametiasutusel on oma t\u00f6\u00f6 tegemiseks piisavalt ressursse ja need on ameti enda poolt asjakohaselt jaotatud. \u00dchine elektriturg on juba toonud Euroopa Liidule palju kasu, aga suur osa selle potentsiaalist on endiselt kasutamata. Turg tuleb paremini toimima saada, kriisikindlamaks muuta, aga enam kui k\u00fcmme aastat tagasi seatud eesm\u00e4rk elektriturud t\u00e4ielikult \u00fchendada on t\u00e4na v\u00e4hemalt sama oluline, kui 2009. aastal.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Kriitiline raport paljastab paljukiidetud Ukraina armee puudused \u2013 tahavad v\u00f5idelda nagu soomlased Talves\u00f5jas, aga verd voolab liiga paljuUkraina s\u00f5jaline edu tugineb liiga palju hulljulgusele, v\u00e4idab Briti s\u00f5jav\u00e4eekspert oma laialdast t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud raportis.\nM\u00e4rgitakse, et Ukraina s\u00f5jav\u00e4es h\u00f5\u00f5gub kultuuride s\u00f5da, kus konkureerivad uued ja vanad m\u00f5tteviisid. Iroonilisel kombel n\u00e4hakse paljude probleemide p\u00f5hjusena Venemaa eelk\u00e4ijat N\u00f5ukogude Liitu, vahendab MTV.\nVaatamata hinnanguliselt 120 000 hukkunule ja haavatule ning territoriaalsetele kaotustele on s\u00f5ja esimene aasta Ukraina armee jaoks ootusi arvestades kahtlemata edukas olnud.\nUkraina v\u00f5itlusele on palju kaasa aidanud ka see, et Venemaa l\u00e4ks liiga julgelt s\u00f5tta. S\u00f5dureid oli liiga v\u00e4he ja nad olid liiga hajutatud paljude kohtade vahel, hindasid Soome Riigikaitse k\u00f5rgkooli teadlased v\u00e4rskes v\u00e4ljaandes.\nUkraina s\u00f5da on v\u00e4hemalt osaliselt muutunud Soome s\u00f5jaks. Veel eelmisel kevadel oleks olnud raske ette kujutada, et Soome toetab avalikult relvade ja laskemoonaga Venemaaga s\u00f5divat riiki.\nSoome sotsiaalmeedias on kinnistunud viis, kuidas arutletakse Ukraina s\u00f5ja \u00fcle: irvitatakse Venemaa eba\u00f5nnestumiste ja juubeldatakse Ukraina kordaminekute \u00fcle.\nSamas on Ukraina armee kritiseerimine muutunud kui mitte keelatud, siis v\u00e4hemalt v\u00e4ga haruldaseks ja seda t\u00f5lgendatakse enamasti kahtlase tegevusena.\nSee aga ei t\u00e4henda, et Ukraina oleks v\u00f5idelnud laitmatult v\u00f5i et tema armee tegevuses poleks arenguruumi. See on enesestm\u00f5istetav sel m\u00e4\u00e4ral, et t\u00e4iuslikku s\u00f5da on praktiliselt v\u00f5imatu pidada. Alati on midagi muuta, parandada ja lappida.\nIsegi L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jav\u00e4eekspertide kriitika Ukraina kohta on olnud nii napp, et Briti s\u00f5jaeksperdi Glen Granti kirjutatud ulatuslik ja kriitiline raport Ukraina armee kohta on haruldus.\nErukolonel Grant on olnud ametlikel ja mitteametlikel ametikohtadel Ukraina relvaj\u00f5udude arendamisel alates 2014. aastast. Ta t\u00f6\u00f6tas aastatel 1998\u20132001 Briti s\u00f5jav\u00e4e esindajana Soomes.\nGrant v\u00f5tab raportis \u00fcksikasjalikult l\u00e4bi asjad, mis tema arvates on Ukraina s\u00f5jav\u00e4es ja seda otseselt toetavates tegevustes, n\u00e4iteks relvat\u00f6\u00f6stuses enam-v\u00e4hem valed.\nGranti s\u00f5nul on Ukraina armee suurim v\u00e4ljakutse tegevuskultuuri igak\u00fclgne uuendamine.\nSama asja l\u00f6\u00f6b toob v\u00e4lja hiljuti Ukrainat k\u00fclastanud militaarekspert Franz-Stefan Gady. Ta kirjutab Briti v\u00e4ljaandes Economist, et Ukraina armeel on aeg N\u00f5ukogude Liidu p\u00e4randiga h\u00fcvasti j\u00e4tta.\n\u00dcks asi, mis Ukrainal on s\u00f5jas peaaegu suurep\u00e4raselt \u00f5nnestunud, on s\u00f5jav\u00e4e tegevusest teavitamine. Ukraina enesekiitus on m\u00f5jutanud isegi L\u00e4\u00e4ne juhte, \u00fctles Grant Yle-le.\nOsaliselt seet\u00f5ttu on l\u00e4\u00e4neriigid ja meedia hakanud kordama lugu, kus N\u00f5ukogude Liidu p\u00e4randit kandnud Ukraina vana armee on muudetud NATO-laadseks s\u00f5jaliseks j\u00f5uks.\nUkraina v\u00f5imendab seda lugu infooperatsioonide, n\u00e4iteks t\u00e4pselt monteeritud videotega, mis n\u00e4itavad n\u00e4iteks drooni, mis kannab granaati, mis h\u00e4vitab Vene tanke, nendib Gady.\nMTV uudised palus Granti ja Gady v\u00e4iteid kommenteerida Riigikaitse k\u00f5rgkooli eksperdil. Riigikaitse k\u00f5rgkooli hinnangul on Ukraina relvaj\u00f5ud operatiivjulgeoleku eest h\u00e4sti hoolt kandnud ning s\u00f5jav\u00e4eekspertide v\u00e4idete kommenteerimine oleks kooli hinnangul liiga spekulatiivne.\nL\u00e4\u00e4ne militaareksperdid on \u00fcksmeelel, et kui L\u00e4\u00e4ne armee s\u00f5duritel on initsiatiiv ja vabadus, siis n\u00f5ukogude traditsioonist juhinduvad j\u00f5ud tegutsevad selgelt rohkem k\u00f5rgema juhtkonna alluvuses.\nSelline algatusv\u00f5imetus on kaasa toonud ka Vene kindralite surma, sest k\u00f5rged ohvitserid on l\u00e4inud rindele otsest k\u00e4sku andma, kui asjad pole soovitud viisil l\u00e4inud.\nUkrainlastel on osaliselt \u00f5nnestunud samu probleeme varjata, kuigi armee tegutsemisp\u00f5him\u00f5tted on samad, leiab Gady.\n\u201eUkrainlased on leidlikult kasutusele v\u00f5tnud kommerts- ja arenenud s\u00f5jatehnoloogiad,\u201d kirjutab ta. See t\u00e4hendab, et\u00a0v\u00f5itlejad on n\u00e4idanud tehnoloogia eeliseid, isegi k\u00f5rgema auastme s\u00f5durid olid sellest vaimustuses, leiab Gady.\nGady s\u00f5nul on reas\u00f5durite eksponeeritud initsiatiiv muutnud L\u00e4\u00e4ne vaatlejad Ukraina armee probleemide suhtes osaliselt pimedaks.\nUkraina s\u00f5durid on viimase 13 kuu jooksul vaieldamatult n\u00e4idanud \u00fcles julgust, v\u00f5itlustahet ja algatusv\u00f5imet.\nGranti v\u00e4itel on osal Ukraina komand\u00f6ridest endiselt mentaliteet, et \u201emina olen boss ja sina oled idioot\u201d. Selline juhtimine t\u00e4nap\u00e4eva maailma eriti ei sobi, leiab Grant.\nNagu soomlased Talves\u00f5jas, tahavad nemadki olla \u201eintelligentne\u201d v\u00f5itlusj\u00f5ud, kellel on lubatud kasutada oma aju, oskusi ja initsiatiivi. Grant m\u00e4rgib, et nad tahavad, et neid juhitaks arukalt, mitte ei kamandataks pimesi.\nVananenud s\u00f5jaline juhtimine tuleb v\u00e4lja n\u00e4iteks sellest, et sarnaselt Venemaaga toetub Ukraina \u201eliiga palju suurt\u00fckiv\u00e4e massilisele kasutamisele\u201d, hindab Gady.\nKui madalama astme ohvitseridel oleks \u00f5igus v\u00f5imaluste avanedes neid \u00e4ra kasutada ning toetada jalav\u00e4e ja soomusmasinate r\u00fcnnakuid l\u00fchikeste, kuid t\u00e4psete suurt\u00fckil\u00f6\u00f6kidega, v\u00e4hendaks see laskemoona kulu oluliselt, t\u00f5deb Gady.\nGady arvates toimuvad Ukraina s\u00f5jalistel operatsioonidel asjad liiga sageli \u00fcksteise j\u00e4rel ja mitte t\u00f5elises koost\u00f6\u00f6s. Nii n\u00e4iteks r\u00fcndab k\u00f5igepealt suurt\u00fckiv\u00e4gi, misj\u00e4rel r\u00fcndab jalav\u00e4gi tagant.\nGranti s\u00f5nul saavad Ukraina s\u00f5durid aru, kui nad kohtuvad korruptsiooni, laiskuse v\u00f5i rumalusega.\u00a0Liiga paljud k\u00f5rged Ukraina komand\u00f6rid aga hoolivad algatusest tegelikult v\u00e4he, v\u00e4idab Grant. Pigem toetutakse k\u00e4skudele, mis antakse kaugel rindejoonest.\n\u00dcksikasjadega tegelemisele ehk nn mikrom\u00e4ned\u017emendile kalduvatel k\u00f5rgetel komand\u00f6ridel on droonide n\u00e4ol uus liitlane. Need v\u00f5imaldavad lahinguid reaalajas kaugelt j\u00e4lgida.\nIrooniline, et m\u00f5ned tehnoloogiad on tugevdanud Ukraina armee n\u00f5ukogude kultuuri. L\u00f5pptulemus on sageli paindumatus. Raske on improviseerida, kui kindral sulle selja tagant kuklasse hingab, kirjutab Gady.\nUkraina armees k\u00e4ib \u201ekultuuris\u00f5da\u201d, kirjutab Gady. See r\u00e4\u00e4gib sellest, kuidas v\u00f5idelda ja kuidas k\u00e4skida. Eriti maav\u00e4es on oht, et tegutsemismudelid kalduvad vanema kultuuri poole, m\u00e4rgib Grant.\nSeda seet\u00f5ttu, et NATO riikide koolitatud Ukraina v\u00e4ed kandsid s\u00f5ja esimestel kuudel suuri kaotusi. Teiseks on paljud vanade kommetega harjunud pensionil olnud Ukraina ohvitserid teenistusse tagasi kutsutud.\nHetkel \u00f5petatakse Ukraina s\u00f5dureid v\u00e4lja Suurbritannias ja Poolas, kus Leopard 2 tankidega on tutvust teinud juba lahingukogemust omandanud tankimeeskonnad.\nAinu\u00fcksi NATO riikide korraldatud kursustel osalemine ei pruugi olla aga \u00f5nne v\u00f5ti.\nAastaid n\u00f5ukogude stiilis s\u00fcsteemis veetnud inimese m\u00f5tteviisi muutmiseks ei piisa NATO kursuse l\u00e4bimisest, \u00fctles Economistile \u00fcks Ukraina mehhaniseeritud brigaadi ohvitser.\nAbin\u00f5una pakub Gady v\u00e4lja j\u00e4rjest ulatuslikuma v\u00e4lja\u00f5ppeprogrammi, mis kehtiks ka k\u00f5rgete s\u00f5jav\u00e4elaste kohta.\nEt sellest oleks abi, peab Ukraina loobuma n\u00f5ukogude kultuuri p\u00e4randist, andma juhtimise eest vastutuse k\u00e4suliini madalamal positsioonil seisvatele isikutele. Ta kirjutab, et neil peab olema luba olla algatusv\u00f5imeline, kartmata karistust.\nGranti s\u00f5nul tegutsevad Ukraina v\u00e4ed sageli tarbetult ilma selge arusaamata teistest samas piirkonnas tegutsevatest Ukraina armee \u00fcksustest.\nSellises olukorras l\u00f5petavad s\u00f5durid kergesti omade tulistamisega. Grant r\u00e4\u00e4gib juhtumist, kus pataljon on kaks korda tulistanud oma eri\u00fcksuslasi ja korra peaaegu avanud tule m\u00f5ne teise oma \u00fcksuse pihta.\nSee pole erandlik, sest praktiliselt k\u00f5ik armeed on k\u00f5igis s\u00f5dades omade tulistamise t\u00f5ttu kannatanud. Teise poole s\u00f5durite \u00e4ratundmine n\u00e4iteks pimedas v\u00f5i keset suitsu v\u00f5ib olla v\u00e4ga raske, peaaegu v\u00f5imatu.\nS\u00f5ltumata nende suurusest ja eesm\u00e4rgist peaksid \u00fcksused alati teadma, mida taga, ees, parem ja vasak nende jaoks t\u00e4hendab, s\u00f5nastab Grant. Loomulikult ei v\u00e4lista see t\u00e4ielikult omade tulistamise riske, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hendaks see neid.\nGrant j\u00e4tkab nii omade pihta tule v\u00e4ltimise kui ka v\u00f5itluse t\u00f5hususega.\u00a0Kui pole teada, kes millist piirkonda juhib ja millised ressursid (n\u00e4iteks kaudtuli) tema k\u00e4sutuses on, on tulemuseks ebaoptimaalne j\u00f5udlus kogu organisatsioonis.\u00a0Parimad komand\u00f6rid m\u00f5istavad selle t\u00e4hendust, kuid paljud on liiga uued ja koolitamata.\nGranti v\u00e4itel s\u00fcvendab \u00fclaltoodud probleemi t\u00f5siasi, et Ukraina armees on liiga palju \u00fcksteisest lahus t\u00f6\u00f6tavaid organisatsioone.\u00a0Grant t\u00f5stab eriti esile l\u00f5he tegeliku armee ja kohalike kaitsej\u00f5udude vahel.\nSee tekitab esimese, teise ja kolmanda kategooria diviisid. M\u00f5ned on korralikult koolitatud ja varustatud, m\u00f5ned mitte, kirjutab Grant.\nSellest j\u00e4reldub, et m\u00f5nda armee osa peetakse t\u00e4htsamaks. Seega k\u00e4ituvad ka nemad justkui olulisemad ja ka neisse suhtutakse selle j\u00e4rgi.\nSelline suhtumine toob kaasa ohu, et s\u00f5durid ja vabatahtlikud saadetakse liiga vara surema, kuna s\u00fcsteem ei v\u00e4\u00e4rtusta neid piisavalt, et neid lahinguks korralikult ette valmistada, v\u00e4idab Grant.\n\u00dcldiselt arvatakse, et Ukraina kohalikud kaitsej\u00f5ud saavad kehvemat varustust.\u00a0Osa probleemist tuleneb sellest, et Ukraina k\u00e4sutuses pole lihtsalt piisavalt kvaliteetset tehnikat riigi relvat\u00f6\u00f6stuse olukorra ning segase ja napi l\u00e4\u00e4nepoolse abi t\u00f5ttu.\nLeopard 2 ja teiste L\u00e4\u00e4ne tankide tarnimine Ukrainasse on riigi armee l\u00f6\u00f6gij\u00f5ule loomulikult hea.\nL\u00e4\u00e4ne soomukite saabumine selle aasta jooksul aga peaaegu paratamatult j\u00e4tkub ja suurendab Ukraina s\u00f5durite jagunemist paremini ja kehvemini relvastatud \u00fcksusteks.\nN\u00e4iteks USA, Saksamaa ja Suurbritannia on Ukrainale lubanud seni paarsada erinevat t\u00fc\u00fcpi L\u00e4\u00e4ne soomukit. Riigikaitse k\u00f5rgkooli magistrandi Antti Paroneni s\u00f5nul on l\u00e4\u00e4ne- ja idasoomukite vahel \u201eteatud kvaliteedi erinevused\u201d L\u00e4\u00e4ne soomukite kasuks.\nAjakirja Panssari hinnangul oli Ukrainas 2023. aasta alguses kasutusel umbes 1000 tanki. Suur osa neist on enam-v\u00e4hem vananenud N\u00f5ukogude Liidus toodetud seadmed, mida on mitmeti uuendatud.\nNumbreid vaadates on selge, et k\u00f5igi Ukraina soomusj\u00f5udude jaoks ei j\u00e4tku L\u00e4\u00e4ne tanke ligil\u00e4hedaseltki.\nUkraina enda relvat\u00f6\u00f6stus, mis Granti s\u00f5nul pole s\u00f5jaks loodud, on osaliselt armee varustuse tasakaalustamise teel.\nGranti s\u00f5nul toodab Ukraina relvat\u00f6\u00f6stus seadmeid kas liiga aeglaselt v\u00f5i \u00fcldse mitte. Ka logistikaketid on purunenud.\nT\u00f5de on see, et logistika on kohati katki. Grant m\u00e4rgib, et m\u00f5ned \u00fcksused s\u00f5ltuvad toidukaupade ja varustuse hankimisel suuresti vabatahtlikest.\nGrant juhib t\u00e4helepanu ka meditsiinilisele poolele, kus lisaks haridusele napib n\u00e4iteks korralikke \u017egutte.\u00a0See on kriminaalne, leiab Grant.\nSeni on ilmnenud, et Ukraina on suutnud oma suurema mastaabiga vigu minimeerida. M\u00f5lemad suuremad vastur\u00fcnnakud Hersonis ja Harkivis on olnud edukad.\nTegelikult on Ukraina armee ainus laialdast kriitikat ja kahtlusi p\u00e4lvinud\u00a0lahendus Bahmuti visa kaitsmine. Linn on kuude jooksul pidanud k\u00f5va kurnamislahingut.\nUkraina otsust Bahmutist kinni hoida p\u00f5hjendatakse sellega, et lahingud kulutavad rohkem venelasi kui ukrainlasi. Kriitikute hinnangul aga n\u00f5rgenes nn vahetussuhe p\u00e4rast Bahmuti blokaadi ohu kasvamist oluliselt.\nUkraina pole Bahmutis oma eesm\u00e4rke ilmtingimata saavutanud, kirjutab Ukraina s\u00f5ja olukorra kaarti pidav John Helin sotsiaalmeedias.\nOlen olnud kurnamisargumendi suhtes skeptiline ega ole kindel, kas kaitselahing Ukrainas Vene v\u00e4gesid piisavalt seob. Nii v\u00f5i teisiti on praegust olukorda arvestades m\u00f5istlik lahendus enne kohtum\u00f5istmist oodata, m\u00e4rgib CNA Venemaa-uuringute programmi juht Michael Kofman sotsiaalmeedias.\nKui palju rohkem kaotusi kannavad Vene v\u00e4ed Bahmutis kui ukrainlased? Vastus oleneb vastajast.\nUkraina on v\u00e4itnud, et iga Ukraina kaotuse kohta kaotab Venemaa seitse s\u00f5durit.\u00a0L\u00e4\u00e4ne eksperthinnangud on pakkunud suhteks 1:2, kirjutab Helin.\u00a0Me ei tea, kui palju Bahmutist kinnihoidmine on Ukrainale maksma l\u00e4inud, j\u00e4tkab ta.\n\u00dcldine meeleolu muutub v\u00e4ga kiiresti positsioonilt \u201ek\u00f5ik on kadunud\u201d positsioonile \u201eme oleme v\u00f5itnud\u201d. Kommentaatorid haaravad v\u00e4ga kiiresti kinni mis tahes muutustest v\u00f5itluses, mis toetab nende endi seisukohta. Isegi kui korralikke t\u00f5endeid \u00fchel v\u00f5i teisel suunal pole.\nHelin m\u00e4rgib, et n\u00e4iteks Severodonetski, Hersoni ja Harkivi lahingutest saadi korralik \u00fcldpilt alles m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes.\u00a0Minu jaoks tundub Bahmut endiselt poliitiliselt motiveeritud hakklihamasin. Seal pole saavutanud midagi enamat kui k\u00f5rge hinnaga \u00e4ra hoitud Venemaa (kohalik) v\u00f5it, nendib Helin.\nTeadete kohaselt on Bahmuti lahing kulutanud ka tohutul hulgal Ukraina kiiresti kahanevat suurt\u00fckiv\u00e4e laskemoona.\nAmeerika v\u00e4ljaande New York Times teatel on USA ja Euroopa v\u00f5imud mures, et Ukraina riskib oma vastur\u00fcnnaku v\u00f5imega, raisates Bahmuti kaitsmise peale laskemoona.\nKevadel v\u00f5i varasuvel on \u00fclimalt t\u00f5en\u00e4oline, et tuleb Ukraina vastur\u00fcnnak.\u00a0T\u00f5en\u00e4oliselt on r\u00fcndesuundi mitu, arvab Austraalia armee erukindral Mick Ryan sotsiaalmeedias.\nUkrainal on raskem oma vastur\u00fcnnakutes edu saavutada, usub Ryan. Venemaa on rajanud nii itta kui l\u00f5unasse korralikud kaitsev\u00f6\u00f6ndid, mille eesm\u00e4rk on nii Ukraina v\u00e4gede pidurdamine kui ka ettevalmistatud \u201etapav\u00f6\u00f6nditesse\u201d suunamine.\nSiiski usub Ryan, et Ukrainal on v\u00f5ime alustada edukat vastur\u00fcnnakut seni, kuni luure, ajastus, v\u00e4lja\u00f5pe ja t\u00e4ideviimine on edukad.\nHea juhtimine, paindlik t\u00e4itmine, korralik l\u00e4hiv\u00f5itlus ja olukorraga kohanemine on taktikalise ja operatiivse edu seisukohalt \u00fcliolulised. \u00d5nneks oleme neid asju Ukrainas kogu s\u00f5ja v\u00e4ltel n\u00e4inud, hindab Ryan.\nRyani soovide nimekirjas on punktid, mille puudumise p\u00e4rast on eriti kriitilise raporti kirjutanud Grant Ukraina armeed kritiseerinud.\nPraegune kuulsusrikas lahing tugineb liiga palju ukrainlaste hulljulgusele ja liiga v\u00e4he heale kaitse korraldusele v\u00f5i pideva ja areneva v\u00e4lja\u00f5ppe k\u00e4igus omandatud doktriinidele ja oskustele.\nGrant n\u00e4itaks m\u00f5nele vanasse m\u00f5tteviisi kinni j\u00e4\u00e4nud komand\u00f6rile ust ja asendaks nad nooremate, agaramate ja lahingukogemustega s\u00f5duritega.\nVanadel komand\u00f6ridel on t\u00f5epoolest olnud oma koht ja \u00fclesanne, m\u00e4rgib Grant.\u00a0N\u00fc\u00fcd on aga vaja uut v\u00f5itlusviisi. Sellist, kus hinnatakse inimelu ja m\u00f5istetakse, kuidas taktikat ja strateegiat t\u00e4iustades maksimaalselt \u00e4ra kasutada piiratud ressursse.\nJulgusele lootmine on pikas perspektiivis Ukraina jaoks liiga kallis. Valatakse liiga palju verd ja see v\u00f5ib inimestele saatuslikuks saada, m\u00e4rgib Grant."}
{"text":"SAHINAD | Tederi kaubanduskeskus p\u00e4\u00e4ses Vene raketir\u00fcnnakus napiltSahinates veel. Rootslane sai S\u00fckijainenilt koslepi. Raamatu laenutamine v\u00f5iks maksta euro. S\u00f5\u00f5rumaa saab linnalt 20 000 eurot peenarde tegemiseks. J\u00f5uametid pelgasid infoleket Moneyvali kaudu. Raplas avatakse esimene robotapteek.\nTederi kaubanduskeskus p\u00e4\u00e4ses napilt\nEelmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval toimunud Venemaa raketir\u00fcnnakus Zapori\u017e\u017ejale p\u00e4\u00e4ses napilt kaubanduskeskus, mida omab Hillar Tederi loodud firma Arricano.\n\u00dcle Dnepri j\u00f5e kaldal asuva City Malli keskuse tuhisesid kolm raketti. \u00dcks neist tabas keskusest teisel pool t\u00e4navat asuvat \u00fcheksakorruselist elumaja. Ukraina siseministeerium teatas, et v\u00f5imsas plahvatuses hukkus \u00fcks inimene ja vigastada sai v\u00e4hemalt 34, sealhulgas 3 last.\nKeskuses ei juhtunud mitte midagi \u2013 vaid \u00fcks hoone k\u00f5rval seisnud inimene sai kildudest viga.\nArricanole kuulub Ukrainas viis kaubanduskeskust. Firma aktsiatega kaubeldi t\u00e4navu jaanuarini Londoni b\u00f6rsil. Ettev\u00f5tte suurimateks kasusaajaks on Rauno Teder (Hillari poeg), aktsion\u00e4ride sekka kuulub ka teine eestlane J\u00fcri P\u00f5ld.\nAnts Rootslane sai Keili S\u00fckijaineni k\u00e4est koslepi\nTV3 saadet \u201eUus algus Ants Rootslasega\u201c vaatas eelmisel n\u00e4dalal palju v\u00e4hem inimesi kui Keili S\u00fckijaineni juhitud \u201eS\u00fcdamesoovi\u201c Kanal 2s. Kuna saated olid neljap\u00e4eva \u00f5htul eetris samal ajal, siis selgus, et eestlased eelistavad ehtsat heategevust \u00fcles haibitud libaps\u00fchholoogi imeravile.\nS\u00f5\u00f5rumaa saab linnalt 20 000 eurot peenarde tegemiseks\nSuurettev\u00f5tja Urmas S\u00f5\u00f5rumaa firma Rotermanni City sai Tallinna linnalt 20 000 eurot toetust kesklinna kahe lillepeenra tegemiseks.\nSelle raha eest rikastab S\u00f5\u00f5rumaa Rotermanni kvartalit kahe 20 meetri pikkuse lillepeenraga, mis olla \u201eputukate jaoks atraktiivse haljastusega\u201c ja tehakse taaskasutatud materjalist. Seega maksab \u00fcks meeter putukas\u00f5bralikku lillepeenart Tallinna maksumaksjatele 500 eurot.\nKokku k\u00fcsis S\u00f5\u00f5rumaa firma linnalt toetust 120 000 eurot, kuid sai toetust ainult Rotermanni t\u00e4naval maa-aluse parkla kohal asuva linnamaa haljastamiseks.\nRaamatu laenutamine v\u00f5iks maksta euro\nKultuuriministeeriumis esitletud uuringus \u201eLoomet\u00f6\u00f6 tasustamine Eestis ja loomepalkade m\u00f5ju hindamine\u201c leiti, et loomet\u00f6\u00f6 eest makstav tasu on liiga v\u00e4ike ega ulatu Eesti keskmiseni \u00fchelgi loomealal.\nUuring annab m\u00f5ned poliitikasoovitused, millest olulisim on see, et k\u00f5ik riiklikud toetused-stipendiumid h\u00f5lmaksid alati neilt makstavat sotsiaalmaksu ning suurenema peaksid kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumtasu m\u00e4\u00e4rad.\nSpetsiifilisemate ideedena pakutakse v\u00e4lja idee luua kulka disaini sihtkapital ning suurendada mitu korda autorih\u00fcvitusfondi. Praegu saavad kirjanikud \u00fche raamatu laenutuskorra eest 2\u201310 senti, autorite ettepanekul v\u00f5iks see tulevikus olla \u00fcks euro.\nLoomepalga meedet soovitatakse laiendada re\u017eiss\u00f6\u00f6ridele, stsenaristidele, lavastajatele ja heliloojatele. Samuti v\u00f5iks kirjanikupalga saajate arvu suurendada k\u00fcmneni tingimusel, et saajatena on kaasatud toimetajad ja kriitikud.\nN\u00e4itleja l\u00e4ks kr\u00fcptorahaga alt\nNetflixi filmis \u201eLuther. The Fallen Sun\u201c m\u00e4nginud eestlane Einar Kuusk investeeris rolli eest saadud 26 000 eurot kr\u00fcptovaluutasse ja kaotas kogu summa.\nJ\u00f5uametid pelgasid infoleket\nKui Moneyvali komitee hindajad eelmisel aastal Eesti rahapesu vastast v\u00f5itlust hindamas k\u00e4isid, olid j\u00f5uametid mures. Kardeti, et ehk Vene kodanikud saavad ligi infole Eesti suurimate n\u00f5rkuste kohta.\nKomiteed haldab Euroopa N\u00f5ukogu, kust Venemaa k\u00fcll v\u00e4lja heideti, ent \u00fcle 90 Vene taustaga inimese t\u00f6\u00f6tab seal edasi.\nN\u00fc\u00fcd lahkus ametist Moneyvali tegevdirektor Igor Neb\u00f5vajev, kelle isa on Vene v\u00e4lisluure SVR kindral. Kuuldavasti j\u00e4\u00e4b ta ka edaspidi Euroopa N\u00f5ukokku t\u00f6\u00f6le. \u201eMa kasvasin \u00fcles Washingtonis, olin \u00fcks esimesest kuuest lapsest NSVLi saatkonnas, kes Ameerika koolis k\u00e4isid. Parem maailm on seal minevikus \u2013 v\u00e4hemalt praeguseks. Aga pole kahtlustki, see on ka tulevik,\u201c l\u00f5petas Neb\u00f5vajev oma lahkumiskirja.\nRaplas avatakse esimene robotapteek\nBENU avab kolmap\u00e4eval Raplas Eesti esimese apteegi iseteenindusautomaadi. Frantsiisijuht Rainer Kasev\u00e4li selgitas Ekspressile, et tegemist ei ole v\u00e4lismaal levinud lihtsa rohukapiga. \u201eTeistes riikides v\u00f5ib kohata \u00fcsna t\u00fc\u00fcpilist vending-masina ehk automaadi t\u00fc\u00fcpi kioskeid, kus sortiment ja valik on piiratud. Meil on tegemist apteegi t\u00e4isteenusega, kus robot toob kliendile vastavalt tellimusele k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiravimid, apteegikosmeetika ja vitamiinid\/toidulisandid.\u201c Ta lisas, et testperioodi j\u00e4rel on valmisolek ka retseptiravimite pakkumiseks."}
{"text":"Ostjana esinevad petturid toovad ettek\u00e4\u00e4ndeks \u00fclekande t\u00f5rkeTALLINN, 28. m\u00e4rts, BNS \u2013\u00a0Politsei teatel on viimastel p\u00e4evadel on sagenenud skeem, milles petturid esitlevad end ostjana ja v\u00e4idavad nagu oleks raha \u00fclekandmisel tekkinud t\u00f5rge.\n\u201eNii-\u00f6elda ostja pakub v\u00e4lja lahenduse, et tasub nii kauba kui ka saatmise eest. V\u00e4idetav ostja saadab lingi, millele vajutades avaneb h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Omniva koduleht ning raha k\u00e4ttesaamiseks tuleb sisestada oma krediitkaardi andmed ja PIN-koodid,\u201d edastas P\u00f5hja prefektuur.\nPolitsei palub asju m\u00fc\u00fces olla ettevaatlik oma andmete jagamisel ja sisestamisel. \u201eTegemist on pettusega ja Omniva neid andmeid ei k\u00fcsi. PIN2 on v\u00f5rdne allkirjaga paberil ja kui m\u00f5ni koduleht seda k\u00fcsib, siis on tegemist kindlasti v\u00f5ltsitud veebilehega,\u201d m\u00e4rkis P\u00f5hja prefektuur.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Olari Taal: ehk peaks siseminister sellise jama peale tagasi astuma?Politseijuht Elmar Vaheri ametist viinud kelmusevaidluse tulemusena algatas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets PPAs ja kapos teenistusliku j\u00e4relevalve. Endise siseministri Olari Taali hinnangul tuleb n\u00e4puga n\u00e4idata hoopis ministri enda ja tema eelk\u00e4ijate poole.\nOn uskumatu, et praegu, kui taasiseseisvumisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta, tekib j\u00f5uametkondade vahel erimeelsus, mille peab lahendama l\u00f5puks vist kohus.\nSee, et ametid vaatavad m\u00f5nikord probleemidele erineva nurga alt, on normaalne. \u00dcheksak\u00fcmnendatel oli ikka t\u00f5siseid omavahelisi maajagamisi, sest tegevuspiirid polnud p\u00e4riselt paika loksunud ja egod l\u00f5\u00f5masid. Aga kui ametite juhid saavad usaldada ministrit, siis ikka klaaritakse vastuolud juba eos. Milleks muidu meil neid ministreid vaja on kui mitte riigi arengu tasakaalus hoidmiseks ja elu edendamiseks?\nSee, et politseinikel ja kapokatel on tekkinud \u00fcletamatu vastuolu, n\u00e4itab, et m\u00f5nda aega on olnud siseministeeriumi eesotsas ebap\u00e4devad v\u00f5i ebaobjektiivsed ministrid. Sellist t\u00fc\u00fcpi poliitikud, kes ei ole suutnud olla meeskonna (pean silmas eri ametkondade juhte) kokkusidujad. Ehk nagu \u00f6eldakse, neil ei ole piisaval m\u00e4\u00e4ral \u201einimeste juhtimise geeni\u201c.\nSee, et siseminister organiseerib teenistusliku j\u00e4relevalve, on ikka vaid poliitiline h\u00e4mamine. Umbes nagu k\u00e4eviipe peale \u00f5huh\u00e4ire sireenide k\u00e4ivitamine.\nTegelikult v\u00f5iks hoopiski l\u00e4bi viia \u201eteenistusliku juurdluse\u201c ministri tegemiste kohta (muidugi utoopia). Selgitamaks, mida on minister teinud v\u00f5i tegemata j\u00e4tnud, et asjaolud just selliseks kujunesid.\nVanainimesele tundub (loodetavasti ekslikult), et ministrite p\u00e4devuse ja v\u00f5imekuse allak\u00e4igutrepp on muutunud pea iga valitsusega \u201ej\u00e4rsemaks\u201c. Eks \u00fcheks p\u00f5hjuseks on ka see, et kolmes viimases valitsuses jagasid koalitsioonipartnerid ministrikohad v\u00f5rdselt.\nKuuldavasti saab selline tobe olukord n\u00fc\u00fcd ikkagi otsa. Loogiline, et rahvalt suurema mandaadi saanud erakonnad on suutnud kaasata ka rohkem helgeid p\u00e4id.\nKahjuks pole t\u00f5en\u00e4oline, et parlamendiliikmete v\u00f5i vaid valitsuse liikmete p\u00e4devust hakatakse riiklikult hindama objektiivsete kriteeriumite j\u00e4rgi. See oleks rahvaesindajatele isiklikult ebamugav ja demokraatia pisidetaile arendavadki nemad.\nAga ajakirjandus v\u00f5iks ministrite p\u00e4devuse hindamist hakata pisitasa korraldama. Riigikorraldusele oleks see samm edasi ja kodanikelegi igati meelep\u00e4rane."}
{"text":"S\u00fcvav\u00f5ltsingu tehnoloogia v\u00f5ib teha iga\u00fchest pornostaari ja see pole keelatudV\u00f5ltsitud videodega meenuvad tavaliselt propagandak\u00f5ned maailma liidrite poolt, naljakad juhtumised v\u00f5i filmide paroodiad. N\u00fc\u00fcd on s\u00fcvav\u00f5ltsingute tehnoloogia j\u00f5udnud pornoni.\u00a0Tehnoloogia areng koos puuduliku seadusandlusega on viinud selleni, et iga\u00fcks v\u00f5ib tahtmatult saada pornostaariks. See ei ole vaid kuulsuste jaoks probleemiks.\u00a0Veebisaidid, kust saate videoid tellida, saavad tohutul hulgal k\u00f5ige erinevamaid taotlusi.\u00a0Pilte saadetakse t\u00e4didest ja \u00e4mmadest, s\u00f5pradest ja tuttavatest, t\u00f6\u00f6kaaslastest ja eksidest, naabritest ja suunamudijatest... Nimekiri on l\u00f5putu, teoreetiliselt v\u00f5ib ohvriks sattuda iga\u00fcks, kellel on sotsiaalmeedias m\u00f5ni konto.\u00a0Pornosaidil nimega MrDeepFakes on \u00fcle 250 000 kasutaja,\u00a0lehek\u00fclge k\u00fclastatakse kuus 13 miljonit korda.\nBBC Three\u00a0uus film \u00abDeepfake Porn: Could You Be Next?\u00bb\u00a0intervjueerib naisi, kes on langenud r\u00e4ige v\u00f5ltsimise ohvriks ja kes \u00fcritavad teha kampaaniat seadusandluse muutmiseks.\u00a0Dokumentaalfilmi toimetaja Jess Davies proovis ka ise mobiiltelefoni abil \u00fcht sellist videot teha ja sattus h\u00e4mmingusse, kui lihtne see on. \u00abSee v\u00f5ttis aega vaid m\u00f5ne sekundi ja tulemus on.. \u00fctleme nii, et piisavalt autentne.\u00bb\nS\u00fcvav\u00f5ltsingutega seotud\u00a0videosaidid \u00fctlevad oma reeglites, et videoid ei tohi kasutada teiste kahjustamiseks ja tuleb austada isikuvabadust. Intervjueeritud videoloojad aga ei kavatse l\u00f5petada enne, kui seadus seda keelama hakkab.\u00a0\nWith deepfake technology becoming more and more sophisticated, deepfake pornography is also on the rise. What will @_JessicaDavies uncover?\n\n? Deepfake Porn: Could You Be Next?\n\u25b6 Watch now on BBC iPlayer pic.twitter.com\/i5d3EevcS1\n\u2014 BBC Wales ??????? (@BBCWales) October 27, 2022\n\n\nV\u00f5ltsvideotes kasutatakse enamasti ehtsaid pornovideoid ja pilte, kus n\u00e4itleja pea on asendatud teise inimese omaga. \u00abS\u00fcvav\u00f5ltsitud videod on v\u00e4ljam\u00f5eldis ja fantaasia, seega pole nende tegemiseks ja levitamiseks luba\u00a0vaja. Naised peaksid sellega lihtsalt harjuma,\u00bb nendib anon\u00fc\u00fcmne videoprodutsent. \u00abSeni on sihtm\u00e4rgiks olnud kuulsad inimesed, aga see tendents muutub kiirelt,\u00bb lisas ta.\u00a0\nK\u00f5ik saavad aru, et s\u00fcvav\u00f5ltsitud videodega tekib kohutavalt palju ja suuri probleeme.\u00a0\n\u00abK\u00f5ik naised on ohus,\u00bb \u00fctles Florida osariigi senaator\u00a0Lauren Book, keda video v\u00f5ltsija \u0161anta\u017eeeris. Naine oli just oma lapsed kooli viinud ja kontorisse j\u00f5udnud, kui sai v\u00e4ljapressijalt s\u00f5numi: \u00abKui saadan pildid uudisteagentuuridele, l\u00f5peb sellega teie karj\u00e4\u00e4r. Seda\u00a0saad\u00a0v\u00e4ltida, kui n\u00f5ustud\u00a0sellega, mida ma sul teha k\u00e4sen,\u00bb \u00e4hvardas anon\u00fc\u00fcmne v\u00e4ljapressija, kes oli suutnud Booki isiklikud\u00a0fotod pornoks h\u00e4kkida.\nBook meenutab seda hetke kui \u00f5udusunen\u00e4gu. \u00abMa sain paanikahoo, v\u00e4risesin \u00fcle kogu keha ja ei teadnud, mida teha. Enim valdas mind h\u00e4bi- ja piinlikkustunne,\u00bb meenutab ta. Naine v\u00f5ttis koheselt \u00fchendust politseiga ja j\u00e4tkas ka v\u00e4ljapressijaga suhtlemist. Ta n\u00f5udis minult 5000 eurot v\u00f5i 3000 eurot ja oraalseksi. \u00abLeppisime kokku kohtumise kohvikus, kus pidin\u00a0talle \u00fcle andma 5000 eurot. Politseiga koost\u00f6\u00f6s \u00f5nnestus mees teolt tabada. Kuid v\u00f5ltsimise eest teda karistada ei saa, s\u00fc\u00fcdistus esitati ainult v\u00e4ljapressimise eest,\u00bb on Lauren n\u00f6rdinud.\u00a0\nNagu kogu seksuaalse ahistamise ja v\u00e4givalla puhul, on see seotud v\u00f5imu kuritarvitamisega.\u00a0\nS\u00fcvav\u00f5ltsingute pornofilmifenomenil on tegelikult kaks ohvrit paralleelselt: ka pornovideoid kasutatakse ilma loata. Dokumentaalfilmist\u00a0ei selgu, miks seda autori\u00f5iguse aspekti ei saa seadusandlusega kaitsta."}
{"text":"Eesti 200 v\u00f5tab kohtu all olevalt \u00e4rimehelt vastu annetusi ja silm ka ei pilguValitsusse Reformierakonna puudliks p\u00fcrgiv suhteliselt uus erakond Eesti 200 v\u00f5ttis L\u00e4tis kohtu all olevalt \u00e4rimehelt Oleg Ossinovskilt vastu suurannetuse ega n\u00e4e selles mingit probleemi.\nERR soovis eelmisel n\u00e4dalal saada selle kohta kommentaari Eesti 200 esimehelt Lauri Hussarilt, kes lubas vastata e-kirja teel. ERR saatis esmalt k\u00fcsimuse seoses Ossinovski annetustega Hussarile n\u00e4dal aega tagasi ning k\u00fcsis, kas Hussar erakonna esimehena peab \u00f5igeks ja eetiliseks v\u00f5tta vastu rahalist annetust isikult, kelle suhtes k\u00e4ib aktiivne kohtumenetlus.\nN\u00e4dala aja jooksul Hussar aga ERR-i k\u00fcsimustele vastamiseks aega ei leidnud. Teisip\u00e4eval saatis Eesti 200 pressiesindaja Rauno Veri j\u00e4rgmise kirja: \u201cKuna Lauri on koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega h\u00f5ivatud, siis edastan kaks lauset. 1. K\u00e4sitleme k\u00f5iki annetusi v\u00f5rdselt toetusena maailmavaatele. 2. Eesti 200 ei v\u00f5ta vastu keelatud annetusi\u201c.\nL\u00e4ti prokuratuur esitas 2015. aasta juulis miljon\u00e4rist ettev\u00f5tjale Oleg Ossinovskile s\u00fc\u00fcdistuse L\u00e4ti toonasele raudteedirektorile Ugis Magonisele 499 500 euro altk\u00e4emaksu andmises. Prokuratuur n\u00f5udis meestele nelja aastast vanglakaristust.\nKuigi Limba\u017ei maakohus otsustas 2021 jaanuaris, et Oleg Ossinovski ei andnud L\u00e4ti raudtee endisele juhile Ugis Magonisele altk\u00e4emaksu, on n\u00fc\u00fcd otsus edasi kaevatud.\nOleg Ossinovski kohtuasi on endiselt menetluses ja on j\u00f5udnud Riia ringkonnakohtusse, kus istung peaks tulema m\u00e4rtsi l\u00f5pus. Ossinovski l\u00f6\u00f6b kaasa videosilla vahendusel.\nErakond Eesti 200 sai selle aasta veebruari viimasel n\u00e4dalal Oleg Ossinovskilt 30 000 euro suuruse annetuse. Veebruari keskel oli ta teinud ka 5000 euro suuruse annetuse.\n2022. aastal annetas Oleg Ossinovski Eesti 200-le 10 000 eurot.\n2021. aastal tegi Oleg Ossinovski Eesti 200-le 5000 euro suuruse annetuse ja 2020. aastal samuti 5000 euro suuruse annetuse.\nAllikas: ERR"}
{"text":"USA s\u00fc\u00fcdistab FTX-i asutajat altk\u00e4emaksudes Hiina ametnikeleNEW YORK, 28. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 USA ametnikud kahtlustavad kr\u00fcptovaluutab\u00f6rsi FTX asutajat Sam Bankman-Friedi 40 miljoni dollari ulatuses altk\u00e4emaksu andmise heakskiitmises Hiina ametnikele, seisis teisip\u00e4eval esitatud uuendatud s\u00fc\u00fcdistustes.\nMaksed tehti, kui Hiina ametnikud k\u00fclmutasid 2021. aastal umbes miljardi dollari ulatuses kr\u00fcptovaluuta kontosid FTX-i s\u00f5sarfirma Alameda all, \u00fctlevad s\u00fc\u00fcdistajad.\nTegemist on 13. s\u00fc\u00fcdistusega Bankman-Friedi vastu, kes viibib praegu vabaduses USA-s.\nUSA v\u00f5imud esitasid esmasp\u00e4eval s\u00fc\u00fcdistused kr\u00fcptovaluuta platvormile Binance ja selle asutajale Changpeng Zhaole mitmete v\u00e4idetavate rikkumiste eest.\u00a0\nUSA regulaatori CFTC juht Rostin Behnam \u00fctles, et s\u00fc\u00fcdistused Binance'i vastu on osa kampaaniast tuvastada ja peatada rikkumised muutlikul ja k\u00f5rge riskiga digivaraturul.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"USA s\u00fc\u00fcdistab FTX-i asutajat altk\u00e4emaksudes Hiina ametnikeleNEW YORK, 28. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 USA ametnikud kahtlustavad kr\u00fcptovaluutab\u00f6rsi FTX asutajat Sam Bankman-Friedi 40 miljoni dollari ulatuses altk\u00e4emaksu andmise heakskiitmises Hiina ametnikele, seisis teisip\u00e4eval esitatud uuendatud s\u00fc\u00fcdistustes.\nMaksed tehti, kui Hiina ametnikud k\u00fclmutasid 2021. aastal umbes miljardi dollari ulatuses kr\u00fcptovaluuta kontosid FTX-i s\u00f5sarfirma Alameda all, \u00fctlevad s\u00fc\u00fcdistajad.\nTegemist on 13. s\u00fc\u00fcdistusega Bankman-Friedi vastu, kes viibib praegu vabaduses USA-s.\nUSA v\u00f5imud esitasid esmasp\u00e4eval s\u00fc\u00fcdistused kr\u00fcptovaluuta platvormile Binance ja selle asutajale Changpeng Zhaole mitmete v\u00e4idetavate rikkumiste eest.\u00a0\nUSA regulaatori CFTC juht Rostin Behnam \u00fctles, et s\u00fc\u00fcdistused Binance'i vastu on osa kampaaniast tuvastada ja peatada rikkumised muutlikul ja k\u00f5rge riskiga digivaraturul.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Heido Vitsur: teise pensionisamba vead on parandatud. Inimeste kaotatud usku taastada on keerulisem40 aasta pikkuse horisondiga toimingutes saab inimene loota peamiselt iseendale. Valitsuse \u00fclesanne on luua selleks lihtsad v\u00f5imalused\nKui vaadata tagasi teise pensionisamba 20-aastasele eluk\u00e4igule, hakkavad silma eelk\u00f5ige vaidlused v\u00f5imalike finants- ja demograafiliste suundumuste \u00fcle. Kuigi tagantj\u00e4rele tarkuse kohta \u00f6eldakse irooniliselt, et see olevat t\u00e4ppisteadus, ei ole elu tavaliselt nii lihtne. Ka tagantj\u00e4rele on v\u00f5imalik eksida ja kuidas veel!\nEitamata v\u00e4hemalgi m\u00e4\u00e4ral prognooside t\u00e4htsust, ehkki v\u00e4ltimatult sisaldavad nad suurt m\u00e4\u00e4ramatust \u2013 minu meelest siiski ainuke, mida oma 20-aastase kogemuse p\u00f5hjal v\u00e4ita saame, on see, et 40-aastase horisondiga toimingutes saab inimene loota peamiselt iseendale. Valitsuse \u00fclesanne peaks olema luua tingimused v\u00f5imalikult lihtsaks ja riskivabaks tegutsemiseks.\nKas jooksvale finantseerimisele j\u00e4\u00e4mine oli vale?\nEnne selliseid tingimusi looma hakkamist tuleks vastata k\u00fcsimusele, kas pensionikorraldus jooksva finantseerimise mudelile (pensione makstakse t\u00f6\u00f6ealistelt kogutavast maksust) \u00fcles ehitada oli algusest peale p\u00f5him\u00f5tteliselt vale? Kas Eesti tegi p\u00e4rast iseseisvuse taastamist vea, kui j\u00e4tkas toetumist \u00fcksnes jooksva finantseerimise s\u00fcsteemile? V\u00f5i on jooksva finantseerimise s\u00fcsteemiga ikka v\u00f5imalik k\u00f5iki pensioniga seotud probleeme lahendada?\nTagantj\u00e4rele targana v\u00f5ib konstateerida, et eelmise sajandi keskpaiga sotsiaal-majandusliku reaalsuse ja m\u00f5tlemise seisukohast ei saa t\u00e4ispanust jooksva finantseerimise s\u00fcsteemile veaks pidada. Sellist asja, et rahuajal langeb s\u00fcndimus alla rahvastiku taastootmise taset, n\u00e4gi maailm esimest korda alles 1972. aastal Jaapani puhul. Ka ei olnud sotsiaalteadlased inimese k\u00e4itumist uurides j\u00f5udnud tasemele, kus oleks tajutud, millised moraalsed riskid on \u00fchiskonnas seotud erisuguste pensionis\u00fcsteemi finantseerimise meetoditega.\nSamuti ei ole m\u00f5tet iseseisvuse taastanud Eesti esimest valitsust ja seadusandjat s\u00fc\u00fcdistada selles, et nad s\u00e4ilitasid Eestis jooksval finantseerimisel p\u00f5hineva pensionikindlustuse s\u00fcsteemi. See oli v\u00f5imalikest k\u00f5ige lihtsam korraldus ja \u00fcks v\u00e4hestest n\u00f5ukogude aja p\u00f5him\u00f5tetest, mis tundus olevat kasutusk\u00f5lblik.\nAsi hakkas kraavi poole kiskuma alles siis, kui sai selgeks, et jooksva finantseerimise s\u00fcsteem ei v\u00f5imalda meil pikaajalises perspektiivis \u2013 \u00fcle mitme p\u00f5lvkonna \u2013 maandada demograafilise seisu muutumisest tulenevaid rahalisi ja muid riske ilma maksukoormuse kasvu v\u00f5i pensioni asendusm\u00e4\u00e4ra languseta.\nParaku oli see teadmine tol ajal \u00fcksnes arvutuslik \u2013 paari esimese k\u00fcmnendi jooksul avaldas v\u00e4henenud s\u00fcndimus demograafilise dividendi (t\u00f6\u00f6tava elanikkonna osakaalu kasvu) kujul sotsiaalmaksu laekumisele hoopis positiivset m\u00f5ju. Peale selle, jooksva finantseerimise s\u00fcsteemi tasakaalustamisele aitab praeguseni kaasa pensioniea j\u00e4rkj\u00e4rguline t\u00f5stmine. Ka aitas ja aitab meie jooksva finantseerimise s\u00fcsteemi j\u00e4tkusuutlikkusele siiamaani kaasa Euroopa \u00fcks kiiremaid palgat\u00f5use.\nAsjaolu, et oleme seni oma p\u00f5hiliselt jooksvale finantseerimisele tugineva pensionis\u00fcsteemiga kuidagi (Euroopa viletsamate hulka kuuludes) toime tulnud, ei taga, et senise korralduse juurde j\u00e4\u00e4des p\u00e4\u00e4seme k\u00f5ige viletsamate pensionimaksjate ringist v\u00e4lja. Seni jooksva finantseerimise s\u00fcsteemi toetanud tegurid on oma m\u00f5ju juba kaotanud v\u00f5i kaotavad selle peagi.\nAga kas me viletsamate seast v\u00e4lja p\u00e4\u00e4semist vajalikuks peamegi? Eesti pensionis\u00fcsteemi tulevikust r\u00e4\u00e4kimise k\u00f5ige suurem p\u00f5him\u00f5tteline takistus tundubki seisvat selles, et me pole seni otsinud ja andnud vastust k\u00fcsimusele: kas meie pensionikorraldus peab v\u00f5imaldama inimestel vanadusp\u00f5lve v\u00e4\u00e4rikalt m\u00f6\u00f6da saata v\u00f5i on selle \u00fclesanne \u00fcksnes h\u00e4davajalik toimetulek kindlustada?\nP\u00f5him\u00f5te ei ole eesm\u00e4rk\nMulle tundub, et meie otsustamatust ei p\u00f5hjusta mitte niiv\u00f5rd meie \u00fcksk\u00f5iksus, kuiv\u00f5rd ebakindlus. Me ei tea, milleks tulevikus suutelised oleme. Oleme k\u00f5igil aastatel panustanud sellele, et oleme kiired kohanejad, aga mitte ise endale tee rajajad. See asjaolu on m\u00e4\u00e4ranud meie otsuste ajahorisondi. Ka pensioni k\u00fcsimuses.\nSamuti on meil alatasa p\u00f5him\u00f5tte ja eesm\u00e4rgi vahele seatud v\u00f5rdusm\u00e4rk. Mitte kulutada pensionideks raha rohkem kui v\u00f5imalik on ju p\u00f5him\u00f5te. See ei ole eesm\u00e4rk. Eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla kindlustada igale eakale minimaalne vajalik toimetulek v\u00f5i hoopis v\u00e4\u00e4rikas vanadusp\u00f5lv.\nKui oleme seisukohal, et k\u00f5igile vanadele inimestele v\u00e4\u00e4rika elu kindlustamine ei muutu ka praegusest j\u00f5ukamas Eesti \u00fchiskonnas kuigi oluliseks, siis on t\u00f5epoolest k\u00f5ige lihtsam mitte midagi ette v\u00f5tta ja tiksuda edasi minimaalse taseme tagaval ja demograafilistel lainetel \u00fcles-alla k\u00f5ikuval jooksva finantseerimise s\u00fcsteemil. Las lisapensionis\u00fcsteemid j\u00e4\u00e4da oma praegusel kujul neile, kes nendest huvitatud on.\nKui aga eeldada, et j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna pension\u00e4rid ei ole nii leplikud ja v\u00e4he informeeritud kui praeguse generatsiooni omad ja nende n\u00f5udmised hakkavad j\u00e4rjest rohkem sarnanema L\u00e4\u00e4ne-Euroopa eakaaslaste omadega? Siis on \u00fcsna kindel, et meil tuleb l\u00e4hitulevikus valida maksude t\u00f5stmise v\u00f5i jooksva finantseerimise s\u00fcsteemile praegusest t\u00f5husama t\u00e4ienduse loomise vahel.\nSelle t\u00f5husama t\u00e4ienduse loomine ei ole \u00fcksnes matemaatiliselt lahenduv finants\u00fclesanne. Valikuid tehes tuleb arvestada mitmesuguste moraalsete riskidega. P\u00f5hiline probleem on \u00fcksikisiku ja riigi kohustuste defineerimine, solidaarsuse ja isikliku vastutuse optimaalne vahekord, p\u00f5lvkondadevahelised probleemid, aga ka sellised riskid, mis tulenevad ainult v\u00f5i peamiselt \u00fchele kaardile panustamisest.\n\u00dcldisemalt \u00f6eldes, maailmas kasutatavate pensionis\u00fcsteemide edukusest kumab selgelt l\u00e4bi t\u00f5siasi, et keerulise s\u00fcsteemi stabiilsuse tagamiseks peab see s\u00fcsteem olema arenemis- ja kohanemisv\u00f5imeline.\nKuus saatuslikku viga\nKui loomuliku iibe p\u00f6\u00f6rdumine p\u00fcsivalt negatiivseks sai Eestis selgeks juba m\u00f6\u00f6dunud sajandi l\u00f5pus, sai selgeks ka see, et m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast hakkab jooksval finantseerimisel p\u00f5hinev pensionikindlustuse s\u00fcsteem kinni jooksma ja kindlasti ei saa selle abil v\u00e4\u00e4rikat pensionip\u00f5lve v\u00f5imaldada. Sai selgeks, et tuleb makse t\u00f5sta, kuid sellest hoolimata j\u00e4\u00e4vad meie pensionid Euroopas ikkagi k\u00f5ige v\u00e4iksemate hulka.\nSeet\u00f5ttu oli loomulik, et need, kes oskasid m\u00f5nest aastast kaugemale ette vaadata, hakkasid jooksval finantseerimisel p\u00f5hinevat pensionis\u00fcsteemi t\u00e4iendama.\nP\u00f5him\u00f5ttelisi alternatiive ei olnud palju. Suurendada sotsiaalmaksu, suunata inimesi pensionip\u00f5lveks raha k\u00f5rvale panema v\u00f5i luua tingimused t\u00f6\u00f6andjapensionide tekkeks.\nKuna Eestis ei tundunud taanlastele sobiva maksukoormuse kehtestamine olevat otstarbekohane v\u00f5i \u00fcldse v\u00f5imalikki, otsustati kohustusliku kogumispensioni kasuks. Kuid nii nagu ka k\u00fcmme aastat varem ei osanud pensionis\u00fcsteemi reformijad arvestada mitme asjaoluga, mis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes said teisele pensionisambale ja ilmselt ka v\u00e4ga paljudele Eesti pension\u00e4ridele saatuslikuks.\n1. Ei arvestatud sellega, et pensionis\u00fcsteemi remondi k\u00e4ivituskulu inimeste ja ettev\u00f5tjate kanda j\u00e4tmine v\u00f5ib tulevikus k\u00e4tte maksta.\n2. K\u00e4ivituskulu negatiivset m\u00f5ju suurendas see, et riskide maandamiseks suruti pensionifonde paigutama pensionikogujate raha v\u00e4ikese riskiga instrumentidesse, mille tulusus muutus p\u00e4rast 2008. aasta finantskriisi nullil\u00e4hedaseks ja j\u00e4i selliseks k\u00fcmmekonnaks aastaks. T\u00f5si, fondide investeerimisv\u00f5imalusi laiendati samm-sammult, kuid saamata j\u00e4\u00e4nud tulu j\u00e4i saamata j\u00e4\u00e4nud tuluks ja fondide keskmine tootlus nii v\u00e4ikeseks, et k\u00fcllalt paljude inimeste usk kogumispensionisse kadus.\n3. Saatuslikuks veaks tuleb pidada ka \u00fclekaaluka panuse tegemist riskivaba kindlustuss\u00fcsteemi kaudu v\u00e4ljamaksete korraldamisele. See ei sobinud Euroopa keskmisest tunduvalt k\u00f5rgema keskmise inflatsioonitasemega ja sissetulekute kasvuga keskkonda. \u00d5igem oleks olnud teha p\u00f5hiline panus fondipensionile, mis oleks suutnud inflatsiooniga sammu pidada.\n4. P\u00e4rast finantskriisi sai selgeks ka see, et 2% + 4% skeem kellegi \u00f5uele \u00f5nne ei too ja et vajalik on anda suuremate sissemaksete v\u00f5imalus.\n5. Puudu j\u00e4i ka ausast kommunikatsioonist, inimestele j\u00e4eti \u00fctlemata, et j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade pensionikindlustuse parandamiseks m\u00f5eldud reformi algaastate paratamatult suured tegevuskulud maksavad osaliselt kinni esimesed \u00fchinejad, kes \u00fchinemisest ise erilist kasu ei pruugi saadagi. Riigi lisatud 4% ei l\u00e4inud t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral nende tuleviku kindlustamiseks, vaid suurel m\u00e4\u00e4ral reformi k\u00e4ivitamise kuludeks.\n6. Kogumispensioni s\u00fcsteemi mainele ei m\u00f5junud h\u00e4sti ka see, kuidas riik rahaliste raskuste korral endale v\u00f5etud kohustustesse suhtus.\nP\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5igel teel\nKokkuv\u00f5ttes olid Eesti pensionis\u00fcsteemi reformijad p\u00f5him\u00f5tteliselt siiski \u00f5igel teel, kui l\u00f5id s\u00fcsteemi, mis lubas hakata vastutust pensionikindlustuse eest riigi ja \u00fcksikisiku vahel jagama. Selle sammuga avati tee tulevikus pensionide suurendamiseks, ilma et oleks vaja maksude suurendamise k\u00fcsimust t\u00f5statada.\nParaku ei suutnud sotsiaalse n\u00e4rvita b\u00fcrokraatia koos k\u00f5ikjal lokkava ebakompetentsusega toimuvat j\u00e4lgida. Kiirelt muutuvad olud tegid arengust maha j\u00e4\u00e4vas s\u00fcsteemis suurt kahju. See, et praeguseks on s\u00fcsteemi suurimad ebak\u00f5lad kaotatud, olukorda enam ei p\u00e4\u00e4sta, sest negatiivne p\u00fcsib inimestel paremini meeles.\nPensionis\u00fcsteemi reformijad oskasid jooksva finantseerimise s\u00fcsteemi umbejooksmist piisava t\u00e4psusega ette n\u00e4ha, kuid kogumispensioni tulupoole kujunemist nii kerge modelleerida ei olnud.\nEsiteks eksitasid neid eelmise sajandi viimase ja selle sajandi esimese k\u00fcmne aasta tulemused. P\u00fcsis ju meie majanduskasv kuni finantskriisini sellisel trajektooril, et oleksime eelmise aasta l\u00f5puks j\u00f5udnud \u00fche inimese kohta tuleva sisetoodangu j\u00e4rgi Taaniga samale tasemele. Ja seda mitte mingites ostuj\u00f5u dollarites, vaid stabiilsetes rahvusvahelistes dollarites.\nTeiseks, kuigi see aeg oli turgudelt v\u00e4heriskantse tulu teenimiseks k\u00fcllalt soodne, j\u00e4i see tulu tunduvalt alla krediidimulliga kaasnenud palgat\u00f5usule. Liiatigi ei olnud sajandivahetusel v\u00f5imalik ette n\u00e4ha, et juba v\u00e4hem kui k\u00fcmne aasta p\u00e4rast tuleb v\u00e4ikese riskiga v\u00f5lapaberitele peale maksma hakata.\nAga s\u00fcsteemile ei saanud saatuslikuks ainu\u00fcksi turgudel ja meie majanduses toimuv, vaid ka asjaolu, et esimese 20 aasta jooksul tundsid inimesed j\u00e4rjest, et lubatu ja tegelikkus ei lange kokku. Ei saanudki langeda, sest pensionis\u00fcsteemi uuenduskulud j\u00e4id alguses paratamatult v\u00e4ikese mahuga fondide (st fondidesse raha kogujate) kanda ja seda keskkonnas, kus fondid said seaduse t\u00f5ttu investeerida v\u00e4hese tulususega v\u00f5i tulu mitte toovatesse instrumentidesse.\nVeel absurdsemaks muutis olukorra v\u00e4ljamaksete tegemise kord, mille j\u00e4rgi iga\u00fcks, kellel oli v\u00e4hegi m\u00f5istlik summa kogunenud, pidi valima minimaalse tulususega kindlustuse kaudu v\u00e4ljamaksete tegemise ega saanud otsustada raha reaalv\u00e4\u00e4rtust kasvatava fondipensioni kasuks.\nN\u00fc\u00fcdseks on \u00f5igusliku poole pealt vigade parandused tehtud (investeerimispiiranguid leevendatud, valitsemistasusid langetatud, v\u00e4ljamaksmise v\u00f5imalusi laiendatud), kuid on karta, et inimeste kaotatud usku taastada on tunduvalt keerulisem, kui oli m\u00f5nd silman\u00e4htavalt vajalikku, kuid sellest hoolimata palju aega n\u00f5udnud s\u00e4tet seadustada.\nOn vaja r\u00e4\u00e4kida fondipensionist, suuremate sissemaksete v\u00f5imalusest, sellest, et 20 aasta jooksul on s\u00fcsteemi kitsaskohad likvideeritud, ja sellest, et tulevikus osatakse s\u00fcsteemi muutuva maailmaga paremini sobitada. Kuid eelk\u00f5ige sellest, et kurvilisel teel on riskantne tahavaatepeegli j\u00e4rgi s\u00f5ita."}
{"text":"Teise pensionisamba vead on parandatud.  Inimeste kaotatud usku taastada on keerulisem40 aasta pikkuse horisondiga toimingutes saab inimene loota peamiselt iseendaleAsjaolu, et oleme seni oma p\u00f5hiliselt jooksvale finantseerimisele tugineva pensionis\u00fcsteemiga kuidagi (Euroopa viletsamate hulka kuuludes) toime tulnud, ei taga, et senise korralduse juurde j\u00e4\u00e4des p\u00e4\u00e4seme k\u00f5ige viletsamate pensionimaksjate ringist v\u00e4lja. Seni jooksva finantseerimise s\u00fcsteemi toetanud tegurid on oma m\u00f5ju juba kaotanud v\u00f5i kaotavad selle peagi.Aga kas me viletsamate seast v\u00e4lja p\u00e4\u00e4semist vajalikuks peamegi? Eesti pensionis\u00fcsteemi tulevikust r\u00e4\u00e4kimise k\u00f5ige suurem p\u00f5him\u00f5tteline takistus tundubki seisvat selles, et me pole seni otsinud ja andnud vastust k\u00fcsimusele: kas meie pensionikorraldus peab v\u00f5imaldama inimestel vanadusp\u00f5lve v\u00e4\u00e4rikalt m\u00f6\u00f6da saata v\u00f5i on selle \u00fclesanne \u00fcksnes h\u00e4davajalik toimetulek kindlustada?P\u00f5him\u00f5te ei ole eesm\u00e4rkMulle tundub, et meie otsustamatust ei p\u00f5hjusta mitte niiv\u00f5rd meie \u00fcksk\u00f5iksus, kuiv\u00f5rd ebakindlus. Me ei tea, milleks tulevikus suutelised oleme. Oleme k\u00f5igil aastatel panustanud sellele, et oleme kiired kohanejad, aga mitte ise endale tee rajajad. See asjaolu on m\u00e4\u00e4ranud meie otsuste ajahorisondi.Samuti on meil alatasa p\u00f5him\u00f5tte ja eesm\u00e4rgi vahele seatud v\u00f5rdusm\u00e4rk. Mitte kulutada pensionideks raha rohkem kui v\u00f5imalik on ju p\u00f5him\u00f5te. See ei ole eesm\u00e4rk. Eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla kindlustada igale eakale minimaalne vajalik toimetulek v\u00f5i hoopis v\u00e4\u00e4rikas vanadusp\u00f5lv.Kui oleme seisukohal, et k\u00f5igile vanadele inimestele v\u00e4\u00e4rika elu kindlustamine ei muutu ka praegusest j\u00f5ukamas Eesti \u00fchiskonnas kuigi oluliseks, siis on t\u00f5epoolest k\u00f5ige lihtsam mitte midagi ette v\u00f5tta ja tiksuda edasi jooksva finantseerimise s\u00fcsteemil. Las lisapensionis\u00fcsteemid j\u00e4\u00e4da neile, kes nendest huvitatud on.Kui aga eeldada, et j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna pension\u00e4rid ei ole nii leplikud ja v\u00e4he informeeritud kui praeguse generatsiooni omad ja nende n\u00f5udmised hakkavad j\u00e4rjest rohkem sarnanema L\u00e4\u00e4ne-Euroopa eakaaslaste omadega? Siis on \u00fcsna kindel, et meil tuleb l\u00e4hitulevikus valida maksude t\u00f5stmise v\u00f5i jooksva finantseerimise s\u00fcsteemile praegusest t\u00f5husama t\u00e4ienduse loomise vahel.Kuus saatuslikku vigaKui loomuliku iibe p\u00f6\u00f6rdumine p\u00fcsivalt negatiivseks sai Eestis selgeks juba m\u00f6\u00f6dunud sajandi l\u00f5pus, sai selgeks ka see, et m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast hakkab jooksval finantseerimisel p\u00f5hinev pensionikindlustuse s\u00fcsteem kinni jooksma ja kindlasti ei saa selle abil v\u00e4\u00e4rikat pensionip\u00f5lve v\u00f5imaldada. Seet\u00f5ttu oli loomulik, et need, kes oskasid m\u00f5nest aastast kaugemale ette vaadata, hakkasid pensionis\u00fcsteemi t\u00e4iendama.P\u00f5him\u00f5ttelisi alternatiive ei olnud palju. Suurendada sotsiaalmaksu, suunata inimesi pensionip\u00f5lveks raha k\u00f5rvale panema v\u00f5i luua tingimused t\u00f6\u00f6andjapensionide tekkeks. Kuna Eestis ei tundunud taanlastele sobiva maksukoormuse kehtestamine olevat otstarbekohane v\u00f5i \u00fcldse v\u00f5imalikki, otsustati kohustusliku kogumispensioni kasuks. Kuid nii nagu ka k\u00fcmme aastat varem ei osanud reformijad arvestada mitme asjaoluga, mis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes said teisele pensionisambale ja ilmselt ka v\u00e4ga paljudele Eesti pension\u00e4ridele saatuslikuks.1. Ei arvestatud sellega, et pensionis\u00fcsteemi remondi k\u00e4ivituskulu inimeste ja ettev\u00f5tjate kanda j\u00e4tmine v\u00f5ib tulevikus k\u00e4tte maksta.2. K\u00e4ivituskulu m\u00f5ju suurendas see, et riskide maandamiseks suruti pensionifonde paigutama pensionikogujate raha v\u00e4ikese riskiga instrumentidesse, mille tulusus muutus p\u00e4rast 2008. aasta finantskriisi nullil\u00e4hedaseks ja j\u00e4i selliseks k\u00fcmmekonnaks aastaks. T\u00f5si, fondide investeerimisv\u00f5imalusi laiendati sammsammult, kuid saamata j\u00e4\u00e4nud tulu j\u00e4i saamata j\u00e4\u00e4nud tuluks.3. Saatuslikuks veaks tuleb pidada ka \u00fclekaaluka panuse tegemist riskivaba kindlustuss\u00fcsteemi kaudu v\u00e4ljamaksete korraldamisele. See ei sobinud Euroopa keskmisest tunduvalt k\u00f5rgema keskmise inflatsioonitasemega ja sissetulekute kasvuga keskkonda. \u00d5igem oleks olnud teha p\u00f5hiline panus fondipensionile, mis oleks suutnud inflatsiooniga sammu pidada.4. P\u00e4rast finantskriisi sai selgeks ka see, et 2% + 4% skeem kellegi \u00f5uele \u00f5nne ei too ja et vajalik on anda suuremate sissemaksete v\u00f5imalus.5. Puudu j\u00e4i ka ausast kommunikatsioonist, inimestele j\u00e4eti \u00fctlemata, et j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade pensionikindlustuse parandamiseks m\u00f5eldud reformi algaastate paratamatult suured tegevuskulud maksavad osaliselt kinni esimesed \u00fchinejad.6. Kogumispensioni s\u00fcsteemi mainele ei m\u00f5junud h\u00e4sti ka see, kuidas riik rahaliste raskuste korral endale v\u00f5etud kohustustesse suhtus.P\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5igel teelKokkuv\u00f5ttes olid Eesti pensionis\u00fcsteemi reformijad p\u00f5him\u00f5tteliselt siiski \u00f5igel teel, kui l\u00f5id s\u00fcsteemi, mis lubas hakata vastutust pensionikindlustuse eest riigi ja \u00fcksikisiku vahel jagama. Selle sammuga avati tee tulevikus pensionide suurendamiseks, ilma et oleks vaja maksude suurendamise k\u00fcsimust t\u00f5statada.Paraku ei suutnud sotsiaalse n\u00e4rvita b\u00fcrokraatia toimuvat j\u00e4lgida. Kiirelt muutuvad olud tegid arengust maha j\u00e4\u00e4vas s\u00fcsteemis suurt kahju. See, et praeguseks on s\u00fcsteemi suurimad ebak\u00f5lad kaotatud, olukorda enam ei p\u00e4\u00e4sta, sest negatiivne p\u00fcsib inimestel paremini meeles.Pensionis\u00fcsteemi reformijad oskasid jooksva finantseerimise s\u00fcsteemi umbejooksmist piisava t\u00e4psusega ette n\u00e4ha, kuid kogumispensioni tulupoole kujunemist nii kerge modelleerida ei olnud.Esiteks eksitasid neid eelmise sajandi viimase ja selle sajandi esimese k\u00fcmne aasta tulemused. P\u00fcsis ju meie majanduskasv kuni finantskriisini sellisel trajektooril, et oleksime eelmise aasta l\u00f5puks j\u00f5udnud \u00fche inimese kohta tuleva sisetoodangu j\u00e4rgi Taaniga samale tasemele.Teiseks, kuigi see aeg oli turgudelt v\u00e4heriskantse tulu teenimiseks k\u00fcllalt soodne, j\u00e4i see tulu tunduvalt alla krediidimulliga kaasnenud palgat\u00f5usule. Liiatigi ei olnud sajandivahetusel v\u00f5imalik ette n\u00e4ha, et juba v\u00e4hem kui k\u00fcmne aasta p\u00e4rast tuleb v\u00e4ikese riskiga v\u00f5lapaberitele peale maksma hakata.Aga s\u00fcsteemile ei saanud saatuslikuks ainu\u00fcksi turgudel ja meie majanduses toimuv, vaid ka asjaolu, et esimese 20 aasta jooksul tundsid inimesed j\u00e4rjest, et lubatu ja tegelikkus ei lange kokku. Ei saanudki langeda, sest pensionis\u00fcsteemi uuenduskulud j\u00e4id alguses paratamatult v\u00e4ikese mahuga fondide (st fondidesse raha kogujate) kanda ja seda keskkonnas, kus fondid said seaduse t\u00f5ttu investeerida v\u00e4hese tulususega v\u00f5i tulu mitte toovatesse instrumentidesse.Veel absurdsemaks muutis olukorra v\u00e4ljamaksete tegemise kord, mille j\u00e4rgi iga\u00fcks, kellel oli v\u00e4hegi m\u00f5istlik summa kogunenud, pidi valima minimaalse tulususega kindlustuse kaudu v\u00e4ljamaksete tegemise ega saanud otsustada raha reaalv\u00e4\u00e4rtust kasvatava fondipensioni kasuks.N\u00fc\u00fcdseks on \u00f5igusliku poole pealt vigade parandused tehtud (investeerimispiiranguid leevendatud, valitsemistasusid langetatud, v\u00e4ljamaksmise v\u00f5imalusi laiendatud), kuid on karta, et inimeste kaotatud usku taastada on tunduvalt keerulisem, kui oli m\u00f5nd silman\u00e4htavalt vajalikku, kuid sellest hoolimata palju aega n\u00f5udnud s\u00e4tet seadustada.On vaja r\u00e4\u00e4kida fondipensionist, suuremate sissemaksete v\u00f5imalusest. Sellest, et 20 aasta jooksul on s\u00fcsteemi kitsaskohad likvideeritud. Sellest, et tulevikus osatakse s\u00fcsteemi muutuva maailmaga paremini sobitada. Sellest, et kurvilisel teel on riskantne tahavaatepeegli j\u00e4rgi s\u00f5ita.\u00a0\"Esimese 20 aasta jooksul tundsid inimesed j\u00e4rjest, et lubatu ja tegelikkus ei lange kokku. Ei saanudki langeda.\"Illustratsioon: Shutterstock EPLHeido Vitsur;LHV majandusekspert"}
{"text":"Peaprokur\u00f6r ei tee p\u00e4ttide elu kergemaksM\u00e4rtsi alguses andis riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas v\u00e4lja juhendi, mis annab \u00f5iguse perspektiivitud uurimised pausile panna. See ei t\u00e4henda aga seda, et poevargad ja muud kelmid vabalt tegutsema v\u00f5iks hakata.Virumaal on sama s\u00fcsteemi j\u00e4rgi menetlustoiminguid tehtud kogu aeg, kinnitavad Viru ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokur\u00f6r Sirje Merilo ning politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup. \u201cPealkirjadest ja artiklitest on j\u00e4\u00e4nud selline mulje, et me mingeid asju \u00fcldse ei menetle enam. See on t\u00e4iesti vale arusaam. See, et politseiuurijad ja prokur\u00f6rid peavad mingid asjad t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorda panema v\u00f5i v\u00e4hemalt kokku leppima menetlemise j\u00e4rjekorra, on ju kogu aeg nii olnud,\u201d r\u00e4\u00e4kis Merilo. \u201cMe ei saa ega tohi lubada seda, et v\u00f5tame asju ette suvaliselt v\u00f5i teeks lihtsamad ja kiiremad asjad enne, kui raskemate juhtumite menetlemisega alustame.\u201dIda prefekti s\u00f5nul pole elu muutunud ning lihtsamakoelisi vargusi, kaklusi ja kergemaid kelmusi on kogu aeg olnud, kuid esmaj\u00e4rjekorras tegeletakse ikka n\u00e4iteks l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga, kus osaliseks v\u00f5i ka kannatajaks on laps. \u201cSeda peaprokur\u00f6r oma juhisega \u00fctlebki, et pisikuritegude ohvrid peavad varuma kannatust. Juhis pakub ka uurijatele kindlustunnet, et ei j\u00e4\u00e4daks kelmusi ja muid pisikuritegusid \u00fcle menetlema, vaid fookus peab eelk\u00f5ige olema \u00fchiskonnale suurema m\u00f5juga kuritegude uurimisel,\u201d k\u00f5neles Kruup ja lisas, et kui \u00f6elda uurijatele, et k\u00f5ik juhtumid on sama t\u00e4htsad, t\u00f6\u00f6tavad n\u00e4iteks viisteist Rakvere ametnikku end l\u00f5hki, aga piltlikult \u00f6eldes on sahtlid ikka juhtumeid t\u00e4is.Vanemprokur\u00f6ri s\u00f5nul on meie piirkonnas juhtumite prioritiseerimise kokkuleppeid tehtud iga aasta, lihtsalt peaprokur\u00f6r on oma juhises need n\u00fc\u00fcd \u00fchtlustatult v\u00e4lja toonud.Statistika n\u00e4itab, et varguste arv on t\u00f5usuteel, kuid piiratud ressursi tingimustes tuleb teha valikuid, millele ja mis mahus relvastatud politseinik esimesena reageerib. Kruup r\u00f5hutas, et seaduskuulekal Eesti riigi kodanikul ongi \u00f5igus eeldada, et meil on siin turvaline elada, k\u00fcll aga ei tohi \u00e4ra unustada hoolsuskohustust individuaalsel tasandil.\u201cTurvalisus algab meist endast. Keegi meist ei taha riiki, kus t\u00e4navad on politseinikke t\u00e4is. Inimesed saavad n\u00e4iteks ise palju ette v\u00f5tta, et v\u00f5imalikku kuritegu ennetada, ja siin saab olla politsei partneriks, andes juhiseid ja soovitusi,\u201d toonitas prefekt.Hea n\u00e4ide on hiljutine juhtum, kus poes tabati pisivaras, kelle puhul ei olnud v\u00e4lja kujunenud selget k\u00e4ekirja, et ta v\u00f5iks toime panna uue varguse. Kuid paar p\u00e4eva hiljem pani suli uuesti toime samasuguse teo ja on n\u00fc\u00fcdseks vahi all. \u00dchest k\u00fcljest s\u00e4\u00e4stis see uurijate aega esmaste menetlustoimingute tegemisel, aga kuna tegu kordus, otsustati isik vahistada. \u201cMitte mingil juhul ei ole nii, et vaatame, et pisivargus, ja l\u00fckkame selle kuskile sahtlisse. Nii see ei ole, aga me paneme juhtumid \u00f5igesse j\u00e4rjekorda,\u201d selgitas Merilo.Juhendis on punkt, et kui kahe kuu jooksul juhtum lahendust ei leia, l\u00f5petatakse uurimine. Kannatanul tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, kas tema juhtumiga on k\u00f5ik ja lahendust ei saabugi.Nii see ei ole, sest kui selgub uut infot, siis toimikuid uuendatakse ning sama asjaga saab edasi minna. \u201cL\u00f5petamine t\u00e4hendab sisuliselt peatamist. Niikaua, kuniks kuritegu pole aegunud, ei ole asjad l\u00f5ppenud ja taustal k\u00e4ib uute infokildude kogumine, n\u00e4iteks seoses m\u00f5ne teise kuriteoga, edasi,\u201d \u00fctles Kruup.Siinkohal toonitasid m\u00f5lemad, et oluline on siiski igast juhtumist politseile teada anda, sest iga infokild v\u00f5ib viia m\u00f5ne suurema kuriteoseeria lahendamiseni.\"Niikaua, kuniks kuritegu pole aegunud, ei ole asjad l\u00f5ppenud.TARVO KRUUPPPA Ida prefektuuri juht\"\"Oluline on igast juhtumist politseile teada anda, sest iga infokild v\u00f5ib viia m\u00f5ne suurema kuriteoseeria lahendamiseni.\"\"Me ei saa ega tohi lubada seda, et v\u00f5tame asju ette suvaliselt.SIRJE MERILOvanemprokur\u00f6r\"KEVIN VOLTER"}
{"text":"Al-Arkarise valitud sahinadTEDERI KAUBANDUSKESKUS P\u00c4\u00c4SES NAPILTEelmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval toimunud Venemaa raketir\u00fcnnakus Zapori\u017e\u017ejale p\u00e4\u00e4ses napilt kaubanduskeskus, mida omab Hillar Tederi loodud firma Arricano.\u00dcle Dnepri j\u00f5e kaldal asuva City Malli keskuse tuhisesid kolm raketti. \u00dcks neist tabas keskusest teisel pool t\u00e4navat asuvat \u00fcheksakorruselist elumaja. Ukraina siseministeerium teatas, etv\u00f5imsas plahvatuses hukkus \u00fcks inimene ja vigastada sai v\u00e4hemalt 34, sealhulgas 3 last.Keskuses ei juhtunud mitte midagi - vaid \u00fcks hoone k\u00f5rval seisnud inimene sai kildudest viga.Arricanole kuulub Ukrainas viis kaubanduskeskust. Firma aktsiatega kaubeldi t\u00e4navu jaanuarini Londoni b\u00f6rsil. Ettev\u00f5tte suurimateks kasusaajaks on Rauno Teder (Hillari poeg), aktsion\u00e4ride sekka kuulub ka teine eestlane J\u00fcri P\u00f5ld.ANTS ROOTSLANE SAI KEILI S\u00dcKIJAINENI K\u00c4EST KOSLEPITV3 saadet \u201eUus algus Ants Rootslasega\" TV3s vaatas eelmisel n\u00e4dalal palju v\u00e4hem inimesi kui Keili S\u00fckijaineni juhitud \u201eS\u00fcdamesoovi\" Kanal 2s. Kuna saated olid neljap\u00e4eva \u00f5htul eetris samal ajal, siis selgus, et eestlased eelistavad ehtsat heategevust \u00fcles haibitud libaps\u00fchholoogi imeravile.S\u00d5\u00d5RUMAA SAAB LINNALT 20 000 EUROT PEENARDE TEGEMISEKSSuurettev\u00f5tja Urmas S\u00f5\u00f5rumaa firma Rotermanni City sai Tallinna linnalt 20 000 eurot toetust kesklinna kahe lillepeenra tegemiseks.Selle raha eest rikastab S\u00f5\u00f5rumaa Rotermanni kvartalit kahe 20 meetri pikkuse lillepeenraga, mis olla \u201eputukate jaoks atraktiivse haljastusega\" ja tehakse taaskasutatud materjalist. Seega maksab \u00fcks meeter putukas\u00f5bralikku lillepeenart Tallinna maksumaksjatele 500 eurot.Kokku k\u00fcsis S\u00f5\u00f5rumaa firma linnalt toetust 120 000 eurot, kuid sai toetust ainult Rotermanni t\u00e4naval maa-aluse parkla kohal asuva linnamaa haljastamiseks.RAAMATU LAENUTAMINE V\u00d5IKS MAKSTA EUROKultuuriministeeriumis esitletud uuringus \u201eLoomet\u00f6\u00f6 tasustamine Eestis ja loomepalkade m\u00f5ju hindamine\" leiti, et loomet\u00f6\u00f6 eest makstav tasu on liiga v\u00e4ike ega ulatu Eesti keskmiseni \u00fchelgi loomealal.Uuring annab m\u00f5ned poliitikasoovitused, millest olulisim on see, et k\u00f5ik riiklikud toetused-stipendiumid h\u00f5lmaksid alati neilt makstavat sotsiaalmaksu ning suurenema peaksid kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumtasu m\u00e4\u00e4rad.Spetsiifilisemate ideedena pakutakse v\u00e4lja idee luua kulka disaini sihtkapital ning suurendada mitu korda autorih\u00fcvitusfondi. Praegu saavad kirjanikud \u00fche raamatu laenutuskorra eest 2-10 senti, autorite ettepanekul v\u00f5iks see tulevikus olla \u00fcks euro.J\u00d5UAMETID PELGASID INFOLEKETKui Moneyvali komitee hindajad eelmisel aastal Eesti rahapesu vastast v\u00f5itlust hindamas k\u00e4isid, olid j\u00f5uametid mures. Kardeti, et ehk Vene kodanikud saavad ligi infole Eesti suurimate n\u00f5rkuste kohta.Komiteed haldab Euroopa N\u00f5ukogu, kust Venemaa k\u00fcll v\u00e4lja heideti, ent \u00fcle 90 Vene taustaga inimese t\u00f6\u00f6tab seal edasi.N\u00fc\u00fcd lahkus ametist Moneyvali tegevdirektor Igor Neb\u00f5vajev, kelle isa on Vene v\u00e4lisluure SVR kindral. Kuuldavasti j\u00e4\u00e4b ta ka edaspidi Euroopa N\u00f5ukokku t\u00f6\u00f6le. \u201eMa kasvasin \u00fcles Washingtonis, olin \u00fcks esimesest kuuest lapsest NSVLi saatkonnas, kes Ameerika koolis k\u00e4isid. Parem maailm on seal minevikus -\u00a0v\u00e4hemalt praeguseks. Aga pole kahtlustki, see on ka tulevik,\" l\u00f5petas Neb\u00f5vajev oma lahkumiskirja.N\u00c4ITLEJA L\u00c4KS KR\u00dcPTORAHAGA ALTNetflixi filmis \u201eLuther. The Fallen Sun\" m\u00e4nginud eestlane Einar Kuusk investeeris rolli eest saadud 26 000 eurot kr\u00fcptovaluutasse ja kaotas kogu summa."}
{"text":"Noore talendi arendamine: kuidas meie uuenduskultuur soodustab professionaalset arengutEesti on alati olnud uue tehnoloogia ja arengu vallas esirinnas. Kuna kr\u00fcptovaluutaturg areneb kiiresti, arutavad FinTech ja advokaadib\u00fcroo Gofaizen & Sherle vanempartnerid Mark Gofaizen ja Mihhail Sherle, mida on vaja selleks, et teistest sammu v\u00f5rra ees p\u00fcsida.2017. aastal oli Eesti \u00fcks esimesi riike maailmas, mis avas oma uksed kr\u00fcptofirmadele. Liberaalne \u00f5iguspoliitika v\u00f5imaldas virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate (Virtual Asset Service Provider ehk VASP) kiiret ja lihtsat asutamist ning 2021. aasta keskpaigaks oli Eesti koduks 50% maailma VASP-idest.Asutasime 2021. aastal ettev\u00f5tte Gofaizen & Sherle - Eesti ettev\u00f5tte, mis keskendub \u00e4riarendusele ja juriidilisele n\u00f5ustamisele. N\u00fc\u00fcdseks oleme laienenud ka Leetu Vilniusse. Tegutsemine Eestis, mis on kr\u00fcptovaluuta teerajaja, on v\u00f5imaldanud meil saada osaks \u00f5itsvast kr\u00fcptovaluutakogukonnast, mis laieneb kiiresti kogu Euroopas.Vaatamata uutele ja rangematele eeskirjadele oleme p\u00fchendunud uue majanduse arengule ja aitame oma klientidel orienteeruda keerulises \u00f5iguskeskkonnas. Usume, et FinTechil ja kr\u00fcptotehnoloogial v\u00f5ib olla \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis roll pidevas majanduskasvus ja -arengus. Meie eesm\u00e4rk on luua Eestis ja k\u00f5ikjal Euroopas tervislik ja turvaline \u00e4rikeskkond, mis toetab uue tehnoloogia kasvu.Uus majandus muutub ja areneb kiiresti ning me oleme p\u00fchendunud sellele, et p\u00fcsida nende muutuste esirinnas. Kuna maailmamajanduses toimuvad pidevalt t\u00e4htsad muutused, uurime aktiivselt uusi ja uuenduslikke viise, kuidas toetada majanduskasvu ja luua lihtsaid l\u00e4bin\u00e4gelikke lahendusi, mis aitavad ettev\u00f5tetel \u00f5itseda.Usume, et meie peamine saavutus on meie tugev meeskond. Enamik meist on p\u00e4rit Eestist ja siit oleme saanud ka oma hariduse. Teame, et inimesed on iga ettev\u00f5tte t\u00e4htis osa, eriti n\u00f5ustamisvaldkonnas. Meie meeskond koosneb advokaatidest ja projektijuhtidest, kes on mitte ainult tugevad spetsialistid, vaid ka paindlikud ja avatud meelega.\u00dcheskoos oleme aidanud rohkem kui 700 kliendil mitmesugustes keerulistes valdkondades tootemarke \u00fcles ehitada. Me teeme oma klientidega tihedat koost\u00f6\u00f6d, et m\u00f5ista nende ainulaadseid vajadusi ja probleeme ning pakkuda lahendusi, mis vastavad nende spetsiifilistele n\u00f5uetele, pakkudes seega mitte ainult kvaliteetset teenust, vaid ka \u00fcletades klientide ootusi.Alati otsingutelPraegu koosneb meie Eesti ja Leedu meeskond umbes 20 liikmest, ent plaanime l\u00e4hitulevikus meeskonda suurendada. Otsime alati kirglikke inimesi, kes on valdkonnast huvitatud ja kel on soov areneda. Jaanuaris k\u00e4ivitasime Eestis noortele spetsialistidele tasustatud praktikaprogrammi ning j\u00e4tkame p\u00f5nevusega noorte talentide kasvatamist ja arendamist. See on meie t\u00f6\u00f6stusharu kasvuks \u00fclit\u00e4htis ning me oleme p\u00fchendunud toetava keskkonna loomisele, kus praktikandid saavad uusi oskusi \u00f5ppida ja arendada.\u00dcks meie selle aasta plaanidest on k\u00e4ivitada haridusprojekt, mist\u00f5ttu otsime praegu oma meeskonda mitut spetsialisti. N\u00e4iteks otsime k\u00f5rgetasemelist juhti uue \u00e4rivaldkonna arendamiseks. Meie t\u00e4iuslikul kandidaadil peaksid olema tugevad oskused toote- v\u00f5i \u00e4ritegevuse juhina ning huvi \u00f5iguse ja rahapesu t\u00f5kestamise vastu. Eelistame rahanduskogemusega inimest, kes soovib oma karj\u00e4\u00e4ris edasi liikuda.Praktikaprogrammi ootame juuratudengeid, kes valdavad \u00f5iguskeelt, kasuks tuleb inglise ja eesti keele oskus edasij\u00f5udnu tasemel. Oleme p\u00fchendunud praktikantide \u00f5petamisele ja abistamisele t\u00e4hendusrikaste \u00fclesannete t\u00e4itmisel ning pakume tasustatud praktikaprogrammi.Samuti on meile \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis oma t\u00f6\u00f6tajaid nende erakordse t\u00f6\u00f6 eest tunnustada ja edutada. 2022. aastal edutasime nelja t\u00f6\u00f6tajat nende suurep\u00e4raste tulemuste eest. N\u00e4iteks sai meie kolleegist Maxim Gasanbekovist 2022. aastal noorempartner ja n\u00fc\u00fcd on ta m\u00fc\u00fcgimeeskonna juht. Lisaks t\u00f6\u00f6tajate edutamisele pakume neile ka v\u00f5imalust osaleda uutes projektides.Paindlikkus soodustab kasvuMe p\u00fc\u00fcame luua koost\u00f6\u00f6, loovuse ja sotsiaalse vastutuse kultuuri, kus meie kolleegid saaksid areneda nii isiklikult kui ka t\u00f6\u00f6alaselt. Positiivset t\u00f6\u00f6keskkonda ja \u00fchiseid \u00fcritusi ei tasu alahinnata. N\u00e4iteks 2022. aastal korraldasime \u00fcrituse Hispaanias, kuhu tuli kolleege ka teistest riikidest. \u00dcritus oli v\u00e4ga edukas ning aitas meie meeskonna sidemeid tugevdada ja s\u00f5bralikumat \u00f5hkkonda luua.Meie kontoris on muusikastuudio, mis aitab t\u00f6\u00f6tajatel loominguline olla. Me usume sotsiaalse vastutuse t\u00e4htsusesse ja kogukonna toetamisse. Seet\u00f5ttu osalesid meie t\u00f6\u00f6tajad Tallinnas \u00dclemiste doonorip\u00e4eval, kus andsime panuse hea eesm\u00e4rgi h\u00fcvanguks.Meie eesm\u00e4rk on pakkuda paindlikku ja kohanemisv\u00f5imelist t\u00f6\u00f6keskkonda, mis v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6tajatel teha t\u00f6\u00f6d nendele k\u00f5ige sobivamal viisil, ent siiski ettev\u00f5tte edule kaasa aidates. Oleme loomas\u00f5bralik t\u00f6\u00f6koht: kui teie karvane s\u00f5ber oskab ilusti k\u00e4ituda, v\u00f5ite ta t\u00f6\u00f6le kaasa v\u00f5tta. V\u00f5ite t\u00f6\u00f6tada Tallinna v\u00f5i Vilniuse kontoris v\u00f5i h\u00fcbriidvormis, jagades aega t\u00f6\u00f6- ja kodukontori vahel. Me m\u00f5istame, et m\u00f5ned t\u00f6\u00f6tajad eelistavadki ainult kodus t\u00f6\u00f6tada, ja toetame seda.Meie meeskond on p\u00fchendunud uute projektide loomisele ning paljulubavate idufirmade ja \u00fckssarvikute kasvu toetamisele Eestis. Usume, et \u00f5ige toetuse ja \u00f5igete vahendite abil v\u00f5ib uus majandus kaasa aidata p\u00fcsivale majanduskasvule ning luua uusi v\u00f5imalusi nii ettev\u00f5tetele kui ka \u00fcksikisikutele. Kui otsite d\u00fcnaamilist ja toetavat t\u00f6\u00f6kohta, siis julgustame teid meie meeskonnaga \u00fchinema.Fotod: Tanel Meos"}
{"text":"K\u00e4ibemaksuga skeemitajatelt saadi k\u00e4tte 30 miljonit eurotValed maksutagastuste k\u00fcsimised, fiktiivsed arved ja arvevabrikud: skeemitamiste tagaj\u00e4rjel tuli ettev\u00f5tetel makse lisaks maksta viiendiku v\u00f5rra rohkem kui aasta tagasi. Arvatav k\u00e4ibemaksu kahju on 94 miljonit eurot.\nMaksu- ja tolliameti k\u00e4ibemaksu valdkonna juhi Kristi Veskuse s\u00f5nul tuli ametil m\u00f6\u00f6dunud aastal tegeleda 8000 ettev\u00f5ttega, lisakohustusi tekkis ettev\u00f5tetele selle k\u00e4igus 29,4 miljonit eurot."}
{"text":"Euroopa Prokuratuuri esimene kohtuasi Eestis: kohtupinki istuvad L\u00e4\u00e4ne-Virumaa p\u00f5llumehedMaikuus saab alguse Euroopa Prokuratuuri esimene kohtuasi Eestis, kui toimub eelistung kuue inimese ja seitsme ettev\u00f5tte \u00fcle, kes panid s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi toime soodustuskelmuse v\u00f5i aitasid sellele kaasa.\nEuroopa Prokuratuur saatis eelmise aasta l\u00f5pus kohtusse esimese kohtuasja Eestis.\nFoto: Andras Kralla\/\u00c4rip\u00e4ev\nEuroopa Prokuratuur saatis eelmise aasta l\u00f5pus kohtusse esimese kohtuasja Eestis. See oli seotud valeandmete esitamisega p\u00f5llumajandusprojekti v\u00f5i investeeringutoetuse omafinantseeringu osas, \u00fctles Eesti Euroopa prokur\u00f6r Kristel Siitam-Nyiri."}
{"text":"Kiri toimetajaltSel n\u00e4dalal leiad ajakirja vahelt rohen\u00e4pu erinumbri. Mina pean k\u00fcll tunnistama, et selle kokkupanek tekitas vastupandamatu soovi aianurgas veidi nokitseda. Nii p\u00f5rutasingi n\u00e4dalavahetusel vaatama, kuidas s\u00fcgisel maha pandud lillesibulad on talve \u00fcle elanud. Vana talu \u00fcmber laiutav lumikellukeste v\u00e4li,\u00a0vesirottide-muttide l\u00f5unalaualt p\u00e4\u00e4senud sinetav krookusepuhmas, mullast j\u00e4rjest j\u00f5ulisemalt v\u00e4lja pressivad h\u00fcatsindinupud ning vanade \u00f5unapuude otsas p\u00e4ikeses askeldavad sinitihased tekitasid tunde, et ei tahagi linna tagasi.Maal olemine tuletab iga kord meelde elu p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused ning selle, et \u00f5nnelik olemiseks ei pea kandma viimase moe j\u00e4rgi \u00f5mmeldud disainr\u00f5ivaid ega v\u00e4isama \u00fcht \u00fcritust teise j\u00e4rel. Ka kalossides m\u00f6\u00f6da \u00f5ue ringi tatsates ja pangega vett tuppa tassides saab elust r\u00f5\u00f5mu tunda.Iga rohen\u00e4pp k\u00fclvab kevadel lootust - kuidas teisiti nimetada seemnete mulda poetamist, seej\u00e4rel pikisilmi t\u00e4rkavate taimede, \u00f5ite v\u00f5i viljade ootust. Olgu hetk milline tahes - s\u00fcdames on rahulolev tunne, sest sa tead, et oled oma k\u00e4tega looduse imedele kaasa aidanud. Tulemus on muutuv, aga kogu aeg olemas. Sellest vaimust on kantud k\u00f5ik suvekuud, millest saadud energia aitab kunagi v\u00e4\u00e4ramatult saabuval s\u00fcgisel ja suvel end hinges hoida.Ent eelolevad kuud kipuvad maaelu paratamatult ka \u00fcle romantiseerima. See on kahtlemata stressi maandav ja \u00f5nnelikuks tegev. T\u00e4pselt, nagu seda n\u00e4idatakse telesaadetes - pane aga lavendel kasvama, naudi suvi otsa l\u00f5hnavaid \u00f5isi, s\u00fcgisel topi kuivatatud kraam patjadesse ja saad rikkaks pealekauba. Aga kas stressivabadus p\u00fcsib ka siis, kui \u00fcle p\u00e4eva k\u00e4ib \u00e4ra elekter v\u00f5i p\u00e4rast suuremat lumesadu ei saa paar p\u00e4eva k\u00fclavahelt v\u00e4lja, kui just tuttavat sahameest pole?Ilmselgelt p\u00e4ris paljud end 21. sajandil sellistes oludes enam mugavalt ei tunne. Ja tegelikult ei oska sellele m\u00f5eldagi. Niisamuti, kui kevadel v\u00f5etud lemmikloom kasvab s\u00fcgiseks loikamiks, kelle iga sammuga kaasneb pori ja kellega peab soojas toas teleka vaatamise asemel tuisus ning tormis v\u00f5i haiguste kiuste ikka iga p\u00e4ev jalutamas k\u00e4ima.Aga hea k\u00fcll. Vastu suurt kevadet v\u00f5iks m\u00f5elda veidi helgemalt ja loota, et mis tahes otsuseid me vastu v\u00f5tame, teeme seda targalt ja tulevikule m\u00f5eldes vastutustundlikult. Aiapidamine seda igatahes \u00f5petab, \u00fcksk\u00f5ik kas seda teha oma isiklikul maalapil v\u00f5i m\u00f5nes kogukonnaaias. Loodetavasti pakub t\u00e4nane Naisteleht selleks inspiratsiooni.SILJA PAAVLE"}
{"text":"Sergio Ermotti naaseb UBS-i juhiks, \u00f5hus on Credit Suisse'i omandamine (T\u00e4iendatud!)Z\u00dcRICH, 29. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Sergio Ermotti naaseb pangandushiiu UBS tegevjuhi kohale, et katsetada raskustesse sattunud v\u00f5istleja Credit Suisse'i omandamist, teatas panga juhatus kolmap\u00e4eval.\n\"UBS-i juhatus nimetas Sergio P. Ermotti grupi tegevjuhiks ja grupi juhatuse esimeheks alates 5. aprillist 2023,\" seisab juhatuse teadaandes.\nErmottil kulus \u00fcheksa aastat UBS-i maine taastamiseks p\u00e4rast 2008. aasta \u00fclemaailmset finantskriisi ning 2,3 miljardi dollari suurust kahjumit, mis pangale 2011. aastal kelmusega tekitati.\nUBS.i senine juht Ralph Hamers on lubanud \u00fcleminekuperioodil Ermottiga koos t\u00f6\u00f6tada.\n\"K\u00e4esolev \u00fclesanne on kiireloomuline ja v\u00e4ljakutseid pakkuv. Et teha seda j\u00e4tkusuutlikult ja edukalt ning k\u00f5igi osaliste huvides, peame l\u00e4bim\u00f5eldult ja s\u00fcstemaatiliselt hindama k\u00f5iki v\u00f5imalusi,\" vahendas juhatus Ermotti s\u00f5nu.\nUBS-i ja Credit Suisse'i kokkuviimist on kiiruga korraldanud valitsus, kuna kolme USA piirkondliku panga kokkuvarisemise j\u00e4rel soovitakse v\u00f5tta meetmeid \u00fcleilmse finantskrahhi v\u00e4ltimiseks.\n\u0160veitsi keskpank on aga tunnistanud, et tekkiva megapanga suurus v\u00f5ib \u0160veitsile siseriiklikke probleeme p\u00f5hjustada.\nHiljutine k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et enamik \u0161veitslasi l\u00fckkaks tehingu tagasi ja s\u00fc\u00fcdistab tekkinud olukorras raskustesse sattunud Credit Suisse'i juhtkonda.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Sergio Ermotti naaseb UBS-i juhiks, \u00f5hus on Credit Suisse'i omandamine (T\u00e4iendatud!)Z\u00dcRICH, 29. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Sergio Ermotti naaseb pangandushiiu UBS tegevjuhi kohale, et katsetada raskustesse sattunud v\u00f5istleja Credit Suisse'i omandamist, teatas panga juhatus kolmap\u00e4eval.\n\"UBS-i juhatus nimetas Sergio P. Ermotti grupi tegevjuhiks ja grupi juhatuse esimeheks alates 5. aprillist 2023,\" seisab juhatuse teadaandes.\nErmottil kulus \u00fcheksa aastat UBS-i maine taastamiseks p\u00e4rast 2008. aasta \u00fclemaailmset finantskriisi ning 2,3 miljardi dollari suurust kahjumit, mis pangale 2011. aastal kelmusega tekitati.\nUBS.i senine juht Ralph Hamers on lubanud \u00fcleminekuperioodil Ermottiga koos t\u00f6\u00f6tada.\n\"K\u00e4esolev \u00fclesanne on kiireloomuline ja v\u00e4ljakutseid pakkuv. Et teha seda j\u00e4tkusuutlikult ja edukalt ning k\u00f5igi osaliste huvides, peame l\u00e4bim\u00f5eldult ja s\u00fcstemaatiliselt hindama k\u00f5iki v\u00f5imalusi,\" vahendas juhatus Ermotti s\u00f5nu.\nUBS-i ja Credit Suisse'i kokkuviimist on kiiruga korraldanud valitsus, kuna kolme USA piirkondliku panga kokkuvarisemise j\u00e4rel soovitakse v\u00f5tta meetmeid \u00fcleilmse finantskrahhi v\u00e4ltimiseks.\n\u0160veitsi keskpank on aga tunnistanud, et tekkiva megapanga suurus v\u00f5ib \u0160veitsile siseriiklikke probleeme p\u00f5hjustada.\nHiljutine k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et enamik \u0161veitslasi l\u00fckkaks tehingu tagasi ja s\u00fc\u00fcdistab tekkinud olukorras raskustesse sattunud Credit Suisse'i juhtkonda.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ostjana esinevad petturid toovad ettek\u00e4\u00e4ndeks raha\u00fclekande t\u00f5rkePolitsei teatel on viimastel p\u00e4evadel on sagenenud skeem, milles petturid esitlevad end ostjana ja v\u00e4idavad nagu oleks raha \u00fclekandmisel tekkinud t\u00f5rge.\u201eNii-\u00f6elda ostja pakub v\u00e4lja lahenduse, et tasub nii kauba kui ka saatmise eest. V\u00e4idetav ostja saadab lingi, millele vajutades avaneb h\u00e4sti j\u00e4rele tehtud Omniva koduleht ning raha k\u00e4ttesaamiseks tuleb sisestada oma krediitkaardi andmed ja PIN-koodid,\u201d edastas P\u00f5hja prefektuur.\nPolitsei palub asju m\u00fc\u00fces olla ettevaatlik oma andmete jagamisel ja sisestamisel. \u201eTegemist on pettusega ja Omniva neid andmeid ei k\u00fcsi. PIN2 on v\u00f5rdne allkirjaga paberil ja kui m\u00f5ni koduleht seda k\u00fcsib, siis on tegemist kindlasti v\u00f5ltsitud veebilehega,\u201d m\u00e4rkis P\u00f5hja prefektuur."}
{"text":"Tartlane kahtlustab libakulleri k\u00fclask\u00e4ikuTartlane jagab hirmu\u00e4ratavat lugu, kuidas tema ukse taga k\u00e4is kopsimas libakuller.\u00a0\u00abTeeme ka omalt poolt teavitust\u00f6\u00f6d ning informeerime oma kliente, kuidas nad saaksid \u00e4ra tunda internetis levivaid petuskeeme, libas\u00f5numeid ja \u00f5ngitsemiskatseid,\u00bb\u00a0m\u00e4rgib kullerfirma DPD.\u00abJuba kolmas pakk tuleb DPD poolt postiautomaati, kuigi ma pole midagi tellinud,\u00bb\u00a0\u00fctleb sotsiaalmeedias tartlane Mart (nimi muudetud, toimetusele teada), kes arvab, et teda on tiritud petuskeemi.\nMees s\u00f5nab postituses, et\u00a0tundmatu kuller k\u00e4is tema ukse taga.\u00a0\u00abUst ma talle siiski avama ei hakanud,\u00bb m\u00e4rkis ta, lisades, et kuller ei tundunud \u00f5ige olevat.\n\u00abSee meesterahvas ei tundunud \u00fcldse kulleri moodi, sest tal olid ees mustad p\u00e4ikeseprillid ning pimedas koridoris n\u00e4itas ta taskulambiga uksesilma,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Mart.\u00a0\u00abOlge valvsad ja \u00e4rge avage uksi libakulleritele!\u00bb\n\nDPD s\u00f5num.\nKuvat\u00f5mmis Facebookist\n\nDPD kommenteerib olukorda\nKullerfirma DPD s\u00f5nab, et klient tunneb nende kulleri \u00e4ra DPD logoga ja v\u00e4rvides vormir\u00f5ivaste j\u00e4rgi. \u00abK\u00f5ikidele DPD kulleritele on v\u00e4ljastatud t\u00f6\u00f6t\u00f5end ning kahtluse korral on kliendil \u00f5igus kulleri k\u00e4est ka seda k\u00fcsida. \u00dchtlasi s\u00f5idab kuller kaubikuga, millel on DPD logod, ning k\u00e4ib klientide juures pakke kohale viimas ja peale korjamas alati k\u00e4siskanneriga, milles on DPD tarkvara,\u00bb m\u00e4rgib ettev\u00f5te.\nKa ei ole ettev\u00f5te just viimasel ajal m\u00e4rganud, et\u00a0pettuste oht oleks oluliselt suurenenud. \u00abErinevaid petuskeeme levib internetis pidevalt, mist\u00f5ttu tuleb alati olla t\u00e4helepanelik, et libas\u00f5numeid ja \u00f5ngitsemiskatseid \u00e4ra tunda,\u00bb paneb DPD klientidele s\u00fcdamele.\u00a0\nKindlasti tuleb skeptiliselt\u00a0suhtuda e-kirjadesse, mis saabuvad n\u00e4iliselt DPD-lt v\u00f5i m\u00f5nelt muult pakiveoettev\u00f5ttelt, ent mis on saadetud kahtlust tekitavalt meiliaadressilt.\u00a0\u00abOluline on ka m\u00e4rkida, et DPD ei k\u00fcsi kunagi pangakaardi andmeid, PIN-koode ega n\u00f5ua \u00fclekandeid v\u00f5i ettemaksu.\u00bb\n\nDPD pakiautomaat.\nErakogu\n\nSamuti tuleks j\u00e4lgida kirja v\u00f5i s\u00f5numi \u00f5igekirja ning sisu. Petukirjades on tihti palju kirjavigu ja ebaselget s\u00f5nakasutust. Kahtluse korral ei tohiks kindlasti avada kirjas v\u00f5i s\u00f5numis olevaid linke ega manust.\u00a0\u00abSarnaselt teiste\u00a0teenusepakkujatega oleme meiegi internetis levivate petuskeemide kohta aeg-ajalt klientidelt teateid saanud,\u00bb m\u00e4rgib ettev\u00f5te.\nDPD teeb ka teavitust\u00f6\u00f6d ning informeerib\u00a0oma kliente, kuidas nad saaksid \u00e4ra tunda internetis levivaid petuskeeme, libas\u00f5numeid ja \u00f5ngitsemiskatseid.\n\u00abKahtluse korral soovitame alati p\u00f6\u00f6rduda DPD klienditeeninduse poole, kes selgitab paki saatja v\u00e4lja v\u00f5i selle, kas tegu on petus\u00f5numiga. Kui kliendil on kahtlus, et talle proovib pakki toimetada \u00ablibakuller\u00bb, siis soovitame paki vastuv\u00f5tmisest keelduda.\u00bb"}
{"text":"Biden lubab demokraatia v\u00e4hik\u00e4igu peatamiseks raha ja liituWASHINGTON, 29. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 USA president Joe Biden lubas kolmap\u00e4eval oma teist demokraatiatippkohtumist avades ligi 700 miljonit dollarit ja \u00fchist liitu tehnoloogilise seire vastu, mida kardetakse Hiinast ja Venemaalt.\n2021. aasta samasugusel kohtumisel peamiselt USA-le keskendunud Biden p\u00fc\u00fcab sedapuhku pakkuda globaalsemat haaret ning juhib valdavalt virtuaalset jutuajamist koos L\u00f5una-Korea presidendiga, kes on soostunud juhtima j\u00e4rgmist tippkohtumist, ning Sambia, Costa Rica ja Hollandi liidriga.\nDemokraatiakohtumisest v\u00f5tab osa 121 riiki.\nInim\u00f5igusorganisatsioonide v\u00e4itel on demokraatia hakanud tegema v\u00e4hik\u00e4iku mitmes kohtumisele kutsutud riigis nagu Iisraeli ja India, kes on USA l\u00e4hedased partnerid. M\u00f5lema peaministrit s\u00fc\u00fcdistatakse autokraatiasse kaldumises.\nBiden teeb teatavaks, et USA annab 690 miljonit dollarit demokraatia edendamiseks v\u00e4lisriikides. Raha l\u00e4heb vabade valimiste programmidele, s\u00f5ltumatu meedia edendamiseks ja korruptsioonivastase v\u00f5itluse t\u00f5hustamiseks, \u00fctlesid ametnikud.\nEsimesel tippkohtumisel lubas USA 424 miljonit dollarit.\nBideni valitsus k\u00e4ib v\u00e4lja ka 10 partneri \u00fchised sammud nuhkvara kasutamise ja leviku vastu. USA n\u00e4eb selles t\u00f6\u00f6riista, mida Hiina \u00fche m\u00f5jusamalt kasutab.\nKahe p\u00e4eva eest keelas Biden USA valitsusel kommertsnuhkvaraprogrammide kasutamise. Tema vabariikastest vastased p\u00fc\u00fcavad suruda kongressis l\u00e4bi populaarse Hiina videojagamisrakenduse TikTok keeldu.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Avalik sektor leidku oma palkadele n\u00fc\u00fcd kate. Kiire koondamine palunT\u00e4na v\u00f5in kinnitada, et mu tutvusringkonnas on avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajate palk k\u00f5rgem erasektori omadest, t\u00f5deb ettev\u00f5tja Indrek Kasela.\u00abAmetisse astuv valitsus seisab silmitsi 1,5 miljardi eurose eelarve puuduj\u00e4\u00e4giga, mida kasvatavad k\u00f5ige enam avaliku sektori palgat\u00f5usud.\u00bb (Postimees 28.03).\nMa olen viimased aastad kuulnud pidevalt erinevate ametnike selgitusi - ja ma ei r\u00e4\u00e4gi meediast, vaid koosolekutest,\u00a0kus arutatakse palkasid -,\u00a0et avaliku sektori palgad peavad j\u00e4rgi joudma erasektorile.\nT\u00e4na v\u00f5in kinnitada, et mu tutvusringkonnas on rohkem neid, kel on avalikus\u00a0sektoris palk\u00a0k\u00f5rgem\u00a0erasektoris t\u00f6\u00f6tajatest (ja \u00e4rme palun v\u00f5rdle korruptsioonimaiguga linnapead tippjuhiga).\nMission accomplished.\nN\u00fc\u00fcd on arvete maksmise aeg. Ma paluks avalikul sektoril n\u00fc\u00fcd leida kate - ei, mitte erasektori arvelt! Kiire koondamine palun. \u00dchiskonna solidaarsus on k\u00f5rgem, kui seda ei aeta kunstlikult kiiva. Lihtsalt kui on raske, siis ei saa \u00fcks osa ujuda vastuvoolu. Kasinamad ajad on k\u00e4es.\nJa ma ei ole avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tavate inimeste vastu. Peale Mihhaili ja J\u00fcri ja Heliri\u00a0on v\u00e4hestel v\u00f5imalik iseendal palka t\u00f5sta v\u00f5i raha laiali loopida. Kes \u00fctleks \u00e4ra suuremast palgast?\u00a0Ainult, et lubajatel peaks olema vastutustunne."}
{"text":"Korruptsiooni segatud Henrik Hololei astub oma k\u00f5rgest euroametist tagasiKui Politicot veel uskuda, siis selle allikate teatel plaanib Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi eestlasest peadirektor Henrik Hololei Katari tasuta reiside t\u00f5ttu ameti maha panna.\nKolme ametniku s\u00f5nul lahkub Hololei oma ametist, kuna ta n\u00f5ustus Qatar Airwaysi tasuta lendudega. Politico kirjutas hiljuti, et Hololei otsustas ise, et Katari valitsuse pakutud tasuta lennupiletite v\u00f5tmisel pole huvide konflikti.\nAsjaga kursis olevate inimeste s\u00f5nul lahkub Hololei Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juhi kohalt ja temast saab poliitiline n\u00f5unik komisjoni rahvusvahelise partnerluse eest vastutavas osakonnas, vahendas.\nPolitico andmetel lendas Hololei aastatel 2015\u20132021 \u00fcheksa korda Katari riigile kuuluva lennufirma Qatar Airways lennukite \u00e4riklassis. Kuus neist lendudest toimusid ajal, kui peeti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Qatar Airwaysi Euroopa Liidu turule lubamise \u00fcle ning neljal juhul maksis lendude eest kas Katari valitsus v\u00f5i sellega seotud isikud.\nHenrik Hololei on Isamaa asutajaliige, kuid n\u00fc\u00fcdseks liitunud Parempoolsetega.\nAllikas: ERR"}
{"text":"Belit\u0161ev: mitme k\u00f5rge politseiniku ametist eemaldamine ei kahjusta t\u00f6\u00f6d   Politsei- ja piirivalveametis (PPA) on seoses selle senisele juhile Elmar Vaherile kahtlustuse esitamisega temaga sarnaselt ametist k\u00f5rvaldatud veel kolm tippjuhti, kuid see ei sega ameti tavap\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, \u00fctles PPA peadirektori kohuseid t\u00e4itev Egert Belit\u0161ev.   \"Keskkriminaalpolitsei, sisekontrolli ja operatiivb\u00fcroo juht on uurimise ajaks ajutiselt ametist k\u00f5rvaldatud ning nende \u00fclesandeid t\u00e4idavad asendajad. Tegemist on samade asendajatega, kes t\u00e4idavad nende \u00fclesandeid n\u00e4iteks puhkuste ning l\u00e4hetuste ajal, nii et PPA juhtimine seet\u00f5ttu ei kannata ja k\u00f5ik vajalik saab tehtud,\" \u00fctles PPA peadirektori aset\u00e4itja piirivalve alal Belit\u0161ev, kellest saab p\u00e4rast Vaheri ametiaja t\u00e4itumist 1. mail ameti uus peadirektor. Belit\u0161ev teatas eelmisel n\u00e4dalal, et endise k\u00f5rge politseiametniku Eerik Heldna v\u00e4idetava fiktiivlepinguga, mille kahtlustuse kohaselt k\u00e4ski s\u00f5lmida Vaher, on seotud PPA t\u00f6\u00f6tajatest ka keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, PPA sisekontrollib\u00fcroo juht Priit P\u00e4rkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus. Teadaolevalt ei ole uurimisorganid kolme tippjuhi ametist k\u00f5rvaldamist seoses kriminaalmenetlusega n\u00f5udnud, otsuse tegi PPA praegune juhtkond. Kaitsepolitsei esitas kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. Nii Vaher kui ka Heldna on oma otsest s\u00fc\u00fcd eitanud. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets algatas nii politsei- ja piirivalveametile kui ka kaitsepolitseiametis teenistusliku j\u00e4relevalve.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Kriminaal- ja v\u00e4\u00e4rteomenetlus Elva vallavalitsuse liikmete suhtes on s\u00fc\u00fcdistusteta l\u00f5petatudM\u00f6\u00f6dunud aasta novembrikuus paiskus meediavahendusel \u00f5hku kahtlus, kas kaks Elva vallavalitsuse liiget on rikkunud toimingupiirangut osaledes otsuse vastuv\u00f5tmisel, mis puudutas Elva valla \u00fchingutele tegevustoetuste eraldamist. T\u00e4naseks on Prokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet juhtumile joone alla t\u00f5mmanud \u00fchelegi isikule s\u00fc\u00fcdistust esitamata.\nToimingupiirangu rikkumise v\u00f5imalikkus t\u00f5status 2022. aasta novembrikuu revisjonikomisjoni koosolekul, mille j\u00e4rgselt v\u00f5ttis Elva vallavanem Priit V\u00e4rv koheselt \u00fchendust vastavate \u00f5igusorganitega, et v\u00f5imalik rikkumine ja selle t\u00f5sidus tuvastada: \u201eElva vallavanemana on minul vastutus, et meil oleks professionaalne ja avatud vallavalitsemine. Kui tekkis kahtlus, et v\u00f5ime olla eksinud, siis nii nagu ma komisjoniliikmetele lubasin, ma ka asja koheselt uurima hakkasin, et vastavat infot nendega ning vajadusel ka avalikkusega jagada.\u201c\nOmavalitsuse tegevustoetuste eraldamist reguleerib kindel ja volikogu poolt kehtestatud kord. Vallavalitsuse liikmete roll on protsessi juures lihtne ja l\u00e4bipaistev. Kui mitmed spetsialistid on oma t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud, taotlused vastu v\u00f5tnud ja \u00e4ra hinnanud, j\u00f5uab vallavalitsuse lauale k\u00f5iki valla kultuuri-, spordi- ja muude \u00fchingute toetusi komplektina h\u00f5lmav eeln\u00f5u. Vallavalitsuse liige saab h\u00e4\u00e4letada kas selle poolt v\u00f5i vastu. Vallavanem Priit V\u00e4rv ja Margus Ivask oleksid pidanud selle eeln\u00f5u j\u00e4tma h\u00e4\u00e4letamata, kuna tegevustoetuste kobareeln\u00f5u sisaldas ka nendega seotud spordiklubisid. Nende h\u00e4\u00e4letusest taandamine ei oleks m\u00f5jutanud ega takistanud eeln\u00f5u vastuv\u00f5tmist.\n\nMenetlemise etapid\nJuhtumit uuriti kahes etapis. Esmalt uuris Prokuratuur kriminaalmenetlusena, kas tegevustoetuste eraldamise eeln\u00f5u puhul on toimepandud \u00f5igusrikkumine. On oluline t\u00e4helepanu juhtida, et antud etapis uuris Prokuratuur toimingu korrektsust ning \u00fchelegi isikule kahtlustusi ega s\u00fc\u00fcdistusi esitatud ei oldud. V\u00e4ikeses kogukonnas, nagu Elva vald, on aga paratamatu, et inimeste ja ettev\u00f5tmiste vahel leidub seoseid ning nii v\u00f5iski leheveergudelt lugeda mitmeid artikleid antud menetluse kohta, mis kleepisid ennatlikult ja alusetult mitmetele inimestele k\u00fclge v\u00e4ga karmid sildid.\nVeebruari keskpaigaks j\u00f5udis Prokuratuur j\u00e4relduseni, et kriminaalmenetluseks alust ei ole ning juhtumit uurib edasi Politsei- ja Piirivalveamet v\u00e4\u00e4rteomenetlusena. Sedapuhku ka konkreetselt kahe vallavalitsuse liikme, vallavanem Priit V\u00e4rvi ja vallavalitsuse liikme Margus Ivaski, suhtes. Tegevustoetuste korras m\u00e4\u00e4ratakse \u00fchingutele lisaks vallavalitsuse poolsele baastoetustele ka esindusmeeskondade meistriv\u00f5istlustel osalemise toetussummad, mida korra alusel v\u00f5ib teha kuni 1000 euro ulatuses ning just nende summade juriidiliselt korrektset m\u00e4\u00e4ramist otsustatigi v\u00e4\u00e4rteomenetluse raames kontrollida.\n\nJuhtum l\u00f5petati s\u00fc\u00fcdistusteta\nV\u00e4\u00e4rteomenetluses j\u00f5udis Politsei- ja Piirivalveamet j\u00e4relduseni, et tegemist oli pahatahtmatu vormilise eksimusega, mis ei ole kaasa toonud ametiseisundiga seotult eelisotsuseid v\u00f5i muul moel omakasu. Vallavanem Priit V\u00e4rv ja vallavalitsuse liige Margus Ivask k\u00fcll eksisid ja oleksid pidanud end taandama otsuse tegemisest, mis puudutas ka nendega seotud spordi\u00fchingutele toetuse eraldamist, kuid eksimus ei ole p\u00f5hjustanud kellelegi omakasu v\u00f5i kahju ning eraldatud toetussummasid on kasutatud sihtotstarbeliselt. Nii Elva valla eelarvest tegevustoetuste taotlemise ja eraldamise korra kui ka korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi puudus juhtumis korruptsioon. Ka oli kohtuv\u00e4lise menetleja hinnangul positiivne, et Elva Vallavalitsus aitas selgelt kaasa juhtumis selguse saamisele saates k\u00f5ik vajaminevad materjalid. V\u00e4\u00e4rteo menetlus otsustati s\u00fc\u00fcdistusi esitamata l\u00f5petada.\n\u201eV\u00f5tame omaks, et \u00fchingute tegevustoetuste eeln\u00f5u h\u00e4\u00e4letusel oleksime pidanud nii mina kui ka Margus Ivask j\u00e4tma h\u00e4\u00e4letamata. Kinnitame veelkord, et tegemist oli pahatahtmatu eksimusega ning saime v\u00e4ga karmi \u00f5ppetunni,\u201c selgitab vallavanem Priit V\u00e4rv.\n\u201eMeie \u00fclesanne ja vastutus vallavalitsuse liikmetena on teha iga h\u00e4\u00e4letuse puhul parim v\u00f5imalik otsus. Kuna h\u00e4\u00e4letusel olid korraga k\u00f5ikide Elva valla \u00fchingute toetused, ei tekkinud meil sel momendil pidurit, mis oleks takistanud oma kogukonna kohaliku elu edendajatele toetusi kinnitamast. Edaspidi oleme m\u00f5istagi veelgi t\u00e4psemad ja hoolikamad, et oma teadmiste ja volituste juures k\u00e4ituda usaldusv\u00e4\u00e4rselt,\u201c s\u00f5nab vallavanem.\n\nT\u00e4iendav koolitus\nSelle kahetsusv\u00e4\u00e4rse juhtumi valguses viidi \u00e4sja ka kogu Elva Vallavalitsuse meeskonnale l\u00e4bi t\u00e4iendav ja p\u00f5hjalik korruptsiooniennetuse teemaline koolitus: \u201eTegemist on reeglite ja teadmistega, mida avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajatena peame me iga\u00fcks tugevalt igas oma tegevuses alati meeles hoidma,\u201c p\u00f5hjendas vallavanem."}
{"text":"Kasko tundub olevat kindlaim viis kindlustuspettuseks, aga kurjamid eksivad\u00dcritatud kindlustuspettuste arv Eestis on k\u00f5rge. EKsL andmetel suudeti mullu t\u00f5endada enam kui pool tuhat \u201ckelmikat\u201d skeemi. Kasko tundub olevat kindlaim viis skeemitamiseks, sest pea pool k\u00f5igist pettustest on seotud autodega.\nEesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil t\u00f5endati mullu 506 kindlustuskelmust, millega \u00fcritati v\u00e4lja petta 1,4 miljonit eurot.\n2022. aastal oli ligi pool kindlustuskelmustest vabatahtliku s\u00f5idukikindlustuse ehk kasko pettused, mida 239 korral \u00fcritati l\u00e4bi viia. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16% k\u00f5igist kindlustuspettustest.\nKodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral.\u00a0K\u00f5ige rohkem kasvaski kodukindlustuse pettuste arv. Neist omakorda kolmandik oli seotud veeavariidega.\nValdav enamus ehk 400 kindlustuskelmust olid sellised, kus kindlustuselt \u00fcritati v\u00e4lja petta alla 3000 euro. \u00dcle 10 000 euro suurusi pettusi oli 30, suurim summa oli 55 000 eurot. Viiendikul juhtudest oli tegu tahtliku v\u00f5i lavastatud \u00f5nnetusega ning 10% suurendasid teadlikult kahjusummat.\nPetised parasiteerivad korralike kindlustajate najal\nEKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi \u00dclli Reimetsa s\u00f5nul maksavad pettused l\u00f5puks kinni k\u00f5ik kindlustajad, pettusega vahelej\u00e4\u00e4ja kaotab \u00f5iguse h\u00fcvitisele v\u00f5i seda v\u00e4hendatakse.\n\u201cKindlustus on m\u00f5eldud ootamatu s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju h\u00fcvitamiseks. Kindlustuse kasutamine vana asja v\u00e4ljavahetamiseks uuema vastu v\u00f5ib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid vananemine v\u00f5i kulumine ei ole kindlustusjuhtum \u2013 kindlustusandja pole sellise riskiga kindlustusmakse arvutuse valemites arvestanud.\u201d\n\u201cKui selliste pettuste hulk kasvab, siis see t\u00e4hendab, et meie k\u00f5igi j\u00e4rgmine makse on k\u00f5rgem, sest maksame kinni ka kindlustuspettused,\u201d selgitas Reimets.\nGjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajev selgitab, et pea pooltel juhtudest proovitakse varjata kindlustuskaitse puudumist v\u00f5i h\u00fcvitamisest keeldumise alust.\n\u201eKui p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00fcritatakse s\u00f5lmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui n\u00e4iteks autoklaasi lennanud kivi on teinud t\u00e4kke v\u00f5i tagurdades on autot m\u00f5lgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut s\u00f5lmima,\u201c \u00fctles Nikolajev.\n\u201eSageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral \u00f5igus teha j\u00e4relep\u00e4rimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjun\u00f5ude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti v\u00e4lja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka j\u00e4relep\u00e4rimisi v\u00e4lisriikidesse, n\u00e4iteks reisivahendajatega kadunud v\u00f5i rikutud pagasite kohta, \u201c lisas Nikolajev.\nAllikas: EKsL"}
{"text":"J\u00e4rjekordne petuskeem sotsiaalmeedias: ostjat teesklejad \u00f5ngitsevad Omniva libalehega m\u00fc\u00fcjate pangakonto andmeidViljandimaa veebipolitseinik Elerin Tetsmann juhib viljandimaalaste t\u00e4helepanu j\u00e4rjekordsele petuskeemile: Facebookis asju m\u00fc\u00fcvate inimestega v\u00f5tavad \u00fchendust ostjat teesklevad petturid ja soovivad, et m\u00fc\u00fcja hakkaks oma andmeid pealtn\u00e4ha Omniva keskkonda sisestama. Omniva r\u00f5hutab, et niimoodi ei k\u00fcsi ta andmeid mitte kunagi.\nTetsmann edastas Facebookis \u00fcleskutse olla t\u00e4helepanelik ja ettevaatlik neil, kes kasutavad asjade m\u00fc\u00fcmiseks Facebooki Marketplace\u2018i-nimelist keskkonda. Tema s\u00f5nutsi on politseisse laekunud teateid, et m\u00fc\u00fcgikuulutusele on reageerinud v\u00e4idetav ostja, kes on soovinud oma kinnitusel tehingut teha ja pakki Omniva pakiautomaati tellida. \"Tegelikult saadab ta teile \u00f5ngitsuslehe aadressi, kus palutakse teil sisestada oma andmed ja PIN-koodid, misj\u00e4rel teie pangakonto t\u00fchjendatakse.\"\nTetsmann toonitas, et mingil juhul ei tohi kahtlastele veebilehtedele oma paroole ega PIN-koode sisestada. \"Kahtlaste pakkumiste korral l\u00f5petage suhtlus ja blokeerige isik,\" soovitas ta. Samuti soovitas ta v\u00f5imaluse korral teha tehinguid k\u00e4est k\u00e4tte ning k\u00fcsimuste korral v\u00f5i n\u00e4iteks n\u00f5u saamiseks kas v\u00f5i tema enda poole p\u00f6\u00f6rduda.\nPolitsei andmetel on Viljandimaal juba v\u00e4hemalt \u00fcks ohver, kes on eelkirjeldatud kelmuse t\u00f5ttu oma rahast ilma j\u00e4\u00e4nud.\nElerin Tetsmanni s\u00f5nutsi kirjutas politseile inimene, kes oli pannud Marketplace\u2018i m\u00fc\u00fcgikuulutuse ja kellega oli selle peale \u00fchendust v\u00f5tnud v\u00e4idetav ostuhuviline.\n\n\n\u00a0\n\"Leppisime kokku, et saadan talle paki Omnivaga, kuna ta v\u00e4itis, et elab Viljandis,\" seisis kirjas. \"Mulle sobis, j\u00e4rgmiseks sain ta k\u00e4est lingi ja sellise s\u00f5numi: \"Ma olen juba maksnud postikulud, te ei pea midagi maksma, v\u00f5tke minuga \u00fchendust, kui olete k\u00f5ik kinnitanud ja v\u00f5tke \u00fchendust kulleriga.\"\"\nSeej\u00e4rel oli politsei poole p\u00f6\u00f6rdunu avanud lingi, mis oli n\u00e4inud v\u00e4lja t\u00e4pselt nagu Omniva leht, pealgi oli lehe aadress tundunud esmapilgul olevat Omniva oma. \"Hakkasin r\u00f5\u00f5msalt oma pangadetaile sinna sisestama, m\u00f5eldes, et k\u00fcll on tore, et Omnival on selline mugav ja turvaline lahendus internetiostuteks.\"\nLehe kasutamisel ja laadimisel oli aga tekkinud t\u00f5rge ning veebilehe pakutava \"klienditoe\" poole p\u00f6\u00f6rdumise peale oli tulnud soovitus anda oma SmartID PIN-koodid klienditeendajale, kes v\u00e4idetavalt nende abil ise pangaga \u00fchendub. \"Alles siis sain aru, et tegemist on petuskeemiga.\"\nPolitseile kirjutanu nentis, et peab ennast \u00fcsna targaks internetikasutajaks ning poleks kunagi osanud arvata, et ta v\u00f5iks sellise skeemiga kaasa minna. \"Ma ei tea, kas sellest on mingit tolku, et ma sellest teatan, aga tundsin, et lihtsalt pean kuskile teatama. Kindlasti on inimesi, kes oma rahast niimoodi ilma j\u00e4\u00e4vad,\" lisas ta.\n\n\nM\u00fc\u00fcjale saadetud link hakkab k\u00fcsima andmete sisestamist, seda ei tohi aga mingil juhul teha.\nPolitsei\n\n\u00a0\nOmniva pressiesindaja Kristina Haavala t\u00f5des, et Omnivat puudutavad petuskeemid on liikunud lainetena, aga viimase aasta jooksul on neid olnud rohkem ning nendega v\u00f5itlemise muudab keeruliseks, et niipea kui \u00fcks skeem on juba piisavalt avalikkuse t\u00e4helepanu saanud ja inimesed on ettevaatlikuks muutunud, leiutatakse uus. \"Julgen \u00f6elda, et just praegu, kui me vestleme, istub keegi kuskil ja nuputab uut skeemi v\u00e4lja.\"\nHaavala kinnitas, et kohe, kui Omniva saab m\u00f5nest skeemist teadlikuks, jagab ta selle kohta infot nii oma kodulehel kui ka ametlikes sotsiaalmeedia kanalites, seep\u00e4rast tuleks petuskeemidest alati teada anda. \"V\u00f5ib nii meie klienditeenindajale helistada kui ka kirjutada ja oleme v\u00e4ga t\u00e4nulikud.\"\nHaavala s\u00f5nutsi on Omnival Facebookis k\u00fcmneid tuhandeid j\u00e4lgijaid, kes annavad teavitust\u00f6\u00f6sse postituse jagamisega oma panuse, ning m\u00f5istagi teeb ettev\u00f5te koost\u00f6\u00f6d politseiga. Seet\u00f5ttu on oluline, et informatsioon j\u00f5uaks kiiresti Omnivani.\nSkeemid on k\u00fcll erinevad, aga on m\u00f5ned soovitused, mida j\u00e4rgides annab ennast Haavala kinnitusel kaitsta. Esimene soovitus on veenduda, mis asjaoludel keegi teiega \u00fchendust v\u00f5tab, ning m\u00f5elda, kas on \u00fcldse m\u00f5ni pakk tellitud, et Omniva v\u00f5iks tahta \u00fchendust v\u00f5tta. Teiseks ei k\u00fcsi Omniva isikuandmete sisestamist muudel juhtudel kui paki saatmine automaadi juures v\u00f5i postkontoris. \"Andmeid k\u00fcsitakse paki saatmisel, mitte siis, kui pakk on saadud. Sellist asja ei ole, et saadame teile s\u00f5numi v\u00f5i helistame ja k\u00fcsime raha v\u00f5i andmeid.\"\n\u00dcks levivatest skeemidest on Haavala s\u00f5nutsi helistamisega maksekorralduse pettus: Omniva nimel helistavad petturid ja paluvad kinnitada Western Unioni makseid. Neid makseid ei tohi mingil juhul kinnitada, sest nagu pressiesindaja juba mainis, ei k\u00fcsi Omniva mingeid kinnitusi telefoni teel. Helistaja telefoninumbrina v\u00f5ib seejuures telefoniekraanil olla kuvatud Omniva eraklienditeeninduse number 661 6616, aga veendumaks, et k\u00f5neldakse ikka Omnivaga, tasub k\u00f5ne katkestada ja ise ettev\u00f5ttega \u00fchendust v\u00f5tta. Veel m\u00e4rkis Haavala, et helistajad on seni olnud peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad isikud.\nSamuti on levinud pettused s\u00f5numite saatmise teel: inimene saab enamasti kirjavigadega s\u00f5numi, n\u00e4iteks \"Teie saadetis on kinni maksmata t\u00fchistamistasude tottu. Ootame teie makset, et saaksime kohaletoimetamist j\u00e4tkata\", ning selle juures on link, kuhu siis vajutama peaks.\nS\u00f5numiga pettused on Haavala hinnangul k\u00f5ige rohkem ning need v\u00f5ivad olla \u00fcsna erineva sisuga, aga viivad ikka selleni, et inimene peaks kuskile oma andmeid sisestama ja maksma hakkama. \"Seal on ehk kirjas, et teie pakk on kuskile kinni j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i tollis on vaja midagi juurde maksta \u2013 neid ikka muudetakse aeg-ajalt. Aga alati j\u00e4\u00e4b kehtima see, et me ei k\u00fcsi niimoodi isikuandmeid ega raha, ning ka k\u00f5ige v\u00e4iksema kahtluse korral tuleks otse meie poole p\u00f6\u00f6rduda,\" r\u00f5hutas ta ning lisas, et v\u00e4ga t\u00e4helepanelik tasub olla ka e-kirjade suhtes.\n"}
{"text":"INTERNETITURVALISUS JA V\u00d5IMALUSED KIIRELT RIKASTUMISEKSSisuturundus\nIllustreeriv pilt. Foto allikas: AdobeStock, omandanud Podium North O\u00dc\nPole saladus, et t\u00e4nap\u00e4eva moodsas maailmas on internetist saanud teine dimensioon v\u00f5i lausa \u00f6kos\u00fcsteem, kus inimesed veedavad suurema osa oma p\u00e4evast. Eriti kehtib see noorte kohta, kes v\u00f5ivad sotsiaalmeedia platvormidel teisi kasutajaid j\u00e4lgides ja ise sisu luues iga p\u00e4ev tunde \u00e4ra kulutada.\nSamal ajal on \u00f5hku kerkinud k\u00fcsimus internetiturvalisusest. Tegemist on \u00e4\u00e4rmiselt olulise teemaga, kuna internetis liikudes puutume kokku erinevate ohtudega nagu andmete \u00f5ngitsemine, identiteedivargus, h\u00e4kkerir\u00fcnnakud jne. Selleks, et kaitsta end internetis toimuva kuritegevuse eest, on oluline j\u00e4rgida mitmeid turvalisuse p\u00f5him\u00f5tteid. Siin on m\u00f5ned n\u00e4pun\u00e4ited:\n\u27e9\u00a0 luues konto m\u00f5nes suhtlusportaalis v\u00f5i mistahes lehel, tuleks alati kasutada tugevat ja ainulaadset parooli. Samuti tuleks kaheastmelist autentimist kasutada igal v\u00f5imalusel. T\u00e4htis on ka j\u00e4lgida, millist infot jagad sotsiaalmeedias ja teistes veebip\u00f5histes keskkondades.\n\u27e9\u00a0 tarkvara uuendamine ja turvaliste programmide kasutamine. V\u00e4ga sageli on h\u00e4kkerid edukad just seet\u00f5ttu, et kasutaja ei ole uuendanud oma tarkvara v\u00f5i on kasutanud vananenud ja haavatavat tarkvara.\nMiks on see teema oluline?\nInternetiturvalisus on v\u00e4ga oluline teema, sest meie igap\u00e4evaelu muutub \u00fcha enam seotuks digitaalsete platvormide ja teenustega. Internetiturvalisus h\u00f5lmab turvameetmeid, mis aitavad kaitsta kasutajate andmeid ja privaatsust, samuti v\u00e4ltida pettuseid, h\u00e4kkerite r\u00fcnnakuid ja muud kuritegevust, mis v\u00f5ivad tekitada kahju nii \u00fcksikisikutele kui ka ettev\u00f5tetele.\nLisaks on oluline olla ettevaatlik petuskeemidega ja mitte jagada isiklikku infot v\u00f5\u00f5rastega.\nKiirelt rikastumise v\u00f5imalused internetis on samuti teema, mida tuleks k\u00e4sitleda ettevaatlikult.\nKas internetis on v\u00f5imalik raha teenida ja kuidas?\nKuigi on olemas erinevaid viise, kuidas interneti kaudu raha teenida, nagu n\u00e4iteks kauplemine ja investeerimine, e-kaubandus jpm, ei tohiks unustada, et nendega kaasneb alati ka risk. Samuti v\u00f5ivad pettused ja muud ebaseaduslikud tegevused olla taktika, mida kasutavad petised, et sinult raha k\u00e4tte saada ilma ise midagi vastu pakkumata.\nSeega on oluline olla teadlik internetiturvalisusest ning otsida usaldusv\u00e4\u00e4rseid allikaid ja teenuseid, kui soovite interneti kaudu kaupu v\u00f5i teenuseid soetada v\u00f5i miks mitte ka ise veebis raha teenida. Samuti tuleks teha oma uurimist\u00f6\u00f6d ja mitte usaldada kergek\u00e4eliselt k\u00f5iki lubadusi kiirelt rikkaks saada.\nTurvalisus internetikasiinodes\nKui r\u00e4\u00e4kida internetikasiinodest Eestis, siis vahel on eestlased ehk liigagi usaldavad. \u00d5igupoolest tegutseb meie kodukamaral hulgaliselt v\u00e4lismaised ettev\u00f5tteid, mis pakuvad hasartm\u00e4nge veebis. Nende tausta kohta ei pruugi olla kuigi palju infot \u00fcldse saadavalgi.\nJuba 2000. aastate esimeses pooles v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud Hasartm\u00e4nguseadus annab hea raamistiku, millele on toetunud nii m\u00e4ngude pakkujad teenust osutades kui ka Maksu-ja Tolliamet j\u00e4relvalve teostamisel. Kuigi pealtn\u00e4ha on k\u00f5ik h\u00e4sti kontrollitud, siis ei saa kunagi olla liiga ettevaatlik. Seep\u00e4rast soovitame alati teha ise taustauuringut olenemata, kas kasutate m\u00f5ne investeerimisplatvormi v\u00f5i internetikasiino teenuseid."}
{"text":"Euroopa Komisjon premeerib Henrik Hololeid korruptsiooni eest teise sooja ametikohagaAvaldatud29 m\u00e4rts, 2023\nkategoorias Maailm\nEuroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi eestlasest peadirektor Henrik Hololei paneb Katari tasuta reiside t\u00f5ttu ameti maha. Komisjon premeerib meest selle eest teisele soojale ametikohale \u00fcleviimisega.\nAsjaga kursis olevate inimeste s\u00f5nul lahkub Henrik Hololei Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juhi kohalt ja temast saab poliitiline n\u00f5unik komisjoni rahvusvahelise partnerluse eest vastutavas osakonnas.\nEhk siis selle asemel, et Hololei, h\u00e4bin\u00e4gu ees, Eestisse tagasi saata, premeerib Euroopa Komisjon teda \u00fcleviimisega teisele soojale ja k\u00f5rgepalgalisele ametikohale.\nEuroopa Komisjon p\u00f5hjendas Hololei \u00fchelt k\u00f5rgepalgaliselt soojalt kohalt teisele k\u00f5rgepalgalisele soojale \u00fcleviimist sellega, et vastupidiselt \u00fcldlevinud arvamusele asendamatud inimesed siiski on olemas.\nTuult tiibadesse uuel ametikohal, Henrik Hololei!\nSEOTUD LOOD:\nKeskerakond premeerib korruputsiooniga vahele j\u00e4\u00e4nud Ain Valdmanni sooja kohaga Tallinna Soojuses\nKeskerakond premeeris maksumaksja raha raisata lasknud Andrei Novikovi uue sooja kohaga\nLugu meeldis? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!"}
{"text":"USA ja L\u00f5una-Korea taotlevad Montenegrolt kr\u00fcptojuhi v\u00e4ljaandmistPODGORICA, 29. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 USA ja L\u00f5una-Korea on palunud Montenegrol anda v\u00e4lja kr\u00fcptoettev\u00f5tja Do Kwon, \u00fctles riigi justiitsminister kolmap\u00e4eval, paar p\u00e4eva p\u00e4rast tema vahistamist.\n\"Toimus kohtumine Korea diplomaatiliste esindajatega, p\u00e4rast mida andis Korea \u00fcle v\u00e4ljaandmistaotluse,\" \u00fctles justiitsminister Marko Kova\u010d ajakirjanikele Podgoricas ja lisas, et taotluse esitasid ka \u00dchendriigid.\nTerraformi asutajat s\u00fc\u00fcdistatakse pettuses seoses tema ettev\u00f5tte ootamatu kollapsiga l\u00e4inud aastal, mis p\u00fchkis investorite taskust umbes 40 miljardit dollarit ja raputas \u00fcleilmseid kr\u00fcptovaluuta turge.\nKwon, t\u00e4isnimega Kwon Do-hyung, vahistati koos kaaslasega l\u00e4inud n\u00e4dalal Montenegro pealinna lennujaamas, kui ta j\u00e4i vahele valedokumendiga reisimises.\nReedel teatas Podgorica kohus, et Kwon ja tema kaaslane v\u00f5etakse kuni 30 p\u00e4evaks vahi alla seoses dokumendi v\u00f5ltsimise kahtlusega ja kuna arvatakse, et nad v\u00f5ivad proovida p\u00f5geneda.\nKwonil on n\u00fc\u00fcd Montenegros ees kaks kohtuasja: \u00fcks seoses v\u00f5ltsdokumentide omamisega ja teine v\u00e4ljaandmisega.\n\u00dchendriigid on esitanud Kwoni suhtes kaheksa s\u00fc\u00fcdistuspunkti seoses mitme miljardi dollarilise kr\u00fcptovarade pettusega, teatas USA V\u00e4\u00e4rtpaberite- ja B\u00f6rsikomisjon (SEC).\nL\u00f5una-Korea prokuratuur palus septembris Interpolil ta tagaotsitavaks kuulutada ja tema pass t\u00fchistati.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ehitusfirma l\u00e4ks n\u00e4iliselt aastaga p\u00f5hja. \u201eAntud juhul v\u00f5ib olla tegu maksupettusega\u201cMaksuv\u00f5lgades ettev\u00f5tet \u00fcritati k\u00f5mulise firmamatja abil vaikselt \u00e4ra likvideerida. Pankrotihaldur astus kahtlast arvepidamist n\u00e4hes aga vahele ning andis uurimisele ametliku k\u00e4igu, kirjutab Geenius.\nAastaid ehitusettev\u00f5tjana tegutsenud Kaido Kalm on viimastel aastatel kireva taustaga likvideerija Hillar Taltsi toel \u00fcritanud lahti saada juba kahest firmast. Neist viimane, Luuri Grupp, paistab silma maksuv\u00f5la ning kummalise majandustegevusega.\nN\u00fc\u00fcd on ka kohus hakanud arvama, et ettev\u00f5te ei ajanud asju ausalt. \u201eMaksej\u00f5uetuse p\u00f5hjustamine on olnud pahatahtlik,\u201c heidetakse Luuri Grupile ette valskust. Millised anomaaliad on kohtus kahtlusi \u00e4ratanud?\nAnomaalse ajalooga firma\nElamuehitajana registreeritud Luuri Grupp kuulus ehitusettev\u00f5tjana tegutsenud Kaido Kalmule. Selle \u00e4ritegevus oli ka avalike andmete p\u00f5hjal l\u00fchike ning pigem anomaalne. 2021. aasta kevadel loodud ettev\u00f5te hakkas dokumentide kohaselt tegelema ehitustegevusega. Ametlikku k\u00e4ivet neil ei eksisteerinud. Samal ajal palgati ettev\u00f5tte ridadesse teiseks tegutsemiskvartaliks tervelt 23 inimest ning maksti nende pealt ka veidi t\u00f6\u00f6j\u00f5umakse.\nLoe edasi Geeniusest!"}
{"text":"LOMBAKAS LURJUS: kepile n\u00f5jatunud sarim\u00f5rvar tappis N\u00f5ukogude Liidus k\u00fcmneid kodutuid ja viinalembelisi naisiN\u00f5ukogude Liidu ohvriterohkeimaks sarim\u00f5rvariks peetakse kurikuulsat Andrei T\u0161ikatilot ehk Rostovi Lihunikku, kes tappis enda s\u00f5nul 56 inimest. Ent temaga umbes samal ajal tegutses suure kommunistliku riigi avarustes ka teine, ent tunduvalt v\u00e4hemtuntud sarim\u00f5rvar. Lombakaks Lurjuseks ja Kepiga M\u00f5rtsukaks nimetatud Sergei Ka\u0161intsev v\u00e4itis, et tema hingele j\u00e4i lausa 59 m\u00f5rva.\n1940. aastal (neli aastat T\u0161ikatilost hiljem) Arhangelskis ilmavalgust n\u00e4inud Sergei Ka\u0161intsevi elu oli juba algusest peale keeruline. Nimelt s\u00fcndis ta f\u00fc\u00fcsilise puudega \u2013 Sergei vasak jalg oli paremast pikem. Seet\u00f5ttu pidi ta juba noorena ringi liikumiseks kepile toetuma. Sergei eakaaslastele tegi see kahjuks palju nalja ning noormees sattus pidevate pilgete ohvriks.\nIlmselt m\u00f5jutasid puue ja pilked Sergei iseloomu, sest v\u00e4idetavalt muutus ta koduseinte vahel \u00e4\u00e4rmiselt agressiivseks. Noort venelast ja tema vihahooge kartsid isegi vanemad pereliikmed. Seet\u00f5ttu hingasid k\u00f5ik l\u00e4hedased kergendatult, kui vend Kolja ta mantli varguse eest miilitsasse \u00fcles andis ning Sergei mitmeks aastaks kinni kukkus.\nTeadaolevalt hakkas Ka\u0161intsev varastama juba v\u00e4ga noorena. Venna mantel oli vaid \u00fcks paljudest juhtumitest. L\u00e4hedased olid veendunud, et Sergeil polnud mingit tahtmist haridust omandada ega ausat t\u00f6\u00f6d teha. Enne kui vend ta v\u00f5imaluse avanedes pikemalt k\u00f5hklemata vangi saatis, olid Ka\u0161intsevis tekkinud ka segased tunded vastassoo vastu. 15aastasena tiris noormees j\u00f5uga \u00fche v\u00e4ikese t\u00fcdruku kohalikku ujulasse ning k\u00e4skis tal seal lahti riietuda. Naistevastane v\u00e4givald iseloomustab kogu tema verist karj\u00e4\u00e4ri.\nKui Ka\u0161intsev vanglast vabanes, ei kavatsenudki ta endale t\u00f6\u00f6d leida. L\u00e4hedased \u00fctlesid lombakast noormehest lahti ning ta j\u00e4i kodutuks. Siinkohal v\u00f5ib vaid spekuleerida, kuidas oleks mehe tulevik v\u00e4lja n\u00e4inud, kui perekond oleks talle rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud v\u00f5i temast rohkem hoolinud. V\u00f5ib oletada, et l\u00e4hedased hoidsid f\u00fc\u00fcsilise puudega noormehest eemale ega soovinud temaga erilist tegemist teha.\nSergei Ka\u0161intsev\n(Twitter.com\/ws_compromat)\nV\u00e4givaldne \u201e\u00f6\u00f6majaline\u201c\nIgatahes lahkus Ka\u0161intsev peagi kodulinnast ning alustas r\u00e4nnakut \u00fcle Venemaa. Ta j\u00f5udis otsaga Doni j\u00f5e \u00e4\u00e4res asuvasse Kalat\u0161i. Seal tutvus noormees kohaliku naise Ostapt\u0161ukiga ning palus temalt ajutist peavarju. Heas\u00fcdamlik naine ei saanud j\u00e4tta kepile toetunud ja h\u00e4dise olekuga Ka\u0161intsevit lageda taeva alla, mist\u00f5ttu oli ta n\u00f5us. Ent paarist p\u00e4evast said n\u00e4dalad, n\u00e4dalatest kuud ja kuudest aastad. Sealjuures k\u00e4itus Ka\u0161intsev korteriomanikuga \u00e4\u00e4rmiselt ebameeldivalt.\nKui jultunud \u201e\u00fc\u00fcrnik\u201c \u00fchelt j\u00e4rjekordselt juhut\u00f6\u00f6lt lahti lasti, hakkas ta Ostapt\u0161ukilt raha v\u00e4lja pressima ja perenaist \u00e4hvardama. T\u00e4pselt pole teada, miks naine teda lihtsalt v\u00e4lja ei t\u00f5stnud v\u00f5i miilitsat ei kutsunud. Ilmselt kartis ta meest, ent pole ka v\u00f5imatu, et nende vahel oli tekkinud seksuaalsuhe. Ent kui Ka\u0161intsev hakkas alasti m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid jalutama ja naabritele kuulunud vara l\u00f5hkuma, saabusid militsion\u00e4\u00e4rid ja v\u00f5tsid ta vahi alla. Venelane m\u00f5isteti asotsiaalses k\u00e4itumises s\u00fc\u00fcdi ning saadeti taas vanglasse.\nKui Ka\u0161intsev vabanes, naasis ta Ostapt\u0161uki korterisse. N\u00fc\u00fcd algasid kurjakuulutavamad \u201em\u00e4ngud\u201c. Ta hakkas igap\u00e4evaselt perenaist k\u00e4gistama, ent ei l\u00e4inud kunagi l\u00f5puni, kuna ta teadis, et Ostapt\u0161uki tapmine oleks kahjulik. J\u00e4tkuvalt pole selge, miks naine f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givalla j\u00e4rel v\u00f5imude poole ei p\u00f6\u00f6rdunud. P\u00e4\u00e4semine jultunud \u201e\u00f6\u00f6majalisest\u201c saabus aga peagi. 1975. aastal otsustas Ka\u0161intsev sooritada oma esimese veret\u00f6\u00f6. Ta tappis Kalat\u0161is naise nimega Korotkova. V\u00f5imud j\u00f5udsid roimarile kiirelt j\u00e4lile ja ta saadeti sel korral k\u00fcmneks aastaks trellide taha. Ostapt\u0161uk sai l\u00f5puks rahulikult hingata.\nKaristuskolooniasse saadetud Ka\u0161intsev teenis peagi kaasvangide j\u00e4lestuse. Ta ei soovinud kellegagi suhelda, ei teinud t\u00f6\u00f6d, kirjutas teiste kohta kaebuseid ja oli \u00e4\u00e4rmiselt agressiivne. Tasub m\u00e4rkida, et kohtuekspertiis oli tunnistanud ta tervem\u00f5istuslikuks. Kinnipidamisasutuses pandi t\u00e4hele, et erilist raevu tekitasid Ka\u0161intsevis naised \u2013 n\u00e4iteks vastumeelsust naissoost meditsiinit\u00f6\u00f6tajate vastu ei vaevunud ta isegi varjama. Venelane olevat pidevalt korranud ka pahaendelist lauset: \u201eMa maksan teile k\u00e4tte!\u201c K\u00fcmne vangla-aasta jooksul tegutses roimar ennek\u00f5ike lugemisega. Tema lemmikraamatuteks osutusid inimese anatoomiat ja kriminoloogiat lahanud teosed. Ilmselt valmistas Ka\u0161intsev end ette hilisemateks kuritegudeks.\nTappis ainult naisi\nSergei Ka\u0161intsev vabanes 1985. aastal \u2013 t\u00e4pselt k\u00fcmneaastase vangistuse l\u00f5pus. Karistus polnud teda aga sugugi muutnud. Ta ei soovinud ausat t\u00f6\u00f6d leida ja j\u00e4tkas elu kodutuna. On teada, et vabanenud kurjategija oli oma k\u00e4itumise ja alkoholilembuse t\u00f5ttu p\u00f5latud isegi teiste asotsiaalide seas. Seet\u00f5ttu j\u00e4tkas ta oma \u00fcleliidulist ringreisi. \u00dcldjuhul s\u00f5itis ta reisirongides \u201ej\u00e4nest\u201c ja elatas end kerjamise v\u00f5i vargustega. Need olid aga pisikurit\u00f6\u00f6d. Reiside k\u00e4igus j\u00e4tkas kepile n\u00f5jatuma pidanud mees ka tapmistega.\nKa\u0161intsevi \u201esuure m\u00f5rvalaine\u201c esimeseks veret\u00f6\u00f6ks osutus 34aastane T\u0161eljabinskis elanud naine nimega Larkova. Roimar kutsus ta viina jooma, millega pahaaimamatu naine n\u00f5ustuski. Koos hiiliti alles ehitusj\u00e4rgus olnud ooperiteatrisse. P\u00f5gusa joomise j\u00e4rel otsustas Ka\u0161intsev oma kaaslanna tappa. Hiljem Lombakaks Lurjuseks nimetatud roimar rebis naiselt riided seljast ning peksis teda rusikatega. Enne surnuks k\u00e4gistamist kuritarvitas ta naist ilmselt ka seksuaalselt.\nAmetiv\u00f5imude s\u00f5nul oli pea k\u00f5iki (teadaolevaid) Ka\u0161intsevi ohvreid enne tapmist v\u00e4gistatud. Roimar tappis reeglina ainult naisi ning ilmselt oli tema motiiv suuresti seksuaalse alatooniga. Erinevalt paljudest teistest N\u00f5ukogude Liidu roimaritest polnud Ka\u0161intsevil kindlat m\u00f5rvarelva \u2013 paljud ohvrid tappis ta k\u00e4gistamise teel v\u00f5i lihtsalt selle vahendiga, mis juhtus olevat parasjagu k\u00e4ep\u00e4rast \u2013 n\u00e4iteks maast leitud kivi v\u00f5i puuhaluga.\nKui keskenduda veel Ka\u0161intsevi ohvrite valikule, siis olid nood \u00f5nnetu saatusega naised \u00fcldjuhul asotsiaalse eluviisiga kodutud ja\/v\u00f5i joodikud. Koos roimariga k\u00e4idi eraldatud paikades viina joomas ning ilmselt astusid mitmedki neist temaga ka vabatahtlikult seksuaalsesse vahekorda. Kuna ohvrite n\u00e4ol oli tegemist kodututega, siis ei tekitanud surmad mingit suuremat t\u00e4helepanu. Lisaks ei soovinud v\u00f5imud ilmselt selliste juhtumite uurimisele ressursse raisata \u2013 seda enam, et laibad v\u00f5idi leida n\u00e4dalaid v\u00f5i lausa kuid p\u00e4rast tapmist.\nSageli meelitas lombakas roimar viina abil oma ohvrid m\u00f5nda eraldatud paika. Foto on illustreeriv.\n(Alamy \/ Vida Press)\nM\u00f5rtsukas oli pidevalt liikvel\nM\u00f5nikord olevat Ka\u0161intsev tapnud ka peatustes rongi oodanud naisi, kelle ta eraldatud paika viis, v\u00e4gistas, maha l\u00f5i ja seej\u00e4rel ise edasi s\u00f5itis. Roimari pidev liikumine \u00fchest kohast teise tegi tema tabamise ning surmajuhtumite omavahel seostamise \u00fcsna v\u00f5imatuks. Ta ei sooritanud kunagi \u00fches linnas ega k\u00fclas kahte veret\u00f6\u00f6d. Seega isegi juhul, kui m\u00f5rvu uurima hakati, olid uurijateks erinevate piirkondade militsion\u00e4\u00e4rid, kes ei teadnud mujal toimunust sisuliselt midagi.\nN\u00f5ukogude Liidu julgeolekuorganid v\u00f5tsid asja l\u00e4hema vaatluse alla alles siis, kui riigi erinevatest piirkondadest oli laekunud infot juba k\u00fcmnete sarnasel moel sooritatud tapmiste kohta. Niidiotsad viidi kokku ning v\u00f5imud j\u00f5udsid kohutava teadmiseni, et neil tuleb taas rinda pista saritapjast maniakiga. Sisuliselt samal ajal toimus ju teatavasti ka Andrei T\u0161ikatilo m\u00f5rvalaine.\nKa\u0161intsevi tabamisel sai otsustavaks tema alkoholilembus. 1987. aasta aprillis leidsid Rjazani oblasti raudteet\u00f6\u00f6lised terastee k\u00f5rvalt v\u00f5sast mehe ja naise. Esialgu tundus, et naine magab ning mees on end lihtsalt t\u00e4is kaaninud. L\u00e4hemal vaatlusel selgus, et naise kaela \u00fcmber oli t\u00f5mmatud p\u00fcksirihm ning tegemist oli hoopis laibaga. Mees, kes oli m\u00f5istagi Ka\u0161intsev, oli ennast t\u00e4iesti umbe t\u00f5mmanud, mist\u00f5ttu polnud ta suutnud isegi s\u00fcndmuskohalt p\u00f5geneda. Raudteet\u00f6\u00f6lised teavitasid juhtunust kiirelt ametiv\u00f5ime. Peagi saabusidki kohale militsion\u00e4\u00e4rid, kes v\u00f5tsid alkoholiuimasena jauranud Ka\u0161intsevi vahi alla.\nTunnistas \u00fcles 59 m\u00f5rva\n\u00dclekuulamisel r\u00e4\u00e4kis Kepiga M\u00f5rtsukas, et tappis oma verise karj\u00e4\u00e4ri jooksul lausa 59 naist, mis tundus lausa uskumatu arvuna. Julgeolekuorganid asusid Ka\u0161intsevi v\u00e4iteid \u00fcksikasjalikult uurima. Nad suutsid t\u00f5estada vaid seitset m\u00f5rva ning kolme m\u00f5rvakatset \u2013 viimaste puhul oli Ka\u0161intsev ise arvanud, et tema ohvrid on surnud, ent tegelikult kaotasid nad k\u00e4gistamise t\u00f5ttu lihtsalt teadvuse. Ilmselt j\u00e4i Ka\u0161intsevi hingele siiski tunduvalt rohkem kui seitse m\u00f5rva.\nKohtus \u00fcritas sarim\u00f5rvar panustada nn \u201ehullukaardile\u201c. Vorone\u017ei ps\u00fchhiaatriahaiglas sooritatud ekspertiisi k\u00e4igus tuvastatigi tal ajukahjustus, mis v\u00f5is p\u00f5hjustada ps\u00fchhopaatlikku k\u00e4itumist. Ent siiski leidsid arstid, et see polnud piisav, et muuta nii olulisel m\u00e4\u00e4ral Ka\u0161intsevi k\u00e4itumist. Leiti, et ta suudab eristada head halvast ning teda m\u00f5jutas tapmiste ajal pigem alkoholijoove kui vaimsed h\u00e4dad. Seda arvestades kuulutati Lombakas Lurjus s\u00fc\u00fcdivaks.\n1990. aasta m\u00e4rtsis m\u00f5istis kohus Ka\u0161intsevi seitsmes m\u00f5rvas s\u00fc\u00fcdi. Karistuseks m\u00e4\u00e4rati surmanuhtlus. Otsus viidi p\u00fcstolilasu abil t\u00e4ide 1992. aasta alguses. Vaid m\u00f5ni kuu hiljem algas ka Andrei T\u0161ikatilo kohtuprotsess. Tema puhul suutsid v\u00f5imud t\u00f5estada 52 m\u00f5rva. Rostovi Lihunik hukati Lombakast Lurjusest kaks aastat ja \u00fcks kuu hiljem."}
{"text":"Hololei paneb ameti mahaUudisteportaali Politico allikate s\u00f5nul paneb eestlasest Euroopa Komisjoni tippametnik Henrik Hololei Katariga seotud korruptsiooniskandaali t\u00f5ttu ameti maha. Delfi"}
{"text":"Noore talendi arendamine: kuidas meie uuenduskultuur soodustab professionaalset arengutEesti on alati olnud uue tehnoloogia ja arengu vallas esirinnas. Kuna kr\u00fcptovaluutaturg areneb kiiresti, arutavad FinTech ja advokaadib\u00fcroo Gofaizen & Sherle vanempartnerid Mark Gofaizen ja Mihhail Sherle, mida on vaja selleks, et teistest sammu v\u00f5rra ees p\u00fcsida.2017.aastal oli Eesti \u00fcks esimesi riike maailmas, mis avas oma uksed kr\u00fcptofirmadele. Liberaalne \u00f5iguspoliitika v\u00f5imaldas virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate (Virtual Asset Service Provider ehk VASP) kiiret ja lihtsat asutamist ning 2021. aasta keskpaigaks oli Eesti koduks 50% maailma VASP-idest.Asutasime 2021. aastal ettev\u00f5tte Gofaizen & Sherle - Eesti ettev\u00f5tte, mis keskendub \u00e4riarendusele ja juriidilisele n\u00f5ustamisele. N\u00fc\u00fcdseks oleme laienenud ka Leetu Vilniusse. Tegutsemine Eestis, mis on kr\u00fcptovaluuta teerajaja, on v\u00f5imaldanud meil saada osaks \u00f5itsvast kr\u00fcptovaluutakogukonnast, mis laieneb kiiresti kogu Euroopas.Vaatamata uutele ja rangematele eeskirjadele oleme p\u00fchendunud uue majanduse arengule ja aitame oma klientidel orienteeruda keerulises \u00f5iguskeskkonnas. Usume, et FinTechil ja kr\u00fcptotehnoloogial v\u00f5ib olla \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis roll pidevas majanduskasvus ja -arengus. Meie eesm\u00e4rk on luua Eestis ja k\u00f5ikjal Euroopas tervislik ja turvaline \u00e4rikeskkond, mis toetab uue tehnoloogia kasvu.Uus majandus muutub ja areneb kiiresti ning me oleme p\u00fchendunud sellele, et p\u00fcsida nende muutuste esirinnas. Kuna maailmamajanduses toimuvad pidevalt t\u00e4htsad muutused, uurime aktiivselt uusi ja uuenduslikke viise, kuidas toetada majanduskasvu ja luua lihtsaid l\u00e4bin\u00e4gelikke lahendusi, mis aitavad ettev\u00f5tetel \u00f5itseda.Usume, et meie peamine saavutus on meie tugev meeskond. Enamik meist on p\u00e4rit Eestist ja siit oleme saanud ka oma hariduse. Teame, et inimesed on iga ettev\u00f5tte t\u00e4htis osa, eriti n\u00f5ustamisvaldkonnas. Meie meeskond koosneb advokaatidest ja projektijuhtidest, kes on mitte ainult tugevad spetsialistid, vaid ka paindlikud ja avatud meelega.\u00dcheskoos oleme aidanud rohkem kui 700 kliendil mitmesugustes keerulistes valdkondades tootemarke \u00fcles ehitada. Me teeme oma klientidega tihedat koost\u00f6\u00f6d, et m\u00f5ista nende ainulaadseid vajadusi ja probleeme ning pakkuda lahendusi, mis vastavad nende spetsiifilistele n\u00f5uetele, pakkudes seega mitte ainult kvaliteetset teenust, vaid ka \u00fcletades klientide ootusi.Alati otsingutelPraegu koosneb meie Eesti ja Leedu meeskond umbes 20 liikmest, ent plaanime l\u00e4hitulevikus meeskonda suurendada. Otsime alati kirglikke inimesi, kes on valdkonnast huvitatud ja kel on soov areneda. Jaanuaris k\u00e4ivitasime Eestis noortele spetsialistidele tasustatud praktikaprogrammi ning j\u00e4tkame p\u00f5nevusega noorte talentide kasvatamist ja arendamist. See on meie t\u00f6\u00f6stusharu kasvuks \u00fclit\u00e4htis ning me oleme p\u00fchendunud toetava keskkonna loomisele, kus praktikandid saavad uusi oskusi \u00f5ppida ja arendada.\u00dcks meie selle aasta plaanidest on k\u00e4ivitada haridusprojekt, mist\u00f5ttu otsime praegu oma meeskonda mitut spetsialisti. N\u00e4iteks otsime k\u00f5rgetasemelist juhti uue \u00e4rivaldkonna arendamiseks. Meie t\u00e4iuslikul kandidaadil peaksid olema tugevad oskused toote- v\u00f5i \u00e4ritegevuse juhina ning huvi \u00f5iguse ja rahapesu t\u00f5kestamise vastu. Eelistame rahanduskogemusega inimest, kes soovib oma karj\u00e4\u00e4ris edasi liikuda.Praktikaprogrammi ootame juuratudengeid, kes valdavad \u00f5iguskeelt, kasuks tuleb inglise ja eesti keele oskus edasij\u00f5udnu tasemel. Oleme p\u00fchendunud praktikantide \u00f5petamisele ja abistamisele t\u00e4hendusrikaste \u00fclesannete t\u00e4itmisel ning pakume tasustatud praktikaprogrammi.Samuti on meile \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis oma t\u00f6\u00f6tajaid nende erakordse t\u00f6\u00f6 eest tunnustada ja edutada. 2022. aastal edutasime nelja t\u00f6\u00f6tajat nende suurep\u00e4raste tulemuste eest. N\u00e4iteks sai meie kolleegist Maxim Gasanbekovist 2022. aastal noorempartner ja n\u00fc\u00fcd on ta m\u00fc\u00fcgimeeskonna juht. Lisaks t\u00f6\u00f6tajate edutamisele pakume neile ka v\u00f5imalust osaleda uutes projektides.Paindlikkus soodustab kasvuMe p\u00fc\u00fcame luua koost\u00f6\u00f6, loovuse ja sotsiaalse vastutuse kultuuri, kus meie kolleegid saaksid areneda nii isiklikult kui ka t\u00f6\u00f6alaselt. Positiivset t\u00f6\u00f6keskkonda ja \u00fchiseid \u00fcritusi ei tasu alahinnata. N\u00e4iteks 2022. aastal korraldasime \u00fcrituse Hispaanias, kuhu tuli kolleege ka teistest riikidest. \u00dcritus oli v\u00e4ga edukas ning aitas meie meeskonna sidemeid tugevdada ja s\u00f5bralikumat \u00f5hkkonda luua.Meie kontoris on muusikastuudio, mis aitab t\u00f6\u00f6tajatel loominguline olla. Me usume sotsiaalse vastutuse t\u00e4htsusesse ja kogukonna toetamisse. Seet\u00f5ttu osalesid meie t\u00f6\u00f6tajad Tallinnas \u00dclemiste doonorip\u00e4eval, kus andsime panuse hea eesm\u00e4rgi h\u00fcvanguks.Meie eesm\u00e4rk on pakkuda paindlikku ja kohanemisv\u00f5imelist t\u00f6\u00f6keskkonda, mis v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6tajatel teha t\u00f6\u00f6d nendele k\u00f5ige sobivamal viisil, ent siiski ettev\u00f5tte edule kaasa aidates. Oleme loomas\u00f5bralik t\u00f6\u00f6koht: kui teie karvane s\u00f5ber oskab ilusti k\u00e4ituda, v\u00f5ite ta t\u00f6\u00f6le kaasa v\u00f5tta. V\u00f5ite t\u00f6\u00f6tada Tallinna v\u00f5i Vilniuse kontoris v\u00f5i h\u00fcbriidvormis, jagades aega t\u00f6\u00f6- ja kodukontori vahel. Me m\u00f5istame, et m\u00f5ned t\u00f6\u00f6tajad eelistavadki ainult kodus t\u00f6\u00f6tada, ja toetame seda.Meie meeskond on p\u00fchendunud uute projektide loomisele ning paljulubavate idufirmade ja \u00fckssarvikute kasvu toetamisele Eestis. Usume, et \u00f5ige toetuse ja \u00f5igete vahendite abil v\u00f5ib uus majandus kaasa aidata p\u00fcsivale majanduskasvule ning luua uusi v\u00f5imalusi nii ettev\u00f5tetele kui ka \u00fcksikisikutele. Kui otsite d\u00fcnaamilist ja toetavat t\u00f6\u00f6kohta, siis julgustame teid meie meeskonnaga \u00fchinema.GOFAIZEN & SHERLE O\u00dc"}
{"text":"Veriff ja Salv alustavad koost\u00f6\u00f6dPartnerlusega saavad Veriffi kliendid juurdep\u00e4\u00e4su Salvi modulaarsele rahapesu- ja pettustevastasele tehnoloogiale, sh ka maailmas ainulaadsele reaalajas toimivale koost\u00f6\u00f6platvormile Salv Bridge. Samuti saavad Salve kliendid ligip\u00e4\u00e4su Veriffi identimisteenustele. \u00c4rileht"}
{"text":"TAGATUBA | Keskerakond ja Isamaa lepivad Ratase peale kokku. Kui koalitsioon trikitama ei hakkaValimistel suure pettumuse osaliseks saanud EKRE peab v\u00f5ib-olla veel \u00fche l\u00f6\u00f6gi vastu v\u00f5tma.\n\u201ePoliitika on poliitika,\u201c \u00fctleb selle kohta \u00fcks EKRE konkurent opositsioonist.\nP\u00e4rast riigikogu valimisi opositsiooni j\u00e4\u00e4nud erakonnad on \u00f6elnud, et \u00fchtset opositsioonirusikat loota pole. Kui Keskerakond ja Isamaa oleksid EKRE suunas enne valimisi v\u00e4ljendunud sama j\u00f5uliselt ja seda m\u00f5ne kuu jooksul, mitte viimasel kahel n\u00e4dalal, v\u00f5inuks valimistulemused ehk teistsugused olla. Ehk, sest valija hinge ei n\u00e4e. Igal juhul j\u00e4eti poliitareenile m\u00f5\u00f5tu v\u00f5tma kaks suurt vastast: Reformierakond ja EKRE.\nHea poliitilise tava kohaselt kuulub \u00fcks riigikogu aseesimehe kohti opositsioonile, \u00fcldjuhul opositsiooni suurimale erakonnale. Seega oleks justkui iseenesest m\u00f5istetav, et see l\u00e4heks EKRE esimehele Martin Helmele. Seda arvamust v\u00e4ljendas m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi saates \u201eOtse uudistemajast\u201c ka Martin Helme ise. Ent j\u00e4rjest rohkem tundub, et nii ei pruugi asi minna. Nii Keskerakonnale kui ka Isamaale on pakiline EKRE-ga punti sidumise kuvandist v\u00e4lja rabeleda.\nNagu viitas \u00fcks poliitik, on tekkinud poliitiline konsensus ja \u201eEKRE v\u00e4sitas oma r\u00e4usklemise ja l\u00f5hkumisega k\u00f5ik \u00e4ra, karjus eetri t\u00e4is ning poliitilise kultuuri parendamiseks tundub selline kokkulepe riigimehelik.\u201c\n\u201eN\u00fc\u00fcd Martin riigikogu juhatusse h\u00e4\u00e4letada oleks v\u00e4ga nadi lugu,\u201c lisab teine.\nAseesimehe koht Ratasele\nKokkuleppe all peetakse seega silmas Keskerakonna ja Isamaa omavahelist lepet, et riigikogu aseesimehe koht l\u00e4heb Keskerakonnale, J\u00fcri Ratasele. \u201eTa (Ratas K. A.) on nii palju vaeva n\u00e4inud ja p\u00fchendunud riigikogu esimehena, et see on igati \u00f5ige suund,\u201c \u00f6eldi \u201eTagatoale\u201c.\nSeda, et suvel valitsusl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel parimaks kauplejaks osutunud Isamaa v\u00f5iks sellel korral, k\u00fcll opositsioonis, sama suurep\u00e4raseid kauplemisoskusi n\u00e4idata ja asespiikri koha l\u00f5puks ikkagi Seedrile napsata, ei usuta. Kuigi Isamaal oleks seda h\u00e4dasti vaja, sest peale silmapaistva koha saaksid nad ka t\u00f6\u00f6d parteilistele ametnikele. \u201eIsamaast on k\u00f5ige positiivsemalt silma paistnud Urmas Reinsalu ja temale v\u00f5iks minna Euroopa asjade komisjoni aseesimehe koht,\u201c viidatakse. Aga seegi on alles kokkuleppe k\u00fcsimus.\nK\u00fcsimuse peale, mis siis EKRE k\u00f5ige selle peale ette v\u00f5tab ning kas neid on ikka m\u00f5tet niimoodi isolatsiooni j\u00e4tta, kehitatakse \u00f5lgu: parlamendi matemaatika on parlamendi matemaatika, ise on s\u00fc\u00fcdi ja harjugu \u00e4ra. Pealekauba polevat vahe nii suur, et EKRE tunneks, nagu \u201enende oma\u201c v\u00f5etaks \u00e4ra. EKRE sai valimistel 17 kohta, Keskerakond 16 ja Isamaa kaheksa.\nSiiski kostab Toompea kuluaaridest, et nii palju opositsioon koost\u00f6\u00f6d teeb, et kolm erakonda on koos istunud ja teemat vaaginud. \u201eMidagi \u00fcllatavat ja salajast ei peaks siin EKRE-le vast olema,\u201c m\u00e4rgitakse. Vastu lubatakse anda riigikogu komisjonide aseesimeeste kohti ja jagada on ka kahe komisjoni esimehe kohad. Ent kui viimase aasta jooksul jagasid need kohad omavahel kaks opositsioonierakonda EKRE ja Keskerakond , siis n\u00fc\u00fcd peab oma osa saama ka Isamaa.\nRiigikogus on 11 alalist komisjoni, mille aseesimeeste kohad kuuluvad opositsioonile. Viimati oli neist viis EKRE ja kuus Keskerakonna mehitatud. Lisaks neli eri-, uurimis- ja probleemkomisjoni: korruptsioonikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimeeste kohad kuuluvad opositsioonile, viimati oli esimesel Mart Helme EKRE-st ja teisel T\u00f5nis M\u00f6lder Keskerakonnast. Opositsioonile kuuluvad ka kapo-komisjoni ning eesti keele \u00f5ppe arengu probleemkomisjoni aseesimehe kohad, mis jagunesid vastavalt Kert Kingo ja Mihhail Stalnuhhini vahel.\nN\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b suurema vastutuse ja mis pole sugugi v\u00e4hem t\u00e4htis parema palgaga kohti kolme erakonna vahel jagades proportsionaalselt v\u00e4hemaks.\nKuid pole ka v\u00e4listatud, et koalitsioon teeb k\u00f5igile \u00e4ra, kui nad jagavad oma h\u00e4\u00e4led 30 : 30 pooleks, sest sel juhul ei saaks killustatud opositsioon mingi valemiga neile vastu ja v\u00f5ib juhtuda, et koalitsioon v\u00f5tab m\u00f5lemad riigikogu aseesimehe kohad. T\u00f5si, demokraatiast ei tasu kolmel koalitsioonierakonnal sellisel juhul k\u00fcll r\u00e4\u00e4kida.\nPoliitklat\u0161ikatel podiseb\nKuid erinevalt Keskerakonnast ja osalt ka Isamaast on EKRE-l elu ikka kindlam neid ei kimbuta sisemine \u201evalitsuskriis\u201c. Keskerakond kempleb uue juhi \u00fcle avalikult, Isamaas verd ei n\u00f5uta, kuid l\u00f5puni rahul ka ei olda. EKRE oma esimeest ei kanguta, isegi mitte avalikkuse eest varjul. Siit-sealt, moka otsast kritiseeritud on, ent suures plaanis on Martin Helmel oma erakonnaliikmete usaldus. Temasse usutakse.\nIsegi kui kellelgi oleks marssalikepike paunas, siis mis m\u00f5ttega sa p\u00fcrid esimeheks, teades, et erakond on neljaks aastaks opositsiooni m\u00e4\u00e4ratud. T\u00f5si, 2025. aasta kohalikud valimised pole sugugi v\u00e4hem t\u00e4htsad, just nende nimel v\u00f5itleb Keskerakonnas Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart.\n\u201eIgal inimesel meie seast on \u00f5igus arvamust avaldada, aga seda oleks targem teha isekeskis, et mitte anda konkurentidele ja meediale toigast k\u00e4tte.\u201c Nii arvas \u00fcks EKRE poliitik, kui temalt m\u00f5ni aeg tagasi uurisime, mida ta arvab R\u00f5uge vallavolikogu esimehe Mart Kuklase sotsiaalmeedias avaldatud kriitikast erakonna valimistulemuste ja juhtide kohta. See on olnud \u00fcks v\u00e4heseid avalikke s\u00f5nav\u00f5tte ja seda kommenteerinud poliitiku lause v\u00f5tab kokku EKRE sisekreedo: avalikkuse ees pole m\u00f5tet liiga palju kobiseda.\n\u00dcldisemalt ajavad spekulatsioonid poliitkuluaarides aga muidugi \u00fcle \u00e4\u00e4re.\nEKRE puhul on n\u00e4iteks k\u00fcsimus, kas erakonna liidrid suudavad \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida Jaak Madisoni, et too loobuks europarlamendi kohast ja tuleks riigikokku. Nii p\u00e4\u00e4seks EKRE t\u00fclikast Kalle Gr\u00fcnthalist, kes saaks riigikokku Madisoni asendusliikmena. \u201eTa on juhitamatu, viits\u00fctikuga pomm,\u201c iseloomustab Gr\u00fcnthalit \u00fcks EKRE liige.\nEKRE tunnetab endal needust, et kui nende poliitiku s\u00f5nav\u00f5tud l\u00e4hevad \u00fcle v\u00f5lli, siis kandub teema automaatselt kogu erakonnale. Teiste erakondade puhul nad sama tendentsi ei n\u00e4e. \u00dcks EKRE liige toob n\u00e4ite, et enne valimisi \u00fctles talle \u00fcks igip\u00f5line Reformierakonna valija: \u201eMul on Reformierakonnast k\u00f5rini, aga teil on j\u00e4llegi see Gr\u00fcnthal ja Mart Helme oma inglilennuga, ma ei saa teid valida.\u201c EKRE poliitik k\u00fcsis vastu: \u201eAga kas teile siis n\u00e4iteks J\u00fcrgen Ligi stiil meeldib?\u201c Valija vastas, et ei meeldi, aga Reformierakonnas on ju teisigi. \u201eSiis ma m\u00f5tlesin, et aga meil on ju sama moodi palju ja tublisid inimesi, miks meil siis see Gr\u00fcnthal v\u00f5i Mart kaalukeeleks saab. Soovitasin proual valida selles piirkonnas meie esinumbriks olnud Jaak Madisoni, aga proua j\u00e4i enesele kindlaks: Gr\u00fcnthali jama laieneb meile k\u00f5igile,\u201c meenutab ekrelane.\nEKRE-s tuntakse, et tark oleks Gr\u00fcnthalist lahti saada. Kui Madison Br\u00fcsselist \u00e4ra ei tule teda oleks selleks v\u00f5imatu sundida, sest ta sai valimistel Henn P\u00f5lluaasa ja Mart Helme j\u00e4rel kolmanda tulemuse , siis v\u00f5iks Gr\u00fcnthali kasv\u00f5i erakonnast v\u00e4lja visata ja seina \u00e4\u00e4rde istuma saata, sest opositsioonis olles pole EKRE-l suurt vahet, kas neil on erakonnana 17 v\u00f5i 16 h\u00e4\u00e4lt. K\u00fcll uuteks valimisteks j\u00f5utakse end koguda.\nGr\u00fcnthali riigikokku j\u00f5udmise eest peab erakond \u201et\u00e4nama\u201c oma juhti Martin Helmet. Oktoobri l\u00f5pus kirjutasime \u201eTagatoas\u201c, et piirkondlikul h\u00e4\u00e4letusel j\u00e4i Gr\u00fcnthal J\u00e4rva- ja Viljandimaa valimisnimekirjas kolmandale kohale, sest piirkond eelistas Jaak Madisoni j\u00e4rel teiseks numbriks T\u00fcri vallavolikogu liiget, EKRE J\u00e4rva- ja Viljandimaa ringkonna esimeest Elar Niglast. Ent millalgi kuulutati \u00fcldkoosolek t\u00fchiseks ja nimekiri t\u00f5steti \u00fcmber nagu EKRE-st kostab, sai Gr\u00fcnthal Martin Helme isiklikul soovil teiseks. H\u00e4\u00e4lte arvu m\u00f5ttes oli see tagantj\u00e4rele hinnates \u00f5ige otsus.\nOma sahmaka poliitklat\u0161i saab konkureerivatelt erakondadelt ka Isamaa, sest seal pole mitte ainult t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4nud poliitn\u00f5unikke, vaid ka t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4vaid ministreid. J\u00e4rjest valjema h\u00e4\u00e4lega r\u00e4\u00e4gitakse, et praegune peasekret\u00e4r Priit Sibul tahetakse v\u00e4lja vahetada justiitsministrina valimistele l\u00e4inud, ent ainult 409 h\u00e4\u00e4lt kogunud Lea Danilson-J\u00e4rje vastu. Danilson-J\u00e4rge nimetatakse erakonna suurtoetaja Parvel Pruunsilla s\u00f5duriks.\nKas rahandusministri koha hind on 140 000 eurot?\nPalju spekulatsioone tekitab ka see, kas Reformierakond annab riigikogu esimehe koha Eesti 200-le v\u00f5i SDE-le. K\u00f5iki kolme peaministri, riigikogu esimehe ja Euroopa Komisjoni voliniku koht ei saa nad ju enesele hoida. Kui oravad seda ka tahaksid, siis hakkaksid sotsid ja Eesti 200 protestima. Edasi arutletakse, kelle siis Eesti 200 esimeheks paneks.\nParlamendikogemus on nende liikmetest vaid Margus Tsahknal ja Liisa Pakostal. Tsahknal pole k\u00f5rgharidust, seega arutletakse, et riigi teine inimene ta ilmselt olla ei saaks. Pakostal j\u00e4llegi oli kultuuriministeeriumi auditi j\u00e4rgi probleeme riigi raha kasutamisega. Kas erakonna juht Lauri Hussar loobub ministrikohast, l\u00e4heb parlamenti ning \u00f5pib kodu- ja t\u00f6\u00f6korra selgeks? See ei meeldiks peaminister Kaja Kallasele. Valitsuses pole asjaajamine just kergemate killast, kui partnererakonna juht kogu aeg samas inforuumis pole. J\u00fcri Ratase ja Helir-Valdor Seedriga koos t\u00f6\u00f6tamisest on Kallasel kogemus olemas.\nOn ka v\u00f5imalik, et riigikogu esimehe koht l\u00e4heb k\u00f5ige v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li saanud sotsidele.\nTeoreetiliselt on muidugi ka v\u00f5imalik, et Reformierakond annab \u00e4ra hoopis voliniku koha, kuid see tundub \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4heusutav. Toompeal muiatakse Eesti 200 v\u00f5iks sellele kohale pakkuda president Kersti Kaljulaidi.\nEesti 200 kohta on ka k\u00fcsimus, kas Joakim Heleniusele kaubeldakse v\u00e4lja rahandusministri koht. Veebruari viimasel n\u00e4dalal laekus temalt Eesti 200 arvele kopsakas annetus: 140 000 eurot. Juba siis, kui Helenius Eesti 200-ga liitus, r\u00e4\u00e4giti, et ta soovib erakonna valitsusse p\u00e4\u00e4semise korral rahandusministri kohta. No n\u00fc\u00fcd Eesti 200 p\u00e4\u00e4seb sinna. Jaanuaris teatas Eesti 200 juhatus oma otsusest seada Helenius kandidaadiks rahandusministri kohale. Ta oli ka Eesti 200 varivalitsuse rahandusminister.\nHeleniust tundvad inimesed juba muigavad: tahaks n\u00e4ha, kuidas Kaja Kallase n\u00e4rvid vastu peavad, kui Helenius valitsuse istungil jutustama hakkab."}
{"text":"Swedbanki juht Olavi Lepp: \u201eHoiused enam ei kasva. Rohkem on inimesi, kellel puhvrit pole.\u201c\u201eViimased k\u00fcmme aastat on olnud sissetulekute ja s\u00e4\u00e4stude kasv, teise samba reformist j\u00e4i ka osa raha kontodele, nii et kogu aeg on puhvrid kasvanud. T\u00e4na me oleme punktis, kus s\u00e4\u00e4stude kasv on l\u00f5ppenud,\u201c \u00fctleb Swedbanki juht Olavi Lepp.Kui suur on oht, et kui ma esitan liiga palju ebamugavaid k\u00fcsimusi, pannakse mu konto \u00f5htuks kinni?Kaduvv\u00e4ike. P\u00f5hjused, miks kontosid kinni pannakse, ei ole seotud k\u00fcsimuste k\u00fcsimisega.Teil hiljuti l\u00f5ppes \u00fcks kohtuasi... Jah!Te olite sulgenud \u00fche firma konto, kuna teile tundus, et seal toimuv ei ole ikka \u00f5ige asi, aga kohus \u00fctles, et p\u00e4ris niimoodi n\u00e4o j\u00e4rgi ei tohi kontot kinni panna, et jutt ei meeldi - paneme igaks juhuks kinni.See lugu oli natuke keerulisem: seal teatud asjad nihkusid firma kontolt edasi eraisiku kontole. Meile see ei sobinud, aga kohus asus seisukohale, et korraliselt ei tohi sellist \u00e4risuhet \u00fcles \u00f6elda, v\u00f5ib vaid erakorraliselt. Meil on n\u00fc\u00fcd otsusekoht, mis me selle kliendiga edasi teeme.Aga te ikka monitoorite kontosid ning kui n\u00e4ete, et kuskil l\u00e4heb liiklus kahtlaseks ja te ei taha sellega seotud olla, panete igaks juhuks konto kinni?Ei, igaks juhuks ei pane. Pankadel on hulk kohustusi, mis puudutavad kliendi tundmist ja rahapesu t\u00f5kestamist. Kui me n\u00e4eme anomaaliaid, mis ei l\u00e4he kokku kliendi profiiliga, on meil kohustus reageerida, k\u00fcsida k\u00fcsimusi, ja kliendil on seaduse j\u00e4rgi kohustus vastata.Kui need tehingud ei olegi selgitatavad, kui ongi toimunud midagi halli, teavitame vastavaid riigiasutusi ja siis on meie riskiisu k\u00fcsimus, kas me tahame sellise kliendiga veel j\u00e4tkata, sest need asjad kipuvad korduma. Seadus on andnud meile teatud raamid, mille ulatuses me v\u00f5ime klientide kontosid kinni panna ja aeg-ajalt me kasutame seda v\u00f5imalust.Mis summast eraisikute vahelises suhtluses l\u00e4heb programmis tuluke p\u00f5lema, et mis v\u00e4rk, n\u00fc\u00fcd tehti k\u00fcll liiga suur \u00fclekanne.P\u00e4ris nii ei saa \u00f6elda, need asjad on ikka riskip\u00f5hised ja muutuvad ajas. Lisaks on \u00fcks teema rahapesu t\u00f5kestamine, teine aga terrorismi finantseerimine, kus v\u00f5ib ka k\u00fcmme eurot olla v\u00e4ga toksiline. Nii et ainult summast k\u00f5ik ei s\u00f5ltu, aga mida suurem summa, seda rohkem t\u00e4helepanu see kindlasti t\u00f5mbab.Kartes maksuameti sekkumist, on inimesed hakanud omavahelistes rahasuhetes - kas pisiteenuse eest tasumisel v\u00f5i palgap\u00e4eva eel viiek\u00fcmnekat laenates - kirjutama selgituse reale \u201e\u00fclekanne\u201c, et see on v\u00f5imalikult neutraalne. Kas te neid \u00fclekande selgitusi ka monitoorite, et kui keegi naljavend kirjutab mitte ainult \u201eviinaraha\u201c, vaid vahel ka \u201epadrunite ostmiseks\u201c, hakkab kuskil j\u00e4lle tuluke vilkuma?Ka need reeglid on veidi ette10 kirjutatud, et pank peab j\u00e4lgima koods\u00f5nu, mis v\u00f5ivad viidata tegevusele, mis ei ole kehtiva \u00f5iguskorraga......selline robot k\u00e4ib \u00fcle?Jaa, k\u00e4ib ja vaatab, aga me ise ei ole robotid, me ikka proovime aru saada, mis tegelikult toimus ja p\u00e4ris nalja eest... Me k\u00fcll teavitame ja hoiatame klienti ning kui need naljad on v\u00e4ga sagedased, siis m\u00f5tleme, mis me kliendiga teeme. Selliseid monitooringuid tehakse, aga j\u00e4lgitakse natuke teistsuguseid suurusj\u00e4rke ja mustreid kui 50eurone palgap\u00e4evalaen.Meil on \u00fcle 40 erineva stsenaariumi, mille osas me klienditehinguid monitoorime, k\u00f5igega ei ole ma kursis, aga pigem pole kup\u00fc\u00fcri suurus n\u00fc\u00fcd nii oluline ja m\u00e4\u00e4rav m\u00e4rk.Pank on tarbimise eesliinil. Kuidas on inimeste tarbimisk\u00e4itumised muutunud hinnat\u00f5usu ja raha odavnemise ajal? Detsembris \u00fctles Selveri juht Kristi Lomp, et raha hulk, mis poodi j\u00e4etakse, pole muutunud: kui inimene tegi aasta tagasi \u00fches kuus oste 300 euro eest, siis ta teeb ka n\u00fc\u00fcd 300 euro eest, aga valib odavamaid v\u00f5i allahinnatud tooteid. Te kindlasti anal\u00fc\u00fcsite inimeste fiskaalk\u00e4itumist, kuidas see on muutunud?Meie saame piirduda finantsteenustega, meie ei n\u00e4e, mida inimene t\u00e4pselt ostab, kuid k\u00f5lab loogiliselt, et kui hinnad l\u00e4hevad \u00fcles, aga sissetulekud nii kiiresti ei l\u00e4he, on inimene sunnitud valima teisi kaubagruppe v\u00f5i kasutama s\u00e4\u00e4ste - kui neid on.Kui sa oled natuke juba selles punktis, et on vaja kuidagi k\u00f5ht t\u00e4is saada, pead sa vaatama, mitu kalorit euro eest saad.Kas s\u00e4\u00e4stud on hakanud kahanema?S\u00e4\u00e4stude kasv on l\u00f5ppenud. Viimased k\u00fcmme aastat on olnud sissetulekute ja s\u00e4\u00e4stude kasv, teise samba reformist j\u00e4i ka osa raha kontodele, nii et kogu aeg on puhvrid kasvanud. T\u00e4na me oleme punktis, kus hoiused enam ei kasva, on suhteliselt stabiilsed.Inimesed s\u00f6\u00f6vad oma s\u00e4\u00e4ste? V\u00f5i esialgu ei pane enam rohkem k\u00f5rvale?Ei pane rohkem k\u00f5rvale. Ma tegin praegu muidugi selle vea, et hakkasin \u00fcldistama. On kliente - \u00fcks v\u00f5i kaks v\u00f5i k\u00fcmme v\u00f5i sada isikut -, kellel on v\u00e4ga k\u00f5rged s\u00e4\u00e4stud, mis l\u00f6\u00f6vad keskmise \u00fcles ja siis meile tundub, et k\u00f5igil on v\u00e4ga h\u00e4sti. Tegelikult v\u00e4ga suurel hulgal inimestel sisuliselt ei ole s\u00e4\u00e4ste, elatakse palgap\u00e4evast palgap\u00e4evani.Vist kolm neljandikku inimestest ei oma isegi \u00fche kuu sissetuleku suurust puhvrit.Jah, umbes 70 protsendi kanti see j\u00e4\u00e4b. Me oleme enda asjaks v\u00f5tnud s\u00e4\u00e4stukultuuri edendamise, aga tuleb m\u00f5ista, et inimeste sissetulekud ja v\u00f5imalused on v\u00e4ga erinevad, ning ka hinnat\u00f5usu m\u00f5ju on v\u00e4ga erinev. Kulu\u00fchikud on v\u00e4ga erinevad, kui sul on suurem v\u00f5i v\u00e4iksem pere, kui sul on kodulaen v\u00f5i mitte, kui sa elad oma majas v\u00f5i \u00fc\u00fcrikorteris. Siin \u00fchte joont ei saa t\u00f5mmata. Kamba peale kokku on s\u00e4\u00e4stud j\u00e4\u00e4nud samaks, aga siin on p\u00e4ris suur hulk alamtaskuid, kus s\u00e4\u00e4stud on v\u00e4henenud. Ehk siis neid inimesi, kellel puhvrit ei ole, on pigem natuke rohkem kui varem.Miks eestlane nii vaene on? Ta t\u00f6\u00f6tab ju hommikust \u00f5htuni, t\u00f6\u00f6 on eestlase kirik.See, v\u00f5ib vist \u00f6elda, on juba meie luterliku maailmavaate k\u00fcsimus, et t\u00f6\u00f6ga saab \u00f5ndsaks.V\u00e4he sellest - isegi armastus tuleb t\u00f6\u00f6ga.V\u00f5ib tulla, v\u00f5ib tulla, nii on juhtunud.Vaesusega on aga nii ja naa, v\u00f5ib-olla me m\u00f5tleme aeg-ajalt \u00fcle. Me v\u00f5rdleme tihti ennast Rootsi ja Soomega, mis on maailma \u00fched k\u00f5ige rikkamad riigid, aga olgem ausad: meilt on ka 50 aastat arengut j\u00f5uga v\u00e4lja l\u00f5igatud. Me oleme v\u00e4ga k\u00f5vasti j\u00e4rgi v\u00f5tnud - kui me vaatame SKTd ja selle ostuj\u00f5udu, siis praegu on Eestis see ostuj\u00f5ud elaniku kohta parem kui Hispaanias, Portugalis, Kreekas, r\u00e4\u00e4kimata suures osas Ida-Euroopa riikidest ja ka meie l\u00e4hinaabritest.Suures pildis ei ole sugugi halvasti. Muidugi on ka meil isikute r\u00fchmad, kellel ei l\u00e4he v\u00e4ga h\u00e4sti, aga ka Hispaanias, Portugalis ja Kreekas on samasugused isikute r\u00fchmad. Vaesus on natuke iga riigi teema - \u00fchel v\u00f5i teisel kujul.Hispaanias ei pea vist \u00fcheksa kuud aastast tuba k\u00fctma ja mandariinipuu kasvab r\u00f5du taga. Me r\u00e4\u00e4kisime teiega viimati kaks aastat tagasi ja vahepeal on muutunud nii palju, et teisest pensionisambast on vabanenud umbes miljard. T\u00e4na hommikul kuulsin raadiouudistest, et varasemaga v\u00f5rreldes on viimase aasta jooksul makstud umbes miljard rohkem ka energia tarbimise eest. Hakkame siit pihta: kuidas on vahepeal lakke h\u00fcpanud elektrihinnad m\u00f5jutanud inimeste k\u00e4itumist? Kas v\u00f5eti ka laene, et elektriarve \u00e4ra maksta?Meie nii sihtotstarbe j\u00e4rgi ei vaata ja pigem pole laenutoodete kasvus erilisi h\u00fcppeid olnud. V\u00f5ib-olla keegi tegi seda, aga ei paistnud, et inimesed oleks massina tulnud ja \u00f6elnud, et on selles osas h\u00e4das. Elektri eest rohkem makstud miljardi sees olid ka ettev\u00f5tjad oma suurte muredega arvete p\u00e4rast - et kas nad \u00fcldse on v\u00f5imelised tegevust j\u00e4tkama. Eraisikute ja majapidamistega l\u00e4ks nii, et riiki on siin palju kritiseeritud - liiga hilja, liiga v\u00e4he ja nii edasi -, aga eri toetusmeetmetega l\u00f5igati kodumajapidamiste arvete k\u00f5ige k\u00f5rgemad tipud \u00e4ra, seal tuli riik ikkagi appi.Teisest pensionisambast tulnud miljard on t\u00e4naseks muutunud 1,3 v\u00f5i 1,4 miljardiks. Jah, suurusj\u00e4rgud on samad, aga ei saa \u00f6elda, et see [pensionisambaraha] l\u00e4ks elektriarvete tasumiseks.Kuhu teise samba raha siis kulus? Kuidas selle tulemine ja minemine tunda andis?Eks see on \u00fcks osa meie inflatsioonikomponentidest, v\u00f5ibolla selle raha t\u00f5ttu saabus meil inflatsioon kiiremini kui mujal, kuna pulbitsevasse majanduskeskkonda tuli veel auru juurde. Teoreetiliselt v\u00f5ib see t\u00e4hendada, et me saame inflatsiooni ka varem pidama kui teised, sest sel ajal, kui teistel see masin alles k\u00f6eb, on meil juba suurem osa aurust kasutatud. Saame n\u00e4ha.Aga kuhu l\u00e4ks? Viimane tunnetus on, et umbes 40 protsenti teise samba rahast l\u00e4ks otse tarbimisse.Inimesed viisid raha kohe poodi?Kohe poodi, m\u00f5ni viis elektroonikapoodi ja m\u00f5ni l\u00e4ks reisile, m\u00f5ni viis toidupoodi.M\u00f5ni maksis v\u00f5lad \u00e4ra.See oli teine v\u00f5imalus: maksti kohustusi v\u00e4iksemaks. Mis v\u00f5ib-olla ei olnudki k\u00f5ige halvem viis seda raha kasutada - kui inimesel polnud muud varianti oma finantskohustusi paremini juhtida.V\u00e4ike osa kasutas seda raha investeerimiseks ja mingi hulk seisab endiselt kontodel. Inimesed v\u00f5tsid raha v\u00e4lja, parkisid \u00e4ra ja n\u00fc\u00fcd siis m\u00f5tlevad.Vaatavad, kuidas see j\u00e4rjest odavneb.Jah, see on kurb. Sama juhtus ka pensioni investeerimiskontoga, kui osa inimesi \u00fctles, et nad on targemad kui fondivalitseja ja hakkavad ise oma raha juhtima.Umbes pool aastat hiljem oli v\u00e4ga suur osa rahast ikka arvelduskontol. Siin on \u00fcks v\u00f5imalus teadlik valik: \u201eMa ARVAN, et aktsiaturud langevad.\u201c Teine v\u00f5imalus on see, et lihtsalt \u00fchtegi paremat m\u00f5tet polegi, kui nii-\u00f6elda hoida sularaha kontol.Inflatsioonikeskkonnas on see p\u00e4ris karm. Tuleks leida mingi tootlust tekitav instrument.R\u00e4\u00e4gime kinnisvaraturust. Ma saan aru, et buum on praegu l\u00e4bi, hinnad hetkel rohkem ei t\u00f5use, aga l\u00e4hitulevikus t\u00f5en\u00e4oliselt ka ei lange.Kinnisvarahinnad? Kui teaks...Teil on t\u00f6\u00f6lepingus kirjas, et peate teadma sellist asja!Jaa, kindlasti!Muidugi ma oman mingit vaadet, aga see v\u00f5ib vabalt olla ka l\u00f5puni ekslik. Kui me r\u00e4\u00e4gime elukondlikust kinnisvarast ehk siis peaasjalikult korteritest...Elukondlik kinnisvara?No on selline m\u00f5iste, jah. Elukondliku kinnisvaraga on k\u00fcll nii, et kuna me eelmises kriisis saime siin k\u00f5ige rohkem vastu n\u00e4ppe, siis me v\u00e4ga selle arendamist ei finantseeri. Me anname ehitusgarantiisid ja teostusgarantiisid, aga klassikalist investeerimislaenu anname siin v\u00e4he. Ettev\u00f5tjad panevad oma raha eest kortermajad p\u00fcsti ja hakkavad neid siis m\u00fc\u00fcma v\u00f5i v\u00e4lja \u00fc\u00fcrima.Meie saame turul toimuvast aru siis, kui inimesed tulevad eluasemelaenusooviga. Praegu on iga n\u00e4dal, iga kuu eluasemelaenu taotlusi 30 protsenti v\u00e4hem kui aasta tagasi.\u00dches\u00f5naga: selleks korraks on kortereid valmis. Inimesed, kes on tahtnud endale uut eluaset, on selle soetanud ja n\u00fc\u00fcd on k\u00fcmmekond aastat pausi?Teistpidi vaadates: 70 protsenti endiselt ostab, t\u00e4itsa rahulikult teeb tehinguid. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, kuhu tekib turu tasakaalupunkt. Kindlasti tahaks osa ettev\u00f5tjaid valmis korterid maha m\u00fc\u00fca, aga hinda alla lasta v\u00e4ga ei taha. Osa ostjaid on ka \u00e4raootaval seisukohal, et selle hinnaga ma k\u00fcll ei osta, ootan, \u00e4kki tuleb alla. Niisugune kassi-hiire m\u00e4ng k\u00e4ib igal turul, et kellel esimesena kiire hakkab: kas inimene tahab oma eluga edasi minna ja teeb tehingu l\u00f5puks \u00e4ra; v\u00f5i tahab ettev\u00f5tja oma korterite tagavara viimaks \u00e4ra m\u00fc\u00fca, eriti kui tal ikka on laenukohustus ja ta maksab suure arenduse eest iga kuu pangale intresse. \u00dchel hetkel tekib m\u00f5te, et lihtsam on natuke hinda alla lasta, kui j\u00e4\u00e4dagi ootama, millal need ostjad ilmuvad.Praegu on enamusel arendajatest rahavood nii h\u00e4sti paigas, et nad teevad ikkagi objektid l\u00f5puni, aga v\u00f5ib-olla k\u00f5heldakse, kas l\u00fc\u00fca kohe kopp maasse ja alustada j\u00e4rgmise objektiga. Mulle tundub, et praegu ollakse rohkem k\u00f5hklevad kui isegi Covidi ajal.L\u00e4heme n\u00fc\u00fcd sellest kahetoalisest korterist, mida inimene maksab 30 aastat, globaalsemaks. Kas ma olen \u00f5igesti aru saanud, et 90 protsenti maailma majandusest p\u00f5hineb dollaril ja eurol?Hiinlased vaidleks siin veidi vastu, aga suur osa suurest rahast liigub k\u00fcll eesk\u00e4tt l\u00e4bi dollari, aga p\u00e4ris suur osa on ka eurol.Viimastel aastatel on nii Euroopa keskpank kui ka USA tr\u00fckkinud eurosid ja dollareid juurde miljardites...No triljonites isegi.Nad on m\u00f5eldud selle raha v\u00e4lja. Seda raha enne ei olnud.See on natuke inflatsiooni muna ja kana k\u00fcsimus - et millest algavad suured hinnamuutused ja arengud turul. Jah, raha on juurde tr\u00fckitud, aga reaalmajandus on ka kasvanud, t\u00f5si, kindlasti mitte sellises mahus, ehk siis iga dollar ja euro on veidi v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rt. Praeguseks on rahatr\u00fckk sellisel kujul l\u00f5ppenud. Triljonid on n\u00fc\u00fcd kohal. Samas on t\u00f5stetud intressim\u00e4\u00e4rasid, mis v\u00e4ga tugevalt majandust jahutab. USA keskpank on ka \u00f6elnud, et kui inflatsiooni kontrolli alla saamiseks on vaja l\u00f5hkuda korraks \u00e4ra t\u00f6\u00f6turg ehk siis tekitada v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6puudus, on nad selleks valmis. See on v\u00e4ga j\u00f5uline......ja paljudele inimestele v\u00e4ga suuri kannatusi p\u00f5hjustav samm.See kindlasti ei meeldi laiadele massidele, ei peagi meeldima, aga kui inflatsioon s\u00f6\u00f6b k\u00f5ik su s\u00e4\u00e4stud, v\u00f5ib see olla sulle hullem kui t\u00f6\u00f6turu korrastamine. K\u00fcll hiljem tekivad kuskil uued t\u00f6\u00f6kohad. See on suhteliselt j\u00f5uline avaldus USA keskpanga poolt.Ma Euroopa keskpangast ei ole \u00f5nneks sedalaadi tugevaid steitmente kuulnud, nad j\u00e4lgivad asja natuke tasakaalukamalt.R\u00e4\u00e4gime laenamisest veel. Eesti peaks olema Euroopa Liidu \u00fcks k\u00f5ige v\u00e4iksema laenukoormusega riik. Vahemere\u00e4\u00e4rsetes maades on riigiv\u00f5lg ikka vist \u00fcle 100 v\u00f5i 150 protsendi SKPst. Meil on ta vist kuskil 15?N\u00fc\u00fcd on ikka rohkem, 30 kanti, me oleme j\u00f5udsalt astunud samme suurte poiste klubidesse.30st 100ni on veel jupp maad minna, \u00e4kki peaks n\u00e4rutamise l\u00f5petama, v\u00f5tma pool tankerit\u00e4it raha ja tegema riigi m\u00f5neks ajaks v\u00e4ga korda?Praeguses intressikeskkonnas ei julgeks sellist sammu kindlasti soovitada. Viimati, kui Eesti riik raha kaasas, oli intress neli protsenti. Oletame, et elu on edasi l\u00e4inud ja n\u00fc\u00fcd on see viis protsenti, siis on p\u00e4ris raju, kui peab iga miljardi pealt maksma 50 miljonit eurot lihtsalt laenu teenindamiseks. L\u00e4hiajal on v\u00e4ga valus ka k\u00f5rge v\u00f5lakoormusega L\u00f5una-Euroopa riikidel. Nende vanad v\u00f5lakirjad saavad otsa, neil ei ole v\u00f5imalik laenu tagasi maksta ja siis nad teevad uue laenu.Vana laen kirjutatakse korstnasse ja ongi kogu lugu.Kordagi pole keegi midagi korstnasse kirjutanud. V\u00f5etakse uus laen peale, aga uus v\u00f5lakiri on selle hinnaga, mida t\u00e4na turg \u00fctleb. V\u00e4ga kiiresti v\u00f5ib juhtuda, et intressisummad l\u00e4hevad k\u00e4est \u00e4ra. See on suhteliselt mitmetahuline probleem, millega poliitikud ja keskpank peavad tegelema.Kui Eesti v\u00f5ttis viimati laenu, oli intress...Neli protsenti. See oli \u0161okk meie jaoks.Kui Swedbanki klient tahab v\u00f5tta 10 000 eurot tarbimislaenu, mis temal intress tuleb?Neljaga ei saa. Kui on hea plaan, n\u00e4iteks p\u00e4ikesepaneeli jaoks, siis v\u00f5ib-olla saab sinnakanti ja v\u00f5ib-olla \u00fchel hetkel isegi v\u00e4hem...Ei no tahan lihtsalt kulutada, tunda paar n\u00e4dalat ennast normaalse inimesena, et otseselt Selveris hindu ei vaata.Tarbimislaenud on alati k\u00f5ige kallimad, v\u00f5tame parem...Ei, v\u00f5tame ikka selle tarbimislaenu. Neli see protsent ei ole, mis ta on? 10? 15? 20?Pigem 15 kanti, s\u00f5ltub kliendist.R\u00e4\u00e4kides aga riigiv\u00f5last, siis v\u00f5ib-olla v\u00f5lg suurusega 100 protsenti SKPst ei peaks olema iseenesest eesm\u00e4rk. Olgem ausad, me tegelikult oleme libisemas...\u00dchest k\u00fcljest on meil olnud riigi eelarvedistsipliin nii ja naa, teisest k\u00fcljest on olnud ka ajad v\u00e4ga keerulised: oli Covid ning meil oli vaja ka natuke toetada \u00fches ja teises kohas. N\u00fc\u00fcd on aga v\u00f5ib-olla selline unikaalne punkt, kus saab korraks v\u00e4rske pilguga ringi vaadata. Tundub, et moodustataval koalitsioonil on p\u00e4ris head \u0161ansid pikalt v\u00f5imul olla ja see annab v\u00f5tme m\u00f5ned valusad otsused kohe alguses \u00e4ra teha ning neid oma j\u00e4rgmiste tegevustega siis leevendada.Ma ikkagi loodan, et tulevad otsused, mis puudutavad eelarvedefitsiiti... ja kui v\u00f5ttagi laenu, siis investeeringuteks v\u00f5i mingiks vastuts\u00fckliliseks tegevuseks - et kui majanduses l\u00e4heb midagi v\u00e4ga alla, siis riik tuleb, tekitab n\u00f5udluse ja sektor j\u00e4\u00e4b ellu. Alati on hea n\u00e4ide ehitussektor - et kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud pakivad asjad kokku, siis riik v\u00f5tab kellud v\u00e4lja.Kus praegu teie hinnangul riigis raha p\u00f5leb? Et no l\u00f5petame pealemaksmise \u00e4ra!Oeh. Ilmselt on neid kohti v\u00e4ga palju, kui p\u00e4ris aus olla.\u00d6elge esimesed kolm.Tuleks vaadata otsa tasuta \u00fchistranspordile - et kas ta on t\u00e4itnud oma eesm\u00e4rgi.Mulle see m\u00f5te ei meeldi, tunnistan kohe. V\u00f5ib-olla ma jaksangi lastele linnas koolis k\u00e4imiseks selle piletiraha sebida, aga ma \u00fcldse ei salga, et v\u00e4ga mugav on, kui selle peale m\u00f5tlema ei pea. Jah, ma saan aru, et kaudselt, maksudega, ma maksan selle kinni, aga kuna ma seda otseselt ei tunne, siis on tasuta \u00fchistransport p\u00e4ris m\u00f5nus.Pigem ma pidasin silmas seda, et v\u00f5ib-olla peaks rahale, mille riik \u00fchistransporti paneb, v\u00f5tma natuke juurde ka s\u00f5itjatelt, et me saaksime \u00fchistranspordiv\u00f5rgu, kus bussid liiguvad ka sobivatel aegadel. Konkurents \u00fcldiselt aitab sellistes asjades kaasa, aga tasuta bussi sa ei v\u00f5ida.Edasi. Kaks kohta veel, kus raha p\u00f5leb.Ma tegelikult ei taha siin teiega kaasa tulla. Ma olen n\u00e4inud paari v\u00e4ga radioaktiivset ja halba initsiatiivi, millega riik on tegelenud. Mind v\u00f5tab kiruma ja vanduma, et selliste asjadega tegeletakse, aga ma olen andnud tagasisidet konkreetsetele ministeeriumitele.Arg olete!Ei ole arg, aga inimestele peaks j\u00e4tma v\u00f5imaluse asjad korda teha, kui nad ei tee, siis j\u00e4rgmises intervjuus annan ma nad \u00fcles.Kahe aasta p\u00e4rast tulen ja k\u00fcsin, palun broneerida aeg. Kahe aasta p\u00e4rast peavad olema ka valusad otsused tehtud, maksud t\u00f5stetud ja inimestele \u00f6eldud, et n\u00fc\u00fcd te olete natukene aega vaesuses. Seej\u00e4rel saab hakata j\u00e4lle valimisteks valmistuma.Ma usun, et koalitsioon juba tegeleb laustoetustega, kus antakse n\u00e4iteks peretoetusi v\u00f5ibolla mitte alati nendele, kellel seda k\u00f5ige rohkem vaja on. Seesama kolmanda lapse n\u00e4ide - k\u00f5ik tunnevad, et see pole p\u00e4ris \u00f5iglane nende suhtes, kellel on kaks last v\u00f5i \u00fcks laps, ja meil on palju rohkem haavatavaid \u00fchiskonnagruppe. Ma olen oma s\u00f5pradele mitu korda \u00f6elnud, et mina olengi n\u00fc\u00fcd siis see Eesti \u00fchiskonna liige, kes saab iga kuu 910 eurot. Mulle tundub see t\u00e4iesti vale ja see kriibib minu \u00f5iglustunnet - miks ma pean saama sellist raha riigilt? Mul ei ole midagi selle vastu, et riik mulle raha annab, aga no vabandust, see on jabur.Kas te oma palga juures panete t\u00f5esti t\u00e4hele 900 euro laekumist?Loomulikult panen! Ma panen k\u00f5iki summasid t\u00e4hele, ma t\u00f6\u00f6tan numbritega. See tuleb k\u00fcll proua arvele, aga ma olen v\u00e4ga h\u00e4sti kursis, et olen selle kriteeriumi j\u00e4rgi abivajaja ja abik\u00f5lbulik. Aga ma usun, et see tehakse korda.L\u00f5petame need jaburused kulude poolel \u00e4ra ja siis tuleme selle juurde, kes v\u00f5i kus v\u00f5iks rohkem makse maksta.Aasta otsa on k\u00e4inud s\u00f5da Ukrainas. Mida see teile on n\u00e4idanud? Mulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et eestlane on vaene, aga h\u00e4dalist aitab. Ukraina heaks teevad k\u00f5ik \u00fclekandeid. \u00dches\u00f5naga: me oleme k\u00fcll vaesed, aga hea s\u00fcdamega.Absoluutselt! Ma ka ise r\u00e4\u00e4gin, et eestlased ja l\u00e4tlased on v\u00e4ga suure s\u00fcdamega ning kus h\u00e4da on suur, tullakse appi. Teine asi on muidugi see, et piiririigid Eesti-L\u00e4ti-Leedu-Poola said kiiresti aru, et on ainult aja k\u00fcsimus, kui tahetakse j\u00f5udu proovida ka kellegi teisega. Selles m\u00f5ttes on eestlaste talupojam\u00f5istus ja arusaam asjadest olnud h\u00e4sti eluterve ja seda on olnud v\u00e4ga tore j\u00e4lgida. See [s\u00f5da] liitis \u00fchiskonda palju rohkem, kui \u00fcksk\u00f5ik mis muu siin viimase 30 aastaga toimunu. Eestlased on suure s\u00fcdamega.\"\u201ePraeguseks on rahatr\u00fckk sellisel kujul l\u00f5ppenud. Triljonid on n\u00fc\u00fcd kohal.\"\"\u201eTundub, et moodustataval koalitsioonil on p\u00e4ris head \u0161ansid pikalt v\u00f5imul olla ja see annab v\u00f5tme m\u00f5ned valusad otsused kohe alguses \u00e4ra teha.\"Robin RootsRAINER KERGE"}
{"text":"\u00d5L VIDEO | Swedbanki juht Olavi Lepp: \u201eHoiused enam ei kasva. Rohkem on inimesi, kellel puhvrit pole.\u201c\u201eViimased k\u00fcmme aastat on olnud sissetulekute ja s\u00e4\u00e4stude kasv, teise samba reformist j\u00e4i ka osa raha kontodele, nii et kogu aeg on puhvrid kasvanud. T\u00e4na me oleme punktis, kus s\u00e4\u00e4stude kasv on l\u00f5ppenud,\u201c \u00fctleb Swedbanki juht Olavi Lepp.\nKui suur on oht, et kui ma esitan liiga palju ebamugavaid k\u00fcsimusi, pannakse mu konto \u00f5htuks kinni?\nKaduvv\u00e4ike. P\u00f5hjused, miks kontosid kinni pannakse, ei ole seotud k\u00fcsimuste k\u00fcsimisega.\nTeil hiljuti l\u00f5ppes \u00fcks kohtuasi\u2026\nJah!\nTe olite sulgenud \u00fche firma konto, kuna teile tundus, et seal toimuv ei ole ikka \u00f5ige asi, aga kohus \u00fctles, et p\u00e4ris niimoodi n\u00e4o j\u00e4rgi ei tohi kontot kinni panna, et jutt ei meeldi \u2013 paneme igaks juhuks kinni.\nSee lugu oli natuke keerulisem: seal teatud asjad nihkusid firma kontolt edasi eraisiku kontole. Meile see ei sobinud, aga kohus asus seisukohale, et korraliselt ei tohi sellist \u00e4risuhet \u00fcles \u00f6elda, v\u00f5ib vaid erakorraliselt. Meil on n\u00fc\u00fcd otsusekoht, mis me selle kliendiga edasi teeme.\nAga te ikka monitoorite kontosid ning kui n\u00e4ete, et kuskil l\u00e4heb liiklus kahtlaseks ja te ei taha sellega seotud olla, panete igaks juhuks konto kinni?\nEi, igaks juhuks ei pane. Pankadel on hulk kohustusi, mis puudutavad kliendi tundmist ja rahapesu t\u00f5kestamist. Kui me n\u00e4eme anomaaliaid, mis ei l\u00e4he kokku kliendi profiiliga, on meil kohustus reageerida, k\u00fcsida k\u00fcsimusi, ja kliendil on seaduse j\u00e4rgi kohustus vastata.\nKui need tehingud ei olegi selgitatavad, kui ongi toimunud midagi halli, teavitame me vastavaid riigiasutusi ja siis on meie riskiisu k\u00fcsimus, kas me tahame sellise kliendiga veel j\u00e4tkata, sest need asjad kipuvad korduma. Seadus on andnud meile teatud raamid, mille ulatuses me v\u00f5ime klientide kontosid kinni panna ja aeg-ajalt me kasutame seda v\u00f5imalust.\nMis summast eraisikute vahelises suhtlusest l\u00e4heb programmis tuluke p\u00f5lema, et mis v\u00e4rk, n\u00fc\u00fcd tehti k\u00fcll liiga suur \u00fclekanne.\nP\u00e4ris nii ei saa \u00f6elda, need asjad on ikka riskip\u00f5hised ja muutuvad ajas. Lisaks on \u00fcks teema rahapesu t\u00f5kestamine, teine aga terrorismi finantseerimine, kus v\u00f5ib ka k\u00fcmme eurot olla v\u00e4ga toksiline. Nii et ainult summast k\u00f5ik ei s\u00f5ltu, aga mida suurem summa, seda rohkem t\u00e4helepanu see kindlasti t\u00f5mbab.\nKartes maksuameti sekkumist, on inimesed hakanud omavahelistes rahasuhetes \u2013 kas pisiteenuse eest tasumisel v\u00f5i palgap\u00e4eva eel viiek\u00fcmnekat laenates \u2013 kirjutama selgituse reale \u201e\u00fclekanne\u201c, et see on v\u00f5imalikult neutraalne. Kas te neid \u00fclekande selgitusi ka monitoorite, et kui keegi naljavend kirjutab mitte ainult \u201eviinaraha\u201c, vaid vahel ka \u201epadrunite ostmiseks\u201c, hakkab kuskil j\u00e4lle tuluke vilkuma?\nKa need reeglid on veidi ette kirjutatud, et pank peab j\u00e4lgima koods\u00f5nu, mis v\u00f5ivad viidata tegevusele, mis ei ole kehtiva \u00f5iguskorraga\u2026\n\u2026selline robot k\u00e4ib \u00fcle?\nJaa, k\u00e4ib ja vaatab, aga me ise ei ole robotid, me ikka proovime aru saada, mis tegelikult toimus ja p\u00e4ris nalja eest\u2026 Me k\u00fcll teavitame ja hoiatame klienti ning kui need naljad on v\u00e4ga sagedased, siis m\u00f5tleme, mis me kliendiga teeme. Selliseid monitooringuid tehakse, aga j\u00e4lgitakse natuke teistsuguseid suurusj\u00e4rke ja mustreid kui 50eurone palgap\u00e4evalaen.\nMeil on \u00fcle 40 erineva stsenaariumi, mille osas me klienditehinguid monitoorime, k\u00f5igega ei ole ma kursis, aga pigem pole kup\u00fc\u00fcri suurus n\u00fc\u00fcd nii oluline ja m\u00e4\u00e4rav m\u00e4rk.\nPank on tarbimise eesliinil. Kuidas on inimeste tarbimisk\u00e4itumised muutunud hinnat\u00f5usu ja raha odavnemise ajal? Detsembris \u00fctles Selveri juht Kristi Lomp, et raha hulk, mis poodi j\u00e4etakse, pole muutunud: kui inimene tegi aasta tagasi \u00fches kuus oste 300 euro eest, siis ta teeb ka n\u00fc\u00fcd 300 euro eest, aga valib odavamaid v\u00f5i allahinnatud tooteid. Te kindlasti anal\u00fc\u00fcsite inimeste fiskaalk\u00e4itumist, kuidas see on muutunud?\nMeie saame piirduda finantsteenustega, meie ei n\u00e4e, mida inimene t\u00e4pselt ostab, kuid k\u00f5lab loogiliselt, et kui hinnad l\u00e4hevad \u00fcles, aga sissetulekud nii kiiresti ei l\u00e4he, on inimene sunnitud valima teisi kaubagruppe v\u00f5i kasutama s\u00e4\u00e4ste \u2013 kui neid on.\nKui sa oled natuke juba selles punktis, et on vaja kuidagi k\u00f5ht t\u00e4is saada, pead sa vaatama, mitu kalorit euro eest saad.\nKas s\u00e4\u00e4stud on hakanud kahanema?\nS\u00e4\u00e4stude kasv on l\u00f5ppenud. Viimased k\u00fcmme aastat on olnud sissetulekute ja s\u00e4\u00e4stude kasv, teise samba reformist j\u00e4i ka osa raha kontodele, nii et kogu aeg on puhvrid kasvanud. T\u00e4na me oleme punktis, kus hoiused enam ei kasva, on suhteliselt stabiilsed.\nInimesed s\u00f6\u00f6vad oma s\u00e4\u00e4ste? V\u00f5i esialgu ei pane enam rohkem k\u00f5rvale?\nEi pane rohkem k\u00f5rvale.\nMa tegin praegu muidugi selle vea, et hakkasin \u00fcldistama. On kliente \u2013 \u00fcks v\u00f5i kaks v\u00f5i k\u00fcmme v\u00f5i sada isikut \u2013, kellel on v\u00e4ga k\u00f5rged s\u00e4\u00e4stud, mis l\u00f6\u00f6vad keskmise \u00fcles ja siis meile tundub, et k\u00f5igil on v\u00e4ga h\u00e4sti. Tegelikult v\u00e4ga suurel hulgal inimestel sisuliselt ei ole s\u00e4\u00e4ste, elatakse palgap\u00e4evast palgap\u00e4evani.\nVist kolm neljandikku inimestest ei oma isegi \u00fche kuu sissetuleku suurust puhvrit.\nJah, umbes 70 protsendi kanti see j\u00e4\u00e4b. Me oleme enda asjaks v\u00f5tnud s\u00e4\u00e4stukultuuri edendamise, aga tuleb m\u00f5ista, et inimeste sissetulekud ja v\u00f5imalused on v\u00e4ga erinevad, ning ka hinnat\u00f5usu m\u00f5ju on v\u00e4ga erinev. Kulu\u00fchikud on v\u00e4ga erinevad, kui sul on suurem v\u00f5i v\u00e4iksem pere, kui sul on kodulaen v\u00f5i mitte, kui sa elad oma majas v\u00f5i \u00fc\u00fcrikorteris. Siin \u00fchte joont ei saa t\u00f5mmata. Kamba peale kokku on s\u00e4\u00e4stud j\u00e4\u00e4nud samaks, aga siin on p\u00e4ris suur hulk alamtaskuid, kus s\u00e4\u00e4stud on v\u00e4henenud. Ehk siis neid inimesi, kellel puhvrit ei ole, on pigem natuke rohkem kui varem.\nMiks eestlane nii vaene on? Ta t\u00f6\u00f6tab ju hommikust \u00f5htuni, t\u00f6\u00f6 on eestlase kirik.\nSee, v\u00f5ib vist \u00f6elda, on juba meie luterliku maailmavaate k\u00fcsimus, et t\u00f6\u00f6ga saab \u00f5ndsaks.\nV\u00e4he sellest \u2013 isegi armastus tuleb t\u00f6\u00f6ga.\nV\u00f5ib tulla, v\u00f5ib tulla, nii on juhtunud.\nVaesusega on aga nii ja naa, v\u00f5ib-olla me m\u00f5tleme aeg-ajalt \u00fcle. Me v\u00f5rdleme tihti ennast Rootsi ja Soomega, mis on maailma \u00fched k\u00f5ige rikkamad riigid, aga olgem ausad: meilt on ka 50 aastat arengut j\u00f5uga v\u00e4lja l\u00f5igatud. Me oleme v\u00e4ga k\u00f5vasti j\u00e4rgi v\u00f5tnud \u2013 kui me vaatame SKTd ja selle ostuj\u00f5udu, siis praegu on Eestis see ostuj\u00f5ud elaniku kohta parem kui Hispaanias, Portugalis, Kreekas, r\u00e4\u00e4kimata suures osas Ida-Euroopa riikidest ja ka meie l\u00e4hinaabritest.\nSuures pildis ei ole sugugi halvasti. Muidugi on ka meil isikute r\u00fchmad, kellel ei l\u00e4he v\u00e4ga h\u00e4sti, aga ka Hispaanias, Portugalis ja Kreekas on samasugused isikute r\u00fchmad. Vaesus on natuke iga riigi teema \u2013 \u00fchel v\u00f5i teisel kujul.\nHispaanias ei pea vist \u00fcheksa kuud aastast tuba k\u00fctma ja mandariinipuu kasvab r\u00f5du taga. Me r\u00e4\u00e4kisime teiega viimati kaks aastat tagasi ja vahepeal on muutunud nii palju, et teisest pensionisambast on vabanenud umbes miljard. T\u00e4na hommikul kuulsin raadiouudistest, et varasemaga v\u00f5rreldes on viimase aasta jooksul makstud umbes miljard rohkem energia tarbimise eest. Hakkame siit pihta: kuidas on vahepeal lakke h\u00fcpanud elektrihinnad m\u00f5jutanud inimeste k\u00e4itumist? Kas v\u00f5eti ka laene, et elektriarve \u00e4ra maksta?\nMeie nii sihtotstarbe j\u00e4rgi ei vaata ja pigem pole laenutoodete kasvus erilisi h\u00fcppeid olnud. V\u00f5ib-olla keegi tegi seda, aga ei paistnud, et inimesed oleks massina tulnud ja \u00f6elnud, et on selles osas h\u00e4das. Elektri eest rohkem makstud miljardi sees olid ka ettev\u00f5tjad oma suurte muredega arvete p\u00e4rast \u2013 et kas nad \u00fcldse on v\u00f5imelised tegevust j\u00e4tkama. Eraisikute ja majapidamistega l\u00e4ks nii, et riiki on siin palju kritiseeritud \u2013 liiga hilja, liiga v\u00e4he ja nii edasi \u2013, aga eri toetusmeetmetega l\u00f5igati kodumajapidamiste arvete k\u00f5ige k\u00f5rgemad tipud \u00e4ra, seal tuli riik ikkagi appi.\nTeisest pensionisambast tulnud miljard on t\u00e4naseks muutunud 1,3 v\u00f5i 1,4 miljardiks. Jah, suurusj\u00e4rgud on samad, aga ei saa \u00f6elda, et see [pensionisambaraha] l\u00e4ks elektriarvete tasumiseks.\nKuhu teise samba raha siis kulus? Kuidas selle tulemine ja minemine tunda andis?\nEks see on \u00fcks osa meie inflatsioonikomponentidest, v\u00f5ib-olla selle raha t\u00f5ttu saabus meil inflatsioon kiiremini kui mujal, kuna pulbitsevasse majanduskeskkonda tuli veel auru juurde. Teoreetiliselt v\u00f5ib see t\u00e4hendada, et me saame inflatsiooni ka varem pidama kui teised, sest sel ajal, kui teistel see masin alles k\u00f6eb, on meil juba suurem osa aurust kasutatud. Saame n\u00e4ha.\nAga kuhu l\u00e4ks? Viimane tunnetus on, et umbes 40 protsenti teise samba rahast l\u00e4ks otse tarbimisse.\nInimesed viisid raha kohe poodi?\nKohe poodi, m\u00f5ni viis elektroonikapoodi ja m\u00f5ni l\u00e4ks reisile, m\u00f5ni viis toidupoodi.\nM\u00f5ni maksis v\u00f5lad \u00e4ra.\nSee oli teine v\u00f5imalus: maksti kohustusi v\u00e4iksemaks. Mis v\u00f5ib-olla ei olnudki k\u00f5ige halvem viis seda raha kasutada \u2013 kui inimesel polnud muud varianti oma finantskohustusi paremini juhtida.\nV\u00e4ike osa kasutas seda raha investeerimiseks ja mingi hulk seisab endiselt kontodel. Inimesed v\u00f5tsid raha v\u00e4lja, parkisid \u00e4ra ja n\u00fc\u00fcd siis m\u00f5tlevad.\nVaatavad, kuidas see j\u00e4rjest odavneb.\nJah, see on kurb. Sama juhtus ka pensioni investeerimiskontoga, kui osa inimesi \u00fctles, et nad on targemad kui fondivalitseja ja hakkavad ise oma raha juhtima. Umbes pool aastat hiljem oli v\u00e4ga suur osa rahast ikka arvelduskontol. Siin on \u00fcks v\u00f5imalus teadlik valik: \u201eMa ARVAN, et aktsiaturud langevad.\u201c Teine v\u00f5imalus on see, et lihtsalt \u00fchtegi paremat m\u00f5tet polegi, kui nii-\u00f6elda hoida sularaha kontol. Inflatsioonikeskkonnas on see p\u00e4ris karm. Tuleks leida mingi tootlust tekitav instrument.\nR\u00e4\u00e4gime kinnisvaraturust. Ma saan aru, et buum on praegu l\u00e4bi, hinnad hetkel rohkem ei t\u00f5use, aga l\u00e4hitulevikus t\u00f5en\u00e4oliselt ka ei lange.\nKinnisvarahinnad? Kui teaks\u2026\nTeil on t\u00f6\u00f6lepingus kirjas, et peate teadma sellist asja!\nJaa, kindlasti!\nMuidugi ma oman mingit vaadet, aga see v\u00f5ib vabalt olla ka l\u00f5puni ekslik. Kui me r\u00e4\u00e4gime elukondlikust kinnisvarast ehk siis peaasjalikult korteritest\u2026\nElukondlik kinnisvara?\nNo on selline m\u00f5iste, jah. Elukondliku kinnisvaraga on k\u00fcll nii, et kuna me eelmises kriisis saime siin k\u00f5ige rohkem vastu n\u00e4ppe, siis me v\u00e4ga selle arendamist ei finantseeri. Me anname ehitusgarantiisid ja teostusgarantiisid, aga klassikalist investeerimislaenu anname siin v\u00e4he. Ettev\u00f5tjad panevad oma raha eest kortermajad p\u00fcsti ja hakkavad neid siis m\u00fc\u00fcma v\u00f5i v\u00e4lja \u00fc\u00fcrima.\nMeie saame turul toimuvast aru siis, kui inimesed tulevad eluasemelaenusooviga. Praegu on iga n\u00e4dal, iga kuu eluasemelaenu taotlusi 30 protsenti v\u00e4hem kui aasta tagasi.\n\u00dches\u00f5naga: selleks korraks on kortereid valmis. Inimesed, kes on tahtnud endale uut eluaset, on selle soetanud ja n\u00fc\u00fcd on k\u00fcmmekond aastat pausi?\nTeistpidi vaadates: 70 protsenti endiselt ostab, t\u00e4itsa rahulikult teeb tehinguid. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, kuhu tekib turu tasakaalupunkt. Kindlasti tahaks osa ettev\u00f5tjaid valmis korterid maha m\u00fc\u00fca, aga hinda alla lasta v\u00e4ga ei taha. Osa ostjaid on ka \u00e4raootaval seisukohal, et selle hinnaga ma k\u00fcll ei osta, ootan, \u00e4kki tuleb alla. Niisugune kassi-hiire m\u00e4ng k\u00e4ib igal turul, et kellel esimesena kiire hakkab: kas inimene tahab oma eluga edasi minna ja teeb tehingu l\u00f5puks \u00e4ra; v\u00f5i tahab ettev\u00f5tja oma korterite tagavara viimaks \u00e4ra m\u00fc\u00fca, eriti kui tal ikka on laenukohustus ja ta maksab suure arenduse eest iga kuu pangale intresse. \u00dchel hetkel tekib m\u00f5te, et lihtsam on natuke hinda alla lasta, kui j\u00e4\u00e4dagi ootama, millal need ostjad ilmuvad.\nPraegu on enamusel arendajatest rahavood nii h\u00e4sti paigas, et nad teevad ikkagi objektid l\u00f5puni, aga v\u00f5ib-olla k\u00f5heldakse, kas l\u00fc\u00fca kohe kopp maasse ja alustada j\u00e4rgmise objektiga. Mulle tundub, et praegu ollakse rohkem k\u00f5hklevad kui isegi Covidi ajal.\nL\u00e4heme n\u00fc\u00fcd sellest kahetoalisest korterist, mida inimene maksab 30 aastat, globaalsemaks. Kas ma olen \u00f5igesti aru saanud, et 90 protsenti maailma majandusest p\u00f5hineb dollaril ja eurol?\nHiinlased vaidleks siin veidi vastu, aga suur osa suurest rahast liigub k\u00fcll eesk\u00e4tt l\u00e4bi dollari, aga p\u00e4ris suur osa on ka eurol.\nViimastel aastatel on nii Euroopa keskpank kui ka USA tr\u00fckkinud eurosid ja dollareid juurde miljardites\u2026\nNo triljonites isegi.\nNad on m\u00f5eldud selle raha v\u00e4lja. Seda raha enne ei olnud.\nSee on natuke inflatsiooni muna ja kana k\u00fcsimus \u2013 et millest algavad suured hinnamuutused ja arengud turul. Jah, raha on juurde tr\u00fckitud, aga reaalmajandus on ka kasvanud, t\u00f5si, kindlasti mitte sellises mahus, ehk siis iga dollar ja euro on veidi v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rt. Praeguseks on rahatr\u00fckk sellisel kujul l\u00f5ppenud. Triljonid on n\u00fc\u00fcd kohal. Samas on t\u00f5stetud intressim\u00e4\u00e4rasid, mis v\u00e4ga tugevalt majandust jahutab. USA keskpank on ka \u00f6elnud, et kui inflatsiooni kontrolli alla saamiseks on vaja l\u00f5hkuda korraks \u00e4ra t\u00f6\u00f6turg ehk siis tekitada v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6puudus, on nad selleks valmis. See on v\u00e4ga j\u00f5uline\u2026\n\u2026ja paljudele inimestele v\u00e4ga suuri kannatusi p\u00f5hjustav samm.\nSee kindlasti ei meeldi laiadele massidele, ei peagi meeldima, aga kui inflatsioon s\u00f6\u00f6b k\u00f5ik su s\u00e4\u00e4stud, v\u00f5ib see olla sulle hullem kui t\u00f6\u00f6turu korrastamine. K\u00fcll hiljem tekivad kuskil uued t\u00f6\u00f6kohad. See on suhteliselt j\u00f5uline avaldus USA keskpanga poolt.\nMa Euroopa keskpangast ei ole \u00f5nneks sedalaadi tugevaid steitmente kuulnud, nad j\u00e4lgivad asja natuke tasakaalukamalt.\nR\u00e4\u00e4gime laenamisest veel. Eesti peaks olema Euroopa Liidu \u00fcks k\u00f5ige v\u00e4iksema laenukoormusega riik. Vahemere-\u00e4\u00e4rsetes maades on riigiv\u00f5lg ikka vist \u00fcle 100 v\u00f5i 150 protsendi SKPst. Meil on ta vist kuskil 15?\nN\u00fc\u00fcd on ikka rohkem, 30 kanti, me oleme j\u00f5udsalt astunud samme suurte poiste klubidesse.\n30st 100ni on veel jupp maad minna, \u00e4kki peaks n\u00e4rutamise l\u00f5petama, v\u00f5tma pool tankerit\u00e4it raha ja tegema riigi m\u00f5neks ajaks v\u00e4ga korda?\nPraeguses intressikeskkonnas ei julgeks sellist sammu kindlasti soovitada. Viimati, kui Eesti riik raha kaasas, oli intress neli protsenti. Oletame, et elu on edasi l\u00e4inud ja n\u00fc\u00fcd on see viis protsenti, siis on p\u00e4ris raju, kui peab iga miljardi pealt maksma 50 miljonit eurot lihtsalt laenu teenindamiseks. L\u00e4hiajal on v\u00e4ga valus ka k\u00f5rge v\u00f5lakoormusega L\u00f5una-Euroopa riikidel. Nende vanad v\u00f5lakirjad saavad otsa, neil ei ole v\u00f5imalik laenu tagasi maksta ja siis nad teevad uue laenu.\nVana laen kirjutatakse korstnasse ja ongi kogu lugu.\nKordagi pole keegi midagi korstnasse kirjutanud. V\u00f5etakse uus laen peale, aga uus v\u00f5lakiri on selle hinnaga, mida t\u00e4na turg \u00fctleb. V\u00e4ga kiiresti v\u00f5ib juhtuda, et intressisummad l\u00e4hevad k\u00e4est \u00e4ra. See on suhteliselt mitmetahuline probleem, millega poliitikud ja keskpank peavad tegelema.\nKui Eesti v\u00f5ttis viimati laenu, oli intress\u2026\nNeli protsenti. See oli \u0161okk meie jaoks.\nKui Swedbanki klient tahab v\u00f5tta 10 000 eurot tarbimislaenu, mis temal intress tuleb?\nNeljaga ei saa. Kui on hea plaan, n\u00e4iteks p\u00e4ikesepaneeli jaoks, siis v\u00f5ib-olla saab sinnakanti ja v\u00f5ib-olla \u00fchel hetkel isegi v\u00e4hem\u2026\nEi no tahan lihtsalt kulutada, tunda paar n\u00e4dalat ennast normaalse inimesena, et otseselt Selveris hindu ei vaata.\nTarbimislaenud on alati k\u00f5ige kallimad, v\u00f5tame parem\u2026\nEi, v\u00f5tame ikka selle tarbimislaenu. Neli see protsent ei ole, mis ta on? 10? 15? 20?\nPigem 15 kanti, s\u00f5ltub kliendist.\nR\u00e4\u00e4kides aga riigiv\u00f5last, siis v\u00f5ib-olla v\u00f5lg suurusega 100 protsenti SKPst ei peaks olema iseenesest eesm\u00e4rk. Olgem ausad, me tegelikult oleme libisemas...\n\u00dchest k\u00fcljest on meil olnud riigi eelarvedistsipliin nii ja naa, teisest k\u00fcljest on olnud ka ajad v\u00e4ga keerulised: oli Covid ning meil oli vaja ka natuke toetada \u00fches ja teises kohas. N\u00fc\u00fcd on aga v\u00f5ib-olla selline unikaalne punkt, kus saab korraks v\u00e4rske pilguga ringi vaadata. Tundub, et moodustataval koalitsioonil on p\u00e4ris head \u0161ansid pikalt v\u00f5imul olla ja see annab v\u00f5tme m\u00f5ned valusad otsused kohe alguses \u00e4ra teha ning neid oma j\u00e4rgmiste tegevustega siis leevendada.\nMa ikkagi loodan, et tulevad otsused, mis puudutavad eelarvedefitsiiti\u2026 ja kui v\u00f5ttagi laenu, siis investeeringuteks v\u00f5i mingiks vastuts\u00fckliliseks tegevuseks \u2013 et kui majanduses l\u00e4heb midagi v\u00e4ga alla, siis riik tuleb, tekitab n\u00f5udluse ja sektor j\u00e4\u00e4b ellu. Alati on hea n\u00e4ide ehitussektor \u2013 et kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud pakivad asjad kokku, siis riik v\u00f5tab kellud v\u00e4lja.\nKus praegu teie hinnangul riigis raha p\u00f5leb? Et no l\u00f5petame pealemaksmise \u00e4ra!\nOeh. Ilmselt on neid kohti v\u00e4ga palju, kui p\u00e4ris aus olla.\n\u00d6elge esimesed kolm.\nTuleks vaadata otsa tasuta \u00fchistranspordile \u2013 et kas ta on t\u00e4itnud oma eesm\u00e4rgi.\nMulle see m\u00f5te ei meeldi, tunnistan kohe. V\u00f5ib-olla ma jaksangi lastele linnas koolis k\u00e4imiseks selle piletiraha sebida, aga ma \u00fcldse ei salga, et v\u00e4ga mugav on, kui selle peale m\u00f5tlema ei pea. Jah, ma saan aru, et kaudselt, maksudega, ma maksan selle kinni, aga kuna ma seda otseselt ei tunne, siis on tasuta \u00fchistransport p\u00e4ris m\u00f5nus.\nPigem ma pidasin silmas seda, et v\u00f5ib-olla peaks rahale, mille riik \u00fchistransporti paneb, v\u00f5tma natuke juurde ka s\u00f5itjatelt, et me saaksime \u00fchistranspordiv\u00f5rgu, kus bussid liiguvad ka sobivatel aegadel. Konkurents \u00fcldiselt aitab sellistes asjades kaasa, aga tasuta bussi sa ei v\u00f5ida.\nEdasi. Kaks kohta veel, kus raha p\u00f5leb.\nMa tegelikult ei taha siin teiega kaasa tulla. Ma olen n\u00e4inud paari v\u00e4ga radioaktiivset ja halba initsiatiivi, millega riik on tegelenud. Mind v\u00f5tab kiruma ja vanduma, et selliste asjadega tegeletakse, aga ma olen andnud tagasisidet konkreetsetele ministeeriumitele.\nArg olete!\nEi ole arg, aga inimestele peaks j\u00e4tma v\u00f5imaluse asjad korda teha, kui nad ei tee, siis j\u00e4rgmises intervjuus annan ma nad \u00fcles.\nKahe aasta p\u00e4rast tulen ja k\u00fcsin, palun broneerida aeg. Kahe aasta p\u00e4rast peavad olema ka valusad otsused tehtud, maksud t\u00f5stetud ja inimestele \u00f6eldud, et n\u00fc\u00fcd te olete natukene aega vaesuses. Seej\u00e4rel saab hakata j\u00e4lle valimisteks valmistuma.\nMa usun, et koalitsioon juba tegeleb laustoetustega, kus antakse n\u00e4iteks peretoetusi v\u00f5ib-olla mitte alati nendele, kellel seda k\u00f5ige rohkem vaja on. Seesama kolmanda lapse n\u00e4ide \u2013 k\u00f5ik tunnevad, et see pole p\u00e4ris \u00f5iglane nende suhtes, kellel on kaks last v\u00f5i \u00fcks laps, ja meil on palju rohkem haavatavaid \u00fchiskonnagruppe. Ma olen oma s\u00f5pradele mitu korda \u00f6elnud, et mina olengi n\u00fc\u00fcd siis see Eesti \u00fchiskonna liige, kes saab iga kuu 910 eurot. Mulle tundub see t\u00e4iesti vale ja see kriibib minu \u00f5iglustunnet \u2013 miks ma pean saama sellist raha riigilt? Mul ei ole midagi selle vastu, et riik mulle raha annab, aga no vabandust, see on jabur.\nKas te oma palga juures panete t\u00f5esti t\u00e4hele 900 euro laekumist?\nLoomulikult panen! Ma panen k\u00f5iki summasid t\u00e4hele, ma t\u00f6\u00f6tan numbritega. See tuleb k\u00fcll proua arvele, aga ma olen v\u00e4ga h\u00e4sti kursis, et olen selle kriteeriumi j\u00e4rgi abivajaja ja abik\u00f5lbulik. Aga ma usun, et see tehakse korda.\nL\u00f5petame need jaburused kulude poolel \u00e4ra ja siis tuleme selle juurde, kes v\u00f5i kus v\u00f5iks rohkem makse maksta.\nAasta otsa on k\u00e4inud s\u00f5da Ukrainas. Mida see teile on n\u00e4idanud? Mulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et eestlane on vaene, aga h\u00e4dalist aitab. Ukraina heaks teevad k\u00f5ik \u00fclekandeid. \u00dches\u00f5naga: me oleme k\u00fcll vaesed, aga hea s\u00fcdamega.\nAbsoluutselt! Ma ka ise r\u00e4\u00e4gin, et eestlased ja l\u00e4tlased on v\u00e4ga suure s\u00fcdamega ning kus h\u00e4da on suur, tullakse appi. Teine asi on muidugi see, et piiririigid Eesti-L\u00e4ti-Leedu-Poola said kiiresti aru, et on ainult aja k\u00fcsimus, kui tahetakse j\u00f5udu proovida ka kellegi teisega. Selles m\u00f5ttes on eestlaste talupojam\u00f5istus ja arusaam asjadest olnud h\u00e4sti eluterve ja seda on olnud v\u00e4ga tore j\u00e4lgida. See [s\u00f5da] liitis \u00fchiskonda palju rohkem, kui \u00fcksk\u00f5ik mis muu siin viimase 30 aastaga toimunu. Eestlased on suure s\u00fcdamega."}
{"text":"K\u00d5IK M\u00dc\u00dcGIKS! Kuidas internetis oma vanade asjadega kaubelda?Ikka tekib koju asju, mida enam vaja ei ole. K\u00f5ike kasutut ei maksa aga niisama \u00e4ra anda, vaid rahaks teha. Internetis m\u00fc\u00fcmine ei tee sind k\u00fcll \u00fcle \u00f6\u00f6 miljon\u00e4riks, kuid \u00f5igesti ja kannatlikult tegutsedes v\u00f5ib rahakotti t\u00e4itsa viisakas summa lisaraha koguneda!\nT\u00f5epoolest, kuigi peamine ajend oma seisma j\u00e4\u00e4nud asjade maha \u00e4rimisel on ikkagi neist vabanemine ja koju ruumi juurde tekitamine, ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata ka v\u00f5imalusest lisaraha teenida. Kuiv\u00f5rd see \u00f5nnestub, s\u00f5ltub esemete seisukorrast ja tarkadest teadlikest valikutest. Seejuures pead olema valmis ajakuluks, sest asjade korrastamine, pildistamine, veebi riputamine ja postiga saatmine vajab panustamist.\nKogusime kokku n\u00f5uanded, mis kauplemisprotsessi h\u00f5lbustavad.\u00a0\n1.\u00a0P\u00d5HILINE NIPP: v\u00f5lu piltidega\nPole kahtlustki, et inimesed ostavad ikka silmadega. Kui poes on oma silm kuningas, siis ekraani vahendusel oled sina see, kes pildiga toote apetiitseks teeb. Ehk on pilt, mis v\u00e4\u00e4rt tuhat s\u00f5na, v\u00e4\u00e4rt ka rohkem raha! Selleks, et asjad m\u00f5juksid k\u00f6itvalt, aga ei tooks kaasa hilisemaid kaebusi, pane vajalik k\u00f5rva taha.\nTootepilt on netis m\u00fc\u00fces oluline\n(Adobe Stock )\n\u00a0\nNipid, kuidas asju \u00fcles pildistada\nPildista p\u00e4evavalguses. Pimedas toas j\u00e4\u00e4dvustatud asjad ei j\u00e4\u00e4 pildil \u00f5iget tooni ja tihti tekivad m\u00f5nda pildi nurka varjud. Kui raamatute ja m\u00e4ngude puhul pole see probleem, siis riiete ja tarbeesemete puhul k\u00fcll.\nPildistamiseks piisab nutitelefonist. \u00c4ra pelga sel juhul kasutada ka v\u00f5imalust pilte t\u00f6\u00f6delda. See pole ostja petmiseks, vaid vastupidi \u2013 v\u00e4ikese kohandamisega saad parandada n\u00e4iteks foto teravust v\u00f5i musta v\u00e4rvi kontrasti, mis piltidel kipub hallikas ja tuhm j\u00e4\u00e4ma. V\u00f5id t\u00f5mmata maha ka toas pildistamisega kaasnevat kollasust.\nVali neutraalne taust. Kirju vaiba peal lebav ese, toa taustal k\u00e4es hoitud asi v\u00f5i muu mudru sisse laotatud ese ei haara pilku. Vaata, et pildi taust oleks v\u00f5imalikult \u00fchte tooni. Eelistada tasub heledat pinda (nt kapiust, seina, p\u00f5randat v\u00f5i aluseks laotatud paberit), sest see peegeldab valgust vastu ega tekita liiga palju varje. Kui m\u00fc\u00fcd asju keskkonnas, kus k\u00f5ik su kuulutused jooksevad \u00fches voos, kasuta sama tausta korduvalt \u2013 nii tekib su isiklikule e-poele \u00fchtlane ilme.\nN\u00e4ita asja iseseisvalt. Kuigi v\u00f5ib tunduda, et ostja tahaks n\u00e4ha, kuidas \u00fchte v\u00f5i teist asja kasutada, millisena see m\u00f5jub seljas v\u00f5i millega kokku sobitada, on sel ka miinusk\u00fcljed, n\u00e4iteks kui sinu (kodu)stiil ei \u00fchti ostja omaga. Kehakuju ja pikkuski m\u00f5jutavad, kuidas riideese seljas istub. Samuti tunduvad kummalised piltidel udutatud n\u00e4od v\u00f5i v\u00e4lja l\u00f5igatud pead.\nSeep\u00e4rast on m\u00f5ttekas j\u00e4\u00e4dvustada kodusisustust interj\u00f6\u00f6rist v\u00e4ljas v\u00f5i r\u00f5ivaid neutraalsel riidepuul. Viimasel juhul m\u00e4ngib rolli nii riidepuu v\u00e4rv kui ka materjal. Riideeset m\u00fc\u00fces kindlasti triigi see enne.\nKasuta l\u00e4bivalt sama stiili. M\u00f5tle l\u00e4bi, kas eelistad pildistada asju pealt- v\u00f5i otsevaates. Riiete puhul on laotusega pilti k\u00fcll keerulisem j\u00e4\u00e4dvustada, sest pead pildistama k\u00f5rgelt, samas annab see v\u00f5imaluse s\u00e4ttida k\u00e4iseid k\u00f5huosale v\u00f5i n\u00e4idata voodrikangast \u00fchest nurgast v\u00e4ljakeeratuna.\nKui tundub, et pilt j\u00e4\u00e4b \u00fche esemega jube plass, v\u00f5id stiliseerimiseks lisada juurde m\u00f5ne v\u00e4ikese elemendi, mille puhul ei teki k\u00fcsimust, kas see on ka m\u00fc\u00fcgiks \u2013 n\u00e4iteks puuoksa v\u00f5i lille\u00f5ie.\nKomplekteeri loogiliselt. Kuigi p\u00f5randale laotatud asjade koos pildistamine hoiab aega kokku ja on \u00e4\u00e4rmiselt mugav, siis sageli m\u00f5jub see kuulutuse juures kribu-krabuna. Tekib ka k\u00fcsimus, mida \u00fcldse m\u00fc\u00fcakse, kui \u00fchel pildil on teetassid ja jalan\u00f5ud, ja kuidas p\u00e4rast eristada, mis on m\u00fc\u00fcdud.\nMitut asja v\u00f5ib \u00fches kuulutuses pakkuda k\u00fcll, kui teha seda loogiliselt, komplekteerides krimiraamatud, \u00fches suuruses lasteriided v\u00f5i erinevad l\u00f5ngad. J\u00e4lgi, et k\u00f5ik asjad asetseksid samal tasapinnal \u2013 nii j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik objektid sama teravad. Seejuures tee igast asjast ka eraldi pilt.\nToo huvitavad nurgad esile. Kui m\u00fc\u00fcdaval kotil on eriti lahe pannal, kampsunil v\u00f5rratu tikand, padjap\u00fc\u00fcril p\u00f5nevad \u00f5mblused, rattal edevad tuled v\u00f5i koorekannul \u00e4ge sang, too need k\u00f5ik eraldi piltidel v\u00e4lja. Iga t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4riv detail annab kuulutusele lisav\u00e4\u00e4rtust.\nJ\u00e4\u00e4dvusta defektid detailselt. Lisaks efektsusele on oluline olla ka aus. Kui kuskil on pisike plekk, \u00f5mblus lahti, nurk murdunud v\u00f5i m\u00f5ra sees, tahab ostja sellest kindlasti teada. \u00dclespildistatud kujul j\u00e4tavad vead sageli v\u00e4iksema mulje, kui sulle endale tundub, ega heiduta huvilist, kui asi on muidu korralik ja kasutusk\u00f5lblik. Nii v\u00e4ldid ka v\u00f5imalikke kaebusi, sest oled varakult puudustest m\u00e4rku andnud.\nVali efektne esipilt. Kuulutuse avapilt ei pea olema alati esemest t\u00e4ispikkuses. V\u00f5id huvi tekitamiseks valida hoopis p\u00f5neva kraenurga v\u00f5i uhke lenkstangi ja rattakorvi \u2013 peaasi, et sellelt oleks kohe aru saada, millega tegemist.\n2.\u00a0N\u00d5UANNE: koosta m\u00fc\u00fcgikuulutus detailselt ja ausalt\nMida p\u00f5hjalikumalt sa kohe alguses k\u00f5ik kirja paned, seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega ennetad hilisemaid k\u00fcsimusi. Nii hoiad aega kokku. All on punktid, mis peaksid kuulutuses kohe kirjas olema.\nPaki praktiliselt ja kaunilt\n(Adobe Stock )\n\u00a0\nOstlejaid huvitab reeglina k\u00f5ik:\nM\u00f5\u00f5dud-suurused ja see, kas riided-jalan\u00f5ud vastavad numbrile. Jalan\u00f5ude puhul tahetakse teada ka sisetallam\u00f5\u00f5tu. Kapi puhul k\u00fcsitakse, kas sinna mahuvad tavam\u00f5\u00f5dus riidepuud. Ka lasteriiete puhul tahetakse teada k\u00f5iksugu m\u00f5\u00f5te.\nMaterjal ja koostisosad \u2013 kas tegemist on t\u00e4ispuidu v\u00f5i spooniga, kas vooder on samast materjalist kui pealiskangas, kas k\u00f5rvar\u00f5nga konksud on niklivabad.\nBr\u00e4nd \u2013 kelle toodanguga tegemist. Ei tasu imestada, kui populaarse firmam\u00e4rgi kantud pid\u017eaama saab maha m\u00fc\u00fca lausa 15 ja rohkema euroga.\nV\u00e4rv \u2013 kas pildil olev vaarikapunane on ka tegelikult selline ja matina m\u00f5juv ka p\u00e4riselt matt.\nSeisukord \u2013 kas pusle k\u00f5ik t\u00fckid on olemas; kas kangas on topiline; millega riideid varem pestud on: kui kaua kantud ja kas asjad tulevad suitsu- ja lemmikloomavabast kodust.\nLisateave \u2013 kas taldrikute all on p\u00e4ritolutempel; kust tehnika ostetud on ja kas garantii veel kehtib; kas kleit on k\u00fcljelt avatav lukuga ja kas pluusil on rinnavoldid.\nKuulutuse tekstile v\u00f5ib alati l\u00e4heneda ka loovalt ja loominguliselt, seda huumoriga v\u00fcrtsitada ja midagi p\u00f5nevat lisada, kuid reeglina otsib inimene ostmiseks kindlaid asju ja vajab otsuse langetamiseks peamiselt tehnilisena m\u00f5juvaid andmeid, et hinnata selle sobivust.\n3.\u00a0V\u00d5TMEK\u00dcSIMUS: hinnasta targalt\nLiiga hea, et olla t\u00f5si? Hinnakujundamine on keeruline, sest liiga k\u00f5rge lipik paneb inimesed kuulutusest m\u00f6\u00f6da vaatama ja liiga soodne tekitab k\u00fcsimuse, miks see nii v\u00e4he v\u00e4\u00e4rt on \u2013 kas kuskil on konks?\nAlusta soodsamate asjade m\u00fc\u00fcgist. Kui plaanid m\u00fc\u00fca regulaarselt oma seisvat tavaari, on m\u00f5ttekas pihta hakata v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtuslikest asjadest. Nende puhul satud v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega pettuse ohvriks ja saad m\u00fc\u00fcgikeskkonda j\u00e4rk-j\u00e4rgult tundma \u00f5ppida.\nEnne suuremate ja kallimate asjade m\u00fc\u00fcki vaata sarnaseid teisi pakkumisi. See n\u00e4itab kiiresti \u00e4ra, kui palju on v\u00f5imalik m\u00f6\u00f6blit\u00fcki v\u00f5i kodumasina eest k\u00fcsida. Arvesta ka asjaoluga, et erinevates m\u00fc\u00fcgikeskkondades kipuvad hinnad olema erinevad.\nJ\u00e4ta ruumi allahindluseks. Kui paned eseme kohe v\u00f5imalikult soodsalt m\u00fc\u00fcki, ei j\u00e4\u00e4 sul v\u00f5imalust teha m\u00f5ne aja p\u00e4rast allahindlust v\u00f5i alandada hinda m\u00f5ne kaupleja jaoks mitme asja koos ostmisel. M\u00e4nguruumi v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da 1030%. M\u00f5nes keskkonnas on v\u00f5imalik n\u00e4ha ostjal ka seda, kas hinnaga on juba alla tuldud.\n\u00a0\n4.\u00a0N\u00d5UANNE: vali sobiv m\u00fc\u00fcgikeskkond\nSpetsiaalselt asjade m\u00fc\u00fcmiseks on orienteeritud Yaga, Basaar, Osta.ee, Soov, Kuldne B\u00f6rs, Okidoki, Buduaari turg. Ka Facebookis ja Instagramis k\u00e4ib vilgas m\u00fc\u00fcgitegevus. Nii, nagu on lihtsam m\u00fc\u00fca asju neile m\u00f5eldud konkreetsetes kohtades (nt autosid Auto24.ee-s), on neid ostjal kergem \u00fcles leida kindlate kategooriate alt. See t\u00e4hendab, et \u00fcksk\u00f5ik, millist platvormi sa kasutad, t\u00f5sta kuulutus alati sobiva teema alla (nt s\u00f6\u00f6gilaud m\u00f6\u00f6bli ja pesumasin kodutehnika alla). Millist m\u00fc\u00fcgikeskkonda eelistada, s\u00f5ltub peamiselt sellest, kus sa ise aega tahad veeta ja kas soovid kujundada oma e-poe.\nM\u00fc\u00fcgikeskkondade plussid-miinused\nFacebooki Marketplace ja grupid\n+ Facebook on v\u00e4ga paljudel inimestel igap\u00e4evaselt kasutuses, mist\u00f5ttu ei vaja see eraldi sisselogimist \u2013 seega rohkem inimesi j\u00f5uab su kuulutuseni.\n+ Lihtsasti kasutatav.\n+ V\u00f5imalus l\u00e4heneda koondunud huvidega inimestele (nt villa- ja siidiriiete m\u00fc\u00fck).\n+\/- S\u00f5bralistis olevad inimesed n\u00e4evad, mida sa m\u00fc\u00fcd.\n+\/- Facebooki vestlusrobot tuletab aeg-ajalt meelde, kas tahad hinda uuendada.\n- Ostuprotsess v\u00f5ib kaduda muude igap\u00e4evaste vestluste vahele \u00e4ra.\n- Saatmishind tuleb endal juurde arvutada ja sellega end kurssi viia.\n- Rohkemate kasutajatega kaasneb rohkem kuulutusi ja sinu lisatud ei pruugi tulla esile.\n- Kuulutused ei ole n\u00e4htavad registreerimata kasutajatele.\n- Puudub vahendaja, kes annaks garantii, kas osturaha j\u00f5uab m\u00fc\u00fcjani ja ostja saab kauba k\u00e4tte.\n\u00a0\nInstagrami konto\n+ V\u00f5imalus kujundada oma e-pood.\n+ Sisestatud kuulutused on alati k\u00f5ik koos n\u00e4htavad, t\u00e4nu millele ostetakse sageli mitu asja.\n+ Lihtsasti kasutatav.\n+ Ostu-m\u00fc\u00fcgiprotsessi on lihtne hallata, sest kontole koonduvadki ainult m\u00fc\u00fcgiga seonduvad s\u00f5numid.\n+\/- Pildikeskne l\u00e4henemine \u2013 n\u00f5uab rohkem s\u00e4ttimist, aga samas k\u00f6idab ostjat tervikuga.\n- Kuulutused ei ole n\u00e4htavad registreerimata kasutajale.\n- Saatmishind tuleb endal juurde arvutada ja sellega end kurssi viia.\n- Puudub vahendaja, kes annaks garantii, kas osturaha j\u00f5uab m\u00fc\u00fcjani ja ostja saab kauba k\u00e4tte.\n- Vajab eraldi reklaamimist, sest juhuslikke kontole sattujaid on v\u00e4hem.\n\u00a0\nYaga\n+ V\u00f5imalus kujundada oma e-pood.\n+ Turvaline makses\u00fcsteem, sest keskkond vahendab ostu-m\u00fc\u00fcki.\n+ V\u00f5imalus koguda m\u00fc\u00fcdud asjade raha sealsele kontole, mille saab iga kell v\u00e4lja kanda oma isiklikule pangakontole.\n+ Pakub saatmisteenust erinevate firmade (Omniva, DPD, Smartpost, postkontorid) kaudu, mille valib ja tasub ostja.\n+ Lihtne ja kindel s\u00fcsteem.\n+ Kuulutused on n\u00e4htavad registreerimata kasutajale.\n- K\u00fcsib vahendustasu.\n- V\u00f5id oma toodetega varju j\u00e4\u00e4da, sest seal on rohkelt kasutajaid.\n\u00a0\nOsta.ee\n+ Turvaline makses\u00fcsteem, sest keskkond vahendab ostu-m\u00fc\u00fcki.\n+ V\u00f5imalus koguda m\u00fc\u00fcdud asjade raha sealsele kontole, mille saab v\u00e4lja kanda oma pangakontole.\n+ Lihtne kasutada.\n+ Pakub saatmisteenust erinevate firmade (Omniva, DPD, Smartpost, postkontorid) kaudu, mille valib ja tasub ostja.\n+ Kuulutused on n\u00e4htavad registreerimata kasutajale.\n+ Spetsiaalne m\u00fc\u00fcgikeskkond, mist\u00f5ttu satub sinna kindla ostusooviga inimesi rohkem.\n- Keeruline videot \u00fcles laadida.\n- K\u00fcsib komisjonitasu.\n- Oma toodetega v\u00f5ib varju j\u00e4\u00e4da, sest seal on palju kasutajaid.\n\u00a0\n5.\u00a0N\u00d5UANNE: toimeta turvaliselt\nKuidas korraldada maksmist? Spetsiaalsetel m\u00fc\u00fcgikeskkondadel, nagu Osta.ee v\u00f5i Yaga, on v\u00f5imalik korraldada maksmine l\u00e4bi deposiidikonto. See t\u00e4hendab, et nii ostjal kui ka m\u00fc\u00fcjal on garantii, et \u00fcks ei tasu asja eest, mida ta pole k\u00e4tte saanud, ning teine ei postita asja, mille eest pole talle makstud. Facebooki Marketplace\u2019i ja Instagrami konto puhul tuleb korraldada maksmine asja \u00fcleandmisel v\u00f5i pangakontole. Eeldusel, et m\u00f5lemad osapooled on ausad ja ostuprotsessi j\u00e4\u00e4b kinnitama t\u00f5endina omavaheline vestlus, peaks asja postitama alles p\u00e4rast m\u00fc\u00fcgisumma laekumist.\nKuidas asja \u00fcle anda? Kui tegemist on erim\u00f5\u00f5dulise v\u00f5i \u00f5rna esemega, pole alati v\u00f5imalik ja m\u00f5istlik seda saata postiga. Sel juhul kohtu ostjaga avalikus kohas v\u00f5i vajadusel kodus, kus on peale sinu veel teisi inimesi; p\u00e4eval, mitte \u00f5htuh\u00e4maruses. V\u00f5imalusel \u00e4ra anna oma kodust aadressi, vaid lepi kohtumiseks m\u00f5ni l\u00e4hedane koht.\nKui asi asub mitmendal korrusel ja kaalub palju, on oluline kohe kuulutuse juures ka viidata, kas saad selle tassimisel abi pakkuda.\nKuidas pakkida? Lisaks elementaarsele, et v\u00e4ltida eseme purunemist, v\u00f5ib m\u00f5nda asja olla vajalik kaitsta ka niiskuse eest v\u00f5i tugevdada nurkadest. Selleks, et hoida saatmiskulu v\u00f5imalikult madal, paki asju torni ladumise asemel tasapindselt \u00fcksteise k\u00f5rvale. Nii mahuvad need reeglina v\u00e4iksemasse pakikappi.\nKes tasub saatmiskulu? M\u00e4rgi kuulutuse v\u00f5i oma e-poe juurde kohe, kes tasub saatmiskulu. Nii v\u00e4ldid kauplemisi. Saatmiskulu v\u00f5id pakkuda v\u00e4lja ise katta teatud ostusummast alates. V\u00f5id olla ka resoluutne saatmisviiside osas, kui su l\u00e4heduses pole n\u00e4iteks teatud pakiautomaate v\u00f5i on postkontor kaugel. Yaga ja Osta.ee keskkonnas saab ostja valida ise, millisesse automaati pakki ootab, ja selle eest s\u00fcsteemis ka kohe tasuda.\nKui pikalt pretensioonideks valmis olla? Ikka v\u00f5ib tulla ette olukordi, kus ostja pole vaatamata kogu sinu poolt antud infole kaubaga rahul. Sellisel juhul on hea hoida kuulutust m\u00f5ni aeg p\u00e4rast m\u00fc\u00fcki alles, et t\u00f5endada, et kajastasid ausalt puudusi. Facebookis saad oma kuulutuste ajalugu sirvida ka tagantj\u00e4rele. Instagramis on v\u00f5imalus kustutatud postitus 30 p\u00e4eva jooksul taastada.\n6.\u00a0M\u00dc\u00dcGINIPP: aita edule kaasa\nSelleks, et su kuulutused j\u00f5uaksid rohkemate inimesteni ja senised ostjad su uue kauba juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduksid, on mitmeid asju, mida veel \u00e4ra saad teha.\nKirjuta arusaadavalt. V\u00e4ldi kirjavigu ja loe m\u00f5ttega, kas kirja sai see, mida sa p\u00e4riselt m\u00fc\u00fcd. Pildilt ei pruugi aru saada, kas tegemist on kummuti v\u00f5i \u00f6\u00f6kapiga, jalan\u00f5ude puhul on tark tuua pealkirja kohe ka suurus.\nVali sobiv kontonimi. Instagramis eraldi kontot tehes on soovitatav kasutada selles \u00fchendit \u201eprelovedby\u201c. Kuigi inglise keeles, on see m\u00e4rks\u00f5na, millega paljud on harjunud sarnaseid kontosid juba otsima. Seda kasutades j\u00f5uab sinu kuulutusteni rohkem inimesi.\nPlaneeri kuulutuste asetust. Instagramis v\u00f5i Yagas kuulutusi sisestades j\u00e4lgi, et piltidel oleks vaheldumisi eri v\u00e4rvitoonis asju, raamatuid, riided jms. Nii m\u00f5jub isiklik e-pood mitmekesisemana.\nJaga, mis sa maha m\u00fc\u00fcsid. Ostetud asi ei pea automaatselt unustuse h\u00f5lma vajuma. Kui jagad, mis just m\u00fc\u00fcdud sai, tekitab see teistes j\u00e4lgijates huvi ka olemasolevate asjade vastu. Instagramis saad m\u00fc\u00fcdud asju postitada lugude (story) alla ja need hiljem highlights\u2019idesse salvestada.\nT\u00f5sta hooajaline esile. Kui su kuulutused on rippunud \u00fcleval juba pikalt, v\u00f5ivad need huvilistel m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4da. Parem too iga hooaja alguses esile see, mida sobivat sel puhul m\u00fc\u00fcd (nt kooliriided s\u00fcgisel v\u00f5i j\u00f5ulukingid talvel).\nReklaami s\u00f5prade seas. Mitte keegi ei pahanda, kui v\u00e4\u00e4rt kraamile reklaami teed. Aeg-ajalt kuuluta oma isiklikus infovoos, et lisasid uusi kuulutusi. Facebookis tasub silma peal hoida ka sellel, kui keegi midagi m\u00fc\u00fcmise asemel otsib. Nii saad kommentaarides oma asjad letti l\u00fc\u00fca.\nK\u00fcsi tagasisidet. M\u00f5nel platvormil (nt Buduaaris) saab ostja p\u00e4rast sinu kohta tagasisidet anda: m\u00e4rkida \u00e4ra kiire saatmise, s\u00f5braliku suhtlemise v\u00f5i korralikud asjad. Sellised kommentaarid su profiilil k\u00f5nelevad j\u00e4rgmistele ostjatele sinu kasuks.\nLisa saadetisele midagi isiklikku. Pakendades pane asjadele juurde v\u00e4ike s\u00f5num (nt \u201eHead kandmist!\u201c v\u00f5i \u201eP\u00f5nevaid lugemiselamusi!\u201c) v\u00f5i \u00fcksik komm \u2013 nii tunneb ostja, et oled tema peale m\u00f5elnud, ja ta tuleb sinult suure t\u00f5en\u00e4osusega ka edaspidi ostma.\nAnna-Liisa Krumm\n(Erakogu )\n\u00a0\u201eHeal kuul olen teeninud m\u00fc\u00fcgiga 100200 eurot.\u201c\nKes m\u00fc\u00fcb? Anna-Liisa Krumm (33)\nKasutan m\u00fc\u00fcmiseks Facebooki Marketplace\u2019i ja Yagat.\nM\u00fc\u00fcn endale mittevajalikke riideid ja erinevaid kodusisustuselemente.\nTegelen j\u00e4relturul m\u00fc\u00fcmisega, sest palju asju ei j\u00f5ua kunagi mu garderoobist kaugemale. See on hea viis hoida riided ringluses ja teenida veidi lisaraha uuteks asjadeks.\nProbleeme pole mul olnud, k\u00f5ik on sujunud. Ostja on kauba k\u00e4tte saanud, mina oma tasu.\nHinnad j\u00e4\u00e4vad mu m\u00fc\u00fcdavate riiete puhul 250 euro vahele. P\u00fc\u00fcan hinna panna paika asja seisukorra ja br\u00e4ndi j\u00e4rgi, arvestan ka seda, mis hinnaga ma ise asja ostnud olen. Kui olen soetanud riided taaskasutuspoest, siis on neid ka lihtsam veidi soodsamalt m\u00fc\u00fcki panna kui k\u00f5rgema hinnaga tavapoest ostetut. Viimased aastad olen enamiku asju soetanud teiselt ringilt.\nOlen m\u00fc\u00fcgiga teeninud Yagas m\u00f5nel heal kuul 100200 eurot, kuid selleks tuleb aeg-ajalt lisada uusi tooteid ja hindu muuta (nt kui toode on kaua \u00fcleval olnud ja m\u00fc\u00fcgiga on kiire).\nMinu m\u00fc\u00fcginipp: Pildistamiseks peavad riided kindlasti olema enam-v\u00e4hem sirged v\u00f5i triigitud, pildistada tuleb heal taustal ja hea valgusega, et pildil paistaks toode v\u00f5imalikult \u00f5iges toonis. Peab ka veidi s\u00e4ttima, et see n\u00e4eks hea v\u00e4lja.\nKuigi seljas tehtud pildid m\u00fc\u00fcvad paremini, teen neid \u00fcliharva. Selleks peab olema suur peegel, hea nurk ja valgus ning riie ilusti selga mahtuma ja sobima kokku muu outfit\u2019iga \u2013 selleks mul v\u00e4ga aega pole. Pigem teen asjadest pildi p\u00f5randal v\u00f5i riidepuuga nagis.\nLaura Verte\n(Laura Strandberg )\n\u201eM\u00e4ngin l\u00e4bi oma unistust omada kaltsukat v\u00f5i vanakraamipoodi.\u201c\nKes m\u00fc\u00fcb? Laura Verte (31)\nKasutan m\u00fc\u00fcmiseks Instagrami, kuhu olen selleks teinud eraldi konto, Facebooki Marketplace\u2019i ja erinevaid gruppe, samuti Yagat.\nM\u00fc\u00fcn v\u00e4ikeseks j\u00e4\u00e4nud, aga veel korralikke lasteasju (eriti villa- ja siidiriideid, barefoot-jalan\u00f5usid jms), vahel ka oma riideid, raamatuid, kodusisustust jms.\nTegelen j\u00e4relturul m\u00fc\u00fcmisega, sest see aitab pikendada asjade eluiga ja korrastada kodu. Kuigi v\u00f5iksin ka asju annetada, siis eks v\u00e4ike taskuraha m\u00fc\u00fcmisel m\u00e4ngib oma rolli \u2013 muidu sellele p\u00e4evi ei kulutaks! Nii m\u00e4ngin l\u00e4bi ka \u00fcht oma v\u00e4ikest unistust \u2013 omada kaltsukat v\u00f5i vanakraamipoodi. V\u00e4ike p\u00f5nevus, inimeste r\u00f5\u00f5m ja tagasiside on boonused.\nProbleeme pole mul m\u00fc\u00fcmisel esinenud, kuid ostes on mul m\u00f5ned asjad katki l\u00e4inud.\nHinnad olenevad asja seisukorrast, puudused v\u00f5i defektid v\u00e4hendavad kohe hinda. M\u00fc\u00fcn asja selle hinnaga, millega oleksin ise ka n\u00f5us ostma. Tihti olen lihtsalt \u00f5nnelik, et saan koju ruumi juurde, asi leiab endale uue kasutaja ja saan panna pisut k\u00f5rvale.\nOlen m\u00fc\u00fcgiga teeninud enim Facebookis, sest seal on k\u00f5ige rohkem kasutajaid. Hiljuti tegin ka eraldi arvelduskonto, kuhu on hea m\u00fc\u00fcgisummasid koguda.\nMinu m\u00fc\u00fcginipp: Panustan palju asjade visuaalsele poolele, sest esteetilised pildid aitavad paremini m\u00fc\u00fca. Samas pole ma veel leidnud enda jaoks k\u00f5ige paremat stiili. Mu kodus pole ka valgeid seinu ega valgusrohket pinda. Nii kulub mul m\u00fc\u00fcgikuulutuste peale rohkem aega, kui sooviksin. Tihti ei pruugi kulutatud aeg oma vaeva tasagi teenida. Saatmiseks olen k\u00f5rvale pannud hulga kasutatud pakendeid, mis kindlasti veel kord-kaks saatmist vastu peavad.\nVirge Pihtje\n(Erakogu )\n\u201eM\u00fc\u00fcgist saadav tulu l\u00e4heb lapse arvutiostufondi.\u201c\nKes m\u00fc\u00fcb? Virge Pihtje (40)\nKasutan m\u00fc\u00fcmiseks Osta.ee-d, sest seal on palju ostlejaid ja keskkond on turvaline.\nM\u00fc\u00fcn lapse m\u00e4nguasju, peamiselt Lego-komplekte, ja nipet-n\u00e4pet, mis majapidamises \u00fcle.\nTegelen j\u00e4relturul m\u00fc\u00fcmisega, sest uusi ja korralikke asju on kahju \u00e4ra visata, aga kodus seisavad need jalus. Eks lisaraha kulub ka alati \u00e4ra! Legode m\u00fc\u00fcgist saadava tuluga aitan lapsel koguda raha arvutiostuks. V\u00f5iksin tunduvalt rohkem m\u00fc\u00fcmisega tegeleda, aga see n\u00f5uab siiski palju aega. Tuleb tunnistada, et olen selleks liiga mugav.\nProbleeme ja halbu kogemusi pole \u00f5nneks olnud.\nHinnad olen arvestanud loogikaga, et kasutatu oleks 50% soodsam kui uus, seda nii Legode kui ka t\u00f5ukeratta puhul. Muude m\u00e4nguasjade puhul olen pannud hinnaks 515 eurot. Pigem on eesm\u00e4rk ikkagi asjadest lahti saada.\nOlen m\u00fc\u00fcgiga teeninud k\u00f5ige paremini Osta.ee-s. Poole aastaga olen m\u00fc\u00fcnud kokku umbes 800 euro v\u00e4\u00e4rtuses.\nMinu m\u00fc\u00fcginipp: Huvi tekitamiseks teen palju pilte, ka l\u00e4hiv\u00f5tteid, et tekiks rohkem huvi. Lisan tekstile ka kutsuvaid m\u00e4rks\u00f5nu: vahva, l\u00f5bus, lustlik, r\u00f5\u00f5mu lapsele pikaks ajaks jne. K\u00fcsimuste ennetamiseks kirjeldan ka v\u00f5imalikult t\u00e4pselt, mis on puudu v\u00f5i parandatud. \u00dcllatusena lisan ostjale pakki alati m\u00f5ned kommid, et talle j\u00e4\u00e4ks ostust hea emotsioon!"}
{"text":"\u201cIduettev\u00f5tted\u201d toimivad r\u00e4ndepumpadenaStartup Estonia on avaldanud andmed iduettev\u00f5tetest Eestis, mis tekitavad rea k\u00fcsimusi.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal palkasid Eesti iduettev\u00f5tted v\u00e4lismaalt startup-viisa programmi abiga 1315 t\u00f6\u00f6tajat, neist 228 oli p\u00e4rit Brasiiliast.\nVarasemalt on nii Venemaa kui Ukraina kuulunud nende riikide esikolmikusse, kust kohalikud iduettev\u00f5tted on palganud puuduolevaid spetsialiste. Seoses Eesti otsusega mitte v\u00e4ljastada viisasid ja ajutisi elamislube Venemaa ja Valgevene kodanikele, on tekkinud t\u00fchimikku t\u00e4itmas Brasiiliast p\u00e4rit t\u00f6\u00f6tajad. K\u00f5ige rohkem on mullu Eestisse tulnud t\u00f6\u00f6tajaid Brasiiliast, Venemaalt, Nigeeriast, Indiast ja Ukrainast.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal palkasid Eesti iduettev\u00f5tted v\u00e4lismaalt startup-viisa programmi abiga 1315 t\u00f6\u00f6tajat ehk 42 protsendi v\u00f5rra enam kui 2021. aastal.\nStartup-viisa programmi on 2022. aastal k\u00f5ige aktiivsemalt t\u00f6\u00f6tajate palkamiseks kasutanud Eesti iduettev\u00f5tted Wise, Bolt, Swappie ja Veriff.\nV\u00e4lismaalaste poolt asutatud iduettev\u00f5tted olid Eestis t\u00f6\u00f6andjaks 424 inimesele.\nAlates startup-viisa programmi k\u00e4ivitamisest 2017. aastal on k\u00f5ige enam idufirmade asutajaid Eestisse tulnud Venemaalt, Iraanist, T\u00fcrgist ja Indiast. Sanktsioonide t\u00f5ttu j\u00e4i Venemaa mullu T\u00fcrgi j\u00e4rel teisele kohale.\nAlates programmi algusest on Eesti v\u00e4ljastanud 5454 ajutist elamisluba ja viisat, nest iduettev\u00f5tte asutamiseks 979 ja iduettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tamiseks 4477.\nK\u00f5igepealt torkab silma, et Bolt on endiselt startup-firma. V\u00e4hemalt Vikipeedia \u00fctleb, et \u201cIdufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet v\u00f5i teenust ei ole veel \u00e4riliselt t\u00f5estatud, puudub v\u00e4ljakujunenud kliendibaas ja \u00e4rimudel on pidevas aktiivses arengus ning v\u00f5ib isegi kardinaalselt muutuda protsessi k\u00e4igus.\u201d Bolt sellisesse m\u00e4\u00e4ratlusse k\u00fcll enam ei sobi.\nV\u00f5i toovad m\u00f5ned firmad startupi sildi all sisse taksojuhte ja toidukullereid?\nBrasiilia, Venemaa, Nigeeria, India ja Ukraina\u2026 tekib k\u00fcsimus, et miks ei tulda Eestisse l\u00e4\u00e4neriikidest, kui me juba kord nii edukad oleme? See nimistu ei \u00e4rata usaldust, sest n\u00e4iteks Nigeeriast l\u00e4htub ohtralt petuskeeme ja miks brasiillased oma kodumaal ettev\u00f5tlust ei arenda? K\u00f5ik need riigid vajaksid kodumaist arengut. Ilmselt on neil kasulik imbuda Eestisse ja siit edasi.\nEesti on oma e-arengu kaudu avanud sisuliselt tee k\u00f5igile, kes tahavad siia tulla, lootuses, et tulevad helgemad pead. Kardetavasti tulevad ohtralt ka need, keda tegelikult ei tahaks siin n\u00e4ha. Nigeeria idufirma? No kuulge\u2026\nUued Uudised"}
{"text":"Arvutikelmid t\u00fcssasid taas inimesi tuhandete eurodegaTALLINN, 30. m\u00e4rts, BNS - Ida prefektuur sai kolmap\u00e4eval kaks teadet arvutikelmuste kohta, mis t\u00f5id kannatanutele tuhandeid eurosid kahju.\u00a0\nNarvas p\u00f6\u00f6rdus politseisse naine, kes soovis internetist osta p\u00e4ikeseprillid. Kui naine hakkas ostu vormistama, pidi ta sisestama k\u00f5ik enda panga rekvisiidid, mida ta ka tegi. P\u00e4rast andmete sisestamist avastas naine, et kontolt on v\u00f5etud \u00fcle 2000 euro, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nRakveres p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, kellele helistas Google\u00b4i t\u00f6\u00f6tajana esinedes mees, kes v\u00e4itis k\u00f5nes, et mehe telefonis on viirus ja sinna tuleb programm paigaldada. Seej\u00e4rel helistas mehele Swedbanki t\u00f6\u00f6tajana esinedes naine ja palus korduvalt kinnitada telefonile saabuvaid koode, mida \u00a0mees ka tegi. P\u00e4rast k\u00f5ne avastas mees, et tema kontolt on tehtud \u00fclekanne summas 2500 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Teet Kuusmik m\u00fc\u00fcb Ida-Virumaad t\u00f6\u00f6kohtade tegijateleIda-Viru investeeringute agentuuri juhi Teet Kuusmiku eestvedamisel on piirkonna t\u00f6\u00f6stusaladel mitmetele j\u00e4rjestikustele kriisidele vaatamata tekkinud ligikaudu tuhat uut t\u00f6\u00f6kohta ning ta usub, et eelk\u00f5ige t\u00e4nu \u00f5iglase \u00fclemineku fondi toetustele s\u00fcnnib neid l\u00e4hema kolme aasta jooksul veel tuhat.Millised on viimaste aegade paremad uudised piltlikult \u00f6eldes neilt p\u00f5ldudelt, mis on m\u00f5eldud Ida-Virumaal ettev\u00f5tete kasvatamiseks?Hea uudis on see, et l\u00f5ppes just Kivi\u00f5li \u00e4ripargi taristu ehitamine. See on n\u00fc\u00fcd meil lisaks varasematele Narvas, J\u00f5hvis ja Kohtla-J\u00e4rvel neljas t\u00f6\u00f6stusala, mis on valmis ettev\u00f5tteid vastu v\u00f5tma.Kas Kivi\u00f5li parki on peagi kerkimas ka ettev\u00f5tteid?Jah. R\u00e4\u00e4gime parajasti l\u00e4bi \u00fche ettev\u00f5ttega, kes soovib Kivi\u00f5lis plastitootmist alustada.\u00dcsna elav huvi on ka teiste parkide vastu. N\u00e4iteks Kohtla-J\u00e4rvel tahavad tegutsema asuda kaks metalliettev\u00f5tet, lisaks on \u00fchel ettev\u00f5ttel huvi rajada liimpuitkilpide tehas.J\u00f5hvis tahavad kaks ettev\u00f5tet hakata tootma p\u00e4ikesepaneele. See on v\u00e4ga selgelt rohep\u00f6\u00f6rde teema. T\u00f5siste huviliste ringis on ka \u00fcks Taani p\u00f5llumajandustoodete t\u00f6\u00f6tlemise ettev\u00f5te, kes valmistab ette dokumente taotluse esitamiseks \u00f5iglase \u00fclemineku fondi.Narva Kulgu t\u00f6\u00f6stusparki tuleb \u00fcks suur projekt, mille kohta ei tohi ma praegu veel midagi \u00f6elda. Peame konsultatsioone ka \u00fche ettev\u00f5ttega, kes tahab hakata m\u00f6\u00f6bliplaate tootma.Investeerimisplaanidega ettev\u00f5tete portfell on praegu v\u00e4ga hea ja projektid kvaliteetsed. Tegemist on enamasti selliste ettev\u00f5tetega, mis Eestis juba midagi teevad ja tahavad laieneda, v\u00f5i siis v\u00e4lisettev\u00f5tetega, kel on Eestis juba olemas partnerid.Geograafia on samuti v\u00e4ga lai: Eesti ettev\u00f5tete k\u00f5rval on USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome, Taani ja mitmete teiste riikide ettev\u00f5tteid.Ida-Viru investeeringute agentuur turundas palju aastaid Ida-Virumaad kui v\u00e4ravat ida ja l\u00e4\u00e4ne vahel. N\u00fc\u00fcd on Venemaa poolt Ukrainas vallandatud s\u00f5ja t\u00f5ttu ilmselge, et see v\u00e4rav on k\u00f5vasti lukus ja Ida-Virumaa muutunud l\u00e4\u00e4ne servaalaks kurja riigi naabruses. Kuidas te olete \u00fcmber orienteerunud ja milliste argumentidega veenate ettev\u00f5tteid siia investeerima?Oleme viimastel aastatel tegutsenud pidevalt erinevates kriisides ja pidanud pidevalt nendega kohanduma. 2014. aastal muutis palju plaane Krimmi annekteerimine, siis tuli panganduskriis seoses rahapesu teemadega, siis tulid koroona ja energiakriis ning n\u00fc\u00fcd Venemaa vallandatud s\u00f5da Ukrainas.Ettev\u00f5tjatel, kes olid t\u00f5siselt huvitatud meie t\u00f6\u00f6stusaladel ettev\u00f5tete rajamisest, on j\u00e4\u00e4nud paljud projektid realiseerimata.Arendusprojektidega tegelemisel on alati t\u00e4htis leida unikaalseid argumente. Meie \u00fcks sihtturg oli varem t\u00f5epoolest Venemaa. Sealsed ettev\u00f5tted olid huvitatud kogu v\u00f5i osalise tootmise \u00fcletoomisest Euroopa Liitu, sest nii oli lihtsam minna L\u00e4\u00e4ne turgudele. Praegu on k\u00f5ik, mis puudutab Vene ettev\u00f5tteid selles osas, null.Osale L\u00e4\u00e4ne ettev\u00f5tetele, kes tahtsid oma tooteid m\u00fc\u00fca Venemaa turule, oli j\u00e4llegi kasulik tuua siia piiri l\u00e4hedale oma tootmine v\u00f5i logistikakeskus. Ka see suund on peaaegu nullis. Selle argumendi p\u00e4rast praegu keegi siia piirkonda investeeringuid ei tee.Kuna arendusprojektid on pikaajalised, siis v\u00f5ib alati olla lootus, et mingil hetkel muutub Venemaal v\u00f5im ja suudetakse s\u00f5da l\u00f5petada ning suhted muutuvad s\u00f5bralikumaks. Aga see on v\u00e4ga pikk periood ja keegi ei tea, millal.Lihtsam on vist kasiinos suur v\u00f5it saada?See on t\u00f5esti kasiino teema, sellele loota ei saa.Seep\u00e4rast oleme eelmise aasta m\u00e4rtsist alates orienteerunud teistele turgudele: P\u00f5hjamaad, L\u00e4\u00e4ne-Euroopa. V\u00e4ga palju teeme turundust ka Eestis, et meelitada siia investeerima neid ettev\u00f5tteid, kel on v\u00e4lisinvestorid v\u00f5i -partnerid. Aga argumendiks ei ole enam Venemaa, vaid siinsed v\u00f5imalused ja ressursid, mida mujal pole.Millised need on?J\u00e4rgmised paar aastat on nendeks kindlasti \u00f5iglase \u00fclemineku fondi toetused. Positiivne on, et suurettev\u00f5tete toetusi saab eelmise aasta l\u00f5pust juba taotleda. T\u00e4nu sellele on k\u00e4esoleva aasta alguses tulnud lauale p\u00e4ris palju uusi projekte.V\u00e4ga oluline on ka, et esimene 19 miljoni euro suurune investeerimisotsus Narva magnetite tehase rajamiseks on tehtud.Teiseks eeliseks on siinsed suured ja tugevad ankurettev\u00f5tted, mis on enamasti seotud p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusega. Neil l\u00e4heb praegu h\u00e4sti ja nad vajavad ettev\u00f5tteid, kes pakuksid neile teenuseid. N\u00e4eme, et selle vastu on huvi.Kindlasti on argumendiks t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, mis on k\u00e4ttesaadavam, v\u00f5rreldes teiste piirkondega. T\u00f6\u00f6tukassal on v\u00e4ga head meetmed nende inimeste \u00fcmber\u00f5petamiseks.Elektrijaamade l\u00e4heduses on otseliiniga v\u00f5imalik saada elektrit v\u00f5rgutasude v\u00f5rra odavamalt. On tehnilist vett, soojusenergiat, head raudtee\u00fchendused, Sillam\u00e4e sadam. Ettev\u00f5tetel, kelle kuludest moodustavad n\u00e4iteks energia ja vesi olulise osa, on kasulik tegutseda Ida-Virumaal.Mil moel te Ida-Virumaad v\u00f5imalikele investoritele turundate?Kohaturundus ja Ida-Virumaa v\u00f5imaluste tutvustamine on muutunud aina olulisemaks. Eelmisel aastal kasvas meie turunduseelarve 130 000 euroni. Korraldame seminare ja veebinare, avaldame sisuturundustekste nii Eesti kui P\u00f5hjamaade portaalides ja v\u00e4ljaannetes ning ka sotsiaalmeedias. Peale selle on v\u00e4ga t\u00e4htsad otsekontaktid. K\u00f5ige selle tulemusel leitakse meid \u00fcha paremini \u00fcles.Aga lisaks ettev\u00f5tete Ida-Virumaale meelitamisele valmistame Euroopa Liidu toetuste abil ette arendusprojekte ka muudes valdkondades. Tegeleme endiselt Auvere agropargi ehk katmikalade rajamise ettevalmistamisega.Projekteerime ka Narva t\u00f6\u00f6stusinkubaatorit koos robootikakeskusega. Selle m\u00f5te on pakkuda v\u00f5imalust katsetada Ida-Virumaal tegutsemist neile ettev\u00f5tetele, kes ei riski siin veel osta kinnistut ja tehast p\u00fcsti panna. Nad saavad m\u00f5ned aastad inkubaatoris tegutsedes hinnata, kuidas minema hakkab, ja siis otsustada, kas laieneda v\u00f5i loobuda.Tegeleme ka Narva lennuv\u00e4lja arendamisega. Seal on detailplaneering ja keskkonnam\u00f5ju hindamine ettevalmistusprotsessis.Milleks on lennuv\u00e4lja vaja?Hakkasime sellega tegelema, kuna mitmed v\u00e4lisettev\u00f5tted, kes on Narva investeerinud, r\u00e4\u00e4kisid, et neil oleks vaja kiiremat logistikat.P\u00f5hjamaades muudetakse praegu \u00fcsna tuntavalt lennunduse kontseptsiooni. N\u00e4iteks Soomes on kavas ette valmistada ligikaudu 50 v\u00e4iksemat lennuv\u00e4lja, mille kaudu saaks senisest kiiremini vajadusp\u00f5hiselt v\u00e4iksemate lennukitega kaubad ja ka ettev\u00f5tjad ning spetsialistid toimetada riigi suurimasse lennujaama Vantaasse, kust siis lennatakse suurte lennukitega \u00fcle maailma laiali.See on umbes sama suund, nagu r\u00e4\u00e4gitakse, et ka \u00fchistransport v\u00f5iks muutuda rohkem vajadusp\u00f5hiseks. Mitte nii, et liinibussid s\u00f5idavad \u00fcksikute reisijatega kindlatel kellaaegadel.Soomlased ja rootslased loodavad ka seda, et suurem osa v\u00e4ikelennukeid t\u00f6\u00f6tab viie kuni k\u00fcmne aasta p\u00e4rast elektrimootorite j\u00f5ul.Mida Narva lennuv\u00e4ljal oleks vaja teha, et saaks v\u00e4ikelennukeid vastu v\u00f5tta?Kui planeeringud saavad tehtud ja maak\u00fcsimused lahendatud, ehitame vajaliku taristu ja paneme lennuteenuse k\u00e4ima. Soomlased on juba \u00f6elnud, et nad on huvitatud kaasa tulemast, kuni lendude opereerimiseni. Nad n\u00e4evad selles j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta konkurentsieelist ja toimivat \u00e4rimudelit.Kui palju praegu Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6stusaladel ettev\u00f5tteid tegutseb ja kui palju inimesi seal t\u00f6\u00f6tab? Kui palju t\u00f6\u00f6kohti l\u00e4hiaastatel juurde tuleb?Praegu tegutseb 21 ettev\u00f5tet. T\u00f6\u00f6kohti on tuhande ringis. Meie t\u00f6\u00f6stusparkides tegutsevad ettev\u00f5tted maksid mullu riigile ligemale 12 miljonit eurot makse. Neil on olnud suur sotsiaalmajanduslik m\u00f5ju.Teades, kui palju ettev\u00f5tted valmistavad ette \u00f5iglase \u00fclemineku fondi investeerimistoetuse taotlusi, arvan, et kolme aasta jooksul v\u00f5ib lisanduda veel tuhat t\u00f6\u00f6kohta. Taotluste ettevalmistamine n\u00f5uab aega. Kuid usun, et t\u00e4navu teises kvartalis tuleb p\u00e4ris mitmeid uudiseid j\u00e4rjekordsete investeerimistoetuste eraldamise kohta.Ida-Viru investeeringute agentuuril on t\u00f6\u00f6stusalad neljas linnasNarva t\u00f6\u00f6stusparkKokku 130 ha suurusel alal Balti elektrijaama l\u00e4hedal tegutsevad Kadastiku ja Kulgu pargid.\u00dcle poole kinnistutest on m\u00fc\u00fcdud.Pargis tegutseb viis t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet ja kaks logistikakeskust. Neist suurim on vees\u00fcsteeme tootev Aquaphor.J\u00f5hvi \u00e4riparkPark asub Tallinna-Narva maantee \u00e4\u00e4res 45 ha suurusel alal.\u00dcle poole kinnistutest on m\u00fc\u00fcdud.Pargis tegutseb seitse logistikaettev\u00f5tet, teiste seas DPD ja Vianor.Kohtla-J\u00e4rve t\u00f6\u00f6stusparkAsub t\u00f6\u00f6stuspiirkonnas 80 ha suurusel alal.M\u00fc\u00fcdud on esimesed kinnistud.Esimesena valmisid tootmishooned tuulegeneraatoreid ja p\u00e4ikesepaneele toota plaanival O\u00dc-l Freen, kus on juba t\u00f6\u00f6l ligikaudu poolsada inimest.Kivi\u00f5li \u00e4riparkAsub 7 ha suurusel alal. Taristu valmis 2023. aasta alguses.Lisainfo: ivia.eeJ\u00f5hvist saab Eesti filmit\u00f6\u00f6stuse tugipunktJ\u00f5hvist saab m\u00f5ne aasta p\u00e4rast filmitegijate magnet, mis mitmekesistab kohalikku ettev\u00f5tlust ja pakub noortele n\u00fc\u00fcdisaegseid t\u00f6\u00f6kohti.Teet Kuusmik peab J\u00f5hvi \u00e4riparki rajatavat digi- ja multimeediakeskust koos filmistuudiotega oma paljude eriilmeliste arendustegevuste seas \u00fcheks p\u00f5nevamaks. \"See projekt loob uue majanduse t\u00f6\u00f6kohti uuele p\u00f5lvkonnale,\" \u00fctles Kuusmik.Ida-Virumaa on Viru filmifondi toel t\u00f5mmanud juba aastaid ligi erinevate riikide filmitegijaid. Mitmekesine loodus, t\u00f6\u00f6stusmaastikud ja haruldane arhitektuur pakuvad p\u00f5nevaid v\u00f5ttepaiku vabas \u00f5hus. Aga sageli on vaja teha ka stuudiov\u00f5tteid. Hea, kui need asuvad l\u00e4hestikku.Kuusmik usub, et filmistuudiote rajamine toob Ida-Virumaale varasemast veelgi rohkem filmitegijaid ning see toob t\u00f6\u00f6d ka kohalikele logistika-, majutus- ja toitlustusettev\u00f5tetele.Kuid selle k\u00f5rval on plaan pakkuda filmitegijatele enamat. \"Rajame digi- ja multimeedia inkubaatori, et seal tegutsema asuvad firmad osutaksid ka k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rtusega teenuseid: animatsiooni, filmide j\u00e4relt\u00f6\u00f6tlusteenuseid, helisalvestust ja palju muud, mis filmide tegemise juurde kuulub,\" s\u00f5nas Kuusmik.\"Aitame kohalikel noortel saada ettev\u00f5tjaks neile meelep\u00e4rastel aladel. Me pakume neile selleks sobivat keskkonda ja n\u00f5ustajaid,\" \u00fctles Kuusmik, m\u00e4rkides, et inkubaatoris saavad nende valdkondade iduettev\u00f5tted koost\u00f6\u00f6s asjatundjatega jalad alla, et pakkuda filmitegijatele edaspidi kvaliteetseid teenuseid.Teet Kuusmiku s\u00f5nul kerkib J\u00f5hvis viimaste aastak\u00fcmnete suuremaid hooneid, mille brutopind ulatub 10 000 ruutmeetrini. Inkubaatori osa jaoks kerkib kuuekorruseline hoone ja filmistuudiod tulevad selle k\u00f5rvale.Praeguseks on valmis eskiisprojekt koos ruumiplaanidega ja k\u00e4imas on eelprojekteerimishange.Kuusmik loodab, et j\u00e4rgmise aasta alguses l\u00e4heb lahti ehitus, milleks on raha kavas taotleda \u00f5iglase \u00fclemineku fondist.Selline digi- ja multimeediakeskus koos filmistuudiotega peaks paari aasta p\u00e4rast kerkima J\u00f5hvi \u00e4riparki. ESKIIS Aquaphori vees\u00fcsteemide tehas. Teet Kuusmiku eestvedamisel on Ida-Virumaal kerkinud t\u00f6\u00f6stus- ja \u00e4ripargid Narvas, J\u00f5hvis, Kohtla-J\u00e4rvel ja Kivi\u00f5lis. Neis parkides t\u00f6\u00f6tab kokku ligikaudu tuhat inimest. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4"}
{"text":"Naus\u0117da kutsus veebitippkohtumisel demokraatiat igak\u00fclgselt tugevdamaVILNIUS, 30. m\u00e4rts, BNS \u2013 Leedu president Gitanas Naus\u0117da kutsus kolmap\u00e4eval USA korraldatud demokraatiatippkohtumisel \"demokraatia igak\u00fclgsele tugevdamisele\".\nLeedu riigipea r\u00f5hutas veebiesinemises, et kasvavate ohtude ja v\u00e4ljakutsetega silmitsi seistes \"peame olema valmis demokraatiat kaitsma ning k\u00f5igi demokraatliku kogukonna liikmete kohus on aidata \u00fcksteist seista vastu autoritaarsete re\u017eiimide surve eri vormidele.\"\n\"Demokraatiast r\u00e4\u00e4kides kipume seda sageli idealiseerima. Nimetame seda sageli k\u00f5rgeimaks poliitiliseks eesm\u00e4rgiks. Demokraatia toob head, seega peame seda \u00fcles ehitama ja igati tugevdama,\" \u00fctles Naus\u0117da.\n\"Pikas vaates peab demokraatia v\u00f5itma. Kodanikke koondades ja neile m\u00f5juv\u00f5imu andes loob demokraatia aluse tugevatele institutsioonidele. Avalikkuse kaasamine ja\u00a0 demokraatlikes protsessides osalemine muudab riigi t\u00f5eliseks avalikuks h\u00fcveks,\" lisas ta.\nLeedu riigipea \u00fctles ka, et Venemaa vallandatud s\u00f5da Ukrainas ei riiva mitte ainult selle riigi iseseisvust ja rahvuslikku enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igust, vaid ka demokraatia k\u00f5rgeimaid aateid.\u00a0\nTema s\u00f5nul suudab Ukraina praegusel ajal rahvusvahelise \u00fcldsuse abiga \"mitte ainult\u00a0vastu seista\u00a0tohutule s\u00f5jalisele j\u00f5ule, vaid ka v\u00f5idelda t\u00e4ieliku v\u00f5idu nimel\".\n\"Olen kindel, et selline vastupidavus on tingitud avalikkuse suuremast osalusest ja osalemisest demokraatlikes protsessides,\" \u00fctles Naus\u0117da.\nUSA presidendi Joe Bideni algatatud teisel demokraatia tippkohtumisel osales \u00fcle 50 maailma riigijuhi, rahvusvahelise organisatsiooni, aga ka vabakonna ja kodaniku\u00fchiskonna esindaja.\nTippkohtumise peateemadeks olid demokraatia tugevdamine, autoritaarsusele ja \u00fcleilmsetele v\u00e4ljakutsetele vastandamine, korruptsioonit\u00f5rje ning inim\u00f5iguste tagamine.\nBaltic News Service"}
{"text":"Naus\u0117da kutsus veebitippkohtumisel demokraatiat igak\u00fclgselt tugevdamaVILNIUS, 30. m\u00e4rts, BNS \u2013 Leedu president Gitanas Naus\u0117da kutsus kolmap\u00e4eval USA korraldatud demokraatiatippkohtumisel \"demokraatia igak\u00fclgsele tugevdamisele\".\nLeedu riigipea r\u00f5hutas veebiesinemises, et kasvavate ohtude ja v\u00e4ljakutsetega silmitsi seistes \"peame olema valmis demokraatiat kaitsma ning k\u00f5igi demokraatliku kogukonna liikmete kohus on aidata \u00fcksteist seista vastu autoritaarsete re\u017eiimide surve eri vormidele.\"\n\"Demokraatiast r\u00e4\u00e4kides kipume seda sageli idealiseerima. Nimetame seda sageli k\u00f5rgeimaks poliitiliseks eesm\u00e4rgiks. Demokraatia toob head, seega peame seda \u00fcles ehitama ja igati tugevdama,\" \u00fctles Naus\u0117da.\n\"Pikas vaates peab demokraatia v\u00f5itma. Kodanikke koondades ja neile m\u00f5juv\u00f5imu andes loob demokraatia aluse tugevatele institutsioonidele. Avalikkuse kaasamine ja\u00a0 demokraatlikes protsessides osalemine muudab riigi t\u00f5eliseks avalikuks h\u00fcveks,\" lisas ta.\nLeedu riigipea \u00fctles ka, et Venemaa vallandatud s\u00f5da Ukrainas ei riiva mitte ainult selle riigi iseseisvust ja rahvuslikku enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igust, vaid ka demokraatia k\u00f5rgeimaid aateid.\u00a0\nTema s\u00f5nul suudab Ukraina praegusel ajal rahvusvahelise \u00fcldsuse abiga \"mitte ainult\u00a0vastu seista\u00a0tohutule s\u00f5jalisele j\u00f5ule, vaid ka v\u00f5idelda t\u00e4ieliku v\u00f5idu nimel\".\n\"Olen kindel, et selline vastupidavus on tingitud avalikkuse suuremast osalusest ja osalemisest demokraatlikes protsessides,\" \u00fctles Naus\u0117da.\nUSA presidendi Joe Bideni algatatud teisel demokraatia tippkohtumisel osales \u00fcle 50 maailma riigijuhi, rahvusvahelise organisatsiooni, aga ka vabakonna ja kodaniku\u00fchiskonna esindaja.\nTippkohtumise peateemadeks olid demokraatia tugevdamine, autoritaarsusele ja \u00fcleilmsetele v\u00e4ljakutsetele vastandamine, korruptsioonit\u00f5rje ning inim\u00f5iguste tagamine.\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei: L\u00e4\u00e4ne-Nigulas sattus naine pettuse ohvriks29. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 23. m\u00e4rtsil sai 32-aastane L\u00e4\u00e4ne-Nigula valla naine telefonik\u00f5ne, kus helistaja tutvustas naisele end nii politsei kui panga t\u00f6\u00f6tajana.\nHelistaja palus naisel sisestada telefoni enda internetipanga koodid, mille j\u00e4rel tehti naise kontolt \u00fclekanne. Tekitatud rahaline kahju on 940 eurot."}
{"text":"Marti Kuusik n\u00f5uab netikommentaatorilt h\u00fcvitistEnd oma kodulehek\u00fcljel \u201eolesklevaks penskariks\u201c nimetavale J\u00fcri Graubergile t\u00f5i hagi kaela kaks internetti j\u00e4etud kommentaari.\nMarti Kuusik andis Graubergi kohtusse kommentaaride p\u00e4rast, milles Grauberg teda \u201esadistlikuks v\u00e4givallatsejaks\u201c kutsus ja poliitikule vangistust n\u00f5udis.\nKommenteerima ajendas teda 2019. aastal ministriks saanud Kuusiku \u00fcmber puhkenud skandaal perev\u00e4givallakahtlustest. Meedias ilmunust kasvas v\u00e4lja kriminaalmenetlus, mis alles mullu l\u00f5pliku \u00f5igeksm\u00f5istva otsuseni j\u00f5udis. Kohus tuvastas, et Kuusiku abikaasa sai k\u00fcll v\u00e4givalla tagaj\u00e4rjel viga, kuid polnud v\u00f5imalik t\u00f5estada, et just Kuusiku k\u00e4e l\u00e4bi. Piisavaks t\u00f5endiks polnud ka tunnistajad, kellele Kuusiku abikaasa oli l\u00f6\u00f6jaks Kuusikut nimetanud. Kuusik pole s\u00fc\u00fcdistusi kunagi omaks v\u00f5tnud.\nGraubergi kommentaarides esines ka roppusi ja arvamusi, et Kuusiku abikaasa on nii l\u00e4bi pekstud, et ei julge enda eest enam seistagi. \u201eModeja k\u00e4pad kommentaaridest eemale! Meil on s\u00f5navabadus,\u201c hoiatas ta moderaatoreid.\nT\u00e4nasel istungil andis Grauberg teada, et Kuusiku hagi n\u00e4ol on tegemist v\u00e4ljapressimisega. \u201ePressitakse raha v\u00e4lja neilt, kes sinisilmselt meediat ja presidenti uskusid. Kommentaatoreid kottida on lihtsam kui ajakirjanikke,\u201c avaldas ta n\u00f6rdimust.\nPresident Kersti Kaljulaidiski on ta pettunud, sest too olevat pusal seisnud kirjaga \u201es\u00f5na on vaba\u201c vale signaali saatnud. \u201ePresident valetas rahvale \u2013 s\u00f5na ei ole vaba!\u201c deklareeris laimu eest kohtu alla antud Grauberg.\nGrauberg selgitas kohtus, et kirjutas kommentaarid oma toonaste teadmiste pealt ja emotsiooni ajel. Tema kaks vanemat venda olevat v\u00e4givaldsed olnud, seega Marti Kuusiku skandaal tekitas temast p\u00f5lgust. \u201eSellest ka nihuke v\u00e4ljendus,\u201c selgitas ta.\nKas selline kommenteerimine v\u00f5ib ebakohane olla? \u201eEi olnud ebakohane, oli emotsionaalne veidi. K\u00f5ik m\u00f5tted, mis on kommentaaris kirjas, olid ka ajaleheartiklites. Ma ise ei pannud midagi juurde sinna. Vabandan, et olid emotsionaalsed, nii ei oleks pidanud kirjutama,\u201c \u00fctles Grauberg kohtus.\nMarti Kuusik n\u00f5uab Graubergilt mittevaralise kahju h\u00fcvitamist kohtu \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi, kindlast summast juttu ei ole. Arvestades Graubergi majanduslikku olukorda ja asjaolusid, arvab Kuusiku kaitsja M\u00e4rt M\u00fcrk, et summa v\u00f5ib kujuneda kolmekohaliseks.\nGraubergil pole aga sentigi maksta. Kohtuniku k\u00fcsimise peale, milline v\u00f5iks olla \u00f5iglane kahjuh\u00fcvitis, vastas Grauberg: \u201e\u00d5iglane oleks kohtuasi \u00fcldse l\u00f5petada, mind \u00f5igeks m\u00f5ista ja kulud j\u00e4tta nende kanda, kes menetluse k\u00e4ima panid. Mina ei pea maksma, mul pole ka v\u00f5imalik midagi maksta.\u201c\nKohus kuulutab otsuse aprillis."}
{"text":"L\u00e4\u00e4ne-Nigula elanik kaotas kelmile 940 eurot29. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 23. m\u00e4rtsil sai 32-aastane L\u00e4\u00e4ne-Nigula valla naine telefonik\u00f5ne, kus helistaja tutvustas naisele end nii politsei kui ka panga t\u00f6\u00f6tajana.\nHelistaja palus naisel sisestada telefoni enda internetipanga koodid, mille j\u00e4rel tehti naise kontolt \u00fclekanne. Tekitatud rahaline kahju on 940 eurot.\nP\u00e4rnumaa\nKelmus\n29. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 7. m\u00e4rtsil ostis 46-aastane P\u00e4rnu mees Facebook Marketplace\u2019st telefoni iPhone. Ostetud kaupa ei ole mees seniajani saanud ega ole saanud ka raha tagasi. Tekitatud rahaline kahju on \u00fcle 200 euro.\nKehaline v\u00e4\u00e4rtkohtlemine\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\n29. m\u00e4rtsil enne kella 15 teatati politseile, et P\u00e4rnus l\u00f5i 34-aastane mees 38-aastast meest.\nRaplamaa\nVargus\n29. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 15.-22. m\u00e4rtsi vahel varastati Rapla vallas ehitusobjektilt p\u00e4ikesepaneeli inverter. Vargusega tekitatud kahju on 1500 eurot."}
{"text":"Xi Jinping \u00fctles, et Hiina valmistub s\u00f5jaksHiina liider Xi Jinping \u00fctles, et valmistub s\u00f5jaks. Hiina parlamendi ja selle k\u00f5rgeima poliitilise n\u00f5uandeorgani aastakoosolekul m\u00e4rtsis p\u00f5imis Xi s\u00f5javalmiduse teema neljas eraldi k\u00f5nes, \u00fchel juhul k\u00e4skis oma kindralitel \u201ejulgeda v\u00f5idelda\u201d. Tema valitsus teatas ka Hiina kaitse-eelarve 7,2-protsendilisest suurendamisest, mis on viimase k\u00fcmnendi jooksul kahekordistunud, ning kavatsusest muuta riik v\u00e4hem s\u00f5ltuvaks v\u00e4lismaisest teravilja impordist. Ja viimastel kuudel on Peking avalikustanud uued s\u00f5jalise valmisoleku seadused, uued \u00f5hur\u00fcnnakute varjupaigad Taiwanist \u00fcle v\u00e4ina asuvates linnades ja uued riigikaitse mobilisatsiooni b\u00fcrood kogu riigis.\nMida need arengud t\u00e4hendavad, on veel vara \u00f6elda. Konflikt pole kindel ega vahetu. Kuid midagi on Pekingis muutunud, mille eiramist ei saa poliitikakujundajad ja \u00e4rijuhid kogu maailmas endale lubada. Kui Xi \u00fctleb, et valmistub s\u00f5jaks, oleks rumal teda mitte t\u00f5siselt v\u00f5tta, vahendab Foreign Affairs.\nEsimene m\u00e4rk sellest, et rahvakongressi ja Hiina rahva poliitilise konsultatiivkonverentsi t\u00e4navused kohtumised \u2013 mida tuntakse \u201ekahe istungina\u201d, kuna m\u00f5lemad organid kohtuvad samaaegselt \u2013 ei pruugi olla tavap\u00e4rased asjad, ilmnes 1. m\u00e4rtsil, kui Hiina Kommunistliku Partei (CCP) ajakiri avaldas essee pealkirjaga \u201eXi Jinpingi juhendamisel m\u00f5tleme armee tugevdamisele, edeneme v\u00f5idukalt\u201d. Essee ilmus nime all \u201eJun Zheng\u201d \u2013 \u201es\u00f5jalise valitsuse\u201d s\u00fcnon\u00fc\u00fcm, mis v\u00f5ib-olla viitab Hiina k\u00f5rgeimale s\u00f5jalisele organile, s\u00f5jalisele keskkomisjonile \u2013 ja v\u00e4itis, et \u201eriigikaitse ja s\u00f5jav\u00e4e moderniseerimist tuleb kiirendada\u201d. Samuti kutsuti \u00fcles intensiivistama s\u00f5jalis-tsiviil koost\u00f6\u00f6d, Xi poliitikat, mis n\u00f5uab eraettev\u00f5tetelt ja tsiviilasutustelt Hiina s\u00f5jalise moderniseerimise toetamist. Ja meenutades k\u00f5net, mille Xi pidas Hiina s\u00f5jav\u00e4e juhtidele 2022. aasta oktoobris, tegi see USA-le kergelt varjatud torkeid:\nSeistes silmitsi s\u00f5dadega, mida meile peale surutakse, peame r\u00e4\u00e4kima vaenlastega keeles, mida nad m\u00f5istavad, ning kasutama v\u00f5itu rahu ja austuse v\u00f5itmiseks. Uuel ajastul n\u00f5uab Rahvaarmee v\u00f5itluse l\u00f5petamiseks j\u00f5u kasutamist\u2026 Meie armee on kuulus selle poolest, et oskab h\u00e4sti v\u00f5idelda ja omab tugevat v\u00f5itlusvaimu. Hirsi ja vintp\u00fcssidega alistas see Ameerika varustusega Kuomintangi armee. See alistas Korea lahinguv\u00e4ljal hambuni relvastatud maailma vaenlase number \u00fcks ning esitas v\u00f5imsaid ja suursuguseid lahingudraamasid, mis vapustasid maailma ning panid vaimud ja jumalad nutma.\nJuba enne essee avaldamist oli viiteid sellele, et Hiina juhid v\u00f5ivad kavandada v\u00f5imalikku konflikti. Detsembris kuulutas Peking v\u00e4lja uue seaduse, mis v\u00f5imaldab Rahvavabastusarmeel (PLA) h\u00f5lpsamini aktiveerida oma reservv\u00e4gesid ja kehtestada s\u00f5ja korral lahinguv\u00e4gede t\u00e4iendamise s\u00fcsteemi. Sellised meetmed, nagu on m\u00e4rkinud anal\u00fc\u00fctikud Lyle Goldstein ja Nathan Waechter, viitavad sellele, et Xi v\u00f5is s\u00f5jalise mobilisatsiooni kohta \u00f5ppida Venemaa presidendi Vladimir Putini eba\u00f5nnestumistest Ukrainas.\nS\u00f5jav\u00e4e reservv\u00e4elasi reguleeriv seadus ei ole ainus seadusmuudatus, mis vihjab Pekingi ettevalmistustele. Veebruaris v\u00f5ttis Rahvakongressi k\u00f5rgeim n\u00f5upidamisorgan vastu otsuse kriminaalmenetluse seaduse teatud s\u00e4tete kohaldamise kohta s\u00f5jav\u00e4ele s\u00f5ja ajal, mis riikliku ajalehe People\u2019s Daily andmetel annab S\u00f5jalisele komisjonile \u00f5iguse kohandada \u00f5iguss\u00e4tteid, sealhulgas \u201ejurisdiktsiooni, kaitset ja esindamist, kohustuslikke meetmeid, kohtuasjade esitamist, uurimist, s\u00fc\u00fcdistuse esitamist, kohtuprotsessi ja karistuste rakendamist\u201d. Kuigi on v\u00f5imatu prognoosida, kuidas otsust kasutatakse, v\u00f5ib see muutuda relvaks, millega sihikule v\u00f5tta isikuid, kes on vastu Taiwani \u00fclev\u00f5tmisele. PLA v\u00f5ib seda kasutada ka \u00f5igusliku jurisdiktsiooni taotlemiseks potentsiaalselt okupeeritud territooriumil, n\u00e4iteks Taiwanis. V\u00f5i v\u00f5ib Peking seda kasutada selleks selleks, et sundida Hiina kodanikke oma otsuseid s\u00f5ja ajal toetama.\nAlates detsembrist on Hiina valitsus avanud hulga riigikaitse mobilisatsioonib\u00fcroosid v\u00f5i v\u00e4rbamiskeskusi \u00fcle kogu riigi, sealhulgas Pekingis, Fujianis, Hubeis, Hunanis, Sise-Mongoolias, Shandongis, Shanghais, Sichuanis, Tiibetis ja Wuhanis. Samal ajal on Taiwanist \u00fcle v\u00e4ina asuva Fujiani maakonna linnad alustanud Hiina riigimeedia teatel \u00f5hur\u00fcnnakute varjendite ja v\u00e4hemalt \u00fche \u201es\u00f5jaaegse h\u00e4daabihaigla\u201d ehitamist v\u00f5i uuendamist. M\u00e4rtsis hakkasid Fujian ja mitmed maakonnalinnad takistama \u00fclemere IP-aadresside juurdep\u00e4\u00e4su valitsuse veebisaitidele, et takistada Hiina s\u00f5jaks valmistumise j\u00e4lgimist.\nKui need arengud viitavad nihkele Pekingi m\u00f5tlemises, siis m\u00e4rtsi alguses toimunud kahe istungi kohtumised kinnitasid \u00fchte. N\u00f5uandva organi \u2013 Hiina Rahvaste Poliitilise Konsultatiivkonverentsi \u2013 arutatud ettepanekute hulgas oli plaan koostada Taiwani iseseisvusmeelsete aktivistide ja poliitiliste juhtide must nimekiri. Populaarse \u00e4\u00e4rmusrahvusliku ajaveebi Zhou Xiaopingi esitatud plaan annaks loa musta nimekirja kantud isikute \u2013 sealhulgas Taiwani asepresidendi William Lai Ching-te \u2013 m\u00f5rvamiseks, kui nad oma k\u00e4itumist ei muuda. Zhou \u00fctles hiljem Hongkongi ajalehele Ming Pao, et konverents v\u00f5ttis tema ettepaneku vastu ja see \u201eedastati asjaomastele ametiasutustele hindamiseks ja kaalumiseks\u201d. Sellised ettepanekud nagu Zhou oma ei tule juhuslikult. Xi kiitis 2014. aastal Zhoud Taiwani ja USA vastu suunatud s\u00f5nav\u00f5ttude \u201epositiivse energia\u201d eest.\nKa kahe istungi kohtumistel teatas ametist lahkuv peaminister Li Keqiang, et t\u00e4navuse 2023. aasta s\u00f5jaline eelarve on 1,55 triljonit j\u00fcaani (ligikaudu 224,8 miljardit dollarit), mis on 7,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Ka Li kutsus \u00fcles \u201es\u00f5jaks valmistuma\u201d. L\u00e4\u00e4ne eksperdid on pikka aega arvanud, et Hiina ei kajasta t\u00e4ielikult oma kaitsekulutusi. N\u00e4iteks 2021. aastal v\u00e4itis Peking, et kulutas kaitsele 209 miljardit dollarit, kuid Stockholmi Rahvusvaheline Rahuuuringute Instituut hindas tegelikuks arvuks 293,4 miljardit dollarit. Isegi Hiina ametlik arv \u00fcletab k\u00f5igi Vaikse ookeani piirkonna Ameerika \u00dchendriikide lepinguriikide (Austraalia, Jaapan, Filipiinid, L\u00f5una-Korea ja Tai) s\u00f5jalised kulutused kokku ning on kindel, et Hiina kulutab tunduvalt rohkem kui ta \u00fctleb.\nKuid kahe istungi kohtumiste k\u00f5ige k\u00f5nekamad hetked h\u00f5lmasid v\u00f5ib-olla mitte \u00fcllatavalt Xi-d ennast. Hiina liider pidas kokku neli k\u00f5net \u2013 \u00fche Hiina Rahva poliitilise konsultatiivkonverentsi delegaatidele, kaks Rahvakongressil ning \u00fche s\u00f5jav\u00e4e- ja pools\u00f5jav\u00e4ejuhtidele. Nendes kirjeldas ta s\u00fcnget geopoliitilist maastikku, t\u00f5i v\u00e4lja USA kui Hiina vastase, manitses eraettev\u00f5tteid teenima Hiina s\u00f5jalisi ja strateegilisi eesm\u00e4rke ning kordas, et tema arvates on Taiwani ja mandri \u00fchendamine tema rahva \u201enoorendamise\u201d poliitika edu jaoks \u00fclioluline.\nOma esimeses k\u00f5nes 6. m\u00e4rtsil n\u00e4is Xi ette valmistavat Hiina t\u00f6\u00f6stusbaasi v\u00f5itluseks ja konfliktideks. \u201eTuleval perioodil meie ees seisvad riskid ja v\u00e4ljakutsed ainult suurenevad ja muutuvad t\u00f5sisemaks,\u201d hoiatas ta. \u201eAinult siis, kui k\u00f5ik inimesed m\u00f5tlevad koos, t\u00f6\u00f6tavad koos k\u00f5vasti, aitavad \u00fcksteist samas paadis, \u00fchinevad, julgevad v\u00f5idelda ja on head v\u00f5itluses, saavad nad j\u00e4tkata uusi ja suuremaid v\u00f5ite.\u201d Et aidata KKP-l neid \u201esuuremaid v\u00f5ite\u201d saavutada, lubas ta \u201e\u00f5igesti suunata\u201d eraettev\u00f5tteid investeerima projektidesse, mille riik on prioriteediks seadnud.\nXi tegi oma k\u00f5nes ka otse USA-d maha, rikkudes tema tava mitte nimetada Washingtoni vaenlaseks, v\u00e4lja arvatud ajaloolises kontekstis. Ta kirjeldas USA-d ja selle liitlasi Hiina praeguste probleemide peamiste p\u00f5hjustena. \u201eL\u00e4\u00e4neriigid eesotsas USA-ga on rakendanud meie vastu piiramist ja mahasurumist igast suunast, mis on toonud meie riigi arengule kaasa enneolematult t\u00f5sised v\u00e4ljakutsed,\u201d \u00fctles ta. Kui USA presidendi Joe Bideni valitsus on r\u00f5hutanud \u201ekaitsepiirdeid\u201d ja muid vahendeid USA-Hiina suhete halvenemise \u00e4rahoidmiseks, siis Peking valmistub selgelt uueks, vastandlikumaks ajastuks.\nXi pidas 5. m\u00e4rtsil teise k\u00f5ne, milles esitas visiooni Hiina iseseisvusest, mis l\u00e4ks tunduvalt kaugemale kui \u00fckski tema eelnev selleteemaline arutelu, \u00f6eldes, et Hiina suund moderniseerimise poole s\u00f5ltub tehnoloogilise s\u00f5ltuvuse murdmisest v\u00e4lismajandustes \u2013 see t\u00e4hendab \u00dchendriike ja teisi t\u00f6\u00f6stusdemokraatiaid. Xi \u00fctles ka, et ta soovib, et Hiina l\u00f5petaks s\u00f5ltuvuse teravilja ja t\u00f6\u00f6stuskaupade impordist. \u201eJuhul kui meil kumbagi napib, ei kaitse rahvusvaheline turg meid,\u201d teatas Xi. Ametist lahkuv peaminister Li r\u00f5hutas sama punkti samal p\u00e4eval oma iga-aastases valitsuse \u201et\u00f6\u00f6aruandes\u201d, \u00f6eldes, et Peking peab \u201ej\u00e4\u00e4ma lakkamatult hoidma rohkem kui 1,4 miljardi hiinlase riisikausse kindlalt enda k\u00e4es\u201d. Hiina s\u00f5ltub praegu impordist rohkem kui kolmandiku osas oma toidu netotarbimisest.\nOma kolmandas k\u00f5nes 8. m\u00e4rtsil PLA ja Rahvapolitsei esindajatele teatas Xi, et Hiina peab keskenduma oma innovatsioonialased j\u00f5upingutused riigikaitse tugevdamisele ja looma riiklike reservv\u00e4gede v\u00f5rgustiku, mida saaks s\u00f5ja ajal \u00e4ra kasutada. Xi kutsus ka \u00fcles korraldama riigikaitselise hariduse kampaaniat \u00fchiskonna \u00fchendamiseks PLA taga, tuues eeskujuks Topelttoetuse Liikumise, 1943. aasta kommunistide kampaania \u00fchiskonna militariseerimiseks nende baaspiirkonnas Yan\u2019anis.\nOma neljandas k\u00f5nes (ja esimeses k\u00f5nes kolmanda ametiaja presidendina) 13. m\u00e4rtsil teatas Xi, et tema suure noorenduskampaania \u201eolemus\u201d on \u201eemamaa \u00fchendamine\u201d. Kuigi ta on vihjanud seosele Taiwani neelamise ja tema paljukiidetud kampaania vahel, mille eesm\u00e4rk on Hiina taas suureks muutmine, on ta seda harva v\u00f5i \u00fcldse teinud nii selgelt.\n\u00dcks asi, mis on Xi valitsemisaja k\u00fcmnendi jooksul selge, on see, et teda tuleb t\u00f5siselt v\u00f5tta \u2013 see on midagi, mida paljud USA anal\u00fc\u00fctikud kahjuks ei tee. Kui Xi k\u00e4ivitas rea agressiivseid kampaaniaid korruptsiooni, eraettev\u00f5tete, finantsasutuste ning kinnisvara- ja tehnoloogiasektori vastu, prognoosisid paljud anal\u00fc\u00fctikud, et need on l\u00fchiajalised. Aga nad j\u00e4id p\u00fcsima. Sama kehtis ka Xi karmi \u201enull-COVID-i\u201d poliitika kohta kolm aastat \u2013 kuni ta oli 2022. aasta l\u00f5pus sunnitud kurssi muutma.\nXi intensiivistab n\u00fc\u00fcd k\u00fcmnendi pikkust kampaaniat, et murda peamised majanduslikud ja tehnoloogilised s\u00f5ltuvused USA juhitavast demokraatlikust maailmast. Ta teeb seda ideoloogilise ja geostrateegilise \u201ev\u00f5itluse\u201d uue etapi ootuses, nagu ta \u00fctleb. Tema s\u00f5numid s\u00f5jaks valmistumise kohta ja rahvusliku noorendamise v\u00f5rdsustamine \u00fchendamisega t\u00e4histavad uut etappi tema poliitilise s\u00f5japidamise kampaanias Taiwani hirmutamiseks. Ta on selgelt n\u00f5us saare vallutamiseks j\u00f5udu kasutama. Ebaselgeks j\u00e4\u00e4b see, kas ta arvab, et suudab seda teha, riskimata kontrollimatu eskalatsiooniga USA poolt."}
{"text":"Selgus PPA endise juhi Elmar Vaheri distsiplinaarmenetluse komisjonTALLINN, 30. m\u00e4rts, BNS \u2013\u00a0Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets moodustas kuriteokahtlustuse t\u00f5ttu ametist k\u00f5rvaldatud politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse l\u00e4biviimiseks komisjoni.\nKomisjoni juhiks on siseministeeriumi personalipoliitika osakonna \u00f5igusn\u00f5unik Ingrid Puurvee ja liikmeteks \u00f5igusosakonna juhataja Jaana-Helen Luik ning siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo. Komisjonil tuleb esitada distsiplinaarmenetluse l\u00e4biviimise kokkuv\u00f5te siseministrile hiljemalt\u00a030. juuniks. Valitsus soovib Vaheri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse kokkuv\u00f5tet soovib saada hiljemalt 31. augustiks.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\nKelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu ametist k\u00f5rvaldatud PPA peadirektor Elmar Vaheri s\u00f5nul on tal \u00f5iguslik vaidlus politsei teenistustaa\u017ei teemal kaitsepolitseiga kestnud juba aastaid ning ta kavatseb sellep\u00e4rast kohtus edasi v\u00f5idelda.\n\u201eMa ei tunne endal s\u00fc\u00fcd. Minu seisukoht, mille p\u00e4rast on kestnud \u00f5iguslik vaidlus politsei staa\u017ei, rotatsiooni ja t\u00f6\u00f6le asumise k\u00fcsimuses kestnud kolm aastat, j\u00e4\u00e4b samaks, mis varem. Kaitsen seda ka kriminaalmenetluses,\u201d on Vaher \u00f6elnud.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaalud investeerimismaailma sisenemist? Vaata \u00fcle need viis kuldreeglitKuidas kasvatada oma raha ja kindlustada tulevikku? V\u00f5i kaitsta s\u00e4\u00e4ste inflatsiooni eest, mis eriti praegu raha v\u00e4\u00e4rtust kindlalt ja kiiresti v\u00e4hendab? \u00dcsna m\u00f5istlik viis selleks on investeerimine, millega ei tasu siiski uisap\u00e4isa alustada, vaid enne peaks m\u00f5tlema l\u00e4bi nii v\u00f5imalused kui ohud. Majandusvaldkonna portaal Financer pani kirja viis asja, mida v\u00f5iksid teada enne investeerimisega alustamist.\nM\u00f5nikord peab leppima kaotustega\nIga investeering on riskantne \u2013 sa v\u00f5id alati oma raha kaotada. Sellega tuleb arvestada ning investeerimist alustada alles siis, kui oled v\u00f5imalikeks kaotusteks valmis. Samal p\u00f5hjusel ei ole \u00fcldiselt m\u00f5istlik panna kuskile rohkem raha, kui oled valmis kaotama, ning selleks ei tasu kasutada laenuraha v\u00f5i h\u00e4daabifondi.\nKaotuste v\u00e4ltimiseks v\u00f5i v\u00e4hendamiseks on oluline teha enne investeerimist korralikku uurimist\u00f6\u00f6d. Tasub uurida ettev\u00f5tteid, millesse soovid investeerida \u2013 n\u00e4iteks hinnata nende finantsn\u00e4itajaid, \u00e4rimudeleid, konkurentsieeliseid ja v\u00e4ljavaateid. Samuti laiemalt turu suundumusi, majandusn\u00e4itajaid ja poliitilisi s\u00fcndmusi, mis v\u00f5ivad investeeringuid m\u00f5jutada.\nK\u00f5iki mune \u00fchte korvi ei panda\nInvesteeri raha mitmesse erinevasse kohta. Nii v\u00e4heneb v\u00f5imalus rahast ilma j\u00e4\u00e4da, kui m\u00f5ni investeering ei l\u00e4he p\u00e4ris nii h\u00e4sti, nagu esialgu loodetud. N\u00e4iteks investeerides ainult \u00fche ettev\u00f5tte aktsiatesse, kaob selle pankrotti minekul kogu v\u00f5i valdav osa sellesse pandud rahast. Investeerides aga mitme erineva ettev\u00f5tte aktsiatesse, pole \u00fche firma pankrotil v\u00f5i muidu halval k\u00e4ek\u00e4igul portfellile sedav\u00f5rd suur m\u00f5ju.\nHajutamiseks v\u00f5ib valida erinevaid investeerimisinstrumente (n\u00e4iteks aktsiad, fondid, v\u00f5lakirjad, \u00fchisrahastus), sektoreid (n\u00e4iteks tehnoloogia, tervishoid, energeetika) ja piirkondi (n\u00e4iteks Eesti, Euroopa, USA). Hajutamise eesm\u00e4rk ongi v\u00e4hendada portfelli volatiilsust ehk k\u00f5ikumist.\nInvesteerimistuludega kaasnevad maksud\nKui on tulu, tuleb selle pealt maksta ka maksud ning see kehtib k\u00f5ikide instrumentide, sealhulgas ka kr\u00fcptoraha puhul. Tulumaksu peab tavaliselt maksma 20 protsenti igalt tehingult saadud tulult. Millal makse makstakse, s\u00f5ltub aga m\u00f5nest tegurist, n\u00e4iteks saab tulumaksu tasumist edasi l\u00fckata ning kasumit maksuvabalt edasi investeerida, kui hallata portfelli ettev\u00f5tte alt v\u00f5i kasutada selleks investeerimiskontot.\nViimase puhul on tegelikult tegu t\u00e4iesti tavalise pangakontoga, kuid selle erinevusega, et investeerimiskontolt ei tohiks teha midagi muud peale investeerimistehingute ja sinna raha sisse ning sealt v\u00e4lja kandmise. Samuti on see seotud v\u00e4\u00e4rtpaberikontoga. Investeerimiskonto kasutamise eelis investeeringute tegemisel tavakonto kaudu seisneb selles, et sedasi saab finantsvaradelt saadud tulu tulumaksuvabalt reinvesteerida ja tulumaksukohustust edasi l\u00fckata.\u00a0\nIga-aastaselt kuuluvad maksustamisele ainult need summad, mille investor v\u00f5tab investeerimiskontolt v\u00e4lja ja mis \u00fcletavad sinna sissemakstud kogusummat. Selleks, et see rakenduks, tuleb investeerimiskontona kasutatav konto maksuametile ka vastavalt deklareerida.\nHinda kaasnevaid lisakulusid\nPaljudel platvormidel on teenustasud, seega uuri hinnakirja alati juba enne investeerimist. Teenustasud v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks tehingutasud, haldustasud, valitsemistasud v\u00f5i muud kulud, mis v\u00e4hendavad investeeringu tootlust. M\u00f5ned platvormid pakuvad teatud tingimustel ka tasuta tehinguid v\u00f5i madalaid tasusid. Selliste pakkumiste korral tuleks muidugi hoolega tutvuda tingimustega.\nLisaks teenustasudele peaks arvestama valuutavahetuse kuludega, kui investeerida v\u00e4lisvaluutas. Valuutavahetuse kurss v\u00f5ib eri platvormidel ja pankadel olla erinev ning m\u00f5jutada investeeringu v\u00e4\u00e4rtust. Raha s\u00e4\u00e4stmiseks tasub valida parima kursiga platvorm v\u00f5i pank, mis samas loomulikult usaldusv\u00e4\u00e4rne tundub.\nInvesteerimine pole tee kiireks rikastumiseks\nInvesteerimine on pikaajaline tegevus, mis n\u00f5uab kannatlikkust ja distsipliini. Kui m\u00f5ni investeerimisplatvorm v\u00f5i muu v\u00f5imalus pakub kiiret raha, on suure t\u00f5en\u00e4osusega tegemist pettusega. Sellised skeemid kasutavad \u00e4ra inimeste naiivsust ning l\u00f5ppevad tavaliselt sellega, et investorid kaotavad kogu oma raha.\nInvesteerimisel pole olemas garanteeritud tootlust ega kindlat valemit \u2013 kuskile sisse pandud raha v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib t\u00f5usta ja langeda s\u00f5ltuvalt turuolukorrast ning ettev\u00f5tete tulemustest. Seet\u00f5ttu peaks olema valmis taluma k\u00f5ikumisi ja ootama pikemat aega, enne kui investeeringutelt head tootlust n\u00e4ha saab.\nEnne investeerimisega alustamist tasub end teemaga p\u00f5hjalikult kurssi viia. Selleks saab kasutada n\u00e4iteks pankade ja vahendusplatvormide veebilehti, finantsinspektsiooni tarbijaveebi Minuraha ning teisi rahatarkuse ja investeerimise valdkonna portaale, kus on lahti seletatud nii m\u00f5isted kui riskid ja v\u00f5imalused. \u00dcheks selliseks portaaliks on Financer, mille eesm\u00e4rk ongi aidata inimestel nutikamaid rahalisi otsuseid teha ning kus lisaks investeerimisalaste p\u00f5hit\u00f5dede tutvustamisele on kokku toodud ka v\u00f5rdlustabelid erinevatest v\u00e4lismaistest platvormidest."}
{"text":"Avalik sektor leidku oma palkadele n\u00fc\u00fcd kate. Kiire koondamine, palun\"T\u00e4na v\u00f5in kinnitada, et mu tutvusringkonnas on avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajate palk k\u00f5rgem erasektori omadest,\" t\u00f5deb ettev\u00f5tja Indrek Kasela 29. m\u00e4rtsi Postimehes.\"Ametisse astuv valitsus seisab silmitsi 1,5 miljardi eurose eelarve puuduj\u00e4\u00e4giga, mida kasvatavad k\u00f5ige enam avaliku sektori palgat\u00f5usud,\" kirjutas 28. m\u00e4rtsi Postimees.\nMa olen viimased aastad kuulnud pidevalt erinevate ametnike selgitusi \u2013 ja ma ei r\u00e4\u00e4gi meediast, vaid koosolekutest, kus arutatakse palkasid \u2013, et avaliku sektori palgad peavad j\u00e4rgi j\u00f5udma erasektorile.\nT\u00e4na v\u00f5in kinnitada, et mu tutvusringkonnas on rohkem neid, kel on avalikus sektoris palk k\u00f5rgem erasektoris t\u00f6\u00f6tajatest (ja \u00e4rme, palun, v\u00f5rdle korruptsioonimaiguga linnapead tippjuhiga).\nMission accomplished (ingl k \"\"missioon on t\u00e4idetud \").\nN\u00fc\u00fcd on arvete maksmise aeg. Ma paluksin avalikul sektoril n\u00fc\u00fcd leida kate \u2013 ei, mitte erasektori arvelt! Kiire koondamine, palun. \u00dchiskonna solidaarsus on k\u00f5rgem, kui seda ei aeta kunstlikult kiiva. Lihtsalt kui on raske, siis ei saa \u00fcks osa ujuda vastuvoolu. Kasinamad ajad on k\u00e4es.\nJa ma ei ole avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tavate inimeste vastu. Peale Mihhaili ja J\u00fcri ja Heliri on v\u00e4hestel v\u00f5imalik iseendal palka t\u00f5sta v\u00f5i raha laiali loopida. Kes \u00fctleks \u00e4ra suuremast palgast? Ainult et lubajatel peaks olema vastutustunne."}
{"text":"\u00dcRO: Kongo DV-s on alates oktoobrist tapetud \u00fcle 1300 inimeseGENF, 30. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 \u00dcRO inim\u00f5igusjuhi s\u00f5nul on Kongo Demokraatlikus Vabariigis alates oktoobrist tapetud \u00fcle 1300 inimese, sealjuures \u00fcle saja lapse.\u00a0\nM\u00e4ssulised relvar\u00fchmitused on tegutsenud Kongo DV-s juba aastak\u00fcmneid ning inim\u00f5igusjuht Volker T\u00fcrk hoiatas \u00dcRO Inim\u00f5iguste N\u00f5ukogu, et \"relvastatud v\u00e4givald on idaprovintsides intensiivsemaks muutunud, ise\u00e4ranis Ituris ja P\u00f5hja-Kivus\".\u00a0\nM\u00e4ssuliste r\u00fchmitused Demokraatlikud Liitlasj\u00f5ud (ADF), CODECO ja M23, samuti Zaire ja Nyatura, j\u00e4tkavad r\u00fcnnakute korraldamist tsiviilelanikkonna vastu karistamatult, kritiseeris \u00dcRO ametnik.\u00a0\n\"Alates 2022. aasta oktoobrist on v\u00e4hemalt 1334 inimest, sealjuures 107 last nendes idaprovintsides tapetud,\" \u00fctles T\u00fcrk.\u00a0\nInim\u00f5igusjuht esitas N\u00f5ukogule uuendatud andmed olukorrast regioonis ning t\u00f5i v\u00e4lja, et v\u00e4givalla t\u00f5ttu on Kongo DV-s oma kodudest lahkunud umbes kuus miljonit inimest. Tegemist on suurima sisepagulaste arvuga Aafrikas.\u00a0\nPiirkondades, kus varem oli v\u00f5rdlemisi rahulik, sealjuures Mai-Ndombe ja Kwilu provintsid, on n\u00fc\u00fcd aset leidnud v\u00e4givallapuhangud.\u00a0\nT\u00fcrk kritiseeris ka laialdast \"r\u00e4iget seksuaalv\u00e4givalda\", mida on Kongo DV-s ajalooliselt kasutatud teadliku s\u00f5jarelva ja hirmutamisstrateegiana.\u00a0\nMullu dokumenteeris \u00dcRO regioonis 701 seksuaalv\u00e4givalla ohvrit, sealjuures 503 naist, 11 meest ja 187 t\u00fcdrukut.\u00a0\nT\u00fcrki s\u00f5nul aitab sellele v\u00e4givallale kaasa karistamatuse tunne ja korruptsioon.\u00a0\nSamas kiitis ta kohalikke v\u00f5ime, kes on tema s\u00f5nul astunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid samme karistamatuse vastu ja s\u00fc\u00fcdlaste vastutusele v\u00f5tmiseks.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eerik ja Urve on taas h\u00e4das elamisk\u00f5lbmatu korteriga. Omanik ahastuses: siit oleks nagu s\u00f5da \u00fcle k\u00e4inud!Eerik ja tema ema Urve on Eesti rahvale juba varasemast tuttavad seoses sellega, et nende elukohad alati elamisk\u00f5lbmatuks muutuvad. N\u00fc\u00fcd on nad end sisse seadnud Viljandi l\u00e4hedal, kuid elu pole ka seal muretu.\u00a0Perele\u00a0korterit j\u00e4relmaksuga m\u00fc\u00fcv Mati on ahastuses, sest korter on lagastatud\u00a0ja viimaste kuude arveid pole tasutud.\u00a0\u00abNaabrid juba helistasid kaks korda t\u00e4na, et midagi j\u00e4lle l\u00f5huti seal,\u00bb \u00fctleb Mati. Eerik aga leiab, et omanik teeb neile liiga, sest korteris on ilmnenud mitmed vead.\u00a0\u00a0Urve ja Eeriku elu kalmuk\u00fc\u00fcnaldega k\u00f6etavas korteris \u0161okeeris 2021. aasta alguses paljusid. P\u00e4rast seda, kui\u00a0\u00abKuuuurija\u00bb\u00a0Tali k\u00fclas P\u00e4rnumaal elanud ema ja poega k\u00fclastas, sai pere palju abipakkumisi. \u00dchel naisel hakkas Urvest ja Eerikust\u00a0koguni nii kahju, et\u00a0ta ostis neile parema elukoha, kuid paraku ei j\u00e4tkunud seal heaolu kauaks, sest ka see korter lagunes.\n2022. aasta veebruaris avaldas \u00abKuuuurija\u00bb\u00a0artikli sellest, kuidas Urvele ja Eerikule korraliku korteri kinkinud\u00a0Jaanika on elanikega h\u00e4das, sest\u00a0korter, kus oli alguses olemas k\u00f5ik eluks vajalik, on\u00a0\u00e4ra lagastatud. Samuti oli Urvel ja Eerikul probleeme arvete tasumisega, kuigi Urve ise v\u00e4itis, et arved on k\u00f5ik makstud. Kuna tegelikkuses aga sentigi ei laekunud, soovis Jaanika, et Urve ja Eerik korterist lahkuksid. \u00abKorteri vabastamise protsess venis kahe kuu pikkuseks, kus nihutati pidevalt kuup\u00e4evi ja anti uusi lubadusi. Ka v\u00f5tmete \u00fcleandmisega ei peetud kokkulepetest kinni ja l\u00f5puks j\u00e4eti v\u00f5ti lihtsalt postkasti ja seda samuti mulle teatamata,\u00bb lisas Jaanika.\nAbivajajad Eerik ja Urve t\u00f5mbasid neile korteri kinkinud naisel naha \u00fcle k\u00f5rvade\nKorteri kontrollimisel ja akti koostamisel selgus j\u00e4rgmine: esiku p\u00f5randasse oli tekitatud kaks auku suurusega viis korda viis sentimeetrit, k\u00f6\u00f6gist olid \u00e4ra viidud k\u00f5ik seinakapid ja elektripliit, WC ei olnud t\u00f6\u00f6korras, vannitoast oli kaasa viidud pesumasin ning \u00fchest toast olid kadunud kardinad. See aga t\u00e4hendas, et Jaanikale kuuluvale korterile oli\u00a0tekitatud kahjustusi, mis moodustavad koos maksmata arvetega kahju umbes 600 euro v\u00e4\u00e4rtuses.\n\u00abKuuuurijast\u00bb tuntud Urvele ja Eerikule korteri ostnud naine: nad \u00e4hvardavad j\u00e4tta arved maksmata ja kantpead kallale saata!\nTookord ei j\u00e4tnud pere \u00e4ra kolides oma kontaktandmeid ega uut aadressi ning ka \u00abKuuuurija\u00bb toimetusel ei \u00f5nnestunud Eerikuga \u00fchendust saada. N\u00fc\u00fcd aga v\u00f5ttis Eerik ise Elu24 toimetusega \u00fchendust ja r\u00e4\u00e4kis oma loo.\u00a0\n\nEerik\nMarko Saarm\n\nOmanik teeb liiga\u00a0\nToimetusega \u00fchendust v\u00f5tnud Eerik kurtis,\u00a0et korteriomanik soovib neilt raha v\u00e4lja petta.\u00a0\u00abSattusime M\u00f5isak\u00fclla, seal j\u00e4ime makseraskustesse. Saime uue pinna. N\u00fc\u00fcd elame\u00a0Mulgi vallas, Ereste k\u00fclas, kuid\u00a0korteriomanik tahab meilt raha v\u00e4lja petta. Ostsime korteri j\u00e4relmaksuga ja\u00a0maksame omanikule igakuiselt. Lepingus oli kirjas, et k\u00f5ik on hinna sees, aga siis hakati veel raha k\u00fcsima \u2013\u00a0alguses\u00a0oli kokkulepe, et korter maksab\u00a07000, n\u00fc\u00fcd \u00f6eldakse summaks\u00a08200. Miks peame siis 1200 eurot rohkem maksma?\u00bb k\u00fcsib Eerik.\u00a0\u00abAlguses oli kokku lepitud, et 7000 maksame.\u00a0Omanik oleks v\u00f5inud alguses mainida, et sellised tingimused on,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Eerik Elu24 toimetusele ja lisas, et praeguse kokkuleppe j\u00e4rgi maksavad nad 3-toalise korteri eest omanikule j\u00e4relmaksu 200 eurot kuus.\u00a0\u00a0\n\nEerik ja Urve \u00fcritavad ise korterit parandada.\u00a0\nMarko Saarm\n\n\u00abKorter on muidu t\u00e4itsa sobilik, aga praegu on selline olukord, et kuna torud olid valesti pandud, siis l\u00e4ksid nad katki. Torud lekkisid ja saepuruplaat hallitas \u00e4ra. Torud l\u00e4ksid katki ja tekkis uputus.\u00a0Mu 62-aastane ema hakkas\u00a0turtsuma, siis hakkasin vaatama, mis seal p\u00f5randa all on. Selgus, et k\u00f5ik hallitab.\u00a0Praegu pole isegi vetsupotti meil,\u00bb avaldab\u00a0Eerik.\u00a0\u00abRemont siin l\u00e4heks maksma\u00a0umbes 3500 eurot,\u00bb \u00fctleb\u00a0ta\u00a0lisades, et alguses korteriga probleeme ei olnud, kuid mured\u00a0hakkasid ilmnema 8\u201310 kuud p\u00e4rast sissekolimist.\u00a0\n\nPesemisv\u00f5imalust ja tualettruumi praegu korteris polegi.\nMarko Saarm\n\n\u00abOma rahadega oleme\u00a0ostnud vanni ja vetsupoti,\u00bb \u00fctleb Eerik, kes leiab, et korteriomanik v\u00f5iks korteri m\u00fc\u00fcgihinnast ehk 7000 eurost 2400 eurot hinda alla v\u00f5tta. Eerik tunnistab, et neil on tekkinud makseraskused.\u00a0\u00abJaanuaris j\u00e4i maksmata. M\u00f5ned kuud on j\u00e4\u00e4nud maksmata,\u00bb \u00fctleb ta ning kardab, et korteriomanik v\u00f5ib nad v\u00e4lja visata. Eerik \u00fctleb, et otsib t\u00f6\u00f6d ja siiani on k\u00e4inud proovip\u00e4evadel, kuid t\u00f6\u00f6d veel leida \u00f5nnestunud ei ole, kuigi enda s\u00f5nul on ta \u00f5ppinud pottsepaks.\n\nUrve osutamas korteri probleemidele.\u00a0\nMarko Saarm\n\nOmanik: igast vallast on nad \u00e4ra jooksnud\u00a0\nKorteriomanikul Matil on aga asjast sootuks teine n\u00e4gemus. \u00abAlguses nad maksid, aga\u00a0n\u00fc\u00fcd ei ole maksnud juba teist kuud. Igast vallast on nad \u00e4ra p\u00f5genenud. See on hullumeelsus lihtsalt. Sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad\u00a0on ka seal kohapeal k\u00e4inud,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Mati. Mis puudutab aga\u00a01200 eurot suurema summa k\u00fcsimist kui alguses kokku lepitud, siis selle kohta \u00fctleb Mati, et siia sisse on arvestatud elanike v\u00f5lg ja korterile tekitatud kahju, mis tegelikkuses on kordades suurem. Elanikud on Matilt raha laenanud nii k\u00fcttepuude kui ka ravimite ostmise jaoks.\n\u00abDu\u0161inurk ja tualett olid alguses olemas. N\u00fc\u00fcd on need l\u00f5hutud ja potil\u00a0k\u00e4iakse pange peal. Naabrid kurdavad haisu \u00fcle. P\u00f5randad on \u00fcles v\u00f5etud,\u00bb kirjeldab Mati korteri praegust olukorda ja lisab, et ta veel annab\u00a0neile v\u00f5imaluse.\u00a0\u00abMa ei saa neid kuuse alla saata. Nad peaksid minu andmetel saama kahepeale piisavalt raha ja peaksid olema v\u00f5imelised maksma,\u00bb leiab Mati. \u00abNeil ei ole \u00f5igust l\u00f5hkuda. Nad l\u00f5hkusid ahju v\u00e4lja ja\u00a0vaheseinad \u00e4ra. Ise hakkasid l\u00f5hkuma, kuigi ei olnud vaja midagi teha. Soojam\u00fc\u00fcrid ja ahjud olid olemas. Pesemisv\u00f5imalused olid olemas. Vannituba ja tualett olid k\u00f5ik korras,\u00bb kirjeldab Mati korteri algset seisu.\u00a0\n\nKorteri seisukord on v\u00e4ga hull.\u00a0\nMarko Saarm\n\n\u00abMulgi valla esindaja teab, kui ilus\u00a0see korter alguses oli. Neil olid pesemisv\u00f5imalused olemas,\u00a0viisakas\u00a0elamine oli ja nad suutsid selle \u00e4ra lagastada. Hullem kui Ukraina s\u00f5da on sealt \u00fcle k\u00e4inud,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Mati.\u00a0\n\u00abHullem kui Ukraina s\u00f5da on sealt \u00fcle k\u00e4inud.\u00bb\nMati s\u00f5nul otsis isegi P\u00e4rnu maakohus neid taga. \u00abJa teised asutused tundsid\u00a0ka huvi nende asukoha vastu. Arvan, et eelmised omanikud on nad kohtusse andnud ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5tavad kohtut\u00e4iturid raha maha. Miks nad muidu maksta ei saa? Nende sissetulek peaks minu teada olema \u00fcle 1000 euro,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Mati Urvest ja Eerikust, kes peaaegu aasta aega suutsid normaalselt korteris\u00a0elada. N\u00fc\u00fcd aga on isegi k\u00fcttearved tasumata.\u00a0\u00abKui edasi niimoodi k\u00e4ituvad, siis tuleb hagi. See on uskumatu, kuidas on \u00e4ra lagastatud. \u00d5nneks tegin nendega\u00a0ostu-m\u00fc\u00fcgi eellepingu. Hea, et meil on j\u00e4relmaksu leping tehtud. \u00dc\u00fcrilepinguga oleks mul suur jama kaelas. Minu m\u00f5\u00f5t saab \u00fchel hetkel ka t\u00e4is. Tunne on t\u00f5esti, et neil on vaja eestkostjat, sest m\u00f5elge ise,\u00a0puukuuri on nad vedanud\u00a0v\u00e4ljaheited,\u00bb avaldab Mati.\u00a0\u00abEma vist dikteerib k\u00f5ike.\u00bb\u00a0\n\u00abMul on \u00f5igus nad v\u00e4lja visata, aga kuidas ma ikka nad v\u00e4lja viskan. Ma veel ootan. Peavad siis minema sotsiaalmajja, kui nad ei suuda tasuda korteri eest. Andsin raha neile, et elekter \u00e4ra maksta\u00a0eelmise kuu eest. Eestkostja m\u00e4\u00e4ramine v\u00f5iks olla lahendus, sest nad ei tule ise eluga toime. Nad peaksid elama nii, et keegi kontrollib neid,\u00bb \u00fctleb Mati v\u00e4lja oma ausa arvamuse.\u00a0\n\u00abIlmselt on korterile tekitatud kahju umbes 8000\u201310 000 euro ulatuses. Miks peab valmis ja toimiva asja lihtsalt \u00e4ra l\u00f5hkuma?\u00bb\u00a0\u00a0\nMati s\u00f5nul olid korterisse pandud uued torud ja elanikud l\u00f5hkusid need ise \u00e4ra, sest soovisid enda arvates hakata remonti tegema, kuigi neil puuduvad selleks vajalikud oskused. Mati pakub v\u00e4lja j\u00e4rgmise lahenduse:\u00a0\u00abKui maksavad see kuu 300 eurot ja j\u00e4rgmine kuu 300 eurot, siis ka veel saavad ree peale.\u00bb\n\nEerik oma korteris.\nMarko Saarm\n\nSotsiaalt\u00f6\u00f6tajad on perekonda abistanud\nSaarde Vallavalitsuse\u00a0sotsiaaln\u00f5unik\u00a0Marina Raid\u00a0\u00fctleb, et\u00a0Eeriku\u00a0rahvastikuregistrij\u00e4rgne elukoht on alates 22.10.2020\u00a0Saarde vald, kuid alates juuni l\u00f5pust 2021 kolisid Eerik ja Urve Mulgi valda, M\u00f5isak\u00fcla linna. Urve ei ole rahvastikuregistri andmetel Saarde valla elanik. \u00abSaarde valla sotsiaalspetsialistid on teinud koost\u00f6\u00f6d Mulgi valla sotsiaalt\u00f6\u00f6tajatega ning isikutele on pakutud erinevaid sotsiaalteenuseid,\u00bb kinnitab Raid. Kuna korteri m\u00fc\u00fck on eraisikute vaheline suhe, siis selles k\u00fcsimuses\u00a0vald midagi\u00a0\u00f6elda ei saa. Ka Mulgi valla sotsiaalt\u00f6\u00f6 spetsialist\u00a0Monika Erreline \u00fctleb, et Mulgi vallavalitsus\u00a0on k\u00f5nealusele perele vajalikku abi osutanud.\u00a0\nKuna korteri omanik Mati mainis kahtlust, et ilmselt otsib Urvet ja Eerikut ka kohus taga, uurisime selle kohta P\u00e4rnu maakohtult.\u00a0\u00abHetkel ei n\u00e4htu, et antud isikud oleks kohtu poolt tagaotsitavad.\u00a0M\u00f5lemad isikud on aga erinevate kohtumenetlustega seotud olnud,\u00bb \u00fctleb\u00a0P\u00e4rnu Maakohtu\u00a0pressiesindaja\u00a0Hedy Tammeleht. Urve kohta tuleb Riigi Teatajas p\u00e4ringut tehes v\u00e4lja mitmeid kohtum\u00e4\u00e4rusi, mis k\u00f5ik on seotud tema v\u00f5lgadega.\nT\u00e4nase seisuga ootab korterit Eerikule ja Urvele j\u00e4relmaksuga m\u00fc\u00fcv Mati endiselt v\u00f5lasumma laekumist. Eerik on teada andnud, et saab maksta see kuu 300 eurot. Mati j\u00e4\u00e4b makset ootama..."}
{"text":"Amazoni konsultant tunnistas s\u00fc\u00fcd altk\u00e4emaksu skeemisProminentne Amazon.com Inc. konsultant tunnistas end t\u00e4na s\u00fc\u00fcdi ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajatele altk\u00e4emaksu andmises skeemis, mille eesm\u00e4rk oli anda veebim\u00fc\u00fcjatele konkurentsieelis, mille v\u00e4\u00e4rtus oli prokur\u00f6ride hinnangul 100 miljonit dollarit, vahendab Yahoo Finance.\nEphraim \u201cEd\u201d Rosenberg oli viimane kinnipeetav viie USA-s asuva s\u00fc\u00fcdistatava seas, keda s\u00fc\u00fcdistati Amazoni t\u00f6\u00f6tajatele tasu maksmises vastutasuks konfidentsiaalsete ettev\u00f5tteandmete eest, mis muu hulgas aitasid neil \u00e4ri m\u00f5ne kaupmehe juurde juhtida ja konkurente eemaldada."}
{"text":"Pr\u00e4\u00e4nik ja piits\n\nK\u00fcberkelmid nuputavad aina uusi skeeme ning on asunud Omniva head nime \u00e4ra kasutades ka Viljandimaa inimestelt raha v\u00e4lja petma.\nSander Ilvest\n\n"}
{"text":"Raul Eamets: \u00fclikool peab j\u00f5ulisemalt \u00fchiskonnas kaasa r\u00e4\u00e4kima\u00dchiskondliku rolli tugevdamine, teaduse rahastamine, paindlikkus \u00f5ppes ja \u00fclikoolipere palgat\u00f5us \u2013 need on pakilised \u00fclesanded uue rektori ees.\nTartu \u00fclikooli j\u00e4rgmise rektori ees seisab hulk tegelemist vajavaid kitsaskohti, millest olulisimad on \u00fclikooli \u00fchiskondliku rolli tugevdamine, teaduse rahastamine, paindlikkus \u00f5ppes ja \u00fclikoolipere palgat\u00f5us.\nEsiteks \u00fclikooli n\u00e4htavuse suurendamine \u00fchiskonnas. \u00dclikooli inimesed, sh hulgas ka rektor, peavad aktiivselt kaasa r\u00e4\u00e4kima \u00fchiskonnale olulistel teemadel. Nendeks on julgeolek, energeetika, majanduslik olukord, kestlik areng, personaalmeditsiin, tehisintellekti rakendamine, k\u00fcberjulgeolek, kvaliteetne elukeskkond ja palju muud.\n\n  CV \n  Raul Eamets (58)\n\n\tL\u00f5petanud Tartu riikliku \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna 1987, Tartu \u00fclikoolis kaitses majandusteaduses magistrikraadi 1993 ja doktorikraadi 2001.\n\tT\u00f6\u00f6d Tartu \u00fclikoolis alustas 1987. aastal poliitilise \u00f6konoomia kateedri sta\u017e\u00f6\u00f6r-uurijana. 1993\u20131995 oli majandusteooria \u00f5ppetooli assistent, 1995\u20132001 lektor, 2001\u20132005 \u00f5ppetooli dotsent. 2005 valiti makro\u00f6konoomika professoriks. 2005\u20132014 oli T\u00dc rahvamajanduse instituudi juhataja. 2014\u20132015 majandusteaduskonna dekaan, aastast 2016 sotsiaalteaduste valdkonna dekaan.\n\n\nMe ei saa j\u00e4\u00e4da puhkama loorberitele ning loota, et k\u00f5ik \u00f5iged ja vajalikud otsused, mis k\u00f5rghariduse rahastamise kohta on praeguseks vastu v\u00f5etud, saavad lihtsalt s\u00f5rmenipsust teoks.\nJuba on j\u00f5udnud avalikkuse ette m\u00f5ttekatked riigieelarve tasakaalustamisest, mis praegustes oludes t\u00e4hendab suure t\u00f5en\u00e4osusega eelarvekulude k\u00e4rpimist, sest maksut\u00f5usust ei taha keegi r\u00e4\u00e4kida.\n\u00d5igete otsuste all pean silmas eelk\u00f5ige \u00f5ppeks m\u00f5eldud tegevustoetuste suurendamist 15 protsenti aastas j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul ning teaduse rahastamisest, mis peaks moodustama \u00fche protsendi SKPst.\nSiin peab rektor v\u00f5tma aktiivse rolli nii isiklikult kui ka koost\u00f6\u00f6s teiste k\u00f5rgkoolidega rektorite n\u00f5ukogu kaudu, et k\u00f5ik poliitilised otsused ka ellu viidaks.\nTeaduse rahastamisel tuleb panna eelk\u00f5ige r\u00f5hk riigipoolse p\u00fcsirahastuse ehk baasfinantseerimise osakaalu suurendamisele, et tagada teadlastele t\u00f6\u00f6kohakindlus. Ei ole normaalne, et \u00fclikooli teadusrahast moodustab p\u00fcsirahastus 18 protsenti, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 82 protsenti tuleb projektidest.\nMinu ettepanek on sellest \u00fchest protsendist teadusrahast, riigi tasandil, eraldada 33 protsenti p\u00fcsifinantseerimisele (praeguse 15,5 protsendi asemel). See tooks \u00fclikoolile juurde lisaks 30 miljonit eurot, mis v\u00f5imaldaks t\u00f5sta palku ning maksta minigrante \u00e4sja alustavatele noorteadlastele.\n\u00dclikooli m\u00f5iste universitas t\u00e4hendab, et me anname tudengitele laiap\u00f5hjalise hariduse, meie l\u00f5petaja on haritud ja saab t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti hakkama.\n\nMuutuv majandus ja t\u00f6\u00f6maailm toovad kaasa \u00f5ppe paindlikkuse suurendamise. Me peame olema valmis panustama elukestvasse \u00f5ppesse erinevate \u00f5ppevormide kaudu. Pean silmas lisaks traditsioonilisele 3 + 2 ehk kolm aastat bakalaureuse\u00f5pet ja kaks aastat magistrantuuri skeemile ka 3 + 1, miks mitte ka 4 + 2 s\u00fcsteemi.\nSeda v\u00f5iksid t\u00e4iendada \u00fcheaastased magistrikraadid, mikrokraadid, erinevad t\u00e4iend\u00f5ppe vormid. J\u00e4rjest rohkem n\u00e4eme \u00fclikoolis \u00f5ppimas t\u00f6\u00f6tavaid v\u00f5i t\u00f6\u00f6kogemusega inimesi.\nKui nimetatud ettepanekute rahastamisotsused teoks saavad, on reaalne ka garanteerida t\u00f6\u00f6tajatele korralik palgat\u00f5us j\u00e4rgmise viie aasta jooksul. Keskmiselt 12 protsenti palgat\u00f5usu aastas t\u00e4hendaks viie aasta peale 75 protsenti palgat\u00f5usu.\nKui r\u00e4\u00e4kida konkreetsetest palganumbritest, siis saaks praegune nooremteadur senise 1400 euro asemel k\u00e4tte ligikaudu 2450 eurot, mis peaks selles ajaraamistikus Eesti keskmist palka oluliselt \u00fcletama.\nKui me seda eesm\u00e4rki ei sea, siis on ka v\u00e4ga keeruline veenda noori inimesi j\u00e4tkama karj\u00e4\u00e4ri \u00fclikoolis. Ilma noorte pealekasvuta ei ole meil varsti enam kedagi, kes \u00f5petaks \u00f5petajaid, arste, ps\u00fchholooge, keemikuid, samuti paljusid teisi riigile vajalikke erialasid.\nKa ei tohi me unustada tudengeid. Praegune \u00f5ppelaenus\u00fcsteem, tulemusstipendium ning toimetulekutoetus on ammu ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud ning neid tuleb korralikult reformida, et nad vastaksid elukalliduse t\u00f5usule.\n\u00dclikooli m\u00f5iste universitas t\u00e4hendab, et me anname tudengitele laiap\u00f5hjalise hariduse, meie l\u00f5petaja on haritud ja saab t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti hakkama. Paraku on tendentsid pigem sellised, et \u00fcha varem hakatakse spetsialiseeruma ning \u00fcha kitsamalt n\u00e4hakse maailma, elatakse oma eriala mullis ning ei teata, mis toimub teistes valdkondades. Seet\u00f5ttu on vaja keskselt r\u00f5hutada interdistsiplinaarsuse olulisust.\nUued avastused ja l\u00e4bimurded tulevad sageli piiripealsetest valdkondadest, sealt, kus erinevatel distsipliinidel on teatud kokkupuutepunkte.\n\nOlgu selleks n\u00e4iteks, kuidas majandusteadlased \u00f5petavad loodusteadlasi v\u00f5i vastupidi, kuidas majandustudengid v\u00f5tavad aineid loodusteaduse valdkonnast. Praegused \u00fclikooli rahastusskeemid ei motiveeri viima ellu universitas\u2019e p\u00f5him\u00f5tet.\nTegelikult peaks veel sammukese edasi astuma. Misp\u00e4rast ei v\u00f5iks \u00fchiskonnateadlased koos humanitaaridega \u00fchte ja sama ainet \u00f5petada? Praegu seda ei tehta. Ka selleks on vaja luua \u00fclikoolis finantsmehhanismid.\nUued avastused ja l\u00e4bimurded tulevad sageli piiripealsetest valdkondadest, sealt, kus erinevatel distsipliinidel on teatud kokkupuutepunkte. Kui kolm f\u00fc\u00fcsikut lukustada kolmeks p\u00e4evaks ruumi, kus neil on eluks vajalik olemas, ning paluda v\u00e4lja m\u00f5elda midagi innovaatilist ja uut, siis ilmselt nad m\u00f5tlevadki, aga suure t\u00f5en\u00e4osusega on see seotud kuidagi f\u00fc\u00fcsikaga.\nKui sama teha keeleteadlase, geenitehnoloogi ja arheoloogiga, siis v\u00f5ib v\u00e4lja tulla midagi p\u00e4ris uut ja originaalset, mille peale varem ei ole tuldud. Tartus on selline tippkompetentsiga t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4lja selgitanud, kust p\u00e4rinevad meie kunagised esivanemad. Ma ei ole kindel, kas nad t\u00f6\u00f6r\u00fchma kokkusaamiseks \u00fchte tuppa lukustati, aga see ei ole ka oluline, t\u00e4htis on tulemus.\n\u00dclikooli t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tingimused peavad vastama ajakohastele normidele ja selles suunas on mitmes valdkonnas vaja veel t\u00f6\u00f6d teha, olgu selleks siis eksperimentaalteaduste uus \u00f5ppehoone Maarjam\u00f5isa linnakus v\u00f5i Viljandi kultuuriakadeemia peahoone renoveerimine.\nUute hoonete ehitamisel ei tohi j\u00e4tta unarusse ka tudengeid, et neil oleks koht, kus \u00f5ppet\u00f6\u00f6 vaheaegadel olla ja omavahel suhelda.\nTartu \u00fclikool peab olema teen\u00e4itaja teistele \u00fclikoolidele ja teadusasutustele teadusp\u00f5histe lahenduste ning koost\u00f6\u00f6 osas era- ja avaliku sektoriga. Alusteadus on kahtlemata oluline, ilma alusteaduseta ei ole ka rakendusteadust. Samas peame tagama ka selle, et teadus oleks rakendatav ettev\u00f5tluses ning riigi t\u00f5husamas toimimises.\nTeadust ei saa teha vaid teaduse p\u00e4rast, teadus peab teenima \u00fchiskonda. Seega tuleb suurendada teadlaste teadlikkust \u00fchiskonna teenimisest. Rohkem ideid peab liikuma ettev\u00f5tluse kaudu majanduse kasvu kiirendamisse.\n\u00dclikooli poolt saab sellele kaasa aidata ettev\u00f5tetega koost\u00f6\u00f6 arvestamisel teadlaste atesteerimisprotsessis, v\u00e4\u00e4rtustades akadeemilises karj\u00e4\u00e4ris senisest enam ka ettev\u00f5tluskoost\u00f6\u00f6d ja rakendus\u00aduuringuid.\nTartu \u00fclikoolil on v\u00f5imekus panustada regionaalarengusse. Selleks tuleb selgemini s\u00f5nastada regionaalsete kolled\u017eite roll ning leppida kokku kohalike omavalitsustega koost\u00f6\u00f6 ja riikliku rahastamise printsiibid. \u00dclikoolide kolled\u017eid olid ja on oluline osa Tartu \u00fclikoolist ja nii j\u00e4\u00e4b see ka tulevikus.\nTeadust ei saa teha vaid teaduse p\u00e4rast, teadus peab teenima \u00fchiskonda. Seega tuleb suurendada teadlaste teadlikkust \u00fchiskonna teenimisest.\n\nKindlasti annab parandada koost\u00f6\u00f6d kohaliku omavalitsusega, kohaliku ettev\u00f5tluskogukonnaga, aga head n\u00e4ited n\u00e4iteks P\u00e4rnust on meil juba eeskujuks olemas. P\u00e4rnus on omavalitsus regionaalse koost\u00f6\u00f6 programmidega aidanud finantsiliselt kolled\u017eit paremini toime tulla. Samuti oleks m\u00f5istlik regionaalselt teha rohkem koost\u00f6\u00f6d teiste Eesti k\u00f5rgkoolidega.\nMiks ei v\u00f5iks P\u00e4rnu kolled\u017eis teha \u00f5ppet\u00f6\u00f6d ka Tallinna tehnika\u00fclikool, et t\u00f5hustada ruumide kasutamist ning rikastada vastastikku \u00f5ppekavasid uute ainete ja \u00f5ppej\u00f5ududega. See ainult rikastaks kohalikku akadeemilist elu ning parandaks kohaliku t\u00f6\u00f6j\u00f5u kvaliteeti.\n\u00dclikool on nii tugev, kui tugev on tema vilistlaskond. T\u00f6\u00f6 vilistlaste alal tahab kindlasti paremaks muutmist. T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata vilistlastegevuse v\u00f5imestamisele koos tudengi- ja erialaseltsidega.\nVilistlaste kokkusaamisi tuleb korraldada aastak\u00e4ikude v\u00f5i l\u00e4hedaste aastak\u00e4ikude kaupa, et suurendada erinevate lendude huvi osalemise vastu ning suunata meie vilistlaste kaasamise tegevusi paremini. Vilistlastegevuse aktiivsuse kasvule aitaks kaasa ka tihedam koost\u00f6\u00f6 \u00fclikooli sihtasutusega.\nMa olen meeskonnam\u00e4ngija, seet\u00f5ttu on v\u00e4ga olulised need inimesed, kes koos minuga v\u00f5iksid tulevikus hakata \u00fclikooli juhtima. Meeskonnas peaks olema tulevikus praeguse kahe prorektori asemel neli. Leian, et teemad, nagu koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tlusega, arendustegevus ja kestlik areng, aga ka v\u00e4lissuhtlus, peaksid olema juhitud ja koordineeritud prorektorite tasemel.\nSeega lisanduks arendusprorektor ja ettev\u00f5tluse koost\u00f6\u00f6 prorektor. Loodan, et selline juhtimismudel aitab kiiremini nimetatud valdkondi \u00fclikoolis arendada, parandab koordineerimist ning infovahetust all\u00fcksuste vahel.\n"}
{"text":"\u00dclikooli h\u00e4\u00e4l peab \u00fchiskonnas k\u00f5lama\u00dchiskondliku rolli tugevdamine, teaduse rahastamine, paindlikkus \u00f5ppes ja \u00fclikoolipere palgat\u00f5us - need on pakilised \u00fclesanded uue rektori ees.Tartu \u00fclikooli j\u00e4rgmise rektori ees seisab hulk tegelemist vajavaid kitsaskohti, millest olulisimad on \u00fclikooli \u00fchiskondliku rolli tugevdamine, teaduse rahastamine, paindlikkus \u00f5ppes ja \u00fclikoolipere palgat\u00f5us.Esiteks \u00fclikooli n\u00e4htavuse suurendamine \u00fchiskonnas. \u00dclikooli inimesed, sh hulgas ka rektor, peavad aktiivselt kaasa r\u00e4\u00e4kima \u00fchiskonnale olulistel teemadel. Nendeks on julgeolek, energeetika, majanduslik olukord, kestlik areng, personaalmeditsiin, tehisintellekti rakendamine, k\u00fcberjulgeolek, kvaliteetne elukeskkond ja palju muud.Me ei saa j\u00e4\u00e4da puhkama loorberitele ning loota, et k\u00f5ik \u00f5iged ja vajalikud otsused, mis k\u00f5rghariduse rahastamise kohta on praeguseks vastu v\u00f5etud, saavad lihtsalt s\u00f5rmenipsust teoks.Juba on j\u00f5udnud avalikkuse ette m\u00f5ttekatked riigieelarve tasakaalustamisest, mis praegustes oludes t\u00e4hendab suure t\u00f5en\u00e4osusega eelarvekulude k\u00e4rpimist, sest maksut\u00f5usust ei taha keegi r\u00e4\u00e4kida.\u00d5igete otsuste all pean silmas eelk\u00f5ige \u00f5ppeks m\u00f5eldud tegevustoetuste suurendamist 15 protsenti aastas j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul ning teaduse rahastamisest, mis peaks moodustama \u00fche protsendi SKPst.Siin peab rektor v\u00f5tma aktiivse rolli nii isiklikult kui ka koost\u00f6\u00f6s teiste k\u00f5rgkoolidega rektorite n\u00f5ukogu kaudu, et k\u00f5ik poliitilised otsused ka ellu viidaks.Teaduse rahastamisel tuleb panna eelk\u00f5ige r\u00f5hk riigipoolse p\u00fcsirahastuse ehk baasfinantseerimise osakaalu suurendamisele, et tagada teadlastele t\u00f6\u00f6kohakindlus. Ei ole normaalne, et \u00fclikooli teadusrahast moodustab p\u00fcsirahastus 18 protsenti, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 82 protsenti tuleb projektidest.Minu ettepanek on sellest \u00fchest protsendist teadusrahast, riigi tasandil, eraldada 33 protsenti p\u00fcsifinantseerimisele (praeguse 15,5 protsendi asemel). See tooks \u00fclikoolile juurde lisaks 30 miljonit eurot, mis v\u00f5imaldaks t\u00f5sta palku ning maksta minigrante \u00e4sja alustavatele noorteadlastele.Muutuv majandus ja t\u00f6\u00f6maailm toovad kaasa \u00f5ppe paindlikkuse suurendamise. Me peame olema valmis panustama elukestvasse \u00f5ppesse erinevate \u00f5ppevormide kaudu. Pean silmas lisaks traditsioonilisele 3 + 2 ehk kolm aastat bakalaureuse\u00f5pet ja kaks aastat magistrantuuri skeemile ka 3 + 1, miks mitte ka 4 + 2 s\u00fcsteemi.Seda v\u00f5iksid t\u00e4iendada \u00fcheaastased magistrikraadid, mikrokraadid, erinevad t\u00e4iend\u00f5ppe vormid. J\u00e4rjest rohkem n\u00e4eme \u00fclikoolis \u00f5ppimas t\u00f6\u00f6tavaid v\u00f5i t\u00f6\u00f6kogemusega inimesi.Kui nimetatud ettepanekute rahastamisotsused teoks saavad, on reaalne ka garanteerida t\u00f6\u00f6tajatele korralik palgat\u00f5us j\u00e4rgmise viie aasta jooksul. Keskmiselt 12 protsenti palgat\u00f5usu aastas t\u00e4hendaks viie aasta peale 75 protsenti palgat\u00f5usu.Kui r\u00e4\u00e4kida konkreetsetest palganumbritest, siis saaks praegune nooremteadur senise 1400 euro asemel k\u00e4tte ligikaudu 2450 eurot, mis peaks selles ajaraamistikus Eesti keskmist palka oluliselt \u00fcletama.Kui me seda eesm\u00e4rki ei sea, siis on ka v\u00e4ga keeruline veenda noori inimesi j\u00e4tkama karj\u00e4\u00e4ri \u00fclikoolis. Ilma noorte pealekasvuta ei ole meil varsti enam kedagi, kes \u00f5petaks \u00f5petajaid, arste, ps\u00fchholooge, keemikuid, samuti paljusid teisi riigile vajalikke erialasid.Ka ei tohi me unustada tudengeid. Praegune \u00f5ppelaenus\u00fcsteem, tulemusstipendium ning toimetulekutoetus on ammu ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud ning neid tuleb korralikult reformida, et nad vastaksid elukalliduse t\u00f5usule.\u00dclikooli m\u00f5iste universitas t\u00e4hendab, et me anname tudengitele laiap\u00f5hjalise hariduse, meie l\u00f5petaja on haritud ja saab t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti hakkama. Paraku on tendentsid pigem sellised, et \u00fcha varem hakatakse spetsialiseeruma ning \u00fcha kitsamalt n\u00e4hakse maailma, elatakse oma eriala mullis ning ei teata, mis toimub teistes valdkondades. Seet\u00f5ttu on vaja keskselt r\u00f5hutada interdistsiplinaarsuse olulisust.Olgu selleks n\u00e4iteks, kuidas majandusteadlased \u00f5petavad loodusteadlasi v\u00f5i vastupidi, kuidas majandustudengid v\u00f5tavad aineid loodusteaduse valdkonnast. Praegused \u00fclikooli rahastusskeemid ei motiveeri viima ellu universitas'e p\u00f5him\u00f5tet.Tegelikult peaks veel sammukese edasi astuma. Misp\u00e4rast ei v\u00f5iks \u00fchiskonnateadlased koos humanitaaridega \u00fchte ja sama ainet \u00f5petada? Praegu seda ei tehta. Ka selleks on vaja luua \u00fclikoolis finantsmehhanismid.Uued avastused ja l\u00e4bimurded tulevad sageli piiripealsetest valdkondadest, sealt, kus erinevatel distsipliinidel on teatud kokkupuutepunkte. Kui kolm f\u00fc\u00fcsikut lukustada kolmeks p\u00e4evaks ruumi, kus neil on eluks vajalik olemas, ning paluda v\u00e4lja m\u00f5elda midagi innovaatilist ja uut, siis ilmselt nad m\u00f5tlevadki, aga suure t\u00f5en\u00e4osusega on see seotud kuidagi f\u00fc\u00fcsikaga.Kui sama teha keeleteadlase, geenitehnoloogi ja arheoloogiga, siis v\u00f5ib v\u00e4lja tulla midagi p\u00e4ris uut ja originaalset, mille peale varem ei ole tuldud. Tartus on selline tippkompetentsiga t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4lja selgitanud, kust p\u00e4rinevad meie kunagised esivanemad. Ma ei ole kindel, kas nad t\u00f6\u00f6r\u00fchma kokkusaamiseks \u00fchte tuppa lukustati, aga see ei ole ka oluline, t\u00e4htis on tulemus.\u00dclikooli t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tingimused peavad vastama ajakohastele normidele ja selles suunas on mitmes valdkonnas vaja veel t\u00f6\u00f6d teha, olgu selleks siis eksperimentaalteaduste uus \u00f5ppehoone Maarjam\u00f5isa linnakus v\u00f5i Viljandi kultuuriakadeemia peahoone renoveerimine.Uute hoonete ehitamisel ei tohi j\u00e4tta unarusse ka tudengeid, et neil oleks koht, kus \u00f5ppet\u00f6\u00f6 vaheaegadel olla ja omavahel suhelda.Tartu \u00fclikool peab olema teen\u00e4itaja teistele \u00fclikoolidele ja teadusasutustele teadusp\u00f5histe lahenduste ning koost\u00f6\u00f6 osas era- ja avaliku sektoriga. Alusteadus on kahtlemata oluline, ilma alusteaduseta ei ole ka rakendusteadust. Samas peame tagama ka selle, et teadus oleks rakendatav ettev\u00f5tluses ning riigi t\u00f5husamas toimimises.Teadust ei saa teha vaid teaduse p\u00e4rast, teadus peab teenima \u00fchiskonda. Seega tuleb suurendada teadlaste teadlikkust \u00fchiskonna teenimisest. Rohkem ideid peab liikuma ettev\u00f5tluse kaudu majanduse kasvu kiirendamisse.\u00dclikooli poolt saab sellele kaasa aidata ettev\u00f5tetega koost\u00f6\u00f6 arvestamisel teadlaste atesteerimisprotsessis, v\u00e4\u00e4rtustades akadeemilises karj\u00e4\u00e4ris senisest enam ka ettev\u00f5tluskoost\u00f6\u00f6d ja rakendusuuringuid.Tartu \u00fclikoolil on v\u00f5imekus panustada regionaalarengusse. Selleks tuleb selgemini s\u00f5nastada regionaalsete kolled\u017eite roll ning leppida kokku kohalike omavalitsustega koost\u00f6\u00f6 ja riikliku rahastamise printsiibid. \u00dclikoolide kolled\u017eid olid ja on oluline osa Tartu \u00fclikoolist ja nii j\u00e4\u00e4b see ka tulevikus.Kindlasti annab parandada koost\u00f6\u00f6d kohaliku omavalitsusega, kohaliku ettev\u00f5tluskogukonnaga, aga head n\u00e4ited n\u00e4iteks P\u00e4rnust on meil juba eeskujuks olemas. P\u00e4rnus on omavalitsus regionaalse koost\u00f6\u00f6 programmidega aidanud finantsiliselt kolled\u017eit paremini toime tulla. Samuti oleks m\u00f5istlik regionaalselt teha rohkem koost\u00f6\u00f6d teiste Eesti k\u00f5rgkoolidega.Miks ei v\u00f5iks P\u00e4rnu kolled\u017eis teha \u00f5ppet\u00f6\u00f6d ka Tallinna tehnika\u00fclikool, et t\u00f5hustada ruumide kasutamist ning rikastada vastastikku \u00f5ppekavasid uute ainete ja \u00f5ppej\u00f5ududega. See ainult rikastaks kohalikku akadeemilist elu ning parandaks kohaliku t\u00f6\u00f6j\u00f5u kvaliteeti.\u00dclikool on nii tugev, kui tugev on tema vilistlaskond. T\u00f6\u00f6 vilistlaste alal tahab kindlasti paremaks muutmist. T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata vilistlastegevuse v\u00f5imestamisele koos tudengi- ja erialaseltsidega.Vilistlaste kokkusaamisi tuleb korraldada aastak\u00e4ikude v\u00f5i l\u00e4hedaste aastak\u00e4ikude kaupa, et suurendada erinevate lendude huvi osalemise vastu ning suunata meie vilistlaste kaasamise tegevusi paremini. Vilistlastegevuse aktiivsuse kasvule aitaks kaasa ka tihedam koost\u00f6\u00f6 \u00fclikooli sihtasutusega.Ma olen meeskonnam\u00e4ngija, seet\u00f5ttu on v\u00e4ga olulised need inimesed, kes koos minuga v\u00f5iksid tulevikus hakata \u00fclikooli juhtima. Meeskonnas peaks olema tulevikus praeguse kahe prorektori asemel neli. Leian, et teemad, nagu koost\u00f6\u00f6 ettev\u00f5tlusega, arendustegevus ja kestlik areng, aga ka v\u00e4lissuhtlus, peaksid olema juhitud ja koordineeritud prorektorite tasemel.Seega lisanduks arendusprorektor ja ettev\u00f5tluse koost\u00f6\u00f6 prorektor. Loodan, et selline juhtimismudel aitab kiiremini nimetatud valdkondi \u00fclikoolis arendada, parandab koordineerimist ning infovahetust all\u00fcksuste vahel.Raul Eamets (58)\u2022 L\u00f5petanud Tartu riikliku \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna 1987, Tartu \u00fclikoolis kaitses majandusteaduses magistrikraadi 1993 ja doktorikraadi 2001.\u2022 T\u00f6\u00f6d Tartu \u00fclikoolis alustas 1987. aastal poliitilise \u00f6konoomia kateedri sta\u017e\u00f6\u00f6r-uurijana. 1993- 1995 oli majandusteooria \u00f5ppetooli assistent, 1995-2001 lektor, 2001-2005 \u00f5ppetooli dotsent. 2005 valiti makro\u00f6konoomika professoriks. 2005-2014 oli T\u00dc rahvamajanduse instituudi juhataja. 2014-2015 majandusteaduskonna dekaan, aastast 2016 sotsiaalteaduste valdkonna dekaan.\"\u00dclikooli m\u00f5iste universitas t\u00e4hendab, et me anname tudengitele laiap\u00f5hjalise hariduse, meie l\u00f5petaja on haritud ja saab t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti hakkama.\"\"Uued avastused ja l\u00e4bimurded tulevad sageli piiripealsetest valdkondadest, sealt, kus erinevatel distsipliinidel on teatud kokkupuutepunkte.\"ut.ee\/rektorivalimisedLII RANNIKU ILUSTRATSIOONRAUL EAMETS,\u00a0TARTU \u00dcLIKOOLI REKTORI KANDIDAAT, MAKRO\u00d6KONOOMIKA PROFESSOR"}
{"text":"PiitsK\u00fcberkelmid nuputavad aina uusi skeeme ning on asunud Omniva head nime \u00e4ra kasutades ka Viljandimaa inimestelt raha v\u00e4lja petma."}
{"text":"Ostjat teesklejad \u00f5ngitsevad Omniva libalehega m\u00fc\u00fcjate pangakonto andmeidPETUSKEEMViljandimaa veebipolitseinik Elerin Tetsmann juhib viljandimaalaste t\u00e4helepanu j\u00e4rjekordsele petuskeemile: Facebookis asju m\u00fc\u00fcvate inimestega v\u00f5tavad \u00fchendust ostjat teesklevad petturid ja soovivad, et m\u00fc\u00fcja hakkaks oma andmeid pealtn\u00e4ha Omniva keskkonda sisestama. Omniva r\u00f5hutab, et niimoodi ei k\u00fcsi ta andmeid mitte kunagi.Tetsmann edastas \u00fcleskutse olla t\u00e4helepanelik ja ettevaatlik neil, kes kasutavad asjade m\u00fc\u00fcmiseks Facebooki Marketplace'inimelist keskkonda. Tema s\u00f5nutsi on politseisse laekunud teateid, et m\u00fc\u00fcgikuulutusele on reageerinud v\u00e4idetav ostja, kes on soovinud oma kinnitusel tehingut teha ja pakki Omniva pakiautomaati tellida. \u00abTegelikult saadab ta teile \u00f5ngitsuslehe aadressi, kus palutakse teil sisestada oma andmed ja PIN-koodid, misj\u00e4rel teie pangakonto t\u00fchjendatakse.\u00bbTetsmann toonitas, et mingil juhul ei tohi kahtlastele veebilehtedele oma paroole ega PIN-koode sisestada. \u00abKahtlaste pakkumiste korral l\u00f5petage suhtlus ja blokeerige isik,\u00bb soovitas ta. Samuti soovitas ta v\u00f5imaluse korral teha tehinguid k\u00e4est k\u00e4tte ning k\u00fcsimuste korral v\u00f5i n\u00e4iteks n\u00f5u saamiseks kas v\u00f5i tema enda poole p\u00f6\u00f6rduda.Politsei andmetel on Viljandimaal juba v\u00e4hemalt \u00fcks ohver, kes on eelkirjeldatud kelmuse t\u00f5ttu oma rahast ilma j\u00e4\u00e4nud.Elerin Tetsmanni s\u00f5nutsi kirjutas politseile inimene, kes oli pannud Marketplace'i m\u00fc\u00fcgikuulutuse ja kellega oli selle peale \u00fchendust v\u00f5tnud v\u00e4idetav ostuhuviline.\u00abLeppisime kokku, et saadan talle paki Omnivaga, kuna ta v\u00e4itis, et elab Viljandis,\u00bb seisis kirjas. \u00abMulle sobis, j\u00e4rgmiseks sain ta k\u00e4est lingi ja sellise s\u00f5numi: \u00abMa olen juba maksnud postikulud, te ei pea midagi maksma, v\u00f5tke minuga \u00fchendust, kui olete k\u00f5ik kinnitanud ja v\u00f5tke \u00fchendust kulleriga.\u00bb\u00bbSeej\u00e4rel oli ostjale pakki saata sooviv inimene avanud lingi, mis oli n\u00e4inud v\u00e4lja t\u00e4pselt nagu Omniva leht, pealegi oli lehe aadress tundunud esmapilgul olevat Omniva oma. \u00abHakkasin r\u00f5\u00f5msalt oma pangadetaile sinna sisestama, m\u00f5eldes, et k\u00fcll on tore, et Omnival on selline mugav ja turvaline lahendus internetiostudeks.\u00bbLehe kasutamisel ja laadimisel oli aga tekkinud t\u00f5rge ning veebilehe pakutava \u00abklienditoe\u00bb poole p\u00f6\u00f6rdumise peale oli tulnud soovitus anda oma Smart-ID PIN-koodid klienditeenindajale, kes v\u00e4idetavalt nende abil ise pangaga \u00fchendub. \u00abAlles siis sain aru, et tegemist on petuskeemiga.\u00bbPolitseile kirjutanu nentis, et peab ennast \u00fcsna targaks internetikasutajaks ning poleks kunagi osanud arvata, et ta v\u00f5iks sellise skeemiga kaasa minna. \u00abMa ei tea, kas sellest on mingit tolku, et ma sellest teatan, aga tundsin, et lihtsalt pean kuskile teatama. Kindlasti on inimesi, kes oma rahast niimoodi ilma j\u00e4\u00e4vad,\u00bb lisas ta.Omniva pressiesindaja Kristina Haavala t\u00f5des, et Omnivat puudutavad petuskeemid on liikunud lainetena, aga viimase aasta jooksul on neid olnud rohkem ning nendega v\u00f5itlemise muudab keeruliseks, et niipea kui \u00fcks skeem on juba piisavalt avalikkuse t\u00e4helepanu saanud ja inimesed on ettevaatlikuks muutunud, leiutatakse uus. \u00abJulgen \u00f6elda, et just praegu, kui me vestleme, istub keegi kuskil ja nuputab uut skeemi v\u00e4lja.\u00bbHaavala kinnitas, et kohe, kui Omniva saab m\u00f5nest skeemist teadlikuks, jagab ta selle kohta infot nii oma kodulehel kui ka ametlikes sotsiaalmeedia kanalites, seep\u00e4rast tuleks petuskeemidest alati teada anda. \u00abV\u00f5ib nii meie klienditeenindajale helistada kui ka kirjutada ja oleme v\u00e4ga t\u00e4nulikud.\u00bbHaavala s\u00f5nutsi on Omnival Facebookis k\u00fcmneid tuhandeid j\u00e4lgijaid, kes annavad teavitust\u00f6\u00f6sse postituse jagamisega oma panuse, ning m\u00f5istagi teeb ettev\u00f5te koost\u00f6\u00f6d politseiga. Seet\u00f5ttu on oluline, et informatsioon j\u00f5uaks kiiresti Omnivani.Skeemid on k\u00fcll erinevad, aga on m\u00f5ned soovitused, mida j\u00e4rgides annab ennast Haavala kinnitusel kaitsta. Esimene soovitus on veenduda, mis asjaoludel keegi teiega \u00fchendust v\u00f5tab, ning m\u00f5elda, kas on \u00fcldse m\u00f5ni pakk tellitud, et Omniva v\u00f5iks tahta \u00fchendust v\u00f5tta. Teiseks ei k\u00fcsi Omniva isikuandmete sisestamist muudel juhtudel kui paki saatmine automaadi juures v\u00f5i postkontoris. \u00abAndmeid k\u00fcsitakse paki saatmisel, mitte siis, kui pakk on saadud. Sellist asja ei ole, et saadame teile s\u00f5numi v\u00f5i helistame ja k\u00fcsime raha v\u00f5i andmeid.\u00bb\u00dcks levivatest skeemidest on Haavala s\u00f5nutsi helistamisega maksekorralduse pettus: Omniva nimel helistavad petturid ja paluvad kinnitada Western Unioni makseid. Neid makseid ei tohi mingil juhul kinnitada, sest nagu pressiesindaja juba mainis, ei k\u00fcsi Omniva mingeid kinnitusi telefoni teel. Helistaja telefoninumbrina v\u00f5ib seejuures telefoniekraanil olla kuvatud Omniva eraklienditeeninduse number 661 6616, aga veendumaks, et k\u00f5neldakse ikka Omnivaga, tasub k\u00f5ne katkestada ja ise ettev\u00f5ttega \u00fchendust v\u00f5tta. Veel m\u00e4rkis Haavala, et helistajad on seni olnud peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad isikud.Samuti on levinud pettused s\u00f5numite saatmise teel: inimene saab enamasti kirjavigadega s\u00f5numi, n\u00e4iteks \u00abTeie saadetis on kinni maksmata t\u00fchistamistasude tottu. Ootame teie makset, et saaksime kohaletoimetamist j\u00e4tkata\u00bb, ning selle juures on link, kuhu siis vajutama peaks.S\u00f5numiga pettuseid on Haavala hinnangul k\u00f5ige rohkem ning need v\u00f5ivad olla \u00fcsna erineva sisuga, aga viivad ikka selleni, et inimene peaks kuskile oma andmeid sisestama ja maksma hakkama. \u00abSeal on ehk kirjas, et teie pakk on kuskile kinni j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i tollis on vaja midagi juurde maksta - neid ikka muudetakse aeg-ajalt. Aga alati j\u00e4\u00e4b kehtima see, et me ei k\u00fcsi niimoodi isikuandmeid ega raha, ning ka k\u00f5ige v\u00e4iksema kahtluse korral tuleks otse meie poole p\u00f6\u00f6rduda,\u00bb r\u00f5hutas ta ning lisas, et v\u00e4ga t\u00e4helepanelik tasub olla ka e-kirjade suhtes.Kahtlastele veebilehtedele ei tohi oma paroole ega PIN-koode sisestada. Pilt illustreeriv AFP SCANPIXTRIIN LOIDE"}
{"text":"Sisestage PIN-kood!29. m\u00e4rtsil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 23. m\u00e4rtsil sai 32aastane L\u00e4\u00e4ne-Nigula valla naine telefonik\u00f5ne, kus helistaja tutvustas end talle nii politsei- kui ka pangat\u00f6\u00f6tajana. Helistaja palus naisel sisestada telefoni enda internetipanga koodid, mille j\u00e4rel tehti naise kontolt \u00fclekanne. Tekitatud rahaline kahju on 940 eurot. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Kirja- ja netiriduSahin: Mihhail K\u00f5lvart v\u00f5tab v\u00f5imuKommentaar:Liberalism on pankurite ideoloogia, millel ei ole demokraatiaga midagi \u00fchist.Kaja luigelaulSaatus: Abielu on kui habras taim...Kommentaar:Mitte \u00fckski naine ei vabanda peale sellist, draamat. Loo algus on \u00f5ige, kuid p\u00e4riselus visatakse mees koos tema haigusega rentslisse, sest missugune naine vajaks haiget meest? K\u00f5rvalm\u00f5te, palju \u00f5nne jalgratturid!Paparatso luusib Lauri Hussari maja \u00fcmberKommentaari*:\u00dchtegi poliitikut, parteid ega valitsust ei saa t\u00f5siselt v\u00f5tta, kui nad ei teadvusta ega likvideeri \u00fchiskonna alkoprobleeme, ei v\u00e4henda riigi-ja europoliitikute palkasid v\u00e4hemalt poole v\u00f5rra, ei tee \u00fcmber 100% korrumpeerunud valimisseadust, ei tee korda hariduss\u00fcsteemi, mis on praegu t\u00e4ielikus ajusurmas.Spinningurull kuulub eestlase p\u00f5hivarustusse sama kindlalt kui v\u00e4rske Nelli Teataja...Mihkel Raud(\u201eEestlase k\u00e4siraamat\")N\u00e4dala k\u00fcsimus Nelli Teataja veebiv\u00e4ljaandesEelmisel n\u00e4dalal k\u00fcsisime internetik\u00fclje lugeja k\u00e4est: Mida arvad J\u00fcri Ratase osalemisest tantsusaates?Ei huvita. 42.09% Jah. 37.46%Ei. 20.45%Teataja veebiv\u00e4ljaande TOP 3 vaadatavus m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal6119 N\u00e4dalapiiga Meta 5058 Paistab, et suhe triivib l\u00f5pusadamasse...1742 Ideaalmehest sai vastik monstrum"}
{"text":"L\u00f5henenud Bulgaarias on viiendad valimised kahe aasta jooksulSOFIA, 31. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Bulgaarias toimuvad p\u00fchap\u00e4eval valimised viiendat korda kahe aasta jooksul; sealjuures on Euroopa Liidu \u00fcks vaesemaid liikmesriike \u00fcha enam sisemiselt l\u00f5henenud ka Venemaa sissetungi t\u00f5ttu Ukrainasse.\nS\u00f5da on s\u00fcvendanud riigis valitsevat poliitilist segadust, mis sai alguse 2020. aastal, kui korruptsioonivastased protestid sundisid lahkuma kauaaegse peaministri Bojko Borissovi.\nJ\u00e4rgnes rida valimisi, mille j\u00e4rel oli killustatud parlament olnud \u00fcletamatute raskuste ees, et moodustada stabiilne valitsus.\u00a0\nH\u00e4\u00e4letusele eelnevad arvamusk\u00fcsitlused ennustavad seekord madalat valimisaktiivsust ning pealinnas Sofias ei varja paljud oma viha ja pettumust.\nViimaste k\u00fcsitluste j\u00e4rgi on nii Borissovi partei GERB kui ka 2022. aastal l\u00fchikest aega peaministri ametist olnud Kiril Petkovi l\u00e4\u00e4ne- ja reformimeelne partei nimega \"J\u00e4tkame muutusi\" tasav\u00e4giselt 25-protsendilise toetuse juures.\nKumbki neist ei saaks valitsust moodustada \u00fcksi, vaid peab otsima liitlasi v\u00e4iksemate korruptsioonikahtlustest puretud parteide seast.\nRiigi Vene-meelne president Rumen Radev, kes on pannud valimiste vahelisel ajal ametisse vahevalitsusi, nimetab Petkovit ja tema liitlasi s\u00f5ja\u00f5hutajaiks.\nSamuti on Radev seisnud vastu Ukraina abistamisele relvadega.\u00a0\nSamal ajal t\u00f6\u00f6tavad Bulgaaria laskemoonatehased t\u00e4isv\u00f5imsusel, valmistades Kiievi jaoks vajalikku moona, mida eksporditakse kolmandate riikide kaudu.\n\"Poliitiline turbulents v\u00f5ib j\u00e4tkuda veel aasta v\u00f5i paar,\" \u00fctles uuringuettev\u00f5tte Market Links juht Dobromir \u017divkov, hoiatades, et see v\u00f5ib veelgi \u00f5\u00f5nestada Bulgaaria usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Noore talendi arendamine: kuidas meie uuenduskultuur soodustab professionaalset arengutEesti on alati olnud uue tehnoloogia ja arengu vallas esirinnas. Kuna kr\u00fcptovaluutaturg areneb kiiresti, arutavad FinTech ja advokaadib\u00fcroo Gofaizen & Sherle vanempartnerid Mark Gofaizen ja Mihhail Sherle, mida on vaja selleks, et teistest sammu v\u00f5rra ees p\u00fcsida.\n2017. aastal oli Eesti \u00fcks esimesi riike maailmas, mis avas oma uksed kr\u00fcptofirmadele. Liberaalne \u00f5iguspoliitika v\u00f5imaldas virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate (Virtual Asset Service Provider ehk VASP) kiiret ja lihtsat asutamist ning 2021. aasta keskpaigaks oli Eesti koduks 50% maailma VASP-idest.\nAsutasime 2021. aastal ettev\u00f5tte Gofaizen & Sherle \u2013 Eesti ettev\u00f5tte, mis keskendub \u00e4riarendusele ja juriidilisele n\u00f5ustamisele. N\u00fc\u00fcdseks oleme laienenud ka Leetu Vilniusse. Tegutsemine Eestis, mis on kr\u00fcptovaluuta teerajaja, on v\u00f5imaldanud meil saada osaks \u00f5itsvast kohalikust kr\u00fcptovaluutakogukonnast, mis laieneb kiiresti kogu Euroopas.\nVaatamata uutele ja rangematele eeskirjadele oleme p\u00fchendunud uue majanduse arengule ja aitame oma klientidel orienteeruda keerulises \u00f5iguskeskkonnas. Usume, et FinTechil ja kr\u00fcptotehnoloogial v\u00f5ib olla \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis roll pidevas majanduskasvus ja -arengus. Meie eesm\u00e4rk on luua Eestis ja k\u00f5ikjal Euroopas tervislik ja turvaline \u00e4rikeskkond, mis toetab uue tehnoloogia kasvu.\nUus majandus muutub ja areneb kiiresti ning me oleme p\u00fchendunud sellele, et p\u00fcsida nende muutuste esirinnas. Kuna maailmamajanduses toimuvad pidevalt t\u00e4htsad muutused, uurime aktiivselt uusi ja uuenduslikke viise, kuidas toetada majanduskasvu ja luua lihtsaid l\u00e4bin\u00e4gelikke lahendusi, mis aitavad ettev\u00f5tetel \u00f5itseda.\nUsume, et meie peamine saavutus on meie tugev meeskond. Enamik meist on p\u00e4rit Eestist ja siit oleme saanud ka oma hariduse. Teame, et inimesed on iga ettev\u00f5tte t\u00e4htis osa, eriti n\u00f5ustamisvaldkonnas. Meie meeskond koosneb advokaatidest ja projektijuhtidest, kes on mitte ainult tugevad spetsialistid, vaid ka paindlikud ja avatud meelega.\n\u00dcheskoos oleme aidanud rohkem kui 700 kliendil mitmesugustes keerulistes valdkondades tootemarke \u00fcles ehitada. Me teeme oma klientidega tihedat koost\u00f6\u00f6d, et m\u00f5ista nende ainulaadseid vajadusi ja probleeme ning pakkuda lahendusi, mis vastavad nende spetsiifilistele n\u00f5uetele, pakkudes seega mitte ainult kvaliteetset teenust, vaid ka \u00fcletades klientide ootusi.\nAlati otsingutel\nPraegu koosneb meie Eesti ja Leedu meeskond umbes 20 liikmest, ent plaanime l\u00e4hitulevikus meeskonda suurendada. Otsime alati kirglikke inimesi, kes on valdkonnast huvitatud ja kel on soov areneda. Jaanuaris k\u00e4ivitasime Eestis noortele spetsialistidele tasustatud praktikaprogrammi ning j\u00e4tkame p\u00f5nevusega noorte talentide kasvatamist ja arendamist.\nSee on meie t\u00f6\u00f6stusharu kasvuks \u00fclit\u00e4htis ning me oleme p\u00fchendunud toetava keskkonna loomisele, kus praktikandid saavad uusi oskusi \u00f5ppida ja arendada.\n\u00dcks meie selle aasta plaanidest on k\u00e4ivitada haridusprojekt, mist\u00f5ttu otsime praegu oma meeskonda mitut spetsialisti. N\u00e4iteks otsime uue \u00e4rivaldkonna arendamiseks k\u00f5rgetasemelist juhti. Meie t\u00e4iuslikul kandidaadil peaksid olema tugevad oskused toote- v\u00f5i \u00e4ritegevuse juhina ning huvi \u00f5iguse ja rahapesu t\u00f5kestamise vastu. Eelistame rahanduskogemusega inimest, kes soovib oma karj\u00e4\u00e4ris edasi liikuda.\nPraktikaprogrammi ootame juuratudengeid, kes valdavad \u00f5iguskeelt, kasuks tuleb inglise ja eesti keele oskus edasij\u00f5udnu tasemel. Oleme p\u00fchendunud praktikantide \u00f5petamisele ja abistamisele t\u00e4hendusrikaste \u00fclesannete t\u00e4itmisel ning pakume tasustatud praktikaprogrammi.\nSamuti on meile \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis oma t\u00f6\u00f6tajaid nende erakordse t\u00f6\u00f6 eest tunnustada ja edutada. 2022. aastal edutasime nelja t\u00f6\u00f6tajat nende suurep\u00e4raste tulemuste eest.\nN\u00e4iteks sai meie kolleegist Maxim Gasanbekovist 2022. aastal noorempartner ja n\u00fc\u00fcd on ta m\u00fc\u00fcgimeeskonna juht. Lisaks t\u00f6\u00f6tajate edutamisele pakume neile ka v\u00f5imalust osaleda uutes projektides.\nPaindlikkus soodustab kasvu\nMe p\u00fc\u00fcame luua koost\u00f6\u00f6, loovuse ja sotsiaalse vastutuse kultuuri, kus meie kolleegid saaksid areneda nii isiklikult kui ka t\u00f6\u00f6alaselt. Positiivset t\u00f6\u00f6keskkonda ja \u00fchiseid \u00fcritusi ei tasu alahinnata. N\u00e4iteks 2022. aastal korraldasime \u00fcrituse Hispaanias, kuhu tuli kolleege ka teistest riikidest. \u00dcritus oli v\u00e4ga edukas ning aitas meie meeskonna sidemeid tugevdada ja s\u00f5bralikumat \u00f5hkkonda luua.\nMeie kontoris on muusikastuudio, mis aitab t\u00f6\u00f6tajatel loominguline olla. Me usume sotsiaalse vastutuse t\u00e4htsusesse ja kogukonna toetamisse. Seet\u00f5ttu osalesid meie t\u00f6\u00f6tajad Tallinnas \u00dclemiste doonorip\u00e4eval, kus andsime panuse hea eesm\u00e4rgi h\u00fcvanguks.\nMeie eesm\u00e4rk on pakkuda paindlikku ja kohanemisv\u00f5imelist t\u00f6\u00f6keskkonda, mis v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6tajatel teha t\u00f6\u00f6d nendele k\u00f5ige sobivamal viisil, ent siiski ettev\u00f5tte edule kaasa aidates. Oleme loomas\u00f5bralik t\u00f6\u00f6koht: kui teie karvane s\u00f5ber oskab ilusti k\u00e4ituda, v\u00f5ite ta t\u00f6\u00f6le kaasa v\u00f5tta. V\u00f5ite t\u00f6\u00f6tada Tallinna v\u00f5i Vilniuse kontoris v\u00f5i h\u00fcbriidvormis, jagades aega t\u00f6\u00f6- ja kodukontori vahel. Me m\u00f5istame, et m\u00f5ned t\u00f6\u00f6tajad eelistavadki ainult kodus t\u00f6\u00f6tada, ja toetame seda.\nMeie meeskond on p\u00fchendunud uute projektide loomisele ning paljulubavate idufirmade ja \u00fckssarvikute kasvu toetamisele Eestis. Usume, et \u00f5ige toetuse ja vahendite abil v\u00f5ib uus majandus kaasa aidata p\u00fcsivale majanduskasvule ning luua uusi v\u00f5imalusi nii ettev\u00f5tetele kui ka \u00fcksikisikutele.\ngofaizen-sherle.com\ncv.ee"}
{"text":"Trumpile esitatud s\u00fc\u00fcdistus puudutab vaikimisraha pornostaarile, et viimane kunagist suhet ei paljastaksAastaid kestnud juurdlus vaikimisraha skeemi \u00fcle, mis puudutab USA endist presidenti Donald Trumpi ja pornostaar Stormy Danielsi, viis l\u00f5puks Trumpile s\u00fc\u00fcdistuse esitamiseni.\nS\u00fc\u00fcdistus on ajalooline, sest tegemist on esimese korraga, kui USA endisele presidendile ja t\u00f5siselt v\u00f5etavale presidendikandidaadile on kriminaals\u00fc\u00fcdistus esitatud.\nCNN v\u00f5ttis kokku, millest \u00f5ieti jutt k\u00e4ib.\nMis juhtub edasi?\nManhattani ringkonnaprokur\u00f6ri Alvin Braggi pressiesindaja tegi eile avalduse, milles \u00f6eldakse, et prokuratuur on v\u00f5tnud \u00fchendust Trumpi advokaadiga, et \u201ekoordineerida tema kuuletumist\u201c kohtusse kutsumisele \u00fclemkohtu s\u00fc\u00fcdistuse alusel, mis on pitseeritud.\n\u201eJuhised antakse, kui kohtusse kutsumise kuup\u00e4ev on v\u00e4lja valitud,\u201c teatas pressiesindaja. Oodatakse, et Trump ilmub s\u00fc\u00fcdistuse ametlikult teatavaks tegemiseks kohtusse teisip\u00e4eval, teatasid mitmed allikad CNN-ile. \u00dche allika s\u00f5nul on kohtunik Juan Merchan.\nMis toimus varem?\nManhattani ringkonnaprokur\u00f6ri juurdlus algas juba Braggi eelk\u00e4ija Cy Vance\u2019i ajal, kui Trump oli veel Valges Majas. See on seotud Trumpi tollase isikliku advokaadi Michael Coheni 130 000 dollari suuruse maksega Danielsile 2016. aasta oktoobri l\u00f5pus, veidi enne 2016. aasta presidendivalimisi. Raha maksti, et Daniels ei avalikustaks v\u00e4idetavat aastak\u00fcmnete tagust suhet Trumpiga, mida viimane eitab.\nUurimise keskmes on makse Danielsile ja selle h\u00fcvitamine Cohenile Trump Organizationi poolt.\nCoheni enda s\u00fc\u00fcdistusdokumentide j\u00e4rgi andsid Trump Organizationi juhtivt\u00f6\u00f6tajad korralduse maksta talle kokku 420 000 dollarit, et korvata tema algne 130 000 dollari suurune makse ja maksukohustused ning teda premeerida.\nTrumpi \u00fcle on k\u00e4imas veel mitmeid juurdlusi.\nHaruldane juhtum\nVandekohtu otsus on haruldane hetk ajaloos: Trump on esimene endine USA president ajaloos, kellele on s\u00fc\u00fcdistus esitatud, ja samuti ka esimene t\u00f5sine presidendikandidaat, kes on kandideerimise ajal s\u00fc\u00fcdistatav. Trump ise on \u00f6elnud, et isegi ei m\u00f5tle kandideerimisest loobumisele, kui talle s\u00fc\u00fcdistus esitatakse.\nOtsus s\u00fc\u00fcdistus esitada ei ole riskivaba ega garanteeri s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmist.\nCoheni roll\nTrumpi omaaegne asjaajaja Cohen m\u00e4ngis vaikimisrahajuhtumis keskset rolli ja on juurdluse osa.\nCohen tunnistas 130 000 dollari maksmist Danielsile, et viimane ei avalikustaks v\u00e4idetavat suhet Trumpiga vahetult enne 2016. aasta presidendivalimisi. Cohen aitas lisaks korraldada 150 000 dollari maksmist tabloidv\u00e4ljaande National Enquirer kirjastajalt Playboy modellile ja n\u00e4itlejannale Karen McDougalile, et vaigistada tema lugu k\u00fcmnekuusest suhtest Trumpiga, mida Trump samuti eitab.\nKolmeks aastaks vangi m\u00f5istetud Cohen k\u00e4is varem sel kuul Manhattani ringkonnaprokuratuuris ja tunnustas Braggi Trumpile tunnistamiseks v\u00f5imaluse andmise eest.\nMida on \u00f6elnud Daniels?\nDaniels, kodanikunimega Stephanie Clifford, kohtus m\u00e4rtsis Manhattani ringkonnaprokuratuuri t\u00f6\u00f6tajatega, teatas tema advokaat Twitteris. Advokaadi s\u00f5nul vastas Daniels k\u00fcsimustele ja n\u00f5ustus olema k\u00e4ttesaadav tunnistajana v\u00f5i edasiseks juurdluseks, kui seda vaja on.\n2018. aastal kirjutas Daniels paljastusraamatu, milles kirjeldas v\u00e4idetavat suhet Trumpiga \u00fcksikasjalikult ja Trumpi jaoks mitte just soodsas valguses. Tema tollane advokaat \u00fctles, et raamat oli m\u00f5eldud t\u00f5estama, et tema jutt seksuaalsuhtest Trumpiga on t\u00f5si."}
{"text":"Armastuspettuse ohvriteks langevad ka mehedArmastuspettust iseloomustab see, et esialgu r\u00e4\u00e4givad kelmid ohvri \u00e4ra ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Seej\u00e4rel hakatakse ootamatult k\u00fcsima rahalist abi - kuigi v\u00f5idakse alustada v\u00e4ikestest summadest, v\u00f5ib ohvri l\u00f5ppkahju ulatuda tuhandetest kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni ning paljud v\u00f5tavad selleks ka laenu. SEB statistika n\u00e4itab, et m\u00f6\u00f6dunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.K\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse seda t\u00fc\u00fcpi pettustega on see, et neid on keeruline tuvastada ja \u00e4ra hoida ning politseiga v\u00f5i pangaga v\u00f5tavad sellel teemal \u00fchendust v\u00e4hesed. Isegi kui pank kasutab armastuspettuste tuvastamiseks ja kliendi hoiatamiseks oma ennetuss\u00fcsteeme, siis t\u00e4naseks on petturid juba nii vilunud, et ohvrid tihtipeale eitavad seda fakti, kuniks on juba liiga hilja ning petuskeem on laastanud inimese nii hingeliselt kui ka majanduslikult.Lisaks juhtub armastuspettustega sageli, et ohvrid ei kasuta kelmide abistamiseks mitte ainult om a s\u00e4\u00e4ste, vaid v\u00f5tavad selleks ka laenu. Laenamine omakorda viib olukorrani, kus hiljem tuleb tagasi maksta laen ja ka sellele lisanduv intress.Kuidas armastuspettust \u00e4ra tunda?Armastuspettuste skeemid ja mustrid on ajas enamasti muutumatud - petturid kohtuvad potentsiaalsete ohvritega sotsiaalv\u00f5rgustikes v\u00f5i tutvumisportaalides. Kui kontakt on saavutatud, siis j\u00e4tkatakse suhtlust e-posti v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5numisaatmise rakenduse kaudu. Suhtlus kestab tavaliselt n\u00e4dal v\u00f5i paar, kuniks pettur on v\u00f5imud ohvri usalduse ja tihti ka s\u00fcdame. Kuigi pettur p\u00e4riselus ohvriga ei kohtu, siis l\u00e4hedane kontakt saavutatakse veenvate s\u00f5numite ning realistlike ja usaldusv\u00e4\u00e4rsete piltide jagamisega.Legendid, kuidas petturid end esitlevad, v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. K\u00f5ige sagedamini tutvustatakse ennast kui salateenistuse s\u00f5durit, kodumaast kaugel salarajatist ehitavat inseneri, s\u00f5jatsoonis t\u00f6\u00f6tavat arsti v\u00f5i vangi langenud v\u00e4lisdiplomaati. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvrile tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast erinevatest raskustest v\u00e4lja aidata, et m\u00f5lemad saaksid l\u00f5puks koos \u00f5nnelikud olla.Andres, kes ootab EleanoriKuigi tihti arvatakse, et armastuspettuse ohvriks langevad valdavalt naised, siis elu v\u00f5ib olla ettearvamatu. Oleme p\u00e4ris juhtumite p\u00f5hjal koostanud \u00fche n\u00e4ite, et t\u00f5sta teadlikkust petturite meetoditest.Andres tutvus Eleanoriga internetis. Jagatud piltide p\u00f5hjal oh ta v\u00e4ga ilus naine, pealegi huvitava ametiga - ta teenis USA armees S\u00fc\u00fcria eriv\u00e4gedes. P\u00e4rast l\u00fchikest suhtlust ootas ta Andresega kohtumist v\u00e4ga kannatamatult, oh vaja vaid dokumendid korda ajada. Selles k\u00fcsimuses soovitas ta p\u00f6\u00f6rduda K\u00fcproselt p\u00e4rit vahendaja Erichi poole.Andres soovis olla igati abiks, et kohtumine toimuks v\u00f5imalikult ruttu - tasuda oh vaja vaid piletite ja dokumendit\u00f6\u00f6tlusega seotud kulude eest ning maksta vahendajale. Andres v\u00f5ttis selleks mitu laenu ja soovis teha Erichile K\u00fcprosele makse 2100 euro ja 1500 euro v\u00e4\u00e4rt ses, m\u00e4rkides, et tegemist on pereabiga.Pangal tekkis kahtlus kliendi maksete \u00f5iguses, kuna seni polnud klient oma kontolt K\u00fcprosele \u00fchtegi makset teinud. Andres selgitas, et tema t\u00fcdruks\u00f5ber Eleanoril on vaja Eestisse lennata ning Erich on vahendaja, kes aitab naise dokumente korda ajada. Andres saatis panka t\u00f5enduseks isegi Eleanori ajateenistust t\u00f5endava tunnistuse. Dokumenti anal\u00fc\u00fcsides oli selle v\u00f5ltsing aga \u00fcpris lihtsasti tuvastati - see oli kokku kleebitud teiste dokumentidest ja erinevate kirjastiilidega. Kui pank siiski keeldus makseid tegemast, v\u00f5ttis Andres summa v\u00e4lja sularaha.Hiljem on Andres \u00fcritanud korduvalt teha makseid erinevatele K\u00fcprose pankade kontodele, kuid pank l\u00fckkab makse kahtlastena tagasi. Sealjuures laekuvad mehe kontole j\u00e4tkuvalt laenud, mille ta sularahas v\u00e4lja v\u00f5tab ja t\u00f5en\u00e4oliselt alternatiivseid v\u00f5imalusi kasutades seda kannab ning ilmselt on ta endiselt petturite l\u00f5ksus.Kuidas end kaitsta?\u2022 \u00c4rge kiirustage reageerimisega - v\u00f5tke aega, et kirjeldatud olukorda anal\u00fc\u00fcsida.\u2022 Uurige tausta ja t\u00e4psustage, millise inimese, ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust.\u2022 Kui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi. N\u00e4iteks PIN2-kood on sisuliselt v\u00f5rdne allkirjaga ja seda tohiks sisestada ainult juhul, kui olete ise m\u00f5ne tehingu v\u00f5i toimingu algatanud ja soovite seda kinnitada oma allkirjaga. \u2022 Tundmatutele inimestele ei tohiks lubada kaugjuurdep\u00e4\u00e4su arvutile v\u00f5i nutiseadmele, sest sellega saab piiramatu ligip\u00e4\u00e4su seadm es toimetada.\u2022 Kui arvate, et olete sattunud petturite l\u00f5ksu, p\u00f6\u00f6rduge politseisse ja samuti teavitage sellest viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad.K\u00c4TLIN KUKK, SEB Turbekeskuse turbejuht"}
{"text":"Haapsalu mehel peteti v\u00e4lja ligi 1400 eurotPolitsei alustas eile kriminaalmenetlust selles, et alates 19. m\u00e4rtsist kallutati 52-aastast Haapsalu meest Facebook Messengeri kaudu vaakumpumpa ostma. Mees tasus kauba eest 1378 eurot, ent ostetud kaupa ega kontakti m\u00fc\u00fcjaga ta pole enam saanud.\nP\u00e4rnumaa\nV\u00e4givald v\u00f5imuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes\n30. m\u00e4rtsil l\u00f5i kahtlustatavana kinni peetud 33-aastane mees P\u00e4rnus ametikohustusi t\u00e4itvat politseiametnikku. Ametnik viga ei saanud ja j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6tamist."}
{"text":"Mees sattus pettuse ohvriksPolitsei alustas 30. m\u00e4rtsil kriminaalmenetlust selles, et alates 19. m\u00e4rtsist kallutati 52-aastast Haapsalu meest Facebook Messengeri kaudu vaakumpumpa ostma.\nMees tasus kauba eest 1378 eurot, ent ostetud kaupa ega kontakti m\u00fc\u00fcjaga ta pole enam saanud."}
{"text":"Eesti demokraatiakiht kulub aina \u00f5hemaks ja Riigikogu aseesimeeste valimised v\u00f5ivad seda veelgi l\u00f5hkudaEesti poliitikamaastikul ei taheta n\u00e4ha, kuidas demokraatia sulab meie k\u00e4te vahel ja riik vajub \u00fcha enam korruptiivsuse sohu. Uued ohum\u00e4rgid on juba \u00f5hus.\nEnne valimisi tembeldati \u00fcks erakond kahtlase v\u00e4lismeediav\u00e4ljaande p\u00f5hjal Kremli agendiks ning praktiliselt k\u00f5ik poliitised oponendid, sealhulgas v\u00e4idetavad valimiste v\u00f5itjad, v\u00f5tsid kohe s\u00f5na ja v\u00f5imendasid meedia toel s\u00fc\u00fcdistust.\nN\u00fc\u00fcd on valimised l\u00e4bi ja absurdne s\u00fc\u00fcdistus on t\u00e4iesti unustatud. Veel enam, sama v\u00e4ljaanne, mis EKRE-t s\u00fc\u00fcdistas ja peavoolupoliitikute poolt selle eest kiita sai, s\u00fc\u00fcdistas n\u00fc\u00fcd neid endid ja sai selle eest \u201cinfooperatsioonide\u201d tegija sildi.\nPolitico valimiseelse s\u00fc\u00fcdistuse ja selle v\u00f5imendamise kaudu m\u00f5jutati oluliselt valimiste tulemust, kuid vastutama ei pea keegi, ei meedia ega juba paar tundi hiljem s\u00fc\u00fcditust levitama hakanud poliitikud. Kas t\u00f5elises \u00f5igusriigis oleks see v\u00f5imalik?\nN\u00fc\u00fcd on tulemas uus demokraatia proovikivi. Nimelt on Eesti parlamentarismi puhul selline tava, et Riigikogu esimese aseesimehe koha saab enim h\u00e4\u00e4li kogunud opositsioonierakonna esindaja. Seega peaks selle koha saama EKRE esimees Martin Helme.\nParaku liiguvad juba jutud selle kohta, et teised opositsiooniparteid kavatsevad seda tava eirata ja sokutada sinna Keskerakonna l\u00e4bikukkunud liidri J\u00fcri Ratase. Karta on, et EKRE-vastases h\u00fcsteerias surutaksegi see l\u00e4bi. Ainult et siis on Eesti demokraatlikud tavad taas korra jalge alla tallatud.\nRiigikogu saadikutel on p\u00f5hjust m\u00f5elda, kas niigi viledaks kulunud Eesti demokraatiat on vaja veelkord jalaga l\u00fc\u00fca.\nUued Uudised"}
{"text":"Uus petuskeem: kelmid kasutavad pettusteks mupo abitelefoni numbriltP\u00e4tid kasutavad mupo numbrit, et inimesi petta.Foto: Shutterstock\nTallinna Munitsipaalpolitsei Ametile on viimastel p\u00e4evadel teatatud, et vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad inimestele n\u00e4iliselt abitelefoni numbrilt 661 9860 ja k\u00fcsivad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel isiklikke andmeid.\nAmeti juhataja Aivar Toompere kinnitab, et mupo t\u00f6\u00f6tajaid neid k\u00f5nesid ei tee ja inimestelt isiklikke andmeid ei k\u00fcsi. \u201eSuur t\u00e4nu k\u00f5ikidele inimestele, et nad ei j\u00e4\u00e4nud kelme uskuma ja andsid meile neist k\u00f5nedest ka teada. Kahtlase k\u00f5ne l\u00f5petamine on k\u00f5ige \u00f5igem viis enda kaitsmiseks,\u201c \u00fctles Toompere.\nAsutusele on tulnud k\u00fcmneid teadeteid kodanikelt, kellele v\u00e4idetavalt helistas mupo t\u00f6\u00f6taja. \u201eParaku meil ei ole v\u00f5imalik neid k\u00f5nesid takistada, sest tegemist on digitaalselt genereeritud numbriga ehk inimese telefon kuvab seda numbrit, kuid helistatakse tegelikult teiselt numbrilt. Igal juhul l\u00f5petage need k\u00f5ned kohe, kui hakatakse k\u00fcsima isiklikke andmeid,\u201c r\u00f5hutas Toompere.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul tehakse hetkel massiliselt petuk\u00f5nesid. \u201eKelmid kasutavad erinevaid ettek\u00e4\u00e4ndeid, et inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid v\u00f5i raha. Ei ole t\u00e4htis, kes ja milliselt numbrilt helistab, oluline on, et inimesed ei jagaks v\u00e4idetavate panga, politsei v\u00f5i m\u00f5ne muu asutuse t\u00f6\u00f6tajaga oma andmeid. Ka ei tohi kellegi teise inimese v\u00f5i asutuse palvel jagada ega sisestada oma PIN-koode,\u201c lisas politseinik.\nPolitseile teadaolevalt on sel aastal inimesed erinevate pettuste t\u00f5ttu kelmidele kaotanud ligi miljoni eurot."}
{"text":"Kas SMS-id on surnud? Vastupidi, nende saatmine kasvab hoogsalt iga aastaga ja seda v\u00e4ga loogilisel p\u00f5hjuselKirill Linnik juhib Microsofti Eesti arenduskeskuses telekommunikatsioons\u00f5numite \u00fcksust ja on t\u00e4nu sellele tekstis\u00f5numite vallas toimuvaga v\u00e4ga h\u00e4sti kursis.Foto: erakogu\nKui mitu SMS-i sa m\u00f6\u00f6dunud kuul saatsid? T\u00f5en\u00e4oliselt polnud neid just kuigi palju. V\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguse ajaga vahetame me omavahel tekstis\u00f5numeid praegu m\u00e4rksa v\u00e4hem ja nii v\u00f5ibki tunduda, et SMS-id on j\u00e4\u00e4nud ajalukku.\n\u201cSee on kognitiivne moonutus,\u201d \u00fctleb Kirill Linnik, kes juhib Microsofti Eesti arenduskeskuses telekommunikatsioonis\u00f5numite \u00fcksust ja on t\u00e4nu sellele tekstis\u00f5numite vallas toimuvaga v\u00e4ga h\u00e4sti kursis. \u201cKui ise SMS-e ei saada, arvad, et neid ei saada keegi,\u201d \u00fctleb Linnik. \u201cTegelikult on asjad hoopis teisiti. Reaalsus on see, et saadetud SMS-ide arv kasvab maailmas pidevalt.\u201d\nSMS-i saatmine on v\u00f5imalik k\u00f5igil mobiiliomanikel\nPraegu on k\u00fcll olemas erinevad rakendused alates WhatsAppist ja l\u00f5petades Signaliga, aga nagu n\u00e4itab statistika, saadab SMS-e vahetevahel 4,2 miljardit inimest, sest l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on see tekstis\u00f5numite saatmise viis olemas k\u00f5ikides mobiiltelefonides.\nLisaks inimeste omavahelisele suhtlusele on SMS-id e-kaubanduse ja teenuste arengu tulemusel \u00fcha enam kasutuses ettev\u00f5tetes, kus robotid eraisikutega \u00fchendust v\u00f5tavad. Selliste s\u00f5numite maht kasvab igal aastal viiendiku v\u00f5rra.\nUmbes 30 protsenti ettev\u00f5tetelt p\u00e4rinevatest SMS-idest on saadetud turunduslikel eesm\u00e4rkidel. \u00dclej\u00e4\u00e4nud on teenuss\u00f5numid, n\u00e4iteks kaheastmelise isikutuvastamise kinnitamisel, aga ka arstilt ja juuksurilt saabuvad meeldetuletuss\u00f5numid peatselt saabuva visiidi kohta.\nMicrosoftis peamised teenuss\u00f5numid\nJust eelk\u00f5ige see valdkond puudutab Microsoftis toimuvat. \u201cKunagi olid Skype\u2019i kaudu eraisikute vahel liikuvad SMS-id olulised, n\u00fc\u00fcd see endine tuluallikas v\u00f5rreldes teistega\u00a0enam nii kiiresti ei kasva ja peamiseks on saanud ettev\u00f5tetelt inimestele saadetavad s\u00f5numid,\u201d kirjeldab Linnik olukorda.\nMiks aga on SMS-id ikkagi niiv\u00f5rd populaarsed? Linnik toob \u00fche p\u00f5hjusena esile, et SMS on ainus suhtluskanal, mis t\u00f6\u00f6tab ka 2G v\u00f5rgus, isegi siis kui levi on vaid \u00fcks pulk. Lisaks avab 99 protsenti inimestest saadud SMS-i, samas kui n\u00e4iteks WhatsApp sorteerib sp\u00e4mmi v\u00e4lja.\nKurikaeltel omad plaanid\nUued arengud on andnud v\u00f5imaluse ka petturitel raha teenida ja selle vastu v\u00f5itlemine moodustab olulise osa Linniku juhitud \u00fcksuse t\u00f6\u00f6st.\n\u00dcheks viisiks, kuidas pettuse teel raha kokku hoitakse, on niinimetatud hallid marsruudid. \u201c\u00c4riettev\u00f5tete saadetavad s\u00f5numid on m\u00e4rksa kallimad kui eraisikutele m\u00f5eldud,\u201d kirjeldab Linnik. \u201cSpetsiaalsete seadmete abil saadavad aga firmad vahel s\u00f5numid SIM-kaardi kaudu k\u00f5ige odavama paketi hinnaga, justkui eraisikuna ja hoiavad nii raha kokku.\u201d\nEksisteerib ka viise, kuidas eelk\u00f5ige sidev\u00f5rku mitteomavad virtuaalsed operaatorid pettusega SMS-ide abil taskuid t\u00e4idavad. Viimane niisugune suur juhtum oli seotud Twitteriga: avastati, et kuni pool nende saadetud SMS-idest oli partneroperaatorite enda tekitatud.\nOperaatori robotid l\u00f5id Twitteris kontosid, valisid kaheastmelise isikutuvastuse ja hakkasid siis kontodele pidevalt sisse ja v\u00e4lja logima. Igal sisselogimisel saatis Twitter petturist operaatori kaudu kummituskontole kontrollkoodiga SMS-i ja maksis selle eest tasu. Firma sai aastas nii 60 miljonit kahju.\nAga mis saab MMS-idest? Ja mis on RCS?\nOmaette teema on failide saatmiseks m\u00f5eldud MMS-id. Euroopa riikides neid enam eriti ei kasutata, USA-s on aga MMS-ide arv aastaga kahekordistunud.\n\u00dcheks p\u00f5hjuseks on see, et inimesed on v\u00e4sinud suhtlusplatvormide rohkusest ja ei taha hakata otsima, kas inimesel, kellele fail on vaja saata, on Telegram v\u00f5i WhatsApp ikka olemas.\nTeine p\u00f5hjus on ruutkoodide levik. Tihtipeale saadetakse n\u00e4iteks veebis pileti soetamisel ostja telefoni lihtsalt s\u00f5num QR-koodiga. Teine v\u00f5imalus: kui veebist tellitud kaup j\u00f5udis sinuni vigastatult, saab sellest kaupmehele MMS-i teel kerge vaevaga foto saata.\nLisaks on mobiilsides tekkinud veel \u00fcks uus, esialgu vaid Androidil t\u00f6\u00f6tav v\u00f5imalus: RCS. \u201cSee on MMS-ist edasi j\u00e4rgmine loogiline samm, mille abil saab saata v\u00e4ikese IT-programmi,\u201d r\u00e4\u00e4gib Linnik. \u201cN\u00e4iteks tahad osta kuhugi pileti. Saadad selleks telefonilt s\u00f5numi ja sulle saadetakse vastu programm, kus sa saad valida kellaaja ja muud vajalikud n\u00e4itajad. P\u00f5him\u00f5tteliselt tuleb sulle telefoni automaatselt v\u00e4ike \u00e4pp, kus on ka lihtne maksta.\u201d\nSee Prantsusmaal juba v\u00e4ga populaarne lahendus on vaikselt ka Eestisse j\u00f5udmas. V\u00e4ga laialt see meil levinud veel pole, aga t\u00e4helepanu: paistab t\u00e4itsa t\u00f5en\u00e4oline, et tegu on \u00fche m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse tulevikutrendiga!"}
{"text":"Parmas: on k\u00fcsimus, kas Heldna ja Vaher on tingimata vaja s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista   Peaprokur\u00f6ri Andres Parmase s\u00f5nul tegid endine politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher ja tema pikaaegne kolleeg Eerik Heldna teadliku otsuse, kui nad viimase politseisse t\u00f6\u00f6le vormistasid. Samas k\u00fcsimus on, kas kriminaalasi peab tingimata l\u00f5ppema k\u00f5igi asjaosaliste kriminaalkorras karistamisega, lisas peaprokur\u00f6r kirjalikus intervjuus.    Elmar Vaher on \u00f6elnud, et tegemist on \u00f5igusliku vaidlusega, mis on n\u00fc\u00fcd inetuks l\u00e4inud. Kuidas prokuratuuri hinnangul on?  Prokuratuuri hinnangul on v\u00e4\u00e4r r\u00e4\u00e4kida \u00f5iguslikust vaidlusest. Kui kaitsepolitseiametile said 2020. aastal k\u00f5nealuse teenistussuhte vormistamise asjaolud teatavaks, tegid nad politsei- ja piirivalveametile (PPA) m\u00e4rgukirja, milles teavitasid, et n\u00e4iline teenistussuhe ja rotatsioon v\u00f5ib viia kuriteoni. Siinkohal on oluline m\u00e4rkida, et v\u00f5imalikuks kuriteoks muutub selline tegevus alles n\u00e4ilise teenistussuhte alusel pensioni taotlemisel. Ehk siis toona oli nii PPA-l kui ka Eerik Heldnal v\u00f5imalik kahtluse alla sattunud tegu \u00e4ra hoida. Pensioni taotlemisega viidi tegu eelmise aasta mais l\u00f5pule ning info v\u00f5imaliku kuriteo kohta j\u00f5udis prokuratuurini eelmise aasta s\u00fcgisel menetluse alustamisega. Fakt, et menetlust alustati, n\u00e4itab ka prokuratuuri \u00f5iguslikku hinnangut sellele olukorrale \u2013 kuriteotunnuste ilmnemisel kohustab seadus meid menetlust alustama ning annab \u00f5iguse asjaolusid v\u00e4lja selgitada.  Miks just praegu esitati kahtlustus ja viidi l\u00e4bi avalikud menetlustoimingud? Miks ei tehtud seda juba varem v\u00f5i hiljem, n\u00e4iteks p\u00e4rast Vaheri ametiaja l\u00f5ppu?  Kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamiseks ei ole kunagi head v\u00f5i \u00f5iget aega. Kriminaalmenetlused kulgevad omas tempos ning eelmisel n\u00e4dalal j\u00f5udsid menetlusasutus ja prokuratuur toimingutega kahtlustuse esitamiseni. Selleks ajaks olime taustat\u00f6\u00f6ga kogunud piisavalt infot ning t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamiseks oli vaja j\u00f5uda j\u00e4rgmiste t\u00f5enditeni, see t\u00e4hendab muu hulgas kahtlustuse esitamist ja kahtlustatavate \u00fclekuulamist.  Millised on \u00fcldises plaanis selle kaasuse t\u00f5endid? Kas allkirjastatud lepingutele lisaks on ka muid asju, mis viitavad, et Vaher ja Heldna leppisid kokku eripensioni saamiseks vajaliku fiktiivse t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise? Vaher on justkui viidanud mingitele salvestustele, kas sellised asjad on olemas?  Eelmisel n\u00e4dalal koguti palju infot, mille anal\u00fc\u00fcsimine ning t\u00f5enditeks vormistamine on alles pooleli. T\u00f5e v\u00e4ljaselgitamiseks anal\u00fc\u00fcsitakse kogutud teavet ning kuulatakse \u00fcle inimesed, kellel ametisse nimetamise ja v\u00e4idetava l\u00e4hetamise kohta teavet v\u00f5ib olla.  Kas on l\u00e4hiajal oodata ka kahtlustatavate ringi laienemist?  Teadaoleva info p\u00f5hjal on hetkel alust \u00fchte inimest kahtlustada kelmuse toimepanemises ning viite inimest kelmusele kaasaaitamises. Uurimisi viiakse l\u00e4bi selleks, et t\u00f5de v\u00e4lja selgitada. K\u00fcll aga m\u00e4rgin, et kahtlustuse kohaselt pandi tegu toime varjatud moel ning seega ei saa t\u00e4na v\u00e4listada, et t\u00f5endite anal\u00fc\u00fcsimisel j\u00f5uame asjaoludeni, millest seni teadlikud ei olnud.  Mitu inimest on esitanud k\u00fcsimuse, kas 400 euro suurune eripension on kokkuv\u00f5tvalt k\u00fc\u00fcnlaid v\u00e4\u00e4rt. Kui suurest summast me tegelikult r\u00e4\u00e4gime, milline on Heldna oodatav tulu staa\u017ei t\u00e4itumise j\u00e4rel?  Kogusummat ei ole v\u00f5imalik \u00fcheselt v\u00e4lja arvutada. K\u00fcll on ka teiste ametkondade kommentaarides \u00f5igesti m\u00e4rgitud, et kahtlustuses m\u00e4rgitud Eerik Heldna eripensioni staa\u017e t\u00e4hendaks vanaduspensioni ea saavutamisel umbes 400 eurost m\u00e4rgatavalt k\u00f5rgema, paari tuhandet eurot \u00fcletava pensioni saamist. Seejuures ei tohi unustada, et tegemist on igakuise maksega. Praeguseks on Eerik Heldnale v\u00e4lja makstud kokku umbes 5000 eurot, kuid nn eripensionite puhul tuleb meeles pidada seda, et tegemist on indekseeritava summaga, mis igal aastal kasvab.  Kas teema suhtes on suur avalik huvi ja kas asi v\u00f5iks n\u00e4iteks l\u00f5ppeda oportuniteediga?  Kriminaalmenetlused v\u00f5tavad aega ning t\u00e4na on sellest veel vara r\u00e4\u00e4kida. K\u00f5igepealt tuleb kogutud info l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada, t\u00f5enditeks vormistada ning alles seej\u00e4rel saab kaaluda, kas ja kuidas menetlusega p\u00e4rast kohtueelse menetluse l\u00f5puleviimist j\u00e4tkatakse. Avalik huvi on menetluse suhtes kindlasti olemas. Eraldi k\u00fcsimus on, kas ka avalik menetlushuvi, mis eelk\u00f5ige t\u00e4hendab seda, kas menetluses on tingimata vaja j\u00f5uda s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuse ja karistuseni.  Jaanus Rahum\u00e4gi \u00fctles Facebookis, et Heldnal on v\u00e4ga suured teened Eesti riigi ees ja teda ei tohiks praeguses julgeolekuolukorras selliselt kiusata. Kuidas prokuratuur sellisele argumendile vaatab?  Kahtlustuse esitamine ei tee olematuks Eerik Heldna ega kellegi teise panust ametnikuna. Seadus kohustab \u00f5iguskaitseasutusi kuriteotunnuste ilmnemisel menetlust alustama ning selliseid asjaolusid saame kontrollida vaid kriminaalmenetluses. Usume, et eelmisel n\u00e4dalal kahtlustuse saanud teadsid oma ametikohast l\u00e4htudes, milliseid tagaj\u00e4rgi v\u00f5ib selline tegevus kaasa tuua. Samuti usume, et nn eripensioni tingimuste loomisel nad v\u00e4hemasti kaalusid, kas selline tegevus on seadusega koosk\u00f5las ning tegid teadliku valiku. Tulen tagasi ka selle juurde, et kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamisel ei ole ei head ega \u00f5iget aega, kahtlustused esitati meie hinnangul esimesel v\u00f5imalusel. Alati on miski, mis kellelegi vale ajastusena n\u00e4ib.  Meelis Oidsalu \u00fctles ERR-is, et kui Heldna v\u00f5eti t\u00f6\u00f6le ja roteeriti k\u00f5iki kehtivaid norme t\u00e4ites, on raske \u00e4ra t\u00f5estada, et t\u00f6\u00f6suhe oli fiktiivne. Kas Oidsalul v\u00f5ib \u00f5igus olla?  T\u00f5endite kogumine alles k\u00e4ib ning t\u00f5de selgub menetluse l\u00f5ppedes. Aga millise hinnangu annaksite te ise olukorrale, kus inimene on \u00fchele ametikohale nimetatud ning paralleelselt nimetatakse teises asutuses teisele ametikohale? Samal p\u00e4eval l\u00e4hetatakse ta ametisse, kus ta on juba aasta aega t\u00f6\u00f6tanud ning see toimub ajal, mis kattub seadusemuudatustega, mis muudab nn eripensionile kvalifitseerumise tingimusi.  Kas prokuratuuri hinnangul \u00fcle\u00fcldiselt roteerumisega on riigiasutustes k\u00f5ik korras ja kas \u00fcldisel rotatsiooniloogikal ja Heldna kaasusel on olulisi erisusi?  Enne 1. jaanuari 2020, kui senine eripensioni kord muutus, olid t\u00f5en\u00e4oliselt paljud politsei-, p\u00e4\u00e4ste- jt ametnikud valiku ees, kas t\u00f6\u00f6tada ametikohal, mis eripensioni n\u00f5udeid t\u00e4idab v\u00f5i mitte. Selles, et rotatsiooni korras ametnik ajutiselt teisele ametikohale suundub, ei ole midagi tavatut. K\u00fcll aga on selleks seatud tingimused, mida tuleb t\u00e4ita. Need tingimused kehtivad k\u00f5igile \u00fchtemoodi. Mistahes k\u00f5rvalekalded reeglitest loovad ebav\u00f5rdse tingimuse teiste ees. \u00d5igusp\u00e4rane on selline rotatsioon, mis toimub tegelikult, mitte n\u00e4iliselt ning see eristabki kahtluse alla sattunud Eerik Heldna juhtumit riigiametnike roteerumisest.  Kas teie hinnangul on antud kaasusega kaasnev mainekahju Eesti j\u00f5uorganisatsioonidele proportsionaalne?  Eestis ei ole seaduse ees puutumatuid. See oleks v\u00e4ga vale l\u00e4henemine, kui seaksime v\u00f5imaliku mainekahju \u00f5igusest ja \u00f5iglusest ettepoole. Selliselt tegutsedes v\u00f5ib see kaasa tuua hoopis suurema mainekahju ja ka ohu julgeolekuolukorrale, sest need, kelle suhtes indulgents antakse v\u00f5i silm kinni pigistatakse, v\u00f5ivad ise muutuda m\u00f5jutustegevusele vastuv\u00f5tlikuks.  Kas Elmar Vaher ja Eerik Heldna tunduvad \u00fcldiselt ausate inimestena?  \u00dcldine hinnang ei m\u00e4ngi kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel rolli. Me l\u00e4htume seadusest ning kuriteotunnuste ilmnemisel oleme kohustatud menetlust alustama.  Arvestades, et olukord ei n\u00e4i esialgu kuigiv\u00f5rd keerukas, millal v\u00f5iks asi n\u00e4iteks kohtusse j\u00f5uda?  Kogutud info l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine, s\u00fcstematiseerimine ja t\u00f5enditeks vormistamine v\u00f5tab oma aja ning praegu on liiga vara, et anda hinnanguid, kui kaua kohtueelse menetluse l\u00f5puleviimiseks aega l\u00e4heb. Kaitsepolitsei esitas 21. m\u00e4rtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale kahtlustuse kelmuses ning Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamises. PPA t\u00f6\u00f6tajatest on kelmusele kaasaaitamises saanud veel kahtlususe keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, PPA sisekontrollib\u00fcroo juht Priit P\u00e4rkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. Nii Vaher kui ka Heldna on oma otsest s\u00fc\u00fcd eitanud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Huko Aasp\u00f5llu   "}
{"text":"Armukelmide ohvriks langenud naised ummistasid Kirsti Timmeri vastuv\u00f5tud: neil pole raha ega kuhugi minna!N\u00f5id ja tarokaartide emand Kirsti Timmer avaldas \u201cMiks me oleme idioodid?\u201d podcastis kurva t\u00f5e, kuidas vahepeal sattus tema juurde niiv\u00f5rd palju kelmuse ohvriks langenud naisi, et talle tundus, et see oli ainus teema, millega ta \u00fcldse tegelema pidi.\n\u201cNeid naisi k\u00e4is mu juures nii palju, kes olid oma korterid maha m\u00fc\u00fcnud, majad maha m\u00fc\u00fcnud, saatnudki need rahad k\u00f5ik \u00e4ra. Ja kes uskusid siiralt!\u201d meenutab Timmer.\n\u00dcks naine oli Kirsti juures r\u00e4\u00e4kinud, kuidas ta ootab Ameerikast miljon\u00e4ri ning kellele tal on tarvis veel viimane raha teele saata. \u201cTa \u00fctles, et mees on Soomes kinni, sest tal on nii suured rahakohvrid, et Soomes loetakse seda raha \u00fcle. Vaatasin talle otsa ja \u00fctlesin, et kuule, \u00fctle n\u00fc\u00fcd see lause uuesti. Kas sa arvad, et t\u00e4nap\u00e4eval keegi reisib lennukiga ja tema pagasis on suured rahakohvrid, kus on k\u00f5ik sularaha? Mitte, et see on tal pangas ja krediitkaart on taskus,\u201d s\u00f5nas Kirsti, peale mida j\u00f5udiski naisele kohale, et oli petta saanud.\nKirsti hinnangul ongi kelmide peamiseks sihtm\u00e4rgiks \u00fcksildased naised, kes otsivad t\u00e4helepanu. Ta kirjeldas \u00fcht t\u00fc\u00fcpilist juhtumit, kui tema vastuv\u00f5tule tuleb m\u00f5ni naine, kes kannab v\u00e4ljaveninud dressip\u00fckse, pole aastaid juuksuris k\u00e4inud ja ehk on tal isegi m\u00f5ni hammas puudu. \u201cTuleb siis selle kena doktorih\u00e4rra pildiga, et tal on suur armastus, ta on k\u00f5ik oma s\u00e4\u00e4stud sinna saatnud ja k\u00fcsib, et kas ta kolib n\u00fc\u00fcd \u00e4ra. Vahel olen ma \u00f6elnud, et vaata n\u00fc\u00fcd ise seda pilti. Siis vaata peeglisse ja k\u00fcsi, miks see rikas kena v\u00e4limusega Ameerika doktor ei leia seal endale mitte kedagi, vaid ta otsib \u00fcles sinu, ilma hammasteta muti. M\u00f5tle n\u00fc\u00fcd natuke loogiliselt ja siis see inimene saab aru ja ta ei tule selle peale enne! Sa pead karmilt vahel selliseid inimesi raputama, sest et vastasel juhul ta l\u00e4heb \u00e4ra ja \u00fctleb, et ma olen lihtsalt kade,\u201d \u00fctleb Kirsti.\nKuula podcasti Spotifys v\u00f5i Soundcloudis!\nTallinna Hoiu-laenu\u00fchistu \u2014 FOTO: Tallinna Hoiu-laenu\u00fchistu\nTV3.ee\nSisuturundus\nEesti k\u00f5ige kasulikum hoiulaenu\u00fchistu t\u00f5stab hoiuste intresse"}
{"text":"Vallavalitsus m\u00fc\u00fcb endise Salme vallamaja veterinaarkeskuseleSaaremaa volikogu kinnitas neljap\u00e4eval koalitsiooni h\u00e4\u00e4ltega endise Salme vallamaja hoonestus\u00f5iguse seadmise praegu majas rentnikuna tegutseva Salme Vet Punkt O\u00dc kasuks.Hoone omandik\u00fcsimus kerkis p\u00e4evakorda, kui hoones tegutsev veterinaarkeskus avaldas soovi oma tegevust laiendada. Vallavalitsus leidis, et k\u00f5ige parem lahendus on seada Salme Vet Punkt O\u00dc kasuks hoonestus\u00f5igus kinnistu hilisema v\u00e4ljaostmis\u00f5igusega. See seisukoht tekitas aga kogukonnas t\u00f5siseid eriarvamusi ja diskussioone ka vallavolikogu erinevates komisjonides (pikemalt t\u00e4nase lehe lk 4 - toim).Volikogu istungil hoonestus\u00f5iguse eeln\u00f5u tutvustanud abivallavanemKaarel Tang kinnitas vallavolinik Kristjan Moora k\u00fcsimusele vastates, et teistele hoones tegutsejatele pole vald maja m\u00fc\u00fcki pakkunud.\u201cAga miks?\u201d p\u00e4ris Moora. \u201cTeised pole k\u00fcsinud,\u201d h\u00f5ikas tagumisest reast volinik Mihkel Undrest. Tang aga vaikis.Kaido Kaasik tundis huvi, kas vetpunkt l\u00f5petab tegevuse, kui ta ruume otsustuskorras ei saa. Tang \u00fctles, et sellist k\u00fcsimust ei ole vetpunktile otseselt esitatud.Kinnisvarab\u00fcroo hinnangul on hoone v\u00e4\u00e4rtus 108 000 eurot. Hoonestus\u00f5iguse seadmise vastu s\u00f5na v\u00f5tnud Isamaa fraktsiooni esimees Mart Maastik \u00fctles, et see ei ole tegelik turuhind ja tema on valmis maja eest kohemaid maksma 150 000 eurot.\u201cMa ei tea, kelle huvides ja miks seda tehakse, aga ma juhin t\u00e4helepanu, et see on korruptsioonih\u00f5nguline ja ei soovita volikogu liikmetel selle poolt h\u00e4\u00e4letada,\u201d lausus ta. \u201cKui meil on vaja seda hirmsasti maha m\u00fc\u00fca, teeme siis seda oksjoni korras ja vald saab mingi kasu,\u201d lisas Maastik.Enne h\u00e4\u00e4letamist palutud repliigis juhtis Maastik t\u00e4helepanu asjaolule, et kohaliku kogukonna seitsmest esindajast oli maja m\u00fc\u00fcgi vastu viis.Mihkel Undrest pistis seepeale tema jutu vahele, et need on valed andmed ja osavallakogus oli h\u00e4\u00e4letustulemus kaks-kaks.\u201cKolm inimest ei saanud lihtsalt h\u00e4\u00e4letada ja esitasid oma vastuseisu kirjalikult,\u201d vastas Maastik. \u201cJa ma n\u00e4en ka sellest h\u00e4\u00e4lest, kes sealt tagant kaasa r\u00e4\u00e4gib, kelle kaudu asi k\u00e4ib ja kus need k\u00f5rvad on,\u201d lisas ta.P\u00e4rast viieminutilist vaheaega pandi otsuse eeln\u00f5u Mart Maastiku ettepanekul nimelisele h\u00e4\u00e4letamisele.Eeln\u00f5u toetas 17 volinikku, 8 oli vastu. H\u00e4\u00e4letamisel ei osalenud Andrus Raun ja Rauno Rahnel, kes end kohe eeln\u00f5u arutelu alguses taandasid ja volikogu saalist lahkusid.VAIDLUSTE OBJEKT: Salme ajalooline vallamaja tekitas kogukonnas t\u00f5sise l\u00f5he. Miks kaks aastat kestnud arutelu just n\u00fc\u00fcd volikogus pidi pingelise punkti saama, ei m\u00f5ista ka mitmed koalitsiooni saadikud. ERIK T\u00dc\u00dcR S\u00d5NAS\u00d5DA: Mart Maastiku repliigist s\u00fcndis neljap\u00e4eval volikogus terav s\u00f5nas\u00f5da Mihkel Undrestiga (tagapingis), mis l\u00f5bustas ka teisi Keskerakonna fraktsiooni liikmeid Boris Lehtj\u00e4rve ja Aivar Aru. VIDEOLOE KA LK 4\u00a0Mehis Tulk"}
{"text":"Kas olete kunagi kelmide ohvriks sattunud?T\u00c4NAVAK\u00dcSITLUSIkka ja j\u00e4lle kuuleme, et inimesed on sattunud kelmide ohvriks kas siis kahtlaste e-kirjade v\u00f5i telefonik\u00f5nede l\u00e4bi. Uurisime saarlastelt, kas nemad v\u00f5i m\u00f5ni nende tuttav on sattunud kelmide ohvriks ning kui palju \u00fcldse teatakse kelmide tegevusest.Mikk Maiste Hiiumaalt: Ptuiptui-ptui, \u00f5nneks ei ole ise ega pole ka keegi tuttavatest kelmide ohvriks sattunud. Mul on v\u00e4ga targad tuttavad, igasugused telefonikelmid ei saa jagu neist. Eks kelmi tunneb ikka eemalt \u00e4ra. Varga peas p\u00f5leb m\u00fcts, nagu \u00f6eldakse. Arvan, et sellest on palju r\u00e4\u00e4gitud ja see on pigem erandlik, kui keegi ohvriks satub.Maria Peep Kuressaarest: Mina ega minu tuttavad ei ole kelmide ohvriks langenud. Ma ei lase kelmidel ennast petta. Igasugu pakkumisi tuleb arvutisse k\u00fcll, n\u00e4iteks mingitelt politseinikelt, aga ma kustutan kohe \u00e4ra, ei loegi neid. Poeg on targem kui mina, tema on mulle ikka \u00f6elnud, et \u00e4ra kahtlasi kirju ava.Mare Ool Kudjapelt: Siiani \u00f5nneks ei ole, aga me oleme ise ettevaatlikud ka, ei usu k\u00f5ike, mis r\u00e4\u00e4gitakse. Olen saanud k\u00fcll igasugu e-kirju Prantsusmaalt v\u00f5i Inglismaalt, aga ma ei ole neid lahti teinud. Inimeste k\u00e4est olen ikka kuulnud ja ise lugenud, et kelmid tegutsevad, sealt tuleb teadlikkus. Minu tuttavad on ettevaatlikud, ei ole ka ohvriks sattunud.Eerik Laasma Kuressaarest: Ei ole kelmuse ohver olnud. Abikaasa on k\u00fcll saanud \u00fcsna palju telefonik\u00f5nesid, kus pakutakse igasugust kaupa, aga otseselt raha pole k\u00e4stud kanda. Ta \u00fctleb, et on vana inimene ja tal ei ole midagi vaja, paneb telefoni \u00e4ra ja jutul on l\u00f5pp. Ei tea ka, et m\u00f5ni tuttav oleks ohvriks langenud, ei kuula teiste k\u00f5nesid.Maimu Kuressaarest: Ei ole \u00fcldse kokku puutunud. Tuttavatest ka ei tea, et keegi oleks saanud petta. Olen muidu lugenud k\u00fcll, et neid pettasaajaid ikka on, aga mina \u00f5nneks sinna hulka ei kuulu. Olen osanud sedamoodi elada.Kristjan-Ado Tiivits Kuressaarest: Ei ole sattunud ohvriks, aga vanemad r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga palju sellest mulle. Minu teada meie tuttavatest ka ei ole keegi saanud petta. Kui on mingi salap\u00e4rane kiri, siis ma n\u00e4itan neile enne.Luule P\u00e4rnumaalt: Ise ei ole ohvriks sattunud, aga olen kuulnud, et on avaldatud oma pangaandmeid ja sealt raha v\u00f5etud. \u00dcks tuttav pensioniealine naisterahvas kaotas ligi 1000 eurot. Mind on hoiatatud ja ma olen selle kohta uurinud.K\u00fcsis: Marili Kesk\u00fcla. Pildistas: Siim Metsmaa"}
{"text":"Harku vald rappub poliitturbulentsis: vallav\u00f5im p\u00f6\u00f6ras omavahel t\u00fclli, \u00fcks umbusaldus ajab teist taga, politsei sai avalduse korruptsioonikahtluse kohtaTallinna k\u00fclje all paiknevas Harku vallas on v\u00f5imud\u00fcnaamika v\u00f5belema l\u00f6\u00f6nud: kaks vallavalitsuse tuntud liiget, sh abivallavanem - kelle kohta vald on politseisse esitanud kaks erinevat kahtlust - v\u00f5ivad \u00fcle minna opositsiooni poolele.\nKumb oli enne, kana v\u00f5i muna?\nSama k\u00fcsimus keerleb kahe umbusaldusavalduse \u00fcmber, mis lajatati Harku vallavolikogus lauale 30. m\u00e4rtsil: \u00fcks neist opositsioonilt, teine koalitsioonilt. V\u00f5imuta saadikud tahavad troonilt l\u00fckata praeguse volikogu esimehe Mart Eensalu (Reformierakond) ning sellega \u00fches vabaneda ka praegustest vallajuhtidest; vallajuhid avaldavad aga umbusaldust kahele v\u00f5imupartnerile - abivallavanem Vytautas Martinonisele (kandideeris EKRE nimekirjas) ja endisele politseijuhile, praegusele vallavalitsuse liikmele Robert Antropovile (Keskerakond) -, kelle kohta on suisa politseile avaldus l\u00e4kitatud.\nSisult need umbusaldusavaldused \u00fcksteist esmapilgul justkui ei puuduta (opositsioon heidab v\u00f5imule ette Merik\u00fcla kooli sulgemist; koalitsioon s\u00fc\u00fcdistab aga kahte poliitikut h\u00e4\u00e4lega kauplemises), ent seos on neil olemas siiski - kaks leeri s\u00fc\u00fcdistavad teineteist nimelt selles, et vastaspoole umbusaldusavaldus on tekitatud nimme vastuseks nende endi k\u00e4ikudele.\n\u201eS\u00fc\u00fcdistuste n\u00e4ol on minu kurvastuseks ja pettumuseks tegemist poliitilise k\u00e4ttemaksuga selle eest, et ma astusin vahele Merik\u00fcla kooli sulgemise plaanile,\u201c on \u00f6elnud \u00fcks s\u00fc\u00fcdistatav, Vytautas Martinionis, kes ei tahtnud Delfile t\u00e4psustada, millal opositsioon t\u00e4psemalt koalitsiooni umbusaldamise k\u00e4iguga lagedale tuli.\nVallavanem Katrin Krause on aga viidanud, et opositsiooni umbusaldusavaldus on j\u00e4relm olukorrale, kus vallajuhid keeldusid Antropovi-Martinionise n\u00f5udmistele alla vandumast. See\u00f5ttu olnud Antropov ja Martinionis oma h\u00e4\u00e4li vallav\u00f5imu vahetamiseks opositsioonile pakkunud ning sellest olla ka Merik\u00fcla kooli puudutav umbusaldusavaldus tekkinud. Vallavanem Krause nimetab Merik\u00fcla kooli \u00fcmber tiirlevat \u201eotsitud p\u00f5hjusteks\u201c.\nTa m\u00e4rkis, et kahtlused Antropovi ja Martinonise suhtes kerkisid esile selle n\u00e4dala alguses, umbusaldusavalduseni j\u00f5uti nende kahe suhtes eile.\nRobert Antropov on Delfile teadaolevalt esitanud avalduse vallavalitsuse liikme kohalt lahkumiseks. Vytautas Martinonis pole veel samasugust otsust teinud.\n\u201eKahjuks ei kasutata poliitv\u00f5itluses alati k\u00f5ige viisakamaid vahendeid,\u201c s\u00f5nas Antropov Delfile s\u00f5numineerides. \u201eMa ei ole teadlik, et keegi oleks minu kohta politseile avalduse teinud, kuid kui Teie info t\u00f5ele vastab, siis mind ilmselt teavitatakse sellest. Pean \u00fctlema, et see ei tee mind \u00fcleliia murelikuks ja ei \u00fcllataks.\u201c\nAvaldus politseile\nHarku vallavalitsus esitas t\u00e4na politseile kuriteoteate kahe Harku vallavalitsuse liikme Vytautas Martinonise ja Robert Antropovi v\u00f5imaliku m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise ja hankemenetluse n\u00f5uete rikkumise kohta: vallavalitsusel on tekkinud kahtlus, et toimepandud teod v\u00f5ivad vastata karistusseadustiku \u00a7 2981 ja \u00a7 300 lg 1 karistusseadustiku s\u00e4testatud koosseisudele.\n\u201eKui l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta, on tegu kahe erineva kahtlusega, mis v\u00f5ivad ka olla osaliselt omavahel seotud, aga eks seda siis lahendab edasi menetlus,\u201c m\u00e4rkis Krause Delfile.\n\u00dchismeedias avalikustas Krause eile kahtluste sisu l\u00e4hemalt: asi puudutavat elanikkonnakaitse teemasid. Ta s\u00fc\u00fcdistab Martinionist ja Antropovit hiljuti elanikkonnakaitsega seotud hankega nihverdamises - Martinonis olevat Antropovile avaldanud hankega seotud salajasi detaile ning m\u00e4nginud hanget l\u00f5petades ja uut mitte korraldades v\u00e4lja olukorra, kus l\u00f5plik lahendus olla soosinud Antropoviga seotud Harku Elanikkonnakaitse Seltsi.\nVallavanem v\u00e4itis, et hange tuli kahtlaste asjaolude ilmnemisel t\u00fchistada. Kui Antropov olla tahtnud peale seda lepingut uuendada, polnud vallav\u00f5im sellega Krause s\u00f5nutsi p\u00e4ri. Seepeale olnud Antropov saatnud volikogu esimehele Eensalule s\u00f5numi, mille sisuks olevat \u201e\u00fcsna \u00fcheselt tasu n\u00f5udmine koalitsioonis p\u00fcsimise eest\u201c.\n\u201e29.03.2023 toimunud kohtumistel ja k\u00f5nedes [teatasid] nii Robert Antropov kui Vytautas Martinionis, et neile on tehtud ettepanek opositsiooni poolt sobivatel tingimustel liituda opositsiooniga ja aidata sellega muuta v\u00f5imu vallas. Ka see andis selge indikatsiooni, et kaubeldakse oma \u201eh\u00e4\u00e4lega\u201c,\u201c kirjutas Krause \u00fchismeedias.\nSegased lood hankega\nVytautas Martinonis vastas Krause kirjutatu kohta, et peab \u00f6eldut laimavaks.\n\u201eMart Eensalu ja Katrin Krause tegelesid isiklikult k\u00f5ne all oleva hankega (Elanikkonnakaitse koolituste korraldamine Harku vallas). Katrin Krausega oli meil hanke tingimuste muutmisest juttu. T\u00fchistasin hanke, muidu oleks see seatud tingimuste t\u00f5ttu olnud \u00fche pakkuja - Harku Elanikkonnakaitse Seltsi - eelistamine, sest teine pakkuja ei saanud pakkumist teha. Sisuliselt oleks olnud tegemist suunatud hankega. Minu eesm\u00e4rk oli tagada v\u00f5rdsed tingimused hankes osalemiseks v\u00f5imalikult paljudele pakkujatele, et oleks v\u00f5imalik teha valik ja leida valla jaoks parim lahendus. Seej\u00e4rel andis aga ka Harku Elanikkonnakaitse Selts teada, et nemad selliste tingimustega hankel ei osale. Antud olukorras \u00fctlesid k\u00f5ik v\u00f5imalikud pakkujad \u00e4ra. Selgitasin Katrin Krausele, et tuleb teha uus hange, kus s\u00f5nastus on selge ja \u00fcheselt m\u00f5istetav. Uut hanget vallavanem ei pidanud vajalikuks korraldada. Miks Katrin Krause ei soovinud uut v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi pakkuvat hanget, tuleb k\u00fcsida tema k\u00e4est,\u201c kirjutas Martinionis oma vastuses.\nKrause m\u00e4rkis viimase viite vastuseks j\u00e4rgmist: \u201eHankel osalemise v\u00f5imalus oli k\u00f5igil, kuid osalema kutsuti kaks \u00fchingut. Vallavalitsuse soov oli kutsuda hankel osalema v\u00e4hemalt kolm pakkujat, kuid kuna valdkond ja teenus on sedav\u00f5rd spetsiifilised, leidus sobivaid \u00fchinguid kaks. \u00dcheks nendest \u00fchingutest on Harku Elanikkonnakaitse Selts, mille seitsmeliikmelise juhatuse \u00fcheks liikmeks on Robert Antropov. Peale sisseostetava teenuse sisendi andmist mina hankega rohkem kokku ei puutunud ja ei suhelnud kummagi pakkujaga. Rohkem ei saa ma hetkel avaldada, edasise selgitab uurimine. Teist hanget me ei j\u00f5udnud v\u00e4lja kuulutada, kuna tekkisid kahtlused.\u201c\nMartinonis viitas, et politseisse tehtud p\u00f6\u00f6rdumine ning eile letti l\u00f6\u00f6dud umbusaldusavaldus on lihtsalt poliitiline k\u00e4ttemaks.\n\u201eMart Eensalu ja Katrin Krause s\u00fc\u00fcdistuste n\u00e4ol on minu kurvastuseks ja pettumuseks tegemist poliitilise k\u00e4ttemaksuga selle eest, et ma astusin vahele Merik\u00fcla kooli sulgemise plaanile, milleks ei olnud mitte mingit kaalutletud p\u00f5hjust,\u201c m\u00e4rkis ta.\nMartinonis on varemgi Merik\u00fcla kooli kaitsnud - 2021. aastal astus ta enda s\u00f5nutsi seet\u00f5ttu Reformierakonnast v\u00e4lja ning liitus m\u00f5tteliselt volikogu EKRE saadikutega."}
{"text":"Korruptsioonikahtlusega endine Kohtla-J\u00e4rve abilinnapea sai volikogult h\u00fcvitiseks poole aasta palgaKohtla-J\u00e4rve volikogu m\u00e4\u00e4ras h\u00e4\u00e4ltega 10:9 korruptsioonikuritegudes saadud kahtlustuse t\u00f5ttu umbusaldatud abilinnapeale Vitali Borodinile poole aasta palga suuruse h\u00fcvitise.Kohtla-J\u00e4rve abilinnapea ametipalk on 3780 eurot. Borodinile h\u00fcvitiseks m\u00e4\u00e4ratud kogusumma on 22 680 eurot. Koos sotsiaalmaksuga ulatub kulu linnale 30 000 euroni.Kuni korruptsiooniskandaali vallandumiseni eelmise aasta oktoobri alguses Reformierakonda kuulunud Borodinile poole aasta palga suuruse h\u00fcvitise maksmise ettepaneku tegi tema endine erakonnakaaslane, eelarvekomisjoni esimees Daniil Starodubtsev. Tema s\u00f5nul v\u00e4\u00e4rib kaheksa aastat abilinnapeana t\u00f6\u00f6tanud Vitali Borodin sellist h\u00fcvitist, sest ta t\u00e4itis talle usaldatud \u00fclesandeid suure p\u00fchendumuse ja tulemuslikkusega.Starodubtsevi esitatud eeln\u00f5us oli kirjas, et t\u00e4nu Borodini l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste pidamise oskusele ja otsustusv\u00f5imekusele sai Kohtla-J\u00e4rve linn Euroopa Liidult 8,7 miljoni euro suuruse toetuse. \"Vastutustundliku inimesena p\u00fc\u00fcdis ta alati s\u00e4\u00e4sta maksumaksjate raha ning t\u00e4itis lisaks abilinnapea ja teenistuse juhi \u00fclesannetele ka projektijuhi kohustusi ilma selle eest lisatasu k\u00fcsimata,\" oli kirjas eeln\u00f5us.Saadik kahtlustab kuriteguDetsembri l\u00f5pus oli volikogu p\u00e4evakorras endisele Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimehele ja abilinnapeale Riina Ivanovale h\u00fcvitise maksmine, kuid suurem osa saadikuid h\u00e4\u00e4letas tookord selle vastu.Keskerakondlane Arne Berendsen \u00fctles, et volikogu ei kohtle linna tippjuhte v\u00f5rdselt, kui osale neist maksab sotsiaalsete garantiidena h\u00fcvitisi ja teistele mitte. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks, et lisaks Ivanovale ei saanud h\u00fcvitist ka abilinnapea Ljudmila Jant\u0161enko, keda volikogu umbusaldas nagu Ivanovatki eelmisel suvel.Riina Ivanova hinnangul kuritarvitavad saadikud Borodinile h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramisega oma v\u00f5imu selleks, et \"linna arvelt toimuks kuluaarsete kokkulepete tasustamine\". Ivanova s\u00f5nul esineb sellises tegevuses suure t\u00f5en\u00e4osusega tahtlik kuriteo koosseis. \"Hoiatan teid ette tahtliku kuriteo toimepanemise eest,\" \u00fctles Ivanova volikogu ees.Valimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve liider Janek Pahka, kes h\u00e4\u00e4letas h\u00fcvitise maksmise poolt, \u00fctles, et v\u00f5rdne kohtlemine on v\u00e4ga tore, aga praegusel juhul on tegemist kaalutlus\u00f5igusega. \"Kas maksta v\u00f5i mitte maksta?\" s\u00f5nas ta.Ivanova v\u00e4iteid nimetas Pahka \u00e4hvarduseks ja p\u00fc\u00fcdeks m\u00f5jutada volikogu liikmeid, justkui paneksid nad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega antud \u00f5igusi teostades toime kuriteo. \"Kutsun k\u00f5iki saadikuid, vaatamata sellele, et meile on juba esitatud kahtlustus korruptsioonis, siiski h\u00e4\u00e4letama selle h\u00fcvitise poolt. Eriti selle s\u00f5nav\u00f5tu valguses, mille Riina Ivanova meile esitas,\" s\u00f5nas Pahka.Koalitsiooni see h\u00e4\u00e4letus v\u00e4idetavalt ei l\u00f5huKohtla-J\u00e4rve volikogu esimees Eduard Odinets \u00fctles, et sotsiaaldemokraadid ei h\u00e4\u00e4leta Borodinile h\u00fcvitise maksmise poolt, kuna see, mida ta tegi, oligi tema t\u00f6\u00f6. Lisaks t\u00f5i Odinets esile, et uue spordikeskuse ehitushanke korraldamisel tegi linnavalitsus vea, mist\u00f5ttu v\u00e4lismaised ettev\u00f5tted ei saanud konkureerida ja seet\u00f5ttu v\u00e4hendas riigi tugiteenuste keskus linnale esialgu m\u00e4\u00e4ratud toetussummat enam kui poole miljoni euro v\u00f5rra.Kuigi sotside ja Keskerakonna fraktsiooni saadikud h\u00e4\u00e4letasid Borodinile h\u00fcvitise maksmise vastu, olid nende koalitsiooniga liitunud m\u00f5ned fraktsioonitud saadikud selle poolt ja seet\u00f5ttu l\u00e4ks h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramine h\u00e4\u00e4ltega 10:9 l\u00e4bi.Odinetsi s\u00f5nul ei t\u00e4henda selline h\u00e4\u00e4letustulemus veebruaris loodud koalitsiooni lagunemist. \"Selles k\u00fcsimuses h\u00e4\u00e4letasid k\u00f5ik saadikud s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi. See ei olnud seotud \u00fchegi kokkuleppega,\" lausus ta.RIINA IVANOVA Hoiatan teid tahtliku kuriteo toimepanemise eest.Napp enamus saadikuid leidis, et Vitali Borodin v\u00e4\u00e4rib poole aasta palga suurust h\u00fcvitist, kuna t\u00e4nu tema t\u00f6\u00f6le on Kohtla-J\u00e4rve saanud linnaobjektide remondiks ja ehitamiseks Euroopa Liidult ligemale 9 miljonit eurot toetust. PEETER LILLEV\u00c4LIERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Vallavalitsus m\u00fc\u00fcb Salme vallamaja veterinaarkeskuseleSaaremaa volikogu kinnitas neljap\u00e4eval koalitsiooni h\u00e4\u00e4ltega endise Salme vallamaja hoonestus\u00f5iguse seadmise praegu majas rentnikuna tegutseva Salme Vet Punkt O\u00dc kasuks.Hoone omandik\u00fcsimus kerkis p\u00e4evakorda, kui hoones tegutsev veterinaarkeskus avaldas soovi oma tegevust laiendada. Vallavalitsus leidis, et k\u00f5ige parem lahendus on seada Salme Vet Punkt O\u00dc kasuks hoonestus\u00f5igus kinnistu hilisema v\u00e4ljaostmis\u00f5igusega. See seisukoht tekitas aga kogukonnas t\u00f5siseid eriarvamusi ja diskussioone ka vallavolikogu erinevates komisjonides (pikemalt t\u00e4nase lehe lk 4 \u2013 toim).\nVolikogu istungil hoonestus\u00f5iguse eeln\u00f5u tutvustanud abivallavanem Kaarel Tang kinnitas vallavolinik Kristjan Moora k\u00fcsimusele vastates, et teistele hoones tegutsejatele pole vald maja m\u00fc\u00fcki pakkunud.\n\u201cAga miks?\u201d p\u00e4ris Moora.\n\u201cTeised pole k\u00fcsinud,\u201d h\u00f5ikas tagumisest reast volinik Mihkel Undrest. Tang aga vaikis.\nKaido Kaasik tundis huvi, kas vetpunkt l\u00f5petab tegevuse, kui ta ruume otsustuskorras ei saa. Tang \u00fctles, et sellist k\u00fcsimust ei ole vetpunktile otseselt esitatud.\n\nVAIDLUSTE OBJEKT: Salme ajalooline vallamaja tekitas kogukonnas t\u00f5sise l\u00f5he. Miks kaks aastat kestnud arutelu just n\u00fc\u00fcd volikogus pidi pingelise punkti saama, ei m\u00f5ista ka mitmed koalitsiooni saadikud.\nErik T\u00fc\u00fcr \/ Saarte H\u00e4\u00e4l\n\nKinnisvarab\u00fcroo hinnangul on hoone v\u00e4\u00e4rtus 108 000 eurot. Hoonestus\u00f5iguse seadmise vastu s\u00f5na v\u00f5tnud Isamaa fraktsiooni esimees Mart Maastik \u00fctles, et see ei ole tegelik turuhind ja tema on valmis maja eest kohemaid maksma 150 000 eurot.\n\u201cMa ei tea, kelle huvides ja miks seda tehakse, aga ma juhin t\u00e4helepanu, et see on korruptsioonih\u00f5nguline ja ei soovita volikogu liikmetel selle poolt h\u00e4\u00e4letada,\u201d lausus ta. \u201cKui meil on vaja seda hirmsasti maha m\u00fc\u00fca, teeme siis seda oksjoni korras ja vald saab mingi kasu,\u201d lisas Maastik.\nEnne h\u00e4\u00e4letamist palutud repliigis juhtis Maastik t\u00e4helepanu asjaolule, et kohaliku kogukonna seitsmest esindajast oli maja m\u00fc\u00fcgi vastu viis.\nMihkel Undrest pistis seepeale tema jutu vahele, et need on valed andmed ja osavallakogus oli h\u00e4\u00e4letustulemus kaks-kaks.\n\u201cKolm inimest ei saanud lihtsalt h\u00e4\u00e4letada ja esitasid oma vastuseisu kirjalikult,\u201d vastas Maastik. \u201cJa ma n\u00e4en ka sellest h\u00e4\u00e4lest, kes sealt tagant kaasa r\u00e4\u00e4gib, kelle kaudu asi k\u00e4ib ja kus need k\u00f5rvad on,\u201d lisas ta.\nP\u00e4rast viieminutilist vaheaega pandi otsuse eeln\u00f5u Mart Maastiku ettepanekul nimelisele h\u00e4\u00e4letamisele.\nEeln\u00f5u toetas 17 volinikku, 8 oli vastu. H\u00e4\u00e4letamisel ei osalenud Andrus Raun ja Rauno Rahnel, kes end kohe eeln\u00f5u arutelu alguses taandasid ja volikogu saalist lahkusid."}
{"text":"V\u00f5sul tuleb h\u00e4da \u00f5iendamise eest hakata nutsu k\u00f6himaHaljala vallavolikogu h\u00e4\u00e4letas eeln\u00f5u poolt, mis peaks eelarvesse tooma miljoneid eurosid lisatulu. Nimelt muudetakse V\u00f5su ranna tualetid suvehooajast k\u00f5igile h\u00e4dalistele tasuliseks.\nEeln\u00f5u v\u00f5eti l\u00f5puks vastu vaid kahe vastuh\u00e4\u00e4le kiuste. Viimase lugemise j\u00e4rel lisati sellesse t\u00e4psustavad punktid, mis puudutavad teenuse h\u00e4dap\u00f5hist maksustamist.\nL\u00f5plikus s\u00f5nastuses on number \u00fchel k\u00e4imise hinnaks m\u00e4\u00e4ratud kaks eurot, number kahe menetlemise eest rannatualetis tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia aga viis eurot. Maksta saab h\u00e4da \u00f5iendamise eest kaardiga v\u00f5i spetsiaalses mobiilirakenduses Piskakk.\nSelleks et h\u00e4dalised ei hakkaks sohki tegema ning \u00fchtegi number kahte ei poetataks valla kanalisatsioonis\u00fcsteemi number \u00fche hinna eest, luuakse uus hooajaline ametikoht. Hea ninaga reisisaatja ehk rannah\u00e4da spetsialist asub t\u00f6\u00f6le\n1. maist. Rannah\u00e4da spetsialisti kuupalgaks m\u00e4\u00e4rati 2300 eurot, lisaks hakkab ta nautima erisoodustusi parf\u00fcmeeriakauplustes.\nEeln\u00f5u vastu h\u00e4\u00e4letanud volinike s\u00f5nul haises plaan juba algusest peale ebav\u00f5rdsuse ja korrumpeeru j\u00e4rgi. \u201cParaku toob h\u00e4dade maksustamine meile ainult juurde mereh\u00e4dalisi ehk kodanikke, kes hakkavad h\u00e4dasid tegema merre. Hinnad V\u00f5su toidukohtades on niigi juba p\u00f6\u00f6raselt kallid. Kui liita igale s\u00f6\u00f6maajale veel kolmas k\u00e4ik ehk tualetis k\u00e4igu hind, siis on selge, et enese kergendamine muutub V\u00f5su rannas ainult rikaste l\u00f5buks,\u201d r\u00e4\u00e4kis anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud vallavolikogu aseesimees. Samuti avaldas ta kartust, et l\u00e4hedal asuvast K\u00e4smu kaptenik\u00fclast v\u00f5ib piltlikult \u00f6eldes saada V\u00f5su peldik, mille poole joostakse siis, kui h\u00e4da enam h\u00e4beneda ei anna.\nEeln\u00f5u pooldajate hinnangul on aga uus s\u00fcsteem vallale igati kasulik. Lisaks sellele, et valla eelarvesse hakkavad voolama ja kukkuma lisaeurod, v\u00f5ib see pikemas plaanis muuta kaunimaks pildi V\u00f5su rannast.\n\u201cVaadake, kui kangema kangi v\u00e4ljastamise eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia viis eurot, siis paneb see inimese ju m\u00f5tlema l\u00e4bi ka oma toitumisharjumused. V\u00f5ibolla ei ole enne randa minekut vaja nii palju s\u00fc\u00fca? Kokkuv\u00f5ttes ennustan, et t\u00e4nu uuele korrale paraneb V\u00f5sul suvitajate keskmine rannavorm tunduvalt,\u201d r\u00e4\u00e4kis anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud vallavolikogu esimees.\u00a0\n"}
{"text":"Korruptsioonikahtlusega endine Kohtla-J\u00e4rve abilinnapea sai volikogult h\u00fcvitiseks poole aasta palgaKohtla-J\u00e4rve volikogu m\u00e4\u00e4ras h\u00e4\u00e4ltega 10:9 korruptsioonikuritegudes saadud kahtlustuse t\u00f5ttu umbusaldatud abilinnapeale Vitali Borodinile poole aasta palga suuruse h\u00fcvitise.Kohtla-J\u00e4rve abilinnapea ametipalk on 3780 eurot. Borodinile h\u00fcvitiseks m\u00e4\u00e4ratud kogusumma on 22 680 eurot. Koos sotsiaalmaksuga ulatub kulu linnale 30 000 euroni.\nKuni korruptsiooniskandaali vallandumiseni eelmise aasta oktoobri alguses Reformierakonda kuulunud Borodinile poole aasta palga suuruse h\u00fcvitise maksmise ettepaneku tegi tema endine erakonnakaaslane, eelarvekomisjoni esimees Daniil Starodubtsev. Tema s\u00f5nul v\u00e4\u00e4rib kaheksa aastat abilinnapeana t\u00f6\u00f6tanud Vitali Borodin sellist h\u00fcvitist, sest ta t\u00e4itis talle usaldatud \u00fclesandeid suure p\u00fchendumuse ja tulemuslikkusega.\nStarodubtsevi esitatud eeln\u00f5us oli kirjas, et t\u00e4nu Borodini l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste pidamise oskusele ja otsustusv\u00f5imekusele sai Kohtla-J\u00e4rve linn Euroopa Liidult 8,7 miljoni euro suuruse toetuse. \"Vastutustundliku inimesena p\u00fc\u00fcdis ta alati s\u00e4\u00e4sta maksumaksjate raha ning t\u00e4itis lisaks abilinnapea ja teenistuse juhi \u00fclesannetele ka projektijuhi kohustusi ilma selle eest lisatasu k\u00fcsimata,\" oli kirjas eeln\u00f5us.\nSaadik kahtlustab kuritegu\nDetsembri l\u00f5pus oli volikogu p\u00e4evakorras endisele Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimehele ja abilinnapeale Riina Ivanovale h\u00fcvitise maksmine, kuid suurem osa saadikuid h\u00e4\u00e4letas tookord selle vastu.\nHoiatan teid tahtliku kuriteo toimepanemise eest.\n\nRiina Ivanova\n\nKeskerakondlane Arne Berendsen \u00fctles, et volikogu ei kohtle linna tippjuhte v\u00f5rdselt, kui osale neist maksab sotsiaalsete garantiidena h\u00fcvitisi ja teistele mitte. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks, et lisaks Ivanovale ei saanud h\u00fcvitist ka abilinnapea Ljudmila Jant\u0161enko, keda volikogu umbusaldas nagu Ivanovatki eelmisel suvel.\nRiina Ivanova hinnangul kuritarvitavad saadikud Borodinile h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramisega oma v\u00f5imu selleks, et \"linna arvelt toimuks kuluaarsete kokkulepete tasustamine\". Ivanova s\u00f5nul esineb sellises tegevuses suure t\u00f5en\u00e4osusega tahtlik kuriteo koosseis. \"Hoiatan teid ette tahtliku kuriteo toimepanemise eest,\" \u00fctles Ivanova volikogu ees.\nValimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve liider Janek Pahka, kes h\u00e4\u00e4letas h\u00fcvitise maksmise poolt, \u00fctles, et v\u00f5rdne kohtlemine on v\u00e4ga tore, aga praegusel juhul on tegemist kaalutlus\u00f5igusega. \"Kas maksta v\u00f5i mitte maksta?\" s\u00f5nas ta.\nIvanova v\u00e4iteid nimetas Pahka \u00e4hvarduseks ja p\u00fc\u00fcdeks m\u00f5jutada volikogu liikmeid, justkui paneksid nad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega antud \u00f5igusi teostades toime kuriteo. \"Kutsun k\u00f5iki saadikuid, vaatamata sellele, et meile on juba esitatud kahtlustus korruptsioonis, siiski h\u00e4\u00e4letama selle h\u00fcvitise poolt. Eriti selle s\u00f5nav\u00f5tu valguses, mille Riina Ivanova meile esitas,\" s\u00f5nas Pahka.\nKoalitsiooni see h\u00e4\u00e4letus v\u00e4idetavalt ei l\u00f5hu \nKohtla-J\u00e4rve volikogu esimees Eduard Odinets \u00fctles, et sotsiaaldemokraadid ei h\u00e4\u00e4leta Borodinile h\u00fcvitise maksmise poolt, kuna see, mida ta tegi, oligi tema t\u00f6\u00f6. Lisaks t\u00f5i Odinets esile, et uue spordikeskuse ehitushanke korraldamisel tegi linnavalitsus vea, mist\u00f5ttu v\u00e4lismaised ettev\u00f5tted ei saanud konkureerida ja seet\u00f5ttu v\u00e4hendas riigi tugiteenuste keskus linnale esialgu m\u00e4\u00e4ratud toetussummat enam kui poole miljoni euro v\u00f5rra.\nKuigi sotside ja Keskerakonna fraktsiooni saadikud h\u00e4\u00e4letasid Borodinile h\u00fcvitise maksmise vastu, olid nende koalitsiooniga liitunud m\u00f5ned fraktsioonitud saadikud selle poolt ja seet\u00f5ttu l\u00e4ks h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramine h\u00e4\u00e4ltega 10:9 l\u00e4bi.\nOdinetsi s\u00f5nul ei t\u00e4henda selline h\u00e4\u00e4letustulemus veebruaris loodud koalitsiooni lagunemist. \"Selles k\u00fcsimuses h\u00e4\u00e4letasid k\u00f5ik saadikud s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi. See ei olnud seotud \u00fchegi kokkuleppega,\" lausus ta."}
{"text":"BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5teTALLINN, 1. aprill, BNS \u2013 BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5te.\n\u2013 Tallinnas Kaarli kirikus astuvad p\u00fchap\u00e4eval palmipuudep\u00fcha kontserdil \u00fcles 16 koori \u00fcle 300 lauljaga ning J. S. Bachi Johannese passiooni dirigeerib Andres Mustoneni asemel Endrik \u00dcksv\u00e4rav.\n\u2013 President Alar Karis \u00fctles Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kokku kutsutud But\u0161a tippkohtumisel, mis k\u00e4sitleb Venemaa vastutust kuritegude eest Ukrainas, et nii nagu s\u00f5jakuritegude ohvritel on nimed, nii on nimed ka kurjategijatel, kes tuleb vastutusele v\u00f5tta.\n\u2013 1. aprillil ametisse astuv Eesti Energia uus juhatuse esimees Andrus Durejko hakkab kuupalgana saama 17 000 eurot kuus, vahendas ERR.\n\u2013 Soome v\u00e4lisministri Pekka Haavisto ja Rootsi v\u00e4lisministri Tobias Billstr\u00f6miga reedel telefonis r\u00e4\u00e4kinud v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu, \u00fctles, et Soome NATO liikmeks saamine on Eestile ajalooline hetk.\n\u2013 ERR-i Klassikaraadio saab laup\u00e4eval 28-aastaseks ning sel puhul k\u00f5lab eetris kuulajate lemmikmuusika, kirjutatakse \u00fchiselt muusikalist diktaati ja piilutakse raadiot\u00f6\u00f6 telgitagustesse.\n\u2013 President Alar Karis \u00fctles telefonik\u00f5nes Ungari riigipeaga, et NATO tugevdamise eesm\u00e4rgil on vaja viia l\u00f5pule Rootsi liitumisprotsess alliansiga.\n\u2013 V\u00e4lisminister Urmas Reinsalu \u00fctles reedel Poolas \u0141\u00f3d\u017ais Kesk- ja Ida-Euroopa v\u00e4lisministrite (B9) kohtumisel, et aeg on NATO ja Venemaa suhete alusakt t\u00fchistada.\n\u2013 V\u00e4lisminister Urmas Reinsalu s\u00f5nul teavitati reedel Eesti v\u00e4lisministeeriumi Venemaa otsusest saata riigist v\u00e4lja Eesti diplomaat, mis on Venemaa vastusammuks Eesti 24. m\u00e4rtsi otsusele.\n\u2013 President Alar Karis \u00fctles telefonivestluses Soome riigipea Sauli Niinist\u00f6ga, et Eesti ootab Soomet peatselt NATO-sse, sest see muudab kriitilise osa siinsest piirkonna julgeolekust tervikuks.\n\u2013 Eesti Kontsert taunib muusik Andres Mustoneni esinemist Venemaal ning l\u00f5petab temaga koost\u00f6\u00f6.\n\u2013 Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu otsustas neljap\u00e4eval napi h\u00e4\u00e4lteenamusega, et korruptsioonikuriteo kahtlustuse t\u00f5ttu ametist vabastatud endisele abilinnapeale Vitali Borodinile makstakse hea t\u00f6\u00f6 eest kuue kuu palga ulatuses h\u00fcvitist ehk kokku 22 680 eurot.\n\u2013 Riigikohus selgitas enam kui sada aastat tagasi ehitatud talumaja varjatud puudusi k\u00e4sitlenud kohtuasjas, et hoone lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb l\u00e4htuda sarnaste vanade hoonete tavap\u00e4rasest seisukorrast, mitte uusehitistele kehtestatud n\u00f5uetest.\n\u2013 Euroalal aeglustus aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu j\u00e4rgi m\u00e4rtsis veebruarikuu 8,5 protsendilt 6,9 protsendile, Eestis aeglustus inflatsioon eelduslikult 17,8 protsendilt 15,6 protsendile, kuid j\u00e4i siiski L\u00e4ti j\u00e4rel teisele kohale.\n\u2013 Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhatus kiitis heaks 15,6 miljardi dollari suuruse toetusmeetme laenu Ukrainale, et aidata s\u00f5jas oleva riigi majanduslikku taastumist, teatas fond reedel.\n\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kutsus reedel \u00fcles nimetama But\u0161at \"\u00f5igluse s\u00fcmboliks\", aasta aega p\u00e4rast agressorriik Venemaa v\u00e4e\u00fcksuste taandumist linnast, millest on saanud s\u00fcnon\u00fc\u00fcm s\u00f5jaroimade s\u00fc\u00fcdistustele.\n\u2013 Norra p\u00f5hjaosas Troms\u00f8 piirkonnas sai lumelaviinides surma neli ja viga veel mitu inimest, sealhulgas v\u00e4listuristid, ajakohastasid reede \u00f5htul politsei ja meedia.\n\u2013 Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatab j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal Hiina ametivenda Xi Jinpingi, et mis tahes Pekingi v\u00f5imalik otsus Venemaad s\u00f5jas Ukraina vastu s\u00f5jaliselt toetada oleks katastroofiline, teatas reedel \u00c9lys\u00e9e palee.\n\u2013\u00a0Sudaani p\u00f5hjaosas hukkus kullakaevanduses aset leidnud varingus v\u00e4hemalt 14 t\u00f6\u00f6list, teatasid reedel v\u00f5imud.\n\u2013 Venemaa uuendatud v\u00e4lispoliitikastrateegia, mille president Vladimir Putin reedel kinnitas, nimetab Hiinat ja Indiat Moskva peamiste liitlastena maailma areenil.\n\u2013 Venemaa uus v\u00e4lispoliitika strateegia, mille president Vladimir Putin kinnitas, n\u00e4eb L\u00e4\u00e4nes eksistentsiaalset ohtu, \u00fctles v\u00e4lisminister Sergei Lavrov reedel.\n\u2013 Hispaania peaminister Pedro S\u00e1nchez \u00fctles reedel, et \u00e4rgitas Pekingit k\u00fclastades Hiina presidenti Xi Jinpingi r\u00e4\u00e4kima Ukraina kolleegi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5iga.\n\u2013 Valgevene liider Aleksandr Luka\u0161enko \u00fctles reedel, et tema riik on valmis v\u00f5\u00f5rustama Venemaa strateegilisi tuumarelvi p\u00e4rast seda, kui tema liitlane Venemaa president Vladimir Putin teatas plaanidest paigutada Valgevenesse taktikalised tuumarelvad.\u00a0\n\u2013 Paavst Franciscus peaks Rooma haiglast koju p\u00e4\u00e4sema laup\u00e4eval p\u00e4rast ravi bronhiidi vastu, teatas katoliku kirik.\u00a0\n\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i lubas reedel But\u0161a linna k\u00fclastades \"Venemaa kurjuse\" alistada.\u00a0\n\u2013 Kreml v\u00e4listas reedel relvarahu Ukrainas, ehkki Venemaa liitlane Valgevene soovitas tingimusteta k\u00f5nelusi alustada.\n\u2013 Guinea lahes kaaperdatud Taani tankeri asukoht on tuvastatud ja osa meeskonnast on pantvangis, \u00fctles reedel laeva omanik Monjasa.\n\u2013 Kreeka raudteeinspektor peeti reedel kinni seoses eelmisel kuul toimunud rongikatastroofiga, milles hukkus 57 inimest, teatas kohtuametnik.\nBaltic News Service"}
{"text":"BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5teTALLINN, 1. aprill, BNS \u2013 BNS-i reede t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5te.\n\u2013 Tallinnas Kaarli kirikus astuvad p\u00fchap\u00e4eval palmipuudep\u00fcha kontserdil \u00fcles 16 koori \u00fcle 300 lauljaga ning J. S. Bachi Johannese passiooni dirigeerib Andres Mustoneni asemel Endrik \u00dcksv\u00e4rav.\n\u2013 President Alar Karis \u00fctles Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kokku kutsutud But\u0161a tippkohtumisel, mis k\u00e4sitleb Venemaa vastutust kuritegude eest Ukrainas, et nii nagu s\u00f5jakuritegude ohvritel on nimed, nii on nimed ka kurjategijatel, kes tuleb vastutusele v\u00f5tta.\n\u2013 1. aprillil ametisse astuv Eesti Energia uus juhatuse esimees Andrus Durejko hakkab kuupalgana saama 17 000 eurot kuus, vahendas ERR.\n\u2013 Soome v\u00e4lisministri Pekka Haavisto ja Rootsi v\u00e4lisministri Tobias Billstr\u00f6miga reedel telefonis r\u00e4\u00e4kinud v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu, \u00fctles, et Soome NATO liikmeks saamine on Eestile ajalooline hetk.\n\u2013 ERR-i Klassikaraadio saab laup\u00e4eval 28-aastaseks ning sel puhul k\u00f5lab eetris kuulajate lemmikmuusika, kirjutatakse \u00fchiselt muusikalist diktaati ja piilutakse raadiot\u00f6\u00f6 telgitagustesse.\n\u2013 President Alar Karis \u00fctles telefonik\u00f5nes Ungari riigipeaga, et NATO tugevdamise eesm\u00e4rgil on vaja viia l\u00f5pule Rootsi liitumisprotsess alliansiga.\n\u2013 V\u00e4lisminister Urmas Reinsalu \u00fctles reedel Poolas \u0141\u00f3d\u017ais Kesk- ja Ida-Euroopa v\u00e4lisministrite (B9) kohtumisel, et aeg on NATO ja Venemaa suhete alusakt t\u00fchistada.\n\u2013 V\u00e4lisminister Urmas Reinsalu s\u00f5nul teavitati reedel Eesti v\u00e4lisministeeriumi Venemaa otsusest saata riigist v\u00e4lja Eesti diplomaat, mis on Venemaa vastusammuks Eesti 24. m\u00e4rtsi otsusele.\n\u2013 President Alar Karis \u00fctles telefonivestluses Soome riigipea Sauli Niinist\u00f6ga, et Eesti ootab Soomet peatselt NATO-sse, sest see muudab kriitilise osa siinsest piirkonna julgeolekust tervikuks.\n\u2013 Eesti Kontsert taunib muusik Andres Mustoneni esinemist Venemaal ning l\u00f5petab temaga koost\u00f6\u00f6.\n\u2013 Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu otsustas neljap\u00e4eval napi h\u00e4\u00e4lteenamusega, et korruptsioonikuriteo kahtlustuse t\u00f5ttu ametist vabastatud endisele abilinnapeale Vitali Borodinile makstakse hea t\u00f6\u00f6 eest kuue kuu palga ulatuses h\u00fcvitist ehk kokku 22 680 eurot.\n\u2013 Riigikohus selgitas enam kui sada aastat tagasi ehitatud talumaja varjatud puudusi k\u00e4sitlenud kohtuasjas, et hoone lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb l\u00e4htuda sarnaste vanade hoonete tavap\u00e4rasest seisukorrast, mitte uusehitistele kehtestatud n\u00f5uetest.\n\u2013 Euroalal aeglustus aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu j\u00e4rgi m\u00e4rtsis veebruarikuu 8,5 protsendilt 6,9 protsendile, Eestis aeglustus inflatsioon eelduslikult 17,8 protsendilt 15,6 protsendile, kuid j\u00e4i siiski L\u00e4ti j\u00e4rel teisele kohale.\n\u2013 Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhatus kiitis heaks 15,6 miljardi dollari suuruse toetusmeetme laenu Ukrainale, et aidata s\u00f5jas oleva riigi majanduslikku taastumist, teatas fond reedel.\n\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kutsus reedel \u00fcles nimetama But\u0161at \"\u00f5igluse s\u00fcmboliks\", aasta aega p\u00e4rast agressorriik Venemaa v\u00e4e\u00fcksuste taandumist linnast, millest on saanud s\u00fcnon\u00fc\u00fcm s\u00f5jaroimade s\u00fc\u00fcdistustele.\n\u2013 Norra p\u00f5hjaosas Troms\u00f8 piirkonnas sai lumelaviinides surma neli ja viga veel mitu inimest, sealhulgas v\u00e4listuristid, ajakohastasid reede \u00f5htul politsei ja meedia.\n\u2013 Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatab j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal Hiina ametivenda Xi Jinpingi, et mis tahes Pekingi v\u00f5imalik otsus Venemaad s\u00f5jas Ukraina vastu s\u00f5jaliselt toetada oleks katastroofiline, teatas reedel \u00c9lys\u00e9e palee.\n\u2013\u00a0Sudaani p\u00f5hjaosas hukkus kullakaevanduses aset leidnud varingus v\u00e4hemalt 14 t\u00f6\u00f6list, teatasid reedel v\u00f5imud.\n\u2013 Venemaa uuendatud v\u00e4lispoliitikastrateegia, mille president Vladimir Putin reedel kinnitas, nimetab Hiinat ja Indiat Moskva peamiste liitlastena maailma areenil.\n\u2013 Venemaa uus v\u00e4lispoliitika strateegia, mille president Vladimir Putin kinnitas, n\u00e4eb L\u00e4\u00e4nes eksistentsiaalset ohtu, \u00fctles v\u00e4lisminister Sergei Lavrov reedel.\n\u2013 Hispaania peaminister Pedro S\u00e1nchez \u00fctles reedel, et \u00e4rgitas Pekingit k\u00fclastades Hiina presidenti Xi Jinpingi r\u00e4\u00e4kima Ukraina kolleegi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5iga.\n\u2013 Valgevene liider Aleksandr Luka\u0161enko \u00fctles reedel, et tema riik on valmis v\u00f5\u00f5rustama Venemaa strateegilisi tuumarelvi p\u00e4rast seda, kui tema liitlane Venemaa president Vladimir Putin teatas plaanidest paigutada Valgevenesse taktikalised tuumarelvad.\u00a0\n\u2013 Paavst Franciscus peaks Rooma haiglast koju p\u00e4\u00e4sema laup\u00e4eval p\u00e4rast ravi bronhiidi vastu, teatas katoliku kirik.\u00a0\n\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i lubas reedel But\u0161a linna k\u00fclastades \"Venemaa kurjuse\" alistada.\u00a0\n\u2013 Kreml v\u00e4listas reedel relvarahu Ukrainas, ehkki Venemaa liitlane Valgevene soovitas tingimusteta k\u00f5nelusi alustada.\n\u2013 Guinea lahes kaaperdatud Taani tankeri asukoht on tuvastatud ja osa meeskonnast on pantvangis, \u00fctles reedel laeva omanik Monjasa.\n\u2013 Kreeka raudteeinspektor peeti reedel kinni seoses eelmisel kuul toimunud rongikatastroofiga, milles hukkus 57 inimest, teatas kohtuametnik.\nBaltic News Service"}
{"text":"N\u00e4dala tipud1 V\u00e4givald erivajadustega laste kallal Lille kodu saaga, kus personal piinas oma erivajadustega hoolealuseid. Vaata \u00fcksk\u00f5ik mis pidi, ikka n\u00e4eb asi kehv v\u00e4lja. Tekkinud on olukord, kus vastutajaid justkui polegi.2 Kevad, kus sa oled?Kuigi kohe on ukse taga lihav\u00f5tten\u00e4dal, pole oodatud kevadet veel kuskilt n\u00e4ha. Metsavanana tuntud Rapla ilmavaatleja Arvo Saidla palub olla kannatlik ning lubab, et ilm p\u00f6\u00f6rab soojemaks aprilli teises pooles.3 Andres Mustoneni langusDirigent ja helilooja Andres Mustonen esines m\u00e4rtsi keskel Vene riigi rahastatud Trans-Siberi kunstifestivalil hoolimata sellest, et igasugune kultuuriline koost\u00f6\u00f6 seiskus p\u00e4rast Venemaa kallaletungi Ukrainale. Eesti Kontserdi juht Kertu Orro ei pea koost\u00f6\u00f6d Mustoneniga enam v\u00f5imalikuks.4 Gwyneth Paltrow kohtudraamaJuhtum on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne seet\u00f5ttu, et vaikimisraha maksmise asemel l\u00e4ks seekord A-klassi kuulsus kohtusse ning sai seal raha v\u00e4ljapressija \u00fcle v\u00f5idu. Nimelt \u00fcritas 2016. aastal Utah's toimunud suusa\u00f5nnetuses n\u00e4itlejannaga kokku p\u00f5rganud pensionil olev silmaarst selle eest kopsakat valuraha saada, tuues p\u00f5hjuseks oma enneolematud kannatused.5 K\u00f5nniteedele parkijad\u00d5htulehe toimetusse saadeti m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi Tartus tehtud foto, kus autoomanik on \u00dclikooli t\u00e4naval parkinud oma s\u00f5iduki osaliselt k\u00f5nniteele. Pealtn\u00e4gija s\u00f5nul seisis see seal umbes tund aega. Seega ei peatunud autojuht vaid korraks. Sellise numbrim\u00e4rgi omanikult ootaks t\u00f5epoolest eeskujulikumat parkimist.MANONA PARIS, arvamustoimetuse juht"}
{"text":"Ingomar Vihmar: Nali vajab \u00fcllatustKuidas teha head nalja ja panna saalit\u00e4is inimesi l\u00f5kerdama? Vastab Endla teatri lavastaja Ingomar Vihmar.Kuidas saab n\u00e4idendi k\u00e4sikirja p\u00f5hjal kom\u00f6\u00f6dia teha?V\u00f5ta \u00fcks klassikaline teos, n\u00e4iteks Vilde \u201cPisuh\u00e4nd\u201d. Kui teda lugeda, ega ta ju naerma aja. Kuid laval v\u00f5ib ta olla v\u00e4ga naljakas. Nalja pead seal ise natukene juurde m\u00f5tlema, oma kujutluses n\u00e4gema.Minule on haruldane asi, et loen n\u00e4idendi k\u00e4sikirja ja naeran.Aga neid on siiski olnud?M\u00e4letan, et Oleg ja Vladimir Presnjakovi \u201cOhvrit m\u00e4ngides\u201d, mida Linnateatris tehti, oli lugedes \u00fclinaljakas. Ma naersin nii, et abikaasa arvas, et ma olen hulluks l\u00e4inud!Aga seda juhtub ikkagi harva.Kuidas te ikkagi teate, et vaat sellest materjalist saab kom\u00f6\u00f6dia?Sa pead endale vaimusilmas neid olukordi ette kujutama ja kui sa juba m\u00f5ttes muheled ja naerad, v\u00f5ikski sellest tulla kom\u00f6\u00f6dia.Aga eks ta on arvamise asi. K\u00e4sikirjas peab olema midagi, mis sind erutab, k\u00e4ivitab. Kui see l\u00e4heb publiku ootustega kokku, siis on tore. Kuid lavastust tehes ja materjali otsides ei m\u00f5tle ma eriti palju publiku peale.Ma otsustan rohkem endast l\u00e4htuvalt. V\u00e4ga keeruline on etendusi niimoodi teha, et p\u00fc\u00fcad teistele meeldida. Kui see l\u00e4heb kokku publiku maitsega, siis on h\u00e4sti, kui ei l\u00e4he, on ka h\u00e4sti.Seda, et asi k\u00f5igile meeldib, p\u00f5him\u00f5tteliselt ei juhtugi. Naljast arusaamise koht on igal inimesel t\u00e4iesti erinev. Saalis sada inimest naerab, teised sada istuvad mossis n\u00e4oga. Inimeste maitset ei oska elu sees \u00e4ra arvata. Kuid tee nii nagu oskad ja nii, et endal on l\u00f5bus.Mis siis saab, kui rahvas \u00fcldse ei naera? On seda juhtunud?Jaa, minu elu jooksul on seda juhtunud. Seda v\u00f5ib juhtuda esietendusel, kui n\u00e4itlejad ei ole oma rollis v\u00e4ga kindlad. Publikuga esimest korda kohtumine tekitab alati ebakindlust ja siis v\u00f5ib olla k\u00fcll, et n\u00e4itleja ei k\u00e4ivitu ja publik on ka sellisel \u00e4raootaval seisukohal, et millal nalja hakkab saama.Vahel ei l\u00e4hegi t\u00fckk publiku jaoks k\u00e4ima, kuid j\u00e4rgmisel korral, j\u00e4rgmisele publikule on see etendus t\u00e4iesti homeeriline. S\u00f5ltub sellest, milline publik on, mis p\u00e4ev on ja mis tujus inimesed on. Vahel v\u00f5ib t\u00e4iesti ootamatult mingi t\u00f5sine situatsioon, kuhu ei ole nalja mitte karvav\u00f5rdki planeeritud, olla publikule totaalselt naljakas. Naerma ajabki see, mida sa elu sees ei oska ette arvata. \u00dcllatus on see, mida nali vajab.Kom\u00f6\u00f6dia puhul tiksub igal n\u00e4itlejal ja lavastajal kuklas, et kui t\u00fckk on \u017eanrim\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi kom\u00f6\u00f6dia, peab vaatajal olema naljakas. Ja kui ei ole, siis on midagi valesti.Kui palju s\u00f5ltub nali lavastajast, kui palju n\u00e4itlejatest?See s\u00f5ltub k\u00f5igest. Ka publikust.Protsessi jooksul see muutub ka, sest prooviperiood on pikk, seal on oma 50-60 proovi ja meile v\u00f5ib see olla alguses v\u00e4ga naljakas, kuid \u00fchel hetkel sa harjud. Mingil ajal ei saa enam \u00fcldse aru, kas on naljakas v\u00f5i ei ole v\u00f5i mis sealt \u00fcldse peaks tulema.Enne esietendust v\u00f5id vaid aimata, kuid kinnitus saabub alles publikuga kohtudes. See on v\u00f5imas, kui publiku reaktsioon tuleb. Siis tead, et oled ikkagi \u00f5iges suunas l\u00e4inud. V\u00f5i vales.Kas kom\u00f6\u00f6diate lavastamine on keeruline?Eks mingeid asju \u00f5pid elu jooksul. Kom\u00f6\u00f6dia puhul ei tohi sihilikult nalja teha.Kui sa hakkad nalja tegema, siis see ei ole naljakas. Mida v\u00e4hem sa nalja teed, mida t\u00f5sisem asi on, seda naljakam tavaliselt on. Publik tajub \u00e4ra, kui nali on sunnitud.Kui hakata nalja, hambad ristis, v\u00e4lja pressima, siis v\u00f5ib ju ka nalja saada, aga tavaliselt mitte eriti.V\u00e4ga hea kom\u00f6\u00f6diakirjanik on nalja situatsioonidesse kirjutanud moel, et kui n\u00e4itleja paneb ennast sinna olukorda t\u00e4iesti t\u00f5siselt, on see k\u00f5rvaltvaatajale \u00e4\u00e4rmiselt naljakas. See juhtub ilma selleta, et keegi p\u00fc\u00fcaks nalja teha.Aga eks kom\u00f6\u00f6dia\u017eanridki erinevad - farsid ja klounaad - ja seal on ka eri vahendid. N\u00e4iteks klounaad t\u00f6\u00f6tab \u00e4parduse peal. Mingi t\u00f5sise asja peal. Et midagi, mida tehti t\u00f5siselt, l\u00e4ks untsu.Kuidas teie kom\u00f6\u00f6diate lavastamise juurde j\u00f5udsite?Ega ma n\u00fc\u00fcd neid nii palju lavastanud ei olegi, kuus-seitse 70st, mille \u017eanrim\u00e4\u00e4ratlus on puhtalt kom\u00f6\u00f6dia. Aga mulle selline puhas \u017eanriteater v\u00e4ga ei istugi.Kui v\u00f5tame praegu teatri repertuaaris olevaid lavastusi, siis seal on k\u00fcll m\u00f5nel \u017eanriks m\u00e4rgitud kom\u00f6\u00f6dia. N\u00e4iteks \u201cKolm \u00f5de\u201d, mille on T\u0161ehhov ka ise m\u00e4rkinud kom\u00f6\u00f6diaks. P\u00f5him\u00f5tteliselt ma saan ju temast aru, et see asi on seal nii t\u00f5sine, et on lausa naljakas. Aga see ei ole see, mida meie kom\u00f6\u00f6diaks peame.Kui me hakkasime farssi \u201cMitte praegu, kallis\u201d tegema, siis m\u00f5tlesin, kas seda annaks teha ka t\u00f5siselt. Igas draamas on ju k\u00f5vasti kom\u00f6\u00f6diat, igas kom\u00f6\u00f6dias on k\u00f5vasti draamat.Kas publiku huumorimeel on aja jooksul muutunud?Huumorimeelega on \u00fcldse niimoodi, et ta on igal mehel ise kohas. Mis on \u00fchele naljakas, selles pole teise jaoks naljapoegagi. Huumorimeel on niiv\u00f5rd isiklik asi.Selle \u00fcle kakeldakse v\u00e4ga palju ja s\u00f5imatakse \u00fcksteist. P\u00e4ritakse: \u201cKus see nali oli?\u201d Inimesed v\u00f5tavad seda huumoriv\u00e4rki alati v\u00e4ga t\u00f5siselt.Aga lavalt me ei n\u00e4e, kes 500 inimesest publikus naerab ja kes ei naera, kes on \u00f5nnetu, kes \u00f5nnelik. Aga enamasti on publik ikkagi r\u00f5\u00f5mus.Ma arvan, et mingisugune osa huumorimeelest on inimesel kaasa s\u00fcndinud. Seda m\u00f5jutab lapsep\u00f5lves n\u00e4htu ja kogetu ja sealt hakkab naljasoon kuidagi kasvama.Mina vaatasin noorena v\u00e4ga palju Soome televisiooni, nende sket\u0161isarju, mis on mind v\u00e4ga palju m\u00f5jutanud. Minu huumorimeel on selline ... Ma olen kogenud, et see ei ole Harju keskmine. Mulle meeldivad asjad, mis ei ole esmapilgul \u00fcldse naljakad.Milline kom\u00f6\u00f6dia on ajatu?Ma olen sellega kunagi kooli ajal kokku puutunud ja n\u00fc\u00fcd siis ka Endlas olles. See on Hugo Raudsepa \u201cVedelvorst\u201d, mis on isegi lugedes m\u00f5ne koha pealt \u00e4\u00e4rmiselt naljakas. Seda tasub lugeda. Seda oli ka v\u00e4ga tore teha.\"Mida v\u00e4hem sa nalja teed, mida t\u00f5sisem asi on, seda naljakam tavaliselt on.\"Lavastaja Ingomar Vihmari s\u00f5nutsi s\u00f5ltub nali k\u00f5igest: lavastajast, n\u00e4itlejatest, publikust. Urmas Luik ShutterstockLauri Mutso"}
{"text":"22 68022 680 eurot h\u00fcvitist saab Kohtla-J\u00e4rve volikogu otsusega korruptsioonikuriteo kahtluse t\u00f5ttu abilinnapea kohalt vabastatud Vitali Borodin."}
{"text":"Ingomar Vihmar: Nali vajab \u00fcllatustKuidas teha head nalja ja panna saalit\u00e4is inimesi l\u00f5kerdama? Vastab Endla teatri lavastaja Ingomar Vihmar.\nKuidas saab n\u00e4idendi k\u00e4sikirja p\u00f5hjal kom\u00f6\u00f6dia teha?\nV\u00f5ta\u00a0\u00fcks klassikaline teos, n\u00e4iteks Vilde \u201cPisuh\u00e4nd\u201d. Kui teda lugeda, ega ta ju naerma aja. Kuid laval v\u00f5ib ta olla v\u00e4ga naljakas. Nalja pead seal ise natukene juurde m\u00f5tlema, oma kujutluses n\u00e4gema.\nMida v\u00e4hem sa nalja teed, mida t\u00f5sisem asi on, seda naljakam tavaliselt on.\n\nMinule on haruldane asi, et\u00a0loen n\u00e4idendi k\u00e4sikirja ja naeran.\nAga neid on siiski olnud?\u00a0\nM\u00e4letan, et\u00a0Oleg ja Vladimir Presnjakovi \u201cOhvrit m\u00e4ngides\u201d, mida Linnateatris tehti, oli\u00a0lugedes\u00a0\u00fclinaljakas. Ma naersin nii, et abikaasa arvas, et ma olen hulluks l\u00e4inud!\nAga seda juhtub ikkagi harva.\n\nPraegu saab Endla teatris n\u00e4ha\u00a0Ingomar Vihmari lavastatud \u201c15 meetrit vasakule\u201d.\nUrmas Luik \n\nKuidas te ikkagi teate, et vaat sellest materjalist saab kom\u00f6\u00f6dia?\nSa pead endale vaimusilmas neid olukordi ette kujutama ja\u00a0kui sa\u00a0juba m\u00f5ttes muheled ja naerad, v\u00f5ikski sellest tulla kom\u00f6\u00f6dia.\nAga eks ta on arvamise asi. K\u00e4sikirjas peab olema midagi,\u00a0mis sind erutab,\u00a0k\u00e4ivitab. Kui see l\u00e4heb publiku ootustega kokku, siis on tore. Kuid lavastust tehes\u00a0ja materjali otsides\u00a0ei m\u00f5tle ma eriti palju publiku peale.\nMa\u00a0otsustan\u00a0rohkem endast l\u00e4htuvalt. V\u00e4ga keeruline on etendusi niimoodi teha, et p\u00fc\u00fcad teistele meeldida. Kui see l\u00e4heb kokku publiku maitsega, siis\u00a0on h\u00e4sti, kui ei l\u00e4he, on ka h\u00e4sti.\nSeda, et asi k\u00f5igile meeldib,\u00a0p\u00f5him\u00f5tteliselt ei juhtugi. Naljast arusaamise koht on igal\u00a0inimesel\u00a0t\u00e4iesti erinev. Saalis sada inimest naerab, teised sada istuvad mossis n\u00e4oga. Inimeste maitset ei oska elu sees \u00e4ra\u00a0arvata. Kuid tee nii nagu oskad ja nii, et endal on l\u00f5bus.\n\nMida v\u00e4hem sa nalja teed, mida t\u00f5sisem on asi, seda naljakam tavaliselt on.\nUrmas Luik \n\nMis siis saab, kui rahvas \u00fcldse ei naera? On seda juhtunud?\nJaa, minu elu jooksul on seda juhtunud.\u00a0Seda v\u00f5ib\u00a0juhtuda esietendusel, kui n\u00e4itlejad ei ole oma rollis v\u00e4ga kindlad. Publikuga esimest korda kohtumine tekitab alati\u00a0ebakindlust ja siis v\u00f5ib olla k\u00fcll, et n\u00e4itleja ei k\u00e4ivitu ja publik on ka sellisel \u00e4raootaval seisukohal, et millal nalja hakkab saama.\nVahel\u00a0ei l\u00e4hegi t\u00fckk publiku jaoks k\u00e4ima, kuid j\u00e4rgmisel korral, j\u00e4rgmisele publikule on see etendus t\u00e4iesti homeeriline. S\u00f5ltub sellest, milline publik on, mis p\u00e4ev on ja mis tujus inimesed on.\u00a0Vahel v\u00f5ib t\u00e4iesti ootamatult mingi t\u00f5sine situatsioon, kuhu\u00a0ei ole nalja mitte karvav\u00f5rdki planeeritud, olla publikule totaalselt naljakas.\u00a0Naerma ajabki see, mida sa elu sees ei oska ette arvata. \u00dcllatus on see, mida nali vajab.\nKom\u00f6\u00f6dia puhul tiksub\u00a0igal n\u00e4itlejal ja lavastajal kuklas, et\u00a0kui t\u00fckk on \u017eanrim\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi kom\u00f6\u00f6dia, peab vaatajal olema naljakas. Ja kui ei ole, siis on midagi valesti.\nKui palju s\u00f5ltub nali lavastajast, kui palju n\u00e4itlejatest?\nSee s\u00f5ltub k\u00f5igest. Ka publikust.\nProtsessi jooksul see muutub ka, sest prooviperiood on pikk, seal on oma 50\u201360 proovi ja meile v\u00f5ib see olla alguses v\u00e4ga naljakas, kuid \u00fchel hetkel sa harjud. Mingil ajal ei saa enam \u00fcldse aru, kas on naljakas v\u00f5i ei ole v\u00f5i mis sealt \u00fcldse peaks tulema.\n\nIngomar Vihmari s\u00f5nutsi\u00a0ei n\u00e4e isegi lavalt, kes publikus l\u00f5kerdab\u00a0naerda ja kes mossitab, kuid sellest pole midagi.\nUrmas Luik \n\nEnne esietendust v\u00f5id vaid aimata, kuid kinnitus saabub alles publikuga kohtudes. See on v\u00f5imas, kui publiku reaktsioon tuleb. Siis tead, et oled ikkagi \u00f5iges suunas l\u00e4inud. V\u00f5i vales.\u00a0\nKas kom\u00f6\u00f6diate lavastamine on keeruline?\nEks mingeid asju \u00f5pid elu jooksul. Kom\u00f6\u00f6dia puhul\u00a0ei tohi sihilikult nalja teha.\u00a0\nKui sa hakkad nalja tegema, siis see ei ole naljakas. Mida v\u00e4hem sa nalja teed, mida t\u00f5sisem asi on, seda naljakam tavaliselt on. Publik tajub \u00e4ra, kui nali on sunnitud.\nKui hakata nalja, hambad ristis, v\u00e4lja pressima, siis v\u00f5ib ju ka nalja saada, aga tavaliselt mitte eriti.\nV\u00e4ga hea kom\u00f6\u00f6diakirjanik on nalja situatsioonidesse kirjutanud moel, et kui n\u00e4itleja paneb ennast sinna olukorda t\u00e4iesti t\u00f5siselt, on\u00a0see k\u00f5rvaltvaatajale \u00e4\u00e4rmiselt naljakas. See juhtub\u00a0ilma selleta, et keegi p\u00fc\u00fcaks nalja teha.\nMa arvan, et mingisugune osa huumorimeelest on inimesel kaasa s\u00fcndinud.\n\nAga eks kom\u00f6\u00f6dia\u017eanridki erinevad \u2013 farsid ja klounaad \u2013 ja seal on ka eri\u00a0vahendid. N\u00e4iteks\u00a0klounaad t\u00f6\u00f6tab\u00a0\u00e4parduse peal. Mingi t\u00f5sise asja peal. Et midagi, mida tehti t\u00f5siselt, l\u00e4ks untsu.\nKuidas teie kom\u00f6\u00f6diate lavastamise juurde j\u00f5udsite?\nEga ma n\u00fc\u00fcd neid nii palju lavastanud ei olegi, kuus\u2013seitse 70st, mille \u017eanrim\u00e4\u00e4ratlus on puhtalt kom\u00f6\u00f6dia.\u00a0Aga mulle selline puhas \u017eanriteater v\u00e4ga ei istugi.\nKui v\u00f5tame praegu teatri repertuaaris olevaid lavastusi, siis seal on k\u00fcll m\u00f5nel \u017eanriks m\u00e4rgitud kom\u00f6\u00f6dia. N\u00e4iteks \u201cKolm \u00f5de\u201d, mille on T\u0161ehhov ka ise m\u00e4rkinud kom\u00f6\u00f6diaks. P\u00f5him\u00f5tteliselt ma saan ju temast aru, et see asi on seal nii t\u00f5sine, et on lausa naljakas. Aga see\u00a0ei ole see, mida meie kom\u00f6\u00f6diaks peame.\n\nIngomar Vihmari meelest peab kom\u00f6\u00f6dia k\u00e4sikirjas peab olema midagi,\u00a0mis sind erutab,\u00a0k\u00e4ivitab, et teada, kas sellest saab nalja v\u00f5i mitte.\nUrmas Luik \n\nKui me hakkasime farssi \u201cMitte praegu, kallis\u201d tegema, siis m\u00f5tlesin, kas\u00a0seda annaks teha\u00a0ka t\u00f5siselt. Igas draamas on ju k\u00f5vasti kom\u00f6\u00f6diat, igas kom\u00f6\u00f6dias on k\u00f5vasti draamat.\nKas publiku huumorimeel on aja jooksul\u00a0 muutunud?\n\u200bHuumorimeelega on \u00fcldse niimoodi, et ta on igal mehel ise\u00a0kohas. Mis on \u00fchele naljakas, selles pole\u00a0teise jaoks naljapoegagi. Huumorimeel on niiv\u00f5rd isiklik asi.\nSelle \u00fcle kakeldakse v\u00e4ga palju ja s\u00f5imatakse \u00fcksteist. P\u00e4ritakse: \u201cKus see nali oli?\u201d\u00a0Inimesed v\u00f5tavad seda huumoriv\u00e4rki alati v\u00e4ga t\u00f5siselt.\nAga lavalt me ei n\u00e4e, kes 500\u00a0inimesest publikus naerab\u00a0ja kes ei naera, kes on \u00f5nnetu, kes \u00f5nnelik. Aga enamasti on\u00a0publik ikkagi r\u00f5\u00f5mus.\n\nLaval l\u00f5putult proove tehes v\u00f5ib nali n\u00e4itlejate ja lavastajate jaoks kaduma minna, kuid publikuga kohtudes saab tavaliselt aru, kas see on ka t\u00f5esti nii.\nUrmas Luik \n\nMa arvan, et mingisugune osa huumorimeelest on inimesel kaasa s\u00fcndinud. Seda m\u00f5jutab lapsep\u00f5lves n\u00e4htu\u00a0ja kogetu ja sealt\u00a0hakkab naljasoon kuidagi kasvama.\nMina vaatasin noorena v\u00e4ga palju Soome televisiooni, nende sket\u0161isarju, mis on mind v\u00e4ga palju m\u00f5jutanud. Minu huumorimeel on selline\u00a0... Ma olen kogenud, et see ei ole Harju keskmine. Mulle meeldivad asjad, mis ei ole esmapilgul \u00fcldse naljakad.\nMilline kom\u00f6\u00f6dia on ajatu?\nMa olen sellega kunagi kooli ajal kokku puutunud ja n\u00fc\u00fcd siis ka Endlas olles. See on Hugo Raudsepa \u201cVedelvorst\u201d, mis on isegi lugedes m\u00f5ne koha pealt \u00e4\u00e4rmiselt naljakas.\u00a0Seda tasub lugeda. Seda oli ka v\u00e4ga tore teha.\u00a0\u00a0\n"}
{"text":"Peaprokur\u00f6r soovitab \u201ckinnim\u00e4tsimistega\u201d j\u00e4tkataEestis on niigi ohtralt seadusrikkumisi ja v\u00f5imuliialdusi \u201ckinni m\u00e4tsitud\u201d ja riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas tahab selle poliitikaga j\u00e4tkata.\nERR vahendab: \u201cParmas: on k\u00fcsimus, kas Heldna ja Vaher on tingimata vaja s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista.\u201d\u00a0 \u201cK\u00fcsimus on, kas kriminaalasi peab tingimata l\u00f5ppema k\u00f5igi asjaosaliste kriminaalkorras karistamisega,\u201d \u00fctles peaprokur\u00f6r kirjalikus intervjuus. Muuhulgas viitab ta meeste \u201cteenetele\u201d.\nKas Eesti justiitss\u00fcsteem on t\u00f5esti seda v\u00f5rd korrumpeerunud, et ei saada aru: kui ka Vaheri ja Heldna juhtum samuti nii-\u00f6elda t\u00fchjaks susiseb, siis kaob kodanike usk \u00f5igusriiki veelgi rohkem? Ja kui selliseid soovitusi teeb peaprokur\u00f6r, siis paistab asi ikka \u00f5igusriiklikult v\u00e4ga nutusena.\nAsi ei ole ju ainult neis kahes \u2013 lihtsalt viimase kahe aastaga on liiga palju \u00fchiskonna \u00f5iglustunnet riivanud juhtumeid lihtsalt sumbunud, nagu n\u00e4iteks minister Liina Kersna v\u00f5i riigikogulase Marko Mihkelsoni lugu. V\u00f5i siis l\u00e4heb mitmel korral kahtlaste tegude p\u00e4rast sule sappa saanud ekskantsler Marika Priske Slava Ukraini kahtlaseid rahaasju korda ajama.\nEestis ei oota vist enam keegi, et kahtlustuse saanud, kuid riigiv\u00f5imule \u201comad\u201d tegelased kunagi kohtupinki satuvad. Ja kui satuvadki, siis on nad kellelegi jalgu j\u00e4\u00e4nud.\nUued Uudised"}
{"text":"Tallinna esimene rattalinnapea: K\u00f5lvarti juhitav linnavalitsus ei hooli inimeste ohutusestOhutusest olulisem on v\u00f5imalikult palju autosid v\u00f5imalikult kiiresti liikuma saada. Selle eest maksavad tallinlased oma tervisega, kahjuks osad ka eluga.\nRattateed on m\u00e4rk headest otsustest linna juhtimisel. Ohutum autoliiklus v\u00f5imaldab rohkem lastel ise rattaga koolis k\u00e4ia, ka kesklinnas, ja koormus autoliiklusele v\u00e4heneb. Lisaks toob rattataristu rajamine t\u00e4navaile elu ja \u00e4ridele kliente. Kas teadsite, et P\u00e4tsu ajal oli meil rohkem rattaid inimese kohta kui Taanis? Oli ilus aeg, oli Eesti Wabariik.\nOluline on r\u00f5hutada, et kvaliteetne linnaruum algab k\u00f5ige t\u00e4htsamast \u2013 inimeste ohutusest. Aga Tallinnas on n\u00e4iteks otsustatud nullvisiooni mitte j\u00e4rgida. Nullvisioon on rahvusvaheline kogum parimaid praktikaid, kuidas viia liikluses tapetud inimeste arv nulli. Helsingi ja Oslo saavutasid selle 2019. aastal. Tallinna tahtmatuse v\u00f5i suutmatuse eest autostumist ohjeldada vastutab linnapea Mihhail K\u00f5lvart.\nEi maksa j\u00e4\u00e4da uskuma linnapea uinutavaid s\u00f5nu, et ajame sama asja, ikka rohelisema Tallinna nimel. Hea n\u00e4ide on 30 km\/h kiirusepiirang. S\u00f5nades on K\u00f5lvart poolt, lisades, et mullu sai 40 t\u00e4navat ja t\u00e4navu saab 47 t\u00e4navat taolise piirangu. T\u00e4navate kaupa mikromanageerimise asemel saaks piirangu kehtestada loetud p\u00e4evadega linnajagude ja asumite kaupa. Inimeste ohutus maksab rohkem kui linnapea otsustamatus.\nMis on muutunud viimase kahe aastaga?\nTallinnasse rajati \u201epop-up\u201c rattateed. Rattastrateegia p\u00f5hiv\u00f5rku ikka ei rajata, nagu \u00fcks selle autoreid ja eesti parimaid liikuvuseksperte Marek Rannala hiljuti Vikerraadios \u00fctles. Videos kui leheveergudel kirjutatu on p\u00e4rast valimisi osaliselt ka ellu viidud. Rattateede saaga on Tallinnas nagu \u00fchistranspordi k\u00fcsimus: miljardilise eelarvega linn ei suuda oma vastutusalas \u00fche elementaarse olme\u00fclesandega toime tulla.\nTeiseks sai veidi uut hingamist Tallinna linnavalitsus ja ametid. Esmalt lahkus t\u00f6\u00f6lt Tallinna transpordiameti asejuhataja Talvo R\u00fc\u00fctelmaa, kelle minek oli kodaniku\u00fchiskonnale oluline lahing v\u00f5ita. R\u00fc\u00fctelmaa \u00e4hvardas mind isegi kohtusse kaevata, kui kirjutasin kriitilise loo \u201eTallinn tuleb muuta lastekeskseks linnaks\u201c. V\u00f5itlus tomatitalvoliku mentaliteedi vastu Tallinna Transpordiametis j\u00e4tkub.\nLahkusid ka kaks nii-\u00f6elda igavest ametnikku \u2013 Keskkonna- ja Kommunaalameti juht, korruptsioonis s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud Ain Valdmann ning palju avalikult kritiseeritud Haridusameti juht Andres Pajula. Nad tegid pea kolm aastak\u00fcmmet tallinlaste igap\u00e4evaelu m\u00f5jutavaid otsuseid, olgu k\u00fcsimuseks \u00fchistranspordi liiniv\u00f5rk v\u00f5i lasteaiakohad kodukandis. Nende tagasiastumist oldi aastaid n\u00f5utud.\nSamuti sai kinga Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Tahtmatus ja suutmatus kuulata asjatundjaid on \u00fcks halvimaid omadusi, mis \u00fchel juhil olla saab. Ma ei ole seni kohanud kedagi, kel n\u00fc\u00fcdseks lahkunud abilinnapea t\u00f6\u00f6 kohta midagi tunnustavat \u00f6elda oli. N\u00f5udsin j\u00e4rjepidevalt Novikovi tagasi astumist, viimati Eesti Ekspressis. L\u00f5puks see ka juhtus.\nLisaks sai Tallinnas murtud Keskerakonna ainuv\u00f5im. Krooniliselt korruptsiooniga vaevleva Keskerakonna ajalooline t\u00e4ielik v\u00f5imult t\u00f5ukamine oli k\u00e4eulatuses. K\u00fcll see aeg veel tuleb. 2021. aastal sai Tallinn aga \u00fcle pika aja p\u00e4deva linnaplaneerimise abilinnapea, Madle Lippuse (SDE).\nVeel seoses valimistega: enne 2021. aasta kohalikke valimisi andis RattagaValima.ee lehel end \u00fcles 127 poliitikut, kes olid valmis pealinnas rattataristut rajama. Nad said kamba peale Tallinnas kokku 31 340 h\u00e4\u00e4lt. Lehe loomine oli pea k\u00f5igi erakondade haruldane koost\u00f6\u00f6. Ainsa keskerakondlasena andis allkirja ka praegune Keskkonna- ja Kommunaalameti abilinnapea Vladimir Svet.\nOluline on ka m\u00e4rkida, et kohalikel valimistel olid rattateed p\u00f5hik\u00fcsimus \u2013 viimaks r\u00e4\u00e4giti kohalikel valimistel kohalikest asjadest. T\u00e4nu sellele ka avaliku arutelu tase t\u00f5usis. K\u00fcll aga kumas vestlustest l\u00e4bi, et Eesti liikuvus- ja ruumipoliitika seisab suuresti primitiivse eelarvamuse taga kinni: meil on \u00f5ues liiga k\u00fclm. Kopenhaagenis on t\u00e4navatel mitte ainult palju rattureid, aga ka palju igas vanuses inimesi. Soome rattapealinnas Oulus p\u00fcsib lumekate kogu talve. Rootsi rattapealinnas Malm\u00f6s on pidevalt halb suusailm. P\u00f5hjamaades rattaga liiklejate arv t\u00f5useb, sest linnad rajavad ohutut rattataristut. Meil saab ka.\nMis saab Tallinna rattaliiklusest?\nRattalinnapea ametiaeg on kaks aastat. Praegu valmistub j\u00e4rgmine rattalinnapea minult ametit \u00fcle v\u00f5tma. Viimati l\u00fckkas linnavalitsus tagasi mu ettepaneku muuta parkimisnormi, mis on Tallinnas nii P\u00f5hja- kui Baltimaade v\u00f5rdluses pool sajandit aegunud. Mina j\u00e4tkan ohutu ja kaasaegse linnaruumi nimel v\u00f5itlust nii alalinnas kui ka \u00fclalinnas.\nMida saab iga\u00fcks teha, et Tallinna rattataristu areneks? On oluline m\u00f5ista, et n\u00e4ivus (loe: potjomkinlus) on linnapeale t\u00e4htis. Umbes 70 inimest t\u00f6\u00f6tab linna pressiosakondades. Kui teile on t\u00e4navate ohutus ja hea linnaruum olulised, pange k\u00e4si k\u00fclge. J\u00e4lgige kontosid Instagramis nagu @rohepesupealinn, @mitte_tallinn, @rattalinnapea, @h\u00e4bipost @parkimiskuningas ja teised. Kommenteerige linna postitusi ja kasutage samu teemaviiteid mis nemad: #EUGreenCapital, #visittallinn ja #rohelinepealinn. Talletage ja jagage pilte, dokumente, kirjeldusi linnavalitsuse (tegemata) t\u00f6\u00f6st teie kodukandis.\nP\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa linnades s\u00f5idetakse linnades rattaga t\u00f6\u00f6le-kooli, kui uksest ukseni aeg on kuni 30 minutit. Kui vahemaad ja elukorraldus lubavad, proovige s\u00f5ita rattaga ja olge osa muutusest. Proovige \u00fcksi v\u00f5i s\u00f5braga, tehke paari p\u00e4eva v\u00f5i n\u00e4dala jagu.\nMuutus Tallinnas saabub Keskerakonna v\u00f5imult t\u00f5rjumisega, mitte miski muu ei aita. V\u00f5idelge enda ja oma laste \u00f5iguste eest j\u00f5uda ohutult t\u00f6\u00f6le, kooli ja koju - mitte keegi teine siin linnas seda ei tee. Teie jagatud pildid ja lood, teie saadetud kirjad ning s\u00f5prade-tuttavatega t\u00fc\u00fctuseni peetud vestlused on laskemoon linnav\u00f5imu muutumisel.\nAit\u00e4h, et s\u00f5idad rattaga!"}
{"text":"Hoiatus! Kelmid kasutavad pettusteks Mupo abitelefoni numbriltTallinna Munitsipaalpolitsei Ametile on viimastel p\u00e4evadel teatatud, et vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad inimestele n\u00e4iliselt abitelefoni numbrilt 661 9860 ja k\u00fcsivad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel isiklikke andmeid.\nTallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere kinnitab, et mupo t\u00f6\u00f6tajaid neid k\u00f5nesid ei tee ja inimestelt isiklikke andmeid ei k\u00fcsi. \u201eSuur t\u00e4nu k\u00f5ikidele inimestele, et nad ei j\u00e4\u00e4nud kelme uskuma ja andsid meile neist k\u00f5nedest ka teada. Kahtlase k\u00f5ne l\u00f5petamine on k\u00f5ige \u00f5igem viis enda kaitsmiseks,\u201c \u00fctles Toompere.\nAsutusele on tulnud k\u00fcmneid teadeteid kodanikelt, kellele v\u00e4idetavalt helistas mupo t\u00f6\u00f6taja. \u201eParaku, meil ei ole v\u00f5imalik neid k\u00f5nesid takistada, sest tegemist on digitaalselt genereeritud numbriga ehk inimese telefon kuvab seda numbrit, kuid helistatakse tegelikult teiselt numbrilt. Igal juhul l\u00f5petage need k\u00f5ned kohe, kui hakatakse k\u00fcsima isiklikke andmeid,\u201c r\u00f5hutas Toompere.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul tehakse hetkel massiliselt petuk\u00f5nesid. \u201eKelmid kasutavad erinevaid ettek\u00e4\u00e4ndeid, et inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid v\u00f5i raha. Ei ole t\u00e4htis, kes ja milliselt numbrilt helistab, oluline on, et inimesed ei jagaks v\u00e4idetavate panga, politsei v\u00f5i m\u00f5ne muu asutuse t\u00f6\u00f6tajaga oma andmeid. Ka ei tohi kellegi teise inimese v\u00f5i asutuse palvel jagada ega sisestada oma PIN-koode,\u201c lisas politseinik.\nPolitseile teadaolevalt on sel aastal inimesed erinevate pettuste t\u00f5ttu kelmidele kaotanud ligi miljoni eurot.\nKui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiiresti politseid. See aitab pettuse edasist levikut t\u00f5kestada ja v\u00e4hendada ohvrite arvu. Kui pettus on toime pandud sinu pangakonto v\u00f5i krediitkaardiga, siis tuleks p\u00f6\u00f6rduda koheselt enda panga poole. Panga\u00fclekannete ja krediitkaarditehingute puhul on kiire teavitamise korral lootust, et pank j\u00f5uab tehingu t\u00fchistada v\u00f5i makse tagasi kutsuda."}
{"text":"Ettevaatust: Soome riigi veebiteenustega on seotud pettus, mille t\u00f5ttu v\u00f5ib rahast ilma j\u00e4\u00e4daViimasel ajal on palju teateid veebipettuste ohvritest, kes on kasutanud Soome ametiv\u00f5imude v\u00f5rguteenuseid. Selle eest on hoiatanud Soome Transpordi- ja sideameti Traficomi k\u00fcberturvakeskus.\nPettused toimuvad Google\u2019i otsingu kaudu. Riigiasutuse veebiteenuseid otsiv ohver vajutab ametliku lingina maskeeritud kuulutusele. Link suunab \u00f5igusp\u00e4rase v\u00e4limusega saidile, mis on tegelikult pettuse sait. N\u00e4iteks maksuameti veebiteenuse Omavero ja tervise infos\u00fcsteemi Omakanta lehtedest on tehtud v\u00f5ltsversioonid, mis n\u00e4evad v\u00e4lja t\u00f5elised.\nPettuste eest on hoiatanud ka politsei. Pettuste ohvrid on halvimal juhul kaotanud tuhandeid eurosid. Asjast on teatanud Yle.\nVeebisait palub teenusesse sisse logida internetipanga koodidega, nagu p\u00e4ris teenuste puhul. Tegelikkuses v\u00f5ib kelmuse ohver teenusesse sisse logides anda k\u00fcberkurjategijale oma pangatunnuse ja isikuandmed. Nendega saab ohvri pangakonto t\u00fchjaks teha.\nKelmuse saab tuvastada Google\u2019i otsingutulemustes lingiga seotud \u201ekuulutuse\u201d teksti j\u00e4rgi. Kui vajate ehtsaid veebiteenuseid, peaksite nende kasutamiseks sisestama brauseri otsinguribale \u00f5ige veebiaadressi."}
{"text":"Mehhiko s\u00f5jav\u00e4ge s\u00fc\u00fcdistatakse kadunud tudengite loo varjamisesMEXICO, 1. aprill, AFP-BNS \u2013 Mehhikos 2014. aastal kadunuks j\u00e4\u00e4nud 43 tudengi juhtumit uurinud s\u00f5ltumatu komisjon s\u00fc\u00fcdistab relvaj\u00f5ude asjakohase informatsiooni sihilikus varjamises.\nAmetlikult tapsid tudengid kartelliliikmed, kes nende s\u00e4ilmed tuhastasid. Mis aga tegelikult juhtus, selle \u00fcle k\u00e4ivad vaidlused.\nValitsuse toel tegutsev t\u00f5ekomisjon, mis kuulutas augustis trag\u00f6\u00f6dia riiklikuks kuriteoks, leidis, et selles on otseselt v\u00f5i hoolimatuse t\u00f5ttu s\u00fc\u00fcdi ka s\u00f5jav\u00e4gi.\nRelvaj\u00f5ududes otsustati, et juhtumi kohta rohkem infot ei anta, \u00fctles S\u00f5ltumatute Ekspertide Interdistsiplinaarse R\u00fchma (GIEI) liige Carlos Beristain reedel ajakirjanikele.\nKomisjoni eksperdid on n\u00e4inud Mehhiko kaitsesekretariaadi kindralstaabi dokumenti juhisega \"anda kokkulepitud vastus\".\n\"Meie jaoks ei ole see vastuv\u00f5etav,\" \u00fctles Beristain ja lisas, et tunnistajad r\u00e4\u00e4kisid komisjonile, et luuredokumendid jaotati varjamiseks eri kohtadesse laiali.\nGIEI moodustati 2015. aastal Mehhiko valitsuse ja Ameerika Inim\u00f5iguskomisjoni (IACHR) kokkuleppel ning see uuendas m\u00f5ningaid juurdluse elemente, \u00fctles komisjoni kuuluv Colombia advokaat Angela Buitrago.\nSee t\u00e4hendab, et prokuratuur v\u00f5ib septembris t\u00fchistatud vahistamism\u00e4\u00e4rused umbes 20 s\u00f5jav\u00e4elasele uuesti j\u00f5ustada, seletas ta.\nTa lisas, et Mehhiko president Andr\u00e9s Manuel L\u00f3pez Obrador n\u00f5udis komisjonilt raportit.\nEsialgu r\u00e4\u00e4kisid uurijad, et korrumpeerunud politseinikud v\u00f5tsid M\u00e9xicosse meeleavaldusele teel olnud tudengid kinni ja andsid \u00fcle narkokartellile, kes pidas neid v\u00f5istleva j\u00f5ugu liikmeteks.\n2015. aastal valitsusele esitatud ametlikus raportis \u00f6eldi, et kartelliliikmed tapsid tudengid ja p\u00f5letasid surnukehad \u00fches pr\u00fcgilas.\nTuvastada on suudetud vaid kolme ohvri isik.\nAlgraportis relvaj\u00f5ude ei s\u00fc\u00fcdistatud, kuid ohvrite omaksed ja s\u00f5ltumatud eksperdid ei j\u00e4\u00e4nud toonate v\u00e4idetega n\u00f5usse.\nVeebruaris teatsid Mehhiko v\u00f5imud \u00fcheksa juhtunuga seotuses kahtlustatava Guerrero osariigi politseiniku vahistamisest. USA on saatnud v\u00e4lja \u00fche endise politseiniku, keda samuti seostatakse tudengite kadumisega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"POLIITKOLUMNIST | Helle-Moonika Helme: ettevaatust, oravad ja nende 200 kirpu asuvad Eesti elu j\u00f5uliselt oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi korraldamaN\u00e4dala p\u00e4rast tuleb kokku uus riigikogu. Reformierakond ja tema 200 kirpu asuvad Eesti elu j\u00f5uliselt oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi korraldama.\nMustast kastist ekraanile kuvatud valimistulemused, mida keegi ei saa p\u00e4riselt ega t\u00f5eselt kontrollida, m\u00e4\u00e4ravad meie k\u00f5igi elukorraldust j\u00e4rgmised neli aastat. See protsess on n\u00fc\u00fcdseks tsementeeritud Vabariigi Valimiskomisjoni, Valimisteenistuse ja Riigikohtu omavahelise JOKK-skeemiga, mis on ligip\u00e4\u00e4smatu ja vaidlustamatu nagu Kaaba.\nMille \u00fcmber saab vaid usupalveid pomisedes koogutada, k\u00f5ik muu on v\u00e4listatud. Ei ole kellelgi enam \u00f5igust siinkohal kobiseda. V\u00f5i siis, kui kasutada J\u00fcrgen Ligi kunagist soovitust eelmisest Reformierakonna \u00fclbusvalitsusajast \u2013 kellele ei meeldi, koligu minema.\nEesti lammutajad ei ole aga kaotanud ka vahepeal aega. Sellal, kui Kaja Kallas tegutses uue valitsuse moodustamisega, kuigi valimistulemusi alles vormistati, j\u00f5uti \u00e4ra kaotada m\u00f5ned maakoolid, sisse seada \u00fcle-eestiline kompostimiskohustus, koostada riigisekret\u00e4ri poolt (kes ei ole p\u00f5hiseaduse kohaselt seadusandlik institutsioon ) ja menetlusse anda eeln\u00f5u, mis lubab edaspidi kruvisid kinni keerata tsiviilkriisi v\u00f5i riigikaitset ettek\u00e4\u00e4ndeks tuues, lasti Eesti Energia juhtidele m\u00e4\u00e4rata sadadesse tuhandetesse ulatuvaid preemiaid, alustati Euroopa rohep\u00f6\u00f6rasuse raames \u00f5iguslike algatustega, mis kohustavad k\u00f5iki eesti elanikke l\u00e4bi viima oma kodude tapvalt kulukat sundrenoveerimist, ministeeriumites viimistletakse seaduseeln\u00f5ud vihak\u00f5ne l\u00e4bisurumiseks, ametite juhid koostavad pabereid, mis kaotaks \u00e4ra praegusel raskel ajal maainimesele nii vajaliku tasuta \u00fchistranspordi, mis kaotaks \u00e4ra saarteelanike soodustused praamis\u00f5idul, t\u00f5mbaks kokku saartevahelist lennu\u00fchendust.\nKiirkorras on alustatud riigi eriplaneeringute seaduse muutmist, et t\u00fclikate kaasamisprotsesside ja keskkonnauuringute pealt s\u00e4\u00e4stes saaks hakata rajama suuri pol\u00fcgoone, uputama L\u00e4\u00e4nemerre sadu tuhandeid tonne betooni ja meie k\u00e4est korralikult luba k\u00fcsimata projekteerida massiliselt meie kodude l\u00e4hedusse \u00f5\u00f5vastavalt k\u00f5rgeid ja madalsagedusel vuhisevaid tuuletorne.\nSeda loetelu v\u00f5iks j\u00e4tkata, aga ilmselgelt ei tea me veel k\u00f5ikidest otsustest, mis kiirkorras on vastu v\u00f5etud, k\u00f5igist planeeritud algatustest, mis hakkavad piirama tulevikus meie demokraatlikku otsustus\u00f5igust, k\u00f5ikidest sigadustest, mis on otsustatud rahva tahte vastaselt l\u00e4bi suruda. Seda k\u00f5ike hakkame n\u00e4gema aga kohe, kui uus riigikogu on kokku tulnud ja ametivande andnud.\nLiberaalsed k\u00f5rgused\nReformierakond, kes juba reedel enne p\u00fchap\u00e4evaseid valimisi teadis, et tal saab olema abiks 200 kirpu, kes liberaalsetesse ning progressiivsetesse k\u00f5rgustesse h\u00fcppavad ilma k\u00e4skimatagi, on oma \u201ejaga ja valitse\u201c v\u00f5imukoosolekuid pidanud k\u00f5ik need valimistej\u00e4rgsed n\u00e4dalad.\nV\u00f5i mis valimised... justkui mustas kastis jaotati Reformierakonnale ja alla tuhandese liikmeskonnaga Eesti 200-le riigikogus 51 kohta. Tagati vankumatu liberaalne konsensus Eesti valitsemisel ja vastuvaidlematu n\u00f5usolek Euroopa Komisjoni otsustega ning k\u00f5igi meie rohkem v\u00f5i v\u00e4hem omakasup\u00fc\u00fcdlike liitlastega liitlassuhete j\u00e4tkumine.\nSelle garandiks omakorda on luba siseriiklikult eliidi huvides karistamatult sigatseda nii palju kui v\u00e4hegi jaksu ja tahtmist on. Sest rahvas, raibe, s\u00f6\u00f6b heina niikuinii. V\u00f5i varsti kohustuslikus korras putukaid. Ja mis nad ikka teha saavad. Kui isegi Prantsusmaal ei maksa rahva tahe enam midagi, mis siis v\u00e4iksest Eestist r\u00e4\u00e4kida.\nEestlane ei tule oma \u00f5iguste kaitseks ka t\u00e4navale, raha tal meie kohtus\u00fcsteemis enda \u00f5iguste kaitsmiseks nagunii ei ole, napib ka usku \u00f5iglasse kohtus\u00fcsteemi.\nKas Pilatus sai midagi teha, kui ta pidi \u00f5igust m\u00f5istma? Ei, sest kui ta oleks teinud teistsuguse otsuse, oleks ta Rooma keisri k\u00e4sul ise hukatud. Ja seda ta ei tahtnud. Kas meie riigikohtunikega v\u00f5is olla sama?\nIial ei tee eliit ka otsust, et j\u00e4tab v\u00e4lja maksmata rahvast teadlikult r\u00f6\u00f6vinud Eesti Energia juhtidele lahkumispreemiaid, mille eest saaks Metsk\u00fcla kooli \u00fcleval pidada aastak\u00fcmneid. Ei, sest ristile peab minema Metsk\u00fcla kool, mitte eliit. Ristile peab minema rahvas k\u00f5igi oma murede ja vajadustega, aga mitte iial eliit, kes iganes sellele positsioonile end nihverdanud on.\nPositsioonid, millest tulenevad asjaosaliste j\u00e4rjest suuremad h\u00fcved, s\u00f5ltuvad aga j\u00e4rjest rohkem kellegi huvide teenimisest. Pilatesel oli Roomast antud positsioon ning v\u00f5im hukata kurjategijaid.\nAga \u00fchtlasi oli talle pandud ka hoolsuskohustus, et keisri imperiaalset v\u00f5imu keegi provintsis ei ohustaks. See oli tema eksistentsiaalne tunnetatud paratamatus, mis m\u00e4\u00e4ras \u00e4ra tema igap\u00e4evased valikud \u00f5igusem\u00f5istmise osas, mille apogee saabus Kristuse ristilesaatmisega.\nMe teame ajaloost, et imperiaalne Rooma oma ideoloogilises eba\u00f5igluses, suuruses, b\u00fcrokraatias, v\u00e4givaldsuses kukkus l\u00f5puks kokku, sest miski, mis on rajatud valedele, v\u00e4givallale ja impeeriumi \u00fclemv\u00f5imule rahvaste \u00fcle, ei j\u00e4\u00e4 p\u00fcsima.\nJa k\u00f5ik need b\u00fcrokraadid, ametnikud, s\u00f5japealikud, \u00fclikud, keisririigi propagandistid ja seadusekirjutajad, kes rajasid oma karj\u00e4\u00e4ri ja heaolu nende inimeste kannatustele, kellele nad impeeriumi huvides ja k\u00e4sul \u00fclekohtuselt \u00f5igust m\u00f5istsid ja kelle elude \u00fcle nad eliidi k\u00e4sul ja huvides otsustasid, ei j\u00e4\u00e4nud samuti p\u00fcsima.\nLoodetavasti veeretavad nad karistuseks oma Sisyphose kivi n\u00fc\u00fcd igavikus ja m\u00f5tlevad j\u00e4rele k\u00f5ige kurja \u00fcle, mida nad on teinud k\u00f5ige pisematele meie hulgast.\nHakatakse kr\u00f6\u00f6nima\nTulles tagasi kodukamarale ja praegusesse ajahetke, siis avalikkuse lauale kukkunud infopudemetest koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistelt v\u00f5ib vaid aimata, mida k\u00f5ike plaanitakse \u00e4ra teha kohe p\u00e4rast valimisi.\nKuna Kaja Kallase enda eelmine valitsus on kahe aasta jooksul tekitanud riigieelarvelise miinuse suurusj\u00e4rgus 1,5 miljardit, siis paratamatult hakatakse kr\u00f6\u00f6nima k\u00f5ige arvelt, mis veel teeb Eestist elamisv\u00e4\u00e4rse riigi. Sest teisiti nad lihtsalt ei oska. Kui r\u00f6\u00f6vida omaenda rahvast.\nKokkuhoiuks k\u00f5lbavad kooliv\u00f5rk, infrastruktuur, transport, raamatukogud, siseturvalisus, sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja absoluutselt k\u00f5ik, mis siiani veel on kuidagigi pakkunud inimestele mingitki v\u00f5imalust inimlikult ning v\u00e4\u00e4rikalt oma igap\u00e4evaelu elada....\nKehtestatakse uued maksud, mis niigi virelevalt rahvalt v\u00f5tab viimase. V\u00f5i siis eelviimase. Kriitika vaigistatakse vihak\u00f5neseadusega, julgus r\u00e4\u00e4kida ja tegutseda nivelleeritakse t\u00fchistamiskultuuri sisseseadmisega. Sest riiklikku ja liberaalsesse v\u00e4\u00e4rtusruumi tohib mahtuda vaid \u00fcks ja ainus t\u00f5de.\nUkrainas sureb igap\u00e4evaselt k\u00fcmneid ja sadu inimesi kaevikutes pommide all, kuid meie k\u00fc\u00fcnikud kasutavad seda hirmsat olukorda \u00e4ra iseenda sisepoliitiliste eesm\u00e4rkide l\u00e4bisurumiseks. Hirmutades siin s\u00f5jaga labaselt inimesi. Propagandaga triigitakse omakorda k\u00f5ik \u00fcle ja helget tulevikku tsementeeritakse eliidile j\u00e4tkuvalt l\u00e4bi e-valimiste.\nV\u00f5ib ju \u00f6elda, et ise tahtsite, ise valisite, see ongi demokraatia. Aga esiteks \u2013 me ei tea j\u00e4tkuvalt, kas see, mida meile ekraanilt 3. m\u00e4rtsi hilis\u00f5htul n\u00e4idati, oli ikka 100% rahva tahe.\nJa teiseks \u2013 kui eeldada, et suurem osa valiski eliiti, kes pakuvad neile impeeriumi \u00e4\u00e4reala n\u00e4ljam\u00e4ngude stsenaariumi, selle asemel, et v\u00e4\u00e4rikalt seista iseseisva rahvusriigina, mis on kirjas meie p\u00f5hiseaduses, siis miks peavad selle l\u00e4bi kannatama need, kes tahaks ja suudaks ehitada teistsugust riiki?\nMis \u00f5igusega tasal\u00fclitatakse ja t\u00fchistatakse neid, kes m\u00f5tlevad teisiti, kes pakuvad teistsuguseid lahendusi, kes julgevad \u00f6elda, et s\u00f5japrintsess on alasti? Kas t\u00f5esti oleme j\u00f5udnud ajastusse, kus maksab tugevama \u00f5igus, halastamatus, k\u00fc\u00fcniline pragmatism ning ilma teeb vaid j\u00f5ulise ja k\u00f5ikeh\u00f5lmava propaganda abil massidele edastatud s\u00f5num? Kus valitsev eliit on karistamatu ja teeb iseenda v\u00f5imu kindlustamiseks j\u00e4rjest uusi ja uusi seadusi?"}
{"text":"\u201eNaised on s\u00f5jas prostituudid.\u201c Vene armees teeninud naiss\u00f5dur kirjeldab Ukrainas kogetud \u00f5udusiUkraina r\u00fcndamises osalenud s\u00f5jav\u00e4elane Margarita on olnud taastusravil peaaegu kaks kuud. Ta k\u00e4ib ps\u00fchholoogi juures ja v\u00f5tab tugevaid antidepressante, p\u00fc\u00fcdes unustada, mis temaga armees teenimise ajal juhtus.\nKuid tal on raske unustada. K\u00f5ige rohkem kardab Margarita oma r\u00fcgementi tagasip\u00f6\u00f6rdumist. Ta r\u00e4\u00e4kis RFE\/RL portaalile, et tema meditsiinikompanii naised olid sunnitud Vene ohvitsere ja seersante seksuaalselt rahuldama. Muudmoodi ei olnud v\u00f5imalik ellu j\u00e4\u00e4da.\n\u201eM\u00f5nikord tundub, et keegi k\u00f5nnib akna all v\u00f5i et asjad liiguvad. V\u00f5i nagu istuks keegi sul peal,\u201c kirjeldas Margarita oma seisundit. \u201eMul on pidevalt \u00f5udusunen\u00e4od ja paanikahood.\u201c\nMargaritat ennast ei suudetud kunagi murda ja kellegi peale \u201eistutada\u201c, kuigi seda \u00fcritati tema s\u00f5nul esimesest p\u00e4evast peale.\n\u201eSa oled polkovnikule silma j\u00e4\u00e4nud.\u201c\n42-aastasele Margaritale pakuti lepingut 2022. aasta suvel, kui ta l\u00e4ks s\u00f5jav\u00e4e registreerimis- ja v\u00e4rbamisb\u00fcroosse. Tegelikult tahtis ta saada \u00fcksnes panga tarbeks t\u00f5endit sellest, et on s\u00f5jav\u00e4epension\u00e4r. P\u00e4rast 11 aastat s\u00f5jav\u00e4es teenimist l\u00e4ks Margarita pensionile ja kolis Belgorodi, kuid ei tundnud end tsiviilelus koduselt, nii et otsustas veenmise peale minna vabatahtlikuna \u201eerioperatsioonile\u201c.\n\u201eNad ei v\u00f5tnud mind vanasse ametisse sideohvitseriks, vaid l\u00e4ksin meditsiini\u00fcksusse. Ma pidin k\u00f5ik kiiresti \u00e4ra \u00f5ppima, sest m\u00f5tlemiseks aega ei olnud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Margarita.\nKuid Margarita ei saanud otse \u00fcksusse minna. Tema s\u00f5nul k\u00e4skis polkovnik, kellele ta oli meeldinud, Margarital staapi tulla.\n\u201eTa \u00fctles: \u201eMargo, tule siia!\u201c Ja k\u00fcsis seej\u00e4rel minult, miks ma ei ole riietatud. Mul polnud veel vormiriietust.\u201c\nMargarita selgitas polkovnikule, et polnud talle sobivat suurust. Polkovnik k\u00e4skis naisel end riidesse panna ning \u00fctles, et too l\u00e4heb j\u00e4rgmisel p\u00e4eval peakontorisse t\u00f6\u00f6le. Margarita oli \u00fcllatunud, ent pidi n\u00f5ustuma.\n\u201eKui l\u00e4ksin peakorterisse t\u00f6\u00f6le ja hakkasin personaliosakonna meestega vestlema, \u00fctlesid nad mulle: \u201eSa oled polkanile silma j\u00e4\u00e4nud. Sinust saab t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4liabi.\u201c K\u00fcsisin, mis see on, ja nad \u00fctlesid: \u201eTee s\u00fc\u00fca, pese pesu ja hoia teda \u00f5nnelikuna.\u201c\nKuu aega hiljem saadeti moodustatud r\u00fcgement Ukrainasse. Seal lootis Margarita \u00fcha pealet\u00fckkivamaks muutuva k\u00f5rge ohvitseri ahistamist t\u00f5rjuda, haavatuid p\u00e4\u00e4sta ja kasulik olla, kuid selle asemel sattus ta keset t\u00f5elist \u00f5udusunen\u00e4gu, kus kehtis ainult \u00fcks seadus: r\u00fchma\u00fclema s\u00f5na.\n\u00dclem, m\u00f5istes, et Margarita ei kavatse vabatahtlikult talle naiseks hakata, k\u00e4skis s\u00f5durile luua talumatud tingimused, mis sunniksid teda n\u00f5ustuma.\n\u201eKui j\u00f5udsime Ukrainasse ja ma l\u00f5puks haiglasse sattusin, \u00fctles selle \u00fclem mulle, et polkovnik k\u00e4skis mind karmilt karistada,\u201c r\u00e4\u00e4kis Margarita. \u201eKuu aega elasin lihtsalt t\u00e4naval. Kui teised magasid telkides ja majades, siis mina magasin maas, tee \u00e4\u00e4res, v\u00e4ikeses metsas koos hiirtega.\u201c\n\u201e\u00dcritasin end muidugi kuidagi soojas hoida. Aga kui sul on k\u00fclm, siis ei l\u00e4he sa kunagi magama. Oleksin v\u00f5inud n\u00e4lga j\u00e4\u00e4da. Nad tahtsid mind murda, et oleksin n\u00f5us temaga magama. Aga ma j\u00e4in endale kindlaks, ja kui ta sellest aru sai, visati mind kohe suurt\u00fckiv\u00e4e alla, samuti tema k\u00e4sul. Punases tsoonis, p\u00e4ris eesotsas. V\u00f5ib-olla ta arvas, et suren seal.\u201c\nMis siis, kui tulen tagasi rasedana?\nMargarita s\u00f5nul oli koos temaga haiglas seitse 23-38aastat naist ja iga\u00fcks neist oli \u201eistutatud\u201c r\u00fchma\u00fclemate alluvusse.\n\u201e\u00dcks skautidele, \u00fcks tankistidele, \u00fcks jalav\u00e4ele. Kui me sisse l\u00e4ksime, ei teadnud muidugi keegi, mis seal toimub. Ja kui k\u00f5igest aru saime, polnud enam tagasiteed,\u201c \u00fctles Margarita.\nNaine kirjeldas, et n\u00e4gi oma silmaga, kuidas \u00fcks r\u00fchmaohvitser \u201eoma\u201c t\u00fcdrukut Svetlanat tulistas. P\u00e4rast vigastust j\u00e4i Svetlana ellu, kuid invaliidistus.\nMargarita r\u00e4\u00e4kis, et see ei olnud l\u00e4biv haav, kuul j\u00e4i k\u00f5ikjale kinni. \u201eTa oli lihtsalt puruks lastud,\u201c nentis naine. Praegu on Svetlana kodus Burjaatias, kuid m\u00e4rtsis peab minema tagasi Moskvasse uuele operatsioonile.\nEnne tulistamist peksis r\u00fchma\u00fclem Svetlanat teiste naiste silme ees p\u00fcstoli otsaga. K\u00f5ik naiss\u00f5durid olid abielus, aga ainult Svetlana r\u00e4\u00e4kis oma abikaasale, et teda sunniti ohvitseridega magama.\n\u201eTa oli ainus, kes helistas ja tunnistas. Sest mis siis, kui ta tuleb tagasi rasedana mida siis \u00f6elda? Tema abikaasa ei v\u00f5tnud temaga paar n\u00e4dalat \u00fchendust, siis helistas ning \u00fctles, et ta on talle andestanud ja ootab teda koju elusana.\u201c\nMargarita kirjeldas, et haigla asus keset \u201eeikellegimaad\u201c. \u201eMe elasime metsas, kuigi see olid mahaj\u00e4etud. \u00dckski humanitaarabi ei j\u00f5udnud meieni, kuigi ma palusin seda mitu korda, me vajasime seda h\u00e4dasti.\u201c\nSelle tulemusena olid haiglas peaaegu k\u00f5ik naised \u00e4hvarduste v\u00f5i kiusamise t\u00f5ttu murdunud ja sunnitud seksuaalteenuseid pakkuma. M\u00f5ned neist magasid Margarita s\u00f5nul ka mitme mehega. Kuid keegi ei m\u00f5istnud neid sellises keskkonnas hukka, sest nad pidid kuidagi ellu j\u00e4\u00e4ma.\nMargarita r\u00e4\u00e4kis, et enamasti olid naised sellise eluga leppinud. \u201eNad otsustasid, et selles s\u00f5jas on parem elada paradiisis toidetud ja sigarettidega. \u00dcks ohvitser \u00fctles mulle kord: \u201eMe m\u00fc\u00fcsime Alinka, m\u00fc\u00fcme ka teid!\u201c Aga ma heitsin talle ilmselt sellise pilgu, et ta lisas kohe: \u201eOkei, tegin lihtsalt nalja.\u201c\u201c\nMargarita \u00fctles, et naised ei p\u00fc\u00fcdnud Venemaale p\u00f5geneda, sest neid ei oleks \u00fcle piiri lastud. Ja neid oleks v\u00f5idud selle eest kergesti maha lasta.\nNaised leidsid s\u00f5jas endale \u201ekatuse\u201c\nPeterburi elanik Marina Zaitseva on pensionile j\u00e4\u00e4nud ohvitser, kes teenis 2001.2006. aastal T\u0161et\u0161eenias. N\u00fc\u00fcd oleks ilmselt ka tema s\u00f5tta sattunud, kuid ta lahkus teenistusest 2019. aastal. Zaitseva s\u00f5nul on s\u00f5jav\u00e4es juba ammu olemas niinimetatud \u201ev\u00e4liabikaasad\u201c.\nNaised, kes selle rolli v\u00f5tavad, v\u00f5ivad liikuda \u00fchest s\u00f5jav\u00e4est teise, kui \u201eabikaasa\u201c n\u00e4iteks kuhugi \u00fcle viiakse. Kuid \u201ev\u00e4liabikaasad\u201c on Zaitseva s\u00f5nul tavaliselt vallalised naised, kes elavad ohvitseridega omal soovil.\n\u201eKui olime T\u0161et\u0161eenia s\u00f5jas, m\u00e4letan, et istusime koos laua taga: ohvitserid, seersandid, allohvitserid,\u201c r\u00e4\u00e4kis Zaitseva, \u201eJa \u00fcks naine lauas kurtis teisele, et \u201eminu\u201c on lahkunud. Ta l\u00e4ks koju oma naise ja pere juurde. Ja teine tundis talle kaasa, \u00f6eldes, et pead leidma uue \u201ekatuse\u201c.\u201c\nZaitseva hakkas armees teenima 34-aastasena ja oma kogemusele tagasi vaadates \u00fctles ta, et 20-aastased noored t\u00fcdrukud ei tohiks kindlasti s\u00f5jav\u00e4kke astuda: Venemaa \u00fchiskonnas kehtib stereot\u00fc\u00fcp, et naised on s\u00f5jas prostituudid.\nKes armeesse astuda ei taha, sunnitakse hauda\nMeditsiinipataljonis t\u00f6\u00f6tanud Margarita s\u00f5nas, et ohvitserid tulistavad ka s\u00f5dureid. Nendel peal, kes ei tahtnud rindele minna, kasutati j\u00e4releproovitud trikki: trotslikke mehi hoiti alasti k\u00fclmas ja niiskes keldris koos rottidega. Kui see ei toiminud, kasutati teist viisi.\n\u201eNad olid sunnitud ise endale hauad kaevama,\u201c kirjeldas Margarita. Mehed peavad hauda lamama ning nad kaetakse \u00fcleni mullaga. \u201eM\u00f5nda aega ta on seal ning siis astub r\u00fchma\u00fclem v\u00f5i kompanii\u00fclem tagasi ja tulistab kaevikuid. Kes tabati h\u00fcvasti, ja kes ellu j\u00e4i, see oli loll, et sealt august juba v\u00e4lja tulla. Neid ei huvitanud enam. Nad saadeti rindele.\u201c\nMargarita s\u00f5nul hoiti mobiliseeritud poisse, keda oma mehed olid peksnud, s\u00f5jav\u00e4es. Haiglasse saadeti nad ainult viimase abin\u00f5una, kui varitses surmaoht. Teisi ei viidud v\u00e4lja, et mitte end \u201epaljastada\u201c.\n\u201eK\u00fcsisin \u00fche mehe k\u00e4est, miks ta siin on. Ta \u00fctles, et ei m\u00e4leta midagi. Tuli terav l\u00f6\u00f6k p\u00fcssikopaga, ta kaotas teadvuse ja siis nad vist l\u00f5petasid. Ta oli kohutavas seisundis.\u201c r\u00e4\u00e4kis Margarita.\nMargarita tunnistas, et m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes vaatas ta toimuvat \u201eklaassilmadega\u201c. \u201eMuidu ei saa mu m\u00f5istus lihtsalt hakkama.\u201c"}
{"text":"Restorani\u00e4rimees: k\u00e4ibemaksu langetus puhastaks turu mustast rahastRestoraniomanik Kristjan Pe\u00e4ske korraldab muu k\u00f5rval Toidupangale raha kogumiseks heategevuslikke l\u00f5unaid.\nAutor: Raul Mee\nRestoranide k\u00e4ibemaksu leevendamine t\u00f5staks ettev\u00f5tjate konkurentsiv\u00f5imet, kuid samas v\u00e4hendaks ka maksudeta palkade maksmist, arvab restoranide Lee ja Lore omanik Kristjan Pe\u00e4ske.\n\u201cH\u00e4sti hea n\u00e4ide on Leedust, kus k\u00e4ibemaks langes COVIDi ajal kaks korda, kuid tegelikult maksulaekumised hoopis kasvasid. See t\u00e4hendab, et \u00e4ridel ei olnud enam p\u00f5hjust tegeleda musta rahaga,\u201d r\u00e4\u00e4kis Pe\u00e4ske \u00c4rip\u00e4eva raadios.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"VIDEO: Noored kimbutavad Soomes s\u00f6\u00f6gikohti isemoodi trikigaSoome noorte seas levib n\u00fc\u00fcd omamoodi \u201es\u00e4\u00e4stutrikk\u201d. Noored k\u00e4ivad l\u00f5unal, aga s\u00f6\u00f6jad on maksnud vaid \u00fche l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi eest. Samal ajal aga s\u00f6\u00f6vad seltskonnas mitu inimest.\nTiktokis levitatud videos tekitavad paar noort Espoo l\u00f5unas\u00f6\u00f6gikohale sellist peavalu. Videos sunnib s\u00f6\u00f6gikoha t\u00f6\u00f6taja h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stes grupi noorukeid lahkuma, vahendab Iltalehti.\nKaubanduskeskuses Sello asuva s\u00f6\u00f6gikoha Mandarin Palace v\u00e4itel on neil selliseid pettusi umbes kord n\u00e4dalas.\nKui m\u00e4rkame, et noored varastavad, jooksevad nad minema, kommenteerib s\u00f6\u00f6gikoht.\u00a0Politseile pole s\u00f6\u00f6gikoht seni asjast teatanud.\nSoome s\u00f6\u00f6gikohti esindava Matkailu-ja Ravintolapalvelut ry tegevjuhi aset\u00e4itja Veli-Matti Aittoniemi s\u00f5nul on Mandarin Palace\u2019ilt aeg-ajalt tulnud teateid h\u00e4irivast k\u00e4itumisest.\nOn olnud teateid, kui [s\u00f6\u00f6gikoht] on juhtinud t\u00e4helepanu asjaolule, et l\u00f5una tellija on v\u00f5tnud endale liiga palju toitu. Ma arvan, et viimane teade tehti eelmisel n\u00e4dalal, r\u00e4\u00e4kis Aittoniemi.\nAittoniemi s\u00f5nul on Soome siiski veel riik, kus on v\u00f5imalik kasutada serveerimisviise, mis ei pruugi igal pool t\u00f6\u00f6tada.\nSelline k\u00e4itumine on vastik. Kui see muutub tavalisemaks, rikub see Soome teenuse, millega teised on harjunud. Kui neid on veelgi rohkem, siis tuleb m\u00f5elda, kas see traditsiooniline l\u00f5unas\u00f6\u00f6giviis enam toimib, r\u00e4\u00e4gib ta.\nAittoniemi m\u00e4rgib, et s\u00f6\u00f6gikohal on \u00f5igus valida oma kliente. Kui \u00fcks kord h\u00e4irite, ei pea s\u00f6\u00f6gikoht teid edaspidi sisse laskma. Teistel ettev\u00f5tetel selliseid \u00f5igusi pole. S\u00f6\u00f6gikoha positsioon on t\u00e4nu sellele veidi parem.\nHelsingi politseijaoskonna kriminaalinspektori s\u00f5nul ei ole selline olukord kuritegu, kus ainult \u00fcks maksab ja teised s\u00f6\u00f6vad.\nSeevastu kui teised seltskonnas s\u00f6\u00f6vad maksmata n\u00e4iteks salatilauast, v\u00f5ib m\u00f5nel juhul tegemist olla kerge pettusega.\nSiin on video asja kohta:\nhttps:\/\/eestinen.fi\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/sello.mp4"}
{"text":"Elisa muudab e-posti teel saadetavad arved Soomes tasuliseksTelekomioperaator Elisa hakkab oma Soome klientidelt e-posti arvete eest raha k\u00fcsima. Edaspidi on e-posti teel saadetava arve hind 0,99 eurot \u00fchiku kohta.\nElisa pressiteate kohaselt saab edaspidi tasuta arve OmaElisa teenuse kaudu.\nElisa teenindusdirektori Jukka Lehto s\u00f5nul soovib ettev\u00f5te suunata oma kliente paremate arveldusmeetodite juurde, vahendab Iltalehti.\nE-posti arved p\u00f5hjustavad v\u00f5rreldes teiste arveldusmeetoditega kuus korda rohkem arvete kaotsiminekut, viivitusi ja unustamist.\nTeenindusdirektori s\u00f5nul on kliendid muudatusse suhtunud nii positiivselt kui ka negatiivselt.\nN\u00e4iteks Elisa klienditeenindus ei ole saanud tavap\u00e4rasest rohkem kontakte. T\u00e4ielikult ei loobuta ka e-posti arvetest.\nNeed kliendid, kes soovivad tasuta arveldusele \u00fcle minna, saavad seda teha paari kl\u00f5psuga OmaElisa teenuses. Need, kes soovivad siiski e-kirjaga arvet, ei pea muudatusi tegema.\nK\u00f5ik muud arveldusviisid j\u00e4\u00e4vad Lehto s\u00f5nul muutumatuks. Ta n\u00e4eb muudatuses ka v\u00f5imalike pettuste k\u00f5rvaldamist.\nSamal ajal viidi OmaElisa teenusesse mitmek\u00fclgsemad arvete vaated. Seal saab klient olla kindel, et arve tuleb \u00f5igest allikast ning potentsiaalseid pettusekatseid ei teki."}
{"text":"Bulgaarias peetakse viiendad \u00fcldvalimised viimase kahe aasta jooksulSOFIA, 2. aprill, AFP-STT-BNS \u2013 Bulgaarias toimuvad p\u00fchap\u00e4eval valimised viiendat korda kahe aasta jooksul; sealjuures on Euroopa Liidu \u00fcks vaesemaid liikmesriike \u00fcha enam sisemiselt l\u00f5henenud ka Venemaa sissetungi t\u00f5ttu Ukrainasse.\nS\u00f5da on s\u00fcvendanud riigis valitsevat poliitilist segadust, mis sai alguse 2020. aastal, kui korruptsioonivastased protestid sundisid lahkuma kauaaegse peaministri Bojko Borissovi.\nJ\u00e4rgnes rida valimisi, mille j\u00e4rel oli killustatud parlament olnud \u00fcletamatute raskuste ees, et moodustada stabiilne valitsus.\u00a0\nArvamusk\u00fcsitlused ennustavad seekord madalat valimisaktiivsust ning pealinnas Sofias ei varja paljud oma viha ja pettumust.\nViimaste k\u00fcsitluste j\u00e4rgi on nii Borissovi partei GERB kui ka 2022. aastal l\u00fchikest aega peaministri ametist olnud Kiril Petkovi l\u00e4\u00e4ne- ja reformimeelne partei nimega \"J\u00e4tkame muutusi\" tasav\u00e4giselt 25-protsendilise toetuse juures.\nKumbki neist ei saaks valitsust moodustada \u00fcksi, vaid peab otsima liitlasi v\u00e4iksemate korruptsioonikahtlustest puretud parteide seast.\nKaalukeeleks v\u00f5ivad olla rahvuslaste erakond Vazra\u017edane v\u00f5i sotsialistlik partei (BSP). M\u00f5lemad on kaitsnud Venemaad ja tema seisukohti s\u00f5jas.\nBulgaaria Vene-meelne president Rumen Radev, kes on pannud valimiste vahelisel ajal ametisse vahevalitsusi, nimetab Petkovit ja tema liitlasi s\u00f5ja\u00f5hutajaiks.\nSamuti on Radev seisnud vastu Ukraina abistamisele relvadega.\u00a0\nSamal ajal t\u00f6\u00f6tavad Bulgaaria laskemoonatehased t\u00e4isv\u00f5imsusel, valmistades Kiievi jaoks vajalikku moona, mida eksporditakse kolmandate riikide kaudu.\n\"Poliitiline turbulents v\u00f5ib j\u00e4tkuda veel aasta v\u00f5i paar,\" \u00fctles uuringuettev\u00f5tte Market Links juht Dobromir \u017divkov, hoiatades, et see v\u00f5ib veelgi \u00f5\u00f5nestada Bulgaaria usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nAFP \u2013 STT \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"N\u00c4DALA TOP | GEENIUSED MEIE SEAS: kahtlane parkimiskultuur, Lille kodu juhtum, Mustoneni passioon Venemaal, p\u00f5genev kevad ja Paltrow' kiusamineMille poolest j\u00e4i l\u00f5ppev n\u00e4dal meile hambusse? Karmimast poolest k\u00fcttis kirgi Lille kodu juhtum, siis kevade p\u00f5genemine, kergemast aga, et\n1. V\u00e4givald erivajadustega laste kallal\nArhiivifoto. Lavastus.\n(Stanislav Moshkov)\nLille kodu saaga, kus personal piinast oma erivajadustega hooleoluseid. Vaata \u00fcksk\u00f5ik, mis pidi, ikka n\u00e4eb asi kehv v\u00e4lja. Tekkinud on olukord, kus vastutajaid justkui polegi.\n2. Kevad, kus sa oled?\nMobiilifoto (Tiina K\u00f5rtsini)\nKuigi kohe on ukse taga lihav\u00f5tten\u00e4dal, pole oodatud kevadet kuskilt veel n\u00e4ha. Metsavanana tuntud Rapla ilmavaatleja Arvo Saidla palub olla kannatlik ning lubab, et ilm p\u00f6\u00f6rab soojemaks aprilli teises pooles\n3. Andres Mustoneni kannatused\nVanamuusika ansambli Hortus Musicus juht Andres Mustonen. (Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nDirigent ja helilooja Andres Mustonen esines m\u00e4rtsi keskel Vene riigi rahastatud Trans-Siberi kunstifestivalil, hoolimata sellest, et igasugune kultuuriline koost\u00f6\u00f6 peale Venemaa kallaletungi Ukrainale seiskus.\nEhkki Eesti Kontsert ei ole Andres Mustoneni t\u00f6\u00f6andja, vaid muusik osutab vanamuusikaansamblile Hortus Musicus kunstilise juhi teenust, ei pea Eesti Kontserdi juht Kertu Orro koost\u00f6\u00f6d Mustoneniga enam v\u00f5imalikuks.\n\u201eEesti Kontserdi v\u00e4\u00e4rtusi m\u00f5\u00f5detakse k\u00f5rges eetikas ning lojaalsuses Eesti riigile. Andres Mustonen on oma tegevuse ja suhtumisega n\u00e4idanud, et ta neist t\u00f5ekspidamistest ei hooli. Meie jaoks on tegu \u00fcletamatu v\u00e4\u00e4rtuskonflikti ja usalduse kaotusega, seet\u00f5ttu l\u00f5petame temaga koost\u00f6\u00f6,\u201c \u00fctles Orro.\n\u201eMul on kujunenud olukorra p\u00e4rast siiralt kahju,\u201c teatas Mustonen \u00d5htulehele. \u201eSaan aru, et minu k\u00e4itumine, mis mulle endale on arusaadav, ei ole arusaadav ja aktsepteeritav paljudele teistele, kaasa arvatud mu oma perekonnale ja l\u00e4himatele kolleegidele-s\u00f5pradele. Mul on sellest v\u00e4ga kahju; ma palun vabandust neilt, kellele olen sellega meeleh\u00e4rmi valmistanud.\u201c\n4. Gwyneth Paltrow' veider kohtudraama\nGwyneth Paltrow\n(AP\/Scanpix)\nJuhtum on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne seet\u00f5ttu, et vaikimisraha maksmise asemel l\u00e4ks seekord A-klassi kuulsus kohtusse ning sai seal raha v\u00e4ljapressija \u00fcle v\u00f5idu. 2016. aastal Utah\u00b4is toimunud suusa\u00f5nnetuses \u00fcritas n\u00e4itlejannaga kokku p\u00fcrganud pensionil silmaarst saada selle eest kopsakat valuraha, tuues p\u00f5hjuseks oma enneolematud kannatused. Tavaliselt leiavad kuulsused, et sellises olukorras on targem oma n\u00e4rvide ja privaatsuse nimel valuraha maksta. Paltrow riskis meediatsirkusega, sai selle ka k\u00e4tte, aga ka v\u00f5itis kohtus.\n5. Pilt, mis r\u00e4\u00e4gib liikluskultuurist rohkem kui 1000 s\u00f5na\n\u00d5htulehe toimetuse saadeti m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi Tartus tehtud foto, kus autoomanik on \u00dclikooli t\u00e4naval parkinud oma s\u00f5iduki osaliselt k\u00f5nniteele. Pealtn\u00e4gija s\u00f5nul parkis auto seal umbes tund aega, seega ei peatunud autojuht vaid korraks. Sellise numbrim\u00e4rgi omanikult ootaks t\u00f5epoolest eeskujulikumat parkimist\u2026"}
{"text":"\u00abTuleb suunata rohkem energiat kriisisektoritele\u00bb Helsingis elavad soomlased p\u00f5hjendavad, kellele nad valimistel oma h\u00e4\u00e4le andsidMeie p\u00f5hjanaabrite soomlaste juures on kirgi k\u00fctmas valimised. Elu24 soovis teada saada, kelle poolt annavad oma h\u00e4\u00e4le Helsingis elavad soomlased ning milliseid valikuv\u00f5imalusi parteide osas soomlastele pakutakse.\u00a0\u00abSoomes peame me tegelema probleemidega, mis on t\u00f5esti olulised \u2013 tuleb \u00e4ra unustada liigne radikaalsus ning seada esikohale arukas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimine,\u00bb k\u00f5las \u00fche valija suust.\u00a0Elu24 otsustas sukelduda Soomes toimuvasse valimistekeerisesse. V\u00f5tsime eesm\u00e4rgiks j\u00e4lgida, millised on p\u00f5hjanaabrite valimiskampaaniad ning kellele nende h\u00e4\u00e4l t\u00e4navustel valimistel kuulub. On oluline \u00e4ra mainida, et 2023. aasta valimistel osaleb Soomes 16 erinevat parteid, mis on tublisti rohkem kui Eestis.\nUurisime viielt inimeselt, kelle poolt nad h\u00e4\u00e4letasid ning miks nad langetasid\u00a0just sellise valiku. Soovisime teada saada, millisena nemad soomlastena n\u00e4evad Soome tulevikku ning kas neil on arvamus selle\u00a0kohta, mis v\u00f5iks poliitiliselt olla Soomes teisiti. Lisaks uurisime, kas nad n\u00e4evad, et Soomes on\u00a0t\u00f5siseid probleeme, mida peaks poliitika kaudu lahendama ning milline on nende isiklik arvamus selle kohta, kas midagi peaks kindlasti hetkeseisu arvestades muutuma poliitilistest seisukohtadest l\u00e4htudes.\nMikko, 38, Espoost\n\u00abSee, kelle poolt ma h\u00e4\u00e4letasin, on valimiste saladus, ent v\u00f5in nii palju \u00f6elda, et Soome tulevik tundub positiivne ja turvaline. Samuti ei n\u00e4e ma, et Soomes oleks sedav\u00f5rd suuri probleeme, millega peaks suures mahus tegelema,\u00bb r\u00e4\u00e4gib mees.\nTa lisab juurde, et poliitika ei ole talle \u00fcle\u00fcldiselt tuttav valdkond, seega ta ei v\u00f5ta sellel teemal\u00a0s\u00f5na, kas Soome vajaks radikaalset poliitilist muutust.\u00a0\u00abUsaldan otsustajaid, kes on valitud,\u00bb \u00fctleb Mikko.\nVirpi, 54, Helsingist\n\u00abH\u00e4\u00e4letasin Kokoomus partei poolt, ent ei soovi avaldada t\u00e4psemalt kandidaati, kes minu h\u00e4\u00e4le sai. Ma olen arvamusel, et valimine on demokraatia l\u00e4htepunktiks ning tuleb \u00e4ra kasutada v\u00f5imalus tulevikku m\u00f5jutada. Praegune olukord maailmas vaid r\u00f5hutab valimiste t\u00e4htsust,\u00bb r\u00e4\u00e4gib naine.\nTa toob v\u00e4lja, et tulekul on suured muutused ning tema hinnangul v\u00f5ivad olla need sellised, mida me veel p\u00e4ris t\u00e4pselt hoomata ei oska.\n\u00abKliima, integratsioon, s\u00f5jad Euroopas. Soomes peame me tegelema probleemidega, mis on t\u00f5esti olulised \u2013 tuleb \u00e4ra unustada liigne radikaalsus ning seada esikohale arukas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimine. Kindel\u00a0\u00abei\u00bb liigsele keskkonnajutule ning paremad v\u00f5imalused ettev\u00f5tjatele.\u00bb\n\u00dche suure probleemina toob Virpi v\u00e4lja noortepoolse narkootiliste ainete kuritarvitamise ning reguleerimata integratsiooni.\n\u00abNoorte narkoprobleem, v\u00f5\u00f5randumine ning halb enesetunne, inimeste \u00fcldine halb seisund. Liigne immigrantide rohkus ning sellega kaasnevad probleemid. Eba\u00f5iglane maksupoliitika ning halb olukord tervishoiusektoris.\u00bb\nVirpi usub, et valimiste puhul on positiivne tulemus see, kui paljud erakonnad saavad toetust, sest see pakub v\u00f5imaluse diskussiooniks ning aitab erinevate v\u00e4\u00e4rtusmaailmade esindajatel\u00a0\u00fche laua taha kokku tulla.\u00a0\u00ab\u00c4\u00e4rmuslikud parteid ei kuulu poliitikasse ega otsustamisesse. Usaldan Soome-stiilis otsuste vastuv\u00f5tmist, nii nagu see on alati olnud,\u00bb t\u00e4iendab ta.\n\nKokoomus on \u00fcle saja aasta vana rahvaliikumine, mis soovib Soomet vastutustundlikult arendada. J\u00f5ukate inimeste riik on \u00fcles ehitatud turvalisusele ja stabiilsusele. Nad soovivad alustada \u00fcheskoos helge tuleviku ehitamist, kus vastutuse kandmine t\u00e4hendab j\u00f5udu ja v\u00f5imet Soomet j\u00e4tkusuutlikult ja turvaliselt edasi viia.\nErakogu\n\nJonas, 21, Helsingist\nSoomerootslasest noormees andis t\u00e4navustel valimistel oma h\u00e4\u00e4le RKP-le ehk Rootsi Rahvaparteile.\n\u00abH\u00e4\u00e4letasin RKP poolt, sest see oli minu jaoks loomulik valik \u2013 pean enda jaoks t\u00e4htsaks ja oluliseks soolist v\u00f5rd\u00f5iguslikkust ning rootsi keele positsiooni Soome \u00fchiskonnas. Ma kardan, et praegu tehakse poliitikas liiga julgelt erinevaid reforme ning need ei anna soovitud tulemust. Ootan huviga, mida toob endaga kaasa sotsiaal- ja tervishoiureform,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Jonas.\nTa usub, et Soome s\u00e4ilitab tugeva positsiooni, olles maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik, ent samaaegselt loodab ta v\u00e4ga, et Soome s\u00e4ilitab oma otsustusv\u00f5ime ning ei soovi j\u00e4rgida pimesi Rootsi poliitikat. Jonase hinnangul on madala sissetulekuga inimeste positsioon Soomes liiga n\u00f5rk ning tema hinnangul tuleb suurendada sisser\u00e4ndajate l\u00f5imumist \u00fchiskonda.\n\u00abOlen arvamusel, et \u00e4\u00e4rmuslikest erakondadest tuleks vabaneda ning koondada fookus m\u00f5istliku arutelu arendamisele. V\u00e4hem keskendumist kliimaprobleemidele ning riigiv\u00f5lale, rohkem energiat suunata kriisisektoritele Soomes, milleks on n\u00e4iteks meditsiinisektoris t\u00f6\u00f6tavad inimesed, lasteaiakasvatajad ning muud t\u00f6\u00f6j\u00f5ust m\u00f5jutatud sektorid.\u00bb\nNoormees toob v\u00e4lja, et ta usaldab Soome poliitikat ning otsustamist, ent ta soovib, et v\u00f5imalikult palju inimesi k\u00e4iks h\u00e4\u00e4letamas, sest see aitab esile tuua kodanike h\u00e4\u00e4le. Ka mittesoomlaste osas loodab noormees, et nad l\u00e4hevad siiski h\u00e4\u00e4letama \u2013 nende all peab ta silmas Soome kodakondsust omavaid inimesi, kellel on s\u00fcnnij\u00e4rgselt teine taust.\u00a0\n\nRKP ehk Rootsi Rahvaerakond peab t\u00e4htsaks, et oleks kakskeelne ja liberaalne Soome, mis on avatud ja tolerantne ning kus kesksel kohal on isikuvabadus, aga ka vastutus.\nErakogu\n\nSanna, 26, Helsingist\n\u00abH\u00e4\u00e4letasin neil parlamendivalimistel Sotsiaaldemokraatide poolt ning minu kandidaadiks oli Elisa Gebhard. Minu jaoks on oluline, et annan oma h\u00e4\u00e4le naisele, kes esindab nooremat p\u00f5lvkonda. Ma hindan v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse poole p\u00fc\u00fcdlemist ja sellest tulenevalt loodan, et tuleviku Soome toob v\u00f5imalusi igale inimesele, s\u00f5ltumata tema taustast v\u00f5i seksuaalsest s\u00e4ttumusest,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Sanna.\n\u00dche suure probleemina toob Sannagi v\u00e4lja noorte vaimsed probleemid.\u00a0\u00abMinu arvates peaks Soome veelgi rohkem panustama noorte vaimsesse tervisesse ning sellest tulenevate h\u00e4irete ravisse ja ennetamisesse. Lisaks peaksime me panustama haridusse.\u00bb\nR\u00e4\u00e4kides potentsiaalsetest muutustest \u00fchiskonnas, toob Sanna v\u00e4lja, et hiljutine NATOga liitumine on kahtlemata v\u00e4ga hea uus muutus Soome jaoks, arvestades hetkelist keerulist olukorda maailmas.\u00a0\n\nSotsiaaldemokraadid soovivad ehitada \u00f5iglast \u00fchiskonda, kus k\u00f5igil on \u00f5igus osaleda, abi ja toetus on vajadusel alati k\u00e4ttesaadavad ning igast lapsest ja noorest v\u00f5ib saada see, kelleks ta saada soovib.\nErakogu\n\nNella, 28, Helsingist\n\u00abH\u00e4\u00e4letasin Alviina Alamets\u00e4 poolt, kes kandideerib Roheliste nimekirjas, sest ta esindab mulle t\u00e4htsal kohal olevaid p\u00f5him\u00f5tteid. Minu jaoks olulisemad v\u00e4\u00e4rtused nendel valimistel on keskkond, kliimamuutuste peatamine, v\u00f5rdsus, inim\u00f5igused, vaimne tervis, loomade \u00f5igused, palkade t\u00f5stmine ja Soome majanduslik stabiilsus,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4gib Nella.\nSoome tuleviku suhtes\u00a0on Nella optimistlik ja leiab, et NATOga liitumine on hea m\u00e4rk, sest sel juhul ei ole Soome alati t\u00e4iesti \u00fcksi, kui peaks midagi ettearvamatut juhtuma. Tema s\u00f5nul on majanduses olukord aga muret tekitav ning ta siiralt loodab, et selles\u00a0suhtes saavutatakse teatud stabiilsus.\n\u00abVaimse tervise k\u00fcsimustes paistab tulevik tume ning\u00a0teenuseid selle olukorra parandamiseks tuleks pakkuda rohkem. Inimestel on sagenenud vaimse tervise probleemid, ent abi nende lahendamiseks pole piisavalt, see on v\u00e4ga kurb,\u00bb r\u00e4\u00e4gib naine.\nPeamise probleemina Soomes n\u00e4eb Nella Soome \u00f5iguss\u00fcsteemi.\u00a0\u00abMul l\u00e4heb iga kord veri keema, kui ma sellele m\u00f5tlen. See on haige, et sooritades finantskuriteo, saab inimene 10-aastase vanglakaristuse, ent samas kui ta kellegi \u00e4ra tapab v\u00f5i v\u00e4gistab, on tema karistuseks 2\u20136 aastat \u2013 see on eba\u00f5iglane. Ma ei v\u00e4ida, et maksudest k\u00f5rvalehoidmine on kerge kuritegu, ent seda ei saa v\u00f5rrelda n\u00e4iteks inimese\u00a0tapmisega.\u00bb\nKa palgat\u00f5usu kohta\u00a0arvab noor naine, et palka tuleks kindlasti t\u00f5sta paljudes erivaldkondades. Ta leiab, et alla 2000-eurose netopalgaga ei tohiks keegi t\u00f6\u00f6tada, sest tema hinnangul saavad koristajad, jaem\u00fc\u00fcjad, hooldajad ja paljud klienditeenindajad kuus palka vaid\u00a01500\u20131900 eurot bruto, millest j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast maksude maksmist k\u00e4tte\u00a0v\u00e4ga v\u00e4he. Nella s\u00f5nul peaks t\u00f5stma ka med\u00f5dede palka, sest see tundub Soomes olevat igavesti kestev probleem, millele pole leitud lahendust.\n\u00abMa arvan ka seda, et Soomes tuleks l\u00f5petada karusloomafarmide tegevus. Lihatootmises tuleks loomade \u00f5igusi t\u00e4psemalt m\u00e4\u00e4ratleda. Peame hankima eakate hooldamiseks rohkem ressursse, sest olukord on t\u00f5esti halb ja seda tuleb muuta.\u00bb\n\nRoheliste eesm\u00e4rk on, et Soome oleks oma keskkonda kaitsev riik, kus inimtegevus on seatud keskkonna piiridesse ja toetab inimest kogu tema elu jooksul.\nErakogu\n\nHuvitav aspekt, mis intervjuudest ilmnes, oli see, et mitte \u00fckski viiest intervjueeritavast ei h\u00e4\u00e4leta 2023. aasta valimistel Perussuomalaiste ehk P\u00f5lissoomlaste poolt. Ometi on see praegu \u00fcks\u00a0favoriite, kes\u00a0on saanud suure h\u00e4\u00e4ltesaagi just nimelt noorte k\u00e4est.\nKokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Ent tundub, et soomlaste s\u00fcdameasjaks on demokraatia s\u00e4ilimine mitmest aspektist \u2013 potentsiaal pidada kompromissidele p\u00f5hinevaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ning seista erinevate inimgruppide heaolu eest \u00fchiskonnas.\nVaata galeriid Helsingi t\u00e4navatel olevatest valimisplakatitest siit alt!\n\u00a0"}
{"text":"Soome meest ootas Finnairi lennukis \u00fcllatus, mis l\u00e4ks maksma 136 eurotL\u00f5una-Pohjanmaa mees Tuomas imestab temaga toimunud juhtumi \u00fcle, kus lennufirma Finnair m\u00fc\u00fcs teenust, mida polnud olemas.\nTuomas broneeris veebruarist m\u00e4rtsini sinna- ja tagasilennu Taisse. Ta kulutas 136 eurot lisateenusele, kus istekohad olid reserveeritud avariiv\u00e4ljap\u00e4\u00e4su k\u00f5rvale, sest jalaruumi on seal rohkem. Mehele \u00fcllatuseks olid tema broneeritud kohad m\u00f5lemal lennul teiste klientide poolt h\u00f5ivatud, vahendab Iltalehti.\nMees r\u00e4\u00e4gib, et asjal on pettuse maik juures.\nP\u00e4rast reisi uuris ta v\u00f5imalust saada h\u00fcvitist lisateenuse eest, mida ta ei saanud. H\u00fcvitise puhul tehti otsus, et midagi ei tagastata, kuna istekoha tasu ei ole tagastatav teenus.\nP\u00e4rast otsust v\u00f5ttis Tuomas \u00fchendust Finnairi chat-teenusega, kus talle anti t\u00e4ita teistsugune h\u00fcvitise vorm. Klienditeeninduse info kohaselt oli algne h\u00fcvitise vorm selles asjas vale. Tuomas peab uut otsust ootama j\u00e4rgmised 3\u20134 n\u00e4dalat.\nTuomas r\u00e4\u00e4gib, et on sotsiaalmeediast uurinud, et ka paljudel teistel on Finnairi istumiskohtadega probleeme olnud, nii et ta pole sellega \u00fcksi.\nMees r\u00f5hutab, et juhul, kui teenust ei osutata, peaks h\u00fcvitamisega tegelema teenusepakkuja. Ta ei ole rahul sellega, kui raske on olnud kliendil h\u00fcvitise taotlemine.\nFinnairi kodulehel on kirjas, et reserveeritud istekohti garanteerida ei saa, kuna muudatusi v\u00f5idakse teha muu hulgas turvalisuse kaalutlustel. Istekoha broneerimistasu ei tagastata, kui klient loobub lennust, istekoht viiakse k\u00f5rgemasse reisiklassi v\u00f5i ei ole t\u00e4idetud broneeritud istekohale n\u00f5utavad tingimused. Tagastamise juhtudel suunatakse t\u00e4itma tagasimakse vormi.\nTuomas imestab ka Finnairi chat-teenuse \u00fcle, kus v\u00e4lismaise klienditeeninduse vastused tekitasid segadust.\nAlgul r\u00e4\u00e4kis mees chat-teenuses vestlusrobotiga, kuid peale pooletunnist ootamist tuli liinile p\u00e4ris inimene, kes \u00fctles, et kasutab automaatt\u00f5lke rakendust, et saaks pakkuda soomekeelset klienditeenindust.\nKlienditeenindaja vastused olid ebaviisakad ja tekitasid arusaamatusi.\nTuomas r\u00e4\u00e4gib, et tal paluti mingi karp avada. Ta ei saanud aru, mis karbist r\u00e4\u00e4giti.\nTuomas on kogenud lennureisija ja tal on ka varem Finnairiga probleeme olnud, kuid need on lahenenud lihtsamalt. Ta kahetseb, et Soome tipplennufirma tegevus on allam\u00e4ge l\u00e4inud."}
{"text":"Helle-Moonika Helme: ettevaatust, oravad ja nende 200 kirpu asuvad Eesti elu j\u00f5uliselt oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi korraldamaMustast kastist ekraanile kuvatud valimistulemused, mida keegi ei saa p\u00e4riselt ega t\u00f5eselt kontrollida, m\u00e4\u00e4ravad meie k\u00f5igi elukorraldust j\u00e4rgmised neli aastat. See protsess on n\u00fc\u00fcdseks tsementeeritud Vabariigi Valimiskomisjoni, Valimisteenistuse ja Riigikohtu omavahelise JOKK-skeemiga, mis on ligip\u00e4\u00e4smatu ja vaidlustamatu nagu Kaaba.\nSelle \u00fcmber saab vaid usupalveid pomisedes koogutada, k\u00f5ik muu on v\u00e4listatud. Ei ole kellelgi enam \u00f5igust sel teemal kobiseda. V\u00f5i siis, kui kasutada J\u00fcrgen Ligi kunagist soovitust eelmisest Reformierakonna \u00fclbusvalitsusajast \u2013 kellele ei meeldi, koligu minema.\nEesti lammutajad ei ole kaotanud vahepeal aega. Sellal, kui Kaja Kallas tegutses uue valitsuse moodustamisega, kuigi valimistulemusi alles vormistati: j\u00f5uti kaotada m\u00f5ned maakoolid; sisse seada \u00fcle-eestiline kompostimiskohustus; koostada riigisekret\u00e4ri (kes ei ole p\u00f5hiseaduse kohaselt seadusandlik institutsioon) poolt ja menetlusse anda eeln\u00f5u, mis lubab edaspidi kruvisid kinni keerata tsiviilkriisi v\u00f5i riigikaitset ettek\u00e4\u00e4ndeks tuues; lasti Eesti Energia juhtidele m\u00e4\u00e4rata sadadesse tuhandetesse ulatuvaid preemiaid; alustati Euroopa rohep\u00f6\u00f6rasuse raames \u00f5iguslike algatustega, mis kohustavad k\u00f5iki Eesti elanikke l\u00e4bi viima oma kodude tapvalt kulukat sundrenoveerimist; ministeeriumites viimistletakse seaduseeln\u00f5ud vihak\u00f5ne l\u00e4bisurumiseks; ametite juhid koostavad pabereid, mis kaotaks \u00e4ra praegusel raskel ajal maainimesele nii vajaliku tasuta \u00fchistranspordi, mis kaotaks \u00e4ra saarteelanike soodustused praamis\u00f5idul, t\u00f5mbaks kokku saartevahelist lennu\u00fchendust.\nKiirkorras on alustatud riigi eriplaneeringute seaduse muutmist, et t\u00fclikate kaasamisprotsesside ja keskkonnauuringute pealt s\u00e4\u00e4stes saaks hakata rajama suuri pol\u00fcgoone, uputama L\u00e4\u00e4nemerre sadu tuhandeid tonne betooni ja meie k\u00e4est korralikult luba k\u00fcsimata projekteerida massiliselt meie kodude l\u00e4hedusse \u00f5\u00f5vastavalt k\u00f5rgeid ja madalsagedusel vuhisevaid tuuletorne.\nSeda loetelu v\u00f5iks j\u00e4tkata, aga ilmselgelt ei tea me veel k\u00f5ikidest otsustest, mis kiirkorras on vastu v\u00f5etud, k\u00f5igist planeeritud algatustest, mis hakkavad piirama tulevikus meie demokraatlikku otsustus\u00f5igust, k\u00f5ikidest sigadustest, mis on otsustatud rahva tahte vastaselt l\u00e4bi suruda. Seda k\u00f5ike hakkame n\u00e4gema aga kohe, kui uus riigikogu on kokku tulnud ja ametivande andnud.\nLiberaalsed k\u00f5rgused\nReformierakond, kes juba reedel enne p\u00fchap\u00e4evaseid valimisi teadis, et tal saab olema abiks 200 kirpu, kes liberaalsetesse ning progressiivsetesse k\u00f5rgustesse h\u00fcppavad ilma k\u00e4skimatagi, on oma \u201ejaga ja valitse\u201c v\u00f5imukoosolekuid pidanud k\u00f5ik need valimistej\u00e4rgsed n\u00e4dalad.\nV\u00f5i mis valimised\u2026 justkui mustas kastis jaotati Reformierakonnale ja alla tuhandese liikmeskonnaga Eesti 200-le riigikogus 51 kohta. Tagati vankumatu liberaalne konsensus Eesti valitsemisel ja vastuvaidlematu n\u00f5usolek Euroopa Komisjoni otsustega ning k\u00f5igi meie rohkem v\u00f5i v\u00e4hem omakasup\u00fc\u00fcdlike liitlastega liitlassuhete j\u00e4tkumine.\nSelle garandiks omakorda on luba siseriiklikult eliidi huvides karistamatult sigatseda nii palju kui v\u00e4hegi jaksu ja tahtmist on. Sest rahvas, raibe, s\u00f6\u00f6b heina niikuinii. V\u00f5i varsti kohustuslikus korras putukaid. Ja mis nad ikka teha saavad. Kui isegi Prantsusmaal ei maksa rahva tahe enam midagi, mis siis v\u00e4iksest Eestist r\u00e4\u00e4kida.\nEestlane ei tule oma \u00f5iguste kaitseks ka t\u00e4navale, raha tal meie kohtus\u00fcsteemis enda \u00f5iguste kaitsmiseks nagunii ei ole, napib ka usku \u00f5iglasse kohtus\u00fcsteemi.\nKas Pilatus sai midagi teha, kui ta pidi \u00f5igust m\u00f5istma? Ei, sest kui ta oleks teinud teistsuguse otsuse, oleks ta Rooma keisri k\u00e4sul ise hukatud. Ja seda ta ei tahtnud. Kas meie riigikohtunikega v\u00f5is olla sama?\nIial ei tee eliit ka otsust, et j\u00e4tab v\u00e4lja maksmata rahvast teadlikult r\u00f6\u00f6vinud Eesti Energia juhtidele lahkumispreemiaid, mille eest saaks Metsk\u00fcla kooli \u00fcleval pidada aastak\u00fcmneid. Ei, sest ristile peab minema Metsk\u00fcla kool, mitte eliit. Ristile peab minema rahvas k\u00f5igi oma murede ja vajadustega, aga mitte iial eliit, kes iganes sellele positsioonile end nihverdanud on.\nPositsioonid, millest tulenevad asjaosaliste j\u00e4rjest suuremad h\u00fcved, s\u00f5ltuvad aga j\u00e4rjest rohkem kellegi huvide teenimisest. Pilatesel oli Roomast antud positsioon ning v\u00f5im hukata kurjategijaid.\nAga \u00fchtlasi oli talle pandud ka hoolsuskohustus, et keisri imperiaalset v\u00f5imu keegi provintsis ei ohustaks. See oli tema eksistentsiaalne tunnetatud paratamatus, mis m\u00e4\u00e4ras \u00e4ra tema igap\u00e4evased valikud \u00f5igusem\u00f5istmise osas, mille apogee saabus Kristuse ristile saatmisega.\nMe teame ajaloost, et imperiaalne Rooma oma ideoloogilises eba\u00f5igluses, suuruses, b\u00fcrokraatias, v\u00e4givaldsuses kukkus l\u00f5puks kokku, sest miski, mis on rajatud valedele, v\u00e4givallale ja impeeriumi \u00fclemv\u00f5imule rahvaste \u00fcle, ei j\u00e4\u00e4 p\u00fcsima.\nJa k\u00f5ik need b\u00fcrokraadid, ametnikud, s\u00f5japealikud, \u00fclikud, keisririigi propagandistid ja seadusekirjutajad, kes rajasid oma karj\u00e4\u00e4ri ja heaolu nende inimeste kannatustele, kellele nad impeeriumi huvides ja k\u00e4sul \u00fclekohtuselt \u00f5igust m\u00f5istsid ja kelle elude \u00fcle nad eliidi k\u00e4sul ja huvides otsustasid, ei j\u00e4\u00e4nud samuti p\u00fcsima.\nLoodetavasti veeretavad nad karistuseks oma Sisyphose kivi n\u00fc\u00fcd igavikus ja m\u00f5tlevad j\u00e4rele k\u00f5ige kurja \u00fcle, mida nad on teinud pisimatele meie hulgast.\nHakatakse kr\u00f6\u00f6nima\nTulles tagasi kodukamarale ja praegusesse ajahetke, siis avalikkuse lauale kukkunud infopudemetest koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistelt v\u00f5ib vaid aimata, mida k\u00f5ike plaanitakse \u00e4ra teha kohe p\u00e4rast valimisi.\nKuna Kaja Kallase enda eelmine valitsus on kahe aasta jooksul tekitanud riigieelarvelise miinuse suurusj\u00e4rgus 1,5 miljardit, siis paratamatult hakatakse kr\u00f6\u00f6nima k\u00f5ige arvelt, mis veel teeb Eestist elamisv\u00e4\u00e4rse riigi. Sest teisiti nad lihtsalt ei oska. Kui r\u00f6\u00f6vida omaenda rahvast.\nKokkuhoiuks k\u00f5lbavad kooliv\u00f5rk, infrastruktuur, transport, raamatukogud, siseturvalisus, sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja absoluutselt k\u00f5ik, mis siiani veel on kuidagigi pakkunud inimestele mingitki v\u00f5imalust inimlikult ning v\u00e4\u00e4rikalt oma igap\u00e4evaelu elada\u2026.\nKehtestatakse uued maksud, mis niigi virelevalt rahvalt v\u00f5tab viimase. V\u00f5i siis eelviimase. Kriitika vaigistatakse vihak\u00f5neseadusega, julgus r\u00e4\u00e4kida ja tegutseda nivelleeritakse t\u00fchistamiskultuuri sisseseadmisega. Sest riiklikku ja liberaalsesse v\u00e4\u00e4rtusruumi tohib mahtuda vaid \u00fcks ja ainus t\u00f5de.\nUkrainas sureb igap\u00e4evaselt k\u00fcmneid ja sadu inimesi kaevikutes pommide all, kuid meie k\u00fc\u00fcnikud kasutavad seda hirmsat olukorda \u00e4ra iseenda sisepoliitiliste eesm\u00e4rkide l\u00e4bisurumiseks. Hirmutades siin s\u00f5jaga labaselt inimesi. Propagandaga triigitakse omakorda k\u00f5ik \u00fcle ja helget tulevikku tsementeeritakse eliidile j\u00e4tkuvalt l\u00e4bi e-valimiste.\nV\u00f5ib ju \u00f6elda, et ise tahtsite, ise valisite, see ongi demokraatia. Aga esiteks \u2013 me ei tea j\u00e4tkuvalt, kas see, mida meile ekraanilt 3. m\u00e4rtsi hilis\u00f5htul n\u00e4idati, oli ikka 100% rahva tahe.\nJa teiseks \u2013 kui eeldada, et suurem osa valiski eliiti, kes pakuvad neile impeeriumi \u00e4\u00e4reala n\u00e4ljam\u00e4ngude stsenaariumi, selle asemel, et v\u00e4\u00e4rikalt seista iseseisva rahvusriigina, mis on kirjas meie p\u00f5hiseaduses, siis miks peavad selle l\u00e4bi kannatama need, kes tahaks ja suudaks ehitada teistsugust riiki?\nMis \u00f5igusega tasal\u00fclitatakse ja t\u00fchistatakse neid, kes m\u00f5tlevad teisiti, kes pakuvad teistsuguseid lahendusi, kes julgevad \u00f6elda, et s\u00f5japrintsess on alasti? Kas t\u00f5esti oleme j\u00f5udnud ajastusse, kus maksab tugevama \u00f5igus, halastamatus, k\u00fc\u00fcniline pragmatism ning ilma teeb vaid j\u00f5ulise ja k\u00f5ikeh\u00f5lmava propaganda abil massidele edastatud s\u00f5num? Kus valitsev eliit on karistamatu ja teeb iseenda v\u00f5imu kindlustamiseks j\u00e4rjest uusi ja uusi seadusi?\nHelle-Moonika Helme, EKRE"}
{"text":"Leht: UBS-i ja Credit Suisse'i liitumisel v\u00f5ib kaduda 30% t\u00f6\u00f6kohtadestGENF, 2. aprill, AFP-BNS \u2013 \u0160veitsi suurimate pankade Credit Suisse ja UBS liitumisega v\u00f5ib kaduda kuni 30 000 t\u00f6\u00f6kohta \u00fcle maailma, kirjutas n\u00e4dalaleht SonntagsZeitung p\u00fchap\u00e4eval.\nUBS-i otsuse taga raskustesse sattunud v\u00f5istleja Credit Suisse \u00fcle v\u00f5tta on \u0160veitsi valitsus, kes korraldas tehingu kiirkorras 19. m\u00e4rtsil, et kolme USA piirkondliku panga kokkuvarisemise j\u00e4rel tekkinud \u00fclemaailmse finantskrahhi ohtu v\u00e4ltida.\nUBS teatas kolmap\u00e4eval, et toob tagasi endise tegevjuhi Sergio Ermotti, kel kulus \u00fcheksa aastat UBS-i maine taastamiseks p\u00e4rast 2008. aasta \u00fclemaailmset finantskriisi ning 2,3 miljardi dollari suurust kahjumit, mis pangale 2011. aastal kelmusega tekitati.\nSonntagsZeitung kirjutas anon\u00fc\u00fcmsetele siseallikatele viidates, et juhtkond kaalub \u00fcle maailma 20-30 protsendi t\u00f6\u00f6tajate koondamist, mis t\u00e4hendaks 25 000-30 000 t\u00f6\u00f6kohta.\n\u0160veitsis kaoks kuni 11 000 t\u00f6\u00f6kohta, lisas leht, kuid ei t\u00e4psustanud, millised ametikohad koondatakse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Leht: UBS-i ja Credit Suisse'i liitumisel v\u00f5ib kaduda 30% t\u00f6\u00f6kohtadestGENF, 2. aprill, AFP-BNS \u2013 \u0160veitsi suurimate pankade Credit Suisse ja UBS liitumisega v\u00f5ib kaduda kuni 30 000 t\u00f6\u00f6kohta \u00fcle maailma, kirjutas n\u00e4dalaleht SonntagsZeitung p\u00fchap\u00e4eval.\nUBS-i otsuse taga raskustesse sattunud v\u00f5istleja Credit Suisse \u00fcle v\u00f5tta on \u0160veitsi valitsus, kes korraldas tehingu kiirkorras 19. m\u00e4rtsil, et kolme USA piirkondliku panga kokkuvarisemise j\u00e4rel tekkinud \u00fclemaailmse finantskrahhi ohtu v\u00e4ltida.\nUBS teatas kolmap\u00e4eval, et toob tagasi endise tegevjuhi Sergio Ermotti, kel kulus \u00fcheksa aastat UBS-i maine taastamiseks p\u00e4rast 2008. aasta \u00fclemaailmset finantskriisi ning 2,3 miljardi dollari suurust kahjumit, mis pangale 2011. aastal kelmusega tekitati.\nSonntagsZeitung kirjutas anon\u00fc\u00fcmsetele siseallikatele viidates, et juhtkond kaalub \u00fcle maailma 20-30 protsendi t\u00f6\u00f6tajate koondamist, mis t\u00e4hendaks 25 000-30 000 t\u00f6\u00f6kohta.\n\u0160veitsis kaoks kuni 11 000 t\u00f6\u00f6kohta, lisas leht, kuid ei t\u00e4psustanud, millised ametikohad koondatakse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Mullu suurenes korruptsioonikuritegude arv pea poole v\u00f5rra, tervishoiu vallas l\u00f5id laineid v\u00f5ltsitud vaktsiinipassidJustiitsministeeriumi teatel registreeriti 2022. aastal 165 korruptsioonikuritegu. Aasta varem oli kuritegude arv 87. K\u00f5ige rohkem tabati kurjategijaid altk\u00e4emaksu andmisel ja -v\u00f5tmisel.\nP\u00f5hja ringkonnaprokur\u00f6r Janno Reinkort s\u00f5nas, et altk\u00e4emaksude osakaal kasvas suuresti koroonalaine ajal n\u00f5utud immuniseerimispasside t\u00f5ttu. Lisaks m\u00f5jutasid tema s\u00f5nul kasvu Nikolai Ossipenkoga seotud kriminaalasjad.\nKa justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik K\u00e4tlin-Chris Kruusmaa kinnitas Reinkorti v\u00e4idet. \u201eKui 2021. aastal registreeriti m\u00f5ned \u00fcksikud COVID-19 vaktsineerimist\u00f5endite m\u00fc\u00fcmisega seotud kuriteokahtlused, siis 2022. aastal olid juba k\u00f5ik tervishoiu valdkonda puudutanud korruptsioonikuriteod just seda t\u00fc\u00fcpi,\u201c s\u00f5nas Kruusmaa.\nKokku registreeriti 2022. aastal tervishoiu valdkonnas 47 kuritegu.\nNikolai Ossipenko peeti korruptsioonikahtlustuse t\u00f5ttu kinni mullu oktoobris. Kohtla-J\u00e4rve ettev\u00f5tjat kahtlustati altk\u00e4emaksude andmises ja linnavalitsuse m\u00f5jutamises. Sarnaste kahtlustuste alusel v\u00f5eti vahi alla veel mitu Kohtla-J\u00e4rve volikogu ja linnavalitsuse liiget.\nKorruptsioonikuritegevuses j\u00e4i m\u00f6\u00f6dunud aastal teisele kohale m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemine ja toimingupiirangu rikkumine. Toimingupiirangu rikkumine on justiitsministeeriumi j\u00e4rgi n\u00e4iteks see, kui ametiisik teeb otsuse, mis puudutab teda ennast v\u00f5i temaga seotud inimest v\u00f5i \u00e4ri\u00fchingut."}
{"text":"Bulgaarias toimusid tasav\u00e4gised valimised (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nSOFIA, 2. m\u00e4rts, AFP-BNS \u2013 Bulgaaria konservatiivid ja liberaalid v\u00f5itlesid p\u00fchap\u00e4eval v\u00f5imu p\u00e4rast kahe aasta jooksul korraldatud juba viiendatel valimistel.\nL\u00e4vepakuk\u00fcsitluste kohaselt j\u00e4id konservatiivist endise peaministri Bojko Borisovi erakonda GERB ja ka tsentristist Kiril Petkovi juhitud koalitsioon 25\u201326 protsendi piirimaile, mis v\u00f5ib tuua uue leppe poliitilise ebakindluse perioodi. Viimastel andmetel on Borisov siiski veidi eespool 24-26 protsendiga Petkovi 23-24 protsendi vastu.\nRrahvuslaste erakond Vazra\u017edane kogus prognooside kohaselt 13-14 protsenti h\u00e4\u00e4ltest, v\u00f5rreldes 10 protsendiga, mille see v\u00f5itis eelmisel h\u00e4\u00e4letusel oktoobris.\nS\u00f5da on s\u00fcvendanud riigis valitsevat poliitilist segadust, mis sai alguse 2020. aastal, kui korruptsioonivastased protestid sundisid lahkuma kauaaegse peaministri Borissovi. J\u00e4rgnes rida valimisi, mille j\u00e4rel oli killustatud parlament olnud \u00fcletamatute raskuste ees, et moodustada stabiilne valitsus.\u00a0\nArvamusk\u00fcsitlused ennustasid seekord madalat valimisaktiivsust ning pealinnas Sofias ei varja paljud oma viha ja pettumust.\nViimaste k\u00fcsitluste j\u00e4rgi olid nii Borissovi partei GERB kui ka 2022. aastal l\u00fchikest aega peaministri ametist olnud Kiril Petkovi l\u00e4\u00e4ne- ja reformimeelne partei nimega \"J\u00e4tkame muutusi\" tasav\u00e4giselt 25-protsendilise toetuse juures.\nKumbki neist ei saaks valitsust moodustada \u00fcksi, vaid peab otsima liitlasi v\u00e4iksemate korruptsioonikahtlustest puretud parteide seast.\nKaalukeeleks v\u00f5ivad olla rahvuslaste erakond Vazra\u017edane v\u00f5i sotsialistlik partei (BSP). M\u00f5lemad on kaitsnud Venemaad ja tema seisukohti s\u00f5jas Ukraina vastu.\nBulgaaria Vene-meelne president Rumen Radev, kes on pannud valimiste vahelisel ajal ametisse vahevalitsusi, nimetab Petkovi ja tema liitlasi s\u00f5ja\u00f5hutajaiks.\nSamuti on Radev seisnud vastu Ukraina abistamisele relvadega.\u00a0\nSamal ajal t\u00f6\u00f6tavad Bulgaaria laskemoonatehased t\u00e4isv\u00f5imsusel, valmistades Kiievi jaoks vajalikku moona, mida eksporditakse kolmandate riikide kaudu.\n\"Poliitiline turbulents v\u00f5ib j\u00e4tkuda veel aasta v\u00f5i paar,\" \u00fctles uuringuettev\u00f5tte Market Links juht Dobromir \u017divkov, hoiatades, et see v\u00f5ib veelgi \u00f5\u00f5nestada Bulgaaria usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Kaval garaa\u017eivend pani Tallinna linnafirmas tasku terve varanduseTallinna linna bussifirmas \u00e4ri teinud Jaanus Vink suutis endaga osavalt \u00e4ra sidustada nii riigihanke komisjoni liikmeid kui ka linnafirma juhi.\nTallinna Linnatranspordi (TLT) korruptsiooniasja kohtutoimikud annavad sisevaate end lihtsast t\u00f6\u00f6mehest garaa\u017eide asejuhiks \u00fcles t\u00f6\u00f6tanud Jaanus Vinki \u00e4ridele ning sellele, kuidas ta tegi teeneid vajalikele inimestele.\n\u201eEsimest korda n\u00e4gin Vinki umbes 2000. aastate alguses, kui ta oli TAKis (Tallinna Autobussikoondis, TLT varasem nimi \u2013 toim) keevitaja,\u201c meenutas TLT sisekontrolli juhtinud Eero Einmann uurijatele. Tema arvates oli Vink suutnud linnaettev\u00f5tte juhatuse esimehele Enno Tammele j\u00e4tta mulje, et kui Vinki ning Vinki \u00fclemusi Hannes Erbsenit ja Andres Herkelit TLTs enam ei oleks, siis \u00fckski buss linnas ei s\u00f5idaks.\nKasutatud busside ostmise hankekomisjoni liikmeks olnud TLT jurist Ilona Kotova r\u00e4\u00e4kis uurijatele, et Vink on tore kolleeg, v\u00e4ga abivalmis ja s\u00f5bralik.\n\u201eT\u00f6\u00f6alaselt puutun temaga v\u00e4he kokku, tema ei r\u00e4\u00e4gi minuga hangetest ja puutun temaga kokku valdavalt vaid suitsunurgas. Enamus ajast r\u00e4\u00e4gib ta mulle mootorratastest, Harley-Davidsonist ja see n\u00e4itab mulle, et ta on motohuviline ja mulle tundub, et ta on selline niisama nalja- ja pullivend,\u201c lausus Kotova.\nNiisama nalja- ja pullivenna kuvandi taga oli tegelikult aga kalkuleeriv \u00e4rimees, kes suutis aastatega linnaettev\u00f5tte arvel endale paraja varanduse teenida."}
{"text":"\u00abPrangli saar on teie jaoks liiga v\u00e4ike, ka kohtusaal!\u00bb\u00abMe oleme siin, sest iga mees ei levita laimu, arvates, et karistada ei saa. Kui sa midagi valetad, sokid, see peab v\u00e4lja tulema ja mul polnud muud varianti, kui minna kohtusse!\u00bb nentis Viimsi vallavolikogu liige, Prangli saarel tegutsev\u00a0Valdur Kahro kohtusaalis. Viimase s\u00f5nul on avaldatud tema kohta valev\u00e4iteid, justkui oleks ta Prangli saare kuningas ja\u00a0vallavalitsuses\u00a0otsustatakse asju nii, nagu\u00a0tema \u00fctleb.\u00a02020. aastal ilmus Maalehes artikkel pealkirjaga:\u00a0\u00abJokk Viimsi valla moodi: \u00e4rimees ja volikogu liige Valdur Kahro tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis\u00bb.\u00a0\nLoos kirjutati, et\u00a0Viimsi valla koosseisu kuuluval Prangli saarel on juba ammu liikvel jutud, et \u00fcks, muu hulgas vallavolikogu liikmest kohalik inimene, on hakanud saart justkui enda omaks pidama ja toimetab seal, nagu ise soovib. Ka vallavalitsus andvat sellele isikule\u00a0tema ettepanekutele lihtsasti rohelise tee.\n\nVaidlusalune Maalehe artikkel.\nKuvat\u00f5mmis artiklist\n\nEi\u00a0m\u00f6\u00f6dunud kaua, kui endine motosportlane ja Viimsi vallavolikogu liige\u00a0Valdur Kahro\u00a0esitas artiklis s\u00f5na v\u00f5tnud\u00a0Priit Tammeraidi vastu hagi. Vaidlusaluseks l\u00f5iguks on:\u00a0\u00abPrangli saarel suvekodu omav Priit Tammeraid \u00fctleb aga otse v\u00e4lja, et Prangli saar on Valdur Kahrole muutunud omamoodi abimajandiks \u2013 nii nagu Kahro vallavalitsuses r\u00e4\u00e4gib, nii seal ka asju otsustatakse.\u00bb\u00a0\nKahro hinnangul j\u00e4ttis Maalehes Tammeraidi poolt \u00f6eldu mulje, nagu kuritarvitaks ta oma ametiseisundit ja temal on ainukesena otsustuso\u0303igus vallavalitsuse asjades ehk Kahro hinnangul s\u00fc\u00fcdistati teda korruptsioonis.\nPriit Tammeraidi ja tema esindaja Peeter Malve\u00a0j\u00e4\u00e4vad aga kindlaks \u2013 v\u00e4ljaandes kirjutatu n\u00e4ol oli tegu hinnangute mitte faktiv\u00e4idetega. \u00abSee, et saar oleks muutunud Kahro abivajandiks \u2013 j\u00e4llegi hinnang, puhas hinnang!\u00bb v\u00e4ljendas Tammeraidi esindaja kohtusaalis m\u00f5istmatust.\u00a0\n\u00abT\u00f5epoolest, Kahro jaoks on olnud Prangli saar p\u00f5hiline majandustegevuse asukoht, seej\u00e4rel on ta ennast mitmel korral v\u00e4ljendanud\u00a0end kui Prangli saarte k\u00fcsimustes valla m\u00f5juv\u00f5imas isik,\u00bb lisas omalt poolt ka Tammeraid. Viimane t\u00e4psustas toimetusele, et Maalehes kirjutatu ei ole siiski tema s\u00f5naline tsitaat.\u00a0\u00abTegelikult ei ole\u00a0ajakirjanik seda ka tsitaadina vormistanud,\u00bb juhtis\u00a0Tammeraid t\u00e4helepanu, k\u00fcll aga m\u00f6\u00f6nab ta, et lause teine pool\u00a0\u2013\u00a0nii nagu Kahro vallavalitsuses r\u00e4\u00e4gib, nii seal ka asju otsustatakse\u00a0\u2013,\u00a0on tema \u00f6eldu.\u00a0\n\nVaidlusalune l\u00f5ik.\nKuvat\u00f5mmis artiklist\n\n\u00abAntud lause moodustab artiklist alla \u00fcks protsent infost. Seega ma ei suuda n\u00e4ha siirast solvumist just antud lause kontekstis. Lisaks ei m\u00f5ista ma ka kuidagi hageja konstruktsiooni, mille alusel nad t\u00f5lgendavad antud repliiki faktiv\u00e4itena, millest peaks j\u00e4relduma s\u00fc\u00fcdistus korruptsioonis,\u00bb kommenteeris Tammeraid.\nKuigi artiklis Tammeraidi tsitaati\u00a0ei ole, r\u00f5hub\u00a0Kahro esindaja s\u00f5nadele\u00a0\u00abTammeraid \u00fctleb otse v\u00e4lja\u00bb ehk kui ajakirjanik nii kirjutas, siis j\u00e4relikult Tammeraid seda otse v\u00e4lja ka \u00fctles.\u00a0\nL\u00f5hutud puud\nEba\u00f5igete v\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamist ja\u00a0kahju h\u00fcvitamist n\u00f5uab Kahro\u00a0ka Tammeraidi poolt Facebooki\u00a0Viimsi kogukonnagruppi\u00a0tehtud postituse eest, kus viimane juhtis t\u00e4helepanu Prangli saare\u00a0l\u00f5hutud puudele. \u00abTeie olete sadama arendaja, teete s\u00fcvendamist, teie selle treileri saarele t\u00f5ite. Mis ma peaksime nende andmete valguses leidma, et te ei ole sellega seotud?\u00bb k\u00fcsis\u00a0Tammeraidi esindaja \u00fcle kohtusaali,\u00a0juhtides t\u00e4helepanu sellele, et treileriga vastu puid s\u00f5itis\u00a0k\u00fcll kolmas isik, ent treilerit oli tarvis\u00a0M\u00f6lgi sadama\u00a0s\u00fcvendust\u00f6\u00f6deks ja selle\u00a0organiseeris mandrilt saarele\u00a0just Valdur Kahro. Viimane on ka sadama arendaja.\u00a0\n\nVaidlusalune Facebooki postitus.\nKuvat\u00f5mmis\n\npuude kahjustamisega Kahro aga enda s\u00f5nul kuidagi\u00a0seotud ei ole.\u00a0\u00abKommentaarides inimesed \u00fctlesid, et mina l\u00f5hkusin, see l\u00e4ks v\u00e4ga hulluks...\u00a0Tuhanded inimesed vaatasid seda postitust, see kahju on v\u00e4ljakannatamatu.\u00a0See,\u00a0et mina selle\u00a0treileri saarele toimetasin,\u00a0ei\u00a0t\u00e4henda, et ma puid kahjustasin,\u00bb t\u00f5stis Kahro h\u00e4\u00e4lt.\u00a0\nTammeraid r\u00f5hub aga sellele, et postituses ei ole kirjas, et\u00a0looduskeskkonda ja puid\u00a0oleks kahjustanud just\u00a0Kahro.\u00a0\u00abKas Viimsi valla elanik v\u00f5iks olla informeeritud, et seoses sadama arendusega on tehtud sellised fotod? Ma arvan, et on. Kas Valdur Kahro on seotud antud tegevustega, sellele saab anda n\u00fc\u00fcd oma hinnangu Eesti kohtus\u00fcsteem,\u00bb s\u00f5nas Tammeraid toimetusele.\u00a0\n\u00abEi vaidle!\u00bb\n29. m\u00e4rtsi hommikul\u00a0toimunud kohtuistung kiskus tuliseks juba esimesel\u00a0pooltunnil.\n\u00abMiks me oleme siin t\u00e4na?\u00bb k\u00fcsis Kahro \u00fcle kohtusaali, vastates iseenda esitatud k\u00fcsimusele.\u00a0\u00abSa tulid ja v\u00f5tsid k\u00e4tte, valetasid mu peale... Me oleme siin, sest iga mees ei levita laimu, arvates, et karistada ei saa. See ei tohi nii olla. Kui sa midagi valetad, sokid, see peab\u00a0v\u00e4lja tulema ja mul polnud muud varianti,\u00a0kui minna kohtusse,\u00bb selgitas ta.\u00a0\u00abSa tegid mu perele tegelikult\u00a0sellist kahju, et ma ei suuda \u00e4ra seletada,\u00bb s\u00f5nas\u00a0Kahro valjenenud\u00a0h\u00e4\u00e4lel.\n\nViimsi vallavaolikogu liige Valdur Kahro.\nReformierakond\n\n\u00abEi vaidle!\u00bb\u00a0l\u00f5petas kohtunik korduvalt \u00fclek\u00e4te l\u00e4inud s\u00f5navahetust.\u00a0\n\u00abSellist asja pole olnud, et kui mina midagi \u00fctlen, siis vald teeb,\u00bb j\u00e4\u00e4b Kahro endale kindlaks. \u00abSa tuled v\u00e4iksesse keskkonda, kus elab 50 inimest, kaebad nende peale, r\u00e4\u00e4gid k\u00fcla peal igast vastikuid jutte,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Kahro enda vastas istunud Tammeraidile otsa vaadates.\u00a0\u00abV\u00e4ga vabandan, \u00e4kki tuleks \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd aitab?\u00bb palus Tammeraid kohtunikku.\u00a0Kahro aga m\u00f5ttel\u00f5nga ei l\u00f5petanud:\u00a0\u00ab\u00c4rme sega\u00a0vahele, ma ei seganud ka, ma tahaks l\u00f5puni r\u00e4\u00e4kida.. Kui tahad seal saarel k\u00e4ia, olla, ole inimene!\u00bb\n\u00ab\u00c4rge lahmige!\u00bb\u00a0segas vahele ka Tammeraidi esindaja Peeter Malve.\u00a0\n\u00abTeeme nii \u2013\u00a0oma saare peal seal kaklete. Asja kohta r\u00e4\u00e4gime kohtus. Muidu istume v\u00f5ib-olla viimse p\u00e4eva laup\u00e4evani,\u00bb kutsus\u00a0kohtunik osapooli korrale.\u00a0\nKui t\u00e4na n\u00f5uab Kahro Tammeraidilt lisaks\u00a0v\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamisele ka\u00a0au teotamisega tekitatud kahju hu\u0308vitamist, siis Tammeraid leiab, et\u00a0p\u00f5hjust solvumiseks ei ole.\u00a0\u00abMa ei leia, et need laused on\u00a0kuidagi m\u00f5jutanud Valdur Kahro reputatsiooni. Ennek\u00f5ige on iga mees ise oma reputatsiooni kujundaja.\u00bb"}
{"text":"Alastifotod relvaks\u201eMina usaldasin teda, aga tema \u00e4hvardas minu alastipilte ja -videoid teistele saata,\u201c kahetseb naine, kelle intiimfotodest sai mehe k\u00e4es ohtlik relv.Meil oli kaugsuhe ja ma tahtsin seda v\u00fcrtsikana hoida. Ma ei osanud arvata, et see maksab mulle sel viisil k\u00e4tte ja muutub minu kontrollimise vahendiks,\u201c \u00fctleb kurblikult Tiina, kellel s\u00fcgisel l\u00f5ppes kaks aastat kestnud suhe.Tiina ja Kaspar tutvusid sotsiaalmeedias. Et nad elasid teineteisest 100 kilomeetri kaugusel, toimus suhtlus pool aastat internetis. \u201eVahetasime lakoonilisi s\u00f5numeid, aga saime kiiresti aru, et jutt klapib, ja m\u00f5ne n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes r\u00e4\u00e4kisime igal \u00f5htul pikalt Messengeris,\u201c meenutab naine. \u00dcksteist silmast silma n\u00e4gemata oli nende vahel tekkinud s\u00e4de.TAHTSIN MEEST ERUTADAUmbes kuu hiljem muutusid Tiina ja Kaspari jutustamised v\u00fcrtsikamaks ja m\u00e4ngu tuli sexting ehk intiimne s\u00f5numivahetus. Kord kirjeldas Kaspar naisele, kuidas tahaks tal pesu seljast v\u00f5tta. \u201eSee, mida ta kirjeldas, m\u00f5jus erutavalt, aga et tema kirjeldas \u00fcht v\u00e4rvi rinnahoidjat ja mul oli seljas teist tooni pesu, m\u00f5tlesin ulakalt, et saadan talle pildi sellest, mis mul seljas on,\u201c p\u00f5hjendab Tiina esimese pildi saatmist. Mehe reaktsioon oli jumaldav: ta valas naise kiitustega \u00fcle ning tegi ettepaneku kohtuda. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast s\u00f5itiski Kaspar Tiina kodulinna. Algas suhe, mida Tiina oli oma s\u00fcdames terve elu oodanud.Kaspar oli enda s\u00f5nutsi planeerinud kolimist juba enne Tiinaga kohtumist, aga t\u00f6\u00f6kohavahetus v\u00f5ttis aega. Seet\u00f5ttu j\u00e4tkus kaugsuhe, nad kohtusid vaid n\u00e4dalavahetustel, kuid \u00f5htuti jutustati pikalt ning hoolega vahetati ka pilte. Kaspari saadetud pildid olid enamasti palja \u00fclakehaga.\u201eEsimesel korral saatsin pildi omal initsiatiivil, edaspidi julgustas ta mind ise. Ta r\u00e4\u00e4kis, et mul on jumalik keha, kuidas ainu\u00fcksi mulle m\u00f5tlemine paneb ta \u00fcle keha v\u00e4risema. Ta \u00fctles, et on minust s\u00f5ltuvuses, ja palus aegajalt uut doosi, et hakkama saada. Doosiks oli pilt minust.\u201cTagantj\u00e4rele targana n\u00e4eb Tiina neis s\u00f5nades ohum\u00e4rke. Tollal oli naine meelitatud, et meesterahvas temast nii vaimustuses on. \u201eEsimesed pildid olid siivsad pesupildid, edaspidi saatsin alastipilte ning ka videoid.\u201c Naisele ei tulnud p\u00e4hegi, et peaks n\u00e4gu varjama.Pool aastat hiljem leidis Kaspar uue t\u00f6\u00f6 ja kolis Tiina juurde. Sealt edasi hakkas k\u00f5ik allam\u00e4ge minema.\u201eEsimesed paar kuud olid ilusad. Ta abistas mind kodut\u00f6\u00f6des, tegi hea meelega s\u00fc\u00fca ka siis, kui mulle s\u00f5brannad k\u00fclla tulid. Mul oli tunne, et olen leidnud inimese, kellega j\u00e4\u00e4n igaveseks kokku.\u201c\u00dchel \u00f5htul, kui Tiina soovis s\u00f5branna s\u00fcnnip\u00e4evale minna, k\u00f5las Kaspari suust etteheide. Tema s\u00f5nutsi oli naine alles m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi s\u00f5brannatanud ja kas tegu pole mitte s\u00f5brannaga, kelle enamik tuttavaist on mehed?M\u00e4rkusi sadas \u00fcha rohkem. Miks on Tiinal vaja t\u00f6\u00f6peole minna? Kas ta mitte alles ei k\u00e4inud vanematega \u00f5htustamas? Miks peab keegi j\u00e4lle k\u00fclla tulema? Mida ta hilis\u00f5htul arvutis teeb?\u201eTa \u00fcritas mind kontrollida. M\u00f5tlesin, et mul on vedanud - mul on hooliv mees, kes minu p\u00e4rast muretseb.\u201c P\u00f6\u00f6rdepunkt saabus paar kuud hiljem.\u201eMu sugulane hakkas Austraaliasse kolima ja talle korraldati \u00e4rasaatmispidu. S\u00e4ttisin end selle jaoks valmis, kui Kaspar tuli ning k\u00fcsis, kas ma kavatsen t\u00f5esti sellisena v\u00e4lja minna. Mul oli seljas dekolteega pluus. Siis n\u00e4itas ta mulle telefonist videot, mille olin suhte alguses saatnud. Olin seal palja \u00fclakehaga ja katsusin rindu. Ta \u00fctles, et kui ma nii paljalt kodust v\u00e4lja l\u00e4hen, v\u00f5ib ju selle video ka auk\u00fclalisele saata, suurt vahet pole.\u201c Alguses arvas Tiina, et mees teeb nalja, aga tolle pilgus p\u00f5lev raev reetis, et tal on t\u00f5si taga. \u201eK\u00f5ige hirmsam oli see, millise stoilise rahuga ta r\u00e4\u00e4kis. Nagu arutaks poenimekirja.\u201cMees andis Tiinale teada, et tegelikult oleks ju \u201eringi litutamise\u201c asemel toredam koos filmi vaadata. Aga kui naine tunneb, et on vaja end \u201etuulutada\u201c, siis olgu valmis koos peolistega videot vaatama. Tiina j\u00e4i koju ja vabandas sugulase ees, valetades, et on haigestunud.Kaspar taipas, et leidis v\u00f5imaluse naist allutada, ja hakkas sama mustrit kordama. Iga kord, kui naine soovis kuskile minna, lehvitas mees tema ees telefoni.Tiina m\u00f5istis, et olukord ei ole normaalne, aga kellelegi kurta ta ei julgenud. Kuidas tunnistada, et mees ahistab teda, kasutades piltevideoid, mis ta ise on talle saatnud? \u201eTeadsin, et k\u00f5ik hurjutaksid mind, et ise olin loll. Olingi, aga armunud ei m\u00f5tle ratsionaalselt, roosad prillid on ees. Tahtsin meest erutada, talle heameelt teha.\u201cPool aastat hiljem andis Tiina Kasparile teada, et oleks parem, kui mees v\u00e4lja koliks. Kaspar leidis seepeale, et kui Tiina tahab aja maha v\u00f5tta, v\u00f5tku ka t\u00f6\u00f6lt lahti.\u201eTa avas l\u00e4paka, hakkas mu t\u00f6\u00f6koha \u00fcldmeilile kirja kirjutama ning lisas videoid minust sinna juurde. Ma ei ole varem sellist paanikat tundnud, mu keha kattus k\u00fclma higiga. Ma ei osanud muud teha, kui varisesin ta ette ja palusin nuuksudes, et ta seda ei teeks.\u201cMees soovitas Tiinal magama minna, \u00f6eldes, et hommik on \u00f5htust targem. Oligi, naine sai \u00f6\u00f6sel voodis v\u00e4herdes aru, et ta ei saa sellest suhtest rahumeelselt lahkuda.\u201eM\u00f5tlesin, et saaks ta telefoni k\u00e4tte ja kustutaks failid \u00e4ra, aga ta oli need igale poole salvestanud. Fotod andsid v\u00f5imaluse mind l\u00e4hedal hoida ja kontrollida.\u201cTiina tahtis meest maha j\u00e4tta, kuid paraku ei jagunud tal selleks julgust. Hoopis mees l\u00f5petas ise suhte ja seda p\u00e4evapealt ettek\u00e4\u00e4ndega, et Tiina on end k\u00e4est lasknud ega ole enam see naine, kellesse ta armus.Paar kuud hiljem saatis Kaspar Messengeris Tiinale temast paljastava pildi s\u00f5numiga: \u201eVaata, et sa meie h\u00e4id aegu \u00e4ra ei unusta!\u201c See m\u00f5jus kui v\u00e4lk selgest taevast, n\u00e4is, et mees \u00fcritab end meelde tuletada.\u201eBlokeerisin ta \u00e4ra ja seni pole ta rohkem \u00fchendust v\u00f5tnud, aga \u00fctlen ausalt, et hirm on nagu kirves mu pea kohal...\u201cP\u00e4rast lahkuminekut hakkas Tiina k\u00e4ima ps\u00fchholoogi juures, et saada aru oma keerulistest tunnetest ning \u00f5ppida hirmuga elama. \u201ePs\u00fchholoog uuris, kas ma ei sooviks politseisse minna, aga ma ei julgenud. See t\u00e4hendaks, et keegi n\u00e4eks veel fotosid, see on viimane asi, mida ma tahan...\u201cS\u00d5JARIIST V\u00c4LJAPRESSIMISEKSKui Tiina tunneb, et sattus t\u00e4barasse olukorda suuresti enda ettevaatamatuse t\u00f5ttu, siis Dagmari olukord on veelgi nukram: ka tema endine kaaslane k\u00e4itus Kaspariga sarnaselt, ent tema kasutas v\u00e4ljapressimiseks materjali, mis oli salvestatud naise n\u00f5usolekuta ning ka tema teadmata.\u201eMe ei elanud koos, aga veetsime tihti \u00f6id teineteise juures. Suvel oli palav ja magasin kas alasti v\u00f5i osaliselt ilma pesuta. See ei tundunud mulle erakordsena, pigem tavalisena,\u201c meenutab Dagmar.Naise ja endise kaaslase Tiidu suhtes oli h\u00f5\u00f5rdumist palju. Seda nimetab naine ka p\u00f5hjuseks, miks kokku ei kolitud. Pigem oli tegu suhtega, kus ta endalt tihti k\u00fcsis, miks \u00fcldse koos ollakse. \u201eIlmselt oli asi selles, et erinevate traumade t\u00f5ttu ma kartsin \u00fcksindust. Tahtsin kellegagi koos olla ja olin valmis selle nimel paljude asjade puhul silma kinni pigistama.\u201c\u00dchel \u00f5htul puhkes Dagmari ja Tiidu vahel j\u00e4rjekordne t\u00fcli. Tiit tahtis seksida, Dagmar mitte. Naine \u00fcritas seletada, et ta on pikast t\u00f6\u00f6p\u00e4evast v\u00e4sinud. \u201eM\u00e4letan h\u00e4sti, kuidas \u00fctlesin, et pool uimane seks pole nauditav ja hommikul on ka aega,\u201c s\u00f5nab naine. Tiit vastusega ei rahuldunud ja tegi midagi, mis Dagmarit sel m\u00e4\u00e4ral \u0161okeeris, et tal on praegugi raske emotsioone varjata.\u201eTa v\u00f5ttis oma telefoni ja n\u00e4itas minust \u00fchte pilti. Ma magasin, tekk pealt \u00e4ra, ja olin ihualasti. Et ma olen ise ka naljatanud, et olen nagu magav akrobaat ehk siis v\u00f5tan magades kummalisi poose, oli asend selline, et k\u00f5ik oli n\u00e4htav. Nii n\u00e4gu kui... muud kehaosad,\u201c p\u00f6\u00f6rab ta pilgu \u00e4ra. \u201eTa n\u00e4itas mulle seda fotot ja seej\u00e4rel paari teist. Eeldatavasti tehtud eri kordadel. Ise irvitas. Ma sain v\u00e4ga h\u00e4sti aru, kuhu ta j\u00f5uda tahab.\u201cNaise silmad t\u00e4ituvad pisaratega. \u201eSeda tunnet ei saa edasi anda. \u00d5ige s\u00f5na oleks v\u00f5ib-olla r\u00fcvetamine. Kujuta n\u00fc\u00fcd ette, et sa magad rahulikult, oled kaitsetu ja abitu ning keegi kasutab sind \u00e4ra. See pole \u00fcheski m\u00f5ttes vastuv\u00f5etav.\u201cTiit uuris Dagmarilt, kas mehe s\u00f5pradele v\u00f5iks selline vaatepilt meeldida. Naine tundis, kuidas vastikustunne iga sekundiga kasvas. \u201eSain aru, et suhe on l\u00e4bi. Nii lihtsalt kahjuks ei l\u00e4inud.\u201cTiit kasutas fotosid relvana lahkumineku vastu. Niipea kui Dagmar teema \u00fcles v\u00f5ttis, uuris Tiit, kellega ta kaunist kunsti jagada v\u00f5iks. \u201e\u00dcritasin talle r\u00e4\u00e4kida, et iga\u00fcks saab aru, et pildid on vastu tahtmist tehtud ja j\u00e4tavad temast perverdi mulje. Mida ta enda meelest saavutab? Paaril korral \u00fctlesingi, et saatku siis, aga ta sai aru, et ma blufin. Ta \u00e4hvardas neid s\u00f5pradele saata. J\u00e4reldan, et nood on samasugused nagu tema.\u201cDagmar kannatas v\u00e4ljapressimist paar n\u00e4dalat, kuni julges l\u00f5puks mehele vastu hakata. \u201eV\u00f5ib-olla kole \u00f6elda, aga temal oli ka oma n\u00f5rkus ja selleks oli raha. Tal oli palju rahalisi probleeme. Ma sirvisin karistusseadustikku ja saatsin talle copy-paste'i kohast, mis annab teada, et tema k\u00e4itumine on karistatav. Ei tahaks uskuda, et ta ise seda ei teadnud. Pigem ei teadnud ta, et mina v\u00f5iksin teada. \u00dctlesin, et meil on kaks varianti: ta kas kustutab minu silme ees pildid \u00e4ra ja see suhe on l\u00e4bi v\u00f5i l\u00e4hen politseisse.\u201c Mehe hirm politsei ees oli suurem, kui naine oleks osanud arvata. \u201eIlmselt on asi ka selles, et tal ei olnud minu vastu suuri tundeid, meie suhe pakkus talle mugavust, millest ta polnud valmis loobuma.\u201c\"FOTOD ANDSID V\u00d5IMALUSE mind l\u00e4hedal hoida ja kontrollida.\"FOTOD UNSPLASHBRITT ERNEWEINV\u00c4LJAPRESSIMINE ON L\u00c4HISUHTEV\u00c4GIVALDEsimese juhtumi korral on tegemist l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga ja naisel on v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse, kui mees need pildid avalikustab. K\u00fcll aga on sellise suhte puhul naisel oluline m\u00f5elda enda turvalisusele. Mees, kes \u00e4hvardab naist h\u00e4bistamisega ja piirab tema liikumist, on \u00fche sammu kaugusel v\u00e4givallatsejaks muutumisest.Teisel juhul on selgelt rikutud naise \u00f5igusi ja ka siin ei ole andeks anda midagi. Kui v\u00f5imalik, tuleks sellest suhtest esimesel v\u00f5imalusel lahkuda iseenda heaolu kaitseks.V\u00e4ljapressimine on karistatav, tegemist on kuriteoga.Loe l\u00e4hemalt Eesti Naise kodulehek\u00fcljelt eestinaine.ee.MAARJA PUNAK, POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST"}
{"text":"KoguKOGU Resto ja Pagar on Pavel Gurjanovi uus\nautoriprojekt asukohaga V\u00f5rgu 6 (eelmine oli\nS\u00d6E restoran Kolme \u00d5e hotellis). See huvitava\ninterj\u00f6\u00f6riga telliskivihoone kuulus 19. sajandi\nl\u00f5pul Malahhovite kalat\u00f6\u00f6stusele ja N\u00f5ukogude\nLiidu ajal t\u00f6\u00f6tas hoones kiluvabrik.\nKOGU on v\u00e4ike hubane koht pagari\u00e4ri ja moodsa restoraniga,\nmis on saanud m\u00f5jutust L\u00e4\u00e4nemere maade elusti ilist ja maitsetest.\nPagari\u00e4ri on avatud k\u00f6\u00f6giga, et saaks j\u00e4lgida, kuidas peapagar\nSvetlana valmistab suus sulavaid ja rohke t\u00e4idisega pirukaid ning saiakesi.\nK\u00f5ik k\u00fcpseti sed on valmistatud kvaliteetsest jahust ja ehtsast v\u00f5ist.\nPeapagar on muide Paveli \u00e4mm.\nKuid pagari\u00e4ri visiitkaardiks pole mitt e ainult saiakesed, vaid ka hea kohv.\nKOGUS kasutatakse kvaliteetset araabika uba, mis on p\u00e4rit\nRocket Beani r\u00f6stlast L\u00e4ti st. Kohvi valmistamiseks kasutatakse\nLa Marzocco masinat ning kohvijooke valmistab barista Agnes.\nRestoran koosneb kahest \u00f5dusast saalist ja k\u00f6\u00f6gist. Saalid on\nmahedates toonides ning k\u00f5ikidest akendest avaneb vaade merele.\nEsimeses saalis on massiivne baarilett , mille taga segab kokteile Alex, kes\noskab iga roa juurde soovitada sobivat jooki korralikust kokteilikaardist.\nVeinimaailmas aitab orienteeruda alati naeratav Jan.\nKOGU restorani road on saanud m\u00f5jutust \u00fcle maailma ja pandud kokku\nkohalikust, Eesti toorainest Pavel Gurjanovi poolt koos chef Jimiga,\nkellega muide on Pavel juba \u00fcheksa aastat koos t\u00f6\u00f6tanud."}
{"text":"Tehisintellekti v\u00f5iduk\u00e4ik t\u00f5otab muuta iga p\u00e4eva 1. aprilliks    N\u00e4dalavahetusel \u00fchismeedias palju kahinat tekitanud libafoto Vatikani elustiili nautivast paavstist ilmestab, et on parem, kui nalja lastakse teha inimestel, kasv\u00f5i kolmandal aprillil, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristan Port.   N\u00e4dalavahetusele sattununa oli esimene aprill potentsiaalsete ohvrite osas ilmselt vaene. Naljad j\u00e4id tegemata ja sihtm\u00e4rke tabamata. V\u00e4heseid v\u00f5is vaevata k\u00fcsimus, kas see on hea v\u00f5i halb. Lolli rollist p\u00e4\u00e4semise v\u00f5iks kanda h\u00fcvede poolele. Ent kas see ongi k\u00f5ik, kogu kasu? Rumalaks j\u00e4\u00e4mise ja samas naljaka hinna eest saab palju rohkem. Loetelu v\u00f5ib alustada s\u00f5braliku n\u00f6\u00f6kimise varju j\u00e4\u00e4va suhtlemise vajadusega. Peale selle on naermine tervislik. Nali v\u00e4hendab stressi ja v\u00f5tab isegi valu. Naljakas olukord aitab madaldada v\u00f5\u00f5ristamise k\u00fcnnist, lisada spontaansust, klaarida konflikte ning kustutada kunagise arusaamatuse j\u00e4\u00e4kvimma, suurendada emotsionaalset sidet ja tugevdada suhteid, l\u00f5hkuda rutiini ja tuua meeleollu helgust, stimuleerida l\u00e4bi ootamatu ja ebatavalise vaatenurga innovaatilisi ideid jne. Huumorit on inimkonna ajaloos peetud m\u00e4rgiks k\u00f5rgest intellektist. Naljadega n\u00e4idatakse oma nutikust ja sotsiaalset kohanemisv\u00f5imet. Sestap on kurb, et esitatud h\u00fcvede potentsiaal j\u00e4i realiseerimata ja v\u00e4\u00e4rtuste bilanss kujunes tugevalt negatiivseks. Seejuures pole see veel k\u00f5ik. Maailma Majandusfoorum r\u00f5hutab, et huumorimeel on oluline eluoskus. Lisaks mainitud vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise toetamisele mainib maailmajuhte koondava organisatsiooni teabeallikas, et naljatlemine suurendab \u00fctleja k\u00fctkestavust ja peegeldab isegi tema juhtimisoskusi. Naljatlejatel on parem enesehinnang, positiivsem m\u00f5ju, suurem enesep\u00e4devus, kontroll \u00e4revuse \u00fcle ja parem sooritusv\u00f5ime sotsiaalses suhtluses. Selle p\u00f5hjal v\u00f5ib teha veel m\u00f5ne j\u00e4relduse. J\u00e4ttes n\u00e4dalavahetusel maailma k\u00e4\u00e4rima ohtralt tegemata nalju, kuhjusid pinged, ravita j\u00e4i massiliselt enesehinnanguid ja kultiveerimata enesep\u00e4devusi. \u00c4revusel kasvada lastes j\u00e4\u00e4di k\u00f5rvaltvaatajaks inimeste langemisel kurjade sekka. Vahest leidis nalja puudumise tulemusel aset isegi m\u00f5ni paha tegu. Maandamata j\u00e4i palju kiuslikkust jne. Sellele lisandub veel \u00fcks tahk. Ka nalja ohvri rollis olemises peitub \u00f5petlikku ja isiksust kujundavat. S\u00f5braliku n\u00f6\u00f6kimise subjekti treenitakse end vaimselt tugevamaks, seda mitmes m\u00f5ttes. Naljades on tihti \u00f5petlik t\u00e4helepanek. Pehme torge \u00f5petab olema vaimselt t\u00e4helepanelikum ja sotsiaalselt osavam. Sellega tutvustatakse ohvrile tema emotsionaalset haprust ja haavatavust, aga ei j\u00e4eta teda kaotajaks. Samal ajal treenitakse temas julgust ja harjutatakse eirama avalikku arvamust. See peaks olema eriti v\u00e4\u00e4rtuslik \u00fcha pinnapealsemate ja muljep\u00f5hisemate sotsiaalse hinnangute ajastul. K\u00f5ike naljaga seotut kasulikku teadvustamata lastakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsetel v\u00e4\u00e4rtustel raiskavalt h\u00e4vineda. Ainsa lohutusena v\u00f5ib paista silma uudis, et v\u00e4hemalt naljatuste ohvriks j\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalused v\u00f5ivad isegi paraneda. Muretsema peab vaid \u00fcledoosi p\u00e4rast. Polegi v\u00f5imatu, et peagi on iga p\u00e4ev aprillinalja p\u00e4ev. Nalja teeb inimkonna ajaloo k\u00f5ige kiirema kasutuselev\u00f5tu tempoga tehnoloogia, eesotsas GPT-4 ja sellega v\u00f5istlevate loomev\u00f5imeliste tehisintellekti rakendustega. Kahju vaid, et paljud naljad v\u00f5idakse \u00e4ra rikkuda, kui uudistes ja \u00fchismeedia postitustes kirjeldatakse nende sisu ja hoiatatakse neist ette. Siiski pole k\u00f5ik veel kadunud. Stand-up-koomikuid k\u00e4iakse vaatamas ju nalja ootuses. Raha makstakse pealegi, hoolimata v\u00f5imalusest sattuda nalja ohvriks. Seega pange end valmis suureks etenduseks. Tehisintellekt asub esitama ja looma teadmata koguses valus-magusat libategelikkust. N\u00e4ite leiab paljudele tuttavast juhtumist, milles 31-aastane ehitust\u00f6\u00f6line postitas tehisintellekti abil loodud piltide loomisele p\u00fchendunud Facebooki gruppi inimese ja masina koost\u00f6\u00f6na s\u00fcndinud foto Rooma paavstist. Ekspertide hinnangul osutuvad k\u00f5ige t\u00f5husamaks sellised valeinformatsiooni killud, milles esitatakse inimesi uues valguses, aga usutava ennustatavuse piiril. Oleks P\u00fcha Isa kujutatud s\u00f5itmas mootorrattaga, s\u00fcndinuks usutavust liiga tugevalt proovile panev lahkheli meelde j\u00e4\u00e4dvustunud telepildiga kuulikindla klaasi tagant rahvast tervitava kirikupeaga. Seevastu on k\u00f5ik n\u00e4inud Paavsti keset Vatikani kulda ja karda, r\u00f5ivastatuna eriskummalistesse kuubedesse, kandes peaaegu v\u00e4lja pahelise tegelase \u00e4\u00e4rmuslikkust paljastavaid ekstravagantsusi. N\u00f5nda v\u00f5tsid uskumatult paljud t\u00f5e p\u00e4he, et vanainimene v\u00f5ib j\u00f5udehetkel v\u00f5tta vabamalt ja kanda lumivalget, moekuse piiripealse fassongiga, kalli Balenciaga puhvis jope, projitseerides teda \u00fcmbritsevasse maailma valitseja j\u00e4ist hoovust. Paavsti jopet puudutav juhtum on j\u00e4\u00e4m\u00e4e n\u00e4htav osa. Enamasti m\u00e4rgatakse ja levitatakse tehisintellekti loodud libategelikkust tuntud inimestest. Mida rohkem j\u00e4\u00e4b neid terastele silmadele vahele, seda rohkem \u00f5pib v\u00e4simatu masin inimese silmi petma. Pildid pole ainuke \"nalja tegemise\" kanal. Naljatatakse kirjanike tekstiga, j\u00e4rgi tehakse inimeste h\u00e4\u00e4lt ja k\u00f5nemaneeri, valminud on massiliselt naljaka kuni r\u00e4igema sisuga videoid jne. Igakord kui teatame, et saime pettusest aru v\u00f5i n\u00e4gime seda l\u00e4bi, saab masin teada oma vigadest. Tehisintellekt \u00f5pib kiiresti, inimene aga aeglaselt. See vaid suurendab antud lahknevust kuni punktini, milles enam ei saada aru, kas tehakse nalja v\u00f5i on tegemist t\u00f5ega. Pidades teinekord midagi naljakaks, m\u00f5eldakse tegelikult, et olukord on veider v\u00f5i kummaline. Midagi nagu oleks valesti. Selles v\u00f5tmes kultiveerime kiirenevas tempos t\u00f5ej\u00e4rgset maailma, mis v\u00f5ib esialgu levida \u00fchismeedias l\u00f5busate postitustena naljakalt r\u00f5ivastuvast Paavstist. Tegelik olukord on naljakas selles teises m\u00f5ttes. J\u00e4relikult me ei tohiks masinatele reeta, et saime naljast aru. Parem on, kui nalja lastakse teha inimestel, kasv\u00f5i kolmandal aprillil.    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Portaal\"  "}
{"text":"Raul Veede: liiderlikud liidrid liiderdavad liidripositsioonil   \u00dchiskonnas eeldatakse, et liider on liiderlik ainult juhiomaduste t\u00e4henduses, aga siis saabub karm tegelikkus nagu elumaja rammiv virtsaauto, kirjutab Raul Veede.    Hiljutise keeleskandaali k\u00e4igus selgus, et s\u00f5na \"liiderlik\" t\u00e4henduses on p\u00f5lvkondlik l\u00f5he: vanem p\u00f5lvkond \u00a0 m\u00f5istab selle all seksuaalk\u00e4itumist, noorem juhiomadusi. T\u00e4helepanuta on aga j\u00e4\u00e4nud nutikad keskealised, kes \u00fchendavad m\u00f5lemad t\u00e4hendused, kasutades oma positsiooni \u00e4ra enda v\u00f5imualustelt seksuaalteenuste v\u00e4ljapressimiseks. Just sellised on t\u00f5eliselt liiderlikud liidrid!     Kui selliseid juhtumeid oleks \u00fcks v\u00f5i kaks, v\u00f5iks taandada k\u00fcsimuse \u00fcksikute liidrite isikuomadustele. Kaabakad on osa \u00fchiskonnast, seega kuskil peavad nad ju olema, elama ja t\u00f6\u00f6tama. Raske on pidada suurt t\u00f6\u00f6kollektiivi, kus ei oleks \u00fchtki inimest, kelle m\u00f5ttemaailm ja k\u00e4itumine mingis olukorras v\u00f5iks osutuda probleemseks.   T\u00f5eline k\u00fcsimus on aga, kuidas \u00fchiskond nende tegevusse suhtub ja sellele reageerib. Seniste ja tulevaste vahetute \u00fclemuste, kolleegide ja teiste v\u00f5imaldajate-v\u00f5imestajate reaktsioonist s\u00f5ltub, kas nad tunnevad t\u00f5rjutust (mida m\u00f5ni paistab pidavat diskrimineerimiseks) v\u00f5i s\u00f5bralikku toetust, mille najal j\u00e4tkata.   Viimastel aastatel on korduvalt r\u00e4\u00e4gitud noorsportlasi ahistavatest treeneritest; avalikustamisele j\u00e4rgnevad tavap\u00e4raselt vastul\u00f6\u00f6gid stiilis \"pole olnud ja oli v\u00e4ga okei\". \u00d5nneks pole kuulda olnud, et sellistele treeneritele kohe j\u00e4rgmist erialast t\u00f6\u00f6d oleks pakutud.   Teisalt ei ole mitte k\u00f5ik juhtivailt kohtadelt liiderlikkuse t\u00f5ttu vabastatud pidanud juhtimisest loobuma. M\u00f5ni on suutnud kohtus vee piisavalt sogaseks ajada, et sellest tervena v\u00e4lja ujuda, teise t\u00f6\u00f6andja aga eelistab skandaali v\u00e4ltida ning nii j\u00e4rgnebki vanale karj\u00e4\u00e4rile uus.   Ja see n\u00e4itab juba struktuurset probleemi. Ka mitmes \u00fclikoolis on inimesi t\u00f6\u00f6lt vaikselt vabastatud, kuna skandaali ei taha \u00fckski asutus, ohvreid on vaja kaitsta, t\u00f5endite kogumine ja karistamine ei ole t\u00f6\u00f6andja \u00fclesanne ning ohvritele reaalset tuge pakkuda ei ole oskust ega tahtmist.   Tahtmise korral saaks ju oskused omandada, et probleemilahenduse ainsaks viisiks ei j\u00e4\u00e4ks mahavaikimine, ent kui tahtmist ei ole, ei tule ka p\u00e4devust kusagilt.    Nii saab liiderdav liider peatselt j\u00e4rgmises t\u00f6\u00f6kohas taas oma suurep\u00e4raseid liidriomadusi demonstreerida ning ahistamiskultuur kui Eesti komberuumi osa kannab j\u00e4tkuvalt meie \u00fchiskonna traditsioonilisi v\u00e4\u00e4rtusi. T\u00f6\u00f6andjad omavahel infot ei vaheta, kuna tegu on delikaatsete isikuandmetega; ajakirjanduses teemat ei t\u00f5steta, sest kedagi pole s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud; j\u00e4rgmised ohvrid j\u00e4\u00e4vad teadmatusse, sest keegi neid ei hoiata.   Tegelikult on ju loomulik, et \u00fchiskonnas, kus enamik inimesi suudab k\u00e4ituda viisakalt ja oskab end talitseda, tormamata esimest kihu tundes kohe t\u00e4naval esimese vastutulija kallale, ei oska ega tahagi k\u00f5ik kogu aeg l\u00f6\u00f6givalmis olla, eriti nende juuresolekul, kellele \u00fchel v\u00f5i teisel viisil on usaldatud v\u00f5im. Eeldatakse, et liider on liiderlik ainult juhiomaduste t\u00e4henduses. Ja siis saabub karm tegelikkus nagu elumaja rammiv virtsaauto.   Kas me sellist liiderlikku Eestit tahamegi v\u00f5i suudaksime ka paremini?  Kommentaar ilmus algselt\u00a0Feministeeriumis.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Osalised tulemused: Bulgaaria parlamenti p\u00e4\u00e4seb kuus erakondaSOFIA, 3. aprill, Interfax-BNS \u2013 Bulgaaria parlamendis koha saamiseks vajaliku arvu h\u00e4\u00e4li \u00fcletas p\u00fchap\u00e4eval peetud valimistel kuus erakonda, teatas esmasp\u00e4eval kohalik meedia viitega valimiskomisjoni andmetele p\u00e4rast 72 protsendi h\u00e4\u00e4letussedelite t\u00f6\u00f6tlemist.\nOotusp\u00e4raselt kujunes p\u00f5hiv\u00f5itlus konservatiivse, Euroopa-meelse ekspeaminister Bojko Borisovi erakonna Kodanikud Bulgaaria Euroopaliku Arengu Eest (GERB), mis on koalitsioonis Demokraatlike J\u00f5udude Liiduga, ja liberaalide vahel. Viimast juhib endise peaministri Kiril Petkovi erakond J\u00e4tkame Muudatusi, mis on koalitsioonis Demokraatliku Bulgaariaga.\nNii sai Borisovi koalitsioon viimastel andmetel 26,3 protsenti ja Petkovi koalitsioon 24,8 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\nLisaks neile j\u00f5ududele p\u00e4\u00e4seb 14,7 protsendi h\u00e4\u00e4ltega parlamenti erakond Vazra\u017edane, mida meedia ja politoloogid nimetavad Euroopa- ja Ameerika-vastaseks.\nParlamendikoha saamiseks vajaliku k\u00fcnnise \u00fcletas veel kolm erakonda - \u00d5iguste ja Vabaduste Liikumine (12,5 protsenti), Bulgaaria Sotsialistlik Partei (8,9 protsenti ) ja On Selline Rahvas (4,3 protsenti).\nL\u00e4\u00e4ne meedia m\u00e4rgib, et Bulgaaria j\u00e4rjekordsete parlamendivalimiste tulemused n\u00e4itavad, et t\u00f5en\u00e4oliselt ei suudeta taas kord riigi poliitilisele ebakindlusele l\u00f5ppu teha.\nStabiilse v\u00f5imukoalitsiooni moodustamiseks on vaja kokkulepet v\u00e4hemalt kahe suure poliitilise j\u00f5u vahel. Erakonna J\u00e4tkame Muudatusi juhtkond on aga korduvalt keeldunud kokkuleppest GERB-iga, kuni seda juhib ekspeaminister Bojko Borisov, keda konkurendid s\u00fc\u00fcdistavad korruptsioonis.\nBulgaarias toimusid p\u00fchap\u00e4eval kahe aasta jooksul juba viiendad parlamendivalimised, \u00fckski eelnevaist ei andnud v\u00f5imalust moodustada stabiilset enamusvalitsust.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\"Ma tegelikult ei t\u00f6\u00f6tagi siin.\" \u00dcmbrikupalk on endiselt mureksMaksu- ja tolliamet kontrollis ehitusobjektidel ettev\u00f5tete tegevust ja leidis, et 85 ettev\u00f5ttest 12 puhul on p\u00f5hjust kahtlustada \u00fcmbrikupalga maksmist.\nMaksu- ja tolliamet andis pressiteate vahendusel teada, et esimeses\u00a0kvartalis tuvastasid ameti t\u00f6\u00f6tajad Valga-, Viljandi ja Tartumaal maksuasjade\u00a0puudusi 20 protsendis\u00a0kontrollitud ehitusettev\u00f5tetest. Kontrolliti 13\u00a0ehitusobjekti, nende seas oli nii riigihangete kui ka erarahastusel ehitusi.\nAmeti maksuauditi piirkondliku \u00fcksuse juhi Elen Maimre s\u00f5nul ongi\u00a0fookuses eelk\u00f5ige just ehituse riigihanked, sest on oluline, et avalik sektor ei kasutaks t\u00f6id tellides ebaausate ettev\u00f5tjate teenuseid. \"T\u00e4nu heale koost\u00f6\u00f6le politsei ja t\u00f6\u00f6inspektsiooniga j\u00f5uavad meile aga andmed ka muudel objektidel registreerimata t\u00f6\u00f6tajate kohta,\" lisas ta.\nMaimre s\u00f5nul kontrolliti objektidel 85 ettev\u00f5tte tegevust. \"Neist 12-s oli p\u00f5hjust kahtlustada \u00fcmbrikupalga maksmist, sest t\u00f6\u00f6tajate palgatase oli tunduvalt madalam kui sama ametikoha keskmine Eestis. Meie eesm\u00e4rk on, et need ettev\u00f5tted vaataksid oma maksudeklaratsioonid \u00fcle ning teeksid need korda. T\u00e4psed asjaolud ja maksukohustuse suuruse selgitame v\u00e4lja menetluse k\u00e4igus,\" r\u00e4\u00e4kis ta.\nKuus ettev\u00f5tet olid j\u00e4tnud t\u00f6\u00f6tamise \u00f5igel ajal registreerimata, m\u00f5ned objektil viibivad inimesed v\u00e4itsid, et nad ei teegi seal t\u00f6\u00f6d. \"Hoolimata t\u00f6\u00f6tajate leidlikest p\u00f5hjendustest selgitab maksu- ja tolliamet tegelikud asjaolud v\u00e4lja menetluse k\u00e4igus,\" lisas Maimre.\n\u00dcmbrikupalgast tekkiv maksukahju on umbes 99,8 miljonit eurot ning sellest suure osa, 84 protsenti, moodustab osaliselt makstav \u00fcmbrikupalk. Enamasti t\u00e4hendab see, et t\u00f6\u00f6andja kajastab maksudeklaratsioonides tasu v\u00e4iksemas ulatuses\u00a0kui tegelik v\u00e4ljamakse. See ongi \u00fcks p\u00f5hjuseid, mis viib ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasu Eesti keskmisega v\u00f5rreldes alla ning j\u00e4tab t\u00f6\u00f6tajad osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult sotsiaalsete tagatisteta.\n\"Ka t\u00e4navuse tuludeklaratsioonide t\u00e4itmise perioodi jooksul p\u00f6\u00f6rdus meie poole inimesi, kes avastasid, et t\u00f6\u00f6andja pole deklareerinud v\u00e4ljamakseid samas summas, mis laekus nende pangakontole. Seet\u00f5ttu erines ka saadav tulumaksuvabastus sellest, mida nad olid oodanud,\" s\u00f5nas Maimre.\nK\u00f5ikide nende ettev\u00f5tetega v\u00f5tab maksu- ja tolliamet aasta jooksul \u00fchendust. T\u00f6\u00f6tajal endal on v\u00f5imalik k\u00f5ikide tema kohta tehtud registreeringute\u00a0ja deklareeritud andmetega tutvuda aasta jooksul maksu- ja tolliameti e-teeninduses ning vajaduse korral juhtida t\u00f6\u00f6andja t\u00e4helepanu sellele, et kanne on tegemata, t\u00f6\u00f6tasu deklareeritud v\u00e4iksemas mahus v\u00f5i \u00fcldse deklareerimata j\u00e4etud.\n"}
{"text":"\u00dcmbrikupalk on Tartumaal endiselt probleemAasta esimeses kvartalis\u00a0tuvastasid Maksu-ja Tolliameti (MTA) t\u00f6\u00f6tajad Valga-, Viljandi ja Tartumaal erinevaid puudusi maksuasjades ligi viiendikul kontrollitud ehitusettev\u00f5tetest. Kokku viidi kontrolle l\u00e4bi kolmeteistk\u00fcmnel ehitusobjektil, nende seas oli nii riigihangete kui ka erarahastusel toimuvaid ehitusi.MTA maksuauditi piirkondliku \u00fcksuse juhi Elen Maimre s\u00f5nul on MTA fookuses eelk\u00f5ige just ehituse riigihanked, sest on oluline, et avalik sektor ei kasutaks t\u00f6id tellides ebaausate ettev\u00f5tjate teenuseid. \u00abT\u00e4nu heale koost\u00f6\u00f6le politsei ja t\u00f6\u00f6inspektsiooniga j\u00f5uavad meile aga andmed ka muudel objektidel registreerimata t\u00f6\u00f6tajate kohta,\u00bblisas ta.\nMaimre s\u00f5nul kontrolliti objektidel kokku 85 ettev\u00f5tte tegevust. \u00abNeist 12 osas oli p\u00f5hjust kahtlustada \u00fcmbrikupalga maksmist, kuna t\u00f6\u00f6tajate palgatase oli oluliselt madalam kui sama ametikoha keskmine Eestis,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00abMeie eesm\u00e4rk on, et need ettev\u00f5tted vaataksid oma maksudeklaratsioonid \u00fcle ning teeksid need korda. T\u00e4psed asjaolud ja maksukohustuse suuruse selgitame v\u00e4lja menetluse k\u00e4igus.\u00bb\nKuus ettev\u00f5tet oli j\u00e4tnud t\u00f6\u00f6tamise \u00f5igeaegselt registreerimata, m\u00f5ned objektil viibivad inimesed v\u00e4itsid, et nad ei teegi seal t\u00f6\u00f6d. \u00abHoolimata t\u00f6\u00f6tajate leidlikest p\u00f5hjendustest selgitab MTA tegelikud asjaolud v\u00e4lja menetluse k\u00e4igus,\u201c lisas Maimre.\n\u00dcmbrikupalgast tekkiv maksukahju on umbes 99,8 miljonit eurot ning sellest suure osa, 84 protsenti, moodustab osaliselt makstav \u00fcmbrikupalk \u2013 enamasti t\u00e4hendab see, et t\u00f6\u00f6andja kajastab maksudeklaratsioonides tasu v\u00e4iksemas ulatuses, kui tegelik v\u00e4ljamakse. See ongi \u00fcks p\u00f5hjuseid, mis viib ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasu Eesti keskmisega v\u00f5rreldes alla ning j\u00e4tab t\u00f6\u00f6tajad osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult sotsiaalsetest tagatistest ilma.\n\u00abKa t\u00e4navuse tuludeklaratsioonide t\u00e4itmise perioodi jooksul p\u00f6\u00f6rdus meie poole inimesi, kes avastasid, et t\u00f6\u00f6andja pole deklareerinud v\u00e4ljamakseid samas summas, mis laekus nende pangakontole. Sellest tulenevalt erines ka saadav tulumaksuvabastus sellest, mida nad olid oodanud,\u201c\u00bb s\u00f5nas Maimre.\nK\u00f5ikide nende ettev\u00f5tetega v\u00f5tab MTA aasta jooksul \u00fchendust aga t\u00f6\u00f6tajal endal on v\u00f5imalik k\u00f5ikide tema kohta tehtud registreeringutega ja deklareeritud andmetega tutvuda aasta jooksul MTA e-teeninduse keskkonnas ning vajadusel juhtida t\u00f6\u00f6andja t\u00e4helepanu sellele, et kanne on tegemata, t\u00f6\u00f6tasu deklareeritud v\u00e4iksemas mahus v\u00f5i \u00fcldse mitte."}
{"text":"Eerik Heldna pidanuks sel kevadel minema t\u00f6\u00f6le UkrainasseEerik Heldnal oli kriminaalkahtlustuse saamise ajal k\u00e4sil protsess asumaks t\u00f6\u00f6le Euroopa Liidu tsiviilmissioonile (EUAM) Ukrainas.Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Heldna, politsei- ja piirivalveameti (PPA) senine peadirektor Elmar Vaher ning veel mitmed tipp-politseiametnikud said \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalal kahtlustuse kriminaalkuriteos. Heldnat kahtlustatakse kelmuses, teisi aga kelmusele kaasa aitamises, kui v\u00f5imaldasid Heldnal 2019. aasta kevadel s\u00f5lmida PPA-ga fiktiivne t\u00f6\u00f6leping, et Heldna muutuks n\u00f5nda k\u00f5lblikuks politsei eripensionile.\nKohe peale seda, kui Heldna 2019. aasta aprillis PPA-ga lepingu s\u00f5lmis, roteeriti ta tagasi oma senisesse t\u00f6\u00f6kohta kaitsev\u00e4e luurekeskusesse. Viimased kolm aastat oli ta l\u00e4hetusel maksu- ja tolliametis. Tema leping MTA-ga saanuks l\u00e4bi aprillis.\nNii Vaher kui Heldna on varem meedias v\u00e4itnud, et n\u00fc\u00fcd pidanuks Heldna PPA-s viimaks t\u00f6\u00f6d alustama.\u00a0PPA pressiesindaja Leana Loide s\u00f5nul esitas Heldna PPA-le avalduse kandideerimaks n\u00f5unikuks Euroopa Liidu tsiviilmissioonile Ukrainas organiseeritud kuritegevuse vastase v\u00f5itluse valdkonnas.\u00a0\nUkrainasse l\u00e4hetatuks Heldna v\u00e4lisministeeriumi egiidi all. Heldna kandidatuur ELi tsiviilmissioonile osutus ka edukaks, kuid kahtlustuse esitamise hetkeks ei olnud l\u00e4hetusega seotud toimingud veel l\u00f5pule viidud ning need on praegu peatatud.\nVarem on meediast l\u00e4bi k\u00e4inud, et Heldna pidanuks asuma t\u00f6\u00f6le hoopis\u00a0keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 b\u00fcroos Ukraina sideohvitserina. See PPA s\u00f5nul t\u00f5ele ei vasta ning ametikoht on juba t\u00e4idetud.\u00a0\nHeldna enda s\u00f5nul ei osutunud ta mullu s\u00fcgisel valituks EUAMi missiooni politsei\u00fcksuse juhi ametikohale. Postimehele teadaolevalt kandideeris Heldna ka P\u00f5hja Prefektuuri operatiivb\u00fcroo juhi kohale.\u00a0\n\nN\u00f5ustada ukrainlasi relvade salaveo t\u00f5kestamisel\n\nHeldna ise s\u00f5nas Postimehele, et protsess EUAMi n\u00f5uniku kohale oli m\u00e4rtsi algusega tema jaoks edukalt l\u00f5ppenud ning ta oli l\u00e4binud kirjaliku vooru kui ka kaks vestlusvooru, millest viimane toimus veebruaris.\n\u00abEesti v\u00e4lisministeeriumis teavitas m\u00e4rtsis Euroopa Komisjoni, et asun Ukrainasse EUAMi missioonile alates 10. maist. Tegemist on politseiniku ametikohaga, kuhu mind valis 2022. aastal Eesti-sisele konkurssile PPA siseministeeriumi koosk\u00f5lastusel v\u00e4lisministeeriumi kaudu,\u00bb \u00fctles Heldna.\nT\u00f6\u00f6 t\u00e4pseks iseloomuks oli n\u00f5ustada Ukraina korrakaitse- ja julgeolekuteenistusi relvade salakaubaveo t\u00f5kestamisel. \u00abSealhulgas v\u00e4lit\u00f6\u00f6, mis n\u00f5uab ka kuulikindla vesti, kiivri jm kaitsevarustuse kasutamist,\u00bb t\u00e4psustas ta. Heldna l\u00e4bis selleks enda s\u00f5nul\u00a0kaks missioonieelset koolitust - mullu oktoobris Budapestis tsiviilmissioonide planeerimise ja juhtimise koolitus\u00a0Euroopa Liidu \u00d5iguskaitsekoolituse Ameti CEPOLi akadeemias\u00a0ja detsembris HEATi (missioonide ohtlik keskkond) koolitus Hollandis.\n\nHeldna saanuks PPA-s 2019. aastal kaks korda v\u00e4hem palka kui ta sai maksu- ja tolliametis\n\nEerik Heldna palk keskkriminaalpolitseisse t\u00f6\u00f6le asudes olnuks 2100 eurot, mis oli kaks korda v\u00e4hem kui ta sai j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul maksu- ja tolliametis t\u00f6\u00f6tades.\n9. aprillil 2019 kinnitatud k\u00e4skkirja allkirjastas toonane PPA toonane peadirektori aset\u00e4itja teabehalduse ja menetluse alal, hilisem sisekontrolli juht Priit P\u00e4rkna. Hiljem sai k\u00e4skkirjast Eestit raputanud kriminaaluurimise objekt: riigiprokuratuuri kahtlustuse j\u00e4rgi v\u00f5eti Heldna PPA-sse fiktiivselt t\u00f6\u00f6le, et kunstlikult tekitada talle politseistaa\u017ei, mida ta hiljem saaks kasutada eripensioni v\u00e4ljateenimiseks.\nK\u00e4skkirjaga m\u00e4\u00e4rati Heldna ametisse keskkriminaalpolitseisse palgaga 2100 eurot. Kohe samal p\u00e4eval roteeriti Heldna tagasi kaitsev\u00e4e luurekeskusesse, kus ta t\u00f6\u00f6tas ka eelnevad aasta aega.\nAasta hiljem, 2020 aprillis roteerus Heldna t\u00f6\u00f6le maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhiks. Seal oli tema p\u00f5hipalk juba 4200 eurot. Tema kolmeaastane ametiaeg l\u00f5ppenuks loetud n\u00e4dalate p\u00e4rast, 15. aprillil.\n"}
{"text":"\u00c4ra usalda pimesi v\u00f5\u00f5raid ja osake \u00f6elda ei!Internet on t\u00e4nap\u00e4eva lahutamatu osa, mis avab mitmeid v\u00f5imalusi ja n\u00f5uab seet\u00f5ttu ka t\u00e4helepanelikkust ja teadlikkust.Digiseadmete pidev ja pikaajaline kasutamine suurendab kalduvust agressiooniks, n\u00f5rgendab sotsialiseerumist ja moonutab reaalsustaju, mis v\u00f5ib viia erinevate probleemideni \u00fchiskonnas.Ka kurjategijad kujundavad oma skeeme \u00fcmber vastavalt \u00fchiskonnas toimuvale, nii v\u00f5ib heauskne inimene \u00fchtviisi sattuda investeerimiskelmuse, armukelmuse, pangakelmuse v\u00f5i muul moel raha v\u00e4lja petmise ohvriks.Seega on v\u00e4ga oluline olla j\u00e4rjepidevalt valvas nii internetist kaupu soetades, \u201ev\u00e4idetavate pangat\u00f6\u00f6tajatega\u201c suheldes kui ka muid rahaasju korraldades. Kergek\u00e4eliselt ei tohiks \u00fchegi tehingu juures v\u00f5\u00f5rale usaldada ei oma delikaatseid isikuandmeid, personaalseid identifitseerimiskoode ega tegelikult ka raha. Ise\u00e4ranis kriitiliselt tuleks suhtuda pakkumistesse, kus lubatakse kerget raha, imetabaseid v\u00f5idusummasid v\u00f5i turuhinnast kordi odavamat ent v\u00e4idetavalt kvaliteetset kaupa.Ajal, mil meedia punab hoiatusteadetest, et j\u00e4lle on m\u00f5ni kelm liikvel, muutuvad k\u00f5ik ettevaatlikuks ja hoolsaks, ent seda valvsust tuleb s\u00e4ilitada j\u00e4rjepidevalt, kuna kelmid ei k\u00fcsi heausklike inimeste t\u00fcssamiseks kohta ega aega. Iga\u00fcks ja igal ajal v\u00f5ib olla kelmide sihikul.Niisamuti nagu n\u00f5uab oma vara kaitse j\u00e4rjepidevat t\u00f6\u00f6d, tuleks silmad-k\u00f5rvad igap\u00e4evaselt lahti hoida enese \u00fcmber toimuva suhtes. Kelmid on kavalad ja kui \u00fcks skeem millegip\u00e4rast enam ei t\u00f6\u00f6ta ja heausklike inimeste rahakotist raha v\u00e4lja ei meelita, leiutavad nad uusi v\u00f5imalusi, kuidas teiste arvelt rikastuda.J\u00e4lgi oma vara hoidmiseks lihtsaid n\u00f5uandeid:\u2022 Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu v\u00f5i pakutakse m\u00fc\u00fcgiks toodet, mis on raskesti k\u00e4ttesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult.Kui pakkuja on tundmatu, tagant kiirustav, tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Oluline on s\u00e4ilitada rahu ja v\u00f5tta endale aega m\u00f5tlemiseks.\u2022 \u00c4ra jaga v\u00f5\u00f5rastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut t\u00f5endavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms. \u00c4ra sisesta kergek\u00e4eliselt oma krediitkaardi numbrit\/panga paroole, kui sul neid k\u00fcsitakse. Pank ei k\u00fcsi sinult andmeid kunagi e-maili teel - tal on need tavaliselt olemas. Kui kahtled - helista oma panka ja k\u00fcsi kas nad koguvad e-mailide teel krediitkaardi numbreid\/paroole.\u2022 \u00c4ra tee \u00fclekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettev\u00f5tte tausta. Enne, kui hakkad kas reaal- v\u00f5i virtuaalkeskkonnas rahalist tehingut sooritama, otsi interneti otsingumootoreid (nt google, neti) kasutades tehingu teise osapoole kohta infot.Tihti v\u00f5ib sealt leida varem petta saanud inimeste kommentaare ja vihjeid. Kui leidub viiteid, et tehingu teise poolega on varem olnud probleeme, peata tehing ning teavita isiku tegevusest politseid ja portaali haldajat. Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole.\u2022 \u00c4ra lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal v\u00f5tta \u00fcle pilti sinu arvutist.\u2022 Kui saad kahtlase k\u00f5ne, l\u00f5peta k\u00f5ne kohe, blokeeri number.\u2022 Kui oled saanud kahju, p\u00f6\u00f6rdu politseisse. Virtuaalkeskkonnas toimunud kelmuse korral teavita sellest koheselt ka portaali pidajat. Kui sa ei ole kelmile veel raha v\u00e4lja maksnud v\u00f5i on raha nn vahekontol (see on broneeritud) ja v\u00e4ljamakset ei ole veel tehtud, teavita probleemist koheselt deposiidi hoidjat (panka, v\u00e4ljamakse teostajat).JANA \u00d5IM,Tartu politseijaoskonna J\u00f5geva piirkonnagrupi grupijuht"}
{"text":"Eba\u00f5iglaselt lastekaitse hambusse sattunud naine s\u00fc\u00fcdistab endist majaomanikku kiususEsmasp\u00e4evases\u00a0\u00abKuuuurijas\u00bb avaldas tubli pereema koletu loo sellest, kuidas enesele teadmata halvas seisukorras maja ostmine p\u00e4\u00e4dis politsei ja lastekaitse ootamatu k\u00fclastusega.\u00a0\u00abTehti lasteabi telefonile anon\u00fc\u00fcmne vihje, et me lapsed on ohus,\u00bb r\u00e4\u00e4gib kahe lapse ema saates.Tartu k\u00fclje all pealtn\u00e4ha ilusas majas elab 30-aastane jurist ja kahe lapse ema Marika. Naine tundis, et ei saa oma lugu r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4tta, sest endise majaomaniku kius on tema s\u00f5nul juba liiga kaugele l\u00e4inud. \u00abMa ei julge lapsi oma hoovist enam v\u00e4ljagi lasta,\u00bb r\u00e4\u00e4gib ta sellest, millised hirmud teda t\u00e4na n\u00fc\u00fcd valitsevad.\nKiusuks nimetab Marika Lasteabi telefonile tehtud anon\u00fc\u00fcmset k\u00f5net, kus v\u00e4ideti, et tema lapsed on ohus, ning millepeale sadas tema elamisse sisse piirkonnapolitseinik koos kahe kohaliku\u00a0lastekaitsekaitse spetsialistiga. T\u00e4naseks on ta enam kui kindel, et antud loo taga on tema maja endine omanik, kellega on pikalt kohtukaigast veetud.\nNimelt, otsustas ta perega soetada endale maja, ning praegune elukoht hakkas neile kinnisvaraportaalis silma juba siis, kui see oli alles ehitusj\u00e4rgus. \u00abMaja hind oli 200 00 eurot kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan,\u00bb lisas Marika.\nAvastati palju ehitusvigu\nMajja koliti 2019. aasta oktoobris, kuid juba m\u00f5ni aeg hiljem ilmusid v\u00e4lja mitmed ehitusvead. \u00abMeil hakkas p\u00f5rand pl\u00f5ksuma ja j\u00e4rjest hakkas neid kohti juurde tulema. Kutsusime erinevad eksperdid seda maja vaatama, \u00f6eldi, et p\u00f5rand on ebatasaselt tehtud. P\u00f5rand on alt t\u00fchi.,\u00bb kirjeldab naine maja seisukorda.\nPl\u00f5ksuv p\u00f5rand polnud aga ainus probleem. N\u00e4iteks olid aknad viltu ette pandud ning k\u00f5va pakasega oli toas ka j\u00e4\u00e4kirme. Erinevaid murekohti majas tekkis aga iga p\u00e4evaga juurde, mist\u00f5ttu otsustati v\u00f5tta \u00fchendust neile maja m\u00fc\u00fcnud isikuga, andes v\u00f5imaluse antud vead likvideerida.\n\u00abAndsime korduvalt v\u00f5imaluse vead parandada. \u00dckshetk v\u00f5tsid nad endale esindaja, kellega k\u00e4is kirjavahetus kuni kohtuni,\u00bb j\u00f5udis asi Marika s\u00f5nul l\u00f5puks kohtusse, kus ta ka\u00a0v\u00f5idu sai. V\u00f5iduks Marika seda aga sugugi nimetada ei taha.\n\nKuvat\u00f5mmis saatest. Pildilt on n\u00e4ha, et p\u00f5rand on eba\u00fchtlaselt valatud.\nKuuuurija\n\nEndised omanikud skeemitavad\nMaja m\u00fc\u00fcs talle 60-ndates proua, kes enda s\u00f5nul ehitas maja algselt oma t\u00fctrele. Marika julgeb aga v\u00e4ita, et asjalood p\u00e4ris nii ei ole. Tema s\u00f5nul on tegu kinnisvara arendajatega, kes teevad oma \u00e4ri aga mustalt, et maksudest eemale hoida.\nM\u00fc\u00fcdavates majades Marika s\u00f5nul tegelikult keegi ei ela. Meie seadused lubavad aga korra kahe aasta jooksul eraisikul oma vara tulumaksuvabalt m\u00fc\u00fca. Marika usubki, et just tulumaksu p\u00e4rast selliselt skeemitatakse.\nNeed samad \u00e4rikad s\u00fc\u00fcdistasid majas ilmunud vigades aga Marika peret. \u00abNad \u00fctlesid, et oleme p\u00f5randad ise selliseks k\u00fctnud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Marika. Naine n\u00f5udis l\u00e4bi kohtu maja m\u00fc\u00fcnud naiselt 50 000 eurot kahjuraha, millest sai ta aga vaid 15 000, ja seda majaomaniku j\u00e4rjekordse skeemitamise t\u00f5ttu.\n\u00abEnne kohtusse minekut oli maja m\u00fc\u00fcjal isiklik vara aga see vara m\u00fc\u00fcdi maha,\u00bb hakkas Marika kirjeldama uut skeemi. Talle maja m\u00fc\u00fcnud naisel oli tartu k\u00fclje all krunt koos majaga, mille v\u00e4\u00e4rtus oli Marika s\u00f5nul \u00fcle 200 000 euro. Kohtuprotsessi ajaks oli endine majaomanik aga paljas kui p\u00fcksin\u00f6\u00f6p.\n\u00abSeal tehti l\u00e4hikondsete tehing. Vara kirjutati elukaaslase nimele. T\u00fctar ja poeg lisati kitsenduste jakku, ehk kasutus\u00f5igus,\u00bb t\u00e4psustas Marika.\nKuna endisel majaomanikul justkui vara enam polnud, tehti kohtus kompromiss, sest vastasel juhul oleks kohtuprotsess Marika jaoks liiga pikaks ja kulukaks veninud.\u00a0 Nii saigi 50 000 eurost vaid 15 000, sest hiljem poleks Marika s\u00f5nul sealt enam midagi saada olnud.\nHuvitav on aga see, et seda kohtu poolt m\u00e4\u00e4ratud summat ei maksnud\u00a0Marikale talle maja m\u00fc\u00fcnud naine vaid hoopiski keegi kolmas isik, kellest Marika ei tea enda s\u00f5nul midagi.\n\nKuvat\u00f5mmis saatest. Pildilt on n\u00e4ha toas olevat j\u00e4\u00e4kirmet.\nKuuuurija\n\nKius kohtusse andmise p\u00e4rast?\n\u00dchel p\u00e4eval oli naise aia taga aga kohalik piirkonnapolitseinik koos kahe vallaametnikuga. \u00abNad ootasid v\u00e4rava taga, sest v\u00e4rav on meil lukustatud turvalisuse huvides. Avasin akna ja k\u00fcsisin, keda nad soovivad.\u00a0 Mulle vastati, et mind,\u00bb kirjeldab Marika edasisi s\u00fcndmusi.\nTa tormas kohe \u00f5ue ametnikega r\u00e4\u00e4kima, kes tungivalt n\u00f5udsid majja p\u00e4\u00e4semist. \u00abNad v\u00e4itsid, et on saanud anon\u00fc\u00fcmse teate Lasteabi telefonile, et mu lapsed vajavad abi, ehk nad on h\u00e4das.\u00bb\nV\u00e4idetavalt tehti vihje 8. veebruaril kella 10.00 paiku k\u00fclaelaniku poolt.\u00a0\u00abSee oli ilmselt esmasp\u00e4ev. \u00dcks laps oli haige, laps oli koos vanaemaga ja mul oli t\u00f6\u00f6p\u00e4ev,\u00bb kinnitab Marika saates, et mingisugust pidu v\u00f5i lapsele ohtlikke olukordi selles majas aset ei leidnud.\n\u00abKeegi mulle selgitusi ei andnud. K\u00f5ik oli nii \u00fclds\u00f5naline. Mulle j\u00e4i mulje, et ma ei v\u00f5igi midagi teha,\u00bb on Marika endiselt jahmunud ja kardab t\u00e4na lapsi hoovist v\u00e4lja lasta ning keelab mehel isegi \u00fcht \u00f5lut peale sauna.\u00a0Marika r\u00e4\u00e4gib saates, kuidas ta kardab, et tema lastele tehakse midagi v\u00f5i nad v\u00f5etakse kiusu p\u00e4rast \u00e4ra.\nVallaametnik on endise majaomaniku tuttav\nMarikale ei andnud sugugi rahu see, kuidas vallaametnikud koduk\u00fclastusel asju ajasid. Samuti m\u00f5tleb ta, kas ta oleks pidanud kedagi \u00fcldse oma koju laskma. Ta asus asja omal k\u00e4el uurima, ning tema avastused panid teda lausa \u00f5hku ahmima.\nTa tegi Kambja valda teda k\u00fclastanud ametnike taandamiseks taotluse, vald taandas aga vaid \u00fche. Tuleb v\u00e4lja, et taandatud ametnik oli kunagi Marikaga suhtes ja huvide konflikti t\u00f5ttu ta seda k\u00fclastust teha poleks tohtinud.\nTeine ametnik, Laura Kongi on Marika s\u00f5nul aga tema maja endise omaniku naaber ja t\u00fctre s\u00f5branna, mida kinnitasid ka pildid Facebookis. Pildid hakkasid sotsiaalmeediast aga kaduma kohe kui Marika valda ametniku kohta kaebuse tegi.\nLisaks avastas Marika, et Kongi on tema kohta avalikest registritest uurinud. Kinnistusraamatus on lausa ametlik m\u00e4rge selle kohta, et juba 2020. aastal oli Kongi Marika andmeid vaadanud.\nJust Kongi t\u00f5ttu usubki Marika, et anon\u00fc\u00fcmse vihje\u00a0taga on endine majaomanik. Kambja vald aga Kongi osas enam midagi teha ei saa, sest tema t\u00f6\u00f6suhe on t\u00e4naseks ajutiselt peatatud.\nKedagi oma elamisse lubama ei pea\nVandeadvokaat Maarja Pildi s\u00f5nul v\u00f5ib politsei tuppa minna vaid juhul kui ollakse veendunud, et seal on mingisugune oht. Tavaolukorras, kus peksmist ja v\u00e4givalda taustal n\u00e4ha pole, tegelikult politseiniku tuppa laskma ei pea.\u00a0\u00abSellist asja tegelikult pole, et peab kohe alati uksest\u00a0sisse laskma. Selleks peab olema luba v\u00f5i siis t\u00f5esti selline ohuolukord,\u00bb s\u00f5nab Pild saates.\nAsjaolude v\u00e4lja selgitamiseks suundus saatejuht Katrin Lust koos v\u00f5ttemeeskonnaga Kambja vallamajja, kus nad aga viisakalt minema saadeti, ning k\u00fcsimustele lubati vastata vaid kirjalikult.\u00a0\n\u00abKambja vallavalitsus on kursis juhtumiga. Juhtumist menetlust alustatud ei ole. Sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad veendusid, et tegemist on ilmselt mittet\u00f5ese teatega lasteabi telefonile. Kambja vallavalitsus on \u00fcle vaadanud oma t\u00f6\u00f6 protsessid lasteabi teadete s\u00fcsteemis,\u00bb kommenteeris Kambja abivallavanem Liisa Rosin l\u00fchidalt.\n"}
{"text":"Hiina j\u00fcaan on n\u00fc\u00fcd Venemaal enim kaubeldav valuuta dollari asemelHiina j\u00fcaan on asendanud USA dollari k\u00f5ige enam kaubeldava valuutana Venemaal ning seda aasta p\u00e4rast sissetungi Ukrainasse, mis t\u00f5i kaasa hulgaliselt l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioone Moskva vastu, kirjutab Bloomberg.Vastavalt Bloombergi koostatud andmetele, mis p\u00f5hinevad Moskva b\u00f6rsi igap\u00e4evastel tehinguaruannetel, \u00fcletas j\u00fcaan veebruaris esimest korda dollarit igakuise kauplemismahu poolest ning m\u00e4rtsis muutus vahe veelgi suuremaks. Enne invasiooni oli j\u00fcaani kauplemismaht Venemaa turul t\u00fchine.\n\u00dcleminek toimus p\u00e4rast selle aasta t\u00e4iendavaid sanktsioone, mis m\u00f5jutasid neid v\u00e4heseid Venemaa panku, mis s\u00e4ilitasid v\u00f5imaluse teha piiri\u00fcleseid \u00fclekandeid dollarites ja teistes Kremli poolt ebas\u00f5bralikuks tunnistatud riikide valuutades.\nVenemaa on s\u00fcvendanud oma sidemeid Hiinaga p\u00e4rast seda, kui 2022. aasta veebruaris toimunud sissetung p\u00f5hjustas suhete katkemise l\u00e4\u00e4nega. M\u00e4rtsis tegi Hiina president Xi Jinping oma esimese v\u00e4lisvisiidi Moskvasse p\u00e4rast tagasivalimist ja lubas Kremlile laiendatud koost\u00f6\u00f6d kaubanduse, investeeringute, tarneahelate, megaprojektide, energeetika ja k\u00f5rgtehnoloogia valdkonnas.\nVenemaa finantss\u00fcsteemi vastu suunatud ulatuslikud sanktsioonid on sundinud Kremlit ja Venemaa ettev\u00f5tteid tegema v\u00e4liskaubandustehinguid dollari ja euro asemel nende riikide valuutades, kes on keeldunud piirangutega liitumast.\nRahandusministeerium teeb alates selle aasta algusest oma turutehinguid dollari asemel j\u00fcaanis ja t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja riikliku varandusfondi uue \u00fclesehituse, et 60% selle varadest oleks j\u00fcaanis. Venemaa keskpank kutsub ettev\u00f5tteid ja kodanikke regulaarselt \u00fcles paigutama oma varasid rublasse v\u00f5i s\u00f5bralikesse valuutadesse, et v\u00e4ltida nende blokeerimise v\u00f5i k\u00fclmutamise ohtu."}
{"text":"Trump saabus New Yorki ja peaks ennast politsele \u00fcle andma (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nNEW YORK, 3.aprill, AFP-STT-BNS - USA endine president Donald Trump saabus New Yorki, kus teisip\u00e4eval esitatakse talle kriminaals\u00fc\u00fcdistus, teatasid kohalikud meediakanalid.\nEeldatakse, et Trump annab end politseile \u00fcles.\nVarem esmasp\u00e4eval lahkus Trump oma kodust Florida osariigis asuvas Mar-a-Lagos.\nTrump seisab silmitsi mitme veel avalikustamata s\u00fc\u00fcdistuspunktiga, mis on seotud n\u00f5ndanimetatud vaikimisrahaga pornostaarile 2016. aasta presidendivalimiste kampaania ajal.\u00a0\n\"Korrumpeerunud ringkonnaprokur\u00f6ril pole hagi esitamiseks alust. Kuid tal on hoopis koht, kus mul on v\u00f5imatu \u00f5iglast kohtum\u00f5istmist saada,\" kirjutas Trump p\u00e4eva alguses \u00fcles oma sotsiaalmeediakanalisse Truth Social.\nEeldatakse, et Trump kasutab oma esinemist kohtusaalis 2024. aasta presidendivalimiste kampaania raames.\nEksperdid on eriarvamusel olnud selles, kas kriminaals\u00fc\u00fcdistus toob kasu v\u00f5i kahjustab Trumpi v\u00f5imalusi presidendivalimistel. Trump on esimene USA endine president, kellele esitati kriminaals\u00fc\u00fcdistus.\nSuur osa vabariiklastest parteikaaslasi on Trumpile s\u00fc\u00fcdistuse esitamist\u00a0 kritiseerinud, kelle seas Florida kuberner Ron DeSantis, keda peetakse Trumpi k\u00f5ige k\u00f5vemaks rivaaliks vabariiklaste presidendikandidaadiks kandideerimisel.\nUSA esindajatekoja spiiker ja juhtiv vabariiklane Kevin McCarthy \u00fctles eelmisel neljap\u00e4eval, et Trumpile s\u00fc\u00fcdistuse esitamise otsus kahjustas riiki korvamatult.\n\"Manhattani ringkonnaprokur\u00f6r Alvin Bragg, valitud demokraat, on korvamatult kahjustanud meie riiki p\u00fc\u00fcdes sekkuda presidendivalimistesse\", s\u00f5nas McCarthy.\nNew Yorgi vandekohus h\u00e4\u00e4letas neljap\u00e4eval Trumpile s\u00fc\u00fcdistuse esitamise poolt seoses 2016. aasta valimiste eel pornostaarile nii\u00f6elda vaikimisraha maksmisega, teatas teiste kohalike meediakanalite seas CNN.\nFlorida kuberner ja Trumpi peamine vabariiklasest rivaal 2024. aasta presidendivalimistel DeSantis kritiseeris samuti s\u00fc\u00fcdistust endise presidendi vastu kui \"ebaameerikalikku\".\nDeSantis kinnitas, et v\u00f5ttes arvesse asjaga seotud k\u00fcsitavaid asjaolusid ei toeta ta vastavasisulisi v\u00e4ljaandmistaotlusi.\nDeSantis nimetas s\u00fc\u00fcdistust muu hulgas \"poliitilise tegevuskava osaks\".\nTrump ise nimetas otsust muu hulgas \"poliitiliseks tagakiusamiseks\" ja \"valimistesse sekkumiseks\".\n\"See on poliitiline tagakiusamine ja valimistesse sekkumine l\u00e4bi ajaloo k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel,\" \u00fctles Trump avalduses.\n\"Usun, et see n\u00f5iajaht annab Joe Bidenile tohutu tagasil\u00f6\u00f6gi,\" lisas ekspresident.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Trump saabus New Yorki ja peaks ennast politsele \u00fcle andma (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nNEW YORK, 4. aprill, AFP-STT-BNS - USA endine president Donald Trump saabus New Yorki, kus teisip\u00e4eval esitatakse talle kriminaals\u00fc\u00fcdistus, teatasid kohalikud meediakanalid.\nEeldatakse, et Trump annab end politseile \u00fcles.\nVarem esmasp\u00e4eval lahkus Trump oma kodust Florida osariigis asuvas Mar-a-Lagos.\nTrump seisab silmitsi mitme veel avalikustamata s\u00fc\u00fcdistuspunktiga, mis on seotud n\u00f5ndanimetatud vaikimisrahaga pornostaarile 2016. aasta presidendivalimiste kampaania ajal.\u00a0\n\"Korrumpeerunud ringkonnaprokur\u00f6ril pole hagi esitamiseks alust. Kuid tal on hoopis koht, kus mul on v\u00f5imatu \u00f5iglast kohtum\u00f5istmist saada,\" kirjutas Trump p\u00e4eva alguses \u00fcles oma sotsiaalmeediakanalisse Truth Social.\nEeldatakse, et Trump kasutab oma esinemist kohtusaalis 2024. aasta presidendivalimiste kampaania raames.\nEksperdid on eriarvamusel olnud selles, kas kriminaals\u00fc\u00fcdistus toob kasu v\u00f5i kahjustab Trumpi v\u00f5imalusi presidendivalimistel. Trump on esimene USA endine president, kellele esitati kriminaals\u00fc\u00fcdistus.\nSuur osa vabariiklastest parteikaaslasi on Trumpile s\u00fc\u00fcdistuse esitamist\u00a0 kritiseerinud, kelle seas Florida kuberner Ron DeSantis, keda peetakse Trumpi k\u00f5ige k\u00f5vemaks rivaaliks vabariiklaste presidendikandidaadiks kandideerimisel.\nUSA esindajatekoja spiiker ja juhtiv vabariiklane Kevin McCarthy \u00fctles eelmisel neljap\u00e4eval, et Trumpile s\u00fc\u00fcdistuse esitamise otsus kahjustas riiki korvamatult.\n\"Manhattani ringkonnaprokur\u00f6r Alvin Bragg, valitud demokraat, on korvamatult kahjustanud meie riiki p\u00fc\u00fcdes sekkuda presidendivalimistesse\", s\u00f5nas McCarthy.\nNew Yorgi vandekohus h\u00e4\u00e4letas neljap\u00e4eval Trumpile s\u00fc\u00fcdistuse esitamise poolt seoses 2016. aasta valimiste eel pornostaarile nii\u00f6elda vaikimisraha maksmisega, teatas teiste kohalike meediakanalite seas CNN.\nFlorida kuberner ja Trumpi peamine vabariiklasest rivaal 2024. aasta presidendivalimistel DeSantis kritiseeris samuti s\u00fc\u00fcdistust endise presidendi vastu kui \"ebaameerikalikku\".\nDeSantis kinnitas, et v\u00f5ttes arvesse asjaga seotud k\u00fcsitavaid asjaolusid ei toeta ta vastavasisulisi v\u00e4ljaandmistaotlusi.\nDeSantis nimetas s\u00fc\u00fcdistust muu hulgas \"poliitilise tegevuskava osaks\".\nTrump ise nimetas otsust muu hulgas \"poliitiliseks tagakiusamiseks\" ja \"valimistesse sekkumiseks\".\n\"See on poliitiline tagakiusamine ja valimistesse sekkumine l\u00e4bi ajaloo k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel,\" \u00fctles Trump avalduses.\n\"Usun, et see n\u00f5iajaht annab Joe Bidenile tohutu tagasil\u00f6\u00f6gi,\" lisas ekspresident.\nNew Yorgi linnapea Eric Adams hoiatas, et kui m\u00f5ned kavatsevad v\u00e4givaldselt protestida, siis v\u00f5etakse nad kinni ja vastutusele.\n\"Kuigi m\u00f5ned viha\u00f5hutajad v\u00f5ivad plaanida homme meie linna tulla, siis on meie s\u00f5num selge ja lihtne: hoidke ennast tagasi,\" manitses Adams.\nTelekanali CNN andmetel plaanib Trump kohe p\u00e4rast s\u00fc\u00fcdistuse esitamist Floridasse naasta.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Teadus aitab ettev\u00f5tetel kriisiajastu \u00fcle eladaINTERVJUUR-Kioski ja Caffeine'i emafirma Reitan Convenience Estonia aastakonverentsil Tallinnas t\u00f5deti, et \u00e4ri j\u00e4tkamiseks on ainult \u00fcks tee:mugavuskaubandus peab saama kliimaneutraalseks.Kultuurikatlas peetud konverentsil esines Rootsi konsultatsioonifirma Prosperous Planet asutaja ja juht Elin Enfors-Kautsky, kes avas ettev\u00f5ttesisese rohep\u00f6\u00f6rde telgitaguseid.Mis \u00e4rgitas teid ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkusega tegelema?Varem t\u00f6\u00f6tasin ma j\u00e4tkusuutlikkuse teadlasena. Veetsin suure osa karj\u00e4\u00e4rist \u00fclikoolis ning t\u00f6\u00f6tasin pikalt uurimiskeskuses Stockholm Resilience. Mul on v\u00e4ga vedanud - mu sealsed juhendajad olid maailma tippteadlased. Nende hulgas Stockholm Resilience'i praegune direktor Line Gordon ja planeedi piiride mudeli looja Johan Rockstr\u00f6m.Kui olin k\u00fcmme aastat teadlasena tegutsenud, hakkasin tundma, et tegelikult teame me j\u00e4tkusuutlikkusest juba \u00fcsna palju. Muidugi on teadus ja teaduse eesliini edendamine v\u00e4ga oluline, kuid me vajame rohkem inimesi, kes on valmis akadeemilistest ringkondadest v\u00e4lja astuma. Ma tundsin endas seda soovi ja see on ka \u00fcks Prosperous Planeti asutamise p\u00f5hjustest.2018. aastal lahkusin teadust\u00f6\u00f6lt ja asutasin Prosperous Planeti. N\u00fc\u00fcdseks on meil k\u00fcmneliikmeline meeskond ja me nimetame end antropotseeni ajastu \u00e4rikonsultantideks.Mainisite antropotseeni - mida see ajastu teie ettev\u00f5ttele t\u00e4hendab?Ma arvan, et n\u00e4eme antropotseeni tagaj\u00e4rgi alates 1950. aastatest. Praktikas t\u00e4hendab see, et inimesed m\u00f5jutavad v\u00f5i juhivad muutusi planeedi skaalal. Selles antropotseen seisnebki. Inimkond on saavutanud senin\u00e4gematu kiiruse, skaala ja \u00fchenduvuse. Meie m\u00f5ju loodusele on nihutanud \u00e4risektori loogikat sedasi, et edukana p\u00fcsimiseks peavad ettev\u00f5tted varasemaga v\u00f5rreldes asju teistmoodi ajama hakkama.Kas Prosperous Planet on kunagi pidanud m\u00f5ne ettev\u00f5tte aitamisest loobuma, sest nende eesm\u00e4rgid olid liialt pealiskaudsed v\u00f5i nende v\u00e4\u00e4rtused ei kattunud teie omadega?Jah, on k\u00fcll olnud olukordi, kus \u00fchisosa puudus. Seda eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et me ei usu, et m\u00f5ned \u00e4rivormid, mis t\u00e4nap\u00e4eval eksisteerivad, tulevikus \u00fcldse j\u00e4tkata saavad. Ma ei usu, et neil lubatakse tulevikus j\u00e4tkata. Kuidas me neid siis aidata saame? Teinekord pole aga juhtkond lihtsalt vajalikeks muutusteks valmis v\u00f5i piisavalt vapper. Sellistel juhtudel tunneme, et me saame oma oskusi m\u00f5nes teises ettev\u00f5ttes otstarbekamalt rakendada.Teie ettev\u00f5te on t\u00f6\u00f6tanud ka IKEA ja Reitan Convenience'i suure v\u00e4ikepoodide ketiga 7-Eleven. Kui m\u00f5elda IKEA-le, siis mulle seostub see kiirm\u00f6\u00f6bliga, mis on omamoodi v\u00f5rdne kiirmoega. Mugavuskaubandus seostub j\u00e4llegi impulssostudega. Seega tunduvad need ettev\u00f5tted juba oma olemuselt j\u00e4tkusuutmatud.Ma ei n\u00f5ustu, et mugavuskaubandus on olemuslikult j\u00e4tkusuutmatu. Sellised kauplused rahuldavad kindlaid \u00fchiskondlikke vajadusi. Inimestel on ikka vaja linnas olles midagi osta, kodust t\u00f6\u00f6le liikudes midagi s\u00fc\u00fca, l\u00f5unat kaasa haarata. Ma arvan, et sellistele \u00e4ridele on \u00f5igustus olemas. Aga ma ei arva, et nende sortimendis peaksid domineerima tooted, mis inimeste tervist kahjustavad.IKEA puhul on asi keerulisem. Tegemist on tohutu globaalse ettev\u00f5ttega, millel on ilmselgelt \u00fc\u00fcratu jalaj\u00e4lg. Aga ma arvan, et nad on teel hoopis teistsuguse mudeli poole, kui neil praegu on, keskendudes suuresti ringlusele ja vastutustundlikele tarneahelatele, hinnates samal ajal \u00fcmber ka selle, milliseid \u00fchiskondlikke vajadusi nad edaspidi t\u00e4ita suudavad.See t\u00f6\u00f6, mida me teeme, on mulle omamoodi alandlikkust \u00f5petanud. M\u00f5istan n\u00fc\u00fcd, kui raske on v\u00e4ljastpoolt hinnata, mis \u00fches ettev\u00f5ttes toimub.kaalustamise skeemid sageli h\u00f5lmavad, ei leevenda seda ohtu. Seda ohtu v\u00e4hendab majanduse dekarboniseerimine, mis t\u00e4hendab \u00fcleminekut taastuvenergiale. See ongi meie probleemi lahendus. Vaja v\u00f5ib minna ka muid abin\u00f5usid, n\u00e4iteks puude istutamist, aga see pole koht, kust sa alustad.Kahjuks on s\u00fcsinikdioksiidi kompenseerimine siiski paljude ettev\u00f5tete rohep\u00f6\u00f6rde esimene samm ja tihti takistab see nende edasist sisukamat kliimategevust.Millised on k\u00f5ige uuemad ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkuse trendid?On kaks teemat, mis\u00a0 v\u00f5ib-olla veel k\u00f5igil p\u00e4evakorras ei ole. \u00dcks neist on tarneahela riskid, mis on seotud globaalsete keskkonnamuutustega, nii kliima muutumise kui ka bioloogilise mitmekesisuse kadumisega, aga ka veepuuduse ja muude muredega. Sellele p\u00f6\u00f6ratakse \u00fcha enam t\u00e4helepanu.Teine on finantsrisk. Keskkonnavaenulikult tegutsev ettev\u00f5te ei suuda investoreid ega panku ligi meelitada, sest paljud neist ei taha enam teatud \u00e4riliikidele raha laenata.Lisaks olen m\u00e4rganud, et \u00fcha enam ettev\u00f5tteid seob juhtkonna preemiaid rohep\u00f6\u00f6rde tulemuslikkusega. Arvan, et see on juhtkonna tasandil muutuste juhtimiseks p\u00e4ris hea stiimul.\"Kahtlane, kas m\u00f5ned praegu kasutatavad \u00e4rivormid tulevikus \u00fcldse v\u00f5imalikud on. Vaevalt neid \u00fcldse kasutada lubatakse.\"Paljud rohep\u00f6\u00f6ret tegevad ettev\u00f5tted korvavad oma s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge. Kas see on midagi, mida ka teie ettev\u00f5te soovitab? Ei, ei ole. Kliimamuutus on suur oht \u00fchiskonnale. Puude istutamine, mida need Elin Enfors-Kautsky esines m\u00e4rtsi alguses Reitan Con venience'i aastakonverentsil.LILLEORGANNA-MARIA SEPP;ajakirjanik"}
{"text":"E-valitsemise professor Vincent Homburg r\u00e4\u00e4gib inauguratsiooniloengul poliitika ja tehnoloogia p\u00f5imumisestTARTU \u00dcLIKOOL\n\nPressiteade\n\n4. aprill 2023\n\n\n\nE-valitsemise professor Vincent Homburg r\u00e4\u00e4gib inauguratsiooniloengul\npoliitika ja tehnoloogia p\u00f5imumisest\n\n\n\nNeljap\u00e4eval, 6. aprillil kell 16.15 peab Tartu \u00dclikooli e-valitsemise\nprofessor Vincent Homburg \u00fclikooli aulas ingliskeelse\ninauguratsiooniloengu \u201eThe Politics of E-Governance\u201c (\u201eE-valitsemise\npoliitilisus\u201c).\n\n\n\nV\u00f5ib leida hulgaliselt entusiastlikke v\u00e4iteid selle kohta, kuidas Eestis\nja mujal maailmas muudab infotehnoloogia p\u00f6\u00f6rdeliselt avalike teenuste\nosutamist ja valitsuse suhtlust kodanikega. \u201eEesti on maailmale\nn\u00e4idanud, milline v\u00f5iks olla t\u00f5eliselt digitaalne \u00fchiskond.\nLoodetavasti saame peagi n\u00e4idata ka seda, missugune on vastutustundlik\ninnovatsioon,\u201c \u00fctles professor Vincent Homburg.\n\n\n\nKriitilisem vaade n\u00e4itab, et tehnoloogia ei pruugi olla soovitavate\neesm\u00e4rkide saavutamiseks neutraalne vahend. Tehisintellekt v\u00f5ib muutuda\ndiskrimineerivaks, otsustades ise selle \u00fcle, millised kodanikud v\u00f5ivad\nt\u00f5en\u00e4oliselt toime panna pettuse. Sotsiaaltoetuste haldamisel kasutatav\notsustamise tugis\u00fcsteem v\u00f5ib tahtlikult v\u00f5i tahtmatult v\u00e4hendada\nkodanikega vahetult suhtlevate ametnike suutlikkust aidata h\u00e4dasolijaid.\nSotsiaalmeedias toimub poliitiline suhtlus \u00fcha enam viisil, mis \u00f5hutab\npolariseerumist.\n\n\n\nHomburgi s\u00f5nul paneme t\u00e4nap\u00e4eval sotsiaalmeediale suured lootused, nagu\npeaks see pakkuma uusi viise poliitikute ja kodanike vaheliseks suhtluseks.\n\u201eTegelikult pole sotsiaalmeediaplatvormid kunagi olnud m\u00f5eldud\npoliitilise osaluse ja arutelu platvormidena, seega on arutelude\npolariseerumine sotsiaalmeedia sellise kasutuse loomulik tagaj\u00e4rg.\u201c\n\n\n\nTeisis\u00f5nu on tehnoloogia arendamine, rakendamine ja kasutamine avalikus\nhalduses (ehk e-valitsemine) ilmselt poliitilisem, kui esmapilgul paistab.\n\u201eLiiga kaua on tehnoloogiat ja poliitikat k\u00e4sitletud eraldi\nvaldkondadesse kuuluvatena. Riskihindamise algoritmide kasutuselev\u00f5tt\nsotsiaaltoetuste pettuste tuvastamiseks ja tehisintellekti kasutamine\nretsidiivsusriski hindamiseks on valusalt selgeks teinud, kui poliitiline\nv\u00f5ib tehnoloogia olla,\u201c lisas professor.\n\n\n\nInauguratsiooniloengul arutleb Vincent Homburg selle \u00fcle, kuidas poliitika\nja tehnoloogia on valitsemises p\u00f5imunud ning miks on e-valitsemise\nuurimiseks vaja politoloogiat. Oma empiirilistele uurimustele viidates\ntutvustab ja n\u00e4itlikustab Homburg vaatepunkti, millele toetudes saab\nv\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada tulevased uurimissuunad e-valitsemise ja digitaalsete\navalike teenuste vallas.\n\n\n\n\u201eDigitaalsed avalikud teenused ei t\u00e4henda vaid avalike teenuste\nk\u00e4ttesaadavaks tegemist veebilehtede ja rakenduste kaudu. Need h\u00f5lmavad\nka aruka otsustustoe pakkumist kodanikke teenindavatele riigiametnikele.\nK\u00fcsimused, kas ja kuidas muutuvad nende ametnike \u00fclesanded ning kas ja\nmil viisil muutub selle tagaj\u00e4rjel b\u00fcrokraatia inimlik n\u00e4gu, saavad\nl\u00e4hiaastatel e-valitsemise uurimise keskseteks teemadeks,\u201c \u00fctles\nHomburg.\n\n\n\nVincent Homburg on e-valitsemise professor ja Euroopa teadusruumi\n\u00f5ppetooli (e-valitsemine ja digitaalsed avalikud teenused) hoidja Tartu\n\u00dclikoolis. Ta on koos Victor Bekkeriga toimetanud raamatu \u201eThe\nInformation Ecology of E-Government\u201c (IOS Press, 2005) ning koos\nChristopher Pollitti ja Sandra van Thieliga raamatu \u201eThe New Public\nManagement in Europe\u201c (Palgrave Macmillan, 2007). Tema monograafia\n\u201eUnderstanding E-Government\u201c (2008) ilmus kirjastuselt Taylor &\nFrancis. Viimasel ajal on Homburgi artikleid avaldanud sellised\nteadusajakirjad nagu International Review of Administrative Sciences, Local\nGovernment Studies, The Information Society, Behavior & Information\nTechnology, International Journal of Public Administration ja Artificial\nIntelligence and Law.\n\n\n\nLoengut saab vaadata UTTV<https:\/\/www.uttv.ee\/esileht>-st. Rohkem infot\ninauguratsiooniloengute kohta on \u00fclikooli\nveebilehel<https:\/\/ut.ee\/et\/sisu\/inauguratsiooniloengud>.\n\n\n\nUudist illustreeriva foto leiab\nOwnCloudist<https:\/\/owncloud.ut.ee\/owncloud\/s\/kept8azXac7qtHx>.\n\n\n\nLisateave: Vincent Homburg, e-valitsemise professor, 737 5937,\nvincent.homburg@ut.ee\n\n\n\nTeate edastas:\nTartu \u00dclikooli kommunikatsioonitalitus\navalik@ut.ee\n737 5681\nut.ee\/ajakirjanikule<http:\/\/www.ut.ee\/ajakirjanikule>\n\n\nKui soovid \u00fclikooli pressiteadetest loobuda, vajuta\nsiia<https:\/\/lists.ut.ee\/wws\/signoff\/tartupress>."}
{"text":"E-valitsemise professor Vincent Homburg peab inauguratsiooniloenguTALLINN, 4. aprill, BNS - Tartu \u00dclikooli e-valitsemise professor Vincent Homburg peab neljap\u00e4eval kell 16.15 \u00fclikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu \u201eE-valitsemise poliitilisus\u201c.\u00a0\nHomburgi s\u00f5nul v\u00f5ib leida hulgaliselt entusiastlikke v\u00e4iteid selle kohta, kuidas Eestis ja mujal maailmas muudab infotehnoloogia p\u00f6\u00f6rdeliselt avalike teenuste osutamist ja valitsuse suhtlust kodanikega. \u201eEesti on maailmale n\u00e4idanud, milline v\u00f5iks olla t\u00f5eliselt digitaalne \u00fchiskond. Loodetavasti saame peagi n\u00e4idata ka seda, missugune on vastutustundlik innovatsioon,\u201c \u00fctles professor Vincent Homburg.\u00a0\nKriitilisem vaade n\u00e4itab, et tehnoloogia ei pruugi olla soovitavate eesm\u00e4rkide saavutamiseks neutraalne vahend. Tehisintellekt v\u00f5ib muutuda diskrimineerivaks, otsustades ise selle \u00fcle, millised kodanikud v\u00f5ivad t\u00f5en\u00e4oliselt toime panna pettuse. Sotsiaaltoetuste haldamisel kasutatav otsustamise tugis\u00fcsteem v\u00f5ib tahtlikult v\u00f5i tahtmatult v\u00e4hendada kodanikega vahetult suhtlevate ametnike suutlikkust aidata h\u00e4dasolijaid. Sotsiaalmeedias toimub poliitiline suhtlus \u00fcha enam viisil, mis \u00f5hutab polariseerumist.\u00a0\nHomburgi s\u00f5nul paneme t\u00e4nap\u00e4eval sotsiaalmeediale suured lootused, nagu peaks see pakkuma uusi viise poliitikute ja kodanike vaheliseks suhtluseks. \u201eTegelikult pole sotsiaalmeediaplatvormid kunagi olnud m\u00f5eldud poliitilise osaluse ja arutelu platvormidena, seega on arutelude polariseerumine sotsiaalmeedia sellise kasutuse loomulik tagaj\u00e4rg.\u201c\u00a0\nTeisis\u00f5nu on tehnoloogia arendamine, rakendamine ja kasutamine avalikus halduses ehk e-valitsemine ilmselt poliitilisem, kui esmapilgul paistab. \u201eLiiga kaua on tehnoloogiat ja poliitikat k\u00e4sitletud eraldi valdkondadesse kuuluvatena. Riskihindamise algoritmide kasutuselev\u00f5tt sotsiaaltoetuste pettuste tuvastamiseks ja tehisintellekti kasutamine retsidiivsusriski hindamiseks on valusalt selgeks teinud, kui poliitiline v\u00f5ib tehnoloogia olla,\u201c lisas professor.\u00a0\nInauguratsiooniloengul arutleb Vincent Homburg selle \u00fcle, kuidas poliitika ja tehnoloogia on valitsemises p\u00f5imunud ning miks on e-valitsemise uurimiseks vaja politoloogiat. Oma empiirilistele uurimustele viidates tutvustab ja n\u00e4itlikustab Homburg vaatepunkti, millele toetudes saab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada tulevased uurimissuunad e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste vallas.\u00a0\n\u201eDigitaalsed avalikud teenused ei t\u00e4henda vaid avalike teenuste k\u00e4ttesaadavaks tegemist veebilehtede ja rakenduste kaudu. Need h\u00f5lmavad ka aruka otsustustoe pakkumist kodanikke teenindavatele riigiametnikele. K\u00fcsimused, kas ja kuidas muutuvad nende ametnike \u00fclesanded ning kas ja mil viisil muutub selle tagaj\u00e4rjel b\u00fcrokraatia inimlik n\u00e4gu, saavad l\u00e4hiaastatel e-valitsemise uurimise keskseteks teemadeks,\u201c \u00fctles Homburg.\u00a0\nVincent Homburg on e-valitsemise professor ja Euroopa teadusruumi \u00f5ppetooli hoidja Tartu \u00dclikoolis. Ta on koos Victor Bekkeriga toimetanud raamatu \u201eThe Information Ecology of E-Government\u201c (IOS Press, 2005) ning koos Christopher Pollitti ja Sandra van Thieliga raamatu \u201eThe New Public Management in Europe\u201c (Palgrave Macmillan, 2007). Tema monograafia \u201eUnderstanding E-Government\u201c (2008) ilmus kirjastuselt Taylor & Francis. Viimasel ajal on Homburgi artikleid avaldanud sellised teadusajakirjad nagu International Review of Administrative Sciences, Local Government Studies, The Information Society, Behavior & Information Technology, International Journal of Public Administration ja Artificial Intelligence and Law.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"E-valitsemise professor Vincent Homburg r\u00e4\u00e4gib inauguratsiooniloengul poliitika ja tehnoloogia p\u00f5imumisestTartu \u00dclikooli e-valitsemise professor Vincent Homburg peab neljap\u00e4eval kell 16.15 \u00fclikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu \u00abE-valitsemise poliitilisus\u00bb.Homburgi s\u00f5nul v\u00f5ib leida hulgaliselt entusiastlikke v\u00e4iteid selle kohta, kuidas Eestis ja mujal maailmas muudab infotehnoloogia p\u00f6\u00f6rdeliselt avalike teenuste osutamist ja valitsuse suhtlust kodanikega. \u00abEesti on maailmale n\u00e4idanud, milline v\u00f5iks olla t\u00f5eliselt digitaalne \u00fchiskond. Loodetavasti saame peagi n\u00e4idata ka seda, missugune on vastutustundlik innovatsioon,\u00bb\u00a0\u00fctles professor Vincent Homburg.\nKriitilisem vaade n\u00e4itab, et tehnoloogia ei pruugi olla soovitavate eesm\u00e4rkide saavutamiseks neutraalne vahend. Tehisintellekt v\u00f5ib muutuda diskrimineerivaks, otsustades ise selle \u00fcle, millised kodanikud v\u00f5ivad t\u00f5en\u00e4oliselt toime panna pettuse. Sotsiaaltoetuste haldamisel kasutatav otsustamise tugis\u00fcsteem v\u00f5ib tahtlikult v\u00f5i tahtmatult v\u00e4hendada kodanikega vahetult suhtlevate ametnike suutlikkust aidata h\u00e4dasolijaid. Sotsiaalmeedias toimub poliitiline suhtlus \u00fcha enam viisil, mis \u00f5hutab polariseerumist.\nHomburgi s\u00f5nul paneme t\u00e4nap\u00e4eval sotsiaalmeediale suured lootused, nagu peaks see pakkuma uusi viise poliitikute ja kodanike vaheliseks suhtluseks. \u00abTegelikult pole sotsiaalmeediaplatvormid kunagi olnud m\u00f5eldud poliitilise osaluse ja arutelu platvormidena, seega on arutelude polariseerumine sotsiaalmeedia sellise kasutuse loomulik tagaj\u00e4rg.\u00bb\nTeisis\u00f5nu on tehnoloogia arendamine, rakendamine ja kasutamine avalikus halduses ehk e-valitsemine ilmselt poliitilisem, kui esmapilgul paistab. \u00abLiiga kaua on tehnoloogiat ja poliitikat k\u00e4sitletud eraldi valdkondadesse kuuluvatena. Riskihindamise algoritmide kasutuselev\u00f5tt sotsiaaltoetuste pettuste tuvastamiseks ja tehisintellekti kasutamine retsidiivsusriski hindamiseks on valusalt selgeks teinud, kui poliitiline v\u00f5ib tehnoloogia olla,\u00bb\u00a0lisas professor.\nInauguratsiooniloengul arutleb Vincent Homburg selle \u00fcle, kuidas poliitika ja tehnoloogia on valitsemises p\u00f5imunud ning miks on e-valitsemise uurimiseks vaja politoloogiat. Oma empiirilistele uurimustele viidates tutvustab ja n\u00e4itlikustab Homburg vaatepunkti, millele toetudes saab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada tulevased uurimissuunad e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste vallas.\n\u00abDigitaalsed avalikud teenused ei t\u00e4henda vaid avalike teenuste k\u00e4ttesaadavaks tegemist veebilehtede ja rakenduste kaudu. Need h\u00f5lmavad ka aruka otsustustoe pakkumist kodanikke teenindavatele riigiametnikele. K\u00fcsimused, kas ja kuidas muutuvad nende ametnike \u00fclesanded ning kas ja mil viisil muutub selle tagaj\u00e4rjel b\u00fcrokraatia inimlik n\u00e4gu, saavad l\u00e4hiaastatel e-valitsemise uurimise keskseteks teemadeks,\u00bb\u00a0\u00fctles Homburg.\n\nVincent Homburg on e-valitsemise professor ja Euroopa teadusruumi \u00f5ppetooli hoidja Tartu \u00dclikoolis. Ta on koos Victor Bekkeriga toimetanud raamatu \u201eThe Information Ecology of E-Government\u201c (IOS Press, 2005) ning koos Christopher Pollitti ja Sandra van Thieliga raamatu \u201eThe New Public Management in Europe\u201c (Palgrave Macmillan, 2007). Tema monograafia \u201eUnderstanding E-Government\u201c (2008) ilmus kirjastuselt Taylor & Francis. Viimasel ajal on Homburgi artikleid avaldanud sellised teadusajakirjad nagu International Review of Administrative Sciences, Local Government Studies, The Information Society, Behavior & Information Technology, International Journal of Public Administration ja Artificial Intelligence and Law.\n\n"}
{"text":"Endine teadlane aitab ettev\u00f5tetel maailma suurimast kriisist v\u00f5itjatena v\u00e4ljudaM\u00e4rtsi alguses toimus Kultuurikatlas R-Kioski ja Caffeine emafirma Reitan Convenience aastakonverents, kus t\u00f5deti, et \u00e4ritegevuse j\u00e4tkamiseks on ainult \u00fcks v\u00f5imalus - mugavuskaubandust ootab ees \u00fcleminek kliimaneutraalsusele. Konverentsil esinenud Rootsi konsultatsioonifirma Prosperous Planet asutaja ja juht Elin Enfors-Kautsky avas meile ettev\u00f5ttesisese rohep\u00f6\u00f6rde telgitaguseid. Kultuurikatlas peetud konverentsil esines Rootsi konsultatsioonifirma Prosperous Planet asutaja ja juht Elin Enfors-Kautsky, kes avas ettev\u00f5ttesisese rohep\u00f6\u00f6rde telgitaguseid.\n\nMis \u00e4rgitas teid ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkusega tegelema?\n\nVarem t\u00f6\u00f6tasin ma j\u00e4tkusuutlikkuse teadlasena. Veetsin suure osa karj\u00e4\u00e4rist \u00fclikoolis ning t\u00f6\u00f6tasin pikalt uurimiskeskuses Stockholm Resilience. Mul on v\u00e4ga vedanud \u2013 mu sealsed juhendajad olid maailma tippteadlased. Nende hulgas Stockholm Resilience\u2019i praegune direktor Line Gordon ja planeedi piiride mudeli looja Johan Rockstr\u00f6m.\nKui olin k\u00fcmme aastat teadlasena tegutsenud, hakkasin tundma, et tegelikult teame me j\u00e4tkusuutlikkusest juba \u00fcsna palju. Muidugi on teadus ja teaduse eesliini edendamine v\u00e4ga oluline, kuid me vajame rohkem inimesi, kes on valmis akadeemilistest ringkondadest v\u00e4lja astuma. Ma tundsin endas seda soovi ja see on ka \u00fcks Prosperous Planeti asutamise p\u00f5hjustest.\nTeisalt olin v\u00e4ga n\u00f6rdinud, kuidas ettev\u00f5tlussektor seni j\u00e4tkusuutlikkusega tegelenud oli. Nende tegevus tundus pealiskaudne ja ettev\u00f5tete p\u00fc\u00fcdlustel puudus piisavalt s\u00fcgav seos tegelike probleemidega. N\u00e4gin selles v\u00f5imalust \u2013 kui ettev\u00f5tted oma keskkonnam\u00f5ju t\u00f5siselt k\u00e4sile v\u00f5tavad, ei panusta nad mitte ainult meie planeedi tulevikku, vaid saavad ka \u00e4rina edukamaks muutuda. See on t\u00f5eline k\u00f5ik-v\u00f5idavad-olukord.\n2018. aastal lahkusin teadust\u00f6\u00f6lt ja asutasin Prosperous Planeti. N\u00fc\u00fcdseks on meil k\u00fcmneliikmeline meeskond ja me nimetame end antropotseeni ajastu \u00e4rikonsultantideks.\nMe teeme seda t\u00f6\u00f6d, sest usume, et t\u00e4nap\u00e4eval on j\u00e4tkusuutlikkus eduka ettev\u00f5tte fundamentaalne komponent. Me teeme koost\u00f6\u00f6d selliste ettev\u00f5tetega nagu Reitan, et aidata neil v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uusi strateegiaid ja siis neid ellu viia. See on pikaajaline \u00fcmberkujundamise teekond, mis toob \u00e4risse palju muutusi.\n\nMainisite antropotseeni \u2013 mida see ajastu teie ettev\u00f5ttele t\u00e4hendab?\n\nMa arvan, et n\u00e4eme antropotseeni tagaj\u00e4rgi alates 1950. aastatest. Praktikas t\u00e4hendab see, et inimesed m\u00f5jutavad v\u00f5i juhivad muutusi planeedi skaalal. Selles antropotseen seisnebki. Inimkond on saavutanud senin\u00e4gematu kiiruse, skaala ja \u00fchenduvuse. Meie m\u00f5ju loodusele on nihutanud \u00e4risektori loogikat sedasi, et edukana p\u00fcsimiseks peavad ettev\u00f5tted varasemaga v\u00f5rreldes asju teistmoodi ajama hakkama.\n\nProsperous Planet tugineb oma t\u00f6\u00f6s teie loodud Delta mudelile, mis see t\u00e4psemalt on?\n\nDelta mudel on teadusp\u00f5hine raamistik, mis p\u00f5hineb nii teadust\u00f6\u00f6del, mille kallal ma ise t\u00f6\u00f6tasin, kui ka paljude teiste teadlaste uuringutel.\nMeie t\u00f6\u00f6d toetavad kolm p\u00f5hilist komponenti. Esimene neist on s\u00fcsteemne m\u00f5tlemine, mis on vajalik antropotseeni ajastu keerukate probleemide lahendamiseks. Teine on koost\u00f6\u00f6, mille v\u00f5imaldamiseks tuleb t\u00e4ita k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tajate vajadused.\nKolmas oluline osa on tegevuse k\u00e4igus \u00f5ppimine, sest meil ei ole veel k\u00f5iki vastuseid. Nii et tuleb proovida, hinnata ja vajadusel l\u00e4henemist muuta. Selle k\u00f5ige taustal on oluline, et meeskonnal eesm\u00e4rk silmist ei kaoks.\n\nTerviklik rohep\u00f6\u00f6re v\u00f5tab tavaliselt rohkem aega, aga on pikemas perspektiivis ka edukam. Ent kui protsess venib liiga pikaks ja tarbijad ei n\u00e4e ettev\u00f5ttes toimuvaid muutusi, v\u00f5ib ju tunduda, et ettev\u00f5te tegeleb hoopis rohepesuga?\n\nJah, keeruline k\u00fcsimus. Rohep\u00f6\u00f6ret on raske teha, sest muutused v\u00f5tavadki aega, kiireid lahendusi pole. Ma arvan, et oluline on ettev\u00f5ttes motivatsiooni \u00fcleval hoida. Ainult pikaajalistele eesm\u00e4rkidele keskendumine on riskantne. Edusammude n\u00e4itamiseks tuleb ka kiiremaid lahendusi leida. V\u00f5ti peitub l\u00fchi- ja pikaajaliste eesm\u00e4rkide tasakaalus.\nOlukorda arvestades \u00fctleksin, et rohepesu v\u00f5i pealiskaudsed keskkonnalubadused maksavad ettev\u00f5tetele ruttu k\u00e4tte. Inimesed on \u00fcha paremini haritud ja n\u00e4evad t\u00fchjadest lubadustest l\u00e4bi. Euroopa Liidu tasandil valmivad sisut\u00fchjade rohelubaduste t\u00f5kestamiseks mitmed uued suunised ja isegi m\u00e4\u00e4rused. Praegu on rohepesu veel probleem, aga ma usun, et tulevikus see enam nii ei ole.\n\nKas Prosperous Planet on kunagi pidanud m\u00f5ne ettev\u00f5tte aitamisest loobuma, sest nende eesm\u00e4rgid olid liialt pealiskaudsed v\u00f5i nende v\u00e4\u00e4rtused ei kattunud teie omadega?\n\nJah, on k\u00fcll olnud olukordi, kus \u00fchisosa puudus. Seda eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et me ei usu, et m\u00f5ned \u00e4rivormid, mis t\u00e4nap\u00e4eval eksisteerivad, tulevikus \u00fcldse j\u00e4tkata saavad. Ma ei usu, et neil lubatakse tulevikus j\u00e4tkata. Kuidas me neid siis aidata saame? Teinekord pole aga juhtkond lihtsalt vajalikeks muutusteks valmis v\u00f5i piisavalt vapper. Sellistel juhtudel tunneme, et me saame oma oskusi m\u00f5nes teises ettev\u00f5ttes otstarbekamalt rakendada.\n\nTeie ettev\u00f5te on t\u00f6\u00f6tanud ka IKEA ja Reitan Convenience\u2019i suure v\u00e4ikepoodide ketiga 7-Eleven. Kui m\u00f5elda IKEA-le, siis mulle seostub \u200bsee kiirm\u00f6\u00f6bliga, mis on omamoodi v\u00f5rdne kiirmoega. Mugavuskaubandus seostub j\u00e4llegi impulssostudega. Seega tunduvad need ettev\u00f5tted juba oma olemuselt j\u00e4tkusuutmatud.\n\nMa ei n\u00f5ustu, et mugavuskaubandus on olemuslikult j\u00e4tkusuutmatu. Sellised kauplused rahuldavad kindlaid \u00fchiskondlikke vajadusi. Inimestel on ikka vaja linnas olles midagi osta, kodust t\u00f6\u00f6le liikudes midagi s\u00fc\u00fca, l\u00f5unat kaasa haarata. Ma arvan, et sellistele \u00e4ridele on \u00f5igustus olemas. Aga ma ei arva, et nende sortimendis peaksid domineerima tooted, mis inimeste tervist kahjustavad. Domineerima peaksid hoopis tooted, mis on head nii inimesele kui ka planeedile. Ja sellise nihkega me Reitanis tegelemegi.\nIKEA puhul on asi keerulisem. Tegemist on tohutu globaalse ettev\u00f5ttega, millel on ilmselgelt \u00fc\u00fcratu jalaj\u00e4lg. Aga ma arvan, et nad on teel hoopis teistsuguse mudeli poole, kui neil praegu on, keskendudes suuresti ringlusele ja vastutustundlikele tarneahelatele, hinnates samal ajal \u00fcmber ka selle, milliseid \u00fchiskondlikke vajadusi nad edaspidi t\u00e4ita suudavad.\nSee t\u00f6\u00f6, mida me teeme, on mulle omamoodi alandlikkust \u00f5petanud. M\u00f5istan n\u00fc\u00fcd, kui raske on v\u00e4ljastpoolt hinnata, mis \u00fches ettev\u00f5ttes toimub.\u00a0Ka paljud ettev\u00f5tted, kes p\u00e4riselt \u00fcritavad ennast muuta, saavad s\u00fc\u00fcdistusi rohepesus.\nTeadlasena olin k\u00fc\u00fcnilisem, kuid n\u00fc\u00fcd n\u00e4en, kui raske see tegelikult on. Praegu me \u00fchegi IKEA projektiga koost\u00f6\u00f6d ei tee, aga ma arvan, et nad k\u00fcsivad endalt t\u00e4na v\u00e4ga t\u00f5siseid k\u00fcsimusi. Nad peavad otsustama, milline hakkab v\u00e4lja n\u00e4gema m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuse tulevik. Usun, et kiirm\u00f6\u00f6blil selles tulevikus kohta pole ja ka nemad teavad seda v\u00e4ga h\u00e4sti.\n\nMillised on peamised v\u00e4ljakutsed, millega \u00fcks j\u00e4tkusuutlikumaks muutuda sooviv ettev\u00f5tte silmitsi seisab?\n\nNeid on v\u00e4ga palju ja erinevaid. Esmane v\u00e4ljakutse on, et ettev\u00f5tted on paljudel juhtudel j\u00e4tkusuutlikkuse enda jaoks valesti raamistanud. Nad kipuvad keskenduma j\u00e4tkusuutlikkuse k\u00fcsimustele, mis ei ole seotud nende p\u00f5hitegevusega, vaid v\u00e4ljaspool seda. Lisaks kiputakse tegema valikuid, mis on k\u00fcll v\u00e4hem halvad, aga mitte ka t\u00f5eliselt head.\nSiinkohal on t\u00e4htis kindel arusaam sellest, millised on need v\u00f5imenduspunktid, mille rakendamine aitaks ettev\u00f5ttel j\u00e4tkusuutliku \u00e4rimudeli kaudu edukaks saada. V\u00e4ljakutse seisneb seega sisuka nihke leidmises.\nTeine v\u00e4ljakutse seisneb selles, kuidas kliendid muudatused vastu v\u00f5tavad. Kuidas neis j\u00e4tkusuutlikumate toodete vastu n\u00f5udlust tekitada? Kui hakkad poes palju rohkem taimseid tooteid m\u00fc\u00fcma, aga kliendid pole seda n\u00f5udnud, siis on muutust v\u00e4ga raske l\u00e4bi viia. Tarbija peab sinuga kaasas olema.\n\u00dcks v\u00f5rdlus, mida mulle siinkohal ikka tuua meeldib, puudutab digitaliseerimist. Nutitelefonide j\u00e4rele ei tekkinud n\u00f5udlus mitte l\u00e4bi tarbijate, vaid selle l\u00f5id iPhone\u2019i leiutajad. P\u00e4rast esimese nutitelefoni esitlust tundus k\u00f5ik muu vana ja aegunud. Uute vajaduste ja n\u00f5udluste loomine on suuresti turundusmeeskondade \u00f5lul. Nad peavad n\u00fc\u00fcd t\u00f5eliselt kavalad olema.\n\nJ\u00e4tkusuutlikumaks muutumine n\u00f5uab ka investeeringuid. Kas nende investeeringute tasuvusaeg on l\u00fchenemas?\n\nMa arvan k\u00fcll. See on keeruline teema. Lihtsustatult: kui vaadata n\u00e4iteks ESG reitinguga (ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutlikkust kajastav indeks \u2013 toim) aktsiaid, siis n\u00e4ete selgelt, et neil l\u00e4heb b\u00f6rsil paremini kui reitinguta aktsiatel. Seega: kuigi ESG reitingud ei \u00fctle k\u00f5ike selle kohta, kui j\u00e4tkusuutlik ettev\u00f5te on, n\u00e4eme juba, et s\u00e4\u00e4stev profiil t\u00e4hendab suuremat investeeringutasuvust.\nMuutustega kaasas k\u00e4imine n\u00f5uab investeeringuid ja ma arvan, et neisse ei tohiks suhtuda kui lisakuludesse. Roheinvesteeringud muudavad ettev\u00f5tte vastupidavamaks. Tasuvusaeg s\u00f5ltub aga paljudest teguritest, nagu klientide valmisolek, tarneahela riskid jne. V\u00f5ib-olla pole teie tarnijad valmis teie ettev\u00f5ttega muutuma ja peate p\u00f6\u00f6rduma t\u00e4iesti uue tarnija poole. See on \u00fcsna terviklik l\u00e4henemine.\n\nPaljud rohep\u00f6\u00f6ret tegevad ettev\u00f5tted korvavad oma s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge. Kas see on midagi, mida ka teie ettev\u00f5te soovitab?\n\nEi, ei ole. Kliimamuutus on suur oht \u00fchiskonnale. Puude istutamine, mida need s\u00fcsiniku tasakaalustamise skeemid sageli h\u00f5lmavad, ei leevenda seda ohtu. Seda ohtu v\u00e4hendab majanduse dekarboniseerimine, mis t\u00e4hendab \u00fcleminekut taastuvenergiale. See ongi meie probleemi lahendus. Vaja v\u00f5ib minna ka muid abin\u00f5usid, n\u00e4iteks puude istutamist, aga see pole koht, kust sa alustad.\nKahjuks on s\u00fcsinikdioksiidi kompenseerimine siiski paljude ettev\u00f5tete rohep\u00f6\u00f6rde esimene samm ja tihti takistab see nende edasist sisukamat kliimategevust.\n\nJ\u00e4tkusuutlik ettev\u00f5tlus algas \u00fcsna lihtsatest asjadest, n\u00e4iteks rohelise kontori kampaaniast \u2013 b\u00fcroodes asuti j\u00e4\u00e4tmeid sorteerima ja v\u00e4hem dokumente printima. See oli k\u00f5ige algus.\u00a0Millised on k\u00f5ige uuemad ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkuse trendid?\n\nOn kaks teemat, mis v\u00f5ib-olla veel k\u00f5igil p\u00e4evakorras ei ole. \u00dcks neist on tarneahela riskid, mis on seotud globaalsete keskkonnamuutustega, nii kliima muutumise kui ka bioloogilise mitmekesisuse kadumisega, aga ka veepuuduse ja muude muredega. Sellele p\u00f6\u00f6ratakse \u00fcha enam t\u00e4helepanu.\nTeine on finantsrisk. Keskkonnavaenulikult tegutsev ettev\u00f5te ei suuda investoreid ega panku ligi meelitada, sest paljud neist ei taha enam teatud \u00e4riliikidele raha laenata.\nLisaks olen m\u00e4rganud, et \u00fcha enam ettev\u00f5tteid seob juhtkonna preemiaid rohep\u00f6\u00f6rde tulemuslikkusega. Arvan, et see on juhtkonna tasandil muutuste juhtimiseks p\u00e4ris hea stiimul.\n\nMilline on riigi roll ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkuse kujundamises?\n\nTihti soovin, et meie poliitikakujundajad oleksid julgemad ja et nad suudaksid raskeid otsuseid vastu v\u00f5tta. Seda on tegelikult v\u00e4ga vaja. Ettev\u00f5tjad n\u00e4eksid nende meelekindlust tagatisena, mis \u00fctleb, et j\u00e4tkusuutlikusse tehtud investeeringud tasuvad end suuremal m\u00e4\u00e4ral \u00e4ra.\nMa ei arva, et ettev\u00f5tjad peaksid hinge kinni hoidma ja valitsuse j\u00e4rel ootama, aga muidugi on hea, kui poliitika suunda n\u00e4itab."}
{"text":"USA poliitik asus poja enesetapu j\u00e4rel v\u00f5itlusesse teiste noorte p\u00e4\u00e4stmise nimel17-aastane\u00a0Gavin Guffey oli just l\u00f5petanud keskkooli ja valmistus \u00fclikooli minekuks, kui ta sattus v\u00e4ljapressimise ohvriks ning kuna petised \u00e4hvardasid lekitada tema alastipildid, otsustas noormees oma elu l\u00f5petada. Gavini poliitikust isa Brandon Guffey leevendab\u00a0oma valu tegutsemisega\u00a0selle nimel, et teiste noortega nii ei juhtuks.\u00a017-aastane Gavin Guffey soovis saada kunsti\u00f5petajaks ning tegi plaane \u00fclikooli\u00f5pinguteks. Paraku sattus noormees aga olukorda, millest ta v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su ei n\u00e4inud. Kui noormehe isa\u00a0Brandon Guffey South Carolinas asuvas\u00a0kodus 27. juuli varahommikul telefonis s\u00f5numit kirjutas, kuulis ta j\u00e4rsku vannitoast suurt m\u00fcra. Ta kargas\u00a0p\u00fcsti ja\u00a0h\u00fc\u00fcdis oma poega Gavinit, kes oli end vannituppa lukustanud. Kuna poeg ei vastanud, l\u00f5i isa jalaga ukse lahti ja n\u00e4gi oma last maas lebamas.\u00a0Poja elutut keha s\u00fcles hoides j\u00f5udis temani karm t\u00f5de\u00a0\u2013\u00a0poeg oli endalt elu v\u00f5tnud.\u00a0\u00a0\n\u00abMa pole kunagi varem kogenud midagi sellist. S\u00e4\u00e4rast suurt valu,\u00bb tunnistas isa v\u00e4ljaandele People.\u00a0\u00abKuni t\u00e4nase p\u00e4evani on endiselt v\u00e4ga valus.\u00bb\u00a0\n\nGavini pere sai teada, et noormeest\u00a0\u0161anta\u017eeeriti kompromiteerivate piltide p\u00e4rast, mille ta oli m\u00f6\u00f6dunud \u00f6\u00f6l saatnud naisele, keda ta arvas olevat P\u00f5hja-Carolina kolled\u017ei \u00fcli\u00f5pilane. Petturid \u00e4hvardasid n\u00e4idata pilte kogu maailmale, kui ta neile raha ei edasta.\u00a0 \u00a0\n\u00abMu poeg oli sihtm\u00e4rk,\u00bb \u00fctleb noormehe isa\u00a0Brandon, kes t\u00f6\u00f6tab kohalike ja f\u00f6deraalv\u00f5imudega, et tabada petturid, kes tema arvates on vastutavad Gavini\u00a0surma eest. Brandon on leina ja valu suunanud tegutsemisesse, et aidata teistel lastel v\u00e4ltida seksuaalse v\u00e4ljapressimise ohvriks langemist.\u00a0\nAjal, mil traagiline s\u00fcndmus juhtus, oli Brandon vabariiklaste esindajatekoja kandidaat ja mullu novembris v\u00f5itis ta \u00fcldvalimised. Tema esimene ettepanek, mille ta jaanuarikuus tegi,\u00a0oli kuulutada seksuaalne v\u00e4ljapressimine kuriteoks, mille eest karistatakse kuni 30-aastase vangistusega. Brandoni koostatud eeln\u00f5u peaks\u00a0parlamenti j\u00f5udma aprilli alguses. Brandon loodab, et see kiidetakse ruttu heaks.\u00a0\u00abEeln\u00f5usid menetletakse \u00fcldiselt aeglaselt, kuid on erandeid. Mis oleks olulisem kui laste p\u00e4\u00e4stmine,\u00bb \u00fctleb leinav isa.\u00a0\u00a0\n\n\u00abSee on peamine kuritegu, kuid sellest ei r\u00e4\u00e4gita,\u00bb \u00fctleb Brandon. Politsei on aga teada andnud, et olukord on v\u00e4ga t\u00f5sine ning \u00f5iguskaitseorganid\u00a0on\u00a0saanud rohkem kui 7000 avaldust, mis puudutavad seksuaalset v\u00e4ljapressimist\u00a0alaealistelt.\u00a0\n\u00abOluline on sellest probleemist ja petturite skeemist vanemaid teavitada. Et nad m\u00f5istaksid, et seksuaalse alatooniga fotode v\u00e4ljapressimine\u00a0on suur oht,\u00bb \u00fctleb Brandon.\u00a0\u00abK\u00f5ik, mis ma teen, on selleks, et teadlikkust t\u00f5sta,\u00bb \u00fctleb ta. Brandon vestleb noortega ning aitab neil m\u00f5ista, et iga noor on oluline ja armastatud.\u00a0\u00abTulevik vajab sind,\u00bb on Brandoni s\u00f5num k\u00f5igile noortele.\u00a0\u00a0\u00a0\n"}
{"text":"Soome valimistel tegi Lapimaal supertulemuse koonderakonnast v\u00e4lja visatud p\u00f5lissoomlaste esindaja  \u2013 kes on Sara Sepp\u00e4nen?Lisaks Lapimaa h\u00e4\u00e4lekuninganna poliitilisele karj\u00e4\u00e4rile iseloomustavad teda \u00fcleh\u00fcppamine teise parteisse ja taotlus politseile uurida kohalike koonderakonna poliitikute tegevust.\nLapi valimisringkonna vaieldamatu h\u00e4\u00e4ltemagnet oli p\u00f5hisoomlaste esindaja Sara Sepp\u00e4nen (endise nimega Tuisku), kes kogus 11 145 h\u00e4\u00e4lt, j\u00e4ttes selja taha n\u00e4iteks tuntud keskerakondlase Katri Kulmuni ligi 3000 h\u00e4\u00e4lega.\nOlen selle tulemuse puhul v\u00e4ga \u00fcllatunud ja alandlikult t\u00e4nulik. Ma ei oodanud midagi sellist. V\u00f5ib-olla veerandit sellest h\u00e4\u00e4lte arvust julgesin loota, r\u00e4\u00e4gib Sepp\u00e4nen MTV uudistele.\nSepp\u00e4nen leiab, et edu taga on pikaajaline t\u00f6\u00f6 kohalikus poliitikas.\nRovaniemist p\u00e4rit kooli\u00f5petaja ja doktorant Sepp\u00e4nen (s. 1982) on juba Lapimaa Liidu volikogu esimees ning Rovaniemi linnavalitsuse ja volikogu liige. N\u00fc\u00fcd saab temast esimeseks ametiajaks parlamendi liige.\nH\u00e4\u00e4lte arvu kasv oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, sest viimastel parlamendivalimistel saavutas Sepp\u00e4nen 2216 h\u00e4\u00e4lega toona koonderakonna kandidaadi ja perekonnanimega Tuisku asendusliikme koha. Toona oli ta Lapimaal paremuselt teine koonderakonna kandidaat.\nPraegused parlamendivalimised olid talle kolmandad valimised p\u00f5lissoomlasena.\nVarem oli Sepp\u00e4nen linnavolikogu koonderakonna fraktsioonis, kuid 2019. aastal arvati ta usalduse puudumise t\u00f5ttu fraktsioonist \u00fcksmeelselt v\u00e4lja. 2020. aastal liitus ta p\u00f5lissoomlaste fraktsiooniga.\nVolikogu fraktsioonist v\u00e4lja arvamist p\u00f5hjendasid koonderakonna kohalikud poliitikud karmide s\u00f5nadega.\nKoonderakonna v\u00e4\u00e4rtuste hulka ei kuulu muudetud t\u00f5e v\u00f5i eba\u00f5ige teabe levitamine, reeglite rikkumine, teiste laimamine ja \u00e4hvardamine v\u00f5i v\u00e4ljapressimine, teatas koonderakonna fraktsioon Kaleva uudistes.\nUsalduse puudumise aluseks ei ole mitte ainult uurimises olevad faktid, vaid ka Tuisku hooletus usalduskohustuste t\u00e4itmisel ning kohatu ja diskrimineeriv k\u00e4itumine teiste kandidaatide ja tema enda fraktsiooni n\u00f5unike suhtes, teatasid Kaleva andmetel koonderakonna Rovaniemi organisatsiooni liikmed paar kuud hiljem.\nAvaldused viisid kriminaaluurimiseni, sest Tuisku tundis, et tema volikogust vabastamise teates on haavatud tema au.\nProkur\u00f6r aga l\u00f5petas eeluurimise, kuna leidis, et kuriteo kohta pole s\u00fc\u00fcdistuse esitamiseks piisavalt t\u00f5endeid.\nKaleva teatel j\u00f5uti eeluurimisel muuhulgas j\u00e4reldusele, et avalduses toodud asjaolud Tuiskule otseselt ei viidanud ning tema au haavata ei p\u00fc\u00fctud.\nKaleva paljastas 2019. aasta l\u00f5pus, et kohalikest poliitilistest allikatest oli teatatud, et omavalitsus oli saanud Tuisku tollase tegevuse kohta arvukalt teateid.\nKaleva kirjutas muu hulgas, et Tuisku ja tema l\u00e4hikond p\u00fc\u00fcdsid sotsiaalmeedias tema tegevusega seotud kommentaaridesse sekkuda. Lahkarvamusi oli ka n\u00e4iteks valimisreklaami osas.\nArtikli andmetel olid vaidluse aluseks erakonnasisesed erimeelsused, n\u00e4iteks kas juba toona h\u00e4\u00e4lekuninganna tiitlit kandnud Tuiskule anti tema toetuse kohta piisavalt kaalukad ja olulised ametikohad.\nTuisku ise iseloomustas artiklis, et temast sai ajujahi sihtm\u00e4rk. Ta v\u00e4ljendas pettumust poliitikas nn heade vendade klubide \u00fcle.\nSepp\u00e4nen kommenteeris n\u00fc\u00fcd p\u00e4rast parlamendivalimisi MTV-le antud intervjuus koonderakonna kohalikus fraktsioonis toimunut \u00fcksikasjalikult.\nTema seisukoht on, et kohalikus poliitikas tekitas v\u00e4ike seltskond inimesi suurt kahju ja meedia vahendusel esitati j\u00f5hkraid s\u00fc\u00fcdistusi. \u00dcksi ei vaidle keegi, nendib Sepp\u00e4nen.\nSepp\u00e4nen \u00fctleb aga, et nende aastatetaguste s\u00fcndmuste juurde ta naasta ei tahaks. Olen elus edasi liikunud ja loodan v\u00e4ga, et koonderakond ja p\u00f5lissoomlased teevad koost\u00f6\u00f6d. Koost\u00f6\u00f6d tehakse k\u00f5igiga ja nii on see poliitikas, \u00fctleb ta.\nParempoolses valitsuses tahaks Lapimaa h\u00e4\u00e4lekuninganna n\u00e4ha n\u00e4iteks kristlikke demokraate, Rootsi erakonda ja Liike Nyti.\nSepp\u00e4nen \u00fctleb, et on leidnud oma poliitilise kodu p\u00f5lissoomlastes. Tema v\u00e4\u00e4rtushinnangud pole erakonnavahetusega muutunud.\nKodumaa heaks t\u00f6\u00f6tamine on olnud r\u00f5\u00f5m ja ma kirjutan t\u00e4ielikult alla meie erakonna programmile. Meil on olnud hea koost\u00f6\u00f6 kogu erakonna ja Lapimaa ringkonna kandidaatide vahel ja see annab alati hea tulemuse, \u00fctleb ta. Kui ma teeksin midagi teisiti, oleksin kohe alguses teise erakonna valinud, lisab ta naerdes.\nSepp\u00e4nen \u00fctleb, et k\u00fclastas oma valimiskampaania raames k\u00f5iki Lapimaa omavalitsusi. Ma armusin Lapimaa inimestesse. Seal on t\u00f5elised ja ausad inimesed, m\u00e4rgib ta.\nTa r\u00f5hutab Lapimaa potentsiaali ja loodab, et suudab parlamendisaadikuna piirkonna s\u00f5numi l\u00f5una poole viia. Sepp\u00e4neni arvates n\u00f5uab muutunud geopoliitiline julgeolekuolukord ka pilgu p\u00f6\u00f6ramist p\u00f5hja poole.\nSoome on saar. Lapimaal on \u00fchendus l\u00e4\u00e4nega, so Rootsi ja Norraga. See t\u00e4hendab, et meil peaksid olema ka raudtee\u00fchendused ja teedev\u00f5rk korras, \u00fctleb ta.\nSepp\u00e4nen ei kommenteeri, kas Lapimaa h\u00e4\u00e4lekuningannal on erakonnas lootusi ministriportfellile v\u00f5i muudele ametikohtadele. Siin me l\u00e4heme \u00fcks asi korraga. H\u00e4\u00e4lte arv on rahvaarvu arvestades kindlasti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, t\u00f5deb ta. Loomulikult olen Lapimaa ja soomlaste nimel valmis k\u00f5ikideks \u00fclesanneteks."}
{"text":"E-valitsemise professor Vincent Homburg r\u00e4\u00e4gib inauguratsiooniloengul poliitika ja tehnoloogia p\u00f5imumisestNeljap\u00e4eval, 6. aprillil kell 16.15 peab Tartu \u00dclikooli e-valitsemise professor Vincent Homburg \u00fclikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu \u00abThe Politics of E-Governance\u00bb\u00a0(\u00abE-valitsemise poliitilisus\u00bb).V\u00f5ib leida hulgaliselt entusiastlikke v\u00e4iteid selle kohta, kuidas Eestis ja mujal maailmas muudab infotehnoloogia p\u00f6\u00f6rdeliselt avalike teenuste osutamist ja valitsuse suhtlust kodanikega. \u00abEesti on maailmale n\u00e4idanud, milline v\u00f5iks olla t\u00f5eliselt digitaalne \u00fchiskond. Loodetavasti saame peagi n\u00e4idata ka seda, missugune on vastutustundlik innovatsioon,\u00bb\u00a0\u00fctles professor Vincent Homburg.\nKriitilisem vaade n\u00e4itab, et tehnoloogia ei pruugi olla soovitavate eesm\u00e4rkide saavutamiseks neutraalne vahend. Tehisintellekt v\u00f5ib muutuda diskrimineerivaks, otsustades ise selle \u00fcle, millised kodanikud v\u00f5ivad t\u00f5en\u00e4oliselt toime panna pettuse. Sotsiaaltoetuste haldamisel kasutatav otsustamise tugis\u00fcsteem v\u00f5ib tahtlikult v\u00f5i tahtmatult v\u00e4hendada kodanikega vahetult suhtlevate ametnike suutlikkust aidata h\u00e4dasolijaid. Sotsiaalmeedias toimub poliitiline suhtlus \u00fcha enam viisil, mis \u00f5hutab polariseerumist.\nHomburgi s\u00f5nul paneme t\u00e4nap\u00e4eval sotsiaalmeediale suured lootused, nagu peaks see pakkuma uusi viise poliitikute ja kodanike vaheliseks suhtluseks. \u00abTegelikult pole sotsiaalmeediaplatvormid kunagi olnud m\u00f5eldud poliitilise osaluse ja arutelu platvormidena, seega on arutelude polariseerumine sotsiaalmeedia sellise kasutuse loomulik tagaj\u00e4rg.\u00bb\nTeisis\u00f5nu on tehnoloogia arendamine, rakendamine ja kasutamine avalikus halduses (ehk e-valitsemine) ilmselt poliitilisem, kui esmapilgul paistab. \u00abLiiga kaua on tehnoloogiat ja poliitikat k\u00e4sitletud eraldi valdkondadesse kuuluvatena. Riskihindamise algoritmide kasutuselev\u00f5tt sotsiaaltoetuste pettuste tuvastamiseks ja tehisintellekti kasutamine retsidiivsusriski hindamiseks on valusalt selgeks teinud, kui poliitiline v\u00f5ib tehnoloogia olla,\u00bb\u00a0lisas professor.\nInauguratsiooniloengul arutleb Vincent Homburg selle \u00fcle, kuidas poliitika ja tehnoloogia on valitsemises p\u00f5imunud ning miks on e-valitsemise uurimiseks vaja politoloogiat. Oma empiirilistele uurimustele viidates tutvustab ja n\u00e4itlikustab Homburg vaatepunkti, millele toetudes saab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada tulevased uurimissuunad e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste vallas.\n\u00abDigitaalsed avalikud teenused ei t\u00e4henda vaid avalike teenuste k\u00e4ttesaadavaks tegemist veebilehtede ja rakenduste kaudu. Need h\u00f5lmavad ka aruka otsustustoe pakkumist kodanikke teenindavatele riigiametnikele. K\u00fcsimused, kas ja kuidas muutuvad nende ametnike \u00fclesanded ning kas ja mil viisil muutub selle tagaj\u00e4rjel b\u00fcrokraatia inimlik n\u00e4gu, saavad l\u00e4hiaastatel e-valitsemise uurimise keskseteks teemadeks,\u00bb\u00a0\u00fctles Homburg.\nVincent Homburg on e-valitsemise professor ja Euroopa teadusruumi \u00f5ppetooli (e-valitsemine ja digitaalsed avalikud teenused) hoidja Tartu \u00dclikoolis. Ta on koos Victor Bekkeriga toimetanud raamatu \u00abThe Information Ecology of E-Government\u00bb\u00a0(IOS Press, 2005) ning koos Christopher Pollitti ja Sandra van Thieliga raamatu \u00abThe New Public Management in Europe\u00bb\u00a0(Palgrave Macmillan, 2007). Tema monograafia \u00abUnderstanding E-Government\u00bb\u00a0(2008) ilmus kirjastuselt Taylor & Francis. Viimasel ajal on Homburgi artikleid avaldanud sellised teadusajakirjad nagu International Review of Administrative Sciences, Local Government Studies, The Information Society, Behavior & Information Technology, International Journal of Public Administration ja Artificial Intelligence and Law.\nLoengut saab vaadata UTTV-st. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on \u00fclikooli veebilehel."}
{"text":"Naine hakkas Saaremaa mehelt sotsiaalmeedias raha v\u00e4lja pressimaEsmasp\u00e4eval alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 29. m\u00e4rtsil v\u00f5ttis 51-aastase Saaremaa mehega sotsiaalmeedias \u00fchendust naine.Mees ja naine tegid videok\u00f5ne, mille j\u00e4rel hakati mehelt video avaldamise ettek\u00e4\u00e4ndel n\u00f5udma raha.\nMees raha ei maksnud."}
{"text":"Ootamatu p\u00f6\u00f6re: Tallinna Sadama kohtuprotsess algab uuesti, seni kogutud materjali taaskasutamine on veel lahtineProkuratuur loodab, et uuel protsessil saab kasutada k\u00f5iki l\u00f5ppenud protsessil avaldatud t\u00f5endeid.\nKohtunik Kristina V\u00e4liste \u00fcritab p\u00e4\u00e4sta Tallinna sadama kohtuasja\nHarju maakohus l\u00f5petas t\u00e4na Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessi seoses \u00fche rahvakohtuniku haigusega.\nRahvakohtunik Peeter Kaasik esitas 28. m\u00e4rtsil kohtule taotluse enda ametist lahkumiseks tervislikel p\u00f5hjustel. Kohus rahuldas Kaasiku taotluse 3. aprillil.\nSeaduse kohaselt peab Tallinna Sadama kohtuprotsessil m\u00f5istma \u00f5igust kohtunik ja kaks rahvakohtunikku. Seoses Kaasiku v\u00e4ljalangemisega j\u00e4\u00e4b kohtukoosseisu ainult kaks liiget: kohtunik Kristina V\u00e4liste ja rahvakohtunik Vladimir Simagina. Nemad kahekesi asja edasi arutada ei saa.\nSeega tuleb Tallinna Sadama kohtuprotsessi alustada algusest peale uues kohtukoosseisus. Kohtunik V\u00e4liste s\u00f5nul\nTallinna Sadama kohtuprotsessi seni juhtinud kohtuniku Kristina V\u00e4liste s\u00f5nul on Harju maakohus valmis j\u00e4tkama Tallinna Sadama uute istungitega alates 11. aprillist.\nRiigiprokuratuur s\u00fc\u00fcdistab Tallinna Sadama juhatuse esimeest Ain Kaljuranda mitmetelt \u00e4rimeestelt altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. Kaljurand ja \u00e4rimehed vaidlevad s\u00fc\u00fcdistustele vastu.\nKohtunik: see on t\u00e4iesti uus olukord\nUus kohtuprotsess j\u00e4tkub kohtunik V\u00e4liste juhtimisel. Uude kohtukoosseisu kuulub \u00fcks kahest praegusest rahvakohtunikust \u2013 Vladimir Simagin. Lisaks kaasatakse uude koosseisu uus rahvakohtunik ja uus varurahvakohtunik.\nKohtunik V\u00e4liste \u00fctles istungil, et pole sellises olukorras kunagi enne olnud.\nPraegu on lahtine, kui palju saab uuel kohtuprotsessil tugineda l\u00f5petatud protsessil kogutud materjalile ehk kohtus \u00fclekuulatud tunnistajate \u00fctlustele ja esitatud kirjalikele t\u00f5enditele.\nV\u00f5imalusi on kolm: kasutatakse k\u00f5ike, sellest kasutatakse ainult teatud osa v\u00f5i k\u00f5ike tuleb otsast peale alustada."}
{"text":"B\u00fcrokraatlik Euroopa Liit soodustab korruptsiooni \u2013 Hololei n\u00e4ite varalEestist on juba tuttav pilt, kus patustanud v\u00f5imupoliitikud p\u00e4\u00e4sevad vastutusest ja saavad teise sooja koha. Ilmneb, et see muster on p\u00e4rit Br\u00fcsseli peremeeste juurest.\nERR vahendab: \u201cEuroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei otsustas Katari tasuta reiside t\u00f5ttu ameti maha panna ja temast saab poliitiline n\u00f5unik komisjoni rahvusvahelise partnerluse eest vastutavas osakonnas. Politico teatel v\u00e4heneb Hololei palk 4,2 protsenti.\u00a0Hololei hakkab ka uues ametis teenima palju raha. Ta s\u00e4ilitab oma k\u00f5rgeima astme komisjoni palgaastmel. Siiski j\u00e4\u00e4b ta ilma rahalisest toetusest, mida saab ainult juhtimisvastutusega t\u00f6\u00f6kohtadel.\nEuroopa Liidu pettusevastane amet OLAF alustas Euroopa Komisjoni juhtiva transpordiametniku kohalt Katarilt vastuv\u00f5etud lennureiside t\u00f5ttu lahkunud Hololei suhtes uurimist.\u00a0Hololei lendude suhtes on sisejuurdluse algatanud ka Euroopa Komisjon ise.\u201d\nHololei on ilmselgelt korruptiivse tegevusega vahele j\u00e4\u00e4nud, kuid j\u00e4tkab poliitilise n\u00f5unikuna. Normaalses \u00fchiskonnas oleks selliste inimeste karj\u00e4\u00e4r l\u00e4bi, kuid mitte Euroopa Liidu b\u00fcrokraatias\u00fcsteemis. Samuti mitte reformierakondlikus Eestis.\nHiljuti raputas korruptsiooniskandaal ka Euroopa Parlamenti, kus Katari-patusteks osutusid asepresident Eva Kaili ning veel rida ametnikke ja saadikuid, peamiselt sotsialistide leerist. Hololei on \u201cparempoolne\u201d."}
{"text":"Perev\u00e4givalla ohvrid v\u00f5ivad lepitusprotsessis uuesti v\u00e4givalda kogeda ja saavad veel kohtuski kere pealeV\u00e4givaldsest suhtest v\u00e4ljunud naiste v\u00f5i meeste edulood on t\u00f5en\u00e4oliselt innustavaks t\u00f5ukeks paljudele, kes vajavad rohkem j\u00f5udu, et v\u00e4givaldsest suhtest lahkuda. Kuid nende tuhandete \u00f5nnelikult l\u00f5ppenud lugude k\u00f5rval pole Eestis erandlik, kui s\u00f5na otseses m\u00f5ttes l\u00e4bipekstud naine saab kohtusaalis m\u00f5nitatud ning menetluse k\u00e4igus on ta sunnitud ka v\u00e4givallatsejaga suhet parandama.\nL\u00e4hiv\u00e4givalla suhte ohver kirjutas, et perelepitaja m\u00f5nitas mind mehe juuresolekul seansi jooksul. \u201eKohtunik alandas mind kohtusaalis, kuulutades, et vastavalt minu haridusele ei ole ma v\u00f5imeline kohtule ise vastama ja vajan seep\u00e4rast esindajat. Tegemist oli pedofiiliga ja f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallaga minu vastu. Mees p\u00e4\u00e4ses aga k\u00f5igest puhtalt. Kohtus, politseis ja lastekaitses anti teada, et mees on tubli isa ja hoolib oma lastest. Peale seda, kui me koos v\u00e4givallatseva mehega ps\u00fchholoogi juures k\u00e4isime, sain teda, et me peaksime ikka veel proovima, kuna mees ps\u00fchholoogi juures r\u00e4\u00e4kis nii ilusti kui v\u00e4ga ta minust hoolib.\u201c\nNeed on erinevate anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4vate naiste kogemused, kelle lood on mullu avaldatud taasohvristamise teadust\u00f6\u00f6s. Eestis on aga spetsialiste, kelle s\u00f5nul esineb praegugi ohvriabi s\u00fcsteemis ja kohtutes analoogseid juhtumeid.\nV\u00e4givalla ohvrid saavad tihti ka veel kohtuski kere peale\nEesti avatud \u00fchiskonna instituudi juhataja, sotsioloog Iris Pettai r\u00e4\u00e4kis, et tal oli m\u00f5ned aastad tagasi \u00fcks meeldiv kohtumine \u00fche ohvriabi tippspetsialistiga, kellel oli laua peal ligikaudu 400 lepitust. \u201eTa \u00fctles, et neid peresid polegi niisama lihtne \u00e4ra lepitada. \u00dches viimases juhtumis oli mees ohvrit v\u00e4ga julmalt peksnud. Kolm poega olid hirmunult tagatoas voodi all. Aga perelepitaja suutis ikkagi nad \u00e4ra lepitada. Ta \u00fctles, et aga kuhu sa l\u00e4hed siis,\u201c kirjeldas Pettai.\nVandeadvokaat Tambet Laasik \u00fctles, et meil esineb k\u00fcllalt palju kampaaniad, kus \u00f6eldakse, et meil k\u00f5igil on \u00f5igus v\u00e4givallatule elule ja k\u00f5igil on \u00f5igus saada kaitset. \u201eSee pole aga see, millega ohvrid igap\u00e4evaselt kokku puutuvad. Kurb on n\u00e4ha, et s\u00f5na otseses m\u00f5ttes l\u00e4bipekstud inimesi sunnitakse p\u00f6\u00f6rduma kohtusse, kus nad saavad uuesti piltlikult peksa.\u201c\nV\u00e4rskes Istanbuli konventsiooni rakendumise Eestis uuringus n\u00e4htub, et Eesti on l\u00e4hisuhtev\u00e4givallas Euroopas esinumbriks ning viga peitub meie seadusandluses. N\u00e4iteks kui ohvri l\u00e4hedane soovitab tal suhte v\u00e4givallatsejaga l\u00f5petada, siis m\u00f5nel juhul meie seadus nii ei arva.\nPerelepituse teenust rakendatakse Eestis sagedamini lahkul\u00e4inud lastevanemate puhul leidmaks \u00fchiseid lahendusi lapsi puudutavates k\u00fcsimustes. Kui \u00fcks lapsevanem nendes k\u00fcsimustes kohtusse p\u00f6\u00f6rdub, siis tavaliselt tuleb neil eelnevalt k\u00e4ia perelepitaja juures. Et aga v\u00e4givaldse suhte puhul v\u00f5ib niisugune teenus ohvrile osutuda hoopis ohtlikuks, siis neil puhkudel perelepitust ei rakendata. V\u00e4hemalt nii \u00fctleb teooria.\nIngrid on \u00fcks tuhandetest naistest Eestis, kes on t\u00e4nu ohvriabi teenusele lahkunud edukalt suhtest, mis k\u00e4tkes endast emotsionaalset terrorit ja f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda. Olukorras, kus naine oli otsustanud, et \u00fchine elu v\u00e4givallatsejaga on seljataga ning \u00fchist last puudutavates k\u00fcsimustes p\u00f6\u00f6rdus ta kohtu poole, tuli tal hakata endise kaaslasega taas asju jagama.\nLepitus ei tohi olla peale surutud\nV\u00e4givalla ohver Ingrid lausus, et \u00fchiskonna surve lepituse osas on v\u00e4ga k\u00f5rge. \u201eKuid see on ps\u00fchholoogiliselt v\u00e4ga keeruline, kui sinu vastas on v\u00e4givaldne inimene. Kui kohtust tuleb soovitus, et tuleb otsida ikkagi lepitust, siis polnud mingit oskustki ja soovi seda lepitust otsida. Lepitus ei t\u00f6\u00f6tanudki.\u201c\nLaasiku s\u00f5nul surutakse lepitustesse need, kes ei peaks seal olema. \u201eKohtunikul ei ole paari lepitusse suunates sellest protsessist v\u00e4ga palju informatsiooni. Selleks v\u00f5ib kohtule avalduse esitada ka v\u00e4givaldne pool.\u201c\nHalvimal juhul saab v\u00e4givallatseja kasutada kohtuid legaalse v\u00e4ljapressimise viisina. Et aga perev\u00e4givalla puhul ei tohi kohtunik perelepitusse sunnata, siis julgustab Eesti naiste varjupaikade liidu juht Eha Reitelmann naisi enda olukorrast r\u00e4\u00e4kima. \u201eOleme ka kuulnud, et survestatakse minema lepitusele. K\u00fcsime siis \u00fcle, et kas \u00fctlesite, et ei tunne ennast turvaliselt ja kardad. Siis aga tuleb v\u00e4lja, et naised ise ei ole seda \u00f6elnud.\u201c\nLepitusteenusega survestamine on spetsilistide s\u00f5nul vaid \u00fcks tahk laiemast pildist. Pettai s\u00f5nul on nii l\u00e4henemiskeelu taotlemine, tekkinud kahju n\u00f5udmine kui ka muud v\u00f5imalused olla v\u00e4givallatsejast eraldi pigem kesised. \u201ePeredes, kus v\u00e4givald on juba aset leidnud, tuleb hoida v\u00e4ga teraselt pilku peal. Sekkuda tuleb juba varakult. Mitte enam siis, kui naine on vigaseks pekstud v\u00f5i lapsed traumaga \u00fcles kasvanud. Me vaatame praegu j\u00f5uetult pealt, mis toimub.\u201c\nPettai s\u00f5nul on Eestis vaja Istanbuli konventsiooni rakendamisega j\u00f5ulisemalt ja julgemalt edasi minna. See aga ei t\u00e4henda, et praegune s\u00fcsteem \u00fcldse ei toimi. Nii nagu Ingrid on tuhanded naised saanud ebaturvalisest suhtest p\u00e4\u00e4semisel abi turvakodudest, varjupaikadest, politseist ja ka kohtult. Riikliku perelepitamise eesm\u00e4rk on j\u00f5uda kokkulepeteni lapsi puudutavates k\u00fcsimustes.\u00a0\n]]>"}
{"text":"Politsei: inimesed on kolme kuuga kelmidele kaotanud \u00fcle 1,5 miljoniTALLINN, 4. aprill, BNS \u2013 Politsei andmetel on k\u00e4esoleva aasta kolme kuuga\u00a0 inimesed kelmidele kaotanud \u00fcle 1,5 miljoni euro ning enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \"Selle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\" \u00fctles politseinik.\nKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776 000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele.\nTambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \"Tihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\"\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20 480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\n\"Internet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\" kirjeldas Tambre.\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731 000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba.\n\"Kui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\" \u00fctles Tambre.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Eesti inimesed on netikelmidele kaotanud poolteist miljonit eurotKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776\u00a0000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode.\nKelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \"Selle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\"\u00a0\u00fctles politseinik.\nTambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \"Tihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\"\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731\u00a0000 eurot. K\u00f5ige suurema summa kaotas Tallinna elanik, kes kandis 20 480 eurot v\u00e4idetavale investeerimisportaalile ning raha enam tagasi ei saanud.\nPolitseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba. \"Kui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\"\u00a0\u00fctles l\u00f5petuseks Tambre.\n"}
{"text":"Politsei: PIN2 on sama, mis allkiri paberilK\u00e4esoleva aasta kolme kuuga on inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 1,5 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \u201eSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\u201d \u00fctles politseinik.\nKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776 000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele. Tambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \u201eTihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\u201d\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20\u00a0480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\n\u201eInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\u201d kirjeldas Tambre.\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731 000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba. \u201eKui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\u201d \u00fctles l\u00f5petuseks Tambre."}
{"text":"Kelmid kogusid heausklikelt \u00fcle 1,5 miljoni euroK\u00e4esoleva aasta kolme kuuga on inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 1,5 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \u201eSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\u201c \u00fctles politseinik.\nKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776 000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele. Tambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \u201eTihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\u201c\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20 480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\n\u201eInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\u201c kirjeldas Tambre.\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731 000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba. \u201eKui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\u201c \u00fctles l\u00f5petuseks Tambre."}
{"text":"Kolme kuuga on eestlaste taskust p\u00e4ttidele l\u00e4inud 1,5 miljonitPolitsei andmetel on k\u00e4esoleva aasta kolme kuuga\u00a0 inimesed kelmidele kaotanud \u00fcle 1,5 miljoni euro ning enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.\nKelmidele l\u00e4hevad v\u00e4ga suured summad.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \"Selle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\" \u00fctles politseinik.\nKelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele.\nTambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \"Tihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\"\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20 480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\nInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\nkirjeldas Tambre.\nPolitseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba.\n\"Kui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda sellealast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\" \u00fctles Tambre."}
{"text":"PIN2 on sama, mis allkiri paberilSelle aasta kolme kuuga on inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 1,5 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha.\n\u201eSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\u201c \u00fctles politseinik.\nKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776 000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele.\nTambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \u201eTihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\u201c\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed.\nM\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20 480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\n\u201eInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\u201c kirjeldas Tambre.\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731 000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba.\n\u201eKui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\u201c \u00fctles l\u00f5petuseks Tambre."}
{"text":"Ametnike aastate eest tegemata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6 t\u00f5i maak\u00fcsimuse volikokkuKuidas juhtus, et kaheksa aastat tagasi riigilt vallale liikunud ja seej\u00e4rel teadmata teid pidi \u00fche kohaliku p\u00f5llumajandusettev\u00f5tte kasutusse j\u00f5udnud 19 hektari suuruse maat\u00fcki eest k\u00fcsis vallav\u00f5im mullu suvel ettev\u00f5ttelt 1800 eurot? \"Ametnike tegemata t\u00f6\u00f6,\" nentis vastuseks Viljandi vallavanem Alar Karu.\nViljandi vallavolikogus opositsiooni kuuluva Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja \u00dclo Tuvi hakkas juba mitu kuud tagasi uurima, kuidas sattus vallale kuuluv maat\u00fckk aastateks kohaliku ettev\u00f5tte Nukike k\u00e4sutusse ja mille p\u00f5hjal otsustas vallavalitsus, et saadab ettev\u00f5ttele p\u00e4rast maat\u00fcki oksjonile panemist 1800 euro suuruse arve.\nTuvi p\u00e4ris korduvalt, kas tegu v\u00f5ib olla korruptsiooniga, sest maat\u00fckki kasutas ettev\u00f5te, mille omanikeringis on volikogu v\u00f5imuliitu kuuluv ettev\u00f5tja Andrus J\u00fcrgenson. Volikogu ees selgitas vallavanem Alar Karu, et tegemist oli segadustega omaaegses Tarvastu vallavalitsuses ning maat\u00fcki rendilepinguta kasutamise eest vastutavad omaaegsed ametnikud, kes j\u00e4tsid\u00a0t\u00f6\u00f6 tegemata.\nKaru oli toona ise Tarvastu vallavanem ning volikogu ees k\u00fcsimustele vastates ta \u00fchtegi toonast ametnikku nimeliselt v\u00f5i ametikoha j\u00e4rgi v\u00e4lja ei toonud.\nEndise Tarvastu ja n\u00fc\u00fcdse Viljandi vallavanema jutu j\u00e4rgi sai maat\u00fckiga seonduv alguse ammusest plaanist rajada Suislepa piirkonda motokeskus. Aja jooksul selgus, et sellel oleks parem koht Raassillal, aga riigiga tehtud tehingu tulemusena sai vald Saarev\u00e4lja kinnistu omanikuks.\n\nSaarev\u00e4lja kinnistu on Unametsa k\u00fclas.\nKuvat\u00f5mmis\n\n2017. aastal muudeti maa kasutusotstarvet, aga et vallal maat\u00fckki tarvis polnud, anti see kohaliku jahiseltsi kasutusse. Selgus, et ka jahiseltsil polnud maaga suurt midagi teha, ja seda hakkas kasutama osa\u00fching Tiigikalda. See ettev\u00f5te kolis aga kogu oma tegevuse Virumaale ning maat\u00fckk l\u00e4ks kohaliku p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja, osa\u00fchingu Nukike\u00a0k\u00e4tte.\n\"See oli kiire aeg: tulemas olid valimised, valdade liitmine,\" meenutas Karu. Nii j\u00e4i maat\u00fckk lepinguga vormistamata. Vallavanem tunnistas, et see oli Tarvastu vallavalitsuse viga.\nMullu kevadel otsustati maat\u00fckk oksjonile panna ning avastati, et sellele on juba k\u00fclvatud. Nii m\u00fc\u00fcdigi p\u00f5ld eritingimusega, et ostja peab lubama saagi koristada. J\u00e4rgnesid aga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised valla ja ettev\u00f5tte vahel, kui palju peaks osa\u00fching maa kasutamise eest vallale maksma.\nVallavanem andis ametnikele\u00a0\u00fclesande l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada. J\u00f5uti arvamusele, et summa peaks olema 50 eurot hektari eest ning aastatele tagasi vaadates lepiti kokku l\u00f5ppsummas 1800 eurot.\n\u00dclo Tuvi t\u00f5i oma arup\u00e4rimises v\u00e4lja, et Viljandi vald on rentinud samal perioodil p\u00f5llumaid ettev\u00f5tjatele hinnaga rohkem kui 200 eurot hektari eest. Alar Karu s\u00f5nul v\u00f5eti aga aluseks Tarvastu ja Kolga-Jaani maade rendihinnad ja need olevat olnud 50 eurot hektari eest. Ta lisas, et lepinguta maa kasutamise eest oleks vald saanud raha k\u00fcsida kahel moel. \u00dcks variant oleks kohtusse p\u00f6\u00f6rdumine ja teine v\u00f5imalus ettev\u00f5tjaga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Otsustati teise variandi kasuks, mis Karu s\u00f5nul oli kahtlemata m\u00f5istlikum.\nOsa\u00fchingu Nukike esindaja ja volikogu liige Andrus J\u00fcrgenson meenutas, et sel ajal, kui vald maa riigilt motokeskuse tarbeks sai, oli see p\u00f5llumajanduslikus m\u00f5ttes kasutu. N\u00f5ukogude ajal oli maat\u00fckil olnud lennuv\u00e4li ning veel kuus-seitse aastat tagasi kasvas seal v\u00f5sa. Nii olid kaks p\u00f5llumajandusettev\u00f5tjat need, kes maat\u00fcki harimisk\u00fcpseks puhastasid.\nJ\u00fcrgenson nentis, et maat\u00fckkidega seotud vaidlused eri volikogudes on t\u00f5en\u00e4oliselt seotud opositsiooni tegevusega, aga ka asjaoluga, et maa hind on just viimase viie aasta jooksul m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud ning sellest on saanud ka valdadele v\u00e4\u00e4rtus. Kui veel m\u00f5ne\u00a0aasta\u00a0eest oli vallamajas hea meel, kui keegi v\u00f5ttis v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtusliku maa endale hooldada, siis n\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalik seda arvestatava summa eest rentida.\nMustla ja Suislepa vahel Unametsa k\u00fclas asuv Saarev\u00e4lja kinnistu m\u00fc\u00fcdi suvel avalikul enampakkumisel.\n"}
{"text":"Politsei: PIN2 on sama, mis allkiri paberilK\u00e4esoleva aasta kolme kuuga on inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 1,5 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \u201eSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\u201c \u00fctles politseinik.\nKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776\u00a0000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele. Tambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \u201eTihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\u201c\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20\u00a0480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\n\u201eInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\u201c kirjeldas Tambre.\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731\u00a0000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba. \u201eKui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\u201c \u00fctles l\u00f5petuseks Tambre."}
{"text":"Politsei: PIN2 on sama, mis allkiri paberilT\u00e4navu on inimesed kelmidele andnud \u00fcle 1,5 miljoni euro.\u00a0\nK\u00e4esoleva aasta kolme kuuga on inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 1,5 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \u201eSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\u201c \u00fctles politseinik.\nKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776\u00a0000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele. Tambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \u201eTihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\u201c\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20\u00a0480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\n\u201eInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\u201c kirjeldas Tambre.\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731\u00a0000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba. \u201eKui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\u201c \u00fctles l\u00f5petuseks Tambre."}
{"text":"Tehisintellekt on petturite elu veelgi lihtsamaks muutunudTehisintellekti hiilgeaeg sillutab petturitele teed veelgi mastaapsemateks pettusteks. Piisab vaid \u00fcheminutilisest heliklipist sotsiaalmeedias, et inimestele\u00a0raha saamiseks petuk\u00f5ne teha.\u00a0M\u00e4rtsi alguses kirjutas\u00a0The Washington Post,\u00a0et petised kasutavad v\u00f5ltsitud tehnoloogilist h\u00e4\u00e4lt, millega on petturitel v\u00f5imalik end esitada kui kellegi h\u00e4das pereliiget, mist\u00f5ttu on lihtne selle ohvriks langeda ja tuhandeid dollareid kaotada.\u00a0\nOma loo r\u00e4\u00e4kis abielupaar, kes sai\u00a0k\u00f5ne kelleltki, kes k\u00f5las t\u00e4pselt nagu nende lapselaps. V\u00e4idetav lapselaps \u00fctles telefonik\u00f5nes, et ta on vangis ning tal on sealt vabanemiseks ruttu raha vaja, mist\u00f5ttu tegi eakas naine k\u00f5ik selleks, et vajalik summa kokku saada.\u00a0\nNaine ning tema abikaasa jooksid kahte panka, et oma kontodelt raha v\u00e4lja v\u00f5tta, kuid nende \u00f5nneks kutsus panga juhataja nad oma kabinetti ning \u00fctles, et\u00a0nad on t\u00f5en\u00e4oliselt langenud pettuse ohvriks.\u00a0\nThe Washington Post kirjutas, et eaka abielupaari kogemus on vaid \u00fcks paljudest. Ainu\u00fcksi 2022. aastal olid petuskeemid, kus teeseldakse tuttavat v\u00f5i pereliiget, k\u00f5igist pettustest USAs teisel kohal ning selle ohvriks langes \u00fcle 36 000 inimese. Neist telefonitsi tehti \u00fcle 5000 pettuse ning kokku varastati inimestelt \u00fcle 11 miljoni dollari.\u00a0\u00a0\n\nK\u00f5nes\u00fcntees ei ole keeruline\n\nTallinna Tehnika\u00fclikooli (TT\u00dc) IT professor\u00a0Tanel Alum\u00e4e s\u00f5nas, et tehisintellektiga petuk\u00f5nede tegemine on absoluutselt v\u00f5imalik ning et seda luua, l\u00e4heb vaja umbes vaid \u00fcht minutit k\u00f5net, mille v\u00f5ib pettur saada n\u00e4iteks TikTokist v\u00f5i\u00a0Youtube'ist.\n\u00abK\u00f5nes\u00fcntees mingi konkreetse inimese h\u00e4\u00e4lega on\u00a0teinud metsikuid edusamme viimaste aastate jooksul,\u00bb kinnitas ta ja lisas, et\u00a0tuttava v\u00f5i l\u00e4hedase h\u00e4\u00e4lt s\u00fcnteesida ja panna teda r\u00e4\u00e4kima mingit konkreetset teksti\u00a0ei ole tehnoloogiliselt v\u00e4ga keeruline.\u00a0\n\u00dcks v\u00f5imalus, kuidas end sellise pettuse eest kaitsta, v\u00f5iks olla v\u00e4lja m\u00f5elda n-\u00f6 salas\u00f5na, mida l\u00e4hedaselt vajadusel telefoni teel k\u00fcsida, veendumaks, et see on t\u00f5esti tema.\n\u00abKui paljud generatiivsed mudelid kokku panna, saab teha v\u00e4ga usutavaid asju. On palju n\u00e4iteid viimasest ajast \u2013 eriti just piltidega \u2013,\u00a0kus on loodud mulje asjadest, mida tegelikult ei ole juhtunud. Seda on\u00a0v\u00f5imekus ka videona teha ja see kindlasti areneb tohutute h\u00fcpetega juba selle aasta jooksul,\u00bb lisas infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.\u00a0\n\nVasakult Tanel Tammet, Gert Jervan, Tanel Alum\u00e4e\u00a0TT\u00dc AI-teemalisel taustabriifil.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nAlum\u00e4e s\u00f5nas, et lihtsamaks on l\u00e4inud ka n-\u00f6 Nigeeria petukirjade saatmine.\u00a0\u00abMa n\u00e4en, et see olukord on k\u00e4tte j\u00f5udnud, kus mudeleid kasutatakse selleks, et inimesega suhelda. Siiani on selle petukirja taga mingi t\u00fc\u00fcp, kes \u00fcritab su pangaandmeid k\u00e4tte saada, aga kui GPT-sarnaseid mudeleid on v\u00f5imalik treenida seda automaatselt tegema, siis saab selliseid pettusi\u00a0l\u00e4bi viia palju suuremal skaalal.\u00bb\nKas ja kuidas seda sellisel juhul reguleerida? Alum\u00e4e nentis, et m\u00f5nes m\u00f5ttes on regulatsioonid juba olemas.\u00a0\u00abOn olemas seadused, mis \u00fctlevad n\u00e4iteks, et ei tohi inimestelt raha v\u00e4lja petta.\u00bb\nKa TT\u00dc professor\u00a0Tanel Tammet s\u00f5nas, et ta isegi ei usu, et praegu osatakse m\u00f5istlikke regulatsioone teha.\u00a0\u00abSee keelemudelite areng on v\u00e4ga kiires faasis ja \u00fctleb, et l\u00e4hitulevikku on v\u00e4ga raske ennustada. Kuni me seda ei oska ja see on nii lahtine, siis ei ole v\u00e4ga midagi reguleerida. Mingi hetk tekib rahunemisfaas, kus arengud enam nii kiired ei ole ja siis \u00e4kki tekib arusaam, kas on midagi reguleerida vaja,\u00bb selgitas Tammet.\u00a0\n\nReegliteks on vara\n\nSamas reedel vahendas Postimees, et\u00a0Itaalia teatas, et keelab andmekaitse muredega seoses ajutiselt ChatGPT, olles esimene l\u00e4\u00e4neriik, mis menuka AI juturoboti vastu selliseid meetmeid on v\u00f5tnud. TT\u00dc professorid nentisid, et Itaalia on selle kasutamise suhtes tundlik olnud juba ammu ning et ChatGPT kinnipanek realistlik ei ole.\u00a0\nTammet t\u00f5i n\u00e4iteks, et ka m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal avalikkuse ette j\u00f5udnud kiri, mille olid allkirjastanud sajad eksperdid ning kus n\u00f5uti\u00a0uute v\u00f5imsate AI-s\u00fcsteemide arendamise ajutist peatamist, kuna need v\u00f5ivad \u00abkujutada s\u00fcgavat ohtu \u00fchiskonnale ja inimkonnale\u00bb, ei t\u00e4henda seda, et ChatGPTd v\u00f5i tehisintellekti \u00fcle\u00fcldiselt kaotada tahetakse. Avalik kiri olevat pigem t\u00e4helepanu juhtimine probleemidele, ohukohtadele ja vajadustele.\u00a0\n\u00abKui ka mina selle kirja allkirjastasin, siis ega ma ei seadnud mingeid illusioone, aga minu jaoks oli ka p\u00f5hiline see, et sellest teemast hakataks r\u00e4\u00e4kima. Praegu on v\u00e4ga selgelt n\u00e4ha, et tehnoloogiline areng l\u00e4heb kohutavalt kiiresti edasi, k\u00f5ik \u00fcritavad sellele rongile h\u00fcpata,\u00bb \u00fctles Jervan, lisades, et kiri on saavutanud oma eesm\u00e4rgi.\nReguleerimisest r\u00e4\u00e4kides s\u00f5nas\u00a0Jervan, et ka tema praegu Eesti kontekstis tehisintellekti reguleerimisel m\u00f5tet ei n\u00e4e. Vaja oleks aga j\u00e4tkata t\u00f5sist panustamist eetika teemadel, saamaks selgema arusaama ja kindluse, et kui suuri mudeleid kasutama hakata, siis sealt saadavad tulemused oleksid usaldusv\u00e4\u00e4rsed.\u00a0\n\u00abMa ei r\u00e4\u00e4gi, et peaksime kohe hakkama mingeid reegleid tegema, sest me tegelikult ei oskagi neid reegleid veel teha, aga peame selle teemaga tegelema.\u00bb"}
{"text":"S\u00e4ravad naisametnikud annavad \u201ctriibulistes nimekirjades\u201d meestele skeemitamises silmad etteEestis toimub midagi kummalist: inimesed teevad m\u00f5nda asja justkui p\u00f5hjendatult ja h\u00e4sti, samas aga selgub, et nende endi tegemised pole samas valdkonnas korras.\nNii oli n\u00e4iteks Slava Ukraini juhi Johanna-Maria Lehtmega, kes\u00a0 tegi Ukraina nimel \u00f5iget asja ja sai tunnustusi, siis aga selgus, et rahaasjad ja dokumendid pole \u00fchingul siiski korras ning neid \u201ckorrastama\u201d kutsuti veelgi kahtlasem tegelane Marika Priske.\nN\u00fc\u00fcd on sots Riina Sikkuti majandusministeeriumis juhtum, kus asekantsler kaitseb Bolti huve, samas aga j\u00e4tab deklareerimata oma majanduslikud huvid selles firmas.\nERR vahendab: \u201cMajandusministeeriumi (MKM) ettev\u00f5tluse asekantsleril Sandra S\u00e4raval olid majanduslike huvide deklaratsioonis j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkimata talle kuuluvad Bolti aktsiaoptsioonid. S\u00e4rava s\u00f5nul polnud ta teadlik, et see on vajalik.\nP\u00f5hjus, miks ERR S\u00e4ravale p\u00e4ringu tegi, on selles, et alles hiljuti v\u00f5ttis ta s\u00f5na Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, mis puudutab ka Bolti. Nimelt soovib komisjon, et k\u00e4ibemaksu peaks n\u00f5udma k\u00f5igilt, kes tarvitavad majutus- v\u00f5i taksoteenuse pakkumiseks digitaalset platvormi. Komisjoni hinnangul \u00f5nnestuks liikmesriikidel maksumuudatusega kokku korjata umbes 6,5 miljardit eurot k\u00e4ibemaksu aastas.\nS\u00e4rav \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal ettepaneku kohta, et MKM seda ei toeta. Ta\u00a0m\u00e4rkis, et Bolti taksojuhtide v\u00f5i k\u00fclaliskorteri pidajate maksustamine ei kaota, vaid hoopis loob ebav\u00f5rdsust.\u201d\nV\u00f5ib-olla S\u00e4rav t\u00f5esti ei teadnud n\u00f5uet Bolti aktsiaoptsioone deklareerida (mis asekantsleri puhul on siiski k\u00fcsitav), kuid kokkusattumus on siiski kummaline, kui ta teeb Bolti huvides samme, mis \u00fchtivad tema omadega.\nKogu loo puhul v\u00f5ib lisada, et kui nais\u00f5iguslased n\u00f5uavad riigiametitesse ja firmade tippjuhtide sekka \u201ctriibulisi nimekirju\u201d ehk naiste v\u00f5rdsust meestega, siis naised on t\u00f5estamas seda, et nad on meestega v\u00f5rdse ka skeemitamistes. H\u00e4id n\u00e4iteid on palju: Keit Pentus-Rosimannus, Johanna-Maria Lehtme, Liina Kersna, Liisa Pakosta (muinsuskaitseametis), n\u00fc\u00fcd Sandra S\u00e4rav\u2026\nUued Uudised"}
{"text":"Politsei: inimesed on kolme kuuga kelmidele kaotanud \u00fcle 1,5 miljoni. Enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i l\u00e4bi petuk\u00f5nedePolitsei andmetel on k\u00e4esoleva aasta kolme kuuga\u00a0inimesed kelmidele kaotanud \u00fcle 1,5 miljoni euro ning enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel, vahendab BNS.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \u201cSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\u201d \u00fctles politseinik.\nKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776 000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele.\nTambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \u201cTihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\u201d\nPetised saadavad kliendi sularaha v\u00e4lja v\u00f5tma\n\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgunud, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\u00a0\u00a0\n\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korruptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raagmets. Ka sel n\u00e4dalal tuli Swedbanki kontorisse klient, kes oli langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta.\u00a0\u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta. \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93\u00a0000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\u201c r\u00f5hutab politseinik.\nEttevaatust investeerimisel!\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20 480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\n\u201cInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\u201d kirjeldas Tambre.\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731 000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba.\n\u201cKui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\u201d \u00fctles Tambre.\nKelmid esinevad ka MUPO ametnikena\nTallinna Munitsipaalpolitsei Ametile on teatatud, et vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad inimestele n\u00e4iliselt abitelefoni numbrilt 661 9860 ja k\u00fcsivad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel isiklikke andmeid.\nTallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere kinnitab, et mupo t\u00f6\u00f6tajaid neid k\u00f5nesid ei tee ja inimestelt isiklikke andmeid ei k\u00fcsi. \u201eSuur t\u00e4nu k\u00f5ikidele inimestele, et nad ei j\u00e4\u00e4nud kelme uskuma ja andsid meile neist k\u00f5nedest ka teada. Kahtlase k\u00f5ne l\u00f5petamine on k\u00f5ige \u00f5igem viis enda kaitsmiseks,\u201c \u00fctles Toompere.\nAsutusele on tulnud k\u00fcmneid teadeteid kodanikelt, kellele v\u00e4idetavalt helistas mupo t\u00f6\u00f6taja. \u201eParaku, meil ei ole v\u00f5imalik neid k\u00f5nesid takistada, sest tegemist on digitaalselt genereeritud numbriga ehk inimese telefon kuvab seda numbrit, kuid helistatakse tegelikult teiselt numbrilt. Igal juhul l\u00f5petage need k\u00f5ned kohe, kui hakatakse k\u00fcsima isiklikke andmeid,\u201c r\u00f5hutas Toompere.\n]]>"}
{"text":"PALEEST VANGIKONGI: Usbeki \u201eParis Hilton\u201c tegi ilma nii popstaari kui petisenaVast ei arvaks keegi \u00e4ra, kui vana on pildil olev proua tegelikult. Usbekistani eelmise presidendi t\u00fctrel Gulnara Karimoval jagus vahendeid piisavalt, laskmaks tipptasemel kirurgidel oma n\u00e4gu l\u00f5igata ja kortse siluda. Jagus lausa nii palju, et osta ka sadade miljonite eest kinnisvara nii Londonis kui Hongkongis.\nIsegi viimased neli vangistuses veedetud aastat pole suutnud Karimovat n\u00e4rtsitada. Aastatuhande algul Usbekistani seltskonnaelu hullutanud ning Kesk-Aasia Paris Hiltoniks kutsutud daamil on j\u00e4\u00e4nud kinni istuda veel ligi k\u00fcmme aastat, kuid ilmusid uued paljastused rikkuste kohta, mida ta kunagi valdas.\n40 miljonit eralennuki eest\nUsbekistan: m\u00e4gedest \u00fcmbritsetud riik Kesk-Aasias, mille rahvas on pigem vaesev\u00f5itu ning kus lihtsamad inimesed on juba ammu v\u00f5tnud omaks kombe k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l Venemaal, kus teenitud raha kodustele saata. Karimovat sellised mured ei vaevanud. BBC vahendatud s\u00fc\u00fcdistuste j\u00e4rgi oli daam juhtninaks kuritegelikus \u00fchenduses, mille \u00fcle \u00fche miljardi dollari k\u00fc\u00fcndiv rikkus oli laiali jaotatud 12 riigis.\n\u201e\u00dcks suurimaid korruptsiooni- ja altk\u00e4emaksujuhtumeid l\u00e4bi aegade,\u201c k\u00f5lab m\u00f5ttekoja Vabadus Euraasiale karm hinnang m\u00e4gede t\u00fctre finantsk\u00e4itumisele. 40 miljonit dollarit maksev eralennuk? Pole probleem. Aastal 2010 ette v\u00f5etud tehingus oli ametlikuks ostjaks Karimova kallim Rustam Madumarov, kuid polnud kahtlust selles, kust rahad tegelikult tulid. \u201eMe usume, et k\u00fcsimus tema isikliku j\u00f5ukuse kohta pole selles olukorras oluline,\u201c tsiteerib BBC toonase p\u00e4ringu peale saadud delikaatset vastust asjaosaliselt riiulifirmalt.\nLisaks riiulifirmadele kuulusid s\u00fc\u00fcdistuste j\u00e4rgi Karimova arsenali muudki v\u00f5tted: m\u00f5juv\u00f5imu \u00e4rakasutamine, altk\u00e4emaksud, rahapesu, v\u00f5ltsitud arved \u2013 k\u00f5ik need lubasid Karimoval nautida glamuurset elu.\n\u00d6\u00f6klubi kodus\n2016 surnud presidendi Islam Karimovi t\u00fctart jagus tema hiilgeaegadel igale poole. Ta l\u00f5i omaenda ehtebr\u00e4ndi. Ta proovis k\u00e4tt popmuusikuna, tehes seda artistinime Gogoosha all (otsing videoportaalis YouTube toob esile kaadrid, mis meenutavad kit\u0161ilikke Eurovisioni lauluv\u00f5istluse palasid). Muu hulgas salvestas ta dueti prantsuse n\u00e4itleja G\u00e9rard Depardieuga. Karimova elas omaenda palees, mille juurde kuulusid omaette \u00f6\u00f6klubi ja viinamarjaaed.\nRaha selleks k\u00f5igeks hankis Karimova oma v\u00f5imukat positsiooni \u00e4ra kasutades. Forbes kirjutab, et kopsakaima summa \u2013 rohkem kui 865 miljonit dollarit \u2013 teenis ta altk\u00e4emaksudena Vene telekommunikatsioonifirmalt MTS.\nKui The New Yorkeri ajakirjanik soovis 15 aastat tagasi saada toonase superstaariga intervjuud, pidi ta pettuma. Usutlus j\u00e4i \u00e4ra, sest Karimova n\u00f5udis selle jaoks ettemaksuks 20\u00a0000 dollarit. Hiljem \u00f5nnestus ajakirjanikul temaga korraks Twitteri vahendusel siiski suhelda. P\u00f5gusas vestluses j\u00e4ttis Karimova vastamata k\u00f5igile k\u00fcsimustele, mis puudutasid tema julmurina tuntud isa hirmutegusid.\nIsa lasi arreteerida\nEsimest korda arreteeriti Karimova aastal 2014 ning seda omaenda isa korraldusel. T\u00fctar oli muutunud oma priiskamises ning riisumises nii jultunuks, et rahva meelepaha ei saanud enam ignoreerida. K\u00fclma ja r\u00f5sket vangikongi see k\u00fcll ei t\u00e4hendanud, sest Karimova m\u00e4\u00e4rati 2018 juunis koduaresti, oma t\u00fctre Imani elamisse.\nKunagi oma isa v\u00f5imaliku mantlip\u00e4rijana n\u00e4htud Karimova oli k\u00e4rsitu. 2019. aasta alguses andis Ta\u0161kendi kohus m\u00e4\u00e4ruse tema vahistamiseks, kuna ta olevat juba novembris omavoliliselt koduarestist lahkunud, samuti kasutanud ilma m\u00f5juva p\u00f5hjuseta internetti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa karistusest pidi ta \u00e4ra kandma juba naistevanglas.\nARRETEERITI ISA K\u00c4SUL: Karimova sahkerdamine ja priiskamine muutus nii h\u00e4bituks, et 2014. aastal v\u00f5tsid v\u00f5imud ta vahi alla.\n(Vida Press)\nKarimova \u0161veitslasest advokaat Gregoire Mangeat v\u00e4itis toona, et mingit p\u00f5genemist ei olnud, vaid daam veeti kodust v\u00e4ev\u00f5imuga minema. \u201eUsbekistani v\u00f5imud avaldavad talle endiselt ps\u00fchholoogilist ja f\u00fc\u00fcsilist survet,\u201c tsiteerib Raadio Vaba Euroopa Mangeati p\u00f6\u00f6rdumist.\n\u0160veits on Rootsi, Hollandi, Ameerika \u00dchendriikide ning Suurbritannia k\u00f5rval \u00fcks riikidest, mis Karimova petuv\u00f5rgustikku uurides korduvalt esile kerkib. K\u00f5igi nende riikide kontodele kantud raha l\u00e4ks esialgu k\u00fclmutamisele, kuni eelmisel aastal j\u00f5uti Usbekistani valitsusega kokkuleppele, mille j\u00e4rgi tagastatakse riisutud raha riigile.\nPraegusel presidendil \u0160avkat Mirzijojevil peab olema motivatsiooni sellega vastutustundlikult ringi k\u00e4ia, vabastamaks riiki seda \u00fcmbritsevatest negatiivsetest stereot\u00fc\u00fcpidest. \u201ePresident ja tema n\u00f5uandjad m\u00f5istavad t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral, et moodsa \u00fchiskonnana edenemiseks peavad nad n\u00e4itama korruptsiooni suhtes karmi joont,\u201c \u00fctleb Forbesile Ameerika V\u00e4lispoliitikan\u00f5ukogu Kesk-Aasia spetsialist S. Frederick Starr.\nKarimova lapsed on usutlustes avaldanud, et olgugi nende ema s\u00fc\u00fcdi k\u00f5ikv\u00f5imalikes kelmustes, v\u00e4\u00e4rib ta ometigi inimlikku kohtlemist. \u201eJah, ta peaks minema \u0160veitsis kohtu alla, aga temaga praegu toimuv rebib ta nii inimese kui emana t\u00e4ielikult t\u00fckkideks,\u201c lausub The Guardianile Karimova 29aastane poeg Islam Karimov juunior. Nii tema kui \u00f5de Iman \u00fctlevad, et ema vaevavad t\u00f5sised terviseprobleemid ning ta vajab operatsioone.\nTavaliste usbekkide seas on Karimova endiselt p\u00f5latud tegelane, kes s\u00fcmboliseerib k\u00f5ike, mis kommunismij\u00e4rgses rikkuste krahmamises on ebaaus ja priiskav. Mis puutub k\u00fcsimusse Karimova vanuse kohta, siis \u00f5ige vastus k\u00f5lab: praegu on ta 50."}
{"text":"Maksuamet saadab purustusse rohkem kui 300 v\u00f5ltsitud kaubam\u00e4rgiga toodetHiinast v\u00f5i T\u00fcrgist tellitud riided, jalan\u00f5ud v\u00f5i elektroonika k\u00f6idavad odavate hindadega, ent kas interneti teel ostetud Prada pusa v\u00f5i Nike jalatsid t\u00f5epoolest nende br\u00e4ndide toodang ikka ka on? V\u00f5ltstoodangut v\u00f5ib saada iga heauskne ostja, kui Maksu- ja tolliamet enne pettusele j\u00e4lile ei saa."}
{"text":"Scholz on silmitsi v\u00f5imaliku parlamendi juurdlusega maksupettuse kohtaSaksa seadusandjad \u00fctlesid teisip\u00e4eval, et plaanivad alustada uurimist kantsler Olaf Scholzi v\u00f5imaliku seotuse kohta valitsusele miljoneid eurosid maksma l\u00e4inud maksupettusega, kui ta oli Hamburgi linnapea.\n\n\u00a0\nUurimine peaks v\u00e4lja selgitama, kas poliitikud aitasid erapangal M.M. Warburg v\u00e4ltida eba\u00f5iglaselt saadud maksusoodustuste tagasimaksmist, \u00fctlesid konservatiivse CDU ja CSU erakonna seadusandjad pressikonverentsil.\nSamuti uuritakse, kas Scholzi varasemad s\u00f5nav\u00f5tud pettuse kohta on \u00abusutavad\u00bb, \u00fctles konservatiivide fraktsiooni asejuht Mathias Middelberg.\nAastatel 2011-2018 Hamburgi linnapea olnud Scholz on korduvalt t\u00f5rjunud v\u00e4iteid, et oli skeemiga seotud.\nSarnase uurimisega on ta silmitsi ka Hamburgi liidumaal.\nHamburgi komisjon uurib, miks loobusid kohalikud finantsv\u00f5imud 2016. aastal n\u00f5udmast Warburgi pangalt tagasi 47 miljonit eurot, mille tasumisest tal oli \u00f5nnestunud niinimetatud cum-ex skeemi abil hoiduda.\nAastal 2017 p\u00e4evavalgele toodud cum-ex skeem seisnes selles, et dividendide v\u00e4ljamaksmise p\u00e4eval vahetasid investorid kiiresti omavahel aktsiaid, mis h\u00e4gustas nende omandi\u00f5igust ning v\u00f5imaldas investoritel korraga mitmeid erinevaid maksusoodustusi saada.\n\u00dcle Euroopa kasutatud maksuskeem j\u00e4ttis Saksamaa riigikassasse arvatavalt mitme miljardi eurose augu.\nSkeemi kasutamises s\u00fc\u00fcdistatakse k\u00fcmneid inimesi, nii pankureid, b\u00f6rsimaaklereid, juriste kui finantskonsultante.\nWarburg pidi l\u00f5puks kantsler Angela Merkeli valitsuse survel maksma tagasi k\u00fcmneid miljoneid eurosid."}
{"text":"FOTOD | Ettevaatust! EMTA nime all levivad petus\u00f5numidMaksu- ja tolliameti nime all levitatakse petliku sisuga SMS-s\u00f5numit.\nLevimas on maksu- ja tolliameti (EMTA) nime all petus\u00f5numid, milles olev link tundub avades usutav.\nTegemist on \u00f5ngitsuskirjaga, kinnitas maksu- ja tolliameti meediasuhete spetsialist Kertu Laadoga. Mitmed kliendid on maksuametit teavitanud levivast \u00f5ngitsuskirjast. Maksuamet r\u00f5hutab, et tundmatu saatja poolt saadetud linki ei tohi avada.\nKui keegi on \u00f5ngitsuslehel sisestanud oma andmed, tuleks juhtunust kindlasti kiiremas korras teavitada oma panka ning politseid, lisas Laadoga.\nEMTA on avaldanud klientide hoiatamiseks info ka oma sotsiaalmeediakanalites.\nKuidas \u00e4ra tunda \u00f5ngitsuskirja?\nMistahes lingi avamisel soovitatakse kontrollida aadressiribal olevat veebilehek\u00fclje aadressi ning selle k\u00f5rval tabaluku ikooni, mis n\u00e4itab et lehek\u00fclg on turvaline. Kui ikoon puudub v\u00f5i aadress tundub kahtlane, ei tohiks mingil juhul oma andmeid sisestage.\nKui tekib kahtlus, et v\u00f5ite olla langenud pettuse ohvriks, tuleks viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust oma pangaga, kasutades ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tate, seda t\u00f5en\u00e4olisem on raha tagasi saada ja nii saab sulgeda ka k\u00f5ik edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad.\n\u00c4rge kiirustage kahtlases e-kirjas linkidele kl\u00f5psamise ega failide alla laadimisega.\nLugege kiri l\u00e4bi ja v\u00f5rrelge saatja aadressi varem saadud kirjadega. Tihtipeale on \u00f5ngitsuskirjade aadressides erinevad numbrid v\u00f5i s\u00f5nalised l\u00fchendid\nVaadake, kas kiri on korrektne v\u00f5i sisaldab \u00f5igekirja- ja loogikavigu\nKui teilt paroole k\u00fcsitakse, olge eriti ettevaatlik, sest pank ega maksuamet ei palu kunagi avaldada detailseid andmeid ega paroole e-kirja teel\nKui kahtlustate, et e-kirja puhul v\u00f5ib olla tegu pettusega, siis \u00e4rge vastake sellele, vaid edastage e-kiri oma panka. Selliselt saate ka pangaga \u00fcle t\u00e4psustada, kas tegemist v\u00f5is olla pettusega\nUuendage oma arvuti- ja mobiiliseadme tarkvara regulaarselt, et v\u00e4ltida pahatahtlikke e-kirju"}
{"text":"Pane t\u00e4hele! Maksuameti nimel levivad petus\u00f5numidMaksu- ja tolliameti (MTA) nime all levivad\u00a0\u00f5ngitsuss\u00f5numid.\n\nMaksu- ja tolliameti nimel leviv petus\u00f5num.\nLugeja foto\n\n\nMaksu- ja tolliameti nimel leviv petus\u00f5num.\nLugeja foto\n\nS\u00f5numi kohaselt on saajal tasumata trahvid, mida suunatakse lingi kaudu tasuma. Postimehele laekunud vihje kohaselt oli s\u00f5numis sisaldunud link, mis oli aktiivne ligikaudu pool tundi, k\u00fcllaltki\u00a0usutavalt petturite poolt tehtud.\nLingile vajutades oli autoriseerimise valikuteks j\u00e4etud ainult pangad. \u00dclej\u00e4\u00e4nud lingid suunasid \u00f5igetele ameti lehek\u00fclgedele.\nMaksu- ja tolliamet teavitas \u00fchismeedias levivatest petus\u00f5numitest.\n\u00abTegemist ei ole maksu- ja tolliameti teavitusega, palume lingile mitte vajutada,\u00bb hoiatas amet.\n"}
{"text":"Euroopa elektrituru \u00fchendamise peab l\u00f5pule viimaEuroopa Liidu energias\u00fcsteemis kehtib \u00fcldiselt lihtne p\u00f5him\u00f5te \u2013 k\u00f5ik, mis v\u00e4hendab s\u00f5ltuvust energiat v\u00e4ljapressimisvahendina kasutavatest riikidest, suurendab Euroopa julgeolekut ja tarnekindlust. Venemaa viimased katsed energiarelvaga Euroopa Liitu survestada ja murendada v\u00e4rskendasid selles osas k\u00f5igi liikmesriikide m\u00e4lu, kirjutab Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus.Elektrihinnad t\u00f5usid 2021. aasta teisel ja 2022. aasta esimesel poolel enneolematult k\u00f5rgele k\u00fcll kogu Euroopas, aga eriti haavatavad olid liikmesriigid, kes olid halvasti \u00fchendatud Euroopa Liidu elektriv\u00f5rguga v\u00f5i s\u00f5ltusid elektri tootmisel suurel m\u00e4\u00e4ral gaasist. Teisis\u00f5nu,\u00a0\u00fchisturg on aidanud hullema \u00e4ra hoida.\n\u00dchisturuta oleks elektri eest makstud 2021. aastal 34 miljardit eurot rohkem.\nELi energeetikasektori regulaatoreid koondava ameti (ACER) anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et ilma olemasoleva \u00fchise turuta oleks elekter l\u00e4inud Euroopa tarbijatele 2021. aastal maksma 34 miljardit eurot rohkem. L\u00fchiajaliste\u00a0ehk nn j\u00e4rgmise p\u00e4eva turgude liitmine on toonud lisaks majanduslikku kasu miljard eurot aastas. Probleem on aga, et elektriturgude \u00fchendamine on seni t\u00e4ies mahus l\u00f5pule viimata ning edusammud riigiti eba\u00fchtlased.\nLoetud p\u00e4evad tagasi avalikustas Euroopa Komisjon uue ettepanekute paketi ELi elektrituru kohendamiseks. K\u00fcllap v\u00f5tavad liikmesriikide poliitikud esitatud ettepanekud detailideni ette ja annavad oma hinnangu. Siin\u00a0on hea v\u00e4lja tuua Euroopa Kontrollikoja hiljutise\u00a0Euroopa Liidu elektrituru seisu anal\u00fc\u00fcsinud p\u00f5hjaliku eriraporti olulisemad j\u00e4reldused ja soovitused.\nELi elektriturgude \u00fchendamine pidi olema l\u00f5pule viidud 2014. aastaks\nEsiteks \u2013 ligi 450 miljoni tarbijaga ELi \u00fchine elektriturg toimib 2023. aastal kindlasti paremini\u00a0kui 15 aastat tagasi. Energia siseturu k\u00e4ima l\u00fckkamine algas \u00f5igupoolest juba 1996. aastal. Siis pidid liikmesriikides domineerinud energiamonopolid j\u00e4rk-j\u00e4rgult hakkama arvestama konkurentsitingimustega. 2009. aastal seati eesm\u00e4rk j\u00f5uda Euroopa Liidu energiaturgude \u00fchendamisega l\u00f5pule aastaks 2014. Kontrollikoja raport n\u00e4itas, et 2021. aasta l\u00f5puks, seitse aastat t\u00e4htajast hiljem, oli eesm\u00e4rk saavutamata. V\u00f5ib olla kindel, et ka vahepeal m\u00f6\u00f6dunud aasta ja kolme kuuga ei ole \u00fchine elektriturg valmis saanud.\nMiks see probleem on? Sest integreeritud elektriturg on toimiva \u00fcleeuroopalise energiakonkurentsi eelduseks ning sellel on omakorda konkreetne m\u00f5ju hindadele. Miks seda ikka ja j\u00e4lle meelde tuletada tuleb? Sest uued eesm\u00e4rgid, algatused ja ettepanekud on k\u00e4imasoleva kriisi valguses kindlasti vajalikud, aga nii varustuskindluse, konkurentsiv\u00f5imelise hinna kui ka keskkonda s\u00e4\u00e4stva elektritootmise arendamiseks tuleb \u00fcle-eelmisel aastak\u00fcmnel seatud elektriturgude \u00fchendamine l\u00f5pule viia. See ei juhtu iseenesest. Praegu oleme mitte eriti \u00fcllatuslikult olukorras, kus elektri jaehindu proovivad endiselt rohkem m\u00f5jutada liikmesriigid, mitte konkurents.\nVenivad vaidlused ja komplitseeritud reeglid p\u00e4rsivad elektrituru toimimist.\nTeiseks \u2013 piiri\u00fclese kauplemise eeskirjad on sedav\u00f5rd komplitseeritud \u00f5igusliku \u00fclesehitusega, et need on kaasa aitamise asemel p\u00e4rssinud Euroopa Liidu elektrituru toimimist. Lisaks on 2016. aastal alanud vajalike tingimuste ja meetodite vastuv\u00f5tmine takerdunud riikide ametiasutuste vahelistesse vaidlustesse. Euroopa Liidu asjasse puutuva ameti poolt l\u00f5puks vastu v\u00f5etud otsused on omakorda tihti vaidlustatud apellatsioonin\u00f5ukogus. Iga viivitus toob omakorda kaasa l\u00f5pliku turgude integreerimise edasil\u00fckkumise.\nKomisjoni poolt juba 7\u20138 aastat tagasi vastu v\u00f5etud v\u00f5rgusuunised ja -eeskirjad pole praeguseni t\u00e4ielikult rakendatud ning nagu kontrollikoja eriraportis kirjutame \u2013\u00a0puudub selge plaan, kuidas selleni j\u00f5utakse.\nProbleem on olnud ka l\u00fcnklike m\u00f5juhinnangutega, millest hindade kujunemisele olulised aspektid olid k\u00f5rvale j\u00e4etud v\u00f5i piisava p\u00f5hjalikkusega anal\u00fc\u00fcsimata \u2013\u00a0n\u00e4iteks hinnakujundusmeetodite valik \u00fchendatud elektrib\u00f6rsidel ja pakkumispiirkondades, elektrin\u00f5udluse kaudu hulgim\u00fc\u00fcgituru hindade m\u00f5jutamine. Viitame kontrollikoja raportis, et viimast oleks v\u00f5imalik saavutada erinevate vahenditega \u2013 n\u00e4iteks n\u00f5udluse koondamine, jaotus- ja p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tjate vaheline koordineerimine, n\u00f5udluse piiramise eest maksmine. Esialgsed ja pigem vaoshoitud hinnangud v\u00f5imaliku kasu kohta, mida n\u00f5udluse paindlikkuse kasutamine kaasa v\u00f5iks tuua, j\u00e4\u00e4vad 3\u20135 miljardi euro kanti aastas.\nEriti viimast kriisi ja suurenevat taastuvenergia osakaalu arvestades tuleb praeguste turureeglite keerukust ja m\u00f5istlikkust kriitiliselt hinnata \u2013\u00a0kas need ka p\u00e4riselus k\u00f5ik\u00a0 sellele kaasa aitavad, et turg toimiks ja inimesed tunneksid selgelt sellest tulenevat kasu. \u00dcle-eelmisel n\u00e4dalal v\u00e4lja k\u00e4idud reformipakett annab v\u00f5imaluse kogu \u00f5iguslik raamistik \u00fcle vaadata ning rakendamist \u00fchtlustada ja lihtsustada. Kui aga \u00fchiselt kokku lepitud reegleid rikutakse, siis tuleb selle eest ka m\u00f5juvad karistused ette n\u00e4ha. Praegu on need liikmesriigiti erinevalt reguleeritud ja rakendatud.\nKolmandaks \u2013 turuj\u00e4relevalve. T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5tles\u00a0viimasel aastal enamik energiatarbijaid v\u00e4hemalt korra sellele, ega keegi s\u00fcsteemiga manipuleeri. Et turul toimuva vastu oleks usaldus, peab see olema j\u00e4lgitav ja l\u00e4bipaistev. Euroopa Kontrollikoda\u00a0esitas\u00a0eriraportis terve hulga detailseid ja \u00fcsna tehnilisi ettepanekuid,\u00a0alates hulgim\u00fc\u00fcgiturgude andmete kogumisest kuni kuritarvitustevastaste eeskirjade j\u00f5ustamiseni. Praegune l\u00fchikokkuv\u00f5te on, et j\u00e4relevalve, mida tehti kuritarvitamise ja manipuleerimise avastamiseks ja \u00e4rahoidmiseks, saab olla t\u00f5husam. See eeldab ka, et j\u00e4relevalvega tegeleval Euroopa Liidu ametiasutusel on oma t\u00f6\u00f6 tegemiseks piisavalt ressursse ja need on ameti enda poolt asjakohaselt jaotatud.\n\u00dchine elektriturg on juba t\u00e4naseks toonud Euroopa Liidule palju kasu, aga suur osa selle potentsiaalist on endiselt kasutamata. Turg tuleb paremini toimima saada, kriisikindlamaks muuta, aga enam kui k\u00fcmme aastat tagasi seatud eesm\u00e4rk elektriturud t\u00e4ielikult \u00fchendada on praegu v\u00e4hemalt sama oluline\u00a0kui 2009. aastal.\nDetailse eriraportiga saab tutvuda siin."}
{"text":"Tallinna Sadama kohtuasi tuleb tingimata l\u00f5pule viia\u200bKui nimetada kaks \u00fcldtuntud kohtuasja Eestis, mis ei taha kuidagi l\u00f5ppeda, siis tuleb k\u00fcllap paljudel meelde Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi protsess ning Tallinna Sadama kohtuasi.M\u00e4letatavasti oli Lemberi 2016. aastal alguse saanud kohtuasja keskseid k\u00fcsimusi see, kas \u00fcheksaeurose juuksel\u00f5ikuse tasuta saamine oli v\u00f5i ei olnud altk\u00e4emaks. Tartu maakohus m\u00f5istis Lemberi eelmise aasta l\u00f5pus k\u00fcll \u00f5igeks, kuid prokuratuur on otsuse edasi kaevanud.\nSeevastu Tallinna Sadama kohtuasi puudutab s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi miljonitesse eurodesse ulatuvaid altk\u00e4emakse ning 2015. aastal alanud kriminaalasi j\u00f5udis kohtuliku arueluni 2019. aasta mais. Seni oli peetud 90 istungit, ilmselt seisis veel rohkem ees, ja n\u00fc\u00fcd tuleb kohtukoosseisus toimunud vahetuse t\u00f5ttu k\u00f5igega otsast peale hakata. M\u00f5jub absurdselt.\nNeed kaks kohtuasja pole oma t\u00e4henduselt kuidagi v\u00f5rreldavad, aga v\u00f5rdluse tekitab hoopiski grotesk, mida nad pakuvad \u00abkoosm\u00f5jus\u00bb, nagu juristid \u00f6elda armastavad. Samuti tahaks uskuda, et m\u00f5ne kohtuasja arusaamatu venimine ei iseloomusta Eesti kohtus\u00fcsteemi tervikuna.\nKui riigikohtu esimees Villu K\u00f5ve eelmise aasta juunis andis riigikogu ees \u00fclevaate kohtukorraldusest, siis t\u00f5stis ta esile, et \u00f5igusem\u00f5istmise v\u00f5rdlustabeli j\u00e4rgi paikneb meie kohtus\u00fcsteem tervikuna t\u00f5hususe ja menetluse kiiruse poolest j\u00e4tkuvalt Euroopa Liidu riikide esiotsas. Samas m\u00f6\u00f6nis K\u00f5ve, et kohtumenetluse kiirus tervikuna on languses.\nTallinna Sadama kohtuasi peab tingimata \u00f5igusem\u00f5stmiseni j\u00f5udma. Vastasel korral kannatab kohtuv\u00f5imu autoriteet.\nTallinna Sadama kohtuasi on muidugi eraldi ooperist kaasus, sest mida k\u00f5ike me siin n\u00e4inud ei ole:\n\u2013 \u00fche peamise s\u00fc\u00fcdistatava kohtupidamisest vabastamist seoses halvenenud tervisega (Allan Kiil suri 2021. aasta juunis);\n\u2013 riigikohtuni j\u00f5udnud vaidlust kohtuasja kajastamise piirangu \u00fcle;\n\u2013 istungite pidevat edasil\u00fckkamist rohkem v\u00f5i v\u00e4hem otsitud p\u00f5hjustel;\n\u2013 kohtualustele asenduskaitsjate m\u00e4\u00e4ramist kaitsjate ja s\u00fc\u00fcdistajate vastuseisule vaatamata selleks, et menetlus m\u00f5istlikus tempos j\u00e4tkuks;\n\u2013 varurahvakohtuniku menetlusest k\u00f5rvaldamist.\nViimasel punktil ehk polekski v\u00e4ga suurt t\u00e4htsust, kui Harju maakohus poleks \u00e4sja rahuldanud seni kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtuniku taotlust ta tervise t\u00f5ttu ametist vabastada. See t\u00e4hendab, et varurahvakohtuniku puudumisel algab kogu senine menetlus algusest. Pehmelt \u00f6eldes, ei n\u00e4e selline asi hea v\u00e4lja.\nProkuratuuri esindaja \u00fctleb, et protsess ei pikeneks eriti, kui seni uuritud t\u00f5endid avalikuks lugeda, aga vaevalt tahavad kohtualuste kaitsjad tempoga kaasa minna. Tallinna Sadama juhatuse endise esimehe Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres apelleerib m\u00f5istliku menetlusaja l\u00f5ppemisele, et mitte \u00f6elda l\u00f5hki venitamisele.\nPostimees leiab, et vaatamata k\u00f5igile viperustele peab Tallinna Sadama kohtuasi tingimata \u00f5igusem\u00f5istmiseni j\u00f5udma. Vastasel korral kannatab kohtuv\u00f5imu autoriteet ning juurdub arusaam, et suuremahulised korruptsiooniasjad j\u00e4\u00e4vad k\u00e4nnu taha kinni.\nK\u00fcsimus, kas rahvakohtunike s\u00fcsteem vajaks \u00fcmberm\u00f5testamist, nagu leiab Harju maakohtu esimees, on samuti oluline, kuid seda pole v\u00f5imalik\u00a0kiirkorras lahendada. Igal juhul on tegemist olukorraga, mis ei oleks tohtinud tekkida."}
{"text":"Politsei: PIN2 on sama, mis allkiri paberilK\u00e4esoleva aasta kolme kuuga on inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 1,5 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \u201eSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\u201c \u00fctles politseinik.\nKolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776 000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele.\nTambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \u201eTihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida.\u201c\nSuurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20 480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\n\u201eInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\u201c kirjeldas Tambre.\nSel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731 000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba. \u201eKui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda selle alast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\u201c \u00fctles l\u00f5petuseks Tambre."}
{"text":"Ametnike aastate eest tegemata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6 t\u00f5i maak\u00fcsimuse volikokkuVAIDLUSKuidas juhtus, et kaheksa aastat tagasi riigilt vallale liikunud ja seej\u00e4rel teadmata teid pidi \u00fche kohaliku p\u00f5llumajandusettev\u00f5tte kasutusse j\u00f5udnud 19 hektari suuruse maat\u00fcki eest k\u00fcsis vallav\u00f5im mullu suvel ettev\u00f5ttelt 1800 eurot? \u00abAmetnike tegemata t\u00f6\u00f6,\u00bb nentis vastuseks Viljandi vallavanem Alar Karu.Viljandi vallavolikogus opositsiooni kuuluva Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja \u00dclo Tuvi hakkas juba mitu kuud tagasi uurima, kuidas sattus vallale kuuluv maat\u00fckk aastateks kohaliku ettev\u00f5tte Nukike k\u00e4sutusse ja mille p\u00f5hjal otsustas vallavalitsus, et saadab ettev\u00f5ttele p\u00e4rast maat\u00fcki oksjonile panemist 1800 euro suuruse arve.Tuvi p\u00e4ris korduvalt, kas tegu v\u00f5ib olla korruptsiooniga, sest maat\u00fckki kasutas ettev\u00f5te, mille omanikeringis on volikogu v\u00f5imuliitu kuuluv ettev\u00f5tja Andrus J\u00fcrgenson. Volikogu ees selgitas vallavanem Alar Karu, et tegemist oli segadustega omaaegses Tarvastu vallavalitsuses ning maat\u00fcki rendilepinguta kasutamise eest vastutavad omaaegsed ametnikud, kes j\u00e4tsid t\u00f6\u00f6 tegemata.Karu oli toona ise Tarvastu vallavanem ning volikogu ees k\u00fcsimustele vastates ta \u00fchtegi toonast ametnikku nimeliselt v\u00f5i ametikoha j\u00e4rgi v\u00e4lja ei toonud.Endise Tarvastu ja n\u00fc\u00fcdse Viljandi vallavanema jutu j\u00e4rgi sai maat\u00fckiga seonduv alguse ammusest plaanist rajada Suislepa piirkonda motokeskus. Aja jooksul selgus, et sellel oleks parem koht Raassillal, aga riigiga tehtud tehingu tulemusena sai vald Saarev\u00e4lja kinnistu omanikuks.2017. aastal muudeti maa kasutusotstarvet, aga et vallal maat\u00fckki tarvis polnud, anti see kohaliku jahiseltsi kasutusse. Selgus, et ka jahiseltsil polnud maaga suurt midagi teha, ja seda hakkas kasutama osa\u00fching Tiigikalda. See ettev\u00f5te kolis aga kogu oma tegevuse Virumaale ning maat\u00fckk l\u00e4ks kohaliku p\u00f5llumajandusettev\u00f5tja, osa\u00fchingu Nukike k\u00e4tte.\u00abSee oli kiire aeg: tulemas olid valimised, valdade liitmine,\u00bb meenutas Karu. Nii j\u00e4i maat\u00fckk lepinguga vormistamata. Vallavanem tunnistas, et see oli Tarvastu vallavalitsuse viga.Mullu kevadel otsustati maat\u00fckk oksjonile panna ning avastati, et sellele on juba k\u00fclvatud. Nii m\u00fc\u00fcdigi p\u00f5ld eritingimusega, et ostja peab lubama saagi koristada. J\u00e4rgnesid aga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised valla ja ettev\u00f5tte vahel, kui palju peaks osa\u00fching maa kasutamise eest vallale maksma.Vallavanem andis ametnikele \u00fclesande l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada. J\u00f5uti arvamusele, et summa peaks olema 50 eurot hektari eest ning aastatele tagasi vaadates lepiti kokku l\u00f5ppsummas 1800 eurot.\u00dclo Tuvi t\u00f5i oma arup\u00e4rimises v\u00e4lja, et Viljandi vald on rentinud samal perioodil p\u00f5llumaid ettev\u00f5tjatele hinnaga rohkem kui 200 eurot hektari eest. Alar Karu s\u00f5nul v\u00f5eti aga aluseks Tarvastu ja Kolga-Jaani maade rendihinnad ja need olevat olnud 50 eurot hektari eest. Ta lisas, et lepinguta maa kasutamise eest oleks vald saanud raha k\u00fcsida kahel moel. \u00dcks variant oleks kohtusse p\u00f6\u00f6rdumine ja teine v\u00f5imalus ettev\u00f5tjaga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Otsustati teise variandi kasuks, mis Karu s\u00f5nul oli kahtlemata m\u00f5istlikum. Osa\u00fchingu Nukike esindaja ja volikogu liige Andrus J\u00fcrgenson meenutas, et sel ajal, kui vald maa riigilt motokeskuse tarbeks sai, oli see p\u00f5llumajanduslikus m\u00f5ttes kasutu. N\u00f5ukogude ajal oli maat\u00fckil olnud lennuv\u00e4li ning veel kuus-seitse aastat tagasi kasvas seal v\u00f5sa. Nii olid kaks p\u00f5llumajandusettev\u00f5tjat need, kes maat\u00fcki harimisk\u00fcpseks puhastasid. J\u00fcrgenson nentis, et maat\u00fckkidega seotud vaidlused eri volikogudes on t\u00f5en\u00e4oliselt seotud opositsiooni tegevusega, aga ka asjaoluga, et maa hind on just viimase viie aasta jooksul m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud ning sellest on saanud ka valdadele v\u00e4\u00e4rtus. Kui veel m\u00f5ne aasta eest oli vallamajas hea meel, kui keegi v\u00f5ttis v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtusliku maa endale hooldada, siis n\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalik seda arvestatava summa eest rentida.Mustla ja Suislepa vahel Unametsa k\u00fclas asuv Saarev\u00e4lja kinnistu m\u00fc\u00fcdi suvel avalikul enampakkumisel.ASUKOHTTarvastu Jakobim\u00f5isaPikru Soe Kivil\u00f5ppeUnametsaSuislepa J\u00e4rvek\u00fcla\u00d5hne jMARKO SUURM\u00c4GI marko.suurmagi@ajaleht.eeViljandi vallavanem Alar Karu nentis volikogu ees opositsiooni arup\u00e4rimisele vastates, et maat\u00fckk Unametsa k\u00fclas liikus \u00fche kasutaja k\u00e4est teise k\u00e4tte vallaametnike teadmata ning rendilepingut kasutajatega ei olnud. MARKO SAARMMARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Tehisintellekt on petturite elu veel lihtsamaks muutnudTehisintellekti hiilgeaeg sillutab petturitele teed veel mastaapsemateks pettusteks. Piisab vaid \u00fcheminutilisest heliklipist sotsiaalmeedias, et inimestele raha saamiseks petuk\u00f5ne teha.M\u00e4rtsi alguses kirjutas \u00dchendriikide p\u00e4evaleht The Washington Post, et v\u00f5ltsitud tehnoloogilise h\u00e4\u00e4lega on petturid esitlenud end h\u00e4das pereliikmena, mist\u00f5ttu on lihtne petiste ohvriks langeda ja tuhandeid dollareid kaotada.Oma loo r\u00e4\u00e4kis abielupaar, kes oli saanud k\u00f5ne kelleltki, kes k\u00f5neles t\u00e4pselt nagu nende lapselaps. V\u00e4idetav lapselaps \u00fctles telefonik\u00f5nes, et on vangis ning tal on sealt vabanemiseks ruttu raha vaja, mist\u00f5ttu tegi eakas naine k\u00f5ik selleks, et vajalik summa kokku saada.Naine ning tema abikaasa jooksid kahte panka, et oma kontodelt raha v\u00e4lja v\u00f5tta, kuid nende \u00f5nneks kutsus panga juhataja nad oma kabinetti ja \u00fctles, et nad on t\u00f5en\u00e4oliselt langenud pettuse ohvriks.The Washington Post kirjutas, et eaka abielupaari kogemus on vaid \u00fcks paljudest. Ainu\u00fcksi 2022. aastal olid petuskeemid, kus teeseldakse tuttavat v\u00f5i pereliiget, k\u00f5igist pettustest USAs teisel kohal ning selle ohvriks langes \u00fcle 36 000 inimese. Neist telefonitsi tehti \u00fcle 5000 pettuse ning kokku varastati inimestelt \u00fcle 11 miljoni dollari.K\u00f5nes\u00fcntees ei ole keeruline Tallinna Tehnika\u00fclikooli (TT\u00dc) IT-professor Tanel Alum\u00e4e s\u00f5nas, et tehisintellektiga petuk\u00f5nede tegemine on absoluutselt v\u00f5imalik ning et selleks l\u00e4heb vaja vaid umbes \u00fcheminutilist k\u00f5net, mille v\u00f5ib pettur saada TikTokist v\u00f5i Youtube'ist.\u00abK\u00f5nes\u00fcntees mingi konkreetse inimese h\u00e4\u00e4lega on viimaste aastate jooksul teinud metsikuid edusamme,\u00bb \u00fctles Alum\u00e4e ja lisas, et tuttava v\u00f5i l\u00e4hedase h\u00e4\u00e4lt s\u00fcnteesida ja panna teda r\u00e4\u00e4kima mingit konkreetset teksti ei ole tehnoloogiliselt v\u00e4ga keeruline.\u00dcks v\u00f5imalus, kuidas end sellise pettuse eest kaitsta, v\u00f5iks olla v\u00e4lja m\u00f5elda n-\u00f6 salas\u00f5na, mida l\u00e4hedaselt vajadusel telefoni teel k\u00fcsida, veendumaks, et see on t\u00f5esti tema.\u00abKui paljud generatiivsed mudelid kokku panna, saab teha v\u00e4ga usutavaid asju. On paiju n\u00e4iteid viimasest ajast - eriti just piltidega -, kus on loodud mulje asjadest, mida tegelikult ei ole juhtunud. Seda on v\u00f5imekus ka videona teha ja see kindlasti areneb tohutute h\u00fcpetega juba selle aasta jooksul,\u00bb lisas infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.Kas ja kuidas reguleerida Alum\u00e4e s\u00f5nas, et lihtsamaks on l\u00e4inud ka nn Nigeeria petukirjade saatmine. \u00abMa n\u00e4en, et see olukord on k\u00e4tte j\u00f5udnud, kus mudeleid kasutatakse selleks, et inimesega suhelda. Siiani on selle petukirja taga mingi t\u00fc\u00fcp, kes \u00fcritab su pangaandmeid k\u00e4tte saada, aga kui GPT-sarnaseid mudeleid on v\u00f5imalik treenida seda automaatselt tegema, siis saab selliseid pettusi l\u00e4bi viia palju suuremal skaalal.\u00bbKas ja kuidas seda sellisel juhul reguleerida? Alum\u00e4e nentis, et m\u00f5nes m\u00f5ttes reguleerimine juba toimub: \u00abOn olemas seadused, mis \u00fctlevad n\u00e4iteks, et ei tohi inimestelt raha v\u00e4lja petta.\u00bbKa TT\u00dc professori Tanel Tammeti s\u00f5nul ei usu ta isegi, et praegu osatakse m\u00f5istlikke seadusi teha. \u00abKeelemudelite areng on v\u00e4ga kiires faasis ja n\u00e4itab, et l\u00e4hitulevikku on v\u00e4ga raske ennustada. Kuni me seda ei oska ja see on nii lahtine, siis ei ole v\u00e4ga midagi reguleerida. Mingi hetk tekib rahunemisfaas, kus arengud enam nii kiired ei ole, ja siis \u00e4kki tekib arusaam, kas on midagi reguleerida vaja,\u00bb selgitas Tammet.Jervan s\u00f5nas, et tema samuti praegu Eesti kontekstis tehisintellekti reguleerimisel m\u00f5tet ei n\u00e4e. Vaja oleks aga j\u00e4tkata t\u00f5sist panustamist eetika teemadel, saamaks selgemat arusaama ja kindlust, et kui suuri mudeleid kasutama hakata, siis sealt saadavad tulemused oleksid usaldusv\u00e4\u00e4rsed.Vasakult: Tanel Tammet, Gert Jervan ja Tanel Alum\u00e4e eile TT\u00dcs arutelul tehisintellekti teemal.Loe ka ARVAMUST LK 13ALEXANDRA SAARNIIT"}
{"text":"Saksa kantslerit v\u00f5ib oodata juurdlus seoses maksupettusega\u2022 Opositsiooni kuuluvad Saksa konservatiividest seadusandjad \u00fctlesid eile, et plaanivad alustada uurimist sotsiaaldemokraadist kantsleri Olaf Scholzi v\u00f5imaliku seotuse kohta valitsusele miljoneid eurosid maksma l\u00e4inud maksupettusega ajal, mil ta oli Hamburgi linnapea. Uurimine peaks v\u00e4lja selgitama, kas poliitikud aitasid erapangal M.M. Warburg v\u00e4ltida eba\u00f5iglaselt saadud maksusoodustuste tagasimaksmist. Samuti uuritakse, kas Scholzi varasemad s\u00f5nav\u00f5tud pettuse kohta on usutavad. Aastatel 2011-2018 Hamburgi linnapeana t\u00f6\u00f6tanud Scholz eitab seotust skeemiga. Sarnase uurimisega on Scholz silmitsi ka Hamburgi liidumaa. AFP\/BNS\u00a0"}
{"text":"Juhtkiri: kaalul on kohtu maineKui nimetada kaks \u00fcldtuntud kohtuasja Eestis, mis ei taha kuidagi l\u00f5ppeda, siis tuleb k\u00fcllap paljudel meelde Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi protsess ning Tallinna Sadama kohtuasi.M\u00e4letatavasti oli Lemberi 2016. aastal alguse saanud kohtuasja keskseid k\u00fcsimusi see, kas \u00fcheksaeurose juuksel\u00f5ikuse tasuta saamine oli v\u00f5i ei olnud altk\u00e4emaks. Tartu maakohus m\u00f5istis Lemberi eelmise aasta l\u00f5pus k\u00fcll \u00f5igeks, kuid prokuratuur on otsuse edasi kaevanud.Seevastu Tallinna Sadama kohtuasi puudutab s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi miljonitesse eurodesse ulatuvaid altk\u00e4emakse ning 2015. aastal alanud kriminaalasi j\u00f5udis kohtuliku arueluni 2019. aasta mais. Seni oli peetud 90 istungit, ilmselt seisis veel rohkem ees, ja n\u00fc\u00fcd tuleb kohtukoosseisus toimunud vahetuse t\u00f5ttu k\u00f5igega otsast peale hakata. M\u00f5jub absurdselt.Need kaks kohtuasja pole oma t\u00e4henduselt kuidagi v\u00f5rreldavad, aga v\u00f5rdluse tekitab hoopiski grotesk, mida nad pakuvad \u00abkoosm\u00f5jus\u00bb, nagu juristid \u00f6elda armastavad. Samuti tahaks uskuda, et m\u00f5ne kohtuasja arusaamatu venimine ei iseloomusta Eesti kohtus\u00fcsteemi tervikuna.Kui riigikohtu esimees Villu K\u00f5ve andis eelmise aasta juunis riigikogu ees \u00fclevaate kohtukorraldusest, siis t\u00f5stis ta esile, et \u00f5igusem\u00f5istmise v\u00f5rdlustabeli j\u00e4rgi paikneb meie kohtus\u00fcsteem tervikuna t\u00f5hususe ja menetluse kiiruse poolest j\u00e4tkuvalt Euroopa Liidu riikide esiotsas. Samas m\u00f6\u00f6nis K\u00f5ve, et kohtumenetluse kiirus tervikuna on languses.Tallinna Sadama kohtuasi on muidugi eraldi ooperist kaasus, sest mida k\u00f5ike me siin n\u00e4inud ei ole:- \u00fche peamise s\u00fc\u00fcdistatava kohtupidamisest vabastamist seoses halvenenud tervisega (Allan Kiil suri 2021. aasta juunis);- riigikohtuni j\u00f5udnud vaidlust kohtuasja kajastamise piirangu \u00fcle;- istungite pidevat edasil\u00fckkamist rohkem v\u00f5i v\u00e4hem otsitud p\u00f5hjustel;- kohtualustele asenduskaitsjate m\u00e4\u00e4ramist kaitsjate ja s\u00fc\u00fcdistajate vastuseisule vaatamata selleks, et menetlus m\u00f5istlikus tempos j\u00e4tkuks;- varurahvakohtuniku menetlusest k\u00f5rvaldamist.Viimasel punktil ehk polekski v\u00e4ga suurt t\u00e4htsust, kui Harju maakohus poleks \u00e4sja rahuldanud seni kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtuniku taotlust ta tervise t\u00f5ttu ametist vabastada. See t\u00e4hendab, et varurahvakohtuniku puudumisel algab kogu senine menetlus algusest. Pehmelt \u00f6eldes: selline asi ei n\u00e4e hea v\u00e4lja.Prokuratuuri esindaja \u00fctleb, et protsess ei pikeneks eriti, kui seni uuritud t\u00f5endid avalikuks lugeda, aga vaevalt tahavad kohtualuste kaitsjad tempoga kaasa minna. Tallinna Sadama juhatuse endise esimehe Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres apelleerib m\u00f5istliku menetlusaja l\u00f5ppemisele, et mitte \u00f6elda l\u00f5hki venitamisele.Postimees leiab, et vaatamata k\u00f5igile viperustele peab Tallinna Sadama kohtuasi tingimata \u00f5igusem\u00f5istmiseni j\u00f5udma. Vastasel korral kannatab kohtuv\u00f5imu autoriteet ning juurdub arusaam, et suuremahulised korruptsiooniasjad j\u00e4\u00e4vad k\u00e4nnu taha kinni.K\u00fcsimus, kas rahvakohtunike s\u00fcsteem vajaks \u00fcmberm\u00f5testamist, nagu leiab Harju maakohtu esimees, on samuti oluline, kuid seda pole v\u00f5imalik kiirkorras lahendada. Igal juhul on tegemist olukorraga, mis ei oleks tohtinud tekkida.JUHTKIRITallinna Sadama kohtuasi peab tingimata \u00f5igusem\u00f5stmiseni j\u00f5udma. Vastasel korral kannatab kohtuv\u00f5imu autoriteet."}
{"text":"Euroopa elektriturg pole \u00fchtneProbleem on selles, et elektriturgude \u00fchendamine on seni l\u00f5pule viimata ning edusammud riigiti eba\u00fchtlased, kirjutab Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus.Euroopa Liidu energias\u00fcsteemis kehtib \u00fcldiselt lihtne p\u00f5him\u00f5te - k\u00f5ik, mis v\u00e4hendab s\u00f5ltuvust energiat v\u00e4ljapressimisvahendina kasutavatest riikidest, suurendab Euroopa julgeolekut ja tarnekindlust. Venemaa viimased katsed energiarelvaga Euroopa Liitu survestada ja murendada v\u00e4rskendasid selles osas k\u00f5igi liikmesriikide m\u00e4lu.Elektrihinnad t\u00f5usid 2021. aasta teisel ja 2022. aasta esimesel poolel enneolematult k\u00f5rgele k\u00fcll kogu Euroopas, aga eriti haavatavad olid liikmesriigid, kes olid halvasti \u00fchendatud Euroopa Liidu elektriv\u00f5rguga v\u00f5i s\u00f5ltusid elektri tootmisel suurel m\u00e4\u00e4ral gaasist. Teisis\u00f5nu, \u00fchisturg on aidanud hullema \u00e4ra hoida.ELi energeetikasektori regulaatoreid koondava ameti (ACER) anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et ilma olemasoleva \u00fchise turuta oleks elekter l\u00e4inud Euroopa tarbijatele 2021. aastal maksma 34 miljardit eurot rohkem. L\u00fchiajaliste ehk nn j\u00e4rgmise p\u00e4eva turgude liitmine on toonud lisaks majanduslikku kasu miljard eurot aastas. Probleem on aga, et elektriturgude \u00fchendamine on seni t\u00e4ies mahus l\u00f5pule viimata ning edusammud riigiti eba\u00fchtlased.Loetud p\u00e4evad tagasi avalikustas Euroopa Komisjon uue ettepanekute paketi ELi elektrituru kohendamiseks. K\u00fcllap v\u00f5tavad liikmesriikide poliitikud esitatud ettepanekud detailideni ette ja annavad oma hinnangu. Siin on hea v\u00e4lja tuua Euroopa Kontrollikoja hiljutise Euroopa Liidu elektrituru seisu anal\u00fc\u00fcsinud p\u00f5hjaliku eriraporti olulisemad j\u00e4reldused ja soovitused.Esiteks - ligi 450 miljoni tarbijaga ELi \u00fchine elektriturg toimib 2023. aastal kindlasti paremini kui 15 aastat tagasi. Energia siseturu k\u00e4ima l\u00fckkamine algas \u00f5igupoolest juba 1996. aastal. Siis pidid liikmesriikides domineerinud energiamonopolid j\u00e4rk-j\u00e4rgult hakkama arvestama konkurentsitingimustega. 2009. aastal seati eesm\u00e4rk j\u00f5uda Euroopa Liidu energiaturgude \u00fchendamisega l\u00f5pule aastaks 2014. Kontrollikoja raport n\u00e4itas, et 2021. aasta l\u00f5puks, seitse aastat t\u00e4htajast hiljem, oli eesm\u00e4rk saavutamata. V\u00f5ib olla kindel, et ka vahepeal m\u00f6\u00f6dunud aasta ja kolme kuuga ei ole \u00fchine elektriturg valmis saanud.Miks see probleem on? Sest integreeritud elektriturg on toimiva \u00fcleeuroopalise energiakonkurentsi eelduseks ning sellel on omakorda konkreetne m\u00f5ju hindadele. Miks seda ikka ja j\u00e4lle meelde tuletada tuleb? Sest uued eesm\u00e4rgid, algatused ja ettepanekud on k\u00e4imasoleva kriisi valguses kindlasti vajalikud, aga nii varustuskindluse, konkurentsiv\u00f5imelise hinna kui ka keskkonda s\u00e4\u00e4stva elektritootmise arendamiseks tuleb \u00fcle-eelmisel aastak\u00fcmnel seatud elektriturgude \u00fchendamine l\u00f5pule viia. See ei juhtu iseenesest. Praegu oleme mitte eriti \u00fcllatuslikult olukorras, kus elektri jaehindu proovivad endiselt rohkem m\u00f5jutada liikmesriigid, mitte konkurents.Teiseks - piiri\u00fclese kauplemise eeskirjad on sedav\u00f5rd komplitseeritud \u00f5igusliku \u00fclesehitusega, et need on kaasa aitamise asemel p\u00e4rssinud Euroopa Liidu elektrituru toimimist. Lisaks on 2016. aastal alanud vajalike tingimuste ja meetodite vastuv\u00f5tmine takerdunud riikide ametiasutuste vahelistesse vaidlustesse. Euroopa Liidu asjasse puutuva ameti poolt l\u00f5puks vastu v\u00f5etud otsused on omakorda tihti vaidlustatud apellatsioonin\u00f5ukogus. Iga viivitus toob omakorda kaasa l\u00f5pliku turgude integreerimise edasil\u00fckkumise.Komisjoni poolt juba 7-8 aastat tagasi vastu v\u00f5etud v\u00f5rgusuunised ja -eeskirjad pole praeguseni t\u00e4ielikult rakendatud ning nagu kontrollikoja eriraportis kirjutame - puudub selge plaan, kuidas selleni j\u00f5utakse.Probleem on olnud ka l\u00fcnklike m\u00f5juhinnangutega, millest hindade kujunemisele olulised aspektid olid k\u00f5rvale j\u00e4etud v\u00f5i piisava p\u00f5hjalikkusega anal\u00fc\u00fcsimata - n\u00e4iteks hinnakujundusmeetodite valik \u00fchendatud elektrib\u00f6rsidel ja pakkumispiirkondades, elektrin\u00f5udluse kaudu hulgim\u00fc\u00fcgituru hindade m\u00f5jutamine. Viitame kontrollikoja raportis, et viimast oleks v\u00f5imalik saavutada erinevate vahenditega - n\u00e4iteks n\u00f5udluse koondamine, jaotus- ja p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tjate vaheline koordineerimine, n\u00f5udluse piiramise eest maksmine. Esialgsed ja pigem vaoshoitud hinnangud v\u00f5imaliku kasu kohta, mida n\u00f5udluse paindlikkuse kasutamine kaasa v\u00f5iks tuua, j\u00e4\u00e4vad 3-5 miljardi euro kanti aastas.Eriti viimast kriisi ja suurenevat taastuvenergia osakaalu arvestades tuleb praeguste turureeglite keerukust ja m\u00f5istlikkust kriitiliselt hinnata - kas need ka p\u00e4riselus k\u00f5ik sellele kaasa aitavad, et turg toimiks ja inimesed tunneksid selgelt sellest tulenevat kasu. \u00dcle-eelmisel n\u00e4dalal v\u00e4lja k\u00e4idud reformipakett annab v\u00f5imaluse kogu \u00f5iguslik raamistik \u00fcle vaadata ning rakendamist \u00fchtlustada ja lihtsustada. Kui aga \u00fchiselt kokku lepitud reegleid rikutakse, siis tuleb selle eest ka m\u00f5juvad karistused ette n\u00e4ha. Praegu on need liikmesriigiti erinevalt reguleeritud ja rakendatud.Kolmandaks - turuj\u00e4relevalve.T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5tles viimasel aastal enamik energiatarbijaid v\u00e4hemalt korra sellele, ega keegi s\u00fcsteemiga manipuleeri. Et turul toimuva vastu oleks usaldus, peab see olema j\u00e4lgitav ja l\u00e4bipaistev. Euroopa Kontrollikoda esitas eriraportis terve hulga detailseid ja \u00fcsna tehnilisi ettepanekuid, alates hulgim\u00fc\u00fcgiturgude andmete kogumisest kuni kuritarvitustevastaste eeskirjade j\u00f5ustamiseni. Praegune l\u00fchikokkuv\u00f5te on, et j\u00e4relevalve, mida tehti kuritarvitamise ja manipuleerimise avastamiseks ja \u00e4rahoidmiseks, saab olla t\u00f5husam. See eeldab ka, et j\u00e4relevalvega tegeleval Euroopa Liidu ametiasutusel on oma t\u00f6\u00f6 tegemiseks piisavalt ressursse ja need on ameti enda poolt asjakohaselt jaotatud.\u00dchine elektriturg on juba t\u00e4naseks toonud Euroopa Liidule palju kasu, aga suur osa selle potentsiaalist on endiselt kasutamata. Turg tuleb paremini toimima saada, kriisikindlamaks muuta, aga enam kui k\u00fcmme aastat tagasi seatud eesm\u00e4rk elektriturud t\u00e4ielikult \u00fchendada on praegu v\u00e4hemalt sama oluline kui 2009. aastal.3 M\u00d5TET\u00a0\u00dchisturuta oleks elektri eest makstud 2021. aastal 34 miljardit eurot rohkem.\u00a0 \u00a0ELi elektriturgude \u00fchendamine pidi olema l\u00f5pule viidud 2014. aastaks.\u00a0Venivad vaidlused ja komplitseeritud reeglid p\u00e4rsivad elektrituru toimimist."}
{"text":"Paleest vangikongi: Usbeki \u201eParis Hilton\u201c tegi ilma nii popstaari kui petisenaVast ei arvaks keegi \u00e4ra, kui vana on pildil olev proua tegelikult. Usbekistani eelmise presidendi t\u00fctrel Gulnara Karimoval jagus vahendeid piisavalt, laskmaks tipptasemel kirurgidel oma n\u00e4gu l\u00f5igata ja kortse siluda. Jagus lausa nii palju, et osta ka sadade miljonite eest kinnisvara nii Londonis kui Hongkongis.Isegi viimased neli vangistuses veedetud aastat pole suutnud Karimovat n\u00e4rtsitada. Aastatuhande algul Usbekistani seltskonnaelu hullutanud ning Kesk-Aasia Paris Hiltoniks kutsutud daamil on j\u00e4\u00e4nud kinni istuda veel ligi k\u00fcmme aastat, kui ilmusid uued paljastused rikkuste kohta, mida ta kunagi valdas.40 miljonit eralennuki eestUsbekistan: m\u00e4gedest \u00fcmbritsetud riik Kesk-Aasias, mille rahvas on pigem vaesev\u00f5itu ning kus lihtsamad inimesed on juba ammu v\u00f5tnud omaks kombe k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l Venemaal, kus teenitud raha kodustele saata. Karimovat sellised mured ei vaevanud. BBC vahendatud s\u00fc\u00fcdistuste j\u00e4rgi oli daam juhtninaks kuritegelikus \u00fchenduses, mille \u00fcle \u00fche miljardi dollari k\u00fc\u00fcndiv rikkus oli laiali jaotatud 12 riigis.\u201e\u00dcks suurimaid korruptsiooni- ja altk\u00e4emaksujuhtumeid l\u00e4bi aegade,\u201c k\u00f5lab m\u00f5ttekoja Vabadus Euraasiale karm hinnang m\u00e4gede t\u00fctre finantsk\u00e4itumisele. 40 miljonit dollarit maksev eralennuk? Pole probleem. Aastal 2010 ette v\u00f5etud tehingus oli ametlikuks ostjaks Karimova kallim Rustam Madumarov, kuid polnud kahtlust selles, kust rahad tegelikult tulid. \u201eMe usume, et k\u00fcsimus tema isikliku j\u00f5ukuse kohta pole selles olukorras oluline,\u201c tsiteerib BBC toonase p\u00e4ringu peale saadud delikaatset vastust asjaosaliselt riiulifirmalt.Lisaks riiulifirmadele kuulusid s\u00fc\u00fcdistuste j\u00e4rgi Karimova arsenali muudki v\u00f5tted: m\u00f5juv\u00f5imu \u00e4rakasutamine, altk\u00e4emaksud, rahapesu, v\u00f5ltsitud arved - k\u00f5ik need lubasid Karimoval nautida glamuurset elu.\u00d6\u00f6klubi kodus2016 surnud presidendi Islam Karimovi t\u00fctart jagus tema hiilgeaegadel igale poole. Ta l\u00f5i omaenda ehtebr\u00e4ndi. Ta proovis k\u00e4tt popmuusikuna, tehes seda artistinime Gogoosha all (otsing videoportaalis YouTube toob esile kaadrid, mis meenutavad kit\u0161ilikke Eurovisioni lauluv\u00f5istluse palasid). Muu hulgas salvestas ta dueti prantsuse n\u00e4itleja G\u00e9rard Depardieuga. Karimova elas omaenda palees, mille juurde kuulusid omaette \u00f6\u00f6klubi ja viinamarjaaed.Raha selleks k\u00f5igeks hankis Karimova oma v\u00f5imukat positsiooni \u00e4ra kasutades. Forbes kirjutab, et kopsakaima summa - rohkem kui 865 miljonit dollarit - teenis ta altk\u00e4emaksudena Vene telekommunikatsioonifirmalt MTS.Kui The New Yorkeri ajakirjanik soovis 15 aastat tagasi saada toonase superstaariga intervjuud, pidi ta pettuma. Usutlus j\u00e4i \u00e4ra, sest Karimova n\u00f5udis selle jaoks ettemaksuks 20 000 dollarit. Hiljem \u00f5nnestus ajakirjanikul temaga korraks Twitteri vahendusel siiski suhelda. P\u00f5gusas vestluses j\u00e4ttis Karimova vastamata k\u00f5igile k\u00fcsimustele, mis puudutasid tema julmurina tuntud isa hirmutegusid.Isa lasi arreteeridaEsimest korda arreteeriti Karimova aastal 2014 ning seda omaenda isa korraldusel. T\u00fctar oli muutunud oma priiskamises ning riisumises nii jultunuks, et rahva meelepaha ei saanud enam ignoreerida. K\u00fclma ja r\u00f5sket vangikongi see k\u00fcll ei t\u00e4hendanud, sest Karimova m\u00e4\u00e4rati 2018 juunis koduaresti, oma t\u00fctre Imani elamisse.Kunagi oma isa v\u00f5imaliku mantlip\u00e4rijana n\u00e4htud Karimova oli k\u00e4rsitu. 2019. aasta alguses andis Ta\u0161kendi kohus m\u00e4\u00e4ruse tema vahistamiseks, kuna ta olevat juba novembris omavoliliselt koduarestist lahkunud, samuti kasutanud ilma m\u00f5juva p\u00f5hjuseta internetti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa karistusest pidi ta \u00e4ra kandma juba naistevanglas.Karimova \u0161veitslasest advokaat Gregoire Mangeat v\u00e4itis toona, et mingit p\u00f5genemist ei olnud, vaid daam veeti kodust v\u00e4ev\u00f5imuga minema. \u201eUsbekistani v\u00f5imud avaldavad talle endiselt ps\u00fchholoogilist ja f\u00fc\u00fcsilist survet,\u201c tsiteerib Raadio Vaba Euroopa Mangeati p\u00f6\u00f6rdumist.\u0160veits on Rootsi, Hollandi, Ameerika \u00dchendriikide ning Suurbritannia k\u00f5rval \u00fcks riikidest, mis Karimova petuv\u00f5rgustikku uurides korduvalt esile kerkib. K\u00f5igi nende riikide kontodele kantud raha l\u00e4ks esialgu k\u00fclmutamisele, kuni eelmisel aastal j\u00f5uti Usbekistani valitsusega kokkuleppele, mille j\u00e4rgi tagastatakse riisutud raha riigile.Praegusel presidendil \u0160avkat Mirzijojevil peab olema motivatsiooni sellega vastutustundlikult ringi k\u00e4ia, vabastamaks riiki seda \u00fcmbritsevatest negatiivsetest stereot\u00fc\u00fcpidest. \u201ePresident ja tema n\u00f5uandjad m\u00f5istavad t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral, et moodsa \u00fchiskonnana edenemiseks peavad nad n\u00e4itama korruptsiooni suhtes karmi joont,\u201c \u00fctleb Forbesile Ameerika V\u00e4lispoliitikan\u00f5ukogu Kesk-Aasia spetsialist S. Frederick Starr.Karimova lapsed on usutlustes avaldanud, et olgugi nende ema s\u00fc\u00fcdi k\u00f5ikv\u00f5imalikes kelmustes, v\u00e4\u00e4rib ta ometigi inimlikku kohtlemist. \u201eJah, ta peaks minema \u0160veitsis kohtu alla, aga temaga praegu toimuv rebib ta nii inimese kui emana t\u00e4ielikult t\u00fckkideks,\u201c lausub The Guardianile Karimova 29aastane poeg Islam Karimov juunior. Nii tema kui \u00f5de Iman \u00fctlevad, et ema vaevavad t\u00f5sised terviseprobleemid ning ta vajab operatsioone.Tavaliste usbekkide seas on Karimova endiselt p\u00f5latud tegelane, kes s\u00fcmboliseerib k\u00f5ike, mis kommunismij\u00e4rgses rikkuste krahmamises on ebaaus ja priiskav. Mis puutub k\u00fcsimusse Karimova vanuse kohta, siis \u00f5ige vastus k\u00f5lab: 50.GLAMUURSEMAD AJAD: Seltskonnat\u00e4ht Gulnara Karimova 2012. aastal Cannes'i filmifestivalil. Vida PressVida Press ARRETEERITI ISA K\u00c4SUL: Karimova sahkerdamine ja priiskamine muutus nii h\u00e4bituks, et 2014. aastal v\u00f5tsid v\u00f5imud ta vahi alla.JUHAN MELLIK"}
{"text":"Putini alluv p\u00f5genes Venemaalt, r\u00e4\u00e4gib \u00fcksikasju presidendi kohta \u2013 m\u00f5ni asi v\u00f5ib olla \u00fcllatavParanoiline president infovaakumis. Nii v\u00f5ib kokku v\u00f5tta julgeolekuj\u00f5udude FSO ohvitseri ja inseneri Gleb Karakulovi jutustuse Venemaa liidri Vladimir Putini kohta.\nTa on t\u00f6\u00f6tanud presidendi kommunikatsiooni\u00fcksuses ja saatnud Putinit enam kui 180 reisil viimase 13 aasta jooksul. Tema \u00fcksuse \u00fclesanne on hoolitseda kr\u00fcpteeritud suhtluse eest Putini reiside ajal ning kanda nutiseadmete kasutamisest keeldunud presidendiga kaasas isiklikku telefoniputkat, vahendab Iltalehti.\nKarakulov p\u00f5genes koos perega mullu oktoobris T\u00fcrki, kui ta saatis Putinit Kasahstani tippkohtumisel. Hiljem j\u00e4rgnes terve pere T\u00fcrki.\nKarakulov teab, et rikkus Venemaalt p\u00f5genemisega seadust, kuid Venemaale j\u00e4\u00e4mist peab ta hullemaks kuriteoks.\nSee oleks olnud suurem kuritegu, kui oleksin oma ametis j\u00e4tkanud. Ma arvan, et see mees (Putin) on s\u00f5jakurjategija, \u00fctleb ta intervjuus Dossier Centerile.\nKarakulov \u00fctleb, et tema suhted Venemaa juhtkonnaga hakkasid esimest korda muutuma p\u00e4rast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Ukraina agressioonis\u00f5da ja s\u00fcgisene mobilisatsioon l\u00f5id kirstu viimased naelad.\nV\u00f5ttes mehi peredest ja saates nad suver\u00e4\u00e4nsesse Ukrainasse tapmisele n\u00e4itab, et teda (Putinit) ei huvita karvav\u00f5rdki see, mis meie riigi ja Ukrainaga juhtub, r\u00e4\u00e4kis Karakulov.\nKarakulov on Venemaa eriteenistuste k\u00f5rgeim liige, kes teadaolevalt on kaasajal riigist p\u00f5genenud.\nDossier Center j\u00e4lgib Kremli t\u00f6\u00f6tajate kuritegelikku tegevust ja seda rahastab eksiilis viibiv endine oligarh Mihhail Hodorkovski. Dossier Center avaldas 2022. aasta intervjuu alles sel n\u00e4dalal, olles esmalt veendunud, et Karakulov ja tema pere on T\u00fcrgist edasi kolinud.\nKarakulov teab oma karj\u00e4\u00e4ri kaudu \u00fcksikasju Putini harjumuste, perekonna ja tervise kohta. President ei kasuta nutitelefoni ega internetti ning n\u00f5uab, et ta saaks Venemaa riigitelevisiooni vaadata ka v\u00e4lisreisidel.\nV\u00e4lismaal on aga t\u00e4na palju v\u00e4hem teha kui varem. Karakulov kirjeldab, et Putin suleti 2020. aastal oma \u201epunkrisse\u201d, misj\u00e4rel pole ta naasnud oma endise tiheda \u00e4rireiside mustri juurde.\nPresident on koroonaviirusesse nakatumise suhtes endiselt v\u00e4ga paranoiline, kuigi paljud teised on pandeemia juba m\u00e4lestuste arhiivi l\u00fckanud. Karakulov \u00fctleb, et Putin sunnib t\u00f6\u00f6tajad kahen\u00e4dalasesse karantiini, enne kui neil lubatakse temaga \u00fches ruumis viibida. Ta kogeb patoloogilist hirmu oma elu p\u00e4rast.\nParanoiat on Putini igap\u00e4evaelus n\u00e4ha ka mitmel muul moel: k\u00f5iki toiduaineid testib ja kontrollib spetsiaalne meeskond, tulet\u00f5rjujad ja insenerid vaatavad reisidel \u00fcle k\u00f5ik rajatised ning reisidel on kaasas 2,5 meetri k\u00f5rgune telefoniputka, kus saab r\u00e4\u00e4kida ilma riskita, et v\u00e4lisluure k\u00f5ne pealt kuulab.\nTa on end v\u00e4lismaailmast sulgenud erinevatel viisidel: karantiin ja infovaakum. Tema ettekujutus reaalsusest on moonutatud, r\u00e4\u00e4gib Karakulov.\nKarakulov suhtub aga ettevaatlikult spekulatsioonidesse, et Putin p\u00f5eb mingit varjatud haigust ja nimetab presidendi tervist \u201epaljudest tema eakaaslastest paremaks\u201d.\nPutini varade ja pereasjade kohta on L\u00e4\u00e4nes tehtud mitmeid oletusi. Karakulovi s\u00f5nul on \u201eavalik saladus\u201d, et Putinil on perekond, mida ta pole kunagi avalikult tunnistanud.\nMees kinnitas ka teavet v\u00e4idetava Musta mere palee kohta. Kinnipeetud opositsiooniliidri Aleksei Navaln\u00f5i asutatud korruptsioonivastane r\u00fchmitus avaldas palee kohta teabe aasta tagasi. Putin ise on eitanud, et talle kuulub tsaariaegset hiilgust meenutav loss.\nKarakulovi s\u00f5nul on spekulatsioonid eraluksusjahi Scheherazade omandi kohta samuti \u00f5iged.\nLisaks paljastab ta l\u00f5busa fakti Putini viisi kohta, kuidas president ringi liigub: tal on identsed kabinetid mitmes erinevas elukohas. Karakulov r\u00e4\u00e4gib, et oli tunnistajaks n\u00e4iteks Sot\u0161is sellele, kuidas televisiooni reportaa\u017ei j\u00e4rgi osales Putin Moskvas koosolekul, kuigi tegelikult oli ta sadade kilomeetrite kaugusel.\nSiin on video asja kohta:"}
{"text":"Kelmuse ohvriks langenud mees kandis tundmatule v\u00e4lismaa kontole k\u00fcmneid tuhandeid eurosidPPA poole p\u00f6\u00f6rdus pettuse ohver, kes kandis tundmatule Suurbritannia kontole \u00fcle 25 000 euro.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Pirital elav meesterahvas, kes langes pettuse ohvriks. Nimelt helistati mehele ning helistaja esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, kes teatas mehele, et keegi soovib tema nimelt laenu v\u00f5tta. P\u00e4rast seda suunati k\u00f5ne v\u00e4idetavale LHV panga t\u00f6\u00f6tajale, kes palus mehel teha koost\u00f6\u00f6d pangakonto kaitsmiseks.\nSelleks pidi mees edastama internetipanga kasutajatunnuse ning kinnitama tehinguid Mobiil-ID PIN-koodidega. Hiljem selgus, et mehe pangakontolt tehti makseid kogusummas 25 874 eurot tundmatutele Suurbritannia pangakontodele. Politsei alustas juhtumi osas menetlust.\nPangapettuste v\u00f5i muude telefoni- v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. Tasub meeles pidada, et pangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode. PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga."}
{"text":"Eestis v\u00f5ivad julgeolekuohuks saada Venemaale kadunud otstega rahaskandaalide osalisedPraeguses Vene-L\u00e4\u00e4ne vastasseisus l\u00e4heb Venemaa ilmselt k\u00f5ige peale v\u00e4lja ja v\u00f5ib muuhulgas hakata koost\u00f6\u00f6le sundimiseks santa\u017eeerima ka neid, kelle kohta on tal kompromiteerivat infot.\nERR kirjutab: \u201cP\u00e4rast Venemaa t\u00e4ieulatuslikku kallaletungi Ukrainale saadeti Euroopast v\u00e4lja \u00fcle 400 Vene luureagendi, ent n\u00fc\u00fcd on Vene luureagentuurid hakanud taastama oma agentide v\u00f5rgustikku Euroopas ning m\u00f5ned Euroopa luureagentuurid kardavad, et Venemaa v\u00f5ib edaspidi aktiveerida ka n\u00f6 uinuvaid agente.\u201d\n\u201cUinuvad agendid\u201d on m\u00f5iste, millega t\u00e4histatakse inimesi, kes on mingi luure poolt v\u00e4rvatud, kuid ei tegutse aktiivselt. Samas v\u00f5ivad \u201cuinuvad\u201d olla ka need, kelle kohta on Vene luurel kompromiteerivat infot, aga seda ei ole k\u00e4iku lastud.\nEestis on v\u00e4hemalt kaks skandaali, mille juured ulatuvad Venemaale ja mille osad tegelased elavad Eestimaal \u2013 VEB Fond ja Skandinaavia pankade suur rahapesu Venemaalt l\u00e4bi Eesti L\u00e4\u00e4nde. Kuna m\u00f5lemad skandaalid on seotud Venemaaga, siis on Vene luurel kindlasti olemas pilt sellest, mis nende k\u00e4igus tegelikult toimus ja nimed, kes sellega seotud olid. Ilmselt ei ole seda infot veel enda huvides kasutatud, kuid n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib see aeg k\u00e4es olla.\nVEB Fondi ja rahapesu puhul on ja v\u00f5ivad olla inimesed, kes pole selles aktiivsed olnud, kuid on selle nii\u00f6elda maha maganud ning on seega santa\u017eeeritavad, kuid v\u00f5ivad olla ka inimesed, kes on m\u00f5lemast otseselt kasu saanud ja on n\u00fc\u00fcd vastava info omajatel \u201ckonksu otsas\u201d. Ja paraku on need inimesed peaministripartei rahvas \u2013 VEB Fondiga on seotud otseselt nimed ja isikud, Skandinaavia pankade rahapesu aastatel aga oli v\u00f5imul just nimelt \u00fcks erakond, kelle puhul v\u00f5ib v\u00e4ikseim patt olla ehk see, et nad olid hoobade juures, aga ei m\u00e4rganud midagi.\nKa k\u00f5ige positiivsema m\u00f5tlemise korral on kahe rahaskandaali tagaj\u00e4rjel Eestis olemas inimesed, kellele saab ette heita Venemaa tegevuse mahamagamist. Kuiv\u00f5rd aga rahapesu uurimist on \u00fche erakonna poolt p\u00fc\u00fctud igati takistada, siis on julgeolekuoht ilmselt Eestile p\u00e4ris suur.\nUued Uudised"}
{"text":"Maksuameti nimel levivad petus\u00f5numidMaksu- ja tolliameti (MTA) nime all levivad \u00f5ngitsuss\u00f5numid, kirjutab Postimees.S\u00f5numi kohaselt on saajal tasumata trahvid, mida suunatakse lingi kaudu tasuma. Postimehele laekunud vihje kohaselt oli s\u00f5numis sisaldunud link, mis oli aktiivne ligikaudu pool tundi, k\u00fcllaltki usutavalt petturite poolt tehtud.\nLingile vajutades oli autoriseerimise valikuteks j\u00e4etud ainult pangad. \u00dclej\u00e4\u00e4nud lingid suunasid \u00f5igetele ameti lehek\u00fclgedele.\nMaksu- ja tolliamet teavitas \u00fchismeedias levivatest petus\u00f5numitest. \"Tegemist ei ole maksu- ja tolliameti teavitusega, palume lingile mitte vajutada,\" hoiatas amet."}
{"text":"Kavalasse skeemi t\u00f5mmatud tallinlane kandis tundmatule kontole k\u00fcmneid tuhandeid eurosidNetipetturite l\u00f5ksu langenud Tallinna h\u00e4rra\u00a0kandis tundmatule Suurbritannia kontole \u00fcle 25 000 euro.Teisip\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse\u00a0Pirital elav 44-aastane meesterahvas, kes langes pettuse ohvriks.\nNimelt tutvustas teisel pool telefonitoru olnud isik end kui pangat\u00f6\u00f6tajat ja teatas mehele, et keegi soovib tema nimel\u00a0laenu v\u00f5tta.\nSeej\u00e4rel \u00fchendati k\u00f5ne v\u00e4idetava LHV panga t\u00f6\u00f6tajaga, kes palus teha koost\u00f6\u00f6d pangakonto kaitsmiseks.\nSelleks pidi mees edastama internetipanga kasutajatunnuse ning kinnitama tehinguid mobiil-ID PIN-koodidega. Hiljem selgus, et mehe LHV pangakontolt tehti makseid kogusummas 25 874 eurot tundmatutele Suurbritannia pangakontodele.\nPolitsei alustas juhtumi uurimiseks menetlust.\nLHV kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik\u00a0on varem s\u00f5nanud,\u00a0et kuna kelmide sihtm\u00e4rk on klient, mitte pank, siis kliendid saavad ise palju \u00e4ra teha selleks, et ohvriks mitte sattuda. Tasub j\u00e4lgida hoiatusi ning alati pigem kahtlustada kui usaldada.\nLepiku s\u00f5nul on tarvis sisestada PIN2 selleks, et siseneda panka. Pank ei k\u00fcsi mitte kunagi telefonis kaardiandmeid ega paroole.\n\u00abKontrolli e-kirja saatja aadressi, millisele lehele link tegelikult viib, sisesta PIN-koode ainult juhul, kui on selge, millise tegevuse jaoks seda tehakse,\u00bb soovitab politseikapten Maarja Punak. \u00abIgasuguse kahtluse korral on m\u00f5istlik kohe oma pangaga \u00fchendust v\u00f5tta ja uurida, mida annab veel teha, et kontol olevat raha kaitsta ja v\u00f5imalusel juba tehtud \u00fclekanne tagasi kutsuda. Mida kiiremini reageerida, seda parem!\u00bb\u00a0"}
{"text":"P\u00f5lesid autod ja peteti rahaP\u00fchap\u00e4eval p\u00f5les Kundas s\u00f5iduauto.\nAutor: Kunda p\u00e4\u00e4stekomando\nEelmisel n\u00e4dalal andsid p\u00e4\u00e4stjatele t\u00f6\u00f6d p\u00f5lenud autod, mis s\u00fcttisid p\u00fchap\u00e4eval nii Kundas kui K\u00f5rgem\u00e4el. Politsei sai aga teate pettusest Rakveres.\nAllj\u00e4rgnevalt toome \u00e4ra eelmise n\u00e4dala p\u00e4\u00e4stjate ja politsei olulisemad s\u00fcndmused.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"J\u00e4rjekordne kelmuseohver j\u00e4i ilma k\u00fcmnetest tuhandetest eurodestPolitsei algatas\u00a0eile j\u00e4rjekordse kelmusjuhtumi uurimise, kus kannatajaks on\u00a0Pirital elav\u00a0mees, kelle arvelt liikus tundmatule Suurbritannia kontole 25 874 eurot.Korrakaitsjate poole p\u00f6\u00f6rdus Pirital elav 44-aastane mees, kes sai telefonik\u00f5ne \u00abpolitseit\u00f6\u00f6tajalt\u00bb, kes teatas talle, et keegi soovib tema nimel laenu v\u00f5tta, vahendas politsei- ja piirivalveamet (PPA).\nSeej\u00e4rel \u00fchendati k\u00f5ne v\u00e4idetava LHV panga t\u00f6\u00f6tajaga, kes palus teha koost\u00f6\u00f6d pangakonto kaitsmiseks. Selleks pidi mees edastama internetipanga kasutajatunnuse ning kinnitama tehingud Mobiil-ID PIN-koodidega.\nHiljem selgus, et mehe LHV pangakontolt kanti 25 874 eurot tundmatutele Suurbritannia pangakontodele.\n\nKelmid on muutunud v\u00e4ga aktiivseks\n\nSelle aasta esimese kolme kuuga on Eestis langenud petuk\u00f5nede ohvriks 143 inimest, kes on PPA andmeil kandnud kokku \u00fcle 1,5 miljoni euro kahju.\nKelmide ohvriks langemist saab v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ega ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem raha.\n\u00abSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimestelt raha v\u00e4ljapetmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida \u2013 ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ega ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\u00bb\u00a0toonitas Tambre.\nKelmid helistavad korrakaitsjate s\u00f5nul erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega nad paraku saavad ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele."}
{"text":"Minister: Ukraina hariduse suurim mure on korruptsiooni sallimineKIIEV, 5. aprill, Interfax-BNS \u2013 Ukraina hariduse suurim mure on \u00f5ppeprotsessi k\u00e4igus \u00fcldise sallivuse kujundamine korruptsiooni suhtes, \u00fctles haridus- ja teadusminister Oksen Lissov\u00f5i kolmap\u00e4eval.\n\"P\u00f6\u00f6ran pidevalt t\u00e4helepanu sellele, et hariduse suurim mure on \u00f5ppeprotsessis, eriti k\u00f5rghariduses, korruptsioonisallivuse kujundamine,\" \u00fctles Lissov\u00f5i 2023.-2025. aasta riikliku korruptsioonit\u00f5rjeprogrammi tutvustamisel.\nMinister m\u00e4rkis, et selles kontekstis tuleb r\u00e4\u00e4kida igap\u00e4evasest korruptsiooni soosimisest k\u00f5rghariduses, k\u00f5rgkoolide kinnisvara halduses, sertifitseerimis- ja litsentsimisasutustes.\n\"Aga vaatame juuri. T\u00e4na tuleb kodanik k\u00f5rgkooli k\u00f5rgharidusdiplomi, mitte teadmiste p\u00e4rast... Seega on mure juur k\u00f5rgharidusreformis \u00fcldiselt,\" \u00fctles ta, viidates vajadusele kujundada haridus \u00fcmber selliselt, et prioriteediks saaksid teadmised ja kvalifikatsiooni omandamine, mitte diplom kui vahend. \"Siis on meil nii olme- kui ka muu korruptsioon k\u00f5rghariduses oluliselt v\u00e4henenud.\"\nLissov\u00f5i r\u00e4\u00e4kis ka hariduse digiteerimise olulisusest k\u00f5igil tasanditel, eelk\u00f5ige k\u00f5rghariduses ja v\u00e4lis\u00f5ppuritele m\u00f5eldud hariduses.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Politseinikuna esinenud kurjategija varastas naise kontolt 1500 eurotTALLINN, 5. aprill, BNS \u2013 Politseinikuna esinenud kurjategija varastas Kivi\u00f5lis elava naise pangakontolt 1500 eurot.\u00a0\nTeisip\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse Kivi\u00f5lis elav naine, kes oli v\u00e4idetavalt saanud politseist telefonik\u00f5ne, milles anti m\u00e4rku kahtlastest tehingutest tema pangakontol, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja kolmap\u00e4eval.\nProbleemide k\u00f5rvaldamiseks paluti naisel laadida arvutisse programm, mida ka naine tegi ja mille kaudu sai kelm juurdep\u00e4\u00e4su tema arvutile ja pangakontodele. Kahju on 1500 eurot ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Rein Sikk: Ida-Virumaa ootab juba ammu kuningat   Olen Ida-Viru teemadega tegelenud ligi 40 aastatja mulle j\u00e4\u00e4vad arusaamatuks need Ida-Viru praeguse probleemipuntra tunnistajad, kes v\u00e4idavad, et kuninga saatmise plaan on paha plaan, leiab Rein Sikk Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.   Au ja kiitus loodavale valitsuskoalitsioonile plaani eest Ida-Virumaale viimaks kuninga ametikoht luua. Vahet pole, kas kuninga nimeks on valitsuse eriesindaja v\u00f5i idak\u00fcsimuste minister. V\u00f5i taas s\u00fcnnitatud maavanem. Tegu ootab tegemist. Meenutan, et esimene sisuline Ida-Viru tegevuskava loodi aastal 2010, aga siis l\u00e4ks see Tallinnas meelest. Ja nii iga valitsuse puhul. Ikka k\u00e4ib valitsus idas vaid tulekahju kustutamas, mitte igap\u00e4evaselt Eesti elu edendamas, Eesti riiki kehtestamas. \u00c4kki n\u00fc\u00fcd saame inimese, kes on igal p\u00e4eval idas Eesti esindusn\u00e4gu ja esindustegu? Aga milleks teda vaja? Oleme paraku kolmk\u00fcmmend aastat vaid t\u00f5denud, et asjad Ida-Virus k\u00e4ivad pigem slaavi m\u00fcstika kui Eesti edu teed. Viimaseid aastaid iseloomustavad korruptsioonikahtlused, linnapeade ja vallavanemate vahetamine, ametis p\u00fcsimine kui noateral k\u00e4imine. Kurbloolisus, et Ida-Viru venekeelsete koolide l\u00f5petajad ei suuda eesti keeles hakkama saada. Samal ajal \u00e4hvardab eestikeelseid koole sulgemine. Avalik ja varjatud putinism. Tankikummardajad. Impeeriumimeelsed t\u00e4navanimed, mis ei kao. Valimistel tabanud \u0161okk, et kolmandik Ida-Viru valijatest toetab pigem Peipsi-tagust m\u00f5ttelaadi kui Eesti oma. Olen Ida-Viru teemadega tegelenud ligi 40 aastat. Ja sel taustal j\u00e4\u00e4vad mulle arusaamatuks need Ida-Viru praeguse probleemipuntra tunnistajad, kes v\u00e4idavad, et kuninga saatmise plaan on paha plaan. Aga endal paremat plaani pole.\"Eesti Energia juhile makstud lahkumish\u00fcvitise eest saab kuningat Ida-Virus pidada lausa viis aastat jutti.\"Oleme n\u00e4inud, et paljud teised plaanid idas kas ei t\u00f6\u00f6ta v\u00f5i siis unustatakse. Miks siis mitte kuninga v\u00f5i idaministriga proovida? Ma rahustaks ka k\u00f5iki kuninga koha p\u00e4rast muretsejaid sellega, et kuninga pidamine pole sugugi kallis. Eesti Energia juhile makstud lahkumish\u00fcvitise eest saab kuningat Ida-Virus pidada lausa viis aastat jutti. Mida \u00fche kuningaga Ida-Virus peale hakata. K\u00f5igepelt n\u00e4idata. Kuningas peab idas igap\u00e4evaselt n\u00e4ha olema. Mitte sildina kontoris, vaid reaalse inimesena reaalselt t\u00e4navail, vastuv\u00f5ttudel, kohtumistel, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, m\u00f5ttetalgutel. Kuninga juurde peab p\u00e4\u00e4sema iga inimene alates pensioni p\u00e4rast muretsevat baabu\u0161kast kuni tippjuhtideni. Kuninga teokas ja eestikeskne s\u00f5na peab k\u00f5misevalt k\u00f5lama k\u00f5igis Ida-Viru meediakanaleis. L\u00e4bi p\u00e4evade, l\u00e4bi aastate. Tunnetatav ja tugev peab olema ta v\u00f5ime viia olulised Virumaa teemad kiirelt otse valitsusse. Kuningas peab tegema ka Eesti enam Ida-Virus n\u00e4htavaks l\u00e4bi kesklinnades toimuvate atraktiivsete ja rahvarohkete Eesti \u00fcrituste. Laadad, kontserdid, paraadid. M\u00e4letatavasti on ju Narvas Peetri platsil toimunud Eesti kaitsev\u00e4e marssimine alati kaasa toonud palju positiivseid emotsioone. Loomulikult olen r\u00f5\u00f5mus, et Narva Vabal Laval oli hiljuti koos kogu Eesti teatrieliit. Aga kas see fakt ka enamiku narvalasteni j\u00f5udis? Vaevalt. Sama kehtib Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017ei k\u00fclastuste kohta Eesti prominentide poolt. Suurel osal narvalastest pole neist visiitidest halli aimugi. Aga t\u00e4navail hommikujooksu teinud president Kersti Kaljulaid? Millegi sarnase silmapaistvaga peab ka kuningas tegelema. Ja silmapaistvus Sillam\u00e4el, aga ka Kohtla-J\u00e4rvel! K\u00f5ikjal linnas\u00fcdametes peab Eesti mitte lihtsalt n\u00e4htav, vaid j\u00f5uliselt n\u00e4htav olema. See on \u00fcks kuninga v\u00f5imalikke tegevusi. Kunagi k\u00e4is \u00fcks partei v\u00e4lja idee Narvast kui Ida-Viru pealinnast. M\u00e4letan, kui \u00f5nnelikud olid narvalased, kui t\u00e4navail nendega sellest r\u00e4\u00e4kisin, arvamust k\u00fcsisin. Idas elavale slaavi verd inimesele l\u00e4heb reporteriga r\u00f5\u00f5msalt jutlemisest aga veel enam korda, kui ta tunneb, et t\u00e4htsad Eesti tegelased ta \u00e4ra kuulavad. Ja kuningas saab olla selles t\u00e4htsas rollis. L\u00e4ti astub j\u00f5ulisi samme vene keele ruumi v\u00e4hendamiseks ja l\u00e4ti oma suurendamiseks. Eks sama hakka k\u00e4ima Ida-Virus, kus viimaks on otsustatud haridus eestikeelseks muuta. Ka sellel n\u00e4rves\u00f6\u00f6val teel kuluvad kuninga n\u00f5u ja v\u00e4gi \u00e4ra. Selgitamiseks, rahustamiseks, n\u00f5udmiseks. Kuningas olgu \u00fchtaegu kui kirss tordil ja ka pind pehmes kohas. Seega, kuidas t\u00e4pselt kuningat idas kasutada, v\u00f5ib arutleda. Aga kindel see, et kuningaga ida on k\u00fcmme korda parem kui kuningata. Elagu kuningas! K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt.  ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email\u00a0protected]. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.     \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Terav s\u00f5nas\u00f5da, mis l\u00f5bustas ka teisi?Mart Maastiku repliigist s\u00fcndis eelmisel neljap\u00e4eval Saaremaa vallavolikogus terav s\u00f5nas\u00f5da, mis l\u00f5bustas ka teisi (\"\"Juhin t\u00e4helepanu, et see on korruptsioonih\u00f5nguline!\" Emotsioonide paraad Saaremaa volikogus\", Saarte H\u00e4\u00e4l, 31. m\u00e4rts). Kas ikka l\u00f5bustas?lates m\u00e4rtsist osaleb ka allakirjutanu volikogu t\u00f6\u00f6s ja v\u00f5ib seet\u00f5ttu osalejana kommenteerida ka volikogus viimati toimunut, nagu kirjeldas ka Saarte H\u00e4\u00e4l oma loos sellest, kuidas Mart Maastiku repliigist s\u00fcndis neljap\u00e4eval volikogus terav s\u00f5nas\u00f5da, mis l\u00f5bustas ka teisi. Kas ikka l\u00f5bustas?\nRikutud huumorimeel?\nT\u00f5si ta on, et istung meenutas kohati kuuek\u00fcmnendate Eesti filmiklassikasse kuuluvat m\u00e4ngufilmi (filmi nime ei m\u00e4leta), kus kolhoosi koosoleku toimumise ajal kisas keegi tegelane, keda m\u00e4ngis Katrin V\u00e4lbe, s\u00f5nav\u00f5ttudele vahele fraasidega: \u00f5ige...vale\u2026 sa ei tea midagi jne.\nAga mitte see polnud oluline, vaid pigem teema ise ja Saarte H\u00e4\u00e4les mainitud volinike l\u00f5busus. Ma ei pannud t\u00e4hele, et keegi teine oleks ennast Maastiku s\u00f5nav\u00f5tu ajal l\u00f5busana tundnud.\nV\u00f5imalik, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud volinikel on huumorimeel raske lapsep\u00f5lve t\u00f5ttu rikutud, aga ka see on v\u00e4heusutav. Pigem oli see l\u00f5bususe eesm\u00e4rk ikkagi hinnangu andmine Maastiku v\u00e4lja\u00f6eldule. M\u00f5ni teine reageeris hoopis teistmoodi ja palus kohe vaheaega.\nIlmselt oli, mida arutada, sest v\u00f5imatu oli mitte m\u00f5ista, kellel on kandev roll Salme rahvamaja m\u00fc\u00fcgis, nagu ka Maastik mainis.\nDemagoogiline v\u00f5te\nAga naeru abil hinnangu andmine on ju suhteliselt tavaline demagoogiline v\u00f5te m\u00f5ne inimese (ei hakka siinkohal neid inimesi selliste v\u00f5tete alusel klassifitseerima) argumenteerimises. Selle l\u00f5bususe eesm\u00e4rk oli pigem soov teemat vajalikus suunas juhtida, kuna Maastiku jutt ja eriti \u00fcks viide ei olnud just meeldivad.\nTihti kannavad sellised v\u00f5tted ka loodetud vilja ja seda eriti siis, kui nad on perfektselt orkestreeritud.\nV\u00e4rske volikogusse tulijana otsustasin hiljem kodus veel viis viimast volikogu istungit j\u00e4rele vaadata ja m\u00e4rkasin, et Maastiku v\u00e4ljatoodud sildile teatud mittelubatud tegevuse kohta volikogus vastab ka \u00fche varasema teema arutelu ja ka h\u00e4\u00e4letamine \u00fchel eelneval istungil.\nKui aega saan, vaatan veel kord t\u00e4psemalt \u00fcle nii selle kui ka muud asjad ja l\u00e4heme l\u00f5busatele teemadele tagasi. Saavad ka teised naerda."}
{"text":"Prokuratuur: S\u00e4rava tegutsemisel pole kuriteo tunnuseid   Nii prokuratuur kui ka Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus on seisukohal, et endise t\u00f6\u00f6andja Bolti optsioonid deklareerimata j\u00e4tnud majandusministeeriumi asekantsleri Sandra S\u00e4rava tegevuses pole v\u00f5imalik tahtlikke rikkumisi tuvastada.   \"Meedias avaldatu p\u00f5hjal ei n\u00e4e prokuratuur hetkel kuriteole viitavaid tunnuseid,\" \u00fctles ERR-ile prokuratuuri avalike suhete juht Kairi K\u00fcngas. Evestus on samuti seisukohal, et praegusel juhul ei ole tahtlikke rikkumisi v\u00f5imalik tuvastada, sest S\u00e4rav on seisukohti avaldanud ettev\u00f5tlussektori suhtes laiemalt - mitte konkreetse ettev\u00f5tte suhtes - ning see ei too kaasa taandumise kohustust. \"Kogu juhtum t\u00f5stab esile aga korruptsiooniennetuse v\u00e4ltimatut vajalikkust,\" \u00fctles Evestus. Ta lisas, et huvide deklareerimine on ette n\u00e4htud selleks, et ametiisiku puhul oleks juba eos v\u00e4listatud isiklike majanduslike huvide esinemine t\u00f6\u00f6alaste otsuste ja toimingute tegemisel. \"Erasektorist avalikku sektorisse liikumine on tervitatav, kuid selle juures tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, et vahetult eelmise t\u00f6\u00f6andja huvides oleks otsuste tegemine aasta jooksul v\u00e4lditud. Nn p\u00f6\u00f6rdukseefekti silmas pidades on m\u00f5istlik ka ajaliselt edaspidi hoolikalt kaaluda, kas endise t\u00f6\u00f6andja poolt initsieeritud lobikohtumistel osalemine on p\u00f5hjendatud, eriti kui seda suhet saadavad lobistiga seotud majanduslikud huvid,\" selgitas Evestus. ERR kirjutas teisip\u00e4eval, et S\u00e4rav oli majanduslike huvide deklaratsioonis j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkimata talle kuuluvad Bolti aktsiaoptsioonid. S\u00e4rava s\u00f5nul polnud ta teadlik, et see on vajalik ning ta lubas need esimesel v\u00f5imalusel deklaratsiooni kanda. S\u00e4rav, kes t\u00f6\u00f6tas aastatel 2019 kuni 2021 Boltis valitsussuhete juhina ja globaalse kestliku arengu juhina, \u00fctles ERR-ile, et enne rahvusringh\u00e4\u00e4lingu p\u00e4ringut ei olnud ta teadlik, et optsioonide deklaratsioonis esitamine on kohustuslik.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mari Peegel   "}
{"text":"Tai opositsioon nimetas peaministrikandidaadiks Thaksini t\u00fctreNONTHABURI, 5. aprill, AFP-BNS \u2013 Tai peamine opositsioonipartei Pheu Thai kinnitas kolmap\u00e4eval \u00fcheks oma peaministrikandidaadiks tulevastel valimistel miljard\u00e4rist ekspeaminister Thaksin Shinawatra t\u00fctre.\nPoole miljoni Instagrami-j\u00e4lgijaga 36-aastane Paetongtarn Shinawatra on teravas kontrastis oma kahe rivaaliga, endiste armee\u00fclematega, kellel on kahepeale vanust kokku 146 aastat.\nPheu Thai toetajad kogunesid jalgpallistaadionile Bangkoki l\u00e4histel, kus Paetongtarni k\u00f5rval nimetati kandidaatideks ka \u00e4rimees Srettha Thavisin ja partei strateeg Chaikasem Nitisiri.\nPaetongtarn on teinud j\u00f5ulist kampaaniat hoolimata asjaolust, et on kaheksandat kuud rase. Ta \u00fctles, et naudib heitlust.\n\"Sellest kujuneb v\u00e4ljakutse, kuid l\u00e4hme ja suhtleme nii palju kui v\u00f5imalik,\" \u00fctles ta ajakirjanikele.\nParteid jagunevad 14. mail peetavatel valimistel suuresti kahte leeri: need, mida toetab Tai s\u00f5jav\u00e4gi ja monarhistlik establishment, ja reformimeelsem opositsioon eesotsas Pheu Thaiga.\nS\u00f5jav\u00e4es\u00f5bralike kandidaatide eesotsas on praegune peaminister Prayut Chan-O-Cha (69), kes tuli v\u00f5imule riigip\u00f6\u00f6rdega 2014. aastal, ja 77-aastane erukindral Prawit Wongsuwan valitsevast Palang Pracharath Parteist.\nPheu Thai on arvamusk\u00fcsitlustes k\u00f5rgel positsioonil, kuid v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da peaministrikohast ilma p\u00f5hiseaduse alusel, mille kirjutas 2017. aastal toona valitsenud s\u00f5jav\u00e4ehunta.\nThaksin, 73-aastane telekomimagnaat, on \u00fcks m\u00f5jukamaid ja vastuolulisemaid tegelasi Tai l\u00e4hiajaloos. T\u00f6\u00f6lisklassi ja maarahva seas on ta endiselt palavalt armastatud, kuid riigi s\u00f5jalis-monarhistlik eliit p\u00f5lgab teda.\nThaksin kukutati v\u00f5imult 2006. aastal riigip\u00f6\u00f6rdega ning elab n\u00fc\u00fcd Dubais, et v\u00e4ltida vahistamist korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste alusel, mis on tema s\u00f5nul poliitiliselt ajendatud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"KOV-ide esindajad arutavad \u00f5igus-, eetika- ja sotsiaalteemasidTALLINN, 5. aprill, BNS \u2013 Kohalike omavalitsuste (KOV) esindajad arutavad j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal peetavatel linnade ja valdade p\u00e4evadel olulisi \u00f5igus-, eetika- ja sotsiaalteemasid.\n12. ja 13. aprillil peetavatel linnade ja valdade p\u00e4evadel v\u00f5etakse luubi alla erinevad \u00f5igus- ja eetikaalased teemad ning kahel p\u00e4eval arutatakse ka p\u00f5letavamatel sotsiaalvaldkonna teemadel, teatas Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja kolmap\u00e4eval.\nEsimene p\u00e4ev keskendub sotsiaalvaldkonnas hoolivuse ja hoolekande temaatikale ning arutatakse nii ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irega inimeste toetamist omavalitsuse poolt alates aastast 2025 kui ka uutest tuultest lastekaitses ning asendushoolduses. Tutvustatakse sotsiaalministeeriumi tellitud projekti \"Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi anal\u00fc\u00fcs ja hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine\u201c ning sellega seotut.\n\"Hoolivus n\u00e4itab kogukonna v\u00f5i \u00fchiskonna k\u00fcpsust. T\u00e4na t\u00f5deme vajakaj\u00e4\u00e4misi erivajadustega inimestele ja nende l\u00e4hedastele teenuste pakkumise osas, aga ka laiemas kontekstis vaimse tervise toetamises, mist\u00f5ttu peaksid k\u00e4sitlemisele tulevad teemad k\u00f5netama v\u00f5rdselt nii teenuse vajajat, korraldajat kui pakkujat. Kui pikkade sammudega liigub lastekaitsereform, mis muutub l\u00e4hitulevikus, siingi loodame saada uut teadmist, et kohtadel startimine ei kujuneks meeletuks spurdiks, vaid oleks hea ettevalmistusega rahulik, eesm\u00e4rgistatud k\u00f5nd,\u201c s\u00f5nas t\u00f6\u00f6toa k\u00f5nejuht, Keila abilinnapea Eike K\u00e4si.\n\u00dcrituse teisel p\u00e4eval toimub aga kaasavas formaadis t\u00f6\u00f6tuba ennetusteemadel. Keskendutakse valdkondade\u00fclesele ennetusele ning lahatakse erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas v\u00f5imalikult laia sihtgruppi haarates tegeleda ennetusega. Vestlust veavad sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, p\u00e4\u00e4steameti, siseministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti ja vabatahtlike seltsiliste esindajad.\n\u00d5iguse ja eetika t\u00f6\u00f6toas uurib J\u00e4rva vallasekret\u00e4r Karin Tenisson-Alev ettekandjatelt, millised on kohaliku omavalitsuste v\u00f5imalused oma \u00f5iguste kaitseks Riigikohtus, v\u00f5i kas ametnikule kingitud tort on m\u00f5jutusvahend? Samuti tehakse toas \u00fclevaade kohaliku omavalitsuse tegevuse l\u00e4bipaistvuse suurendamise v\u00f5imalustest, r\u00e4\u00e4gitakse korruptsioonivastase seaduse muudatustest ning huvide deklaratsioonist.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Tallinna Sadama korruptsiooniasjast on plusspoolel vaid \u00fcks asiArvamusM\u00e4letan h\u00e4sti p\u00e4eva 2015. aasta augusti l\u00f5pus, kui kaitsepolitseiametnikud riigile kuuluva ASi Tallinna Sadam kaks ainsat juhatuse liiget Ain Kaljuranna ja Allan Kiili suures ulatuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises kahtlustatuna kinni pidasid ning ettev\u00f5tte ruumid ja kahtlusaluste elukohad l\u00e4bi otsisid. V\u00e4ljaanne, kus t\u00f6\u00f6tasin, oli esimene, kes uudisele j\u00e4lile sai ning selle avaldas. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt ei tekitanud esimesed vihjed toimuvale minus ja kolleegides erilist \u0161okki v\u00f5i imestust.Kui j\u00e4rgnevate p\u00e4evade ja n\u00e4dalate v\u00e4ltel Eesti k\u00f5rgeima profiiliga korruptsioonikahtluse kohta aina uut infot lisandus, siis n\u00e4is, et asi on k\u00fcll v\u00e4ga halb, aga v\u00e4hemalt v\u00f5is loota, et j\u00e4rgnev puhastus tuleb selge, kiire ja tulemuslik.Kuigi n\u00e4iteks Tallinna Sadama n\u00f5ukogu liige Kalev Lillo ja pikaajaline endine esimees Neinar Seli v\u00e4ljendasid suurt \u00fcllatust, siis tollane majandusminister, samuti Reformierakonda kuuluv Kristen Michal \u00fctles ajakirjanikele, et sai Kaljuranna ja Kiili tegevuse suhtes k\u00e4ivast menetlusest teada kohe p\u00e4rast kevadisi riigikogu valimisi uude ametisse asudes. Prokuratuur kinnitas, et uurimine on v\u00e4ldanud aastaid. See k\u00f5ik viitas, et t\u00f5endeid on kaua kogutud ja need on kaalukad.N\u00fc\u00fcd, aprillis 2023 ehk pea kaheksa aastat hiljem n\u00e4ib v\u00f5imalus, et kohus Tallinna Sadama asjas selge otsuse teeb, v\u00e4ike. Ja see on tegelikult \u0161okeeriv.Isegi ajakirjanikud ei m\u00e4leta enam arhiivis sorimata, millises altk\u00e4emaksuv\u00f5tmise juhtumis Kaljurand, Kiil ja nende arvatavad kaasosalised s\u00fc\u00fcdistused said. Kas see oli kuidagi seotud uute suursaarte parvlaevade soetamisega T\u00fcrgist ja Poolast? Saarte laeva\u00fchenduse operaatori valikuga? V\u00f5i oli asi kohtuv\u00e4lises kokkuleppes, mis l\u00f5petas vaidluse Muugale terminali rajamata j\u00e4tnud Prevo Holdinguga?K\u00f5ik need asjad on t\u00e4naseks ajaloo tolmukihiga \u00fchtlaselt kaetud, seda vaatamata alates 2019. aastal alanud kriminaalprotsessist esimese astme kohtus toimunud 90 kohtuistungist.Enne kohut tegi t\u00f6\u00f6d ka Tallinna Sadama juhtumi riigikogu uurimiskomisjon, mille l\u00f5ppraportist selgus, et korruptsiooniriski Tallinna Sadamas v\u00f5imaldas n\u00f5rk ja \u00fclepolitiseeritud n\u00f5ukogu. Uurimiskomisjoni juht Artur Talvik \u00fctles raportit tutvustades, et iga v\u00e4hegi m\u00f5tlev inimene, kes seda loeb, saab aru, et kaasus on t\u00e4is poliitilist korruptsiooni. Kas m\u00e4letate? Kasu komisjoni t\u00f6\u00f6st siiski oli, aga sellest veidi hiljem.Kohtus esitatud s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5tsid Tallinna Sadama juhatuse liikmed k\u00fcmne aasta jooksul mitmeid miljoneid eurosid altk\u00e4emaksu, suurema osa sellest k\u00fcsisid nad T\u00fcrgi ja Poola laevatehaste esindajatelt parvlaevade m\u00fc\u00fcgilepingute s\u00f5lmimise eest. Kohtus liikus aga asi v\u00e4ga vaevaliselt ning sai t\u00e4iesti uskumatuid p\u00f6\u00f6rdeid.V\u00e4he sellest, et s\u00fc\u00fcdistatavate advokaadid valisid algusest peale suuna menetluse venitamisele, prokuratuur ei suutnud ennast ja s\u00fc\u00fcdistust n\u00e4idata piisavalt tugevana. N\u00e4iteks lisasid prokur\u00f6rid kriminaalasja esialgsesse s\u00fc\u00fcdistuskokkuv\u00f5ttese kogemata omavahelised vestlused. Nii hindaski kohus s\u00fc\u00fcdistusakti puudulikuks ja tagastas selle prokuratuurile ning alles ringkonnakohtu m\u00f5istvam suhtumine p\u00e4\u00e4stis nad. Keegi ei osanud arvata, et olulise kohtuasja algus v\u00f5ib nii pikalt venida.Aga juba veidi p\u00e4rast istungite algust keelas Harju maakohus arusaamatutel p\u00f5hjustel nende kajastamise, mist\u00f5ttu paljud olulised t\u00f5endid ja tunnistajad on avalikkusele teadmata. Riigikohus k\u00fcll t\u00fchistas keelu eraldi vaidluse tulemusel, kuid kahju oli s\u00fcndinud. 2020. aasta oktoobris l\u00f5petas maakohus Allan Kiili asja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud. Kiil suri m\u00f6\u00f6dunud aasta juunis.Praegu uue ootamatusena avanenud perspektiiv, et rahvakohtuniku vahetuse t\u00f5ttu v\u00f5ib kogu protsess esimesele ruudule tagasi variseda, on nagu kurb punkt kurva i peal.L\u00f5puks positiivse juurde. Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjon tegi l\u00f5pparuandes muu hulgas ettepaneku t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja l\u00e4bipaistev riigi \u00e4ri\u00fchingute n\u00f5ukogu liikmete valiku menetlus ning luua n\u00f5ukogude mehitamiseks nimetamiskomitee. See sai 2017. aastal tehtud.On hulk n\u00e4iteid, et 10-20 aasta taguse ajaga v\u00f5rreldes k\u00e4ibki seet\u00f5ttu riigile kuuluvate firmade juhtimine paremini. Viimane neist on \u00e4sjane Eesti Energia juhtum, kus s\u00f5ltumatu n\u00f5ukogu ei paindunud poliitikute marulise surve ees.\"N\u00fc\u00fcd, aprillis 2023 ehk pea kaheksa aastat hiljem n\u00e4ib v\u00f5imalus, et kohus Tallinna Sadama asjas selge otsuse teeb, v\u00e4ike. Ja see on tegelikult \u0161okeeriv.\"ANVAR SAMOST, AJAKIRJANIK"}
{"text":"Avalik sektor leidku oma palkadele n\u00fc\u00fcd kate\u201cT\u00e4na v\u00f5in kinnitada, et mu tutvusringkonnas on avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajate palk k\u00f5rgem erasektori omadest,\u201d t\u00f5deb ettev\u00f5tja Indrek Kasela 29. m\u00e4rtsi Postimehes.\n\u201cAmetisse astuv valitsus seisab silmitsi 1,5 miljardi eurose eelarve puuduj\u00e4\u00e4giga, mida kasvatavad k\u00f5ige enam avaliku sektori palgat\u00f5usud,\u201d kirjutas 28. m\u00e4rtsi Postimees.\nMa olen viimased aastad kuulnud pidevalt erinevate ametnike selgitusi - ja ma ei r\u00e4\u00e4gi meediast, vaid koosolekutest, kus arutatakse palkasid -, et avaliku sektori palgad peavad j\u00e4rgi j\u00f5udma erasektorile.\nT\u00e4na v\u00f5in kinnitada, et mu tutvusringkonnas on rohkem neid, kel on avalikus sektoris palk k\u00f5rgem erasektoris t\u00f6\u00f6tajatest (ja \u00e4rme, palun, v\u00f5rdle korruptsioonimaiguga linnapead tippjuhiga).\nMission accomplished (ingl k \u201cmissioon on t\u00e4idetud\u201d). N\u00fc\u00fcd on arvete maksmise aeg. Ma paluksin avalikul sektoril n\u00fc\u00fcd leida kate - ei, mitte erasektori arvelt! Kiire koondamine, palun. \u00dchiskonna solidaarsus on k\u00f5rgem, kui seda ei aeta kunstlikult kiiva. Lihtsalt kui on raske, siis ei saa \u00fcks osa ujuda vastuvoolu. Kasinamad ajad on k\u00e4es.\nJa ma ei ole avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tavate inimeste vastu. Peale Mihhaili ja J\u00fcri ja Heliri on v\u00e4hestel v\u00f5imalik iseendal palka t\u00f5sta v\u00f5i raha laiali loopida. Kes \u00fctleks \u00e4ra suuremast palgast? Ainult et lubajatel peaks olema vastutustunne."}
{"text":"Tallinna Sadama korruptsiooniasjast on plusspoolel vaid \u00fcks asiM\u00e4letan h\u00e4sti p\u00e4eva 2015. aasta augusti l\u00f5pus, kui kaitsepolitseiametnikud riigile kuuluva ASi Tallinna Sadam kaks ainsat juhatuse liiget Ain Kaljuranna ja Allan Kiili suures ulatuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises kahtlustatuna kinni pidasid ning ettev\u00f5tte ruumid ja kahtlusaluste elukohad l\u00e4bi otsisid. V\u00e4ljaanne, kus t\u00f6\u00f6tasin, oli esimene, kes uudisele j\u00e4lile sai ning selle avaldas. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt ei tekitanud esimesed vihjed toimuvale minus ja kolleegides erilist \u0161okki v\u00f5i imestust.Kui j\u00e4rgnevate p\u00e4evade ja n\u00e4dalate v\u00e4ltel Eesti k\u00f5rgeima profiiliga korruptsioonikahtluse kohta aina uut infot lisandus, siis n\u00e4is, et asi on k\u00fcll v\u00e4ga halb, aga v\u00e4hemalt v\u00f5is loota, et j\u00e4rgnev puhastus tuleb selge, kiire ja tulemuslik.N\u00fc\u00fcd, aprillis 2023 ehk pea kaheksa aastat hiljem n\u00e4ib v\u00f5imalus, et kohus Tallinna Sadama asjas selge otsuse teeb, v\u00e4ike. Ja see on tegelikult \u0161okeeriv.Kuigi n\u00e4iteks Tallinna Sadama n\u00f5ukogu liige Kalev Lillo ja pikaajaline endine esimees Neinar Seli v\u00e4ljendasid suurt \u00fcllatust, siis tollane majandusminister, samuti Reformierakonda kuuluv Kristen Michal \u00fctles ajakirjanikele, et sai Kaljuranna ja Kiili tegevuse suhtes k\u00e4ivast menetlusest teada kohe p\u00e4rast kevadisi riigikogu valimisi uude ametisse asudes. Prokuratuur kinnitas, et uurimine on v\u00e4ldanud aastaid. See k\u00f5ik viitas, et t\u00f5endeid on kaua kogutud ja need on kaalukad.N\u00fc\u00fcd, aprillis 2023 ehk pea kaheksa aastat hiljem n\u00e4ib v\u00f5imalus, et kohus Tallinna Sadama asjas selge otsuse teeb, v\u00e4ike. Ja see on tegelikult \u0161okeeriv.Isegi ajakirjanikud ei m\u00e4leta enam arhiivis sorimata, millises altk\u00e4emaksuv\u00f5tmise juhtumis Kaljurand, Kiil ja nende arvatavad kaasosalised s\u00fc\u00fcdistused said. Kas see oli kuidagi seotud uute suursaarte parvlaevade soetamisega T\u00fcrgist ja Poolast? Saarte laeva\u00fchenduse operaatori valikuga? V\u00f5i oli asi kohtuv\u00e4lises kokkuleppes, mis l\u00f5petas vaidluse Muugale terminali rajamata j\u00e4tnud Prevo Holdinguga?K\u00f5ik need asjad on t\u00e4naseks ajaloo tolmukihiga \u00fchtlaselt kaetud, seda vaatamata alates 2019. aastal alanud kriminaalprotsessist esimese astme kohtus toimunud 90 kohtuistungist.Enne kohut tegi t\u00f6\u00f6d ka Tallinna Sadama juhtumi riigikogu uurimiskomisjon, mille l\u00f5ppraportist selgus, et korruptsiooniriski Tallinna Sadamas v\u00f5imaldas n\u00f5rk ja \u00fclepolitiseeritud n\u00f5ukogu. Uurimiskomisjoni juht Artur Talvik \u00fctles raportit tutvustades, et iga v\u00e4hegi m\u00f5tlev inimene, kes seda loeb, saab aru, et kaasus on t\u00e4is poliitilist korruptsiooni. Kas m\u00e4letate? Kasu komisjoni t\u00f6\u00f6st siiski oli, aga sellest veidi hiljem.Kohtus esitatud s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5tsid Tallinna Sadama juhatuse liikmed k\u00fcmne aasta jooksul mitmeid miljoneid eurosid altk\u00e4emaksu, suurema osa sellest k\u00fcsisid nad T\u00fcrgi ja Poola laevatehaste esindajatelt parvlaevade m\u00fc\u00fcgilepingute s\u00f5lmimise eest. Kohtus liikus aga asi v\u00e4ga vaevaliselt ning sai t\u00e4iesti uskumatuid p\u00f6\u00f6rdeid.V\u00e4he sellest, et s\u00fc\u00fcdistatavate advokaadid valisid algusest peale suuna menetluse venitamisele, prokuratuur ei suutnud ennast ja s\u00fc\u00fcdistust n\u00e4idata piisavalt tugevana. N\u00e4iteks lisasid prokur\u00f6rid kriminaalasja esialgsesse s\u00fc\u00fcdistuskokkuv\u00f5ttese kogemata omavahelised vestlused. Nii hindaski kohus s\u00fc\u00fcdistusakti puudulikuks ja tagastas selle prokuratuurile ning alles ringkonnakohtu m\u00f5istvam suhtumine p\u00e4\u00e4stis nad. Keegi ei osanud arvata, et olulise kohtuasja algus v\u00f5ib nii pikalt venida.Aga juba veidi p\u00e4rast istungite algust keelas Harju maakohus arusaamatutel p\u00f5hjustel nende kajastamise, mist\u00f5ttu paljud olulised t\u00f5endid ja tunnistajad on avalikkusele teadmata. Riigikohus k\u00fcll t\u00fchistas keelu eraldi vaidluse tulemusel, kuid kahju oli s\u00fcndinud. 2020. aasta oktoobris l\u00f5petas maakohus Allan Kiili asja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud. Kiil suri m\u00f6\u00f6dunud aasta juunis.Praegu uue ootamatusena avanenud perspektiiv, et rahvakohtuniku vahetuse t\u00f5ttu v\u00f5ib kogu protsess esimesele ruudule tagasi variseda, on nagu kurb punkt kurva i peal.L\u00f5puks positiivse juurde. Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjon tegi l\u00f5pparuandes muu hulgas ettepaneku t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja l\u00e4bipaistev riigi \u00e4ri\u00fchingute n\u00f5ukogu liikmete valiku menetlus ning luua n\u00f5ukogude mehitamiseks nimetamiskomitee. See sai 2017. aastal tehtud.On hulk n\u00e4iteid, et 10-20 aasta taguse ajaga v\u00f5rreldes k\u00e4ibki seet\u00f5ttu riigile kuuluvate firmade juhtimine paremini. Viimane neist on \u00e4sjane Eesti Energia juhtum, kus s\u00f5ltumatu n\u00f5ukogu ei paindunud poliitikute marulise surve ees."}
{"text":"Darvinistlik Jeesus: see on minu ihu, mis teie eest antakseOma taotluses tagada inimkonna j\u00e4tkusuutlik heaolu on nii teaduslik kui ka kristlik maailmavaade oma praegusel, \u00fcksteist eiraval kujul l\u00e4bi kukkunud. See, mis on meid siia toonud, ei vii meid siit enam edasi mujale kui kiirteed m\u00f6\u00f6da p\u00f5rgusse. \u00d5nneks on neil kahel teineteisega palju rohkem pistmist, kui oleme harjunud m\u00f5tlema, kirjutab teaduse- ja p\u00fchadem\u00f5tiskluses bioloog Juhan Javoi\u0161.\nAnglikaani kiriku piiskop Samuel Wilberforce.\nJulia Margaret Cameron\/Wikimedia Commons\n\nKohe kui t\u00e4nap\u00e4evane evolutsiooniteooria poolteise sajandi eest oma ninaotsa loodusteaduste viljakast mullapinnast v\u00e4lja pistis, niipea ta ka kristliku maailmavaatega karvupidi kokku l\u00e4ks. Legendaarne n\u00e4ide on 1860. aasta debatt Oxfordi \u00fclikoolis, kus v\u00e4itlesid piiskop Samuel Wilberforce (1805\u20131873) ja Charles Darwini tuliseim eestk\u00f5neleja Thomas H. Huxley (1825\u20131895). Wilberforce olla pilkavalt k\u00fcsinud, kas Huxley arvab end ahvist p\u00f5lvnevat vanaema v\u00f5i vanaisa liini pidi, mispeale Huxley lajatanud vastu, et pigemini p\u00f5lvneda ahvist kui kasutada oma head k\u00f5neannet t\u00f5e \u00e4hmastamiseks.\nEks kesta sama s\u00f5nas\u00f5da tegelikult juba sajandeid ja suuremate variatsioonideta t\u00e4nap\u00e4evani. Kui Giordano Bruno (1548\u20131600) ajal oli peksukoti rollis pigem veel teaduslik \u00abketserlus\u00bb, siis t\u00e4nap\u00e4eval teevad teadusej\u00fcngrid pigem kristlastele tuule alla. Loodusteaduslik meetod on oma v\u00f5imsust lihtsalt niiv\u00f5rd muljet avaldavalt meie igap\u00e4evaelus t\u00f5estanud \u2013 pool planeeti on juba pahupidi p\u00f6\u00f6ratud ja temperatuur tapvalt t\u00f5usmas \u2013, et kristlusel oleks justkui aeg vabatahtlikult pillid kotti panna ja koos teiste ebauskudega ajaloo pr\u00fcgikasti kobida.\nHeakene k\u00fcll, Jumala m\u00f5istet, kandku ta siis Jehoova, Allahi v\u00f5i m\u00f5nda muud nime, annab teadusp\u00f5hise maailmapildiga sobitada ju suhteliselt h\u00f5lpsasti ja seda on mitmelgi moel tehtud. Nii elusmateeria kui ka \u00fcle\u00fcldse mateeria evolutsiooni alguspunktide kohta napib veel korralikku teaduslikku teavet, sestap pole keeruline kujutleda mingit vaimolendit (miks mitte koguni mingi k\u00f5rgema evolutsiooni produkti), kes kummagi masinav\u00e4rgi tahtlikult v\u00f5i teadlikult k\u00e4ivitas.\n\nJeesus ei anna\u00a0ennast k\u00e4tte\n\nAga mida v\u00f5tta ette kristliku maailmapildi keskse tegelase \u2013 Jeesuse Kristusega? Jeesus n\u00e4ib esmapilgul lausa ahastamapanevalt ebaloogiline tegelane. Loogika enfant terrible, v\u00f5iks isegi \u00f6elda. No kuulake seda lugu.\nJumal \u2013 universumi k\u00f5ikv\u00f5imas ja \u00f5iglane peremees \u2013 meisterdas valmis inimese, ei saanud aga tollega siiski h\u00e4sti hakkama (?!) ning otsustas selle \u00e4parduse eest trahvi sisse n\u00f5uda mitte iseendalt kui valmistajalt (?!), vaid hoopis oma untsul\u00e4inud loomingult, inimeselt. Et tal aga hakkas inimesest kahju, otsustas ta enda m\u00e4\u00e4ratud trahvi iseenda taskust kinni maksta (kellele? iseenesele?). See omast taskust maksmine k\u00e4is \u00f5ige veidras \u00abvaluutas\u00bb \u2013 ta lasi oma pojal s\u00fcndida inimesena (mida see \u00fcldse geneetilises m\u00f5ttes t\u00e4hendama peaks?) ja teistel inimestel oma poja s\u00fc\u00fctuna (kuhu j\u00e4\u00e4b \u00f5iglus?) risti l\u00fc\u00fca.\nTavaloogikaga Kristusele \u00abpeale lennates\u00bb saame ainult muhu otsaette.\nSelle aktiga luges Jumal trahvid makstuks, manitsedes meid siiski heateo eest t\u00e4nulikud olema. N\u00fc\u00fcd elamegi n\u00f5nda, et ehkki k\u00f5ik meie patud on ette lunastatud, me pattu teha ometi justkui ei tohiks (aga miks siis? n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks just eriti rahulikult patustada?).\n\nKoristage k\u00f5igepealt\u00a0ristil\u00f6\u00f6du laip \u00e4ra!\n\nTavaloogikaga Kristusele \u00abpeale lennates\u00bb saame ainult muhu otsaette. M\u00f5ned kristlikud m\u00f5tlejad on avaldanud arvamust, et Jeesuse lugu ei saa juba seet\u00f5ttu olla inimese v\u00e4ljam\u00f5eldis, et inimene ei m\u00f5tleks eales v\u00e4lja midagi nii ebaloogilist. N\u00f5nda pole imestada, et kui Jumala m\u00f5iste \u00fcle julgevad m\u00f5nedki kristlastest loodusteadlased \u00fcpris avalikult arutleda, siis Jumala Pojast k\u00e4iakse kaarega m\u00f6\u00f6da nagu kass palavast pudrust. Vist k\u00fcll n\u00fc\u00fcdseks juba enamiku eestlaste silmis tekitab kujutis ristil rippuvast verisest surnukehast eelk\u00f5ige v\u00f5\u00f5ristust ja n\u00f5utust.\nM\u00f5ni aasta tagasi palusid Haapsalu pastorid \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumises l\u00f5petada linnal \u00f5udusfilmide festivali toetamine, et mitte mahitada kurjust. Kirjanik Andrus Kivir\u00e4hk kommenteeris seepeale: \u00abEndal neil ripub kiriku seinal risti l\u00f6\u00f6dud laip. Tehku enne kirikud korda ja siis hakaku midagi \u00e4ra keelama.\u00bb\nV\u00e4ike torge kiriku v\u00f5imuambitsiooni pihta, ent \u00fcksiti ilmekas kujund n\u00fc\u00fcdisaegsest totaalsest mittem\u00f5istmisest. \u00dched fantaasiaolendid k\u00f5ik, olgu zombi, Frankensteini peletis v\u00f5i Kristus, olgu meelelahutustoode v\u00f5i \u00f5htumaa kultuuri keskne s\u00fcmbol\u00a0...?\n\nKummatigi on Jeesus loodusteaduslik fakt\n\nNiiv\u00f5rd ilmselge, et tema t\u00f5estuse \u00fcle pole isegi midagi vaielda. Kohe seletan.\nMa ei pea silmas ajaloolist isikut nimega Naatsareti Jeesus. Tema eluloo uurimine on teadlastele kindlasti m\u00f5istlik v\u00e4ljakutse, kuiv\u00f5rd on tegemist k\u00f5ige m\u00f5jukama teadaoleva inimesega maailma ajaloos. Ainult et selline uurimist\u00f6\u00f6 viib teadusmeelse skeptiku m\u00f5istma Jeesuse keskset jumalikku olemust kui \u00fcldse kunagi, siis v\u00e4ga pika ringiga.\n\nJeesus Kristus L\u00e4ti kunstniku K\u0101rlis Baltgailise (1893\u20131979) n\u00e4gemuses.\nrepro\/Juhan Javoi\u0161\n\nArheoloogid v\u00f5ivad leida Jeesuse tegevusj\u00e4lgi, ajaloolased uusi \u00fcrikuid tema kohta, kinnitusi tema \u00fche v\u00f5i teise ettev\u00f5tmise kohta. Aga iga leiuga kerkib taas k\u00fcsimus: kuidas k\u00f5ik need ajalooseigad kinnitavad, et Jeesus polnud lihtsalt \u00fcks \u00fclimalt heatahtlik ja teravmeelne suurusluuluga noormees? Leidub ehk isegi neid, kelle silmis iga t\u00f5endiga ajaloolise Jeesuse olemasolu kohta langeb tema jumalikkusele suurem kahtlus.\nKristluse tuum ja \u00fchtlasi ainulaadne erip\u00e4ra suuremate religioonide seas on ristisurm ja lunastus.\nAga hakakem pihta hoopis teisest otsast, s\u00fcgavalt p\u00f5him\u00f5tte tasandilt. Kristluse tuum ja \u00fchtlasi ainulaadne erip\u00e4ra suuremate religioonide seas on ristisurm ja lunastus. Teisis\u00f5nu kujuteldamatult (\u00abjumalikult\u00bb) suur vereohver, mis on toodud, et inimene saaks olla \u00f5nnelik, et inimese \u00f5nn p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcldse oleks v\u00f5imalik. K\u00fcsime: kas midagi sellist looduses reaalselt eksisteerib, praeguse parima teadusliku teadmise j\u00e4rgi? Vastus on jah. Jah, see on n\u00f5nda, ja see on ilmselge.\n\nPatta pandav\u00a0ja ahju aetav\n\nVereohvril, mis on antud inimese ja k\u00f5igi teiste elusolendite \u00f5nne nimel, on lausa kolm \u00fcpriski iseseisvat aspekti. K\u00f5ige ilmsem neist avaldub ressursside tarbimises. Teadup\u00e4rast jagunevad elusolendid auto- ja heterotroofideks. Autotroofid, v\u00e4hemalt osa neist, on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imelised elama n-\u00f6 \u00f5hust ja armastusest: ehitades end \u00fcles \u00f5hus leiduvast s\u00fcsihappegaasist, p\u00e4ikesevalgusest, veest ja mineraalainetest. Lill suudab \u00f5itseda ka kaljupraos, kus muud elu peaaegu ei leidu.\nInimene ja muud loomad paraku autotroofide hulka ei kuulu, meie oleme heterotroofid. Meie elu p\u00f5hineb paratamatult kellegi teise surmal. Toitume laipadest, nii kitsas kui ka laias m\u00f5istes. Olgu see meie igap\u00e4evane leib v\u00f5i vorst sellel leival, keegi on j\u00e4tnud oma elu, tihti k\u00f5ige \u00ab\u00f5itsvamas\u00bb eas, et meile sellist luksust pakkuda.\nN\u00fc\u00fcdisaegse inimese puhul on hea n\u00e4ide ka nafta. Meie praegune maailmakord p\u00f5hineb \u00fcmardatult 100 protsenti naftal ja muul fossiilsel orgaanikal nii k\u00fctuse kui ka toorainena, t\u00e4nap\u00e4eva inimene elab naftast nagu riidekoi villasest riidest. Nafta pole teadup\u00e4rast muud kui surnukehad, kunagiste elusolendite j\u00e4\u00e4nused.\nEestis on hea n\u00e4ide p\u00f5levkivi, meie elektritootmise A ja O kuni k\u00f5ige viimase ajani \u2013 taas, muistsed surnukehad. V\u00f5i muld, huumus: oma olemuselt \u00fclikeerukas elusorganism, koosneb see siiski suurelt jaolt surnukehadest. N\u00e4iteid v\u00f5iks tuua l\u00f5putult, kuni meditsiini katseloomadeni v\u00e4lja, kelle tapmiseta poleks t\u00e4nap\u00e4evane ravi m\u00f5eldav.\n\nP\u00f5lvnemise miljardid aastad ohverdusi\n\nTeine inimese (ja teiste elusolendite) eest valatud vereohvri aspekt on p\u00f5lvnemine. Meil k\u00f5igil on vanemad, vanavanemad, vaarvanemad jne \u2013 kuni k\u00f5igi Maa elusolendite \u00fchise esivanemani v\u00e4lja. See rivi on hoomamatult pikk! V\u00f5ttes keskmiseks p\u00f5lvkonnapikkuseks \u00fclikonservatiivselt \u00fche aasta, saame arvutada, et iga\u00fchel meist on umbes kolm miljardit esivanemat (alates soolise sigimise tekkest tuleb see arv m\u00f5istagi veel korrutada kahega). K\u00f5ik nad on andnud oma elu, et meid ilmale tuua v\u00f5i koguni kaitsta, kuni ise oleme hakanud kaela kandma.\nMeie praegune maailmakord p\u00f5hineb \u00fcmardatult 100 protsenti naftal, t\u00e4nap\u00e4eva inimene elab naftast nagu riidekoi villasest riidest.\nK\u00f5ik me teame lugusid vanemate kangelaslikust eneseohverdusest laste nimel, k\u00e4igu see siis k\u00e4rarikkalt, nii et karvad ja suled lendavad, v\u00f5i \u00f5ige vaikselt ja alandlikult. Et tegelikku pilti mingilgi m\u00e4\u00e4ral aimata, korrutage need lood umbes miljardiga (kognitiivselt kontimurdev \u00fclesanne muidugi). Ja m\u00f5istagi ei piirdu eneseohverdus, ei inimese ega isegi teiste liikide seas, \u00fcksnes hoolega omaenda j\u00e4rglaste eest, p\u00fc\u00fctagu seda seletada siis m\u00f5ne asjaliku teadusmudeliga (h\u00f5imuvalik, retsiprookne altruism) v\u00f5i lihtsalt p\u00fcha vaimuga, nagu teevad kristlased.\n\n\u00abLiikide teke\u00bb kattub Uue Testamendiga\n\nAga kolmas \u2013 ja n\u00fc\u00fcdisaja teadlase jaoks ehk k\u00f5ige h\u00e4mmastavam ning k\u00fctkestavam aspekt meie eest valatud vereohvrist \u2013 ilmneb Darwini evolutsiooniteoorias endas. Loodusliku valiku protsessis, mille l\u00e4bi (praeguse teadusliku maailmapildi j\u00e4rgi) kogu Maa \u00fc\u00fcratu elurikkus, inimesega t\u00fckkis, on tekkinud. Kui panna k\u00f5rvuti Darwini \u00abLiikide teke\u00bb ja kristluse t\u00fcvitekst uus testament (Jeesuse lugu), siis r\u00e4\u00e4givad need meile p\u00f5him\u00f5tteliselt sama loo!\nTuletagem meelde Darwini liigipuud: iga muutus (mutatsioon) liigis saab kinnistuda, liigiomaseks tunnuseks talletuda ainult t\u00e4nu sellele, et teistsuguste kandjad tema \u00fcmbert kaovad, v\u00e4lja surevad, on sunnitud oma elu\u00f5nnest loobuma, olgu siis j\u00e4rsult v\u00f5i j\u00e4rk-j\u00e4rgult (teisis\u00f5nu, saagu neile osaks siis \u00f5udne l\u00f5pp v\u00f5i l\u00f5puta \u00f5udus). Aga see on ainult \u00fcks samm! Veidigi suuremad muutused genoomides kujunevad alles sadade v\u00f5i tuhandete selliste ts\u00fcklite kaudu.\nVaadakem n\u00fc\u00fcd iseend, oma kaaslasi, teisi liike \u2013 kui otsatult palju on meis seesuguseid tunnuseid, mis v\u00f5imaldavad keskkonnas paremini hakkama saada, arvutiklahve kl\u00f5bistavatest s\u00f5rmedest juuksekarva struktuurini. Kui \u00fc\u00fcratult pika tee oleme l\u00e4bi k\u00e4inud esimestest elusrakkudest saadik. R\u00e4\u00e4kimata rakkude endi kujunemisest: iga meie keha rakk on keerulisem ehitis kui k\u00f5ige keerulisem t\u00e4nap\u00e4eva arvuti.\nJa kui meeletult palju on sellel teel meie teistsuguste, v\u00e4etimate vendade ja \u00f5dede kannatusi ja surma, loodusliku valiku toormaterjali, mis on tulnud pr\u00fcgikasti loopida selleks, et loodus saaks vormida sellised \u00abultrak\u00f5rgtehnoloogilised\u00bb kunstiteosed nagu sina ja mina! Selle vereohvri, nende h\u00e4\u00e4buma m\u00e4\u00e4ratud elude ja nende kannatuste hulk on juba sootuks hoomamatu.\n\nM\u00f5istmine ja\u00a0t\u00e4nulikkus\n\nKui selle vereohvri \u00fcle \u2013 ilma milleta poleks v\u00f5imalik ei meie elu ega ammugi mitte \u00f5nn \u2013 veidigi t\u00f5sisemalt j\u00e4rele m\u00f5elda, siis tundub see korraga otsatult imeline, otsatult \u00f5udne ning otsatult t\u00e4nulikuks ja alandlikuks tegev. See t\u00e4nu ja alandlikkus on ka Kristuse loo moraalne j\u00e4reldus. Jah, t\u00e4nu ja alandlikkust seavad esikohale teisedki \u00abontlikumad\u00bb religioonid, ent Kristuse loos on kesksel kohal sisuline p\u00f5hjendus: vereohver ja lunastus.\nT\u00f5si, ka loomad oskavad olla t\u00e4nulikud, k\u00fcllap taimed ja seenedki (nende kohta on teadusuuringud veel suhteliselt napid) \u2013 ilmselt ilma igasuguse teadmiseta vereohvrist, r\u00e4\u00e4kimata religioossest p\u00f6\u00f6rdumisest. Ainult et nende puhul \u2013 nii nagu tihtipeale ka inimeste puhul \u2013 on see t\u00e4nulikkus lihtsat ja pragmaatilist, kasumliku vahetuskauba laadi.\n\nSuurel reedel toimub\u00a0l\u00e4bi\u00a0Tallinna\u00a0 vanalinna kirikute ristitee ehk Jeesuse Kristuse kannatustee r\u00e4nnak.\nSander Ilvest\n\nFilmis \u00abArabella, merer\u00f6\u00f6vli t\u00fctar\u00bb kutsub vaga r\u00e4ndur Aadu piraate \u00fcles vahetama kurjust headuse vastu. V\u00e4ga s\u00fcmptomaatiline on pootsman Merem\u00f5rtsuka vastus: \u00abAga \u00e4kki t\u00f5esti\u00a0... hakkaks heaks? \u00c4kki ajab headusega palju rohkem nodi kokku?\u00bb\nSelline on loomalik t\u00e4nulikkus, evolutsiooniliselt vettpidav, materialistlik t\u00e4nulikkus, mille p\u00fcramiidskeemi libastuvad pahatihti ka kristluse jutlustajad, nn edukristlased (\u00abAnneta kogudusele 10 eurot ja pane t\u00e4hele, \u00fclehomme annab Jumal sulle 100 vastu!\u00bb). Eesm\u00e4rk on aritmeetiline: teenida oma t\u00e4nuliku teoga v\u00e4lja uusi \u00abmaiseid\u00bb h\u00fcvesid. Kristus kutsub \u00fcles teistsugusele, \u00abk\u00f5rgemat sorti\u00bb t\u00e4nulikkusele vereohvri ees, kes ei viibi enam siinpoolsuses ega saa meile \u00absularahas peo peale\u00bb enam vastuteeneid osutada.\nKristliku t\u00e4nulikkuse p\u00f5hiline kasu ilmneb alles p\u00e4rast t\u00e4naja surma ega pruugi seisneda ka tema geenide hoogsamas edasikandumises. Sellist t\u00e4nulikkust suudab praegune evolutsiooniteooria seletada vaid kui eksitust, \u00e4pardust, m\u00f6\u00f6dalaskmist.\n\nJa v\u00f5itlusv\u00e4ljaks on me s\u00fcdamed\n\nKui loodusliku valiku \u00ablihalik\u00bb algoritm sunnib meid krabama \u00fcha rohkem (\u00fcksk\u00f5ik kui ilusate s\u00f5nade ja keeruliste vahetustehingute taha me seda ka ei varja), siis taju lunastusest (pigem aimdus, sest tajuda midagi nii suurt pole inimlikult v\u00f5imalik) pigem hoopis vastu andma, loovutama, tagasihoidlikkusele. Tundub, et need vastupidised tungid on m\u00f5lemad meis olemas, \u00fcksk\u00f5ik kui v\u00e4ga me ka ei p\u00fc\u00fcaks oma heatahtlikkuse taga viimseni n\u00e4ha isekate geenide varjatud motiive. Inimene h\u00f5ljub kahe suure vastandtungi pingev\u00e4ljas otsekui metallit\u00fckk kahe magneti vahel.\nT\u00f5sine teadususk v\u00e4hemalt t\u00e4nap\u00e4evase seisuga ei v\u00f5imalda sellist inimhinge duaalsust tunnistada.\nEeldusest, et oleme vaid loodusliku valiku vormitud omap\u00e4rane mateeria liik, iseenda paljundamiseks mobiliseerunud kogumid t\u00e4hetolmu, ei j\u00e4reldu muid stsenaariume kui \u00fcha kiirem ja agressiivsem ressursside (loodusvarade, raha, menu, partnerite) h\u00f5lvamine. Ka piibel m\u00f6\u00f6nab ja hoiatab, et nn lihalikud tungid on peaaegu vastupandamatud, aga r\u00f5hutab seda enam inimese valikuv\u00f5imalust, nn vaba tahet.\n\nJeesuse s\u00f5numi\u00a0kaal \u00fcha kasvab\n\nKas panete t\u00e4hele selle r\u00f5huasetuse praktilist olulisust just t\u00e4nap\u00e4eval? Olukorras, kus inimene on bioloogilise liigina maailma ajaloos enneolematus ulatuses v\u00e4ljunud looduslike piirajate (ressursinappuse ja vaenlaste) kontrolli alt, pole meil muud \u00f5lek\u00f5rt kui loota vaba tahte toimimisele ja nn eetilisele printsiibile meis enestes (t\u00e4psemalt, p\u00fchale vaimule, kuiv\u00f5rd eetika alla k\u00e4ib ka loomalik vahetuskaubanduse esteetika, mida kirjeldasin eespool), et p\u00e4\u00e4sta teised liigid meie liigi \u00abl\u00f5ugade\u00bb vahelt.\nElame koletus kiusatuses ja poole valik on n\u00fc\u00fcdseks juba kogu \u00f6kos\u00fcsteemi elu ja surma k\u00fcsimus.\nMitte kunagi maailma ajaloos \u2013 ja seda r\u00f5hutavad n\u00fc\u00fcd juba pigem \u00f6koloogid kui kristlased \u2013 pole vajadus inimese p\u00f6\u00f6rdumise, meeleparanduse j\u00e4rele olnud suurem kui praegu. Teadusp\u00f5hine moraal on viimastel aastak\u00fcmnetel v\u00e4ga kiiresti konvergeerunud Jeesuse \u00f5petustega praktiliselt identseks, tuleb lihtsalt ligimese m\u00f5istet laiendada \u2013 ajastukohaselt \u2013 ka teistele liikidele peale inimese.\nKui Jeesus \u00fctleb, et \u00abminu riik pole sellest maailmast\u00bb, siis ei pea ta silmas, et elu planeedil Maa pole oluline hoida, vaid t\u00e4pselt vastupidist: et inimesele on antud eluslooduses erakordne v\u00f5ime olla \u00f5nnelik ka ilma \u00abselle maailma\u00bb hukatusliku lihaliku himutsemiseta, evolutsioonilise suitsiiditerrorismita, mis loodusliku valiku loogika j\u00e4rgi on justkui v\u00e4\u00e4ramatult ette m\u00e4\u00e4ratud Maa elurikkust alla neelama ja \u00e4ra seedima. Elame koletus kiusatuses ja poole valik on n\u00fc\u00fcdseks juba kogu \u00f6kos\u00fcsteemi elu ja surma k\u00fcsimus."}
{"text":"\u00abKes minu leiba s\u00f6\u00f6b, on p\u00f6\u00f6rdunud minu vastu\u00bb (Jh 13:18)Taotluses tagada inimkonna j\u00e4tkusuutlik heaolu on nii teaduslik kui ka kristlik maailmavaade oma praegusel, teineteist eiraval kujul l\u00e4bi kukkunud.Onneks on neil teineteisega rohkem pistmist, kui oleme harjunud m\u00f5tlema.Kohe kui t\u00e4nap\u00e4evane evolutsiooniteooria poolteise sajandi eest oma ninaotsa loodusteaduste viljakast mullapinnast v\u00e4lja pistis, niipea ta ka kristliku maailmavaatega karvupidi kokku l\u00e4ks. Legendaarne n\u00e4ide on 1860. aasta debatt Oxfordi \u00fclikoolis, kus v\u00e4itlesid piiskop Samuel Wilberforce (1805-1873) ja Charles Darwini tuliseim eestk\u00f5neleja Thomas H. Huxley (1825-1895). Wilberforce olla pilkavalt k\u00fcsinud, kas Huxley arvab end ahvist p\u00f5lvnevat vanaema v\u00f5i vanaisa liini pidi, mispeale Huxley lajatanud vastu, et pigemini p\u00f5lvneda ahvist kui kasutada oma head k\u00f5neannet t\u00f5e \u00e4hmastamiseks.Eks kesta sama s\u00f5nas\u00f5da tegelikult juba sajandeid ja suuremate variatsioonideta t\u00e4nap\u00e4evani. Kui Giordano Bruno (1548-1600) ajal oli peksukoti rollis pigem veel teaduslik \u00abketserlus\u00bb, siis t\u00e4nap\u00e4eval teevad teadusej\u00fcngrid pigem kristlastele tuule alla. Loodusteaduslik meetod on oma v\u00f5imsust lihtsalt niiv\u00f5rd muljet avaldavalt meie igap\u00e4evaelus t\u00f5estanud - pool planeeti on juba pahupidi p\u00f6\u00f6ratud ja temperatuur tapvalt t\u00f5usmas -, et kristlusel oleks justkui aeg vabatahtlikult pillid kotti panna ja koos teiste ebauskudega ajaloo pr\u00fcgikasti kobida.Heakene k\u00fcll, Jumala m\u00f5istet, kandku ta siis Jehoova, Allahi v\u00f5i m\u00f5nda muud nime, annab teadusp\u00f5hise maailmapildiga sobitada ju suhteliselt h\u00f5lpsasti ja seda on mitmelgi moel tehtud. Nii elusmateeria kui ka \u00fcle\u00fcldse mateeria evolutsiooni alguspunktide kohta napib veel korralikku teaduslikku teavet, sestap pole keeruline kujutleda mingit vaimolendit (miks mitte koguni mingi k\u00f5rgema evolutsiooni produkti), kes kummagi masinav\u00e4rgi tahtlikult v\u00f5i teadlikult k\u00e4ivitas.Jeesus ei anna ennast k\u00e4tte Aga mida v\u00f5tta ette kristliku maailmapildi keskse tegelase - Jeesuse Kristusega? Jeesus n\u00e4ib esmapilgul lausa ahastamapanevalt ebaloogiline tegelane. Loogika enfant terrible, v\u00f5iks isegi \u00f6elda. No kuulake seda lugu.Jumal - universumi k\u00f5ikv\u00f5imas ja \u00f5iglane peremees - meisterdas valmis inimese, ei saanud aga tollega siiski h\u00e4sti hakkama (?!) ning otsustas selle \u00e4parduse eest trahvi sisse n\u00f5uda mitte iseendalt kui valmistajalt (?!), vaid hoopis oma untsul\u00e4inud loomingult, inimeselt. Et tal aga hakkas inimesest kahju, otsustas ta enda m\u00e4\u00e4ratud trahvi iseenda taskust kinni maksta (kellele? iseenesele?). See omast taskust maksmine k\u00e4is \u00f5ige veidras \u00abvaluutas\u00bb - ta lasi oma pojal s\u00fcndida inimesena (mida see \u00fcldse geneetilises m\u00f5ttes t\u00e4hendama peaks?) ja teistel inimestel oma poja s\u00fc\u00fctuna (kuhu j\u00e4\u00e4b \u00f5iglust) risti l\u00fc\u00fca.Selle aktiga luges Jumal trahvid makstuks, manitsedes meid siiski heateo eest t\u00e4nulikud olema. N\u00fc\u00fcd elamegi n\u00f5nda, et ehkki k\u00f5ik meie patud on ette lunastatud, me pattu teha ometi justkui ei tohiks (aga miks siis? n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks just eriti rahulikult patustada?).Koristage k\u00f5igepealt ristil\u00f6\u00f6du laip \u00e4ra! Tavaloogikaga Kristusele \u00abpeale lennates\u00bb saame ainult muhu otsaette. M\u00f5ned kristlikud m\u00f5tlejad on avaldanud arvamust, et Jeesuse lugu ei saa juba seet\u00f5ttu olla inimese v\u00e4ljam\u00f5eldis, et inimene ei m\u00f5tleks eales v\u00e4lja midagi nii ebaloogilist. N\u00f5nda pole imestada, et kui Jumala m\u00f5iste \u00fcle julgevad m\u00f5nedki kristlastest loodusteadlased \u00fcpris avalikult arutleda, siis Jumala Pojast k\u00e4iakse kaarega m\u00f6\u00f6da nagu kass palavast pudrust. Vist k\u00fcll n\u00fc\u00fcdseks juba enamiku eestlaste silmis tekitab kujutis ristil rippuvast verisest surnukehast eelk\u00f5ige v\u00f5\u00f5ristust ja n\u00f5utust.M\u00f5ni aasta tagasi palusid Haapsalu pastorid \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumises l\u00f5petada linnal \u00f5udusfilmide festivali toetamine, et mitte mahitada kurjust. Kirjanik Andrus Kivir\u00e4hk kommenteeris seepeale: \u00abEndal neil ripub kiriku seinal risti l\u00f6\u00f6dud laip. Tehku enne kirikud korda ja siis hakaku midagi \u00e4ra keelama.\u00bbV\u00e4ike torge kiriku v\u00f5imuambitsiooni pihta, ent \u00fcksiti ilmekas kujund n\u00fc\u00fcdisaegsest totaalsest mittem\u00f5istmisest. \u00dched fantaasiaolendid k\u00f5ik, olgu zombi, Frankensteini peletis v\u00f5i Kristus, olgu meelelahutustoode v\u00f5i \u00f5htumaa kultuuri keskne s\u00fcmbol...?Kummatigi on Jeesus loodusteaduslik fakt Niiv\u00f5rd ilmselge, et tema t\u00f5estuse \u00fcle pole isegi midagi vaielda. Kohe seletan.Ma ei pea silmas ajaloolist isikut nimega Naatsareti Jeesus. Tema eluloo uurimine on teadlastele kindlasti m\u00f5istlik v\u00e4ljakutse, kuiv\u00f5rd on tegemist k\u00f5ige m\u00f5jukama teadaoleva inimesega maailma ajaloos. Ainult et selline uurimist\u00f6\u00f6 viib teadusmeelse skeptiku m\u00f5istma Jeesuse keskset jumalikku olemust kui \u00fcldse kunagi, siis v\u00e4ga pika ringiga.Arheoloogid v\u00f5ivad leida Jeesuse tegevusj\u00e4lgi, ajaloolased uusi \u00fcrikuid tema kohta, kinnitusi tema \u00fche v\u00f5i teise ettev\u00f5tmise kohta. Aga iga leiuga kerkib taas k\u00fcsimus: kuidas k\u00f5ik need ajalooseigad kinnitavad, et Jeesus polnud lihtsalt \u00fcks \u00fclimalt heatahtlik ja teravmeelne suurusluuluga noormees? Leidub ehk isegi neid, kelle silmis iga t\u00f5endiga ajaloolise Jeesuse olemasolu kohta langeb tema jumalikkusele suurem kahtlus.Aga hakakem pihta hoopis teisest otsast, s\u00fcgavalt p\u00f5him\u00f5tte tasandilt. Kristluse tuum ja \u00fchtlasi ainulaadne erip\u00e4ra suuremate religioonide seas on ristisurm ja lunastus. Teisis\u00f5nu kujuteldamatult (\u00abjumalikult\u00bb) suur vereohver, mis on toodud, et inimene saaks olla \u00f5nnelik, et inimese \u00f5nn p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcldse oleks v\u00f5imalik. K\u00fcsime: kas midagi sellist looduses reaalselt eksisteerib, praeguse parima teadusliku teadmise j\u00e4rgi? Vastus on jah. Jah, see on n\u00f5nda, ja see on ilmselge.Patta pandav ja ahju aetav Vereohvril, mis on antud inimese ja k\u00f5igi teiste elusolendite \u00f5nne nimel, on lausa kolm \u00fcpriski iseseisvat aspekti. K\u00f5ige ilmsem neist avaldub ressursside tarbimises. Teadup\u00e4rast jagunevad elusolendid auto- ja heterotroofideks. Autotroofid, v\u00e4hemalt osa neist, on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imelised elama n-\u00f6 \u00f5hust ja armastusest: ehitades end \u00fcles \u00f5hus leiduvast s\u00fcsihappegaasist, p\u00e4ikesevalgusest, veest ja mineraalainetest. Lill suudab \u00f5itseda ka kaljupraos, kus muud elu peaaegu ei leidu.Inimene ja muud loomad paraku autotroofide hulka ei kuulu, meie oleme heterotroofid. Meie elu p\u00f5hineb paratamatult kellegi teise surmal. Toitume laipadest, nii kitsas kui ka laias m\u00f5istes. Olgu see meie igap\u00e4evane leib v\u00f5i vorst sellel leival, keegi on j\u00e4tnud oma elu, tihti k\u00f5ige \u00ab\u00f5itsvamas\u00bb eas, et meile sellist luksust pakkuda.N\u00fc\u00fcdisaegse inimese puhul on hea n\u00e4ide ka nafta. Meie praegune maailmakord p\u00f5hineb \u00fcmardatult 100 protsenti naftal ja muul fossiilsel orgaanikal nii k\u00fctuse kui ka toorainena, t\u00e4nap\u00e4eva inimene elab naftast nagu riidekoi villasest riidest. Nafta pole teadup\u00e4rast muud kui surnukehad, kunagiste elusolendite j\u00e4\u00e4nused.Eestis on hea n\u00e4ide p\u00f5levkivi, meie elektritootmise A ja O kuni k\u00f5ige viimase ajani - taas, muistsed surnukehad. V\u00f5i muld, huumus: oma olemuselt \u00fclikeerukas elusorganism, koosneb see siiski suurelt jaolt surnukehadest. N\u00e4iteid v\u00f5iks tuua l\u00f5putult, kuni meditsiini katseloomadeni v\u00e4lja, kelle tapmiseta poleks t\u00e4nap\u00e4evane ravi m\u00f5eldav.P\u00f5lvnemise miljardid aastad ohverdusi Teine inimese (ja teiste elusolendite) eest valatud vereohvri aspekt on p\u00f5lvnemine. Meil k\u00f5igil on vanemad, vanavanemad, vaarvanemad jne - kuni k\u00f5igi Maa elusolendite \u00fchise esivanemani v\u00e4lja. See rivi on hoomamatult pikk! V\u00f5ttes keskmiseks p\u00f5lvkonnapikkuseks \u00fclikonservatiivselt \u00fche aasta, saame arvutada, et iga\u00fchel meist on umbes kolm miljardit esivanemat (alates soolise sigimise tekkest tuleb see arv m\u00f5istagi veel korrutada kahega). K\u00f5ik nad on andnud oma elu, et meid ilmale tuua v\u00f5i koguni kaitsta, kuni ise oleme hakanud kaela kandma.K\u00f5ik me teame lugusid vanemate kangelaslikust eneseohverdusest laste nimel, k\u00e4igu see siis k\u00e4rarikkalt, nii et karvad ja suled lendavad, v\u00f5i \u00f5ige vaikselt ja alandlikult. Et tegelikku pilti mingilgi m\u00e4\u00e4ral aimata, korrutage need lood umbes miljardiga (kognitiivselt kontimurdev \u00fclesanne muidugi). Ja m\u00f5istagi ei piirdu eneseohverdus, ei inimese ega isegi teiste liikide seas, \u00fcksnes hoolega omaenda j\u00e4rglaste eest, p\u00fc\u00fctagu seda seletada siis m\u00f5ne asjaliku teadusmudeliga (h\u00f5imuvalik, retsiprookne altruism) v\u00f5i lihtsalt p\u00fcha vaimuga, nagu teevad kristlased.\u00abLiikide teke\u00bb kattub uue testamendiga Aga kolmas - ja n\u00fc\u00fcdisaja teadlase jaoks ehk k\u00f5ige h\u00e4mmastavam ning k\u00fctkestavam aspekt meie eest valatud vereohvrist - ilmneb Darwini evolutsiooniteoorias endas. Loodusliku vahku protsessis, mille l\u00e4bi (praeguse teadusliku maailmapildi j\u00e4rgi) kogu Maa \u00fc\u00fcratu elurikkus, inimesega t\u00fckkis, on tekkinud. Kui panna k\u00f5rvuti Darwini \u00abLiikide teke\u00bb ja kristluse t\u00fcvitekst uus testament (Jeesuse lugu), siis r\u00e4\u00e4givad need meile p\u00f5him\u00f5tteliselt sama loo!Tuletagem meelde Darwini liigipuud: iga muutus (mutatsioon) higis saab kinnistuda, liigiomaseks tunnuseks talletuda ainult t\u00e4nu sellele, et teistsuguste kandjad tema \u00fcmbert kaovad, v\u00e4lja surevad, on sunnitud oma elu\u00f5nnest loobuma, olgu siis j\u00e4rsult v\u00f5i j\u00e4rk-j\u00e4rgult (teisis\u00f5nu, saagu neile osaks siis \u00f5udne l\u00f5pp v\u00f5i l\u00f5puta \u00f5udus). Aga see on ainult \u00fcks samm! Veidigi suuremad muutused genoomides kujunevad alles sadade v\u00f5i tuhandete selliste ts\u00fcklite kaudu.Vaadakem n\u00fc\u00fcd iseend, oma kaaslasi, teisi liike - kui otsatult palju on meis seesuguseid tunnuseid, mis v\u00f5imaldavad keskkonnas paremini hakkama saada, arvutiklahve kl\u00f5bistavatest s\u00f5rmedest juuksekarva struktuurini. Kui \u00fc\u00fcratult pika tee oleme l\u00e4bi k\u00e4inud esimestest elusrakkudest saadik. R\u00e4\u00e4kimata rakkude endi kujunemisest: iga meie keha rakk on keerulisem ehitis kui k\u00f5ige keerulisem t\u00e4nap\u00e4eva arvuti.Ja kui meeletult palju on sellel teel meie teistsuguste, v\u00e4etimate vendade ja \u00f5dede kannatusi ja surma, loodusliku vahku toormaterjali, mis on tulnud pr\u00fcgikasti loopida selleks, et loodus saaks vormida sellised \u00abultrak\u00f5rgtehnoloogilised\u00bb kunstiteosed nagu sina ja mina! Selle vereohvri, nende h\u00e4\u00e4buma m\u00e4\u00e4ratud elude ja nende kannatuste hulk on juba sootuks hoomamatu.M\u00f5istmine ja t\u00e4nulikkus Kui selle vereohvri \u00fcle - ilma milleta poleks v\u00f5imalik ei meie elu ega ammugi mitte \u00f5nn - veidigi t\u00f5sisemalt j\u00e4rele m\u00f5elda, siis tundub see korraga otsatult imeline, otsatult \u00f5udne ning otsatult t\u00e4nulikuks ja alandlikuks tegev. See t\u00e4nu ja alandlikkus on ka Kristuse loo moraalne j\u00e4reldus. Jah, t\u00e4nu ja alandlikkust seavad esikohale teisedki \u00abontlikumad\u00bb religioonid, ent Kristuse loos on kesksel kohal sisuline p\u00f5hjendus: vereohver ja lunastus.T\u00f5si, ka loomad oskavad olla t\u00e4nulikud, k\u00fcllap taimed ja seenedki (nende kohta on teadusuuringud veel suhteliselt napid) - ilmselt ilma igasuguse teadmiseta vereohvrist, r\u00e4\u00e4kimata religioossest p\u00f6\u00f6rdumisest. Ainult et nende puhul - nii nagu tihtipeale ka inimeste puhul - on see t\u00e4nulikkus lihtsat ja pragmaatilist, kasumliku vahetuskauba laadi.Filmis \u00abArabella, merer\u00f6\u00f6vli t\u00fctar\u00bb kutsub vaga r\u00e4ndur Aadu piraate \u00fcles vahetama kurjust headuse vastu. V\u00e4ga s\u00fcmptomaatiline on pootsman Merem\u00f5rtsuka vastus: \u00abAga \u00e4kki t\u00f5esti... hakkaks heaks? \u00c4kki ajab headusega palju rohkem nodi kokku?\u00bbSelline on loomalik t\u00e4nulikkus, evolutsiooniliselt vettpidav, materialistlik t\u00e4nulikkus, mille p\u00fcramiidskeemi libastuvad pahatihti ka kristluse jutlustajad, nn edukristlased (\u00abAnneta kogudusele 10 eurot ja pane t\u00e4hele, \u00fclehomme annab Jumal sulle 100 vastu!\u00bb). Eesm\u00e4rk on aritmeetiline: teenida oma t\u00e4nuliku teoga v\u00e4lja uusi \u00abmaiseid\u00bb h\u00fcvesid. Kristus kutsub \u00fcles teistsugusele, \u00abk\u00f5rgemat sorti\u00bb t\u00e4nulikkusele vereohvri ees, kes ei viibi enam siinpoolsuses ega saa meile \u00absularahas peo peale\u00bb enam vastuteeneid osutada.Kristliku t\u00e4nulikkuse p\u00f5hiline kasu ilmneb alles p\u00e4rast t\u00e4naja surma ega pruugi seisneda ka tema geenide hoogsamas edasikandumises. Sellist t\u00e4nulikkust suudab praegune evolutsiooniteooria seletada vaid kui eksitust, \u00e4pardust, m\u00f6\u00f6dalaskmist.Ja v\u00f5itlusv\u00e4ljaks on me s\u00fcdamed Kui loodusliku valiku \u00ablihalik\u00bb algoritm sunnib meid krabama \u00fcha rohkem (\u00fcksk\u00f5ik kui ilusate s\u00f5nade ja keeruliste vahetustehingute taha me seda ka ei varja), siis taju lunastusest (pigem aimdus, sest tajuda midagi nii suurt pole inimlikult v\u00f5imalik) pigem hoopis vastu andma, loovutama, tagasihoidlikkusele. Tundub, et need vastupidised tungid on m\u00f5lemad meis olemas, \u00fcksk\u00f5ik kui v\u00e4ga me ka ei p\u00fc\u00fcaks oma heatahtlikkuse taga viimseni n\u00e4ha isekate geenide varjatud motiive. Inimene h\u00f5ljub kahe suure vastandtungi pingev\u00e4ljas otsekui metallit\u00fckk kahe magneti vahel.T\u00f5sine teadususk v\u00e4hemalt t\u00e4nap\u00e4evase seisuga ei v\u00f5imalda sellist inimhinge duaalsust tunnistada.Eeldusest, et oleme vaid loodusliku vahku vormitud omap\u00e4rane mateeria liik, iseenda paljundamiseks mobiliseerunud kogumid t\u00e4hetolmu, ei j\u00e4reldu muid stsenaariume kui \u00fcha kiirem ja agressiivsem ressursside (loodusvarade, raha, menu, partnerite) h\u00f5lvamine. Ka piibel m\u00f6\u00f6nab ja hoiatab, et nn lihalikud tungid on peaaegu vastupandamatud, aga r\u00f5hutab seda enam inimese valikuv\u00f5imalust, nn vaba tahet.Jeesuse s\u00f5numi kaal \u00fcha kasvab Kas panete t\u00e4hele selle r\u00f5huasetuse praktilist olulisust just t\u00e4nap\u00e4eval? Olukorras, kus inimene on bioloogilise higina maailma ajaloos enneolematus ulatuses v\u00e4ljunud looduslike piirajate (ressursinappuse ja vaenlaste) kontrolli alt, pole meil muud \u00f5lek\u00f5rt kui loota vaba tahte toimimisele ja nn eetilisele printsiibile meis enestes (t\u00e4psemalt, p\u00fchale vaimule, kuiv\u00f5rd eetika alla k\u00e4ib ka loomalik vahetuskaubanduse esteetika, mida kirjeldasin eespool), et p\u00e4\u00e4sta teised higid meie higi \u00abl\u00f5ugade\u00bb vahelt.Mitte kunagi maailma ajaloos - ja seda r\u00f5hutavad n\u00fc\u00fcd juba pigem \u00f6koloogid kui kristlased - pole vajadus inimese p\u00f6\u00f6rdumise, meeleparanduse j\u00e4rele olnud suurem kui praegu. Teadusp\u00f5hine moraal on viimastel aastak\u00fcmnetel v\u00e4ga kiiresti konvergeerunud Jeesuse \u00f5petustega praktiliselt identseks, tuleb lihtsalt ligimese m\u00f5istet laiendada - ajastukohaselt - ka teistele liikidele peale inimese.Kui Jeesus \u00fctleb, et \u00abminu riik pole sellest maailmast\u00bb, siis ei pea ta silmas, et elu planeedil Maa pole oluline hoida, vaid t\u00e4pselt vastupidist: et inimesele on antud eluslooduses erakordne v\u00f5ime olla \u00f5nnelik ka ilma \u00abselle maailma\u00bb hukatusliku lihaliku himutsemiseta, evolutsioonilise suitsiiditerrorismita, mis loodusliku vahku loogika j\u00e4rgi on justkui v\u00e4\u00e4ramatult ette m\u00e4\u00e4ratud Maa elurikkust alla neelama ja \u00e4ra seedima. Elame koletus kiusatuses ja poole valik on n\u00fc\u00fcdseks juba kogu \u00f6kos\u00fcsteemi elu ja surma k\u00fcsimus.\"Meie praegune maailmakord p\u00f5hineb \u00fcmardatult 100 protsenti naftal, t\u00e4nap\u00e4eva inimene elab naftast nagu riidekoi villasest riidest.\"Jeruusalemmas P\u00fcha Hauakambri kirikus on \u00f5igeusklik P\u00fcha Tule tseremoonia k\u00e4igus t\u00f5stnu d puust risti valgusvihku. Paljud kristlased usuvad, et Jeesus l\u00f6\u00f6di risti just selles paigas.JUHAN JAVOI\u0160 bioloog"}
{"text":"\u00d5igusteadlane hindab politseijuht Vaheri vastutustElmar Vaheri (pildil) v\u00f5imalik vastutus s\u00f5ltub sellest, mida Eerik Heldna oleks j\u00f5udnud temale korraldatud dokumentidega teha - kui asi oleks piirdunud ainult dokumentide esitamisega sotsiaalkindlustusametile, siis menetletaks kaasaaitamist kelmuse katsele, kui aga dokumentide alusel ka midagi v\u00e4lja maksti, oleks kahtlustus kaasaaitamises l\u00f5puleviidud kelmusele, r\u00e4\u00e4gib Tartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna professor Jaan Ginter (pildil) uurimise toonud juhtumist, mis puudutab s\u00f5brale pensioni skeemitamist.\nGinteri s\u00f5nul v\u00f5ib asja karistus\u00f5iguse poole pealt vaadates \u00fctelda, et avaldatud info alusel pole selge, kas menetletakse kelmuse katset v\u00f5i l\u00f5puleviidud kelmust. Kelmus on selline varavastane kuritegu, mille puhul kuriteo l\u00f5puleviimiseks pole vaja, et kurjategija mingit varalist kasu saaks. \u201eOn avaldatud, et sotsiaalkindlustusamet ei m\u00e4rganud, et Eerik Heldna poolt esitatud dokumendid kajastasid v\u00e4idetavalt n\u00e4ilikke toiminguid politseistaa\u017ei fiktiivseks suurendamiseks. Sellisel juhul oleks selgelt tegemist sotsiaalkindlustusameti ametnikule tegelikest asjaoludest eba\u00f5ige ettekujutuse loomisega,\u201c selgitab Ginter.\n\u201eAvaldatust ei ole v\u00f5imalik kindlalt v\u00e4ita, et Heldnale on tema esitatud dokumentide alusel ka m\u00f5ni v\u00e4ljamakse juba tehtud. Kui selline v\u00e4ljamakse on tehtud, siis on selgelt tegemist l\u00f5puleviidud kuriteo menetlusega.\u201c Tema s\u00f5nul s\u00f5ltub Elmar Vaheri v\u00f5imalik vastutus sellest, mida Eerik Heldna oleks j\u00f5udnud temale korraldatud dokumentidega teha. \u201eKui asi oleks piirdunud ainult dokumentide esitamisega sotsiaalkindlustusametile, siis menetletaks kaasaaitamist kelmuse katsele. Kui dokumentide alusel ka midagi v\u00e4lja maksti, siis oleks tegu kahtlustusega kaasaaitamises l\u00f5puleviidud kelmusele.\u201c\n\n\nSIIM RANDLA"}
{"text":"\u00d5igusteadlane politseiskandaalist: Elmar Vaheri vastutus v\u00f5ib tulla mitme paragrahvi j\u00e4rgiElmar Vaheri v\u00f5imalik vastutus s\u00f5ltub sellest, mida Eerik Heldna oleks j\u00f5udnud temale korraldatud dokumentidega teha \u2013 kui asi oleks piirdunud ainult dokumentide esitamisega sotsiaalkindlustusametile, siis menetletaks kaasaaitamist kelmuse katsele, kui aga dokumentide alusel ka midagi v\u00e4lja maksti, oleks kahtlustus kaasaaitamises l\u00f5puleviidud kelmusele, r\u00e4\u00e4gib Tartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna professor Jaan Ginter\u00a0uurimise toonud juhtumist, mis puudutab s\u00f5brale pensioni skeemitamist.\nV\u00e4idetavalt\u00a0vormistati Eerik Heldna omal soovil politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri otsusega 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politseis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle t\u00f6\u00f6le kaitsev\u00e4kke, kus Heldna oli tegelikkuses juba aasta aega julgeolekuvaldkonnas t\u00f6\u00f6tanud. Jaan Ginteri s\u00f5nul v\u00f5ib asja karistus\u00f5iguse poole pealt vaadates \u00fctelda, et avaldatud informatsiooni alusel ei ole selge, kas menetletakse kelmuse katset v\u00f5i l\u00f5puleviidud kelmust. Kelmus on selline varavastane kuritegu, mille puhul kuriteo l\u00f5puleviimiseks pole vaja, et kurjategija mingit varalist kasu saaks. Piisab sellest, et kurjategija on teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse loomise teel tekitanud kellelegi varalist kahju.\n\u201eOn avaldatud, et Sotsiaalkindlustusamet ei m\u00e4rganud, et Eerik Heldna poolt esitatud dokumendid kajastasid v\u00e4idetavalt n\u00e4ilikke toiminguid politseistaa\u017ei fiktiivseks suurendamiseks. Sellisel juhul oleks selgelt tegemist Sotsiaalkindlustusameti ametnikule tegelikest asjaoludest eba\u00f5ige ettekujutuse loomisega,\u201c selgitab Ginter. \u201eAvaldatust ei ole v\u00f5imalik kindlalt v\u00e4ita, et Heldnale on tema esitatud dokumentide alusel ka m\u00f5ni v\u00e4ljamakse juba tehtud. Kui selline v\u00e4ljamakse on tehtud, siis on selgelt tegemist l\u00f5puleviidud kuriteo menetlusega.\u201c\nTema s\u00f5nul s\u00f5ltub\u00a0Elmar Vaheri v\u00f5imalik vastutus sellest, mida Eerik Heldna oleks j\u00f5udnud temale korraldatud dokumentidega teha. \u201eKui asi oleks piirdunud ainult dokumentide esitamisega Sotsiaalkindlustusametile, siis\u00a0menetletaks\u00a0kaasaaitamist\u00a0kelmuse katsele. Kui dokumentide alusel ka midagi v\u00e4lja maksti, oleks tegu\u00a0kahtlustusega\u00a0kaasaaitamises\u00a0l\u00f5puleviidud kelmusele.\u201c\nKuid t\u00f5en\u00e4oliselt oleks Elmar Vaheri\u00a0v\u00e4idetavates\u00a0\u00a0tegudes kuriteo koosseis ka siis, kui Eerik Heldna oleks kaitsepolitsei hoiatuste peale j\u00e4tnud dokumendid Sotsiaalkindlustusametile esitamata, leiab Ginter. Kuna tegemist\u00a0oleks olnud\u00a0n\u00e4iliku teenistusuhte loomisega ning n\u00e4iliku \u00fcleviimisega kaitsev\u00e4eteenistusse, siis selliste n\u00e4iliste toimingute kohta dokumentide loomisega oleks arvatavasti tegu olnud ametialase v\u00f5ltsimisega (v\u00f5i sellele kaasaaitamisega), mis on samuti karistusseadustikus ette n\u00e4htud kuritegu, \u00fctleb ta.\n\u201eKuna praegusel juhul j\u00e4rgnes v\u00e4idetavate n\u00e4ilike teenistuslike liikumiste kohta fiktiivsete dokumentide loomisele nende dokumentide kasutamine kelmuse sooritamiseks, siis ilmselt ei ole p\u00f5hjust kelmuse sooritamiseks t\u00e4ide viidud teist kuritegu eraldi kvalifitseerida ning dokumentide v\u00f5ltsimine loetakse kaetuks kelmuse koosseisuga, sest see toimuski just kelmuse toimepanemise ettevalmistamiseks,\u201c r\u00e4\u00e4gib Ginter.\n\u201eSee, et Eerik Heldna politsei- ja piirivalveametisse t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise vormistamine ei toimunud Elmar Vaheri allkirjaga, ei vii tuld tema pealt kahjuks \u00fcldse mitte \u00e4ra. Seda seet\u00f5ttu, et n\u00fc\u00fcdseks on avaldatud, et Eerik Heldna politsei- ja piirivalveametist tagasi kaitsev\u00e4eteenistusse vormistamine toimus siiski just nimelt Elmar Vaheri allkirjaga,\u201c selgitab Ginter, kelle s\u00f5nul muutuski kogu seekordne roteerumine n\u00e4ilikuks just nimelt selle samal p\u00e4eval kaitsev\u00e4eteenistusse tagasi vormistamisega.\nKui asi oleks piirdunud ainult Heldna PPAsse t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmisega, oleks k\u00f5ik korras olnud. \u201eProbleem tekkis just sellest, et PPA Heldnat tegelikult \u00fcldse t\u00f6\u00f6le ei saanudki ja sellega ilmnes kogu seekordse roteerumise n\u00e4ilik ja ainult staa\u017ei tekitamise soovi t\u00e4itev iseloom.\u201c"}
{"text":"E-valitsemise professor Vincent Homburg peab inauguratsiooniloenguTALLINN, 6. aprill, BNS - Tartu \u00dclikooli e-valitsemise professor Vincent Homburg peab neljap\u00e4eval kell 16.15 \u00fclikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu \u201eE-valitsemise poliitilisus\u201c.\u00a0\nHomburgi s\u00f5nul v\u00f5ib leida hulgaliselt entusiastlikke v\u00e4iteid selle kohta, kuidas Eestis ja mujal maailmas muudab infotehnoloogia p\u00f6\u00f6rdeliselt avalike teenuste osutamist ja valitsuse suhtlust kodanikega. \u201eEesti on maailmale n\u00e4idanud, milline v\u00f5iks olla t\u00f5eliselt digitaalne \u00fchiskond. Loodetavasti saame peagi n\u00e4idata ka seda, missugune on vastutustundlik innovatsioon,\u201c \u00fctles professor Vincent Homburg.\u00a0\nKriitilisem vaade n\u00e4itab, et tehnoloogia ei pruugi olla soovitavate eesm\u00e4rkide saavutamiseks neutraalne vahend. Tehisintellekt v\u00f5ib muutuda diskrimineerivaks, otsustades ise selle \u00fcle, millised kodanikud v\u00f5ivad t\u00f5en\u00e4oliselt toime panna pettuse. Sotsiaaltoetuste haldamisel kasutatav otsustamise tugis\u00fcsteem v\u00f5ib tahtlikult v\u00f5i tahtmatult v\u00e4hendada kodanikega vahetult suhtlevate ametnike suutlikkust aidata h\u00e4dasolijaid. Sotsiaalmeedias toimub poliitiline suhtlus \u00fcha enam viisil, mis \u00f5hutab polariseerumist.\u00a0\nHomburgi s\u00f5nul paneme t\u00e4nap\u00e4eval sotsiaalmeediale suured lootused, nagu peaks see pakkuma uusi viise poliitikute ja kodanike vaheliseks suhtluseks. \u201eTegelikult pole sotsiaalmeediaplatvormid kunagi olnud m\u00f5eldud poliitilise osaluse ja arutelu platvormidena, seega on arutelude polariseerumine sotsiaalmeedia sellise kasutuse loomulik tagaj\u00e4rg.\u201c\u00a0\nTeisis\u00f5nu on tehnoloogia arendamine, rakendamine ja kasutamine avalikus halduses ehk e-valitsemine ilmselt poliitilisem, kui esmapilgul paistab. \u201eLiiga kaua on tehnoloogiat ja poliitikat k\u00e4sitletud eraldi valdkondadesse kuuluvatena. Riskihindamise algoritmide kasutuselev\u00f5tt sotsiaaltoetuste pettuste tuvastamiseks ja tehisintellekti kasutamine retsidiivsusriski hindamiseks on valusalt selgeks teinud, kui poliitiline v\u00f5ib tehnoloogia olla,\u201c lisas professor.\u00a0\nInauguratsiooniloengul arutleb Vincent Homburg selle \u00fcle, kuidas poliitika ja tehnoloogia on valitsemises p\u00f5imunud ning miks on e-valitsemise uurimiseks vaja politoloogiat. Oma empiirilistele uurimustele viidates tutvustab ja n\u00e4itlikustab Homburg vaatepunkti, millele toetudes saab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada tulevased uurimissuunad e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste vallas.\u00a0\n\u201eDigitaalsed avalikud teenused ei t\u00e4henda vaid avalike teenuste k\u00e4ttesaadavaks tegemist veebilehtede ja rakenduste kaudu. Need h\u00f5lmavad ka aruka otsustustoe pakkumist kodanikke teenindavatele riigiametnikele. K\u00fcsimused, kas ja kuidas muutuvad nende ametnike \u00fclesanded ning kas ja mil viisil muutub selle tagaj\u00e4rjel b\u00fcrokraatia inimlik n\u00e4gu, saavad l\u00e4hiaastatel e-valitsemise uurimise keskseteks teemadeks,\u201c \u00fctles Homburg.\u00a0\nVincent Homburg on e-valitsemise professor ja Euroopa teadusruumi \u00f5ppetooli hoidja Tartu \u00dclikoolis. Ta on koos Victor Bekkeriga toimetanud raamatu \u201eThe Information Ecology of E-Government\u201c (IOS Press, 2005) ning koos Christopher Pollitti ja Sandra van Thieliga raamatu \u201eThe New Public Management in Europe\u201c (Palgrave Macmillan, 2007). Tema monograafia \u201eUnderstanding E-Government\u201c (2008) ilmus kirjastuselt Taylor & Francis. Viimasel ajal on Homburgi artikleid avaldanud sellised teadusajakirjad nagu International Review of Administrative Sciences, Local Government Studies, The Information Society, Behavior & Information Technology, International Journal of Public Administration ja Artificial Intelligence and Law.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"KISUB INETUKS! Triin Tuula l\u00e4heb Priit Piilmanni p\u00e4randi t\u00f5ttu mehe perekonna vastu kohtusse: olen maksnud juba v\u00e4ga r\u00e4nka hinda, aga lapsed ei pea kannatama\u201eMa kannatan selle \u00f5uduse \u00e4ra. Palju hullem oleks terve \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu lastele otsa vaadata ja tunda s\u00fc\u00fcd, et isegi mina ei seisnud teie eest,\u201c r\u00e4\u00e4gib endine ETV ilmateadustaja Triin Tuula, kes l\u00e4heb kohtusse Priit Piilmanni p\u00e4randi t\u00f5ttu mehe perekonnaga.\u201eT\u00f5epoolest, minu elu viimased aastad on kulgenud nagu \u00f5udusfilmis. Kohe p\u00e4rast Priidu surma j\u00f5udis minuni jutt, kuidas osad Piilmannide perekonna liikmed kiitlesid oma tutvusringkonnas, et minu ja Priidu \u00fchised lapsed ei saa mitte midagi. Selle praalimise eest olen neile muidugi \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4nulik, sest vastasel juhul oleksin ilmselt nende poolt seatud konksu heauskselt alla neelanud ja n\u00fc\u00fcd poleks enam midagi teha. Lapsed on testamendis loomulikult sees, aga neile j\u00e4etu on suurusj\u00e4rkudes v\u00e4iksem seaduslikust miinimumist ja sellegi saamine on justkui s\u00f5ltuvuses teiste p\u00e4rijate heast tahtest,\u201c jagab Triin Tuula kohtuvaidluse tagamaid.Kaks kuud enne suurettev\u00f5tja Priit Piilmanni surma novembris 2022 kirjutas ajaleht \u00c4rip\u00e4ev, et Viru Keemia Grupi suuromanik Priit Piilmann jagas ettev\u00f5tte osaluse enda, kolme poja ja abikaasa vahel viieks.Artikli t\u00e4istekst Kroonikas.Priit Piilmanni poeg Kristjan Piilmann edastas \u00d5htulehele ka omapoolse seisukoha, milles k\u00fcsib: \u201eMiks siiski Tuula j\u00e4tkuvalt laimab Priit Piilmanni ja tema peret? Vastus on lihtne: ta tahab rohkem raha. T\u00e4psemalt, ta ei taha, et tema lapsed saaksid koos teiste Priit Piilmanni p\u00e4rijatega osanikeks p\u00e4randatud ettev\u00f5ttes, vaid ta tahab saada rahalise h\u00fcvitise. Kui osaluse p\u00e4rimise korral l\u00e4heks see laste nimele, siis rahale oleks ligip\u00e4\u00e4s Tuulal ja advokaat Keresel otse. See on olnud tema seisukoht ka varem \u2013 isa eluajal \u2013 kui Tuula k\u00fcsis 500\u00a0000 eurot ja pakkus vastutasuks, et loobub oma laste p\u00e4rimis\u00f5igusest. Loomulikult ei v\u00f5tnud Priit seda pakkumist vastu, sest see oleks oluliselt riivanud alaealiste laste huve. T\u00e4naseks on avalik ja selge Priit Piilmanni testamendi sisu. Notariaalse testamendi ja p\u00e4rimistunnistuse kohaselt on Priit Piilmanni p\u00e4rijad tema abikaasa ja k\u00f5ik viis last. K\u00f5ikidele p\u00e4rijatele on vastavalt Priidu tahtele j\u00e4etud osa tema p\u00e4randist. Seejuures tuleb r\u00f5hutada, et m\u00f5lemale alaealisele lapsele on p\u00e4randatud testamendiga see osa Priidu varast, millele neil seaduse j\u00e4rgi on \u00f5igus ehk sundosa.\u00a0K\u00fcll aga pole testamendis mainitud Tuulat ning eks seegi aitab selgitada meedia vahendusel toimuvate r\u00fcnnakute tagamaad.\u201cKristjan Piilmanni s\u00f5nul on nad p\u00fc\u00fcdnud vaatamata k\u00f5igele leida Triin Tuula ja tema esindajaga kompromisse. \u201eEhkki tuleb tunnistada, et kohati on j\u00e4\u00e4nud arusaamatuks, kas nad esindavad Priit Piilmanni alaealiste laste huve v\u00f5i kellegi teise huve. Triin Tuulale tehtud pakkumine oli selline, mis oli v\u00e4\u00e4rtuslikum testamendiga tema lastele j\u00e4etud p\u00e4randist \u2013 et nad p\u00e4riksid rohkem ja parematel tingimustel, mitte v\u00e4hem. Muud eesm\u00e4rki selle kompromissi tegemine ei kandnud kui p\u00fc\u00fcd v\u00e4ltida aastaid tulutut vaidlemist. Tuula j\u00e4tkuvad v\u00e4ited, et teda v\u00f5i tema lapsi on kuidagi k\u00f5rvale j\u00e4etud, ignoreeritud v\u00f5i halvasti koheldud, j\u00e4\u00e4vad t\u00e4iesti arusaamatuks. Terror, mida Tuula Priit Piilmannile ning tema erinevatele pereliikmetele aastaid on korraldanud isiklike s\u00f5numite, muude vahendite ning viimasel kahel aastal ka ajakirjanduse kaudu, on \u00fcletanud igasugused hea maitse piirid. See on esimene ja viimane kord, kui me me seda teemat omalt poolt avalikkuses kommenteerime. Seda nii peatselt algava kohtuprotsessi t\u00f5ttu, kui ka seet\u00f5ttu, et seda on v\u00f5imatu teha kahjustamata isa mainet ja p\u00e4randit.\u201cSalasuhe ilmateadustajagaKahe aasta eest, 17. aprilli Postimehe paberlehes tr\u00fckitud \u00f5nnesoov Triin Tuulale ja Priit Piilmannile t\u00fctre s\u00fcnni puhul ajas lapsevanemad totaalselt t\u00fclli \u2013 see paljastas abielus \u00f5likuninga h\u00e4sti varjatud salasuhte ilmateadustajaga. Piilmann avalikustas oma vaatenurga: et Tuula n\u00f5udis talt lisaks muudele seni tehtud kulutustele \u2013 auto, elatisraha, korterid jms \u2013 veel 500 000 eurot, \u00e4hvardades muidu mehe h\u00e4vitada.\u201eMa ei saa kahjuks midagi r\u00e4\u00e4kida ega isegi ennast kaitsta, sest tahan s\u00e4\u00e4sta oma lapsi,\u201c seisis toona Triinu emotsionaalses p\u00f6\u00f6rdumises Kroonikale. \u201eAnna on k\u00fcll alles kolmekuune, aga meie \u00fcheksa-aastane poeg saab k\u00f5igest juba liigagi h\u00e4sti aru,\u201c tunnistab Triin. \u201eJah, olen s\u00fc\u00fcdi, et teda armastasin, liiga kaua ja liiga palju.\u201cPriit Piilmann vastas toona \u00d5htulehele j\u00e4rgnevalt:\u201eMa ei pea absoluutselt \u00f5igeks mingite isiklike probleemide lahkamist ajakirjanduse veergudel, kuid kui Triin Tuula on selle tee ette v\u00f5tnud, siis v\u00e4hemalt ei j\u00e4\u00e4 see patt minu hingele. Olude sunnil peaksin siinkohal veidi selgitama, mis ajendil siiani ilmunud kuulutus ja artiklid on tekkinud.Veebruari alguses k\u00e4is Triin Tuula esindaja minu esindaja juures ning esitas Triin Tuula poolse ettepaneku, et mina v\u00f5iksin kanda tema arvele 500 000 eurot, siis ei olevat temal ega lastel minu vastu \u00fchtegi pretensiooni ega n\u00f5udmist ning ta loobub laste p\u00e4rimis\u00f5igusest. See ettepanek oli minu arust v\u00e4ga jabur, ma ei saa aru kuidas saab enda heaolu nimel laste p\u00e4rimis\u00f5igusest loobuda, pealegi ei ole see \u00f5iguslikult v\u00f5imalik.Aprilli alguses helistas mulle Triin ning teatas ise, et ma peaksin talle \u00fcle kandma 500 000 eurot, vastasel korral alustab ta minu vastu negatiivset PR-kampaaniat ning h\u00e4vitab mind \u00e4ra. Ta andis mulle otsustamiseks kaks n\u00e4dalat. \u00dctlesin talle, et mina v\u00e4ljapressimistele ei allu. Helistasin veel ja proovisin olukorda rahumeelselt ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega lahendada, kuid seepeale saatis Triin j\u00e4rgmise s\u00f5numi:\u201eNatuke hakkas mul sinust isegi kahju. Sul on veel aega 1 n\u00e4dal, et hoida \u00e4ra totaalne kaos, mida me kumbki l\u00f5puni kontrollida ei suuda. Triin Suuremeelne\u201cPaar p\u00e4eva hiljem sain j\u00e4rgmise s\u00f5numi: \u201eHakkas pihta. Keegi on erinevatele ajakirjadele saatnud vihjed ja n\u00fc\u00fcd soovivad nad minu kommentaari. Otsusta juba \u00e4ra, siis ma tean, mida r\u00e4\u00e4kida. K\u00f5ik s\u00f5ltub n\u00fc\u00fcd sinust.\u201cSaatsin s\u00f5numi ja k\u00fcsisin, mida ma pean \u00e4ra otsustama kuid kirjalikult ma Triinult sellele vastust pole saanud.Seepeale ongi ilmunud kuulutus Postimehes (et tekitada ajakirjanduses huvi). Edasi on ilmunud kaks artiklit Kroonikas, kuid karta on, et neid tuleb veel.Tulles tagasi ilmunud artikli pealkirja juurde \u201eTriin Tuula paljastab, et Eesti \u00fcks rikkamaid mehi on ta lastega \u00fcksi j\u00e4tnud\u201c \u2013 vastab t\u00f5ele, suhe Triinuga on l\u00e4bi saanud juba ammu ja seda teab ta isegi, see suhe ei ole l\u00f5ppenud n\u00fc\u00fcd, nagu pealkirjast v\u00f5ib lugeda. Lastega on teine lugu, t\u00fctar on veel hetkel liiga v\u00e4ike ja suhe temaga selgub tulevikus, Johannesega olen kohtunud regulaarselt, kahjuks peab t\u00f5dema, et viimase aja erimeelsused Triinuga on suhtlusele oma j\u00e4lje j\u00e4tnud.Kuidas ikkagi Triin Tuula sellises olukorras hakkama saab? Olen ostnud \u00fche korteri Triin Tuulale (\u00f5igemini andnud selleks raha), seda korterit saab Triin v\u00e4lja \u00fc\u00fcrida lisaraha teenimise eesm\u00e4rgil. Teise, nelja toaga korteri, olen ostnud lapse nimele, milles Triin lastega ka elab, m\u00f5lemad korterid asuvad kesklinnas. Olen ostnud auto ja andnud erinevaid summasid kohustuste t\u00e4itmiseks, k\u00f5ik kokku \u00fcle 400 000 euro. Maksan lastele regulaarset elatisraha, mis katab nende k\u00f5ik vajadused ja j\u00e4\u00e4b veel \u00fclegi. Kuid tundub, et sellest k\u00f5igest on Triin Tuulale veel v\u00e4he.Ma k\u00fcll ei tea kui kaugele see ajakirjanduses asjade klaarimine v\u00f5ib j\u00f5uda, kuid mina tahan selle v\u00e4ikese artikliga ajakirjanduslikule klaarimisele enda poolt joone alla t\u00f5mmata. Olen saanud v\u00e4ga valusa \u00f5ppetunni, endast on mul \u00fcksk\u00f5ik, k\u00f5ige suurem kannataja selles olukorras on olnud minu abikaasa Eve, samuti lapsed \u2013 s\u00fcgav vabandus teie ees.\"L\u00f5puks kommenteeris \u00d5htulehele toimuvat ka Tuula. \u201eMul on nii h\u00e4bi, et mees, keda ma 12 aastat armastasin, on n\u00fc\u00fcd l\u00f5plikult hulluks l\u00e4inud. Kui ta on otsustanud mind \u00e4ra h\u00e4vitada, no las ta siis h\u00e4vitab, sest minust ei ole talle vastast. Mul on praegu s\u00fcles kolmekuune rinnalaps, ma pean lohutama meie poega ja ka ise selle juures p\u00fc\u00fcdma kuidagi ellu j\u00e4\u00e4da,\u201c s\u00f5nab endine ilmateadustaja. \u201eMa olen Priidule v\u00e4ga t\u00e4nulik, et mul on kaks imeilusat last, 10 aastat tagasi kingitud kasutatud auto ja v\u00f5imalus elada veel kaheksa aastat meie poja korteris. Aga oma laste ema avalikult kullakaevajaks v\u00f5i v\u00e4ljapressijaks nimetada on v\u00e4ga mage. Ait\u00e4h sulle k\u00f5ige eest, Priit!\u201cS\u00f5na v\u00f5ttis ka advokaat Paul Keres, kes \u00fctles, et v\u00e4ide, et Triin on advokaadi vahendusel rahasummasid n\u00f5udnud ja lubanud selle vastu loobuda p\u00e4randist, ei vasta t\u00f5ele. \u201eTriin Tuula s\u00f5nul oli h\u00e4rra Piilmann p\u00f5hiliselt mures abieluv\u00e4liste laste t\u00f5ttu tekkinud konflikti p\u00e4rast vanemate laste ja oma abikaasaga,\u201c \u00fctleb Keres. \u201eSeet\u00f5ttu tegime ettepaneku kaaluda lastele etteulatuva suure elatise maksmist, et ei tekiks tulevikus ragistamist p\u00e4rijate vahel. Soov oli v\u00e4ltida probleemide l\u00fckkamist tulevikku ja teiste kaela. See vestlus toimus advokaatide vahel ja ma eeldan, et arutelu anti korrektselt edasi.\u201c"}
{"text":"J\u00e4rjekordne Vene energiaboss hukkus m\u00fcstilistel asjaoludelVene Yakutskenergo peadirektori aset\u00e4itja Igor \u0160kurko leiti oma vangikongist surnuna, kus ta istus s\u00fc\u00fcdistatuna altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.Venemaa energiafirma Yakutskenergo peadirektori aset\u00e4itja Igor \u0160kurko (49) surnukeha avastati teisip\u00e4eval tema kambrist Ida-Siberi sadamalinnas Jakutskis asuvas arestimajas. P\u00e4ev enne surma esitas \u0160kurko altk\u00e4emaksus\u00fc\u00fcdistuse peale apellatsiooni.\nVenemaa v\u00f5imud ei kirjeldanud tema surma \u00fcksikasju, kuid v\u00e4itsid, et esialgsete andmete p\u00f5hjal ei viita miski kuriteole.\nK\u00f5rgepalgalist \u0160kurko s\u00fc\u00fcdistati k\u00f5igest umbes 5000-eurose altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. Ta oli Putini-meelse erakonna \u00dchtse Venemaa liige, kuid altk\u00e4emaksus\u00fc\u00fcdistuse esitamisel tema liikmelisus peatati. Venemaa vanglaamet teatas avalduses, et 4. aprillil leiti s\u00fc\u00fcdistatav eeluurimisvangla kambrist ilma elum\u00e4rkideta. S\u00fcndmuskohale kutsuti uurimisr\u00fchm. Esialgsetel andmetel v\u00e4givaldse surma tunnuseid ei leitud.\n\u0160kurko oli abielus ja tal oli kaks poega. Ametipostil vastutas ta maailma k\u00fclmema piirkonnana tuntud Jakuutiat elektriga varustava Yakutskenergo tehnilise poole eest."}
{"text":"Maasikas: Ukrainat saadab edu korruptsioonit\u00f5rjes isegi s\u00f5ja ajalKIIEV, 6. aprill, Interfax-BNS \u2013 Isegi s\u00f5ja ajal teeb Ukraina korruptsioonivastastes reformides edusamme ning uue riikliku korruptsioonit\u00f5rjeprogrammi elluviimine n\u00e4itab valitsuse p\u00fchendumust korruptsioonivastaste organite ja \u00f5igusriigi tugevdamisele, \u00fctles Euroopa Liidu delegatsiooni juht Ukrainas Matti Maasikas.\n\"Agressorriik on ilmselgelt l\u00e4bi kukkunud, Ukraina v\u00f5idab lahinguv\u00e4ljal v\u00f5itluses vabaduse ja demokraatia eest ning kindlustab reformidega oma asutuslikku ja halduslikku tugevust. Ukraina on j\u00f5udnud korruptsiooniga v\u00f5itlemisel kaugele, loonud p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rikuse revolutsiooni s\u00f5ltumatud korruptsioonit\u00f5rjeorganid, sulgedes ruumi korruptsioonile, edendades kohtureformi ja digitaliseerimist,\u201c \u00fctles saadik 2023-2025. aasta riikliku korruptsioonit\u00f5rjeprogrammi tutvustus\u00fcritusel.\nMaasikas r\u00f5hutas, et isegi s\u00f5ja ajal j\u00e4tkab Ukraina edusamme korruptsioonivastastes reformides.\n\"N\u00e4eme ka k\u00f5igis v\u00f5imalikes sektorites pidevat reformisoovi. Ja nende reformide tulemusi on juba tunnustatud. Ukraina on ilmselgelt teel EL-i liikmelisuse poole, rahvusvahelised ja rahandusorganisatsioonid annavad rahaabi,\" lisas ta.\nSaadiku s\u00f5nul on mullune korruptsioonit\u00f5rjestrateegia ja riikliku korruptsioonit\u00f5rjeprogrammi vastuv\u00f5tmine m\u00e4rtsis j\u00e4rjekordne selge t\u00f5end sellest, et Ukraina teeb edusamme.\n\"Hindan v\u00e4ga korruptsioonit\u00f5rjeagentuuri eestvedamist selle programmi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise v\u00e4ga kaasavas protsessis, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki huvir\u00fchmi. Vastuv\u00f5etud programm on v\u00e4ga \u00fcksikasjalik, programm on usaldusv\u00e4\u00e4rne, kehtestab standardid teistele riikidele,\" \u00fctles Maasikas.\nSamas m\u00e4rkis ta, et programmi oleks saanud vastu v\u00f5tta kiiremini, kuid praegu on palju olulisem vaadata, kuidas see praktikas rakendatakse.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Maasikas: Ukrainat saadab edu korruptsioonit\u00f5rjes isegi s\u00f5ja ajalKIIEV, 6. aprill, Interfax-BNS \u2013 Isegi s\u00f5ja ajal teeb Ukraina korruptsioonivastastes reformides edusamme ning uue riikliku korruptsioonit\u00f5rjeprogrammi elluviimine n\u00e4itab valitsuse p\u00fchendumust korruptsioonivastaste organite ja \u00f5igusriigi tugevdamisele, \u00fctles Euroopa Liidu delegatsiooni juht Ukrainas Matti Maasikas.\n\"Agressorriik on ilmselgelt l\u00e4bi kukkunud, Ukraina v\u00f5idab lahinguv\u00e4ljal v\u00f5itluses vabaduse ja demokraatia eest ning kindlustab reformidega oma asutuslikku ja halduslikku tugevust. Ukraina on j\u00f5udnud korruptsiooniga v\u00f5itlemisel kaugele, loonud p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rikuse revolutsiooni s\u00f5ltumatud korruptsioonit\u00f5rjeorganid, sulgedes ruumi korruptsioonile, edendades kohtureformi ja digitaliseerimist,\u201c \u00fctles saadik 2023-2025. aasta riikliku korruptsioonit\u00f5rjeprogrammi tutvustus\u00fcritusel.\nMaasikas r\u00f5hutas, et isegi s\u00f5ja ajal j\u00e4tkab Ukraina edusamme korruptsioonivastastes reformides.\n\"N\u00e4eme ka k\u00f5igis v\u00f5imalikes sektorites pidevat reformisoovi. Ja nende reformide tulemusi on juba tunnustatud. Ukraina on ilmselgelt teel EL-i liikmelisuse poole, rahvusvahelised ja rahandusorganisatsioonid annavad rahaabi,\" lisas ta.\nSaadiku s\u00f5nul on mullune korruptsioonit\u00f5rjestrateegia ja riikliku korruptsioonit\u00f5rjeprogrammi vastuv\u00f5tmine m\u00e4rtsis j\u00e4rjekordne selge t\u00f5end sellest, et Ukraina teeb edusamme.\n\"Hindan v\u00e4ga korruptsioonit\u00f5rjeagentuuri eestvedamist selle programmi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise v\u00e4ga kaasavas protsessis, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki huvir\u00fchmi. Vastuv\u00f5etud programm on v\u00e4ga \u00fcksikasjalik, programm on usaldusv\u00e4\u00e4rne, kehtestab standardid teistele riikidele,\" \u00fctles Maasikas.\nSamas m\u00e4rkis ta, et programmi oleks saanud vastu v\u00f5tta kiiremini, kuid praegu on palju olulisem vaadata, kuidas see praktikas rakendatakse.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Opositsioon v\u00f5ib riigikogu teise aseesimehena eelistada J\u00fcri Ratast   Riigikogu valib esmasp\u00e4eval lisaks esimehele ka kaks aseesimeest, kellest teine on tavaliselt tulnud opositsioonist. Ametlikult ei ole kolm opositsioonierakonda aseesimehes kokku leppinud, olukord on soodne aga Keskerakonna esimehele J\u00fcri Ratasele.   Riigikogu teise aseesimehe koha on tavap\u00e4raselt endale saanud k\u00f5ige suurem opositsioonierakond. Seekord on selleks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kel on riigikogus 17 kohta. Keskerakonnal on riigikogus vaid \u00fcks h\u00e4\u00e4l v\u00e4hem kui EKRE-l. Ka opositsiooni kandidaate on seekord aseesimehe kohale kaks: lisaks EKRE esimehele Martin Helmele kandideerib aseesimeheks ka Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder \u00fctles, et Isamaa fraktsioon otsustab alles esmasp\u00e4eval enne esimese riigikogu istungi kokkukutsumist selle, kas erakonna h\u00e4\u00e4led l\u00e4hevad Helmele v\u00f5i Ratasele. Seda, kes on Seedri isiklik eelistus, ta ei avaldanud. \"Selle ma teen teatavaks fraktsiooni liikmetele otse koosolekul. Loomulikult on mul oma arvamus ja seisukoht olemas,\" \u00fctles ta. EKRE esimees Martin Helme \u00fctles, et Helir-Valdor Seeder ei ole talle andnud talle siiamaani \u00fchtegi signaali, et Isamaa v\u00f5iks just Helmet toetada. \"\u00dcldiselt on poliitiline reegel selline, et kui sulle midagi ei \u00f6elda, siis sa midagi ka ei saa,\" lausus ta. Ka rahvusringh\u00e4\u00e4lingule teadaolevalt on poliitilised tuuled soodsad just J\u00fcri Ratasele. Samas \u00fctlesid k\u00f5ik kolm erakonnajuhti, et see, kelle taha h\u00e4\u00e4led salajasel h\u00e4\u00e4letusel koonduvad, on veel lahtine ning k\u00f5ik on v\u00f5imalik. Martin Helme \u00fctles, et kui aseesimehe koht l\u00e4heb J\u00fcri Ratasele, siis saab EKRE kokkuleppe kohaselt korruptsioonivastase erikomisjoni juhi koha. Isamaale j\u00e4\u00e4ks aga riigieelarve kontrolli erikomisjoni koht. Alles aasta tagasi juhtis riigieelarve kontrolli komisjoni isamaalane Urmas Reinsalu. Kui aseesimeheks peaks saama aga hoopis Helme, siis j\u00e4\u00e4b tema s\u00f5nul keskerakondlaste juhtida riigieelarve kontrollikomisjon ja isamaalastele korruptsioonivastane erikomisjon. Kolm opositsiooni j\u00e4\u00e4vat erakonda on omavahel \u00e4ra jaotanud ka riigikogu komisjonide aseesimeeste kohad. EKRE nimetab aseesimehe p\u00f5hiseadus-, riigikaitse-, v\u00e4lis- ja maaelukomisjonis, Keskerakond majandus-, rahandus- \u00f5iguskomisjonis ning Euroopa Liidu asjade komisjonis. Isamaale j\u00e4\u00e4b aseesimehe koht aga keskkonna-, kultuuri ja sotsiaalkomisjonis ning julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve komisjonis. Helir-Valdor Seeder \u00fctles, et opositsioonile kuuluvad tavap\u00e4raselt veel ka kohad riigikogu nimetatavates n\u00f5ukogudes, nagu n\u00e4iteks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Estonia teatri ja rahvusraamatukogu n\u00f5ukogus. Samuti ka delegatsioonides, n\u00e4iteks Euroopa N\u00f5ukogu parlamentaarses assamblees, NATO parlamentaarses assamblees v\u00f5i Balti assamblees. Isamaa esimees \u00fctles, et n\u00f5ukogu ja delegatsiooni kohtade osas ei ole opositsioon mingeid kokkuleppeid aga s\u00f5lminud, sest need kohad s\u00f5ltuvad sellest, kuidas koalitsioonis kokku lepitakse ning millised n\u00f5ukogude kohad, kui \u00fcldse, opositsioonile j\u00e4\u00e4vad. Seeder \u00fctles, et riigikogu koosseisudes on see l\u00e4henemine olnud erinev. \"See s\u00f5ltub t\u00e4na poliitilise j\u00f5u realiteedist. Koalitsioonil on t\u00e4na 60 kohta riigikogus. See s\u00f5ltub sellest, kuidas nemad seda jaotust n\u00e4evad. On teatud jaotus, mis on v\u00e4ljakujunenud, et ka opositsioonile antakse n\u00f5ukogudes vastutus, aga see, kuidas t\u00e4nane koalitsioon seda teeb \u2013 ma ei oska seda \u00f6elda,\" \u00fctles ka Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas. \u00a0\u00a0 Praegu riigikogul juhatust ei ole, sest senise juhatuse volitused l\u00f5ppesid 31. m\u00e4rtsil.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Kohus otsib sarikelmiIvo Simson kohtus. Foto arhiiv.\nHaapsalu kohtus arutati teisip\u00e4eval tagaotsitava sarikelmi Richard Ivo Simsoni kriminaalasja edasisi k\u00e4ike.\nSimsonile m\u00f5isteti 2018. aasta kevadel kolme aasta ja kuue kuu pikkune vanglakaristus nelja-aastase katseajaga, sest ta oli aasta jooksul Haapsalus ja Tallinnas \u00fcheksalt inimeselt v\u00e4lja petnud 20 000 eurot.\nKatseajal pani s\u00fc\u00fcdistatav taas toime kolm kelmust, millega pettis kannatanutelt v\u00e4lja ligi 8000 eurot. Simson s\u00f5lmis prokuratuuriga kokkuleppe, millest neli p\u00e4eva enne istungit, 5. septembril 2019 loobus. Toona teatas Simson kohtule, et ei saa istungile tulla, sest tal juhtus \u00f5nnetus ja ta saa liikuda. S\u00fc\u00fcdistatav ei ilmunud ka sama aasta 13. septembril toimuma pidanud istungile, tema telefon oli v\u00e4lja l\u00fclitatud, ka kaitsja ei saanud temaga \u00fchendust.\nKriminaalasja hakkas kohus arutama \u00fcldmenetluse k\u00e4igus, istung pidanuks toimuma juulis 2020, sinna aga s\u00fc\u00fcdistatav ei ilmunud. Uute kuritegude t\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rati tingimisi vangistus t\u00e4itmisele ja seet\u00f5ttu on Simson oktoobrist 2019 tagaotsitav. V\u00e4lja on antud ka Euroopa vahistamise m\u00e4\u00e4rus, sest kohtule teadaolevalt v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdistatav asuda Poolas. Lisaks Haapsalu kohtule otsib Simsonit tsiviilasja p\u00e4rast taga ka Harju maakohus.\nTeisip\u00e4eva hommikul uuris kohtunik Piia Jaaksoo prokur\u00f6r Indrek Kaldalt ja kaitsjalt Ene Ahaselt, kas menetlust saab pidada s\u00fc\u00fcdistatavata v\u00f5i kas peab ka selles kriminaalasjas v\u00e4lja andma tagaotsimism\u00e4\u00e4ruse.\nKalda s\u00f5nul saab erandlikel juhtudel pidada menetlust s\u00fc\u00fcdistatavata, kuid kuna pole teada, kas Simson on istungi teate k\u00e4tte saanud, pole s\u00fc\u00fcdistatavata menetluse pidamiseks tingimused t\u00e4idetud. Ahas lisas, et \u00fcldmenetluse k\u00e4igus pole Simsonilt \u00fctlusi v\u00f5etud.\nKuna \u00fcks tagaotsimisteade on v\u00e4lja antud, leidsid nii Kalda kui ka Ahas, et uut m\u00e4\u00e4rust pole vaja teha. Kalda \u00fctles, et kui Simson tabatakse, on ta k\u00e4ttesaadav ka selle menetluse jaoks.\n48aastase Simsoni minevik on olnud kirju. 1998. aastal lavastas ta enda pantvangi v\u00f5tmise, et vanematelt lunaraha saada. Samal aastal lubas ta ajakirjanikud koos s\u00f5pradega viia eralennukiga 2500 krooni eest Itaaliasse ja kadus kogutud 75 000 krooniga.\n2002. aasta mais karistas Tallinna linnakohus meest kelmuste eest kahe ja poole aasta pikkuse vangistusega. Simson vabastati ennet\u00e4htaegselt. 2003. aasta detsembris sattus ta taas kohtu alla, sest oli koolitusfirma juhina esinedes petnud kolmelt naiselt v\u00e4lja 25 500 krooni."}
{"text":"V\u00f5imude v\u00e4itel tegi veel \u00fcks Venemaa suur\u00e4rimees enesetapu   Ajaleht The Times kirjutab, et Vene v\u00f5imud leidsid Siberis asuvast vangikongist energiafirma Yakutskenergo tippjuhi Igor \u0160kurko surnukeha. Kohalikud ametnikud v\u00e4itsid, et \u0160kurko tegi vangikongis enesetapu.   49-aastane \u0160kurko oli Ida-Siberis Jakutskis tegutseva energiafirma Yakutskenergo asedirektor. Vene meedia teatel arreteerisid v\u00f5imud \u0160kurko 30. m\u00e4rtsil. V\u00f5imud kahtlustasid teda altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.\u00a0 \u0160kurko oli varem v\u00f5imupartei \u00dchtne Venemaa liige, kuid uurimise ajaks tema liikmesus peatati. Yakutskenergo juht teatas varem, et firma teeb uurimisel v\u00f5imudega t\u00e4ielikku koost\u00f6\u00f6d, vahendas The Times. \u0160kurko on n\u00fc\u00fcd viimane \u00e4rimees, kes on p\u00e4rast s\u00f5ja puhkemist hukkunud kahtlastel asjaoludel. Kokku on surnud 39 rikkurit, kellest paljud olid seotud Venemaa energiasektoriga. 2022. aasta veebruaris tegi enesetapu gaasimonopoli Gazprom tippjuht.\u00a0 2022. aasta septembris kukkus aknast alla ja sai surma naftafirma Lukoil direktorite n\u00f5ukogu esimees Ravil Maganov. Lukoili juhtkond kritiseeris varem Venemaa s\u00f5jalist tegevust Ukrainas.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"Pakki oodanud naine kaotas kelmile \u00fcle 1000 euroPakki oodanud saarlanna langes kelmi k\u00fc\u00fcsi, kes tegi tema kontolt \u00fcle 1000 euro eest makseid v\u00e4lismaistes veebipoodides.24-aastane naine sai 30. m\u00e4rtsil s\u00f5numi, milles talle teatati, et paki k\u00e4ttesaamiseks tuleb aadress uuesti sisestada.Kuna naisele pidi tulema pakk, tundus s\u00f5num talle asjakohane.Teisip\u00e4eval sai naine pangast teate, et tema pangakontol on toimunud kahtlased tehingud, mist\u00f5ttu kaart blokeeriti.Kertu Kalmus"}
{"text":"Sulgemisest teatanud kr\u00fcptofirma ei l\u00e4hegi kinni? Firma asutaja: ma ei taha enam kakelda, vaid Paxfuli p\u00e4\u00e4staKui teisip\u00e4eval teatas Eesti juurtega kr\u00fcptofirma Paxfuli juht Ray Youssef, et firma paneb uksed kinni, siis ettev\u00f5tte teine kaasasutaja Artur Schaback s\u00f5nas, et kuuldused Paxfuli surmast on liialdatud.\n\u201eMu eesm\u00e4rk pole t\u00fckk aega v\u00f5idelda ja kakelda,\u201c r\u00e4\u00e4kis Schaback \u00c4rilehele. \u201eMinu eesm\u00e4rk on p\u00e4\u00e4sta Paxful, et see edasi toimiks.\u201c Ta loodab, et seel\u00e4bi saaks l\u00f5puks minevikku j\u00e4tta paar aastat kestnud lahkhelid oma senise \u00e4ripartneriga ning liikuda edasi.\nSegadust olukorra \u00fcmber on palju ning selleks, et asjast aru saada, tasuks alustada kaugemalt. Eesti m\u00f5istes on Paxfuli n\u00e4ol tegu v\u00f5rdlemisi v\u00e4hetuntud ettev\u00f5ttega, kuna meil lihtsalt puudub igap\u00e4evane kokkupuude nende toodete-teenustega. Pole p\u00e4ris asi, mida Prismas v\u00f5i Selveris endale ostukorvi poetada, eestlased pole ka sihtr\u00fchm. Kindlas ni\u0161is ehk kr\u00fcptovaldkonnas on Paxful aga oma j\u00e4lje igatahes maailmas j\u00e4tnud, isegi kui kohati on sellega kaasnenud omad hallid varjundid.\nN\u00e4iteks p\u00fcsis Paxfuli tegevuse peatamise uudis maailma populaarseimates kr\u00fcptoportaalides CoinDesk ja Decrypt pikalt esiuudiste seas, uudisk\u00fcnnise \u00fcletas see ka n\u00e4iteks Bloombergis. Ajakiri Time nimetas Paxfuli aga t\u00e4pselt aasta tagasi \u00fcheks maailma m\u00f5jukaimaks firmaks 2022. aastal.\n\u201eKr\u00fcptovaluutad nagu bitcoin \u00fcritavad arenevates majandustes aidata inimestel osta, kulutada ning liigutada raha ilma, et oleks traditsioonilist finantsinfrastruktuuri. Paxful, kasutajalt-kasutajale (peer-to-peer) kr\u00fcptovaluuta vahetusplatvorm, koos oma 9 miljoni kasutajaga \u00fcle maailma v\u00f5imaldab seda ellu viia,\u201c kirjutas v\u00e4ljaanne.\nSama s\u00f5numit on kuulutanud ka Paxful ise. \u201ePaxful sai alguse lihtsast m\u00f5ttest: maailmas on neli miljardit inimest, keda pangad ei teeninda v\u00f5i teenindavad puudulikult \u2013 miks mitte anda neile uus v\u00f5imalus oma rahalise tuleviku kujundamiseks?\u201c reklaamib firma oma veebilehel. Nagu s\u00f5numist v\u00f5ib ka aru saada, on Paxfuli \u00fcheks t\u00e4htsaimaks suunitluseks olnud Aafrika riigid ning teised sedalaadsed piirkonnad, kus pangateenustele ligip\u00e4\u00e4s pole kaugeltki inim\u00f5igus, nagu l\u00e4\u00e4nemaailmas enesestm\u00f5istetav on.\nT\u00fcli asutajate vahel\nPaxfuli tegevuse l\u00f5petamises on oluline ka konteksti m\u00f5ista: viimase aasta jooksul on pidanud uksi sulgema mitmed m\u00f5jukad kr\u00fcptofirmad, mist\u00f5ttu on paljud oma rahast ka ilma j\u00e4\u00e4nud. Eriti palju raputas valdkonda varasemalt hea mainega olnud FTXi l\u00f5pp, mille k\u00e4igus selgus, et ettev\u00f5tte ilusa fassaadi taga oli pilt kaunis kole, inimesed j\u00e4id miljarditest ilma ning firma asutajat Sam Bankman-Friedi on peagi ees ootamas juba n\u00fc\u00fcdseks palju k\u00f5mu tekitanud kohtusaaga. Maksimumkaristusena \u00e4hvardab 155 aastane vanglap\u00f5li. Seet\u00f5ttu on j\u00e4rjekordne kr\u00fcptofirma sulgemine valdkonnas tegutsevate inimeste jaoks tundlik teema.\nPaxfuli tegevjuht Ray Youssef teatas tegevuse peatamise avalduses seet\u00f5ttu selges\u00f5naliselt, et antud juhtumi puhul pole paanikaks p\u00f5hjust, inimestel on j\u00e4tkuvalt ligip\u00e4\u00e4s nende kr\u00fcptovaluutale (mis on ka seni paistab et paika pidanud) ning see on lihtsalt vabatahtlik ettev\u00f5tte tegevuse peatamine, mille tingis \u201einetu lahutus\u201c. Youssef soovitas, et kindlasti tasuks raha Paxfulist v\u00e4lja kanda, n\u00e4iteks platvormile Bitnob v\u00f5i Noones.\n\u201eSee on ilmselt suur \u0161okk paljudele. Kui ma ei saa praegu tervet lugu r\u00e4\u00e4kida, v\u00f5in ma \u00f6elda, et meie juurest on kahjuks lahkunud m\u00f5ningad v\u00f5tmet\u00f6\u00f6tajad,\u201c kirjutas ta Paxfuli veebilehel.\nHiljem t\u00e4psustas Youssef Twitteris, et sulgemise taga on kohtujuhtum teise kaasasutaja Artur Schabackiga. \u201eMa ei suutnud enam garanteerida platvormi turvalisust. Seet\u00f5ttu pidid asjad nii minema,\u201c s\u00f5nas Youssef. \u201eTa oli vihane, mist\u00f5ttu kaebas ta ettev\u00f5tte kohtusse, ning tema s\u00fc\u00fcdistusmeeskond oli vastik. Nad ajasid k\u00f5ik meie juhtivt\u00f6\u00f6tajad \u00e4ra.\u201c\nT\u00f5si ta on, et jaanuaris kaebas Schaback Paxfuli ja Youssefi USA-s Delaware'is kohtusse, p\u00f5hjuseks asjaolu, et \u00fcks asutaja oli teise asutaja firma tegevuse juurest v\u00e4lja puksinud. Youssef v\u00e4itis kolmap\u00e4eval koguni, et vallandas Schabacki enam kui aasta tagasi halva k\u00e4itumise ja ebakompetentsuse t\u00f5ttu. Schabacki s\u00f5nul pole aga asjad nii, vaid see on lihtsalt osa Youssefi laimukampaaniast.\n\u201eAmetlikult olen direktor, COO (chief operating officer). Mind COO-na ei suutnud ta vallandada. K\u00f5ik olid ettev\u00f5tte sisemised paberid, mis ei t\u00e4henda midagi, lihtsalt mul pole s\u00fcsteemidele ligip\u00e4\u00e4su,\u201c s\u00f5nas Schaback.\n\u201eOlen viimased poolteist aastat olnud ilma e-mailita, ilma ligip\u00e4\u00e4sudeta. Lihtsalt vaadanud pealt, kuidas t\u00f5mmatakse kogu see asi minema. Kui alustasin kohtuasja, siis sain osadele s\u00fcsteemidele t\u00e4nu kohtule ligip\u00e4\u00e4su tagasi. Mitte just juhtimiseks, vaid lihtsalt saan vaadata informatsiooni, sain lugemis\u00f5iguse tagasi.\u201c\nLaimukampaania kohta toob ta veel n\u00e4itena \u00fche Youssefi kolmap\u00e4evase Twitteri s\u00e4utsu. \u201eN\u00e4iteks, just kirjutas: mina ei olnud n\u00f5us rahakoti teenustasusid langetama, kuna mul oli vaja oma paadile uut mootorit osta. Ma ei taha iga asjaga kaasa h\u00fcpata, see on naeruv\u00e4\u00e4rne. Esiteks ostsin uue mootori oma paadile ammu, 2019. aastal, aga rahakoti hindade v\u00e4hendamisest tuli jutt alles 2021. aastal. See ei olnud mina, kes seda blokkis.\u201c\n\u201eSee on lihtsalt n\u00e4ide, et tema poolt hakkab tulema laimukampaania, kuidas ma hoidsin ettev\u00f5tet vangistuses, tahtsin sealt v\u00e4lja saada ja siis tema on p\u00e4\u00e4stja.\u201c\nHakkavad konkurentideks?\nSchabacki s\u00f5nul hakkas kogu saaga pihta tegelikult juba kaks-kolm aastat tagasi, mil tekkisid tal Youssefiga p\u00f5him\u00f5ttelised lahkarvamused, kuidas Paxful peaks edasi j\u00e4tkama ning praegune s\u00fcndmuste k\u00e4ik on selle kulminatsioon. \u00dcks probleemikoht, millele on viimastel p\u00e4evadel ka Youssef osundanud, on USA-s tegutsemise v\u00f5lud ja valud.\nYoussefi s\u00f5nul on firma olnud USA-s regulatiivse koormusega h\u00e4das, mis oli tema s\u00f5nul ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks tegevus peatati. \u201eMe kulutasime miljoneid vastavuskontrollile, aga seegi polnud piisav,\u201c \u00fctles ta intervjuus CoinDeskile.\nPaxfuli tegevjuht hakkas p\u00e4rast firma tegevuse peatamist inimesi suunama korra juba eelnevalt mainitud, Paxfuliga v\u00e4ga sarnasele platvormile nimega Noones, mis alustas tegevust k\u00f5igest paar p\u00e4eva tagasi. Erinevalt Paxfulist tegutseb see vaid l\u00f5unapoolkeral ehk sh mitte USA-s. Youssefi s\u00f5nul pole tal Noonesis otsest rolli, kuid toetab firmat. N\u00e4iteks on ta ka Noonesi ametliku Telegrami kanali omanik, kuid avalikel andmetel ei kuulu ta ettev\u00f5tte asutajate sekka: Noonesi loojatena on kirjas Nicholas Gregory ja Yusuf Nessary.\nSchabacki s\u00f5nul oligi kogu see asi avalikult orkestreeritud ja v\u00e4lja m\u00e4ngitud selliselt, et tegelikult tahtis Youssef j\u00e4tkata \u00e4ri eraldiseisvalt, ilma seniste aktsion\u00e4rideta ning omade reeglitega. Schaback ei taha selle juures aga Noonesile liialt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.\n\u201eRay v\u00e4idab, et Paxfulis on k\u00f5ik kasutajad just ainult tema p\u00e4rast, kuna ta on CEO (tegevjuht - toim). N\u00fc\u00fcd, kui ta on kuskil teises kohas, saab vaadata tema v\u00e4idet, kas k\u00f5ik Paxfuli kasutajad l\u00e4hevad \u00fcle.\u201c\nSchaback loodab siiski, et hoolimata sellest, et suusad on risti l\u00e4inud, on neil tegelikult omavahel v\u00f5imalik kokkulepe saavutada ning seel\u00e4bi saaks ta j\u00e4tkata Paxfuliga tegutsemist. Kuna v\u00f5iks see juhtuda? \u201eS\u00f5ltub teisest osapoolest, Rayst. Pole veel pakkunud, aga n\u00e4dal-kaks? Kui just midagi vahele ei tule, saame k\u00f5igiga kokku leppida,\u201c s\u00f5nas ta. \u201ePaari p\u00e4eva jooksul panen Paxfuli jaoks uue plaani paika: mis arendusi teeme, mida plaanime edasi teha, et uuesti avada. See oleks eesm\u00e4rk.\u201c Kohtuasja lahendusega l\u00e4heb siiski veel ilmselt aega.\nHallid varjundid\nNii on Paxfulil varem olnud probleeme sellega, et platvormi kippusid kuritarvitama kriminaalid, kasutades selleks kinkekaartide pettust. \u00c4rip\u00e4ev kirjeldas olukorda viis aastat tagasi selliselt: kurjategijad ostavad varastatud krediitkaardiinfoga internetist tohutu hulga kinkekaarte, mida siis Paxfuli platvormil odavamalt edasi m\u00fc\u00fces rahaks uuesti konverteerida. Probleemiga oli kursis ka ettev\u00f5te ise, soovitades ostjatel n\u00f5uda m\u00fc\u00fcjatelt hea kvaliteediga pilti nii kinkekaardist kui ka ostut\u0161ekist, et ostjana ei satuks kogemata skeemi keskmesse."}
{"text":"Linnavolikogu m\u00e4\u00e4ras korruptsioonis kahtlustatavale ametnikule 22 000 euro suuruse preemia30. m\u00e4rtsil h\u00e4\u00e4letas Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu korruptsioonikuriteos kahtlustatuna ametist vabastatud endisele abilinnapeale Vitali Borodinile kuue kuu t\u00f6\u00f6tasu ehk 22 680 euro ulatuses kompensatsiooni. Selle makse otsuse algatanud Kohtla-J\u00e4rve saadik leiab, et ametist lahkunud ametnik on linnale kingituseks, mitte probleemiks.\u00a0Rus.Postimees uuris, miks ja kellele sellist raha makstakse ning kuidas Borodin h\u00fcvitise v\u00e4lja teenis.\nP\u00e4rast 30. m\u00e4rtsi istungit on otsuse kohta arvamust avaldanud juba paljud. Linnavolikogu esimees Eduard Odinets \u00fctles portaalile Rus.Postimees, et Borodini juhtimisel ja eba\u00f5igete projektide elluviimise t\u00f5ttu tema poolt sai linn kahju 750 000 eurot. \u00abOlukorras, kus kahju tekitati \u00fche inimese juhtimisel, ei pea sotsiaaldemokraadid sellise h\u00fcvitise maksmist v\u00f5imalikuks,\u00bb\u00a0\u00fctles SDE peasekret\u00e4r Odinets.\nKas Borodin t\u00f5esti linnale sellise kahju tekitas, on veel vara \u00f6elda. Kui aga endisele abilinnapeale h\u00fcvitise maksmise vastu h\u00e4\u00e4letanute motiivid on selged, siis hoopis v\u00e4hem on aru saada, millest juhinduvad niisuguse otsuse pooldajad. Rus.Postimees r\u00e4\u00e4kis linnavolikogu saadiku Daniil Starodubtseviga, kes t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja otsuse eeln\u00f5u ja algatas selle l\u00e4bivaatamise.\n\nTavalise linlase jaoks tundub otsus kummaline: ametnik lahkus volikogust korruptsioonikahtluse t\u00f5ttu, linna eelarves napib raha ja saadik algatab otsuse maksta v\u00e4lja summa, mille eest \u00fcks tavaline Kohtla-J\u00e4rve pere v\u00f5ib elada terve aasta.\nSellise summa maksmise ettepaneku tegi linnavolikogu saadik Daniil Starodubtsev. Starodubtsevi s\u00f5nul v\u00f5ib otsus t\u00f5epoolest tunduda taevast alla sadanud preemiana v\u00f5i lisatasuna t\u00f6\u00f6 eest, mida ametnik tegi t\u00f6\u00f6ajal.\n\u00abSee on aga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse\u00a0j\u00e4rgi \u00fcks sotsiaalseid garantiisid, mis on ette n\u00e4htud poliitikutele, kellega t\u00f6\u00f6lepingut ei s\u00f5lmita ja kes v\u00f5ivad p\u00e4evapealt t\u00f6\u00f6 kaotada, m\u00f5nikord ka endast mitteolenevatel p\u00f5hjustel. N\u00e4iteks sellep\u00e4rast, et v\u00f5imuliit on vahetunud ja vahetub ka meeskond volikogus,\u00bb\u00a0selgitas saadik.\n\nVitali Borodin (vasakul) ja Daniil Starodubtsev (keskel) suhtlevad Kohtla-J\u00e4rve keskerakondlaste juhi Valeri Korbiga (paremal).\u00a0\nPeeter Lillev\u00e4li \/ P\u00f5hjarannik\n\nSeadus ei \u00fctle, et ametikoha kaotanud poliitikule tuleb h\u00fcvitist maksta, vaid annab kohalikule volikogule sellise \u00f5iguse. Kui inimene on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 8 aasta, v\u00f5ib h\u00fcvitiseks olla poole aasta palk.\nPortaali Rus.Postimees k\u00fcsimusele sellise ettepaneku motiivide kohta vastas Starodubtsev, et tema hinnangul on Vitali Borodin erakordselt professionaalne ja vastutustundlik spetsialist, kes on toonud linnale palju kasu: \u00abKui meie linnas oleks kolm Borodini, areneks linn d\u00fcnaamilisemalt!\u00bb\nStarodubtsevi s\u00f5nul tunnustavad Borodini teeneid ja professionaalsust ka need, kes h\u00fcvitise poolt ei h\u00e4\u00e4letanud. Kui 2021. aastal toimusid koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, olid sotsiaaldemokraadid valmis teda linnapeana n\u00e4gema.\n\u00abSee t\u00e4hendab, et enne kahtluste tekkimist oli tal k\u00f5igi poliitiliste j\u00f5udude seas v\u00e4ga hea maine. Ta on teinud k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, viinud ellu terve hulga projekte, toonud linnale palju raha ja v\u00e4\u00e4rib seaduses ette n\u00e4htud sotsiaalset garantiid.\u00bb\nKohtla-J\u00e4rvel on juba suurte summade kaotamise kogemus linnapea Vladimir Solovjovi ja tema \u00ab\u00e4ripartnerite\u00bb\u00a0korruptiivsete tehingute t\u00f5ttu. Kaotatud eelarveraha linn tagasi ei saanud. Esitasime Starodubtsevile k\u00fcsimuse: kui t\u00f5endatakse, et Vitali Borodin pani toime korruptsioonikuritegusid v\u00f5i kauples m\u00f5juv\u00f5imuga, mille tulemusena tekitati linnale kahju, kas makstav h\u00fcvitis pole siis lisakahju maksumaksjatele?\n\nKohtla-J\u00e4rve endine linnapea Jevgeni Solovjov tekitas linnale tohutu kahju, kuid ei h\u00fcvitanud seda.\u00a0\nMihkel Maripuu\n\n\u00abSee on t\u00f5sine teema ja ma kahtlesin v\u00e4ga pikka aega, kas selle projektiga on vaja v\u00e4lja tulla. Aga esiteks said h\u00fcvitist paljud inimesed, kes seda palju v\u00e4hem v\u00e4\u00e4risid,\u00bb\u00a0\u00fctleb Starodubtsev. \u00abMa \u00fctlesin seda kohtumisel keskerakondlastele otse, et kui teatud inimestele h\u00fcvitiste maksmist toetati, siis Borodinile maksmise mittetoetamine on lihtsalt silmakirjalik.\u00bb\nTeiseks leiab Daniil Starodubtsev, et seadusega tagatud h\u00fcvitisi tuleb rakendada: \u00abKui me \u00fctleme inimesele \u00abait\u00e4h t\u00f6\u00f6 eest, olete vaba\u00bb\u00a0ja lahkumish\u00fcvitist ei maksa, siis see v\u00f5tab k\u00f5igilt normaalsetelt spetsialistidelt, keda on poliitikas niigi v\u00e4he, igasuguse tahtmise sinna \u00fcldse minna.\u00bb\nOtsuse algataja s\u00f5nul on nii, et kui kohus otsustab, et Borodin on kuritegudes s\u00fc\u00fcdi ja peab linnale kahju h\u00fcvitama, siis t\u00e4hendab, et ta h\u00fcvitabki. \u00abOtsustasime, et nii kaugeleulatuvate otsuste tegemine pole meie p\u00e4devuses. Selle jaoks on kohus,\u00bb\u00a0selgitas Starodubtsev."}
{"text":"Mis juhtus? Hiina ja Prantsusmaa t\u00f5rjusid ELi esindaja k\u00f5rvale ja asusid Ukraina rahu sepitsemaVeel m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi oli jutt sellest, et Prantsuse president Emmanuel Macron ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saadetakse Pekingisse, et Hiinat s\u00f5jas Ukrainaga enda poole meelitada.\nMis aga juhtus oli see, et Macroni ette laotati punane vaip ja teda v\u00f5eti vastu suursuguselt, v\u00e4lisministri tasemel, samal ajal kui von der Leyen saabus nagu tavaline turist ning talle saadeti vastu Hiina keskkonnaminister.\nSel ajal, kui Macron osales neljap\u00e4eva \u00f5htul uhkel riigibanketil koos Hiina presidendi Xi Jinpingiga, andis von der Leyen EL-i delegatsiooni peakorteris tagasihoidliku pressikonverentsi. Kui riigimeedia kiitis Hiina-Prantsuse suhteid, siis Hiina sotsiaalmeedias kujutati von der Leyenit kui Ameerika marionetti.\nSelline erinevus n\u00e4itab probleeme, mis Euroopal on Hiinaga suhtlemisel. ELi 27 liikmesriigil on Hiinale l\u00e4henemisel mitmesuguseid arvamusi \u2013 ja Peking teab seda. Macroni ja von der Leyeni puhul n\u00e4eb Peking suuremat v\u00f5imalust Prantsusmaa liidriga edu saavutada, l\u00fckates EL-i t\u00e4itevv\u00f5imu m\u00f5neti madalamale positsioonile, vahendab Politico.\nMacroni otsus kutsuda reisile von der Leyen oli m\u00f5eldud Euroopa \u00fchtsuse n\u00e4itamiseks. Tulemus on aga vastupidine.\nHiina sotsiaalmeedias kirjutati: \u201eVon der Leyen on tuntud USA-meelne isik, kes m\u00fc\u00fcb jupikaupa Euroopat, et USA-le tulu teenida ja kes ei s\u00e4\u00e4sta j\u00f5upingutusi, et \u00f5hutada Euroopa konflikti Venemaaga. Ta p\u00e4\u00e4ses Hiinasse ainult koos Macroniga.\u201d\nM\u00f5ned kommentaatorid kirjutasid, et USA k\u00e4epikendus von der Leyen saadeti visiidile kaasa selleks, et ta hoiaks Macronil silma peal.\nSee v\u00f5is olla p\u00f5hjus, miks von der Leyen t\u00f5rjuti t\u00e4na reedel, 7. aprillil visiidi kolmandal p\u00e4eval \u00fcldse k\u00f5rvale ning Hiina liider Xi Jinping ja Macron asusid koos USA huvide vastaselt Ukraina rahu sepitsema. Hiina liider \u00fctles, et kui Prantsusmaa k\u00e4ib v\u00e4lja oma rahuplaani, siis Hiina toetab seda.\nHiina k\u00e4itumist peetakse m\u00e4rgiks, et Euroopa Liidu juhtivaid riike p\u00fc\u00fctakse enda poole ja USA vastu meelitada. Xi ja Macron k\u00fclastasid t\u00e4na reedel koos Hiina l\u00f5unaosa, kus Macron pidi koos Xiga Hiina teed jooma oma isa endises elukohas Guangzhou linnas, Guangdongi maakonna \u00e4ri- ja t\u00f6\u00f6stuse pealinnas, vahendab Reuters.\nSelline austus k\u00fclaliste suhtes on Hiinas haruldane. Diplomaadid v\u00e4idavad, et see r\u00f5hutab t\u00e4htsust, mida Peking p\u00f6\u00f6rab suhetele EL-i v\u00f5tmeriikidega, kui ta otsib toetust sellele, mida Xi on nimetanud USA \u201eigak\u00fclgseks ohjeldamiseks, piiramiseks ja alla surumiseks\u201d.\n\u201eK\u00f5igil Hiina v\u00e4lispoliitilistel ettev\u00f5tmistel on p\u00f5hjuseks USA-Hiina suhted \u2026 nii et t\u00f6\u00f6tamine mis tahes riigiga, eriti keskmiste v\u00f5i suurriikidega nagu Prantsusmaa, on midagi, mida nad \u00fcritavad teha USA vastu,\u201d \u00fctles Denveri \u00fclikooli Hiina-uuringute ja v\u00e4lispoliitika professor Zhao Suisheng.\nRhodium Groupi anal\u00fc\u00fctik Noah Barkin \u00fctles, et Hiina peamine eesm\u00e4rk on takistada Euroopal USA-ga tihedamat l\u00e4bik\u00e4imist.\n\u201eSelles m\u00f5ttes on Macron v\u00f5ib-olla Pekingi k\u00f5ige olulisem partner Euroopas,\u201d \u00fctles ta. Diplomaadid peavad Macroni ELi p\u00f5hipoliitika oluliseks suunajaks.\nMacron s\u00f5itis Hiinasse koos Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga, kes m\u00f5lemad avaldasid Hiinale Ukraina osas survet, kuid ei suutnud Xi-lt avalikku positsioonimuutust v\u00e4lja pressida.\nSellegipoolest sai Macron t\u00e4ieliku punase vaiba vastuv\u00f5tu.\nVon der Leyen, kes kirjeldas Hiinat oma reisi eel peetud kriitilises k\u00f5nes kui \u201erepressiivset\u201d, t\u00f5rjuti Pekingis silmn\u00e4htavalt, teda tervitati lennujaamas tagasihoidlikult ja teda ei kutsutud mitmele riigi\u00fcritusele koos Xi ja Macroniga.\nHiina riiklikult toetatud ajaleht Global Times m\u00e4rkis neljap\u00e4evases juhtkirjas: \u201eK\u00f5igile on selge, et Washingtoni strateegiline vasall olla on ummiktee. Hiina-Prantsusmaa suhete muutmine Hiina ja Euroopa koost\u00f6\u00f6 sillaks on kasulik m\u00f5lemale poolele ja maailmale.\u201d\nPrantsusmaa endine peaminister Jean-Pierre Raffarin, kes on palju Hiinas k\u00e4inud, \u00fctles Reutersile suures rahvasaalis toimunud lepingu allkirjastamise tseremoonia k\u00f5rval, et osa Xi v\u00f5lust avaldas m\u00f5ju.\n\u201eKas diplomaatia ei ole \u00fchel v\u00f5i teisel hetkel natuke meelitus?\u201d m\u00e4rkis ta. \u201eInimsuhetes on seda alati natuke olemas. Kumbki pool m\u00e4ngib sellega.\u201d\nWashingtonis suhtutakse Hiina diplomaatilisse suhtesse Prantsusmaaga skeptiliselt.\nHiina naudib \u00fcmberkorraldusi, mis l\u00e4hendab teda majanduslikult Euroopale, kuna suhted Ameerika \u00dchendriikidega jahenevad, kuid selline nihe on praegu ebat\u00f5en\u00e4oline, \u00fctlesid USA valitsuse m\u00f5tteviisiga kursis olevad inimesed.\nAnon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud inimeste s\u00f5nul suhtub Washington Euroopa suhetesse Pekingiga Ukraina k\u00fcsimuses \u00e4raootavalt. Neljap\u00e4eval kutsus Macron Pekingit \u00fcles r\u00e4\u00e4kima l\u00e4bi Venemaaga Ukraina s\u00f5ja osas, samas kui von der Leyen \u00fctles, et Xi v\u00e4ljendas valmisolekut r\u00e4\u00e4kida Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskiga.\nXi ei maininud v\u00f5imalikku vestlust Zelenskiga Hiina ametlikes aruannetes tema kommentaaride kohta p\u00e4rast kohtumisi. V\u00e4idetavalt oli ta \u00f6elnud, et on n\u00f5us r\u00e4\u00e4kima Zelenskiga, aga ei t\u00e4psustanud, millal.\nAnal\u00fc\u00fctik Barkin \u00fctles, et Macron ei saanud reisist kuigi palju kasu.\n\u201eMacron n\u00e4is uskuvat, et suudab Xi-d panna oma vaadet s\u00f5jale muutma,\u201d \u00fctles ta. \u201eTa tegi Xi-le rea kingitusi \u2013 t\u00f5i kaasa tohutu \u00e4ridelegatsiooni ja kinnitas oma toetust strateegilisele autonoomiale \u2013 ilma, et ta oleks saanud midagi vastutasuks.\u201d\nHiina-poolne Macroni meelitamine on osa selle aasta diplomaatiliste sammude jadast, millega Hiina \u00fcritab v\u00e4lja rabeleda USA-poolsest vaoshoitusest, keset erimeelsusi seoses Taiwani, Ukraina s\u00f5ja ja USA tehnoloogia ekspordipiirangutega.\nHiina suurendas sel aastal oma diplomaatilisi kulutusi 12,2 protsenti ning Singapuri, Malaisia, Hispaania ja Jaapani juhid ja k\u00f5rged ametnikud on viimastel n\u00e4dalatel riiki k\u00fclastanud.\nHiina aitas m\u00e4rtsis s\u00f5lmida Saudi Araabia ja Iraani vahelist ootamatut liitu, kusjuures Peking nimetas end L\u00e4his-Ida rahuvalvajaks, mida motiveerib soov kujundada mitmepooluseline maailm.\nHiina-ELi koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub l\u00e4hin\u00e4dalatel v\u00e4lispoliitika juhi Josep Borrelli ja Saksamaa v\u00e4lisministri visiidiga Pekingisse.\n\u201eHiina ja Euroopa v\u00f5ivad endiselt olla partnerid,\u201d \u00fctles Pekingi Renmini \u00fclikooli Euroopa-uuringute keskuse direktor Wang Yiwei. \u201eSelle asemel, et olla s\u00fcsteemsed rivaalid v\u00f5i konkurendid.\u201d\nSiin on sotsiaalmeedia sissekanne, kus Macron \u00fclistab Hiina-Prantsuse s\u00f5prust:\n\u00a0\nView this post on Instagram\n\u00a0\nA post shared by Emmanuel Macron (@emmanuelmacron)"}
{"text":"Kristina Kallas: me oleme valitsuses laua taga ja saame suunata Eesti arengutEesti 200 aseesimees Kristina Kallas saatis t\u00e4na erakonnakaaslastele kirja, milles selgitas, et koalitsioonilepe on k\u00fcll\u00a0saavutatud, kuid s\u00f5nastus saab veel viimast lihvi. Kuna Kallas t\u00f6\u00f6tas veel t\u00e4na keskp\u00e4eval leppe kallal, kinnitades viimaseid detaile, ning saatis teistele partneritele, ei ole lepe\u00a0nendeni j\u00f5udnud.\u00a0Kallas kirjutas erakonnale, et Eesti 200 kanda on\u00a0v\u00e4lisministri, haridusministri ja majandus-digiministri portfell ning riigikogu esimehe t\u00f6\u00f6. T\u00e4nane Postimees kirjutas, et just viimane t\u00f6\u00f6koht l\u00e4heb Eesti 200 esimehele Lauri Hussarile.\u00a0\n\u00abHomseks on k\u00f5ik lahtised otsad kokku lepitud ja siis me saame teiega leppe l\u00e4bi k\u00e4ia. Lepe on pikk ja p\u00f5hjalik,\u00bb r\u00f5hutas Kallas. Nimelt on uus v\u00f5imuliit leppinud kokku suurtes reformides, mida Eesti 200 soovib ka eest vedada:\u00a0personaalse riigi ehitamine, rohep\u00f6\u00f6re, sotsiaal- ja tervishoius\u00fcsteemi tervikuna t\u00f6\u00f6le panemine. \u00abMeie jaoks v\u00e4ga olulised v\u00e4\u00e4rtuste k\u00fcsimused saavad l\u00f5puks Eestis lahenduse, nii inimeste \u00f5iguste osas kui ka poliitilise korruptsiooni osas,\u00bb olla Kallas kirjutanud.\nKallas lisas, et uus valitsus teeb riigi rahanduse korda ning see t\u00e4hendab omakorda v\u00e4ga ebapopulaarseid k\u00e4rpeid ning maksubaasi t\u00f5usu.\u00a0\u00abMe oleme t\u00e4na valitsuses laua taga ja saame suunata Eesti arengut. See on saavutus, mille nimel teie k\u00f5ik olete t\u00f6\u00f6tanud k\u00f5ik need aastad,\u00bb kirjutas Kallas.\u00a0"}
{"text":"V\u00f5imuk\u00f5nelejad kidakeelsed. Koalitsioonileppe kallal nokitsetakse viimase hetkeniKoalitsioonileppe kallal k\u00e4ib t\u00f6\u00f6 sisuliselt viimase minutini.\nJuba homme langeb saladuseloor ja selgub, milles valitsuse moodustavad erakonnad omavahel p\u00e4rast tervelt kuu aega kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kokku leppisid. Koalitsioonileppe tekst, mida ei ole siiani t\u00e4ielikult lukku l\u00f6\u00f6dud, peab saama heakskiidu erakondade \u00fcldkogudelt. Need kogunevad k\u00f5ik laup\u00e4eva keskp\u00e4eval.\nT\u00e4na ei soovinud erakonnad ajakirjandusega suhelda. \u201eAndsime vaikimisvande,\u201c selgitas \u00fcks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija Delfile.\nOmeti on m\u00f5ned detailid lekkinud, n\u00e4iteks portfellide hulk ja nende jaotus. Veel on teada, et tulevad maksumuudatused \u2013 see t\u00e4hendab maksude t\u00f5stmist \u2013, ent millistest maksudest ja kui suurtest t\u00f5usudest on jutt, avaldatud pole.\nT\u00f6\u00f6 leppe kallal ei ole l\u00e4bi\nEesti 200 aseesimees Kristina Kallas andis oma t\u00e4na p\u00e4eval erakonnakaaslastele saadetud kirjas m\u00f5ista, et koalitsioonilepe on saavutatud ja seda, et Eesti 200 on valitsuses, ei v\u00e4\u00e4ra enam miski. Teisalt m\u00e4rkis Kallas, et t\u00f6\u00f6 leppe kallal ei ole endiselt l\u00e4bi ja see saab ka veel p\u00e4ev enne avalikustamist n-\u00f6 viimast lihvi. \u201eHomseks on k\u00f5ik lahtised otsad kokku lepitud ja siis saame teiega leppe l\u00e4bi k\u00e4ia. Lepe on pikk ja p\u00f5hjalik,\u201c kirjutas ta.\n\u201eMeie jaoks v\u00e4ga olulised v\u00e4\u00e4rtuste k\u00fcsimused saavad l\u00f5puks Eestis lahenduse, nii inimeste \u00f5iguste osas kui ka poliitilise korruptsiooni osas,\u201c r\u00f5\u00f5mustas Kallas, viidates muu hulgas t\u00f5en\u00e4oliselt abieluv\u00f5rdsusele. \u201eMe oleme t\u00e4na valitsuses laua taga ja saame suunata Eesti arengut.\u201c\nEesti 200 aseesimees tunnistas, et koalitsioonilepe n\u00e4eb ette ka ebapopulaarseid otsuseid, nagu k\u00e4rped ja maksumuudatused. Kallase s\u00f5nul on neid aga vaja, et riigi rahanduses korda luua.\nTa kinnitas, et Eesti 200 saab omale v\u00e4lisministri, haridusministri ning IT- ja majandusministri koha. Samuti on erakonna kanda riigikogu esimehe t\u00f6\u00f6. Varem kirjutas Delfi, et see koht l\u00e4heb ilmselt erakonna esimehele Lauri Hussarile. Teisalt ei saa viimase hetke vangerdusi ka selle positsiooni puhul v\u00e4listada.\nJuba eile teatas sotsiaaldemokraatide esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets erakonnakaaslastele, et nende parteile kuuluvad uues valitsuses terviseministri, regionaalministri ja siseministri ametikoht. Tema s\u00f5nul lisanduvad regionaalministri vastutusalasse ka p\u00f5llumajandus ja \u00fchistranspordi korraldamine.\nValitsuse suurimale osalisele Reformierakonnale j\u00e4\u00e4vad seega peale peaministrikoha rahandus-, kultuuri-, sotsiaal-, kaitse-, justiits- ja uue, kliimaministri portfell.\nKuu aega kestnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised olid rasked, \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets neljap\u00e4eval, tunnistades, et sotsidel tuleb teha ka enda jaoks keerulisi otsuseid, n\u00e4iteks makse t\u00f5sta.\nMillised maksud t\u00f5usevad, seda L\u00e4\u00e4nemets aga erakonnakaaslastele ei avaldanud. Alampalga t\u00f5usu kohta \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets, et see siiski tuleb, ehkki m\u00f5nev\u00f5rra teisel kujul, kui alguses loodeti."}
{"text":"Kes on endine Playboy modell Karen McDougal, keda Trump tahtis rahaga vaikima sundida?USA ekspresident Donald Trump astus 4. aprillil kohtu ette, kus talle loeti ette kokku 34 s\u00fc\u00fcdistusakti. S\u00fc\u00fcdistused on seotud 2016. aasta presidendivalimiste ajal kahele naisele makstud altk\u00e4emaksurahaga.T\u00e4helepanu on eelk\u00f5ige suunatud endisele pornostaarile Stormy Danielsile ehk Stephanie Cliffordile, kellele Trumpi advokaat Michael Cohen maksis 130 000 dollarit, et ta vaikiks oma seksuaalsuhtest Trumpiga.\nyou seem pretty relevant to me! https:\/\/t.co\/mE5jR7ybzD\n\u2014 . (@MarisaKabas) March 20, 2023\n\n\nLisaks Cliffordile mainis prokur\u00f6r veel \u00fcht naist, kelle suu rahaga kinni pandi ja kes on Playboy endine modell\u00a0Karen McDougal. Vaid paar p\u00e4eva enne 2016. aasta presidendivalimisi avaldas The Wall Street Journal loo pealkirjaga: \u00abNational Enquirer kaitses Donald Trumpi, kellel oli Playboy modelliga salasuhe\u00bb.\nSelgus, et American Media, Inc. (AMI), mis annab v\u00e4lja ajakirja National Enquirer, maksis McDougalile 150 000 dollarit, et ta paljastaks vaid neile salaaf\u00e4\u00e4ri Trumpiga. Ajaleht aga seda lugu ei avaldanud.\nTabloidajakirjanduses nimetatakse kuulujuttude ostmist nende varjamiseks \u00abCatch and Kill\u00bb (p\u00fc\u00fca\u00a0ja tapa), kirjutas The New Yorker hiljem. Ajalehe teatel kirjeldas AMI tegevjuht David Pecker Trumpi kui oma isiklikku s\u00f5pra, keda\u00a0h\u00e4tta ei j\u00e4eta.\u00a0\nMcDougal kaebas l\u00f5puks AMI kohtusse ja j\u00f5udis kokkuleppele, mis on sellest ajast alates v\u00f5imaldanud tal r\u00e4\u00e4kida oma suhetest Trumpiga.\nKes on McDougal ja milline oli tema suhe Trumpiga?\nMcDougal s\u00fcndis 52 aastat tagasi Indiana osariigis Garys, kuid kolis lapsena koos perega Michigani. Briti ringh\u00e4\u00e4lingu BBC andmetel alustas ta modellit\u00f6\u00f6d kahek\u00fcmnendates eluaastates, osaledes ujumistrikoov\u00f5istlustel.\n1998. aastal v\u00f5itis McDougal ajakirja Playboy aasta playmate\u2019i tiitli. Playmate t\u00e4hendas modelli, kelle pilt avaldati ajakirja keskel.\nMcDougal \u00fctles 2018 CNNile antud intervjuus, et tal oli 2006-2007 Donald Trumpiga k\u00fcmme kuud kestnud romaan. Naise s\u00f5nul seksis ta selle aja jooksul Trumpiga k\u00fcmneid kordi. \u00abV\u00f5in \u00f6elda, et n\u00e4gime \u00fcksteist v\u00e4hemalt viis korda kuus, v\u00f5ib-olla rohkemgi,\u00bb teatas\u00a0McDougal.\n\nDonald Trump ja endine Playboy model Karen McDougal\nAFP PHOTO \/ AFP PHOTO AND GETTY IMAGES NORTH AMERICA \/ Nicholas Kamm AND Dimitrios Kambouris\/Scanpix\n\nTrump abiellus 2005. aastal endise modelli Melania Trumpiga ja nende poeg Barron Trump s\u00fcndis 2006. aastal.\nTrump ja McDougal kohtusid ilmselt 2006. aasta juunis, kui Trump filmis Los Angelese Playboy m\u00f5isas t\u00f5sielusaadet \u00abThe Apprentice\u00bb. McDougal on kirjutanud, et ta meeldis Trumpile kohe ja mees \u00fctles talle mitu korda, et ta on ilus.\nMcDougal on salasuhtest kirjutanud kaheksa lehek\u00fclge, mille v\u00e4ljaanne New Yorker sai\u00a0k\u00e4tte naise s\u00f5bralt John Crawfordilt. McDougal kinnitas hiljem ajakirjale, et tegemist on\u00a0tema kirjutistega.\nMcDougal kirjeldab, kuidas Trump ja tema liitlased korraldasid armukestega salajasi kohtumisi nii, et meedia ei saanud neist teada. Need\u00a0h\u00f5lmasid muu hulgas keerulisi juriidilisi kokkuleppeid ja altk\u00e4emaksu. McDougal \u00fctles muuhulgas, et maksis hotelli- ja reisikulud ise ning Trump h\u00fcvitas need tagantj\u00e4rele nii, et tema nimele ei j\u00e4\u00e4nud maksetest j\u00e4lgegi.\nMcDougal \u00fctles CNNile veel, et ta ei kasutanud Trumpiga vahekorras olles\u00a0rasestumisvastaseid vahendeid.\u00a0Trump on eitanud oma suhet McDougaliga.\npic.twitter.com\/2uiGD25L3L\n\u2014 plezurluvr (@plezurluvr) April 5, 2023\n\n\nUSA ekspresidenti ja 2024. aasta USA presidendivalmiste kandidaati Donald Trumpi s\u00fc\u00fcdistatakse\u00a0vaikimisraha maksmises kahele naisele ja dokumentide v\u00f5ltsimises.\nTa astus 4. aprillil New Yorgis kriminaalkohtu ette, kus eitas talle esitatud s\u00fc\u00fcdistused, mida oli\u00a0kokku 34.\nProkur\u00f6ride s\u00f5nul varjas Trump salasuhteid, kuna need oleksid avalikuks tulles kahjustanud tema kui poliitiku mainet ning v\u00f5inud m\u00f5jutada 2016. aastal ta kandideerimist presidendiks.\nNew Yorgi ringkonnaprokur\u00f6ri abi Catherine McCaw teatel alustatakse Trumpi kohtusajaga 2024. aasta jaanuaris.\nTrump has arrived at the Manhattan Criminal Court, where he'll be processed and arraigned.\n\nFollow NPR's live coverage: https:\/\/t.co\/wlHRAKxnp2\n\u2014 NPR (@NPR) April 4, 2023\n"}
{"text":"Riigikogu aseesimehe valimistest: kui mingi kokkulepe ei pea, siis ei pea ka \u00fckski teine kokkulepeKeskerakonna esimees (seni veel) J\u00fcri Ratas on nii v\u00f5imuahne, et talle ei l\u00e4he mingid kokkulepped ja varasem praktika kunagi korda. N\u00f5nda on ta esitanud EKRE esimehe Martin Helme k\u00f5rvale enda kandidatuuri Riigikogu teise aseesimehe kohale, mis traditsioonide kohaselt peaks kuuluma parlamendi suurimale opositsioonierakonnale. Praegusel juhul siis Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, kel on Riigikogus 17 liiget Keskerakonna 16 vastu.\nT\u00e4nases Vikerraadio \u201eRahva teenrite\u201c saates \u00fctles \u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutov, et, kui Helme sellest kohast ilma j\u00e4\u00e4b, on erakordselt halb praktika ning m\u00f5jub h\u00e4bim\u00e4rgina parlamendi mainele, sest kui see kokkulepe ei pea, siis ei pea tulevikus ka \u00fcksi teine kokkulepe ning tuleb bumerangina kunagi tagasi.\n\u201eNeed on asjad, mis l\u00fckatakse k\u00f5rvale m\u00f5tlemata, sa kas austad kokkuleppeid v\u00f5i ei austa,\u201c arutles ajakirjanik. \u201eKui mingi kokkulepe ei pea, siis ei pea ka \u00fckski teine kokkulepe.\u201c\nRiigikogu valib esmasp\u00e4eval lisaks esimehele ka kaks aseesimeest, kellest teine on tavaliselt tulnud opositsioonist. Ametlikult ei ole kolm opositsioonierakonda aseesimehes kokku leppinud. Kaalukeeleks on k\u00f5ige v\u00e4iksem opositsioonierakond ehk Isamaa, kes pole oma otsusest teada andnud.\nKui aseesimehe koht l\u00e4heb J\u00fcri Ratasele, siis saab EKRE kokkuleppe kohaselt korruptsioonivastase erikomisjoni juhi koha. Isamaale j\u00e4\u00e4ks riigieelarve kontrolli erikomisjoni koht.\nKui aseesimeheks peaks saama aga hoopis Helme, siis j\u00e4\u00e4b tema s\u00f5nul keskerakondlaste juhtida riigieelarve kontrollikomisjon ja isamaalastele korruptsioonivastane erikomisjon.\nKolm opositsiooni j\u00e4\u00e4vat erakonda on omavahel \u00e4ra jaotanud ka riigikogu komisjonide aseesimeeste kohad.\nEKRE nimetab aseesimehe p\u00f5hiseadus-, riigikaitse-, v\u00e4lis- ja maaelukomisjonis, Keskerakond majandus-, rahandus- \u00f5iguskomisjonis ning Euroopa Liidu asjade komisjonis.\nAga need on k\u00f5igest kokkulepped.\nKui opositsioon ei ole \u00fchtne, saaks p\u00f5him\u00f5tteliselt olukorra \u00e4ra kasutada ka koalitsioon ja panna oma kokku 60 h\u00e4\u00e4lega paika m\u00f5lemad aseesimehed.\nRiigikogu esimehe koht l\u00e4heb Eesti 200-le ja t\u00f5en\u00e4oliselt selle esimehele Lauri Hussarile, kes ministrivastutust pole endale soovinud.\nPraegu on Ratas Riigikogu esimees, kuhu ta j\u00e4i p\u00e4rast seda kui Kaja Kallas oli mullu suve hakul keskerakondlased valitsusest v\u00e4lja visanud ning moodustanud jaanip\u00e4eva j\u00e4rel uue valitsuse koos Isamaa ja sotsidega. Kuna Riigikogu esimees valitakse kord aastas, siis j\u00e4i see koht talle alles.\nRiigikogu aseesimehe positsioonil on aga opositsiooni poolt olnud \u00fcle kahe aasta Martin Helme."}
{"text":"Uus valitsus ja uued maksud: uued ministrid on kinnitatud! Maksus\u00fcsteem Eestis muutub!T\u00e4na s\u00f5lmivad koalitsioonilepingu Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid. K\u00f5ik erakonnad on kinnitanud isikud, kes neid valitsuses ministritena esindama l\u00e4hevad. Info kohaselt t\u00f5usevad ka mitmed maksud.\nValimistel parima tulemuse teinud Reformierakond saab enamuse ministrikohtadest.\nPeagi selgub ka see, mida koalitsioonilepe t\u00e4pselt sisaldab. \u00d5htulehele teadaolevalt t\u00f5useb 2025. aasta esimesest jaanuarist f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaks k\u00f5igil kaks protsenti. See saab siis olema praeguse 20 asemel 22 protsenti. Ka dividendide tulumaks t\u00f5stetakse 22 protsendi peale, mis kaotab \u00e4ra praeguse erandi. \u00c4ra kaob ja majutusasutuste k\u00e4ibemaksuerand. Oodata on ka automaksu ja tuleval aastal k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu kahe protsendi v\u00f5rra.\nValitsusel on plaan kaotada maksuk\u00fc\u00fcr ja t\u00f5usta tulumaksuvabamiinimumi, mis edaspidi peaks olema 700 eurot. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleb Eestis ka automaks.\nReformierakonna rahandusminister \u00fctles ERRi uudisteportaalile, et automaksu puhul saab p\u00f5hikriteeriumiks olema CO2 heitmed. Nii hakkavad v\u00e4iksemad ja \u00f6konoomsemad autod maksma seda v\u00e4hem, aga keskmised natuke rohkem ja suured veel rohkem.\nReformierakond\nPeaminister \u2013 Kaja Kallas\nKliima- ja elukeskkonnaminister \u2013\u00a0Kristen Michal\nRahandusminister \u2013\u00a0Mart V\u00f5rklaev\nKaitseminister \u2013\u00a0Hanno Pevkur\nSotsiaalkaitseminister \u2013\u00a0Signe Riisalo\nJustiitsminister \u2013\u00a0Kalle Laanet\nKultuuriminister \u2013 Heidy Purga\nRiigikogu aseesimees \u2013 Toomas Kivim\u00e4gi\nRahanduskomisjoni esimees \u2013 Annely Akkermann\nV\u00e4liskomisjoni esimees \u2013 Marko Mihkelson.\nSotsiaalkomisjoni esimees \u2013 \u00d5nne Pillak\nMaaelukomisjoni esimees \u2013 Urmas Kruuse\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimees \u2013 J\u00fcrgen Ligi\nReformierakonna fraktsiooni juht \u2013 Erkki Keldo\nfraktsiooni aseesimees \u2013 Liina Kersna\nfraktsiooni aseesimees \u2013 Yoko Alender\nLisaks on koalitsioonilepingu j\u00e4rgi Reformierakonna t\u00e4ita Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa komisjoni voliniku ametikohad.\u00a0\nEesti 200\nV\u00e4lisminister \u2013\u00a0Margus Tsahkna\nHaridus- ja teadusminister \u2013\u00a0Kristina Kallas\nMajandus- ja digiminister \u2013 Tiit Riisalo\nLauri Hussari hinnangul esindab s\u00f5lmitav koalitsioonilepe Eesti 200 loomisel s\u00f5nastatud eesm\u00e4rke \u2013 riik peab vastama v\u00e4ljakutsetele hariduses, keskkonnak\u00fcsimustes ning asub viima ellu personaalse riigi ja nulleelarve kontseptsiooni.\n\u201cEesti 200 on valmis muudatusi reaalselt ellu viima ja sellest saab koalitsioon, mis teeb Eesti korda, suurendab meie julgeolekut ja avab Eesti jaoks t\u00e4iesti uusi horisonte,\u201d lausus Hussar.\nSotsiaaldemokraatlik erakond\nSiseminister \u2013\u00a0Lauri L\u00e4\u00e4nemets\nTervise- ja t\u00f6\u00f6minister \u2013 Riina Sikkut\nRegionaalarengu minister \u2013\u00a0Madis Kallas\nSotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles, et valminud lepe on keeruliste ja raskete l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste p\u00f5hjal kokku lepitud kompromiss.\n\u201eKuna meie maailmavaade erineb partnerite omast v\u00e4ga palju, siis oli keeruline saavutada sellist lepet, millega saaksime t\u00e4iesti rahul olla.\u201c Ta lisas, et riigil seisavad ees keerulised ja valusad otsused, mis on tingitud osaliselt keerulisest majanduslikust ja julgeolekuolukorrast, aga ka varasematel aastatel oluliste otsuste tegemataj\u00e4tmisest.\nPraegu toimuvad erakondade volikogud, kus antakse koalitsioonileppele heakskiit. Avalikkusele tutvustatakse lepet p\u00e4rastl\u00f5unal toimuval pressikonverentsil."}
{"text":"Reformierakonna juhatus kinnitas ministrikandidaadidTALLINN, 8. aprill, BNS \u2013\u00a0Reformierakonna juhatus kinnitas laup\u00e4eval erakonna juhi Kaja Kallase ettepanekul kandidaadid positsioonidele, mille t\u00e4itmine on sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200-ga peetud koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusel Reformierakonna \u00fclesanne.\u00a0\nEttepaneku j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4b peaministriks Kaja Kallas, rahandusministriks saab Mart V\u00f5rklaev, kaitseministriks Hanno Pevkur, kultuuriministriks Heidy Purga, kliima- ja elukeskkonnaministriks Kristen Michal, sotsiaalkaitseministriks Signe Riisalo ning justiitsministriks Kalle Laanet.\nRiigikogu aseesimeheks saab ettepaneku j\u00e4rgi Toomas Kivim\u00e4gi, rahanduskomisjoni esimeheks Annely Akkermann, v\u00e4liskomisjoni esimeheks Marko Mihkelson, sotsiaalkomisjoni esimeheks \u00d5nne Pillak, maaelukomisjoni esimeheks Urmas Kruuse ning julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks J\u00fcrgen Ligi.\nReformierakonna fraktsiooni asub juhtima Erkki Keldo, fraktsiooni aseesimeheks saab Liina Kersna ning\u00a0fraktsiooni aseesimeheks Yoko Alender.\nLisaks on koalitsioonilepingu j\u00e4rgi Reformierakonna t\u00e4ita riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa komisjoni voliniku ametikohad.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Reformierakond kinnitas riigikogu komisjonide esimehed ja uue fraktsiooni juhatuseReformierakond esitas kandidaadid riigikogu komisjonide esimeesteks ning seadis paika oma fraktsiooni uue juhatuse.\nReformierakonna juhatus kinnitas t\u00e4na erakonna juhi Kaja Kallase ettepanekul kandidaadid positsioonidele, mille t\u00e4itmine sotsiaaldemokraatide ja Eesti200ga peetud koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusel on Reformierakonna \u00fclesanne.\nLoe, kellest saavad ministrid siit.\nLisaks kinnitati erakonna kandidaadid riigikogu aseesimehe kohale kui ka komisjonide esimehe kandidaadid.\nRiigikogu aseesimees: Toomas Kivim\u00e4gi\nRahanduskomisjoni esimees: Annely Akkermann\nV\u00e4liskomisjoni esimees: Marko Mihkelson\nSotsiaalkomisjoni esimees: \u00d5nne Pillak\nMaaelukomisjoni esimees: Urmas Kruuse\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimees: J\u00fcrgen Ligi\nSenine Reformierakonna fraktsiooni juht Mart V\u00f5rklaev j\u00e4tkab rahandusministrina ning annab teatepulga \u00fcle Erkki Keldole. Aseesimeesteks saavad Liina Kersna ning Yoko Alender.\nLisaks on koalitsioonilepingu j\u00e4rgi Reformierakonna t\u00e4ita Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa komisjoni voliniku ametikohad."}
{"text":"Selgusid tulevased ministrid ja riigikogu juhidReformierakonna juhatus kinnitas laup\u00e4eval erakonna juhi Kaja Kallase ettepanekul kandidaadid positsioonidele, mille t\u00e4itmine on sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200-ga peetud koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusel Reformierakonna \u00fclesanne.Ettepaneku j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4b peaministriks Kaja Kallas, kaitseministrina\u00a0 j\u00e4tkab Hanno Pevkur ning\u00a0sotsiaalkaitseministrina\u00a0Signe Riisalo. Rahandusministriks saab Mart V\u00f5rklaev, kultuuriministriks Heidy Purga, kliima- ja elukeskkonnaministriks Kristen\u00a0 Michal\u00a0ning\u00a0 justiitsministriks Kalle Laanet.\nRiigikogu aseesimeheks saab ettepaneku j\u00e4rgi Toomas Kivim\u00e4gi, rahanduskomisjoni esimeheks Annely Akkermann, v\u00e4liskomisjoni esimeheks Marko Mihkelson, sotsiaalkomisjoni esimeheks \u00d5nne Pillak, maaelukomisjoni esimeheks Urmas Kruuse ning julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks J\u00fcrgen Ligi.\nReformierakonna fraktsiooni asub juhtima Erkki Keldo ning fraktsiooni aseesimeesteks Liina Kersna ja Yoko Alender.\u00a0Lisaks on koalitsioonilepingu j\u00e4rgi Reformierakonna t\u00e4ita riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa komisjoni voliniku ametikohad.\nEesti 200 p\u00e4ralt on Postimehe andmeil riigikogu esimehe koht, mille t\u00e4idab erakonna esimees Lauri Hussar.\u00a0V\u00e4lisministriks on saamas varemgi ministriametit pidanud Margus Tsahkna, haridus- ja teadusministriks erakonna aseesimees\u00a0Kristina Kallas ning majandus- ja digiministriks Tiit Riisalo.\u00a0\nSotsiaaldemokraatlikust Erakonnast j\u00e4tkab esimees\u00a0Lauri L\u00e4\u00e4nemets siseministrina,\u00a0\u00a0Riina Sikkut aga asub tervise- ja t\u00f6\u00f6ministri ning\u00a0\u00a0Madis Kallas regionaalarengu ministri kohale.\u00a0\n\nSigne Riisalo j\u00e4tkab sotsiaakaitseministrina.\nMati M\u00e4\u00e4rits\/L\u00f5una-Eesti Postimees\n\n"}
{"text":"Reformierakonna juhatus kinnitas ministrikandidaadidReformierakonna juhatus kinnitas laup\u00e4eval erakonna juhi Kaja Kallase ettepanekul kandidaadid positsioonidele, mille t\u00e4itmine on sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200-ga peetud koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusel Reformierakonna \u00fclesanne.\u00a0\nEttepaneku j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4b peaministriks Kaja Kallas, rahandusministriks saab Mart V\u00f5rklaev, kaitseministriks Hanno Pevkur, kultuuriministriks Heidy Purga, kliima- ja elukeskkonnaministriks Kristen Michal, sotsiaalkaitseministriks Signe Riisalo ning justiitsministriks Kalle Laanet.\nRiigikogu aseesimeheks saab ettepaneku j\u00e4rgi Toomas Kivim\u00e4gi, rahanduskomisjoni esimeheks Annely Akkermann, v\u00e4liskomisjoni esimeheks Marko Mihkelson, sotsiaalkomisjoni esimeheks \u00d5nne Pillak, maaelukomisjoni esimeheks Urmas Kruuse ning julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks J\u00fcrgen Ligi.\nReformierakonna fraktsiooni asub juhtima Erkki Keldo, fraktsiooni aseesimeheks saab Liina Kersna ning\u00a0fraktsiooni aseesimeheks Yoko Alender.\nLisaks on koalitsioonilepingu j\u00e4rgi Reformierakonna t\u00e4ita riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa komisjoni voliniku ametikohad.\u00a0"}
{"text":"Urmo Soonvald: Kaja Kallase uus valitsus on viimaste aegade tugevaim, aga ikkagi plahvatusohtlikPole kahtlustki, et Kaja Kallase t\u00e4na v\u00e4lja kuulutatud valitsuse koosseis on nimede poolest tugev ja piinlike \u00fcllatusteta, kuid riske on v\u00f5etud omajagu ning plahvatusohtu on seal samuti. Uue valitsuse juures on suurim pettumus ja ootamatus, et sotside koosseisust j\u00e4i v\u00e4lja Jevgeni Ossinovski, nende tugevaim h\u00e4\u00e4l koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel.\nReformierakond: peaaegu parim koosseis\nPeaminister Kaja Kallas. K\u00fcllap saab uut valitsust juhtides edaspidi rahulikumalt magada, sest enam pole ministreid, kelle rumalus, soolo v\u00f5i ebaprofessionaalsus v\u00f5ivad ka tema t\u00f6\u00f6lauale j\u00f5uda. Samuti pole \u00fckski erakond liiga j\u00f5uliselt tegelenud v\u00e4ljapressimisega, kui n\u00fc\u00fcd abieluv\u00f5rdsus v\u00e4lja j\u00e4tta. T\u00f5si, sellest saab parlamendis \u2013 ja mitte ainult! - , kindlasti k\u00f5vasti n\u00e4item\u00e4ngu, kuid p\u00e4rast seda peaks pinge loodetavasti ka kiiresti alanema. Peaministrit peab tunnustama, et kutsus taas valitsusse Hanno Pevkuri, kellega tal suhted eelmises valitsuses jahenesid; Kristen Michali, kelles n\u00e4gi peaminister aastaid tagasi nn tema-vastase rinde k\u00e4ilakuju ja Heidy Purga, kelle kaela langev kultuurivaldkond on kindlasti kordades raskem kui eemalt paistab. Pevkuri ja Michali kohta saab \u00f6elda nende valimiste uue moefraasiga \u2013 neile olid valijad andnud mandaadi ja seda erakordselt \u00fclekaalukalt, mist\u00f5ttu peaminister isiklik arvamus liiga tugevalt ei saanud m\u00f5juda.\nRahandusminister Mart V\u00f5rklaev. Tubli t\u00f6\u00f6mesilane nii riigikogus kui koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, kellele meeldib k\u00f5ikjal tuua n\u00e4iteid Rae vallast, mida ta kunagi juhtis. Tema p\u00e4rast riigi rahandus ei lagune, k\u00fcll peab tema l\u00e4hiajal enim vastama k\u00fcsimusele, et miks maksud t\u00f5usevad, kui valimistel seda ei lubatud. Maksut\u00f5usust saab selle valitsuse suurim vari, mis oli tasuta kingitus opositsioonile \u2013 ajend s\u00fc\u00fcdistada k\u00f5iki valetamises ja k\u00e4e rahva rahakotti surumises.\nKultuuriminister Heidy Purga. Staa\u017eikas parlamendisaadik ja Eesti popkultuuri arendaja, aga uuest n\u00e4dalast on ta ukse taga rivis kogu Eesti kultuuriv\u00e4li ja neil on peamiselt \u00fcks jutt: raha on v\u00e4he. K\u00fcllap Purga on selleks ka valmis, nagu ka selleks, et ta peab asuma tegelema oma kunagise t\u00f6\u00f6andja ERRi eelarve, maja ja muude k\u00fcsimustega, mille puhul on senised valitsused pilgu \u00e4ra p\u00f6\u00f6ranud ning seda pidevalt j\u00e4reltulevatele valitsustele p\u00e4randanud.\nSotsiaalminister Signe Riisalo. Ootamatu valik, sest tema k\u00e4e all eba\u00f5nnestus Eestis ukrainlaste vastuv\u00f5tmine ja ta p\u00e4\u00e4stis v\u00e4lja PPA juht Elmar Vaher. Oleks ukrainlased pikemaks ajaks j\u00e4\u00e4nud Riisalo ohjata, ei oleks ta kindlasti uude valitsusse j\u00f5udnud. Tugev aparaat on teda seni k\u00f5vasti toetanud ning kandnud.\nKaitseminister Hanno Pevkur. Kuigi n\u00e4is, et Nursipalu ja ebak\u00f5lad peaministriga saavad Pevkurile saatuslikuks, l\u00f5ppes k\u00f5ik pigem loogiliselt \u2013 pole m\u00f5tet toimivad ministeeriumit raputada, eriti ajal, kui Ukraina on erakordselt teravalt p\u00e4evakorras ja uus minister kulutaks alguses kuid, et sisse elada ja \u00f5ppida tundma oma NATO-kolleege.\nJustiitsminister Kalle Laanet. Siit paistab kompensatsiooni selle eest, et p\u00e4rast Keskerakonna lahkumist valitsusest, m\u00e4ngis ka Reformierakond oma ministrikohti \u00fcmber ning Laanet pidi oma kaitseministri koha vabastama Pevkurile. Loodetavasti v\u00f5tab Laanet muuhulgas k\u00e4sile ka nn punamonumentide seaduse ning puhub sellesse ka m\u00f5istlikkust sisse.\nKliimaminister Kristen Michal. Tagasi suures m\u00e4ngus ja valitsuses. Istus aastaid parlamendis ja teostas oma poliitilisi ambitsioone Tallinna volikogus Mihhail K\u00f5lvartiga v\u00f5ideldes. Valijate tahe oli selge \u2013 Michal peab p\u00e4\u00e4sema valitsusse, aga kliimaportfellist saab kindlasti \u00fcks raskemaid, emotsionaalsemaid ja samas ka olulisemaid. Hetkel peaks ta ise s\u00f5nastama avalikkuse jaoks oma eesm\u00e4rgid \u2013 sest avalikkusel vastavad ootused hetkel lihtsalt puuduvad.\nLoe ka: ANAL\u00dc\u00dcS | Energeetikas jookseb uus valitsus mitmes suunas korraga. Lihunikut\u00f6\u00f6 Eesti Energia kallal j\u00e4tkub\nSDE: turvaline, aga puudu on Ossinovski\nTerviseminister Riina Sikkut. Oli aktiivne uue valitsuse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija ja kolmest sotsidele langenud portfellist sai tema enda jaoks k\u00f5ige loogilisema. Huvitav oleks teada, kas sellele portfellile oli esimene soosik Ossinovski ja ta loobus sellest, sest oleks tahtnud suurema m\u00f5juga ministritooli. K\u00fcllap saab Sikkut ka terviseministrina (ta on ka varem selles ametis t\u00f6\u00f6tanud) hakkama, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ta juba ujus v\u00e4lja.\nRegionaalminister Madis Kallas. Hea ja kindel valik, eriti sellep\u00e4rast, et uus valitsus on lubanud tasandada suurlinnade ja \u00e4\u00e4realade drastilisi erinevusi. Kuidas Kallas seda teeb, ei tea ta vist veel isegi. Sest trend linnastumisele on v\u00f5tmas p\u00f6\u00f6rdumatut suunda.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets. See tool oli sotside esimehe unistus alates p\u00e4evast, kui algasid just lukku saanud valitsuse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Inimlikult arusaadav ja m\u00f5istetav, aga selles ametis on ta suurimaks t\u00f6\u00f6ks seniste PPA juhtide maine puhastamine, kui selgub, et neile on liiga tehtud, uute j\u00f5uametkondade juhtide reele aitamine ja PPA palkade t\u00f5stmine.\nEesti 200: ohud ja \u00fcllatus\nV\u00e4lisminister Margus Tsahkna. Huvitav v\u00e4ljakutse valitsusele, Eestile ja ministrile endale. Kuigi Tsahkna peas liikus ka m\u00f5te, et ta ei tuleks valitsusse, m\u00f5istis ta, et nii pole tegelikkuses v\u00f5imalik. Tema puhul peab arvestama, et tal on \u00e4rihuvid v\u00e4lihaiglate \u00e4ris Ukrainas ja ta erakonnakaaslasest MT\u00dc Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme tegevus on erilise luubi all siin ning Ukrainas. Tsahkna peab m\u00f5lemast kaasusest end distantseerima.\nHaridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Taas \u00fcks huvitav v\u00e4ljakutse, sest veel hiljuti l\u00e4ksid tema ja Reformierakonna n\u00e4gemus hariduspoliitikast lahku. Sest Kallas oli n\u00e4oga rohkem venekeelsete noorte poole kui Reformierakond. Aga just meie hariduse eestikeelseks keeramine on Eesti 200 eelmise juhi k\u00f5ige suurem \u00fclesanne valitsuses.\nIT- ja majandusminister Tiit Riisalo. Parim ja ootamatuim valik. Erakordselt ratsionaalne ja v\u00f5imekas m\u00e4ned\u017eer, kel hiiglaslik poliitiline kogemus ees- ja tagatubadest, Eestist ja v\u00e4lismaalt. Eesti saab \u00fcle aastate l\u00f5puks p\u00e4ris IT-ministri."}
{"text":"Kohus kinnitas riigikogulase ja ettev\u00f5tja kompromissiTALLINN, 9. aprill, BNS \u2013 Tallinna ringkonnakohus kinnitas sel n\u00e4dalal kinnisvaraettev\u00f5tja T\u00f5nu Kortsu ja riigikogu isamaalasest liikme Andres Metsoja kompromissi kohtuasjas, milles Korts n\u00f5udis Metsojalt tema poolt arvamusartiklis esitatud valev\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamist.\nKohtuasi puudutas Metsoja poolt ajalehes P\u00e4rnu Postimees v\u00f5rguv\u00e4ljaandes 20. m\u00e4rtsil 2021 ilmunud arvamuslugu \"Vassimine ja l\u00e4bipaistmatud otsused ei tee linnajuhtidele au\", milles ta esitas Kortsu kohta terve rea v\u00e4iteid, mis osutusid eba\u00f5igeks.\u00a0Metsoja arvamuslugu oli ajendatud arendusest P\u00e4rnu jahisadama l\u00e4hedasel krundil Lootsi 10.\n\"Maadevahetuse skandaaliga \u00fcleriigilise tuntuse p\u00e4lvinud kinnistuarendaja T\u00f5nu Korts ei ole kunagi varjanud, et tema tegelik soov on ehitada sinna korterelamu. N\u00fc\u00fcd saavutab ta seda eesm\u00e4rki linnajuhtide heakskiidul vabatahtlike p\u00e4\u00e4stjate maja sildi all,\" kirjutas Metsoja oma arvamusartiklis.\nKorts m\u00e4rkis, et Metsoja v\u00e4ited on teadvalt eba\u00f5iged, pahatahtlikud ning suunatud tema au, hea nime ja maine kahjustamisele, sest avalikkuse ees nimetatakse teda maadevahetuse skandaali osaliseks ja s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud kurjategijaks.\u00a0Korts t\u00f5des, et ta ei ole seotud maadevahetuse skandaali v\u00f5i kriminaalasjaga, sealhulgas ei ole ta selles kriminaalasjas saanud kahtlustust ega s\u00fc\u00fcdistust.\nSamuti polnud Korts rahul, et Metsoja viitas artiklis sellele nagu ta tegeleks korruptsioonih\u00f5ngulise mahhineerimisega koos linnajuhtidega kolmanda isiku kinnistule ebaseadusliku kortermaja p\u00fcstitamisega vabatahtliku p\u00e4\u00e4stjate maja sildi all.\nKorts p\u00f6\u00f6rdus P\u00e4rnu maakohtusse, kus mullu 1. augustil tema hagi rahuldati. Kohus m\u00e4\u00e4ras, et Metsoja peab samas v\u00e4ljaandes oma valev\u00e4ited \u00fcmber l\u00fckkama ning maksma Kortsule 3000 eurot mittevaralise kahju katteks.\nMetsoja vaidlustas maakohtu otsuse ringkonnakohtus, kuid l\u00e4ks seal Kortsuga kokkuleppele ning asi lahenes kompromissiga.\nKompromissi kohaselt peab Metsoja maksma Kortsule 5000 eurot ning esitama enda kulul AS-ile Postimees Grupp avalduse P\u00e4rnu Postimehes ilmunud artiklis avaldatud eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamiseks hiljemalt 18. aprillil.\nRingkonnakohtus kinnitatud kompromissi vaidlustada ei saa.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"KOLUMN | Janek M\u00e4ggi: k\u00f5ik maksavad, raha tuleb v\u00f5tta sealt, kus seda on!Uue valitsuse plaan t\u00f5sta alates 2024. aasta 1. jaanuarist k\u00e4ibemaksu 2% v\u00f5rra ning alates 1. jaanuarist 2025 f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu samuti 2% v\u00f5rra, on m\u00f5istlikud m\u00f5tted olukorras, kus riik vajab eelarvetasakaalu saavutamiseks raha juurde. M\u00f5lema puhul lisandub riigile sadu miljoneid eurosid aastas.\nKui palju t\u00e4pselt, selgub aja jooksul, sest m\u00f5lemal juhul on mitmeid agasid ja ohte. K\u00e4rpimine \u00e4rritab alati rohkem kui maksut\u00f5us, sest enamus kulutusi, mida riiki teeb, on hoolikalt l\u00e4bi kaalutud ja muljetavaldavad rumalusi sattub riigieelarvesse harva.\nSellel aastal peaks riigile laekuma 3,8 miljardit eurot k\u00e4ibemaksu. Kui k\u00e4ibemaks t\u00f5useb 2% ehk 10% v\u00f5rra, laekub j\u00e4rgmise aasta eelarvesse ca 400 miljonit lisaeurot, mis on korralik leevendus koalitsioonik\u00f5neluste ajal on r\u00e4\u00e4gitud rahap\u00f5uale.\nParaku on suhteliselt kindel, et k\u00e4ibemaksu t\u00f5us m\u00f5jutab inimeste k\u00e4itumist ja ka suhtumist valitsejatesse \u2013 hinnat\u00f5usud ja maksut\u00f5usud ajavad sageli rahvast vihale, sest k\u00f5ik ei taha alati olla solidaarsed sellega, mis on \u00fchiskonnale kasulik.\nK\u00e4ibemaksut\u00f5us teeb kurvaks vaesed\nEsmalt teeb k\u00e4ibemaksut\u00f5us kurvaks vaesed, kelle jaoks toidukaupade hinnad on niigi juba ebanormaalselt k\u00f5rged. Kindel on, et inimesed p\u00fc\u00fcavad k\u00e4ibemaksut\u00f5usu ennetada ja ostavad sellel aastal \u00e4ra asju, mida nad plaanisid osta j\u00e4rgmisel aastal.\nHiiliv hinnat\u00f5us hakkab pihta juba esmasp\u00e4eva hommikul \u2013 tark kaupmees reageerib n\u00f5udluse eeldatavale kasvule hinnat\u00f5usuga: miks mitte t\u00f5sta hinda juba ette ning kui k\u00e4ibemaks aasta algusest t\u00f5useb, t\u00f5sta veel 2%?!\nM\u00f5nev\u00f5rra n\u00f5rgendab k\u00e4ibemaksu t\u00f5us Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet, sest hinnat\u00f5usuga kaasneb alati n\u00f5udluse v\u00e4henemine. 400 miljonit lisaeurot tuleb vaeste inimeste taskust \u2013 rikkad maksavad ka, aga neid on v\u00e4he ja neil on suva \u2013 ning see 400 miljonit j\u00e4\u00e4b Eesti ettev\u00f5tetel, olgu tootjate v\u00f5i vahendajatena suures osas saamata.\nInimesed hakkavad tarbima odavamaid alternatiive, hind on l\u00e4hiajal v\u00f5imenduv konkurentsieelis. J\u00f5ukad v\u00f5i rikkad inimesed oma tarbimisharjumusi ei muuda, kuid enamus neist v\u00e4ga erip\u00e4raselt ei tarbigi. K\u00f5igil on mitu-mitu pintsakut v\u00f5i kleiti ning pigem m\u00f5tlevad, kellele neid \u00e4ra anda, kui midagi juurde osta. K\u00e4ibemaksupettuste risk m\u00f5nev\u00f5rra kasvab.\nF\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu peaks sellel aastal laekuma 2,3 miljardit, j\u00e4rgmisel aastal rohkem, \u00fclej\u00e4rgmisel veel rohkem. Ka f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaks t\u00f5useb 2% ehk 10% v\u00f5rra. Eeldatavalt saab riik sellest rahast eelarvesse juurde ca 300 miljonit eurot. Loomulikult tuleb see 300 miljonit Eesti ettev\u00f5tete arvelt, sest surve raha t\u00f6\u00f6andjalt tagasi saada, on kindel, mis omakorda kajastub kaupade ja teenuste hinnas ning v\u00e4hendab Eesti siseriikliku tarbimist ning ekspordiv\u00f5imet.\nV\u00e4ga head on m\u00f5lemad otsused seet\u00f5ttu, et varasemad riigijuhtimisvead ja -paratamatused (et eelarvetasakaal paigast lasti), maksab kinni kogu \u00fchiskond tervikuna, mitte ainult need, kes on rikkad, vaesed v\u00f5i armastavad elada linnas. Suurusj\u00e4rgus 700+ miljonit eurot lisaraha igal aastal alates 2025. aastast aitab riigi rahanduse paika saada.\nSamas on eriti f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu t\u00f5stmine l\u00f6\u00f6k Reformierakonna valijatele, sest tulumaksu samm-sammuline alandamine 26%-lt 20% oli \u00fcks Reformierakonna olulisi valmislubadusi, mis ka \u00e4ra tehti. Ning k\u00e4ibemaksu, mis kunagi oli 18% ja t\u00f5steti eelmise majanduskriisi ajal ajutiselt 20%-ni, keegi tagasi ei alandanud, vaid see t\u00f5useb veelgi.\nKokkuv\u00f5tvalt: tarbimine v\u00e4heneb, Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5ime n\u00f5rgeneb, vaesemate inimeste ostuj\u00f5ud langeb, kuid riik saab edasi pakkuda neid teenuseid, millega Eesti \u00fchiskond t\u00e4naseks harjunud on. Avalike teenuste revisjon oleks sellele vaatamata m\u00f5istlik, sest riik pakub kindlasti ka midagi sellist, mida ta \u00fcldse pakkuma ei peaks."}
{"text":"Kus avada t\u00e4htajaline hoius \u2013 kas pangas v\u00f5i HL\u00dc-s?N\u00fc\u00fcdseks on juba k\u00f5ik suuremad ja v\u00e4iksemad pangad oma t\u00e4htajalise hoiuse intresse t\u00f5stnud. Ehkki intresside t\u00f5us on olnud kohati mitmekordne, ei j\u00f5ua need hoiu-laenu\u00fchistute (HL\u00dc) pakutavale ikka veel j\u00e4rele. Millisel juhul siis eelistada panka ja millisel juhul HL\u00dc-d? Aastaid olid pankade t\u00e4htajaliste hoiuste intressid kas p\u00e4ris nullis v\u00f5i sellele \u00fcpris l\u00e4hedal. Pank, kes pakkus intressi, mis ulatus 1% ligidale, t\u00f5usis teiste seast juba selgelt esile.\nPankades puhuvad uued tuuled\nSeoses euribori t\u00f5usuga on t\u00f5stetud ka t\u00e4htajalise hoiuse intresse, et raha kallinemisega kaasnevad h\u00fcved j\u00f5uaks viimaks ka hoiustajateni. Tegelikult oligi olukord, kus pank sai hoiustajate raha kasutada praktiliselt igasugust tasu maksmata, \u00fcpriski absurdne. T\u00e4naseks ulatuvad pankade pakutavad t\u00e4htajalise hoiuse intressid veidi \u00fcle 3%. T\u00f5us on olnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.\nMeedias ilmuvad n\u00fc\u00fcd artiklid, mis toovad pangas hoiustamist esile kui kasumlikku valikut. V\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, kuidas saab umbes 3%-line intressim\u00e4\u00e4r olla kasumlik, kui alles 2022. aasta oktoobris ulatus inflatsioon Eestis \u00fcle 24%?\nP\u00f5hjus peitub hinnat\u00f5usu olulises aeglustumises. \u00d6konomistide v\u00e4itel on hinnad viimase poole aasta v\u00f5rdluses t\u00f5usnud kuni 2% ja kui see k\u00f5rvutada pankade t\u00e4htajalise hoiuse intressidega, siis ideeliselt on t\u00f5esti v\u00f5it justkui olemas. Ehkki see v\u00f5it on v\u00e4ga v\u00e4ike. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et pigem v\u00f5imaldavad panga t\u00e4htajalised hoiused raha v\u00e4\u00e4rtust hoida kui seda kasvatada.\nVali HL\u00dc, kui tahad raha v\u00e4\u00e4rtust kasvatada\nKa hoiu-laenu\u00fchistute t\u00e4htajalise hoiuse intressid varieeruvad, kuid k\u00f5ik \u00fchistud pakuvad suuremat protsenti kui pangad. See t\u00e4hendab, et lisaks hinnat\u00f5usu seljatamisele ja raha v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilitamisele on v\u00f5imalik summat kasvatada. Ja mitte ainult summat ennast, vaid ka oma s\u00e4\u00e4stude ostuj\u00f5udu.\nN\u00e4iteks Eestihoiuse tulusaim t\u00e4htajaline hoius on Maksihoius, mis v\u00f5imaldab hoiustajal teenida koguni 8%-list intressi. See \u00fcletab kordades pankade pakutavaid intresse. Kui Maksihoius on saadaval ainult vastava kampaania ajal, siis Eestihoiuse tavaline T\u00e4htajaline hoius on avatav igal ajahetkel. Sel juhul on intress 6% kandis, mis on samuti k\u00f5vasti suurem kui panga t\u00e4htajaliste hoiuste puhul.\nHL\u00dc valikul ole t\u00e4helepanelik \nHL\u00dc-s hoiustamisega v\u00f5ivad kaasneda pangas hoiustamisega v\u00f5rreldes suuremad riskid, sest kui pangas kaitseb klienti Tagatisfond, siis paljudel \u00fchistutel vabatahtlikku kaitsefondi pole.\nLeidub HL\u00dc-sid, kes on hoiustaja seljatagusele m\u00f5elnud ning soovivad omalt poolt kaitset pakkuda. Eestihoiuse Garantiifond t\u00f6\u00f6tab Tagatisfondiga sarnasel p\u00f5him\u00f5ttel. Kui \u00fchistu raha laekumises peaks tekkima l\u00fcnki, ei pea sellep\u00e4rast hoiustaja kannatama. Puuduv raha v\u00f5etakse Garantiifondist ja hoiustajale makstakse teenitud intressid ning hoiuse summa t\u00e4ies ulatuses v\u00e4lja \u2013 t\u00e4pselt nii nagu maksegraafik ette n\u00e4eb.\nEestihoiuse Garantiifond on rohkem kui 1 miljoni euro suurune ja \u00fchistu on selle loonud vabatahtlikult.\nSeet\u00f5ttu on \u00e4\u00e4rmiselt oluline tutvuda HL\u00dc tausta ja senise tegevusega. Tee endale selgeks, kuidas \u00fchistu \u00fcldse tulu teenib ja veendu, et sa saad sellest skeemist aru. Tutvu ka \u00fchistu varasemate majandustulemustega. Kui sa neid omal k\u00e4el ei leia, palu neid endale tutvustada klienditeenindajal. \u00dchistus, kellel midagi varjata pole, tehakse seda hea meelega.\nVaata \u00fcle ka see, kui palju \u00fchistu minevikus oma hoiustajatele v\u00e4ljamakseid on teinud. Mida suuremas summas v\u00e4ljamakseid, seda kindlam v\u00f5id olla, et \u00fchistu \u00e4riplaan t\u00f6\u00f6tab. Eestihoiuse tausta ja 2022. aasta tulemustega saad tutvuda siin.\nAlgas Maksihoiuse kampaania\nKui sul on s\u00e4\u00e4ste, mis ootavad paigutamist, siis saad just praegu avada Maksihoiuse, millega on v\u00f5imalik teenida kuni 8% intressi.\nTutvu hoiuse tingimustega ja ava Maksihoius Eestihoiuse Tallinna kontoris aadressil Pronksi 3 v\u00f5i otse meie kodulehel.\nT\u00e4helepanu! Tegemist on finantsteenusega. Vajadusel konsulteerige meie spetsialistidega."}
{"text":"Oma \u00f5iguse eest v\u00f5itlejale j\u00e4\u00e4vad n\u00e4pud? Nursipalulased peaksid riigi vastu kohtusse minnes riskima k\u00f5ige kaotamisega20 aastat kohtus oma \u00f5iguste eest vaieldes kaotas ettev\u00f5tja inflatsiooni t\u00f5ttu aega ja raha. Riigikohus ei pidanud selle h\u00fcvitamist m\u00f5istlikuks.P\u00e4rnu linn tahtis kohalikku liiklust edendada ja \u00fche kitsa tee laiemaks ehitada. H\u00e4da seisnes selles, et autotee oleks laienenud krundile, mis ei kuulunud linnale.Selle omanik oli eraisik, hiljem osa\u00fching Parem Kallas. Et teed laiendada, pidi linn sisuliselt osa\u00fchingule kuuluva maa \u00e4ra ostma. Selles pole midagi eriskummalist, nii on ka varem tehtud. Selleks et linn saaks eraisikult v\u00f5i ka osa\u00fchingult maat\u00fcki enda kasutusse v\u00f5tta, tuleb omanikule maksta \u00f5iglast hinda, nagu seadus ette n\u00e4eb.Kuid milline on siis \u00f5iglane hind ja kui ruttu tuleb see m\u00e4\u00e4rata? Nendest k\u00fcsimustest algas O\u00dc Parem Kallas ja P\u00e4rnu linna vahel vaidlus, mis kestis kokku 20(!) aastat. Kord ei olnud hinnaga rahul osa\u00fching, teine kord ei n\u00f5ustunud sellega linn. Asja jahvatati Eesti kohtus\u00fcsteemis pikalt. K\u00e4idi ka Euroopa inim\u00f5iguste kohtus.P\u00e4rast pikki aastaid kohtuuste kulutamist, ka \u00fche korruptsiooniasja segamist protsessi ning O\u00dc Parem Kallas suuremahulise majandustegevuse l\u00f5petamist leidis riigikohus l\u00f5puks, et 30 000 eurot, mis 2001. aastal maat\u00fcki hinnaks m\u00e4\u00e4rati, oli \u00f5iglane ja sellise summa pidi P\u00e4rnu linn ka osa\u00fchingule maksma. Ja maksiski.O\u00dc Parem Kallas ei ole tulemusega rahul. Eriti seet\u00f5ttu, et kui 20 aastat tagasi v\u00f5iski olla \u00f5iglane maksta selle maat\u00fcki eest 30 000 eurot (469 398 krooni), siis selle raha maksis linn alles 2022. aastal. On ilmselge, et 20 aasta eest oli 30 000 eurot suurem raha kui praegu. N\u00e4iteks v\u00f5is 20 aastat tagasi selle raha eest Tallinna kesklinna serva kahetoalise korteri soetada. Praegu saab sama raha eest s\u00f5iduauto Toyota RAV4.Mis juhtus? Inflatsioon. O\u00dc Parem Kallas pani ka kohtuvaidluses r\u00f5hku sellele, et oleks \u00f5iglane maksta viivist, inflatsioonikahju, h\u00fcvitist saamata j\u00e4\u00e4nud intresside eest ning maamaksu tasumise ja lumekoristamise eest.Kuid riigikohus leidis, et viivise ja h\u00fcvitiste maksmine ei ole p\u00f5hjendatud, sest krundi eest tasu maksmise viivitus ei olnud \u00f5igusvastane ja h\u00fcvitise maksmine oleks eba\u00f5iglane.Riik on tugevamas positsioonis\u201eRiigikohus sisuliselt karistas isikut selle eest, et ta ligi 20 aasta jooksul oma \u00f5igusi kaitses. Riigikohtu arvates ei oleks Parem Kallas pidanudnii pikalt oma \u00f5iguste eest seisma ja oleks pidanud pakutud hinnaga leppima. See on v\u00e4ga valusa t\u00e4hendusega pretsedent,\u201c t\u00f5des O\u00dc-d Parem Kallas esindanud vandeadvokaat Allar J\u00f5ks. \u201eEriti arvestades seda, millised vaidlused Eestit l\u00e4hiajal ees ootavad. O\u00dc Parem Kallas kohtuotsuse m\u00f5ju ulatub kindlasti kaugemale kui see konkreetne kohtuasi.\u201cJ\u00f5ks viitas Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku laiendamisele ja Rail Balticu ehitusele, mille tarbeks omandab riik maaomanikelt krunte. Pole saladus, et Nursipalu rahvas on v\u00e4ljendanud kirglikku vastuseisu oma maast loobumisele.\u201eP\u00e4rast kaklust rusikatega ei vehita. Minu kriitika seda kohtuotsust (riigikohtu otsus O\u00dc Parem Kallas ja P\u00e4rnu linna vahelises vaidluses \u2013 M. E.) paremaks ei tee, aga peaks vaatama, mis on selle m\u00f5jud,\u201c m\u00e4rkis J\u00f5ks. Ta hindas O\u00dc Parem Kallas juhtumi kohta langetatud kohtuotsuse m\u00f5ju nii: \u201eV\u00e4ga paljudel juhtudel ei pruugi isikud, kelle vara sundv\u00f5\u00f5randatakse, saada \u00f5iglast ja kohest h\u00fcvitist, nii nagu p\u00f5hiseadus ette n\u00e4eb.\u201cOsa\u00fching Parem Kallas oli valmis \u00fcle 20 aasta kohtuuksi kulutama, et oma \u00f5iguste eest seista. Ja seejuures kohaliku omavalitsusega vaielda. See on kallis ettev\u00f5tmine. J\u00f5ks \u00fctles, et riigil ja kohalikul omavalitsusel on v\u00f5rreldes isikuga \u2013 olgu siis f\u00fc\u00fcsilise v\u00f5i juriidilisega \u2013 alati rohkem ressursse. Riik ja kohalik omavalitsus v\u00f5ivadki endale aastak\u00fcmnetepikkust kohtuprotsessi lubada, sest neil on selleks aega ja raha. \u201eKui inimene k\u00e4ib 20 aastat kohtus, siis peaks olema lihtsameelne, arvamaks, et see piirdub ainult rahalise kuluga,\u201c m\u00e4rkis J\u00f5ks. \u201eLisame siia emotsionaalse \u00fcleelamise, \u00e4revuse, tervisekahju.\u201cRiigikohus ei pidanud p\u00f5hjendatuks maksta osa\u00fchingule viivist, inflatsioonikahju, h\u00fcvitist saamata j\u00e4\u00e4nud intresside eest, h\u00fcvitist maamaksu tasumise ja lumekoristamise eest. Kui aga riigikohus oleks pidanud \u00f5igeks, et P\u00e4rnu linn siiski maksab osa\u00fchingule viivituse eest, siis kas see ei oleks loonud ohtlikku pretsedenti, mis tekitanuks p\u00f5hjuse kohtuvaidlusi meelega venitada, et isik saaks riigilt suuremaid summasid n\u00f5uda?J\u00f5ks sellega ei n\u00f5ustunud. \u201eMa arvan vastupidi. See ei oleks negatiivne pretsedent, vaid samm, mis distsiplineerib riiki vaidlusi mitte mitmek\u00fcmne aasta pikkuseks venitama.\u201cJ\u00f5ks lisas veel, et tuleks eristada faktilist ja sisulist sundv\u00f5\u00f5randamist. \u201eRiigikohus on faktilise sundv\u00f5\u00f5randamise m\u00f5istet t\u00f5lgendanud v\u00e4ga kitsalt,\u201c leidis ta. \u201eSisulise sundv\u00f5\u00f5randamisega on asi lihtsam. Riik omandab kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel kinnistud ja h\u00fcvitab need.\u201cKeerulisem on olukord tema arvates faktilise sundv\u00f5\u00f5randamise korral, kui avalik v\u00f5im ei langeta \u00fchtegi otsust vara \u00e4rav\u00f5tmise kohta, aga seab n\u00e4iteks riigi julgeoleku huvides v\u00f5i keskkonnakaitselistest kaalutlustest isiku varale v\u00f5i ettev\u00f5tlusele piirangud v\u00f5i keelud, mille t\u00f5ttu on v\u00f5imatu kinnisasja kasutada v\u00f5i ettev\u00f5tlusega tegeleda. \u201eN\u00e4iteks kui lendoravate lennukoridori t\u00f5ttu ei ole kinnisasjal enam majandustegevus lubatud. V\u00f5i kui rohep\u00f6\u00f6rde elluviimiseks keelatakse n\u00e4iteks kaevandamine olukorras, kus kaevandamisload kehtivad ja isik on teinud olulisi investeeringuid,\u201c t\u00f5i J\u00f5ks n\u00e4iteid faktilise sundv\u00f5\u00f5randamise kohta. \u201eH\u00e4sti m\u00e4letame ka vaidlust, kui Elisal keelati oma v\u00f5rkudes kasutada Huawei riist- ja tarkvara, vaatamata sellele, et vara omandamise ajal oli selle kasutamine lubatud.\u201cEuroopa inim\u00f5iguste kohtu praktika kohaselt v\u00f5ib sellistel juhtudel olla tegemist faktilise sundv\u00f5\u00f5randamisega, mis tuleb h\u00fcvitada kohe ja \u00f5iglaselt, \u00fctles J\u00f5ks. Ta lisas, et paraku ei ole Eesti seadused piisavad, et pakkuda isikutele kaitset faktilise sundv\u00f5\u00f5randamise vastu. \u201eAinuke v\u00f5imalus on alustada avaliku v\u00f5imu vastu aastatepikkust ja kallist kohtuvaidlust riigivastutuse seaduse alusel,\u201c s\u00f5nas ta. J\u00f5ks pakkus, et selle v\u00e4ltimiseks v\u00f5iks riigil olla seadus, mis avalikes huvides faktilise sundv\u00f5\u00f5randamise korral n\u00e4eb ette h\u00fcvitamismenetluse m\u00f5istliku aja jooksul.Kohtuprotsess kulutab aega, raha ja tervistOsa\u00fchingu Parem Kallas kaasuses ei suutnud ettev\u00f5te ja P\u00e4rnu linn 20 aasta jooksul kokku leppida maat\u00fcki v\u00f5\u00f5randamise \u00f5iglases hinnas. Mis v\u00f5iks olla selliste vaidluste lahendamise m\u00f5istlik aeg?Ega m\u00f5istliku aja kriteeriumit olegi kuhugi kirja pandud, \u00fctles J\u00f5ks. Ta m\u00e4rkis, et kui \u00fches kohtuastmes saab vaidlus l\u00e4bi aasta-kahega, siis seda v\u00f5ib pidada m\u00f5istlikuks ajaks. \u201eAga kui vaidlus h\u00fcvitise \u00f5iglase suuruse \u00fcle kestab 20 aastat, siis peaks iga\u00fcks aru saama, et sellel pildil on midagi valesti,\u201c lausus ta. \u201eMinge r\u00e4\u00e4kige Nursipalu inimestele, et kui nad pole h\u00fcvitisega rahul, siis tuleb 20 aastat riigiga kohut k\u00e4ia.\u201cKuid see ei t\u00e4henda, et vandeadvokaat J\u00f5ks soovitaks Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku laiendusele ja Rail Balticule ette j\u00e4\u00e4vate maat\u00fckkide omanikel v\u00f5tta vastu riigi esimene pakkumine, et iga hinna eest kohtuprotsessi v\u00e4ltida. \u201eKindlasti ei soovita ma ka kohe kohtusse minna. Iga olukord on unikaalne. Seet\u00f5ttu tuleb igal juhul inimestel otsustada, kas nad tahavad kohtus vaidlema hakata,\u201c nentis ta. \u201eKui tahavad, siis peavad arvestama selle riskiga, et vaidlus v\u00f5ib kesta kaua ja tulemus ei pruugi olla positiivne. Samas arvan, et \u00f5igusriigis on siiski austusv\u00e4\u00e4rne, kui inimesed oma \u00f5igusi kaitsevad, juhul kui nad n\u00e4evad, et neid on riivatud.\u201cTa lisas, et peale rahaliste v\u00f5imaluste peaks iga isik enne kohtutee ettev\u00f5tmist hindama ka oma aega ja tervist.Ja isegi kui maaomanikud otsustavad v\u00f5tta ette kalli ja ajamahuka kohtutee, ei t\u00e4henda see, et harjutusv\u00e4li j\u00e4\u00e4ks laiendamata v\u00f5i raudtee ehitamata. V\u00e4lja arvatud juhul, kui kohus annab vaidluse ajaks esialgse \u00f5iguskaitse. Kui seda ei juhtu, siis maat\u00fckk sundv\u00f5\u00f5randatakse, ja kui maaomanik ei ole riigi pakutud hinnaga n\u00f5us, algab vaidlus \u00f5iglase hinna leidmiseks. Nursipalu ootab k\u00f5ik veel eesRiik on varemgi eraisikute kinnisvara omandanud, et seda avalikes huvides kasutada. Viimatised ja k\u00f5ige aktuaalsemad n\u00e4ited on Nursipalu kaitsev\u00e4e harjutusv\u00e4ljaku rajamise ja Rail Balticu ehitamise tarbeks maat\u00fckkide omandamine.Viimase 20 aasta jooksul on riigikaitseliste ehitiste tarbeks maat\u00fckkide omandamiseks j\u00f5utud kokkuleppele 99,8% juhtudel, \u00fctles riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) harjutusv\u00e4ljade portfellijuht Elari Kalmaru. See t\u00e4hendab, et enamikul juhtudel ei ole riik pidanud maat\u00fckke sundv\u00f5\u00f5randama, vaid on maaomanikuga \u00f5iglases hinnas kokkuleppele j\u00f5udnud. Enamik maat\u00fckke, mille omandamine on l\u00e4inud libedalt, on olnud hoonestamata.\u201eVaid \u00fchel juhul pole maade omandamisel kokkuleppele saadud,\u201c m\u00e4rkis Kalmaru.Et selgitada v\u00e4lja Nursipalu harjutusv\u00e4lja laiendusele ette j\u00e4\u00e4vate maat\u00fckkide \u00f5iglane hind, on RKIK tellinud kutseliselt hindajalt hindamise. Kalmaru s\u00f5nas, et esimesed hindamised peaksid olema tehtud selle kevade jooksul ja alles seej\u00e4rel tutvustatakse hindamistulemusi maaomanikele.\u201eSeni ei ole veel \u00fchegi kinnistu ostu v\u00f5i vahetuseni j\u00f5utud,\u201c \u00fctles Kalmaru Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku laienduse kohta.Neli sundv\u00f5\u00f5randamistPalju hoogsamini on riik maat\u00fckke omandanud Rail Balticu ehitamiseks. Aprilli alguseks on riik omandanud raudtee tarbeks 358 era- ja munitsipaalomandis olnud kinnisasja, \u00fctles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete n\u00f5unik Martin-Erich Torjus. \u201eValdavalt on kinnisasjad omandatud kokkuleppel. Kokkulepet ei ole saavutatud neist nelja kinnisasja kohta, mist\u00f5ttu on need tulnud sundv\u00f5\u00f5randada,\u201c lisas ta.Parasjagu on pooleli veel \u00fcks kinnisasja sundv\u00f5\u00f5randamise menetlus. Kuid ministeerium ei tea, kes on selle omanik. Peale selle on praegu t\u00f6\u00f6s 250 omandamismenetlust. Ministeerium plaanib omandada veel 400 kinnisasja. Kokku tuleb Rail Balticu ehitamiseks omandada umbes 1300 hektarit maad, sinna hulka kuuluvad ka riigi- ja munitsipaalmaad.\u201eRiik alustab iga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimist eesm\u00e4rgiga omandada avalikes huvides vajalik kinnisasi kokkuleppel,\u201c \u00fctles Torjus.\u00d5nneks ei ole Rail Balticu ehitamiseks maade omandamine ja nende hinnas kokku leppimine l\u00e4inud nii vaevaliselt, nagu l\u00e4ks P\u00e4rnu linnal vaidluses osa\u00fchinguga Parem Kaldaga. Torjuse s\u00f5nul kulub selleks keskmiselt 1,2 aastat, kui senine maaomanik soovib maat\u00fcki eest raha.Kuid t\u00e4iesti takerdusteta pole asi ka sujunud. Nelja kinnisasja sundv\u00f5\u00f5randamised on kohtus vaidlustatud. J\u00f5ustunud lahendeid neis kaasustes veel ei ole."}
{"text":"Kohus kinnitas riigikogulase ja ettev\u00f5tja kompromissiTallinna ringkonnakohus kinnitas sel n\u00e4dalal kinnisvaraettev\u00f5tja T\u00f5nu Kortsu ja riigikogu isamaalasest liikme Andres Metsoja kompromissi kohtuasjas, milles Korts n\u00f5udis Metsojalt tema poolt arvamusartiklis esitatud valev\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamist.Kohtuasi puudutas Metsoja poolt ajalehes P\u00e4rnu Postimees v\u00f5rguv\u00e4ljaandes 20. m\u00e4rtsil 2021 ilmunud arvamuslugu \u00abVassimine ja l\u00e4bipaistmatud otsused ei tee linnajuhtidele au\u00bb, milles ta esitas Kortsu kohta terve rea v\u00e4iteid, mis osutusid eba\u00f5igeks. Metsoja arvamuslugu oli ajendatud arendusest P\u00e4rnu jahisadama l\u00e4hedasel krundil Lootsi 10.\n\u00abMaadevahetuse skandaaliga \u00fcleriigilise tuntuse p\u00e4lvinud kinnistuarendaja T\u00f5nu Korts ei ole kunagi varjanud, et tema tegelik soov on ehitada sinna korterelamu. N\u00fc\u00fcd saavutab ta seda eesm\u00e4rki linnajuhtide heakskiidul vabatahtlike p\u00e4\u00e4stjate maja sildi all,\u00bb\u00a0kirjutas Metsoja oma arvamusartiklis.\nKorts m\u00e4rkis, et Metsoja v\u00e4ited on teadvalt eba\u00f5iged, pahatahtlikud ning suunatud tema au, hea nime ja maine kahjustamisele, sest avalikkuse ees nimetatakse teda maadevahetuse skandaali osaliseks ja s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud kurjategijaks. Korts t\u00f5des, et ta ei ole seotud maadevahetuse skandaali v\u00f5i kriminaalasjaga, sealhulgas ei ole ta selles kriminaalasjas saanud kahtlustust ega s\u00fc\u00fcdistust.\nSamuti polnud Korts rahul, et Metsoja viitas artiklis sellele nagu ta tegeleks korruptsioonih\u00f5ngulise mahhineerimisega koos linnajuhtidega kolmanda isiku kinnistule ebaseadusliku kortermaja p\u00fcstitamisega vabatahtliku p\u00e4\u00e4stjate maja sildi all.\nKorts p\u00f6\u00f6rdus P\u00e4rnu maakohtusse, kus mullu 1. augustil tema hagi rahuldati. Kohus m\u00e4\u00e4ras, et Metsoja peab samas v\u00e4ljaandes oma valev\u00e4ited \u00fcmber l\u00fckkama ning maksma Kortsule 3000 eurot mittevaralise kahju katteks.\nMetsoja vaidlustas maakohtu otsuse ringkonnakohtus, kuid l\u00e4ks seal Kortsuga kokkuleppele ning asi lahenes kompromissiga.\nKompromissi kohaselt peab Metsoja maksma Kortsule 5000 eurot ning esitama enda kulul AS-ile Postimees Grupp avalduse P\u00e4rnu Postimehes ilmunud artiklis avaldatud eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamiseks hiljemalt 18. aprillil.\nRingkonnakohtus kinnitatud kompromissi vaidlustada ei saa."}
{"text":"Taavi Pern: kohtute menetlust\u00f5rkeid leevendaksid videokordused   Praeguste reeglite tingimustes on maakohtute v\u00f5imekus menetlust\u00f5rkeid v\u00e4ltida tugevalt p\u00e4rsitud. N\u00e4iteks Tallinna Sadama menetluse kontekstis ei saa uus kohtunike koosseis otsustada, kas ja milliste t\u00f5endite korduvat uurimist kohtunikud v\u00e4ltimatult vajalikuks peavad, kirjutab Taavi Pern.   Rahvakohtuniku haigestumise t\u00f5ttu alustame 11. aprillil uuesti kohtumenetlust Tallinna Sadama korruptsiooni asjas. Selles menetluses on kaalul mitme inimese s\u00fc\u00fck\u00fcsimus ning miljonite eurode saatus, kuid ka \u00f5iguss\u00fcsteemi usaldusv\u00e4\u00e4rsus tervikuna. 4. aprillil katkes t\u00f5endite uurimine kohtus rahvakohtunike puudumise t\u00f5ttu, kuid \u00fcles on kerkinud k\u00fcsimus, kas sarnaste probleemide tekkimist tulevikus v\u00e4ldiks vaid rahvakohtunike kaasamise s\u00fcsteemi muutmine viisil, millest Harju maakohtu juht Astrid Asi kirjutas ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos. Arvan, et ei. V\u00f5imalus, et kohtumenetlust tuleb taasalustada m\u00f5ne kohtukoosseisu liikme tagasiastumise t\u00f5ttu, on vaid \u00fcks kohtumenetluste venimise s\u00fcmptomitest. Pelgalt m\u00f5ne \u00fcksiks\u00fcmptomi ravimine leevendab k\u00fcll konkreetsest murest tingitud vaevuseid, kuid ei ravi haigust tervikuna. Rahvakohtunikest loobudes tuleb vaieldamatult kaaluda seda, kas rahvakohtunike asemel peaks keerukates kohtumenetlustes osalema professionaalne mitmeliikmeline kohtukoosseis nagu ringkonnakohtutes. Siiski pole mitte \u00fchegi kohtuniku haigestumine, karj\u00e4\u00e4rimuutus v\u00f5i m\u00f5ni muu tagasiastumisega l\u00f5ppev situatsioon v\u00e4listatud ning haiguss\u00fcmptom on tagasi. Seega ei pruugi vaid rahvakohtunikest loobumine edaspidi Tallinna Sadama kriminaalasja sarnaseid olukordi v\u00e4ltida. Seet\u00f5ttu on kohane k\u00fcsida: kas praegune kriminaalmenetlus v\u00e4\u00e4riks p\u00f5hjalikumat reformi? Kuigi juba sel poolaastal on j\u00f5ustumas seadusemuudatusi, mis kohtumenetlust kiirendavad, pole tegemist mahuka menetlusreformiga. Samuti ei v\u00e4henda muudatused menetluste t\u00f5rkeriske.  Tarbetud kordused t\u00f5endite esitamisel  Tallinna Sadama kaasus tekitab muuhulgas k\u00fcsimuse, kas t\u00f5esti on vajalik, et sama eesistuja juhtimisel ja uue rahvakohtuniku lisandumisel peame t\u00f5endite esitamist alustama t\u00e4iesti otsast peale? See v\u00f5ib t\u00e4hendada iga juba esitatud t\u00f5endi uuesti avaldamist ja kohtule \u00fcle andmist. Jah, ei ole v\u00e4listatud, et prokur\u00f6r ja kaitsjad lepivad omavahel kokku ning k\u00f5ik seni esitatud t\u00f5endid loetakse avaldatuks. Samal ajal pole v\u00e4listatud seegi, et sellist kokkulepet ei saavutata. Jah, on v\u00f5imalik seegi, et kohtuistungil ei ole vaja korrata tunnistajate k\u00fcsitlemist, kuid kas see on reegel? Ei. Nii mina kui ka mu kolleegid on kogenud olukordi, kus juba k\u00fcsitletud tunnistajat k\u00fcsitletakse kohtus t\u00e4pselt samade asjaolude kohta rohkem kui \u00fcks kord. Seda on juhtunud isegi siis, kui menetluslikke vigu varasemate ristk\u00fcsitluste juures tuvastatud pole. Selliste kordusk\u00fcsitluste korraldamine pole ratsionaalne. Miks sobib k\u00f5rgemates kohtutes t\u00f5endeid uurida salvestise v\u00f5i kirjaliku protokolli vahendusel, kuid esimese astme kohtus kas p\u00e4ris v\u00f5i peaaegu samas kohtukoosseisus mitte? Seadus sellele k\u00fcsimusele vastust ei anna, kuid tarbetute korduste v\u00e4ltimine kohtus s\u00e4\u00e4staks riigi ressursse ja tagaks v\u00f5imaluse kiirema lahendini j\u00f5uda.  Paindlikkus tehniliste lahenduste abil \"V\u00f5iks kaaluda, kas kohtusaalid varustada lisaks helisalvestustehnikale ka videosalvestustehnoloogiaga.\"Praktilisest k\u00fcljest v\u00f5iksid kohtud kaaluda videokorduste v\u00f5imaldamist kohtukoosseisule. Seet\u00f5ttu v\u00f5iks kaaluda, kas kohtusaalid varustada lisaks helisalvestustehnikale ka videosalvestustehnoloogiaga. Nii tekib kohtule v\u00f5imalus korduvalt taas vaadata ja kuulata tunnistajate \u00fctluseid. Ise\u00e4ranis kasulik oleks see neis erandlikes olukordades, mil kohtumenetlus tuleb taask\u00e4ivitada. Selle sammuga v\u00f5idaksime ajas ja v\u00f5iksime seel\u00e4bi ka kvaliteetsemate otsusteni j\u00f5uda. N\u00e4iteks v\u00f5imaldaksid videosalvestised kohtunikel \u00fctlusi andnud tunnistaja kehakeelt p\u00f5hjalikumalt anal\u00fc\u00fcsida ja sellele vajadusel otsuses viidata. Tallinna Sadama kriminaalmenetlust on venitanud koroonapandeemia p\u00f5hjustatud seisakud. Menetluse tempot on pidurdanud olukorrad, kus kohtuistungi l\u00e4biviimine olnuks v\u00f5imalik k\u00fcll video\u00fclekande teel, aga istung on siiski m\u00f5nede menetlusosaliste soovimatuse t\u00f5ttu seda aktsepteerida, \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud.  Selged hoovad istungite juhtimisel  V\u00f5iks siiski k\u00fcsida, kas kohtul v\u00f5iksid olla vabamad k\u00e4ed m\u00e4\u00e4ramaks, millisel viisil menetlusosaline istungist osa v\u00f5tma peab? Kohtul peaks olema v\u00f5imalik ka k\u00f5rvaltvaatajana hinnata, kas menetluspoole vastuv\u00e4ide on t\u00f5esti asjakohane v\u00f5i mitte. Kehtiv seadus seda ei luba. Seega on praeguste reeglite tingimustes maakohtute v\u00f5imekus menetlust\u00f5rkeid v\u00e4ltida tugevalt p\u00e4rsitud. N\u00e4iteks Tallinna Sadama menetluse kontekstis ei saa uus kohtunike koosseis otsustada, kas ja milliste t\u00f5endite korduvat uurimist kohtunikud v\u00e4ltimatult vajalikuks peavad. Kui menetluspooled t\u00f5endite avaldamise osas kokkuleppeid ei saavuta, j\u00e4\u00e4b kohtu \u00fclesandeks n\u00f5ustuda t\u00f5endite esitamisega viisil, mida menetluspooled asjakohaseks peavad. Kui aga kohus menetluspoole valitud teed \u00f5igeks ei pea ning n\u00e4eb, et konkreetset t\u00f5endit v\u00f5iks avalikul istungil esitleda hoopis ratsionaalsemalt? V\u00f5i veel enam: kui t\u00f5endit esitletakse samas kohtuastmes, samale kohtukoosseisule korduvalt? Ei n\u00e4i m\u00f5istlik, et kohtul puudub v\u00f5imalus aktiivselt kaasa r\u00e4\u00e4kida selles, mil moel t\u00f5endit esitada v\u00f5i veel enam, otsustada t\u00f5end vastu v\u00f5tta olukorras, kus kohtule endale on t\u00f5endi sisu juba hoomatav. Miks ei v\u00f5iks kohtul olla v\u00f5imalus kinnitada pooltele, et t\u00f5endi sisu on kohtule arusaadav ilma seda kohtuliku uurimise k\u00e4igus pikemalt kommenteerimata ning et pooled v\u00f5ivad t\u00f5endile viidata juba vaidluste k\u00e4igus? Kehtivate reeglite j\u00e4rgi toimuv v\u00f5istlev kohtumenetlus on v\u00f5rreldav piltm\u00f5istatuse kokkupanemisega. Anname prokur\u00f6ridena kohtule t\u00fckk t\u00fcki haaval \u00fcle keerukat ja kirjut pilti. Seejuures j\u00e4rgides reeglit, et \u00fchtegi pildikildu kohtule \u00fcle andes ei tohi me enne kohtumenetluse l\u00f5ppfaasi kirjeldada seda, millise osa suuremast pildist moodustab see t\u00fckk koos teiste, veel kohtule \u00fcle andmata kildudega. Kas t\u00f5endi vastuv\u00f5tmise ja avaldamisviisi osas otsuseni j\u00f5udmist ei lihtsustaks see, kui menetlusreeglid eelnevas paindlikumad oleks? Need on vaid m\u00f5ned m\u00f5tted v\u00f5istleva kohtumenetluste kiirendamisest. Ei saa j\u00e4tta m\u00e4rkimata sedagi, et \u00fcldpildis on kriminaalmenetlused, sh kohtumenetlused juba niigi suhteliselt kiired. Siiski n\u00e4itavad Tallinna Sadama kriminaalasjaga sarnased menetlused, et oma v\u00f5imete lage me veel saavutanud pole ja arenguruumi on mitmetes v\u00f5istleva kohtumenetluse n\u00fcanssides. V\u00e4ltides menetlusreeglitega keerukate asjade venimist v\u00f5idame ka lihtsamate asjade lahendamise kiiruses. Seet\u00f5ttu on tervitatav diskussiooni j\u00e4tkumine selle \u00fcle, mil moel kriminaalmenetlusi veel t\u00f5hustada saaksime.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Hiina tuntud inim\u00f5igusadvokaadid m\u00f5isteti enam kui 10 aastaks vangiPEKING, 10. aprill, AFP-BNS \u2013 Kaks Hiina tuntud inim\u00f5igusadvokaati, kellest \u00fcks kutsus president Xi Jinpingi tagasi astuma, m\u00f5isteti enam kui k\u00fcmneks aastaks vangi, teatas inim\u00f5igusorganisatsioon Human Rights Watch esmasp\u00e4eval.\u00a0\nXu Zhiyong ja Ding Jiaxi m\u00f5isteti suletud uste taga toimunud kohtuprotsessidel s\u00fc\u00fcdi riigiv\u00f5imu \u00f5\u00f5nestamises.\nM\u00f5lemad osalesid aktiivselt kodaniku\u00f5iguste liikumises\u00a0New Citizens' Movement, mis on kutsunud reformima Hiina p\u00f5hiseadust ja tauninud valitsuse korruptsiooni.\u00a0\nPresident Xid koroonapandeemia ajal tehtud vigade eest tagasi astuma kutsunud Xu m\u00f5isteti Shandongi provintsis toimunud protsessil 14 aastaks vangi, teatas inim\u00f5igusorganisatsioon Human Rights Watch.\u00a0\nDing m\u00f5isteti vangi 12 aastaks ja j\u00e4eti kolmeks aastaks ilma poliitilistest \u00f5igustest, \u00fctles s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu abikaasa Luo Shengchun.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Heido Vitsur: K\u00f5ik edukad riigid sekkuvad \u00fchel v\u00f5i teisel m\u00e4\u00e4ral oma majandusse. J\u00e4rgmised kolm-neli aastat on 90%-l inimestest v\u00e4ga raske\u201cMaksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine t\u00e4hendab, et veel rohkem asju j\u00e4\u00e4b riigis tegemata,\u201d lausub majandusteadlane ja LHV panga majandusanal\u00fc\u00fctik Heido Vitsur, kes kritiseerib teravalt ka meie majanduspoliitikat. \u201cMart Laari peaministriks olemisest saadik oleme kuulnud, et turg paneb k\u00f5ik paika. Turg panigi paika Eesti rekordilise hinnat\u00f5usu v\u00f5rreldes teiste Euroopa riikidega. Aga kas meile t\u00f5esti meeldib selline paikapanek, et kaotad veerandi oma rahast?\u201d\nKuna Eesti majanduse kohale on kogunenud s\u00fcnged pilved, r\u00e4\u00e4kisime meie \u00fche kogenenuma majandusteadlase Heido Vitsuriga selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Vitsuri s\u00f5nul ei suuda riik praegu siluda majandusts\u00fcklite m\u00f5jusid ning k\u00e4itub alati samamoodi, olgu meil siis buum v\u00f5i kriis.\nK\u00f5ik l\u00e4heb kallimaks ja inimesed murravad pead, mida iga p\u00e4evaga odavneva rahaga teha, kui seda peaks siiski \u00fcle j\u00e4\u00e4ma. \u00d5igemini ei peaks me r\u00e4\u00e4kima sellest, et \u00fcks v\u00f5i teine asi on kallis, vaid hoopis sellest, et raha kaotab v\u00e4\u00e4rtust.\u00a0\nSee on \u00f5ige, et raha on kaotanud oma v\u00e4\u00e4rtust. Viimase kahe aasta jooksul on nii-\u00f6elda keskmise inimese jaoks kaotanud raha oma v\u00e4\u00e4rtust peaaegu \u00fche kolmandiku ulatuses. Muidugi on iga inimese puhul see raha kaotus olnud erinev. S\u00f5ltub, mida inimene tarbib. Kas ta tarbib rohkem neid asju, mis kallinesid k\u00f5ige rohkem, v\u00f5i selliseid, mis peaaegu \u00fcldse ei ole kallinenud.\u00a0 Kui v\u00f5tta aga \u00fcks tavaline inimene, kes on oma sissetulekute poolest kusagil keskel v\u00f5i allapoole seda, siis tema tarbimises moodustasid k\u00f5ige suurema osa toit ja eluase. Need kaks asja aga kallinesid k\u00f5ige rohkem.\u00a0\nNiisugune olukord panebki m\u00f5tlema, mida siis \u00fcha odavneva rahaga peale hakata \u2013 kas hoida kokku v\u00f5i kulutada rohkem, sest mine tea, kas tulevikus saab enam \u00fcldse midagi selle summa eest osta. Ehk et kas on otstarbekas niisuguses olukorras koguda veel mingeid tagavarasid?\nAlati on inimesel reserve vaja, sest kunagi ei tea ette, mis v\u00f5ib juhtuda. N\u00fc\u00fcd ongi k\u00fcsimus, kuidas neid reserve hoida. Kui raha tagavaraks palju pole, siis ei saagi muud teha, kui seda pangas hoida, sest v\u00e4ikest summat pole m\u00f5tet panna kinnisvarasse v\u00f5i v\u00e4\u00e4rismetallidesse. Kuidas sa ikka 1000 v\u00f5i 2000 euro eest kinnisvara soetad v\u00f5i v\u00e4\u00e4rismetalle ostad? Investeerimiskulla leht ju maksab umbes 6000 eurot. Kui on k\u00e4sutada v\u00e4ikesed summad, siis erilisi valikuid ei ole. Neid ongi k\u00f5ige targem hoida sellisel pangakontol, kus rahale m\u00f5ni protsent lisandub.\u00a0\nMillised siis \u00fcldse on elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalused?\nJah, aga niisugune eriline hinnat\u00f5us siiski t\u00e4hendab ka seda, et meie globaliseeruv maailm, kus k\u00f5ik said k\u00f5ike, mis oli k\u00f5ige odavam, ka vabalt osta, on l\u00f5ppenud.\nN\u00e4iteks odavat energiat ei saa enam?\nJah, \u00fcks asi, mida me odavalt ostsime, oli Vene energia. Gaas, nafta. Me ostsime seda v\u00e4ga odavalt. Odavamalt kui keskmine eurooplane. See oli ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks meil hinnad kasvasid kaks korda enam kui mujal Euroopas.\nKas siis n\u00fc\u00fcd, mil toorained on hakanud globaalses m\u00f5\u00f5tmes j\u00e4lle odavnema, ei l\u00e4hegi meie hinnad enam alla?\nMa arvan, et m\u00f5ned hinnad v\u00f5ivad alla minna, kuid siin on k\u00e4ivitunud teine protsess. Kui hinnad t\u00f5usid, hakkasid t\u00f5usma ka palgad. Kui varem kasvasid palgad meil\u00a0 pika aja jooksul 5-7 protsenti aastas, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal oli palkade kasv keskeltl\u00e4bi 9 protsenti. Arvatakse, et sel aastal j\u00e4\u00e4b palgakasv samuti k\u00fcmne protsendi juurde.\nNii et sissetulekute kasvuga silutakse pikapeale see 25-protsendine inflatsioon \u00e4ra. Aga jah, kaks-kolm aastat on neil inimestel, kes elavad palgast \u2013 ja neid on meil ligi 90 protsenti \u2013 raske.\nTuleviku ennustamine on riskantne, sest nagu te tabavalt olete \u00f6elnud, seda tuleb teha tahavaatepeegli kaudu. Midagi saab meie majanduse homse p\u00e4eva kohta siiski \u00f6elda? Kes tahavad aktsiaid soetada, neil on v\u00e4ga t\u00e4htis teada, kuidas meie majandusel hakkab minema.\nJah, tulevikku on raske ette n\u00e4ha v\u00f5i turgudel toimuvat oma kasuks p\u00f6\u00f6rata. Nagu n\u00e4gime, isegi Eesti Pank ei suutnud seda teha. Aga ma ei \u00fctleks, et inimesed ei peaks tuleviku peale m\u00f5tlema ja selleks valmistuma. Kui on huvi, siis v\u00f5ib ka aktsiaturgudel raha teenida. Nii m\u00f5nedki teevadki seda. Maailma legendaarseim investor Warren Buffett ei olegi muud teinud, kui investeerinud, ostnud ja m\u00fc\u00fcnud aktsiaid.\nNo see on juba professionaalne t\u00f6\u00f6.\nSee on jah juba suur t\u00f6\u00f6. Aga Buffett ehitas selle t\u00f6\u00f6ga \u00fcles oma impeeriumi ja on maailmas legendaarne investor, kes investeerimise valdkonnas k\u00f5ige rohkem saavutanud.\nAga tuleme tagasi Eesti majanduse juurde. Oleme kuulnud, et tootmised panevad uksi kinni, inimesi koondatakse, paljud on l\u00e4inud L\u00e4tti tegutsema. Mis saab Eestist? Tulud ja maksubaas ka v\u00e4heneb ju niimoodi.\nEesti puhul tuleb enam kui mujal arvestada kriisile eelnenud ajal toimunuga. Eesti on \u00fches m\u00f5ttes olnud maailma k\u00f5ige kapitalistlikum riik \u2013 me oleme usaldanud turgu ja arvanud, et kui lasta turuj\u00f5ududel vabalt toimida, siis l\u00e4heb meil k\u00f5ige paremini. Ja aeg-ajalt ongi nii l\u00e4inud. Aga k\u00fcsimus on, kas alati ikka l\u00e4heb. Praegu, rohep\u00f6\u00f6ret tehes, ei taha me ka turusignaale summutada, vaid arvame , et turusignaalide j\u00e4rgimine on k\u00f5ige targem, kuigi need signaalid on karmid \u2013 investorid l\u00e4hevad \u00e4ra, ettev\u00f5tted panevad uksi kinni. Ma ise arvan, et see turusignaalide j\u00e4rgimine v\u00f5ib olla tark, aga alati ei pruugi olla.\u00a0 Ei saa nii, et \u00fcldse ei tohi kusagil midagi t\u00e4iendavalt stimuleerida v\u00f5i ise teha. N\u00e4iteks tajuda tuleviku signaale ja teha midagi, mida turg veel ei oota.\nTooge selle kohta m\u00f5ni n\u00e4ide, mida riik saaks omalt poolt \u00e4ra teha.\nKui vaatame ajalukku, siis n\u00e4eme, et kui hakati raudteid ehitama, siis mingeid turu signaale selle vajalikkusest veel ei olnud. Oli tulevikuvisioon. Raudteede ehitamine\u00a0 oli kaua aega ainult puhas kulu. Aga siis, kui kaubad ja reisijad\u00a0 m\u00f5nda aega liikunud olid, muutusid raudteed kasumlikeks. Selliseid asju, mida saab ette tajuda, et neid on vaja, kuid mis esialgu tulu ei too, neid v\u00f5ib riik teha.\nSee ongi\u00a0 riigi \u00fclesanne, sest \u00fckski eraettev\u00f5tja kaua aega tulu mitte toovaid rajatisi ju tegema ei hakka.\nJah, muidugi. Seda ongi riigid kogu aeg teinud, sest tuleviku investeeringuid, teaduslikke investeeringuid ja infrastruktuuri kulutusi on ikka teinud riigid. Ettev\u00f5tja ei hakka investeerima liiga kaugesse tulevikku. M\u00f5ned suurfirmad saavad seda teha, aga v\u00e4iksemad firmad, nagu on Eestis, kellel on kapitali v\u00e4hem, seda teha ei saa.\u00a0\nJa ikkagi, mida oleks pidanud siis Eesti riik \u00e4ra tegema?\nNo \u00fcks selline asi, mis oli ammu teada, on hoonete soojustamine. Aga kuna energia oli odav ja turg signaale ei andnud, et midagi v\u00f5ib muutuda, siis on meil hoonete soojustamine k\u00f5ik need 30 pluss iseseisvuse aastat olnud loid. M\u00f5ningat toetust on ju antud selleks, aga seda on olnud v\u00e4he. Vene ajast oli ju teada, et k\u00f5ik paneelmajad olid tolle aja n\u00f5uete kohaselt kaks korda v\u00e4iksema soojuspidavusega, kui oleks vaja olnud.\nJa seda tehti tol ajal teadlikult, et niisuguseid maju massiliselt ehitati?\nSeda tehti jah teadlikult, kuna masuut oli nii odav ja seda oli nii palju, et see tuligi \u00e4ra p\u00f5letada. Seet\u00f5ttu j\u00e4etigi isolatsioonimaterjalid seina panemata.\nAlgusest peale oli teada, et need majad on k\u00fclmad ja n\u00f5uavad palju k\u00fctet, ja et kui Venemaa enam plaani j\u00e4rgi masuuti kohustulikus korras p\u00f5letamiseks ei saada, tuleb seda ostma hakata.\u00a0\nHakati ostma, aga hind oli ikkagi odav?\nJah, ja kuna nii oli, siis ei tehtud midagi, et maju soojustada. N\u00fc\u00fcd oleme uues olukorras. Energia arved l\u00f5id inimestel p\u00f5lved n\u00f5rgaks. Odavat Venemaa k\u00fctust me enam ei saa. Ei saa ka muud odavat kaupa \u2013 puitu ja rauda ning muid materjale. Kui majade reoveerimine oleks juba riigi toel l\u00e4bi viidud, poleks me praegu uute Euroopa n\u00f5uetega ega ka soojaarvete tasumisega sellises olukorras, nagu praegu oleme. Enamikul rahvast pole raha sellise renoveerimise jaoks kunagi j\u00e4tkunud, k\u00f5ikide majade soojustamine k\u00fcmne aasta jooksul k\u00e4ib meile lihtsalt \u00fcle j\u00f5u. Aga see, et nii kord minema hakkab, oli meile teada juba n\u00f5ukaaja l\u00f5pust peale. Ja see oli juba siis selge, et majade soojustamine tuleb kohe \u00e4ra teha. Sellest r\u00e4\u00e4kisid korduvalt ka meie v\u00e4liskonsultandid.\nMeil on olnud siin tuliseid vaidlusi teise pensionisamba \u00fcmber. Olete maininud, et suuremad apsakad selle samba puhul on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll \u00e4ra parandatud, aga rahva teadvusse on ikka j\u00e4\u00e4nud kahtlus, kas see teine sammas on ikka \u00f5ige asi v\u00f5i peaks oma raha sealt v\u00e4lja v\u00f5tma ja ise kuidagi investeerima hakkama.\nSee raha v\u00e4ljav\u00f5tmise vabaks laskmine ei olnud minu arvates rahva silmis nii suur karuteene, kui oli see 25-protsendine inflatsioon. Noh, inimesed said \u00f5iguse l\u00f5petada raha kogumise ja raha teisest sambast v\u00e4lja v\u00f5tta \u2013 ja mis siis. Nende endi mure. Aga seda, kuidas hinnad m\u00f5ne kuuga k\u00f5rgele t\u00f5usid ja raha j\u00e4rsku oma v\u00e4\u00e4rtuse kaotas, tajusid k\u00f5ik v\u00e4ga teravalt. Veerand kogutust on \u00fche aastaga l\u00e4inud! M\u00f5eldakse, et veel paar sellist aastat ja siis pole enam pea midagi alles j\u00e4\u00e4nud. Ja vaat see, et me ei suuda oma majandust just makrotasandil stabiliseerida, on praegu k\u00f5ige suurem h\u00e4da. See suur ostuj\u00f5u kukkumine oligi ju selle tagaj\u00e4rg, et me suutsime enne kriisi endale majanduslikult eriti soodsa elu turgudelt v\u00e4lja \u00f5ngitseda ega m\u00f5elnud sellele, et sellise keerulise olukorra, nagu on praegu, v\u00e4ltimiseks peaks riigi majanduspoliitika olema selline, mis niisugused suuri k\u00f5ikumisi siluks. Meil aga selliste majandusts\u00fcklite stabilisaatorite peale ei m\u00f5eldagi. \u00dcle\u00fcldse ei m\u00f5elda niimoodi. Me leiame, et turuj\u00f5ud ja nende stiihia on niisugune ilus asi, mis annab ka k\u00f5ige parema tulemuse. Aga vaadakem, mida teevad teised riigid. K\u00f5ik nad ajavad tugevat ts\u00fcklivastast poliitikat. Ja see ei seisne \u00fcksnes eelarve tasakaalustamises. Tehakse veel palju muud.\u00a0\nN\u00e4iteks maksude kaudu.\nJah, ka maksus\u00fcsteemid on arenenud riikides sellised, et buumi ajal v\u00f5etakse inimestelt rohkem raha \u00e4ra ja raskel ajal antakse j\u00e4lle toetustena tagasi. Meie laseme kogu aeg \u00fchtemoodi, olgu buum v\u00f5i olgu kriis.\u00a0\nKas see tuleb meie poliitikute lihtsast arusaamast majandusest, et kui eelarve on tasakaalus, siis on k\u00f5ik korras? Kuuleme seda eelarve tasakaalu juttu kogu aeg.\u00a0\nMa arvan, et see tuleb samuti turu-usust. Meie valitsevad poliitikud ja ka rahvas on turu-usku. K\u00f5igis k\u00fcsimustes tahetakse otsustamine turule j\u00e4tta ja arvatakse, et nii on k\u00f5ige parem. See on j\u00e4\u00e4nud meil kreedoks Laari esimest peaministriks olemisest saadik. Ikka kuulsime, et k\u00fcll turg paneb k\u00f5ik paika ja valitsuse asi on ainult eelarve tasakaalus hoidmine. Turg panebki k\u00f5ik paika, aga just nii, nagu me \u00e4sja n\u00e4gime. Turg pani paika Eesti rekordilise hinnat\u00f5usu v\u00f5rreldes teiste Euroopa maadega. Laar ei eksinud, aga kas meile selline paikapanek t\u00f5esti meeldib, et kaotad veerandi oma rahast? Paljudele vist ei meeldi.\nKas oleksime t\u00f5husama riigivalitsemisega saanud seda halba hinnat\u00f5usu rekordit \u00e4ra hoida?\nEga vahetult enne kriisi enam midagi teha ei olnud. Kujunenud olukord oli v\u00e4ga pikaaegse tegevuse ja turu-usu tulemus. Me ei ole kasutanud sellist majanduspoliitikat, mis lubaks majandusts\u00fcklit siluda. Me pole selleks kunagi mitte midagi teinud.\nKas siis turustiihia taltsutamisega saavad hakkama ainult suured riigid?\nMa \u00fctleksin siiski, et sellega saavad paremini hakkama sotsiaalmajanduslikult rohkem arenenud riigid, kellel on suurem kogemus, ja mingit rolli v\u00f5ib siin m\u00e4ngida ka nende rikkus. Aga h\u00e4da on siiski selles, et me ei m\u00f5tle \u00fcldse selle peale, kuidas turu lainetamises ellu j\u00e4\u00e4da. Meil peetakse isegi selle peale m\u00f5tlemist valeks. Aga turg lainetab tihtipeale rohkem, kui inimestele meeldiks v\u00f5i kui nad v\u00e4lja kannatada suudavad. Ega siis nii paljud meilt ja veel rohkem inimesi meie naabrite juurest poleks muidu jalgadega h\u00e4\u00e4letanud ja lahkunud.\nSee on poliitilise valiku k\u00fcsimus, kas me tahame, et turu lainetused tabaksid meid nii, nagu nad tulevad, v\u00f5i p\u00fc\u00fcame seda stiihiat kuidagi leevendada.\nSama palju nagu eelarve tasakaalu vajadusest, kuuleme me n\u00fc\u00fcd peale valimisi uutel koalitsioonik\u00f5nelustel, et \u00e4kki ei j\u00e4tku enam raha mitte millekski. Pole vist \u00fchtegi eluala, kus ei valitseks karjuv rahapuudus. Soomes arutati just enne valimisi, milleks uues majandusolukorras inflatsiooni tingimustes raha on ja milleks ei ole, erakonnad \u00fctlesid ka v\u00e4lja, kustkohalt nemad k\u00e4rbiksid. Meil aga lubati valimiste eel maad ja taevad kokku, aga n\u00fc\u00fcd pannakse eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel n\u00e4dalaga kokku mingisugune eelarve, kus on vaid k\u00e4rped ja kokkuhoid.\u00a0\nSeegi on meie valitseva majandusfilosoofia tagaj\u00e4rg. Me \u00fctleme, et maksukoormus peab alanema, see peab olema v\u00e4ike ja \u00fcldse peavad avalikud kulutused olema v\u00e4hesed. Ja samas tahame me\u00a0 saada k\u00f5iki neid asju, mis on Soomes v\u00f5i Rootsis. Me oleme skisofreenilises olukorras. Me tahame kas USA v\u00f5i Singapuri maksukoormust, aga samas saada riigilt samasuguseid teenuseid, nagu on P\u00f5hjamaades. See on v\u00f5imatu. Ja vaat siin on minul etteheide meediale. Ajakirjanikud ei taha n\u00e4ha, et need soovid on vastuolulised. Selle asemel et sellele t\u00e4helepanu juhtida me aina kuuleme ja loeme, et avalikke kulusid tuleb v\u00e4hendada ja ka maksukoormust tuleb v\u00e4hendada. Aga kui midagi on puudu, siis n\u00e4idatakse n\u00e4puga \u2013 riik j\u00e4ttis selle ja selle tegemata. Teed j\u00e4\u00e4vad ehitamata ja remontimata, t\u00e4navad lagunevad\u2026\nAga seda ju peab ajakirjandus kajastama, kui teed lagunevad.\nJah, aga ootaks ajakirjanduselt ikka avaramat pilku, et tehtaks endale selgeks, miks \u00fcks v\u00f5i teine asi on nii, nagu on, siis hakkab ka lugeja kaasa m\u00f5tlema. Aga kui hommikul kuuldakse v\u00f5i loetakse, et maksud on halvad ja laenu ei tohi v\u00f5tta, aga \u00f5htul j\u00e4lle, et see ja see on ikka tegemata, siis tekib inimeste peas ainult segadus.\nOlete ise ka kritiseerinud seda, et riigieelarves tehakse k\u00e4rpeid pealiskaudsetel koalitsioonik\u00f5nelustel paari tunniga. Kuidas nende k\u00e4rbetega siis ikkagi on? Oleme kuulnud ka niisugust arutlust, et parem on eelarvet kokku t\u00f5mmata kui lasta hindadel aina t\u00f5usta.\nK\u00fcsimus pole \u00fcldse selles, sest k\u00e4rped pole hinnat\u00f5usu jaoks mingi alternatiiv. L\u00f5viosa inflatsioonist tuli pakkumispoolelt, mitte \u00fclem\u00e4\u00e4rasest n\u00f5udlusest. Aga kui me lapime \u00e4ra teeaugud ja v\u00e4hendame sellega k\u00fctusekulu ning remondiarveid, siis see ei suurenda inflatsiooni, vaid suurendame hoopis oma majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Kui me kiiremini soojustame oma hooneid ja hoiame sellega energiat kokku, siis see ei tekita samuti inflatsiooni, vaid vastupidi.\nKuid eelarves on kulutusi, mida v\u00f5ib kindlasti k\u00e4rpida, ja on asju, mida ei v\u00f5i k\u00e4rpida. Aga ma olen kindel, et selliseid otsuseid ei saa laua taga niimoodi paari tunniga teha. Enne peab tegema korraliku anal\u00fc\u00fcsi, milleks v\u00f5ib kuluda terve n\u00e4dal, aga v\u00f5ib kuluda ka mitu n\u00e4dalat. Paaritunnistel k\u00f5nelustel saab selgusele j\u00f5uda vast ainult selles, et kumb on odavam, kas teede lappimine v\u00f5i lappimata j\u00e4tmine.\nAstmelise tulumaksu asemel r\u00e4\u00e4gitakse meil maksuvaba miinimumi t\u00f5stmisest. Kas sellest on abi?\nRiigid tavaliselt seda teed ei l\u00e4he. Ja sellel on ka p\u00f5hjus \u2013 maksuvaba miinimumi t\u00f5stmine on k\u00f5ige kulukam meede eelarve jaoks. See viib eelarvest k\u00f5ige enam raha v\u00e4lja, sest see meede toetab k\u00f5iki. Mitte ainult vaesemaid ja abi vajajaid. Selle meetmega toetatakse ka miljon\u00e4re.\nTundub, et Eesti riik ongi v\u00e4ljas just rikaste toetamise peal. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad seda. Kuidas me siis saavutame seda rahva sidusust, mida on raskel ajal vaja?\n\u00d5ige oleks ikka toetada seda kolmandikku v\u00f5i poolt rahvast, kes teenivad v\u00e4hem. Aga meil \u00f6eldakse, et kui toetustes teha sissetulekute j\u00e4rgi vahet, siis see on karistamine hea t\u00f6\u00f6 eest\u2026\nNojah, selle peale tahaks \u00f6elda, et tule taevas appi. Kas t\u00f5esti miljon\u00e4re toetades olme saavutanud v\u00f5rdse kohtlemise \u00fchiskonna? Mujal maailmas vist nii ei m\u00f5elda?\nJah, mujal maailmas seda niimoodi ei v\u00f5eta. Seal m\u00f5eldakse hoopis niimoodi, et maksud peavad olema \u00f5iglased ja j\u00f5ukohased. Maksude suurus peab vastama inimese suutlikkusele neid tasuda. Meil peavad aga maksud olema \u00fchetaolised, k\u00f5ik ilma igasuguste eranditeta.\u00a0\nKas pangad v\u00f5iksid rohkem \u00fchiskonna jaoks panustada, n\u00e4iteks riigikaitsesse ja mujale, et inimestele ei oleks vaja lisamakse kehtestada? Pankade erakordne kasum on Euribori t\u00f5usuga seoses v\u00e4ga suur?\nMa k\u00fcll ei kujuta ette, see on ikka riigi poliitika \u00fclesanne. Pangad tegutsevad etteantud reeglite raamistikus. Nad ei ole vabad. N\u00e4iteks laenude andmisel peab vaatama, millega laenu taotleja tegeleb. Kui tegutsetakse p\u00f5lvkivisektoris, siis laenu anda ei saa. Sellised kriteeriumid on kohustuslikud k\u00f5ikidele Euroopa Liidu pankadele. Muidu poleks ju v\u00f5imalik rohep\u00f6\u00f6ret l\u00e4bi viia, sest raha tuleb suunata uue energia sektorisse ja vanad tossavad ettev\u00f5tted tuleb j\u00e4tta n\u00e4ljapajukile. Muidu nad ju \u00e4ra ei kaoks.\nMina \u00fctlesin pankade erakorralise maksustamise ettepaneku peale, et siis maksustame juba k\u00f5iki, kes kasumit rohkem saavad. Panagad pankadeks. Siin k\u00f5igub intress 1-2 protsenti. Aga 30 aasta jooksul, mis Eesti on iseseisev olnud, on toornafta hind k\u00f5ikunud 10 ja 200 dollari vahel. Tootmiskulud aga on olnud samad. Vaatame parem, mida teevad teised, targemad riigid. Ja neis peetakse loomulikuks, et j\u00f5ukamad inimesed maksavad suurema m\u00e4\u00e4raga maksu. See on olnud nii \u00fcle saja aasta. Aga meie tahame, et k\u00f5ik \u00a0maksvad \u00fchesuguse m\u00e4\u00e4raga. Ja \u00e4rkame \u00fcles siis, kui n\u00e4eme, et keegi teenib v\u00e4ga suurt tulu. Aga mujal on nii, et suurema tulu puhul on j\u00e4rgmine maksuaste. Ja see kehtib k\u00f5ikide kohta, kes rohkem tulu saavad, mitte \u00fche v\u00f5i teise kohta eraldi. Ja kui sellest on v\u00e4he, siis luuakse veel astmeid juurde. Euroopas on see kogu aeg niimoodi toimunud nende kriiside ajal.\nMeil aga otsitakse palavikuliselt uusi k\u00e4rpimise kohti ja muudetakse kogu majandus ja terve \u00fchiskond veelgi haavatavamaks.\nSellest aitaks v\u00e4lja s\u00fcsteem, mis lubaks luua uusi maksuastmeid. Vastavalt vajadusele neid astmeid ka kord juurde teha, ja kui enam pole vaja, siis \u00e4ra j\u00e4tta. Nii on mujal kogu aeg olnud ja nii edukad majandused on ka toiminud ja toimivad ka edaspidi. See on elementaarne. Ainult Eestis raiutakse idioodi j\u00e4rjekindlusega mingit valet astmelise tulumaksu kohta. Et see oleks nagu kellegi suhtes karistus. Mujal maailmas ei tuleks selline m\u00f5tlemine k\u00f5ne alla. Meil on p\u00f5him\u00f5te, et ettev\u00f5tted on tulumaksuvabad, kui nad investeerivad oma kasumi.\nKas me peaksime m\u00f5nedele ettev\u00f5tetele, nagu n\u00e4iteks pankadele, elektritootjatele v\u00f5i k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatele \u00fctlema, et kuna turg on m\u00e4nginud teile \u00a0k\u00e4tte erakordsed tulud, siis makske ka n\u00fc\u00fcd nende pealt maksu?\nSee oleks v\u00e4ga libe tee, sest ametnikud v\u00f5i poliitikud hakkavad m\u00e4\u00e4rama, mis on see ekstra maksustatav tulu. Ja kas \u00fcldse m\u00e4\u00e4ravad ja kellele m\u00e4\u00e4ravad. Niisugune asi ei meeldiks mulle \u00fcldse. K\u00fcll aga pean ma \u00f5igeks taastada ettev\u00f5tetele traditsiooniline tulumaksu maksmine. Ma arvan, et need eksperimendid, mida Eesti on maksualal teinud, v\u00f5isid \u00e4ratada k\u00fcll t\u00e4helepanu ja mingil ajal meile ka kasuks tulla, aga tegelikult need meile pikas vaates kasulikud ei ole, sest me oleme \u00e4ra andnud hoovad, millega majandust korraldada.\nMida veel peaks muutma? Maksustama ka dividende, luksuskinnisvara, uhkeid autosid?\nDividendide maksmist kasutatakse meil tegelikult sotsiaalmaksust k\u00f5rvale hoidmiseks. Selle v\u00f5tsid kasutusele k\u00f5igepealt advokaadid, kes tunnevad seadusi k\u00f5ige paremini. V\u00f5etakse endale s\u00fcmboolset palka ja elatakse dividendidest. Meil on selliseid maksude optimeerimise v\u00f5i maksudest k\u00f5rvale hiilimise viise v\u00e4ga palju. Need tuleks k\u00f5ik k\u00e4sile v\u00f5tta. Meie maksustamine ei ole \u00f5iglane. See on k\u00fcll lihtne ja \u00fchetaoline, kuid mitte \u00f5iglane.\nK\u00f5igepealt peame aru saama ja endale selgeks tegema, milline on \u00fcldse \u00f5iglane maksus\u00fcsteem. Ja siin on mul j\u00e4lle etteheide meediale \u2013 meedia aitas m\u00fc\u00fca \u00fchetaolist maksus\u00fcsteemi kui meile k\u00f5igile k\u00f5ige kasulikumat.\nMujal maailmas maksustatakse kinnisvara ja autosid ka. Meil mitte. Me ei peaks mitte r\u00e4\u00e4kima luksuskinnisvara maksustamisest, vaid \u00fcldse kinnisvara maksustamisest. Ja j\u00e4tma v\u00e4lja ainult inimese elamiseks vajaliku kolmetoalise korteri, mis peaks olema maksuvaba.\nMe peame ikka l\u00e4htuma printsiibist, mis on \u00fcldse \u00f5iglane maksustamine. Meil on see olnud siiani \u00f5iglane siis, kui on \u00fchetaoline. Aga ei ole nii. See on v\u00e4ga eba\u00f5iglane.\nMeil on elementaarsed v\u00e4\u00e4rtushinnangud v\u00f5rreldes p\u00f5hjanaabrite ja teiste eurooplastega t\u00e4iesti paigast \u00e4ra. Kui \u00f5iglusest aru saamine on meil nii erinev kui teistel, siis v\u00e4ikestest muudatustest majanduses ei ole kasu.\nKuidas on aga lood meie ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imega, kui meil on nii teistsugune majandusfilosoofia ja poliitika kui mujal Euroopa Liidus? Meil ei ole v\u00f5rreldes teiste Euroopa ettev\u00f5tetega v\u00f5rdseid konkurentsitingimusi. Meil on k\u00fcll lihtne ettev\u00f5tet asutada, kuid veel lihtsam on sellega pankrotti minna, sest mingit sellist riigipoolset tuge, mida naudivad teiste Euroopa riikide firmad, meil pole.\nVaat kui mujal tehtaks samuti nagu meil, kui igal pool valitseks selline s\u00fcgav turu usk, siis oleksid k\u00f5ikide jaoks tingimused v\u00f5rdsed. Aga kui teised toetavad ja subsideerivad \u00fchel v\u00f5i teisel moel oma ettev\u00f5tteid, aitavad neil ellu j\u00e4\u00e4da, saneerivad neid, aga meie ettev\u00f5tted peavad ise hakkama saama, ei pruugi see meie majanduse arengule kuidagi kasuks tulla. Sellises eba\u00f5iglases konkurentsis elluj\u00e4\u00e4nute arv v\u00f5ib osutuda liialt v\u00e4ikeseks. See ei parandaks meie heaolu.\nKuidas me siis peaksime hakkama oma ettev\u00f5tlust toetama?\nEga siin \u00fchest vastus polegi. Peame vaatama, et me ei solgiks kapitalismi majanduslikke aluseid, kuid vaatama ka seda, mida teevad Soome, Rootsi, Saksamaa ja teisedki riigid. Ning v\u00f5tma nende kogemusest \u00fcle seda, mis meile sobib ja mis on praktiline. Aga \u00fctelda nii, nagu Eestis on \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta tehtud, et meie ei sekku majandusse,\u00a0 see on t\u00e4nap\u00e4eva maailma majanduse tingimustes v\u00e4ga ekslik. K\u00f5ik edukad riigid sekkuvad \u00fchel v\u00f5i teisel moel oma majandusse.\nTihti kuuleme, et meil oli n\u00f5ukogude okupatsioon ja seep\u00e4rast meil asjad ei edenegi. Aga v\u00f5tame Leedu. Nad on ostuj\u00f5ult meist ette l\u00e4inud, \u00f5nnelikkuse edetabelist parem ei maksa r\u00e4\u00e4kidagi, seal on nad hoopis teises klassis kui meie. Kas nemad on midagi paremini teinud?\nLeedu on meist ette l\u00e4inud ostuj\u00f5u pariteedis, sest seal on hinnad madalamad. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et nad on teises majanduskeskkonnas. Kolm nende naaberriiki \u2013 Poola, Valgevene ja L\u00e4ti \u2013 on Eestist odavamad riigid. Eriti odav on Valgevenes ja Poolas. Zloti vahetuskurss on euro suhtes selline, et kui leedukas l\u00e4heb \u00fcle piiri Poola, siis saab ta oma saja euroga seal osta palju rohkem, kui ta saaks osta Tallinnas. Ja kui Leedusse tuuakse Poola kaupa, siis on see samuti odav. Meie peame aga arvestama sellega, et meie hindu m\u00f5jutab meist \u00fcle kahe korra rikkam Soome t\u00f6\u00f6line, kelle jaoks nii \u00fcks kui teine asi on Tallinnas odav. See asjaolu kergitab siinseid hindu k\u00f5rgemale.\n\u00a0\u00a0\nEuroopa keskpank t\u00f5stab intresse, aga kuiv\u00f5rd see on aidanud meid v\u00f5itluses hinnat\u00f5usuga?\nSee on jah puhtalt hinnat\u00f5usu vastane meede ja intressi t\u00f5us on teinud inimestele palju v\u00e4hem valu kui inflatsioon. Kui inflatsioon s\u00f5i kahe aastaga \u00e4ra veerandi kuni kolmandiku tuhandeeurosest hoiusest, siis intressi t\u00f5us suurendab \u00fche v\u00f5i kahe aasta kestel saja tuhande eurose\u00a0 v\u00f5la \u00fche kuu tagasimaksest 100-150 eurot. Aga see on l\u00fchiajaline m\u00f5ju. Kui v\u00f5tta t\u00e4na laen 30 aasta peale, siis poolteist-kaks aastat on intress k\u00f5rge, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud 28 aastat tavaline.\nNii et kodu keegi selle t\u00f5ttu kaotama ei pea?\nMa arvan, et meie pangad on olnud k\u00fcllalt ettevaatlikud ja pole lubanud meie inimestel end l\u00f5hki laenata.\nV\u00f5tame kahe inimesega leibkonna. Keskmise palgaga on nende netosissetulek 3000 eurot kuus. 150 000 suurune kodulaen on kallinenud n\u00fc\u00fcd umbes 150 eurot kuu kohta. See pere saab oma 3000-eurose sissetulekuga selle laenu kallinemise ilusti \u00e4ra maksta. Aga poes ja bensiinijaamas on tema ostuj\u00f5ud langenud 25 protsenti, mis on hoopis suur summa. See ei ole enam 150, vaid 750 eurot. Ja kui see intressit\u00f5usust p\u00f5hjustatud 150 aitab inflatsiooni alla suruda, siis on see k\u00f5ikide v\u00f5it.\u00a0\nKas sularaha kaotamine oleks m\u00f5istlik?\nMe ei tohiks p\u00e4ris totaalset politseiriiki \u00fcles ehitada. Kui sularaha ei ole ja k\u00f5ik on arvutiraha, siis inimesel kaob vabadus, ta muutub totaalselt kontrollitavaks.\nOdavnevat raha tasub paigutada kinnisvarasse\nVaba raha tasub pikemaks ajaks investeerida ka v\u00e4\u00e4rismetallidesse, kui oskustest aktsiaturul m\u00e4ngida j\u00e4\u00e4b puudu.\nVitsuri s\u00f5nul pole suuremat summat m\u00f5tet hoida nii, et see poleks produktiivne. Kui inimene just parasjagu ei oota investeerimisv\u00f5imalust. \u201cMeil pole pankade hoiukontodel kunagi nii palju makstud, et tavaline hoidmine oleks tasuv,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201cHoiuste tulusus pole ju kunagi kaasas k\u00e4inud kaupade hinnat\u00f5usuga. N\u00f5udmiseni kontol pole m\u00f5tet hoida rohkem, kui m\u00f5ne kuu vajadusteks kulub. No \u00fctleme kuni poole aasta vajadusteks, mitte enam. \u00dclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5ib rahulikult panna kas t\u00e4htajalisele hoiusele, mis pole k\u00fcll v\u00e4ga tulus, aga aitab siiski raha v\u00e4\u00e4rtust s\u00e4ilitada v\u00f5i investeerida.\u201d\nKui on rohkem raha, siis tuleks see Vitsuri hinnangul t\u00f5esti investeerida. \u201cNo n\u00e4iteks 100 000 eurot on juba niisugune summa, mille saab kinnisvarasse paigutada,\u201d leidis ta. \u201cKinnisvara on \u00fcks kindlamaid ja lihtsamaid asju. Aktsiaturgudel saab muidugi\u00a0 teenida ja see raha on likviidsem, kuid edukaks investoriks saamine pole lihtne. Kui inimene pole asjatundja ega p\u00fchenda end aktsiaturgudel investeerimisele, ei pruugi tal sugugi h\u00e4sti minna. See tegevus n\u00f5uab t\u00f6\u00f6d, aga ka oskust ja \u00f5nne. Me ju v\u00f5isime lugeda, et n\u00e4iteks isegi Eesti Pangal l\u00e4ks oma reservide hoidmisega m\u00f6\u00f6dunud aastal kehvasti, sest v\u00f5lakirjad ja aktsiad t\u00f5id siis kahjumit.\u201d\u00a0\u00a0\nVitsuri kinnitusel k\u00f5igub kinnisvara hind ka, aga see ei l\u00e4he hapuks nagu piim v\u00f5i v\u00f5ipakk, mida ei saa k\u00fcmme-kaksk\u00fcmmend aastat hoida. \u201cKinnisvara on ja j\u00e4\u00e4b,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201cKuid ka tema hind ja m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalused muutuvad oluliselt ja siin peab vaatama, et inimene ei vangistaks end oma kinnisvarasse. Ei tohi panna kogu vaba raha kinnisvarasse. Peab j\u00e4\u00e4ma ka selline vaba raha, millega ette tulevaid ootamatusi ja l\u00fcnki saaks t\u00e4ita. Aga kui m\u00fc\u00fcgisundust ei ole, siis on kinnisvara omanikul alati v\u00f5imalik valida soodne aeg, mil kinnisvara kasulikult maha m\u00fc\u00fca. V\u00e4\u00e4rismetallidega on t\u00e4pselt sama lugu. Ka nende hind k\u00f5igub tuntavalt, kuid nendega on isegi lihtsam kui kinnisvaraga, sest neid saab osta sellises koguses v\u00f5i konfiguratsioonis, et neid saab reeglina soodsal ajal maha m\u00fc\u00fca. \u00a0Kuid v\u00e4\u00e4rismetallide puhul tuleb arvestada, et tehingud v\u00e4\u00e4rismetallidega on kallid.\u00a0 Eriti siis, kui tegu on v\u00e4ga v\u00e4ikeste kogustega. Aga kui v\u00e4\u00e4rismetalle osta pikaks ajaks, n\u00e4iteks kui soetada kulda kolmek\u00fcmnendates, et pensionile minnes muuta seda rahaks, saab pensionieas inimene leida m\u00fc\u00fcgiks selliseid soodsaid momente, mil kulla hind on k\u00f5rge. Seep\u00e4rast tasub nii kinnisvara kui v\u00e4\u00e4rismetallide omandamisel silmas pidada, et ei satuks sundviskesse, et sa pead oma vara k\u00f5ige viletsama konjunktuuri\u00a0 ajal hakkama m\u00fc\u00fcma.\u201d\n]]>"}
{"text":"Keeletehnoloog: eestikeelse tehispettuse v\u00f5imalus p\u00fcsib esialgu v\u00e4ike    Ameerika \u00dchendriikides levivad petuk\u00f5ned, kus inimeselt n\u00f5uab raha tema tuttava h\u00e4\u00e4lega k\u00f5nelev tehisintellekt. Eesti keeletehnoloogi s\u00f5nul on v\u00f5imalus Eesti keeleruumis sellise pettuse ohvriks langeda praegu veel v\u00e4ike.   Tallinna Tehnika\u00fclikooli keeletehnoloogia kaasprofessor Tanel Alum\u00e4e s\u00f5nul kasutavad USA kelmid h\u00e4\u00e4lekloonimise tehnoloogiat. Erialakonverentsidel on sellest r\u00e4\u00e4gitud aastak\u00fcmneid. \"Viimase aasta jooksul on j\u00f5udnud see tehnoloogia v\u00e4ga heale tasemele. S\u00fcnteesh\u00e4\u00e4le kvaliteet just suhteliselt suvaliselt valitud inimese h\u00e4\u00e4lega on juba v\u00e4ga hea,\" m\u00e4rkis Alum\u00e4e saates \"Terevisioon\". Kui varem oli kellegi h\u00e4\u00e4le kloonimiseks vaja suurt arvutiparki, siis n\u00fc\u00fcd piisab s\u00fclearvutist ja \u00f5igest programmist. N\u00e4iteks \u00f5petas Alum\u00e4e mudelile \u00fche videoklipi p\u00f5hjal selgeks USA n\u00e4itleja Morgan Freemani h\u00e4\u00e4le. Seej\u00e4rel lasi ta programmil ette lugeda juturobot ChatGPT abil kirjutatud ingliskeelse muinasjutuliku reklaamteksti Eestile. Programm tuli \u00fclesandega edukalt toime. \"Inglise keele puhul on ta v\u00e4ga hea. \u00d5nneks on aga v\u00e4hemalt see h\u00e4\u00e4lekloonimise tehnoloogia siiski keelespetsiifiline,\" osutas Alum\u00e4e. Robot k\u00f5neleb valitud inimese h\u00e4\u00e4lega suure keelespetsiiflise mudeli p\u00f5hjal. Seda mudelit on treenitud v\u00e4ga paljude selle keele k\u00f5nelejatega. Kaasprofessori s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tavad mudelid praegu v\u00e4ga h\u00e4sti veel ainult inglise keelega. \"Eesti keele jaoks sellist mudelit ei ole,\" s\u00f5nas ta. Alum\u00e4e s\u00f5nul on eesti keele kohta samas kogutud p\u00e4ris palju andmeid, millega saaks sarnast tehispettust teha. \"Siin ei ole v\u00e4ga suurt barj\u00e4\u00e4ri. Lihtsalt v\u00f5iks \u00f6elda, et t\u00f5en\u00e4osus, et teie saate oma l\u00e4hedaselt sellise k\u00f5ne, praegu on v\u00e4ike,\" m\u00e4rkis Alum\u00e4e. Ta hoiatas siiski, et ilmselt kasvab see t\u00f5en\u00e4osus umbes \u00fche aastaga m\u00e4rksa suuremaks. Teoorias muudaks helikloonimise tehnoloogia turvalisemaks vesim\u00e4rgi juurutamine. Valminud helis oleks sel juhul v\u00e4ike viide, et kuuldu pole ehtne. Kas vesim\u00e4rki kasutada, Alum\u00e4e s\u00f5nul alles arutatakse. \"P\u00f5him\u00f5tteliselt seda v\u00e4ga h\u00e4sti ei ole v\u00f5imalik teha. Alati on v\u00f5imalik pahalasel v\u00f5tta see tehnoloogia, vesim\u00e4rgi tegemine sealt maha v\u00f5tta, ja siis kasutada seda pahal eesm\u00e4rgil,\" kirjeldas ta. Suurem abi on tema s\u00f5nul sellest, kui inimesi keelerobotite kohta rohkem harida. Alum\u00e4e t\u00e4psustas sedagi, et ohtude k\u00f5rval on uuel tehnoloogial ka h\u00e4id kasutusv\u00f5imalusi. N\u00e4iteks juhul, kui inimene kaotab k\u00f5riv\u00e4hi v\u00f5i m\u00f5ne muu haiguse t\u00f5ttu h\u00e4\u00e4le. \"Paljude selliste haiguste puhul on see enne teada. Inimesele tehakse operatsioon. See tehnoloogia v\u00f5imaldab tal enda h\u00e4\u00e4lt hiljem kasutada s\u00fcnteesh\u00e4\u00e4lena, et oma l\u00e4hedastega suhelda,\" seletas kaasprofessor.    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Terevisioon\". K\u00fcsis: Reimo Sildvee.  "}
{"text":"Hiina tuntud inim\u00f5igusadvokaadid m\u00f5isteti enam kui 10 aastaks vangiKaks Hiina tuntud inim\u00f5igusadvokaati, kellest \u00fcks kutsus president Xi Jinpingi tagasi astuma, m\u00f5isteti enam kui k\u00fcmneks aastaks vangi, teatas t\u00e4na inim\u00f5igusorganisatsioon Human Rights Watch.Xu Zhiyong ja Ding Jiaxi m\u00f5isteti suletud uste taga toimunud kohtuprotsessidel s\u00fc\u00fcdi riigiv\u00f5imu \u00f5\u00f5nestamises.\nM\u00f5lemad osalesid aktiivselt kodaniku\u00f5iguste liikumises New Citizens' Movement, mis on kutsunud reformima Hiina p\u00f5hiseadust ja tauninud valitsuse korruptsiooni.\nPresident Xid koroonapandeemia ajal tehtud vigade eest tagasi astuma kutsunud Xu m\u00f5isteti Shandongi provintsis toimunud protsessil 14 aastaks vangi, teatas inim\u00f5igusorganisatsioon Human Rights Watch.\nDing m\u00f5isteti vangi 12 aastaks ja j\u00e4eti kolmeks aastaks ilma poliitilistest \u00f5igustest, \u00fctles s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu abikaasa Luo Shengchun."}
{"text":"Pressiinfo: Telia hakkas ettev\u00f5tetele pakkuma uudset e-\u00f5ppe vormis k\u00fcberkoolitustTELIA EESTI PRESSITEADE\n10.04.2023\n\n\nTelia hakkas ettev\u00f5tetele pakkuma uudset e-\u00f5ppe vormis k\u00fcberkoolitust\n\nTelia ja IT ettev\u00f5te Nimblr t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uudse e-\u00f5ppe programmi, mis\naitab ettev\u00f5tetel t\u00f5sta oma t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberteadlikkust ja parandada\nk\u00fcberturvalisuse alaseid oskusi.\n\n\n\nKuigi Eesti ettev\u00f5tete k\u00fcberturvalisuse tase j\u00e4rjest paraneb ja\nkaasaegseid k\u00fcberturbe lahendusi v\u00f5etakse j\u00e4rjest aktiivsemalt\nkasutusele, tuli hiljutisest uuringust<https:\/\/digitark.telia.ee\/era\n\/uuring-vaga-hea-it-turvalisuse-tasemega-ettevotete-osakaal-on-aastaga-\nmargatavalt-kasvanud\/> v\u00e4lja, et t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberh\u00fcgieeniga tegelemine\nja nende sellealane koolitamine on j\u00e4tkuvalt paljude ettev\u00f5tete jaoks\nparas v\u00e4ljakutse.\n\n\n\nTelia k\u00fcberturbeteenuste osakonna juht Martti Kebbinau t\u00f5i v\u00e4lja, et\ntihti keskendutakse vaid tehnilistele kaitselahendustele ning t\u00f6\u00f6tajate\nk\u00fcberteadlikkus j\u00e4\u00e4b tahaplaanile. Samas on valdav osa ettev\u00f5tete\nk\u00fcberintsidentidest j\u00e4tkuvalt seotud just t\u00f6\u00f6tajate poolt tehtud\ninimlike vigadega.\n\n\n\n\u201eEttev\u00f5tte turvalisus s\u00f5ltub v\u00e4ga tugevalt kasutajate\nk\u00fcberteadlikkusest ning t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberh\u00fcgieeniga tuleb tegeleda sama\ns\u00fcsteemselt ja j\u00e4rjepidevalt nagu teiste k\u00fcberturvalisust tagavate\nmeetmetega. Samas just t\u00f6\u00f6tajate koolitamine osutub ettev\u00f5tete jaoks\nsageli t\u00f5eliseks v\u00e4ljakutseks. Takistuseks v\u00f5ib olla sobiva\nkoolitusmaterjali puudus v\u00f5i ka regulaarse koolitamisega seotud kulud.\nTihti selleks ka lihtsalt ei leita aega v\u00f5i ressurssi,\u201c r\u00e4\u00e4kis\nKebbinau.\n\n\n\nSeep\u00e4rast t\u00f6\u00f6taski Telia koost\u00f6\u00f6s Rootsi IT-ettev\u00f5ttega Nimblr AB\nv\u00e4lja lihtsa ja k\u00e4ttesaadava uue p\u00f5lvkonna e-koolitusprogrammi, mis\naitab t\u00f6\u00f6tajaid etapiviisiliselt treenida, parandada nende\nk\u00fcberturvalisuse alaseid teadmisi ja arendada praktilisi oskusi.\n\n\n\n\u201eN\u00e4iteks saab inimene koolituse k\u00e4igus \u00fclevaate erinevatest\nk\u00fcberohtudest ja sellest, kuidas neid ohte tuvastada ning end nende eest\nkaitsta. Omandatud teadmisi saab testida nii koolituse k\u00e4igus kui ka\nkoolitussessioonide vahel. N\u00e4iteks testitakse koolitatavate teadmisi\ntest\u00f5ngituskirjade abil. Kui inimene siiski \u00f5ngitsuslingil klikib,\nselgitatakse sama kirja n\u00e4itel, kuidas oleks pidanud aru saama, et tegu on\npettusega ning seej\u00e4rel suunatakse vastavale koolitussessioonile. Selline\nl\u00e4henemine tagab inimeste pideva valmisoleku ning aitab omandatud\nteoreetilisi teadmisi praktikas rakendada,\u201c selgitas Kebbinau.\n\n\n\nEriti kriitiline on t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberteadlikkus ettev\u00f5tetes, kus\nigap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6deldakse hulgaliselt sensitiivseid andmeid. Samuti tuleb\narvestada erinevate rahvusvaheliste regulatsioonide ja standarditega, mis\nh\u00f5lmavad n\u00f5udeid k\u00fcberturvalisusele.\n\n\n\nKebbinau s\u00f5nul on e-kursuse oluliseks eeliseks on asjaolu, et\nkoolitusmaterjalid on alati kaasajastatud ja uuenevad vastavalt\nk\u00fcbermaastiku muutustele. Koolitus on jagatud minisessioonidesse ning\nt\u00f6\u00f6taja saab neid l\u00e4bida endale sobival ajal ja kohas.\n\n\n\n\u201cKoolitus on teemap\u00f5hiselt jagatud v\u00e4ikestesse plokkidesse ja \u00fche\nkoolitussessiooni l\u00e4bimine v\u00f5tab keskmiselt 5 minutit, mis t\u00e4hendab, et\nkoolitusi saab teha tavaliste t\u00f6\u00f6rutiinide k\u00f5rvalt, ilma et see\nt\u00f6\u00f6protsessi segaks. Koolitusprogramm on k\u00e4ttesaadav 25-s erinevas\nkeeles ja seda saab l\u00e4bida lisaks eesti kellele n\u00e4iteks ka inglise ja\nvene keeles, mis v\u00f5ib olla oluline rahvusvaheliste tiimide puhul,\u201d\nr\u00e4\u00e4kis Kebbinau, lisades, et k\u00fcberkoolituse platvorm on loodud nii\nsuurte kui ka v\u00e4iksemate ettev\u00f5tete vajadusi arvesse v\u00f5ttes.\n\n\n\nTelia ja Nimblr AB poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud uudse k\u00fcberkoolitusega saab\nl\u00e4hemalt tutvuda Telia veebilehel.<https:\/\/www.telia.ee\/ari\/it-\nteenused\/turvalisus\/telia-kuberkoolitus\/>\n\n\n\n\n\n\nRaigo Neudorf\nmeediasuhete juht  | kommunikatsiooniosakond\n\n[cid:image001.png@01D96B9D.9C2D43F0]\n\nTelia Estonia\n+372 5169747\nraigo.neudorf@telia.ee<mailto:raigo.neudorf@telia.ee>\nwww.telia.ee\nMustam\u00e4e tee 3, Tallinn, Eesti\n\nTelia Eesti AS 10234957\n\n\nSee e-kiri v\u00f5ib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata\navaldamise v\u00f5i jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja \u00f5ige adressaat,\nsiis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning k\u00f5ik\nsellele lisatud manused ilma neid jagamata v\u00f5i kopeerimata ning \u00e4ra\navalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele.\n\nTelia Company t\u00f6\u00f6tleb e-kirju ja teisi dokumente, mis v\u00f5ivad sisaldada\nisikuandmeid, vastavalt Telia Company Privaatsuspoliitikale<https:\/\/www.tel\nia.ee\/images\/documents\/juhendid\/est\/kliendiandmete_privaatsuse_poliitika.pd\nf>.\n\nThis email may contain information which is privileged or protected against\nunauthorized disclosure or communication. If you are not the intended\nrecipient, please notify the sender and delete this message and any\nattachments from your system without producing, distributing or retaining\ncopies thereof or disclosing its contents to any other person.\n\nTelia Company processes emails and other files that may contain personal\ndata in accordance with Telia Company\u2019s Privacy\nPolicy<https:\/\/www.teliacompany.com\/en\/about-the-company\/privacy\/>."}
{"text":"Heido Vitsur: J\u00e4rgmised kolm-neli aastat on 90%-l inimestest v\u00e4ga raske. Me ei m\u00f5tle, kuidas nad turu stiihias ellu j\u00e4\u00e4vad\u00abMaksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine t\u00e4hendab, et veel rohkem asju j\u00e4\u00e4b riigis tegemata,\u00bb lausub majandusteadlane ja LHV panga majandusanal\u00fc\u00fctik Heido Vitsur, kes kritiseerib teravalt ka meie majanduspoliitikat. \u00abMart Laari peaministriks olemisest saadik oleme kuulnud, et turg paneb k\u00f5ik paika. Turg panigi paika Eesti rekordilise hinnat\u00f5usu v\u00f5rreldes teiste Euroopa riikidega. Aga kas meile t\u00f5esti meeldib selline paikapanek, et kaotad veerandi oma rahast?\u00bbKuna Eesti majanduse kohale on kogunenud s\u00fcnged pilved, r\u00e4\u00e4kisime meie \u00fche kogenenuma majandusteadlase Heido Vitsuriga selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Vitsuri s\u00f5nul ei suuda riik praegu siluda majandusts\u00fcklite m\u00f5jusid ning k\u00e4itub alati samamoodi, olgu meil siis buum v\u00f5i kriis.K\u00f5ik l\u00e4heb kallimaks ja inimesed murravad pead, mida iga p\u00e4evaga odavneva rahaga teha, kui seda peaks siiski \u00fcle j\u00e4\u00e4ma. \u00d5igemini ei peaks me r\u00e4\u00e4kima sellest, et \u00fcks v\u00f5i teine asi on kallis, vaid hoopis sellest, et raha kaotab v\u00e4\u00e4rtust.See on \u00f5ige, et raha on kaotanud oma v\u00e4\u00e4rtust. Viimase kahe aasta jooksul on nii-\u00f6elda keskmise inimese jaoks kaotanud raha oma v\u00e4\u00e4rtust peaaegu \u00fche kolmandiku ulatuses. Muidugi on iga inimese puhul see raha kaotus olnud erinev. S\u00f5ltub, mida inimene tarbib. Kas ta tarbib rohkem neid asju, mis kallinesid k\u00f5ige rohkem, v\u00f5i selliseid, mis peaaegu \u00fcldse ei ole kallinenud. Kui v\u00f5tta aga \u00fcks tavaline inimene, kes on oma sissetulekute poolest kusagil keskel v\u00f5i allapoole seda, siis tema tarbimises moodustasid k\u00f5ige suurema osa toit ja eluase. Need kaks asja aga kallinesid k\u00f5ige rohkem.Niisugune olukord panebki m\u00f5tlema, mida siis \u00fcha odavneva rahaga peale hakata - kas hoida kokku v\u00f5i kulutada rohkem, sest mine tea, kas tulevikus saab enam \u00fcldse midagi selle summa eest osta. Ehk et kas on otstarbekas niisuguses olukorras koguda veel mingeid tagavarasid?Alati on inimesel reserve vaja, sest kunagi ei tea ette, mis v\u00f5ib juhtuda. N\u00fc\u00fcd ongi k\u00fcsimus, kuidas neid reserve hoida. Kui raha tagavaraks palju pole, siis ei saagi muud teha, kui seda pangas hoida, sest v\u00e4ikest summat pole m\u00f5tet panna kinnisvarasse v\u00f5i v\u00e4\u00e4rismetallidesse. Kuidas sa ikka 1000 v\u00f5i 2000 euro eest kinnisvara soetad v\u00f5i v\u00e4\u00e4rismetalle ostad? Investeeriskulla leht ju maksab umbes 6000 eurot. Kui on k\u00e4sutada v\u00e4ikesed summad, siis erilisi valikuid ei ole. Neid ongi k\u00f5ige targem hoida sellisel pangakontol, kus rahale m\u00f5ni protsent lisandub.Millised siis \u00fcldse on elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalused?Jah, aga niisugune eriline hinnat\u00f5us siiski t\u00e4hendab ka seda, et meie globaliseeruv maailm, kus k\u00f5ik said k\u00f5ike, mis oli k\u00f5ige odavam, ka vabalt osta, on l\u00f5ppenud.N\u00e4iteks odavat energiat ei saa enam?Jah, \u00fcks asi, mida me odavalt ostsime, oli Vene energia. Gaas, nafta. Me ostsime seda v\u00e4ga odavalt. Odavamalt kui keskmine eurooplane. See oli ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks meil hinnad kasvasid kaks korda enam kui mujal Euroopas.Kas siis n\u00fc\u00fcd, mil toorained on hakanud globaalses m\u00f5\u00f5tmes j\u00e4lle odavnema, ei l\u00e4hegi meie hinnad enam alla?Ma arvan, et m\u00f5ned hinnad v\u00f5ivad alla minna, kuid siin on k\u00e4ivitunud teine protsess. Kui hinnad t\u00f5usid, hakkasid t\u00f5usma ka palgad. Kui varem kasvasid palgad meil pika aja jooksul 5-7 protsenti aastas, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal oli palkade kasv keskeltl\u00e4bi 9 protsenti. Arvatakse, et sel aastal j\u00e4\u00e4b palgakasv samuti k\u00fcmne protsendi juurde.Nii et sissetulekute kasvuga silutakse pikapeale see 25-protsendine inflatsioon \u00e4ra. Aga jah, kaks-kolm aastat on neil inimestel, kes elavad palgast - ja neid on meil ligi 90 protsenti - raske.Tuleviku ennustamine on riskantne, sest nagu te tabavalt olete \u00f6elnud, seda tuleb teha tahavaatepeegli kaudu. Midagi saab meie majanduse homse p\u00e4eva kohta siiski \u00f6elda? Kes tahavad aktsiaid soetada, neil on v\u00e4ga t\u00e4htis teada, kuidas meie majandusel hakkab minema.Jah, tulevikku on raske ette n\u00e4ha v\u00f5i turgudel toimuvat oma kasuks p\u00f6\u00f6rata. Nagu n\u00e4gime, isegi Eesti Pank ei suutnud seda teha. Aga ma ei \u00fctleks, et inimesed ei peaks tuleviku peale m\u00f5tlema ja selleks valmistuma. Kui on huvi, siis v\u00f5ib ka aktsiaturgudel raha teenida. Nii m\u00f5nedki teevadki seda. Maailma legendaarseim investor Warren Buffett ei olegi muud teinud, kui investeerinud, ostnud ja m\u00fc\u00fcnud aktsiaid.No see on juba professionaalne t\u00f6\u00f6.See on jah juba suur t\u00f6\u00f6. Aga Buffett ehitas selle t\u00f6\u00f6ga \u00fcles oma impeeriumi ja on maailmas legendaarne investor, kes investeerimise valdkonnas k\u00f5ige rohkem saavutanud.Aga tuleme tagasi Eesti majanduse juurde. Oleme kuulnud, et tootmised panevad uksi kinni, inimesi koondatakse, paljud on l\u00e4inud L\u00e4tti tegutsema. Mis saab Eestist? Tulud ja maksubaas ka v\u00e4heneb ju niimoodi.Eesti puhul tuleb enam kui mujal arvestada kriisile eelnenud ajal toimunuga. Eesti on \u00fches m\u00f5ttes olnud maailma k\u00f5ige kapitalistlikum riik - me oleme usaldanud turgu ja arvanud, et kui lasta turuj\u00f5ududel vabalt toimida, siis l\u00e4heb meil k\u00f5ige paremini. Ja aeg-ajalt ongi nii l\u00e4inud. Aga k\u00fcsimus on, kas alati ikka l\u00e4heb. Praegu, rohep\u00f6\u00f6ret tehes, ei taha me ka turusignaale summutada, vaid arvame , et turusignaalide j\u00e4rgimine on k\u00f5ige targem, kuigi need signaalid on karmid - investorid l\u00e4hevad \u00e4ra, ettev\u00f5tted panevad uksi kinni. Ma ise arvan, et see turusignaalide j\u00e4rgimine v\u00f5ib olla tark, aga alati ei pruugi olla. Ei saa nii, et \u00fcldse ei tohi kusagil midagi t\u00e4iendavalt stimuleerida v\u00f5i ise teha. N\u00e4iteks tajuda tuleviku signaale ja teha midagi, mida turg veel ei oota.Tooge selle kohta m\u00f5ni n\u00e4ide, mida riik saaks omalt poolt \u00e4ra teha.Kui vaatame ajalukku, siis n\u00e4eme, et kui hakati raudteid ehitama, siis mingeid turu signaale selle vajalikkusest veel ei olnud. Oli tulevikuvisioon. Raudteede ehitamine oli kaua aega ainult puhas kulu. Aga siis, kui kaubad ja reisijad m\u00f5nda aega liikunud olid, muutusid raudteed kasumlikeks. Selliseid asju, mida saab ette tajuda, et neid on vaja, kuid mis esialgu tulu ei too, neid v\u00f5ib riik teha.See ongi riigi \u00fclesanne, sest \u00fckski eraettev\u00f5tja kaua aega tulu mitte toovaid rajatisi ju tegema ei hakka.Jah, muidugi. Seda ongi riigid kogu aeg teinud, sest tuleviku investeeringuid, teaduslikke investeeringuid ja infrastruktuuri kulutusi on ikka teinud riigid. Ettev\u00f5tja ei hakka investeerima liiga kaugesse tulevikku. M\u00f5ned suurfirmad saavad seda teha, aga v\u00e4iksemad firmad, nagu on Eestis, kellel on kapitali v\u00e4hem, seda teha ei saa.Ja ikkagi, mida oleks pidanud siis Eesti riik \u00e4ra tegema?No \u00fcks selline asi, mis oli ammu teada, on hoonete soojustamine. Aga kuna energia oli odav ja turg signaale ei andnud, et midagi v\u00f5ib muutuda, siis on meil hoonete soojustamine k\u00f5ik need 30 pluss iseseisvuse aastat olnud loid. M\u00f5ningat toetust on ju antud selleks, aga seda on olnud v\u00e4he. Vene ajast oli ju teada, et k\u00f5ik paneelmajad olid tolle aja n\u00f5uete kohaselt kaks korda v\u00e4iksema soojuspidavusega, kui oleks vaja olnud.Ja seda tehti tol ajal teadlikult, et niisuguseid maju massiliselt ehitati?Seda tehti jah teadlikult, kuna masuut oli nii odav ja seda oli nii palju, et see tuligi \u00e4ra p\u00f5letada. Seet\u00f5ttu j\u00e4etigi isolatsioonimaterjalid seina panemata.Algusest peale oli teada, et need majad on k\u00fclmad ja n\u00f5uavad palju k\u00fctet, ja et kui Venemaa enam plaani j\u00e4rgi masuuti kohustulikus korras p\u00f5letamiseks ei saada, tuleb seda ostma hakata.Hakati ostma, aga hind oli ikkagi odav?Jah, ja kuna nii oli, siis ei tehtud midagi, et maju soojustada. N\u00fc\u00fcd oleme uues olukorras. Energia arved l\u00f5id inimestel p\u00f5lved n\u00f5rgaks. Odavat Venemaa k\u00fctust me enam ei saa. Ei saa ka muud odavat kaupa - puitu ja rauda ning muid materjale. Kui majade reoveerimine oleks juba riigi toel l\u00e4bi viidud, poleks me praegu uute Euroopa n\u00f5uetega ega ka soojaarvete tasumisega sellises olukorras, nagu praegu oleme. Enamikul rahvast pole raha sellise renoveerimise jaoks kunagi j\u00e4tkunud, k\u00f5ikide majade soojustamine k\u00fcmne aasta jooksul k\u00e4ib meile lihtsalt \u00fcle j\u00f5u. Aga see, et nii kord minema hakkab, oli meile teada juba n\u00f5ukaaja l\u00f5pust peale. Ja see oli juba siis selge, et majade soojustamine tuleb kohe \u00e4ra teha. Sellest r\u00e4\u00e4kisid korduvalt ka meie v\u00e4liskonsultandid.Meil on olnud siin tuliseid vaidlusi teise pensionisamba \u00fcmber. Olete maininud, et suuremad apsakad selle samba puhul on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll \u00e4ra parandatud, aga rahva teadvusse on ikka j\u00e4\u00e4nud kahtlus, kas see teine sammas on ikka \u00f5ige asi v\u00f5i peaks oma raha sealt v\u00e4lja v\u00f5tma ja ise kuidagi investeerima hakkama.See raha v\u00e4ljav\u00f5tmise vabaks laskmine ei olnud minu arvates rahva silmis nii suur karuteene, kui oli see 25-protsendine inflatsioon. Noh, inimesed said \u00f5iguse l\u00f5petada raha kogumise ja raha teisest sambast v\u00e4lja v\u00f5tta - ja mis siis. Nende endi mure. Aga seda, kuidas hinnad m\u00f5ne kuuga k\u00f5rgele t\u00f5usid ja raha j\u00e4rsku oma v\u00e4\u00e4rtuse kaotas, tajusid k\u00f5ik v\u00e4ga teravalt. Veerand kogutust on \u00fche aastaga l\u00e4inud! M\u00f5eldakse, et veel paar sellist aastat ja siis pole enam pea midagi alles j\u00e4\u00e4nud. Ja vaat see, et me ei suuda oma majandust just makrotasandil stabiliseerida, on praegu k\u00f5ige suurem h\u00e4da. See suur ostuj\u00f5u kukkumine oligi ju selle tagaj\u00e4rg, et me suutsime enne kriisi endale majanduslikult eriti soodsa elu turgudelt v\u00e4lja \u00f5ngitseda ega m\u00f5elnud sellele, et sellise keerulise olukorra, nagu on praegu, v\u00e4ltimiseks peaks riigi majanduspoliitika olema selline, mis niisugused suuri k\u00f5ikumisi siluks. Meil aga selliste majandusts\u00fcklite stabilisaatorite peale ei m\u00f5eldagi. \u00dcle\u00fcldse ei m\u00f5elda niimoodi. Me leiame, et turuj\u00f5ud ja nende stiihia on niisugune ilus asi, mis annab ka k\u00f5ige parema tulemuse. Aga vaadakem, mida teevad teised riigid. K\u00f5ik nad ajavad tugevat ts\u00fcklivastast poliitikat. Ja see ei seisne \u00fcksnes eelarve tasakaalustamises. Tehakse veel palju muud.N\u00e4iteks maksude kaudu.Jah, ka maksus\u00fcsteemid on arenenud riikides sellised, et buumi ajal v\u00f5etakse inimestelt rohkem raha \u00e4ra ja raskel ajal antakse j\u00e4lle toetustena tagasi. Meie laseme kogu aeg \u00fchtemoodi, olgu buum v\u00f5i olgu kriis.Kas see tuleb meie poliitikute lihtsast arusaamast majandusest, et kui eelarve on tasakaalus, siis on k\u00f5ik korras? Kuuleme seda eelarve tasakaalu juttu kogu aeg.Ma arvan, et see tuleb samuti turu-usust. Meie valitsevad poliitikud ja ka rahvas on turu-usku. K\u00f5igis k\u00fcsimustes tahetakse otsustamine turule j\u00e4tta ja arvatakse, et nii on k\u00f5ige parem. See on j\u00e4\u00e4nud meil kreedoks Laari esimest peaministriks olemisest saadik. Ikka kuulsime, et k\u00fcll turg paneb k\u00f5ik paika ja valitsuse asi on ainult eelarve tasakaalus hoidmine. Turg panebki k\u00f5ik paika, aga just nii, nagu me \u00e4sja n\u00e4gime. Turg pani paika Eesti rekordilise hinnat\u00f5usu v\u00f5rreldes teiste Euroopa maadega. Laar ei eksinud, aga kas meile selline paikapanek t\u00f5esti meeldib, et kaotad veerandi oma rahast? Paljudele vist ei meeldi.Kas oleksime t\u00f5husama riigivalitsemisega saanud seda halba hinnat\u00f5usu rekordit \u00e4ra hoida?Ega vahetult enne kriisi enam midagi teha ei olnud. Kujunenud olukord oli v\u00e4ga pikaaegse tegevuse ja turu-usu tulemus. Me ei ole kasutanud sellist majanduspoliitikat, mis lubaks majandusts\u00fcklit siluda. Me pole selleks kunagi mitte midagi teinud.Kas siis turustiihia taltsutamisega saavad hakkama ainult suured riigid?Ma \u00fctleksin siiski, et sellega saavad paremini hakkama sotsiaalmajanduslikult rohkem arenenud riigid, kellel on suurem kogemus, ja mingit rolli v\u00f5ib siin m\u00e4ngida ka nende rikkus. Aga h\u00e4da on siiski selles, et me ei m\u00f5tle \u00fcldse selle peale, kuidas turu lainetamises ellu j\u00e4\u00e4da. Meil peetakse isegi selle peale m\u00f5tlemist valeks. Aga turg lainetab tihtipeale rohkem, kui inimestele meeldiks v\u00f5i kui nad v\u00e4lja kannatada suudavad.Ega siis nii paljud meilt ja veel rohkem inimesi meie naabrite juurest poleks muidu jalgadega h\u00e4\u00e4letanud ja lahkunud.See on poliitilise valiku k\u00fcsimus, kas me tahame, et turu lainetused tabaksid meid nii, nagu nad tulevad, v\u00f5i p\u00fc\u00fcame seda stiihiat kuidagi leevendada.Sama palju nagu eelarve tasakaalu vajadusest, kuuleme me n\u00fc\u00fcd peale valimisi uutel koalitsioonik\u00f5nelustel, et \u00e4kki ei j\u00e4tku enam raha mitte millekski. Pole vist \u00fchtegi eluala, kus ei valitseks karjuv rahapuudus. Soomes arutati just enne valimisi, milleks uues majandusolukorras inflatsiooni tingimustes raha on ja milleks ei ole, erakonnad \u00fctlesid ka v\u00e4lja, kustkohalt nemad k\u00e4rbiksid. Meil aga lubati valimiste eel maad ja taevad kokku, aga n\u00fc\u00fcd pannakse eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel n\u00e4dalaga kokku mingisugune eelarve, kus on vaid k\u00e4rped ja kokkuhoid.Seegi on meie valitseva majandusfilosoofia tagaj\u00e4rg. Me \u00fctleme, et maksukoormus peab alanema, see peab olema v\u00e4ike ja \u00fcldse peavad avalikud kulutused olema v\u00e4hesed. Ja samas tahame me saada k\u00f5iki neid asju, mis on Soomes v\u00f5i Rootsis. Me oleme skisofreenilises olukorras. Me tahame kas USA v\u00f5i Singapuri maksukoormust, aga samas saada riigilt samasuguseid teenuseid, nagu on P\u00f5hjamaades. See on v\u00f5imatu. Ja vaat siin on minul etteheide meediale. Ajakirjanikud ei taha n\u00e4ha, et need soovid on vastuolulised. Selle asemel et sellele t\u00e4helepanu juhtida me aina kuuleme ja loeme, et avalikke kulusid tuleb v\u00e4hendada ja ka maksukoormust tuleb v\u00e4hendada. Aga kui midagi on puudu, siis n\u00e4idatakse n\u00e4puga - riik j\u00e4ttis selle ja selle tegemata. Teed j\u00e4\u00e4vad ehitamata ja remontimata, t\u00e4navad lagunevad\u2026Aga seda ju peab ajakirjandus kajastama, kui teed lagunevad.Jah, aga ootaks ajakirjanduselt ikka avaramat pilku, et tehtaks endale selgeks, miks \u00fcks v\u00f5i teine asi on nii, nagu on, siis hakkab ka lugeja kaasa m\u00f5tlema. Aga kui hommikul kuuldakse v\u00f5i loetakse, et maksud on halvad ja laenu ei tohi v\u00f5tta, aga \u00f5htul j\u00e4lle, et see ja see on ikka tegemata, siis tekib inimeste peas ainult segadus.Olete ise ka kritiseerinud seda, et riigieelarves tehakse k\u00e4rpeid pealiskaudsetel koalitsioonik\u00f5nelustel paari tunniga. Kuidas nende k\u00e4rbetega siis ikkagi on? Oleme kuulnud ka niisugust arutlust, et parem on eelarvet kokku t\u00f5mmata kui lasta hindadel aina t\u00f5usta.K\u00fcsimus pole \u00fcldse selles, sest k\u00e4rped pole hinnat\u00f5usu jaoks mingi alternatiiv. L\u00f5viosa inflatsioonist tuli pakkumispoolelt, mitte \u00fclem\u00e4\u00e4rasest n\u00f5udlusest. Aga kui me lapime \u00e4ra teeaugud ja v\u00e4hendame sellega k\u00fctusekulu ning remondiarveid, siis see ei suurenda inflatsiooni, vaid suurendame hoopis oma majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Kui me kii-remini soojustame oma hooneid ja hoiame sellega energiat kokku, siis see ei tekita samuti inflatsiooni, vaid vastupidi.Kuid eelarves on kulutusi, mida v\u00f5ib kindlasti k\u00e4rpida, ja on asju, mida ei v\u00f5i k\u00e4rpida. Aga ma olen kindel, et selliseid otsuseid ei saa laua taga niimoodi paari tunniga teha. Enne peab tegema korraliku anal\u00fc\u00fcsi, milleks v\u00f5ib kuluda terve n\u00e4dal, aga v\u00f5ib kuluda ka mitu n\u00e4dalat. Paaritunnistel k\u00f5nelustel saab selgusele j\u00f5uda vast ainult selles, et kumb on odavam, kas teede lappimine v\u00f5i lappimata j\u00e4tmine.Astmelise tulumaksu asemel r\u00e4\u00e4gitakse meil maksuvaba miinimumi t\u00f5stmisest. Kas sellest on abi?Riigid tavaliselt seda teed ei l\u00e4he. Ja sellel on ka p\u00f5hjus - maksuvaba miinimumi t\u00f5stmine on k\u00f5ige kulukam meede eelarve jaoks. See viib eelarvest k\u00f5ige enam raha v\u00e4lja, sest see meede toetab k\u00f5iki. Mitte ainult vaesemaid ja abi vajajaid. Selle meetmega toetatakse ka miljon\u00e4re.Tundub, et Eesti riik ongi v\u00e4ljas just rikaste toetamise peal. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad seda. Kuidas me siis saavutame seda rahva sidusust, mida on raskel ajal vaja?\u00d5ige oleks ikka toetada seda kolmandikku v\u00f5i poolt rahvast, kes teenivad v\u00e4hem. Aga meil \u00f6eldakse, et kui toetustes teha sissetulekute j\u00e4rgi vahet, siis see on karistamine hea t\u00f6\u00f6 eest\u2026Nojah, selle peale tahaks \u00f6elda, et tule taevas appi. Kas t\u00f5esti miljon\u00e4re toetades olme saavutanud v\u00f5rdse kohtlemise \u00fchiskonna? Mujal maailmas vist nii ei m\u00f5elda?Jah, mujal maailmas seda niimoodi ei v\u00f5eta. Seal m\u00f5eldakse hoopis niimoodi, et maksud peavad olema \u00f5iglased ja j\u00f5ukohased. Maksude suurus peab vastama inimese suutlikkusele neid tasuda. Meil peavad aga maksud olema \u00fchetaolised, k\u00f5ik ilma igasuguste eranditeta.Kas me peaksime m\u00f5nedele ettev\u00f5tetele, nagu n\u00e4iteks pankadele, elektritootjatele v\u00f5i k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatele \u00fctlema, et kuna turg on m\u00e4nginud teile k\u00e4tte erakordsed tulud, siis makske ka n\u00fc\u00fcd nende pealt maksu?See oleks v\u00e4ga libe tee, sest ametnikud v\u00f5i poliitikud hakkavad m\u00e4\u00e4rama, mis on see ekstra maksustatav tulu. Ja kas \u00fcldse m\u00e4\u00e4ravad ja kellele m\u00e4\u00e4ravad. Niisugune asi ei meeldiks mulle \u00fcldse. K\u00fcll aga pean ma \u00f5igeks taastada ettev\u00f5tetele traditsiooniline tulumaksu maksmine. Ma arvan, et need eksperimendid, mida Eesti on maksualal teinud, v\u00f5isid \u00e4ratada k\u00fcll t\u00e4helepanu ja mingil ajal meile ka kasuks tulla, aga tegelikult need meile pikas vaates kasulikud ei ole, sest me oleme \u00e4ra andnud hoovad, millega majandust korraldada.Mida veel peaks muutma? Maksustama ka dividende, luksuskinnisvara, uhkeid autosid?Dividendide maksmist kasutatakse meil tegelikult sotsiaalmaksust k\u00f5rvale hoidmiseks. Selle v\u00f5tsid kasutusele k\u00f5igepealt advokaadid, kes tunnevad seadusi k\u00f5ige paremini. V\u00f5etakse endale s\u00fcmboolset palka ja elatakse dividendidest. Meil on selliseid maksude optimeerimise v\u00f5i maksudest k\u00f5rvale hiilimise viise v\u00e4ga palju. Need tuleks k\u00f5ik k\u00e4sile v\u00f5tta. Meie maksustamine ei ole \u00f5iglane. See on k\u00fcll lihtne ja \u00fchetaoline, kuid mitte \u00f5iglane.K\u00f5igepealt peame aru saama ja endale selgeks tegema, milline on \u00fcldse \u00f5iglane maksus\u00fcsteem. Ja siin on mul j\u00e4lle etteheide meediale - meedia aitas m\u00fc\u00fca \u00fchetaolist maksus\u00fcsteemi kui meile k\u00f5igile k\u00f5ige kasulikumat.Mujal maailmas maksustatakse kinnisvara ja autosid ka. Meil mitte. Me ei peaks mitte r\u00e4\u00e4kima luksuskinnisvara maksustamisest, vaid \u00fcldse kinnisvara maksustamisest. Ja j\u00e4tma v\u00e4lja ainult inimese elamiseks vajaliku kolmetoalise korteri, mis peaks olema maksuvaba.Me peame ikka l\u00e4htuma printsiibist, mis on \u00fcldse \u00f5iglane maksustamine. Meil on see olnud siiani \u00f5iglane siis, kui on \u00fchetaoline. Aga ei ole nii. See on v\u00e4ga eba\u00f5iglane.Meil on elementaarsed v\u00e4\u00e4rtushinnangud v\u00f5rreldes p\u00f5hjanaabrite ja teiste eurooplastega t\u00e4iesti paigast \u00e4ra. Kui \u00f5iglusest aru saamine on meil nii erinev kui teistel, siis v\u00e4ikestest muudatustest majanduses ei ole kasu.Kuidas on aga lood meie ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imega, kui meil on nii teistsugune majandusfilosoofia ja poliitika kui mujal Euroopa Liidus? Meil ei ole v\u00f5rreldes teiste Euroopa ettev\u00f5tetega v\u00f5rdseid konkurentsitingimusi. Meil on k\u00fcll lihtne ettev\u00f5tet asutada, kuid veel lihtsam on sellega pankrotti minna, sest mingit sellist riigipoolset tuge, mida naudivad teiste Euroopa riikide firmad, meil pole.Vaat kui mujal tehtaks samuti nagu meil, kui igal pool valitseks selline s\u00fcgav turu usk, siis oleksid k\u00f5ikide jaoks tingimused v\u00f5rdsed. Aga kui teised toetavad ja subsideerivad \u00fchel v\u00f5i teisel moel oma ettev\u00f5tteid, aitavad neil ellu j\u00e4\u00e4da, saneerivad neid, aga meie ettev\u00f5tted peavad ise hakkama saama, ei pruugi see meie majanduse arengule kuidagi kasuks tulla. Sellises eba\u00f5iglases konkurentsis elluj\u00e4\u00e4nute arv v\u00f5ib osutuda liialt v\u00e4ikeseks. See ei parandaks meie heaolu.Kuidas me siis peaksime hakkama oma ettev\u00f5tlust toetama?Ega siin \u00fchest vastus polegi. Peame vaatama, et me ei solgiks kapitalismi majanduslikke aluseid, kuid vaatama ka seda, mida teevad Soome, Rootsi, Saksamaa ja teisedki riigid. Ning v\u00f5tma nende kogemusest \u00fcle seda, mis meile sobib ja mis on praktiline. Aga \u00fctelda nii, nagu Eestis on \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta tehtud, et meie ei sekku majandusse, see on t\u00e4nap\u00e4eva maailma majanduse tingimustes v\u00e4ga ekslik. K\u00f5ik edukad riigid sekkuvad \u00fchel v\u00f5i teisel moel oma majandusse.Tihti kuuleme, et meil oli n\u00f5ukogude okupatsioon ja seep\u00e4rast meil asjad ei edenegi. Aga v\u00f5tame Leedu. Nad on ostuj\u00f5ult meist ette l\u00e4inud, \u00f5nnelikkuse edetabelist parem ei maksa r\u00e4\u00e4kidagi, seal on nad hoopis teises klassis kui meie. Kas nemad on midagi paremini teinud?Leedu on meist ette l\u00e4inud ostuj\u00f5u pariteedis, sest seal on hinnad madalamad. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et nad on teises majanduskeskkonnas. Kolm nende naaberriiki - Poola, Valgevene ja L\u00e4ti - on Eestist odavamad riigid. Eriti odav on Valgevenes ja Poolas. Zloti vahetuskurss on euro suhtes selline, et kui leedukas l\u00e4heb \u00fcle piiri Poola, siis saab ta oma saja euroga seal osta palju rohkem, kui ta saaks osta Tallinnas. Ja kui Leedusse tuuakse Poola kaupa, siis on see samuti odav. Meie peame aga arvestama sellega, et meie hindu m\u00f5jutab meist \u00fcle kahe korra rikkam Soome t\u00f6\u00f6line, kelle jaoks nii \u00fcks kui teine asi on Tallinnas odav. See asjaolu kergitab siinseid hindu k\u00f5rgemale.Euroopa keskpank t\u00f5stab intresse, aga kuiv\u00f5rd see on aidanud meid v\u00f5itluses hinnat\u00f5usuga?See on jah puhtalt hinnat\u00f5usu vastane meede ja intressi t\u00f5us on teinud inimestele palju v\u00e4hem valu kui inflatsioon. Kui inflatsioon s\u00f5i kahe aastaga \u00e4ra veerandi kuni kolmandiku tuhandeeurosest hoiusest, siis intressi t\u00f5us suurendab \u00fche v\u00f5i kahe aasta kestel saja tuhande eurose v\u00f5la \u00fche kuu tagasimaksest 100150 eurot. Aga see on l\u00fchiajaline m\u00f5ju. Kui v\u00f5tta t\u00e4na laen 30 aasta peale, siis poolteistkaks aastat on intress k\u00f5rge, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud 28 aastat tavaline.Nii et kodu keegi selle t\u00f5ttu kaotama ei pea?Ma arvan, et meie pangad on olnud k\u00fcllalt ettevaatlikud ja pole lubanud meie inimestel end l\u00f5hki laenata.V\u00f5tame kahe inimesega leibkonna. Keskmise palgaga on nende netosissetulek 3000 eurot kuus. 150 000 suurune kodulaen on kallinenud n\u00fc\u00fcd umbes 150 eurot kuu kohta. See pere saab oma 3000-eurose sissetulekuga selle laenu kallinemise ilusti \u00e4ra maksta. Aga poes ja bensiinijaamas on tema ostuj\u00f5ud langenud 25 protsenti, mis on hoopis suur summa. See ei ole enam 150, vaid 750 eurot. Ja kui see intressit\u00f5usust p\u00f5hjustatud 150 aitab inflatsiooni alla suruda, siis on see k\u00f5ikide v\u00f5it.Kas sularaha kaotamine oleks m\u00f5istlik?Me ei tohiks p\u00e4ris totaalset politseiriiki \u00fcles ehitada. Kui sularaha ei ole ja k\u00f5ik on arvutiraha, siis inimesel kaob vabadus, ta muutub totaalselt kontrollitavaks.Kas pangad v\u00f5iksid rohkem \u00fchiskonna jaoks panustada, n\u00e4iteks riigikaitsesse ja mujale, et inimestele ei oleks vaja lisamakse kehtestada? Pankade erakordne kasum on Euribori t\u00f5usuga seoses v\u00e4ga suur?Ma k\u00fcll ei kujuta ette, see on ikka riigi poliitika \u00fclesanne. Pangad tegutsevad etteantud reeglite raamistikus. Nad ei ole vabad. N\u00e4iteks laenude andmisel peab vaatama, millega laenu taotleja tegeleb. Kui tegutsetakse p\u00f5lvkivisektoris, siis laenu anda ei saa. Sellised kriteeriumid on kohustuslikud k\u00f5ikidele Euroopa Liidu pankadele.Muidu poleks ju v\u00f5imalik rohep\u00f6\u00f6ret l\u00e4bi viia, sest raha tuleb suunata uue energia sektorisse ja vanad tossavad ettev\u00f5tted tuleb j\u00e4tta n\u00e4ljapajukile. Muidu nad ju \u00e4ra ei kaoks.Mina \u00fctlesin pankade erakorralise maksustamise ettepaneku peale, et siis maksustame juba k\u00f5iki, kes kasumit rohkem saavad. Panagad pankadeks. Siin k\u00f5igub intress 1-2 protsenti. Aga 30 aasta jooksul, mis Eesti on iseseisev olnud, on toornafta hind k\u00f5ikunud 10 ja 200 dollari vahel. Tootmiskulud aga on olnud samad.Vaatame parem, mida teevad teised, targemad riigid. Ja neis peetakse loomulikuks, et j\u00f5ukamad inimesed maksavad suurema m\u00e4\u00e4raga maksu. See on olnud nii \u00fcle saja aasta. Aga meie tahame, et k\u00f5ik maksvad \u00fchesuguse m\u00e4\u00e4raga. Ja \u00e4rkame \u00fcles siis, kui n\u00e4eme, et keegi teenib v\u00e4ga suurt tulu. Aga mujal on nii, et suurema tulu puhul on j\u00e4rgmine maksuaste. Ja see kehtib k\u00f5ikide kohta, kes rohkem tulu saavad, mitte \u00fche v\u00f5i teise kohta eraldi.Ja kui sellest on v\u00e4he, siis luuakse veel astmeid juurde. Euroopas on see kogu aeg niimoodi toimunud nende kriiside ajal.Meil aga otsitakse palavikuliselt uusi k\u00e4rpimise kohti ja muudetakse kogu majandus ja terve \u00fchiskond veelgi haavatavamaks.Sellest aitaks v\u00e4lja s\u00fcsteem, mis lubaks luua uusi maksuastmeid. Vastavalt vajadusele neid astmeid ka kord juurde teha, ja kui enam pole vaja, siis \u00e4ra j\u00e4tta. Nii on mujal kogu aeg olnud ja nii edukad majandused on ka toiminud ja toimivad ka edaspidi. See on elementaarne. Ainult Eestis raiutakse idioodi j\u00e4rjekindlusega mingit valet astmelise tulumaksu kohta. Et see oleks nagu kellegi suhtes karistus. Mujal maailmas ei tuleks selline m\u00f5tlemine k\u00f5ne alla. Meil on p\u00f5him\u00f5te, et ettev\u00f5tted on tulumaksuvabad, kui nad investeerivad oma kasumi.Maksuvaba miinimumi t\u00f5stmisega toetatakse ka miljon\u00e4re.Odavnevat raha tasub paigutada kinnisvarasseVaba raha tasub pikemaks ajaks investeerida ka v\u00e4\u00e4rismetallidesse, kui oskustest aktsiaturul m\u00e4ngida j\u00e4\u00e4b puudu.Vitsuri s\u00f5nul pole suuremat summat m\u00f5tet hoida nii, et see poleks produktiivne. Kui inimene just parasjagu ei oota investeerimisv\u00f5imalust. \u00abMeil pole pankade hoiukontodel kunagi nii palju makstud, et tavaline hoidmine oleks tasuv,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abHoiuste tulusus pole ju kunagi kaasas k\u00e4inud kaupade hinnat\u00f5usuga. N\u00f5udmiseni kontol pole m\u00f5tet hoida rohkem, kui m\u00f5ne kuu vajadusteks kulub. No \u00fctleme kuni poole aasta vajadusteks, mitte enam. \u00dclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5ib rahulikult panna kas t\u00e4htajalisele hoiusele, mis pole k\u00fcll v\u00e4ga tulus, aga aitab siiski raha v\u00e4\u00e4rtust s\u00e4ilitada v\u00f5i investeerida.\u00bbKui on rohkem raha, siis tuleks see Vitsuri hinnangul t\u00f5esti investeerida. \u00abNo n\u00e4iteks 100 000 eurot on juba niisugune summa, mille saab kinnisvarasse paigutada,\u00bb leidis ta. \u00abKinnisvara on \u00fcks kindlamaid ja lihtsamaid asju. Aktsiaturgudel saab muidugi teenida ja see raha on likviidsem, kuid edukaks investoriks saamine pole lihtne. Kui inimene pole asjatundja ega p\u00fchenda end aktsiaturgudel investeerimisele, ei pruugi tal sugugi h\u00e4sti minna. See tegevus n\u00f5uab t\u00f6\u00f6d, aga ka oskust ja \u00f5nne. Me ju v\u00f5isime lugeda, et n\u00e4iteks isegi Eesti Pangal l\u00e4ks oma reservide hoidmisega m\u00f6\u00f6dunud aastal kehvasti, sest v\u00f5lakirjad ja aktsiad t\u00f5id siis kahjumit.\u00bbVitsuri kinnitusel k\u00f5igub kinnisvara hind ka, aga see ei l\u00e4he hapuks nagu piim v\u00f5i v\u00f5ipakk, mida ei saa k\u00fcmme-kaksk\u00fcmmend aastat hoida. \u00abKinnisvara on ja j\u00e4\u00e4b,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abKuid ka tema hind ja m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalused muutuvad oluliselt ja siin peab vaatama, et inimene ei vangistaks end oma kinnisvarasse. Ei tohi panna kogu vaba raha kinnisvarasse. Peab j\u00e4\u00e4ma ka selline vaba raha, millega ette tulevaid ootamatusi ja l\u00fcnki saaks t\u00e4ita. Aga kui m\u00fc\u00fcgisundust ei ole, siis on kinnisvara omanikul alati v\u00f5imalik valida soodne aeg, mil kinnisvara kasulikult maha m\u00fc\u00fca. V\u00e4\u00e4rismetallidega on t\u00e4pselt sama lugu. Ka nende hind k\u00f5igub tuntavalt, kuid nendega on isegi lihtsam kui kinnisvaraga, sest neid saab osta sellises koguses v\u00f5i konfiguratsioonis, et neid saab reeglina soodsal ajal maha m\u00fc\u00fca. Kuid v\u00e4\u00e4rismetallide puhul tuleb arvestada, et tehingud v\u00e4\u00e4rismetallidega on kallid. Eriti siis, kui tegu on v\u00e4ga v\u00e4ikeste kogustega. Aga kui v\u00e4\u00e4rismetalle osta pikaks ajaks, n\u00e4iteks kui soetada kulda kolmek\u00fcmnendates, et pensionile minnes muuta seda rahaks, saab pensionieas inimene leida m\u00fc\u00fcgiks selliseid soodsaid momente, mil kulla hind on k\u00f5rge. Seep\u00e4rast tasub nii kinnisvara kui v\u00e4\u00e4rismetallide omandamisel silmas pidada, et ei satuks sundviskesse, et sa pead oma vara k\u00f5ige viletsama konjunktuuri ajal hakkama m\u00fc\u00fcma.\u00bbK\u00f5ik edukad riigid sekkuvad \u00fchel v\u00f5i teisel m\u00e4\u00e4ral oma majandusse.\u00abMeid aitaks astmeline tulumaks, see on elementaarne. Nii on mujal kogu aeg olnud ja nii edukad majandused on ka toiminud ja toimivad ka edaspidi,\u00bb lausus Vitsur. \u00abAinult Eestis raiutakse idioodi j\u00e4rjekindlusega mingit valet astmelise tulumaksu kohta. Et see oleks nagu kellegi suhtes karistus. Meil on p\u00f5him\u00f5te, et ettev\u00f5tted on tulumaksuvabad, kui nad investeerivad oma kasumi. Mujal maailmas ei tuleks selline m\u00f5tlemine \u00fcldse k\u00f5ne alla.\u00bbVitsuri s\u00f5nul tasub inimestel, kes ei oska b\u00f6rsil m\u00e4ngida, investeerida kinnisvarasse. Seejuures peab aga j\u00e4\u00e4ma piisavalt ka vaba raha ootamatuteks kulutusteks. ScanpixIvo Karlep;tallinnlv.ee"}
{"text":"Lidli omanik on Saksa miljard\u00e4r, kellest ei ole eriti midagi teadaSaksamaa odavm\u00fc\u00fcgiketi Lidli poed on nii Euroopas kui USAs, kuid firma juhi kohta on v\u00e4ga v\u00e4he teada ning m\u00fcstiline miljard\u00e4r on suutnud suure osa oma elust olla varjus.Teada on, et Lidli omanik on 83-aastane Dieter Schwartz, kelle vara suurus on umbes 40 miljardit eurot. Aastak\u00fcmnete jooksul on temast Euroopa meedias avaldatud vaid kaks fotot, millele ta isiklikult andis loa. Kinnitamata andmetel loobus ta Saksamaa mainekast \u00e4riauhinnast, kuna ei soovinud, et temast kirjutataks ja avalikul s\u00fcndmusel tehtud fotod temast v\u00e4ljaannetesse j\u00f5uaks.\nDieter Schwarz s\u00fcndis 24. septembril 1939 Baden-W\u00fcrttembergi liidumaal Heilbronnis \u00e4rimees Josef Schwarzi perre. P\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist l\u00e4ks Dieter osade allikate andmetel oma isa firmasse t\u00f6\u00f6le ja\u00a01960. aastatel hakkas ja osaliselt isa firmat juhtima.\u00a0\nP\u00e4rast isa Josefi surma 1977. aastal ostis mees v\u00e4idetavalt Lidli nime kasutamise \u00f5igused pensionile l\u00e4inud \u00f5petajalt, kelle nimi oli Ludwig Lidl. Hind oli m\u00f5ningatel andmetel 1000 Saksa marka.\nAlgselt oli \u00fcks keti nimevariante Schwarz-Markt, kuid arusaadavatel p\u00f5hjustel olnuks selle kasutamine s\u00f5jaj\u00e4rgsel Saksamaal v\u00f5imatu, sest see t\u00e4hendab \u00abmust turg\u00bb, mis oli s\u00f5ja ajal levinud.\nDieter Schwarz v\u00f5ttis p\u00e4rast isa surma ettev\u00f5tte \u00fcle ja kasvatas Lidlist \u00fclemaailmse ettev\u00f5tte. Ettev\u00f5te hakkas rahvusvaheliselt laienema 1990. aastate alguses ning 1999. aastal loobus Schwarz juhtimisest, saades strateegiliseks n\u00f5ustajaks.\nGlobaalse haardega \u00e4rimees ei j\u00e4\u00e4nud loorberitele puhkama, vaid hakkas tegelema oma kodulinna Helibronni arendamisega.\nSaksa v\u00e4ljaande Die Welt andmetel soovib Schwarz luua oma kodulinna Heilbronni, kus elab 126 000 inimest ja mis asub Stuttgartist 50 kilomeetrit p\u00f5hja pool, n\u00e4idislinna, mis h\u00f5lmaks muu hulgas esmaklassilisi haridus- ja teadusasutusi.\n\nSaksa ajaleheallikate v\u00e4itel oleks Schwarz viimase k\u00fcmne aastaga linnale \u00fcle kahe miljardi euro annetanud.\nRangelt oma privaatsust kaitsev Dieter Schwartz sai Saksa meedia teatel advokaatide abiga keelata\u00a0need v\u00e4hesed fotod temast, mis ajalehtedes avaldada v\u00f5inuks. Tema kohta on L\u00e4\u00e4ne-Euroopa meedias kasutatud sageli Helibronni fantoom.\nLidl-Chef Dieter Schwarz: Das Phantom von Heilbronn #SZPlus https:\/\/t.co\/gQ5vwy4vzG\n\u2014 S\u00fcddeutsche Zeitung (@SZ) May 20, 2019\n\n\nHeilbronni linnapea Harry Mergel kommenteeris 2020. aastal Bildile, et Schwarz on \u00abtagasihoidlik inimene, kes ei t\u00f5sta end kunagi rambivalgusesse ega reklaami ennast valjuh\u00e4\u00e4lselt\u00bb.\n\u00abTa r\u00f5hutab oma tegevust avaliku huvi nimel. Heilbronni inimesed austavad tema privaatsust,\u00bb teatas linnapea.\nHinnangud selle kohta, miks Schwarz nii rangelt avalikkuse t\u00e4helepanu eirab, on olnud erinevad.\nBild t\u00f5i n\u00e4itena Lidli \u00e4gedaima konkurendi Aldi asutaja Theo Albrechti r\u00f6\u00f6vimise 1971. aastal ja 2012 pankrotistunud toidupoeketi Schleckeri omaniku kahe teismelise lapse r\u00f6\u00f6vi 1987. aastal kui v\u00f5imalikke p\u00f5hjusi, miks Schwarz on j\u00e4\u00e4nud eraklikuks ja avalikkusest eemale.\nBrothers Karl (left) & Theo Albrecht. Karl served in the Wehrmacht and was wounded in the Battle of Moscow in 1941. Theo served in a WH supply unit in Africa and Italy, where he was captured in 1945.\n\nIn 1946, they took over a store.\n\nIn 1962, their 300 stores were renamed ALDI. pic.twitter.com\/3v1MekwGgy\n\u2014 Jake Holliday (@J_O_Holliday) December 15, 2022\n\n\nSaksa meedia teatel kardab Schwarz, et teda v\u00f5ib tabada sama saatus, mis Schleckeri perekonda, kui nende lapsed r\u00f6\u00f6viti ja raha v\u00e4lja pressiti. Allikate andmetel on Lidli omanik \u00fcmbritsenud end \u00fcdini lojaalsete inimestega, kellele ta maksab v\u00e4ga h\u00e4sti, et neil ei tuleks m\u00f5ttessegi teda maha m\u00fc\u00fca.\n\u00abSchwarzi l\u00e4hikonnas olevad inimesed vaikivad saladustest, mida nad tema kohta teavad. Neil, kes midagi teavad, pole p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida. Neile makstakse paremini kui sarnastel ametikohtadel teistes valdkondades v\u00f5i muudes organisatsioonides,\u00bb s\u00f5nas anon\u00fc\u00fcmne allikas.\nVeel on arvatud, et Dieter Schwarz lihtsalt varjab oma \u00e4risaladusi ja sellega koos oma isikut, et mitte oma ettev\u00f5tteid haavatavaks teha.\nSchwarz n\u00e4ib olevat olnud v\u00e4ga edukas nii oma privaatsuse kaitsmisel kui ka tehingute tegemisel. T\u00e4naseks on Schwarz-Gruppe, kuhu lisaks Lidlile kuulub Kauflandi kaubamajade kett, \u00fclemaailmne hiiglane.\nSchwarz, kes on edukalt v\u00e4ltinud igasugust avalikkust, on v\u00e4idetavalt olnud abielus \u00fcle 50 aasta ja tal on v\u00e4idetavalt kaks t\u00fctart. Finantsajakiri Forbes andmetel on Dieter Schwarz 2023. aasta aprilli seisuga 43,9 miljardi dollari (40,3 miljardit eurot) suuruse varandusega maailmas rikkuselt 27. kohal.\nSchwarz-Gruppe kuulub fondile, mis on tehniliselt piiratud vastutusega \u00e4ri\u00fching, kuid Forbesi teatel on Schwarzil endiselt t\u00e4ielik kontroll firma \u00fcle ja ta on tegelik omanik.\nLidl Stiftung & Co. KG (varem Schwarz Unternehmenstreuhand KG) on Saksamaa\u00a0 odavm\u00fc\u00fcgikaupluste kett, mis asutati 1930. aastal ja muudeti 1970. aastatel.\nKetti, mille peakorter asub Saksamaal Baden-W\u00fcrttembergi liidumaal Neckarsulmis, kuulub rohkem kui 10 000 kauplust Euroopas ja USAs, andes t\u00f6\u00f6d rohkem kui 300 000 inimesele.\nLidli \u00fcheks \u00e4rimudeliks on kaupadele kahele poolele v\u00f6\u00f6tkoodi lisamine, mille eesm\u00e4rgiks on kassapidajate t\u00f6\u00f6d kiirendada.\nLidli kaupade madal hind tuleneb pakendatud toitude tootmismahust ja s\u00e4ilivusajast. Lidl m\u00fc\u00fcb osa kaupu euroalustel, et v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu.\n3. m\u00e4rtsil 2022 avas Lidl neljas Eesti linnas kaheksa kauplust: Tallinnas S\u00f5pruse puisteel, Mustam\u00e4el Karjav\u00e4lja t\u00e4naval, Lasnam\u00e4el Raadiku t\u00e4naval ja T\u00e4hesaju teel ning Rannam\u00f5isa teel; Tartus Annelinnas Kalda teel, Narvas Tallinna maanteel ja P\u00e4rnus Riia maanteel.\u00a0\n"}
{"text":"Tallinna Sadama korruptsiooniasjastM\u00e4letan h\u00e4sti p\u00e4eva 2015. aasta augusti l\u00f5pus, kui kaitsepolitsei ametnikud riigile kuuluva AS-i Tallinna Sadam kaks ainsat juhatuse liiget Ain Kaljuranna ja Allan Kiili suures ulatuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises kahtlustatuna kinni pidasid ning ettev\u00f5tte ruumid ja kahtlusaluste elukohad l\u00e4bi otsisid.V\u00e4ljaanne, kus t\u00f6\u00f6tasin, oli esimene, kes uudisele j\u00e4lile sai ning selle avaldas. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt ei tekitanud esimesed vihjed toimuvale minus ja kolleegides erilist \u0161okki v\u00f5i imestust.Kui j\u00e4rgnevate p\u00e4evade ja n\u00e4dalate v\u00e4ltel Eesti k\u00f5rgeima profiiliga korruptsioonikahtluse kohta aina uut infot lisandus, siis n\u00e4is, et asi on k\u00fcll v\u00e4ga halb, aga v\u00e4hemalt v\u00f5is loota, et j\u00e4rgnev puhastus tuleb selge, kiire ja tulemuslik.Prokuratuur kinnitas, et uurimine on v\u00e4ldanud aastaid. See k\u00f5ik viitas, et t\u00f5endeid on kaua kogutud ja need on kaalukad. N\u00fc\u00fcd, aprillis 2023 ehk pea kaheksa aastat hiljem, n\u00e4ib v\u00f5imalus, et kohus Tallinna Sadama asjas selge otsuse teeb, v\u00e4ike. Ja see on tegelikult \u0161okeeriv.Isegi ajakirjanikud ei m\u00e4leta enam arhiivis sorimata, millises altk\u00e4emaksuv\u00f5tmise juhtumis Kaljurand, Kiil ja nende arvatavad kaasosalised s\u00fc\u00fcdistused said. Kas see oli kuidagi seotud uute suursaarte parvlaevade soetamisega T\u00fcrgist ja Poolast? Saarte laeva\u00fchenduse operaatori valikuga? V\u00f5i oli asi kohtuv\u00e4lises kokkuleppes, mis l\u00f5petas vaidluse Muugale terminali rajamata j\u00e4tnud Prevo Holdinguga? K\u00f5ik need asjad on t\u00e4naseks ajaloo tolmukihiga \u00fchtlaselt kaetud, seda vaatamata alates 2019. aastal alanud kriminaalprotsessist esimese astme kohtus 90 toimunud kohtuistungist.Enne kohut tegi t\u00f6\u00f6d ka Tallinna Sadama juhtumi riigikogu uurimiskomisjon, mille l\u00f5ppraportist selgus, et korruptsiooniriski Tallinna Sadamas v\u00f5imaldas n\u00f5rk ja \u00fclepolitiseeritud n\u00f5ukogu. Uurimiskomisjoni juht Artur Talvik \u00fctles raportit tutvustades, et iga v\u00e4hegi m\u00f5tlev inimene, kes seda loeb, saab aru, et kaasus on t\u00e4is poliitilist korruptsiooni. Kas m\u00e4letate? Kasu komisjoni t\u00f6\u00f6st siiski oli, aga sellest veidi hiljem.Kohtus esitatud s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5tsid Tallinna Sadama juhatuse liikmed k\u00fcmne aasta jooksul mitmeid miljoneid eurosid altk\u00e4emaksu, suurema osa sellest k\u00fcsisid nad T\u00fcrgi ja Poola laevatehaste esindajatelt parvlaevade m\u00fc\u00fcgilepingute s\u00f5lmimise eest. Kohtus liikus aga asi v\u00e4ga vaevaliselt ning sai t\u00e4iesti uskumatuid p\u00f6\u00f6rdeid.V\u00e4he sellest, et s\u00fc\u00fcdistatavate advokaadid valisid algusest peale suuna menetluse venitamisele, prokuratuur ei suutnud ennast ja s\u00fc\u00fcdistust n\u00e4idata piisavalt tugevana. N\u00e4iteks lisasid prokur\u00f6rid kriminaalasja esialgsesse s\u00fc\u00fcdistuskokkuv\u00f5ttese kogemata omavahelised vestlused. Nii hindaski kohus s\u00fc\u00fcdistusakti puudulikuks ja tagastas selle prokuratuurile ning alles ringkonnakohtu m\u00f5istvam suhtumine p\u00e4\u00e4stis nad. Keegi ei osanud arvata, et olulise kohtuasja algus v\u00f5ib nii pikalt venida.Aga juba veidi p\u00e4rast istungite algust keelas Harju maakohus arusaamatutel p\u00f5hjustel nende kajastamise, mist\u00f5ttu paljud olulised t\u00f5endid ja tunnistajad on avalikkusel teadmata. Riigikohus k\u00fcll t\u00fchistas keelu eraldi vaidluse tulemusel, kuid kahju oli s\u00fcndinud. 2020. aasta oktoobris l\u00f5petas maakohus Allan Kiili asja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud. Kiil suri m\u00f6\u00f6dunud aasta juunis.Praegu uue ootamatusena avanenud perspektiiv, et rahvakohtuniku vahetuse t\u00f5ttu v\u00f5ib kogu protsess esimesele ruudule tagasi variseda, on nagu kurb punkt kurva i peal.L\u00f5puks positiivse juurde. Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjon tegi l\u00f5pparuandes muu hulgas ettepaneku t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja l\u00e4bipaistev riigi \u00e4ri\u00fchingute n\u00f5ukogu liikmete valiku menetlus ning luua n\u00f5ukogude mehitamiseks nimetamiskomitee. See sai 2017. aastal tehtud.ANVAR SAMOST, kolumnist"}
{"text":"ArvutikelmusPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5gevamaa ettev\u00f5tja, kelle ettev\u00f5tte k\u00fctusekaarti oli omavoliliselt kasutatud. Ettev\u00f5ttele tekitatud kahju on 216 eurot. Kelmusasja \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.VOOREMAA\/PPA"}
{"text":"OOTUS RIIGIKOGULE | Elin Kard: maksut\u00f5usud j\u00e4\u00e4vad liiga tagasihoidlikeksPeamised ootused esmasp\u00e4eval, 10. aprillil ametisse astunud riigikogu koosseisule ja valitsusele on poliitilise kultuuri parandamine ja senisest suurem eneseteadvustamine, milline v\u00f5iks olla riigimeheliku saadiku roll \u2013 vastutuse tajumine riigi arendamisel ning elanike kaitsmisel pikema ajaraami vaates kui neli aastat.\nAjal, mil m\u00f6\u00f6dub 35 aastat loomeliitude \u00fchispleenumist Toompeal, mis oli \u00fcheks suuremaks t\u00f5ukeks iseseisvumise taastamisel, on igati ajakohane poliitikutele meelde tuletada, et eesti kultuuri ja keele s\u00e4ilimine ja areng ning riigi kodanike toimetulek on hooliva \u00fchiskonna alused ning oluline osa meie inimeste eneseteadvusest, turvatundest ja seega ka julgeolekust.\nIlma kultuuri, ajaloo ja hariduseta ei ole \u00fchel hetkel enam meid ega ka meie vabadust. Ilma kodaniketa, kes tunnevad, et neist hoolitakse, ei oma riigi julgeoleku t\u00e4iendav tugevdamine enam t\u00e4htsust \u2013 mida ja kelle jaoks me kaitseme ning tugevdame?\nKodanikena me k\u00f5ik teame, et riigi prioriteediks on praegusel hetkel m\u00f5istetavatel p\u00f5hjustel julgeolek ja meie j\u00e4tkuv vabadus. Kuid vabadusega kaasneb ka vastutus. Vastutus enda ja teiste eest.\nMe vajame juba t\u00e4na \u00f5iglasemat ja paremini suunatud kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat. Me vajame loojatele t\u00f6\u00f6rahu ja turvatunnet. Me vajame kultuuri v\u00e4\u00e4rtustamist ja senisest suuremat usaldust riigi poolt, mille kultuuri me kanname ja hoiame. Omariiklus on protsess, milles me k\u00f5ik oleme v\u00f5rdselt osalised. Vabaduse ja iseseisvuse vundamendiks on aga tugev kultuur ja h\u00e4sti toimetulevad riigi kodanikud.\nLiiga v\u00e4ikesed maksud\nRiigi kodaniku ja ettev\u00f5tjana ning paljude t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6andjana ootan praegusest koalitsioonileppest v\u00e4ljajoonistuvast oluliselt suuremat otsustusjulgust. Ootan, et Reformierakond leiaks endas taas julguse teha suuremahulisi reforme, et mitte hoida kinni maksus\u00fcsteemist, mis on k\u00fcll aastate jooksul end \u00f5igustanud, kuid ei vii meid enam edasi.\nOotan, et riiki korda teha tahtev erakond Eesti 200 suudaks vaadata ka riigi maksus\u00fcsteemi uue tulijana v\u00e4rskema pilguga. Ootan, et kohtumistel poliitikutega inimeste toimetulekust r\u00e4\u00e4kides m\u00f5istaksid erakondade esindajad s\u00f5ltumata oma erakondlikust kuuluvusest, et inimeste toimetulek on ka nende probleem, mitte ainult kitsalt \u201esotsiaaldemokraatide teema\u201c.\nEuroopas on Eesti maksukoormus \u00fcks v\u00e4iksemaid, muutused \u00fchiskonnas ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ives v\u00f5iksid kajastuda ka riigi maksus\u00fcsteemis. Praeguses koalitsioonileppes v\u00e4lja toodud planeeritavad muudatused on aga pigem ettevaatlikud ja konservatiivsed ning ei aita p\u00fcstitatud eesm\u00e4rke kuidagi kiirelt t\u00e4ita.\nKoalitsioonilepe s\u00f5nastab sissejuhatuses pidulikult ja \u00fclds\u00f5naliselt j\u00e4rgneva nelja aasta sihid: \u201eRiigikaitse ja roheinvesteeringute tegemine ning riigi rahandusliku olukorra parandamine eeldab maksutulude \u00fcmbervaatamist. Eesti maksukoormus peab v\u00f5imaldama s\u00f5ja ja selle k\u00f5rvalm\u00f5judega kaasnevate kuludega toime tulla moel, et meie \u00fchiskond ei satuks v\u00f5lavangi. Koalitsiooni moodustajad peavad oluliseks, et meie maksupoliitika oleks tulevikku vaatav ja aitaks kaasa Eesti ees seisvate suurte v\u00e4ljakutsete lahendamisele.\u201c\nKuidas toime tulla?\nMaksude pikas ajaraamis t\u00f5stmine paari protsendipunkti ulatuses v\u00f5ib ju osaliselt t\u00f5esti tagada lisasissetulekuid riigikaitse eelarvesse ja roheinvesteeringuteks, kuid taas ei leia siit s\u00f5nagi riigi elanike toimetulekule keskendumisest. Koalitsioonileppe sotsiaalpoliitika peat\u00fckk seab eesm\u00e4rgiks otsida v\u00f5imalusi lisaraha kaasamiseks tervishoidu ja pensionis\u00fcsteemi ja toetada solidaarse tervisekindlustuse j\u00e4tkumist. Selleks soovitakse 2023. aasta l\u00f5puks l\u00e4bi viia tervishoiu rahastamise anal\u00fc\u00fcs, eesm\u00e4rgiga tagada senisest laiap\u00f5hjalisem tervishoiu rahastamine ja j\u00e4tkusuutlikkus.\nSellekohaseid uuringuid on viimaste aastate jooksul tehtud juba mitmeid, ka olemasolevate uuringute p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4ita, et Eestis puudub ligip\u00e4\u00e4s tervishoiule neljal protsendil elanikest.\nP\u00f5hjuseid selleks on mitmeid: ebapiisavad sissetulekud, mis ei v\u00f5imalda tasuda sotsiaalmaksu miinimumi; muutunud t\u00f6\u00f6vormid ja nendega sageli kaasnevad lepingulised suhted, mis ei taga t\u00f6\u00f6v\u00f5tjale sotsiaalseid garantiisid; eelk\u00f5ige aga t\u00f6\u00f6andjaid ja \u00fcksikisikust ettev\u00f5tjat koormavad t\u00f6\u00f6andjamaksud, millest hoidumiseks p\u00e4ev-p\u00e4evalt suureneb maksudest k\u00f5rvalehoidmine ja t\u00f6\u00f6tajate tasustamine viisil, mis ei taga neile h\u00e4davajalikku sotsiaalset kaitset.\nKa see olukord viitab pakilisele vajadusele maksus\u00fcsteemi muudatuseks \u2013 sotsiaalmaksu lahti sidumine t\u00f6\u00f6andjamaksudest ning selle kohaldamine astmeliselt vastavalt sissetuleku suurusele v\u00f5i maksubaasi laiendades erinevatele tuluallikatele suurendaks olulisel m\u00e4\u00e4ral maksude laekumist tervishoius\u00fcsteemi, parandaks maksek\u00e4itumist ning inimeste toimetulekut.\nK\u00f5igile ravikindlustus!\nEesti kuulub Euroopas ja P\u00f5hjamaades kuue viimase riigi hulka, mille elanikel ei ole veel universaalset ravikindlustust. Ka siin oleks kiired ja efektiivsed muudatused \u2013 arvestades elanikkonna vananemist ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ive vormide muutumist \u2013 \u00e4\u00e4rmiselt vajalikud.\nKoalitsioonileppe kultuuri peat\u00fckk algab harjumusp\u00e4raselt aastast aastasse r\u00f5hutatud ebam\u00e4\u00e4rase eesm\u00e4rgiga: \u201eOtsime t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks\u201c. Kultuurivaldkond on juba praegu \u00fcsna suures mahus erarahastusel, arvestades riigi toetuste v\u00e4iksust ja kultuurieelarve ebapiisavust. Kuna eeldatavalt on eesm\u00e4rgiks siiski ettev\u00f5tete toetusbaasi suurendamine kultuurirahastusse, siis siinkohal oleks samuti vajalikud ehk lisanduvad maksuleevendused, kuid need on ka juba praegu olemas.\n\u201eV\u00f5tame eesm\u00e4rgiks parandada loovisikute sotsiaalsete garantiide s\u00fcsteemi. Kaasajastame loovisikute ja loomeliitude seaduse. Avaliku sektori kultuuriasutused ja avaliku sektori poolt finantseeritud loomet\u00f6\u00f6 tasustamise osas v\u00f5etakse suund t\u00f6\u00f6tasuvormidele, millega kaasnevad t\u00f6\u00f6andjapoolsed maksude tasumised ja sotsiaalsed garantiid.\u201c\nLoodetavalt saab just selle eesm\u00e4rgi elluviimine uuele kultuuriministrile k\u00f5ige olulisemaks v\u00e4ljakutseks, on ju kultuuriministeerium nimetanud aasta 2023 loovisikute toimetuleku paranemise eest v\u00f5itlemise aastaks ning tuleb loota, et loovisikutest hoolimine on ministeeriumi tegevuste \u00fcleseks v\u00e4ljakutseks s\u00f5ltumata erakonnast, kellele ministeerium hetkel \u201ekuulub\u201c.\nNurjatu probleem\n\u00c4sja valminud Civitta Eesti uuring loovisikute toimetulekust, sissetulekutest ja sotsiaalsetest garantiidest k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4misest nimetab olukorda \u00f5igustatult \u201enurjatuks probleemiks\u201c, millele \u00fcldjuhul lahendusi leida ei ole lihtne, sest puuduvad kerged ja kiired v\u00f5imalused osapoolte vahelisteks kokkulepeteks.\nKuid uuringu autorid \u00fctlevad v\u00e4lja ka s\u00f5numi, mille eest on tulnud viimastel aastatel poliitikuid korduvalt hoiatada \u2013 praeguse olukorra j\u00e4tkudes meie kultuur h\u00e4\u00e4bub. Siinkohal paneks lootuse personaalse riigi rollile, mis suudaks ehk ka professionaalse kultuurilooja probleemid senisest enam laual hoida ning neile kiirelt lahendusi leida.\nKokkuv\u00f5tteks ootaks t\u00f6\u00f6d alustavalt riigikogult ja valitsuselt teravamat ja laiemat tulevikku vaatavat pilku. Samuti suuremaid, kiiremaid ja kahjuks seet\u00f5ttu ilmselt ka keerulisemalt talutavaid muutuseid maksus\u00fcsteemis. V\u00e4hem rollim\u00e4nge teemal \u201eopositsioon\u201c ja \u201ekoalitsioon\u201c ning pigem eesm\u00e4rkide nimel riigimehelikku \u00fchiselt tegutsemist ja vastutuse tunnetamist."}
{"text":"Terav s\u00f5nas\u00f5da, mis l\u00f5bustas ka teisi?VASTUKAJA\n\n\u201cJuhin t\u00e4helepanu, et see on korruptsioonih\u00f5nguline!\u201d Emotsioonide paraad Saaremaa volikogus\u201d,\nSaarte H\u00e4\u00e4l, 31. m\u00e4rts\n\n\u201cMart Maastiku repliigist s\u00fcndis \u00fcle-eelmisel neljap\u00e4eval Saaremaa vallavolikogus terav s\u00f5nas\u00f5da, mis l\u00f5bustas ka teisi. Kas ikka l\u00f5bustas?\u201d k\u00fcsib Saaremaa vallavolikogu liige Roland Mere.\n\nAlates m\u00e4rtsist osaleb ka allakirjutanu volikogu t\u00f6\u00f6s ja v\u00f5ib seet\u00f5ttu osalejana kommenteerida ka volikogus viimati toimunut, nagu kirjeldas ka Saarte H\u00e4\u00e4l oma loos sellest, kuidas Mart Maastiku repliigist s\u00fcndis neljap\u00e4eval volikogus terav s\u00f5nas\u00f5da, mis l\u00f5bustas ka teisi. Kas ikka l\u00f5bustas?\n\nRikutud huumorimeel?\nT\u00f5si ta on, et istung meenutas kohati kuuek\u00fcmnendate Eesti filmiklassikasse kuuluvat m\u00e4ngufilmi (filmi nime ei m\u00e4leta), kus kolhoosi koosoleku toimumise ajal kisas keegi tegelane, keda m\u00e4ngis Katrin V\u00e4lbe, s\u00f5nav\u00f5ttudele vahele fraasidega: \u00f5ige...vale... sa ei tea midagi jne.\nAga mitte see polnud oluline, vaid pigem teema ise ja Saarte H\u00e4\u00e4les mainitud volinike l\u00f5busus. Ma ei pannud t\u00e4hele, et keegi teine oleks ennast Maastiku s\u00f5nav\u00f5tu ajal l\u00f5busana tundnud.\nV\u00f5imalik, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud volinikel on huumorimeel raske lapsep\u00f5lve t\u00f5ttu rikutud, aga ka see on v\u00e4heusutav. Pigem oli see l\u00f5bususe eesm\u00e4rk ikkagi hinnangu andmine Maastiku v\u00e4lja\u00f6eldule. M\u00f5ni teine reageeris hoopis teistmoodi ja palus kohe vaheaega. lmselt oli, mida arutada, sest v\u00f5imatu oli mitte m\u00f5ista, kellel on kandev roll Salme rahvamaja m\u00fc\u00fcgis, nagu ka Maastik mainis.\n\nDemagoogiline v\u00f5te\nAga naeru abil hinnangu andmine on ju suhteliselt tavaline demagoogiline v\u00f5te m\u00f5ne inimese (ei hakka siinkohal neid inimesi selliste v\u00f5tete alusel klassifitseerima) argumenteerimises. Selle l\u00f5bususe eesm\u00e4rk oli pigem soov teemat vajalikus suunas juhtida, kuna Maastiku jutt ja eriti \u00fcks viide ei olnud just meeldivad. Tihti kannavad sellised v\u00f5tted ka loodetud vilja ja seda eriti siis, kui nad on perfektselt orkestreeritud.\nV\u00e4rske volikogusse tulijana otsustasin hiljem kodus veel viis viimast volikogu istungit j\u00e4rele vaadata ja m\u00e4rkasin, et Maastiku v\u00e4ljatoodud sildile teatud mittelubatud tegevuse kohta volikogus vastab ka \u00fche varasema teema arutelu ja ka h\u00e4\u00e4letamine \u00fchel eelneval istungil.\nKui aega saan, vaatan veel kord t\u00e4psemalt \u00fcle nii selle kui ka muud asjad ja l\u00e4heme l\u00f5busatele teemadele tagasi. Saavad ka teised naerda."}
{"text":"9-aastane poiss langes alastifoto t\u00f5ttu eakaaslaste v\u00e4ljapressimise ohvriks. \u00abTa p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00e4hvardas end noaga \u00e4ra tappa.\u00bb\u00abTa saatsiki pildi ja siis hakati talle kirjutama, et n\u00fc\u00fcd tood raha ja kui sa raha ei too, siis me saadame selle pildi igale poole laiali,\u00bb meenutas ema \u0161okeerivat juhtumit.\n\u00a0\u00abSee on t\u00e4iesti \u00fclem\u00f5istuse mis toimub alaealistega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis\u00a0\u00abKuuuurija\u00bb saates\u00a031-aastane Haapsalus elav kolme lapse ema Hille, kelle poeg sattus j\u00f5hkra netikiusu ja v\u00e4ljapressimise ohvriks.\nLugu sai alguse t\u00e4navu jaanuaris, kui Hille poeg hakkas suhtlusv\u00f5rgustikus Snapchat suhtlema umbes 12-13 aastase t\u00fcdrukuga, kes esitles end v\u00e4idetavalt 19-aastase naisena.\u00a0\nViimane saatis Hille pojale meelaid s\u00f5numeid ja tegi hiljem ka\u00a0ettepaneku vahekorda astuda.\u00a0\u00abTa vastas, et ta ei saa praegu tulla, et tal pole aega,\u00bb meenutas ema poja kirjutatut.\u00a0\n19-aastase naisena esinenud t\u00fcdruk lubas Hille pojale enda sugelundist\u00a0pilti saata, k\u00fcsides otseloomulikult v\u00e4ikeselt poisilt fotot vastu.\u00a0\n\nKuvat\u00f5mmised Snapchati vestlusest.\nKuvat\u00f5mmised Snapchati vestlusest.\n\n\u00abTa\u00a0saatiski pildi ja\u00a0siis hakati talle kirjutama,\u00a0et n\u00fc\u00fcd tood raha\u00a0ja kui sa raha ei too,\u00a0siis me saadame\u00a0selle pildi igale poole laiali,\u00bb meenutas ema \u0161okeerivat juhtumit. Hille poeg oli\u00a0esialgu pakkunud\u00a050 eurot. Hiljem kahanes see 30 euroni. Kuna Hille poeg\u00a0reaalsuses raha ei andnud,\u00a0riputati v\u00e4ikese poisi alastifoto suhtlusv\u00f5rku \u00fcles.\u00a0\nHille s\u00f5nul oli tema poeg viidud viimase\u00a0piirini:\u00a0\u00abTa\u00a0p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00e4hvardas end noaga \u00e4ra tappa.\u00bb\n\nKuvat\u00f5mmis \u00abKuuuurija\u00bb saatest.\nKuvat\u00f5mmised Snapchati vestlusest.\n\n\u00dchel hetkel\u00a0sekkus Hille elukaaslane ja koos pojaga mindi\u00a0Rannaroots keskusesse k\u00f5nealuste\u00a0t\u00fcdrukutega\u00a0kohtuma.\u00a0\u00abElukaaslane l\u00e4ks kaasa ja \u00fctles, et mis te teete nalja,\u00a0et te ei saa mitte mingisugust raha,\u00a0et see on ebasedsulik v\u00e4ljapressimine,\u00bb meenutas Hille.\u00a0\u00abKuna nad raha ei saanud, siis panidki selle pildi Snapchatis k\u00f5igile laiali...\u00a0Nad irvitavad politseile ja lastekaitsele n\u00e4kku ja nendega ei saa mitte midagi teha.\u00bb\n\n\u00abMitte midagi teha ei saa!\u00bb\n\nHille s\u00f5nul politsei uurimist ei algatanud, sest tegu on alaealiste noortega.\u00a0\u00abEt\u00a0neid t\u00fcdrukuid ei tohi\u00a0karistada, ei saa karistada, et p\u00f5him\u00f5tteliselt mitte midagi teha ei saa,\u00bb meenutas Hille politseiniku k\u00f5ne.\u00a0\n\u00abNeid ei huvita. Ma kirjutasin kolmele\u00a0veebikonstaablile ja sealt tuli vastus alles kolm\u00a0p\u00e4eva hiljem,\u00bb\u00a0ei suuda Hille m\u00f5ista. Pildi levikut veebikonstaablid aga peatada ei saanud.\u00a0\u00ab\u00dctlesid,\u00a0ei saa seda foto levikut kahjuks kinni panna.\u00bb\n\nPs\u00fchholoog, SA Kiusamisvaba kooli tegevusjuht\u00a0Kristiina Treial:\u00a0\n\u00abKiusamise puhul, kui\u00a0alguses see toimuma hakkab, on v\u00e4ga raske m\u00f5ista, kas\u00a0see,\u00a0mis minuga toimub, on kiusamine.\u00bb\n\u00abNeed kannatusi p\u00f5hjustavad videod v\u00f5ivad levida kuhu iganes. Isegi kui see inimene,\u00a0kes algselt selle postituse video v\u00f5i pildi n\u00e4ol tegi, on \u00e4ra kustutanud, siis jagamist\u00a0kinni p\u00fc\u00fcda on v\u00e4ga v\u00e4ga\u00a0keeruline.\u00bb\n\u00abNoortel v\u00f5ib\u00a0juhtuda nii, et hullame,\u00a0teeme nalja,\u00a0juhtub midagi tobedat. Kl\u00f5ps filmib \u00fcles ja l\u00e4heb netiavarustesse.\u00a0See v\u00f5ib\u00a0v\u00f5tta\u00a0hoopis teise varjundi ta on kontekstist v\u00e4ljas ja see, kellest see materjal on loodod, v\u00f5ib saada v\u00e4ga suure r\u00fcnnaku pihta.\n\nKristiina Treial\nKuvat\u00f5mmis \u00abKuuuurija\u00bb\u00a0saatest.\n\n"}
{"text":"REPORTAA\u017d | TOOMPEAL L\u00c4KS SUUREMAKS SAGIMISEKS! Uued rahvasaadikud uudistasid lossi: \u201eKirjutame alla ja mis seal ikka!\u201cUue riigikogu koosseisu tutvumisp\u00e4ev m\u00f6\u00f6dus Toompeal m\u00f6\u00f6dus vaatamata \u00fcksikute protestijate kisale ja protseduurilisele \u00e4mbrikolistamisele ikkagi naeratuste ja \u00f5nnitluste saatel. koalitsioonileping sai allkirjastatud ning esimene lubadus t\u00e4idetud \u2013 riigikogu k\u00f5ige t\u00e4htsam mees on Lauri Hussar.\nN\u00e4dalavahetust t\u00e4itis ahastus ja ehmatus. Tallinna kuldse ringi taga elavad inimesed t\u00f5statasid t\u00f5simeeli k\u00fcsimuse: mis saab minu s\u00f5idukist, kui tuleb automaks? Neile v\u00f5iks vastata, et rahu, rahandusministrikandidaat Mart V\u00f5rklaev \u00fctles laup\u00e4eval \u201eAktuaalses kaameras\u201c, kuidas neljarattaliste puhul maksustatakse saastet. Aga see ei loe, paljudel on ikkagi pigem vanem (loe: saastavam) kui uuem auto.\nAhastus ja ehmatus j\u00e4tkub ka t\u00f6\u00f6n\u00e4dala alguses, mil k\u00f5ik toimetused hekseldavad halastamatult l\u00e4bi v\u00e4rsket koalitsioonilepingut, mis muudab reaalselt Eesti eluolu. N\u00e4iteks k\u00e4ibemaks t\u00f5useb seniselt 20 protsendilt 22 protsendini. Kes aru ei saanud, siis \u00fcks tunnustatud portaal tegi loo, mille pealkirja pani \u00fche tunnustatud panga pea\u00f6konomisti s\u00f5nad, et uus k\u00e4ibemaks keevitatakse juurde senistele hindadele (loe: hinnad t\u00f5usevad). See k\u00f5ik m\u00f5jub nii masendavalt, et parem on minna \u00f5ue, kus paistab p\u00e4ike, ja sammuda Toompeale, kus peaks olema kuhjaga \u00f5nnelikke ja r\u00f5\u00f5msaid inimesi. S\u00fcndimas on ju ikkagi uus, uskumatult liberaalne koalitsioon!\nJ\u00f5uetu protest\nToompeal r\u00f5\u00f5muh\u00fc\u00fcdeid siiski ei kosta. Parlamendi ette on tulnud kaks rahutut meesterahvast ning neil on k\u00e4es v\u00e4nged ja sapised meeleavaldusplakatid, millest \u00fcks k\u00f5neleb: \u201eEi korruptiivsele valitsusele. Eesti maine kahjustajad.\u201c\nSinise nokam\u00fctsiga meeleavaldaja on sattunud s\u00f5nelusse riigikogu politseinikuga. T\u00fcli\u00f5un seisneb selles, et meeleavaldus pole registreeritud ning n\u00fc\u00fcd k\u00fcsitakse kodanikelt nimesid-dokumente. Neid aga ei taheta anda.\n\u201eMa ei ole midagi teinud!\u201c argumenteerib mees sinise nokam\u00fctsiga, miks politseinik ei peaks kutsuma v\u00e4lja patrulli. Temaga juttu puhudes tuleb v\u00e4lja, et nokam\u00fctsimees pole rahul valimisprotseduuriga, sealhulgas e-valimistega ega kohtutega, mis ei v\u00f5tnud asja p\u00f5hjalikult arutada.\nAVALDAB MEELT! Sinise nokam\u00fctsiga meeleavaldaja ei tahtnud, et politsei saaks teada, kellega tegu.\n(Marvel Riik)\n\u201eTe ei esita dokumenti? Kutsun patrulli? Siis tuleb minna jaoskonda, muud valikut ei ole,\u201c annab politseinik meeleavaldajale viimase v\u00f5imaluse.\n\u201eTe siis t\u00f5esti teate seadust?! N\u00e4idake mulle see paragrahv, kus on sedasi!\u201c ei j\u00e4\u00e4 meeleavaldaja argumenti v\u00f5lgu ning tembeldab Eesti politseiriigiks.\nSamal ajal s\u00f5idab riigikogu sisehoovi EKRE saadik Siim Pohlak. Ta j\u00e4\u00e4b v\u00e4rava juures seisma: \u201eTeil ei lubata protestida v\u00e4?\u201c\nMees sinises nokam\u00fctsis h\u00f5ikab seepeale familiaarselt appih\u00fc\u00fcdvalt: \u201eSiim!\u201c\nAjakirjanikuna l\u00e4heb mul peas pirn p\u00f5lema ja k\u00fcsin rahvasaadikult t\u00e4psustavalt: \u201eKas naabrimees?\u201c Pohlak vastab jaatavalt, misj\u00e4rel saab politseile \u00f6elda, et tegu on Kose valla mehega.\nP\u00fchalik allkirjastamine\nParlamendi esimestes siseruumides sammub m\u00f6\u00f6da EKRE esimees Martin Helme, kes justkui tahaks naeratada, aga pole p\u00f5hjust. Teoorias v\u00f5iks temast saada \u00fcks riigikogu aseesimees, sest ta juhib suurimata opositsioonij\u00f5udu, kuid v\u00f5ta n\u00e4pust. Tal on konkurent J\u00fcri Ratase n\u00e4ol, kes v\u00f5ib saada vajalikku lisatuge Heli-Valdor Seederi Isamaast.\nHelme ei oska vasta k\u00fcsimusele, kuidas h\u00e4\u00e4letus v\u00f5iks l\u00f5ppeda.\nKoalitsioonij\u00f5ud kogunevad esimesel p\u00e4rastl\u00f5unasel tunnil riigikogu valgesse saali, et anda oma \u00f5nnistus lepingule, mis v\u00f5iks t\u00e4htede soodsa seisu korral siduda neid j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks. Esimestena on valge saali pidulikuks \u00fcrituseks kohal pikaplaani lembelaulikud Eesti 200st: Kalev Stoicescu, Igor Taro ja Kristina Kallas. Ka nende n\u00e4gudes ei peegeldu r\u00f5\u00f5m, pigem m\u00f5tlik ootus\u00e4revus. Veidi hiljem m\u00f6\u00f6dub seltskonnast Irja Lutsar, s\u00fcstides eelseisvasse valitsemists\u00fcklisse optimistlikku helgust: \u201eKui p\u00f5nev k\u00f5ik tuleb!\u201c\nVastvalitud rahvasaadikud ja ministrikandidaadid puhkevad silmn\u00e4htavalt \u00f5ide, kui erakondade esimehed astuvad saali, et anda allkirjad koalitsioonilepingule, mille rikkumine t\u00e4hendab hukatust k\u00f5igile osalistele. M\u00f5istagi, kaamerad filmivad ja v\u00e4lklambid v\u00e4lguvad.\n\u201eKirjutame alla ja mis seal ikka!\u201c \u00fctleb peaministrikandidaat Kaja Kallas l\u00fchikeses sissejuhatuses.\nSeej\u00e4rel algab saalis suur sagimine, k\u00f5ik koalitsiooniesindajad peavad p\u00fchalikule paberile oma allkirja andma. Maamees Urmas Kruuse ja tundmatusega tuntust kogunud Timo Suslov k\u00e4ivad allkirjastamisel n\u00e4iteks v\u00e4ga laia naeratusega, Andres S\u00fctt aga palub k\u00f5rvalist abi, et ikka kindlasti saada pilt, kuidas ka tema toetab automaksu kehtestamist ja k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu. S\u00f5jam\u00e4ngurid Ants Laaneots, Meelis Kiili, Marko Mihkelsonile ja Stoicescu ei torma kohe pabereid m\u00e4\u00e4rima, moodustades omaette v\u00e4ikese juturingi. M\u00f5ni koalitsioonipoliitik puhub \u00fchiskonna valvekoertele juttu lootusekiirest, et j\u00e4rgmistel valimistel r\u00e4\u00e4gitakse maksumuudatustest ehk ikka enne valimisi. \u00dchtlasi jagatakse imestust, et Kallas lubas Eesti 200 juhi Lauri Hussari riigikogu esimehe kohale, kuigi on v\u00e4ljendanud soovi, et erakondade juhid v\u00f5iksid olla valitsuses, kus saab asju kohe arutada.\n\u00d5NNITLUSTE LAVIIN: Koalitsioonilepingu allkirjastamise j\u00e4rel l\u00e4ks suureks \u00f5nnitlemiseks. Vahuveiniklaase valges saalis siiski v\u00e4lja ei toodud.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nP\u00e4eva jooksul on juba kostunud, et sotsiaaldemokraadid valisid enda fraktsiooni esimeheks Jevgeni Ossinovski. Aga tal juba on ju t\u00f6\u00f6post all-linnas Tallinna volikogu esimehena. Kes siis teatepulga \u00fcle v\u00f5tab?!\n\u201eAus vastus on, et me pole seda veel arutanud,\u201c \u00fctleb Ossinovski, et muutused riigitasandil t\u00e4hendavad muutusi ka mujal. Seda enam, et tema \u00fclesanne Tallinnas on t\u00e4idetud: koalitsioon on t\u00f6\u00f6le saadud. Ossinovski lisab, et arutab k\u00e4esoleval n\u00e4dalal erakonna Tallinna meeskonnaga positsioone. \u201ePraegu kandidaati [volikogu esimehe kohale] ei ole, me t\u00f5esti pole seda arutanud.\u201c\nTeine p\u00f5nevam k\u00fcsimus tiirleb selle \u00fcle, miks ei p\u00e4\u00e4senud valitsusse Liina Kersna, kelle asemel eelistati justkui Heidy Purgat. P\u00f5nevad jutud rivaliteedist l\u00e4mmatatakse sellega, et Kersna on rangelt keskendunud eelk\u00f5ige haridussuunale, kuid see portfell l\u00e4ks Eesti 200-le. Purga puhul toovad oravatest kaasv\u00f5itlejad esile tema tugevat valimistulemust ning seda, et ta l\u00e4vib kultuurirahvaga ja kirjutas ka Reformierakonna valimisprogrammi vastavad peat\u00fckid.\nVahepeal on selgunud, et Keskerakond valis konsensuslikult fraktsiooni esimeheks J\u00fcri Ratase. See on varuplaan, kui ta ei peaks saama riigikogu aseesimeheks. \u00d6eldakse, et fraktsiooni esimeheks v\u00f5iks saada siis Tanel Kiik.\nTaburettide jagamine\nRiigikogu suure saali k\u00fclaliste sektsioonis on esimesena kohal 94aastane president Arnold R\u00fc\u00fctel. Riigikogu n\u00f5unik k\u00fcsib talt, kas ta tahab mulliga v\u00f5i mullita vett. R\u00fc\u00fctel v\u00f5tab kihiseva ning saab hiljem koridorijuttudes k\u00f5vasti kiita: \u201eOn ikka mees!\u201c\nIKKA KOHAL: President Arnold R\u00fc\u00fctel j\u00e4lgimas uue riigikogu esimest istungit.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nR\u00fc\u00fctel pole ainuke riigipea, kes \u00fcritust oma kohalolekuga \u00f5nnistab. R\u00fc\u00fctli k\u00f5rvale ilmub ka president Toomas Hendrik Ilves. Kell kaks aga v\u00f5tab riigikogu saali k\u00f5netoolis koha sisse president Alar Karis, kes romantiliselt innustaB riigikogu olema suurem, \u00f5igem ja \u00f5iglasem.\nKui k\u00f5ik 101 rahvasaadikut suudavad allkirjastada ametivande, algab valimisralli. Esimeses ehk riigikogu esimehe kandidaatide duellis pistavad rinda Hussar ja Helme. See v\u00f5istlus algab t\u00f5elise tormiga veeklaasis, sest Hussar suudetakse \u00fcles seada suuliselt ja fraktsiooni nimel. Seadus aga n\u00e4eb ette, et seda peab tegema keegi rahvasaadik. Korra tundub, et EKRE ongi juba v\u00f5itmas \u2013 Hussar ei tohi kandideerida \u2013, aga v\u00e4rske v\u00f5imuliidu p\u00e4\u00e4stab siiski paber: fraktsiooni v\u00e4rske esimees Marek Reinaas j\u00e4\u00e4b kirjalikus avalduses korrektselt vaid enda nime juurde. Ja paber loeb rohkem.\n\u201eMa ise ei \u00fctleks, et see oli suurejooneline \u00e4mber,\u201c kommenteerib p\u00e4evakangelane Reinaas fraasi \u201es\u00f5nal on kaal\u201c otsest t\u00e4hendust (mis v\u00f5eti t\u00f5tt-\u00f6elda \u00e4ra \u2013 loeb paber).\nESIMENE \u00c4MBER: Marek Reinaas (paremal) oma apsakaga n\u00e4itas, millega uus riigikogu esimees Lauri Hussar (vasakul) peab silmitsi seisma: opositsioon haarab kinni igast \u00f5iguslikust n\u00fcansist, mida saab t\u00f5lgendada veaks.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nHussar v\u00f5idab valimised turvalise 59 poolth\u00e4\u00e4lega, Helme saab 20 tunnustusallkirja, kehtetuid sedeleid on aga lausa 22. Aseesimeeste valimiste hetkeks on \u00f5hk k\u00fcsimusest juba v\u00e4lja lastud: koalitsioonist saab selle koha Toomas Kivim\u00e4gi ja opositsioonist J\u00fcri Ratas, sest isamaalased on varem teatanud, et eelistavad just teda. Ja l\u00e4hebki: Kivim\u00e4gi saab 56 poolth\u00e4\u00e4lt, Ratas 27 ja Helme 17."}
{"text":"Kas koalitsioonilepe n\u00f6\u00f6rib vaeseid? L\u00e4\u00e4nemets: tuleb hoopis suur j\u00f5ukuse \u00fcmberjagamine***Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul aitab alampalga suur t\u00f5us nii vaesemaid kui ka pension\u00e4re.***Maamaksu taastamisega koos kavatsetakse suurendada maapiirkondade omavalitsuste sissetulekuid tulumaksult. ***Tasuta \u00fchistransport k\u00fcll kaob, kuid raha s\u00fcsteemist v\u00e4lja ei v\u00f5eta. Automaksu tulevane valem peaks kaitsma v\u00e4hem j\u00f5ukaid.Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonilepe sattus kohe p\u00e4rast avaldamist tohutu kriitikatulva alla, sest riigi rahalise seisu turgutamiseks t\u00f5stetakse nii tulu- kui ka k\u00e4ibemaksu m\u00e4\u00e4ra, m\u00f5lemat kahe protsendipunkti v\u00f5rra.R\u00e4\u00e4gitakse just k\u00f5ige v\u00e4iksema sissetulekuga inimeste toimetulekust, sest n\u00e4iteks tulumaksuk\u00fc\u00fcru kaotamine aitab neid v\u00e4hem kui keskklassi sissetulekuga inimesi. Veelgi rohkem m\u00f5jutab neid k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmine, mis t\u00e4hendab hindade t\u00f5usu, millest pole p\u00e4\u00e4su ei toidupoes ega ka kommunaalarveid tasudes. Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets m\u00e4rkis kriitikale vastuseks, et koalitsioonileppes pole tegelikult vaesemate inimeste muret unustatud. Ta selgitas, et tegelikult on v\u00f5imuleppes olulisi punkte, mille alusel hakatakse j\u00f5ukust \u00fcmber jagama nii v\u00e4hem j\u00f5ukatele inimestele kui ka piirkondadele.Alampalga t\u00f5stmine\u201eK\u00f5ige olulisem osa sellest on alampalga t\u00f5stmine. Alampalk t\u00f5useb kokkuleppe j\u00e4rgi j\u00e4rgmise nelja aastaga 60% ehk 430 eurot. Nii suurt alampalga t\u00f5usu nii l\u00fchikese ajaga pole kunagi olnud. See on p\u00f5him\u00f5tteline muutus,\u201c tuletas L\u00e4\u00e4nemets meelde maksude t\u00f5usu teist poolt. L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul t\u00e4hendab see tegelikult \u00fchiskonnas j\u00f5ukuse \u00fcmberjagamist. \u201eSee on k\u00f5ige ehedam viis, kuidas j\u00f5ukust \u00fcmber jagatakse. N\u00fc\u00fcd peab \u00fchiskond toimima nii, et kui alampalk on seotud 60% mediaanpalgaga, siis ta j\u00e4\u00e4bki tulevikus nii. See t\u00e4hendab, et tulebki otsus, et enam kedagi sellesse vaesuspiiri v\u00f5i elukvaliteeti, mis siiani oli, ei j\u00e4eta. See on p\u00f5him\u00f5tteline ja suur otsus,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta. Sotside liidri kinnituse j\u00e4rgi tasandab alampalga t\u00f5stmine ka v\u00e4hem teenivate inimeste jaoks tulu- ja k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmise m\u00f5jud. \u201eSee kindlasti annab inimestele \u00fches kuus rohkem juurde, kui maksud \u00e4ra v\u00f5tavad. Just seal allpool.\u201cL\u00e4\u00e4nemets tunnistas, et v\u00e4ga kiires tempos alampalga t\u00f5stmine v\u00f5ib m\u00f5ningatele ettev\u00f5tetele, mis s\u00f5ltuvad sellest, et palgakulu on v\u00e4ike, esialgu valus olla. Kuid ta t\u00f5i esile, et t\u00f6\u00f6andjad n\u00e4itasid koalitsioonik\u00f5neluste ajal sellisele alampalga suurendamise plaanile esialgu rohelist tuld. Kui valimiskampaania ajal k\u00e4isid sotsiaaldemokraadid \u00fche oma peamise lubadusena v\u00e4lja just k\u00f5rgema alampalga ennaktempos kehtestamise, siis tuli kriitikanooli isegi SDE-st endast. N\u00e4iteks partei raudvara Eiki Nestor tuletas noorematele erakonnakaaslastele meelde, et alampalka ei saa valitsus \u00fcksi t\u00f5sta, ka t\u00f6\u00f6turu osalised ehk t\u00f6\u00f6andjad ja ameti\u00fchingud peavad n\u00f5us olema. Kokkulepe on olemasKirjeldades alampalga t\u00f5stmise kokkuleppe s\u00fcndi, selgitas L\u00e4\u00e4nemets, et avalikus sektoris, mis on riik ja kohalikud omavalitsused, saab alampalga t\u00f5usu otsustada valitsus. \u201eMis puudutab erasektorit, siis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel konsulteeriti mitmeid kordi t\u00f6\u00f6andjatega ja ma saan aru, et t\u00f6\u00f6andjad omakorda [konsulteerisid] oma volikogu liikmetega, kes peavad ettepanekuga kaasa tulema, ja praegu on meil p\u00f5him\u00f5tteline kokkulepe, et p\u00fc\u00fcame sinnapoole liikuda,\u201c lausus sotside juht. Tema s\u00f5nul on t\u00f6\u00f6turu osalised saanud \u00fchele n\u00f5ule, et juba maikuus s\u00f5lmitakse alampalga muutmiseks kolmepoolne kokkulepe.Mis pani t\u00f6\u00f6andjaid plaanist kuuldes esialgu noogutama, L\u00e4\u00e4nemets \u00f6elda ei osanud. K\u00fcll aga lisas ta, et ilma kokkuleppeta, et v\u00e4hem j\u00f5ukate edasi aitamiseks t\u00f5stetakse alampalka, poleks sotsid saanud valitsusliitu minna. \u201eMa ei tea, mis seal t\u00e4pselt taga on, kuid sotside poole pealt oli nii, et kui me seda kokkulepet ei saa, siis me sellesse valitsusse minna ei saa. Ma saan aru, et selles valitsuses on ka ettev\u00f5tjate jaoks olulisi asju, et nad on valmis kaasa m\u00f5tlema,\u201c \u00fctles ta. Kui enne valimisi \u00fcritasid k\u00f5ik parteid \u00fcksteist \u00fcle trumbata pension\u00e4ridele suuremat sissetulekut lubades, siis n\u00fc\u00fcd \u201eraha ei ole\u201c olukorraga silmitsi seisvad koalitsioonitegijad enam midagi konkreetset pensionit\u00f5usu kohta ei lubanud. Selle kohta t\u00f5i L\u00e4\u00e4nemets esile, et alampalga t\u00f5stmisest saab ka peamine kaudne t\u00f6\u00f6riist, millega uus valitsus pensionite t\u00f5usu kiirendab. \u201ePensionid on ju seda suuremad, mida suurem on sotsiaalmaksu laekumine. See kasv tuleb alampalga t\u00f5usust. Alampalk on ka riigieelarvele mitte kulu vaid tulu, see on aastas l\u00f5puks umbes 40 miljonit lisalaekumisi, riigile ja kohalikele omavalitsustele kokku,\u201c m\u00e4rkis ta."}
{"text":"Kaja Kallase uus valitsus on viimaste aegade tugevaim, aga ikkagi plahvatusohtlikPeaminister kutsus valitsusse ka Michali, kelles aastate eest n\u00e4gi enda vastastKaja Kallase valitsuse koosseis on nimede poolest tugev ja piinlike \u00fcllatusteta. Kuid ka riske on v\u00f5etud omajagu ning plahvatusohtu on seal samuti.Uue valitsuse juures on suurim pettumus ja ootamatus, et sotside koosseisust j\u00e4i v\u00e4lja Jevgeni Ossinovski, nende tugevaim h\u00e4\u00e4l koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel.REFORMIERAKOND: PEAAEGU PARIM KOOSSEISPeaminister Kaja Kallas. K\u00fcllap saab Kallas uut valitsust juhtides edaspidi rahulikumalt magada, sest enam pole ministreid, kelle rumalus, soolo v\u00f5i ebaprofessionaalsus v\u00f5ivad ka tema t\u00f6\u00f6lauale j\u00f5uda. Samuti pole \u00fckski erakond liiga j\u00f5uliselt midagi v\u00e4lja pressinud, kui n\u00fc\u00fcd abieluv\u00f5rdsus v\u00e4lja j\u00e4tta.T\u00f5si, sellest saab parlamendis - ja mitte ainult! - kindlasti ohtralt n\u00e4item\u00e4ngu, kuid p\u00e4rast seda pinge loodetavasti kiiresti v\u00e4heneb.Peaministrit peab tunnustama selle eest, et ta kutsus taas valitsusse Hanno Pevkuri, kellega tal suhted eelmises valitsuses jahenesid, Kristen Michali, kelles peaminister n\u00e4gi aastaid tagasi endavastase nn rinde k\u00e4ilakuju, ja Heidy Purga, kelle kaela langev kultuurivaldkond on kindlasti mitu korda raskem, kui eemalt paistab.Pevkuri ja Michali kohta saab \u00f6elda nende valimiste uue moefraasiga: neile andsid valijad mandaadi ja seda erakordselt \u00fclekaalukalt, mist\u00f5ttu peaministri isiklik arvamus liiga tugevalt ei saanud m\u00f5juda.Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev. Nii riigikogus kui ka koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel tubli t\u00f6\u00f6mesilane, kellele meeldib k\u00f5ikjal tuua n\u00e4iteid Rae vallast, mida ta kunagi juhtis. Tema p\u00e4rast riigi rahandus ei lagune, k\u00fcll aga peab tema l\u00e4hiajal enim vastama k\u00fcsimusele, miks maksud t\u00f5usevad, kui valimistel seda ei lubatud. Maksut\u00f5usust saab selle valitsuse suurim vari, mis oli tasuta kingitus opositsioonile - ajend s\u00fc\u00fcdistada k\u00f5iki valetamises ja k\u00e4e rahva rahakotti surumises.Kultuuriminister Heidy Purga. Staa\u017eikas parlamendiliige ja Eesti popkultuuri arendaja, kelle ukse taha rivistub n\u00fc\u00fcd kogu Eesti kultuuriv\u00e4li ja neil on peamiselt \u00fcks jutt: raha on v\u00e4he. K\u00fcllap Purga on selleks valmis, nagu ka selleks, et ta peab hakkama tegelema oma kunagise t\u00f6\u00f6andja ERR-i eelarve, maja ja muude k\u00fcsimustega, millelt senised valitsused on pilgu \u00e4ra p\u00f6\u00f6ranud ja mida pidevalt j\u00e4reltulevatele valitsustele p\u00e4randanud.Sotsiaalminister Signe Riisalo. Ootamatu valik, sest tema k\u00e4e all eba\u00f5nnestus Eestis ukrainlaste vastuv\u00f5tmine. Riisalo p\u00e4\u00e4stis v\u00e4lja PPA juht Elmar Vaher. Oleksid ukrainlased pikemaks ajaks Riisalo ohjata j\u00e4\u00e4nud, ei oleks ta kindlasti uude valitsusse j\u00f5udnud. Tugev aparaat on teda seni palju toetanud ja kandnud.Kaitseminister Hanno Pevkur. Kuigi n\u00e4is, et Nursipalu ja ebak\u00f5lad peaministriga saavad Pevkurile saatuslikuks, l\u00f5ppes k\u00f5ik pigem loogiliselt. Pole m\u00f5tet toimivat ministeeriumit raputada, eriti ajal, kui Ukraina on erakordselt teravalt p\u00e4evakorras ja uus minister kulutaks alguses kuid, et sisse elada ja oma NATO-kolleege tundma \u00f5ppida.Justiitsminister Kalle Laanet. Siit paistab kompensatsiooni selle eest, et p\u00e4rast Keskerakonna valitsusest lahkumist seadis ka Reformierakond oma ministrikohti \u00fcmber ja Laanet pidi oma kaitseministrikoha vabastama Pevkurile. Loodetavasti v\u00f5tab Laanet muu hulgas k\u00e4sile nn punamonumentide seaduse ning puhub sellesse m\u00f5istlikkust.Kliimaminister Kristen Michal. Tagasi suures m\u00e4ngus ja valitsuses. Istus aastaid parlamendis ja viis ellu oma poliitilisi ambitsioone Tallinna volikogus Mihhail K\u00f5lvartiga v\u00f5ideldes. Valijate tahe oli selge - Michal peab p\u00e4\u00e4sema valitsusse, aga kliimaportfellist saab kindlasti \u00fcks raskemaid, enim emotsioone tekitavaid ja samal ajal ka olulisemaid. Ta peaks ise avalikkusele oma eesm\u00e4rgid s\u00f5nastama, sest avalikkusel praegu lihtsalt pole vastavaid ootusi.SDE: TURVALINE, AGA PUUDU ON OSSINOVSKITerviseminister Riina Sikkut. Oli aktiivne uue valitsuse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija ja kolmest sotsidele langenud portfellist sai tema enda jaoks k\u00f5ige loogilisema. Kas sellele portfellile oli esimene soosik Ossinovski ja ta loobus sellest, sest oleks tahtnud suurema m\u00f5juga ministritooli? K\u00fcllap saab Sikkut ka terviseministrina (ta on ka varem selles ametis t\u00f6\u00f6tanud) hakkama, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ta juba ujus v\u00e4lja.Regionaalminister Madis Kallas. Hea ja kindel valik, eriti sellep\u00e4rast, et uus valitsus on lubanud tasandada suurlinnade ja \u00e4\u00e4realade drastilisi erinevusi. Kuidas Kallas seda teeb, ei tea ta vist veel isegi. Sest linnastumistrend hakkab v\u00f5tma p\u00f6\u00f6rdumatut suunda.Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets. See tool oli sotside esimehe unistus alates p\u00e4evast, kui algasid just koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Inimlikult arusaadav ja m\u00f5istetav, aga selles ametis on ta suurim t\u00f6\u00f6 seniste PPA juhtide maine puhastamine, kui selgub, et neile on liiga tehtud, uute j\u00f5uametkondade juhtide reele aitamine ja PPA palkade t\u00f5stmine.EESTI 200: OHUD JA \u00dcLLATUSV\u00e4lisminister Margus Tsahkna. Huvitav v\u00e4ljakutse valitsusele, Eestile ja ministrile endale. Kuigi Tsahkna peas liikus ka m\u00f5te, et ta ei tuleks valitsusse, m\u00f5istis ta, et nii pole v\u00f5imalik. Tema puhul peab arvestama, et tal on \u00e4rihuvid Ukrainas v\u00e4lihaiglate \u00e4ris ning ta erakonnakaaslase, MT\u00dc Slava Ukraini juhi Johanna-Maria Lehtme tegevus on erilise luubi all siin ja Ukrainas. Tsahkna peab end m\u00f5lemast kaasusest distantseerima.Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Taas \u00fcks huvitav v\u00e4ljakutse, sest veel hiljuti l\u00e4ksid tema ja Reformierakonna visioon hariduspoliitikast lahku. Kallas oli n\u00e4oga rohkem venekeelsete noorte poole kui Reformierakond. Aga just meie hariduse eestikeelseks keeramine on Eesti 200 eelmise juhi k\u00f5ige suurem \u00fclesanne valitsuses.IT- ja majandusminister Tiit Riisalo.Parim ja ootamatuim valik. Erakordselt ratsionaalne ja v\u00f5imekas m\u00e4ned\u017eer, kel on hiiglaslik poliitiline kogemus ees- ja tagatubadest, Eestist ja v\u00e4lismaalt. Eesti saab \u00fcle aastate l\u00f5puks p\u00e4ris IT-ministri. 1Urmo Soonvald;Delfi ja Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja"}
{"text":"Kas koalitsioonilepe n\u00f6\u00f6rib vaeseid? L\u00e4\u00e4nemets: tuleb hoopis suur j\u00f5ukuse \u00fcmberjagamine\u25a0 Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul aitab alampalga suur t\u00f5us nii vaesemaid kui ka pension\u00e4re.\u25a0 Maamaksu taastamisega koos kavatsetakse suurendada maapiirkondade omavalitsuste sissetulekuid tulumaksult.\u25a0 Tasuta \u00fchistransport k\u00fcll kaob, kuid raha s\u00fcsteemist v\u00e4lja ei v\u00f5eta. Automaksu tulevane valem peaks kaitsma v\u00e4hem j\u00f5ukaid.Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonilepe sattus kohe p\u00e4rast avaldamist tohutu kriitikatulva alla, sest riigi rahalise seisu turgutamiseks t\u00f5stetakse nii tulu- kui ka k\u00e4ibemaksu m\u00e4\u00e4ra, m\u00f5lemat kahe protsendipunkti v\u00f5rra.R\u00e4\u00e4gitakse just k\u00f5ige v\u00e4iksema sissetulekuga inimeste toimetulekust, sest n\u00e4iteks tulumaksuk\u00fc\u00fcru kaotamine aitab neid v\u00e4hem kui keskklassi sissetulekuga inimesi. Veelgi rohkem m\u00f5jutab neid k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmine, mis t\u00e4hendab hindade t\u00f5usu, millest pole p\u00e4\u00e4su ei toidupoes ega ka kommunaalarveid tasudes.Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets m\u00e4rkis kriitkale vastuseks, et koalitsioonileppes pole tegelikult vaesemate inimeste muret unustatud. Ta selgitas, et tegelikult on v\u00f5imuleppes olulisi punkte, mille alusel hakatakse j\u00f5ukust \u00fcmber jagama nii v\u00e4hem j\u00f5ukatele inimestele kui ka piirkondadele.Alampalga t\u00f5stmine\u201eK\u00f5ige olulisem osa sellest on alampalga t\u00f5stmine. Alampalk t\u00f5useb kokkuleppe j\u00e4rgi j\u00e4rgmise nelja aastaga 60% ehk 430 eurot. Nii suurt alampalga t\u00f5usu nii l\u00fchikese ajaga pole kunagi olnud. See on p\u00f5him\u00f5tteline muutus,\u201c tuletas L\u00e4\u00e4nemets meelde maksude t\u00f5usu teist poolt.L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul t\u00e4hendab see tegelikult \u00fchiskonnas j\u00f5ukuse \u00fcmberjagamist. \u201eSee on k\u00f5ige ehedam viis, kuidas j\u00f5ukust \u00fcmber jagatakse. N\u00fc\u00fcd peab \u00fchiskond toimima nii, et kui alampalk on seotud 60% mediaanpalgaga, siis ta j\u00e4\u00e4bki tulevikus nii. See t\u00e4hendab, et tulebki otsus, et enam kedagi sellesse vaesuspiiri v\u00f5i elukvaliteeti, mis siiani oli, ei j\u00e4eta. See on p\u00f5him\u00f5tteline ja suur otsus,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.Sotside liidri kinnituse j\u00e4rgi tasandab alampalga t\u00f5stmine ka v\u00e4hem teenivate inimeste jaoks tulu- ja k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmise m\u00f5jud. \u201eSee kindlasti annab inimestele \u00fches kuus rohkem juurde, kui maksud \u00e4ra v\u00f5tavad. Just seal allpool.\u201cL\u00e4\u00e4nemets tunnistas, et v\u00e4ga kiires tempos alampalga t\u00f5stmine v\u00f5ib m\u00f5ningatele ettev\u00f5tetele, mis s\u00f5ltuvad sellest, et palgakulu on v\u00e4ike, esialgu valus olla. Kuid ta t\u00f5i esile, et t\u00f6\u00f6andjad n\u00e4itasidMaamaksu taastamine rakendatakse vaesemate omavalitsuste toetusekskoalitsioonik\u00f5neluste ajal sellisele alampalga suurendamise plaanile esialgu rohelist tuld.Kui valimiskampaania ajal k\u00e4isid sotsiaaldemokraadid \u00fche oma peamise lubadusena v\u00e4lja just k\u00f5rgema alampalga ennaktempos kehtestamise, siis tuli kriitikanooli isegi SDE-st endast. N\u00e4iteks partei raudvara Eiki Nestor tuletas noorematele erakonnakaaslastele meelde, et alampalka ei saa valitsus \u00fcksi t\u00f5sta, ka t\u00f6\u00f6turu osalised ehk t\u00f6\u00f6andjad ja ameti\u00fchingud peavad n\u00f5us olema.Kokkulepe on olemasKirjeldades alampalga t\u00f5stmise kokkuleppe s\u00fcndi, selgitas L\u00e4\u00e4nemets, et avalikus sektoris, mis on riik ja kohalikud omavalitsused, saab alampalga t\u00f5usu otsustada valitsus. \u201eMis puudutab erasektorit, siis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel konsulteeriti mitmeid kordi t\u00f6\u00f6andjatega ja ma saan aru, et t\u00f6\u00f6andjad omakorda [konsulteerisid] oma volikogu liikmetega, kes peavad ettepanekuga kaasa tulema, ja praegu on meil p\u00f5him\u00f5tteline kokkulepe, et p\u00fc\u00fcame sinnapoole liikuda,\u201c lausus sotside juht. Tema s\u00f5nul on t\u00f6\u00f6turu osalised saanud \u00fchele n\u00f5ule, et juba maikuus s\u00f5lmitakse alampalga muutmiseks kolmepoolne kokkulepe.Mis pani t\u00f6\u00f6andjaid plaanist kuuldes esialgu noogutama, L\u00e4\u00e4nemets \u00f6elda ei osanud. K\u00fcll aga lisas ta, et ilma kokkuleppeta, et v\u00e4hem j\u00f5ukate edasi aitamiseks t\u00f5stetakse alampalka, poleks sotsid saanud valitsusliitu minna. \u201eMa ei tea, mis seal t\u00e4pselt taga on, kuid sotside poole pealt oli nii, et kui me seda kokkulepet ei saa, siis me sellesse valitsusse minna ei saa. Ma saan aru, et selles valitsuses on ka ettev\u00f5tjate jaoks olulisi asju, et nad on valmis kaasa m\u00f5tlema,\u201c \u00fctles ta.Kui enne valimisi \u00fcritasid k\u00f5ik parteid \u00fcksteist \u00fcle trumbata pension\u00e4ridele suuremat sissetulekut lubades, siis n\u00fc\u00fcd \u201eraha ei ole\u201c olukorraga silmitsi seisvad koalitsioonitegijad enam midagi konkreetset pensionit\u00f5usu kohta ei lubanud.Selle kohta t\u00f5i L\u00e4\u00e4nemets esile, et alampalga t\u00f5stmisest saab ka peamine kaudne t\u00f6\u00f6riist, millega uus valitsus pensionite t\u00f5usu kiirendab. \u201ePensionid on ju seda suuremad, mida suurem on sotsiaalmaksu laekumine. See kasv tuleb alampalga t\u00f5usust. Alampalk on ka riigieelarvele mitte kulu vaid tulu, see on aastas l\u00f5puks umbes 40 miljonit lisalaekumisi, riigile ja kohalikele omavalitsustele kokku,\u201c m\u00e4rkis ta. 1\"\u201eTulebki otsus, et enam kedagi sellesse vaesuspiiri v\u00f5i elukvaliteeti, mis siiani oli, ei j\u00e4eta.\"\"\u201eSotside poole pealt oli nii, et kui me seda kokkulepet ei saa, siis me sellesse valitsusse minna ei saa.\"MAKSUD JA TOETUSEDVeel kolm rikkamatelt vaesematele \u00fcmberjagamise plaani\u00a01 Kulude suurenemine on teatavasti paljudele kohalikele omavalitsustele suurt peavalu tekitanud.Uues v\u00f5imuliidus leiti maamaksu taastamise kujul v\u00f5imalus vaesemate ja \u00e4\u00e4remaa omavalitsuste toetamiseks.Selle plaani loogika on j\u00e4rgmine. Kui kaotatakse nn kodualuse maamaksu vabastus ehk taastatakse omavalitsuste v\u00f5imalus maamaksu korjata, siis suuremat tulu saab selle meetmega suurematelt ja rikkamatelt linnadelt ning nendel\u00e4hedastest valdadest, kus elab palju inimesi ning maa maksustamise hind on k\u00f5rgem.Seega - p\u00e4rast maamaksu taastamist tehakse \u00fcmber kohalike omavalitsuste tulubaasi valem, mille j\u00e4rgi linnad-vallad saavad oma eelarvesse kindla osa \u00fcksikisiku tulumaksust. Seal omakorda on eraldi arvestus pensionitelt ja muudelt t\u00f6\u00f6tasudelt laekuvate tulumaksueurode kohta.Kava j\u00e4rgi v\u00e4hendatakse kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumisi t\u00f6\u00f6tasudelt makstavalt tulumaksuosalt ja suurendatakse vastavalt omavalitsuste laekumisi pensionite tulumaksu osalt.Kuna rikkamates omavalitsustes on rohkem t\u00f6\u00f6kohti, siis laekuks neile m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem raha, mille kompenseeriks maamaks.Aga \u00e4\u00e4remaadel on rohkem pension\u00e4re, mist\u00f5ttu laekuks sinna rohkem tulumaksu, mis kataks v\u00e4iksema maamaksu laekumise.2. Automaks ja \u00fchistranspordi toetamineS\u00fcndinud valitsusliit on v\u00e4lja h\u00f5iganud kava, et kehtestatakse automaks. Selle \u00fcmber on palju spekulatsioone, sest skeem tuleb alles v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada. K\u00fcll aga olevat k\u00f5neluste laua taga kokku lepitud selles, et automaks ei tohi hakata pitsitama vaesemaid inimesi. Mismoodi see v\u00f5rrand paika pannakse, see veel selgub.Teisalt on palju r\u00e4\u00e4gitud tasuta \u00fchistranspordi kaotamisest. Kuid \u201ekaotamise\u201c jutt ei t\u00e4henda seda, et hakatakse kohe k\u00e4rpima. Kokkuleppe j\u00e4rgi saavad \u00fchistranspordi korraldajad k\u00fcll \u00f5iguse piletile hinna m\u00e4\u00e4rata, kuid riigi praegusele s\u00fcsteemile eraldatavat toetusraha ei v\u00e4hendata.3. Ettev\u00f5tlustoetused rohkem suurlinnadest v\u00e4ljaRiiklikest v\u00f5i eurovahenditest makstavatest ettev\u00f5tlustoetustest l\u00e4ks seni 80% Tallinna ja Harjumaale ning teistesse suurematesse linnadesse. Ainult 20% l\u00e4ks mujale Eestisse.N\u00fc\u00fcd painutatakse mujale suunatavat osa suuremaks - 40%-ni, nii jagataks samuti vahendeid rikkamatest piirkondadest v\u00e4hem j\u00f5ukatesse.Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctleb, et t\u00e4nu alampalga t\u00f5stmisele saavad inimesed \u00fches kuus kindlasti rohkem lisaraha, kui maksudeks kulub.Raimo Poom"}
{"text":"Selgusid tulevase valitsuse liikmedKOALITSIOON PAIGAS. Keeruline majandusseis n\u00f5uab poliitikutelt raskeid otsuseid.Reformierakonna juhatus kinnitas laup\u00e4eval erakonna juhi Kaja Kallase ettepanekul tulevase valitsuse ministrite ning riigikogu juhatuse kandidaadid.Ettepaneku j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4b peaministriksKaja Kallas (\u00fclemisel pildil), kaitseministrina j\u00e4tkab Hanno Pevkur ning sotsiaalkaitseministrina Signe Riisalo (alumisel pildil). Rahandusministriks saab Mart V\u00f5rklaev, kultuuriministriks Heidy Purga, kliima- ja elukeskkonnaministriks Kristen Michal ning justiitsministriks Kalle Laanet.Ees seisavad valusad otsusedRiigikogu aseesimeheks saab ettepaneku j\u00e4rgi Toomas Kivim\u00e4gi, rahanduskomisjoni esimeheks Annely Akkermann, v\u00e4liskomisjoni esimeheks Marko Mihkelson, sotsiaalkomisjoni esimeheks \u00d5nne Pillak, maaelukomisjoni esimeheks Urmas Kruuse ning julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks J\u00fcrgen Ligi.Reformierakonna fraktsiooni asub juhtima Erkki Keldo ning fraktsiooni aseesimeesteks saavad Liina Kersna ja Yoko Alender. Lisaks on koalitsioonilepingu j\u00e4rgi Reformierakonna t\u00e4ita riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa komisjoni voliniku ametikohad.Eesti 200 p\u00e4ralt on riigikogu esimehe koht, mille t\u00e4idab erakonna esimees Lauri Hussar. V\u00e4lisministriks on saamas varemgi ministriametit pidanud Margus Tsahkna, haridus- ja teadusministriks erakonna aseesimees Kristina Kallas ning majandus- ja digiministriks Tiit Riisalo.Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast j\u00e4tkab esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets siseministrina, Riina Sikkut aga asub tervise- ja t\u00f6\u00f6ministri ning Madis Kallas regionaalarengu ministri kohale.Laup\u00e4eval kogunes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu, kus kiideti heaks valitsuslepe ja partei osalemine uues koalitsioonis koos Reformierakonna ja Eesti 200ga. Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles, et valminud lepe on keeruliste ja raskete l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste p\u00f5hjal kokku lepitud kompromiss. \u00abKuna meie maailmavaade erineb partnerite omast v\u00e4ga palju, oli keeruline saavutada sellist lepet, millega saaksime t\u00e4iesti rahul olla.\u00bbTa lisas, et riigil seisavad ees keerulised ja valusad otsused, mis osaliselt tingitud keerulisest majanduslikust ja julgeolekuolukorrast, aga ka varasematel aastatel oluliste otsuste tegemata j\u00e4tmisest.Selles valitsuses on sotsiaaldemokraatide peamine eesm\u00e4rk, et igas Eesti nurgas oleks hea elada ning mis k\u00f5ige olulisem - et inimesed saaksid tehtud t\u00f6\u00f6 eest palka, mille eest on v\u00f5imalik \u00e4ra elada. \u00abMeie roll on parempoolsete erakondadega \u00fchises valitsuses pakkuda tasakaalu ning m\u00f5jutada v\u00f5imalikult palju neid otsuseid, kus r\u00e4\u00e4gime kohalike omavalitsuste ja inimeste toimetulekust,\u00bb r\u00e4\u00e4kis L\u00e4\u00e4nemets.Toimetulek ja metsade hoidmineToimetuleku k\u00f5rval on sotsiaaldemokraatidele j\u00e4tkuvalt oluline ka Eesti metsade tark hoidmine ja majandamine. \u00abSelleks, et hoida meie elurikkust ja s\u00e4ilitada Eesti metsa, peab meie metsade seis paranema. Ka selleks, et tulevikus oleks metsandussektoris t\u00f6\u00f6kohti,\u00bb s\u00f5nas L\u00e4\u00e4nemets.Tartus kogunenud Eesti 200 \u00fcldkogu andis koalitsioonileppele heakskiidu. Eesti 200 juhatus kinnitas ka erakonna valitsusdelegatsiooni.Lauri Hussari hinnangul esindab koalitsioonilepe Eesti 200 loomisel s\u00f5nastatud eesm\u00e4rke: riik peab vastama v\u00e4ljakutsetele hariduses, keskkonnak\u00fcsimustes ning asub viima ellu personaalse riigi ja nulleelarve kontseptsiooni.\u00abEesti 200 on valmis muudatusi reaalselt ellu viima ja sellest saab koalitsioon, mis teeb Eesti korda, suurendab meie julgeolekut ja avab Eesti jaoks t\u00e4iesti uusi horisonte,\u00bb lausus Hussar. LEPM\"Erakonna esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles, et valminud lepe on keeruliste ja raskete l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste p\u00f5hjal kokku lepitud kompromiss.\"Kui selle aasta alguses kohtus Madis Kallas Saesaare paisj\u00e4rve saatusest hoolivate inimestega keskkonnaministrina, siis edaspidi j\u00e4\u00e4b tema t\u00e4helepanu alla regionaalareng. MATI M\u00c4\u00c4RITS"}
{"text":"Selgus uue valitsuse koosseReformierakond\u2022 Peaminister \u2013 Kaja Kallas\n\u2022 Rahandusminister \u2013 Mart V\u00f5rklaev\n\u2022 Kliima- ja elukeskkonnaminister \u2013 Kristen Michal\n\u2022 Kaitseminister \u2013 Hanno Pevkur\n\u2022 Justiitsminister \u2013 Kalle Laanet\n\u2022 Sotsiaalkaitseminister \u2013 Signe Riisalo\n\u2022 Kultuuriminister \u2013 Heidy Purga\nEesti 200\n\u2022 V\u00e4lisminister \u2013 Margus Tsahkna\n\u2022 Haridusminister \u2013 Kristina Kallas\n\u2022 Infotehnoloogia- ja majandusminister \u2013 Tiit RiisaloSotsiaaldemokraatlik Erakond\n\u2022 Siseminister \u2013 Lauri L\u00e4\u00e4nemets\n\u2022 Terviseminister \u2013 Riina Sikkut\n\u2022 Regionaalminister \u2013 Madis KallasReformierakond\u2022 Riigikogu aseesimees \u2013 Toomas Kivim\u00e4gi\n\u2022 Rahanduskomisjoni esimees \u2013 Annely Akkermann\n\u2022 V\u00e4liskomisjoni esimees \u2013 Marko Mihkelson\n\u2022 Sotsiaalkomisjoni esimees \u2013 \u00d5nne Pillak\n\u2022 Maaelukomisjoni esimees \u2013 Urmas Kruuse\n\u2022 Julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimees \u2013\nJ\u00fcrgen Ligi\n\u2022 Reformierakonna fraktsiooni juht \u2013 Erkki Keldo\n\u2022 Fraktsiooni aseesimees \u2013 Liina Kersna\n\u2022 Fraktsiooni aseesimees \u2013 Yoko Alender\nLisaks on koalitsioonilepingu j\u00e4rgi Reformierakonna t\u00e4ita riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa Komisjoni\nvoliniku ametikoht.Eesti 200\u2022 Riigikogu esimees \u2013 Lauri Hussar\n\u2022 P\u00f5hiseaduskomisjoni esimees \u2013\nIgor Taro\n\u2022 Keskkonnakomisjoni esimees \u2013\nTarmo Tamm\n\u2022 Euroopa Liidu asjade komisjoni\nesimees \u2013 Liisa Pakosta\n\u2022 Riigikaitsekomisjoni esimees \u2013\nKalev Stoicescu\n\u2022 Eesti 200 fraktsiooni juht \u2013\nMarek Reinaas\n\u2022 Fraktsiooni aseesimees \u2013\nKadri Tali\n\u2022 Fraktsiooni aseesimees \u2013\nToomas UiboSotsiaaldemokraatlik Erakond\u2022 Majanduskomisjoni esimees \u2013 selgub hiljem\n\u2022 \u00d5iguskomisjoni esimees \u2013\nselgub hiljem\n\u2022 Kultuurikomisjoni esimees\n\u2013 selgub hiljem\n\u2022 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees\n\u2013\nJevgeni Ossinovski\n\u2022 Fraktsiooni aseesimees \u2013\nHelmen K\u00fcttKoalitsioonik\u00f5neluste pressikonverents 28. m\u00e4rtsil. FOTO TAIRO LUTTER"}
{"text":"\u00dcRO inim\u00f5igusjuht taunis inim\u00f5igusadvokaatide vangim\u00f5istmist Hiinas\u00dcRO, 11. aprill, STT-BNS - \u00dcRO inim\u00f5igusjuht Volker T\u00fcrk v\u00e4ljendas esmasp\u00e4eval s\u00fcgavat muret seoses kahe tuntud inim\u00f5igustele spetsialiseerunud juristi vangim\u00f5istmisega Hiinas, teatas maailmaorganisatsioon.\nXu Zhiyong ja Ding Jiaxi m\u00f5isteti suletud uste taga toimunud kohtuprotsessidel s\u00fc\u00fcdi riigiv\u00f5imu \u00f5\u00f5nestamises ja m\u00f5lemale m\u00e4\u00e4rati enam kui k\u00fcmneaastane vanglakaristus. M\u00f5lemad osalesid aktiivselt kodaniku\u00f5iguste liikumises New Citizens' Movement, mis on kutsunud reformima Hiina p\u00f5hiseadust ja tauninud valitsuse korruptsiooni.\u00a0\nPresident Xid koroonapandeemia ajal tehtud vigade eest tagasi astuma kutsunud Xu m\u00f5isteti Shandongi provintsis toimunud protsessil 14 aastaks vangi, teatas inim\u00f5igusorganisatsioon Human Rights Watch.\u00a0\nDing m\u00f5isteti vangi 12 aastaks ja j\u00e4eti kolmeks aastaks ilma poliitilistest \u00f5igustest, \u00fctles s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu abikaasa Luo Shengchun.\nSTT - Baltic News Service"}
{"text":"\u00dcRO inim\u00f5igusjuht taunis inim\u00f5igusadvokaatide vangim\u00f5istmist Hiinas (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\n\u00dcRO, 11. aprill, STT-BNS - \u00dcRO inim\u00f5igusjuht Volker T\u00fcrk v\u00e4ljendas esmasp\u00e4eval s\u00fcgavat muret seoses kahe tuntud inim\u00f5igustele spetsialiseerunud juristi vangim\u00f5istmisega Hiinas, teatas maailmaorganisatsioon.\nXu Zhiyong ja Ding Jiaxi m\u00f5isteti suletud uste taga toimunud kohtuprotsessidel s\u00fc\u00fcdi riigiv\u00f5imu \u00f5\u00f5nestamises ja m\u00f5lemale m\u00e4\u00e4rati enam kui k\u00fcmneaastane vanglakaristus. M\u00f5lemad osalesid aktiivselt kodaniku\u00f5iguste liikumises New Citizens' Movement, mis on kutsunud reformima Hiina p\u00f5hiseadust ja tauninud valitsuse korruptsiooni.\u00a0\nPresident Xi Jinpingi koroonapandeemia ajal tehtud vigade eest tagasi astuma kutsunud Xu m\u00f5isteti Shandongi provintsis toimunud protsessil 14 aastaks vangi, teatas inim\u00f5igusorganisatsioon Human Rights Watch.\u00a0\nDing m\u00f5isteti vangi 12 aastaks ja j\u00e4eti kolmeks aastaks ilma poliitilistest \u00f5igustest, \u00fctles s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu abikaasa Luo Shengchun.\n\"Olen v\u00e4ga mures, et Hiina kaks tuntud inim\u00f5iguste kaitsjat, Ding Jiaxi ja Xu Zhiyong, on m\u00f5istetud pikaks ajaks vangi. Sellega rikutakse rahvusvahelisi inim\u00f5igusnorme,\" s\u00f5nas T\u00fcrk.\n\"Inim\u00f5iguste seaduse j\u00e4rgi ei saa inimesi s\u00fc\u00fcdistada ega muul viisil karistada valitsuse poliitikat kritiseerivate avalduste eest,\" lisas T\u00fcrk.\nT\u00fcrk t\u00f5i oma avalduses \u00fchtlasi v\u00e4lja, et seadus n\u00f5uab \u00f5iglast \u00f5igusprotsessi. Lisaks h\u00f5lmab see ka v\u00f5imalike kuritarvitamise v\u00e4idete n\u00f5uetekohast uurimist.\nInim\u00f5iguslastest vaatlejad on korduvalt v\u00e4ljendanud oma muret Hiina kohtuprotsesside p\u00e4rast, millest 99 protsenti l\u00f5peb s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsusega.\nSTT - Baltic News Service"}
{"text":"Sagin! Uued saadikud uudistasid Toompead!Uue riigikogu koosseisu tutvumisp\u00e4ev m\u00f6\u00f6dus Toompeal vaatamata \u00fcksikute protestijate kisale ja protseduurilisele \u00e4mbrikolistamisele ikkagi naeratuste ja \u00f5nnitluste saatel. Koalitsioonileping sai allkirjastatud ja esimene lubadus t\u00e4idetud - riigikogu t\u00e4htsaim mees on Lauri Hussar.N\u00e4dalavahetust t\u00e4itis ahastus ja ehmatus. Tallinna kuldse ringi taga elavad inimesed t\u00f5statasid t\u00f5simeeli k\u00fcsimuse: mis saab minu s\u00f5idukist, kui tuleb automaks? Neile v\u00f5iks vastata, et rahu, rahandusministrikandidaat Mart V\u00f5rklaev \u00fctles laup\u00e4eval \u201eAktuaalses kaameras\u201c, kuidas neljarattaliste puhul maksustatakse saastet. Aga see ei loe, paljudel on ikkagi pigem vanem (loe: saastavam) auto.Ahastus ja ehmatus j\u00e4tkub ka t\u00f6\u00f6n\u00e4dala alguses, kui k\u00f5ik toimetused hekseldavad halastamatult l\u00e4bi v\u00e4rsket koalitsioonilepingut. N\u00e4iteks k\u00e4ibemaks t\u00f5useb seniselt 20 protsendilt 22 protsendini. Kes aru ei saanud, siis \u00fcks tunnustatud portaal tegi loo, mille pealkirja pani \u00fche tunnustatud panga pea\u00f6konomisti s\u00f5nad, et uus k\u00e4ibemaks keevitatakse juurde senistele hindadele (loe: hinnad t\u00f5usevad). See k\u00f5ik m\u00f5jub ajakirjanikule nii masendavalt, et parem on minna \u00f5ue, kus paistab p\u00e4ike, ja sammuda Toompeale, kus peaks olema kuhjaga \u00f5nnelikke ja r\u00f5\u00f5msaid inimesi. S\u00fcndimas on ju ikkagi uus, uskumatult liberaalne koalitsioon!Toompeal r\u00f5\u00f5muh\u00fc\u00fcdeid siiski ei kosta. Parlamendi ette on tulnud kaks rahutut meest ning neil on k\u00e4es v\u00e4nged ja sapised meeleavaldusplakatid, millest \u00fcks k\u00f5neleb: \u201eEi korruptiivsele valitsusele. Eesti maine kahjustajad.\u201cSinise nokkm\u00fctsiga meeleavaldaja on sattunud s\u00f5nelusse riigikogu politseinikuga. Meeleavaldus pole registreeritud ning n\u00fc\u00fcd k\u00fcsitakse kodanikelt nimesid-dokumente. Neid aga ei taheta anda.\u201eMa ei ole midagi teinud!\u201c argumenteerib sinise nokkm\u00fctsiga mees, miks politseinik ei peaks kutsuma v\u00e4lja patrulli. Temaga juttu puhudes tuleb v\u00e4lja, et nokkm\u00fctsimees pole rahul valimisprotseduuriga, sealhulgas e-valimistega ega kohtutega, mis ei v\u00f5tnud asja p\u00f5hjalikult arutada.\u201eTe ei esita dokumenti? Kutsun patrulli? Siis tuleb minna jaoskonda, muud valikut ei ole,\u201c annab politseinik meeleavaldajale viimase v\u00f5imaluse.P\u00fchalik allkirjastamine\u201eTe siis t\u00f5esti teate seadust?! N\u00e4idake mulle see paragrahv, kus on sedasi!\u201c ei j\u00e4\u00e4 meeleavaldaja argumenti v\u00f5lgu ning tembeldab Eesti politseiriigiks.Samal ajal s\u00f5idab riigikogu sisehoovi EKRE saadik Siim Pohlak. Ta j\u00e4\u00e4b v\u00e4rava juures seisma: \u201eTeil ei lubata protestida v\u00e4?\u201cMees sinise nokkm\u00fctsiga h\u00f5ikab seepeale familiaarselt appih\u00fc\u00fcdvalt: \u201eSiim!\u201cAjakirjanikuna l\u00e4heb mul peas pirn p\u00f5lema ja k\u00fcsin rahvasaadikult t\u00e4psustavalt: \u201eKas naabrimees?\u201c Pohlak vastab jaatavalt, misj\u00e4rel saab politseile \u00f6elda, et tegu on Kose valla mehega.Parlamendi esimestes siseruumides sammub m\u00f6\u00f6da EKRE esimees Martin Helme, kes justkui tahaks naeratada, aga pole p\u00f5hjust. Teoorias v\u00f5iks temast saada \u00fcks riigikogu aseesimees, sest ta juhib suurimat opositsioonij\u00f5udu. Aga tal on konkurent J\u00fcri Ratase n\u00e4ol, kes v\u00f5ib saada vajalikku lisatuge Helir-Valdor Seederi Isamaast.Helme ei oska vastata k\u00fcsimusele, kuidas h\u00e4\u00e4letus v\u00f5iks l\u00f5ppeda.Koalitsioonij\u00f5ud kogunevad esimesel p\u00e4rastl\u00f5unasel tunnil riigikogu valgesse saali andma oma \u00f5nnistust lepingule, mis v\u00f5iks t\u00e4htede soodsa seisu korral siduda neid j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks. Esimestena on pidulikuks \u00fcrituseks kohal pikaplaani lembelaulikud Eesti 200st: Kalev Stoicescu, Igor Taro ja Kristina Kallas. Ka nende n\u00e4gudelt ei peegeldu r\u00f5\u00f5m, pigem m\u00f5tlik ootus\u00e4revus. Veidi hiljem m\u00f6\u00f6dub seltskonnast Irja Lutsar, s\u00fcstides eelseisvasse valitsemists\u00fcklisse optimistlikku helgust: \u201eKui p\u00f5nev k\u00f5ik tuleb!\u201cVastvalitud rahvasaadikud ja ministrikandidaadid puhkevad silman\u00e4htavalt \u00f5ide, kui erakondade esimehed astuvad saali, et anda allkirjad koalitsioonilepingule. Kaamerad filmivad ja v\u00e4lklambid v\u00e4lguvad.\u201eKirjutame alla ja mis seal ikka!\u201c \u00fctleb peaministrikandidaat Kaja Kallas l\u00fchikeses sissejuhatuses.Seej\u00e4rel algab saalis suur sagimine, k\u00f5ik koalitsiooniesindajad peavad p\u00fchalikule paberile oma allkirja andma. Maamees Urmas Kruuse ja tundmatusega tuntust kogunud Timo Suslov k\u00e4ivad allkirjastamisel n\u00e4iteks v\u00e4ga laia naeratusega, Andres Sutt aga palub k\u00f5rvalist abi, et ikka kindlasti saada pilt, kuidas ka tema toetab automaksu kehtestamist ja k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu. S\u00f5jam\u00e4ngurid Ants Laaneots, Meelis Kiili, Marko Mihkelson ja Stoicescu ei torma kohe pabereid m\u00e4\u00e4rima, moodustades omaette v\u00e4ikese juturingi. M\u00f5ni koalitsioonipoliitik puhub \u00fchiskonna valvekoertele juttu lootusekiirest, et j\u00e4rgmistel valimistel r\u00e4\u00e4gitakse maksumuudatustest ehk ikka enne valimisi. \u00dchtlasi jagatakse imestust, et Kallas lubas Eesti 200 juhi Lauri Hussari riigikogu esimehe kohale, kuigi on v\u00e4ljendanud soovi, et erakondade juhid v\u00f5iksid olla valitsuses, kus saab asju kohe arutada.P\u00e4eva jooksul on juba kosta olnud, et sotsiaaldemokraadid valisid enda fraktsiooni esimeheks Jevgeni Ossinovski. Aga tal juba on ju t\u00f6\u00f6post all-linnas Tallinna volikogu esimehena. Kes siis teatepulga \u00fcle v\u00f5tab?!\u201eAus vastus on, et me pole seda veel arutanud,\u201c \u00fctleb Ossinovski, et muutused riigitasandil t\u00e4hendavad muutusi ka mujal. Seda enam, et tema \u00fclesanne Tallinnas on t\u00e4idetud: koalitsioon on t\u00f6\u00f6le saadud. Ossinovski lisab, et arutab sellel n\u00e4dalal erakonna Tallinna meeskonnaga positsioone. \u201ePraegu kandidaati [volikogu esimehe kohale] ei ole.\u201cTeine p\u00f5nevam k\u00fcsimus tiirleb selle \u00fcle, miks ei p\u00e4\u00e4senud valitsusse Liina Kersna, kelle asemel eelistati justkui Heidy Purgat. P\u00f5nevad jutud rivaliteedist l\u00e4mmatatakse sellega, et Kersna on rangelt keskendunud eelk\u00f5ige haridussuunale, kuid see portfell l\u00e4ks Eesti 200-le. Purga puhul toovad oravatest kaasv\u00f5itlejad esile tema tugevat valimistulemust ning seda, et ta l\u00e4vib kultuurirahvaga ja kirjutas ka Reformierakonna valimisprogrammi vastavad peat\u00fckid.Vahepeal on selgunud, et Keskerakond valis konsensuslikult fraktsiooni esimeheks J\u00fcri Ratase.Taburettide jagamineRiigikogu suure saali k\u00fclaliste sektsioonis on esimesena kohal 94aastane president Arnold R\u00fc\u00fctel. Riigikogu n\u00f5unik k\u00fcsib talt, kas ta tahab mulliga v\u00f5i mullita vett. R\u00fc\u00fctel v\u00f5tab kihiseva ning saab hiljem koridorijuttudes k\u00f5vasti kiita: \u201eOn ikka mees!\u201cR\u00fc\u00fctel pole ainuke riigipea, kes \u00fcritust oma kohalolekuga \u00f5nnistab. Tema k\u00f5rvale ilmub ka president Toomas Hendrik Ilves. Kell kaks aga v\u00f5tab riigikogu saali k\u00f5netoolis koha sisse president Alar Karis, kes romantiliselt innustab riigikogu olema suurem, \u00f5igem ja \u00f5iglasem.Kui k\u00f5ik 101 rahvasaadikut saavad ametivande allkirjastatud, algab valimisralli. Esimeses ehk riigikogu esimehe kandidaatide duellis pistavad rinda Hussar ja Helme. See v\u00f5istlus algab t\u00f5elise tormiga veeklaasis, sest Hussar suudetakse \u00fcles seada suuliselt ja fraktsiooni nimel. Seadus aga n\u00e4eb ette, et seda peab tegema keegi rahvasaadik. Korra tundub, et EKRE ongi juba v\u00f5itmas - Hussar ei tohi kandideerida -, aga v\u00e4rske v\u00f5imuliidu p\u00e4\u00e4stab siiski paber: fraktsiooni v\u00e4rske esimees Marek Reinaas j\u00e4\u00e4b kirjalikus avalduses korrektselt vaid enda nime juurde. Ja paber loeb rohkem.\u201eMa ise ei \u00fctleks, et see oli suurejooneline \u00e4mber,\u201c kommenteerib p\u00e4evakangelane Reinaas fraasi \u201es\u00f5nal on kaal\u201c otsest t\u00e4hendust (mis v\u00f5eti t\u00f5tt-\u00f6elda \u00e4ra - loeb paber).Hussar v\u00f5idab valimised turvalise 59 poolth\u00e4\u00e4lega, Helme saab 20 tunnustusallkirja, kehtetuid sedeleid on aga lausa 22. Aseesimeeste valimise hetkeks on \u00f5hk k\u00fcsimusest juba v\u00e4lja lastud: koalitsioonist saab selle koha Toomas Kivim\u00e4gi ja opositsioonist J\u00fcri Ratas, sest isamaalased on varem teatanud, et eelistavad just teda. Ja nii l\u00e4hebki: Kivim\u00e4gi saab 56 poolth\u00e4\u00e4lt, Ratas 27 ja Helme 17.MESIN\u00c4DALAD ALAKU! n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b veel ametisse nimetamine. Remo T\u00f5nism\u00e4e Iga valitsuse k\u00f5ige \u00f5nnelikum aeg on algus, kus t\u00f6\u00f6d tehakse innuga. Kaja Kallase j\u00e4rgmine valitsus on allkirjastanud koalitsioonilepingu,MARVEL RIIK"}
{"text":"Arvutikelmus[unable to retrieve full-text content]Politsei poole p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5gevamaa ettev\u00f5tja, kelle ettev\u00f5tte k\u00fctusekaarti oli omavoliliselt kasutatud. Ettev\u00f5ttele tekitatud kahju on 216 eurot. Kelmusasja \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses. VOOREMAA\/PPA"}
{"text":"Tallinna Sadama korruptsiooniasjastM\u00e4letan h\u00e4sti p\u00e4eva 2015. aasta augusti l\u00f5pus, kui kaitsepolitsei ametnikud riigile kuuluva AS-i Tallinna Sadam kaks ainsat juhatuse liiget Ain Kaljuranna ja Allan Kiili suures ulatuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises kahtlustatuna kinni pidasid ning ettev\u00f5tte ruumid ja kahtlusaluste elukohad l\u00e4bi otsisid. ANVAR SAMOST, kolumnist V\u00e4ljaanne, kus t\u00f6\u00f6tasin, oli esimene, kes uudisele j\u00e4lile sai ning selle avaldas. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt\u2026\nKogu artiklit saab lugeda Vooremaa digilehest v\u00f5i paberv\u00e4ljaandest, mis on saadaval J\u00f5gevamaa ajalehtede m\u00fc\u00fcgikohtades ja maksab vaid 1,50\u20ac.\nTelli paberleht Telli digileht Sisene digilehe lugejana"}
{"text":"Reformierakonna veerandsajandi tagused lubadused on muinasjutt, mis ei saanudki teoks\u201cReformierakond on olnud aastaid valitsuses. Lappasin huvi p\u00e4rast varasemaid koalitsioonileppeid, muutused Reformierakonna aetavas poliitikas on grotesksed. Mis nendest lubadustest saanud on ja kuhu oleme j\u00f5udnud, otsustage ise. Siin n\u00e4ited 1999. a koalitsioonileppest, viimase kahe aasta tegevuse ja t\u00e4naste plaanide valguses nagu ilusat muinasjuttu loeks,\u201d kirjutab sotsiaalmeedias EKRE Tallinna voligu fraktsiooni n\u00f5unik Kadri Vilba.\nKoalitsioon\n\u2013 seob hiljemalt aastal 2001 tulumaksuvaba miinimumi laste arvuga perekonnas, makstes samal ajal v\u00e4ikese tuluga peredele lapsetoetuse lisa;\n\u2013 rakendab ranged meetmed korruptiivsetest ja asjatundmatutest ametnikest lahtisaamiseks ning loob tegusa riigiasutuste sisekontrolli;\n\u2013 suurendab ametnike kui avaliku teenuse pakkujate isiklikku vastutust vastuv\u00f5etavate otsuste kvaliteedi ja t\u00e4itmise eest;\n\u2013 seob hiljemalt aastal 2001 tulumaksuvaba miinimumi laste arvuga perekonnas, makstes samal ajal v\u00e4ikese tuluga peredele lapsetoetuse lisa;\n\u2013 suurendab s\u00fcnnitoetuste m\u00e4\u00e4ra.\n-Eluasemepoliitikas koalitsioon:\n1) tegutseb eesm\u00e4rgiga elavdada elamuehitust ning luua v\u00f5imalused igale perele heakorrastatud eluaseme omandamiseks v\u00f5i \u00fc\u00fcrimiseks;\n2) peab vajalikuks tagada iga inimese \u00f5iguse peavarjule.\n\u2013 v\u00f5tab vastu ja rakendab patsiendi \u00f5iguste kaitse seaduse.\n\u2013 suurendab tervishoius\u00fcsteemi majanduslikku efektiivsust.\nAvatud ja atraktiivne ettev\u00f5tluskeskkond on stabiilse majanduskasvu alus. Valitsuse eesm\u00e4rgiks on kiirendada maksimaalselt majanduskasvu, mis tagab uute t\u00f6\u00f6kohtade loomise ja avab v\u00f5imalused elatustaseme kiiremaks t\u00f5usuks.\n\u2013 muuta konkurentsipoliitika toimivaks k\u00f5igi turuosaliste suhtes, t\u00f6\u00f6tades v\u00e4lja meetmed varjatud kartellikokkulepete t\u00f5rjumiseks;\n\u2013 ei suurenda \u00fcldist maksukoormust;\n\u2013 pidurdab aktsiiside t\u00f5usu, v\u00e4hendab mootors\u00f5iduki aktsiisi. K\u00fctuseaktsiisist laekuvaid summasid kasutame eesk\u00e4tt teede jooksvaks remondiks ja korrashoiuks;\n\u2013 toetab maal ettev\u00f5tluse ja alternatiivsete tegevusalade arengut ning uute t\u00f6\u00f6kohtade loomist;\n\u2013 l\u00e4htub kooliv\u00f5rgu korrastamisel kvaliteetse \u00fcldhariduse piirkondliku k\u00e4ttesaadavuse p\u00f5him\u00f5ttest. Omavalitsus vastutab munitsipaalse alus- ja p\u00f5hihariduse, riik kvaliteetse g\u00fcmnaasiumihariduse arendamise eest igas piirkonnas, kujundades selleks riiklike maakonnag\u00fcmnaasiumide v\u00f5rgu;\n\u2013 kaitseb eesti keelt ja s\u00fcvendab keelekultuuri.\nIga\u00fche \u00f5igus korraldada oma elu, teha iseseisvaid valikuid ja ehitada oma tulevikku peab olema kaitstud riigi meelevaldse sekkumise eest. Valitsuskoalitsioon muudab kodaniku ja perekonna turvalisuse ja kaitse riiklikuks prioriteediks, loob turvalise elukeskkonna, kus on tagatud eraelu puutumatus ja seaduste t\u00e4itmise v\u00e4ltimatus.\n\u2013 iga v\u00e4ikseimgi \u00f5igusrikkumine peab saama v\u00e4ltimatu \u00f5iglase karistuse;\n\u2013 tagab kvaliteetse \u00f5igusabi k\u00e4ttesaadavuse k\u00f5igile abivajajatele avalik-\u00f5igusliku advokatuuri kaudu.\nValitsus l\u00e4htub p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5ttest tagada eesti rahvuse ja kultuuri kestmine l\u00e4bi aegade, kaitstes samal ajal k\u00f5igi Eesti elanike inim\u00f5igusi ja vabadusi, s\u00f5ltumata nende rahvusest, usutunnistusest, keelest v\u00f5i kodakondsusest.\n\u2013 Koalitsioon seisab hea eesti keele kui riigikeele positsiooni tugevdamise eest \u00fchiskonna k\u00f5igil tasanditel, \u00fchtlasi arendades eesti keelt kui teaduskeelt;\n\u2013 investeerib teedesse ning sideliinidesse, haridus- ja kultuuriasutustesse maal ning loob eriprogrammid uute t\u00f6\u00f6kohtade loomiseks maal;\n\u2013 kiirendab Tallinna-Tartu kiirtee ehitamist."}
{"text":"Luminor: inimeste investeerimisvaimustus paneb tegutsema ka kelmidTALLINN, 11. aprill, BNS - Viimase paari aastaga on aktiivsete investorite arv Eestis h\u00fcppeliselt kasvanud ning enam kui 100 000 Eesti kodaniku v\u00e4\u00e4rtpaberikontos on v\u00e4hemalt \u00fcks Tallinna b\u00f6rsil kaubeldav v\u00e4\u00e4rtpaber, samas on see suundumus Luminori kinnitusel pannud tegutsema ka kelmid.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik m\u00e4rkis, et investeerimispettused on hetkeseisuga \u00fcks enam levinud pettusevorme, kus v\u00f5rreldes nii m\u00f5negi teise kasutusel oleva populaarse skeemiga on kaasnevad kahjud kordades suuremad. Politsei andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga kokku \u00fcle kolme miljoni euro.\u00a0\nPaljude investeerimiskelmuste puhul v\u00f5etakse ohvriga \u00fchendust telefoni teel ja pakutakse suurt kasumi teenimise v\u00f5imalust. Esineb ka teisi variante kontakti loomiseks, n\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00f5nel juhul ohver endast ise m\u00e4rku anda, sattudes ennast registreerima l\u00e4bi v\u00f5ltsitud investeerimisv\u00f5imaluse reklaami. Investeerimispettus v\u00f5ib h\u00f5lmata v\u00e4ga erinevaid varaklasse: aktsiatest ja optsioonidest kuni kr\u00fcptorahani. Petturid kasutavad valeinfot ja v\u00e4ljam\u00f5eldud v\u00f5imalusi, et veenda inimesi oma raha neile kandma.\n\u201eEriti magusaks sihtm\u00e4rgiks on just alustavad investorid, kel puudub varasem kogemus ja sageli ka praktilised oskused tehinguid teha ning ohte \u00e4ra tunda. Jutt \u00fclikiirest tootlikkusest ja v\u00f5imalusest kasutada kogenud eksperdi abi esimese tehingu tegemiseks viib nii m\u00f5negi eksiteele. Halvemal juhul on juba esimese k\u00f5ne l\u00f5puks ohvri arvutisse paigaldatud programm, mis v\u00f5imaldab ohvri seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seel\u00e4bi lihtsalt teha,\u201c kirjeldas pettuste t\u00f5kestamise spetsialist.\nV\u00f5imalikule pettusele viitab ekspertide s\u00f5nul reeglina kolm olulist punkti, mis telefonik\u00f5ne k\u00e4igus ilmnevad. Ettevaatlikuks tuleks muutuda ebatavaliselt kiire kasumi teenimise v\u00f5imaluse v\u00f5i \u00fclik\u00f5rge tootluse pakkumistele, samuti ka kiire otsuse tegemise vajadusele ning personaalsetele pakkumistele, millest ei tohi teistele r\u00e4\u00e4kida. \u201eIgasugune investeerimisotsus n\u00f5uab kaalutletud l\u00e4henemist ja l\u00e4bipaistvatele andmetele tuginemist. Kui seda ei v\u00f5imaldata, siis on targem kohe jutt l\u00f5petada,\u201c \u00fctles Kiik.\nSuurem osa petuk\u00f5nedest tehakse Eesti inimestele v\u00e4lisriikidest. See t\u00e4hendab, et kelmide peatamine ja tabamine on keeruline protsess ning kord juba kaotatud raha tagasi saamise t\u00f5en\u00e4osus on madal. Samas ei t\u00e4henda see Kiige s\u00f5nul veel automaatselt, et petuk\u00f5ne ise on alati v\u00f5\u00f5rkeelne v\u00f5i vigane. T\u00e4iesti tavap\u00e4rane on, et professionaalsed kurjategijad kasutavad \u00f5nnestumiseks n\u00e4iteks kohalikke vahemehi.\nInvesteerimispettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks aga viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Heido Vitsur: Kas rikastele raha juurde andmine on m\u00f5istlik? Maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine t\u00e4hendab, et veel rohkem asju j\u00e4\u00e4b riigis tegemata\u201cMaksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine t\u00e4hendab, et veel rohkem asju j\u00e4\u00e4b riigis tegemata,\u201d lausub majandusteadlane ja LHV panga majandusanal\u00fc\u00fctik Heido Vitsur, kes kritiseerib teravalt ka meie majanduspoliitikat. \u201cMart Laari peaministriks olemisest saadik oleme kuulnud, et turg paneb k\u00f5ik paika. Turg panigi paika Eesti rekordilise hinnat\u00f5usu v\u00f5rreldes teiste Euroopa riikidega. Aga kas meile t\u00f5esti meeldib selline paikapanek, et kaotad veerandi oma rahast?\u201d\nKuna Eesti majanduse kohale on kogunenud s\u00fcnged pilved, r\u00e4\u00e4kisime meie \u00fche kogenenuma majandusteadlase Heido Vitsuriga selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Vitsuri s\u00f5nul ei suuda riik praegu siluda majandusts\u00fcklite m\u00f5jusid ning k\u00e4itub alati samamoodi, olgu meil siis buum v\u00f5i kriis.\nK\u00f5ik l\u00e4heb kallimaks ja inimesed murravad pead, mida iga p\u00e4evaga odavneva rahaga teha, kui seda peaks siiski \u00fcle j\u00e4\u00e4ma. \u00d5igemini ei peaks me r\u00e4\u00e4kima sellest, et \u00fcks v\u00f5i teine asi on kallis, vaid hoopis sellest, et raha kaotab v\u00e4\u00e4rtust.\u00a0\nSee on \u00f5ige, et raha on kaotanud oma v\u00e4\u00e4rtust. Viimase kahe aasta jooksul on nii-\u00f6elda keskmise inimese jaoks kaotanud raha oma v\u00e4\u00e4rtust peaaegu \u00fche kolmandiku ulatuses. Muidugi on iga inimese puhul see raha kaotus olnud erinev. S\u00f5ltub, mida inimene tarbib. Kas ta tarbib rohkem neid asju, mis kallinesid k\u00f5ige rohkem, v\u00f5i selliseid, mis peaaegu \u00fcldse ei ole kallinenud.\u00a0 Kui v\u00f5tta aga \u00fcks tavaline inimene, kes on oma sissetulekute poolest kusagil keskel v\u00f5i allapoole seda, siis tema tarbimises moodustasid k\u00f5ige suurema osa toit ja eluase. Need kaks asja aga kallinesid k\u00f5ige rohkem.\u00a0\nNiisugune olukord panebki m\u00f5tlema, mida siis \u00fcha odavneva rahaga peale hakata \u2013 kas hoida kokku v\u00f5i kulutada rohkem, sest mine tea, kas tulevikus saab enam \u00fcldse midagi selle summa eest osta. Ehk et kas on otstarbekas niisuguses olukorras koguda veel mingeid tagavarasid?\nAlati on inimesel reserve vaja, sest kunagi ei tea ette, mis v\u00f5ib juhtuda. N\u00fc\u00fcd ongi k\u00fcsimus, kuidas neid reserve hoida. Kui raha tagavaraks palju pole, siis ei saagi muud teha, kui seda pangas hoida, sest v\u00e4ikest summat pole m\u00f5tet panna kinnisvarasse v\u00f5i v\u00e4\u00e4rismetallidesse. Kuidas sa ikka 1000 v\u00f5i 2000 euro eest kinnisvara soetad v\u00f5i v\u00e4\u00e4rismetalle ostad? Investeerimiskulla leht ju maksab umbes 6000 eurot. Kui on k\u00e4sutada v\u00e4ikesed summad, siis erilisi valikuid ei ole. Neid ongi k\u00f5ige targem hoida sellisel pangakontol, kus rahale m\u00f5ni protsent lisandub.\u00a0\nMillised siis \u00fcldse on elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalused?\nJah, aga niisugune eriline hinnat\u00f5us siiski t\u00e4hendab ka seda, et meie globaliseeruv maailm, kus k\u00f5ik said k\u00f5ike, mis oli k\u00f5ige odavam, ka vabalt osta, on l\u00f5ppenud.\nN\u00e4iteks odavat energiat ei saa enam?\nJah, \u00fcks asi, mida me odavalt ostsime, oli Vene energia. Gaas, nafta. Me ostsime seda v\u00e4ga odavalt. Odavamalt kui keskmine eurooplane. See oli ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks meil hinnad kasvasid kaks korda enam kui mujal Euroopas.\nKas siis n\u00fc\u00fcd, mil toorained on hakanud globaalses m\u00f5\u00f5tmes j\u00e4lle odavnema, ei l\u00e4hegi meie hinnad enam alla?\nMa arvan, et m\u00f5ned hinnad v\u00f5ivad alla minna, kuid siin on k\u00e4ivitunud teine protsess. Kui hinnad t\u00f5usid, hakkasid t\u00f5usma ka palgad. Kui varem kasvasid palgad meil\u00a0 pika aja jooksul 5-7 protsenti aastas, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal oli palkade kasv keskeltl\u00e4bi 9 protsenti. Arvatakse, et sel aastal j\u00e4\u00e4b palgakasv samuti k\u00fcmne protsendi juurde.\nNii et sissetulekute kasvuga silutakse pikapeale see 25-protsendine inflatsioon \u00e4ra. Aga jah, kaks-kolm aastat on neil inimestel, kes elavad palgast \u2013 ja neid on meil ligi 90 protsenti \u2013 raske.\nTuleviku ennustamine on riskantne, sest nagu te tabavalt olete \u00f6elnud, seda tuleb teha tahavaatepeegli kaudu. Midagi saab meie majanduse homse p\u00e4eva kohta siiski \u00f6elda? Kes tahavad aktsiaid soetada, neil on v\u00e4ga t\u00e4htis teada, kuidas meie majandusel hakkab minema.\nJah, tulevikku on raske ette n\u00e4ha v\u00f5i turgudel toimuvat oma kasuks p\u00f6\u00f6rata. Nagu n\u00e4gime, isegi Eesti Pank ei suutnud seda teha. Aga ma ei \u00fctleks, et inimesed ei peaks tuleviku peale m\u00f5tlema ja selleks valmistuma. Kui on huvi, siis v\u00f5ib ka aktsiaturgudel raha teenida. Nii m\u00f5nedki teevadki seda. Maailma legendaarseim investor Warren Buffett ei olegi muud teinud, kui investeerinud, ostnud ja m\u00fc\u00fcnud aktsiaid.\nNo see on juba professionaalne t\u00f6\u00f6.\nSee on jah juba suur t\u00f6\u00f6. Aga Buffett ehitas selle t\u00f6\u00f6ga \u00fcles oma impeeriumi ja on maailmas legendaarne investor, kes investeerimise valdkonnas k\u00f5ige rohkem saavutanud.\nAga tuleme tagasi Eesti majanduse juurde. Oleme kuulnud, et tootmised panevad uksi kinni, inimesi koondatakse, paljud on l\u00e4inud L\u00e4tti tegutsema. Mis saab Eestist? Tulud ja maksubaas ka v\u00e4heneb ju niimoodi.\nEesti puhul tuleb enam kui mujal arvestada kriisile eelnenud ajal toimunuga. Eesti on \u00fches m\u00f5ttes olnud maailma k\u00f5ige kapitalistlikum riik \u2013 me oleme usaldanud turgu ja arvanud, et kui lasta turuj\u00f5ududel vabalt toimida, siis l\u00e4heb meil k\u00f5ige paremini. Ja aeg-ajalt ongi nii l\u00e4inud. Aga k\u00fcsimus on, kas alati ikka l\u00e4heb. Praegu, rohep\u00f6\u00f6ret tehes, ei taha me ka turusignaale summutada, vaid arvame , et turusignaalide j\u00e4rgimine on k\u00f5ige targem, kuigi need signaalid on karmid \u2013 investorid l\u00e4hevad \u00e4ra, ettev\u00f5tted panevad uksi kinni. Ma ise arvan, et see turusignaalide j\u00e4rgimine v\u00f5ib olla tark, aga alati ei pruugi olla.\u00a0 Ei saa nii, et \u00fcldse ei tohi kusagil midagi t\u00e4iendavalt stimuleerida v\u00f5i ise teha. N\u00e4iteks tajuda tuleviku signaale ja teha midagi, mida turg veel ei oota.\nTooge selle kohta m\u00f5ni n\u00e4ide, mida riik saaks omalt poolt \u00e4ra teha.\nKui vaatame ajalukku, siis n\u00e4eme, et kui hakati raudteid ehitama, siis mingeid turu signaale selle vajalikkusest veel ei olnud. Oli tulevikuvisioon. Raudteede ehitamine\u00a0 oli kaua aega ainult puhas kulu. Aga siis, kui kaubad ja reisijad\u00a0 m\u00f5nda aega liikunud olid, muutusid raudteed kasumlikeks. Selliseid asju, mida saab ette tajuda, et neid on vaja, kuid mis esialgu tulu ei too, neid v\u00f5ib riik teha.\nSee ongi\u00a0 riigi \u00fclesanne, sest \u00fckski eraettev\u00f5tja kaua aega tulu mitte toovaid rajatisi ju tegema ei hakka.\nJah, muidugi. Seda ongi riigid kogu aeg teinud, sest tuleviku investeeringuid, teaduslikke investeeringuid ja infrastruktuuri kulutusi on ikka teinud riigid. Ettev\u00f5tja ei hakka investeerima liiga kaugesse tulevikku. M\u00f5ned suurfirmad saavad seda teha, aga v\u00e4iksemad firmad, nagu on Eestis, kellel on kapitali v\u00e4hem, seda teha ei saa.\u00a0\nJa ikkagi, mida oleks pidanud siis Eesti riik \u00e4ra tegema?\nNo \u00fcks selline asi, mis oli ammu teada, on hoonete soojustamine. Aga kuna energia oli odav ja turg signaale ei andnud, et midagi v\u00f5ib muutuda, siis on meil hoonete soojustamine k\u00f5ik need 30 pluss iseseisvuse aastat olnud loid. M\u00f5ningat toetust on ju antud selleks, aga seda on olnud v\u00e4he. Vene ajast oli ju teada, et k\u00f5ik paneelmajad olid tolle aja n\u00f5uete kohaselt kaks korda v\u00e4iksema soojuspidavusega, kui oleks vaja olnud.\nJa seda tehti tol ajal teadlikult, et niisuguseid maju massiliselt ehitati?\nSeda tehti jah teadlikult, kuna masuut oli nii odav ja seda oli nii palju, et see tuligi \u00e4ra p\u00f5letada. Seet\u00f5ttu j\u00e4etigi isolatsioonimaterjalid seina panemata.\nAlgusest peale oli teada, et need majad on k\u00fclmad ja n\u00f5uavad palju k\u00fctet, ja et kui Venemaa enam plaani j\u00e4rgi masuuti kohustulikus korras p\u00f5letamiseks ei saada, tuleb seda ostma hakata.\u00a0\nHakati ostma, aga hind oli ikkagi odav?\nJah, ja kuna nii oli, siis ei tehtud midagi, et maju soojustada. N\u00fc\u00fcd oleme uues olukorras. Energia arved l\u00f5id inimestel p\u00f5lved n\u00f5rgaks. Odavat Venemaa k\u00fctust me enam ei saa. Ei saa ka muud odavat kaupa \u2013 puitu ja rauda ning muid materjale. Kui majade reoveerimine oleks juba riigi toel l\u00e4bi viidud, poleks me praegu uute Euroopa n\u00f5uetega ega ka soojaarvete tasumisega sellises olukorras, nagu praegu oleme. Enamikul rahvast pole raha sellise renoveerimise jaoks kunagi j\u00e4tkunud, k\u00f5ikide majade soojustamine k\u00fcmne aasta jooksul k\u00e4ib meile lihtsalt \u00fcle j\u00f5u. Aga see, et nii kord minema hakkab, oli meile teada juba n\u00f5ukaaja l\u00f5pust peale. Ja see oli juba siis selge, et majade soojustamine tuleb kohe \u00e4ra teha. Sellest r\u00e4\u00e4kisid korduvalt ka meie v\u00e4liskonsultandid.\nMeil on olnud siin tuliseid vaidlusi teise pensionisamba \u00fcmber. Olete maininud, et suuremad apsakad selle samba puhul on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll \u00e4ra parandatud, aga rahva teadvusse on ikka j\u00e4\u00e4nud kahtlus, kas see teine sammas on ikka \u00f5ige asi v\u00f5i peaks oma raha sealt v\u00e4lja v\u00f5tma ja ise kuidagi investeerima hakkama.\nSee raha v\u00e4ljav\u00f5tmise vabaks laskmine ei olnud minu arvates rahva silmis nii suur karuteene, kui oli see 25-protsendine inflatsioon. Noh, inimesed said \u00f5iguse l\u00f5petada raha kogumise ja raha teisest sambast v\u00e4lja v\u00f5tta \u2013 ja mis siis. Nende endi mure. Aga seda, kuidas hinnad m\u00f5ne kuuga k\u00f5rgele t\u00f5usid ja raha j\u00e4rsku oma v\u00e4\u00e4rtuse kaotas, tajusid k\u00f5ik v\u00e4ga teravalt. Veerand kogutust on \u00fche aastaga l\u00e4inud! M\u00f5eldakse, et veel paar sellist aastat ja siis pole enam pea midagi alles j\u00e4\u00e4nud. Ja vaat see, et me ei suuda oma majandust just makrotasandil stabiliseerida, on praegu k\u00f5ige suurem h\u00e4da.\nSee suur ostuj\u00f5u kukkumine oligi ju selle tagaj\u00e4rg, et me suutsime enne kriisi endale majanduslikult eriti soodsa elu turgudelt v\u00e4lja \u00f5ngitseda ega m\u00f5elnud sellele, et sellise keerulise olukorra, nagu on praegu, v\u00e4ltimiseks peaks riigi majanduspoliitika olema selline, mis niisugused suuri k\u00f5ikumisi siluks. Meil aga selliste majandusts\u00fcklite stabilisaatorite peale ei m\u00f5eldagi. \u00dcle\u00fcldse ei m\u00f5elda niimoodi. Me leiame, et turuj\u00f5ud ja nende stiihia on niisugune ilus asi, mis annab ka k\u00f5ige parema tulemuse. Aga vaadakem, mida teevad teised riigid. K\u00f5ik nad ajavad tugevat ts\u00fcklivastast poliitikat. Ja see ei seisne \u00fcksnes eelarve tasakaalustamises. Tehakse veel palju muud.\u00a0\nN\u00e4iteks maksude kaudu.\nJah, ka maksus\u00fcsteemid on arenenud riikides sellised, et buumi ajal v\u00f5etakse inimestelt rohkem raha \u00e4ra ja raskel ajal antakse j\u00e4lle toetustena tagasi. Meie laseme kogu aeg \u00fchtemoodi, olgu buum v\u00f5i olgu kriis.\u00a0\nKas see tuleb meie poliitikute lihtsast arusaamast majandusest, et kui eelarve on tasakaalus, siis on k\u00f5ik korras? Kuuleme seda eelarve tasakaalu juttu kogu aeg.\u00a0\nMa arvan, et see tuleb samuti turu-usust. Meie valitsevad poliitikud ja ka rahvas on turu-usku. K\u00f5igis k\u00fcsimustes tahetakse otsustamine turule j\u00e4tta ja arvatakse, et nii on k\u00f5ige parem. See on j\u00e4\u00e4nud meil kreedoks Laari esimest peaministriks olemisest saadik. Ikka kuulsime, et k\u00fcll turg paneb k\u00f5ik paika ja valitsuse asi on ainult eelarve tasakaalus hoidmine. Turg panebki k\u00f5ik paika, aga just nii, nagu me \u00e4sja n\u00e4gime. Turg pani paika Eesti rekordilise hinnat\u00f5usu v\u00f5rreldes teiste Euroopa maadega. Laar ei eksinud, aga kas meile selline paikapanek t\u00f5esti meeldib, et kaotad veerandi oma rahast? Paljudele vist ei meeldi.\nKas oleksime t\u00f5husama riigivalitsemisega saanud seda halba hinnat\u00f5usu rekordit \u00e4ra hoida?\nEga vahetult enne kriisi enam midagi teha ei olnud. Kujunenud olukord oli v\u00e4ga pikaaegse tegevuse ja turu-usu tulemus. Me ei ole kasutanud sellist majanduspoliitikat, mis lubaks majandusts\u00fcklit siluda. Me pole selleks kunagi mitte midagi teinud.\nKas siis turustiihia taltsutamisega saavad hakkama ainult suured riigid?\nMa \u00fctleksin siiski, et sellega saavad paremini hakkama sotsiaalmajanduslikult rohkem arenenud riigid, kellel on suurem kogemus, ja mingit rolli v\u00f5ib siin m\u00e4ngida ka nende rikkus. Aga h\u00e4da on siiski selles, et me ei m\u00f5tle \u00fcldse selle peale, kuidas turu lainetamises ellu j\u00e4\u00e4da. Meil peetakse isegi selle peale m\u00f5tlemist valeks. Aga turg lainetab tihtipeale rohkem, kui inimestele meeldiks v\u00f5i kui nad v\u00e4lja kannatada suudavad. Ega siis nii paljud meilt ja veel rohkem inimesi meie naabrite juurest poleks muidu jalgadega h\u00e4\u00e4letanud ja lahkunud.\nSee on poliitilise valiku k\u00fcsimus, kas me tahame, et turu lainetused tabaksid meid nii, nagu nad tulevad, v\u00f5i p\u00fc\u00fcame seda stiihiat kuidagi leevendada.\nSama palju nagu eelarve tasakaalu vajadusest, kuuleme me n\u00fc\u00fcd peale valimisi uutel koalitsioonik\u00f5nelustel, et \u00e4kki ei j\u00e4tku enam raha mitte millekski. Pole vist \u00fchtegi eluala, kus ei valitseks karjuv rahapuudus. Soomes arutati just enne valimisi, milleks uues majandusolukorras inflatsiooni tingimustes raha on ja milleks ei ole, erakonnad \u00fctlesid ka v\u00e4lja, kustkohalt nemad k\u00e4rbiksid. Meil aga lubati valimiste eel maad ja taevad kokku, aga n\u00fc\u00fcd pannakse eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel n\u00e4dalaga kokku mingisugune eelarve, kus on vaid k\u00e4rped ja kokkuhoid.\u00a0\nSeegi on meie valitseva majandusfilosoofia tagaj\u00e4rg. Me \u00fctleme, et maksukoormus peab alanema, see peab olema v\u00e4ike ja \u00fcldse peavad avalikud kulutused olema v\u00e4hesed. Ja samas tahame me\u00a0 saada k\u00f5iki neid asju, mis on Soomes v\u00f5i Rootsis.\nMe tahame kas USA v\u00f5i Singapuri maksukoormust, aga samas saada riigilt samasuguseid teenuseid, nagu on P\u00f5hjamaades. See on v\u00f5imatu.\nHeido Vitsur\nMe oleme skisofreenilises olukorras. Me tahame kas USA v\u00f5i Singapuri maksukoormust, aga samas saada riigilt samasuguseid teenuseid, nagu on P\u00f5hjamaades. See on v\u00f5imatu. Ja vaat siin on minul etteheide meediale. Ajakirjanikud ei taha n\u00e4ha, et need soovid on vastuolulised. Selle asemel et sellele t\u00e4helepanu juhtida me aina kuuleme ja loeme, et avalikke kulusid tuleb v\u00e4hendada ja ka maksukoormust tuleb v\u00e4hendada. Aga kui midagi on puudu, siis n\u00e4idatakse n\u00e4puga \u2013 riik j\u00e4ttis selle ja selle tegemata. Teed j\u00e4\u00e4vad ehitamata ja remontimata, t\u00e4navad lagunevad\u2026\nAga seda ju peab ajakirjandus kajastama, kui teed lagunevad.\nJah, aga ootaks ajakirjanduselt ikka avaramat pilku, et tehtaks endale selgeks, miks \u00fcks v\u00f5i teine asi on nii, nagu on, siis hakkab ka lugeja kaasa m\u00f5tlema. Aga kui hommikul kuuldakse v\u00f5i loetakse, et maksud on halvad ja laenu ei tohi v\u00f5tta, aga \u00f5htul j\u00e4lle, et see ja see on ikka tegemata, siis tekib inimeste peas ainult segadus.\nOlete ise ka kritiseerinud seda, et riigieelarves tehakse k\u00e4rpeid pealiskaudsetel koalitsioonik\u00f5nelustel paari tunniga. Kuidas nende k\u00e4rbetega siis ikkagi on? Oleme kuulnud ka niisugust arutlust, et parem on eelarvet kokku t\u00f5mmata kui lasta hindadel aina t\u00f5usta.\nK\u00fcsimus pole \u00fcldse selles, sest k\u00e4rped pole hinnat\u00f5usu jaoks mingi alternatiiv. L\u00f5viosa inflatsioonist tuli pakkumispoolelt, mitte \u00fclem\u00e4\u00e4rasest n\u00f5udlusest. Aga kui me lapime \u00e4ra teeaugud ja v\u00e4hendame sellega k\u00fctusekulu ning remondiarveid, siis see ei suurenda inflatsiooni, vaid suurendame hoopis oma majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Kui me kiiremini soojustame oma hooneid ja hoiame sellega energiat kokku, siis see ei tekita samuti inflatsiooni, vaid vastupidi.\nKuid eelarves on kulutusi, mida v\u00f5ib kindlasti k\u00e4rpida, ja on asju, mida ei v\u00f5i k\u00e4rpida. Aga ma olen kindel, et selliseid otsuseid ei saa laua taga niimoodi paari tunniga teha. Enne peab tegema korraliku anal\u00fc\u00fcsi, milleks v\u00f5ib kuluda terve n\u00e4dal, aga v\u00f5ib kuluda ka mitu n\u00e4dalat. Paaritunnistel k\u00f5nelustel saab selgusele j\u00f5uda vast ainult selles, et kumb on odavam, kas teede lappimine v\u00f5i lappimata j\u00e4tmine.\nAstmelise tulumaksu asemel r\u00e4\u00e4gitakse meil maksuvaba miinimumi t\u00f5stmisest. Kas sellest on abi?\nRiigid tavaliselt seda teed ei l\u00e4he. Ja sellel on ka p\u00f5hjus \u2013 maksuvaba miinimumi t\u00f5stmine on k\u00f5ige kulukam meede eelarve jaoks. See viib eelarvest k\u00f5ige enam raha v\u00e4lja, sest see meede toetab k\u00f5iki. Mitte ainult vaesemaid ja abi vajajaid. Selle meetmega toetatakse ka miljon\u00e4re.\nTundub, et Eesti riik ongi v\u00e4ljas just rikaste toetamise peal. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad seda. Kuidas me siis saavutame seda rahva sidusust, mida on raskel ajal vaja?\n\u00d5ige oleks ikka toetada seda kolmandikku v\u00f5i poolt rahvast, kes teenivad v\u00e4hem. Aga meil \u00f6eldakse, et kui toetustes teha sissetulekute j\u00e4rgi vahet, siis see on karistamine hea t\u00f6\u00f6 eest\u2026\nNojah, selle peale tahaks \u00f6elda, et tule taevas appi. Kas t\u00f5esti miljon\u00e4re toetades olme saavutanud v\u00f5rdse kohtlemise \u00fchiskonna? Mujal maailmas vist nii ei m\u00f5elda?\nJah, mujal maailmas seda niimoodi ei v\u00f5eta. Seal m\u00f5eldakse hoopis niimoodi, et maksud peavad olema \u00f5iglased ja j\u00f5ukohased. Maksude suurus peab vastama inimese suutlikkusele neid tasuda. Meil peavad aga maksud olema \u00fchetaolised, k\u00f5ik ilma igasuguste eranditeta.\u00a0\nKas pangad v\u00f5iksid rohkem \u00fchiskonna jaoks panustada, n\u00e4iteks riigikaitsesse ja mujale, et inimestele ei oleks vaja lisamakse kehtestada? Pankade erakordne kasum on Euribori t\u00f5usuga seoses v\u00e4ga suur?\nMa k\u00fcll ei kujuta ette, see on ikka riigi poliitika \u00fclesanne. Pangad tegutsevad etteantud reeglite raamistikus. Nad ei ole vabad. N\u00e4iteks laenude andmisel peab vaatama, millega laenu taotleja tegeleb. Kui tegutsetakse p\u00f5lvkivisektoris, siis laenu anda ei saa. Sellised kriteeriumid on kohustuslikud k\u00f5ikidele Euroopa Liidu pankadele. Muidu poleks ju v\u00f5imalik rohep\u00f6\u00f6ret l\u00e4bi viia, sest raha tuleb suunata uue energia sektorisse ja vanad tossavad ettev\u00f5tted tuleb j\u00e4tta n\u00e4ljapajukile. Muidu nad ju \u00e4ra ei kaoks.\nMina \u00fctlesin pankade erakorralise maksustamise ettepaneku peale, et siis maksustame juba k\u00f5iki, kes kasumit rohkem saavad. Panagad pankadeks. Siin k\u00f5igub intress 1-2 protsenti. Aga 30 aasta jooksul, mis Eesti on iseseisev olnud, on toornafta hind k\u00f5ikunud 10 ja 200 dollari vahel. Tootmiskulud aga on olnud samad.\nVaatame parem, mida teevad teised, targemad riigid. Ja neis peetakse loomulikuks, et j\u00f5ukamad inimesed maksavad suurema m\u00e4\u00e4raga maksu.\nHeido Vitsur\nVaatame parem, mida teevad teised, targemad riigid. Ja neis peetakse loomulikuks, et j\u00f5ukamad inimesed maksavad suurema m\u00e4\u00e4raga maksu. See on olnud nii \u00fcle saja aasta. Aga meie tahame, et k\u00f5ik \u00a0maksvad \u00fchesuguse m\u00e4\u00e4raga. Ja \u00e4rkame \u00fcles siis, kui n\u00e4eme, et keegi teenib v\u00e4ga suurt tulu. Aga mujal on nii, et suurema tulu puhul on j\u00e4rgmine maksuaste. Ja see kehtib k\u00f5ikide kohta, kes rohkem tulu saavad, mitte \u00fche v\u00f5i teise kohta eraldi. Ja kui sellest on v\u00e4he, siis luuakse veel astmeid juurde. Euroopas on see kogu aeg niimoodi toimunud nende kriiside ajal.\nMeil aga otsitakse palavikuliselt uusi k\u00e4rpimise kohti ja muudetakse kogu majandus ja terve \u00fchiskond veelgi haavatavamaks.\nSellest aitaks v\u00e4lja s\u00fcsteem, mis lubaks luua uusi maksuastmeid. Vastavalt vajadusele neid astmeid ka kord juurde teha, ja kui enam pole vaja, siis \u00e4ra j\u00e4tta. Nii on mujal kogu aeg olnud ja nii edukad majandused on ka toiminud ja toimivad ka edaspidi. See on elementaarne. Ainult Eestis raiutakse idioodi j\u00e4rjekindlusega mingit valet astmelise tulumaksu kohta. Et see oleks nagu kellegi suhtes karistus. Mujal maailmas ei tuleks selline m\u00f5tlemine k\u00f5ne alla. Meil on p\u00f5him\u00f5te, et ettev\u00f5tted on tulumaksuvabad, kui nad investeerivad oma kasumi.\nKas me peaksime m\u00f5nedele ettev\u00f5tetele, nagu n\u00e4iteks pankadele, elektritootjatele v\u00f5i k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatele \u00fctlema, et kuna turg on m\u00e4nginud teile \u00a0k\u00e4tte erakordsed tulud, siis makske ka n\u00fc\u00fcd nende pealt maksu?\nSee oleks v\u00e4ga libe tee, sest ametnikud v\u00f5i poliitikud hakkavad m\u00e4\u00e4rama, mis on see ekstra maksustatav tulu. Ja kas \u00fcldse m\u00e4\u00e4ravad ja kellele m\u00e4\u00e4ravad. Niisugune asi ei meeldiks mulle \u00fcldse. K\u00fcll aga pean ma \u00f5igeks taastada ettev\u00f5tetele traditsiooniline tulumaksu maksmine. Ma arvan, et need eksperimendid, mida Eesti on maksualal teinud, v\u00f5isid \u00e4ratada k\u00fcll t\u00e4helepanu ja mingil ajal meile ka kasuks tulla, aga tegelikult need meile pikas vaates kasulikud ei ole, sest me oleme \u00e4ra andnud hoovad, millega majandust korraldada.\nMida veel peaks muutma? Maksustama ka dividende, luksuskinnisvara, uhkeid autosid?\nDividendide maksmist kasutatakse meil tegelikult sotsiaalmaksust k\u00f5rvale hoidmiseks. Selle v\u00f5tsid kasutusele k\u00f5igepealt advokaadid, kes tunnevad seadusi k\u00f5ige paremini. V\u00f5etakse endale s\u00fcmboolset palka ja elatakse dividendidest. Meil on selliseid maksude optimeerimise v\u00f5i maksudest k\u00f5rvale hiilimise viise v\u00e4ga palju. Need tuleks k\u00f5ik k\u00e4sile v\u00f5tta. Meie maksustamine ei ole \u00f5iglane. See on k\u00fcll lihtne ja \u00fchetaoline, kuid mitte \u00f5iglane.\nMeie maksustamine ei ole \u00f5iglane. See on k\u00fcll lihtne ja \u00fchetaoline, kuid mitte \u00f5iglane.\nHeido Vitsur\nK\u00f5igepealt peame aru saama ja endale selgeks tegema, milline on \u00fcldse \u00f5iglane maksus\u00fcsteem. Ja siin on mul j\u00e4lle etteheide meediale \u2013 meedia aitas m\u00fc\u00fca \u00fchetaolist maksus\u00fcsteemi kui meile k\u00f5igile k\u00f5ige kasulikumat.\nMujal maailmas maksustatakse kinnisvara ja autosid ka. Meil mitte. Me ei peaks mitte r\u00e4\u00e4kima luksuskinnisvara maksustamisest, vaid \u00fcldse kinnisvara maksustamisest. Ja j\u00e4tma v\u00e4lja ainult inimese elamiseks vajaliku kolmetoalise korteri, mis peaks olema maksuvaba.\nMe peame ikka l\u00e4htuma printsiibist, mis on \u00fcldse \u00f5iglane maksustamine. Meil on see olnud siiani \u00f5iglane siis, kui on \u00fchetaoline. Aga ei ole nii. See on v\u00e4ga eba\u00f5iglane.\nMeil on elementaarsed v\u00e4\u00e4rtushinnangud v\u00f5rreldes p\u00f5hjanaabrite ja teiste eurooplastega t\u00e4iesti paigast \u00e4ra. Kui \u00f5iglusest aru saamine on meil nii erinev kui teistel, siis v\u00e4ikestest muudatustest majanduses ei ole kasu.\nKuidas on aga lood meie ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imega, kui meil on nii teistsugune majandusfilosoofia ja poliitika kui mujal Euroopa Liidus? Meil ei ole v\u00f5rreldes teiste Euroopa ettev\u00f5tetega v\u00f5rdseid konkurentsitingimusi. Meil on k\u00fcll lihtne ettev\u00f5tet asutada, kuid veel lihtsam on sellega pankrotti minna, sest mingit sellist riigipoolset tuge, mida naudivad teiste Euroopa riikide firmad, meil pole.\nVaat kui mujal tehtaks samuti nagu meil, kui igal pool valitseks selline s\u00fcgav turu usk, siis oleksid k\u00f5ikide jaoks tingimused v\u00f5rdsed. Aga kui teised toetavad ja subsideerivad \u00fchel v\u00f5i teisel moel oma ettev\u00f5tteid, aitavad neil ellu j\u00e4\u00e4da, saneerivad neid, aga meie ettev\u00f5tted peavad ise hakkama saama, ei pruugi see meie majanduse arengule kuidagi kasuks tulla. Sellises eba\u00f5iglases konkurentsis elluj\u00e4\u00e4nute arv v\u00f5ib osutuda liialt v\u00e4ikeseks. See ei parandaks meie heaolu.\nKuidas me siis peaksime hakkama oma ettev\u00f5tlust toetama?\nEga siin \u00fchest vastus polegi. Peame vaatama, et me ei solgiks kapitalismi majanduslikke aluseid, kuid vaatama ka seda, mida teevad Soome, Rootsi, Saksamaa ja teisedki riigid. Ning v\u00f5tma nende kogemusest \u00fcle seda, mis meile sobib ja mis on praktiline. Aga \u00fctelda nii, nagu Eestis on \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta tehtud, et meie ei sekku majandusse,\u00a0 see on t\u00e4nap\u00e4eva maailma majanduse tingimustes v\u00e4ga ekslik. K\u00f5ik edukad riigid sekkuvad \u00fchel v\u00f5i teisel moel oma majandusse.\nTihti kuuleme, et meil oli n\u00f5ukogude okupatsioon ja seep\u00e4rast meil asjad ei edenegi. Aga v\u00f5tame Leedu. Nad on ostuj\u00f5ult meist ette l\u00e4inud, \u00f5nnelikkuse edetabelist parem ei maksa r\u00e4\u00e4kidagi, seal on nad hoopis teises klassis kui meie. Kas nemad on midagi paremini teinud?\nLeedu on meist ette l\u00e4inud ostuj\u00f5u pariteedis, sest seal on hinnad madalamad. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et nad on teises majanduskeskkonnas. Kolm nende naaberriiki \u2013 Poola, Valgevene ja L\u00e4ti \u2013 on Eestist odavamad riigid. Eriti odav on Valgevenes ja Poolas. Zloti vahetuskurss on euro suhtes selline, et kui leedukas l\u00e4heb \u00fcle piiri Poola, siis saab ta oma saja euroga seal osta palju rohkem, kui ta saaks osta Tallinnas.\nMeie peame aga arvestama sellega, et meie hindu m\u00f5jutab meist \u00fcle kahe korra rikkam Soome t\u00f6\u00f6line, kelle jaoks nii \u00fcks kui teine asi on Tallinnas odav.\nHeido Vitsur\nJa kui Leedusse tuuakse Poola kaupa, siis on see samuti odav. Meie peame aga arvestama sellega, et meie hindu m\u00f5jutab meist \u00fcle kahe korra rikkam Soome t\u00f6\u00f6line, kelle jaoks nii \u00fcks kui teine asi on Tallinnas odav. See asjaolu kergitab siinseid hindu k\u00f5rgemale.\n\u00a0\u00a0\nEuroopa keskpank t\u00f5stab intresse, aga kuiv\u00f5rd see on aidanud meid v\u00f5itluses hinnat\u00f5usuga?\nSee on jah puhtalt hinnat\u00f5usu vastane meede ja intressi t\u00f5us on teinud inimestele palju v\u00e4hem valu kui inflatsioon. Kui inflatsioon s\u00f5i kahe aastaga \u00e4ra veerandi kuni kolmandiku tuhandeeurosest hoiusest, siis intressi t\u00f5us suurendab \u00fche v\u00f5i kahe aasta kestel saja tuhande eurose\u00a0 v\u00f5la \u00fche kuu tagasimaksest 100-150 eurot. Aga see on l\u00fchiajaline m\u00f5ju. Kui v\u00f5tta t\u00e4na laen 30 aasta peale, siis poolteist-kaks aastat on intress k\u00f5rge, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud 28 aastat tavaline.\nNii et kodu keegi selle t\u00f5ttu kaotama ei pea?\nMa arvan, et meie pangad on olnud k\u00fcllalt ettevaatlikud ja pole lubanud meie inimestel end l\u00f5hki laenata.\nV\u00f5tame kahe inimesega leibkonna. Keskmise palgaga on nende netosissetulek 3000 eurot kuus. 150 000 suurune kodulaen on kallinenud n\u00fc\u00fcd umbes 150 eurot kuu kohta. See pere saab oma 3000-eurose sissetulekuga selle laenu kallinemise ilusti \u00e4ra maksta. Aga poes ja bensiinijaamas on tema ostuj\u00f5ud langenud 25 protsenti, mis on hoopis suur summa. See ei ole enam 150, vaid 750 eurot. Ja kui see intressit\u00f5usust p\u00f5hjustatud 150 aitab inflatsiooni alla suruda, siis on see k\u00f5ikide v\u00f5it.\u00a0\nKas sularaha kaotamine oleks m\u00f5istlik?\nMe ei tohiks p\u00e4ris totaalset politseiriiki \u00fcles ehitada. Kui sularaha ei ole ja k\u00f5ik on arvutiraha, siis inimesel kaob vabadus, ta muutub totaalselt kontrollitavaks.\nOdavnevat raha tasub paigutada kinnisvarasse\nVaba raha tasub pikemaks ajaks investeerida ka v\u00e4\u00e4rismetallidesse, kui oskustest aktsiaturul m\u00e4ngida j\u00e4\u00e4b puudu.\nVitsuri s\u00f5nul pole suuremat summat m\u00f5tet hoida nii, et see poleks produktiivne. Kui inimene just parasjagu ei oota investeerimisv\u00f5imalust. \u201cMeil pole pankade hoiukontodel kunagi nii palju makstud, et tavaline hoidmine oleks tasuv,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201cHoiuste tulusus pole ju kunagi kaasas k\u00e4inud kaupade hinnat\u00f5usuga. N\u00f5udmiseni kontol pole m\u00f5tet hoida rohkem, kui m\u00f5ne kuu vajadusteks kulub. No \u00fctleme kuni poole aasta vajadusteks, mitte enam. \u00dclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5ib rahulikult panna kas t\u00e4htajalisele hoiusele, mis pole k\u00fcll v\u00e4ga tulus, aga aitab siiski raha v\u00e4\u00e4rtust s\u00e4ilitada v\u00f5i investeerida.\u201d\nKui on rohkem raha, siis tuleks see Vitsuri hinnangul t\u00f5esti investeerida. \u201cNo n\u00e4iteks 100 000 eurot on juba niisugune summa, mille saab kinnisvarasse paigutada,\u201d leidis ta. \u201cKinnisvara on \u00fcks kindlamaid ja lihtsamaid asju. Aktsiaturgudel saab muidugi\u00a0 teenida ja see raha on likviidsem, kuid edukaks investoriks saamine pole lihtne. Kui inimene pole asjatundja ega p\u00fchenda end aktsiaturgudel investeerimisele, ei pruugi tal sugugi h\u00e4sti minna. See tegevus n\u00f5uab t\u00f6\u00f6d, aga ka oskust ja \u00f5nne. Me ju v\u00f5isime lugeda, et n\u00e4iteks isegi Eesti Pangal l\u00e4ks oma reservide hoidmisega m\u00f6\u00f6dunud aastal kehvasti, sest v\u00f5lakirjad ja aktsiad t\u00f5id siis kahjumit.\u201d\u00a0\u00a0\nVitsuri kinnitusel k\u00f5igub kinnisvara hind ka, aga see ei l\u00e4he hapuks nagu piim v\u00f5i v\u00f5ipakk, mida ei saa k\u00fcmme-kaksk\u00fcmmend aastat hoida. \u201cKinnisvara on ja j\u00e4\u00e4b,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201cKuid ka tema hind ja m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalused muutuvad oluliselt ja siin peab vaatama, et inimene ei vangistaks end oma kinnisvarasse. Ei tohi panna kogu vaba raha kinnisvarasse. Peab j\u00e4\u00e4ma ka selline vaba raha, millega ette tulevaid ootamatusi ja l\u00fcnki saaks t\u00e4ita. Aga kui m\u00fc\u00fcgisundust ei ole, siis on kinnisvara omanikul alati v\u00f5imalik valida soodne aeg, mil kinnisvara kasulikult maha m\u00fc\u00fca. V\u00e4\u00e4rismetallidega on t\u00e4pselt sama lugu. Ka nende hind k\u00f5igub tuntavalt, kuid nendega on isegi lihtsam kui kinnisvaraga, sest neid saab osta sellises koguses v\u00f5i konfiguratsioonis, et neid saab reeglina soodsal ajal maha m\u00fc\u00fca. \u00a0Kuid v\u00e4\u00e4rismetallide puhul tuleb arvestada, et tehingud v\u00e4\u00e4rismetallidega on kallid.\u00a0 Eriti siis, kui tegu on v\u00e4ga v\u00e4ikeste kogustega. Aga kui v\u00e4\u00e4rismetalle osta pikaks ajaks, n\u00e4iteks kui soetada kulda kolmek\u00fcmnendates, et pensionile minnes muuta seda rahaks, saab pensionieas inimene leida m\u00fc\u00fcgiks selliseid soodsaid momente, mil kulla hind on k\u00f5rge. Seep\u00e4rast tasub nii kinnisvara kui v\u00e4\u00e4rismetallide omandamisel silmas pidada, et ei satuks sundviskesse, et sa pead oma vara k\u00f5ige viletsama konjunktuuri\u00a0 ajal hakkama m\u00fc\u00fcma.\u201d\n]]>"}
{"text":"Kelmid koorivad investeerimishuvilistelt mitu miljonit eurot aastasViimase paari aastaga on aktiivsete investorite arv Eestis h\u00fcppeliselt kasvanud. Enam kui 100\u00a0000 Eesti kodaniku v\u00e4\u00e4rtpaberikontos on v\u00e4hemalt \u00fcks Tallinna b\u00f6rsil kaubeldav v\u00e4\u00e4rtpaber. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik\u00a0tunnistab, et tekkinud investeerimisvaimustuse suurimaks varjuk\u00fcljeks on sellest tulu l\u00f5ikavad petturid.\n\u201eInvesteerimispettused on hetkeseisuga \u00fcks enam levinud pettusevorme, kus v\u00f5rreldes nii m\u00f5negi teise kasutusel oleva populaarse skeemiga on kaasnevad kahjud kordades suuremad,\u201c r\u00f5hutab Kiik. Politsei andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga kokku \u00fcle kolme miljoni euro.\nPaljude investeerimiskelmuste puhul v\u00f5etakse ohvriga \u00fchendust telefoni teel ja pakutakse suurt kasumi teenimise v\u00f5imalust. Esineb ka teisi variante kontakti loomiseks, n\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00f5nel juhul ohver endast ise m\u00e4rku anda, sattudes ennast registreerima l\u00e4bi v\u00f5ltsitud investeerimisv\u00f5imaluse reklaami. Investeerimispettus v\u00f5ib h\u00f5lmata v\u00e4ga erinevaid varaklasse: aktsiatest ja optsioonidest kuni kr\u00fcptorahani. Petturid kasutavad valeinfot ja v\u00e4ljam\u00f5eldud v\u00f5imalusi, et veenda inimesi oma raha neile kandma.\n\u201eEriti magusaks sihtm\u00e4rgiks on just alustavad investorid, kel puudub varasem kogemus ja sageli ka praktilised oskused tehinguid teha ning ohte \u00e4ra tunda. Jutt \u00fclikiirest tootlikkusest ja v\u00f5imalusest kasutada kogenud eksperdi abi esimese tehingu tegemiseks viib nii m\u00f5negi eksiteele. Halvemal juhul on juba esimese k\u00f5ne l\u00f5puks ohvri arvutisse paigaldatud programm, mis v\u00f5imaldab ohvri seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seel\u00e4bi lihtsalt teha,\u201c kirjeldab pettuste t\u00f5kestamise spetsialist.\nV\u00f5imalikule pettusele viitab ekspertide s\u00f5nul reeglina kolm olulist punkti, mis telefonik\u00f5ne k\u00e4igus ilmnevad. Ettevaatlikuks tuleks muutuda ebatavaliselt kiire kasumi teenimise v\u00f5imaluse v\u00f5i \u00fclik\u00f5rge tootluse pakkumistele, samuti ka kiire otsuse tegemise vajadusele ning personaalsetele pakkumistele, millest ei tohi teistele r\u00e4\u00e4kida. \u201eIgasugune investeerimisotsus n\u00f5uab kaalutletud l\u00e4henemist ja l\u00e4bipaistvatele andmetele tuginemist. Kui seda ei v\u00f5imaldata, siis on targem kohe jutt l\u00f5petada,\u201c \u00fctleb Kiik.\nSuurem osa petuk\u00f5nedest tehakse Eesti inimestele v\u00e4lisriikidest. See t\u00e4hendab, et kelmide peatamine ja tabamine on keeruline protsess ning kord juba kaotatud raha tagasi saamise t\u00f5en\u00e4osus on madal. Samas ei t\u00e4henda see Kiige s\u00f5nul veel automaatselt, et petuk\u00f5ne ise on alati v\u00f5\u00f5rkeelne v\u00f5i vigane. T\u00e4iesti tavap\u00e4rane on, et professionaalsed kurjategijad kasutavad \u00f5nnestumiseks n\u00e4iteks kohalikke vahemehi.\nInvesteerimispettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks aga viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab\u00a0siit.\n]]>"}
{"text":"Traktorit osta soovinud mees kaotas kelmile \u00fcle 3000 euroTALLINN, 11. aprill, BNS \u2013 M\u00fc\u00fcgikuulutuste portaali kaudu traktorit osta soovinud J\u00e4rvamaa elanik kaotas kelmile \u00fcle 3000 euro.\n67-aastane J\u00e4rva valla mees leidis 11. m\u00e4rtsil Soov.ee portaalist traktori m\u00fc\u00fcgikuulutuse, teatas BNS-ile L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja. Mees suhtles e-kirja teel traktorit m\u00fc\u00fcva inimesega, s\u00f5lmis ostu-m\u00fc\u00fcgilepingu ja kandis m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 3000 eurot.\nOstetud traktorit pole mees seniajani saanud ega ole saanud tagasi ka makstud raha. Politsei alustas 10. aprillil juhtumi kohta kelmuse tunnustel kriminaalmenetlust.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Pank ja politsei hoiatavad: levimas on uus pangapettusSwedbankning politseija piirivalveamet (PPA) hoiatavad, et levikul on j\u00e4rgekordne pangapettus, mille k\u00e4igus t\u00f5mmatakse ohver v\u00e4ljam\u00f5eldud politseioperatsiooni, et tema konto rahast t\u00fchjaks teha.\u201eSel aastal on olnud juba mitu juhtumit, kus klient tuleb pangakontorisse sooviga v\u00f5tta v\u00e4lja ootamatult suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets. Kuna viimastel aastatel on erinevate kelmuste arv kasvanud, siis muudab selline k\u00e4itumine kogenud pangat\u00f6\u00f6taja alati ettevaatlikuks. Peale vestlust ongi selgurnid, et klient on t\u00f5mmatud petuskeemi.\u201eAntud pettuse puhul r\u00e4\u00e4gitakse kliendile, et k\u00e4imas on politseioperatsioon, mille eesm\u00e4rk on tuvastada panga sisepettusi ja korraptiivseid t\u00f6\u00f6tajaid. Seej\u00e4rel palutakse kliendil minna pangakontorisse, et v\u00f5tta v\u00e4lja suur summa sularaha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raagmets.Alles hiljuti tuli pangakontorisse klient, kes oh langenud sarnase pettuse ohvriks. \u201eMeie klienditeenindajad annavad endast parima, et pettusi \u00e4ra hoida ning v\u00f5imalikke ohvreid m\u00e4rgata, aga palume ka inimestel endil olla t\u00e4helepanelikud,\u201d lisas ta.Pangapettuste v\u00f5i muude telefoni-v\u00f5i investeerimiskelmuste puhul on kelmi esmane eesm\u00e4rk saada k\u00e4tte inimese autentimisandmed. \u201ePangat\u00f6\u00f6taja ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode,\u201d r\u00f5hutas Raagmets, PIN1 kood on m\u00f5eldud inimese tuvastamiseks, PIN2 on aga v\u00f5rdne allkirjaga. \u201eSamamoodi nagu ei tohi allkirjastada kunagi dokumenti enne seda lugemata, ei tohi ka oma PIN2 koodi kehegagi kergek\u00e4eliseltjagada. Tuletame lisaks meelde, et panka sisenedes ei k\u00fcsita kunagi digiallkirja ehk PESU sisestamist,\u201d lisas pangat\u00f6\u00f6taja.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin lisas, et politsei ei tee selliseid operatsioone pangat\u00f6\u00f6tajate tabamiseks ega k\u00fcsi kelleltki tema paroole v\u00f5i veel v\u00e4hem palub inimestel nende pangakontolt sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta, \u201eSel ettek\u00e4\u00e4ndel p\u00fc\u00fcavad kelmid aga hoopis inimestelt raha v\u00e4lja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viieljuhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettev\u00f5tted oma t\u00f6\u00f6tajate usaldusv\u00e4\u00e4rsust taoliselt ei kontrolli,\" r\u00f5hutab politseinik.Levinum muhu petuk\u00f5ne, kus kelm esitles end pangat\u00f6\u00f6tajana, politseinikuna v\u00f5i Google'i assistendina, eesm\u00e4rgiga saada k\u00e4tte ohvri autentimisvahendid. Pangapettuste seas oh ka \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade v\u00f5i teiste asutuste nimel. Kirjadele oh lisatud link, mis suunas inimese n\u00e4iliselt panga v\u00f5i asutuse lehele, kus tal paluti kontole sisse logida v\u00f5i sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes sehe lingiga petuleht.Investeerimispettusi on k\u00fcll pangapettustest ligi poole v\u00f5rra v\u00e4hem, kuid nende kahjud on\u00a0 oluliselt suuremad. Igasuguste mvesteerinuspakkumiste puhul tuleks k\u00f5igepealt kontrollida helistaja tausta Kui pakutav tootijw,,s tundub liiga hpq et oha t\u00f5si sus arvatavasti nii ka on Igal juhul soovitatakse investeermisega alustada oma kodupangast, kust saab turvaliselt vajalikud algteadmised ja soovitused.Kui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem t\u00f5en\u00e4osus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut t\u00f5kestada.V\u00e4rske n\u00e4ide pangapettusestPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus Tartus elav naine, kes sai sai hiljuti end politseiametnikuna esitlenud kelmilt k\u00f5ne, milles r\u00e4\u00e4giti tema kontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. Tehingute kontrollimiseks palus v\u00e4idetav politseiametnik naisel siseneda oma pangakontole ning sisestada PIN-koodid. Peale sisenemist netipanka avastas naine, et tema kontolt on kadunud 3684 eurot.L\u00d5UNALEHT"}
{"text":"Investorite hulga t\u00f5usu varjuk\u00fclg: investeerimiskelmustest on saanud \u00fcks levinumaid pettusiInvesteerimishuvi t\u00f5usu varjuk\u00fclg: politsei andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga kokku \u00fcle kolme miljoni euro.Foto: Shutterstock.\nRikka tellijale\nViimase paari aastaga on aktiivsete investorite arv Eestis h\u00fcppeliselt kasvanud. Enam kui 100\u00a0000 Eesti kodaniku v\u00e4\u00e4rtpaberikontol on v\u00e4hemalt \u00fcks Tallinna b\u00f6rsil kaubeldav v\u00e4\u00e4rtpaber. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik\u00a0m\u00e4rkis, et tekkinud investeerimisvaimustuse suurimaks varjuk\u00fcljeks on sellest tulu l\u00f5ikavad petturid.\n\u201cInvesteerimispettused on hetkeseisuga \u00fcks enam levinud pettusevorme, kus v\u00f5rreldes nii m\u00f5negi teise kasutusel oleva populaarse skeemiga on kaasnevad kahjud kordades suuremad,\u201d r\u00f5hutas Kiik. Politsei andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga kokku \u00fcle kolme miljoni euro.\nPaljude investeerimiskelmuste puhul v\u00f5etakse ohvriga \u00fchendust telefoni teel ja pakutakse suurt kasumi teenimise v\u00f5imalust. Esineb ka muid variante kontakti loomiseks, n\u00e4iteks v\u00f5ib ohver endast ise m\u00e4rku anda, sattudes ennast registreerima l\u00e4bi v\u00f5ltsitud investeerimisv\u00f5imaluse reklaami. Investeerimispettus v\u00f5ib h\u00f5lmata v\u00e4ga erinevaid varaklasse: aktsiatest ja optsioonidest kuni kr\u00fcptorahani. Petturid kasutavad valeinfot ja v\u00e4ljam\u00f5eldud v\u00f5imalusi, et veenda inimesi oma raha neile kandma.\n\u201cEriti magusaks sihtm\u00e4rgiks on just alustavad investorid, kel puudub varasem kogemus ja sageli ka praktilised oskused tehinguid teha ning ohte \u00e4ra tunda. Jutt \u00fclikiirest tootlikkusest ja v\u00f5imalusest kasutada kogenud eksperdi abi esimese tehingu tegemiseks viib nii m\u00f5negi eksiteele. Halvemal juhul on juba esimese k\u00f5ne l\u00f5puks ohvri arvutisse paigaldatud programm, mis v\u00f5imaldab ohvri seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seel\u00e4bi lihtsalt teha,\u201d kirjeldas pettuste t\u00f5kestamise spetsialist.\nKuidas end investeerimispettuse eest kaitsta?\nV\u00f5imalikule pettusele viitab ekspertide s\u00f5nul reeglina kolm olulist punkti, mis telefonik\u00f5ne k\u00e4igus ilmnevad. Ettevaatlikuks tuleks muutuda, kui pakutakse ebatavaliselt kiiret kasumi teenimise v\u00f5imalust v\u00f5i \u00fclik\u00f5rget tootlust, r\u00f5hutakse kiire otsuse tegemise vajadusele ning personaalsetele pakkumistele, millest ei tohi teistele r\u00e4\u00e4kida.\n\u201cIgasugune investeerimisotsus n\u00f5uab kaalutletud l\u00e4henemist ja l\u00e4bipaistvatele andmetele tuginemist. Kui seda ei v\u00f5imaldata, siis on targem kohe jutt l\u00f5petada,\u201d \u00fctles Kiik.\nSuurem osa petuk\u00f5nedest tehakse Eesti inimestele v\u00e4lisriikidest. See t\u00e4hendab, et kelmide peatamine ja tabamine on keeruline protsess ning kord juba kaotatud raha tagasi saamise t\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4ike. Samas ei t\u00e4henda see Kiige s\u00f5nul veel automaatselt, et petuk\u00f5ne ise on alati v\u00f5\u00f5rkeelne v\u00f5i vigane. T\u00e4iesti tavap\u00e4rane on, et professionaalsed kurjategijad kasutavad \u00f5nnestumiseks kohalikke vahemehi.\nInvesteerimispettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleb viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga."}
{"text":"Pakutud automaksuidee: autoomanik maksaks paar tuhat eurot autot ostes, paarsada eurot iga aastaRiigikogu arenguseire keskus pakkus poolteist aastat tagasi poliitikutele automaksu skeemi, mis koosneks registreerimistasust, iga-aastasest maksust ja l\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hisest maksust.Arenguseire keskus uuris v\u00f5imalikke tuleviku maksustsenaariume ja pakkus poliitikutele maksudebati algatamiseks riigi maksutulude kasvatamise v\u00f5imalusi. Teiste seas esitati tollal ka automaksu idee. Arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov on praegugi seisukohal, et kombineeritud maks tooks riigile k\u00f5ige rohkem sisse ja t\u00e4idaks k\u00f5ige paremini rohep\u00f6\u00f6rde eesm\u00e4rke. Arvutuste j\u00e4rgi tooks automaks riigieelarvesse lisatulu 566 miljonit eurot aastas. Sellest 307 miljonit oleks registreerimismaks, 127 miljonit eurot iga-aastane maks ja 132 miljonit eurot l\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hine maks. Danilov t\u00f5stab esile, et registreerimismaks ei m\u00f5jutaks olemasolevaid autosid. \u201eSeega ei m\u00f5jutaks see Volkswagen Passati omanikke L\u00f5una-Eestis. Samas aitaks see suunata uusi autoomanike v\u00e4iksema CO2 n\u00e4itaja suunas,\u201c lausub ta.Arenguseire keskuse pakutud automaksu osad kontrollivad erinevaid asju: luksustarbimist ja CO2 heidet, teekasutust ja CO2 heidet ning l\u00e4bis\u00f5idu piirkonda. Danilov m\u00f6\u00f6nab, et l\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hist maksu ei saa rakendada \u00fcle\u00f6\u00f6, sest see on tehniliselt keeruline. \u201ePikas plaanis on see perspektiivikas v\u00f5imalus maksubaasi lahendamiseks olukorras, kus teedele ja t\u00e4navatele tuleb \u00fcha v\u00e4hem v\u00e4ikese heitega s\u00f5idukeid, mis t\u00e4hendab, et aastamaks oleks neil v\u00e4ike, samuti ka k\u00fctuseaktsiisi osa,\u201c tutvustab Danilov pakutud automaksu \u00fclesehitust. Sealjuures on arenguseire keskus soovitanud maksustada erinevalt maal ja linnas l\u00e4bitud kilomeetreid. Meie raportis on seatud eeldus, et 100 kilomeetri tasuks kehtestataks 2025. aastal 1,35 eurot, seejuures oleks suuremate linnade koefitsient 1,5 ja mujal s\u00f5ites 0,5. Lisanduks tipptunni koefitsient (ummikumaks), mis oleks 15 eurot kilomeetri kohta, selgitab Danilov. L\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hine maks v\u00f5imaldab paindlikult suunata liikumisk\u00e4itumist ja k\u00e4sitleda erinevalt maa- ja linnapiirkonna probleeme, \u00fctleb Danilov. Samas m\u00f6\u00f6nab ta, et kuigi rohep\u00f6\u00f6rde eesm\u00e4rkide m\u00f5ttes on m\u00f5istlik rakendada erinevaid makse, siis alustada tasub madalatest registreerimis- ja aastamaksudest, mis on lihtsamini rakendatavad.Kaks aastat tagasi oli Eestis m\u00fc\u00fcduim s\u00f5iduk bensiinimootoriga Toyota RAV4, mille CO2 n\u00e4itaja on 128 g\/km. Arenguseire keskuse pakutud maksumudelit kasutades tuleks sellist s\u00f5idukit registreerides tasuda 2216 eurot. Diiselmootoriga autol lisanduks 1938 eurot. Iga-aastane automaks oleks 68 eurot. S\u00f5ites aastas 20 000 kilomeetrit, sellest 14 000 km maanteel ja 6000 km n\u00e4iteks Tallinnas (sh 1000 km tipptunnil), oleks l\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hine maks 398 eurot aastas. Kui s\u00f5ita 20 000 km ainult maapiirkonnas, kujuneks aastaseks maksuks 136 eurot.Automaksu sisu alles m\u00f5eldakseK\u00f5ik koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel osalenud erakonnad vannuvad, et automaksu \u00fcksikasjadest ei ole veel v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida, sest need tuleb alles v\u00e4lja m\u00f5elda. \u201eKoalitsioonipartnerid on omavahel kokku leppinud, et esmalt oodatakse \u00e4ra rahandusministeeriumi ettepanek ja anal\u00fc\u00fcs, misj\u00e4rel tehakse automaksu osas sisuline otsus ja suund,\u201c kinnitab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets. Ta m\u00e4rgib vaid, et sotsiaaldemokraatide jaoks on kliimaeesm\u00e4rkide k\u00f5rval \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et automaksu kehtestades arvestataks inimeste maksev\u00f5imet ning v\u00f5etaks arvesse, et maks ei seaks keerulisemasse olukorda maapiirkonnas elavaid inimesi.Kui arenguseire keskuse pakutud maksuskeemis koguks riik aastaga ligikaudu pool miljardit eurot, siis v\u00e4rske rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva ambitsioon on v\u00e4iksem. Oleme arvestanud, et riigieelarvesse v\u00f5iks laekuda kuni 120 miljonit t\u00e4iendavat maksutulu aastas, \u00fctleb V\u00f5rklaev. Aga palju t\u00e4psemalt ei tea uue maksu sisust veel temagi. Ta oskab vaid \u00f6elda, et maksul on kaks eesm\u00e4rki: v\u00e4hendada saastamist ja viia osa maksukoormust varadele, mis Eestis on v\u00e4ga madalalt maksustatud. \u201eEesti on praegu \u00fcks v\u00e4heseid riike, kus automaksu ei ole,\u201c lausub ta. V\u00f5rklaev lisab, et maksustada tuleks nii CO2 emiteerimist kui ka hinna komponenti. \u201eM\u00f5te on, et \u00fchest k\u00fcljest maksustada saastamist, aga teisest k\u00fcljest ei tohi tekkida olukorda, kus maal igap\u00e4evaeluks vajalik auto saab maksustatud, aga kallim luksusauto ei saa,\u201c lausub ta.V\u00f5rklaev kinnitab, et automaks t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja koost\u00f6\u00f6s valdkonna ekspertidega. \u201eTahame kinni pidada seadusloome heast tavast, kaasates huvir\u00fchmasid ja maksumuudatustest aegsasti enne teada anda,\u201c lubab ta. Autode m\u00fc\u00fcgi- ja teenindusettev\u00f5tete liidust AMTEL \u00f6eldakse, et nendega pole seni keegi konsulteerinud. Ka erakondade valimisplatvormid automaksu teemat ei sisaldanud. AMTELi seisukohalt on autode tarbimine Eestis ka praegu k\u00fctuseaktsiisi kaudu maksustatud. Samuti tuleb s\u00f5idukit registreerides maksta 130 eurot ja registreerimise m\u00e4rgi eest 62 eurot. Raskeveoki kasutajad tasuvad veel raskeveokimaksu ja raskeveoki teekasutustasu. AMTELi juhatus edastas oma seisukoha \u00f6eldes, et k\u00f5igepealt tuleb valitsuselt saada selgem vastus, mis probleemi soovitakse maksuga lahendada. Eesti autopargi h\u00e4da on, et see on vananev ja keskkonda saastav. Oluline on panna kasutajad m\u00f5tlema uuema ja turvalisema ning v\u00e4hem saastava autopargi peale. Seda eesm\u00e4rki v\u00f5iks t\u00e4ita kasutusmaksu kehtestamine. Selle t\u00e4psem sisu ja vorm v\u00f5iks olla edasiste arutelude teema, leiab AMTELi juhatus. \u201eOleme avatud ja ootel aruteluks, et kujundada loodus- ja autokeskkonna arengut toetav s\u00fcsteem, mille l\u00e4bi lisaks maksutulule saaks t\u00e4idetud laiemad ning olulisemad eesm\u00e4rgid,\u201c \u00f6eldakse AMTEList."}
{"text":"Facebookis oste teinud inimesed kaotasid kelmidele tuhandeid eurosidTALLINN, 11. aprill, BNS \u2013 Politsdei uurib juhtumeid, kus Facebook Marketplace\u2019i kaudu oste sooritanud inimesed kaotasid kelmidele tuhandeid eurosid.\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5gevamaal elav inimene, kes soovis Facebook Marketplace\u2019i kaudu osta korvtooli. M\u00fc\u00fcja saatis kullerilingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse.\nMakse tuli allkirjastada Mobiili-ID-ga, aga korduvalt k\u00fcsiti vale summat. Ostja proovis makset t\u00fchistada ja mitte teha, aga hiljem selgus konto v\u00e4ljav\u00f5ttest, et pangakonto oli t\u00fchjendatud v\u00f5\u00f5rastele aadressidele.\nKelmuse ohver sulges oma pangakonto ja blokeeris Mobiili-ID. Kelmusega tekitatud kahju on 2500 eurot. Kelmusasja \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\n10. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes olid Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. K\u00f5ikide juhtumite puhul saadeti ostjale kullerteenuse link, kuhu ostja pidi sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID v\u00f5i Smart-ID koodid.\nTekitatud kahju on kokku 4453 eurot. Kelmusjuhtumite \u00fcksikasjad selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"J\u00f5geva inimene tahtis osta facebooki kaudu korvtooli, j\u00e4i ilma 2500 eurostJ\u00f5geva politsei poole p\u00f6\u00f6rdus inimene, kes soovis Facebook Marketplace\u2019i kaudu osta korvtooli. M\u00fc\u00fcja saatis kullerilingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse.\nMakset tuli allkirjastada mobiil-ID\u2019ga, aga korduvalt k\u00fcsiti vale summat. Ostja proovis makset t\u00fchistada ja mitte teostada, aga hiljem selgus konto v\u00e4ljav\u00f5ttest, et pangakonto oli t\u00fchjendatud v\u00f5\u00f5rastele aadressidele.\nKelmuse ohver sulges oma pangakonto ja blokeeris mobiil-ID. Kelmusega tekitatud kahju on 2500 eurot. Kelmusasja \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Tartumaa inimesed langesid facebooki kaudu asju ostes kelmuse ohvriks, kahju 4453 eurotEsmasp\u00e4eval, 10. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes olid Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks.\nK\u00f5ikide juhtumite puhul saadeti ostjale kullerteenuse link, kuhu ostja pidi sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID v\u00f5i Smart-ID koodid.\nTekitatud kahju on kokku 4453 eurot. Kelmusjuhtumite \u00fcksikasjad selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Facebookis oste teinud inimesed kaotasid kelmidele tuhandeid eurosidPolitsei uurib juhtumeid, kus Facebook Marketplace\u2019i kaudu oste sooritanud inimesed kaotasid kelmidele tuhandeid eurosid.Politsei poole p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5gevamaal elav inimene, kes soovis Facebook Marketplace\u2019i kaudu osta korvtooli. M\u00fc\u00fcja saatis kullerilingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse.\nMakse tuli allkirjastada Mobiil-IDga, aga korduvalt k\u00fcsiti vale summat. Ostja proovis makset t\u00fchistada ja mitte teha, aga hiljem selgus konto v\u00e4ljav\u00f5ttest, et pangakonto oli t\u00fchjendatud v\u00f5\u00f5rastele aadressidele.\nKelmuse ohver sulges oma pangakonto ja blokeeris Mobiil-ID. Kelmusega tekitatud kahju on 2500 eurot. Kelmusasja \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\n10. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes olid Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. K\u00f5ikide juhtumite puhul saadeti ostjale kullerteenuse link, kuhu ostja pidi sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID koodid.\nTekitatud kahju on kokku 4453 eurot. Kelmusjuhtumite \u00fcksikasjad selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Telia hakkas ettev\u00f5tetele pakkuma uudset e-\u00f5ppe vormis k\u00fcberkoolitustTALLINN, 11. aprill, BNS -\u00a0Telia ja IT ettev\u00f5te Nimblr t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uudse e-\u00f5ppe programmi, mis aitab ettev\u00f5tetel t\u00f5sta oma t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberteadlikkust ja parandada k\u00fcberturvalisuse alaseid oskusi. \u00a0\nKuigi Eesti ettev\u00f5tete k\u00fcberturvalisuse tase j\u00e4rjest paraneb ja kaasaegseid k\u00fcberturbe lahendusi v\u00f5etakse j\u00e4rjest aktiivsemalt kasutusele, tuli hiljutisest uuringust v\u00e4lja, et t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberh\u00fcgieeniga tegelemine ja nende sellealane koolitamine on j\u00e4tkuvalt paljude ettev\u00f5tete jaoks paras v\u00e4ljakutse. \u00a0\nTelia k\u00fcberturbeteenuste osakonna juht Martti Kebbinau t\u00f5i v\u00e4lja, et tihti keskendutakse vaid tehnilistele kaitselahendustele ning t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberteadlikkus j\u00e4\u00e4b tahaplaanile. Samas on valdav osa ettev\u00f5tete k\u00fcberintsidentidest j\u00e4tkuvalt seotud just t\u00f6\u00f6tajate poolt tehtud inimlike vigadega.\n\u201eEttev\u00f5tte turvalisus s\u00f5ltub v\u00e4ga tugevalt kasutajate k\u00fcberteadlikkusest ning t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberh\u00fcgieeniga tuleb tegeleda sama s\u00fcsteemselt ja j\u00e4rjepidevalt nagu teiste k\u00fcberturvalisust tagavate meetmetega. Samas just t\u00f6\u00f6tajate koolitamine osutub ettev\u00f5tete jaoks sageli t\u00f5eliseks v\u00e4ljakutseks. Takistuseks v\u00f5ib olla sobiva koolitusmaterjali puudus v\u00f5i ka regulaarse koolitamisega seotud kulud. Tihti selleks ka lihtsalt ei leita aega v\u00f5i ressurssi,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kebbinau.\u00a0\nSeep\u00e4rast t\u00f6\u00f6taski Telia koost\u00f6\u00f6s Rootsi IT-ettev\u00f5ttega Nimblr AB v\u00e4lja lihtsa ja k\u00e4ttesaadava uue p\u00f5lvkonna e-koolitusprogrammi, mis aitab t\u00f6\u00f6tajaid etapiviisiliselt treenida, parandada nende k\u00fcberturvalisuse alaseid teadmisi ja arendada praktilisi oskusi.\u00a0\n\u201eN\u00e4iteks saab inimene koolituse k\u00e4igus \u00fclevaate erinevatest k\u00fcberohtudest ja sellest, kuidas neid ohte tuvastada ning end nende eest kaitsta. Omandatud teadmisi saab testida nii koolituse k\u00e4igus kui ka koolitussessioonide vahel. N\u00e4iteks testitakse koolitatavate teadmisi test\u00f5ngituskirjade abil. Kui inimene siiski \u00f5ngitsuslingil klikib, selgitatakse sama kirja n\u00e4itel, kuidas oleks pidanud aru saama, et tegu on pettusega ning seej\u00e4rel suunatakse vastavale koolitussessioonile. Selline l\u00e4henemine tagab inimeste pideva valmisoleku ning aitab omandatud teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada,\u201c selgitas Kebbinau.\u00a0\nEriti kriitiline on t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberteadlikkus ettev\u00f5tetes, kus igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6deldakse hulgaliselt sensitiivseid andmeid. Samuti tuleb arvestada erinevate rahvusvaheliste regulatsioonide ja standarditega, mis h\u00f5lmavad n\u00f5udeid k\u00fcberturvalisusele.\u00a0\nKebbinau s\u00f5nul on e-kursuse oluliseks eeliseks on asjaolu, et koolitusmaterjalid on alati kaasajastatud ja uuenevad vastavalt k\u00fcbermaastiku muutustele. Koolitus on jagatud minisessioonidesse ning t\u00f6\u00f6taja saab neid l\u00e4bida endale sobival ajal ja kohas. \u00a0\n\u201cKoolitus on teemap\u00f5hiselt jagatud v\u00e4ikestesse plokkidesse ja \u00fche koolitussessiooni l\u00e4bimine v\u00f5tab keskmiselt viis minutit, mis t\u00e4hendab, et koolitusi saab teha tavaliste t\u00f6\u00f6rutiinide k\u00f5rvalt, ilma et see t\u00f6\u00f6protsessi segaks. Koolitusprogramm on k\u00e4ttesaadav 25 erinevas keeles ja seda saab l\u00e4bida lisaks eesti kellele n\u00e4iteks ka inglise ja vene keeles, mis v\u00f5ib olla oluline rahvusvaheliste tiimide puhul,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kebbinau, lisades, et k\u00fcberkoolituse platvorm on loodud nii suurte kui ka v\u00e4iksemate ettev\u00f5tete vajadusi arvesse v\u00f5ttes.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Huvide deklaratsiooni jamadesse sattunud ametnik Sandra S\u00e4rav: olin \u00f6id \u00fcleval ja m\u00f5tlesin, et olengi p\u00e4ttSanda S\u00e4rav (33) sai eelmisel n\u00e4dalal laiemale avalikkusele tuntuks mitte lobisti ega Andrus Ansipi ja Siim Sikkuti meeskonnaliikmena Euroopa Liidu \u00fcksustes, vaid kui ametnik, kes j\u00e4ttis Bolti optsioonid huvide deklaratsiooni kirja panemata. \u201eEelmine n\u00e4dal oli v\u00e4ga keeruline. Olin mitu \u00f6\u00f6d \u00fcleval ja m\u00f5tlesin, et kas olengi p\u00e4tt. Miski minus l\u00e4ks katki. Algas n\u00f5iajaht,\u201c \u00fctleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra S\u00e4rav kurvalt. Ta t\u00f6\u00f6tas paar aastat tagasi ettev\u00f5ttes Bolt ja sai selle eest 360 aktsia optsiooni. S\u00e4rav tunnistab, et tegu oli arusaamatusega: ta teadis, et v\u00e4\u00e4rtpaberid tuleb kirja panna, ent ei pidanud optsioone v\u00e4\u00e4rtpaberiteks, kuna Bolt ei ole veel b\u00f6rsil. Ka s\u00fcsteem, mis muidu automaatselt v\u00e4\u00e4rtpaberid aitab \u00fcles m\u00e4rkida, optsioone ei lisanud. Nii j\u00e4idki need ankeedist v\u00e4lja. Kogemata. N\u00fc\u00fcd valutab ta s\u00fcdant oma meeskonna p\u00e4rast, kelle suur t\u00f6\u00f6 on saanud tema p\u00e4rast teenimatult palju negatiivset t\u00e4helepanu. P\u00e4\u00e4ses lihtsaltSkeptikud \u00fctlevad, et S\u00e4rav p\u00e4\u00e4ses lihtsalt \u2013 olnuks ta keskealine t\u00fcsenev mees, tulnuks tal ehk ministeeriumist lahkuda. Aktiivset naist hindavad aga endised ja praegused kolleegid nii avalikus kui ka erasektoris k\u00f5rgelt ja toetavad teda. \u00dctlevad, et S\u00e4rav ei aja Bolti asja, vaid Eesti asja ja teeb seda hingega. Telefoniintervjuu ajal jalutab S\u00e4rav parasjagu \u00f5ues, m\u00f6\u00f6da Selveri parklat ja koondab m\u00f5tteid. Ta on energiline ja sportlik, tema hobide nimekirjas on show-tants, jooks, tennis ja CrossFit. Ta on olnud P\u00e4rnu v\u00f5rkpalli- ja korvpalliklubide tantsut\u00fcdruk. Teeb trenni \u00fcle p\u00e4eva. T\u00f5si, viimasel kuul on tulnud p\u00f5lvevigastuse t\u00f5ttu aktiivsust maandada koeraga jalutades. S\u00e4rav on s\u00fcndinud ja kasvanud Kilingi-N\u00f5mmes. Peres kasvas \u00fches temaga neli t\u00fctart. S\u00e4rav on neist vanim. Tema \u00f5de Sarah Kruusmaa meenutab t\u00e4nuga, et kui Sarah \u00fclikooli l\u00e4ks, toetas ta enda seitse aastat noorema \u00f5e \u00f5pinguid. G\u00fcmnaasiumis k\u00e4is S\u00e4rav juba P\u00e4rnus. Sel ajal sai tema huviks ajakirjandus. \u00d5pingute k\u00f5rval k\u00e4is ta t\u00f6\u00f6l ettekandjana ja oli koolilehe peatoimetaja. \u00d5iglus oli tema s\u00fcdameasi ja suurim innustaja teemade valikul.K\u00f5rgkooli valikul sai otsustavaks mere l\u00e4hedus. P\u00e4rnuga \u00e4ra harjunud t\u00fcdruk vajas seda avarust ja Tartu j\u00e4i seet\u00f5ttu valikust v\u00e4lja. Ta otsustas astuda Balti Filmi- ja Meediakooli, et \u00f5ppida suhtekorraldust. Ent \u00fcsna ruttu sai aru, et see ei ole siiski tema jaoks. Ta tegi pausi ja s\u00f5itis New Yorki, et j\u00e4rele m\u00f5elda. T\u00f6\u00f6tas seal lapsehoidja ja ettekandjana. Tagasi tulles teadis ta t\u00e4pselt, mida elult ootab ja tahab.Ta astus Tallinna Tehnika\u00fclikooli sotsiaalteaduskonda. Sealt edasi liikus Euroopa Komisjoni, kus t\u00f6\u00f6tas Andrus Ansipi \u00fchtse digitaalse turu projektimeeskonnas. Kuigi pakkumisi t\u00f6\u00f6le tulla tuli ka v\u00e4lismaalt, otsustas S\u00e4rav naasta Eestisse. Ta asus ametisse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) n\u00f5unikuna, tegeles Eesti eesistumise teemadega. Siim Sikkuti meeskonnas v\u00e4lissuhetega. Just sellelt ametikohalt sai ta pakkumise Boltilt tulla valitsussuhete juhiks. Nagu idufirmades kombeks, pakuti motivatsioonipaketi osana tallegi optsioone. Nende hinda on hetkel v\u00e4ga keeruline eurodesse \u00fcmber panna, ent v\u00f5ib eeldada, et kui Bolt tuleb b\u00f6rsile, on optsioonid siiski hinnalised.Sisuliselt oli Bolti esilobistK\u00f5ik isikuomadused lobistina t\u00f6\u00f6tamiseks on tal olemas: energiline, s\u00fcmpaatne, ladusa jutuga, s\u00f5bralik ja \u00fcle\u00fcldiselt meeldiv t\u00fc\u00fcp. Kahe aasta m\u00f6\u00f6dudes asus ta Varssavis t\u00f6\u00f6le Facebooki heaks. Suur ettev\u00f5te, kus v\u00e4ikesel mutrikesel suurt h\u00e4\u00e4le- ja s\u00f5na\u00f5igust polnud. See S\u00e4ravale ei meeldinud ja ta naasis kodumaale. Uuesti MKMi ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli, kus S\u00e4rav on t\u00e4naseni lektor. Ta \u00fctleb, et soovis lektoriks saada, kuna ise \u00f5ppides tundis, et lektorid on sageli teoreetikud, kellel praktiline kogemus puudub. N\u00fc\u00fcd proovib ta seda poolt muuta ja tudengitele ka praktikute poolt l\u00e4hemalt tutvustada. S\u00e4rav on MKMis asekantslerina t\u00f6\u00f6tanud napid \u00fcheksa kuud, vahetult enne seda oli ta andmete taaskasutuse programmijuht. Paljud valdkonnad, millega ta tegeleb, on saanud juba varem alguse ja hoo sisse. S\u00e4rava meeskond tegeleb viie valdkonnaga: turism, v\u00e4lismajandus, ettev\u00f5tlus- ja tarbimiskeskkond, reaalajamajandus ja ettev\u00f5tja digiv\u00e4rav ja e-residendid.Paljud, kes temaga koos t\u00f6\u00f6tanud, iseloomustavad teda kui ebat\u00fc\u00fcpilist riigiametnikku. \u201eTegemist on v\u00f5imeka inimesega, kelle entusiasm ja teha tahtmine meenutab heas m\u00f5ttes algusaja Eesti tippametnike paremikku,\u201c \u00fctleb endine e-residentsuse programmi tegevjuht ja praegu Salvis rahapesu t\u00f5kestamisega tegelev Lauri Haav. Ta tunnistab, et temagi meeskond p\u00fc\u00fcdis S\u00e4ravat v\u00e4rvata, ent j\u00e4i temast ilma. P\u00f5hjus, miks teda soovitakse, peitub selles, et S\u00e4rav on t\u00f6\u00f6tanud nii avalikus kui ka erasektoris ja orienteerub h\u00e4sti m\u00f5lemal pool lauda. Reaalmajanduse projektile, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada drastiliselt paberimajandust ja lihtsustada eri riikide kontrollimehhanisme, l\u00fckkas hoo sisse just S\u00e4rav. Kolleegid r\u00e4\u00e4givad, et S\u00e4raval on omap\u00e4rane v\u00f5ime inimesi kaasata, see olevatki tema tugevaim k\u00fclg.Accelerate Estonia rahvusvaheliste kaubavedude digitaliseerimise projektijuht Heiti Mering iseloomustab teda kui energiapommi, kes ehk suudab rahvusvahelise kaubaveo paberivabaks vedada. S\u00e4rava meeskonna juhtimisel just seda Euroopas tehakse. Kui nahk paksemaks kasvatatud, kaalub S\u00e4rav poliitikasse astuda. Praegu ei oska ta end veel \u00fchtegi erakonda sobitada. \u00dctleb, et on feminist ja soovib, et inimesi hinnataks nende v\u00f5imete j\u00e4rgi, s\u00f5ltumata soost ja taustast.Kodus toetavad teda koer ja elukaaslane. \u201eTa on minu tasakaalustav pool. Kannatab v\u00e4lja k\u00f5ik minu emotsionaalsed tipp- ja madalhetked ning toob mu maa peale tagasi,\u201c tunnustab S\u00e4rav elukaaslast."}
{"text":"Ukraina ootab Indialt suuremat rolli s\u00f5ja l\u00f5petamisesNEW DELHI, 11. aprill, AP-BNS \u2013 Ukraina ootab Indialt suuremat rolli Venemaa s\u00f5ja l\u00f5petamises, \u00fctles asev\u00e4lisminister teisip\u00e4eval esimese k\u00f5rge Ukraina ametiisikuna, kes s\u00f5ja jooksul Indiat k\u00fclastab.\nIndia v\u00f5iks etendada suuremat ja olulisemat rolli, \u00fctles Emine D\u017eaparova ja lisas, et Ukraina tervitab iga p\u00fc\u00fcet, mis on suunatud s\u00f5ja l\u00f5petamisele.\nD\u017eaparova esines New Delhi m\u00f5ttekojas India maailmapoliitika n\u00f5ukogus. Enne seda kohtus ta India kolleegi Sanjay Verma ja teiste ametnikega.\nUkraina p\u00fc\u00fcab tihendada sidemeid Indiaga, kes ei ole seni Venemaa tegevust hukka m\u00f5istnud ning on j\u00e4\u00e4nud mitmes \u00dcRO Moskva-vastase resolutsiooni h\u00e4\u00e4letuses erapooletuks.\nNew Delhi on r\u00f5hutanud diplomaatia ja dialoogi vajadust s\u00f5ja l\u00f5petamiseks ning v\u00e4ljendanud valmisolekut rahup\u00fc\u00fcdlustele kaasa aidata.\nD\u017eaparova avaldas lootust, et ametnikud nagu veebruaris Moskvas k\u00e4inud ja Vene presidendi Vladimir Putiniga k\u00f5nelenud riikliku julgeoleku n\u00f5unik Ajit Doval k\u00fclastavad ka Kiievit.\n\"Me v\u00f5taksime India ametnikud hea meelega Kiievis vastu,\" s\u00f5nas ta.\nL\u00e4hin\u00e4dalatel on Indiasse oodata Vene ametnikke, kes v\u00f5tavad osa Shanghai Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni kohtumistest.\nIndia s\u00f5ltub kaitsetehnikas ligi 60 protsendi ulatuses Venemaast ja on p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja algust hakanud rohkem Vene naftat ostma.\nD\u017eaparova hoiatas esmasp\u00e4eval Indiat liigse Venemaast s\u00f5ltuvuse eest. \"India peaks olema pragmaatiline ning mitmekesistama energiaressursse, s\u00f5jalisi lepinguid ja poliitilisi suhteid. Sest me n\u00e4eme oma riigis, et kui sa s\u00f5ltud Venemaast, kasutavad nad alati seda v\u00e4ljapressimisvahendina.\"\nIndia on praegu ka G20 eesistuja ning D\u017eaparova s\u00f5nul peaks ta kasutama seda positsiooni Ukraina kriisi rambivalgusse t\u00f5stmiseks. Selleks tuleks kutsuda Ukraina ametnikud septembris peetavale G20 tippkohtumisele.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina ootab Indialt suuremat rolli s\u00f5ja l\u00f5petamisesNEW DELHI, 11. aprill, AP-BNS \u2013 Ukraina ootab Indialt suuremat rolli Venemaa s\u00f5ja l\u00f5petamises, \u00fctles asev\u00e4lisminister teisip\u00e4eval esimese k\u00f5rge Ukraina ametiisikuna, kes s\u00f5ja jooksul Indiat k\u00fclastab.\nIndia v\u00f5iks etendada suuremat ja olulisemat rolli, \u00fctles Emine D\u017eaparova ja lisas, et Ukraina tervitab iga p\u00fc\u00fcet, mis on suunatud s\u00f5ja l\u00f5petamisele.\nD\u017eaparova esines New Delhi m\u00f5ttekojas India maailmapoliitika n\u00f5ukogus. Enne seda kohtus ta India kolleegi Sanjay Verma ja teiste ametnikega.\nUkraina p\u00fc\u00fcab tihendada sidemeid Indiaga, kes ei ole seni Venemaa tegevust hukka m\u00f5istnud ning on j\u00e4\u00e4nud mitmes \u00dcRO Moskva-vastase resolutsiooni h\u00e4\u00e4letuses erapooletuks.\nNew Delhi on r\u00f5hutanud diplomaatia ja dialoogi vajadust s\u00f5ja l\u00f5petamiseks ning v\u00e4ljendanud valmisolekut rahup\u00fc\u00fcdlustele kaasa aidata.\nD\u017eaparova avaldas lootust, et ametnikud nagu veebruaris Moskvas k\u00e4inud ja Vene presidendi Vladimir Putiniga k\u00f5nelenud riikliku julgeoleku n\u00f5unik Ajit Doval k\u00fclastavad ka Kiievit.\n\"Me v\u00f5taksime India ametnikud hea meelega Kiievis vastu,\" s\u00f5nas ta.\nL\u00e4hin\u00e4dalatel on Indiasse oodata Vene ametnikke, kes v\u00f5tavad osa Shanghai Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni kohtumistest.\nIndia s\u00f5ltub kaitsetehnikas ligi 60 protsendi ulatuses Venemaast ja on p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja algust hakanud rohkem Vene naftat ostma.\nD\u017eaparova hoiatas esmasp\u00e4eval Indiat liigse Venemaast s\u00f5ltuvuse eest. \"India peaks olema pragmaatiline ning mitmekesistama energiaressursse, s\u00f5jalisi lepinguid ja poliitilisi suhteid. Sest me n\u00e4eme oma riigis, et kui sa s\u00f5ltud Venemaast, kasutavad nad alati seda v\u00e4ljapressimisvahendina.\"\nIndia on praegu ka G20 eesistuja ning D\u017eaparova s\u00f5nul peaks ta kasutama seda positsiooni Ukraina kriisi rambivalgusse t\u00f5stmiseks. Selleks tuleks kutsuda Ukraina ametnikud septembris peetavale G20 tippkohtumisele.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kelmid koorivad investeerimishuvilistelt mitu miljonit eurot aastasViimase paari aastaga on aktiivsete investorite arv Eestis h\u00fcppeliselt kasvanud. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik tunnistab, et tekkinud investeerimisvaimustuse suurimaks varjuk\u00fcljeks on sellest tulu l\u00f5ikavad petturid.\u201eInvesteerimispettused on hetkeseisuga \u00fcks enam levinud pettusevorme, kus v\u00f5rreldes nii m\u00f5negi teise kasutusel oleva populaarse skeemiga on kaasnevad kahjud kordades suuremad,\u201c r\u00f5hutab Kiik. Politsei andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga kokku \u00fcle kolme miljoni euro.Paljude investeerimiskelmuste puhul v\u00f5etakse ohvriga \u00fchendust telefoni teel ja pakutakse suurt kasumi teenimise v\u00f5imalust. Esineb ka teisi variante kontakti loomiseks, n\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00f5nel juhul ohver endast ise m\u00e4rku anda, sattudes ennast registreerima l\u00e4bi v\u00f5ltsitud investeerimisv\u00f5imaluse reklaami. Investeerimispettus v\u00f5ib h\u00f5lmata v\u00e4ga erinevaid varaklasse: aktsiatest ja optsioonidest kuni kr\u00fcptorahani. Petturid kasutavad valeinfot ja v\u00e4ljam\u00f5eldud v\u00f5imalusi, et veenda inimesi oma raha neile kandma.\u201eEriti magusaks sihtm\u00e4rgiks on just alustavad investorid, kel puudub varasem kogemus ja sageli ka praktilised oskused tehinguid teha ning ohte \u00e4ra tunda. Jutt \u00fclikiirest tootlikkusest ja v\u00f5imalusest kasutada kogenud eksperdi abi esimese tehingu tegemiseks viib nii m\u00f5negi eksiteele. Halvemal juhul on juba esimese k\u00f5ne l\u00f5puks ohvri arvutisse paigaldatud programm, mis v\u00f5imaldab ohvri seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seel\u00e4bi lihtsalt teha,\u201c kirjeldab pettuste t\u00f5kestamise spetsialist.Kuidas end investeerimispettuse eest kaitsta?V\u00f5imalikule pettusele viitab ekspertide s\u00f5nul reeglina kolm olulist punkti, mis telefonik\u00f5ne k\u00e4igus ilmnevad. Ettevaatlikuks tuleks muutuda ebatavaliselt kiire kasumi teenimise v\u00f5imaluse v\u00f5i \u00fclik\u00f5rge tootluse pakkumistele, samuti ka kiire otsuse tegemise vajadusele ning personaalsetele pakkumistele, millest ei tohi teistele r\u00e4\u00e4kida. \u201eIgasugune investeerimisotsus n\u00f5uab kaalutletud l\u00e4henemist ja l\u00e4bipaistvatele andmetele tuginemist. Kui seda ei v\u00f5imaldata, siis on targem kohe jutt l\u00f5petada,\u201c \u00fctleb Kiik.Suurem osa petuk\u00f5nedest tehakse Eesti inimestele v\u00e4lisriikidest. See t\u00e4hendab, et kelmide peatamine ja tabamine on keeruline protsess ning kord juba kaotatud raha tagasi saamise t\u00f5en\u00e4osus on madal. Samas ei t\u00e4henda see Kiige s\u00f5nul veel automaatselt, et petuk\u00f5ne ise on alati v\u00f5\u00f5rkeelne v\u00f5i vigane. T\u00e4iesti tavap\u00e4rane on, et professionaalsed kurjategijad kasutavad \u00f5nnestumiseks n\u00e4iteks kohalikke vahemehi.Investeerimispettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks aga viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga. Lisaks on oluline teada, et pank ei helista klientidele, et k\u00fcsida neilt kontonumbrit v\u00f5i maksekaardi \u00fcksikasju, nagu kaardi number ja kaardi p\u00f6\u00f6rdel olev CVV-kood. Kliendil ei paluta ka internetipanka sisse logida."}
{"text":"Neli aastat kestnud Tallinna Sadama protsess algas otsast peale\nHarju maakohtus algas Tallinna Sadama korruptsiooniprotsess eile otsast peale, kuna neli aastat protsessil osalenud rahvakohtunik astus tervise t\u00f5ttu tagasi. Seep\u00e4rast tuli protsessi uuesti alustada. Tallinna Sadama endise juhi Ain Kaljuranna kaitsja Andri Rohtla esitas taotluse taandada kohtunik Kristina V\u00e4liste ja rahvakohtunik Vladimir Simagin, kuna nad on prokuratuuri t\u00f5endeid juba n\u00e4inud ja see paneb nad uue rahvakohtunikuga v\u00f5rreldes ebav\u00f5rdsesse seisu. Kohus langetab taotluse suhtes otsuse homme.\u00a0\nTallinna Sadama eksjuht Ain Kaljurand.\nTaavi Sepp\n\nAin Kaljuranna kaitsja, vandeadvokaadi abi Andri Rohtla.\nTaavi Sepp\n\n"}
{"text":"PolitseiteatedKohila vald1. aprillil avastati, et lukustatud kinnistult on varastatud prusse ja lauamaterjali. Vargusega tekitatud kahju on hinnanguliselt 500 eurot. Politsei alustas kriminaalmenetlust 6. aprillil.3. aprillil avastati, et auto j\u00e4relhaagisest on varastatud kaks komplekti s\u00f5idukirehve. Vargusega tekitatud varaline kahju on \u00fcle 1000 euro. Politsei alustas kriminaalmenetlust 6. aprillil.6. aprilli \u00f5htul sai politsei teate, et 51-aastane mees l\u00f5i kodus 76-aastast meest. Politsei viis 51-aastase mehe arestimajja rahunema.10. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et aprilli alguses soovis 31-aastane naine osta Facebook Marketplace'ist kohvimasinat. M\u00fc\u00fcja tahtis masinat m\u00fc\u00fca l\u00e4bi kullerfirma ja saatis naisele v\u00f5ltsitud kullerfirma lingi, kuhu naine sisestas enda pangakaardi andmed, internetipanga kasutajatunnuse ning PIN-koodid. Seej\u00e4rel tehti naise arvelt ilma tema loata \u00fcks kaardimakse summas 238 eurot, mida pole enam v\u00f5imalik tagasi p\u00f6\u00f6rata.Rapla vald 1. aprillil soovis 51-aastane naine Facebook Marketplace'ist kohvimasinat osta. Kohvimasina m\u00fc\u00fcja teatas, et saadab paki kulleriga ning edastas naisele kullerfirma lingi, kuhu too sisestas oma krediitkaardi andmed ja m\u00f5lemad PIN-koodid. 3. aprillil avastas naine, et tema kontolt on kantud \u00fcle 430 eurot. Ostetud kaupa naine ei saanud ega ole saanud ka raha tagasi.Politsei-ja piirivalveamet"}
{"text":"Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustavaPressin\u00f5ukogu arutas Eesti Teadusagentuuri kaebust Eesti Ekspressis 13. veebruaril 2023 ilmunud artikli \u201eJOKK ja raha omadele? Teadlased kahtlustavad teadusrahade jagamisel huvide konflikti ja korruptsiooni\u201c peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.Artikkel r\u00e4\u00e4gib teadlaste kahtlustest, et Teadusagentuuris on miljonite eurode teadusraha jagajad olnud aastaid huvide konfliktis.Eesti Teadusagentuur kaebas Pressin\u00f5ukogule, et artikkel sisaldab ebat\u00e4pset ja moonutatud infot ja faktivigu. Kaebaja ei ole rahul, et artikkel esitab Teadusagentuuri kohta kahtlustusi korruptsioonis, kuid seda s\u00fc\u00fcdistust agentuur kommenteerida ei saanud. Teadusagentuur ei ole rahul, et artiklis tuuakse v\u00e4lja hindamisn\u00f5ukogu liige nimeliselt ja esitatakse tema kohta t\u00f5siseid s\u00fc\u00fcdistusi, mis artikli kontekstis kahjustab tema head nime ja mainet. Kaebaja lisas, et v\u00f5imalikku rikkumist t\u00f5endavaid fakte artiklis ei olnud.Eesti Ekspress vastas Pressin\u00f5ukogule, et huvide konflikti reguleerib korruptsioonivastane seadus ning ajakirjaniku k\u00fcsimuste seos grantide hindamiskorraga ja toetuste jagamisega oli artikli teemap\u00fcstitusest ja kontekstist arusaadav. Leht selgitas, et lisaks anon\u00fc\u00fcmsetele allikatele on teiste hulgas kajastatud ka \u00dclo Niinemetsa ja Jaak Aaviksoo seisukohti. Lehe v\u00e4itel on allikate avaldatut hinnatud, neid on k\u00fcsitletud \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult ja allikate v\u00e4ited on olnud sarnased, mist\u00f5ttu puudub kahtlus allikate usaldusv\u00e4\u00e4ruses. Leht m\u00e4rkis, et artiklis ei ole Teadusagentuuri korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatud, vaid on avaldatud teadlaste hinnangud, kes kahtlustavad korruptsiooni ja huvide konflikti. Samas avaldati Teadusagentuuri seisukoht, et nad on k\u00f5ikidel juhtudel t\u00e4itnud huvide konflikti n\u00f5udeid ja ette n\u00e4htud protseduurireegleid. Leht kinnitas, et kaebaja sai s\u00f5na.Pressin\u00f5ukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1, mis n\u00e4eb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse t\u00f5siseid s\u00fc\u00fcdistusi, tuleks talle v\u00f5imaluse korral pakkuda kommentaari samas numbris. Pressin\u00f5ukogu hinnangul ei antud Teadusagentuurile k\u00f5ikide s\u00fc\u00fcdistuste puhul s\u00f5na.Pressin\u00f5ukogu hinnangul rikkus Eesti Ekspress \u201eVeebis vigade parandamise hea tava leppe\u201c punkti 2, mis n\u00e4eb ette, et kui selgub, et toimetus on teinud veebis ilmunud loos vea, siis tuleb teha loosse parandus ja lisada t\u00e4iendava tekstiga (v\u00f5imalusel pealkirja juurde, sellest v\u00e4iksema fondiga) selgitus, millal ja mida on muudetud. Samuti rikkus leht hea tava leppe punkti 3, mis n\u00e4eb ette, et loo sees tuleb kustutada osa, mis osutus valeks, ja kirjutada kogu l\u00f5ik uuesti, viidates sellele, millal ja mida on parandatud. Uuesti kirjutatud osa peab olema eristatav. Pressin\u00f5ukogu hinnangul parandas k\u00fcll leht artiklit, kuid ei m\u00e4rkinud \u00e4ra, mida parandati."}
{"text":"N\u00c4DALA RAAMAT | Harva tahab keegi kuulda, mida head oli Saksa DV-sPeeter Korma\u0161ov kirjutab Helsingin Sanomate auhinna v\u00f5itnud Meri Valkama \u201eSinu Margotist\u201c, millest saab \u201eKupee nr 6\u201c autorite k\u00e4e all telesari. Helsingin Sanomate 2021. aasta parima deb\u00fc\u00fctteose auhinna v\u00f5itnud Meri Valkama \u201eSinu Margot\u201c on lihtsa struktuuriga ja selgelt kirjutatud teos, mis ometi suudab ette v\u00f5tta mitu suurt teemat ega eksi nende lahkamise r\u00e4gastikku \u00e4ra. Seesama v\u00f5lus Soome filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ri Juho Kuosmaneni, kes hakkab koos \u201eKupee nr 6\u201c kaasstsenaristide Livia Ulmani ja Andris Feldmanisega \u201eSinu Margotit\u201c sarjaks arendama. Kuigi raamatu filmikeelde t\u00f5lkimine ei ole kindlasti lihtne, on mingis m\u00f5ttes eelt\u00f6\u00f6 juba tehtud. Valkama kirjutab filmilikult, maalides silme ette olmelistest detailidest t\u00e4idetud aeglasi kaadreid, mis l\u00e4bi nostalgiliselt tuhmiks keeratud filtri tekitavad igatsuse n\u00f5ukaaja l\u00f5pu lootuse ja rauguse j\u00e4rele. Nii on v\u00e4hemalt minu lapsepeas see turbulentne aeg salvestunud, vanade slaidide ja m\u00e4lupiltide kaudu Lasnam\u00e4e paneelika tuppa langevast kollakast p\u00e4ikesevalgusest. Meri Valkama on minust k\u00fcll pisut vanem, aga samamoodi Berliinis elanud ja seal ajakirjandust \u00f5ppinud, nii et olin esimestest lehek\u00fclgedest alates loos sees. Muidugi ei pea selleks \u00fcldse m\u00f5nd linna k\u00fclastama, et sellesse \u00e4ra armuda, kui m\u00f5elda kas v\u00f5i Henry Milleri v\u00e4rvikatele Pariisi seiklustele v\u00f5i Gregory David Robertsi 80ndate Mumbaile teoses \u201eShantaram\u201c. Valkama kirjeldab aga just sellist talviselt vihmast, k\u00f5ledat ja samas unistuste teostumiseks sobivat metropoli, nagu minagi olen kogenud. Unelma kokkuvarisemine\u201eSinu Margot\u201c kulgeb korraga kahes ajas: 80ndate keskpaiga ja k\u00fcmne aasta taguses Berliinis, h\u00fcpetega Soome ja Usedomi saarele P\u00f5hja-Saksamaal. Ajalooliste s\u00fcndmuste taustal esitab kirjanik hellalt ja hingepugevalt loo segaduses inimesest, kes v\u00f5tab ette keerulise \u00fclesande \u2013 enda identiteedi avastamise ja mineviku lahti muukimise. P\u00e4rast isa surma asub Vilja otsima tema endise armukese j\u00e4lgi, esimeseks vihjeks vaid patakas kirju, millele on alati alla kirjutatud \u201eSinu Margot\u201c. Ema Rosalt, kellega Viljal on leebelt \u00f6eldes m\u00fcrgised suhted, ei \u00f5nnestu midagi v\u00e4lja pressida. Nii ei j\u00e4\u00e4gi tal muud \u00fcle, kui v\u00f5tta ette detektiivit\u00f6\u00f6 Berliinis \u2013 linnas, kus ta on lapsena elanud, aga millest ta millegip\u00e4rast kuigi palju ei m\u00e4leta. Kaheksak\u00fcmnendate Ida-Berliin, kus Vilja isa Markus Siltanen t\u00f6\u00f6tab ajalehe Kansan Voima korrespondendina ja kuhu ta toob kaasa oma pere, on minu jaoks teose p\u00f5nevaim osa. Valkama on kirjutanud uurimist\u00f6\u00f6 Saksa DVs t\u00f6\u00f6tanud ajakirjanikest ja see laseb tal luua usutava pildi sotsialistlikust unelmast, mille kokkuvarisemine polnud idasakslastele mitte ainult senise elu kadumine, vaid, mis veelgi hullem, selle v\u00e4\u00e4raks tunnistamine uue ideoloogia poolt. Vana hea Saksa DVKapitalism ei toonud k\u00f5igile \u00f5nne, mida kinnitavad praegugi Berliini t\u00e4navakunst, sotsiaalpoliitika, meeleavaldused ja metroopeatustes r\u00e4uskavad k\u00f5ikuvad tegelased. \u00dcksik inimkogu, kes suitsetab oma paneelmaja aknal ja igatseb taga kaheksak\u00fcmnendaid, taandudes siis nukralt oma samast ajast enam-v\u00e4hem muutumatuna p\u00fcsinud sisekujundusega korterisse. \u201eSinu Margotis\u201c on \u00fcks samasugune pilt, kui peategelane Vilja k\u00e4ib vanemate endise s\u00f5bra Sebastiani korteris, kus aeg on seisma j\u00e4\u00e4nud. Ihati sotsialismi reformimist, mis oleks l\u00f5puks ometi ukse avanud \u201et\u00f5elisele kommunismile\u201c. Nagu \u00fctleb Viljale ema vana s\u00f5branna Ute: \u201eHarva tahab keegi kuulda, mida head oli Saksa DVs\u201c (lk 56). See on keeruline teema: m\u00e4letan Berliinis elamise ajast, kuidas l\u00e4ksin \u00fclikoolis \u00f5ppiva t\u00f6\u00f6kaaslasega tuliselt vaidlema, p\u00fc\u00fcdes talle seletada, et praktikas polnud kommunism sugugi kaunis ja imeline. Raamat on hea lisandus Berliinist k\u00f5nelevatele lugudele nagu telesari \u201eArmastus Berliinis\u201c v\u00f5i film \u201eTeiste elu\u201c. Ajastu Stasi-hirmust kantud \u00f5\u00f5vastavat atmosf\u00e4\u00e4ri saab linnas praegugi tunnetada, kui jalutada \u00f5htuti stalinistliku arhitektuuri mustern\u00e4idisel Karl-Marx Alleel, k\u00fclastada Stasimuseumi Lichtenbergis v\u00f5i k\u00f5ndida \u201eSinu Margoti\u201c tegevuspaika Fischerinselil, kus endise kalurik\u00fcla kohal k\u00f5rguvad jubedad betoonmonstrumid."}
{"text":"Nordea pakub rahvusvahelise karj\u00e4\u00e4ri v\u00f5imalusi Eestist lahkumataKuigi Nordea Pank enam Eestis jaepangana ei tegutse, osutatakse Tallinna kontorist tugiteenuseid P\u00f5hjamaades, USAs ja Suurbritannias tegu..."}
{"text":"\u201eNagu \u201eMehed mustas\u201c!\u201c Tallinna Sadama protsessi uus algus.Advokaadid n\u00f5uavad kohtunike taandamistAin Kaljuranna kaitsja taotles Tallinna Sadama nn uue alguse avaistungil kahe kohtuniku taandamist.Eile algas otsast peale Eesti suurima, aastaid kestnud korruptsiooniprotsessi menetlemine Harju maakohtus, sest varasema menetluse oli nurjanud \u00fche rahvakohtuniku haigestumine. Seaduse j\u00e4rgi peavad sellise juhtumi puhul \u00f5igust m\u00f5istma kohtunik ja kaks rahvakohtunikku. Varem oli asjast taandatud varurahvakohtunik, sest tal lasus kuriteokahtlus.Avaistungile saabus kohtukoosseis juba viieliikmelisena, sest oli otsustatud kaasata kaks varurahvakohtunikku. Uude kohtukoosseisu kuulub peale kohtunik Kristina V\u00e4liste ka eelmise koosseisu rahvakohtunik - Vladimir Simagin. Samuti on kaasatud uus rahvakohtunik ja kaks varurahvakohtunikku.Istungi algusfaasis l\u00f5i Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres juba omamoodi pretsedendi, kui p\u00e4ris uute rahvakohtunike isikukoode. \u201eEsmakordne juhtum, kui isikukoode k\u00fcsitakse,\u201c imestas V\u00e4liste, et tavaliselt piisab nimest.Keres selgitas, et kaitsjatel peaks olema v\u00f5imalus iseseisvalt uute rahvakohtunike tausta kontrollida, n\u00e4iteks nende varasemate kuritegude kohta uurida. See k\u00fcsimus t\u00f5statati \u00fche rahvakohtuniku eelmisest voorust taandamise t\u00f5ttu, sest tema kohta ilmnes kuriteokahtlus.V\u00e4liste \u00fctles, et eesistuja saab kinnitada, et rahvakohtunike taust on puhas. \u201eKaitsjal on \u00f5igus k\u00f5ike kontrollida,\u201c n\u00f5udis Keres.\u201eTe ei usalda kohust?\u201c vastas V\u00e4liste ja sai ajalugu arvestava vastuse, et vahel v\u00f5ib kohtulgi midagi kahe silma vahele j\u00e4\u00e4da.\u2022 \u2022 \u2022 Kui j\u00f5uti taandusteni, oli Kaljuranna teisel kaitsjal Andri Rohtlal \u00fcks esitada.Ta esitas taanduse kohtukoosseisu nende kohtunike kohta, kes on sama asja juba varem menetlenud. \u201eKohus ei tohi olla n\u00e4inud \u00fchtegi t\u00f5endit. Kohtunik ja \u00fcks rahvakohtunik on aga n\u00e4inud k\u00f5iki prokur\u00f6ri t\u00f5endeid, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka kaitsja t\u00f5endeid. Seet\u00f5ttu on teil - eesistujal ja rahvakohtunikul - v\u00f5imatu hinnata t\u00f5endeid erapooletult,\u201c selgitas Rohtla.Taandus puudutab seega V\u00e4listet ja Simaginit.\u201eMul ei ole kahtlust kohtunik V\u00e4liste ja rahvakohtunik Simagini erapooletuses, aga see ei n\u00e4i erapooletu. Seet\u00f5ttu esitan taandused kohtunik V\u00e4liste ja rahvakohtunik Simagini taandamiseks,\u201c sedastas Rohtla.Rohtla toetuseks k\u00f5neles ka \u00fche tsiviilkostja advokaat Mihkel Gaver. Tema s\u00f5nul on raske ette kujutada, et uues koosseisus v\u00f5iks kohus asuda senistest erinevatele seisukohtadele. \u201eK\u00f5ik koosseisu liikmed koos peaksid n\u00e4gema t\u00f5endeid esmakordselt,\u201c m\u00e4rkis ta.On varemgi n\u00f5udnudSimagini taandamist on Gaver varemgi n\u00f5udnud, sest kahtles tema usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja erapooletuses. Aasta tagasi see l\u00e4bi ei l\u00e4inud.Ka kohtualuse \u00e4rimehe Toivo Prommi advokaat Andrei Svi\u0161t\u0161 on Simagini taandamist soovinud. Sedapuhkugi toetas Svi\u0161t\u0161 Rohtla avaldust. \u201eMeil on kaks kolleegiumi liiget, kes on varem suure osaga tutvunud. Suure osa materjali suhtes on kujunenud ka ilmselt selge arvamus nii t\u00f5endite lubatavuse kui ka tuleviku vaates v\u00f5imaliku vastutuse v\u00f5i s\u00fc\u00fc k\u00fcsimuses,\u201c selgitas Svi\u0161t\u0161.Tema s\u00f5nul on uued kohtukoosseisu liikmed ebav\u00f5rdses seisus, sest vaatavad t\u00f5endeid l\u00e4bi esimest korda. \u201eSisulised otsused tulevad n\u00f5upidamistoas arutelude tulemusel. Kui kaks liiget on varasemaid k\u00fcsimusi arutanud ja neil on selles v\u00e4ljakujunenud veendumus, siis kahel liikmel on materjali valdamisest tulenev eelis v\u00f5i inimlikult m\u00f5istetav olulisem roll,\u201c p\u00f5hjendas Svi\u0161t\u0161.Tema s\u00f5nul on \u00e4\u00e4rmiselt k\u00fcsitav, et otsused tehakse ringi, kui uued koosseisu liikmed peaksid j\u00f5udma muule j\u00e4reldusele, kui varem on j\u00f5utud. \u201eInimlikult p\u00e4rsiti sellises olukorras teistsuguste otsuste tegemist kui varasemalt vastuv\u00f5etud otsused,\u201c \u00fctles ta, lisades, et teistviisi otsustamine \u00f5\u00f5nestaks ka kohtuniku autoriteeti. \u201eObjektiivselt erapoolik olukord,\u201c defineeris Svi\u0161t\u0161.Nagu filmis\u201eOn selline tunne, nagu oleks sattunud \u201eMehed mustas\u201c filmi, kus seadeldise abil on hetkega v\u00f5imalik inimeste m\u00e4lu kustutada,\u201c juhatas oma samuti taandamist toetava k\u00f5ne sisse vandeadvokaat Kristjan Tuul, kes esindab Allan Kiili p\u00e4rijaid.Temagi arvas, et asja arutama hakkav kohtukoosseis ei peaks olema n\u00e4inud varasemaid t\u00f5endeid ja poolte seisukohti. Tuul t\u00f5i esile, et tunnistajaid uuesti kohtusse kutsudes ei ole teada, kas nad seekord \u00fctlusi annavad v\u00f5i keelduvad. \u201eArvestades, et kohtueelses menetluses antud \u00fctlused on kahele teada, ei n\u00e4i kohtukoosseis erapooletu.\u201cProkur\u00f6r Denis T\u0161asovskih t\u00f5i esile, et eeldas s\u00e4\u00e4rase taanduse n\u00f5udmist, kuid tema arvates pole selleks alust, sest prokuratuuri hinnangul peab seadusandja seda olukorda sobivaks ja probleeme ei tohiks tulla.\u201eLeiame, et taandus ja taanduse toetusavaldused on p\u00f5hjendamata. Loodan, et taanduse algeks ei olnud soov valida endale sobilikku kohtukoosseisu,\u201c m\u00e4rkis ta.Kohus kujundab taandamistaotluse kohta seisukoha neljap\u00e4evaks m\u00e4\u00e4ratud istungi alguseks.\u00a0\u201eArvestades, et kohtueelses menetluses antud \u00fctlused on kahele teada, ei n\u00e4i kohtukoosseis erapooletu.\"\"Svi\u0161t\u0161i s\u00f5nul on uued kohtukoosseisu liikmed ebav\u00f5rdses seisus.\"MIS JUHTUS?Kuus aastat kohut algas otsast pealeRiigiprokuratuur s\u00fc\u00fcdistab Tallinna Sadama endist juhatuse esimeest Ain Kaljuranda mitmelt \u00e4rimehelt altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. \u00c4rimehi s\u00fc\u00fcdistatakse altk\u00e4emaksu andmises.2019. aastal kohtusse j\u00f5udnud uurimine sai n\u00e4htava alguse 2015. aastal, kui kaitsepolitsei pidas kinni Kaljuranna ja n\u00fc\u00fcdseks surnud Allan Kiili.Algse s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi n\u00f5ustusid Kiil ja Kaljurand mitmelt ettev\u00f5ttelt v\u00f5tma altk\u00e4emaksu selle eest, et nende lepingulised suhted Tallinna Sadamaga sujuksid v\u00f5imalikult soodsalt.Kaljurand ja \u00e4rimehed vaidlevad s\u00fc\u00fcdistustele vastu.Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessi arutamine algas eile otsast peale ja Harju maakohtu suurim saal t\u00e4itus advokaatidega.Aleksander Pihlak"}
{"text":"KOV-ide esindajad arutavad \u00f5igus-, eetika- ja sotsiaalteemasidTALLINN, 12. aprill, BNS \u2013 Kohalike omavalitsuste (KOV) esindajad arutavad kolmap\u00e4eval Tallinnas Viru hotellis algavatel linnade ja valdade p\u00e4evadel olulisi \u00f5igus-, eetika- ja sotsiaalteemasid.\nKolmap\u00e4eval ja neljap\u00e4eval peetavatel linnade ja valdade p\u00e4evadel v\u00f5etakse luubi alla erinevad \u00f5igus- ja eetikaalased teemad ning kahel p\u00e4eval arutatakse ka p\u00f5letavamatel sotsiaalvaldkonna teemadel, teatas Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja BNS-ile.\nEsimene p\u00e4ev keskendub sotsiaalvaldkonnas hoolivuse ja hoolekande temaatikale ning arutatakse nii ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irega inimeste toetamist omavalitsuse poolt alates aastast 2025 kui ka uutest tuultest lastekaitses ning asendushoolduses. Tutvustatakse sotsiaalministeeriumi tellitud projekti \"Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi anal\u00fc\u00fcs ja hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine\u201c ning sellega seotut.\n\"Hoolivus n\u00e4itab kogukonna v\u00f5i \u00fchiskonna k\u00fcpsust. T\u00e4na t\u00f5deme vajakaj\u00e4\u00e4misi erivajadustega inimestele ja nende l\u00e4hedastele teenuste pakkumise osas, aga ka laiemas kontekstis vaimse tervise toetamises, mist\u00f5ttu peaksid k\u00e4sitlemisele tulevad teemad k\u00f5netama v\u00f5rdselt nii teenuse vajajat, korraldajat kui pakkujat. Kui pikkade sammudega liigub lastekaitsereform, mis muutub l\u00e4hitulevikus, siingi loodame saada uut teadmist, et kohtadel startimine ei kujuneks meeletuks spurdiks, vaid oleks hea ettevalmistusega rahulik, eesm\u00e4rgistatud k\u00f5nd,\u201c s\u00f5nas t\u00f6\u00f6toa k\u00f5nejuht, Keila abilinnapea Eike K\u00e4si.\n\u00dcrituse teisel p\u00e4eval toimub aga kaasavas formaadis t\u00f6\u00f6tuba ennetusteemadel. Keskendutakse valdkondade\u00fclesele ennetusele ning lahatakse erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas v\u00f5imalikult laia sihtgruppi haarates tegeleda ennetusega. Vestlust veavad sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, p\u00e4\u00e4steameti, siseministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti ja vabatahtlike seltsiliste esindajad.\n\u00d5iguse ja eetika t\u00f6\u00f6toas uurib J\u00e4rva vallasekret\u00e4r Karin Tenisson-Alev ettekandjatelt, millised on kohaliku omavalitsuste v\u00f5imalused oma \u00f5iguste kaitseks riigikohtus, v\u00f5i kas ametnikule kingitud tort on m\u00f5jutusvahend? Samuti tehakse toas \u00fclevaade kohaliku omavalitsuse tegevuse l\u00e4bipaistvuse suurendamise v\u00f5imalustest, r\u00e4\u00e4gitakse korruptsioonivastase seaduse muudatustest ning huvide deklaratsioonist.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Tallinna Sadama protsess algas otsast pealeHarju maakohtus algas Tallinna Sadama korruptsiooniprotsess eile otsast peale, kuna neli aastat protsessil osalenud rahvakohtunik astus tervise t\u00f5ttu tagasi. Seep\u00e4rast tuli protsessi uuesti alustada. Tallinna Sadama endise juhi Ain Kaljuranna kaitsja Andri Rohtla esitas taotluse taandada kohtunik Kristina V\u00e4liste ja rahvakohtunik Vladimir Simagin, kuna nad on prokuratuuri t\u00f5endeid juba n\u00e4inud ja see paneb nad uue rahvakohtunikuga v\u00f5rreldes ebav\u00f5rdsesse seisu. Kohus langetab taotluse suhtes otsuse homme. PM"}
{"text":"Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustavaPressin\u00f5ukogu arutas Eesti Teadusagentuuri kaebust Eesti Ekspressis 13. veebruaril 2023 ilmunud artikli \u201eJOKK ja raha omadele? Teadlased kahtlustavad teadusrahade jagamisel huvide konflikti ja korruptsiooni\u201c peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.Artikkel r\u00e4\u00e4gib teadlaste kahtlustest, et Teadusagentuuris on miljonite eurode teadusraha jagajad olnud aastaid huvide konfliktis.Eesti Teadusagentuur kaebas Pressin\u00f5ukogule, et artikkel sisaldab ebat\u00e4pset ja moonutatud infot ja faktivigu. Kaebaja ei ole rahul, et artikkel esitab Teadusagentuuri kohta kahtlustusi korruptsioonis, kuid seda s\u00fc\u00fcdistust agentuur kommenteerida ei saanud. Teadusagentuur ei ole rahul, et artiklis tuuakse v\u00e4lja hindamisn\u00f5ukogu liige nimeliselt ja esitatakse tema kohta t\u00f5siseid s\u00fc\u00fcdistusi, mis artikli kontekstis kahjustab tema head nime ja mainet. Kaebaja lisas, et v\u00f5imalikku rikkumist t\u00f5endavaid fakte artiklis ei olnud.Eesti Ekspress vastas Pressin\u00f5ukogule, et huvide konflikti reguleerib korruptsioonivastane seadus ning ajakirjaniku k\u00fcsimuste seos grantide hindamiskorraga ja toetuste jagamisega oli artikli teemap\u00fcstitusest ja kontekstist arusaadav. Leht selgitas, et lisaks anon\u00fc\u00fcmsetele allikatele on teiste hulgas kajastatud ka \u00dclo Niinemetsa ja Jaak Aaviksoo seisukohti. Lehe v\u00e4itel on allikate avaldatut hinnatud, neid on k\u00fcsitletud \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult ja allikate v\u00e4ited on olnud sarnased, mist\u00f5ttu puudub kahtlus allikate usaldusv\u00e4\u00e4ruses. Leht m\u00e4rkis, et artiklis ei ole Teadusagentuuri korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatud, vaid on avaldatud teadlaste hinnangud, kes kahtlustavad korruptsiooni ja huvide konflikti. Samas avaldati Teadusagentuuri seisukoht, et nad on k\u00f5ikidel juhtudel t\u00e4itnud huvide konflikti n\u00f5udeid ja ette n\u00e4htud protseduurireegleid. Leht kinnitas, et kaebaja sai s\u00f5na.Pressin\u00f5ukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1, mis n\u00e4eb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse t\u00f5siseid s\u00fc\u00fcdistusi, tuleks talle v\u00f5imaluse korral pakkuda kommentaari samas numbris. Pressin\u00f5ukogu hinnangul ei antud Teadusagentuurile k\u00f5ikide s\u00fc\u00fcdistuste puhul s\u00f5na.Pressin\u00f5ukogu hinnangul rikkus Eesti Ekspress \u201eVeebis vigade parandamise hea tava leppe\u201c punkti 2, mis n\u00e4eb ette, et kui selgub, et toimetus on teinud veebis ilmunud loos vea, siis tuleb teha loosse parandus ja lisada t\u00e4iendava tekstiga (v\u00f5imalusel pealkirja juurde, sellest v\u00e4iksema fondiga) selgitus, millal ja mida on muudetud. Samuti rikkus leht hea tava leppe punkti 3, mis n\u00e4eb ette, et loo sees tuleb kustutada osa, mis osutus valeks, ja kirjutada kogu l\u00f5ik uuesti, viidates sellele, millal ja mida on parandatud. Uuesti kirjutatud osa peab olema eristatav. Pressin\u00f5ukogu hinnangul parandas k\u00fcll leht artiklit, kuid ei m\u00e4rkinud \u00e4ra, mida parandati."}
{"text":"Sandra S\u00e4rav: m\u00f5tlesin, et olengi p\u00e4ttSandra S\u00e4rav sai eelmisel n\u00e4dalal laiemale avalikkusele tuntuks mitte lobisti ega Andrus Ansipi ja Siim Sikkuti meeskonnaliikmena Euroopa Liidu \u00fcksustes, vaid kui ametnik, kes j\u00e4ttis Bolti optsioonid huvide deklaratsiooni kirja panemata.Eelmine n\u00e4dal oli v\u00e4ga keeruline. Olin mitu \u00f6\u00f6d \u00fcleval ja m\u00f5tlesin, et kas olengi p\u00e4tt. Miski minus l\u00e4ks katki. Algas n\u00f5iajaht,\" \u00fctleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra S\u00e4rav kurvalt.Ta t\u00f6\u00f6tas paar aastat tagasi ettev\u00f5ttes Bolt ja sai selle eest 360 aktsia optsiooni.S\u00e4rav tunnistab, et tegu oli arusaamatusega: ta teadis, et v\u00e4\u00e4rtpaberid tuleb kirja panna, ent ei pidanud optsioone v\u00e4\u00e4rtpaberiteks, kuna Bolt ei ole veel b\u00f6rsil. Ka s\u00fcsteem, mis muidu automaatselt v\u00e4\u00e4rtpaberid aitab \u00fcles m\u00e4rkida, optsioone ei lisanud. Nii j\u00e4idki need ankeedist v\u00e4lja. Kogemata. N\u00fc\u00fcd valutab ta s\u00fcdant oma meeskonna p\u00e4rast, kelle suur t\u00f6\u00f6 on saanud tema p\u00e4rast teenimatult palju negatiivset t\u00e4helepanu.P\u00e4\u00e4ses lihtsaltSkeptikud \u00fctlevad, et S\u00e4rav p\u00e4\u00e4ses lihtsalt - olnuks ta keskealine t\u00fcsenev mees, tulnuks tal ehk ministeeriumist lahkuda. Aktiivset naist hindavad aga endised ja praegused kolleegid nii avalikus kui ka erasektoris k\u00f5rgelt ja toetavad teda. \u00dctlevad, et S\u00e4rav ei aja Bolti asja, vaid Eesti asja ja teeb seda hingega.Telefoniintervjuu ajal jalutab S\u00e4rav parasjagu \u00f5ues, m\u00f6\u00f6da Selveri parklat ja koondab m\u00f5tteid. Ta on energiline ja sportlik, tema hobide nimekirjas on show-tants, jooks, tennis ja CrossFit. Ta on olnud P\u00e4rnu v\u00f5rkpalli- ja korvpalliklubide tantsut\u00fcdruk. Teeb trenni \u00fcle p\u00e4eva. T\u00f5si, viimasel kuul on tulnud p\u00f5lvevigastuse t\u00f5ttu aktiivsust maandada koeraga jalutades.S\u00e4rav on s\u00fcndinud ja kasvanud Kilingi-N\u00f5mmes. Peres kasvas \u00fches temaga neli t\u00fctart. S\u00e4rav on neist vanim. Tema \u00f5de Sarah Kruusmaa meenutab t\u00e4nuga, et kui ta \u00fclikooli l\u00e4ks, toetas tema, seitse aastat noorema \u00f5e \u00f5pinguid just Sandra.G\u00fcmnaasiumis k\u00e4is Sandra S\u00e4rav juba P\u00e4rnus. Sel ajal sai tema huviks ajakirjandus. \u00d5pingute k\u00f5rvalt k\u00e4is ta t\u00f6\u00f6l ettekandjana ja oli koolilehe peatoimetaja. \u00d5iglus oli tema s\u00fcdameasi ja suurim innustaja teemade valikul.K\u00f5rgkooli valimisel sai otsustavaks mere l\u00e4hedus. P\u00e4rnuga \u00e4ra harjunud t\u00fcdruk vajas seda avarust ja Tartu ta seep\u00e4rast v\u00e4listas. Ta otsustas astuda Balti Filmi- ja Meediakooli, et \u00f5ppida suhtekorralduse Ent \u00fcsna ruttu sai aru, et see ei ole siiski tema jaoks. Ta tegi pausi ja s\u00f5itis New Yorki, et j\u00e4rele m\u00f5elda. T\u00f6\u00f6tas seal lapsehoidja ja ettekandjana. Tagasi tulles teadis ta t\u00e4pselt, mida elult ootab ja tahab.Ta astus Tallinna Tehnika\u00fclikooli sotsiaalteaduskonda. Sealt edasi liikus Euroopa Komisjoni, kus t\u00f6\u00f6tas Andrus Ansipi \u00fchtse digitaalse turu projektimeeskonnas. Kuigi pakkumisi t\u00f6\u00f6le tulla tuli ka v\u00e4lismaalt, otsustas S\u00e4rav naasta Eestisse. Ta asus ametisse majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) n\u00f5unikuna, tegeles Eesti eesistumise teemadega. Siim Sikkuti meeskonnas v\u00e4lissuhetega. Just sellelt ametikohalt sai ta pakkumise Boltilt tulla valitsussuhete juhiks.Nagu idufirmades kombeks, pakuti motivatsioonipaketi osana tallegi optsioone. Nende hinda on hetkel keeruline eurodesse \u00fcmber panna,ent v\u00f5ib eeldada, et kui Bolt tuleb b\u00f6rsile, on optsioonid siiski hinnalised.Sisuliselt oli Bolti esilobistK\u00f5ik isikuomadused lobistina t\u00f6\u00f6tamiseks on tal olemas: energiline, s\u00fcmpaatne, ladusa jutuga, s\u00f5bralik ja \u00fcle\u00fcldiselt meeldiv t\u00fc\u00fcp.Kahe aasta m\u00f6\u00f6dudes asus ta Varssavis t\u00f6\u00f6le Facebooki heaks. Suur ettev\u00f5te, kus v\u00e4ikesel mutrikesel suurt h\u00e4\u00e4le- ja s\u00f5na\u00f5igust polnud. See S\u00e4ravale ei meeldinud ja ta naasis kodumaale. Uuesti MKMi ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli, kus S\u00e4rav on t\u00e4naseni lektor. Ta \u00fctleb, et soovis lektoriks saada, kuna ise \u00f5ppides tundis, et lektorid on sageli teoreetikud, kellel praktiline kogemus puudub. N\u00fc\u00fcd proovib ta seda muuta ja tudengitele ka praktikute poolt l\u00e4hemalt tutvustada.S\u00e4rav on MKMis asekantslerina t\u00f6\u00f6tanud napid \u00fcheksa kuud, vahetult enne seda oli ta andmete taaskasutuse programmijuht. Paljud valdkonnad, millega ta tegeleb, on saanud juba varem alguse ja hoo sisse. S\u00e4rava meeskond tegeleb viie valdkonnaga: turism, v\u00e4lismajandus, ettev\u00f5tlus- ja tarbimiskeskkond, reaalajamajandus ja ettev\u00f5tja digiv\u00e4rav ehk e-residendid.Paljud, kes temaga koos t\u00f6\u00f6tanud, iseloomustavad teda kui ebat\u00fc\u00fcpilist riigiametnikku. \u201eTegemist on v\u00f5imeka inimesega, kelle entusiasm ja tehatahtmine meenutavad heas m\u00f5ttes algusaja Eesti tippametnike paremikku,\u201c \u00fctleb endine e-residentsuse programmi tegevjuht ja praegu idufirmas Salv rahapesu t\u00f5kestamisega tegelev Lauri Haav. Ta tunnistab, et temagi meeskond p\u00fc\u00fcdis S\u00e4ravat v\u00e4rvata, ent j\u00e4i temast ilma. P\u00f5hjus, miks teda soovitakse, peitub selles, et S\u00e4rav on t\u00f6\u00f6tanud nii avalikus kui erasektoris ja orienteerub h\u00e4sti m\u00f5lemal pool lauda.Reaalmajanduse projektile, mille eesm\u00e4rk on drastiliselt v\u00e4hendada paberimajandust ja lihtsustada eri riikide kontrollimehhanisme, l\u00fckkas hoo sisse just S\u00e4rav. Kolleegid r\u00e4\u00e4givad, et S\u00e4raval on omap\u00e4rane v\u00f5ime inimesi kaasata, see olevatki tema tugevaim k\u00fclg.Accelerate Estonia rahvusvaheliste kaubavedude digitaliseerimise projektijuht Heiti Mering iseloomustab teda kui energiapommi, kes ehk suudab rahvusvahelise kaubaveo paberivabaks vedada. S\u00e4rava meeskonna juhtimisel just seda Euroopas tehakse.Kui nahk paksemaks kasvatatud, kaalub S\u00e4rav poliitikasse astuda. Praegu ei oska ta end veel \u00fchtegi erakonda sobitada. \u00dctleb, et on feminist ja soovib, et inimesi hinnataks nende v\u00f5imete j\u00e4rgi, s\u00f5ltumata soost ja taustast.Kodus toetavad teda koer ja elukaaslane. \u201eTa on minu tasakaalustav pool. Kannatab v\u00e4lja k\u00f5ik mu emotsionaalsed tipp- ja madalhetked ning toob mu maa peale tagasi,\u201c tunnustab S\u00e4rav elukaaslast.SANDRA S\u00c4RAVS\u00fcndinud 1. juulil 1989.2015-2016 Euroopa Komisjon, Stagiaire'i asepresident Andrus Ansipi digitaalse \u00fchtse turu projektimeeskonnas.2013-2016 Tallinna Tehnika\u00fclikooli sotsiaalteaduskond, \u00d5iguse Instituut, projektide assistent, nooremteadur.2017-2021 Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandusteaduskond, \u00d5iguse Instituut, nooremteadur.2016-2018 Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-rium, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 osakonna n\u00f5unik, v\u00e4liskoost\u00f6\u00f6 n\u00f5unik.2019-2021 Bolt, kestliku arengu juht, Baltikumi ja P\u00f5hjamaade valitsussuhete juht.2020-2021 MT\u00dc Eesti Jagamismajanduse Liit, juhatuse liige.2021-2022 Meta (Facebook), avaliku poliitika juht.2021 Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandusteaduskond, \u00d5iguse Instituut, lektor.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, andmete taaskasutuse programmijuht, ettev\u00f5tlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler.MARTA TUUL"}
{"text":"Ida-Saksamaaga koos lammutati nii m\u00f5nigi eluPeeter Korma\u0161ov kirjutab Meri Valkama \u201eSinu Margotist\", mis tekitab igatsuse vanade slaidide ja kastanitest loomade meisterdamise j\u00e4rele.Helsingin Sanomate 2021. aasta parima deb\u00fc\u00fctteose auhinna v\u00f5itnud Meri Valkama \u201eSinu Margot\u201c on lihtsa struktuuriga ja selgelt kirjutatud teos, mis ometi suudab ette v\u00f5tta mitu suurt teemat ega eksi nende lahkamise r\u00e4gastikku \u00e4ra. Seesama v\u00f5lus Soome filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ri Juho Kuosmaneni, kes hakkab koos \u201eKupee nr 6\u201c kaasstsenaristide Livia Ulmani ja Andris Feldmanisega \u201eSinu Margotit\u201c sarjaks arendama.Kuigi raamatu filmikeelde t\u00f5lkimine ei ole kindlasti lihtne, on mingis m\u00f5ttes eelt\u00f6\u00f6 juba tehtud. Valkama kirjutab filmilikult, maalides silme ette olmelistest detailidest t\u00e4idetud aeglasi kaadreid, mis l\u00e4bi nostalgiliselt tuhmiks keeratud filtri tekitavad igatsuse n\u00f5ukaaja l\u00f5pu lootuse ja rauguse j\u00e4rele. Nii on v\u00e4hemalt minu lapsepeas see turbulentne aeg salvestunud, vanade slaidide ja m\u00e4lupiltide kaudu Lasnam\u00e4e paneelika tuppa langevast kollakast p\u00e4ikesevalgusest.Meri Valkama on minust k\u00fcll pisut vanem, aga samamoodi Berliinis elanud ja seal ajakirjandust \u00f5ppinud, nii et olin esimestest lehek\u00fclgedest alates loos sees. Muidugi ei pea selleks \u00fcldse m\u00f5nd linna k\u00fclastama, et sellesse \u00e4ra armuda, kui m\u00f5elda kas v\u00f5i Henry Milleri v\u00e4rvikatele Pariisi seiklustele v\u00f5i Gregory David Robertsi 80ndate Mumbaile teoses \u201eShantaram\u201c. Valkama kirjeldab aga just sellist talviselt vihmast, k\u00f5ledat ja samas unistuste teostumiseks sobivat metropoli, nagu minagi olen kogenud.Unelma kokkuvarisemine\u201eSinu Margot\u201c kulgeb korraga kahes ajas: 80ndate keskpaiga ja k\u00fcmne aasta taguses Berliinis, h\u00fcpetega Soome ja Usedomi saarele P\u00f5hja-Saksamaal.Ajalooliste s\u00fcndmuste taustal esitab kirjanik hellalt ja hingepugevalt loo segaduses inimesest, kes v\u00f5tab ette keerulise \u00fclesande -enda identiteedi avastamise ja mineviku lahti muukimise.P\u00e4rast isa surma asub Vilja otsima tema endise armukese j\u00e4lgi, esimeseks vihjeks vaid patakas kirju, millele on alati alla kirjutatud \u201eSinu Margot\u201c. Ema Rosalt, kellega Viljal on leebelt \u00f6eldes m\u00fcrgised suhted, ei \u00f5nnestu midagi v\u00e4lja pressida. Nii ei j\u00e4\u00e4gi tal muud \u00fcle, kui v\u00f5tta ette detektiivit\u00f6\u00f6 Berliinis - linnas, kus ta on lapsena elanud, aga millest ta millegip\u00e4rast kuigi palju ei m\u00e4leta.Kaheksak\u00fcmnendate Ida-Berliin, kus Vilja isa Markus Siltanen t\u00f6\u00f6tab ajalehe Kansan Voima korrespondendina ja kuhu ta toob kaasa oma pere, on minu jaoks teose p\u00f5nevaim osa. Valkama on kirjutanud uurimist\u00f6\u00f6 Saksa DVs t\u00f6\u00f6tanud ajakirjanikest ja see laseb tal luua usutava pildi sotsialistlikust unelmast, mille kokkuvarisemine polnud ida-sakslastele mitte ainult senise elukadumine, vaid, mis veelgi hullem, selle v\u00e4\u00e4raks tunnistamine uue ideoloogia poolt.Vana hea Saksa DVKapitalism ei toonud k\u00f5igile \u00f5nne, mida kinnitavad praegugi Berliini t\u00e4navakunst, sotsiaalpoliitika, meeleavaldused ja metroopeatustes r\u00e4uskavad k\u00f5ikuvad tegelased. \u00dcksik inimkogu, kes suitsetab oma paneelmaja aknal ja igatseb taga kaheksak\u00fcmnendaid, taandudes siis nukralt oma samast ajast enam-v\u00e4hem muutumatuna p\u00fcsinud sisekujundusega korterisse. \u201eSinu Margotis\u201c on \u00fcks samasugune pilt, kui peategelane Vilja k\u00e4ib vanemate endise s\u00f5bra Sebastiani korteris, kus aeg on seisma j\u00e4\u00e4nud.Ihati sotsialismi reformimist, mis oleks l\u00f5puks ometi ukse avanud \u201et\u00f5elisele kommunismile\u201c. Nagu \u00fctleb Viljale ema vana s\u00f5branna Ute: \u201eHarva tahab keegi kuulda, mida head oli Saksa DVs\u201c (lk 56). See on keeruline teema: m\u00e4letan Berliinis elamise ajast, kuidas l\u00e4ksin \u00fclikoolis \u00f5ppiva t\u00f6\u00f6kaaslasega tuliselt vaidlema, p\u00fc\u00fcdes talle seletada, et praktikas polnud kommunism sugugi kaunis ja imeline.Raamat on hea lisandus Berliinist k\u00f5nelevatele lugudele, nagu telesari \u201eArmastus Berliinis\u201c v\u00f5i film \u201eTeiste elu\u201c. Ajastu Stasi-hirmust kantud \u00f5\u00f5vastavat atmosf\u00e4\u00e4ri saab linnas praegugi tunnetada, kui jalutada \u00f5htuti stalinistliku arhitektuuri mustern\u00e4idisel Karl-Marx Alleel, k\u00fclastada Stasimuseumi Lichtenbergis v\u00f5i k\u00f5ndida \u201eSinu Margoti\" tegevuspaika Fischerinselil, kus endise kalurik\u00fcla kohal k\u00f5rguvad jubedad betoonmonstrumid.N\u00c4DALA RAAMAT\u201eSinu Margot\u201c Meri ValkamaT\u00f5lkija Piret P\u00e4\u00e4suke. Kirjastus Hea Lugu, 2022. 336 lk.TR\u00d6\u00d6STITU VAADE: Just niisugune vaade avanes L\u00e4\u00e4ne-Berliinist linna idaosale aastal 1985, taamal Ida-Berliini maam\u00e4rk Alexanderplatzi teletorn.Peeter Korma\u0161ov"}
{"text":"Aarne M\u00e4e: neli aastat Ameerika m\u00e4gedel ehk valimistest valimisteniV\u00f5ib-olla m\u00f5ni meist veel m\u00e4letab, kuidas koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel neli aastat tagasi passis meedia tundide viisi Toompeal Stenbocki maja ukse taga, pinnides osapooltelt, et mida t\u00e4pselt otsustati, et kas ikka saadakse \u00fcksmeelele, kas ikka pannakse valitsus kolmekesi kokku, et miks mingeid signaale ei tule\u2026 Mina m\u00e4letan, sest olin selle juures.\nPeaaegu iga p\u00e4ev paari n\u00e4dala jooksul, tavaliselt isegi mitu korda p\u00e4evas, urgitseti, et saaks kirjutada k\u00f5lavaid pealkirju ja keerata poliitikuid \u00fcksteise vastu, lootuses, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad ometi t\u00fclli l\u00e4heksid ja asi kokku kukuks.\nOmeti said Keskerakond, EKRE ja Isamaa kokkuleppele, misj\u00e4rel asuti meedia ja poliitiliste konkurentide rappimise saatel valitsema, langetades hulk riigile ja rahvale kasulikke otsuseid.\nValimiste v\u00f5itjana tundnud, kuid opositsiooni kukkunud \u00fclbe Reformierakond r\u00e4uskas ja trollis ja juntis samal ajal nagu jonniv laps ning p\u00fc\u00fcdis jalgu trampides igatepidi valitsuse ning Riigikogu t\u00f6\u00f6d h\u00e4irida. Kuni see v\u00e4hem kui kahe aasta m\u00f6\u00f6dudes \u00f5nnestuski, kui prokuratuur ja kaitsepolitsei h\u00e4stiajastatult \u2013 vahetult enne abieluteemalise rahvah\u00e4\u00e4letuse otsustamist parlamendis \u2013 korraldas pressikonverentsi, kus Keskerakond ja sellega seotud m\u00f5ned tipud langesid korruptsioonikahtlustuste alla. See kaasus tiksub seniajani ilma mingisugusegi avaliku huvita.\nKuid toona astus Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas selle peale peaministri kohalt tagasi ning l\u00f5i k\u00e4ed oravatega, \u00e4sades n\u00f5nda oma senistele partneritele noa selga. P\u00e4ikeset\u00f5usuvalitsust sellest siiski ei s\u00fcndinud, sest \u00f5ige pea l\u00e4ks pilviseks.\nNagu me k\u00f5ik teame, viskas Kaja Kallas aastakese hiljem Keskerakonna ministrid p\u00e4evapealt \u00fcle parda ja j\u00e4tkas valitsemist \u00fcksi, saades h\u00fc\u00fcdnimeks \u201cvalitsejanna\u201d. See kestis kuni jaanip\u00e4evani, mil tema v\u00f5rku langesid Isamaa ja sotsid.\nUute valimiste eel t\u00f5usis EKRE populaarsus Reformierakonna kandadele, vahepeal isegi m\u00f6\u00f6dudes neist. See pani Kaja Kallase tegutsema selle nimel, et ohtlik konkurent \u00fcksk\u00f5ik milliste vahenditega nullida. N\u00f5nda v\u00f5eti appi lausa Kremli propagandistid, v\u00e4lismeedia, levitati valeuudiseid ning ehitati oma kampaania vastandumisele. Mitte positiivsele programmile v\u00f5i t\u00f5e r\u00e4\u00e4kimisele. Selle suure vastandumise ajal unustati riigi rahaline seis, kus miinus oli nii suureks l\u00e4inud, et neid numbreid oli raske isegi kokku lugeda.\nValimiste \u00f5htul oli paberh\u00e4\u00e4letuse tulemuste teadasaamise hetkeks seis hapu, kuid sellest polnud lugu \u2013 e-h\u00e4\u00e4lte timmimiseks kulunud tunnid ajasid asjad soovitud ja etteplaneeritud suunas.\nValimistel kaotanud Keskerakond ja Isamaa leidsid aga oma ebaedu p\u00f5hjuse just selles niinimetatud EKREIKE\u2019ga hirmutamises.\nReformierakonnal oli projektipartei Eesti 200 varnast v\u00f5tta, sotsid sobisid samuti ripatsiks h\u00e4sti.\nVastupidiselt nelja aasta tagusele ajale, n\u00fc\u00fcd v\u00f5imuk\u00f5nelejad vaikisid ega avanud k\u00f5neluste ajal mingeid kaarte. Ei maksureformist ega muust.\nSiiski oli kosta, et j\u00e4tkatakse sealt, kus pooleli j\u00e4\u00e4di: abieluv\u00f5rduse kehtestamine (loe: homoabielude seadustamine) n\u00e4is olevat selles julgeoleku- ja majanduskriisis riigi suurim probleem.\nValimiste j\u00e4rgset eufooriat segas vaid ikka see t\u00fclikas e-h\u00e4\u00e4letamise vaidlus, mis venitas \u00f5itseva tuleviku saabumise kuulutamist\u2026\nKuid l\u00e4ks teisiti \u2013 \u00f5itsevat tulevikku ei tule. Koalitsioonileppe avalikustamise j\u00e4rel tabas \u00fchiskonda \u0161okk. K\u00f5ik see halb, mille eest EKRE hoiatas, mahtuski koalitsioonileppe 22le lehek\u00fcljele. Ka meedia oli \u00fcht\u00e4kki sattunud harjumatusse olukorda. Kuidas n\u00fc\u00fcd edasi tegutseda? Kas t\u00f5esti peame hakkama Reformierakonda kritiseerima? Isegi Delfi! Isegi Reformierakonna enda liikmed!\nJa niigi poliitikakauged, kuid siiski lootusrikkad inimesed j\u00e4\u00e4vad veelgi poliitikakaugemaks, sest usaldust on kuritarvitatud. Ja lootus on kadunud.\nAga tulevasest maksut\u00f5usust ei saanud r\u00e4\u00e4kida \u2013 see pole populaarne teema, tuli tunnistada. Ja populaarsus kaobki nagu kevadine lumi.\nReformierakond saab muidugi ebapopulaarsed otsused sotside ja Eesti 200 k\u00e4tele m\u00e4\u00e4rida. Enne seda j\u00f5uab partnereidki vahetada, kogu ebaedu aetakse t\u00e4naste puudlite kaela ning uutega v\u00f5ib edasi uute v\u00f5itude poole suunduda.\nj\u00e4rgmiste Riigikogu valimisteni on veel neli aastat.\u00a0Ja need inimesed, kes pole veel poliitikast v\u00e4sinud, need ei m\u00e4letagi siis enam, mis t\u00e4pselt juhtus ja kes selle eest peaks vastutama.\n\u00dcks k\u00f5nekas t\u00e4helepanek veel. P\u00e4rast Riigikogu juhatuse valimist korraldati Riigikogu esimehe Lauri Hussari, aseesimehe Toomas Kivim\u00e4gi ja teise aseesimehe J\u00fcri Ratase (kes end v\u00f5imus\u00f5ltlasena tavadest \u00fcle s\u00f5ites oli end sellele positsioonile surunud) pressikonverents. Neile ei esitatud mitte \u00fchtegi k\u00fcsimust\u2026\nAarne M\u00e4e"}
{"text":"Venemaa kasutab s\u00f5jas osavalt \u00e4ra nn maskirovkat \u2013 mida see t\u00e4hendab?Kuigi Ukraina arvestuste kohaselt peaks Vene v\u00e4ed olema juba ammendunud, siis tegelikkuses pressitakse ikka peale. \u00dcks p\u00f5hjus v\u00f5ib olla nn maskirovka, millega Venemaa vastase luuret segadusse ajab.\nH\u00e4mamine on endiselt s\u00f5jaliste operatsioonide oluline osa. Eelk\u00f5ige Venemaal on diversioonide osas pikad traditsioonid ja seda \u00f5petatakse siiani. Soome Iltalehti sai oma k\u00e4sutusse venekeelse maskirovka \u00f5ppematerjali.\nLibavarustuse eesm\u00e4rk on vastase luuret petta ja t\u00e4helepanu valedele asjadele juhtida. Ebapiisav luure annab olukorrast vale pildi ja seega j\u00f5uavad probleemid v\u00f5itlusj\u00f5ududeni.\nEdukas varustusega h\u00e4mamine v\u00f5ib kaasa tuua n\u00e4iteks vaenlase r\u00fcnnakuks valmistumise vales suunas v\u00f5i l\u00f6\u00f6gi valesse kohta. Olukorrapilt muutub ebaselgeks ja ressursse jaotatakse viisil, mis n\u00f5rgendab v\u00f5itlusv\u00f5imet.\nVenelaste libavarustus koosneb muu hulgas \u00f5huga t\u00e4idetud kummitankidest, s\u00f5idukitest ja lennukitest. Lisaks saab illusiooni loomiseks kasutada ka n\u00e4iteks puidust tanke, s\u00f5idukeid ja muud sarnast ehtsat imiteerivat tehnikat.\nPeamine eesm\u00e4rk on petta vaenlase \u00f5huluuret. Eelk\u00f5ige ei ole suuremal k\u00f5rgusel lendavad luurelennukid v\u00f5i satelliidid ilmtingimata v\u00f5imelised edastama pilti, mis eristaks selgelt ehtsat varustust valedest. Eriti lumikatte all v\u00f5ib pildil kujutatu \u00e4ratundmine olla keeruline.\nKummist tankid, kahurid ja s\u00f5idukid ei lahenda aga k\u00f5ike. Kummiseadmete soetamiseks, hooldamiseks, p\u00fcstitamiseks ja t\u00f6\u00f6 planeerimiseks kulub ressursse. Lisaks v\u00f5ivad n\u00e4iteks radarsatelliidid paljastada pettuse, sest kummist h\u00e4vitaja v\u00f5i tank tekitab teistsuguse peegelduse kui p\u00e4ris metallist. H\u00e4gususe efektiivsust saab parandada n\u00e4iteks autopargiga \u00fchenduses olevate radarireflektoritega, mis imiteerivad t\u00f5elist peegeldust. Vajadusel saab v\u00f5ltsida ka n\u00e4iteks tankide j\u00e4etud roopaid.\nVenelased teavad h\u00e4sti, et kamuflaa\u017eivarustus v\u00f5ib eba\u00f5ige kasutamise korral tunduda ebausutav. Sel p\u00f5hjusel p\u00fc\u00fctakse anda v\u00f5imalikult t\u00e4pseid juhiseid pettuste tegemiseks \u2013 eba\u00f5nnestunud pettus on v\u00f5ib-olla k\u00f5ige m\u00f5ttetum ressursikasutus ja samal ajal \u00fctleb vastasele, kus v\u00e4hemalt ohtu pole. Pettust v\u00f5ib suurendada ka t\u00e4ispuhutava varustuse paigutamine p\u00e4risvarustuse hulka.\nVenemaa pole ainus, kes h\u00e4mamistaktikat kasutab, kuid Venemaal on see t\u00e4nap\u00e4eval rohkem levinud kui paljudes teistes riikides. Ukraina poolel on viimastel kuudel aktiivsemalt kasutusele v\u00f5etud ka varustuse maskeerimist.\nM\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatav on see, et kummist kahurid ja s\u00f5idukid imiteerivad peamiselt L\u00e4\u00e4ne tehnikat, mis on Ukrainasse s\u00f5jalise abina toodud. Muu hulgas on oma t\u00e4ispuhutavad ja m\u00f5nel pool ka puidust koopiad saanud kaugmaa v\u00e4likahurid M777 ja raketiheitjad Himars.\nSotsiaalmeedias on ringlenud pildid kummist Abramsi tankidest, mida v\u00f5idakse tulevikus kasutada ka Ukrainas.\nEelk\u00f5ige Himarsi-ga petmised on olnud Ukrainas levinud tegevus juba mitmeid kuid ja v\u00f5ib osaliselt seletada, miks Venemaa v\u00e4ited Himarsi raketiheitjate h\u00e4vitamise kohta on nii levinud. T\u00f5en\u00e4oliselt pole t\u00f5rjeoperatsioone teostavad v\u00e4ed ehtsat varustust v\u00f5ltsingust eristanud v\u00f5i lihtsalt ei huvitanud neid teadete tegemisel, kas r\u00fcnnakus h\u00e4visid p\u00e4ris Himarsid v\u00f5i lihtsalt m\u00f5ni selletaoline objekt.\nVastupidavate, autentse v\u00e4limusega ja suurte t\u00e4ispuhutavate esemete tootmine ei ole \u00fclesanne, millega suvaline ettev\u00f5te hakkama saaks. Traditsioonilisest s\u00f5jamaterjalit\u00f6\u00f6stusest v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vad operaatorid on reageerinud relvaj\u00f5udude korraldustele.\nN\u00e4iteks Venemaal on Rusbali nimeline ettev\u00f5te tootnud l\u00e4bi 2010ndate aastate kuuma\u00f5hupalle, erinevaid h\u00fcppelosse ja maskotikost\u00fc\u00fcme. Meelelahutusega seotud asjade k\u00f5rval on Rusbalil aga varjuk\u00fclg \u2013 Vene relvaj\u00f5udude s\u00f5idukeid ja tanke imiteerivad tooted. Valikus oli k\u00f5ike alates S300 \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemidest kuni tankide T-72 ja T-80 ning erinevate h\u00e4vitajateni.\nRusbal sulges 2021. aasta l\u00f5pus k\u00f5ik oma s\u00f5jalise materjaliga seotud veebilehed, kuid need on endiselt leitavad suletud veebilehtede sirvimist v\u00f5imaldavate t\u00f6\u00f6riistade abil. Ajastus tekitab k\u00fcsimusi, sest Venemaa t\u00e4iemahuline r\u00fcnnak algas 2022. aasta veebruaris.\nMis puudutab L\u00e4\u00e4ne varustust, siis v\u00e4hemalt T\u0161ehhi firmal Inflatech on oma k\u00e4si m\u00e4ngus. Inflatech keskendub spetsiaalselt t\u00e4ispuhutava s\u00f5javarustuse m\u00fc\u00fcgile. Ettev\u00f5ttel on nii ida kui ka l\u00e4\u00e4ne seadmete mudelid, mida on tarnitud teatavasti ka Ukrainasse.\nTeisis\u00f5nu on libaseadmetel endiselt koht s\u00f5japidamises, isegi kui k\u00f5rge eraldusv\u00f5imega droonivideo, radarsatelliidid, avalik luure ja muud meetodid pakuvad varasemast rohkem v\u00e4ljakutseid.\nSeet\u00f5ttu tuleb senisest enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata seadmete projekteerimisele ning n\u00e4iteks \u00f5igetele m\u00f5\u00f5tudele ja piisavalt l\u00e4bipaistmatutele pinnamaterjalidele. Tehnoloogia ei kaota maskirovka m\u00f5tet t\u00e4ielikult, vaid sunnib otsima \u00fcha keerukamaid lahendusi.\nVaatamata v\u00e4ljakutsetele on maskeeritud seadmed t\u00e4nagi olemas ning ettev\u00f5tted investeerivad ka uute mudelite tootearendusse. Traditsioonilised s\u00f5jaseadused kehtivad ka selles vallas \u2013 isegi t\u00e4nap\u00e4evasel lahinguv\u00e4ljal v\u00f5ivad \u00fcsna lihtsana tunduvad ja tehniliselt aegunud nipid l\u00f5puks \u00f5nnestuda, kui neid vaid korralikult teostada."}
{"text":"Pressin\u00f5ukogu tegi Ekspressi artikli kohta tauniva otsuseTALLINN, 12. aprill, BNS \u2013 Pressin\u00f5ukogu arutas Eesti Teadusagentuuri kaebust Eesti Ekspressis 13. veebruaril ilmunud artikli \"JOKK ja raha omadele? Teadlased kahtlustavad teadusrahade jagamisel huvide konflikti ja korruptsiooni\" peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.\nArtikkel r\u00e4\u00e4gib teadlaste kahtlustest, et Teadusagentuuris on miljonite eurode teadusraha jagajad olnud aastaid huvide konfliktis.\nEesti Teadusagentuur kaebas pressin\u00f5ukogule, et artikkel sisaldab ebat\u00e4pset ja moonutatud infot ja faktivigu. Kaebaja ei ole rahul, et artikkel esitab Teadusagentuuri kohta kahtlustusi korruptsioonis, kuid seda s\u00fc\u00fcdistust agentuur kommenteerida ei saanud. Teadusagentuur ei ole rahul, et artiklis tuuakse v\u00e4lja hindamisn\u00f5ukogu liige nimeliselt ja esitatakse tema kohta t\u00f5siseid s\u00fc\u00fcdistusi, mis artikli kontekstis kahjustab tema head nime ja mainet. Kaebaja lisas, et v\u00f5imalikku rikkumist t\u00f5endavaid fakte artiklis ei olnud.\nEesti Ekspress vastas, et huvide konflikti reguleerib korruptsioonivastane seadus ning ajakirjaniku k\u00fcsimustest seoses grantide hindamiskorraga ja toetuste jagamisega oli artikli teemap\u00fcstitus ja kontekst arusaadav. Leht selgitas, et lisaks anon\u00fc\u00fcmsetele allikatele on teiste hulgas kajastatud ka \u00dclo Niinemetsa ja Jaak Aaviksoo seisukohti. Lehe v\u00e4itel on allikate avaldatut hinnatud, neid on k\u00fcsitletud \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult ja allikate v\u00e4ited on olnud sarnased, mist\u00f5ttu puudub kahtlus allikate usaldusv\u00e4\u00e4ruses. Leht m\u00e4rkis, et artiklis ei ole Teadusagentuuri korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatud, vaid on avaldatud teadlaste hinnangud, kes kahtlustavad korruptsiooni ja huvide konflikti. Samas avaldati Teadusagentuuri seisukoht, et nad on k\u00f5ikidel juhtudel t\u00e4itnud huvide konflikti n\u00f5udeid ja ette n\u00e4htud protseduurireegleid. Leht kinnitas, et kaebaja sai s\u00f5na.\nPressin\u00f5ukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1, mis n\u00e4eb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse t\u00f5siseid s\u00fc\u00fcdistusi, tuleks talle v\u00f5imaluse korral pakkuda kommentaari samas numbris. Pressin\u00f5ukogu hinnangul ei antud Teadusagentuurile k\u00f5ikide s\u00fc\u00fcdistuste puhul s\u00f5na.\nPressin\u00f5ukogu hinnangul rikkus leht \"Veebis vigade parandamise hea tava leppe\" punkti 2, mis n\u00e4eb ette, et kui selgub, et toimetus on teinud veebis ilmunud loos vea, siis tuleb teha loosse parandus ja lisada t\u00e4iendava tekstiga (v\u00f5imalusel pealkirja juurde, sellest v\u00e4iksema fondiga) selgitus, millal ja mida on muudetud. Samuti rikkus leht hea tava leppe punkti 3, mis n\u00e4eb ette, et loo sees tuleb kustutada osa, mis osutus valeks ja kirjutada kogu l\u00f5ik uuesti, viidates sellele, millal ja mida on parandatud. Uuesti kirjutatud osa peab olema eristatav. Pressin\u00f5ukogu hinnangul parandas k\u00fcll leht artiklit, kuid ei m\u00e4rkinud \u00e4ra mida parandati.\nEesti Ekspress avaldas pressin\u00f5ukogu otsuse 12. aprillil.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Aastaraamat r\u00e4\u00e4gib kohtunike p\u00f5lvkonnavahetusest ja v\u00f5imalustestTALLINN, 12. aprill, BNS \u2013 Kohtute aastaraamatu l\u00e4biv teema on t\u00e4navu kohtunikuameti tulevik \u2013 keda oodatakse kohtunikuks ning milliseid tagatisi, h\u00fcvesid ja arenguv\u00f5imalusi peaks pakkuma, et t\u00e4ita suur hulk l\u00e4hiaastail vabanevaid kohtunikukohti silmapaistavate juristidega ja kindlustada seel\u00e4bi kvaliteetne \u00f5igusem\u00f5istmine.\nRiigikohtu esimees Villu K\u00f5ve \u00fctleb \u00e4sja ilmunud aastaraamatu eess\u00f5nas, et nii nagu terve Eesti \u00fchiskond, liikus ka kohtus\u00fcsteem eelmisel aastal \u00fchest kriisist teise ehk tervishoiukriis asendus julgeolekukriisiga. \"Enim m\u00f5jutas Venemaa kallaletung Ukrainale tsiviilasju lahendavaid kohtuid. Maakohtutesse laekus aasta jooksul 365 perekonnaasja, millest valdava enamuse moodustasid alaealistele eestkoste m\u00e4\u00e4ramised,\u201c nentis K\u00f5ve.\n\"Hea meel on selle \u00fcle, et kohtud on kriiside haldamisega v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saanud ja kiirelt muutunud oludes kohanenud,\u201c lausus ta.\u00a0\nVaadates aga kohtus\u00fcsteemi seestpoolt, ei saa K\u00f5ve s\u00f5nul m\u00e4rkimata j\u00e4tta, et k\u00e4imas on ulatuslik kohtunike p\u00f5lvkonnavahetus. See on toonud kaasa \u00fcha s\u00fcveneva mure j\u00e4relkasvu leidmise p\u00e4rast. \"Kahjuks tuleb t\u00f5deda, et kohtus\u00fcsteem on juba praegu raskustes vabanevate ametikohtade t\u00e4itmisel silmapaistvate juristidega,\u201c tunnistas K\u00f5ve.\nAastaraamatus anal\u00fc\u00fcsivad Tallinna halduskohtu kohtunikud Ruth Prigoda ja Janek Laidvee kriitiliselt kohtunike vanadus- ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuspensioni kaotamise tagaj\u00e4rgi. Nende hinnangul on k\u00fcmme aastat tagasi l\u00e4bi viidud sotsiaalsete tagatiste k\u00e4rped v\u00e4hendanud oluliselt kohtunikuameti atraktiivsust. Piisavad sotsiaalsed tagatised, sealhulgas ametipension, on vajalikud kohtunike s\u00f5ltumatuse kindlustamiseks ja korruptsiooniohu v\u00e4ltimiseks. Kohtunikele kehtestatud karmid tegevuspiirangud takistavad neil samal ajal pea igasuguse lisasissetuleku teenimist, mis v\u00f5imaldaks tagada v\u00e4\u00e4rika pensionip\u00f5lve.\nPrigoda r\u00f5hutab, et suur t\u00f6\u00f6koormus ja pingeline t\u00f6\u00f6 paneb ka kohtunike tervise l\u00f6\u00f6gi alla. Seda n\u00e4itab muu hulgas hiljutine k\u00fcsitlus, kus \u00fcle poole vastanutest \u00fctles, et t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega ja neil pole piisavalt vaba aega pere jaoks. T\u00f6\u00f6v\u00f5imetuspensioni kaotamise t\u00f5ttu ei saa v\u00e4listada, et kohtunikena t\u00f6\u00f6tab t\u00f5siste terviseprobleemidega inimesi, kes ei julge ametist lahkuda, sest kardavad vaesusse sattuda. \"See toob kaasa nende tervise edasise halvenemise, kolleegide t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5usu ning kohtu t\u00f6\u00f6tulemuste kvaliteedi languse,\u201c kirjutab Prigoda.\nMaakohtute esimehed Astrid Asi, Liivi Loide, Liina Naaber-Kivisoo ja Toomas Talviste arutlevad oma artiklis selle \u00fcle, kuidas kaasajastada kohtus\u00fcsteemi juhtimist ning muuta kohtud atraktiivsemaks t\u00f6\u00f6andjaks, kindlustades samal ajal ka nende s\u00f5ltumatuse. Leedu Mykolas Romerise \u00fclikooli professor Salvija Mulevi\u010dien\u0117 annab aga \u00fclevaate uuringust, mis k\u00e4sitles kohtunike valimist, hindamist ja edutamist Euroopa Liidu riikides.\nEndine kohtute andmekaitsespetsialist Henri Oliver Palm kirjutab aastaraamatus oma kogemustest selles ametis ning Kristi Kirsberg enda t\u00f6\u00f6st kohtute kommunikatsioonijuhina. Kai-Karmen Koger tutvustab esimese ja teise astme kohtute \u00fchise infotelefoni k\u00e4ivitamist ning kohtunike koolitusn\u00f5ukogu esimees Margit J\u00f5geva ja Riigikohtu \u00f5igusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Liina Reisberg arutlevad, milline on hea koolitus.\nSamuti leiab aastaraamatust kokkuv\u00f5tted kohtute t\u00f6\u00f6d puudutavast statistikast ning \u00fclevaated kohtute haldamise n\u00f5ukoja, eetikan\u00f5ukogu, distsiplinaarkomisjoni, kohtunikueksamikomisjoni, Eesti Kohtunike \u00dchingu ja Euroopa Kohtunike Konsultatiivn\u00f5ukogu tegevusest.\nKohtute aastaraamat ilmub elektrooniliselt ja seda saab t\u00e4ismahus lugeda https:\/\/aastaraamat.riigikohus.ee\/ .\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"\u201eKuidas ma armusin EKRE-sse\u201c: korrumpeerunud vasakliberaalide poolt anateemi alla pandud rahvuskonservatiivid on Eesti viimsed eestlasedVene Postimehes ilmus publitsisti Eva Pun\u0161i lugu \u201eKuidas ma armusin EKRE-sse ja l\u00f5petasin Eesti p\u00e4rast muretsemise\u201c.\nAutor arvab, et \u201ekonservatiivid ei saavuta Eestis mitte kunagi enamust, kuid samas on EKRE-l, mis vahel \u00fcllatab oma originaalsustega, oma t\u00e4iesti arusaadav missioon.\u201c\nEva Pun\u0161 kirjutab: \u201eMinu esimene tutvus EKRE poliitikaga toimus t\u00e4nu erakonna infokirjale, mis oli pandud minu postkasti Sillam\u00e4el 2015. aastal. See oli p\u00f5him\u00f5tteliselt esimene kiri eesti keeles, mille ma sain (Sillam\u00e4e jaoks on eestikeelne informatsioon t\u00f5esti haruldus), seep\u00e4rast lugesin seda suure uudishimuga. Traditsioonilised v\u00e4\u00e4rtused. Kristlikud v\u00e4\u00e4rtused. Immigrantide voo v\u00e4hendamine. \u00c4ras\u00f5itnud eestlaste tagasip\u00f6\u00f6rdumine. S\u00fcndivuse ergutamine. Abortide hukkam\u00f5ist. Perekonna t\u00e4htsus, perekonna defineerimine eranditult mehe ja naise liiduna. Poliitika tsentraliseerimine, kaitse EL-i f\u00f6deraliseerumise eest.\u201c\nAutor arutleb p\u00f5hjalikult Eesti \u00fchiskonna, traditsioonide, keele\u00f5ppe ja teiste aspektide \u00fcle. M\u00f5ningaid EKRE-t puudutavad tsitaadid:\n\u201eEestikeelse koolihariduse osas olen EKRE-ga t\u00e4iesti n\u00f5us. Sest eestikeelne haridus ei v\u00e4lista, vaid hoopis tervitab ka teisi keeli: inglise keel kui vaikimisi esimene v\u00f5\u00f5rkeel, kuid edasi \u2013 k\u00f5ikjal \u2013 soome, rootsi, saksa, prantsuse, vene.\u201c\n\u201eMa ei jaga m\u00f5nede oma s\u00f5prade muret seoses sellega, et EKRE kunagi saavutab enamuse, paneb maksma oma \u201euue vana korra\u201c ja nii edasi. \u00dcks mu s\u00f5ber, muide, pages Eestist paanikas p\u00e4rast 2019. aasta valimisi. EKRE sai tollastel Riigikogu valimistel 17,8%. Aga ongi hea! Tollal keskerakondlaste poolt saadud protsendid panid mind palju rohkem muretsema. Aga traditsiooniline, isegi konservatiivne, mis saab kuni 20% toetust \u2013 see on ju norm. Kui ma \u00f5ppisin filmiinstituudis, meil oli ka tajumuse kursus. Asjad on nii, et edu pealtvaatajate hulgas on garanteeritud filmile, milles 20% on millegi ammu teatud ja tuttava kordamine, ja 80% on juba uus, novaatorlik, tundmatu. Selline proportsioon on edukas ka poliitikas.\u201c\n\u201eSee on ju kaunis, et eesti valijaskonna kaalukas osa peab k\u00f5ige t\u00e4htsamaks traditsioonide s\u00e4ilimist. Sest isegi novaatorid ei ole valmis traditsioonidest lahti\u00fctlemiseks. Traditsioonide ja juurte teadmine annab meile j\u00f5udu, et p\u00fcrgida k\u00f5rgustesse. Kuid konservatiivide enamust Eestis ei tule eal, kuna see on t\u00f5eliselt kaasaegne riik, mis liigub edasi, elades tulevikule.\u201c\nEva Pun\u0161 l\u00f5petab oma arvamusloo s\u00f5nadega: \u201eAga EKRE-t ma ei karda ja armastan \u00f5rnalt. Meeste traditsioon kanda k\u00fcbaraid \u2013 see on v\u00e4ga ilus.\u201c\nSee on muidugi v\u00e4ga liigutav ja lootustandev, et ausad ja p\u00f5him\u00f5ttekindlad rahvuskonservatiivid p\u00e4lvivad haritud noorte daamide usaldust, m\u00f5istmist ja s\u00fcmpaatiat. K\u00fcbarat v\u00e4\u00e4rikalt kanda suudavad vaid ausad aatelised inimesed, Seederile ja Hussarile sobivad rohkem \u201esonid hallid\u201c.\nIvan Makarov"}
{"text":"Laup\u00e4eval peetakse Viljandis t\u00e4ikat taas katuse allViljandi vanakraamiturgu peetakse 15. aprillil teist korda Sakala keskuses, seej\u00e4rel kolib see tagasi baptisti kiriku k\u00f5rvale parki. Korraldaja Helmen K\u00fcti s\u00f5nutsi on ta valmis ruume edaspidigi talvel t\u00e4ikale rentima, kui vaid piisavalt huvilisi endast teada annab.\nAastaid Viljandi turuplatsi parkla servas \u00f5unapuude all toimetanud vanakraamiturg ehk rahvakeeli t\u00e4ika pidi haiglahoone ehituse t\u00f5ttu oma traditsioonilisest asukohast turu l\u00e4hedal \u00e4ra kolima ning m\u00f6\u00f6dunud kevadel hakati seda korraldama baptisti kiriku k\u00f5rval pargis. Seda tehti kuni k\u00fclmade ilmade tulekuni ning seej\u00e4rel l\u00e4ks t\u00e4ika talvepuhkusele. Veebruaris korraldati aga t\u00e4ika Helmen K\u00fcti eestvedamisel Sakala keskuses ning kuna ettev\u00f5tmine oli edukas, korraldakse laup\u00e4eval veel \u00fcks t\u00e4ikap\u00e4ev.\nViljandi linnavolikogu esimees Helmen K\u00fctt r\u00f5hutas, et Sakala keskuses on t\u00e4ika k\u00fcll tema korraldamise ja rahastamise all toimunud, ent ettev\u00f5tmine ei ole Viljandi linnavalitsuse ja tema kui volikogu esimehega kuidagi seotud.\nIdee t\u00e4ika katuse all korraldada s\u00fcndis sellest, et K\u00fctini oli j\u00f5udnud info, et Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud sooviksid leida kohta, kus isetehtud m\u00e4nguasju m\u00fc\u00fca. Katuse all tegutsevates m\u00fc\u00fcgikohtades peavad m\u00fc\u00fcjad kohatasu maksma ning kulud v\u00f5ivad olla suuremad kui tulud. Seega n\u00e4is sobiv koht olevat vanakraamiturg, kus kohatasu ei k\u00fcsita. K\u00fctt rentiski t\u00e4ikale prooviks veebruaris Sakala keskuse ruumid ning \u00fcritus oli nii edukas, et enne kiriku juurde tagasi kolimist tehakse seal veel \u00fcks t\u00e4ika.\n\"M\u00f5nedki vihjasid veebruaris, et korraldasin selle t\u00e4ika \u00fcksnes valimiste p\u00e4rast, aga nii see muidugi ei olnud,\" t\u00e4hendas K\u00fctt. \"Ma ei korraldaks seda ju siis n\u00fc\u00fcd aprillis p\u00e4rast valimisi uuesti. See on ikkagi missioonitunne, sest pean taaskasutust ja rohelist m\u00f5tteviisi v\u00e4ga oluliseks ning niimoodi omast taskust kulusid kandes loon v\u00f5imaluse m\u00fc\u00fcjatel tasuta m\u00fc\u00fca ning ostjatel tasuta osta, mis taaskasutust m\u00f5istagi soodustab. See on minu viis heategevust teha ning omalt poolt panustada.\"\nAastaid vanakraamiturul tegutsenud Heiti Hakmann leidis, et Sakala keskuses talvel korraldatud t\u00e4ika oli v\u00e4ga teretulnud vaheldus tavap\u00e4rasele talvepuhkusele. \u00dcldiselt eelistavad vanakraamim\u00fc\u00fcjad k\u00fcll \u00f5ues kaupa pakkuda ning ilmad on vahepeal ilusaks l\u00e4inud, ent nagu Hakmann s\u00f5nas, pole muru veel piisavalt tahenenud, et autoga peale s\u00f5ita kannataks. Kiriku k\u00f5rval v\u00f5etakse koht sisse taas mais ja vanakraamim\u00fc\u00fcjad ootavad seda Hakmanni s\u00f5nutsi pikisilmi.\n\"Veebruarikuise \u00fcritusega v\u00f5is ka m\u00fc\u00fcgi m\u00f5ttes rahule j\u00e4\u00e4da: astuti sisse ja \u00fcht-teist osteti ka,\" meenutas Hakmann. \"Ning ega see t\u00e4ika meil olegi teab mis m\u00fc\u00fcgitulu teenimiseks m\u00f5eldud, rohkem on see ikka kogukondlik kokkusaamine ja seltskondlik \u00fcritus, kus omavahel juttu r\u00e4\u00e4kida ning suhelda.\"\nHakmann l\u00e4heb laup\u00e4eval t\u00e4ikale m\u00fc\u00fcma ning kutsus nii teisi m\u00fc\u00fcjaid kui ostjaid osalema. \"Viimasel ajal m\u00fc\u00fcakse ju v\u00e4ga palju ka interneti vahendusel, aga ma olen alati arvanud, et lisaks pettuseohule tasub asju lihtsalt ise oma silmaga vaadata ja k\u00e4ega katsuda,\" r\u00e4\u00e4kis Hakmann. \"Saab r\u00f5ivaid selga proovida ning osta neid asju, mis t\u00f5esti meeldivad.\"\nHakmanni hinnangul v\u00f5iks ka tulevikus m\u00f5ned korrad talvel t\u00e4ika kuskil katuse all kokku tulla, sest huvi paistab olevat nii ostjate kui m\u00fc\u00fcjate poolt.\nHelmen K\u00fcti s\u00f5nutsi s\u00f5ltub talvet\u00e4ika korraldamine edaspidi suuresti sellest, kui palju on huvilisi, kes midagi m\u00fc\u00fca soovivad. \"Sakala keskus on tegelikult t\u00f5esti suurep\u00e4rane koht, kus seda korraldada,\" kiitis K\u00fctt. \"T\u00f6\u00f6tajad on seal n\u00f5u ja j\u00f5uga abis korraldamisel, lisaks on asukoht v\u00e4ga hea: turup\u00e4eval inimesed ikka l\u00e4hevad Sakala keskusest m\u00f6\u00f6da ja astuvad sisse. Aga m\u00fc\u00fcjaid peaks olema v\u00e4hemalt k\u00fcmme, vastasel juhul pole selle korraldamisel suurt m\u00f5tet. Nii et kui on huvilisi, siis muidugi korraldame.\"\nK\u00fctt kinnitas, et kuigi hulk m\u00fc\u00fcjaid on ennast juba registreerinud, siis laup\u00e4evasele t\u00e4ikale on veel vabu kohti ning endast v\u00f5ib julgesti teada anda ja kohale tulla. Maikuine t\u00e4ika tuleb juba baptisti kiriku k\u00f5rval.\n"}
{"text":"Vallatu naisena armuportaalides esinenud mees sai saagiks \u00fcle 100 000 euroTartu maakohtu Viljandi kohtumajas m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi 39-aastane Silver, kes oli seksiportaalides naisena esinedes v\u00e4lja petnud rohkem kui 100 000 eurot.\u00a0S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi avaldas Silver \u00fches armukuulutusi vahendavas internetiportaalis naisena esinedes kuulutuse ning tutvustas ennast sellele reageerinule kui naine.\nSilver\u00a0j\u00e4ttis edasise SMS-ide ja \u00fchismeedia kaudu toimunud suhtluses mulje, et soovib suhet. Eksitusse viidud kannatanu kandis talle viie aasta jooksul eri summadena \u00fcle 106 932 eurot.\u00a0Tegelikult olid k\u00f5ik probleemid v\u00e4ljam\u00f5eldud ning mingit kavatsust raha tagasi maksta ei olnud. \u00a0\nSee ei olnud aga Silveri ainus pettus. Kohtuotsusest selgub, et ta avaldas koost\u00f6\u00f6s kolme kaasosalisega \u00fches teises seksiportaalis eri naisenimede all kuulutusi, milles pakkus sadomasoteenust. \u00dcks kannatanu sooviski seda teenust saada ning v\u00f5ttis \u00fchendust. Tegelikkuses suhtles temaga Silver, kes lubas soovitud teenust pakkuda, kuid palus\u00a0raha eri\u00a0kontodele ette maksta.\u00a0\nKohtuotsusest selgub, et kannatanu veenmiseks\u00a0k\u00e4isid temaga kohtumas kaks Silveriga koost\u00f6\u00f6d tegevat naist. Nad soovisid kohapeal raha saada, kuid lubatud teenust ei pakkunud, vaid lubasid seda teha j\u00e4rgmisel korral.\u00a0\nKannatanu tasus soovitud teenuse eest sularahas 3000 eurot ning kandis 19 283\u00a0eurot kontodele, kust enamik raha kanti edasi Silveri ja tema kaasosalise kontole ning osa v\u00f5eti v\u00e4lja sularahas, kuid soovitud teenust kannatanu ikkagi ei saanud.\nKohus m\u00f5istis Silverile karistuseks kaks aastat vangistust, kuid see j\u00e4\u00e4b t\u00e4ielikult t\u00e4itmisele p\u00f6\u00f6ramata, kui ta ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti tuleb tal maksta kannatanule tagasi 106 932 eurot.\u00a0\n\u00a0\n"}
{"text":"\"Pealtn\u00e4gija\": kas K\u00f5lvartist v\u00f5iks saada kunagi Eesti peaminister?   Mihhail K\u00f5lvart heitis kinda J\u00fcri Ratasele ning p\u00fcrgib Keskerakonna esimeheks. Muu hulgas t\u00e4hendab see, et Eesti v\u00f5ib \u00fchel hetkel saada peaministri, kes ei r\u00e4\u00e4kinud veel \u00fcsna hiljuti vabalt eesti keelt ja kelle minevikus on varje. Seekordne \"Pealtn\u00e4gija\" k\u00fcsis K\u00f5lvartilt endalt \u2013 kas tema on selleks valmis ja kas Eesti on temaks valmis.   Kuigi ta on Eesti venekeelse poliitikamaastiku suurim t\u00e4ht, on Mihhail K\u00f5lvart tausta poolest k\u00f5ige v\u00e4hem just venelane. Tema juristist isa \u00dclo on eestlane, varalahkunud vene filoloogist ema Liidia oli korealane. S\u00fcndis ja esimesed eluaastad veetis Mihhail K\u00f5lvart hoopis Kasahstanis, K\u00f5z\u00f5lordas, kuhu n\u00f5ukogude v\u00f5im tema vanavanemad k\u00fc\u00fcditas. Alles 1980. aastal kolis K\u00f5lvartite perekond Tallinna ja pesamuna Mihhail alustas haridusteed Koplis. \"V\u00e4ike Mihhail oligi v\u00e4ike. Ma m\u00e4letan, et klassis ma alati olingi k\u00f5ige v\u00e4iksem poiss. Ja tegelikult koolis olen v\u00e4ga palju ka koolikiusamisega kokku puutunud, sest ma olingi natuke teistmoodi v\u00e4limusega ja alati natuke v\u00e4iksem kui teised,\" meenutas K\u00f5lvart. \u00dchel hetkel leidis K\u00f5lvart enda jaoks taekwondo ning m\u00f6\u00f6nab, et lapsep\u00f5lves oli esialgu peamine eesm\u00e4rk enesekaitse. Kiiresti tuli aga ka laiem arusaam, et v\u00f5itluskunst ei ole ainult enesekaitse instrument, vaid et see on teekond. Lasnam\u00e4e poisist, kes k\u00fcmneselt ei j\u00f5udnud kangil l\u00f5ugagi t\u00f5mmata, sai 15-aastaselt taekwondo meister ja treener, hiljem V\u00f5itlusspordi \u00dchenduse ja Eesti Taekwondo F\u00f6deratsiooni juht. Tema \u00f5pilastest omakorda on saanud Euroopa tipud. Tagantj\u00e4rele vaadates ei ole \u00f5iged valikud siiski nii ilmsed \u2013 v\u00e4hemasti seltskonna m\u00f5ttes, kus ta noore t\u00e4iskasvanuna liikus. 1999. aasta jaanip\u00e4eval oli parasjagu 21-aastane K\u00f5lvart oma Lasnam\u00e4e kodus, kui \u00e4kki kuulis t\u00e4navalt k\u00f5va k\u00e4rgatust. \"Juhtus plahvatus, see oli minu auto ja minu s\u00f5ber, kes selles autos viibis, selles autos ka hukkus. \/...\/ Loomulikult ma seda k\u00f5ike kuulsin, jooksin v\u00e4lja, p\u00fc\u00fcdsin aidata, aga kahjuks ei olnud enam v\u00f5imalik kuidagi aidata,\" r\u00e4\u00e4kis K\u00f5lvart, lisades, et see oli \u00fcks suuremaid trag\u00f6\u00f6diaid tema elus, mis saadab teda t\u00e4nase p\u00e4evani. Kuiv\u00f5rd plahvatused olid 1990-ndatel tavalised ja asjaosalised v\u00e4hetuntud, ei ilmunud need fotod toona lehtedes. Nii uskumatuna kui see ei k\u00f5la, pidas politsei oma s\u00f5bra \u0160amil Lolajevi tapmise uurimiseks kahtlustatavana kinni tulevase poliitiku, kelle jaoks n\u00e4gi asi seda halvem v\u00e4lja, et tema korterist leiti k\u00e4rbik, \u00f5hup\u00fcstol, gaasirelvolver, politsei vormir\u00f5ivad ja -sau, mask ja hulk lahingpadruneid. \"T\u00f5epoolest peeti kinni, oli kahtlustus, aga ainult kahtlustus, isegi mitte s\u00fc\u00fcdistust kunagi ei olnud,\" \u00fctles K\u00f5lvart, kellel tuli siiski kuu aega trellide taga istuda. Plahvatuse p\u00f5hjus j\u00e4igi l\u00f5puks tuvastamata. Uurimine ei v\u00e4listanud ka v\u00f5imalust, et tegemist oli \u00f5nnetusega. Tema korterist leitud kahtlase kraami kohta \u00fctleb K\u00f5lvart, et see kuulus hukkunud \u0160amilile ja tema ei teadnud asjast midagi. Ometi vihjasid politseiallikad tolleaegsetes lehelugudes, et K\u00f5lvart polnud nii puhas midagi. Erak\u00f5rgkoolides Lex ja I Studium juura eriala l\u00f5petanud K\u00f5lvart veetis esimesed k\u00fcmme aastat oma poliitilisest karj\u00e4\u00e4rist hoopis m\u00f5\u00f5dukate ja sotside ridades, kuid eriti silma ei paistnud. 2008. aastal astus ta Keskerakonda, valiti linnavolikogu juhiks ja Edgar Savisaar edutas ta juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast abilinnapeaks. Tema teemad oli integratsioon ja hariduspoliitika, kuid kriitikute s\u00f5nul v\u00f5inuks seda sama h\u00e4sti nimetada l\u00f5imumisvastaseks poliitikaks. N\u00e4iteks 2011. aastal puhkes torm, kui kapo avaldas oma aastaraamatus filmiliku \u00fclevaate, kuidas tollane abilinnapea kohtus nii avalikult kui varjatult, seal hulgas spordisaalis, Vene saatkonna diplomaadiga. Lisaks v\u00e4ideti pressikonverentsil, et kohtumiste eesm\u00e4rk oli tegutseda venekeelsete koolide eesti keelele \u00fclemineku vastu. K\u00f5lvart kaebas kapo v\u00e4ite t\u00f5ttu kohtusse, aga kaotas l\u00f5puks, sest kohtu hinnangul oli tegu v\u00e4\u00e4rtushinnangu, mitte faktiv\u00e4itega. Yana Toom, kes sattus sarnases kontekstis kapo aastaraamatusse, seevastu v\u00f5itis oma kohtulahingu. \"Sisuliselt poliitikuna sind h\u00e4vitatakse selliste asjadega. Sest see kapo aastaraamat ei ilmu kuskile sahtlisse, seda saadetakse saatkondadesse. See nagu kujundab sinu imid\u017eit ja v\u00e4ga laialt,\" leiab K\u00f5lvarti s\u00f5ber ja kaasv\u00f5itleja Toom. Kuna v\u00f5im Tallinnas oli j\u00e4tkuvalt kindlalt Keskerakonna haardes, siis 2019. aastal, kui Taavi Aas sai majandusministriks, man\u00f6\u00f6verdati K\u00f5lvart linnapeaks. J\u00f5udmine nurgakabinetti, kus pikki aastaid istus tema poliitiline eeskuju ja \u00f5petaja, oli K\u00f5lvarti s\u00f5nul \u00fcks elu t\u00e4hthetki. \"Linnapea ametikoht, see on midagi teistmoodi, teine vastutus, isegi teine emotsioon. Ja teine aknavaade. (naerab) Aga ka veel \u00fcks t\u00e4htis aspekt, et minu jaoks oli see alati Edgari kabinet. \/\u2026\/ Kuidagi see tunne j\u00e4i nagu samaks, et see on Edgari kabinet,\" m\u00f5tiskles K\u00f5lvart. Viited K\u00f5lvarti kaalutlevale ja ettevaatlikuke loomule ning kuidas isegi l\u00e4hemad kaast\u00f6\u00f6tajad teda lugeda ei oska, on juba kulunud, kuid isegi vastased tunnistavad, et K\u00f5lvart on karj\u00e4\u00e4ris edenenud v\u00e4ga visalt, l\u00e4bim\u00f5eldult ja ei teeskle t\u00f6\u00f6tegemist. Poliitikavaatleja Erik Moora hindab, et v\u00f5ib-olla on K\u00f5lvartit k\u00e4ivitav j\u00f5ud olnud ka see, et ta n\u00e4gi, kuidas Savisaarel oli linnast, linna juhtimisest, linna arengust tegelikult t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik. \"Ja see on \u00fcks asju, mida linnavalitsuses aastaid t\u00f6\u00f6tanud inimesed t\u00f5stavad K\u00f5lvarti puhul esile, et esimene linnapea, keda p\u00e4riselt ka huvitab, et midagi muutuks.\" Uus linnapea viis l\u00e4bi reforme, mis k\u00f5igutasid senist erakondlikku toiduahelat, muu hulgas pani kinni Tallinna TV ja vallandas linnaettev\u00f5tetest parteile lojaalseid, aga saamatuid juhte. Palju suurem projekt, mida praegu tunneb omal nahal pea iga tallinlane, on roheline pealinn, mis hetkel t\u00e4hendab uue trammitee rajamist ja suuri liiklusummikuid kesklinnas. Ainus kord, kui K\u00f5lvarti linnavalitsusele on langenud t\u00f5sine korruptsioonivari, puudutab nn Porto Franco skandaali, kui s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt kauples toonane Keskerakonna peasekret\u00e4r Mihhail Korb m\u00f5juv\u00f5imuga linnapea K\u00f5lvarti \u00fcle, et sel moel suunata linnaametnikke sadama k\u00f5rval asuva suure kauba- ja elukompleksi ligip\u00e4\u00e4sutee servituuti odavamaks muutma, mille vastu olevat arendaja lubanud parteid toetada. K\u00f5lvarti nimi k\u00e4ib pealt kuulatud k\u00f5nedest l\u00e4bi, aga prokuratuuril talle etteheiteid pole. Omamoodi m\u00e4rk, kui kiivalt linnapea eraelu hoiab, on tema abiellumine. Kui juba varem liikusid sahinad, et Mihhail K\u00f5lvartit ja Anastassia Kovalenkot \u00fchendab rohkem kui poliitikahuvi, siis avalikkus sai nende abielust teada alles mullu m\u00e4rtsi l\u00f5pus, kuu aega p\u00e4rast seda, kui liit ametlikult s\u00f5lmiti. Suurettev\u00f5tja perest p\u00e4rit Anastassia sai tuntuks kui Eesti \u00fcks kiiremaid naisi motoringrajal, aga p\u00e4rast t\u00e4navukevadisi valimisi p\u00e4\u00e4ses ta juba teist korda riigikogusse. V\u00f5ib \u00f6elda, et temast 14 aastat vanem Mihhail, kellel on eelmisest suhtest ka varateismeline t\u00fctar, v\u00f5itis Kovalenko s\u00fcdame t\u00f6\u00f6postil. Paari mesin\u00e4dalaid varjutas aga s\u00f5da Ukrainas, mis arusaadavalt on v\u00e4ga l\u00f5hestav Eesti venekeelses kogukonnas. Ehkki K\u00f5lvarti \u00fcmarapoolsed seisukohav\u00f5tud on kriitikat p\u00e4lvinud, m\u00f5istab ta enda s\u00f5nul agressiooni Ukrainas \u00fchem\u00f5tteliselt hukka ja oli n\u00e4iteks esimene poliitik Eestist, kes p\u00e4rast s\u00f5ja algust \u2013 t\u00e4psemini kaks n\u00e4dalat p\u00e4rast r\u00fcnnakut \u2013 Ukrainat k\u00fclastas. Kuidas on s\u00f5da Ukrainas muutnud K\u00f5lvarti suhtumist Venemaasse? \"Minu jaoks ei ole vahet, kas see on \u00fcks v\u00f5i teine riik. Kui see riik on agressor, kui teine riik kannatab, siis ei ole vahet, kas see on Venemaa v\u00f5i m\u00f5ni teine riik. Siin ei ole midagi arutada. On olemas riik, mis kannatab, see on Ukraina, ja on riik, kes pommitab inimesi, see on Venemaa. See on fakt ja siin ei ole nagu teist t\u00f5lgendust.\" Fakt on seegi, et kevadistel parlamendivalimistel sai K\u00f5lvart 14 600 h\u00e4\u00e4lt ja edestas sellega J\u00fcri Ratast ligi kahekordselt, mis annab talle erakonnas kaaluka positsiooni. Kui veel vahetult p\u00e4rast Keskerakonna ajaloo \u00fcht suurimat valimiskaotust oli K\u00f5lvart partei juhiks p\u00fcrgimise osas ettevaatlik, siis kaks n\u00e4dalat hiljem teatas plaanimuutusest. \"Siin peab olema praegu kaks asja koos. \u00dcks on see, et esiteks ta haistab verd ehk siis hetkel on n\u00f5rk hetk J\u00fcri Ratasel ja praegusel juhtkonnal. Poliitikas \u00f6eldakse ju sageli, et ega v\u00f5imu kunagi sulle keegi ei anna, v\u00f5im tuleb v\u00f5tta. V\u00f5tta saad sa sellel hetkel, kui ta on saadaval,\" anal\u00fc\u00fcsis Moora. K\u00f5lvart ise \u00fctles, et teda h\u00e4iris p\u00e4rast kolossaalset valimiskaotust see, et Ratas plaanis suures plaanis endistviisi edasi minna. \"See mind t\u00f5epoolest hirmutas.\" Erik Moora lisab, et pikem ajalugu annab tunnistust ka sellest, et Ratase ja K\u00f5lvarti suhted on juba kaua aega viletsad olnud. \"K\u00f5lvart oli kogu aeg sellises tuntavast siseopositsioonis, isegi natuke p\u00f5lglikult suhtumas J\u00fcri Ratase viimaste aastate tegemistesse.\" V\u00f5imuv\u00f5itlus tegelikult juba k\u00e4ib t\u00e4istuuridel ja v\u00f5imalik, et n\u00f5ustumine \"Pealtn\u00e4gija\" portreeintervjuuga on osa imid\u017eikampaaniast. Selle n\u00e4dala l\u00f5pus toimub Keskerakonna volikogu, kus otsustatakse, millal toimub partei kongress ja kas see leiab aset Viljandis, nagu tahaks Ratas, v\u00f5i Tallinnas, nagu eelistab K\u00f5lvart. V\u00f5imalik Keskerakonna juhivahetus ei eruta ainult siseringi ja poliitikagurmaane. \u00dcks asi on, milliseks v\u00f5ib muutuda uue juhi all Eesti suurima liikmete arvuga erakond, teine, et rutemgi, kui keegi aimata oskab, v\u00f5ib poliitiline rulett lennutada pommijamadest l\u00e4bi tulnud kunagise taekwondo-treeneri peaministriks. \"Kunagi minu jaoks ei olnud portfell eesm\u00e4rgiks. Minu jaoks oli k\u00fcsimus, mida ma suudan reaalselt \u00e4ra teha, ja kui palju on minust kasu. Ja kui nelja aasta p\u00e4rast juhtub nii, et Eesti inimesed otsustavad, et ma olen piisavalt usaldusv\u00e4\u00e4rne, et minust on kasu \u00fchiskonnale, siis ma olen valmis ka peaministrivastutust v\u00f5tma. Aga v\u00f5ib juhtuda nii, et paari aasta p\u00e4rast, kahe ja poole aasta p\u00e4rast Tallinna linna elanikud otsustavad, et linnapea ametikoht on minu jaoks liiga suur v\u00e4ljakutse ja siis nii on,\" \u00fctles K\u00f5lvart ise.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Hambaarst valetas naisele tema hambaaukude kohta - tegelikkus oli midagi hoopis muudPatsiendil pole hambaarstile m\u00f5tet valetada. Kohe on n\u00e4ha, kui hammaste eest hoolt pole kantud ega pesemisega \u00fcle pingutatud. Kuid kas selle peale on keegi varem \u00fcldse tulnud, et valetajaks v\u00f5ib osutuda hambaarst?\u00a0Kahjuks selgub, et hambaravipettused on t\u00e4iesti t\u00f5eline probleem. Hambaarst v\u00f5ib sinu suu ja hammaste seisukorra kohta valetada puhtalt seet\u00f5ttu, et mittevajaliku ravi eest raha kasseerida. H\u00f5lbus, kuid alatu teenistus, kas pole?\u00a0\nM\u00e4rtsis hakkasid sotsiaalmeediaplatvormil TikTok levima lood patsientidest, kellel on hambaarst naha \u00fcle k\u00f5rvade t\u00f5mmanud. Oma loo r\u00e4\u00e4kis videos tiktokker\u00a0@anxietyisi.\u00a0\n\n\n@anxietyisi Scammers be scammin ? #dentist #psa #scammers \u266c original sound - Anxiety-R-Us\n\n\n\nNaine oli hambaarstilt saanud masendava raviplaani, et parandada tuleb 14 hambaauku. Kuna see oleks maksma l\u00e4inud suure summa raha, p\u00f6\u00f6rdus patsient ka teise kliinikusse, et konkureerivat hinnangut saada. Ja suur oli tema h\u00e4mming, kui tema hambad seal t\u00e4iesti terveteks tunnistati.\u00a0\nTa alustas oma uskumatu video sissejuhatust: \u00abSee on t\u00e4iesti hullumeelne, aga mu hambaarst v\u00e4itis, et mul on 14 hambaauku ja kui ma neid kohe ei ravi, kukuvad mu hambad suust v\u00e4lja. Aga mis te arvate, mitu hambaauku teine hambaarst mul tuvastas? NULL!!! Jah, mitte \u00fchtegi!\u00bb\u00a0\nVaatajad ja kommenteerijad polnud aga paraku \u00fcldse nii \u00fcllatunud, kui seda petuskeemi eest hoiatavat klippi n\u00e4gid. Paljud pakkusid erinevaid hambakliinikuid, kus selline alatus toimuda v\u00f5is, sest neil on endal samasugune juhus olnud.\u00a0\nKuid tuli v\u00e4lja ka teistsuguseid skeeme, mis on hoopis vastupidised. Nimelt pidid m\u00f5ned hambatohtrid v\u00e4idetavalt maha vaikima tekkinud hambaaukude alged, et hiljem juba suuremate paranduste v\u00f5i lausa juureravi eest rohkem raha kasseerida.\u00a0\nNii et valige hammaste parandamiseks korralik ja hea reputatsiooniga kliinik!\u00a0\n"}
{"text":"Korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatud eurosaadik Eva Kaili lubati koduarestiBR\u00dcSSEL, 12. aprill, AFP-BNS \u2013 Belgia kohtunik lubas korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatud Kreeka eurosaadiku Eva Kaili kolmap\u00e4eval vahi alt koduaresti.\n\"Ta on Belgias koduarestis ja elektroonilise j\u00e4relevalve all. Uuriv kohtunik tegi just vastava otsuse,\" \u00fctles Belgia f\u00f6deraalprokuratuuri magistraat Antoon Schotsaert.\nKaili, kellest sai Euroopa Parlamenti raputanud Katariga seotud korruptsioonijuurdluse k\u00e4ilakuju, oli viimane kahtlusalune, kes neli kuud p\u00e4rast tema vahistamist endiselt eeluurimisvanglas oli.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Toetagem Ukrainat s\u00f5jas, aga \u00e4rme toome teda siiaT\u00e4na koju j\u00f5udes leidsin meie kortermaja trepil istumas kaks teismelist t\u00fcdrukut, \u00fche siin elava ukraina pagulaspere lapsed. Ja elav jutt ei k\u00e4inud sugugi mitte ukraina keeles\u2026\nR\u00e4\u00e4kisin hiljuti s\u00f5pradega Ukraina s\u00f5jast, kus me k\u00f5ik oleme sajaprotsendiliselt Ukraina poolt ja Venemaa vastu. Aga\u2026 tegelikult m\u00e4\u00e4rab meie suhtumise \u00e4ra mitte sedav\u00f5rd Ukraina-s\u00f5prus, kuiv\u00f5rd Venemaa-vastasus. Me oleme Ukraina poolt, sest tema vaenlane on ka meie vaenlane.\nKui Ukraina s\u00f5diks Poola v\u00f5i Rumeeniaga (kellelt ta sai Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel Ukraina NSV-na suuri maa-alasid), siis me vaataks sellest s\u00f5jast m\u00f6\u00f6da. Kuna ta s\u00f5dib verise agressoriga, kes on ka meid tapnud, k\u00fc\u00fcditanud ja okupeerinud, siis oleme me Ukrainaga.\nMe olime ka Gruusiaga just seet\u00f5ttu, et nad s\u00f5disid selle verise agressorriigiga. Armeenia ja Aserbaid\u017eaani s\u00f5da sealkandis aga ei loksuta meist eriti kedagi.\nKremli agentideks v\u00f5ib nimetada k\u00f5iki, kes toetavad selles s\u00f5jas Venemaad. Nii sildistada aga ei saa neid, kes ei taha ukraina p\u00f5genikke siia. Esiteks on nad oht eestlaste rahvuslikule eksistentsile (300 000 okupatsiooniaegset venelast + 100 000 ukrainlast + arvukalt venekeelseid v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6lisi endisest NSV Liidust).\nTeiseks on suur hulk p\u00f5genikest venekeelsed, kes ei tule kaasa h\u00fc\u00fcdega \u201cSlava Ukraini\u201d v\u00f5i Putini kirumisega \u2013 sealt p\u00f5genevad ju ka mittepatrioodid, keda s\u00f5da tabab sama valusalt ja kes kasutavad L\u00e4\u00e4ne p\u00f5genikepoliitikat \u00e4ra turvalise koha leidmiseks heaolu\u00fchiskonnas.\nVenekeelsed ei ole valdavalt meie s\u00f5brad. Nad on Ukraina Stalnuhhinid, Toomid ja Peterson-Kr\u00f5lovid. Meie s\u00f5brad on Bandera-Ukraina rahvas, l\u00e4\u00e4nemeelsed, keda on tulijate seas kahjuks v\u00e4he.\nJa kui vaadata Eestis ringi, siis suur mass ukrainlasi on siia kaasa toonud Vene mentaliteedi (mida n\u00e4eme saatest \u201cV\u00f5imalik vaid Venemaal\u201d) kasvu \u2013 nad on endisest N\u00f5ukogude Liidust tulijad, Ukraina on korrumpeerunud ja see k\u00f5ik avaldub ka nende suhtumises. Kahjuks toetavad igasugused \u201cpagulasabid\u201d p\u00f5genike pretensioonikust. Vaimustus siia tulnud ukrainlastest hajub tasapisi, sest nad ei ole tegelikult \u201cbandeeralased\u201d, vaid pigem \u00fcmberorienteerunud sovjetid.\nMa n\u00e4en Tallinnas siinseid kunagiste liidutehaste venekeelseid sovjette niigi p\u00e4evast p\u00e4eva, pole vaja neile Ukrainast lisa tuua.\nRaske on l\u00e4\u00e4nelikust migratsioonipoliitikast aru saada. Aafriklased maksavad inimkaubitsejatele Sahara k\u00f5rbe l\u00e4bimise, \u00fcle Vahemere ja l\u00f5puks ka \u00fcle La Manche`i v\u00e4ina s\u00f5idutamise eest tuhandeid eurosid, aga neid v\u00f5etakse kui \u00f5nnetuid, kellele on vaja k\u00f5ik ette ja taha \u00e4ra teha. L\u00f5una-Eestist Tallinnasse t\u00f6\u00f6le v\u00f5i \u00f5ppima tuleval noorel pole samuti endal suurt midagi, ta \u00fc\u00fcrib ise korteri, otsib t\u00f6\u00f6koha, maksab \u00fc\u00fcri, kommunaale, makse ja \u00f5ppimistasusid, teda ei aita keegi, nagu migrante aidatakse. Ameerika \u00dchendriigid laienesid ka nii, et migrandid istusid vankritele ja kolistasid indiaanlaste noolte all l\u00e4bi preeriate \u2013 selle taustal on t\u00e4nane migrant olla lausa luksus.\nToetagem Ukrainat s\u00f5jas, aga \u00e4rme toome Ukrainat siia.\nJ\u00fcri Kukk\nArtikkel kajastab autori isiklikke seisukohti"}
{"text":"\u00d5udust k\u00fclvanud \u00abD\u00fcsseldorfi Vampiiri\u00bb kohta leiti uusi andmeidSaksamaal j\u00f5hkraid m\u00f5rvu sooritanud ja \u00abD\u00fcsseldorfi Vampiiriks\u00bb nimetatud sarim\u00f5rvar Peter K\u00fcrteni kohta ilmusid uued andmed, vahendas Der Spiegel.Leid sisaldas sarim\u00f5rvari originaalkirju, mis anti t\u00e4na \u00fcle Nordrhein-Westfaleni riigiarhiivile. K\u00fcrteni kuritegudega seotud uurimisi ja tema tabamist peetakse Saksamaa Weimari Vabariigi aja \u00fcheks k\u00f5ige m\u00f5jukamaks ja suuremaks kriminaalasjaks.\nPeter K\u00fcrten elas Saksamaal pea 100. aastat tagasi. Ta s\u00fcndis 13-liikmelisse perekonda, kes kolis D\u00fcsseldorfi, kus elati \u00fchetaolises korteris koos. Saksamaal D\u00fcsseldorfi vampiiri v\u00f5i D\u00fcsseldorfi koletisena tuntud sarim\u00f5rvari isa oli v\u00e4givaldne alkohoolik. Tema j\u00e4lgedesse astus tulevane m\u00f5rtsukas v\u00e4ga varakult.\nOma esimese m\u00f5rva sooritas sarim\u00f5rvar juba \u00fcheksa-aastaselt, uputades kaks oma m\u00e4ngukaaslast Reini j\u00f5kke. Lisaks tapmistele seostati Peter K\u00fcrtenit v\u00e4ga erinevate kuritegudega, sealhulgas vargused, v\u00e4ljapressimised, kehavigastuste tekitamine ja s\u00fc\u00fctamised. Oma nime sai ta sellest, et erutudes ohvrite verest, j\u00f5i ta seda.\u00a0\nNew Episode Out Now\nThe Vampire of D\u00fcsseldorf\nPeter Kurten was a serial killer who was beheaded for his crimes, come have a listen.#PodcastRecommendations #PodNation #truecrimepodcast #Podcasters #crimepod #podcast #truecrimecommunityhttps:\/\/t.co\/iZlHhFoh0D pic.twitter.com\/rXutT3UShM\n\u2014 Crime_Divers_Pod (@DiversPod) May 17, 2022\n\n\nD\u00fcsseldorfi sarim\u00f5rvarit ei pidurdanud miski. Ta piinas ka loomi, jahtis naisi ega kohkunud tagasi laste m\u00f5rvadest. 1913. aastal tappis ta n\u00e4iteks sissemurdmise k\u00e4igus \u00fcheksa-aastase t\u00fcdruku. Nelja aasta jooksul s\u00fc\u00fctas m\u00f5rtsukas oma kodul\u00e4hedases piirkonnas ligi 24 tulekahju. M\u00f5rvade ja v\u00e4gistamisega\u00a0hoidis D\u00fcsseldorfi Vampiir kohalikud hirmu ja \u00f5uduse all.\u00a0\nKuni ta 1931. aastal tabati ja m\u00f5isteti \u00fcheksakordselt surma k\u00f5igi m\u00f5rvade eest ning lisaks 15 aastaks sunnit\u00f6\u00f6le seitsme m\u00f5rvakatse eest. Samal aastal K\u00fcrten giljotineeriti. Tema aju on uuritud, et m\u00f5ista kurjuse olemust. Teise Maailmas\u00f5ja j\u00e4rgselt sattus D\u00fcsseldorfi pealuu USA-sse, kus seda t\u00e4na eksponeeritakse kurioosumite muuseumis.\nThe mummified, decapitated head of Peter K\u00fcrten, AKA Vampire of D\u00fcsseldorf, currently on display at the Ripley's Believe It or Not! museum in Wisconsin Dells, Wisconsin #vampire #vampireofd\u00fcsseldorf #serialkiller #d\u00fcsseldorf #germany pic.twitter.com\/3JwIohfP0t\n\u2014 Palmahawk Media (@paradisedark239) March 31, 2022\n\n\nUue paki originaaldokumente sai riigiarhiiv k\u00e4tte t\u00e4nu K\u00fcrteni kohtuasjaga seotud D\u00fcsseldorfi f\u00f6deraalkohtu kohtunikule Carl Herterile, kes hoidis selle endale kuni andis \u00fcle toonasele peaprokur\u00f6rile Max G\u00fcdele, kelle poeg leidis need oma p\u00e4randvara hulgast.\nT\u00e4na anti vastav leid \u00fcle Nordrhein-Westfaleni arhiivile, sest just seal s\u00e4ilitatakse k\u00f5iki K\u00fcrteni juhtumiga seotud kohtutoimiku originaaldokumente. Toimikus on juba varasemalt teada sarim\u00f5rvari kirjade originaalid ja \u00fclekuulamiste \u00e4rakirjad."}
{"text":"Telesaatesse p\u00f6\u00f6rdumine t\u00f5i r\u00e4ige \u00e4hvarduse. Politsei: p\u00fc\u00fcame teada saada, kes see isik onEsmasp\u00e4eva \u00f5htul tele-eetris avameelselt TikToki kiusust ja r\u00e4igetest \u00e4hvardustest r\u00e4\u00e4kinud Andres Sarapuu sattus uuesti r\u00fcnnaku alla, kui ennast tema suurimaks vihav\u00e4elaseks nimetav kasutaja uue \u00e4hvardava video postitas.Esmasp\u00e4eval eetris olnud\u00a0\u00abKuuuurija\u00bb\u00a0saates r\u00e4\u00e4kis 44-aastane Andres Sarapuu, et on langenud j\u00f5hkra netikiusu ohvriks.\u00a0\n\u00ab5000 euri v\u00f5i su laps sureb homme kell 12\u00bb ja\u00a0\u00abT\u00f5mban su lastel pea kirvega pooleks\u00bb on vaid \u00fcksikud n\u00e4ited k\u00fclmaverelistest \u00e4hvardustest, mis on j\u00e4etud Sarapuu TikToki videote alla tema kahe ja poole aastase lapse suunas.\nMees tunnistas, et kardab pereliikmete elu p\u00e4rast.\u00a0\u00abMe ju ei tea, kes selle kirjutas. Ei saa olla kindel, et see on m\u00f5ne lapse nali.\u00bb\nAbi saamiseks on Sarapuu ka politsei poole p\u00f6\u00f6rdunud, ent kriminaalmenetlust ei algatatud. \u00abInimesel ei ole peas k\u00f5ik p\u00e4ris korras, kui ta \u00fctleb, et ma l\u00f6\u00f6n su lapsel kirvega pea pooleks, aga politsei \u00fctles, et nemad ei n\u00e4e ohtu,\u00bb nentis mees \u00abKuuuurija\u00bb saates. Kriminaalmenetluse alustamata j\u00e4tmise teatises\u00a0selgitati, et kriminaalmenetluse alustamiseks\u00a0ei piisa ainu\u00fcksi paljas\u00f5nalisest v\u00e4itest \u00e4hvardamise kohta.\n\n\u00c4hvardused j\u00e4tkuvad\n\nP\u00e4ev p\u00e4rast saadet\u00a0tehti kasutajanime alt\u00a0Janet8448, mille kirjelduses seisab \u00abAndres Sarapuu suurim vihav\u00e4elane\u00bb (muutmata kujul), uus \u00e4hvardav TikToki video. T\u00e4naseks\u00a0on see klipp siiski eemaldatud.\u00a0\n\u00abAndres, kuidas sa julged minu peale kaevata. Ma olen \u00e4\u00e4rmiselt vihane. Homme kell 10.00 su lapsega juhtub midagi,\u00bb seisis video pealkirjas.\nSelle postitanud isik ei hoidnud end tagasi ning k\u00fcsis ka kommentaariumis \u00abKuidas sa julged\u00a0\u00abKuuuurija\u00bb saatesse minna ah? Seleta palun?\u00bb.\n\n\u00a0\n\nTeisip\u00e4eva \u00f5htul toimetusse k\u00f5nealuse video saatnud Sarapuu tunnistas, et on\u00a0pere turvalisuse p\u00e4rast n\u00fc\u00fcd veelgi enam hirmul.\n\u00abMa ei saa oma peret kaitsta! Lauslollus on arvata, et tegemist on pelgalt lastega,\u00bb s\u00f5nas Sarapuu, v\u00e4ites, et tegu on isikuga, kes on varemgi \u00e4hvardanud tema lapse elu kallale kippuda. \u00abMa ei julge abikaasat kodust v\u00e4lja lasta,\u00bb oli\u00a0mees endast v\u00e4ljas.\n\u00abKui neid inimesi vastutusele mitte v\u00f5tta,\u00a0on tagaj\u00e4rjed just sellised,\u00bb vihjas ta politsei tegevusetusele.\u00a0\nKa saates m\u00f6\u00f6nis Sarapuu, et politsei suhtumine antud \u00e4hvardustesse on m\u00f5istetamatu. \u00abNad [politsei] peavad ju aru saama, et kui need inimesed praegu ei saa tagasisidet, siis see muutub ainult hullemaks. Nad [\u00e4hvardajad] teavad, et ma p\u00f6\u00f6rdusin politseisse, aga politsei midagi ei teinud, nad [\u00e4hvardajad] ei saanud tagasisidet ja n\u00fc\u00fcd naeravad mu \u00fcle ja panevad veel r\u00e4igemalt,\u00bb s\u00f5nas\u00a0mees.\u00a0\n\nKriminaalmenetluse alustamata j\u00e4tmise teatis.\u00a0\nKuvat\u00f5mmis saatest \u00abKuuuurija\u00bb\n\nP\u00f5hja prefektuuri L\u00e4\u00e4ne-Harju jaoskonna politseileitnant Pille Vilu \u00fctles kolmap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal toimetusele, et taoline k\u00e4itumine ei ole aktsepteeritav. \u00abPolitsei suhtub tapmis\u00e4hvardustesse, aga ka raha v\u00e4ljapressimisse t\u00f5siselt,\u00bb m\u00e4rkis ta.\nVilu lisas, et politsei v\u00f5tab Andres Sarapuuga \u00fchendust, et selgitada v\u00e4lja k\u00f5ik asjaolud ning saada teada, kes on see isik, kes teda ja tema l\u00e4hedasi \u00e4hvardas. \u00abOotame kannatanult esmase info \u00e4ra. P\u00e4rast seda saame otsustada ka menetlusliku k\u00e4igu,\u00bb lausus politseileitnant.\u00a0\nToimetus v\u00f5ttis \u00fchendust ka prokuratuuriga, kuid artikli ilmumise hetkeks ei ole vastust laekunud.\u00a0"}
{"text":"Kas nahk viiakse turule?Kultuuripoliitika v\u00f5tmes\u00f5numid on koalitsioonileppe rahanduspoliitika peat\u00fckis.Kuni m\u00e4rja ja hilise kevade ning v\u00e4idetavate dokumendilekete t\u00f5ttu ei ole Ukraina v\u00e4gede suurpealetung oma maa vabastamiseks veel alanud, oleme Eestis saanud lahja aseainena kaasa elada uue v\u00f5imuts\u00fckli konarlikule ja \u00fcpris dramaatilises toonis algusele. Ettevalmistust\u00f6\u00f6ks oli aega justkui piisavalt, sest valimistest on m\u00f6\u00f6das mitu n\u00e4dalat, kuid ikka l\u00e4ks v\u00f5imukoalitsiooni tegevusplaani ja ametisse astumise vormistamisel rabistamiseks ning sisse tulid pisivead, mida opositsioon sai varjamatu kahjur\u00f5\u00f5muga v\u00f5imendada.Koalitsioonilepe - n\u00fc\u00fcd on ta meil siis olemas, loodetavasti l\u00f5plikul ja toimetatud kujul, \u00fchtedele juhisena tegutsemiseks ning teistele j\u00e4rgmise nelja aasta saatuse ettekuulutajana. Muidugi on veel vara \u00f6elda, et selgus k\u00e4es. Nagu juba pikka aega tavaks olnud, ei m\u00f5juta riigi kultuuripoliitikat ja kultuuri eluj\u00f5udu mitte niiv\u00f5rd see, mis kirjas leppe kultuuripeat\u00fckis, vaid hoopis mujal. Nii ei s\u00f5ltu ka kultuuri v\u00f5imalik edulugu ainult kultuuriministri l\u00e4bil\u00f6\u00f6giv\u00f5imest, meelekindlusest ja v\u00f5istlusvaimust, suured hoovad olukorra m\u00f5jutamiseks on tema kolleegide k\u00e4es.Poliitikute puhul maksab \u00fcsna v\u00e4he see, mida enne valimisi lubatakse, sest valimistulemuse selgumisele j\u00e4rgneb erakondade seisukohtades \u201e\u00fchisosa otsimine\u201c ja l\u00f5puks tehakse (loodetavasti) seda, milles enamus otsingute l\u00f5puks kokku lepib. Seet\u00f5ttu ei olnud enne valimisi ka erilist m\u00f5tet erakondade kultuuripoliitilisi pakkumisi ja lubadusi anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5i neid ajalehes \u00e4ra tr\u00fckkida. Eks iga puudutatud huvir\u00fchm otsis lubadustest midagi oma: natuke turvatunnet ju pakub, kui sind v\u00f5i su asutust on eraldi nimetamise v\u00e4\u00e4riliseks peetud, sest siis j\u00e4relikult v\u00e4hemasti ei likvideerita.Leppe kultuuriosa kavatsused jagunevad laias laastus kaheks. Esiteks see, mis juba olemas ja toimiv, mille puhul lubatakse \u201ej\u00e4tkata, toetada ja kaitsta\u201c. Teises ja p\u00f5nevamas r\u00fchmas on plaanid, mille puhul valitsus alles \u201eotsib v\u00f5imalusi, seab eesm\u00e4rgiks ja peab vajalikuks\u201c. See ei ole iseenesest teab kui keeruline, sest k\u00f5ik kultuurielu subjektid \u00fcksikloojast suurte kutseliste organisatsioonideni oskavad sendi pealt \u00f6elda, mida on vaja teha, palju see maksab ja millised tulemused saavutatakse. Vaja oleks ainult t\u00e4helepanelikult kuulata, aru saada ja v\u00f5imaluste piires n\u00f5usse j\u00e4\u00e4da, mitte aga otsustamist teadmata kaugusse l\u00fckata, j\u00e4tkates l\u00f5putu uurimise ja anal\u00fc\u00fcsimise spiraalil.Koalitsiooni p\u00fchakiri v\u00f5iks vabalt alata s\u00f5nadega \u201ealguses oli raha\u201c, sest nii keskselt on raha nii leppes kirjas kui ka osaliste huulil teksti selgitamisel. Muiste elasime m\u00f5istust m\u00f6\u00f6da, aga siis sai raha millegip\u00e4rast otsa ja loogiliselt j\u00e4rgnebki k\u00fcsimus, miks ja kuidas raha kadus ning kuidas see uuesti \u00fcles leida. Seet\u00f5ttu m\u00e4\u00e4rab ka kultuurielu tuleviku see, mis on kirjas leppe kolmandas (rahanduspoliitika) ning k\u00fcmnendas (riigijuhtimine ja poliitilised k\u00fcsimused) peat\u00fckis. Kuna seal ei ole kuskil m\u00e4rgitud, et kultuurile mingeid erandeid tehakse, kehtib \u00fchtne rahandus- ja juhtimispoliitika j\u00e4relikult ka kultuuriministeeriumi valitsemisalas.Neis peat\u00fckkides on viis m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega punkti. K\u00f5ik algab eelarve revisjonist ja nn nulleelarve reformist (leppe punkt 3.2.1) eesm\u00e4rgiga \u201ev\u00e4lja praakida ebavajalikud kulud\u201c. K\u00f5rvuti sellega \u201evaadatakse \u00fcle k\u00f5ik riigi teenused ja kaotatakse dubleerimised\u201c (3.2.8). Sealjuures vaadatakse \u00fcle ka juhtimine ministeeriumides, ametites ja sihtasutustes. Mis \u00fclevaatusele j\u00e4rgneb, me muidugi veel ei tea, aga arvesse v\u00f5ttes, et viimase k\u00fcmnendi jooksul valdavalt sihtasutuste juriidilise vormi v\u00f5tnud kultuuriorganisatsioonid tarvitavad \u00e4ra suurema osa kultuurieelarvest, on ees saatuslikud otsused.Neid ei tule kaua oodata, sest \u201ek\u00f5ik ministrid v\u00f5tavad kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist\u201c (10.1.8) ning lubadus leida kokkuhoiuv\u00f5imalusi kordub ka punktis 3.3.1. Viimane teedn\u00e4itav s\u00f5num \u00fctleb, et \u201evaatame \u00fcle olemasolevate sihtasutuste \u00fclesanded ja konsolideerime, kus v\u00f5imalik\u201c (10.1.2).S\u00f5ltuvalt meelelaadist v\u00f5ib neis punktides n\u00e4ha nii \u00f5nne kui ka katastroofi. Aga mida kultuuriminister oma leppes m\u00e4\u00e4ratud \u00fclesandeid t\u00e4itma asudes avastab? Esiteks p\u00f5rkub ta sihtasutuste kogemustest t\u00f5ukuva \u00fcsna \u00fcldise veendumusega, et nn riigireformi raames l\u00e4bi viidud tugiteenuste konsolideerimine on andnud soovitule vastupidise tulemuse: ei ole kaasa toonud t\u00f5husust ja kokkuhoidu, vaid just dubleerimise. \u00dchtlasi on selle k\u00e4igus libisenud sihtasutuste juhtide k\u00e4est \u00e4ra osa heaks finantsjuhtimiseks h\u00e4davajalikke t\u00f6\u00f6riistu ning \u00e4hmastunud on ka sihtasutuste n\u00f5ukogude \u00fclesanded, v\u00f5im ja vastutus. Kokkuhoidu otsides tasuks tsentraliseeritud finants- ja personaliarvestuse k\u00f5rval arvutustabelis kindlasti v\u00f5rdlevalt l\u00e4bi m\u00e4ngida, kas kultuuritaristu haldamine kasumit taotleva riigiettev\u00f5tte Riigi Kinnisvara AS kaudu ikka on k\u00f5ige s\u00e4\u00e4stlikum ja t\u00f5husam viis. Ja \u00fcldisemalt: kas kultuurivallas majandavate sihtasutuste tegevuse \u00f5iguslikuks raamistamiseks ikka on k\u00f5ige parem neid k\u00e4sitleda just riigivaraseaduses justkui mingi k\u00f5rvalsaadusena, ent k\u00f5rvuti riigi monopoolsete hiidfirmadega, mille \u00fclesandeks omanike ootustele vastava kasumi tekitamine. Mis \u00fcldse on see riigi vara (peale tegutsemispaikade ehk kinnisvara), mille riik on asutajana kultuuritegevuse sihtasutustesse sisse pannud ja mis seal p\u00fcsivat v\u00e4\u00e4rtust loob?Teise ja veel vastikuma olukorra tekitab ministrile l\u00e4hivaatlusega otsing, kas ehk leiab kultuurivaldkonna rahastatava p\u00f5hitegevuse hulgas ebavajalikke kulusid, mida \u201ev\u00e4lja praakida\u201c. V\u00e4hegi detailsemaks minnes j\u00f5uab kultuuriminister paratamatult selleni, et peab nimepidi nimetama \u00fcleliigse teatritrupi, muuseumi, v\u00e4ljaande, individuaalse loomevaldkonna nime, kusjuures nime taha kirjutatav s\u00e4\u00e4stusumma oleks hea \u00f5nne korral kuuekohaline, riigieelarve tasakaalu seisukohalt mikroskoopilise kaaluga, t\u00f5ukaks aga ministri poliitilise enesetapu \u00e4\u00e4rele.\u00dcks hea indikaator, mis annab m\u00e4rku valitsuse l\u00e4htekohast kultuuripoliitika rahaotsuste kujundamisel, on see, kas hetkeolukorra kirjeldamiseks v\u00f5etakse kasutusele (v\u00f5i seda ei tehta) rahandusministeeriumis levinud ja populaarne Euroopa Liidu riikide vaba aja ja kultuurikulude kultuurikulude v\u00f5rdluspilt, kus Eesti oma kaheprotsendilise kuluga SKTst on Ungari j\u00e4rel edetabeli tipus. See suhtarv on tegelikkust ilustav klantspilt, millega saab \u00f5igustada vaid kapituleerumist p\u00f5hi\u00fclesande ees kindlustada kultuurielu toimimiseks vajalikud finantsid (seda nii avaliku kui ka eraraha osas).Kaja Kallas \u00fctles teisip\u00e4eval riigikogu ees: \u201eEesti riigi kestlikkus tugineb haritud inimestel, eraomandi kaitsel ja turumajanduse p\u00f5him\u00f5ttel.\u201c Turumajanduse \u00fcks komponent on ka turut\u00f5rked, mist\u00f5ttu peaks kultuurikulu osakaalust SKTs r\u00e4\u00e4kides kindlasti \u00e4ra n\u00e4itama ka selle, milline on me kultuuriruumi suurusest ja muudest erip\u00e4radest tuleneva turu puudulikkuse osakaal ja hind kultuurielu majanduspoolel. Eel\u00f6eldu ei ole mingi v\u00e4ljapressimine, vaid k\u00f5igest soov, et otsustamine rajaneks faktidel ja andmetel. Peaminister Kallas on viimastel p\u00e4evadel korduvalt osutanud ka sellele, et riigi v\u00f5etud laenuintresside summa on v\u00e4hemalt sama suur kui kogu kultuuriministeeriumi eelarve. Ei saa \u00f6elda, et laenuraha oleks ulatuslikult v\u00f5i lihtsalt proportsionaalselt kultuurisektorisse tulvanud, mist\u00f5ttu nii m\u00f5nigi looja v\u00f5i palgaline kultuurit\u00f6\u00f6taja k\u00fcllap m\u00f5tiskleb, miks ja mille arvelt ta solidaarselt v\u00f5la kustutamises peaks osalema.Peamiselt raha \u00fcmber tiirlev maailm ei pruugi just k\u00f5ige vaimustavam tunduda, kuid p\u00e4\u00e4su pole: arvutajatega raha \u00fcle vaidlemiseks peab ka ise h\u00e4sti arvutada oskama.\"Mis \u00fcldse on see riigi vara, mille on riik asutajana kultuuritegevuse sihtasutustesse sisse pannud ja mis seal p\u00fcsivat v\u00e4\u00e4rtust loob?\"L\u00e4hivaatlusega otsing peab andma ministrile vastuse, kas kultuuril on raha v\u00e4he, parasjagu v\u00f5i \u00fclearu. Piia RuberKAAREL TARAND"}
{"text":"\u201ePealtn\u00e4gija\u201c j\u00e4rjekordne poliitiline tellimust\u00f6\u00f6: Ratase k\u00f5rvaldamine K\u00f5lvarti k\u00e4tegaAjal, kui Eestit kurnavad s\u00f5jaoht, enneolematu inflatsioon, senin\u00e4gematu sisser\u00e4nne ja muud eksistentsiaalsed asjad, on tulevane valitsus keskendunud homoseksuaalidele eri\u00f5iguste andmisele, mitte oravate endi hooldekodudes luukereks n\u00e4ljutatavate inimeste elu\u00f5iguse tagamisele. K\u00f5ik Eestit laastavad probleemid olevat Putini s\u00f5ja s\u00fc\u00fc ja neid saab lahendada v\u00e4ga lihtsal moel \u2013 t\u00f5sta igasuguseid makse \u2013 otseselt, varjatult ja poolvarjatult, peaasi et k\u00f5vasti, ja panna vastuv\u00e4itjate suud kinni.\nAjal, kui Eestit on valmistumas valitsema \u00fcks inimajaloo valelikumaid ja j\u00f5hkramaid vasakliberaalseid liite, tegeleb selle saapaid lakkuv riigimeedia \u00f5\u00f5nestust\u00f6\u00f6ga opositsiooni ridades, lisades \u00f5li n\u00fc\u00fcd ka keskerakonna sisev\u00f5itluse tulle. J\u00fcri Ratas, kes ei k\u00e4itunud eetiliselt Martin Helme suhtes Riigikogu aseesimehe valimistel, on poliitik, keda Kaja Kallas ei salli silmaotsaski juba aastaid. K\u00fcll ei olnud Kallase meelest Ratasel mitte \u00fchegi ministri kompetentsi, k\u00fcll j\u00e4lle solvuti selle peale, et Ratas ei l\u00e4inud Kallase juhitud valitsusse. J\u00fcri Ratas on Riigikogu esimehena korduvalt pannud Kaja Kallast infotundidel efektselt paika, millele peaminister reageeris iga kord v\u00e4ga valuliselt. Ka n\u00fc\u00fcd n\u00e4itas h\u00e4rra Ratas aseesimehena proua Kallasele hambaid, ja selline eksekutsioon v\u00f5ib teoreetiliselt korduda 4 aasta jooksul mitu korda kuus.\nKui \u00f5nnestuks l\u00f5hestada keskerakond kaheks etnilis-keeleliseks leeriks, ja sellele l\u00f5hkumisele pani reformierakond aluse, lubades valimistele Koos\/Vmeste j\u00f5ugu (selle ninamehi kinni pidanud KaPo teadis ammu enne valimisi, et nad viljelesid riigivastast tegevust), poleks mingi probleem m\u00f5lemad poolikud marginaliseerida. Ja nagu kasutas peavoolumeedia pidevalt \u00e4ra Yana Toomi, et materdada t\u00e4iendavalt rahvusriiki ja eestimeelseid rahvuskonservatiive, nii ka n\u00fc\u00fcd kasutatakse Mihhail K\u00f5lvartit selleks, et teostada keskerakonnas \u201evene p\u00f6\u00f6re\u201c, millega partei eestlastest tiib ja valijaskond kaasa ei l\u00e4heks.\nKukutades Ratast, oleks keskerakond muutunud l\u00f5plikuks venemeelseks ja ei kujutaks enam ohtu reformierakonna v\u00f5imumonopolile. EKRE on juba demoniseeritud, niigi korrumpeerunud keskerakond muutuks k\u00e4\u00e4buseks, Eesti 200 on oravate endi projekt\u00a0 (poliitiliste j\u00e4\u00e4tmete taaskasutusosakond), sotsid on tillukesed ja Isamaa on lihtsalt libe limane limukas.\nNii tegigi Pealtn\u00e4gija t\u00e4na pugejaliku \u201eaktuaalse\u201c portreesaate Mihhail K\u00f5lvartist, sihtides l\u00e4henevat keskerakonna kongressi, millest oli saates ka juttu.\nSama andunult vaatasid \u201epealtn\u00e4gijad\u201c ka Marko Mihkelsonile suhu, keda nad \u00fcritasid enne valimisi lasteporno asjas puhtaks pesta.\nT\u00e4nase saate puhul k\u00f5ik oli tuttav \u2013 \u201epealtpiilujad\u201c juba ammu l\u00e4henevad \u00fcsna fantaasiavaeselt ja \u00fcksluiselt nii nendele, keda on nendel vaja uputada, kui ka neile, keda vaja hoopis upitada.\nImestama pani vaid see, et n\u00f5nda v\u00f5imekas ja intelligentne poliitik, nagu Mihhail K\u00f5lvart, kelle populaarsuses ei saa kaheldagi, n\u00f5ustus osalema sellises saates. Seda enam et Tallinna linn alles maksis ETV-le reklaamiklippide eest \u201ceesti\u201d laulu saadetes.\nJa n\u00fc\u00fcd selline n\u00fcri poliitiline \u201cportree\u201d, puhtal kujul reklaamisaade. Ega ometi ka ostetud?\nMillal siis on oodata Pealtn\u00e4gijas portreesaadet J\u00fcri Ratasega?\nIvan Makarov"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | Oudekki Loone: kui tahad USA eest midagi varjus hoida, aja juttu t\u00fchjas pargis. Ja telefon j\u00e4ta kojuUSA j\u00e4rjekordne andmeleke tuletab taaskord meelde seda, mida kangelaslikud Edward Snowden ja Julian Assange, \u00fcks s\u00fcsteemis sees ja teine v\u00e4ljas, oma naha hinnaga olid meile n\u00e4idanud ning mida k\u00f5ik t\u00f5sised rahvusvaheliste suhete uurijad realistide kogukonnast on alati teadnud.USA tegutseb alati ja eelk\u00f5ige USA rahvuslikes huvides (nii nagu ametisolev valitsus neid parasjagu m\u00e4\u00e4ratleb) ning ei kohku sellises tegutsemises tagasi mitte milleski. Ka liitlaste j\u00e4rele luuramises (mis arvatavasti on l\u00f5puks v\u00e4ike s\u00fc\u00fc k\u00f5igi muude tegude k\u00f5rval).L\u00f5una-Korea on oma pahameelt juba avaldanud, kindlasti teevad seda \u00fchel v\u00f5i teisel moel ka teised antud lekkega seotud riigid \u2013 kuid praktilises poliitikas minnakse t\u00f5en\u00e4oliselt rahulikult edasi sellesama teadmisega, et kuna USA on v\u00f5imeline liitlaste j\u00e4rgi luurama, siis teeb ta seda ka edaspidi. Kui vastutustundlikud poliitikud tahavad midagi t\u00f5siselt salajast arutada, siis nad ei tee seda telefoni teel, ning veel enam, kaevavad \u00fcles k\u00fclma s\u00f5ja aegse tavateadmise, et kui sa tahad millestki r\u00e4\u00e4kida nii, et seda pealt ei kuulataks, siis tuleb r\u00e4\u00e4kida \u00fche inimesega v\u00e4ljas jalutades (t\u00e4nap\u00e4eval meeles pidades ka telefon koju j\u00e4tta).Noh, ja m\u00f5nel on ehk ka hea meel, kui meie liitlased suudavad \u00fcles leida v\u00f5imalikud Venemaa spioonid kaitsepolitseist, sest arvatavasti Eesti ise selleks v\u00f5imeline ei ole. Praktiliselt polegi ehk nii oluline selgeks saada, kas niisugune luuramine on rahvusvahelise \u00f5iguse m\u00f5ttes kuritegu (sest kardetavasti ei ole v\u00f5imalik niisugust k\u00e4itumist pidurdada), oluline on ainult kinnitada \u00fchetaolisust: kui tegemist ei ole kuriteoga, siis kehtib see \u00fchtviisi k\u00f5igi maailma riikide jaoks ning kui on, siis samamoodi.V\u00f5rdsematest v\u00f5rdsemadT\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on selles lekkes (ja paljudes eelmistes analoogilistes leketes) asjaolu, et siiski eksisteerivad m\u00f5ned riigid, kes on \u00fcksteisele andnud lubaduse omavahel mitte luurata ning \u00fcksteisega vabalt jagada luureandmeid, kurikuulus Five Eyes: Ameerika \u00dchendriigid, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja \u00dchendkuningriik. Need on liitlased, kes on v\u00f5rdsemad kui teised liitlased, kes omavahel jagavad teadmisi, mida nad on teiste kohta saanud.K\u00f5ik teised riigid, liitlased v\u00f5i vaenlased \u2013 t\u00e4psemalt, nende riikide poliitikud ning ametnikud \u2013 on FVEY suhtes n\u00f5rgemal positsioonil, alati v\u00f5imaliku v\u00e4ljapressimise ohvrid. Ma arvan, et t\u00e4nastel Euroopa Liidu liikmesriikidel, veel enam, NATO liikmesriikidel, on viimane aeg t\u00f5siselt n\u00f5uda seesuguse ebas\u00fcmmeetrilisuse l\u00f5petamist.Muidugi, teatud m\u00e4\u00e4ral kahaneb see moodsasse kuube riietatud Briti Impeeriumi viimase j\u00e4\u00e4nuki v\u00f5im ilma Euroopa igasuguse tegevuseta, sest tehniliselt suudab Hiina neile ka luurevaldkonnas ilmselt edukalt kinda heita. Maailm muutub multipolaarsemaks, j\u00e4\u00e4b ainult oodata, kas Hiina otsib endale analoogilised lepingukaaslased.Siis tuleb ilmselt t\u00f5sisemalt tulla tagasi k\u00fcsimuse juurde, kuidas rahvusvaheline \u00f5igus peaks seesugust andmekogumist k\u00e4sitlema ning siis on Euroopa riikidel viimane aeg mingisugunegi seisukoht v\u00f5tta.Loodan, et Snowden ja Assange on selleks ajaks rehabiliteeritud."}
{"text":"Palun \u00e4ratage mind, see unen\u00e4gu on halb!SELLE n\u00e4dala esmasp\u00e4eval kirjutasid Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond alla p\u00e4rast m\u00e4rtsikuiseid valimisi kokkupandud koalitsiooni lepingule. Esimesed uudised kirjapandu ja kokkulepitu kohta sundisid kalendrisse vaatama, et kas ikka veel v\u00f5i juba j\u00e4lle on naljakuu esimene p\u00e4ev, mil ka veidi \u00fcle v\u00f5lli naljade tegemine on lubatud. Aga ei, k\u00f5ik paistab olevat tehtud t\u00e4ies t\u00f5siduses ja asi on naljast kaugel.\nEestis on saanud tavaks, et loodud v\u00f5imuliidule pannakse kas liidus olijate, opositsiooni v\u00f5i ajakirjanduse poolt nimi, mis ka kasutust leidma hakkab. Meenuvad j\u00f5ulurahu-, krokodilli-, p\u00e4ikeset\u00f5usu- ja vahevalitsus ning muidugi EKREIKE. Pakun n\u00fc\u00fcdsele koalitsioonile nimeks valevalitsus. Isegi kui see nimi meie igap\u00e4eva s\u00f5navarasse kuuluma ei hakka, on see t\u00e4pne ja tabav.\n\u00a0\n\u00c4SJASES valimiskampaanias r\u00e4\u00e4kisid maksude t\u00f5stmisest ja uutest v\u00f5imalikest maksudest keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid. Keskerakond pakkus taas astmelist tulumaksu, mille puhul suuremat t\u00f6\u00f6tasu saavad inimesed maksaks suuremat tulumaksu\u00adprotsenti kui seni k\u00f5igile \u00fchtlane 20 protsenti. Uue maksuna pakkus Keskerakond v\u00e4lja maksu, millega oleks tulevikus v\u00f5imalik hoolekandes\u00fcsteemi \u00fcleval pidada. Sotsiaaldemokraadid r\u00e4\u00e4kisid riigikaitsemaksust ega p\u00f5lanud debatti kinnisvara- ja automaksu teemal.\nReformierakond ja Eesti 200, aga ka Parempoolsed ja Isamaa raiusid kui rauda, et makse ei t\u00f5steta ja uusi makse ei kehtestata. K\u00f5ik suured, mitmeid sadu miljoneid maksvad valimislubadused lubati ellu viia majanduskasvust tekkiva tulu ja k\u00e4rbete abil. \u00dchtegi konkreetset k\u00e4rbet koos selle maksumusega paraku ei nimetatud. H\u00e4mati midagi nulleelarvest, personaalriigi p\u00f5him\u00f5ttest ja korras rahandusest, mis pidavat \u00f5nne \u00f5uele tooma.\nIgale arup\u00e4rijale, s\u00f5ltumata k\u00fcsimusest, vastati julgeolekuohu suuruse kirjeldamisega ning selle seljas edukalt s\u00f5ites v\u00f5ideti valimised suurelt. Olgu siinkohal m\u00e4rgitud, et julgeolek ongi \u00fclimalt oluline teema, praeguses olukorras tulebki sellesse palju panustada, aga selles olid ju k\u00f5ik erakonnad \u00fchel meelel. Erinev arusaamine oli riigi majanduslikule edule tagasip\u00f6\u00f6ramises ja inimeste igap\u00e4evase toimetuleku tagamises. Aga selleteemalistele k\u00fcsimustele j\u00e4eti vastamata v\u00f5i vastati Ukrainas toimuvat meelde tuletades.\n\u00a0\nJuba p\u00e4ev p\u00e4rast valimisi hakkasid nii peaminister Kaja Kallas kui ka rahandusminister Annely Akkermann r\u00e4\u00e4kima riigi rahanduse v\u00e4ga halvast seisust ning 1,7 miljardi euro suurusest puuduj\u00e4\u00e4gist ja k\u00e4rpevajadusest. Kindlates k\u00e4tes majandus ja rahandus, millest veel vaid paar p\u00e4eva varem oli r\u00e4\u00e4gitud, oli osutunud suureks valeks ja pettuseks. Riigi kehv rahandus- ja majandusseis pidid olema ning olidki peaministrile ja teistele valitsuse liikmetele teada. Aga selle asemel, et asjadest ausalt r\u00e4\u00e4kida, valetati. Valetati ja lubati veel paremat elu.\nM\u00e4letame k\u00f5ik, kuidas s\u00f6\u00f6gi alla ja s\u00f6\u00f6gi peale oli teleris lipusinises kleidis Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes k\u00f5ikidele pension\u00e4ridele pensionit\u00f5usu lubas ja tasuta hooldekodukohti jagas ning k\u00f5ikidele teistele maksude madalust kinnitas. Suurt pensionit\u00f5usu lubasid ka sotsiaaldemokraadid, kes nelja aasta p\u00e4rast makstavaks pensioniks lausa 1200 eurot v\u00e4lja h\u00f5ikasid. Praeguses koalitsioonilepingus ei ole pensionide erakorralisest t\u00f5stmisest poolt s\u00f5nagi, ent \u00fcksnes indekseerimisega nelja aastaga pension 1200 euroni ei t\u00f5use \u2013 pole v\u00f5imalik. Teati, mis seis rahakotis on, aga lubati ikka.\nTeisip\u00e4evases ERR-i \u00abEsimeses stuudios\u00bb \u00fctles Kaja Kallas Johannes Trallale v\u00e4lja, et kui oleks riigi rahanduse seisust ja maksut\u00f5usudest ausat juttu r\u00e4\u00e4gitud, siis ilmselt poleks valimisi v\u00f5idetud v\u00f5i v\u00e4hemalt nii suureks ei oleks v\u00f5it kujunenud. Kallas n\u00e4itas sellega, et v\u00f5imulp\u00fcsimiseks ollakse valmis valetama, nii et silm ka ei pilgu.\n\u00a0\nENNE valimisi maksude t\u00f5stmise v\u00f5imalust eitanud Reformierakonna juhitav koalitsioon plaanib j\u00e4rgmise nelja aastaga ellu viia viimase 20 aasta suurima maksude t\u00f5usu. K\u00e4ibe- ja tulumaks t\u00f5usevad 20 protsendilt 22 protsendile. Majutusteenuse k\u00e4ibemaks t\u00f5useb 13 protsendipunkti. Kehtestatakse automaks ning omavalitsustele antakse luba kehtestada kohalikke makse. N\u00e4iteks antakse linnadele ja valdadele v\u00f5imalus kaotada kodualuse maa maksu vabastus. Maapiirkonna rahah\u00e4das omavalitsustel v\u00f5ib see tekitada kiusatuse uusi makse ka p\u00e4riselt kehtestada ja need maksimumm\u00e4\u00e4ras v\u00e4lja n\u00f5uda. Maksumaksjad on aga meie enda inimesed, kes peavad hakkama saama nii riigi kui omavalitsuste auklike kaugaste t\u00e4itmisega. Paraku k\u00e4ib see \u00fcle j\u00f5u isegi keskklassi kuulujatel, r\u00e4\u00e4kimata v\u00e4hem teenivatest inimestest ja peredest. J\u00f5ukamad saavad aga veelgi rikkamaks ning sotsiaalne kihistumine suureneb.\nKirjutasin Sakalas ka enne valimisi, kuidas sotside plaan kiirkorras ja sunniviisil alampalka t\u00f5sta paneb eriti just maapiirkondade ja v\u00e4ikeettev\u00f5tted raskesse seisu. Kui varem sai Reformierakonda v\u00e4hemalt ettev\u00f5tjate eest seisjaks tituleerida, siis sotside survele allavandumise ja k\u00e4su korras alampalga h\u00fcppelisele t\u00f5stmisele allakirjutamise j\u00e4rel on teda ka ettev\u00f5tluse eest seisjana raske ette kujutada. \u00dchelt poolt t\u00f5stetakse makse, mis t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hendavad tarbimist ning sellega ka k\u00e4ivet ja kasumit, teiselt poolt sunnitakse ettev\u00f5tjaid paremat palka maksma. Need kaks on omavahel vastuolus. Olen n\u00f5us t\u00f6\u00f6andjate keskliidu juhi Kai Realoga, kes ennustab, et kiire miinimumtasu t\u00f5usuga v\u00f5ivad inimesed hoopis t\u00f6\u00f6 kaotada, mitte paremat palka teenima hakata.\nV\u00e4ikeettev\u00f5tjana ja turismivaldkonnas tegutsejana olen ma praeguse valitsuse koalitsioonileppes k\u00fcll \u00e4\u00e4retult pettunud.\n\u00a0\nTEINE teema rahanduse ja majanduse k\u00f5rval, mis minus \u00aduudishimu tekitas, on v\u00e4ikekoolide saatus ja v\u00f5imalik lisatugi valitsuselt. \u00adOotus\u00e4revust lisas selle teema puhul kindlasti sotside juhi Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa koalitsioonik\u00f5neluste ajal tehtud \u00fcleskutse kohalikele omavalitsustele, et nood v\u00e4ikekoolide sulgemise otsustega ootaks, sest kohe-kohe on loodaval valitsusel s\u00fcndimas toetusmeede v\u00e4ikekoolide tegutsemise toetamiseks.\nKoalitsioonileppes on t\u00f5esti eraldi punkt koolikorralduse ja kooliv\u00f5rgu korrastamise kohta. Eraldi rahastusmudelit lubatakse kuni kuueklassilistele v\u00e4ikekoolidele, kus \u00f5pib v\u00e4hemalt 30 \u00f5pilast ja seda kolme aasta keskmisena. Nagu paljude teiste koalitsioonileppe punktidega, on ka see sisustamata ja numbritega lahti kirjutamata j\u00e4etud. Kuni konkreetsete valemite ja rahasummade selgumiseni v\u00f5imaldab see r\u00e4\u00e4kida mida tahes. Enne sisu andmata ei saa hinnata, kas ka tegelikult omavalitsustele v\u00e4ikekoolide pidamisel appi tullakse v\u00f5i valetati sedagi lubades. Ohum\u00e4rk on kindlasti see, et lisaraha v\u00e4ikekoolide toetamiseks haridusvaldkonda ette ei n\u00e4hta, mis t\u00e4hendab, et isegi kui kuueklassiliste koolide pidamisele abik\u00e4si ulatatakse, tehakse seda j\u00e4rgmiste kooliastmete rahastamise arvelt.\n\u00a0\nPealegi, 30 \u00f5pilase alampiiriks seadmine ei p\u00e4\u00e4sta v\u00e4hemalt Viljandimaal \u00fchtegi seni l\u00f6\u00f6gi all olevat v\u00e4ikekooli. P\u00f5hja-Sakala vallas on suurimas sulgemishirmus 16 \u00f5pilasega S\u00fcrgavere ja 25 \u00f5pilasega T\u00e4\u00e4ksi kool. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et need kaks ei ole eraldi seisvad koolid, vaid tegutsemiskohad, ning pole teada, kas v\u00f5imalik toetus ka tegutsemiskohtadele laieneb. 17 \u00f5pilasega Leie kool on sulgemisotsuse juba k\u00e4tte saanud. Eespool nimetatud koolidele ei tuleks valitsus ka koalitsioonilepingus kirjapandule tuginedes appi ja need j\u00e4\u00e4ks ikka vaid omavalitsuste niigi \u00f5hukese rahakoti peale v\u00f5i kohalike juhtide sulgeda. Elame, n\u00e4eme.\nJ\u00f5udsin muidugi lahti kirjutada vaid osakese uue valitsuse tegevuskavast, aga ilmselt olulisema. Selle p\u00f5hjal n\u00e4ivad j\u00e4rgmised neli aastat kui halb unen\u00e4gu, millest n\u00fc\u00fcd sooviks kiiresti \u00e4rgata.\n"}
{"text":"Palun \u00e4ratage mind, see unen\u00e4gu on halb!SELLE N\u00c4DALA esmasp\u00e4eval kirjutasid Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond alla p\u00e4rast m\u00e4rtsikuiseid valimisi kokkupandud koalitsiooni lepingule. Esimesed uudised kirjapandu ja kokkulepitu kohta sundisid kalendrisse vaatama, et kas ikka veel v\u00f5i juba j\u00e4lle on naljakuu esimene p\u00e4ev, mil ka veidi \u00fcle v\u00f5lli naljade tegemine on lubatud. Aga ei, k\u00f5ik paistab olevat tehtud t\u00e4ies t\u00f5siduses ja asi on naljast kaugel.Eestis on saanud tavaks, et loodud v\u00f5imuliidule pannakse kas liidus olijate, opositsiooni v\u00f5i ajakirjanduse poolt nimi, mis ka kasutust leidma hakkab. Meenuvad j\u00f5ulurahu-, krokodilli-, p\u00e4ikeset\u00f5usu- ja vahevalitsus ning muidugi EKREIKE. Pakun n\u00fc\u00fcdsele koalitsioonile nimeks valevalitsus. Isegi kui see nimi meie igap\u00e4eva s\u00f5navarasse kuuluma ei hakka, on see t\u00e4pne ja tabav.\u00c4SJASES valimiskampaanias r\u00e4\u00e4kisid maksude t\u00f5stmisest ja uutest v\u00f5imalikest maksudest keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid. Keskerakond pakkus taas astmelist tulumaksu, mille puhul suuremat t\u00f6\u00f6tasu saavad inimesed maksaks suuremat tulumaksuprotsenti kui seni k\u00f5igile \u00fchtlane 20 protsenti. Uue maksuna pakkus Keskerakond v\u00e4lja maksu, millega oleks tulevikus v\u00f5imalik hoolekandes\u00fcsteemi \u00fcleval pidada. Sotsiaaldemokraadid r\u00e4\u00e4kisid riigikaitsemaksust ega p\u00f5lanud debatti kinnisvara- ja automaksu teemal.Reformierakond ja Eesti 200, aga ka Parempoolsed ja Isamaa raiusid kui rauda, et makse ei t\u00f5steta ja uusi makse ei kehtestata. K\u00f5ik suured, mitmeid sadu miljoneid maksvad valimislubadused lubati ellu viia majanduskasvust tekkiva tulu ja k\u00e4rbete abil. \u00dchtegi konkreetset k\u00e4rbet koos selle maksumusega paraku ei nimetatud. H\u00e4mati midagi nulleelarvest, personaalriigi p\u00f5him\u00f5ttest ja korras rahandusest, mis pidavat \u00f5nne \u00f5uele tooma.Igale arup\u00e4rijale, s\u00f5ltumata k\u00fcsimusest, vastati julgeolekuohu suuruse kirjeldamisega ning selle seljas edukalt s\u00f5ites v\u00f5ideti valimised suurelt. Olgu siinkohal m\u00e4rgitud, et julgeolek ongi \u00fclimalt oluline teema, praeguses olukorras tulebki sellesse palju panustada, aga selles olid ju k\u00f5ik erakonnad \u00fchel meelel. Erinev arusaamine oli riigi majanduslikule edule tagasip\u00f6\u00f6ramises ja inimeste igap\u00e4evase toimetuleku tagamises. Aga selleteemalistele k\u00fcsimustele j\u00e4eti vastamata v\u00f5i vastati Ukrainas toimuvat meelde tuletades.JUBA P\u00c4EV p\u00e4rast valimisi hakkasid nii peaminister Kaja Kallas kui ka rahandusminister Annely Akkermann r\u00e4\u00e4kima riigi rahanduse v\u00e4ga halvast seisust ning 1,7 miljardi euro suurusest puuduj\u00e4\u00e4gist ja k\u00e4rpevajadusest. Kindlates k\u00e4tes majandus ja rahandus, millest veel vaid paar p\u00e4eva varem oli r\u00e4\u00e4gitud, oli osutunud suureks valeks ja pettuseks. Riigi kehv rahandus- ja majandusseis pidid olema ning olidki peaministrile ja teistele valitsuse liikmetele teada. Aga selle asemel, et asjadest ausalt r\u00e4\u00e4kida, valetati. Valetati ja lubati veel paremat elu.M\u00e4letame k\u00f5ik, kuidas s\u00f6\u00f6gi alla ja s\u00f6\u00f6gi peale oli teleris lipusinises kleidis Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes k\u00f5ikidele pension\u00e4ridele pensionit\u00f5usu lubas ja tasuta hooldekodukohti jagas ning k\u00f5ikidele teistele maksude madalust kinnitas. Suurt pensionit\u00f5usu lubasid ka sotsiaaldemokraadid, kes nelja aasta p\u00e4rast makstavaks pensioniks lausa 1200 eurot v\u00e4lja h\u00f5ikasid. Praeguses koalitsioonilepingus ei ole pensionide erakorralisest t\u00f5stmisest poolt s\u00f5nagi, ent \u00fcksnes indekseerimisega nelja aastaga pension 1200 euroni ei t\u00f5use - pole v\u00f5imalik. Teati, mis seis rahakotis on, aga lubati ikka.Teisip\u00e4evases ERR-i \u00abEsimeses stuudios\u00bb \u00fctles Kaja Kallas Johannes Trallale v\u00e4lja, et kui oleks riigi rahanduse seisust ja maksut\u00f5usudest ausat juttu r\u00e4\u00e4gitud, siis ilmselt poleks valimisi v\u00f5idetud v\u00f5i v\u00e4hemalt nii suureks ei oleks v\u00f5it kujunenud. Kallas n\u00e4itas sellega, et v\u00f5imulp\u00fcsimiseks ollakse valmis valetama, nii et silm ka ei pilgu.ENNE VALIMISI maksude t\u00f5stmise v\u00f5imalust eitanud Reformierakonna juhitav koalitsioon plaanib j\u00e4rgmise nelja aastaga ellu viia viimase 20 aasta suurima maksude t\u00f5usu. K\u00e4ibe- ja tulumaks t\u00f5usevad 20 protsendilt 22 protsendile. Majutusteenuse k\u00e4ibemaks t\u00f5useb 13 protsendipunkti. Kehtestatakse automaks ning omavalitsustele antakse luba kehtestada kohalikke makse. N\u00e4iteks antakse linnadele ja valdadele v\u00f5imalus kaotada kodualuse maa maksu vabastus. Maapiirkonna rahah\u00e4das omavalitsustel v\u00f5ib see tekitada kiusatuse uusi makse ka p\u00e4riselt kehtestada ja need maksimumm\u00e4\u00e4ras v\u00e4lja n\u00f5uda. Maksumaksjad on aga meie enda inimesed, kes peavad hakkama saama nii riigi kui omavalitsuste auklike kaugaste t\u00e4itmisega. Paraku k\u00e4ib see \u00fcle j\u00f5u isegi keskklassi kuulujatel, r\u00e4\u00e4kimata v\u00e4hem teenivatest inimestest ja peredest. J\u00f5ukamad saavad aga veelgi rikkamaks ning sotsiaalne kihistumine suureneb.Kirjutasin Sakalas ka enne valimisi, kuidas sotside plaan kiirkorras ja sunniviisil alampalka t\u00f5sta paneb eriti just maapiirkondade ja v\u00e4ikeettev\u00f5tted raskesse seisu. Kui varem sai Reformierakonda v\u00e4hemalt ettev\u00f5tjate eest seisjaks tituleerida, siis sotside survele allavandumise ja k\u00e4su korras alampalga h\u00fcppelisele t\u00f5stmisele allakirjutamise j\u00e4rel on teda ka ettev\u00f5tluse eest seisjana raske ette kujutada. \u00dchelt poolt t\u00f5stetakse makse, mis t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hendavad tarbimist ning sellega ka k\u00e4ivet ja kasumit, teiselt poolt sunnitakse ettev\u00f5tjaid paremat palka maksma. Need kaks on omavahel vastuolus. Olen n\u00f5us t\u00f6\u00f6andjate keskliidu juhi Kai Realoga, kes ennustab, et kiire miinimumtasu t\u00f5usuga v\u00f5ivad inimesed hoopis t\u00f6\u00f6 kaotada, mitte paremat palka teenima hakata.V\u00e4ikeettev\u00f5tjana ja turismivaldkonnas tegutsejana olen ma praeguse valitsuse koalitsioonileppes k\u00fcll \u00e4\u00e4retult pettunud.TEINE TEEMA rahanduse ja majanduse k\u00f5rval, mis minus uudishimu tekitas, on v\u00e4ikekoolide saatus ja v\u00f5imalik lisatugi valitsuselt. Ootus\u00e4revust lisas selle teema puhul kindlasti sotside juhi Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa koalitsioonik\u00f5neluste ajal tehtud \u00fcleskutse kohalikele omavalitsustele, et nood v\u00e4ikekoolide sulgemise otsustega ootaks, sest kohe-kohe on loodaval valitsusel s\u00fcndimas toetusmeede v\u00e4ikekoolide tegutsemise toetamiseks.Koalitsioonileppes on t\u00f5esti eraldi punkt koolikorralduse ja kooliv\u00f5rgu korrastamise kohta. Eraldi rahastusmudelit lubatakse kuni kuueklassilistele v\u00e4ikekoolidele, kus \u00f5pib v\u00e4hemalt 30 \u00f5pilast ja seda kolme aasta keskmisena. Nagu paljude teiste koalitsioonileppe punktidega, on ka see sisustamata ja numbritega lahti kirjutamata j\u00e4etud. Kuni konkreetsete valemite ja rahasummade selgumiseni v\u00f5imaldab see r\u00e4\u00e4kida mida tahes. Enne sisu andmata ei saa hinnata, kas ka tegelikult omavalitsustele v\u00e4ikekoolide pidamisel appi tullakse v\u00f5i valetati sedagi lubades. Ohum\u00e4rk on kindlasti see, et lisaraha v\u00e4ikekoolide toetamiseks haridusvaldkonda ette ei n\u00e4hta, mis t\u00e4hendab, et isegi kui kuueklassiliste koolide pidamisele abik\u00e4si ulatatakse, tehakse seda j\u00e4rgmiste kooliastmete rahastamise arvelt.PEALEGI, 30 \u00f5pilase alampiiriks seadmine ei p\u00e4\u00e4sta v\u00e4hemalt Viljandimaal \u00fchtegi seni l\u00f6\u00f6gi all olevat v\u00e4ikekooli. P\u00f5hja-Sakala vallas on suurimas sulgemishirmus 16 \u00f5pilasega S\u00fcrgavere ja 25 \u00f5pilasega T\u00e4\u00e4ksi kool. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et need kaks ei ole eraldi seisvad koolid, vaid tegutsemiskohad, ning pole teada, kas v\u00f5imalik toetus ka tegutsemiskohtadele laieneb. 17 \u00f5pilasega Leie kool on sulgemisotsuse juba k\u00e4tte saanud. Eespool nimetatud koolidele ei tuleks valitsus ka koalitsioonilepingus kirjapandule tuginedes appi ja need j\u00e4\u00e4ks ikka vaid omavalitsuste niigi \u00f5hukese rahakoti peale v\u00f5i kohalike juhtide sulgeda. Elame, n\u00e4eme.J\u00f5udsin muidugi lahti kirjutada vaid osakese uue valitsuse tegevuskavast, aga ilmselt olulisema. Selle p\u00f5hjal n\u00e4ivad j\u00e4rgmised neli aastat kui halb unen\u00e4gu, millest n\u00fc\u00fcd sooviks kiiresti \u00e4rgata.\"H\u00e4mati midagi nulleelarvest, personaalriigi p\u00f5him\u00f5ttest ja korras rahandusest, mis pidavat \u00f5nne \u00f5uele tooma.\"PRIIT TOOBAL, P\u00f5hja-Sakala vallavolikogu liige Keskerakond"}
{"text":"Vallatu naisena armuportaalides esinenud mees sai saagiks \u00fcle 100 000 euroTartu maakohtu Viljandi kohtumajas m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi 39-aastane Silver K\u00f5oleht, kes oli seksiportaalides naisena esinedes v\u00e4lja petnud rohkem kui 100 000 eurot. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi avaldas K\u00f5oleht \u00fches armukuulutusi vahendavas internetiportaalis naisena esinedes kuulutuse ning tutvustas ennast sellele reageerinule kui naine.Netiportaalis iha.ee ennast naisena tutvustanud K\u00f5oleht j\u00e4ttis edasises SMS-ide ja \u00fchismeedia kaudu toimunud suhtluses mulje, et soovib suhet. Eksitusse viidud kannatanu kandis talle viie aasta jooksul eri summadena \u00fcle 106 932 euro. Tegelikult olid k\u00f5ik probleemid v\u00e4lja m\u00f5eldud ning mingit kavatsust raha tagasi maksta ei olnud.See ei olnud aga K\u00f5olehe ainus pettus. Kohtuotsusest selgub, et ta avaldas koost\u00f6\u00f6s kolme kaasosalisega seksiportaalis mahajataha.com eri naisenimede all kuulutusi, milles pakkus sadomasoteenust. \u00dcks kannatanu sooviski seda teenust saada ning v\u00f5ttis \u00fchendust. Tegelikkuses suhtles temaga K\u00f5oleht, kes lubas soovitud teenust pakkuda, kuid palus raha eri kontodele ette maksta.Kohtuotsusest selgub, et kannatanu veenmiseks k\u00e4isid temaga kohtumas kaks K\u00f5olehega koost\u00f6\u00f6d tegevat naist. Nad soovisid kohapeal raha saada, kuid lubatud teenust ei pakkunud, vaid lubasid seda teha j\u00e4rgmisel korral.Kannatanu tasus soovitud teenuse eest sularahas 3000 eurot ning kandis 19 283 eurot kontodele, kust enamik raha kanti edasi K\u00f5olehe ja tema kaasosalise kontole ning osa v\u00f5eti v\u00e4lja sularahas, kuid soovitud teenust kannatanu ikkagi ei saanud.Kohus m\u00f5istis Silver K\u00f5olehele karistuseks kaks aastat vangistust, kuid see j\u00e4\u00e4b t\u00e4ielikult t\u00e4itmisele p\u00f6\u00f6ramata, kui ta ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti tuleb tal maksta kannatanule tagasi 106 932 eurot. (Sakala)Tutvumiseks loodud seksisaidil iha.ee tegutsenud mehed suutsid v\u00e4lja petta \u00fcle 100 000 euro. KUVAT\u00d5MMIS, ARVO MEEKS"}
{"text":"Laup\u00e4eval peetakse t\u00e4ikat veel katuse allSAKALA KESKUSViljandi vanakraamiturgu peetakse 15. aprillil teist korda Sakala keskuses, seej\u00e4rel kolib see tagasi baptisti kiriku k\u00f5rvale parki. Korraldaja Helmen K\u00fcti s\u00f5nutsi on ta valmis ruume edaspidigi talvel t\u00e4ikale rentima, kui vaid piisavalt huvilisi endast teada annab.Aastaid Viljandi turuplatsi parkla servas \u00f5unapuude all toimetanud vanakraamiturg ehk rahvakeeli t\u00e4ika pidi haiglahoone ehituse t\u00f5ttu oma traditsioonilisest asukohast turu l\u00e4hedal \u00e4ra kolima ning m\u00f6\u00f6dunud kevadel hakati seda korraldama baptisti kiriku k\u00f5rval pargis. Seda tehti kuni k\u00fclmade ilmade tulekuni ning seej\u00e4rel l\u00e4ks t\u00e4ika talvepuhkusele. Veebruaris korraldati aga t\u00e4ika Helmen K\u00fcti eestvedamisel Sakala keskuses ning kuna ettev\u00f5tmine oli edukas, korraldatakse laup\u00e4eval veel \u00fcks t\u00e4ikap\u00e4ev.Viljandi linnavolikogu esimees Helmen K\u00fctt r\u00f5hutas, et Sakala keskuses on t\u00e4ika k\u00fcll tema korraldamise ja rahastamise all toimunud, ent ettev\u00f5tmine ei ole Viljandi linnavalitsuse ja tema kui volikogu esimehega kuidagi seotud.Idee t\u00e4ika katuse all korraldada s\u00fcndis sellest, et K\u00fctini oli j\u00f5udnud info, et Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud sooviksid leida kohta, kus isetehtud m\u00e4nguasju m\u00fc\u00fca. Katuse all tegutsevates m\u00fc\u00fcgikohtades peavad m\u00fc\u00fcjad kohatasu maksma ning kulud v\u00f5ivad olla suuremad kui tulud. Seega n\u00e4is sobiv koht olevat vanakraamiturg, kus kohatasu ei k\u00fcsita. K\u00fctt rentiski t\u00e4ikale prooviks veebruaris Sakala keskuse ruumid ning \u00fcritus oli nii edukas, et enne kiriku juurde tagasi kolimist tehakse seal veel \u00fcks t\u00e4ika.\u00abM\u00f5nedki vihjasid veebruaris, et korraldasin selle t\u00e4ika \u00fcksnes valimiste p\u00e4rast, aga nii see muidugi ei olnud,\u00bb t\u00e4hendas K\u00fctt. \u00abMa ei korraldaks seda ju siis n\u00fc\u00fcd aprillis p\u00e4rast valimisi uuesti. See on ikkagi missioonitunne, sest pean taaskasutust ja rohelist m\u00f5tteviisi v\u00e4ga oluliseks ning niimoodi omast taskust kulusid kandes loon v\u00f5imaluse m\u00fc\u00fcjatel tasuta m\u00fc\u00fca ning ostjatel tasuta osta, mis taaskasutust m\u00f5istagi soodustab. See on minu viis heategevust teha ning omalt poolt panustada.\u00bbAastaid vanakraamiturul tegutsenud Heiti Hakmann leidis, et Sakala keskuses talvel korraldatud t\u00e4ika oli v\u00e4ga teretulnud vaheldus tavap\u00e4rasele talvepuhkusele. \u00dcldiselt eelistavad vanakraamim\u00fc\u00fcjad k\u00fcll \u00f5ues kaupa pakkuda ning ilmad on vahepeal ilusaks l\u00e4inud, ent nagu Hakmann s\u00f5nas, pole muru veel piisavalt tahenenud, et autoga peale s\u00f5ita kannataks. Kiriku k\u00f5rval v\u00f5etakse koht sisse taas mais ja vanakraamim\u00fc\u00fcjad ootavad seda Hakmanni s\u00f5nutsi pikisilmi.\u00abVeebruarikuise \u00fcritusega v\u00f5is ka m\u00fc\u00fcgi m\u00f5ttes rahule j\u00e4\u00e4da: astuti sisse ja \u00fcht-teist osteti ka,\u00bb meenutas Hakmann. \u00abNing ega see t\u00e4ika meil olegi teab mis m\u00fc\u00fcgitulu teenimiseks m\u00f5eldud, rohkem on see ikka kogukondlik kokkusaamine ja seltskondlik \u00fcritus, kus omavahel juttu r\u00e4\u00e4kida ning suhelda.\u00bbHakmann l\u00e4heb laup\u00e4eval t\u00e4ikale m\u00fc\u00fcma ning kutsus nii teisi m\u00fc\u00fcjaid kui ostjaid osalema. \u00abViimasel ajal m\u00fc\u00fcakse ju v\u00e4ga palju ka interneti vahendusel, aga ma olen alati arvanud, et lisaks pettuseohule tasub asju lihtsalt ise oma silmaga vaadata ja k\u00e4ega katsuda,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Hakmann. \u00abSaab r\u00f5ivaid selga proovida ning osta neid asju, mis t\u00f5esti meeldivad.\u00bbHakmanni hinnangul v\u00f5iks ka tulevikus m\u00f5ned korrad talvel t\u00e4ika kuskil katuse all kokku tulla, sest huvi paistab olevat nii ostjate kui m\u00fc\u00fcjate poolt.Helmen K\u00fcti s\u00f5nutsi s\u00f5ltub talvet\u00e4ika korraldamine edaspidi suuresti sellest, kui palju on huvilisi, kes midagi m\u00fc\u00fca soovivad. \u00abSakala keskus on tegelikult t\u00f5esti suurep\u00e4rane koht, kus seda korraldada,\u00bb kiitis K\u00fctt. \u00abT\u00f6\u00f6tajad on seal n\u00f5u ja j\u00f5uga abis korraldamisel, lisaks on asukoht v\u00e4ga hea: turup\u00e4eval inimesed ikka l\u00e4hevad Sakala keskusest m\u00f6\u00f6da ja astuvad sisse. Aga m\u00fc\u00fcjaid peaks olema v\u00e4hemalt k\u00fcmme, vastasel juhul pole selle korraldamisel suurt m\u00f5tet. Nii et kui on huvilisi, siis muidugi korraldame.\u00bbK\u00fctt kinnitas teisip\u00e4eval, et kuigi hulk m\u00fc\u00fcjaid on ennast juba registreerinud, siis laup\u00e4evasele t\u00e4ikale on veel vabu kohti. Maikuine t\u00e4ika peetakse juba baptisti kiriku k\u00f5rval.Veebruari alguses korraldati Sakala keskuses vanakraamiturgu esimest korda. Aprillis peetav t\u00e4ika on j\u00e4rjekorras teine, seej\u00e4rel kolitakse taas lageda taeva alla. ELMO RIIGTRIIN LOIDE"}
{"text":"Kus avada t\u00e4htajaline hoius - kas pangas v\u00f5i HL\u00dc-s?ReklaamtekstN\u00fc\u00fcdseks on juba k\u00f5ik suuremad ja v\u00e4iksemad pangad oma t\u00e4htajalise hoiuse intresse t\u00f5stnud. Ehkki intresside t\u00f5us on kohati mitmekordne, ei j\u00f5ua need hoiulaenu\u00fchistute (HL\u00dc) pakutavale ikka veel j\u00e4rele. Millisel juhul eelistada panka ja millisel juhul HL\u00dc-d?Aastaid olid pankade t\u00e4htajaliste hoiuste intressid kas p\u00e4ris nullis v\u00f5i sellele \u00fcpris l\u00e4hedal. Pank, kes pakkus intressi, mis ulatus 1 % ligidale, t\u00f5usis teiste seast juba selgelt esile.Pankades puhuvad uued tuuledSeoses euribori t\u00f5usuga on t\u00f5stetud t\u00e4htajalise hoiuse intresse, et raha kallinemisega kaasnevad h\u00fcved j\u00f5uaksid viimaks ka hoiustajateni. Tegelikult oligi olukord, kus pank sai hoiustajate raha kasutada praktiliselt igasugust tasu maksmata, \u00fcpriski absurdne. T\u00e4naseks ulatuvad pankade pakutavad t\u00e4htajalise hoiuse intressid veidi \u00fcle 3%. T\u00f5us on olnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.Meedias ilmuvad n\u00fc\u00fcd artiklid, mis toovad pangas hoiustamist esile kui kasumlikku valikut. V\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, kuidas saab umbes 3% intressim\u00e4\u00e4r olla kasumlik, kui alles 2022. aasta oktoobris ulatus inflatsioon Eestis \u00fcle 24%?P\u00f5hjus peitub hinnat\u00f5usu olulises aeglustumises. \u00d6konomistide v\u00e4itel on hinnad viimase poole aasta v\u00f5rdluses t\u00f5usnud kuni 2% ja kui see k\u00f5rvutada pankade t\u00e4htajalise hoiuse intressidega, siis ideeliselt on t\u00f5esti v\u00f5it justkui olemas. Ehkki see v\u00f5it on v\u00e4ga v\u00e4ike. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et pigem v\u00f5imaldavad panga t\u00e4htajalised hoiused raha v\u00e4\u00e4rtust hoida, kui seda kasvatada.Vali HL\u00dc, kui tahad raha v\u00e4\u00e4rtust kasvatadaKa hoiu-laenu\u00fchistute t\u00e4htajalise hoiuse intressid varieeruvad, kuid k\u00f5ik \u00fchistud pakuvad suuremat protsenti kui pangad. See t\u00e4hendab, et lisaks hinnat\u00f5usu seljatamisele ja raha v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilitamisele on v\u00f5imalik summat kasvatada. Mitte ainult summat ennast, vaid ka oma s\u00e4\u00e4stude ostuj\u00f5udu.N\u00e4iteks Eestihoiuse tulusaim t\u00e4htajaline hoius on Maksihoius, mis v\u00f5imaldab hoiustajal teenida koguni 8% intressi. See \u00fcletab kordades pankade pakutavaid intresse. Kui Maksihoius on saadaval ainult vastava kampaania ajal, siis Eestihoiuse tavaline T\u00e4htajaline hoius on avatav igal ajahetkel. Sel juhul on intress 6% kandis, mis on samuti k\u00f5vasti suurem kui panga t\u00e4htajaliste hoiuste puhul.HL\u00dc valikul ole t\u00e4helepanelikHL\u00dc-s hoiustamisega v\u00f5ivad kaasneda pangas hoiustamisega v\u00f5rreldes suuremad riskid, sest kui pangas kaitseb klienti Tagatisfond, siis paljudel \u00fchistutel vabatahtlikku kaitsefondi pole.Leidub HL\u00dc-sid, kes on hoiustaja seljatagusele m\u00f5elnud ning soovivad omalt poolt kaitset pakkuda. Eestihoiuse Garantiifond t\u00f6\u00f6tab Tagatisfondiga sarnasel p\u00f5him\u00f5ttel. Kui \u00fchistu raha laekumises peaks tekkima l\u00fcnki, ei pea sellep\u00e4rast hoiustaja kannatama. Puuduv raha v\u00f5etakse Garantiifondist ja hoiustajale makstakse teenitud intressid ning hoiuse summa t\u00e4ies ulatuses v\u00e4lja - t\u00e4pselt nii nagu maksegraafik ette n\u00e4eb.Eestihoiuse Garantiifond on rohkem kui 1 miljoni euro suurune ja \u00fchistu on selle loonud vabatahtlikult.Seet\u00f5ttu on \u00e4\u00e4rmiselt oluline tutvuda HL\u00dc tausta ja senise tegevusega. Tee endale selgeks, kuidas \u00fchistu \u00fcldse tulu teenib ja veendu, et sa saad sellest skeemist aru. Tutvu ka \u00fchistu varasemate majandustulemustega. Kui sa neid omal k\u00e4el ei leia, palu neid endale tutvustada klienditeenindajal. \u00dchistus, kellel midagi varjata pole, tehakse seda hea meelega.Vaata \u00fcle ka see, kui palju \u00fchistu minevikus oma hoiustajatele v\u00e4ljamakseid on teinud. Mida suuremas summas v\u00e4ljamakseid, seda kindlam v\u00f5id olla, et \u00fchistu \u00e4riplaan t\u00f6\u00f6tab.Algas Maksihoiuse kampaaniaKui sul on paigutamist ootavaid s\u00e4\u00e4ste, siis saad just praegu avada Maksihoiuse, millega on v\u00f5imalik teenida kuni 8% intressi."}
{"text":"Reisib\u00fcroo juhi vahi alt vabastamine j\u00e4i j\u00f5usse, prokuratuur otsust edasi ei kaevanudProkuratuur pole vaidlustanud kelmuses kahtlustatava reisib\u00fcroo Baltic Tours omaniku\u00a0Andreas Metsamaa vahi alt vabastamist.\nEesti Ekspressi andmeil kahtlustab Euroopa prokuratuur Eesti \u00fcht vanimat reisib\u00fcrood\u00a0Baltic Tours\u00a0ja selle omanikku\u00a0Andreas Metsamaad\u00a0 suures grupiviisilises kelmuses. Kahtlustuse kohaselt paisutas Baltic Tours arveid salaja k\u00fcmne protsendi v\u00f5rra ehk kokku umbes 460 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Harju maakohtu otsusega v\u00f5eti Metsamaa vahi alla. Metsamaa kaitsja, vandeadvokaat Indrek Leppik vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, kes t\u00fchistas Metsamaa vahi all hoidmise. Prokuratuur pole ringkonnakohtu m\u00e4\u00e4rust vaidlustanud, seega on see j\u00f5ustunud. L\u00e4hemaid kommentaare asja kohta, milles Metsamaad kahtlustatakse, praeguses seisus kaitsja ei avalda."}
{"text":"Reisib\u00fcroo juhi vahi alt vabaks laskmine j\u00e4i j\u00f5usseProkuratuur pole vaidlustanud reisib\u00fcroo Baltic Tours kelmuses kahtlustatava omaniku Andreas Metsamaa vahi alt vabastamist.Eesti Ekspressi andmeil kahtlustab Euroopa Prokuratuur Eesti \u00fcht vanimat reisib\u00fcrood Baltic Tours ja selle omanikku Metsamaad suures grupiviisilises kelmuses. Kahtlustuse kohaselt paisutas Baltic Tours arveid salaja k\u00fcmne protsendi v\u00f5rra ehk kokku umbes 460 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Harju maakohtu otsusega v\u00f5eti Metsamaa vahi alla. Tema kaitsja, vandeadvokaat Indrek Leppik vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, kes t\u00fchistas Metsamaa vahi all hoidmise. Prokuratuur pole ringkonnakohtu m\u00e4\u00e4rust vaidlustanud, seega on see j\u00f5ustunud. L\u00e4hemaid kommentaare asja kohta, milles Metsamaad kahtlustatakse, kaitsja praegu ei avalda.SIIM RANDLA"}
{"text":"AI on nagu korralik kooli\u00f5pilaneSUUR K\u00dcBERNEETILINE S\u00d5BER HEADE KIRJANDITEGA EI KOONERDA: MIDA KOGES KIRJANDUS\u00d5PETAJA KOHTUMISEL TEHISARUGA?Juturobot Chat GPT-3 (GPT - Generative Pre-trained Transformer) on viisakas ja asendamatu abimees inimese \u00fcksildastel tundidel. Algoritmi, millel juturobot p\u00f5hineb, nimetatakse suureks keelemudeliks (large language model). 14. m\u00e4rtsil tutvustas juturobotite tootja OpenAI uut v\u00f5imsat tarkvaraplatvormi GPT-4. Hulk maailma tehnoloogiainimesi leidis, et tehisintellekt areneb just praegu ehmatavalt kiiresti, ja palus selle arendamise pooleks aastaks ootele panna.M\u00f5ned juturoboti praktilised kasutajad arvavad, et oma t\u00f6\u00f6dega hilja peale j\u00e4\u00e4nud \u00f5pilased kasutavad selle teenuseid \u00fcsna ohtralt. Tulevikus muutub \u00f5pilaselt kirjandi tellimine m\u00f5ttetuks, sest loomingulisi \u00fclesandeid teostab n\u00fc\u00fcd tehisintellekt. Selles artiklis testime OpenAI toodet kooli loov\u00fclesannete juures.Juturobot GPT-3 annab g\u00fcmnasistile v\u00f5rdlemisi korrektse sisendi siis, kui kirjandus\u00f5petajale on vaja midagi valmis visata. Eesti keelt oskab ta k\u00f5rgtasemel, kuid v\u00f5ib eksida n\u00fcanssides. Ta paneb oma teosele ise ka pealkirja.GPT-3 v\u00f5imed ahenevad, kui ta k\u00e4sitleb haruldasi teemasid, millest on alla 10 000 tsitaadi. Tehisarule annavad oma andmebaasi kolm suurt: Microsoft, Facebook ja Google. Sellega on h\u00f5lmatud kogu internet. Just seet\u00f5ttu ongi kirjutatud eelmainitud kiri, milles spetsialistid eesotsas Apple'i kaasasutaja Steve Wozniakiga soovitavad GPT-3 j\u00e4rglase GPT-4 arengu pooleks aastaks seisma panna.Eestist kirjutas kirjale alla TalTechi infotehnoloogia teaduskonna dekaan professor Gert Jervan. Ta s\u00f5nas, et kuna tehnoloogiamaailmas k\u00f5ik tsentraliseerub, siis v\u00f5ib seda oodata ka tehisajult. See ei t\u00e4henda tingimata, et kunagi hakkaks masin inimest kamandama v\u00f5i plaaniks maailmas halba.Teemale oli lihtsalt vaja t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ja seda on ka tehtud. Meie eesm\u00e4rk on testida, kui hea kirjandikirjutaja masin on. V\u00f5tamegi kaks esimesena ette juhtuvat \u017eanri: kirjandi ja essee.PROGRAMMI TULEPROOVEssee. GPT on nagu jooksuv\u00f5istlustel osaleja, kes tahaks minna t\u00e4iesti otse, aga samas v\u00e4ltida otsesuunas asuvat porilompi. Ta pakub alati v\u00e4ga m\u00f5istlikke variante. Kui talle sisendada \u00e4rgitav teema \u201eMiks m\u00f5ned priiskavad rikkuses?\u201c, arvab ta, et need \u00f5nneseened on rohkem aega ja vaeva kulutanud, mis on ka loogiline. Ta on valmis kirjutama esseed sellest, kuidas metsas paksu lume korral loomi toita - selleks on tema arvates vaja rajada teid laande. Tuleks v\u00e4ltida v\u00f5\u00f5rastega kaasaminemist kohas, mille keelt ja kultuuri sa ei tunne - AI on nagu korralik kooli\u00f5pilane. Ta teab ka kokkuv\u00f5tete tegemise kunsti.Serbia kirjanik Adam Randelovi\u010d p\u00fc\u00fcdis tehisaru abil filosoofia ajalugu v\u00e4\u00e4nata. Ta esitas chat'i-s\u00f5brale provokatiivse k\u00fcsimuse: \u201eMillised romantilised suhted arenesid Hegeli ja Schellingi vahel, kui nad olid \u00fclikooli ajal toakaaslased?\u201c Masin vastas resoluutselt, et see k\u00f5ik on absurd, ja avaldas lootust, et k\u00fcsija saab sellest aru.Natuke teine asi j\u00e4rgneb siis, kui tellida k\u00fcberneetiliselt s\u00f5bralt kirjand.Kirjand. Nagu teada, v\u00f5ivad kirjandid olla kas arutlevad, jutustavad v\u00f5i kirjeldavad. T\u00e4nap\u00e4eva andekaimad lapsed v\u00f5ivad kirjeldavaid kirjandeid kirjutada, aga neil kasvavad need tavaliselt l\u00f5puks \u00fcmber jutustavateks. K\u00f5ige p\u00f5nevam on anda AI-le sedalaadi teema, milles on avatud nii jutustav kui arutlev pool.Minu sisend oli: \u201eMozart saabus Osmani impeeriumi ja presenteeris oma uut motetti T\u00fcrgi sultanile, kes oli parasjagu vannis. Vanni k\u00f5rval oli tema suur siidist turban.\u201c\u201eTema vannim\u00e4rjad juuksed olid veel kammimata,\u201c alustab tehisintellekt oma l\u00fchijuttu, juba p\u00e4rast hiiglasliku turbani mainimist. \u201eMozart tervitas teda austusavaldusega ning \u00fctles, et ta on tulnud jagama oma uut motetti.\u201cEdasi j\u00e4rgneb k\u00f5ige sisulisem osa meie v\u00e4ikese s\u00f5bra kirjat\u00f6\u00f6st: \u201eSultan oli v\u00e4ga huvitatud kuulama Mozart'i uut teost ning palus tal selle esitada. Mozart hakkas laulma ning tema kaunis h\u00e4\u00e4l t\u00e4itis vannitoa. Sultan kuulas seda t\u00e4helepanelikult ning tundis, kuidas muusika v\u00f5ttis tema m\u00f5tted kaasa ning teda rahustas. Kui Mozart oli l\u00f5petanud, siis sultan t\u00f5usis oma vannist v\u00e4lja ning \u00fctles, et see oli \u00fcks kaunimaid asju, mida ta kunagi kuulnud oli. Ta kiitis Mozarti musikaalsust ning andis talle suure kotit\u00e4ie kuldm\u00fcnte kingituseks.\u201cJ\u00e4rgneb helilooja finantsedu kirjeldus. Kas pole see ilus saksa muinasjutt?N\u00e4eme, et intellekti m\u00f5tted on suunatud \u00f5nnele ja edule, n\u00e4htavasti seda sisaldabki internet. Natuke teisiti l\u00e4heb intellektil jutustav kirjand, kui anda k\u00e4sk teha see loomadest.N\u00e4iteks. Ette on antud motiiv kilpkonna s\u00fcgisesest metsar\u00e4nnakust, kus rebased ta oma kilbist lahti v\u00f5ivad kraapida. Tavaliselt l\u00f5pevad sellised lood traagiliselt, kuid tehisaru ei soovi siingi kedagi traumeerida, alustades julesvernelikult: \u201eKuid \u00fchel s\u00fcgis\u00f5htul tundis kilpkonn end eriti seiklushimulisena.\u201c Ja veel: \u201eTa kuulis kutsuvat laulu metsast ja soovis uurida, mis seal on.\u201cMasin kasutab ka isikustamist, mida on harjunud paksudes v\u00e4rvides oma kirjat\u00f6\u00f6sse panema n\u00e4iteks viienda klassi \u00f5pilased: \u201eKui kilpkonn j\u00f5udis metsa, tundis ta end v\u00e4ga p\u00f5nevil. Kuid varsti ta m\u00f5istis, et peremees Peepil oli \u00f5igus - mets oli ohtlik koht. Rebaste hirmus pidi kilpkonn varjuma suure kivi taga. Kui hommikul tagasi koju j\u00f5udis, oli peremees Peep v\u00e4ga mures ja vihane.\u201c Pole kahtlust, et tehisaru teoses on midagi klassitsistlikku - ta lisab ette antud teemale v\u00e4rvikaid elemente.AI siinsete kirjandite \u00fchine nimetaja oleks tittede jutt (kivide taha peitmine kilpkonna rebaste eest ei p\u00e4\u00e4sta ja teisedki lapsused). Future of Life'i kaasasutaja Jaan Tallinn on juba j\u00f5udnud meedias selgitada, et kuni tehisaru asendab keskp\u00e4raseid tekste nagu need siin, on k\u00f5ik korras. Probleem oleks, kui tehisintellekt kirjutajana t\u00e4iustuks ja asendaks andekaid. Oleks ju plass lugu, kui toimetusse ilmuks kirjamees tehisaju kirjutatud tekstiga. Kulka preemiate n\u00f5ukogud hakkaksid hindama kirjanikke, kes pole oma teoste kallal vaeva n\u00e4inud ja on peesitanud t\u00f6\u00f6 tegemise asemel troopikas.KAS ARVUTI ASUB KAPTENISILLALE?Kes m\u00e4letab, see teab, et akadeemik Enn T\u00f5ugu projekteeris \u00fches Moskva kolleegidega kaheksak\u00fcmnendail aastail eksperts\u00fcsteeme, mille abil sai palju v\u00e4\u00e4rtuslikumaid j\u00e4reldusi v\u00f5rreldes sisestatud andmetega. Sellele j\u00e4rgnenud k\u00fcmnendil sai tegijaks Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi osakond, mida kutsuti suup\u00e4raselt MIT AI Lab. Selle teaduri Marvin Minsky kirjat\u00f6\u00f6 \u201eKas maailma p\u00e4rivad robotid?\u201c ilmus mh 1998 Loomingus nr 5.Selles essees selgitas Minsky, et nanotehnoloogia abistaks tehisintellekti inimese ajule j\u00e4rele j\u00f5udma. See tehnoloogia v\u00f5imaldaks miljonit masinat panna tootma uut miljonit ja nii edasi. Osaliselt rajab inimene oma andmebaasi suuraju poolkerade vahelisse valgeainest m\u00f5hnkehasse nimega corpus callosum, aga tema aju \u00fclej\u00e4\u00e4nud pind tegeleb tausta\u00fclesannetega, mis on vajalikud selle andmebaasi k\u00e4igus hoidmiseks. Tehisintellekt on algusest peale m\u00f5eldud inimaju kopeerima, selleks on tal tarvis reeglis\u00fcsteeme.Minsky tuletab meelde, et neid reeglis\u00fcsteeme on kolme sorti: \u00fched on \u201ekui - siis\u201c j\u00e4reldused. Teised meenutavad blankette, mida tuleb t\u00e4ita. Kolmandad on k\u00e4sud tavalises keeles. Tekib k\u00fcsimus: kui tehisaju on nii tavalise aju moodi, kas ta siis v\u00f5tab tulevikus meie planeedil v\u00f5imu?Selgitab TalTechi tarkvarateaduse instituudi rakendusliku tehism\u00f5istuse uurimisr\u00fchma juht professor Tanel Tammet: \u201eIlmselt ei v\u00f5ta sel kombel, nagu ulmekirjandus seda maalib. Tehisintellekti v\u00f5iduk\u00e4iguga kaasneb tehnoloogilise keskkonna muutus - nagu \u00fckskord muutis seda internet. Muutus t\u00e4hendab uusi v\u00e4\u00e4rtushinnanguid ja teadmisi, reeglid j\u00e4lle teisenevad natuke, see on pidev areng. Inimest ei saa juhtida s\u00fcsteem, mida inimene ise arendab.\u201cAI TULEVIKGTP-3 j\u00e4reltulija GTP-4 ilmus v\u00e4lja k\u00f5igest neli kuud oma eelk\u00e4ijast hiljem. Ta v\u00f5ib tegutseda diagrammidega ja langetada hinnanguid fotodele. Ta v\u00f5tab vastu n\u00fcansseeritumaid instruktsioone, kuid s\u00f5nalises suhtlemises on GTP-3 ja 4 sarnased. GPT-3 on Chat GPT, kuid GPT-4 ei ole veel laiadele massidele k\u00e4ttesaadav. GPT-4 sarnane on siiski GPT Plus, mille kasutamine maksab 20 dollarit ja kus on rohkem m\u00e4ngumaad.Masinintellekti edusammud on alates l\u00e4inud s\u00fcgisest olnud liiga kiired. Asja asusid uurima neliteist Microsofti esindavat teadlast eesotsas Yi Zhangiga ning juba n\u00e4dal ja rohkem p\u00e4rast GPT-4 tulemist ehk 27. m\u00e4rtsil 2023 avaldasid nad populaarsel lehek\u00fcljel arXiv.org selle kohta teadusartikli \u201e\u00dcldise kunstliku tehisintellekti s\u00e4demed: varajased eksperimendid GPT-4ga\u201c. Nad m\u00e4rkasid, et AI suudab m\u00f5ne kuuga t\u00e4iustada \u00fckssarve joonistamise oskust - s\u00fcgisel oskas ta teha nelinurga ja kaks mummu, praegu joonistab ta juba tasemel \u00fckssarvikut.Edasi selgitasid teadlased, et uus GPT on seitse korda v\u00e4hem ebausklik kui tema eelk\u00e4ija ja viitab seitse korda v\u00e4hem konspiratsiooniteooriatele. Nende j\u00e4reldus oli, et GPT suutlikkus l\u00e4heneb inimese \u00f5ppimisv\u00f5imele ja sellised AI-d m\u00e4\u00e4ravad tulevikus \u00e4ra kogu tehnoloogia arengu suuna.Ehk nagu \u00fctleb TalTechi tarkvarateaduse instituudi keeletehnoloogia laboratooriumi juht professor Tanel Alum\u00e4e: \u201eAI teeb inimesest \u00fcle kahek\u00fcmne korra kiiremini otsuse, kas pildil on kujutatud kassi, autot v\u00f5i inimest.\u201cINFOTEHNOLOOGIA ARENGU H\u00dcPPELISUSTanel Tammet on kogu teadliku elu tegelenud m\u00f5ttega, kas tehisintellekt hakkab hoomatavas tulevikus inimesega v\u00f5istlema, kas v\u00f5i teaduse tegemises. Praegu vastab ta sellele jaatavalt, kuid teab ka, et kirjaoskuse leiutamisest saati on inimesele tundunud, et kohe homme tulevad uued muudatused ja tehnoloogia areneb \u00fclikiirelt. Seega on arengu \u00fcha kasvav tempo n\u00e4iline.Gert Jervan v\u00f5tab jutul\u00f5nga \u00fcle: \u201eAI v\u00f5iks l\u00e4hiaastail areneda ka nauditavate tekstide kirjutajana. Kuna me minevikus nii paljude n\u00e4htuste arengut ette ei n\u00e4inud, siis ei tea me, kas AI suudaks v\u00f5istelda p\u00e4riskirjanikega. T\u00e4iesti v\u00f5imalik, et kunagi suudab.\u201cTanel Tammeti arvates oleneb see k\u00f5ik asjaoludest. Ta viitab, et pikkade lugude kirjutamine v\u00f5tab GPT-4 m\u00e4luressurssi, kuna tuleb anal\u00fc\u00fcsida tegelaste k\u00e4itumist minevikus ehk just seda, milles on tugevad kogenud romaanikirjanikud. Talle sobiksid h\u00e4sti hoopis haikud, riimitud luuletused, mikroesseed. Shakespeare, ehkki geenius, ei hakanud enne kirjutamist kogu maailma infot l\u00e4bi anal\u00fc\u00fcsima.Tanel Alum\u00e4e seevastu leiab, et tehisintellektile v\u00f5iks usaldada n\u00e4iteks korteri\u00fchistu koosoleku protokolli kirjutamise ehk siis selle, millega \u00fckski inimene tegelda ei viitsi.Just praegu ehk m\u00e4rtsis-aprillis on tehisintellektide buum tohutu ja on selgunud, et tarkvara on muutunud n\u00e4dalatega mitu korda v\u00f5imekamaks. Ajalugu on aga pikk, v\u00f5rreldes n\u00e4dalatega, nii on \u00e4rev prognoosida, mida toovad l\u00e4hikuud. Iseasi, kas see edu j\u00f5uab kirjutamise maailma, millega on ametis \u00f5pilane.PRAKTIKU KOMMENTAARRAUNO ALEVKiili G\u00fcmnaasiumi \u00f5ppejuht, emakeele ja kirjanduse \u00f5petaja:Olen lasknud ChatGPT-l riigieksami kirjutamis\u00fclesannet lahendada. Kirjand oli selline, mida suure t\u00f5en\u00e4osusega eesti \u00f5pilane ei kirjutaks - tehisaru viitas keskmise kooli\u00f5pilase jaoks tundmatule Nigeeria kirjanikule Chimamanda Ngozi Adichiele. HTM-i suunised tehisaru osas on suhteliselt ebam\u00e4\u00e4rased, kuid panevad tanki \u00f5petaja: kui \u00f5petaja pole otseselt tehisaru kasutamist oma \u00fclesande p\u00fcstituses keelanud, siis peaks ta \u00f5pilase t\u00f6\u00f6d ka arvestama.Kui r\u00e4\u00e4kida pettuse avastamisest, siis igal \u00f5pilasel on oma stiil, mis tihti ei kattu tehisaru keelekasutusega. H\u00e4irekell hakkab l\u00f6\u00f6ma juhul, kui muidu n\u00f5rga kirjaliku enesev\u00e4ljendusega \u00f5pilane esitab perfektses kirjakeeles t\u00f6\u00f6. Seet\u00f5ttu peaks teatud \u00f5pilaste puhul olema k\u00fcllaltki lihtne pettust avastada. Keerulisem on kirjalikult andekate \u00f5pilastega, kes on h\u00e4sti omandanud neutraalstiili ning v\u00f5iksid potentsiaalselt kirjutada tehisaruga sarnaseid tekste.Kui \u00f5pilasele m\u00e4\u00e4ratud \u00fclesande on t\u00e4itnud tehisintellekt, on see \u00f5pilase tegemata v\u00f5i valesti tehtud t\u00f6\u00f6 ning seda tuleks hinnata meie kooli hindamiss\u00fcsteemis \u00fchega.\u00d5petaja-\u00f5pilase diskussioonid tehisaru teemal on alles hoogu sisse saamas. \u00d5nneks p\u00e4\u00e4stab meid vahel eesti kultuuriruum. Palusin tehisarul kirjutada k\u00f5ne, milles ta tsiteeriks Juhan Viidingut. Tehisaru kasutatud tsitaat oli t\u00fchis\u00f5naline umbluu, mille autor Viiding kindlasti ei ole.T\u00e4ismahus artiklit lugege OPLEHT.EE\"JUTUROBOT GPT-3 ANNAB G\u00dcMNASISTILE V\u00d5RDLEMISI KORREKTSE SISENDI SIIS, KUI KIRJANDUS\u00d5PETAJALE ON VAJA MIDAGI VALMIS VISATA.\"AARNE RUBEN, \u00f5petaja, kirjanik"}
{"text":"Kohtukoosseis j\u00e4\u00e4b samaks: Tallinna Sadama protsessi kaitsjate taotlused j\u00e4id rahuldamataMenetlus on erapooletu ja ka n\u00e4ib erapooletu, selgitas kohtunik Kristina V\u00e4liste.Tallinna Sadama korruptsiooniasja arutamise uue alguse esimesel istungil taotlesid kaitsjad eesotsas Ain Kaljuranna advokaadi Andri Rohtlaga uue kohtukoosseisu eesistuja ja \u00fche rahvakohtuniku taandamist. P\u00f5hjuseks, et erinevalt teistest kohtunikest on nemad juba prokuratuuri materjalidega menetluse varasemas ringis tutvunud. Rohtla taandust toetasid teisedki advokaadid, sest menetlus ei n\u00e4i olukorra t\u00f5ttu nende hinnangul erapooletu. P\u00f5hjuste kohta loe l\u00e4hemalt siit.Kohus j\u00e4ttis t\u00e4na taanduse rahuldamata. Kohtunik Kristina V\u00e4liste p\u00f5hjendas, et seadus v\u00f5imaldab ja isegi kohustab sama kohtukoosseisu j\u00e4tkama. V\u00e4liste s\u00f5nul tunnevad kohtunikud end sisemiselt subjektiivselt erapooletuna. \u201eMenetlus on seega erapooletu ja n\u00e4eb v\u00e4lja erapooletu,\u201c \u00fctles kohtunik.Kohtuasi l\u00e4heb uuele arutamisele, sest menetlemiseks on vaja kolmeliikmelist kohtukoosseisu, milles kaks rahvakohtunikku. Eelmises kohtukoosseisus aga \u00fcks rahvakohtunik haigestus ja varurahvakohtunik sai juba varasemalt taandatud kuriteokahtluse t\u00f5usetumise t\u00f5ttu.Et menetlus sedakorda l\u00e4bi ei kukuks, kinnitas kohtunik Kristina V\u00e4liste uude koosseisu lisaks kahele rahvakohtunikule ka kaks varurahvakohtunikku."}
{"text":"Tartumaa inimene allkirjastas arvutis t\u00f6\u00f6lepingut, kahju 1800 eurotKolmap\u00e4eval, 12. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politsei poole inimene, kes teatas, et t\u00f6\u00f6lepingut allkirjastades tehti tema pangaarvelt \u00fclekanne v\u00f5\u00f5ra inimese kontole.\nKelmusega tekitatud kahju on 1800 eurot."}
{"text":"KUULA | Olgem realistid, heitep\u00f5hine automaks t\u00fchjendaks eelk\u00f5ige maainimeste rahakottiV\u00e4rskeimas \u201eRohep\u00f6\u00f6rane\u201c taskuh\u00e4\u00e4lingu episoodis anal\u00fc\u00fcsisid saatejuhid uue valitsuse keskkonna ja kliimaga seotud plaane. Kuula saatest, mis neid \u00fcllatas, mis pettumust valmistas.Napi n\u00e4dala ajaga, mil koalitsioonileping on avalik olnud, on palju k\u00f5neainet tekitanud tulevane automaks. \u201eRohep\u00f6\u00f6rane\u201c taskuh\u00e4\u00e4lingu saatejuht Madis Vasser t\u00f5i v\u00e4lja, et kui automaks kehtestataks auto maksumuse pealt, oleks skeem lihtne: kui inimesel on v\u00e4ga kallis auto, siis j\u00e4relikult on tal ka raha maksu maksta, sama kui inimese s\u00f5idab ringi v\u00e4ga odava autoga, siis loogiliselt v\u00f5ttes ei ole tal ka v\u00e4ga v\u00f5imalik automaksu maksta. Samas saatejuht Mart Valner juhtis t\u00e4helepanu asjaolule, et k\u00f5ige suurema heitega autod Eestis ei ole arvatavasti need, mida Tallinna kesklinnas v\u00f5ib kohata, vaid ikka maapiirkondade inimeste vanemad autod. \u201eOlgem realistid, k\u00f5ige suurema heitega masinad on maapiirkondades. Kui maks on puhtalt heite p\u00f5hjalt, on see suunatud k\u00f5ige tugevamalt nende inimestele, kelle jaoks 25 aastat vana diiselauto ongi see, millega nad 20 aastat on t\u00f6\u00f6l k\u00e4inud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Valner ja lisas, et kas maksus peavad olema mingid erisused, on seet\u00f5ttu omaette k\u00fcsimus.Kuula saatest, mida arvasid saatejuhid ka valitsuse teistest plaanidest, n\u00e4iteks seoses metsanduse, p\u00f5levkivi, ringmajanduse ja uue kliimaministri ametipostiga.Oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s tegeleb Madis Vasser energeetika- ja kliimateemadega keskkonna\u00fchenduses Eesti Roheline Liikumine ja Mart Valner tegutseb keskkonna- ja kliimavaldkonna huvikaitseeksperdina Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlauas."}
{"text":"\u00d5ige platvorm aitab tehingu- ja halduskuludelt kokku hoidaKas sa poes k\u00e4id? Kuidas sobiva toote teiste hulgast leiad? \u00c4kki valid selle kilohinna odavuse j\u00e4rgi? V\u00f5i ostad hoopis k\u00f5ige kallimat premium-kass mahetoodet? Kui argip\u00e4evaste kulude kokkuhoid ei j\u00e4ta sind k\u00fclmaks, k\u00f5netab sind ilmselt ka investeerimisportfelli kulude optimeerimine.M\u00f5ni \u00fctleb, et keskendu s\u00e4\u00e4stmisele ning juhi oma kulusid, teine aga v\u00e4idab vastupidiselt, et kuludel tuleb nagunii lagi ette ning k\u00f5ige t\u00e4htsam on panna r\u00f5hk hoopiski tulude kasvatamisele. Investeerimistegevusega kaasnevad paratamatult igasugused kulud-peamised neist on \u00fchekordsed tehingutasud ja valuutavahetustasud, kuid suuremate portfellide puhul puutub investor kokku ka perioodiliste haldustasudega.Konkreetse plaani puudumisel v\u00f5tavad krediidiasutused ja investeerimisplatvormid investorilt \u00fcsnagi arvestatava osa tema rahakoti sisust, mis on tegelikult ju m\u00f5eldud investeeringute tegemiseks, mitte teistele laiali jagamiseks.Siiski v\u00f5ib sellest olukorrast inimlikult aru saada - nemad on loonud meile, investoritele, sellise keskkonna, kus on v\u00f5imalikult lihtne oma investeeringuid teha ning hiljem neid hallata, Investorid maksavad nende tasudega justkui kinni oma vara turvalisuse, klienditeeninduse ning toimiva investeerimiss\u00fcsteemi. Mingi osa j\u00f5uab ilmselt ka krediidiasutuste aktsion\u00e4ridele ning see ongi nende \u00f5igustatud ootus.Investeerimiskulude olukord ei ole Eesti investori jaoks tegelikult \u00fcldse katastroofiline, sest viimastel aastatel on tuldud tavalistele jaeinvestoritele k\u00f5vasti vastu. Kui eelmise k\u00fcmnendi alguses v\u00f5eti ka v\u00e4iksemate investeerimisportfellide pealt \u00fcsna kopsakaid haldustasusid, siis n\u00fc\u00fcd on paljud krediidiasutused liikunud selles suunas, et investeerimisega alustamine oleks v\u00f5imalikult valutu ja soodne. \u00d5ige kah!Aga miks ikkagi j\u00e4tta tegemata plaan, mis aitab niigi madalaid kulusid veelgi madalamaks viia? Esmaj\u00e4rjekorras tasub r\u00f5hk panna alati maksude optimeerimisele ning seet\u00f5ttu tulekski investoril leida krediidiasutused v\u00f5i investeerimisplatvormid, mille kaudu teha investeeringud Balti v\u00e4\u00e4rtpaberitesse, aga ka sellised asutused, mille kaudu rakenduks tema v\u00e4lisaktsiate dividenditulule maksulepingutes kokku lepitud madalam maksum\u00e4\u00e4r. Tegelikult on ka kulude optimeerimise seisukohast \u00fcsnagi oluline leida see \u00f5ige krediidiasutus v\u00f5i investeerimisplatvorm, minimeerides oma kulusid alati j\u00e4rjekorras: haldustasud, siis valuutavahetustasud ja alles l\u00f5puks tehingutasud.Balti v\u00e4\u00e4rtpabereid Luminoris hoida ei tasuKui investeerid f\u00fc\u00fcsilise isikuna Balti v\u00e4\u00e4rtpaberitesse, on asi tegelikult \u00fcsnagi lihtne - tasub eelistada LHVd ning v\u00e4ltida k\u00f5rgete tasudega Luminori panka. LHV kasuks r\u00e4\u00e4gib eelk\u00f5ige fakt, et pank ei v\u00f5ta Balti v\u00e4\u00e4rtpaberite portfellilt haldustasusid, ning kuigi v\u00f5lakirjade tehingutasu on v\u00f5rreldes eestimaiste konkurentidega v\u00e4gagi kr\u00f5be, kaalub harv \u00fchekordne k\u00f5rge tasu alati \u00fcles igakuised madalad, investeerimisportfelli suurust j\u00e4rk-j\u00e4rgult k\u00e4rpivad haldustasud.Kui investori v\u00f5lakirjaportfell ei \u00fcleta 35 000 eurot, tasub tal siiski hoida see SEBs, mis pakub k\u00f5ige soodsamat tehingutasu - seda muidugi eeldusel, et seal pole tehtud teisi investeeringuid. Maksude optimeerimise seisukohast on m\u00f5istlik teha SEBs k\u00f5ik Soome, Rootsi ja Norra investeeringud ning LHV kipub olema ikkagi k\u00f5ige kuluefektiivsem lahendus Balti v\u00e4\u00e4rtpaberite jaoks.Oluline on teada ka seda, et juriidilise isikuna ei ole m\u00f5istlik Balti v\u00e4\u00e4rtpaberitesse investeerida, sest sellisel juhul maksustatakse dividenditulu kaks korda.V\u00e4lisv\u00e4\u00e4rtpaberite puhul arvesta maksum\u00e4\u00e4rasid Kui investeerida v\u00e4lisv\u00e4\u00e4rtpaberitesse, on asi natukene keerukam. Need investeeringud, mida saab teha eurodes, tasub ilmselgelt teha m\u00f5nes sellises krediidiasutuses v\u00f5i investeerimisplatvormil, mis rakendab investori dividenditulule automaatselt madalamat tulumaksum\u00e4\u00e4ra. Seega on \u00fcpris m\u00f5istlik investeerida Helsingi b\u00f6rsil noteeritud v\u00e4\u00e4rtpaberitesse just meie enda SEB kaudu.Kuid need investeeringud, mille jaoks l\u00e4heb vaja v\u00e4lisvaluutat, tasub v\u00f5imalusel teha vastavat v\u00e4lisvaluutat kasutava riigi krediidiasutuses v\u00f5i investeerimisplatvormil. Teisiti \u00f6eldes tasub investeerida n\u00e4iteks Stockholmi b\u00f6rsil noteeritud v\u00e4\u00e4rtpaberitesse m\u00f5ne Rootsi riigi krediidiasutuse kaudu, eeldusel, et seal rakendatakse dividenditulule madalamat tulumaksum\u00e4\u00e4ra ja tehingutasud pole \u00fc\u00fcratult k\u00f5rged. Niimoodi talitades on v\u00f5imalik investoril Wise'i, Atlantic Money v\u00f5i analoogse ettev\u00f5tte kaudu investeerimiseks s\u00e4\u00e4stetud eurod v\u00f5imalikult kuluefektiivselt vahetada Rootsi kroonideks ning hoida seel\u00e4bi \u00fcsnagi arvestatav osa valuutavahetustasude pealt kokku.M\u00f5ni investeerimismaailmas alles esimesi samme tegev huviline v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd ilmselt m\u00f5elda, et investor v\u00f5iks ju lihtsalt kanda n\u00e4iteks SEB pangas avatud investeerimiskontole Rootsi kroone ja asi ongi ants.Kuigi Euroopas kasutatakse arvelduskontodena IBANi s\u00fcsteemi ja v\u00e4hemalt teoorias on t\u00f5esti v\u00f5imalik justkui k\u00f5ikidele IBANi kontodele ka v\u00e4lisvaluutat saata, konverteerivad v\u00e4hemalt meie enda peamised krediidiasutused arvelduskontodele saadetud v\u00e4lisvaluuta alati tagasi eurodeks. Seega see lahendus saabki t\u00f5en\u00e4oliselt toimida ainult v\u00e4lismaistes v\u00e4lisvaluutat koduvaluutana kasutavates krediidiasutustes - see t\u00e4hendab, et Norra investeeringuteks tuleks avada investeerimiskonto Norra krediidiasutuses ja Poola investeeringuteks hoopis Poola krediidiasutuses. Kahjuks on selline l\u00e4henemine v\u00e4ga paljudele investoritele k\u00e4ttesaamatu, sest \u00fcldiselt ei soovi pangad v\u00e4lismaalastele kontosid avada ning investoril peab tagataskus olema siis vastava riigi isikukood.Kus investeerid k\u00f5ige kuluefektiivsemalt?Erinevalt v\u00e4lismaistest investeerimisplatvormidest v\u00f5tavad Eesti krediidiasutused investori pirukast \u00fcsnagi suure osa haldustasudeks. Kui Balti v\u00e4\u00e4rtpaberitesse oli m\u00f5istlik investeerida LHV kaudu, siis \u00fcldiselt tasub suuremate portfellide puhul eelistada Eesti krediidiasutustest pigem SEBd.Nimelt puudub v\u00e4lisv\u00e4\u00e4rtpaberitesse investeerimisel LHV haldustasude maksimumpiir ning \u00fche miljoni suuruse portfelli haldustasudeks tuleb investoril aastas v\u00e4lja k\u00e4ia 1140 eurot, kui samal ajal saaks SEBs t\u00e4pselt sama teenuse 90 euro suuruse aastatasu eest. T\u00f5en\u00e4oliselt on v\u00e4hestel Eesti investoritel niiv\u00f5rd priske v\u00e4\u00e4rtpaberiportfell, aga nagu vanasti \u00f6eldi: kes senti ei korja, see krooni ei saa.Enamasti pakuvad k\u00f5ige kuluefektiivsemaid lahendusi rahvusvahelised investeerimisplatvormid - n\u00e4iteks siintoodud valikust on USA aktsiatesse k\u00f5ige kuluefektiivsem investeerida Trading 212 platvormi kaudu. Ka eestlaste loodud Lightyear pakub haldus- ja tehingutasuta teenust, kuid valuutavahetustasu on neil siiski oma konkurendist 0,2% v\u00f5rra suurem, j\u00e4\u00e4des 0,35% juurde.Euro ja dollari valuutavahetuskurss peaks olema m\u00f5lemal teenusepakkujal kui mitte t\u00e4iesti sama, siis ligil\u00e4hedane mainitud Wise'i ja Atlantic Moneyga, sest v\u00e4idetavalt toimub neil k\u00f5igil valuutavahetus pankadevahelise kursiga (interbank rate).Nii Trading 212, Lightyeari, Interactive Brokersi kui ka LHV kaudu on v\u00f5imalik Eesti maksuresidendist investoril saada oma USA aktsiate dividenditulule 30% asemel 15% suurust tulumaksum\u00e4\u00e4ra.Kuigi Skandinaavia dividendiaktsiatesse on maksude optimeerimise vaatevinklist k\u00f5ige kasulikum investeerida just SEB kaudu, lubab Lightyeari kaasasutaja ning tehnoloogiajuht Mihkel Aamer P\u00f5hjamaade b\u00f6rsid koos madalama tulumaksum\u00e4\u00e4raga l\u00e4hitulevikus oma investeerimisplatvormile tuua.Lightyear j\u00e4tab endast mulje kui innovaatilisest kambast, sest neil on veel v\u00e4hemalt \u00fcks v\u00e4gagi huvitav ning tarka investorit v\u00f5luv teenus - platvormil deponeeritud, kuid veel uusi investeeringuid ootav raha teenib investorile s\u00f5ltuvalt valuutav\u00e4\u00e4ringust 1,75-3,75 protsendi suurust aastast intressitulu.Ka Interactive Brokersi kaudu saab investeerida haldustasuta ning \u00fcsnagi m\u00f5istlike tehingutasudega Rootsi ja Norra dividendiaktsiatesse, kuid siis rakendub dividenditulule vastavalt 30% ja 25% suurune tulumaks, seet\u00f5ttu ei teki investorile kulude s\u00e4\u00e4stmisest erilist kokkuhoidu.eToro pakub samuti tehingu- ja haldustasuta ning \u00fcsna madala 0,5protsendise valuutavahetustasuga teenust, kuid nende viie USA dollari suurune platvormilt raha v\u00e4ljakandmise tasu v\u00f5ib natukene laiemat pilti n\u00e4ha soovival investoril m\u00f5ne punase tulukese p\u00f5lema panna - miks nad ei taha, et investorid oma raha nende juurest v\u00e4lja kannaksid? \u00c4kki on investorite deponeeritud raha kasutatud hoopis uhkete ja silmapaistvate turunduskampaaniate rahastamiseks?K\u00fcll \u00e4\u00e4rmiselt \u00f5hk\u00f5rnalt, aga siiski v\u00f5ib soovi korral tunda siin Ponzi skeemi algete l\u00f5hna. Ilmselt oleks selline kuritarvitamine tegelikult juba nende tegevusaastate peale v\u00e4lja tulnud, kuid kurikuulsad nimed, nagu Enron, Theranos, Bernie Madoff ning ka hiljuti palju k\u00f5neainet pakkunud kr\u00fcptovaluutab\u00f6rs FTX eesotsas Sam Bankman-Friediga v\u00f5iksid teha iga investori natukenegi ettevaatlikumaks.Juriidilisele isikule sobivad pigem platvormid Need, kes soovivad investeerida juriidilise isikuna, peavad Trading 212 teenusest oma suu siiski t\u00e4iesti puhtaks p\u00fchkima ning sellisel juhul on k\u00f5ige maksu- ning kuluefektiivsem lahendus just eestlaste loodud Lightyear. See, et Lightyear t\u00e4idab juriidilise isiku W-8BEN-E vormi p\u00e4rast paari k\u00fcsimuse k\u00fcsimist nii-\u00f6elda automatiseeritult, v\u00f5ib samuti olla m\u00f5ne jaoks v\u00e4gagi tugev valikuargument.Eesti krediidiasutused ei ole juriidiliste isikutega kuigi heldek\u00e4elised - LHV v\u00f5tab fikseeritud 0,01% suuruse haldustasu iga kuu kogu portfelli v\u00e4\u00e4rtuselt, kuid SEB ja Swedbank on pannud erinevad riigid gruppidesse ning m\u00e4\u00e4ravad igakuise haldustasu grupiti. M\u00f5lema haldustasud varieeruvad 0,008% ja 0,07% vahemikus, kuid miinimumtasud on Swedbankis kaks korda suuremad. M\u00f5lema panga puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et haldustasudel puudub \u00fclemine piir.Soovitud v\u00e4\u00e4rtpaberit ei pruugi nimekirjas ollaV\u00e4idetavalt on Lightyeari investeerimisplatvormil lisaks USA aktsiatele ka Saksa, Belgia, Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi, Iirimaa ja \u00dchendkuningriigi v\u00e4\u00e4rtpaberid, kuid tegelikult investeeritakse seal ikkagi peamiselt USA v\u00e4\u00e4rtpaberitesse - nimekirjas on ainult m\u00f5ned \u00fcksikud Euroopa aktsiad, aga konkreetse ostusoovi korral on v\u00f5imalik investoril alati teha rakendusesisene p\u00e4ring ning seej\u00e4rel soovitud v\u00e4\u00e4rtpaber ilmselt ka nimekirja lisatakse.Trading 212 v\u00e4\u00e4rtpaberite nimekiri on Lightyeari omast m\u00f5nev\u00f5rra mitmekesisem, samas Interactive Brokersil ja meie enda krediidiasutustel on teatav eelis Euroopa v\u00e4\u00e4rtpaberite osas. N\u00e4iteks T\u0161ehhi v\u00e4\u00e4rtpaberitesse saabki investeerida ainult SEB ja Swedbanki kaudu ja seejuures on viimasel ka rohkem kui kaks korda soodsamad tehingutasud. Ka Poola ning Ungari v\u00e4\u00e4rtpaberitele p\u00e4\u00e4seb ligi ainult Eesti krediidiasutuste v\u00f5i Interactive Brokersi kaudu.Kui investor soovib peamiselt investeerida ettev\u00f5tetesse, mille aktsiad ei tee igap\u00e4evaselt \u00fcliv\u00f5imsat b\u00f6rsik\u00e4ivet, siis investeerimisplatvormid talle \u00fcldjuhul ei sobi - seal lihtsalt tihtipeale pole selliseid v\u00e4\u00e4rtpabereid nimekirjas ning platvormidel puudub huvi neid ka lisada. Kui juba Muehlhan AG likviidsus on meie LHV jaoks liiga madal ning niiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4rav faktor, et j\u00e4tta see kaubeldavate v\u00e4\u00e4rtpaberite nimekirja lisamata, siis ei ole kohe kindlasti m\u00f5tet seda v\u00e4\u00e4rtpaberit ka eTorosse k\u00fcsima minna.Pankroti eest pole keegi kaitstudTrading 212 lubab enesekindlalt, et k\u00f5ik \u00fche miljoni euro suurused investeerimisportfellid on kindlustatud. See on siiski Lloyds of Londoni tagatud nii-\u00f6elda privaatne kindlustus, sest Tagatisfond kaitseb tegelikkuses Euroopa investori vara nii Trading 212, Interactive Brokersi kui ka Lightyeari investeerimisplatvormidel ainult 20 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses.K\u00fcll aga soovib Aamer r\u00f5hutada, et Lightyear hoiab alati oma varad kliendi varadest rangelt lahus ning seet\u00f5ttu on kliendil v\u00f5imalik oma investeeringud ka t\u00e4ies mahus igal ajal k\u00e4tte saada. Nad on m\u00f5elnud ka sellele, mis saab kliendi varadest siis, kui Lightyear peaks ikkagi pankrotistuma - v\u00e4\u00e4rtpaberid kantakse \u00fcle m\u00f5nele teisele platvormile.See, et Lightyeari t\u00f6\u00f6tajad reageerivad infop\u00e4ringutele kiiresti ning on m\u00f5elnud omakeskis ka negatiivsetele stsenaariumitele, v\u00f5iks investorile tuua teatava hingerahu. Siiski tasub alati hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda, kellele oma s\u00e4\u00e4stud ja vara usaldada, sest l\u00f5ppude l\u00f5puks on investori vara kaitsmine ikkagi investori enda teha.K\u00f5ik artiklis mainitud investeerimisplatvormid on finantsinspektsioonis registreeritud kui investeerimis\u00fchingud ning seet\u00f5ttu kehtib neile kindel reeglistik, millest kinnipidamist regulaarselt kontrollitakse.Siiski ei pruugi krediidiasutuste k\u00f5rgemad kulud olla alati saatanast - \u00e4rme unusta, et igasuguste fintech start-up'ide \u00e4ritegevus hoitakse alguses toimimas just erinevate ingelinvestorite rahastusest, lootuses, et see \u00e4ritegevus j\u00f5uab kunagi ka kasumisse ning investeering muutub kasumlikuks.Kuid mis saab siis, kui majandusolukord oluliselt halveneb ning investorid ei soovi v\u00f5i ei saa enam seda pidu \u00fcleval hoida? Kui juba Lehman Brothers kukkus suure finantskriisi ajal kaardimajana kokku, tekib k\u00fcsimus, kuidas \u00fcks v\u00e4ike idufirma suudab selles k\u00f5iges ellu j\u00e4\u00e4da? V\u00f5imalik, et suudabki, kuid on ka t\u00e4iesti arusaadav, miks nii m\u00f5nigi konservatiivsem ning varakam investor eelistab just tugevalt kapitaliseerituid suurpanku.Ilmselt on v\u00e4\u00e4rtpaberiturud viimase k\u00fcmnendi jooksul rallinud mitte sellep\u00e4rast, et ettev\u00f5tted ise oleksid metsikult kasvanud ning h\u00e4id tulemusi teinud - oli ju m\u00f5ni aasta tagasi ka deflatsiooniperiood, mida rahatr\u00fckiga korralikult elavdati -, vaid ka sellep\u00e4rast, et investeerimine on tehtud k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavaks ja soodsaks. Selle \u00fcmber k\u00e4ib pidev turunduslik haip, et isegi vanaemad on hakanud investeerima. See ei ole halb, sest aktsiaturgude t\u00f5usust l\u00f5ikavad asjaosalised enamasti kasu, kuid turgude kukkumisel on t\u00f5en\u00e4oliselt meie vanaemad need, kes k\u00f5ige enam kahju kannavad.Lisaks tasub veel meeles hoida, et k\u00f5ige suuremaid investeerimistegevusega seotud kulusid tekitavad ikkagi investori enda uljus t\u00f5usuaegadel ja t\u00e4ielik lootusetus langusaegadel.\u00a0LHV AINSANA BALTI V\u00c4\u00c4RTPABERITELT HALDUSTASU EI V\u00d5TAtasud Eesti krediidiasutustesTehingutasudLHV 6 \u20ac + 0,2%SEB 0,1%, min 1 \u20acSwedbank 0,2%, min 36Luminor kuni 2% tehingu summast, min 508Haldustasud LHV tasutaSEB portfell kuni 35 000 eurot: tasuta35 000 eurot \u00fcletavalt osalt 0,009% kuus, max 7,5 \u20ac Swedbank portfell kuni 30 000 eurot tasuta30 000 eurot \u00fcletavalt osalt 0,008% kuus, max 8 \u20ac Luminor 0,008% kuus, min 0,8 6, max 8 \u20acAktsiadTehingutasudLHV tasuta [kuni 100 tehingut kuus]SEB tasutaSwedbank tasutaLuminor privaatpanganduse klientidele, 0,2% tehingu summast, min3,206Haldustasud LHV tasutaSEB portfell kuni 35 000 eurot tasuta\u00a0 35 000 eurot \u00fcletavalt osalt 0,009% kuus, max 7,5 \u20acSwedbank portfell kuni 30 000 eurot tasuta30 000 eurot \u00fcletavalt osalt 0,008% kuus, max 8 \u20ac Luminor 0,008% kuus, min 0,8 6, max 8 \u20acVALUUTAVAHETUS K\u00d5IGE KALLIM SWEDBANKIS1000 euro Rootsi kroonideks valuutavahetuse n\u00e4ide, saadud summa ja v\u00f5it kroonides v\u00f5rreldes k\u00f5ige kallima vahetuskursiga vahetuskurss 22.02.2023 seisugaSwedbank10\n\t\t\t908,50SEB10915,60+7,10LHV10918,72+10,22Wise10\n\t\t\t979,18+70,68Atlantic\n\t\t\tMoney10\n\t\t\t998,13+89,63HALDUSTASUDES SUURED K\u00c4\u00c4RIDhaldustasud eurodes vastavalt portfelli suurusele, 12kuudLHVSEBSwedbank50\n\t\t\t0006016,219,2100\n\t\t\t00066070,267,2150\n\t\t\t000 61209096200\n\t\t\t000 61809096300\n\t\t\t000630090961\n\t\t\t000 000611409096Interactive Brokers, Lightyear, Trading 212 ja e-Toro haldustasu ei v\u00f5taSEB VEHSUS INTERACTIVE BROKERS STOCKHOLMI B\u00d6RSILTehingud Telia Company AB aktsiaga Stockholmi b\u00f6rsil 2021. aastal, kuine panus 3000 eurot, ostetud aktsiate arv ja tehingu maksumus Rootsi kroonidesaktsiate\n\t\t\tarvSEBInteractive\n\t\t\tBrokers01.0187730\n\t\t\t072,3330\n\t\t\t072,3305.0283730\n\t\t\t316,1430\n\t\t\t316,1405.0387130\n\t\t\t345,6430\n\t\t\t345,6402.0481230\n\t\t\t774,8030\n\t\t\t774,8007.0583630\n\t\t\t338,4430\n\t\t\t338,4404.0682530162,0030162,0002.0779130\n\t\t\t390,2230\n\t\t\t390,2206.0880330\n\t\t\t698,6930\n\t\t\t698,6903.0982530442,5030442,5001.1084630\n\t\t\t371,4030\n\t\t\t371,4005.1187530423,7530\n\t\t\t423,7503.1288831\n\t\t\t053,3631\n\t\t\t053,36Netodividendidja\n\t\t\tnende reinvesteerimine19.04\n\t\t\tlaekunud2887,452377,9019.04\n\t\t\treinvesteeritudSEB\n\t\t\t82, IB 672874,922349,0202.11\n\t\t\tlaekunud7144,255873,0005.11\n\t\t\treinvesteeritudSEB\n\t\t\t205, IB 1687127,855\n\t\t\t841,36Seis\n\t\t\t1. jaanuaril 2022vaba\n\t\t\traha281,46\n\t\t\t[27,366]313,05(30,43\n\t\t\t6]portfelli\n\t\t\tsuurus375\n\t\t\t392,04373\n\t\t\t579,65(36\n\t\t\t488,11 6)(36\n\t\t\t311,946)Tasud\n\t\t\tja maksudtulumaksukulu\n\t\t\tdividendidelt509,55(49,536)1019,1\n\t\t\t[99,06 6]tulumaksukulu\n\t\t\tdividendidelt1258,5(122,336]2517(244,65\n\t\t\t6]tehingutasud126,006202,69(19,70\n\t\t\t6]haldustasu0,1360,00aastane\n\t\t\tkulu297,99\n\t\t\t6363,41\n\t\t\t6Arvesse pole v\u00f5etud valuutakursside erinevust ega ka valuutavahetustasu, arvutused on tehtud pankadevahelise kursiga [interbankrate].KUS ON SOODSAM KAUBELDA V\u00c4LISV\u00c4\u00c4RTPABERITEGA?LHVHaldustasudportfell\n\t\t\t\tkuni 50 000 eurottasuta50\n\t\t\t\t000 eurot \u00fcletavalt osalt0,01%\n\t\t\t\tkuusTehingutasudUSA,\n\t\t\t\tKanada,Soome,\n\t\t\t\tRootsi, Norra, Taani,Austria,\n\t\t\t\tSaksamaa, Hollandi, Belgia, Portugali, \u0160veitsi ja Poola\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,14%,\n\t\t\t\tmin 98Suurbritannia,\n\t\t\t\tItaalia, Prantsusmaa, Hispaania v\u00e4\u00e4rtpaberid0,14%,\n\t\t\t\tmin 9 8, finantstehingutasu 0,2-0,5% summastSEBHaldustasudportfell\n\t\t\t\tkuni 35 000 eurot 35 000 eurot \u00fcletavalt osalttasuta0,009%\n\t\t\t\tkuus, max 7,5 8TehingutasudUSA,KanadaSoome,\n\t\t\t\tRootsi, Norra, Taani, Austria, Saksamaa, Hollandi, Portugali,\n\t\t\t\tBelgia, Itaalia, \u0160veitsi v\u00e4\u00e4rtpaberid0,14%,\n\t\t\t\tmin 9 8Suurbritannia,\n\t\t\t\tIirimaa v\u00e4\u00e4rtpaberid Prantsusmaa v\u00e4\u00e4rtpaberid0,14%,\n\t\t\t\tmin 9 8,finants- tehingu tasu 1% summast 0,14%, min 9 8, finants-\n\t\t\t\ttehingu tasu 0,3% summastHispaania\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,14%,\n\t\t\t\tmin 9 8, finants- tehingu tasu 0,2% summastPoola,\n\t\t\t\tT\u0161ehhi, Ungari v\u00e4\u00e4rtpaberid0,25%,\n\t\t\t\tmin 25 8SWEDBANKHaldustasudportfell\n\t\t\t\tkuni 30 000 eurottasuta30\n\t\t\t\t000 eurot \u00fcletavalt osalt0,008%\n\t\t\t\tkuus, max 8 8USA,\n\t\t\t\tKanada,Suurbritannia,\n\t\t\t\tIirimaa,Soome,\n\t\t\t\tRootsi, Norra, Taani, Austria, Saksamaa, Hollandi, Hispaania,\n\t\t\t\tPortugali, Itaalia, Prantsusmaa, Belgia, \u0160veitsi, Poola, T\u0161ehhi,\n\t\t\t\tUngari v\u00e4\u00e4rtpaberid0,14%,\n\t\t\t\tmin 9 8TRADING\n\t\t\t\t212HaldustasudpuuduvadTehingutasudUSA,Austria,\n\t\t\t\tSaksamaa, Belgia, Hollandi, \u0160veitsi, Portugali, Hispaania\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberidtasutaSuurbritannia\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberidfinantstehingu\n\t\t\t\ttasu 0,5% summastPrantsusmaa\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberidfinantstehingu\n\t\t\t\ttasu 0,3% summastKanada,\n\t\t\t\tSoome, Rootsi, Norra, Taani, Iirimaa, Itaalia,puuduvadPoola,\n\t\t\t\tT\u0161ehhi, Ungari v\u00e4\u00e4rtpaberidETOROHaldustasud\n\t\t\t\tpuuduvadTehingutasudUSA,Soome,\n\t\t\t\tRootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Hollandi, Belgia Prantsusmaa,\n\t\t\t\tPortugali, Hispaania, Itaalia, \u0160veitsi, Suurbritannia\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberidtasutaKanada,\n\t\t\t\tIirimaa, Austria Poola, T\u0161ehhi, Ungari v\u00e4\u00e4rtpaberidpuuduvadlnteractiveBrokersTehingutasudUSA\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,0035\n\t\t\t\tUSD aktsia kohta, min 100 USD, max 1% summastKanada\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,008\n\t\t\t\tCAD aktsia kohta,min\n\t\t\t\t100 CAD,max\n\t\t\t\t0,5% summastSoome,\n\t\t\t\tTaani,T\u0161ehhi,\n\t\t\t\tIirimaa v\u00e4\u00e4rtpaberidpuuduvadRootsi,\n\t\t\t\tNorra v\u00e4\u00e4rtpaberid0,05%\n\t\t\t\tsummast, min 10 SEK v\u00f5i NOKAustria,\n\t\t\t\tSaksamaa, Hollandi, Belgia,Portugali\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberidItaalia,\n\t\t\t\tPrantsusmaa v\u00e4\u00e4rtpaberid0,05%\n\t\t\t\tsummast, min 1,25, max 29 6 0,05% ostutehingust, min 1,25, max 29\n\t\t\t\t\u20ac, finantstehingu tasu 0,1-0,3% summastHispaania\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,1%\n\t\t\t\tostutehingust, min 4 6, finantstehingu tasu 0,2% summast\u0160veitsi\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,05%\n\t\t\t\tostutehingust, min 1,5, max 49 CHFSuurbritannia\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,05%\n\t\t\t\tsummast, min 1 \u00a3, finantstehingu tasu 0,5% summastPoola\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,05%\n\t\t\t\tsummast, min 5, max 125 PLNUngari\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberid0,05%\n\t\t\t\tsummast, min 200 HUFLIGHTYEARHaldustasud\n\t\t\t\tpuuduvadTehingutasudUSA\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberidtasutaSaksamaa,\n\t\t\t\tHollandi,Belgia, Prantsusmaa, Portugali, Suurbritannia, Iirimaa\n\t\t\t\tv\u00e4\u00e4rtpaberidtasuta,\n\t\t\t\tkuid nimekirjas \u00fcksikud aktsiadKanada,\n\t\t\t\tSoome, Rootsi, Norra Taani, Austria, \u0160veitsi, Itaalia,\n\t\t\t\tHispaania, Poola, T\u0161ehhi, Ungari v\u00e4\u00e4rtpaberidpuuduvadSHUTTERSTOCKTANEL MIIL"}
{"text":"Veebruari ja m\u00e4rtsikuu \u00f5iguskorra \u00fclevaadePOLITSEI ANNAB TEADA\n\nAjavahemikul 23.02.2023- 28.03.2023 registreeriti:\n\u2022 102 juhtumit \u2022 14 v\u00e4\u00e4rtegu \u2022 5 kuritegu \u2022 4 liiklus\u00f5nnetust \u2022 1 l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtum\nTule panusta oma koduvalla turvalisusesse abipolitseinikuna\nKes on abipolitseinik? Abipolitseinik on v\u00e4hemalt 18-aastane teov\u00f5imeline Eesti kodanik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb erinevates politseivaldkondade tegevustes seaduses s\u00e4testatud alustel ja korras, selle eest tasu saamata. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu, kuid peab j\u00e4rgima ametnike eetikakoodeksis s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5tteid.\nKoost\u00f6\u00f6s Kose piirkonnapolitseinikutega saab abipolitseinik endale sobival ajal panustada erinevatesse talle huvi pakkuvatesse politseit\u00f6\u00f6 valdkondadesse. On erinevaid valdkondi - on inimesi, kes soovivad t\u00e4navatel patrullida, on ka neid, kellele meeldib kiirust m\u00f5\u00f5ta, noortega tegeleda v\u00f5i hoopiski loenguid pidada, tegeleda ennetusega ja suhelda erinevate inimeste ja kogukondadega. Tegevusi on mitmeid, koos leiame iga\u00fchele sobiva. Huvi korral on v\u00f5imalik k\u00f5igis valdkondades k\u00e4tt proovida.\nMuidugi ei pea ainult oma kodukandis turvalisusesse panustama, seda saab teha ka mujal. Meil oleks aga v\u00e4ga hea meel, kui meie oma vallas oleksid kohalikud abipolitseinikud abistamas.\nLisaks politseilistele tegevustele kaasatakse abipolitseinikud erinevatesse spordi-, vabaaja- ning organisatsioonikultuuri \u00fcritustesse, olgu selleks siis suve- v\u00f5i talvep\u00e4evad, j\u00f5ulupidu v\u00f5i perep\u00e4ev.\nKuidas saada abipolitseinikuks? \u00dcks eeldus on f\u00fc\u00fcsilise katse l\u00e4bimine, mida saab valida omal vabal valikul. Valikus on 3000 m jooks, 500 m ujumine v\u00f5i 6000 m s\u00f5udmine s\u00f5udeergomeetril. Lisaks on taustakontroll, kutsesobivusvestlus ning 40-tunnine \u00f5pe, mis l\u00f5ppeb arvestusega. Esmapilgul v\u00f5ib see protsess tunduda mahukas, kuid see l\u00e4heb kiirelt ja kodukoha turvalisusesse panustamine on kindlasti seda v\u00e4\u00e4rt.\nHuvi korral v\u00f5tta \u00fchendust Ida-Harju abipolitseinike r\u00fchmajuhiga, kelleks on Annika Tikk - tel 612 4851, e-mail annika.tikk@politsei.ee. Lisainfo: www.abipolitseinik. ee.\n\nAlaealised\nKauplus teavitas politseid, et noored m\u00f5jutavad omakasu eesm\u00e4rgil kaalukassat. Kaalutakse \u00fchte toodet, kuid makstakse hoopis teise toote eest. Tegemist on arvutikelmusega ehk petetakse arvutiprogrammi. Antud tegevus on s\u00fc\u00fcteo korras karistatav.\nTeisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi v\u00f5i andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise v\u00f5i muul viisil andmet\u00f6\u00f6tlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesm\u00e4rgil - karistatakse v\u00e4\u00e4rteo korras rahatrahvi kuni 1200 eurot v\u00f5i arestiga, kuriteo toimepanemise korral rahalise karistuse v\u00f5i kuni kolmeaastase vangistusega.\n\nKevad toob taas jalgrattad t\u00e4navaile\nM\u00f5ned t\u00e4htsamad liiklusreeglid, mida nii suur kui v\u00e4ike jalgrattur peaks alati j\u00e4lgima. \u2022 Kontrolli oma s\u00f5iduvahend \u00fcle: kas pidurid on t\u00f6\u00f6korras, helkurid kodaratel olemas, rattal ees valge ja taga punane helkur, pimedal ajal s\u00f5ites ees valge tuli ja taga punane tuli.\n\u2022 Jalgrattaga s\u00f5ites tuleb hoiduda alati paremat k\u00e4tt s\u00f5idutee \u00e4\u00e4rele - kuna jalgratas on samuti s\u00f5iduk. \u2022 Jalgratta vea s\u00f5pra pakiraamil, samuti \u00e4ra vabasta kunagi k\u00e4si pidemeilt ega jalgu pedaalidelt, kui osaled liikluses.\n\u2022 Jalgratturitele kehtib samuti ees liikuva s\u00f5iduki ja k\u00f5ndiva s\u00f5braga pikivahe hoidmise reegel. Et ikka j\u00f5uaksid reageerida, kui peaks tekkima oht!\n\u2022 Veendu alati ohutuses, kui v\u00e4ljud oma koduv\u00e4ravast v\u00f5i -hoovist: \u00e4ra kihuta otse t\u00e4navale v\u00f5i maanteele. Samuti on jalgratturile kohustuslik suunan\u00e4itamine, k\u00e4ega vajalikus suunas viibates.\n\u2022 Alla 10-aastane ja ilma juhiloata jalgrattur tohib s\u00f5ita \u00fcksi k\u00f5nniteel, jalgratta- ja jalgteel ja \u00f5uealateel. Samal teel liiguvad ka jalak\u00e4ijad ja viisakas jalgrattur kindlasti arvestab nendega. K\u00f5nniteel tohivad s\u00f5ita k\u00f5ik alla 13-aastased jalgratturid ja kuni kaks selle lapsega koos s\u00f5itvat t\u00e4iskasvanut. Alates 10. eluaastast peab jalgratturil olema jalgratturi juhiluba.\n\u2022 Alla 16-aastasel jalgratturil, ka rattatoolis s\u00f5idutataval lapsel, on kohustuslik olla jalgrattakiivriga ning ka k\u00f5ikidel vanematel lastel ja t\u00e4iskasvanutel on soovituslik kiivrit kanda.\n\u2022 Kui jalgratturil on vaja teed \u00fcletada, siis seda on k\u00f5ige ohutum teha jalak\u00e4ijatele m\u00f5eldud s\u00f5idutee \u00fcletamise kohtades, tulles jalgrattalt maha ja l\u00fckates jalgratast enda k\u00f5rval.\n\nIga lapse eest vastutab lapsevanem! Enne lapse \u00fcksi jalak\u00e4ija v\u00f5i jalgratturina liiklusesse lubamist, on iga lapsevanema moraalne kohustus veenduda, et laps on valmis \u00fcksi liikluses osalema, m\u00f5istab \u00fcmbritsevat ja oskab ohutult liigelda.\n\nKRISTEL TALV ja GITTE LEES\nKose piirkonnapolitseinikud"}
{"text":"Umbusaldusavalduste laviinVallavolikogu 30. m\u00e4rtsi istung algas umbusalduste laviiniga: vallavolikogu esimehel Priit P\u00f5dral tuli vastu v\u00f5tta kolm umbusalduse algatamise avaldust. Koalitsiooni esindajad soovivad umbusaldada revisjonikomisjoni liiget Karin Petersoni, opositsiooni esindajad soovivad umbusaldada revisjonikomisjoni liiget Hardi Perki ja abivallavanemat Asso Nettanit.\n16 koalitsioonisaadikut soovivad Karin Petersoni umbusaldada sellep\u00e4rast, et ta proovis v\u00f5ltsida ametlikke dokumente ja j\u00e4ttis mitmed oma tegevused koosk\u00f5lastamata revisjonikomisjoni teiste liikmetega, \u00fcletades oma volitusi.\nPeterson avaldas vallavalitsusele ja vallavolikogu kantselei juhatajale 27. veebruaril saadetud kirjas soovi, et tagantj\u00e4rele muudetaks kolme revisjonikomisjoni istungi juba allkirjastatud protokolle ning lisataks sinna m\u00e4rkused revisjonikomisjoni liikmete Peep P\u00f5dderi ja Hardi Perki v\u00e4idetava seaduserikkumise kohta, mis tegelikult pole t\u00f5estust leidnud. Seda v\u00f5ib k\u00e4sitleda dokumendi v\u00f5ltsimise katsena.\nLisaks oli Petersoni \u00fclesandeks l\u00e4bi viia O\u00dc Kuremaa Enveko vallaga seotud lepingute t\u00e4itmist k\u00e4sitlev revisjon. 1. m\u00e4rtsil saatis Karin Peterson O\u00dc Kuremaa Envekole kirja, milles soovis saada ettev\u00f5tte majandustegevust k\u00e4sitlevaid dokumente. Nende loetelu andis tunnistust sellest, et Karin Peterson oli otsustanud omaalgatuslikult ja teisi komisjoni liikmeid teavitamata oluliselt laiendada Kuremaa Enveko revideerimist vallaga seotud lepingute t\u00e4itmise asemel kogu ettev\u00f5tte majandustegevuse revideerimisele.\nOpositsioonisaadikud seevastu heidavad oma umbusalduse algatamise avalduses Hardi Perkile ette tema ebakompetentsust, n\u00e4iteks seda, et olles kinnitatud kahe revideerimise (J\u00f5geva Suure t\u00e4nava rekonstrueerimist ja t\u00e4navavalgustuse rekonstrueerimist k\u00e4sitlevate riigihangete ja lepingute ning valla poolt kultuuri, spordi ja noorsoot\u00f6\u00f6 valdkonda eraldatud toetuste andmise ja eraldatud vahendite kasutamise kontrollimine) l\u00e4biviijaks, j\u00e4ttis ta tegeliku revideerimise tegemata ning kutsus selle asemel ettekandega esinema vastava teemaga tegeleva abivallavanema. Valla p\u00f5him\u00e4\u00e4ruses on aga s\u00e4testatud, et revisjonikomisjon v\u00f5ib kontrollitud asutuste juhte kutsuda alles kontrolli tulemuste arutamisele. Revisjonikomisjoni 8. m\u00e4rtsi koosolekul tuli k\u00f5ne alla ka Kuremaa Enveko poolt vallale esitatud ja valla poolt tasutud arve, mis k\u00e4sitleb lume l\u00fckkamist Laiuse m\u00e4e parklast, mille ala on vald andnud tasuta kasutada MT\u00dc-le Laiusem\u00e4e Arenduskeskus, mille juhatuse liige on Hardi Perk. Opositsiooni esindajad leiavad, et Hardi Perk istuks nagu kolmel toolil: ta on revisjonikomisjoni liige, Kuremaa Enveko n\u00f5ukogu liige ja Laiusem\u00e4e Arenduskeskuse juhatuse liige. Ehkki korruptsioonivastase seaduse kohaselt ei ole Perk Kuremaa Enveko n\u00f5ukogu liikmena seotud isik, on umbusaldamise algatajad seda meelt, et Perk oleks v\u00f5inud end Kuremaa Enveko teemadega seotud aruteludest taandada.\nAbivallavanemat Asso Nettanit s\u00fc\u00fcdistab opositsioon selles, et haridusv\u00f5rgus tehtavad \u00fcmberkorraldused ei ole piisavalt h\u00e4sti ette valmistatud. N\u00e4iteks ei ole Kuremaa lasteaed-algkooli kooliosa sulgemist k\u00e4sitletud J\u00f5geva valla arengukavas ega valla haridusvaldkonna arengukavas. Pole m\u00e4\u00e4ratletud ka l\u00e4vendeid, mille alusel \u00fcmberkorraldamise otsuseid tehakse. Veel heidetakse abivallavanemale ette, et tema koostatud m\u00e4\u00e4ruste ja otsuste eeln\u00f5ud sisaldavad faktivigu ning on normitehniliselt ja keeleliselt ebakorrektsed ning et volikogu liikmed ei ole saanud \u00f5iget ja \u00f5iglast infot, et vastu v\u00f5tta v\u00e4ga olulist otsust seoses Kuremaa lasteaed-algkooliga. Ka volikogu istungil aset leidnud arutelul Kuremaa lasteaed-algkooli \u00fcmberkorraldamise \u00fcle m\u00e4rkis opositsiooni liige Aivar Kokk, et kui teema oleks opositsiooniga \u00f5igel ajal l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud, ei oleks umbusaldusavaldust tulnud.\nAsso Nettan t\u00f5des omalt poolt, et Kuremaa lasteaed-algkooli kooliosa sulgemise arutelu on kestnud juba aastaid. Tema eestvedamisel on teema lauas olnud 2022. aasta jaanuarist. Aruteludesse on olnud kaasatud koolikollektiiv, hoolekogu, lapsevanemad ja Kuremaa k\u00fclaselts. Ka enamik volikogu liikmeid on olnud antud otsustusest ja ettevalmistustest teadlik selle protsessi algusest saati ning saanud selles kaasa r\u00e4\u00e4kida.\nKolm umbusaldush\u00e4\u00e4letust viiakse l\u00e4bi vallavolikogu j\u00e4rgmisel, 27. aprilli istungil.\n\n\nJVT"}
{"text":"Maksut\u00f5usud - l\u00f6\u00f6k allapoole v\u00f6\u00f6dUue koalitsiooni l\u00e4bim\u00f5tlematu plaan t\u00f5sta majutusasutuste k\u00e4ibemaks seniselt 9 protsendilt 22-le on hoop Eesti turismisektorile.Alles sai \u00fcletatud koroonapandeemiast tingitud madalseis. Kaja Kallase valitsus ei toetanud turismisektorit pandeemia ajal, samas kui meie naaberriigid tegid k\u00f5ik, et majutusettev\u00f5tted ja s\u00f6\u00f6gikohad elus hoida. Eestis oli uppuja p\u00e4\u00e4stmine enda asi.Uue valitsusega tuli uus l\u00f6\u00f6k allapoole v\u00f6\u00f6d. Riigi rahakott on t\u00fchi ja maksude t\u00f5stmine on Kaja Kallase valitsuse v\u00f5luvits. Praegu on majutusasutustele ja kontserdipiletitele Eestis 9-protsendiline k\u00e4ibemaks, Kallas tahab t\u00f5sta selle 22-le protsendile.Maksudega rikkaks ei saa. Riik hakkab kaotama sellega turiste, sest t\u00e4nu k\u00e4ibemaksu 2,5-kordsele t\u00f5usule kallineb hotellides ja turismitaludes \u00f6\u00f6bimine.Sama lugu on spaadega. R\u00f5\u00f5mustavad L\u00e4ti ja Leedu hotellid ning spaad. L\u00e4tlane h\u00f5\u00f5rub k\u00e4si, kui eestlane mingi rumalusega hakkama saab. Meie puhkaja hakkab edaspidi eelistama Jurmalat ja Riia hotelle. Eesti spaad, mis on teinud suuri investeeringuid, j\u00e4\u00e4vad kiratsema. L\u00f5pmatuseni ei sunni inimest kodumaal puhkama. Seni Eestis p\u00f5hilise sissetuleku andnud soomlased ja rootslased hakkavad samuti eelistama L\u00e4tit.Meie naaberriikide majutusasutustes on k\u00e4ibemaks madalam. See j\u00e4\u00e4b 7-12 protsendi vahele. L\u00e4bim\u00f5tlematu sammuga tekitame turismisektorile korvamatu kahju. T\u00e4nane valitsus on selgelt v\u00f5tnud suuna turisminduse ja meelelahutuse v\u00e4ljasuretamisele. Kui Eesti t\u00f5stab k\u00e4ibemaksu 22 protsendile, oleme Taani j\u00e4relt Euroopas teine turismialase k\u00f5rge k\u00e4ibemaksuga maa.Turismitalude puhul pole v\u00e4listatud, et eelistama hakatakse tulevikus neid, kes maksavad sulas. Tehakse allahindlust ja osa k\u00e4ibest j\u00e4\u00e4b n\u00e4itamata. Levima hakkavad \u00fcmbrikupalgad ja skeemitamine. Kaotame ka Tallinnas toimuvate b\u00e4ndide ja artistide tuuridega, mis praegu maailma nimedega artiste Eestisse toovad. Needki kolivad edaspidi l\u00f5unanaabrite juurde. \u00d6\u00f6bimine on seal odavam ning piletite k\u00e4ibemaks samuti.Mitte m\u00f5elda oskav pea, eriti kui see puudutab valitsejaid, on rahvale nuhtluseks. Nii rahah\u00e4das me ei ole, et k\u00f5igi vahenditega ja maksku mis maksab, peame k\u00e4ibemaksu erisused kaotama. Enamikes riikides on need olemas.Kaotajateks on teatridki. Sealgi kallinevad piletid. Kui soomlane on siiani harjunud k\u00fclastama lahe l\u00f5unakaldal Estoniat, siis tulevikus valib ta L\u00e4ti Rahvusooperi. P\u00f5hjanaaber saab sinna nii lennuki kui bussiga. Kallinevad ajalehedki, siingi toimub \u00fc\u00fcratu h\u00fcpe, k\u00e4ibemaksu t\u00f5us seniselt viielt protsendilt 22le! Perioodikat hakatakse v\u00e4hem tellima. \u00dchel hetkel vaatavad toimetused oma koosseisusid \u00fcle ja asutakse koondama ajakirjanikke.\u00d5nneks on Kallase plaaniga tekkinud rahulolematus ka Reformierakonna enda sees. Paljud vanad reformarid, kes tegevad majutuses ja toitlustuses, on avalikku meelepaha v\u00e4ljendanud. Neile on Kaja Kallase samm vastukarva. Loodetava kasu nimel v\u00f5ivad Kallase valitsusele j\u00e4\u00e4da hoopis t\u00fchjad pihud. Kui majutusasutused ja spaad hakkavad \u00fchel p\u00e4eval uksi sulgema, ei saa riik neilt enam \u00fcldse maksuraha.Valija ei andnud mandaati maksude h\u00fcppeliseks t\u00f5usuks. R\u00e4\u00e4kida erisuste kaotamisest ja \u00fche\u00fclbalisusest on iganenud mudel. Kahjuks elab Reformierakond vanas ja hoiab sellest kiivalt kinni. Kunagisest edu ja muudatuste erakonnast on t\u00e4naseks saanud \u00fchiskonna pidur. Riigid p\u00fc\u00fcdlevad t\u00e4na selle poole, et oleks v\u00f5imalikult palju maksuerisusi. Kahjuks Eesti n\u00fc\u00fcd aga mitte.VAMBOLA PAAVO, ajakirjanik"}
{"text":"Eeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa langes kavala pettuse l\u00f5ksu: hammustada saavad ka need, kes m\u00f5tlevad, et nemad \u00f5nge ei l\u00e4he\u00abHirmus oli aga see, kui pool tundi hiljem pangast helistati ja \u00f6eldi, et mu kaarti prooviti korduvalt juba kolme erinevasse iPhone'i lisada,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4gib saatejuht\u00a0Eeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa, kes langes kavala pettuse ohvriks.DHLi nimel levivast petuskeemist ei p\u00e4\u00e4senud ka Eeva\u00a0Esse-S\u00f5\u00f5rumaa.\u00a0Saatejuht\u00a0tunnistab Instagramis, et\u00a0langes kavala skeemi ohvriks.\n\u00abPetuskeemid on muutunud v\u00e4ga t\u00f5etruuks ja hammustada saavad ka need, kes m\u00f5tlevad, et nemad kindlasti \u00f5nge ei l\u00e4he,\u00bb\u00a0tunnistab Eeva, kes ootas parasjagu tollimaksuga pakki.\u00a0\u00abSain DHList s\u00f5numi, mis viskas ette samasse jadasse, kust ka ametlikud s\u00f5numid olid tulnud. Nii muuseas vajutasin lingile ja t\u00e4itsin igati korraliku v\u00e4ljan\u00e4gemisega tundunud DHLi lehel kaardiandmete ankeedi,\u00bb\u00a0meenutab saatejuht.\u00a0Tema s\u00f5nul tundus asi kahtlane, kui telefonile\u00a0ei tulnud autentimiseks\u00a0lubatud SMS-koodi.\u00a0\n\u00d5nneks sai Eeva siiski kiirelt jaole.\u00a0\u00abTaipasin kohe DHLi helistada, kust selgus, et tegu on pettusega ja soovitati kaart kinni panna. Seda ma ka kohe tegin. Hirmus oli aga see, kui pool tundi hiljem pangast helistati ja \u00f6eldi, et mu kaarti prooviti korduvalt juba kolme\u00a0erinevasse iPhone'i lisada: Paul's iPhone, Silver's iPhone, Solaris's iPhone,\u00bb meenutas Eeva, pannes s\u00fcdamele, et tasub olla\u00a0t\u00e4helepanelikum.\u00a0\u00ab\u00c4ra ole nagu mina ja s\u00fcvene. Ja kui oled nagu mina, siis ole ka niipalju mina, et reageeri kohe ja pane kaart kinni,\u00bb\u00a0toonitab ta enda j\u00e4lgijatele.\n\nKavalast pettusest ei p\u00e4\u00e4senud ka Eeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa.\nKuvat\u00f5mmis Instagrami storyst.\n\nKuigi petukirjast on m\u00f6\u00f6das vaid kuu aega, sai telen\u00e4gu t\u00e4na juba uue \u00f5ngitsuskirja.\u00a0\u00abDHL: oleme p\u00fc\u00fcdnud teile kohale toimetada, kuid teie tarneaadress on vale, v\u00e4rskendage seda aadressil del-express.com,\u00bb seisis saadetud kirjas.\u00a0\nKavalate petuskeemide eest hoiatas DHL enda Facebooki lehel juba aasta aega tagasi.\u00a0Kullerfirma palub s\u00f5numisaajatel juures olevale lingile mitte vajutada ning samuti pangakaardi andmeid mitte jagada."}
{"text":"President Karis kohtumistel Hollandi riigijuhtidega: peame toetama Ukrainat liitumisteel Euroopa Liiduga ja andma selge teekaardi \u00fchinemiseks NATO-gaVABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI\n\nPRESSITEADE\n\n14. aprill 2023\n\n\n\n\n\nPresident Karis kohtumistel Hollandi riigijuhtidega: peame toetama Ukrainat\nliitumisteel Euroopa Liiduga ja andma selge teekaardi \u00fchinemiseks NATO-ga\n\n\n\nPresident Alar Karise eilsel kohtumisel Madalmaade Kuningriigi peaministri\nMark Ruttega oli k\u00f5ne all Ukraina toetamine liitumisteel Euroopa Liiduga\nja Vilniuse tippkohtumise eesm\u00e4rgid. \u201eUkraina koht on Euroopa Liidus ja\np\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu ka NATO-s. Seega vajab riik NATO-lt \u00fchinemiseks\nselget, aga realistlikku teekaarti,\u201c s\u00f5nas riigipea. President Karis\navaldas heameelt Eesti suurep\u00e4raste suhete \u00fcle Hollandiga, kellega jagame\nsarnaseid v\u00e4\u00e4rtusi ning teeme tihedat koost\u00f6\u00f6d EL-is, NATO-s ja\nrahvusvahelistest organisatsioonides, sealhulgas Rahvusvahelises\nKriminaalkohtus. President Alar Karis r\u00e4\u00e4kis eile kohtumisel Hollandi\nSenati presidendi Jan Anthonie Bruijni ja Esindajatekoja asespiikri Roelien\nKammingaga Ukraina j\u00e4tkuva toetamise vajadusest.\n\n\n\nK\u00f5neldes Ukraina soovist saada EL-i liikmeks s\u00f5nas president Karis, et\nsamal ajal kui k\u00e4ib brutaalne s\u00f5da oma vabaduse ja p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise eest,\ntehakse riigis vajalikke reforme, et olla \u00fchel p\u00e4eval t\u00e4ie\u00f5iguslik\nEuroopa Liidu liige. \u201eUkrainlased on teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d\nv\u00f5itluses korruptsiooni vastu ning \u00f5igusriigi tugevdamisega. Neil on\ntugev soov p\u00fcsida reformidega Euroopa Liiduga \u00fchinemise rajal. Seejuures\non t\u00e4htis ka, et Ukrainal on Euroopa Liidu tugi \u00fchenduse liikmeks\nsaamiseks valmistumisel,\u201c s\u00f5nas president Karis.\n\n\n\nKohtumistel r\u00e4\u00e4giti ettevalmistustest juulis Vilniuses toimuvaks NATO\ntippkohtumiseks ning alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks\nvajalike kaitseinvesteeringute tegemisest.\n\n\n\nSamuti oli t\u00e4helepanu NATO laienemisperspektiivil. \u201eMeie soov on\nsuurendada ala, kus on v\u00f5imalik elada rahus. Ja v\u00e4hendada \u00e4hmast\njulgeolekupiirkonda tekitavat halli tsooni Euroopas, kus vabadus on\nhaavatav kellegi impeeriumi-ambitsioonide t\u00f5ttu,\u201c lausus Eesti riigipea.\nSeet\u00f5ttu on president Karise s\u00f5nul vaja anda NATO tippkohtumisel\nVilniuses Ukrainale kindel ja \u00fchem\u00f5tteline tegevuskava alliansiga\n\u00fchinemiseks. Samuti pidas Eesti riigipea vajalikuks, et Rootsist saab\nv\u00f5imalikult kiirelt alliansi liige.\n\n\n\nVeel k\u00f5neldi Venemaa \u00f5igusliku vastutuse tagamise t\u00e4htsusest k\u00f5igi\nUkrainas toime pandud kuritegude eest ning eritribunali loomisest Putini\nre\u017eiimi agressioonikuriteo uurimiseks. Samuti arutati lahendusi Venemaa\nk\u00fclmutatud varade kasutusele v\u00f5tmiseks Ukraina \u00fclesehitust\u00f6\u00f6des.\n\n\n\nKohtumisel Hollandi parlamendis avaldas president Karis heameelt eduka\nkoost\u00f6\u00f6 \u00fcle, mille tulemusel annetasid Eesti, Holland ja Norra hiljuti\nUkrainale v\u00e4lihaigla. \u201eOleme avatud sarnasteks projektideks ka\ntulevikus,\u201c lisas ta. Eesti ja Holland toetavad Ukrainat igak\u00fclgselt nii\npoliitiliselt kui ka s\u00f5jalise- ning humanitaarabiga ning j\u00e4tkavad\nabistamist.\n\n\n\nSamuti arutati v\u00f5imalusi koost\u00f6\u00f6 tihendamiseks kaubavahetuses,\ntaastuvenergeetikas ning k\u00fcberjulgeolekus ja digitaliseerimisel, kus Eesti\non Madalmaade jaoks eeskujuks.\n\n\n\n\n\nFotod (Vabariigi Presidendi Kantselei\/Raigo Pajula):\nhttps:\/\/president.ee\/et\/meediakajastus\/fotod\/1057-president-alar-karise-\nvisiit-hollandisse\n\n\n\n\n\nkommunikatsiooniosakond\n\ntel 631 6229\n\npress@vpk.ee\n\nwww.president.ee"}
{"text":"Karis kutsus Hollandis toetama Ukraina p\u00fc\u00fcdlusi Euroopa Liidu suunalTALLINN, 14. aprill, BNS -\u00a0President Alar Karise neljap\u00e4evasel kohtumisel Madalmaade peaministri Mark Ruttega oli k\u00f5ne all Ukraina toetamine liitumisteel Euroopa Liiduga ja Vilniuse tippkohtumise eesm\u00e4rgid.\n\u201eUkraina koht on Euroopa Liidus ja p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu ka NATO-s. Seega vajab riik NATO-lt \u00fchinemiseks selget, aga realistlikku teekaarti,\u201c s\u00f5nas riigipea.\nPresident Karis avaldas heameelt Eesti suurep\u00e4raste suhete \u00fcle Hollandiga, kellega jagame sarnaseid v\u00e4\u00e4rtusi ning teeme tihedat koost\u00f6\u00f6d EL-is, NATO-s ja rahvusvahelistest organisatsioonides, sealhulgas Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. President Alar Karis r\u00e4\u00e4kis eile kohtumisel Hollandi Senati presidendi Jan Anthonie Bruijni ja Esindajatekoja asespiikri Roelien Kammingaga Ukraina j\u00e4tkuva toetamise vajadusest.\u00a0\nK\u00f5neldes Ukraina soovist saada EL-i liikmeks s\u00f5nas president Karis, et samal ajal kui k\u00e4ib brutaalne s\u00f5da oma vabaduse ja p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise eest, tehakse riigis vajalikke reforme, et olla \u00fchel p\u00e4eval t\u00e4ie\u00f5iguslik Euroopa Liidu liige. \u201eUkrainlased on teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d v\u00f5itluses korruptsiooni vastu ning \u00f5igusriigi tugevdamisega. Neil on tugev soov p\u00fcsida reformidega Euroopa Liiduga \u00fchinemise rajal. Seejuures on t\u00e4htis ka, et Ukrainal on Euroopa Liidu tugi \u00fchenduse liikmeks saamiseks valmistumisel,\u201c s\u00f5nas president Karis.\nKohtumistel r\u00e4\u00e4giti ettevalmistustest juulis Vilniuses toimuvaks NATO tippkohtumiseks ning alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks vajalike kaitseinvesteeringute tegemisest.\nSamuti oli t\u00e4helepanu NATO laienemisperspektiivil. \u201eMeie soov on suurendada ala, kus on v\u00f5imalik elada rahus. Ja v\u00e4hendada \u00e4hmast julgeolekupiirkonda tekitavat halli tsooni Euroopas, kus vabadus on haavatav kellegi impeeriumi-ambitsioonide t\u00f5ttu,\u201c lausus Eesti riigipea.\nSeet\u00f5ttu on president Karise s\u00f5nul vaja anda NATO tippkohtumisel Vilniuses Ukrainale kindel ja \u00fchem\u00f5tteline tegevuskava alliansiga \u00fchinemiseks. Samuti pidas Eesti riigipea vajalikuks, et Rootsist saab v\u00f5imalikult kiirelt alliansi liige.\u00a0\nVeel k\u00f5neldi Venemaa \u00f5igusliku vastutuse tagamise t\u00e4htsusest k\u00f5igi Ukrainas toime pandud kuritegude eest ning eritribunali loomisest Putini re\u017eiimi agressioonikuriteo uurimiseks. Samuti arutati lahendusi Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutusele v\u00f5tmiseks Ukraina \u00fclesehitust\u00f6\u00f6des. \u00a0\nKohtumisel Hollandi parlamendis avaldas president Karis heameelt eduka koost\u00f6\u00f6 \u00fcle, mille tulemusel annetasid Eesti, Holland ja Norra hiljuti Ukrainale v\u00e4lihaigla. \u201eOleme avatud sarnasteks projektideks ka tulevikus,\u201c lisas ta. Eesti ja Holland toetavad Ukrainat igak\u00fclgselt nii poliitiliselt kui ka s\u00f5jalise- ning humanitaarabiga ning j\u00e4tkavad abistamist.\u00a0\nSamuti arutati v\u00f5imalusi koost\u00f6\u00f6 tihendamiseks kaubavahetuses, taastuvenergeetikas ning k\u00fcberjulgeolekus ja digitaliseerimisel, kus Eesti on Madalmaade jaoks eeskujuks.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tippjuhid rahvakohtunikuks: ka skandaalne raamatupidaja p\u00fcrgis \u00f5igust m\u00f5istmaJust praegu vahetuvad mitmes Eesti kohtus sajad lihtrahva seast valitavad rahvakohtunikud, teiste hulgas p\u00fcrgib kohtukulliks mitmeid tippjuhte, kuid ka staare t\u00fcssanud raamatupidajana kuulsust kogunud Annika Urm.\nOma \u00e4ritegevuses j\u00e4rjepanu pahandustesse sattunud raamatupidaja ning n\u00fc\u00fcd kokandusega tegelev Annika Urm p\u00fcrgis Harju maakohtu rahvakohtunikuks\nFoto: Teet Malsroos\/\u00d5htuleht\/Scanpix\nEelmisel n\u00e4dalal sai selgeks, et rahvakohtunik Peeter Kaasiku tervislikel p\u00f5hjustel taandumise t\u00f5ttu algab otsast peale juba neli aastat kestnud mahukas Tallinna Sadama korruptsiooniprotsess. See k\u00e4ivitas \u00fchiskonnas elava arutelu rahvakohtunike rolli sisukusest suurtel, aastaid kestvatel keerukatel kohtuprotsessidel."}
{"text":"Kas nahk viiakse turule?Kuni m\u00e4rja ja hilise kevade ning v\u00e4idetavate dokumendilekete t\u00f5ttu ei ole Ukraina v\u00e4gede suurpealetung oma maa vabastamiseks veel alanud, oleme Eestis saanud lahja aseainena kaasa elada uue v\u00f5imuts\u00fckli konarlikule ja \u00fcpris dramaatilises toonis algusele. Ettevalmistust\u00f6\u00f6ks oli aega justkui piisavalt, sest valimistest on m\u00f6\u00f6das mitu n\u00e4dalat, kuid ikka l\u00e4ks v\u00f5imukoalitsiooni tegevusplaani ja ametisse astumise vormistamisel rabistamiseks ning sisse tulid pisivead, mida opositsioon sai varjamatu kahjur\u00f5\u00f5muga v\u00f5imendada.\nKoalitsioonilepe \u2013 n\u00fc\u00fcd on ta meil siis olemas, loodetavasti l\u00f5plikul ja toimetatud kujul, \u00fchtedele juhisena tegutsemiseks ning teistele j\u00e4rgmise nelja aasta saatuse ettekuulutajana. Muidugi on veel vara \u00f6elda, et selgus k\u00e4es. Nagu juba pikka aega tavaks olnud, ei m\u00f5juta riigi kultuuripoliitikat ja kultuuri eluj\u00f5udu mitte niiv\u00f5rd see, mis kirjas leppe kultuuripeat\u00fckis, vaid hoopis mujal. Nii ei s\u00f5ltu ka kultuuri v\u00f5imalik edulugu ainult kultuuriministri l\u00e4bil\u00f6\u00f6giv\u00f5imest, meelekindlusest ja v\u00f5istlusvaimust, suured hoovad olukorra m\u00f5jutamiseks on tema kolleegide k\u00e4es.\nPoliitikute puhul maksab \u00fcsna v\u00e4he see, mida enne valimisi lubatakse, sest valimistulemuse selgumisele j\u00e4rgneb erakondade seisukohtades \u201e\u00fchisosa otsimine\u201c ja l\u00f5puks tehakse (loodetavasti) seda, milles enamus otsingute l\u00f5puks kokku lepib. Seet\u00f5ttu ei olnud enne valimisi ka erilist m\u00f5tet erakondade kultuuripoliitilisi pakkumisi ja lubadusi anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5i neid ajalehes \u00e4ra tr\u00fckkida. Eks iga puudutatud huvir\u00fchm otsis lubadustest midagi oma: natuke turvatunnet ju pakub, kui sind v\u00f5i su asutust on eraldi nimetamise v\u00e4\u00e4riliseks peetud, sest siis j\u00e4relikult v\u00e4hemasti ei likvideerita.\nLeppe kultuuriosa kavatsused jagunevad laias laastus kaheks. Esiteks see, mis juba olemas ja toimiv, mille puhul lubatakse \u201ej\u00e4tkata, toetada ja kaitsta\u201c. Teises ja p\u00f5nevamas r\u00fchmas on plaanid, mille puhul valitsus alles \u201eotsib v\u00f5imalusi, seab eesm\u00e4rgiks ja peab vajalikuks\u201c. See ei ole iseenesest teab kui keeruline, sest k\u00f5ik kultuurielu subjektid \u00fcksikloojast suurte kutseliste organisatsioonideni oskavad sendi pealt \u00f6elda, mida on vaja teha, palju see maksab ja millised tulemused saavutatakse. Vaja oleks ainult t\u00e4helepanelikult kuulata, aru saada ja v\u00f5imaluste piires n\u00f5usse j\u00e4\u00e4da, mitte aga otsustamist teadmata kaugusse l\u00fckata, j\u00e4tkates l\u00f5putu uurimise ja anal\u00fc\u00fcsimise spiraalil.\nL\u00e4hivaatlusega otsing peab andma ministrile vastuse, kas kultuuril on raha v\u00e4he, parasjagu v\u00f5i \u00fclearu.\nPiia Ruber\nKoalitsiooni p\u00fchakiri v\u00f5iks vabalt alata s\u00f5nadega \u201ealguses oli raha\u201c, sest nii keskselt on raha nii leppes kirjas kui\u00a0ka osaliste huulil teksti selgitamisel. Muiste elasime m\u00f5istust m\u00f6\u00f6da, aga siis sai raha millegip\u00e4rast otsa ja loogiliselt j\u00e4rgnebki k\u00fcsimus, miks ja kuidas raha kadus ning kuidas see uuesti \u00fcles leida. Seet\u00f5ttu m\u00e4\u00e4rab ka kultuurielu tuleviku see, mis on kirjas leppe kolmandas (rahanduspoliitika) ning k\u00fcmnendas (riigijuhtimine ja poliitilised k\u00fcsimused) peat\u00fckis. Kuna seal ei ole kuskil m\u00e4rgitud, et kultuurile mingeid erandeid tehakse, kehtib \u00fchtne rahandus- ja juhtimispoliitika j\u00e4relikult ka kultuuriministeeriumi valitsemisalas.\nNeis peat\u00fckkides on viis m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega punkti. K\u00f5ik algab eelarve revisjonist ja nn nulleelarve reformist (leppe punkt 3.2.1) eesm\u00e4rgiga \u201ev\u00e4lja praakida ebavajalikud kulud\u201c. K\u00f5rvuti sellega \u201evaadatakse \u00fcle k\u00f5ik riigi teenused ja kaotatakse dubleerimised\u201c (3.2.8). Sealjuures vaadatakse \u00fcle ka juhtimine ministeeriumides, ametites ja sihtasutustes. Mis \u00fclevaatusele j\u00e4rgneb, me muidugi veel ei tea, aga arvesse v\u00f5ttes, et viimase k\u00fcmnendi jooksul valdavalt sihtasutuste juriidilise vormi v\u00f5tnud kultuuriorganisatsioonid tarvitavad \u00e4ra suurema osa kultuurieelarvest, on ees saatuslikud otsused.\nNeid ei tule kaua oodata, sest \u201ek\u00f5ik ministrid v\u00f5tavad kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist\u201c (10.1.8) ning lubadus leida kokkuhoiuv\u00f5imalusi kordub ka punktis 3.3.1. Viimane teedn\u00e4itav s\u00f5num \u00fctleb, et \u201evaatame \u00fcle olemasolevate sihtasutuste \u00fclesanded ja konsolideerime, kus v\u00f5imalik\u201c (10.1.2).\nS\u00f5ltuvalt meelelaadist v\u00f5ib neis punktides n\u00e4ha nii \u00f5nne kui\u00a0ka katastroofi. Aga mida kultuuriminister oma leppes m\u00e4\u00e4ratud \u00fclesandeid t\u00e4itma asudes avastab? Esiteks p\u00f5rkub ta sihtasutuste kogemustest t\u00f5ukuva \u00fcsna \u00fcldise veendumusega, et nn riigireformi raames l\u00e4bi viidud tugiteenuste konsolideerimine on andnud soovitule vastupidise tulemuse: ei ole kaasa toonud t\u00f5husust ja kokkuhoidu, vaid just dubleerimise. \u00dchtlasi on selle k\u00e4igus libisenud sihtasutuste juhtide k\u00e4est \u00e4ra osa heaks finantsjuhtimiseks h\u00e4davajalikke t\u00f6\u00f6riistu ning \u00e4hmastunud on ka sihtasutuste n\u00f5ukogude \u00fclesanded, v\u00f5im ja vastutus. Kokkuhoidu otsides tasuks tsentraliseeritud finants- ja personaliarvestuse k\u00f5rval arvutustabelis kindlasti v\u00f5rdlevalt l\u00e4bi m\u00e4ngida, kas kultuuritaristu haldamine kasumit taotleva riigiettev\u00f5tte Riigi Kinnisvara AS kaudu ikka on k\u00f5ige s\u00e4\u00e4stlikum ja t\u00f5husam viis. Ja \u00fcldisemalt: kas kultuurivallas majandavate sihtasutuste tegevuse \u00f5iguslikuks raamistamiseks ikka on k\u00f5ige parem neid k\u00e4sitleda just riigivaraseaduses justkui mingi k\u00f5rvalsaadusena, ent k\u00f5rvuti riigi monopoolsete hiidfirmadega, mille \u00fclesandeks omanike ootustele vastava kasumi tekitamine. Mis \u00fcldse on see riigi vara (peale tegutsemispaikade ehk kinnisvara), mille riik on asutajana kultuuritegevuse sihtasutustesse sisse pannud ja mis seal p\u00fcsivat v\u00e4\u00e4rtust loob?\nTeise ja veel vastikuma olukorra tekitab ministrile l\u00e4hivaatlusega otsing, kas ehk leiab kultuurivaldkonna rahastatava p\u00f5hitegevuse hulgas ebavajalikke kulusid, mida \u201ev\u00e4lja praakida\u201c. V\u00e4hegi detailsemaks minnes j\u00f5uab kultuuriminister paratamatult selleni, et peab nimepidi nimetama \u00fcleliigse teatritrupi, muuseumi, v\u00e4ljaande, individuaalse loomevaldkonna nime, kusjuures nime taha kirjutatav s\u00e4\u00e4stusumma oleks hea \u00f5nne korral kuuekohaline, riigieelarve tasakaalu seisukohalt mikroskoopilise kaaluga, t\u00f5ukaks aga ministri poliitilise enesetapu \u00e4\u00e4rele.\n\u00dcks hea indikaator, mis annab m\u00e4rku valitsuse l\u00e4htekohast kultuuripoliitika rahaotsuste kujundamisel, on see, kas hetkeolukorra kirjeldamiseks v\u00f5etakse kasutusele (v\u00f5i seda ei tehta) rahandusministeeriumis levinud ja populaarne Euroopa Liidu riikide vaba aja ja kultuurikulude kultuurikulude v\u00f5rdluspilt, kus Eesti oma kaheprotsendilise kuluga SKTst on Ungari j\u00e4rel edetabeli tipus. See suhtarv on tegelikkust ilustav klantspilt, millega saab \u00f5igustada vaid kapituleerumist p\u00f5hi\u00fclesande ees kindlustada kultuurielu toimimiseks vajalikud finantsid (seda nii avaliku kui\u00a0ka eraraha osas).\nKaja Kallas \u00fctles teisip\u00e4eval riigikogu ees: \u201eEesti riigi kestlikkus tugineb haritud inimestel, eraomandi kaitsel ja turumajanduse p\u00f5him\u00f5ttel.\u201c Turumajanduse \u00fcks komponent on ka turut\u00f5rked, mist\u00f5ttu peaks kultuurikulu osakaalust SKTs r\u00e4\u00e4kides kindlasti \u00e4ra n\u00e4itama ka selle, milline on me kultuuriruumi suurusest ja muudest erip\u00e4radest tuleneva turu puudulikkuse osakaal ja hind kultuurielu majanduspoolel. Eel\u00f6eldu ei ole mingi v\u00e4ljapressimine, vaid k\u00f5igest soov, et otsustamine rajaneks faktidel ja andmetel. Peaminister Kallas on viimastel p\u00e4evadel korduvalt osutanud ka sellele, et riigi v\u00f5etud laenuintresside summa on v\u00e4hemalt sama suur kui kogu kultuuriministeeriumi eelarve. Ei saa \u00f6elda, et laenuraha oleks ulatuslikult v\u00f5i lihtsalt proportsionaalselt kultuurisektorisse tulvanud, mist\u00f5ttu nii m\u00f5nigi looja v\u00f5i palgaline kultuurit\u00f6\u00f6taja k\u00fcllap m\u00f5tiskleb, miks ja mille arvelt ta solidaarselt v\u00f5la kustutamises peaks osalema.\nPeamiselt raha \u00fcmber tiirlev maailm ei pruugi just k\u00f5ige vaimustavam tunduda, kuid p\u00e4\u00e4su pole: arvutajatega raha \u00fcle vaidlemiseks peab ka ise h\u00e4sti arvutada oskama."}
{"text":"Politsei teatedArvutikelmusPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5gevamaa inimene, kes soovis Facebook Marketplace'i kaudu osta korvtooli. M\u00fc\u00fcja saatis kullerilingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse. Makset tuli allkirjastada Mobiili-ID'ga, aga korduvalt k\u00fcsiti vale summat.Ostja proovis makset t\u00fchistada ja mitte teostada, aga hiljem selgus konto v\u00e4ljav\u00f5ttest, et pangakonto oli t\u00fchjendatud v\u00f5\u00f5rastele aadressidele. Kelmuse ohver sulges oma pangakonto ja blokeeris Mobiili-ID. Kelmusega tekitatud kahju on 2500 eurot. Kelmusasja \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Omastamine10. aprillil andis 52-aastane naine teada, et tema 84-aastase ema pangakontolt on kadunud 500 eurot. Politsei uurib omastamise \u00fcksikasju kriminaalmenetluses.Kehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine11. aprillil puhkes J\u00f5geva vallas Kaarepere k\u00fclas \u00fchiselt alkoholi tarvitanud inimeste vahel t\u00fcli, mille k\u00e4igus 59-aastane naine l\u00f5i samas seltskonnas viibinud meest. Juhtunu t\u00e4psemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.PPA\/VOOREMAA"}
{"text":"President Karis kohtumistel Hollandi riigijuhtidega: peame toetama Ukrainat liitumisteel Euroopa LiidugaPresident Alar Karise kohtumisel Madalmaade Kuningriigi peaministri Mark Ruttega oli k\u00f5ne all Ukraina toetamine liitumisteel Euroopa Liiduga ja Vilniuse tippkohtumise eesm\u00e4rgid. \u201eUkraina koht on Euroopa Liidus ja p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu ka NATO-s. Seega vajab riik NATO-lt \u00fchinemiseks selget, aga realistlikku teekaarti,\u201c s\u00f5nas riigipea.\nMark Rutte. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei, Raigo Pajula\nPresident Karis avaldas ka heameelt Eesti suurep\u00e4raste suhete \u00fcle Hollandiga, kellega jagame sarnaseid v\u00e4\u00e4rtusi ning teeme tihedat koost\u00f6\u00f6d EL-is, NATO-s ja rahvusvahelistest organisatsioonides, sealhulgas Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. President Alar Karis r\u00e4\u00e4kis kohtumisel Hollandi Senati presidendi Jan Anthonie Bruijni ja Esindajatekoja asespiikri Roelien Kammingaga Ukraina j\u00e4tkuva toetamise vajadusest.\nFoto: Vabariigi Presidendi Kantselei, Raigo Pajula\nK\u00f5neldes Ukraina soovist saada EL-i liikmeks s\u00f5nas president Karis, et samal ajal kui k\u00e4ib brutaalne s\u00f5da oma vabaduse ja p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise eest, tehakse riigis vajalikke reforme, et olla \u00fchel p\u00e4eval t\u00e4ie\u00f5iguslik Euroopa Liidu liige. \u201eUkrainlased on teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d v\u00f5itluses korruptsiooni vastu ning \u00f5igusriigi tugevdamisega. Neil on tugev soov p\u00fcsida reformidega Euroopa Liiduga \u00fchinemise rajal. Seejuures on t\u00e4htis ka, et Ukrainal on Euroopa Liidu tugi \u00fchenduse liikmeks saamiseks valmistumisel,\u201c s\u00f5nas president Karis.\nKohtumistel r\u00e4\u00e4giti ettevalmistustest juulis Vilniuses toimuvaks NATO tippkohtumiseks ning alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks vajalike kaitseinvesteeringute tegemisest.\nFoto: Vabariigi Presidendi Kantselei, Raigo Pajula\nSamuti oli t\u00e4helepanu NATO laienemisperspektiivil. \u201eMeie soov on suurendada ala, kus on v\u00f5imalik elada rahus. Ja v\u00e4hendada \u00e4hmast julgeolekupiirkonda tekitavat halli tsooni Euroopas, kus vabadus on haavatav kellegi impeeriumi-ambitsioonide t\u00f5ttu,\u201c lausus Eesti riigipea. Seet\u00f5ttu on president Karise s\u00f5nul vaja anda NATO tippkohtumisel Vilniuses Ukrainale kindel ja \u00fchem\u00f5tteline tegevuskava alliansiga \u00fchinemiseks. Samuti pidas Eesti riigipea vajalikuks, et Rootsist saab v\u00f5imalikult kiirelt alliansi liige.\nVeel k\u00f5neldi Venemaa \u00f5igusliku vastutuse tagamise t\u00e4htsusest k\u00f5igi Ukrainas toime pandud kuritegude eest ning eritribunali loomisest Putini re\u017eiimi agressioonikuriteo uurimiseks. Samuti arutati lahendusi Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutusele v\u00f5tmiseks Ukraina \u00fclesehitust\u00f6\u00f6des.\u00a0\nFoto: Vabariigi Presidendi Kantselei, Raigo Pajula\nKohtumisel Hollandi parlamendis avaldas president Karis heameelt eduka koost\u00f6\u00f6 \u00fcle, mille tulemusel annetasid Eesti, Holland ja Norra hiljuti Ukrainale v\u00e4lihaigla. \u201eOleme avatud sarnasteks projektideks ka tulevikus,\u201c lisas ta. Eesti ja Holland toetavad Ukrainat igak\u00fclgselt nii poliitiliselt kui ka s\u00f5jalise- ning humanitaarabiga ning j\u00e4tkavad abistamist.\nSamuti arutati v\u00f5imalusi koost\u00f6\u00f6 tihendamiseks kaubavahetuses, taastuvenergeetikas ning k\u00fcberjulgeolekus ja digitaliseerimisel, kus Eesti on Madalmaade jaoks eeskujuks."}
{"text":"EEVA ESSE-S\u00d5\u00d5RUMAA langes pettuse l\u00f5ksu: hirmus oli see kui pool tundi hiljem pangast helistatiEesti elu\nEEVA ESSE-S\u00d5\u00d5RUMAA langes pettuse l\u00f5ksu: hirmus oli see kui pool tundi hiljem pangast helistati\nAutor\nBuduaar\n14. aprill 2023 | 09:37\nEeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa \u2014 FOTO: Eeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa\/Instagram\nTelen\u00e4gu Eeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa t\u00f5deb, et ta poleks iial uskunud, et m\u00f5ni petuskeem v\u00f5ib nii t\u00f5etruu n\u00e4ida.\nEeva jagas oma kogemust petuskeemi osas ning kutsub inimesi \u00fcles s\u00fcvenema \u2013 detailid reedavad pea alati.\nUmbes kuu aega tagasi sai Eeva DHL\u00b4ist s\u00f5numi, et talle on saabumas tollimaksu tasumist vajav pakk ja kuna see vastas t\u00f5ele, siis vajutas naine pikemalt m\u00f5tlemata s\u00f5numis olevale lingile. \u201cKuna ootasin tollimaksuga pakki siis nii muuseas vajutasin lingile ja t\u00e4itsin igati legit v\u00e4ljan\u00e4gemisega tundunud DHL\u00b4i lehel kaardiandmete ankeedi,\u201d meenutab ta.\nAsi l\u00e4ks aga kahtlaseks, kui Eeva ei saanud lehel lubatud SMS koodi autentimiseks. \u201c\u00d5nneks taipasin kohe DHL\u00b4i helistada, kus selgus, et tegu on pettusega ja soovitati kohe kaart kinni panna. Seda ma ka tegin. Hirmus oli see, kui pool tundi hiljem helistati pangast ja \u00f6eldi, et mu kaarti prooviti korduvalt juba kolme erinevasse iPhone\u00b4i lisada,\u201d t\u00f5deb ta.\nEeva nendib, et \u00f5ngitsejad taotlevad inimeste t\u00e4helepanematust. \u201c\u00c4ra ole nagu mina. Ja kui oled nagu mina, siis ole ka nii palju mina, et reageeri kohe ja pane kaart kinni kohe!\u201d\npetuskeemi p\u00fc\u00fcdlus \u2014 FOTO: Eeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa\/Instagram\nChaga \u2014 FOTO: Shutterstock\nSisuturundus\nChaga \u2013 v\u00e4\u00e4riline vastane viirustele\nPixabay.com Silviarita\nSisuturundus\nKas sa oled midagi kuulnud neurokosmeetikast?"}
{"text":"Kes siis hakkavad \u201epika vaatega\u201c valetajate koalitsioonis \u201eriiki korda tegema\u201c?Eesti on ehtne postsovjetlik riik. Eesti sarnaneb rohkem Venemaaga kui demokraatlike Euroopa riikidega. Lisaks Eestile kehtib vaid Venemaal ja Valgevenes tava, kus valitsusjuht teatab ajakirjanduse vahendusel, et ootab n\u00fc\u00fcd tootjatelt hindade alandamist.\nDemokraatlikes riikides on selline k\u00e4itumine v\u00f5imatu. Kui keegi sellise s\u00f5nav\u00f5tuga ka esineks, siis oleks sellise tegelase poliitiku karj\u00e4\u00e4r l\u00f5ppenud. Eestis aga kiidab ajakirjandus sarnaselt Venemaa ja Valgevene ajakirjandusega sellist tegelast taevani. Aga mis teha, ka Eestis ei ole sarnaselt Venemaa ja Valgevenega vaba ajakirjandust. V\u00f5imul olev klikk on kogu ajakirjanduse endale allutanud sellega, et kui kogu majandus suretatakse v\u00e4lja k\u00e4ibemaksu erisuste kaotamise kaudu, siis inimeste \u00f5iglustunnet riivates langetati alles valitsusele alluva meediakanalite k\u00e4ibemaksu.\nVenemaa valitseva klikiga sarnaneb ka Eestis v\u00f5imu haarav koalitsioon. Koalitsiooni kuuluvad isikud on v\u00e4ga v\u00e4rvikad. \u00dcks v\u00f5imuerakonna liige, kes sai n\u00fc\u00fcd Riigikogu liikmeks, elas oma v\u00f5imu selgelt kuritarvitades aastaid ajaloolises m\u00f5isas asuvas majutusettev\u00f5ttes selle eest sentigi maksmata. N\u00fc\u00fcd siis t\u00f5stab t\u00e4nut\u00e4heks majutusettev\u00f5tetel k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra 13%. Sama isiku juhitud vallas ehitati kooli ujula ja \u00f5pilaskodu asemel mullivanniga spa, \u00f5pilased aga elagu kodus ja k\u00e4igu ujumas rannas. \u00d5iguskaitseorganid sarnaselt Venemaaga ei puutu v\u00f5imuerakonna liikmeid. Samuti ei puututud ju lapsporno valmistajat, korruptiivselt riigiraha kantivat ministrit kes k\u00f5rgendatud hinna eest oma erakonnakaaslaselt teenust ostis, ise end k\u00f5rgesse ametisse m\u00e4\u00e4ravat ministrit ning isikuid, kellele kuuluvates hooldekodudes lihtsalt piinati hooldealuseid ja seej\u00e4rel j\u00e4eti abitult surema. Ikkagi \u00f5ige erakonna liikmed ja sarnaselt Venemaaga selliseid ei tohi puutuda.\nV\u00e4ljapaistvaimaks koalitsiooni esindajaks on aga haridusministriks saav isik, kes avaldas oma teesid juba 2016. a. ajalehes Sirp. Nende teeside j\u00e4rgi ei tohi olla Eesti riigi \u00fclesandeks eestlaste heaolu tagamine, nende identiteedi ja keele toetamine. Eestlastele j\u00e4\u00e4gu nende pastlad ja kannel. Sellise isiku juhtimisel on asutud juba muutma otsust minna \u00fcle t\u00e4ielikule eestikeelsele \u00f5ppele, samuti muudeti ka \u00fclemineku t\u00e4htaega l\u00fckates see 2027. aastale.\nVeel kuulub sellesse toredasse koalitsiooni Kremliga seotud isikutelt rahalist toetust saanud isik, ajakirjanduses otseselt rahvuslikku vaenu \u00f5hutanud minister, tegelane, kes heategevuseks annetatud raha eest m\u00e4\u00e4ras endale hea palga ja seej\u00e4rel lihtsalt \u201ekaotas\u201c m\u00f5ned miljonid annetatud rahast \u00e4ra. Veel on selles koalitsioonis isik, kes k\u00f5rge riigiametnikuna lihtsalt maksis kinni enda pere puhkuse kallimates majutusasutustes. Valesse erakonda kuuluv isik saadeti sama asja eest kohtu alla, omasid aga ei puututa. Ei mingit vahet Venemaal valitseva huntaga. Ka v\u00f5imule on saadud sarnaselt Venemaaga e-valimiste teel.\nT\u00f5esti v\u00e4\u00e4rib see valetajate koalitsioon oma nime. Pole ime, et selle valetajate koalitsioon on juba 2021. a. avaldanud Venemaaga liitumise soovi. Kui v\u00f5tta arvesse e-valimisi siis on see teostatav. Seejuures on kogu demokraatlik maailm e-valimised kuulutanud ebaturvalisteks.\nHeiki Viks, Artur Viks"}
{"text":"Koalitsioonikaaslane kritiseerib tulevase rahandusministri tegevust vallavanemanaFacebooki grupis \u201eRae valla asjad\u201c kritiseerib endine reformierakondlane, praegune Eesti 200 liige Mati Sarevet tulevase rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva (Reformierakond) tegevust vallavanemana. See oli kommentaariks \u00e4rip\u00e4eva loole \u201eMart V\u00f5rklaev: halbade kinnisvaraarenduste aeg on l\u00e4bi igavaseks?\u201c.\nMati Sarevet: \u201eTahaks loota et halvad kinnisvaraarendused, nagu n\u00e4iteks R\u00e4tsepa kinnistu l\u00e4hiala detailplaneering, enam ei kordu kunagi. Selliselt kus endine vallavanem (siis kui tema veel vallavanemana ametis oli) Mart V\u00f5rklaev ostab t\u00fchise summa eest krundi esmaselt maaomanikult, kellele sisuliselt tehakse selgeks, et sellele kinnistule ei saa ehitada ja kus Mart V\u00f5rklaev laseb selle krundi osta oma alluval valla peaarhitektil Siim Oraval. Samas kasutades sama Siim Oravat kui huvitatud isikut selleks, et teha kuue kuuga kiirelt detailplaneering. Samas pannes oma teise valla arhitekti projekteerima endale elamut, kui Siim Orav teeb detailplaneeringut.\nAasta hiljem vormistatakse ostu-m\u00fc\u00fcgitehing, kus \u00fcllatus-\u00fcllatus \u201cheauskne ostja\u201d Mart V\u00f5rklaev saab omanikuks. Teine krunt m\u00fc\u00fcakse tema erakonnakaaslasele. Kuna detailplaneering mis n\u00fc\u00fcd on t\u00f5stnud krundi hinda k\u00fcmnekordseks, siis saab ka seada h\u00fcpoteegi ja pank annab laenuraha summas, mis pea k\u00fcmnekordselt \u00fcletab krundi algset ostuhinda esmaselt maaomanikult. See on ju lausa maast leitud raha.\nAga sellega veel asi ei piirdu. Nimelt ehitab Mart V\u00f5rklaeva maja valmis endine vallavanem, kes Mart V\u00f5rklaeva ametisse nimetas Veigo Gutmann oma ehitusfirmaga Hansaviimistlus. Samal ajal toimuvad aga mitmed valla ehitushanked, millel osaleb Hansaviimistlus ja hangete \u00fcle otsustab sama vallavanem Mart V\u00f5rklaev.\nVallavanemaks saamine teeb Mart V\u00f5rklaeva rikkaks. See on k\u00f5ige ehtsam n\u00e4ide eriti halvast arendusest.\nMind paneb s\u00fcgavalt imestama, et Mart V\u00f5rklaev julgeb sellel teemal \u00fcldse s\u00f5na v\u00f5tta, kui on sisuliselt on saanud oma ametkoha t\u00f5ttu isiklikult kasu eriti suures ulatuses. Samas, kui k\u00fcmneid planeerimisest huvitatud isikuid on \u201cpeedistatud\u201d detailplaneeringutega rohkem kui k\u00fcmme aastat.\nTasuks veel mainimist, et mingeid kohustusi selle planeeringuga seoses nagu tasuta maa loovutamine, kohustuslikud investeeringud, sotsiaalse taristu tasu ei rakendatud. Tahaks loota, et nii halbade kinnisvaraarenduste aeg on l\u00e4bi ja nii halbade vallavanemate nagu Mart V\u00f5rklaev, aeg samuti igaveseks l\u00e4bi. Kogu selle juhtumi kohta on olemas p\u00f5hjalik materjal, koos lepingute koopiatega jne. Kogu seda planeeringut puudutav materjal on esitatud ka Kriminaalpolitsei Korruptsioonikuritegude B\u00fcroole.\u201c\nLoe lisa:\nhttps:\/\/www.aripaev.ee\/arvamused\/2020\/07\/23\/mart-vorklaev-halbade-kinnisvaraarenduste-aeg-on-labi-igaveseks?fbclid=IwAR3GQwCDqqauEzViwEvZByCFSVbwnq6QPS8gL65ilm9ttXPKU8_PHv2Kj6M"}
{"text":"Kelmides \u00f5nnestus v\u00e4lja petta k\u00fcmneid tuhandeid eurosidTALLINN, 14. aprill, BNS - Neljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdusid P\u00f5hja prefektuuri poole kaks eakat inimest, kes j\u00e4id veebikelmide t\u00f5ttu ilma kokku 30 000 eurost.\u00a0\n70-aastasele mehele helistati v\u00e4idetavalt Google`st, pangast ja politseist. K\u00f5nedes v\u00e4ideti avaldajale, et tema pangakontol toimub midagi kahtlast ja k\u00fcsiti kahtlase tehingu peatamiseks PIN1 ja PIN2 koode. L\u00f5puks avastas mees, et kelmid olid temalt riisunud 20 000 eurot, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\n86-aastaselt naiselt olid kurjategijad samuti v\u00e4lja petnud raha. Nimelt m\u00e4rtsi l\u00f5pus v\u00f5ttis naisega \u00fchendust v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja, kes palus teha koos\u00f6\u00f6d, et kindlustada avaldaja pangakonto petturite r\u00fcnde vastu. Avaldaja ei kahelnud pangat\u00f6\u00f6tajana esineva isiku usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja ta tegutses vastavalt juhistele, mille tulemusena saadi juurdep\u00e4\u00e4s nii avaldaja kui ka tema poja pangakontodele. Kelmusega tekitatud kahju on 10 000 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +\u00b4372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Tegevjuhi petuskeem t\u00f5i Eesti ettev\u00f5tte klientidele ligi 100 000 eurot kahjuEesti ettev\u00f5tte klientidelt peteti v\u00e4lja ligi 100 000 eurot.Foto: Shutterstock\nSelle aasta esimeses kvartalis sai riigi infos\u00fcsteemi amet (RIA) taas teateid ettev\u00f5tetelt ja asutustelt, kellelt \u00fcritati raha v\u00e4lja petta tegevjuhi petuskeemiga, m\u00e4rkis RIA oma \u00fclevaates.\nTegevjuhi petuskeem toimib nii, et kurjategijad saadavad n\u00e4iliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi v\u00f5i v\u00f5ltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise. Kogu s\u00fcndmuste ahel saab sageli alguse ettev\u00f5tte m\u00f5ne meilikonto kompromiteerimisest, mis annab kurjategijatele v\u00f5imaluse j\u00e4lgida meilivestlusi ning koguda taustainfot, et siis \u00f5igel hetkel usutavalt vestlusesse sekkuda.\nM\u00f5ned pettusekatsed osutusid paraku ka edukaks. \u00dche Eesti p\u00f5llumajandusettev\u00f5tte kliendid v\u00e4lismaal j\u00f5udsid tasuda ligi 100 000 euro eest arveid, enne kui saadi aru, et need on v\u00f5ltsitud.\n\u201cSkeem oli h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud: arvete kiire tasumise korral sai allahindlust ning Eesti ettev\u00f5tte nimel oli loodud ka libakonto WhatsAppis, mille kaudu klientidega suheldi ja kinnitati, et k\u00f5ik on \u00f5ige,\u201d t\u00f5i RIA v\u00e4lja.\nTaolised petuskeemid on juba aastaid laialt levinud nii Eestis kui v\u00e4lismaal. Kirjeldatud juhtumi puhul on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne selle mitmekihilisus \u2014 ettev\u00f5tte nimel mitte ainult ei saadetud v\u00f5ltsitud e-kirju ja arveid, vaid v\u00f5ltsitud olid ka alternatiivsed suhtlemiskanalid ning klientidega suheldi lisaks telefoni teel.\nKuna petuskeemid muutuvad j\u00e4rjest keerukamaks, peavad ka nende vastu rakendatavad meetmed olema mitmekesised.\nRIA soovitused:\nOle teadlik sellistest petuskeemidest ja kindlatest ohum\u00e4rkidest. Koost\u00f6\u00f6partneri pangaandmete muutus, tasumisega tagant kiirustamine, ootamatud ja kiireloomulised rahalised korraldused tegevjuhi nimelt on t\u00fc\u00fcpilised v\u00f5tted, mida petturid kasutavad.\nKui tekib v\u00e4himgi kahtlus arve v\u00f5i \u00fclekandepalve \u00f5igsuses, helista saatjale ja k\u00fcsi \u00fcle. Kasuta selleks varem saadud kontakte, mitte neid, mille leiad kahtlase e-kirja v\u00f5i arve juurest.\nJ\u00e4rgi ettev\u00f5tte protseduurireegleid, kuidas arveid ja \u00fclekandeid koosk\u00f5lastatakse. Ka siis, kui asjaga on \u201cv\u00e4ga kiire\u201d."}
{"text":"Eeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa langes petuskeemi ohvriks: hirmus oli, kui pangast pool tundi hiljem helistatiTeleajakirjanik ja saatejuht Eeva Esse-S\u00f5\u00f5rumaa jagab oma sotsiaalmeediakontol, kuidas ta alatu petuskeemi ohvriks langes ja hoiatab ka k\u00f5iki oma j\u00e4lgijaid selle eest.\nNimelt kirjutab Eeva oma Instagrami lugudes, kuidas ta sai DHL-ist s\u00f5numi, et talle on saabumas tollimaksu tasumist vajav pakk. Kuna ta oli t\u00f5esti just \u00fche sellise paki ootel, vajutas ta m\u00f5tlemata s\u00f5numis olnud lingile ja t\u00e4itis kaardiandmete ankeedi.\nAsi hakkas kahtlasena tunduma aga siis, kui Eevale ei saadetud lehel lubatud SMS koodi autentimiseks. \u201c\u00d5nneks taipasin kohe DHL-i helistada, kus selgus, et tegu on pettusega ja soovitati kohe kaart kinni panna. Seda ma ka tegin. Hirmus oli see, kui pool tundi hiljem helistati pangast ja \u00f6eldi, et mu kaarti prooviti korduvalt juba kolme erinevasse iPhone-i lisada,\u201d kirjeldab ta.\nEeva nendib, et s\u00e4\u00e4rased \u00f5ngitsejad taotlevadki just inimeste t\u00e4helepanematust. \u201c\u00c4ra ole nagu mina. Ja kui oled nagu mina, siis ole ka nii palju mina, et reageeri kohe ja pane kaart kinni kohe!\u201d\nEeva langes pettuse ohvriks \u2014 FOTO: kuvat\u00f5mmis\niPharma \u2014 FOTO: Shutterstock\nTV3.ee\nSisuturundus\nMis on kaalul, kui oled \u00fclekaaluline?"}
{"text":"Teet Kuusmik m\u00fc\u00fcb Ida-Virumaad t\u00f6\u00f6kohtade tegijateleIda-Viru investeeringute agentuuri juhi Teet Kuusmiku eestvedamisel on piirkonna t\u00f6\u00f6stusaladel mitmetele j\u00e4rjestikustele kriisidele vaatamata tekkinud ligikaudu tuhat uut t\u00f6\u00f6kohta ning ta usub, et eelk\u00f5ige t\u00e4nu \u00f5iglase \u00fclemineku fondi toetustele s\u00fcnnib neid l\u00e4hema kolme aasta jooksul veel tuhat.Millised on viimaste aegade paremad uudised piltlikult \u00f6eldes neilt p\u00f5ldudelt, mis on m\u00f5eldud Ida-Virumaal ettev\u00f5tete kasvatamiseks?\nHea uudis on see, et l\u00f5ppes just Kivi\u00f5li \u00e4ripargi taristu ehitamine. See on n\u00fc\u00fcd meil lisaks varasematele Narvas, J\u00f5hvis ja Kohtla-J\u00e4rvel neljas t\u00f6\u00f6stusala, mis on valmis ettev\u00f5tteid vastu v\u00f5tma.\nKas Kivi\u00f5li parki on peagi kerkimas ka ettev\u00f5tteid?\nJah. R\u00e4\u00e4gime parajasti l\u00e4bi \u00fche ettev\u00f5ttega, kes soovib Kivi\u00f5lis plastitootmist alustada.\n\u00dcsna elav huvi on ka teiste parkide vastu. N\u00e4iteks Kohtla-J\u00e4rvel tahavad tegutsema asuda kaks metalliettev\u00f5tet, lisaks on \u00fchel ettev\u00f5ttel huvi rajada liimpuitkilpide tehas.\nJ\u00f5hvis tahavad kaks ettev\u00f5tet hakata tootma p\u00e4ikesepaneele. See on v\u00e4ga selgelt rohep\u00f6\u00f6rde teema. T\u00f5siste huviliste ringis on ka \u00fcks Taani p\u00f5llumajandustoodete t\u00f6\u00f6tlemise ettev\u00f5te, kes valmistab ette dokumente taotluse esitamiseks \u00f5iglase \u00fclemineku fondi.\nNarva Kulgu t\u00f6\u00f6stusparki tuleb \u00fcks suur projekt, mille kohta ei tohi ma praegu veel midagi \u00f6elda. Peame konsultatsioone ka \u00fche ettev\u00f5ttega, kes tahab hakata m\u00f6\u00f6bliplaate tootma.\nInvesteerimisplaanidega ettev\u00f5tete portfell on praegu v\u00e4ga hea ja projektid kvaliteetsed. Tegemist on enamasti selliste ettev\u00f5tetega, mis Eestis juba midagi teevad ja tahavad laieneda, v\u00f5i siis v\u00e4lisettev\u00f5tetega, kel on Eestis juba olemas partnerid.\nGeograafia on samuti v\u00e4ga lai: Eesti ettev\u00f5tete k\u00f5rval on USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome, Taani ja mitmete teiste riikide ettev\u00f5tteid.\nIda-Viru investeeringute agentuur turundas palju aastaid Ida-Virumaad kui v\u00e4ravat ida ja l\u00e4\u00e4ne vahel. N\u00fc\u00fcd on Venemaa poolt Ukrainas vallandatud s\u00f5ja t\u00f5ttu ilmselge, et see v\u00e4rav on k\u00f5vasti lukus ja Ida-Virumaa muutunud l\u00e4\u00e4ne servaalaks kurja riigi naabruses. Kuidas te olete \u00fcmber orienteerunud ja milliste argumentidega veenate ettev\u00f5tteid siia investeerima?\nOleme viimastel aastatel tegutsenud pidevalt erinevates kriisides ja pidanud pidevalt nendega kohanduma. 2014. aastal muutis palju plaane Krimmi annekteerimine, siis tuli panganduskriis seoses rahapesu teemadega, siis tulid koroona ja energiakriis ning n\u00fc\u00fcd Venemaa vallandatud s\u00f5da Ukrainas.\nEttev\u00f5tjatel, kes olid t\u00f5siselt huvitatud meie t\u00f6\u00f6stusaladel ettev\u00f5tete rajamisest, on j\u00e4\u00e4nud paljud projektid realiseerimata.\nArendusprojektidega tegelemisel on alati t\u00e4htis leida unikaalseid argumente. Meie \u00fcks sihtturg oli varem t\u00f5epoolest Venemaa. Sealsed ettev\u00f5tted olid huvitatud kogu v\u00f5i osalise tootmise \u00fcletoomisest Euroopa Liitu, sest nii oli lihtsam minna L\u00e4\u00e4ne turgudele. Praegu on k\u00f5ik, mis puudutab Vene ettev\u00f5tteid selles osas, null.\nOsale L\u00e4\u00e4ne ettev\u00f5tetele, kes tahtsid oma tooteid m\u00fc\u00fca Venemaa turule, oli j\u00e4llegi kasulik tuua siia piiri l\u00e4hedale oma tootmine v\u00f5i logistikakeskus. Ka see suund on peaaegu nullis. Selle argumendi p\u00e4rast praegu keegi siia piirkonda investeeringuid ei tee.\nKuna arendusprojektid on pikaajalised, siis v\u00f5ib alati olla lootus, et mingil hetkel muutub Venemaal v\u00f5im ja suudetakse s\u00f5da l\u00f5petada ning suhted muutuvad s\u00f5bralikumaks. Aga see on v\u00e4ga pikk periood ja keegi ei tea, millal.\n\n\nAquaphori vees\u00fcsteemide tehas on suurim ettev\u00f5te Narva t\u00f6\u00f6stuspargis.\nPeeter Lillev\u00e4li \/ P\u00f5hjarannik\n\nIda-Viru investeeringute agentuuril on t\u00f6\u00f6stusalad neljas linnas\nNarva t\u00f6\u00f6stuspark\n\n\n\tKokku 130 ha suurusel alal Balti elektrijaama l\u00e4hedal tegutsevad Kadastiku ja Kulgu pargid.\n\t\u00dcle poole kinnistutest on m\u00fc\u00fcdud.\n\tPargis tegutseb viis t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet ja kaks logistikakeskust. Neist suurim on vees\u00fcsteeme tootev Aquaphor.\n\n\nJ\u00f5hvi \u00e4ripark\n\n\n\tPark asub Tallinna-Narva maantee \u00e4\u00e4res 45 ha suurusel alal.\n\t\u00dcle poole kinnistutest on m\u00fc\u00fcdud.\n\tPargis tegutseb seitse logistikaettev\u00f5tet, teiste seas DPD ja Vianor.\n\n\nKohtla-J\u00e4rve t\u00f6\u00f6stuspark\n\n\n\tAsub t\u00f6\u00f6stuspiirkonnas 80 ha suurusel alal.\n\tM\u00fc\u00fcdud on esimesed kinnistud.\n\tEsimesena valmisid tootmishooned tuulegeneraatoreid ja p\u00e4ikesepaneele toota plaanival O\u00dc-l Freen, kus on juba t\u00f6\u00f6l ligikaudu poolsada inimest.\n\n\nKivi\u00f5li \u00e4ripark\n\n\n\tAsub 7 ha suurusel alal.\n\tTaristu valmis 2023. aasta alguses.\n\n\nLisainfo: ivia.ee\n\nLihtsam on vist kasiinos suur v\u00f5it saada?\nSee on t\u00f5esti kasiino teema, sellele loota ei saa.\nSeep\u00e4rast oleme eelmise aasta m\u00e4rtsist alates orienteerunud teistele turgudele: P\u00f5hjamaad, L\u00e4\u00e4ne-Euroopa. V\u00e4ga palju teeme turundust ka Eestis, et meelitada siia investeerima neid ettev\u00f5tteid, kel on v\u00e4lisinvestorid v\u00f5i -partnerid. Aga argumendiks ei ole enam Venemaa, vaid siinsed v\u00f5imalused ja ressursid, mida mujal pole.\nMillised need on?\nJ\u00e4rgmised paar aastat on nendeks kindlasti \u00f5iglase \u00fclemineku fondi toetused. Positiivne on, et suurettev\u00f5tete toetusi saab eelmise aasta l\u00f5pust juba taotleda. T\u00e4nu sellele on k\u00e4esoleva aasta alguses tulnud lauale p\u00e4ris palju uusi projekte.\nV\u00e4ga oluline on ka, et esimene 19 miljoni euro suurune investeerimisotsus Narva magnetite tehase rajamiseks on tehtud.\nTeiseks eeliseks on siinsed suured ja tugevad ankurettev\u00f5tted, mis on enamasti seotud p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusega. Neil l\u00e4heb praegu h\u00e4sti ja nad vajavad ettev\u00f5tteid, kes pakuksid neile teenuseid. N\u00e4eme, et selle vastu on huvi.\nKindlasti on argumendiks t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, mis on k\u00e4ttesaadavam, v\u00f5rreldes teiste piirkondega. T\u00f6\u00f6tukassal on v\u00e4ga head meetmed nende inimeste \u00fcmber\u00f5petamiseks.\nElektrijaamade l\u00e4heduses on otseliiniga v\u00f5imalik saada elektrit v\u00f5rgutasude v\u00f5rra odavamalt. On tehnilist vett, soojusenergiat, head raudtee\u00fchendused, Sillam\u00e4e sadam. Ettev\u00f5tetel, kelle kuludest moodustavad n\u00e4iteks energia ja vesi olulise osa, on kasulik tegutseda Ida-Virumaal.\nMil moel te Ida-Virumaad v\u00f5imalikele investoritele turundate?\nKohaturundus ja Ida-Virumaa v\u00f5imaluste tutvustamine on muutunud aina olulisemaks. Eelmisel aastal kasvas meie turunduseelarve 130 000 euroni. Korraldame seminare ja veebinare, avaldame sisuturundustekste nii Eesti kui P\u00f5hjamaade portaalides ja v\u00e4ljaannetes ning ka sotsiaalmeedias. Peale selle on v\u00e4ga t\u00e4htsad otsekontaktid. K\u00f5ige selle tulemusel leitakse meid \u00fcha paremini \u00fcles.\nAga lisaks ettev\u00f5tete Ida-Virumaale meelitamisele valmistame Euroopa Liidu toetuste abil ette arendusprojekte ka muudes valdkondades. Tegeleme endiselt Auvere agropargi ehk katkmialade rajamise ettevalmistamisega.\nProjekteerime ka Narva t\u00f6\u00f6stusinkubaatorit koos robootikakeskusega. Selle m\u00f5te on pakkuda v\u00f5imalust katsetada Ida-Virumaal tegutsemist neile ettev\u00f5tetele, kes ei riski siin veel osta kinnistut ja tehast p\u00fcsti panna. Nad saavad m\u00f5ned aastad inkubaatoris tegutsedes hinnata, kuidas minema hakkab, ja siis otsustada, kas laieneda v\u00f5i loobuda.\nTegeleme ka Narva lennuv\u00e4lja arendamisega. Seal on detailplaneering ja keskkonnam\u00f5ju hindamine ettevalmistusprotsessis.\nMilleks on lennuv\u00e4lja vaja?\nHakkasime sellega tegelema, kuna mitmed v\u00e4lisettev\u00f5tted, kes on Narva investeerinud, r\u00e4\u00e4kisid, et neil oleks vaja kiiremat logistikat.\nP\u00f5hjamaades muudetakse praegu \u00fcsna tuntavalt lennunduse kontseptsiooni. N\u00e4iteks Soomes on kavas ette valmistada ligikaudu 50 v\u00e4iksemat lennuv\u00e4lja, mille kaudu saaks senisest kiiremini vajadusp\u00f5hiselt v\u00e4iksemate lennukitega kaubad ja ka ettev\u00f5tjad ning spetsialistid toimetada riigi suurimasse lennujaama Vantaasse, kust siis lennatakse suurte lennukitega \u00fcle maailma laiali.\nSee on umbes sama suund, nagu r\u00e4\u00e4gitakse, et ka \u00fchistransport v\u00f5iks muutuda rohkem vajadusp\u00f5hiseks. Mitte nii, et liinibussid s\u00f5idavad \u00fcksikute reisijatega kindlatel kellaaegadel.\nSoomlased ja rootslased loodavad ka seda, et suurem osa v\u00e4ikelennukeid t\u00f6\u00f6tab viie kuni k\u00fcmne aasta p\u00e4rast elektrimootorite j\u00f5ul.\nMida Narva lennuv\u00e4ljal oleks vaja teha, et saaks v\u00e4ikelennukeid vastu v\u00f5tta?\nKui planeeringud saavad tehtud ja maak\u00fcsimused lahendatud, ehitame vajaliku taristu ja paneme lennuteenuse k\u00e4ima. Soomlased on juba \u00f6elnud, et nad on huvitatud kaasa tulemast, kuni lendude opereerimiseni. Nad n\u00e4evad selles j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta konkurentsieelist ja toimivat \u00e4rimudelit.\nKui palju praegu Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6stusaladel ettev\u00f5tteid tegutseb ja kui palju inimesi seal t\u00f6\u00f6tab? Kui palju t\u00f6\u00f6kohti l\u00e4hiaastatel juurde tuleb?\nPraegu tegutseb 21 ettev\u00f5tet. T\u00f6\u00f6kohti on tuhande ringis. Meie t\u00f6\u00f6stusparkides tegutsevad ettev\u00f5tted maksid mullu riigile ligemale 12 miljonit eurot makse. Neil on olnud suur sotsiaal-majanduslik m\u00f5ju.\nTeades, kui palju ettev\u00f5tted valmistavad ette \u00f5iglase \u00fclemineku fondi investeerimistoetuse taotlusi, arvan, et kolme aasta jooksul v\u00f5ib lisanduda veel tuhat t\u00f6\u00f6kohta. Taotluste ettevalmistamine n\u00f5uab aega. Kuid usun, et t\u00e4navu teises kvartalis tuleb p\u00e4ris mitmeid uudiseid j\u00e4rjekordsete investeerimistoetuste eraldamise kohta.\nKas on tunda ka seda, et kus juba midagi on ja toimib, sinna hakkab \u00fchel hetkel m\u00fchinal juurde tulema?\nSee on \u00f5ige. Ettev\u00f5tja, kes n\u00e4eb, et t\u00f6\u00f6stus- v\u00f5i \u00e4ripargis juba tegutseb viis-kuus ettev\u00f5tet, saab investeerimisjulgust juurde. N\u00e4eme ka seda, et suuremate juurde tahavad tulla v\u00e4iksemad, kes pakuvad teenust v\u00f5i teevad allhanget. Nii tekib lumepalliefekt.\n\n\n\n"}
{"text":"Mees kaotas kelmidele tuhandeid eurosidTALLINN, 14. aprill, BNS \u2013 Politsei uurib juhtumit, kus P\u00e4rnumaal elav mees kaotas kelmidele ligi 5000 eurot.\n13. aprillil alustati kriminaalmenetlust selles, et m\u00e4rtsikuus loodi P\u00e4rnumaal elavale mehele internetis ettekujutus investeerimisv\u00f5imalusest ja mees tegi oma pangakontolt erinevates summades \u00fclekandeid.\nKelmusega tekitatud kahju on ligi 5000 eurot.\nTallinna toimetus, +\u00b4372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei: PIN2 on sama, mis allkiri paberilK\u00e4esoleva aasta kolme kuuga on inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 1,5 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel v\u00f5i petuk\u00f5nedes oma isiklike andmete ja PIN-koodide jagamisel.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juhi Urmet Tambre s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest inimesed kaotavad kelmidele j\u00e4rjest rohkem pea kogu oma raha. \u201eSelle aasta algusest on kelmid muutunud v\u00e4ga aktiivseks ja kasutavad \u00fcha keerulisemaid v\u00f5tteid inimeste raha v\u00e4lja petmisel. Kelmide ohvriks langemist saab aga v\u00e4ltida - ei jaga teistele oma Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardi paroole ega sisesta neid kellegi teise palvel. Tuletan meelde, et PIN2 on digitaalne allkiri ja see on sama, kui panna allkiri paberile,\" \u00fctles politseinik.Kolme kuuga on petuk\u00f5nede ohvriks langenud 143 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 776 000 eurot. Kelmid helistavad erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel v\u00e4idetavalt migratsiooniametist, pangast v\u00f5i politseist, et k\u00e4tte saada inimeste isiklikke andmeid ja PIN-koode, millega paraku saavad kelmid ka t\u00e4ieliku ligip\u00e4\u00e4su pangakontodele. Tambre r\u00e4\u00e4kis, et peamiselt vene keelt k\u00f5nelevad kelmid helistavad nii v\u00e4lismaistelt numbritelt aga kasutavad ka digitaalselt genereeritud numbreid, kus vastuv\u00f5tja telefon kuvab m\u00f5ne ametkonna nime v\u00f5i numbrit. \u201eTihti suunatakse k\u00f5ne v\u00e4idetavalt teisele asutusele, aga tegelikult on tegemist j\u00e4rjekordse kelmiga. Soovitan k\u00f5ne katkestada ja numbri blokeerida,\" s\u00f5nas ta.Suurimaid summasid kaotatakse investeerimisega, n\u00e4iteks m\u00e4rtsis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 54-aastane Tallinna linna elanik, kes sattus internetis investeerimist tutvustava reklaami peale. Mees vajutas reklaamis asuvale lingile ja sisestas avanenud veebilehele oma andmed. M\u00f5ne aja p\u00e4rast sai ta venekeelse telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt investeerimisn\u00f5ustajalt, kes juhendas teda kauplemisplatvormil ja esmase sissemaksu tegemisel. Kannatanu kandis kauplemisplatvormile 20 480 eurot, kuid sai peagi aru, et v\u00e4idetavat teenitud kasumit ja ka investeeritud raha enam v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa.\u201eInternet ei ole olnud kunagi turvaline, ei ole seda n\u00fc\u00fcd ega ole ka tulevikus. Alguses tundubki k\u00f5ik nagu p\u00e4ris ja inimesed n\u00e4evad v\u00e4idetaval veebilehel, kuidas investeeritud raha toob suure kasumi, kuid tegelikult on see k\u00f5ik illusioon, mida kelmid v\u00f5ltsitud veebilehel kuvavad,\" kirjeldas Tambre.Sel aastal on investeerimispettuse ohvriks langenud v\u00e4hemalt 67 inimest ja nende kahjud on kokku ligi 731 000 eurot. Politseinik nendib, et investeerimine on \u00fcks hea lisaraha teenimise v\u00f5imalus, kuid see ei ole kindlasti riskivaba. \u201eKui keegi v\u00f5\u00f5ras v\u00f5i juhututtav pakub head investeerimise v\u00f5imalust v\u00f5i n\u00f5u, siis palun keelduge, sest tegemist on pettusega. Soovitan investeerimisega alustada oma kodupangast ja kindlasti tuleks eelnevalt lugeda sellealast kirjandust, kust saab h\u00e4id algteadmisi investeerimisega alustamisel,\" \u00fctles Tambre l\u00f5petuseks.LL"}
{"text":"P\u00e4rnumaa mehele pakuti internetis investeerimisv\u00f5imalust, kahju 5000 eurotNeljap\u00e4eval, 13. aprillil alustati kriminaalmenetlust selles, et m\u00e4rtsikuus loodi P\u00e4rnumaal elavale mehele internetis ettekujutus investeerimisv\u00f5imalusest ja mees tegi oma pangakontolt erinevates summades \u00fclekandeid.\nKelmusega tekitatud kahju on ligi 5000 eurot."}
{"text":"Riigikogu komisjonide koosseis selgub uuel n\u00e4dalal   Riigikogu uue koosseisu alaliste komisjonide suurus ja liikmeskond peaks selguma uuel n\u00e4dalal. Siis saab paika ka see, millistesse komisjonidesse ei m\u00e4\u00e4ra oma liikmeid Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Isamaa, millel m\u00f5lemal on riigikogus v\u00e4hem liikmeid kui on parlamendis komisjone.   Esmalt paneb riigikogu juhatus l\u00e4htuvalt fraktsioonide ettepanekutest paika komisjonide suuruse, misj\u00e4rel saavad erakonnad m\u00e4\u00e4rata nendesse oma liikmed ja riigikogu juhatus nende koosseisu kinnitada. Riigikogus on 11 alalist komisjoni: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, p\u00f5hiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, v\u00e4liskomisjon, \u00f5iguskomisjon ning Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK). Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil on riigikogus \u00fcheksa saadikut, Isamaal kaheksa. See siiski ei t\u00e4henda, et SDE-l j\u00e4\u00e4ks oma esindaja nimetamata kahte ja Isamaal kolme komisjoni. Kuna ELAK-i liikmed peavad samal ajal olema ka m\u00f5ne teise komisjoni liikmed, siis ei saa riigikogu k\u00f5ige v\u00e4iksema esindatusega erakonnad oma saadikut m\u00e4\u00e4rata vastavalt \u00fchte ja kahte komisjoni. Nii \u00fctleski opositsiooni j\u00e4\u00e4va Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile, et tema erakond ei saada oma esindajat \u00f5iguskomisjoni ja maaelukomisjoni. \"Sellest v\u00f5ib midagi v\u00e4lja lugeda, aga samas ei ole ka m\u00f5tet v\u00e4lja lugeda, kui keegi n\u00e4iteks tahab m\u00f5elda, et kas need on v\u00f5i ei ole meie prioriteedid,\" r\u00e4\u00e4kis Seeder. \"Riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6kord v\u00f5imaldab k\u00e4ia riigikogu liikmetel kuulamas ja osalemas [ka teistes komisjonides] ja komisjonides saab ka v\u00e4ga paindlikult ja operatiivselt liikmeid \u00fcmber t\u00f5sta. Nii et kui n\u00e4iteks \u00f5iguskomisjoni v\u00f5i maaelukomisjoni tuleb m\u00f5ni oluline eeln\u00f5u, kus me soovime mitte ainult osaleda ja kuulata, vaid ka h\u00e4\u00e4letada, siis me saame t\u00f5sta \u00fchest komisjonist inimeste teise - on see siis kolmeks kuuks v\u00f5i kaheks kuuks v\u00f5i mis iganes menetluse ajaks ja p\u00e4rast j\u00e4lle tagasi,\" selgitas Seeder. SDE fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski \u00fctles, et sotsiaaldemokraadid arutavad teemat esmasp\u00e4eval ja siis ka otsustavad, kuidas k\u00e4ituvad. \"Siin on vaja koordineerida ka teiste koalitsioonipartneritega, kuna komisjonide liikmeskond jaguneb proportsionaalselt ning peame vaatama, et igas komisjonis s\u00e4iliks koalitsiooni \u00fclekaal,\" \u00fctles Ossinovski ERR-ile. P\u00e4rast komisjonide koosseisude kinnitamist kutsub riigikogu juhataja komisjonid esimesele istungile, kus valitakse nende esimees ja aseesimees, misj\u00e4rel hakkavad juba nemad komisjonide t\u00f6\u00f6d korraldama. Tavap\u00e4raselt on alalise komisjoni esimees koalitsioonist, aseesimees opositsioonipoliitik. Lisaks on riigikogus korruptsioonivastane erikomisjon, riigieelarve erikomisjon ja julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon, millest kahte esimest juhivad tavakohaselt opositsiooni esindajad. Riigikogu erikomisjonid moodustatakse kindlate \u00fclesannete t\u00e4itmiseks, seisab riigikogu kodulehel. Kui lahendamist vajab m\u00f5ni t\u00e4htis \u00fcksikk\u00fcsimus, moodustatakse selleks uurimis- v\u00f5i probleemkomisjon. Varasemalt on riigikogus tegutsenud n\u00e4iteks eesti keele \u00f5ppe arengu probleemkomisjon, rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, probleemkomisjon riigireformi arengusuundade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks, Riigikogu uurimiskomisjon v\u00f5imalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam.\u00a0 Riigikogu XV koosseisus on uue koalitsiooni moodustanud Reformierakonnal 37 saadikut, Eesti 200-l 14 saadikut ja SDE-l \u00fcheksa saadikut. Opositsiooni j\u00e4\u00e4vatel Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) on 17 kohta, Keskerakonnal 16 ja Isamaal kaheksa kohta.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"\"Ei esine \u00fcldse mingeid ei vene ega Kremili jutupunkte.\"Tere, Andres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le tegevtoimetaja. Loen ajalehest su j\u00e4rjekordset paskvilli ja ma t\u00f5esti ei saa aru, miks sa rahvale minu kohta valetad?Oled sa ikka kindel, et minult m\u00f5isteti Tamkivi kasuks \u00fcldse midagi v\u00e4lja? See raha ei olnud ju Tamkivikle, vaid tema juristidele tehtud t\u00f6\u00f6 eest.\nVaene Tamkivi kandis ju hoopis kahju, sest maksis oma juristidele oluliselt rohkem kui kohus minult kohtukuludena v\u00e4lja m\u00f5istis. Tema juristid tegelesid r\u00e4igelt juurde kirjutamisega ja j\u00e4id kelmusega vahele.\nKas sa mees tead \u00fcldse, mis asi on h\u00fcvitis? Tundub, et ei tea. V\u00f5i makstakse sulle ja teistele leheneegritele h\u00fcvitist, et te selliste sulaselget paska rahvale ajate? T\u00e4iesti k\u00e4sitlematu!\nMuideks, ma v\u00f5tsin kihlveoga tunduvalt rohkem kui olid Tamkivi kohtukulud, sest ma olin veendunud, et auv\u00e4\u00e4rt kohtunik ei saa aru v\u00e4\u00e4rtushinnangutest ja faktiv\u00e4idetest. T\u00e4pselt nii juhtuski. Vaatame, kas ka j\u00e4rgmised kohtuastmed arvavad samamoodi. Ikkagi p\u00f5nev.\n\u00c4kki peaks n\u00e4iteks karistusseadustikku lisama ka emotsiooni tekitavate kuritegude liigi? ?\nJa veel. Ei esine \u00fcldse mingeid ei vene ega Kremili jutupunkte. Need, kes selliseid v\u00e4ljendeid kasutavad on lihtlabased propagandistid. Igasugune informatsioon saab olla ainult kas t\u00f5ene v\u00f5i v\u00e4\u00e4r ja siin ei ole vahet,\u00a0kes seda vahendab.\nMilles seisnes see vale, mida me oma kurikuulsas raadiosaates r\u00e4\u00e4kisime? T\u00e4na r\u00e4\u00e4givad \u00fcle maailma paljud just nendest faktidest, mida me kajastasime. Ja see, et kellelgi n\u00f5rgan\u00e4rvilisel on \u00f5udne seda kuulata, ei ole r\u00e4\u00e4kija viga, vaid kuulaja k\u00f5rvade vahel kinni.\nHead tervist ja jaksu edaspidiseks pasaga loopimiseks."}
{"text":"Tehnoloogiaekspert: paraku tahavad tehisaju enda teenistusse ka kurjaTehisintellektist (AI) r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4navu kui maailma muutvast tehnoloogiast, mis osade arvates teeb meie elu lihtsamaks ning teiste meelest v\u00f5tab inimestelt t\u00f6\u00f6 ja tuleviku. \u00c4ri- ja tehnoloogiamaailm n\u00e4eb AI-s suurt teenimisv\u00f5imalust, kuid paraku tahavad seda enda teenistusse ka kuritegelik maailm ning paariariigid nagu Venemaa.AI-st on t\u00e4navu ilmselt k\u00f5ik midagi kuulnud ja paljud ka proovinud enda l\u00f5buks v\u00f5i kirjat\u00f6\u00f6 lihtsustamiseks juturoboti ChatGPT v\u00f5imekust. T\u00f5siseltv\u00f5etavad eksperdid sh sajad teadlased ja nii mitmedki tehnoloogiat\u00f6\u00f6stuse tuntud k\u00f5neisikud on palunud tehisintellekti loomise v\u00f5idujooksus teha paus. Nende hinnangul ei arvestada piisavalt sellega kaasnevaid ohte ega tegeleta tehisintellekti m\u00f5ju piiramise v\u00f5imaluste loomisega. Kardetakse, et AI lahenduste loojad ei pruugi varsti enam suuta oma lahendusi kontrollida ning seel\u00e4bi v\u00f5ib kohale j\u00f5uda tehnoloogiline singulaarsus \u2013 AI \u00fcletab inimkonna v\u00f5imed. Keegi ei tea, mis siis hakkab juhtuma.Kui suured korporatsioonid n\u00e4evad v\u00f5imalust luua tehisintellektil p\u00f5hinevaid tuhandeid uusi tehnoloogialahendusi ja -tooteid, siis samal ajal soovib kuritegelik maailm rakendada AI-d seevastu veelgi efektiivsemaks inimeste ja ettev\u00f5tete petmiseks ja r\u00f6\u00f6vimiseks.Turvaanal\u00fc\u00fctikud ennustavad, et paari aasta p\u00e4rast ulatuvad k\u00fcberkuritegevuse kahjud \u00fcleilmselt juba 10,3 triljoni euroni. Maailma Majandusfoorumi andmetel on k\u00fcberkuritegevus juba praegu \u00fcle 7,3 triljoni euro suurune \u00e4ri ehk siis mahu poolestkuues sektor maailmas. N\u00e4iteks lunavarar\u00fcnnakuid ettev\u00f5tete vastu tehakse iga 11 sekundi tagant.Seega on kurjategijatel raha ja motivatsiooni investeerida tehisintellekti arendamisse. K\u00fcberkuritegevus kasvab AI toel nii keerukuses kui mahus. Neil tekib v\u00f5imalus luua keerulisemaid ja iseseisvamaid nn tehisagente, mis suudavad iga p\u00e4evaga j\u00e4rjest paremini p\u00e4ris inimest imiteerida, ise infot kokku panna ja olla kontekstiga kursis, et ohvritelt kiiremini ja rohkem raha v\u00e4lja petta. Kuritegevuseks saab v\u00e4ga h\u00e4sti kasutada ChatGPT k\u00f5ige tugevamat k\u00fclge \u2013 p\u00f5hjendada veenvalt t\u00e4iesti suvalisi v\u00e4iteid kui ainu\u00f5igeid fakte.Tehisintellekt on t\u00f5hus t\u00f6\u00f6riist ka autoritaarsetele riikidele, v\u00f5imaldades neil kergemini luua ja levitada valeinformatsiooni ning sedasi \u00fchiskondi m\u00f5jutada ja l\u00f5hestada. AI suudaks v\u00e4ga veenvalt selgitada sadadele miljonitele inimestele, et Russki Mir on ainus ja \u00f5igeim viis maailma p\u00e4\u00e4stmiseks. Trollivabrikutele sisu genereerimiseks juba kasutatakse erinevaid AI-p\u00f5hiseid lahendusi, kuid see tulemus pole siiani olnud kuigi kvaliteetne. Tehisintellekti arenedes muutub selline valeinformatsioon aga v\u00e4ga usutavaks.N\u00e4iteks juturoboti uusversiooni GPT-4 v\u00f5imed on juba j\u00f5udnud t\u00e4iesti uuele tasemele, suutes otsuseid teha 100 triljoni parameetri p\u00f5hjal. Praegu ei reguleeri ega kontrolli selle arendamist ja uuringuid aga mitte keegi. Isegi kui kehtestada tehisintellekti arendamiseks ja kontrollimiseks \u00fcleilmsed ohutusprotokollid ja reeglid, ei takista need kurjategijate kavatsusi kurja AI loomiseks. V\u00f5ib kindel olla, et nende tellitud arendustele ei seata eetilisi ja moraalseid piiranguid nagu seda on rakendatud chatGPT-le. Tehisaju suudaks genereerida r\u00f6\u00f6velikke skeeme ja manipulatsioone, mille k\u00f5rval kahvatuvad isegi Sherlock Holmesi romaanist p\u00e4rit kurja geeniuse Moriarty ajus\u00fcnnitised.Sisuliselt peavad valitsused ja ettev\u00f5tted hakkama veelgi rohkem investeerima k\u00fcberjulgeolekusse. Eriolukordadega toimetulemiseks tuleb leida uusi vastumeetmeid ja palgata juurde oskustega spetsialiste. Kahjuks peab leppima ka sellega, et k\u00f5igel, mis AI-ga seotud, on tavap\u00e4rasest k\u00f5rgem hinnalipik k\u00fcljes. Seda nii vastavate kompetentside piiratuse kui ka projektide tavap\u00e4rasest suurema eba\u00f5nnestumise m\u00e4\u00e4ra t\u00f5ttu.K\u00f5ige rohkem vajavad aga kaitset n\u00f5rgemad \u00fchiskonnagrupid, kes ise ei taju ohtu ega oska end pettuste ja manipulatsioonide eest kaitsta. Nendeks on eelk\u00f5ige lapsed ja vanurid.Siinkohal oleks abiks tehisintellekti p\u00f5hine assistent, mis aitaks inimestel reaalajas hinnata, kas saadud informatsioon, pildid, dokumendid vms on AI genereeritud v\u00f5i mitte. Kas pakutavad tegevused on nende jaoks ohutud ja turvalised? Sisuliselt tuleks luua tehisintellektist korravalvur, kes aitab paljastada valeinfot ning kurjategijate ja paariariikide \u00fclesandeid t\u00e4itvaid AI-lahendusi."}
{"text":"Korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatav europarlament\u00e4\u00e4r Eva Kaili p\u00e4\u00e4ses vanglastEuroopa Parlamendi Kreeka saadik Eva Kaili, keda s\u00fc\u00fcdistatakse n\u00f5ndanimetatud Qatargate'i juurdluse raames korruptsioonis, vabanes t\u00e4na vanglast ja pandi koduaresti.Kaili (44) lahkus Br\u00fcsseli Hareni vanglast oma advokaadi autos ja s\u00f5itis otse korterisse europarlamendi l\u00e4hedal, kuhu tal tuleb elektroonilist j\u00e4litusseadet kandes kohtuistungite alguseni j\u00e4\u00e4da.\n\u00abT\u00fctar ootab mind, mul on r\u00f5\u00f5m varsti temaga koos olla\u00bb, \u00fctles Kaili, kel on kaheaastane t\u00fctar. Pikemalt ta ajakirjanikega r\u00e4\u00e4kida ei soovinud.\nKaili oli viimane Katariga seotud korruptsioonijuurdluse kahtlusalune, kes neli kuud p\u00e4rast vahistamist endiselt eeluurimisvanglas oli.\nKaks teist, Belgia saadik europarlamendis Marc Tarabella ja endine Itaalia rahvaesindaja Pier Antonio Panzeri lasti neljap\u00e4eval oma elukohtadesse Belgias.\nKaili peeti detsembris kinni s\u00fc\u00fcdistatuna pistise v\u00f5tmises v\u00e4lisriikidelt.\nJuurdlus keskendub Katari ja Maroko v\u00e4idetavatele katsetele altk\u00e4emaksuga europarlamenti m\u00f5jutada. M\u00f5lemad eitavad seda, nagu ka Kaili ja Tarabella. Panzeri on pistisev\u00f5tmise omaks v\u00f5tnud advokaadi kaudu teatanud, et teeb juurdlusega koost\u00f6\u00f6d."}
{"text":"Tehnika\u00fclikooli tudengite eetikav\u00f5istlus: kas saame nautida midagi, mille eetilisus on k\u00fcsitav?illine on spordiv\u00f5istluse korraldamise moraalne ja \u00e4rieetiline hind? \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c \u200c\n\n\nKui Sa seda kirja korralikult ei n\u00e4e, kl\u00f5psa siia<https:\/\/taltechpress.se\nndsmaily.net\/browser\/4j1RnJVZf1XEvMmJLs6QtvWgYkn8y6XNbq5rdYfSocFBzYo7wFjDPZ\nUCMsMyQP9zgSXVfliieyJUlmiQ7nLy2_hFf70PhdLa5e70DLwc1wBysyc2rbYIXt2bUB3yEGqt\/\n>.\n\n\n\n\n\n\n[https:\/\/taltechpress.sendsmaily.net\/1200x\/files\/images\/eetikav%C3%B5istlus\n_2023.jpg]\n\n\n\nTehnika\u00fclikooli tudengite eetikav\u00f5istlus: kas saame nautida midagi, mille\neetilisus on k\u00fcsitav?\n\n\n\nT\u00e4na v\u00e4itlesid TalTechi tudengitiimid selle \u00fcle, milline on\nspordiv\u00f5istluse korraldamise moraalne ja \u00e4rieetiline hind. K\u00fcsimuse all\noli, et kas saame nautida midagi, mille eetilisus on k\u00fcsitav, n\u00e4iteks\nQatari jalgpalli MMi ettevalmistamisel jalgpallistaadionite ehitajate\ninim\u00f5iguste rikkumine v\u00f5i Vene F\u00f6deratsiooni sportlaste osalemine\nol\u00fcmpiam\u00e4ngudel?\n\n\n\nTiimid t\u00f5id v\u00e4lja riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja\n\u00fcksikindiviidi vastutuse. Kas spordiv\u00f5istluse nautijad kaasvastutavad, et\nspordiv\u00f5istluste korraldamine toimuks inim\u00f5iguseid austavalt ja\nkorruptsioonivabalt? Peamine argument oli, et inim\u00f5igused kaaluvad \u00fcle\nmajanduslikud huvid.\n\n\n\nSeekord saavutasid v\u00f5idu Sander Sagar (\u00f5iguse instituudi magistrant),\nIndrek Paljak (IT-teaduskonna bakalaureusetudeng) ja Kadi Jakobson\n(loodusteaduskonna doktorant). V\u00f5itjatiim t\u00f5i v\u00e4lja, et mitmekesi on\nlihtsam v\u00e4itluspunkte leida, aga \u00fcks raskuskoht oli arutluse\nlaialivalguvus ja fookuse hoidmine. \u00dcheskoos j\u00f5uti t\u00f5demuseni, et\ntiimit\u00f6\u00f6 vajab iga\u00fchelt suurt panust ja see ei tule iseenesest. Enne\nrahvusvahelist poolfinaali 16. mail paneb tiim r\u00f5hku debatik\u00fcsimuste\nparemale formuleerimisele, sest tunti muret, et vastasv\u00f5istkonnale\nk\u00fcsimusi esitades v\u00f5ib k\u00f5neviis tunduda liiga r\u00fcndav.\n\n\n\nV\u00f5istluse peakorraldaja ja TalTechi \u00f5ppej\u00f5ud Aive Pevkur s\u00f5nas:\n\u201eV\u00f5istluse formaat v\u00f5imaldab teha koost\u00f6\u00f6d eri teaduskondade\ntudengitel, arendab kriitilist m\u00f5tlemist, argumenteerimise ja koost\u00f6\u00f6\noskust. Eduks v\u00f5istlustel on vaja laia silmaringi, oskust n\u00e4ha probleeme\nlaiemas kontekstis ja head tiimit\u00f6\u00f6d. Selle aasta tiimid n\u00e4itasid, et\nTalTechi tudengid oskavad moraalik\u00fcsimusi k\u00e4sitleda targalt ja\nasjatundlikult.\u201c\n\n\n\nVaata v\u00f5idutiimi videot SIIT<https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1bGq6qnqL4IA-\nb-6Mcs9c6l7k4arcGoTL\/view?usp=sharing>.\n\n\n\nEetikav\u00f5istluse eesm\u00e4rgiks on panna tudengeid arutlema \u00fchiskonnas\nolulistel teemadel, et arendada kriitilist m\u00f5tlemist, meeskonnat\u00f6\u00f6d ning\narutlusoskust. Aive Pevkuri kinnitusel on seda soovinud ja soovitanud ka\nt\u00f6\u00f6andjad.\n\n\n\n\n\nMeediap\u00e4ringud:\n\nKr\u00f5\u00f5t N\u00f5ges\n\nTalTechi meediasuhete juht\n\ntel 620 3594, 5303 6163\n\nkroot.noges@taltech.ee<mailto:kroot.noges@taltech.ee>\n\n\n\n\n\n\n[https:\/\/demo.sendsmaily.net\/600x\/files\/images\/150915\/main-shadow.png]"}
{"text":"Rakvere noormees tulistas N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4es teenistus\u00adkaaslase surnuks. Kui see oli ikka tema\u00a0...Kasahhi NSV, T\u0161ikment. 26. aprill 1989. Rakvere noormees \u2013 \u00fctleme, et tema nimi on Peeter \u2013 vinnastab automaadi, suleb silmad ja tulistab valangu seersant Fomenko suunas, kes langeb sealsamas surnult maha.J\u00e4rgnev lugu on osaliselt fiktsioon \u2013 kursiivis kirjutatud tekstiosa on kokku pandud v\u00e4ikestest lugudest, mis v\u00f5isid, aga ei pruukinud Peetriga juhtuda.\nPeeter on p\u00e4rast kadalippu Venemaa vanglates ja erihaiglates elus ning juba ammu oma vanematekodus Rakveres tagasi. Ta tajub ja m\u00f5istab p\u00e4rast l\u00e4bielatut asju pisut omap\u00e4raselt, ta on teise grupi invaliid.\nPeetri tegelik nimi ja taust on Virumaa Teatajale teada. Tema isa-ema on maamullas, kuid tal on \u00f5de \u2013 Rakveres tuntud ja armastatud inimene. Peeter on f\u00fc\u00fcsiliselt terve ja saab asjad toimetatud, kuid ta vajab j\u00e4relevalvet ja abi. Ta r\u00e4\u00e4gib oma noorp\u00f5lvest, aga tema jutud on t\u00e4is fantaasiat \u2013 \u00f5e s\u00f5nul m\u00e4letab Peeter end k\u00fcll ajukirurgi ametis, siis lendurina, seej\u00e4rel kellegi kolmandana. \u201cTa r\u00e4\u00e4gib v\u00e4ga asjalikku juttu, ja siis tulevad vahele laused, mis kohe kuidagi t\u00f5ele ei saa vastata,\u201d mainib \u00f5de.\nPeetri p\u00e4evik. T\u0161ikment, 1989. aasta 20. aprill. Isalt saadud pakist on veel natukene alles. Jagasin selles olnud kommid mitmesse ossa ja peitsin \u00e4ra. M\u00f5ned matsin lausa maha, sest kui see t\u00f5prakari jaole saab, siis suudavad nad k\u00fcmne sekundiga k\u00f5ik \u00e4ra s\u00fc\u00fca. Moldaavlasele saadeti ka kodunt pakk, sisaldas vaid hapendatud arbuuse. Seersant Dzodajevi juhtimisel pandi k\u00f5ik nahka ja mis \u00fcle j\u00e4i, loobiti b\u00f5tovkasse laiali. \n(Siin ja edaspidi ette tuleva s\u00f5durisl\u00e4ngi kohta leiab seletused leiab teksti l\u00f5pust.)\nPeetriga juhtunust kirjutas 1989.\u20131991. aastal mitu Eesti ajalehte. Eelk\u00f5ige selle p\u00e4rast, et saaks n\u00f5rgam\u00f5istuslikuks tunnistatud noormehe NSV Liidu avarustest Eestisse ravile.\nToonastes materjalides on kirjas, et Peeter tulistas surnuks jaokomand\u00f6r Fomenko. Ilmselgelt on nimi v\u00e4lja m\u00f5eldud ja selleks on konkreetne p\u00f5hjus. Osalt samal p\u00f5hjusel j\u00e4\u00e4b varjatuks ka Peetri \u00f5ige nimi. Peetri \u00f5de: \u201cSee, kelle Peeter v\u00e4idetavalt maha laskis, oli tegelikult \u00fcks m\u00e4girahvuse esindaja. Meie perekond elas aastaid hirmus, me reaalselt kartsime veritasu. Seda enam, et sel \u201cFomenkol\u201d olid Eestis sugulased.\u201d\nNimed, mis leiduvad Peetri fiktiivses p\u00e4evikus, on samuti v\u00e4lja m\u00f5eldud.\n21. aprill. Kahjuks said Dzodajev ja major Bobrov osa kodunt saadetud asjadest siiski k\u00e4tte. Olin ise ka ettevaatamatu \u2013 ei j\u00f5udnud karamellikommi varjatult \u00e4ra s\u00fc\u00fca ja keegi m\u00e4rkas kohe, et mida sa nemets n\u00e4rid seal. Dzodajev kiskus mul suu lahti ja pistis r\u00f6\u00f6kima \u2013 kust nemets kommi sai? Anna \u00fclej\u00e4\u00e4nud siia! Siis otsisid nad k\u00f5ik mu asjad l\u00e4bi ja leidsid padjakoti seest osa minu komme ja ajakirja Noorus. Bobrov oli muidugi pettunud, sest tema loodab iga kodunt tulnud paki seest leida k\u00e4rakat. Oma raha joob ta nagunii k\u00f5ik maha, loodab s\u00f5durite k\u00e4est k\u00e4rakat juurde saada.\nPeetri \u00f5de m\u00e4letab, et ta k\u00e4is koos vanematega oma venda k\u00fclastamas, kuid see toimus suvisel ajal ja mitte vahetult enne intsidenti. Kuup\u00e4evadega on selles loos samuti segadus \u2013 Viru S\u00f5na kirjutas omal ajal, et tulistamine toimus 24. aprillil, aga paljudes Eesti lehtedes ilmunud ja Eesti Komitee allkirja kandvas teadetes oli kirjas, et 26. aprillil.\nViru S\u00f5na, toetudes Peetri isa \u00fctlustele, mainis veel, et isa k\u00fclastas Peetrit 19. aprillil ehk vaevalt n\u00e4dal enne traagilist lugu. \u201cSeda k\u00fclask\u00e4iku ei oska ma kinnitada, kuid ma olin siis veel noor ka ja paljudest asjadest mulle v\u00f5ibolla ei r\u00e4\u00e4gitudki,\u201d meenutab Peetri \u00f5de. \u201cAga igal juhul olin \u00fchel korral ka mina kaasas, kui venda vaatamas k\u00e4idi. Peeter v\u00e4ga ei kurtnud, kuid see j\u00e4i k\u00fcll tema jutust meelde, et kaasteenijad olevat v\u00e4ga madala haridustasemega ja muidu matsid. \u00dctles, et m\u00f5ni mees p\u00fc\u00fcti vist siis kinni, kui oli tulnud m\u00e4gedest alla soola tooma.\u201d\n\u200b22. aprill. Zonov tagus peldikus pihku. Inspiratsiooni sai Palestra t\u00fcdrukute pildist, mille oli rebinud minu Noorusest. See ei ole tal esimest korda \u2013 korra oli ta oma riista karauulis postil seistes p\u00fcsti saanud ja lasi seda siis Muhtaril lakkuda. Kui me tsooni perimeetrit valvame, siis on koer kaasas.\nPeeter on Rakvere mees ja kooliteed alustas ta 3. keskkoolis. Ta s\u00fcndis ajukahjustusega ega saanud seet\u00f5ttu tavakoolis h\u00e4sti hakkama. Keskkooli l\u00f5putunnistuse sai ta Tartu eriinternaatkoolist.\n\u201cAlgul ei v\u00f5etud Peetrit kehva tervise t\u00f5ttu s\u00f5jav\u00e4kke, ta oli p\u00e4rast keskkooli l\u00f5ppu m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6l, aga siis ikka v\u00f5eti,\u201d lausub \u00f5de.\nPole teada, kas Peeter teenis esialgu m\u00f5nes \u00f5ppev\u00e4eosas, kuid intsident leidis aset Kasahstanis T\u0161ikmendis sisev\u00e4gede \u00fcksuses nr 6506. Sisev\u00e4ed olid ehitusv\u00e4gede j\u00e4rel halvemuselt teine m\u00fclgas isegi N\u00f5ukogude inimeste arusaamas. S\u00f5durid, kes kandsid kirsipunaseid paguneid, millel t\u00e4hed BB (\u0432\u043d\u0443\u0442\u0440\u0435\u043d\u043d\u0438\u0435 \u0432\u043e\u0439\u0441\u043a\u0430 \u2013 sisev\u00e4ed), tegelesid p\u00f5hiliselt vangide valvamise ja konvoeerimisega. Nii vangimajade valvamise kui ka konvoeerimise ajal puutusid nad vahialustega tihedalt kokku ja vangide mentaliteet levis ka s\u00f5durite seas. Dedov\u0161t\u0161ina ehk nooremate s\u00f5durite kiusamine ja m\u00f5nitamine vanemate kaasteenijate poolt oli sisev\u00e4gedes v\u00e4ga levinud.\n23. aprill. Dzodajev kiusas t\u00e4na sakslast Kremmerit. Poiss on kusagilt Siberist, neil olevat seal mitu volgasakslaste k\u00fcla. Saadeti vist s\u00f5ja ajal Volga j\u00f5e \u00e4\u00e4rest v\u00e4lja \u2013 Stalin kartis, et pikalt seal elanud sakslased l\u00e4hevad Hitleri poole \u00fcle. Kremmer on vaid pool aastat teeninud, aga ta on meist tublisti vanem ja abielus. Dzodajev n\u00f5udis, et Kremmer ette kannaks, mitu korda ta naist p\u00e4eva jooksul pani, ja ette n\u00e4itaks, kuidas ta seda tegi. L\u00f5puks sundis Kremmerit k\u00e4tek\u00f5verdusi tegema ja iga k\u00f5verduse ajal karjuma: \u201cNikun, seltsimees seersant!\u201d Major Bobrov vaatas seda irvitades k\u00f5rvalt ja kiitis Dzodajevit: \u201cH\u00e4sti, seersant, nii peabki s\u00f5dureid f\u00fc\u00fcsiliselt treenima.\u201d\nPeetri \u00f5de: \u201cIsa suhtles p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00fche Peetri volgasakslasest kaasteenijaga. Poiss r\u00e4\u00e4kis, et varem v\u00f5i hiljem oleks selline asi juhtunud, sest kiusamine olevat ikka meeletu olnud.\u201d\n24. aprill. Pannakse vist j\u00e4lle konvoisse. Peame zekke kohtumajja vedama. Tavaliselt on meid viiene punt. Loodetavasti ei m\u00e4\u00e4rata karauulivanemaks Bobrovi ja aset\u00e4itjaks Dzodajevit.\nLisaks n-\u00f6 v\u00e4ikestele otstele veeti vange raudteel erivagunites NSV Liidu \u00fchest otsast teise, laagritest vanglatesse ja vastupidi. Vangide konvoeerimiseks kasutatud furgoonauto v\u00f5i vangivagun oli kui riik riigis, kus kehtisid ainult hundiseadused. Vangid olid trellidega loomulikult s\u00f5duritest eraldatud, kuid viimased elasid samuti pikki n\u00e4dalaid kitsastes kupeedes pead-jalad koos. Ohvitseridest-lipnikest saatjaid oli vaid \u00fcks-kaks ja neid eriti ei huvitanud, mida alluvad isekeskis teevad. Tihti tarvitati alkoholi.\n25. aprill. Dzodajev pani mind ja Kremmerit k\u00e4tek\u00f5verdusi tegema, p\u00f5hjendas, et meil on krae halvasti \u00f5mmeldud. Peksis lahtise k\u00e4ega n\u00e4kku \u2013 nad oskavad nii l\u00fc\u00fca, et vermeid ei j\u00e4\u00e4, ainult paiste l\u00e4heb. Korra Bobrov k\u00fcsis, miks mul n\u00e4gu paistes on, siis Dzodajev k\u00f5rvalt irvitas, et s\u00f6\u00f6n liiga palju. Teine nipp on rusikaga vastu \u00fclevalt teist n\u00f6\u00f6pi l\u00fc\u00fca. Selle metallist jalg on ihule l\u00e4hedal ja h\u00e4sti valus on. Kummaline, et keha aimab l\u00f6\u00f6ki ette. Veel enne, kui mind l\u00fc\u00fcakse, tuleb veremaitse suhu. Ja nagu halvatud oleks, vastu ka ei suuda l\u00fc\u00fca. Kui aga l\u00f6\u00f6ksin, siis ilmselt pekstaks mind surnuks. Ma olen muutunud t\u00e4iesti zombiks. Tahaks, et mind suunataks Afganistani v\u00f5i m\u00f5nd rahvarahutust maha suruma. Meie v\u00e4eosa poisid 1986. aastal kuuldavasti k\u00e4isid Alma-Ata rahutusi laiali peksmas. Kui ma Dzodajevi kriiskamist v\u00f5i r\u00e4uskamist kuulen v\u00f5i kui Bobrovi purjus inimese irvitust n\u00e4en, siis tahaksin, et oleksin Kalevipoeg ja suudaks neid pead pidi v\u00e4ga kaua aega kokku peksta.\nKuigi dedov\u0161t\u0161inat \u00fcritati alates 1980-ndate keskpaigast, p\u00e4rast Gorbat\u0161ovi v\u00f5imuletulekut, v\u00e4lja juurida, ei andnud see erilist tulemust. Selle ilmingu olemasolust olid huvitatud ka ohvitserid, sest neil oli lihtsam, kui seersandid ja vanemad ajateenijad ise \u201ckorda majas hoidsid\u201d. Kui aga keegi dedov\u0161t\u0161ina t\u00f5ttu raskelt viga sai, siis \u00fcritati lugu kinni m\u00e4tsida, vigastustest r\u00e4\u00e4giti kui \u00f5nnetusjuhtumi tagaj\u00e4rgedest, sest lisaks otsestele osanikele v\u00f5isid karistada saada ohvitserid.\n26. aprill. Mul on kohutav hambavalu, aga sant\u0161asti prappor \u00fctles, et kui soovin, v\u00f5ib ta ju mul hamba v\u00e4lja l\u00fc\u00fca. Kui \u00f5igele pihta saab. Bobrov tuhnis j\u00e4lle mu asjades ja kahjuks leidis \u00fcles kirjamapi, kus hoidsin kirju kodustelt ja \u00fchelt tuttavalt t\u00fcdrukult. Bobrov pr\u00f6\u00f6kas kogu aeg, et ma, nemets, tohin hoida vaid \u00fche kirja korraga alles ja seda ainult taskus ja pean talle vene keeles ette lugema, mida need nemetskie sljuhhi mulle kirjutavad. Rivistuse ajal viskas Bobrov kirjad Dzodajevile ja k\u00e4skis sitamajja viia. \u00dctles, et Izvestijat ei tohigi leninskaja komnatast sitapaberiks viia, et kasige oma taguotsa nemetsite kirjadega, saate ise ka v\u00f5ibolla kultuursemaks. Ja ongi konvoisse minek koos Bobrovi ja Dzodajeviga.\nN\u00f5ukogude armees sundaega teeninud Peeter tulistas\u00a026. (v\u00f5i 24.) aprillil vahipostil olles surnuks jaokomand\u00f6r Fomenko. Meeleheitliku teoni viisid peksmine, v\u00e4ljapressimised, m\u00f5nitused ja alandused. Eesti Komitee k\u00e4sutuses olnud materjalides oli kirjas, et Peeter v\u00f5eti vahi alla, s\u00fc\u00fcdistatuna jaokomand\u00f6r Fomenko tahtlikus tapmises. Kohtups\u00fchhiaatriline ekspertiis tunnistas Peetri vastutusv\u00f5imetuks ja teda ootas ees t\u00e4htajatu kinnipidamine erips\u00fchhiaatriahaiglates.\nPeetri \u00f5e s\u00f5nul marssis \u00fchel hirmsal aprillip\u00e4eval nende pisikesse Rakvere korterisse mundris meeste delegatsioon ja pikema tseremooniata hakati midagi paberilt vene keeles ette lugema. \u201cMul oli kohe hirm, et midagi on halvasti, kuigi ma vene keelt ei osanud. Ema hakkas h\u00fcsteeriliselt nutma, ma ei olnud sellist ema kunagi n\u00e4inud\u00a0...\u201d Pisarad v\u00f5tavad tubli ja elus palju n\u00e4inud naise \u00fcle v\u00f5imust ka n\u00fc\u00fcd\u00a0...\nEesti Komiteelt ilmus 1989. aastal mitmes Eesti ajalehes avaldus: \u201cAvalikustamise k\u00e4igus on laiale \u00fcldsusele teatavaks saanud N. armees valitsev korralagedus ja v\u00e4givallatsemine. Kummatigi p\u00fc\u00fcavad s\u00f5jardid oma mundriau kaitstes igati moonutada asjade tegelikku seisu ja summutada v\u00f5imalikke paljastusi. Seep\u00e4rast ei saa pidada usaldusv\u00e4\u00e4rseteks \u201cPeetri\u201d s\u00fc\u00fctegu uurinud s\u00f5jav\u00e4eprokuratuuri j\u00e4reldusi. Samuti ei saa olla t\u00f5siseltv\u00f5etav Moskva Serbski-nim. Kohtups\u00fchhiaatriainstituudis ilmse tellimist\u00f6\u00f6na teostatud Peetri vaimse seisundi ekspertiis. Nimetatud instituut on omandanud kurja kuulsuse poliitiliste teisitim\u00f5tlejate vaimuhaigeks tunnistamisega ning pole mingit garantiid, et selline praktika oleks seal l\u00f5ppenud. Eesti Komitee p\u00f6\u00f6rdub Eesti Vabariigi \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi ning k\u00f5igi asutuste, organisatsioonide, liikumiste ja hea tahtega \u00fcksikisikute poole, kellest v\u00f5ib oleneda Peetri juhtumi t\u00f5siasjade v\u00e4ljaselgitamine. 26. aprillil 1989 toimunud intsidendi kohta tuleb l\u00e4bi viia t\u00e4iendav uurimine s\u00f5ltumatute ekspertide osav\u00f5tul, kus v\u00f5etakse arvesse juhtunu k\u00f5ik asjaolud ja tagamaad. Peetri vaimse tervise kindlakstegemiseks on vaja teostada ekspertiis Eesti erapooletute ps\u00fchhiaatrite poolt.\u201d\nAprill 1989. Peetri p\u00e4evikut ei avalikustata kunagi. Major Bobrov leiab selle, sorides taas Peetri asjades. Saamata aru, mis sellesse \u0441 \u043d\u0435\u043c\u0435\u0446\u043a\u0438\u043c\u0438 \u0431\u0443\u043a\u0432\u0430\u043c\u0438 (saksa t\u00e4htedega) on kirjutatud, v\u00f5tab ta p\u00e4eviku kui v\u00f5imaliku asit\u00f5endi kaasa ja viskab kodus burzuikasse. Keegi ei tea, kas p\u00e4evik \u00fcldse olemas oli. V\u00f5ibolla oli see ainult Peetri peas. Bobrov p\u00e4\u00e4seb sellest loost suhteliselt terve nahaga, auastme alandamisega, kuigi hilisem uurimine tuvastab paljude eeskirjade rikkumise v\u00e4eosas. Mitte midagi ei muutu.\n\u00d5de: \u201cMe tegelikult ei tea siiamaani, mis seal tegelikult juhtus. Peeter ei r\u00e4\u00e4gi sellest suurt midagi. On v\u00f5imalik, et tapja polnudki tema ja see lugu lihtsalt m\u00e4tsiti tema kaela. V\u00f5imalik, et tema peas oli klikk \u00e4ra k\u00e4inud juba enne juhtumit v\u00f5i siis viidi ta survemeetodite ja alandustega selleni, et r\u00e4\u00e4kis igasugust jama kokku ja v\u00f5ttis omaks asju, mida ta teinud polnud.\u201d\n1992. aasta kevadsuvel j\u00f5udis Peeter Rakverre tagasi. \u201cMa asjaolusid ei tea,\u201d tunnistas \u00f5de. \u201cIsa k\u00e4is Toompeal, ilmselt siis riigikogus, sageli asju ajamas ja avaldusi esitamas. \u00dchel p\u00e4eval l\u00e4ksime lihtsalt Rakvere rongijaama, mul olid veel kummikud jalas, ja Peeter astus Moskva rongilt maha. See oli uskumatu r\u00f5\u00f5mup\u00e4ev.\u201d\n\u00d5e teada saatis Peetrit mingi valvemeeskond v\u00f5i vastutav isik, kuid nemad v\u00f5i tema Rakveres ei v\u00e4ljunud. \u201cV\u00e4ljan\u00e4gemiselt oli ta Peeter nagu Peeter ikka, aga vaimselt oli ta murtud mees. Mind p\u00fc\u00fcti tema probleemidest s\u00e4\u00e4sta. Ema-isa juurde ta elama j\u00e4i, oli v\u00e4hemalt hoitud ja varjatud.\u201d\nEluga, nagu mainitud, saab Peeter enam-v\u00e4hem hakkama. Naisegi v\u00f5ttis vahepeal, aga j\u00e4i leseks. N\u00f5ukogude Liidu \u00f5igusj\u00e4rglane Venemaa aga j\u00e4tkab kriminaalkurjategijate ja vaimselt haigete inimeste teenistusse v\u00e4rbamist ning Ukraina-vastasesse s\u00f5tta saatmist.\n\n\n\nEpiloog\n\nRakvere, aprill 2023. Peeter istub oma isamaja k\u00f6\u00f6gis ja suitsetab sigaret sigareti j\u00e4rel. Suitsu talle meeldib t\u00f5mmata, ilmselt harjumus s\u00f5jav\u00e4est. \u201cTead, see s\u00f5jav\u00e4ev\u00e4rk ajas mul ikka midagi segamini k\u00fcll,\u201d \u00fctleb ta ajakirjanikule. \u201cMa olen grupi peal. Autoga ei saa s\u00f5ita, isegi jalgrattaga mitte, sest mul l\u00f6\u00f6b vahepeal pildi eest \u00e4ra, k\u00f5ik l\u00e4heb silme ees mustaks.\u201d\n\u200bPeeter r\u00e4\u00e4gib, et teenis aega Kasahhi NSV-s sisev\u00e4gede konvoipolgus. Oli valveteenistuses kohtumajades ja valvas vange, kui neid vanglast kohtusse ja tagasi veeti. Rongides tema konvois ei k\u00e4inud. \u201c\u00dcmberringi oli selline n\u00e4lg, et kohalikud s\u00f5id kassid-koerad ka \u00e4ra. Mitte midagi polnud poes m\u00fc\u00fca. Meil oli ikka lobi ees,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta.\nJa siis: \u201cMa lasin zamkomzvodi maha. Ta sundis mind tegema asju, mida ma ei pidanud tegema. P\u00e4rast olin Kasahhis mitmes kohas ja Moskvas vaimuhaiglas. Seal oli hullem kui p\u00e4risvanglas. Trellid akendel ees. S\u00f5ltus, kuhu kambrisse sattusid \u2013 \u00fched tahtsid mind keppima hakata. Aga ma sain sealt kambrist minema, need j\u00e4id sinna omavahel keppima edasi. Erariietes olin neis haiglates. Isa saatis pakke, t\u00e4nu neile sain ikka k\u00f5hu t\u00e4is ja kuidagi oldud.\u201d\n\nAasta varem hukkus selles v\u00e4eosas eestlane\n\nT\u0161ikmendis baseerunud sisev\u00e4gede konvoipolk nr 6506 oli, nagu selgub, \u00fcks t\u00f5eline urgas. Lisaks sellele, mis Peetriga juhtus, hukkus seal 1988. aasta detsembris Raplast p\u00e4rit Rudolf R\u00e4tt\u00e4li. Tegemist oli auto\u00f5nnetusega. Peetri s\u00f5nul teenis soomlaseks h\u00fc\u00fctud noormees temaga m\u00f5nda aega lausa \u00fches roodus. \u201cMa ei m\u00e4leta, kas ta oli ise roolis v\u00f5i kaasreisija, aga nad l\u00e4ksid erariietes linna peale ja tegid avarii,\u201d k\u00f5neles Peeter.\n\n\nToomas Erapart\n\nM\u00f5lema k\u00f5nealuse juhtumi ajal oli v\u00e4eosa nr 6506 poliitosakonna \u00fclem (zampolit) major Juri Vjat\u0161eslavovit\u0161 Put\u0161kov. Zampolit oli v\u00e4eosa komand\u00f6ri abi poliit- ja kasvatusalal ehk s\u00f5duritevahelised suhted olid otseselt tema vastutusalas. Seltsimees l\u00f5petas oma karj\u00e4\u00e4ri polkovnikuna ja on teadaolevatel andmetel praegu elus, peab pension\u00e4rip\u00f5lve ning naudib erupolkovnikule ette n\u00e4htud h\u00fcvesid.\nSama numbriga v\u00e4eosa tegutseb T\u0161ikmendis t\u00e4nase p\u00e4evani, kuuludes ilmselt k\u00fcll Kasahstani v\u00e4gede koosseisu. 2006. aastal kirjutas sealne meedia v\u00e4eosas teeninud seersandist, kes oli segastel asjaoludel saanud raske kolju\u00adtrauma ja langenud koomasse.\n\n\nS\u00f5naseletused\n\nB\u00f5tovka \u2013 eraldi ruum N\u00f5ukogude armee kasarmus, kus teoreetiliselt sai triikida mundrit, hoolitseda oma v\u00e4limuse eest jms. Praktiliselt oli see koht, mille olid vallutanud vanemad ajateenijad ja sageli kiusati-piinati seal noors\u00f5dureid.\nNemets (vene k sakslane) \u2013 k\u00f5igi baltlaste, aga eesk\u00e4tt eestlaste \u00fcldine h\u00fc\u00fcdnimi N\u00f5ukogude armees.\nC \u043d\u0435\u043c\u0435\u0446\u043a\u0438\u043c\u0438 \u0431\u0443\u043a\u0432\u0430\u043c\u0438 \u2013 otset\u00f5lge \u201csaksa t\u00e4htedega\u201d, aga tegelikult ladina t\u00e4htedega suvalises keeles kirjutatud tekst. Vene s\u00f5durite arvates olid k\u00f5ik, kes ei kasutanud kirillitsat, barbarid.\nZekk \u2013\u200b kriminaal\u00adkurjategija, kasutatakse valdavalt retsidivistide puhul.\nKarauul \u2013 vahiteenistus.\nKrae halvasti \u00f5mmeldud \u2013 N\u00f5ukogude s\u00f5duri igap\u00e4evavormi kraele tuli iga p\u00e4ev k\u00e4sitsi k\u00fclge \u00f5mmelda valge riie. Pisteid tehti vastavalt staatusele ja teenitud ajale mitut moodi. Staatusele mittevastavalt \u00f5mmeldud krae kiskus seersant maha, sageli oli p\u00f5hjendus, et halvasti \u00f5mmeldud.\nSant\u0161ast \u2013 v\u00e4eosa meditsiinipunkt, velskripunkt, kust v\u00e4hegi t\u00f5sisema terviseh\u00e4da korral pahatihti abi ei saanud.\nPrappor, prapor\u0161t\u0161ik \u2013 kutseline s\u00f5jav\u00e4elane, auastmelt reakoosseisu ja ohvitseri vahel. Haridustase vastas keskeriharidusele. Prappor ei saanud teenistusredelil ohvitseriks t\u00f5usta. Tavaliselt olid prapporid v\u00e4eosa suurimad joodikud ja vargad.\nSljuhha \u2013 lits.\nLeninskaja komnata \u2013 tuba kasarmus, kus s\u00f5dureid poliitiliselt hariti, hoiti ajalehti, m\u00f6\u00f6bliks olid m\u00f5ned lauad ja toolid.\nZamkomzvod \u2013 ajateenijast jaokomand\u00f6ri aset\u00e4itja, tavaliselt seersandi auastmes.\n\n\n\nToomas Erapart\n\n"}
{"text":"Qatargate: Eva Kaili vabanes vanglast koduaresti   Belgia v\u00f5imud vabastasid reedel korruptsioonis kahtlustatava Euroopa Parlamendi endise asepresidendi Eva Kaili ja ta peab n\u00fc\u00fcd koduarestis viibima.   Belgia politsei pidas Kaili kinni eelmisel aastal. Kahtlustuste kohaselt on Kaili seotud Katari huvide esindamisega. Belgia v\u00f5imud kahtlustavad, et Kaili sai Katarilt altk\u00e4emaksu. Reedel s\u00f5itis Kaili koos advokaadiga Br\u00fcsseli p\u00f5hjaosas asuvast Hareni vanglast v\u00e4lja.\u00a0 \"Minu t\u00fctar ootab mind, nii et ma olen v\u00e4ga \u00f5nnelik, et saan m\u00f5ne aja p\u00e4rast koos temaga olla,\" \u00fctles Kaili.\u00a0 Kaili k\u00fclastas varem ka isiklikult Katarit ja kiitis sealset t\u00f6\u00f6tajate \u00f5iguste kaitset ajal, kui jalgpalli maailmameistriv\u00f5itluste eel oli riik sattunud v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6tajate halbade t\u00f6\u00f6tingimuste t\u00f5ttu tugeva kriitika alla.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil    \t\t\t\t\tAllikas:  Reuters   "}
{"text":"Noor perekond sulges k\u00fclatee, naabrite v\u00e4itel k\u00e4ttemaksuksOrissaare k\u00fclje all M\u00e4ek\u00fclas kogub hoogu leppimatu t\u00fcli pealinnast saarele koliva noore pere ja vanade olijate vahel.Nagu sellistel puhkudel sagedane, t\u00f5useb vaen pealtn\u00e4ha pisiasjadest ja l\u00f5peb s\u00f5idutee sulgemisega kas v\u00e4ljapressimise v\u00f5i k\u00e4ttemaksu eesm\u00e4rgil. Nii ka siin.M\u00e4ek\u00fclas sulges pealinnast tulnud kahe v\u00e4ikese lapsega pere 400 meetri pikkuse teel\u00f5igu, mille \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4b neli majapidamist. Nende tulevane elamine j\u00e4\u00e4b nooriku emapoolse suguv\u00f5sa valdustesse.Noored ei soovi oma nime avaldamist ega pikema kommentaari avaldamist ajalehes. Vastasleeri iseloomustasid nad kui laimajaid ja halbu inimesi.\u201cTee on kinni nendele, kes on meiega v\u00e4ga ebameeldivalt k\u00e4itunud ja tekitanud meile rahalist kahju,\u201d selgitas pere naispool. \u201cKas me t\u00f5esti peame oma maja k\u00f5rvalt m\u00f6\u00f6da laskma inimesi, kes on meile ennast ebastabiilseina n\u00e4idanud. Meil on v\u00e4ikesed lapsed ja me ei soovi, et seal keegi teed m\u00f6\u00f6da kihutaks.\u201dMaja noorel perel M\u00e4ek\u00fclas siiski veel ei ole, k\u00fcll aga k\u00e4ivad ettevalmistused ehitust\u00f6\u00f6ks ja suhtlemine ametkondadega. K\u00fclateele t\u00f5mbasid nad takistuse ette v\u00e4idetavalt seet\u00f5ttu, et uue elamu juurde kavandatud imbv\u00e4ljaku rajamine seab naabrite maale piiranguid, millega nood n\u00f5us ei ole.M\u00e4nniku talu omanik Maano Tang, kes p\u00fcsivalt elab Orissaare alevikus, t\u00f5des, et tema suhted noortega jahenesid p\u00e4rast seda, kui ta keeldus septikuga kaasnevatest piirangutest suurele maat\u00fckile.\u201cNad tahtsid, et ma ei kasutaks 4000 ruutmeetrit oma maast ja annaksin selle kohta kohe allkirja,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201cM\u00f5tlesin, et miks sellega nii kiire on, ja allkirja ma ei andnud. Siis lubati tee kinni panna,\u201d lisas Tang, kes enda s\u00f5nul pole sellist h\u00e4bematust elus varem kohanud.\u201cEluaeg k\u00e4iakse seda teed m\u00f6\u00f6da ja kellelgi pole \u00fctlemist olnud. N\u00fc\u00fcd tuli uus omanik, nii k\u00f5va poiss, et \u00fcle oma maa k\u00e4ia ei luba.\u201dTang t\u00f6\u00f6tas aastak\u00fcmneid proteesimeistrina. \u00dcle kaheksak\u00fcmnesel mehel pole kerge liikuda, mist\u00f5ttu vajab ta oma valdusele autoga ligip\u00e4\u00e4su.Tee sulgejad soovitavad tal s\u00f5ita k\u00fcla tagant l\u00e4bi, mis pikendab 200-meetrise vahemaa 3,5 kilomeetri pikkuseks. \u201cMingisugune karjatee seal on, aga sealt saab l\u00e4bi d\u017eiibiga ja traktoriga, aga mina oma madala p\u00f5hjaga autoga ei saa,\u201d nentis Tang.Orissaare perearst Elo Lember kolis \u00e4sja M\u00e4ek\u00fclast Orissaarde, kuid k\u00e4ib j\u00e4tkuvalt vana kodumaja k\u00fctmas ja kassidele s\u00fc\u00fca viimas.Lembri s\u00f5nul seati teet\u00f5ke kahe raudposti vahele \u00fcles eelmise aasta juunikuus paarisaja meetri kaugusele tee algusest. Kui tuli puudetraktor, kaevas Lember \u00fche posti v\u00e4lja, et koorem m\u00f6\u00f6da mahuks.Maaomanik tegi seepeale politseile avalduse v\u00e4\u00e4rteomenetluse algatamiseks. \u201cPolitsei leidis, et ma ei ole vara kahjustanud. N\u00f5ustun politseiga, et oleksin pidanud l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima, aga selle perekonnaga on v\u00f5imatu l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.\u201d8. aprillil nihutas pealinna perekond teet\u00f5kke varasemast asukohast tee keskpaigas tee algusesse. N\u00fc\u00fcd takistab edasiliikumist lati asemel tabaga kett, mille avamiseks v\u00e4hemalt \u00fchele tee\u00e4\u00e4rsele ka v\u00f5ti anti. Juba eelmisel suvel saatsid M\u00e4ek\u00fcla tee\u00e4\u00e4rsed majapidamised valda taotluse, et vald v\u00f5taks tee vastavalt seadusele sundvaldusesse ja muudakse selle avalikuks.Pool aastat hiljem, veebruaris vastas Saaremaa vald taotlusele eitavalt, tuues muu hulgas p\u00f5hjuseks, et tee \u00e4\u00e4res pole avalikke hooneid ja sealt ei k\u00e4i keegi koolis.\u201cSee, et seal asuvad inimeste kodud, ei huvita mitte kedagi,\u201d oli Elo Lember n\u00f6rdinud.Ta t\u00e4psustas, et 27. m\u00e4rtsil saatsid pealinna noored Saaremaa valda teate, et nad kavatsevad eratee oma kinnistu piires likvideerida seoses ehitustegevusega ja plaaniga istutada tee asemele viljapuud.S\u00fcndmuste selline areng ajendas Lembrit l\u00e4kitama vallavanem Mikk Tuisule p\u00f6\u00f6rdumist, millele vallavanem pole veel vastanud. \u201cMinu p\u00f6\u00f6rdumine on appikarje. Olen hirmul, sest j\u00e4rsku nad kaevavadki tee \u00fcles, kuigi ilma loata seda vist teha ei saa.\u201dLembri s\u00f5nul taotlevad neli tee sulgemisest h\u00e4iritud kinnisvaraomanikku n\u00fc\u00fcd kohtult esmast \u00f5iguskaitset, et tagada kuni servituudi m\u00e4\u00e4ramiseni tee lahtihoidmine. Tee sulgenud uued naabrid vabatahtlikult servituudiga ei n\u00f5ustu. \u201cNad v\u00f5ivad meid muidugi ka p\u00e4rast seda edasi kiusata, kuid siis saab politsei sekkuda,\u201d selgitas ta.Lember n\u00f5ustus, et uusasunikud pealinnast on tegelikult oma kinnistu \u00f5igusj\u00e4rgsed p\u00e4rijad ja osa teest kuulub neile. Samas pole noore pere riiukiskumine \u00fclej\u00e4\u00e4nud tee\u00e4\u00e4rsetega tema hinnangul midagi muud kui kiusamine.\u201cNad ise seal tee \u00e4\u00e4res praegu ju ei ela ja nad ei ole selle tee korrashoidu mitte s\u00f5rmeotsagagi panustanud,\u201d r\u00e4\u00e4kis Lember. \u201cSaan nende eesm\u00e4rgist aru - nad tahavad meist lahti saada. Et me teeksime omale eraldi tee.\u201dK\u00f5nealune k\u00fclatee on Lembri s\u00f5nul ehitatud \u00fcle saja aasta tagasi. Tagantj\u00e4rele vaadates ei ole \u00f5ige, et avalikus kasutuses teel\u00f5igud m\u00f5\u00f5deti omal ajal suvaliselt m\u00f5ne eraomaniku maa k\u00fclge.\u201cTegelikult oleks pidanud k\u00f5ik avalikud teed lahku m\u00f5\u00f5tma. K\u00f5ike saaks muuta, kui v\u00f5etaks riigikogu tasandil seadus vastu.\u201dElo Lember pakkus, et ametisse astuva vabariigi valitsuse saarlasest regionaalminister Madis Kallas ja saarlasest justiitsminister Kalle Laanet on just need mehed, kes saaksid teede avaliku kasutamisega seotud seadused korda teha. \u201cJ\u00e4tta avalikud teed avalikeks riigi seadusega,\u201d osutas ta. V\u00e4ga paljud on h\u00e4das sellega, et ei p\u00e4\u00e4ste, politsei ega kiirabi ei p\u00e4\u00e4se nende majapidamisele ligi.Kahte osapoolt on vaja lepitada\u201cOleme sellest vaidlusest teadlikud eelmise aasta l\u00f5pust. Praegu on valla roll olnud pigem asjaolusid selgitada, kahte osapoolt lepitada ning j\u00f5uda k\u00f5iki osapooli rahuldava lahenduseni.Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdep\u00e4\u00e4s avalikult kasutatavalt teelt v\u00f5i kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on \u00f5igus n\u00f5uda juurdep\u00e4\u00e4su \u00fcle v\u00f5\u00f5ra kinnisasja. Juurdep\u00e4\u00e4su asukoht, kasutamise t\u00e4htaeg ja tasu m\u00e4\u00e4ratakse sellisel juhul kokkuleppel.Kui kokkulepet ei suudeta aga saavutada, saab juurdep\u00e4\u00e4su ja selle kasutamise tasu m\u00e4\u00e4rata kohus. Juurdep\u00e4\u00e4su m\u00e4\u00e4ramisel arvestatakse koormatava kinnisasja omaniku huve. Meile teadaolevalt vajab juurdep\u00e4\u00e4su oma kinnistule seal p\u00fcsivalt elav \u00fcks leibkond. Teisi kinnistuid on seal k\u00fcll ka.\u201dValla teespetsialist Raivo KaseorgMida teha?:\u2022 Servituudi seadmiseks v\u00f5ivad pooled minna notarisse ja seal valmistab notar ette servituudi seadmise lepingu, selgitades k\u00f5ik asjaolud pooltele \u00fcle.\u2022 Kui pooled ei suuda ise kokkulepet saavutada, siis p\u00f6\u00f6rdub \u00fcks pool tavaliselt kohtu poole, et n\u00f5uda servituudi seadmist, ja kui sealt tuleb vastav otsus, k\u00e4ib protsess notari kaudu.\u2022 Oluline on ka m\u00e4rkida, et kui servituut on kantud kinnistusraamatusse, j\u00e4\u00e4b see kehtima ka kinnisasja omaniku vahetumisel.\"Sellist h\u00e4bematust pole mina oma elus varem kohanud.\"MAANO TANG\"Minu p\u00f6\u00f6rdumine on appikarje. Olen hirmul, sest j\u00e4rsku nad kaevavadki tee \u00fcles, kuigi ilma loata seda vist teha ei saa.\"ELO LEMBERVIDEOsaartehaal.eeARVI PALOMETS elab p\u00fcsivalt M\u00e4ek\u00fclas ja \u00fctleb, et seniste asukate suhted uute v\u00f5imalike naabritega on t\u00f5esti kehvad. \u201cNad lubasid tee \u00fcles kaevata paari kuu p\u00e4rast. Sellist asja pole minu silmad enne n\u00e4inud, olen siin elanud s\u00fcnnist saati.\u201d ERIK T\u00dc\u00dcR SAJA-AASTANE K\u00dcLATEE: Edasiliikumist takistab tabaga kett, mille avamiseks v\u00e4hemalt \u00fchele tee\u00e4\u00e4rsele ka v\u00f5ti anti. ERIK T\u00dc\u00dcRAin Lember, Marili Kesk\u00fcla"}
{"text":"Keskerakond p\u00fc\u00fcab teha Tarmo Tammistest Kohtla-J\u00e4rve uut linnapeadKohtla-J\u00e4rve volikogusse kuuluvad keskerakondlased tahavad tagandada kaks kuud tagasi ametisse asunud Virve Linderi linnavalitsuse ja tuua tema asemele endise Narva linnapea Tarmo Tammiste, aga selleks ei ole neil praegu piisavalt h\u00e4\u00e4li koos.Otseseid ja konkreetseid etteheiteid Linderi v\u00e4hemusvalitsuse senisele t\u00f6\u00f6le volikogu liikmed, kellega P\u00f5hjarannik r\u00e4\u00e4kis, ei nimetanud. K\u00fcll aga \u00fctlesid mitmed neist, et Keskerakond tahab saada linna etteotsa taas oma inimese.Veebruari l\u00f5pus moodustasid Kohtla-J\u00e4rvel koalitsiooni viis Keskerakonna ja viis sotside fraktsiooni liiget ning veel neli saadikut: Anton Dijev, Maria Merkulova, Deniss Ver\u0161inin ja Zaur Abbassov. 25kohalises volikogus on neil kokku 14 h\u00e4\u00e4lt. Nende h\u00e4\u00e4ltega valiti uueks volikogu esimeheks sots Eduard Odinets.Pisut v\u00e4hem kui kuu aega varem oli volikogu kinnitanud ametisse Virve Linderi linnavalitsuse. Selleks tulid poolth\u00e4\u00e4led aga valdavalt teisest leerist: valimisliidult Restart Kohtla-J\u00e4rve, Reformierakonnalt, praegusest v\u00f5imukoalitsioonist h\u00e4\u00e4letasid poolt vaid Dijev ja veel m\u00f5ned fraktsioonita saadikud. Linderi linnavalitsus sai ametisse t\u00e4nu sellele, et Keskerakonna saadikud loobusid h\u00e4\u00e4letamisest.Nii sotside fraktsiooni esimees Eduard Odinets kui ka keskfraktsiooni esimees Sergei Lopin kinnitasid p\u00e4rast koalitsioonilepingu s\u00f5lmimist, et neil ei ole praegu plaanis Linderit kohe tagandama asuda, kuid tema v\u00e4hemusvalitsus peab viima ellu s\u00f5lmitud koalitsioonilepingut.Tammiste on n\u00f5us linnapeaameti vastu v\u00f5tmaSel neljap\u00e4eval \u00fctles Lopin, et tal pole otseseid etteheiteid Linderi linnavalitsusele peale selle, et suhtlemine volikoguga v\u00f5iks tihedam olla. Samas tunnistas ta, et Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku asuda Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks Tarmo Tammistele, kes oli Narva linnapea ja l\u00fchikest aega ka volikogu esimees kokku ligemale 20 aastat.P\u00e4rast Narva linnapea ametist tagandamist 2020. aasta kevadel oli Tammiste erakonnakaaslasest majandusministri Taavi Aasa n\u00f5unik. Praegu on Tartus elav Tammiste Eesti korteri\u00fchistute liidu L\u00f5una regiooni esinduse juht. Tammiste \u00fctles, et on andnud n\u00f5usoleku kandideerida Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks ja pidanud sel teemal Kohtla-J\u00e4rvel ka kaks kohtumist osa volikogu liikmetega. \"Ega mul praegu rohkem midagi lisada olegi,\" \u00fctles Tammiste, m\u00e4rkides, et edasine s\u00f5ltub sellest, kui paljud volikogu liikmed teda toetada kavatsevad.Eduard Odinets \u00fctles, et Tammiste osas midagi ametlikult kokku lepitud pole. Samas m\u00e4rkis ta, et koalitsioonileppe s\u00f5lmimisel oli juttu sellest, et juhul kui linnavalitsus l\u00e4heb v\u00e4ljavahetamisele, siis kuulub linnapea koht Keskerakonnale.Sotside fraktsiooni kuuluv sotsiaalkomisjoni esimees Jelena Mutonen s\u00f5nas, et ta ei oska nimetada konkreetseid etteheiteid Linderi linnavalitsusele, kuid tunneb, et linna etteotsa oleks vaja kogenumaid omavalitsusjuhte. Eelnevatel aastatel olid Odinets ja Mutonen kogenud keskerakondlastest linnajuhtide p\u00f5hilised kriitikud.Valimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve liider Janek Pahka \u00fctles, et Keskerakonnal pole muud soovi, kui saada vana v\u00f5im linnavalitsuses taas enda k\u00e4tte. \"Nad on pidanud mitmeid koosolekuid, et umbusaldusavaldusega v\u00e4lja tulla, aga nad ei ole seni kuidagi selleks h\u00e4\u00e4li kokku saanud,\" s\u00f5nas Pahka, lisades, et Restart p\u00fc\u00fcab leida lahendust, et praegune linnavalitsus saaks normaalses \u00f5hkkonnas t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\u00dcheks seltskonnaks, kes pole vaimustatud linnavalitsuse v\u00e4ljavahetamisest, on niinimetatud Anton Dijevi nelja saadiku fraktsioon. \"L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised linnavalitsuse umbusaldamise teemal k\u00e4ivad, kuid me veel m\u00f5tleme, kas praegu on m\u00f5istlik teha v\u00f5imuvahetust v\u00f5i mitte. Linnas on suurte k\u00e4rbete t\u00f5ttu niigi keeruline olukord. Ei ole selge, kas linnavalitsuse vahetus tooks stabiilsust juurde,\" s\u00f5nas ta.Dijev kinnitas, et valimisliit Restart on selleks, et nad neljakesi ei \u00fchineks linnavalitsuse umbusaldamisega, lubanud toetada teda linnavolikogu esimeheks valimisel, kui tal selline soov peaks tekkima. \"Me ei ole praegu midagi otsustanud,\" \u00fctles Dijev, kes pidas samas plussiks, et Kohtla-J\u00e4rvel on praegu noor ja popp linnapea Virve Linder. Ta \u00fctles Tammiste kohta: \"Ma ei ole kindel, et inimene, kes juhtis Narvat ligemale 20 aastat, mil seal toimusid mitmed suured korruptsiooniasjad, oleks parem variant.\"Kohtla-J\u00e4rve v\u00f5im langes turbulentsi eelmise aasta oktoobri alguses vallandunud korruptsiooniskandaaliga, mille k\u00e4igus said kuriteokahtlustuse \u00fcheksa volikogu liiget, teiste seas ka Pahka ja Dijev, kuid j\u00e4rgnenud poole aasta jooksul ei ole neile s\u00fc\u00fcdistust esitatud. Oktoobris tagandas volikogu ametist linnapea Toomas Naela ja volikogu esimehe Tiit Lillemetsa. Novembris valiti linnapeaks Virve Linder, kelle linnavalitsuse kinnitas heitliku meelega volikogu ametisse alles veebruari alguses.ANTON DIJEV\"L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised linnavalitsuse umbusaldamise teemal k\u00e4ivad, kuid me veel m\u00f5tleme, kas praegu on m\u00f5istlik teha v\u00f5imuvahetust v\u00f5i mitte. \"Kauaaegne Narva linnapea Tarmo Tammiste kinnitas, et juhul kui volikogus on vajalik hulk toetush\u00e4\u00e4li koos, on ta n\u00f5us asuma Kohtla-J\u00e4rve linnapea ametisse. ILJA SMIRNOVERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Noor perekond sulges k\u00fclatee, naabrite v\u00e4itel k\u00e4ttemaksuksOrissaare k\u00fclje all M\u00e4ek\u00fclas kogub hoogu leppimatu t\u00fcli pealinnast saarele koliva noore pere ja vanade olijate vahel.Nagu sellistel puhkudel sagedane, t\u00f5useb vaen pealtn\u00e4ha pisiasjadest ja l\u00f5peb s\u00f5idutee sulgemisega kas v\u00e4ljapressimise v\u00f5i k\u00e4ttemaksu eesm\u00e4rgil. Nii ka siin.\nM\u00e4ek\u00fclas sulges pealinnast tulnud kahe v\u00e4ikese lapsega pere 400 meetri pikkuse teel\u00f5igu, mille \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4b neli majapidamist. Nende tulevane elamine j\u00e4\u00e4b nooriku emapoolse suguv\u00f5sa valdustesse.\nNoored ei soovi oma nime avaldamist ega pikema kommentaari avaldamist ajalehes. Vastasleeri iseloomustasid nad kui laimajaid ja halbu inimesi.\n\u201cTee on kinni nendele, kes on meiega v\u00e4ga ebameeldivalt k\u00e4itunud ja tekitanud meile rahalist kahju,\u201d selgitas pere naispool. \u201cKas me t\u00f5esti peame oma maja k\u00f5rvalt m\u00f6\u00f6da laskma inimesi, kes on meile ennast ebastabiilseina n\u00e4idanud. Meil on v\u00e4ikesed lapsed ja me ei soovi, et seal keegi teed m\u00f6\u00f6da kihutaks.\u201d\nMaja noorel perel M\u00e4ek\u00fclas siiski veel ei ole, k\u00fcll aga k\u00e4ivad ettevalmistused ehitust\u00f6\u00f6ks ja suhtlemine ametkondadega. K\u00fclateele t\u00f5mbasid nad takistuse ette v\u00e4idetavalt seet\u00f5ttu, et uue elamu juurde kavandatud imbv\u00e4ljaku rajamine seab naabrite maale piiranguid, millega nood n\u00f5us ei ole.\n\nM\u00e4nniku talu omanik Maano Tang.\nErik T\u00fc\u00fcr \/ Saarte H\u00e4\u00e4l\n\nM\u00e4nniku talu omanik Maano Tang, kes p\u00fcsivalt elab Orissaare alevikus, t\u00f5des, et tema suhted noortega jahenesid p\u00e4rast seda, kui ta keeldus septikuga kaasnevatest piirangutest suurele maat\u00fckile.\n\u201cNad tahtsid, et ma ei kasutaks 4000 ruutmeetrit oma maast ja annaksin selle kohta kohe allkirja,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201cM\u00f5tlesin, et miks sellega nii kiire on, ja allkirja ma ei andnud. Siis lubati tee kinni panna,\u201d lisas Tang, kes enda s\u00f5nul pole sellist h\u00e4bematust elus varem kohanud.\n\u201cEluaeg k\u00e4iakse seda teed m\u00f6\u00f6da ja kellelgi pole \u00fctlemist olnud. N\u00fc\u00fcd tuli uus omanik, nii k\u00f5va poiss, et \u00fcle oma maa k\u00e4ia ei luba.\u201d\nTang t\u00f6\u00f6tas aastak\u00fcmneid proteesimeistrina. \u00dcle kaheksak\u00fcmnesel mehel pole kerge liikuda, mist\u00f5ttu vajab ta oma valdusele autoga ligip\u00e4\u00e4su.\nTee sulgejad soovitavad tal s\u00f5ita k\u00fcla tagant l\u00e4bi, mis pikendab 200-meetrise vahemaa 3,5 kilomeetri pikkuseks. \u201cMingisugune karjatee seal on, aga sealt saab l\u00e4bi d\u017eiibiga ja traktoriga, aga mina oma madala p\u00f5hjaga autoga ei saa,\u201d nentis Tang.\nOrissaare perearst Elo Lember kolis \u00e4sja M\u00e4ek\u00fclast Orissaarde, kuid k\u00e4ib j\u00e4tkuvalt vana kodumaja k\u00fctmas ja kassidele s\u00fc\u00fca viimas.\nLembri s\u00f5nul seati teet\u00f5ke kahe raudposti vahele \u00fcles eelmise aasta juunikuus paarisaja meetri kaugusele tee algusest. Kui tuli puudetraktor, kaevas Lember \u00fche posti v\u00e4lja, et koorem m\u00f6\u00f6da mahuks.\nMaaomanik tegi seepeale politseile avalduse v\u00e4\u00e4rteomenetluse algatamiseks. \u201cPolitsei leidis, et ma ei ole vara kahjustanud. N\u00f5ustun politseiga, et oleksin pidanud l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima, aga selle perekonnaga on v\u00f5imatu l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.\u201d\n8. aprillil nihutas pealinna perekond teet\u00f5kke varasemast asukohast tee keskpaigas tee algusesse. N\u00fc\u00fcd takistab edasiliikumist lati asemel tabaga kett, mille avamiseks v\u00e4hemalt \u00fchele tee\u00e4\u00e4rsele ka v\u00f5ti anti.\n\nKahte osapoolt on vaja lepitada\n\u201cOleme sellest vaidlusest teadlikud eelmise aasta l\u00f5pust. Praegu on valla roll olnud pigem asjaolusid selgitada, kahte osapoolt lepitada ning j\u00f5uda k\u00f5iki osapooli rahuldava lahenduseni.\nOmanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdep\u00e4\u00e4s avalikult kasutatavalt teelt v\u00f5i kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on \u00f5igus n\u00f5uda juurdep\u00e4\u00e4su \u00fcle v\u00f5\u00f5ra kinnisasja. Juurdep\u00e4\u00e4su asukoht, kasutamise t\u00e4htaeg ja tasu m\u00e4\u00e4ratakse sellisel juhul kokkuleppel.\nKui kokkulepet ei suudeta aga saavutada, saab juurdep\u00e4\u00e4su ja selle kasutamise tasu m\u00e4\u00e4rata kohus. Juurdep\u00e4\u00e4su m\u00e4\u00e4ramisel arvestatakse koormatava kinnisasja omaniku huve.\nMeile teadaolevalt vajab juurdep\u00e4\u00e4su oma kinnistule seal p\u00fcsivalt elav \u00fcks leibkond. Teisi kinnistuid on seal k\u00fcll ka.\u201d\nRaivo Kaseorg\nValla teespetsialist\n\n\nSAJA-AASTANE K\u00dcLATEE: Edasiliikumist takistab tabaga kett, mille avamiseks v\u00e4hemalt \u00fchele tee\u00e4\u00e4rsele ka v\u00f5ti anti.\nErik T\u00fc\u00fcr \/ Saarte H\u00e4\u00e4l\n\n\nVaidlus M\u00e4ek\u00fclas: vald keeldub k\u00fclatee avalikuks tegemisest\n\nJuba eelmisel suvel saatsid M\u00e4ek\u00fcla tee\u00e4\u00e4rsed majapidamised valda taotluse, et vald v\u00f5taks tee vastavalt seadusele sundvaldusesse ja muudakse selle avalikuks.\nPool aastat hiljem, veebruaris vastas Saaremaa vald taotlusele eitavalt, tuues muu hulgas p\u00f5hjuseks, et tee \u00e4\u00e4res pole avalikke hooneid ja sealt ei k\u00e4i keegi koolis.\n\nElo Lember\nErakogu\n\n\u201cSee, et seal asuvad inimeste kodud, ei huvita mitte kedagi,\u201d oli Elo Lember n\u00f6rdinud.\nTa t\u00e4psustas, et 27. m\u00e4rtsil saatsid pealinna noored Saaremaa valda teate, et nad kavatsevad eratee oma kinnistu piires likvideerida seoses ehitustegevusega ja plaaniga istutada tee asemele viljapuud.\nS\u00fcndmuste selline areng ajendas Lembrit l\u00e4kitama vallavanem Mikk Tuisule p\u00f6\u00f6rdumist, millele vallavanem pole veel vastanud. \u201cMinu p\u00f6\u00f6rdumine on appikarje. Olen hirmul, sest j\u00e4rsku nad kaevavadki tee \u00fcles, kuigi ilma loata seda vist teha ei saa.\u201d\nLembri s\u00f5nul taotlevad neli tee sulgemisest h\u00e4iritud kinnisvaraomanikku n\u00fc\u00fcd kohtult esmast \u00f5iguskaitset, et tagada kuni servituudi m\u00e4\u00e4ramiseni tee lahtihoidmine. Tee sulgenud uued naabrid vabatahtlikult servituudiga ei n\u00f5ustu. \u201cNad v\u00f5ivad meid muidugi ka p\u00e4rast seda edasi kiusata, kuid siis saab politsei sekkuda,\u201d selgitas ta.\nLember n\u00f5ustus, et uusasunikud pealinnast on tegelikult oma kinnistu \u00f5igusj\u00e4rgsed p\u00e4rijad ja osa teest kuulub neile. Samas pole noore pere riiukiskumine \u00fclej\u00e4\u00e4nud tee\u00e4\u00e4rsetega tema hinnangul midagi muud kui kiusamine.\n\u201cNad ise seal tee \u00e4\u00e4res praegu ju ei ela ja nad ei ole selle tee korrashoidu mitte s\u00f5rmeotsagagi panustanud,\u201d r\u00e4\u00e4kis Lember. \u201cSaan nende eesm\u00e4rgist aru \u2013 nad tahavad meist lahti saada. Et me teeksime omale eraldi tee.\u201d\nK\u00f5nealune k\u00fclatee on Lembri s\u00f5nul ehitatud \u00fcle saja aasta tagasi. Tagantj\u00e4rele vaadates ei ole \u00f5ige, et avalikus kasutuses teel\u00f5igud m\u00f5\u00f5deti omal ajal suvaliselt m\u00f5ne eraomaniku maa k\u00fclge.\n\u201cTegelikult oleks pidanud k\u00f5ik avalikud teed lahku m\u00f5\u00f5tma. K\u00f5ike saaks muuta, kui v\u00f5etaks riigikogu tasandil seadus vastu.\u201d\nElo Lember pakkus, et ametisse astuva vabariigi valitsuse saarlasest regionaalminister Madis Kallas ja saarlasest justiitsminister Kalle Laanet on just need mehed, kes saaksid teede avaliku kasutamisega seotud seadused korda teha. \u201cJ\u00e4tta avalikud teed avalikeks riigi seadusega,\u201d osutas ta. V\u00e4ga paljud on h\u00e4das sellega, et ei p\u00e4\u00e4ste, politsei ega kiirabi ei p\u00e4\u00e4se nende majapidamisele ligi.\n\nMida teha?\nServituudi seadmiseks v\u00f5ivad pooled minna notarisse ja seal valmistab notar ette servituudi seadmise lepingu, selgitades k\u00f5ik asjaolud pooltele \u00fcle.\nKui pooled ei suuda ise kokkulepet saavutada, siis p\u00f6\u00f6rdub \u00fcks pool tavaliselt kohtu poole, et n\u00f5uda servituudi seadmist, ja kui sealt tuleb vastav otsus, k\u00e4ib protsess notari kaudu.\nOluline on ka m\u00e4rkida, et kui servituut on kantud kinnistusraamatusse, j\u00e4\u00e4b see kehtima ka kinnisasja omaniku vahetumisel.\u00a0\n"}
{"text":"T\u00f5usva p\u00e4ikese maa \u2013 koht, kust Venemaa paistab t\u00e4htsusetu ja n\u00f5rkM\u00f5nik\u00fcmmend kilomeetrit Hokkaido saare suurimast linnast Sapporost l\u00f5unas Chitose lennuv\u00e4ljal t\u00f5usevad Jaapani F-15 h\u00e4vitajad m\u00fcrinaga \u00f5hku, koguvad kiirust ja suunduvad kuhugi silmapiiri taha. Nii k\u00e4ib see peaaegu iga p\u00e4ev. \u00dchele Eesti, \u00fchele L\u00e4ti ja \u00fchele Leedu ajakirjanikule s\u00f5jav\u00e4ebaasis ekskursiooni tegevad Jaapani ametnikud muidugi ei \u00fctle, kuhu ja mida tegema need lennukid l\u00e4hevad.* Jutud on off-the-record ja pilte teha ei tohi.Aga isegi kui Chitose baasis toimuv on kaetud saladuselooriga, siis loogika ja avalikud andmed \u00fctlevad ise, mida need h\u00e4vituslennukid toimetavad. Otse siit \u00fcle mere l\u00e4\u00e4nes on Venemaa ja P\u00f5hja-Korea; f\u00fc\u00fcsiliselt k\u00fcll kaugemal, aga Jaapani julgeolekumurede jaoks sisuliselt olulisemal kohal asub ka Hiina.\nMuidu on s\u00f5jav\u00e4ebaas nagu s\u00f5jav\u00e4ebaas ikka. Majad, kus elavad s\u00f5durid. Angaarid, kus paiknevad lennukid. Lennurajad, kus ruleerivad demonstratsiooniks v\u00e4lja toodud h\u00e4vitajad \u2013 nende reaktiivmootoritest v\u00e4lja paiskuv leek soojendab pealtvaatajaid ka saja meetri kauguselt.\n\nJaapani (paremal) ja USA (vasakul tagaplaanil) h\u00e4vitajad juunis 2022 \u00fchislennul Jaapani mere kohal.\nAP\/Scanpix\n\nSiis muidugi s\u00f6\u00f6kla ja pood, kus m\u00fc\u00fcakse traditsioonilist s\u00f5jav\u00e4elinnakute kraami, kiirtoidust kuni suveniirideni. Riiulil j\u00e4\u00e4b silma \u00fcks karbike pealkirjaga \u00abVene rulett\u00bb. K\u00fcsimise peale selgub, et tegu on koogikestega \u2013 jaapanlikult mitmekordselt kilesse pakitud \u2013, mis v\u00e4limuselt k\u00f5ik \u00fchesugused, aga iga kuues pole maitselt magus, vaid k\u00f5rvetavalt terav.\n\nVenemaa kardab Jaapanit\n\nKui maailmas \u00fcldse on \u00fcks koht, kuskohast vaadates paistab Venemaa v\u00e4ike ja n\u00f5rk, siis on see Jaapan. Iseenesest on Hokkaido saarelt Venemaa ju siinsamas. Venemaa poolt okupeeritud Jaapani P\u00f5hjaterritooriumid (Vene terminoloogia j\u00e4rgi L\u00f5una-Kuriilid), l\u00e4him neist saartest paikneb Hokkaido kaldast ainult m\u00f5ne kilomeetri kaugusel. Viimaste aastate jooksul on Venemaa okupeeritud saartele paigutanud uut s\u00f5jatehnikat, \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme ja isegi tanke. Aga seegi n\u00e4itab, et Venemaa m\u00f5tleb rohkem kaitsele. Et Venemaa kardab.\n\nJaapani sildid Hokkaido saarel, mis n\u00f5uavad P\u00f5hjaterritooriumi (Venemaa jaoks Kuriili saari) Venemaalt tagasi.\nDaniel Leussink\/Reuters\/Scanpix\n\nJaapan kulutab kaitsele v\u00e4he. Ainult \u00fche protsendi oma sisemajanduse kogutoodangust, aga kui sinu majandus on suuruselt maailma kolmas, siis isegi \u00fcks protsent t\u00e4hendab umbes 54 miljardit dollarit aastas. Kui Jaapan tahaks, v\u00f5iks ta Venemaa poolt okupeeritud saared j\u00f5uga tagasi v\u00f5tta. Mitte sellep\u00e4rast, et Jaapani v\u00e4ed oleksid nii silmapaistvalt v\u00f5imsad, aga lihtsalt seet\u00f5ttu, et need saared on nii l\u00e4hedal. Teistpidi, Venemaa vaatenurgast j\u00e4lle kaugel ja tegelikult mittekaitstavad.\nJaapan kulutab kaitsele ainult \u00fche protsendi SKTst, aga kui majandus on suuruselt maailma kolmas, siis t\u00e4hendab see umbes 54 miljardit dollarit aastas.\nAleksandr Dugin, \u00fcks Vene imperialismi teoreetikutest, pakkus juba 25 aastat tagasi v\u00e4lja, et Venemaa v\u00f5iks L\u00f5una-Kuriilid Jaapanile tagasi anda ning vastutasuks loobuks Jaapan liitlassuhtest Ameerika \u00dchendriikidega. Isegi kui plaani esimeses osas on teatav realism \u2013 tunnistamine, et Venemaa jaoks pole tegu oluliste aladega \u2013, siis plaani teine osa ehk Jaapani v\u00e4ljameelitamine USA orbiidilt on muidugi naiivne. Jaapani suhe \u00dchendriikidega on eriline \u2013 nad on ameeriklaste uppumatu lennukikandja Vaikse ookeani servas.\nJaapanis armastatakse slaidi\u00adesitlusi. Postimehel oli v\u00f5imalus nii Jaapani v\u00e4lis- kui ka kaitseministeeriumis neid korduvalt vaadata ja kuulata. \u00dcks korduv teema oli Jaapani \u00fcmber toimuv suur muutus julgeolekupildis.\nEestist paistab igalt poolt Venemaa. Kuid jaapanlaste tehtud esitlused tuletavad midagi meelde: N\u00f5ukogude Liitu enam pole. N\u00e4iteks venelaste Kaug-Ida s\u00f5jav\u00e4eringkonnas on praktiliselt iga n\u00e4itaja j\u00e4rgi (s\u00f5durite, lennukite, tankide, laevade arv) nende v\u00f5imsus v\u00f5rreldes N\u00f5ukogude ajaga v\u00e4henenud ligi k\u00fcmme korda.\nSee ei tee Venemaad ohutumaks \u2013 Ukraina tuletab seda iga p\u00e4ev meelde. H\u00e4\u00e4buv impeerium v\u00f5ib olla nagu nurkasurutud rott, oma kompleksides ohtlikumgi. Aga annab siiski natuke teistsugust perspektiivi.\n\nPilvel\u00f5hkujad ja p\u00fchamud Tokyos.\nerakogu\n\nKohtudes Tokyo kesklinnas \u00fche Jaapani m\u00f5ttekoja anal\u00fc\u00fctikuga, toob ta paar huvitavat n\u00e4idet Venemaa ja Hiina s\u00f5jalise koost\u00f6\u00f6 kohta. Jah, nad teevad \u00fchis\u00f5ppuseid. N\u00e4iteks eelmise aasta septembris toimunud Vostok h\u00f5lmas ka Venemaa okupeeritud Jaapani saari. Hiinlased muuseas saartele ei l\u00e4inud, Jaapani luure j\u00e4lgis seda hoolikalt. V\u00f5i siis see, kuidas \u00fcks-kaks Vene pommituslennukit on koos Hiina lennukitega kulgenud m\u00f6\u00f6da Jaapani territoriaalpiire.\n\nhtml.dark-theme .HYPE_document {filter: invert(1) hue-rotate(180deg) }\n\nAga kui kuulata jaapanlaste arutlusi, siis saab ka aru, kui \u00fchepoolne on Vene-Hiina koost\u00f6\u00f6. T\u00e4henduses, et Hiinal on v\u00f5imu, v\u00f5imalusi ja tahet, aga Venemaal, isegi kui tal on tahet, pole v\u00f5imu ega v\u00f5imalusi. Venelaste k\u00e4sutuses on Jaapani l\u00e4heduses \u00fclbitsevalt \u00f6eldes paar lennukit ja paar laeva (tegelikult muidugi veidi enam). Aga see pole enam impeerium, vaid lihtsalt \u00fcks suur riik, mis aegam\u00f6\u00f6da kaotab positsioone.\nAasta jooksul teevad Hiina s\u00f5jalennukid umbes tuhat lendu Jaapani \u00f5huruumi l\u00e4hedale, nii et Jaapani h\u00e4vitajad peavad \u00f5hku t\u00f5usma ja kontrollima minema.\nV\u00f5rdluseks Hiina. Teame, et see on suur, kasvav ning globaalselt \u00fcha t\u00e4htsam riik. Aga Jaapanist vaadates saab see palju-palju selgemaks. N\u00e4iteks aasta jooksul teevad Hiina s\u00f5jalennukid umbes tuhat lendu Jaapani \u00f5huruumi l\u00e4hedale, nii et Jaapani h\u00e4vitajad peavad \u00f5hku t\u00f5usma ja kontrollima minema. Seda teevad t\u00f5en\u00e4oliselt ka need h\u00e4vitajad, mida Postimehele n\u00e4idati Hokkaidol asuvas baasis.\nKujutame ette, kui Eestis oleks midagi sarnast \u2013 keskmiselt kolm korda p\u00e4evas tuleks Vene s\u00f5jalennukid meie piiridele? Eestis me seda nii h\u00e4sti ei taju, aga Jaapanist paistab eriti h\u00e4sti v\u00e4lja Hiina t\u00f5us ja Venemaa langus.\n\n\u00dcks silm pistriku, teine aga tuvi oma\n\n\nHiina-teemadele spetsialiseerunud Tokyo \u00fclikooli professor Akio Takahara \u00fctleb, et Venemaa s\u00f5da Ukrainas pole Hiinale meeltm\u00f6\u00f6da ja pigem tahaks Hiina end veidi Venemaast distantseerida.\nerakogu\n\nValimiskampaania ajal proovis EKRE esimees Martin Helme paaril korral \u00f6elda midagi sellist, et Eesti v\u00e4lispoliitika peaks olema s\u00f5nades tasane v\u00f5i lausa vait, aga samal ajal tuleks olla hambuni relvastatud.\nRahvuskonservatiivide juhil ei ole muidugi usutavust, et Eesti julgeolekust r\u00e4\u00e4kida, aga tema katsetusi v\u00f5ib kasutada sissejuhatusena \u00fchele teemale, mis v\u00f5iks isegi \u00fcldisemat huvi pakkuda. Kuidas me Eestis julgeolekust r\u00e4\u00e4gime? Mis s\u00f5nu kasutame? Kas Venemaa on Eestile oht?\n\nKadri Liik\nMihkel Maripuu\n\nPoliitikaanal\u00fc\u00fctik Kadri Liik on paaris intervjuus riivamisi puudutanud sarnast ainest. \u00dchelt poolt kiitnud Eesti kompromissitust ja emotsioone, aga samas l\u00e4bi lillede m\u00f5ista andnud, et suuremad [L\u00e4\u00e4ne-Euroopa] riigid ei saa r\u00e4\u00e4kida ega tegutseda samamoodi.\nJaapaniga on sama lugu. N\u00e4iteks kui Eesti diplomaadid proovivad kirjeldada selle riigi julgeolekudilemmasid, siis \u00fctlevad nad: strateegiline oht Jaapani jaoks on Hiina, taktikaline aga P\u00f5hja-Korea.\nJaapanlased ise, olgu selleks siis ametnikud, ametlike dokumentide koostajad v\u00f5i lihtsalt k\u00f5rvalt anal\u00fc\u00fcsijad, aga v\u00e4ldivad s\u00f5na \u00aboht\u00bb igal juhul.\nKuna reisil Jaapanis olid lisaks Postimehe ajakirjanikule ka L\u00e4ti ja Leedu ajakirjanik, siis arutasime omavahel mitmeid kordi, kuidas eri riigid julgeolekust r\u00e4\u00e4givad ja m\u00f5tlevad. Eesti, L\u00e4ti ja Leedu on v\u00e4ga sarnased: otse ja otsekohesed, j\u00f5ulised ja kompromissitud. Miks aga Jaapan ei \u00fctle, et Hiina on oht? Hiina s\u00f5jalennukid ja laevad k\u00e4ivad praktiliselt iga p\u00e4ev Jaapani piiridel, oleks Eestis sama seis, \u00fctleks keerutamata: see on oht.\n\u00dchel kohtumisel Jaapani kaitseministeeriumis proovis Leedu kolleeg \u00e4\u00e4ri-veeri seda k\u00fcsimust t\u00f5sta, et n\u00e4e, Jaapan ei kasuta oma julgeolekustrateegias s\u00f5na \u00aboht\u00bb, et Hiina kohta \u00f6eldakse \u00abt\u00f5sine mure ja strateegiline v\u00e4ljakutse\u00bb, ning ainult P\u00f5hja-Korea kohta \u00f6eldakse, et oht.\nJaapani ametnik kerkis selle peale hetkeks oma nahkselt diivanilt, umbes 0,2 sekundi jooksul v\u00f5is tema n\u00e4olt ehk isegi v\u00e4lja lugeda \u00e4rritust. Siis liikus tema s\u00f5rm k\u00f5ne all olevale dokumendile: \u00abOlgem t\u00e4psed ja vaadakem, mis kirjas.\u00bb\nJa t\u00f5epoolest, P\u00f5hja-Korea ei ole \u00aboht\u00bb, vaid kirjas on, et P\u00f5hja-Korea s\u00f5jaline tegevus kujutab ohtu. Ning Hiina ei ole t\u00f5sine mure, vaid Hiina s\u00f5jaline tegevus on muutumas t\u00f5siseks mureks.\nTundub t\u00e4hen\u00e4rimine? V\u00f5ib-olla mitte. S\u00f5nade taga on ka m\u00f5te, t\u00e4hendus ja teod. Valid \u00fche s\u00f5na, on seis \u00fchtmoodi, valid teise s\u00f5na, siis teistmoodi. Isegi \u00abt\u00f5sine mure\u00bb vihastas Hiinat. Paar jaapanlast viitasid otse, et \u00aboht\u00bb t\u00e4hendab vaenlast v\u00f5i v\u00e4hemalt viib vaenlaseni.\nProfessor Rein Raud s\u00f5nab samuti, et selline otsekohesus ja s\u00f5na \u00aboht\u00bb kannab endast teatavat totaalsust, sunnib k\u00fcsima: kas oled valmis minema l\u00f5puni? Venemaa on oht \u2013 kas oled valmis minema l\u00f5puni, kas oled valmis Moskva k\u00f5rvale j\u00e4tma?\nK\u00fcsisin sama asja Tokyo \u00fclikooli professorilt Akio Takaharalt.\nProfessor istub puup\u00fcsti raamatuid t\u00e4is kabinetis ja muigab: \u00abAga mis muutuks, kui \u00fctleme \u00aboht\u00bb? Mis l\u00e4heks paremaks, kui \u00fctleme \u00aboht\u00bb?\u00bb\nTakahara j\u00e4tkab m\u00f5istuk\u00f5nega pistrikest ja tuvidest ehk neist, kes tahaks julgeolekupoliitikas olla j\u00f5ulisemad, ja neist, kes vastupidi pehmemad. \u00ab\u00c4kki oleme k\u00f5ik \u00fche silmaga pistrikud ja teise silmaga tuvid?\u00bb\n\n\nVahel vaid \u00fcks riik\n\nEestist tulnuna on keeruline Jaapanist kirjutada. Miks see peaks Eesti lugejatele \u00fcldse oluline olema? Istume koos L\u00e4ti Delfi ja Leedu rahvusringh\u00e4\u00e4lingu ajakirjanikuga \u00fches Honshu saarel Tokyos Akasaka linnaosas asuvas restoranis (miso\u00adsupp, vaagen sushivalikuga, ploomivein \u2013 10 eurot n\u00e4gu, kes \u00fctles, et Tokyo on kallis?) ja arutame k\u00f5ik sama k\u00fcsimust.\n\nRein Raud\nRaul Mee\n\n\u00abKirjutad Jaapanist, aga teed loo Venemaast. Niimoodi m\u00fc\u00fcdki selle lugejatele maha,\u00bb arvab kolleeg L\u00e4ti Delfist. Omamoodi k\u00fc\u00fcniline, aga sisaldab t\u00f5etera.\nTallinna \u00dclikooli professor japanist Rein Raud s\u00f5nab teatava frustratsiooniga, et eestlased teavad Jaapanist ja \u00fcldisemalt Aasiast v\u00e4he, ei saa aru ja tihti eksivad. N\u00e4iteks teame, et P\u00f5hja-Koread valitseb diktaator, kes n\u00e4ljutab oma rahvast ja silitab tuumapommi, v\u00f5ib-olla oleme isegi kuulnud, et P\u00f5hja-Korea laseb Jaapani poole ja vahel ka \u00fcle Jaapani rakette. Kui paljud meist aga teavad, et P\u00f5hja-Korea on aastak\u00fcmnete jooksul r\u00f6\u00f6vinud palju Jaapani kodanikke, t\u00e4iesti tavalisi inimesi, hoiab neid kinni (vist selleks, et Jaapanit paremini tundma \u00f5ppida), ning nende inimeste tagasisaamine on \u00fcks Jaapani v\u00e4lispoliitika prioriteete.\nJaapan on n\u00e4ide, et isegi kui oled t\u00e4htis ja justkui kaitstult teistest eemal saare peal, siis julgeolekuprobleemidest pole kusagil p\u00e4\u00e4su.\nGeograafia on Eesti needus, julgeolekuprobleemid on kogu aeg meie \u00fcmber, aga Jaapan on n\u00e4ide, et isegi kui oled t\u00e4htis ja justkui kaitstult teistest eemal saare peal, siis julgeolekuprobleemidest pole kusagil p\u00e4\u00e4su.\nAasia on suur. Seda v\u00f5ib n\u00e4ha Shanghais, kogeda Kuala Lumpuris, aga k\u00f5ige enam on seda ehk tajuda Tokyos. Seisad gigantsel Skytree vaateplatvormil 450 meetri k\u00f5rgusel ja vaatad: \u00fchel pool asub Vaikse ookeani rannik, aga siis hooned-hooned-hooned, kuni teisel pool silmapiiril uduh\u00e4mus paistvate Kanto m\u00e4gedeni. V\u00f5ib ju lisada, et poole Harjumaa suurusel Tokyo territooriumil elab 14 miljonit inimest, aga kui panna sinna juurde pealinna \u00fcmbritsev \u00abSuur-Tokyo\u00bb, siis kasvab asukate arv 40 miljonini.\n\n3776 meetri k\u00f5rgune ja rohkem kui 300 aastat vaikunud Fuji vulkaan on Jaapani k\u00f5rgeim m\u00e4etipp ja riigi s\u00fcmbol. Selle kujutis on kaunistanud ka jaapanlaste passe.\nToru Hanai\/Reuters\/Scanpix\n\nIseenesest on Jaapan ja jaapanlikkus k\u00f5ikjal meie \u00fcmber \u2013 Toyota, sushi, manga, Kurosawa, Sony, Honda \u2013 ja me teame, et seda nimetatakse t\u00f5usva p\u00e4ikese maaks, oleme televiisorist n\u00e4inud p\u00fchakodasid, Fuji m\u00e4ge ja \u00f5itsvaid kirsiaedu. Aga pinna pealt s\u00fcgavamale minnes teame v\u00e4he. Jaapan v\u00f5ib olla maailma suuruselt kolmas majandus, aga Eesti-poolne t\u00e4htsaim sisend kahe riigi majanduskoost\u00f6\u00f6sse on endiselt Imavere saeveski (Jaapan on \u00fcks Eesti puidu eksporditurgudest).\nJaapanit on raske Eestis tutvustada. Ta on oluline, aga nii kaugel. Teisalt on Eesti vaatest seis Jaapaniga imelihtne.\n\u00abJaapan tasakaalustab meie jaoks ohtlikku Venemaad,\u00bb s\u00f5nab n\u00fc\u00fcdseks juba ametit ja t\u00f6\u00f6ruume vahetanud endine v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu, teeb siis v\u00e4ikese m\u00f5ttepausi ja lisab: \u00abNing Hiinat, kes ei jaga meiega samu v\u00e4\u00e4rtusi.\u00bb Pange t\u00e4hele, kuidas n\u00fc\u00fcdne riigikogu liige kasutab erinevaid s\u00f5nu Venemaa ja Hiina iseloomustamiseks.\nP\u00f5him\u00f5tteliselt samadele asjadele viitab ka v\u00e4lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, kes lisab aga ka praktilise k\u00fclje: Jaapan on praegu G7 eesistuja, ja just G7 kaudu k\u00e4ib suurema osa Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine ning j\u00f5ustamine.\n\nKa Seouli suhted Pekingiga pole nii pilvitud, nagu L\u00f5una-Korea toonane president Moon Jae-in ja Hiina riigipea Xi Jinping p\u00fc\u00fcdsid kolm aastat tagasi naerusuise k\u00e4tlemisega n\u00e4idata.\nAP\/Scanpix\n\nKui proovida seda suurt strateegilist valemit v\u00e4ga lihtsas v\u00f5tmes v\u00e4lja \u00f6elda, siis seis on j\u00e4rgmine. Aasias elab 4,5 miljardit inimest ja Eesti jaoks on seal t\u00e4htsad kolm riiki: India, Hiina ning Jaapan.** India on Eesti suhtes \u00fcksk\u00f5ikne ja nende peaministri Narendra Modi kultiveeritud hindu natsionalismis leidub paratamatult koht l\u00e4\u00e4nevastasusel. Hiina, kelle suhtes Eesti oli kaua aega lootusrikas, on viimastel aastatel selgelt demonstreerinud, et nende vaated on teistsugused ning maailma suurima rahvaarvuga riik on Eesti (ja Ida-Euroopa tervikuna) julgeoleku jaoks muutunud pehmelt \u00f6eldes problemaatiliseks.\n\nJa siis tulebki Jaapan, kes on suur ja oluline ning asub selgelt \u00abmeie tiimis\u00bb. Professor Rein Raud, n\u00f5ustudes selle lihtsustatud skeemiga, toob aga lisanduseks veel \u00fche k\u00fclje: jaapanlased on esimene ja siiamaani suurim mitteladina t\u00e4hestikku kasutav ja mitte indoeuroopa taustaga rahvas, kes on suutnud luua globaalse haardega moodsa tehnoloogilise riigi.\n\nJaapanil pikk plaan?\n\nEelmise aasta l\u00f5pus toimus just Jaapanis \u00fcks viimase aja t\u00e4htsamaid globaalseid julgeolekus\u00fcndmusi. S\u00fcndmus, mida j\u00e4lgiti hoolikalt nii Washingtonis (r\u00f5\u00f5mu ja kergendustundega) kui ka Pekingis ja Moskvas (m\u00f5lemas \u00e4rritusega). Nimelt v\u00f5ttis Jaapan vastu uue riikliku julgeolekustrateegia, mis sisaldab mitut fundamentaalselt p\u00f6\u00f6rdelist punkti: Jaapani kaitsev\u00f5ime p\u00f5him\u00f5tteline \u00fcmbervaatamine, vastur\u00fcnnaku tegemise v\u00f5imete omandamine ja oma kaitsekulude kahekordistamine. See t\u00f5staks Jaapani kaitsekulude poolest sellele kohale, kuhu ta oma majanduse poolest kuulub, kolmandaks maailmas Ameerika \u00dchendriikide ja Hiina j\u00e4rel.\n\nJaapani liidrid on vaatamata riikide territoriaalsetele erimeelsustele alati p\u00fc\u00fcdnud Venemaa liidritega h\u00e4id suhteid hoida. Jaapani endine peaminister Shinzo Abe kunagisel tippkohtumisel Vladimir Putiniga.\nrepro\/erakogu\n\nSee on samm, mille m\u00f5ju ei ole tunda t\u00e4na, homme ega ka j\u00e4rgmisel aastal, vaid mille olulisus tuleb aga v\u00e4lja pika aja jooksul. Kui Hiina esimees Xi Jinping k\u00e4is Moskvas ja surus Vladimir Putini k\u00e4tt, siis on see show \u2013 mis ei t\u00e4henda, et Hiina ja Venemaa suhteid peaks alahindama \u2013, kui aga Jaapan suurendab oma s\u00f5jalisi v\u00f5imeid kaks korda, siis on see p\u00e4ris. Muidugi v\u00f5tab see aega ja muidugi peab vaatama, et otsus muutuks ka p\u00e4ris rahanumbriteks, uuteks lennukiteks, laevadeks ja rakettideks. Globaalne j\u00f5udude tasakaal muutub.\nKui Jaapani v\u00e4lisministeerium saatis eelmise aasta l\u00f5pus Postimehele kutse tulla Jaapanisse, siis toodi eraldi v\u00e4lja, et juttu tuleb Venemaa okupeeritud P\u00f5hjaterritooriumitest. See pani m\u00f5tted peas keerlema \u2013 Venemaa peab s\u00f5da Ukrainas, Venemaa ootused pole t\u00e4itunud ja Venemaa n\u00f5rkus on selgelt v\u00e4lja tulnud. Kas selle taustal loodab Jaapan mingit p\u00f6\u00f6ret suhtes Venemaa ja oma saarte tagasisaamisel? Kas Jaapanil on pikk plaan?\n\nTokyo kesklinna on ehitatud Jaapani Territoriaalse Suver\u00e4\u00e4nsuse muuseum. Giid r\u00e4\u00e4gib k\u00fclastajatele Venemaa okupeeritud saartest, nende ajaloost, saatusest ja kuidas Jaapan need tagasi saab.\nerakogu\n\nKohapeal selgus, et see on siiski l\u00fchin\u00e4gelik ja liiga Eesti-keskne vaade. Jaapan on Venemaalt saari tagasi tahtnud aastak\u00fcmneid ja teeb pidevalt selleks t\u00f6\u00f6d. Venemaa kallaletung Ukrainale pani kogu protsessi aga seisma. Jaapan aitab Ukrainat finantsiliselt ja sanktsioneerib Venemaad, ning see on drastiliselt muutnud ka Jaapani-Vene dialoogi. Kuid p\u00f5hitelg on Jaapani jaoks ikkagi mujal. See on Hiina; Jaapani jaoks on Venemaa vaid \u00fcks, ent t\u00e4htis peat\u00fckk Hiina-raamatus.\nJaapan aitab Ukrainat ja sanktsioneerib Venemaad, kuid p\u00f5hitelg on nende jaoks mujal. See on Hiina; Jaapani jaoks on Venemaa \u00fcks peat\u00fckk Hiina-raamatus.\nSuures m\u00e4ngus ja pikas vaates on Jaapani muutumine aga vajalik ka Eesti jaoks. Jaapani otsus kaitsekulutusi kahekordistada ja julgeolekup\u00f5him\u00f5tted \u00fcmber vaadata kaitseb ka Eestit. Isegi kui mitte otse, siis kaudselt. Tasakaalustab Hiinat ja Venemaad. Kergendab meie t\u00e4htsaima liitlase Ameerika \u00dchendriikide koormat.\n\nJaapani s\u00f5jalaevad novembris 2022 koduvetes rahvusvahelistel merev\u00e4e\u00f5ppustel.\nAFP\/Scanpix\n\nKuigi Eesti k\u00f5ige p\u00e4evakajalisemad mured on seotud Ukrainas toimuvaga, on maailma suuruselt kolmanda majandusega riigi p\u00f6\u00f6re globaalse t\u00e4htsusega. Jaapan astus sammu selle poole, et olla ka globaalsel julgeolekuv\u00e4ljal tipptegija.\n* Jaapani s\u00f5jav\u00e4e ametlik nimi on Enesekaitse J\u00f5ud. See pole pelgalt semantiline erinevus, vaid n\u00e4itab selgeid poliitilisi ja juriidilisi piiranguid, mismoodi riik oma julgeolekut n\u00e4eb.\n** See ei t\u00e4henda, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud Aasia riigid oleksid kuidagi t\u00e4htsusetud, aga v\u00e4ikeriigina on ka Eesti diplomaatiline j\u00f5ud paratamatult piiratud."}
{"text":"Keskerakond p\u00fc\u00fcab teha Tarmo Tammistest Kohtla-J\u00e4rve uut linnapeadKohtla-J\u00e4rve volikogusse kuuluvad keskerakondlased tahavad tagandada kaks kuud tagasi ametisse asunud Virve Linderi linnavalitsuse ja tuua tema asemele endise Narva linnapea Tarmo Tammiste, aga selleks ei ole neil praegu piisavalt h\u00e4\u00e4li koos.Otseseid ja konkreetseid etteheiteid Linderi v\u00e4hemusvalitsuse senisele t\u00f6\u00f6le volikogu liikmed, kellega P\u00f5hjarannik r\u00e4\u00e4kis, ei nimetanud. K\u00fcll aga \u00fctlesid mitmed neist, et Keskerakond tahab saada linna etteotsa taas oma inimese.\nVeebruari l\u00f5pus moodustasid Kohtla-J\u00e4rvel koalitsiooni viis Keskerakonna ja viis sotside fraktsiooni liiget ning veel neli saadikut: Anton Dijev, Maria Merkulova, Deniss Ver\u0161inin ja Zaur Abbassov. 25kohalises volikogus on neil kokku 14 h\u00e4\u00e4lt. Nende h\u00e4\u00e4ltega valiti uueks volikogu esimeheks sots Eduard Odinets.\nPisut v\u00e4hem kui kuu aega varem oli volikogu kinnitanud ametisse Virve Linderi linnavalitsuse. Selleks tulid poolth\u00e4\u00e4led aga valdavalt teisest leerist: valimisliidult Restart Kohtla-J\u00e4rve, Reformierakonnalt, praegusest v\u00f5imukoalitsioonist h\u00e4\u00e4letasid poolt vaid Dijev ja veel m\u00f5ned fraktsioonita saadikud. Linderi linnavalitsus sai ametisse t\u00e4nu sellele, et Keskerakonna saadikud loobusid h\u00e4\u00e4letamisest.\nNii sotside fraktsiooni esimees Eduard Odinets kui ka keskfraktsiooni esimees Sergei Lopin kinnitasid p\u00e4rast koalitsioonilepingu s\u00f5lmimist, et neil ei ole praegu plaanis Linderit kohe tagandama asuda, kuid tema v\u00e4hemusvalitsus peab viima ellu s\u00f5lmitud koalitsioonilepingut.\nTammiste on n\u00f5us linnapeaameti vastu v\u00f5tma \nSel neljap\u00e4eval \u00fctles Lopin, et tal pole otseseid etteheiteid Linderi linnavalitsusele peale selle, et suhtlemine volikoguga v\u00f5iks tihedam olla. Samas tunnistas ta, et Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku asuda Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks Tarmo Tammistele, kes oli Narva linnapea ja l\u00fchikest aega ka volikogu esimees kokku ligemale 20 aastat.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised linnavalitsuse umbusaldamise teemal k\u00e4ivad, kuid me veel m\u00f5tleme, kas praegu on m\u00f5istlik teha v\u00f5imuvahetust v\u00f5i mitte.\n\nAnton Dijev\n\nP\u00e4rast Narva linnapea ametist tagandamist 2020. aasta kevadel oli Tammiste erakonnakaaslasest majandusministri Taavi Aasa n\u00f5unik. Praegu on Tartus elav Tammiste Eesti korteri\u00fchistute liidu L\u00f5una regiooni esinduse juht.\nTammiste \u00fctles, et on andnud n\u00f5usoleku kandideerida Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks ja pidanud sel teemal Kohtla-J\u00e4rvel ka kaks kohtumist osa volikogu liikmetega. \"Ega mul praegu rohkem midagi lisada olegi,\" \u00fctles Tammiste, m\u00e4rkides, et edasine s\u00f5ltub sellest, kui paljud volikogu liikmed teda toetada kavatsevad.\nEduard Odinets \u00fctles, et Tammiste osas midagi ametlikult kokku lepitud pole. Samas m\u00e4rkis ta, et koalitsioonileppe s\u00f5lmimisel oli juttu sellest, et juhul kui linnavalitsus l\u00e4heb v\u00e4ljavahetamisele, siis kuulub linnapea koht Keskerakonnale.\nSotside fraktsiooni kuuluv sotsiaalkomisjoni esimees Jelena Mutonen s\u00f5nas, et ta ei oska nimetada konkreetseid etteheiteid Linderi linnavalitsusele, kuid tunneb, et linna etteotsa oleks vaja kogenumaid omavalitsusjuhte. Eelnevatel aastatel olid Odinets ja Mutonen kogenud keskerakondlastest linnajuhtide p\u00f5hilised kriitikud.\nValimisliidu Restart Kohtla-J\u00e4rve liider Janek Pahka \u00fctles, et Keskerakonnal pole muud soovi, kui saada vana v\u00f5im linnavalitsuses taas enda k\u00e4tte. \"Nad on pidanud mitmeid koosolekuid, et umbusaldusavaldusega v\u00e4lja tulla, aga nad ei ole seni kuidagi selleks h\u00e4\u00e4li kokku saanud,\" s\u00f5nas Pahka, lisades, et Restart p\u00fc\u00fcab leida lahendust, et praegune linnavalitsus saaks normaalses \u00f5hkkonnas t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\nKaalukeeleks on Dijevi \"fraktsioon\" \n\u00dcheks seltskonnaks, kes pole vaimustatud linnavalitsuse v\u00e4ljavahetamisest, on niinimetatud Anton Dijevi nelja saadiku fraktsioon. \"L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised linnavalitsuse umbusaldamise teemal k\u00e4ivad, kuid me veel m\u00f5tleme, kas praegu on m\u00f5istlik teha v\u00f5imuvahetust v\u00f5i mitte. Linnas on suurte k\u00e4rbete t\u00f5ttu niigi keeruline olukord. Ei ole selge, kas linnavalitsuse vahetus tooks stabiilsust juurde,\" s\u00f5nas ta.\nDijev kinnitas, et valimisliit Restart on selleks, et nad neljakesi ei \u00fchineks linnavalitsuse umbusaldamisega, lubanud toetada teda linnavolikogu esimeheks valimisel, kui tal selline soov peaks tekkima. \"Me ei ole praegu midagi otsustanud,\" \u00fctles Dijev, kes pidas samas plussiks, et Kohtla-J\u00e4rvel on praegu noor ja popp linnapea Virve Linder. Ta \u00fctles Tammiste kohta: \"Ma ei ole kindel, et inimene, kes juhtis Narvat ligemale 20 aastat, mil seal toimusid mitmed suured korruptsiooniasjad, oleks parem variant.\"\nKohtla-J\u00e4rve v\u00f5im langes turbulentsi eelmise aasta oktoobri alguses vallandunud korruptsiooniskandaaliga, mille k\u00e4igus said kuriteokahtlustuse \u00fcheksa volikogu liiget, teiste seas ka Pahka ja Dijev, kuid j\u00e4rgnenud poole aasta jooksul ei ole neile s\u00fc\u00fcdistust esitatud. Oktoobris tagandas volikogu ametist linnapea Toomas Naela ja volikogu esimehe Tiit Lillemetsa. Novembris valiti linnapeaks Virve Linder, kelle linnavalitsuse kinnitas heitliku meelega volikogu ametisse alles veebruari alguses."}
{"text":"Rakvere noormees tulistas N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4es teenistuskaaslase surnuks. Kui see oli ikka tema...Kasahhi NSV, T\u0161ikment. 26. aprill 1989. Rakvere noormees - \u00fctleme, et tema nimi on Peeter - vinnastab automaadi, suleb silmad ja tulistab valangu seersant Fomenko suunas, kes langeb sealsamas surnult maha.J\u00e4rgnev lugu on osaliselt fiktsioon - kursiivis kirjutatud tekstiosa on kokku pandud v\u00e4ikestest lugudest, mis v\u00f5isid, aga ei pruukinud Peetriga juhtuda.Peeter on p\u00e4rast kadalippu Venemaa vanglates ja erihaiglates elus ning juba ammu oma vanematekodus Rakveres tagasi. Ta tajub ja m\u00f5istab p\u00e4rast l\u00e4bielatut asju pisut omap\u00e4raselt, ta on teise grupi invaliid.Peetri tegelik nimi ja taust on Virumaa Teatajale teada. Tema isa-ema on maamullas, kuid tal on \u00f5de - Rakveres tuntud ja armastatud inimene. Peeter on f\u00fc\u00fcsiliselt terve ja saab asjad toimetatud, kuid ta vajab j\u00e4relevalvet ja abi. Ta r\u00e4\u00e4gib oma noorp\u00f5lvest, aga tema jutud on t\u00e4is fantaasiat - \u00f5e s\u00f5nul m\u00e4letab Peeter end k\u00fcll ajukirurgi ametis, siis lendurina, seej\u00e4rel kellegi kolmandana. \u201cTa r\u00e4\u00e4gib v\u00e4ga asjalikku juttu, ja siis tulevad vahele laused, mis kohe kuidagi t\u00f5ele ei saa vastata,\u201d mainib \u00f5de.Peetri p\u00e4evik. T\u0161ikment, 1989. aasta 20. aprill. Isalt saadud pakist on veel natukene alles. Jagasin selles olnud kommid mitmesse ossa ja peitsin \u00e4ra. M\u00f5ned matsin lausa maha, sest kui see t\u00f5prakari jaole saab, siis suudavad nad k\u00fcmne sekundiga k\u00f5ik \u00e4ra s\u00fc\u00fca. Moldaavlasele saadeti ka kodunt pakk, sisaldas vaid hapendatud arbuuse. Seersant Dzodajevi juhtimisel pandi k\u00f5ik nahka ja mis \u00fcle j\u00e4i, loobiti b\u00f5tovkasse laiali.\"(Siin ja edaspidi ette tuleva s\u00f5durisl\u00e4ngi kohta leiab seletused vasakult veerust.)\"Peetriga juhtunust kirjutas 1989.-1991. aastal mitu Eesti ajalehte. Eelk\u00f5ige selle p\u00e4rast, et saaks n\u00f5rgam\u00f5istuslikuks tunnistatud noormehe NSV Liidu avarustest Eestisse ravile.Toonastes materjalides on kirjas, et Peeter tulistas surnuks jaokomand\u00f6r Fomenko. Ilmselgelt on nimi v\u00e4lja m\u00f5eldud ja selleks on konkreetne p\u00f5hjus. Osalt samal p\u00f5hjusel j\u00e4\u00e4b varjatuks ka Peetri \u00f5ige nimi. Peetri \u00f5de: \u201cSee, kelle Peeter v\u00e4idetavalt maha laskis, oli tegelikult \u00fcks m\u00e4girahvuse esindaja. Meie perekond elas aastaid hirmus, me reaalselt kartsime veritasu. Seda enam, et sel \u201cFomenkol\u201d olid Eestis sugulased.\u201dNimed, mis leiduvad Peetri fiktiivses p\u00e4evikus, on samuti v\u00e4lja m\u00f5eldud.21. aprill. Kahjuks said Dzodajev ja major Bobrov osa kodunt saadetud asjadest siiski k\u00e4tte. Olin ise ka ettevaatamatu - ei j\u00f5udnud karamellikommi varjatult \u00e4ra s\u00fc\u00fca ja keegi m\u00e4rkas kohe, et mida sa nemets n\u00e4rid seal. Dzodajev kiskus mul suu lahti ja pistis r\u00f6\u00f6kima - kust nemets kommi sai? Anna \u00fclej\u00e4\u00e4nud siia! Siis otsisid nad k\u00f5ik mu asjad l\u00e4bi ja leidsid padjakoti seest osa minu komme ja ajakirja Noorus. Bobrov oli muidugi pettunud, sest tema loodab iga kodunt tulnud paki seest leida k\u00e4rakat. Oma raha joob ta nagunii k\u00f5ik maha, loodab s\u00f5durite k\u00e4est k\u00e4rakat juurde saada.Peetri \u00f5de m\u00e4letab, et ta k\u00e4is koos vanematega oma venda k\u00fclastamas, kuid see toimus suvisel ajal ja mitte vahetult enne intsidenti. Kuup\u00e4evadega on selles loos samuti segadus - Viru S\u00f5na kirjutas omal ajal, et tulistamine toimus 24. aprillil, aga paljudes Eesti lehtedes ilmunud ja Eesti Komitee allkirja kandvas teadetes oli kirjas, et 26. aprillil.Viru S\u00f5na, toetudes Peetri isa \u00fctlustele, mainis veel, et isa k\u00fclastas Peetrit 19. aprillil ehk vaevalt n\u00e4dal enne traagilist lugu. \u201cSeda k\u00fclask\u00e4iku ei oska ma kinnitada, kuid ma olin siis veel noor ka ja paljudest asjadest mulle v\u00f5ibolla ei r\u00e4\u00e4gitudki,\u201d meenutab Peetri \u00f5de. \u201cAga igal juhul olin \u00fchel korral ka mina kaasas, kui venda vaatamas k\u00e4idi. Peeter v\u00e4ga ei kurtnud, kuid see j\u00e4i k\u00fcll tema jutust meelde, et kaasteenijad olevat v\u00e4ga madala haridustasemega ja muidu matsid. \u00dctles, et m\u00f5ni mees p\u00fc\u00fcti vist siis kinni, kui oli tulnud m\u00e4gedest alla soola tooma.\u201d22. aprill. Zonov tagus peldikus pihku. Inspiratsiooni sai Palestra t\u00fcdrukute pildist, mille oli rebinud minu Noorusest. See ei ole tal esimest korda - korra oli ta oma riista karauulis postil seistes p\u00fcsti saanud ja lasi seda siis Muhtaril lakkuda. Kui me tsooni perimeetrit valvame, siis on koer kaasas.Peeter on Rakvere mees ja kooliteed alustas ta 3. keskkoolis. Ta s\u00fcndis ajukahjustusega ega saanud seet\u00f5ttu tavakoolis h\u00e4sti hakkama. Keskkooli l\u00f5putunnistuse sai ta Tartu eriinternaatkoolist.\u201cAlgul ei v\u00f5etud Peetrit kehva tervise t\u00f5ttu s\u00f5jav\u00e4kke, ta oli p\u00e4rast keskkooli l\u00f5ppu m\u00f5nda aega t\u00f6\u00f6l, aga siis ikka v\u00f5eti,\u201d lausub \u00f5de.Pole teada, kas Peeter teenis esialgu m\u00f5nes \u00f5ppev\u00e4eosas, kuid intsident leidis aset Kasahstanis T\u0161ikmendis sisev\u00e4gede \u00fcksuses nr 6506. Sisev\u00e4ed olid ehitusv\u00e4gede j\u00e4rel halvemuselt teine m\u00fclgas isegi N\u00f5ukogude inimeste arusaamas. S\u00f5durid, kes kandsid kirsipunaseid paguneid, millel t\u00e4hed BB (\u0432\u043dympe\u043d\u043due \u0432o\u0439c\u043aa - sisev\u00e4ed), tegelesid p\u00f5hiliselt vangide valvamise ja konvoeerimisega. Nii vangimajade valvamise kui ka konvoeerimise ajal puutusid nad vahialustega tihedalt kokku ja vangide mentaliteet levis ka s\u00f5durite seas. Dedov\u0161t\u0161ina ehk nooremate s\u00f5durite kiusamine ja m\u00f5nitamine vanemate kaasteenijate poolt oli sisev\u00e4gedes v\u00e4ga levinud.23. aprill. Dzodajev kiusas t\u00e4na sakslast Kremmerit. Poiss on kusagilt Siberist, neil olevat seal mitu volgasakslaste k\u00fcla. Saadeti vist s\u00f5ja ajal Volga j\u00f5e \u00e4\u00e4rest v\u00e4lja - Stalin kartis, et pikalt seal elanud sakslased l\u00e4hevad Hitleri poole \u00fcle. Kremmer on vaid pool aastat teeninud, aga ta on meist tublisti vanem ja abielus. Dzodajev n\u00f5udis, et Kremmer ette kannaks, mitu korda ta naist p\u00e4eva jooksul pani, ja ette n\u00e4itaks, kuidas ta seda tegi. L\u00f5puks sundis Kremmerit k\u00e4tek\u00f5verdusi tegema ja iga k\u00f5verduse ajal karjuma: \u201cNikun, seltsimees seersant!\u201d Major Bobrov vaatas seda irvitades k\u00f5rvalt ja kiitis Dzodajevit: \u201cH\u00e4sti, seersant, nii peabki s\u00f5dureid f\u00fc\u00fcsiliselt treenima.\u201dPeetri \u00f5de: \u201cIsa suhtles p\u00e4rast \u00f5nnetust \u00fche Peetri volgasakslasest kaasteenijaga. Poiss r\u00e4\u00e4kis, et varem v\u00f5i hiljem oleks selline asi juhtunud, sest kiusamine olevat ikka meeletu olnud.\u201d24. aprill. Pannakse vist j\u00e4lle konvoisse. Peame zekke kohtumajja vedama. Tavaliselt on meid viiene punt. Loodetavasti ei m\u00e4\u00e4rata karauulivanemaks Bobrovi ja aset\u00e4itjaks Dzodajevit.Lisaks n-\u00f6 v\u00e4ikestele otstele veeti vange raudteel erivagunites NSV Liidu \u00fchest otsast teise, laagritest vanglatesse ja vastupidi. Vangide konvoeerimiseks kasutatud furgoonauto v\u00f5i vangivagun oli kui riik riigis, kus kehtisid ainult hundiseadused. Vangid olid trellidega loomulikult s\u00f5duritest eraldatud, kuid viimased elasid samuti pikki n\u00e4dalaid kitsastes kupeedes pead-jalad koos. Ohvitseridest-lipnikest saatjaid oli vaid \u00fckskaks ja neid eriti ei huvitanud, mida alluvad isekeskis teevad. Tihti tarvitati alkoholi.25. aprill. Dzodajev pani mind ja Kremmerit k\u00e4tek\u00f5verdusi tegema, p\u00f5hjendas, et meil on krae halvasti \u00f5mmeldud. Peksis lahtise k\u00e4ega n\u00e4kku - nad oskavad nii l\u00fc\u00fca, et vermeid ei j\u00e4\u00e4, ainult paiste l\u00e4heb. Korra Bobrov k\u00fcsis, miks mul n\u00e4gu paistes on, siis Dzodajev k\u00f5rvalt irvitas, et s\u00f6\u00f6n liiga palju. Teine nipp on rusikaga vastu \u00fclevalt teist n\u00f6\u00f6pi l\u00fc\u00fca. Selle metallist jalg on ihule l\u00e4hedal ja h\u00e4sti valus on. Kummaline, et keha aimab l\u00f6\u00f6ki ette. Veel enne, kui mind l\u00fc\u00fcakse, tuleb veremaitse suhu. Ja nagu halvatud oleks, vastu ka ei suuda l\u00fc\u00fca. Kui aga l\u00f6\u00f6ksin, siis ilmselt pekstaks mind surnuks. Ma olen muutunud t\u00e4iesti zombiks. Tahaks, et mind suunataks Afganistani v\u00f5i m\u00f5nd rahvarahutust maha suruma. Meie v\u00e4eosa poisid 1986. aastal kuuldavasti k\u00e4isid Alma-Ata rahutusi laiali peksmas. Kui ma Dzodajevi kriiskamist v\u00f5i r\u00e4uskamist kuulen v\u00f5i kui Bobrovi purjus inimese irvitust n\u00e4en, siis tahaksin, et oleksin Kalevipoeg ja suudaks neid pead pidi v\u00e4ga kaua aega kokku peksta.Kuigi dedov\u0161t\u0161inat \u00fcritati alates 1980-ndate keskpaigast, p\u00e4rast Gorbat\u0161ovi v\u00f5imuletulekut, v\u00e4lja juurida, ei andnud see erilist tulemust. Selle ilmingu olemasolust olid huvitatud ka ohvitserid, sest neil oli lihtsam, kui seersandid ja vanemad ajateenijad ise \u201ckorda majas hoidsid\u201d. Kui aga keegi dedov\u0161t\u0161ina t\u00f5ttu raskelt viga sai, siis \u00fcritati lugu kinni m\u00e4tsida, vigastustest r\u00e4\u00e4giti kui \u00f5nnetusjuhtumi tagaj\u00e4rgedest, sest lisaks otsestele osanikele v\u00f5isid karistada saada ohvitserid.26. aprill. Mul on kohutav hambavalu, aga sant\u0161asti prappor \u00fctles, et kui soovin, v\u00f5ib ta ju mul hamba v\u00e4lja l\u00fc\u00fca. Kui \u00f5igele pihta saab. Bobrov tuhnis j\u00e4lle mu asjades ja kahjuks leidis \u00fcles kirjamapi, kus hoidsin kirju kodustelt ja \u00fchelt tuttavalt t\u00fcdrukult. Bobrov pr\u00f6\u00f6kas kogu aeg, et ma, nemets, tohin hoida vaid \u00fche kirja korraga alles ja seda ainult taskus ja pean talle vene keeles ette lugema, mida need nemetskie sljuhhi mulle kirjutavad. Rivistuse ajal viskas Bobrov kirjad Dzodajevile ja k\u00e4skis sitamajja viia. \u00dctles, et Izvestijat ei tohigi leninskaja komnatast sitapaberiks viia, et kasige oma taguotsa nemetsite kirjadega, saate ise ka v\u00f5ibolla kultuursemaks. Ja ongi konvoisse minek koos Bobrovi ja Dzodajeviga.N\u00f5ukogude armees sundaega teeninud Peeter tulistas 26. (v\u00f5i 24.) aprillil vahipostil olles surnuks jaokomand\u00f6r Fomenko. Meeleheitliku teoni viisid peksmine, v\u00e4ljapressimised, m\u00f5nitused ja alandused. Eesti Komitee k\u00e4sutuses olnud materjalides oli kirjas, et Peeter v\u00f5eti vahi alla, s\u00fc\u00fcdistatuna jaokomand\u00f6r Fomenko tahtlikus tapmises. Kohtups\u00fchhiaatriline ekspertiis tunnistas Peetri vastutusv\u00f5imetuks ja teda ootas ees t\u00e4htajatu kinnipidamine erips\u00fchhiaatriahaiglates.Peetri \u00f5e s\u00f5nul marssis \u00fchel hirmsal aprillip\u00e4eval nende pisikesse Rakvere korterisse mundris meeste delegatsioon ja pikema tseremooniata hakati midagi paberilt vene keeles ette lugema. \u201cMul oli kohe hirm, et midagi on halvasti, kuigi ma vene keelt ei osanud. Ema hakkas h\u00fcsteeriliselt nutma, ma ei olnud sellist ema kunagi n\u00e4inud ...\u201d Pisarad v\u00f5tavad tubli ja elus palju n\u00e4inud naise \u00fcle v\u00f5imust ka n\u00fc\u00fcd ...Eesti Komiteelt ilmus 1989. aastal mitmes Eesti ajalehes avaldus: \u201cAvalikustamise k\u00e4igus on laiale \u00fcldsusele teatavaks saanud N. armees valitsev korralagedus ja v\u00e4givallatsemine. Kummatigi p\u00fc\u00fcavad s\u00f5jardid oma mundriau kaitstes igati moonutada asjade tegelikku seisu ja summutada v\u00f5imalikke paljastusi. Seep\u00e4rast ei saa pidada usaldusv\u00e4\u00e4rseteks \u201cPeetri\u201d s\u00fc\u00fctegu uurinud s\u00f5jav\u00e4eprokuratuuri j\u00e4reldusi. Samuti ei saa olla t\u00f5siseltv\u00f5etav Moskva Serbski-nim. Kohtups\u00fchhiaatriainstituudis ilmse tellimist\u00f6\u00f6na teostatud Peetri vaimse seisundi ekspertiis. Nimetatud instituut on omandanud kurja kuulsuse poliitiliste teisitim\u00f5tlejate vaimuhaigeks tunnistamisega ning pole mingit garantiid, et selline praktika oleks seal l\u00f5ppenud. Eesti Komitee p\u00f6\u00f6rdub Eesti Vabariigi \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi ning k\u00f5igi asutuste, organisatsioonide, liikumiste ja hea tahtega \u00fcksikisikute poole, kellest v\u00f5ib oleneda Peetri juhtumi t\u00f5siasjade v\u00e4ljaselgitamine. 26. aprillil 1989 toimunud intsidendi kohta tuleb l\u00e4bi viia t\u00e4iendav uurimine s\u00f5ltumatute ekspertide osav\u00f5tul, kus v\u00f5etakse arvesse juhtunu k\u00f5ik asjaolud ja tagamaad. Peetri vaimse tervise kindlakstegemiseks on vaja teostada ekspertiis Eesti erapooletute ps\u00fchhiaatrite poolt.\u201dAprill 1989. Peetri p\u00e4evikut ei avalikustata kunagi. Major Bobrov leiab selle, sorides taas Peetri asjades. Saamata aru, mis sellesse c \u043de\u043ce\u0446\u043a\u0438\u043c\u0438 \u0431y\u043a\u0432a\u043c\u0438 (saksa t\u00e4htedega) on kirjutatud, v\u00f5tab ta p\u00e4eviku kui v\u00f5imaliku asit\u00f5endi kaasa ja viskab kodus burzuikasse. Keegi ei tea, kas p\u00e4evik \u00fcldse olemas oli. V\u00f5ibolla oli see ainult Peetri peas. Bobrov p\u00e4\u00e4seb sellest loost suhteliselt terve nahaga, auastme alandamisega, kuigi hilisem uurimine tuvastab paljude eeskirjade rikkumise v\u00e4eosas. Mitte midagi ei muutu.\u00d5de: \u201cMe tegelikult ei tea siiamaani, mis seal tegelikult juhtus. Peeter ei r\u00e4\u00e4gi sellest suurt midagi. On v\u00f5imalik, et tapja polnudki tema ja see lugu lihtsalt m\u00e4tsiti tema kaela. V\u00f5imalik, et tema peas oli klikk \u00e4ra k\u00e4inud juba enne juhtumit v\u00f5i siis viidi ta survemeetodite ja alandustega selleni, et r\u00e4\u00e4kis igasugust jama kokku ja v\u00f5ttis omaks asju, mida ta teinud polnud.\u201d1992. aasta kevadsuvel j\u00f5udis Peeter Rakverre tagasi. \u201cMa asjaolusid ei tea,\u201d tunnistas \u00f5de. \u201cIsa k\u00e4is Toompeal, ilmselt siis riigikogus, sageli asju ajamas ja avaldusi esitamas. \u00dchel p\u00e4eval l\u00e4ksime lihtsalt Rakvere rongijaama, mul olid veel kummikud jalas, ja Peeter astus Moskva rongilt maha. See oli uskumatu r\u00f5\u00f5mup\u00e4ev.\u201d\u00d5e teada saatis Peetrit mingi valvemeeskond v\u00f5i vastutav isik, kuid nemad v\u00f5i tema Rakveres ei v\u00e4ljunud. \u201cV\u00e4ljan\u00e4gemiselt oli ta Peeter nagu Peeter ikka, aga vaimselt oli ta murtud mees. Mind p\u00fc\u00fcti tema probleemidest s\u00e4\u00e4sta. Ema-isa juurde ta elama j\u00e4i, oli v\u00e4hemalt hoitud ja varjatud.\u201dEluga, nagu mainitud, saab Peeter enamv\u00e4hem hakkama. Naisegi v\u00f5ttis vahepeal, aga j\u00e4i leseks. N\u00f5ukogude Liidu \u00f5igusj\u00e4rglane Venemaa aga j\u00e4tkab kriminaalkurjategijate ja vaimselt haigete inimeste teenistusse v\u00e4rbamist ning Ukraina-vastasesse s\u00f5tta saatmist.S\u00d5NASELETUSED\u2022 B\u00f5tovka - eraldi ruum N\u00f5ukogude armee kasarmus, kus teoreetiliselt sai triikida mundrit, hoolitseda oma v\u00e4limuse eest jms. praktiliselt oli see koht, mille olid vallutanud vanemad ajateenijad ja sageli kiusatipiinati seal noors\u00f5dureid.\u2022 Nemets (vene k sakslane) - k\u00f5igi baltlaste, aga eesk\u00e4tt eestlaste \u00fcldine h\u00fc\u00fcdnimi N\u00f5ukogude armees.\u2022 C \u043d\u0435\u043c\u0435\u0446\u043a\u0438\u043c\u0438 \u0431\u0443\u043a\u0432\u0430\u043c\u0438 - otset\u00f5lge \u201csaksa t\u00e4htedega\u201d, aga tegelikult ladina t\u00e4htedega suvalises keeles kirjutatud tekst. vene s\u00f5durite arvates olid k\u00f5ik, kes ei kasutanud kirillitsat, barbarid.\u2022 Zekk - kriminaalkurjategija, kasutatakse valdavalt retsidivistide puhul.\u2022 Karauul - vahiteenistus. \u2022 Krae halvasti \u00f5mmeldud - N\u00f5ukogude s\u00f5duri igap\u00e4evavormi kraele tuli iga p\u00e4ev k\u00e4sitsi k\u00fclge \u00f5mmelda valge riie. pisteid tehti vastavalt staatusele ja teenitud ajale mitut moodi. Staatusele mittevastavalt \u00f5mmeldud krae kiskus seersant maha, sageli oli p\u00f5hjendus, et halvasti \u00f5mmeldud.\u2022 Sant\u0161ast - v\u00e4eosa meditsiinipunkt, velskripunkt, kust v\u00e4hegi t\u00f5sisema terviseh\u00e4da korral pahatihti abi ei saanud.\u2022 Prappor, prapor\u0161t\u0161ik - kutseline s\u00f5jav\u00e4elane, auastmelt reakoosseisu ja ohvitseri vahel. Haridustase vastas keskeriharidusele. prappor ei saanud teenistusredelil ohvitseriks t\u00f5usta. Tavaliselt olid prapporid v\u00e4eosa suurimad joodikud ja vargad.\u2022 Sljuhha - lits.\u2022 Leninskaja komnata - tuba kasarmus, kus s\u00f5dureid poliitiliselt hariti, hoiti ajalehti, m\u00f6\u00f6bliks olid m\u00f5ned lauad ja toolid.\u2022 Zamkomzvod - ajateenijast jaokomand\u00f6ri aset\u00e4itja, tavaliselt seersandi auastmes.EpiloogRakvere, aprill 2023. Peeter istub oma isamaja k\u00f6\u00f6gis ja suitsetab sigaret sigareti j\u00e4rel. Suitsu talle meeldib t\u00f5mmata, ilmselt harjumus s\u00f5jav\u00e4est. \u201cTead, see s\u00f5jav\u00e4ev\u00e4rk ajas mul ikka midagi segamini k\u00fcll,\u201d \u00fctleb ta ajakirjanikule. \u201cMa olen grupi peal. Autoga ei saa s\u00f5ita, isegi jalgrattaga mitte, sest mul l\u00f6\u00f6b vahepeal pildi eest \u00e4ra, k\u00f5ik l\u00e4heb silme ees mustaks.\u201dPeeter r\u00e4\u00e4gib, et teenis aega Kasahhi NSV-s sisev\u00e4gede konvoipolgus. Oli valveteenistuses kohtumajades ja valvas vange, kui neid vanglast kohtusse ja tagasi veeti. Rongides tema konvois ei k\u00e4inud. \u201c\u00dcmberringi oli selline n\u00e4lg, et kohalikud s\u00f5id kassid-koerad ka \u00e4ra. Mitte midagi polnud poes m\u00fc\u00fca. Meil oli ikka lobi ees,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta.Ja siis: \u201cMa lasin zamkomzvodi maha. Ta sundis mind tegema asju, mida ma ei pidanud tegema. P\u00e4rast olin Kasahhis mitmes kohas ja Moskvas vaimuhaiglas. Seal oli hullem kui p\u00e4risvanglas. Trellid akendel ees. S\u00f5ltus, kuhu kambrisse sattusid - \u00fched tahtsid mind keppima hakata. Aga ma sain sealt kambrist minema, need j\u00e4id sinna omavahel keppima edasi. Erariietes olin neis haiglates. Isa saatis pakke, t\u00e4nu neile sain ikka k\u00f5hu t\u00e4is ja kuidagi oldud.\u201dAASTA VAREM hukkus selles v\u00e4eosas eestlaneT\u0161ikmendis baseerunud sisev\u00e4gede konvoipolk nr 6506 oli, nagu selgub, \u00fcks t\u00f5eline urgas. Lisaks sellele, mis Peetriga juhtus, hukkus seal 1988. aasta detsembris Raplast p\u00e4rit Rudolf R\u00e4tt\u00e4li. Tegemist oli auto\u00f5nnetusega. Peetri s\u00f5nul teenis soomlaseks h\u00fc\u00fctud noormees temaga m\u00f5nda aega lausa \u00fches roodus. \u201cMa ei m\u00e4leta, kas ta oli ise roolis v\u00f5i kaasreisija, aga nad l\u00e4ksid erariietes linna peale ja tegid avarii,\u201d k\u00f5neles Peeter.M\u00f5lema k\u00f5nealuse juhtumi ajal oli v\u00e4eosa nr 6506 poliitosakonna \u00fclem (zampolit) major Juri Vjat\u0161eslavovit\u0161 Put\u0161kov. Zampolit oli v\u00e4eosa komand\u00f6ri abi poliit- ja kasvatusalal ehk s\u00f5duritevahelised suhted olid otseselt tema vastutusalas. Seltsimees l\u00f5petas oma karj\u00e4\u00e4ri polkovnikuna ja on teadaolevatel andmetel praegu elus, peab pension\u00e4rip\u00f5lve ning naudib erupolkovnikule ette n\u00e4htud h\u00fcvesid.Sama numbriga v\u00e4eosa tegutseb T\u0161ikmendis t\u00e4nase p\u00e4evani, kuuludes ilmselt k\u00fcll Kasahstani v\u00e4gede koosseisu.2006. aastal kirjutas sealne meedia v\u00e4eosas teeninud seersandist, kes oli segastel asjaoludel saanud raske koljutrauma ja langenud koomasse.\"Peksis lahtise k\u00e4ega n\u00e4kku - nad oskavad nii l\u00fc\u00fca, et vermeid ei j\u00e4\u00e4, ainult paiste l\u00e4heb. Korra Bobrov k\u00fcsis, miks mul n\u00e4gu paistes on, siis Dzodajev k\u00f5rvalt irvitas, et s\u00f6\u00f6n liiga palju.\"\"Mul on kohutav hambavalu, aga sant\u0161asti prappor \u00fctles, et kui soovin, v\u00f5ib ta ju mul hamba v\u00e4lja l\u00fc\u00fca. Kui \u00f5igele pihta saab.\"Peetri p\u00e4evik. 20. aprill 1989 21. aprill 1989 22. aprill 1989 26. aprill 1989 Aprill 198923. aprill 1989 24. aprill 1989 25. aprill 1989AIVAR OJAPERV"}
{"text":"T\u00f5usva p\u00e4ikese maa - koht, kust Venemaa paistab t\u00e4htsusetu ja n\u00f5rkPOSTIMEES JAAPANISM\u00f5nik\u00fcmmend kilomeetrit Hokkaido saare suurimast linnast Sapporost l\u00f5unas Chitose lennuv\u00e4ljal t\u00f5usevad Jaapani F-15 h\u00e4vitajad m\u00fcrinaga \u00f5hku, koguvad kiirust ja suunduvad kuhugi silmapiiri taha. Nii k\u00e4ib see peaaegu iga p\u00e4ev. \u00dchele Eesti, \u00fchele L\u00e4ti ja \u00fchele Leedu ajakirjanikule s\u00f5jav\u00e4ebaasis ekskursiooni tegevad Jaapani ametnikud muidugi ei \u00fctle, kuhu ja mida tegema need lennukid l\u00e4hevad.* Jutud on off-therecord ja pilte teha ei tohi.Aga isegi kui Chitose baasis toimuv on kaetud saladuselooriga, siis loogika ja avalikud andmed \u00fctlevad ise, mida need h\u00e4vituslennukid toimetavad. Otse siit \u00fcle mere l\u00e4\u00e4nes on Venemaa ja P\u00f5hja-Korea; f\u00fc\u00fcsiliselt k\u00fcll kaugemal, aga Jaapani julgeolekumurede jaoks sisuliselt olulisemal kohal asub ka Hiina.Muidu on s\u00f5jav\u00e4ebaas nagu s\u00f5jav\u00e4ebaas ikka. Majad, kus elavad s\u00f5durid. Angaarid, kus paiknevad lennukid. Lennurajad, kus ruleerivad demonstratsiooniks v\u00e4lja toodud h\u00e4vitajad - nende reaktiivmootoritest v\u00e4lja paiskuv leek soojendab pealtvaatajaid ka saja meetri kauguselt.Siis muidugi s\u00f6\u00f6kla ja pood, kus m\u00fc\u00fcakse traditsioonilist s\u00f5jav\u00e4elinnakute kraami, kiirtoidust kuni suveniirideni. Riiulil j\u00e4\u00e4b silma \u00fcks karbike pealkirjaga \u00abVene rulett\u00bb. K\u00fcsimise peale selgub, et tegu on koogikestega - jaapanlikult mitmekordselt kilesse pakitud -, mis v\u00e4limuselt k\u00f5ik \u00fchesugused, aga iga kuues pole maitselt magus, vaid k\u00f5rvetavalt terav.Venemaa kardab Jaapanit Kui maailmas \u00fcldse on \u00fcks koht, kuskohast vaadates paistab Venemaa v\u00e4ike ja n\u00f5rk, siis on see Jaapan. Iseenesest on Hokkaido saarelt Venemaa ju siinsamas. Venemaa poolt okupeeritud Jaapani P\u00f5hjaterritooriumid (Vene terminoloogia j\u00e4rgi L\u00f5una-Kuriilid), l\u00e4him neist saartest paikneb Hokkaido kaldast ainult m\u00f5ne kilomeetri kaugusel. Viimaste aastate jooksul on Venemaa okupeeritud saartele paigutanud uut s\u00f5jatehnikat, \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme ja isegi tanke. Aga seegi n\u00e4itab, et Venemaa m\u00f5tleb rohkem kaitsele. Et Venemaa kardab.Jaapan kulutab kaitsele v\u00e4he. Ainult \u00fche protsendi oma sisemajanduse kogutoodangust, aga kui sinu majandus on suuruselt maailma kolmas, siis isegi \u00fcks protsent t\u00e4hendab umbes 54 miljardit dollarit aastas. Kui Jaapan tahaks, v\u00f5iks ta Venemaa poolt okupeeritud saared j\u00f5uga tagasi v\u00f5tta. Mitte sellep\u00e4rast, et Jaapani v\u00e4ed oleksid nii silmapaistvalt v\u00f5imsad, aga lihtsalt seet\u00f5ttu, et need saared on nii l\u00e4hedal. Teistpidi, Venemaa vaatenurgast j\u00e4lle kaugel ja tegelikult mittekaitstavad.Aleksandr Dugin, \u00fcks Vene imperialismi teoreetikutest, pakkus juba 25 aastat tagasi v\u00e4lja, et Venemaa v\u00f5iks L\u00f5una-Kuriilid Jaapanile tagasi anda ning vastutasuks loobuks Jaapan liitlassuhtest Ameerika \u00dchendriikidega. Isegi kui plaani esimeses osas on teatav realism - tunnistamine, et Venemaa jaoks pole tegu oluliste aladega siis plaani teine osa ehk Jaapani v\u00e4ljameelitamine USA orbiidilt on muidugi naiivne. Jaapani suhe \u00dchendriikidega on eriline - nad on ameeriklaste uppumatu lennukikandja Vaikse ookeani servas.Jaapanis armastatakse slaidiesitlusi. Postimehel oli v\u00f5imalus nii Jaapani v\u00e4lis- kui ka kaitseministeeriumis neid korduvalt vaadata ja kuulata. \u00dcks korduv teema oli Jaapani \u00fcmber toimuv suur muutus julgeolekupildis.Eestist paistab igalt poolt Venemaa. Kuid jaapanlaste tehtud esitlused tuletavad midagi meelde: N\u00f5ukogude Liitu enam pole. N\u00e4iteks venelaste Kaug-Ida s\u00f5jav\u00e4eringkonnas on praktiliselt iga n\u00e4itaja j\u00e4rgi (s\u00f5durite, lennukite, tankide, laevade arv) nende v\u00f5imsus v\u00f5rreldes N\u00f5ukogude ajaga v\u00e4henenud ligi k\u00fcmme korda.See ei tee Venemaad ohutumaks - Ukraina tuletab seda iga p\u00e4ev meelde. H\u00e4\u00e4buv impeerium v\u00f5ib olla nagu nurkasurutud rott, oma kompleksides ohtlikumgi. Aga annab siiski natuke teistsugust perspektiivi.Kohtudes Tokyo kesklinnas \u00fche Jaapani m\u00f5ttekoja anal\u00fc\u00fctikuga, toob ta paar huvitavat n\u00e4idet Venemaa ja Hiina s\u00f5jalise koost\u00f6\u00f6 kohta. Jah, nad teevad \u00fchis\u00f5ppuseid. N\u00e4iteks eelmise aasta septembris toimunud Vostok h\u00f5lmas ka Venemaa okupeeritud Jaapani saari. Hiinlased muuseas saartele ei l\u00e4inud, Jaapani luure j\u00e4lgis seda hoolikalt. V\u00f5i siis see, kuidas \u00fcks-kaks Vene pommituslennukit on koos Hiina lennukitega kulgenud m\u00f6\u00f6da Jaapani territoriaalpiire.Aga kui kuulata jaapanlaste arutlusi, siis saab ka aru, kui \u00fchepoolne on Vene-Hiina koost\u00f6\u00f6. T\u00e4henduses, et Hiinal on v\u00f5imu, v\u00f5imalusi ja tahet, aga Venemaal, isegi kui tal on tahet, pole v\u00f5imu ega v\u00f5imalusi. Venelaste k\u00e4sutuses on Jaapani l\u00e4heduses \u00fclbitsevalt \u00f6eldes paar lennukit ja paar laeva (tegelikult muidugi veidi enam). Aga see pole enam impeerium, vaid lihtsalt \u00fcks suur riik, mis aegam\u00f6\u00f6da kaotab positsioone.V\u00f5rdluseks Hiina. Teame, et see on suur, kasvav ning globaalselt \u00fcha t\u00e4htsam riik. Aga Jaapanist vaadates saab see palju-palju selgemaks. N\u00e4iteks aasta jooksul teevad Hiina s\u00f5jalennukid umbes tuhat lendu Jaapani \u00f5huruumi l\u00e4hedale, nii et Jaapani h\u00e4vitajad peavad \u00f5hku t\u00f5usma ja kontrollima minema. Seda teevad t\u00f5en\u00e4oliselt ka need h\u00e4vitajad, mida Postimehele n\u00e4idati Hokkaidol asuvas baasis.Kujutame ette, kui Eestis oleks midagi sarnast - keskmiselt kolm korda p\u00e4evas tuleks Vene s\u00f5jalen nukid meie piiridele? Eestis me seda nii h\u00e4sti ei taju, aga Jaapanist paistab eriti h\u00e4sti v\u00e4lja Hiina t\u00f5us ja Vene langus.Vahel vaid \u00fcks riikEestist tulnuna on keeruline Jaapanist kirjutada. Miks see peaks Eesti lugejatele \u00fcldse oluline olema? Istume koos L\u00e4ti Delfi ja Leedu rahvusringh\u00e4\u00e4lingu ajakirjanikuga \u00fches Honshu saarel Tokyos Akasaka linnaosas asuvas restoranis (misosupp, vaagen sushivalikuga, ploomivein - 10 eurot n\u00e4gu, kes \u00fctles, et Tokyo on kallis?) ja arutame k\u00f5ik sama k\u00fcsimust.\u00abKirjutad Jaapanist, aga teed loo Venemaast. Niimoodi m\u00fc\u00fcdki selle lugejatele maha,\u00bb arvab kolleeg L\u00e4ti Delfist. Omamoodi k\u00fc\u00fcniline, aga sisaldab t\u00f5etera.Tallinna \u00dclikooli professor japanist Rein Raud (pildil) s\u00f5nab teatava frustratsiooniga, et eestlased teavad Jaapanist ja \u00fcldisemalt Aasiast v\u00e4he, ei saa aru ja tihti eksivad. N\u00e4iteks teame, et P\u00f5hja-Koread valitseb diktaator, kes n\u00e4ljutab oma rahvast ja silitab tuumapommi, v\u00f5ibolla oleme isegi kuulnud, et P\u00f5hja-Korea laseb Jaapani poole ja vahel ka \u00fcle Jaapani rakette. Kui paljud meist aga teavad, et P\u00f5hja-Korea on aastak\u00fcmnete jooksul r\u00f6\u00f6vinud palju Jaapani kodanikke, t\u00e4iesti tavalisi inimesi, hoiab neid kinni (vist selleks, et Jaapanit paremini tundma \u00f5ppida), ning nende inimeste tagasisaamine on \u00fcks Jaapani v\u00e4lispoliitika prioriteete.Geograafia on Eesti needus, julgeolekuprobleemid on kogu aeg meie \u00fcmber, aga Jaapan on n\u00e4ide, et isegi kui oled t\u00e4htis ja justkui kaitstult teistest eemal saare peal, siis julgeolekuprobleemidest pole kusagil p\u00e4\u00e4su.Aasia on suur. Seda v\u00f5ib n\u00e4ha Shanghais, kogeda Kuala Lumpuris, aga k\u00f5ige enam on seda ehk tajuda Tokyos. Seisad gigantsel Skytree vaateplatvormil 450 meetri k\u00f5rgusel ja vaatad: \u00fchel pool asub Vaikse ookeani rannik, aga siis hoonedhooned-hooned, kuni teisel pool silmapiiril uduh\u00e4mus paistvate Kanto m\u00e4gedeni. V\u00f5ib ju lisada, et poole Harjumaa suurusel Tokyo territooriumil elab 14 miljonit inimest, aga kui panna sinna juurde pealinna \u00fcmbritsev \u00abSuur-Tokyo\u00bb, siis kasvab asukate arv 40 miljonini.Iseenesest on Jaapan ja jaapanlikkus k\u00f5ikjal meie \u00fcmber - Toyota, sushi, manga, Kurosawa, Sony, Honda - ja me teame, et seda nimetatakse t\u00f5usva p\u00e4ikese maaks, oleme televiisorist n\u00e4inud p\u00fchakodasid, Fuji m\u00e4ge ja \u00f5itsvaid kirsiaedu. Aga pinna pealt s\u00fcgavamale minnes teame v\u00e4he. Jaapan v\u00f5ib olla maailma suuruselt kolmas majandus, aga Eesti-poolne t\u00e4htsaim sisend kahe riigi majanduskoost\u00f6\u00f6sse on endiselt Imavere saeveski (Jaapan on \u00fcks Eesti puidu eksporditurgudest).Jaapanit on raske Eestis tutvustada. Ta on oluline, aga nii kaugel. Teisalt on Eesti vaatest seis Jaapaniga imelihtne.\u00abJaapan tasakaalustab meie jaoks ohtlikku Venemaad,\u00bb s\u00f5nab n\u00fc\u00fcdseks juba ametit ja t\u00f6\u00f6ruume vahetanud endine v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu, teeb siis v\u00e4ikese m\u00f5ttepausi ja lisab: \u00abNing Hiinat, kes ei jaga meiega samu v\u00e4\u00e4rtusi.\u00bb Pange t\u00e4hele, kuidas n\u00fc\u00fcdne riigikogu liige kasutab erinevaid s\u00f5nu Venemaa ja Hiina iseloomustamiseks.P\u00f5him\u00f5tteliselt samadele asjadele viitab ka v\u00e4lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, kes lisab aga ka praktilise k\u00fclje: Jaapan on praegu G7 eesistuja, ja just G7 kaudu k\u00e4ib suurema osa Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine ning j\u00f5ustamine.Kui proovida seda suurt strateegilist valemit v\u00e4ga lihtsas v\u00f5tmes v\u00e4lja \u00f6elda, siis seis on j\u00e4rgmine. Aasias elab 4,5 miljardit inimest ja Eesti jaoks on seal t\u00e4htsad kolm riiki: India, Hiina ning Jaapan. India on Eesti suhtes \u00fcksk\u00f5ikne ja nende peaministri Narendra Modi kultiveeritud hindu natsionalismis leidub paratamatult koht l\u00e4\u00e4nevastasusel. Hiina, kelle suhtes Eesti oli kaua aega lootusrikas, on viimastel aastatel selgelt demonstreerinud, et nende vaated on teistsugused ning maailma suurima rahvaarvuga riik on Eesti (ja Ida-Euroopa tervikuna) julgeoleku jaoks muutunud pehmelt \u00f6eldes problemaatiliseks.Ja siis tulebki Jaapan, kes on suur ja oluline ning asub selgelt \u00abmeie tiimis\u00bb. Professor Rein Raud, n\u00f5ustudes selle lihtsustatud skeemiga, toob aga lisanduseks veel \u00fche k\u00fclje: jaapanlased on esimene ja siiamaani suurim mitteladina t\u00e4hestikku kasutav ja mitte indoeuroopa taustaga rahvas, kes on suutnud luua globaalse haardega moodsa tehnoloogilise riigi.Jaapanil pikk plaan? Eelmise aasta l\u00f5pus toimus just Jaapanis \u00fcks viimase aja t\u00e4htsamaid globaalseid julgeolekus\u00fcndmusi. S\u00fcndmus, mida j\u00e4lgiti hoolikalt nii Washingtonis (r\u00f5\u00f5mu ja kergendustundega) kui ka Pekingis ja Moskvas (m\u00f5lemas \u00e4rritusega).15,2 triljonit Nimelt v\u00f5ttis Jaapan vastu uue riikliku julgeolekustrateegia, mis sisaldab mitut fundamentaalselt p\u00f6\u00f6rdelist punkti: Jaapani kaitsev\u00f5ime p\u00f5him\u00f5tteline \u00fcmbervaatamine, vastur\u00fcnnaku tegemise v\u00f5imete omandamine ja oma kaitsekulude kahekordistamine. See t\u00f5staks Jaapani kaitsekulude poolest sellele kohale, kuhu ta oma majanduse poolest kuulub, kolmandaks maailmas Ameerika \u00dchendriikide ja Hiina j\u00e4rel.See on samm, mille m\u00f5ju ei ole tunda t\u00e4na, homme ega ka j\u00e4rgmisel aastal, vaid mille olulisus tuleb aga v\u00e4lja pika aja jooksul. Kui Hiina esimees Xi Jinping k\u00e4is Moskvas ja surus Vladimir Putini k\u00e4tt, siis on see show - mis ei t\u00e4henda, et Hiina ja Venemaa suhteid peaks alahindama -, kui aga Jaapan suu rendab oma s\u00f5jalisi v\u00f5imeid kaks korda, siis on see p\u00e4ris. Muidugi v\u00f5tab see aega ja muidugi peab vaatarna, et otsus muutuks ka p\u00e4ris rahanumbriteks, uuteks lennukiteks, laevadeks ja rakettideks. Glo baalne j\u00f5udude tasakaal muutub.Kui Jaapani v\u00e4lisministeerium saatis eelmise aasta l\u00f5pus Postimehele kutse tulla Jaapanisse, siis toodi eraldi v\u00e4lja, et juttu tuleb Venemaa okupeeritud P\u00f5hjaterritooriumitest. See pani m\u00f5tted peas keerlema - Venemaa peab s\u00f5da Ukrainas, Venemaa ootused pole t\u00e4itunud ja Venemaa n\u00f5rkus on selgelt v\u00e4lja tulnud. Kas selle taustal loodab Jaapan mingit p\u00f6\u00f6ret suhtes Venemaa ja oma 25,000 saarte tagasisaamisel? Kas Jaapanil on pikk plaan?Kohapeal selgus, et see on siiski l\u00fchin\u00e4gelik ja liiga Eesti-keskne vaade. Jaapan on Venemaalt saari tagasi tahtnud aastak\u00fcmneid ja teeb pidevalt selleks t\u00f6\u00f6d. Venemaa kallaletung Ukrainale pani kogu protsessi aga seisma. Jaapan aitab Ukrainat finantsiliselt ja sanktsioneerib Venemaad, ning see on drastiliselt muutnud ka Jaapani-Vene dialoogi. Kuid p\u00f5hitelg on Jaapani jaoks ikkagi mujal. See on Hiina; Jaapani jaoks on Venemaa vaid \u00fcks, ent t\u00e4htis peat\u00fckk Hiina-raamatus.Suures m\u00e4ngus ja pikas vaates on Jaapani muutumine aga vajalik ka Eesti jaoks. Jaapani otsus kaitsekulutusi kahekordistada ja julgeolekup\u00f5him\u00f5tted \u00fcmber vaadata kaitseb ka Eestit. Isegi kui mitte otse, siis kaudselt. Tasakaalustab Hiinat ja Venemaad. Kergendab meie t\u00e4htsaima liitlase Ameerika \u00dchendriikide koormat. Kuigi Eesti k\u00f5ige p\u00e4evakajalisemad mu red on seotud Ukrainas toimuvaga, on maailma suuruselt kolmanda majandusega riigi p\u00f6\u00f6re globaalse t\u00e4htsusega. Jaapan astus sammu selle poole, et olla ka globaalsel julgeolekuv\u00e4ljal tipptegija.* Jaapani s\u00f5jav\u00e4e ametlik nimi on Enesekaitse J\u00f5ud. See pole pelgalt semantiline erinevus, vaid n\u00e4itab selgeid poliitilisi ja juriidilisi piiranguid, mismoodi riik oma julgeolekut n\u00e4eb.** See ei t\u00e4henda, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud Aasia riigid oleksid kuidagi t\u00e4htsusetud, aga v\u00e4ikeriigina on ka Eesti diplomaatiline j\u00f5ud paratamatult piiratud.\u00a0\u00dcks silm pistriku, teine aga tuvi omaValimiskampaania ajal proovis EKRE esimees Martin Helme (pildil) paaril korral \u00f6elda midagi sellist, et Eesti v\u00e4lispoliitika peaks olema s\u00f5nades tasane v\u00f5i lausa vait, aga samal ajal tuleks olla hambuni relvastatud.Rahvuskonservatiivide juhil ei ole muidugi usutavust, et Eesti julgeolekust r\u00e4\u00e4kida, aga tema katsetusi v\u00f5ib kasutada sissejuhatusena \u00fchele teemale, mis v\u00f5iks isegi \u00fcldisemat huvi pakkuda. Kuidas me Eestis julgeolekust r\u00e4\u00e4gime? Mis s\u00f5nu kasutame? Kas Venemaa on Eestile oht?Poliitikaanal\u00fc\u00fctik Kadri Liik (pildil) on paaris intervjuus riivamisi puudutanud sarnast ainest. \u00dchelt t poolt kiitnud Eesti kompromissitust ja emotsioone, aga samas l\u00e4bi lillede m\u00f5ista andnud, et suuremad [L\u00e4\u00e4ne-Euroopa] riigid ei saa r\u00e4\u00e4kida ega tegutseda samamoodi.Jaapaniga on sama lugu. N\u00e4iteks kui Eesti diplomaadid proovivad kirjeldada selle riigi julgeolekudilemmasid, siis \u00fctlevad nad: strateegiline oht Jaapani jaoks on Hiina, taktikaline aga P\u00f5hja-Korea.Jaapanlased ise, olgu selleks siis ametnikud, ametlike dokumentide koostajad v\u00f5i lihtsalt k\u00f5rvalt anal\u00fc\u00fcsijad, aga v\u00e4ldivad s\u00f5na \u00aboht\u00bb igal juhul.Kuna reisil Jaapanis olid lisaks Postimehe ajakirjanikule ka L\u00e4ti ja Leedu ajakirjanik, siis arutasime omavahel mitmeid kordi, kuidas eri riigid julgeolekust r\u00e4\u00e4givad ja m\u00f5tlevad. Eesti, L\u00e4ti ja Leedu on v\u00e4ga sarnased: otse ja otsekohesed, j\u00f5ulised ja kompromissitud. Miks aga Jaapan ei \u00fctle, et Hiina on oht? Hiina s\u00f5jalennukid ja laevad k\u00e4ivad praktiliselt iga p\u00e4ev Jaapani piiridel, oleks Eestis sama seis, \u00fctleks keerutamata: see on oht.\u00dchel kohtumisel Jaapani kaitseministeeriumis proovis Leedu kolleeg \u00e4\u00e4ri-veeri seda k\u00fcsimust t\u00f5sta, et n\u00e4e, Jaapan ei kasuta oma julgeolekustrateegias s\u00f5na \u00aboht\u00bb, et Hiina kohta \u00f6eldakse \u00abt\u00f5sine mure ja strateegiline v\u00e4ljakutse\u00bb, ning ainult P\u00f5hja-Korea kohta \u00f6eldakse, et oht.Jaapani ametnik kerkis selle peale hetkeks oma nahkselt diivanilt, umbes 0,2 sekundi jooksul v\u00f5is tema n\u00e4olt ehk isegi v\u00e4lja lugeda \u00e4rritust. Siis liikus tema s\u00f5rm k\u00f5ne all olevale dokumendile: \u00abOlgem t\u00e4psed ja vaadakem, mis kirjas.\u00bbJa t\u00f5epoolest, P\u00f5hja-Korea ei ole \u00aboht\u00bb, vaid kirjas on, et P\u00f5hja-Korea s\u00f5jaline tegevus kujutab ohtu. Ning Hiina ei ole t\u00f5sine mure, vaid Hiina s\u00f5jaline tegevus on muutumas t\u00f5siseks mureks.Tundub t\u00e4hen\u00e4rimine? V\u00f5ib-olla mitTe.S\u00f5nade taga on ka m\u00f5te, t\u00e4hendus ja teod. Valid \u00fche s\u00f5na, on seis \u00fchtmoodi, valid teise s\u00f5na, siis teistmoodi. Isegi \u00abt\u00f5sine mure\u00bb vihastas Hiinat. Paar jaapanlast viitasid otse, et \u00aboht\u00bb t\u00e4hendab vaenlast v\u00f5i v\u00e4hemalt viib vaenlaseni.Professor Rein Raud s\u00f5nab samuti, et selline otsekohesus ja s\u00f5na \u00aboht\u00bb kannab endast teatavat totaalsust, sunnib k\u00fcsima: kas oled valmis minema l\u00f5puni? Venemaa on oht - kas oled valmis minema l\u00f5puni, kas oled valmis Moskva k\u00f5rvale j\u00e4tma?K\u00fcsisin sama asja Tokyo \u00fclikooli professorilt Akio Takaharalt.Professor istub puup\u00fcsti raamatuid t\u00e4is kabinetis ja muigab: \u00abAga mis muutuks, kui \u00fctleme \u00aboht\u00bb? Mis l\u00e4heks paremaks, kui \u00fctleme \u00aboht\u00bb?\u00bbTakahara j\u00e4tkab m\u00f5istuk\u00f5nega pistrikest ja tuvidest ehk neist, kes tahaks julgeolekupoliitikas olla j\u00f5ulisemad, ja neist, kes vastupidi pehmemad. \u00ab\u00c4kki oleme k\u00f5ik \u00fche silmaga pistrikud ja teise silmaga tuvid?\u00bbKaug-Ida riikide s\u00f5jaline v\u00f5rdlusKuna Hiina RV j\u00e4tkab oma relvaj\u00f5udude laiendamist ja moderniseerimist, on nende meretagused naabrid ja Ameerika \u00dchendriikide liitlased Jaapan, L\u00f5una-Korea ja Taiwan sunnitud oma s\u00f5jalist v\u00f5imekust kiiresti kasvatama. Riikide tegevv\u00e4e suurus: maav\u00e4gi, merev\u00e4gi ja \u00f5huv\u00e4giAllikas: Graphic NewsHiina-teemadele spetsialiseerunud Tokyo \u00fclikooli professor Akio Takahara \u00fctleb, et Venemaa s\u00f5da Ukrainas pole Hiinale meeltm\u00f6\u00f6da ja pigem tahaks Hiina end veidi Venemaast distantseerida.Jaapani relvaj\u00f5ud saavad Hiina kasvava m\u00f5ju taustal senisest suurema ja rahvusvahelisema rolli. Jaapani kaitsev\u00e4elane Okinawa prefektuuris Miyako saarel varahommikul oma riigi lippu heiskamas.Kuna Hiina RV j\u00e4tkab oma relvaj\u00f5udude laiendamist ja moderniseerimist, on nende meretagused naabrid ja Ameerika \u00dchendriikide liitlased Jaapan, L\u00f5una-Korea ja Taiwan sunnitud oma s\u00f5jalist v\u00f5imekust kiiresti kasvatama. Jaapan kulutab kaitsele ainult \u00fche protsendi SKTst, aga kui majandus on suuruselt maailma kolmas, siis t\u00e4hendab see umbes 54 miljardit dollarit aastas.MIKK SALU, ajakirjanik "}
{"text":"Pettur m\u00fc\u00fcs v\u00f5ltskella 6000 euro eest ja sai kohtus karistuse k\u00e4tteHarju maakohus m\u00f5istis tingimisi vangistuse mehele, kes m\u00fc\u00fcs originaali p\u00e4he 6000 euro eest maha v\u00f5ltsitud Rolex kella.\nS\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi pakkus Chris 2020. aasta oktoobris internetikeskkonnas 6500 euro eest m\u00fc\u00fcgiks v\u00f5ltsitud k\u00e4ekella Rolex Submariner Date, v\u00e4ites, et ostis kella Belgias ametlikust Rolexi poest. Ostjaga kohtus ta \u00dclemiste keskuse juures ja esitles end teise nimega. Chris m\u00fc\u00fcs v\u00f5ltsitud k\u00e4ekella 6000 euro eest, luues teadlikult kannatanule vale ettekujutuse, et tegemist on originaalk\u00e4ekellaga. T\u00e4navu m\u00e4rtsis s\u00fc\u00fcasja arutanud Harju maakohus m\u00f5istis Chrisile aasta ja kahe kuu pikkuse tingimisi vangistuse."}
{"text":"AUSA SPORDI P\u00c4EV | Kert Toobal: spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine on saanud sisse suurema hoo kui kunagi varemT\u00e4na, 15. aprillil t\u00e4histatakse \u00fcleeuroopalist ausa spordi p\u00e4eva, mille eesm\u00e4rk on juhtida t\u00e4helepanu spordimaailma varjuk\u00fclgedele ja v\u00f5idelda \u00fchiselt kokkuleppem\u00e4ngude vastu. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) teeb koost\u00f6\u00f6s Kert Toobaliga avaliku p\u00f6\u00f6rdumise, milles kutsutakse \u00fcles spordiv\u00f5istluste tulemustega mitte manipuleerima.\u201eEesti spordile panustatakse \u00fclemaailmselt \u00fcle miljardi euro aastas. Selle raha t\u00f5ttu on spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine ja pettused saanud sisse suurema hoo kui kunagi varem,\u201c selgitas Toobal ja juhtis t\u00e4helepanu, et peaksime \u00fchiskonnana kokkuleppem\u00e4ngude vastu j\u00f5ulisemalt v\u00f5itlema. \u201ePetmisega v\u00f5ib teenida k\u00fcll k\u00f5vasti pappi, aga kaotada midagi palju olulisemat \u2013 reputatsiooni, karj\u00e4\u00e4ri, tahte ja halvemal juhul ka vabaduse,\u201c r\u00f5hutas ta sportlastele s\u00fcdamele pannes.EADSE juhatuse liige Henn Vallim\u00e4e tunnistas, et spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine on t\u00f5esti \u00fcks suurimaid ohte t\u00e4nap\u00e4eva spordi juures. \u201eMeediapildist on enim domineerima j\u00e4\u00e4nud teemad seoses dopinguga, kuid spordiv\u00f5istluste tulemuste manipuleerimisega tegeletakse kohati rohkemgi. Manipuleerimine varjutab sportlikke p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi nagu usaldusv\u00e4\u00e4rsus, ausus ja austus,\u201c \u00fctles Vallim\u00e4e ja selgitas, et selliste v\u00e4\u00e4rtuste ohtu seadmine ei tule l\u00f5puks kellelegi kasuks.EADSE juhataja t\u00f5i v\u00e4lja, et kokkuleppem\u00e4ngude vastu v\u00f5itlemise juures on oluline tagada k\u00f5igi valdkonnaga seotud osapoolte koost\u00f6\u00f6, pidades eelk\u00f5ige silmas ametiasutusi, \u00f5iguskaitseorganeid, hasartm\u00e4ngude reguleerijaid, spordiliikumisi ning kihlvedude korraldajaid. \u201eAinult \u00fchiselt m\u00e4rgates ja tegutsedes saame osa spordi t\u00f5elisest ilust ja v\u00f5lust - ausast m\u00e4ngust ja sporditulemuse ettearvamatusest. See teebki spordist ainulaadse spordi,\u201c \u00fctles ta.Toobal kutsus v\u00f5itluskaaslasi \u00fcles mitte panustama oma spordialale raha, vaid p\u00fchendumust ja visadust. \u201e\u00c4rme jaga siseinfot v\u00e4ljapoole, ja nagu ikka, anname endast alati parima,\u201c toonitas ta spordiv\u00f5istlustega manipuleerimise vastases \u00fcleskutses.EADSE ootab Spordivalvuri keskkonna kaudu teateid nii spordiv\u00f5istlustega manipuleerimisest, dopingujuhtumitest, v\u00e4\u00e4rkohtlemisest, aga ka spordiv\u00f5istluste ohutusega seonduvatest probleemidest. K\u00f5ikide vihjete sisu k\u00e4sitletakse konfidentsiaalselt.Kuhu p\u00f6\u00f6rduda, kui m\u00e4rkad midagi kahtlast?EADSE Spordivalvuri teavituskeskkond spordivalvur.eadse.ee;Remo Perli, EADSE juhtivuurija, remo.perli@eadse.ee;Kalle Roos, EADSE spordiv\u00f5istlustega manipuleerimise ennetustegevuse koordinaator, kalle.roos@eadse.ee;Ilona Kivisik, EADSE sporditurvalisuse koordinaator (v\u00e4\u00e4rkohtlemine), ilona.kivisik@eadse.ee. Vaata Kert Toobali \u00fcleskutset SIIT:Alates 2014. aastast t\u00e4histatakse Euroopas igal aastal 15. aprillil ausa spordi p\u00e4eva (EU Sports Integrity Day), millega avaldatakse toetust kokkuleppem\u00e4ngude vastasele v\u00f5itlusele.Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse eesm\u00e4rk on edendada Eestis diskrimineerimis vaba, eetilist ning ausat sporti. Sihtasutus koostab reegleid ja juhiseid, t\u00f5stes spordis osalejate teadlikkust l\u00e4bi koolituste ja n\u00f5ustamise ning teostades kontrolli ja j\u00e4relevalvet. Organisatsiooni tegevus on suunatud sportlastele, spordi tugipersonalile ja spordiorganisatsioonidele."}
{"text":"Kandis ise raha \u00fcle13. aprillil alustati kriminaalmenetlust selles, et m\u00e4rtsikuus loodi P\u00e4rnumaal elavale mehele internetis ettekujutus investeerimisv\u00f5imalusest ja mees tegi oma pangakontolt eri summades \u00fclekandeid. Kelmusega tekitatud kahju on ligi 5000 eurot. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Pettur m\u00fc\u00fcs v\u00f5ltskella 6000 euro eestHarju maakohus m\u00f5istis tingimisi vangistuse mehele, kes m\u00fc\u00fcs originaali p\u00e4he maha v\u00f5ltsitud Rolexi kella.S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi pakkus Chris 2020. aasta oktoobris internetikeskkonnas 6500 euro eest m\u00fc\u00fcgiks v\u00f5ltsitud k\u00e4ekella Rolex Submariner Date, v\u00e4ites, et ostis kella Belgias ametlikust Rolexi poest. Ostjaga kohtus ta \u00dclemiste keskuse juures ja esitles end teise nimega. Chris m\u00fc\u00fcs v\u00f5ltsitud k\u00e4ekella 6000 euro eest, luues teadlikult kannatanule vale ettekujutuse, et tegemist on originaalk\u00e4ekellaga. T\u00e4navu m\u00e4rtsis s\u00fc\u00fcasja arutanud Harju maakohus m\u00f5istis Chrisile aasta ja kahe kuu pikkuse tingimisi vangistuse.SIIM RANDLA"}
{"text":"Kus avada t\u00e4htajaline hoius - kas pangas v\u00f5i HL\u00dcs?N\u00fc\u00fcdseks on juba k\u00f5ik suuremad ja v\u00e4iksemad pangad oma t\u00e4htajalise hoiuse intresse t\u00f5stnud.Ehkki intresside t\u00f5us on olnud kohati mitmekordne, ei j\u00f5ua need hoiulaenu\u00fchistute (HL\u00dc) pakutavale ikka veel j\u00e4rele. Millisel juhul siis eelistada panka ja millisel juhul HL\u00dcd?Aastaid olid pankade t\u00e4htajaliste hoiuste intressid kas p\u00e4ris nullis v\u00f5i sellele \u00fcpris l\u00e4hedal. Pank, kes pakkus intressi, mis ulatus 1% ligidale, t\u00f5usis teiste seast juba selgelt esile.Pankades puhuvad uued tuuledSeoses euribori t\u00f5usuga on t\u00f5stetud ka t\u00e4htajalise hoiuse intresse, et raha kallinemisega kaasnevad h\u00fcved j\u00f5uaks viimaks ka hoiustajateni. Tegelikult oligi olukord, kus pank sai hoiustajate raha kasutada praktiliselt igasugust tasu maksmata, \u00fcpriski absurdne. T\u00e4naseks ulatuvad pankade pakutavad t\u00e4htajalise hoiuse intressid veidi \u00fcle 3%. T\u00f5us on olnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.Meedias ilmuvad n\u00fc\u00fcd artiklid, mis toovad pangas hoiustamist esile kui kasumlikku valikut. V\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, kuidas saab umbes 3%-line intressim\u00e4\u00e4r olla kasumlik, kui alles 2022. aasta oktoobris ulatus inflatsioon Eestis \u00fcle 24%?P\u00f5hjus peitub hinnat\u00f5usu olulises aeglustumises. \u00d6konomistide v\u00e4itel on hinnad poole viimase aasta v\u00f5rdluses t\u00f5usnud kuni 2% ja kui seda k\u00f5rvutada pankade t\u00e4htajalise hoiuse intressidega, siis ideeliselt on t\u00f5esti v\u00f5it justkui olemas. Ehkki see v\u00f5it on v\u00e4ga v\u00e4ike. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et pigem v\u00f5imaldavad panga t\u00e4htajalised hoiused raha v\u00e4\u00e4rtust hoida, kui seda kasvatada.Vali HL\u00dc, kui tahad raha v\u00e4\u00e4rtust kasvatadaKa hoiu-laenu\u00fchistute t\u00e4htajalise hoiuse intressid varieeruvad, kuid k\u00f5ik \u00fchistud pakuvad suuremat protsenti kui pangad. See t\u00e4hendab, et peale hinnat\u00f5usu seljatamise ja raha v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilitamise saab summat kasvatada. Ja mitte ainult summat ennast, vaid ka oma s\u00e4\u00e4stude ostuj\u00f5udu.N\u00e4iteks Eestihoiuse tulusaim t\u00e4htajaline hoius on Maksihoius, mis v\u00f5imaldab hoiustajal teenida koguni 8%-list intressi. See \u00fcletab pankade pakutavaid intresse mitu korda. Kui Maksihoius on saadaval ainult kampaania ajal, siis Eestihoiuse tavaline T\u00e4htajaline hoius on avatav igal ajahetkel. Sel juhul on intress 6% kandis, mis on samuti k\u00f5vasti suurem kui panga t\u00e4htajaliste hoiuste puhul.HL\u00dcd valides ole t\u00e4helepanelikHL\u00dcs hoiustamisega v\u00f5ivad kaasneda pangas hoiustamisega v\u00f5rreldes suuremad riskid, sest kui pangas kaitseb klienti Tagatisfond, siis paljudel \u00fchistutel vabatahtlikku kaitsefondi pole.Leidub HL\u00dcsid, kes on hoiustaja seljatagusele m\u00f5elnud ning soovivad talle kaitset pakkuda.Eestihoiuse Garantiifondt\u00f6\u00f6tab Tagatisfondiga sarnasel p\u00f5him\u00f5ttel. Kui \u00fchistu raha laekumises peaks tekkima l\u00fcnki, ei pea sellep\u00e4rast hoiustaja kannatama. Puuduv raha v\u00f5etakse Garantiifondist ja hoiustajale makstakse teenitud intressid ning hoiuse summa t\u00e4ies ulatuses v\u00e4lja - t\u00e4pselt nii nagu maksegraafik ette n\u00e4eb.Eestihoiuse Garantiifond on rohkem kui 1 miljoni euro suurune ja \u00fchistu on selle loonud vabatahtlikult.Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline tutvuda HL\u00dc tausta ja senise tegevusega. Tee endale selgeks, kuidas \u00fchistu \u00fcldse tulu teenib ja veendu, et sa saad sellest skeemist aru. Tutvu ka \u00fchistu varasemate majandustulemustega. Kui sa neid omal k\u00e4el ei leia, palu neid endale tutvustada klienditeenindajal. \u00dchistus, kellel midagi varjata pole, tehakse seda hea meelega.Vaata \u00fcle ka see, kui palju \u00fchistu minevikus oma hoiustajatele v\u00e4ljamakseid on teinud. Mida suuremas summas v\u00e4ljamakseid, seda kindlam v\u00f5id olla, et \u00fchistu \u00e4riplaan t\u00f6\u00f6tab.Algas Maksihoiuse kampaaniaKui sul on s\u00e4\u00e4ste, mis ootavad paigutamist, siis saad just praegu avada Maksihoiuse, millega on v\u00f5imalik teenida kuni 8% intressi."}
{"text":"AUSA SPORDI P\u00c4EV | Kert Toobal: spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine on saanud sisse suurema hoo kui kunagi varem\u201cEesti spordile panustatakse \u00fclemaailmselt \u00fcle miljardi euro aastas. Selle raha t\u00f5ttu on spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine ja pettused saanud sisse suurema hoo kui kunagi varem,\u201d selgitas Toobal ja juhtis t\u00e4helepanu, et peaksime \u00fchiskonnana kokkuleppem\u00e4ngude vastu j\u00f5ulisemalt v\u00f5itlema. \u201cPetmisega v\u00f5ib teenida k\u00fcll k\u00f5vasti pappi, aga kaotada midagi palju olulisemat \u2013 reputatsiooni, karj\u00e4\u00e4ri, tahte ja halvemal juhul ka vabaduse,\u201d r\u00f5hutas ta sportlastele s\u00fcdamele pannes.\nEADSE juhatuse liige Henn Vallim\u00e4e tunnistas, et spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine on t\u00f5esti \u00fcks suurimaid ohte t\u00e4nap\u00e4eva spordi juures. \u201cMeediapildist on enim domineerima j\u00e4\u00e4nud teemad seoses dopinguga, kuid spordiv\u00f5istluste tulemuste manipuleerimisega tegeletakse kohati rohkemgi. Manipuleerimine varjutab sportlikke p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi nagu usaldusv\u00e4\u00e4rsus, ausus ja austus,\u201d \u00fctles Vallim\u00e4e ja selgitas, et selliste v\u00e4\u00e4rtuste ohtu seadmine ei tule l\u00f5puks kellelegi kasuks.\nEADSE juhataja t\u00f5i v\u00e4lja, et kokkuleppem\u00e4ngude vastu v\u00f5itlemise juures on oluline tagada k\u00f5igi valdkonnaga seotud osapoolte koost\u00f6\u00f6, pidades eelk\u00f5ige silmas ametiasutusi, \u00f5iguskaitseorganeid, hasartm\u00e4ngude reguleerijaid, spordiliikumisi ning kihlvedude korraldajaid. \u201dAinult \u00fchiselt m\u00e4rgates ja tegutsedes saame osa spordi t\u00f5elisest ilust ja v\u00f5lust \u2013 ausast m\u00e4ngust ja sporditulemuse ettearvamatusest. See teebki spordist ainulaadse spordi,\u201d \u00fctles ta.\nToobal kutsus v\u00f5itluskaaslasi \u00fcles mitte panustama oma spordialale raha, vaid p\u00fchendumust ja visadust. \u201c\u00c4rme jaga siseinfot v\u00e4ljapoole, ja nagu ikka, anname endast alati parima,\u201c toonitas ta spordiv\u00f5istlustega manipuleerimise vastases \u00fcleskutses.\nEADSE ootab Spordivalvuri keskkonna kaudu teateid nii spordiv\u00f5istlustega manipuleerimisest, dopingujuhtumitest, v\u00e4\u00e4rkohtlemisest, aga ka spordiv\u00f5istluste ohutusega seonduvatest probleemidest. K\u00f5ikide vihjete sisu k\u00e4sitletakse konfidentsiaalselt.\nKuhu p\u00f6\u00f6rduda, kui m\u00e4rkad midagi kahtlast?\nEADSE Spordivalvuri teavituskeskkond spordivalvur.eadse.ee;\nRemo Perli, EADSE juhtivuurija,\u00a0[email\u00a0protected];\nKalle Roos, EADSE spordiv\u00f5istlustega manipuleerimise ennetustegevuse koordinaator,\u00a0[email\u00a0protected];\nIlona Kivisik, EADSE sporditurvalisuse koordinaator (v\u00e4\u00e4rkohtlemine), [email\u00a0protected]\u00a0\nKert Toobali \u00fcleskutse:\n[embedded content]\nAlates 2014. aastast t\u00e4histatakse Euroopas igal aastal 15. aprillil ausa spordi p\u00e4eva (EU Sports Integrity Day), millega avaldatakse toetust kokkuleppem\u00e4ngude vastasele v\u00f5itlusele.\nEesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse eesm\u00e4rk on edendada Eestis diskrimineerimis vaba, eetilist ning ausat sporti. Sihtasutus koostab reegleid ja juhiseid, t\u00f5stes spordis osalejate teadlikkust l\u00e4bi koolituste ja n\u00f5ustamise ning teostades kontrolli ja j\u00e4relevalvet. Organisatsiooni tegevus on suunatud sportlastele, spordi tugipersonalile ja spordiorganisatsioonidele."}
{"text":"Kelmid koorivad investeerimishuvilistelt mitu miljonit eurot aastasViimase paari aastaga on aktiivsete investorite arv Eestis h\u00fcppeliselt kasvanud. Enam kui 100 000 Eesti kodaniku v\u00e4\u00e4rtpaberikontos on v\u00e4hemalt \u00fcks Tallinna b\u00f6rsil kaubeldav v\u00e4\u00e4rtpaber. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik tunnistab, et tekkinud investeerimisvaimustuse suurimaks varjuk\u00fcljeks on sellest tulu l\u00f5ikavad petturid.\u201eInvesteerimispettused on hetkeseisuga \u00fcks enam levinud pettusevorme, kus v\u00f5rreldes nii m\u00f5negi teise kasutusel oleva populaarse skeemiga on kaasnevad kahjud kordades suuremad,\u201c r\u00f5hutab Kiik. Politsei andmetel registreeriti eelmisel aastal Eestis 268 investeerimiskelmuse juhtumit kahjusummaga kokku \u00fcle kolme miljoni euro.\nPaljude investeerimiskelmuste puhul v\u00f5etakse ohvriga \u00fchendust telefoni teel ja pakutakse suurt kasumi teenimise v\u00f5imalust. Esineb ka teisi variante kontakti loomiseks, n\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00f5nel juhul ohver endast ise m\u00e4rku anda, sattudes ennast registreerima l\u00e4bi v\u00f5ltsitud investeerimisv\u00f5imaluse reklaami. Investeerimispettus v\u00f5ib h\u00f5lmata v\u00e4ga erinevaid varaklasse: aktsiatest ja optsioonidest kuni kr\u00fcptorahani. Petturid kasutavad valeinfot ja v\u00e4ljam\u00f5eldud v\u00f5imalusi, et veenda inimesi oma raha neile kandma.\n\u201eEriti magusaks sihtm\u00e4rgiks on just alustavad investorid, kel puudub varasem kogemus ja sageli ka praktilised oskused tehinguid teha ning ohte \u00e4ra tunda. Jutt \u00fclikiirest tootlikkusest ja v\u00f5imalusest kasutada kogenud eksperdi abi esimese tehingu tegemiseks viib nii m\u00f5negi eksiteele. Halvemal juhul on juba esimese k\u00f5ne l\u00f5puks ohvri arvutisse paigaldatud programm, mis v\u00f5imaldab ohvri seadet distantsilt juhtida ning tehinguid seel\u00e4bi lihtsalt teha,\u201c kirjeldab pettuste t\u00f5kestamise spetsialist.\nKuidas end investeerimispettuse eest kaitsta?\nV\u00f5imalikule pettusele viitab ekspertide s\u00f5nul reeglina kolm olulist punkti, mis telefonik\u00f5ne k\u00e4igus ilmnevad. Ettevaatlikuks tuleks muutuda ebatavaliselt kiire kasumi teenimise v\u00f5imaluse v\u00f5i \u00fclik\u00f5rge tootluse pakkumistele, samuti ka kiire otsuse tegemise vajadusele ning personaalsetele pakkumistele, millest ei tohi teistele r\u00e4\u00e4kida. \u201eIgasugune investeerimisotsus n\u00f5uab kaalutletud l\u00e4henemist ja l\u00e4bipaistvatele andmetele tuginemist. Kui seda ei v\u00f5imaldata, siis on targem kohe jutt l\u00f5petada,\u201c \u00fctleb Kiik.\nSuurem osa petuk\u00f5nedest tehakse Eesti inimestele v\u00e4lisriikidest. See t\u00e4hendab, et kelmide peatamine ja tabamine on keeruline protsess ning kord juba kaotatud raha tagasi saamise t\u00f5en\u00e4osus on madal. Samas ei t\u00e4henda see Kiige s\u00f5nul veel automaatselt, et petuk\u00f5ne ise on alati v\u00f5\u00f5rkeelne v\u00f5i vigane. T\u00e4iesti tavap\u00e4rane on, et professionaalsed kurjategijad kasutavad \u00f5nnestumiseks n\u00e4iteks kohalikke vahemehi.\nInvesteerimispettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks aga viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab siit.\n"}
{"text":"AUSA SPORDI P\u00c4EV: Kuhu p\u00f6\u00f6rduda, kui m\u00e4rkad midagi kahtlast?15. aprillil t\u00e4histatakse \u00fcleeuroopalist ausa spordi p\u00e4eva, mille eesm\u00e4rk on juhtida t\u00e4helepanu spordimaailma varjuk\u00fclgedele ja v\u00f5idelda \u00fchiselt kokkuleppem\u00e4ngude vastu.\u00a0Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) teeb koost\u00f6\u00f6s Kert Toobaliga avaliku p\u00f6\u00f6rdumise, milles kutsutakse \u00fcles spordiv\u00f5istluste tulemustega mitte manipuleerima.\nFoto: Shutterstock.com\n\u201cEesti spordile panustatakse \u00fclemaailmselt \u00fcle miljardi euro aastas. Selle raha t\u00f5ttu on spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine ja pettused saanud sisse suurema hoo kui kunagi varem,\u201d selgitas Toobal ja juhtis t\u00e4helepanu, et peaksime \u00fchiskonnana kokkuleppem\u00e4ngude vastu j\u00f5ulisemalt v\u00f5itlema. \u201cPetmisega v\u00f5ib teenida k\u00fcll k\u00f5vasti pappi, aga kaotada midagi palju olulisemat \u2013 reputatsiooni, karj\u00e4\u00e4ri, tahte ja halvemal juhul ka vabaduse,\u201d r\u00f5hutas ta sportlastele s\u00fcdamele pannes.\nEADSE juhatuse liige Henn Vallim\u00e4e tunnistas, et spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine on t\u00f5esti \u00fcks suurimaid ohte t\u00e4nap\u00e4eva spordi juures. \u201cMeediapildist on enim domineerima j\u00e4\u00e4nud teemad seoses dopinguga, kuid spordiv\u00f5istluste tulemuste manipuleerimisega tegeletakse kohati rohkemgi. Manipuleerimine varjutab sportlikke p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi nagu usaldusv\u00e4\u00e4rsus, ausus ja austus,\u201d \u00fctles Vallim\u00e4e ja selgitas, et selliste v\u00e4\u00e4rtuste ohtu seadmine ei tule l\u00f5puks kellelegi kasuks.\nFoto: Shutterstock.com\nEADSE juhataja t\u00f5i v\u00e4lja, et kokkuleppem\u00e4ngude vastu v\u00f5itlemise juures on oluline tagada k\u00f5igi valdkonnaga seotud osapoolte koost\u00f6\u00f6, pidades eelk\u00f5ige silmas ametiasutusi, \u00f5iguskaitseorganeid, hasartm\u00e4ngude reguleerijaid, spordiliikumisi ning kihlvedude korraldajaid. \u201dAinult \u00fchiselt m\u00e4rgates ja tegutsedes saame osa spordi t\u00f5elisest ilust ja v\u00f5lust \u2013 ausast m\u00e4ngust ja sporditulemuse ettearvamatusest. See teebki spordist ainulaadse spordi,\u201d \u00fctles ta.\nToobal kutsus v\u00f5itluskaaslasi \u00fcles mitte panustama oma spordialale raha, vaid p\u00fchendumust ja visadust. \u201c\u00c4rme jaga siseinfot v\u00e4ljapoole, ja nagu ikka, anname endast alati parima,\u201c toonitas ta spordiv\u00f5istlustega manipuleerimise vastases \u00fcleskutses.\nEADSE ootab Spordivalvuri keskkonna kaudu teateid nii spordiv\u00f5istlustega manipuleerimisest, dopingujuhtumitest, v\u00e4\u00e4rkohtlemisest, aga ka spordiv\u00f5istluste ohutusega seonduvatest probleemidest. K\u00f5ikide vihjete sisu k\u00e4sitletakse konfidentsiaalselt.\nKuhu p\u00f6\u00f6rduda, kui m\u00e4rkad midagi kahtlast?\n[embedded content]"}
{"text":"Venemaa seisab silmitsi uue EL-i sanktsioonipaketigaVenemaa seisab silmitsi j\u00e4rjekordsete Euroopa Liidu sanktsioonidega, mille eesm\u00e4rk on nurjata k\u00f5ik katsed m\u00f6\u00f6da hiilida eelmistest majandussanktsioonidest, mis kehtestati p\u00e4rast Vladimir Putini sissetungi Ukrainasse veidi enam kui aasta tagasi.Euroopa Liit kavatseb v\u00f5tta kasutusele oma 11. sanktsioonipaketi Venemaa vastu, kinnitas ELi finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik Mairead McGuinness neljap\u00e4eval CNBC-le.\n\u00abEuroopa on kehtestanud 10 sanktsioonipaketti, meil tuleb veel \u00fcks pakett,\u00bb s\u00f5nas McGuinness. \u00ab\u00c4rge alahinnake j\u00f5upingutusi, mida Venemaa teeb koos oma s\u00f5pradega \u00fcle maailma, et meie sanktsioonidest m\u00f6\u00f6da hiilida - need m\u00f5jutavad Venemaa majandust, need m\u00f5jutavad Venemaa s\u00f5jamasinat.\u00bb\nTa ei t\u00e4psustanud, mille vastu uued sanktsioonid on suunatud. Varasemad sanktsioonivoorud olid suunatud Venemaa nafta- ja gaasiekspordile, v\u00f5tmetehnoloogiatele, valuutareservidele ning samuti teatud \u00fcksikisikutele ja ettev\u00f5tetele.\nVenemaa majandus on n\u00f5rgenemas ja sanktsioonid on toiminud, \u00fctles ELi ametnik. Kuid tema s\u00f5nul tuleks n\u00fc\u00fcd keskenduda sanktsioonide t\u00e4ielikule rakendamisele, et Venemaal oleks raskem neist m\u00f6\u00f6da hiilida.\n\u00abSee, millest Venemaa on ilma j\u00e4\u00e4nud, on nii rahastus kui ka tehnoloogia, et oma s\u00f5jamasinat uuesti arendada, ja neil on probleeme lahinguv\u00e4ljal. Me peame tagama, et nad ei leiaks v\u00f5imalusi meie sanktsioonide v\u00e4ltimiseks,\u00bb \u00fctles ta.\n\u00abMa r\u00f5hutan korduvalt, et mida s\u00fcgavamad on meie sanktsioonid, mida suurem on nende m\u00f5ju, seda rohkem otsib Venemaa neid viise, olgu selleks siis teised riigid v\u00f5i erinevad pangakontod, mille abil neist m\u00f6\u00f6da hiilida,\u00bb lisas ta.\nVenemaa on seisnud silmitsi mitmete majanduslike tagasil\u00f6\u00f6kidega ning majandusteadlaste ja teiste ekspertide s\u00f5nul l\u00e4heb neil palju kehvemini, kui valitsus v\u00e4idab.\u00a0Riigi erasektor kahaneb ja riigi peamised tuluallikad - nafta ja gaasi eksport - on kukkunud p\u00e4rast seda, kui l\u00e4\u00e4neriikid kehtestasid eelmise aasta l\u00f5pus hinnalaed."}
{"text":"Kes kuuluvad \u201epika vaatega riiki korda tegeva\u201c valetajate koalitsiooni?Postsovjetliku Eestit valitsuskoalitsiooni kuuluvad peale roolijoodikute, Kremliga seotud \u00e4rimeestelt rahalist toetust saavate isikute ja eestlaste heaolu ja identiteedi vastu v\u00f5itlejate veel hulgaliselt huvitavaid isikuid.\nN\u00e4iteks \u00fcks valitsuspartei liige ehitas valla koolile ujula ja \u00f5pilaskodu asemel veekeskuse koos neljat\u00e4rnise hotelliga. Eelnevalt elas ta v\u00f5imu kuritarvitades aastaid sentigi maksmata valla territooriumil asuvas majutusasutuses. \u00d5iguskaitseorganid ei n\u00e4e aga selle e-valimiste toel Riigikokku p\u00e4\u00e4senud isiku tegevuses rikkumisi. Kui kellelgi mingi kahtlus ka tekib siis saab ju k\u00f5ik 75 aastaks salastada.\nValitsuskoalitsiooni parimaks esindajaks on aga Eesti 200 h\u00e4\u00e4ltemagnet ja Slava Ukraini looja, kelle tegevust on asutud juba hoogsalt kinni m\u00e4tsima. Selle isiku tegevus kvalifitseerub otseselt karistusseadustiku s\u00e4tte alla, sest teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse loomise eest varalise kasu saamise eesm\u00e4rgil on karistusseadustiku j\u00e4rgi kvalifitseeritav kelmusena, seejuures on raskendavateks asjaoludeks veel kui kelmuse l\u00e4biviimiseks on p\u00f6\u00f6rdutud avalikuse poole, kahju on tekitatud suures ulatuses ning tegu on toime pandud grupi poolt. Slava Ukraini asutaja on oma tegevuse rajanudki justkui karistusseadustiku j\u00e4rgi kelmuse paragrahvis s\u00e4testatust eeskuju j\u00e4rgides.\nAvalikusest saadud andmete alusel on ta loonud abiorganisatsiooni justkui endale hea sissetuleku kindlustamiseks. Avalikuses on ta inimesi ja ettev\u00f5tteid annetusi tegema kutsudes korduvalt kinnitanud, et k\u00f5ik annetused l\u00e4hevad erandlikult abivajajatele ning tema tegeleb sellega ilma tasu saamata vabatahtlikkuse alusel.\nVeel hiljuti kinnitati Slava Ukraini tegelaste poolt, et avalikuks saanud andmed v\u00e4lja makstud \u00fc\u00fcratutest palkadest ei vasta t\u00f5ele, sest k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tavat seal tasuta. Seega on avaliku arvamuse kohaselt Slava Ukraini juhtiv isik selgelt tegutsenud teistele isikutele varalise kahju tekitamisega eba\u00f5ige ettekujutuse loomisel varalise kasu saamise eesm\u00e4rgil ja seda veel suures ulatuses ning avalikuse poole p\u00f6\u00f6rdudes. Ise endale suure palga maksmiseks MT\u00dc loomist ei saa muud moodi hinnata. Seejuures n\u00f5udis ta veel riigilt maksusoodustuste tegemist enda poolt juhitud MT\u00dc-le.\nNagu n\u00fc\u00fcd ajakirjanduse kaudu on selgunud ei piirdunud selle isiku tegevus vaid iseendale palga maksmisega. Lisaks sellele kantis ta ajakirjanduse andmetel annetusteks antud raha veel Ukrainasse oma l\u00e4hedase s\u00f5bra firma arvele. Nagu ta ise v\u00e4idab, j\u00f5udis k\u00f5ik kogutud raha Ukraina abivajajateni. Eks siis tema l\u00e4hedased s\u00f5brad ole need k\u00f5ige suuremad abivajajad. Veel v\u00e4idab ta, et ei ole ise mingit kasu saanud. Kas siis ise endale v\u00e4lja makstud palka ei olegi kasu saamine? See jutt tundub k\u00fcll s\u00fc\u00fcdimatu valetamisena, aga eks ta \u00f5pi ju koalitsiooni kaaslasest valitsusjuhilt.\nHuvitav, palju l\u00e4ks sellisele tegelasele maksma vahetult enne valimisi AK uudiste jaoks tehtud valimisreklaam?\nEesti Vabariigi president ja v\u00e4lisminister loevad sellist tegevust eeskuju v\u00e4\u00e4rivaks ning on sellist isikut tunnustanud ning annetanud talle teenetem\u00e4rgid. Hea eeskuju k\u00fcll, kelle j\u00e4rgi joonduda.\nSlava Ukrainis toimunut on asutud juba hoogsalt kinni m\u00e4tsima. \u00d5iguskaitseorganid ei ole alustanud isegi mingit menetlust, vaatamata sellele, et antud tegevuses on kuriteo tunnused olemas. Nagu viimasel ajal on kujunenud tavaks ei tohi \u201e\u00f5ige\u201c erakonna liikmeid puutuda. Seega on l\u00e4hiajal oodata k\u00f5igi materjalide salastamist 75 aastaks.\nArtur Viks\nHeiki Viks"}
{"text":"VIDEO: Ukraina presidendi endine n\u00f5unik maalib s\u00fcnge pildi riigi tuleviku kohta \u2013 tuleb teine Ukraina s\u00f5daUkraina presidendi endine n\u00f5unik Oleksi Arestov\u00f5t\u0161 maalib s\u00fcnge pildi riigi tuleviku kohta. Tema v\u00e4itel tuleb veel teine Ukraina s\u00f5da.\nArestov\u00f5t\u0161 prognoosib, et kui L\u00e4\u00e4s vaatab Ukraina korruptsiooni ja majanduslikku suletust, siis loobutakse investeeringutest ja p\u00f6\u00f6ratakse \u00e4ra. Edasi on t\u0161au pakaa! Ei mingit Euroopa Liitu ega NATO-t.\nSellele j\u00e4rgneb Arestov\u00f5t\u0161i s\u00f5nul t\u00fcli L\u00e4\u00e4nega ja Ukraina on tagasi nn hallis tsoonis.\nPutin aga ei kao kuhugi. Putin on edasi ka p\u00e4rast 2024. aastat. Ta v\u00f5idab valimised ja hakkab valmistuma k\u00e4ttemaksuks ja kompensatsiooniks. Tal on biograafias juba esimene T\u0161et\u0161eenia s\u00f5da ja teine T\u0161et\u0161eenia s\u00f5da. Ning ta tahab kindlasti teist Ukraina s\u00f5da.\nSiin on video asja kohta:\nhttps:\/\/eestinen.fi\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/arwestov.mp4"}
{"text":"Keres: nii monstrumpikka kohtumenetlust ei ole v\u00f5imalik kuidagi \u00f5igustada   Kaitsjad n\u00f5uavad Tallinna Sadama kohtuasja l\u00f5petamist ning tegid kohtule vastava taotluse; prokuratuuri hinnangul aga pole taotlusel alust, kohtuasja on venitanud meelega ka kaitsjad ning lahendini on ikkagi v\u00f5imalik j\u00f5uda m\u00f5istliku ajaga.   Kaitsjad esitasid Tallinna Sadama kohtuasjas m\u00f6\u00f6dunud neljap\u00e4eval taotlused kriminaalmenetluse l\u00f5petamiseks aegumise ning alternatiivselt m\u00f5istliku menetlusaja m\u00f6\u00f6dumise t\u00f5ttu. Korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatava endise Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna advokaat Paul Keres \u00fctles ERR-ile, et taotlus on absoluutselt p\u00f5hjendatud, sest kohtumenetlus on veninud juba \"monstrumpikaks\". \"Kui vaadata Euroopa inim\u00f5iguste kohtu praktikat, milline menetlusaeg on m\u00f5istlik, siis see on esimese astme kuritegude puhul kuskil seitse-kaheksa aastat ja teise astme kuritegude puhul kuni viis aastat. See aeg hakkab jooksma, kui isik saab teada enda suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest. Ain Kaljurand sai sellest teada, kui ta vahi alla v\u00f5eti ja see oli 2015. aasta augustis. Ja veninud ei ole see sugugi kaitsjast v\u00f5i kaitselausest tulenevalt, vaid see on veninud kas objektiivsetest asjaoludest tulenevalt v\u00f5i kannatanust ehk Tallinna Sadamast tulenevalt, kes on \u00fcritanud menetlust venitada igatepidi, ja prokuratuurist tulenevalt. Nii et \u00f5igustada seda monstrumpikka menetlust ei ole kuidagi v\u00f5imalik ja see menetlus tuleks l\u00f5petada,\" lausus Keres, et loomulik on ka v\u00f5imalike kuritegude aegumise k\u00fcsimus. Riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih \u00fctles ERR-ile, et prokuratuur on kindel, et aegumist\u00e4htaeg ei ole s\u00fc\u00fcdistatavate osas saabunud ning s\u00fc\u00fcdistas kohtuasja venimises omakorda s\u00fc\u00fcdistatavaid ja nende kaitsjaid. \"S\u00fcgisel saabus see (t\u00e4htaeg) \u00fcksnes Sven Honga ja Keskkonnahoolduse O\u00dc osas. Olenemata sellest, et menetlus on olnud pikk, on prokuratuur kindel, et kohtuasjas on v\u00f5imalik j\u00f5uda lahendini m\u00f5istliku aja jooksul. Kohtuasja arutamine on korduvalt edasi l\u00fckkunud, kuid prokur\u00f6ride veendumusel on selles oluline roll kaitsjate ja s\u00fc\u00fcdistavate tegevusel, mis on v\u00e4ljendunud erinevate v\u00f5imaluste ja v\u00f5tete \u00e4ra kasutamises istungi edasil\u00fckkamiseks ning istungite venitamiseks,\" lausus T\u0161asovskih. Kaitsjad esitasid teisip\u00e4eval, kui kohtuasi otsast peale algas, ka taotluse taandada kohtunik Kristina V\u00e4liste ja rahvakohtunik Vladimir Simagin. Kohus taotlust ei rahuldanud. Kerese s\u00f5nul esitasid nad taandamistaotluse, sest kui kohtuasi algab algusest, siis tuleks menetlus viia sellisesse staadiumisse, nagu asi algakski p\u00e4riselt otsast peale ja kriminaalmenetluses t\u00e4hendab see, et \u00fckski kohtuasja l\u00e4bi vaatav kohtunik ei tohi olla tutvunud kriminaalasja t\u00f5enditega. \"Aga meil kaks kohtu liiget, eesistuja ja rahvakohtunik, on. Kohtupraktikas on selliseid juhtumeid olnud veelgi ja siis on taandamistaotlused rahuldatud, aga meil ei rahuldatud,\" nentis Keres. Prokuratuur aga kohtuniku ja rahvakohtuniku taandamise taotlust p\u00f5hjendatuks ei pea. \"Menetlusseadus ei n\u00e4e ette taandamisalust olukorras, kus \u00fcks rahvakohtunik vahetus. Prokuratuur on veendunud kohtunike erapooletuses. Meil ei ole alust kahelda kohtu eesistuja v\u00f5i rahvakohtuniku objektiivsuses,\" \u00fctles T\u0161asovskih. Kohus ei j\u00f5udnud neljap\u00e4eval kohtuasja l\u00f5petamise taotluste kuulamisega l\u00f5pule ning sellega j\u00e4tkatakse sel n\u00e4dalal. Kaitsjate taotlus ei menetluse l\u00f5petamiseks ei j\u00e4\u00e4 ilmselt viimaseks, samasisulisi taotlusi on oodata t\u00f5en\u00e4oliselt ka teistelt osalistelt ehk tsiviilkostjatelt ja kolmandatelt isikutelt, \u00f6eldi ERR-ile maakohtust.Tallinna Sadama kohtuasjaga taasalustamise esimene istung. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR Keres: kohtuasja taasalustamise tegelik p\u00f5hjus on prokuratuuris  Tallinnas Harju maakohtus algas teisip\u00e4eval otsast peale 2019. aastal alguse saanud Tallinna Sadama kohtuasja arutelu, sest kohus rahuldas kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtunik Peeter Kaasiku taotluse tervisliku seisundi t\u00f5ttu ametist vabastamiseks. Kerese s\u00f5nul menetluse taasalustamise juurp\u00f5hjus hoopis see, prokuratuur on tema hinnangul teadlikult valesti klassifitseerinud s\u00fc\u00fcdistuse. \"Nad on klassifitseerinud s\u00fc\u00fcdistuse altk\u00e4emaksuna, kuigi k\u00f5ikide asjaolude kohaselt, isegi k\u00f5ik prokuratuuri faktiv\u00e4ited peaksid paika pidama, siis saab see maksimaalselt olla erasektori altk\u00e4emaks. See on teise astme kuritegu, tavaline ehk avaliku sektori altk\u00e4emaks on esimese astme kuritegu. Ja rahvakohtunikke on vaja kaasata ainult esimese astme kuritegude lahendamisel, mis t\u00e4hendab seda, et kui prokuratuur oleks kvalifitseerinud s\u00fc\u00fcdistuse \u00f5igesti, siis rahvakohtunikke vaja ei oleks ja kohtunik V\u00e4liste saaks selle asja menetlemisega \u00fcksi edasi minna ehk mingit t\u00e4iendavat viivitust ei tekiks,\" lausus Keres. Keres lisas, et prokuratuur on kangekaelselt kuulda v\u00f5tmata j\u00e4tnud ka ringkonnakohtu ja riigikohtu m\u00e4rkused. \"Ringkonnakohus on neile kolm korda \u00f6elnud, et nende kuriteo klassifikatsioon oli vale ja \u00fche korra on selles asjas sama \u00f6elnud ka riigikohus v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5ista andnud. Nad ikkagi keelduvad seda klassifikatsiooni muutmast ja tagaj\u00e4rjeks on see olukord, kus me oleme,\" \u00fctles Keres. T\u0161asovskihi s\u00f5nul on prokuratuur veendunud, et tegu on avaliku sektori altk\u00e4emaksuga. \"S\u00fc\u00fcdistusaktis on toodud ka konkreetsed p\u00f5hjalikud p\u00f5hjendused, miks tegu on just avaliku sektori, mitte erasektori altk\u00e4emaksuga. Oleme valmis enda veendumist kohtule p\u00f5histama eelseisvates kohtuvaidlustes,\" \u00fctles ta. T\u0161asovskih m\u00f6\u00f6nis, et vahistamismenetluses viitas ringkonnakohus, et kuigi tegemist on p\u00f5hjendatud kuriteokahtlusega, siis pigem on tegemist erasektori korruptsiooniga. \"Siiski tuleb arvestada, et selline lahend on tehtud kohtueelse menetluse alguses, kui tegemist oli esialgse kahtlustusega, mis p\u00f5hines oluliselt napimal informatsioonil kui s\u00fc\u00fcdistus,\" lausus ta, lisades, et prokuratuur on ringkonnakohtu seisukohti arvesse v\u00f5tnud, kui neid ei saa v\u00f5tta ettekirjutustena prokuratuurile. Keres nimetas prokuratuuri kangekaelsust \u00fchelt poolt jonnakuseks. \"Teisest k\u00fcljest \u2013 nad m\u00f5istavad, et kui nad \u00fcmber kvalifitseerivad, siis neil ei ole aegumisele mitte mingisuguseid vastuv\u00e4iteid,\" lausus ta. T\u0161asovskihi s\u00f5nul on selle \u00fcle vaieldud kaitsjatega menetluse algusest peale. \"Leiame, et faktip\u00f5hise ja l\u00f5pliku \u00f5igusliku hinnangu annab selles k\u00fcsimuses asja sisuliselt lahendav kohus,\" nentis ta. 2015. aastal alguse saanud Tallinna Sadama kriminaalasi j\u00f5udis kohtusse 2019. aastal ning sellest ajast on kokku toimunud 90 kohtuistungit. Need olid planeeritud j\u00e4tkuma kuni tuleva aasta 28. m\u00e4rtsini. 2015. aasta suve l\u00f5pul vahistas kaitsepolitsei Allan Kiili ja Ain Kaljuranna, s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5tsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena k\u00fcmne aasta jooksul suures ulatuses altk\u00e4emaksu. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi moodustas altk\u00e4emaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile T\u00fcrgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altk\u00e4emaks praamide m\u00fc\u00fcgilepingute s\u00f5lmimiseks. 2020. aasta oktoobris l\u00f5petas maakohus Allan Kiili kriminaalasja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud ega olnud v\u00f5imeline kohtuprotsessil osalema. Kiil suri m\u00f6\u00f6dunud aasta juunis.   "}
{"text":"Kohtusaalist: MTA s\u00fc\u00fcdistuste \u00fcmberl\u00fckkamiseks ei pea t\u00f5endeid ette kogumaKohtus vastutusotsuse vaidlustamisel ei saa keelduda tunnistaja \u00fclekuulamisest \u00fcksnes p\u00f5hjusel, et tema \u00fclekuulamist ei taotletud maksumenetluses.\nAdvokaadib\u00fcroo TARK vandeadvokaat ja partner Tanel K\u00fc\u00fcn\nRiigikohus kordas 18. jaanuari 2023. aasta otsuses nr 3-19-2430 uuesti oma varasemat seisukohta, et \u00e4ri\u00fchingule tehtud maksuv\u00f5lga tuvastav maksuotsus ei ole eelhaldusaktiks vastutusotsusele."}
{"text":"Veebis said ostes petta paljud inimesedReedel, 14. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes olid Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu v\u00f5i m\u00fc\u00fcki sooritades langenud kelmuse ohvriks.\nK\u00f5ikide juhtumite puhul saadeti ostjale kullerteenuse link, kuhu ostja pidi sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID v\u00f5i Smart-ID koodid.\nTekitatud kahju on kokku 2983 eurot. Kelmusjuhtumite \u00fcksikasjad selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Tartumaa inimene langes veebipettuse ohvriks, kahju 36 797 eurotPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus Tartumaa inimene, kes langes ajavahemikul detsembrist m\u00e4rtsini veebikeskkonnas pettuse ohvriks. Kelmusega tekitatud kahju 36 797 eurot.\nPolitsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust."}
{"text":"Tartus elav mees sai libapolitseilt k\u00f5ne, kahju 1233 eurotPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus Tartus elav mees, kes sai 3. aprillil k\u00f5ne end politseiametnikuna esitlenud kelmilt, milles r\u00e4\u00e4giti tema nimele vormistatud laenust.\nSelleks, et tema nimele laenu ei saaks v\u00f5tta palus kelm mehel avada uue pangakonto ja kinnitada seda Smart-ID PIN 1 ja PIN 2 abil.\nKelmusega kanti mehe kontolt \u00e4ra 1233 eurot. Politsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust."}
{"text":"Alex Voss: maksud on hind, mida makstakse tsiviliseerimata \u00fchiskonnas elamise eestLinnade arendusega tegelev Singapuri libertaarist ettev\u00f5tja Alex Voss leiab portaalis Mises.org, et maksud on just nende \u00f5igustuseks toodud peamiste p\u00f5hjenduste t\u00f5ttu barbaarsed.\nMaksud on hind, mida me maksame tsiviliseeritud \u00fchiskonna eest. Maksud on hind, mida me maksame tsivilisatsiooni eest. Mulle meeldib maksta makse. Nende eest ma ostan tsivilisatsiooni.\n\u2013 USA \u00fclemkohtunik Oliver Wendell Holmes Jr\nMaksuaruannete esitamise hooajal annavad paljud inimesed teile praktilist n\u00f5u, kuidas v\u00e4hendada maksusummat ja leevendada oma maksu- ning aruandekohustusi. [Jutt k\u00e4ib Ameerika \u00dchendriikidest.] Taoliste n\u00f5uannete kordamise asemel, sooviksin ma pigem arutleda maksude rolli \u00fcle \u00fchiskonnas ja t\u00e4psemalt, et miks meile pole makse vaja.\nPea k\u00f5ik inimesed saavad aru, et maksude maksmine m\u00f5jub inimestele ps\u00fchholoogiliselt halvasti ja sellega kaasnevad muud halvad m\u00f5jud. Kuid seej\u00e4rel leitakse, et vaatamata k\u00f5igile puudustele, on maksud hind normaalses \u00fchiskonnas elamise eest. V\u00e4hemalt selline on loosungi m\u00f5te, mille leiab [Ameerika \u00dchendriikide pealinna] Washington DC riikliku maksuameti peakontori hoone eest.\u00a0\nMinu hinnangul on tegemist valetamisega. Maksud ei ole hind, mida me maksame tsiviliseeritud \u00fchiskonnas elamise eest. Maksud hoopis aitavad \u00f5\u00f5nestada k\u00f5ike seda, mis on j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rele tsiviliseeritud \u00fchiskonnast.\nMaksustamise ettek\u00e4\u00e4ndeks tuuakse tavaliselt kaks suuremat p\u00f5hjendust. Esimesena nimetatakse, et makse on vaja avalike h\u00fcvede pakkumiseks. Teisena v\u00e4idetakse, et rikkust on vaja v\u00f5rdsemalt \u00fcmber jagada. Mina leian, et kumbki p\u00f5hjus pole maksustamiseks eriti p\u00f5hjendatud. Kui maksustamist on \u00fcldse vaja, siis peaks sellele leidma mingid muud alused.\nM\u00f5lemad p\u00f5hjendused on kuidagi lihtsameelsed. Kes asjast paremini tahab aru saada, nemad v\u00f5iksid n\u00e4iteks lugeda Murray Rothbardi traktaati \"Inimene, majandus ja riik\" (Man, Economy, and State). Viidatud raamatus esitatud t\u00f5estused on laitmatud ja loogiliselt j\u00e4rjepidevad. Raamatus j\u00e4reldatakse, et ainukene t\u00f5eliselt eetiline maailm, milles me v\u00f5iksime elada, peab olema maailm, milles makse ei eksisteeri ning \u00fchiskonnas pole olemas v\u00e4ljapressimist.\nMiks makse ei tohi kasutada heaoluriigi paisutamiseks\nK\u00f5ik majandus on mikro\u00f6konoomika. Sellist n\u00e4htumust, nagu \"makro\u00f6konoomika\", ei saa v\u00e4ljaspool miljardite inimeste isiklikul tasandil langetatud otsuseid olla olemas. Antud p\u00f5hjusel me alustame seda m\u00f5tteharjutust l\u00e4htudest \u00fcksikisiku vaatepunktist. \u00dcksikisikutel on vaja selles maailmas midagi teha. Selline tegevus t\u00e4hendab kindlate eesm\u00e4rkide saavutamiseks teatud vahendite kasutamist. Kuid kuidas me teame, milliste eesm\u00e4rkide poole p\u00fc\u00fcelda ja milliseid vahendeid selleks kasutada? Sellise otsuse peavad langetama \u00fcksikisikud iseseisvalt. \u00dcksikisik peab uskuma, et eesm\u00e4rgi saavutamine teeb tingimata tema elu paremaks. Ta peab samuti uskuma, et tema teod koos tema kasutatud vahenditega aitavad tal edukalt j\u00f5uda soovitud l\u00f5pptulemuseni. Siinkohal pange t\u00e4hele, et ma ei v\u00e4ida, nagu inimene oleks neid otsuseid tehes eksimatu v\u00f5i tingimata v\u00f5imekas l\u00f5ppeesm\u00e4rki saavutama. Ma \u00fctlen seda, et ta peab enne eesm\u00e4rgi saavutamist ise uskuma nii vahenditesse kui eesm\u00e4rki.\nViis, kuidas meie kui v\u00e4lised vaatlejad teame, et \u00fcksikisik soovib j\u00f5uda mingi l\u00f5pptulemuseni, on ainult tema tegevuse j\u00e4lgimine. Kui \u00fcksikisik v\u00f5ib alati \u00f6elda, mida ta hindab ja teha enda m\u00f5tlemises j\u00e4releandmisi, millest ta seej\u00e4rel maailmale teada annab, ei saa me siiski olla l\u00f5puni kindlad, et ta tahab j\u00f5uda just \u00fche kindla eesm\u00e4rgini ja mitte teiseni. Tema eesm\u00e4rkides saame me olla kindlad ainult siis kui ta n\u00e4itab oma soove p\u00e4ris maailmas toime pandavate tegude l\u00e4bi. Antud seisukoht on oluline, kuna ma ei leia, et t\u00fc\u00fcpiline turumudel oleks v\u00e4ga t\u00f5hus ja inimene ise homo economicus. Need ei ole maailmast t\u00e4psed pildid. Minu hinnangul on inimene ise k\u00f5ige paremas olukorras teadmaks, mis suurendab tema heaolu ja tema on tegelikult ainus, kes teab, mis aitab tal j\u00f5uda paremale j\u00e4rjele. Seda ei saa teada \u00fckski v\u00e4line osapool.\nAntud vaatenurgas saame me teha palju p\u00f5hjalikuma j\u00e4relduse. Kui \u00fcksikisik on ainus, kes v\u00f5ib teada, mis suurendab tema heaolu, siis me peame tingimata lubama \u00fcksikisikutel langetada \u00fchiskonnas otsuseid vabatahtlikkuse alusel. Sellisel viisil v\u00e4ljendatud eelistused oleks nende ainus viis n\u00e4idata, mis tegelikult suurendab nende endi heaolu. Tagaj\u00e4rjena takistab igasugune sekkumine turumajandusse alati \u00fcksikisiku v\u00f5imekust n\u00e4idata oma eelistusi tegude kaudu.\nSellel kohal pole palju t\u00f5sta esile, kui arvestada asjaoluga, et k\u00f5ik vabal turul kordasaadetud teod suurendavad heaolu (v\u00e4hemalt esialgselt v\u00f5i a priori) ja k\u00f5ik sunniviisilised sekkumised turule kahjustavad ilmtingimata \u00fcksikisiku v\u00f5imet suurendada oma heaolu, siis kui valitsus sekkub majandusse, siis muudab ta sellega maailma tingimata halvemaks. Kasulikkust ei saa mitte mingil viisil valitsuse sekkumise tingimustes teaduslikult suurendada.\nL\u00f5puks me m\u00e4rkame, et kuna \u00fcksk\u00f5ik millised valitsuse sekkumised muudavad \u00fchiskonna olukorra hullemaks, siis maksustamine on otseselt antud kategooria osa. Mitte vabast tahtest tehtud maksena t\u00e4hendab maksustamine sunniviisilist vahendite \u00e4ra v\u00f5tmist \u00fchiskonna kaasliikmetelt. Neid summasid oleks pidanud ilmtingimata kulutama teisiti. Kui seda ei saanud teha, siis mis on \u00fcldse maksustamise m\u00f5te? Selle t\u00f5ttu me teame, et vahendid, mis v\u00f5etakse \u00e4ra teatud inimeste rahakotist ja antakse kapitali jagajate k\u00e4tte, kes ilmtingimata kulutavad raha v\u00e4hemt\u00f5husas laadis ja muudavad maailma niiviisi halvemaks.\nMiks varade \u00fcmberjagamine maksustamise kaudu muudab maailma vaesemaks\nTeine suurem v\u00e4ide, miks makse on vaja \u00fctleb, et varasid on vaja jagada \u00fcmber palju \u00f5iglasemas laadis. Seegi on loogiline eksitus. Tegelikult on kogu varade \"\u00fcmberjagamise\" m\u00f5te loogiliselt vale algusest peale.\u00a0\nLoodusvarasid leidub \u00fcle kogu maailma. M\u00f5nes kohas on neid rohkem ja teises \u00fcksk\u00f5ik milliseid loodusvarasid palju v\u00e4hem. Hoolimata alguspunktist, me teame, et inimesed tegutsevad maailmas soovimatu rahuldamatuse leevendamise nimel. Sellest t\u00f5demusest l\u00e4htudes me teame, et see t\u00e4hendab tihti teatud sisendite hankimist (need v\u00f5ivad olla lihtsalt oskused ja \u00fcksteise aitamine kuni suure t\u00f6\u00f6stustehnoloogiani). Neid sisendeid konkreetses keskkonnas omavahel segades j\u00f5utakse v\u00e4ljundini. Antud v\u00e4ljund m\u00fc\u00fcakse seej\u00e4rle maha. Mida k\u00f5rgem on m\u00fc\u00fcgihind, seda parem on see tootjale. Mida v\u00e4iksem see on, seda parem tarbijale.\nArvestades asjaoluga, et kogu majandustegevus seisneb sisendite \u00fcmberkorraldamise kaudu rikkuse loomises, mille eesm\u00e4rgiks on tarbijaskonna soovide t\u00e4itmine (millega saavutatakse tootja jaoks k\u00f5rgem hind), me teame, et tootjad (v\u00f5i ettev\u00f5tjad) soovivad pakkuda tarbijatele v\u00f5imalikult suurt heaolu eesm\u00e4rgiga tagada endale v\u00f5imalikult suurte kasumite kaudu v\u00f5imalikult suur heaolu. Sellises m\u00f5ttes osutab kasum sellele kui palju head keegi on konkreetseks hetkeks maailmale teinud. Selliste kasumite maksustamine ja \u00e4ra v\u00f5etud vahendite andmine neile, kes pole nii palju head teinud, t\u00e4hendab tarbijate heaolu v\u00e4hendamise ergutamist ning k\u00f5rgemaid hindu. Samuti t\u00e4hendab see, et see seab ettev\u00f5tjad, kes ei tooda nii palju, kunstlikult paremasse olukorda kui nende kutsekaaslased, kes tootsid maailma tarbeks tegelikke v\u00e4\u00e4rtuseid.\u00a0\u00a0\nLubades turul endal jagada ressursse ja rahalisi vahendeid on ainus \u00f5iglane ressursside jaotamise viis. Olles t\u00e4psem, siis tegemist ei ole p\u00e4ris \"jaotamise\" protsessiga. Iga \u00fchiskonnas toimuv tehing viib tingimata sinna, kus konkreetsel hetkel asuvad varad. Igas tehingus osaleb v\u00e4hemalt kaks isikut, kes teevad oma elu a priori paremaks. Pole olemas sellist asja, nagu mingisugune vara kellelegi eraldamine, kui see, mida igap\u00e4evaselt soovib teha \u00fcksikisik. Sellisena t\u00e4hendab vara \u00fcmberjagamine valitsuse sunnil raha eraldamist eemale sellest, mida tarbijad soovivad. Sellisena v\u00f5ttes pole vara \u00fcmberjagamine kuidagi meeldiv.\u00a0\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Kelmidele PIN-koodid andnud naised kaotasid ligi 12 500 eurotTALLINN, 17. aprill, BNS \u2013 Kolm naist andsid m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal politseinike ja pangat\u00f6\u00f6tajana esinenud kelmidele oma pangakontole ligi p\u00e4\u00e4semiseks PIN-koodid ning kaotasid seel\u00e4bi kokku ligi 12 500 eurot.\n14. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politsei poole 64-aastane naine, kellele v\u00e4idetavalt helistasid politsei ja panga t\u00f6\u00f6tajad ettek\u00e4\u00e4ndega, et kannatanu pangakontol toimub midagi kahtlast, teatas BNS-ile P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja. Naine andis neile oma PIN-koodid ja avastas hiljem, et tema kontolt on v\u00f5etud raha ning tema nimele on v\u00f5etud laen. Kelmuse t\u00f5ttu kaotas naine 4925 eurot.\u00a0\u00a014. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politsei poole 75-aastane naine, kellele samuti helistas v\u00e4idetavalt politseinik v\u00e4itega, et naise kontolt p\u00fc\u00fcdis keegi raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Politseinikuna esitlenud kelm \u00fctles, et raha tuleb kanda teisele kontole ja selleks on vaja PIN-koode. Naine andis k\u00fcsitud koodid. Kelmuse l\u00e4bi kaotas naine 5509 eurot.\u00a0\u00a014. aprillil helistas 68-aastasele naisele v\u00e4idetavalt Google t\u00f6\u00f6taja, kes teavitas, et naise telefon on seotud digirahakoti teenusega ning raha on ohus. Asjaolude kontrollimiseks paluti alla laadida rakendus RustDesk ning \u00f6eldi, et edasi v\u00f5tab naisega \u00fchendust pangat\u00f6\u00f6taja. Seej\u00e4rel sai naine k\u00f5ne v\u00e4idetavalt pangalt, kes raha p\u00e4\u00e4stmiseks palus tal siseneda internetipanka ja kinnitada tegevused PIN-2 koodi abil. Kelmusega tekitatud kahju on 2020 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"N\u00e4dalavahetusel tegutsesid mitmes paigus pikan\u00e4pumehed\u00a0\nReedel, 14. aprillil teatati politseile, et Tartus V\u00f5ru t\u00e4navalt on ehitusobjektilt varastatud t\u00f6\u00f6riistad. Vargusega tekitati kahju 1700 eurot.\n\u00a0Laup\u00e4eval varastati Tartus P\u00e4eva t\u00e4nava majast seljakott koos autov\u00f5tmete, dokumentide ja sularahaga. Lisaks majast kaasa viidud kraamile \u00e4randati \u00f5uelt 2020. aasta valge s\u00f5iduauto \u0160koda Superb.\nP\u00fchap\u00e4eval langes varguse ohvriks Riia t\u00e4naval olev s\u00f5iduauto, kust varastati kalastuskott koos varustusega. Vargusega tekitatud kahju ulatus 400 euroni.\nLisaks vargustele sai politsei n\u00e4dalavahetusel teateid ka arvutikelmustest. 14. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes olid Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu v\u00f5i m\u00fc\u00fcki sooritades langenud kelmuse ohvriks.\nK\u00f5ikide juhtumite puhul saadeti ostjale kullerteenuse link, kuhu ostja pidi sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Tekitatud kahju on kokku 2983 eurot. Kelmusjuhtumite \u00fcksikasjad selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Venelastelt hinnalisi kingitusi saanud laskesuusabossi \u00e4hvardab pikk vanglakaristusLaskesuusatamise Liidu (IBU) endine president Anders Besseberg sai Norras ametliku s\u00fc\u00fcdistuse korruptsioonis. Teda \u00e4hvardab 10-aastane vangistus.25 aastat Rahvusvahelist laskesuusaliitu juhtinud Bessebergi suhtes alustati uurimist juba 2018. aastal. Kolm aastat hiljem avaldas IBU\u00a0s\u00f5ltumatu uurimiskomisjon (ERC)\u00a0raporti, milles kirjeldatakse aastaid kestnud korruptsiooni organisatsiooni k\u00f5rgeimal tasemel. Endine president Anders Besseberg ja tema abi Nicole Resch said venelastelt kingitusi ja aitasid neil vastutasuks kinni m\u00e4tsida dopinguga patustamist.\nRaportist selgus, et kingituste hulka kuulusid tasuta puhkusereisid, uhked kellad, jahiretked, sularahakohvrid ja isegi prostituudid. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi sai ta v\u00e4hemalt 200 000 dollarit, kuid see summa v\u00f5ib reaalsuses olla ka palju suurem.\nLisaks sellele on talle esitatud s\u00fc\u00fcdistus p\u00fc\u00fcdluses m\u00f5jutada 2016. aastal\u00a0IBU koosolekul toimunud h\u00e4\u00e4letust. Besseberg p\u00fc\u00fcdis m\u00f5jutada erinevate riikide alaliite h\u00e4\u00e4letama Tjumeni poolt 2021. aasta MMi korraldamise osas.\n\u00abOn t\u00f5endeid, et Besseberg v\u00f5ttis 10 aasta jooksul korduvalt altk\u00e4emaksu,\u00bb vahendas Inside The Games Norra prokuratuuri teadaannet. Maksimaalselt v\u00f5ib\u00a0korruptsiooni eest Norras m\u00e4\u00e4rata inimesele 10 aastat vanglakaristust.\n77-aastane Besseberg eitab k\u00f5iki s\u00fc\u00fcdistusi."}
{"text":"Puust ja punaseks! TV3 erisaade \u201eLaseri maksustuudio\u201c teeb selgeks, kuidas t\u00f5usud meid m\u00f5jutama hakkavadAlates t\u00e4nasest on TV3 esmasp\u00e4eva\u00f5htutes erisaadete sari \u201eLaseri maksustuudio\u201c, mida juhib Marii Karell. Erisaadete s\u00fcnni taga on meid k\u00f5iki puudutav teema \u2013 maksumuudatused.\n\u201eUuelt koalitsioonilt on oodata kokku 19 maksude muudatust. See on ilmselt rekord ning \u201eLaseri maksustuudios\u201c v\u00f5tamegi ette erinevad peremudelid ja p\u00fc\u00fcame aru saada, kuidas m\u00f5jutavad maksumuudatused Eesti inimesi \u2013 mis juhtub rahakotis, kui teenida 1000 eurot; mis saab siis, kui teenida Eesti keskmist palka; mis aga siis, kui perel on lapsed? Need teemad selgitame lahti poliitikute ja ekspertide abiga,\u201c kirjeldab saatejuht Marii Karell.\nT\u00e4nases esimeses saates on otsestuudios Mart V\u00f5rklaev, J\u00fcri Ratas, Helir-Valdor Seeder ja Riina Sikkut. \u201eJoonistame skeeme ja tabeleid koos v\u00e4rske rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva, v\u00e4rske terviseministri Riina Sikkuti, Keskerakonna esimehe J\u00fcri Ratase ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederiga. V\u00e4rskelt kolmandaks ametiajaks m\u00e4\u00e4ratud peaministriga k\u00e4ime samuti maksumuudatuste vajalikkuse \u00fcle,\u201c selgitab Marii Karell.\n\u201eLaseri maksustuudio\u201c on TV3 otse-eetris alatest t\u00e4nasest esmasp\u00e4eviti kell 19.00.\nme armastame eestit m\u00e4ng \u2014 FOTO: Tonybet\nTV3.ee\nMe armastame Eestit\nMe armastame Eestit! Vasta ja v\u00f5ida ahvatlevaid auhindu!"}
{"text":"Norra esitas endisele laskesuusajuhile korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuseOSLO, 17. aprill, AFP-BNS \u2013 Norra v\u00f5imud esitasid endisele laskesuusajuhile Anders Bessebergile esmasp\u00e4eval \"raskendatud korruptsiooni\" eest s\u00fc\u00fcdistused, mille alusel varjas ta v\u00e4idetavalt Venemaa dopingujuhtumeid vastutasuks teenete, sealhulgas prostituutide ja jahilk\u00e4ikude eest.\n\"Asit\u00f5endeid on piisavalt t\u00f5estamaks, et ta v\u00f5ttis korduvalt vastu pistist enam kui k\u00fcmneaastase perioodi jooksul,\" \u00fctles prokur\u00f6r Marianne Djupesland avalduses.\n\"Asja t\u00f5sidust r\u00f5hutab usalduse kaotamine, mida tema teod esindavad, IBU presidendi positsiooni valguses,\" lisas Norra riikliku majandus- ja keskkonnaalaste kuritegude juurdlus- ja s\u00fc\u00fcdistusameti (\u00d8kokrim) ametnik Djupesland.\n\u00d8kokrimi avalduse kohaselt v\u00f5ttis Besseberg, kes juhtis Rahvusvahelist Laskesuusatamise Liitu (IBU) aastail 1992 kuni 2018, vastu \"pistiseid kellade, jahiretkede ja trofeede, prostituutide ja liisitud auto n\u00e4ol\".\nS\u00fc\u00fcdistused, mis puudutavad asjaolusid ajavahemikus 2009 kuni 2018 peegeldavad j\u00e4reldusi, mille avalikustas IBU kokku kutsutud s\u00f5ltumatu uurimiskomisjon oma hukkam\u00f5istvas aruandes 2021. aasta jaanuaris.\nT\u00e4naseks 77-aastane norralane eitab igasugust v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumist.\n\"Besseberg kinnitab, et ta ei lubanud ennast kunagi lasta korrumpeerida ning et ta ei p\u00fc\u00fcdnud m\u00f5jutada IBU dopinguk\u00fcttide t\u00f6\u00f6d kellegi kasuks,\" \u00fctles endise suusajuhi advokaat Norra uudisteagentuurile NTB.\nIBU m\u00e4rkis avalduses, et nad on v\u00f5tnud s\u00fc\u00fcdistused teadmiseks ja et nad on teinud \u00d8kokrimiga koost\u00f6\u00f6d \"selle keerulise ja pikaajalise juhtumi\" puhul ning \"j\u00e4tkavad oma t\u00e4ieliku ja tingimusteta toetuse pakkumist j\u00f5udmaks lahenduseni\".\nAastal 2021 j\u00f5udis IBU v\u00e4line komisjon, mille kutsus kokku Bessebergi mantlip\u00e4rijast rootslane Olle Dahlin, j\u00e4reldusele, et norralane oli kaitsnud \"Vene huve\" pikki aastaid peasekret\u00e4ri Nicole Reschi abiga.\nNiinimetatud lokul\u00f6\u00f6jate tunnistuste, Austria ja Norra politsei korraldatud haarangute, aga ka Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) aruande p\u00f5hjal j\u00f5udis komisjon j\u00e4reldusele, et Besseberg oli saanud Vene ametnikelt v\u00e4hemalt 200 000 dollarit (umbes 165 000 eurot) sularaha ning ta v\u00f5ttis vastu ka kutseid jahilk\u00e4ikudele Venemaal ning kasutas prostituutide teenuseid.\nVastutasuks varjas ta v\u00e4idetavalt mitut dopingujuhtumit ning tegi k\u00f5va lobit\u00f6\u00f6d Venemaa huvides.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Norra esitas endisele laskesuusajuhile korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuseOSLO, 17. aprill, AFP-BNS \u2013 Norra v\u00f5imud esitasid endisele laskesuusajuhile Anders Bessebergile esmasp\u00e4eval \"raskendatud korruptsiooni\" eest s\u00fc\u00fcdistused, mille alusel varjas ta v\u00e4idetavalt Venemaa dopingujuhtumeid vastutasuks teenete, sealhulgas prostituutide ja jahilk\u00e4ikude eest.\n\"Asit\u00f5endeid on piisavalt t\u00f5estamaks, et ta v\u00f5ttis korduvalt vastu pistist enam kui k\u00fcmneaastase perioodi jooksul,\" \u00fctles prokur\u00f6r Marianne Djupesland avalduses.\n\"Asja t\u00f5sidust r\u00f5hutab usalduse kaotamine, mida tema teod esindavad, IBU presidendi positsiooni valguses,\" lisas Norra riikliku majandus- ja keskkonnaalaste kuritegude juurdlus- ja s\u00fc\u00fcdistusameti (\u00d8kokrim) ametnik Djupesland.\n\u00d8kokrimi avalduse kohaselt v\u00f5ttis Besseberg, kes juhtis Rahvusvahelist Laskesuusatamise Liitu (IBU) aastail 1992 kuni 2018, vastu \"pistiseid kellade, jahiretkede ja trofeede, prostituutide ja liisitud auto n\u00e4ol\".\nS\u00fc\u00fcdistused, mis puudutavad asjaolusid ajavahemikus 2009 kuni 2018 peegeldavad j\u00e4reldusi, mille avalikustas IBU kokku kutsutud s\u00f5ltumatu uurimiskomisjon oma hukkam\u00f5istvas aruandes 2021. aasta jaanuaris.\nT\u00e4naseks 77-aastane norralane eitab igasugust v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumist.\n\"Besseberg kinnitab, et ta ei lubanud ennast kunagi lasta korrumpeerida ning et ta ei p\u00fc\u00fcdnud m\u00f5jutada IBU dopinguk\u00fcttide t\u00f6\u00f6d kellegi kasuks,\" \u00fctles endise suusajuhi advokaat Norra uudisteagentuurile NTB.\nIBU m\u00e4rkis avalduses, et nad on v\u00f5tnud s\u00fc\u00fcdistused teadmiseks ja et nad on teinud \u00d8kokrimiga koost\u00f6\u00f6d \"selle keerulise ja pikaajalise juhtumi\" puhul ning \"j\u00e4tkavad oma t\u00e4ieliku ja tingimusteta toetuse pakkumist j\u00f5udmaks lahenduseni\".\nAastal 2021 j\u00f5udis IBU v\u00e4line komisjon, mille kutsus kokku Bessebergi mantlip\u00e4rijast rootslane Olle Dahlin, j\u00e4reldusele, et norralane oli kaitsnud \"Vene huve\" pikki aastaid peasekret\u00e4ri Nicole Reschi abiga.\nNiinimetatud lokul\u00f6\u00f6jate tunnistuste, Austria ja Norra politsei korraldatud haarangute, aga ka Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) aruande p\u00f5hjal j\u00f5udis komisjon j\u00e4reldusele, et Besseberg oli saanud Vene ametnikelt v\u00e4hemalt 200 000 dollarit (umbes 165 000 eurot) sularaha ning ta v\u00f5ttis vastu ka kutseid jahilk\u00e4ikudele Venemaal ning kasutas prostituutide teenuseid.\nVastutasuks varjas ta v\u00e4idetavalt mitut dopingujuhtumit ning tegi k\u00f5va lobit\u00f6\u00f6d Venemaa huvides.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u201eRahva moraalne tuletorn\u201c ei paista Russalka tagant v\u00e4ljaNo misasi see on \u2013 aina rohkem sarnaneb Alar Karis k\u00e4piknukuga irvhambast n\u00e4itleja k\u00e4es: n\u00e4itleja p\u00f6\u00f6rab nuku n\u00e4oga enda poole ja laseb ennast kinnitada, \u00f5nnistada ja \u00f5nnitleda.\nPresidendiametnik nimetas t\u00e4na keskp\u00e4eval Kadriorus ametisse Kaja Kallase uue valitsuse. Selleks pidi k\u00fcmmekond poliitikut s\u00f5itma oma tossavate autode ja saatjatega l\u00e4bi venestatud pealinna uutest ummikutest. Kas h\u00e4rra Karis pole midagi kuulnud e-riigist? Palju p\u00f5letatud bensiini, v\u00e4ljutatud heitgaase ja avariiohtlikke olukordi oli vaja selleks, et poliitikute kinnitatud marionett kinnitaks vastutasuks n\u00e4ost n\u00e4kku neidsamu poliitikuid, kes said v\u00f5imule t\u00e4nu pidevale jultunud valetamisele? V\u00f5i Kristina Kallasel olid kaasas eksklusiivsed pastlad ja kannel eestlase Karise jaoks?\n\u201eOpositsioon tuletab teile pidevalt meelde, et on ka teistsuguseid arvamusi. See on igati normaalne ja demokraatlik. Piinlikuks muutub see siis, kui m\u00e4ngulust ja s\u00f5natorked kasvavad parlamendi t\u00f6\u00f6 blokeerimiseks ja ebaviisakuste kaskaadiks. Ent juba on n\u00e4ha, et v\u00f5imuliidu ja vastasrinna suhted saavad olema \u00fcsna karused,\u201c s\u00f5nas Karis.\nPiinlik peaks olema kinnitada ametisse luiskajad, kes said v\u00f5imule t\u00e4nu k\u00f5igis teistes riikides ebaseaduslikele h\u00e4maratele e-valimistele ja valitsusmeedia r\u00e4pastele infooperatsioonidele; piinlik peaks olema k\u00e4telda pedofiilia kinnim\u00e4tsijatega; piinlik peaks olema \u00f5nnistada eesti rahvalt s\u00f5jas kannatavate ukrainlaste toeks kogutud miljonite k\u00f5rvalekantijatega.\nAga k\u00f5ige selle p\u00e4rast ei ole eestlaste poolt mittevolitatud Alar Karisel piinlik. Tal on piinlik, kui keegi rahva poolt valitud opositsioonisaadikutest esitab teravaid k\u00fcsimusi. Sest see on ju ebaviisakas.\nPresident peaks olema rahva \u00fchendaja, p\u00f5hiseaduse garant ja seega ka eesti rahvuse ja keele l\u00e4bi aja s\u00e4ilimise eest v\u00f5itleja, aga ta volitas k\u00f5ige vingemaid venestajaid Eesti ajaloos. Kas see ongi meile lubatud \u201emoraalne majakas\u201c, mille valgus ei paista Russalka tagant?\n\u201eN\u00fc\u00fcd aga \u2013 j\u00f5udu t\u00f6\u00f6le!\u201c s\u00f5nas Alar Karis uut valitsust ametisse nimetades.\nEt siis j\u00f5udu makse t\u00f5stma ja uusi leiutama?\nPresident ei peaks olema korrumpeerunud valelike poliitikute \u00fcleskeeratav pulmavana. Sest saabub p\u00e4ev, kui teda enam ei keeratagi \u00fcles ja visatakse, Alma k\u00f5rvitsapurk k\u00e4es, \u201ePehmete ja karvaste\u201c pimedasse kambrisse koos muu rahvale kalliks maksma mineva tarbetu koliga.\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DsNoM9LK-wI\nIvan Makarov"}
{"text":"Ajujahil otsitakse ideede asemel n\u00fc\u00fcd toimivaid ettev\u00f5tteid. Enamik plaanib tarkvarap\u00f5hist \u00e4riAprilli l\u00f5puks selgub, millised 20 tiimi j\u00e4tkavad idufirmade konkursil Ajujaht kiirendiprogrammis.Programmi p\u00fcrgis ettev\u00f5tteid 12 riigist, enim laekus avaldusi IKT-valdkonnast.Ajujahi \u017e\u00fcrii s\u00f5elus 120 kandideerija seast v\u00e4lja 40 iduettev\u00f5tet, kes p\u00e4\u00e4sevad edasi j\u00e4rgmisesse vooru. Startup Estonia juhi Eve Peetersoni s\u00f5nul otsiti teist aastat j\u00e4rjest ideede asemel juba toimivaid iduettev\u00f5tteid ja tiime.Seet\u00f5ttu on programmi k\u00fcpsemaks muutumise t\u00f5ttu t\u00f5usnud ka osalejate tase. \"Pole \u00fcllatav, et tarkvarap\u00f5hised valdkonnad on Eesti iduettev\u00f5tjate seas lemmikud ning see kajastub kenasti ka Ajujahti kandideerijate hulgas. Sellele vaatamata on t\u00e4navune TOP 40 \u00fcsna mitmek\u00fclgne ja saame n\u00e4ha nii tehisintellektip\u00f5hiseid tehnoloogiaid kui ka uuenduslikke f\u00fc\u00fcsilisi tooteid,\" r\u00e4\u00e4kis Peeterson.\u017d\u00fcrii poolt paremateks tunnistatud tiimid osalesid m\u00f6\u00f6dunud ja osalevad ka j\u00e4rgmisel n\u00e4dalavahetusel kahep\u00e4evastes bootcamp'ides, kus valitakse v\u00e4lja 20 iduettev\u00f5tet, mis j\u00e4tkavad kiirendiprogrammis.Populaarseimad valdkonnad olid sarnaselt eelmisele hooajale info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning t\u00f6\u00f6stus ja disain. Eelmise aastaga v\u00f5rreldes laekus enam kandidaate tervise ja biomeditsiini alal.Ajujahi kiirendiprogramm s\u00fcnnib avaliku- ja erasektori koost\u00f6\u00f6s ning selle ellukutsuja on EASi ja KredExi \u00fchendasutus. L\u00e4bi aastate on Ajujahile kandideerinud \u00fcle 5500 \u00e4riidee ning kiirendist on tuule tiibadesse saanud mitmed kohalikud ja rahvusvahelised edulood. Programmi vilistlaste hulka kuuluvad n\u00e4iteks Bolt, Bikeep, Click & Grow, GoWorkaBit, FoodDocs ja Timbeter.Loe pikemalt: https:\/\/www.ituudised.ee\/uudised\/2023\/04\/17\/ajujahil-otsitakse-ideede-asemel-nuud-toimivaid-ettevotteid-enamik-plaanib-tarkvarapohist-ari"}
{"text":"Veebis m\u00f6\u00f6blit soetanud naised langesid identse pettuse ohvriksM\u00f6\u00f6dunud reedel j\u00f5udis politsei t\u00f6\u00f6lauale kaks avaldust inimestelt, kes heas usus sotsiaalmeedia kaudu m\u00f6\u00f6blit ostes \u00fchesuguse skeemi alusel vastu p\u00fckse said.\nReedel teatati politseile, et\u00a011. aprillil ostis 51aastane P\u00e4rnus elav naine Facebooki Marketplace\u2019ist tooli. M\u00fc\u00fcja saatis talle kullerfirma lingi, kuhu naine sisestas oma pangakaardi andmed, kinnitades need Smart-IDga. P\u00e4rast kinnitamist tehti aga naise kontol neli tehingut kogusummas 985 eurot.\nSamal p\u00e4eval leidis aset teinegi samasugune juhtum, kui\u00a0Marketplace\u2019ist soetas tooli\u00a053aastanse Saarde vallas elav naine. M\u00fc\u00fcja saatis saardelannalegi kullerfirma lingi, kuhu ostja sisestas enda aadressi ja tasus nii tooli kui kullerteenuse ees. P\u00e4rast makset avastas tooliostja, et tema pangakontolt on haihtunud\u00a0\u00fcle 450 euro.\nM\u00f5lema juhtumi asjus alustas politsei kriminaamenetluse\u00a0seadusep\u00fcgala alusel, mis k\u00e4sitleb kelmust.\u00a0Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse loomise teel ja\u00a0varalise kasu saamise eesm\u00e4rgil\u00a0karistatakse rahalise karistuse v\u00f5i kuni kolmeaastase vangistusega.\u00a0\n"}
{"text":"Altk\u00e4emaksu v\u00f5tnud endisele IBU presidendile esitati s\u00fc\u00fcdistus     Norra prokuratuur esitas rahvusvahelise laskesuusatamise liidu (IBU) endisele juhile Anders Bessebergile ametliku korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse.   Kaks aastat tagasi avalikustas IBU s\u00f5ltumatu uurimiskomisjon ERC raporti, milles s\u00fc\u00fcdistas alaliitu 25 aastat juhtinud Bessebergi Venemaa huvide kaitsmises ning riigi spordijuhtidelt pistise v\u00f5tmises. Toonases raportis kirjutas IBU ERC, et Bessebergi p\u00fchendumus puhta spordi eest v\u00f5itlemisele oli \"n\u00e4item\u00e4ng\". Komisjon leidis, et Besseberg eelistas ja kaitses Venemaa huve \"sisuliselt k\u00f5igis oma tegudes\" ja toonitas, et see \u00fcletas ratsionaalsuse piirid. N\u00e4iteks olevat norralane toonasele Venemaa Laskesuusatamise Liidu presidendile Aleksandr Tihhonovile pakkunud v\u00f5imalust j\u00e4tkata IBU asepresidendina ka p\u00e4rast seda, kui viimasele esitati s\u00fc\u00fcdistus m\u00f5rvakatsele kaasa aitamises. Kui IBU juhatusele esitati 2014. aastal t\u00f5endeid sellest, et toonane Venemaa alaliidu president Aleksandr Kravtsov \u00fcritas sama aasta IBU kongressil h\u00e4\u00e4li osta. Venelased pakkusid Bessebergile aastate jooksul v\u00e4idetavalt erinevaid kinke, n\u00e4iteks maksti kinni tema jahiretked, kallid luksuskellad ja talle pakuti prostituutide teenuseid. Viimased viis aastat on juhtumit uurinud Norra majandus- ja keskkonnakuritegudega tegelev asutus \u00d6kokrim, kes leidis, et Besseberg rikkus koos toonase IBU peasekret\u00e4ri Nicole Reschiga seadusi aastatel 2009-18. \"\u00d6kokrimi arvates on piisavalt t\u00f5endeid kinnitamaks, et s\u00fc\u00fcdistatav v\u00f5ttis k\u00fcmneaastase perioodi v\u00e4ltel j\u00e4rjepidevalt vastu altk\u00e4emaksu,\" vahendab Reuters Norra prokur\u00f6ri Marianne Djupeslandi s\u00f5nu. \u00d6kokrim tegi uurimise k\u00e4igus koost\u00f6\u00f6d Austria, T\u0161ehhi, Liechtensteini ja Kanada v\u00f5imudega. S\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus v\u00f5ib Bessebergi vangi saata kuni k\u00fcmneks aastaks.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Anders N\u00f5mm   "}
{"text":"Kavalad netipetturid esinevad politseinikenaVEEBIKELMUS \u203a V\u00f5rumaa Teataja ajakirjaniku t\u00f6\u00f6meili postkasti ilmus m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal v\u00e4gagi uhke disainiga \u00f5ngitsuskiri. Seekord olid rahamaiad petuskeemitajad kasutanud efektset keelum\u00e4rki ning saatjaks m\u00e4rkinud justkui politsei enda.Eriti veider oli saabunud \u201ekohustusliku kutse\u201d puhul see, et kohale oli see vuhisenud neli p\u00e4eva tulevikust. Saamise hetkel oli planeedil Maa siiski 13. aprill, aga kiri tuli petukosmosest 17. aprilli kuup\u00e4eva kandes.T\u00e4helepanu meiliaadressi l\u00f5puosalePPA veebipolitseiniku Andero Sepa (pildil) s\u00f5nul on tegemist praegu leviva petuskeemiga. \u201eSelle ainus eesm\u00e4rk on inimest hirmutada \u201ekompromissi\u201d otsima. Kompromissina palutakse maksta \u201etrahv\u201d ja asi \u201eunustatakse\u201d. Oleme selle levikust teadlikud ja ka korduvalt hoiatanud selle eest.\u201dSepa kinnitusel ei ole kiri ja selle manused ise seniste kontrollide k\u00e4igus ohtlikuks osutunud. Seega v\u00f5ib selle veebikonstaabli soovitusel j\u00e4tta lihtsalt t\u00e4helepanuta ja kustutada. \u201eK\u00f5ige lihtsam viis eristamaks reaalselt politsei- ja piirivalveameti poolt saadetud kirju pettustest on, et meie kirjad tulevad alati @politsei.ee l\u00f5puga aadressilt. Mitte mingil juhul @yahoo.com v\u00f5i @gmail.com ega muudelt sarnastelt,\u201d r\u00f5hutab politsei esindaja.Filtreerimine aitabSelliste \u00f5ngitsuskirjade saamise l\u00f5petamiseks soovitab ta kasutada n\u00e4iteks k\u00e4sitsi seadistatud r\u00e4mpsposti filtrit. Andero Sepp suunab sinna lisama reegli, et kirjad, mis sisaldavad \u201eDG Sirle Loigo\u201d; \u201eEesti Kriminaalpolitsei\u201d; \u201e\u00d5iguspolitsei\u201d; \u201eseadustiku seadus\u201d, on k\u00f5ik r\u00e4mpspost ja kuuluvad kustutamisele. \u201eEestis politsei- ja piirivalveamet selliseid \u00fchendeid ei kasuta, seega pole ohtu, et vajalikud kirjad ka kustutataks,\u201d lubab ta.V\u00f5rumaa Teataja ajakirjaniku t\u00f6\u00f6meili postkasti ilmus m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal v\u00e4gagi uhke disainiga \u00f5ngitsuskiri. Fotod: STEN SANG PPASten Sang"}
{"text":"Igor Taro: kes maksab arve ja miks tuli \u00abkatuseraha pull\u00bb l\u00f5petada?Kas m\u00e4letate, mida tegite t\u00e4pselt 24 tundi tagasi? Kas lugesite samamoodi ajalehest uudiseid, tegelesite t\u00f6\u00f6asjadega, kiirustasite kuhugi v\u00f5i hoopis unistasite millestki? Tollest hetkest alates kuni praeguse momendini on Eesti riigiv\u00f5lg kasvanud taas 4,6 miljoni euro v\u00f5rra.Need pole k\u00f5ik avaliku sektori kulud \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul, vaid ainult tuludega katmata osa. Iga t\u00e4iendav p\u00e4ev ja j\u00e4lle 4,6 miljonit, mis tuleb kunagi hiljem koos intressiga tagasi maksta. Kaua me jaksame?Kreeka suutis oma v\u00f5lakoormaga nihverdada p\u00e4ris mitu aastat, kuid seej\u00e4rel saabus ikkagi reaalsus ja lisaks terve Euroopa ponnistustele pidid kreeklased loobuma armsaks saanud h\u00fcvedest ning v\u00e4ga valusal moel. Tuli k\u00e4rpida halastamatult k\u00f5ike ja j\u00f5hkralt palju. Alates avaliku sektori palkadest (nende hulgas on meil ka \u00f5petajad, politseinikud ja p\u00e4\u00e4stjad) kuni pensionideni v\u00e4lja. Eestis midagi sellist ei juhtu ja selle kindlustamiseks teeb Eesti 200 koos koalitsioonipartneritega sel aastal t\u00f5siseid pingutusi, et riigi rahandus korda teha.Maksumuudatustest olulisem on uue valitsus valmisolek investeerida t\u00e4iendavalt \u00f5petajate palkadesse, k\u00f5rgharidusse ning v\u00e4ikeste maakoolide s\u00e4ilitamisse. Ka riigikaitsesse tehtav t\u00e4iendav panus kaitsekulude viimiseks kolme protsendini SKPst on kogu Eesti huvides. Kui valimiste eel lubati kodanikele piltlikult \u00f6eldes uhket \u0161ampanjapidu, siis maksmise korraldamine j\u00e4eti j\u00e4rgmisele riigikogu koosseisule. Hoopis see oli valijate petmine, mitte praegune riigivalitsemise kordategemine.Eesti p\u00e4\u00e4stmisest v\u00f5lavanglast ning j\u00e4rgmise aasta kulude planeerimisest nulleelarve p\u00f5him\u00f5ttel, nagu Eesti 200 valimiste eel lubaski, v\u00f5idavad ka kaugemate piirkondade elanikud. Kui riigikassa jooksevtuludest ei pea tasuma paisuvaid laenuintresse, saab selle arvelt lubada p\u00fcsikulutusi. Ja nende seas on meil nii \u00f5petajate palgad, pensionid kui ka \u00fchistransport, teehooldus ja lastetoetused.Kui valimiste eel lubati kodanikele piltlikult \u00f6eldes uhket \u0161ampanjapidu, siis maksmise korraldamine j\u00e4eti j\u00e4rgmisele riigikogu koossseisule.Edukat riiki ei saa ehitada ilusate lubadustega, millel pole rahalist katet, v\u00f5i ainult heade kavatsustega, mis kipuvad sillutama p\u00f5rguteed segaste motiividega rahajagamiseks. Edukas riik tuleb ise toime ning selle juhtimine on l\u00e4bipaistev, t\u00f5hus ja iga kodaniku personaalvajadusi arvestav.Viis aastat tagasi viisin Tallinnas riigiprokuratuuri avalduse Eesti m\u00f5istes pretsedenditu katuseraha jagamise kohta. Regionaalinvesteeringute nime all liikus omavalitsustele ja MT\u00dcdele k\u00fcmneid miljoneid eurosid riigieelarvelisi toetusi. Ja samas oli nende k\u00f5rval teisi omavalitsusi ja MT\u00dcsid, kes toetusi ei saanud \u2013 neil lihtsalt polnud mingit v\u00f5imalust seda raha k\u00f5igile arusaadavate reeglite j\u00e4rgi isegi taotleda. Niinimetatud katuserahad olid muutunud laialdaseks ja massiivseks instrumendiks, kus justkui v\u00e4ikeste heategudega looritati mitte k\u00f5ige paremaid kavatsusi.Pikas plaanis on korruptiivse ja l\u00e4bipaistmatu juhtimise puhul alati k\u00f5rgem oht, et m\u00f5jule p\u00e4\u00e4seb piiratud ringi omakasu, kui selgete reeglite ja avaliku kaasamisega juhtimisel. Seet\u00f5ttu oli Eesti 200 l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisdelegatsiooni kindel seisukoht regionaalpoliitika valdkonnas l\u00f5petada katuseraha piinlik praktika ning luua k\u00f5igile osapooltele arusaadavate reeglitega ning kohaliku otsustusprotsessiga regionaalne investeeringute fond v\u00f5i programm.Nii on riigikogu liikmetel v\u00f5imalik riigieelarve vastuv\u00f5tmisel hoolitseda selle eest, et iga maakond saaks investeeringuteks vajaliku summa ning omavalitsused, MT\u00dcd ja huvigrupid otsustavad, kuidas seda vastavalt maakondlikule strateegiale ja arengueesm\u00e4rkidele k\u00f5ige t\u00f5husamalt jagada.Kohaliku elu edendamise seisukohast oluline ja juba kirgi k\u00fctnud teema on \u00fchistranspordi korraldus. Kui maakondliku \u00fchistranspordi maksumaksja poolt k\u00f5igile kinnimaksmise ideed 2017. aastal toonane valitsus peale suruma hakkas, ei pidanud seda m\u00f5istlikuks \u00fckski valdkonna spetsialist. Tegu oli l\u00e4bim\u00f5tlemata ja \u00e4\u00e4rmiselt kuluka poliitilise lubadusega.Lisaks olemasolevate liinide kogu piletitulu kinnimaksmisele hakkas k\u00f5igile laienenud tasuta s\u00f5idu\u00f5igus suretama v\u00e4lja ka kommertsliine. S\u00f5iduv\u00f5imalusi j\u00e4i hoopiski v\u00e4hemaks ja \u00fchistranspordikeskustel tuli hakata avama uusi maksumaksja poolt tasutud liine selle puuduj\u00e4\u00e4gi korvamiseks, kuigi varem olid need isemajandavad. Nii saigi teoks ennustus, et alguses tuli riigieelarvest leida 20 miljonit eurot lisaraha, aga selle aasta 60 miljonile sooviti veel 18 miljonit lisa. Ja selle raha eest ei l\u00e4inud graafikute tiheduse ega transpordiv\u00f5rgu osas midagi oluliselt paremaks.Kui riigikassa jooksevtuludest ei pea tasuma paisuvaid laenuintresse, saab selle arvelt lubada p\u00fcsikulutusi.Seni on teemat meedias k\u00e4sitledes k\u00f5neldud peamiselt bussijaamades kohatud s\u00f5itjatega. Samas on t\u00e4helepanu alt j\u00e4\u00e4nud v\u00e4lja need inimesed, kes \u00fchistransporti ei kasuta. Mis on nende p\u00f5hjused, et v\u00f5tta \u00fchistranspordi asemel ette kuni pooletunnine autos\u00f5it n\u00e4iteks piirkondlike keskuste vahel? Eks ikka see, et bussid k\u00e4ivad harva ja ebasobivatel aegadel.Kui suudaksime viia keskuste vahelise \u00fchistranspordi\u00fchenduse n\u00e4iteks kahetunnise intervalli peale ning samal ajal rakendada hajaasustusest taskukohase ja mugava n\u00f5udetranspordi, avaks see meie piirkonna elanikele liikumiseks hoopis uued perspektiivid. M\u00f5istagi tuleb \u00f5pilaste, pension\u00e4ride ja puuetega inimeste s\u00f5ite edasi t\u00e4ies mahus doteerida, kuid samal ajal hoiaksid paljud t\u00e4nased autoomanikud kokku s\u00f5iduki \u00fclalpidamisega seotud kulude pealt.Ka piletim\u00fc\u00fck tuleb korraldada t\u00e4nap\u00e4evale omaselt mitte igas peatuses sente lugedes, vaid elektrooniliselt, pakkudes t\u00f6\u00f6tavale reisijale taskukohast kuupiletit, mis kehtiks nii maakondliku \u00fchistranspordi bussides kui ka rongides ja \u00fcle Eesti.\u00dcks peamisi v\u00f5itusid, mida oleme regionaalpoliitika arutelus saavutanud, on L\u00f5una-Eesti esilekerkimine regionaalpoliitilisel kaardil samav\u00e4\u00e4rsena Ida-Virumaaga. Saame kolleegidega seista hea selle eest, et praeguses riigikogu koosseisus oleks meie kodukant v\u00e4\u00e4rikalt esindatud.Mis saab Nursipalust?\nSeni on uue valitsuskoalitsiooni s\u00f5numites olnud esiplaanil soov plaaniga kiiresti edasi liikuda, kuid oleme sinna lisanud ka olulise t\u00e4ienduse vajadusest tegeleda \u00f5iglaste h\u00fcvitiste ja v\u00f5imalike h\u00e4iringute leevendamisega.Selles teemas ei saa tulla mustvalget lahendust, kus oma tahtmise saavutab sajaprotsendiliselt ainult \u00fcks osapool. T\u00e4nap\u00e4evane ja t\u00f5hus juhtimiskultuur ei n\u00e4e ette teerullitaktikat, vaid k\u00f5igi oluliste huvigruppidega arvestamist. Kuidas seda saavutada, on alles lahendamisel.Vastvalitud riigikogu liikmed on kohtunud MT\u00dc Meie Nursipalu eestvedajatega, suhelnud oma erakondade juhatuste, omavalitsuste esindajate ja teiste huvigruppidega. N\u00e4en praegu ainsa v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suna kujunenud tupikust neutraalse osapoole kaasamist. See v\u00f5imaldaks tuua kaitseministeeriumi ja kohalikud huvigrupid ratsionaalse dialoogi juurde.Neutraalse osapoole \u00fclesanne oleks professionaalse ja toimiva metoodika abil tuvastada k\u00f5igile \u00fchtmoodi arusaadavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste l\u00e4htekohad, mille kohta vaidlust pole ja mille \u00fcle on tegelikult v\u00f5imalik l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Ainult sellisel viisil on realistlik saavutada kohalike inimeste huvidega arvestav lahendus."}
{"text":"Kes maksab arve ja miks tuli \u00abkatuseraha pull\u00bb l\u00f5petada?L\u00f5una-Eestist parlamenti valitud rahvasaadik selgitab, miks tuleb loobuda niinimetatud katuseraha jagamisest ja selle asemel eraldada igale maakonnale investeeringuteks vajalik summa. Nii saaksid kohalikud huvigrupid ise otsustada, kuidas seda raha k\u00f5ige t\u00f5husamalt jagada.Kas m\u00e4letate, mida tegite t\u00e4pselt 24 tundi tagasi? Kas lugesite samamoodi ajalehest uudiseid, tegelesite t\u00f6\u00f6asjadega, kiirustasite kuhugi v\u00f5i hoopis unistasite millestki? Tollest hetkest alates kuni praeguse momendini on Eesti riigiv\u00f5lg kasvanud taas 4,6 miljoni euro v\u00f5rra. Need pole k\u00f5ik avaliku sektori kulud \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul, vaid ainult tuludega katmata osa. Iga t\u00e4iendav p\u00e4ev ja j\u00e4lle 4,6 miljonit, mis tuleb kunagi hiljem koos intressiga tagasi maksta. Kaua me jaksame?Kreeka suutis oma v\u00f5lakoormaga nihverdada p\u00e4ris mitu aastat, kuid seej\u00e4rel saabus ikkagi reaalsus ja lisaks terve Euroopa ponnistustele pidid kreeklased loobuma armsaks saanud h\u00fcvedest ning v\u00e4ga valusal moel. Tuli k\u00e4rpida halastamatult k\u00f5ike ja j\u00f5hkralt palju. Alates avaliku sektori palkadest (nende hulgas on meil ka \u00f5petajad, politseinikud ja p\u00e4\u00e4stjad) kuni pensionideni v\u00e4lja. Eestis midagi sellist ei juhtu ja selle kindlustamiseks teeb Eesti 200 koos koalitsioonipartneritega sel aastal t\u00f5siseid pingutusi, et riigi rahandus korda teha.Maksumuudatustest olulisem on uue valitsus valmisolek investeerida t\u00e4iendavalt \u00f5petajate palkadesse, k\u00f5rgharidusse ning v\u00e4ikeste maakoolide s\u00e4ilitamisse. Ka riigikaitsesse tehtav t\u00e4iendav panus kaitsekulude viimiseks kolme protsendini SKPst on kogu Eesti huvides. Kui valimiste eel lubati kodanikele piltlikult \u00f6eldes uhket \u0161ampanjapidu, siis maksmise korraldamine j\u00e4eti j\u00e4rgmisele riigikogu koosseisule. Hoopis see oli valijate petmine, mitte praegune riigivalitsemise kordategemine.Eesti p\u00e4\u00e4stmisest v\u00f5lavanglast ning j\u00e4rgmise aasta kulude planeerimisest nulleelarve p\u00f5him\u00f5ttel, nagu Eesti 200 valimiste eel lubaski, v\u00f5idavad ka kaugemate piirkondade elanikud. Kui riigikassa jooksevtuludest ei pea tasuma paisuvaid laenuintresse, saab selle arvelt lubada p\u00fcsikulutusi. Ja nende seas on meil nii \u00f5petajate palgad, pensionid kui ka \u00fchistransport, teehooldus ja lastetoetused.Edukat riiki ei saa ehitada ilusate lubadustega, millel pole rahalist katet, v\u00f5i ainult heade kavatsustega, mis kipuvad sillutama p\u00f5rguteed segaste motiividega rahajagamiseks. Edukas riik tuleb ise toime ning selle juhtimine on l\u00e4bipaistev, t\u00f5hus ja iga kodaniku personaalvajadusi arvestav.Viis aastat tagasi viisin Tallinnas riigiprokuratuuri avalduse Eesti m\u00f5istes pretsedenditu katuseraha jagamise kohta. Regionaalinvesteeringute nime all liikus omavalitsustele ja MT\u00dc-dele k\u00fcmneid miljoneid eurosid riigieelarvelisi toetusi. Ja samas oli nende k\u00f5rval teisi omavalitsusi ja MT\u00dcsid, kes toetusi ei saanud - neil lihtsalt polnud mingit v\u00f5imalust seda raha k\u00f5igile arusaadavate reeglite j\u00e4rgi isegi taotleda. Niinimetatud katuserahad olid muutunud laialdaseks ja massiivseks instrumendiks, kus justkui v\u00e4ikeste heategudega looritati mitte k\u00f5ige paremaid kavatsusi.Pikas plaanis on korruptiivse ja l\u00e4bipaistmatu juhtimise puhul alati k\u00f5rgem oht, et m\u00f5jule p\u00e4\u00e4seb piiratud ringi omakasu, kui selgete reeglite ja avaliku kaasamisega juhtimisel. Seet\u00f5ttu oli Eesti 200 l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisdelegatsiooni kindel seisukoht regionaalpoliitika valdkonnas l\u00f5petada katuseraha piinlik praktika ning luua k\u00f5igile osapooltele arusaadavate reeglitega ning kohaliku otsustusprotsessiga regionaalne investeeringute fond v\u00f5i programm.Nii on riigikogu liikmetel v\u00f5imalik riigieelarve vastuv\u00f5tmisel hoolitseda selle eest, et iga maakond saaks investeeringuteks vajaliku summa ning omavalitsused, MT\u00dcd ja huvigrupid otsustavad, kuidas seda vastavalt maakondlikule strateegiale ja arengueesm\u00e4rkidele k\u00f5ige t\u00f5husamalt jagada.Kohaliku elu edendamise seisukohast oluline ja juba kirgi k\u00fctnud teema on \u00fchistranspordi korraldus. Kui maakondliku \u00fchistranspordi maksumaksja poolt k\u00f5igile kinnimaksmise ideed 2017. aastal toonane valitsus peale suruma hakkas, ei pidanud seda m\u00f5istlikuks \u00fckski valdkonna spetsialist. Tegu oli l\u00e4bim\u00f5tlemata ja \u00e4\u00e4rmiselt kuluka poliitilise lubadusega.Lisaks olemasolevate liinide kogu piletitulu kinnimaksmisele hakkas k\u00f5igile laienenud tasuta s\u00f5idu\u00f5igus suretama v\u00e4lja ka kommertsliine. S\u00f5iduv\u00f5imalusi j\u00e4i hoopiski v\u00e4hemaks ja \u00fchistranspordikeskustel tuli hakata avama uusi maksumaksja poolt tasutud liine selle puuduj\u00e4\u00e4gi korvamiseks, kuigi varem olid need isemajandavad. Nii saigi teoks ennustus, et alguses tuli riigieelarvest leida 20 miljonit eurot lisaraha, aga selle aasta 60 miljonile sooviti veel 18 miljonit lisa. Ja selle raha eest ei l\u00e4inud graafikute tiheduse ega transpordiv\u00f5rgu osas midagi oluliselt paremaks.Seni on teemat meedias k\u00e4sitledes k\u00f5neldud peamiselt bussijaamades kohatud s\u00f5itjatega. Samas on t\u00e4helepanu alt j\u00e4\u00e4nud v\u00e4lja need inimesed, kes \u00fchistransporti ei kasuta. Mis on nende p\u00f5hjused, et v\u00f5tta \u00fchistranspordi asemel ette kuni pooletunnine autos\u00f5it n\u00e4iteks piirkondlike keskuste vahel? Eks ikka see, et bussid k\u00e4ivad harva ja ebasobivatel aegadel.Kui suudaksime viia keskuste vahelise \u00fchistranspordi\u00fchenduse n\u00e4iteks kahetunnise intervalli peale ning samal ajal rakendada hajaasustusest taskukohase ja mugava n\u00f5udetranspordi, avaks see meie piirkonna elanikele liikumiseks hoopis uued perspektiivid. M\u00f5istagi tuleb \u00f5pilaste, pension\u00e4ride ja puuetega inimeste s\u00f5ite edasi t\u00e4ies mahus doteerida, kuid samal ajal hoiaksid paljud t\u00e4nased autoomanikud kokku s\u00f5iduki \u00fclalpidamisega seotud kulude pealt.Ka piletim\u00fc\u00fck tuleb korraldada t\u00e4nap\u00e4evale omaselt mitte igas peatuses sente lugedes, vaid elektrooniliselt, pakkudes t\u00f6\u00f6tavale reisijale taskukohast kuupiletit, mis kehtiks nii maakondliku \u00fchistranspordi bussides kui ka rongides ja \u00fcle Eesti.\u00dcks peamisi v\u00f5itusid, mida oleme regionaalpoliitika arutelus saavutanud, on L\u00f5una-Eesti esilekerkimine regionaalpoliitilisel kaardil samav\u00e4\u00e4rsena Ida-Virumaaga. Saame kolleegidega seista hea selle eest, et praeguses riigikogu koosseisus oleks meie kodukant v\u00e4\u00e4rikalt esindatud.Mis saab Nursipalust?Seni on uue valitsuskoalitsiooni s\u00f5numites olnud esiplaanil soov plaaniga kiiresti edasi liikuda, kuid oleme sinna lisanud ka olulise t\u00e4ienduse vajadusest tegeleda \u00f5iglaste h\u00fcvitiste ja v\u00f5imalike h\u00e4iringute leevendamisega.Selles teemas ei saa tulla mustvalget lahendust, kus oma tahtmise saavutab sajaprotsendiliselt ainult \u00fcks osapool. T\u00e4nap\u00e4evane ja t\u00f5hus juhtimiskultuur ei n\u00e4e ette teerullitaktikat, vaid k\u00f5igi oluliste huvigruppidega arvestamist. Kuidas seda saavutada, on alles lahendamisel.Vastvalitud riigikogu liikmed on kohtunud MT\u00dc Meie Nursipalu eestvedajatega, suhelnud oma erakondade juhatuste, omavalitsuste esindajate ja teiste huvigruppidega. N\u00e4en praegu ainsa v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suna kujunenud tupikust neutraalse osapoole kaasamist. See v\u00f5imaldaks tuua kaitseministeeriumi ja kohalikud huvigrupid ratsionaalse dialoogi juurde.Neutraalse osapoole \u00fclesanne oleks professionaalse ja toimiva metoodika abil tuvastada k\u00f5igile \u00fchtmoodi arusaadavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste l\u00e4htekohad, mille kohta vaidlust pole ja mille \u00fcle on tegelikult v\u00f5imalik l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Ainult sellisel viisil on realistlik saavutada kohalike inimeste huvidega arvestav lahendus.IGOR TARO, RIIGIKOGU LIIGE (EESTI 200)"}
{"text":"Arvutikelm pettis ohvritelt v\u00e4lja tuhandeid eurosidPaide kohtumajas andis oma tegudest aru naine, keda s\u00fc\u00fcdistati arvutikelmustes. Varem kriminaalkorras karistatud naisterahvas pettis inimestelt v\u00e4lja tuhandeid eurosid.Tehti kindlaks, et naine s\u00f5lmis mitu korda teise inimese isikuandmeid ja elektroonilist identiteeti kasutades interneti teel laenulepingu ning kandis saadud raha mitme pangakonto kaudu edasi. Kahjusummad ulatuvad sadade tuhandete eurodeni.Naine tunnistati nimetatud tegudes s\u00fc\u00fcdi ja talle m\u00f5isteti karistuseks poolteist aastat vangistust tingimisi poolteiseaastase katseajaga.Ta peab h\u00fcvitama kannatanutele tekitatud kahju ja maksma menetluskuludeks riigituludesse 852,55 eurot.(JT)"}
{"text":"Mullu n\u00f5uti alusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist tagasi 674 korral\u00a0TALLINN, 18. aprill, BNS - Mullu n\u00f5uti alusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist tagasi 674 korral kokku enam kui 205 000 euro ulatuses.\u00a0\nT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi saanutelt n\u00f5utakse raha tagasi, kui inimene on saanud h\u00fcvitist alusetult ehk tal puudus selleks \u00f5igus. \u00dches aastas tehakse keskmiselt pooltuhat ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitistega seotud tagasin\u00f5uet. \u00a0\n2022. aastal esitas tervisekassa inimestele alusetult makstud h\u00fcvitiste eest 584 tagasin\u00f5uet 112 348 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Samal p\u00f5hjusel tehti ka 39 n\u00f5uet t\u00f6\u00f6andjatele 11 880 euro eest ja 51 n\u00f5uet raviasutustele 81 123 euro eest. Kokku n\u00f5uti aluselt makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi tagasi 674 korral 205 351 euro eest. \u00a0\nTervisekassa j\u00e4relevalve osakonna juhataja Jelena Konti s\u00f5nul on tagasin\u00f5uded\u202fk\u00f5ige enam tingitud valeandmete esitamisest,\u202fn\u00e4iteks on valesti m\u00e4rgitud t\u00f6\u00f6vabastuse periood, tegelikkusest suuremaks deklareeritud maksud, haiguslehe ajal t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine v\u00f5i puhkusel viibimine.\n\u201eTavaline on ka olukord, kus ettev\u00f5te deklareerib t\u00f6\u00f6taja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile \u00e4ra. Samal ajal on t\u00f6\u00f6taja haiguslehel ja saab selle eest meilt h\u00fcvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasin\u00f5udmiseks,\u201c selgitas Kont.\u202f\nSamuti ei tohi t\u00f6\u00f6andja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta sotsiaalmaksuga maksustava tulu nagu n\u00e4iteks palka, ka see on alus tagasin\u00f5udeks. \u201eT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist maksab Tervisekassa inimestele, kel samal ajal j\u00e4\u00e4b sissetulek haiguse ajal saamata. H\u00fcvitis pole m\u00f5eldud selleks, et tavap\u00e4rasest kuupalgast rohkem teenida,\u201c manitses Kont.\u202f\u00a0\nOn ka juhtumeid, kus tervisekassa k\u00fcsib inimesele makstud haigusraha tagasi t\u00f6\u00f6andjalt, kes on teinud t\u00f6\u00f6tamise registris t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamise kande tagasiulatuvalt, rikkudes oma kohustust t\u00f6\u00f6tamise registris registreerida t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamine seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaja jooksul. H\u00fcvitise maksmise hetkel ei teadnud tervisekassa, et inimesel ei olnud kogu haiguslehe v\u00e4ltel kehtivat t\u00f6\u00f6suhet ja seega puudus \u00f5igus h\u00fcvitisele.\u00a0\n\u201eAeg-ajalt leiavad aset ka juhtumid, kus inimesel ei ole \u00f5igust h\u00fcvitisele, kuna vigastus v\u00f5i haigestumine on tingitud joobeseisundist, mille arst on tuvastanud. Samuti kaotab inimene \u00f5iguse h\u00fcvitisele juhul, kui ta ei ilmu m\u00f5juva p\u00f5hjuseta arsti vastuv\u00f5tule v\u00f5i eirab teadlikult arsti m\u00e4\u00e4ratud ravi,\u201c nentis Kont.\nSel p\u00f5hjusel keeldus tervisekassa mullu enam kui 4400 korral inimestele t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitise maksmisest osaliselt v\u00f5i t\u00e4ies ulatuses. \u00a0\nEtte tuleb ka olukordi, kus tervisekassa k\u00fcsib raha tagasi hoopis raviasutuselt, kelle arst on p\u00f5hjendamatult v\u00e4ljastanud haiguslehe. Seda juhul, kui tervisekassa kontroll seda t\u00f5estab ja on selle alusel maksnud inimesele h\u00fcvitist.\u202f\n\u201eAlusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitise eest raha tagasi n\u00f5udmine on lisaks meie kohustusele ka p\u00f5him\u00f5tte k\u00fcsimus, sest inimeste raviks m\u00f5eldud raha v\u00e4lja pettes kannatavad need, kes selle raha eest v\u00f5iks tegelikult ravi saada,\u201c lisas ta.\u202f\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Pettusest ja enesepettusest valimiste eel ja vahelSee, et peaminister oktoobris midagi huultelt lugemisest ja maksude t\u00f5usust \u00fctles, sattus avalikku hambusse pool aastat hiljem. Ent kohe oli selge, et see kirjutatakse tema s\u00fc\u00fcdistustesse ja ajalukku igaveseks.Seda tulnuks arvestada, aga \u00f5igluse nimel pangem siiski t\u00e4hele, et praegused valetamiss\u00fc\u00fcdistused poleks v\u00f5imalikud, kui publik endale ei valetaks. Publiku enesepttusest johtub ka \u00fctleja oma, et klaarides \u00fcht s\u00f5navahetust riigikogus, r\u00e4\u00e4gib ta kuulajate meelest ainult nendega ja ametis oleva valitsuse nimel.Ent publik petab end meelsasti ja alati. Antud teemal petab ta end selles, nagu poleks riigi rahanduse allak\u00e4igust avalikult r\u00e4\u00e4gitud juba aastaid.Nagu selles poleks olnud hoiatust maksut\u00f5usude eest, nagu teda ennast oleks asi huvitanud ja justkui saaks peaminister maksut\u00f5usud v\u00e4listada ka j\u00e4rgmiste valitsuste ajaks, mille koosseiski on teadmata.Enesepettusega olid s\u00fc\u00fcdistused aga garanteeritud. Alati on neid, kes ei tee vahet maksudel ja kommunaalarvetel v\u00f5i isegi maksudel ja hindadel. Palju on alati neid, kes teevad numbri ka pisikesest maksut\u00f5usust \u00fcldise koormuse languse v\u00f5i p\u00fcsimise sees. Praegu pole aga k\u00fcsimustki, kas, vaid kui palju makse rohkem tuleb maksma hakata. Ja ei maksa m\u00f5elda, nagu ei puutuks oma riigi j\u00e4tkusuutlikkus k\u00f5igisse, vaid ainult parajasti v\u00f5imul olijatesse.Tegelikult ju puutub. Kogu vimma juures poliitikute vastu ei saa nemad maksut\u00f5usudest mitte mingit isiklikku kasu, vastupidi, nad tahaksid ka tulevikus oma ametit pidada ainult raha jagades ja mitte kogudes.Seda eluviisi alustasid nad Eestis 2016. aasta l\u00f5pus, kui valitsuse suitsunurgas s\u00fcndis otsus k\u00f5rvaldada valimiste v\u00f5itja eesm\u00e4rgiga hakata kulutama lahkemalt kui peaministri partei ja riigi sissetulekud lubasid.Mina hakkasin sellele t\u00e4helepanu juhtima esimesest hetkest, hakkasid ka Eesti Pank ja eelarven\u00f5ukogu. Just sealt hakkas riigi rahandus k\u00e4risema. Esimese asjana joonistati eelmise valitsuse jooksva aasta eelarvet halvemaks ja enda esimest paremaks. Kulusid kanditi 2016. aasta l\u00f5ppu ja tulusid j\u00e4rgmisse, 2017. aastasse. See siiski oli pisipettus, rahandus lasti p\u00fcsivalt k\u00e4est, t\u00fchistades eelarvereeglid, mis finantskriisi \u00f5ppetundide p\u00f5hjal olid seaduseks kirjutatud.Eelarves hakati endale lubama p\u00fcsivat miinust, mis muidugi oli enesepettus.Hoiatusi eirati ja \u00fche k\u00fcsitluse j\u00e4rgi tervitas sellist poliitika muutust rohkem kui neli viiendikku kodanikest. Vastuvaidlemise peale \u00fctles Margus Tsahkna mulle telesaates \u00abSaa \u00fcle!\u00bb ja publik oli taas rahul.Praegu peame temaga koos tagaj\u00e4rgi koristama ning viinaja \u0161ampanjaarvete kinnimaksmise kujundiga kopeeris ta minu oma kuue aasta tagant. Siim Kiisler, kes valimiste ajal k\u00f5iki hulluks minekus s\u00fc\u00fcdistas, osales nii toonase valitsuse kukutamises kui ka saatuslikud laristamisotsused teinud valitsuses. Temagagi oleme n\u00fc\u00fcd samale lainele j\u00f5udnud ja mitte mina pole j\u00e4lle see, kes on meelt muutnud.Inimlikult on muidugi olnud lihtsam v\u00f5tta riigilt rohkem kui sinna sisse maksta ning teha n\u00e4gu, et riigi raha tuleb kusagilt mujalt ja kelleltki teiselt kui meilt endilt. \u00dclekulutamise oludes saadi aastaid kujundada kogu poliitika uut kultuuri ja j\u00e4relkasvu. Ja panna rahandusministriks Martin Helme, kel v\u00e4ljakutsuval moel puudusid teadmised mitte ainult rahandusest, vaid ka matemaatikast ja riigivalitsemiskultuurist. Koroona, hinnat\u00f5usu ja s\u00f5ja varjus t\u00f5steti veelgi mitte ainult ajutisi, vaid ka p\u00fcsikulusid ja enesepettuse ajal edutatud p\u00f5lvkonnal oli iseenda ameti k\u00f5rval riigist kama.Ka Reformierakonna-Keskerakonna valitsus elas l\u00f5putu kulutamise surve all. Koalitsioonipartner p\u00fcstitas teesi, et riigil on raha k\u00fcll. Mitte maksumaksja mure ei pidavat olema rahastada oma riiki, vaid riigi kohustus aidata k\u00f5iki, sest k\u00f5ik olevat h\u00e4das. M\u00f5ni \u00fcksik v\u00f5ib-olla mitte, m\u00f6\u00f6nis nende majandusminister otse-eetris.Kes on tahtnud, on seda teadnud. Mina olin maksude ja rahanduse teemal avameelsem kui mu erakond. Ent vastupidi s\u00fc\u00fcditustele oli minu erakond avameelsem teistest. Me r\u00e4\u00e4kisime vajadusest riigi rahaseisu parandada ja j\u00f5udsime ka eelarvestrateegia parema seisuni. Ja kuigi lubasime programmis, et p\u00fc\u00fcame maksut\u00f5use v\u00e4ltida, et raiunud me, et tulemuse tagame. Kusagilt nimelt ei paistnud koalitsiooni, kellel jaguks valmidust riik ainult s\u00e4\u00e4stlikkusega uuesti maksev\u00f5imeliseks teha.Olime \u00e4sja \u00fcle parda heitnud Keskerakonna, kes oma n\u00f5udmistega riigi rahandust ainult l\u00f5hkus ja esitas meiega v\u00f5rreldes ka neli korda kulukama programmi. Korraldasime ise valitsust juhtides obstruktsiooni partnerite katteta peretoetuste eeln\u00f5u vastu, kuhu olid alla kirjutanud k\u00f5ik teised erakonnad.Aga valimistel oli meil vastas maksud-ja-hinnad-alla-EKRE, riigil-raha-k\u00fcll- ja k\u00f5iki-tuleb-aidata-Keskerakond, me-ei-tulnudk\u00e4rpima-sotsid. Isamaa, kes oli k\u00f5ik rahandusp\u00f5him\u00f5tted v\u00e4lja vahetanud, Eesti 200, kes arvas, et riiki saab ehitada nullist, kulud \u00fcmber nimetada investeeringuteks ja et kogemuste puudumine on tema tugevus.\u00dchegagi neist tarkustest ei saa riiki valitseda, k\u00fcll aga tuli nende ahvatlustega toime tulla valimistel. Lisandusid riigikaitse p\u00fcsikulud.Kui minult kampaania ajal maksut\u00f5usude ja uute maksude kohta k\u00fcsiti, ei \u00f6elnud ma, et ei saa r\u00e4\u00e4kida, kuna see on ebapopulaarne. Ent sisu oli mu vastustes tegelikult sama. Vastasin, et mitte keegi ei hakka valimiste ajal rohkem makse lubama, aga lisasin, et eelarve on aastatega k\u00e4est lastud ja ma ei saa midagi garanteerida. Lubasin ainult p\u00fc\u00fcda parimat. Osutasin sellelegi, et olen rahandust hoopis raskemast seisust v\u00e4lja juhtinud peaaegu ilma lisamaksudeta. Aga tunnistasin oma kahtlust, kas tulevases valitsuses seda otsustavust jagub.Ma ei ole ei ennast ega valijat petnud, aga ei ole saanud r\u00e4\u00e4kida k\u00f5igi nimel. Ma pole ka koalitsioonilepingu autor ega paljugagi seal n\u00f5us. Kuid valijal ei soovita ma m\u00f5elda sedapidi, et tal on n\u00fc\u00fcd endisest parem valik selge. Tegelikult lubasid k\u00f5ik teised erakonnad raha rohkem ja selgitasid palju v\u00e4hem, enamgi, nad on aastaid pingutanud riigi rahanduse p\u00f5hjamineku suunas.Ma soovitan enesepettusest vabanemist. Eelarvejutte on aastaid naeruv\u00e4\u00e4ristatud kui erakondlikku dogmat. Eelarvepoliitika kriitikuid on ignoreeritud. Riigilt on saadud ja juurdegi n\u00f5utud h\u00fcvesid, mida maksud pole katnud. See on inimlik, t\u00f5si, aga inimlik on ka vahel \u00fcles tunnistada, mitte ainult s\u00fc\u00fcdi tunnistada.Ennek\u00f5ike muidugi tuleb enesepettusest hoiduda poliitikutel, seda nii kulutamisel kui ka k\u00f5nelemisel. Mitte keegi ei tea paremini kui mina, mida saab teha inimesega s\u00f5nade eest, mida ta pole kunagi \u00f6elnud neile, kellele ta neid v\u00e4idetakse olevat \u00f6elnud, ega m\u00f5ttega, mille neisse on pannud teised, mitte tema ise.Aga maksut\u00f5usud tulevad praeguses seisus s\u00f5ltumata valitsuse tahtest. Tulumaksukoormus sellest enamikus ei t\u00f5use, sest kaob maksuk\u00fc\u00fcr. K\u00e4ibemaksut\u00f5usu m\u00f5ju hindadele ei ole ei k\u00fcmme ega kaks protsenti, vaid kuni 1,66 protsenti. Maksuerandite kaotamine on k\u00f5igi rahanduse p\u00e4\u00e4stmiste k\u00f5ige valutum meetod \u00fcldse, sest need peaaegu ei j\u00f5ua suuremate abivajajateni, k\u00fcll aga sinna, kus tulu ja kulutamisv\u00f5imalust on rohkem.K\u00f5ige vastuolulisem on muidugi automaks, sest paljude puhul pole tegu ainult lemmiku, vaid ka vajadusega. Aga teadmata arve, maksab end h\u00e4\u00e4lestada. Me suutsime seda maksu v\u00e4ltida kauem kui k\u00f5ik teised Euroopa Liidu riigid. Riigi toimetulek on siiski rahvuse \u00fchise toimetuleku eeldus. Ja koormus, mida auto taristule ja keskonnale osutab, on ikka suurem kui v\u00f5imalikud maksud.Arved, ka seni \u00fcle j\u00f5u kulunu eest, tuleb l\u00f5puks maksta ja see pole kellegi teise, vaid meie Eesti riigi pidajate oma. Maksule endale saavad pealinnast kaugemad kandid kindlasti ka kaudseid leevendusi vastu.\"KUI MINULT KAMPAANIA AJAL MAKSUT\u00d5USUDE JA UUTE MAKSUDE KOHTA K\u00dcSITI, EI \u00d6ELNUD MA, ET EI SAA R\u00c4\u00c4KIDA, KUNA SEE ON EBAPOPULAARNE.\"\"MA SOOVITAN ENESEPETTUSEST VABANEMIST. EELARVEJUTTE ON AASTAID NAERUV\u00c4\u00c4RISTATUD KUI ERAKONDLIKKU DOGMAT. EELARVEPOLIITIKA KRIITIKUID ON IGNOREERITUD.\"J\u00dcRGEN LIGI, riigikogu liige, Reformierakond"}
{"text":"Mullu n\u00f5uti alusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist tagasi 674 korralT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi saanutelt n\u00f5utakse raha tagasi, kui inimene on saanud h\u00fcvitist alusetult ehk tal puudus selleks \u00f5igus. \u00dches aastas tehakse keskmiselt pooltuhat ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitistega seotud tagasin\u00f5uet.2022. aastal esitas Tervisekassa inimestele alusetult makstud h\u00fcvitiste eest 584 tagasin\u00f5uet 112 348 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Samal p\u00f5hjusel tehti ka 39 n\u00f5uet t\u00f6\u00f6andjatele 11 880 euro eest ja 51 n\u00f5uet raviasutustele 81 123 euro eest. Kokku n\u00f5uti aluselt makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi tagasi 674 korral 205 351 euro eest.\nTervisekassa j\u00e4relevalve osakonna juhataja Jelena Konti s\u00f5nul on tagasin\u00f5uded\u202fk\u00f5ige enam tingitud valeandmete esitamisest,\u202f nt valesti m\u00e4rgitud t\u00f6\u00f6vabastuse periood, tegelikkusest suuremaks deklareeritud maksud, haiguslehe ajal t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine v\u00f5i puhkusel viibimine.\u202f\n\u00abTavaline on ka olukord, kus ettev\u00f5te deklareerib t\u00f6\u00f6taja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile \u00e4ra. Samal ajal on t\u00f6\u00f6taja haiguslehel ja saab selle eest meilt h\u00fcvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasin\u00f5udmiseks,\u00bb\u00a0selgitas Kont.\u202f\u202f\nSamuti ei tohi t\u00f6\u00f6andja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta sotsiaalmaksuga maksustava tulu nagu n\u00e4iteks palka, ka see on alus tagasin\u00f5udeks. \u00abT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist maksab Tervisekassa inimestele, kel samal ajal j\u00e4\u00e4b sissetulek haiguse ajal saamata. H\u00fcvitis pole m\u00f5eldud selleks, et tavap\u00e4rasest kuupalgast rohkem teenida,\u00bb\u00a0manitses Kont.\u202f\nOn ka juhtumeid, kus Tervisekassa k\u00fcsib inimesele makstud haigusraha tagasi t\u00f6\u00f6andjalt, kes on teinud t\u00f6\u00f6tamise registris t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamise kande tagasiulatuvalt, rikkudes oma kohustust t\u00f6\u00f6tamise registris registreerida t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamine seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaja jooksul. H\u00fcvitise maksmise hetkel ei teadnud Tervisekassa, et inimesel ei olnud kogu haiguslehe v\u00e4ltel kehtivat t\u00f6\u00f6suhet ja seega puudus \u00f5igus h\u00fcvitisele.\n\u00abAeg-ajalt leiavad aset ka juhtumid, kus inimesel ei ole \u00f5igust h\u00fcvitisele, kuna vigastus v\u00f5i haigestumine on tingitud joobeseisundist, mille arst on tuvastanud. Samuti kaotab inimene \u00f5iguse h\u00fcvitisele juhul, kui ta ei ilmu m\u00f5juva p\u00f5hjuseta arsti vastuv\u00f5tule v\u00f5i eirab teadlikult arsti m\u00e4\u00e4ratud ravi,\u00bb\u00a0nentis Kont. Sel p\u00f5hjusel keeldus Tervisekassa mullu enam kui 4400 korral inimestele t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitise maksmisest osaliselt v\u00f5i t\u00e4ies ulatuses.\nEtte tuleb ka olukordi, kus Tervisekassa k\u00fcsib raha tagasi hoopis raviasutuselt, kelle arst on p\u00f5hjendamatult v\u00e4ljastanud haiguslehe. Seda juhul, kui Tervisekassa kontroll seda t\u00f5estab ja on selle alusel maksnud inimesele h\u00fcvitist.\n\u00abAlusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitise eest raha tagasi n\u00f5udmine on lisaks meie kohustusele ka p\u00f5him\u00f5tte k\u00fcsimus, sest inimeste raviks m\u00f5eldud raha v\u00e4lja pettes kannatavad need, kes selle raha eest v\u00f5iks tegelikult ravi saada,\u00bb\u00a0lisas ta.\u202f"}
{"text":"Prostituudid ja puhkusereisid. Venelaste pahategusid kinni m\u00e4tsinud laskesuusaliidu juht sai ametliku s\u00fc\u00fcdistuseNorra prokur\u00f6rid esitasid endisele Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu (IBU) presidendile Anders Bessebergile s\u00fc\u00fcdistuste korruptsioonis.25 aastat IBU juhtinud Bessebergi s\u00fc\u00fcdistatakse korruptsioonis, mille t\u00f5ttu ta eelist pikalt Venemaa huvisid ja aitas neil v\u00e4idetavalt kinni m\u00e4tsida dopingujuhtumeid. Muu hulgas \u00fcritas norralane l\u00e4bi suruda seda, et 2021. aasta MM toimuks Venemaal Tjumenis, vahendab portaal Inside the Games. Norra riiklik majanduskuritegusid uuriv organisatsioon \u00d8kokrim on juhtumit uurinud viis aastat. Nende s\u00f5nul pandi v\u00e4idetavad kuriteod toime aastail 2009\u20132018, mille j\u00e4rel Besseberg ja IBU peasekret\u00e4r Nicole Resch astusid kriminaaluurimise algatamise j\u00e4rel tagasi.S\u00fc\u00fcdistuse p\u00f5hjal sai 77-aastane Bessenberg v\u00e4ga erinevaid h\u00fcvesid. V\u00e4idetavalt kinkisid Venemaa laskesuusatamise ametnikud norralasele kalleid k\u00e4ekellasid ja tema k\u00e4sutuses olnud BMW X5 liisingukulud tasus turundusagentuur Infront. Samuti v\u00f5ttis Bessenerg s\u00fc\u00fcdistuse p\u00f5hjal vastu tasuta reise v\u00e4lismaale ja kasutas kinnimakstud prostituute. \u201e\u00d8kokrimil on t\u00f5endeid selle kohta, et s\u00fc\u00fcdistatav sai 10 aasta v\u00e4ltel pidevalt altk\u00e4emaksu,\u201c \u00fctles Norra riigiprokur\u00f6r Marianne Djupesland. \u201eRikkumise teeb raskemaks t\u00f5ik, et ta oli toona IBU president.\u201cUurimisse oli kaasatud teiste seas ka Austria, Kanada, T\u0161ehhi ja Liechtensteini ametiv\u00f5imud. Norras on suurim karistus korruptsiooni eest on kuni 10-aastane vangistus.Besseberg advokaadi Christian B. Hjorti s\u00f5nul eitab Bessenberg k\u00f5iki s\u00fc\u00fcdistusi. \u201eTa ei taha avalikult erinevaid s\u00fc\u00fcdistusi t\u00e4psemalt kommenteerida, kuid ta annab kohtule selgitusi,\u201c \u00fctles Bessenergi kaitsja. \u201eSiinkohal tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida, et ametlikus s\u00fc\u00fcdistuses pole sees seda, et ta m\u00f5jutas dopinguvastast v\u00f5itlust venelaste kasuks ja ta v\u00f5ttis vastu suuri rahasummasid. Bessenberg on alati dopinguvastases selge joonega, olgu sportlased p\u00e4rit idast v\u00f5i l\u00e4\u00e4nest.\u201c"}
{"text":"Mullu n\u00f5uti alusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist tagasi 674 korralMullu n\u00f5uti alusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist tagasi 674 korral kokku enam kui 205 000 euro ulatuses.\u00a0\nT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi saanutelt n\u00f5utakse raha tagasi, kui inimene on saanud h\u00fcvitist alusetult ehk tal puudus selleks \u00f5igus.\nT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi saanutelt n\u00f5utakse raha tagasi, kui inimene on saanud h\u00fcvitist alusetult ehk tal puudus selleks \u00f5igus. \u00dches aastas tehakse keskmiselt pooltuhat ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitistega seotud tagasin\u00f5uet. \u00a0\n2022. aastal esitas tervisekassa inimestele alusetult makstud h\u00fcvitiste eest 584 tagasin\u00f5uet 112 348 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Samal p\u00f5hjusel tehti ka 39 n\u00f5uet t\u00f6\u00f6andjatele 11 880 euro eest ja 51 n\u00f5uet raviasutustele 81 123 euro eest. Kokku n\u00f5uti aluselt makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi tagasi 674 korral 205 351 euro eest. \u00a0\nTervisekassa j\u00e4relevalve osakonna juhataja Jelena Konti s\u00f5nul on tagasin\u00f5uded\u202fk\u00f5ige enam tingitud valeandmete esitamisest,\u202fn\u00e4iteks on valesti m\u00e4rgitud t\u00f6\u00f6vabastuse periood, tegelikkusest suuremaks deklareeritud maksud, haiguslehe ajal t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine v\u00f5i puhkusel viibimine.\n\u201eTavaline on ka olukord, kus ettev\u00f5te deklareerib t\u00f6\u00f6taja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile \u00e4ra. Samal ajal on t\u00f6\u00f6taja haiguslehel ja saab selle eest meilt h\u00fcvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasin\u00f5udmiseks,\u201c selgitas Kont.\u202f\nSamuti ei tohi t\u00f6\u00f6andja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta sotsiaalmaksuga maksustava tulu nagu n\u00e4iteks palka, ka see on alus tagasin\u00f5udeks. \u201eT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist maksab tervisekassa inimestele, kel samal ajal j\u00e4\u00e4b sissetulek haiguse ajal saamata. H\u00fcvitis pole m\u00f5eldud selleks, et tavap\u00e4rasest kuupalgast rohkem teenida,\u201c manitses Kont.\u202f\u00a0\nOn ka juhtumeid, kus tervisekassa k\u00fcsib inimesele makstud haigusraha tagasi t\u00f6\u00f6andjalt, kes on teinud t\u00f6\u00f6tamise registris t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamise kande tagasiulatuvalt, rikkudes oma kohustust t\u00f6\u00f6tamise registris registreerida t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamine seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaja jooksul. H\u00fcvitise maksmise hetkel ei teadnud tervisekassa, et inimesel ei olnud kogu haiguslehe v\u00e4ltel kehtivat t\u00f6\u00f6suhet ja seega puudus \u00f5igus h\u00fcvitisele.\u00a0\n\u201eAeg-ajalt leiavad aset ka juhtumid, kus inimesel ei ole \u00f5igust h\u00fcvitisele, kuna vigastus v\u00f5i haigestumine on tingitud joobeseisundist, mille arst on tuvastanud. Samuti kaotab inimene \u00f5iguse h\u00fcvitisele juhul, kui ta ei ilmu m\u00f5juva p\u00f5hjuseta arsti vastuv\u00f5tule v\u00f5i eirab teadlikult arsti m\u00e4\u00e4ratud ravi,\u201c nentis Kont.\nSel p\u00f5hjusel keeldus tervisekassa mullu enam kui 4400 korral inimestele t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitise maksmisest osaliselt v\u00f5i t\u00e4ies ulatuses. \u00a0\nEtte tuleb ka olukordi, kus tervisekassa k\u00fcsib raha tagasi hoopis raviasutuselt, kelle arst on p\u00f5hjendamatult v\u00e4ljastanud haiguslehe. Seda juhul, kui tervisekassa kontroll seda t\u00f5estab ja on selle alusel maksnud inimesele h\u00fcvitist.\u202f\n\u201eAlusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitise eest raha tagasi n\u00f5udmine on lisaks meie kohustusele ka p\u00f5him\u00f5tte k\u00fcsimus, sest inimeste raviks m\u00f5eldud raha v\u00e4lja pettes kannatavad need, kes selle raha eest v\u00f5iks tegelikult ravi saada,\u201c lisas ta.\u202f\u00a0"}
{"text":"Mullu n\u00f5uti alusetult makstud haigusraha tagasi 674 korralHaiguslehe ajal t\u00f6\u00f6l k\u00e4imise korral kaob \u00f5igus saada haigush\u00fcvitist.Foto: Shutterstock\nT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi saanutelt n\u00f5utakse raha tagasi, kui inimene on saanud h\u00fcvitist alusetult ehk tal puudus selleks \u00f5igus. \u00dches aastas tehakse keskmiselt pooltuhat ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitistega seotud tagasin\u00f5uet.\u00a0\u00a0\n2022. aastal esitas tervisekassa inimestele alusetult makstud h\u00fcvitiste eest 584 tagasin\u00f5uet 112 348 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Samal p\u00f5hjusel tehti ka 39 n\u00f5uet t\u00f6\u00f6andjatele 11 880 euro eest ja\u00a051 n\u00f5uet raviasutustele 81 123 euro eest. Kokku n\u00f5uti aluselt makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi tagasi 674 korral 205 351 euro eest. \u00a0\nTervisekassa j\u00e4relevalve osakonna juhataja Jelena Konti s\u00f5nul leiavad aeg-ajalt aset juhtumid, kus inimesel ei ole \u00f5igust h\u00fcvitisele, kuna vigastus v\u00f5i haigestumine on tingitud joobeseisundist, mille arst on tuvastanud. \u201cSamuti kaotab inimene \u00f5iguse h\u00fcvitisele juhul, kui ta ei ilmu m\u00f5juva p\u00f5hjuseta arsti vastuv\u00f5tule v\u00f5i eirab teadlikult arsti m\u00e4\u00e4ratud ravi,\u201c nentis Kont. Sellistel p\u00f5hjustel keeldus tervisekassa mullu enam kui 4400 korral inimestele t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitise maksmisest osaliselt v\u00f5i t\u00e4ies ulatuses. \u00a0\nEtte tuleb ka olukordi, kus raha k\u00fcsitakse tagasi hoopis raviasutuselt, kelle arst on p\u00f5hjendamatult v\u00e4ljastanud haiguslehe. Seda juhul, kui tervisekassa kontroll seda t\u00f5estab ja on selle alusel maksnud inimesele h\u00fcvitist.\u202f\nEnim n\u00f5utakse haigusraha tagasi valeandmete t\u00f5ttu\nHaigush\u00fcvitise tagasin\u00f5uded\u202f on aga k\u00f5ige enam tingitud valeandmete esitamisest,\u202f n\u00e4iteks valesti m\u00e4rgitud t\u00f6\u00f6vabastuse periood, tegelikkusest suuremaks deklareeritud maksud, haiguslehe ajal t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine v\u00f5i puhkusel viibimine.\u202f\u00a0\n\u201eTavaline on ka olukord, kus ettev\u00f5te deklareerib t\u00f6\u00f6taja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile \u00e4ra. Samal ajal on t\u00f6\u00f6taja haiguslehel ja saab selle eest meilt h\u00fcvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasin\u00f5udmiseks,\u201c selgitas Kont.\u202f\u202f\u00a0\nSamuti ei tohi t\u00f6\u00f6andja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta sotsiaalmaksuga maksustava tulu nagu n\u00e4iteks palka, ka see on alus tagasin\u00f5udeks. \u201eT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist maksab tervisekassa inimestele, kel samal ajal j\u00e4\u00e4b sissetulek haiguse ajal saamata. H\u00fcvitis pole m\u00f5eldud selleks, et tavap\u00e4rasest kuupalgast rohkem teenida,\u201c manitses Kont.\u202f\u00a0\nOn ka juhtumeid, kus tervisekassa k\u00fcsib inimesele makstud haigusraha tagasi t\u00f6\u00f6andjalt, kes on teinud t\u00f6\u00f6tamise registris\u00a0t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamise\u00a0kande tagasiulatuvalt, rikkudes\u00a0oma kohustust t\u00f6\u00f6tamise registris registreerida t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamine seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaja jooksul. H\u00fcvitise maksmise hetkel ei teadnud tervisekassa, et inimesel ei olnud kogu haiguslehe v\u00e4ltel kehtivat t\u00f6\u00f6suhet ja seega puudus \u00f5igus h\u00fcvitisele.\u00a0\n\u201eAlusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitise eest raha tagasi n\u00f5udmine on lisaks meie kohustusele ka p\u00f5him\u00f5tte k\u00fcsimus, sest inimeste raviks m\u00f5eldud raha v\u00e4lja pettes kannatavad need, kes selle raha eest v\u00f5iks tegelikult ravi saada,\u201c lisas Kont.\u202f\u00a0"}
{"text":"Keeruline liikluss\u00f5lm: Laagris on suur ristmik, mis on ammu ajale jalgu j\u00e4\u00e4nudEriti keeruline on parklast v\u00e4ljas\u00f5idul vasakp\u00f6\u00f6re, sest eraldi foori selleks pole ja radu on palju. Fotod: Geenius Meedia\nGeeniuse tellijale\nLugeja saatis kirja probleemsest liikluss\u00f5lmest Tallinnas Laagri \u00fcles\u00f5idu l\u00e4histel, kus Neste tankla, Rimi poe ja Hesburgeri juures on palju segadust ja liikluskindlustuse fondi j\u00e4rgi ka palju avariisid. Mis seal teha annaks?\nProbleem\nSegadust tekitab nii kesklinna kui ka P\u00e4rnu poolt tulles parklasse s\u00f5it ja veelgi raskem on sealt v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda. Tallinna tehnikak\u00f5rgkooli transpordi- ja liikluskorralduse \u00f5ppekava juht Sven Kreek m\u00f6\u00f6nab, et seal ongi v\u00e4ga palju probleeme, mille juurp\u00f5hjusteks on ajale ja t\u00e4nap\u00e4evasele liiklustihedusele jalgu j\u00e4\u00e4nud skeem, kehv t\u00e4histus ja raudtee\u00fcles\u00f5it.\n\u201cN\u00e4iteks kesklinna poolt tulles on j\u00e4rjestikku kaks vasakp\u00f6\u00f6rde tegemise kohta. \u00dcldjuhul p\u00f6\u00f6ratakse tagumisest, aga miski ei keela teha seda man\u00f6\u00f6vrit ka eestpoolt, k\u00f5ik s\u00f5ltub juhi otsusest, mis v\u00f5ib teatud olukorras temast tagapool s\u00f5itvale juhile \u00fcllatusena tulla,\u201d selgitab Kreek.\nLinna sisenevale vasakpoolsele rajale tekib pikk rivi autosid ajal, kui Laagri \u00fcles\u00f5it on rongi ootel suletud. Sel juhul s\u00f5idetakse kinni v\u00f5imalus m\u00f5lemaks vasakp\u00f6\u00f6rdeks tanklasse, mis tekitab omakorda seisvate autode rivi linnast v\u00e4ljuval vasakpoolsel rajal. Sellisele autode rivile seal aga ruumi v\u00e4ga palju ei ole.\nVaadates seda k\u00f5ike tankla poolt, n\u00e4eme, et sealt v\u00e4lja saab s\u00f5ita ainult \u00fche v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su kaudu, aga kui juht tahab p\u00f6\u00f6rata vasakule, on tal seal p\u00e4ris palju tegemist ja otsustamist, sest peateel on kokku seitse s\u00f5idurada, mis peavad nii palju vabad olema, et ta saaks p\u00f6\u00f6rde sooritada.\nParklast vasakp\u00f6\u00f6rde tegemine on eriti raske, kuna \u00fcletada tuleb v\u00e4ga palju s\u00f5iduradasid ning liiklus on tihe.\nLahendus\nNagu ikka ei ole lihtsat lahendust, kuid m\u00f5ne kiire ja kerge parenduse saaks teha k\u00fcll. Sven Kreek pakub, et v\u00f5iks kaaluda, kas saaks linnast v\u00e4ljuval suunal keelata vasakp\u00f6\u00f6rde tanklasse esimesest sissep\u00e4\u00e4sust.\nV\u00f5ib-olla see leevendaks natuke \u201epusa\u201d tekkimise v\u00f5imalust eri suunas liikujate ja p\u00f6\u00f6rete sooritajate vahel. Tuleks paigaldada t\u00e4iendavaid liiklusm\u00e4rke, mis veidi maad varem selgitaks liikluskorraldust sellel teel\u00f5igul, seda siis just p\u00f6\u00f6rdeid silmas pidades. Hetkel neid ei ole.\nLinna sisenevale parempoolsele rajale tuleb lisada vastavad liiklusm\u00e4rgid, mis kinnitavad, et tegemist on \u00fchiss\u00f5idukirajaga. See t\u00e4histus on hetkel puudu ning juht s\u00f5idab seal pahaaimamatult ja l\u00f5puks viib see rada parklasse, mitte linna. Samuti on kogu ristmikul teem\u00e4rgistus ammust aega kulunud, ehkki ei tohiks olla raske seda regulaarselt v\u00e4rskendada.\n\u201cKunagi ammu r\u00e4\u00e4giti ka raudtee\u00fcles\u00f5idu mitmetasandiliseks ehitamisest, aga kui kaugele see projekt on j\u00f5udnud, ei oska \u00f6elda. Seega ongi tegu v\u00e4ga vana ja iganenud liikluss\u00f5lmega, mis t\u00e4nap\u00e4evase liiklustihedusega enam ei toimi,\u201d \u00fctles Kreek.\nKuna me avalikest andmetest ei leidnud m\u00e4rget konkreetse s\u00f5lme rekonstrueerimise plaanide kohta, k\u00fcsisime Tallinna linnalt, mis sellega plaan on? Abilinnapea Vladimir Sveti s\u00f5nul anal\u00fc\u00fcsitakse pidevalt erinevate objektide rekonstrueerimise vajadust ning selle \u00fcle arutatakse aasta teises pooles eelarvestrateegia l\u00e4bivaatamise k\u00e4igus.\nSee lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 8, aprill 2023\nK\u00f5ik selle ajakirja lood"}
{"text":"Neli inimest said Facebook Marketplace'is petta17. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et p\u00e4ev varem soovis 34-aastane P\u00e4rnu mees osta Facebook Marketplace\u2019ist kohvimasinat. M\u00fc\u00fcja saatis mehele kullerfirma lingi, kuhu mees sisestas oma pangakonto andmed. Seej\u00e4rel tehti mehe pangakontolt \u00fclekanne Leedu pangakontole. Tekitatud kahju on 400 eurot.\u00a0\n17. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 44-aastase P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa valla elaniku pangaarvelt tehti omaniku teadmata v\u00f5\u00f5rale arveldusarvele raha\u00fclekanne. Varaline kahju on \u00fcle 440 euro.\n17. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 27. m\u00e4rtsil soovis 64-aastane P\u00e4rnu naine osta Facebook Marketplace\u2019ist riiuleid. M\u00fc\u00fcja saatis naisele kullerfirma maksekorralduse, kuhu naine sisestas kahel korral oma internetipanga PIN-2 koodi, kuid sai vastuseks, et makse ei l\u00e4inud l\u00e4bi. Kui naine hiljem internetipanka sisenes, oli tema arveldusarvelt broneeritud kaks summat. Varaline kahju on ligemale 1000 eurot.\nLOE KA:\nHaapsalu majutuskohas varastati naiselt telefon ja raha\nL\u00e4\u00e4ne-Nigula vallas l\u00f5i mees elukaaslast\nRaplamaa\nArvutikelmus\n17. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et p\u00e4ev varem soovis 32-aastane Rapla valla naine osta Facebook Marketplace\u2019ist aiatooli, millele pidi lisanduma kulleritasu. M\u00fc\u00fcja saatis naisele tellimusevormi, kuhu naine sisestas enda pangakaardi andmed ja Smart-ID koodid. Hiljem avastas naine, et tema arveldusarvelt on tehtud kaks makset. Tekitatud varaline kahju on \u00fcle 1000 euro."}
{"text":"Raha l\u00e4inud, t\u00f5ukeratast poleL\u00e4\u00e4ne-Virumaal leidis aset kelmus.\nL\u00e4\u00e4ne-Virumaal p\u00f6\u00f6rdus politseisse\u00a026-aastane naine, kellelt raha v\u00e4lja peteti.\nNaine\u00a0soovis Facebook Marketplace\u2019i kaudu osta elektrilist t\u00f5ukeratast. Kannatanu kandis kelmide pangakontole kaubamaksumuse ja saatekulu summa, kuid kaupa k\u00e4tte ei saanud. Tekitatud kahju on 290 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\n\u00a0\n\u00a0\n"}
{"text":"Mullu n\u00f5uti alusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist tagasi 674 korralT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi saanutelt n\u00f5utakse raha tagasi, kui inimene on saanud h\u00fcvitist alusetult ehk tal puudus selleks \u00f5igus. \u00dches aastas tehakse keskmiselt pooltuhat ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitistega seotud tagasin\u00f5uet.\n2022. aastal esitas Tervisekassa inimestele alusetult makstud h\u00fcvitiste eest 584 tagasin\u00f5uet 112 348 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Samal p\u00f5hjusel tehti ka 39 n\u00f5uet t\u00f6\u00f6andjatele 11 880 euro eest ja\u00a051 n\u00f5uet raviasutustele 81 123 euro eest. Kokku n\u00f5uti aluselt makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitisi tagasi 674 korral 205 351 euro eest. \u00a0\nTervisekassa j\u00e4relevalve osakonna juhataja Jelena Konti s\u00f5nul on tagasin\u00f5uded\u202fk\u00f5ige enam tingitud valeandmete esitamisest,\u202fn\u00e4iteks valesti m\u00e4rgitud t\u00f6\u00f6vabastuse periood, tegelikkusest suuremaks deklareeritud maksud, haiguslehe ajal t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine v\u00f5i puhkusel viibimine.\u202f\u00a0\n\u201eTavaline on ka olukord, kus ettev\u00f5te deklareerib t\u00f6\u00f6taja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile \u00e4ra. Samal ajal on t\u00f6\u00f6taja haiguslehel ja saab selle eest meilt h\u00fcvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasin\u00f5udmiseks,\u201c selgitas Kont.\nSamuti ei tohi t\u00f6\u00f6andja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta sotsiaalmaksuga maksustava tulu nagu n\u00e4iteks palka, ka see on alus tagasin\u00f5udeks.\n\u201eT\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitist maksab Tervisekassa inimestele, kel samal ajal j\u00e4\u00e4b sissetulek haiguse ajal saamata. H\u00fcvitis pole m\u00f5eldud selleks, et tavap\u00e4rasest kuupalgast rohkem teenida,\u201c manitses Kont.\u202f\u00a0\nOn ka juhtumeid, kus Tervisekassa k\u00fcsib inimesele makstud haigusraha tagasi t\u00f6\u00f6andjalt, kes on teinud t\u00f6\u00f6tamise registris\u00a0t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamise\u00a0kande tagasiulatuvalt, rikkudes\u00a0oma kohustust t\u00f6\u00f6tamise registris registreerida t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamine seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaja jooksul. H\u00fcvitise maksmise hetkel ei teadnud Tervisekassa, et inimesel ei olnud kogu haiguslehe v\u00e4ltel kehtivat t\u00f6\u00f6suhet ja seega puudus \u00f5igus h\u00fcvitisele.\u00a0\n\u201eAeg-ajalt leiavad aset ka juhtumid, kus inimesel ei ole \u00f5igust h\u00fcvitisele, kuna vigastus v\u00f5i haigestumine on tingitud joobeseisundist, mille arst on tuvastanud. Samuti kaotab inimene \u00f5iguse h\u00fcvitisele juhul, kui ta ei ilmu m\u00f5juva p\u00f5hjuseta arsti vastuv\u00f5tule v\u00f5i eirab teadlikult arsti m\u00e4\u00e4ratud ravi,\u201c nentis Kont. Sel p\u00f5hjusel keeldus Tervisekassa mullu enam kui 4400 korral inimestele t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitise maksmisest osaliselt v\u00f5i t\u00e4ies ulatuses. \u00a0\nEtte tuleb ka olukordi, kus Tervisekassa k\u00fcsib raha tagasi hoopis raviasutuselt, kelle arst on p\u00f5hjendamatult v\u00e4ljastanud haiguslehe. Seda juhul, kui Tervisekassa kontroll seda t\u00f5estab ja on selle alusel maksnud inimesele h\u00fcvitist.\u202f\n\u201eAlusetult makstud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitise eest raha tagasi n\u00f5udmine on lisaks meie kohustusele ka p\u00f5him\u00f5tte k\u00fcsimus, sest inimeste raviks m\u00f5eldud raha v\u00e4lja pettes kannatavad need, kes selle raha eest v\u00f5iks tegelikult ravi saada,\u201c lisas ta.\u202f"}
{"text":"Michal peab poliitikute osalusi ettev\u00f5tetes m\u00e4rgiks usaldusest Eesti vastu   Paljud \u00e4sja ametisse astunud valitsuse liikmed on aktiivsed ka ettev\u00f5tluses ja investeerimises, n\u00e4iteks on kliimaminister Kristen Michali ettev\u00f5tte omanduses mitme panga ja ka Merko Ehituse aktsiaid. Michali s\u00f5nul on tema osalused nii v\u00e4iksed, et korruptsiooniriski pole ning sellised investeeringud Eesti ettev\u00f5tlusesse n\u00e4itavad usaldust oma riigi majanduse tuleviku vastu.   Kristen Michalile kuulub 2013. aastal asutatud Rohelised Torud O\u00dc, mille kaudu on ta raha paigutanud Merko Ehituse, LHV Groupi, Coop Panga ja Enefit Greeni aktsiatesse. 2021. aasta aruanne n\u00e4itab, et Rohelised Torud sai toona \u00fcle 56 000 euro puhaskasumit ja ettev\u00f5tte varade v\u00e4\u00e4rtus k\u00fc\u00fcndis ligi 156 000 euroni. Lisaks on Michalil osalus veebiportaalide tegevusele keskendunud \u00dchendatud Kanalid O\u00dc-s, kuid ettev\u00f5ttel, mille juhatuse liige on Reformierakonna kunagine peasekret\u00e4r, n\u00fc\u00fcdseks poliitikast lahkunud Martin Kukk, ei ole viimasel ajal aktiivset \u00e4ritegevust olnud. Michal \u00fctles ERR-ile, et korruptsioonivastase seaduse kohaselt v\u00f5ib teha toiminguid ja otsuseid, kui osalus on alla k\u00fcmne protsendi - siis ei ole tegemist ettev\u00f5ttega seotud isikuga. \"Minu osalused ettev\u00f5tetes on mikroskoopilised ja see piir ei paista selle eluaja jooksul k\u00e4tte tulevat, aga ma ei kaota lootust. Kui peaks siiski tekkima mis tahes otsuse puhul k\u00f5hklusi, k\u00fcsin p\u00e4devatelt ametiisikutelt \u00fcle ja\/v\u00f5i m\u00fc\u00fcn osalused ja\/v\u00f5i taandan selle otsuse tegemiselt, see on loogiline iga otsustaja puhul,\" s\u00f5nas Michal. Ta lisas, et soovitab siiski Eesti inimestel ja eriti otsustajatel investeerida kohalikku majandusse ning b\u00f6rsil kaubeldavad aktsiad on selleks head. \"Otsustajate puhul sellised investeeringud Eesti ettev\u00f5tlusesse n\u00e4itavad usaldust oma riigi majanduse tuleviku ja laiemalt \u00e4rikeskonna suhtes,\" \u00fctles kliimaminister.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel   "}
{"text":"L\u00e4\u00e4nes Venemaad enam ei kardetaNad aduvad, et neile saab osaks kaotus, kirjutab Berliinis elav Vene sotsioloog Igor Eidman.Eidman leiab\u00a0(Gazeta 17.04), et \u00abPutini kokk\u00bb Jevgeni Prigo\u017ein v\u00e4ljendab oma isandate s\u00f5numit L\u00e4\u00e4nele: leppige k\u00fclmutatud konfliktiga v\u00f5i Venemaa muutub veel fa\u0161istlikumaks. Aga... terroristidega l\u00e4bi ei r\u00e4\u00e4gita! \nNad aduvad, et neile saab osaks kaotus.\nVenemaa v\u00f5imuladvik m\u00f5istab, et kaotab s\u00f5ja ja tahab selle ajutiselt k\u00fclmutada. Isegi terrorist Prigo\u017ein kirjutab sellest. Ehkki tema artikkel\u00a0kannab pealkirja \u00abVaid aus lahing: ei mingisugust kauplemist\u00bb, on see p\u00fchendatud justnimelt taolise kauplemise v\u00f5imaluste otsingutele L\u00e4\u00e4nega. Venemaa poolne tingimus on konflikti k\u00fclmutamine praegust vaenupooli lahutavat liini pidi, mis v\u00f5imaldaks vallutatud alad \u00ab\u00e4raseedida\u00bb.\nPrigo\u017ein kirjutab: \u00abT\u00e4na on v\u00f5imu ja \u00fchiskonna tarvis tervikuna vaja panna s\u00f5jalisele erioperatsioonile rasvane punkt. Ideaalne variant oleks kuulutada s\u00f5jaline erioperatsioon l\u00f5ppenuks, teatada k\u00f5igile, et Venemaa on oma planeeritud eesm\u00e4rgi saavutanud\u2026 Siis j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid \u00fcks: kinnitada kindlalt kanda aladel, mis on juba olemas\u00bb.\nOn v\u00f5imalik, et Prigo\u017ein sai tellimuse taoliseks \u00ablekituseks\u00bb presidendi administratsioonilt \u2013 muidu poleks tal ju selleks meelekindlust jagunud. Sama oleks soovinud ka Putin ise, ent moel, et ettepanek konflikti k\u00fclmutamiseks oleks talle tulnud USA ja Euroopa Liidu poolt.\nKreml p\u00f6\u00f6rdub Prigo\u017eini suu l\u00e4bi L\u00e4\u00e4ne poole: laske meil s\u00f5da l\u00f5petada ja \u00e4raahmata see, mille oleme juba \u00e4raahmanud, aga kui te ei lase seda teha ja lubate Ukrainal pealetungi alustada, tuleb see teile endile kahjuks \u2013 Venemaa militariseerub veel enam, muutub veel fa\u0161istlikumaks; m\u00f5\u00f5dukate b\u00fcrokraatide asemel tulevad v\u00f5imule minu, Prigo\u017eini, taolised, kes hakkavad teiega kuni viimse venelaseni s\u00f5dima. Venemaa v\u00f5imud p\u00fc\u00fcavad kauplemist oma tavap\u00e4rasel kriminaalsel moel saavutada \u0161antaa\u017ei kaudu,\nSamas on juhtunud see, et keegi neid naeruv\u00e4\u00e4rseid v\u00e4ljapressijaid enam ei karda ja kauplema nendega ei hakata, Nad lihtsalt l\u00f6mastatakse.\nT\u00f5lkinud Teet Korsten"}
{"text":"Riigikogu alatised komisjonid valisid endale juhidPea k\u00f5ik Riigikogu alatised komisjonid valisid t\u00e4nastel istungitel endile esimehe ja aseesimehe. Ainsana on juhid valimata Euroopa Liidu asjade komisjonis.\n\u00a0Keskkonnakomisjoni esimees on Tarmo Tamm (E200) ja aseesimees Andres Metsoja (Isamaa). Komisjoni kuuluvad Yoko Alender, Mait Klaassen, Hanah Lahe (k\u00f5ik RE), Tiit Maran (SDE), T\u00f5nis M\u00f6lder (KE), P\u00e4rtel-Peeter Pere (RE) ja Evelin Poolamets (EKRE).\nKultuurikomisjoni esimees on Heljo Pikhof\u00a0(SDE) ja aseesimees T\u00f5nis Lukas (Isamaa). Komisjoni kuuluvad Vadim Belobrovtsev (SDE), Helle-Moonika Helme, Mart Helme (m\u00f5lemad EKRE), Ester Karuse (KE), Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop (k\u00f5ik RE), Kadri Tali ja Tanel Tein (m\u00f5lemad E200).\nMaaelukomisjoni esimees on Urmas Kruuse (RE) ja aseesimees Rene Kokk (EKRE). Komisjoni kuuluvad Arvo Aller (EKRE), Aleksei Jevgrafov, Juku-Kalle Raid (m\u00f5lemad E200), Maido Ruusmann ja Andrus Seeme (m\u00f5lemad RE).\nMajanduskomisjoni esimees on Priit Lomp (SDE) ja aseesimees Lauri Laats (KE). Komisjoni kuuluvad Rain Epler (EKRE), Mario Kadastik, Siim Kallas, Erkki Keldo (k\u00f5ik RE), Mart Maastik (Isamaa), Andres Sutt (RE) ja Toomas Uibo (E200).\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esimees on Igor Taro (E200)\u00a0ja aseesimees Jaak Valge (EKRE). Komisjoni kuuluvad Anti Allas (SDE), Ants Frosch (EKRE), Andrei Korobeinik (KE), Katrin Kuusem\u00e4e (RE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Urve Tiidus (k\u00f5ik RE)\u00a0ja Aleksandr T\u0161apl\u00f5gin (KE).\nRahanduskomisjoni esimees on Annely Akkermann (RE) ja aseesimees Jaak Aab (KE). Komisjoni kuuluvad Martin Helme (EKRE), Aivar Kokk (Isamaa), Maris Lauri, J\u00fcrgen Ligi (m\u00f5lemad RE), Jevgeni Ossinovski (SDE), Siim Pohlak (EKRE), Marek Reinaas (E200), Kersti Sarapuu (KE), Aivar S\u00f5erd (RE) ja Hendrik Johannes Terras (E200).\nRiigikaitsekomisjoni esimees on Kalev Stoicescu (E200) ja aseesimees Leo Kunnas (EKRE). Komisjoni kuuluvad Enn Eesmaa (KE), Raimond Kaljulaid (SDE), Meelis Kiili, Ants Laaneots (m\u00f5lemad RE), Alar Laneman (EKRE), Priit Sibul (Isamaa), Peeter Tali (E200) ja Kristo Enn Vaga (RE).\nSotsiaalkomisjoni esimees on \u00d5nne Pillak (RE) ja aseesimees Riina Solman (Isamaa). Komisjoni kuuluvad Kalle Gr\u00fcnthal (EKRE), Andre Hanim\u00e4gi (KE), Karmen Joller (RE), Tanel Kiik (KE), Helmen K\u00fctt (SDE), Irja Lutsar (E200), Eero Merilind\u00a0ja Kristina \u0160migun-V\u00e4hi (m\u00f5lemad RE).\nV\u00e4liskomisjoni esimees on Marko Mihkelson (RE) ja aseesimees Henn P\u00f5lluaas (EKRE). Komisjoni kuuluvad Maria Jufereva-Skuratovski (KE), Eerik-Niiles Kross (RE), Johanna-Maria Lehtme (E200), Anti Poolamets (EKRE), Reili Rand (SDE), Urmas Reinsalu (Isamaa)\u00a0ja Luisa R\u00f5ivas (RE).\n\u00d5iguskomisjoni esimees on Eduard Odinets (SDE) ja aseesimees Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart (KE). Komisjoni kuuluvad Anti Haugas (RE), Jaanus Karilaid (KE), Kert Kingo (EKRE), Liisa-Ly Pakosta (E200), Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast (k\u00f5ik RE) ja Varro Vooglaid (EKRE).\nAinsana on riigikogu alatistest komisjonidest juhid valimata veel Euroopa Liidu asjade komisjonis. Koalitsioonilepingu j\u00e4rgi peaks komisjoni esimehe koht kuuluma erakonnale Eesti 200. Selle koha peaks saama Liisa-Ly Pakosta.\nKolmele erikomisjonile - korruptsioonivastasele erikomisjonile, riigieelarve kontrolli erikomisjonile, julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonile - on esimehed ja aseesimehed samuti kinnitamata. Koalitsioonilepingu j\u00e4rgi kuulub julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve komisjoni esimehe koht Reformierakonnale, samuti on Reformierakonnale leppe j\u00e4rgi m\u00f5eldud korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe ja riigieelarve kontrolli aseesimehe kohad."}
{"text":"Kavalad netipetturid esinevad politseinikenaV\u00f5rumaa Teataja ajakirjaniku t\u00f6\u00f6meili postkasti ilmus m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal v\u00e4gagi uhke disainiga \u00f5ngitsuskiri. Seekord olid rahamaiad petuskeemitajad kasutanud efektset keelum\u00e4rki ning saatjaks m\u00e4rkinud justkui politsei enda."}
{"text":"Kehtna valla suhtes on esitatud korruptsioonikahtlusRahandusministeerium on algatanud Kehtna valla haljasalade hooldushanke suhtes j\u00e4relevalvemenetluse. Korruptsioonikahtlus puudutab t\u00f5siasja, et \u00fche hanke osa v\u00f5itjaks tunnistati valla juristile kuuluv ettev\u00f5te.Kehtna vald korraldas aastateks 2023-2025 valla haljasalade hoolduse hanke, mille pakkumuste esitamise t\u00e4htaeg oli 31. jaanuar. Vallavalitsuse veebruarikuu korraldusega tunnistati Kaerepere piirkonna haljasalade hooldamises hanke v\u00f5itjaks ettev\u00f5te Andiamo O\u00dc. Raplamaa S\u00f5numite toimetusele laekus vihje, et firma on loodud spetsiaalselt hanke korraldamise ajal ning kuulub vallavalitsuse juristile Andi Liblikmanile. Vallavalitsusele on konkureeriv ettev\u00f5te esitanud v\u00e4ide ning t\u00fchistamisn\u00f5ude.Krediidiinfo andmetel alustas Andiamo O\u00dc tegutsemist t\u00f5epoolest selle aasta jaanuaris ning kuulub ainuisikuliselt Andi Liblikmanile. Riigihangete Registri kohaselt osales Kaerepere piirkonna hankeosas kuus ettev\u00f5tet. \u00dcks neist, Vikingworks O\u00dc (esindaja M\u00e4rt Saank\u00fcll) esitas vallavalitsusele v\u00e4ide ja t\u00fchistamisn\u00f5ude. Selgituses toob ta v\u00e4lja, et hanke v\u00f5itnud ettev\u00f5tte omanikul ehk Liblikmanil oli tulenevalt ametist ligip\u00e4\u00e4s valla dokumentidele ja nende koostamisele, muuhulgas v\u00f5imalus neid endale kasulikult suunata. V\u00e4ide esitaja hinnangul viitab see huvide konfliktile ning korruptsioonikahtlusele.Ettev\u00f5tte esindaja on seisukohal, et vald ei ole hanke korraldamisel tegutsenud l\u00e4bipaistvalt, ja lisab, et kui valla ametnik on tegelenud hanke ettevalmistamisega ja osalenud hanke korraldamisel, siis selle ametniku poolt hanke toimumise ajal spetsiifiliselt hankes osalemiseks loodud ettev\u00f5te ei tohiks hankes osaleda.\u201eEesti vabariigis on lubatud tegeleda ettev\u00f5tlusega, sh osaleda hangetel etteantud seadusi j\u00e4rgides k\u00f5igil s\u00f5ltumata sellest, kas tegemist on juristi, traktoristi, volikogu liikme v\u00f5i kooli direktoriga,\" kommenteeris teemat Kehtna vallavanem Tanel Viks. Samas nentis ta, et protsessi telge j\u00e4lgides on kaks momenti, kus v\u00f5ib tekkida korruptsioonirisk. Esimene neist hanke ettevalmistamisel, kui luuakse p\u00f5hjendamata kitsendusi kellegi kasuks v\u00f5i \u00fcks pakkujatest saab eelinfot, mis annaks talle eelise teiste pakkujate suhtes. Kehtna niitmishanke protsessis pole aga vallavanema s\u00f5nul kellegi suhtes eelist loodud, \u00fclej\u00e4\u00e4nud hankeprotsess on Riigihangete Keskuse keskkonnas k\u00f5ikidele pakkujatele avalik,\" lisas ta.Teise korruptsiooniriski momendina toob vallavanem pakkumiste esitamisel v\u00e4lja selle, kui \u00fcks pakkuja saaks varem teada konkurentide hinna ja seda infot omades teeks soodsama pakkumise. \u201eRisk on aga teoreetiline, kuna tegelikult Riigihangete Keskuse keskkonnas sellist v\u00f5imalust ei eksisteeri, ehk ka siin ei ole Kehtna niitmishanke osas mingit teemat,\" t\u00e4psustas vallavanem.Viksi s\u00f5nul peab paika, et kogu protsessi \u00fcle teostab j\u00e4relevalvet rahandusministeerium, kes on omakorda vallale esitanud k\u00fcsimused ja saanud vastused. \u201eKui siiski tuleks rahandusministeeriumi poolt hankeprotsessi kohta ettekirjutus v\u00f5i m\u00e4rkus, siis saame sellest l\u00e4hin\u00e4dalatel teada.\" V\u00e4idet, et valla juristil on v\u00f5imalus dokumente koostada, muuta ja endale kasulikult suunata, \u00fctleb vallavanem, et see jutt on j\u00e4rjekordne \u201eKehtna FM\u201c mida levitavad kodanikud, kellel puudub arusaamine asjade tegelikust olemusest ning see info on vildakas. \u201eAga see pole esimene kord ja ilmselt saame FM-i uudiseid ka tulevikus kuulda.\"Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Geili Fleinmaa \u00fctles vaid nii palju, et Kehtna valla haljasalade hooldushanke \u00fcle on t\u00f5epoolest algatatud j\u00e4relevalvemenetlus, mis on hetkel veel pooleli. \u00dcks Kehtna vallavolikogu liikmetest teadis vihjata, et lahendus kogu loole v\u00f5ib tulla juba sellel n\u00e4dalal.Mariliis Vest"}
{"text":"Kellest v\u00f5iks saada j\u00e4rgmine L\u00e4ti president? Levitsi v\u00f5imalused paistavad \u00fcha tuhmimadPole v\u00e4listatud, et viimasel hetkel v\u00f5ib m\u00f5ni parlamendierakond ka n-\u00f6 musta hobuse \u00fcles seada.Mai viimasel p\u00e4eval valib L\u00e4ti seim riigile uut presidenti. Kandidaadid seatakse \u00fcles enne seda, ajavahemikus 9.-13. mai. Praegu valitseb riigis patiseis: ametlikult on oma kandideerimist kinnitanud \u00fcksnes \u00e4rimees, partei \u00dchendnimekiri asutaja Uldis P\u012blens. L\u00e4ti senist presidenti Egils Levitsit peetakse de facto samuti kandidaadiks, ehkki tema kandidatuuri pole ametlikult \u00fcles seatud.Kummalgi neist ei ole kogu koalitsiooni toetust. Uus \u00dchtsus - valitsev partei - on avaldanud toetust praegusele presidendile, samal ajal kui \u00dchendnimekiri seisab loomulikult oma asutaja ja kandidaadi eest.L\u00e4tlased pole rahulSeimi suurim erakond Uus \u00dchtsus ei kavatsegi enda kandidaati esitada. Fraktsioon on seisukohal, et j\u00e4rgmise presidendi prioriteet peaks olema m\u00f5ista riikliku julgeolekuga seotud s\u00f5lmk\u00fcsimusi, ja Levits vastab sellele tingimusele. Levitsil on L\u00e4ti venemeelsete j\u00f5udude kohta selge seisukoht. Lisaks on ta tugev NATO toetaja ning poliitikaeksperdid r\u00f5hutavad tema kogemusi ja panust riigi julgeolekupoliitikasse.Samuti m\u00e4ngis Levits valitsuse moodustamise ajal suurt rolli siis, kui Uus \u00dchtsus suutis parlamendis s\u00e4ilitada k\u00f5igest kaheksa kohta. (2013. aastal oli L\u00e4tis ainult kaks v\u00f5imalikku tulemust: kas populistlikult juhitud valitsus v\u00f5i valitsus, mida juhtis erakond, kes kaotas eelmised valimised. Levits otsustas anda peaministrikoha Kri\u0161j\u00e4nis Karin\u0161ile.) Hilisematel aastatel on Levits olnud Karin\u0161i juhitud v\u00f5imuliidule samamoodi oluline tugipunkt.Riia lossi praeguse peremehe teine t\u00e4htis toetaja on Rahvusliit, kes esitas Levitsi oma kandidaadiks ka eelmistel ja \u00fcle-eelmistel valimistel. Kuigi Levits ei ole oma kandidatuuri kinnitanud, on ta hakanud meediaga rohkem suhtlema ja tema kavatsused paistavad ilmsed. Ent see ei muuda \u00fchiskonnas valitsevat presidendi \u00fcldist kehva kuvandit.Opositsiooni vaadeOlgugi et Levits on olnud L\u00e4tit rahvusvaheliselt esindades edukas ja aktiivne, on presidendi populaarsus nelja aasta jooksul v\u00e4henenud k\u00f5igi aegade madalaimale tasemele: \u00fcksnes 20% L\u00e4ti elanikke suhtub tema ametiaega h\u00e4sti. Presidendi toetust on \u00f5\u00f5nestanud nii tema vastuolulised avaldused koroonapandeemia kontekstis kui ka teravad avaldused Karin\u0161i koalitsioonipartnerite vastu.\u00c4rimees Uldis P\u012blensit, kes suutis \u00dchendnimekirja loomisega liita kolm kogenud poliitilist j\u00f5udu (L\u00e4ti Rohelise Partei, L\u00e4ti Regioonide Liidu ja Liep\u00e4ja Partei) ning l\u00f5hestada Roheliste ja Talurahva Liitu, peetakse valimistel halliks kardinaliks. \u00dchelt poolt on ta ettev\u00f5tjana harjunud rahvusvahelises keskkonnas tegutsema ja on seega kaudselt kogenud ka rahvusvahelises diplomaatias.Teisalt tekitavad muret tema poliitilised ambitsioonid. V\u00f5imaliku presidendina on ta enda prioriteediks seadnud sise- ja v\u00e4lisjulgeoleku, majanduse ja regionaalarengu - k\u00fcsimused, mida ta v\u00f5iks k\u00e4sitleda pigem peaministri, mitte presidendina.Seega v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ravaks saada hoopis opositsiooni toetus. Seimis esindatud suurim opositsioonij\u00f5ud - Roheliste ja Talurahva Liit - ei ole oma kandidaati veel nimetanud.Progressiivsed panevad enda s\u00f5nul r\u00f5hku riigisisesele esindatusele. Erakond on juhtinud t\u00e4helepanu sellele, et j\u00e4rgmine president peaks p\u00e4lvima rahva hulgas suuremat toetust. Samuti on nad esile t\u00f5stnud \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimist, seda nii korruptsioonivastases v\u00f5itluses kui ka perekonnav\u00f5rdsuse puhul. See t\u00e4hendab, et kandidaadi vaated kooseluseadusele v\u00f5ivad saada otsustavaks ja konservatiivsele P\u012blensile oleks see takistuseks.Samamoodi soovivad Progessiivsed, et j\u00e4rgmine president m\u00f5istaks majanduse kestliku arengu ja senise v\u00e4lispoliitilise kursi hoidmise vajalikkust. Erakond r\u00f5hutab, et nende prioriteet on seada \u00fcles omaenda kandidaat. Praeguste teadmiste p\u00f5hjal v\u00f5iks selleks olla L\u00e4ti konstitutsioonikohtu endine esimees Sanita Osipova.Nn Kari\u0146\u0161i-Levitsi re\u017eiim Seimis esindatud populistlikud j\u00f5ud - endise oligarhi Ain\u00e4rs \u0160lesersi partei L\u00e4ti Esimesena ja Kremli-meelsed populistid Stabiilsuse Eest! - on enda s\u00f5nul p\u00fchendunud \u00fchiskonna l\u00f5hestamise \u00e4rahoidmisele, ehkki samal ajal panustavad nad nn Karin\u0161i-Levitsi re\u017eiimi avalikule materdamisele. \u201eMe ei taha, et inimesed peaksid Karin\u0161i ja Levitsi valitsemise all veel kolm ja pool aastat kannatama. T\u00f6\u00f6tame selle nimel, et nad v\u00f5imult kukutada,\u201c \u00fctles \u0160lesers. Levitsi s\u00f5nul ei tahagi ta populistide ja venemeelsete j\u00f5udude h\u00e4\u00e4li, P\u012blensi jaoks poleks see probleem.Praegu v\u00f5iks parima stsenaariumi korral saada Levits 49 h\u00e4\u00e4lt (L\u00e4ti seimis on 100 kohta - toim). P\u012blens on korduvalt r\u00f5hutanud, et k\u00f5ik \u00dchendnimekirja liikmed on palunud tal kandideerida. Kuid tuleb toonitada, et presidendih\u00e4\u00e4letus on salajane, samuti v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ravaks saada Roheliste ja Talurahva Liidu ning \u00dchendnimekirja vastasseis.L\u00e4ti presidendivalimiste ajaloolises vaates ei saa siiski v\u00e4listada ka n-\u00f6 musta hobuse esile kerkimist. \u00dcks selline v\u00f5iks olla kauaaegne diplomaat Baiba Bra\u017ee, kes on praegu NATO asepeasekret\u00e4r, ehkki ta on teatanud, et toetab Levitsi j\u00e4tkamist.Teine viimase hetke kandidaat v\u00f5iks olla Uue \u00dchtsuse esimees, endine peaminister Valdis Dombrovskis, kes on praegu Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik. Uus \u00dchtsus peab igal juhul tegema \u00f5ige P\u012blensi-vastase valiku, kusjuures see v\u00f5ib hiljem m\u00e4\u00e4rata ka nende enda valitsuses j\u00e4tkamise. Levitsi j\u00e4tkamise v\u00f5imalused tunduvad aga \u00fcha tuhmimad.\u00a0\"J\u00e4rgmine president peaks p\u00e4lvima rahva hulgas suuremat toetust.\"\"Presidendi populaarsus on nelja aasta jooksul v\u00e4henenud k\u00f5igi aegade madalaimale tasemele: \u00fcksnes 20% L\u00e4ti elanikke suhtub tema ametiaega h\u00e4sti.\"TOETUSKrauze: Levitsi toetamine on v\u00e4listatudOpositsioonierakonna Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) esimees Armands Krauze teatas eile, et ametis oleva presidendi Egils Levitsi toetamine on nende jaoks \u201ekategooriliselt ja t\u00e4iesti \u00fchem\u00f5tteliselt v\u00e4listatud\u201c. ZZS-il on seimis 16 kohta.Krauze s\u00f5nul hindab erakond k\u00f5rgelt seda, et Levits toetab Ukrainat, ning tema suhtumist NATO-sse ja L\u00e4ti julgeolekusse. Ent samal ajal on ZZS-il teistes k\u00fcsimustes presidendiga suuri erimeelsusi. \u201eN\u00e4iteks eelmise valitsuse ajal vastu v\u00f5etud haldusreform,\u201c m\u00e4rkis Krauze. Samuti ei ole ZZS rahul sellega, et Levits toetab riigiametnike palkade t\u00f5stmist. \u201eTa on suurendanud L\u00e4ti \u00fchiskonnas juba niigi eksisteerivat l\u00f5het,\u201c \u00fctles Krauze. ZZS-i esimees t\u00f5i esile selle, et president Levitsi toetus on rahva seas v\u00e4ike. Samuti pole Levits tema arvates oma s\u00f5nades ja tegudes neutraalne, sest liigitab parlamenti valitud poliitilised j\u00f5ud headeks ja halbadeks. Levits \u00fctles p\u00e4rast eelmisi parlamendivalimisi, et seimi p\u00e4\u00e4ses neli demokraatlikku erakonda. Presidenti kritiseerinud ZZS nende hulka ei kuulunud.L\u00e4ti president Egils Levits 13. aprillil Portugalis. Ehkki rahvusvaheliselt on Levits teinud head t\u00f6\u00f6d, toetab teda k\u00f5igest viiendik l\u00e4tlasi.Roberts Rasums RIIA"}
{"text":"Rapla valla endise juristi pettused tulid p\u00e4evavalgele11. aprillil v\u00f5ttis P\u00e4rnu maakohus vastu otsuse, millega m\u00f5isteti Rapla valla endine jurist Kaire S\u00e4demets s\u00fc\u00fcdi omastamises ja dokumentide v\u00f5ltsimises. Paari aastaga pettis S\u00e4demets Rapla valla inimestelt v\u00e4lja \u00fcle 20\u00a0000 euro.\nRaplamaa S\u00f5numid on selle juristi tegemisi leheveergudel kajastanud kahel korral, aastatel 2019 ja 2020. Seda k\u00fcll teisest vaatevinklist, kuid ebaeetiline k\u00e4itumine on olnud lugude v\u00f5tmes\u00f5na. Rapla vald kaebas ajalehe toona pressin\u00f5ukogusse ning saadi v\u00f5it. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal tulid aga avalikkuse ette paljud teised S\u00e4demetsa kuriteod. Nimelt oli ta Rapla valla poolt"}
{"text":"Rahandusministeerium uurib Kehtna vallas l\u00e4bi viidud hanke seadusp\u00e4rasustRahandusministeerium on algatanud Kehtna valla haljasalade hooldushanke suhtes j\u00e4relevalvemenetluse. Kahtlus puudutab t\u00f5siasja, et \u00fche hanke osa v\u00f5itjaks tunnistati valla juristile kuuluv ettev\u00f5te.\nKehtna vald korraldas aastateks 2023-2025 valla haljasalade hoolduse hanke, mille pakkumuste esitamise t\u00e4htaeg oli 31. jaanuar. Vallavalitsuse veebruarikuu korraldusega tunnistati Kaerepere piirkonna haljasalade hooldamises hanke v\u00f5itjaks ettev\u00f5te Andiamo O\u00dc. Raplamaa S\u00f5numite toimetusele laekus vihje, et firma on loodud spetsiaalselt hanke korraldamise ajal ning kuulub vallavalitsuse juristile Andi Liblikmanile. Vallavalitsusele on konkureeriv ettev\u00f5te esitanud vaide ning t\u00fchistamisn\u00f5ude."}
{"text":"Raha l\u00e4inud, t\u00f5ukeratast poleL\u00e4\u00e4ne-Virumaal p\u00f6\u00f6rdus politseisse 26-aastane naine, kellelt oli raha v\u00e4lja petetud. Naine oli Facebook Marketplace'i kaudu soovinud osta elektrilist t\u00f5ukeratast.Kannatanu kandis kelmide pangakontole kauba maksumuse ja saatekulu summa, kuid kaupa k\u00e4tte ei saanud.Tekitatud kahju on 290 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.(VT)"}
{"text":"Vaheri distsiplinaarjuurdlus peab valmima juuniksSiseminister on alustanud kelmusele kaasaaitamise kahtluse saanud politseijuhi Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarjuurdlust, mille kokkuv\u00f5te peab olema valmis hiljemalt juuni l\u00f5puks.Kaitsepolitsei on esitanud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019 aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses oli juba aasta aega t\u00f6\u00f6tanud. Kahtlustuse kohaselt esitas Heldna mullu mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensioni. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets on Vaheri distsiplinaarmenetluseks moodustanud komisjoni, kellel tuleb esitada menetluse kokkuv\u00f5te siseministrile hiljemalt t\u00e4navu aasta 30. juuniks. SIIM RANDLA"}
{"text":"JuhtusVargad lahkusid ratastel17. aprillil teatati, et Tartus Vaksali t\u00e4nava maja eest on varastatud naiste linnaratas Bottecchia. Kahju on 449 eurot.Tartus Jalaka t\u00e4naval varastati pesukuivatuspuu k\u00fclge lukustatud sinine jalgratas Giant Escape Disc 3, kahju 600 eurot.Tartus Anne t\u00e4nava kortermaja trepikojast varastati aga radiaatori k\u00fclge lukustatud elektriline t\u00f5ukeratas Joyride. Kahju on 800 eurot.Politsei palub abi\u00d6\u00f6l vastu 17. aprilli kella 23\u20142 vahel said Tartus Ropka 24 juures kahjustada s\u00f5idutee \u00e4\u00e4res parkinud s\u00f5iduauto Mercedes-Benz ja kaubik Renault Trafic.Avarii p\u00f5hjustanud s\u00f5idukijuht lahkus s\u00fcndmuskohalt. Avarii p\u00f5hjustajal ja juhtumit pealt n\u00e4inud inimestel palutakse v\u00f5tta politseiga \u00fchendust tel 730 8814 v\u00f5i e-kirjaga louna.ate@list.politsei.ee.Pidu l\u00f5ppes l\u00f6\u00f6misega15. aprilli varahommikul l\u00f6\u00f6di Tartus \u00dclikooli t\u00e4nava meelelahutusasutuses 27-aastast meest. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.Pettuse ohver kaotas palju rahaPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus inimene, kes langes detsembrist m\u00e4rtsini veebikeskkonnas pettuse ohvriks ning kaotas kokku 36 797 eurot.Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust.Ropka t\u00e4naval avarii teinud juht lahkus s\u00fcndmuskohalt. PPA"}
{"text":"Elmar Vaheri suhtes alustatud distsiplinaarjuurdlus peab valmima juuniksSiseminister on alustanud kelmusele kaasaaitamise kahtluse saanud politseijuht Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarjuurdlust, mille kokkuv\u00f5te peab hiljemalt olema valmis juuni l\u00f5puks.\nKaitsepolitsei on esitanud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. Kahtlustuse kohaselt esitas Heldna mullu mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets on moodustanud politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse l\u00e4biviimiseks komisjoni, mille juhiks on m\u00e4\u00e4ratud personalipoliitika osakonna \u00f5igusn\u00f5unik Ingrid Puurvee. Komisjonil tuleb esitada distsiplinaarmenetluse l\u00e4biviimise kokkuv\u00f5te siseministrile hiljemalt t\u00e4navu aasta 30. juuniks."}
{"text":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 420. p\u00e4ev \u2013 vene pool j\u00e4tkab edenemistL\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.\nUkraina 19. aprill 2023:\npingeline olukord mitmel rindel\u00f5igul j\u00e4tkub ja pisu j\u00e4tkab vene pool edenemist, uudiseid venemaalt (halvenev eelarve seis, kasvav tsensuur jne), USA tegevus Hiina suunal, Saudi Araabia ja Araabia \u00dchendemiraatid on muutunud suurimateks vene nafta ostjateks\u2026\nEile \u00f6\u00f6sel v\u00e4iksem (vist 7 Iraani drooni) r\u00fcnnak l\u00f5unapoolsematele Ukraina linnadele tehti ja v\u00e4hemalt 6 neist alla lasti. Suurematest tabamustest info puudus. V\u00f5imalik, et pisu testiti Ukraina \u00f5hut\u00f5rje paiknemist ja v\u00f5imekust (see j\u00e4rjest paraneb), sestap suurema r\u00fcnnaku ootel. Piiri\u00e4\u00e4rsete Ukraina k\u00fclade tavaline pommitamisp\u00e4ev ja ikka Harkivi oblastis tihedamalt. vene pool kurtis, et neilgi miskit pihta sai ja \u00fcks objekt olla vene s\u00f5jakomissariaat, mis kahjustusi sai.\nputini visiidiga \u201erinde l\u00e4hedale\u201d pisu segased lood. kreml v\u00e4idab, et k\u00e4is 17. ja 18. aprillil aga \u00fches n\u00fc\u00fcdseks kustutatud videol\u00f5igus olla putin \u00f6elnud, et peatselt saabuvad vene lihav\u00f5ttep\u00fchad. Kohtus ta vene k\u00f5rgemate s\u00f5jav\u00e4ejuhtidega ja pisu kummaline, et kohal polnud sealset k\u00f5rgemat juhti gerassimovi ning saatjaks \u0161oigut. Kipub arvama, et miskit k\u00e4\u00e4rib rohkem. Kui putini kaugus rindejoonest oli 130 km, siis eile k\u00e4is Zelenski rindelinnas Avdiivka\u2026\nKupiansk-Kreminna: vene poole r\u00fcnnakute arv tervel rindejoonel kasvas. K\u00fcll on veel tegu pigem kompimistega nii rinde p\u00f5hja kui l\u00f5unaosas. Kreminnast l\u00f5unas asuvas metsalaalas olla vene pool siiski pisu oma possasid (m\u00f5nisada meetrit) l\u00e4\u00e4ne poole l\u00fckanud. Kaudtuld palju ja seda p\u00f5hiliselt vene poolelt.\nSiversk: tundub, et pisu vene l\u00e4bimurret Bilohorivka k\u00fclast l\u00f5unas tagasi l\u00f6\u00f6di, aga t\u00e4pset seisu seni teada pole. Uueks r\u00fcnnakusuunaks sel l\u00f5igul on Spirne k\u00fclast p\u00f5hjapoolt \u00fcle p\u00f5ldude (5 km lai see ala on). V\u00f5imalik, et siingi \u00fcks kilomeeter edasi saadi ja j\u00e4rgmises metsaribas p\u00f5lluserval end paika seati. Kaudtuld vene poolelt jagus nii Bilohorivka kui Spirne pihta. Pisu t\u00f6\u00f6tleb ka Ukraina ja Rubizne ning L\u00f5ss\u00f5tsanski suunal.\nBahmut: m\u00f5lemas Bahmuti \u00fcmberpiiramise harus r\u00fcnnakute surve vaikselt kasvab, aga seni siin rindejoon p\u00fcsib. Bahmuti linnas siiski vene pool nii p\u00f5hja-, ida- kui kagusuunal kvartali v\u00f5i kaks v\u00e4hemalt edasi liikus. Kuna tavap\u00e4rase suurt\u00fckit\u00f6\u00f6ga pole Bahmuti piisavalt madalaks tehtud, siis juba mitmes p\u00e4ev pommitatakse linna u 500 kg raskuste lennukipommidega ja eks need hakkavad oma m\u00f5ju avaldama. Kaudtulemoona puudust vene poolel pole ja seda jagus kuni 10 km kaugusele rindejoonest ja ikka k\u00f5igi teede ja k\u00fclade pihta.\nDonetsk: Avdiivka \u00fcmberpiiramise ponnistused j\u00e4tkuvad ja hetkel selgitamisel, kas p\u00f5hjaharus mingit vene poole edenemist oli (hetkel vaid k\u00f5lakas). Opytne juures ikka soomust kaotatakse ilma edu saavutamata. Tundub, et nii soomuse, inimressurssi ega kaudtulemoona puudust pole, sest eile suudeti paljudes kohtades r\u00fcnnakuid teha Avdiivkast kuni Marinkani v\u00e4lja. K\u00fcll ei tuvastanud siin \u00fchtki rindejoone muutust.\n***\nL\u00f5unarinne\/Herson: kaudtuleduell, mis Hersoni suunal suht v\u00f5rdne. Pisu kardab vene pool ka Ukraina suuremat dessanti seal \u00fcle Dnepri\u2026\nvenemaa regioonid suunduvad t\u00e4ie hooga eelarvekriisi, mis tuleneb m\u00f6\u00f6dunud aasta teisest poolest alanud ja talveks kiirenenud maksulaekumiste j\u00e4rsust langusest.\nRohkem kui kolmandikul vene f\u00f6deratsiooni moodustavatest \u00fcksustest (33 85-st) registreeriti 2022. aasta viimastel kuudel riigikassasse laekuvate tulude langus ja viies piirkonna kogeti sissetulekute t\u00e4ielikku kokkuvarisemist, teatasid Gaidari instituudi eksperdid. venemaal on 21 vabariiki, 9 kraid, 46 oblastit, 3 keskalluvusega linna, 1 autonoomne oblast ja 4 autonoomset ringkonda, mis k\u00f5ik on f\u00f6deraalse alluvusega.\nTjumeni oblastis j\u00e4i neljandas kvartalis maksudest ilma iga teine rubla: tasud langesid 48,9%. Krasnojarski territooriumi sissetulekud langesid 39%, Murmanski oblasti \u2013 33%, Hakassia \u2013 32%, Kemerovo oblasti \u2013 30%. Samad \u00fcksused, kes teatasid enamasti eelarvetulude kasvust, said ebaolulise plussi, mis osutus inflatsioonist madalamaks. Vaid 17 registreeris maksude laekumise suurenemise reaalselt (st hinnat\u00f5usust suurema summa v\u00f5rra). Regionaaleelarvete peamiseks probleemide allikaks oli ettev\u00f5tluse kasumimaks, m\u00e4rgib Gaidari Instituudi eelarvepoliitika labori juhataja Aleksandr Derjugin: kui esimesel poolaastal kasvasid selle tasud j\u00e4rsult (+45%), siis aastal teisel poolel algas langus (-30%), mis kiirenes IV kvartalis 40%-ni. Aasta l\u00f5pus sai 35 vene f\u00f6deratsiooni moodustavat \u00fcksust eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi, mida aga kompenseeris \u201e\u00fclej\u00e4\u00e4k\u201d \u00fclej\u00e4\u00e4nud 50 piirkonnas. Selle tulemusena v\u00e4henes koondeelarve v\u00e4ikeseks \u00fclej\u00e4\u00e4giks \u2013 50,6 miljardi rubla v\u00f5rra ehk 0,3% kogutuludest. venemaa suurimate ettev\u00f5tete vastu suunatud sanktsioonid tabasid regionaalseid eelarveid, l\u00f5igates metallurgid, s\u00f6ekaevandajad ja puidut\u00f6\u00f6tlemise v\u00e4listurgudelt \u00e4ra. Arvestades, et muude maksude laekumise suurendamiseks ei ole v\u00e4ljavaateid, on 2023. aastal \u201eenamiku piirkondade eelarved tasakaalust v\u00e4ljas\u201d, hoiatab Derjugin. Selle v\u00e4ltimiseks on vaja t\u00e4iendavat abi moskvast, usub ta. Kuid f\u00f6deraaleelarves pole peaaegu \u00fcldse lisaraha: jaanuaris-m\u00e4rtsis kukkusid selle nafta- ja gaasitulud 45% ja kogutulud 21%, mis j\u00e4ttis 2,4 triljoni rubla suuruse \u201eaugu\u201d.\nP\u00fc\u00fcdes raha leida, kehtestasid v\u00f5imud suurfirmadelt 300 miljardi rubla \u201evabatahtliku-kohustusliku\u201d sissen\u00f5udmise, alustasid riikliku rikkuse fondi j\u00fcaani m\u00fc\u00fcmist ning esitasid ka ettev\u00f5tetele rekordilised maksun\u00f5uded \u2013 686 miljardi rubla ulatuses. Kuid need on vaid ajutised \u201eplaastrid\u201d \u2013 l\u00e4hiaastatel on \u201ev\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline stsenaarium\u201d ettev\u00f5tete sektori maksude t\u00f5stmine, hoiatasid Alfa-Banki anal\u00fc\u00fctikud varem.\nvenemaa riigiduuma kiitis 18. aprillil heaks rea v\u00f5imalikke p\u00f5hiseadusega vastuolus olevaid muudatusi venemaa kriminaalkoodeksis, mille eesm\u00e4rk on t\u00f5sta siseriiklikku tsensuuri ja represseerida venemaa avalikkust. venemaa riigiduuma kiitis heaks kriminaalkoodeksi muudatused, millega t\u00f5stetakse riigireetmise eest m\u00e4\u00e4ratud vanglakaristust 20 aastalt kuni eluaegseni ning lubatakse \u00e4ra v\u00f5tta venemaa kodakondsus vene s\u00f5jav\u00e4e diskrediteerimise ja ebasoovitavates valitsusv\u00e4listes organisatsioonides osalemise eest. Muudatus s\u00e4testab ka, et venemaa kodanik ei v\u00f5i oma kodakondsusest loobuda, kui kodanikul on t\u00e4itmata kohustus riigi ees, n\u00e4iteks mobilisatsioon. Need meetmed n\u00e4ivad rikkuvat venemaa p\u00f5hiseadust, kuna artikkel 6 s\u00e4testab, et venemaa kodanikult ei v\u00f5i v\u00f5tta \u00e4ra kodakondsust ega \u00f5igust kodakondsusstaatust muuta. Riigiduuma kiitis heaks ka muudatuse, mis kriminaliseerib rahvusvaheliste organisatsioonide (kuhu Venemaa ei kuulu) v\u00f5i v\u00e4lisriikide organite n\u00f5ustamise. See muudatus kriminaliseeriks ka rahvusvaheliste s\u00f5jakuritegude uurimise.\nvenemaa surematu polgu keskstaap teatas iga-aastase surematu polgu v\u00f5idup\u00fcha marsi t\u00fchistamisest, t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00fc\u00fcdes v\u00e4hendada avalikku arutelu praeguses konfliktis hukkunute \u00fcle. venemaa riigiduuma saadiku aset\u00e4itja ja surematu polgu keskstaabi kaasesimees jelena tsunajeva teatas t\u00e4psustamata julgeolekukaalutlustel 18. aprillil toimunud vene s\u00f5jas hukkunute m\u00e4lestusmarsi \u00e4raj\u00e4tmisest. Tsunajeva \u00fctles, et kodanikud v\u00f5ivad selle asemel saata sugulaste fotod tsentraliseeritud veebiandmebaasi, et osaleda \u201evirtuaalses rongk\u00e4igus\u201d, mida venemaa v\u00f5imud t\u00f5en\u00e4oliselt kasutavad selleks, et varjata Ukrainas hukkunud vene s\u00f5durite arvu. Samuti kutsus tsunaeva inimesi \u00fcles jagama pilte oma surnud pereliikmetest internetis, riietel ja autodel\u2026\nUSA president Joe Biden peaks enne kuu l\u00f5ppu allkirjastama korralduse, mis kohustab USA korporatsioone teavitama Washingtoni uutest investeeringutest Hiina tehnoloogiaettev\u00f5tetesse ja isegi keelama m\u00f5ned tehingud sellistes kriitilistes sektorites nagu mikrokiibid. Sellest teatas Politico viidates presidendi administratsiooni ametnikele.\n\u00dcks neist kinnitas v\u00e4ljaandele, et on juba alustanud uue m\u00e4\u00e4ruse peamistest p\u00f5him\u00f5tetest teavitamisega t\u00f6\u00f6stusliitu, n\u00e4iteks Kaubanduskoda. Allika s\u00f5nul on l\u00f5plikud \u00fcksikasjad alles t\u00e4psustamisel, t\u00f5en\u00e4oliselt sisaldavad need Hiinasse investeerimise keelde.\nUSA on varem keelanud Hiinasse kaasaegsete mikroskeemide ja nende tootmiseks vajalike seadmete tarnimise ning rakendanud ka mitmeid sanktsioone mitmete tehnoloogiaettev\u00f5tete vastu. Eelk\u00f5ige keelati 2022. aasta novembris USA-s viiel suurettev\u00f5ttel, sealhulgas Huawei ja ZTE riikliku julgeoleku huvides uute telekommunikatsiooniseadmete m\u00fc\u00fck. \u00dcldiselt on piirav poliitika suunatud Hiina tehnoloogilise arengu pidurdamisele, sealhulgas kaitse valdkonnas. Ettepanek piirata USA tehnoloogiainvesteeringuid Hiinasse tuli v\u00e4lja eelmisel aastal ja see loodeti allkirjastada enne aasta l\u00f5ppu. Kuid arutelu j\u00e4tkus aastani 2023. Kongresmenid tegid ettepaneku kehtestada investeeringute j\u00e4relevalve viies Hiina majandussektoris \u2013 mikrokiibid, tehisintellekt, kvantarvutid, biotehnoloogia ja puhas energia. Viimased kaks t\u00f5en\u00e4oliselt presidendi dekreeti ei kuulu, kirjutab Politico.\nUSA v\u00f5imud on v\u00e4ljendanud muret Hiina suurenenud huvi p\u00e4rast s\u00f5jalistel eesm\u00e4rkidel kasutatava biotehnoloogia vastu. Peking v\u00f5ib hakata arendama bioloogilisi ja keemiarelvi, \u00fctles Pentagoni peadirektori aset\u00e4itja Jedidiah Royal. \u201eEriti tekitab USA-le muret Hiina huvi biotehnoloogia ja muude valdkondade vastu, millel v\u00f5ib olla rahumeelne eesm\u00e4rk, kuid mis v\u00f5imaldavad arendada ka relvi, sealhulgas t\u00e4iustatud bioloogilisi ja keemiarelvi,\u201d \u00fctles ta. Hiina ei avalikusta suurt osa oma kaitsetegevusest, \u00fctles Royal. Veelgi suuremad riskid USA jaoks on Pekingi soov moderniseerida ja laiendada oma tuumapotentsiaali, \u00fctles aseminister. Kuigi USA ei tea kindlalt, millises seisus Hiina tuumaj\u00f5ud on, viitavad Pekingi j\u00f5upingutused nende moderniseerimiseks suurele \u201ek\u00f5rge eluj\u00f5ulisusega tuumaarsenalile\u201d, \u00fctles Royal. Hiina saab kasutada oma tuumarelvi v\u00e4ljapressimiseks enne v\u00f5imalikku konflikti USA liitlaste vastu piirkonnas v\u00f5i selle ajal, \u00fctles ta. Hiina kaitseministeerium keeldub samas hoidmast kontakti Pentagoniga. Royali s\u00f5nul on Peking n\u00e4idanud \u00fcles \u201ehuvipuudust oluliste suhtluskanalite vastu, mis on stabiilse kaitsesuhte aluseks\u201d. N\u00e4iteks keeldus Hiina kaitseminister p\u00e4rast Hiina \u00f5hupallidega juhtunud intsidente USA kaitseministeeriumi juhiga \u00fchendust v\u00f5tmast.\nPentagon hindas eelmisel aastal Hiina tuumarelvav\u00f5imsuseks 400 l\u00f5hkepead. USA s\u00f5jav\u00e4eministeeriumi hinnangul v\u00f5ib see aastaks 2027 kasvada 700-ni ja 2030. aastaks kuni 1 tuhandeni. V\u00f5rdluseks, venemaa tuumaarsenalis on ligikaudu 4477 l\u00f5hkepead, USA-l aga 3708 l\u00f5hkepead.\nSaudi Araabia ja Araabia \u00dchendemiraatide \u00f5litootjad ostavad siseturul kasutamiseks odavamaid venemaa naftatooteid ning saadavad oma toornaftat ja naftatooteid ekspordiks k\u00f5rgema maailmaturuhinnaga, vahendab Wall Street Journal viidates nafta tippjuhtidele ja anal\u00fc\u00fctikutele. Nendel riikidel on palju oma naftatooteid, nii et ainus p\u00f5hjus nende venemaalt importimiseks on hindade erinevusest kasu saada, \u00fctleb hinnaagentuuri Argus Media L\u00e4his-Ida naftatoodete direktor Elshan Aliyev. Ta \u00fctles, et venemaalt p\u00e4rit bensiini ja diislik\u00fctust m\u00fc\u00fcakse allahindlusega vastavalt 60 ja 25 dollarit tonnist, v\u00f5rreldes P\u00e4rsia lahes toodetud samav\u00e4\u00e4rsete toodetega.\nSamas on Saudi Araabia viimase aasta jooksul oluliselt suurendanud diislik\u00fctuse eksporti Prantsusmaale ja Itaaliasse, mis varem ostsid Kpleri andmetel peamiselt venemaa k\u00fctust. venemaa \u201ek\u00fcllastab [Saudi Araabia] turgu suures osas odavamate transpordik\u00fctustega, vabastades [kohalikult toodetud] diislik\u00fctuse ekspordiks teistesse riikidesse,\u201d \u00fctles Kpleri anal\u00fc\u00fctik Victor Katona.\nRiigiettev\u00f5te Saudi Aramco teenis 2022. aastal 161 miljardit dollarit, mis oli rekordiline kasum maailma naftaettev\u00f5tete hukgas. Selle naftatoodete divisjoni kasum kasvas 27%.\nVahepeal on A\u00dcE-st saanud suur venemaalt p\u00e4rit nafta ja toodete kaubanduskeskus nii sise- kui ka v\u00e4listurgudel. Alates detsembrist on Dubai Emirates National Oil vastu v\u00f5tnud viis tankerit bensiini ja novembris tarniti Kpleri s\u00f5nul Abu Dhabi riiklikule naftat\u00f6\u00f6tlemistehasele 700 000 barrelit Arktika toornaftat. Kuid enamasti impordivad eraettev\u00f5tted venemaa tooteid edasim\u00fc\u00fcgiks Pakistani, Sri Lankale ja Ida-Aafrika riikidesse, \u00fctles Alijev. Emiraatide ostud suurenesid eelmisel aastal enam kui kolmekordselt rekordilise 60 miljoni barrelini. Enne Ukraina s\u00f5da ei ostnud Saudi Araabia venemaalt peaaegu \u00fcldse naftat.\nKokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastatavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega."}
{"text":"\u00abSee naine v\u00e4\u00e4riks tegelikult rohkemgi, puhtalt selle eest, et kaksk\u00fcmmend aastat sind talus\u00bbIslandi menuautori Lilja Sigur\u00f0ard\u00f3ttiri uus romaan \u00abJ\u00e4ine p\u00e4ike\u00bb on pingeline krimilugu, milles j\u00e4releandmisi ei tehta.Islandi-inglise p\u00e4ritolu \u00f5ed \u00c1r\u00f3ra ja \u00cdsafold elavad eri riikides ega suhtle omavahel, aga kui nende ema \u00fchel p\u00e4eval enam \u00cdsafoldiga \u00fchendust ei saa, l\u00e4heb \u00c1r\u00f3ra vastumeelselt tagasi Islandile \u00f5de otsima. \u00dcsna ruttu saab \u00c1r\u00f3rale selgeks, et \u00f5de ei v\u00e4ldigi teda, ta on hoopis j\u00e4ljetult kadunud.\n\u00c1r\u00f3ra n\u00f5uab aru Bj\u00f6rnilt, \u00cdsafoldi v\u00e4givaldselt narko\u00e4rikast elukaaslaselt, ja k\u00fcsitleb \u00f5e eraklikke naabreid. Selgub, et neist iga\u00fchel on p\u00f5hjust v\u00e4ltida liigset t\u00e4helepanu, ning \u00c1r\u00f3ra satub veel s\u00fcngemasse intriigide ja manipulatsioonide v\u00f5rku.\nOlles oma \u00f5e elu vastuk\u00e4ivatest \u00fcksikasjadest segaduses ja Islandi suve k\u00fclmav\u00e4rinaid tekitavalt eredast kesk\u00f6\u00f6p\u00e4ikesest pimestatud, p\u00fc\u00fcab \u00c1r\u00f3ra saada aimu \u00cdsafoldi k\u00e4ikudest ja hakkab j\u00e4lgima Bj\u00f6rni. Seejuures palub ta abi politseiuurijalt Dan\u00edelilt. Aga \u00c1r\u00f3ra pole ainus, kes asjade k\u00e4igul silma peal hoiab ...\nLoe raamatust katkendit!\n***\n\nLilja Sigur\u00f0ard\u00f3ttir, \u00abJ\u00e4ine p\u00e4ike\u00bb.\nRaamat\n\nNELJAP\u00c4EV\n\u00ab\u00c4ra m\u00f5tlegi hinnas tingima hakata n\u00fc\u00fcd, kui oleme juba summas kokku leppinud,\u00bb\u00a0\u00fctles \u00c1r\u00f3ra autom\u00fc\u00fcjale, kes istus suure laua taga, naaldus tooli seljatoele ja seadis end mugavalt istuma. Kui \u00c1r\u00f3ra oli seda meest n\u00e4dala eest kohanud, oli too olnud hoopis teistsugune: ta oli laua kohal k\u00f6ssitanud, s\u00f5rmitsenud mudelautosid, endal k\u00e4ed v\u00e4risemas, ja temalt nuuksetesse l\u00e4mbudes abi palunud. Mees oli kurtnud, et on peagi sunnitud magama poeruumis; kui ta ei saa teada, kuhu tema naine, kellega tal oli pooleli tuline lahutusprotsess, oli peitnud raha, mille nad olid kahek\u00fcmne abieluaasta jooksul k\u00f5rvale pannud. See oli kenake summa. Polnud v\u00e4listatud, et sellest moodustas v\u00e4ikse osa ka autopoe v\u00e4lisriikidest saadud tulu, millest sugugi k\u00f5ik polnud maksuametis deklareeritud. Seep\u00e4rast ei tahtnudki ta Briti v\u00f5ime asjasse segada ja oli tulnud \u00c1r\u00f3ra jutule.\n\u00c1r\u00f3ra oli raha \u00fcles leidnud, aga n\u00fc\u00fcd, olles esialgsest kergendustundest toibunud, oli autom\u00fc\u00fcja end \u00fclbelt puhevile ajanud ja tahtis taganeda kokkuleppest, mille j\u00e4rgi pidi \u00c1r\u00f3ra saama k\u00fcmme protsenti summast, mille ta mehele \u00fcles leiab.\nMees v\u00f5ttis enda ees vedelevast nikotiinin\u00e4tsupakendist naksatusega \u00fche n\u00e4tsu ja pistis selle suhu. Tema juuksed olid \u00e4sja l\u00f5igatud ja teksad, mida ta koos kuuega kandis, olid liiga kitsad, et olla mugavad. Polnud kahtlustki, et mees oli abikaasa maha j\u00e4tnud, asendades naise, kellega oli firma \u00fcles ehitanud, uuema versiooniga. See selgitanuks naise kibedust.\n\u00abSee on naeruv\u00e4\u00e4rselt suur protsent t\u00f6\u00f6 eest, mille peale teil kulus v\u00e4hem kui n\u00e4dal,\u00bb\u00a0s\u00f5nas mees kiiresti ja raevukalt n\u00e4tsu n\u00e4rides, nagu k\u00f5ik, kes on alles hiljuti suitsetamise maha j\u00e4tnud.\n\u00abSee n\u00e4dal t\u00e4hendas seda, et pidin s\u00f5itma \u0160veitsi, tegema k\u00fcmme tundi internetis uurimist\u00f6\u00f6d ja ostma andmeid ning k\u00f5ik see n\u00f5udis minult v\u00e4ga palju raha ja aega. Ma t\u00f6\u00f6tan kiiresti ja saavutan tulemusi,\u00bb\u00a0\u00fctles \u00c1r\u00f3ra aeglaselt ja selgelt, et mees temast kindlasti aru saaks. \u00abSee on protsent, milles leppisime kokku, kui ma lubasin su raha \u00fcles otsida.\u00bb\n\u00abSee on v\u00e4ljapressimine,\u00bb\u00a0torises autom\u00fc\u00fcja k\u00e4si k\u00f5hul ristates. \u00abMa ei maksa seda.\u00bb\n\u00c1r\u00f3ra ohkas. Seda juhtus sagedamini, kui v\u00f5iks arvata. Algul on mure kadunud raha p\u00e4rast nii suur, et inimene n\u00f5ustub maksma suure protsendi, aga kui raha \u00fcles leitakse, hakkab klient \u00fcht\u00e4kki m\u00f5tlema sellele, kui kallis \u00c1r\u00f3ra teenus ikkagi on.\n\u00abK\u00fcmme protsenti kogu summast v\u00f5i kaup j\u00e4\u00e4b katki.\u00bb\n\u00abViis protsenti on sellise asja eest maksimumhind.\u00bb\n\u00abIse teate,\u00bb\u00a0vastas \u00c1r\u00f3ra t\u00f5ustes. \u00abLeidke siis keegi teine oma raha j\u00e4lgi ajama ja ma soovin teile sellega edu, sest sama osav, kui olen raha leidma, olen ma seda ka peitma.\u00bb\nAutom\u00fc\u00fcja ajas end sedamaid p\u00fcsti, k\u00f6hatas ja hakkas l\u00e4kastama. Ta oli ilmselt n\u00e4tsu alla neelanud.\n\u00abMida p\u00f5rgut te sellega \u00f6elda tahate? Te kandsite raha juba minu kontole \u00fcle.\u00bb\nMehe h\u00e4\u00e4les oli kuulda n\u00e4dalataguse nuuksatuse varju.\n\u00abMa saan k\u00f5ik oma panga\u00fclekanded kahek\u00fcmne nelja tunni jooksul tagasi p\u00f6\u00f6rata,\u00bb\u00a0vastas \u00c1r\u00f3ra telefoni v\u00e4lja v\u00f5ttes, panka sisse logides ja \u00fclekannet katkestades. \u00abTehtud,\u00bb\u00a0\u00fctles ta ja sammus kontorist v\u00e4lja.\nPoesaalis puges ta l\u00e4ikima l\u00f6\u00f6dud autode vahelt l\u00e4bi ja suundus ukse poole. Ta n\u00e4gi l\u00e4bi kontori klaasseina, kuidas mees meeleheitlikult telefoni toksis, kontrollides kahtlemata oma pangakontot, mis oli talle eelmisel \u00f5htul palju r\u00f5\u00f5mu valmistanud.\n\u00c1r\u00f3ra oli juba keset parkimisplatsi, kui kuulis selja taga mehe h\u00e4\u00e4lt.\n\u00abOkei, okei, pole probleemi,\u00bb\u00a0h\u00fc\u00fcdis mees hingeldades, sest oli jooksnud l\u00e4bi poesaali. \u00abSul on \u00f5igus. M\u00f5istagi oli meil kokkuleppe. Minu viga.\u00bb\n\u00c1r\u00f3ra seisatas ja p\u00f6\u00f6ras \u00fcmber.\n\u00abMa tegin teile teene, kui n\u00f5ustusin maksma kogu summa teie kontole, et saaksite maksta mulle l\u00e4bi oma autopoe. Aga n\u00fc\u00fcd, kui tean, et ei saa teid usaldada, v\u00f5tan k\u00f5igepealt oma tasu.\u00bb\n\u00c1r\u00f3ra t\u00f5stis telefoni ja tema n\u00e4ol oli k\u00fcsiv ilme. Autom\u00fc\u00fcja noogutas ja t\u00f5stis n\u00f5usoleku m\u00e4rgiks k\u00e4ed.\n\u00c1r\u00f3ra avas panga\u00e4pi, sellal kui m\u00fc\u00fcgimees seisis sealsamas ja n\u00e4ppis oma telefoni, tahtes ilmselgelt veenduda, et raha ikka \u00fcle tuleb.\n\u00abTehtud,\u00bb\u00a0s\u00f5nas \u00c1r\u00f3ra. \u00abN\u00fc\u00fcd oleme tasa.\u00bb\u00a0Ta l\u00fclitas ekraani v\u00e4lja, pistis telefoni taskusse ja ootas hetke, sest tahtis n\u00e4ha, mis n\u00e4o autom\u00fc\u00fcja tulemust n\u00e4hes teeb. Ta ei pidanud ootama kuigi kaua.\n\u00abEi!\u00bb\u00a0h\u00fc\u00fcdis mees, h\u00e4\u00e4les ahastus ja valu. \u00abMe pole tasa. Siin on ainult pool. V\u00e4hem kui pool...\u00bb\n\u00abJust nii,\u00bb\u00a0vastas \u00c1r\u00f3ra. \u00abJa minul oli \u00f5petlik n\u00e4ha, missugune mees te tegelikult olete. Hakkasin juba niigi teie nutulaulus kahtlema: sellest, kuidas naine oli teil lahutuse k\u00e4igus naha \u00fcle k\u00f5rvade t\u00f5mmanud, v\u00f5tnud maja ja k\u00f5ik muud asjad, mille \u00fcle te eelmisel n\u00e4dalal kiunusite. Seep\u00e4rast kannan ma teise poole, mis kuulub \u00f5igusega teie naisele, tema \u0160veitsi pangakontole.\u00bb\n\u00abTe ei tohi seda teha!\u00bb\u00a0h\u00fc\u00fcdis mees, kui \u00c1r\u00f3ra talle selja p\u00f6\u00f6ras ja minema k\u00f5ndis.\n\u00abSee naine v\u00e4\u00e4riks tegelikult rohkemgi, puhtalt selle eest, et kaksk\u00fcmmend aastat sind talus,\u00bb\u00a0pomises \u00c1r\u00f3ra autosse istudes.\nTa pani mootori k\u00e4ima ja s\u00f5itis aeglaselt parklast v\u00e4lja, lehvitades r\u00f5\u00f5msalt autom\u00fc\u00fcjale, kes seisis, nagu oleks ta muutunud kivikujuks. See oli \u00fcks \u00c1r\u00f3ra t\u00f6\u00f6 h\u00e4id k\u00fclgi: ta sai \u00f5igust m\u00f5ista oma parema \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi."}
{"text":"Euroopa Komisjon tegi ettepaneku reformida pankade kriisiohjetTALLINN, 19. aprill, BNS \u2013 Euroopa Komisjon v\u00f5ttis vastu ettepaneku kohandada ja veelgi tugevdada Euroopa Liidus (EL) pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku, keskendudes keskmise suurusega ja v\u00e4iksematele pankadele.\nEttepanek annab ametiasutuste k\u00e4sutusse mitmesuguseid vahendeid, et nad saaksid korraldada maksej\u00f5uetu, mis tahes suuruse ja \u00e4rimudeliga panga n\u00f5uetekohase turult v\u00e4ljumise, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.\nEelk\u00f5ige on t\u00e4nu sellele panganduskriiside korral lihtsam kasutada sektori rahastatavaid turvav\u00f5rke hoiustajate kaitsmiseks, n\u00e4iteks viia nad maksej\u00f5uetust pangast \u00fcle eluj\u00f5ulisesse panka. Selline turvav\u00f5rkude kasutamine peab \u00fcksnes t\u00e4iendama pankade sisemist kahjumikatmisv\u00f5imet.\n\"EL-i panganduss\u00fcsteem on heas vormis t\u00e4nu reformidele, mida oleme alates finantskriisist ellu viinud. Meie pangad on n\u00fc\u00fcd tugevamad ja neil on paremad v\u00f5imalused \u0161okkidele vastu pidada. T\u00e4na [kolmap\u00e4eval \u2013 toim.] astume veel \u00fche sammu, et k\u00f5igi maksej\u00f5uetute pankadega saaks tegeleda tulemuslikumalt ja \u00fchtsemalt, kui selleks peaks vajadus tekkima. Meie p\u00f5him\u00f5tted j\u00e4\u00e4vad samaks: s\u00e4ilitada finantsstabiilsus, kaitsta maksumaksjate raha ja suurendada hoiustajate kindlustunnet. Need ettepanekud aitavad ka viia l\u00f5pule pangandusliidu \u2013 eduka majandus- ja rahaliidu nurgakivi \u2013 loomise,\" kommenteers asepresident Valdis Dombrovskis.\nT\u00e4nu ettepanekule on hoiuste tagamise skeeme kriisiolukordades lihtsam kasutada, et kaitsta hoiustajaid kahjumi eest, et hoida \u00e4ra tagaj\u00e4rgede \u00fclekandumine teistesse pankadesse ning negatiivne m\u00f5ju \u00fchiskonnale ja majandusele. Tuginedes sektori rahastatavatele turvav\u00f5rkudele kaitseb ettepanek\u00a0 komisjoni s\u00f5nul paremini ka maksumaksjaid, kelle raha ei ole vaja kasutada finantsstabiilsuse s\u00e4ilitamiseks. Hoiuste tagamise skeeme saab sel eesm\u00e4rgil kasutada ainult p\u00e4rast pankade sisemise kahjumikatmisv\u00f5ime ammendumist ja ainult selliste pankade jaoks, mille puhul juba oli kavas kasutada kriisilahendust.\nKriisilahendus on peamine kriisiohjevahend ning kavandatavad eeskirjad v\u00f5imaldavad ametiasutustel selle t\u00e4ielikult \u00e4ra kasutada. Erinevalt likvideerimisest v\u00f5ib kriisilahendus olla v\u00e4hem h\u00e4iriv, sest kliendil j\u00e4\u00e4b juurdep\u00e4\u00e4s oma kontodele alles, n\u00e4iteks kui ta kantakse \u00fcle teise panka. Lisaks s\u00e4ilivad panga kriitilise t\u00e4htsusega funktsioonid. See toob kasu majandusele ja \u00fchiskonnale \u00fcldisemalt.\nHoiuste tagamise skeemi direktiivis on s\u00e4testatud, et tagada tuleb 100 000 eurot hoiustaja ja panga kohta. See piirm\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b kehtima k\u00f5igile k\u00f5lblikele EL-i hoiustajatele. Kuid ettepanekuga \u00fchtlustatakse hoiustajate kaitse norme kogu EL-is veelgi. Uue raamistikuga laiendatakse hoiustajate kaitset avaliku sektori asutustele ning rahale, mille kliendid on hoiustanud teatavat liiki vahenditesse. Ettepanek sisaldab lisameetmeid, et \u00fchtlasemalt kaitsta 100 000 eurot \u00fcletavaid ajutisi suuri saldosid, mis on seotud konkreetsete elus\u00fcndmustega, n\u00e4iteks p\u00e4rand v\u00f5i kindlustush\u00fcvitised.\nEttepanekut hakkavad n\u00fc\u00fcd arutama Euroopa Parlament ja n\u00f5ukogu.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Euroopa Komisjon tegi ettepaneku reformida pankade kriisiohjetTALLINN, 19. aprill, BNS \u2013 Euroopa Komisjon v\u00f5ttis vastu ettepaneku kohandada ja veelgi tugevdada Euroopa Liidus (EL) pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku, keskendudes keskmise suurusega ja v\u00e4iksematele pankadele.\nEttepanek annab ametiasutuste k\u00e4sutusse mitmesuguseid vahendeid, et nad saaksid korraldada maksej\u00f5uetu, mis tahes suuruse ja \u00e4rimudeliga panga n\u00f5uetekohase turult v\u00e4ljumise, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.\nEelk\u00f5ige on t\u00e4nu sellele panganduskriiside korral lihtsam kasutada sektori rahastatavaid turvav\u00f5rke hoiustajate kaitsmiseks, n\u00e4iteks viia nad maksej\u00f5uetust pangast \u00fcle eluj\u00f5ulisesse panka. Selline turvav\u00f5rkude kasutamine peab \u00fcksnes t\u00e4iendama pankade sisemist kahjumikatmisv\u00f5imet.\n\"EL-i panganduss\u00fcsteem on heas vormis t\u00e4nu reformidele, mida oleme alates finantskriisist ellu viinud. Meie pangad on n\u00fc\u00fcd tugevamad ja neil on paremad v\u00f5imalused \u0161okkidele vastu pidada. T\u00e4na [kolmap\u00e4eval \u2013 toim.] astume veel \u00fche sammu, et k\u00f5igi maksej\u00f5uetute pankadega saaks tegeleda tulemuslikumalt ja \u00fchtsemalt, kui selleks peaks vajadus tekkima. Meie p\u00f5him\u00f5tted j\u00e4\u00e4vad samaks: s\u00e4ilitada finantsstabiilsus, kaitsta maksumaksjate raha ja suurendada hoiustajate kindlustunnet. Need ettepanekud aitavad ka viia l\u00f5pule pangandusliidu \u2013 eduka majandus- ja rahaliidu nurgakivi \u2013 loomise,\" kommenteers asepresident Valdis Dombrovskis.\nT\u00e4nu ettepanekule on hoiuste tagamise skeeme kriisiolukordades lihtsam kasutada, et kaitsta hoiustajaid kahjumi eest, et hoida \u00e4ra tagaj\u00e4rgede \u00fclekandumine teistesse pankadesse ning negatiivne m\u00f5ju \u00fchiskonnale ja majandusele. Tuginedes sektori rahastatavatele turvav\u00f5rkudele kaitseb ettepanek\u00a0 komisjoni s\u00f5nul paremini ka maksumaksjaid, kelle raha ei ole vaja kasutada finantsstabiilsuse s\u00e4ilitamiseks. Hoiuste tagamise skeeme saab sel eesm\u00e4rgil kasutada ainult p\u00e4rast pankade sisemise kahjumikatmisv\u00f5ime ammendumist ja ainult selliste pankade jaoks, mille puhul juba oli kavas kasutada kriisilahendust.\nKriisilahendus on peamine kriisiohjevahend ning kavandatavad eeskirjad v\u00f5imaldavad ametiasutustel selle t\u00e4ielikult \u00e4ra kasutada. Erinevalt likvideerimisest v\u00f5ib kriisilahendus olla v\u00e4hem h\u00e4iriv, sest kliendil j\u00e4\u00e4b juurdep\u00e4\u00e4s oma kontodele alles, n\u00e4iteks kui ta kantakse \u00fcle teise panka. Lisaks s\u00e4ilivad panga kriitilise t\u00e4htsusega funktsioonid. See toob kasu majandusele ja \u00fchiskonnale \u00fcldisemalt.\nHoiuste tagamise skeemi direktiivis on s\u00e4testatud, et tagada tuleb 100 000 eurot hoiustaja ja panga kohta. See piirm\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b kehtima k\u00f5igile k\u00f5lblikele EL-i hoiustajatele. Kuid ettepanekuga \u00fchtlustatakse hoiustajate kaitse norme kogu EL-is veelgi. Uue raamistikuga laiendatakse hoiustajate kaitset avaliku sektori asutustele ning rahale, mille kliendid on hoiustanud teatavat liiki vahenditesse. Ettepanek sisaldab lisameetmeid, et \u00fchtlasemalt kaitsta 100 000 eurot \u00fcletavaid ajutisi suuri saldosid, mis on seotud konkreetsete elus\u00fcndmustega, n\u00e4iteks p\u00e4rand v\u00f5i kindlustush\u00fcvitised.\nEttepanekut hakkavad n\u00fc\u00fcd arutama Euroopa Parlament ja n\u00f5ukogu.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Euroopa Komisjon tegi ettepaneku reformida pankade kriisiohjetTALLINN, 19. aprill, BNS \u2013 Euroopa Komisjon v\u00f5ttis vastu ettepaneku kohandada ja veelgi tugevdada Euroopa Liidus (EL) pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku, keskendudes keskmise suurusega ja v\u00e4iksematele pankadele.\nEttepanek annab ametiasutuste k\u00e4sutusse mitmesuguseid vahendeid, et nad saaksid korraldada maksej\u00f5uetu, mis tahes suuruse ja \u00e4rimudeliga panga n\u00f5uetekohase turult v\u00e4ljumise, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.\nEelk\u00f5ige on t\u00e4nu sellele panganduskriiside korral lihtsam kasutada sektori rahastatavaid turvav\u00f5rke hoiustajate kaitsmiseks, n\u00e4iteks viia nad maksej\u00f5uetust pangast \u00fcle eluj\u00f5ulisesse panka. Selline turvav\u00f5rkude kasutamine peab \u00fcksnes t\u00e4iendama pankade sisemist kahjumikatmisv\u00f5imet.\n\"EL-i panganduss\u00fcsteem on heas vormis t\u00e4nu reformidele, mida oleme alates finantskriisist ellu viinud. Meie pangad on n\u00fc\u00fcd tugevamad ja neil on paremad v\u00f5imalused \u0161okkidele vastu pidada. T\u00e4na [kolmap\u00e4eval \u2013 toim.] astume veel \u00fche sammu, et k\u00f5igi maksej\u00f5uetute pankadega saaks tegeleda tulemuslikumalt ja \u00fchtsemalt, kui selleks peaks vajadus tekkima. Meie p\u00f5him\u00f5tted j\u00e4\u00e4vad samaks: s\u00e4ilitada finantsstabiilsus, kaitsta maksumaksjate raha ja suurendada hoiustajate kindlustunnet. Need ettepanekud aitavad ka viia l\u00f5pule pangandusliidu \u2013 eduka majandus- ja rahaliidu nurgakivi \u2013 loomise,\" kommenteers asepresident Valdis Dombrovskis.\nT\u00e4nu ettepanekule on hoiuste tagamise skeeme kriisiolukordades lihtsam kasutada, et kaitsta hoiustajaid kahjumi eest, et hoida \u00e4ra tagaj\u00e4rgede \u00fclekandumine teistesse pankadesse ning negatiivne m\u00f5ju \u00fchiskonnale ja majandusele. Tuginedes sektori rahastatavatele turvav\u00f5rkudele kaitseb ettepanek\u00a0 komisjoni s\u00f5nul paremini ka maksumaksjaid, kelle raha ei ole vaja kasutada finantsstabiilsuse s\u00e4ilitamiseks. Hoiuste tagamise skeeme saab sel eesm\u00e4rgil kasutada ainult p\u00e4rast pankade sisemise kahjumikatmisv\u00f5ime ammendumist ja ainult selliste pankade jaoks, mille puhul juba oli kavas kasutada kriisilahendust.\nKriisilahendus on peamine kriisiohjevahend ning kavandatavad eeskirjad v\u00f5imaldavad ametiasutustel selle t\u00e4ielikult \u00e4ra kasutada. Erinevalt likvideerimisest v\u00f5ib kriisilahendus olla v\u00e4hem h\u00e4iriv, sest kliendil j\u00e4\u00e4b juurdep\u00e4\u00e4s oma kontodele alles, n\u00e4iteks kui ta kantakse \u00fcle teise panka. Lisaks s\u00e4ilivad panga kriitilise t\u00e4htsusega funktsioonid. See toob kasu majandusele ja \u00fchiskonnale \u00fcldisemalt.\nHoiuste tagamise skeemi direktiivis on s\u00e4testatud, et tagada tuleb 100 000 eurot hoiustaja ja panga kohta. See piirm\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b kehtima k\u00f5igile k\u00f5lblikele EL-i hoiustajatele. Kuid ettepanekuga \u00fchtlustatakse hoiustajate kaitse norme kogu EL-is veelgi. Uue raamistikuga laiendatakse hoiustajate kaitset avaliku sektori asutustele ning rahale, mille kliendid on hoiustanud teatavat liiki vahenditesse. Ettepanek sisaldab lisameetmeid, et \u00fchtlasemalt kaitsta 100 000 eurot \u00fcletavaid ajutisi suuri saldosid, mis on seotud konkreetsete elus\u00fcndmustega, n\u00e4iteks p\u00e4rand v\u00f5i kindlustush\u00fcvitised.\nEttepanekut hakkavad n\u00fc\u00fcd arutama Euroopa Parlament ja n\u00f5ukogu.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Ilmunud on Emily St. John Mandeli paeluv romaan \u00abKlaasist hotell\u00bbVarraku sarjas\u00a0\u00abMoodne aeg\u00bb ilmus\u00a0Emily St. John Mandeli romaan\u00a0\u00abKlaasist hotell\u00bb, mille t\u00f5lkis eesti keelde\u00a0Joanna Liivak.Vancouveri saare k\u00f5ige p\u00f5hjapoolsemas tipus asetseva hotelli baaridaam Vincent kohtub hotelli m\u00f5istatusliku omanikuga ning saab tema kaaslaseks, kuni selgub, et mees on ehitanud pettusel p\u00f5hineva finantsskeemi, mille kokkuvarisemine h\u00e4vitab paljude inimeste elu. Vincent lahkub ning leiab hiljem t\u00f6\u00f6d kaubalaeval. Aastaid hiljem palgatakse \u00fcks Ponzi skeemi ohver uurima kummalist juhtumit \u2013 \u00fche naise j\u00e4ljetut kadumist merel.\n\nEmily St. John Mande, \u00abKlaasist hotell\u00bb.\nRaamat\n\nEmily St. John Mandel oskab taas kord luua oma romaanis lummava \u00f5hkkonna, viia lugeja luksushotellidest vanglasse v\u00f5i p\u00f5randaalustesse klubidesse ning r\u00e4\u00e4kida meeldej\u00e4\u00e4valt ahnusest ja s\u00fc\u00fctundest, armastusest ja millestki tabamatust, mida v\u00f5ib ka elu m\u00f5tteks nimetada. Kaks juba romaanist \u00abJaam \u00dcksteist\u00bb\u00a0tuntud tegelast \u2013 Miranda ja Leon \u2013 ilmuvad p\u00f5gusalt ka siin.\nKanada kirjanik Emily St. John Mandel sai \u00fclemaailmselt tuntuks oma neljanda romaaniga \u00abJaam \u00dcksteist\u00bb, mis p\u00e4\u00e4ses National Book Awardi ja PEN\/Faulkneri auhinna l\u00f5ppvalikusse ja mida on t\u00f5lgitud kolmek\u00fcmne seitsmesse keelde. Selles kirjeldati maailma niisugusena, nagu see oli p\u00e4rast nn Gruusia gripi pandeemiat, ning Mandeli kaks hilisemat raamatut on n\u00e4idanud, et seal alustas ta oma maailma loomist. Selle maailma teises raamatus on samuti riivamisi juttu gripist, kuid see ei paisugi pandeemiaks ning keskseks k\u00fcsimuseks on Ponzi skeem. Emily St. John Mandel elab koos abikaasa ja t\u00fctrega New Yorgis.\n\u00ab21. sajandi inimene, kirev akvaariumikala: klaaseramus, b\u00fcroohoones, hotellis. See on pealispind. Mis toimub selle all? Emily St. John Mandel jutustab meile trilleri varjus inimese haprusest,\u00bb \u00fctleb kirjanik Eva Koff.\u00a0\u00abRahakuningriigist ja tema naabrist, varjumaast. Hetkedest, mil klaas m\u00f5raneb, suhu sattunud klaasikild kriibib kurgus ning me n\u00e4eme iseennast selges peeglis. Ja armastus oleks nagu ikka veel kusagil siinsamas, peaaegu v\u00f5imalik.\u00bb\n"}
{"text":"Alati k\u00fclalislahke ArmeeniaPiruza Harutjunjan on armeenlanna, kes kolis lapsena koos vanematega Eestisse. Praegu viib Piruza Eesti elektroonilise identiteedi lahendusi teistesse riikidesse. Tema hobiks on v\u00e4ike\u00e4rid, mis aitavad tutvustada armeenlastele Eesti kultuuri ja vastupidi.Armeenia on koht, mis sind alati ootab. Iga kodu, iga pere eraldi, aga ka kogu maa tervikuna. \u00dcks armeenlase peamisi tunnuseid on k\u00fclalislahkus ja see laieneb kogu riigile. K\u00fclalislahkus on Armeenia kultuuri sees ja osa kasvatusest.Osa Armeeniast on ka \u00fcleliigne valu, mida armeenlased eriti v\u00e4lja ei n\u00e4ita, kuid mida saab tunda siis, kui l\u00e4hed genotsiidi muuseumisse, kuhu on kogutud rahva aastasadade valu, v\u00f5i kui peaksid sattuma kohta, kust paistab Ararat, mis on \u00fcks Armeenia s\u00fcmbolitest, kuid ei kuulu hetkel Armeeniale. Kajutud s\u00f5jastja maav\u00e4rinast on \u00fcks \u00fcleliigne valu, mida tunned, kui kohal oled.Praegu on Armeenias tegemist noore demokraatiaga ehk siis revolutsioon toimus viis aastat tagasi. V\u00f5ime hetkel \u00f6elda, et riigis ei ole korruptsiooni ja seda k\u00f5ike, mis kaasnes autoritaarse re\u017eiimiga rohkem kui 25 aastat enne seda. Samas ei ole demokraatia mehhanismid veel v\u00e4lja kujunenud ja inimesed uue olukorraga harjunud. Loodan, et Armeenia on 20 aasta p\u00e4rast maa, kus demokraatia on inimestel veres, kus riigiametnikud on tugevad professionaalid, mitte ainult entusiastid, kes tahavad riiki muuta. Loodan, et Armeenia on 20 aasta p\u00e4rast v\u00f5tnud selge suuna l\u00e4\u00e4ne poole. Praegu on keeruline olukord, kus s\u00f5jas olev riik soovib balansseerida eri v\u00f5imude vahel. Siiani on see \u00f5nnestunud, aga see ei ole j\u00e4tkusuutlik.Kuidas m\u00f5jutab M\u00e4gi-Karabahhi konflikt tavaelu?Konflikt ja selle diplomaatiline lahendus venis nii pikaks, et tavaline armeenlane, kes pole kunagi M\u00e4gi-Karabahhis k\u00e4inud, oma igap\u00e4evaelus enam ei teadvusta, kui oluline on konflikti l\u00f5plik lahendus. Kui Aserbaid\u017eaan 2020. aastal s\u00f5da alustas, l\u00e4ksid sinna noored, kes olid 19-20-aastased. P\u00f5lvkond, kes pole s\u00f5da kogenud, esimene n-\u00f6 vaba p\u00f5lvkond. Hukkunute arv on ligi 5000. S\u00f5da on tulnud juba Armeenia piirile, konflikt ei ole endiselt lahendatud.See konflikt m\u00f5jutab igat armeenlast - kes otsustab migreeruda mujale, m\u00f5ned elavad \u00fcks p\u00e4ev korraga, teadmata, mis homne toob. On neid, kes on otsustanud M\u00e4gi-Karabahhi tagasi kolida, tundes, et praegu on otsustav hetk, kus inimeste \u00f5igus enesem\u00e4\u00e4ramisele ja rahvusvaheline \u00f5igus v\u00f5ib tekitada v\u00f5imaluse leida lahendus.Kui erinevad on Eestija Armeenia?Meil on jagatud ajalugu ning p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused \u00fche skaala peal. Kui tulin Eestisse elama, tundus mulle kaua aega, et Eesti ja Armeenia on kardinaalselt erinevad. Elanud m\u00f5nda aega Rootsis ja USA-s, sain aru, et see erinevus on perspektiivi k\u00fcsimus. Eesti ja Armeenia eksisteerivad samas kultuuri-ja v\u00e4\u00e4rtusruumis, lihtsalt koht, kus kumbki riik sellel intervallil asub, on erinev. Oleme m\u00f5lemad ka v\u00e4ikeriigidv\u00e4ikese rahva probleemid suure naabriga on sarnased.Fakt Armeeniast, mida paljud ei tea?Tahaksin r\u00f5hutada, et Armeenia on kristlik riik. Armeenia oli esimene riik maailmas, mis v\u00f5ttis aastal 301 kristluse riigireligiooniks.\u00a0Narine Abgarjan MANJUNAT\u00d5LGE ILONA MARTSON, T\u00c4NAP\u00c4EV 2018\"Manjuna\" tegevus v\u00f5ib toimuda ju v\u00e4ikeses Armeenia linnakeses 1970. aastatel, ometi on see \u00e4ratuntav ilmselt paljudele, kes on n\u00f5ukogude reaalsusega kokku puutunud. See on kohutavalt naljakas ja l\u00f5puta s\u00fcdamlik raamat, kust ei puudu ranged vanaemad, kambakesi l\u00e4bi n\u00e4tsutatud n\u00e4tsud ja saatuslik, ent k\u00e4ttesaamatu armastus.BRIGITTA DAVIDJANTS, MUUSIKATEADLANEKui peaksid eestlasele seletama, mis on Armeenia, siis kuidas seda teeksid? Vaatame tulevikku: Armeenia 20 aasta p\u00e4rast. Kas pilt on kardinaalselt muutunud?TEKST: RENE SATSI"}
{"text":"Populism kui vastuhakk 21. sajandi modernsuselePopulism pole poliitikas uus n\u00e4htus, kuid hiljutise teadust\u00f6\u00f6 tulemused hoiatavad lisaks ka illiberalismi leviku eest, mis v\u00f5ib \u00f5\u00f5nestada demokraatiat kogu maailmas.N\u00fc\u00fcdisaegse l\u00e4\u00e4nemaailma poliitikat iseloomustavad paljuski \u00e4revus ja polariseeritus, mis on esile kerkinud seoses populismi t\u00f5usuga viimase 10-15 aasta jooksul. T\u00e4nap\u00e4eva populismilaine algusena m\u00e4\u00e4ratletakse tihtipeale 2008.-2009. aasta finantskriisi, ent s\u00f5na populism on teatavasti avara t\u00e4hendusega ja osa teadlaste arvates ulatub see n\u00e4htus koguni 19. sajandi l\u00f5ppu. USA-s tekkisid toona esimesed liikumised ning parteid, mis v\u00f5itlesid maa- ja lihtrahva nimel \u00fcha domineerivamate monopoolsete ettev\u00f5tete ja kontsernide vastu.T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed olid nood liikumised just seep\u00e4rast, et nende liidrid r\u00f5hutasid oma retoorikas p\u00fc\u00fcdlust murda valitseva eliidi v\u00f5im \u00fchiskonnas ja muuta poliitika t\u00f5eliselt rahvakeskseks. Kujunes v\u00e4lja \u00fcks populismi tundem\u00e4rke: kasutatakse poliitilist retoorikat, mis kujutab poliitika p\u00f5hiolemust v\u00f5itlusena v\u00f5\u00f5rdunud ja korrumpeerunud eliidi vastu ning uue, rahvakeskse poliitika eest.On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et selline l\u00e4henemine poliitikale ei defineeri ennast tavap\u00e4raste sotsiaal-majanduslike parameetrite j\u00e4rgi (nagu suhtumine maksum\u00e4\u00e4radesse v\u00f5i riiklikku sekkumisse majandusellu), vaid peab oma peaeesm\u00e4rgiks poliitika teisenemist ideoloogiav\u00e4liselt, \u201erahva nimel\u201c.Just selliseid \u00fcleskutseid on kasutanud Donald Trump, Viktor Orb\u00e1n ja n\u00e4iteks ka Mart Helme. Nende puhul avaldubki klassikaline populism kirjeldatud poliitilise v\u00f5itluse v\u00e4ljakuulutamises \u201es\u00fcvariigi\u201c, peavoolumeediakanalite v\u00f5i muude \u201erahvavaenlaste\u201c vastu.Sageli nimetatakse sellist populismi versiooni performatiivseks, r\u00f5hutades t\u00f5ika, et poliitikud kasutavad eliidivastast ja rahvast \u00fclendavat retoorikat eesk\u00e4tt kommunikatsioonistiilina v\u00f5i valijate \u00fclesk\u00fctmise vahendina. Kuna selle mudeli kohaselt puudub populismil s\u00fcgavam ideoloogiline sisu, ei pruugi see poliitilise s\u00fcsteemi jaoks eriti t\u00e4henduslikuks kujuneda. Tegemist on justkui suure mulliga.T\u00f5si, retooriline populism ei soodusta kindlasti head valitsemist, kuna t\u00fchjad lubadused ammendavad ennast \u00fckskord igal juhul. Aga see ei pruugi kohe demokraatlikku s\u00fcsteemi ennast \u00f5\u00f5nestada, kuna pelgalt performatiivselt toimides ei pruugi populismil olla kaugemaid poliitilisi eesm\u00e4rke ega perspektiivi.Populismi anatoomiaSestap on t\u00e4nap\u00e4eva populismi uurimisel uudne t\u00e4helepanek, et populismi ideoloogia on muutunud: on hakatud teed rajama p\u00f5hjalikumatele poliitilistele muutustele.Ise\u00e4ranis t\u00e4hendusrikas on n\u00fc\u00fcdisaja populistlike liikumiste p\u00fc\u00fce pakkuda v\u00e4lja p\u00f5hjapanevalt alternatiivne poliitiline s\u00fcsteem, mis ei tugine mitte ainult \u00fchiskondlikult konservatiivsetele v\u00e4\u00e4rtustele, vaid ka s\u00fcsteemselt s\u00f5nastatud korrale, mis j\u00e4llegi vastandub liberaalsele poliitikale.Sageli on seda suunda k\u00e4sitletud kui illiberalismi, poliitilist s\u00fcsteemi, mis vastandab end peaasjalikult kahele liberalismi p\u00f5him\u00f5ttele: sallivusele ja \u00f5igusriiklusele.Sallivuse printsiibi eitamine v\u00e4ljendub etniliste, sooliste, seksuaalsete jt v\u00e4hemuste \u00f5iguste alat\u00e4htsustamises v\u00f5i koguni eiramises. Siia kuulub \u00fchest k\u00fcljest \u00e4\u00e4rmine immigratsioonivastasus (kuni v\u00e4ideteni, et immigratsioon ja multikultuursus on m\u00f5eldud l\u00e4\u00e4nemaailma valgenahalise rahvastiku ja nende kultuuri \u00fchtesulatamiseks muu maailma rassidega). LGBTQ-liikumises n\u00e4hakse eksistentsiaalset ohtu traditsioonilise heteroseksuaalse peremudeli s\u00e4ilimisele, mist\u00f5ttu ka selle puhul taotletakse liberaalsuse kitsendamist.\u00d5igusriikluse vaidlustamine h\u00f5lmab lisaks \u201es\u00fcvariigi\u201c-taoliste v\u00e4ljam\u00f5eldiste retoorilisele kasutamisele ka konkreetsete p\u00f5hiseaduslike tasakaaluinstitutsioonide (kohtute, ombudsmanide, riigikontrol\u00f6ride) v\u00f5imu v\u00e4hendamist. Eesm\u00e4rk on l\u00fc\u00fca liberaalne demokraatlik s\u00fcsteem tasakaalust v\u00e4lja, v\u00f5im aga anda suuremas osas \u201e\u00f5ige\u201c, rahva nimel valitseva populistliku erakonna k\u00e4tte. Selleni j\u00f5udmiseks on mitu viisi: \u201eebasobilike\u201c kohtunike k\u00f5rvaldamine kohtus\u00fcsteemi \u00fcmberkorraldamise abil, valimiskonkurentsi piiramine valimisseaduste muutmise kaudu, s\u00f5navabaduse kitsendamine kriitiliste meediaettev\u00f5tete sulgemise v\u00f5i \u00e4raostmise teel.K\u00f5ige enam on see kirjeldatud tendents avaldunud Kesk- ja Ida-Euroopas. Liberaalse demokraatia allak\u00e4ik Ungaris, Poolas v\u00f5i Serbias ei ole enam kellegi jaoks uudis. Kui varem kiputi Viktor Orb\u00e1ni, Jaros\u0142aw Kaczy\u0144ski v\u00f5i Aleksandar Vu\u010di\u0107i populistliku retoorika \u00fcle naerma, siis pikapeale on aru saadud, et selle taga seisab j\u00e4rjest s\u00fcgavam, ka rahvusvaheliselt koordineeritud taotlus luua liberaalsele demokraatiale alternatiiv.Populistlikud liidrid suudavad esmalt paljulubavate loosungite toel teatud valijar\u00fchmad kaasa haarata, seej\u00e4rel, olles v\u00f5imule tulnud, kasutavad nad nii poliitilisi kui ka majanduslikke hoobasid oma positsiooni tugevdamiseks, et siis asuda uut illiberaalset s\u00fcsteemi \u00fcles ehitama ja oma visiooni ellu viima.Foto: Sander Ilvest \/ Postimees \/ ScanpixK\u00f5rge elektrihinna vastasel protestil osalenud EKRE pooldajate s\u00f5nul on erakonna valmistatud plakatid nii usaldusv\u00e4\u00e4rsed, et nende hulgast v\u00f5ib kas v\u00f5i kinnisilmi valida.See ongi see, mis on liikumise liidrite silmis vastuhakk 21. sajandi modernsusele. See on vastuseis, aga ka vastus liberalismi \u00fclekaalule globaliseerunud maailmas.Teadlased uurisid p\u00f6\u00f6ret illiberalismi pooleJust sellist populismi p\u00f6\u00f6ret illiberalismi kui ideoloogia poole uurisid Tartu, Budapesti, Krak\u00f3wi, Praha, Belgradi ja Londoni \u00fclikooli teadlased Euroopa Liidu rahastatud teadusprojektis POPREBEL.Tartu teadlased Vello Pettai ja Maili Vilson asusid eest vedama tulevikustsenaariumide koostamist, vaadeldes Kesk- ja Ida-Euroopa populismi v\u00f5imalikke arengusuundi aastani 2030. Et POPREBEL-i projekt oli esialgu kavandatud aastatesse 2019-2021, ei saa mainimata j\u00e4tta koroonapandeemia m\u00f5ju. Paljud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, mida ise\u00e4ranis kultuuriteadlased 2020. aastal ette v\u00f5tta tahtsid, osutusid pandeemiaaegsete liikumispiirangute t\u00f5ttu v\u00f5imatuks. L\u00f6\u00f6gi alla sattusid ka veebivestlused fookusr\u00fchmadega: sageli pidasid osalejad muid muresid t\u00e4htsamaks kui populismiga seotud teemade \u00fcle arutlemist.Pandeemia puhkedes muutusid esimesena valminud tulevikustsenaariumid \u00fcle\u00f6\u00f6 tarbetuks. 2021. aasta keskel hakati koostama uusi stsenaariume, aga ka need sattusid kalevi alla, kui 2022. aasta veebruaris tungis Venemaa Ukrainasse ja maailmas tekkis t\u00e4iesti uus geopoliitiline olukord.Neid heitlusi arvestades v\u00f5ib heaks tulemuseks pidada seda, et 2022. aasta detsembris peeti Varssavis kolmanda stsenaariumide seeria p\u00f5hjal hulk vestlusi Poola kodaniku\u00fchiskonna aktivistide ja ajakirjanikega. Sedasi sai osaliselt t\u00e4idetud ka eesm\u00e4rk tugevdada teadlaste ja \u00fchiskonnar\u00fchmade vahelist diskussiooni.Projekti tulemusel said selgemini ja v\u00f5rdlevalt esitatud praegusaja illiberaalse populismi erinevad ilmingud majanduses, poliitikas, kultuuris ja \u00fchiskondlikes suhetes. Anal\u00fc\u00fcsis osutusid t\u00e4htsaks kaks uudset m\u00f5istet: uustraditsionalism ja uusfeodalism. Termini uustraditsionalism abil kirjeldatakse juba \u00fclalmainitud konservatiivsete \u00fchiskondlike v\u00e4\u00e4rtuste propageerimist, terminiga uusfeodalism aga oligarhiliste \u00e4ri- ja majandussuhete edendamist populistlike re\u017eiimide tugevnedes.M\u00f5istagi ei tundu majanduse \u00fclev\u00f5tmine esmapilgul illiberalismi kui uue poliitilise s\u00fcsteemi loomise osana, ent sedalaadi sidemetelt saadud renti (majanduslikku kasu) on v\u00f5imalik omakorda kasutada sotsiaalpoliitiliste toetuste v\u00e4ljamaksmiseks valijatele, ning n\u00f5nda ongi ring sulgunud.Kas illiberalism on tulnud, et j\u00e4\u00e4da?EKRE hiljutisele valimiskaotusele m\u00f5eldes v\u00f5ib oletada, et populism on oma t\u00f5mbej\u00f5udu m\u00f5nev\u00f5rra kaotanud. Siiski j\u00e4\u00e4b \u00f5hku k\u00fcsimus, kas illiberalism on tulnud, et juurduda meie \u00fchiskonnas p\u00fcsivama s\u00fcsteemse alternatiivj\u00f5una ja p\u00f5hjustada pikemat aega polariseerumist.POPREBEL-i projekti uuringud n\u00e4itasid, et illiberaalsel populismil on meie \u00fchiskondlik-poliitilisel maastikul juba kindel koht. Ka siis, kui see ehk Eestis praegu nii tugev ei ole, t\u00e4hendab selle avaldumine mujal Euroopa Liidus v\u00f5i teistes l\u00e4\u00e4neriikides, et meie integratsioonik\u00fcsimustes tuleb sellega arvestada. Seda on n\u00e4ha olnud ka n\u00e4iteks Ungari venitamises Soome ja Rootsi NATO-liikmesuse heakskiitmisel.Populism ei ole n\u00fc\u00fcdisajal enam vaid see, et poliitikud annavad ebarealistlikke valimislubadusi v\u00f5i keeravad retooriliselt vindi \u00fcle. Populism kaldub illiberalismi poole, mis sobilike tingimuste v\u00f5i kokkulangevuste korral v\u00f5ib viia kogu demokraatia \u00f5\u00f5nestamiseni nii postkommunistlikes maades kui ka mujal maailmas.Edu t\u00f5id veebip\u00f5hised fookusgrupid ja tulevikustsenaariumide loominePOPREBEL-i teadusv\u00f5rgustiku loomine oli ses m\u00f5ttes lihtne, et konsortsiumisse kaasatud seitse \u00fclikooli olid juba aastaid teinud koost\u00f6\u00f6d rahvusvahelise magistri\u00f5ppekava \u201eInternational Masters in Economy, State and Society\u201c raames. Teadlaste vahel olid tugevad kollegiaalsed suhted ja usaldus \u00fcksteise vastu. Ka t\u00f6\u00f6jaotus suure \u201eHorisont 2020\u201c projekti v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel kujunes sujuvalt, kuna juba magistri\u00f5ppekava juures oli igal partneril v\u00e4lja kujunenud oma erialane fookus.Budapesti Corvinuse \u00dclikool v\u00f5ttis enda kanda majandusteaduste (uusfeodalismi) suuna. Jagelloonide \u00dclikool Krak\u00f3wis keskendus kultuuriuuringutele (uustraditsionalism). Belgradi \u00dclikool koondas enda alla poliitikateemad (sh mitu alar\u00fchma Tartu \u00dclikoolist eesotsas Piret Ehini ja Andrey Makarycheviga) ning v\u00f5rgustiku juhtinstitutsiooniks sai Londoni \u00dclikooli Kolled\u017e.Edu aitasid tagada kaks lisaaspekti. Esiteks oli v\u00f5rgustikku kaasatud \u00fcks m\u00f5nev\u00f5rra informaalsem, aga samas innovatiivne virtuaalne teadlaskogukond nimega Edgeryders. See keskendus veebip\u00f5histele fookusgruppidele, mille tekstilise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal oli v\u00f5imalik kindlaks teha semantilisi sotsiaalseid v\u00f5rgustikke populismiteemaliste arutelude kontekstis. See t\u00e4hendab, et uuriti, millised jututeemad haakusid milliste inimestega ja kuidas \u00fched teemad olid seotud teistega.Arvutusp\u00f5histe v\u00f5rgustikujooniste alusel v\u00f5is anal\u00fc\u00fcsida, milline oli populismiga seotud arutluste semantiline raamistik, aga ka sotsiaalne struktuur. Vestlusi peeti kolmes keeles - poola, t\u0161ehhi ja saksa keeles -, mis andis v\u00f5rdleva kultuurilise skaala. Ehkki Edgerydersi meeskond on laiali mitmes riigis, v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et nende juriidiline keha on registreeritud Eestis, kasutades \u00e4ra meie e-residentsuse programmi.POPREBEL-i teine uudne tahk oli populismi anal\u00fc\u00fcsimine l\u00e4bi tulevikuuuringute prisma. Seda t\u00f6\u00f6paketti asusid eest vedama Vello Pettai ja Maili Vilson Tartu \u00dclikoolist. Ehkki tuleviku-uuringute teadusspekter on lai, keskenduti selles projektis tulevikustsenaariumide koostamisele, et vaadelda Kesk- ja Ida-Euroopa populismi v\u00f5imalikke arengusuundi l\u00fchemas plaanis, aastani 2030.Stsenaariumide koostamist kavandati klassikalise metoodika kohaselt, alustades ideekorjega kolleegide seas \u00fchel esimesel POPREBEL-i suurkogunemisel Krak\u00f3wis 2019. aasta m\u00e4rtsis. Seej\u00e4rel valiti v\u00e4lja olulisemad t\u00f5ukefaktorid (ingl drivers) ja nende alusel kaardistati kolm arengujada.Iga jada kohta koostati ka konkreetne kahelehek\u00fcljeline narratiiv, mida v\u00f5is kasutada nii stsenaariumide kokkuv\u00f5ttena kui ka diskussiooni alusena hilisematel seminaridel teiste teadlaste, poliitikakujundajate ja kodaniku\u00fchiskonna esindajatega. Seega oli stsenaariumidel kaks eesm\u00e4rki: suurendada POPREBEL-i enda teadlaste sidusust populismi arengusuundade anal\u00fc\u00fcsimisel ja luua v\u00e4ljund suhtlemiseks mitteakadeemiliste ringkondadega. Edaspidiste sotsiaalteaduslike v\u00f5rgustikuprojektide puhul soovitan igati tulevikuuuringute komponendi lisamist, kuna see loob hea aluse m\u00f5ttevahetusteks v\u00e4ljaspool teadlasringkondi.\"Populismi ideoloogia on muutunud: on hakatud teed rajama kaugemale ulatuvatele poliitilistele muutustele, n\u00e4itasid POPREBEL-i projekti uuringud.\"2019. aasta t\u00f6\u00f6seaduse ja Ungari peaminister Viktor Orb\u00e1ni valitsuse vastu meelt avaldavad protestijad Budapestis.VELLO PETTAI, T\u00dc politoloogia k\u00fclalisprofessor"}
{"text":"P\u00f5hiseaduskomisjon andis menetlusse eeln\u00f5ud kolme erikomisjoni loomiseksRiigikogu pressiteade\n19. aprill 2023\nP\u00f5hiseaduskomisjon andis menetlusse eeln\u00f5ud kolme erikomisjoni loomiseks\nRiigikogu p\u00f5hiseaduskomisjon andis t\u00e4na menetlusse kolm otsuse eeln\u00f5u,\nmillega moodustatakse Riigikogu uues koosseisus julgeolekuasutuste\nj\u00e4relevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ning\nriigieelarve kontrolli erikomisjon.\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esimehe Igor Taro s\u00f5nul on k\u00f5ik kolm eeln\u00f5u seotud\nt\u00f5husamaks parlamentaarseks kontrolliks vajalike organite moodustamisega.\n\u201eDemokraatlikus \u00fchiskonnas kerkib kodanikel aeg-ajalt k\u00fcsimus: kes\nkontrollib kontrollijaid? Moodustatavad erikomisjonid ongi m\u00f5eldud\nselleks, et tagada t\u00e4idesaatva v\u00f5imu asutuste, aga ka meie enda sisemiste\nprotsesside l\u00e4bipaistvus, \u00f5igusp\u00e4rasus ning vastavus k\u00f5rgetele\neetilistele standarditele,\u201c \u00fctles ta eeln\u00f5usid \u00fcle andes.\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon teeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu\nasutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis puudutavad julgeolekuasutuste\nja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas p\u00f5hi\u00f5iguste tagamist,\njulgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6 t\u00f5husust ning nende \u00fcle\ntehtavat j\u00e4relevalvet.\nKorruptsioonivastane erikomisjon moodustatakse korruptsioonivastasest\nseadusest tulenevate \u00fclesannete t\u00e4itmiseks. Komisjon teeb\nkorruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset\nj\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke\nkorruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet\nRiigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma\np\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest\ntulenevaid \u00fclesandeid.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni eesm\u00e4rk on tagada koost\u00f6\u00f6s\nRiigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve t\u00e4itmise ning riigi\nvara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa, m\u00f5jusa ja\n\u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi riigi\nmajandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku\nsektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab Riigikontrolli\nkontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi\nk\u00fcsimusi.\nEeln\u00f5ude kohaselt moodustatakse erikomisjonid koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Iga erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused.\nK\u00f5igi kolme erikomisjoni volitused kestavad eeln\u00f5ude kohaselt Riigikogu\nkoosseisu volituste l\u00f5puni.\n\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Riigikogus moodustatakse kolm erikomisjoniTALLINN, 19. aprill, BNS \u2013\u00a0Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjon andis kolmap\u00e4eval menetlusse kolm otsuse eeln\u00f5u, millega moodustatakse riigikogu uues koosseisus julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ning riigieelarve kontrolli erikomisjon.\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esimehe Igor Taro s\u00f5nul on k\u00f5ik kolm eeln\u00f5u seotud t\u00f5husamaks parlamentaarseks kontrolliks vajalike organite moodustamisega. \"Demokraatlikus \u00fchiskonnas kerkib kodanikel aeg-ajalt k\u00fcsimus: kes kontrollib kontrollijaid? Moodustatavad erikomisjonid ongi m\u00f5eldud selleks, et tagada t\u00e4idesaatva v\u00f5imu asutuste, aga ka meie enda sisemiste protsesside l\u00e4bipaistvus, \u00f5igusp\u00e4rasus ning vastavus k\u00f5rgetele eetilistele standarditele,\" \u00fctles ta eeln\u00f5usid \u00fcle andes.\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon teeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis puudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas p\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6 t\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\nKorruptsioonivastane erikomisjon moodustatakse korruptsioonivastasest seadusest tulenevate \u00fclesannete t\u00e4itmiseks. Komisjon teeb korruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset j\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma p\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest tulenevaid \u00fclesandeid.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni eesm\u00e4rk on tagada koost\u00f6\u00f6s riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve t\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa, m\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas.\nKomisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi.\nEeln\u00f5ude kohaselt moodustatakse erikomisjonid koalitsiooni ja opositsiooni v\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Iga erikomisjoni liikmete arvu m\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles toimuvad muudatused.\nK\u00f5igi kolme erikomisjoni volitused kestavad eeln\u00f5ude kohaselt riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 20. aprilliksRiigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 20. aprilliks\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nKomisjonide istungid\nP\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 12: Riigikogu otsuse \u201eJulgeolekuasutuste\nj\u00e4relevalve erikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5u; Riigikogu otsuse\n\u201eRiigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5u; Riigikogu\notsuse \u201eKorruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni\nmoodustamine\u201c eeln\u00f5u;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 13: Eesti seisukohad 24. aprillil toimuval\nEuroopa Liidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kohtumisel, kutsutud v\u00e4lisminister\nMargus Tsahkna.\nS\u00fcndmused\nKell 8.15 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub\nPrantsusmaa suursaadiku Eric Lamouroux\u2019 ja Prantsusmaa\nv\u00e4lisministeeriumi Euroopa Liidu asjade direktori David Cvachiga.\n(Suursaadiku residentsis Tallinnas)\nKella 11\u201312.30 \u2013 Arenguseire Keskuse (ASK) veebiseminaril \u201eMilline on\nEesti inimeste keskkonnaj\u00e4lg ja suhtumine rohep\u00f6\u00f6rdesse?\u201c esinevad\nettekannetega endine ASKi ekspert Magnus Piirits, Rakendusliku\nAntropoloogia Keskuse antropoloog Karina Vabson ja Riigikantselei\ninnovatsioonitiimi liige Ave Habakuk. Teemat kommenteerivad Riigikogu liige\nMario Kadastik ning Riigikantselei rohep\u00f6\u00f6rde koordinaator Kristi Klaas.\nRohkem infot ja registreerimine siin<https:\/\/arenguseire.ee\/uritused\n\/veebiseminar-milline-on-eesti-inimeste-keskkonnajalg-ja-suhtumine-\nrohepoordesse\/>.\nKell 14.45 \u2013 Riigikogu aseesimees Toomas Kivim\u00e4gi kohtub USA suursaadiku\nGeorge P. Kentiga.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Madison: Putini vahistamism\u00e4\u00e4rust eiravaid riike tuleb karistadaTALLINN, 19. aprill, BNS \u2013 Europarlamendi saadik Jaak Madison \u00fctles kolmap\u00e4eval Strasbourgis Euroopa Parlamendis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt v\u00e4lja antud Venemaa presidendi Vladimir Putini vahistamism\u00e4\u00e4ruse \u00fcle peetud debatil, et vahistamism\u00e4\u00e4rust eiravate riikide suhtes tuleb rakendada sanktsioone.\nPoliitgrupp Identiteet ja Demokraatia (ID) nimel esimesena k\u00f5nelenud Madison r\u00f5hutas tagaj\u00e4rgede olulisust. Pidades silmas, et 16 000 kuni 300 000 last on v\u00e4gisi Venemaale k\u00fc\u00fcditatud, et neist kasvatada venelased ning paljud on ka langenud vene s\u00f5durite v\u00e4gistamisohvriteks, siis Madisoni hinnangul on Putini vahistamism\u00e4\u00e4ruse j\u00f5ustamine \u00fclioluline.\u00a0\n\u201eOleme kuulnud osadelt liikmesriikidelt, et isegi kui Vladimir Putin v\u00e4isab nende riiki, siis nad ei arreteeriks seda meest,\u201c s\u00f5nas Jaak Madison debatil. \u00dcheks riigiks on Madisoni s\u00f5nul n\u00e4iteks L\u00f5una-Aafrika, kes peaks pidama augustis BRICS kohtumise, mis eeldab venelaste kohalolu.\nEurosaadik Madison leiab, et riigid, kes ei t\u00e4ida Putini vahistamism\u00e4\u00e4rust, peavad tunda saama otseseid majanduslike tagaj\u00e4rgi sanktsioonide ja finantsiliste toetuste v\u00e4henemise n\u00e4ol. \u201eVastasel juhul ei ole mingisugust m\u00f5tet Rahvusvahelisel Kriminalkohtul ega rahvusvahelistel reeglitel,\u201c hoiatab eurosaadik, \u201emiks me peaksime neid j\u00e4rgima kui ei ole tagaj\u00e4rgi?\u201c\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00e4givallatsenud kelm m\u00f5isteti kohtumajas s\u00fc\u00fcdiT\u00e4na tunnistati Viru maakohtu Rakvere kohtumajas kelmuses, korduvas v\u00e4givallatsemises ja \u00fclalpidamise kohustuse mitte t\u00e4itmises s\u00fc\u00fcdi Ahto Kurm.\nKurm, kellel kehtivad v\u00e4\u00e4rteod puuduvad, pani mullu mais Facebook-i \u00fcles kuulutuse, kus m\u00fc\u00fcs silopalli kilesid. Kannatanu leppis kokku \u00fcheksa kilerulli ostu ja kandis rahagi \u00fcle. Mida aga polnud olid kilerullid. Kurmi elukaaslase pangakontole j\u00f5udis tehingu eest 460 eurot. M\u00f5nda aega lubas mees ka kauba kohale toimetada, kuid reaalsuses seda p\u00e4eva ei tulnudki.\nMullu juuni l\u00f5pus tungis Kurm enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d kallale oma elukaaslasele. J\u00f5u ja ilunumbrite demonstreerimise k\u00e4igus v\u00e4\u00e4nas mees k\u00e4si, surus naise pikali maha, istus peale ja l\u00f5i rusikaga n\u00e4kku. L\u00f6\u00f6gist tekkis elukaaslasel n\u00e4opiirkonda ka verevalum ja see polnud esimene kord kui Kurmi k\u00e4si kellegi vastu t\u00f5useb.\nLisaks on Kurm k\u00f5rvale hoidnud oma lapsele elatise maksmisest 2017-2022. aastal. M\u00f5ned laekumised l\u00e4ksid t\u00e4nu kohtut\u00e4ituri t\u00f6\u00f6le teele, kuid enamus neist adressaadini ei j\u00f5udnud. Mehel olid sel perioodil olemas t\u00f6\u00f6koht ja sissetulekud, kuid Kurm ei v\u00f5tnud midagi ette, et oma majanduslikku olukorda parandada, et pea 190 euro suurust elatist maksta.\nKokkuleppemenetluses j\u00f5uti \u00fchisele arusaamale, et Kurmile langeb karistuseks kaks aastat tingimisi vangistust ja ta allutatakse kaheks aastaks k\u00e4itumiskontrollile.\nKohtu korralduse kohaselt peab Kurm otsima endale t\u00f6\u00f6koha v\u00f5i olema T\u00f6\u00f6tukassas registreeritud, et ta saaks t\u00e4ita \u00fclalpidamise kohustust. Lisaks tuleb mehel osaleda kriminaalhoolduse sotsiaalses programmis ja maksta \u00fche aasta jooksul pea 550 euro suurune sunniraha.\nKohtuniku k\u00fcsimusele, et kas saate aru, millised on tagaj\u00e4rjed, kui te n\u00f5udeid ei t\u00e4ida, vastas Kurm: \"Siis hakkan vanglakaristust t\u00e4itma.\"\n"}
{"text":"Narva uus v\u00f5imuliit kindlustab Katri Raigi linnavalitsuse p\u00fcsimistKatri Raigi valimisliit ja erakond Eesti 200 kaasasid Narva uude v\u00f5imuliitu ka Keskerakonna, mille saadikud peaksid kindlustama Raigi linnavalitsuse p\u00fcsimist, mis muutus k\u00fcsitavaks\u00a0p\u00e4rast seda, kui mitmed saadikud lahkusid j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da varasemast liidust.\u00a0Fraktsiooni\u00a0Narva Tulevik (Katri Raigi valimisliit), fraktsiooni Kesk ja erakonna\u00a0Eesti 200 koalitsioonil on 31liikmelises volikogus 20 kohta.\nSisuliselt moodustus uus valmisliit juba kuu aega tagasi, mil linnavoliku valis uueks esimeheks\u00a0keskerakondlase\u00a0Tatjana Stolfati.\u00a0\nKolmap\u00e4eval panid kolme poliitilise j\u00f5u esindjad oma allkirjad ka koalitsioonilepingule, mis\u00a0keskendub eelk\u00f5ige uutele t\u00f6\u00f6kohtadele, haridusele ja spordile, samuti linnakeskkonnale ja noorte enesearendamisev\u00f5imalustele Narvas.\nKoalitsiooni prioriteet on Narva haigla uue aktiivravikorpuse loomine ja vanade hoonete rekonstrueerimine.\n\u00dcleminek roheenergiale on seadnud ohtu linna k\u00f5rgepalgalised t\u00f6\u00f6kohad Eesti Energias, seet\u00f5ttu seab leping linnavalitsusele \u00fclesande toetada neid ettev\u00f5tjaid, kes linnas tegutsevad, teha efektiivset koost\u00f6\u00f6d nendega, kes on n\u00e4idanud huvi Narva investeerida ja otsida ning leida uusi investeeringuid. Narva arvestab \u00f5iglase \u00fclemineku fondi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse toega.\nVananeva elanikkonnaga linn plaanib rajada uue hooldekodu ning t\u00f5sta oma sotisaalt\u00f6\u00f6tajat palka. Samuti otsitakse v\u00f5imalust esimese v\u00e4\u00e4rikate p\u00e4evakeskuse rajamiseks.\nSpordi valkdonnas keskendub koalitsioon ujumisv\u00f5imaluste laiendamisele, uue jalgpallihalli loomisele ja \u00c4kkek\u00fcla spordikompleksi edasiarendamisele.\nSamuti annab koalitsioonileping linnavalitsusele \u00fclesande tegeleda linna p\u00f5hidokumentide ja linnavalitsuse struktuuri uuendamisega. Kvalifikatsioonile vastavaid linnaametnikke ootab vastavalt lepingule ees palgat\u00f5us.\nVolikogu esimehe Tatjana Stolfati s\u00f5nul on t\u00e4na t\u00f6\u00f6d alustaval koalitsioonil tahe ja j\u00f5ud teha koost\u00f6\u00f6d v\u00e4hemalt kuni j\u00e4rgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni oktoobris 2025.\n\nNarva Linnavolikogu fraktsiooni Narva Tulevik, fraktsiooni Kesk ja Eesti 200 valimisnimekirja esindajate vaheline\nKOALITSIOONILEPING\nJUHTIMINE JA LINNAELANIKE KAASAMINE\nT\u00f6\u00f6protsesside kaardistamise alusel muudame Narva Linnavalitsuse struktuuri ning korraldame selle t\u00f6\u00f6 kaasaegsemaks ja t\u00f5husamaks. Loome sisekontrol\u00f6ri ametikoha.\nMeie prioriteediks on linnaeelarvesse t\u00e4iendavate vahendite kaasamine erinevatest fondidest, sealhulgas riiklikust tasandusfondist ja \u00f5iglase \u00fclemineku fondist.\nErilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rame Narva positiivse maine loomisele ja selle arendamisele.\nT\u00f5stame kvalifikatsioonile vastavate linnaametnike ja linnavalitsuse teenistujate t\u00f6\u00f6tasusid.\nArendame v\u00e4lja \u00fchtse linnaelanikega suhtlemise platvormi, et kaasata inimesi otsustusprotsessidesse. Koostame linnaelanike kaasamise kava ja viime selle ellu.\nVaatame funktsionaalsuse ja avatuse seisukohast \u00fcle linnavolikogu ja linnavalitsuse t\u00f6\u00f6 p\u00f5hidokumendid (Narva linna p\u00f5him\u00e4\u00e4rus, Narva Linnavolikogu t\u00f6\u00f6kord), mida pole aastaid uuendatud.\nKorraldame korruptsiooniennetuse koolitusi nii linnaametnikele kui ka volikogu liikmetele.\nOluliste muudatuste tegemise korral panustame ennetavale selgitust\u00f6\u00f6le linnaelanike hulgas.\nMoodustame linna rahaliste vahendite efektiivsemaks kasutamiseks linnaeelarve t\u00f6\u00f6r\u00fchma, kuhu kuuluvad nii linnavolikogu kui ka linnavalitsuse esindajad.\nETTEV\u00d5TLUS JA LINNAKESKKOND\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised investoritega uute k\u00f5rgepalgaliste t\u00f6\u00f6kohtade loomiseks on linnavalitsuse tegevuse prioriteet.\nLoome koost\u00f6\u00f6 linnavalitsuse ja ettev\u00f5tluse arengut n\u00f5ustavate ja toetavate organisatsioonide vahel.\nPrioriteet on varemete eemaldamine linnaruumist.\nAlgatame \u00fc\u00fcrimajade ehitamise programmi.\nKasutame efektiivselt linnavara: koostame uue linnavara kasutamise korra ja muudame hooned energiat\u00f5husaks.\nTeeme korda linna t\u00e4navad, k\u00f5nniteed ja jalgrattateed - investeeringu summa ei ole v\u00e4iksem kui 1,5 miljonit eurot aastas. Parima tulemuse saavutamiseks koostame kapitaalremondi 4-aastase plaani.\nKoostame linna soojamajanduse kava. Teeme koost\u00f6\u00f6d AS Enefit Poweri, AS Narva Soojusv\u00f5rgu ja teiste soojamajandusettev\u00f5tetega tagamaks seda, et k\u00fctte hind Narvas j\u00e4\u00e4ks Eesti madalaimaks.\nMuudame linna \u00fchistranspordis\u00fcsteemi kodanikele mugavaks ja s\u00e4ilitame soodustuste s\u00fcsteemi.\nMuudame linna lemmikloomas\u00f5bralikuks: rajame linna erinevatesse piirkondadesse koerte jalutusv\u00e4ljakud ning suurendame bioj\u00e4\u00e4tmete kottidega varustatud pr\u00fcgikastide arvu.\nTaastame kodutute loomade abistamisega tegelevate vabatahtlike \u00fchenduste ja mittetulundus\u00fchingute tegevuse iga-aastast toetamise.\nTeeme Kadastiku karj\u00e4\u00e4ri ametlikuks perepuhkuse paigaks.\nJ\u00e4tkame kergliiklusteede v\u00f5rgustiku arendamist.\nSuurendame toetust korteri- ja aiandus\u00fchistutele.\nKoost\u00f6\u00f6s korteri\u00fchistutega viime ellu \u00f5uealade heakorrastamise programmi.\nJ\u00e4tkame linnaelanike kaasamist elukeskkonna parandamisse kodanikualgatuse programmi kaudu.\nLoome v\u00e4ikeettev\u00f5tluse arendamiseks \u00fchtse ruumi t\u00e4navakaubanduse korraldamiseks.\nJ\u00e4tkame lastele ja noortele pargi- ja m\u00e4ngualade arendamist.\nMuudame parklate ehitusel \u00f5likogujate paigaldamise n\u00f5udeid, et viia korteri\u00fchistute kulud miinimumini: enam kui 50 auto parkimiskohtadesse tuleb paigaldada \u00f5likoguja.\nHARIDUS\nNarva kooli- ja koolieelse hariduse arengukava raames kavandame olemasoleva haridusv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamist vastavalt s\u00fcndimusele ning laste ja noorte arvu prognoosile.\nJ\u00e4tkame Narva haridustaristu korrastamisega. Avame 2024. aasta esimesel poolel Kraavi t\u00e4nava lasteaia ja 2024. aasta 1. septembril Kesklinna kooli. Koost\u00f6\u00f6s riigiga rajame uue hoone P\u00e4hklim\u00e4e g\u00fcmnaasiumile ja Paju koolile. Hoone projekteerimist alustame aastal 2024. Valmistame ette projekti uue lasteaia rajamiseks Kreenholmi rajoonis.\nViime l\u00e4bi avalikud konkursid munitsipaal\u00f5ppeasutuste juhtide ametikohtadele, kus praegu on ametis juhi kohuset\u00e4itjad.\nToetame riigi poliitikat, mille kohaselt koostatakse igale haridusasutusele oma \u00fcleminekukava eestikeelsele \u00f5ppele ning toetame keelek\u00fcmblusmeetoodika kasutamist ning vene keele kui emakeele s\u00e4ilitamist eraldi \u00f5ppeainena.\nTeeme koost\u00f6\u00f6d \u00fclikoolide ja k\u00f5rgkoolidega keskkoolij\u00e4rgse hariduse arendamiseks Narvas. Toetame IT hariduse arengut Tartu \u00dclikooli Narva Kolled\u017eis, meditsiini\u00f5dede iga-aastast vastuv\u00f5ttu Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis \u00f5ppekohaga Narvas, samuti toetame FRONTEXi \u00f5ppekeskuse rajamist Sisekaitseakadeemia juurde.\nJ\u00e4tame t\u00e4iskasvanute kooli linna omandisse.\nT\u00f6\u00f6tame v\u00e4lja uue \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasustamise korra k\u00f5ikides haridusasutustes. Otsime t\u00e4iendavaid vahendeid munitsipaalharidus-, kultuuri- ja spordit\u00f6\u00f6tajate palkade t\u00f5stmiseks.\nS\u00e4ilitame lasteaedades ja huvikoolides soodustasud.\nSOTSIAALSF\u00c4\u00c4R\nLoome kaasaegse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise keskkonna.\nViime l\u00e4bi k\u00f5ikide sotsiaalteenuste anal\u00fc\u00fcsi, mida osutab nii kohalik omavalitsus kui ka mittetulundus\u00fchingud, et selgitada v\u00e4lja nende kvaliteet ja k\u00e4ttesaadavus.\nVaatame \u00fcle ja vajaduse korral muudame sotsiaalteenustega seotud m\u00e4\u00e4rused ja korrad, et tagada erivajadustega lastele kvaliteetsed teenused. Vajadusel muudame tugiisiku m\u00e4\u00e4ramise tingimusi.\nNarva haigla arendamine on prioriteet, eesm\u00e4rk on tagada kvaliteetse meditsiiniteenuse k\u00e4ttesaadavus haiglakompleksi rekonstrueerimise ja uue aktiivravi keskuse loomise kaudu. Avame haiglas logopeedia keskuse ja loome lasteps\u00fchhiaatri ametikoha.\nRajame pension\u00e4ridele p\u00e4evakeskuse.\nKoost\u00f6\u00f6s linna meditsiiniasutustega arendame intervallhooldusteenust.\nKoostame munitsipaalelamispinna ehitamise kava, et parandada elamistingimusi linna \u00fchiselamutes, kasutades selleks Euroopa fondide vahendeid ja investoreid.\nTeeme \u00f6\u00f6p\u00e4evaringse hooldusteenuse linnas k\u00e4ttesaadavamaks, ehitame veel \u00fche hooldekodu.\nT\u00f5stame sotsiaalvaldkonna t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasusid.\nKULTUUR JA SPORT\nLoome Euroopa kultuuripealinn Narva 2037 kontseptsiooni v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks t\u00f6\u00f6r\u00fchma. Osaleme aktiivselt programmis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024.\nTeeme Gerassimovi pargist linnaelanike puhkeala.\nPrioriteet on Kreenholmi kultuurikvartali sihtasutuse loomine ja selle arendamine koost\u00f6\u00f6s erasektori ja riigiga.\nToetame rahvusvahelisi kultuuri\u00fcritusi Narvas.\nJ\u00e4tkame erinevate organisatsioonide (sh spordi- ja rahvuskultuuri\u00fchendused, loomade varjupaigad, aiandus- ja korteri\u00fchistud) toetamist.\nKehtestame R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava p\u00f5hjak\u00fclje detailplaneeringu ja otsime erainvesteeringuid uute hoonete rajamiseks. Toetame erinevaid projekte, mis tutvustavad vanalinna ja selle taaselustamise ideed. Eurorahade toetusel alustame Stockholmi v\u00e4ljaku ehituse II etapi rajamist.\nKaalume ujumisv\u00f5imaluste parandamist linnas, sealhulgas Narva Keeltel\u00fctseumis ja Kreenholmi koolis.\nTegeleme aktiivselt vahendite leidmisega uue mitmeotstarbelise spordihalli rajamiseks. Ehitame jalgpallihalli koos jooksurajaga ja taotleme riigilt 3 miljoni euro suurust toetust. Ehitame \u00c4kkek\u00fcla puhkealale haldushoone.\nToetame noorsoot\u00f6\u00f6le keskenduvate organisatsioonide tegevust.\nLoome eri linnaosades ruumid noorte mitteametlikuks suhtlemiseks.\nIgor Andrejev, fraktsiooni Narva Tulevik nimel\nDenis Larchenko, valimisnimekirja Eesti 200 esindaja\nTatjana Stolfat, fraktsiooni Kesk nimel\n"}
{"text":"SEISUKOHT | Abielu mehe ja naise vahel tuleneb piiblist ja ei kuulu arutelu alla, \u00fctles Urmas Viilma. Vabandust, mis aasta meil ongi?Abielu mehe ja naise vahel tuleneb piiblist, see on usuline seisukoht, mille \u00fcle ei saa arutada, kostis EELK peapiiskop Urmas Viilma kolmap\u00e4eva hommikul Vikerraadios, seletamaks sooneutraalse abielu v\u00f5imatust. Korraks pidin kiikama kalendrisse: on seal ikka aasta 2023, mitte 1923? V\u00f5i peab p\u00fcha isa n\u00f5uks kuulutada k\u00f5ik abielud \u2013 kenasti mehe ja naise vahel, mis pole kirikus s\u00f5lmitud \u2013 patus elamiseks?\nArgumendid samast soost t\u00e4ie teov\u00f5imega isikute abiellumise vastu hakkavad \u00e4ra kuluma. Ka piibel kui ajaloo vastuolulisemaid teoseid ei ole siin hea argument, sest sealt leiab hea tahtmise korral mistahes p\u00f5hjenduse.\nEga keegi ei sunni ju abielluma endaga samast soost inimesega, kui ei taha. Ega ka ise geiks hakkama. Samuti ei tee sooneutraalsus abielu institutsiooni v\u00e4hemv\u00e4\u00e4rtuslikuks. Pigem hoopiski v\u00e4\u00e4rindab \u2013 kas te pole t\u00e4hele pannud, kui madal on abielu staatus? Vaid veidi enam kui pooled meie kooseludest kannavad ametlikku templit.\nMina olen see hing, kes on olnud alates 20. eluaastast pidevalt abielus. Esimest korda imestati, et last ei ole tulemas, miks sa siis ometigi\u2026 Teine kord k\u00fcsiti, millega ma k\u00fcll meest survestasin. Toona veel Eestis ilmunud Playboy ajakirjanik edastas isegi talle sellekohase k\u00fcsimuse. Abikaasa imestas: et tema, mees, v\u00f5inuks tahta ise abielluda, ei tulnud \u00fclemaailmse mainega ajakirja esindajale p\u00e4hegi. Hiljem k\u00fcll selgus, et tegemisel oli suurem lugu \u2013 kuidas Eesti naised meestelt abielusid v\u00e4lja pressivad.\nEga see abielu, kole s\u00f5nasobing, olegi ju t\u00e4htis. Armastus, tahe koos elust ja saatusest suurem olla, paljundada r\u00f5\u00f5mu ja pisendada muret \u2013 need aga on. Kui keegi tahab seda nostalgiliselt s\u00f5rmuste ja \u00fchise perekonnanimega \u00f5nnistada\u2026 No jumal (milline tahes) nendega. Las siis kinnistavad seda traditsiooni. Soost s\u00f5ltumata.\nJuba ammu pole abieluliste r\u00f5\u00f5mude nautimiseks papi \u00f5nnistust vaja. Seda on t\u00e4hele pannud ka terve hulk n-\u00f6 konservatiive, kes teps mitte oma kolme ja enama lapse emaga abielus pole. Oodake\u2026 \u00c4kki selles ongi probleem \u2013 kuidas n\u00fc\u00fcd naisukesele pulmadega viivitamist seletada, kui juba geid seda teevad?"}
{"text":"USA n\u00e4itel: kelle kaudu juhitakse ja levitatakse globaalset propagandatFoto: Pixabay \/ geralt\nPR-firmad ja reklaamiagentuuride omanikud on globaalse propagandamasina keskne hammasratas, mille \u00fclesanne on tagada, et sama s\u00f5numit levitatakse paljudes erinevates kohtades \u00fchtselt ajastatud viisil. Hinnanguliselt kaks kolmandikku kuni 80% korporatiivses meedias edastatavast ja avaldatud sisust maailmas p\u00e4rineb neljalt suurelt suhtekorraldusfirmalt, kelleks on Publicis Groupe, WPP, Omnicom Group ja Interpublic Group, kes k\u00f5ik on seotud korporatiivse meedia, s\u00f5jalis-t\u00f6\u00f6stusliku arengu ja poliitikakujundajatega, kirjutab dr Mercola.\n\u00a0\nK\u00e4put\u00e4is erainvesteerimisettev\u00f5tteid domineerivad meie elu igas aspektis ja omavad k\u00f5ike, millele me oma raha kulutame. Kaks suurimat neist on Vanguard ja BlackRock. Vanguard ja\/v\u00f5i BlackRock kuuluvad ka nelja suurima reklaamiagentuuri omanike 10 suurima aktsion\u00e4ri hulka.\n1% maailma j\u00f5ukamatest inimestest juhib Suure L\u00e4htestamise rakendamist kogu maailmas. Termin, mida selle globalistliku kabali kirjeldamiseks inglise keeles kasutatakse, on TCC (transnational capitalist class).\n\u00a0\nPR-agentuurid propaganda loojatena\nMichelle Stiles paljastab oma raamatus \u201eOne Idea to Rule Them All, Reverse Engineering American Propaganda\u201c, november 2022), kuidas Ameerika avalikkust (ja t\u00f5epoolest kogu maailma elanikkonda) on suunatud avalike suhete (PR) ettev\u00f5tete poolt, kes juhivad globalistliku kabali propagandakampaaniaid. Joseph Mercola intervjueeris Michelle\u2019i p\u00e4rast selle raamatu ilmumist.\nPR-agentuur loob globaalse meediaplaani, mis otsustab, milliseid artikleid kirjutatakse ja kus need ilmuvad. Seej\u00e4rel otsustatakse, kus reklaame esitatakse ja millal. Niisiis, kuigi ravimifirmadel n\u00e4ib olevat meedia \u00fcle \u00fcsna otsene m\u00f5ju, on tegelikult PR-firmadel suurim kontroll.\nNad hoolitsevad selle eest, et sama s\u00f5numit levitataks paljudes erinevates kohtades \u00fchtselt ajastatud viisil. Sellisena on PR-ettev\u00f5tted \u00fclemaailmse propagandamasina keskne hammasratas.\nPR-firmad jagunevad suhtekorraldusfirmadeks ja reklaamiagentuuride valdusfirmadeks.\n\u00a0\nVene matrjo\u0161ka sarnane maailmamudel\nNagu on \u00fcksikasjalikult kirjeldatud filmis \u201e[MONOPOL:] kellele kuulub maailm?\u201c [25. september 2021], domineerib k\u00e4put\u00e4is erainvesteerimisettev\u00f5tteid meie elu igas aspektis ja omab k\u00f5ike, millele me oma raha kulutame, alates toidust ja jookidest kuni r\u00f5ivaste, reisimise, eluaseme jmt-ni.\nKuigi turul n\u00e4ib olevat sadu konkureerivaid kaubam\u00e4rke, omavad suuremad emaettev\u00f5tted mitut v\u00e4iksemat kaubam\u00e4rki. Tegelikkuses kuuluvad n\u00e4iteks k\u00f5ik pakendatud toidubr\u00e4ndid umbes tosinale suuremale emaettev\u00f5ttele.\nNeed emaettev\u00f5tted omakorda kuuluvad aktsion\u00e4ridele ja suurimad aktsion\u00e4rid on k\u00f5igis neis samad: Vanguard Group ja BlackRock. Need institutsionaalsed investorid on \u00fcksteise ettev\u00f5tete aktsion\u00e4rid, mis \u00f5\u00f5nestab konkurentsi kontseptsiooni ja tugevdab veelgi \u00fclemaailmset monopoli.\n\u00a0\nMeediamaastikul domineerivad neli reklaamivaldusettev\u00f5tet\nNeli suurimat reklaamivaldusettev\u00f5tet maailmas on praegu Publicis Groupe, WPP plc, Omnicom Group ja Interpublic Group of Companies. Stiles m\u00e4rgib, et nad k\u00f5ik on \u201etihedalt seotud korporatiivse meedia, s\u00f5jalis-t\u00f6\u00f6stusliku kompleksi ja poliitilise eliidiga\u201c.\nIgal agentuuril on omakorda v\u00e4iksemad t\u00fctarettev\u00f5tted ja sidusettev\u00f5tted, mis loob meile omakorda illusiooni, et m\u00e4ngijaid on palju rohkem, kui tegelikult on. Ja nagu k\u00f5ige muu puhul, kuuluvad Vanguard ja \/ v\u00f5i BlackRock nende nelja suurima reklaamiagentuuri valdusettev\u00f5tte 10 suurima aktsion\u00e4ri hulka. Neile kuuluvad ka suured meediaettev\u00f5tted ja suurimad ravimifirmad.\nHinnanguliselt kaks kolmandikku kuni 80% korporatiivses meedias edastatavast ja avaldatud sisust p\u00e4rineb suhtekorraldusfirmadelt.\n\u00a0\nKus liigub raha\naastal:\nLondonis asuv WPP, millel on agentuure 112 riigis, teenis 17,847 miljardit dollarit. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete klientide hulka kuuluvad Amazon, Microsoft, NBC, Healthline, Maailma Majandusfoorum (WEF) ja Pfizer.\nPublicis teenis 14,957 miljardit dollarit (klientide teenindamine tehnoloogia-, farmaatsia- ja pangandust\u00f6\u00f6stuses).\nNew Yorgis asuv Omnicom teenis 14,289 miljardit dollarit oma 200+ agentuurist, mis teenindavad enam kui 5000 ettev\u00f5tte kaubam\u00e4rki, \u00fclikoole, mittetulundus\u00fchinguid ja valitsusv\u00e4liseid organisatsioone.\nInterpublic Groupi tulud olid 10,928 miljardit dollarit ja selle klientide hulka kuuluvad USA armee, ABC, Columbia Records, Unilever, USA Pank, Facebook ja ExxonMobil, kui nimetada vaid m\u00f5nda.\nStilesi s\u00f5nul p\u00e4rineb hinnanguliselt kaks kolmandikku kuni 80% korporatiivses meedias edastatavast ja avaldatud sisust suhtekorraldusfirmadelt. Teisis\u00f5nu, enamik niinimetatud peavoolumeedia \u201cuudiseid\u201c on propaganda.\nT\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et kui lisada nende nelja suurima reklaamivaldusettev\u00f5tte tulud kokku, on see endiselt alla 60 miljardi dollari, mis tundub tagasihoidlik number, et kontrollida kuni 80% \u00fclemaailmsest peavoolumeedia maastikust. Seega, globalisti vaatenurgast on tegemist h\u00e4sti kulutatud rahaga.\n\u00a0\nRahvusvaheline kapitalistlik klass (TCC)\nStiles m\u00e4rgib TCC kohta: \u201eNad on 1% maailma j\u00f5ukamatest inimestest, kes pakuvad ideoloogilist \u00f5igustust sellele, mis ajendab soovitud tegevusi kogu maailmas rakendama oma \u00fchiste huvide nimel riikidevaheliste valitsusorganisatsioonide kaudu.\u201c\nSeej\u00e4rel tsiteerib ta sotsioloogi Peter Phillipsi raamatut \u201eHiiglased: globaalne v\u00f5imueliit\u201c (\u201eGiants The Global Power Elite\u201c, 2018), milles Phillips kirjeldab:\n\u201e\u2026 17 hiiglasliku investeerimisfirma tohutut omavahelist seotusv\u00f5rku haldab \u00fcle 43 triljoni dollari suurust kapitali, nad on \u00fcksteisega ristinvesteeritud, l\u00e4hedased hiiglased \u2026 ja neil on osalused 1500 suurimas korporatsioonis, mis h\u00f5lmavad kogu maailma, andes neile tohutu v\u00f5imu ettev\u00f5tte juhatustes kogu planeedil.\nNende ettev\u00f5tete juhid kohtuvad aasta l\u00e4bi erinevatel poliitikakujundamise konverentsidel, et luua v\u00f5rgustikke, koostada strateegiaid ning viimistleda soovitusi aruannete ja dokumentide kujul, mis m\u00f5jutavad tugevalt \u00fclemaailmset geopoliitikat \u2026\nKui elate endiselt \u00f5ndsas usus, arvates, et pole l\u00e4bip\u00f5imunud globaalset eliiti, kes kontrollib ja \u00fcleb rahvusriikide suver\u00e4\u00e4nsust ning domineerib ideoloogilisel maastikul, lugege Phillipi raamatut. See on reaalsuskontroll, mis m\u00f5jub kui k\u00fclm du\u0161\u0161 \u2026\n\/\u2013\/\nJa pidage meeles, et hundid ei n\u00e4ita end p\u00e4evavalges. Kui asjad l\u00e4hevad viltu, kaitseb neid nende anon\u00fc\u00fcmsus. L\u00f5puks ei ole nimi ega maine nende jaoks nii oluline kui s\u00fcstemaatilise \u201cv\u00f5itja v\u00f5tab k\u00f5ik\u201c m\u00e4ngu h\u00e4sti m\u00e4ngimine.\u201c\nPhillips juhib t\u00e4helepanu ka sellele, et globaalse plutokraatia domineerimine \u00f5\u00f5nestab kodanikupoliitikat ja demokraatiat (Carroll ja Sapinski 2018). Lisaks n\u00e4itab raamat, et globaalne korporatiivne v\u00f5im on j\u00e4rk-j\u00e4rgult laienenud rahvusriikide piiridest v\u00e4ljapoole. Korporatiivne v\u00f5im, mida kasutavad v\u00e4hesed suured \u00fclemaailmsed finantsettev\u00f5tted, on tungimas nii rahvusvahelisse kui ka riiklikusse poliitikasse. Konkurents toimib kapitalismi k\u00f5ikides vormides. Pealegi on riigiettev\u00f5tete olemus varasemast sotsialistlikust mudelist muutunud. Kasvavad osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult riigile kuuluvad globaalsed ettev\u00f5tted (Hiinas, Venemaal, Brasiilias ja mujal) (Musacchio ja Lazzarini 2012; Lazzarini ja Musacchio 2018).]\nSelle s\u00fcsteemi toimimiseks on aga vaja kontrolli meedia \u00fcle. Kui seda kontrolli varjati seni \u00fcsna edukalt, siis COVIDi ajal paljastati end \u00fche ja sama valega, mille t\u00f5ttu ilmnes avalikult ka Maailma Majandusfoorumi roll maailmamajanduse \u201cl\u00e4htestamises\u201c, mille eesm\u00e4rk on meie seniste eluviiside t\u00e4ielik uuendamine.\n\u00a0\nValitsus kulutab miljardeid propagandale\nKuigi erahuvid on globalistlike arengute keskmes, on viga arvata, et valitsused ei osale nende plaanides ja propagandas.\nStilesi andmeil kulutas USA f\u00f6deraalvalitsus aastatel 2007\u20132015 avalike suhete teenustele \u00fcle 4 miljardi dollari, millele lisandus veel 2,2 miljardit dollarit k\u00fcsitlus-, uurimis- ja turukonsultatsiooniteenustele. Miks vajab valitsus \u201erahvast, rahva poolt, rahva jaoks\u201c kogu seda PR-i? Selleks, et avalikkust oma narratiivide ja seisukohtadega harjutada.\n\u201ePropaganda on rikka mehe sport,\u201c Stiles kirjutab. \u201eKujutage ette, et rahahunnikutega saate osta usaldust, mis v\u00f5imaldab teil oma ideid monopoliseerida. Teie ideed toiduahela tipus tagavad j\u00e4tkuva turu valitseva seisundi ja finantsv\u00f5imenduse manipuleeritud kodanikkonna \u00fcle.\nTe saate seda teha mitmel viisil: sihtasutuste loomine, mis \u201cannetavad\u201c suuri rahasummasid organisatsioonidele, keda soovite m\u00f5jutada, sponsoreerides organisatsioone, mis m\u00f5jutavad riiklikke ja globaalseid juhte ning luues mittetulundus\u00fchinguid, mis saavad teie s\u00f5numit reklaamida, ilmudes samal ajal iseseisvana.\u00a0\nSee k\u00f5ik v\u00f5tab aastak\u00fcmneid, sest l\u00f5ppude l\u00f5puks ei saa globaalne ideoloogiline domineerimine v\u00f5imust v\u00f5tta \u00fcle\u00f6\u00f6. Kui on olemas piisavalt \u00fcksusi v\u00f5i kui need on enda poole saadud, siis allub tavakodanik parimale pseudoreaalsusele, mida saab raha eest osta.\nSee on kuratlik plaan \u2013 korruptsioon ja ideoloogilise vabaturu \u00fclev\u00f5tmine. \/\u2013\/\n\u00a0\nIdees\u00fcndikaadi loomine\nStiles selgitab ka, kuidas globalistidest tehnokraatidel ja transhumanistidel \u00f5nnestus luua \u201cidees\u00fcndikaat\u201c, kus nende ideed saavad alati esikoha. \u00dcks v\u00f5imalus on olnud \u00fchiskondlike m\u00f5jutajate h\u00f5ivamine \u201etoetuste ja kohtumiste, v\u00e4ljaannete ja prestii\u017ei lubadusega\u201c.\nSelle strateegia tulemusena on kesksel kohal ebaausad ja v\u00e4hese moraaliga inimesed, enamik neist on p\u00f5him\u00f5tteliselt inimesed, kes on valmis end maha m\u00fc\u00fcma, samal ajal piirates s\u00f5ltumatute m\u00f5tlejate m\u00f5ju, keda ei saa \u00e4ra osta.\nTeine v\u00e4ga t\u00f5hus strateegia on \u201ekontrollida ideede valdkonda, rahastades rikkalikult teatud teemasid ja narratiive, samal ajal valikuliselt n\u00e4ljutades teisi, kirjutab Stiles. Seda tehakse regulaarselt heategevuslike sihtasutuste kaudu. \u201cHeategevuse\u201c kaudu saab kabal rahastada ideid, mida TCC toetab, samal ajal n\u00e4ljutades vastandlikke ideid ja ideaale. Nagu Stiles m\u00e4rgib:\nSuurt osa sellest, mida t\u00e4nap\u00e4eval nimetatakse \u201ct\u00f5eks\u201c, toetavad \u201cuuringud\u201c. \u201cUurimus \u00fctleb\u201c, [mis] on oletatava objektiivsuse olemus ja k\u00f5rgema argumendi selgroog \/\u2013\/ Loogika on j\u00e4rgmine: k\u00f5ik v\u00e4\u00e4rt ideed saavad teadusrahastuse; teie ideedel pole toetavaid uuringuid; seet\u00f5ttu on teie ideed halvemad.\nNagu h\u00f5lpsalt n\u00e4ete, ei ole k\u00f5igil ideedel v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi edasi liikuda, kui rahastamise kontrollhoob on kallutatud. Kui see skeem on paigas, saab luua terveid spetsialiseeritud teaduse intellektuaalseid flotille, mida saab kasutada sotsiaalpoliitika, seadusandluse ja kohtuotsuste juhtimiseks, suunates akadeemilistesse ringkondadesse voolavaid rahavooge \u2026\nKolmas viis idees\u00fcndikaadi loomiseks on kolmandate osapoolte organisatsioonid, mis v\u00e4idavad end olevat s\u00f5ltumatud, olles tegelikult konkreetse tegevuskava teenistuses olevad agendid.\n\u00a0\nKonkureerivate vaadete kontrollimine\nKokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et ideede ja valitsevate narratiivide \u00fcle kontrolli s\u00e4ilitamine h\u00f5lmab nii ideede monopoliseerimist kui ka konkureerivate vaadete samaaegset mahasurumist ning PR-ettev\u00f5tted ja meedia t\u00e4idavad m\u00f5lemat funktsiooni.\nNagu Stiles m\u00e4rkis, teevad nad seda v\u00e4ga l\u00e4bim\u00f5eldult, isegi kui meedia esitab vastandlikke seisukohti. \u201eT\u00f5e vastu, millel on v\u00f5im demokraatia illusiooni lahti muukida, p\u00fcstitatakse tulem\u00fc\u00fcr\u201c ja meedia lihtsalt ei \u00fcleta seda tulem\u00fc\u00fcri, \u00fcksk\u00f5ik kui suurt \u201cneutraalsust\u201c nad ka ei teeskleks.\n\u00a0\nAllikas: mercola.com\n\u00a0\nToimetas Revo Jaansoo\n\u00a0"}
{"text":"Keskkriminaalpolitsei juhiks saab Aivar Alavere asemel Oskar Gross    2. maist saab keskkriminaalpolitsei (KKP) juhiks ja PPA peadirektori aset\u00e4itjaks kriminaalpolitsei alal Oskar Gross, kes seni juhtis KKP k\u00fcberkuritegude uurimise meeskonda. Senine juht Aivar Alavere, kes on seotud Eerik Heldna v\u00e4idetava fiktiivlepinguga, lahkub ametist.   PPA peadirektori kohuseid t\u00e4itva Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul andis senine keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere aasta alguses teada, et l\u00f5petab t\u00e4navu mai alguses politseikarj\u00e4\u00e4ri. Belit\u0161evi s\u00f5nul oli ametikohale mitmeid v\u00e4ga h\u00e4id kandidaate, kuid kuiv\u00f5rd infotehnoloogia p\u00f5imub kuritegude ja uurimistega j\u00e4rjest rohkem ja s\u00fcgavamalt, oli Grossi sobivaim kandidaat, kuna tema tugevus on k\u00fcbermaailma kui kaasaegse kuritegevuse keskkonna tundmine. Gross liitus politsei- ja piirivalveametiga (PPA) 2015. aastal ning asus 2016. aasta jaanuarist juhtima keskkriminaalpolitsei k\u00fcberkuritegude b\u00fcrood. Enne politseiga liitumist t\u00f6\u00f6tas Gross Helsingi \u00dclikoolis (2010-2015) ja kaitses doktorikraadi 2016. aastal. Pea kuus aastat keskkriminaalpolitseid juhtinud Alavere k\u00f5rvaldati t\u00e4na vu m\u00e4rtsis PPA-s ajutiselt ametist peale seda, kui algas uurimine Eerik Heldna v\u00e4idetava fiktiivlepingu asjus. Alavere on \u00fcks politsei- ja piirivalveameti (PPA) tippjuhtidest, kes on seotud Heldna v\u00e4idetava fiktiivlepinguga, on \u00f6elnud Belit\u0161ev. Lisaks Alaverele on seotud PPA juht Elmar Vaher, sisekontrollib\u00fcroo juht Priit P\u00e4rkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus. Ka nemad on ametist uurimise ajaks k\u00f5rvaldatud. Kaitsepolitsei esitas kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Vaherile. Kahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. Nii Vaher kui ka Heldna on oma otsest s\u00fc\u00fcd eitanud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Eurora asutaja on kriminaaluurimise all olnud juba kaks aastatMarko Lastik.Foto: Eurora\nPRO tellijale\nPostimees kirjutas eile, et Eurora Solutionsi asutaja Marko Lastiku \u00fche varasema ettev\u00f5tte investoritega peetav kohtuvaidlus on viinud juba teise kriminaalmenetluse alustamiseni. Nii investorite esindaja kui ka prokuratuur j\u00e4\u00e4vad DigiPRO-le toimuvat kommenteerides kidakeelseks, kuid selgub, et Lastiku suhtes algatati menetlus juba 2021. aastal.\n2018. aasta suvel tegi Lastik investeerimisfirmale Novira Capital ettepaneku h\u00fcpata investoritena pardale projektis, mille raames oleks pidanud hakkama Hiinast Eestisse k\u00e4ima kaubarongid. Novira t\u00fctarfirma Larix Partners aga peab pakkumist pettuseks, mille eesm\u00e4rk oli kasutada raha hoopis Lastiku isiklikuks otstarbeks.\nPostimehe andmetel sai Larix Partners esimeses kohtuastmes Lastiku \u00fcle v\u00f5idu \u2014 vaidlus k\u00e4is laenusumma tagasisaamise \u00fcle, mis oli algselt vormistatud osaluse vastu konverteeritavana.\nNovirat esindab Eversheds Sutherlandi vandeadvokaat Maivi Ots, kes s\u00f5nas, et tegemist pole veel avaliku lahendiga, mist\u00f5ttu polevat ka ajakirjanikul v\u00f5imalik selle sisuga t\u00e4psemalt tutvuda. \u201cM\u00f5lemad pooled on esitanud apellatsioonkaebuse. Lahendamise t\u00e4pset aega ei oska prognoosida,\u201d s\u00f5nas ta.\nIlmneb aga, et tegu on juba oktoobris meedias kajastust leidnud juhtumiga. Harju maakohus otsustas toona, et Lastik peab maksma Larix Partnersi investoritele Arle M\u00f6lderile ja Sergei Kolsenkovile tagasi 400 000 eurot.\nAdvokaadib\u00fcroo \u00e4hvardas riigiametit meediaga\n\u00dchtlasi selgub, et just Eversheds juhtis veebruaris Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) saadetud m\u00e4rgukirjas t\u00e4helepanu sellele, et Lastiku ettev\u00f5te GTS Express (hilisema nimega FL Transport) olevat esitanud EAS-ile eba\u00f5igeid andmeid. Eversheds leidis nimelt, et EAS-il on \u00f5iguslik alus FL Transpordile makstud toetus tagasi n\u00f5uda.\nSamuti pidas Eversheds Lastiku k\u00e4itumist sooduskelmuse tunnustele vastavaks ning n\u00f5udis RTK-lt kiiret ja selget seisukohta, kuna v\u00f5imalik kelmus aeguvat juba t\u00e4navu mais. Lisaks polnud advokaadib\u00fcroo rahul EAS-i v\u00e4idetavalt aeglase reaktsiooniga.\n\u201cEAS-i tegevus on arusaamatu ja k\u00fcsimusi tekitav. Nimelt, kuigi EAS-ile on esitatud teave FL Transport O\u00dc rikkumiste kohta juba 2021. aastal, ei ole EAS, v\u00e4hemalt meile teadaolevalt, teinud midagi v\u00e4lja makstud toetuse tagasi n\u00f5udmiseks. Meile n\u00e4ib, et EAS soovib liidu eelarve rikkumised \u00e4ra summutada. Seet\u00f5ttu palume, et RTK kontrolliks, kas EAS-i tegevus toetuse v\u00e4lja maksmisel ja p\u00e4rast FL Transport O\u00dc rikkumistest teada saamist on p\u00f5hjendatud ja \u00f5igusp\u00e4rane,\u201d teatas advokaadib\u00fcroo, \u00e4hvardades vastasel juhul teemaga meediasse minna.\nKiri saadeti \u00fchtlasi ka rahandusministeeriumile ning n\u00fc\u00fcdseks uurib teemat Euroopa Prokuratuur.\nProkuratuur j\u00e4\u00e4b kidakeelseks\nKriminaalmenetlus Lastiku \u00fcle algas Maivi Otsa s\u00f5nul juba 2021. aastal. Prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kristiina Kivari s\u00f5nas, et kuna kriminaalmenetlus on ainus viis, kuidas v\u00f5imalike kuriteotunnuste ilmnemisel kuriteoteates esitatud infot kontrollida, alustas prokuratuur uurimise.\n\u201cKohtueelse menetluse t\u00f5hususe, kohtumenetluse erapooletuse ning s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni tagamiseks ei avalda prokuratuur hetkel teavet v\u00f5imaliku kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni ega v\u00f5imalike kahtlustatavate kohta,\u201d teatas Kivari.\nMarko Lastik DigiPRO telefonik\u00f5nele ei vastanud.\n\u00a0\u00a0"}
{"text":"AFP: Macron vilistati esimesel reisil alates pensionireformist v\u00e4ljaS\u00c9LESTAT, 19. aprill, AFP-BNS \u2013 Prantsuse president Emmanuel Macron vilistati kolmap\u00e4eval riigi idaosas valjult v\u00e4lja, kui ta asus esimesele riigisisesele reisile alates ebapopulaarse pensionireformi allkirjastamisest, \u00fctles AFP korrespondent.\nS\u00e9lestat\u2019 elanikud Alsace\u2019i piirkonnas h\u00f5ikusid loosungeid, nagu \"Macron, astu tagasi!\", samas kui mitu isikut teda isiklikult s\u00f5imasid. \u00dcks mees s\u00fc\u00fcdistas tema valitsust korruptsioonis.\nAjakirjanike k\u00fcsimusele, kuidas ta ennast tunneb, vastas president: \"Mul on ka halvemini l\u00e4inud.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Madis Kallas: kolme lapsega perel on maal \u00fche autoga keeruline hakkama saadaRiik tahab Harjumaalt ja Tartumaalt suunata vaesematele omavalitsustele v\u00e4hemalt 25 miljonit eurot.Regionaalministeeriumi ei ole m\u00f5tet Tallinnast \u00e4ra viia, sest see tooks vaid kulusid.Sotsid peavad koalitsioonis leppima, et neil on \u00fcheksa kohta, aga Reformierakonnal tervelt 37.Vastne regionaalminister Madis Kallas, kas te ise saate aru, mis ministriks te saite? Ma m\u00f5tlen sisuliselt, mitte ametikoha nime m\u00f5ttes.Minister ja ministeerium on see, kes tegeleb t\u00f5siasjaga, et Eestit on \u00fcles ehitatud 30 aastat, aga regionaalne ebav\u00f5rdsus on selle ajaga ainult suurenenud. Me v\u00f5iksime planeerida kosmeetilisemaid muudatusi, tegelikult me tahaksime teha p\u00f5him\u00f5ttelisemaid asju.Need ootused ongi uuele ministeeriumile pandud, sest me ei saa enam teise ministeeriumi k\u00f5rval v\u00f5i k\u00fcljes olles neid regionaalseid asju lahendada. Sama on ka maaelu- ja p\u00f5llumajandusk\u00fcsimustega, siin tuleb midagi j\u00f5ulisemalt ette v\u00f5tta.Maaelu ja p\u00f5llumajanduse jaoks on eraldi ministeerium olemas olnud. Teie r\u00e4\u00e4gite esimese asjana ikkagi regionaalsest arengust. Kas see saab uue ministeeriumi prioriteediks?Need k\u00e4ivad koos. Kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks asuvad p\u00f5llumajandusega seotud ettev\u00f5tted ennek\u00f5ike Harjumaalt ja Tallinnast v\u00e4ljas. Me tahame teraviku suunata sinna, kuidas maaelu edendada, et need viimased kohad, mis veel elavad, saaksid v\u00f5ib-olla uue hingamise ja hoo sisse.P\u00f5llumeest huvitab eelk\u00f5ige, et oleks t\u00f6\u00f6k\u00e4si v\u00f5tta ja muu temasse v\u00f5ib-olla nii v\u00e4ga ei puutu.See on omavahel seotud, et kui piirkonnas pole kooli, lasteaeda, raamatukogu v\u00f5i mustkattega teid, siis ei teki sinna ka t\u00f6\u00f6k\u00e4si, ei teki teisi p\u00f5llumajandusettev\u00f5tteid, kellega koost\u00f6\u00f6d teha.Kas koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel kaaluti ka teisi liitmisv\u00f5imalusi, sest seni on regionaalareng olnud siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi all?Oli arutelu all k\u00fcll. Aga meie fookuses oli eesm\u00e4rk, et sotsiaalne ja regionaalne ebav\u00f5rdsus peab Eestis v\u00e4henema.Selleks tuleb luua eraldi ministeerium, aga kuidas t\u00e4pselt edasi liikuda, see on n\u00fc\u00fcd l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teema. Mina l\u00f5puni k\u00f5igil k\u00f5nelustel laua taga ei osalenud.Maal \u00fcles kasvanud poisina, kes praegugi elab maal ja kelle lapsed k\u00e4ivad maakoolis, olen kogu aeg \u00f6elnud, et asjad vajavad eraldi t\u00e4helepanu. Et \u00fcks minister teise ministeeriumi k\u00f5rval mingi v\u00e4ikse t\u00fckina seda asja teeb, on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, aga see ei ole kuidagi pidurdanud seda protsessi, mis Eestis on 30 aastat kestnud.Mida konkreetset uue ministeeriumi alt \u00e4ra teete?Esimene asi ongi see, et me teeme konkreetse ministeeriumi \u00e4ra. Et minister on \u00fcks teiste hulgas, mitte \u00fcks kusagil nurgas ja siis vahest proovib sealt h\u00e4\u00e4lt teha.Oluline probleem on praegu, et Harjumaa koos oma kasvupiirkonnaga paneb teistest kiiremas tempos eest \u00e4ra. Proovime seda juurdekasvu enam suunata mujale. Tahame KOVide rahastusmudelit muuta nii, et areneksid ka need kohad, kus seni on \u00e4\u00e4remaastumine kiiremini toiminud.\u00dcks konkreetne plaan selleks on tulumaksu eraldamise skeemi muutmine. Et ka nendel [maaomavalitsustel] tekiks rohkem investeeringuv\u00f5imekust ja teenuste pakkumisel rahalist tuge. L\u00e4bi selle saab rikkust m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcmber jaotada.Ehk tulumaksust l\u00e4heb senisest enam omavalitsustele, mitte keskvalitsusele?Mitte p\u00e4riselt - \u00fcksikisiku tulumaksu osa me soovime natuke v\u00e4hendada ja t\u00f5sta pensionidest laekuvat nii-\u00f6elda tulumaksu osa. \u00dcksikisiku tulumaksu osa v\u00f5ib isegi v\u00e4hemaks minna.Palju see v\u00e4iksematele KOVidele rahaliselt t\u00e4hendab?Eelarve seis on Eesti Vabariigis praegu nukker. Peame k\u00f5vasti pingutama, et tasakaalu poole liikuda v\u00f5i v\u00e4hemalt Euroopa lubatud eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi piiridesse mahtuda. Me pigem jagame \u00fcmber. Teame, palju j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul eelduslikult tulumaksu osa KOVidele kasvab ning v\u00f5tame Tallinna kasvust, mis on teiste omast suurem, osa \u00e4ra ja suuname selle v\u00e4iksematele, kus kasv ei ole nii suur v\u00f5i on miinuses.Vana vallajuhina ju teate, et see on siiski peenraha, millest v\u00e4ga suurt abi ei ole.Ma vaidlen vastu. Vana omavalitsusjuhina tean, kui suur abi on, kui n\u00e4iteks Saaremaa vald saaks igal aastal juurde kas v\u00f5i 500 000 eurot.Me tahame \u00fcmber jagada suurusj\u00e4rgus minimaalselt 25 miljonit eurot. Meil on 15 maakonda ning kui Harjumaa ja Tartumaa sinna alla ei l\u00e4he, siis on sellest juba abi k\u00fcll.\u00dchistransport j\u00e4\u00e4b samuti teie haldusalasse. Tasuta maakondlik \u00fchistransport kaob, kuid mis l\u00e4heb selle k\u00e4igus paremaks?Praegu on planeerimise protsess. N\u00e4iteks Saaremaal oleme proovinud n\u00f5udep\u00f5hise transpordis\u00fcsteemi juurutada. \u00dcks etapp on l\u00e4bi ja \u00fclimalt h\u00e4sti kohalike poolt vastu v\u00f5etud.Tasuta \u00fchistranspordi suur probleem oli, et see tehti, kuid autodest inimesi ikkagi \u00e4ra ei saadud. Sest inimesi ei rahuldanud see, neile on t\u00e4htis aeg ja selle kulu. Meie soov oleks ikkagi mingi hulk inimesi saada \u00fchistransporti - olgu see rong, buss v\u00f5i n\u00f5udep\u00f5hine s\u00fcsteem.Kas t\u00e4iendavat raha ka sinna suunatakse?Meie soov on, et juba augustikuus uue riigieelarvestrateegia arutelul l\u00e4heme seda k\u00fcsima. Aga selleks me peame pakkuma konkreetsed lahendused v\u00e4lja.See \u201emeie\u201c on erakond v\u00f5i ministeerium v\u00f5i kes?Regionaalministeerium. Me peame selleks enne pakkuma konkreetsed asjad v\u00e4lja. Me peame saama ka \u00fchistransporti uut raha. Ja siin \u00f5nneks me ei r\u00e4\u00e4gi nagu sadadest miljonitest. Eestis saab juba 10-15 miljoniga v\u00e4ga palju teha.Samas on selge see, et niipea ei saabu olukorda, kus v\u00e4ljaspool Harju- ja Tartumaad saaks \u00fcks perekond maal elada, ilma et tal oma s\u00f5iduauto oleks.Nii ta hetkel kipub olema juba ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast, et kuigi koolibuss s\u00f5idab, t\u00f6\u00f6le saaks ka, aga kuidas me lahendame \u00e4ra n\u00e4iteks huvihariduse? Ma v\u00f5in seda \u00f6elda oma peregi pealt, kellega me elame Kuressaarest v\u00e4ljas.Mis on p\u00f5llumajanduses k\u00f5ige olulisemad asjad, mis \u00e4ra tuleb teha?Suures pildis on suund valitud - toidujulgeolek. Peame Eestis tootma nii palju, et me ennast ise \u00e4ra toidaksime. Seal tuleb edasi liikuda ja vaadata, kus meil puuduj\u00e4\u00e4gid on.Meile on oluline tagada p\u00f5llumajandusele minimaalne diislik\u00fctuse aktsiisim\u00e4\u00e4r, mida Euroopa Liit meile lubab. See l\u00e4heb meile maksma kuskil k\u00fcmmekond pluss miljonit eurot. Toidutootjatele tuleb anda kindlus, et nad on elut\u00e4htsa teenuse pakkujad ja mingid ettev\u00f5tted on meie jaoks seet\u00f5ttu prioriteet.Eesti on seni olnud nadi t\u00e4iendavate toetuste maksja, kuigi meie \u00fcmberkaudsed riigid seda teevad. Meie tootjad on seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4nud konkurentsis ebav\u00f5rdsesse seisu. Kas see l\u00f5puks muutub?No see on \u00fcks asi, mis on tegelikult vist k\u00f5igi maaeluministrite laua peal olnud, sest p\u00f5llumehed teavad t\u00e4pselt, palju meie naaberriigid ja palju teised Euroopas maksavad. Siin tuleb otsida ka teisi lahendusi, sest l\u00e4hiperioodil pole riigil v\u00e4ga palju v\u00f5imalusi laustoetusi maksta.Aga kui me saame seda teha n\u00e4iteks l\u00e4bi toidujulgeoleku ja l\u00e4bi selle mingeid sektoreid ikka oluliselt rohkem toetada, siis see v\u00f5iks olla \u00fcks lahendus. Muidu v\u00f5ib teatud hetkedel tekkida oht, et Eesti inimestel ei ole piisavalt toiduvarusid.Maaeluminister on seni olnud valitsuses \u00fcks usinamaid Br\u00fcsselis k\u00e4ijaid, sest v\u00e4hemalt korra kuus saavad ministrid seal kokku, vahel tihedaminigi. Kas ka teie hakkate seal k\u00e4ima, et oma sektorit korralikult esindada?Nii palju kui vaja, ma k\u00e4in. Aga alati ma kindlasti sinna ei j\u00f5ua sinna. Samas on peaminister selgelt r\u00f5hutanud, et olulistel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ei tohi me oma positsioone k\u00e4est anda ning minister peaks olema kohal.Inglise keelega teil erinevalt osast eelk\u00e4ijatest probleeme ei ole?Suhtluses probleeme ei ole, erialakeelega peab harjuma.Kus uus ministeerium f\u00fc\u00fcsiliselt asuma hakkab?Ma arvan, et Laial t\u00e4naval ehk siis senises maaeluministeeriumis. See on paljudele ikkagi m\u00e4rgiline koht, kunagi p\u00f5llumajandusettev\u00f5tjate ja -aktivistide poolt soetatud.Minu jaoks on maja v\u00e4him asi, mis minul oma t\u00f6\u00f6d segaks tegemast. Mina l\u00e4hen sinna, kus arvatakse, et see on k\u00f5ige kasulikum.Aga kas regionaali ja maaeluga tegelev ministeerium ei v\u00f5iks olla see, mis tegutseb v\u00e4ljaspool Tallinna?Mulle see v\u00e4ga meeldiks. Aga ma olen n\u00e4inud ka, kuidas tegelikult haridus- ja teadusministeerium toimib praegu. Paraku koonduvad asjad Tallinnasse. Kunstlikult ei peaks selliseid asju tegema, et viia regionaalministeerium Saaremaale v\u00f5i p\u00f5llumajandusministeerium P\u00e4rnusse. See lihtsalt ei toimi, kui riigikogu, valitsus ja teised ministeeriumid asuvad Tallinnas. Pigem tasuks m\u00f5elda selle peale, kuidas me saaksime soodustada rohkem kaugt\u00f6\u00f6d regionaalselt ja kuidas me saaksime v\u00f5ib-olla mingeid \u00fcksusi v\u00e4lja viia.Ma tean t\u00e4pselt, kuidas mitmesse Eesti piirkonda s\u00f5idavad inimesed esmasp\u00e4evahommikuti Tallinnast t\u00f6\u00f6le, siis k\u00e4ivad veel paar korda n\u00e4dala sees ka kodus Tallinnas ja siis n\u00e4dala l\u00f5pus tagasi. Sellist asja pole ka vaja, ei ole ta keskkonnale kasulik ja l\u00f5puks ei anna ka kohapeal suurt midagi juurde.Kelle idee see koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel oli, et just sellised ministeeriumid tuleb kokku panna?Muudatusi soovisid k\u00f5ik. Eesti 200 \u00fctles, et k\u00f5ike tuleb vaadata valge lehena. Mitte nii, kuidas praegu on, vaid kuidas me tahame, et oleks. Reformierakonnal oli kindel soov, et kliimateema tuleb tuua j\u00f5ulisemalt sisse.Meie olime laua taga sellega, et oluliselt j\u00f5ulisemalt tuleb sisse tuua regionaalteema. Ma v\u00e4ga tunnustan Riina Solmani ja Jaak Aabi tehtud t\u00f6\u00f6d, kuid nende j\u00f5u\u00f5last j\u00e4i valitsuse laua taga v\u00e4heks.R\u00e4\u00e4gime \u00fcldisest poliitikast ka. Kuidas l\u00e4ks nii, et sotsid kirjutasid alla koalitsioonilepingule, mis v\u00f5tab k\u00f5ige rohkem lastega perede ja vaesemate inimeste taskust?See oli raske, aga 37 h\u00e4\u00e4lt riigikogus Reformierakonnale meie \u00fcheksa vastu. Meil oli kaks valikut - kas me ei saa mitte midagi ja l\u00e4hme opositsiooni v\u00f5i proovime valitsuses teha nii palju kui v\u00f5imalik.Me oleme n\u00e4iteks kogu aeg r\u00e4\u00e4kinud, et suuremad peaksid olema ka esimese ja teise lapse toetused ning seda valitsus n\u00fc\u00fcd teeb. Ka minu pere on kolme lapsega ja saame praegu seda suuremat toetust. Aga see tuli \u00fcmber teha.Toetused on \u00fcks asi, valusamalt tabab peresid aga laste pealt arvestatavast t\u00e4iendavast tulumaksuvabastusest loobumine.Me ei tee siin saladust, et need olid kohad, kus tegelikult ka sotsid v\u00f5tsid mitu p\u00e4eva m\u00f5tlemisaega, tegime erakorralise juhatuse, et veel kord k\u00fcsida, mis me n\u00fc\u00fcd teeme. Sest oli asju, mis meile sobivad, ja oli ka asju, mida me maailmavaateliselt ei toeta. Ja l\u00f5puks tuligi selline poliitika kompromisside kunst, et meil oli \u00fcheksa kohta ja ei olnud 37.Aga mida sotsid tegelikult \u00fcldse said? Palju on r\u00e4\u00e4gitud alampalga t\u00f5usust, aga selles ei ole midagi kindlat ning kui see tulebki, siis t\u00e4hendab see ka hulga t\u00f6\u00f6kohtade kadumist, sest ettev\u00f5tjad ei suuda nii k\u00f5rget alampalka maksta.Ka Euroopa Liidus \u00f6eldakse, et alampalk v\u00f5iks olla 60 protsenti mediaanpalgast. Meie n\u00f5ustajate hulgas on olnud v\u00e4ga palju ettev\u00f5tjaid, kes \u00fctlevad, et jah, me saame sellega hakkama, et me suudame selle \u00e4ra teha ka teenindussektori ettev\u00f5tetes. Mitte ainult seal, kus ongi juba suured palgad.Kindlasti saime regionaalpoliitika olulisuse t\u00f5usu ja muudatused KOVide tuludes. Meie jaoks on \u00fclimalt oluline k\u00f5ik see, mis puudutab sotsiaalk\u00fcsimusi. N\u00e4iteks hooldekodukoht pensioni eest. See on \u00fclioluline, et see protsess l\u00e4heb edasi.Kas sotsid teadsid enne valimisi, et riigieelarve seis saab olema nii keeruline?No me teadsime, et on keeruline, sest juba eelmise riigieelarve aruteluga augustis ja septembris me n\u00e4gime \u00e4ra, millised on meie v\u00f5imalused.Kas te usute, et valitsus peab neli aastat vastu?Identsel kujul ta kindlasti neli aastat ei p\u00fcsi. Toimub kindlasti mingeid vangerdusi ministrite hulgas ja v\u00f5ib-olla ka mingid \u00fcmberkorraldused riigikorralduses. Aga kuna koalitsioonideks v\u00e4ga palju variante praeguses riigikogus ei ole, siis on p\u00fcsimise t\u00f5en\u00e4osus kindlasti suurem kui varasemalt. Peaministri erakond on neli aastat Reformierakond.Aga teie ise? Olete mitu korda \u00f6elnud, et pere elab teil ikka Saaremaal. Olete te valmis, et n\u00e4ete neid neli aastat ainult n\u00e4dalavahetustel?Ei ole selleks valmis, aga ma loodan, et suvel saab m\u00f5ne n\u00e4dala puhata. Ja regionaalministrina ma loodan, et mul on \u00f5igust viibida ka rohkem Tallinnast ja Harjumaalt v\u00e4ljas.Esmalt peate siiski kulutama, sest uus ministeerium tahab tegemist. Uued logod, paberid, kirjad, uued inimesed. Mis see maksma l\u00e4heb?No praegu on sisuliselt lepitud kokku, et k\u00f5igepealt - olgu see siis kahe kuuga v\u00f5i saja p\u00e4evaga - me peame n\u00e4itama, kus meil on v\u00f5imalik veel k\u00e4rpida. Eelarves sellega arvestatud ei ole, kulud tuleb sisemiste reservide arvelt teha.TAGASIVAADEKallas on endine tippsportlane22. aprillil 1981 s\u00fcndinud Madis Kallas oli kahek\u00fcmnendates eluaastates tuntud mitmev\u00f5istleja, kes muu hulgas tulnud Eesti meistriks nii seitsmev\u00f5istluses kui ka teatejooksus. Samuti on ta tegutsenud spordikommentaatorina.P\u00e4rast tippspordist k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4mist asus Kallas 2010. aastal t\u00f6\u00f6le kodusaare Saaremaa maavalitsuse n\u00f5unikuna.2013-2015 oli ta Kuressaare abilinnapea ja 2015-2017 linnapea.2017-2020 ja 2021-2022 oli Kallas Saaremaa vallavanem. Vahepeal, 2020-2021, Eesti Haigekassas ja sotsiaalministeeriumis projektijuht.Eelmises vabariigi valitsuses, 2022. aasta juulist t\u00e4navu aprillini, oli Kallas keskkonnaminister. Eelmise aasta augustis astus ta ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.Uues valitsuses, mis 17. aprillil ametisse astus, sai Kallas regionaalministriks.\"\u201eEestit on \u00fcles ehitatud 30 aastat, aga regionaalne ebav\u00f5rdsus on selle ajaga ainult suurenenud. \"\"\u201eOlid kohad, kus tegelikult ka sotsid v\u00f5tsid mitu p\u00e4eva m\u00f5tlemisaega, tegime erakorralise juhatuse.\"\"\u201eVana omavalitsusjuhina tean, kui suur abi on, kui n\u00e4iteks Saaremaa vald saaks igal aastal juurde kas v\u00f5i 500 000 eurot.\"\"\u201eMeile on oluline tagada p\u00f5llumajandusele minimaalne diislik\u00fctuse aktsiisim\u00e4\u00e4r, mida Euroopa Liit meile lubab.\"Viimane maaeluminister Urmas Kruuse (paremal) andis esmasp\u00e4eval esimesele regionaalministrile Madis Kallasele \u00fcle traditsioonilise s\u00f5nnikuhargi, mis on k\u00e4inud k\u00e4est k\u00e4tte juba aegadest, kui Eestis oli veel hoopis p\u00f5llumajandusminister. Fotod: Julius Koppel   maaeluministeerium, Rauno Volmar K\u00fcmnev\u00f5istleja Madis Kallas 2006. aastal G\u00f6teborgi EMil. 7503 punktiga tuli 17. koht.HINDREK RIIKOJA"}
{"text":"Tuleb v\u00e4lja, et vene maailm polegi maailma parimT\u00c4HENDUS Eestlase peas k\u00f5lab jutt idanaabri maailmast kui \u201evene v\u00e4rk\u201c. Omamoodi unikaalne-ainulaadne ja jaburalt kordumatu.S\u00f5napaari \u201epy\u0441\u0441\u043au\u0439 \u043cup\u201c on raske arusaadavalt defineerida ja t\u00f5lgendada, kuigi t\u00f5lkes k\u00f5lab see lihtsalt \u201evene maailm\u201c. S\u00f5ltuvalt t\u00f5lgendajast mahuvad sinna kolmas Rooma, traditsioonilised ja konservatiivsed perev\u00e4\u00e4rtused, aga ka sportlikud saavutused, ajaloolised v\u00f5idud, \u201e\u00f5ige\u201c \u00f5igeusk, kultuur, rahvaarv, majanduslik potentsiaal, s\u00f5jaline v\u00f5imsus ning kosmosev\u00f5imekus.Mida kaugemalt seda k\u00f5ike vaadata ja hinnata, seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem too maailm n\u00e4ib. V\u00f5i varem n\u00e4is. Kohati nii ahvatlev, et m\u00f5ningaid \u201evene maailma\u201c saavutusi nagu maavarad ja toorained, on kasutatud suurtes kogustes ja pikka aega.Paraku oleme meie, eestlased ja muud baltlased, n-\u00f6 algallikale liiga l\u00e4hedal selleks, et pakutavat kraami k\u00f5rgelt hinnata. Meil on tundlik ajaloom\u00e4lu, kuid kohati oleme pigem tuimad v\u00f5i immuunsed, sest \u201evene maailm\u201c on alati meile t\u00e4hendanud pigem \u201evene v\u00e4rki\u201c. Sellist lohisevat, aga jaburat v\u00e4rki, mida ei saa ju ometi t\u00f5siselt v\u00f5tta.Lasime k\u00f5igel edasi tiksudaT\u00e4nu teatavale kaasas\u00fcndinud immuunsusele lasime Eesti taasiseseisvumise j\u00e4rel edasi tiksuda siinsel kodukootud \u201evene maailmal\u201c monumentide, vene kooli, valimis\u00f5iguse, venekeelse meedia, kodakondsuse, relvakandmise, Moskvale alluva \u00f5igeusu kiriku ja muude j\u00e4releandmiste formaadis. S\u00f5na \u201esegregatsioon\u201c v\u00f5taks terviku paremini kokku, sest seda oleme talunud ja ise tootnud j\u00e4rjekindlalt.Lootsime, et too kadunud maailm hakkab siiski muutuma, v\u00f5ttes aegamisi omaks kohalikud parimad praktikad ja eriti muidugi eesti keele oskuse. M\u00e4rkamatult on toimunud pigem vastupidine protsess - hoopis meie r\u00e4\u00e4gime vene keeles, \u00fchiskond peab \u00fclal nn vene kooli ning venekeelset meediat. Oleme m\u00f5istvalt tolerantsed \u201evene maailma\u201c traditsioonide suhtes - monumendid, v\u00f5idup\u00fcha, kirik, kultuur jne. Kui hakata midagi muutma, siis m\u00f5tleme esmalt, et mida nad n\u00fc\u00fcd ometi meist m\u00f5tlevad.Ometigi on muuta vaja ja selleks on k\u00e4es parim aeg. Midagi ka juba toimub. Monumente on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemaks, eestikeelne kooli\u00f5pe on tulekul, Venemaa kodanikelt relvalubade \u00e4rav\u00f5tmine on otsustatud. Olulisematest teemadest tuleb lahendada veel Vene F\u00f6deratsiooni kodanike valimis\u00f5iguse peatamine v\u00f5i ka l\u00f5petamine kohalikel valimistel ja Moskvale alluva \u00f5igeusu kiriku staatus.Samas paljude meelest v\u00f5iks ju edasi elada Kukerpillide laulus\u00f5nade kohaselt: \u201eLas j\u00e4\u00e4da nii kuis oli, las j\u00e4\u00e4da nii kuis on...\u201c Laulu pealkiri \u201eSalajane armastus\u201c annab v\u00f5tme selle meeleolu m\u00f5istmiseks. On ju paljude hinge ja m\u00e4llu j\u00e4\u00e4nud midagi ilusat ja helget tollest ajast, kui olime \u201evennasvabariikidega\u201c s\u00f5brad ja k\u00f5igil oli t\u00f6\u00f6. R\u00e4\u00e4kimata tasuta arstiabist, odavast elektrist ja bensiinist. Et v\u00f5inuks ju elada s\u00f5bralikult \u00f5lg \u00f5la k\u00f5rval edasi?Kommunist sai \u201ehea\u201c olla kellegi arveltSee hetk on siiski k\u00e4est lastud. Ja kas seda \u00f5iget hetke p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist mingi k\u00f5ikeh\u00f5lmava koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamiseks oligi. 50 aastat pidime osalema sundabielus n\u00f5rgema poolena, olles allaheitliku partnerina j\u00e4releandlikus rollis. \u00d5ppisime halva m\u00e4ngu juures tegema head n\u00e4gu stiilis \u201emida halvem, seda parem\u201c. \u00d5ppisime valetama, varastama ja lagastama ning harjusime korruptsiooniga. K\u00f5ige paremad valetajad olid teatavasti t\u00f5elised kommunistid ja kollaborandid, kellest paljud j\u00e4tkavad valetamist ka t\u00e4nap\u00e4eva Eesti riigis. Valetades usutavalt, et v\u00f5itlesid juba tollal s\u00fcsteemi vastu seestpoolt.Nagu ei eksisteeri endisi politseinikke v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4elasi, pole olemas ka endisi ega h\u00e4id kommuniste. \u201eT\u00f5eline ning hea\u201c kommunist pidi olema hea millegi v\u00f5i kellegi arvelt. Okupatsioon toimus meie k\u00f5igi arvelt. Teiste arvel elamine oli n\u00f5ukogude mentaliteedi lahutamatu osa, sest armuande ei oodatud ning k\u00f5ik v\u00f5eti j\u00f5uga (ka oma rahvalt). N\u00f5ukoguliku ja sotsialistliku s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks oli sujuvalt saanud seesama m\u00f5iste \u201evene v\u00e4rk\u201c. See aitas n\u00e4ha \u201evene maailma\u201c ilma roosade prillideta.Kogemus tuli k\u00e4tte kalli hinna eest, kuid n\u00fc\u00fcd oskame \u201evene maailma\u201c v\u00e4\u00e4rtusi lahti hammustada parimal moel. N\u00e4iteks sealsete konservatiivsete ja traditsiooniliste perev\u00e4\u00e4rtuste sildi all toimub palju huvitavat: nagu oleks viinajoomine ning naise-laste peksmine purjus (vahel ka kaine) peaga lubatud.Pikalt pidime kartma suure ja kurja idanaabri s\u00f5jav\u00f5imekuse vallap\u00e4\u00e4stmise ohtu. Sellep\u00e4rast olime tol suunal poliitikat tehes v\u00f5rdlemisi vaikivad ja leplikud. Kuni selgus, et \u00fcles haibitud s\u00f5jalise v\u00f5imsusega on lood palju kehvemad kui reklaamiti. \u00d5nneks saime \u00f5igel ajal jala ELi ja NATO ukse vahele.Hirm kaotada oma n\u00e4guParimaks \u201evene maailma\u201c projekti paljastavaks m\u00fc\u00fcdimurdjaks on saanud Ukraina. 2014. aastal alanud s\u00f5da tundus suurema osa maailma jaoks kauge ja piiratud iseloomuga. Kuni 2022 algas t\u00e4iemahuline Vene sissetung. Siinkohal pole ruumi kompromissideks ega muudeks lahendusteks: Ukraina saab ainult v\u00f5ita ja Venemaa kui mitte alistuda ehk kapituleeruda, siis tagasi t\u00f5mbuda. Vaevalt et Vene F\u00f6deratsioon on \u00fcheks neist praegu valmis. Kummaline \u201evene maailma\u201c pehmete v\u00e4\u00e4rtusetega kaasnev efekt - \u201ehirm kaotada n\u00e4gu\u201c takistab. Pigem v\u00f5ib riik kaotada tohututes kogustes relvastust ja tehnikat ning elavj\u00f5udu, aga mitte n\u00e4gu, sest selline kaotus oleks n\u00e4otu.Mida m\u00f5tleb ja arvab vene rahvas? N\u00fc\u00fcd juba arvatavasti seda, mida tahab juhtkond. Rahva m\u00f5tlemine on ammu kontrolli alla v\u00f5etud. Tasakaalu ei k\u00f5iguta keegi ega ohusta miski, kuid selline stabiilsus on habras ja v\u00f5ib kaduda edasistest arengutest s\u00f5ltuvalt.V\u00f5im v\u00f5ib isegi elava k\u00e4est libiseda, surnud juhist r\u00e4\u00e4kimata.Paraku kaotavad paljud s\u00f5durid seni rindel oma elu ja tervise. Kaasnevat majanduslikku kahju on raske kokku arvutada. Lisanduvad laastatud-purustatud Ukraina k\u00fclad-linnad. K\u00f5ik see tuleb taastada ja \u00fcles ehitada. Ennek\u00f5ike aga puhastada maa l\u00f5hkekehadest nagu miinid ja muu vedelema j\u00e4\u00e4nud, l\u00f5hkemata lahingumoon. Need kujutavad endast \u201evene maailma\u201c v\u00e4\u00e4rtuste vahetuid edasikandjaid ja letaalseid saadikuid.Millised on v\u00f5imalikud arengud? Ajaraame kehtestamata v\u00e4idan, et k\u00e4esolev aasta on murranguline. Kuigi edasine vindumine pole v\u00e4listatud ning v\u00f5ib olla ajaliselt (aga ajutiselt) kestlik.V\u00e4gede kojuviimine nurjaks Ukraina r\u00fcnnakuUkrainale on avanenud v\u00f5imalus l\u00e4\u00e4ne- ja muudest riikidest saadud abiga sooritada vastur\u00fcnnakuid, et edukalt vabastada okupeeritud alad. N\u00e4idates ka agressorile k\u00e4tte, et pikemas perspektiivis pole mingit lootust Ukrainat alistada, tema alasid annekteerida v\u00f5i isegi ajutiselt kontrollida.Paraku on pikema perspektiivi hindamiseks (m\u00f5istmiseks) vaja kainet m\u00f5istust ja tahet olukorda lahendada. \u00dcks v\u00f5imalus selleks on Venemaal s\u00f5jalise erioperatsiooni l\u00f5petamine ja v\u00e4gede viivitamatu v\u00e4ljaviimine. Alatu, aga salakaval k\u00e4ik oleks, kui seda tehakse juba enne Ukraina v\u00e4gede suuremaid vastupealetunge.Kokkuv\u00f5ttes on \u201evene maailma\u201c turundamine p\u00e4rast 24. veebruari 2022 suuresti raskendatud. Suurim m\u00fc\u00fcgimees ise on saavutanud erakordselt vastupidise efekti. T\u00f5estades, et vastav maailm pole erakordne, kordumatu ega ka maailma parim maailm. Tavaline ja t\u00fc\u00fcpiline \u201evene v\u00e4rk\u201c, ehkki omamoodi unikaalne-ainulaadne ja jaburalt kordumatu. Igal juhul mitte m\u00fc\u00fctiline ega m\u00fcstiline, vaid proosaliselt robustne ja eemalet\u00f5ukav.Pikapeale aga muutub isegi too maailm \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale arusaadavamaks ja vastuv\u00f5etavamaks. Optimistid loodavad seejuures Venemaa lagunemisele. Pessimistid panustavad Hiina sekkumisele, mille tulemusel on m\u00f5ne aasta p\u00e4rast pisikestel \u201evene maailmast\u201c p\u00e4rinevatel lastel k\u00fcljes lipik v\u00f5i kiip pisikese kirjaga \u201eMade in China\u201c.\"K\u00f5ige paremad valetajad olid teatavasti t\u00f5elised kommunistid ja kollaborandid, kellest paljud j\u00e4tkavad valetamist ka t\u00e4nap\u00e4eva Eesti riigis. \"Vladimir Putin peab k\u00f5net kosmonautikap\u00e4eva kontserdil 12. aprillil.T\u00d5NIS ASSON,\u00a0erukolonelleitnant"}
{"text":"Jaak Madison: \u201cRiigid, mis eiravad Putini vahistamism\u00e4\u00e4rust, peavad saama sanktsioneeritud!\u201dT\u00e4na toimus Strasbourgis Euroopa Parlamendis debatt Ukrainast sunniviisiliselt k\u00fc\u00fcditatud laste ja ICC poolt v\u00e4lja antud Vladimir Putini vahistamism\u00e4\u00e4ruse \u00fcle.\nPoliitgrupp Identiteet ja Demokraatia (ID) nimel k\u00f5neles esimesena EKRE Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison, kes r\u00f5hutas tagaj\u00e4rgede olulisust. Pidades silmas, et 16 000 kuni 300 000 last on v\u00e4gisi Venemaale k\u00fc\u00fcditatud, et neist kasvatada venelased ning paljud on ka langenud vene s\u00f5durite v\u00e4gistamisohvriteks, siis Jaak Madisoni hinnangul on Putini vahistamism\u00e4\u00e4ruse j\u00f5ustamine \u00fclioluline.\n\u201eOleme kuulnud osadelt liikmesriikidelt, et isegi kui Vladimir Putin v\u00e4isab nende riiki, siis nad ei arreteeriks seda meest,\u201c s\u00f5nas Jaak Madison t\u00e4nasel debatil. \u00dcheks riigiks on Madisoni s\u00f5nul n\u00e4iteks L\u00f5una-Aafrika , kes peaks pidama augustis BRICS kohtumise, mis eeldab venelaste kohalolu.\nEurosaadik Madison leiab, et riigid, kes ei t\u00e4ida Putini vahistamism\u00e4\u00e4rust, peavad tunda saama otseseid majanduslike tagaj\u00e4rgi sanktsioonide ja finantsiliste toetuste v\u00e4henemise n\u00e4ol. \u201eVastasel juhul ei ole mingisugust m\u00f5tet Rahvusvahelisel Kriminalkohtul ega rahvusvahelistel reeglitel,\u201c hoiatab eurosaadik, \u201emiks me peaksime neid j\u00e4rgima kui ei ole tagaj\u00e4rgi?\u201c\nJaak Madisoni k\u00f5ne t\u00e4istekst:\n\u201c\u201dHead hommikut kallid kolleegid!\nEsiteks me peame faktidele silma vaatama. Kui me r\u00e4\u00e4gime lastest, kes on v\u00e4gisi Venemaale k\u00fc\u00fcditatud, siis on numbrid vahemikus v\u00e4hemalt 16 000 kuni 300 000 last, keda on j\u00f5uga Venemaale deporteeritud. See on tohutu arv lapsi ja peamine p\u00f5hjus, miks neid k\u00fc\u00fcditati Venemaale, on neid teha venelasteks uutes vene peredes. Seda on ajalooliselt mitmeid kordi olnud ja see kordub taas. N\u00e4iteks neljak\u00fcmnendatel k\u00fc\u00fcditasid venelased j\u00f5uga \u00fcle 30 000 lapse ja naise Eestist Siberisse. 75% k\u00fc\u00fcditatutest olid lapsed ja naised. Teiseks on meil sadu t\u00f5endeid, kuidas s\u00f5durid v\u00e4gistavad lapsi alates 3. eluaastast. On sadu t\u00f5endusmaterjale, kuidas lapsi v\u00e4gistatakse ja tapetakse.\nLoomulikult on tulemus l\u00f5puks see, et ICC on v\u00e4ljastanud vahistamism\u00e4\u00e4ruse. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, kuidas me saame j\u00f5ustada vahistamism\u00e4\u00e4rust, et k\u00f5ik ICC liikmesriigid j\u00e4rgiksid seda. Kokku on ICC-l 123 liikmesriiki \u00fcle maailma. V\u00e4lja arvatud Hiina ja m\u00f5ned teised riigid. Aga n\u00fc\u00fcd me oleme kuulnud osadelt liikmesriikidelt, et isegi kui Vladimir Putin v\u00e4isab nende riiki, siis nad ei arreteeriks seda meest. On erinevaid signaale n\u00e4iteks L\u00f5una-Aafrikast, kes peaks pidama augustis BRICS kohtumise ja nad siiamaani v\u00e4risevad, et kui Putin v\u00f5ib-olla tuleb, siis me ei vahista teda.\nPeavad olema tagaj\u00e4rjed Euroopa Liidu ja Komisjoni poolt, et kui m\u00f5ned ICC liikmesriigid ei j\u00e4rgi vahistamism\u00e4\u00e4rust, siis peavad j\u00e4rgnema majanduslikud sanktsioonid ja tulemus, kus me piirame enda annetusi liikmesriikidele. Eriti annetused Aafrikale ja kolmandatele riikidele, kes on kohustatud j\u00e4rgima ICC reegleid. Kui nad ei j\u00e4rgi reegleid ega t\u00e4ida vahistamism\u00e4\u00e4rust, siis seal peavad olema otsesed majanduslikud tagaj\u00e4rjed. Vastasel juhul ei ole mingisugust m\u00f5tet ICC-l ega rahvusvahelistel reeglitel. Miks me peaksime neid j\u00e4rgima kui ei ole tagaj\u00e4rgi?\u201d"}
{"text":"\"Pealtn\u00e4gija\" lahkas MT\u00dc Slava Ukrainiga seotud rahasegadust   MT\u00dc Slava Ukraini liigutas palju raha, veel rohkem hingi ja tegi Eestis kodanikualgatuse ajalugu. N\u00fc\u00fcd saadab head \u00fcritust aga inetu kahtlus, et osa Eestis annetatud raha v\u00f5is minna vahendajate isiklikku kaukasse. \"Pealtn\u00e4gija t\u00f5i p\u00e4evavalgele uusi detaile.   Ametlikult asutati MT\u00dc Slava Ukraini alles 7. m\u00e4rtsil ja sellest \u00fcheksa p\u00e4eva hiljem, 16. m\u00e4rtsil toimus heategevuslik kontsert Slava Ukraini, mis kogus \u00fche \u00f5htuga fenomenaalsed 700 000 eurot. Ehkki \u00fchingus aitas teda ka ring tuttavaid, sai just Lehtmest Slava k\u00e4ilakuju. Ta viis sageli end ohtu seades abi sinna, kuhu kohmakad riiklikud programmid polnud veel j\u00f5udnud. Ta andis p\u00e4evas mitu intervjuud ning v\u00f5itis s\u00fcdameid, kui mitte varem, siis emotsionaalse esinemisega riigikogus.\u00a0\u00a0 \"Johanna oli v\u00e4ga inspireeriv selle koha pealt, et tal oli mingi selline selge \u00fctlemine selles osas, mida paljud inimesed ei julgenud too aeg v\u00e4lja \u00f6elda. N\u00e4iteks, et Ukraina ei ole pr\u00fcgim\u00e4gi, et me ei pea saatma Ukrainasse oma viimaseid vanu riideid ja r\u00e4baldunud tekke ja muud sellist, et me peame l\u00e4bi m\u00f5tlema, mida seal on vaja. \/...\/ Ja see oli selline m\u00f5tteselgus, mida siis oli vaja,\" kirjeldas Slava Ukraini endine projektijuht Maria Reinup. \"Seda on v\u00f5imatu \u00fclehinnata. See on kindlasti v\u00e4ga oluline juhtfiguurina,\" \u00fctles ka Slava Ukraini n\u00f5uandva kogu endine liige Jaan Puusaag. M\u00f5istagi ei ole Slava Ukraini ainus. Ukrainlannaga abielus, seal pikalt elanud ja \u00e4ri ajanud Ragnar Sass saatis samal ajal Ukrainasse samuti erinevaid s\u00f5idukeid. Just temal tekkis teadaolevalt esimesena, m\u00e4rtsi keskel kontakt abiorganisatsiooniga Vse dlja peremogi v\u00f5i All for Victory, mida juhib endine Lvivi aselinnapea Hennadi Vaskiv, kellest saab hiljem ka antud loo \u00fcks peategelane. \"Sellel hetkel ei teadnud keegi mitte midagi, kuidas teha tollidokumente, mida peab \u00fcldse tegema. Ja siis oligi niimoodi, et me kohtusime nendega piiri peal, neist oli palju abi, nad aitasid p\u00f5him\u00f5tteliselt autod \u00fcle piiri viia,\" r\u00e4\u00e4kis Sass. \"Ta oli v\u00e4ga avatud suhtleja, h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud plaaniga, mida teha tuleks, viisakas, h\u00e4rrasmehelik, h\u00e4sti riides. S\u00f5bralik ja v\u00e4ga vokaalne selles osas, kui oluline on Ukrainale Eesti abi,\" \u00fctles Reinup. Kuni 2021. aasta veebruarini Lvivi finants- ja majandusk\u00fcsimustega tegelenud abilinnapea taset ja stiili n\u00e4itab, et ta s\u00f5idab Volvoga, millel diplomaatilised numbrim\u00e4rgid. Just Ragnar Sass soovitas m\u00f5jukat abimeest Lehtmele. Aprilli alguses oli parasjagu dokumentaalfilmi v\u00e4ntava \"Pealtn\u00e4gija\" kaamera juhuslikult juures, kui Slava tuumik arutas koost\u00f6\u00f6d uute partneritega. Teiste seas istus sel hetkel laua taga projektijuht Maria Reinup.\u00a0 Samal ajal kui Vaskivi koost\u00f6\u00f6 Slavaga v\u00f5ttis tuure \u00fcles, see Ragnar Sassi tiimiga h\u00e4\u00e4bus. Koos tehti viis konvoid umbes 50 autoga ja Vaskiv v\u00e4isas vahepeal ka ise Tallinna, kuid koost\u00f6\u00f6 kestis l\u00f5puks alla kahe kuu ja l\u00f5ppes veidralt.\u00a0 \"Mai algul ta \u00fctles, et mul on abi vaja \u00fche asjaga. Et sellel autol, mida ta kasutab meie aitamiseks, on l\u00e4inud \u00fcks varuosa katki ja ta palub meilt abi, et leida selle Volvo iluv\u00f5re ja \u00e4ra v\u00e4rvida. Lihtsalt, kuna Ukrainas on s\u00f5da, autoteenindused on kinni ja tal on v\u00e4ga-v\u00e4ga vaja, kuna tuleb mingisugune Euroopa komisjon, muu asi... . Ja siis me \u00fctlesime, v\u00e4ga hea, me aitame, toome sulle selle, hangime selle, \/...\/ me ostame ja sa tasud meie kulud. \/...\/ Ja siis, kui me selle saime ja viisime Ukrainasse ja andsime selle \u00fcle, siis \u00fctlesime, et selle maksumus on \u00fcmmarguselt 1500 eurot, siis ta keeldus seda maksmast meile. Lihtsalt keeldus. Siis me niimoodi \u2013 oota, mis n\u00fc\u00fcd juhtus? Kuidas ma saan selle raha v\u00f5tta n\u00e4iteks toetajatelt, nalja teete? \/...\/ Ja siis see koost\u00f6\u00f6 lihtsalt vaikselt vajuski \u00e4ra,\" selgitas Sass. \u00dchelt poolt oli korda saadetud midagi enneolematut, teisalt t\u00f6\u00f6tas Slava seltskond suve hakul aurude peal.\u00a0 \"Muidugi oli pingeid, kas me saame asjad \u00f5igeks ajaks v\u00e4lja, kas tulevad tellimused kokku, teisel poolel j\u00e4tkuvad s\u00f5jauudised, But\u0161a jne. See foon juba ainu\u00fcksi oli v\u00e4ga raske. V\u00e4ga l\u00fchikese vahega pidi pakkima toitu ennet\u00e4htaegselt s\u00fcndinud lastele ja siis laibakotte, see ps\u00fc\u00fchiliselt oligi k\u00f5igile erineva raskusastmega,\" r\u00e4\u00e4kis Reinup. \"Inimene on ikkagi inimene, seal tulevad m\u00e4ngu emotsioonid, \u00fclekoormused, \u00fclet\u00f6\u00f6tamised, stress,\" t\u00f5des Puusaag. \"See l\u00e4bip\u00f5lemise faktor sai \u00fcsna tuntavaks mingil hetkel. \/...\/ Sa suudad vaid nii palju teha selle entusiasmi ja esialgse eufooriaga ja siis tekib l\u00f5puks v\u00e4simus ja see k\u00fcsimus, et kuidas edasi,\" \u00fctles Reinup. \"Selleks ajaks olid enamus inimesi ikkagi ka kergelt \u00f6eldes l\u00e4bi p\u00f5lenud ja ma arvan, et mina inimesena ja oma natuurina, juhi natuurina kindlasti aitasin sellele kaasa, jah,\" tunnistas Lehtme.  Kogemuseta Lehtme juhtis MT\u00dc-d sisuliselt ainuisikuliselt  Tol hetkel Slava n\u00f5ukotta kuulunud suurettev\u00f5tja Jaan Puusaag haistis ka teistsugust k\u00f5rbel\u00f5hna. \u00dchelt poolt polnud keegi kunagi varem Eestis korjanud nii palju raha nii l\u00fchikese ajaga, teisalt juhtis kogu tegevust sisuliselt ainult Johanna-Maria Lehtme, kellel puudus varem vastav kogemus. \"See, miks ma arvasin, et seda juhtimist tuleks professionaalsemaks muuta, ei olnud mitte mingi kahtluse p\u00e4rast, et \u00e4kki midagi toimub. Ja selles m\u00f5ttes need kuulujutud ja uudised n\u00fc\u00fcd, mis on v\u00e4lja tulnud, on olnud minu jaoks \u00fcllatus, aga ma \u00fctlen, et v\u00f5ib-olla nad olid just, et tollel ajal ei tehtud neid \u00f5igeid otsuseid,\" kommenteeris Puusaag. \"Suures osas otsuseid v\u00f5ttis vastu Johanna, m\u00f5nikord ka nii, et me ei teadnud, mis see tulem on, v\u00f5i kuidas see t\u00e4pselt on otsustatud,\" \u00fctles Reinup. \"K\u00f5ik teised v\u00f5isid k\u00f5rval arvata, mida tahes, aga kui ikkagi Johanna \u00fctles, et see niimoodi ei toimu, siis see niimoodi ei toimunudki,\" kirjeldas Puusaag. \"Seda tuleb kindlasti tunnistada, et alguses ma tegin selliseid mikromanageerimise vigu. \/...\/ Mul ei olnud piisavalt aega ja seda peab endale tunnistama. Ma arvan, et see pole n\u00f5rkus, kui sa seda julged tunnistada, et ma arvan, et ma kindlasti tegin alguses juhtimises vigu,\" \u00fctles Lehtme. Lehtme s\u00f5nul olid silmapiiril isegi kaks potentsiaalset tegevjuhti, kuid \u00fcks loobus ja teine tahtis liiga palju raha, mist\u00f5ttu j\u00e4i \u00fcldjuhtimine edasi tema \u00f5lule. Kui keeruline on asju kontrollida, n\u00e4itab kas v\u00f5i seni Eestis varju j\u00e4\u00e4nud juhtum juuni algusest, kui \u00fchest j\u00e4rjekordsest Slava saadetisest \u2013 viie maasturiga konvoist \u2013 avastati Ukraina piiril kamuflaa\u017eiv\u00f5rkude, toiduainete ja muu abi k\u00f5rval salakaubana 15 000 e-sigaretti. \"Ma sain tegelikult \u00fchelt eestlaselt telefonik\u00f5ne, et selline probleem on ja ma olin mitte kergelt, vaid ma olin ikka t\u00e4ielikus \u0161okis,\" meenutas Lehtme. \"See oligi v\u00e4ga suur \u0161okk, et keegi on otsustanud mingit oma haltuurat teha v\u00f5i ma ei tea, mis see t\u00e4pselt oli. Johanna andis ka k\u00f5igile kohe m\u00e4rku, kui see juhtus ja kutsus kokku, et p\u00fc\u00fcda otsustada, mida n\u00fc\u00fcd selle teadmisega peale hakata,\" r\u00e4\u00e4kis Reinup. Kardeti, et see jama v\u00f5ib saada Slavale saatuslikuks. Samas tuvastati kiiresti, et salakaubaveo organiseeris \u00fcks partner Harkivist, kellega l\u00f5petati kohe koost\u00f6\u00f6. Lvivis asuva partneri aktsiad t\u00f5usid sellega veelgi.  Vaskiv on p\u00e4lvinud t\u00e4helepanu vastuoluliste olukordadega  Kodumaa meedia on ladusa jutu ja esindusliku v\u00e4limusega Vaskivit korduvalt kajastanud vastuolulises olukorras. 2019. aasta kevadel kahtlustati mitut Lvivi ametnikku eesotsas linnapeaga korruptiivsetes maatehingutes. Mais, kui Vaskiv ametist k\u00f5rvaldatud meeri asendas, murdsid vihased aktivistid volikogusse. S\u00f5nelus tipnes r\u00fcnnakuga, kus visati algul \u00fchele linnategelasele ja siis Vaskivile n\u00e4kku rohelist v\u00e4rvi. Vaskiv oli p\u00e4rast v\u00e4rvir\u00fcnnakut kaks n\u00e4dalat haiguslehel v\u00e4itega, et aine p\u00f5letas n\u00e4gu. Vastaspool v\u00e4itis aga, et abilinnapea bluffis, kasutades seejuures dramaatiliste piltide tegemiseks ilusalongi omanikust abikaasa abi. Af\u00e4\u00e4ri lahati p\u00f5hjalikult kohaliku telekanali jutusaates, kus reporter k\u00e4is muu hulgas ka Vaskivi naise salongis. Vaskivile pole esitatud \u00fchtegi ametlikku s\u00fc\u00fcdistust, k\u00fcll aga tekitas suurt elevust tema majanduslike huvide deklaratsioon, mille kohaselt abilinnapea ise ja tema l\u00e4hedased hoidsid sadu tuhandeid dollareid ja eurosid sularahas, ning veel 2021. aastal kajastati, kuidas Vaskiv olevat m\u00f5jutanud vargsi kohalikku pr\u00fcgila hanget. \"Seda oli tunda just nimelt, et b\u00fcrokraatliku poole peal on tal kuidagi lihtsamad reeglid kui v\u00f5ib-olla tavainimesel. \/...\/ Aga muidugi oli ka algusest peale selge, et siin tuleb olla v\u00e4ga ettevaatlik sellep\u00e4rast, et minu kogemus Ukrainaga, kui ma olen seal toimetanud kaheksa aastat, on see, et inimestega, kes on t\u00f6\u00f6tanud poliitilistel ametikohtadel, on alati v\u00e4ga k\u00f5rge risk, et seal v\u00f5ivad olla mingid asjad v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5ttes teistmoodi,\" kommenteeris Ragnar Sass. \"Ma arvan et kui seal oleks mingeid ohutulukesi olnud \u2013 tegelikult meil Ukrainas oli piisavalt palju kontakte ka kolme t\u00e4hega organisatsioonide seas \u2013, kui oleks mingi kahtlus olnud, oleks \u00f6elnud: stopp, vaadake, kes on teie koost\u00f6\u00f6partnerid,\" r\u00e4\u00e4kis Lehtme, kelle s\u00f5nul tehti Vaskivile ka taustakontroll ning vastuseks \u00f6eldi, et temaga tohib koos t\u00f6\u00f6tada. \"See oli minu jaoks piisav, kui selline organisatsioon \u00fctleb, et siin on mingid skandaalid, selline v\u00e4rviskandaal \/...\/, aga mulle sellest piisas, me olime paar kuud tegutsenud Ukrainas, sellest mulle piisas, sest keda sa muud ikka usaldad kui mitte, kuidas nende kohta \u00f6elda, julgeolekuorganeid, eks,\" lisas Lehtme.  Lehtme s\u00f5nul ei teadnud ta Vaskivi seotusest koost\u00f6\u00f6partneriga  P\u00f5hjus, miks sellest k\u00f5igest juttu on, on see, et Slava Ukraini juht Lehtme allkirjastas mullu augustis lepingu Lvivis registreeritud firmaga IC Construction. Aasta varem asutatud ja justkui ehitusele viitava nimega ettev\u00f5tte juhiks on dokumentides m\u00e4rgitud Marta Ljuta, kes on Hennadi Vaskivi vennanaine ja t\u00f6\u00f6tab k\u00fc\u00fcnetehnikuna tema abikaasa ilusalongis. Lisaks on IC Constructioni tegevdirektorina m\u00e4rgitud All for Victory tollane logistikajuht Oleksandr T\u0161ernov, kelle allkiri on ka koost\u00f6\u00f6lepingul Slava Ukrainiga. \"V\u00e4ikesed MT\u00dc-d tegutsesid v\u00e4ga pikalt aurude peal, neil ei olnud annetusi, inimesed v\u00e4sisid ja mingi hetk tegelikult algselt asutatud MT\u00dc-d panid oma uksed kinni, sest inimestel said s\u00e4\u00e4stud otsa ja k\u00f5ik muu. Ja IC Constructioni tegelikult me v\u00f5tsime endale partneriks, et nad aitaks meil asju tuua \u00fcle piiri ja nad aitaks geriljakiirabisid \u00fcmber ehitada, tegeleda auto parandusega. See oli selline vajadusp\u00f5hine tegutsemine,\" selgitas Lehtme. See koost\u00f6\u00f6lepe on siiski p\u00f5him\u00f5tteline muutus \u2013 kui \u00fcldjuhul eelistatakse Ukrainasse saata f\u00fc\u00fcsilist kraami just korruptsiooni ja vaheltkasu v\u00e4ltimiseks, siis n\u00fc\u00fcd hakkasid liikuma maksed. Lehtme teadis enda v\u00e4itel, et IC Constructioni tegevjuht on \u00fchtlasi Ukraina MT\u00dc logistika\u00fclemus T\u0161ernov, kuid raiub, et ei teadnud midagi Vaskivi isiklikust seosest firmaga.\u00a0 \"Ma tegelesin kogu aeg ja meie meeskond tegeles kogu aeg Oleksandr T\u0161ernoviga \/...\/, aga \u00fchtegi k\u00fc\u00fcnetehnikut ega Martat ma pole n\u00e4inud kunagi,\" \u00fctles Lehtme. \"Oleksandr T\u0161ernov \/...\/ oli selle ettev\u00f5tte juht ja oli ka vabatahtlik selles All For Victorys ja nad hakkasid pakkuma meile seda teenust, et nad saavad tuua k\u00f5ik meie kaubad \u00fcle ja hakkavad pakkuma meile \u00fcmberehitamise teenust,\" r\u00e4\u00e4kis Lehtme. \"Nemad tulid m\u00e4ngu sellep\u00e4rast, et meil oli teatud teenuseid vaja, mida nemad suutsid meile pakkuda. On vaja arveid asjade eest ja nemad said selle arve meile v\u00e4ljastada,\" lisas ta. Puusaagi s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b mulje, et mittetulundus\u00fchinguga All for Victory seotud inimesed l\u00f5id puukfirma, millega vahelt teenida. \"Nii ta n\u00e4eb v\u00e4lja kahjuks, jah,\" \u00fctles ta.\u00a0 \"Varifirma kasutamine, mis kuulub selgelt variisikule, on \u00fclimalt ebatavaline. Ja ka Ukrainas tekitab esimese hooga viha. Ma ei suuda aru saada, miks niimoodi on tehtud,\" kommenteeris Ragnar Sass.  IC Construction deklareeris 230 000 eurot kasumit  Lehtme keeldus n\u00e4itamast \"Pealtn\u00e4gijale\" lepinguid ja arveid, viidates k\u00e4imasolevale auditile. \u00dchelt poolt on Slava Ukraini teatanud, et on tegevuse jooksul tuhandetelt annetajatelt kogunud \u00fcle kuue miljoni euro. Teisalt tunnistab Lehtme n\u00fc\u00fcd, et 1,5 miljonit sellest l\u00e4ks IC Constructionile. Seda n\u00e4itab suurtes piirides ka selle firma mullune majandusaasta aruanne. Ettev\u00f5te, mis n\u00e4eb v\u00e4lja nagu puuk, deklareeris samas aruandes \u00fcle \u00fcheksa miljoni grivna ehk umbes 230 000 eurot kasumit. Lehtme v\u00e4idab, et kuulis sellest esimest korda alles n\u00fc\u00fcd. \"Tagantj\u00e4rele tarkus. V\u00e4ga lihtne oleks tegelikult olnud osta k\u00f5ik asjad, ehitada k\u00f5ik asjad siin, Eestis kaks, neli, kuus korda kallimalt, viia need Poola piiri \u00e4\u00e4rde, teha seal pilti meeskonnaga ja vabatahtlikega ja siis p\u00f5him\u00f5tteliselt jalutada minema ja vastutus langeb siis Ukraina poole peale, kuhu need autod j\u00f5uavad, kes nendega tegeleb jne,\" s\u00f5nas Lehtme. \"Ma r\u00e4\u00e4kisin oma Ukraina tiimiliikmete ja meeskonnaliikmetega n\u00fc\u00fcd, laup\u00e4eval-p\u00fchap\u00e4eval ja \u00fcks neist k\u00fcsis \u2013 huvitav, mis on hullem, kas ukrainlaste tapmine v\u00f5i ukrainlaste tagant varastamine?\" kommenteeris Sass. \"Teate Ukraina on selline riik, kus sa kuskil pead kedagi usaldama ja meil oli nendega varem v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6, \/...\/ siis ma ei n\u00e4inud \u00fchtegi punast lipukest,\" \u00fctles Lehtme.  M\u00e4rtsis tulid kahtlused raha v\u00e4\u00e4rkasutamise kohta avalikuks  Eelmise aasta l\u00f5pus kerkisid avalikkusesse esimest korda v\u00e4ited, et Slava Ukrainis v\u00f5ivad rahaasjad olla korrast \u00e4ra ja justkui Lehtme maksab endale suurt palka. Et Slava n\u00f5ukotta kuuluvad inimesed viskusid Lehtme kaitsele, siis asi rahunes. MT\u00dc Slava Ukraini juhatusse kuulus kuni hiljutise ajani ainult Lehtme, lisaks oli k\u00fcll n\u00f5ukoda, kus rida rohkem v\u00f5i v\u00e4hem tuntud inimesi, aga tagantj\u00e4rele selgus, et nad ei olnud \u00e4riregistrisse ametlikult sisse kantud.\u00a0 \"Kas ma sellest toona aru sain? Ausalt \u00f6eldes ma ei m\u00f5elnud sellele toona, sest asi vajas ajamist ja kuidas ta on juriidiliselt vormistatud... Jah, ma olin teinud avalduse olla MT\u00dc liige, kas see avaldus ka registreeriti, ma selle vastu kunagi huvi ei tundnud. Hiljem selgus, et n\u00f5ukogu juriidiliselt, formaalselt ei eksisteerinudki. Aga selles m\u00f5ttes asi k\u00e4is ja toimis, mis me siin formaalitseme, tollel hetkel tundus,\" r\u00e4\u00e4kis Puusaag. Siseministeerium kuulutas Lehtme aasta kodanikuks, Postimees aasta inimeseks, ta sai presidendilt ordeni ja seadis Eesti 200 ridades \u00fcles oma kandidatuuri riigikogu valimistel. Samal ajal j\u00f5udsid aga n\u00f5uandva koguni vihjed ja dokumendid Ukrainast, et Eestist saadetud abi pealt v\u00f5etakse manti. N\u00e4iteks n\u00e4idati sama IC Constructioni abil hangitud ja remonditud geriljakiirabide hinda Tallinna saadetud paberites tegelikust oluliselt suuremana. Kaks kuud kulisside taga h\u00f5\u00f5gunud kahtlus j\u00f5udis avalikkusesse esimest korda m\u00e4rtsi alguses. Maksed IC Constructionile ja All for Victoryle peatati, Lehtme k\u00f5rvale pandi MT\u00dc juhatusse endine k\u00f5rge riigiametnik Marika Priske, kelle \u00fclesanne on muu hulgas tellida ametlik audit, ja p\u00fc\u00fcti mainekahju piirata. All For Victory andis Eesti ajakirjanike p\u00e4ringu peale ootusp\u00e4rase vastuse, et neil pole midagi varjata ja nad teevad uurimisega igati koost\u00f6\u00f6d. Hennadi Vaskiv ega Oleksandr T\u0161ernov ise ei vastanud ka \"Pealtn\u00e4gija\" k\u00f5nedele ega kirjadele.  Lehtme s\u00f5nul tema kasu pole saanud  Kulus veel kuu aega enne, kui Delfi ja Kyiv Independent t\u00f5id rohkem kui 5000 h\u00e4\u00e4lt saanud v\u00e4rske riigikogulase lepingu v\u00e4idetava puukfirmaga avalikuks. \"Teate, ka mina tunnen end selle summa juures petetuna, et\u00a0selgitada see kasum v\u00e4lja. Ka mina olen vihane, ma arvan, et seda on minu praegusest hoiakust ka n\u00e4ha,\" s\u00f5nas Lehtme, vandudes, et ei teadnud skeemist midagi. \"Ja kui keegi arvab, et ma olen sellest kuidagi kasu saanud omakorda, siis see v\u00e4ide ei vasta t\u00f5ele. \/...\/ Kui nad on siin rahvakeeli m\u00e4nginud sikku, siis ma v\u00f5ib-olla \u00fctlen natuke liiga otsekoheselt seda, aga siis tulebki vastutusele v\u00f5tta ja ongi k\u00f5ik,\" \u00fctles Lehtme. Vaskiv oli Lehtme s\u00f5nul \u00fcksnes koost\u00f6\u00f6partner. \"Me oleme koost\u00f6\u00f6partnerid. See on natuke teistsugune s\u00f5prus. Need s\u00f5jav\u00e4elased k\u00f5ik, keda me oleme \u00f5ppinud tundma, need rindemeedikud, see on midagi muud. \/...\/ See on h\u00e4sti raske tegelikult m\u00f5ista, mida me l\u00e4bi elame, kui sa n\u00e4ed surnukehasid, seda pommitamist seal. \/...\/ Mul alles praegu \u00f5nnestub leida mingeid v\u00e4ikeseid r\u00f5\u00f5me,\" r\u00e4\u00e4kis lehtme. Eesti prokuratuur ei algata kriminaalasja. Ukraina prokuratuur annab segaseid signaale. Jaan Puusaagi s\u00f5nul tehti juba selle aasta alguses Rotary klubi poolt eraldi audit, fikseerimaks veel kord, et k\u00f5ik nende annetused kasutati sihip\u00e4raselt. Samas kogupildi saamine v\u00f5tab tema s\u00f5nul veel aega \u2013 leping audiitorfirmaga allkirjastati alles eelmisel n\u00e4dalal ja l\u00f5plikku aruannet, mis h\u00f5lmab tegevusi m\u00f5lemas riigis, lubatakse alles suve l\u00f5pus.\u00a0 \"Ei olnud kedagi, kes oleks olnud v\u00f5imeline kiiremini seda revisjoni korraldama nagu ma aru sain, k\u00fcll aga kallimalt, nii et selles kombinatsioonis tulebki lihtsalt \u00e4ra kannatada, millal siis see ametlik tulemus tuleb,\" r\u00e4\u00e4kis Puusaag. \"Ma arvan, et meil on kohustus saada aru, mis seal juhtus. Sest esiteks, need summad on v\u00e4ga suured, teine asi on selles, et kui me nendest asjadest ei r\u00e4\u00e4gi, siis Ukraina ei muutu. \/...\/ Nii halb kui see probleem ei ole ja ma saan aru, et see m\u00f5jutab iga abiorganisatsiooni Eestis, sest inimeste usaldus l\u00e4heb alla, aga k\u00f5ige hullem oleks selle kinni m\u00e4tsimine t\u00e4na ja lihtsalt \u00f6elda, et me ei saa r\u00e4\u00e4kida, sest on s\u00f5da \u2013 ma arvan, et see oleks k\u00f5ige suurem viga, mille me t\u00e4na teeksime,\" kommenteeris Sass. \"T\u00e4na k\u00f5igele sellele tagasi vaadates on minu meelest oluline teadvustada, et Slava esimene, algusaeg tegi v\u00e4ga palju head ja mul on kahju, et uued uudised, enne kui need on isegi selged, nullivad seda, mida Slava on teinud. \/...\/ Ehk siis edasi on vaja v\u00e4ga l\u00e4bipaistvat igasugust aruandlust, kommunikatsiooni k\u00f5ikide abiandjate, eriti Slava puhul. Ma lihtsalt loodan, et nad teevad head otsused ja kiiresti,\" r\u00e4\u00e4kis Reinup. Vaskiv \"Pealtn\u00e4gija\" k\u00f5nedele ja kirjadele ei vastanud, aga tegi sotsiaalmeedias avalduse, milles nimetab k\u00f5iki kahtlusi Johanna-Maria Lehtme ning teiste vabatahtlike aadressil \"vaenlase propagandaks\".    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Pealtn\u00e4gija\"   "}
{"text":"V\u00f5imum\u00e4e vanad ja nooredIga erakonna olevik ja tulevik on tema demograafilise koosseisu peegeldus.Mida teha jonniva Karlssoniga, kes ajab lihapallide \u00f5iglase jaotamise korral mokad torru ja teatab \u201eMina niimoodi ei m\u00e4ngi!\u201c? Eks teda tule m\u00f5ista ja talle eba\u00f5iglaselt suur osa lihapalle anda. Nii igatahes tegi l\u00e4inud n\u00e4dalal kogunenud Keskerakonna volikogu, kui otsustas h\u00e4\u00e4ltega 75 : 74 erakorralist kongressi mitte kokku kutsuda, sest vastasel korral \u00e4hvardas lapsikult ja otse p\u00f5hikirja vaimu vastaselt koosolekule eritingimusi seadnud esimees erakonnale aasta p\u00e4rast analoogideta juhtimisteenust enam mitte pakkuda. Mis see oli? Oma asendamatuses veendunud tsaari streik? V\u00f5i v\u00f5imetus aru saada, mida on \u00f6elnud valijad?Soovm\u00f5tlemine nii erakonna liikmete kui ka vaatlejate hulgas v\u00f5imaldab uskuda, et igale langusele j\u00e4rgneb t\u00f5us ja n\u00fc\u00fcd saab ainult paremaks minna, sest p\u00f5hi on k\u00e4es. Praeguse Keskerakonna suremise eod, mis v\u00f5rsunud nii rahvuslikus kui ka vanuselises pinnases, on siiski erakonna demograafilisse passi sisse kirjutatud juba aastate eest. Kui \u00fchel rahvakoosolekul enne 2019. aasta valimisi palusin J\u00fcri Rattal kommenteerida, millal l\u00e4heb talle alluva erakondliku noorsoo emakeelelist koosseisu arvestades see seltskond sisemises asjaajamises \u00fcle vene keelele, suvatses ta solvunult ja raskelt ohates kosta vaid: \u201eMiks on maailmas nii palju vihkamist!\u201c Vastus seegi.Pakkusin l\u00e4inud aasta oktoobrikuises raadiokommentaaris: \u201ePaistab, et J\u00fcri Ratta viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev Eesti poliitikas ja pidulik \u00e4rasaatmine sellelt areenilt toimub 5. m\u00e4rtsil. Kas ta l\u00e4heb koos erakonnaga v\u00f5i ilma, ei ole enam tema valida.\u201c P\u00e4ris nii ei l\u00e4inud, sest kangelane ei saanud valimistulemuse s\u00f5numist aru, otsustas erakonna agooniat, aga seda kindlamat h\u00e4\u00e4bumist v\u00f5i l\u00f5henemist venitada ning endale veel aastakeseks t\u00e4htsa ametikoha kombineerida, pidades ise seda suureks poliitiliseks kavaluseks ja tarkuseks.Eestis on erakondade liikmete nimekirjad avalikud. On isegi pisut imelik, et seal sisalduvat teavet kasutatakse erakonnapoliitika anal\u00fc\u00fcsimisel nii v\u00e4he. M\u00f5ne magistrit\u00f6\u00f6 jagu m\u00f5tisklemist oleks siin kindlasti, mis sest, et registris on vaid inimese nimi, s\u00fcnniaeg ja erakonda astumise aeg. Needki andmed v\u00f5imaldavad teha j\u00e4reldusi v\u00f5i v\u00e4hemasti p\u00fcstitada h\u00fcpoteese, mida muude allikate toel kontrollida. Nagu joonistelt n\u00e4ha (andmed seisuga 17. IV 2023), erinevad Eesti erakonnad vanuselise koosseisu poolest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Ka liikmete arvult: vanemad erakonnad veavad seniajani kaasa kunagise v\u00e4rbamisv\u00f5idujooksu taaka, nooremates on liikmeid k\u00fcmme korda v\u00e4hem, kuid ilmselt on tegu teadliku valikuga. Mida rohkem on erakonnas liikmeid, seda enam on ka erakonna juhid n\u00e4oga liikmete, mitte valijate poole. See ei ole edu v\u00f5ti.Nagu viimased valimised h\u00e4sti kinnitasid, ei kehti enam reegel, et suurem liikmeskond toob tingimata rohkem h\u00e4\u00e4li, sest iga liige suudab ju k\u00fcmmekond s\u00f5pra-sugulast ikka \u00e4ra veenda. Ja liige pingutab, sest erakond lubab just tema eest hoolitseda. Keskerakonna ligi 14 000st liikmest on pensioniealisi 40% ja see on ka vastus k\u00fcsimusele, miks erakond nii fanaatiliselt muudkui pensione suurendada soovib. Hoolitsus oma liikmete eest ennek\u00f5ike!Kuid eakate suur osakaal liikmeskonnas ei ole ainult Keskerakonna mure, ligikaudu sama h\u00e4da varjutab ka EKRE ja sotsiaaldemokraatide tulevikku. Loodus n\u00f5uab millalgi oma ning vikatimees viib paari k\u00fcmnendiga tubli kolmandiku nende erakondade liikmetest. Isamaa, Reformierakond, aga eriti Parempoolsed ja Eesti 200 ei kanna ligil\u00e4hedaseltki sama suuri loomulikke kaotusi.Liikmeskonna enamuse paiknemine elukaarel seletab \u00fcsnagi h\u00e4sti Reformierakonna poliitilisi eelistusi, v\u00e4hem kehtib see Isamaa puhul, mis annab alust oletuseks, et kurjad kuuek\u00fcmnesed on seal v\u00f5imu kaaperdanud ning sisedemokraatia tervis pole just parim. 1980ndatel s\u00fcndinute ebaproportsionaalselt suur osakaal ei pruugi aga 30 aasta p\u00e4rast t\u00e4hendada midagi head, vaid hoopis stagnatsiooni ja raugastumist ka Reformierakonnale ja Eesti 200-le. M\u00e4\u00e4ravaks saab, kas ja kuidas suudab erakond noortele ahvatlev olla ja neid \u00fchiskondlikult aktiveerida, kasutamata senist haudejaamade ja s\u00fc\u00fctalastekogude mudelit.J\u00e4relkasvuga on h\u00e4das k\u00f5ik erakonnad peale noorimate: kuni 30aastaste liikmete osakaal j\u00e4\u00e4b neis vahemikku 3-5%. Noorte v\u00e4rbamine on aina keerulisem, sest ka korruptiivseima mainega erakond ei riski enam tubli parteilise noortet\u00f6\u00f6 eest lubada, pealegi katteta, tulevikus tulusat ja mativ\u00f5tu\u00f5igusega ametikohta kuskil omavalitsuse s\u00fcsteemis.Uute liikmete v\u00e4rbamisest ei ole keegi p\u00e4riselt loobunud, kuid erakonnastunud elanike koguarv kahaneb sammuga umbes tuhat liiget aastas, hoolimata sellest, et juurde tuleb uusi erakondi ning EKRE liikmeskond kasvab. Kahe seni suurima, Kesk- ja Reformierakonna v\u00e4rbamistulemusi v\u00f5rreldes peab aga nentima, et nende eluj\u00f5us on erinevusi. Viimase aasta jooksul on Keskerakonnaga liitunud 222 ja Reformierakonnaga 195 inimest. Keskerakonna saagis on kuni 30aastasi 40 ja Reformierakonnas 61, pensioniealisi aga vastavalt 66 ja 16. Kumma aastak\u00e4ik kestab kauem?Uued on \u00fcks l\u00f5ige, noored teine ja viimases pakub p\u00f5nevat m\u00f5tlemisainet sooline jaotus (vt joonis). Naisenamusega noorsugu on Reformierakonnal, sotsidel ja rohelistel, muudes erakondades valitseb noorte meesliikmete \u00fclekaal. See t\u00e4hendab, et k\u00fcmnendi p\u00e4rast v\u00f5tavad valimiseelses teledebatis omavahel m\u00f5\u00f5tu t\u00f5en\u00e4oliselt Reformierakonna naine ja EKRE mees. Kummal pool aga on ses olukorras rohkem tarkust, kumb on pehme, kumb karm, kumb andmep\u00f5hine, kumb emotsionaalne? Vastuse leiab k\u00f5rghariduse statistikast, mis n\u00e4itab juba aastaid stabiilselt kraadihariduses suhet 3 : 2 naiste kasuks.Aga ikkagi, miks peaks just Keskerakond olema see \u00f5nnetu j\u00e4rgmine areenilt lahkuja, kes kantakse erakonnakalmistule, kuhu kolmek\u00fcmne vabadusaasta jooksul on juba maetud paark\u00fcmmend erakonda? P\u00f5hjuse s\u00f5nastas varjamatult troonin\u00f5udleja Mihhail K\u00f5lvart, kui m\u00e4rkis, et l\u00e4inud valimistel ei t\u00f6\u00f6tanud kaubam\u00e4rk kandidaatide heaks, vaid vastupidi. Loogiline, et kasutu kaubam\u00e4rk h\u00fcljatakse, nagu ka aina v\u00e4iksema kasuteguriga, kahanev eestikeelse p\u00f5lisrahva hulgast p\u00e4rit liikmes- ja valijaskond.Kuni 40aastaste Keskerakonna liikmete seas on nimede j\u00e4rgi (ja seega eksimisveaga) otsustades ligikaudu 65% mittep\u00f5lise p\u00e4ritoluga Eesti kodanikke. Seda, kui h\u00e4sti v\u00f5i halvasti l\u00f5imunuid ja millise kodukeelega, peaks eraldi uurima. See ei ole hinnang, vaid nending. On loomulik ja \u00f5ige, et need inimesed valivad varem v\u00f5i hiljem endale ka uue, ausama ja usutavama kaubam\u00e4rgi.Parteilises andmekaevus on veel palju valgustavat, mis peab oma korda ootama. \u00dchtlasi soovin palju \u00f5nne, j\u00e4tkuvat aktiivsust parteit\u00f6\u00f6s ning edu poliitilises enesekehtestamises k\u00f5igile 251-le erakondlasele, kel vanust 93 v\u00f5i enam aastat.\"Mida rohkem on erakonnas liikmeid, seda enam on ka erakonna juhid n\u00e4oga liikmete, mitte valijate poole.\"\u00c4riregisterKAAREL TARAND"}
{"text":"Kirill Serebrennikov: Venemaalt \u00e4ras\u00f5iduks valmistati mind p\u00f5hjalikult ette\u201eS\u00f5da, mille Venemaa Ukrainas valla p\u00e4\u00e4stis, on maailmas valu ja eba\u00f5igluse hulka mitmekordistanud,\u201c \u00fctleb praegu Berliinis resideeriv tuntud vene re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kirill Serebrennikov.Kirill Serebrennikov (53) on maailmakodanik. Lavastaja, kes nullindatel korraldas Vene teatris revolutsiooni ja pani filmi\u00e4ri plahvatama, kui pidas vaatajaga dialoogi uues kinokeeles, ei saanud v\u00f5imude t\u00e4helepanu mitte \u00e4ratada. S\u00f5ltumatus ja vabadus olid totalitaarses \u00fchiskonnas t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatud. RusDelfi palvel vestles Kirill Serebrennikoviga Maria Bezruk.\u25a0 Viimati kohtusin sinuga Moskva kohtus, kui repressiivmasinav\u00e4rk p\u00fc\u00fcdis sind l\u00f6mastada ja samal ajal loomeintelligentsi riismeid hirmutada. N\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik m\u00f6\u00f6das. Kuidas sa ennast n\u00fc\u00fcd Berliinis olles tunned?Olen praegu Euroopas, suhtelises ohutuses, kuid \u00e4revuse ja meeleheite tunne ei ole m\u00f6\u00f6das, sest m\u00f5tlen kogu aeg ainult sellest, et Kiievi esimestest pommir\u00fcnnakutest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta, aga s\u00f5da pole ikka veel l\u00e4bi.\u25a0 Kas sinu arvates on olemas \u00fchiskondliku arvamuse ja protesti j\u00f5ud? Inimesed tulevad t\u00e4navatele v\u00f5i kohtutesse, astuvad avalikus ruumis v\u00e4lja ohvrite toetuseks v\u00f5i protesteerivad s\u00f5ja vastu. Kas see humanitaaride kogukond on v\u00f5imeline v\u00f5imule vastu hakkama, teda maha suruma, olukorda muutma? Kuiv\u00f5rd on see praegusel Venemaal v\u00f5imalik? Kas sinu puhul aitas kohtuistungitel k\u00e4inud inimeste toetus olukorda lahendada v\u00f5i oli asja l\u00f5pptulemus t\u00e4htsates kabinettides ette \u00e4ra otsustatud?Kui inimesed tulid kohtuistungitele, astusid t\u00e4navatel mulle ligi ja \u00fctlesid: \u201eKirill, me oleme teiega, me usume, et te ei ole s\u00fc\u00fcdi,\u201c siis oli see nii isiklikult minu kui ka meie, kogu teatri jaoks tohutult t\u00e4htis. Tundsime, et me pole \u00fcksi, meid usutakse, meid toetatakse. Toetus, millest sa praegu r\u00e4\u00e4gid, oli meile vajalik, et ellu j\u00e4\u00e4da, mitte laguneda laiali kokkup\u00f5rkest selle s\u00fcsteemiga, mis on seadnud eesm\u00e4rgiks sinu h\u00e4vitamise. Tahame k\u00f5ik uskuda sellesse, et t\u00f5de v\u00f5ib v\u00f5idule p\u00e4\u00e4seda, et \u00f5iglus on olemas, et meie osalus v\u00f5ib midagi muuta. On ju nii? Seejuures olen ma kindel, et k\u00f5ik protokollid ja kohtuotsused olid varem valmis kirjutatud, neid sobitati langetatud otsusega. Ja meisse uskuvate inimeste osav\u00f5tt - siiras, s\u00fcdamlik, ehe - langetatud otsuseid kahjuks ei m\u00f5jutanud. Kohtus \u00f6eldi meile p\u00f5him\u00f5tteliselt otses\u00f5nu: \u201eK\u00f5ik need teie aktsioonid, k\u00f5ik need teie kirjad, k\u00f5ik need teie rahvusvahelised protestid ei m\u00f5juta mitte midagi, need on \u00f5huv\u00f5nked, raisatud aeg.\u201c S\u00f5ja vastu v\u00f5i poliitvangide toetuseks on vaja s\u00f5na v\u00f5tta, see n-\u00f6 soojendab neid, kuid kahjuks Vene v\u00f5imu, mis inimesi represseeris v\u00f5i alustas sedasama s\u00f5da, sellega m\u00f5jutada ei saa. \u00dchiskondliku arvamuse j\u00f5ud eksisteerib seal, kus eksisteerib tegelik poliitika.2011.-2012. aastal seisime Bolotnaja v\u00e4ljakul ja Sahharovi prospektil valgete lintidega ning p\u00fc\u00fcdsime teistele venemaalastele selgeks teha, et nood riigiduuma valimised on ebaausad ja nii ei tohi olla. Me k\u00f5ik karjusime, et j\u00e4rgmine samm on diktatuur ja repressioonid. Meid peeti linnahulludeks, n\u00fc\u00fcd istub kogu Vene opositsioon vangis, valimised on fiktsioon, kohtus\u00fcsteem h\u00e4vitatud.Meedia ei t\u00f6\u00f6ta: \u00fched v\u00e4ljaanded suleti, teised osteti [\u00fcles]. On tohutult suur repressiivs\u00fcsteem, millesse tambitakse miljardeid ja mis kaitseb v\u00f5imu. Venemaa muutub \u00fcha militaarsemaks riigiks. \u00dchiskond on taas hirmust haige, \u00f5itsele on puhkenud koputamine, pealekaebamine ja vastastikune usaldamatus.Iga autoritaarset t\u00fc\u00fcpi v\u00f5imu eesm\u00e4rk on l\u00f5hestada \u00fchiskond, \u00e4ssitada inimesed teineteise vastu, k\u00fclvata kaost, mida tavainimene nii v\u00e4ga kardab, ja selle abil valitseda. Selline v\u00f5im tahab, et inimene tunneks ennast t\u00e4iesti \u00fcksikuna, vaakumis, et ta j\u00e4\u00e4ks \u00fcksip\u00e4ini oma mitten\u00f5ustumise v\u00f5i kahtlusega, et ei julgeks hirmu t\u00f5ttu kellegagi seda jagada ja seda arutada. M\u00e4letad sa neid Aschi eksperimente, milles lastele n\u00e4idati n\u00e4iteks valget ruutu ja \u00f6eldi, et see on must? K\u00f5ik leppisid kokku, et n\u00f5ustavad sellega, aga \u00fchele lapsele seda ei \u00f6eldud. Ja l\u00f5puks see laps, n\u00e4hes, et k\u00f5ik v\u00e4idavad selle ruudu olevat musta, \u00fctleb: \u201eJah, ruut on must.\u201c Praegu toimub see eksperiment edukalt Venemaal, ainult et lapse asemel on seal propagandameedia mahitusel kogu \u00fchiskond.Inimestel on keelatud pidada s\u00f5da s\u00f5jaks, neid on sunnitud uskuma, et mitte Venemaa ei tunginud Ukrainasse, vaid vastupidi.\u25a0 Juba mitu aastat enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust olid Venemaa kultuurikogukond ja intelligents eraldunud. 2022. aasta osutus kunstiinimeste jaoks keeruliseks katsumuseks ja paljud v\u00f5tsid kahjuks vastu uued m\u00e4ngureeglid, ent m\u00f5ned kaitsevad lausa avalikult s\u00f5jalist agressiooni.Loomeinimesed on individualistid, nende jaoks on vist loomulik olla eraldatud. Aga loomuvastane on olla kurt ja osav\u00f5tmatu, kui \u00fchiskonnas on toimunud katastroofilised muutused ja kui see tuleneb kurtusest ja pimedusest. Osutuda ahnusest ja argusest konformistiks on lausa kuritegelik. Kuigi palju \u00fcliv\u00e4\u00e4rikaid inimesi ei kartnud seejuures muutuda \u00e4rat\u00f5ugatuks ja kaotada s\u00f5na otseses m\u00f5ttes k\u00f5ik. Ma r\u00e4\u00e4gin nii nendest, kes \u00e4ra s\u00f5itsid, kui ka neist, kes j\u00e4id Venemaale, sest mitte k\u00f5ik ei saa eri p\u00f5hjustel otsustavalt ja mingis m\u00f5ttes p\u00f6\u00f6rdumatult oma saatust muuta, kolides teise riiki. Kuid see ei t\u00e4henda, et nad on s\u00f5ja poolt, \u00fcldse ei t\u00e4henda.\u25a0 Praegu on Venemaal keelatud esitada avalikult protesteerivate muusikute teoseid, n\u00e4itlejaid vallandatakse teatritest, Venemaalt lahkunud lavastajate filme ekraanidel ei n\u00e4e. Venemaal on keelatud n\u00e4idata ka sinu filmi \u201eT\u0161aikovski naine\u201c, mille esilinastus toimus Cannes'i filmifestivalil. Milliseks on kujunenud selle saatus v\u00e4lismaal?V\u00e4lismaal l\u00e4heb \u00f5nneks v\u00e4ga edukalt. Prantsusmaal teenib film head raha. J\u00e4rkj\u00e4rgult tuleb see ekraanidele kogu maailmas, Brasiiliani v\u00e4lja, kus filmile tehti palju reklaami. Minu suhtlusv\u00f5rgustikud on t\u00e4is minu j\u00e4lgijate k\u00fcsimusi linastuse kohta Venemaal. Vastan nii: filmi \u201eT\u0161aikovski naine\u201c linastus on v\u00f5imatu tsensuuri t\u00f5ttu ja sellep\u00e4rast, et Venemaa kultuuri valitsevad eriteenistuste n-\u00f6 hungveipingid. Need on need, kes koostavad nn stopp- ja musti nimekirju ning s\u00f6\u00f6vad n\u00e4itlejanna Lija Ahhed\u017eakovat v\u00e4lja teatrist, kus ta on t\u00f6\u00f6tanud viisk\u00fcmmend aastat.\u25a0 Kindlasti keelatakse ka sinu j\u00e4rgmine film Venemaal \u00e4ra, sest see jutustab NSVL-is keelatud pagulaskirjanikust. Millises staadiumis on t\u00f6\u00f6 filmi \u201eLimonov. Ballaad Edit\u0161kast\u201c kallal?Praegu k\u00e4ib montaa\u017e. Sellest tuleb filmikoomiks, mis on loodud Emmanuel Carrere'i eluloolise romaani \u201eLimonov\u201c ainetel. Sellest tuleb justnimelt raamatu ekraniseering, mitte Limonovi eluloofilm. Eddie't m\u00e4ngib fenomenaalne Briti n\u00e4itleja Ben Whishaw, keda laiem publik teab filmist \u201eParf\u00fc\u00fcm\u201c ja Q-na Bondifilmidest. Film tuleb inglise keeles, kuigi tegelikult on see Itaalia film mitme Euroopa investoriga. Limonovi suurimat armastust Jelena \u0160t\u0161apovat m\u00e4ngib Viktoria Miro\u0161nit\u0161enko ja ta teeb seda suurep\u00e4raselt.\u25a0 Fantastilise Viktoria Miro\u0161nit\u0161enkoga kaotas Venemaa veel \u00fche ainulaadse ande. Millisena n\u00e4ed sa Venemaa tulevikku? Millal kaotab Venemaa tuhandeid intellektuaale ja samasuguse kergusega saadab surma oma k\u00fcmneid tuhandeid kodanikke?S\u00f5da, mille Venemaa Ukrainas valla p\u00e4\u00e4stis, on suitsiidne. Iga uue selle s\u00f5ja p\u00e4evaga ei tapa Venemaa mitte ainult s\u00f5ltumatu naaberriigi kodanikke, vaid ka ennast, oma tulevikku. Korda saadetule j\u00e4rgneb m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu k\u00e4ttemaks. Varem v\u00f5i hiljem, aga j\u00e4rgneb. 21. sajandil ei saa lihtsalt v\u00f5\u00f5rast maad anastada. See on kuritegu. Ei saa karistamatult inimesi tappa ja p\u00fchkida linnu maapinnalt. Ei tohi tappa inimesi. Ei tohi inimesi m\u00f5rvariteks muuta.Kas v\u00f5imuvahetuseks ja re\u017eiimi langemiseks on eeldusi? Kas sinu arvates on liikumisi v\u00f5i poliitilisi liidreid, sealjuures nn vene v\u00e4lismaa hulgas, kes on v\u00f5imelised ajaloo kulgu muutma ja Venemaa kuristikust v\u00e4lja kiskuma?Ma ei usu, et s\u00f5da re\u017eiimi langemiseni viib. See on liiga paljudele v\u00f5imuesindajatele praegu kasulik. Enamgi veel, neile on kasulik, et see kestaks ja kestaks, sest igavene s\u00f5da aitab neil igavesti v\u00f5imust kinni hoida. M\u00e4letad Anderseni muinasjuttu varjust? Seal asus vari oma peremehe asemele. Nii ka Venemaa v\u00f5im, mis peaks olema k\u00f5igest rahva vari, peab ennast juba \u00fcsna ammu olukorra peremeheks, maa soolaks. Ja pole kedagi \u00fctlemas maagilist lauset \u201eVari, tunne oma kohta!\u201c. \u00dched on nimetatud rahva vaenlasteks ja pagendatud, teised on mistahes otsuste vastuv\u00f5tmisest eemale t\u00f5ugatud, kolmandad on hirmust kauaks vait j\u00e4\u00e4nud. See on moondatud variant NSVL-ist, P\u00f5hja-Koreast, Iraanist v\u00f5i teistest riikidest, mis sulguvad enesesse ning elavad kaua ja piinarikkalt oma hermeetilisuses, uskudes oma jumalaid, \u00f5igemini \u00fclemvalitsejaid.Propaganda veenab ju oma rahvast, et ilma selle v\u00f5imuta l\u00e4heb veel hullemaks, kuigi kuidas saaks ta enam hullemaks minna. Noh, esialgu veel ei lasta maha. Kuigi kui 63-aastane mees m\u00f5istetakse sotsiaalv\u00f5rgustikes postituse jagamise eest seitsmeks aastaks kolooniasse, siis see sarnaneb m\u00f5rvaga.\u25a0 Praegu pooldab enamik selle rahva esindajaid, et s\u00f5da kestaks v\u00f5iduka l\u00f5puni. \u00dchtlasi ei saa kummagi poole inimesed p\u00e4ris t\u00e4pselt aru, mida v\u00f5iks endast kujutada \u00fche poole v\u00f5it. Kas sinu arvates saab selles s\u00f5jas olla \u00fcldse v\u00f5itjat?Kui aga m\u00f5lemalt poolt saavad surma k\u00fcmned, sajad tuhanded inimesed, siis on see m\u00f5lema riigi jaoks hirmus ja korvamatu trag\u00f6\u00f6dia. Ukraina jaoks on see kangelaslik vabadusv\u00f5itlus okupantide vastu, neid aitab kogu maailm. Venemaa jaoks enesetapp. S\u00f5da toob kaasa suure h\u00e4da, inimkonna arengu peatumise, humanistlike strateegiate h\u00e4vitamise.See s\u00f5da on mitmekordistanud valu ja eba\u00f5igluse hulka selles maailmas. Juba s\u00f5ja fakt ise on kaotus.\u25a0 S\u00f5da ei sundinud Venemaalt lahkuma mitte ainult ukrainlasi, vaid ka re\u017eiimiga mitten\u00f5ustuvaid venelasi. Paljudel on raske kohaneda, leida ennast, n\u00e4rida l\u00e4bi neid kodumaaga \u00fchendav naban\u00f6\u00f6r. Kuidas sa emigratsiooni talud?Mind valmistati selleks nii h\u00e4sti ette. See toimus veel enne s\u00f5da. Siis, kui ma enam vahistatud ei olnud, tulid t\u00e4naval v\u00f5\u00f5rad inimesed, kes paljut\u00e4henduslikult, justnagu osav\u00f5tlikult r\u00e4\u00e4kisid: \u201eTeil on vist parem \u00e4ra s\u00f5ita. Nemad teid rahule ei j\u00e4ta.\u201c Ja ma n\u00e4gin, et seda r\u00e4\u00e4kivad inimesed olidki needsamad \u201enemad\u201c. \u201eN\u00fc\u00fcd te ju s\u00f5idate \u00e4ra?\u201c k\u00fcsisid nad looturikkalt ikka ja j\u00e4lle. Kogu Seitsmenda Stuudio protsess oli inspireeritud eriteenistusest, kulges nende kontrolli all ja dikteerimise j\u00e4rgi. Nende \u00fclesanne oli lihtne: mind riigist v\u00e4lja pressida, t\u00f6\u00f6 k\u00e4est \u00e4ra v\u00f5tta, blokeerida k\u00f5ik teed, vahetpidamata mind kahjustada kuni h\u00e4kkerite r\u00fcnnakuteni teatri kodulehele. Arvan, et minu eest said ja saavad isegi siiamaani paljud inimesed neist \u201ekontoritest\u201c palka. Ma annan neile t\u00f6\u00f6d. Mind j\u00e4litati v\u00e4ga kaua, mind kuulati pealt, kusjuures t\u00e4iesti avalikult, nii et ma n\u00e4eksin nii j\u00e4litamist kui ka pealtkuulamist. Ehk siis \u00e4ras\u00f5iduks valmistasid nad mind pikalt ja p\u00f5hjalikult ette, seep\u00e4rast oli mul p\u00e4rast 24. veebruari veidi kergem lahkuda kui teistel. Aga tead, ma vihkan emigratsiooni kontseptsiooni ennast. Arvan selle olevat vananenud.K\u00f5igil, kes lahkusid Venemaalt s\u00f5ja t\u00f5ttu, on praegu raske, aga me oleme tugevad, me peame vastu. Elu Venemaal on valmistanud meid ette palju keerulisemateks ja traumaatilisemateks olukordadeks. N\u00e4iteks t\u00e4na \u201ekutsus mu kohvile\u201c teatri juhtkond, kus ma praegu lavastan. Astuti proovi sisse ja paluti tulla kontorisse. Sellal kui ma sinna l\u00e4ksin, j\u00f5udsin v\u00e4lja m\u00f5elda terve nimekirja kohutavaid asju, mida mulle ilmselt \u00f6eldakse, ja j\u00f5udsin isegi nipsakad vastused koostada. Mind kutsuti aga v\u00e4lja selleks, et lihtsalt teada anda: \u201eK\u00f5ik l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti, lavastus meeldib meile! Meil on veel selline ja selline idee - \u00e4kki arutame?\u201cSellist jutuajamist minu kujuteldavas juhtkonnaga peetavate dialoogide nimistus ei olnud. Isegi kohmetusin. Harjusin Venemaal sellega, et v\u00e4lja kutsutakse sind ainult hukkamisele, kohtusse v\u00f5i siis v\u00e4hemalt \u00fclekuulamisele. Eriti s\u00f5jaga seotult on meil t\u00e4iesti katastroofiline tegelikkuse tunnetus: h\u00e4id uudiseid ei ole olemas, parim uudis on uudiste puudumine. Siin aga v\u00f5ib neid [h\u00e4id uudiseid] olla k\u00fcll! Headest uudistest, mida viimasel ajal just liiga palju pole: k\u00f5ik mu s\u00f5brad on j\u00e4\u00e4nud minuga, hoian sidet nende k\u00f5ikidega. Me ei ole teineteist kaotanud - kuigi k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tavad eri riikides -, ja kui vaja, saame kokku kas Berliinis, Riias v\u00f5i Istanbulis. R\u00e4\u00e4gime palju tulevikust, sellest, kuidas korraldada elu uutes oludes. 1\"\u00dchiskond on hirmust haige, \u00f5itsele on puhkenud koputamine ja vastastikune usaldamatus.\"\"Iga uue Ukraina s\u00f5ja p\u00e4evaga ei tapa Venemaa mitte ainult naaberriigi kodanikke, vaid ka ennast.\"\"Osutuda ahnusest ja argusest konformistiks on lausa kuritegelik.\"\u201eOlen praegu Euroopas suhtelises ohutuses, kuid \u00e4revuse ja meeleheite tunne ei ole m\u00f6\u00f6das,\u201c s\u00f5nab Kirill Serebrennikov. Fotol on ta t\u00e4navu 15. m\u00e4rtsil Pariisis.Loe pikemalt EPL.EEINTERVJUU Maria Bezruk RusDelfi kaasautor, Berliin"}
{"text":"M\u00f6\u00f6blitarnetega kimpus olnud e-pood rabeleb end raskustest v\u00e4ljaLigi aasta e-poest tellitud m\u00f6\u00f6bli tarnetega kimpus olnud osa\u00fching Germdec on saanud klientidelt eesk\u00e4tt sotsiaalmeedias pahandada, et kauba k\u00e4ttesaamine on hilinenud ja venitatud on ka p\u00f5hjendamisega, miks ooteaeg on pikenenud. Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet, kes alustas selle peale j\u00e4relevalvemenetlust, kinnitab, et ettev\u00f5tte pingutused olukorra lahendamiseks on hakanud vilja kandma.\n\u00abTeeme iga n\u00e4dal nii tagasimakseid kui tarneid,\u00bb s\u00f5nas Germdeci tegevjuht Margus Siimo.\nK\u00f5ik tarbijavaidluste komisjoni otsusega n\u00f5uded on rahuldatud, samuti on ettev\u00f5tte poole teel v\u00e4ga paljude klientide kaup. M\u00e4rtsis toimetas ettev\u00f5te kauba k\u00e4tte enam kui 70 kliendile ning ettev\u00f5tte Tartu laos on kohe saadaval tooted, mille tellimuse on kliendid t\u00fchistanud.\nViivitused pole pahatahtlikud\nComfy veebipoest tellitud kauba puhul on olnud eelk\u00f5ige probleeme tarnimise ja tarneaegadega ning nagu tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (\u00adTTJA) ettev\u00f5tluse osakonna juhataja Ulrika Paavle \u00fctles, hakkasid need tekkima m\u00f6\u00f6dunud kevadest. Sel aastal on esitatud 83 kaebust. Objektiivselt hinnates on see hulk tavap\u00e4rasest suurem, kuid Paavle r\u00f5hutas, et amet on ettev\u00f5tjaga mitu korda kohtunud ning too on koost\u00f6\u00f6aldis ja teeb pingutusi kaebuste rahuldamiseks.\n\nTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti ettev\u00f5tluse osakonna juhataja Ulrika Paavle\nTtja\n\n\u00abKaupleja on selgitanud tarne- ja tagasimakseraskuse p\u00f5hjusi, mis ei ole olnud pahatahtlikud,\u00bb lausus Paavle ning \u00fctles, et menetlus endiselt k\u00e4ib ja ettev\u00f5te on esitanud ametile n\u00f5utavat infot nii viimase aja tegevuse kui edasiste plaanide kohta, et saaks hinnata tema j\u00e4tkusuutlikkust ja v\u00f5imet v\u00f5lgnevusi likvideerida.\nEttev\u00f5tlusosakonna juhataja lisas, et saadava info p\u00f5hjal otsustatakse, kuidas asjaga edasi liikuda. \u00abKaupleja on kogu menetluse jooksul teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid pingutusi, et tekkinud raskuste \u00fcletamiseks lahendusi leida,\u00bb kinnitas ta ning \u00fctles, et kuna k\u00f5ik tarbijavaidluste komisjoni n\u00f5uded on t\u00e4idetud, ei ole Comfy.ee enam mustas nimekirjas.\nM\u00f6\u00f6bel v\u00f5i rahatagastus\n\u00dcks mure allikas on olnud Germdeci puudulik klienditugi. N\u00e4iteks veel m\u00e4rtsis v\u00f5ttis klienditoe e-posti aadressilt vastuse saamine palju rohkem aega, kui automaatteates lubatav \u00fcks-kaks, rohkemate p\u00e4ringutega ajal kolm-neli t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Vastuse saamine venis ning vaikus niigi tarnet\u00e4htaja \u00fcletanud kauba puhul tekitas kahtlusi ja k\u00fcsimusi.\nNagu Margus Siimo selgitas, on automaatvastus \u00fchest k\u00fcljest seadistatud selleks, et kliendid teaksid, et nende kiri on kohale j\u00f5udnud, kuid m\u00f5nel ajal on p\u00e4ringuid palju ning m\u00f5ned vastused tulevad t\u00f5epoolest hiljem, kui automaatvastuses lubatud. \u00abOleme probleemist teadlikud ja tegeleme sellega, et asja parandada. Palume vabandust k\u00f5igilt, kelle p\u00e4ringuni me pole piisavalt kiiresti j\u00f5udnud,\u00bb t\u00e4hendas ta ja lubas, et l\u00f5pliku vastuseta keegi ei j\u00e4\u00e4.\nSiimo lisas, et inimesed ei ole j\u00e4\u00e4nud ilma ka tellitud m\u00f6\u00f6blist ning klient, kes soovib raha tagasi, selle ka tagasi saab. Raskustest ja tarneaja ebakindlusest hoolimata on praegugi v\u00f5imalik Comfyst m\u00f6\u00f6blit tellida ja nagu tegevjuht \u00fctles, tahab ettev\u00f5te uute tellimuste vastuv\u00f5tmisega just n\u00e4idata, et on suuteline neid t\u00e4itma ja inimesed saavad j\u00e4rjest kauba \u00f5igel ajal k\u00e4tte. \u00abLoodame, et \u00fcha rohkemad neist annavad sellest ka \u00fcldsusele teada,\u00bb lausus ta ning lubas, et lahendusi otsitakse ka nende klientide tellimuste puhul, mille tarned on viibimas. \u00ab\u00dcritame leida neile vajadusel alternatiivseid ja kiiremini saabuvaid tooteid, kui nad ei soovi kohest tagasimakset.\u00bb\nSiimo nentis, et igal ettev\u00f5ttel on jooksvad kulud ning kui ettev\u00f5te uute tellimuste vastuv\u00f5tmise ja seega \u00e4rikasumi teenimise l\u00f5petaks, oleks ta varasemate tellimuste t\u00e4itmisel tunduvalt keerulisemas olukorras. \u00abEttev\u00f5ttel on igap\u00e4evased f\u00fc\u00fcsilised ja virtuaalsed tegutsemiskulud, maksta tuleb t\u00f6\u00f6tasud ning teenustasud partneritele kauba ladustamise, hoiustamise ja garantiit\u00f6\u00f6de eest. K\u00f5ik meie partnerid on reaalsed. Germdec on tegutsenud 4,5 aastat ja t\u00e4itnud \u00fcle 2300 m\u00f6\u00f6blitellimuse,\u00bb k\u00f5neles ta ning r\u00f5hutas, et tegemist ei ole mingil moel pettusega, vastasel korral oleks ju ka tarbijakaitse ranged meetmed kasutusele v\u00f5tnud.\nNagu nentis TTJA ettev\u00f5tluse osakonna juhataja Ulrika Paavle, saab kaupleja probleemide kuhjumise korral muu hulgas keelata ligip\u00e4\u00e4su tema veebipoele. \u00abSeda juhul, kui see on vajalik tarbijate kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu \u00e4rahoidmiseks ja selleks puuduvad muud t\u00f5husad v\u00f5imalused.\u00bb\nSamas m\u00e4rkis ka Paavle, et veebipoele ligip\u00e4\u00e4su sulgemine t\u00e4hendab \u00fcldjuhul, et kauplejal puudub edaspidi kauplemisv\u00f5imalus ja seega ka v\u00f5imalus olemasolevat kaupa realiseerida ja vanu v\u00f5lgnevusi maksta. Veebipoe sulgemine v\u00f5ib t\u00e4hendada ettev\u00f5tte pankrotti ning sel juhul saavad k\u00f5ik tarbijad, kel on ettev\u00f5tja vastu n\u00f5udeid, need esitada pankrotimenetluses \u00fcldises korras. Seega ei ole garanteeritud, et k\u00f5ik tarbijad saavad pankrotimenetluse k\u00e4igus kogu oma raha tagasi.\nVeebipoe sulgemine on ulatuslik kaupleja ettev\u00f5tlusvabaduse piirang, mist\u00f5ttu peab Paavle s\u00f5nul hoolikalt kaaluma selle p\u00f5hjendatust. \u00abTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti tegevuse eesm\u00e4rk on kaitsta nii tarbijaid kui ka ettev\u00f5tjate tegutsemisvabadust ja ausat konkurentsi,\u00bb toonitas ta.\n\n  Neljandik kaebusi tuleb e-kaubanduse vallast \n  E-kaubandusega seotud p\u00f6\u00f6rdumised moodustavad ligi neljandiku tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ametile (TTJA) laekuvatest kaebustest.\nTTJA ettev\u00f5tluse osakonna juhataja Ulrika Paavle s\u00f5nul on selle \u00fcks p\u00f5hjus netiostude suur osakaal igap\u00e4evatehingutes. Enamasti puudutavad tarbijate e-kaubandusega seotud p\u00f6\u00f6rdumised kas tellitud ja ettemakstud kauba tarnimist v\u00f5i siis ostetud kaubal ilmnevaid puudusi. V\u00e4ga sagedasti on vaidlused seotud veebipoodidest tarnimata kauba puhul lepingust taganemise ja raha tagasisaamisega.\nTTJA ettev\u00f5tluse osakonna jurist-valdkonnajuht Hellika Teder t\u00f5des, et heitlikus majandusolukorras v\u00f5ib igasuguse \u00e4ritegevusega kaasneda makse- ja majandusraskustesse sattumine, kuid ameti hinnangul pole probleemsete ettev\u00f5tete arv viimasel ajal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud.\nTeder lisas, et nii-\u00f6elda musta nimekirja kohta ametil eraldi statistikat ei ole ning pole ka filtreerimisv\u00f5imalust, kui suur hulk selles nimekirjas olijaid tegutseb e-kaubanduse alal, kuid nimekirjast leiab selliseidki, kelle veebipood on tulnud sulgeda, n\u00e4iteks osa\u00fchingud AGIR ja Directexpo.\nS\u00f5ltuvalt aastast on e-poodidele ligip\u00e4\u00e4su sulgemisi paar-kolm, kuid nagu Teder toonitas, ei piirata \u00fchelgi juhul ligip\u00e4\u00e4su kaupleja vaatenurgast ootamatult. Amet kuulab esmalt kaupleja \u00e4ra ja seej\u00e4rel on tollel v\u00f5imalik oma tegevus seadusega koosk\u00f5lla viia. \u00abPole v\u00e4listatud, et kui ta viib tegevuse t\u00e4ielikult kehtiva \u00f5igusega koosk\u00f5lla, e-poele ligip\u00e4\u00e4su piirang eemaldatakse.\u00bb\nKa pole kauplejal keelatud avada j\u00e4rgmist veebilehte ja uue firma nime alt edasi tegutseda. Tederi s\u00f5nul niisugust tegutsemisvabadust piirata ei saa, kuid uute probleemide ilmnemisel sekkutakse igal juhul.\n\n"}
{"text":"INTERVJUU | Kirill Serebrennikov Delfile: Venemaalt \u00e4ras\u00f5iduks valmistati mind p\u00f5hjalikult ette\u201eS\u00f5da, mille Venemaa Ukrainas valla p\u00e4\u00e4stis, on maailmas valu ja eba\u00f5igluse hulka mitmekordistanud,\u201c \u00fctleb praegu Berliinis resideeriv tuntud vene re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kirill Serebrennikov. Kirill Serebrennikov (53) on maailmakodanik. Lavastaja, kes nullindatel korraldas Vene teatris revolutsiooni ja pani filmi\u00e4ri plahvatama, kui pidas vaatajaga dialoogi uues kinokeeles, ei saanud v\u00f5imude t\u00e4helepanu mitte \u00e4ratada. S\u00f5ltumatus ja vabadus olid totalitaarses \u00fchiskonnas t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatud. RusDelfi palvel vestles Kirill Serebrennikoviga Maria Bezruk. Viimati kohtusin sinuga Moskva kohtus, kui repressiivmasinav\u00e4rk p\u00fc\u00fcdis sind l\u00f6mastada ja samal ajal loomeintelligentsi riismeid hirmutada. N\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik m\u00f6\u00f6das. Kuidas sa ennast n\u00fc\u00fcd Berliinis olles tunned?Olen praegu Euroopas, suhtelises ohutuses, kuid \u00e4revuse ja meeleheite tunne ei ole m\u00f6\u00f6das, sest m\u00f5tlen kogu aeg ainult sellest, et Kiievi esimestest pommir\u00fcnnakutest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta, aga s\u00f5da pole ikka veel l\u00e4bi.Kas sinu arvates on olemas \u00fchiskondliku arvamuse ja protesti j\u00f5ud? Inimesed tulevad t\u00e4navatele v\u00f5i kohtutesse, astuvad avalikus ruumis v\u00e4lja ohvrite toetuseks v\u00f5i protesteerivad s\u00f5ja vastu. Kas see humanitaaride kogukond on v\u00f5imeline v\u00f5imule vastu hakkama, teda maha suruma, olukorda muutma? Kuiv\u00f5rd on see praegusel Venemaal v\u00f5imalik? Kas sinu puhul aitas kohtuistungitel k\u00e4inud inimeste toetus olukorda lahendada v\u00f5i oli asja l\u00f5pptulemus t\u00e4htsates kabinettides ette \u00e4ra otsustatud?Kui inimesed tulid kohtuistungitele, astusid t\u00e4navatel mulle ligi ja \u00fctlesid: \u201eKirill, me oleme teiega, me usume, et te ei ole s\u00fc\u00fcdi,\u201c siis oli see nii isiklikult minu kui ka meie, kogu teatri jaoks tohutult t\u00e4htis. Tundsime, et me pole \u00fcksi, meid usutakse, meid toetatakse. Toetus, millest sa praegu r\u00e4\u00e4gid, oli meile vajalik, et ellu j\u00e4\u00e4da, mitte laguneda laiali kokkup\u00f5rkest selle s\u00fcsteemiga, mis on seadnud eesm\u00e4rgiks sinu h\u00e4vitamise. Tahame k\u00f5ik uskuda sellesse, et t\u00f5de v\u00f5ib v\u00f5idule p\u00e4\u00e4seda, et \u00f5iglus on olemas, et meie osalus v\u00f5ib midagi muuta. On ju nii? Seejuures olen ma kindel, et k\u00f5ik protokollid ja kohtuotsused olid varem valmis kirjutatud, neid sobitati langetatud otsusega. Ja meisse uskuvate inimeste osav\u00f5tt \u2013 siiras, s\u00fcdamlik, ehe \u2013 langetatud otsuseid kahjuks ei m\u00f5jutanud. Kohtus \u00f6eldi meile p\u00f5him\u00f5tteliselt otses\u00f5nu: \u201eK\u00f5ik need teie aktsioonid, k\u00f5ik need teie kirjad, k\u00f5ik need teie rahvusvahelised protestid ei m\u00f5juta mitte midagi, need on \u00f5huv\u00f5nked, raisatud aeg.\u201c S\u00f5ja vastu v\u00f5i poliitvangide toetuseks on vaja s\u00f5na v\u00f5tta, see n-\u00f6 soojendab neid, kuid kahjuks Vene v\u00f5imu, mis inimesi represseeris v\u00f5i alustas sedasama s\u00f5da, sellega m\u00f5jutada ei saa. \u00dchiskondliku arvamuse j\u00f5ud eksisteerib seal, kus eksisteerib tegelik poliitika.Gruusias suutsid t\u00e4navameeleavaldused t\u00f5rjuda v\u00e4lisagentide seaduse, mis taheti vastu v\u00f5tta Vene mallide j\u00e4rgi. Seal, kus on t\u00f5eline valimisdemokraatia, v\u00f5tab v\u00f5im m\u00f5nikord t\u00e4navat kuulda, sest poliitikud teavad, et neid ei pruugita valida. Prantsusmaal tuleb miljon inimest t\u00e4navatele \u2013 inimesed ei taha pensioniea t\u00f5stmist \u2013 ja v\u00f5im on sunnitud neid kuulda v\u00f5tma. V\u00f5imule see ei meeldi, aga rahva \u00f5igus m\u00e4ssule ja meele avaldamisele ning v\u00f5imu s\u00f5ltuvus inimeste arvamusest on demokraatliku \u00fchiskonna t\u00e4htis koostisosa. Kui see k\u00f5rvaldada, nagu juhtus Venemaal, siis liigub k\u00f5ik v\u00e4ga kiiresti repressiivse, autoritaarse mudeli poole. 2011.\u20132012. aastal seisime Bolotnaja v\u00e4ljakul ja Sahharovi prospektil valgete lintidega ning p\u00fc\u00fcdsime teistele venemaalastele selgeks teha, et nood riigiduuma valimised on ebaausad ja nii ei tohi olla. Me k\u00f5ik karjusime, et j\u00e4rgmine samm on diktatuur ja repressioonid. Meid peeti linnahulludeks, n\u00fc\u00fcd istub kogu Vene opositsioon vangis, valimised on fiktsioon, kohtus\u00fcsteem h\u00e4vitatud. Meedia ei t\u00f6\u00f6ta: \u00fched v\u00e4ljaanded suleti, teised osteti [\u00fcles]. On tohutult suur repressiivs\u00fcsteem, millesse tambitakse miljardeid ja mis kaitseb v\u00f5imu. Venemaa muutub \u00fcha militaarsemaks riigiks. \u00dchiskond on taas hirmust haige, \u00f5itsele on puhkenud koputamine, pealekaebamine ja vastastikune usaldamatus.Iga autoritaarset t\u00fc\u00fcpi v\u00f5imu eesm\u00e4rk on l\u00f5hestada \u00fchiskond, \u00e4ssitada inimesed teineteise vastu, k\u00fclvata kaost, mida tavainimene nii v\u00e4ga kardab, ja selle abil valitseda. Selline v\u00f5im tahab, et inimene tunneks ennast t\u00e4iesti \u00fcksikuna, vaakumis, et ta j\u00e4\u00e4ks \u00fcksip\u00e4ini oma mitten\u00f5ustumise v\u00f5i kahtlusega, et ei julgeks hirmu t\u00f5ttu kellegagi seda jagada ja seda arutada. M\u00e4letad sa neid Aschi eksperimente, milles lastele n\u00e4idati n\u00e4iteks valget ruutu ja \u00f6eldi, et see on must? K\u00f5ik leppisid kokku, et n\u00f5ustavad sellega, aga \u00fchele lapsele seda ei \u00f6eldud. Ja l\u00f5puks see laps, n\u00e4hes, et k\u00f5ik v\u00e4idavad selle ruudu olevat musta, \u00fctleb: \u201eJah, ruut on must.\u201c Praegu toimub see eksperiment edukalt Venemaal, ainult et lapse asemel on seal propagandameedia mahitusel kogu \u00fchiskond. Inimestel on keelatud pidada s\u00f5da s\u00f5jaks, neid on sunnitud uskuma, et mitte Venemaa ei tunginud Ukrainasse, vaid vastupidi. 1933.\u20131939. aastal p\u00f6\u00f6rdus Saksamaal kogu rahvas fa\u0161ismi, k\u00f5igest kuue aastaga, reproduktor k\u00f6\u00f6gis, paljud kiitsid palavalt heaks \u201ejuudik\u00fcsimuse l\u00f5pliku lahendamise\u201c. Siis ei olnud ei televisiooni ega internetti. Terve rahva hulluksajamiseks on olemas piisavalt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud ja tuntud tehnoloogiad. Rwanda nn vihkamise raadio sundis \u00fchtesid kodanikke tapma mat\u0161eetedega miljon kodanikku v\u00e4ga l\u00fchikese aja jooksul. Venemaal on 20 aastat rahvast plaanip\u00e4raselt hulluks aetud. Nagu lastele tolles katses r\u00e4\u00e4gitakse inimestele pidevalt ja visalt, et valge on must ja k\u00f5ik kahtlejad asuvad ajapikku enamuse poolele. Seejuures on Venemaal endiselt vapraid inimesi, kes teavad, et valge on valge ja must on must ning p\u00fc\u00fcavad sellest ka r\u00e4\u00e4kida, kuitahes karmi karistust nad selle eest ei saaks.Juba mitu aastat enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust olid Venemaa kultuurikogukond ja intelligents eraldunud. 2022. aasta osutus kunstiinimeste jaoks keeruliseks katsumuseks ja paljud v\u00f5tsid kahjuks vastu uued m\u00e4ngureeglid, ent m\u00f5ned kaitsevad lausa avalikult s\u00f5jalist agressiooni. Loomeinimesed on individualistid, nende jaoks on vist loomulik olla eraldatud. Aga loomuvastane on olla kurt ja osav\u00f5tmatu, kui \u00fchiskonnas on toimunud katastroofilised muutused ja kui see tuleneb kurtusest ja pimedusest. Osutuda ahnusest ja argusest konformistiks on lausa kuritegelik. Kuigi palju \u00fcliv\u00e4\u00e4rikaid inimesi ei kartnud seejuures muutuda \u00e4rat\u00f5ugatuks ja kaotada s\u00f5na otseses m\u00f5ttes k\u00f5ik. Ma r\u00e4\u00e4gin nii nendest, kes \u00e4ra s\u00f5itsid, kui ka neist, kes j\u00e4id Venemaale, sest mitte k\u00f5ik ei saa eri p\u00f5hjustel otsustavalt ja mingis m\u00f5ttes p\u00f6\u00f6rdumatult oma saatust muuta, kolides teise riiki. Kuid see ei t\u00e4henda, et nad on s\u00f5ja poolt, \u00fcldse ei t\u00e4henda. Hiljuti k\u00e4isin siin Berliinis Oxxxymironi kontserdil. Mind ei h\u00e4mmastanud mitte ainult Miron, kes teeb laval suurep\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, vaid ka t\u00e4issaali kogunenud publik. Mitu tuhat noort, tugevat, motiveeritud inimest, kes oleksid pidanud t\u00f6\u00f6tama oma maa h\u00fcvanguks, looma peresid, ehitama \u00fcles \u00e4risid, looma, rajama\u2026 Neid sunniti lahkuma ja n\u00fc\u00fcd hakkavad nad seda tegema teises riigis. See on ainult \u00fcks Berliini kontsert. Kui aga arvutada kokku, kui palju selliseid kontserte tegi Oxxxymiron oma tuuri k\u00e4igus kogu maailmas ja kui palju inimesi neile tuli, siis hakkab v\u00e4ga kurb. Muuseas, need inimesed tunnevad tohutut huvi venekeelse kultuuri vastu. Me n\u00e4eme seda selle alusel, millise entusiasmiga t\u00e4ituvad saalid, kui toimuvad meie etendused ja kontserdid. V\u00e4ljaspool Venemaad elab n\u00fc\u00fcd liialdamata loomeinimeste s\u00e4rav plejaad. Olen uhke, et paljud neist on minu s\u00f5brad, samal ajal on mul jube kahju, et nende uus elu ei ole enam seotud kodumaaga. Mul on kahju, et Vene \u00fchiskond ei kuule nende julgeid ja ausaid h\u00e4\u00e4li.Nagu ka sinu h\u00e4\u00e4l, mis juba palju aastaid tagasi hoiatas inimesi l\u00e4heneva katastroofi eest\u2026 Praegu on Venemaal keelatud esitada avalikult protesteerivate muusikute teoseid, n\u00e4itlejaid vallandatakse teatritest, Venemaalt lahkunud lavastajate filme ekraanidel ei n\u00e4e. Venemaal on keelatud n\u00e4idata ka sinu filmi \u201eT\u0161aikovski naine\u201c, mille esilinastus toimus Cannes\u2019i filmifestivalil. Milliseks on kujunenud selle saatus v\u00e4lismaal?V\u00e4lismaal l\u00e4heb \u00f5nneks v\u00e4ga edukalt. Prantsusmaal teenib film head raha. J\u00e4rk-j\u00e4rgult tuleb see ekraanidele kogu maailmas, Brasiiliani v\u00e4lja, kus filmile tehti palju reklaami. Minu suhtlusv\u00f5rgustikud on t\u00e4is minu j\u00e4lgijate k\u00fcsimusi linastuse kohta Venemaal. Vastan nii: filmi \u201eT\u0161aikovski naine\u201c linastus on v\u00f5imatu tsensuuri t\u00f5ttu ja sellep\u00e4rast, et Venemaa kultuuri valitsevad eriteenistuste n-\u00f6 hungveipingid. Need on need, kes koostavad nn stopp- ja musti nimekirju ning s\u00f6\u00f6vad n\u00e4itlejanna Lija Ahhed\u017eakovat v\u00e4lja teatrist, kus ta on t\u00f6\u00f6tanud viisk\u00fcmmend aastat.\u201eT\u0161aikovski naine\u201c on suurest projektist, mida olen kavandanud juba palju aastaid. Ma arvan, et neid filme tuleb kokku viis. T\u0161aikovskist on v\u00e4ga raske \u00fcheosalist filmi teha. Tema elu oli liiga erinev ja liiga rikkalik, seal on laia publiku jaoks h\u00e4mmastavaid ja v\u00e4hetuntud episoode. Ainu\u00fcksi reis New Yorki, kus Pjotr T\u0161aikovski avas Carnegie Halli, on paljut v\u00e4\u00e4rt. Tahaksin esitada Pjotr T\u0161aikovskist mitu vaatenurka ja iga neist on justkui erinev inimene. Kokku peaks tulema omamoodi stereoskoopia. Pidage \u201eT\u0161aikovski naist\u201c esimeseks filmiks suurest projektist, mis on p\u00fchendatud suurele vene heliloojale. Ja selle teema juurde tulen ma kindlasti tagasi.Kindlasti keelatakse ka sinu j\u00e4rgmine film Venemaal \u00e4ra, sest see jutustab NSVL-is keelatud pagulaskirjanikust. Millises staadiumis on t\u00f6\u00f6 filmi \u201eLimonov. Ballaad Edit\u0161kast\u201c kallal?Praegu k\u00e4ib montaa\u017e. Sellest tuleb filmikoomiks, mis on loodud Emmanuel Carr\u00e8re\u2019 eluloolise romaani \u201eLimonov\u201c ainetel. Sellest tuleb justnimelt raamatu ekraniseering, mitte Limonovi eluloofilm. Eddie\u2019t m\u00e4ngib fenomenaalne Briti n\u00e4itleja Ben Whishaw, keda laiem publik teab filmist \u201eParf\u00fc\u00fcm\u201c ja Q-na Bondi-filmidest. Film tuleb inglise keeles, kuigi tegelikult on see Itaalia film mitme Euroopa investoriga. Limonovi suurimat armastust Jelena \u0160t\u0161apovat m\u00e4ngib Viktoria Miro\u0161nit\u0161enko ja ta teeb seda suurep\u00e4raselt.Fantastilise Viktoria Miro\u0161nit\u0161enkoga kaotas Venemaa veel \u00fche ainulaadse ande. Millisena n\u00e4ed sa Venemaa tulevikku? Millal kaotab Venemaa tuhandeid intellektuaale ja samasuguse kergusega saadab surma oma k\u00fcmneid tuhandeid kodanikke?S\u00f5da, mille Venemaa Ukrainas valla p\u00e4\u00e4stis, on suitsiidne. Iga uue selle s\u00f5ja p\u00e4evaga ei tapa Venemaa mitte ainult s\u00f5ltumatu naaberriigi kodanikke, vaid ka ennast, oma tulevikku. Korda saadetule j\u00e4rgneb m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu k\u00e4ttemaks. Varem v\u00f5i hiljem, aga j\u00e4rgneb. 21. sajandil ei saa lihtsalt v\u00f5\u00f5rast maad anastada. See on kuritegu. Ei saa karistamatult inimesi tappa ja p\u00fchkida linnu maapinnalt. Ei tohi tappa inimesi. Ei tohi inimesi m\u00f5rvariteks muuta. Kas v\u00f5imuvahetuseks ja re\u017eiimi langemiseks on eeldusi? Kas sinu arvates on liikumisi v\u00f5i poliitilisi liidreid, sealhulgas nn vene v\u00e4lismaa hulgas, kes on v\u00f5imelised ajaloo kulgu muutma ja Venemaa kuristikust v\u00e4lja kiskuma?Ma ei usu, et s\u00f5da re\u017eiimi langemiseni viib. See on liiga paljudele v\u00f5imuesindajatele praegu kasulik. Enamgi veel, neile on kasulik, et see kestaks ja kestaks, sest igavene s\u00f5da aitab neil igavesti v\u00f5imust kinni hoida. M\u00e4letad Anderseni muinasjuttu varjust? Seal asus vari oma peremehe asemele. Nii ka Venemaa v\u00f5im, mis peaks olema k\u00f5igest rahva vari, peab ennast juba \u00fcsna ammu olukorra peremeheks, maa soolaks. Ja pole kedagi \u00fctlemas maagilist lauset: \u201eVari, tunne oma kohta!\u201c. \u00dched on nimetatud rahva vaenlasteks ja pagendatud, teised on mistahes otsuste vastuv\u00f5tmisest eemale t\u00f5ugatud, kolmandad on hirmust kauaks vait j\u00e4\u00e4nud. See on moondatud variant NSVL-ist, P\u00f5hja-Koreast, Iraanist v\u00f5i teistest riikidest, mis sulguvad enesesse ning elavad kaua ja piinarikkalt oma hermeetilisuses, uskudes oma jumalaid, \u00f5igemini \u00fclemvalitsejaid. Propaganda veenab ju oma rahvast, et ilma selle v\u00f5imuta l\u00e4heb veel hullemaks, kuigi kuidas saaks ta enam hullemaks minna. Noh, esialgu veel ei lasta maha. Kuigi kui 63-aastane mees m\u00f5istetakse sotsiaalv\u00f5rgustikes postituse jagamise eest seitsmeks aastaks kolooniasse, siis see sarnaneb m\u00f5rvaga.Praegu pooldab enamik selle rahva esindajaid, et s\u00f5da kestaks v\u00f5iduka l\u00f5puni. \u00dchtlasi ei saa kummagi poole inimesed p\u00e4ris t\u00e4pselt aru, mida v\u00f5iks endast kujutada \u00fche poole v\u00f5it. Kas sinu arvates saab selles kohutavas vennatapus\u00f5jas olla \u00fcldse v\u00f5itjat?Minu arvates on v\u00f5itjad ainult spordiv\u00f5istlustel. Kui aga m\u00f5lemalt poolt saavad surma k\u00fcmned, sajad tuhanded inimesed, siis on see m\u00f5lema riigi jaoks hirmus ja korvamatu trag\u00f6\u00f6dia. Ukraina jaoks on see kangelaslik vabadusv\u00f5itlus okupantide vastu, neid aitab kogu maailm. Venemaa jaoks, nagu ma \u00fctlesin, enesetapp. S\u00f5da toob kaasa suure h\u00e4da, inimkonna arengu peatumise, humanistlike strateegiate h\u00e4vitamise. See s\u00f5da on mitmekordistanud valu ja eba\u00f5igluse hulka selles maailmas. Juba s\u00f5ja fakt ise on kaotus.S\u00f5da ei sundinud Venemaalt lahkuma mitte ainult ukrainlasi, vaid ka re\u017eiimiga mitten\u00f5ustuvaid venelasi. Paljudel on raske kohaneda, leida ennast, n\u00e4rida l\u00e4bi neid kodumaaga \u00fchendav naban\u00f6\u00f6r. Kuidas sa emigratsiooni talud?Mind valmistati selleks nii h\u00e4sti ette. See toimus veel enne s\u00f5da. Ma ei unusta kunagi, kuidas siis, kui ma enam vahistatud ei olnud, tulid t\u00e4naval v\u00f5\u00f5rad inimesed, kes paljut\u00e4henduslikult, justnagu osav\u00f5tlikult r\u00e4\u00e4kisid: \u201eTeil on vist parem \u00e4ra s\u00f5ita. Nemad teid rahule ei j\u00e4ta.\u201c Ja ma n\u00e4gin, et seda r\u00e4\u00e4kivad inimesed olidki needsamad \u201enemad\u201c. \u201eN\u00fc\u00fcd te ju s\u00f5idate \u00e4ra?\u201c k\u00fcsisid nad looturikkalt ikka ja j\u00e4lle. Kogu Seitsmenda Stuudio protsess oli inspireeritud eriteenistusest, kulges nende kontrolli all ja dikteerimise j\u00e4rgi. Nende \u00fclesanne oli lihtne: mind riigist v\u00e4lja pressida, t\u00f6\u00f6 k\u00e4est \u00e4ra v\u00f5tta, blokeerida k\u00f5ik teed, vahetpidamata mind kahjustada kuni h\u00e4kkerite r\u00fcnnakuteni teatri kodulehele. Arvan, et minu eest said ja saavad isegi siiamaani paljud inimesed neist \u201ekontoritest\u201c palka. Ma annan neile t\u00f6\u00f6d. Mind j\u00e4litati v\u00e4ga kaua, mind kuulati pealt, kusjuures t\u00e4iesti avalikult, nii et ma n\u00e4eksin nii j\u00e4litamist kui ka pealtkuulamist. Ehk siis \u00e4ras\u00f5iduks valmistasid nad mind pikalt ja p\u00f5hjalikult ette, seep\u00e4rast oli mul p\u00e4rast 24. veebruari veidi kergem lahkuda kui teistel. Aga tead, ma vihkan emigratsiooni kontseptsiooni ennast. Arvan selle olevat vananenud.Kuni sa r\u00e4\u00e4gid vene keeles, ei j\u00e4ta sa kodumaaga h\u00fcvasti, ei n\u00e4ri naban\u00f6\u00f6ri l\u00e4bi. Kuni sa pole unustanud keelt, oled sa venelane. Elada aga tuleb seal, kus sul on kergem hingata, kus sa oled \u00f5nnelikum ja vabam, kus sinu \u00fcle tuntakse r\u00f5\u00f5mu. K\u00f5igil, kes lahkusid Venemaalt s\u00f5ja t\u00f5ttu, on praegu raske, aga me oleme tugevad, me peame vastu. Elu Venemaal on valmistanud meid ette palju keerulisemateks ja traumaatilisemateks olukordadeks. N\u00e4iteks t\u00e4na \u201ekutsus mu kohvile\u201c teatri juhtkond, kus ma praegu lavastan. Astuti proovi sisse ja paluti tulla kontorisse. Sellal kui ma sinna l\u00e4ksin, j\u00f5udsin v\u00e4lja m\u00f5elda terve nimekirja kohutavaid asju, mida mulle ilmselt \u00f6eldakse, ja j\u00f5udsin isegi nipsakad vastused koostada. Mind kutsuti aga v\u00e4lja selleks, et lihtsalt teada anda: \u201eK\u00f5ik l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti, lavastus meeldib meile! Meil on veel selline ja selline idee \u2013 \u00e4kki arutame?\u201c Sellist jutuajamist minu kujuteldavas juhtkonnaga peetavate dialoogide nimistus ei olnud. Isegi kohmetusin. Harjusin Venemaal sellega, et v\u00e4lja kutsutakse sind ainult hukkamisele, kohtusse v\u00f5i siis v\u00e4hemalt \u00fclekuulamisele. Eriti s\u00f5jaga seotult on meil t\u00e4iesti katastroofiline tegelikkuse tunnetus: h\u00e4id uudiseid ei ole olemas, parim uudis on uudiste puudumine. Siin aga v\u00f5ib neid [h\u00e4id uudiseid] olla k\u00fcll! Headest uudistest, mida viimasel ajal just liiga palju pole: k\u00f5ik mu s\u00f5brad on j\u00e4\u00e4nud minuga, hoian sidet nende k\u00f5ikidega. Me ei ole teineteist kaotanud \u2013 kuigi k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tavad eri riikides \u2013, ja kui vaja, saame kokku kas Berliinis, Riias v\u00f5i Istanbulis. R\u00e4\u00e4gime palju tulevikust, sellest, kuidas korraldada elu uutes oludes. Praegu elab v\u00e4ljaspool Venemaad rekordarv vene keelt k\u00f5nelevaid inimesi, eri andmetel kuni 12 miljonit. \u00dched on NSVL-ist esimeste emigratsioonilainetega saabunute j\u00e4reltulijad, teised p\u00f5genesid praeguse v\u00f5imu eest. K\u00f5ik need inimesed tahavad vaadata filme, etendusi, lugeda raamatuid, kuulata loenguid. Nii et j\u00e4rk-j\u00e4rgult l\u00e4heb elu r\u00f6\u00f6bastesse. Inimesed, kes on alati palju heategevusega tegelenud, j\u00e4tkavad seda ka siin, Euroopas. Ainult n\u00fc\u00fcd on peale Vene fondide nende hoole all ka Venemaa ja Ukraina p\u00f5genike ning s\u00f5jaohvrite abistamise fondid. K\u00f5ik t\u00f6\u00f6tavad p\u00f5hiliselt oma erialal ja see on ime. Kui v\u00f5tta n\u00e4iteks n\u00e4itleja elukutse, siis tundus see eriala keele p\u00e4rast alati k\u00f5ige v\u00e4hem n-\u00f6 teisendatav. N\u00fc\u00fcd aga kummutavad seda v\u00e4idet Gogoli keskuse n\u00e4itlejad Filipp Avdejev, Vika Miro\u0161nit\u0161enko, Sveta Mamre\u0161eva, Yang Ge, Odin Bairon, Nikita Kuku\u0161kin ja Go\u0161a Kudrenko, kes m\u00e4ngisid kogu elu vene keeles, teevad seda n\u00fc\u00fcd Saksamaal saksa keeles ja nii, et nad v\u00f5etakse suurep\u00e4raselt vastu. Kuidas see v\u00f5imalikuks sai? Esiteks sellep\u00e4rast, et nad on andekad, h\u00e4sti koolitatud ja valmis konkurentsiks, ka siin t\u00f5estavad nad oma k\u00f5rget ametialast taset. Neid v\u00f5etaksegi meeleldi projektidesse. Teiseks, neil vedas. Tohutu migratsiooni t\u00f5ttu on Euroopas keelenormid muutunud. Saksamaal on praegu palju migrante \u2013 t\u00fcrklased, ukrainlased, poolakad, iraanlased, venelased \u2013 ja \u00fchiskond on muutunud mitmeh\u00e4\u00e4lseks. Tekkinud on hulganisti aktsente ja igap\u00e4evaelus on aktsent muutunud harjumusp\u00e4raseks. Kui aga aktsent on elus vastuv\u00f5etav ja harjumusp\u00e4rane, siis varem v\u00f5i hiljem j\u00f5uab see lavale. Lavalt aktsendiga r\u00e4\u00e4kiv inimene enam ei h\u00e4iri: \u201eJah, ta on kuidagi teine, aga minu naaber r\u00e4\u00e4gib ka aktsendiga ja t\u00f6\u00f6l r\u00e4\u00e4givad meil inimesed aktsendiga, minu mees r\u00e4\u00e4gib aktsendiga.\u201c Kokkuv\u00f5ttes on inimesed hakanud n-\u00f6 v\u00f5\u00f5rastesse sallivamalt suhtuma. Nii et meie n\u00e4itlejad, omandanud keele lavalt esitamiseks piisavalt h\u00e4sti, tulevad lavale ja publik v\u00f5tab nad vaimustusega vastu. See aga t\u00e4hendab, et kui n\u00e4itlejatel on v\u00f5imalik, siis rangete keelenormidega v\u00e4hem seotud inimestel on seda veelgi rohkem.P\u00e4rast sinu \u00e4ras\u00f5itu reformeeriti Moskva Gogoli keskus t\u00e4iesti traditsiooniliseks, konservatiivseks N. Gogoli nimeliseks teatriks. Aga teater ei ole mitte hoone, vaid inimesed ja vaim. Kas ma saan \u00f5igesti aru, et Gogoli keskus elab edasi virtuaalmaailmas mingite etenduste kujul?Jah, meie teater on loominguliste inimeste \u00fchendus. See on piisavalt suur ja osutus \u00f5nneks nii m\u00f5jukaks kui ka n\u00f5utuks. Meid teatakse ja m\u00e4letatakse. Hoolimata k\u00f5igest j\u00e4tkab t\u00f6\u00f6d meie koduleht gogolcenter.com. Seal on ajakava nendest etendustest, mida saab vaadata videos ja mida me m\u00e4ngime Euroopas. Sealsamas hakkame avaldama ka infot meie uute projektide kohta. Koos oma vene ja Euroopa publikuga p\u00fc\u00fcame Gogoli keskuse s\u00e4ilitada. Hiljuti t\u00e4histasime juubelit \u2013 teatri k\u00fcmmet aastat. Meile langes kaela selline kirjade hulk, et plaanime eraldi raamatu v\u00e4lja anda. See on muidugi ajastu m\u00e4rk: inimesed t\u00e4navad meid tehtud teatri eest, etenduste eest, mida k\u00f5ik m\u00e4letavad. \u00d5nneks ei osutunud meie teater lihtsalt meelelahutuseks ja ajaveetmiskohaks, vaid tervele p\u00f5lvkonnale millekski enamaks ja t\u00e4htsamaks. See vist ongi k\u00f5ige \u00f5nnelikum ja v\u00e4\u00e4rtuslikum, mis olla saab.Millised Gogoli keskuse lavastused \u00f5nnestus taastada?Praegu me taastame lavastust \u201eBarocco\u201c. N\u00fc\u00fcd hakkame seda Gogoli keskuse n\u00e4itlejate ja saksa trupiga m\u00e4ngima Hamburgi Thalia teatris. Berliinis Gogoli keskuse jaoks esialgu m\u00e4nguv\u00e4ljakut ei ole, kuid Deutsches Theateris lavastasime me koost\u00f6\u00f6s Gogoli keskusega \u201eDekameroni\u201c. K\u00e4ivad ettevalmistused, et taastada \u201eTavalist lugu\u201c ja \u201eNimeta inimest\u201c. Varsti r\u00e4\u00e4gime me veel \u00fchest t\u00e4htsast projektist, nii et j\u00e4lgige uudiseid.Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da, olles koduarestis, lavastasid sa kaugt\u00f6\u00f6na Giuseppe Verdi \u201eNabucco\u201c.Jah, Hamburgi ooperis lavastasin ma \u201eNabucco\u201c ja Thalias, selles kuulsas Hamburgi draamateatris tegin ma T\u0161ehhovi kuulsa teksti motiividel \u201eMusta munga\u201c. Selle lavastusega avati Avignoni teatrifestival. M\u00e4ngisime tookord 2000 vaatajale etten\u00e4htud t\u00e4issaalile seitse etendust j\u00e4rjest, hiljuti n\u00e4itasime seda \u00fcliedukalt Pariisi Ch\u00e2telet\u2019 teatris, kus toimusid Djagilevi \u201eBallets Russes\u2019i\u201c etendused. Thalias lavastasin veel s\u00f5javastase lavastuse \u201eVii\u201c ja n\u00fc\u00fcd taastan \u201eBaroccot\u201c.T\u00e4na on sinu p\u00f5hiasupaik minu arusaamist m\u00f6\u00f6da teater Komische Oper Berlin. Mida sa sellel legendaarsel laval lavastad?Saksakeelse s\u00f5na \u201ekomische\u201c esimene t\u00e4hendus pole mitte \u201ekoomiline\u201c, vaid \u201enaljakas\u201c, \u201eimelik\u201c. Nii et see koht on t\u00e4pselt minu jaoks. See on suure ajalooga Berliini lemmikteater, \u00fcks peamisi Saksamaa ooperikompaniisid, mis on varem saanud Euroopa parima tunnustuse. Tegelikult siit algaski maailma lavastajaooperiteater, legendaarne koht. Siin lavastasin ma Olga Neuwirthi \u201eAmerican Lulu\u201c, siis Rossini \u201eSevilla habemeajaja\u201c. Praegu t\u00f6\u00f6tan suurprojektiga, milleks on Mozarti \/ Da Ponte triloogia. See algab m\u00e4rtsis esietendunud koomilisest ooperist \u201eCosi fan tutte\u201c (\u201eNii k\u00e4ituvad k\u00f5ik\u201c), edasi v\u00f5tame ette \u201eFigaro pulma\u201c ja triloogia l\u00f5petab \u201eDon Giovanni\u201c. Kolm suurlavastust kolme aasta jooksul. Mozart aitab alati ellu j\u00e4\u00e4da, isegi kui see v\u00e4ga kerge ei ole."}
{"text":"Regionaalminister Madis Kallas: jagame osa Tallinna ja Tartu rahast \u00fcmber vaesematele\u2022 Riik tahab Harjumaalt ja Tartumaalt suunata kehvemal j\u00e4rjel omavalitsustele v\u00e4hemalt 25 miljonit eurot.\u2022 Regionaalministeeriumi ei ole m\u00f5tet Tallinnast \u00e4ra viia, sest see tooks vaid kulusid.\u2022 Sotsid peavad koalitsioonis leppima, et neil on \u00fcheksa kohta, aga Reformierakonnal tervelt 37.Vastne regionaalminister Madis Kallas, kas te ise saate aru, mis ministriks te saite? Ma m\u00f5tlen sisuliselt, mitte ametikoha nime m\u00f5ttes.Minister ja ministeerium on see, kes tegeleb t\u00f5siasjaga, et Eestit on \u00fcles ehitatud 30 aastat, aga regionaalne ebav\u00f5rdsus on selle ajaga ainult suurenenud. Me v\u00f5iksime planeerida kosmeetilisemaid muudatusi, tegelikult me tahaksime teha p\u00f5him\u00f5ttelisemaid asju.Need ootused ongi uuele ministeeriumile pandud, sest me ei saa enam teise ministeeriumi k\u00f5rval v\u00f5i k\u00fcljes olles neid regionaalseid asju lahendada. Sama on ka maaelu- ja p\u00f5llumajandusk\u00fcsimustega, siin tuleb midagi j\u00f5ulisemalt ette v\u00f5tta. Maaelu ja p\u00f5llumajanduse jaoks on eraldi ministeerium olemas olnud. Teie r\u00e4\u00e4gite esimese asjana ikkagi regionaalsest arengust. Kas see saab uue ministeeriumi prioriteediks?Need k\u00e4ivad koos. Kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks asuvad p\u00f5llumajandusega seotud ettev\u00f5tted ennek\u00f5ike Harjumaalt ja Tallinnast v\u00e4ljas. Me tahame teraviku suunata sinna, kuidas maaelu edendada, et need viimased kohad, mis veel elavad, saaksid v\u00f5ib-olla uue hingamise ja hoo sisse.P\u00f5llumeest huvitab eelk\u00f5ige, et oleks t\u00f6\u00f6k\u00e4si v\u00f5tta ja muu temasse v\u00f5ib-olla nii v\u00e4ga ei puutu.See on omavahel seotud, et kui piirkonnas pole kooli, lasteaeda, raamatukogu v\u00f5i mustkattega teid, siis ei teki sinna ka t\u00f6\u00f6k\u00e4si, ei teki teisi p\u00f5llumajandusettev\u00f5tteid, kellega koost\u00f6\u00f6d teha. Kas koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel kaaluti ka teisi liitmisv\u00f5imalusi, sest seni on regionaalareng olnud siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi all?Oli arutelu all k\u00fcll. Aga meie fookuses oli eesm\u00e4rk, et sotsiaalne ja regionaalne ebav\u00f5rdsus peab Eestis v\u00e4henema. Selleks tuleb luua eraldi ministeerium, aga kuidas t\u00e4pselt edasi liikuda, see on n\u00fc\u00fcd l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teema. Mina l\u00f5puni k\u00f5igil k\u00f5nelustel laua taga ei osalenud.Maal \u00fcles kasvanud poisina, kes praegugi elab maal ja kelle lapsed k\u00e4ivad maakoolis, olen kogu aeg \u00f6elnud, et asjad vajavad eraldi t\u00e4helepanu. Et \u00fcks minister teise ministeeriumi k\u00f5rval mingi v\u00e4ikse t\u00fckina seda asja teeb, on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, aga see ei ole kuidagi pidurdanud seda protsessi, mis Eestis on 30 aastat kestnud. Mida konkreetset uue ministeeriumi alt \u00e4ra teete?Esimene asi ongi see, et me teeme konkreetse ministeeriumi \u00e4ra. Et minister on \u00fcks teiste hulgas, mitte \u00fcks kusagil nurgas ja siis vahest proovib sealt h\u00e4\u00e4lt teha.Oluline probleem on praegu, et Harjumaa koos oma kasvupiirkonnaga paneb teistest kiiremas tempos eest \u00e4ra. Proovime seda juurdekasvu enam suunata mujale. Tahame KOVide rahastusmudelit muuta nii, et areneksid ka need kohad, kus seni on \u00e4\u00e4remaastumine kiiremini toiminud.\u00dcks konkreetne plaan selleks on tulumaksu eraldamise skeemi muutmine. Et ka nendel [maaomavalitsustel] tekiks rohkem investeeringuv\u00f5imekust ja teenuste pakkumisel rahalist tuge. L\u00e4bi selle saab rikkust m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcmber jaotada.Ehk tulumaksust l\u00e4heb senisest enam omavalitsustele, mitte keskvalitsusele?Mitte p\u00e4riselt \u2013 \u00fcksikisiku tulumaksu osa me soovime natuke v\u00e4hendada ja t\u00f5sta pensionidest laekuvat nii-\u00f6elda tulumaksu osa. \u00dcksikisiku tulumaksu osa v\u00f5ib isegi v\u00e4hemaks minna.Palju see v\u00e4iksematele KOVidele rahaliselt t\u00e4hendab?Eelarve seis on Eesti Vabariigis praegu nukker. Peame k\u00f5vasti pingutama, et tasakaalu poole liikuda v\u00f5i v\u00e4hemalt Euroopa lubatud eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi piiridesse mahtuda. Me pigem jagame \u00fcmber. Teame, palju j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul eelduslikult tulumaksu osa KOVidele kasvab ning v\u00f5tame Tallinna kasvust, mis on teiste omast suurem, osa \u00e4ra ja suuname selle v\u00e4iksematele, kus kasv ei ole nii suur v\u00f5i on miinuses. Vana vallajuhina ju teate, et see on siiski peenraha, millest v\u00e4ga suurt abi ei ole.Ma vaidlen vastu. Vana omavalitsusjuhina tean, kui suur abi on, kui n\u00e4iteks Saaremaa vald saaks igal aastal juurde kas v\u00f5i 500 000 eurot.Me tahame \u00fcmber jagada suurusj\u00e4rgus minimaalselt 25 miljonit eurot. Meil on 15 maakonda ning kui Harjumaa ja Tartumaa sinna alla ei l\u00e4he, siis on sellest juba abi k\u00fcll. \u00dchistransport j\u00e4\u00e4b samuti teie haldusalasse. Tasuta maakondlik \u00fchistransport kaob, kuid mis l\u00e4heb selle k\u00e4igus paremaks?Praegu on planeerimise protsess. N\u00e4iteks Saaremaal oleme proovinud n\u00f5udep\u00f5hise transpordis\u00fcsteemi juurutada. \u00dcks etapp on l\u00e4bi ja \u00fclimalt h\u00e4sti kohalike poolt vastu v\u00f5etud.Tasuta \u00fchistranspordi suur probleem oli, et see tehti, kuid autodest inimesi ikkagi \u00e4ra ei saadud. Sest inimesi ei rahuldanud see, neile on t\u00e4htis aeg ja selle kulu. Meie soov oleks ikkagi mingi hulk inimesi saada \u00fchistransporti \u2013 olgu see rong, buss v\u00f5i n\u00f5udep\u00f5hine s\u00fcsteem. Kas t\u00e4iendavat raha ka sinna suunatakse?Meie soov on, et juba augustikuus uue riigieelarvestrateegia arutelul l\u00e4heme seda k\u00fcsima. Aga selleks me peame pakkuma konkreetsed lahendused v\u00e4lja. See \u201emeie\u201c on erakond v\u00f5i ministeerium v\u00f5i kes?Regionaalministeerium. Me peame selleks enne pakkuma konkreetsed asjad v\u00e4lja. Me peame saama ka \u00fchistransporti uut raha. Ja siin \u00f5nneks me ei r\u00e4\u00e4gi nagu sadadest miljonitest. Eestis saab juba 10\u201315 miljoniga v\u00e4ga palju teha. Samas on selge see, et niipea ei saabu olukorda, kus v\u00e4ljaspool Harju- ja Tartumaad saaks \u00fcks perekond maal elada, ilma et tal oma s\u00f5iduauto oleks.Nii ta hetkel kipub olema juba ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast, et kuigi koolibuss s\u00f5idab, t\u00f6\u00f6le saaks ka, aga kuidas me lahendame \u00e4ra n\u00e4iteks huvihariduse? Ma v\u00f5in seda \u00f6elda oma peregi pealt, kellega me elame Kuressaarest v\u00e4ljas. Mis on p\u00f5llumajanduses k\u00f5ige olulisemad asjad, mis \u00e4ra tuleb teha?Suures pildis on suund valitud \u2013 toidujulgeolek. Peame Eestis tootma nii palju, et me ennast ise \u00e4ra toidaksime. Seal tuleb edasi liikuda ja vaadata, kus meil puuduj\u00e4\u00e4gid on.Meile on oluline tagada p\u00f5llumajandusele minimaalne diislik\u00fctuse aktsiisim\u00e4\u00e4r, mida Euroopa Liit meile lubab. See l\u00e4heb meile maksma kuskil k\u00fcmmekond pluss miljonit eurot. Toidutootjatele tuleb anda kindlus, et nad on elut\u00e4htsa teenuse pakkujad ja mingid ettev\u00f5tted on meie jaoks seet\u00f5ttu prioriteet. Eesti on seni olnud nadi t\u00e4iendavate toetuste maksja, kuigi meie \u00fcmberkaudsed riigid seda teevad. Meie tootjad on seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4nud konkurentsis ebav\u00f5rdsesse seisu. Kas see l\u00f5puks muutub?No see on \u00fcks asi, mis on tegelikult vist k\u00f5igi maaeluministrite laua peal olnud, sest p\u00f5llumehed teavad t\u00e4pselt, palju meie naaberriigid ja palju teised Euroopas maksavad. Siin tuleb otsida ka teisi lahendusi, sest l\u00e4hiperioodil pole riigil v\u00e4ga palju v\u00f5imalusi laustoetusi maksta.Aga kui me saame seda teha n\u00e4iteks l\u00e4bi toidujulgeoleku ja l\u00e4bi selle mingeid sektoreid ikka oluliselt rohkem toetada, siis see v\u00f5iks olla \u00fcks lahendus. Muidu v\u00f5ib teatud hetkedel tekkida oht, et Eesti inimestel ei ole piisavalt toiduvarusid. Maaeluminister on seni olnud valitsuses \u00fcks usinamaid Br\u00fcsselis k\u00e4ijaid, sest v\u00e4hemalt korra kuus saavad ministrid seal kokku, vahel tihedaminigi. Kas ka teie hakkate seal k\u00e4ima, et oma sektorit korralikult esindada?Nii palju kui vaja, ma k\u00e4in. Aga alati ma kindlasti sinna ei j\u00f5ua sinna. Samas on peaminister selgelt r\u00f5hutanud, et olulistel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ei tohi me oma positsioone k\u00e4est anda ning minister peaks olema kohal. Inglise keelega teil erinevalt osast eelk\u00e4ijatest probleeme ei ole?Suhtluses probleeme ei ole, erialakeelega peab harjuma.Kus uus ministeerium f\u00fc\u00fcsiliselt asuma hakkab?Ma arvan, et Laial t\u00e4naval ehk siis senises maaeluministeeriumis. See on paljudele ikkagi m\u00e4rgiline koht, kunagi p\u00f5llumajandusettev\u00f5tjate ja -aktivistide poolt soetatud. Minu jaoks on maja v\u00e4him asi, mis minul oma t\u00f6\u00f6d segaks tegemast. Mina l\u00e4hen sinna, kus arvatakse, et see on k\u00f5ige kasulikum. Aga kas regionaali ja maaeluga tegelev ministeerium ei v\u00f5iks olla see, mis tegutseb v\u00e4ljaspool Tallinna?Mulle see v\u00e4ga meeldiks. Aga ma olen n\u00e4inud ka, kuidas tegelikult haridus- ja teadusministeerium toimib praegu. Paraku koonduvad asjad Tallinnasse. Kunstlikult ei peaks selliseid asju tegema, et viia regionaalministeerium Saaremaale v\u00f5i p\u00f5llumajandusministeerium P\u00e4rnusse. See lihtsalt ei toimi, kui riigikogu, valitsus ja teised ministeeriumid asuvad Tallinnas. Pigem tasuks m\u00f5elda selle peale, kuidas me saaksime soodustada rohkem kaugt\u00f6\u00f6d regionaalselt ja kuidas me saaksime v\u00f5ib-olla mingeid \u00fcksusi v\u00e4lja viia.Ma tean t\u00e4pselt, kuidas mitmesse Eesti piirkonda s\u00f5idavad inimesed esmasp\u00e4evahommikuti Tallinnast t\u00f6\u00f6le, siis k\u00e4ivad veel paar korda n\u00e4dala sees ka kodus Tallinnas ja siis n\u00e4dala l\u00f5pus tagasi. Sellist asja pole ka vaja, ei ole ta keskkonnale kasulik ja l\u00f5puks ei anna ka kohapeal suurt midagi juurde.Kelle idee see koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel oli, et just sellised ministeeriumid tuleb kokku panna?Muudatusi soovisid k\u00f5ik. Eesti 200 \u00fctles, et k\u00f5ike tuleb vaadata valge lehena. Mitte nii, kuidas praegu on, vaid kuidas me tahame, et oleks. Reformierakonnal oli kindel soov, et kliimateema tuleb tuua j\u00f5ulisemalt sisse.Meie olime laua taga sellega, et oluliselt j\u00f5ulisemalt tuleb sisse tuua regionaalteema. Ma v\u00e4ga tunnustan Riina Solmani ja Jaak Aabi tehtud t\u00f6\u00f6d, kuid nende j\u00f5u\u00f5last j\u00e4i valitsuse laua taga v\u00e4heks.R\u00e4\u00e4gime \u00fcldisest poliitikast ka. Kuidas l\u00e4ks nii, et sotsid kirjutasid alla koalitsioonilepingule, mis v\u00f5tab k\u00f5ige rohkem lastega perede ja vaesemate inimeste taskust?See oli raske, aga 37 h\u00e4\u00e4lt riigikogus Reformierakonnale meie \u00fcheksa vastu. Meil oli kaks valikut \u2013 kas me ei saa mitte midagi ja l\u00e4hme opositsiooni v\u00f5i proovime valitsuses teha nii palju kui v\u00f5imalik.Me oleme n\u00e4iteks kogu aeg r\u00e4\u00e4kinud, et suuremad peaksid olema ka esimese ja teise lapse toetused ning seda valitsus n\u00fc\u00fcd teeb. Ka minu pere on kolme lapsega ja saame praegu seda suuremat toetust. Aga see tuli \u00fcmber teha. Toetused on \u00fcks asi, valusamalt tabab peresid aga laste pealt arvestatavast t\u00e4iendavast tulumaksuvabastusest loobumine.Me ei tee siin saladust, et need olid kohad, kus tegelikult ka sotsid v\u00f5tsid mitu p\u00e4eva m\u00f5tlemisaega, tegime erakorralise juhatuse, et veel kord k\u00fcsida, mis me n\u00fc\u00fcd teeme. Sest oli asju, mis meile sobivad, ja oli ka asju, mida me maailmavaateliselt ei toeta. Ja l\u00f5puks tuligi selline poliitika kompromisside kunst, et meil oli \u00fcheksa kohta ja ei olnud 37. Aga mida sotsid tegelikult \u00fcldse said? Palju on r\u00e4\u00e4gitud alampalga t\u00f5usust, aga selles ei ole midagi kindlat ning kui see tulebki, siis t\u00e4hendab see ka hulga t\u00f6\u00f6kohtade kadumist, sest ettev\u00f5tjad ei suuda nii k\u00f5rget alampalka maksta.Ka Euroopa Liidus \u00f6eldakse, et alampalk v\u00f5iks olla 60 protsenti mediaanpalgast. Meie n\u00f5ustajate hulgas on olnud v\u00e4ga palju ettev\u00f5tjaid, kes \u00fctlevad, et jah, me saame sellega hakkama, et me suudame selle \u00e4ra teha ka teenindussektori ettev\u00f5tetes. Mitte ainult seal, kus ongi juba suured palgad.Kindlasti saime regionaalpoliitika olulisuse t\u00f5usu ja muudatused KOVide tuludes. Meie jaoks on \u00fclimalt oluline k\u00f5ik see, mis puudutab sotsiaalk\u00fcsimusi. N\u00e4iteks hooldekodukoht pensioni eest. See on \u00fclioluline, et see protsess l\u00e4heb edasi. Kas sotsid teadsid enne valimisi, et riigieelarve seis saab olema nii keeruline?No me teadsime, et on keeruline, sest juba eelmise riigieelarve aruteluga augustis ja septembris me n\u00e4gime \u00e4ra, millised on meie v\u00f5imalused. Kas te usute, et valitsus peab neli aastat vastu?Identsel kujul ta kindlasti neli aastat ei p\u00fcsi. Toimub kindlasti mingeid vangerdusi ministrite hulgas ja v\u00f5ib-olla ka mingid \u00fcmberkorraldused riigikorralduses. Aga kuna koalitsioonideks v\u00e4ga palju variante praeguses riigikogus ei ole, siis on p\u00fcsimise t\u00f5en\u00e4osus kindlasti suurem kui varasemalt. Peaministri erakond on neli aastat Reformierakond. Aga teie ise? Olete mitu korda \u00f6elnud, et pere elab teil ikka Saaremaal. Olete te valmis, et n\u00e4ete neid neli aastat ainult n\u00e4dalavahetustel?Ei ole selleks valmis, aga ma loodan, et suvel saab m\u00f5ne n\u00e4dala puhata. Ja regionaalministrina ma loodan, et mul on \u00f5igust viibida ka rohkem Tallinnast ja Harjumaalt v\u00e4ljas. Esmalt peate siiski kulutama, sest uus ministeerium tahab tegemist. Uued logod, paberid, kirjad, uued inimesed. Mis see maksma l\u00e4heb?No praegu on sisuliselt lepitud kokku, et k\u00f5igepealt \u2013 olgu see siis kahe kuuga v\u00f5i saja p\u00e4evaga \u2013 me peame n\u00e4itama, kus meil on v\u00f5imalik veel k\u00e4rpida. Eelarves sellega arvestatud ei ole, kulud tuleb sisemiste reservide arvelt teha."}
{"text":"M\u00f6\u00f6blitarnetega kimpus olnud e-pood rabeleb end raskustest v\u00e4ljaVEEBIKAUBANDUSLigi aasta e-poest tellitud m\u00f6\u00f6bli tarnetega kimpus olnud osa\u00fching Germdec on saanud klientidelt eesk\u00e4tt sotsiaalmeedias pahandada, et kauba k\u00e4ttesaamine on hilinenud ja venitatud on ka p\u00f5hjendamisega, miks ooteaeg on pikenenud. Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet, kes alustas selle peale j\u00e4relevalvemenetlust, kinnitab, et ettev\u00f5tte pingutused olukorra lahendamiseks on hakanud vilja kandma.\u00abTeeme iga n\u00e4dal nii tagasimakseid kui tarneid,\u00bb s\u00f5nas Germdeci tegevjuht Margus Siimo.K\u00f5ik tarbijavaidluste komisjoni otsusega n\u00f5uded on rahuldatud, samuti on ettev\u00f5tte poole teel v\u00e4ga paljude klientide kaup. M\u00e4rtsis toimetas ettev\u00f5te kauba k\u00e4tte enam kui 70 kliendile ning ettev\u00f5tte Tartu laos on kohe saadaval tooted, mille tellimuse on kliendid t\u00fchistanud.Viivitused pole pahatahtlikudComfy veebipoest tellitud kauba puhul on olnud eelk\u00f5ige probleeme tarnimise ja tarneaegadega ning nagu tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) ettev\u00f5tluse osakonna juhataja Ulrika Paavle \u00fctles, hakkasid need tekkima m\u00f6\u00f6dunud kevadest. Sel aastal on esitatud 83 kaebust. Objektiivselt hinnates on see hulk tavap\u00e4rasest suurem, kuid Paavle r\u00f5hutas, et amet on ettev\u00f5tjaga mitu korda kohtunud ning too on koost\u00f6\u00f6aldis ja teeb pingutusi kaebuste rahuldamiseks.\u00abKaupleja on selgitanud tarne- ja tagasimakseraskuse p\u00f5hjusi, mis ei ole olnud pahatahtlikud,\u00bb lausus Paavle (pildil) ning \u00fctles, et menetlus endiselt k\u00e4ib ja ettev\u00f5te on esitanud ametile n\u00f5utavat infot nii viimase aja tegevuse kui edasiste plaanide kohta, et saaks hinnata tema j\u00e4tkusuutlikkust ja v\u00f5imet v\u00f5lgnevusi likvideerida.Ettev\u00f5tlusosakonna juhataja lisas, et saadava info p\u00f5hjal otsustatakse, kuidas asjaga edasi liikuda. \u00abKaupleja on kogu menetluse jooksul teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid pingutusi, et tekkinud raskuste \u00fcletamiseks lahendusi leida,\u00bb kinnitas ta ning \u00fctles, et kuna k\u00f5ik tarbijavaidluste komisjoni n\u00f5uded on t\u00e4idetud, ei ole Comfy.ee enam mustas nimekirjas.M\u00f6\u00f6bel v\u00f5i rahatagastus\u00dcks mure allikas on olnud Germdeci puudulik klienditugi. N\u00e4iteks veel m\u00e4rtsis v\u00f5ttis klienditoe e-posti aadressilt vastuse saamine palju rohkem aega, kui automaatteates lubatav \u00fcks-kaks, rohkemate p\u00e4ringutega ajal kolm-neli t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Vastuse saamine venis ning vaikus niigi tarnet\u00e4htaja \u00fcletanud kauba puhul tekitas kahtlusi ja k\u00fcsimusi.Nagu Margus Siimo selgitas, on automaatvastus \u00fchest k\u00fcljest seadistatud selleks, et kliendid teaksid, et nende kiri on kohale j\u00f5udnud, kuid m\u00f5nel ajal on p\u00e4ringuid palju ning m\u00f5ned vastused tulevad t\u00f5epoolest hiljem, kui automaatvastuses lubatud. \u00abOleme probleemist teadlikud ja tegeleme sellega, et asja parandada. Palume vabandust k\u00f5igilt, kelle p\u00e4ringuni me pole piisavalt kiiresti j\u00f5udnud,\u00bb t\u00e4hendas ta ja lubas, et l\u00f5pliku vastuseta keegi ei j\u00e4\u00e4.Siimo lisas, et inimesed ei ole j\u00e4\u00e4nud ilma ka tellitud m\u00f6\u00f6blist ning klient, kes soovib raha tagasi, selle ka tagasi saab. Raskustest ja tarneaja ebakindlusest hoolimata on praegugi v\u00f5imalik Comfyst m\u00f6\u00f6blit tellida ja nagu tegevjuht \u00fctles, tahab ettev\u00f5te uute tellimuste vastuv\u00f5tmisega just n\u00e4idata, et on suuteline neid t\u00e4itma ja inimesed saavad j\u00e4rjest kauba \u00f5igel ajal k\u00e4tte. \u00abLoodame, et \u00fcha rohkemad neist annavad sellest ka \u00fcldsusele teada,\u00bb lausus ta ning lubas, et lahendusi otsitakse ka nende klientide tellimuste puhul, mille tarned on viibimas. \u00ab\u00dcritame leida neile vajadusel alternatiivseid ja kiiremini saabuvaid tooteid, kui nad ei soovi kohest tagasimakset.\u00bbSiimo nentis, et igal ettev\u00f5ttel on jooksvad kulud ning kui ettev\u00f5te uute tellimuste vastuv\u00f5tmise ja seega \u00e4rikasumi teenimise l\u00f5petaks, oleks ta varasemate tellimuste t\u00e4itmisel tunduvalt keerulisemas olukorras. \u00abEttev\u00f5ttel on igap\u00e4evased f\u00fc\u00fcsilised ja virtuaalsed tegutsemiskulud, maksta tuleb t\u00f6\u00f6tasud ning teenustasud partneritele kauba ladustamise, hoiustamise ja garantiit\u00f6\u00f6de eest. K\u00f5ik meie partnerid on reaalsed. Germdec on tegutsenud 4,5 aastat ja t\u00e4itnud \u00fcle 2300 m\u00f6\u00f6blitellimuse,\u00bb k\u00f5neles ta ning r\u00f5hutas, et tegemist ei ole mingil moel pettusega, vastasel korral oleks ju ka tarbijakaitse ranged meetmed kasutusele v\u00f5tnud.Nagu nentis TTJA ettev\u00f5tluse osakonna juhataja Ulrika Paavle, saab kaupleja probleemide kuhjumise korral muu hulgas keelata ligip\u00e4\u00e4su tema veebipoele. \u00abSeda juhul, kui see on vajalik tarbijate kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu \u00e4rahoidmiseks ja selleks puuduvad muud t\u00f5husad v\u00f5imalused.\u00bbSamas m\u00e4rkis ka Paavle, et veebipoele ligip\u00e4\u00e4su sulgemine t\u00e4hendab \u00fcldjuhul, et kauplejal puudub edaspidi kauplemisv\u00f5imalus ja seega ka v\u00f5imalus olemasolevat kaupa realiseerida ja vanu v\u00f5lgnevusi maksta. Veebipoe sulgemine v\u00f5ib t\u00e4hendada ettev\u00f5tte pankrotti ning sel juhul saavad k\u00f5ik tarbijad, kel on ettev\u00f5tja vastu n\u00f5udeid, need esitada pankrotimenetluses \u00fcldises korras. Seega ei ole garanteeritud, et k\u00f5ik tarbijad saavad pankrotimenetluse k\u00e4igus kogu oma raha tagasi.Veebipoe sulgemine on ulatuslik kaupleja ettev\u00f5tlusvabaduse piirang, mist\u00f5ttu peab Paavle s\u00f5nul hoolikalt kaaluma selle p\u00f5hjendatust. \u00abTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti tegevuse eesm\u00e4rk on kaitsta nii tarbijaid kui ka ettev\u00f5tjate tegutsemisvabadust ja ausat konkurentsi,\u00bb toonitas ta.Neljandik kaebusi tuleb e-kaubanduse vallastE-kaubandusega seotud p\u00f6\u00f6rdumised moodustavad ligi neljandiku tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ametile (TTJA) laekuvatest kaebustest.TTJA ettev\u00f5tluse osakonna juhataja Ulrika Paavle s\u00f5nul on selle \u00fcks p\u00f5hjus netiostude suur osakaal igap\u00e4evatehingutes. Enamasti puudutavad tarbijate e-kaubandusega seotud p\u00f6\u00f6rdumised kas tellitud ja ettemakstud kauba tarnimist v\u00f5i siis ostetud kaubal ilmnevaid puudusi. V\u00e4ga sagedasti on vaidlused seotud veebipoodidest tarnimata kauba puhul lepingust taganemise ja raha tagasisaamisega.TTJA ettev\u00f5tluse osakonna jurist-valdkonnajuht Hellika Teder t\u00f5des, et heitlikus majandusolukorras v\u00f5ib igasuguse \u00e4ritegevusega kaasneda makse- ja majandusraskustesse sattumine, kuid ameti hinnangul pole probleemsete ettev\u00f5tete arv viimasel ajal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud.Teder lisas, et nii-\u00f6elda musta nimekirja kohta ametil eraldi statistikat ei ole ning pole ka filtreerimisv\u00f5imalust, kui suur hulk selles nimekirjas olijaid tegutseb e-kaubanduse alal, kuid nimekirjast leiab selliseidki, kelle veebipood on tulnud sulgeda, n\u00e4iteks osa\u00fchingud AGIR ja Directexpo.S\u00f5ltuvalt aastast on e-poodidele ligip\u00e4\u00e4su sulgemisi paar-kolm, kuid nagu Teder toonitas, ei piirata \u00fchelgi juhul ligip\u00e4\u00e4su kaupleja vaatenurgast ootamatult. Amet kuulab esmalt kaupleja \u00e4ra ja seej\u00e4rel on tollel v\u00f5imalik oma tegevus seadusega koosk\u00f5lla viia. \u00abPole v\u00e4listatud, et kui ta viib tegevuse t\u00e4ielikult kehtiva \u00f5igusega koosk\u00f5lla, e-poele ligip\u00e4\u00e4su piirang eemaldatakse.\u00bbKa pole kauplejal keelatud avada j\u00e4rgmist veebilehte ja uue firma nime alt edasi tegutseda. Tederi s\u00f5nul niisugust tegutsemisvabadust piirata ei saa, kuid uute probleemide ilmnemisel sekkutakse igal juhul. (Sakala)Ligi aasta on osa\u00fchingul Germdec olnud raskusi klientidele e-poest tellitud m\u00f6\u00f6bli \u00f5igeaegse kohaletoimetamisega ning see on p\u00e4\u00e4dinud pahameeleavaldustega n\u00e4iteks sotsiaalmeedias. N\u00fc\u00fcd on mured lahenema hakanud ja ettev\u00f5te teeb koost\u00f6\u00f6d tarbijakaitseametiga, kes kinnitas, et takerdused pole olnud pahatahtlikud. Foto on illustratiivne. LIIS TREIMANNSIGRID KOOREP"}
{"text":"Murranguliste aegade peaministreid on varemgi valetamises s\u00fc\u00fcdistatudK\u00f5ik juhid teavad, et valelt tabatuna kaotavad nad usalduse ja t\u00f5siselt v\u00f5etavuse. T\u00f5de aga ei pruugi alati meeldiv olla ning nii p\u00fc\u00fcavad nad t\u00f5e v\u00e4lja\u00fctlemise asemel pahatihti muuta jutu \u00fcmmarguseks ja sisut\u00fchjaks.Ent kedagi pettuselt tabada polegi alati nii lihtne - enamasti v\u00f5ib see, mis tundub puhta valena, olla hoopis h\u00e4sti peidetud poolt\u00f5de v\u00f5i siis kehvasti s\u00f5nastatud t\u00f5de. Igal juhil on selleks oma taktika ja nii on ka Eesti peaministritel aegade jooksul kujunenud v\u00e4lja oma stiil ja oskus, kuidas ebameeldivaid s\u00f5numeid edasi anda.Peaminister Mart Laar sai peaaegu kohe p\u00e4rast 1992. aasta riigikogu valimisi turmtuld nii opositsioonilt kui ka ajakirjanduselt, sest esimene iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne p\u00f5hiseaduslik valitsus tegi asju, milles ei olnud valimiskampaania k\u00e4igus otseselt kokku lepitud, mis olid suurele osale rahvast v\u00e4ga ootamatud v\u00f5i tundusid oponentidele lihtsalt kahtlased. Valusad teemad olid siis Iisraeli relvatehing ja Eesti Panga valduses olnud rublade m\u00fc\u00fck, mille \u00fcksikasju ei olnud v\u00f5imalik kohe avaldada.Mart Laari radikaalsed reformidOtseselt maksude t\u00f5stmist Isamaa valimiskampaania 1992. aasta suvel ei lubanud, ent kui 1993. aastal t\u00f5steti k\u00e4ibemaks 10 protsendilt 18-le ning kehtestati nii f\u00fc\u00fcsilistele kui ka juriidilistele isikutele \u00fcldine \u00fchtne tulumaks 26 protsenti, ei tekitanud see \u00fchiskonnas suurt vastuseisu ja selle p\u00e4rast peaministrit valetajaks ei nimetatud. See oli aeg, kui alles loodi demokraatlikule riigile kohast seadustikku ning korrastati riigihaldust, mist\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rati etteteatamata maksudele palju v\u00e4hem t\u00e4helepanu kui muudele sisepoliitilistele s\u00fcndmustele. Lisaks eespool nimetatud v\u00e4ltimatult vajalikele tehingutele toimusid sellel perioodil ka Narva referendumi katse ja Pullap\u00e4\u00e4 kriis.Politoloog T\u00f5nis Saartsi s\u00f5nul ei saa olla kindel, kas 1992. aastal Isamaa poolt h\u00e4\u00e4letanud andsid k\u00f5ikidele neile \u00fcsna radikaalsetele reformidele mandaadi.P\u00e4rast Eesti astumist NATOsse ja Euroopa Liitu tegeletakse meie sisepoliitikas teemadega, mis on omased ka teistele stabiilselt arenenud riikidele, kuid maksudebatid pole meil valimiste eel kunagi olnud p\u00f5hiteema.Tuntuim peaministri valetamisega seotud skandaal puhkes siis, kui toonane V\u00f5ru maavanem Robert Lepikson korraldas 1999. aastal seltskondlikul koosviibimisel, kus osales ka Mart Laar, m\u00e4rki tulistamise Edgar Savisaare pildi pihta. V\u00f5ib uskuda, et rohkem kui aas*a P\u00e4rast aia\u201c kirjaniku k\u00fcsimusele vastates Laar seda s\u00fcndmust kui ebaolulist t\u00f5esti t\u00e4pselt ei m\u00e4letanud, kuid vastuste ebam\u00e4\u00e4rasus ja s\u00f5nastuse hilisem t\u00e4psustamine ei vabastanud teda t\u00e4ielikult valetamiskahtlusest.Samas on Laar harvaesineva avameelsusega enne 1999. aasta riigikogu valimisi peetud teledebatil \u00f6elnud, et kui riigi rahanduse olukord oleks v\u00e4ga vilets ja tuleks hakata k\u00e4rpima, k\u00e4rbiks ta ka vanaduspensione. See avaldus tekitas Isamaaliidu valimismeeskonnas \u0161oki, kuid ometi anti erakonnale oodatust rohkem h\u00e4\u00e4li ja see v\u00f5imaldas Mart Laaril saada kolmikliidus teist korda peaministriks.Maksude t\u00f5stmisest v\u00f5inuks r\u00e4\u00e4kidaPolitoloog Martin M\u00f6ldri hinnangul oleks ka Reformierakond v\u00f5inud seekord maksudest avameelsemalt r\u00e4\u00e4kida. \u00abVarem on mitu erakonda lubanud kehtestada astmelise tulumaksu ja enamik valijaid oleks seda t\u00f5en\u00e4oliselt toetanud,\u00bb \u00fctles M\u00f6lder Postimehele. \u00abReformierakondlased oleksid v\u00f5inud sellest uljalt r\u00e4\u00e4kida, sest just nende valijad - \u00fches kuus 3000 euro ringis teenivad teenivad inimesedv\u00f5idavad maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, vaesemad ja k\u00f5ige rikkamad aga ei v\u00f5ida midagi. Maamaksu kehtestamist kodualusele maale oleks aga olnud valijatele v\u00e4ga raske maha m\u00fc\u00fca ja suhtumine automaksu s\u00f5ltub detailidest, millest pole praegu midagi teada.\u00bbKa Saartsi s\u00f5nul oleks maksude t\u00f5stmise vajadusest saanud enne valimisi r\u00e4\u00e4kida. \u00abMingil m\u00e4\u00e4ral on see valijate lihtsameelseks pidamine, kui maksudest eelnevalt \u00fcldse ei r\u00e4\u00e4gita,\u00bb lausus ta. \u00abArvatakse, et halbadest s\u00f5numitest ei suuda valija aru saada - see on tema alahindamine. Me ei saa ka eeldada, et keegi k\u00e4iks v\u00e4lja detailse maksude t\u00f5usu kava, sest see on ikkagi kokkulepete k\u00fcsimus. Aga m\u00e4rku anda, et maksude t\u00f5stmine on v\u00f5imalik - seda oleks ikka saanud teha, see oleks igati legitiimne diskussioon.\u00bbPolitoloog Rein Toomla \u00fchines kolleegide hinnanguga, \u00f6eldes: \u00abKaja Kallasele oleks hea olnud, kui oleks veidi otsesemalt vihjatud, et kui olukord on v\u00e4ga halb, tuleb meil v\u00f5ib-olla ka makse t\u00f5sta.\u00bb Ta lisas, et kuna kaks aastat on olnud rahandusministriks reformierakondlane, pidid erakonnal riigi rahanduse andmed k\u00e4ep\u00e4rast olema. \u00abReformierakondlastel oleks praegu palju kergem, kui nad oleksid kampaania k\u00e4igus kas v\u00f5i poole lausega vihjanud, mida nad olukorra parandamiseks tegema hakkavad.Seal on ju hulk rahandusspetse\u00f6elnud siis, et meil ilmselt ei j\u00e4\u00e4gi muud \u00fcle, kui tuleb natuke makse ka t\u00f5sta, et rahvas oleks selleks valmis olnud.\u00bbM\u00f6ldri s\u00f5nul on see Eesti poliitilisse s\u00fcsteemi juba sisse ehitatud, et enne valimisi lubatakse k\u00f5ike, mida v\u00f5ib \u00fcldse ette kujutada, kuid see, mida saab ellu viia, selgub alles valitsust moodustades. \u00abKa seekord ei r\u00e4\u00e4kinud koalitsiooni kuuluvad erakonnad enne valimisi maksudest, v\u00e4lja arvatud sotsid, kes seda natuke siiski tegid. K\u00f5igi nende kampaania oli \u00fcles ehitatud sellele, et hirmutada valijaid EKREga,\u00bb lausus ta.Reformierakonna valearvestus \u00abArvatavasti ei arvestanud Reformierakond kampaania strateegia koostamisel koalitsioonipartneritena mitte niiv\u00f5rd Eesti 200 ja sotse kui pigem Keskerakonda. Sellisel juhul aga ei oleks Reformierakonnal olnud v\u00f5imalik viia ellu oma suurt lubadust - maksuk\u00fc\u00fcru kaotamist -, sest Keskerakond oleks sellele vastu olnud. Mis omakorda oleks t\u00e4hendanud, et k\u00f5ige kallima valimislubaduse t\u00e4itmiseks poleks olnud vaja praegust maksut\u00f5usude paketti v\u00e4lja k\u00e4ia. Valimistel juhtus aga see, et Reformerakonnal l\u00e4ks paremini, kui nad ootasid, ning ka Eesti 200-l l\u00e4ks paremini, kui nad lootsid. Seej\u00e4rel leidsidki nad end koalitsioonik\u00f5nelustel laua taga oma maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisega, millega enne v\u00f5ib-olla v\u00e4ga ei arvestatudki. Ja selle katmiseks oli vaja t\u00f5sta tervet rida makse. Aga see on n\u00fc\u00fcd h\u00fcpoteetiline stsenaarium, mille kohta me t\u00f5en\u00e4oliselt ei saa kunagi teada, kas nii oleks v\u00f5inud minna,\u00bb r\u00e4\u00e4kis M\u00f6lder.Ta pakkus v\u00e4lja ka teise v\u00f5imaliku variandi: Reformierakonna juhid teadsid enne valimisi, et k\u00f5ik maksumuudatused ja -t\u00f5usud on vaja \u00e4ra teha, aga otsustasid teadlikult neist mitte r\u00e4\u00e4kida. Tema hinnangul oleks see natuke alatu ja t\u00e4hendaks sisuliselt, et valijatest m\u00f5eldakse kui alaealistest. \u00abSee oleks patroneeriv suhtumine, kui m\u00f5eldakse, et nad [valijad] ei saa nagunii aru, et ei t\u00f5sta, kui ka see, et maksuk\u00fcsimustest ei r\u00e4\u00e4gitud sellep\u00e4rast, et neid tohiks panna rahvah\u00e4\u00e4letusele. See oli madala kvaliteediga poliitretoorika.\u00bbToomla s\u00f5nul oleks Reformierakonna ajutrust pidanud \u00fche lause juurde panema, sel juhul oleksid asjad n\u00fc\u00fcd natuke teistsugused. \u00abOleks v\u00f5inud olla n\u00e4iteks nii: \u00abTeatud tingimustel t\u00f5stame, aga loodame, et neid tingimusi ei tule ja me ei peagi makse t\u00f5stma.\u00bb Praegu tekitab aga sellise kaalutletud lause puudumine neile probleeme.\u00bbMajandusteemad ei m\u00e4ngi rolli Saarts meenutas, et makse on ilma otsese mandaadita t\u00f5stetud ka p\u00e4rast Laari esimese valitsuse aega. Sellega viitas ta k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmisele kahe protsendi v\u00f5rra Andrus Ansipi teise valitsuse ajal 2008. ja 2009. aastal, kui oli alanud majanduskriis. Saartsi s\u00f5nul on valitsused teinud valimists\u00fckli keskel v\u00f5i teisel poolel mitmeid olulisi reforme ja seadusemuudatusi, mis ei olegi sealjuures olnud varasemates valimiskampaaniates l\u00e4bi arutatud ega koalitsioonilepingus fikseeritud. \u00abN\u00e4iteks 2014. aastal vastu v\u00f5etud kooseluseadus, millest 2011. aasta valimiskampaanias absoluutselt juttu ei olnud. 2009 muudeti aga olulisi t\u00f6\u00f6lepingu seadusi, mis puudutasid v\u00e4ga paljusid inimesi, kuid millest ka ei r\u00e4\u00e4gitud. Meil toimib esindusdemokraatia mudel, kus poliitikutele j\u00e4etakse vabadus vastavalt muutuvatele oludele reageerida, ei k\u00fcsita rahvalt iga kord mandaati referendumilt. Seekord ei olnud maksude teema \u00fcldse esil ja see andis poliitikutele v\u00f5imaluse ajada udust juttu, kuidas majanduskasv katab k\u00f5ik v\u00f5imalikud kulutused.\u00bbSaartsi s\u00f5nul ei m\u00e4ngi majandusteemad Eesti valimistel mingit rolli, k\u00fcll aga julgeoleku ja Venemaa ohuga seonduv. \u00abNeed m\u00e4\u00e4ravad valimistulemuse. J\u00e4rgmisel korral ollakse v\u00f5ib-olla natuke targemad ja \u00fcritatakse ka majandusteemadel diskussiooni pidada, kuid ka tulevikus ei m\u00e4\u00e4ra see ilmselt tulemust. Kui majandusteemad oleksid esikohal, siis minu arust ei saaks erakonnad selliseid r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4tmisi enne valimisi lubada. Reformerakonnal oleks olnud seda diskussiooni v\u00e4ga ebamugav pidada, kuna nad on kinni hoidnud neoliberaalsetest dogmadest. Nii ei soovinudki nad seda diskussiooni avada ja said hoida kampaaniafookust mujal.\u00bbKa Ansipi-aegse Reformierakonna lubadus viia Eesti viie rikkaima Euroopa riigi hulka ning J\u00fcri Ratase v\u00e4ide, et Keskerakond on muutunud, liigitatakse sageli suurte valede hulka, kuid politoloogid \u00fctlevad, et selliste lubaduste realiseerimine v\u00f5ib lihtsalt kauem aega v\u00f5tta.Kahtlane jutt raha p\u00e4ritolu kohtaSotsioloog Juhan Kivir\u00e4hk (pildil) tuletas meelde, et 2012. aastal toimusid meeleavaldused loosungi all \u00abAitab valelikust poliitikast!\u00bb.Tollased skandaalid ei tulenenud aga peaminister Andrus Ansipi valetamisest, vaid Reformierakonna rahastamisest \u00abkilekottidega\u00bb, mille uurimise k\u00e4igus ajasid kahtlast juttu raha p\u00e4ritolu kohta mitme erakonna tipp-poliitikud.Samalaadne kahtlasev\u00f5itu erakonna rahastamine paljastati aastaid varem, kui Rahvaliidu tuntud poliitikud, erakonna esimees Arnold R\u00fc\u00fctel kaasa arvatud, kandsid erakonnale \u00fcle tuhande krooni kaupa sularaha, j\u00e4ttes mulje varjatud rahastamisskeemidest.\"Mart Laari esimene valitsus tegi asju, milles ei olnud valimiskampaania k\u00e4igus otseselt kokku lepitud ja mis olid suurele osale rahvast v\u00e4ga ootamatud.\"\"Kaja Kallasele oleks hea olnud, kui oleks veidi otsesemalt vihjatud, et kui olukord on v\u00e4ga halb, tuleb meil v\u00f5ibolla ka makse t\u00f5sta.\"Politoloog Rein ToomlaAndrus Ansip, Kaja Kallas ja Mart Laar on peaministritena pidanud k\u00f5ige rohkem t\u00f5rjuma s\u00fc\u00fcdistusi valetamises.Loe ka JUHTKIRJA LK 12\u00a0AIMAR ALTOSAAR, ajakirjanik"}
{"text":"Venemaad enam ei kardetaVenemaa v\u00f5imuladvik m\u00f5istab, et kaotab s\u00f5ja, ja tahab selle ajutiselt k\u00fclmutada. Isegi terrorist Prigo\u017ein kirjutab sellest. Ehkki tema artikkel kannab pealkirja \u00abVaid aus lahing: ei mingisugust kauplemist\u00bb, on see p\u00fchendatud justnimelt taolise kauplemise v\u00f5imaluste otsingutele l\u00e4\u00e4nega. Venemaa tingimus on konflikti k\u00fclmutamine vaenupooli lahutavat liini pidi, mis v\u00f5imaldaks vallutatud alad \u00ab\u00e4ra seedida\u00bb.Prigo\u017ein kirjutab: \u00abT\u00e4na on v\u00f5imu ja \u00fchiskonna tarvis tervikuna vaja panna s\u00f5jalisele erioperatsioonile rasvane punkt. Ideaalne variant oleks kuulutada s\u00f5jaline erioperatsioon l\u00f5ppenuks, teatada k\u00f5igile, et Venemaa on oma planeeritud eesm\u00e4rgi saavutanud... Siis j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid \u00fcks: kinnitada kindlalt kanda aladel, mis on juba olemas.\u00bbOn v\u00f5imalik, et Prigo\u017ein sai tellimuse taoliseks \u00ablekituseks\u00bb presidendi administratsioonilt - muidu poleks tal ju selleks meelekindlust jagunud. Sama oleks soovinud ka Putin ise, ent moel, et ettepanek konflikti k\u00fclmutamiseks oleks tulnud USA ja ELi poolt.Kreml p\u00f6\u00f6rdub Prigo\u017eini suu l\u00e4bi l\u00e4\u00e4ne poole: laske meil s\u00f5da l\u00f5petada ja \u00e4ra ahmata see, mille oleme juba ahmanud. Kui te ei lase seda teha ja lubate Ukrainal pealetungi alustada, tuleb see teile endile kahjuks - Venemaa militariseerub veel enam, muutub veel fa\u0161istlikumaks; m\u00f5\u00f5dukate b\u00fcrokraatide asemel tulevad v\u00f5imule minu, Prigo\u017eini-taolised, kes hakkavad teiega viimse venelaseni s\u00f5dima. Venemaa v\u00f5imud p\u00fc\u00fcavad kaubelda oma tavap\u00e4rasel kriminaalsel moel ja saavutada eesm\u00e4rke \u0161antaa\u017eiga.Samas on juhtunud see, et keegi neid naeruv\u00e4\u00e4rseid v\u00e4ljapressijaid enam ei karda ja kauplema nendega ei hakata. Nad lihtsalt l\u00f6mastatakse.T\u00f5lkinud Teet KorstenIGOR EIDMAN, Venemaa sotsioloog"}
{"text":"JuhtusVeokijuht ei m\u00e4rganud maasturit19. aprillil kella 10.45 paiku p\u00f5rkasid Tartust Otep\u00e4\u00e4le viival maanteel kokku veok ja maastur, viimase juht viidi haiglasse.\u00d5nnetus juhtus, kui Kambja poolt tulnud Scania juht ei pannud t\u00e4hele Tartu poolt l\u00e4henenud Toyota Hiluxit ja toimus sedav\u00f5rd k\u00f5va kokkup\u00f5rge, et autod paiskusid ohutussaarele. Toyota roolis olnud 52-aastane naine sai vigastada ning ta toimetati haiglasse. Veokijuht viga ei saanud.Avarii juhtus paigas, kus maantee ristub Kambjasse viiva teega, seal on liiklus\u00f5nnetusi juhtunud korduvalt.Kulup\u00f5lengust s\u00fcttis metsaalune18. aprillil kella 16 paiku p\u00f5les Kambja vallas Ivaste k\u00fclas heinamaal kulu, samuti metsaalune, p\u00f5leng ulatus 1,5 hektarile ja selle kustutamine v\u00f5ttis p\u00e4\u00e4stjatel \u00fcle tunni aja. Kustutust\u00f6\u00f6del kasutati ATVd.Ilmselt oli p\u00f5lengu p\u00f5hjuseks hooletu \u00fcmberk\u00e4imine lahtise tulega, kuid s\u00fc\u00fcdlast tabada ei \u00f5nnestunud.R\u00f5dul puhkes tulekahju18. aprillil kell 18.14 teatati, et Tartus Annelinnas N\u00f5lvaku t\u00e4naval p\u00f5leb kortermaja kolmanda korruse r\u00f5du.P\u00e4\u00e4stjate sisenemise ajal korteris kedagi ei olnud. Kuumus oli juba purustanud r\u00f5duukse klaasi ja akna. P\u00e4\u00e4stjatel \u00f5nnestus piirata tule levik tuppa, kustutust\u00f6\u00f6d l\u00f5petati kell 18.40. R\u00f5dul olnud asjad h\u00e4visid. Tulekahju tekkep\u00f5hjust veel selgitatakse.Kullerteenus osutus kelmi l\u00f5ksuksInimene sisestas hiljuti veebist kaupa tellides kulleriteenuse eest tasudes oma pangakaardi andmed. Hiljem selgus, et ta sattus kelmide peale, kes tekitasid \u00abteenuse\u00bb tellijale 1348 eurot kahju. Politsei alustas kriminaalmenetlust.\u00abPolitseiametnik\u00bb t\u00fchjendas kontotTartus elav mees sai end politseiametnikuna esitlenud kelmilt k\u00f5ne, milles r\u00e4\u00e4giti tema nimele vormistatud laenust.Et mehe nimele ei saaks laenu v\u00f5tta, palus kelm tal avada uue pangakonto ja kinnitada seda Smart-ID PIN 1 ja PIN 2 abil. Kelmusega kanti mehe kontolt \u00e4ra 1233 eurot. Politsei algatas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse.Avariisse sattunud maasturi juht sai t\u00f5siselt viga.\u00a0N\u00f5lvaku t\u00e4naval leegitsenud r\u00f5du m\u00e4rkas vastasmaja elanik. Lugeja foto"}
{"text":"Euroopa Liit soovib tugevdada pangandussektorit ja v\u00e4ltida panganduskriisePanganduskriiside v\u00e4ltimiseks ja pangandussektori tugevdamiseks tuli Euroopa Komisjon (EK)\n18. aprillil v\u00e4lja ettepanekute\u00a0paketiga EL pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku tugevdamiseks.\nReet Teder, poliitikan\u00f5unik, Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda\nSelle paketi p\u00f5hiosa koosneb kolmest seadusandlikust ettepanekust, millega muudetakse pankade taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (direktiiv 2014\/59\/EL), \u00fchtse kriisilahendusmehhanismi m\u00e4\u00e4rust (m\u00e4\u00e4rus 806\/2014) ja hoiuste tagamise skeemide direktiivi (direktiiv 2014\/2014). 49\/EL).\nEraldi sisaldab pakett ka neljandat mitteseotud seadusandlikku ettepanekut pankade taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning \u00fchtse kriisilahendusmehhanismi m\u00e4\u00e4ruse muutmiseks. Lisaks sisaldab pakett ka komisjoni aruannet \u00fchtse j\u00e4relevalvemehhanismi l\u00e4bivaatamise kohta ja EK teatist.\nEK selgituste kohaselt antakse nende ettepanekutega ametiasutuste k\u00e4sutusse mitmesuguseid \u00f5iguslikke vahendeid, et nad saaksid korraldada maksej\u00f5uetu, mis tahes suuruse ja \u00e4rimudeliga panga n\u00f5uetekohase turult v\u00e4ljumise. Eelk\u00f5ige on t\u00e4nu sellele panganduskriiside korral lihtsam kasutada sektori rahastatavaid turvav\u00f5rke hoiustajate kaitsmiseks, n\u00e4iteks viia nad maksej\u00f5uetust pangast \u00fcle eluj\u00f5ulisesse panka. Selline turvav\u00f5rkude kasutamine peab \u00fcksnes t\u00e4iendama pankade sisemist kahjumikatmisv\u00f5imet, mis j\u00e4\u00e4b esimeseks kaitseliiniks v\u00f5imaliku kriisi korral.\n\u00dcldiselt aitab see veelgi paremini s\u00e4ilitada finantsstabiilsust, kaitsta maksumaksjaid ja hoiustajaid ning toetada reaalmajandust ja selle konkurentsiv\u00f5imet.\nEttepanekute paketil on j\u00e4rgmised eesm\u00e4rgid:\nS\u00e4ilitada finantsstabiilsus ja kaitsta maksumaksjate raha\nEK loodab, et edaspidi on hoiuste tagamise skeeme kriisiolukordades lihtsam kasutada, et kaitsta hoiustajaid (f\u00fc\u00fcsilisi isikuid, ettev\u00f5tteid, avaliku sektori asutusi jne) kahjumi eest, et hoida \u00e4ra tagaj\u00e4rgede \u00fclekandumine teistesse pankadesse ning negatiivne m\u00f5ju \u00fchiskonnale ja majandusele. Tuginedes sektori rahastatavatele turvav\u00f5rkudele (nt hoiuste tagamise skeemid ja kriisilahendusfondid), kaitstakse seel\u00e4bi paremini ka maksumaksjaid, kelle raha ei ole vaja kasutada finantsstabiilsuse s\u00e4ilitamiseks. Hoiuste tagamise skeeme saab sel eesm\u00e4rgil kasutada ainult p\u00e4rast pankade sisemise kahjumikatmisv\u00f5ime ammendumist ja ainult selliste pankade jaoks, mille puhul juba oli kavas kasutada kriisilahendust.\nKaitsta reaalmajandust panga maksej\u00f5uetuse tagaj\u00e4rgede eest\nKriisilahendus on peamine kriisiohjevahend ning kavandatavad eeskirjad v\u00f5imaldavad ametiasutustel selle t\u00e4ielikult \u00e4ra kasutada. Erinevalt likvideerimisest v\u00f5ib kriisilahendus olla v\u00e4hem h\u00e4iriv, sest kliendil j\u00e4\u00e4b juurdep\u00e4\u00e4s oma kontodele alles, n\u00e4iteks kui ta kantakse \u00fcle teise panka. Lisaks s\u00e4ilivad panga kriitilise t\u00e4htsusega funktsioonid. See toob kasu majandusele ja \u00fchiskonnale \u00fcldisemalt.\nKaitsta hoiustajaid paremini\nHoiuste tagamise skeemi direktiivis on s\u00e4testatud, et tagada tuleb 100\u00a0000 eurot hoiustaja ja panga kohta. See piirm\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b kehtima k\u00f5igile ELi hoiustajatele. Kuid EK ettepaneku paketiga \u00fchtlustatakse hoiustajate kaitse norme kogu ELis veelgi. Uue raamistikuga\u00a0laiendatakse hoiustajate kaitset avaliku sektori asutustele (st haiglatele, koolidele, omavalitsustele) ning rahale, mille kliendid on hoiustanud teatavat liiki vahenditesse (st investeerimis\u00fchingutesse, makseasutustesse, e-raha asutustesse).\u00a0Ettepanek sisaldab lisameetmeid, et \u00fchtlasemalt kaitsta 100\u00a0000 eurot \u00fcletavaid ajutisi suuri saldosid, mis on seotud konkreetsete elus\u00fcndmustega (nt p\u00e4rand v\u00f5i kindlustush\u00fcvitised).\nHoiustajate paremaks kaitseks tehakse muudatusi ka n\u00f5uete hierarhias. Kehtivates eeskirjades on s\u00e4testatud hoiustajate kolmetasandiline pingerida, mille kohaselt hinnatakse n\u00f5udeid kriisilahendusjuhtumi puhul: tagatud hoiused\/hoiuste tagamise skeemide n\u00f5uded on kodumajapidamiste ning v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjate tagamata hoiustest k\u00f5rgemal kui muud tagamata hoiused. Enamikus liikmesriikides on tagamata hoiused sama j\u00e4rjekohaga kui muud tavalised tagamata n\u00f5uded (nt k\u00f5rgema n\u00f5ude\u00f5iguse j\u00e4rguga v\u00f5lakirjade omanikud), samas kui m\u00f5nes liikmesriigis on tagamata hoiused muude tavaliste tagamata n\u00f5uete kohal.\nUus hoiustajate eelistus toob kaasa kaks muudatust: hoiuste tagamise skeemide \"eelis\u00f5iguste\" kaotamine ja \u00fchetasandilise j\u00e4rjestuse loomine k\u00f5igi hoiuste jaoks (tagatud hoiused ja hoiuste tagamise skeemide n\u00f5uded, kodumajapidamiste ning v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5tjate tagamata hoiused, muud tagamata hoiused). Lisaks\u00a0eelistatakse k\u00f5iki hoiuseid v\u00f5rreldes tavaliste tagamata n\u00f5uetega.\nHoiustajate eelistuse muutmise eesm\u00e4rk n\u00f5uete hierarhias on t\u00f5hustada ja \u00fchtlustada hoiustajate kaitset, eristades hoiuseid selgelt muud liiki kohustustest, mis v\u00f5ivad maksej\u00f5uetuse korral kanda kahjumit, millel on finantsstabiilsusele v\u00e4hem oluline m\u00f5ju.\nLisaks v\u00f5imaldab see hoiuste tagamise skeemide vahendeid t\u00f5husamalt kasutada. \u00dchetasandilise hoiustaja eelistamine, mille puhul hoiuste tagamise skeemi j\u00e4rjestust ei eelistata enam k\u00f5igi teiste hoiuste suhtes, on peamine eeltingimus hoiuste tagamise skeemi rahastamise vabastamiseks kriisilahendusmenetluses v\u00e4ikseimate kulude testi alusel. Suurendades kriisilahenduse rahastamise k\u00e4ttesaadavust, h\u00f5lbustaks see muudatus kriisilahenduse vahendite kohaldamist keskmise suurusega ja v\u00e4iksemate pankade suhtes, mis on likvideerimiseks liiga suured, ilma et sellel oleks negatiivseid tagaj\u00e4rgi finantsstabiilsusele, hoiustajate kaitsele ja maksumaksja rahale.\nMis edasi\nN\u00fc\u00fcd, nagu ikka EK algatuste puhul, j\u00e4rgneb seadusandlik tavamenetlus. \u00d5igusaktide muudatuste ettepanekuid hakkavad arutama Euroopa Parlament ja n\u00f5ukogu, mille raames toimub ka konsultatsiooniprotsess liikmesriikides."}
{"text":"Politsei v\u00f5ttis vahi alla 8 elektrib\u00f6rsi hinnaga manipuleerijatTaani politsei teatas, et vahistas 8 inimest, keda kahtlustatakse elektrituru hindade manipuleerimises.Bloombergi andmetel vahistati 8 energiakauplemise ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajat, keda kahtlustatakse elektrib\u00f6rsi hindade manipuleerimises.\nKinnipeetute hulka kuuluvad nii firma juhid kui ka t\u00f6\u00f6tajad.\nPolitsei andmetel kahtlustatakse inimesi hinnamanipulatsiooniga endale sadade miljonite Taani kroonide suuruse kasumi tekitamises.\n\u00abMeil on tugev kahtlus, et need t\u00f6\u00f6tajad said hinnamanipulatsiooni kaudu illegaalset tulu,\u00bb teatas Taani politsei.\nMillise firmaga tegu, pole veel teada. K\u00fcll t\u00f5ttasid oma seotust juhtunuga eitama sellised Taani elektrikauplemisettev\u00f5tted nagu Norlys Energy Trading, InCommodities ning Aalborg Forsyning."}
{"text":"God Is An Astronaut t\u00f5i kosmilise pimeduse Maale l\u00e4hemale18. aprillil esines\u00a0Tallinnas klubis Tapper t\u00e4ismajale \u00fcks postroki suurnimedest \u2013 God Is An Astronaut. Ansambel, mis kummastaval ning melanhoolsel moel suudab\u00a0hingevalu\u00a0panna k\u00f5lama nagu see oleks lihtne ja leebe, aga hirmutavalt ilus seejuures.Juba 2020. aasta septembris toimuma pidanud kontsert l\u00fckati olude sunnil l\u00f5puks kolmel korral edasi, nii et see, et God Is An Astronaut vaatamata k\u00f5igele ning k\u00f5ige kiuste ometigi Tallinnasse esinema j\u00f5udis, on juba omaette v\u00e4git\u00fckk. Ent sellest veelgi uskumatum on, kuiv\u00f5rd v\u00f5imsa kontserdi nad viimaks teisip\u00e4eval Tapperis andsid.\nEhkki lubatud \u00abAll Is Violent, All Is Bright\u00bb albumilt tuli esitamisele vaid kolm lugu, mitte tervikalbum, mis kontseptsiooni poolest oleks muidugi hiilgav ja s\u00fcmboolne olnud, m\u00f5jus Tapperis toimunud kontsert terviklikuna. Seal ei olnud \u00fchtki ripakile j\u00e4\u00e4nud niidiotsa, see ei j\u00e4\u00e4nud hargnema, k\u00f5ik kontserdi alguses lahti harutatud paelad said kontserdi l\u00f5puks uuesti kinni seotud.\n\nGod Is An Astronaut on \u00fcks neid b\u00e4nde, mis on peaaegu ambitsioonitu \u2013 nad lihtsalt valdavad oma kunsti suurep\u00e4raselt, ent n\u00e4iliselt ei ole nad eriti t\u00e4helepanun\u00e4ljas ning neil pole ka \u00fchtki maailmavallutuslikku plaani.\nT\u00f5tt-\u00f6elda mulle isegi imponeerib see, kui lavale tulevad b\u00e4ndimehed, kes n\u00e4evad v\u00e4lja nagu suvalised t\u00fc\u00fcbid t\u00e4navalt (ehkki m\u00f5nel juhul on b\u00e4ndimeeste riietus siiski mingil m\u00e4\u00e4ral koordineeritud, kuigi seda \u00fcsna minimaalselt) ning m\u00e4ngivad siis oma lood ilma igasuguse kekutamise v\u00f5i poosetamiseta t\u00e4iesti filigraanselt ette. Need on hetked, kus ei ole deklaratiivsel ettem\u00e4ngul ja edvistaval etenduskunstil kohta, on vaid muusika, on vaid armastus muusika vastu ning on inimesed, kes sellest ebamaisest ning k\u00f5ikehaaravast tundest muusika kaudu osa saavad.\nSelles \u00e4\u00e4rmuslikult lakoonilises s\u00fcnguses, s\u00fcgavtundelises ja emotsionaalses minimalismis ei ole aga midagi halba, kui sellest s\u00fcnnib muusika, millesarnast loob God Is An Astronaut. See on muusika, mille puhul on s\u00f5nad liiast \u2013 on nende muusikan tundeelamuslik sisekaemus maailma, mis on isegi k\u00fcllastunud emotsioonidest, valust ja vaimuvalgusest.\nSee on intensiivne nii albumil kui ka kontserdil ning kuigi ise\u00e4raslikult v\u00f5iks pidada seda isegi ambientseks, sest p\u00f5hir\u00f5hk on atmosf\u00e4\u00e4ril ja s\u00fcnguse tuhandetel toonidel, on selles siiski teatud sorti \u00e4revus ja pingestatus, mis ei lase kuulajal p\u00e4riselt l\u00f5\u00f5gastuda.\n\u00dcle\u00fcldiselt v\u00f5ib God Is An Astronauti loomingut seet\u00f5ttu pidada muusikaks, mida peab tundma k\u00f5igi meeltega. Vastasel juhul on \u00fcsna keerukas m\u00f5ista, milliste tihedate kombitsatena v\u00f5ivad helid sind sitkesse haardesse v\u00f5tta ning \u00f5hu sinust t\u00e4ielikult v\u00e4lja pressida. Muidugi on selgi kammitsetud ja l\u00e4mmataval tundel oma v\u00f5lu, see teeb haiget, ent muudab kontserdielamuse \u00fchtlasi unustamatult p\u00f5rmustavaks.\n\n\nGod Is An Astronaut\n18. aprillil 2023\nTapperis\nKorraldaja\u00a0alternatiivmuusika agentuur Urban Culture Entertainment\n"}
{"text":"Puust ja punaseks \u2013 nii toimub teaduse rahastamine EestisEesti Teadusagentuur jagab rahalisi vahendeid teaduse tegemiseks. Agentuuri rahastusosakonna juht r\u00e4\u00e4gib lahti selle, kuidas saab \u00abmoos kommi sisse\u00bb \u2013 teed, kuidas teadus aaab rahastatud.\u00a0Teaduse rahastamiseks on mitmeid erinevaid v\u00f5imalusi, eesm\u00e4rgist tulenevalt v\u00f5ib need tinglikult jagada kaheks: 1) teadlase uudishimul p\u00f5hinev rahastamine ja 2) \u00abtellija\u00bb\u00a0poolt etteantud probleemide lahendamine. Esimesel juhul pole p\u00f5hjust eeldada, et teadust\u00f6\u00f6 tulem on l\u00fchiajalises perspektiivis majanduse h\u00fcvanguks rakendatav. K\u00fcll on see h\u00e4davajalik uute teadmiste loomiseks ning teaduse \u00fcldiseks arenguks. Teisel juhul on tulemiks konkreetse probleemi lahendamine v\u00f5i k\u00fcsimusele vastuse saamine, olgu selleks siis nt. riigile olulises valdkonnas teadusv\u00f5imekuse kasvatamine, tellija p\u00fcstitatud \u00fclesannete lahendamine, uute tehnoloogiate arendamine vms. Ja vahet pole, kes t\u00e4idab tellija rolli \u2013 tellijaks v\u00f5ib olla nii ettev\u00f5te kui ka riik m\u00f5ne ministeeriumi n\u00e4ol.\nEesti Teadusagentuuri (ETAG) jagatavad uurimistoetused kuuluvad esimesse gruppi \u2013 uurimistoetus on teadusasutuses t\u00f6\u00f6tava isiku v\u00f5i uurimisr\u00fchma k\u00f5rgetasemelise teadusprojekti rahastamiseks eraldatav toetus. Maksumaksjana tekiks p\u00f5hjendatud k\u00fcsimus, miks peaks riik \u00fcldse uurimistoetusi v\u00e4lja andma? K\u00e4ega katsutavat praktilist kasu ju sellest ei ole. Paradoksaalsel kombel just selle p\u00e4rast peabki riik rahastama teadlaste ajast eest olevaid ideid \u2013 meie igap\u00e4evast elu m\u00f5jutavate praktilistele probleemidele lahenduste leidmiseks on vaja uusi teadmisi ja neid otsivaid ning m\u00f5istvaid inimesi - uudishimulikke teadlasi. P\u00f5him\u00f5tteliselt on see vundament, millele toetub tellija huvides tehtav teadus.\nEraldi k\u00fcsimus on, millised peaksid olema teadlase uudishimul p\u00f5hinevate ja tellija huvides olevate (sh heas m\u00f5ttes \u00abpoliitiliste\u00bb) rahastusskeemide omavahelised proportsioonid. Absoluutset t\u00f5de siin ei ole, eks see ole laiema arutelu ja kokkuleppe k\u00fcsimus. K\u00fcll olen veendunud, et m\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi rahastusskeemid peavad olemas olema. ETAGiuurimistoetused on Eestis \u00fcks v\u00e4heseid (et mitte \u00f6elda ainuke) rahastusskeeme, mis on disainitud teadlaste endi poolt p\u00fcstitatud uurimisprobleemide lahendamiseks. Uurimistoetused on selge seaduses s\u00e4testatud eesm\u00e4rgiga, neid ei saa ega ka tohi teistel eesm\u00e4rkidel, sh teaduss\u00fcsteemiga seotud \u00fcldiste probleemide lahendamiseks kasutada. Pealegi, hetkel moodustavad uurimistoetused ligikaudu 15% kogu avaliku sektori TA investeeringutest \u2013 ka k\u00f5ige parema tahtmise juures on siin v\u00f5imalused piiratud. Lisaks on Eestis eraldi rahastusskeemid teaduse ja teadusasutuste j\u00e4rjepidevuse tagamiseks, uute uurimissuundade arendamiseks, suhteliselt n\u00f5rgema v\u00f5i v\u00e4iksema kandepinnaga teadussuundade toetamiseks, teadustaristu loomiseks ja k\u00e4igushoidmiseks, praktilise v\u00e4ljundiga rakenduslike uuringute l\u00e4biviimseks, koost\u00f6\u00f6ks ettev\u00f5tetega jpm. T\u00f5si, teaduse rahastusskeeme on (liiga) palju, kuid raha ei ole kunagi liiga palju, seda olulisem on seada igale rahastusskeemile selged eristuvad eesm\u00e4rgid ja nendest ka kinni hoida. \u00dcritades \u00fche rahastusskeemiga samaaegselt mitut erinevat eesm\u00e4rki t\u00e4ita, viib l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes olukorrani, kus \u00fchtegi eesm\u00e4rki ei suudeta saavutada. Talupojatarkust rakendades: igal t\u00f6\u00f6riistal on oma funktsioon, naela seina l\u00f6\u00f6miseks v\u00f5tame vasara, mitte kruvikeeraja. Miks me peaksime teaduse rahastamise \u00abt\u00f6\u00f6riistu\u00bb\u00a0kuidagi teisiti k\u00e4sitlema?\nTeadlase vaates on riiklikud uurimistoetused \u00fched ihaldatumad teaduse rahastamise instrumentidest \u2013 need v\u00f5imaldavad teadust\u00f6\u00f6 aluseks olevat akadeemilist vabadust. Paratamatult on ressursid piiratud ning k\u00f5igile soovijatele uurimistoetusi ei j\u00e4tku. Konkurentsip\u00f5histe rahastusskeemide korral v\u00f5ivad ka v\u00e4ga head teadlased ning ideed j\u00e4\u00e4da toetuseta. See ei ole Eesti erip\u00e4ra, nii toimib teaduse rahastamine ka teistes arenenud riikides. Arusaadavalt tekitab toetusest ilmaj\u00e4\u00e4mine meeleh\u00e4rmi nii teadlastes kui teadusasutustes, uurimistoetuste jagamist v\u00f5rreldakse loteriiga, korruptiivsete \u00abh\u00e4marate\u00bb\u00a0protsessidega v\u00f5i isegi Eesti teaduse h\u00e4vitamisega. Viimastel aastatel on ETAGi uurimistoetuste keskmine edukuse m\u00e4\u00e4r k\u00f5ikunud 20-24 protsendi vahel, mis on l\u00e4hiriikidega suhteliselt sarnane tase (nt. 2021.a. oli Rootsis analoogsete rahastusskeemide edukuse m\u00e4\u00e4r 18%, Soomes 15%, Taanis 13%, Saksamaal 27%). Euroopa Teadusn\u00f5ukogu grantide edukuse m\u00e4\u00e4r on s\u00f5ltuvat aastast ja grandi t\u00fc\u00fcbist 10-15%. K\u00fcll v\u00f5ivad ETAGi uurimistoetuste edukuse m\u00e4\u00e4rad erineda valdkondade ja uurimistoetuste t\u00fc\u00fcpide vahel. N\u00e4iteks, \u00e4sja l\u00f5ppenud uurimistoetuste taotlusvooru esitati p\u00f5llumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas ainult \u00fcks stardigrandi taotlus. Seega, antud juhul saab edukuse m\u00e4\u00e4r olla kas 0 v\u00f5i 100 protsenti. M\u00f5lemal juhul on see \u00e4\u00e4rmuslik ning erineb oluliselt keskmisest. Mida siis sellest j\u00e4reldada? Kas see n\u00e4itab, et uurimistoetuste s\u00fcsteem ei toimi, on kallutatud ning soosib v\u00f5i surub alla \u00fchte teadusvaldkonda? Kindlasti mitte. Siin avaldub t\u00f5siasi, et Eestis on p\u00f5llumajandusteaduste osakaal v\u00e4ike (ca 5-6%), mis v\u00e4ljendub mh teadlaste ning seel\u00e4bi ka taotluste v\u00e4ikses arvus. Kui me tahaksime, et tuleks rohkem p\u00f5llumajandusteaduste taotlusi, siis peaks Eestis p\u00f5llumajandusteaduste kandepinda kasvatama hakkama. Aga see on juba eraldi \u00fchiskondliku kokkuleppe k\u00fcsimus, mida \u00fche rahastusskeemi \u00fche taotlusvooruga ei saa ega ka tohi lahendada.\nIgati p\u00f5hjendatult on uurimistoetuste hindamine ja eraldamine teadlaskonna teravdatud t\u00e4helepanu all. Nii nagu arenenud riikides kombeks, hindavad ka Eestis uurimistoetuste t\u00fc\u00fcpi taotlusi teised sama eriala teadlased. Eestis vastutab uurimistoetuste taotluste j\u00e4rjepideva, asjatundliku, \u00f5iglase ning s\u00f5ltumatu hindamise eest eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest moodustatud ning haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud ETAGihindamisn\u00f5ukogu. Hindamisn\u00f5ukogu liige peab olema rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kelle senine teadust\u00f6\u00f6 on silmapaistva tasemega ja vastavuses teaduseetika p\u00f5him\u00f5tetega ning kes on oma tegevusega panustanud Eesti teaduse arengusse. Lisaks arvestatakse hindamisn\u00f5ukogu moodustamisel ka erinevate asutuste esindatust ning soolist ja vanuselist tasakaalu hindamisn\u00f5ukogu liikmete seas.Hindamisn\u00f5ukogu moodustab taotluste kvaliteetseks hindamiseks eksperdikomisjone. Komisjonide komplekteerimisel peetakse silmas ekspertide teaduslikku ja erialast kompetentsust ning ka varasemat eksperdikomisjonides hindamise kogemust. Hindamisn\u00f5ukogu p\u00fc\u00fcab tagada, et v\u00f5imalikult palju uurimissuundi oleks esindatud ning eksperdikomisjoni ekspertiis oleks laiap\u00f5hjaline.\nUurimistoetuste taotlusi hindavad alates 2022. aastast rahvusvahelised eksperdikomisjonid, kuhu kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud k\u00f5rgel tasemel teadlased erinevatest riikidest. Tagamaks ekspertide s\u00f5ltumatust ja minimeerimaks huvide konflikti, ei kuulu ekspertkomisjonidesse Eesti teadusasutustes t\u00f6\u00f6tavad teadlased. \u00dchte taotlust hindab v\u00e4hemalt kolm eksperti, kes s\u00f5ltumatult koostavad isikliku hinnangu (retsensiooni). Taotlejatele neid retsensioone ei edastata, tegemist on eksperdikomisjoni t\u00f6\u00f6vahendiga ja seal esitatud kommentaarid ning esialgsed hinded ei pruugi j\u00f5uda taotluse l\u00f5pphinnangusse. Eksperdikomisjoni koosolekul vaatavad need samad eksperdid \u00fcle ja arutavad l\u00e4bi k\u00f5ik retsensioonid ning koostavad \u00fchiselt taotluste l\u00f5pphinnangud.\nT\u00e4navu hindavad uurimistoetuste taotlusi 18 valdkondlikku rahvusvahelist eksperdikomisjoni. Taotluste teaduseetika ja teadusandmete haldamise osa hindab Eesti ekspertidest koosnev teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon. J\u00e4reldoktorigrandi taotlusi hindab valdkondade \u00fclene eksperdikomisjon, kuhu kuuluvad Eesti tippteadlased. Hindamisn\u00f5ukogu uurimistoetuste taotlusi ise enam ei hinda, mis omakorda t\u00e4hendab, et kogul ei ole ka h\u00e4\u00e4le\u00f5igust hinnete m\u00e4\u00e4ramisel ja pingeridade koostamisel. Rahastusettepanekute tegemisel tugineb hindamisn\u00f5ukogu \u00fcksnes erinevate eksperdikomisjonide pingeridadele.\nM\u00e4rtsis avatud olnud taotlusvooru esitati kokku 335 taotlust, millest 249 on r\u00fchmagrandid, 59 stardigrandid ja 27 j\u00e4reldoktori grandid. Hetkel toimub taotluste tehniline kontroll ja hindamisn\u00f5ukogu ning ekspertide huvide konfliktide registreerimine (huvide konfliktiga isikud eemaldatakse hindamisest ja otsustusprotsessist). Mais-juunis hindavad taotlusi eksperdikomisjonid, juulis saadetakse eksperdikomisjonide poolt koostatud esialgsed hinnangud taotlejatele tutvumiseks ja vastulausete koostamiseks. P\u00e4rast seda vaatab hindamisn\u00f5ukogu l\u00e4bi saadud tagasiside, vajadusel korrigeerib hinnanguid, kinnitab igale taotlusele l\u00f5pphinnangu, koostab paremusj\u00e4rjestused ning teeb esialgsed rahastamisettepanekud (vajadusel moodustab taotluste ootenimekirja). Esialgse rahastusettepaneku saanud taotlused suunatakse teaduseetika ja andmehalduse hindamisse, eeldatavasti oktoobris teeb hindamisn\u00f5ukogu ETAGijuhatusele l\u00f5plikud rahastusettepanekud. P\u00e4rast 2024.a. riigieelarve vastuv\u00f5tmist teeb ETAGi juhatuse esimees taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise otsused. T\u00f5en\u00e4oliselt on k\u00e4esoleva aasta taotluste keskmine edukuse m\u00e4\u00e4r v\u00f5rreldav varasemate aastatega. Kas seda on v\u00e4he v\u00f5i palju, j\u00e4\u00e4gu iga\u00fche enda otsustada. \u00dcks mis kindel, m\u00f5istlikul tasemel konkurents on edasiviiv."}
{"text":"Kelmid v\u00f5ttis sugulase nimel suure laenu, vargad viisid t\u00f5uke- ja jalgrattaidEilse p\u00e4eva jooksul sai politsei teateid mitmetest vargustest Tartumaal ning \u00fchest kelmuse juhtumist, kes suutis sugulasele\u00a0teha \u00fcle 12 000 euro suuruse kahju.19. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 49-aastane naine, kelle l\u00e4hisugulane oli tema teadmata kasutanud ID-kaarti ja selle paroole laenu v\u00f5tmiseks ning erinevate teenuste tellimiseks. Esialgne tekitatud kahju on 12 072 eurot.\nPolitsei sai teate, et\u00a0Tartus Kalda teel on kaubanduskeskuse parklast varastatud kaks lukustatud elektrilist t\u00f5ukeratast Xiaomi Pro 2. Vargusega tekitatud kahju on 1100 eurot.\nT\u00f5rvandi alevikus Ringtee t\u00e4naval asuva kortermaja trepikojast viisid vargad lukustamata jalgratta\u00a0Scott Aspect 770. Vargusega tekitatud kahju on 440 eurot.\n"}
{"text":"Kelmid t\u00f5mbavad Marketplace`is inimesi haneks \u00fche ja sama skeemigaViimasel ajal on politsei t\u00f6\u00f6lauale j\u00f5udnud mitu \u00e4ravahetamiseni sarnast petuskeemi, kus inimesed on \u00fchismeedia kaudu heas usus kaupa ostes rahast ilma j\u00e4\u00e4nud.\nHiljutistel kelmustel on \u00fchine tehingukoht: inimesed on saanud petta, kui on p\u00fc\u00fcdnud Facebooki Marketplace\u2019ist midagi osta. Nad klikivad kaupleja saadetud lingile, sisestavad sinna oma andmed ja seej\u00e4rel kaob nende pangakontolt raha. Veebipolitseinik Karmen Raua s\u00f5nutsi kasutatakse interneti ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondades mitmesuguseid skeeme. Paraku on need p\u00e4ris laialt levinud.\nL\u00e4inud t\u00f6\u00f6n\u00e4dala viimasel p\u00e4eval teatati politseid\u00a0kahest juhtumist, kus inimene oli ostnud Marketplace\u2019ist tooli. 51aastasele\u00a0P\u00e4rnu naisele oli m\u00fc\u00fcja saatnud\u00a0kullerfirma lingi, kuhu ostja sisestas oma pangakaardi andmed, kinnitades need Smart-IDga. Seej\u00e4rel tehti naise pangakontolt neli tehingut kogusummas 985 eurot.\n53aastasele Saarde vallas elavale naisele\u00a0oli m\u00fc\u00fcja samuti saatnud kullerfirma lingi, kuhu ostja sisestas enda aadressi ja tasus nii tooli kui kullerteenuse eest. P\u00e4rast makset avastas tooliostja, et tema pangakontolt on haihtunud\u00a0\u00fcle 450 euro.\nSel n\u00e4dalal on politsei L\u00e4\u00e4ne t\u00f6\u00f6piirkonnas alustanud veel neli kriminaalmenetlust sellesama arvutikelmuse paragrahvi j\u00e4rgi.\n34aastane P\u00e4rnu mees soovis osta Marketplace\u2019ist kohvimasinat. Tema toksis p\u00e4rast kullerfirma lingi avamist\u00a0arvutisse oma pangakonto andmed, misj\u00e4rel tehti sellelt 400eurone \u00fclekanne Leedu pangakontole.\nSel n\u00e4dalal asus politsei uurima 27. m\u00e4rtsil Marketplace\u2019ist riiuleid osta soovinud 64aastase P\u00e4rnu naisega juhtunut. Temale oli m\u00fc\u00fcja saatnud kullerfirma maksekorralduse, kuhu ta sisestas kahel korral oma internetipanga PIN-2-koodi, kuid sai vastuseks, et makse ei l\u00e4inud l\u00e4bi. Kui naine hiljem internetipanka sisenes, oli tema arveldusarvelt broneeritud kaks summat, kokku ligemale 1000 eurot.\nInternetikuritegevus ei tunne riigi- ega maakonna piire. Nii v\u00e4\u00e4rib nimetamist eelmainitutega v\u00e4ga sarnane juhtum, kus \u00fcle 1000 eurost j\u00e4i ilma 32aastane naine naabermaakonnas Rapla vallas. Tema soovis juba mitu korda mainitud virtuaalselt turuplatsilt osta aiatooli. Kauba maksumusele pidi lisanduma kulleritasu. M\u00fc\u00fcja saatis naisele tellimusvormi, kuhu ostja sisestas enda pangakaardi andmed ja Smart-ID koodid. Hiljem avastas ohver, et tema arveldusarvelt on tehtud kaks makset.\u00a0\n\n  Soovitused \n  Kuidas eristada sotsiaalmeedia ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondades ausate kavatsustega kauplejaid ja ostjaid kelmidest?\n\n\tKelmid kasutavad samuti otsekui p\u00e4risnimesid. Soovitame enne raha\u00fclekannet ettev\u00f5tte v\u00f5i m\u00fc\u00fcja-ostja tausta guugeldada.\n\t\u00c4rge avage vestlusaknas v\u00f5\u00f5raste saadetud linke! Ise\u00e4ranis siis, kui tegemist on lingiga, mis avab m\u00f5ne sellise veebilehe, kus k\u00fcsitakse isiklikke andmeid.\n\tOma PIN1- ja PIN2-koodi ei tohi teistega jagada ega neid kellegi palvel kuhugi sisestada.\n\nAndmed: veebipolitseinik Karmen Raud\n\nRaud t\u00f5des, et kelmid tegutsevad sotsiaalmeedia ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondades pidevalt. Levib mitu eri skeemi, millega inimestelt p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta nende internetipanga paroole v\u00f5i PIN-koode. Kelm v\u00f5ib esineda nii m\u00fc\u00fcja kui ostjana.\nRaud t\u00f5i n\u00e4itena laialt levinud skeemi, kus ostja pakub m\u00fc\u00fcjale, et kuller tuleb isiklikult kohale ja m\u00fc\u00fcja ei pea tegema midagi muud kui andma oma telefoninumbri, meiliaadressi ja sisestama \u00fchele veebilehele oma pangakaardi andmed.\nPalju on veebipolitseiniku s\u00f5nutsi vastupidiseid juhtumeidki: m\u00fc\u00fcja pakub ostjale, et soovitud eseme eest saab tasuda kullerfirma lingi kaudu. See link n\u00e4eb v\u00e4lja nagu p\u00e4ris ja inimene sisestab sinna oma pangakaardi andmed. Soovitud toodet ostja ei saa ja hiljem avastab ta, et tema pangakontolt on tehtud \u00fclekandeid tundmatutele kontodele v\u00f5i on tema arvelt tasutud internetipoes sooritatud ostude eest.\nM\u00f5lemal juhul on kelmi eesm\u00e4rk sama: saada inimeselt k\u00e4tte isiklikud andmed, et neid kuritarvitada.\n\nVeebipolitseinik Karmen Raud.\nUrmas Luik \n\nRaud oskab siiski \u00f5petada, kuidas eristada p\u00e4tte ausatest kauplejatest. N\u00e4iteks muutub kelmi suhtlusviis enamasti kurjaks, kui ohver hakkab kahtlema ja \u00fctleb, et talle ei tundu see asi \u00f5ige. V\u00f5i teatab, et tal pole parasjagu aega selle tehinguga tegelda. Kurjategija p\u00fc\u00fcab sageli\u00a0inimest\u00a0tagant kiirustada ja m\u00f5jutada teda raha \u00fcle kandma. On \u00e4hvardatud\u00a0ametnike poole p\u00f6\u00f6rdumisega. Vahel v\u00e4idab kelm, et tal tekivad n\u00fc\u00fcd probleemid, sest ta on juba oma toimingud \u00e4ra teinud.\nRaua s\u00f5nutsi on tulnud ette, et petis on saatnud ohvrile \u201cdokumendi\u201d, n\u00e4itamaks, et ta on p\u00f6\u00f6rdunud probleemiga kohtu, kohtut\u00e4ituri v\u00f5i politsei poole. Need dokumendid on kohmaka v\u00e4ljan\u00e4gemisega. Sageli on kasutatud asutuste\u00a0veebist leitud embleeme, mis on tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammis inetu kujundusega kokku klapitatud.\nNendes v\u00f5ltsdokumentides kasutatakse suvaliste ametnike nimesid, aga ohvri \u00f5iget nime, kodust aadressi ja muid andmeid, mis inimene on ise petturitele andnud. \u201cKuna kelm panustab inimese emotsioonidele, ajasurvele ja hirmule, tasub v\u00f5tta aega uurimiseks ja k\u00fcsida teist arvamust s\u00f5bralt, l\u00e4hedaselt v\u00f5i veebipolitseinikult,\u201d soovitas Raud.\nP\u00e4rnu Postimehes on varem ilmunud mahuka ajakirjandusliku uurimuse tulemusena mitu lugu, kus k\u00fcberkelmuste ohvriks langenud r\u00e4\u00e4givad oma loo.\nLugege ka:\nKarm reaalsus: k\u00fcber- v\u00f5i telefonipetise ohvriks v\u00f5ib langeda iga\u00fcks\nArmukelmid v\u00f5tavad ohvritelt eluisu\nJuhtkiri: H\u00e4bi ja hirmu vastu aitab r\u00e4\u00e4kimine\n"}
{"text":"Tallinna volikogu reformierakondlasi hakkab juhtima P\u00e4rtel-Peeter PereTALLINN, 20. aprill, BNS \u2013\u00a0Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsioon kinnitas neljap\u00e4eval uueks esimeheks riigikogu liikme ja linnastrateegi P\u00e4rtel-Peeter Pere ning aseesimeheks ettev\u00f5tja Kaupo N\u00f5lvaku.\nSamuti j\u00e4tkab fraktsiooni aseesimehena Sander Andla, kelle Reformierakond esitab ka linnavolikogu aseesimehe kandidaadiks, teatas partei pressiesindaja.\n\u201cMul on hea meel, et Reformierakond usaldab oma uusi liikmeid ning saan v\u00f5imaluse juhtida meie meeskonda Tallinna linnavolikogus. Me v\u00f5itleme Mihhail K\u00f5lvarti n\u00f5rga ja venemeelse linnajuhtimise vastu. Haridus peab olema eestikeelne, maksumaksja raha eest propaganda ostmine tuleb l\u00f5petada ja juhtimine peab olema efektiivne ning vaba korruptsioonist,\u201d \u00fctles Pere.\nReformierakonna uus fraktsiooni juht kavatseb j\u00e4tkata volikogus varasemalt alustatud t\u00f6\u00f6d, kuid lubab ka uusi suundi. \u201cTeeme t\u00f6\u00f6d edasi, et Tallinnas kaoks lasteaia kohatasu, tuleks pensionilisa 200 eurot, kaoksid Keskerakonna tekitatud ummikud. \u00dchtlasi on oluline, et \u00fchistransporti arendataks koost\u00f6\u00f6s naabervaldadega, k\u00f5nniteed oleks ohutud ning rattad s\u00f5idaksid rattateedel. Lisaks suurendame linnavalitsuse panust hoonete renoveerimisel ning parandame ettev\u00f5tlust ja linnaelu Vanalinnas,\u201d s\u00f5nas P\u00e4rtel-Peeter Pere.\nFraktsiooni uueks aseesimeheks valitud Kaupo N\u00f5lvak on oma pereettev\u00f5tte juhtimise k\u00f5rvalt olnud Tallinna volikogu liige aastast 2011. \"Peamiselt olen volikogus hoidnud silma peal linna arengute ja planeeringute menetlemisel ning survestanud linnav\u00f5imu taristut paremini planeerima ja ehitama. Teravamat t\u00e4helepanu hoian Pirita linnaosa arengutel, kus t\u00e4idan ka linnaosakogu esimehe rolli. Selle positsiooni kogemusest l\u00e4htuvalt olen volikogus algatanud t\u00f6\u00f6r\u00fchma, et linnaosakogude osakaal ja vastutus suureneks, kuna t\u00e4na on nende tegevus vaid\u00a0formaalne, ilma sisulise otsustusprotsessita,\u201c s\u00f5nas N\u00f5lvak.Seoses asjaoluga, et linnavolikogu senine aseesimees Kristen Michal alustas uues valitsuses t\u00f6\u00f6d kliima- ja elukeskkonnaministrina, valitakse t\u00e4nasel istungil linnavolikogule ka uus aseesimees.\nP\u00e4rtel-Peeter Pere s\u00f5nas, et viimastel aastatel Tallinnas kehtinud hea tava kohaselt on \u00fcks kahest volikogu aseesimehest olnud opositsiooni esindaja ning peale eelmisi kohalikke valimisi opositsioonierakondade vahel kokku lepitud vastutusvaldkondade jaotuse kohaselt on see \u00fclesanne olnud Reformierakonna t\u00e4ita. \"Meie kandidaat sellele kohale on Sander Andla,\u201c kinnitas Pere.\n\"Linna juhtimisele m\u00f5jub see kindlasti h\u00e4sti, kui volikogu eesotsas on ka keegi, kes esindab kriitilist meelt ja pakub alternatiivseid lahendusi linnavalitsuse plaanidele,\" lausus Andla.\nL\u00e4hiaja \u00fcle olulisima v\u00e4ljakutsena n\u00e4eb Andla eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku ettevalmistamist. \"Volikogu peab siin kindlasti aktiivselt kaasa r\u00e4\u00e4kima ja hoidma silma peal ka linnavalitsusel, et \u00fcleminekuks vajalikud ettevalmistused saaksid tehtud,\u201c m\u00e4rkis Andla.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juhiks saab P\u00e4rtel-Peeter PereT\u00e4na kogunenud Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon kinnitas uueks esimeheks Riigikogu liikme ja linnastrateegi P\u00e4rtel-Peeter Pere ning aseesimeheks ettev\u00f5tja Kaupo N\u00f5lvaku. Samuti j\u00e4tkab fraktsiooni aseesimehena Sander Andla, kelle Reformierakond esitab ka linnavolikogu aseesimehe kandidaadiks.\u00abMul on hea meel, et Reformierakond usaldab oma uusi liikmeid ning saan v\u00f5imaluse juhtida meie meeskonda Tallinna linnavolikogus. Me v\u00f5itleme Mihhail K\u00f5lvarti n\u00f5rga ja venemeelse linnajuhtimise vastu. Haridus peab olema eestikeelne, maksumaksja raha eest propaganda ostmine tuleb l\u00f5petada ja juhtimine peab olema efektiivne ning vaba korruptsioonist,\u00bb \u00fctles Pere.\nReformierakonna uus fraktsiooni juht kavatseb j\u00e4tkata volikogus varasemalt alustatud t\u00f6\u00f6d, kuid lubab ka uusi suundi. \u00abTeeme t\u00f6\u00f6d edasi, et Tallinnas kaoks lasteaia kohatasu, tuleks pensionilisa 200 eurot, kaoksid Keskerakonna tekitatud ummikud. \u00dchtlasi on oluline, et \u00fchistransporti arendataks koost\u00f6\u00f6s naabervaldadega, k\u00f5nniteed oleks ohutud ning rattad s\u00f5idaksid rattateedel. Lisaks suurendame linnavalitsuse panust hoonete renoveerimisel ning parandame ettev\u00f5tlust ja linnaelu Vanalinnas,\u00bb s\u00f5nas P\u00e4rtel-Peeter Pere.\nFraktsiooni uueks aseesimeheks valitud Kaupo N\u00f5lvak on oma pereettev\u00f5tte juhtimise k\u00f5rvalt olnud Tallinna linnavolikogu liige aastast 2011. \u00abPeamiselt olen volikogus hoidnud silma peal linna arengute ja planeeringute menetlemisel ning survestanud linnav\u00f5imu taristut paremini planeerima ja ehitama,\u00bb s\u00f5nas N\u00f5lvak.\nSeoses asjaoluga, et linnavolikogu senine aseesimees Kristen Michal alustas uues valitsuses t\u00f6\u00f6d kliima- ja elukeskkonnaministrina, valitakse t\u00e4nasel istungil linnavolikogule ka uus aseesimees.\nReformierakonna fraktsiooni juht P\u00e4rtel-Peeter Pere selgitas, et viimastel aastatel Tallinnas kehtinud hea tava kohaselt on \u00fcks kahest volikogu aseesimehest olnud opositsiooni esindaja ning peale eelmisi kohalikke valimisi opositsioonierakondade vahel kokku lepitud vastutusvaldkondade jaotuse kohaselt on see \u00fclesanne olnud Reformierakonna t\u00e4ita. \u00abMeie kandidaat sellele kohale on Sander Andla,\u00bb kinnitas Pere.\n\u00abLinna juhtimisele m\u00f5jub see kindlasti h\u00e4sti, kui volikogu eesotsas on ka keegi, kes esindab kriitilist meelt ja pakub alternatiivseid lahendusi linnavalitsuse plaanidele,\u00bb kommenteeris Andla.\nL\u00e4hiaja \u00fcle olulisima v\u00e4ljakutsena n\u00e4eb Andla eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku ettevalmistamist. \u00abVolikogu peab siin kindlasti aktiivselt kaasa r\u00e4\u00e4kima ja hoidma silma peal ka linnavalitsusel, et \u00fcleminekuks vajalikud ettevalmistused saaksid tehtud,\u00bb m\u00e4rkis Andla."}
{"text":"Raadiohommikus: Narva suurim erainvesteering ja riigikogulaste laristamineReedeses hommikuprogrammis r\u00e4\u00e4gime Narva suurimast v\u00e4lisinvesteeringust, rahvasaadikute laristamisest, tarkvarafirma tehingust, Eduka Eesti parimatest paladest ning EfTENi plaanidest.\nNendel teemadel r\u00e4\u00e4givad \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis haruldasi muldmetalle t\u00f6\u00f6tleva Silmeti tegevdirektor Raivo Vasnu, Soraineni vandeadvokaat ja endine peaprokur\u00f6r Norman Aas, GT Tarkvara m\u00fc\u00fcnud Taivo Remmelgas, \u00c4rip\u00e4eva arvamustoimetuse juht Neeme Korv ning EfTEN Capitali juhatuse esimees ja fondijuht Viljar Arakas.\nHommikuprogrammi teevad Martin Teder ja Kristjan Kurg.\nP\u00e4ev j\u00e4tkub kuue saatega.\n9.50\u201310.00 \u201cObskuurne majandus\u201d. Mis juhtuks, kui \u00fcks sugupool l\u00f5petaks \u00fcheks p\u00e4evaks t\u00e4ielikult t\u00f6\u00f6tamise nii palgat\u00f6\u00f6l kui ka kodus? Asjad l\u00e4heks puhta k\u00e4est.\nAga me ei pea selle \u00fcle teoretiseerima. Islandil prooviti see m\u00f5nik\u00fcmmend aastat tagasi \u00e4ra. 24. oktoobril 1975. aastal ei teinud 90% Islandi naistest t\u00f6\u00f6d. Ei kodus ega ka palgat\u00f6\u00f6l. Ja mehed olid v\u00e4ga h\u00e4das, lapsed olid kasimata ning isegi raadiost kostus meesterahvastest uudistelugejate taustal lastekisa, sest keegi neid ei valvanud.\nMiks selline streik, mis veel juhtus ja mis siis sai, kuula saatest \u201cObskuurne majandus\u201d. Saatejuht on Linda Eensaar.\n10.00\u201311.00 \u201eSisuturundussaade\u201c. R\u00e4\u00e4gime seekord sellest, kuidas v\u00f5ita tarbija t\u00e4helepanu. Meediaagentuuride OMD ja PHD uuringute juht Velli K\u00fctt ja OMD Eesti juht Toomas Tepomes jagavad teadmisi, mis on saadud \u00fcleeuroopalistest reklaamiuuringutest, ja v\u00f5rdlevad teiste riikide kogemust Eesti omaga. Saates antakse viis praktilist soovitust selle kohta, kuidas v\u00f5ita tarbija t\u00e4helepanu. Saatejuht on Hando Sinisalu.\n11.00\u201312.00 \u201e\u00c4rip\u00e4ev eetris\u201c. Arvamussaates kommenteerivad n\u00e4dala p\u00f5letavamaid teemasid ajakirjanikud Karl-Eduard Salum\u00e4e, Kristjan Pruul ja Eliisa Matsalu. Luubi alla v\u00f5etaks riigieelarve auk, riigikogu saadikute omakasuh\u00f5ngulised kuluh\u00fcvitised, Ukrainat abistava MT\u00dc Slava Ukraini korruptsiooniskandaal ja l\u00f5hkemis\u00e4\u00e4rel Keskerakond.\n12.00-13.00 \u201eFookuses: Euroopa majandus\u201c. Saatesarja hooaja viimases saates keskendume Euroopa Liidu asendile suures geopoliitilises pildis. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset osa Euroopast \u00e4rritas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni hiljutine visiit Hiinasse, kus ta j\u00e4ttis mulje, et k\u00f5neleb kogu Euroopa eest, kui lausus, et Euroopa ei peaks end kaugetesse konfliktidesse segama. N\u00f5nda viitas prantslane Taiwanile, mille \u00fcmber Puna-Hiina j\u00e4rgmisel p\u00e4eval suuri s\u00f5jav\u00e4e\u00f5ppusi alustas.\nEnt Macronil on ka \u00f5igus, et ilma Hiinata Euroopa v\u00e4hemasti praegu ei saa, sest rohep\u00f6\u00f6rdeks vajalike muldmetallide t\u00f5ttu oleme Pekingist samav\u00f5rd s\u00f5ltuvad kui fossiilk\u00fctuste puhul olime Venemaast. Kuidas Euroopa peaks oma kompassi s\u00e4ttima, aitab m\u00f5testada Euroopa Parlamendi v\u00e4liskomisjoni aseesimees Urmas Paet. Saadet juhib Indrek Lepik.\n13.00\u201314.00 \u201eL\u00e4bil\u00f6\u00f6k\u201c. K\u00fclas on g\u00fcmnasist, 18aastane Markus Kristofer Sinivee, kellel on TikToki platvormil sadu tuhandeid vaatamisi ja \u00fcle 54 000 j\u00e4lgija. Sinivee r\u00e4\u00e4gib saates sellest, kuidas olla TikTokis edukas ning kuidas on ta j\u00f5udnud j\u00e4lgijateta konto pidamisest edukaks ettev\u00f5tjaks. Noor tiktokker r\u00e4\u00e4gib oma suhtumisest, enesekindlusest ja kriitika taluvusest. Jagatakse ka soovitusi, kellele sobib \u00fcldse TikToki platvorm ning millise sisuga seal l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Saates tuleb juttu ka investeerimisest ning sellest, kust saab 16aastaselt oma esimese aktsia ostnud Sinivee infot investeerimise kohta. Saadet juhib Alyona Stadnik.\n15.00\u201316.00 \u201eTervisetark\u201c. 15. aprillil toimunud 12. Eesti peavalu p\u00e4eva konverentsil olid fookuses t\u00f6\u00f6ga seotud peavalud ning t\u00f6\u00f6keskkonna kohandamise v\u00f5imalused, et t\u00f6\u00f6taja peavalu ei m\u00f5jutaks negatiivselt t\u00f6\u00f6tulemusi, t\u00f6\u00f6taja sissetulekut ja elukvaliteeti.\nSaates kuulete HeBa Kliiniku t\u00f6\u00f6tervishoiuarsti dr Evelyn Aaviksoo konverentsiettekannet sellest, mida saaks t\u00f6\u00f6andjad ja t\u00f6\u00f6tajad koost\u00f6\u00f6s tervishoiuarstiga \u00e4ra teha, et peavalupatsientide olukorda t\u00f6\u00f6l leevendada. Virtuaalse t\u00f6\u00f6keskkonnaspetsialisti VITSi asutaja Jaanika Jelistratov selgitab aga seda, miks on oluline t\u00f6\u00f6keskkonna riskianal\u00fc\u00fcs ja kuidas nii t\u00f6\u00f6tajad kui t\u00f6\u00f6andjad v\u00f5iks seda enda kasuks \u00e4ra kasutada.\nKonverentsi ettekanded on t\u00e4ies mahus j\u00e4relvaadatavad patsiendiportaalis virtuaalkliinik.ee ning Eesti Migreeni ja Peavalu Seltsi Facebooki lehel. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee \u00e4rijuht Tuuli Seinberg.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"\u201ePUUDUTA MIND\u201c 273. SAADE | Ants Rootslane: harjusin peksmisega \u00e4ra, sest iga avalik peksmine t\u00f5i mulle terve hunniku uusi klienteM\u00fcstilistele ja vahel ka maistele teemadele p\u00fchendunud ajakirjaniku Sirje Presnali ja \u00d5htulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi \u201ePuuduta mind\u201c saate k\u00fclalisteks on taaskord Ants Rootslane. Mees, kes on meie saates istunud nii siin-, kui ka sealpool lauda - nii saatejuhi, kui ka -k\u00fclalisena. \u201eSama tihti, kui ma defineerin ennast terapeudi ameti abil v\u00f5i H\u00fcpnotis\u00f6\u00f6r Ants nime alt, olen ma sama tihti ka lihtsalt \u00fcks tavaline uudishimulik \u00f5ppija,\u201c tutvustab mees end ise.Vaata videointervjuud!\nAnts alustas iseenda unikaalse t\u00f5e otsinguid p\u00e4rast keskkooli, kui koges h\u00fcpnoteraapiat. \u201eSelles oli midagi nii suurt, mida keeles olevate h\u00e4\u00e4likutega pole v\u00f5imalik v\u00e4ljendada,\u201c tunnistab mees. \u201eLeidsin seej\u00e4rel endale paremaid ja mitte nii v\u00e4ga h\u00e4id \u00f5petajaid, kes aitasid mind teadmiste omandamisega. Minu suurep\u00e4rasteks h\u00fcpnoosi\u00f5petajateks on olnud Albert Stepanjan, dr Richard Nongard ja Anil Chandwani.\u201c\nH\u00fcpnoosile lisaks on Ants leidnud v\u00e4ga toimiva ja p\u00f5hilisi elu aspekte arvestava ja muutva teraapia, milleks on konstellatsioon ehk teisis\u00f5nu s\u00fcsteemne pereteraapia. \u201eSee meetod annab v\u00f5imaluse v\u00e4lja tuua inimese sisemise pildi ning teatud tehnikate abil saab muuta ka kogu arusaama elust, suhetest, valikutest ja k\u00e4itumistest. Minu suurimad \u00f5petajad selles vallas on olnud Kalmer Kase, Tiiu Bolzmann, Maire Taska, Olga Knjaseva, Karin London, Satori Darshan ja Mihhail Burnjashev,\u201c lisab Ants.\n\u201eSamuti on k\u00f5ige k\u00f5rval koht olnud ka hingamise \u00f5ppimisel. Terapeutilist ja s\u00fcvahingamist olen \u00f5ppinud maailma tunnustatuima meistri k\u00e4e all, kelleks on Dan Brule. Tema hingamist\u00f6\u00f6 on hetkel maailma \u00fcks n\u00f5utumaid. T\u00e4naseks olen saanud tema k\u00e4e all hingamise meistriks, osates k\u00fcmneid tehnikaid elumuutvaks hingamiseks.\u201c\n\u201eSamuti olen l\u00e4binud terve hulk koolitusi, et tuua igasse teraapiasse lisav\u00e4\u00e4rtust. Praegu \u00f5pin intensiivselt trauma olemust ja k\u00e4sitlust teraapilises kontekstis. See professionaalne oskus on vajalik igale terapeudile, kuna me k\u00f5ik oleme elanud \u00fcle v\u00e4iksemal v\u00f5i suuremal m\u00e4\u00e4ral m\u00f5ne trauma, mis on m\u00f5jutanud meie keha, hinge ja hingamist.\u201c See k\u00f5ik ongi viinud terapeuti l\u00e4hemale unikaalsele maailma tunnetusele ja tema enda erilise t\u00f5eni.\nAnts Rootslane\n(Martin Ahven)\nTere armsad \u201ePuuduta mind\u201c saate vaatajad ja tere tulemast Ants! Oled v\u00e4isanud meie saateid mitmeid kordi, istunud nii intervjueerija, kui ka intervjueeritava toolil. T\u00e4nase kutsumise p\u00f5hjuseks on meedias sinu persooni \u00fcmber lahvatanud \u00e4revad diskussioonid. Tuleb tunnistada, et nende tagamaad on meie saate vaatajate jaoks j\u00e4\u00e4nud pisut arusaamatuks. Siinkohal tahaksin meelde tuletada, et h\u00fcpnotis\u00f6\u00f6r Ants astus laiema avalikkuse ette just \u201ePuuduta mind\u201c saates viis aastat tagasi.\nJah ja see on \u00fcks populaarsemaid lugusid YouTube`is, seda on t\u00e4naseks vaadatud \u00fcle 90\u00a0000 korra.\nSaade, mis sai salvestatud aastal 2018, on teie ees:\nMa ei olnud konstellatsioonist eriti varem midagi kuulnud ja n\u00e4gin vist \u00fcldse esimest korda elus lihast ja luust h\u00fcpnotis\u00f6\u00f6ri. Olin elevil nagu v\u00e4ike laps, et vau, mis n\u00fc\u00fcd saama hakkab. N\u00fc\u00fcd on saanud see, et oled hetkel meedias nagu kuum kartul. M\u00f5nede poolt palavalt armastatud ja teiste poolt justkui naeruv\u00e4\u00e4ristatud. N\u00f5iajaht sinu peale on t\u00e4ies hoos.\nAbsoluutselt!\nSee v\u00f5ib p\u00e4ris r\u00e4nk olla, sest oled poole peenemaks j\u00e4\u00e4nud.\nViimased kuud on olnud isiklikus plaanis t\u00f5epoolest \u00e4\u00e4rmiselt keerulised, mitte isegi t\u00f6\u00f6 m\u00f5ttes. Aga selle n\u00f5iajahiga olen juba harjunud. See hakkas t\u00e4pselt aasta tagasi, kus minu t\u00fchistajatel ei olnud mitte millestki kinni hakata. Nad osalesid minu webinaril ja noppisid sealt selliseid lauseid, et siis kuidagi esitleda mind justkui naiste v\u00e4givalla pooldajana, mis on t\u00e4iesti absurdne. T\u00f5in seal lihtsalt \u00fche n\u00e4ite osaleja k\u00fcsimuse pealt, kuid ajakirjanik v\u00f5ttis selle kontekstist v\u00e4lja ja pani sildi k\u00fclge.\nMingis m\u00f5ttes harjusin sellise peksmisega \u00e4ra, sest iga peksmine t\u00f5i mulle terve hunniku uusi kliente. Ma ei ole tulnud meediasse selleks, et armastust v\u00e4lja lunida v\u00f5i mingit populaarsust, mul oli enne t\u00f6\u00f6d ja mul on ka p\u00e4rast seda kiusamist t\u00f6\u00f6d. Ja kui ma \u00fchel p\u00e4eval enam ei viitsi meedias eksisteerida, siis ei juhtu minu elus ka midagi hullu. Minu jaoks on see mingis m\u00f5ttes nagu m\u00e4ng.\nMiks see v\u00f5ibolla seekord on minu jaoks keeruline? Kui sa matad oma l\u00e4hedase inimese ja s\u00f5idad parasjagu matustelt koju, siis ajakirjanik saadab mulle j\u00e4lle t\u00e4pselt needsamad k\u00fcsimused, mida on aasta aega k\u00fcsitud ja siis sa m\u00f5tled, et sul ei ole enam mitte midagi vastata ja sa ei jaksagi vastata. Oled just pidanud kalli inimese matuseid ja n\u00fc\u00fcd tahaks lihtsalt iseendale aega anda.\nMu m\u00f5istus ei t\u00f6\u00f6tanud, mu keha \u00fctles t\u00e4iesti \u00fcles ja see oli see koht, kus sain aru, et siit ma \u00fcksi v\u00e4lja ei tule.\nMa ei r\u00e4\u00e4gi siinkohal veel isiklikust elust - v\u00e4ljapressimistest ja k\u00f5igest muust, millega olen siin viimased kuud tegelenud. Mu keha \u00fctles \u00fchel hetkel lihtsalt \u00fcles ja asi l\u00e4ks nii hulluks, et olin roolis, kui mul hakkas \u00e4ra kaduma teadvus. Olin nagu \u00e4rkvel, aga ma ei suutnud reageerida. Ja kui olin foori taha j\u00e4\u00e4nud, siis \u00fcks inimene tuli ning koputas mulle akna peale. Alles siis mul tuli m\u00f5istus tagasi.\nSamal perioodil tegin saadet, kus ema oli kaotanud v\u00e4ikese lapse ja see oli minu jaoks \u00fcks raskemaid saateid \u00fcldse, sest samal ajal kaotasin mina oma l\u00e4hedase inimese. Kui meil oli surnuaia v\u00f5te, siis re\u017eiss\u00f6\u00f6r n\u00e4gi, et minuga juhtus seal midagi. Ma l\u00e4ksin koju ja viis tundi oli mul t\u00e4iesti blackout. Tean, et ma l\u00e4ksin voodisse, aga ei j\u00e4\u00e4nud magama. Mu m\u00f5istus ei t\u00f6\u00f6tanud, mu keha \u00fctles t\u00e4iesti \u00fcles ja see oli see koht, kus sain aru, et siit ma \u00fcksi v\u00e4lja ei tule. Et mul ei ole jaksu v\u00f5idelda v\u00f5i selgitada koguaeg Eesti Ekspressile seda furoori, mida nad \u00fcles keeravad.\nSiis m\u00f5tlesingi, et ma ei l\u00e4he sinna v\u00f5\u00f5rasse v\u00f5imum\u00e4ngu kaasa. Kui loen minust kirjutatud artikleid, loen seda pidevat hala, siis mul hakkab nende p\u00e4rast piinlik. Miks? Sest need koerad lihtsalt kiunuvad, aga mina teen tegusid. Ma ei taha neid kuidagi v\u00e4hendada, kaugel sellest. Mina teen nii t\u00f6\u00f6d nagu mina tahan, aga kadedad \u00fcritavad v\u00e4ita, et ma ei ole mitte midagi \u00f5ppinud. J\u00e4\u00e4b selline tunne nagu ma \u00e4rkasin hommikul \u00fcles ja hakkasin terapeudiks.\nViis aastat tagasi alustasin konstellatsiooniga. See on v\u00e4ga p\u00f5hjalik \u00f5pe, mis kestab kolm aastat. Lisaks pereteraapia sissejuhatav aasta, NLP, ps\u00fchhotrauma koolitused, \u00e4rilepitaja koolitused ja \u00e4riorganisatsioonide t\u00f6\u00f6d olen \u00f5ppinud n\u00fc\u00fcd viimased poolteist aastat. Iga aasta t\u00e4iendan ennast.\nMa ei l\u00e4he \u00fclikooli, sest ma t\u00f6\u00f6tan selle segmendi inimestega, kes ei ole teaduskraadidega inimeste poolt abi saanud. See ei t\u00e4henda, et nad teeksid oma t\u00f6\u00f6d kuidagi halvasti v\u00f5i ma halvustaks nende t\u00f6\u00f6d, vaid hoopis vastupidi. Meil peab olema ka mingi selgelt m\u00f5\u00f5detav alternatiiv ja t\u00e4na ma seda alternatiivi pakungi. See ajabki \u00fclikooli l\u00f5petanuid n\u00e4rvi. Eriti ajab neid vihaseks, et laiutan n\u00fc\u00fcd ka teleekraanil.\nTegelikult ongi j\u00e4\u00e4nud paljudele tunne, et ilmusid ei tea kust, pani \u0161ikid riided selga ja hakkasid targutama.\nK\u00f5ige huvitavam on see, et mind on r\u00fcnnatud isegi pseudoteaduste levitamises. Saatsin kriitikutele teadusuuringud, mis kinnitavad, et konstellatsioon ei ole pseudoteadus. See toetub pereteraapiale ehhki vaatab inimest laiemalt - inimese hingelist poolt ja varjatud sidemeid. Meil on kahte liiki koolkond. \u00dcks on see, mis tegeleb m\u00f5istusega ja teine on see, mis tegeleb alateadliku poolega. Ja nende jaoks tundubki see error, et kuidas on v\u00f5imalik seda alateadvust ja peres\u00fcsteemi niimoodi seostada ja n\u00e4hagi tulemust, kuidas need inimesed terveks saavad.\nMulle meeldis Ekspressi artiklis see, kui Ott Oja \u00fctles, et see on algeline ps\u00fchholoogia, mida ma kasutan rollivahetuse puhul. Samal ajal t\u00f6\u00f6tavad tema juhitud Vaimse Tervise \u00dchingus ps\u00fchhodramaatikud, kes on toonud raviprotseduuridesse selle rollivahetuse sisse ning teavad, et see on v\u00e4ga t\u00f6\u00f6tav metoodika ning mida kasutatakse v\u00e4ga laialdaselt. Mis algelisest ps\u00fchholoogiast me siin r\u00e4\u00e4gime?\nOja m\u00f5nitas tegelikult ka neid spetsialiste, kes sellega samuti igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tavad ehk ps\u00fchhodramaatikuid. Mul tekib k\u00fcsimus, kui s\u00f5na v\u00f5tab inimene, kes on Eesti Vaimse Tervise \u00dchingu juht, aga tal ei ole minu teada mingit ps\u00fchholoogilist haridust, vaid ta on rohkem majanduse inimene, siis talle v\u00f5ibki tunduda errorina kogu see ps\u00fchholoogia maailm.\nSulle on heidetud ette ka edevust ehk enda pressimist telesse reklaami eesm\u00e4rgil.\nMul ei olnud seda telesaadet tegelikult vaja. Tuuli Roosma tuli esimest korda minu jutule plaaniga panna mind igap\u00e4evaselt eetrisse. Sain v\u00e4ga kiiresti aru, et see oleks minu enesetapp. Mulle ei meeldinud see formaat, mida mulle pakuti. \u00dctlesin ei, sest mul ei olnud vaja suurt meedia t\u00e4helepanu. Olin palju populaarsem oma segmendis. Ma ei ole k\u00e4inud meedias ega kuskil mujal ukse taga palumas, et kirjutage minust midagi. See k\u00f5ik on tulnud ise.\nJa nagu Tuuli mulle \u00fctles, siis tal ei ole Eestis kedagi teist v\u00f5tta, kes r\u00e4\u00e4giks h\u00e4sti, kes r\u00e4\u00e4giks adekvaatset juttu ja kelle t\u00f6\u00f6l oleks kiired ja t\u00f5husad tulemused. Ta k\u00e4is mind enne testimas, et aru saada, kas see millega ma tegelen on ohtlik v\u00f5i mitte. Ta kuulis s\u00f5brannadelt, kuidas nemad on k\u00f5ik unistuste mehed omale leidnud peale minu juures k\u00e4imist, seega loomulikult tal tekkis huvi.\nNeid produktsioone on teisigi, kes on mulle ekraaniaega pakkunud. Ja kui mul see tunne tekkis eelmisel suvel, et ma pean seda tegema, siis ma ei saanud aru miks. Teadsin, et see v\u00f5ib olla minu h\u00e4ving ja l\u00f5pp, sest kuulsus on kahe teraga m\u00f5\u00f5k. Me teame ju milline meie \u00fchiskond on. Aga sain aru, et see on millegi jaoks vajalik. Kui \u00fctlesin Tuulile, et n\u00fc\u00fcd ma olen valmis, siis ta leidis selle v\u00f5imaluse, mida me n\u00fc\u00fcd siis teemegi.\nMul on v\u00e4ga hea meel, et saan seda saadet teha. Arvan, et teen seda isikliku arengu m\u00f5ttes. Sellest saatest s\u00fcnnib midagi suuremat, mida te n\u00e4ete s\u00fcgisel ja millest ma ise sain aru kolm p\u00e4eva tagasi. See ei ole see, et ma tulin ekraani peale t\u00e4helepanu lunima. Elu on tunduvalt lihtsam, kui mul ei k\u00e4i need ahistajad \u00fcmber maja, nad ei j\u00e4lita mind v\u00f5i Ekspress ei istu mul koguaeg kukil. Ma saaksin rohkem t\u00f6\u00f6d teha, aga praegu tegelen igan\u00e4dalaselt sellega, et end koguaeg \u00f5igustada, see on nii t\u00fc\u00fctu.\nJ\u00f5uan taas ringiga tagasi p\u00f5hjusesse, miks ajad paljudel harja punaseks. Sa oled noor, n\u00e4ed hea v\u00e4lja, tark ning tagatipuks ka h\u00e4bematult edukas. Sinus on k\u00f5ik need elemendid, mis kadedaid \u00e4rritab.\nJa seee on ka huvitav, et k\u00f5ik, mida see t\u00fc\u00fcp teeb, muutub kullaks. Kogu selle kiusamise taga ongi kadedus. Aga kui te tahate samasugust asja luua, siis l\u00f5petage \u00e4ra see vingumine seal meedias ja tegelege oma t\u00f6\u00f6ga. Miks nad mind t\u00f5endusp\u00f5hiselt r\u00fcndavad, ka mina m\u00f5tlesin selle peale. Ma ju n\u00e4itan, et erapraksisega on v\u00f5imalik v\u00e4ga edukaks saada.\nMeil on Eestis vaimse tervise kriis, kus v\u00e4ga paljud inimesed j\u00e4\u00e4vad abita\nMeil jooksevad tegelikult Eestis ps\u00fchholoogid haiglatest \u00e4ra. Ma saan aru, miks nad jooksevad. Sest riiklikus s\u00fcsteemis on see tunnitasu sul nii v\u00e4ike. Aga kui lood erapraksise, siis teenid ju tunduvalt rohkem. V\u00f5ibolla on ka see m\u00f5jutanud v\u00e4ga palju t\u00f5endusp\u00f5hiseid inimesi, et kuidas see t\u00fc\u00fcp ju saab, aga mina olen veel \u00fclikoolipaberitega ka, ma saaksin ju seda sama teha.\nMinu kraesse pannakse kogu riikliku s\u00fcsteemi puuduj\u00e4\u00e4k, see kantakse minu peale ja h\u00e4vitatakse mind. T\u00f5endusp\u00f5hiselt v\u00f5iksin karjuda samamoodi riigi peale l\u00e4bi meedia, et me oleme h\u00e4das, meil ei ole spetsialiste, palun tehke midagi v\u00f5i tehku v\u00e4hemalt ettepanekuid, kuidas seda s\u00fcsteemi muuta nii, et meil tuleks spetsialiste peale.\nMeil on Eestis vaimse tervise kriis, kus v\u00e4ga paljud inimesed j\u00e4\u00e4vad abita. Mis ma \u00fctlen sellele inimesele, kes on aastaid k\u00e4inud l\u00e4bi k\u00f5ik ps\u00fchhiaatriakliinikud ja saanud igasuguseid ravimeid? Mis ma \u00fctlen talle? \u00dctlen, et olen t\u00f5endusp\u00f5hiselt ohtlik ja mine siis palun, h\u00e4vine vaikselt, ma ei taha seda s\u00f5na k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega v\u00e4lja \u00f6elda, aga mine koole seal voodis \u00e4ra.\n\u00dchel hetkel t\u00f5stavad arstid ka k\u00e4ed \u00fcles. V\u00e4ga paljude inimeste puhul on see nii, et nad ei oska enam midagi teha. Ma ei \u00fctle ka, et mina alati oskan. Ka mul on oma t\u00f6\u00f6s eba\u00f5nnestumisi. Seda on igal spetsialistil. K\u00f5ik s\u00f5ltub v\u00e4ga palju koost\u00f6\u00f6st inimesega. Minu leivanumbriks on olnud paratamatult nende inimeste aitamine, kes ei ole saanud mingil muul kujul abi v\u00f5i kes ei taha ainult sellist abi, et pannakse antidepressandid peale. Isegi ei otsita v\u00f5imalusi, kuidas inimene saaks muud teraapiat, sest meil ei ole spetsialiste sellisel kujul saada. Ooteaeg on niiv\u00f5rd pikk.\nN\u00f5iajaht on sinu suhtes igal juhul alanud ja meil siin k\u00f5rvalseisjatena on p\u00e4ris p\u00f5nev j\u00e4lgida, millega see p\u00e4\u00e4dib.\nVaata p\u00f5nevat videointervjuud!\n\u201ePuuduta mind\u201c saatek\u00fclaline Ants Rootslane\nSAATES K\u00d5LANUD TEEMAD:\nN\u00f5iajaht nimega Ants Rootslane\nMeedia k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu head ja halvad pooled\nPoliitika\nAjakirjanikud\nErinevad maailmad\nAreng ja muutused\nUus raamat tulekul\nIseenda abistamine\n\u00c4ris\u00fcsteemid\nHirmu \u00fcletamine\nH\u00c4ID M\u00d5TTEID ANTSULT:\nIga \u201epeksmine\u201c meedias t\u00f5i mulle terve hunniku uusi kliente. Mul oli enne t\u00f6\u00f6d ja mul on ka p\u00e4rast seda t\u00f6\u00f6d, kui ma \u00fchel p\u00e4eval enam ei viitsi meedias eksisteerida. Seega on see k\u00f5ik mingis m\u00f5ttes minu jaoks nagu m\u00e4ng.\nKui ma loen neid minust tehtud artikleid, loen seda t\u00f5endusp\u00f5hist pidevat hala, siis mul hakkab nii piinlik. Miks? Sest k\u00f5ik lihtsalt kiunuvad, aga mina teen tegusid.\nMeil peab olema mingi selgelt m\u00f5\u00f5detav alternatiiv ja t\u00e4na ma seda alternatiivi pakungi.\nVahepeal on hea kellegagi koost\u00f6\u00f6d teha. Meil on teletiimis m\u00f5nus vaib ja see annab mulle mingisuguse uue hingamise ja arengu ka iseendale.\nTuleb julgeda olla selline nagu sa oled, sind ei saa keegi pakendisse panna. Aga meid k\u00f5iki tahetakse kahjuks sinna panna.\nMeil on oma eriala, meil on oma eetikakoodeks, mis on t\u00e4pselt ps\u00fchholoogiliste raamide poolt koostatud. Meil on k\u00fcll oma eetika, aga ma v\u00f5in olla oma tegevuses vaba, v\u00f5in vabalt ennast v\u00e4ljendada.\nMa p\u00fcsin siin t\u00e4pselt senikaua kuni ma viitsin seda t\u00f6\u00f6d teha.\nMa v\u00e4ga armastan pereterapeute ja ma arvan, et neist on v\u00e4ga palju kasu, sest nad vaatavad inimest kui tervikut, mitte ainult kui indiviidi. Me k\u00f5ik oleme mingite tervikute osa.\nMe ei tee oma teletiimiga kannatust meelelahutuseks, vaid me n\u00e4itame uusi lahendusi ehk seda kuidas inimestel on v\u00f5imalik tulla erinevatest olukordadest v\u00e4lja.\nOn kaks erinevat maailma. Toimetuleku maailmas me tegeleme koguaeg sellega, kuidas s\u00fcmptomitega toime tulla, aga arengu maailmas vaatame s\u00fcmptomit kui kingitust, mis juhatab meid vastuseni.\nMa toon selle saatega midagi uut n\u00e4htavaks, mingit uut liikumist. Kes veel toob uut liikumist \u00fchiskonda, kui mitte noored?\nMulle meeldib, et kui sa k\u00f5nnid nagu noateral, siis see hoiab ka meele erksana. Sa hoiad iseennast erksa inimesena ehk siis sa koguaeg arened ja laiened.\nVahel tundub, et ka minu \u00fcmber olevad inimesed ei saa tegelikult aru sellest elust, mida ma elan ja see edukas olemine t\u00e4hendab mingis m\u00f5ttes ka \u00fcksi olemist.\n\u00dcks suurim \u00f5ppetund mulle sel aastal on: \u201e\u00c4ra, Ants, mine v\u00f5\u00f5rastesse v\u00f5imum\u00e4ngudesse\u201c. Kui ps\u00fchholoogid tahavad, siis r\u00fcnnake. Kui ajakirjanikud tahavad, siis r\u00fcnnake. Mul ei ole isiklikku viha, ma naeratan. \u00c4rge laske mind oma uksest sisse, ma teen oma meedia.\nMa ei anna oma raamatuid v\u00e4lja selleks, et ootaksin suuri m\u00fc\u00fcginumbreid. Tahan teha oma loomingut nii, et ma elan selle ise l\u00e4bi ja olen seal sees.\nMa suudan samastuda k\u00f5ikide \u00fchiskonna erinevate gruppideg. V\u00f5ingi suhelda ps\u00fchholoogiliselt ebastabiilse inimesega, j\u00e4rgmisel hetkel tippjuhiga, mul ei ole vahet. Ma ei m\u00f5ista kedagi hukka, ma ei ole kohtunik, mulle ei ole keegi Jumala rolli andnud, ma v\u00f5tan inimesi nii nagu nad on.\nEesti on nii v\u00e4ike turg, kui keegi hullult jama korraldaks, siis see tuleb v\u00e4lja.\nSa ei tea l\u00f5puks kunagi, mis inimestega sa t\u00f6\u00f6tad.\nMulle meeldib neid m\u00e4nge m\u00e4ngida, aga sellest peab s\u00fcndima ka mingi areng.\nL\u00f5petage see v\u00e4givald enda sees \u00e4ra! Kes te olete, et peate koguaeg hinnanguid andma v\u00f5i kedagi l\u00f5putult risti l\u00f6\u00f6ma? V\u00f5tke inimesi sellistena nagu nad on.\nMul \u00fcks \u00f5petaja \u00fctles kunagi, et sul peab olema alati puu, kuhu taha sa varjud. Minu \u00fcks reegel on see, et ma ei k\u00e4i kunagi oma isiklikku elu v\u00e4lja ja keegi ei tea tegelikult mis elu ma elan.\nMinu s\u00f5na j\u00e4\u00e4b vabaks, \u00fchiskondlikul tasemel ma j\u00e4tkan. Seisan edaspidi s\u00f5navabaduse eest ja tuleb anda ka s\u00f5na neile, keda tahetakse vaigistada. Me oleme k\u00f5ik inimesed ja meil peab j\u00e4\u00e4ma inimlik s\u00f5na- ja tegutsemisvabadus alles.\nKui sa ei riku seadust, sa ei kahjusta inimesi, siis sul peab olema \u00f5igus tegutseda. K\u00f5igi s\u00f5na peab olema kuuldud.\nIgas kaoses tuleb alati selgus, \u00fckski s\u00fcsteem ei muutu kui ei ole kaost.\nNeed, kes tahavad v\u00e4ga turvaliselt vanast kinni hoida, siis te j\u00e4\u00e4tegi sinna kinni. Ja siis on teised, kes liiguvad edasi uute s\u00fcsteemidega. Kriis toob alati v\u00e4lja uued tegijad, kes toovad v\u00e4lja uusi liikumisi.\nViha on ju liikumapanev j\u00f5ud, see tekitab mingi protsessi sinus.Ma ei saa seda tunnet sinus tekitada, kui seda sinus olemas ei ole. Sa ise lood selle tunde oma mineviku kogemuste p\u00f5hjal, mina lihtsalt k\u00e4ivitan selle.\nMe peame \u00f5ppima j\u00e4rjest rohkem n\u00e4gema seda isiklikku konteksti ka enda \u00e4ris\u00fcsteemides. Nii toome palju rohkem selgust ja kergust \u00e4ris\u00fcsteemidesse ning t\u00f5stame l\u00e4bi selle ka produktiivsust.\nMe ei saa mitte milleski enam kindel olla, k\u00f5ik muutub ja me peame koguaeg j\u00e4rgi muutuma. Kes j\u00e4\u00e4b maha, see j\u00e4\u00e4b maha, keegi ei tule kaka- ega pissipotiga sind teenindama.\nKui te tahate ikkagi saavutada oma elus edu v\u00f5i kergemat liikumist, siis tuleb enda varjud \u00fcles leida, aga sellega tuleb osata ka t\u00f6\u00f6d teha.\n\u00c4ra satu v\u00f5\u00f5rastesse v\u00f5imum\u00e4ngudesse, vaid ela oma elu.\n\u201ePuuduta mind\u201c saateid saad vaadata igal p\u00fchap\u00e4eva hommikul TV3 Life telekanalilt v\u00f5i j\u00e4relvaadata TV3.ee veebilehelt\n\u201ePuuduta mind\u201c saatek\u00fclaline Ants Rootslane"}
{"text":"J\u00f5hvis arendatakse uusi k\u00fcberturbelahendusiTALLINN, 20. aprill, BNS \u2013 J\u00f5hvis kogunevad reedel k\u00fcberturbeentusiastid \u00fcle Eesti, et leida uuenduslikke lahendusi k\u00fcberturvalisusega seotud probleemidele ja v\u00e4ljakutsetele.\nStartup Estonia ja kood\/J\u00f5hvi poolt ellu kutsutud k\u00fcberturvalisuse h\u00e4katon kestab 48 tundi ja selle k\u00e4igus arendavad programmeerijad ideid alates k\u00fcberturbealase teadlikuse t\u00f5stmisest kuni uute praktiliste lahenduste loomiseni.\u00a0\nGlobaalsete prognooside kohaselt l\u00e4heb k\u00fcberkuritegevus 2025. aastaks maailmas maksma ligi 10 triljonit eurot aastas. Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti koostatud k\u00fcberturvalisuse aastaraamatu andmetel toimus Eestis eelmisel aastal 2672 m\u00f5juga intsidenti ning ka k\u00fcberohtude arv ja keerukus on kasvutrendis.\nK\u00fcberkuritegevus h\u00f5lmab laia kuritegude ampluaad, n\u00e4iteks arvutis\u00fcsteemidesse sissemurdmist, isikuandmete v\u00f5i finantsandmete varastamist, viiruste v\u00f5i pahavara levitamist ning interneti kasutamist pettuste v\u00f5i kelmuste toimepanemiseks, m\u00f5jutades igap\u00e4evaselt nii \u00fcksikisikuid, ettev\u00f5tteid kui riike.\nK\u00fcberturvalisuse h\u00e4katonist v\u00f5tab osa \u00fcle 130 osaleja ja mentori. 21-23. aprillil t\u00f6\u00f6tatakse meeskondades, et leida uuenduslikke lahendusi konkreetsetele v\u00e4ljakutsetele ja n\u00e4dalavahetuse l\u00f5puks on k\u00f5igi tiimide eesm\u00e4rgiks esitleda t\u00f6\u00f6tavat protot\u00fc\u00fcpi v\u00f5i lahendust.\n\"L\u00e4bi intensiivse ajur\u00fcnnaku, erinevate taustteadmiste kokku toomise ja tipptasemel mentorite abi saab ka 48 tunni jooksul palju saavutada,\" kinnitas kood\/J\u00f5hvi koolijuht Karin K\u00fcnnapas.\nV\u00e4ljakutsed on esitatud nii osalejate endi kui koost\u00f6\u00f6partnerite poolt, kes otsivad lahendusi igap\u00e4evastele probleemidele ja kitsaskohtadele. Nii hakkavadki tiimid n\u00e4dalavahetusel arendama n\u00e4iteks deepfake-tehnoloogia tuvastavat programmi, tekstiroboti ChatGPT baasil t\u00f6\u00f6tavad koodianal\u00fc\u00fcsi t\u00f6\u00f6riista ja \u00f5ngitsusr\u00fcnnakute vastaseid lahendusi.\n\"Startup Estonial on hea meel olla partner kood\/J\u00f5hvile esmakordses k\u00fcberturbe h\u00e4katoni ellukutsumises. Kood\/J\u00f5hvi \u00f5ppeprogramm arendab muuhulgas ka k\u00fcberturvalususe alaseid teadmisi, seega on v\u00e4ga tervitatav, et Eesti k\u00fcberturbe \u00f6kos\u00fcsteemi soovitakse panustada h\u00e4katoni korraldades,\" \u00fctles Startup Estonia k\u00fcbertehnoloogia valdkonna juht Kati P\u00e4rn.\n\"Ootame palju elluviidavaid ideid ja lahendusi h\u00e4katoni v\u00e4ljakutsetele ning loodame, et nii m\u00f5nigi tiim saab \u00fcritusest inspiratsiooni oma startup luua,\" lisas P\u00e4rn, r\u00f5hutades et Eesti startup \u00f6kos\u00fcsteem pakub viljakat pinnast uute startup edulugude kirjutamiseks.\nkood\/J\u00f5hvi k\u00fcberturbe h\u00e4katon toimub vahemikus 21.-23. aprill kood\/J\u00f5hvi koolimajas aadressil 2. Tartu p\u00f5ik 5. \u00dcritus kulmineerub p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul toimuva ideede esitluse ja autasustamisega.\nKood\/J\u00f5hvi on uudne programm t\u00e4iskasvanutele, mis pakub 21. sajandi l\u00e4henemist programmeerimise \u00f5ppimisele, et v\u00e4hendada tarkvaraarendajate puudust ja v\u00f5imaldada teistest valdkondadest p\u00e4rit inimestele uusi ja huvitavaid v\u00f5imalusi elus.\nKooli rahastavad \u00fcle 30 ettev\u00f5tte, sealhulgas paljud idufirmad ja \u00fckssarvikud, kes on valmis p\u00e4rast kaheaastase programmi l\u00f5ppemist \u00f5ppijaid t\u00f6\u00f6le v\u00f5tma.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"ArvutikelmusPOLITSEI19. aprillil p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5gevamaal politseisse 49-aastane naine, kelle l\u00e4hisugulane oli tema teadmata kasutanud ID-kaarti ja selle paroole laenu v\u00f5tmiseks ning erinevate teenuste tellimiseks. Esialgne tekitatud kahju on 12 072 eurot.PPA"}
{"text":"Europarlment kiitis heaks kr\u00fcptovaluutareeglidEuroopa Parlament kiitis neljap\u00e4eval heaks maailma esimese k\u00f5ikeh\u00f5lmava reeglistiku kr\u00fcptovaluuta reguleerimiseks, millega loodetakse kaitsta investoreid kuritarvituste ja manipulatsioonide eest.Neljap\u00e4eval andis Euroopa Parlament oma heakskiidu kr\u00fcptomaksete j\u00e4lgimisele, rahapesu t\u00f5kestamise parandamisele ning j\u00e4relevalve ja tarbijakaitse \u00fchtlustamisele. Eesm\u00e4rk on muu hulgas raskendada virtuaalvaluutade kasutamist kuritegelikul eesm\u00e4rgil.\nParlament h\u00e4\u00e4letas Strasbourgis selge h\u00e4\u00e4lteenamusega kr\u00fcptovarade \u00fclekandmist ja j\u00e4lgimist k\u00e4sitleva m\u00e4\u00e4ruse vastuv\u00f5tmise poolt. Samuti v\u00f5ttis parlament vastu teise seaduseeln\u00f5u, millega kehtestatakse \u00fchised eeskirjad kr\u00fcptovaluutade j\u00e4relevalve, tarbijakaitse ja keskkonnaalase vastutuse kohta.\nKr\u00fcptovaluutade puhul on muret tekitanud nende omanike halb kindlustatus, reguleerimise killustatus riiklikeks karistusmeetmeteks riigi\u00fclesel turul ja v\u00f5imalus kasutada kr\u00fcptovaluutasid kuritegeliku vara varjamiseks.\nKr\u00fcptoraha rahapesu vastaste meetmete puhul keskendub EL sellele, kus Bitcoin, Ether ja muud digitaalrahad vahetatakse tavap\u00e4rase raha, n\u00e4iteks eurode v\u00f5i dollarite vastu. Seet\u00f5ttu on v\u00e4lja j\u00e4etud otsesed \u00fclekanded platvormide\u00fcleste kr\u00fcptorahakottide omanike vahel, mida oleks niikuinii raske kontrollida."}
{"text":"President Putini raskeim haigus: tuumapeavaluTuumalaengud degradeeruvad ja keegi ei tea, mis seisus on Venemaa tuumaj\u00f5ud tegelikkuses, kirjutab\u00a0Balti Venemaa-uuringute Keskuse direktor Vladimir Ju\u0161kin.Eelmise\u00a0aasta\u00a026.\u201329. oktoobrini toimus Putini eestvedamisel strateegiliste tuumaj\u00f5udude \u00f5ppus maal, merel ja \u00f5hus. Kamt\u0161atkal asuva Kura pol\u00fcgooni suunas lasti Plessetskist v\u00e4lja mandritevaheline ballistiline rakett Jars ja Barentsi merel viibivalt allveelaevalt ballistiline rakett Sineva, strateegilistelt pommituslennukitelt Tu-95MS tulistati v\u00e4lja \u00f5hus baseeruvad tiibraketid.\nVaatleja v\u00f5is m\u00e4rgata, et k\u00f5ik raketid lendasid l\u00e4\u00e4nest itta, kuid lahinguolukorras peaksid nad lendama l\u00f5unast p\u00f5hja poole (\u00fcle p\u00f5hjapooluse USAsse), ja mitte 7000, vaid 12\u202f000 kilomeetrit.\nIga\u00fcks, kes on v\u00e4hegi kursis ballistilise raketi trajektoori arvutamise teooria ja raketi d\u00fcnaamiliste omadustega, teab, et arvestada tuleb raketile m\u00f5juvate j\u00f5ududega \u2013 millest peamine on gravitatsiooniline k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud \u2013, aga ka Maa magnetv\u00e4lja omaduste ja Maa atmosf\u00e4\u00e4riga (koostis, tihedus, r\u00f5hk, temperatuur, helikiirus jne). Need\u00a0m\u00f5jutavad raketti kogu selle teekonna v\u00e4ltel. Kuna neid h\u00e4ireid ei saa konkreetse stardi puhul t\u00e4pselt\u00a0ennustada, tekib trajektoori hajumise probleem. Seda viga saab v\u00e4hendada raketi trajektoori mittelineaarsete diferentsiaalv\u00f5rrandite s\u00fcsteemi juhuslike suuruste v\u00f5i juhuslike funktsioonide sisestamisega.\nSeet\u00f5ttu lasevad kindralid rakette l\u00e4\u00e4nest itta alati m\u00f6\u00f6da \u00fcksikasjalikult tundma\u00f5pitud trajektoori. Tehnilised v\u00f5imalused katsestartideks on aga saadaval ka pol\u00fcgoonidel: Kapustin Jaris Astrahani oblasti kirdeosas, Jasn\u00f5is Orenburgi oblasti strateegiliste raketiv\u00e4gede positsioneeritud rajoonis \u00abDombarovski\u00bb\u00a0ja Svobodn\u00f5is Amuuri oblastis.\nSiin on ka p\u00f5hjus, miks president Putin on kindel, et on valmis andma tuumal\u00f6\u00f6gi vastuseks vaenlase raketir\u00fcnnakule \u2013 sest kindralid on talle ette kandnud, et raketid tabasid t\u00e4pselt sihtm\u00e4rke. Meie jaoks on samuti selge, et Putinile ei pandud lauale ajalehte Krasnaja Zvezda (16.12.2009), milles alampolkovnik Dmitri Popov r\u00e4\u00e4gib: \u00abLaskepol\u00fcgoon ei anna kunagi vastuv\u00f5tupol\u00fcgoonile t\u00e4pseid koordinaate, vaid teatab ainult langemispunkti ala. [\u2026] M\u00f5nikord venib maha langenud raketil\u00f5hkepea kraatri otsimine n\u00e4dalani, kuuni...\u00bb\nEnne tuumariigi presidendiks saamist sattus Putin juhuslikult Peterburi linnapea Sobt\u0161aki meeskonda, siis sattus juhuslikult Moskvasse ja siis sai juhuslikult Jeltsinilt tuumakohvri, mis on tema valduses olnud juba 22 aastat. Nendest asjaoludest saame teha halva ja hea j\u00e4relduse. Halb on see, et Putini KGB toimikusse on m\u00e4rgitud, ja mitte positiivses v\u00f5tmes, et tal on v\u00e4henenud riskitaju. Hea on see, et Putin ei jaga kindlasti Teller-Ulami skeemi \u2013 termotuumarelvade aluseks oleva tehnilise kontseptsiooni \u00fcksikasju. Kuid selle skeemi p\u00f5hjal on ehitatud peaaegu k\u00f5ik kaasaegsed tuumarelvas\u00fcsteemid, millest koosnevad juhtivate tuumariikide arsenalid.\nHalb on see, et Putini KGB toimikusse on m\u00e4rgitud, ja mitte positiivses v\u00f5tmes, et tal on v\u00e4henenud riskitaju.\nMis toimub tuumal\u00f5hkepea sees p\u00e4rast seda, kui see on raketi k\u00fclge kinnitatud?\nKui l\u00f5hkepeasse on pandud relvaotstarbeline uraan (U-235), plutoonium (Pu-239) v\u00f5i nende segu, j\u00e4tkub nende ainete radioaktiivse lagunemise protsess. L\u00f5hkepeas toimub v\u00e4heuuritud \u00fcksikute lagunemiselementide kuhjumine, eelk\u00f5ige kasvab ameriitsiumi (Am-241) osakaal, mis muudab plutooniumi isotoopkoostist ja vastavalt ka selle kasutusv\u00f5imalusi relvaotstarbelise plutooniumina. Lisaks on relvaotstarbelisel plutooniumil Pu-239 piiratud \u00abs\u00e4ilivusaeg\u00bb umbes 10 aastat, kuna metallis toimuvate protsesside tulemusena kuumeneb see oluliselt, mis toob kaasa kristallstruktuuri h\u00e4vimise ja laskemoona t\u00f6\u00f6kindluse v\u00e4henemise.\nP\u00e4rast garantiiaja l\u00f5ppemist on tuumalaengud veel m\u00f5nda aega v\u00f5imelised plahvatama. Kuidas seda aega ja laengu j\u00e4\u00e4kv\u00f5imsust hinnata? Erialakirjanduses nimetatakse seda probleemi \u00abtuumalaengute degradeerumise hindamiseks\u00bb. Jah, on olemas keerulised valemid, et aktiivse aine, sidekomponentide ja elektroonikaseadmete lagunemisaega v\u00e4lja arvutada. Aga see on teooria. Lisaks m\u00f5jutab muutuv keemiline keskkond paratamatult konstruktsioonimaterjale, millest on valmistatud kest. N\u00e4iteks muutub eriteras pikaajalisel kokkupuutel relvaotstarbeliste l\u00f5hustuvate materjalidega nii rabedaks, et mureneb isegi kerge l\u00f6\u00f6gi korral. Arvutuste \u00f5igsuse ja mudelite adekvaatsuse kontrollimiseks on olemas ainult \u00fcks v\u00f5imalus \u2013 reaalsed katsetused.\nSeet\u00f5ttu katsetasid NSV Liit ja USA kuni 1990ndate alguseni pidevalt tuumarelvi, et uurida nende omadusi ja seisundi muutusi \u2013 et m\u00e4\u00e4rata optimaalset tuumaahelreaktsiooni k\u00e4ivitamise hetke, selle kiirust ja teisi plahvatuse parameetreid. Kuid 1996. aastal kirjutati alla \u00fcldisele tuumakatsetuste keelustamise lepingule. Tol ajal v\u00e4itsid Arzamas-16s ja Los Alamoses Livermore\u2019is tuumaarsenalidega tegelevad f\u00fc\u00fcsikud avalikult, et nad ei oska ennustada, kuidas k\u00e4ituvad Venemaa, USA ja teiste tuumariikide arsenalides olevad tuumarelvad rohkem kui k\u00fcmne aasta m\u00f6\u00f6dumisel. Kuid sel ajal paluti poliitilise olukorra t\u00f5ttu\u00a0Venemaal ja USAs teadlastel \u00abmitte esile tikkuda\u00bb. Tuumakatsetuste j\u00e4tkamise teaduslikku ja s\u00f5jalist t\u00e4htsust peeti v\u00e4iksemaks kui nende l\u00f5petamisest saadavat poliitilist ja diplomaatilist kasu.\nSel p\u00f5hjusel vahetati n\u00f5ukogude ajal l\u00f5hkepeade plutooniumit\u00e4idist iga 6\u201310 aasta tagant. Tuumal\u00f5hkepeade demonteerimine viidi l\u00e4bi tehastes, kus need kunagi kokku pandi: Arzamas-16s (Sarovis), Penza-19s (Zaret\u0161n\u00f5is) ja T\u0161eljabinsk-50s (Sne\u017einskis). T\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6tades suutsid need ettev\u00f5tted aastas demonteerida kuni 2000 l\u00f5hkepead. \u00dche l\u00f5hkepea demonteerimine\u00a0maksab\u00a0olenevalt selle keerukusest 10\u202f000 kuni 15\u202f000 USA dollarit. Seej\u00e4rel viidi k\u00f5rgelt rikastatud uraan tagasi Jekaterinburg-44sse (Novouralskis), triitium T\u0161eljabinsk-65sse (Ozerskis) ja plutoonium Tomsk-7sse (Severskis).\nNagu n\u00e4ha, on tuumarelvad kallis l\u00f5bu, mis n\u00f5uab terve t\u00f6\u00f6stusharu \u00fclalpidamist, et tuumalaenguid pidevalt hooldada ja asendada. Tuumarelvade tootmiseks vajalik t\u00f6\u00f6stuslik baas on Venemaal j\u00e4\u00e4nud aga n\u00f5ukogudeaegseks. Vastavalt viimasele\u00a0Venemaa ja USA tuumaarsenale puudutavale andmevahetusele (2021) oli Venemaal strateegilistele kandjatele paigutatud 1456 l\u00f5hkepead. Samas pole teada,\u00a0kui vana on nendes l\u00f5hkepeades sisalduv relvaotstarbeline uraan ja plutoonium.\nKuid me teame, et 1993. aastal s\u00f5lmiti Venemaa ja USA valitsuse vahel 20 aastaks leping, mille kohaselt ostsid ameeriklased Vene vanadest l\u00f5hkepeadest p\u00e4rit relvaotstarbelist uraani (500 tonni relvaotstarbelist uraani 20\u202f000\u00a0l\u00f5hkepeast) ja vastutasuks peatati relvaotstarbelist plutooniumi tootvad Venemaa reaktorid. Nii j\u00e4id 18st erinevat t\u00fc\u00fcpi relvaotstarbelist plutooniumi tootvast t\u00f6\u00f6stuslikust reaktorist t\u00f6\u00f6le vaid kaks: Ruslan ja Ljudmilla ning m\u00f5lemad Majaki tootmisettev\u00f5ttes olevad (T\u0161eljabinsk-65 ja Ozersk).\nS\u00f5ltumatute allikate andmetel oli Venemaal 2005. aasta novembri seisuga 1280 tonni relvaotstarbelist plutooniumi ja k\u00f5rgelt rikastatud uraani. Tuumapommi tootmiseks kulub vaid 4\u20135 kg\u00a0plutooniumi v\u00f5i 15\u201320 kg\u00a0k\u00f5rgelt rikastatud uraani. V\u00f5ib eeldada, et suurem osa strateegiliste rakettide tuumalaengutest on garantiiaja \u00fcletanud, kuna p\u00e4rast 1991. aastat k\u00e4is kogu Venemaa t\u00f6\u00f6stus alla. Kuid see m\u00f5te ei ole p\u00e4he tulnud ainult meile.\nMitte keegi ei oska \u00f6elda, mitu kanderaketti suudab tegelikult \u00f5hku t\u00f5usta ja kohale lennata.\n2006. aasta kevadel ilmus ajakirjades Foreign Affairs ja International Security Keir A. Lieberi ja Daryl G. Pressi \u00fchine artikkel v\u00f5imalusest anda Venemaa tuumaj\u00f5udude pihta desarmeeriv l\u00f6\u00f6k. Arutluse loogika oli veenev. Dokumentide j\u00e4rgi on laos ja lahinguvalves teatud hulk tuumaseadmeid, mida v\u00f5idakse kasutada. Samas ei oska mitte keegi \u00f6elda, mitu kanderaketti suudab tegelikult \u00f5hku t\u00f5usta ja kohale lennata. V\u00f5i\u00a0missugune hulk tuumalaenguid t\u00f6\u00f6tab ja kuidas t\u00e4pselt. Lagunemise ja degradeerumise probleem selles seisnebki, et tekib m\u00e4\u00e4ramatus, mida ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik hinnata. Vanast N\u00f5ukogude plutooniumist ei saa valmistada uusi tuumalaenguid, kuna sarnaselt l\u00f5hkepeade plutooniumiga on selle isotoopkoostis p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud. Aga uue relvaotstarbelise plutooniumi saamiseks ja rakettidele uute tuumalaengute valmistamiseks ei l\u00e4he vaja mitte ainult aega \u2013 spetsialistid on vanaks j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i j\u00f5ude seisvatest t\u00f6\u00f6stustest laiali jooksnud ning seadmed on kas lagunenud v\u00f5i minema tassitud. Eelarveliste vahendite nappus ei v\u00f5imalda\u00a0hoida tuumarelvade konveieril sama tempot nagu NSV Liidus.\n2015. aasta mais t\u00f5statati ajakirjas Innovatsionnaja Nauka \u00abtuumalinnade\u00bb teema. Neid on k\u00fcmme. M\u00e4rgiti, et instituutide l\u00f5petajad lahkuvad linnadest, p\u00f5hjendades oma valikut tuleviku puudumisega, kui nad j\u00e4\u00e4vad sinna\u00a0elama. Selle tulemusena tekib linna moodustavates ettev\u00f5tetes terav spetsialistide puudus.\n21. veebruaril \u00fctles Putin l\u00e4kituses f\u00f6deraalassambleele, et Venemaa katsetab tuumarelvi juhul, kui USA neid katseid korraldab.\nPutini tuuman\u00e4rvilisus on m\u00f5istetav. Esiteks selgitati talle ilmselt \u00abtuumalaengute degradeerumise\u00bb m\u00f5iste t\u00e4hendust. Teiseks pidi luure talle ette kandma, et USAs on alates 2019. aastast saadik toodetud neli-viis\u00a0plutooniumis\u00f5lme aastas. Alates 2024. aastast on kavas toota v\u00e4hemalt 10 uut s\u00f5lme aastas ja alates 2026. aastast v\u00e4hemalt 30. Seega on 2030. aastaks kavas\u00a0kokku panna ligikaudu 140 uut l\u00f5hkepead.\nTuumakatsetustega v\u00e4ljapressimist alustades otsustas Putin m\u00e4ngida Vene ruletti. Ta peab relvastuses olevaid tuumal\u00f5hkep\u00e4id katsetama, et saaks ennast riigi tuumakilbi osas rahulikult tunda. Kuid on selge, et Venemaa peamine tuumapol\u00fcgoon Novaja Zemlja saarestikus Barentsi ja Kara mere vahel (kus on tehtud 132 katset) on pideva j\u00e4lgimise all kosmosest, ja mitte ainult. Seet\u00f5ttu on \u00abdegradeerumine\u00bb n\u00e4ha. Sellegipoolest pistis alampolkovnik Putin v\u00e4ljapressija revolvrisse j\u00e4rjekordse padruni.\nT\u00f5lkinud Ago Raudsepp"}
{"text":"Mart V\u00f5rklaev automaksust: maainimene ja v\u00e4ikesepalgaline saavad ka s\u00e4\u00e4stlikuma autoga s\u00f5itaINTERVJUU\u25a0 Automaksu eesm\u00e4rk on puhtam keskkond, tulu- ja k\u00e4ibemaksut\u00f5usust v\u00f5idab riigikaitse.\u25a0 Majutusasutuste k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmisest: \u201ePalju kohti polnud, kust suuremaid summasid saab juurde tuua.\u201c\u25a0 Endine vallavanem ja uus rahandusminister imestab omavalitsuste maamaksukriitika \u00fcle.Maksut\u00f5use pakub uus valitsus hoolega, kuid suuremate kokkuhoiukohtade selgumiseks peab ootama v\u00e4hemalt s\u00fcgiseni. Uus rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (Reformierakond) lubab, et ei lase ohjasid l\u00f5dvaks. Veidi pani kokku hoidma ka koalitsioonilepe - kaks ministrikohta kaotati ja loodetavasti saab maha m\u00fc\u00fca maaeluministeeriumi maja vanalinnas, kui ametnikud superministeeriumi kolivad. \u201eSee on ka raha.\u201cRahandusministrist saab k\u00f5ige vihatum minister, kes hakkab ellu viima koalitsioonileppe maksut\u00f5usu. Kas teil on mingi paber, mis n\u00e4itab, kuidas see tulude suurendamine m\u00f5jutab valitsuse eelarvepositsioone?Pilt on meil olemas, aga see p\u00f5hineb rahandusministeeriumi kiirhinnangul, mis pole p\u00e4ris t\u00e4ppisteadus. Seet\u00f5ttu pole me ka neid arve avalikult v\u00e4lja k\u00e4inud. Seda, milline on eelarve v\u00f5imalik m\u00f5ju ning mida ja miks teeme, arutasime juba koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel.Leppisime kokku, et j\u00e4rgmisel neljal aastal tagame v\u00e4hemalt 3% nominaalse puuduj\u00e4\u00e4gi sisse mahtumise. Eelarvestrateegia j\u00e4rgi oli puuduj\u00e4\u00e4k 3,2% ja v\u00e4rske majandusprognoosi j\u00e4rgi on see j\u00e4rgmisel aastal 4,3%. Esimene pingutus oli koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel j\u00f5uda j\u00e4rgmisel aastal 3% peale. J\u00e4rgmistel aastatel tuleb veel vaeva n\u00e4ha, eks siis ole n\u00e4ha, kuidas maksumuudatused t\u00f6\u00f6le hakkavad. Pluss s\u00fcgisel eelarvet tehes on natuke rohkem aega k\u00e4rpekohti otsida.Aga millal siis need m\u00f5jud v\u00e4lja arvutatakse, millal tuleb \u00fclevaade? Kas alles s\u00fcgisel?P\u00e4ris t\u00e4pne vaade tuleb, jah, eelarvestrateegiat tehes. Aga plaanime juba j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal sel teemal t\u00e4psemalt r\u00e4\u00e4kida, kui andmeid on. Selle anal\u00fc\u00fcsiga tegeleme praegu.K\u00f5ige suurema maksut\u00f5usu korraldate majutussektorile, kus k\u00e4ibemaks t\u00f5useb 9%-st 22%-ni. Kas seda v\u00e4lja k\u00e4ies te ei muretsenud selle sektori hakkamasaamise p\u00e4rast, kasv\u00f5i v\u00f5rreldes Soome ja L\u00e4tiga?Mure on iga maksut\u00f5usu p\u00e4rast, majutusasutuste p\u00e4rast muidugi ka. Aga kui muidu rakenduvad k\u00e4ibemaksumuudatused j\u00e4rgmise aasta algusest, siis majutusasutuste t\u00f5usu panime 2025. aastale. Tahame selle maksupaketi otsustada enne jaanip\u00e4eva, kuni riigikogu t\u00f6\u00f6tab.Aga eks me vaadanud neid arve, proovime m\u00f5jusid anal\u00fc\u00fcsida, kohtume sektoriga. Positiivne on see, et turismisektor on v\u00e4ga suures kasvus, rahandusministeeriumi andmete p\u00f5hjal nii Eestis kui ka kogu Euroopas. T\u00f5si, ka t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud kasvavad neil. Panime nende k\u00e4ibemaksuerandi kadumise just 2025. aastasse, et oleks aega kriisidest taastuda ning teisalt oleks m\u00f5ttega harjumise ja ettevalmistamise aega.L\u00f5puks on k\u00fcsimus, miks me seda k\u00f5ike teeme. Riigi rahandus on k\u00f5ige keerulisemas olukorras, \u00fcks osa on kaitsekulud, mis on suurenenud SKP-st 1%-ni, mis on umbes 450 miljonit eurot. Ja see j\u00e4\u00e4bki meil p\u00fcsikuluks. Tore oleks uskuda, et nelja-viie aasta p\u00e4rast v\u00f5iks kaitsekulusid v\u00e4hendada. Kas see reaalne on, ma v\u00e4ga kahtlen.Ja teine probleem on tulude-kulude suur vahe. Kui riigi rahandusel on kehvasti, siis pole sa kriisideks valmis, laenukoormus on suurem. Vaene riik on kehv olla.K\u00fcsisin ka peaminister Kaja Kallaselt selle kohta. Ma ei tea, mis tulust te r\u00e4\u00e4gite selle maksut\u00f5usu juures, aga kas m\u00f5eldi ka alternatiividele? N\u00e4iteks on teada, et kasvab internetiplatvormide kaudu majutuse pakkumine, n\u00e4iteks Airbnb. Kohalik \u00fc\u00fcriturg on maksuameti silme alt peaaegu v\u00e4ljas. Peaminister \u00fctles, et kui kellelgi on alternatiiv, siis pakutagu aga v\u00e4lja. Olete valmis alternatiive anal\u00fc\u00fcsima?Kogu selles arutelus, kus viie n\u00e4dalaga v\u00f5eti koalitsioonik\u00f5nelustel kogu riik l\u00e4bi, vaadatakse alati alternatiive. Aga ega neid kohti palju ole, kust suuremaid summasid oleks v\u00f5imalik riigieelarvesse juurde tuua. Neid alati kaalutakse. Varamakse on meil v\u00e4he, sinnapoole peaks vaatama. Ja siis on maksuerandid, vaadatakse, kas need on ikka p\u00f5hjendatud.Varamaksudes teeme automaksu ja maamaksuga olulise sammu edasi. Maamaksu vabaks laskmise m\u00f5te on see, et omavalitsused saaksid oma tulubaasi m\u00f5jutada. Automaks on eelk\u00f5ige keskkonna vaates ja vaatame sinna luksusmaksu komponenti juurde.Kui k\u00fcsid konkreetselt majutusasutuste kohta, siis k\u00e4ibemaksuerandid ongi meil majutusel, ajakirjandusel ja ravimitel. Ajakirjandus ja ravimid j\u00e4id praegu puutumata. Ajakirjandus seep\u00e4rast, et seda [maksu] me alles langetasime.Vastan ka Airbnb-k\u00fcsimusele: just kohtusin maksuameti juhiga ja vaatame sellesse platvormindusse aina enam sisse. J\u00e4rgmisest aastast peaks hakkama seda reguleerima EL-i reeglid. Oleme samme astunud, et ikkagi suunata n\u00e4iteks toidukullereid makse maksma. Minu teada ettev\u00f5tluskontode arv, p\u00e4rast kokkuleppeid platvormide omanikega, ka oluliselt suurenes. Ehk platvormidel teenuste pakkujatel on mugav oma tulusid deklareerida. See pole kellegi kiusamiseks, aga maksud peavad saama makstud.Pidasin silmas k\u00fcll Airbnb-d, mis tegeleb majutusega, mitte kulleritega...Aga see kuulub sinna platvormide hulka!Ja teine pool on kohalik \u00fc\u00fcriturg, millega minu meelest k\u00fcll s\u00fcstemaatiliselt ei tegeleta, kuigi see peaks olema maksustatud.Ma ei ole seda \u00fcle k\u00fcsinud, aga kindlasti kontrollin ka selle \u00fcle. Reeglid peavad k\u00f5igile kehtima.Mainisite juba maamaksuv\u00f5imalust, aga omavalitsusjuhid \u00fctlevad: kui riik t\u00f5stab oma makse, siis kust me siin veel t\u00f5stame oma inimestele makse, kui elu l\u00e4heb nagunii kallimaks? Olete endine rikka Rae valla vallavanem, mida olete oma vallale soovitanud?Tundes \u00fche omavalitsuse elu, mina ei n\u00e4e, et see oleks probleem. Meil on kolmeosaline omavalitsuste tulude kasvatamise plaan. Esiteks on omavalitsused alati soovinud rohkem finantsautonoomiat, oma maksude \u00fcle ise otsustamist.Olin isegi v\u00e4ga kriitiline, et see v\u00f5imalus \u00e4ra v\u00f5eti.Kui alustame maamaksust, siis see on see, mille kohta kohalik omavalitsus saab oma inimestega kokku leppida: meil on vaja nii suurt hulka raha, teeme neid ja neid asju. Kogume selle raha kokku ja teeme \u00e4ra. Praegu on piirid peale pandud, maamaks on t\u00e4iesti olematu osa eelarvest t\u00e4nu neile piiridele. N\u00fc\u00fcd laseme selle vabaks ja iga omavalitsus ise otsustab, kuidas ta teeb. Kui pole vaja, ei k\u00fcsi. Kui on vaja, saab. Mul on hea n\u00e4ide Rae vallast: ettev\u00f5tetelt omavalitsused mingit tulu p\u00f5him\u00f5tteliselt ei saa. Seal on suured lugupeetud ettev\u00f5tted, n\u00e4iteks ABB-le oli vaja vedada alajaamu, mis ei kannata p\u00f5rutamist. Tee on vaja korda teha, aga omavalitsus \u00fctleb, et ei saa, sest raha pole.Siin on ideaalne \u00f6elda ettev\u00f5tetele, et viis aastat maksame k\u00f5rgemat maamaksu ja teeme need teed korda. See on v\u00f5imalik ja adekvaatne. Ma \u00fctlen, et see on win-win.Teiseks teeme teatud \u00fcmberjagamise omavalitsuste tulubaasis. Meil on probleem maapiirkondades, kus on palju pension\u00e4re, aga v\u00e4hem t\u00f6\u00f6ealisi inimesi. Kogu hooldusreformiga tekib omavalitsuste mudelisse pensionite tulumaksu osa. Ja n\u00fc\u00fcd plaanime seda osa suurendada j\u00e4rgmistel aastatel. Ehk kus on rohkem eakaid, need omavalitsused saavad rohkem raha, need, kus on v\u00e4hem, teatud m\u00e4\u00e4ral kaotavad.Kui vaatame j\u00f5ukamaid omavalitsusi, kelle tulud natuke v\u00e4henevad, siis neil on v\u00f5imalik maamaksust t\u00e4iesti normaalsetel tingimustel tuua endale lisatulu.Kui loen omavalitsusjuhtide seisukohti, siis need on umbes sellised, et kuni nad riigilt raha saavad, on k\u00f5ik h\u00e4sti. Aga riik peab ka ju selle raha maksudena kokku koguma. Las siis valitsus olla see paha, aga mina ei ole kohaliku omavalitsuse juhina valmis r\u00e4\u00e4kima ja k\u00fcsima. Ma k\u00fcll julgustaksin m\u00f5tlema seda l\u00e4bi, p\u00f5hjendama oma kulusid ja ka tulusid.See muudatus, mille praegu teeme on omavalitsuste rahastamises, on regionaalses vaates v\u00e4ga suur reform. Ja just sinna suunda, et omavalitsus saab ise oma tulusid m\u00f5jutada, j\u00e4tkusuutlikuks muutuda.Automaks on ka kuum teema. Mis autoga ise s\u00f5idate?Ma s\u00f5idan Subaru Foresteriga, see on mu isiklik auto. Lisaks on mul \u00fcks hobiauto, GAZ 69, mis on ka s\u00f5itev.T\u00e4pset automaksuskeemi veel pole...Skeemi, jah, veel ei ole. L\u00e4htekoht on see, et kui k\u00e4ibemaks ja tulumaks on suunatud eelk\u00f5ige meie kaitsekuludeks, siis automaks kuulub ikkagi rohereformi valdkonda. See on CO2 -p\u00f5hine ja sinna juurde oleme m\u00f5elnud ka sellise luksus- v\u00f5i varakomponendi, et kallima otsa autosid ka maksustada. Kuidas see v\u00e4lja hakkab n\u00e4gema, sellega hakkame tegelema suvel, et aasta l\u00f5pus oleks see riigikogus vastu v\u00f5etud. Plaan on seda 2024. aasta keskpaigast rakendada.Automaks on osa \u201esaastaja maksab\u201c printsiibi laialdasemast rakendamisest. Peale selle suurenevad saastetasud, p\u00f5letustasu, et soodustada j\u00e4\u00e4tmete sorteerimist ning ringlusesse v\u00f5tmist. See on osa reformipaketist, et n\u00fcgida meid puhtama keskkonna poole. \u00dcks asi, mis pole t\u00e4helepanu saanud: plaanime n\u00e4iteks ka raadamise maksustada. Kui metsamaa ikkagi muuks \u00fcmber kujundad, siis hakkad maksma.Kui suur v\u00f5iks olla teie enda auto maks?Meil olid olemas hinnangud. Aga neid on vara avalikustada. Lihtsalt suurusj\u00e4rkude m\u00f5ttes toon n\u00e4ite, et v\u00e4hem saastava auto aastane maks v\u00f5iks olla 60-80 eurot. Keskmise auto maks kuskil 150 euro kandis ja \u00fclemise otsa omal 250 ja edasi. Ma ise arvan, et ju ma oma autoga v\u00f5iksin seal keskel olla. Aga need on v\u00e4ga esialgsed arvud.Kui r\u00e4\u00e4gitakse, et automaksuga saavad rohkem pihta maainimesed, kellel on vaja rohkem s\u00f5ita, siis ma ei n\u00f5ustu. Ei, maal saab ka s\u00f5ita s\u00e4\u00e4stlikuma autoga. Ka v\u00e4iksema sissetulekuga inimene saab s\u00f5ita s\u00e4\u00e4stlikuma autoga. Ma ei pea oma autot k\u00f5ige s\u00e4\u00e4stlikumaks, aga ta pole ka k\u00f5ige v\u00f5imsam. Kui olen autot ostnud, olen alati vaadanud k\u00fctusekulu ja j\u00e4lginud seda jooksvalt. Valikuid saab selle j\u00e4rgi teha. Kui on s\u00e4\u00e4stlikum auto, hoiad kokku k\u00fctuselt ja k\u00f5igelt muult.Maksude t\u00f5us on teil kenasti esile toodud, aga \u00fcsna \u00fcldiselt on \u00f6eldud, et ministrid peavad s\u00fcgiseks esitama teile k\u00e4rpeplaanid. Kas see nii \u00fclds\u00f5naliseks j\u00e4\u00e4bki?Elu on n\u00e4idanud, et joonlauaga 5% v\u00f5tmine v\u00e4ga h\u00e4sti ei t\u00f6\u00f6ta. Kuigi see k\u00e4rpeplaan, mille tegime Keskerakonnaga valitsuses olles, on j\u00f5us ka veel sel ja j\u00e4rgmisel aastal. Elu on n\u00e4idanud, et ega koalitsioonik\u00f5nelustel kiirustades neid kokkuhoiukohti leia, samuti eelarveprotsessis kiirustades. N\u00fc\u00fcd leppisime kokku, et kevade ja s\u00fcgise vahel k\u00f5ik ministeeriumid otsivad kokkuhoiukohti. Rahandusministrina olen otsustanud lisaks, et sel aastal me ei tee lisataotluste esitamise protsessi, mis igal aastal eelarvetegemisega kaasas k\u00e4ib. Kulusid pole v\u00f5imalik juurde tekitada. Sel aastal on palutud ministritel keskenduda lisataotluste asemel kokkuhoiuettepanekute esitamisele.See jutt on v\u00e4ga kena. Aga kui mingeid parameetreid ette ei anta, siis teie noored ministrid tulevad tagasi kantslerite ette antud kenade jutupunktidega, kuidas mitte midagi ei saa teha, v\u00f5i pakuvad k\u00e4rpeid, mida ei ole v\u00f5imalik teha. Keegi peab suunda hoidma?Jah, minult l\u00e4heb l\u00e4hiajal v\u00e4lja lihtne suunis. Proovime toeks olla.Aga v\u00e4ikesed asjad toimusid juba. Kaks ministrikohta kadus. Tulevad uued ministeeriumid ja kolivad siia [superministeeriumi] majja kokku. Vabaneb kinnisvara, millest \u00fche saab ilmselt m\u00fc\u00fcki panna. See on maaeluministeerium vanalinnas. Keskkonnaministeerium kolib \u00fc\u00fcriruumidest siia. Need on v\u00e4ikesed sammud, aga see on ka raha.Pikas vaates on rahandusministeeriumi \u00fclesanne panna s\u00fcgiseks kokku kogu eelarve revisjon ehk nulleelarve metoodika, kus plaanime nelja aasta jooksul igal aastal mingi osa ministeeriume ette v\u00f5tta koos nende valdkondadega. Vaadata sinna sisse ja leida suuremaid kokkuhoiu- v\u00f5i \u00fcmberkorralduskohti. Seal on vaja teha rida poliitilisi otsuseid, kui on valik, kas mingid teenused l\u00f5petada. Seda tahame teha nii, et teeme igal aastal mingi osa korda. V\u00f5ib-olla olen optimist, aga mu siiras soov on, et me ei keskenduks vaid maksude t\u00f5usule, vaid prooviksime riiki ka efektiivsemaks teha.Ei saa j\u00e4tta k\u00fcsimata EL-i toetusvahendite kasutamise kohta. Mullune seis oli kurb: eelarves plaaniti kasutada 1,5 miljardi eurot toetusraha, suures plaanis j\u00e4i 500 miljonit aasta l\u00f5puks kasutamata. Selle aasta kahe esimese kuu eelarve t\u00e4itmise j\u00e4rgi on v\u00e4lisvahendite kasutamine hakanud v\u00e4henema, kuigi hanked on l\u00e4inud odavamaks. See k\u00f5ik on teie asi ajada, keegi tuleb panna vastutama, et neid vahendeid tegelikkuses ka kasutataks, nii ei saa lasta sedasi lohiseda!See on \u00fcks soov, mida siia majja tulles ja oma plaanidest r\u00e4\u00e4kides mainisin. Kuigi rahandusministeerium on seda ka teinud ning Keit Pentus-Rosimannus ja Annely Akkermann seda j\u00e4lgisid. Aga kindel soov on see, et esiteks on meil vaja kasutada eelmise perioodi l\u00f5puj\u00e4\u00e4gid, n\u00fc\u00fcd on meil paar aastat kestnud juba uus periood ja juba j\u00e4rgmisest aastast hakkame ette valmistama j\u00e4rgmist EL-i eelarveperioodi.Kogu kokkuhoiu- ja maksut\u00f5usujutu juures peame v\u00f5tma v\u00e4ga selge eesm\u00e4rgi kasutada EL-i vahendeid. Meil on nelja-viie aasta jooksul kasutada \u00fcle kuue miljardi euro. Minu soov on see, et meil oleksid kiiresti meetmed olemas ja saaksime neid kasutada. See on p\u00f6\u00f6rane v\u00f5imalus, kui r\u00e4\u00e4gime hoonete renoveerimistest. Seal sajad miljonid ootavad! See k\u00f5ik muudab meie inimeste elukvaliteedi paremaks, kui neil on soe ja ilus kodu, mille k\u00fcttearved saab v\u00e4iksemaks. Pluss ehitusega l\u00e4heb raha majandusse. Siis digitaliseerimine, ressursit\u00f5husus ettev\u00f5tetel - sedasi saame ettev\u00f5tetele toeks ja abiks olla. See on prioriteet, mille olen enda jaoks v\u00f5tnud. Loodan, et on v\u00f5imalik paremaid tulemusi n\u00e4idata kui varem.Kas aasta l\u00f5pus m\u00f5\u00f5dame, kas teil l\u00e4ks selle aasta eelarves EL-i vahendite kasutamine paremini, kui l\u00e4ks varasematel ministritel?M\u00f5\u00f5dame! \"\u201eV\u00e4hem saastava auto aastane maks v\u00f5iks olla 60-80 eurot. Keskmise auto maks kuskil 150 euro kandis ja \u00fclemise otsa omal 250 ja edasi.\"\"\u201eMeil on kolmeosaline omavalitsuste tulude kasvatamise plaan.\"\"\u201ePositiivne on see, et turismisektor on v\u00e4ga suures kasvus.\"V\u00f5imalikuks energiakriisi kordumiseks valmistutakseV\u00e4rske rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul ollakse v\u00f5imalikuks energiakriisi kordumiseks paremini valmis, kuid tegutsema peaks selle \u00e4rahoidmise nimel.Pole t\u00e4iesti v\u00e4listatud, et s\u00fcgisel ootab meid j\u00e4lle energiakriis. Euroopa sai seekord hakkama, kuid pudelikaelu on endiselt, ja kui tuleb v\u00e4ga k\u00fclm v\u00f5i varajane talv, siis v\u00f5ib taas toetusi vaja olla. Kas rahandusminister vaatab, et s\u00fcgisel valmis oldaks?V\u00f5rklaev vastas, et v\u00f5imalikuks kriisiks ollakse seekord rohkem valmis, seda t\u00e4nu elektri universaalteenusele, millele tarbija saab elektrihindade v\u00e4ga suurte k\u00f5ikumise korral \u00fcle minna. \u201eMeil on olemas j\u00e4tkuvalt universaalteenus, kus praegu k\u00fcll pole tark inimestel olla. Praegu on paremaid pakette b\u00f6rsil v\u00f5i erapakkujate juures. Aga eks nemadki ole oma paketid \u00fcles ehitanud sellele, et riik on taganud hinnalae,\u201c \u00fctles V\u00f5rklaev.Minister m\u00f6\u00f6nis, et s\u00fcgisel tuleb olla valmis vajaduse korral inimestele appi minema. \u201eAga loomulikult peame arvestama s\u00f5jatausta ja v\u00f5imalikku energiakriisi. Praegu on energiahinnad aga langenud, see on v\u00f5imalus inimestel kergemalt hingata ning puhvrit koguda. Aga jah, peame olema valmis s\u00fcgiseks, kui on taas ekstreemsed olud. Siis peame appi tulema. Teiselt poolt peaksime praegu tegema k\u00f5ike seda, et seda ei tuleks.\u201cMart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul on ta v\u00f5ib-olla optimist, aga ta siiras soov on, et me ei keskendu vaid maksude t\u00f5usule, vaid proovime riiki ka efektiivsemaks teha.\u201eKui loen omavalitsusjuhtide seisukohti, siis need on umbes sellised, et kuni nad riigilt raha saavad, on k\u00f5ik h\u00e4sti,\u201c \u00fctleb Mart V\u00f5rklaev, \u201eaga riik peab ka ju selle raha maksudena kokku koguma.\u201c\u201eKui k\u00fcsid konkreetselt majutusasutuste kohta, siis k\u00e4ibemaksuerandid ongi meil majutusel, ajakirjandusel ja ravimitel,\u201c \u00fctles Mart V\u00f5rklaev (vasakul) ajakirjanikule.Raimo Poom;poliitikatoimetaja"}
{"text":"Andres R\u00f5igas: Ikka kihutame siin maal \u00fches suunas: vananeme ja kahanemeV\u00c4RSKE regionaalministri Madis Kallase hiljutised suhteliselt konkreetsed ja h\u00e4sti vormistatud laused sundisid kirja panema m\u00f5ned m\u00e4rks\u00f5nad selle kohta, mis siis regionaalpoliitilistes suundades ees ootab ja kas sellest v\u00f5ib uus kvaliteet t\u00f5usta.\nNiisiis on praeguseks j\u00f5utud sinnamaale, et kurikuulsaks saanud katuserahanimeline poliitikute rahajagamine saab uue nime ja vist ka vormi: see nimetatakse \u00fcmber regionaalprogrammiks. Tuleb juurde regionaalpoliitiline m\u00f5\u00f5de ja loodetavasti j\u00e4\u00e4bki. Katuseraha nime all jagatuna oli sellel instrumendil regionaalpoliitilist komponenti igal aastal aina v\u00e4hem.\n\u00a0\n\u00dcKS VAADE on uuel ministril k\u00fcll paigas. Selgeks on tehtud, et l\u00e4hevad noored ja j\u00e4\u00e4vad vanad. Minnakse \u00f5ppima, maailma avastama, t\u00f6\u00f6d ja karj\u00e4\u00e4ri tegema. Otsima k\u00f5ike seda, millega k\u00f5rvalisemas kohas kitsas k\u00e4es on. Poliitikute senine arusaam on \u00fcsna \u00fcheselt mahtunud lausetesse, mis kirjeldavad, kuidas inimesed on sunnitud kolima, sest teenused kaugenevad. Seda muutust v\u00f5ib pidada suureks arenguks edasisel teel m\u00f5istlike regionaalpoliitiliste otsuste s\u00e4ttimisel. Ollakse v\u00e4hemasti aru saanud, et inimesed ei l\u00e4he niisama kodust \u00e4ra.\nJa olgu siin pandud r\u00f5hk s\u00f5nale \u00abkodu\u00bb. Pigem ikka kohanetakse ja seatakse oma elu niimoodi, et hakkamasaamine tuleb ajapikku v\u00f5imalikult h\u00e4sti v\u00e4lja. Ja mis neil inimestel l\u00f5puks \u00fcle j\u00e4\u00e4b, kui mingi teenuse tarbimine pidevat v\u00e4hik\u00e4iku teeb.\n\u00a0\nKUI N\u00dc\u00dcD mineku p\u00f5hjused ja sihtr\u00fchmad on enam-v\u00e4hem selged, tasub hakata m\u00f5tlema ka selle peale, millised on tuleku p\u00f5hjused ja sihtr\u00fchmad.\nNoorte ja vanade juurde tagasi tulles \u2013 n\u00fc\u00fcd m\u00f5eldakse v\u00e4lja skeemi, kuidas vananevad omavalitsused saavad noorenevate ja seega j\u00f5ukamate arvelt natuke raha juurde. Kindlasti on \u00e4\u00e4remaa valdadel ja linnadel sellest reaalset rahalist kasu, aga kaheldav on, kas sellest tuleb reaalset regionaalpoliitilist tulemust. Finantsiline tugevus ei ole omavalitsust iga kord raskustest p\u00e4\u00e4stnud. Arvatavasti ei ole abir\u00f5ngaks ka k\u00f5ikide teenuste igikestev pakkumine \u2013 sageli hambad ristis, veremaik suus ja rahakotis p\u00f5hjatu auk.\nMa ei ole aga Eesti kaardilt veel leidnud kohta, kus klassikaline regionaalabi v\u00f5i \u00fcmber\u00adjagamine oleks hakanud v\u00e4hemalt rahvaarvu kahanemist stabiliseerima. Seni ei ole \u00fckski programm, finantsmuudatus ega strateegiline eesm\u00e4rk p\u00f6\u00f6rdumatuid protsesse peatada suutnud. Julgen siinkohal k\u00fcsida, et \u00e4kki on ikka midagi valesti tehtud. N\u00e4iteks j\u00e4etud tegelikud sihtr\u00fchmad meetmetest v\u00e4lja v\u00f5i investeeritud t\u00fchja.\nIgatahes ei ole meie regionaalpoliitilise edu saladus pidev konkurentsiv\u00f5ime tugevdamine. Vaadakem l\u00e4hiajalukku: k\u00f5ik on olnud ja k\u00f5ikjale on jagatud toetusi, investeeritud ja renoveeritud. Ikka kihutame siin maal \u00fches suunas: vananeme ja kahaneme.\n\u00a0\nTULEME n\u00fc\u00fcd tagasi positiivsete v\u00f5imaluste ehk siis v\u00f5imaliku tuleku p\u00f5hjuste juurde. Tahtmata alahinnata igasuguste suurte ettev\u00f5tmiste v\u00f5imalikku m\u00f5ju, olgu selleks t\u00f6\u00f6kohad v\u00f5i omavalitsuse pakutavad teenused, tuleb hinnata detaile.\nJ\u00e4\u00e4n kindlaks oma arvamusele, et kui v\u00e4ikesed asjad korda saab, siis l\u00e4heb elu edasi. Kohaliku tee mustkate, v\u00e4ikeettev\u00f5tja laenuprobleemi v\u00f5i noore pere elektri\u00fchenduse k\u00fcsimuse lahendamine on ehk need k\u00f5ige tulemuslikumad pakkumised, mille juures saab elukeskkonna kvaliteedi muutust hinnata. V\u00f5i siis tulemuslikkusele suunatud turundus koos meetmetega ja kogukondlikud l\u00e4henemised kohalikele arengueeldustele.\nParaku sisaldab meie regionaalpoliitika p\u00f5hisuund ikka ja j\u00e4lle \u00fcmberjagamist v\u00f5i keerulisi lausekonstruktsioone, mis sisaldavad s\u00f5na\u00fchendeid nagu \u00abkonkurentsiv\u00f5ime\u00bb ja \u00abfinantsv\u00f5imekus\u00bb. Ehk on keegi t\u00e4hele pannud, et maapiirkondades on konkurentsiv\u00f5ime ruumi ja maastike kujul alati olemas. Vaadakem n\u00e4iteks aknast v\u00e4lja!\n\u00a0\nKODUALUSE maa maksu kehtestamise v\u00f5i tasuta bussis\u00f5idu l\u00f5petamise v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd j\u00e4tta poliitkorrektselt hindamata, aga bussis\u00f5idu puhul on ehk ikka see k\u00e4ttesaadavus ja paindlikkus olulisemad kui see tagasihoidlik s\u00f5idu hind. Ja kui n\u00fc\u00fcd meenutada, siis kodualuse maa maksu vabastus kehtestati m\u00f5ni aeg tagasi v\u00e4ikeseks vastukaaluks Tallinna linnavalitsuse vastavale otsusele ja siis sai seda kirjeldatud kui \u00e4raspidist regionaalpoliitikat maa maksustamishinna kaudu.\nMis siin salata, igasugused pisikesed meetmed ei pruugi anda kohest tulu ja positiivset tulemust. J\u00e4\u00e4vad \u00e4ra pasunakoorid ja uhked lindil\u00f5ikamised. Aga maal ja v\u00e4ikelinnades loob selline personaalne regionaalpoliitika tunnet, et riik on meiega. Siinsamas ja kohal. Ja ulatab k\u00e4e, kui ettev\u00f5tmises on grammike helget tulevikulootust.\n"}
{"text":"Mart V\u00f5rklaev automaksust: maainimene ja v\u00e4ikesepalgaline saavad ka s\u00e4\u00e4stlikuma autoga s\u00f5ita*Automaksu eesm\u00e4rk on puhtam keskkond, tulu- ja k\u00e4ibemaksut\u00f5usust v\u00f5idab riigikaitse. *Majutusasutuste k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmisest: \u201ePalju kohti polnud, kust suuremaid summasid saab juurde tuua.\u201c *Endine vallavanem ja uus rahandusminister imestab omavalitsuste maamaksukriitika \u00fcle. Maksut\u00f5use pakub uus valitsus hoolega, kuid suuremate kokkuhoiukohtade selgumiseks peab ootama v\u00e4hemalt s\u00fcgiseni. Uus rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (Reformierakond) lubab, et ei lase ohjasid l\u00f5dvaks. Veidi pani kokku hoidma ka koalitsioonilepe \u2013 kaks ministrikohta kaotati ja loodetavasti saab maha m\u00fc\u00fca maaeluministeeriumi maja vanalinnas, kui ametnikud superministeeriumi kolivad. \u201eSee on ka raha.\u201c Rahandusministrist saab k\u00f5ige vihatum minister, kes hakkab ellu viima koalitsioonileppe maksut\u00f5usu. Kas teil on mingi paber, mis n\u00e4itab, kuidas see tulude suurendamine m\u00f5jutab valitsuse eelarvepositsioone? Pilt on meil olemas, aga see p\u00f5hineb rahandusministeeriumi kiirhinnangul, mis pole p\u00e4ris t\u00e4ppisteadus. Seet\u00f5ttu pole me ka neid arve avalikult v\u00e4lja k\u00e4inud. Seda, milline on eelarve v\u00f5imalik m\u00f5ju ning mida ja miks teeme, arutasime juba koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel. Leppisime kokku, et j\u00e4rgmisel neljal aastal tagame v\u00e4hemalt 3% nominaalse puuduj\u00e4\u00e4gi sisse mahtumise. Eelarvestrateegia j\u00e4rgi oli puuduj\u00e4\u00e4k 3,2% ja v\u00e4rske majandusprognoosi j\u00e4rgi on see j\u00e4rgmisel aastal 4,3%. Esimene pingutus oli koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel j\u00f5uda j\u00e4rgmisel aastal 3% peale. J\u00e4rgmistel aastatel tuleb veel vaeva n\u00e4ha, eks siis ole n\u00e4ha, kuidas maksumuudatused t\u00f6\u00f6le hakkavad. Pluss s\u00fcgisel eelarvet tehes on natuke rohkem aega k\u00e4rpekohti otsida. Aga millal siis need m\u00f5jud v\u00e4lja arvutatakse, millal tuleb \u00fclevaade? Kas alles s\u00fcgisel? P\u00e4ris t\u00e4pne vaade tuleb, jah, eelarvestrateegiat tehes. Aga plaanime juba j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal sel teemal t\u00e4psemalt r\u00e4\u00e4kida, kui andmeid on. Selle anal\u00fc\u00fcsiga tegeleme praegu. K\u00f5ige suurema maksut\u00f5usu korraldate majutussektorile, kus k\u00e4ibemaks t\u00f5useb 9%-st 22%-ni. Kas seda v\u00e4lja k\u00e4ies te ei muretsenud selle sektori hakkamasaamise p\u00e4rast, kasv\u00f5i v\u00f5rreldes Soome ja L\u00e4tiga?Mure on iga maksut\u00f5usu p\u00e4rast, majutusasutuste p\u00e4rast muidugi ka. Aga kui muidu rakenduvad k\u00e4ibemaksumuudatused j\u00e4rgmise aasta algusest, siis majutusasutuste t\u00f5usu panime 2025. aastale. Tahame selle maksupaketi otsustada enne jaanip\u00e4eva, kuni riigikogu t\u00f6\u00f6tab. Aga eks me vaadanud neid arve, proovime m\u00f5jusid anal\u00fc\u00fcsida, kohtume sektoriga. Positiivne on see, et turismisektor on v\u00e4ga suures kasvus, rahandusministeeriumi andmete p\u00f5hjal nii Eestis kui ka kogu Euroopas. T\u00f5si, ka t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud kasvavad neil. Panime nende k\u00e4ibemaksuerandi kadumise just 2025. aastasse, et oleks aega kriisidest taastuda ning teisalt oleks m\u00f5ttega harjumise ja ettevalmistamise aega. L\u00f5puks on k\u00fcsimus, miks me seda k\u00f5ike teeme. Riigi rahandus on k\u00f5ige keerulisemas olukorras, \u00fcks osa on kaitsekulud, mis on suurenenud SKP-st 1%-ni, mis on umbes 450 miljonit eurot. Ja see j\u00e4\u00e4bki meil p\u00fcsikuluks. Tore oleks uskuda, et nelja-viie aasta p\u00e4rast v\u00f5iks kaitsekulusid v\u00e4hendada. Kas see reaalne on, ma v\u00e4ga kahtlen. Ja teine probleem on tulude-kulude suur vahe. Kui riigi rahandusel on kehvasti, siis pole sa kriisideks valmis, laenukoormus on suurem. Vaene riik on kehv olla. K\u00fcsisin ka peaminister Kaja Kallaselt selle kohta. Ma ei tea, mis tulust te r\u00e4\u00e4gite selle maksut\u00f5usu juures, aga kas m\u00f5eldi ka alternatiividele? N\u00e4iteks on teada, et kasvab internetiplatvormide kaudu majutuse pakkumine, n\u00e4iteks Airbnb. Kohalik \u00fc\u00fcriturg on maksuameti silme alt peaaegu v\u00e4ljas. Peaminister \u00fctles, et kui kellelgi on alternatiiv, siis pakutagu aga v\u00e4lja. Olete valmis alternatiive anal\u00fc\u00fcsima? Kogu selles arutelus, kus viie n\u00e4dalaga v\u00f5eti koalitsioonik\u00f5nelustel kogu riik l\u00e4bi, vaadatakse alati alternatiive. Aga ega neid kohti palju ole, kust suuremaid summasid oleks v\u00f5imalik riigieelarvesse juurde tuua. Neid alati kaalutakse. Varamakse on meil v\u00e4he, sinnapoole peaks vaatama. Ja siis on maksuerandid, vaadatakse, kas need on ikka p\u00f5hjendatud. Varamaksudes teeme automaksu ja maamaksuga olulise sammu edasi. Maamaksu vabaks laskmise m\u00f5te on see, et omavalitsused saaksid oma tulubaasi m\u00f5jutada. Automaks on eelk\u00f5ige keskkonna vaates ja vaatame sinna luksusmaksu komponenti juurde. Kui k\u00fcsid konkreetselt majutusasutuste kohta, siis k\u00e4ibemaksuerandid ongi meil majutusel, ajakirjandusel ja ravimitel. Ajakirjandus ja ravimid j\u00e4id praegu puutumata. Ajakirjandus seep\u00e4rast, et seda [maksu] me alles langetasime. Vastan ka Airbnb-k\u00fcsimusele: just kohtusin maksuameti juhiga ja vaatame sellesse platvormindusse aina enam sisse. J\u00e4rgmisest aastast peaks hakkama seda reguleerima EL-i reeglid. Oleme samme astunud, et ikkagi suunata n\u00e4iteks toidukullereid makse maksma. Minu teada ettev\u00f5tluskontode arv, p\u00e4rast kokkuleppeid platvormide omanikega, ka oluliselt suurenes. Ehk platvormidel teenuste pakkujatel on mugav oma tulusid deklareerida. See pole kellegi kiusamiseks, aga maksud peavad saama makstud. Pidasin silmas k\u00fcll Airbnb-d, mis tegeleb majutusega, mitte kulleritega... Aga see kuulub sinna platvormide hulka! Ja teine pool on kohalik \u00fc\u00fcriturg, millega minu meelest k\u00fcll s\u00fcstemaatiliselt ei tegeleta, kuigi see peaks olema maksustatud. Ma ei ole seda \u00fcle k\u00fcsinud, aga kindlasti kontrollin ka selle \u00fcle. Reeglid peavad k\u00f5igile kehtima. Mainisite juba maamaksuv\u00f5imalust, aga omavalitsusjuhid \u00fctlevad: kui riik t\u00f5stab oma makse, siis kust me siin veel t\u00f5stame oma inimestele makse, kui elu l\u00e4heb nagunii kallimaks? Olete endine rikka Rae valla vallavanem, mida olete oma vallale soovitanud? Tundes \u00fche omavalitsuse elu, mina ei n\u00e4e, et see oleks probleem. Meil on kolmeosaline omavalitsuste tulude kasvatamise plaan. Esiteks on omavalitsused alati soovinud rohkem finantsautonoomiat, oma maksude \u00fcle ise otsustamist. Olin isegi v\u00e4ga kriitiline, et see v\u00f5imalus \u00e4ra v\u00f5eti. Kui alustame maamaksust, siis see on see, mille kohta kohalik omavalitsus saab oma inimestega kokku leppida: meil on vaja nii suurt hulka raha, teeme neid ja neid asju. Kogume selle raha kokku ja teeme \u00e4ra. Praegu on piirid peale pandud, maamaks on t\u00e4iesti olematu osa eelarvest t\u00e4nu neile piiridele. N\u00fc\u00fcd laseme selle vabaks ja iga omavalitsus ise otsustab, kuidas ta teeb. Kui pole vaja, ei k\u00fcsi. Kui on vaja, saab. Mul on hea n\u00e4ide Rae vallast: ettev\u00f5tetelt omavalitsused mingit tulu p\u00f5him\u00f5tteliselt ei saa. Seal on suured lugupeetud ettev\u00f5tted, n\u00e4iteks ABB-le oli vaja vedada alajaamu, mis ei kannata p\u00f5rutamist. Tee on vaja korda teha, aga omavalitsus \u00fctleb, et ei saa, sest raha pole. Siin on ideaalne \u00f6elda ettev\u00f5tetele, et viis aastat maksame k\u00f5rgemat maamaksu ja teeme need teed korda. See on v\u00f5imalik ja adekvaatne. Ma \u00fctlen, et see on win-win. Teiseks teeme teatud \u00fcmberjagamise omavalitsuste tulubaasis. Meil on probleem maapiirkondades, kus on palju pension\u00e4re, aga v\u00e4hem t\u00f6\u00f6ealisi inimesi. Kogu hooldusreformiga tekib omavalitsuste mudelisse pensionite tulumaksu osa. Ja n\u00fc\u00fcd plaanime seda osa suurendada j\u00e4rgmistel aastatel. Ehk kus on rohkem eakaid, need omavalitsused saavad rohkem raha, need, kus on v\u00e4hem, teatud m\u00e4\u00e4ral kaotavad. Kui vaatame j\u00f5ukamaid omavalitsusi, kelle tulud natuke v\u00e4henevad, siis neil on v\u00f5imalik maamaksust t\u00e4iesti normaalsetel tingimustel tuua endale lisatulu. Kui loen omavalitsusjuhtide seisukohti, siis need on umbes sellised, et kuni nad riigilt raha saavad, on k\u00f5ik h\u00e4sti. Aga riik peab ka ju selle raha maksudena kokku koguma. Las siis valitsus olla see paha, aga mina ei ole kohaliku omavalitsuse juhina valmis r\u00e4\u00e4kima ja k\u00fcsima. Ma k\u00fcll julgustaksin m\u00f5tlema seda l\u00e4bi, p\u00f5hjendama oma kulusid ja ka tulusid. See muudatus, mille praegu teeme on omavalitsuste rahastamises, on regionaalses vaates v\u00e4ga suur reform. Ja just sinna suunda, et omavalitsus saab ise oma tulusid m\u00f5jutada, j\u00e4tkusuutlikuks muutuda. Automaks on ka kuum teema. Mis autoga ise s\u00f5idate? Ma s\u00f5idan Subaru Foresteriga, see on mu isiklik auto. Lisaks on mul \u00fcks hobiauto, GAZ 69, mis on ka s\u00f5itev. T\u00e4pset automaksuskeemi veel pole... Skeemi, jah, veel ei ole. L\u00e4htekoht on see, et kui k\u00e4ibemaks ja tulumaks on suunatud eelk\u00f5ige meie kaitsekuludeks, siis automaks kuulub ikkagi rohereformi valdkonda. See on CO\u2082-p\u00f5hine ja sinna juurde oleme m\u00f5elnud ka sellise luksus- v\u00f5i varakomponendi, et kallima otsa autosid ka maksustada. Kuidas see v\u00e4lja hakkab n\u00e4gema, sellega hakkame tegelema suvel, et aasta l\u00f5pus oleks see riigikogus vastu v\u00f5etud. Plaan on seda 2024. aasta keskpaigast rakendada. Automaks on osa \u201esaastaja maksab\u201c printsiibi laialdasemast rakendamisest. Peale selle suurenevad saastetasud, p\u00f5letustasu, et soodustada j\u00e4\u00e4tmete sorteerimist ning ringlusesse v\u00f5tmist. See on osa reformipaketist, et n\u00fcgida meid puhtama keskkonna poole. \u00dcks asi, mis pole t\u00e4helepanu saanud: plaanime n\u00e4iteks ka raadamise maksustada. Kui metsamaa ikkagi muuks \u00fcmber kujundad, siis hakkad maksma.Kui suur v\u00f5iks olla teie enda auto maks? Meil olid olemas hinnangud. Aga neid on vara avalikustada. Lihtsalt suurusj\u00e4rkude m\u00f5ttes toon n\u00e4ite, et v\u00e4hem saastava auto aastane maks v\u00f5iks olla 60\u201380 eurot. Keskmise auto maks kuskil 150 euro kandis ja \u00fclemise otsa omal 250 ja edasi. Ma ise arvan, et ju ma oma autoga v\u00f5iksin seal keskel olla. Aga need on v\u00e4ga esialgsed arvud. Kui r\u00e4\u00e4gitakse, et automaksuga saavad rohkem pihta maainimesed, kellel on vaja rohkem s\u00f5ita, siis ma ei n\u00f5ustu. Ei, maal saab ka s\u00f5ita s\u00e4\u00e4stlikuma autoga. Ka v\u00e4iksema sissetulekuga inimene saab s\u00f5ita s\u00e4\u00e4stlikuma autoga. Ma ei pea oma autot k\u00f5ige s\u00e4\u00e4stlikumaks, aga ta pole ka k\u00f5ige v\u00f5imsam. Kui olen autot ostnud, olen alati vaadanud k\u00fctusekulu ja j\u00e4lginud seda jooksvalt. Valikuid saab selle j\u00e4rgi teha. Kui on s\u00e4\u00e4stlikum auto, hoiad kokku k\u00fctuselt ja k\u00f5igelt muult. Maksude t\u00f5us on teil kenasti esile toodud, aga \u00fcsna \u00fcldiselt on \u00f6eldud, et ministrid peavad s\u00fcgiseks esitama teile k\u00e4rpeplaanid. Kas see nii \u00fclds\u00f5naliseks j\u00e4\u00e4bki? Elu on n\u00e4idanud, et joonlauaga 5% v\u00f5tmine v\u00e4ga h\u00e4sti ei t\u00f6\u00f6ta. Kuigi see k\u00e4rpeplaan, mille tegime Keskerakonnaga valitsuses olles, on j\u00f5us ka veel sel ja j\u00e4rgmisel aastal. Elu on n\u00e4idanud, et ega koalitsioonik\u00f5nelustel kiirustades neid kokkuhoiukohti leia, samuti eelarveprotsessis kiirustades. N\u00fc\u00fcd leppisime kokku, et kevade ja s\u00fcgise vahel k\u00f5ik ministeeriumid otsivad kokkuhoiukohti. Rahandusministrina olen otsustanud lisaks, et sel aastal me ei tee lisataotluste esitamise protsessi, mis igal aastal eelarvetegemisega kaasas k\u00e4ib. Kulusid pole v\u00f5imalik juurde tekitada. Sel aastal on palutud ministritel keskenduda lisataotluste asemel kokkuhoiuettepanekute esitamisele. See jutt on v\u00e4ga kena. Aga kui mingeid parameetreid ette ei anta, siis teie noored ministrid tulevad tagasi kantslerite ette antud kenade jutupunktidega, kuidas mitte midagi ei saa teha, v\u00f5i pakuvad k\u00e4rpeid, mida ei ole v\u00f5imalik teha. Keegi peab suunda hoidma? Jah, minult l\u00e4heb l\u00e4hiajal v\u00e4lja lihtne suunis. Proovime toeks olla. Aga v\u00e4ikesed asjad toimusid juba. Kaks ministrikohta kadus. Tulevad uued ministeeriumid ja kolivad siia [superministeeriumi] majja kokku. Vabaneb kinnisvara, millest \u00fche saab ilmselt m\u00fc\u00fcki panna. See on maaeluministeerium vanalinnas. Keskkonnaministeerium kolib \u00fc\u00fcriruumidest siia. Need on v\u00e4ikesed sammud, aga see on ka raha. Pikas vaates on rahandusministeeriumi \u00fclesanne panna s\u00fcgiseks kokku kogu eelarve revisjon ehk nulleelarve metoodika, kus plaanime nelja aasta jooksul igal aastal mingi osa ministeeriume ette v\u00f5tta koos nende valdkondadega. Vaadata sinna sisse ja leida suuremaid kokkuhoiu- v\u00f5i \u00fcmberkorralduskohti. Seal on vaja teha rida poliitilisi otsuseid, kui on valik, kas mingid teenused l\u00f5petada. Seda tahame teha nii, et teeme igal aastal mingi osa korda. V\u00f5ib-olla olen optimist, aga mu siiras soov on, et me ei keskenduks vaid maksude t\u00f5usule, vaid prooviksime riiki ka efektiivsemaks teha. Ei saa j\u00e4tta k\u00fcsimata EL-i toetusvahendite kasutamise kohta. Mullune seis oli kurb: eelarves plaaniti kasutada 1,5 miljardi eurot toetusraha, suures plaanis j\u00e4i 500 miljonit aasta l\u00f5puks kasutamata. Selle aasta kahe esimese kuu eelarve t\u00e4itmise j\u00e4rgi on v\u00e4lisvahendite kasutamine hakanud v\u00e4henema, kuigi hanked on l\u00e4inud odavamaks. See k\u00f5ik on teie asi ajada, keegi tuleb panna vastutama, et neid vahendeid tegelikkuses ka kasutataks, nii ei saa lasta sedasi lohiseda! See on \u00fcks soov, mida siia majja tulles ja oma plaanidest r\u00e4\u00e4kides mainisin. Kuigi rahandusministeerium on seda ka teinud ning Keit Pentus-Rosimannus ja Annely Akkermann seda j\u00e4lgisid. Aga kindel soov on see, et esiteks on meil vaja kasutada eelmise perioodi l\u00f5puj\u00e4\u00e4gid, n\u00fc\u00fcd on meil paar aastat kestnud juba uus periood ja juba j\u00e4rgmisest aastast hakkame ette valmistama j\u00e4rgmist EL-i eelarveperioodi. Kogu kokkuhoiu- ja maksut\u00f5usujutu juures peame v\u00f5tma v\u00e4ga selge eesm\u00e4rgi kasutada EL-i vahendeid. Meil on nelja-viie aasta jooksul kasutada \u00fcle kuue miljardi euro. Minu soov on see, et meil oleksid kiiresti meetmed olemas ja saaksime neid kasutada. See on p\u00f6\u00f6rane v\u00f5imalus, kui r\u00e4\u00e4gime hoonete renoveerimistest. Seal sajad miljonid ootavad! See k\u00f5ik muudab meie inimeste elukvaliteedi paremaks, kui neil on soe ja ilus kodu, mille k\u00fcttearved saab v\u00e4iksemaks. Pluss ehitusega l\u00e4heb raha majandusse. Siis digitaliseerimine, ressursit\u00f5husus ettev\u00f5tetel \u2013 sedasi saame ettev\u00f5tetele toeks ja abiks olla. See on prioriteet, mille olen enda jaoks v\u00f5tnud. Loodan, et on v\u00f5imalik paremaid tulemusi n\u00e4idata kui varem. Kas aasta l\u00f5pus m\u00f5\u00f5dame, kas teil l\u00e4ks selle aasta eelarves EL-i vahendite kasutamine paremini, kui l\u00e4ks varasematel ministritel? M\u00f5\u00f5dame!"}
{"text":"Ukrainlaste ambitsioonikas luureoperatsioon l\u00e4ks vastu taevast: kahtlustatakse riigireetmistV\u00e4rvatud piloot kohale ei tulnud ning ukrainlaste lennuv\u00e4lja tulistati rakettidega. Hukkus v\u00e4eosa \u00fclem ja h\u00e4vis kaks h\u00e4vituslennukit.Ukraina eriteenistused p\u00fc\u00fcavad v\u00e4lja selgitada juhtumi asjaolusid, milles grupp Ukraina s\u00f5jav\u00e4elasi ja vabatahtlikke proovisid v\u00e4rvata vene piloote ja osta neilt Venemaa \u00f5huj\u00f5udude h\u00e4vitajaid. Lennukite asemel tabasid Kanatove lennuv\u00e4lja, kuhu vene lendurid oleksid pidanud lendama, venelaste raketid. Raketir\u00fcnnakus hukkus v\u00e4eosa \u00fclem ja haavata sai veel 17 ukraina s\u00f5jav\u00e4elast. Ukraina eriteenistused eitavad oma osalust operatsioonis.\u00dcks anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4nud Ukraina vabatahtlik r\u00e4\u00e4kis Yahoo Newsile antud intervjuus vene pilootide \u00e4raostmise operatsioonist. Venelastele altk\u00e4emaksu andmise operatsiooni olevat algatanud keegi ukrainlasest IT-spetsialist Bohdan. Hiljem liitusid tema ettev\u00f5tmisega luure ja Ukraina erioperatsioonide v\u00e4ejuhatus. Ukrainlane korraldas varem S\u00fc\u00fcrias v\u00f5idelnud Vene pilootide andmebaasi abil potentsiaalsete desert\u00f6\u00f6ride otsimiseks monitooringu ning tuvastas tasuliste v\u00f5rguteenuste abil pilootide isikud. Piloodid Igor Tveritin, Roman Nosenko ja Andrei Maslov olid ukrainlaste pakkumisega p\u00e4ri. Iga\u00fcks neist pidi oma lennuki eest saama miljon dollarit.Deserteerumise skeem oli lihtne: iga piloot pidi sisenema oma lennukiga Ukraina \u00f5huruumi, kohtuma Ukraina h\u00e4vitajatega ja maanduma nende j\u00e4rel Ukraina lennuv\u00e4ljale. Selleks pidid venelased m\u00e4ngima l\u00e4bi erinevaid stsenaariume: \u00fcks pidi uimastama oma t\u00fc\u00fcrimehe, teine teesklema ootamatut tehnilist riket jne.Ukrainlased lubasid omalt poolt eriteenistuste toel venelastele lisaks rahale ka t\u00e4ielikku amnestiat. Samuti oli Ukraina valmis korraldama lendurite ja nende pereliikmete elama asumise m\u00f5nda Euroopa riiki. V\u00e4idetavalt pakuti uueks elukohaks ka m\u00f5nda Balti riiki.Ajaleht Ukrainskaja Pravda kirjutab, et vabatahtlikku, kes tuli v\u00e4lja venelastelt lennukite ostmise plaaniga, abistas endine luureohvitser Roman T\u0161ervinski ning veel m\u00f5ned ukraina s\u00f5jav\u00e4elased. T\u0161ervinski oli varem segatud nn Wagnergate\u2019i skandaali, mille keskmes oli l\u00e4bikukkunud luureoperatsioon wagnerlaste vangi v\u00f5tmiseks.Ajakirjanikud kirjutavad, et oma m\u00e4ngu nendega m\u00e4ngisid samal ajal ka Venemaa eriteenistused, p\u00fc\u00fcdes hankida neilt salajast teavet Ukraina s\u00f5jav\u00e4e kohta. Operatsioonis osalejad kinnitavad, et nad ei andnud venelastele mingeid andmeid. Nende s\u00f5nul koordineerisid operatsiooni Ukraina julgeolekuteenistus SBU ja Ukraina armee peastaap.SBU ise nimetas ajakirjanduses mainitud erioperatsiooni \u201e\u00fcksikute s\u00f5jav\u00e4elaste isetegevuseks\u201c ning eitas oma osalust selles. Julgeolekuteenistuse pressiteates m\u00e4rgitakse, et operatsiooni eba\u00f5nnestumine viis raketir\u00fcnnakuteni Kanatove s\u00f5jav\u00e4elennuv\u00e4lja pihta samal hommikul, kui sinna oleks pidanud maanduma venelaste lennuk. Nende tagaj\u00e4rjel hukkus v\u00e4eosa \u00fclem ja vigastada sai 17 s\u00f5jav\u00e4elast. Samuti h\u00e4vis t\u00e4ielikult kaks Ukraina \u00f5huj\u00f5udude h\u00e4vitajat ning oluliselt sai kannatada baasi infrastruktuur, sh lennurada. SBU teatel on algatatud kriminaaluurimine riigireetmist ning ametisikute volituste \u00fcletamist k\u00e4sitlevate paragrahvide alusel."}
{"text":"V\u00e4givallatsenud kelm m\u00f5isteti kohtumajas s\u00fc\u00fcdiT\u00e4na tunnistati Viru maakohtu Rakvere kohtumajas kelmuses, korduvas v\u00e4givallatsemises ja \u00fclalpidamise kohustuse mittet\u00e4itmises s\u00fc\u00fcdi Ahto Kurm. Ahto Kurm, kellel kehtivad v\u00e4\u00e4rteod puuduvad, pani mullu mais Facebooki \u00fcles kuulutuse, et m\u00fc\u00fcb silopallikilesid. Kannatanu leppis kokku \u00fcheksa kilerulli ostu ja kandis rahagi \u00fcle. Mida aga polnud, olid kilerullid. Kurmi elukaaslase pangakontole j\u00f5udis tehingu eest 460 eurot. M\u00f5nda aega lubas mees kauba kohale toimetada, kuid seda p\u00e4eva, mil kilerullid ostjani j\u00f5udnuks, ei tulnudki.Mullu juuni l\u00f5pus tungis Kurm enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d kallale oma elukaaslasele. J\u00f5unumbrite k\u00e4igus v\u00e4\u00e4nas mees naise k\u00e4si, surus ta pikali maha, istus elukaaslasele peale ja l\u00f5i teda rusikaga n\u00e4kku. L\u00f6\u00f6gist tekkis elukaaslasel n\u00e4o piirkonda verevalum, ja see polnud esimene kord, kui Kurmi k\u00e4si kellegi vastu t\u00f5usis.Lisaks on Kurm aastatel 2017-2022 k\u00f5rvale hoidnud oma lapsele elatise maksmisest. M\u00f5ned summad l\u00e4ksid t\u00e4nu kohtut\u00e4ituri t\u00f6\u00f6le teele, kuid enamik mitte. Mehel oli sel perioodil olemas t\u00f6\u00f6koht ja sissetulekud, kuid 190 euro suurust elatist ta ei maksnud.Kokkuleppemenetluses j\u00f5uti \u00fchisele arusaamale, et Kurmile langeb karistuseks kaks aastat tingimisi vangistust ja ta allutatakse kaheks aastaks k\u00e4itumiskontrollile.Kohtu korralduse kohaselt peab Kurm otsima endale t\u00f6\u00f6koha v\u00f5i olema t\u00f6\u00f6tukassas registreeritud, et ta saaks t\u00e4ita \u00fclalpidamise kohustust. Lisaks tuleb mehel osaleda kriminaalhoolduse sotsiaalses programmis ja maksta \u00fche aasta jooksul pea 550 euro suurune sunniraha.Kohtuniku k\u00fcsimusele, kas ta saab aru, millised on tagaj\u00e4rjed, kui ta n\u00f5udeid ei t\u00e4ida, vastas Kurm: \u201cSiis hakkan vanglakaristust t\u00e4itma.\u201d (VT)Ahto Kurm tunnistati s\u00fc\u00fcdi kelmuses, korduvas v\u00e4givallatsemises ja \u00fclalpidamise kohustuse mittet\u00e4itmises.\u00a0"}
{"text":"Kelmid t\u00f5mbavad veebis haneks sama skeemigaViimasel ajal on politsei t\u00f6\u00f6lauale j\u00f5udnud mitu \u00e4ravahetamiseni sarnast petuskeemi, kus inimesed on \u00fchismeedia kaudu heas usus kaupa ostes rahast ilma j\u00e4\u00e4nud.Hiljutistel kelmustel on \u00fchine tehingukoht: inimesed on saanud petta, kui on p\u00fc\u00fcdnud Facebooki Marketplace'ist midagi osta. Nad klikivad kaupleja saadetud lingile, sisestavad sinna oma andmed ja seej\u00e4rel kaob nende pangakontolt raha. Veebipolitseinik Karmen Raua s\u00f5nutsi kasutatakse interneti ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondades mitmesuguseid skeeme. Paraku on need p\u00e4ris laialt levinud.L\u00e4inud t\u00f6\u00f6n\u00e4dala viimasel p\u00e4eval teatati politseile kahest juhtumist, kus inimene oli ostnud Marketplace'ist tooli. 51aastasele P\u00e4rnu naisele oli m\u00fc\u00fcja saatnud kullerfirma lingi, kuhu ostja sisestas oma pangakaardi andmed, kinnitades need Smart-IDga. Seej\u00e4rel tehti naise pangakontolt neli tehingut kogusummas 985 eurot.53aastasele Saarde vallas elavale naisele oli m\u00fc\u00fcja samuti saatnud kullerfirma lingi, kuhu ostja sisestas enda aadressi ja tasus nii tooli kui kullerteenuse eest. P\u00e4rast makset avastas tooliostja, et tema pangakontolt on haihtunud \u00fcle 450 euro.Sel n\u00e4dalal on politsei L\u00e4\u00e4ne t\u00f6\u00f6piirkonnas alustanud veel neli kriminaalmenetlust sellesama arvutikelmuse paragrahvi j\u00e4rgi.34aastane P\u00e4rnu mees soovis osta Marketplace'ist kohvimasinat. Tema toksis p\u00e4rast kullerfirma lingi avamist arvutisse oma pangakonto andmed, misj\u00e4rel tehti sellelt 400eurone \u00fclekanne Leedu pangakontole.Sel n\u00e4dalal asus politsei uurima 27. m\u00e4rtsil Marketplace'ist riiuleid osta soovinud 64aastase P\u00e4rnu naisega juhtunut. Temale oli m\u00fc\u00fcja saatnud kullerfirma maksekorralduse, kuhu ta sisestas kahel korral oma internetipanga PIN-2-koodi, kuid sai vastuseks, et makse ei l\u00e4inud l\u00e4bi. Kui naine hiljem internetipanka sisenes, oli tema arveldusarvelt broneeritud kaks summat, kokku ligemale 1000 eurot.Internetikuritegevus ei tunne riigiega maakonna piire. Nii v\u00e4\u00e4rib nimetamist eelmainitutega v\u00e4ga sarnane juhtum, kus \u00fcle 1000 eurost j\u00e4i ilma32aastane naine naabermaakonnas Rapla vallas. Tema soovis juba mitu korda mainitud virtuaalselt turuplatsilt osta aiatooli. Kauba maksumusele pidi lisanduma kulleritasu. M\u00fc\u00fcja saatis naisele tellimusvormi, kuhu ostja sisestas enda pangakaardi andmed ja Smart-ID koodid. Hiljem avastas ohver, et tema arveldusarvelt on tehtud kaks makset.Raud t\u00f5des, et kelmid tegutsevad sotsiaalmeedia ostum\u00fc\u00fcgikeskkondades pidevalt. Levib mitu eri skeemi, millega inimestelt p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta nende internetipanga paroole v\u00f5i PIN-koode. Kelm v\u00f5ib esineda nii m\u00fc\u00fcja kui ostjana.Raud t\u00f5i n\u00e4itena laialt levinud skeemi, kus ostja pakub m\u00fc\u00fcjale, et kuller tuleb isiklikult kohale ja m\u00fc\u00fcja ei pea tegema midagi muud kui andma oma telefoninumbri, meiliaadressi ja sisestama \u00fchele veebilehele oma pangakaardi andmed.Palju on veebipolitseiniku s\u00f5nutsi vastupidiseid juhtumeidki: m\u00fc\u00fcja pakub ostjale, et soovitud eseme eest saab tasuda kullerfirma lingi kaudu. See link n\u00e4eb v\u00e4lja nagu p\u00e4ris ja inimene sisestab sinna oma pangakaardi andmed. Soovitud toodet ostja ei saa ja hiljem avastab ta, et tema pangakontolt on tehtud \u00fclekandeid tundmatutele kontodele v\u00f5i on tema arvelt tasutud internetipoes sooritatud ostude eest.M\u00f5lemal juhul on kelmi eesm\u00e4rk sama: saada inimeselt k\u00e4tte isiklikud andmed, et neid kuritarvitada.Raud oskab siiski \u00f5petada, kuidas eristada p\u00e4tte ausatest kauplejatest. N\u00e4iteks muutub kelmi suhtlusviis enamasti kurjaks, kui ohver hakkab kahtlema ja \u00fctleb, et talle ei tundu see asi \u00f5ige. V\u00f5i teatab, et tal pole parasjagu aega selle tehinguga tegelda. Kurjategija p\u00fc\u00fcab sageli inimest tagant kiirustada ja m\u00f5jutada teda raha \u00fcle kandma. On \u00e4hvardatud ametnike poole p\u00f6\u00f6rdumisega. Vahel v\u00e4idab kelm, et tal tekivad n\u00fc\u00fcd probleemid, sest ta on juba oma toimingud \u00e4ra teinud.Raua s\u00f5nutsi on tulnud ette, et petis on saatnud ohvrile \u201cdokumendi\u201d, n\u00e4itamaks, et ta on p\u00f6\u00f6rdunud probleemiga kohtu, kohtut\u00e4ituri v\u00f5i politsei poole. Need dokumendid on kohmaka v\u00e4ljan\u00e4gemisega. Sageli on kasutatud asutuste veebist leitud embleeme, mis on tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammis inetu kujundusega kokku klapitatud.Nendes v\u00f5ltsdokumentides kasutatakse suvaliste ametnike nimesid, aga ohvri \u00f5iget nime, kodust aadressi ja muid andmeid, mis inimene on ise petturitele andnud. \u201cKuna kelm panustab inimese emotsioonidele, ajasurvele ja hirmule, tasub v\u00f5tta aega uurimiseks ja k\u00fcsida teist arvamust s\u00f5bralt, l\u00e4hedaselt v\u00f5i veebipolitseinikult,\u201d soovitas Raud.SOOVITUSEDKuidas eristada sotsiaalmeedia ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondades ausate kavatsustega kauplejaid ja ostjaid kelmidest?\u2022 Kelmid kasutavad samuti otsekui p\u00e4risnimesid. Soovitame enne raha\u00fclekannet ettev\u00f5tte v\u00f5i m\u00fc\u00fcja-ostja tausta guugeldada.\u2022 \u00c4rge avage vestlusaknas v\u00f5\u00f5raste saadetud linke! Ise\u00e4ranis siis, kui tegemist on lingiga, mis avab m\u00f5ne sellise veebilehe, kus k\u00fcsitakse isiklikke andmeid.\u2022 Oma PIN1- ja PIN2-koodi ei tohi teistega jagada ega neid kellegi palvel kuhugi sisestada.Andmed: veebipolitseinik Karmen Raud\"Kuna kelm panustab inimese emotsioonidele, ajasurvele ja hirmule, tasub v\u00f5tta aega uurimiseks ja k\u00fcsida teist arvamust s\u00f5bralt, l\u00e4hedaselt v\u00f5i veebipolitseinikult.\"Karmen Raud,veebipolitseinikV\u00e4idetavalt on Facebooki kuulutustekanalil Marketplace 800 miljonit aktiivset kasutajat kuus. Pildil Facebook Marketplacei ikoon (keskmine) nutitelefoni ekraanil. ShutterstockLauri Habakuk"}
{"text":"Ikka kihutame siin maal \u00fches suunas: vananeme ja kahanemeV\u00c4RSKE regionaalministri Madis Kallase hiljutised suhteliselt konkreetsed ja h\u00e4sti vormistatud laused sundisid kirja panema m\u00f5ned m\u00e4rks\u00f5nad selle kohta, mis siis regionaalpoliitilistes suundades ees ootab ja kas sellest v\u00f5ib uus kvaliteet t\u00f5usta.Niisiis on praeguseks j\u00f5utud sinnamaale, et kurikuulsaks saanud katuserahanimeline poliitikute rahajagamine saab uue nime ja vist ka vormi: see nimetatakse \u00fcmber regionaalprogrammiks. Tuleb juurde regionaalpoliitiline m\u00f5\u00f5de ja loodetavasti j\u00e4\u00e4bki. Katuseraha nime all jagatuna oli sellel instrumendil regionaalpoliitilist komponenti igal aastal aina v\u00e4hem.\u00dcKS VAADE on uuel ministril k\u00fcll paigas. Selgeks on tehtud, et l\u00e4hevad noored ja j\u00e4\u00e4vad vanad. Minnakse \u00f5ppima, maailma avastama, t\u00f6\u00f6d ja karj\u00e4\u00e4ri tegema. Otsima k\u00f5ike seda, millega k\u00f5rvalisemas kohas kitsas k\u00e4es on. Poliitikute senine arusaam on \u00fcsna \u00fcheselt mahtunud lausetesse, mis kirjeldavad, kuidas inimesed on sunnitud kolima, sest teenused kaugenevad. Seda muutust v\u00f5ib pidada suureks arenguks edasisel teel m\u00f5istlike regionaalpoliitiliste otsuste s\u00e4ttimisel. Ollakse v\u00e4hemasti aru saanud, et inimesed ei l\u00e4he niisama kodust \u00e4ra.Ja olgu siin pandud r\u00f5hk s\u00f5nale \u00abkodu\u00bb. Pigem ikka kohanetakse ja seatakse oma elu niimoodi, et hakkamasaamine tuleb ajapikku v\u00f5imalikult h\u00e4sti v\u00e4lja. Ja mis neil inimestel l\u00f5puks \u00fcle j\u00e4\u00e4b, kui mingi teenuse tarbimine pidevat v\u00e4hik\u00e4iku teeb.KUI N\u00dc\u00dcD mineku p\u00f5hjused ja sihtr\u00fchmad on enam-v\u00e4hem selged, tasub hakata m\u00f5tlema ka selle peale, millised on tuleku p\u00f5hjused ja sihtr\u00fchmad.Noorte ja vanade juurde tagasi tulles - n\u00fc\u00fcd m\u00f5eldakse v\u00e4lja skeemi, kuidas vananevad omavalitsused saavad noorenevate ja seega j\u00f5ukamate arvelt natuke raha juurde. Kindlasti on \u00e4\u00e4remaa valdadel ja linnadel sellest reaalset rahalist kasu, aga kaheldav on, kas sellest tuleb reaalset regionaalpoliitilist tulemust. Finantsiline tugevus ei ole omavalitsust iga kord raskustest p\u00e4\u00e4stnud. Arvatavasti ei ole abir\u00f5ngaks ka k\u00f5ikide teenuste igikestev pakkumine - sageli hambad ristis, veremaik suus ja rahakotis p\u00f5hjatu auk.Ma ei ole aga Eesti kaardilt veel leidnud kohta, kus klassikaline regionaalabi v\u00f5i \u00fcmberjagamine oleks hakanud v\u00e4hemalt rahvaarvu kahanemist stabiliseerima. Seni ei ole \u00fckski programm, finantsmuudatus ega strateegiline eesm\u00e4rk p\u00f6\u00f6rdumatuid protsesse peatada suutnud. Julgen siinkohal k\u00fcsida, et \u00e4kki on ikka midagi valesti tehtud. N\u00e4iteks j\u00e4etud tegelikud sihtr\u00fchmad meetmetest v\u00e4lja v\u00f5i investeeritud t\u00fchja.Igatahes ei ole meie regionaalpoliitilise edu saladus pidev konkurentsiv\u00f5ime tugevdamine. Vaadakem l\u00e4hiajalukku: k\u00f5ik on olnud ja k\u00f5ikjale on jagatud toetusi, investeeritud ja renoveeritud. Ikka kihutame siin maal \u00fches suunas: vananeme ja kahaneme.TULEME N\u00dc\u00dcD tagasi positiivsete v\u00f5imaluste ehk siis v\u00f5imaliku tuleku p\u00f5hjuste juurde. Tahtmata alahinnata igasuguste suurte ettev\u00f5tmiste v\u00f5imalikku m\u00f5ju, olgu selleks t\u00f6\u00f6kohad v\u00f5i omavalitsuse pakutavad teenused, tuleb hinnata detaile.J\u00e4\u00e4n kindlaks oma arvamusele, et kui v\u00e4ikesed asjad korda saab, siis l\u00e4heb elu edasi. Kohaliku tee mustkate, v\u00e4ikeettev\u00f5tja laenuprobleemi v\u00f5i noore pere elektri\u00fchenduse k\u00fcsimuse lahendamine on ehk need k\u00f5ige tulemuslikumad pakkumised, mille juures saab elukeskkonna kvaliteedi muutust hinnata. V\u00f5i siis tulemuslikkusele suunatud turundus koos meetmetega ja kogukondlikud l\u00e4henemised kohalikele arengueeldustele.Paraku sisaldab meie regionaalpoliitika p\u00f5hisuund ikka ja j\u00e4lle \u00fcmberjagamist v\u00f5i keerulisi lausekonstruktsioone, mis sisaldavad s\u00f5na\u00fchendeid nagu \u00abkonkurentsiv\u00f5ime\u00bb ja \u00abfinantsv\u00f5imekus\u00bb. Ehk on keegi t\u00e4hele pannud, et maapiirkondades on konkurentsiv\u00f5ime ruumi ja maastike kujul alati olemas. Vaadakem n\u00e4iteks aknast v\u00e4lja!KODUALUSE maa maksu kehtestamise v\u00f5i tasuta bussis\u00f5idu l\u00f5petamise v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd j\u00e4tta poliitkorrektselt hindamata, aga bussis\u00f5idu puhul on ehk ikka see k\u00e4ttesaadavus ja paindlikkus olulisemad kui see tagasihoidlik s\u00f5idu hind. Ja kui n\u00fc\u00fcd meenutada, siis kodualuse maa maksu vabastus kehtestati m\u00f5ni aeg tagasi v\u00e4ikeseks vastukaaluks Tallinna linnavalitsuse vastavale otsusele ja siis sai seda kirjeldatud kui \u00e4raspidist regionaalpoliitikat maa maksustamishinna kaudu.Mis siin salata, igasugused pisikesed meetmed ei pruugi anda kohest tulu ja positiivset tulemust. J\u00e4\u00e4vad \u00e4ra pasunakoorid ja uhked lindil\u00f5ikamised. Aga maal ja v\u00e4ikelinnades loob selline personaalne regionaalpoliitika tunnet, et riik on meiega. Siinsamas ja kohal. Ja ulatab k\u00e4e, kui ettev\u00f5tmises on grammike helget tulevikulootust.\"\u00abMa ei ole aga Eesti kaardilt veel leidnud kohta, kus klassikaline regionaalabi v\u00f5i \u00fcmberjagamine oleks hakanud v\u00e4hemalt rahvaarvu kahanemist stabiliseerima.\u00bb\"Ma ei ole aga Eesti kaardilt veel leidnud kohta, kus klassikaline regionaalabi v\u00f5i \u00fcmberjagamine oleks hakanud v\u00e4hemalt rahvaarvu kahanemist stabiliseerima.\"ANDRES R\u00d5IGAS, geograaf ja \u00f5ppej\u00f5ud Isamaa"}
{"text":"President Putini tuumapalavikTuumalaengud degradeeruvad ja keegi ei tea, mis seisus on Venemaa tuumaj\u00f5ud tegelikkuses, kirjutab Balti Venemaa-uuringute Keskuse direktor Vladimir Ju\u0161kin.Eelmise aasta 26.-29. oktoobrini toimus Putini eestvedamisel strateegiliste tuumaj\u00f5udude \u00f5ppus maal, merel ja \u00f5hus. Kamt\u0161atkal asuva Kura pol\u00fcgooni suunas lasti Plessetskist v\u00e4lja mandritevaheline ballistiline rakett Jars ja Barentsi merel viibivalt allveelaevalt ballistiline rakett Sineva, strateegilistelt pommituslennukitelt Tu-95MS tulistati v\u00e4lja \u00f5hus baseeruvad tiibraketid.Vaatleja v\u00f5is m\u00e4rgata, et k\u00f5ik raketid lendasid l\u00e4\u00e4nest itta, kuid lahinguolukorras peaksid nad lendama l\u00f5unast p\u00f5hja poole (\u00fcle p\u00f5hjapooluse USAsse), ja mitte 7000, vaid 12 000 kilomeetrit.Iga\u00fcks, kes on v\u00e4hegi kursis ballistilise raketi trajektoori arvutamise teooria ja raketi d\u00fcnaamiliste omadustega, teab, et arvestada tuleb raketile m\u00f5juvate j\u00f5ududega - millest peamine on gravitatsiooniline k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud -, aga ka Maa magnetv\u00e4lja omaduste ja Maa atmosf\u00e4\u00e4riga (koostis, tihedus, r\u00f5hk, temperatuur, helikiirus jne). Need m\u00f5jutavad raketti kogu selle teekonna v\u00e4ltel. Kuna neid h\u00e4ireid ei saa konkreetse stardi puhul t\u00e4pselt ennustada, tekib trajektoori hajumise probleem. Seda viga saab v\u00e4hendada raketi trajektoori mittelineaarsete diferentsiaalv\u00f5rrandite s\u00fcsteemi juhuslike suuruste v\u00f5i juhuslike funktsioonide sisestamisega.Seet\u00f5ttu lasevad kindralid rakette l\u00e4\u00e4nest itta alati m\u00f6\u00f6da \u00fcksikasjalikult tundma\u00f5pitud trajektoori. Tehnilised v\u00f5imalused katsestartideks on aga saadaval ka pol\u00fcgoonidel: Kapustin J\u00e4ris Astrahani oblasti kirdeosas, Jasn\u00f5is Orenburgi oblasti strateegiliste raketiv\u00e4gede positsioneeritud rajoonis \u00abDombarovski\u00bb ja Svobodn\u00f5is Amuuri oblastis.Siin on ka p\u00f5hjus, miks president Putin on kindel, et on valmis andma tuumal\u00f6\u00f6gi vastuseks vaenlase raketir\u00fcnnakule - sest kindralid on talle ette kandnud, et raketid tabasid t\u00e4pselt sihtm\u00e4rke. Meie jaoks on samuti selge, et Putinile ei pandud lauale ajalehte Krasnaja Zvezda (16.12.2009), milles alampolkovnik Dmitri Popov r\u00e4\u00e4gib: \u00abLaskepol\u00fcgoon ei anna kunagi vastuv\u00f5tupol\u00fcgoonile t\u00e4pseid koordinaate, vaid teatab ainult langemispunkti ala. [...] M\u00f5nikord venib maha langenud raketil\u00f5hkepea kraatri otsimine n\u00e4dalani, kuuni...\u00bbEnne tuumanigi presidendiks saamist sattus Putin juhuslikult Peterburi linnapea Sobt\u0161aki meeskonda, siis sattus juhuslikult Moskvasse ja siis sai juhuslikult Jeltsinilt tuumakohvri, mis on tema valduses olnud juba 22 aastat. Nendest asjaoludest saame teha halva ja hea j\u00e4relduse. Halb on see, et Putini KGB toimikusse on m\u00e4rgitud, ja mitte positiivses v\u00f5tmes, et tal on v\u00e4henenud riskitaju. Hea on see, et Putin ei jaga kindlasti Teller-Ulami skeemi - termotuumarelvade aluseks oleva tehnilise kontseptsiooni \u00fcksikasju. Kuid selle skeemi p\u00f5hjal on ehitatud peaaegu k\u00f5ik kaasaegsed tuumarelvas\u00fcsteemid, millest koosnevad juhtivate tuumariikide arsenalid.Mis toimub tuumal\u00f5hkepea sees p\u00e4rast seda, kui see on raketi k\u00fclge kinnitatud?Kui l\u00f5hkepeasse on pandud relvaotstarbeline uraan (U-235), plutoonium (Pu-239) v\u00f5i nende segu, j\u00e4tkub nende ainete radioaktiivse lagunemise protsess. L\u00f5hkepeas toimub v\u00e4heuuritud \u00fcksikute lagunemiselementide kuhjumine, eelk\u00f5ige kasvab ameriitsiumi (Am-24l) osakaal, mis muudab plutooniumi isotoopkoostist ja vastavalt ka selle kasutusv\u00f5imalusi relvaotstarbelise plutooniumina. Lisaks on relvaotstarbelisel plutooniumil Pu-239 piiratud \u00abs\u00e4ilivusaeg\u00bb umbes 10 aastat, kuna metallis toimuvate protsesside tulemusena kuumeneb see oluliselt, mis toob kaasa kristallstruktuuri h\u00e4vimise ja laskemoona t\u00f6\u00f6kindluse v\u00e4henemise.P\u00e4rast garantiiaja l\u00f5ppemist on tuumalaengud veel m\u00f5nda aega v\u00f5imelised plahvatama. Kuidas seda aega ja laengu j\u00e4\u00e4kv\u00f5imsust hinnata? Erialakirjanduses nimetatakse seda \u00abtuumalaengute degradeerumise hindamiseks\u00bb. Jah, on olemas keerulised valemid, et aktiivse aine, sidekomponentide ja elektroonikaseadmete lagunemisaega v\u00e4lja arvutada. Aga see on teooria. Lisaks m\u00f5jutab muutuv keemiline keskkond paratamatult konstruktsioonimaterjale, millest on valmistatud kest. N\u00e4iteks muutub eriteras pikaajalisel kokkupuutel relvaotstarbeliste l\u00f5hustuvate materjalidega nii rabedaks, et mureneb isegi kerge l\u00f6\u00f6gi korral. Arvutuste \u00f5igsuse ja mudelite adekvaatsuse kontrollimiseks on olemas ainult \u00fcks v\u00f5imalusreaalsed katsetused.Seet\u00f5ttu katsetasid NSV Liit ja USA kuni 1990ndate alguseni pidevalt tuumarelvi, et uurida nende omadusi ja seisundi muutusi - et m\u00e4\u00e4rata optimaalset tuumaahelreaktsiooni k\u00e4ivitamise hetke, selle kiirust ja teisi plahvatuse parameetreid. Kuid 1996. aastal kirjutati alla \u00fcldisele tuumakatsetuste keelustamise lepingule. Tol ajal v\u00e4itsid Arzamas-16s ja Los Alamoses Livermore'is tuumaarsenalidega tegelevad f\u00fc\u00fcsikud avalikult, et nad ei oska ennustada, kuidas k\u00e4ituvad Venemaa, USA ja teiste tuumariikide arsenalides olevad tuumarelvad rohkem kui k\u00fcmne aasta m\u00f6\u00f6dumisel. Kuid sel ajal paluti poliitilise olukorra t\u00f5ttu Venemaal ja USAs teadlastel \u00abmitte esile tikkuda\u00bb.Sel p\u00f5hjusel vahetati n\u00f5ukogude ajal l\u00f5hkepeade plutooniumit\u00e4idist iga 6-10 aasta tagant. Tuumal\u00f5hkepeade demonteerimine viidi l\u00e4bi tehastes, kus need kunagi kokku pandi: Arzamas-16s (Sarovis), Penza-19s (Zaret\u0161n\u00f5is) ja T\u0161eljabinsk50s (Sne\u017einskis). T\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6tades suutsid need ettev\u00f5tted aastas demonteerida kuni 2000 l\u00f5hkepead. \u00dche l\u00f5hkepea demonteerimine maksab olenevalt selle keerukusest 10 000 kuni 15 000 USA dollarit. Seej\u00e4rel viidi k\u00f5rgelt rikastatud uraan tagasi Jekaterinburg-44sse (Novouralskis), triitium T\u0161eljabinsk-65sse (Ozerskis) ja plutoonium Tomsk-7sse (Severskis).Nagu n\u00e4ha, on tuumarelvad kallis l\u00f5bu, mis n\u00f5uab terve t\u00f6\u00f6stusharu \u00fclalpidamist, et tuumalaenguid pidevalt hooldada ja asendada. Tuumarelvade tootmiseks vajalik t\u00f6\u00f6stuslik baas on Venemaal j\u00e4\u00e4nud aga n\u00f5ukogudeaegseks. Vastavalt viimasele Venemaa ja USA tuumaarsenale puudutavale andmevahetusele (2021) oli Venemaal strateegilistele kandjatele paigutatud 1456 l\u00f5hkepead. Samas pole teada, kui vana on nendes l\u00f5hkepeades sisalduv relvaotstarbeline uraan ja plutoonium.Kuid me teame, et 1993. aastal s\u00f5lmiti Venemaa ja USA valitsuse vahel 20 aastaks leping, mille kohaselt ostsid ameeriklased Vene vanadest l\u00f5hkepeadest p\u00e4rit relvaotstarbelist uraani (500 tonni relvaotstarbelist uraani 20 000 l\u00f5hkepeast) ja vastutasuks peatati relvaotstarbelist plutooniumi tootvad Venemaa reaktorid. Nii j\u00e4id 18st erinevat t\u00fc\u00fcpi relvaotstarbelist plutooniumi tootvast t\u00f6\u00f6stuslikust reaktorist t\u00f6\u00f6le vaid kaks: Ruslan ja Ljudmilla ning m\u00f5lemad Majaki tootmisettev\u00f5ttes olevad (T\u0161eljabinsk-65 ja Ozersk).S\u00f5ltumatute allikate j\u00e4rgi oli Venemaal 2005. aasta novembri seisuga 1280 tonni relvaotstarbelist plutooniumi ja k\u00f5rgelt rikastatud uraani. Tuumapommi tootmiseks kulub vaid 4-5 kg plutooniumi v\u00f5i 15-20 kg k\u00f5rgelt rikastatud uraani. V\u00f5ib eeldada, et suurem osa strateegiliste rakettide tuumalaengutest on garantiiaja \u00fcletanud, kuna p\u00e4rast 1991. aastat k\u00e4is kogu Venemaa t\u00f6\u00f6stus alla. Kuid see m\u00f5te ei ole p\u00e4he tulnud ainult meile.2006. aastal ilmus ajakirjades Foreign Affairs ja International Security Keir A. Lieberi ja Daryl G. Pressi artikkel v\u00f5imalusest anda Venemaa tuumaj\u00f5udude pihta desarmeeriv l\u00f6\u00f6k. Arutluse loogika oli veenev. Dokumentide j\u00e4rgi on laos ja lahinguvalves teatud hulk tuumaseadmeid, mida v\u00f5idakse kasutada. Samas ei oska mitte keegi \u00f6elda, mitu kanderaketti suudab tegelikult \u00f5hku t\u00f5usta ja kohale lennata. V\u00f5i missugune hulk tuumalaenguid t\u00f6\u00f6tab ja kuidas t\u00e4pselt. Lagunemise ja degradeerumise probleem selles seisnebki, et tekib m\u00e4\u00e4ramatus, mida ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik hinnata. Vanast N\u00f5ukogude plutooniumist ei saa valmistada uusi tuumalaenguid, kuna sarnaselt l\u00f5hkepeade plutooniumiga on selle isotoopkoostis p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud. Aga uue relvaotstarbelise plutooniumi saamiseks ja rakettidele uute tuumalaengute valmistamiseks ei l\u00e4he vaja mitte ainult aega - spetsialistid on vanad v\u00f5i j\u00f5ude seisvatest t\u00f6\u00f6stustest laiali jooksnud ning seadmed on kas lagunenud v\u00f5i minema tassitud. Eelarveliste vahendite nappus ei v\u00f5imalda hoida tuumarelvade konveieril sama tempot nagu NSV Liidus.2015. aasta mais t\u00f5statati ajakirjas Innovatsionnaja Nauka \u00abtuumalinnade\u00bb teema. Neid on k\u00fcmme. M\u00e4rgiti, et instituutide l\u00f5petajad lahkuvad linnadest, p\u00f5hjendades oma valikut tuleviku puudumisega, kui nad j\u00e4\u00e4vad sinna elama. Selle tulemusena tekib linna moodustavates ettev\u00f5tetes terav spetsialistide puudus.21. veebruaril \u00fctles Putin l\u00e4kituses f\u00f6deraalassambleele, et Venemaa katsetab tuumarelvi juhul, kui USA neid katseid korraldab.Putini tuuman\u00e4rvilisus on m\u00f5istetav. Esiteks selgitati talle ilmselt \u00abtuumalaengute degradeerumise\u00bb m\u00f5iste t\u00e4hendust. Teiseks pidi luure talle ette kandma, et USAs on alates 2019. aastast saadik toodetud neli-viis plutooniumis\u00f5lme aastas. Alates 2024. aastast on kavas toota v\u00e4hemalt 10 uut s\u00f5lme aastas ja alates 2026. aastast v\u00e4hemalt 30. Seega on 2030. aastaks kavas kokku panna ligikaudu 140 uut l\u00f5hkepead.Tuumakatsetustega v\u00e4ljapressimist alustades otsustas Putin m\u00e4ngida Vene ruletti. Ta peab relvastuses olevaid tuumal\u00f5hkep\u00e4id katsetama, et saaks ennast riigi tuumakilbi osas rahulikult tunda. Kuid on selge, et Venemaa peamine tuumapol\u00fcgoon Novaja Zemlja saarestikus Barentsi ja Kara mere vahel (kus on tehtud 132 katset) on pideva j\u00e4lgimise all kosmosest, ja mitte ainult. Seet\u00f5ttu on \u00abdegradeerumine\u00bb n\u00e4ha. Sellegipoolest pistis alampolkovnik Putin v\u00e4ljapressija revolvrisse j\u00e4rjekordse padruni.T\u00f5lkinud Ago Raudsepp2 M\u00d5TET Putin ei saa aru ballistilise raketi trajektoorist ega m\u00f5ista, kuidas hinnata tuumalaengu degradeerumist.Keegi ei tea, mis seisus on Vene tuumaj\u00f5ud tegelikult ja mitu kanderaketti suudab \u00f5hku t\u00f5usta ning kohale lennata.\u00a0Vladimir Ju\u0161kin"}
{"text":"J\u00f5hvis arendatakse reedel algaval h\u00e4katonil uusi k\u00fcberturbelahendusiTALLINN, 21. aprill, BNS \u2013 J\u00f5hvis kogunevad reedel k\u00fcberturbeentusiastid \u00fcle Eesti, et leida uuenduslikke lahendusi k\u00fcberturvalisusega seotud probleemidele ja v\u00e4ljakutsetele.\nStartup Estonia ja kood\/J\u00f5hvi poolt ellu kutsutud k\u00fcberturvalisuse h\u00e4katon kestab 48 tundi ja selle k\u00e4igus arendavad programmeerijad ideid alates k\u00fcberturbealase teadlikuse t\u00f5stmisest kuni uute praktiliste lahenduste loomiseni.\u00a0\nGlobaalsete prognooside kohaselt l\u00e4heb k\u00fcberkuritegevus 2025. aastaks maailmas maksma ligi 10 triljonit eurot aastas. Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti koostatud k\u00fcberturvalisuse aastaraamatu andmetel toimus Eestis eelmisel aastal 2672 m\u00f5juga intsidenti ning ka k\u00fcberohtude arv ja keerukus on kasvutrendis.\nK\u00fcberkuritegevus h\u00f5lmab laia kuritegude ampluaad, n\u00e4iteks arvutis\u00fcsteemidesse sissemurdmist, isikuandmete v\u00f5i finantsandmete varastamist, viiruste v\u00f5i pahavara levitamist ning interneti kasutamist pettuste v\u00f5i kelmuste toimepanemiseks, m\u00f5jutades igap\u00e4evaselt nii \u00fcksikisikuid, ettev\u00f5tteid kui riike.\nK\u00fcberturvalisuse h\u00e4katonist v\u00f5tab osa \u00fcle 130 osaleja ja mentori. 21-23. aprillil t\u00f6\u00f6tatakse meeskondades, et leida uuenduslikke lahendusi konkreetsetele v\u00e4ljakutsetele ja n\u00e4dalavahetuse l\u00f5puks on k\u00f5igi tiimide eesm\u00e4rgiks esitleda t\u00f6\u00f6tavat protot\u00fc\u00fcpi v\u00f5i lahendust.\n\"L\u00e4bi intensiivse ajur\u00fcnnaku, erinevate taustteadmiste kokku toomise ja tipptasemel mentorite abi saab ka 48 tunni jooksul palju saavutada,\" kinnitas kood\/J\u00f5hvi koolijuht Karin K\u00fcnnapas.\nV\u00e4ljakutsed on esitatud nii osalejate endi kui koost\u00f6\u00f6partnerite poolt, kes otsivad lahendusi igap\u00e4evastele probleemidele ja kitsaskohtadele. Nii hakkavadki tiimid n\u00e4dalavahetusel arendama n\u00e4iteks deepfake-tehnoloogia tuvastavat programmi, tekstiroboti ChatGPT baasil t\u00f6\u00f6tavad koodianal\u00fc\u00fcsi t\u00f6\u00f6riista ja \u00f5ngitsusr\u00fcnnakute vastaseid lahendusi.\n\"Startup Estonial on hea meel olla partner kood\/J\u00f5hvile esmakordses k\u00fcberturbe h\u00e4katoni ellukutsumises. Kood\/J\u00f5hvi \u00f5ppeprogramm arendab muuhulgas ka k\u00fcberturvalususe alaseid teadmisi, seega on v\u00e4ga tervitatav, et Eesti k\u00fcberturbe \u00f6kos\u00fcsteemi soovitakse panustada h\u00e4katoni korraldades,\" \u00fctles Startup Estonia k\u00fcbertehnoloogia valdkonna juht Kati P\u00e4rn.\n\"Ootame palju elluviidavaid ideid ja lahendusi h\u00e4katoni v\u00e4ljakutsetele ning loodame, et nii m\u00f5nigi tiim saab \u00fcritusest inspiratsiooni oma startup luua,\" lisas P\u00e4rn, r\u00f5hutades et Eesti startup \u00f6kos\u00fcsteem pakub viljakat pinnast uute startup edulugude kirjutamiseks.\nkood\/J\u00f5hvi k\u00fcberturbe h\u00e4katon toimub reedest p\u00fchap\u00e4evani kood\/J\u00f5hvi koolimajas aadressil 2. Tartu p\u00f5ik 5. \u00dcritus kulmineerub p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul toimuva ideede esitluse ja autasustamisega.\nKood\/J\u00f5hvi on uudne programm t\u00e4iskasvanutele, mis pakub 21. sajandi l\u00e4henemist programmeerimise \u00f5ppimisele, et v\u00e4hendada tarkvaraarendajate puudust ja v\u00f5imaldada teistest valdkondadest p\u00e4rit inimestele uusi ja huvitavaid v\u00f5imalusi elus.\nKooli rahastavad \u00fcle 30 ettev\u00f5tte, sealhulgas paljud idufirmad ja \u00fckssarvikud, kes on valmis p\u00e4rast kaheaastase programmi l\u00f5ppemist \u00f5ppijaid t\u00f6\u00f6le v\u00f5tma.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kohtunikku ootab \u0161okivangistus?Kohtunik Eveli Vavrenjuki kriminaalasjas taotles Harju riigiprokur\u00f6r Alar Lehesmets Vavrenjuki s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmist pikaajalises altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ja teistes kuritegudes ja soovis karistuseks viieaastast vangistust, millest kolm kuud tuleks Vavrenjukil vangimajas kohe \u00e4ra kanda. EESTI EKSPRESS"}
{"text":"Kert Toobal: spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine on saanud sisse suurema hoo kui kunagi varem15. aprillil t\u00e4histatakse \u00fcleeuroopalist ausa spordi p\u00e4eva, mille eesm\u00e4rk on juhtida t\u00e4helepanu spordimaailma varjuk\u00fclgedele ja v\u00f5idelda \u00fchiselt kokkuleppem\u00e4ngude vastu. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) teeb koost\u00f6\u00f6s Kert Toobaliga avaliku p\u00f6\u00f6rdumise, milles kutsutakse \u00fcles spordiv\u00f5istluste tulemustega mitte manipuleerima.\u201cEesti spordile panustatakse \u00fclemaailmselt \u00fcle miljardi euro aastas. Selle raha t\u00f5ttu on spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine ja pettused saanud sisse suurema hoo kui kunagi varem,\u201d selgitas Toobal ja juhtis t\u00e4helepanu, et peaksime \u00fchiskonnana kokkuleppem\u00e4ngude vastu j\u00f5ulisemalt v\u00f5itlema. \u201cPetmisega v\u00f5ib teenida k\u00fcll k\u00f5vasti pappi, aga kaotada midagi palju olulisemat \u2013 reputatsiooni, karj\u00e4\u00e4ri, tahte ja halvemal juhul ka vabaduse,\u201d r\u00f5hutas ta sportlastele s\u00fcdamele pannes.\nEADSE juhatuse liige Henn Vallim\u00e4e tunnistas, et spordiv\u00f5istlustega manipuleerimine on t\u00f5esti \u00fcks suurimaid ohte t\u00e4nap\u00e4eva spordi juures. \u201cMeediapildist on enim domineerima j\u00e4\u00e4nud teemad seoses dopinguga, kuid spordiv\u00f5istluste tulemuste manipuleerimisega tegeletakse kohati rohkemgi. Manipuleerimine varjutab sportlikke p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi nagu usaldusv\u00e4\u00e4rsus, ausus ja austus,\u201d \u00fctles Vallim\u00e4e ja selgitas, et selliste v\u00e4\u00e4rtuste ohtu seadmine ei tule l\u00f5puks kellelegi kasuks.\nEADSE juhataja t\u00f5i v\u00e4lja, et kokkuleppem\u00e4ngude vastu v\u00f5itlemise juures on oluline tagada k\u00f5igi valdkonnaga seotud osapoolte koost\u00f6\u00f6, pidades eelk\u00f5ige silmas ametiasutusi, \u00f5iguskaitseorganeid, hasartm\u00e4ngude reguleerijaid, spordiliikumisi ning kihlvedude korraldajaid. \u201dAinult \u00fchiselt m\u00e4rgates ja tegutsedes saame osa spordi t\u00f5elisest ilust ja v\u00f5lust - ausast m\u00e4ngust ja sporditulemuse ettearvamatusest. See teebki spordist ainulaadse spordi,\u201d \u00fctles ta.\nToobal kutsus v\u00f5itluskaaslasi \u00fcles mitte panustama oma spordialale raha, vaid p\u00fchendumust ja visadust. \u201c\u00c4rme jaga siseinfot v\u00e4ljapoole, ja nagu ikka, anname endast alati parima,\u201c toonitas ta spordiv\u00f5istlustega manipuleerimise vastases \u00fcleskutses.\nEADSE ootab Spordivalvuri keskkonna kaudu teateid nii spordiv\u00f5istlustega manipuleerimisest, dopingujuhtumitest, v\u00e4\u00e4rkohtlemisest, aga ka spordiv\u00f5istluste ohutusega seonduvatest probleemidest. K\u00f5ikide vihjete sisu k\u00e4sitletakse konfidentsiaalselt.\n\nKuhu p\u00f6\u00f6rduda, kui m\u00e4rkad midagi kahtlast?\nEADSE Spordivalvuri teavituskeskkond spordivalvur.eadse.ee;\nRemo Perli, EADSE juhtivuurija, remo.perli@eadse.ee;\nKalle Roos, EADSE spordiv\u00f5istlustega manipuleerimise ennetustegevuse koordinaator, kalle.roos@eadse.ee;\nIlona Kivisik, EADSE sporditurvalisuse koordinaator (v\u00e4\u00e4rkohtlemine), ilona.kivisik@eadse.ee.\n\nVaata Kert Toobali \u00fcleskutset SIIT.\nAlates 2014. aastast t\u00e4histatakse Euroopas igal aastal 15. aprillil ausa spordi p\u00e4eva (EU Sports Integrity Day), millega avaldatakse toetust kokkuleppem\u00e4ngude vastasele v\u00f5itlusele.\nEesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse eesm\u00e4rk on edendada Eestis diskrimineerimis vaba, eetilist ning ausat sporti. Sihtasutus koostab reegleid ja juhiseid, t\u00f5stes spordis osalejate teadlikkust l\u00e4bi koolituste ja n\u00f5ustamise ning teostades kontrolli ja j\u00e4relevalvet. Organisatsiooni tegevus on suunatud sportlastele, spordi tugipersonalile ja spordiorganisatsioonidele. (JT)"}
{"text":"V\u00f5imum\u00e4e vanad ja nooredMida teha jonniva Karlssoniga, kes ajab lihapallide \u00f5iglase jaotamise korral mokad torru ja teatab \u201eMina niimoodi ei m\u00e4ngi!\u201c? Eks teda tule m\u00f5ista ja talle eba\u00f5iglaselt suur osa lihapalle anda. Nii igatahes tegi l\u00e4inud n\u00e4dalal kogunenud Keskerakonna volikogu, kui otsustas h\u00e4\u00e4ltega 75\u00a0:\u00a074 erakorralist kongressi mitte kokku kutsuda, sest vastasel korral \u00e4hvardas lapsikult ja otse p\u00f5hikirja vaimu vastaselt koosolekule eritingimusi seadnud esimees erakonnale aasta p\u00e4rast analoogideta juhtimisteenust enam mitte pakkuda. Mis see oli? Oma asendamatuses veendunud tsaari streik? V\u00f5i v\u00f5imetus aru saada, mida on \u00f6elnud valijad?\nSoovm\u00f5tlemine nii erakonna liikmete kui\u00a0ka vaatlejate hulgas v\u00f5imaldab uskuda, et igale langusele j\u00e4rgneb t\u00f5us ja n\u00fc\u00fcd saab ainult paremaks minna, sest p\u00f5hi on k\u00e4es. Praeguse Keskerakonna suremise eod, mis v\u00f5rsunud nii rahvuslikus kui\u00a0ka vanuselises pinnases, on siiski erakonna demograafilisse passi sisse kirjutatud juba aastate eest. Kui \u00fchel rahvakoosolekul enne 2019. aasta valimisi palusin J\u00fcri Rattal kommenteerida, millal l\u00e4heb talle alluva erakondliku noorsoo emakeelelist koosseisu arvestades see seltskond sisemises asjaajamises \u00fcle vene keelele, suvatses ta solvunult ja raskelt ohates kosta vaid: \u201eMiks on maailmas nii palju vihkamist!\u201c Vastus seegi.\nPakkusin l\u00e4inud aasta oktoobrikuises raadiokommentaaris: \u201ePaistab, et J\u00fcri Ratta viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev Eesti poliitikas ja pidulik \u00e4rasaatmine sellelt areenilt toimub 5. m\u00e4rtsil. Kas ta l\u00e4heb koos erakonnaga v\u00f5i ilma, ei ole enam tema valida.\u201c P\u00e4ris nii ei l\u00e4inud, sest kangelane ei saanud valimistulemuse s\u00f5numist aru, otsustas erakonna agooniat, aga seda kindlamat h\u00e4\u00e4bumist v\u00f5i l\u00f5henemist venitada ning endale veel aastakeseks t\u00e4htsa ametikoha kombineerida, pidades ise seda suureks poliitiliseks kavaluseks ja tarkuseks.\nEestis on erakondade liikmete nimekirjad avalikud. On isegi pisut imelik, et seal sisalduvat teavet kasutatakse erakonnapoliitika anal\u00fc\u00fcsimisel nii v\u00e4he. M\u00f5ne magistrit\u00f6\u00f6 jagu m\u00f5tisklemist oleks siin kindlasti, mis sest, et registris on vaid inimese nimi, s\u00fcnniaeg ja erakonda astumise aeg. Needki andmed v\u00f5imaldavad teha j\u00e4reldusi v\u00f5i v\u00e4hemasti p\u00fcstitada h\u00fcpoteese, mida muude allikate toel kontrollida. Nagu joonistelt n\u00e4ha (andmed seisuga 17.\u00a0IV\u00a02023), erinevad Eesti erakonnad vanuselise koosseisu poolest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Ka liikmete arvult: vanemad erakonnad veavad seniajani kaasa kunagise v\u00e4rbamisv\u00f5idujooksu taaka, nooremates on liikmeid k\u00fcmme korda v\u00e4hem, kuid ilmselt on tegu teadliku valikuga. Mida rohkem on erakonnas liikmeid, seda enam on ka erakonna juhid n\u00e4oga liikmete, mitte valijate poole. See ei ole edu v\u00f5ti.\nNagu viimased valimised h\u00e4sti kinnitasid, ei kehti enam reegel, et suurem liikmeskond toob tingimata rohkem h\u00e4\u00e4li, sest iga liige suudab ju k\u00fcmmekond s\u00f5pra-sugulast ikka \u00e4ra veenda. Ja liige pingutab, sest erakond lubab just tema eest hoolitseda. Keskerakonna ligi 14\u00a0000st liikmest on pensioniealisi 40% ja see on ka vastus k\u00fcsimusele, miks erakond nii fanaatiliselt muudkui pensione suurendada soovib. Hoolitsus oma liikmete eest ennek\u00f5ike!\nKuid eakate suur osakaal liikmeskonnas ei ole ainult Keskerakonna mure, ligikaudu sama h\u00e4da varjutab ka EKRE ja sotsiaaldemokraatide tulevikku. Loodus n\u00f5uab millalgi oma ning vikatimees viib paari k\u00fcmnendiga tubli kolmandiku nende erakondade liikmetest. Isamaa, Reformierakond, aga eriti Parempoolsed ja Eesti\u00a0200 ei kanna ligil\u00e4hedaseltki sama suuri loomulikke kaotusi.\nLiikmeskonna enamuse paiknemine elukaarel seletab \u00fcsnagi h\u00e4sti Reformierakonna poliitilisi eelistusi, v\u00e4hem kehtib see Isamaa puhul, mis annab alust oletuseks, et kurjad kuuek\u00fcmnesed on seal v\u00f5imu kaaperdanud ning sisedemokraatia tervis pole just parim. 1980ndatel s\u00fcndinute ebaproportsionaalselt suur osakaal ei pruugi aga 30 aasta p\u00e4rast t\u00e4hendada midagi head, vaid hoopis stagnatsiooni ja raugastumist ka Reformierakonnale ja Eesti\u00a0200-le. M\u00e4\u00e4ravaks saab, kas ja kuidas suudab erakond noortele ahvatlev olla ja neid \u00fchiskondlikult aktiveerida, kasutamata senist haudejaamade ja s\u00fc\u00fctalastekogude mudelit.\nJ\u00e4relkasvuga on h\u00e4das k\u00f5ik erakonnad peale noorimate: kuni 30aastaste liikmete osakaal j\u00e4\u00e4b neis vahemikku 3\u20135%. Noorte v\u00e4rbamine on aina keerulisem, sest ka korruptiivseima mainega erakond ei riski enam tubli parteilise noortet\u00f6\u00f6 eest lubada, pealegi katteta, tulevikus tulusat ja mativ\u00f5tu\u00f5igusega ametikohta kuskil omavalitsuse s\u00fcsteemis.\nUute liikmete v\u00e4rbamisest ei ole keegi p\u00e4riselt loobunud, kuid erakonnastunud elanike koguarv kahaneb sammuga umbes tuhat liiget aastas, hoolimata sellest, et juurde tuleb uusi erakondi ning EKRE liikmeskond kasvab. Kahe seni suurima, Kesk- ja Reformierakonna v\u00e4rbamistulemusi v\u00f5rreldes peab aga nentima, et nende eluj\u00f5us on erinevusi. Viimase aasta jooksul on Keskerakonnaga liitunud 222 ja Reformierakonnaga 195 inimest. Keskerakonna saagis on kuni 30aastasi 40 ja Reformierakonnas 61, pensioniealisi aga vastavalt 66 ja 16. Kumma aastak\u00e4ik kestab kauem?\nUued on \u00fcks l\u00f5ige, noored teine ja viimases pakub p\u00f5nevat m\u00f5tlemisainet sooline jaotus (vt joonis). Naisenamusega noorsugu on Reformierakonnal, sotsidel ja rohelistel, muudes erakondades valitseb noorte meesliikmete \u00fclekaal. See t\u00e4hendab, et k\u00fcmnendi p\u00e4rast v\u00f5tavad valimiseelses teledebatis omavahel m\u00f5\u00f5tu t\u00f5en\u00e4oliselt Reformierakonna naine ja EKRE mees. Kummal pool aga on ses olukorras rohkem tarkust, kumb on pehme, kumb karm, kumb andmep\u00f5hine, kumb emotsionaalne? Vastuse leiab k\u00f5rghariduse statistikast, mis n\u00e4itab juba aastaid stabiilselt kraadihariduses suhet 3\u00a0:\u00a02 naiste kasuks.\nAga ikkagi, miks peaks just Keskerakond olema see \u00f5nnetu j\u00e4rgmine areenilt lahkuja, kes kantakse erakonnakalmistule, kuhu kolmek\u00fcmne vabadusaasta jooksul on juba maetud paark\u00fcmmend erakonda? P\u00f5hjuse s\u00f5nastas varjamatult troonin\u00f5udleja Mihhail K\u00f5lvart, kui m\u00e4rkis, et l\u00e4inud valimistel ei t\u00f6\u00f6tanud kaubam\u00e4rk kandidaatide heaks, vaid vastupidi. Loogiline, et kasutu kaubam\u00e4rk h\u00fcljatakse, nagu ka aina v\u00e4iksema kasuteguriga, kahanev eestikeelse p\u00f5lisrahva hulgast p\u00e4rit liikmes- ja valijaskond.\nKuni 40aastaste Keskerakonna liikmete seas on nimede j\u00e4rgi (ja seega eksimisveaga) otsustades ligikaudu 65% mittep\u00f5lise p\u00e4ritoluga Eesti kodanikke. Seda, kui h\u00e4sti v\u00f5i halvasti l\u00f5imunuid ja millise kodukeelega, peaks eraldi uurima. See ei ole hinnang, vaid nending. On loomulik ja \u00f5ige, et need inimesed valivad varem v\u00f5i hiljem endale ka uue, ausama ja usutavama kaubam\u00e4rgi.\nParteilises andmekaevus on veel palju valgustavat, mis peab oma korda ootama. \u00dchtlasi soovin palju \u00f5nne, j\u00e4tkuvat aktiivsust parteit\u00f6\u00f6s ning edu poliitilises enesekehtestamises k\u00f5igile 251-le erakondlasele, kel vanust 93 v\u00f5i enam aastat."}
{"text":"V\u00e4rsked tuuled j\u00f5udsid viimaks \u00e4riseadustikkuVeebruari alguses j\u00f5ustus \u00e4riseadustiku muudatus, millega loodi Eestis \u00e4ri\u00fchingute piiri\u00fclese jagunemise ja \u00fcmberkujundamise regulatsioon. Samuti muudeti \u00e4ri\u00fchingute piiri\u00fclese \u00fchinemise regulatsioon \u00f5iguskindlamaks.\nErik Salur, vandeadvokaat, advokaadib\u00fcroo NJORD\nMuudatusega v\u00f5eti \u00fcle Euroopa Parlamendi ja N\u00f5ukogu 27. novembri 2019. a direktiiv (EL) 2019\/2121, mis k\u00e4sitleb Euroopa Liidus (EL) registreeritud \u00e4ri\u00fchingute piiri\u00fclest \u00fchinemist, jagunemist ja \u00fcmberkujundamist. Eesm\u00e4rk on muuta piir\u00fclese \u00fchinemise regulatsiooni peaasjalikult selleks, et v\u00f5imaldada \u00e4ri\u00fchingutel piiri\u00fcleselt jaguneda ja osaleda \u00fcmberkujundamises.\nDirektiiv on kehtinud juba rohkem kui kolm aastat, aga siiani ei v\u00f5imaldanud senine siseriiklik regulatsioon Eesti \u00e4ri\u00fchingutel jaguneda ja oma tegevust \u00fcmber kujundada piiri\u00fcleselt. Kuigi mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis oli piiri\u00fclese liikumise v\u00f5imalus juba varem siseriiklikusse \u00f5igusesse \u00fcle v\u00f5etud, puudus \u00e4riseadustikus regulatsioon, mille alusel Eesti \u00e4ri\u00fchingud oleksid saanud osaleda piiri\u00fclestes liikumistes kas jaguneva v\u00f5i omandava \u00fchinguna (jagunemisel) v\u00f5i \u00fcmberkujundatava v\u00f5i \u00fcmberkujundatud \u00fchinguna (\u00fcmberkujundamisel).\nSeni oli piiri\u00fclesel liikumisel peamiselt kaks v\u00f5imalust:\nEesti v\u00f5i liikmesriigi \u00e4ri\u00fching v\u00f5\u00f5randas soovitava osa ettev\u00f5ttest teises liikmesriigis asuvale \u00e4ri\u00fchingule (ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fck) v\u00f5i\ntehti piiri\u00fclene \u00fchinemine kahe liikmesriigi \u00e4ri\u00fchingu vahel.\nSamas ei ole kumbki alternatiividest kuigi sobiv ega loo piiri\u00fclese jagunemisega v\u00f5i \u00fcmberkujundamisega sarnast tulemust. Esimesel juhul v\u00f5ib v\u00f5rreldes jagunemisega tekkida ebasoodsam maksuolukord ning teisel juhul loetaks \u00fchendatav \u00fching \u00fchinemise k\u00e4igus l\u00f5ppenuks. Seega on olnud vajadus luua piiri\u00fclese jagunemise ja \u00fcmberkujundamise v\u00f5imaldamiseks ka siseriiklik regulatsioon.\nPiiri\u00fclene jagunemine\nAlates veebruarist v\u00f5ivad Eestis registreeritud \u00e4ri\u00fchingud (osa\u00fchingud ja aktsiaseltsid) jaotumise ja eraldumise teel jaguneda ka teise Euroopa Liidu liikmesriiki \u00e4ri\u00fchingu asutamisega. Piiri\u00fclese jagunemise etapid on sarnased siseriikliku jagunemise etappidega:\njagunemislepingu v\u00f5i jagunemiskava koostamine,\njagunemise avalikustamine,\nosanike otsus jagunemislepingu v\u00f5i jagunemiskava tingimuste kinnitamiseks ning\njagunemise kandmine vastavasse registrisse.\nSamas peavad jagunemisleping v\u00f5i -kava ja jagunemisaruanne olema tunduvalt sisukamad, kui jagunetakse piiri\u00fcleselt, mis omakorda sunnib jagunemises osalevaid \u00e4ri\u00fchinguid jagunemist rohkem l\u00e4bi m\u00f5tlema ja p\u00f5histama.\nPiiri\u00fcleselt jagunedes tuleb jagunemislepingus v\u00f5i -kavas s\u00e4testada lisaks jagunemise \u00fcldistele ja jaguneva ettev\u00f5tte andmetele ka jagunemise esialgne ajakava, osanikele v\u00f5i aktsion\u00e4ridele makstava h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramise kord, v\u00f5lausaldajatele pakutava kaitse p\u00f5him\u00f5tted ning juhtorgani liikmetele antavad soodustused.\nJagunemisaruandes tuleb selgitada lisaks jagunemise \u00f5iguslikele ja majanduslikele p\u00f5hjustele ka jagunemise m\u00f5ju \u00e4ri\u00fchingu t\u00f6\u00f6tajatele, sealhulgas tuleb kirjeldada t\u00f6\u00f6suhetele avalduvat m\u00f5ju laiemalt ning t\u00f6\u00f6tajate kaitseks v\u00f5etavaid meetmeid (eeldusel, et \u00fchingul on t\u00f6\u00f6tajaid). Aruanne tuleb piiri\u00fclese jagunemise puhul teha elektrooniliselt k\u00e4ttesaadavaks lisaks osanikele v\u00f5i aktsion\u00e4ridele ka \u00e4ri\u00fchingu t\u00f6\u00f6tajatele. T\u00f6\u00f6tajate huvide kaitse on eeln\u00f5u seletuskirja kohaselt piiri\u00fclese liikumise Euroopa Liidu regulatsiooni \u00fcks olulisi p\u00f5him\u00f5tteid.\nPiiri\u00fclese jagunemise puhul j\u00e4\u00e4b kehtima siseriikliku jagunemise puhul kohaldatav erand eraldumise teel jagunemise kohta. Kui piiri\u00fclene jagunemine toimub eraldumise teel, ei ole vaja j\u00e4rgida teatud vormin\u00f5udeid jagunemislepingu puhul, samuti ei pea koostama jagunemisaruannet ja jagunemist ei pea kontrollima audiitor.\nKui piiri\u00fcleselt jaguneva \u00fchingu osanik v\u00f5i aktsion\u00e4r ei ole jagunemisega n\u00f5us, siis on osanikul\/aktsion\u00e4ril \u00f5igus oma osad v\u00f5i aktsiad v\u00f5\u00f5randada rahalise h\u00fcvitise eest sarnaselt siseriikliku jagunemisega.\nPiiri\u00fcleselt jagunedes tuleb dokumendid avalikustada kas \u00e4riregistris v\u00f5i \u00e4ri\u00fchingu kodulehel. Avalikustada tuleb\njagunemisleping,\njagunemisaruanne ning\naudiitori aruanne, kui kaks viimast koostati.\nDokumendid tuleb avalikustada hiljemalt \u00fcks kuu enne jagunemise otsustamist, aga enne avalikustamist on vajalik teha piiri\u00fclese jagunemise lepingu projekt ja aruanne k\u00e4ttesaadavaks \u00fchingu t\u00f6\u00f6tajatele ja osanikele\/aktsion\u00e4ridele minimaalselt kuus n\u00e4dalat enne jagunemise ostust. K\u00f5ik piiri\u00fclesed liikumised, sealhulgas piiri\u00fclene jagunemine, tuleb lisaks eelnevale avalikustada p\u00e4rast jagunemise kandmist jaguneva \u00fchingu \u00e4riregistrikaardile ka v\u00e4ljaandes Ametlikud Teadaanded. K\u00f5ik arvamused, mis teavitamise tulemusel saadakse, tuleb lisada aruandele ning lisandustest tuleb \u00fchingu osanikke v\u00f5i aktsion\u00e4re ka teavitada.\nArvestades, et jagunemise lepingu ja aruande peab t\u00f6\u00f6tajatele ja osanikele\/aktsion\u00e4ridele tutvumiseks esitama kuus n\u00e4dalat enne otsuse vastu v\u00f5tmist, jagunemise otsuse saab vastu v\u00f5tta hiljemalt \u00fche kuu m\u00f6\u00f6dudes avalikustamiskohustuse t\u00e4itmisest ning registripidajal on piiri\u00fclese jagunemise korral aega kuni kolm kuud jagunemist\u00f5endi v\u00e4ljastamiseks, v\u00f5tab piiri\u00fclene jagunemine aega umbes viis kuud. Sellele lisandub aeg, mis kulub teise liikmesriigi registriosakonnal avalduse menetlemiseks. Seega v\u00f5ib piiri\u00fclene jagunemine hinnanguliselt aega v\u00f5tta umbes pool aastat, mis on tunduvalt rohkem kui siseriikliku jagunemise puhul, mis v\u00f5tab aega umbes kaks kuud.\nPiiri\u00fclene \u00fcmberkujundamine\nPiiri\u00fclene \u00fcmberkujundamine v\u00f5imaldab Eestis registrisse kantud osa\u00fchingut v\u00f5i aktsiaseltsi \u00fcmber kujundada m\u00f5ne teise Euroopa Liidu lepinguriigi piiratud vastutusega \u00e4ri\u00fchinguks selliselt, et tema uus asukoht on p\u00e4rast \u00fcmberkujundamist m\u00f5nes teises EL-i liikmesriigis.\nProtsess sarnaneb piiri\u00fclese jagunemisega \u2013 kuus n\u00e4dalat enne \u00fcmberkujundamise otsuste tegemist esitatakse otsuse projekt ja \u00fcmberkujundamise aruanne \u00fcmberkujundatava \u00fchingu t\u00f6\u00f6tajatele ja osanikele\/aktsion\u00e4ridele ning v\u00e4hemalt \u00fcks kuu enne otsuse tegemist avalikustatakse otsuse projekt \u00e4riregistris v\u00f5i \u00e4ri\u00fchingu kodulehek\u00fcljel. Lisaks avalikustatakse ka audiitori aruanne \u00fcmberkujundamise otsusele, mis on piiri\u00fclese \u00fcmberkujundamise puhul kohustuslik, aga millest v\u00f5ib v\u00e4lja j\u00e4tta teabe, mis v\u00f5ib kahjustada \u00e4risaladust. Erandina v\u00f5ib audiitorkontrolli tegemata j\u00e4tta, kui \u00fcmberkujundatava \u00fchingu k\u00f5ik osanikud v\u00f5i aktsion\u00e4rid on n\u00f5us, et audiitor seda ei kontrolli, v\u00f5i kui \u00fcmberkujundatavas \u00fchingus on ainult \u00fcks osanik v\u00f5i aktsion\u00e4r.\nSamuti on ette n\u00e4htud v\u00f5imalus rahalise h\u00fcvitise eest oma osad\/aktsiad v\u00f5\u00f5randada, kui osanik\/aktsion\u00e4r \u00fcmberkujundamisega n\u00f5us ei ole.\nP\u00e4rast \u00fcmberkujundamise otsuse tegemist osanike\/aktsion\u00e4ride poolt tuleb \u00e4riregistrile esitada avaldus \u00fcmberkujundamise kande tegemiseks ja t\u00f5endi saamiseks, mille v\u00e4ljastamiseks esitatakse \u00e4riregistrile muu hulgas otsus, aruanne, audiitori aruanne (kui see koostati), t\u00f6\u00f6tajate arv ning kinnitused v\u00f5lausaldajate tagatiste ja \u00fchingu finantsseisudi kohta. \u202f\nRegistripidaja edastab Euroopa Liidu \u00e4riregistrite sidestamise s\u00fcsteemi kaudu selle lepinguriigi kohtule, notarile v\u00f5i muule p\u00e4devale asutusele, mille \u00f5igusele \u00fcmberkujundatud \u00fching allub, kolme kuu jooksul alates vajalike dokumentide ja andmete saamisest eeldusel, et ei esine \u00fcmberkujundamist v\u00e4listavaid asjaolusid.\n\u00dcmberkujundamine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi \u00f5igusele, millele \u00fcmberkujundatud \u00fching allub.\nAjaliselt v\u00f5tab piiri\u00fclene \u00fcmberkujundamine samuti aega umbes kuus kuud ehk oluliselt kauem kui siseriiklik \u00fcmberkujundamine, mis kestab \u00fcldjuhul kaks-kolm kuud.\n\u00d5iguskindluse kasv\nLisaks piiri\u00fclese jagunemise ja \u00fcmberkujundamise regulatsiooni loomisele t\u00e4iendati seadustikku nii piiri\u00fclese \u00fchinemise kui ka jagunemise ja \u00fcmberkujundamise piirangutega. Varem piiri\u00fclese \u00fchinemise puhul sisulisi piiranguid ei olnud. Edaspidi on keelatud piiri\u00fcleselt nii \u00fchineda, jaguneda kui ka \u00fcmber kujuneda \u00e4ri\u00fchingutel,\nmis on likvideerimisel;\nmis on alustanud \u00fchingu varade jaotamist osanikele v\u00f5i aktsion\u00e4ridele;\nmille suhtes on algatatud saneerimis- v\u00f5i pankroti- v\u00f5i kriminaalmenetlus.\nViimase piirangu puhul on tegemist EL-i liikmesriikide valikulise s\u00e4ttega, mille Eesti seadusandja on otsustanud regulatsiooni \u00fcle v\u00f5tta. Eeln\u00f5u koostajate s\u00f5nul on oluline, et ettev\u00f5tete piiri\u00fclene liikumine toimuks nii, et selles osalev \u00e4ri\u00fching oleks usaldusv\u00e4\u00e4rne ja maksej\u00f5uline tsiviilk\u00e4ibes osaleja.\nT\u00e4ienevad osanike, aktsion\u00e4ride, t\u00f6\u00f6tajate ja v\u00f5lausaldajate huvide kaitse normid ning registripidajale pannakse senisest tunduvalt suurem kontrollikohustus, mis toob kaasa senise piiri\u00fclese liikumise s\u00fcsteemi suurema \u00f5iguskindluse. Kui seni on registripidaja v\u00e4ljastanud piiri\u00fclese \u00fchinemise korral t\u00f5endi piiri\u00fcleseks \u00fchinemiseks, milles kinnitab, et \u00e4ri\u00fching on \u00fchinemiseelsed toimingud n\u00f5uetekohaselt t\u00e4itnud, siis edaspidi peab registripidaja kontrollima ka piiri\u00fclese \u00fchinemise motiive. Lisaks on registripidaja edaspidi kohustatud koost\u00f6\u00f6d tegema riigiasutustega, et v\u00f5imalikult t\u00f5husalt \u00e4ra hoida piiri\u00fclest liikumist pahatahtlikel eesm\u00e4rkidel. Samad reeglid sisalduvad ka uues piiri\u00fclese jagunemise ja \u00fcmberkujundamise regulatsioonis.\nRiigi ja kohalike omavalitsuste asutustel ning teistel avalik-\u00f5iguslikel asutustel tuleb anda registripidajale hinnang selle kohta, kas see ettev\u00f5te v\u00f5iks piiri\u00fcleselt liikuda. Nendeks asutusteks saavad peamiselt olema maksu- ja tolliamet ning rahapesu andmeb\u00fcroo. Asutused saavad registripidajale anda infot eelk\u00f5ige selle kohta, kas \u00e4ri\u00fchingul v\u00f5iks olla mingeid varjatud motiive piiri\u00fcleseks liikumiseks, kas esineb kahtlus, et ettev\u00f5te soovib liikuda \u00fcle piiri, et vabaneda v\u00f5imalikust vastutusest, kas tal on t\u00e4itmata kohustusi v\u00f5i muud sellist.\nKui registripidajal tekib p\u00f5hjendatud kahtlus, et piiri\u00fclese \u00fchinemise eesm\u00e4rk on pahatahtlik, ei v\u00e4ljasta ta t\u00f5endit piiri\u00fcleseks liikumiseks. Kuigi ametiasutuste hinnang ei ole registripidaja jaoks \u00f5iguslikult siduv, vaid lihtsalt abistav meede piiri\u00fclese liikumise motiivide hindamiseks, siis siiski peavad piiri\u00fcleselt liikuda soovivad \u00e4ri\u00fchingud edaspidi varasemast rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama suhtlusele ametiasutustega. Teisis\u00f5nu v\u00f5ib kehv kommunikatsioon piiri\u00fcleselt liikudes tuua edaspidi kaasa varasemast t\u00f5sisemaid tagaj\u00e4rgi.\nTuleb tunda heameelt selle \u00fcle, et seadusandja on l\u00f5puks \u00fcle v\u00f5tnud juba kehtivad v\u00f5imalused piiri\u00fcleselt Euroopa Liidu liikmesriikide sees liikuda, mida osa liikmesriike on oma \u00e4ri\u00fchingutele juba eelnevalt v\u00f5imaldanud. Loodetavasti toovad uued regulatsioonid Eestisse \u00e4ri\u00fchinguid, kes varasema puuduliku regulatsiooni t\u00f5ttu ei saanud siia oma tegevust \u00fcle tuua."}
{"text":"H\u00fcvasti, kahtlased tehingud: Euroopa Liit karmistab kr\u00fcptotehingute tegemistEilsel Euroopa Parlamendi istungil kiideti heaks eeskirjad kr\u00fcptovarade suhtes, mis peaks andma v\u00f5imaluse j\u00e4lgida kr\u00fcpto\u00fclekannete liikumist ja t\u00f5kestada rahapesu. Parlamendiliikmed kiitsid 529 poolth\u00e4\u00e4lega heaks Euroopa Liidu esimese regulatsiooni kr\u00fcptovarade \u2013 sealhulgas bitcoin\u2019i ja erinevat token\u2019ite \u2013 j\u00e4lgimiseks. H\u00e4\u00e4letusel anti 29 vastuh\u00e4\u00e4lt ning puudus 14 inimest. Nagu 2022. aasta juunis algselt parlament arutas, siis eesm\u00e4rk on, et kr\u00fcpto\u00fclekandeid (nagu ka teisi traditsioonilisi finantstehinguid) saaks pidevalt j\u00e4lgida ning seejuures kahtlased \u00fclekanded blokeerida. Niinimetatud \u201ereisireegel\u201c (travel rule \u2013 toim), mis varem on kasutusel olnud tavapanganduses, laieneb n\u00fc\u00fcd ka kr\u00fcptovaradele. See t\u00e4hendab, et teave vara allika ja selle saaja kohta peab edaspidi tehinguga n-\u00f6 kaasa reisima ja seda infot s\u00e4ilitatakse m\u00f5lemapoolselt. Niisamuti peavad edaspidi kr\u00fcptopangad ja teised teenusepakkujad enam kui tuhande euro suuruse maksetehingu puhul kinnitama kr\u00fcptorahakoti omaniku isiku, kui makse toimub selle isiku rahakoti ja teenusepakkuja vahel. Kahe kr\u00fcptovaluuta rahakoti vahelistele \u00fclekannetele, mida tavaliselt teevad \u00fcksikisikud, reeglid ei kehti."}
{"text":"Doominokivid langevad: ka Malaisia peaminister ei n\u00e4e dollari kasutamisel enam m\u00f5tetMalaisia peaminister Anwar Ibrahim lausus aprilli alguses riigi parlamendile peetud k\u00f5nes, et Malaisia ei pea enam vajalikuks v\u00e4lisarvelduste teostamisel tugineda Ameerika \u00dchendriikide dollarile.\u00a0\nOlles m\u00e4rtsi l\u00f5pus naasnud riigivisiidilt Hiinasse, nentis Malaisia riigipea, et Peking on avatud ideele luua \u00fcheskoos Aasia Valuutafond,\u00a0vahendab\u00a0meediaportaal\u00a0The Epoch Times. \"Kui ma kohtusin Hiina presidendi\u00a0Xi Jinpingiga, sain ma temalt koheselt innuka n\u00f5usoleku liikuda edasi Aasia valuutafondi loomisega\". 4. aprillil Malaisia rahvasaadikutele peetud k\u00f5nes v\u00e4itis Anwar, et Malaisial ei ole enam \u00fchtegi p\u00f5hjust j\u00e4tkata v\u00e4liskaubanduses dollaritega arveldamist.\u00a0\nAasia Valuutafondi idee k\u00e4idi esmakordselt v\u00e4lja juba 1997. aastal Jaapani valitsuse algatusena. Toona oli initsiatiivi taga soov luua mehhanism, mis aitaks Aasia riikidel v\u00e4ljuda regiooni tabanud finantskriisist[1].\u00a0\nSiis ei tulnud plaanist midagi v\u00e4lja, seda Washingtoni vastuseisu t\u00f5ttu kui ka Pekingi toonasele vastumeelsusele olla osa regionaalse valuutafondi loomisest. Kuna Hiina on t\u00e4nase seisuga saanud initsiatiivi tugevaks toetajaks, usub Anwar, et Aasia valuutafondi idee on peagi realiseerumaas.\u00a0\nAnwar selgitas, et Hiina on Malaisia majandusse investeerinud t\u00e4nase seisuga 39 miljardit dollarit ning Peking ja Kuala Lumpur on v\u00f5tnud juba vastu otsuse arveldada bilateraalsed kaubandustehingud j\u00fcaanis ja ringgitis.\u00a0\nLisaks soovile hoiduda Washingtoni \u00fchepoolsetest sanktsioonidest, on Aasia riikide dollarist eemaldumise motivatsiooniks ka kuluefektiivsus. Aasia riigid, millest paljud on neto toidu importijad, peavad tugeva dollari t\u00f5ttu maksma toiduainete impordi eest rohkem kui varemalt (m\u00e4rkus: kuna maailma toorine- ja p\u00f5llumajanduse saaduste turgudel on nii tooraine kui viljakultuuride futuurid nomineeritud valdavalt dollaris).\u00a0\nHiina k\u00e4ivitas 2022. aasta suvel \u0160veitsis asuva Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) juures (n\u00f6. maailma \"keskpankade keskpank\") j\u00fcaani likviidsusfondi, mille eesm\u00e4rgiks on pakkuda Aasia ja Vaikse Ookeani regiooni riikidele monetaarseid vahendeid majandussurutiste ja finantsturgude turbulentsuse korral.\u00a0\nBISi alla loodud fond kaasab endasse nii Hiina, T\u0161iili, Indoneesia kui Malaisia keskpangad. Ekspertide hinnangul on algatuse taga Pekingi m\u00e4rksa ambitsioonikam plaan positsioneerida j\u00fcaani maailma valuutaturgudel \u00fchena globaalsetest reserv- ja kaubandusvaluutadest. Peking on viimastel aastatel selle saavutamise nimel allkirjastanud valuutavahetusleppeid tosinate maailma keskpankadega. Sealjuures ka Euroopa Keskpanga ning Inglise Keskpangaga.[2]\nKuigi de-dollariseerimise trend on maailmas hoogu kogunud juba viimased 12 kuud, on eksperdid siiski oma prognoosides ettevaatlikud, mis puudutab j\u00fcaani v\u00e4ljavaateid h\u00f5ivata maailma reservvaluutade seas kiiresti prominentne positsioon. Finantsturgude inerts on suur ning valuutade aktsepteerimine rahvusvahelise arveldus\u00fchinguna vajab mitte \u00fcksnes institutsionaalset tuge, vaid ka teatavat sisset\u00f6\u00f6tatust.\u00a0\u00a0\nVaatamata sellele on Hiina sammud dollari h\u00fclgamises kaubavahetuses tabanud Washingtoni\u00a0establishmendi\u00a0tundliku n\u00e4rvi. Senaator\u00a0Marco Rubio\u00a0hoiatas hiljuti\u00a0FoxNews'ile\u00a0antud intervjuus, et kui de-dollariseerimise trend maailmas j\u00e4tkub, kaotavad \u00dchendriigid 5 aasta perspektiivis suure osa oma v\u00f5imest maailma riike finantspoliitiliselt sanktsioonidega survestada.\u00a0\nRubio kommenteeris: \"Alles t\u00e4na s\u00f5lmis L\u00e4\u00e4ne poolkera l\u00f5unaosa suurim riik Brasiilia Hiinaga bilateraalse leppe, mille kohaselt Hiina ja Brasiilia hakkavad tulevikus kaubavahetuses arveldama \u00fcksnes oma riiklikes valuutades. Sedasi liiguvad nad dollari m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rist otseteed v\u00e4lja\".\u00a0\u00a0\nRubio j\u00e4tkas, maalides dollari perspektiividest s\u00fcnge pildi: \"Viie aasta p\u00e4rast ei ole meil enam v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida teiste riikide finantsilisest survestamisest, kuna selleks ajaks arveldavad liiga paljud riigid \u00fcksteisega oma valuutades, mis annulleerib meie v\u00f5ime neid efektiivselt sanktsioneerida\"\nToimetas Adrian Bachmann\nSeotud lugu:\u00a0\nHiina ja Brasiilia loobuvad kaubavahetuses USA dollarist\n[1]\u00a01997 aasta Aasia finantskriis h\u00e4vitas suure osa kiiresti kasvanud Kagu-Aasia riikide majanduslikest edusammudest p\u00e4rast seda, kui miljard\u00e4rist finantsspekulant George Soros Tai bahti valuutaturgudel l\u00fchikeseks m\u00fc\u00fcs, k\u00e4ivitades sedasi doominoefekti Aasia valuutaturgudel \u2013 sellest detailsemalt\u00a0SIIN\u00a0. Toim.\n[2]\u00a0Hetkel moodustab Hiina j\u00fcaan endiselt vaid alla 3% maailma keskpankade reservivaradest USA dollari 58% vastu. Seda vaatamata asjaolule, et Hiina majandus ligineb \u00dchendriikide majandusele nominaalse SKT alusel ning \u00fcletab seda ostuj\u00f5upariteediga kalibreeritud n\u00e4itaja alusel juba alates 2014. aastast. Toim."}
{"text":"Eksperdi soovitus valitsusele: automaksu asemel tooks eelarvesse \u00fcle 100 miljoni hoopis muu tegevusSelle asemel et t\u00e4ita eelarvet maksut\u00f5usudega, pakub t\u00f6\u00f6j\u00f5u ekspert rohkemaid eesm\u00e4rke t\u00f6\u00f6turu korrastamiseks. Uute maksude kehtestamiseks vajalike anal\u00fc\u00fcside ja plaanide tegemise asemel v\u00f5iks l\u00fc\u00fca kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga ehk korrastada t\u00f6\u00f6turg ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.Nimelt skeemitatakse juba aastaid t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohtadega. Niinimetatud skeemitamine on tekkinud Eesti riigi n\u00f5udest maksta v\u00e4lisriigi t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot. Selge on see, et selline tingimus ei too meile rohkem h\u00e4id tippspetsialiste, vaid vastupidi p\u00e4rsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat t\u00f6\u00f6d kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus k\u00f5igile ametikohadele. See ei arvesta sellega, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii k\u00f5rget palka ei teeni.Kohalikku t\u00f6\u00f6j\u00f5udu pole piisavalt ning seep\u00e4rast on ka lihtsamate ametikohade puhul turun\u00f5udlus terav ja oleme olukorras, kus v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad tulevad Eestisse m\u00f5ne teise Euroopa Liidu riigi t\u00f6\u00f6lepinguga, n\u00e4iteks Poolast, v\u00f5i tavalise turistina, kellel pole \u00fchegi riigi t\u00f6\u00f6lepingut. Paraku pakuvad Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5u vahenduse teenust ka paljud sellised ettev\u00f5tted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse v\u00f5i kas need \u00fcldse \u00e4ra makstakse. See v\u00f5imaldab riigi keskmise palga n\u00f5udest m\u00f6\u00f6da hiilida ja t\u00e4hendab, et kuigi t\u00f6\u00f6 tehakse \u00e4ra Eestis, ei saa riik peale k\u00e4ibemaksu muid makse, nagu sotsiaalmaks v\u00f5i t\u00f6\u00f6tuskindlustusmaks. Riik kaotab seet\u00f5ttu arvestava osa maksutulu, mis on kindlasti \u00fcle 100 miljoni, r\u00e4\u00e4kimata t\u00f6\u00f6tajatest, kes on ilma j\u00e4\u00e4nud sotsiaalsest kaitsest. Lisaks p\u00e4rsib keskmise palga n\u00f5udest tekkinud t\u00f6\u00f6turu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettev\u00f5tlust ning investeeringud suunatakse mujale, kus t\u00f6\u00f6j\u00f5u saadavus on parem.Praegust olukorda leevendaks keskmise palga n\u00f5ude tingimuste muutmine. Samuti aitaks olukorda parandada ka see, kui Eestis t\u00f6\u00f6 tellinud ettev\u00f5tetel lasuks vastutus ja kohustus j\u00e4rgida, et inimesed oleksid t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks \u00f5iglastel alustel \u2013 ka siis, kui tegemist on meil Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5udu vahendava ettev\u00f5ttega. Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole lisaks riigi maksutulule ka t\u00f6\u00f6tajatel tervisekindlustust, r\u00e4\u00e4kimata pensionist.Keskmise palga n\u00f5ude muutmisega v\u00f5iksid laheneda ettev\u00f5tete arengu pidurdamiseni kasvanud oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduse probleemid, kasvaks maksulaekumine, praktikas tekiks v\u00f5imalus rakendada t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5rdse ja \u00f5iglase kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet ning t\u00f6\u00f6tajate kindlus suureneks sotsiaalsete garantiide poolest. Keskmise palga n\u00f5udest tekkinud eba\u00f5iglasele ja ettev\u00f5tlust p\u00e4rssivale olukorrale oodatakse pikisilmi lahendust ning see tooks ka riigile praegu v\u00e4ga vajalikud maksulaekumised ja muudaks Eesti taas investeeringutele atraktiivsemaks.Tundub, et riik on valinud lihtsama tee ja otsustanud maksukoormust t\u00f5sta, selle asemel et teha p\u00e4riselt olulisi samme majanduskeskkonna efektiivsemaks muutmiseks. T\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamise hall ala ei tundu olevat poliitikule murekoht: see teema pole kellegi tegevuskavas. See ainult soodustab ebaausate v\u00f5tete kasutajaid ning nende konkurentsieelist ja tegevusmahtusid turul. Tegutsemata j\u00e4tmisega soodustab riik ise halli majandust ning halvab majanduskeskkonda ja kahjustab riigi kuvandit.Kui riigi otsustajate tasandil midagi ei muutu ja j\u00e4\u00e4daksegi k\u00e4ed r\u00fcpes istuma, tuleb mitmel ettev\u00f5ttel edaspidi uksed sulgeda v\u00f5i mujale kolida. Leedu on juba muutunud v\u00e4lisinvesteeringute vaates k\u00f5ige atraktiivsemaks Balti riigiks ja on viimane aeg asuda tegutsema, et tiitel Eestile tagasi tuua."}
{"text":"Heikki M\u00e4ki: automaksu asemel v\u00f5iks l\u00f5petada t\u00f6\u00f6turul skeemitamiseT\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ekspert ja t\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ettev\u00f5tte Finesta juht Heikki M\u00e4ki pakub v\u00e4lja, kuidas uute maksude kehtestamiseks vajalike anal\u00fc\u00fcside ja plaanide tegemise asemel v\u00f5iks l\u00fc\u00fca kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga ehk korrastada t\u00f6\u00f6turgu ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.\nFinesta juht Heikki M\u00e4ki.\nFoto: Raul Mee\nNimelt k\u00e4ib juba aastaid t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohtade asjus skeemitamine. Niinimetatud skeemitamine on tekkinud Eesti riigi n\u00f5udest maksta v\u00e4lisriigi t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot."}
{"text":"Esimene grilli-ilm on kohal! Nende retseptide ja nippidega viid liha k\u00fcpsetamise t\u00e4iesti uuele tasemeleEsimene p\u00e4riselt soe n\u00e4dalavahetus on ees - otsi v\u00e4lja tangid, vardad ja pintslid. Aeg on ammutada uusi retsepte ja grillimisnippe. Ei saa \u00f6elda, et grillile m\u00f5ni lihat\u00fckk kohe sugugi ei sobi. Tulel v\u00f5i s\u00fctel saab k\u00fcpsetada igasugust liha, kas v\u00f5i tervet looma! Rusikareegli j\u00e4rgi sobivad sea-, veise- ja lambalihast kiireks grillimiseks eelk\u00f5ige esi- ja keskosa t\u00fckid. Tagaosa jaotust\u00fckid j\u00e4\u00e4gu pigem hautamiseks, kastmetesse ja ahjupraadideks.Pealt pruuni ja seest mahlase liha saad, kui j\u00e4lgid neid 3 sammu:1| Esmalt pruunistad pinna m\u00f5lemalt k\u00fcljelt \u00e4gedal kuumusel.2| Seej\u00e4rel k\u00fcpsetad liha madalamal kuumusel valmis (mitte rohkem, kui konkreetne lihat\u00fckk k\u00fcpsemiseks aega vajab!).3| Lased lihal 5\u201310 minutit soojas kohas lihamahlade \u00fchtlaseks jaotumiseks ehk \u201crahunemiseks\u201d seista. Kui v\u00f5imalik, tekita selleks grillil piirkond, kus ei ole enam otsest kuumust, kuid soojust siiski jagub veel veidi. Liha v\u00f5ib seista ka lihtsalt laual. Fooliumisse keeramine (see p\u00f5hjustab haudumisefekti, mis on hea, kui on tarvis veel veidi aega k\u00fcpsetada) ei ole otseselt vajalik, aga seda v\u00f5ib teha. Fooliumi asemel v\u00f5ib lihale puhkamise ajaks asetada ka k\u00fcpsetuspaberi ja sellele laotada k\u00f6\u00f6gir\u00e4tiku. Kui tahad s\u00e4ilitada kr\u00f5bedamat pealispinda, j\u00e4ta liha lahtiselt seisma. Arvesta, et rahunemise ajal t\u00f5useb liha sisetemperatuur v\u00e4hemalt 5 kraadi.Marinaadil on kaks \u00fclesannet: muuta liha pehmemaks ja maitsestada. Happeline, n\u00e4iteks veini, \u00e4\u00e4dikat, kodust \u00f5unamahla v\u00f5i kee-firit-jogurtit sisaldav marinaad aitab muuta sidekoerikkama liha pehmemaks. Eemalda enne grillimist lihalt suurem osa marinaadi majapidamispaberiga, et liha grillimise asemel liigses niiskuses hauduma ei hakkaks.BAASMARINAAD3 dl rapsi\u00f5li1 dl valge- v\u00f5i punaveini\u00e4\u00e4dikat2 tl soola0,5 dl mettmaitseaineid, vali n\u00e4iteks sellised kombod:sinep + estragon + mesik\u00fc\u00fcslauk + rosmariin + sidrunkoriander + petersell + t\u0161illi1 Sega k\u00f5ik ained omavahel ja ongi valmis! Soola asemel v\u00f5id marinaadides peaaegu alati kasutada sojakastet, see annab lihale eriliselt h\u00f5rgu umami meki.2 Aasiap\u00e4raseks marinaadiks sega omavahel kookospiim, sojakaste, austrikaste, seesami\u00f5li, k\u00fc\u00fcslauk ja riivitud ingverijuur.Moppimine on liha pintseldamine paksu magusv\u00fcrtsika kastmega. Mop-kaste imbub k\u00fcpsetamise k\u00e4igus lihasse ja tekitab pinnale glasuuri. Mop-kastet saab kasutada nii liha k\u00fcpsetamise ajal kui ka serveerimisel. Eksootilisteks maitsen\u00fcanssideks sobivad h\u00e4sti hoisin- v\u00f5i teriyaki-kaste. M\u00f5nusa suitsuse grillimaitse saavutamiseks v\u00f5ib lihale k\u00fcpsemise ajal pintseldada BBQ-kastet.MOP-KASTEIsetehtud magusv\u00fcrtsikas kaste sobib eriti h\u00e4sti sea- v\u00f5i veise-ribide grillimiseks.1 sl kadakamarju1 sl musta pipra teri0,5 pudelit punast veini1 terve kooritud sibul3 kooritud k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt2 loorberilehte1 purk pohlamoosi1 sl soola2\u20133 sl suhkrut1 sl purustatud koriandriseemneid1 sl kuivatatud t\u00fc\u00fcmiani1 sl balsamico\u2019t v\u00f5i granaat\u00f5unasiirupit2\u20133 sl v\u00f5id2\u20133 sl mettKuumuta kuumal pannil v\u00f5i paksu p\u00f5hjaga potis kuivalt kadakamarju ja pipart paar minutit. Lisa k\u00f5ik ained, v\u00e4lja arvatud v\u00f5i ja mesi. Keeda 45 minutit kuni 1 tund vaiksel tulel. T\u00f5sta pliidilt \u00e4ra ja sega sisse v\u00f5i ning mesi. Mop peab j\u00e4\u00e4ma \u00fcsna paks. Kui tarvis, kasuta paksendamiseks t\u00e4rklist v\u00f5i kastmepaksendajat. Lase jahtuda ja kasuta liha pintseldamiseks grillimise ajal. Mop-kaste sobib ka lihak\u00f5rvaseks kastmeks.Kuivmarinaad (ingl rub). Kuivad marinaadid on head, andmaks lihale maitset ilma \u00f5li, \u00e4\u00e4dika v\u00f5i mis tahes vedelikuta. Kuivmarinaad peab sisaldama soola, sest see aitab maitseained korralikult lihasse viia. Liha v\u00f5iks kuivmarinaadis maitsestuda \u00fcsna kaua, umbes 12 tundi. Kuivmarinaadi v\u00f5ib puistata lihale otse topsist ja siis k\u00e4tega laiali h\u00f5\u00f5ruda, kergelt lihapinda mudides, v\u00f5i pintseldada lihale k\u00f5igepealt \u00f5huke \u00f5likiht ning seej\u00e4rel maitsestada kuivmarinaadiga. \u00d5li toimib justkui liim ja aitab v\u00e4ltida kuivmarinaadi pudenemist.LIHTNE KUIVMARINAADEriti h\u00e4sti sobib see marinaad kana- ja sealihaga. Sega k\u00f5ik \u00fchtlaseks puruks ja h\u00f5\u00f5ru lihale.1 sl (suitsu)paprikapulbrit1 tl jahvatatud v\u00fcrtsk\u00f6\u00f6mneid1 sl kuivatatud t\u00fc\u00fcmiani1 sl riivitud laimi- v\u00f5i sidrunikoort1 sl k\u00fc\u00fcslaugupulbrit1 tl t\u0161illihelbeid1 sl pruuni suhkrut1 tl purustatud musta pipart1 sl soolaGrillitud kanaliblikas salsa verde kastmegaTerve kana grillile? Jaa! Liblikaks l\u00f5igatuna k\u00fcpseb terve kana grillil korralikult ja \u00fchtlaselt l\u00e4bi. P\u00e4rast saab iga s\u00f6\u00f6ja valida just endale sobiva t\u00fcki v\u00f5i hoopist\u00fckkis maitsta k\u00f5ike tiivast kuni fileeni. Kaste valmib Itaalia kuulsa pikantse \u00fcrdikastme salsa verde (\u2018roheline kaste\u2019) ainetel. See sobib suurep\u00e4raselt nii grillitud kana kui kala juurde. Kana k\u00f5rvale paku grillitud aedvilju, n\u00e4iteks spargleid ja maisi.KolmeleT, K, M, L1 v\u00e4iksem terve kana (u 1,3 kg), soola, musta pipartGLASUUR:3 sl valmis BBQ-kastet1 sl paksu tomatipastat1 sl suitsupaprikapulbrit1 tl k\u00fc\u00fcslaugupulbrit0,5 tl t\u0161illipulbrit1 tl suhkrut1 tl purustatud musta pipart\u00dcRDIKASTE:suur peot\u00e4is petersellisuur peot\u00e4is basiilikulehti3 sl hakitud m\u00fcnti1 sl sinepit2 sl punaveini\u00e4\u00e4dikat1 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcs1 sl kappareid1 dl oliivi\u00f5limusta pipart1 Sega k\u00f5ik glasuuriained koos \u00fchtlaseks. Patsuta kana k\u00f6\u00f6gipaberiga kuivemaks. Pane lind l\u00f5ikelauale k\u00f5huli. Eemalda selgroog \u2013 l\u00f5ika see piki selgroo k\u00fclgi tugevate k\u00f6\u00f6gik\u00e4\u00e4ridega lahti. Keera kana teistpidi ja vajuta lamedaks. Maitsesta soola ja pipraga. Patsuta kokku umbes poole koguse glasuuriga.2 T\u00f5sta kana, nahk allpool, kuumale \u00f5litatud grillrestile ja grilli kaane all 15 minutit, kuni nahk on tumepruun. P\u00f6\u00f6ra teistpidi. Grilli kaane all veel umbes 20 minutit, kuni kana on t\u00e4iesti k\u00fcps.3 T\u00f5sta lind grillilt \u00e4ra ja patsuta kokku \u00fclej\u00e4\u00e4nud glasuuriga. Lase kanal enne lahtil\u00f5ikamist fooliumist vormitud \u201ctelgi\u201d all 10 minutit puhata. V\u00f5imalusel tee seda grilli jahedamas osas, n\u00e4iteks servas, kus pole all otsest kuumaallikat.4 \u00dcrdikastmeks purusta k\u00f5ik selleks vaja minevad koostisosad k\u00f6\u00f6gikombainis v\u00f5i saumikseriga. T\u00e4iesti siledat p\u00fcreed ei ole tarvis teha, kaste v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da veidi t\u00fckiline. Paku kana k\u00f5rvale.Kalkunisteigid majoneesikastmegaKalkunifilee tundub esmapilgul grillimiseks t\u00e4iesti ebasobiva valikuna. Asjata! Ameeriklastelt napsatud nipi abil toimub kuiva ja rasvavaese lihaga t\u00e4ielik metamorfoos ja tulemuseks on muredad ning maitsek\u00fcllased steigid. V\u00f5lunippe on kaks: soolvees marineerimine ning grillimise l\u00f5puosas majoneesis p\u00f6\u00f6ritamine. Proovi j\u00e4rele! Retsept toimib t\u00e4pselt sama h\u00e4sti kanafileega.NeljaleL, G750-grammine terve kalkunifileeSOOLVESI:1 liiter vett0,5 dl soola0,5 dl suhkrutALABAMA KASTE:2 dl majoneesi0,5 dl \u00f5una\u00e4\u00e4dikat2 sl m\u00e4dar\u00f5igast1 sl sinepitm\u00f5ni tilk Tabascotsoola, musta pipart1 Lahusta k\u00fclmas vees sool ja suhkur. T\u00f5sta liha vette ja hoia 2\u20133 tundi k\u00fclmkapis. Seej\u00e4rel kuivata ja l\u00f5ika 1,5 sentimeetri paksusteks viiludeks.2 Alabama kastmeks sega omavahel k\u00f5ik koostisosad ja j\u00e4ta kaste ootele.3 Grilli kalkunisteike kuumal grillil m\u00f5lemalt k\u00fcljelt, kokku u 10 minutit, kuni need on enam-v\u00e4hem k\u00fcpsed. Vala suuremasse kaussi pool majoneesikastmest. P\u00f6\u00f6rita selles grillilt tulnud liha ja t\u00f5sta tagasi grillile. Grilli veel 5 minutit. \u00dcle-j\u00e4\u00e4nud kastet serveeri s\u00f6\u00f6misel toidu k\u00f5rvale.Grillitud seasteigidSea seljakarbonaad on kondiga (m\u00f5nikord ka kondita) seljat\u00fckk, mille k\u00fcljes on v\u00e4lisfilee. Osadel karbonaadit\u00fckkidel on rasvakiht, teistelt on see eemaldatud \u2013 vali, millist soovid!ViieleT, G, M, L1 kg sea seljakarbonaadi (5 kondiga karbonaadil\u00f5iku)MARINAAD:4 sibulatpeot\u00e4is tilli v\u00f5i peterselli v\u00f5i m\u00f5lemat0,75 dl \u00f5una\u00e4\u00e4dikat0,75 dl rapsi\u00f5li2 sl sinepit1 sl soola1 tl mett1 tl purustatud pipart1 Viiluta sibulad. Haki maitseroheline. Sega omavahel \u00f5una\u00e4\u00e4dikas, \u00f5li, sinep, sool, mesi ja pipar. Lisa sibulad ja maitseroheline, sega l\u00e4bi. Vala marinaad suures kausis lihat\u00fckkidele. Mudi liha marinaadiga l\u00e4bi, nii j\u00f5uavad maitseandjad ka s\u00fcgavamale kudedesse, \u00fchtlasi aitab sedamoodi masseerimine liha pehmendada. T\u00f5sta liha sellessamas kausis v\u00f5i koos marinaadiga zip-lock-kotti asetatuna 2\u20133 tunniks k\u00fclmkappi marineerima. V\u00f5ta pool tundi enne grillima asumist toasooja.2 P\u00fchi steigid k\u00f6\u00f6gipaberiga enne grillimist veidi puhtamaks. Grilli steike tugevas grillikuumuses kummaltki poolt 2\u20133 minutit. V\u00e4henda kuumust ja grilli veel u 3 minutit. T\u00f5sta kuumalt grillilt sooja kohta (v\u00f5i grilli jahedamasse serva) ja lase lihal 5\u201310 minutit enne s\u00f6\u00f6mist seista. T\u00f5sta sibulad marinaadist v\u00e4lja ja prae pannil korralikult l\u00e4bi. Paku liha juurde koos grillitud tomatite ja lava\u0161iga.Grillitud r\u00e4imed rosmariini, sidruni ja k\u00fc\u00fcslaugugaRahvuskala valmib grillil hetkega. Esmalt grilli kalakesed k\u00fcpseks ja seej\u00e4rel vala neile k\u00fc\u00fcslaugust, rosmariinist ja sidrunist maitset saanud kaste. Sedamoodi maitsestatud r\u00e4imed mekivad head nii soojalt kui k\u00fclmalt.NeljaleT, K, G, M, L500 g r\u00e4imer\u00fcmpasidMARINAAD:4 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt2 rosmariinioksa4 sl oliivi\u00f5lisidrunipoolikust v\u00e4lja pressitud mahl1 sl riivitud sidrunikoortsoolaSaputa kaladele soola ja lao resti vahele. Grilli m\u00f5lemalt k\u00fcljelt umbes 5 minutit. T\u00f5sta laiema p\u00f5hjaga kaussi v\u00f5i servadega vaagnale. L\u00f5ika k\u00fc\u00fcslauk \u00f5hukesteks viiludeks ja t\u00fckelda rosmariin. Kuumuta pannil 2 sl oliivi\u00f5li ja prae k\u00fc\u00fcslauk koos rosmariiniga kergelt l\u00e4bi. Vala pannilt v\u00e4ikesesse kaussi. Lisa \u00fclej\u00e4\u00e4nud oliivi\u00f5li, sidrunimahl ja sidrunikoor. Vala segu r\u00e4imedele ja lase 5\u201310 minutit maitsestuda.Veisesteigid ja kurgisalsaKvaliteetne veiseliha on nii maitsev, et patt oleks seda tugevate marinaadidega peita. Sool, pipar ja veidi \u00f5li on k\u00f5ik, mida \u00fcks korralik steik vajab. Eriti luksuslikult mekib nelja pipra segu.NeljaleT, K, G, M, L600 g lihaveise v\u00e4lisfileed tervelt v\u00f5i 4 steiki, soola, oliivi\u00f5liPIPRASEGU:1 sl musta pipra teri1 sl rohelise pipra teri1 sl roseepipra teri1 sl valge pipra teri1 tl kuivatatud t\u00fc\u00fcmianiKURGI-SELLERISALSA:0,5 kurki, 1 sellerivars, 2 sl hakitud tilli, 1 sl hakitud m\u00fcnti, 1 sl sidrunimahla, 1 sl rapsi\u00f5li, veidi soola1 Kui sul on terve t\u00fckk veise v\u00e4lisfileed, l\u00f5ika see steikideks ja tambi lihahaamriga kergelt l\u00e4bi.2 Piprasegu valmistamiseks tambi piprad uhmris puruks v\u00f5i jahvata n\u00e4iteks kohviveskis j\u00e4medamaks puruks. Sega hulka kuivatatud t\u00fc\u00fcmian.3 Salsa tegemiseks eemalda kurgilt pehme seemneosa ja l\u00f5ika kurk v\u00e4ikesteks t\u00fckkideks. Tee ka sellerist v\u00e4ikesed kuubikud. Lisa till, m\u00fcnt, sidrunimahl, \u00f5li ja sool. Sega l\u00e4bi.4 V\u00f5ta liha tund aega enne grillima asumist k\u00fclmkapist toasooja. M\u00e4\u00e4ri vahetult enne grillimist m\u00f5lemalt k\u00fcljelt oliivi\u00f5liga ja maitsesta soolaga. Grilli steike kuumal grillil, neid paar korda k\u00fcpsemise ajal keerates. Grillimisaeg s\u00f5ltub sellest, millises k\u00fcpsusastmes liha soovid. Aega v\u00f5ib minna 5\u201312 minutit.5 T\u00f5sta liha grillit \u00e4ra ja lase rahulikult 5\u201310 minutit seista. Enne s\u00f6\u00f6mist puista peale piprasegu ja paku k\u00f5rvale kurgi-sellerisalsat.Lambakebab koriandri ja tomatikastmegaLambahakkliha asemel v\u00f5id kasutada ka veisehakkliha (v\u00f5i v\u00f5tta seda pooleks lambaga) v\u00f5i hoopis kalkunihakkliha \u2013 proovitud, maitseb h\u00e4sti!Neljale kuni kuueleT, M, L900 g lambahakkliha2 h\u00e4sti peeneks hakitud v\u00f5i riivitud sibulat2 tl oliivi\u00f5li2 tl nisujahu1 tl jahvatatud v\u00fcrtsk\u00f6\u00f6mneid1 tl kaneeli1 tl jahvatatud koriandrit1 tl jahvatatud kurkumit0,5 tl t\u0161illihelbeid1 tl kuivatatud m\u00fcnti1 tl purustatud musta pipart2\u20133 tl soola1 dl hakitud v\u00e4rsket koriandrit v\u00f5i petersellim\u00e4\u00e4rimiseks veidi oliivi\u00f5liTOMATI-KORIANDRIKASTE:200 g tomatipastat1\u20132 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcntpeot\u00e4is v\u00e4rsket koriandrit0,5 tl soola0,5 tl musta pipart0,5 sl suhkrut1 Puitvardaid kasutades leota neid enne 30 minutit vees. Sega k\u00f5ik koostis-ained. Rulli k\u00e4te vahel 2\u20133 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga 10 cm ja pikad torukesed. L\u00fckka ettevaatlikult vardad sisse.2 Pane vardad v\u00e4hemalt tunniks ajaks k\u00fclmkappi tahenema. Niimoodi seisavad need hiljem k\u00fcpsetamisel kenasti koos ega hakka lagunema. Vahetult enne grillimist pintselda v\u00f5i m\u00e4\u00e4ri liha \u00fcle oliivi\u00f5liga. Grilli kebabeid tulisel grillil 5 min \u00fchelt, 5 min teiselt poolt.3 Surista k\u00f5ik kastmeained saumikseriga p\u00fcreeks. Maitse ja lisa vajadusel soola, pipart v\u00f5i suhkrut. Hea, kui kaste saaks pool tunnikest enne s\u00f6\u00f6mist toasoojas maitsestuda."}
{"text":"AUTOMAKSU ASEMEL | T\u00f6\u00f6j\u00f5u ekspert: skeemitamise peatamine t\u00f6\u00f6turul tooks enam kui 100 miljonit eelarve lisaV\u00e4rske valituse maksut\u00f5usudega eelarve t\u00e4itmise asemel pakub t\u00f6\u00f6j\u00f5u ekspert rohkemaid eesm\u00e4rke t\u00e4itva t\u00f6\u00f6turu korrastamise plaani. Uute maksude kehtestamiseks vajalike anal\u00fc\u00fcside ja plaanide tegemise asemel v\u00f5iks l\u00fc\u00fca kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga ehk korrastada t\u00f6\u00f6turg ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.\nNimelt k\u00e4ib juba aastaid t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohtade osas skeemitamine. Niinimetatud skeemitamine on tekkinud Eesti riigi n\u00f5udest maksta v\u00e4lisriigi t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot. Selge on see, et selline tingimus ei too meile rohkem h\u00e4id tippspetsialiste, vaid vastupidi p\u00e4rsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat t\u00f6\u00f6d kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus k\u00f5igile ametikohadele ning ei arvesta sellega, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii k\u00f5rget palka ei teeni.\nHeikki M\u00e4ki, t\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ekspert ja t\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ettev\u00f5tte Finesta juht.\n(Raul Mee)\nKohalikku t\u00f6\u00f6j\u00f5udu pole piisavalt ning seep\u00e4rast on ka lihtsamate ametikohade puhul turun\u00f5udlus terav ning oleme olukorras, kus v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad tulevad Eestisse m\u00f5ne teise Euroopa Liidu riigi t\u00f6\u00f6lepinguga, n\u00e4iteks Poolast, v\u00f5i tavalise turistina, kellel pole \u00fchegi riigi t\u00f6\u00f6lepingut.\nParaku pakuvad Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5u vahenduse teenust ka paljud sellised ettev\u00f5tted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse v\u00f5i kas need \u00fcldse \u00e4ra makstakse. See v\u00f5imaldab riigi keskmise palga n\u00f5udest m\u00f6\u00f6da hiilida ja t\u00e4hendab, et kuigi t\u00f6\u00f6 tehakse \u00e4ra Eestis, ei saa riik peale k\u00e4ibemaksu muid makse nagu sotsiaalmaks v\u00f5i t\u00f6\u00f6tuskindlustusmaks. Riik kaotab seet\u00f5ttu arvestava osa maksutulu, mis on kindlasti enam kui 100 miljonit ja r\u00e4\u00e4kimata t\u00f6\u00f6tajatest, kes on ilma j\u00e4\u00e4nud sotsiaalsest kaitsest.\nLisaks p\u00e4rsib keskmise palga n\u00f5udest tekkinud t\u00f6\u00f6turu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettev\u00f5tlust ning investeeringud suunatakse mujale, kus t\u00f6\u00f6j\u00f5u saadavus on parem.\nPraegust olukorda leevendaks keskmise palga n\u00f5ude tingimuste muutmine. Samuti aitaks olukorda parandada ka see, kui Eestis t\u00f6\u00f6 tellinud ettev\u00f5tetel lasuks vastutus ja kohustus j\u00e4rgida, et inimesed oleksid t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks \u00f5iglastel alustel - ka siis, kui tegemist on meil Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5udu vahendava ettev\u00f5ttega. Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole lisaks riigi maksutulule ka t\u00f6\u00f6tajatel tervisekindlustust, r\u00e4\u00e4kimata pensionist.\nKeskmise palga n\u00f5ude muutmisega v\u00f5iksid laheneda ettev\u00f5tete arengu pidurdamiseni kasvanud oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduse probleemid ja kasvaks maksulaekumine. Praktikas saaks v\u00f5imalikuks rakendada t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5rdse ja \u00f5iglase kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet ning suureneks t\u00f6\u00f6tajate kindlus sotsiaalsete garantiide osas. Keskmise palga n\u00f5udest tekkinud eba\u00f5iglasele ja ettev\u00f5tlust p\u00e4rssivale olukorrale oodatakse pikisilmi lahendust ning see tooks ka riigile praegu v\u00e4ga vajalikud maksulaekumised ning muudaks Eesti taas investeeringutele atraktiivsemaks.\nTundub, et riik on valinud lihtsama tee ja otsustanud maksukoormust t\u00f5sta selle asemel, et teha p\u00e4riselt olulisi samme majanduskeskkonna efektiivsemaks muutmiseks. Hall ala t\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisel ei tundu olevat poliitikule murekoht ega teema pole kellegi agendas. See ainult soodustab ebaausate v\u00f5tete kasutajaid ning nende konkurentsieelist ja tegevusmahtusid turul. Tegutsemata j\u00e4tmisega soodustab riik ise halli majandust ning halvab majanduskeskkonda ja kahjustab riigi kuvandit.\nKui riigi otsustajate tasandil midagi ei muutu ja j\u00e4\u00e4daksegi k\u00e4ed r\u00fcpes istuma, tuleb mitmetel ettev\u00f5tetel edaspidi uksed sulgeda v\u00f5i mujale kolida. Leedu on juba muutunud v\u00e4lisinvesteeringute vaates k\u00f5ige atraktiivsemaks Balti riigiks ning on viimane aeg tegutsema asuda, et tiitel Eestile tagasi tuua."}
{"text":"Automaksu asemel tooks skeemitamise peatamine t\u00f6\u00f6turul enam kui 100 miljonit eelarvelisaUute maksude kehtestamiseks vajalike anal\u00fc\u00fcside ja plaanide tegemise asemel v\u00f5iks l\u00fc\u00fca kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga, ehk korrastada t\u00f6\u00f6turg ja paisutada samal ajal riigi rahakotti, nendib t\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ettev\u00f5tte Finesta juht Heikki M\u00e4ki.\nHeikki M\u00e4ki.\nFoto: Raul Mee\nJuba aastaid k\u00e4ib t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohtade osas skeemitamine. Niinimetatud skeemitamine on tekkinud Eesti riigi n\u00f5udest maksta v\u00e4lisriigi t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot."}
{"text":"Maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b veel rohkem asju riigis tegemataKuna Eesti majanduse kohale on kogunenud s\u00fcnged pilved, vestles ajalehe Pealinn toimetaja Ivo Karlep LHV majanduseksperdi Heido Vitsuriga selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Vitsuri s\u00f5nul ei suuda riik praegu siluda majandusts\u00fcklite m\u00f5jusid ning k\u00e4itub alati samamoodi, olgu meil siis buum v\u00f5i kriis.\nK\u00f5ik l\u00e4heb kallimaks ja inimesed murravad pead, mida iga p\u00e4evaga odavneva rahaga teha, kui seda peaks siiski \u00fcle j\u00e4\u00e4ma. \u00d5igemini ei peaks me r\u00e4\u00e4kima sellest, et \u00fcks v\u00f5i teine asi on kallis, vaid hoopis sellest, et raha kaotab v\u00e4\u00e4rtust.\nSee on \u00f5ige, et raha on kaotanud oma v\u00e4\u00e4rtust. Viimase kahe aasta jooksul on nii-\u00f6elda keskmise inimese jaoks kaotanud raha oma v\u00e4\u00e4rtust peaaegu \u00fche kolmandiku ulatuses. Muidugi on iga inimese puhul see raha kaotus olnud erinev. S\u00f5ltub, mida inimene tarbib. Kas ta tarbib rohkem neid asju, mis kallinesid k\u00f5ige rohkem, v\u00f5i selliseid, mis peaaegu \u00fcldse ei ole kallinenud.\u00a0 Kui v\u00f5tta aga \u00fcks tavaline inimene, kes on oma sissetulekute poolest kusagil keskel v\u00f5i allapoole seda, siis tema tarbimises moodustasid k\u00f5ige suurema osa toit ja eluase. Need kaks asja aga kallinesid k\u00f5ige rohkem.\nNiisugune olukord panebki m\u00f5tlema, mida siis \u00fcha odavneva rahaga peale hakata \u2013 kas hoida kokku v\u00f5i kulutada rohkem, sest mine tea, kas tulevikus saab enam \u00fcldse midagi selle summa eest osta. Ehk et kas on otstarbekas niisuguses olukorras koguda veel mingeid tagavarasid?\nAlati on inimesel reserve vaja, sest kunagi ei tea ette, mis v\u00f5ib juhtuda. N\u00fc\u00fcd ongi k\u00fcsimus, kuidas neid reserve hoida. Kui raha tagavaraks palju pole, siis ei saagi muud teha, kui seda pangas hoida, sest v\u00e4ikest summat pole m\u00f5tet panna kinnisvarasse v\u00f5i v\u00e4\u00e4rismetallidesse. Kuidas sa ikka 1000 v\u00f5i 2000 euro eest kinnisvara soetad v\u00f5i v\u00e4\u00e4rismetalle ostad? Investeerimiskulla leht ju maksab umbes 6000 eurot. Kui on k\u00e4sutada v\u00e4ikesed summad, siis erilisi valikuid ei ole. Neid ongi k\u00f5ige targem hoida sellisel pangakontol, kus rahale m\u00f5ni protsent lisandub.\nMillised siis \u00fcldse on elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalused?\nJah, aga niisugune eriline hinnat\u00f5us siiski t\u00e4hendab ka seda, et meie globaliseeruv maailm, kus k\u00f5ik said k\u00f5ike, mis oli k\u00f5ige odavam, ka vabalt osta, on l\u00f5ppenud.\nN\u00e4iteks odavat energiat ei saa enam?\nJah, \u00fcks asi, mida me odavalt ostsime, oli Vene energia. Gaas, nafta. Me ostsime seda v\u00e4ga odavalt. Odavamalt kui keskmine eurooplane. See oli ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks meil hinnad kasvasid kaks korda enam kui mujal Euroopas.\nKas siis n\u00fc\u00fcd, mil toorained on hakanud globaalses m\u00f5\u00f5tmes j\u00e4lle odavnema, ei l\u00e4hegi meie hinnad enam alla?\nMa arvan, et m\u00f5ned hinnad v\u00f5ivad alla minna, kuid siin on k\u00e4ivitunud teine protsess. Kui hinnad t\u00f5usid, hakkasid t\u00f5usma ka palgad. Kui varem kasvasid palgad meil\u00a0 pika aja jooksul 5-7 protsenti aastas, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal oli palkade kasv keskeltl\u00e4bi 9 protsenti. Arvatakse, et sel aastal j\u00e4\u00e4b palgakasv samuti k\u00fcmne protsendi juurde.\nNii et sissetulekute kasvuga silutakse pikapeale see 25-protsendine inflatsioon \u00e4ra. Aga jah, kaks-kolm aastat on neil inimestel, kes elavad palgast \u2013 ja neid on meil ligi 90 protsenti \u2013 raske.\nTuleviku ennustamine on riskantne, sest nagu te tabavalt olete \u00f6elnud, seda tuleb teha tahavaatepeegli kaudu. Midagi saab meie majanduse homse p\u00e4eva kohta siiski \u00f6elda? Kes tahavad aktsiaid soetada, neil on v\u00e4ga t\u00e4htis teada, kuidas meie majandusel hakkab minema.\nJah, tulevikku on raske ette n\u00e4ha v\u00f5i turgudel toimuvat oma kasuks p\u00f6\u00f6rata. Nagu n\u00e4gime, isegi Eesti Pank ei suutnud seda teha. Aga ma ei \u00fctleks, et inimesed ei peaks tuleviku peale m\u00f5tlema ja selleks valmistuma. Kui on huvi, siis v\u00f5ib ka aktsiaturgudel raha teenida. Nii m\u00f5nedki teevadki seda. Maailma legendaarseim investor Warren Buffett ei olegi muud teinud, kui investeerinud, ostnud ja m\u00fc\u00fcnud aktsiaid.\nNo see on juba professionaalne t\u00f6\u00f6.\nSee on jah juba suur t\u00f6\u00f6. Aga Buffett ehitas selle t\u00f6\u00f6ga \u00fcles oma impeeriumi ja on maailmas legendaarne investor, kes investeerimise valdkonnas k\u00f5ige rohkem saavutanud.\nAga tuleme tagasi Eesti majanduse juurde. Oleme kuulnud, et tootmised panevad uksi kinni, inimesi koondatakse, paljud on l\u00e4inud L\u00e4tti tegutsema. Mis saab Eestist? Tulud ja maksubaas ka v\u00e4heneb ju niimoodi.\nEesti puhul tuleb enam kui mujal arvestada kriisile eelnenud ajal toimunuga. Eesti on \u00fches m\u00f5ttes olnud maailma k\u00f5ige kapitalistlikum riik \u2013 me oleme usaldanud turgu ja arvanud, et kui lasta turuj\u00f5ududel vabalt toimida, siis l\u00e4heb meil k\u00f5ige paremini. Ja aeg-ajalt ongi nii l\u00e4inud. Aga k\u00fcsimus on, kas alati ikka l\u00e4heb. Praegu, rohep\u00f6\u00f6ret tehes, ei taha me ka turusignaale summutada, vaid arvame , et turusignaalide j\u00e4rgimine on k\u00f5ige targem, kuigi need signaalid on karmid \u2013 investorid l\u00e4hevad \u00e4ra, ettev\u00f5tted panevad uksi kinni. Ma ise arvan, et see turusignaalide j\u00e4rgimine v\u00f5ib olla tark, aga alati ei pruugi olla.\u00a0 Ei saa nii, et \u00fcldse ei tohi kusagil midagi t\u00e4iendavalt stimuleerida v\u00f5i ise teha. N\u00e4iteks tajuda tuleviku signaale ja teha midagi, mida turg veel ei oota.\nTooge selle kohta m\u00f5ni n\u00e4ide, mida riik saaks omalt poolt \u00e4ra teha.\nKui vaatame ajalukku, siis n\u00e4eme, et kui hakati raudteid ehitama, siis mingeid turu signaale selle vajalikkusest veel ei olnud. Oli tulevikuvisioon. Raudteede ehitamine\u00a0 oli kaua aega ainult puhas kulu. Aga siis, kui kaubad ja reisijad\u00a0 m\u00f5nda aega liikunud olid, muutusid raudteed kasumlikeks. Selliseid asju, mida saab ette tajuda, et neid on vaja, kuid mis esialgu tulu ei too, neid v\u00f5ib riik teha.\nSee ongi\u00a0 riigi \u00fclesanne, sest \u00fckski eraettev\u00f5tja kaua aega tulu mitte toovaid rajatisi ju tegema ei hakka.\nJah, muidugi. Seda ongi riigid kogu aeg teinud, sest tuleviku investeeringuid, teaduslikke investeeringuid ja infrastruktuuri kulutusi on ikka teinud riigid. Ettev\u00f5tja ei hakka investeerima liiga kaugesse tulevikku. M\u00f5ned suurfirmad saavad seda teha, aga v\u00e4iksemad firmad, nagu on Eestis, kellel on kapitali v\u00e4hem, seda teha ei saa.\nJa ikkagi, mida oleks pidanud siis Eesti riik \u00e4ra tegema?\nNo \u00fcks selline asi, mis oli ammu teada, on hoonete soojustamine. Aga kuna energia oli odav ja turg signaale ei andnud, et midagi v\u00f5ib muutuda, siis on meil hoonete soojustamine k\u00f5ik need 30 pluss iseseisvuse aastat olnud loid. M\u00f5ningat toetust on ju antud selleks, aga seda on olnud v\u00e4he. Vene ajast oli ju teada, et k\u00f5ik paneelmajad olid tolle aja n\u00f5uete kohaselt kaks korda v\u00e4iksema soojuspidavusega, kui oleks vaja olnud.\nJa seda tehti tol ajal teadlikult, et niisuguseid maju massiliselt ehitati?\nSeda tehti jah teadlikult, kuna masuut oli nii odav ja seda oli nii palju, et see tuligi \u00e4ra p\u00f5letada. Seet\u00f5ttu j\u00e4etigi isolatsioonimaterjalid seina panemata.\nAlgusest peale oli teada, et need majad on k\u00fclmad ja n\u00f5uavad palju k\u00fctet, ja et kui Venemaa enam plaani j\u00e4rgi masuuti kohustulikus korras p\u00f5letamiseks ei saada, tuleb seda ostma hakata.\nHakati ostma, aga hind oli ikkagi odav?\nJah, ja kuna nii oli, siis ei tehtud midagi, et maju soojustada. N\u00fc\u00fcd oleme uues olukorras. Energia arved l\u00f5id inimestel p\u00f5lved n\u00f5rgaks. Odavat Venemaa k\u00fctust me enam ei saa. Ei saa ka muud odavat kaupa \u2013 puitu ja rauda ning muid materjale. Kui majade reoveerimine oleks juba riigi toel l\u00e4bi viidud, poleks me praegu uute Euroopa n\u00f5uetega ega ka soojaarvete tasumisega sellises olukorras, nagu praegu oleme. Enamikul rahvast pole raha sellise renoveerimise jaoks kunagi j\u00e4tkunud, k\u00f5ikide majade soojustamine k\u00fcmne aasta jooksul k\u00e4ib meile lihtsalt \u00fcle j\u00f5u. Aga see, et nii kord minema hakkab, oli meile teada juba n\u00f5ukaaja l\u00f5pust peale. Ja see oli juba siis selge, et majade soojustamine tuleb kohe \u00e4ra teha. Sellest r\u00e4\u00e4kisid korduvalt ka meie v\u00e4liskonsultandid.\nMeil on olnud siin tuliseid vaidlusi teise pensionisamba \u00fcmber. Olete maininud, et suuremad apsakad selle samba puhul on n\u00fc\u00fcd k\u00fcll \u00e4ra parandatud, aga rahva teadvusse on ikka j\u00e4\u00e4nud kahtlus, kas see teine sammas on ikka \u00f5ige asi v\u00f5i peaks oma raha sealt v\u00e4lja v\u00f5tma ja ise kuidagi investeerima hakkama.\nSee raha v\u00e4ljav\u00f5tmise vabaks laskmine ei olnud minu arvates rahva silmis nii suur karuteene, kui oli see 25-protsendine inflatsioon. Noh, inimesed said \u00f5iguse l\u00f5petada raha kogumise ja raha teisest sambast v\u00e4lja v\u00f5tta \u2013 ja mis siis. Nende endi mure. Aga seda, kuidas hinnad m\u00f5ne kuuga k\u00f5rgele t\u00f5usid ja raha j\u00e4rsku oma v\u00e4\u00e4rtuse kaotas, tajusid k\u00f5ik v\u00e4ga teravalt. Veerand kogutust on \u00fche aastaga l\u00e4inud! M\u00f5eldakse, et veel paar sellist aastat ja siis pole enam pea midagi alles j\u00e4\u00e4nud. Ja vaat see, et me ei suuda oma majandust just makrotasandil stabiliseerida, on praegu k\u00f5ige suurem h\u00e4da.\nSee suur ostuj\u00f5u kukkumine oligi ju selle tagaj\u00e4rg, et me suutsime enne kriisi endale majanduslikult eriti soodsa elu turgudelt v\u00e4lja \u00f5ngitseda ega m\u00f5elnud sellele, et sellise keerulise olukorra, nagu on praegu, v\u00e4ltimiseks peaks riigi majanduspoliitika olema selline, mis niisugused suuri k\u00f5ikumisi siluks. Meil aga selliste majandusts\u00fcklite stabilisaatorite peale ei m\u00f5eldagi. \u00dcle\u00fcldse ei m\u00f5elda niimoodi. Me leiame, et turuj\u00f5ud ja nende stiihia on niisugune ilus asi, mis annab ka k\u00f5ige parema tulemuse. Aga vaadakem, mida teevad teised riigid. K\u00f5ik nad ajavad tugevat ts\u00fcklivastast poliitikat. Ja see ei seisne \u00fcksnes eelarve tasakaalustamises. Tehakse veel palju muud.\nN\u00e4iteks maksude kaudu.\nJah, ka maksus\u00fcsteemid on arenenud riikides sellised, et buumi ajal v\u00f5etakse inimestelt rohkem raha \u00e4ra ja raskel ajal antakse j\u00e4lle toetustena tagasi. Meie laseme kogu aeg \u00fchtemoodi, olgu buum v\u00f5i olgu kriis.\nKas see tuleb meie poliitikute lihtsast arusaamast majandusest, et kui eelarve on tasakaalus, siis on k\u00f5ik korras? Kuuleme seda eelarve tasakaalu juttu kogu aeg.\nMa arvan, et see tuleb samuti turu-usust. Meie valitsevad poliitikud ja ka rahvas on turu-usku. K\u00f5igis k\u00fcsimustes tahetakse otsustamine turule j\u00e4tta ja arvatakse, et nii on k\u00f5ige parem. See on j\u00e4\u00e4nud meil kreedoks Laari esimest peaministriks olemisest saadik. Ikka kuulsime, et k\u00fcll turg paneb k\u00f5ik paika ja valitsuse asi on ainult eelarve tasakaalus hoidmine. Turg panebki k\u00f5ik paika, aga just nii, nagu me \u00e4sja n\u00e4gime. Turg pani paika Eesti rekordilise hinnat\u00f5usu v\u00f5rreldes teiste Euroopa maadega. Laar ei eksinud, aga kas meile selline paikapanek t\u00f5esti meeldib, et kaotad veerandi oma rahast? Paljudele vist ei meeldi.\nKas oleksime t\u00f5husama riigivalitsemisega saanud seda halba hinnat\u00f5usu rekordit \u00e4ra hoida?\nEga vahetult enne kriisi enam midagi teha ei olnud. Kujunenud olukord oli v\u00e4ga pikaaegse tegevuse ja turu-usu tulemus. Me ei ole kasutanud sellist majanduspoliitikat, mis lubaks majandusts\u00fcklit siluda. Me pole selleks kunagi mitte midagi teinud.\nKas siis turustiihia taltsutamisega saavad hakkama ainult suured riigid?\nMa \u00fctleksin siiski, et sellega saavad paremini hakkama sotsiaalmajanduslikult rohkem arenenud riigid, kellel on suurem kogemus, ja mingit rolli v\u00f5ib siin m\u00e4ngida ka nende rikkus. Aga h\u00e4da on siiski selles, et me ei m\u00f5tle \u00fcldse selle peale, kuidas turu lainetamises ellu j\u00e4\u00e4da. Meil peetakse isegi selle peale m\u00f5tlemist valeks. Aga turg lainetab tihtipeale rohkem, kui inimestele meeldiks v\u00f5i kui nad v\u00e4lja kannatada suudavad. Ega siis nii paljud meilt ja veel rohkem inimesi meie naabrite juurest poleks muidu jalgadega h\u00e4\u00e4letanud ja lahkunud.\nSee on poliitilise valiku k\u00fcsimus, kas me tahame, et turu lainetused tabaksid meid nii, nagu nad tulevad, v\u00f5i p\u00fc\u00fcame seda stiihiat kuidagi leevendada.\nSama palju nagu eelarve tasakaalu vajadusest, kuuleme me n\u00fc\u00fcd peale valimisi uutel koalitsioonik\u00f5nelustel, et \u00e4kki ei j\u00e4tku enam raha mitte millekski. Pole vist \u00fchtegi eluala, kus ei valitseks karjuv rahapuudus. Soomes arutati just enne valimisi, milleks uues majandusolukorras inflatsiooni tingimustes raha on ja milleks ei ole, erakonnad \u00fctlesid ka v\u00e4lja, kustkohalt nemad k\u00e4rbiksid. Meil aga lubati valimiste eel maad ja taevad kokku, aga n\u00fc\u00fcd pannakse eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel n\u00e4dalaga kokku mingisugune eelarve, kus on vaid k\u00e4rped ja kokkuhoid.\nSeegi on meie valitseva majandusfilosoofia tagaj\u00e4rg. Me \u00fctleme, et maksukoormus peab alanema, see peab olema v\u00e4ike ja \u00fcldse peavad avalikud kulutused olema v\u00e4hesed. Ja samas tahame me\u00a0 saada k\u00f5iki neid asju, mis on Soomes v\u00f5i Rootsis.\nMe oleme skisofreenilises olukorras. Me tahame kas USA v\u00f5i Singapuri maksukoormust, aga samas saada riigilt samasuguseid teenuseid, nagu on P\u00f5hjamaades. See on v\u00f5imatu. Ja vaat siin on minul etteheide meediale. Ajakirjanikud ei taha n\u00e4ha, et need soovid on vastuolulised. Selle asemel et sellele t\u00e4helepanu juhtida me aina kuuleme ja loeme, et avalikke kulusid tuleb v\u00e4hendada ja ka maksukoormust tuleb v\u00e4hendada. Aga kui midagi on puudu, siis n\u00e4idatakse n\u00e4puga \u2013 riik j\u00e4ttis selle ja selle tegemata. Teed j\u00e4\u00e4vad ehitamata ja remontimata, t\u00e4navad lagunevad\u2026\nAga seda ju peab ajakirjandus kajastama, kui teed lagunevad.\nJah, aga ootaks ajakirjanduselt ikka avaramat pilku, et tehtaks endale selgeks, miks \u00fcks v\u00f5i teine asi on nii, nagu on, siis hakkab ka lugeja kaasa m\u00f5tlema. Aga kui hommikul kuuldakse v\u00f5i loetakse, et maksud on halvad ja laenu ei tohi v\u00f5tta, aga \u00f5htul j\u00e4lle, et see ja see on ikka tegemata, siis tekib inimeste peas ainult segadus.\nOlete ise ka kritiseerinud seda, et riigieelarves tehakse k\u00e4rpeid pealiskaudsetel koalitsioonik\u00f5nelustel paari tunniga. Kuidas nende k\u00e4rbetega siis ikkagi on? Oleme kuulnud ka niisugust arutlust, et parem on eelarvet kokku t\u00f5mmata kui lasta hindadel aina t\u00f5usta.\nK\u00fcsimus pole \u00fcldse selles, sest k\u00e4rped pole hinnat\u00f5usu jaoks mingi alternatiiv. L\u00f5viosa inflatsioonist tuli pakkumispoolelt, mitte \u00fclem\u00e4\u00e4rasest n\u00f5udlusest. Aga kui me lapime \u00e4ra teeaugud ja v\u00e4hendame sellega k\u00fctusekulu ning remondiarveid, siis see ei suurenda inflatsiooni, vaid suurendame hoopis oma majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Kui me kiiremini soojustame oma hooneid ja hoiame sellega energiat kokku, siis see ei tekita samuti inflatsiooni, vaid vastupidi.\nKuid eelarves on kulutusi, mida v\u00f5ib kindlasti k\u00e4rpida, ja on asju, mida ei v\u00f5i k\u00e4rpida. Aga ma olen kindel, et selliseid otsuseid ei saa laua taga niimoodi paari tunniga teha. Enne peab tegema korraliku anal\u00fc\u00fcsi, milleks v\u00f5ib kuluda terve n\u00e4dal, aga v\u00f5ib kuluda ka mitu n\u00e4dalat. Paaritunnistel k\u00f5nelustel saab selgusele j\u00f5uda vast ainult selles, et kumb on odavam, kas teede lappimine v\u00f5i lappimata j\u00e4tmine.\nAstmelise tulumaksu asemel r\u00e4\u00e4gitakse meil maksuvaba miinimumi t\u00f5stmisest. Kas sellest on abi?\nRiigid tavaliselt seda teed ei l\u00e4he. Ja sellel on ka p\u00f5hjus \u2013 maksuvaba miinimumi t\u00f5stmine on k\u00f5ige kulukam meede eelarve jaoks. See viib eelarvest k\u00f5ige enam raha v\u00e4lja, sest see meede toetab k\u00f5iki. Mitte ainult vaesemaid ja abi vajajaid. Selle meetmega toetatakse ka miljon\u00e4re.\nTundub, et Eesti riik ongi v\u00e4ljas just rikaste toetamise peal. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad seda. Kuidas me siis saavutame seda rahva sidusust, mida on raskel ajal vaja?\n\u00d5ige oleks ikka toetada seda kolmandikku v\u00f5i poolt rahvast, kes teenivad v\u00e4hem. Aga meil \u00f6eldakse, et kui toetustes teha sissetulekute j\u00e4rgi vahet, siis see on karistamine hea t\u00f6\u00f6 eest\u2026\nNojah, selle peale tahaks \u00f6elda, et tule taevas appi. Kas t\u00f5esti miljon\u00e4re toetades olme saavutanud v\u00f5rdse kohtlemise \u00fchiskonna? Mujal maailmas vist nii ei m\u00f5elda?\nJah, mujal maailmas seda niimoodi ei v\u00f5eta. Seal m\u00f5eldakse hoopis niimoodi, et maksud peavad olema \u00f5iglased ja j\u00f5ukohased. Maksude suurus peab vastama inimese suutlikkusele neid tasuda. Meil peavad aga maksud olema \u00fchetaolised, k\u00f5ik ilma igasuguste eranditeta.\nKas pangad v\u00f5iksid rohkem \u00fchiskonna jaoks panustada, n\u00e4iteks riigikaitsesse ja mujale, et inimestele ei oleks vaja lisamakse kehtestada? Pankade erakordne kasum on Euribori t\u00f5usuga seoses v\u00e4ga suur?\nMa k\u00fcll ei kujuta ette, see on ikka riigi poliitika \u00fclesanne. Pangad tegutsevad etteantud reeglite raamistikus. Nad ei ole vabad. N\u00e4iteks laenude andmisel peab vaatama, millega laenu taotleja tegeleb. Kui tegutsetakse p\u00f5lvkivisektoris, siis laenu anda ei saa. Sellised kriteeriumid on kohustuslikud k\u00f5ikidele Euroopa Liidu pankadele. Muidu poleks ju v\u00f5imalik rohep\u00f6\u00f6ret l\u00e4bi viia, sest raha tuleb suunata uue energia sektorisse ja vanad tossavad ettev\u00f5tted tuleb j\u00e4tta n\u00e4ljapajukile. Muidu nad ju \u00e4ra ei kaoks.\nMina \u00fctlesin pankade erakorralise maksustamise ettepaneku peale, et siis maksustame juba k\u00f5iki, kes kasumit rohkem saavad. Panagad pankadeks. Siin k\u00f5igub intress 1-2 protsenti. Aga 30 aasta jooksul, mis Eesti on iseseisev olnud, on toornafta hind k\u00f5ikunud 10 ja 200 dollari vahel. Tootmiskulud aga on olnud samad.\nVaatame parem, mida teevad teised, targemad riigid. Ja neis peetakse loomulikuks, et j\u00f5ukamad inimesed maksavad suurema m\u00e4\u00e4raga maksu. See on olnud nii \u00fcle saja aasta. Aga meie tahame, et k\u00f5ik \u00a0maksvad \u00fchesuguse m\u00e4\u00e4raga. Ja \u00e4rkame \u00fcles siis, kui n\u00e4eme, et keegi teenib v\u00e4ga suurt tulu. Aga mujal on nii, et suurema tulu puhul on j\u00e4rgmine maksuaste. Ja see kehtib k\u00f5ikide kohta, kes rohkem tulu saavad, mitte \u00fche v\u00f5i teise kohta eraldi. Ja kui sellest on v\u00e4he, siis luuakse veel astmeid juurde. Euroopas on see kogu aeg niimoodi toimunud nende kriiside ajal.\nMeil aga otsitakse palavikuliselt uusi k\u00e4rpimise kohti ja muudetakse kogu majandus ja terve \u00fchiskond veelgi haavatavamaks.\nSellest aitaks v\u00e4lja s\u00fcsteem, mis lubaks luua uusi maksuastmeid. Vastavalt vajadusele neid astmeid ka kord juurde teha, ja kui enam pole vaja, siis \u00e4ra j\u00e4tta. Nii on mujal kogu aeg olnud ja nii edukad majandused on ka toiminud ja toimivad ka edaspidi. See on elementaarne. Ainult Eestis raiutakse idioodi j\u00e4rjekindlusega mingit valet astmelise tulumaksu kohta. Et see oleks nagu kellegi suhtes karistus. Mujal maailmas ei tuleks selline m\u00f5tlemine k\u00f5ne alla. Meil on p\u00f5him\u00f5te, et ettev\u00f5tted on tulumaksuvabad, kui nad investeerivad oma kasumi.\nKas me peaksime m\u00f5nedele ettev\u00f5tetele, nagu n\u00e4iteks pankadele, elektritootjatele v\u00f5i k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatele \u00fctlema, et kuna turg on m\u00e4nginud teile \u00a0k\u00e4tte erakordsed tulud, siis makske ka n\u00fc\u00fcd nende pealt maksu?\nSee oleks v\u00e4ga libe tee, sest ametnikud v\u00f5i poliitikud hakkavad m\u00e4\u00e4rama, mis on see ekstra maksustatav tulu. Ja kas \u00fcldse m\u00e4\u00e4ravad ja kellele m\u00e4\u00e4ravad. Niisugune asi ei meeldiks mulle \u00fcldse. K\u00fcll aga pean ma \u00f5igeks taastada ettev\u00f5tetele traditsiooniline tulumaksu maksmine. Ma arvan, et need eksperimendid, mida Eesti on maksualal teinud, v\u00f5isid \u00e4ratada k\u00fcll t\u00e4helepanu ja mingil ajal meile ka kasuks tulla, aga tegelikult need meile pikas vaates kasulikud ei ole, sest me oleme \u00e4ra andnud hoovad, millega majandust korraldada.\nMida veel peaks muutma? Maksustama ka dividende, luksuskinnisvara, uhkeid autosid?\nDividendide maksmist kasutatakse meil tegelikult sotsiaalmaksust k\u00f5rvale hoidmiseks. Selle v\u00f5tsid kasutusele k\u00f5igepealt advokaadid, kes tunnevad seadusi k\u00f5ige paremini. V\u00f5etakse endale s\u00fcmboolset palka ja elatakse dividendidest. Meil on selliseid maksude optimeerimise v\u00f5i maksudest k\u00f5rvale hiilimise viise v\u00e4ga palju. Need tuleks k\u00f5ik k\u00e4sile v\u00f5tta. Meie maksustamine ei ole \u00f5iglane. See on k\u00fcll lihtne ja \u00fchetaoline, kuid mitte \u00f5iglane.\nK\u00f5igepealt peame aru saama ja endale selgeks tegema, milline on \u00fcldse \u00f5iglane maksus\u00fcsteem. Ja siin on mul j\u00e4lle etteheide meediale \u2013 meedia aitas m\u00fc\u00fca \u00fchetaolist maksus\u00fcsteemi kui meile k\u00f5igile k\u00f5ige kasulikumat.\nMujal maailmas maksustatakse kinnisvara ja autosid ka. Meil mitte. Me ei peaks mitte r\u00e4\u00e4kima luksuskinnisvara maksustamisest, vaid \u00fcldse kinnisvara maksustamisest. Ja j\u00e4tma v\u00e4lja ainult inimese elamiseks vajaliku kolmetoalise korteri, mis peaks olema maksuvaba.\nMe peame ikka l\u00e4htuma printsiibist, mis on \u00fcldse \u00f5iglane maksustamine. Meil on see olnud siiani \u00f5iglane siis, kui on \u00fchetaoline. Aga ei ole nii. See on v\u00e4ga eba\u00f5iglane.\nMeil on elementaarsed v\u00e4\u00e4rtushinnangud v\u00f5rreldes p\u00f5hjanaabrite ja teiste eurooplastega t\u00e4iesti paigast \u00e4ra. Kui \u00f5iglusest aru saamine on meil nii erinev kui teistel, siis v\u00e4ikestest muudatustest majanduses ei ole kasu.\nKuidas on aga lood meie ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imega, kui meil on nii teistsugune majandusfilosoofia ja poliitika kui mujal Euroopa Liidus? Meil ei ole v\u00f5rreldes teiste Euroopa ettev\u00f5tetega v\u00f5rdseid konkurentsitingimusi. Meil on k\u00fcll lihtne ettev\u00f5tet asutada, kuid veel lihtsam on sellega pankrotti minna, sest mingit sellist riigipoolset tuge, mida naudivad teiste Euroopa riikide firmad, meil pole.\nVaat kui mujal tehtaks samuti nagu meil, kui igal pool valitseks selline s\u00fcgav turu usk, siis oleksid k\u00f5ikide jaoks tingimused v\u00f5rdsed. Aga kui teised toetavad ja subsideerivad \u00fchel v\u00f5i teisel moel oma ettev\u00f5tteid, aitavad neil ellu j\u00e4\u00e4da, saneerivad neid, aga meie ettev\u00f5tted peavad ise hakkama saama, ei pruugi see meie majanduse arengule kuidagi kasuks tulla. Sellises eba\u00f5iglases konkurentsis elluj\u00e4\u00e4nute arv v\u00f5ib osutuda liialt v\u00e4ikeseks. See ei parandaks meie heaolu.\nKuidas me siis peaksime hakkama oma ettev\u00f5tlust toetama?\nEga siin \u00fchest vastus polegi. Peame vaatama, et me ei solgiks kapitalismi majanduslikke aluseid, kuid vaatama ka seda, mida teevad Soome, Rootsi, Saksamaa ja teisedki riigid. Ning v\u00f5tma nende kogemusest \u00fcle seda, mis meile sobib ja mis on praktiline. Aga \u00fctelda nii, nagu Eestis on \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta tehtud, et meie ei sekku majandusse,\u00a0 see on t\u00e4nap\u00e4eva maailma majanduse tingimustes v\u00e4ga ekslik. K\u00f5ik edukad riigid sekkuvad \u00fchel v\u00f5i teisel moel oma majandusse.\nTihti kuuleme, et meil oli n\u00f5ukogude okupatsioon ja seep\u00e4rast meil asjad ei edenegi. Aga v\u00f5tame Leedu. Nad on ostuj\u00f5ult meist ette l\u00e4inud, \u00f5nnelikkuse edetabelist parem ei maksa r\u00e4\u00e4kidagi, seal on nad hoopis teises klassis kui meie. Kas nemad on midagi paremini teinud?\nLeedu on meist ette l\u00e4inud ostuj\u00f5u pariteedis, sest seal on hinnad madalamad. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et nad on teises majanduskeskkonnas. Kolm nende naaberriiki \u2013 Poola, Valgevene ja L\u00e4ti \u2013 on Eestist odavamad riigid. Eriti odav on Valgevenes ja Poolas. Zloti vahetuskurss on euro suhtes selline, et kui leedukas l\u00e4heb \u00fcle piiri Poola, siis saab ta oma saja euroga seal osta palju rohkem, kui ta saaks osta Tallinnas.\nJa kui Leedusse tuuakse Poola kaupa, siis on see samuti odav. Meie peame aga arvestama sellega, et meie hindu m\u00f5jutab meist \u00fcle kahe korra rikkam Soome t\u00f6\u00f6line, kelle jaoks nii \u00fcks kui teine asi on Tallinnas odav. See asjaolu kergitab siinseid hindu k\u00f5rgemale.\nEuroopa Keskpank t\u00f5stab intresse, aga kuiv\u00f5rd see on aidanud meid v\u00f5itluses hinnat\u00f5usuga?\nSee on jah puhtalt hinnat\u00f5usu vastane meede ja intressi t\u00f5us on teinud inimestele palju v\u00e4hem valu kui inflatsioon. Kui inflatsioon s\u00f5i kahe aastaga \u00e4ra veerandi kuni kolmandiku tuhandeeurosest hoiusest, siis intressi t\u00f5us suurendab \u00fche v\u00f5i kahe aasta kestel saja tuhande eurose\u00a0 v\u00f5la \u00fche kuu tagasimaksest 100-150 eurot. Aga see on l\u00fchiajaline m\u00f5ju. Kui v\u00f5tta t\u00e4na laen 30 aasta peale, siis poolteist-kaks aastat on intress k\u00f5rge, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud 28 aastat tavaline.\nNii et kodu keegi selle t\u00f5ttu kaotama ei pea?\nMa arvan, et meie pangad on olnud k\u00fcllalt ettevaatlikud ja pole lubanud meie inimestel end l\u00f5hki laenata.\nV\u00f5tame kahe inimesega leibkonna. Keskmise palgaga on nende netosissetulek 3000 eurot kuus. 150 000 suurune kodulaen on kallinenud n\u00fc\u00fcd umbes 150 eurot kuu kohta. See pere saab oma 3000-eurose sissetulekuga selle laenu kallinemise ilusti \u00e4ra maksta. Aga poes ja bensiinijaamas on tema ostuj\u00f5ud langenud 25 protsenti, mis on hoopis suur summa. See ei ole enam 150, vaid 750 eurot. Ja kui see intressit\u00f5usust p\u00f5hjustatud 150 aitab inflatsiooni alla suruda, siis on see k\u00f5ikide v\u00f5it.\u00a0\nKas sularaha kaotamine oleks m\u00f5istlik?\nMe ei tohiks p\u00e4ris totaalset politseiriiki \u00fcles ehitada. Kui sularaha ei ole ja k\u00f5ik on arvutiraha, siis inimesel kaob vabadus, ta muutub totaalselt kontrollitavaks.\nOdavnevat raha tasub paigutada kinnisvarasse\nVaba raha tasub pikemaks ajaks investeerida ka v\u00e4\u00e4rismetallidesse, kui oskustest aktsiaturul m\u00e4ngida j\u00e4\u00e4b puudu.\nVitsuri s\u00f5nul pole suuremat summat m\u00f5tet hoida nii, et see poleks produktiivne. Kui inimene just parasjagu ei oota investeerimisv\u00f5imalust. \u201cMeil pole pankade hoiukontodel kunagi nii palju makstud, et tavaline hoidmine oleks tasuv,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201cHoiuste tulusus pole ju kunagi kaasas k\u00e4inud kaupade hinnat\u00f5usuga. N\u00f5udmiseni kontol pole m\u00f5tet hoida rohkem, kui m\u00f5ne kuu vajadusteks kulub. No \u00fctleme kuni poole aasta vajadusteks, mitte enam. \u00dclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5ib rahulikult panna kas t\u00e4htajalisele hoiusele, mis pole k\u00fcll v\u00e4ga tulus, aga aitab siiski raha v\u00e4\u00e4rtust s\u00e4ilitada v\u00f5i investeerida.\u201d\nKui on rohkem raha, siis tuleks see Vitsuri hinnangul t\u00f5esti investeerida. \u201cNo n\u00e4iteks 100 000 eurot on juba niisugune summa, mille saab kinnisvarasse paigutada,\u201d leidis ta. \u201cKinnisvara on \u00fcks kindlamaid ja lihtsamaid asju. Aktsiaturgudel saab muidugi\u00a0 teenida ja see raha on likviidsem, kuid edukaks investoriks saamine pole lihtne. Kui inimene pole asjatundja ega p\u00fchenda end aktsiaturgudel investeerimisele, ei pruugi tal sugugi h\u00e4sti minna. See tegevus n\u00f5uab t\u00f6\u00f6d, aga ka oskust ja \u00f5nne. Me ju v\u00f5isime lugeda, et n\u00e4iteks isegi Eesti Pangal l\u00e4ks oma reservide hoidmisega m\u00f6\u00f6dunud aastal kehvasti, sest v\u00f5lakirjad ja aktsiad t\u00f5id siis kahjumit.\u201d\nVitsuri kinnitusel k\u00f5igub kinnisvara hind ka, aga see ei l\u00e4he hapuks nagu piim v\u00f5i v\u00f5ipakk, mida ei saa k\u00fcmme-kaksk\u00fcmmend aastat hoida. \u201cKinnisvara on ja j\u00e4\u00e4b,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201cKuid ka tema hind ja m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalused muutuvad oluliselt ja siin peab vaatama, et inimene ei vangistaks end oma kinnisvarasse. Ei tohi panna kogu vaba raha kinnisvarasse. Peab j\u00e4\u00e4ma ka selline vaba raha, millega ette tulevaid ootamatusi ja l\u00fcnki saaks t\u00e4ita. Aga kui m\u00fc\u00fcgisundust ei ole, siis on kinnisvara omanikul alati v\u00f5imalik valida soodne aeg, mil kinnisvara kasulikult maha m\u00fc\u00fca. V\u00e4\u00e4rismetallidega on t\u00e4pselt sama lugu. Ka nende hind k\u00f5igub tuntavalt, kuid nendega on isegi lihtsam kui kinnisvaraga, sest neid saab osta sellises koguses v\u00f5i konfiguratsioonis, et neid saab reeglina soodsal ajal maha m\u00fc\u00fca. \u00a0Kuid v\u00e4\u00e4rismetallide puhul tuleb arvestada, et tehingud v\u00e4\u00e4rismetallidega on kallid.\u00a0 Eriti siis, kui tegu on v\u00e4ga v\u00e4ikeste kogustega. Aga kui v\u00e4\u00e4rismetalle osta pikaks ajaks, n\u00e4iteks kui soetada kulda kolmek\u00fcmnendates, et pensionile minnes muuta seda rahaks, saab pensionieas inimene leida m\u00fc\u00fcgiks selliseid soodsaid momente, mil kulla hind on k\u00f5rge. Seep\u00e4rast tasub nii kinnisvara kui v\u00e4\u00e4rismetallide omandamisel silmas pidada, et ei satuks sundviskesse, et sa pead oma vara k\u00f5ige viletsama konjunktuuri\u00a0 ajal hakkama m\u00fc\u00fcma.\u201d\nArtikkel ilmus Pealinna veebilehel 11. aprilil.\nTweet"}
{"text":"\u00d5L VIDEO | Kolonel Grosberg: Venemaa uues v\u00e4rbamiskampaanias kasutatakse erinevaid sunnimeetodeid ja see n\u00e4itab kahte asjaIgan\u00e4dalasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil andis viimastest julgeolekualastest arengutest \u00fclevaate kaitsev\u00e4e luurekeskuse \u00fclem kolonel Margo Grosberg.\nGrosberg \u00fctles, et uudiseid Ukrainast on v\u00e4he. Lahingute intensiivsus on olnud madalal tasemel alates aprilli algusest.\n\u201eKui eelnevatel n\u00e4dalatel on peamine raskuspunkt olnud Vene \u00f5hul\u00f6\u00f6kidel, siis ilmastik alates eelmise n\u00e4dala keskpaigast on olnud selline, mis neid \u00f5hul\u00f6\u00f6ke ei soosi. J\u00e4rgnevate n\u00e4dalate prognoos n\u00e4itab, et sajab palju vihma ja pilvisus on madal. Ka sel n\u00e4dalal on teateid, et Dnepri l\u00e4hikonnas on \u00fcleujutatud piirkondi, ehk siis r\u00fcndetegevus on keeruline ja raskendatud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Grosberg.\nK\u00f5ige suurema intensiivsusega piirkonnad on samad, mis s\u00fcgisest saadik. L\u00f5mani-Kreminna suunal on Vene \u00fcksused Ukraina positsioonide pihta siduvaid ja h\u00e4irivaid r\u00fcnnakuid teinud, aga edu ei ole neid saatnud. Samas piirkonnas on tegev Eesti l\u00e4hedal Pihkvas baseeruv 76. \u00f5hudessantdiviis. Avdijivka ja Marjinka piirkonnas on samamoodi \u00fcritatud teha siduvaid r\u00fcnnakuid, et takistada ukrainlaste ettevalmistusi v\u00f5imalikuks pealetungiks, kuid ka seal suuremat edu saavutatud ei ole.\nBahmutis on olukord j\u00e4tkuvalt pinev. \u201eWagneri ja Vene \u00fcksused liikusid n\u00e4dala jooksul edasi m\u00f5ned sajad meetrid. Kesklinn peaks olema Wagneri kontrolli all ja on esimesi indikatsioone, et \u00fcritatakse edasi tungimist kesklinnas v\u00e4hendada ja liigutada \u00fcksusi \u00fcmber selliselt, et veel seal kaitses olevaid Ukraina \u00fcksuseid \u00fcmber piirata p\u00f5hja ja l\u00f5una suunast.\u201c\nBahmuti kohta lisas Grosberg, et seni, kuni Ukraina v\u00e4ed on v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral linna ametlikes piirides, ei saa \u00f6elda, et Bahmut on kaotatud. \u201eOlen siin kordi toonitanud, et linna hoidmisel on olnud erinevaid eesm\u00e4rke. Alates kaitserajatiste loomiseks Kramatorski ja Slovjanski jaoks kui ka v\u00f5ibolla m\u00f5ned muud mulle teadmata p\u00f5hjused. See kindlasti on ukrainlaste plaani osa ja nad hoiavad linna t\u00e4pselt nii kaua, kui neil selle plaani jaoks vaja on.\u201c\nIlmastik on olnud soosiv pigem kaitsvateks tegevusteks. \u00d5huvaatlused ja \u00f5hur\u00fcnnakud on madala pilvisuse t\u00f5ttu keerulised ja j\u00e4rgnev n\u00e4dal selles osas ilmselt suurt muutust ei too.\nZapori\u017e\u017eja ja Hersoni piirkonnas on n\u00e4ha, et Venemaa valmistub v\u00e4ga j\u00f5uliselt v\u00f5imalikuks r\u00fcnnakuks ja kindlustab kaitsepositsioone. Grosbergi s\u00f5nul on v\u00f5tmet\u00e4htsusega, kui palju j\u00f5uavad Ukraina v\u00e4ed enne vastur\u00fcnnakut kokku harjutada.\n\u201eSee on strateegilise edu k\u00f5ige t\u00e4htsam n\u00fcanss. Oleme kogu s\u00f5ja v\u00e4ltel n\u00e4inud, et Venemaa ei ole suutnud erinevaid relvaliike, eelk\u00f5ige maav\u00e4ge ja \u00f5huv\u00e4ge, koos tegutsema panna. Loomulikult on see osaliselt tingitud Ukraina \u00f5hut\u00f5rje v\u00e4ga heast tegevusest,\u201c r\u00e4\u00e4kis Grosberg. \u201eErinevate elementide koosharjutamine on v\u00e4ga t\u00e4htis, kuid p\u00e4eva l\u00f5puks on k\u00f5ige t\u00e4htsam hea ja kaval plaan viia r\u00fcnnak l\u00e4bi kohas, kus seda k\u00f5ige v\u00e4hem oodati.\u201c\nV\u00e4rbamisel kasutatakse \u00e4ra k\u00f5ige haavatavamaid inimesi\nAlates 1. aprillist k\u00e4ivitati Venemaal v\u00e4rbamiskampaania, et kutsuda vabatahtlikke tegevteenistusse. Sarnane kampaania oli eelmise suve alguses.\n\u201eT\u00e4nase p\u00e4eva seisuga puudub \u00fclevaade, palju on suudetud isikkooseisu v\u00e4rvata. K\u00fcll aga oleme t\u00e4heldanud seda, et lisaks vabatahtlikule v\u00e4rbamisele kasutatakse erinevaid sunnimeetodeid,\u201c avaldas Grosberg.\nEelk\u00f5ige keskendutakse k\u00f5ige haavatavamatele gruppidele, n\u00e4iteks v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6listele, kes Vene linnades t\u00f6\u00f6tavad n\u00e4iteks ehitajatena. \u201e\u00dcritatakse \u00e4ra kasutada nende erinevaid rikkumisi, alates elamisloa v\u00f5i t\u00f6\u00f6loa puudumisest. Selle loa puudumise saab andeks, kui s\u00f5lmitakse tegevteenistusleping ja minnakse s\u00f5dima Ukrainasse,\u201c s\u00f5nas Grosberg.\n\u201eIlmselgelt n\u00e4itab see kahte asja. Isikkoosseisuga Vene relvaj\u00f5ududes on j\u00e4tkuvalt probleeme ning tahe sellest s\u00f5jast osa saada on j\u00e4tkuvalt \u00e4\u00e4rmiselt madal.\u201c\nMobilisatsiooni andmebaaside ja reservv\u00e4elaste kaardistamine ning selle viimine paberfailikapist elektrooniliseks on Grosbergi s\u00f5nul olnud alates s\u00fcgisest Venemaal v\u00e4ga suur asi.\n\u201eSeptembris k\u00e4ivitatud mobilisatsioonist n\u00e4gime, et v\u00f5eti suhteliselt suvalisi inimesi, keda k\u00e4tte saadi, sest plaan oli vaja t\u00e4ita. N\u00fc\u00fcd on h\u00e4sti palju pandud r\u00f5hku sellele, et see oleks digitaalne. On tehtud palju muudatusi, n\u00e4iteks kutse loetakse k\u00e4ttesaanuks sisuliselt siis, kui see e-mailiga teele saadetakse,\u201c \u00fctles Grosberg.\nNeid asju tehakse mitmel p\u00f5hjusel. \u201eEsiteks, et inimesed ei saaks \u00e4ra p\u00f5geneda nagu esimese laine ajal. Et oleks parem \u00fclevaade. Kui m\u00e4letate, siis s\u00fcgisel l\u00e4ksid mitmed s\u00f5jakomissariaadid m\u00fcstilisel kombel p\u00f5lema. Mahap\u00f5letamise eesm\u00e4rk oligi ainult see, et andmed koos kartoteekidega saaks h\u00e4vida. Korruptsioon on teadup\u00e4rast Venemaal suhteliselt laialt levinud. Kui enne oli v\u00f5imalik teatava summa raha v\u00f5i millegi muu eest oma fail \u00e4ra kaotada sealt failikapist, siis elektroonselt on seda oluliselt keerulisem teha. Ehk siis Venemaa \u00f5pib samamoodi oma vigadest nagu teisedki.\u201c"}
{"text":"Heikki M\u00e4ki: enam kui 100 miljonit saaks eelarvesse juurde ka automaksutaUute maksude kehtestamise asemel v\u00f5iks valitsus l\u00fc\u00fca kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga ehk korrastada t\u00f6\u00f6turg ja paisutada samal ajal riigi rahakotti, kirjutab t\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ekspert ja t\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ettev\u00f5tte Finesta juht Heikki M\u00e4ki.\nSkeemitamine madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohtadega k\u00e4ib t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul juba aastaid. Niinimetatud skeemitamine on tekkinud Eesti riigi n\u00f5udest maksta v\u00e4lisriigi t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot."}
{"text":"Reinsalu: prognoosin, et j\u00e4rgmises paketis ei tule suuri t\u00e4iendavaid sanktsiooneFinancial Timesi teatel ei lase Euroopa Liit Venemaa vastastel sanktsioonidel oluliselt laieneda. Endine v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) prognoosib, et j\u00e4rgmine sanktsioonide pakett tuleb, kuid selle m\u00f5ju on eelmisest v\u00e4iksem.\u201eSee, et sanktsioonidesse p\u00fc\u00fctakse erandeid sisse viia, vastab t\u00f5ele,\u201c s\u00f5nas Reinsalu. Ta lisas, et oluline on sanktsioonide kehtestamisel, et see poleks nii-\u00f6elda \u00fcks samm edasi, kaks sammu tagasi tulenevalt riikide majandushuvist. Reinsalu prognoosis, et 11. sanktsioonide pakett tuleb, kuid selle m\u00f5ju on eelmisest v\u00e4iksem.Reinsalu t\u00f5i v\u00e4lja, et siiani on \u00f5hus jaanuaris G-7 riikide antud lubadus vaadata Vene toornafta hinnalagi \u00fcle m\u00e4rtsis, kuid seda ei juhtunud. \u201eSee on suur pettumus,\u201c \u00fctles ta. Reinsalu m\u00e4rkis, et praegu puudub selleks ka poliitiline tahe. Erinevate hinnangute j\u00e4rgi saab Venemaa p\u00e4evas toornafta \u00e4rist sadu miljoneid dollareid kasumit p\u00e4evas.Sanktsioonide kehtestamine on olnud habras m\u00e4ng s\u00f5ja algusest alates, t\u00f5des Reinsalu. Ta selgitas, et sanktsioonide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel esitavad riigid Euroopa Komisjonile ettepanekuid, seej\u00e4rel hakatakse vaatama, millised sanktsioonid m\u00e4\u00e4ratakse. \u201eKindlasti suhtume eitavalt t\u00e4iendatavatesse eranditesse,\u201c \u00fctles Reinsalu, lisades, et erandeid oli juba 10. paketis, kuigi oli arutelul paketi edasi l\u00fckkamine. \u201eKui n\u00fc\u00fcd 11. paketis tulevad erandid taas lauale, oleks p\u00f5hjust \u00f6elda ausalt v\u00e4lja, et \u00fcks samm edasi, kaks sammu tagasi poliitikat pole m\u00f5tet viljeleda,\u201c \u00fctles Reinsalu.Reinsalu s\u00f5nul ei taha riigid Venemaa sanktsioneerimist laiendada oma majandushuvide t\u00f5ttu. \u201eSanktsioonid puudutavad sektorit, mis on seotud riigi ettev\u00f5tete tegevusega,\u201c \u00fctles Reinsalu. N\u00e4iteks on Belgias suur teemantide \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise t\u00f6\u00f6stus, kus kasutatakse Vene toorainet. Malta on nafta hinnalae vastu, kuna seal on reederite \u00e4ri, mille konkurentsiv\u00f5ime langeks. \u201eKui on teatud teenusgrupp, mida tuleb sanktsioneerida, tuleb riikidele seda selgitada,\u201c \u00fctles Reinsalu. Sanktsioonidest loobumine poleks Reinsalu hinnangul julgeoleku osas ega moraalselt \u00f5igustatud. Reinsalu ei usu, et tulevikus sanktsioonide olemus muutuks. \u201eK\u00fcsimus on, kas uusi sanktsioone kehtestatakse, et v\u00e4ltida olemasolevate erandite tegemist,\u201c \u00fctles Reinsalu. Ta lisab, et erandite sisseviimine n\u00f5uab konsensust, samuti vajab ka sanktsioonide pikendamine konsensust. Siiani on suutnud Venemaa Reinsalu s\u00f5nul kohaneda sanktsioonidega. \u201eSelleks, et v\u00f5\u00f5rutada Venemaad kohanemisest, tuleb uuesti sanktsioone kehtestada,\u201c \u00fctles ta. Sanktsioonid peaks Reinsalu hinnangul olema suunatud Venemaa finantssektori ja toormekaubanduse suunas. Vene finantssektor on s\u00e4ilitanud tugeva seose l\u00e4\u00e4ne maailmaga, sajad pangad on endiselt Vene s\u00fcsteemis. Samuti on l\u00e4\u00e4ne riikidel siiani investeeringuid Venemaal. Reinsalu \u00fctles, et Eesti huvides oleks Venemaad rohkem survestada. \u201eTuleb tunnistada, et viimastes sanktsioonide pakettides olevad elemendid on olnud sammud \u00f5iges suunas, kuid mitmeid Balti riikide ettepanekuid pole arvesse v\u00f5etud,\u201c heitis Reinsalu ette. Reinsalu prognoosib, et 11. paketis tuleb palju tehnilisi muudatusi, aga mitte suuri t\u00e4iendavaid sanktsioone Venemaal.V\u00e4lisminister Margus Tsahkna s\u00f5nul on vaja j\u00e4tkata s\u00f5ja hinna t\u00f5stmist Venemaale. \u201eOleme alati seisnud ja seisame ka edaspidi Euroopa Liidus Venemaale sanktsioonide karmistamise eest.\u201c Tsahnka lisas, et seni on EL kehtestanud 10. sanktsioonipaketiga ajaloo k\u00f5ige karmimad sanktsioonid Venemaale. \u201eHetkel valmistatakse ette Euroopa Liidu 11. sanktsioonipaketti, mis tegeleb ka sanktsioonidest k\u00f5rvalehiilimise t\u00f5kestamisega ja mille eesm\u00e4rk, nagu ka k\u00f5ikide pakettidel, on muuta Venemaal oma s\u00f5jamasina rahastamine v\u00f5imatuks.\u201cFT: Euroopa riigid ei saa EL-i arvates Venemaata hakkamaEuroopa Liit ei kavatse oluliselt laiendada sanktsioone Venemaa vastu, teatas Financial Times neljap\u00e4eval, viidates anon\u00fc\u00fcmsetele ELi ametnikele.T\u00e4iendavad sanktsioonid Venemaa majanduse vastu l\u00f5ppeksid v\u00e4ljaande s\u00f5nul vetoga ELi liikmesriikide vastu, kes \u201eei saa elada ilma\u201c Venemaa t\u00f6\u00f6stusharudeta, n\u00e4iteks tuumaenergiata.\u201eMe oleme l\u00f5petanud,\u201c \u00fctles \u00fcks ELi ametnik enne sel n\u00e4dalal algavaid mitteametlikke k\u00f5nelusi, kus arutatakse sanktsioonide edasiste voorude \u00fcle.\u201eKui me loome sanktsioone juurde, siis on rohkem erandeid kui meetmeid,\u201c lisas ametnik.EL on koos Ameerika \u00dchendriikidega kehtestanud Venemaale alates riigi sissetungist Ukrainasse 10 erinevat sanktsioonipaketti."}
{"text":"P\u00e4ev b\u00f6rsil: Tallinna b\u00f6rsiindeks ei t\u00f5usnud ega langenudTallinna b\u00f6rsiindeks l\u00f5petas p\u00e4eva eilsel sulgemistasemel ning kindlat suunda pole v\u00f5tnud ka Euroopa b\u00f6rsid.Tallinna b\u00f6rsiindeks l\u00f5petas 1907,25 punkti peal - t\u00e4pselt samas, kus eile. Riia b\u00f6rsiindeks kerkis 0,05% ning Vilniuse b\u00f6rsiindeks 0,19%. Tallinna b\u00f6rsil kujunes t\u00e4naseks kauplemisk\u00e4ibeks 973 000 eurot. Sellest suurema osa andsid Merko Ehituse, Tallinna Sadama ning Enefit Greeni aktsiad. T\u00f5usjaid oli Tallinna b\u00f6rsil 10, langejaid 14 ning eilsele sulgemistasemele j\u00e4id 9 aktsiat. Mis veel toimus?Eilsel Euroopa Parlamendi istungil kiideti heaks eeskirjad kr\u00fcptovarade suhtes, mis peaks andma v\u00f5imaluse j\u00e4lgida kr\u00fcpto\u00fclekannete liikumist ja t\u00f5kestada rahapesu. Loe siit. Nordeconi juhatusega liitub pikaajalise kogemusega ehitusjuht Tarmo Pohlak, kes on varem t\u00f6\u00f6tanud Merkos ja US Real Estate'is. Loe siit.Tallink Grupp koondab seoses mitme laeva pikaajalise v\u00e4ljarentimisega t\u00f6\u00f6kohti. Koondamisteate on hetkel saanud umbes 20 t\u00f6\u00f6tajat. USA ja Euroopa Euroopa peamised b\u00f6rsid pole kindlat suunda p\u00e4eva jooksul v\u00f5tnud ning on p\u00e4eva jooksul k\u00f5ikunud nii pluss- kui miinuspoolel. Stoxx 600 on kirjutamise hetkel 0,06% plussis ning Skandinaavia aktsiaid koondav OMX Nordic 40 on kerkinud 0,5%. USA b\u00f6rsid avanesid samuti nullpiiri l\u00e4hedal. Kui S&P 500 ja Dow Jones on plusspoolel, siis Nasdaqi koondindeks oli kerges miinuses. F\u00f6deraalreservi ametnike kommentaarid on endiselt agressiivseks j\u00e4\u00e4nud, kuigi USA t\u00f6\u00f6turg n\u00e4itab jahtumise m\u00e4rke. Clevelandi keskpanga president Loretta Mester andis m\u00e4rku, et toetab veel \u00fchte intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmist, et ohjeldada inflatsiooni, kuid juhtis t\u00e4helepanu vajadusele j\u00e4lgida hiljutist stressi pangasektoris, mis v\u00f5ib v\u00e4hendada laenuaktiivsust ja p\u00e4rssida majandust."}
{"text":"PILTUUDIS: Eestis hinnat\u00f5us niigi k\u00f5rge, valitsus keevitab veel otsaLiberaalid ja sotsid keevitavad k\u00e4ibele veel 10 protsenti otsa. Rahvas kinnitage rihmad \u2013 makske, kui elada tahate.\nTeistes riikides p\u00fc\u00fctakse ajaloo k\u00f5rgeimat hinnat\u00f5usu leevendada, Eestis k\u00f6etakse seda takka. Sama skeem oli eelmise kriisi ajal, kus Reform ajas oma \u00e4raspidise poliitikaga Eestis minema ligi 100 000 inimest. Toonane valitsus oli seisukohal: kui ei meeldi, mine \u00e4ra. Ilmselt juhtub seekord samamoodi.\nOlgu veel lisatud, et eelmise kriisi ajal pidi k\u00e4ibemaksu t\u00f5us olema ajutine. Seda pole siiani \u00e4ra muudetud, ja kavas on veelgi t\u00f5sta."}
{"text":"V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaa \u00fcritused 22.\u201329. aprill\nLaup\u00e4ev, 22. aprill\nV\u00f5rus Tamula j\u00e4rvel\nkl 7 stardib V\u00f5handu maraton.\nJaanikese motokeskuses\nkl 10 motokross \u00abCarma enduuro\u00bb.\nT\u00f5rva g\u00fcmnaasiumi pargis\nkl 10 kepik\u00f5nni tervisetund.\nValgas ja Valkas\nEesti-L\u00e4ti jooks:\nkl 11 lastejooksud,\nkl 12 p\u00f5hijooks, stardid Valga keskv\u00e4ljakul.\nVastse-Kuuste kultuurimajas\nkl 11.50 P\u00f5lvamaa harrastusteatrite \u017eanrip\u00e4ev.\nT\u00f5rva noortekeskuses\nkl 12 seltsi Eluratas kevadpidu.\nLinte m\u00e4nguv\u00e4ljaku juures\nkl 12 setode munaveeretamine ehk loomka.\nP\u00f5lvas Lootospargis\nkl 12.30 naiste meistriliiga jalgpallimat\u0161: FC Lootos \u2013 Tallinna FC Flora.\nValga kultuurikeskuses\nkl 15 ansambli Oduvant\u0161iki kontsert.\nV\u00e4rska kultuurikeskuses\nkl 17 kunstitund \u00abVein ja v\u00e4rvid\u00bb.\nV\u00f5ru Kandles\nkl 19 V\u00f5ru tantsukeskuse tantsulavastus \u00abIgal linnul oma laul, igal tantsul oma lugu\u00bb.\nP\u00f5lva kultuurikeskuses\nkl 19 kontsert, esineb kvintett Papanosh (Prantsusmaa).\nT\u00f5rvas Musta K\u00f5utsi k\u00f5rtsis\nkl 19 tantsu\u00f5htu.\nRiidajas\nkl 19 j\u00fcri\u00f6\u00f6 elamusmatk,\nkl 21 tule- ja p\u00fcrotehnikaetendus.\nP\u00f5lva keskv\u00e4ljakul\nkl 20 j\u00fcri\u00f6\u00f6 m\u00e4rgutulede vastuv\u00f5tmine.\nV\u00f5ru keskv\u00e4ljakul\nkl 21 j\u00fcri\u00f6\u00f6 m\u00e4rgutulede vastuv\u00f5tmine.\nValga keskv\u00e4ljakul\nkl 21 j\u00fcri\u00f6\u00f6 m\u00e4rgutulede vastuv\u00f5tmine.\nT\u00f5rva pubis Juudas\nkl 21 M\u00d6K ehk Munitsipaal\u00f6\u00f6klubi.\nP\u00fchap\u00e4ev, 23. aprill\nSangastes\nkl 9 linnuhommik \u00abKas on linnukesel muret?\u00bb, kogunemine lossi juures.\nR\u00e4pinas Tulet\u00f5rje v\u00e4ljakul\nkl 9 laat.\nTsooru rahvamaja juures\nkl 10 j\u00fcrip\u00e4eva talgud, j\u00fcrijooks, matk.\nV\u00f5\u00f5psu pritsikuuri platsil\nkl 12 lihav\u00f5ttep\u00fchad, munaveeretamine.\nValga muusikakoolis\nkl 15 p\u00e4rimusmuusika pilliklubi.\nIhamaru k\u00fclakeskuses\nkl 17 meditatiivne jooga\u00f5htu gongihelide saatel.\nVastse-Kuuste spordiv\u00e4ljakul\nkl 19 j\u00fcrijooks.\nV\u00e4imela tervisekeskuses\nV\u00e4imela lauatennisesari.\nEsmasp\u00e4ev, 24. aprill\nTsirguliina rahvamajas\nkl 17.30 laste loovm\u00e4ngutund.\nTeisip\u00e4ev, 25. aprill\nP\u00f5lvas\nkl 11 kepik\u00f5nni Express.\nRuusa pargis\nkl 18 j\u00fcrikuu sinilillejooks.\nV\u00f5ru kesklinna pargis\nkl 18 stardib rattamatk.\nAhja kultuurimajas\nkl 20 Alle-Saija teatristuudio etendus \u00abDaamide \u00f5nn\u00bb.\nKolmap\u00e4ev, 26. aprill\nR\u00e4pinas\nkl 10.30 kepik\u00f5nni Express.\nV\u00f5rumaa keskraamatukogus\nkl 14 Ere K\u00fcrsa luulekogu \u00abTaivast ja tuul\u00f5st\u00bb esitlus.\nR\u00e4pina keskraamatukogus\nkl 16 n\u00e4ituse \u00abR\u00e4pina m\u00e4lum\u00e4ngu selts 25\u00bb avamine.\nP\u00f5lva keskv\u00e4ljakul\nkl 18.30 k\u00f5nnikolmap\u00e4evak.\nTsiatsung\u00f5lmaal\nV\u00f5rumaa orienteerumisp\u00e4evak.\nNeljap\u00e4ev, 27. aprill\nValga kultuurikeskuses\nkl 10 lastekirjanduse erialap\u00e4ev.\nV\u00e4rska kultuurikeskuses\nkl 11 eakate \u00fclikooli loeng teemal \u00abKuidas hoida end petturite ja kelmide eest?\u00bb.\nKuldres spordisaalis\nkl 14 V\u00f5ru maakonna meistriv\u00f5istlused v\u00f5rkpallis.\nR\u00e4bi k\u00fclas P\u00e4idlapalus\nkl 16 Tartu orienteerumisneljap\u00e4evak.\nV\u00f5ru kesklinna pargis\nkl 18 stardib rattamatk.\nAntsla kultuurikeskuses\nkl 18 v\u00f5ru keele vestlusring,\nkl 19 Nullteatri dokumentaal-draama \u00abH\u00e4\u00e4led tuhalinnast\u00bb.\nV\u00f5ru Kandles\nkl 19 Kom\u00f6\u00f6diateatri etendus \u00abAnne Paluver ikka veel 27!\u00bb.\nReede, 28. aprill\nHimmaste raamatukogus\nkl 17 vestlusring \u00abLugusid elust enesest\u00bb.\nOtep\u00e4\u00e4 kultuurimajas\nkl 18 kontsert, esineb Ingrid Lukas & B\u00e4nd.\nN\u00f5uni kultuurimajas\nkl 19 teatri Rukki Narrid etendus \u00abSee ehe Eesti elu\u00bb.\nP\u00f5lva kultuurikeskuses\nkl 19 festival Orient P\u00f5lvas: esineb muusika- ja tantsuansambel Dhoad (India).\nVanak\u00fcla k\u00fclaplatsil\nkl 19 volbri\u00f5htu.\nPuka kultuurimajas\nkl 20 Alle-Saija teatristuudio etendus \u00abDaamide \u00f5nn\u00bb.\nLaup\u00e4ev, 29. aprill\nMehikoorma sadamas\nkl 8 avatud kalasadamate p\u00e4ev.\nOtep\u00e4\u00e4l Maxima poe taga\nkl 9 kevadlaat.\nLoosi m\u00f5isa pargis\nkl 10 talgud.\nT\u00f5rva g\u00fcmnaasiumi pargis\nkl 10 kepik\u00f5nni tervisetund.\nV\u00f5ru spordikeskuses\nkl 10 V\u00f5ru maakonna meistriv\u00f5istlused korvpallis.\nMooste kultuurimajas\nkl 11 lauatenniseturniir.\nAla rahvamajas\nkl 12 Valgamaa eakate tantsur\u00fchmade tantsup\u00e4ev.\nVastseliina piiskopilinnuses\nkl 12 volbrip\u00e4ev.\nV\u00f5ru Kandles\nkl 13 kontsert \u00abV\u00f5ru puhkpilliorkester 125\u00bb.\nV\u00f5uk\u00fclas Varesetare kinnistul\nkl 14 rahvusvahelise tantsup\u00e4eva t\u00e4histamine ja simman.\nV\u00e4rska kultuurikeskuses\nkl 14 kontsertetendus \u00abOlen peatamatu\u00bb.\nP\u00f5lva kultuurikeskuses\nkl 17 festival Orient P\u00f5lvas: kontsert \u00abSahara taeva all \u2013 Al\u017eeeria\u00bb.\nOtep\u00e4\u00e4 kultuurimajas\nkl 19 ansambli TradAttack! kontsert.\nT\u00f5rva kirik-kammersaalis\nkl 19 keelpilliokteti kontsert.\nM\u00f5niste rahvamajas\nkl 20 tantsu\u00f5htu ansambliga Vanad S\u00f5brad.\nTsooru rahvamajas\nkl 20 tantsu\u00f5htu ansambliga Vea.\n"}
{"text":"KUIDAS annetada nii, et vastu p\u00fckse ei saaks?Slava Ukraini kohale kerkinud kahtlused raha v\u00f5imalikust v\u00e4\u00e4rkasutusest on heitnud varju tervele heategevusvaldkonnale. Kuidas taastada usk annetamisse ning kuidas annetada nii, et nahka \u00fcle k\u00f5rvade ei t\u00f5mmataks?\nKohe p\u00e4rast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 leidus mitmesuguseid nupumehi, kes asusid kriisi enda tarbeks \u00e4ra kasutama. Suurem pettustelaine toimus \u00fcle maailma veebis, kus loodi arvukaid \u00ababistamiseks\u00bb m\u00f5eldud libakontosid.\nInglismaal Surrey \u00fclikooli doktorant Jack Whittaker kirjeldas 2022. aasta mais BBC-le antud intervjuus veebipetturite t\u00f6\u00f6meetodeid: \u00abNeil on lihtsalt telekas lahti ja nad otsivad j\u00e4rgmist suurt asja, mille k\u00fclge ennast haakida ja Ukraina kriis oli selleks ideaalne v\u00f5imalus.\u00bb Eksperdi s\u00f5nul on s\u00e4\u00e4rast tegevust saatnud arvestatav edu.\nSuurimad r\u00fcnnakud tabasid Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5id, kes t\u00e4nu sotsiaalmeediale sai edastada s\u00f5numeid nii riigijuhtidele kui ka oma rahvale.\n\u00abAlates Venemaa invasioonist Ukrainasse oleme tuvastanud suurt t\u00f5usu Zelensk\u00f5i matkimises,\u00bb \u00fctles ajakirjale Forbes BrandShields tegevjuht Yoav Keren kuu aega p\u00e4rast s\u00f5ja puhkemist. BrandShield tegeleb tehnoloogiaga, mis n-\u00f6 kammib veebi, et tuvastada v\u00e4\u00e4rkasutusi nii andmete ebaseadusliku kogumise kui tuntud br\u00e4ndide kuritarvitamise kohta. Ka raha v\u00e4ljapetmine on Kereni s\u00f5nul v\u00e4ga levinud, sest inimesed tahavad s\u00fcdamest aidata.\n\u00abEt olla kaitstud, tuleb olla v\u00e4ga valvas ja kindel, et heategevusorganisatsioonid on korralikult kontrollitud ja tunnustatud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt,\u00bb r\u00e4\u00e4kis mees Forbesile.\n\n\n\n\n\nHumanitaarabi k\u00e4ib kindlate reeglite j\u00e4rgi\n\n\n\n\n\nSamuti Ukrainat toetav Eesti Pagulasabi juht Eero Janson selgitab, et humanitaarabisektoris abi andmise korraldamiseks kindlad reeglid ja standardid.\n\u00abPartnerite ja tarnijate valikul on meil hankereeglid ja konkurentsikohustus, mis t\u00e4hendab, et meil on vaja v\u00e4hemalt\u00a0kolme pakkumist, et saada parim hind ja kvaliteet ning \u00fchtlasi v\u00e4ltida kokkum\u00e4ngu, onupojapoliitikat ja pettust,\u00bb selgitab Janson.\nN\u00e4iteks toiduabi programmi raames tahtis Pagulasabiga koost\u00f6\u00f6d teha \u00fcheksa Ukraina\u00a0organisatsiooni. Neist valiti p\u00e4rast p\u00f5hjalikku kontrolli v\u00e4lja kolm, kellega praegu asju aetaksegi. Kuid n\u00e4iteks s\u00f5jav\u00e4ge toetavate ja poliitiliselt motiveeritud organisatsioonidega Eesti Pagulasabi koost\u00f6\u00f6d ei tee, sest humanitaarabi reeglistik eeldab neutraalust, s\u00f5ltumatust ja \u00fcksnes kannatajate abistamist.\nSamas ei h\u00fc\u00fca s\u00f5da tulles ja ammugi mitte maav\u00e4rinad v\u00f5i muud looduskatastroofid, mis l\u00f6\u00f6vad igap\u00e4evase pildi hetkega segi \u2013 h\u00e4dasolijad vajavad kiiret tegutsemist.\n\u00abS\u00f5jaudus tegutsemine ongi keerulisem, aga humanitaarorganisatsioonid nagu meie oleme loodud selleks, et vastata kriisidele. \u00dckski kriis ei tohi viia meid [endid] sisemisse kriisi. Kui me selles ei tule toime, siis pole meil sinna kriisi asja,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Janson, kelle eestveetav Eesti Pagulasabi on Ukrainas tegutsenud juba aastast 2014, omades oma kontoreid ja t\u00f6\u00f6tajaid nii Kiievis kui Zapori\u017e\u017ejas. Tema hinnangul ongi kriisi ajal uue organisatsiooni \u00fclesehitamine raske, sest uutel tegijatel puudub oskusteave. \n\u00abEks iga s\u00f5da, iga katastroof toob esile inimesi, kes n\u00e4evad seal v\u00f5imalust rikastuda, see on l\u00e4bi ajaloo nii olnud,\u00bb nendib Janson.\n\nPildil Slava Ukraini Lootuse abipakkide jagamine Orikhivis novembris 2022. FOTO: Slava Ukraini\nSlava Ukraini\n\n\n\n\n\n\nLoota tuleb neile, keda h\u00e4sti tunned\n\n\n\n\n\nPikalt nii Venemaal kui Ukrainas \u00e4ri ajanud ja ka Ukraina abistamisega tegelenud \u00e4rimees Tiit Pruuli ei ole enda teada kohanud halbade kavatsustega tegelasi.\n\u00abOma kogemuste p\u00f5hjal tunneksin ma nad ehk \u00e4ra,\u00bb arvab Pruuli, kes on oma ettev\u00f5tete ja tutvusringkonna kaudu osalenud paljudes abiaktsioonides kuulivestide ja kiivrite saatmisest humanitaarabini v\u00e4lja. Lisaks on ta kandnud Ukraina keskpanga kontole raha s\u00f5jav\u00e4evormide ostmiseks.\n\u00abMe peame lootma nendele inimestele, kes Eestis tegutsevad. Me ei tunne neid ukrainlasi, kes seal on. Aga kui seda asja ajab Ilmar Raag, siis ma tean tema oskusi ja usaldan teda. V\u00f5i kui asja ajab Ragnar Sass, siis ma tean tema v\u00f5imekust ja mul on julge tema kaudu annetusi teha, isegi kui ma ei tea t\u00e4pselt, mis seal edasi toimub,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Pruuli. \u00abOlen teinud annetusi, kui ma olen n\u00e4inud konkreetseid Ukraina v\u00f5itlejaid, kes on k\u00e4inud Eestis ja ma tean seda \u00fcksust, keda me toetame. Ma tean, et see raha ja asjad ei l\u00e4he kuskile turule, vaid nendele meestele, kellega ma olen Eestis v\u00f5i mujal kohtunud. Aga k\u00f5igil meil ei ole v\u00f5imalik ise \u00fcle anda oma raha v\u00f5i drooni, s\u00f5jaolukorras ongi keeruline ja mingi risk alati olemas\u00bb.\nPruuli hinnangul on aja m\u00f6\u00f6dudes Ukraina rahva seas \u00fcha suurem pahameel nende suhtes, kes \u00fcritavad \u00fchel v\u00f5i teisel moel s\u00f5ja pealt raha teenida. \u00abMe ei saa lasta \u00fcksikul juhtumil teha \u00fcldistusi kogu Ukraina toetamise osas. Iga heateoga muutub maailm paremaks. Isegi siis, kui see on v\u00e4ike heategu. Isegi siis, kui seda annetust pole kasutatud 100 protsenti eesm\u00e4rgip\u00e4raselt,\u00bb muutub Pruuli sentimentaalseks.\n\n\u00a0Pildil Slava Ukraini Lootuse abipakkide jagamine Orikhivis novembris 2022. FOTO: Slava Ukraini\nSlava Ukraini\n\n\n\n\n\n\nAnnetuse teekonda kontrollib GPS\n\n\n\n\n\nPikalt heategevusega tegelenud ja Ukrainas \u00e4ri ajanud Urmas S\u00f5\u00f5rumaa ei kanna annetuste suhtes roosasid prille, hoolimata heldest s\u00fcdamest.\n\u00abInimeste hulgas juhtub igasuguseid asju,\u00bb nendib ta. \u00abMina olen Ukrainasse isiklikult 150 000 euro suuruses annetanud nii v\u00e4ikebusse kui talvevarustust. Kuna ma tean Ukraina teemat natukene l\u00e4hemalt, siis ma olen seda teinud l\u00e4bi tuttavate inimeste. Minu asjadel olid GPSid peal ja ma n\u00e4gin t\u00e4pselt, kuhu nad liikusid, ja ma sain vastu ka pildi koos naeratavate s\u00f5duritega. Mul oli asi kontrolli all, aga seal, kus on inimesed, on ka pettused ja kelmused. Ma sain aru, et mingid inimesed elatasid ennast annetuse vahendamisest, aga mina annetan ainult nii, et keegi ei tohi selle pealt midagi teenida.\u00bb\nKodumaa pinnal tegeleb S\u00f5\u00f5rumaa heategevusega oma heategevusliku fondi Dharma kaudu, mis keskendub suurperede aitamisele ja sotsiaals\u00fcsteemist tulenevate aukude lappimisele. Kui on vaja annetada v\u00e4ljapoole Eestit, siis n\u00e4iteks Punane Rist on \u00e4rimehe jaoks liiga umbm\u00e4\u00e4rane, ta pooldab isiklikumat l\u00e4henemist.\n\u00abMul on koost\u00f6\u00f6 usalduslike isikutega, kes on lojaalsed ettev\u00f5tete juhid, aga minu poole on p\u00f6\u00f6rdunud ka palju teisi tuttavaid Ukrainast abistamissooviga,\u00bb meenutab S\u00f5\u00f5rumaa s\u00f5ja algusperioodi. \u00abNad tahavad midagi pakkuda ning \u00fctlevad, et ainult nemad on ausad ja teised k\u00f5ik kahtlased. Siis ma olen vastanud, et ma tean ja austan sind, aga mul on oma \u00e4ri.\u00bb\nS\u00f5\u00f5rumaa m\u00f5tleb pikalt k\u00fcsimuse peale, kas tal on heategevusega midagi ka metsapoole l\u00e4inud. \u00abP\u00e4ris sellist lugu, et midagi oleks varastatud v\u00f5i pihta pandud, minu praktikas ei ole,\u00bb \u00fctleb ta viimaks. Ta leiab samuti, et m\u00f5ne \u00fcksiku kahtlase tegevuse p\u00e4rast ei tasu \u00abp\u00fcssi p\u00f5\u00f5sasse visata\u00bb, sest palju on inimesi, kes ei saa endaga hakkama ja on olukordi, mis vajavad reageerimist.\n\nK\u00f5ige kindlam on annetada otse Ukraina valitsusele\n\n\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i vastutab oma n\u00e4o ja nimega heatgevusorganisatsiooni united24 tegevuse eest.\nGENYA SAVILOV\n\nK\u00f5ikidel abistajatel pole m\u00f5istagi v\u00f5imalik Ukrainasse kohapeale s\u00f5ita ja kui abistamise soov suur, siis tasub rahulikult aega v\u00f5tta ja endale sobiv organisatsioon v\u00e4lja valida.\nK\u00f5ige lollikindlam on annetada raha l\u00e4bi veebiplatvormi https:\/\/u24.gov.ua\/. Selle veebik\u00fclje taga on ametlikult Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i (pildil) ja Ukraina valitsus. United24 logo on ka presidendi dressipluusi peal, millega ta avalikkuse ees esineb. Sellel organisatsioonil on kolm valdkonda, kuhu kogutud raha l\u00e4heb: riigikaitse ja demineerimine, meditsiiniabi ning Ukraina \u00fclesehitus. Kindlasti tuleks teha annetus just nimelt l\u00e4bi selle veebiplatvormi, kontrollides veebiaadressi. Mingil juhul ei tohiks anda raha m\u00f5nele otsingumootori kaudu leitud Zelensk\u00f5i pildiga organisatsioonile, kes v\u00f5ib-olla alatult kasutab riigijuhti \u00e4ra.\n\u00abMe leidsime sotsiaalmeediast lugematul hulgal libakontosid, kuhu on pandud videod, kus Zelensk\u00f5i palub annetada humanitaarabi. Me isegi tuvastasime libakr\u00fcptoraha, mille nimi on \u00abZelensk\u00f5i\u00bb,\u00bb r\u00e4\u00e4kis BrandShieldi tegevjuht Yoav Keren Forbesile. \u00abAnnetage ainult heategevusorganisatsiooni veebilehe kaudu ja \u00e4rge kunagi annetage l\u00e4bi sotsiaalmeedia v\u00f5i reklaamile klikkides. \u00c4rge siduge ennast annetustega, kus pakutakse kinkekaarte ja olge kindlad, et te ei jaga mingi hinna eest isiklikke andmeid ja finantsandmeid inimestele, kes kontakteeruvad teiega e-kirja v\u00f5i sms-i teel.\u00bb\n\n"}
{"text":"Citadele: tehisintellekt aitab pankadel ennetada kahtlaseid tehinguidTALLINN, 22. aprill, BNS \u2013 Citadele digikogemuse arendamise juhi M\u0101rti\u0146\u0161 B\u0113rzi\u0146\u0161i s\u00f5nul on pankadel tehisintellekt kasutusel ning aitab neil j\u00e4lgida ja ennetada kahtlaseid tehinguid, hinnata krediireitinguid ja isikup\u00e4rastada teenuseid, t\u00f5rjuda k\u00fcberr\u00fcnnakuid, teha enesetuvastust pildi abil ning on ka virtuaalne assistent.\n\"N\u00e4iteks kui pettur on hankinud teie pangakaardi andmed ja kasutab seda digitaalse makse taotlemiseks, suudab tehisintellekt tuvastada selle ebat\u00fc\u00fcpilise maksena, mis ei vasta teie harjumustele \u2013 v\u00e4hendades seega pettusejuhtumite arvu,\" t\u00f5i B\u0113rzi\u0146\u0161 pressiteates n\u00e4itena tehisintellekti taibukuse tehingute j\u00e4lgimisel.\nArukad s\u00fcsteemid aitavad B\u0113rzi\u0146\u0161i s\u00f5nul m\u00e4rgata ja t\u00f5rjuda ka k\u00fcberr\u00fcnnakuid ja muid k\u00fcberohte, tuginedes pidevale andmesisestusele, mis aitab kindlaks teha r\u00fcnnakute struktuuri ja p\u00e4ritolu.\n\"Identiteedi kontrollimine on \u00fcks levinumaid protsesse, kus tehisintellektil on oluline roll. Kasutades tehisintellekti ja biomeetriliste andmete v\u00f5imekust, on v\u00f5imalik avada Citadele pangakonto nii era- kui ka \u00e4rikliendina kaugtuvastuse teel,\" m\u00e4rkis B\u0113rzi\u0146\u0161 ja lisas, et igal kuul kasutab seda v\u00f5imalust umbes 2000 inimest.\nVirtuaalne assistent ehk vestlusrobot on juba osa klienditeeninduse kultuurist. \"Selle eeliseks on see, et see t\u00f6\u00f6tab \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt ja aitab lahendada standardseid probleeme ning vastata suhteliselt lihtsatele klientide k\u00fcsimustele. Praktika n\u00e4itab, et automatiseeritud vastajate funktsionaalsust eelistavad noored, kes otsustavad probleemile veebi vahendusel lahendus leida, selle asemel, et klienditoega r\u00e4\u00e4kida,\" \u00fctles B\u0113rzi\u0146\u0161, lisades, et vestlusrobotid ja\/v\u00f5i h\u00e4\u00e4lassistendid muutuvad pangandussektoris \u00fcha n\u00e4htavamaks.\nTehisintellekt on t\u00f5hus abimees ka krediidireitingute hindamisel ja teenuste isikup\u00e4rastamisel. \"Tehisintellekti lahenduste integreerimine aitab juba praegu pankadel hinnata inimese sissetuleku sobivust krediitkaardi, liisingu v\u00f5i kodulaenu saamiseks ning see on muutnud selle protsessi oluliselt kiiremaks,\" m\u00e4rkis Citadele digikogemuse arendamise juht.\nTallinna toimetus, +372 53 267 243, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Prokuratuur uurib e-kooli kaaperdamisiArvutis\u00fcsteemi kuritegusid panevad toime ka lapsed, eelmisel aastal oli Stuudiumi v\u00f5i e-kooli kaaperdamisi oluliselt rohkem kui kunagi varem. Ka praegu uurib Viru ringkonnaprokuratuur kahte e-kooli kaaperdamist.\u00a0\u00abKui keegi arvab, et nii on lahe nalja teha, siis asi on naljast kaugel,\u00bb r\u00f5hutab kohtueelset menetlust juhtiv prokur\u00f6r.Kaks menetlust on praegu kohtueelses staadiumis.\u00a0\u00abOn toimunud kas e-kooli v\u00f5i \u00f5petaja meilikonto kaaperdamine,\u00bb t\u00e4psustab prokuratuuri avalike suhete osakonna n\u00f5unik Janno Isat.\n\u00abM\u00f5lema s\u00fcndmuse puhul on tungitud sisse v\u00f5\u00f5rale kasutajakontole ning kas muudetud hindeid ja\/v\u00f5i edastatud kaaperdatud konto alt ebatsensuurseid s\u00f5numeid ning visuaale.\u00bb\nM\u00f5lema juhtumi puhul on alustatud kriminaalmenetlust kahe karistusseadustiku\u00a0paragrahvi j\u00e4rgi, mis k\u00e4sitlevad arvutis\u00fcsteemile ebaseaduslikult juurdep\u00e4\u00e4su hankimist ning arvutiandmetesse sekkumist.\u00a0\nKohtueelset menetlust juhtiv prokur\u00f6r Riina Bogens r\u00f5hutab, et teise isiku e-kontole sisse tungimine ja sealt toimingute tegemise eest alustab politsei kriminaalmenetlust. \u00abKui keegi arvab, et nii on lahe nalja teha, siis asi on naljast kaugel.\u00bb\nTeo eest v\u00f5ivad maksimumkaristused k\u00fc\u00fcndida kuni kolmeaastase vangistuseni, raskemal juhul isegi viieaastase vangistuseni. Puhts\u00fcdamlik \u00fclestunnistus ning kahetsemine aga v\u00f5ib karistust kergendada, seega soovitab prokur\u00f6r Bogens teo toimepanijatel ise politseiga \u00fchendust v\u00f5tta.\n\nE-kool. Pilt on illustreeriv.\nLiis Treimann\n\nM\u00f6\u00f6dunud aasta arvutikelmuste kokkuv\u00f5ttes kirjutas L\u00f5una-Eesti Postimees, et kui j\u00e4tta k\u00f5rvale arvutikelmused, siis v\u00e4hemalt 6% arvutis\u00fcsteemi kuritegude toimepanijaist olid 2022. aastal\u00a0lapsed.\nNende teod piirdusidki reeglina stuudiumi v\u00f5i e-kooli kontode kaaperdamisega ning seal teiste inimeste kontode alt postituste tegemisega. \u00abN\u00e4iteks tehti naljaviluks postitusi ja \u00fcleskutseid \u00f5petajate kontodelt. Stuudiumi ja e-kooli kontode kaaperdamisi registreeriti kokku 19, mida oli kokku oluliselt rohkem kui kunagi varem,\u00bb s\u00f5nas m\u00e4rtsis L\u00f5una-Eesti Postimehele justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse juhataja Mari-Liis S\u00f6\u00f6t."}
{"text":"Rootsi teadlane: Ungari ja T\u00fcrgi tuleks NATO-st v\u00e4lja visata ning Ukraina vastu v\u00f5ttaRootsi majandusteadlane ja endine diplomaat Anders \u00c5slund kirjutab sotsiaalmeedias, et kaitseliit NATO peaks Ukraina liikmeks v\u00f5tma ning T\u00fcrgi ja Ungari oma liikmeskonnast v\u00e4lja viskama.\n\u00c5slundi s\u00f5nul peaks NATO hakkama \u201easju t\u00f5siselt ajama\u201d. (On) aeg Ungari ja T\u00fcrgi v\u00e4lja visata, m\u00e4rgib \u00c5slund.\nKuidas saab ta (NATO) aktsepteerida Ungarit, millel pole s\u00f5jaliselt olulisi ressursse ja mis on vastu k\u00f5igile NATO headele eesm\u00e4rkidele?\u00a0Majandusteadlane kirjeldab Ungarit kui \u201ekorrumpeerunud, kahjulikku ja kasutut\u201d.\n\u00c5slund kirjeldab T\u00fcrgit vaid veidi leebemalt. T\u00fcrgi on k\u00fcll strateegiliselt oluline, kuid ei ole demokraatlik ja oma v\u00e4lispoliitikas k\u00fcsitav, kirjutab \u00c5slund.\n\u00c5slundi arvates on Ukrainal seevastu hea liikme tunnused. Ukraina on demokraatlik, t\u00e4ielikult l\u00e4\u00e4nemeelne ja Euroopa tugevaima armeega, kirjutab \u00c5slund.\n\u00c5slund on tuntud Venemaa, Ukraina ja Ida-Euroopa majanduspoliitika eksperdina.\n\u00c5slundi reaktsioon on kahtlemata viide Ungari peaministri Viktor Orb\u00e1ni reedesele kommentaarile. Orb\u00e1ni kohta on \u00f6eldud, et ta oli jahmunud NATO peasekret\u00e4ri Jens Stoltenbergi avalduse peale, et Ukraina koht on NATO-s.\nMida?! h\u00fc\u00fcatas Orb\u00e1n sotsiaalmeedias Stoltenbergi avalduse peale.\nStoltenbergi avaldus pahandas ka Venemaad. Kreml kommenteeris, et Ukraina NATO liikmelisus on \u201et\u00f5sine ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne oht\u201d Venemaa julgeolekule.\nVaevalt, et \u00fchtsed v\u00e4ited on juhus. Orb\u00e1n on teatavasti Venemaa presidendi Vladimir Putini l\u00e4him liitlane Euroopas. M\u00e4rtsis n\u00e4itas riik oma toetust Venemaale muu hulgas sellega, et takistas Putini rahvusvahelise vahistamism\u00e4\u00e4ruse toetuseks Euroopa Liidu \u00fchisavalduse elluviimist.\nNATO needs to get serious:\n1. How can it accept Hungary, which has no military assets of relevance but opposes all NATO\u2019s good purposes?\n2. Turkey is strategically important, but it is not democratic & dubious in its foreign policy.\nTime to kick Hungary & Turkey out.\n\u2014 Anders \u00c5slund (@anders_aslund) April 21, 2023"}
{"text":"Myanmaris lasti maha k\u00f5rge valimisametnikYANGON, 22. aprill, AFP-BNS \u2013 Myanmari m\u00e4ssulised lasid laup\u00e4eval Yangonis maha riigi valimiskomisjoni asejuhi, teatas s\u00f5jav\u00e4gi.\nMyanmari s\u00f5jav\u00e4gi on pidanud verist v\u00f5itlust teisitim\u00f5tlejate vastu alates \u00fcle kahe aasta tagasi korraldatud riigip\u00f6\u00f6rdest, mis vallandas rahutused ja majanduskriisi.\nHuntavastased \"rahvakaitsej\u00f5ud\" on hakanud v\u00f5tma sihikule ametnikke, keda peetakse s\u00f5jav\u00e4ega koost\u00f6\u00f6d tegevaks.\nValimiskomisjoni asedirektor Sai Kyaw Thu lasti maha Thingangyuni linnas Yangoni piirkonna idaosas, teatas armee pressiteenistus.\nAvalduses nimetati s\u00fc\u00fcdlasteks riigip\u00f6\u00f6rdevastaseid rahvakaitsej\u00f5udusid, kuid rohkem \u00fcksikasju ei avaldatud.\nS\u00f5jav\u00e4gi kukutas veebruaris 2021 tsiviiljuht Aung San Suu Kyi valitsuse, v\u00e4ites, et see tuli eelneva aasta valimistel v\u00f5itjaks l\u00e4bi pettuse.\nHunta on andnud enda m\u00e4\u00e4ratud ametnikega valimiskomisjonile \u00fclesandeks korraldada uued valimised, kuid kriitikute s\u00f5nul pole mingit v\u00f5imalust, et valimised tuleks vabad v\u00f5i \u00f5iglased.\nL\u00e4inud kuul saatis komisjon laiali Suu Kyi Rahvusliku Demokraatialiiga, sest see ei olnud end huntav\u00f5imude kehtestatud uue range valimisseaduse alusel uuesti registreerinud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Mis on j\u00e4rel suurest Ukraina-abistamisest?Kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, siis avanesid kergelt inimeste rahakotid, et aidata s\u00f5divat Ukrainat, ja s\u00fcdamed, et v\u00f5tta vastu p\u00f5genikke. Mis on k\u00f5igest sellest saanud?\nT\u00fcdimus. Tollal oli hommikul esimeseks asjaks vaadata rindekaarte, et kas ukrainlased ikka peavad vastu. N\u00fc\u00fcd ei vaata p\u00e4evade kaupa muud, kui ainult l\u00fchiuudiseid, et n\u00e4ha, kas miski on rinnetel muutunud.\nEi tea, kui paljud enam Ukrainale annetavad. Kusagil need andmed ilmselt on, aga ei tunne huvi, sest 2022. aasta algusega v\u00f5rreldes ilmselt v\u00e4he. Pole ju endalgi, elektrihinna keris valitsus juba mitu kuud enne s\u00f5da lakke ja n\u00fc\u00fcd on tulemas laastav vaesumine t\u00f5stetavate maksude kaudu. \u00dctleme otse, Ukraina jaoks enam raha pole.\nPettumus. S\u00f5ja alguse annetamisbuumi aegu hoiatati, et Ukraina on korrumpeerunud riik ja k\u00f5ik annetused ei pruugi kohale j\u00f5uda. Aga et omad annetustega t\u00fcssavad, ei osanud oodata. Eriti veel noor naine, kes hakkas Riigikogus Ukrainale abi paludes nutma. N\u00fc\u00fcd tunduvad need krokodillipisaratena.\nMiks noored kenad naised nii petlikud on? Liina Kersnal oli v\u00f5imalus olla populaarne naispoliitik, aga ta ronis kohe skandaali ja t\u00f5estas, et naised on sama korruptsioonialtid kui mehed. Johanna-Maria Lehtme oli justkui Ukraina kaitseingel, aga siis hakkasid tulema teated suurtest palkadest, dokumentatsioon oli sassis ja n\u00fc\u00fcd on j\u00f5utud skandaalini annetusrahadega, mida igati kinni m\u00e4tsida \u00fcritatakse, Lehtme-partei on ju valitsuses.\n\u00d5nneks annetasin Ukrainale militaarsaadetiste kaudu, aidates osta siit asju, mis viidi sinna kohale. Slava Ukrainale ma k\u00fcll ei annetaks ja ilmselt v\u00e4ga paljud, sest \u00fcks noor naine oskas kogu selle kompoti ebameeldivaks muuta.\nKahjuks on asjal veel \u00fcks k\u00fclg: ma pole kohanud \u00fchtegi Ukraina p\u00f5genikku, kellega saaks nii\u00f6elda koos Putinit s\u00f5imata. See ei tundu neid k\u00f5netavat. Eelmisel suvel \u00fcritasin v\u00e4ga paljudega tutvust teha, kuid enamik olid venekeelsed ja mitte-Ukraina-patrioodid. Siin elades on neist saanud tavalised Tallinna venelased, v\u00e4hemalt sovjetliku mentaliteedi osas.\n\u201cSlava Ukraini\u201d saab karjuda ainult siis, kui vaatad kaarti ja loed uudiseid, kuis ukrainlased on venelasi peksnud. K\u00f5ik muu enam seda karjuma ei pane.\nJ\u00fcri Kukk\u00a0"}
{"text":"Keskerakond hullutas rahvast j\u00e4\u00e4tisemasinaga, Eesti 200, Isamaa ja EKRE ajudegaRiigikogu lahtiste uste p\u00e4eval said inimesed k\u00fclastada Toompea lossi ja suhelda n\u00e4ost n\u00e4kku poliitikutega. Kui m\u00f5ni erakond meelitas rahvast ligi j\u00e4\u00e4tisemasinaga, siis teised j\u00e4id rohkem oma liistude juurde\u00a0ehk p\u00fc\u00fcdsid inimesi enda k\u00fclge naelutada\u00a0meeleolukate m\u00f5ttevahetustega.\n\u00a0On \u00fcks p\u00e4ev aastas, mil iga tavakodanik saab Toompea lossis \u00fcsna vabalt ringi jalutada, poliitikutega kohtuda ning k\u00e4ia \u00e4ra Pika Hermanni tornis \u2013 riigikogu lahtiste uste p\u00e4ev. Postimees k\u00fclastas seekordset lahtiste uste p\u00e4eva ning tegi n\u00e4htust reportaa\u017ei.\n\nToompea lossi ette j\u00f5udes on n\u00e4ha, et menu on suur. Turvakontrolli j\u00e4rjekord on pikk. Palju on inimesi tulnud lastega, palju on ka v\u00e4lismaalasi. Ringi jalutavad rahvariietes tantsijad, poliitikud ja n\u00e4ha on ka politseinikke. Ehkki sel p\u00e4eval oli v\u00f5imalik\u00a0osa v\u00f5tta\u00a0mitmesugustest \u00fcritustest ja osaleda ka ekskursioonil, otsustame fotograafiga, et vaatame hoopis, mis toimub fraktsioonides ning mida seal inimestele pakutakse.\n\nRiigikogu lahtiste uste p\u00e4ev t\u00f5i Toompeale palju rahvast.\nTaavi Sepp\n\n\nKollane rott\u00a0ja ringi sibliv orav\n\nEsimesena seame sammud Reformierakonna fraktsiooni. Ikkagi parlamendi k\u00f5ige j\u00f5ulisema esindatusega erakond. Fraktsiooni juurde j\u00f5udes on m\u00e4rgata\u00a0orava kost\u00fc\u00fcmis maskotti, kes k\u00e4ib ringi ja sotsialiseerub kohale tulnud lastega. Uksel tervitatakse k\u00f5iki ja palutakse edasi astuda. Keset suurt koosolekuruumi seisab naeratava n\u00e4oga endine peaminister ja Reformierakonna legendaarne liige Siim Kallas, kes vahetpidamata soovijatega f\u00e4nnipilte teeb. M\u00f5ne aja p\u00e4rast Kallas lahkub.\n\nK\u00fcsin vastselt riigikogulaselt Timo Suslovilt, kuhu Kallas kadus. Ta olevat \u00e4ra v\u00e4sinud ja Suslovi kinnitusel tehti Kallasega sadu f\u00e4nnipilte. Mingit suuremat atraktsiooni Reformierakonna fraktsioonis \u00fcles pandud ei ole, laual on meeneid ja paberid, kus saab t\u00e4ita Reformierakonna viktoriini. Suslov \u00fctleb, et inimesed on viisakad ning k\u00fcsitakse ja r\u00e4\u00e4gitakse paljudel teemadel. \u00abAlati v\u00f5ib k\u00fcsida. Aktuaalsed teemad k\u00f5ik,\u00bb s\u00f5nab ta.\n\nReformierakonna peamiseks \u00abatraktsiooniks\u00bb oli Siim Kallas, kellega sai f\u00e4nnipilti teha.\nTaavi Sepp\n\n\nV\u00e4rske riigikogulane Karmen Joller s\u00f5nab, et \u00f5ppis \u00fchelt kodanikult viipekeelt ning naiskodukaitsjad palusid tal ka elustamist \u00f5petada. Peamiselt k\u00fcsivad inimesed tema k\u00e4est meditsiini teemadel. \u00abK\u00fcsitakse, mida tuleks meditsiinis muuta. Siis ma ikka r\u00e4\u00e4gin, et meedikuid tuleb hoida,\u00bb \u00fctleb ta. Lahtiste uste p\u00e4eval ta enda s\u00f5nul s\u00f5imata ei ole saanud, kuid muidu ikka. \u00abKui ma kandideerisin, siis \u00fckskord \u00f6eldi, et ma olen kollane rott, aga see oli v\u00e4ga \u00e4ge, sest rotid on v\u00e4ga targad ja nutikad loomad, kuigi ma tunnen ennast rohkem oravana,\u00bb \u00fctleb Joller.\n\nKui muidu ei saa, siis j\u00e4\u00e4tisega ikka saab\n\nIlmselt k\u00f5ige suurem menu paistab juba kaugelt Keskerakonna fraktsiooni juures. Taamal on n\u00e4ha suuri Keskerakonna lippe ja peaaegu elusuuruses J\u00fcri Ratase pappkuju. L\u00e4hemale j\u00f5udes saab selgeks, miks Keskerakonna fraktsioonis nii palju rahvast on. Keskerakondlased on toonud kohale kaks j\u00e4\u00e4tisemasinat ja jagavad tasuta j\u00e4\u00e4tist. J\u00e4\u00e4tist jagav Keskerakonna avalike suhete juht Andres Kalvik t\u00f5deb meile, et j\u00e4\u00e4tist on l\u00e4inud k\u00f5vasti ja masinad on \u00fcle kuumenenud. \u00abHuvi on nii suur, et masinad ei saa j\u00e4rele,\u00bb \u00fctleb ta.\n\nKeskerakonna j\u00e4\u00e4tisemasin oli nii populaarne, et kippus \u00fcle kuumenema. Pildil Keskerakonna avalike suhete juht Andres Kalvik.\nTaavi Sepp\n\n\nJ\u00fcri Ratas kohtus iseendaga.\nTaavi Sepp\n\n\nV\u00e4rske fraktsiooni esimees Tanel Kiik \u00fctleb Postimehele, et riigikokku tuldi kohale juba kella k\u00fcmneks, et s\u00e4ttida valmis j\u00e4\u00e4tisemasinad, lipud ja muu vajalik atribuutika. Kiige s\u00f5nul on inimesed kohale tulnud peamiselt\u00a0selleks, et r\u00e4\u00e4kida muredest ning esitada poliitikutele\u00a0oma ettepanekud. Kiik \u00fctleb, et enamasti on juttu uue valitsuse maksupaketist, pensionitest ja tervishoiuteenustest. Samas tuleb ette ka seda, et k\u00fcsitakse Keskerakonna siseelu kohta.\u00a0\u00abAga loomulikult on p\u00e4ris palju ka neid, kes tulevad lihtsalt j\u00e4\u00e4tist maitsma, ruumide ja riigikogu hoone kui sellisega\u00a0tutvuma,\u00bb nendib Kiik.\n\u00d5iendada v\u00f5i lausa s\u00f5imata Kiik saanud ei ole. \u00abInimesed on alati viisakad ja mina olen ise ka. On k\u00fcsimusi ja ettepanekuid,\u00bb \u00fctleb Kiik.\n\nSamal ajal kui Kiigega intervjuud teeme, m\u00e4rkame Keskerakonna fraktsiooni poole tormavat Karmen Jollerit. Hiljem kuuleme, et Joller k\u00e4is k\u00f5ikides fraktsioonides teatamas, et kadunud on \u00fcks v\u00e4ike poiss, kel nimeks Marek. Loodame, et v\u00e4ike Marek leiti \u00fcles.\n\nRiigikogu v\u00f5i kirik?\n\nIsamaa fraktsioonis on olukord m\u00e4rksa rahulikum kui Keskerakonna ja Reformierakonna ruumides, kuid m\u00f5ni huviline siiski on. Jalutame sisse parajasti ajal, kui Isamaa kommunikatsioonijuht Viljar Voog saab \u00fchelt vanaproualt riielda. Vanaproua manitseb, et riigikogus ei tohiks karjuda ega ebaviisakalt k\u00e4ituda. \u00abRiigikogu on p\u00fcha koht nagu kirik,\u00bb \u00fctleb ta.\n\nViljar Voog sai \u00f5petuss\u00f5nu, mida erakonnakaaslastele edasi anda.\nTaavi Sepp\n\n\nIsamaa fraktsioonis v\u00f5tab inimesi vastu endine justiitsminister Lea Danilson-J\u00e4rg, kes kinnitab, et s\u00f5imata ei ole ka tema saanud. Seal k\u00fcsitakse poliitikutelt arvamust n\u00e4iteks majanduspoliitika kohta. Postimehe ajakirjaniku sealviibimise ajal on fraktsioonis \u00fcks v\u00e4lismaalane, kes tunneb huvi, kui palju on riigikogus naisi ja kui palju mehi.\n\n\u00dcht\u00e4kki astub Isamaa fraktsiooni sisse Tanel Kiik, kes v\u00f5tab k\u00e4tte Isamaa lendlehe ja hakkab seda sirvima. Seej\u00e4rel lahvatab j\u00e4rgnev vestlus.\n\nTanel Kiik: Ma vaatan huviga, et k\u00f5ik asjad, mis \u00fcldse riigis tehtud, on siin kirja pandud.\n\nLea Danilson-J\u00e4rg: See on lihtsalt see, et Isamaa valimislubadused viiakse\u00a0alati\u00a0ellu.\n\nTanel Kiik: Te v\u00f5iksite lubada astmelist tulumaksu, vaatame, kas l\u00e4heb l\u00e4bi.\n\nLea Danilson-J\u00e4rg: No vaat, astmelist tulumaksu jah ilmselt meie programmis olema ei hakka, aga on selge, et tulumaksureform, mis tehti, kus meil on tulumaksuvabastus, s\u00f5ltub sissetulekust. V\u00e4iksema sissetulekuga inimestel on suurem maksuvaba tulu ja suurema sissetulekuga inimestel on v\u00e4iksem. See on p\u00e4ris m\u00f5istlik lahendus.\n\nTanel Kiik: Kui see on \u00f5ige, siis tegelikult oleks \u00f5ige minna veel \u00fcks samm edasi ja teha astmeline tulumaks \u00e4ra. Siis on lihtsam.\n\nLea Danilson-J\u00e4rg: See ei ole hea. See juba karistab t\u00f5esti, nagu Reformierakond r\u00e4\u00e4gib...\n\nTanel Kiik: \u00c4ra mine Refi retoorika peale. On t\u00e4iesti vale ehitada inimestele \u00fcles arusaama, et riik karistab sind, kui ta makse kogub. See on fundamentaalselt vale l\u00e4henemine.\n\nLea Danilson-J\u00e4rg: Siis tekib selline skeemitamine...\n\n*R\u00e4\u00e4givad teineteisele peale\u00a0ehk tekst on arusaamatu. Hetke p\u00e4rast k\u00f5nnib Kiik edasi teise ruumi.*\n\nIsamaa fraktsioonis l\u00e4ks Tanel Kiige ja Lea Danilson-J\u00e4rgi vahel lausa vaidluseks.\nTaavi Sepp\n\n\nAjakirjanikust tuleb teha fotom\u00e4lestus\n\nK\u00f5ige huvitavama ja teistest erip\u00e4rasema kogemuse saab aga EKRE fraktsioonist. EKRE ei pane r\u00f5hku tasuta n\u00e4nnile v\u00f5i l\u00f5busatele m\u00e4ngudele, vaid nende formaat on lihtsam: saab k\u00fcsida k\u00fcsimusi Jaak Madisoni ja Varro Vooglaiu k\u00e4est. Fraktsioon on paksult inimesi t\u00e4is.\n\nN\u00e4iteks tuntakse huvi abieluv\u00f5rdsuse ja kooseluseaduse teemadel. Poliitikud julgustavad inimesi, et kui millegagi rahul ei olda, tuleb meeleavaldusele minna. Vooglaid s\u00f5nab, et meeleavaldus abieluv\u00f5rdsuse teemal kindlasti ka tuleb. \u00abKui Toompeale tuleb 25 000 inimest, siis\u00a0see on selline rahvamass, mida siin pole mitte kunagi n\u00e4htud. Siis, ma arvan, et see saadab neile s\u00f5numi, et me ei saa siin praegu julgeolekupoliitika olukorras t\u00e4ielikult rahva l\u00f5hestamisega tegeleda. See on inimeste k\u00e4tes,\u00bb \u00fctleb ta.\n\nV\u00e4rsked riigikogulased Varro Vooglaid (EKRE) ja Luisa R\u00f5ivas (Reformierakond).\nTaavi Sepp\n\nLisaks tuntakse huvi, kas Jaak Madison kavatseb Euroopa Parlamenti kandideerida. \u00abMis mul muud \u00fcle j\u00e4\u00e4b. Ma ju loobusin riigikogu mandaadist,\u00bb \u00fctleb Madison naerusui. Seej\u00e4rel v\u00f5tab initsiatiivi toosama mees, kes Madisonile k\u00fcsimuse esitas. \u00abKes on Jaagu poolt?\u00bb k\u00fcsib ta. K\u00f5ik ruumis olijad t\u00f5stavad k\u00e4e peale minu. Kaalutlen samal ajal peas, kas minna vooluga kaasa v\u00f5i j\u00e4\u00e4da p\u00f5him\u00f5tetele kindlaks. Otsustan viimast ja l\u00e4htun p\u00f5him\u00f5ttest, et ajakirjanikuna t\u00f6\u00f6kohustusi t\u00e4ites ei saaks ma k\u00e4tt t\u00f5sta \u00fcksk\u00f5ik millise erakonna fraktsioonis viibides. Samal ajal aktiveerub paar l\u00e4hemal seisvat meest, kes m\u00e4rkavad, et minu k\u00e4si ei t\u00f5use. \u00dcks neist t\u00f5stab minu poole fotokaamera ja pildistab, teine \u00fcritab mind pildistada salaja.\n\nToas viibijad arvasid, et Jaak Madison peaks Euroopa Parlamendis j\u00e4tkama\nTaavi Sepp\n\n\nJaak Madison t\u00f5deb intervjuus, et temal vedas ja s\u00f5imata ta inimestega vesteldes ei saanud. Ta r\u00e4\u00e4gib, et enamikule inimestele valmistab muret, kuidas EKRE saab nii suure koalitsiooni vastu. \u00abUus koalitsioon on 60 kohaga, seega v\u00f5ib \u00fcksk\u00f5ik mida \u00e4ra teha usaldush\u00e4\u00e4letusega,\u00bb \u00fctleb ta. \u00abSiis ongi aus tunnistada, et poliitreaalsus on see, et enamik Eesti \u00fchiskonnast toetas neid erakondi ja n\u00fc\u00fcd tuleb sisse v\u00f5tta seda, mida valiti. Ka valijal on vastutus,\u00bb nendib Madison.\n\nUued tulijad v\u00f5tavad rahulikult\n\nErakondadest on k\u00f5ige vaiksem ja rahulikum Eesti 200 fraktsioonis, kus inimestega suhtlevad poliitikud Toomas Uibo ja Marek Reinaas. Laual on m\u00f5ned meened ja paber heade soovide v\u00f5i m\u00f5tete edastamiseks, kuid suuremat m\u00fcrglit uustulnukate fraktsioonis ei toimu. \u00abMe oleme pigem tagasihoidlikumad, aga jutud on sisukamad kindlasti. V\u00e4ga tore on inimestega kohtuda ja muresid-m\u00f5tteid kuulata,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Uibo. Tema s\u00f5nul on n\u00e4iteks paljudel maainimestel olnud mureks transport. On \u00f6eldud, et praegune \u00fchistransport ei rahulda neid. \u00dcldplaanis on inimesed olnud aga viisakad ja toredad.\n\nLisaks fraktsioonidele said inimesed k\u00fclastada n\u00e4iteks riigikogu esimehe kabinetti. Pildil praegune riigikogu esimees Lauri Hussar\nTaavi Sepp\n\nKui Isamaa, EKRE ja Eesti 200 fraktsioonid on k\u00fcllakutsujate meelelahutuseks panustanud pigem\u00a0m\u00f5ttel\u00f5ngade jagamisele, siis sotside fraktsioonis saab taas j\u00e4lle l\u00f5busamat laadi tegevustes osaleda. \u00dcles on pandud tahvel, kus sotside fraktsiooni liikmete pildid, ning k\u00fclastajad peavad arvama, kellega on tegu. Samuti saab teha endast pilti sotside logode taustal. Kui fotograafiga sisse jalutame, pakutakse pildistamise v\u00f5imalust kohe ka meile. Keeldusime viisakalt, sest see veel puudus, et Postimehe dressipluusis ja t\u00f6\u00f6t\u00f5endit kandev ajakirjanik poseeriks r\u00f5\u00f5msalt \u00fche valitsuserakonna logode taustal.\n\n\u00a0\n\n\u00abTunne oma sotsi\u00bb ehk k\u00fclalised said m\u00e4ngida m\u00e4ngu, kus pidid fotodelt \u00e4ra tundma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed\nTaavi Sepp\n\nSotsiaaldemokraadist riigikogulane Reili Rand \u00fctleb, et p\u00e4ev on l\u00e4inud v\u00e4ga meeleolukalt. \u00abMinul on need esimesed riigikogu avatud uste p\u00e4evad ja olen kolleegidelt kuulnud, et huvi on suurem kui nende m\u00e4lu j\u00e4rgi varem,\u00bb \u00fctleb ta. N\u00e4iteks tunnevad inimesed huvi uue valitsuse plaanide kohta ja enim tagasisidet saab ta enda s\u00f5nul eesootavate maksumuudatuste kohta. On olnud ka neid, kes on andnud kriitikat. \u00abMa \u00fctleks pigem\u00a0nii, et on olnud ka m\u00f5ni kriitilisem vestlus. Kasv\u00f5i selles osas, et miks enne valimisi ei r\u00e4\u00e4kinud\u00a0k\u00f5ik j\u00f5ud\u00a0asjadest nii, nagu p\u00e4rast valimisi on,\u00bb lisab Rand.\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nRiigikogul k\u00e4is k\u00fclas \u00fcle 5000 inimese\n\n\n\nRiigikogu lahtiste uste p\u00e4eval k\u00e4is Toompea lossi, parlamendi t\u00f6\u00f6 ja saadikutega tutvumas \u00fcle 5000 k\u00fclalise. Huvilisi oli ka paljudest v\u00e4lisriikidest, nende seas Ukrainast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Hispaaniast, Kreekast, T\u00fcrgist, Islandilt, Kanadast, Armeeniast, Nigeeriast, Mehhikost, Hiinast, Jaapanist, L\u00f5una-Koreast, Sri Lankalt, Indiast ja Taist.\nLahtiste uste p\u00e4ev algas N\u00f5mme Muusikakooli brassansambli T\u00e4rkamine kontserdiga Toompea lossi r\u00f5dult. Lossi hoovis tervitas k\u00fclalisi riigikogu esimees Lauri Hussar.\nAvatud olid riigikogu esindus- ja t\u00f6\u00f6ruumid ning fraktsioonid, kus sai kohtuda vast valitud saadikutega. Tavap\u00e4raselt menukad olid ekskursioonid ja Pika Hermanni k\u00fclastamine. Riigikogu liikmetest tegid ekskursioone\u00a0Eduard Odinets ja Anti Poolamets.\nKohvikujuttudes r\u00e4\u00e4kisid riigikogu uued liikmed Arvo Aller, Mario Kadastik, Ester Karuse, Tiit Maran, Riina Solman ja Kadri Tali oma ootustest rahvasaadikuna ning parlamendiliige J\u00fcrgen Ligi jagas nendega oma kogemusi, vestlusringi juhtis Urmas Vaino. Kohvikus peetud arutelul \u00abKuidas teha liikumine elustiili osaks?\u00bb vahetasid Grete L\u00f5bu juhatusel m\u00f5tteid parlamendiliikmed Karmen Joller, Tanel Kiik, Evelin Poolamets, Reili Rand, Riina Solman ja Hendrik Johannes Terras.\nTraditsioonilisest m\u00e4lum\u00e4ngust v\u00f5ttis osa viis noorte ja kaks riigikogu v\u00f5istkonda. Esikoha p\u00e4lvis riigikogu I v\u00f5istkond, kuhu kuulusid parlamendiliikmed Arvo Aller ja Marek Reinaas\u00a0ning riigikogu kantselei \u00f5igus- ja anal\u00fc\u00fcsiosakonna n\u00f5unikud Toivo M\u00e4ngel ja Triinu P\u00f5dram\u00e4gi. Tasav\u00e4gises heitluses teise koha p\u00e4rast j\u00e4i peale ja \u00fchtlasi p\u00e4lvis parima noortev\u00f5istkonna tiitli XIII noorte laulu- ja tantsupeo esindus koosseisus Maria R\u00fcster, Monika Alu, Viktoria P\u00e4rn ja Gerda-Kristina Trei. M\u00e4lum\u00e4ngu valmistasid ette ja viisid l\u00e4bi tuntud kilbarid Indrek Salis, Aare Olander ja Timo Tarve.\nLiikumisaasta puhul olid \u00fcles seatud Liikuma Kutsuva Kooli ja Eesti Paraol\u00fcmpiakomitee praktilised t\u00f6\u00f6toad ning Eesti Tervisemuuseumi ja Eesti Spordi- ja Ol\u00fcmpiamuuseumi tegevusalad. K\u00fclas k\u00e4is Tallinna Keskraamatukogu liikumism\u00e4ngude ja raamatukogubussiga Katarina Jee.\nXIII noorte laulu- ja tantsupeo eelsete tervitustega astusid \u00fcles noored rahvamuusikud huvistuudiost \u00d5hin, \u00fcheskoos tantsiti suvisele peole. Valges saalis k\u00f5las tervituskontsert noorte laulu- ja tantsupeolt \u00abP\u00fcha on maa\u00bb. Lossi hoovis olid \u00fcles seatud Kodut\u00fctarde ja Noorte Kotkaste t\u00f6\u00f6toad. Naiskodukaitse pakkus v\u00f5imalust toetada sinilillekampaaniat \u00abAnname au!\u00bb.\nRiigikogu t\u00e4histas lahtiste uste p\u00e4evaga 104. s\u00fcnnip\u00e4eva. Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus \u2013 Asutav Kogu \u2013 tuli kokku 23. aprillil 1919 Tallinnas. Riigikogu t\u00e4histab seda s\u00fcndmust alates 1999. aastast lahtiste uste p\u00e4evaga \u2013 t\u00e4navu toimus lahtiste uste p\u00e4ev 23. korda.\n"}
{"text":"Pangad kasutavad oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s suures mahus tehisintellekti. Tavainimene seda ei m\u00e4rkagiTehisintellekt (TI) on pea k\u00f5ikide inimeste elu osa, tegutsedes tihti meie elus lausa m\u00e4rkamatult. Selgub, et ka panganduses on TI roll suurem, kui arvata oskame.Swedbankis kasutatakse t\u00e4na tehisaru ja masin\u00f5pet, kuid eelk\u00f5ige klienditeeninduses. Swedbanki klienditeenuste juhi Eda Raagmetsa s\u00f5nul puutub klient robotiga kokku siis, kui vestleb panga virtuaalse assistendiga. \u201eVirtuaalne assistent lahendab meil \u00e4ra suurema osa vestlustest, mida kliendid algatavad, \u00f5pib iga vestlusega ning t\u00f6\u00f6tab ja annab kiireid vastuseid \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt,\u201c \u00fctles Raagmets. Tehisintellekti kasutatakse anal\u00fc\u00fcsimiseks Raagmets lisas, et pensionifondide osas kasutab Swedbank meetodeid ja mudeleid, mis aitavad hinnastada finantsinstrumente, m\u00e4\u00e4ratleda majandusts\u00fckli faasi, ajastada investeeringuid jne.Statistilised meetodid aitavad kirjeldada turgude k\u00e4itumist ning v\u00f5tta arvesse ajaloolisi seadusp\u00e4rasusi finantsturgudel. Samas lisas Raagmets, et finantsturgude modelleerimine on piiratud kasuteguriga \u2013 maailm on pidevas muutumises ning mudelid, mis toimisid eile, ei pruugi toimida t\u00e4na. Swedbank kasutab algoritme ja robotit mitmete anal\u00fc\u00fcside ja pakkumiste puhul. \u201eLaenutoodete puhul teevad aga meie t\u00f6\u00f6tajad tihedat koost\u00f6\u00f6d robotiga,\u201c lausus Raagmets. Ta lisas, et masin teeb \u00e4ra k\u00f5ik vajalikud rutiinsed tegevused, misj\u00e4rel teeb panga t\u00f6\u00f6taja kliendile personaalse pakkumise. \u201eEhk siis hoolimata v\u00f5imekusest oma protsesse juba t\u00e4na t\u00e4ielikult automatiseerida, soovime pakkuda kliendile personaalset teenindust, lahendusi ja inimlikku suhtumist kliendi vajadustest l\u00e4htuvalt,\u201c \u00fctles ta.Coop Pank kasutab tehisintellekti abi turunduskampaaniate planeerimisel ja laenuotsuste anal\u00fc\u00fcsimisel. \u201eK\u00e4esolevast aastast kasutame turunduskampaaniate meedia planeerimisel ka d\u00fcnaamilist andmemudelit, kuhu kaasatakse erinevaid andmeid, nagu n\u00e4iteks kodulehe k\u00fclastused, laenutaotluste alustamised, esitatud laenutaotlused, laenulepingud,\u201c \u00fctles Coop Panga erakliendipanganduse juht Rasmus Heinla. Ta lisas, et nende andmete modelleerimisel suudetakse l\u00e4htuvalt \u00e4rilisest eesm\u00e4rgist paika panna k\u00f5ige kuluefektiivsem meediaplaan. Uute andmete lisandudes \u00f5pib s\u00fcsteem andma j\u00e4rjest paremaid soovitusi.\u201eKa n\u00e4iteks laenutaotluste anal\u00fc\u00fcsimisel on meil mitmed protsessid l\u00e4bi avatud panganduse s\u00fcsteemi automatiseeritud,\u201c s\u00f5nas Heinla. Samuti on Heinla s\u00f5nul Coop Pangal arendamisel laenukalkulaator, mis on \u201e\u00f5ppinud\u201c oma t\u00f6\u00f6d eelnevate inim-otsuste pealt ja oskab seel\u00e4bi prognoosida j\u00e4rgmist laenuotsust automaatselt. \u201e\u00dcldiselt peame t\u00f5en\u00f5oliseks, et tulevikus asenduvad ka laenuotsused tehisintellekti automaatikaga ja ka kliendiga suhtlus asendub automaatikaga suuremal m\u00e4\u00e4ral kui praegu,\u201c \u00fctles Heinla. Eelk\u00f5ige v\u00f5idavad sellest kliendid, sest teenus muutub kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Heinla r\u00f5hutab, et Coop Pank soovib alatiseks j\u00e4\u00e4da inimn\u00e4oga pangaks, kelle poole ettev\u00f5tted ja inimesed saaksid ka otse p\u00f6\u00f6rduda.SEB Baltikumi andmeteaduse juhi Lennart Kiti s\u00f5nul kasutab SEB tarkvararoboteid \u00fcsna laialdaselt. \u201eEelk\u00f5ige toimetavad robotid monotoonsete ja kindla regulaarsusega korduvate t\u00f6\u00f6dega, et t\u00f6\u00f6tajatel oleks v\u00f5imalik keskenduda keerukamatele t\u00f6\u00f6\u00fclesannetele,\u201c \u00fctles Kitt. Ta lisas, et Baltikumis t\u00f6\u00f6tab neil t\u00e4naseks 87 robot-kolleegi, kes tegid m\u00e4rtsis enam kui 60 t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6. Samas r\u00f5hutas Kitt, et tehisaru teostab k\u00e4sklusi vastavalt ette defineeritud olukordadele.SEB kasutab Kiti s\u00f5nul teatud juhtudel automaatseid laenuotsuseid, kuid see toimub vastavalt isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse artiklile 22. \u201eSelle j\u00e4rgi on andmesubjektil \u00f5igus, et tema kohta ei tehtaks otsust, mis toob kaasa teda puudutavaid \u00f5iguslikke tagaj\u00e4rgi v\u00f5i avaldab talle m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset m\u00f5ju,\u201c s\u00f5nas ta.\u201eTeavitame klienti sellest ja v\u00f5imaldame tal lasta otsus pangat\u00f6\u00f6tajal \u00fcle vaadata. Masin\u00f5ppele tuginevaid \u00fcmber\u00f5ppivaid krediidiriski hindamise mudeleid me ei kasuta, sest laseme oma mudeleid valideerida ka v\u00e4listel hindajatel,\u201c lisas Kitt. Ka teistes olukordades l\u00e4htub SEB sellest, et kliendiga suhtlemisel tuleb j\u00e4\u00e4da pigem konservatiivseks ja \u201emasin\u201c ei tohiks hakata looma kontrollimatut sisu. \u201eSiiski kasutame majasisestes protsessides mitmeid masin\u00f5ppele tuginevaid tehisintellektilahendusi,\u201c s\u00f5nas ta. SEB Varahalduse fondijuhi Endriko V\u00f5rklaeva s\u00f5nul kasutab SEB pensionifondide arendamisel olulisel m\u00e4\u00e4ral tehisintellekti abi. \u201eTehisintellekt veel meie fondide investeerimisotsuseid ei tee, aga tulevikus v\u00f5ib see siiski katta teatud t\u00f6\u00f6l\u00f5ike,\u201c \u00fctles V\u00f5rklaev.Ta lisas, et katsetas hiljuti n\u00e4iteks ChatGPT juturoboti v\u00f5imeid turu\u00fclevaadete kirjutamisel \u2013 \u00fclevaade 2021. aasta t\u00e4htsamatest s\u00fcndmustest majanduses ja finantsturgudel tuli tehisintellektil \u00fcsna h\u00e4sti v\u00e4lja. Tuleviku prognoosimisel j\u00e4i see tehisaru aga siiski h\u00e4tta.Suures plaanis j\u00e4\u00e4vad robotid veel inimestele alla Finantsturgudel on V\u00f5rklaeva s\u00f5nul kauplemisrobotid teinud t\u00f6\u00f6d juba aastaid. \u201eEnamasti on sellised robotid orienteeritud l\u00fchemaajalistele panustele ja p\u00e4evasisesele kauplemisele,\u201c selgitas ta ja lisas, et pikem vaade investeerimisele n\u00f5uab veidi loomingulisemat l\u00e4henemist ja siin j\u00e4\u00e4b tehisaru veel inimestele alla.\u201eSeniks kuni robotid veel arenevad, keskendume nende laialdase kasutamise asemel nendesse investeerimisele,\u201c \u00fctles ta. \u201eSaadaval on n\u00e4iteks erinevaid b\u00f6rsil kaubeldavaid fonde (ETF-e), mis valivad oma portfellidesse just robootika- ja tehisintellekti ettev\u00f5tteid. Hetkel meil k\u00fcll neid ETF-e pensionifondide portfellides ei ole, kuid nad on meie investeerimisv\u00f5imaluste radaril.\u201cLuminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebase s\u00f5nul kasutavad nemad tehisintellekti pettuste ennetamiseks ja rahapesu t\u00f5kestamiseks. \u201eKasutame tehisintellekti n\u00e4iteks andmetes ebak\u00f5lade leidmiseks v\u00f5i kahtlaste tehingute esiletoomiseks. Sellistel puhkudel aitab tehisintellekt inimestel aega kokku hoida, ka v\u00f5ib selline t\u00f6\u00f6 oma mahu t\u00f5ttu inimese jaoks isegi v\u00f5imatu olla,\u201c \u00fctles ta. Ta lisas, et finantssektor on \u00fcks valdkondi, kus tehisintellektil on suur potentsiaal. \u201eTehisintellekt aitab \u00e4ritegevust kliendikeskselt digitaliseerida ja isikup\u00e4rasemaks muuta, v\u00e4hendades kulusid ja parandades klienditeenindust l\u00e4bi automatiseerimise,\u201c lausus Rebane. Rebase s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00e4\u00e4b unktsioone, mida ei saa robotitele \u201e\u00fcle kanda\u201c. Finantssektor peab tagama, et meie tegutsemismudelid oleksid l\u00e4bipaistvad ja vastavad regulaatorite n\u00f5uetele, ning v\u00e4listama protsesside kallutatuse, \u00fctles ta."}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 24. aprilliksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 24. aprilliks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=24.04.2023>.\nEsimene lugemine \u2013 kolm eeln\u00f5u\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eJulgeolekuasutuste\nj\u00e4relevalve erikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (12 OE<https:\/\/www.riig\nikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d2530764-65d5-4846-be08-3d4f0f3a9f24\n\/riigikogu-otsus-julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjoni-moodustamine>)\nluuakse Riigikogus julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon. Komisjon\nteeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis\npuudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas\np\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6\nt\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eKorruptsioonivastase\nerikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (13\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/62f527ff-3204-4463-a7fb-\na70de145ee00\/riigikogu-otsus-korruptsioonivastase-erikomisjoni-\nmoodustamine>) moodustatakse korruptsioonivastasest seadusest tulenevate\n\u00fclesannete t\u00e4itmiseks korruptsioonivastane erikomisjon. Komisjon teeb\nkorruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset\nj\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke\nkorruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet\nRiigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma\np\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest\ntulenevaid \u00fclesandeid.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eRiigieelarve kontrolli\nerikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (14\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/06feff15-a66a-422d-\n8d19-c36e28801a89\/riigikogu-otsus-riigieelarve-kontrolli-erikomisjoni-\nmoodustamine>) moodustatava riigieelarve kontrolli erikomisjoni eesm\u00e4rk on\ntagada koost\u00f6\u00f6s Riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve\nt\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa,\nm\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi\nriigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku\nsektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab Riigikontrolli\nkontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi\nk\u00fcsimusi.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 13.30: Eesti seisukohad 27.\naprillil toimuval euror\u00fchma mitteametlikul kohtumisel ning 27.\u201328.\naprillil toimuval ELi majandus- ja rahandusn\u00f5ukogu ja keskpankade juhtide\nmitteametlikul kohtumisel, kutsutud rahandusminister Mart V\u00f5rklaev;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 komisjoni t\u00f6\u00f6 tutvustus; Riigikohtule arvamuse\nandmine, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: komisjoni t\u00f6\u00f6 tutvustus;\nmajanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni \u00fchisistungil \u2013 kell 11.15:\nRahandusministeeriumi 2023. aasta kevadprognoos, kutsutud rahandusminister\nMart V\u00f5rklaev (konverentsisaal);\nmajanduskomisjonis \u2013 p\u00e4rast \u00fchisistungit: komisjoni t\u00f6\u00f6 tutvustus;\nrahanduskomisjonis \u2013 p\u00e4rast \u00fchisistungit: Rahandusministeeriumi 2023.\naasta esimesel poolaastal ette valmistatavad eeln\u00f5ud, kutsutud\nrahandusminister Mart V\u00f5rklaev;\nriigikaitsekomisjonis \u2013 julgeolekuolukorra arengud, kutsutud\nKaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 sotsiaalhoolekande seaduse valdkonnad ning\nsotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\nv\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n24.\u201325. aprill\nRiigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Euroopa Liidu parlamentide spiikrite\nkonverentsil Prahas T\u0161ehhis.\n24.\u201325. aprill\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb P\u00f5hja- ja Baltimaade (NB8)\nparlamentide v\u00e4liskomisjonide esimeeste kohtumisel Oslos Norras.\n24.\u201326. aprill\nEesti-L\u00e4ti parlamendir\u00fchma esimees Peeter Tali ja v\u00e4liskomisjoni\naseesimees Henn P\u00f5lluaas osalevad ametlikus delegatsioonis Eesti\npresidendi riigivisiidil L\u00e4ti Vabariiki.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Peruu ekspresident Toledo viidi p\u00e4rast v\u00e4ljaandmist vanglassePeruu endine president Alejandro Toledo vangistati p\u00fchap\u00e4eval ehk vaid m\u00f5ni tund p\u00e4rast seda, kui ta saabus tagasi kodumaale p\u00e4rast v\u00e4ljaandmist \u00dchendriikide v\u00f5imude poolt, teatasid v\u00f5imuesindajad ja kohalikud ajakirjanikud.Ekspresidenti s\u00fc\u00fcdistatakse rahapesus ja korruptsioonis oma ametiajal.\nPraegu 77-aastane Toledo tegutses Peruu presidendina aastatel 2001\u20132006.\nAjakirjanike andmetel viidi endine riigipea \u00f5htul helikopteriga Barbadillo vanglasse.\nPeruu prokur\u00f6rid uurivad Brasiilia ehituskonglomeraadi Odebrechtiga seotud laiaulatuslikku altk\u00e4emaksuskandaali, mis raputas kunagi pea kogu regiooni.\nToledot s\u00fc\u00fcdistatakse selles, et ta sai Odebrechtilt miljoneid dollareid vastutasuks ehitust\u00f6\u00f6de riigihankelepingute eest ning prokur\u00f6rid taotlevad talle rohkem kui 20-aastase vangistuse m\u00e4\u00e4ramist."}
{"text":"\u00d5petlik p\u00e4evIga kuu viimsel teisip\u00e4eval kogunevad MT\u00dc Karksi-Nuia Pension\u00e4ride \u00dchenduse jututuppa r\u00f5\u00f5msameelsed inimesed.Seda p\u00e4eva oodatakse v\u00e4ga. Tragid perenaised hoolitsevad suupistete eest ja istet v\u00f5tnud eakad ootavad jututeemasid. \u00dcks on kindel, alati on esimene p\u00e4evakorraline punkt s\u00fcnnip\u00e4evalaste meelespidamine. Seekord \u00f5nnitlesime juubilare Lainet 85., Reeta 80. ja Liiat 87. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul. Igati auv\u00e4\u00e4rne iga! Nii see on, iga elatud aasta on meile kingituseks ja oleme t\u00e4nulikud, mis meile antud on. Soovime, et meie eakad tunneksid end turvaliselt ja oskaksid ning suudaksid igap\u00e4evaselt hakkama saada oma kodus. Nii j\u00e4rgnes p\u00e4ev huvitavate \u00f5petlike teemadega.Kutsutud oli ravimtaimetundja Triinu R\u00f5igas Viljandi haiglast, kes r\u00e4\u00e4kis ravimtaimedest ja nende tarbimise m\u00f5just eakate tervisele. V\u00f5is arvata, et meie vanuses inimesed teavad ja tunnevad ravimtaimi, puu- ja k\u00f6\u00f6givilju, siis \u00f5petuseks saime teada, milliseid ravimtaime teesid ei tohiks tarbida teatud haiguste puhul koos ravimitega. Samuti tuletas meelde, kui oluline on igas eas tervislik toitumine. Oli, mida k\u00f5rva taha panna. Teine k\u00fclaline, Viljandi politseijaoskonna vanemkomissar Elerin Tetsman, r\u00e4\u00e4kis teemal \u201eKuidas \u00e4ra tunda kelmust\". Politseinik t\u00f5i mitmeid n\u00e4iteid erinevatest kelmustest. Ta r\u00f5hutas ettevaatlikkusele ja pani s\u00fcdamele olla t\u00e4helepanelik, mitte vastata tundmatutele telefonik\u00f5nedele, mitte avada petukirju ja mitte avaldada k\u00fcsijatele isiklikke andmeid. Samuti selgitas, kuidas osata \u00e4ra tunda pettust.M\u00f5lemad ettekanded olid \u00e4\u00e4rmiselt huvitavad ja \u00f5petlikud, ait\u00e4h neile.Aeg veeres kiiresti ja Heino p\u00e4evakorraline ettekanne uudistest ja ilmast j\u00e4igi seekord r\u00e4\u00e4kimata.Kohtumiseni j\u00e4rgmisel korral, 25. aprillil.Hetk kojumineku eel.OLGA PALU, MT\u00dc Karksi-Nuia Pension\u00e4ride \u00dchendus"}
{"text":"M\u00e4rtsikuu \u00fcritused Uue-KaristesHoolimata sellest, et 8. m\u00e4rts \u00fcllatas tugeva tuisuga ja m\u00f5ned klubi 60+ osav\u00f5tjad j\u00e4id lausa lumme kinni, t\u00e4histasime siiski kamina\u00f5htul rahvusvahelist naistep\u00e4eva. K\u00fclaliseks oli juba tuntud ja meile mitu korda esinemas k\u00e4inud Soomaa matkajuht Edu Kuill, teemaks \u201eNaised ja loodus.\"Edu r\u00e4\u00e4kis loomadest huvitavaid seiku ja v\u00f5rdles nende k\u00e4itmist inimeste omaga. Vahepeal m\u00e4ngis kitarri ja laulsime koos tuntud laule.Kohalviibinud naised said meestelt lilli.Oli v\u00e4ga meeldiv \u00f5htupoolik, mis ei tahtnud kuidagi l\u00f5ppeda, sest Edut v\u00f5ib l\u00f5pmatuseni kuulata. Ait\u00e4h talle meeldiva kohtumise eest!Klubi 60+ j\u00e4rjekordne kokkusaamine oli esimesel kevadp\u00e4eval, 21. m\u00e4rtsil, \u00f5dusas kaminaruumis.Seekordseks k\u00fclaliseks oli veebipolitseinik Elerin Tetsmann, kes oli v\u00f5tnud kaasa ka meie piirkonnapolitseiniku \u00d5nnela K\u00f5va, et teda meile tutvustada.Seekordne teema oli \u201eKuidas tunda \u00e4ra kelmust.\" Elerin r\u00e4\u00e4kis kui laialdaselt on levinud igasugused kelmused ja t\u00f5i selle kohta v\u00e4rvikaid n\u00e4iteid. Ta andis n\u00f5u, kuidas tuleb tegutseda, kui oled sattunud kelmi ohvriks, millest peab hoiduma ja kuhu kelmist teatada. Ait\u00e4h kasulike n\u00e4pun\u00e4idete eest! Saime ka m\u00f5lema politseiniku kontaktandmed.\u00d5nnitlesime s\u00fcnnip\u00e4evalapsi, kus Elerin laulis meiega kaasa.Ilusat kevade algust k\u00f5igile!J\u00e4rgmine klubi kokkusaamine toimub 18. aprillil kell 13. Kohtumiseni!Veebipolitseinik Elerin tetsmann ja piirkonnapolitseinik \u00d5nnela K\u00f5va h\u00e4id n\u00f5uandeid jagamas.KLUBI 60+"}
{"text":"Turvalise Ostukoha m\u00e4rgis n\u00e4itab veebipoe k\u00f5rget teenindustasetEestis on juba ligi 200 veebipoodi, kes on v\u00e4lja teeninud e-kaubanduse Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgise, mis aitab ka tarbijatel lihtsamini valikut langetada.M\u00e4rgist v\u00e4ljastab ja e-poe tingimustele vastavust monitoorib Eesti E-kaubanduse Liit. \u201eTegemist on kvaliteedim\u00e4rgiga, mille olemasolu on igal veebiostlejal m\u00f5istlik kontrollida,\u201c \u00fctles Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht T\u00f5nu V\u00e4\u00e4t. \u201eTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgis kinnitab, et e-pood on ostlejate jaoks mugav ja kvaliteetse teenindusega \u2013 vastab k\u00f5igiti tagastus-, taganemis- ja garantiin\u00f5uetele, kuvab hindu ning \u00fchikuid korrektselt, k\u00f5ik m\u00fc\u00fcgi- ja transporditingimused vastavad seadustele, pangan\u00f5uetele, isikuandmed on h\u00e4sti hoitud ja nii edasi. M\u00e4rgist kandvate e-kauplejate puhul ei pea ostja muretsema, kas kaupmees aktsepteerib 14-p\u00e4evast tagastamis\u00f5igust, kannab kauba tagastamisel kogu raha tagasi ning kuvab ostu tehes k\u00f5iki vajalikke linke ja blankette. Kui pood vastab 100% k\u00f5igile tingimustele, siis v\u00e4ljastab liit usaldusm\u00e4rgise. M\u00e4rgise olemasolu on seega kasulik nii veebipoele, sest aitab kvaliteedim\u00f5\u00f5dikud t\u00e4pselt paika panna, kuid see v\u00f5imaldab ka tarbijatel h\u00f5lpsamalt orienteeruda.\u201c\nE-kaubandus kasvab Eestis v\u00e4ga kiiresti ja l\u00e4heneb juba 25% kaubanduse kogumahust, kuna kaupmehed panustavad ulatuslikult e-kanalitesse, v\u00f5imaldades tarbijatel diivanilt t\u00f5usmata kiiresti v\u00f5rrelda k\u00fcmnete e-poodide pakkumisi ja mugavalt ostuotsuseid teha.\nEestis on \u00fcheksa inimest k\u00fcmnest e-ostlemisega kokku puutunud ning kolmveerand Eesti elanikkonnast teeb e-oste aktiivselt. E-ostlemine kasvas Eestis eelmisel aastal 34% ning eestlased tegid e-poodidest oste juba 3,5 miljardi euro eest. Veebipoodides on tooted saadaval \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt ning kulutamata j\u00e4\u00e4b aeg parkimiskoha otsimisele, poodides k\u00e4imisele ja j\u00e4rjekorras seismisele.\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgise omanikke on v\u00f5imalik vaadata siit. Nende seas on ka br\u00e4ndiriietele keskendunud kauplusekett Denim Dream, kelle veebiplatvorm p\u00e4lvis Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise juba 2015. aastal, kui ettev\u00f5te astus Eesti E-kaubanduse Liidu liikmeks. \u201eSoovisime klientidele e-ostlemiseks anda kindlustunnet ja seet\u00f5ttu otsustasime ka m\u00e4rgist taotleda,\u201c kommenteeris Denim Dreami E-poe juhataja Jaanika Murdj\u00f5e.\nSamadel p\u00f5hjustel taotles Turvalise Ostukoha m\u00e4rgist eelmisel aastal ka koduelektroonika ja digikaupade jaem\u00fc\u00fcgikett Klick. Ehkki keti juhatuse liikme Kaire Koiki s\u00f5nul eelistavad Klicki kliendid oma oste sooritada valdavalt f\u00fc\u00fcsilistes kauplustes, on ka tema hinnangul e-kaubanduse kliente hoogsalt lisandumas, kelle jaoks on oluline meeldiv ja turvaline ostukogemus.\n\u201eUsume, et v\u00f5rreldes e-kauplustega, kellel antud m\u00e4rgis puudub, oleme kliendi jaoks usaldusv\u00e4\u00e4rsemad,\u201c lisas Murdj\u00f5e. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise kasutamine n\u00e4itab, et e-pood on erilist r\u00f5hku p\u00f6\u00f6ranud teeninduskvaliteedile ja klientide meeldiva ostukogemuse tagamisele. M\u00e4rgis peegeldab omakorda tarbijatele e-poe alusv\u00e4\u00e4rtusi ja aitab kaasa e-poe usaldusv\u00e4\u00e4rsusele.\n\u00dchtlasi garanteerib usaldusm\u00e4rgis, et e-pood l\u00e4htub oma tegevuses seadustest ja normidest ning arvestab ostjate \u00f5igustega. Igal aastal tuvastab Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (TTJA) sadu e-poode, kes eiravad e-poodidele kehtestatud reegleid, kusjuures suur osa teeb seda teadmatusest. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise teeninud ettev\u00f5tted on l\u00e4binud p\u00f5hjaliku hindamise. Eesti E-kaubanduse Liit kontrollib m\u00e4rgisega t\u00e4histatud poode pidevalt, seega saab klient olla kindel tingimustele vastavuse ajakohasuses.\n\u201eVaid 1% e-poodidest, kes on taotlenud Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist, on selle saanud kohe nii, et e-poes poleks olnud vaja teha muudatusi. See n\u00e4itab ka m\u00e4rgise olulisust turul ning annab tarbijale kindluse, et antud e-pood on teadlik kohustustest ning t\u00e4idab ja kaitseb k\u00f5iki tarbija\u00f5igusi,\u201c r\u00e4\u00e4kis V\u00e4\u00e4t.\nTarbijad on muutunud \u00fcha teadlikumaks, mist\u00f5ttu eelistavad e-poode, kus on osteldes k\u00f5ikide andmete turvalisus tagatud. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise kasutamine suurendab seega klientide huvi e-poe vastu ja potentsiaalselt ka m\u00fc\u00fcki. \u201eOtsest seost numbrite ja Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise vahel on raske luua, ent klientide ostuk\u00e4itumist e-poes on see meie hinnangul siiski positiivselt m\u00f5jutanud,\u201c kommenteeris Murdj\u00f5e.\nM\u00f5ni pelgab internetis oste teha, kuna kardab langeda pettuse ohvriks. Usaldusm\u00e4rgist kandvate e-poodide puhul saab tarbija olla kindel, et nende veebikaupluste vastu ei ole esitatud pretensioone ning kaup j\u00f5uab kliendini probleemideta. Klicki juhatuse liikme Kaire Koiki hinnangul annab Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise omamine e-poodidele konkurentsieelise nende veebipoodidega v\u00f5rreldes, kes oma klientide turvalisusele ei p\u00f6\u00f6ra niiv\u00f5rd suurt t\u00e4helepanu.\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgisega e-pood on kohustatud kuvama m\u00e4rgise logo e-poe esilehel, kus see on ostjatele lihtsasti leitav. Logo peab olema lingitud Eesti E-kaubanduse Liidu lehele, kus ostja saab kontrollida, kas e-poel on \u00f5igus m\u00e4rgise kandmiseks.\nKui sa ei leia aga e-poelt Turvalise Ostukoha m\u00e4rgist, siis vaata kindlasti, kas e-pood on registreeritud Eestis v\u00f5i m\u00f5nes muus riigis ja mis andmeid ta enda kohta avaldab. Euroopa Liidus registreeritud e-poodidel on seadusega ette n\u00e4htud andmete avaldamine, mis v\u00f5imaldab neid identifitseerida. E-poe veebilehel peab kindlasti olema j\u00e4rgmine teave: ettev\u00f5tte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul p\u00f6\u00f6rduda. Kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ja garantii tingimused, mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup ning kes kannab tagastamiskulud. Nende andmete puudumisel ei ole tegemist seadusekuuleka kauplejaga. Enne ostu sooritamist tee kindlaks, kas m\u00fc\u00fcjaks on juriidiline v\u00f5i eraisik. Kui m\u00fc\u00fcja on eraisik, ei laiene ostule v\u00f5i teenuse tellimisele seadusest tulenevad tarbijat kaitsvad s\u00e4tted ja tarbija\u00f5igused \u2013 n\u00e4iteks pretensiooni esitamise \u00f5igus, 14-p\u00e4evane taganemis\u00f5igus jms. Sama probleem tekib, kui ostad v\u00e4ljaspoolt Euroopa Liitu, sest siis ei pruugi sulle kehtida tagastamis\u00f5igus.\nNii m\u00f5nigi suurem pank on e-kaupmehele soovitanud k\u00f5igepealt taotleda Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist ja alles peale m\u00e4rgise saamist pangaga koost\u00f6\u00f6ks tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Selline tagasiside on tunnustus Turvalise Ostukoha m\u00e4rgisele.\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist on v\u00f5imalik taotleda siit.\n"}
{"text":"Ettevaatust, uues petuskeemis kasutatakse rahamuulasidSEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk hoiatab taas hoogustunud telefonipettuste eest.\nAutor: SEB Pank\nEsimeses kvartalis registreeriti peaaegu viis korda rohkem telefonipettusi kui 2022. aasta neljandas kvartalis. Ligi viis korda kasvas ka kahjusumma.\n\u201eKui eelmise aasta keskpaigast oli n\u00e4ha telefonipettuste langust, siis t\u00e4navu on see pettuse t\u00fc\u00fcp hoogustunud. Uue n\u00e4htusena n\u00f5uavad kurjategijad ohvrilt ka sularaha,\u201c \u00fctles SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk pressiteate vahendusel.\n\u201eV\u00f5ib \u00f6elda, et see pettuse liik t\u00f5usis taas tuhast ja v\u00e4ga v\u00f5imsalt. Kui v\u00f5rrelda eelmise k\u00f5rgajaga, n\u00e4iteks 2022 esimese kvartaliga, siis aastaga oli kasv 1,5-kordne,\u201c m\u00e4rkis Kukk.\nSagenenud on ka juhtumid, kus heausklikud inimesed lasevad kanda oma kontole v\u00f5\u00f5ra raha ja annavad selle sularahas v\u00f5\u00f5rale, aidates nii kaasa kuriteo toimepanemisele.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Pangal \u00f5nnestus kelmilt 10 000 eurot tagasi saadaTALLINN, 24. aprill, BNS \u2013 Pangal \u00f5nnestus tagasi saada 10 000 eurot, mille hiidlane kelmi veenva jutu peale teiste inimeste kontodele kandis.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus v\u00f5eti Messengeri kaudu \u00fchendust 75-aastase Hiiumaa elanikuga, keda veendi vestluste k\u00e4igus tegema erinevatele inimestele raha\u00fclekandeid, teatas BNS-ile L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja. Hiidlane kandis aprillis teiste inimeste kontodele 10 000 eurot.\nKelmuse avastamisel t\u00fchistas pank maksed ja kannatanu sai \u00fclekantud raha tagasi. Politsei alustas kelmuse uurimiseks reedel kriminaalmenetlust.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Turvalise Ostukoha m\u00e4rgis n\u00e4itab veebipoe k\u00f5rget teenindustasetEestis on juba \u00fcle 200 veebipoe, kes on v\u00e4lja teeninud Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgise, mis aitab ka tarbijatel lihtsamini valikut langetada.\nEesti E-kaubanduse Liit koondab rohkem kui 500 usaldusv\u00e4\u00e4rset e-kauplejat ja suunan\u00e4itajat. Kasvatame e-kaubandust koos!\nM\u00e4rgist v\u00e4ljastab ja e-poe tingimustele vastavust monitoorib Eesti E-kaubanduse Liit. \u201eTegemist on kvaliteedim\u00e4rgiga, mille olemasolu on igal veebiostlejal m\u00f5istlik kontrollida,\u201c kinnitab Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht T\u00f5nu V\u00e4\u00e4t. \u201eTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgis kinnitab, et e-pood on ostlejate jaoks mugav ja kvaliteetse teenindusega \u2013 vastab k\u00f5igiti tagastus-, taganemis- ja garantiin\u00f5uetele, kuvab hindu ning \u00fchikuid korrektselt, k\u00f5ik m\u00fc\u00fcgi- ja transporditingimused vastavad seadustele, pangan\u00f5uetele, isikuandmed on h\u00e4sti hoitud ja nii edasi. M\u00e4rgist kandvate e-kauplejate puhul ei pea ostja muretsema, kas kaupmees aktsepteerib 14-p\u00e4evast tagastamis\u00f5igust, kannab kauba tagastamisel kogu raha tagasi ning kuvab ostu tehes k\u00f5iki vajalikke linke ja blankette. Kui pood vastab 100% k\u00f5igile tingimustele, siis v\u00e4ljastab liit usaldusm\u00e4rgise. M\u00e4rgise olemasolu on seega kasulik nii veebipoele, sest aitab kvaliteedim\u00f5\u00f5dikud t\u00e4pselt paika panna, kuid see v\u00f5imaldab ka tarbijatel h\u00f5lpsamalt orienteeruda.\u201c\nE-kaubandus kasvab Eestis v\u00e4ga kiiresti ja l\u00e4heneb juba 25% kaubanduse kogumahust, kuna kaupmehed panustavad ulatuslikult e-kanalitesse, v\u00f5imaldades tarbijatel diivanilt t\u00f5usmata kiiresti v\u00f5rrelda k\u00fcmnete e-poodide pakkumisi ja mugavalt ostuotsuseid teha.\nEestis on e-ostlemisega kokku puutunud \u00fcheksa inimest k\u00fcmnest ja kolmveerand Eesti elanikkonnast teeb e-oste aktiivselt. E-ostlemine kasvas Eestis eelmisel aastal 34% ja eestlased tegid e-poodidest oste juba 3,5 miljardi euro eest. Veebipoodides on tooted saadaval \u00f6\u00f6p\u00e4ev ringi ning kulutamata j\u00e4\u00e4b aeg parkimiskoha otsimisele, poodides k\u00e4imisele ja j\u00e4rjekorras seismisele.\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgise omanikke on v\u00f5imalik vaadata siit. Nende seas on ka br\u00e4ndiriietele keskendunud kauplusekett Denim Dream, kelle veebiplatvorm p\u00e4lvis Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise juba 2015. aastal, kui ettev\u00f5te astus Eesti E-kaubanduse Liidu liikmeks. \u201eSoovisime klientidele e-ostlemiseks anda kindlustunnet ja seet\u00f5ttu otsustasime ka m\u00e4rgist taotleda,\u201c kommenteeris Denim Dreami e-poe juhataja Jaanika Murdj\u00f5e.\nSamadel p\u00f5hjustel taotles Turvalise Ostukoha m\u00e4rgist eelmisel aastal ka koduelektroonika ja digikaupade jaem\u00fc\u00fcgikett Klick. Ehkki keti juhatuse liikme Kaire Koiki s\u00f5nul eelistavad Klicki kliendid oma oste sooritada valdavalt f\u00fc\u00fcsilistes kauplustes, on ka tema hinnangul hoogsalt lisandumas e-kaubanduse kliente, kelle jaoks on oluline meeldiv ja turvaline ostukogemus.\n\u201eUsume, et v\u00f5rreldes e-kauplustega, kellel antud m\u00e4rgis puudub, oleme kliendi jaoks usaldusv\u00e4\u00e4rsemad,\u201c lisas Murdj\u00f5e. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise kasutamine n\u00e4itab, et e-pood on erilist r\u00f5hku p\u00f6\u00f6ranud teeninduskvaliteedile ja klientide meeldiva ostukogemuse tagamisele. M\u00e4rgis peegeldab omakorda tarbijatele e-poe alusv\u00e4\u00e4rtusi ja aitab kaasa e-poe usaldusv\u00e4\u00e4rsusele.\n\u00dchtlasi garanteerib usaldusm\u00e4rgis, et e-pood l\u00e4htub oma tegevuses seadustest ja normidest ning arvestab ostjate \u00f5igustega. Igal aastal tuvastab Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (TTJA) sadu e-poode, kes eiravad e-poodidele kehtestatud reegleid, kusjuures suur osa teeb seda teadmatusest. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise teeninud ettev\u00f5tted on l\u00e4binud p\u00f5hjaliku hindamise. Eesti E-kaubanduse Liit kontrollib m\u00e4rgisega t\u00e4histatud poode pidevalt, seega saab klient olla kindel tingimustele vastavuse ajakohasuses.\nVaid 1% e-poodidest, kes on taotlenud Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist, on selle saanud kohe nii, et e-poes poleks olnud vaja teha muudatusi. See n\u00e4itab ka m\u00e4rgise olulisust turul ning annab tarbijale kindluse, et antud e-pood on teadlik kohustustest ning t\u00e4idab ja kaitseb k\u00f5iki tarbija\u00f5igusi.\nTarbijad on muutunud \u00fcha teadlikumaks, mist\u00f5ttu eelistavad e-poode, kus on osteldes k\u00f5ikide andmete turvalisus tagatud. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise kasutamine suurendab seega klientide huvi e-poe vastu ja potentsiaalselt ka m\u00fc\u00fcki. \u201eOtsest seost numbrite ja Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise vahel on raske luua, ent klientide ostuk\u00e4itumist e-poes on see meie hinnangul siiski positiivselt m\u00f5jutanud,\u201c kommenteeris Murdj\u00f5e.\nM\u00f5ni pelgab internetis oste teha, kuna kardab langeda pettuse ohvriks. Usaldusm\u00e4rgist kandvate e-poodide puhul saab tarbija olla kindel, et nende veebikaupluste vastu ei ole esitatud pretensioone ning kaup j\u00f5uab kliendini probleemideta. Klicki juhatuse liikme Kaire Koiki hinnangul annab Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise omamine e-poodidele konkurentsieelise nende veebipoodidega v\u00f5rreldes, kes oma klientide turvalisusele niiv\u00f5rd suurt t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ra.\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgisega e-pood on kohustatud kuvama m\u00e4rgise logo e-poe esilehel, kus see on ostjatele lihtsasti leitav. Logo peab olema lingitud Eesti E-kaubanduse Liidu lehele, kus ostja saab kontrollida, kas e-poel on \u00f5igus m\u00e4rgise kandmiseks.\nKui sa ei leia aga e-poelt Turvalise Ostukoha m\u00e4rgist, siis vaata kindlasti, kas e-pood on registreeritud Eestis v\u00f5i m\u00f5nes muus riigis ja mis andmeid ta enda kohta avaldab. Euroopa Liidus registreeritud e-poodidel on seadusega ette n\u00e4htud andmete avaldamine, mis v\u00f5imaldab neid identifitseerida. E-poe veebilehel peab kindlasti olema j\u00e4rgmine teave: ettev\u00f5tte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide korral p\u00f6\u00f6rduda. Samuti kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ja garantii tingimused, mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup ning kes kannab tagastamiskulud. Nende andmete puudumisel ei ole tegemist seaduskuuleka kauplejaga. Enne ostu sooritamist tee kindlaks, kas m\u00fc\u00fcja on juriidiline v\u00f5i eraisik. Kui m\u00fc\u00fcja on eraisik, ei laiene ostule v\u00f5i teenuse tellimisele seadusest tulenevad tarbijat kaitsvad s\u00e4tted ega tarbija\u00f5igused \u2013 n\u00e4iteks pretensiooni esitamise \u00f5igus, 14-p\u00e4evane taganemis\u00f5igus jms. Sama probleem tekib, kui ostad v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu, sest siis ei pruugi sulle kehtida tagastamis\u00f5igus.\nNii m\u00f5nigi suurem pank on e-kaupmehele soovitanud k\u00f5igepealt taotleda Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist ja alles p\u00e4rast m\u00e4rgise saamist pangaga koost\u00f6\u00f6ks tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Selline tagasiside on tunnustus Turvalise Ostukoha m\u00e4rgisele.\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist on v\u00f5imalik taotleda siit."}
{"text":"Raha tagastada lubanud kelmid petsid naiselt v\u00e4lja \u00fcle 21 000 euroTALLINN, 24. aprill, BNS \u2013 Kelmid lubasid varem pettuse ohvriks langenud naisele raha tagasi hankida, kuid petsid selle asemel hoopis v\u00e4lja \u00fcle 21 000 euro.\nM\u00f6\u00f6dnud reedel p\u00f6\u00f6rdus politseisse 69-aastane naine, kellega \u00fchendust v\u00f5tnud kelmid lubasid aidata varem kelmuse ohvriks langenud naisel oma raha tagasi saada, teatas BNS-ile L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja. Kelmid v\u00e4itsid, et saavad naisele abiks olla, kui ta teeb makseid v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Naine kaotas kelmuse l\u00e4bi 21 200 eurot.\u00a0\nSamal p\u00e4eval teatas 63-aastane naine politseile, et talle helistas vene keelt r\u00e4\u00e4kinud kelm, kes esitles end politseinikuna. Naisele \u00f6eldi, et tema nimele tahetakse v\u00f5tta laenu ja tegevuse peatamiseks tuleb seda j\u00e4ljendada. K\u00f5ne suunati edasi Swedbanki turvateenistuse t\u00f6\u00f6tajale, kes v\u00f5ttis naise telefoniekraani \u00fcle ja juhendas, mida teha. Naine sisestas enda Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid. Naise kontole laekus 9400 suurune laen ning seej\u00e4rel kanti v\u00f5\u00f5rale kontodele edasi 4500 ja 5000 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"K\u00fclalislahkelt naiselt viidi suur summa rahaPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus 74-aastane naine, kellele tulid 8.aprillil k\u00fclla kaks v\u00f5\u00f5rast inimest, kes s\u00f5id ja tarvitasid tema juures ka alkoholi. Kui inimesed lahkusid avastas naine, et kaduma on l\u00e4inud 40 000 eurot.21. aprillil teatas 63-aastane naine politseile, et talle helistas vene keelt r\u00e4\u00e4kinud kelm, kes esitles end politseiametnikuna. Naisele \u00f6eldi, et tema nimele tahetakse v\u00f5tta laenu ja tegevuse peatamiseks tuleb seda j\u00e4ljendada.\nK\u00f5ne suunati edasi Swedbanki turvateenistuse t\u00f6\u00f6tajale, kes v\u00f5ttis naise telefoniekraan \u00fcle ja juhendas, mida teha. Naine sisestas enda Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid. Naise kontole laekus laen summas 9400 eurot ning seej\u00e4rel kanti v\u00f5\u00f5rale kontodele edasi 4500 ja 5000 eurot.\n21. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 69-aastane naine, kelle poole p\u00f6\u00f6rdunud kelmid lubasid aidata varem kelmuse ohvriks langenud naisel oma raha tagasi saada. Kelmid v\u00e4itsid, et saavad naisele abiks olla, kui ta teeb makseid v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Kelmusega tekitatud kahju on 21 200 eurot."}
{"text":"Telefonikelm pettis eakalt v\u00e4lja 20 000 euroReedel, 21. aprillil teatati politseile\u00a0Tartumaal toimunud kahest juhtumist, kus kelmid v\u00f5tsid \u00fchendust eakatega ning veensid neid panga\u00fclekandeid tegema.\u00a0\u00dchel juhul esitleti end Swedbanki\u00a0t\u00f6\u00f6tajana.21. aprillil teatas 63-aastane naine politseile, et talle helistas vene keelt r\u00e4\u00e4kinud kelm, kes esitles end politseiametnikuna, teavitab\u00a0Politsei- ja Piirivalveamet.Naisele \u00f6eldi, et tema nimele tahetakse v\u00f5tta laenu ja tegevuse peatamiseks tuleb seda j\u00e4ljendada. K\u00f5ne suunati edasi Swedbanki turvateenistuse t\u00f6\u00f6tajale, kes v\u00f5ttis naise telefoniekraan \u00fcle ja juhendas, mida teha. Naine sisestas enda Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid. Naise kontole laekus laen summas 9400 eurot ning seej\u00e4rel kanti v\u00f5\u00f5rale kontodele edasi 4500 ja 5000 eurot.Swedbank on varem teatanud, et nad\u00a0ei k\u00fcsi klientidelt kunagi telefonis PIN koode ja nad teevad politseiga koost\u00f6\u00f6d petiste tabamiseks.Teine juhtum leidis aset samuti 21. aprillil, kui p\u00f6\u00f6rdus politseisse 69-aastane naine, kelle poole p\u00f6\u00f6rdunud kelmid lubasid aidata varem kelmuse ohvriks langenud naisel oma raha tagasi saada. Kelmid v\u00e4itsid, et saavad naisele abiks olla, kui ta teeb makseid v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Kelmusega tekitatud kahju on 21 200 eurot."}
{"text":"Kahtlused kliimamuutuste osas kasvavad \u00fcle maailmaAmeerika \u00dchendriikides ja teistes maailma riikides l\u00e4bi viidud k\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et inimtekkelistes kliimamuutustes kahtlevate inimeste hulk suureneb \u00fcle maailma.\nChicago \u00dclikooli l\u00e4bi viidud uuringust selgub, et inimtegevust peab kliimamuutuste p\u00f5hjuseks 49 protsenti vastanuist. Viis aastat tagasi oli see number 60 protsenti. 2022. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud uuringuettev\u00f5tte IPSOS k\u00fcsitlus, mis kattis \u2154 maailma rahvastikust n\u00e4itab, et ligi neli inimest k\u00fcmnest usub, et kliimamuutuste p\u00f5hjuseks on peamiselt looduses toimuvad protsessid, vahendab Daily Sceptic.\nChicago \u00dclikooli Energiapoliitika Instituudi (Energy Policy Institute at the University of Chicago; EPIC) uuringust selgub lisaks, et 70 protsenti ameeriklastest ei soovi kliimamuutustega v\u00f5itlemisele kulutada rohkem kui kaks ja pool dollarit n\u00e4dalas. Vaatamata aastak\u00fcmneid kestnud viimsep\u00e4eva propagandale, mille eesm\u00f6rgiks on sundida inimesed elama kollektivitslikus nulle heitmetega \u00fchiskonnas, pole suurem osa ameeriklasi valmis kliimamuutuste peatamiseks \u00e4ra andma isegi oma taskusse seisma j\u00e4\u00e4nud m\u00fcnte.\u00a0\nEPICu ja IPSOSe uuringud osutavad kliimamuutuseid saatva n\u00f5ndanimetatud \"v\u00e4ljakujunenud\" teaduse p\u00f5him\u00f5ttelisele veale, mis v\u00e4idab, et fossiilk\u00fctuseid p\u00f5letavad inimesed on kliimakahjude peamised s\u00fc\u00fcdlased. Tegemist on ainult h\u00fcpoteesiga ja t\u00e4naseni pole seda mitte \u00fcheski teadust\u00f6\u00f6s osatud \u00e4ra t\u00f5estada. Looduses toimuvad protsessid on kliimamuutustele paremaks selgituseks. Samuti on suurenenud pelgus, et peavoolu kliimateadus on \u00e4\u00e4rmiselt korrumpeerunud, selle edendamiseks kasutatakse vigaseid andmeid, pseudoteduslikku mudeldamist ja otseselt poliitilisi eesm\u00e4rke teenivat andmete valikulist kasutamist.\u00a0\u00a0\u00a0\nHuvitaval kombel on kliimamuutustes kahtlejate hulk Ameerika \u00dchendriikides suurenenud eelk\u00f5ige demokraatide ja poliitiliselt s\u00f5ltumatute inimeste hulgas.\u00a0\u00a0\nAlates 2018. aastast on kahanenud t\u00e4iskasvanud inimeste hulk, kes arvavad, et kliimamuutused on peamiselt tingitud inimtegevusest. K\u00fcsimus: kas te arvate, et kliimamuutused on t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt p\u00f5hjustatud inimtegevusest? Kas te arvate, et kliimamuutused on p\u00f5hjustatud v\u00f5rdsel m\u00e4\u00e4ral inimtegevusest ja looduslikest p\u00f5hjusest? Kas te arvate, et kliimamuutused on p\u00f5hjustatud ainult looduses toimuvatest loomulikest muutustest. (Oran\u017e joon: k\u00f5ik vastanud; sinine joon: demokraadid; punane: vabariiklased; hall: s\u00f5ltumatud.)\u00a0\nEPICu uuringus leiti samuti, et kahtlused kliimamuutuste ametlike jutupunktide osas on kasvanud ka 18\u201329 aastaste inimeste seas.\u00a0\nIPSOSe uuringus leiti, et kliimaskepsise hulk on sarnane k\u00f5igis vanuser\u00fchmades. Sarnaselt EPICuga selgus, et kliiman\u00e4gemuse juures on t\u00e4htsad poliitilised eelistused. Seitsmes riigis, kus uuriti vastajate poliitilisi eelistusi, olid kliimaskeptikud 28 protsenti vasakpoolsete- ja 50 protsenti paremate poliitiliste j\u00f5udude toetajatest.\nInimetekeliste kliimamuutuste k\u00f5hkluste suurenemise taga v\u00f5ib olla ka inimeste suurem teadlikkus, mida null heitmetega maailma poole liikumine tegelikult kaasa toob.\n\u00dchendkuningriigi teadlaste poolt koostatud FIRES Uuringus, milles teadlaste poolt \u00fcritatakse anda t\u00e4psem pilt, mida t\u00e4nased kliimapoliitikad endast kujutavad, kirjutatakse: null heitmed t\u00e4hendavad, et 2050. aastal tohib toitu pliidil ja ahjus k\u00fcpsetada 60 protsendi mahus t\u00e4nasest. 30 aasta p\u00e4rast pole toidulaual enam veise- ega lambaliha. Pea kogu lennu-ja laevaliiklus pannakse seisma. Maanteid tohib kasutada 60 protsendi ulatuses t\u00e4nasest. Tsementi enam ei toodeta ja ainus saadaolev teras on taask\u00e4ideldud.\nUuringu autorite s\u00f5nul on sellised j\u00e4reldused koosk\u00f5las \u00dcRO\/WEFi Agenda 21ga, \u00dcRO programmiga \"Maailm 2050. aastal\" ja WEFi Suure L\u00e4htestamisega.\u00a0\u00a0\nMaailmakuulus tuumateadlane Dr Wallace Manheimer hoiatas hiljuti, et p\u00fcrgimine \"null heitmete\" poole toob kaasa t\u00e4nase tsivilisatsiooni l\u00f5pu.\u00a0\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Tohver: Ukraina partner v\u00f5ib Slava Ukraini auditiks t\u0161ekke v\u00f5ltsida   Pettusekahtlustuse t\u00f5ttu auditeeritava MT\u00dc Slava Ukraini Ukraina partner v\u00f5ib tagantj\u00e4rgi kuluaruandeid v\u00f5ltsida, \u00fctles Slava Ukraini n\u00f5ukogu esimees Kristo Tohver. Auditi esimene osa peaks valmima l\u00e4hin\u00e4dalatel.   Tohver liitus Slava Ukrainiga selle aasta m\u00e4rtsi alguses, kui loodi MT\u00dc n\u00f5ukogu. \"Ma olin Slava Ukraini MT\u00dc liikmeks astunud k\u00fcll juba eelmise aasta alguses, aga formaalsed juriidilised kohustused sain ma n\u00fc\u00fcd, kui skandaal lahvatas ehk 10. m\u00e4rtsil,\" r\u00e4\u00e4kis Tohver. Tohveri s\u00f5nul sai ta kuulda kahtlustest Ukraina partnerite kohta Ilmar Raagi kaudu. \"Raag toimetab ju ka Ukrainas. Tal on seal saunaprojektid ja inimesed suhtlevad omavahel. Ehk siis kuskil veebruari keskpaigas tuli esimene k\u00f5ne, et kuulge, midagi v\u00f5ib-olla. Tollel hetkel ei olnud midagi konkreetset, lubati materjale koondada ja siis kuskil m\u00e4rtsi alguses istusime esimest korda n\u00f5uandva koguga maha ja vaatasime neid vihjeid ja fakte, mis meieni olid Ukrainast j\u00f5udnud, ja otsustasime teha MT\u00dc juhatusele arup\u00e4ringu nende dokumentide kohta,\" r\u00e4\u00e4kis Tohver. \"T\u00e4naste faktide p\u00f5hjal, eriti n\u00fc\u00fcd vaadates seda IC Constructioni kasumiaruannet, millega on v\u00e4ga raske juba vaielda, siis minu hinnang on, et see Ukraina partner on selgelt Lehtmet ja MT\u00dc Slava Ukrainit petnud: teeninud selle pealt t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatu kasumi ja see olukord tuleb \u00e4ra lahendada,\" lisas Tohver. Kuidas need lepinguid s\u00f5lmiti ja miks ja kellega, sellele ei oska Tohver vastata, sest et suvel, kui need lepingud tehti, ei olnud ta organisatsiooniga seotud. \"Aga ma olen saanud aru praegu meedia vahendusel, et see partner ei olnud Johanna enda otsitud, vaid see oli l\u00e4bi eri kokkusattumuste niimoodi tekkinud. K\u00f5rvalt vaadates tundus ju loogiline, et selle asemel, et teha asju siin Eestis mitu korda kallimalt, n\u00e4iteks neidsamu kiirabisid siin \u00fcmber ehitada, viidi see tegevus edasi Ukrainasse, sest seal sai odavamalt,\" r\u00e4\u00e4kis Tohver.  Firma v\u00f5ib t\u0161ekke v\u00f5ltsida  MT\u00dc Slava Ukraini revisjon venib. \"Revisjoni kiiruse osas pean ka endale tuhka p\u00e4he raputama, sest lootsime muidugi kiiremini. 10. m\u00e4rtsil, kui me asja avalikustasime, siis oli meil lootus [teha kiiremini]. Aga juba puhtalt selle revisjoni tegija valik oli keeruline protsess. Esiteks ei soovinud keegi seda teha. Teiseks need kuup\u00e4evad, mis saime v\u00f5imalikelt revisjonipakkujatelt, olid pigem s\u00fcgises,\" s\u00f5nas Tohver. Revisjon toimub kahes osas. \"K\u00f5igepealt peab saama selguse sellest, milline dokumentatsioon on \u00fcldse olemas, ehk siis jah, on absoluutselt v\u00f5imalik, et tehakse eriti Ukraina poolt mingeid asju tagantj\u00e4rgi j\u00e4rgi. Eks tuleb p\u00fc\u00fcda seda t\u00f5elisust siis kontrollida,\" \u00fctles Tohver. \"Aga teine pool revisjonist, kui see dokumentatsioon on olemas, ehk kui me n\u00e4eme, milliste dokumentide alusel, mida on tehtud, siis see on t\u00f5husus. Ehk siis \u00fcksk\u00f5ik milliseid dokumente tekitatakse v\u00f5i nad on p\u00e4riselt olemas, tuleb kontrollida nende dokumentide sisu. Ehk kui midagi Ukrainas osteti, siis kas on \u00f5ige hinnaga. See teeb ka selle revisjoni tegemise keeruliseks,\" lausus Tohver. \"Dokumendi auditit oodatakse l\u00e4hin\u00e4dalatel ja siis s\u00f5ltuvalt dokumendi auditi tulemustest saab selle t\u00f5hususe poolega alustada esimesel v\u00f5imalusel,\" lisas Tohver. Lehtme kuulub erakonda Eesti 200 ja sellega seonduvalt on pidanud kommenteerima seda teemat ka erakonna esimees Lauri Hussar, kes pidevalt viitab sellele revisjonile, et k\u00f5igepealt on vaja \u00e4ra oodata revisjoni tulemused. Samas Eesti P\u00e4evalehe vahendusel on teada, et iga neljas eestlaste annetatud euro l\u00e4ks IC Construcionile. \"Ka meie oleme juhatuse k\u00e4est k\u00fcsinud, et miks selline leping s\u00f5lmiti. Ja see on k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus t\u00e4na, millel ei ole t\u00e4na veel v\u00e4ga selget vastust. Ma saan aru Johanna-Mariast, et see leping s\u00f5lmiti sellep\u00e4rast, et IC Construction teostas kohapeal nende projektide elluviimist,\" lisas Tohver. \"K\u00fcsimus on see, miks peab seal vahel olema \u00fcks nn peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja, kes ise neid asju ei tee. Miks ei teinud sedasama All For Victory ehk heategevusfond. Ja mis puudutab seda iga neljandat eurot, mis on l\u00e4inud IC Consructionile, siis k\u00fcsimus on selles, et kui palju sellest rahast, on tegelikult l\u00e4inud ka \u00f5igeks asjaks. Ma ikkagi usun ja loodan, et enamus sellest on l\u00e4inud,\" lausus Tohver.  Tohver: Lehtme pole kasu saanud  Lehtme on varem IC Constructioni ja All For Victory meeskonda kaitsnud. \"Lehtme esimene reaktsioon, kui meie tulime v\u00e4lja selle infoga, oli pigem valuline. See on ju m\u00f5istetav, sa oled inimestega teinud aasta aega koost\u00f6\u00f6d v\u00e4ga keerulistes situatsioonides ja sa usaldad neid v\u00f5i v\u00e4hemalt nii ma usun. Selle t\u00f5ttu v\u00f5ib-olla need reaktsioonid tal alguses sellised olid,\" r\u00e4\u00e4kis Tohver.  T\u00e4naseks on Lehtme v\u00e4ga selgelt aru saanud, et teda on petetud, s\u00f5nas Tohver. \"Lehtme kasuks tuleb \u00f6elda see, et t\u00e4na, et meie koost\u00f6\u00f6 temaga on igati korrektne ja me oleme \u00fchel pool lauda ehk et tema huvi on t\u00e4pselt samamoodi v\u00f5imalikult h\u00e4sti ja p\u00f5hjalikult aru saada, mis siis tegelikult valesti l\u00e4ks. Kas politseil palutakse uurimine alustada, s\u00f5ltub sellest, mida revisjon n\u00e4itab: millised dokumendid on olemas, millised dokumendid on t\u00f5elised ja mis on nende dokumentide taga, Tohverile teadaolevalt pole Lehtme annetustest isiklikku kasu saanud. Tohver ei tea veel, kas p\u00f6\u00f6rduda IC Constructioni vastu kohtusse. \"V\u00e4ga raske sellele t\u00e4na vastata, kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik on, siis tuleks minna. Aga ma \u00fctlen veelkord - see ju l\u00f5puks s\u00f5ltub t\u00e4pselt, milliseid dokumente nad meile esitavad,\" s\u00f5nas Tohver. Tohver m\u00f6\u00f6nis, et mainekahju Slava Ukrainile on olnud meeletu. \"Veel hullem oleks olnud, kui sellega ei oleks tegeletud. Ehk revisjoni tegemine on ainuv\u00f5imalik viis. V\u00e4ga tore, et selle vastu on tegelikult huvi nii suur, see kindlasti puhastab seda keskkonda,\" lisas ta. \"T\u00e4na teeme k\u00f5ik endast oleneva, et iga edasine sent, mis Slava poolt v\u00e4lja l\u00e4heb, oleks optimaalne ja t\u00f5hus ja m\u00f5istlikult tehtud,\" s\u00f5nas Tohver.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mari Peegel, intervjueerisid Bert J\u00e4rvet ja Margus Kamlat    \t\t\t\t\tAllikas:  Raadio 2, \"Hommik!\"   "}
{"text":"Mees kaotas veebikelmile mitusada eurot21. aprillil p\u00f6\u00f6rdus Valgamaal politseisse 35-aastane mees, kes tellis veebipoest suverehvid, kuid sai petta.Mees tasus arve, ent pole t\u00e4naseni kaupa k\u00e4tte saanud ja raha ei ole talle tagastatud.\nEttev\u00f5ttega pole ostja \u00fchendust saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 235 eurot."}
{"text":"Politseikindral Elmar Vaher kohvitas \u00fcllatava kaaslasega. \u00abEi olnud midagi ametialast!\u00bbP\u00e4ikeselisel esmasp\u00e4eval v\u00f5is Tallinna vanalinna kohvikus silmata endist PPA\u00a0peadirektorit\u00a0Elmar Vaherit\u00a0vestlemas m\u00f5tlikult\u00a0Tallinna linnavalitsuse kommunikatsioonidirektori Kirsti Ruuliga. Kirsiks tordil ootas kohviku ees v\u00f5lak\u00fctt Ants P\u00e4\u00e4r.Esmasp\u00e4eva keskp\u00e4eval\u00a0m\u00e4rkas\u00a0t\u00e4helepanelik\u00a0lugeja Tallinnas M\u00fc\u00fcrivahe t\u00e4naval\u00a0asuvasse Reval Cafe kohvikusse sisenemas\u00a0endist\u00a0politsei- ja piirivalveameti peadirektorit Elmar Vaherit.\u00a0Ta k\u00f5rvaldati hiljuti teenistusest kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu.\u00a0\nToimetusele fotod saatnud isiku s\u00f5nul oli Vaheril legendaarse Valli baari k\u00f5rval asuvasse\u00a0kohvikusse minnes n\u00e4pus\u00a0portfell.\u00a0Naisterahvaga rahvast t\u00e4is kohvikus maha istunud Vaheril aga erilist tuju ei paistnud olevat.\u00a0\u00abOli kuidagi v\u00e4ga stressis, mureliku ja m\u00f5tliku n\u00e4oga,\u00bb nentis endist PPA peadirektorit silmanud kohvikus viibinu.\u00a0Ka fotodelt on n\u00e4ha, et k\u00e4sil oli t\u00f5sisem vestlus.\nElmar Vaheri kaaslaseks oli Tallinna linnavalitsuse\u00a0kommunikatsioonidirektor\u00a0Kirsti Ruul. Viimane s\u00f5nas, et see ei olnud ametialane kohtumine.\u00a0\u00abMe oleme Elmariga vanad endised kolleegid ja v\u00e4ga head tuttavad,\u00a0k\u00e4isime koos s\u00f6\u00f6mas,\u00bb\u00a0nentis Ruul.\u00a0\nVanalinnas asuva kohviku Reval ees parkis ka legendaarne v\u00f5lak\u00fctt Ants P\u00e4\u00e4r. Kas tegu oli juhusega, j\u00e4\u00e4b vaid asjaosaliste endi teada.\n\nAnts P\u00e4\u00e4r enda Mercedese k\u00f5rval. \u00a0\nLugeja foto\n\nPaar n\u00e4dalat tagasi kirjutas Postimees, et teenistusest k\u00f5rvaldamise ajal makstakse Elmar Vaherile \u00fches kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid sellist tasu ei pruugi Vaher siiski kaua saada. Teenistusest k\u00f5rvaldamine ning sellega seotud v\u00e4hendatud t\u00f6\u00f6tasu kehtivad kuni Vaheri teenistussuhte l\u00f5ppemiseni v\u00f5i seni, kuni kestab tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus.\n\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle Kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus\u00a0 sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nEsitatud on esialgne kahtlustus, mis v\u00f5ib\u00a0prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\n"}
{"text":"London kehtestas Iraani islamirevolutsiooni kaardiv\u00e4ele sanktsioonidLONDON, 24. aprill, AFP-BNS \u2013 Briti valitsus kehtestas Iraanile v\u00e4idetavate inim\u00f5igusrikkumiste eest m\u00e4\u00e4ratud piirangute raames sanktsioonid riigi islamirevolutsiooni kaardiv\u00e4ele (IRGC) .\nBriti v\u00e4lisminister James Cleverly teatas reisikeelust ja varade k\u00fclmutamisest nelja f\u00fc\u00fcsilise isiku ja IRGC suhtes \"tervikuna\".\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"KUULA | Suhtejutud. Hoiatava loo n\u00e4itel: kas, kuna ja millist intiimset sisu v\u00f5iks v\u00e4rskele tutvusele saata?Suve jooksul toome teieni Eesti Naise podcast'i \u201eSuhtejuttude\u201c selle poolaasta k\u00f5ige kuulatumad ja enim k\u00f5neainet pakkunud episoodid. Pingerea 10. kohale on t\u00f5usnud episood, milles saatejuhid Risto Veskioja ja Heidit Kaio teemaks sekstingu ehk intiimsete s\u00f5numite ja fotode saatmise sotsiaalmeedias. Kas, kuna ja kui palju seda \u00fcldse teha?\nT\u00f5uke selleks teemaks said saatejuhid ajakirjas Eesti Naine ilmunud loost, mis r\u00e4\u00e4kis kahe inimese kohtumisest sotsiaalmeedias. \u201eMeil oli kaugsuhe ja ma tahtsin seda v\u00fcrtsikana hoida. Ma ei osanud arvata, et intiimfotode saatmine maksab mulle sel viisil k\u00e4tte ja muutub minu kontrollimise vahendiks,\u201c \u00fctleb selles loos Tiina, kes sattus sisuliselt v\u00e4ljapressimise ohvriks.\nRisto tunnistas kohe alustuseks, et tema kogemus on n\u00e4idanud, kuidas h\u00e4sti kerge on piltide saatmise keerisesse sattuda. \"Ja siis seal olles v\u00f5ivadki piire ehk mitte nii h\u00e4sti tunnetavad inimesed neid \u00fcsna ruttu \u00fcletada,\u201c arutles Risto. \u201eJust. H\u00e4sti lihtne on ju \u00f6elda, et \u201e\u00e4ra jaga alasti pilte endast v\u00f5\u00f5rastele\u201c, aga siis avastad, et tegelikult on pool sotsiaalmeedia suhtlust t\u00e4is alasti pilte ja videoid,\u201c lisas ta muiates.\nHeidit \u00fctles ka konkreetse artikli juurde tagasi tulles, et kuigi eelpool mainitud paar kohtus mingi regulaarsusega ja tundsid teineteist \u00fcle kuu aja, siis ikkagi on tema arvates see aeg liialt l\u00fchike, et kellelegi endast alastifotosid ja muud materjali usaldada.\nAga kuna siis on \u00f5ige aeg intiimse sisu saatmiseks ehk sekstinguks? Kas selleks on \u00fcldse \u00f5iget aega? Mida oleks s\u00fcnnis v\u00e4rskele tutvusele saata ja kuidas v\u00e4ltida v\u00e4ljapressimise ohvriks saamist?\nKuula saadet, m\u00f5tle kaasa ja saada ka enda tekkinud k\u00fcsimused Heiditile ja Ristole: heidit.kaio@eestinaine.ee.\nEpisood ilmus esmakordselt 24. aprillil 2023.\nKuula kindlasti ka teisi \u201eSuhtejuttude\u201c podcasti episoode ja tutvu ka teise Eesti Naise podcast'idega!"}
{"text":"Kole lugu: kelmid lubasid aidata Tartumaa naisel raha tagasi saada, aga v\u00f5tsid ikka \u00e4ra 21 200 eurotReedel, 21. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 69-aastane Tartumaa naine, kelle poole p\u00f6\u00f6rdunud kelmid lubasid aidata varem kelmuse ohvriks langenud naisel oma raha tagasi saada.\nKelmid v\u00e4itsid, et saavad naisele abiks olla, kui ta teeb makseid v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Kelmusega tekitatud kahju on 21 200 eurot."}
{"text":"Puust ja punaseks: kui lihtne v\u00f5i raske on tegelikult Eesti e-residendiks saada?E-residentsuse riskijuht Oscar \u00d5un.Foto: E-residentsus\nPRO tellijale\nAeg-ajalt kirjutatakse meedias juhtumitest, kus Eesti e-residentsus on v\u00e4ljastatud inimestele, kelle puhul on politsei- ja piirivalveamet (PPA) v\u00f5i kaitsepolitseiamet (kapo) tuvastanud, et nende taust ei ole e-residentsuse v\u00e4\u00e4riline.\u00a0\nNii v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et e-residendi staatus v\u00e4ljastatakse liiga kergek\u00e4eliselt. Samas tuleb meeles pidada, et just kapo ja PPA teevad e-residentidele taustakontrolli juba enne staatuse v\u00e4ljastamist.\nEt saada selge pilt, kes ja mil viisil Eesti e-residendi staatust v\u00e4lja annab, palusime e-residentsuse riskijuhil Oscar \u00d5unal avada protsessi telgitaguseid. Nagu selgus, polegi staatuse v\u00e4ljastajaks ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni sihtasutuse juures t\u00f6\u00f6tav e-residentsuse tiim, kuigi see v\u00f5iks loogiline tunduda. Nimelt vastutavad nemad ainult e-residentsuse turundusliku poole eest.\u00a0\nE-residentsuse taustakontrolliga saab iga huviline tutvust teha\n\u00d5una s\u00f5nul algab Eesti e-residentsuse teekond sellest, et e-residendi staatusest huvitatud isik suundub esimese sammuna PPA loodud veebilehele eresident.politsei.ee. Seal tuleb t\u00e4ita vastav taotlus ning j\u00e4\u00e4da vastust ootama.\u00a0\nN\u00e4gemaks, kui lihtne v\u00f5i keeruline on e-residendi staatust saada, soovitabki \u00d5un seda lehte k\u00f5igil huvilistel k\u00fclastada. Nagu juba \u00f6eldud, ei anna taotlusele vastust mitte e-residentsuse tiim, vaid PPA.\u00a0\nPolitsei saab oma otsuse langetada alles p\u00e4rast seda, kui k\u00f5ik riiklikku j\u00e4relevalvet teostavad asutused on inimese tausta \u00fcle kontrollinud. PPA k\u00f5rval tutvuvad taotleja taustaga kapo, maksu- ja tolliamet ning rahapesu andmeb\u00fcroo.\u00a0\n\u201cE-residentsuse programmi tiim ei osale \u00fcheski j\u00e4relevalveprotsessi faasis \u2014 ei eel- ega j\u00e4relkontrollis \u2014 ega oma potentsiaalsete e-residentide andmetele juurdep\u00e4\u00e4su, kuid teeb j\u00e4relevalvet teostavate asutustega tihedat koost\u00f6\u00f6d \u00fcldise riskide haldamise ja maandamise tegevuste koordineerimisel,\u201d kinnitas \u00d5un.\nAutomaatne j\u00e4relkontroll\nRiskijuht t\u00f5des, et aeg-ajalt tuleb neile ka p\u00e4ringuid, kuidas ja mida tausta- v\u00f5i j\u00e4relkontrollis vastata, kuid k\u00f5ik sellised k\u00fcsimused suunatakse tema s\u00f5nul automaatselt edasi politseile.\n\u201cE-residentsuse tiim suhtleb aktiivselt potentsiaalsete ja olemasolevate e-residentidega ainult seoses programmi v\u00f5imalustega ja informeerib neid sellest, millised on nende kohustused Eesti riigis ettev\u00f5tlusega tegeledes,\u201d lisas ta.\u00a0\n\u00d5una s\u00f5nul on viimasel neljal aastal astutud olulisi samme kindlustamaks, et programmi h\u00fcvedest saaksid osa vaid ausate kavatsustega ja \u00f5iguskuulekad v\u00e4lismaalased. Programmi juhtiva meeskonna huviks on tema kinnitusel seegi, et isikustaatuse saajad oleksid j\u00e4relevalveasutuste poolt p\u00f5hjalikult kontrollitud isikud.\u00a0\nSelle saavutamiseks lanseeriti kahe aasta eest PPA poolt pikalt ette valmistatud uus, riskip\u00f5hine e-residendi digi-ID taotluskeskkond, mis v\u00f5imaldab koguda v\u00e4lismaalase tausta ja tema kavatsuste kohta senisest detailsemat infot.\n\u201cSamuti on PPA-s kasutusel automatiseeritud j\u00e4relkontrolli IT-lahendus, mis v\u00f5imaldab teha regulaarseid massp\u00e4ringuid siseriiklikesse ja rahvusvahelistesse andmebaasidesse, kontrollimaks n\u00e4iteks, kas e-resident on vahepeal m\u00f5nes riigis toime pannud s\u00fc\u00fcteo v\u00f5i kas esineb m\u00f5ni muu oluline asjaolu e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseks,\u201d l\u00f5petas \u00d5un.\u00a0\nRiskijuht leidis, et pigem saab \u00f6elda, et riiklik taustakontroll e-residentide \u00fcle on muutunud koost\u00f6\u00f6 osapoolte \u00fchise pingutuse tulemusel oluliselt t\u00f5husamaks.\nPPA e-residentsuse ekspert Anita Sokolova:\nPotentsiaalse e-residendi tausta hakatakse uurima siis, kui esitatakse taotlus e-residentsuse saamiseks. Et tulevase e-residendi tausta uurida v\u00f5imalikult kiiresti ja p\u00f5hjalikult, kasutatakse erinevaid lahendusi.\nT\u00e4psed tegevused konkreetse inimese puhul s\u00f5ltuvad juba konkreetse taotleja riskiprofiilist. Samuti teeb PPA, j\u00e4llegi s\u00f5ltuvalt e-residendi riskiprofiilist, p\u00e4rast e-residentsuse v\u00e4ljastamist e-residentide suhtes ka j\u00e4relkontrolle."}
{"text":"Riigikogu erikomisjonide moodustamise eeln\u00f5ud l\u00e4bisid esimese lugemiseRiigikogu istungi \u00fclevaade\n24. aprill 2023\nRiigikogu erikomisjonide moodustamise eeln\u00f5ud l\u00e4bisid esimese lugemise\nEsimese lugemise l\u00e4bis kolm eeln\u00f5u\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eJulgeolekuasutuste\nj\u00e4relevalve erikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (12 OE<https:\/\/www.riig\nikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d2530764-65d5-4846-be08-3d4f0f3a9f24\n\/riigikogu-otsus-julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjoni-moodustamine>)\nluuakse Riigikogus julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon. Komisjon\nteeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis\npuudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas\np\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6\nt\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eKorruptsioonivastase\nerikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (13\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/62f527ff-3204-4463-a7fb-\na70de145ee00\/riigikogu-otsus-korruptsioonivastase-erikomisjoni-\nmoodustamine>) moodustatakse korruptsioonivastasest seadusest tulenevate\n\u00fclesannete t\u00e4itmiseks korruptsioonivastane erikomisjon. Komisjon teeb\nkorruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset\nj\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke\nkorruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet\nRiigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma\np\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest\ntulenevaid \u00fclesandeid.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eRiigieelarve kontrolli\nerikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (14\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/06feff15-a66a-422d-\n8d19-c36e28801a89\/riigikogu-otsus-riigieelarve-kontrolli-erikomisjoni-\nmoodustamine>) moodustatava riigieelarve kontrolli erikomisjoni eesm\u00e4rk on\ntagada koost\u00f6\u00f6s Riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve\nt\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa,\nm\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi\nriigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku\nsektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab Riigikontrolli\nkontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi\nk\u00fcsimusi.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nK\u00f5igi kolme eeln\u00f5u muudatusettepanekute esitamise t\u00e4htaeg on 25.aprill\nkell 10.\nVabas mikrofonis v\u00f5tsid s\u00f5na Liisa-Ly Pakosta, Igor Taro ja Hendrik\nJohannes Terras.\nIstungi stenogramm<https:\/\/stenogrammid.riigikogu.ee\/et\/202304241500>:\nRiigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata\nhttps:\/\/www.youtube.com\/riigikogu\n(NB! Salvestis j\u00f5uab veebi viivitusega).\n\nRiigikogu pressiteenistus\n\nGunnar Paal, 631 6351, 5190 2837\n\ngunnar.paal@riigikogu.ee<mailto:gunnar.paal@riigikogu.ee>\n\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Hunter Bideni r\u00fcperaali \"Venemaa teabeoperatsiooni\" jutupunktide taga on Antony Blinken\u00a0Endise Ameerika \u00dchendriikide Luure Keskagentuuri juhi s\u00f5nul on Hunter Bideni s\u00fclearvuti korruptsioonipaljastuste mahavaikimise ja \"Venemaa teabeoperatsiooniks\" kuulutamise taga t\u00e4nane v\u00e4lisminister Antony Blinken.\u00a0\nEndine Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektori kohuset\u00e4itja Mike Morell r\u00e4\u00e4kis kongressi luure- ja \u00f5iguskomisjonile, kuidas Blinken, kes 2020. aastal oli Joe Bideni presidendikampaania v\u00e4listeemade n\u00f5unik, p\u00f6\u00f6rdus peale Hunter Bideni r\u00fcperaali paljastuse avaldamist tema poole ja palus antud teemal midagi ette v\u00f5tta, vahendab Telegraph.\nBarack Obama ajal CIAd juhtinud Morell ajas kokku 51 endist k\u00f5rget luureametnikku, kes andsid allkirja \u00fchisavaldusele, mille sisuks oli v\u00e4ide, et 2020. aasta 14. oktoobril New York Postis ilmunud Hunter Bideni poolt Dealware'i arvutiparandusse unustatud s\u00fclearvuti paljastuste lool \"on juures k\u00f5ik Venemaa teabeoperatsiooni klassikalised m\u00e4rgid\".\u00a0\nJoe Biden nimetas Hunteri r\u00fcperaali s\u00fc\u00fcdistusi presidendikampaania v\u00e4itluste ajal \"saastahunnikuks\" ja \"Venemaa istutatud teabeks\".\nMorelli s\u00f5nul oli luureametnike kirja koostamise taga kaks p\u00f5hjust. Esiteks oli mure, et venelased v\u00f5ivad Bidenite suguv\u00f5sa korruptsioonile valgust heitva loo kuidagi \u00e4ra kasutada (Russians were playing on this issue) ja teisena sooviti aidata Joe Bidenil saada presidendiks.\nEndise CIA \u00fclema s\u00f5nul aitas Bideni kampaania kaasa 51 luureametniku kirja avaldamise meediastrateegia kujundamisel.\nT\u00e4naseks on vabariiklastest \u00f5igus- ja luurekomisjonide esimehed andnud Blinkenile teada, et temaga soovitakse k\u00f5nealusel teemal vestelda.\nJoe Bideni korruptsiooni varjamise eesm\u00e4rgil v\u00f5ttis viimaste USA presidendivalimiste ajal s\u00f5na Toomas H Ilves. Samuti esines n\u00fcrimeelsete valedega Joe Bideni kaitsmiseks Eestis tuntud USA ajakirjanik Anne Applebaum.\u00a0\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Mailis Reps k\u00e4is hiljuti s\u00fcndinud kaksikutega spordipoes uudistamasVeebruaris tuli ilmsiks, et endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi perekonda s\u00fcndisid kaksikud. N\u00fc\u00fcd laekusid toimetusele fotod, kus ekspoliitik v\u00e4ikelastega kaubanduskeskuses ostleb.Esmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal\u00a0kella kahe paiku\u00a0laekusid toimetusele\u00a0fotod hiljuti kaksikute emaks saanud Mailis Repsist, kui viimane Kristiine keskuses asuvas\u00a0rattapoes Hawaii Express ringi uudistas.\u00a0\nFotodel on n\u00e4ha, kuidas jalgrataste valikule on kaasa v\u00f5etud ka turvah\u00e4llidega aasta alguse s\u00fcndinud kaksikud.\u00a0\n\u00a0\nT\u00e4navu veebruari alguses avaldas Kroonika, et endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi perekond sai\u00a0t\u00e4iendust\u00a0\u2013\u00a0Reps\u00a0t\u00f5i ilmale kaksikud.\nEnda Facebooki seinal kirjutas poliitik, et kuna\u00a0beebid on enneaegsed, siis soovib ta\u00a0nii beebisid kui oma peret hoida. Paludes m\u00f5istvat suhtumist ja aega kosumiseks.\u00a0\nUudis\u00a0Mailis Repsi lapseootusest tuli avalikuks aga m\u00f6\u00f6dunud aasta\u00a0novembri keskpaigas.\u00a0\u00abMa ei soovi sellel teemal mitte midagi praegu \u00f6elda,\u00bb\u00a0vastas Mailis tollal \u00d5htulehe\u00a0k\u00fcsimusele, kas piltidelt n\u00e4htud beebik\u00f5ht viitab r\u00f5\u00f5msale uudisele.\nPoliitiku peres kasvab juba kuus last: Richard, Karl Robert, Henry Roger, Frederick, Elizabeth ja Charlotte.\n2021. aasta septembris avaldas Reps \u00abPealtn\u00e4gijale\u00bb, et kaotas korruptsioonikahtluste ilmsikstulekuga samal ajal 20. rasedusn\u00e4dalal lapse.\u00a0\u00ab20. n\u00e4dalal last kaotada, kui sa tead, et ta on t\u00fctar ja sa oled talle juba nime pannud...\u00bb lausus poliitik. \u00abS\u00fcda ei l\u00f6\u00f6nud ja nii oligi!\u00bb"}
{"text":"Netikelmide valedest kubisev pressiteade avaldati Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu veebisT\u00e4na varahommikul saatis keegi pahatahtlik inimene kultuuriministeeriumi nime alt v\u00e4lja\u00a0pressiteade, mis oli t\u00e4is vaid\u00a0lausvalet, kuid mida Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling siiski l\u00e4bi ei hammustanud.\u00a0\u00abLisaks kultuuriportaalile loeti seda ette ka n\u00e4iteks Kuku raadios,\u00bb\u00a0selgitab olukorda ERRi\u00a0kommunikatsioonijuht\u00a0Pille-Mai Helem\u00e4e.\n\u00a0\n\u00a0Esmasp\u00e4eva varahommikul\u00a0saatis kultuuriministeerium\u00a0Eesti erinevatele meediamajadele pressiteate, kus anti\u00a0teada, et ministeerium\u00a0otsustas esitada 100-aastaseks saava kirjandusajakirja\u00a0\u00abLooming\u00bb UNESCO kultuurip\u00e4randi esindusnimekirja.\nL\u00e4hemal vaatlusel aga selgus, et see oli\u00a0siiski v\u00e4ljam\u00f5eldud pressiteade\u00a0ning ka kirja edastajat tegelikkuses ei\u00a0eksisteeri.\u00a0\n\u00abKeegi m\u00f5tles v\u00e4lja nime Maarja Liis Kompus (matkimaks Meelis Kompust n\u00e4htavasti) ja edastas kultuuriministeeriumi nimel t\u00e4iesti adekvaatsena n\u00e4iva pressiteate?\u00bb\u00a0spekuleeritakse p\u00e4rastl\u00f5unal\u00a0Facebookis, lisades, et sisu on seejuures t\u00e4ielik v\u00e4ljam\u00f5eldis. \u00abKoondatud t\u00f6\u00f6taja k\u00e4ttemaks, ajakirjanike proovilepanek?\u00bb\u00a0t\u00f5statas postituse tegija k\u00fcsimuse.\u00a0\nKultuuriministeeriumi\u00a0kommunikatsioonin\u00f5unik\u00a0Hannus Luure kinnitab, et selline asi t\u00f5esti juhtus.\u00a0\u00abT\u00e4na hommikul saadeti meie pressiteadet matkiv kiri\u00a0erinevatele toimetustele, mis ei vasta t\u00f5ele,\u00bb s\u00f5nab Luure, lisades, et\u00a0olukorda hakatakse\u00a0uurima.\nSee valelik pressiteade ilmus aga ka\u00a0Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu veebis.\u00a0\u00abNii nagu hiljuti k\u00e4is l\u00e4bi uudis, kuidas tehisintellekt v\u00f5idutses fotokonkursil, on seegi v\u00e4ga oskuslik\u00a0matkimine,\u00bb\u00a0m\u00e4rgib\u00a0ERRi kommunikatsioonijuht Pille-Mai Helem\u00e4e.\u00a0\nHelem\u00e4e selgitab, et arvatavasti pole see siiski AI, vaid kellegi soov\u00a0segadust k\u00fclvata. \u00abJa \u00fc\u00fcrikeseks hetkeks see ka \u00f5nnestus, sest lisaks kultuuriportaalile loeti seda ette ka n\u00e4iteks Kuku raadios,\u00bb r\u00e4\u00e4gib ta, lisades, et mis on sellist teadet kedagi ajendanud saatma, see j\u00e4\u00e4b neile\u00a0teadmata.\u00a0\u00abNagu praegu ka selle autor.\u00bb\n\nV\u00e4ljam\u00f5eldud pressiteade, mis ilmus ERRi veebis\nKuvat\u00f5mmis ERRist\n"}
{"text":"Skeemitamise peatamine t\u00f6\u00f6turul tooks eelarvelisaUute maksude kehtestamiseks vajalike anal\u00fc\u00fcside ja plaanide tegemise asemel v\u00f5iks korrastada t\u00f6\u00f6turgu ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.Nimelt k\u00e4ib juba aastaid t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohtade osas skeemitamine, mis on tekkinud Eesti riigi n\u00f5udest maksta v\u00e4lisriigi t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot. On selge, et selline tingimus ei too meile rohkem h\u00e4id tippspetsialiste, vaid, vastupidi, p\u00e4rsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat t\u00f6\u00f6d kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus k\u00f5igile ametikohadele ning ei arvesta, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii k\u00f5rget palka ei teeni.Kohalikku t\u00f6\u00f6j\u00f5udu pole piisavalt ja seep\u00e4rast on ka lihtsamate ametikohtade puhul turun\u00f5udlus terav ning oleme olukorras, kus v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad tulevad Eestisse m\u00f5ne teise Euroopa Liidu riigi t\u00f6\u00f6lepinguga, n\u00e4iteks Poolast, v\u00f5i tavalise turistina, kellel pole \u00fchegi riigi t\u00f6\u00f6lepingut. Paraku pakuvad Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5u vahenduse teenust ka paljud sellised ettev\u00f5tted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse v\u00f5i kas need \u00fcldse \u00e4ra makstakse. See v\u00f5imaldab riigi keskmise palga n\u00f5udest m\u00f6\u00f6da hiilida ja t\u00e4hendab, et kuigi t\u00f6\u00f6 tehakse \u00e4ra Eestis, ei saa riik peale k\u00e4ibemaksu muid makse nagu sotsiaal- v\u00f5i t\u00f6\u00f6tuskindlustusmaks. Seet\u00f5ttu kaotab riik arvestatava osa maksutulu, mis on kindlasti enam kui 100 miljonit, r\u00e4\u00e4kimata t\u00f6\u00f6tajatest, kes on ilma j\u00e4\u00e4nud sotsiaalsest kaitsest. Lisaks p\u00e4rsib keskmise palga n\u00f5udest tekkinud t\u00f6\u00f6turu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettev\u00f5tlust ning investeeringud suunatakse mujale, kus t\u00f6\u00f6j\u00f5u saadavus on parem.Praegust olukorda leevendaks keskmise palga n\u00f5ude tingimuste muutmine. Samuti aitaks olukorda parandada see, kui Eestis t\u00f6\u00f6 tellinud ettev\u00f5tetel lasuks vastutus ja kohustus j\u00e4rgida, et inimesed oleksid t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks \u00f5iglastel alustel - ka siis, kui tegemist on meil Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5udu vahendava ettev\u00f5ttega. Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole t\u00f6\u00f6tajatel ka tervisekindlustust, r\u00e4\u00e4kimata pensionist.Keskmise palga n\u00f5ude muutmisega v\u00f5iksid laheneda ettev\u00f5tete arengu pidurdamiseni kasvanud oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduse probleemid, kasvaks maksulaekumine, praktikas saaks v\u00f5imalikuks rakendada t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5rdse ja \u00f5iglase kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet ning suureneks t\u00f6\u00f6tajate kindlus sotsiaalsete garantiide suhtes. Keskmise palga n\u00f5udest tekkinud eba\u00f5iglasele ja ettev\u00f5tlust p\u00e4rssivale olukorrale oodatakse pikisilmi lahendust ning see tooks ka riigile praegu v\u00e4ga vajalikud maksulaekumised ja muudaks Eesti taas investeeringutele atraktiivsemaks.Tundub, et riik on valinud lihtsama tee ja otsustanud maksukoormust t\u00f5sta selle asemel, et teha p\u00e4riselt olulisi samme majanduskeskkonna efektiivsemaks muutmiseks. Hall ala t\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisel ei tundu olevat poliitikule murekoht ja teema pole kellegi agendas. See ainult soodustab ebaausate v\u00f5tete kasutajaid ning nende konkurentsieelist ja tegevusmahtusid turul. Tegutsemata j\u00e4tmisega soodustab riik ise halli majandust ning halvab majanduskeskkonda ja kahjustab riigi kuvandit.Kui riigi otsustajate tasandil midagi ei muutu ja j\u00e4\u00e4daksegi k\u00e4ed r\u00fcpes istuma, tuleb mitmetel ettev\u00f5tetel edaspidi uksed sulgeda v\u00f5i mujale kolida. Leedu on juba muutunud v\u00e4lisinvesteeringute vaates k\u00f5ige atraktiivsemaks Balti riigiks ning on viimane aeg asuda tegutsema, et tiitel Eestile tagasi tuua.\"Oleme olukorras, kus v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad tulevad Eestisse m\u00f5ne teise Euroopa Liidu riigi t\u00f6\u00f6lepinguga v\u00f5i tavalise turistina.\"HEIKKI M\u00c4KI, t\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ekspert ja t\u00f6\u00f6j\u00f5urendiettev\u00f5tte Finesta juht"}
{"text":"Oravad ja Issimaa \u2013 nagu sukk ja saabas: v\u00f5ta \u00fcht ja viska teistSee, et reformierakond ei v\u00f5tnud Issimaad koalitsiooni, oli paljude p\u00f5hjalikult l\u00e4bikalkuleeritud lootuste varisemine: HV Seederi erakond on reetnud ja t\u00e4is s\u00fclitanud k\u00f5ik oma \u201ep\u00f5him\u00f5tted\u201c ja liitlased, et suurorava puudliks j\u00e4\u00e4da, aga v\u00f5ta n\u00e4pust: said saapaga sabakonti sellise matsu, et seni praegugi niutsuvad.\nEi aidanud ei EKRE-st distantseerumine, ei \u00fclemaailmse geiparaadiga \u00fches r\u00fctmis patseerimine. T\u00fc\u00fcbid arvasid, et kogu elu v\u00f5ib olla kaalukeeleks, v\u00e4lja pressida siit ja sealt, aga \u201ekord iga pidu saab otsa\u201c: reformierakondlastel endil l\u00e4ks lipitsevatest libapatriootidest juba ammu s\u00fcda pahaks ja nad v\u00f5tsid hoopis teise kaalukeele. Isegi sotsidel on olemas p\u00f5him\u00f5tted, seedrilastel puudub aga igasugune identiteet.\nIssimaa erakond otsib paaniliselt igasuguseid nippe endale t\u00e4helepanu t\u00f5mbamiseks: seedrilaste Tallinna linnavolikogu fraktsioon tuli m\u00f5ni aeg v\u00e4lja eriti andeka seaduseeln\u00f5uga \u2013 kaotada Tallinna venekeelsete koolide nimedest s\u00f5na \u201evene\u201c. Et nii kui see s\u00f5na kaob, muutuvad need \u00f5ppeasutused automaatselt eesti koolideks ja \u00fcleminek eestikeelsele haridusele on ennaktempos teostatud!\nTallinna linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonis \u201eskoorisid\u201c issimaalased nii, et selle nende potjomkinluse musterettepaneku poolt h\u00e4\u00e4letas null liiget \u2013 k\u00f5ik erakonnad olid vastu, v\u00f5ib-olla isegi Issimaa esindajad, kui nad just t\u00f6\u00f6luusi ei teinud. Kukutati see jama l\u00e4bi ka linnavolikogu istungil. No et ikka l\u00e4hme k\u00f5igepealt eesti keelele \u00fcle ja siis muudame nimetused, mitte vastupidi.\nRevan\u0161i ihkav issistide fraktsioon tormas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala istungil vastupealetungile ja avaldas protesti uue aselinnapea Andrei Kante kandidatuuri vastu. Issimaalaste esindaja \u00dclle Rajasalu v\u00e4ljendas t\u00f5siseid kahtlusi selle \u201en\u00f5ndanimetatud Andrei Kante\u201c rahvusliku p\u00e4ritolu kohta. P\u00e4rast tema s\u00f5nu \u201en\u00f5ndanimetatud Andrei Kante\u201c hakkas kogu linnavolikogu vappuma, turtsuma, hirnuma ja taguma ennast vastu kintse.\nIssimaalaste idiotism ajendas \u201en\u00f5ndanimetatud Mihhail K\u00f5lvartit\u201c vastama pikalt, karmilt ja \u00f5iglaselt. See oli t\u00f5esti l\u00f5putu ja h\u00e4vitav vastus, nii et mul hakkas \u201en\u00f5ndanimetatud \u00dclle Rajasalust\u201c isegi kahju. Saalis muigasid \u201esisser\u00e4nnanu poeg\u201c, n\u00f5ndanimetatud Jevgeni Ossinovski, ja veel k\u00fcmned \u201en\u00f5ndanimetatud\u201c kahtlast p\u00e4ritolu linnavolinikud. Ka allakirjutanu.\nNii et Issimaa, mis on oma liberaalide ees l\u00f6mitamisega naeruv\u00e4\u00e4ristanud tema poolt reedetud eestimeelsust, andis j\u00e4rjekordselt p\u00f5hjuse s\u00f5imata rahvuslasi pooletoobisteks natsideks.\nMingil hetkel arvasin, et rumalamat parteid Eestis ei olegi, aga ilmselgelt alahindasin reformierakonda. Sest t\u00e4na ilmus Postimehes, kus ilmselgelt valitseb s\u00fc\u00fcdivate arvajate p\u00f5ud, lugu \u201eIVO K\u00c4ND \/ Eestlased ja venelased \u2013 meie ja nemad?\u201c.\nSelgus, et h\u00e4rra K\u00e4nd on TT\u00dc Tartu kolled\u017ei haldusjuht ja reformierakonna liige. See, mida antud oravausuline kirjutab, on kirjeldamatu. Arvasin enne sellega tutvumist, et ka kirjapandamatu. No ei saa selline umbluu tekkida TT\u00dc Tartu kolled\u017ei haldusjuhi peas ja leida veel ka heakskiidu Postimehe arvamustoimetuse rohketes tarkades peades, k.a. h\u00e4rra Ehala omas.\nAga tekkis ja leidis ja ilmus ja, nagu \u00f6eldakse, et ma parem pisikesena oleksin k\u00e4rvanud, kui sellist jama lugeda. No sellisest k\u00e4nnust peaksid k\u00e4bid kukkuma v\u00f5imalikult kaugele.\nH\u00e4rra K\u00e4nd kirjutab: \u201eEestlased ja venelased, velled, kas me oleme omavahel t\u00fclis? Kui \u00fcks tuleb teise juurde ja \u00fctleb: \u00abLepime \u00e4ra,\u00a0joome koos pitsi viina ning \u201erebjata, davaitje \u017eitj dru\u017eno!\u201c, siis see t\u00e4hendab, et on t\u00fcli. Kui on vaja leppida, tekib intellektuaalne uitm\u00f5te: pole meile vaja veel mingit pseudoparalleeldemokraatiat. Olemasoleva olematusegagi on tegemist niigi.\u201c\nKes siin mainis s\u00f5na \u201eintellektuaalne\u201c? Ah jaa, seda tegi k\u00f5rgkooli kolled\u017ei haldusjuht, kes ilmselgelt on vaadanud korduvalt vene \u201eK\u00f5uts Leopoldi\u201c lastemultikat ja tunneb venelaste viinajoomise kirge, \u2013 kuid seletage palun mulle, paljun\u00e4inud venelasele, kuidas v\u00f5ib koos pitsi viinaga \u00e4ra juua fraasi \u201erebjata, davaite \u017eitj dru\u017eno\u201c? \u042d\u0442\u043e \u043a\u0430\u043a \u044d\u0442\u043e, h\u00e4rra K\u00e4nd?\nKuid kui me juba eksisime \u00e4ra reformierakonna haritlaste imedemaale, siis kannatame v\u00e4lja veel \u00fche tiraadikese:\n\u201ePole peaaegu ainsatki puhastverd eestlast ega venelast, oleme kokku segatud saksa-taani-rootsi-mongoli-slaavi pluss uuemal ajal ka v\u00e4rvilisematest veredest. Segaverelistel on aeg \u00f5ppida \u00fchte hoidma,\u201c kirjutab K\u00e4nd.\nNii et segaverelistel on aeg \u00fchte hoida? Aga peast segastel?\nKohe n\u00e4ha, miks oravad istutasid Kadriorgu geneetiku. Kuid ta pole v\u00e4hemasti ei rassist ega raske haldust\u00f6\u00f6ga vaimselt kurnatud reformar.\nIvan Makarov"}
{"text":"Elmo Somelar: metsaselgus on Eesti majanduse huvidesEesti metsade tegelik olukord vajab selgitamist, sest \u00fcksnes nii tagame metsandussektori edaspidise t\u00e4htsuse Eesti majanduses.\nEestis on k\u00e4inud juba aastaid metsa\u00addebatt, kus \u00fchisosa metsamajandajate ja looduskaitsjate vahel pole leitud. Kui lugesin Postimehe fondi algatatud alternatiivse metsade hindamise tulemusi, tabas mind m\u00f5netine n\u00f5utus. Metsa on tihumeetrites 100 miljonit v\u00e4hem kui riikliku metsastatistika (SMI) andmetel ja juurdekasv Postimehe fondi uuringu andmetel pole 15,8 miljonit tihumeetrit, nagu v\u00e4idab SMI, vaid 6,7 miljonit.\nRiigi andmetel on eelnevatel aastatel olnud raiemaht ligi 10 miljonit tihumeetrit ehk alternatiivse hindamise tulemusi arvestades on raiutud rohkem, kui on juurde kasvanud. Seda uuringut pole teinud m\u00f5ned maavillased looduskaitsjad omaenese tarkusest, vaid metsakorraldajad ja Tartu \u00fclikooli teadlased. Tundub, et kellelgi ei ole veel v\u00f5imekust kuulutada l\u00f5plikku t\u00f5de, kuid tulemuste erinevus peaks siiski tekitama arutelu, kuidas edasi.\nLahkunud valitsuse keskkonnaminister ei saavutanud koalitsioonipartneritega kokkulepet ning kasutas seadusest tulenevat \u00f5igust ja v\u00e4hendas riigimetsa uuendusraiete pindala j\u00e4rgneval viiel aastal 10 490 hektari pealt 9180 hektarile. Mida otsustab uus valitsus? Eesti metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stuse liidu (EMPL) hinnangul v\u00e4heneb raiemaht riigimetsas juba t\u00e4navu. Vajaliku tooraineta j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6andjatena mitmedki puidut\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted. RMK kasum ja panus riigieelarvesse v\u00e4heneb. EMPLi hinnangul kaotab majandus tervikuna lisandv\u00e4\u00e4rtust, mida luuakse kvaliteetseima puidu v\u00e4\u00e4rindamisel, ligikaudu 140 miljonit eurot.\nRiigi huvides on, et meil oleks tark ja n\u00f5udlik rahvas, kel on huvi riigi tegevuse vastu, et suurendada riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja juhtida konstruktiivselt esinevatele puudustele t\u00e4helepanu.\n\nValimislubadused sulavad kui kevadine lumi, kuna majandus on jahenemas ja kriisiaastate eelarvepoliitika on tekitanud suure ning p\u00fcsiva erinevuse tulude ja kulude vaates. V\u00f5lakoormuse kasv t\u00e4hendab suurenevaid intresside kohustusi ja riigi toimetulek teenuse pakkujana v\u00f5i j\u00e4rgmiste kriiside ohjeldajana v\u00e4heneb tuntavalt. Lahendus seisneb kombinatsioonis, kuidas tagada kokkuhoiud ja kulude k\u00e4rpimine ning maksutulude suurendamine ilma, et ettev\u00f5tlus oluliselt kannataks. J\u00e4rgmistel aastatel v\u00f5ime j\u00f5uda v\u00f5lakoormuseni, mis ulatub \u00fcle 30 protsendi sisemajanduse kogutoodangust. See kivi on eelmiste valitsuste kapsaaeda.\nKas SMI sobib meie metsade hindamiseks, kui alusandmete varjamine ei r\u00e4\u00e4gi avatud riigist, kus andmeid saaks kasutada teaduse ja ettev\u00f5tluse ehk Eesti majandusliku heaolu nimel. Need andmed ei pea olema tasuta kasutamiseks, kuid peaksid olema k\u00e4ttesaadavad ja kontrollitavad. Tark riik ei pea kartma tsiviilkontrolli oma tegevuse \u00fcle.\nRiigi huvides on, et meil oleks tark ja n\u00f5udlik rahvas, kel on huvi riigi tegevuse vastu, et suurendada riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja juhtida konstruktiivselt puudustele t\u00e4helepanu. Peab tekkima julgus, kaasatus ja kodanike osalus, et vajadusel valitsus end parandaks ja teeks muudatusi.\nSenine praktika n\u00e4itab, et riik ei ole parim omanik, viimase n\u00e4itena v\u00f5ib tuua kemplemise valitsuse ning Eesti Energia juhatuse ja n\u00f5ukogu vahel. Taas tekib k\u00fcsimus, kas ametnikud v\u00f5i poliitikud v\u00f5tavad vastutuse, kas vigadest \u00f5pitakse ja tehakse muudatusi.\nSMI \u00fcmber toimunut ongi tabanud kriitikanooled seep\u00e4rast, et keskkonnaagentuur ei ole olnud avatud. Kui \u00fcsna suurel osal \u00fchiskonnast on tekkinud mure, v\u00e4\u00e4rib teema t\u00e4helepanu ja sekkumist. Korruptsioon, varjamine ning isikliku kasu taotlemine \u00f5\u00f5nestavad inimeste usaldust riigiasutuste, teadlaste ja erasektori vastu. Hoolimata laiemast \u00fchiskondlikust arvamusest poliitikute kohta usun, et enamik poliitikutest m\u00f5tleb suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral oma valijatele ja neile l\u00e4heb valija arvamus korda.\nMetsasektoris toimuva kriitika ja kritiseerijate hulk on piisavalt suureks l\u00e4inud, et m\u00f5jutada metsanduspoliitika otsuseid. Suure surve otsustajatele seavad ka rohep\u00f6\u00f6re ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumise eesm\u00e4rgid, mida ei saa enam ignoreerida.\nJ\u00e4tkusuutlik ja Eesti majanduse oluline osa saab olla vaid selline metsandussektor, mis ei taha inimeste ning keskkonna- ja kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rke harvestritega puruks rappida, vaid liigub nendega koosk\u00f5las\nEesti metsast saadav puit vajab edaspidi v\u00f5imalikult suurt v\u00e4\u00e4rindamist ja tootmine tootlikkuse kasvu, et Eesti ei oleks toormem\u00fc\u00fcgi maa ning et majandus ja heaolu kasvaks ekspordi toel Euroopa Liidu juhtivate riikide tasemele. Meie puidu v\u00e4\u00e4rindamise kohta on palju h\u00e4id n\u00e4iteid ja edukaid ettev\u00f5tteid sel alal, neid juhtimas visiooniga ettev\u00f5tjad.\nSuur automatiseeritus ja tootlikkus on prioriteet ning p\u00e4evast p\u00e4eva luuakse riigile j\u00f5ukust juurde ja tasutakse makse. Riigile kuuluvate ettev\u00f5tete dividendide kasutus jooksvate kulude katteks ja muudele halduskuludele, mis ei ole otseselt investeering, sillutab tee majanduslikule allak\u00e4igule. Oluliselt peaks kasvama investeeringute osakaal, mitte laustoetused, halduskulud ja riigiabi.\nL\u00e4himinevikus on siinsamas Tartus ja Tartu k\u00fclje all maha peetud tselluloosis\u00f5da. See oli osalt ka usaldamatuse v\u00e4ljendus ja protest.\n\nPuidut\u00f6\u00f6stuse sektoris ei eksisteeri ainult omakasu, vaid on ka vastutustundlikud ettev\u00f5tjad, kes vajavad \u00f5iguskindlust ja selgust, et teha investeeringuotsused. Valitsus peab selle tagama.\nL\u00e4himinevikus on siinsamas Tartus ja Tartu k\u00fclje all maha peetud tselluloosis\u00f5da. See oli osalt ka usaldamatuse v\u00e4ljendus ja protest. Otsustamise hetkeks oli \u00fchiskondlik temperatuur metsanduse k\u00fcsimuses t\u00f5usnud juba liiga k\u00f5rgele ja vastuseis haripunkti.\nTeisalt, tselluloositehast kavandanud inimesed tegid \u00fcht asja \u00f5igesti: nad ei valetanud, vaid r\u00e4\u00e4kisid avatud kaartidega, et toore tuleb osalt Eestist, aga ka L\u00e4tist, Leedust ja Valgevenest, juhiti t\u00e4helepanu toorme v\u00e4ljavedamise probleemile ja puidusektori v\u00e4iksele lisandv\u00e4\u00e4rtusele. Rohkem avatust ja diskussiooni on pikemas perspektiivis alati hea. \u00dcks riik, \u00fcks rahvas, \u00fchine maa ja mets ning loodusressursid, mida jagame ning p\u00e4randame oma lastele.\nTselluloositehase p\u00f5rumine ei ole v\u00e4heoluline aspekt, sest see r\u00e4\u00e4gib \u00fchest: selliste suurprojektide jaoks kodumaist tooret tegelikult ei j\u00e4tku. Kui puudub endal piisav metsatagavara, tuleb tooret importida, metsade omanikud on juba planeerinud puidu enda v\u00f5i teiste tarbeks, ka v\u00e4lismaal asuvatele tellijatele (nt IKEA). Oleme viimastel aastatel n\u00e4inud, et imporditava puidu mahud s\u00f5ltuvad v\u00e4ga palju kriisidest. Praegu ostame tooret Soomest ja Rootsist, et katta \u00e4ra puidut\u00f6\u00f6stuse vajadus.\nEesti puidust suure lisand\u00adv\u00e4\u00e4rtusega kestvustoodete tegemine on sama palju Eesti majanduse huvides kui meie looduskeskkonna ja metsastatuse hoidmine. Selle eelduseks on \u00fchiskondliku usalduse saavutamine, mis peab v\u00e4ljenduma inimeste emotsionaalsete vajaduste rahuldamises \u2013 puidu- ja metsat\u00f6\u00f6stuse kohta valitsev skepsis on tingitud paljuski negatiivsest emotsioonist, mida tekitavad uuringute alusandmete varjamine ning uute suurinvesteeringute vajadust saatvad poolt\u00f5ed.\nMets on tervik, \u00f6kos\u00fcsteem, ja v\u00e4hem oluline ei ole pehme v\u00e4\u00e4rtus, mida pakub loodus inimesele tervikuna. Tasakaal on habras, kuid see tuleb leida.\n\u00a0\n\u00a0\n"}
{"text":"JUHTKIRI | Ukraina on l\u00f6\u00f6giks valmis. Aga meie?Eesti peaminister Kaja Kallas saabus ootus\u00e4revuses Ukrainasse. Kohe on k\u00e4es maikuu, \u00fcks neist ajaakendest, kus peetakse v\u00f5imalikuks Ukraina suure vastur\u00fcnnaku algust.Erinevalt aga mullu septembrist, kui Ukraina suutis Harkivi oblasti sisuliselt puhtaks l\u00fc\u00fces venelasi ja v\u00f5ib-olla iseennastki \u00fcllatada, peaks Venemaa seekord ootevalmis olema. Ka satelliidipildid n\u00e4itavad Vene poolel mitmekordseid kindlustusliine.Ukraina v\u00e4el on siiski endiselt \u00fclitugev v\u00f5itlusvalmidus. Nad saavad kasutada moodsaid l\u00e4\u00e4ne relvi, mida on siiski v\u00e4he, niisamuti kui on puudu laskemoona. Seda, kui t\u00f5hus on olnud kuudepikkune reservv\u00e4elaste v\u00e4lja\u00f5pe, saab n\u00e4ha alles lahingus. Pole ka selge, kui valmis on kaitset h\u00e4sti hoidnud \u00fchiskond tegelikult r\u00fcnnakul suuri inimkaotusi kandma. Paraku on kaotused pigem t\u00f5en\u00e4olised.Ent ka venelased on oma parimad \u00fcksused Bahmuti all h\u00f5redaks kulutanud ning laskemoona ja rasketehnikat napib neil silman\u00e4htavalt. Erinevalt Ukrainast Moskval t\u00f5siselt v\u00f5etavaid liitlasi pole. Venemaa meeleolude muutumisest annab tunnistust t\u00f5ik, et \u00e4ra j\u00e4etakse ka varem lausa religioosse vaimustusega peetud 9. mai paraadid.Ukraina presidendi endine tuntuim esindaja Oleksi Arestov\u00f5t\u0161 jagab k\u00f5rval oma m\u00f5tteid, missugused v\u00f5iksid olla lahingu tulemused. K\u00f5ik peale Vene v\u00e4gede kiire kokkukukkumise viitavad sellele, et s\u00f5da v\u00f5ibki venima j\u00e4\u00e4da, mis kindlasti pole Ukraina ja tema liitlaste huvides.Kreml n\u00e4ib endiselt lootvat, et Ukraina liitlased v\u00e4sivad enne kui tema. Eestiski eile palju tsiteeritud ajakirja Economist \u00fclevaade viitab Venemaa valmisolekule just pikaks, mitte totaalseks s\u00f5jaks. Siitpoolt vaadates tekitab v\u00e4ga muret osa Euroopa riikide populistlik Ukrainast vilja importimise keeld.Ukrainlaste vaprus, oskused ja laskemoonavarud pannakse l\u00e4hiajal proovile. Ka Eesti asi on n\u00fc\u00fcd ennek\u00f5ike liitlaste ridu koondada, et Kiiev saaks keskenduda oma maa tagasiv\u00f5tmisele, kartmata seljataguse \u00e4ravajumist.Muu hulgas saame aidata neil korruptsiooniga v\u00f5idelda. Arestov\u00f5t\u0161 \u00fctleb, et sellest v\u00f5ib p\u00e4rast v\u00f5itu kujuneda Ukraina suurim probleem. President Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i paistis eilsel pressikonverentsil sellest v\u00e4ga h\u00e4sti aru saavat."}
{"text":"Tiit Loim: kas maksud s\u00f5idavad j\u00e4lle?Nii m\u00f5istetav kui mitmesuguste maksude ja tasude t\u00f5stmise vajadus ka pole, on see siiski valus. Alles l\u00e4ks laenuga kodu ostmine oluliselt kallimaks. Veel aasta tagasi v\u00f5is panga intress olla eluasemelaenul alla kahe protsendi ja euribor oli veel viimaseid p\u00e4evi nullis.\nN\u00fc\u00fcd l\u00e4heneb euribor neljale protsendile ja laenukalkulaatorid pakuvad pangapoolseks intressiks automaatselt juba viis protsenti. Kui need kaks kokku liita, on tulemus hirmutav. Selle pinnalt on \u00fcllatav lugeda teateid, et eestlased v\u00f5tavad pangalaenu ikka endises tempos. V\u00f5ib-olla siis olemegi majanduslikult heale j\u00e4rjele j\u00f5udmas ja saame seda endale lubada.\nUue koalitsiooni maksut\u00f5usude t\u00f5ttu suurenevad aga v\u00e4ljaminekud ka neil, kes end laenuga ei koorma. Eks mingil m\u00e4\u00e4ral tuleb poliitikuid m\u00f5ista. Kes ikka enne valimisi julgeb \u00f6elda, et t\u00f5stame maksukoormust, kui konkurendid samal ajal pudrum\u00e4gesid lubavad. Hiljem ei j\u00e4\u00e4gi \u00fcle muud kui keerutada, sest t\u00f5de k\u00f5laks liiga \u00e4rritavalt.\nMoraalile m\u00f5jub n\u00f6rritavalt ka automaks. \u00dcks aspekt on auto suurem vajalikkus maapiirkonnas, aga k\u00fcsimusi on seni lahtise kava juures teisigi.\n\nK\u00f5ige r\u00e4ngemana paistab esmapilgul maksut\u00f5us majutusasutustele: \u00fcheksalt protsendilt suisa 22 protsendile. Sektori edaspidine hakkasaamine tundub olevat t\u00f5epoolest l\u00f6\u00f6gi all, nagu valdkonnas tegutsejad v\u00e4idavad.\nMoraalile m\u00f5jub n\u00f6rritavalt ka automaks. \u00dcks aspekt on auto suurem vajalikkus maapiirkonnas, aga k\u00fcsimusi on seni lahtise kava juures teisigi. Kuus 800 eurot teeniv inimene, kes s\u00f5idab vana romuga, ei peaks seda tasuma rohkem kui heal j\u00e4rjel uue auto omanik.\nTeisalt tundub eba\u00f5iglane maksustada vaid auto heitgaaside hulka, arvestamata aastast l\u00e4bis\u00f5itu. Kui kellelgi on n\u00e4iteks m\u00f5ned veidrad hobiautod ja vanaisa vana Volga, millega suvel kuiva ilmaga tehakse kaks s\u00f5itu maanteel, siis \u00f5hku paisatud heitgaaside hulk on t\u00fchine v\u00f5rreldes nendega, kes aastas 50 000 kilomeetrit l\u00e4bivad. Maksta tuleks aga seni pakutud arvude valguses v\u00f5ib-olla tuhat eurot aastas. See oleks pigem hobimaks kui looduskaitse.\nLahendus oleks ehk k\u00fcsida maksu alates teatavast hulgast kilovattidest v\u00f5i siis l\u00e4htuda \u00fclevaatusel \u00fcles kirjutatavast aastasest l\u00e4bis\u00f5idust. Viimase teeks paraku ilmselt liiga keeruliseks l\u00e4bis\u00f5idun\u00e4idu manipuleerimise v\u00f5imalus.\nLoodetavasti j\u00f5utakse selles osas m\u00f5istliku lahenduseni. Ei tahaks, et algaks skeemitamine, n\u00e4iteks autode L\u00e4tti registreerimine.\n"}
{"text":"Juhtkiri: Ukraina on l\u00f6\u00f6giks valmis. Aga meie?JUHTKIRIEesti peaminister Kaja Kallas saabus ootus\u00e4revuses Ukrainasse. Kohe on k\u00e4es maikuu, \u00fcks neist ajaakendest, kus peetakse v\u00f5imalikuks Ukraina suure vastur\u00fcnnaku algust.Erinevalt aga mullu septembrist, kui Ukraina suutis Harkivi oblasti sisuliselt puhtaks l\u00fc\u00fces venelasi ja v\u00f5ib-olla iseennastki \u00fcllatada, peaks Venemaa seekord ootevalmis olema. Ka satelliidipildid n\u00e4itavad Vene poolel mitmekordseid kindlustusliine.Ukraina v\u00e4el on siiski endiselt \u00fclitugev v\u00f5itlusvalmidus. Nad saavad kasutada moodsaid l\u00e4\u00e4ne relvi, mida on k\u00fcll v\u00e4he, niisamuti kui on puudu laskemoona. Seda, kui t\u00f5hus on olnud kuudepikkune reservv\u00e4elaste v\u00e4lja\u00f5pe, saab n\u00e4ha alles lahingus. Pole ka selge, kui valmis on kaitset h\u00e4sti hoidnud \u00fchiskond tegelikult r\u00fcnnakul suuri inimkaotusi kandma. Paraku on kaotused pigem t\u00f5en\u00e4olised.Ent ka venelased on oma parimad \u00fcksused Bahmuti all h\u00f5redaks kulutanud ning laskemoona ja rasketehnikat napib neil silman\u00e4htavalt. Erinevalt Ukrainast Moskval t\u00f5siselt v\u00f5etavaid liitlasi pole. Venemaa meeleolude muutumisest annab tunnistust t\u00f5ik, et \u00e4ra j\u00e4etakse ka varem lausa religioosse vaimustusega peetud 9. mai paraadid.Ukraina presidendi endine tuntuim esindaja Oleksi Arestov\u00f5t\u0161 jagab k\u00f5rval oma m\u00f5tteid, missugused v\u00f5iksid olla lahingu tulemused. K\u00f5ik peale Vene v\u00e4gede kiire kokkukukkumise viitavad sellele, et s\u00f5da v\u00f5ibki venima j\u00e4\u00e4da, mis kindlasti pole Ukraina ja tema liitlaste huvides.Kreml n\u00e4ib endiselt lootvat, et Ukraina liitlased v\u00e4sivad enne kui tema. Eestiski eile palju tsiteeritud ajakirja Economist \u00fclevaade viitab Venemaa valmisolekule just pikaks, mitte totaalseks s\u00f5jaks. Siitpoolt vaadates tekitab v\u00e4ga muret osa Euroopa riikide populistlik Ukrainast vilja importimise keeld.Ukrainlaste vaprus, oskused ja laskemoonavarud pannakse l\u00e4hiajal proovile. Ka Eesti asi on n\u00fc\u00fcd ennek\u00f5ike liitlaste ridu koondada, et Kiiev saaks keskenduda oma maa tagasiv\u00f5tmisele, kartmata seljataguse \u00e4ravajumist.Muu hulgas saame aidata neil korruptsiooniga v\u00f5idelda. Arestov\u00f5t\u0161 \u00fctleb, et sellest v\u00f5ib p\u00e4rast v\u00f5itu kujuneda Ukraina suurim probleem. President Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i paistis eilsel pressikonverentsil sellest v\u00e4ga h\u00e4sti aru saavat. 1EESTI P\u00c4EVALEHE SEISUKOHTKaitses imet teinud ukrainlaste meelekindlus pannakse peagi proovile r\u00fcnnakul. Meie asi on nende seljatagust hoida."}
{"text":"Metsaselgus on Eesti majanduse huvidesEesti metsade tegelik olukord vajab selgitamist, sest \u00fcksnes nii tagame metsandussektori edaspidise t\u00e4htsuse Eesti majanduses.Eestis on k\u00e4inud juba aastaid metsadebatt, kus \u00fchisosa metsamajandajate ja looduskaitsjate vahel pole leitud. Kui lugesin Postimehe fondi algatatud alternatiivse metsade hindamise tulemusi, tabas mind m\u00f5netine n\u00f5utus. Metsa on tihumeetrites 100 miljonit v\u00e4hem kui riikliku metsastatistika (SMI) andmetel ja juurdekasv Postimehe fondi uuringu andmetel pole 15,8 miljonit tihumeetrit, nagu v\u00e4idab SMI, vaid 6,7 miljonit.Riigi andmetel on eelnevatel aastatel olnud raiemaht ligi 10 miljonit tihumeetrit ehk alternatiivse hindamise tulemusi arvestades on raiutud rohkem, kui on juurde kasvanud. Seda uuringut pole teinud m\u00f5ned maavillased looduskaitsjad omaenese tarkusest, vaid metsakorraldajad ja Tartu \u00fclikooli teadlased. Tundub, et kellelgi ei ole veel v\u00f5imekust kuulutada l\u00f5plikku t\u00f5de, kuid tulemuste erinevus peaks siiski tekitama arutelu, kuidas edasi.Lahkunud valitsuse keskkonnaminister ei saavutanud koalitsioonipartneritega kokkulepet ning kasutas seadusest tulenevat \u00f5igust ja v\u00e4hendas riigimetsa uuendusraiete pindala j\u00e4rgneval viiel aastal 10 490 hektari pealt 9180 hektarile. Mida otsustab uus valitsus? Eesti metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stuse liidu (EMPL) hinnangul v\u00e4heneb raiemaht riigimetsas juba t\u00e4navu. Vajaliku tooraineta j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6andjatena mitmedki puidut\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted. RMK kasum ja panus riigieelarvesse v\u00e4heneb. EMPLi hinnangul kaotab majandus tervikuna lisandv\u00e4\u00e4rtust, mida luuakse kvaliteetseima puidu v\u00e4\u00e4rindamisel, ligikaudu 140 miljonit eurot.Valimislubadused sulavad kui kevadine lumi, kuna majandus on jahenemas ja kriisiaastate eelarvepoliitika on tekitanud suure ning p\u00fcsiva erinevuse tulude ja kulude vaates. V\u00f5lakoormuse kasv t\u00e4hendab suurenevaid intresside kohustusi ja riigi toimetulek teenuse pakkujana v\u00f5i j\u00e4rgmiste kriiside ohjeldajana v\u00e4heneb tuntavalt. Lahendus seisneb kombinatsioonis, kuidas tagada kokkuhoiud ja kulude k\u00e4rpimine ning maksutulude suurendamine ilma, et ettev\u00f5tlus oluliselt kannataks. J\u00e4rgmistel aastatel v\u00f5ime j\u00f5uda v\u00f5lakoormuseni, mis ulatub \u00fcle 30 protsendi sisemajanduse kogutoodangust. See kivi on eelmiste valitsuste kapsaaeda.Kas SMI sobib meie metsade hindamiseks, kui alusandmete varjamine ei r\u00e4\u00e4gi avatud riigist, kus andmeid saaks kasutada teaduse ja ettev\u00f5tluse ehk Eesti majandusliku heaolu nimel. Need andmed ei pea olema tasuta kasutamiseks, kuid peaksid olema k\u00e4ttesaadavad ja kontrollitavad. Tark riik ei pea kartma tsiviilkontrolli oma tegevuse \u00fcle.Riigi huvides on, et meil oleks tark ja n\u00f5udlik rahvas, kel on huvi riigi tegevuse vastu, et suurendada riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja juhtida konstruktiivselt puudustele t\u00e4helepanu. Peab tekkima julgus, kaasatus ja kodanike osalus, et vajadusel valitsus end parandaks ja teeks muudatusi.Senine praktika n\u00e4itab, et riik ei ole parim omanik, viimase n\u00e4itena v\u00f5ib tuua kemplemise valitsuse ning Eesti Energia juhatuse ja n\u00f5ukogu vahel. Taas tekib k\u00fcsimus, kas ametnikud v\u00f5i poliitikud v\u00f5tavad vastutuse, kas vigadest \u00f5pitakse ja tehakse muudatusi.SMI \u00fcmber toimunut ongi tabanud kriitikanooled seep\u00e4rast, et keskkonnaagentuur ei ole olnud avatud. Kui \u00fcsna suurel osal \u00fchiskonnast on tekkinud mure, v\u00e4\u00e4rib teema t\u00e4helepanu ja sekkumist. Korruptsioon, varjamine ning isikliku kasu taotlemine \u00f5\u00f5nestavad inimeste usaldust riigiasutuste, teadlaste ja erasektori vastu. Hoolimata laiemast \u00fchiskondlikust arvamusest poliitikute kohta usun, et enamik poliitikutest m\u00f5tleb suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral oma valijatele ja neile l\u00e4heb valija arvamus korda.Metsasektoris toimuva kriitika ja kritiseerijate hulk on piisavalt suureks l\u00e4inud, et m\u00f5jutada metsanduspoliitika otsuseid. Suure surve otsustajatele seavad ka rohep\u00f6\u00f6re ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumise eesm\u00e4rgid, mida ei saa enam ignoreerida.J\u00e4tkusuutlik ja Eesti majanduse oluline osa saab olla vaid selline metsandussektor, mis ei taha inimeste ning keskkonna- ja kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rke harvestritega puruks rappida, vaid liigub nendega koosk\u00f5lasEesti metsast saadav puit vajab edaspidi v\u00f5imalikult suurt v\u00e4\u00e4rindamist ja tootmine tootlikkuse kasvu, et Eesti ei oleks toormem\u00fc\u00fcgi maa ning et majandus ja heaolu kasvaks ekspordi toel Euroopa Liidu juhtivate riikide tasemele. Meie puidu v\u00e4\u00e4rindamise kohta on palju h\u00e4id n\u00e4iteid ja edukaid ettev\u00f5tteid sel alal, neid juhtimas visiooniga ettev\u00f5tjad.Suur automatiseeritus ja tootlikkus on prioriteet ning p\u00e4evast p\u00e4eva luuakse riigile j\u00f5ukust juurde ja tasutakse makse. Riigile kuuluvate ettev\u00f5tete dividendide kasutus jooksvate kulude katteks ja muudele halduskuludele, mis ei ole otseselt investeering, sillutab tee majanduslikule allak\u00e4igule. Oluliselt peaks kasvama investeeringute osakaal, mitte laustoetused, halduskulud ja riigiabi.Puidut\u00f6\u00f6stuse sektoris ei eksisteeri ainult omakasu, vaid on ka vastutustundlikud ettev\u00f5tjad, kes vajavad \u00f5iguskindlust ja selgust, et teha investeeringuotsused. Valitsus peab selle tagama.L\u00e4himinevikus on siinsamas Tartus ja Tartu k\u00fclje all maha peetud tselluloosis\u00f5da. See oli osalt ka usaldamatuse v\u00e4ljendus ja protest. Otsustamise hetkeks oli \u00fchiskondlik temperatuur metsanduse k\u00fcsimuses t\u00f5usnud juba liiga k\u00f5rgele ja vastuseis haripunkti.Teisalt, tselluloositehast kavandanud inimesed tegid \u00fcht asja \u00f5igesti: nad ei valetanud, vaid r\u00e4\u00e4kisid avatud kaartidega, et toore tuleb osalt Eestist, aga ka L\u00e4tist, Leedust ja Valgevenest, juhiti t\u00e4helepanu toorme v\u00e4ljavedamise probleemile ja puidusektori v\u00e4iksele lisandv\u00e4\u00e4rtusele. Rohkem avatust ja diskussiooni on pikemas perspektiivis alati hea. \u00dcks riik, \u00fcks rahvas, \u00fchine maa ja mets ning loodusressursid, mida jagame ning p\u00e4randame oma lastele.Tselluloositehase p\u00f5rumine ei ole v\u00e4heoluline aspekt, sest see r\u00e4\u00e4gib \u00fchest: selliste suurprojektide jaoks kodumaist tooret tegelikult ei j\u00e4tku. Kui puudub endal piisav metsatagavara, tuleb tooret importida, metsade omanikud on juba planeerinud puidu enda v\u00f5i teiste tarbeks, ka v\u00e4lismaal asuvatele tellijatele (nt IKEA). Oleme viimastel aastatel n\u00e4inud, et imporditava puidu mahud s\u00f5ltuvad v\u00e4ga palju kriisidest. Praegu ostame tooret Soomest ja Rootsist, et katta \u00e4ra puidut\u00f6\u00f6stuse vajadus.Eesti puidust suure lisandv\u00e4\u00e4rtusega kestvustoodete tegemine on sama palju Eesti majanduse huvides kui meie looduskeskkonna ja metsastatuse hoidmine. Selle eelduseks on \u00fchiskondliku usalduse saavutamine, mis peab v\u00e4ljenduma inimeste emotsionaalsete vajaduste rahuldamises - puidu- ja metsat\u00f6\u00f6stuse kohta valitsev skepsis on tingitud paljuski negatiivsest emotsioonist, mida tekitavad uuringute alusandmete varjamine ning uute suurinvesteeringute vajadust saatvad poolt\u00f5ed.Mets on tervik, \u00f6kos\u00fcsteem, ja v\u00e4hem oluline ei ole pehme v\u00e4\u00e4rtus, mida pakub loodus inimesele tervikuna. Tasakaal on habras, kuid see tuleb leida.\"L\u00e4himinevikus on siinsamas Tartus ja Tartu k\u00fclje all maha peetud tselluloosis\u00f5da. See oli osalt ka usaldamatuse v\u00e4ljendus ja protest.\"\"Riigi huvides on, et meil oleks tark ja n\u00f5udlik rahvas, kel on huvi riigi tegevuse vastu, et suurendada riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja juhtida konstruktiivselt esinevatele puudustele t\u00e4helepanu.\"AVALDA ARVAMUSTTARTU.POSTIMEES.EEELMO SOMELAR, ETTEV\u00d5TJA (PAREMPOOLSED)"}
{"text":"Kas maksud s\u00f5idavad j\u00e4lle?Nii m\u00f5istetav kui mitmesuguste maksude ja tasude t\u00f5stmise vajadus ka pole, on see siiski valus. Alles l\u00e4ks laenuga kodu ostmine oluliselt kallimaks. Veel aasta tagasi v\u00f5is panga intress olla eluasemelaenul alla kahe protsendi ja euribor oli veel viimaseid p\u00e4evi nullis.N\u00fc\u00fcd l\u00e4heneb euribor neljale protsendile ja laenukalkulaatorid pakuvad pangapoolseks intressiks automaatselt juba viis protsenti. Kui need kaks kokku liita, on tulemus hirmutav. Selle pinnalt on \u00fcllatav lugeda teateid, et eestlased v\u00f5tavad pangalaenu ikka endises tempos. V\u00f5ib-olla siis olemegi majanduslikult heale j\u00e4rjele j\u00f5udmas ja saame seda endale lubada.Uue koalitsiooni maksut\u00f5usude t\u00f5ttu suurenevad aga v\u00e4ljaminekud ka neil, kes end laenuga ei koorma. Eks mingil m\u00e4\u00e4ral tuleb poliitikuid m\u00f5ista. Kes ikka enne valimisi julgeb \u00f6elda, et t\u00f5stame maksukoormust, kui konkurendid samal ajal pudrum\u00e4gesid lubavad. Hiljem ei j\u00e4\u00e4gi \u00fcle muud kui keerutada, sest t\u00f5de k\u00f5laks liiga \u00e4rritavalt.K\u00f5ige r\u00e4ngemana paistab esmapilgul maksut\u00f5us majutusasutustele: \u00fcheksalt protsendilt suisa 22 protsendile. Sektori edaspidine hakkasaamine tundub olevat t\u00f5epoolest l\u00f6\u00f6gi all, nagu valdkonnas tegutsejad v\u00e4idavad.Moraalile m\u00f5jub n\u00f6rritavalt ka automaks. \u00dcks aspekt on auto suurem vajalikkus maapiirkonnas, aga k\u00fcsimusi on seni lahtise kava juures teisigi. Kuus 800 eurot teeniv inimene, kes s\u00f5idab vana romuga, ei peaks seda tasuma rohkem kui heal j\u00e4rjel uue auto omanik.Teisalt tundub eba\u00f5iglane maksustada vaid auto heitgaaside hulka, arvestamata aastast l\u00e4bis\u00f5itu. Kui kellelgi on n\u00e4iteks m\u00f5ned veidrad hobiautod ja vanaisa vana Volga, millega suvel kuiva ilmaga tehakse kaks s\u00f5itu maanteel, siis \u00f5hku paisatud heitgaaside hulk on t\u00fchine v\u00f5rreldes nendega, kes aastas 50 000 kilomeetrit l\u00e4bivad. Maksta tuleks aga seni pakutud arvude valguses v\u00f5ib-olla tuhat eurot aastas. See oleks pigem hobimaks kui looduskaitse.Lahendus oleks ehk k\u00fcsida maksu alates teatavast hulgast kilovattidest v\u00f5i siis l\u00e4htuda \u00fclevaatusel \u00fcles kirjutatavast aastasest l\u00e4bis\u00f5idust. Viimase teeks paraku ilmselt liiga keeruliseks l\u00e4bis\u00f5idun\u00e4idu manipuleerimise v\u00f5imalus.Loodetavasti j\u00f5utakse selles osas m\u00f5istliku lahenduseni. Ei tahaks, et algaks skeemitamine, n\u00e4iteks autode L\u00e4tti registreerimine.\"Moraalile m\u00f5jub n\u00f6rritavalt ka automaks. \u00dcks aspekt on auto suurem vajalikkus maapiirkonnas, aga k\u00fcsimusi on seni lahtise kava juures teisigi.\"TIIT LOIM, ajakirjanik"}
{"text":"Vanur jagas 10 000 ise laiali21. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust kelmuses, kus 2022. aasta l\u00f5pus v\u00f5eti Messengeri kaudu \u00fchendust 75aastase Hiiumaa elanikuga, keda veendi vestluste k\u00e4igus tegema erinevatele inimestele raha\u00fclekandeid. Seda inimene aprillikuus ka 10 000 euro ulatuses tegi.Kelmuse avastamisel t\u00fchistas pank maksed ja kannatanu sai \u00fclekantud summad tagasi.OHTULEHT.EE"}
{"text":"JuhtusNaine sai r\u00fcseluses viga24. aprilli \u00f6\u00f6sel tekkis UI Elva vallas r\u00fcselus 36-aastase alkoholi tarvitanud mehe ja ta 27-aastase abikaasa vahel. Naine sai viga, aga arstiabi ei vajanud. Politsei viis mehe kainenema. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluses.Elektrit\u00f5ukeratas l\u00e4ks p\u00f5lema24. aprillil kell 1.32 teatati, et Luunja vallas Lohkvas Ridak\u00fcla teel kuuris l\u00f5hkes elektrit\u00f5ukeratta aku ning s\u00fcttis.Kuuriga k\u00fclgnevas k\u00f5rvalhoones hoiti gaasiballoone ja bensiini. \u00d5nneks suutis elanik t\u00f5ukeratta ja selle juures varnas rippunud joped kuuekilose pulberkustutiga ise kustutada. P\u00e4\u00e4stjad t\u00f5stsid akupatareide j\u00e4\u00e4nused kuurist v\u00e4lja ja loputasid p\u00f5lengukoha veega \u00fcle.Selgus, et t\u00f5ukeratas oli laadima pandud autoakulaadijast ise valmistatud laadijaga, millest t\u00f5en\u00e4oliselt tekkis akus rike ja see plahvatas p\u00f5lema.Palju p\u00e4\u00e4stjaid rassis puidufirmas23. aprillil kella 7.30 paiku p\u00f5les Kambja vallasReolas Unipiha teel puidut\u00f6\u00f6stuses veoauto ja selle kohal saepurupunker.Veok h\u00e4vis tulekahjus, saepurupunkri konstruktsioonid said kuumakahjustusi. Tulekahju kustutati kella 9.19ks. S\u00fcndmuskohal tegutsesid kutselised p\u00e4\u00e4stemeeskonnad Annelinna, Tartu ja Otep\u00e4\u00e4 komandost ning vabatahtlikud Kambja, T\u00f5rvandi ja V\u00f5nnu komandost.Esmalt l\u00f5i, siis varastas ka22. aprillil l\u00f5i Tartus Puiestee t\u00e4nava kortermajas mees tuttavate juures k\u00fclas olnud 32-aastast naist ning varastas temalt 50 eurot ja mobiiltelefoni.Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00abAitajad\u00bb tegid kahju veel suuremaks21. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 69-aastane naine, kellega \u00fchendust v\u00f5tnud kelmid lubasid aidata varem kelmuse ohvriks langenud naisel oma raha tagasi saada.Kelmid v\u00e4itsid, et saavad naisele abiks olla, kui ta teeb makseid v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Kelmusega tekitatud kahju on 21 200 eurot."}
{"text":"Heikki M\u00e4ki: Skeemitamise peatamine t\u00f6\u00f6turul tooks \u00fcle 100 miljoni eelarvelisaT\u00f6\u00f6j\u00f5urendi ekspert ja t\u00f6\u00f6j\u00f5urendiettev\u00f5tte Finesta juht Heikki M\u00e4ki\nUute maksude kehtestamiseks vajalike anal\u00fc\u00fcside ja plaanide tegemise asemel v\u00f5iks l\u00fc\u00fca kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga ehk korrastada t\u00f6\u00f6turgu ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.\nNimelt k\u00e4ib juba aastaid t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohtade osas skeemitamine, mis on tekkinud Eesti riigi n\u00f5udest maksta v\u00e4lisriigi t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot. On selge, et selline tingimus ei too meile rohkem h\u00e4id tippspetsialiste, vaid, vastupidi, p\u00e4rsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat t\u00f6\u00f6d kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus k\u00f5igile ametikohadele ning ei arvesta, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii k\u00f5rget palka ei teeni.\nKohalikku t\u00f6\u00f6j\u00f5udu pole piisavalt ja seep\u00e4rast on ka lihtsamate ametikohade puhul turun\u00f5udlus terav ning oleme olukorras, kus v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad tulevad Eestisse m\u00f5ne teise Euroopa Liidu riigi t\u00f6\u00f6lepinguga, n\u00e4iteks Poolast, v\u00f5i tavalise turistina, kellel pole \u00fchegi riigi t\u00f6\u00f6lepingut. Paraku pakuvad Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5u vahenduse teenust ka paljud sellised ettev\u00f5tted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse v\u00f5i kas need \u00fcldse \u00e4ra makstakse. See v\u00f5imaldab riigi keskmise palga n\u00f5udest m\u00f6\u00f6da hiilida ja t\u00e4hendab, et kuigi t\u00f6\u00f6 tehakse \u00e4ra Eestis, ei saa riik peale k\u00e4ibemaksu muid makse nagu sotsiaal- v\u00f5i t\u00f6\u00f6tuskindlustusmaks. Seet\u00f5ttu kaotab riik arvestatava osa maksutulu, mis on kindlasti enam kui 100 miljonit, ja r\u00e4\u00e4kimata t\u00f6\u00f6tajatest, kes on ilma j\u00e4\u00e4nud sotsiaalsest kaitsest. Lisaks p\u00e4rsib keskmise palga n\u00f5udest tekkinud t\u00f6\u00f6turu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettev\u00f5tlust ning investeeringud suunatakse mujale, kus t\u00f6\u00f6j\u00f5u saadavus on parem.\nPraegust olukorda leevendaks keskmise palga n\u00f5ude tingimuste muutmine. Samuti aitaks olukorda parandada see, kui Eestis t\u00f6\u00f6 tellinud ettev\u00f5tetel lasuks vastutus ja kohustus j\u00e4rgida, et inimesed oleksid t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks \u00f5iglastel alustel \u2013 ka siis, kui tegemist on meil Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5udu vahendava ettev\u00f5ttega. Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole t\u00f6\u00f6tajatel ka tervisekindlustust, r\u00e4\u00e4kimata pensionist.\nKeskmise palga n\u00f5ude muutmisega v\u00f5iksid laheneda ettev\u00f5tete arengu pidurdamiseni kasvanud oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduse probleemid, kasvaks maksulaekumine, praktikas saaks v\u00f5imalikuks rakendada t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5rdse ja \u00f5iglase kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet ning suureneks t\u00f6\u00f6tajate kindlus sotsiaalsete garantiide suhtes. Keskmise palga n\u00f5udest tekkinud eba\u00f5iglasele ja ettev\u00f5tlust p\u00e4rssivale olukorrale oodatakse pikisilmi lahendust ning see tooks ka riigile praegu v\u00e4ga vajalikud maksulaekumised ja muudaks Eesti taas investeeringutele atraktiivsemaks.\nTundub, et riik on valinud lihtsama tee ja otsustanud maksukoormust t\u00f5sta selle asemel, et teha p\u00e4riselt olulisi samme majanduskeskkonna efektiivsemaks muutmiseks. Hall ala t\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisel ei tundu olevat poliitikule murekoht ja teema pole kellegi agendas. See ainult soodustab ebaausate v\u00f5tete kasutajaid ning nende konkurentsieelist ja tegevusmahtusid turul. Tegutsemata j\u00e4tmisega soodustab riik ise halli majandust ning halvab majanduskeskkonda ja kahjustab riigi kuvandit.\nKui riigi otsustajate tasandil midagi ei muutu ja j\u00e4\u00e4daksegi k\u00e4ed r\u00fcpes istuma, tuleb mitmetel ettev\u00f5tetel edaspidi uksed sulgeda v\u00f5i mujale kolida. Leedu on juba muutunud v\u00e4lisinvesteeringute vaates k\u00f5ige atraktiivsemaks Balti riigiks ning on viimane aeg asuda tegutsema, et tiitel Eestile tagasi tuua."}
{"text":"Johanna-Maria Lehtme ei n\u00e4e Riigikogus j\u00e4tkamises probleemiSlava Ukraini ummikusse juhtinud Johanna-Maria Lehtme \u00fctles intervjuus Eesti P\u00e4evalehele, et kui n\u00f5ukogu soovib, on ta valmis lahkuma, kuid Riigikogus j\u00e4tkamises ta probleemi ei n\u00e4e. Samas tunnistas ta, et on teinud juhtimisvigu.\nK\u00fcsimusele, kas ta peaks skandaali t\u00f5ttu ka Riigikogust lahkuma, vastas Lehtme, et kui n\u00f5ukogu v\u00f5i teine juhatuse liige Marika Priske arvavad, et tal on aeg lahkuda, siis paneb organisatsiooni ettepoole igasugustest isiklikest huvidest ja Slavale v\u00f5ib uue juhi leida.\nJa lisas: \u201eAga Riigikogust ma ei tunne, et ma hetkel peaksin lahkuma. Minu \u00fclesanne on endiselt toetada Ukrainat ja teha seda igak\u00fclgselt. L\u00e4bi selle aidata ka Eesti riiki.\u201c\nTa kinnitas, et isegi kui k\u00e4imasolevate auditite ja revisjonide tulemusel selgub, et tal lasub vastutus, siis ei n\u00e4e ta p\u00f5hjust Riigikogu mandaadist loobuda, sest ta ei saanud oma s\u00f5nul Ukraina partnerite kasumist sentigi.\nK\u00fcsimusele, kas k\u00f5igest sellest segadusest ja skeemitamisest oleks pidanud enne valimis teadma ka k\u00f5ik tema viis tuhat valijat, vastas Lehtme, et ta isegi ei teadnud sellest.\nEesti 200 esimees Lauri Hussar on \u00f6elnud, et erakond ei n\u00e4e p\u00f5hjust enne Lehtme k\u00fcsimuses seisukohta v\u00f5tta, kui revisjon on l\u00f5pule viidud ja tulemus selgunud.\nTeema t\u00f5usis esile ka Kaja Kallase praeguse Ukraina visiidi ajal, kui pressikonverentsil k\u00fcsiti Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5ilt selle kohta.\nUkraina ja korruptsioon \u00fchte k\u00fcsimusse panemine h\u00e4iris Zelensk\u00f5id silmn\u00e4htavalt, ta ei n\u00e4inud probleemist midagi teadvat ning piinlikkusse olukorda sattunud ja sellest kohmetunud Kaja Kallas lubas talle hiljem asja lahti seletada.\n\u201ePeame infoga t\u00f5ep\u00e4raselt ringi k\u00e4ima,\u201c lisas Zelensk\u00f5i, \u201ekuid igal juhul kinnitan teile, et tegeleme selle teemaga.\u201c Ja l\u00f5petas j\u00e4rsult pressikonverentsi.\nAllikas: Eesti P\u00e4evaeht\nLoe lisaks:\nhttps:\/\/epl.delfi.ee\/artikkel\/120177876\/johanna-maria-lehtme-kui-noukogu-soovib-minu-lahkumist-siis-olen-selleks-valmis#daltop1"}
{"text":"KORTERI\u00dcHISTU KOBARK\u00c4KK: Pae t\u00e4nava hiigelp\u00f5lengust r\u00e4situd kortermaja \u00e4hvardab kindlustusrahast ilmaj\u00e4\u00e4mineM\u00f6\u00f6dunud aasta aprillis laamendas tuli j\u00f5udsalt Lasnam\u00e4e stalinistlikus kortermajas. N\u00fc\u00fcd ootab Harju maakohtus vastamist miljoneid v\u00e4\u00e4rt k\u00fcsimus: kas korteri\u00fchistu saab kindlustuselt raha v\u00f5i j\u00e4\u00e4b t\u00fchjade pihkudega, sest kindlustus otsustas lepingu \u00fcles \u00f6elda \u2013 tuleohutusn\u00f5uete rikkumised olid liiga kolossaalsed.\n\u201eKuidas ajakirjanik oskas siia tulla?!\u201c k\u00fcsib advokaadib\u00fcroo Nove partner ja kindlustus\u00f5iguse spetsist vandeadvokaat Andrus Kattel Harju maakohtu istungisaalis publikut silmitsedes. Kahe tudengist vabakuulaja selja taga istuv \u00d5htulehele ajakirjanik saab \u00f6elda, et kohtukalender n\u00e4itas teed, ent Kattelil jagub kahtlustavaid s\u00f5nu ja pilke oma oponendile, advokaadib\u00fcroo Lextal partnerile, vandeadvokaat Olavi-J\u00fcri Luigele.\nSel 21. aprilli p\u00e4rastl\u00f5unal pole Harju maakohtunik Mai Grauberg j\u00f5udnud saali astudagi, kui Kattel ja Luik juba hakkajalikult teineteist t\u00f6\u00f6tlevad. P\u00f5hjus selgub peagi \u2013 m\u00e4ngus on miljonid eurod ja 2022. aasta aprillis p\u00f5lenud Pae 25 kortermaja saatus. Kattel esitas 13. m\u00e4rtsil korteri\u00fchistu nimel hagi kindlustusseltsi Gjensidige vastu, et saada k\u00e4tte kindlustusraha summas viis miljonit eurot ja 1954. aastal valminud stalinistlikus stiilis kortermaja t\u00e4ielikult taastada.\nKohtuistungi stardipaugul tahaks kohtunik Grauberg arutada hagi tagamise n\u00f5uet, kuid Kattel ja Luik tahavad enne tuumk\u00fcsimust r\u00e4\u00e4kida ka muust, et kohtunikul otsustamiseks vajalik ikka teada oleks. Kattel teeb ettepaneku, et istungi j\u00e4rel v\u00f5iks minna Pae maja peale ringi vaatama. Oleks n\u00e4ha, kuhu kindlustuse senine raha on kulunud ja mida k\u00fcsitava rahaga tehakse.\nGjensidiget esindava Luige s\u00f5nul ei oma k\u00fclastus t\u00e4htsust ning ta l\u00f5hkab istungil uudispommi: \u201eMe t\u00fchistame kindlustuslepingu.\u201c Ta selgitab, kuidas kolm p\u00e4eva tagasi valmis tulekahjuekspertiis, mis t\u00f5endab varasemaid vihjeid: hoonel puudusid tulet\u00f5kketsoonid, mist\u00f5ttu sai tuli levida keskmiselt neli korda kiiremini.\n\u201eKui need oleksid olemas olnud, oleks tulekahju piirdunud viie korteriga,\u201c selgitab Luik, kuidas n\u00f5uetekohasel hoonel oleksid kahjud j\u00e4\u00e4nud 724\u00a0000 euro juurde. Seni on kindlustus aga tasunud juba 960\u00a0000 lammutus-koristust\u00f6\u00f6deks ning kuppelkatuse p\u00fcstitamiseks. Sedagi summat v\u00f5ib kindlustus n\u00fc\u00fcd hakata tagasi k\u00fcsima.\nLuik mainib seejuures ka riigikohtuni vaieldud kindlustuslahendit, mis puudutab Otep\u00e4\u00e4 hotelli Bernhard p\u00f5lengut 2016. aastal. Ka seal puudusid n\u00f5utud tulet\u00f5kketsoonid, millel oli oluline m\u00f5ju kahju suurusele \u2013 tuli sai piiramatult levida. Sealgi ei pidanud kindlustus sentigi maksma.\n\u201eT\u00e4pselt samad asjaolud,\u201c t\u00f5mbab Luik Otep\u00e4\u00e4 ja Pae t\u00e4navaga paralleele. \u201eSelline k\u00e4kk ei kuulu h\u00fcvitamisele. Kindlustusandja poleks kunagi s\u00f5lminud lepingut.\u201c\nKattel j\u00e4llegi juhib t\u00e4helepanu, et kindlustus oli v\u00e4idetud vigadest teadlik, neid lahati isegi meedias. Veelgi enam, kindlustus \u00fctles korduvalt, et tegemist on kindlustamisele kuuluva juhtumiga ning andis rohelise tule maja taastamiseks, sh p\u00e4rast hoone taastamisekspertiisi 2022. aasta augustis, mis samuti nentis puudusi tuleohutuses.\n\u201eMaksti 300\u00a0000 eurot [esimese ehituskuu maksumus]. N\u00fc\u00fcd kuuleme, et miljon v\u00f5lgu,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kattel. Ta \u00fctleb, et lammutati ebavajalikult palju, l\u00fckates sealhulgas kokku kortereid ja katust, mis j\u00e4i tulest puutumata. Ta viitab j\u00e4rjepidevalt, et \u00fchel hetkel tegi kindlustus miskip\u00e4rast kannap\u00f6\u00f6rde ja tahtis aitamise asemel maja enda kindlustusportfellist v\u00e4lja visata.\nIstungi j\u00e4rel lisab Kattel, et kindlustusseltsi t\u00f5ttu on elu kortermajas juba ligemale aasta seisnud: \u201eKohtusse p\u00f6\u00f6rdumise tagaj\u00e4rjeks ei tohiks olla kindlustuslepingu t\u00fchistamine kindlustusseltsi poolt.\u201c\nPettusekahtlus\nLuik \u00fctleb istungil korduvalt, et kindlustus k\u00fcsis korteri\u00fchistult tulet\u00f5kkesektsioonide dokumente, kuid ei saanud neid ning tegi ise vastava ekspertiisi. Katteliga kohtus kaasas olev korteri\u00fchistu esimees Mikk Sepp r\u00e4\u00e4gib, kuidas hoonel on olemas (renoveerimis)projekt 1999. aastast ning kuidas neljanda, p\u00f5lengus h\u00e4vinenud korruse ehitas enne korteri\u00fchistut v\u00e4lja pankrotihaldur. Luige jaoks see jutt ei p\u00e4de: hoone \u00fclemised (vahe)korrused on ehitatud viimase 20 aasta jooksul, mil tulet\u00f5kketsoonide n\u00f5ue kehtis.\nK\u00f5ige juures n\u00e4ib, et kindlustuse esindajad on endast eriti v\u00e4lja aetud kahtlusega, et seltsi on \u00fcritatud petta. Luige kirjeldustel pole kindlustus saanud arusaadavaid kuluaruandeid, mida 300\u00a0000 euroga tehti. Lisaks on kindlustuselt k\u00fcsitud suuremat summat kui tarvis. Kui korteri\u00fchistu liikmed on meedias r\u00e4\u00e4kinud, et kahju on umbes kaks miljonit eurot, senised ekspertiisid peavad hoonekarbi taastamiseks hinnaks 2,2 miljonit, korteri\u00fchistu on ise protokollitud \u00fcldkoosoleku (2022. aasta augusti) j\u00e4rgi saanud ehitust\u00f6\u00f6deks pakkumisi summas 3,5\u20134 miljonit eurot, siis hagi on esitatud summas viis miljonit.\n\u201eTekkinud kahju on mitu korda v\u00e4iksem. Korteri\u00fchistu teab seda,\u201d \u00fctleb \u00d5htulehele hiljem v\u00e4ljaspool kohtusaali Gjensidige pressiesindaja Elina Piirmets. Luik ja kindlustus vaatavad kahtlustavalt ka faktile, et viiemiljoniline ehituspakkumine tuleb korteri\u00fchistuga seotud firmalt.\nKatteli s\u00f5nul on viis miljonit eurot t\u00e4ielik ehitusmaksumus. Selle eest saaks hoone neljas korrus oma 27 korteriga seinad, mis kindlustuse n\u00f5udmisel lammutust\u00f6\u00f6dega maha v\u00f5eti, r\u00e4\u00e4kimata vee- ja muude kahjude likvideerimisest, millega seni pole tegeletud. Kindlustuse esindajate s\u00f5nul olid lammutust\u00f6\u00f6d aga h\u00e4davajalikud ohutuse p\u00e4rast.\nKorteri\u00fchistu esindaja lisab, et probleem on kindlustuse enda sees ja tiirleb \u00fcmber raha: \u201eK\u00f5ik need samad inimesed-firmad, keda siin [kohtuistungil] nimetati petturiteks, esitasid oma hinnapakkumised 11. oktoobril 2022. Siis \u00f6eldi, et pange edasi, tehke hinnapakkumised v\u00e4iksemaks \u2013 hinnapakkumine ainult maja \u00fclemise osa peale.\u201c\nKatteli s\u00f5nul sai korteri\u00fchistu kindlustajalt 300 000 eurot esimeseks ehituskuuks p\u00e4rast seda, kui viiemiljonine ehitushinnang oli kindlustajale edastatud.\n\u201eK\u00f5ik oli teada Gjensidigele. Kelle huvidest l\u00e4htume?\u201c \u00fctleb Kattel oma l\u00f5pus\u00f5nas, seades ise paika kaalukausid: korteri\u00fchistu oma 75 korteriga v\u00f5i P\u00f5hja- ja Baltimaade suurim kindlustusandja.\nKattel taotleb kohtu kaudu kindlustuselt esialgset kindlustush\u00fcvitist summas 2,1 miljonit, et hoone v\u00e4hemalt ilmastikukindlaks teha. \u00dchistu esindaja annab kohtuistungil m\u00f5ista, et selle sammuga oldaks kompromissile l\u00e4hemal.\nLuik on oma esinemistes nimetanud kogu juhtumit \u201ekorteri\u00fchistu kobark\u00e4kiks\u201c. Istungi l\u00f5pps\u00f5nas tuleb ta uuesti selleni, et juhtumit pole, sest kindlustusleping on istungip\u00e4eval t\u00fchistatud \u2013 seda ei eksisteeri.\nSaatus teadmata\n\u201eInimesed on nii masenduses,\u201c r\u00e4\u00e4gib Pae korteri\u00fchistu liige Eiki Kruusi istungij\u00e4rgsetest meeleoludest Pae t\u00e4naval. Tema teada elab 75 korteriga majas j\u00e4tkuvalt 10 kuni 15 peret.\nSepp lisab, et valdavalt elatakse maja nn Lasnam\u00e4e tiivas, mida tuli kahjustas v\u00e4hem, aga ka sealt on katuseplekk maha v\u00f5etud. \u201eM\u00f5ned [v\u00e4lja kolinud] inimesed elavad sotsiaalpinnal, m\u00f5ned oma sugulaste juures. \u00dcks \u00fcksik naisterahvas, kellel oli korter, mille eest ta maksab 744 eurot pangalaenu, \u00fc\u00fcrib endale [teist] korterit ning maksab selle eest veel 500\u2013600 eurot juurde.\u201c\nEi Kruusi ega Sepp ei oska \u00f6elda, mis saab hoonest. Maakohus teeb m\u00e4\u00e4rusotsuse 25. aprillil.\nTULEKAHJU J\u00c4REL: Mida ei v\u00f5tnud tuli, selle rikkus vesi.\n(Stanislav Mo\u0161kov)"}
{"text":"V\u00f5rtsj\u00e4rve kalurid n\u00f5uavad riigilt selgitustV\u00f5rtsj\u00e4rvega seotud kalurite \u00fchendus tahab keskkonnaministeeriumilt teada, miks riik nende t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi uue m\u00e4\u00e4rusega kitsendab.Mittetulundus\u00fching V\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond m\u00e4rgib, et riigi otsus keelata V\u00f5rtsj\u00e4rvel kalap\u00fc\u00fck raamv\u00f5rkudega augusti l\u00f5puni riivab V\u00f5rtsj\u00e4rve kalurite ettev\u00f5tlusvabaduse \u00f5igust. \u00dchingu v\u00e4itel ei ole ministeerium selle m\u00e4\u00e4rusega seoses V\u00f5rtsj\u00e4rve kalureid aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasanud.\n\u00abMiks on meid, V\u00f5rtsj\u00e4rve kalureid, kes p\u00fc\u00fcavad raamv\u00f5rkudega, k\u00f5rvale j\u00e4etud\u00a0ja koheldud meid ebav\u00f5rdselt v\u00f5rreldes Saare- ja Hiiumaa kaluritega, kes p\u00fc\u00fcavad raamv\u00f5rkudega?\u00bb seisab \u00fchingu p\u00f6\u00f6rdumises. \u00abKas tegemist on mingisuguse k\u00e4si-peseb-k\u00e4tt v\u00f5i huvide konfliktis tegutsemisega v\u00f5i kellegi korruptiivsetes huvides toimuvaga, kus ametnikud soovivad soosida hoopiski neid kalureid, kes p\u00fc\u00fcavad V\u00f5rtsj\u00e4rvel, kuid ei kasuta raamv\u00f5rke, viidates kalavarude kaitsmise vajadusele. Ilmselgelt tuleb kalavarusid vajadusel kaitsta, kuid ka kalavarude kaitsmise eesm\u00e4rgil ei tohi piiranguid kehtestada ja j\u00f5ustada \u00fcle \u00f6\u00f6, huvigruppe kaasamata.\u00bb\nV\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond adresseeris on kirja keskkonnaministeeriumile, kliimaminister Kristen Michalile, kantsler Meelis M\u00fcndile ja peaspetsialist Tarvo Lillemale.\nTarvo Lillema vastas Sakalale, et kiri saabus teisip\u00e4eva hommikul ning tal on kavas vastus teele panna selle n\u00e4dala jooksul."}
{"text":"Katse: mis juhtub, kui ise oma t\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcberr\u00fcnnakutega pommitada?T\u00e4na p\u00f6\u00f6ravad paljud ettev\u00f5tted t\u00e4helepanu sellele, et uutele kolleegidele k\u00fcberturvalisuse p\u00f5hiprintsiibid selgeks teha ja igap\u00e4evaseid tegevusi selgete reeglite ja tehniliste lahendustega turvalisemaks muuta, kuid ainult sellest enam ei piisa, kirjutab Elisa infoturbejuht Mai Kraft.T\u00f6\u00f6tajad on ettev\u00f5ttes k\u00fcberturvalisuse vaates alati eesliinil ning nende tegevusest s\u00f5ltub, kui h\u00e4sti on kaitstud nii ettev\u00f5te ise kui ka selle kliendid.\u00a0\u00a0Aja jooksul valvsus paratamatult langeb. Vahetult p\u00e4rast ohtude tutvustamist suudavad t\u00e4helepanelikuna p\u00fcsida k\u00f5ik, kuid mida p\u00e4ev edasi, seda kaugemana ohud tunduvad. Just see n\u00e4iline turvatunne on aga see, mille toel suudavad t\u00e4naseni \u00f5ngitsuskirjad ja teised \u00fcsnagi lihtlabased r\u00fcnnakud suurt kahju valmistada. See aga ei t\u00e4henda, et tegu oleks probleemiga, mida lahendada ei saa.Turvakoolitused, t\u00f6\u00f6toad ja pidevalt k\u00f5ige olulisemate ohtude meelde tuletamine on valvsuse \u00fclal hoidmiseks kriitilise t\u00e4htsusega, kuid neist \u00fcksi piisata ei pruugi. Pidev harimine on justkui koolis k\u00e4imine, kuid ilma eksamiteta on raske m\u00f5ista, kas senir\u00e4\u00e4gitust ka midagi p\u00e4riselt kohale j\u00f5udnud on. Selleks, et senise t\u00f6\u00f6 edu hinnata ja murekohad \u00fcles leida, tasub oma inimesed proovile panna \u2013 neid ise kontrollitud keskkonnas k\u00fcberr\u00fcnnates.Sina oled pahalane\n\nElisas oleme oma t\u00f6\u00f6tajaid simuleeritud r\u00fcnnakutega testinud juba m\u00f5nda aega ning tulemused on selgelt n\u00e4htavad. T\u00e4naseks oleme j\u00f5udnud punkti, kus 70 protsenti t\u00f6\u00f6tajatest teavitavad \u00f5igete kanalite kaudu postkasti j\u00f5udnud petukirjast, kuid sellesse punkti j\u00f5udmine on olnud omaette v\u00e4ljakutseid t\u00e4is tee. Heaks n\u00e4iteks kohatud raskustest on meie esimene katse simuleeritud r\u00fcnnakud p\u00e4riselt k\u00e4iku panna.Simuleeritud r\u00fcnnaku eesm\u00e4rgiks on olla tavap\u00e4rasest r\u00fcndeviisist eristamatu. See on justkui iga teine postkasti sattuv petukiri, millega soovime n\u00e4ha, kas t\u00f6\u00f6taja klikib \u00ab\u00abpahavaraga\u00bb nakatunud lingile, v\u00f5i teavitab sellest \u00f5igeid kanaleid pidi vastutavaid osapooli. Kui t\u00e4naseks seda juba suuresti tehakse, siis esimene katse n\u00e4itas selgelt, et ruumi paranemiseks on k\u00f5igil \u2013 nii t\u00f6\u00f6tajatel reeglite j\u00e4rgimisel kui ka turvatiimil endal inimeste harimise ja r\u00fcnnakute l\u00e4biviimisega.Esimene simuleeritud r\u00fcnnak algas juba halvasti. Kirjade v\u00e4lja saatmiseks kasutatud s\u00fcsteem hangus ning soovitud \u00fche kirja asemel j\u00f5udis t\u00f6\u00f6tajateni kuus identset petukirja. Oli selle taga vaid s\u00fcsteemi enda viperus, v\u00f5i aeglusest tulenevast frustratsioonist korduvalt \u00absaada\u00bb nupu vajutamine, j\u00e4\u00e4gu hetkel m\u00f5istatuseks. Kuigi v\u00f5iks arvata, et kuus veidrat kirja on piisav, et punased lipud t\u00f5sta ja inimesed linke mitte vajutama panna, siis kahjuks see nii polnud.Petukiri j\u00e4ljendas klassikalist kasutajatoe meili, kus paluti inimestel lingile vajutada ja tarkvara uuendada. Lingile klikkis kirjalaviinist hoolimata nii suur hulk inimesi, et testi jaoks loodud maandumisleht, mis pidi kuvama s\u00f5numit \u00abPalju \u00f5nne, oled v\u00f5itnud infoturbe koolituse\u00bb, koormati \u00fcle ja joosti pikali. See t\u00e4hendab, et t\u00e4naseni puudub meil t\u00e4pne \u00fclevaade, kui suur hulk kirjade saajatest l\u00f5puks lingile vajutas. K\u00fcll aga saab \u00fcheselt v\u00e4ita, et tulemused \u00fcllatasid pigem negatiivses valguses.Meeletult parem polnud pilt ka juhtudel, kus t\u00f6\u00f6tajad otsustasid lingile mitte vajutada. Reeglid n\u00e4evad ette, et petukirjadest tuleb kindlaid kanaleid pidi turvatiimile teada anda, kuid suure kirjalaviini valguses need p\u00f5him\u00f5tted ununesid. Teavitusi tuli k\u00f5nede teel, meilitsi, Teamsi kaudu ja k\u00f5iki muid v\u00f5imalikke pidi. Testi ajal oli see \u00fcleelatav, reaalse massiline r\u00fcnnaku puhul oleks aga risti-r\u00e4sti igas kanalis teavitamine k\u00fcberturbetiimi ja IT-kasutajatoe t\u00f6\u00f6 halvanud.Aga igas p\u00f5rumises on midagi positiivset. Esimene test n\u00e4itas isegi k\u00f5igi viltu vedamistega selgelt k\u00e4tte, mis on h\u00e4sti ja mis on halvasti. Oli selgelt n\u00e4ha, et \u00f5igetele teavituskanalitele r\u00f5humine on j\u00e4tkuvalt oluline, pettuste \u00e4ratundmiseks on vaja teha veel \u00fcksjagu t\u00f6\u00f6d ning testide l\u00e4biviimises on arenguruumi k\u00f5vasti. Kui simuleeritud r\u00fcnnakut toimud poleks, siis poleks seda infot meil kuskilt v\u00f5tta.Ei saa ka j\u00e4tta m\u00e4rkimata, et t\u00e4nu veidi eba\u00f5nnestunud katsele said paljud t\u00f6\u00f6tajad teadlikumaks selles osas, millised \u00f5ngitsuskirjad p\u00e4riselt v\u00e4lja n\u00e4evad ja kuidas neist tead andmine tegelikult t\u00f6\u00f6tama peaks.T\u00e4na kasutame simuleeritud r\u00fcnnakute l\u00e4biviimiseks automaatset s\u00fcsteemi, kus uus \u00f5ngitsuskiri j\u00f5uab postkasti iga 7-14 p\u00e4eva tagant. K\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad ei saa kirja \u00fcheaegselt ning ka kirjade sisu on erinev, tagades nii, et raporteerimine tuleneb p\u00e4riselt petukirja \u00e4ratundmisest, mitte lihtsalt sellest, et keegi kolleegidest kohvinurgas seekordse \u00f5ppuse olemuse v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kis.Praktilised \u00f5ppused ei pea e-kirjadega piirduma\n\nKuigi simuleeritud \u00f5ngitsuskirjad on \u00fcheks k\u00f5ige lihtsamaks viisiks on t\u00f6\u00f6tajate testimiseks, siis ei tasu v\u00f5imalusel vaid nendega piirduda. Erinevaid praktilisi teste on palju ning kui ressursse j\u00e4tkub, siis tasub nendega tegeleda.Headeks valikuteks on n\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsilise turvalisuse testid, mis v\u00f5iva h\u00f5lmata nii territooriumile \u00ab\u00abnakatunud\u00bb m\u00e4lupulkade vedelema j\u00e4tmist ja vaatamist, kas keegi need oma arvutisse pistab, kuni kollase vesti testini v\u00e4lja. Viimase puhul peaks keegi \u00absuvaline\u00bb selga panema kollase vesti ja haarama k\u00e4tte redeli, v\u00e4itma end n\u00e4iteks suitsuanduri kontrollijaks ja jalutama sisse serveriruumi v\u00f5i tundlikke andmeid sisaldava t\u00f6\u00f6arvuti poole. Suuresti on f\u00fc\u00fcsiliste testide puhul piiriks fantaasia.Testida tasub ka turvatiimi ja t\u00e4naseks \u00fcles ehitatud s\u00fcsteeme. N\u00e4iteks tasuks kontrollida, kui h\u00e4sti suudavad k\u00fcberturbemeeskonnad r\u00fcnnakuid tuvastada ja kuidas p\u00e4rast \u00abintsidendi\u00bb toimumist sellega toime tullakse. Ka siin on ohtralt ruumi fantaasiale, sest p\u00e4rispahalastel \u00f5elatest m\u00f5tetest puudust pole. Mida raskem \u00f5ppustel, seda kergem lahingus."}
{"text":"V\u00f5rtsj\u00e4rve kalurid n\u00f5uavad riigilt selgitustTALLINN, 25. aprill, BNS \u2013 V\u00f5rtsj\u00e4rvega seotud kalurite \u00fchendus tahab keskkonnaministeeriumilt teada, miks riik nende t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi uue m\u00e4\u00e4rusega kitsendab, kirjutab Sakala.\nMittetulundus\u00fching V\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond m\u00e4rgib, et riigi otsus keelata V\u00f5rtsj\u00e4rvel kalap\u00fc\u00fck raamv\u00f5rkudega augusti l\u00f5puni riivab V\u00f5rtsj\u00e4rve kalurite ettev\u00f5tlusvabaduse \u00f5igust. \u00dchingu v\u00e4itel ei ole ministeerium selle m\u00e4\u00e4rusega seoses V\u00f5rtsj\u00e4rve kalureid aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasanud.\n\"Miks on meid, V\u00f5rtsj\u00e4rve kalureid, kes p\u00fc\u00fcavad raamv\u00f5rkudega, k\u00f5rvale j\u00e4etud ja koheldud meid ebav\u00f5rdselt v\u00f5rreldes Saare- ja Hiiumaa kaluritega, kes p\u00fc\u00fcavad raamv\u00f5rkudega?\" seisab \u00fchingu p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Kas tegemist on mingisuguse k\u00e4si-peseb-k\u00e4tt v\u00f5i huvide konfliktis tegutsemisega v\u00f5i kellegi korruptiivsetes huvides toimuvaga, kus ametnikud soovivad soosida hoopiski neid kalureid, kes p\u00fc\u00fcavad V\u00f5rtsj\u00e4rvel, kuid ei kasuta raamv\u00f5rke, viidates kalavarude kaitsmise vajadusele. Ilmselgelt tuleb kalavarusid vajadusel kaitsta, kuid ka kalavarude kaitsmise eesm\u00e4rgil ei tohi piiranguid kehtestada ja j\u00f5ustada \u00fcle \u00f6\u00f6, huvigruppe kaasamata.\"\nV\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond adresseeris on kirja keskkonnaministeeriumile, kliimaminister Kristen Michalile, kantsler Meelis M\u00fcndile ja peaspetsialist Tarvo Lillemale.\nLillema vastas Sakalale, et kiri saabus teisip\u00e4eva hommikul ning tal on kavas vastus teele panna selle n\u00e4dala jooksul.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00f5rtsj\u00e4rve kalurid n\u00f5uavad riigilt selgitustTALLINN, 25. aprill, BNS \u2013 V\u00f5rtsj\u00e4rvega seotud kalurite \u00fchendus tahab keskkonnaministeeriumilt teada, miks riik nende t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi uue m\u00e4\u00e4rusega kitsendab, kirjutab Sakala.\nMittetulundus\u00fching V\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond m\u00e4rgib, et riigi otsus keelata V\u00f5rtsj\u00e4rvel kalap\u00fc\u00fck raamv\u00f5rkudega augusti l\u00f5puni riivab V\u00f5rtsj\u00e4rve kalurite ettev\u00f5tlusvabaduse \u00f5igust. \u00dchingu v\u00e4itel ei ole ministeerium selle m\u00e4\u00e4rusega seoses V\u00f5rtsj\u00e4rve kalureid aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasanud.\n\"Miks on meid, V\u00f5rtsj\u00e4rve kalureid, kes p\u00fc\u00fcavad raamv\u00f5rkudega, k\u00f5rvale j\u00e4etud ja koheldud meid ebav\u00f5rdselt v\u00f5rreldes Saare- ja Hiiumaa kaluritega, kes p\u00fc\u00fcavad raamv\u00f5rkudega?\" seisab \u00fchingu p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Kas tegemist on mingisuguse k\u00e4si-peseb-k\u00e4tt v\u00f5i huvide konfliktis tegutsemisega v\u00f5i kellegi korruptiivsetes huvides toimuvaga, kus ametnikud soovivad soosida hoopiski neid kalureid, kes p\u00fc\u00fcavad V\u00f5rtsj\u00e4rvel, kuid ei kasuta raamv\u00f5rke, viidates kalavarude kaitsmise vajadusele. Ilmselgelt tuleb kalavarusid vajadusel kaitsta, kuid ka kalavarude kaitsmise eesm\u00e4rgil ei tohi piiranguid kehtestada ja j\u00f5ustada \u00fcle \u00f6\u00f6, huvigruppe kaasamata.\"\nV\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond adresseeris on kirja keskkonnaministeeriumile, kliimaminister Kristen Michalile, kantsler Meelis M\u00fcndile ja peaspetsialist Tarvo Lillemale.\nLillema vastas Sakalale, et kiri saabus teisip\u00e4eva hommikul ning tal on kavas vastus teele panna selle n\u00e4dala jooksul.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"\u00abKuuuurija\u00bb saates paljastatud kelmuse k\u00fc\u00fcsi sattunud Marika: ei teadnud, et ta viis aastat juba nii rumal oliKorteriostust unistanud Marika kandis 2019. aasta mais eestlanna kontole \u00fcle 1500 eurot ja seda talle laenulubaduse andnud panga palvel. Kokku maksis Marika laenu tarvis tuhandeid, kuid laenu ta ei saanudki:\u00a0\u00abAinult v\u00f5lgasid sain endale kaela.\u00bb\u00abVaatasin eile\u00a0\u00abKuuuurija\u00bb saadet ja siis tundsin selle Malle (nimi oli saates muudetud kujul \u2013 toim) \u00e4ra,\u00bb tunnistab sotsiaalkorteris elav Marika, kes neli aastat tagasi netikelmide otsa sattus. Erinevalt \u00abKuuuurija\u00bb saates oma murest r\u00e4\u00e4kinud Mallest, kes kannatas pettuse k\u00fc\u00fcsis aastaid, tuli Marikal enda s\u00f5nul m\u00f5istus kiiremini p\u00e4he. Kahju oli selleks ajaks aga juba tehtud.\nUnistas oma elamisest\n2019. aastal soovis Marika\u00a0omale enda elamist nagu paljud meist.\u00a0\u00abNii tahtsin oma elamist, ma ise elan sotsiaalkorteris perega ja tahaks enda oma,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Marika oma unistusest.\nKorteri ostuks oli aga vaja raha. \u00abHakkasin maikuus laenu taotlema, sama panga kaudu,\u00bb meenutab Marika. Ta viitab 24. aprillil eetris olnud \u00abKuuuurija\u00bb saatele, kus laenuv\u00f5imalusi otsinud Malle sattus v\u00e4lismaise panga\u00a0Ecobank kodulehek\u00fcljele.\nSaates oma muret kurtnud Mallele laenu ei antud ja\u00a0ta kaotas kokku 23 000 eurot. Lisaks sai Malle kuriteos\u00fc\u00fcdistuse, milles kohus ta ka s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istis.\u00a0\u00abNad (netikelmid \u2013 toim) hakkasid mind \u00e4ra kasutama, erinevad inimesed saatsid minu kontole raha, mida tuli siis omakorda minul kelmidele edasi kanda,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Malle saates.\nPikemalt saad Malle loost lugeda SIIT.\u00a0\nEsmasp\u00e4evast \u00abKuuuurija\u00bb saadet n\u00e4inud Marika tundis loo peategelase \u00e4ra, sest ka tema kandis aastaid tagasi Malle kontole raha. \u00abEnne ma ei teadnud, et ta on kriminaalkorras karistada saanud selle eest. Eile esimest korda kuulsin. Ma kirjutasin politseisse avalduse ja pandi see toimik kinni, sest ei leitud\u00a0neid inimesi,\u00bb v\u00e4itis Marika Elu24-le.\n\nEsmasp\u00e4eval, 24. aprillil 2023 eetris olnud \u00abKuuuurijas\u00bb tuli juttu Ecobankist, mille ohvriks langes enda s\u00f5nul ka Marika. Sarnaselt saate peategelasega sai ka Marika Financial Corporationilt kirju.\nKuvat\u00f5mmis Kanal 2 saatest\n\nV\u00e4lismaise panga juures oli ahvatlevaks laenupakkumine. \u00abVaatasin, et on soodsad protsendid, v\u00e4iksemad, kaks v\u00f5i kolm protsenti. Tahtsin 70 000 eurot, et korter endale osta. Sellise p\u00f5him\u00f5ttega, aga ma ei tea, kuidagi l\u00e4ks,\u00bb tunnistab Marika.\nHiljem v\u00f5ttis Marikaga\u00a0Facebookis \u00fchendust v\u00e4idetavalt \u00fche pension\u00e4ri\u00a0identiteedi omistanud isik. Samalt kontolt, millest pension\u00e4ril endal aimugi ei olnud,\u00a0tuli Marikale info Malle pangakonto kohta, kuhu laenupakkujad palusid saata raha.\nElu24 toimetusega jagas Marika oma pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tteid, kus on 2019. aasta mai l\u00f5pus tehtud \u00fclekanded Mallele selgelt n\u00e4ha.\nEsimene makse l\u00e4ks Malle kontole 24. mail, summaks oli 198 eurot ja selgituseks m\u00e4rkis Marika \u00abTeenuse eeskirjad\u00bb. Juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval tegi Marika sama p\u00f5hjendusega teise makse, sel korral kandis ta oma kontolt teise eestlanna kontole\u00a0326 eurot.\n27. mail tegi Marika 236-eurose \u00fclekande ja samal p\u00e4eval kandis ta oma kontolt Malle kontole veel 800 eurot. Kusjuures veidi enne viimast \u00fclekannet v\u00f5ttis Marika 1000 eurot kiirlaenu.\nSelgusele j\u00f5udmiseks kulus \u00fcle poole aasta\n\u00abKui nad esimest korda saatsid mulle arvenumbri, kuhu ma pidin raha saatma, siis oligi see Malle. Mul oli alguses kahtlus, et miks Eesti nimi ja\u00a0miks temale,\u00bb selgitas Marika, kes enda s\u00f5nul ka Mallele helistas. \u00abTa \u00fctles, et tema on ka laenu taotlenud katuse remondi jaoks, ja siis\u00a0\u00fctles, et maksavad ilusti,\u00bb v\u00e4itis Marika.\n\nN\u00e4ide kirjast, mille Marika Financial Corporationilt 2019. aasta mais sai. Avaldame e-kirja muutmata kujul:\nTere\nSoovin teile teatada, et pank teatas mulle krediidikindlustusest ja tehingu 70 000 eurot tehakse n\u00fc\u00fcd ja et teie praegune pangakonto krediteeritakse n\u00fc\u00fcd raha.\nKui ma v\u00f5tsin teile hetkeks vastata, oli see sellep\u00e4rast, et pangateeninduse juhataja ja mina olime rahandusasutustega t\u00e4iskogu istungil teie tehingu toimiku kohta.\nTeie 70 000 euro suurune tehing on finantsasutuste poolt juba heaks kiidetud ja valideerimine toimub n\u00fc\u00fcd.\nKoosoleku l\u00f5pus j\u00f5udsid finantsasutused siiski j\u00e4reldusele, et laenu v\u00e4\u00e4rtuse ja laenu tagamise tagamiseks tuleb laenu v\u00e4\u00e4rtuse ja tagasimakse kestuse t\u00f5ttu tagatise andmiseks ja ametiasutustele reageerida. k\u00f5ik vaidlused, mis tekivad kahe poole vahel, mis on laenuandja ja laenuv\u00f5tja vahel.\nT\u00f5epoolest, 876 eurot kujutavad endast ainult tagatist selle kohta, et maksate laenu tagasi ja t\u00e4idate tagasimakset\u00e4htaegu, kui olete oma valduses.\nSiis ootab panga \u00fclekandeteenus n\u00fc\u00fcd 876 euro suuruse hoiuse tagamist 70 000 euro valideerimise l\u00f5petamiseks teie kontol.\nNii et n\u00fc\u00fcd laske teha 876 euro suurune tagatisraha, et tagada laen samale aadressile ja minna oma panka samal ajal, et oma raha v\u00e4lja v\u00f5tta.\nTaaskord tahan teile teatada, et me ei saa ametiasutuste otsusega vastu olla.\nTea, et pangakontol oleva summa kinnitamiseks on ametiasutuste otsus v\u00e4ga oluline, sest ilma ametiasutusteta ei saa tehingut l\u00f5pule viia.\nSelle eest on kohustuslik tagatis 876 eurot ja see tuleb teha kiireks tehingu kiiruseks 70 000 eurot.\nSeej\u00e4rel ootab panga \u00fclekandeteenus 876 euro suuruse deposiidi valmimist, et l\u00f5petada teie praeguse pangakontoga 70 000 euro valideerimine ja et saaksite oma pangadokumentidega oma pangale minna 70 000 eurot, millele teil on \u00f5igus.\nPange t\u00e4hele, et 876 eurot esindavad vaid laenu tagasimaksmise tagatisfondi.\nJa kui j\u00f5uate viimase tagasimakse juurde, saadan teie 876 eurot tagasi\nT\u00e4nan teid m\u00f5istmise ja kena p\u00e4eva eest.\n\nMarika s\u00f5nul j\u00e4i ta umbes kuue-seitsme kuuga ilma ligi 7800 eurost, osa sellest kandis ta Malle kontole. Siis sai ta aru, et midagi on valesti. \u00abAlguses ma ei tea...\u00a0nad nagu h\u00fcpnotiseerisid! Ma ei saanud aru, et ma kandsin neile raha alguses, siis p\u00e4rast otse sinna panka.\u00bb\nKa Marika mees hoiatas teda. \u00abTa hakkas mind kohe hoiatama, kui ma esimest korda [raha] saatsin, ta k\u00fcsis, et kas ei ole imelik Eesti nimega naisele saata.\u00bb\n\u00abMa ei teadnud, et ta viis aastat juba nii rumal oli.\u00bb\u00a0\u2013 Netikelmide ohver Marika\n\u00abPool aastat kuskil [maksin] ja siis ma \u00fctlesin, et k\u00f5ik. Ma nagu \u00e4rkasin \u00fcles, et see ei ole normaalne,\u00bb avaldas Marika, kes suhtles netikelmidega nii eesti kui inglise keeles.\n\u00abVahepeal t\u00f5lkisin ja saatsin inglise keeles. Nad kogu aeg saatsid vastu, et on raha mingi templi jaoks vaja, siis allkirja jaoks.\u00a0Siis saadeti mingi avaldus, mida pidin t\u00e4itma.\u00bb\nP\u00e4rast j\u00e4lile j\u00f5udmist saatis Marika netikelmid enda s\u00f5nul pikalt. \u00abAusalt \u00f6eldes kirjutasin inglise keeles neile ja kultuurselt saatsin neid kaugele. Siis nad k\u00e4isid mulle pinda, et siis ma oma laenu ei saa, ja siis kirjutasin j\u00e4lle inglise keeles, et ma ei taha rohkem nende laenu, ja saatsin pikalt.\u00bb\n\u00abSiis kaks aastat l\u00e4ks m\u00f6\u00f6da ja nemad j\u00e4lle kirjutasid mulle. [...] Peale selle ei ole nad \u00fcldse \u00fchendust v\u00f5tnud.\u00bb\nSUUR \u00dcLEVAADE \u232a Petturid pistsid 2022. aastal enda taskusse \u00fcle nelja miljoni euro rahva raha\nTa t\u00f5deb: \u00abMa saan ka aru, et Malle\u00a0pole s\u00fc\u00fcdi, aga ta ise n\u00f5ustus\u00a0sellega, et ta v\u00f5tab enda nime peale, aga ta kandis ise sinna neile. Ma ei teadnud, et ta viis aastat juba nii rumal oli. Viimati kirjutas ta mulle s\u00f5numi, kui ma hakkasin pankrotti v\u00e4lja kuulutama, mis v\u00f5ttis pea kaks aastat aega. [Kirjutas], et miks ma tema peale ajan, et ta ei ole mitte midagi teinud.\u00bb\nL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes aga Marika kedagi peale enda\u00a0milleski ei s\u00fc\u00fcdista. \u00abIse olin rumal, ega ma ei saa kedagi s\u00fc\u00fcdistada peale enda.\u00bb\n\u00abLaenu ma ei saanud, ainult v\u00f5lgasid sain endale kaela,\u00bb v\u00f5ttis Marika juhtunu l\u00fchidalt kokku. Praegu on naine enda s\u00f5nul pankrotis ja v\u00f5lad on k\u00fc\u00fcndinud 25 000 euroni.\u00a0\u00abAga noh, mis teha, iga inimene \u00f5pib oma vigadest.\u00bb\n\nPettuse ohvriks langeb kaks eestlast p\u00e4evas\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre avaldas, et 2022. aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest p\u00e4evas ja\u00a0pettuste leviku vaibumise m\u00e4rke ei ole.\n\u00abPea k\u00f5ik pettused tehakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mist\u00f5ttu kelmide peatamine siit ei ole v\u00f5imalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt v\u00f5imatu. V\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning see v\u00f5etakse l\u00f5puks v\u00e4lisriikides sularahas v\u00e4lja v\u00f5i suunatakse kr\u00fcptorahasse. Erandjuhtudel on raha tagasi saadud siis, kui inimene sai kohe aru, et langes pettuse ohvriks, ja v\u00f5ttis \u00fclekande peatamiseks kiirelt \u00fchendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla v\u00e4ga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,\u00bb\u00a0lisas Tambre.\nSellest, kuidas end kelmide eest kaitsta, saad lugeda SIIT.\nAllikas: politsei.ee\n"}
{"text":"Soomes kaalutakse lasteaia kohustuslikuks muutmist alates 3. eluaastast \u2013 miks seda vaja on?Lapsed alates 3. eluaastast lapsed peaksid k\u00e4ima lasteaias. Sellise ettepaneku tegi terviseerinevuste v\u00e4hendamist uurinud sotsiaal- ja terviseministeeriumi teaduslik t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mille raport avaldati teisip\u00e4eval.\nT\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul peaks \u00fcle 3-aastaste laste osalemine lasteaias olema kohustuslik. Praegu on Soomes k\u00f5igile lastele kohustuslik eelkool alates 6. eluaastast.\n\u201eKindlasti toimub kohustuse \u00fcle eetiline arutelu,\u201d \u00fctles uurimisr\u00fchma esimees professor Erkki Vartiainen.\nSoomes on 3-5-aastaste lasteaias k\u00e4ivate laste osakaal v\u00e4iksem kui teistes P\u00f5hjamaades, kuigi viimastel aastatel on see m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5usnud. Kui 2020. aastal osales k\u00e4is lasteaias 88 protsenti Soome 3\u20135-aastastest lastest, siis Taanis ja Norras 97 protsenti ning Rootsis 95 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.\nT\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul saavad lapsed lasteaiast suurimat kasu, kui see algab v\u00f5imalikult varakult ja mitte ainult enne kooli. Eelkool algab tavaliselt sel aastal, kui laps saab kuueaastaseks.\nLisaks on t\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul lasteaias k\u00e4imine oluline soome keele \u00f5ppimise seisukohalt.\nRiigi majandusuuringute keskuse (VATT) eelmise, 2022. aasta s\u00fcgisel avaldatud uuringu kohaselt on koduhooldustoetuse m\u00f5jud negatiivsed nii emadele kui ka lastele.\nTeadlaste hinnangul on lasteaiad praegu kriisis. Valdkond tuleks muuta atraktiivsemaks karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imaluseks, parandades lasteaedades t\u00f6\u00f6tingimusi ning t\u00f5stes lapsehoidjate ja lasteaia \u00f5petajate palka.\n\u201eKui me lasteaedade puhul l\u00e4bi kukume, on oht, et terviseerinevused kasvavad veel palju aastak\u00fcmneid,\u201d on raportis kokku v\u00f5etud.\nT\u00f6\u00f6r\u00fchmal on kokku seitse ettepanekut, mis v\u00f5iksid soomlaste tervisealast ebav\u00f5rdsust v\u00e4hendada.\n\u201eEttepanekud tagavad t\u00e4ielikult sotsiaal- ja tervishoiuteenuste v\u00f5imekuse,\u201d \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma kuulunud endine Kela tegevjuht Elli Aaltonen.\n\u00dcks kesksemaid ettepanekuid on vaesuse v\u00e4hendamine lastega peredes. Muuhulgas on selles v\u00e4lja pakutud vahenditeks lastetoetuste s\u00fcsteemi reformimine nii, et see oleks suunatud just k\u00f5ige n\u00f5rgemas majanduslikus olukorras olevatele peredele, ning laste huvitegevuse sihip\u00e4rane toetamine.\nSoomlaste \u2013 nii naiste kui meeste \u2013 eluiga on 1990ndatest aastatest alates pikenenud \u00fcle viie aasta. Soomlaste tervis varieerub aga oluliselt olenevalt sotsiaal-majanduslikust staatusest, soost, perekonnaseisust, elukohast ja emakeelest.\nTerviseerinevuste v\u00e4hendamise v\u00f5imalusi uurinud t\u00f6\u00f6r\u00fchm p\u00f6\u00f6ras oma ettepanekutes t\u00e4helepanu sellele, mida soomlased s\u00f6\u00f6vad. Uuringute j\u00e4rgi on soomlaste toidulaual endiselt liiga palju liha ja liiga v\u00e4he k\u00f6\u00f6givilju.\nEttepanekute nimekirjas on kehtestada maksud ebatervislikule toidule, mis sisaldab soola, suhkrut v\u00f5i k\u00f5vasid rasvu.\nNeed muudatused pakkus t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4lja terviseerinevuste v\u00e4hendamiseks:\nVaesuse v\u00e4hendamine lastega peredes\nK\u00f5ik lapsed lasteaeda alates kolmandast eluaastast\nTagada, et igal noorel oleks l\u00f5petatud p\u00fchikool\nTervise edendamine, investeerides toitlustusse\nTervisep\u00f5hine maks\nHoiduda kommertshuvide suurendamisest alkoholiturul\nAmbulatoorne ps\u00fchhiaatriline abi ilma sotsiaalkindlustusteenuste piirm\u00e4\u00e4rata\nAllikas: Sotsiaal- ja tervimiseministeeriumi teaduslik ekspertgrupp tervisealase ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks"}
{"text":"Vabandus EKRE ees: Helmede v\u00e4rske jutt ei kattu sugugi Kremli jutugaP\u00fchap\u00e4evases raadiosaates \u201eR\u00e4\u00e4gime asjast\" \u00fchendasid Mart ja Martin Helme k\u00f5ik oma pretensioonid Eesti Vabariigi vastu.Pilt sai selge ja morn: Riigikogu on v\u00f5imul ebaseaduslikult, sest e-valimiste h\u00e4\u00e4led suunati kahtlaselt Kaja Kallase erakonnale. EKRE moodustas sellega tegelemiseks riigikogu toetusr\u00fchma. Eestis on p\u00f5hiseaduslik kriis. Nii v\u00f5ib kokku v\u00f5tta EKRE asutaja ja tema poja \u00fclimalt tasakaaluka anal\u00fc\u00fcsi.Kriisi tunnused: valitsus on ebausaldusv\u00e4\u00e4rne, sest peaminister Kallas on ustav \u201eoma Br\u00fcsseli peremeestele\". Enamik tipp-poliitikuid \u201eteenib suurkorporatsioonide huve\" (Mart H. varem). Kaitsej\u00f5ude juhib Eesti julgeolekule ohtlik kindral Martin Herem. Kaitsepolitsei, prokuratuur ja politseiamet on korrumpeerunud (vist Reformierakonna suunas). \u00d5iguskord puudub. Kohus kiusab ilmaasjata inimesi. Ajakirjandust ei tohi usaldada, kuna \u201epeavoolu\" ajakirjanikud kirjutavad meelega valet. Varieeruvalt kas kapo v\u00f5i Liberastide Internatsionaali korraldusel. Riiklikku tervishoidu juhivad valgetes kitlites fa\u0161istid(!), kes koroona p\u00e4evil sundisid rahvast vaktsiinidega oma tervist kahjustama ning maske kandma. Terve m\u00f5istus olevat aga Euroopast ja P\u00f5hja-Ameerikast \u00e4ra kolinud (Helmed ei t\u00e4psustanud, kuhu terve m\u00f5istus kolis - vist Venemaale, Hiinasse, Valgevenesse, Aafrikasse ning araabia maadesse?).No kas pole hull lugu? Eesti tuleb p\u00e4\u00e4sta! K\u00d5IK demokraatlikud institutsioonid on ju m\u00e4dad. Valitsus, parlament, politsei, kohus, prokuratuur, ajakirjandus ja arstid osalevad salakokkuleppes eesti rahva huvide vastu.Eesti Ekspress r\u00f5hutab: EKRE selline avaldus ei meenuta absoluutselt mitte Kremli jutupunkte. Ega ka seda, kuidas Stalini k\u00e4sik Andrei \u017ddanov 1940. aastal just nendesamade argumentidega n\u00f5udis Eesti Vabariigi valitsuse vahetamist - rahvas\u00f5braliku valitsuse vastu.HANS H. LUIK"}
{"text":"Prokuratuuri segane jutt ajas riigikohtul harja punaseksOMAP\u00c4RANE REKORD? Prokur\u00f6r v\u00e4ljendas ennast lausa nelja lehek\u00fclje pikkuse raskep\u00e4rase lausega. Riigikohus sai pahaseks.Prokuratuuri ebaselgelt s\u00f5nastatud taotlused vara konfiskeerimiseks v\u00f5i arestimiseks ei kuulu Eesti kohtutes enam rahuldamisele. Selline on riigikohtu v\u00e4rske ja j\u00f5uline suunis k\u00f5igile eeluurimiskohtunikele.Riigikohus l\u00f5i pretsedenti loova seisukoha eelmisel n\u00e4dalal Saaremaa \u00e4rinaise Karolina Libliku kriminaalasjas. Teda ja tema isa Tullio Liblikut kahtlustatakse Euroopa prokuratuuri poolt ligi 1,7 miljoni euroses soodustuskelmuses.Euroopa delegaatprokur\u00f6r Silvia Kruusmaa oli esitanud Karolina Libliku kolmele kinnistule kohtuliku h\u00fcpoteegi seadmiseks silmapaistvalt pika taotluse. Dokument koosnes 57 lehek\u00fcljest. Sellest 30 lehek\u00fclge v\u00f5ttis enda alla kuriteokahtluse sisu.Sealt olulise info \u00fclesleidmine n\u00f5udis isegi kogenud riigikohtunikelt ebam\u00f5istlikke pingutusi. \u201eTegelikult piisanuks karistus\u00f5iguslikult oluliste faktide edasiandmiseks k\u00f5ige rohkem kolmest-neljast lehek\u00fcljest,\" kirjutavad riigikohtunikudHannes Kiris, Juhan Sarv ja Heili Sepp kohtum\u00e4\u00e4ruses.Lisaks raskendasid taotluse lugemist \u201e\u00fclimahukad ja raskep\u00e4rased laused, millest m\u00f5ne pikkus ligineb paarik\u00fcmnele reale, \u00fchel juhul aga lausa neljale lehek\u00fcljele\".Ebaoluline info uputabRiigikohus on alates 2007. aastast n\u00f5udnud, et prokur\u00f6rid kasutaksid kaunist ja arusaadavat emakeelt. S\u00fc\u00fcdistusakti tekst peab olema keeleliselt korrektne ja loogiline.Libliku kriminaalasi n\u00e4itab, et prokuratuuris on siiani raskusi enda v\u00e4ljendamisega arusaadavas eesti keeles. \u201eOsutatud puudused pole ainuomased praegusele taotlusele. Pigem on seda laadi vead menetlustoiminguks kohtu loa k\u00fcsimisel t\u00fc\u00fcpilised,\" viitab riigikohus konfiskeerimisega seotud juhtumitele.Riigikohus toob eraldi v\u00e4lja, miks on pikk ja segane jutt halb: \u201e...menetlustoimingu loa taotluse \u00fclekoormamine ebaolulise infoga ja selle ebaselgus takistavad kohtul taotlust piisavalt kiiresti lahendada, riivavad kaitse\u00f5igust ja suurendavad menetluskulusid.\"Ehk raskep\u00e4rase dokumendi sisu m\u00f5istatamine raiskab teiste inimeste aega ja raha. Karolina Libliku kaitsja Kaspar Koppel kurtiski, et kahtlustuse tekst oli liiga pikk, mist\u00f5ttu polnud tal v\u00f5imalik seda m\u00e4\u00e4ruskaebet\u00e4htaja jooksul l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada.Lisahoob kohtunikeleEt tulevikus s\u00e4\u00e4rast olukorda ennetada, andsid riigikohtunikud alama astme kohtutele lisahoova prokur\u00f6ridelt selges\u00f5nalise emakeele n\u00f5udmiseks.Kui vara konfiskeerimise v\u00f5i arestimise taotluse sisu ei ole m\u00f5istetav, siis on maakohus p\u00e4dev j\u00e4tma prokuratuuri taotluse k\u00e4iguta. Prokur\u00f6r saab t\u00e4htaja puuduste k\u00f5rvaldamiseks.Kui ka m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4htajaks arusaadavat teksti ei laeku, j\u00e4tab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotluse l\u00e4bi vaatamata. \u00dcldjuhul ei takista see prokuratuuril samal eesm\u00e4rgil uut taotlust esitada.SAAREMAA M\u00d5JUKAMAID PEREKONDI: \u00c4rimees Tullio Liblik ja tema t\u00fctar Karolina Liblik 2019. aastal WOW keskuse ehitusplatsil. FOTO MAANUS MASING   SAARTE H\u00c4\u00c4L"}
{"text":"Mees pressis Soomes teismeliselt seksi v\u00e4lja, siis soovitas teha enesetapuMees pressis Soomes teismeliselt t\u00fcdrukult seksi v\u00e4lja, \u00e4hvardades avaldada veebis tema alastifotod. Kui neiu end murest l\u00f5ikama hakkas, \u00fctles mees \u201etapa end\u201d ja j\u00e4tkas seksile sundimist.\nS\u00fcndmused said alguse sellest, et 27-aastane mees v\u00f5ttis kiirsuhtlusteenuses Kik \u00fchendust 14-aastase t\u00fcdrukuga. Vestlus algas normaalselt, kuid neiu s\u00f5nul muutus see peagi seksuaalseks, vahendab MTV.\nMees uuris t\u00fcdruku seksuaalkogemuste kohta, saatis t\u00fcdrukule pilte enda suguelunditest ja palus t\u00fcdrukult sarnaseid pilte. Neiu saatis mehele neli aktifotot.\nPaari kuu p\u00e4rast sai t\u00fcdruk 15-aastaseks. Mees hakkas t\u00fcdrukut kohtumisele meelitama ja lubas talle alkoholi osta.\nMehel \u00f5nnestus teismelist t\u00fcdrukut kahel korral kohtuma veenda ning m\u00f5lemal korral survestas last seksima.\nMees oleks tahtnud kohtumisi j\u00e4tkata, kuid neiu polnud enam n\u00f5us. Ta ei soovinud mehega algusest peale midagi seksuaalset teha.\nMees ei j\u00e4tnud aga t\u00fcdrukut rahule ja asus v\u00e4lja pressima. Mees \u00e4hvardas edastada teismelise t\u00fcdruku alastifotod ja avaldada need internetis, kui neiu tema n\u00f5udmistega ei n\u00f5ustu.\n\u00c4hvardustest ehmunud neiu oli mehele mitu korda r\u00f5hutanud, et on alles 15-aastane, kuid see polnud mehe meelt muutnud.\nT\u00fcdruk \u00fctles hiljem kohtus, et ta ei teatanud asjast, sest arvas, et keegi teda ei usu. Ta kartis sellest r\u00e4\u00e4kida ka teistele t\u00e4iskasvanutele, et ema s\u00fcndmustest teada ei saaks.\nEma teadis siiski, et midagi on valesti. T\u00fcdruku k\u00e4itumine oli \u00e4rrituv, endasse t\u00f5mbunud ja \u00e4rev. T\u00fcdruk oli samuti hakanud end l\u00f5ikuma, kuid ema ei teadnud, miks.\nMeeleheitel neiu p\u00f6\u00f6rdus oma v\u00e4ljapressija poole, saates talle oma l\u00f5ikumisest pildi, kuid mees vastas vaid: \u201etapa end\u201d. Tema ebaviisaka ja hoolimatu k\u00e4itumise tagaj\u00e4rjel blokeeris neiu mehe, et ta ei saaks enam talle s\u00f5numeid saata.\nVanemad organiseerisid depressioonis t\u00fcdrukule professionaalse abi. Kui mees t\u00fcdrukuga kaks aastat p\u00e4rast s\u00fcndmusi uuesti \u00fchendust v\u00f5ttis ja kohtumist n\u00f5udis, otsustas neiu mehe vastu kuriteoteate esitada.\nTa n\u00f5ustus mehega kohtuma, et saada teada tema registreerimisnumber ja seel\u00e4bi ka tema \u00f5ige isik kuriteost teatamise eesm\u00e4rgil.\nNeiu kohtus mehega kesklinnas avalikus kohas. Mees tuletas uuesti meelde tema valduses olevaid fotosid ja n\u00f5udis oraalseksi, et ta fotod kustutaks.\nMees \u00fcritas kallistada ja katsuda t\u00fcdrukut, kes aga oli saanud soovitud registreerimisnumbri ja lahkus. Mees jooksis piltide \u00fcle vingudes t\u00fcdrukule j\u00e4rele. Neiu v\u00f5ttis mehe mobiiltelefoni, kustutas pildid ja j\u00e4tkas oma teed.\nP\u00e4rast seda esitas t\u00fcdruk kuriteoteate. Mees eitas enamikku s\u00fcndmustest.\nL\u00e4\u00e4ne-Uusimaa kohus karistas 34-aastast Jarmo Martti Kouhiat lapse seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise eest kahe aasta ja kahe kuu pikkuse reaalse vangistusega. Kuriteod pandi toime 2017. aastal Lohjas.\nKohus m\u00f5istis mehelt ohvrile tekitatud kahju ja kannatuste h\u00fcvitamiseks v\u00e4lja 14 000 eurot."}
{"text":"Vabandus EKRE ees: Helmede v\u00e4rske jutt ei kattu sugugi Kremli jutugaP\u00fchap\u00e4evases raadiosaates \u201eR\u00e4\u00e4gime asjast\u201c \u00fchendasid Mart ja Martin Helme k\u00f5ik oma pretensioonid Eesti Vabariigi vastu. Pilt sai selge ja morn: Riigikogu on v\u00f5imul ebaseaduslikult, sest e-valimiste h\u00e4\u00e4led suunati kahtlaselt Kaja Kallase erakonnale. EKRE moodustas sellega tegelemiseks Riigikogu toetusr\u00fchma. Eestis on p\u00f5hiseaduslik kriis. Nii v\u00f5ib kokku v\u00f5tta EKRE asutaja ja tema poja \u00fclimalt tasakaaluka anal\u00fc\u00fcsi.Kriisi tunnused: valitsus on ebausaldusv\u00e4\u00e4rne, sest peaminister Kallas on ustav \u201eoma Br\u00fcsseli peremeestele\u201c. Enamik tipp-poliitikuid \u201eteenib suurkorporatsioonide huve\u201c (Mart H. varem).Kaitsej\u00f5ude juhib Eesti julgeolekule ohtlik kindral Martin Herem. Kaitsepolitsei, prokuratuur ja politseiamet on korrumpeerunud (vist Reformierakonna suunas). \u00d5iguskord puudub. Kohus kiusab ilmaasjata inimesi. Ajakirjandust ei tohi usaldada, kuna \u201epeavoolu\u201c ajakirjanikud kirjutavad meelega valet. Varieeruvalt kas kapo v\u00f5i Liberastide Internatsionaali korraldusel. Riiklikku tervishoidu juhivad valgetes kitlites fa\u0161istid(!), kes koroona p\u00e4evil sundisid rahvast vaktsiinidega oma tervist kahjustama ning maske kandma. Terve m\u00f5istus olevat aga Euroopast ja P\u00f5hja-Ameerikast \u00e4ra kolinud (Helmed ei t\u00e4psustanud, kuhu terve m\u00f5istus kolis \u2013 vist Venemaale, Hiinasse, Valgevenesse, Aafrikasse ning araabia maadesse?).No kas pole hull lugu? Eesti tuleb p\u00e4\u00e4sta! K\u00d5IK demokraatlikud institutsioonid on ju m\u00e4dad. Valitsus, parlament, politsei, kohus, prokuratuur, ajakirjandus ja arstid osalevad salakokkuleppes eesti rahva huvide vastu. Eesti Ekspress r\u00f5hutab: EKRE selline avaldus ei meenuta absoluutselt mitte Kremli jutupunkte. Ega ka seda, kuidas Stalini k\u00e4sik Andrei \u017ddanov 1940. aastal just nendesamade argumentidega n\u00f5udis Eesti Vabariigi valitsuse vahetamist \u2013 rahvas\u00f5braliku valitsuse vastu."}
{"text":"V\u00f5itlus eesti keele p\u00e4rast. Prokuratuuri segane jutt ajas riigikohtul harja punaseksOMAP\u00c4RANE REKORD? Prokur\u00f6r v\u00e4ljendas ennast lausa nelja lehek\u00fclje pikkuse raskep\u00e4rase lausega. Riigikohus sai pahaseks.Prokuratuuri ebaselgelt s\u00f5nastatud taotlused vara konfiskeerimiseks v\u00f5i arestimiseks ei kuulu Eesti kohtutes enam rahuldamisele. Selline on riigikohtu v\u00e4rske ja j\u00f5uline suunis k\u00f5igile eeluurimiskohtunikele.Riigikohus l\u00f5i pretsedenti loova seisukoha eelmisel n\u00e4dalal Saaremaa \u00e4rinaise Karolina Libliku kriminaalasjas. Teda ja tema isa Tullio Liblikut kahtlustatakse Euroopa prokuratuuri poolt ligi 1,7 miljoni euroses soodustuskelmuses.Euroopa delegaatprokur\u00f6r Silvia Kruusmaa oli esitanud Karolina Libliku kolmele kinnistule kohtuliku h\u00fcpoteegi seadmiseks silmapaistvalt pika taotluse. Dokument koosnes 57 lehek\u00fcljest. Sellest 30 lehek\u00fclge v\u00f5ttis enda alla kuriteokahtluse sisu. Sealt olulise info \u00fcles leidmine n\u00f5udis isegi kogenud riigikohtunikelt ebam\u00f5istlikke pingutusi. \u201eTegelikult piisanuks karistus\u00f5iguslikult oluliste faktide edasiandmiseks k\u00f5ige rohkem kolmest-neljast lehek\u00fcljest,\u201c kirjutavad riigikohtunikud Hannes Kiris, Juhan Sarv ja Heili Sepp kohtum\u00e4\u00e4ruses.Lisaks raskendasid taotluse lugemist \u201e\u00fclimahukad ja raskep\u00e4rased laused, millest m\u00f5ne pikkus ligineb paarik\u00fcmnele reale, \u00fchel juhul aga lausa neljale lehek\u00fcljele\u201c.Ebaoluline info uputabRiigikohus on alates 2007. aastast n\u00f5udnud, et prokur\u00f6rid kasutaksid kaunist ja arusaadavat emakeelt. S\u00fc\u00fcdistusakti tekst peab olema keeleliselt korrektne ja loogiline.Libliku kriminaalasi n\u00e4itab, et prokuratuuris on siiani raskusi enda v\u00e4ljendamisega arusaadavas eesti keeles. \u201eOsutatud puudused ei ole ainuomased praegusele taotlusele. Pigem on seda laadi vead menetlustoiminguks kohtu loa k\u00fcsimisel t\u00fc\u00fcpilised,\u201c viitab riigikohus just konfiskeerimisega seotud juhtumitele.Riigikohus toob eraldi v\u00e4lja, miks on pikk ja segane jutt halb: \u201emenetlustoimingu loa taotluse \u00fclekoormamine ebaolulise infoga ja selle ebaselgus takistavad kohtul taotlust piisavalt kiiresti lahendada, riivavad kaitse\u00f5igust ja suurendavad menetluskulusid\u201c. Ehk raskep\u00e4rase dokumendi sisu m\u00f5istatamine raiskab teiste inimeste aega ja raha. Karolina Libliku kaitsja Kaspar Koppel kurtiski, et kahtlustuse tekst oli liiga pikk, mist\u00f5ttu polnud tal v\u00f5imalik seda m\u00e4\u00e4ruskaebet\u00e4htaja jooksul l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada. Lisahoob kohtunikeleEt tulevikus s\u00e4\u00e4rast olukorda ennetada, andsid riigikohtunikud alama astme kohtutele lisahoova prokur\u00f6ridelt selges\u00f5nalise emakeele n\u00f5udmiseks.Kui vara konfiskeerimise v\u00f5i arestimise taotluse sisu ei ole m\u00f5istetav, siis on maakohus p\u00e4dev j\u00e4tma prokuratuuri taotluse k\u00e4iguta. Prokur\u00f6r saab t\u00e4htaja puuduste k\u00f5rvaldamiseks. Kui ka m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4htajaks arusaadavat teksti ei laeku, siis j\u00e4tab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotluse l\u00e4bi vaatamata. \u00dcldjuhul ei takista see prokuratuuril samal eesm\u00e4rgil uut taotlust esitada.Mida arvab prokuratuur?Ekspress tundis huvi, mida arvatakse riigikohtu pretsedenti loovast m\u00e4\u00e4rusest prokuratuuris. Saime vastuse riigiprokuratuuri pressiesindajalt. Ta r\u00f5hutas, et Liblikute kriminaalasjaga tegeleb Euroopa prokuratuur ja seet\u00f5ttu Eesti prokuratuur seda teemat ei kommenteeri.Pressiesindaja kinnitusel on \u201ek\u00f5igi menetluspoolte huvi, et nii prokur\u00f6ride, kaitsjate kui ka kohtunike koostatud dokumendid ning m\u00e4\u00e4rused oleksid selgesti j\u00e4lgitavad ja asjakohased. See on p\u00f5him\u00f5te, millest me oleme oma t\u00f6\u00f6s seni l\u00e4htunud ja l\u00e4htume ka edaspidi.\u201c"}
{"text":"Lekkinud Vene saladokumendid kirjeldavad t\u00e4pselt Reformierakonna ja Kaja Kallase tegevustRahvusvaheline ajakirjanike konsortsium paljastas salajased strateegiadokumendid, mis puudutavad Venemaa plaane Balti riikides, kusjuures eraldi on v\u00e4lja toodud Venemaa ja vene kultuuri m\u00f5ju tugevdamine, mida Reformierakond on venekeelsete massisisser\u00e4ndega edukalt teostanud.\nKuigi ei saa ehk julgelt v\u00e4ita, et Reformierakond tegeleb otseselt Kremli poliitika elluviimisega, on poliitoravate tegevus igati soodustanud Venemaa m\u00f5ju tugevnemist Eestis. \u201cKremli kasulikud idioodid\u201d on poliitoravad igal juhul.\nBNS vahendab: \u201c\u00dcldine siht on v\u00e4hendada NATO kohalolekut ja m\u00f5juv\u00f5imu ning tugevdada Venemaa m\u00f5ju ja vene kultuuri.\u00a0Muu hulgas n\u00e4itavad dokumendid kavatsust nurjata NATO s\u00f5jav\u00e4ebaaside rajamist, n\u00f5rgestada kohalikke demokraatlikke valitsusi, laiendada Vene kultuurilist ja keelelist m\u00f5ju ning tugevdada Kremli-meelseid poliitilisi organisatsioone.\u201d\nReformierakond on Eesti teatud ulatuses, eriti Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal, t\u00e4iesti \u00e4ra venestanud, luues sellega venekeelse avaliku ruumi, kuhu saavad kinnituda mitte ainult putini-meelsed, vaid ka Venemaa diktaatorist eemale hoidvad suurvenelased, kes pole samuti meie s\u00f5brad. Juba Kaja Kallase v\u00f5imule saades tehti v\u00e4lismaalaste seaduses muudatus, mis lubas Eestisse ohtralt v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5udu endisest N\u00f5ukogude Liidust, mida kinnitasid ka tollase ettev\u00f5tlusministri Andres Suti s\u00f5nad, et oodatud on just\u00a0 idast tulijad.\nKaja Kallase valitsus lubas Eestisse kontrollimatu Ukraina p\u00f5genikelaine. Kuni see tuli otse Ukrainast, n\u00e4iteks Poola kaudu, oli asi normaalne, kuid siis hakkasid p\u00f5genikud saabuma l\u00e4bi agressorriigi, Venemaa kaudu, ja see pole kindlasti normaalne. Ainult naiivitarid v\u00f5ivad arvata, et Venemaa ei saatnud selle migratsiooniga siia vajalikke inimesi ja et meie piirivalve on suutnud k\u00f5iki \u201cpahalasi\u201d v\u00e4lja s\u00f5eluda. \u00dcks Ukraina luuret\u00f6\u00f6taja v\u00e4itis hiljuti meie meedias, et L\u00e4ti Daugavpils olevat Venemaa eriteenistuste inimesi t\u00e4is ja hoiatas Krimmi stsenaariumi kordumise eest Baltikumi venekeelsetel aladel.\nValitsus ei kontrollinud alguses ega kontrolli n\u00fc\u00fcdki kogu Venest ja Ukrainast saabuvat migratsiooni ja seega on Eestis ilmselt ohtralt neid, keda siin olla ei tohiks. Miks ei v\u00f5ta umbes pooled Ukraina p\u00f5genikest ajutist kaitset, kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse saabunud Aafrika ja Araabia migrandid lausa nuruvad seda?\nLisaks on Eesti venekeelses ajakirjanduses juhtrolli haaranud Venemaalt \u201cp\u00f5genenud\u201d liberaalid, kes pole ehk k\u00fcll Putini, kuid on kindlasti suurvene usku, ja nende saated on selget Eestit m\u00f5nitavad. Venekeelses meedias s\u00f5na saavad pingete \u00f5hutamiseks sots Lauri L\u00e4\u00e4nemets, keskerakondlane Yana Toom ja paljud teised venemeelsed, kes aitavad otseselt Kremli agenda levikule kaasa.\nMis puutub Kremli-meelsetesse organisatsioonidesse, siis laskis valimiste v\u00f5ltsimisega aktiivselt tegelev Reformierakond esile kerkida ekskommunistide Vasakparteil, mis saab n\u00fc\u00fcd otse riigilt tuge. Skandaalne Peterson on k\u00fcll rootsi kardinate taga, aga pigem oma v\u00e4lja\u00fctlemiste p\u00e4rast, organisatsioon on elus.\nNATO baaside kohta v\u00f5ib \u00f6elda vaid seda, et Nursipalu rahvas ja V\u00f5rokeste kongress ei kavatse \u201cnurjata NATO s\u00f5jav\u00e4ebaaside rajamist\u201d. Seal on tegu kodude kaitsmisega \u2013 liitlased on V\u00f5ru Taara kasarmutes alati olnud ja ka Nursipalus tegutsenud, ja siis pole keegi nende vastu olnud, vastuseis tuli siis, kui see hakkas kodusid puudutama. Inimesed protesteerivad protsessi vastu, sest kodud j\u00e4\u00e4vad ette ka Rail Balticu, tuuleparkide ja Soodla harjutusv\u00e4ljaku rajamisel. Salamisi v\u00f5ib k\u00fcsida, et ega maaelanikke ning liitlasi ja Kaitsev\u00e4ge vastandades j\u00e4rsku tahetagi l\u00fc\u00fca kiilu riigikaitse ja kodanike vahele?\nReformierakond ja Kaja Kallas aga on Eesti venekeelset rahvast t\u00e4is t\u00e4is lasknud, n\u00f5rgestades samas eestlaste kui p\u00f5lisrahva, tema keele ja kultuuri m\u00f5ju \u2013 aga p\u00f5lisrahvas ongi ju ainus t\u00f5sine vastuhakkaja, sest Eesti eest ei hakka siin s\u00f5dima ei siinne nigeerlasest taksojuht ega hiljuti Postimehele intervjuu andnud ukrainlane Dmitri, kes s\u00f5jav\u00e4eteenistuse eest siia p\u00f5geneski. Praegused v\u00f5imud n\u00f5rgestavad teadlikult eestlaste kaitsetahet igasuguste vastasseisude tekitamisega.\nEi saa m\u00f6\u00f6da minna ka \u201cajur\u00fcnnakust\u201d EKRE abielureferendumi vastu, kus Reformierakond ladus lauale ohtralt ettepanekuid Venemaa poolt ja NATO vastu. \u201cPulli\u201d v\u00f5ib ju teha, aga seda tehti t\u00e4iesti t\u00f5sise asja, rahvah\u00e4\u00e4letuse raames, mida mujal maailmas v\u00f5etakse t\u00f5siselt. Venemaa sai sealt kindla plusspunkti.\nJa ikka endiselt on Eestis alles Andrus Ansipi \u00e4pardus, pronkss\u00f5dur Aljo\u0161a, mis t\u00f5mbab suurvenelasi nagu meepott enda poole. R\u00e4\u00e4kimata venekeelsete korruptiivsusesse kalduvast v\u00f5imust pealinnas ja haridusminister Kristina Kallasest, kes loob \u201c\u00fchiskoole\u201d ja j\u00e4tab eestlastele p\u00f5lglikult ainult pastlad ja kandle. VEB Fondi ja skandinaavlaste rahapesu juured on samuti otstega Venemaal, olles seotud ka Reformierakonnaga.\nEraldi v\u00f5ib peatuda l\u00f5igul: \u201cn\u00f5rgestada kohalikke demokraatlikke valitsusi\u201d. Viimased valimised, mis erinesid Soome omadest nagu \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev, n\u00e4itasid sellist v\u00f5imu saamise nimel vangerdamist, infooperatsioone ja h\u00e4bematut petmist \u201cv\u00f5itjate\u201d poolt, et Eestit ei saa enam kuidagi demokraatlikuks riigiks pidada, pigem on see postsovjetlik korruptantide maa. Inimestes usalduse kaotamine demokraatia vastu teenib samuti Kremli huve.\nMillised on siis Reformierakonna saavutused? Venekeelse kogukonna suurendamine \u2013 tehtud! Vene keele kasutusala laiendamine \u2013 tehtud! Vene-Ukraina etnilise konflkti v\u00f5imaluse suurendamine \u2013 tehtud? Eestlaste vastupanutahte n\u00f5rgendamine \u2013 tehtud! T\u00fclide istutamine \u00fchiskonda \u2013 tehtud! Ja l\u00f5puks \u2013 Venemaa m\u00f5ju suurendamine on samuti tehtud!\nUued Uudised"}
{"text":"Jonny Thomson: rumalaid inimesi tuleb rohkem karta kui kurjasidOxfordi \u00fclikooli filosoofia \u00f5ppej\u00f5ud Jonny Thomson annab teadusuudiste portaalis Big Think l\u00fchi\u00fclevaate Dietrich Bonhoefferi \"lolluse teooriast\" ja selgitab, miks rumalaid peab rohkem kartma kui pahatahtlikke inimesi.\u00a0\nInternetis levib k\u00f5nek\u00e4\u00e4nd: \"Idioodiga vaidlemine on sama, nagu m\u00e4ngida malet tuviga. Ta ajab su nupud \u00fcmber, roojab malelauale ja lendab oma v\u00f5itu kuulutades enda parve juurde tagasi.\" See on \u00fchekorraga nii naljakas kui t\u00f5ene. Samuti tekitab see s\u00fcgavat ja masendavat muret. Kuigi me seda enamasti v\u00e4lja ei \u00fctle, on meie k\u00f5igi elus inimesi, keda me peame pisut tuhmiks \u2013 seda mitte tingimata k\u00f5igis valdkondades, kuid kindlasti m\u00f5nes asjas.\nDietrich Bonhoeffer Foto: gdw-berlin.de\nSuuremal osal juhtudest me naerame sellised asjad v\u00e4lja. Rumalus v\u00f5ib aeg-ajalt olla p\u00e4ris naljakas. \u00dcks tuttav uuris hiljuti meie seltskonnalt, et mis oli Hitleri perekonnanimi. See tegi meile tublisti nalja. Minu vend sai alles m\u00f6\u00f6dunud kuul aru, et p\u00f5hjap\u00f5drad on p\u00e4ris loomad. Ka see on naljakas. Heatahtlik n\u00f6\u00f6kimine inimeste teadmatuse kallal on osa igap\u00e4evaelust.\nLollusel on siiski oma tumedam pool. Teoloogi ja filosoofi\u00a0 Dietrich Bonhoefferi jaoks on rumal tihti ohtlikum kui kuri inimene.\u00a0\nVaenlane on meie seas\nKoomiksites ja m\u00e4rulifilmides me saame hoobilt aru, kes on kaabakas. Nad kannavad tumedaid riideid, tapavad inimesi pikemalt aru pidamata ja kraaksuvad oma saatanlike kavatsuste saateks valjul h\u00e4\u00e4lel naerda. P\u00e4ris elus on samuti olemas p\u00e4ris kurjamid \u2013 inim\u00f5igusi rikkuvad diktaatorid, sarim\u00f5rvarid ja v\u00e4givaldsed kurjategijad. Olgu need inimesed nii \u00f5elad kui tahes, ei kujuta nad ometigi v\u00e4ga suurt ohtu, kuna nende kurjus on avalik. Kui miski on tuvastatav kurjusena, siis v\u00f5ib maailma headus koonduda ja sellele vastu astuda. Bonhoeffer selgitab seda j\u00e4rgnevalt: \"Inimesed v\u00f5ivad kurjuse vastu meelt avaldada, seda saab paljastada ja vajadusel j\u00f5udu kasutades \u00e4ra hoida. Kurjus kannab enda sees alati seda \u00f5\u00f5nestavaid haigusidusid.\"\nRumalus kujutab endast samas hoopis teist laadi probleemi. Rumalusega ei saa h\u00f5lpsalt v\u00f5idelda kahel p\u00f5hjusel.\u00a0\nEsiteks on inimesed kollektiivina selle suhtes hulga leplikumad. Erinevalt kurjusest ei peeta rumalust suurema osa inimeste poolt t\u00f5siselt v\u00f5etavaks paheks. Me ei hurjuta inimesi nende teadmatuse p\u00e4rast. Me ei karju inimeste peale, kui need midagi ei tea.\nTeiseks on rumal inimene libe vastane. Neid ei saa alistada arutelu k\u00e4igus ja nad ei hooli tervest m\u00f5istusest. Veelgi enam, kui rumal inimene on surutud nurka, kui nad on silmitsi \u00fcmberl\u00fckkamatute faktidega, hakkab ta agressiivselt lahmima. Bonhoeffer selgitab seda j\u00e4rgnevalt:\n\"Siin ei aita meeleavaldused ega j\u00f5u kasutamine, tervest m\u00f5istusest johtuvad argumendid k\u00f5lavad kurtidele k\u00f5rvadele; fakte, mis ei sobi [rumala] inimese eelarvamustega, lihtsalt ei pea uskuma. Sellistel hetkedel rumal inimene muutub isegi arutlevaks ja kui fakte pole v\u00f5imalik \u00fcmber l\u00fckata, l\u00fckatakse need ebaoluliste ning juhuslikena k\u00f5rvale. K\u00f5ige selle juures on loll inimene, vastandina kuritahtlikule, iseendaga igati rahul ja kuna teda on v\u00f5imalik kergesti \u00e4rritada, asub ta [vastu]r\u00fcnnakule.\"\nSuure v\u00f5imuga tuleb kaasa suur rumalus\nLollus, nagu ka kurjus, pole ohtlik niikaua, kui selle k\u00e4es pole v\u00f5imu. Me naerame ohutute asjade peale \u2013 nagu n\u00e4iteks minu venna p\u00f5hjap\u00f5dra-teadmatuse kohta. See ei valmista meist kellelegi mingeid probleeme, kuna sellised asjad on naljakad.\nLollusega kaasnevad siiski probleemid, sest see kipub k\u00e4ima tihti k\u00e4sik\u00e4es v\u00f5imuga. Bonhoeffer kirjutab: \"L\u00e4hemalt vaadates saab selgeks, et iga j\u00f5ulisem v\u00f5imu avaldumine avalikus sf\u00e4\u00e4ris, olgu see siis poliitilist v\u00f5i religioosset laadi, nakatab suure osa inimestest rumalusega.\"\u00a0\nSelline fenomen toimib kahel viisil. Esiteks rumalus ei takista inimesel saamast avaliku sektori ametisse v\u00f5i m\u00f5nele muule juhtivale kohale. Ajalugu ja poliitika on k\u00fcllastunud n\u00e4idetest, kus rumalad inimesed on t\u00f5usnud tippu (ja kuidas targad inimesed on v\u00f5imu juurest eemale peletatud v\u00f5i \u00e4ra tapetud). Teiseks n\u00f5uab v\u00f5imu olemus, et inimesed \u00fctleksid lahti teatud intelligentse m\u00f5tlemise jaoks vajalikest v\u00f5imetest, nagu seda on n\u00e4iteks s\u00f5ltumatus, kriitiline m\u00f5tlemine ja s\u00fcgavamad sisemised m\u00f5tter\u00e4nnakud.\nBonhoeffer leiab, et mida rohkem kellestki saab nomenklatuuri osa, seda v\u00e4hem on nad iseseisvad isiksused. Karismaatiline ja vaimustav heidik, kelle intelligents ajab \u00fcle \u00e4\u00e4re ja kes r\u00e4\u00e4gib igati m\u00f5istlikest poliitikatest, muutub poliitilisse ametisse asudes hoobilt imbetsilseks. See paistab v\u00e4lja nagu \"ta oleks seestunud loosungitest, v\u00f5tmes\u00f5nadest ja muust sarnasest. Ta oleks nagu \u00e4ra n\u00f5iutud, pimedaks tehtud, v\u00e4\u00e4rkasutatud ja kogu tema olemust oleks kuritarvitatud.\"\u00a0\nV\u00f5im muudab inimesed robotiteks. Intelligentsed ja kriitilised m\u00f5tlejad peavad n\u00fc\u00fcd maha lugema ette antud tekste. Nad kasutavad oma ajude asemel pigem oma naeratusi. Kui inimesed \u00fchinevad poliitilise parteiga, siis paistab, et suurem osa neist j\u00e4rgib pigem grupisiseseid k\u00e4itumisnorme kui m\u00f5tleb asjad l\u00e4bi. V\u00f5im imeb inimesest intelligentsi v\u00e4lja ja muudab ta elustatud mannekeeni sarnaseks.\u00a0\nLolluse teooria\nBonhoeffer v\u00e4idab, et rumalust peaks vaatlema hullema n\u00e4htusena kui kurjust. Lollusel on hulga suurem inimeste elude kahjustamise j\u00f5udlusv\u00f5ime. \u00dcks v\u00f5imukas idioot v\u00f5ib teha rohkem kurja kui j\u00f5uk machiavelliaanlikke skeemitajaid. Kui me teame, et miski on kuri, siis meie v\u00f5imuses on seda v\u00f5imu juurde mitte lasta. Korrumpeerunud, r\u00f5huva ja sadistliku inimese puhul me teame, milline on meie seisukoht. Inimesed teavad, kuidas sellele vastu hakata.\nParaku on lollust hulga keerulisem v\u00e4lja juurida. See on p\u00f5hjus, miks see kujutab endast nii ohtlikku relva: kuna kurjad inimesed saavad aru, et neil on raske v\u00f5imu juurde p\u00e4\u00e4seda, siis peavad rumalad inimesed nende eest t\u00f6\u00f6 \u00e4ra tegema. Nii nagu lambaid v\u00e4ljal, saab rumalaid inimesi juhtida, suunata ja manipuleerida tegema suvalisi asju. Kurjus on nukumeister ja see ei armasta mitte midagi rohkem kui m\u00f5istuseta marionette, kes tema tehte ellu viivad \u2013 olgu siis sellised [rumalad] inimesed avalikkuse hulgas v\u00f5i liikugu ringi v\u00f5imukoridorides.\u00a0\nBonhoefferi \u00f5petuse kohaselt tuleb rumaluse peale naerda kui see avaldub meie \u00fcmber. Samas peame me olema vihased ja ettevaatlikud, kui lollus haarab v\u00f5imu.\n[\u00c4raspidisel viisil kasutab Bonhoefferi lolluse teooriat \u00e4ra ilmselt Rand Corporation oma teatud anal\u00fc\u00fcse kirjutades.]\n(Jonny Thomson haldab populaarset filosoofilisi kontseptsioone l\u00fchidalt selgitavat sotsiaalmeediakontot Mini Philosophy.)\nT\u00f5lkis Karol Kallas"}
{"text":"Prokuratuuri segane jutt ajas riigikohtul harja punaseksProkur\u00f6r v\u00e4ljendas ennast lausa nelja lehek\u00fclje pikkuse raskep\u00e4rase lausega. Riigikohus sai pahaseks.Prokuratuuri ebaselgelt s\u00f5nastatud taotlused vara konfiskeerimiseks v\u00f5i arestimiseks ei kuulu Eesti kohtutes enam rahuldamisele, kirjutab Eesti Ekspress.\u00a0Selline on riigikohtu v\u00e4rske ja j\u00f5uline suunis k\u00f5igile eeluurimiskohtunikele.\nRiigikohus l\u00f5i pretsedenti loova seisukoha eelmisel n\u00e4dalal Saaremaa \u00e4rinaise Karolina Libliku kriminaalasjas. Teda ja tema isa Tullio Liblikut kahtlustatakse Euroopa prokuratuuri poolt ligi 1,7 miljoni euroses soodustuskelmuses.\nLoe l\u00e4hemalt Eesti Ekspressist."}
{"text":"Kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda valitsusele: maksumuudatused vajavad esmalt m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsiEesti kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda p\u00f6\u00f6rdus vabariigi valitsuse poole ja esitas oma kommentaarid ning ettepanekud uue valitsuse maksupoliitika kohta.Koalitsioonileppe kohaselt kaob alates 1. jaanuarist 2025 madalam k\u00e4ibemaksu erisus majutusteenuse pakkujatele. Koda t\u00f5i v\u00e4lja, et enne majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist tuleb l\u00e4bi viia m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs, et saada teada, kas ja kui palju suurendaks plaanitav maksut\u00f5us riigieelarve tulusid ning millised m\u00f5jud kaasnevad muudatusega majutusettev\u00f5tetele ja teistele ettev\u00f5tetele, kes on majutussektoriga rohkem seotud. Koda on kindlasti vastu majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmisele korraga 9%-lt 22%-ni.Kui valitsus peab m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rel m\u00f5istlikuks k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist, siis tuleb seda teha samm-sammult ja pikema ajaperioodi jooksul. N\u00e4iteks v\u00f5iks esmalt t\u00f5sta majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra paari protsendipunkti v\u00f5rra ning seej\u00e4rel hinnata, milline on olnud selle m\u00f5ju Eesti majutusettev\u00f5tetele, sh nende rahvusvahelisele konkurentsiv\u00f5imele.Automaks peaks toetama kliimaeesm\u00e4rkide saavutamistAutomaksu kehtestamisel peab kaubanduskoda oluliseks, et automaks oleks suunatud CO2-heite v\u00e4henemisele ja aitaks kaasa teedev\u00f5rgu ohutumaks ja kvaliteetsemaks muutmisele. Automaks ei tohiks teenida \u00fcksnes fiskaaleesm\u00e4rke, vaid peab olema suunatud ka kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele. Lisaks peab automaks aitama kaasa autopargi uuenemisele, millega \u00fcldreeglina kaasneb ka suurem keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkus ja parem turvalisus.Automaks peab toetama ka linnastumise pidurdumist, kuid samas ei tohi v\u00e4hendada inimeste liikumisv\u00f5imalusi eelk\u00f5ige maapiirkonnas ja seel\u00e4bi takistada maapiirkondade arengut. Lisaks peab automaksu administreerimine olema lihtne ning maksust k\u00f5rvalehoidmine v\u00f5imalikult keeruline.Kaob madalam tulumaksum\u00e4\u00e4rKoalitsioonileppes on ka kirjas, et kaob regulaarselt jagatavale kasumile kohalduv madalam tulumaksum\u00e4\u00e4r. Kaubanduskoda toob v\u00e4lja, et muudatus v\u00e4hendab ettev\u00f5tete kindlustunnet maksus\u00fcsteemi stabiilsuse osas ning investeerimiskindlust. Lisaks tuleb hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda erisuse kaotamise rakenduslik pool. Koja hinnangul on ka k\u00fcsitav, kas ja kui suur maksutulu kasv kaasneb erandi kaotamisega. Enne erisuse l\u00f5plikku kaotamist peab valmima m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs. Kindlasti ei saaks olla tegemist kiireloomulise muudatusega ning erisuse kaotamise korral tuleks seda teha nii, et soodusm\u00e4\u00e4ra kasutamise v\u00f5imalus v\u00e4heneks samuti j\u00e4rk-j\u00e4rgult.\u201eEestis ei ole maksuerisusi palju, mis on ka positiivne, kuid kehtestatute puhul on need olnud kantud selgetest eesm\u00e4rkidest, mist\u00f5ttu tuleks t\u00e4na ka hinnata, kas nendest eesm\u00e4rkidest l\u00e4htumine ei ole enam asjakohane v\u00f5i on muud sisulised argumendid nende kaotamiseks, v\u00f5i soovitakse eesm\u00e4rgid saavutada muude meetmetega,\u201c s\u00f5nas Eesti kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor Mait Palts, tuues veel v\u00e4lja, et ettev\u00f5tluses on oluline stabiilsus ning uute maksude kehtestamise, kehtivate erisuste kaotamise ja maksum\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmise k\u00f5rval tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka maksuaugu v\u00e4hendamisele, et seel\u00e4bi suurendada maksutulusid.Maksumuudatused vajavad m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsiEelneva k\u00f5rval on koalitsioonileppes kirjas, et valitsus soovib suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning v\u00f5imaldada kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel. Koda peab oluliseks kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamist ja nende maksubaasi laiendamist, seda protsessi tuleb aga alustada sellest, et kohalike omavalitsuste maksubaas tuleb rohkem siduda omavalitsuse territooriumil asuvate t\u00f6\u00f6kohtadega, sest siis oleks omavalitsustel suurem soov aidata kaasa uute t\u00f6\u00f6kohtade loomisele ja panustada ettev\u00f5tluse arendamisse oma valla v\u00f5i linna territooriumil.Koalitsioonileppe kohaselt on uue valitsuse eesm\u00e4rk riigieelarve tasakaalu poole liikumine ning plaanis on \u00fcle vaadata nii riigieelarve tulu- kui ka kulupool ja leida kokkuhoiuv\u00f5imalused. Kaubanduskoda peab positiivseks, et vaadatakse ka kulupoolt ja otsitakse v\u00f5imalusi kulude v\u00e4hendamiseks. On m\u00f5istetav, et seoses riigikaitse kulutuste suurenemisega on vajadus suurendada ka tulupoolt, kuid maksutulude suurendamise puhul on oluline, et enne uute maksude kehtestamist, praeguste maksuerisuste kaotamist ja ka olemasolevate maksum\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmist viib riik l\u00e4bi m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi."}
{"text":"Hulljulge uus ideeauto Citro\u00ebniltAlates asutamisest 1919. aastal on Prantsuse autotootja Citro\u00ebn t\u00f5estanud maailmale, et liikumine pole mingi raketiteadus ja autod, millega liigutakse, peavad olema eelk\u00f5ige mugavad, moodsad ja l\u00f5busad ning toetama inimeste elustiili. Uusim t\u00e4iselektriline pereauto OLI t\u00e4idab k\u00f5ik need vajalikud l\u00fcngad: on silmapaistev, s\u00e4rtsakas, lisaks mugav, turvaline ja mis peamine - keskkonda s\u00e4\u00e4stev.J\u00e4rjena paar aastat tagasi maailma elektriautondust raputanud lustakale miniautole Citro\u00ebn Ami on Citro\u00ebni insenerid pannud n\u00fc\u00fcd kokku t\u00e4iselektrilise kontseptautoOLI, mis on m\u00f5eldud t\u00e4itma kogu perekonna vajadusi. Auto nimi OLI on tuletatud s\u00f5napaari all-electric l\u00fchendist all-e ja kogu uue auto v\u00e4limus on kombinatsioon s\u00e4ravatest v\u00e4rvidest, prantslaslikust julgusest, uutest lahendustest, kujutlusv\u00f5imest ja keskkonnas\u00e4\u00e4stust. J\u00e4rjekordne p\u00f5nev ja l\u00f5bus auto, mis on samal ajal ka \u00e4\u00e4rmiselt turvaline ja praktiline.Citro\u00ebn usub, et on \u00f5ige aeg \u00f6elda \u201caitab\u201d igasugustele ebavajalikele liialdustele ja kulukatele trendidele: keskenduda tuleks hoopis puhaste ja ausate s\u00f5idukite loomisele, mis on kergemad, lihtsamad ning t\u00f5eliselt taskukohased.OLI ongi k\u00f5ike muud kui traditsiooniline (elektri)auto. OLI v\u00f5ib ja saab olla misiganes auto, mida parasjagu vaja l\u00e4heb - pereauto, linnaauto, seiklusauto, t\u00f6\u00f6auto, isegi akupank.Citro\u00ebn usub, et elektrifitseerimine ei tohiks t\u00e4hendada v\u00e4ljapressimist ja keskkonnateadlikkus ei tohiks olla karistatav ning meie liikumisv\u00f5imalusi piirav. OLI on v\u00f5imas n\u00e4ide sellest, kuidas Citro\u00ebn nendele konfliktidele enesekindlalt ja optimistlikult vastu astub.Kerge ja vastupidavIdeeauto OLI on v\u00f5imalikult v\u00e4hese elektritarbimise saavutamiseks valmistatud eriti kergena ja sellega on tagatud \u00fche laadimisega kuni 400 km pikkune s\u00f5iduulatus. Nii on n\u00e4iteks auto katus valmistatud k\u00e4rgstruktuursest papist, mis muudab auto \u00fchtaegu vastupidavaks ja kergeks. Auto katus on lausa m\u00f5eldud seal istumiseks v\u00f5i seismiseks. Sama loogikat on j\u00e4rgitud kogu auto disaini puhul - loobumine k\u00f5igest ebavajalikust.\u201cTahtsime kasutada auto ehitamisel ainult nii palju materjale, kui tegelikult vaja on. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on see rohkem elustiili kui s\u00f5iduki valik - kas maksta k\u00f5ige uuemate funktsioonide ja tehisintellekti eest, mida kasutate s\u00f5idu ajal vaid 2% ajast, v\u00f5i k\u00fcsida endalt: \u201eKui palju ma seda k\u00f5ike tegelikult vajan?\u201d. Uuenduslik saab olla ka lihtne, taskukohane, vastutustundlik ja kauakestev,\u201d \u00fctleb Citro\u00ebni tootearenduse juht Laurece Hansen.K\u00f5ik teavad, et s\u00f5iduulatuse suurendamiseks on vaja suuremat akut - see on aga n\u00f5iaring. Igasuguse tehnoloogia lisamine autosse n\u00f5uab rohkem v\u00f5imsust, mis t\u00e4hendab automaatselt ka suuremat akut. OLI n\u00e4itab aga, mis v\u00f5ib juhtuda, kui v\u00f5tame k\u00f5iges t\u00e4iesti erineva l\u00e4henemisviisi. Auto mass on umbes 1000 kg, seega on s\u00f5iduk palju kergem kui enamik v\u00f5rreldavaid kompaktseid maastureid. T\u00e4nu kergusele vajab OLI oma s\u00f5iduulatuse saavutamiseks vaid 40 kWh akut. Lisaks on Citro\u00ebn maksimaalse efektiivsuse suurendamiseks piiranudOLI tippkiirust 110 km\/h-ni. Mis veel oluline: aku laadimine 20%-lt 80%-le v\u00f5tab aega vaid 23 minutit.Loobumine ebavajalikustAuto disaini puhul on mindud seda teed, et s\u00f5iduulatuse suurendamiseks on v\u00f5etud v\u00e4lja iga \u00fcleliigne gramm. Nutikalt asjale l\u00e4henedes ei ole aga OLI puhul kaotatud isikup\u00e4ra, mugavust ega turvalisust. Nii on Citro\u00ebni insenerid t\u00f5stnud auto efektiivsust nii ruumikasutuses, v\u00e4limuses kui ka materjalivalikus.N\u00e4iteks kinnituvad OLI esiistmed p\u00f5randa k\u00fclge isolatsioonir\u00f5ngaste abil, mis neelavad tee ebatasasusi ja vibratsiooni. Raskete sisemiste uksepaneelide asemel, mis sisaldavad l\u00fcliteid, k\u00e4etugesid, k\u00f5lareid ja aknamootoreid, maksimeerivad OLI lihtsustatud uksepaneelid hoopis hoiuruumi. Raskesti puhastatavate vaipade asemel katab OLI p\u00f5randat \u00fches t\u00fckis moodulkate, mis on sama elastne kui kumm, kuid kergem, \u00fclimalt vetruv ja v\u00e4ga kulumiskindel. Vaiba saab voolikuga kergesti puhtaks pesta.Kogu vajalik info, meelelahutus ja side j\u00f5uab s\u00f5idukisse isiklikust nutitelefonist, mis on \u00fchendatud OLI kesksesse pistikupessa. K\u00f5ik k\u00f5larid on eemaldatavad ja nii saab heli nautida igal pool, n\u00e4iteks riputada need konksude otsa s\u00f5idukist v\u00e4ljapoole. Auto esiklaas on ebatavaliselt p\u00fcstine, selle eesm\u00e4rk on kasutada v\u00e4hem klaasi, kuid ennek\u00f5ike takistada p\u00e4ikese p\u00e4\u00e4semist salongi. See v\u00e4hendab automaatselt vajadust autot jahutada. J\u00e4llegi oluline energia- ja kaalukokkuhoid.Vaata lisaks: www.citroen.ee"}
{"text":"Eesti p\u00f5llumajandusfirma sai 100 000 eurot kahju tegevjuhi k\u00fcberpetuskeemigaEhkki otsese kahju kannatajateks olid ettev\u00f5tte partnerid v\u00e4lismaal, oli see t\u00f5sine l\u00f6\u00f6k Eesti ettev\u00f5tte mainele.\nT\u00e4navu esimeses kvartalis sai RIA taas teateid, et raha \u00fcritatakse v\u00e4lja petta niinimetatud tegevjuhi petuskeemiga, kus kurjategijad saadavad n\u00e4iliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi v\u00f5i v\u00f5ltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise.\nKogu s\u00fcndmuste ahel saab sageli alguse ettev\u00f5tte m\u00f5ne meilikonto kompromiteerimisest, mis annab kurjategijatele v\u00f5imaluse j\u00e4lgida meilivestlusi ning koguda taustinfot, et siis \u00f5igel hetkel usutavalt vestlusesse sekkuda.\nNagu mainitud, on m\u00f5ned pettusekatsed t\u00e4navu paraku juba ka edukaks osutunud."}
{"text":"Zelensk\u00f5i: Moskval tohi lasta kasutada tuumajaamu v\u00e4ljapressimiseksKIIEV, 25. aprill, Interfax-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00f5nnetuse 37. aastap\u00e4eval vajadusest teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\n\"37 aastat tagasi j\u00e4ttis T\u0161ernob\u00f5li tuumajaama \u00f5nnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. T\u00e4nap\u00e4evalgi j\u00e4\u00e4b T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmber 30-kilomeetrine ala k\u00f5rge kiirgusega ohtlikuks kohaks,\" kirjutas ta kolmap\u00e4eval Telegramis.\nZelensk\u00f5i r\u00f5hutas: \"M\u00f6\u00f6dunud aastal okupant mitte ainult ei h\u00f5ivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta. T\u0161ornob\u00f5li piirkonna teadus- ja julgeolekuettev\u00f5tted on juba tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6le naasnud.\"\n\"Ukraina ja maailm maksid \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimise eest k\u00f5rget hinda, see t\u00f6\u00f6 kestab t\u00e4naseni. Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks,\" \u00fctles Ukraina president.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i: Moskval tohi lasta kasutada tuumajaamu v\u00e4ljapressimiseksKIIEV, 25. aprill, Interfax-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00f5nnetuse 37. aastap\u00e4eval vajadusest teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\n\"37 aastat tagasi j\u00e4ttis T\u0161ernob\u00f5li tuumajaama \u00f5nnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. T\u00e4nap\u00e4evalgi j\u00e4\u00e4b T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmber 30-kilomeetrine ala k\u00f5rge kiirgusega ohtlikuks kohaks,\" kirjutas ta kolmap\u00e4eval Telegramis.\nZelensk\u00f5i r\u00f5hutas: \"M\u00f6\u00f6dunud aastal okupant mitte ainult ei h\u00f5ivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta. T\u0161ornob\u00f5li piirkonna teadus- ja julgeolekuettev\u00f5tted on juba tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6le naasnud.\"\n\"Ukraina ja maailm maksid \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimise eest k\u00f5rget hinda, see t\u00f6\u00f6 kestab t\u00e4naseni. Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks,\" \u00fctles Ukraina president.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kundalanna p\u00fc\u00fcdis kr\u00fcptorahaga teenida, kuid kaotas kelmidele suure summaKr\u00fcptoraha automaat Tallinnas Sikupilli Prismas.\nAutor: Liis Treimann\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus Kundas elav 61aastane naine, kes tahtis kr\u00fcptorahaga teenida, kuid kaotas hoopis kelmidele 8500 eurot.\nProua leidis internetist kr\u00fcptorahaga teenimise v\u00f5imaluse Binance nimelisel saidil. Ta sisestas saidil enda isikuandmed ja seej\u00e4rel helistas kelm talle v\u00e4lismaa numbrilt, tutvustas end Binance t\u00f6\u00f6tajana ning palus Binance firmale kanda 200 eurot.\nSeej\u00e4rel paluti naisel firmale kanda veel raha, millest naine keeldus. Raha tagasi saamiseks palus kelm avada blockchain.com lehel elektroonilise rahakoti, millele naine pidi kandma 500 eurot, mida ta ka tegi.\nRaha tagasi saamise eesm\u00e4rgil on naine teinud makseid summas 8500 eurot.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Kagu-Aasia riikide blokk distantseerub L\u00e4\u00e4ne valuutadestM\u00e4rtsi l\u00f5pus Indoneesias aset leidnud Kagu-Aasia riikide bloki ASEAN kohtumisel v\u00f5tsid Kaug-Ida arenevate t\u00f6\u00f6stusriikide esindajad agendasse USA, Euroopa ning Jaapani valuutadest loobumise strateegilise eesm\u00e4rgi.\u00a0\nBalil aset leidnud tippkohtumisel kogunesid Indoneesia, Vietnami, Filipiinide, Singapuri, Malaisia, Laose, Kambod\u017ea, Brunei ja Tai Kuningriigi rahandusministrid ning keskpankade juhid. Kogunemise k\u00f5ige olulisemaks teemaks oli k\u00fcsimus USA dollari, euro, Jaapani jeeni ning Briti naelsterlingi \u00e4ra kaotamisest ASEANi riikide kaubandusvaluutana ning \u00fcleminek riikide endi valuutadele omavahelises kaubavahetuses,\u00a0vahendab\u00a0portaal\u00a0ASEAN Breafing.\u00a0\nProjekti keskmes on Kohalike Valuutatehingute (Local Currency Transaction) algatus, mis on varasema analoogse initsiatiivi edasiarenduseks. Kokkulepe omavahelise kaubanduse finantseerimiseks lokaalsetes valuutades saavutati 2022. aasta novembris Indoneesia, Malaisia, Singapuri, Filipiinide ning Tai valitsuste vahel.\u00a0\n27. m\u00e4rtsil deklareeris Indoneesia pangaturu regulaator, et maailma neljanda k\u00f5ige suurema elanikkonnaga suurriik on valmis v\u00f5tma peagi kasutusele lokaalse makses\u00fcsteemi, mis v\u00f5imaldab kokkulepetes v\u00f5etud eesm\u00e4rke hakata t\u00e4ide viima.\u00a0\u00a0\nIndoneesia peaminister\u00a0Joko Widodo\u00a0kutsus Indoneesia regioone loobuma ka L\u00e4\u00e4ne krediitkaartite kasutamisest ning eelistama kohalikke krediitkaardioperaatoreid. Widodo p\u00f5hjendas vajadust loobuda L\u00e4\u00e4ne krediitkaartidest seoses USA ja ELi poolt Venemaale kehtestatud finantssanktsioonidega p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja algust. Widido hinnangul peab riik tegema k\u00f5ik endast oleneva, et maandada geopoliitiliste pingete kasvust tulenevaid finantsriske maksimaalse finantsilise autonoomsuse abil.\u00a0\u00a0\nVaatamata L\u00e4\u00e4neriikide survele on ASEANi riikide seas \u00fcksnes Singapur otsustanud Vene F\u00f6deratsiooni vastaste sanktsioonidega liituda.\u00a0\u00a0\nToimetas Adrian Bachmann"}
{"text":"Ukraina \u00fclemraada algatab maksuameti taask\u00e4ivitamiseKIIEV, 26. aprill, Interfax-BNS \u2013 Ukraina raadasaadikud algatavad riigi maksuameti taask\u00e4ivitamise eeln\u00f5u, \u00fctles erakonna Holos fraktsiooni parlamendisaadik Jaroslav \u017deleznjak.\n\"Me registreerime maksuameti taask\u00e4ivitamise eeln\u00f5u. Samamoodi kui tolli ja majandusjulgeolekub\u00fcroo taask\u00e4ivitamise eeln\u00f5u,\" kirjutas \u017deleznjak kolmap\u00e4eval Telegramis.\nTema s\u00f5nul muudetakse eeln\u00f5uga maksuteenistuse juhi konkursi korras valimise korda, l\u00e4htudes korruptsioonivastaste asutuste konkursside parimatest tavadest.\nEeln\u00f5u autorid teevad ettepaneku, et konkursikomisjoni kuuluks \u00fcheksa valitsuse m\u00e4\u00e4ratud inimest, kellest viis valitakse v\u00e4lja rahvusvaheliste organisatsioonide ettepanekute alusel.\nTehakse ettepanek viia iga aasta l\u00e4bi maksuameti t\u00f6\u00f6 tulemuslikkuse v\u00e4lisaudit. \u017deleznjaki s\u00f5nul saab taolise auditi halb hinnang ameti juhi t\u00f6\u00f6lt vabastamise peap\u00f5hjuseks, mis ei v\u00f5imalda maksuameti juhti vahetada pelgalt valitsuse suva alusel.\nEeln\u00f5u kohaselt atesteeritakse p\u00e4rast maksuteenistuse uue juhi valimist uuesti k\u00f5ik selle t\u00f6\u00f6tajad, sealhulgas aususe k\u00fcsimuses.\nLisaks n\u00e4hakse ette maksuametnike palgat\u00f5us.\n\"Selle seaduseeln\u00f5uga l\u00f5petame kolmest algatusest koosneva sarja, mille eesm\u00e4rk on taask\u00e4ivitada ja uuendada k\u00f5iki kolme rahandussektori riigiorganit: majandusjulgeoleku b\u00fcrood, tolli ja maksuametit,\" \u00fctles \u017deleznjak.\nTema s\u00f5nul kuulub eeln\u00f5u autorite hulka ka parlamendi rahandus-, tolli- ja maksupoliitika komisjoni juht Dan\u00f5lo Hetmantsev.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina \u00fclemraada algatab maksuameti taask\u00e4ivitamiseKIIEV, 26. aprill, Interfax-BNS \u2013 Ukraina raadasaadikud algatavad riigi maksuameti taask\u00e4ivitamise eeln\u00f5u, \u00fctles erakonna Holos fraktsiooni parlamendisaadik Jaroslav \u017deleznjak.\n\"Me registreerime maksuameti taask\u00e4ivitamise eeln\u00f5u. Samamoodi kui tolli ja majandusjulgeolekub\u00fcroo taask\u00e4ivitamise eeln\u00f5u,\" kirjutas \u017deleznjak kolmap\u00e4eval Telegramis.\nTema s\u00f5nul muudetakse eeln\u00f5uga maksuteenistuse juhi konkursi korras valimise korda, l\u00e4htudes korruptsioonivastaste asutuste konkursside parimatest tavadest.\nEeln\u00f5u autorid teevad ettepaneku, et konkursikomisjoni kuuluks \u00fcheksa valitsuse m\u00e4\u00e4ratud inimest, kellest viis valitakse v\u00e4lja rahvusvaheliste organisatsioonide ettepanekute alusel.\nTehakse ettepanek viia iga aasta l\u00e4bi maksuameti t\u00f6\u00f6 tulemuslikkuse v\u00e4lisaudit. \u017deleznjaki s\u00f5nul saab taolise auditi halb hinnang ameti juhi t\u00f6\u00f6lt vabastamise peap\u00f5hjuseks, mis ei v\u00f5imalda maksuameti juhti vahetada pelgalt valitsuse suva alusel.\nEeln\u00f5u kohaselt atesteeritakse p\u00e4rast maksuteenistuse uue juhi valimist uuesti k\u00f5ik selle t\u00f6\u00f6tajad, sealhulgas aususe k\u00fcsimuses.\nLisaks n\u00e4hakse ette maksuametnike palgat\u00f5us.\n\"Selle seaduseeln\u00f5uga l\u00f5petame kolmest algatusest koosneva sarja, mille eesm\u00e4rk on taask\u00e4ivitada ja uuendada k\u00f5iki kolme rahandussektori riigiorganit: majandusjulgeoleku b\u00fcrood, tolli ja maksuametit,\" \u00fctles \u017deleznjak.\nTema s\u00f5nul kuulub eeln\u00f5u autorite hulka ka parlamendi rahandus-, tolli- ja maksupoliitika komisjoni juht Dan\u00f5lo Hetmantsev.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Koda: maksumuudatuste elluviimisele peavad eelnema anal\u00fc\u00fcsidTALLINN, 26. aprill, BNS \u2013 Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja s\u00f5nul peab valitsus koalitsioonileppes sisalduvaid punkte, sealhlgas maksumuudatusi, arutama erinevate \u00fchiskonnagruppidega, ka ettev\u00f5tlusorganisatsioonidega, ning muudatuste elluviimisele peavad eelnema anal\u00fc\u00fcsid.\nKoalitsioonileppe kohaselt kaob 2025. aasta 1. jaanuarist madalam k\u00e4ibemaksu erisus majutusteenuse pakkujatele. Kaubanduskoja vaates tuleb enne majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist tuleb l\u00e4bi viia m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs, et saada teada, kas ja kui palju suurendaks plaanitav maksut\u00f5us riigieelarve tulusid ning millised m\u00f5jud kaasnevad muudatusega majutusettev\u00f5tetele ja teistele ettev\u00f5tetele, kes on majutussektoriga rohkem seotud, teatas koda.\u00a0\nKoda on vastu majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmisele korraga 9 protsendilt 22 protsendini. Kui valitsus peab m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rel m\u00f5istlikuks k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist, siis tuleb seda teha samm-sammult ja pikema ajaperioodi jooksul, leiab esindusorganisatsioon. N\u00e4iteks v\u00f5iks koja vaates esmalt t\u00f5sta majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra paari protsendipunkti v\u00f5rra ning seej\u00e4rel hinnata, milline on olnud selle m\u00f5ju Eesti majutusettev\u00f5tetele, sealhulgas nende rahvusvahelisele konkurentsiv\u00f5imele.\nAutomaksu kehtestamisel peab kaubanduskoda oluliseks, et automaks oleks suunatud s\u00fcsihappegaasi heite v\u00e4henemisele ja aitaks kaasa teedev\u00f5rgu ohutumaks ja kvaliteetsemaks muutmisele. Automaks ei tohiks koja s\u00f5nul teenida \u00fcksnes fiskaaleesm\u00e4rke, vaid peab olema suunatud ka kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele. Lisaks peab automaks aitama kaasa autopargi uuenemisele, millega \u00fcldreeglina kaasneb ka suurem keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkus ja parem turvalisus. Automaks peab toetama ka linnastumise pidurdumist, kuid samas ei tohi v\u00e4hendada inimeste liikumisv\u00f5imalusi eelk\u00f5ige maapiirkonnas ja seel\u00e4bi takistada maapiirkondade arengut. Lisaks peab automaksu administreerimine olema lihtne ning maksust k\u00f5rvalehoidmine v\u00f5imalikult keeruline.\nKoalitsioonileppes on ka kirjas, et kaob regulaarselt jagatavale kasumile kohalduv madalam, 14-protsendine tulumaksum\u00e4\u00e4r. Koda leiab, et muudatus v\u00e4hendab ettev\u00f5tete kindlustunnet maksus\u00fcsteemi stabiilsuse osas ning investeerimiskindlust, lisaks tuleb organisatsiooni vaates hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda erisuse kaotamise rakenduslik pool. Koja hinnangul on ka k\u00fcsitav, kas ja kui suur maksutulu kasv kaasneb erandi kaotamisega. Kindlasti ei saaks olla tegemist kiireloomulise muudatusega ning erisuse kaotamise korral tuleks seda teha nii, et soodusm\u00e4\u00e4ra kasutamise v\u00f5imalus v\u00e4heneks samuti j\u00e4rk-j\u00e4rgult, leiab koda.\u00a0\n\"Eestis ei ole maksuerisusi palju, mis on ka positiivne, kuid kehtestatute puhul on need olnud kantud selgetest eesm\u00e4rkidest, mist\u00f5ttu tuleks t\u00e4na ka hinnata, kas nendest eesm\u00e4rkidest l\u00e4htumine ei ole enam asjakohane v\u00f5i on muud sisulised argumendid nende kaotamiseks, v\u00f5i soovitakse eesm\u00e4rgid saavutada muude meetmetega,\" s\u00f5nas Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor Mait Palts, lisades, et ettev\u00f5tluses on oluline stabiilsus ning uute maksude kehtestamise, kehtivate erisuste kaotamise ja maksum\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmise k\u00f5rval tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka maksuaugu v\u00e4hendamisele, et seel\u00e4bi suurendada maksutulusid.\nLisaks eelnevale on koalitsioonileppes kirjas, et valitsus soovib suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning v\u00f5imaldada kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel. Koda peab oluliseks kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamist ja nende maksubaasi laiendamist, seda protsessi tuleb aga organisatsiooni vaates alustada sellest, et kohalike omavalitsuste maksubaas tuleb rohkem siduda omavalitsuse territooriumil asuvate t\u00f6\u00f6kohtadega, sest siis oleks omavalitsustel suurem soov aidata kaasa uute t\u00f6\u00f6kohtade loomisele ja panustada ettev\u00f5tluse arendamisse oma valla v\u00f5i linna territooriumil.\nKoalitsioonileppe kohaselt on uue valitsuse eesm\u00e4rgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumine ning plaanis on \u00fcle vaadata nii riigieelarve tulu- kui ka kulupool ja leida kokkuhoiuv\u00f5imalused. Kaubanduskoda peab positiivseks, et vaadatakse ka kulupoolt ja otsitakse v\u00f5imalusi kulude v\u00e4hendamiseks. Koja hinnangul on m\u00f5istetav, et seoses riigikaitse kulutuste suurenemisega on vajadus suurendada ka tulupoolt, kuid maksutulude suurendamise puhul on asutuse vaates oluline, et enne uute maksude kehtestamist, praeguste maksuerisuste kaotamist ja ka olemasolevate maksum\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmist, viib riik l\u00e4bi m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi.\nTallinna toimetus, +372 53 267 243, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Vabatahtlik abistaja: korruptsioon on Ukraina kultuuri tugevalt juurdunudKui \u00fcldiselt on Ukrainat tuntud korrumpeerunud riigina, siis Venemaa r\u00fcnnaku alla sattudes muutus see teema \u00fcle\u00f6\u00f6 tabuks ning k\u00f5iki, kes seda \u00fcritasid mainida, nimetati putinistideks. Ometi on n\u00fc\u00fcd, mil t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algusest m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta, on asi siiski nii lappama l\u00e4inud, et enam ei saa midagi vaka all hoida.\nN\u00f5nda on Eestit k\u00fclastanud Ukraina vaprad s\u00f5durid ise seda r\u00e4\u00e4kinud Eesti rahvusringh\u00e4\u00e4lingule. Erilise usalduskriisi tekitas selles osas aga Slava Ukraini partneri tegevus, kes m\u00e4rkis erafirmana Eestit saadetud abi osa enda kasumiks.\nN\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gib aga Ukraina s\u00f5jav\u00e4elasi meditsiinivahenditega abistav vabatahtlik rindemeedik Erko Laidinen Eesti avalikkusele otses\u00f5nu, et korruptsioon algab Ukrainas juba piiripunktis ning igal reisil sinna on tulnud tal kahtlaste ettepanekutega kokku puutuda.\nLaidinen \u00fctles \u201cRingvaates\u201d, et Slava Ukraini rahaskandaali t\u00f5ttu on Eesti inimeste annetused peaagu nulli kukkunud. Tema s\u00f5nul on samasuguseid ja suuremaidki skandaale ka v\u00e4lismaiste organisatsioonidega.\nT\u00e4iemahulise s\u00f5ja jooksul 13 korda Ukrainas k\u00e4inud Laidinen t\u00f5des, et korruptsioon on Ukraina kultuuri tugevalt juurdunud ning oma igal reisil sinna on tal tulnud sellega ka kokku puutuda.\n\u201cSee algab juba piiripunktist pihta. Piiripunktis on suured sildid, et kui piirivalvur k\u00fcsib sinult raha ja asju, siis \u00e4ra paku. K\u00fcsitakse ikka. Vihjatakse \u2013 venitatakse paberitega, lastakse sul oodata, natuke tegeleb sinuga, natuke ei tegele, laseb natuke enda j\u00e4rel joosta, sa ootad, v\u00e4sid \u00e4ra ja siis ta hakkab pakkuma, et mis sul siin autos on, \u00e4kki j\u00e4\u00e4b midagi \u00fcle. Minult on konkreetselt k\u00fcsitud akupanku, et anna need, siis me pabereid \u00fcldse ei vormista ja sa s\u00f5idad \u00fcle,\u201d kirjeldas Laidinen, kelle s\u00f5nul ajab selline asjaajamine vihaseks.\n\u201cNeid kordi on olnud mitmeid, kui olen seal karjunud. Ma ise tunnen s\u00fcdames, et olen neile appi l\u00e4inud, aga minu ees lastakse inimesi sisse, kes on n\u00f5us maksma paark\u00fcmmend eurot, et paberid saaks rutem t\u00e4idetud, aga ma ei ole n\u00f5us seda tegema ja pean kauem seal ootama.\u201d\nLaidinen r\u00e4\u00e4kis, et Ukrainas on k\u00f5igis riigiinstitutsioonides tavap\u00e4rane praktika ka s\u00f5ja ajal, et k\u00f5rgemad ametnikud ja komand\u00f6rid m\u00fc\u00fcvad annetusena saadud kauba maha n\u00e4iteks m\u00f5nele \u00fcksusele, kellel on seda kaupa samuti vaja.\nKaja Kallase visiidi ajal l\u00e4ks Ukraina president endast t\u00e4iesti v\u00e4lja, kui Slava Ukraini ja korruptsiooni teema \u00fcles v\u00f5eti. Ta \u00fctles, et sellised seosed m\u00f5juvad halvasti Ukraina mainele ning manitses s\u00f5nadega hoolikalt \u00fcmber k\u00e4ima.\n\u00dcks on selge, k\u00f5ik need korruptsioonijuhtumid murravad abistajate usaldust ja kokkuv\u00f5ttes raskendavad Ukraina edenemist Venemaa agressori vastu."}
{"text":"Ligi: valitsus alampalka m\u00e4\u00e4rama ei hakka   Reformierakonna aseesimees ja riigikogu liige J\u00fcrgen Ligi \u00fctles saates \"Otse uudistemajast\", et koalitsioonipartnerite kogematuse t\u00f5ttu on koalitsioonilepingus palju jama ning valitsus alampalka m\u00e4\u00e4rama ei hakka.   Reformierakonna peale valimisi toimunud toetuse langus on sel n\u00e4dalal peatunud, Ligi s\u00f5nul ta peatumist veel ei eeldanud. \"Natuke ratsionaalsust on juurde tulnud. Me ei ole head selgitajad olnud ja s\u00f5nastusi on v\u00e4hemalt pealkirja tasemel eba\u00f5nnestunud. Aga ei ole hullu, 24 protsenti on v\u00e4ga k\u00f5rge protsent, sellega tavaliselt v\u00f5idetakse valimised, aga ega see seis meid \u00f5nnelikuks ei tee. Ega need otsused ka meid \u00f5nnelikuks ei tee, mis tuleb teha, \" r\u00e4\u00e4kis ta. \"Baasvalija ratsionaalsust on rohkem kui vahel on arvatud. Maksut\u00f5us kui selline, mis ajab inimesed hulluks, vajab ratsionaalset p\u00f5hjendust, v\u00f5ib-olla hakkab kohale j\u00f5udma, et meil on v\u00e4ga halb olukord rahandusega, v\u00e4ga halb,\" \u00fctles Ligi. Ligi s\u00f5nul tegeleti viimastel aastatel p\u00fcsivate kulude suurendamisega p\u00fcsivate tulude kasvuta. \"Meil oli viimati nii hull olukord buumiajal 2006-2007, kui oli struktuurne puuduj\u00e4\u00e4k viis protsenti, p\u00e4rast hindasime seda tagantj\u00e4rgi. Tegime lisaeelarveid ja panime raha k\u00f5rvale. N\u00fc\u00fcd kus on struktuurne arvestus \u00e4ra unustatud on puuduj\u00e4\u00e4k 3,5 protsenti v\u00e4hemalt kogu selle kriiside varjus tehtud. Ei ole nendel kuludel olnud katet,\" \u00fctles ta. Kui toona viidi end halba olukorda teadmatusest, kuna ei osatud eelarveseisu hinnata, siis n\u00fc\u00fcd ei ole teadjaid kuulatud, m\u00e4rkis ta. \"Masu oli muidugi palju hullem olukord, tulime palju hullemast, kui ainult eelarverahandusest r\u00e4\u00e4kida, oli hullem peidetud puuduj\u00e4\u00e4k, samas nominaalselt buumiajal oli justkui \u00fclej\u00e4\u00e4k. N\u00fc\u00fcd oleme hindamises palju targemad, aga oleme hindamise \u00e4ra peatanud. Toona oli olukorra parandamise samm \u00fcheksa protsenti SKP-st aastas, enne seda neli-viis protsenti. See, mis tookord tegime oli tunduvalt suurem pingutus, tunduvalt suurem \u00fcksmeel,\" r\u00e4\u00e4kis Ligi. K\u00fcsimusele, kas Reformierakond saab end edasi nimetada ettev\u00f5tjate eest seisvaks erakonnaks, vastas Ligi, et \u00fckski erakond ei tohiks end nimetada \u00fche huvigrupi eest seisjaks. \"Alati tuleb end esitleda kui avalike huvide eest seisja,\" m\u00e4rkis ta, lisades, et ettev\u00f5tlus on siiski olnud erakonnale t\u00e4htis.  Valitsused v\u00f5itlevad keskpangale vastu  Ligi m\u00e4rkis, et aastate jooksul on toimunud ka \u00fcmberhindamised selle osas, mis majanduskasvu sisu on. \"Majandus ise ei ole enam nii materjalimahukas. Majanduse struktuur on v\u00e4ga palju muutunud ja inimeste ootused tarbimisele ja heaolule on teistsugused,\" r\u00e4\u00e4kis ta. Elektri hinnat\u00f5usu laialdaselt kompenseerimine oli Ligi s\u00f5nul rumal ning universaalteenus oli s\u00f5nul r\u00e4me sekkumine turgu. \"Sellega suurendades tarbimist, defitsiiti ja h\u00fcppeliselt k\u00fcttes taga b\u00f6rsihinda. Sellised p\u00f5him\u00f5ttelised vead tehti ka suhtumises, et k\u00f5ik tulebki riigilt, riik m\u00e4\u00e4raks hindu, kompenseeriks hindu, nagu k\u00f5ik oleksid h\u00e4das ja k\u00f5iki tuleb aidata. Selle tulemus oli inflatsiooni kiirenemine,\" r\u00e4\u00e4kis ta. Majanduskasvuga n\u00f5udmised eelarvele kasvavad, m\u00e4rkis Ligi. \"Muutume k\u00fcll majanduskasvuga j\u00f5ukamaks, aga struktuurne defitsiit ei l\u00e4he majanduskasvust \u00fcle. Me peame selleks j\u00e4tma midagi tegemata v\u00f5i midagi tegema. Tegemata j\u00e4tta palgat\u00f5usud, kompensatsioonid, sel juhul ta parandab. Aga me oleme k\u00fctnud aga ise toetusi ja palgat\u00f5use otse sinna, kui on niigi defitsiit ja inflatsioon,\" s\u00f5nas ta. Keskpank v\u00f5itleb samal ajal inflatsiooniga, aga valitsused v\u00f5itlevad keskpangale vastu. \"Meie k\u00fctame \u00fchelt poolt ahju juurde, neil seal k\u00fclmkamber p\u00fc\u00fcab kogu aeg jahutada. See on kakofoonia majanduspoliitikas ja siin tuleb poliitikutel endale otsa vaadata. K\u00f5ik need j\u00e4releandmised, vorstikauplemised, v\u00e4ljapressimised. See on see, miks me oleme rahandusolukorras, kus peame erakordselt vastikuid otsuseid tegema, \" r\u00e4\u00e4kis Ligi.  Koalitsioonilepingus on palju jama  Koalitsiooni plaanitavad maksumuudatused viivad Ligi s\u00f5nul j\u00e4tkusuutlikuma rahanduseni. \"Rahanduse korrasolek on \u00fcks heaolu aluseid ja rahanduse korrasolekust oleme praegu tohutult kaugel,\" s\u00f5nas ta. Koalitsioonilepingus on Ligi s\u00f5nul igasugu jama, mille poolt on keeruline h\u00e4\u00e4letada ning seda seet\u00f5ttu, et koalitsioonipartnerid panid puuduva kogemuse t\u00f5ttu kirja asju, mida peavad oluliseks, kuid mida saavutada on keeruline. Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa seisukohta, et alampalga t\u00f5usuta ei saa maksuk\u00fc\u00fcru kaotada, peab Ligi rumaluseks. \"L\u00e4\u00e4nemets on liiga roheline, et olla nii s\u00f5nakas. Erakonna juht v\u00f5ib olla ka algaja, aga elementaarsed asjad, \u00fctlesin talle mitmel debatil, et \u00e4ra aja seda alampalga t\u00f5usu, sina ei otsusta seda, ei hakka kunagi otsustama,\" \u00fctles Ligi. \"See on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00fcsimus t\u00f6\u00f6andjate ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatega. Valitsus ei hakka alampalku m\u00e4\u00e4rama.\" \"Ei tule mingisugust valitsuse m\u00e4\u00e4ratavat [alampalka]. Ei tule ka seda, et see oleks seotud muude rahaliste otsustega,\" s\u00f5nas ta. \"Loomulikul arutame seda t\u00f6\u00f6andjatega, kas v\u00e4ga madalad palgad on v\u00e4\u00e4rikad ja kas see argument kaalub \u00fcles viimase otsa t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6koha kaotamise riskid. Tuleb vaadata t\u00f6\u00f6andjate maksmisv\u00f5imet ja sellega ei tohi vehkida,\" \u00fctles Ligi.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Barbara Oja    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Otse uudistemajast\"   "}
{"text":"Koda: maksumuudatuste elluviimisele peavad eelnema anal\u00fc\u00fcsidEesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja s\u00f5nul peab valitsus koalitsioonileppes sisalduvaid punkte, sealhlgas maksumuudatusi, arutama erinevate \u00fchiskonnagruppidega, ka ettev\u00f5tlusorganisatsioonidega, ning muudatuste elluviimisele peavad eelnema anal\u00fc\u00fcsid.\nKaubanduskoja vaates tuleb enne majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist tuleb l\u00e4bi viia m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs, et saada teada, kas ja kui palju suurendaks plaanitav maksut\u00f5us riigieelarve tulusid.\nKoalitsioonileppe kohaselt kaob 2025. aasta 1. jaanuarist madalam k\u00e4ibemaksu erisus majutusteenuse pakkujatele. Kaubanduskoja vaates tuleb enne majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist tuleb l\u00e4bi viia m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs, et saada teada, kas ja kui palju suurendaks plaanitav maksut\u00f5us riigieelarve tulusid ning millised m\u00f5jud kaasnevad muudatusega majutusettev\u00f5tetele ja teistele ettev\u00f5tetele, kes on majutussektoriga rohkem seotud, teatas koda.\u00a0\nKoda on vastu majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmisele korraga 9 protsendilt 22 protsendini. Kui valitsus peab m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rel m\u00f5istlikuks k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist, siis tuleb seda teha samm-sammult ja pikema ajaperioodi jooksul, leiab esindusorganisatsioon.\nN\u00e4iteks v\u00f5iks koja vaates esmalt t\u00f5sta majutusteenuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra paari protsendipunkti v\u00f5rra ning seej\u00e4rel hinnata, milline on olnud selle m\u00f5ju Eesti majutusettev\u00f5tetele, sealhulgas nende rahvusvahelisele konkurentsiv\u00f5imele.\nAutomaksu kehtestamisel peab kaubanduskoda oluliseks, et automaks oleks suunatud s\u00fcsihappegaasi heite v\u00e4henemisele ja aitaks kaasa teedev\u00f5rgu ohutumaks ja kvaliteetsemaks muutmisele. Automaks ei tohiks koja s\u00f5nul teenida \u00fcksnes fiskaaleesm\u00e4rke, vaid peab olema suunatud ka kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele. Lisaks peab automaks aitama kaasa autopargi uuenemisele, millega \u00fcldreeglina kaasneb ka suurem keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkus ja parem turvalisus. Automaks peab toetama ka linnastumise pidurdumist, kuid samas ei tohi v\u00e4hendada inimeste liikumisv\u00f5imalusi eelk\u00f5ige maapiirkonnas ja seel\u00e4bi takistada maapiirkondade arengut. Lisaks peab automaksu administreerimine olema lihtne ning maksust k\u00f5rvalehoidmine v\u00f5imalikult keeruline.\nKoalitsioonileppes on ka kirjas, et kaob regulaarselt jagatavale kasumile kohalduv madalam, 14-protsendine tulumaksum\u00e4\u00e4r. Koda leiab, et muudatus v\u00e4hendab ettev\u00f5tete kindlustunnet maksus\u00fcsteemi stabiilsuse osas ning investeerimiskindlust, lisaks tuleb organisatsiooni vaates hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda erisuse kaotamise rakenduslik pool. Koja hinnangul on ka k\u00fcsitav, kas ja kui suur maksutulu kasv kaasneb erandi kaotamisega. Kindlasti ei saaks olla tegemist kiireloomulise muudatusega ning erisuse kaotamise korral tuleks seda teha nii, et soodusm\u00e4\u00e4ra kasutamise v\u00f5imalus v\u00e4heneks samuti j\u00e4rk-j\u00e4rgult, leiab koda.\u00a0\n\"Eestis ei ole maksuerisusi palju, mis on ka positiivne, kuid kehtestatute puhul on need olnud kantud selgetest eesm\u00e4rkidest, mist\u00f5ttu tuleks t\u00e4na ka hinnata, kas nendest eesm\u00e4rkidest l\u00e4htumine ei ole enam asjakohane v\u00f5i on muud sisulised argumendid nende kaotamiseks, v\u00f5i soovitakse eesm\u00e4rgid saavutada muude meetmetega,\" s\u00f5nas Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor Mait Palts, lisades, et ettev\u00f5tluses on oluline stabiilsus ning uute maksude kehtestamise, kehtivate erisuste kaotamise ja maksum\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmise k\u00f5rval tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka maksuaugu v\u00e4hendamisele, et seel\u00e4bi suurendada maksutulusid.\nLisaks eelnevale on koalitsioonileppes kirjas, et valitsus soovib suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning v\u00f5imaldada kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel. Koda peab oluliseks kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamist ja nende maksubaasi laiendamist, seda protsessi tuleb aga organisatsiooni vaates alustada sellest, et kohalike omavalitsuste maksubaas tuleb rohkem siduda omavalitsuse territooriumil asuvate t\u00f6\u00f6kohtadega, sest siis oleks omavalitsustel suurem soov aidata kaasa uute t\u00f6\u00f6kohtade loomisele ja panustada ettev\u00f5tluse arendamisse oma valla v\u00f5i linna territooriumil.\nKoalitsioonileppe kohaselt on uue valitsuse eesm\u00e4rgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumine ning plaanis on \u00fcle vaadata nii riigieelarve tulu- kui ka kulupool ja leida kokkuhoiuv\u00f5imalused. Kaubanduskoda peab positiivseks, et vaadatakse ka kulupoolt ja otsitakse v\u00f5imalusi kulude v\u00e4hendamiseks. Koja hinnangul on m\u00f5istetav, et seoses riigikaitse kulutuste suurenemisega on vajadus suurendada ka tulupoolt, kuid maksutulude suurendamise puhul on asutuse vaates oluline, et enne uute maksude kehtestamist, praeguste maksuerisuste kaotamist ja ka olemasolevate maksum\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmist, viib riik l\u00e4bi m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi."}
{"text":"Zelensk\u00f5i: Moskval tohi lasta kasutada tuumajaamu v\u00e4ljapressimiseks (T\u00e4iendatud!)KIIEV, 25. aprill, Interfax-AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00f5nnetuse 37. aastap\u00e4eval vajadusest teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\n\"37 aastat tagasi j\u00e4ttis T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama \u00f5nnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. T\u00e4nap\u00e4evalgi j\u00e4\u00e4b T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmber 30-kilomeetrine ala k\u00f5rge kiirgusega ohtlikuks kohaks,\" kirjutas ta kolmap\u00e4eval Telegramis.\nZelensk\u00f5i r\u00f5hutas: \"M\u00f6\u00f6dunud aastal okupant mitte ainult ei h\u00f5ivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta. T\u0161ornob\u00f5li piirkonna teadus- ja julgeolekuettev\u00f5tted on juba tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6le naasnud.\"\n\"Ukraina ja maailm maksid \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimise eest k\u00f5rget hinda, see t\u00f6\u00f6 kestab t\u00e4naseni. Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks,\" \u00fctles Ukraina president.\nKiievist 100 kilomeetrit p\u00f5hja pool asuva T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama reaktor plahvatas 26. aprillil 1986. aastal. Maailma r\u00e4ngimaks tuumakatastroofiks peetava \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel sattusid suured alad Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. Saaste riivas ka teisi Euroopa riike.\n2022. aasta 24. veebruaril Ukrainasse tungides h\u00f5ivasid Valgevenest tulnud v\u00e4ed ka T\u0161ornob\u00f5li. Vene v\u00e4ed j\u00e4id elektrijaama kuuks ajaks. Ukraina s\u00fc\u00fcdistas neid r\u00fc\u00fcstamises ja hoiatas, et keelutsooni kaevikuid kaevates seavad nad end kiirgusohtu.\nUkraina on uue r\u00fcnnaku puhuks tugevdanud kaitset p\u00f5hjapiiril.\nVene v\u00e4gede k\u00e4tte langes ka Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaam L\u00f5una-Ukrainas, mis on Euroopa suurim ja andis enne s\u00f5da 20 protsenti Ukraina elektritoodangust.\nElektrijaam j\u00e4tkas sissetungi esimestel kuudel tegevust, ehkki selle \u00fcmbruses k\u00e4isid lahinguid, kuid septembris pandi t\u00f6\u00f6 seisma.\nKiiev ja Moskva on s\u00fc\u00fcdistanud teineteist tuumajaama ala pommitamises.\nInterfax \u2013 AFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i: Moskval tohi lasta kasutada tuumajaamu v\u00e4ljapressimiseks (T\u00e4iendatud!)KIIEV, 25. aprill, Interfax-AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00f5nnetuse 37. aastap\u00e4eval vajadusest teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\n\"37 aastat tagasi j\u00e4ttis T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama \u00f5nnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. T\u00e4nap\u00e4evalgi j\u00e4\u00e4b T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmber 30-kilomeetrine ala k\u00f5rge kiirgusega ohtlikuks kohaks,\" kirjutas ta kolmap\u00e4eval Telegramis.\nZelensk\u00f5i r\u00f5hutas: \"M\u00f6\u00f6dunud aastal okupant mitte ainult ei h\u00f5ivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta. T\u0161ornob\u00f5li piirkonna teadus- ja julgeolekuettev\u00f5tted on juba tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6le naasnud.\"\n\"Ukraina ja maailm maksid \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimise eest k\u00f5rget hinda, see t\u00f6\u00f6 kestab t\u00e4naseni. Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks,\" \u00fctles Ukraina president.\nKiievist 100 kilomeetrit p\u00f5hja pool asuva T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama reaktor plahvatas 26. aprillil 1986. aastal. Maailma r\u00e4ngimaks tuumakatastroofiks peetava \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel sattusid suured alad Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. Saaste riivas ka teisi Euroopa riike.\n2022. aasta 24. veebruaril Ukrainasse tungides h\u00f5ivasid Valgevenest tulnud v\u00e4ed ka T\u0161ornob\u00f5li. Vene v\u00e4ed j\u00e4id elektrijaama kuuks ajaks. Ukraina s\u00fc\u00fcdistas neid r\u00fc\u00fcstamises ja hoiatas, et keelutsooni kaevikuid kaevates seavad nad end kiirgusohtu.\nUkraina on uue r\u00fcnnaku puhuks tugevdanud kaitset p\u00f5hjapiiril.\nVene v\u00e4gede k\u00e4tte langes ka Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaam L\u00f5una-Ukrainas, mis on Euroopa suurim ja andis enne s\u00f5da 20 protsenti Ukraina elektritoodangust.\nElektrijaam j\u00e4tkas sissetungi esimestel kuudel tegevust, ehkki selle \u00fcmbruses k\u00e4isid lahinguid, kuid septembris pandi t\u00f6\u00f6 seisma.\nKiiev ja Moskva on s\u00fc\u00fcdistanud teineteist tuumajaama ala pommitamises.\nInterfax \u2013 AFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"RIA: raha \u00fcritatakse v\u00e4lja petta tegevjuhi petuskeemigaT\u00e4navu esimeses kvartalis sai RIA taas teateid, et raha \u00fcritatakse v\u00e4lja petta tegevjuhi petuskeemiga, kus kurjategijad saadavad n\u00e4iliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi v\u00f5i v\u00f5ltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise. Pettuse ohvriks langes ka p\u00f5llumajandusfirma. Ehkki otsese kahju kannatajateks olid ettev\u00f5tte partnerid v\u00e4lismaal, oli see t\u00f5sine l\u00f6\u00f6k Eesti ettev\u00f5tte mainele.\nFoto on illustreeriv.\nFoto: Liis Treimann\nKogu s\u00fcndmuste ahel saab sageli alguse ettev\u00f5tte m\u00f5ne meilikonto kompromiteerimisest, mis annab kurjategijatele v\u00f5imaluse j\u00e4lgida meilivestlusi ning koguda taustinfot, et siis \u00f5igel hetkel usutavalt vestlusesse sekkuda."}
{"text":"Zelensk\u00f5i: Moskval tohi lasta kasutada tuumajaamu v\u00e4ljapressimiseksUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00f5nnetuse 37. aastap\u00e4eval vajadusest teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\u00abKolmk\u00fcmmend seitse aastat tagasi j\u00e4ttis T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama \u00f5nnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. T\u00e4nap\u00e4evalgi j\u00e4\u00e4b T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmber 30-kilomeetrine ala k\u00f5rge kiirgusega ohtlikuks kohaks,\u00bb kirjutas ta kolmap\u00e4eval Telegramis.\nZelensk\u00f5i r\u00f5hutas: \u00abM\u00f6\u00f6dunud aastal okupant mitte ainult ei h\u00f5ivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta. T\u0161ornob\u00f5li piirkonna teadus- ja julgeolekuettev\u00f5tted on juba tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6le naasnud.\u00bb\n\u00abUkraina ja maailm maksid \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimise eest k\u00f5rget hinda, see t\u00f6\u00f6 kestab t\u00e4naseni. Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks,\u00bb \u00fctles Ukraina president.\nKiievist 100 kilomeetrit p\u00f5hja pool asuva T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama reaktor plahvatas 26. aprillil 1986. aastal. Maailma r\u00e4ngimaks tuumakatastroofiks peetava \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel sattusid suured alad Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. Saaste riivas ka teisi Euroopa riike.\n2022. aasta 24. veebruaril Ukrainasse tungides h\u00f5ivasid Valgevenest tulnud v\u00e4ed ka T\u0161ornob\u00f5li. Vene v\u00e4ed j\u00e4id elektrijaama kuuks ajaks. Ukraina s\u00fc\u00fcdistas neid r\u00fc\u00fcstamises ja hoiatas, et keelutsooni kaevikuid kaevates seavad nad end kiirgusohtu.\nUkraina on uue r\u00fcnnaku puhuks tugevdanud kaitset p\u00f5hjapiiril.\nVene v\u00e4gede k\u00e4tte langes ka Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaam L\u00f5una-Ukrainas, mis on Euroopa suurim ja andis enne s\u00f5da 20 protsenti Ukraina elektritoodangust.\nElektrijaam j\u00e4tkas sissetungi esimestel kuudel tegevust, ehkki selle \u00fcmbruses k\u00e4isid lahinguid, kuid septembris pandi t\u00f6\u00f6 seisma.\nKiiev ja Moskva on s\u00fc\u00fcdistanud teineteist tuumajaama ala pommitamises."}
{"text":"Keres vs Kallas kohtuasja erakordne lahendus kuulutab hiigelh\u00fcvitiste tulekutKahjuh\u00fcvitised ei peaks muutuma karistuse vormiks. See p\u00e4rsib oluliselt isikute julgust arvata ja ajakirjanike julgust k\u00e4sitleda keerukaid teemasid, leiab vandeadvokaat Maarja Pild TRINITI advokaadib\u00fcroost.Harju Maakohus on teinud erakordse -\u00a0k\u00fcll\u00a0veel\u00a0j\u00f5ustumata - otsuse, milles advokaadi poolt Kuku raadios tehtud avalduse eest\u00a0on peaministrile v\u00e4lja m\u00f5istetud\u00a015 000 eurot. Ebatavaline on nii see, et just k\u00f5rgendatud talumiskohustusega tipp-poliitikule selline suur h\u00fcvitis v\u00e4lja m\u00f5istetakse kui ka asjaolu, et kohtu all on advokaat.\nKerkib p\u00f5hjendatud k\u00fcsimus, milline v\u00f5ib olla sellise kahjusumma m\u00f5ju laiemalt.\n\nRaadios \u00f6eldud s\u00f5nade \u00fcle reeglina kohtus ei vaielda\n\nSelge on, et raadio ei ole metsik l\u00e4\u00e4s, kus v\u00f5ib avaldada k\u00f5ike, mis p\u00e4he tuleb. S\u00f5navahetused v\u00f5ivad raadios minna v\u00e4gagi teravaks, kuid nende \u00fcle reeglina kohtus ei vaielda.\nSaates k\u00f5lanu n\u00e4ol ei ole aga tegemist tekstiga, mis on hiljem otsimootori v\u00f5i ka arhiivi vahendusel lihtsasti leitav. Tehtud suulised v\u00e4ited unustatakse kiiresti. Antud juhtumis l\u00e4ks aga teisti. Kohus leidis, et peaministri kohtuhagi on p\u00f5hjendatud.\nEsimese astme kohtu hinnangul on advokaat Paul Keres avaldanud Kuku raadios valet, kui Keres sisuliselt s\u00f5nas, et peaminister Kaja Kallas on pidanud s\u00fcnnip\u00e4evapidu riigi kulul. Advokaadi s\u00f5nad on saanud palju t\u00e4iendavat t\u00e4helepanu ning neid on ka korduvalt avaldatud uuesti erinevates v\u00e4ljaannetes. Seega ei ole iseenesest kohtuasi kui selline ise \u00fcllatuslik.\nK\u00fcll aga on erakordne raadiosaates \u00f6eldud lause eest esimeses astmes enneolematult kopsaka h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmine. Vaidlust ei ole, et peaministril on v\u00f5im ja oluline roll. Kehtib reegel, et avaliku elu tegelase rollis olev poliitik on suurema avalikkuse t\u00e4helepanu all ning peab seet\u00f5ttu arvestama ka suurema kriitikaga. Viimane ei t\u00e4henda samas, et peaminister oleks kohustatud taluma igasuguseid avaldusi, st ka avaliku elu tegelase rollis oleval isikul on v\u00f5imalik oma au ja head nime kaitsta. Siinkohal tuuakse n\u00e4iteks, et keegi ei pea taluma \u00fcleskutseid v\u00e4givallale v\u00f5i valimatut s\u00f5imu.\n\nKuhu on liikumas vaba k\u00f5ne piirid?\n\nSelge on, et k\u00e4esolevas asjas ei sisalda vaidlusalune avaldus ei s\u00f5imu ega v\u00e4givalda. Seega kohtuasi tekitab p\u00f5hjendatult k\u00fcsimuse, kuhu on liikumas vaba k\u00f5ne piirid, kui isegi peaministrit puudutava avalduse hinnaks j\u00e4\u00e4bki k\u00f5igis kohtuastmetes 15 000 eurot.\nTegemist on \u00fche suurima h\u00fcvitisega, mis \u00fcldse laimuasjadest siiani on v\u00e4lja m\u00f5istetud. Seejuures peaministrile v\u00e4lja m\u00f5istetud summa on kordades suurem kui isikule, keda nimetati alusetult seksuaalkurjategijaks, kui isikutele, keda seostati bordelli\u00e4riga v\u00f5i ka isikule keda nimetati korruptandiks.\nKuhu siis n\u00fc\u00fcd edasi?\nKahjuh\u00fcvitised ei peaks muutuma karistuse vormiks. Viimane p\u00e4rsib oluliselt isikute julgust arvata, aga l\u00f5puks ka ajakirjanike julgust k\u00e4sitleda keerukaid teemasid. K\u00e4esolevas asjas ei ole avaldajaks k\u00fcll ajakirjanik, kuid on selge, et peaministrile \u00fche v\u00e4ite avaldamise eest paljude inimeste aastapalgani k\u00fc\u00fcndivas suuruses h\u00fcvitise m\u00f5istmine nihutab kahjuh\u00fcvitise piire k\u00f5igis vaidlustes. Selle \u00fcle on aga v\u00e4ljendusvabaduse vaates keeruline r\u00f5\u00f5mu tunda."}
{"text":"Riigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 27. aprilliksRiigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 27. aprilliks\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nTeine lugemine \u2013 kolm eeln\u00f5u\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eJulgeolekuasutuste\nj\u00e4relevalve erikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (12 OE<https:\/\/www.riig\nikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d2530764-65d5-4846-be08-3d4f0f3a9f24\n\/riigikogu-otsus-julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjoni-moodustamine>)\nluuakse Riigikogus julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon. Komisjon\nteeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis\npuudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas\np\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6\nt\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eKorruptsioonivastase\nerikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (13\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/62f527ff-3204-4463-a7fb-\na70de145ee00\/riigikogu-otsus-korruptsioonivastase-erikomisjoni-\nmoodustamine>) moodustatakse korruptsioonivastasest seadusest tulenevate\n\u00fclesannete t\u00e4itmiseks korruptsioonivastane erikomisjon. Komisjon teeb\nkorruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset\nj\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke\nkorruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet\nRiigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma\np\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest\ntulenevaid \u00fclesandeid.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nP\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse \u201eRiigieelarve kontrolli\nerikomisjoni moodustamine\u201c eeln\u00f5uga (14\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/06feff15-a66a-422d-\n8d19-c36e28801a89\/riigikogu-otsus-riigieelarve-kontrolli-erikomisjoni-\nmoodustamine>) moodustatava riigieelarve kontrolli erikomisjoni eesm\u00e4rk on\ntagada koost\u00f6\u00f6s Riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve\nt\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa,\nm\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi\nriigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku\nsektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab Riigikontrolli\nkontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi\nk\u00fcsimusi.\nEeln\u00f5u kohaselt moodustatakse erikomisjon koalitsiooni ja opositsiooni\nv\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Erikomisjoni liikmete arvu\nm\u00e4\u00e4rab Riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles\ntoimuvad muudatused. Komisjoni volitused kestavad Riigikogu koosseisu\nvolituste l\u00f5puni.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nsotsiaalkomisjonis \u2013 pereh\u00fcvitiste seaduse ning pereh\u00fcvitiste seaduse,\nperekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (17\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/19b5c317-2cd1-47d2-a40b-\n633f2c3f8c13\/perehuvitiste-seaduse-ning-perehuvitiste-seaduse-\nperekonnaseaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seaduse-muutmise-seadus>),\nkutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 13: Eesti seisukohad 4. mail toimuval Euroopa\nLiidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu arenguministrite kohtumisel, kutsutud\nV\u00e4lisministeeriumi esindaja; Riigikogu v\u00e4lisdelegatsioonide moodustamise\nalgatamine; istungj\u00e4rgu t\u00f6\u00f6kava.\nS\u00fcndmus\nKell 14 \u2013 Riigikogu juhatus kohtub Eestisse akrediteeritud\nsuursaatkondade esindajatega.\nV\u00e4lisl\u00e4hetus\n26.\u201330. aprill\nRahanduskomisjoni ja Eesti-Kreeka parlamendir\u00fchma juht Annely Akkermann\nosaleb Delfi majandusfoorumil ja kohtumistel Ateenas Kreekas.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"MasterChef Eesti v\u00f5itja hindab apsakaid k\u00f6\u00f6gis, aga mitte oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6kohalWise'is finantskuritegude uurijana t\u00f6\u00f6tav ja MasterChef Eesti esimese hooaja v\u00f5itnud Jana Guzanova t\u00f5des saates \u201eDelov\u00f5je ljudi\u201c, et ka tema on aastaid tagasi kritiseerinud toitu, kuid n\u00fc\u00fcd pigem hindab k\u00f6\u00f6gis kokkade tehtud apsakaid.\n\"N\u00fc\u00fcd ma saan aru, kui suur vaev l\u00e4heb selle jaoks, et taldrik j\u00f5uaks kliendini. \u201eKui midagi on taldrikul valesti, siis see n\u00e4itab tegelikult seda, et kokk on ka inimene,\u201c m\u00e4rkis ta. \u201eMa pigem hindan v\u00e4ikseid apsakaid k\u00f6\u00f6gis ja kindlasti ei kritiseeri enam kunagi. Kui ei maitsenud, siis ikkagi s\u00f6\u00f6n \u00e4ra ja \u00fctlen ait\u00e4h, oli v\u00e4ga hea.\u201c"}
{"text":"EKRE p\u00e4rib justiitsministrilt aru Slava Ukraini tegevuse uurimise suhtesRiigikogu liige Kert Kingo andis t\u00e4nasel istungil \u00fcle Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute nimel \u00fcle arup\u00e4rimise justiitsminister Kalle Laanetile seoses mittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini tegevusega.\nErinevate annetuskampaaniate tulemusena on nimetatud \u00fching Eestis kogunud ukrainlaste toetamiseks kokku umbes 6,5 miljonit eurot rahalisi annetusi. M\u00e4rtsikuus sai aga avalikuks teave seoses kahtlusega mittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini annetustena kogutud raha v\u00e4\u00e4rkasutusest.\nKuna rahaliste annetuste v\u00e4\u00e4rkasutuse kahtlus nimetatud \u00fchingu poolt riivab tugevalt paljude annetajate \u00f5iglustunnet ja k\u00f5nealuse \u00fchingu tegevus on suure avaliku huvi all ja asjaolu, et prokuratuuri esindaja on k\u00f5nealust juhtumit kommenteerinud nii, et Eestis kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, kuna kahtluse alla sattunud teod on toime pandud Ukrainas ja seet\u00f5ttu peaks uurimine l\u00e4bi viidama eelk\u00f5ige Ukrainas.\nSellega seoses on arup\u00e4rimisele alla kirjutanud \u00fchteistk\u00fcmnel saadikul k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks, kui kriminaalmenetlust pole alustatud ja selle k\u00e4igus k\u00f5iki asjaolusid tuvastatud, siis mille p\u00f5hjal saab v\u00e4ita, et tegu pole Eestis toime pandud? V\u00f5i milliseid tegevusi on prokuratuur teinud, et kindlaks teha k\u00f5ik antud juhtumi asjaolud? Samuti, kas k\u00f5nealusele v\u00f5imalikule kuriteole, milleks on rahvalt suures ulatuses raha v\u00e4ljapetmine ja Ukrainas asuva kahtlase firma kontole kandmine ehk sellele mitte reageerimine ja p\u00fc\u00fcd seda olematuks teha, on \u00f5igusriigile kohane k\u00e4itumine."}
{"text":"Populism kui vastuhakk 21. sajandi modernsusele: uustraditsionalism ja uusfeodalismHiljutise teadust\u00f6\u00f6 tulemused hoiatavad illiberalismi leviku eest, mis v\u00f5ib \u00f5\u00f5nestada demokraatiat kogu maailmas, kirjutab Tartu \u00dclikooli politoloogia k\u00fclalisprofessor Vello Pettai ajakirjas Universitas Tartuensis.\u00a0N\u00fc\u00fcdisaegse l\u00e4\u00e4nemaailma poliitikat iseloomustavad paljuski \u00e4revus ja polariseeritus, mis on esile kerkinud seoses populismi t\u00f5usuga viimase 10\u201315 aasta jooksul. T\u00e4nap\u00e4eva populismilaine algusena m\u00e4\u00e4ratletakse tihtipeale 2008.\u20132009. aasta finantskriisi, ent s\u00f5na populism on teatavasti avara t\u00e4hendusega ja osa teadlaste arvates ulatub see n\u00e4htus koguni 19. sajandi l\u00f5ppu. Ameerika \u00dchendriikides tekkisid toona esimesed liikumised ning parteid, mis v\u00f5itlesid maa- ja lihtrahva nimel \u00fcha domineerivamate monopoolsete ettev\u00f5tete ja kontsernide vastu.\nT\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed olid nood liikumised just seep\u00e4rast, et nende liidrid r\u00f5hutasid oma retoorikas p\u00fc\u00fcdlust murda valitseva eliidi v\u00f5im \u00fchiskonnas ja muuta poliitika t\u00f5eliselt rahvakeskseks. Kujunes v\u00e4lja \u00fcks populismi tundem\u00e4rke: kasutatakse poliitilist retoorikat, mis kujutab poliitika p\u00f5hiolemust v\u00f5itlusena v\u00f5\u00f5rdunud ja korrumpeerunud eliidi vastu ning uue, rahvakeskse poliitika eest.\nOn m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et selline l\u00e4henemine poliitikale ei defineeri ennast tavap\u00e4raste sotsiaalmajanduslike parameetrite j\u00e4rgi (nagu suhtumine maksum\u00e4\u00e4radesse v\u00f5i riiklikku sekkumisse majandusellu), vaid peab oma peaeesm\u00e4rgiks poliitika teisenemist ideoloogiav\u00e4liselt, \u00abrahva nimel\u00bb.\nJust selliseid \u00fcleskutseid on kasutanud Donald Trump, Viktor Orb\u00e1n ja n\u00e4iteks ka Mart Helme. Nende puhul avaldubki klassikaline populism kirjeldatud poliitilise v\u00f5itluse v\u00e4ljakuulutamises \u00abs\u00fcvariigi\u00bb, peavoolumeediakanalite v\u00f5i muude \u00abrahvavaenlaste\u00bb vastu.\nSageli nimetatakse sellist populismi versiooni performatiivseks, r\u00f5hutades t\u00f5ika, et poliitikud kasutavad eliidivastast ja rahvast \u00fclendavat retoorikat eesk\u00e4tt kommunikatsioonistiilina v\u00f5i valijate \u00fclesk\u00fctmise vahendina. Kuna selle mudeli kohaselt puudub populismil s\u00fcgavam ideoloogiline sisu, ei pruugi see poliitilise s\u00fcsteemi jaoks eriti t\u00e4henduslikuks kujuneda. Tegemist on justkui suure mulliga.\nT\u00f5si, retooriline populism ei soodusta kindlasti head valitsemist, kuna t\u00fchjad lubadused ammendavad ennast \u00fckskord igal juhul. Aga see ei pruugi kohe demokraatlikku s\u00fcsteemi ennast \u00f5\u00f5nestada, kuna pelgalt performatiivselt toimides ei pruugi populismil olla kaugemaid poliitilisi eesm\u00e4rke ega perspektiivi.\n\nPopulismi anatoomia\n\nSestap on t\u00e4nap\u00e4eva populismi uurimisel uudne t\u00e4helepanek, et populismi ideoloogia on muutunud: on hakatud teed rajama p\u00f5hjalikumatele poliitilistele muutustele. Ise\u00e4ranis t\u00e4hendusrikas on n\u00fc\u00fcdisaja populistlike liikumiste p\u00fc\u00fce pakkuda v\u00e4lja p\u00f5hjapanevalt alternatiivne poliitiline s\u00fcsteem, mis ei tugine mitte ainult \u00fchiskondlikult konservatiivsetele\u00a0v\u00e4\u00e4rtustele, vaid ka s\u00fcsteemselt s\u00f5nastatud korrale, mis vastandub liberaalsele poliitikale.\nSageli on seda suunda k\u00e4sitletud kui illiberalismi, poliitilist s\u00fcsteemi, mis vastandab end peaasjalikult kahele liberalismi p\u00f5him\u00f5ttele: sallivusele ja \u00f5igusriiklusele.\nSallivuse printsiibi eitamine v\u00e4ljendub etniliste, sooliste, seksuaalsete jt v\u00e4hemuste \u00f5iguste alat\u00e4htsustamises v\u00f5i koguni eiramises. Siia kuulub \u00fchest k\u00fcljest \u00e4\u00e4rmine immigratsioonivastasus (kuni v\u00e4ideteni, et immigratsioon ja multikultuursus on m\u00f5eldud l\u00e4\u00e4nemaailma valgenahalise rahvastiku ja nende kultuuri \u00fchtesulatamiseks muu maailma rassidega). LGBTQ-liikumises n\u00e4hakse eksistentsiaalset ohtu traditsioonilise heteroseksuaalse peremudeli s\u00e4ilimisele, mist\u00f5ttu ka selle puhul taotletakse liberaalsuse kitsendamist.\n\u00d5igusriikluse vaidlustamine h\u00f5lmab lisaks \u00abs\u00fcvariigi\u00bb-taoliste v\u00e4ljam\u00f5eldiste retoorilisele kasutamisele ka konkreetsete p\u00f5hiseaduslike tasakaaluinstitutsioonide (kohtute, ombudsmanide, riigikontrol\u00f6ride) v\u00f5imu v\u00e4hendamist. Eesm\u00e4rk on l\u00fc\u00fca liberaalne demokraatlik s\u00fcsteem tasakaalust v\u00e4lja, v\u00f5im aga anda suuremas osas \u00ab\u00f5ige\u00bb, rahva nimel valitseva populistliku erakonna k\u00e4tte. Selleni j\u00f5udmiseks on mitu viisi: \u00abebasobilike\u00bb kohtunike k\u00f5rvaldamine kohtus\u00fcsteemi \u00fcmberkorraldamise abil, valimiskonkurentsi piiramine valimisseaduste muutmise kaudu, s\u00f5navabaduse kitsendamine kriitiliste meediaettev\u00f5tete sulgemise v\u00f5i \u00e4raostmise teel.\nK\u00f5ige enam on kirjeldatud tendents avaldunud Kesk- ja Ida-Euroopas. Liberaalse demokraatia allak\u00e4ik Ungaris, Poolas v\u00f5i Serbias ei ole enam kellegi jaoks uudis. Kui varem kiputi Viktor Orb\u00e1ni, Jaros\u0142aw Kaczy\u0144ski v\u00f5i Aleksandar Vu\u010di\u0107i populistliku retoorika \u00fcle naerma, siis pikapeale on aru saadud, et selle taga seisab j\u00e4rjest s\u00fcgavam, ka rahvusvaheliselt koordineeritud taotlus luua liberaalsele demokraatiale alternatiiv.\nPopulistlikud liidrid suudavad esmalt paljulubavate loosungite toel teatud valijar\u00fchmad kaasa haarata, seej\u00e4rel, olles v\u00f5imule tulnud, kasutavad nad nii poliitilisi kui ka majanduslikke hoobasid oma positsiooni tugevdamiseks, et siis asuda uut illiberaalset s\u00fcsteemi \u00fcles ehitama ja oma visiooni ellu viima. See ongi see, mis on liikumise liidrite silmis vastuhakk 21. sajandi modernsusele. See on vastuseis, aga ka vastus liberalismi \u00fclekaalule globaliseerunud maailmas.\n\nP\u00f6\u00f6re illiberalismi poole\n\nJust sellist populismi p\u00f6\u00f6ret illiberalismi kui ideoloogia poole uurisid Tartu, Budapesti, Krak\u00f3wi, Praha, Belgradi ja Londoni \u00fclikooli teadlased Euroopa Liidu rahastatud teadusprojektis POPREBEL.\nTartu teadlased Vello Pettai ja Maili Vilson asusid eest vedama tulevikustsenaariumide koostamist, vaadeldes Kesk- ja Ida-Euroopa populismi v\u00f5imalikke arengusuundi aastani 2030.\nEt POPREBELi projekt oli esialgu kavandatud aastatesse 2019\u20132021, ei saa mainimata j\u00e4tta koroonapandeemia m\u00f5ju. Paljud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, mida ise\u00e4ranis kultuuriteadlased 2020. aastal ette v\u00f5tta tahtsid, osutusid pandeemiaaegsete liikumispiirangute t\u00f5ttu v\u00f5imatuks. L\u00f6\u00f6gi alla sattusid ka veebivestlused fookusr\u00fchmadega: sageli pidasid osalejad muid muresid t\u00e4htsamaks kui populismiga seotud teemade \u00fcle arutlemist.\nPandeemia puhkedes muutusid esimesena valminud tulevikustsenaariumid \u00fcle\u00f6\u00f6 tarbetuks. 2021. aasta keskel hakkasime koostama uusi stsenaariume, aga ka need sattusid kalevi alla, kui 2022. aasta veebruaris tungis Venemaa Ukrainasse ja maailmas tekkis t\u00e4iesti uus geopoliitiline olukord.\nNeid heitlusi arvestades v\u00f5ib heaks tulemuseks pidada seda, et 2022. aasta detsembris peeti Varssavis kolmanda stsenaariumide seeria p\u00f5hjal hulk vestlusi Poola kodaniku\u00fchiskonna aktivistide ja ajakirjanikega. Sedasi sai osaliselt t\u00e4idetud ka eesm\u00e4rk tugevdada teadlaste ja \u00fchiskonnar\u00fchmade vahelist diskussiooni.\nProjekti tulemusel said selgemini ja v\u00f5rdlevalt esitatud praegusaja illiberaalse populismi erinevad ilmingud majanduses, poliitikas, kultuuris ja \u00fchiskondlikes suhetes. Anal\u00fc\u00fcsis osutusid t\u00e4htsaks kaks uudset m\u00f5istet: uustraditsionalism ja uusfeodalism. Termini uustraditsionalism abil kirjeldatakse juba \u00fclalmainitud konservatiivsete \u00fchiskondlike v\u00e4\u00e4rtuste propageerimist, terminiga uusfeodalism aga oligarhiliste \u00e4ri- ja majandussuhete edendamist populistlike re\u017eiimide tugevnedes.\nM\u00f5istagi ei tundu majanduse \u00fclev\u00f5tmine esmapilgul illiberalismi kui uue poliitilise s\u00fcsteemi loomise osana, ent sedalaadi sidemetelt saadud renti (majanduslikku kasu) on v\u00f5imalik omakorda kasutada sotsiaalpoliitiliste toetuste v\u00e4ljamaksmiseks valijatele, ning n\u00f5nda ongi ring sulgunud.\nEKRE hiljutisele valimiskaotusele m\u00f5eldes v\u00f5ib \u00f6elda, et populism on oma t\u00f5mbej\u00f5udu m\u00f5nev\u00f5rra kaotanud, kuid \u00f5hku j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus, kas illiberalism on tulnud, et juurduda meie \u00fchiskonnas p\u00fcsivama s\u00fcsteemse alternatiivj\u00f5una ja p\u00f5hjustada veel pikemat aega teatud polariseerumist.\nPOPREBELi projekti uuringud n\u00e4itasid, et illiberaalsel populismil on meie \u00fchiskondlik-poliitilisel maastikul juba kindel koht. Ka siis, kui see ehk Eestis praegu nii tugev ei ole, t\u00e4hendab selle avaldumine mujal Euroopa Liidus v\u00f5i teistes l\u00e4\u00e4neriikides, et meie integratsioonik\u00fcsimustes tuleb sellega arvestada. Seda on n\u00e4ha ka n\u00e4iteks Ungari venitamises Soome ja Rootsi NATO-liikmesuse heakskiitmisel.\nPopulism ei ole n\u00fc\u00fcdisajal enam vaid see, et poliitikud annavad ebarealistlikke valimislubadusi v\u00f5i keeravad retooriliselt vindi \u00fcle. Populism kaldub illiberalismi poole, mis sobilike tingimuste v\u00f5i kokkulangevuste puhul v\u00f5ib viia kogu demokraatia \u00f5\u00f5nestamiseni nii postkommunistlikes maades kui ka mujal maailmas."}
{"text":"Perling: paremad seadused ja kiirem menetlus on poliitilise tahte k\u00fcsimusTallinna Sadama suurt korruptsiooniprotsessi tuli protseduurilistel p\u00f5hjustel otsast alustada. Venimine riivab \u00fchiskonna \u00f5iglustunnet. Samal ajal valitseb \u00f5igusselgusetus toimingupiirangu kohaldumise suhtes ning sellega hammasrataste vahele j\u00e4\u00e4nud inimesed on kogenud pikaajalisi vintsutusi. MILLISEID SEADUSEMUUDATUSI ON VAJA, ET \u00d5IGUST ROHKEM \u00d5IGLUSE SUUNAS KALLUTADA?\n\n\n\n@import url('https:\/\/v.postimees.ee\/graafikud\/2023\/m6ttekoda\/css\/app.css');\n"}
{"text":"Juhtkiri: netikelmide v\u00f5rgusTaas on keegi internetis kergeusklikke p\u00fc\u00fcdnute v\u00f5rku langenud, sedapuhku Kundas elav vanem proua. Mastaap, millega netipetturid tegutsevad, on hoomamatu ja hirmutav. Samuti on hirmutav see, millise kergusega kannavad inimesed oma vaevaga kogutud s\u00e4\u00e4stud t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rastele kontodele.\nRatsa-rikkaks-plaanid ja sahkerdamine olid p\u00e4evakorral peale taasiseseisvumist. Eriti vanematel inimestel on m\u00e4lusopis olemas teadmine, et h\u00f5lptulu on t\u00e4iesti v\u00f5imalik teenida. N\u00fc\u00fcdseks on paljud \u00e4rid ja skeemid kolinud internetti, mist\u00f5ttu v\u00f5ib tekkida v\u00f5ltsturvatunne. N\u00e4ost n\u00e4kku kohtudes on abiks kasv\u00f5i vana hea tagumikutunne: kui see ikka kindlust ei sisenda, siis teinekord v\u00f5ib kahtlane tehing pooleli j\u00e4\u00e4da. Internetis kauplemisel on k\u00f5ik hoopis teistmoodi. Kuidas saab arvuti ja seal sees olev mulle kuidagi kurja teha? Aga n\u00e4e, saab.\nN\u00e4ost n\u00e4kku kohtudes on abiks kasv\u00f5i vana hea tagumikutunne: kui see ikka kindlust ei sisenda, siis teinekord v\u00f5ib kahtlane tehing pooleli j\u00e4\u00e4da.\n\nNetipetturid pakuvad v\u00f5imalust saada \u00fcle\u00f6\u00f6 rikkaks ilma midagi tegemata. V\u00f5i siis v\u00f5tta argisteks tegemisteks laenu nii, et ei pea l\u00e4bima panga tehtavat taustakontrolli ega t\u00f5endama oma sissetulekute ausust. Kui inimene kaotab suure rikkuse lootuses esmalt v\u00e4iksema summa ja aina j\u00e4tkab raha \u00fclekandmist, kuni summa ulatub tuhandetesse v\u00f5i isegi k\u00fcmnetesse tuhandetesse, polegi midagi parata. Saab vaid nentida, et tegu oli ilmselt suhteliselt j\u00f5uka inimesega, kel selline raha oli m\u00e4ngu panna. K\u00fcllap on petturid head ps\u00fchholoogid. Nad oskavad pakkuda ahvatlusi, m\u00e4ngida \u00f5igetel tunnetel ja blokkida ohvri loogilise m\u00f5tlemise.\nKuidagi peaks aga olema v\u00f5imalik veebis tegutsevaid sullereid ohjeldada. Politsei k\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad l\u00fchikeseks, sest selliste kurjategijate tabamise ja Eestis nende kohtu alla andmise t\u00f5en\u00e4osus on olematu. Siis j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid perekonnal ja l\u00e4hedastel j\u00e4lgida, milliseid rahalisi valikuid vanemas eas sugulane internetis teeb. Kuhu ta investeerib v\u00f5i kuidas loodab laenu saada. Ehk on sel moel v\u00f5imalik j\u00e4rgmisele p\u00fcramiidskeemile pidurit t\u00f5mmata.\n"}
{"text":"Aianduse kevadm\u00fc\u00fck: osa viljapuude istikud on peagi otsakorral\u201eK\u00f5ige enam n\u00f5utakse meilt praegu aprikoosi- ja virsikuistikuid, aga juba on otsas m\u00f5ned \u00f5unapuu sordid, sest n\u00f5udlus tarbetaimede j\u00e4rele \u00fcha kasvab,\u201c teatab Seedri Puukooli O\u00dc omanik Elmar Zimmer Viljandimaalt. Inimeste huvi ei p\u00e4rsi kuidagi ka kasvavad hinnad.Seedri Puukoolis Polli l\u00e4histel on kibekiired p\u00e4evad \u2013 osa aednikke potistab j\u00e4rjest paljasjuurseid okulaate, teised veavad minitraktoriga tarbetaimi laiali. \u00d5unapuu-, kirsi- ja ploomisordid paigutatakse aiandi v\u00e4lialal sirgetesse ridadesse, koormatena saadetakse n\u00f5uistikuid kauplustesse, osa l\u00e4heb kulleriga teele, teised laadakaubaks. Juba on kohal ka ostjad, enamasti kogu perega, jalutavad ringi ja valivad sobivaid p\u00f5\u00f5said-puid.\u201eHooaeg k\u00e4ib t\u00e4ie rauaga, \u00fcldse aega ei ole,\u201c askeldas ringi Seedri Puukooli omanik Elmar Zimmer. Ta m\u00fc\u00fcb t\u00e4navu umbes 15 000 istikut, aga mees on mures, et kasvava n\u00f5udluse t\u00f5ttu sel aastal k\u00f5igile tema marjap\u00f5\u00f5said-viljapuid enam ei j\u00e4tku.N\u00f5udlus on suurenenud, hinnad kerkinud. Eestis kasvatatud marjap\u00f5\u00f5sas maksab praegu keskmiselt 15\u201316 eurot, laatadelt saab ka 10 euroga, \u00f5una- ja pirnipuude hind on 28\u201332 eurot. Perepuud, kus \u00fchel kloonalusel mitu sorti, maksavad 40\u201390 eurot.Mitmes kaubaketis on m\u00fc\u00fcgis odavad imporditud \u00f5unapuud ja marjap\u00f5\u00f5sad hinnaga 5\u20138 eurot. Kogenud aednike hinnangul ei pruugi need aga kohalikes oludes kaua vastu pidada. Rohkem s\u00f6\u00f6davaid vilju \u201ePaljud tellivad endale laatadele juba tarbetaimed ette, sest istikud on t\u00f5eline defitsiit, eriti eksootilised moekultuurid \u2013 aprikoosid ja virsikud,\u201c selgitas Elmar Zimmer, et tellitud istikud tuuakse laatadele, kuhu ostjad neile j\u00e4rele tulevad. Palju n\u00f5utakse ka perepuid ja maguskirsipuid.\u201eMustas\u00f5strap\u00f5\u00f5sas v\u00f5etakse kas v\u00f5i selle jaoks, et lehtedega kurke marineerida,\u201c t\u00f5i n\u00e4iteid aednik Marje P\u00f5der. Lisades, et kui T\u00fcri laada ajaks l\u00e4heb \u00f5itsema kirsisort \u2019Sakura\u2019, siis ostetakse ka seda hea meelega.K\u00fcll aga hoiatavad asjatundjad, et kui laatadel m\u00f5ni ahvatlev \u00f5unapuusort liiga odav on, v\u00f5ib tegu olla ka pettusega. Nii on leedukad juba aastaid k\u00e4inud meie laatadel odavate Rumeenia ja Bulgaaria istikutega, mis on \u00f5isi t\u00e4is ja v\u00e4ga ilusad, aga paraku ei j\u00e4\u00e4 meie kliimas kasvama.\u201eSealt saate vaid \u00fcheaastase ilutaime, mis ei ela meie karmi talve \u00fcle,\u201c \u00fctles Elmar Zimmer.Aednikud t\u00f5id ka esile, et sellist viljapuude-marjap\u00f5\u00f5saste ostmise huvi t\u00f5usu, mis algas koroona-aastatega, nemad varasemast ei m\u00e4leta. ASi Plantex Juhani Puukooli m\u00fc\u00fcgiarendusjuht \u00dclle Soonpuu selgitas, et kui inimesed hakkavad oma aeda planeerima, siis on nende esimene valik koos hekiga alati ka viljapuud ja marjap\u00f5\u00f5sad.\u201eAeda istutatakse kohe maha k\u00f5ik sellised s\u00f6\u00f6davad istikud ja hekk kohe \u00fcmber krundi, et piirata ennast naabritest. Ilupuud ja -p\u00f5\u00f5sad tulevad hiljem,\u201c r\u00e4\u00e4kis Soonpuu. T\u00e4navu n\u00f5utakse v\u00e4ga palju viljapuid ka avalikku haljastusse.\u201eKorteri\u00fchistud, lasteaiad, koolid, isegi linnapargid k\u00fcsivad, et oleks haljastuses kas v\u00f5i m\u00f5ni \u00f5una-v\u00f5i kirsipuu, millel on s\u00f6\u00f6davad viljad k\u00fcljes. See pole enam aiaomanike trend, see trend on laiem,\u201c r\u00f5hutas Soonpuu.Ka Seedri Puukoolist peaks j\u00f5udma Tallinna kui rohelisse pealinna marjap\u00f5\u00f5said ja viljapuid, sest sinna rajatakse sel suvel toidusalud, et rikastada linnapilti s\u00f6\u00f6davate tarbetaimedega. \u201eToidusalud on minu jaoks v\u00e4ga p\u00f5nev projekt,\u201c t\u00f5i esile Elmar Zimmer. Ta loetles, et pealinlaste toidusaludesse j\u00f5uavad peagi \u00f5unapuu, kirsi- ja pirnipuu suured istikud, samuti s\u00f6\u00f6davate marjadega p\u00f5\u00f5sad alates lodjapuust, sinisest kuslapuust karusmarjadeni v\u00e4lja. Pole, kes j\u00e4tkaksVeel k\u00fcmmekond aastat tagasi oli puukoolide ja muude p\u00fcsikultuuride kasvatamisega tegelevaid suuremaid ja v\u00e4iksemaid tootjaid \u00fcle 180, n\u00fc\u00fcdseks on neid poole v\u00e4hem ja uusi tulijaid eriti pole. Viljapuude istutus- ja paljundusmaterjali pinnad koonduvad suuremate aednike k\u00e4tte. \u201eVarem istutasin igal kevadel 4000 taime, n\u00fc\u00fcd olen v\u00e4hendanud 3000 peale, sest enam lihtsalt ei j\u00f5ua,\u201c teatas aednik K\u00fclli Kambek, kel on Pollis umbes hektari jagu maad viljapuuistikute all. Kambek selgitas, et pere noored tulevad k\u00fcll appi, aga tootmist \u00fcle v\u00f5tta ei taha, sest see n\u00f5uab teadmisi ja v\u00e4ga palju on rasket k\u00e4sitsit\u00f6\u00f6d. Lisaks kastmine kuumal suvel, kus vesi tuleb p\u00f5llule vedada. Talvel aga ohustavad k\u00fclm ja j\u00e4nesed, nii et tulu v\u00f5ib j\u00e4\u00e4dagi napiks.Seedri Puukooli omanik Elmar Zimmer on samuti oma koguseid veidi koomale t\u00f5mmanud, sest noored ei soovi tema t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. Rendimaal, kus kasvamas sinine kuslapuu, toompihlakas, must leeder, lodjapuu jm marjap\u00f5\u00f5sad, kavatseb ta istanduse hoopis likvideerida. Osa ebak\u00fcdooniap\u00f5\u00f5said on juba h\u00e4vitatud.\u201eP\u00f5lvkonnavahetus aianduses saab olema v\u00e4ga j\u00e4rsk. Enam ei jagu v\u00e4lja\u00f5ppinud spetsialiste ja noored rasket k\u00e4sitsit\u00f6\u00f6d aianduses teha ei taha,\u201c hoiatas Zimmer. Ta t\u00f5i esile, et see nn vitsakasvatus n\u00f5uab 5\u20136 aastat k\u00f5va t\u00f6\u00f6d, vaeva ja suuri investeeringuid. Lisaks aedniku kogemusi, et \u00fcldse tulu saaks, sest kogemuste puududes v\u00f5ivad istandused ka ikalduda. Seet\u00f5ttu polegi noortel huvi aianduses vanemate t\u00f6\u00f6d \u00fcle v\u00f5tta, nende hinnangul saab raha ka lihtsamalt teenida.\u201eJuurde pole tulnud uusi puukoole, kes kasvataksid viljapuid, noori tulijaid me t\u00f5esti turul ei n\u00e4e,\u201c teatas Juhani Puukooli m\u00fc\u00fcgiarendusjuht \u00dclle Soonpuu. Lisades, et Juhani Puukool on s\u00f6\u00f6davate viljadega istikute kasvatust siiski suurendanud, sest turun\u00f5udlus on suurenenud.\u201e\u00d5una-, ploomi-, kirsi- ja pirnipuid peame ikkagi kasvatama siin Eestis, sest v\u00e4lismaalt selliseid sorte ei saa,\u201c r\u00f5hutas Soonpuu. Lisades, et rahvas n\u00f5uab k\u00f5ige rohkem \u00f5untest \u2019Martsipani\u2019, \u2019Suisleppa\u2019 ja \u2019Valget klaari\u2019. \u00dcletamatu on ka \u2019Liivi kuldrenett\u2019, mida l\u00e4tlased-leedukad ei kasvata, samas on see pea igas Eestimaa koduaias.\u201eViljapuu puhul on inimestele oluline, et see on kasvatatud kohalikus puukoolis, mida saab usaldada,\u201c \u00fctles \u00dclle Soonpuu."}
{"text":"Aianduse kevadm\u00fc\u00fck: osa viljapuude istikud on peagi otsakorralTARBETAIMED. \u201eK\u00f5ige enam n\u00f5utakse meilt praegu aprikoosija virsikuistikuid, aga juba on otsas m\u00f5ned \u00f5unapuu sordid, sest n\u00f5udlus tarbetaimede j\u00e4rele \u00fcha kasvab,\u201c teatab Seedri Puukooli O\u00dc omanik Elmar Zimmer Viljandimaalt. Inimeste huvi ei p\u00e4rsi kuidagi ka kasvavad hinnad.Seedri Puukoolis Polli l\u00e4histel on kibekiired p\u00e4evad - osa aednikke potistab j\u00e4rjest paljasjuurseid okulaate, teised veavad minitraktoriga tarbetaimi laiali. \u00d5unapuu-, kirsi- ja ploomisordid paigutatakse aiandi v\u00e4lialal sirgetesse ridadesse, koormatena saadetakse n\u00f5uistikuid kauplustesse, osa l\u00e4heb kulleriga teele, teised laadakaubaks. Juba on kohal ka ostjad, enamasti kogu perega, jalutavad ringi ja valivad sobivaid p\u00f5\u00f5said-puid.\u201eHooaeg k\u00e4ib t\u00e4ie rauaga, \u00fcldse aega ei ole,\u201c askeldas ringi Seedri Puukooli omanik Elmar Zimmer. Ta m\u00fc\u00fcb t\u00e4navu umbes 15 000 istikut, aga mees on mures, et kasvava n\u00f5udluse t\u00f5ttu sel aastal k\u00f5igile tema marjap\u00f5\u00f5said-viljapuid enam ei j\u00e4tku.N\u00f5udlus on suurenenud, hinnad kerkinud. Eestis kasvatatud marjap\u00f5\u00f5sas maksab praegu keskmiselt 15-16 eurot, laatadelt saab ka 10 euroga, \u00f5una- ja pirnipuude hind on 28-32 eurot. Perepuud, kus \u00fchel kloonalusel mitu sorti, maksavad 40-90 eurot.Mitmes kaubaketis on m\u00fc\u00fcgis odavad imporditud \u00f5unapuud ja marjap\u00f5\u00f5sad hinnaga 5-8 eurot. Kogenud aednike hinnangul ei pruugi need aga kohalikes oludes kaua vastu pidada.Rohkem s\u00f6\u00f6davaid vilju\u201ePaljud tellivad endale laatadele juba tarbetaimed ette, sest istikud on t\u00f5eline defitsiit, eriti eksootilised moekultuurid - aprikoosid ja virsikud,\u201c selgitas Elmar Zimmer, et tellitud istikud tuuakse laatadele, kuhu ostjad neile j\u00e4rele tulevad. Palju n\u00f5utakse ka perepuid ja maguskirsipuid.\u201eMustas\u00f5strap\u00f5\u00f5sas v\u00f5etakse kas v\u00f5i selle jaoks, et lehtedega kurke marineerida,\u201c t\u00f5i n\u00e4iteid aednik Marje P\u00f5der. Lisades, et kui T\u00fcri laada ajaks l\u00e4heb \u00f5itsema kirsisort 'Sakura', siis ostetakse ka seda hea meelega.K\u00fcll aga hoiatavad asjatundjad, et kui laatadel m\u00f5ni ahvatlev \u00f5unapuusort liiga odav on, v\u00f5ib tegu olla ka pettusega. Nii on leedukad juba aastaid k\u00e4inud meie laatadel odavate Rumeenia ja Bulgaaria istikutega, mis on \u00f5isi t\u00e4is ja v\u00e4ga ilusad, aga paraku ei j\u00e4\u00e4 meie kliimas kasvama.\u201eSealt saate vaid \u00fcheaastase ilutaime, mis ei ela meie karmi talve \u00fcle,\u201c \u00fctles Elmar Zimmer.Aednikud t\u00f5id ka esile, et sellist viljapuude-marjap\u00f5\u00f5saste ostmise huvi t\u00f5usu, mis algas koroona-aastatega, nemad varasemast ei m\u00e4leta. ASi Plantex Juhani Puukooli m\u00fc\u00fcgiarendusjuht \u00dclle Soonpuu selgitas, et kui inimesed hakkavad oma aeda planeerima, siis on nende esimene valik koos hekiga alati ka viljapuud ja marjap\u00f5\u00f5sad.\u201eAeda istutatakse kohe maha k\u00f5ik sellised s\u00f6\u00f6davad istikud ja hekk kohe \u00fcmber krundi, et piirata ennast naabritest. Ilupuud ja -p\u00f5\u00f5sad tulevad hiljem,\u201c r\u00e4\u00e4kis Soonpuu. T\u00e4navu n\u00f5utakse v\u00e4ga palju viljapuid ka avalikku haljastusse.\u201eKorteri\u00fchistud, lasteaiad, koolid, isegi linnapargid k\u00fcsivad, et oleks haljastuses kas v\u00f5i m\u00f5ni \u00f5una- v\u00f5i kirsipuu, millel on s\u00f6\u00f6davad viljad k\u00fcljes. See pole enam aiaomanike trend, see trend on laiem,\u201c r\u00f5hutas Soonpuu.Ka Seedri Puukoolist peaks j\u00f5udma Tallinna kui rohelisse pealinna marjap\u00f5\u00f5said ja viljapuid, sest sinna rajatakse sel suvel toidusalud, et rikastada linnapilti s\u00f6\u00f6davate tarbetaimedega.\u201eToidusalud on minu jaoks v\u00e4ga p\u00f5nev projekt,\u201c t\u00f5i esile Elmar Zimmer. Ta loetles, et pealinlaste toidusaludesse j\u00f5uavad peagi \u00f5unapuu, kirsi- ja pirnipuu suured istikud, samuti s\u00f6\u00f6davate marjadega p\u00f5\u00f5sad alates lodjapuust, sinisest kuslapuust karusmarjadeni v\u00e4lja.Pole, kes j\u00e4tkaksVeel k\u00fcmmekond aastat tagasi oli puukoolide ja muude p\u00fcsikultuuride kasvatamisega tegelevaid suuremaid ja v\u00e4iksemaid tootjaid \u00fcle 180, n\u00fc\u00fcdseks on neid poole v\u00e4hem ja uusi tulijaid eriti pole. Viljapuude istutus- ja paljundusmaterjali pinnad koonduvad suuremate aednike k\u00e4tte.\u201eVarem istutasin igal kevadel 4000 taime, n\u00fc\u00fcd olen v\u00e4hendanud 3000 peale, sest enam lihtsalt ei j\u00f5ua,\u201c teatas aednik K\u00fclli Kambek, kel on Pollis umbes hektari jagu maad viljapuuistikute all.Kambek selgitas, et pere noored tulevad k\u00fcll appi, aga tootmist \u00fcle v\u00f5tta ei taha, sest see n\u00f5uab teadmisi ja v\u00e4ga palju on rasket k\u00e4sitsit\u00f6\u00f6d. Lisaks kastmine kuumal suvel, kus vesi tuleb p\u00f5llule vedada. Talvel aga ohustavad k\u00fclm ja j\u00e4nesed, nii et tulu v\u00f5ib j\u00e4\u00e4dagi napiks.Seedri Puukooli omanik Elmar Zimmer on samuti oma koguseid veidi koomale t\u00f5mmanud, sest noored ei soovi tema t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. Rendimaal, kus kasvamas sinine kuslapuu, toompihlakas, must leeder, lodjapuu jm marjap\u00f5\u00f5sad, kavatseb ta istanduse hoopis likvideerida. Osa ebak\u00fcdooniap\u00f5\u00f5said on juba h\u00e4vitatud.\u201eP\u00f5lvkonnavahetus aianduses saab olema v\u00e4ga j\u00e4rsk. Enam ei jagu v\u00e4lja\u00f5ppinud spetsialiste ja noored rasket k\u00e4sitsit\u00f6\u00f6d aianduses teha ei taha,\u201c hoiatas Zimmer. Ta t\u00f5i esile, et see nn vitsakasvatus n\u00f5uab 5-6 aastat k\u00f5va t\u00f6\u00f6d, vaeva ja suuri investeeringuid. Lisaks aedniku kogemusi, et \u00fcldse tulu saaks, sest kogemuste puududes v\u00f5ivad istandused ka ikalduda. Seet\u00f5ttu polegi noortel huvi aianduses vanemate t\u00f6\u00f6d \u00fcle v\u00f5tta, nende hinnangul saab raha ka lihtsamalt teenida.\u201eJuurde pole tulnud uusi puukoole, kes kasvataksid viljapuid, noori tulijaid me t\u00f5esti turul ei n\u00e4e,\u201c teatas Juhani Puukooli m\u00fc\u00fcgiarendusjuht \u00dclle Soonpuu. Lisades, et Juhani Puukool on s\u00f6\u00f6davate viljadega istikute kasvatust siiski suurendanud, sest turun\u00f5udlus on suurenenud.\u201e\u00d5una-, ploomi-, kirsi- ja pirnipuid peame ikkagi kasvatama siin Eestis, sest v\u00e4lismaalt selliseid sorte ei saa,\u201c r\u00f5hutas Soonpuu. Lisades, et rahvas n\u00f5uab k\u00f5ige rohkem \u00f5untest 'Martsipani', 'Suisleppa' ja 'Valget klaari'. \u00dcletamatu on ka 'Liivi kuldrenett', mida l\u00e4tlased-leedukad ei kasvata, samas on see pea igas Eestimaa koduaias.\u201eViljapuu puhul on inimestele oluline, et see on kasvatatud kohalikus puukoolis, mida saab usaldada,\u201c \u00fctles \u00dclle Soonpuu.ROHELINE PEALINNTallinna rajatakse viljapuude ja marjap\u00f5\u00f5sastega toidusaludEuroopa Komisjon valis Tallinna Euroopa 2023. aasta roheliseks pealinnaks. Et muuta me pealinn veelgi rohelisemaks, annavad oma panuse haljastuses ka meie aednikud. Nii rajatakse sel hooajal Tallinna toidusalud ehk viljapuude ja marjap\u00f5\u00f5sastega minipargid, mis kerkivad mitmes linnaosas haljasaladele.Rohelist pealinna hakkavad ilmestama lisaks toidusaludele mitmed teisedki Rohej\u00e4lje projektid: ajutise pargi rajamine Raekoja platsile; muruplatside asendamine lilleniitude ja mesilaspeenardega; varjupuude alleede rajamine, bussiootepaviljonide katustel murukatuste katsetamine.Allikas: Tallinna Euroopa rohelise pealinna programm\"K\u00fcmmekond aastat tagasi oli puukoole ja tootjaid Eestis \u00fcle 180, n\u00fc\u00fcdseks on neid alles j\u00e4\u00e4nud poole v\u00e4hem.\"\"Laadad on t\u00e4is Bulgaaria ja Rumeenia istikuid, mis paistavad ilusad, kuid meie kliimas p\u00fcsima ei j\u00e4\u00e4.\"\u201eT\u00e4navune kevad on eriline seet\u00f5ttu, et n\u00f5udlus viljapuude ja marjap\u00f5\u00f5saste j\u00e4rele \u00fcha kasvab,\u201c \u00fctleb kogenud aednik Elmar Zimmer. Fotod: Sven Arbet \u201eVarem istutasin igal kevadel 4000 taime, n\u00fc\u00fcd olen v\u00e4hendanud 3000 peale, sest enam lihtsalt ei j\u00f5ua ja noored tootmist \u00fcle v\u00f5tta ei taha,\u201c selgitab puukooli omanik K\u00fclli Kambek Viljandimaalt.SILJA L\u00c4TTEM\u00c4E"}
{"text":"J\u00e4rjekordne investeerija sai vastu p\u00fckseTeisip\u00e4eval teatati politseile investeerimiskontoga seotud kelmusest. Aprilli alguses tegi 27aastane Tori valla mees endale internetis investeerimiskonto, mille j\u00e4rel v\u00f5eti mehega \u00fchendust ja paluti tal konto aktiveerimiseks \u00fcles laadida fotod ID- ja pangakaardi m\u00f5lemast k\u00fcljest. N\u00f5nda mees ka tegi. Lisaks kandis ta kontole v\u00e4ikese vahega 150 ja 250 eurot. Siis tehti mehele ettepanek s\u00f5lmida leping, et tema kontole investeeritaks 25 000 eurot tingimusel, et temagi investeerib 25 000 eurot. Sellest mees keeldus, mille peale hakati teda \u00e4hvardama.Juhtunu asjus alustati kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis k\u00e4sitleb kelmust. (PP)"}
{"text":"Juhtkiri: Netikelmide v\u00f5rgusTaas on keegi internetis kergeusklikke p\u00fc\u00fcdnute v\u00f5rku langenud, sedapuhku Kundas elav vanem proua. Mastaap, millega netipetturid tegutsevad, on hoomamatu ja hirmutav. Samuti on hirmutav see, millise kergusega kannavad inimesed oma vaevaga kogutud s\u00e4\u00e4stud t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rastele kontodele.Ratsa-rikkaks-plaanid ja sahkerdamine olid p\u00e4evakorral peale taasiseseisvumist. Eriti vanematel inimestel on m\u00e4lusopis olemas teadmine, et h\u00f5lptulu on t\u00e4iesti v\u00f5imalik teenida. N\u00fc\u00fcdseks on paljud \u00e4rid ja skeemid kolinud internetti, mist\u00f5ttu v\u00f5ib tekkida v\u00f5ltsturvatunne. N\u00e4ost n\u00e4kku kohtudes on abiks kasv\u00f5i vana hea tagumikutunne: kui see ikka kindlust ei sisenda, siis teinekord v\u00f5ib kahtlane tehing pooleli j\u00e4\u00e4da. Internetis kauplemisel on k\u00f5ik hoopis teistmoodi. Kuidas saab arvuti ja seal sees olev mulle kuidagi kurja teha? Aga n\u00e4e, saab.Netipetturid pakuvad v\u00f5imalust saada \u00fcle\u00f6\u00f6 rikkaks ilma midagi tegemata. V\u00f5i siis v\u00f5tta argisteks tegemisteks laenu nii, et ei pea l\u00e4bima panga tehtavat taustakontrolli ega t\u00f5endama oma sissetulekute ausust. Kui inimene kaotab suure rikkuse lootuses esmalt v\u00e4iksema summa ja aina j\u00e4tkab raha \u00fclekandmist, kuni summa ulatub tuhandetesse v\u00f5i isegi k\u00fcmnetesse tuhandetesse, polegi midagi parata. Saab vaid nentida, et tegu oli ilmselt suhteliselt j\u00f5uka inimesega, kel selline raha oli m\u00e4ngu panna. K\u00fcllap on petturid head ps\u00fchholoogid. Nad oskavad pakkuda ahvatlusi, m\u00e4ngida \u00f5igetel tunnetel ja blokkida ohvri loogilise m\u00f5tlemise.Kuidagi peaks aga olema v\u00f5imalik veebis tegutsevaid sullereid ohjeldada. Politsei k\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad l\u00fchikeseks, sest selliste kurjategijate tabamise ja Eestis nende kohtu alla andmise t\u00f5en\u00e4osus on olematu. Siis j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid perekonnal ja l\u00e4hedastel j\u00e4lgida, milliseid rahalisi valikuid vanemas eas sugulane internetis teeb. Kuhu ta investeerib v\u00f5i kuidas loodab laenu saada. Ehk on sel moel v\u00f5imalik j\u00e4rgmisele p\u00fcramiidskeemile pidurit t\u00f5mmata.\"N\u00e4ost n\u00e4kku kohtudes on abiks kasv\u00f5i vana hea tagumikutunne: kui see ikka kindlust ei sisenda, siis teinekord v\u00f5ib kahtlane tehing pooleli j\u00e4\u00e4da.\""}
{"text":"Tsitaat\"Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik [Venemaa] ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\"Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00f5nnetuse 37. aastap\u00e4eval"}
{"text":"Wanted Eestimaa!P\u00c4EVAKOMMENTAARS\u00f5idan \u00fchel \u00f5htul pealinna l\u00e4\u00e4neservast kesklinna poole. T\u00f5stan talve\u00f5htu valguskumas pilgu ja avastan, et maakeelselt mugava Saku suurhalli asemel on meil n\u00fc\u00fcd Unibet Arena.See pealtn\u00e4ha ebaoluline nimemuutus paneb mind \u00e4kki huvituma suuremast pildist. Asun j\u00e4lgima k\u00f5iki \u00f5htupimeduses helendavaid reklaame, mis Paldiski maanteed m\u00f6\u00f6da kesklinna s\u00f5itjale silma j\u00e4\u00e4vad. M\u00f5eldes koolilastele, kes seda teed m\u00f6\u00f6da iga p\u00e4ev s\u00f5idavad ja \u00f5hinal lugemisoskust katsetavad. Mis neile silma j\u00e4\u00e4b, mis s\u00f5numi nad sealt saavad?Teekonnal suurhallist Kaarli kirikuni saan ligikaudu 75 s\u00f5na, mis on visuaalselt piisavalt suured ja selged, et j\u00e4\u00e4da silma ka \u00fchistranspordiga m\u00f6\u00f6das\u00f5itjale.Edasi kirjutades olen kimbatuses. \u00dchelt poolt tahaksin \u00fcles riputada kogu nimekirja, et saaksite selle p\u00f5hjal ise j\u00e4reldusi teha. Teisalt - nagu ma viimati \u00fctlesin - k\u00f5igest r\u00e4\u00e4kimine on reklaam ja kaubam\u00e4rkidele reklaami teha ei ole minu eesm\u00e4rk. Sest nimelt kaubam\u00e4rgid on l\u00f5viosa noist tekstidest.Miks me imestame noorte ingliskeelestumise \u00fcle, kui selle \u00fche eestimaise teekonna jupikesel on neil \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu pidevalt? R\u00e4\u00e4gitakse maast ja linnast, kuningast ja lemmikloomadest, n\u00e4dalal\u00f5pust ja muusikast, pehmusest ja j\u00f5ulisusest, ringist ja punktist.Aga vihjeid v\u00f5ib leida ka ladina, itaalia, prantsuse, saksa, soome, rootsi, leedu ja iiri keelele.On muidugi tore, et firmad aitavad eestlasi harida vanakreeka jumalate, Maarjamaa pealinna nime ajaloo v\u00f5i selle osas, kuidas kirjutada leedu keeles Taani, rootsi keeles p\u00f5ngerjas, itaalia keeles kalju, prantsuse keeles n\u00e4itsik, soome keeles hulktahukas v\u00f5i saksa keeles sepp. Nood noored lugejad seda k\u00fcll ilmselt veel ei taba.Puhtaid eestikeelseid s\u00f5nu sain kokku umbes 15 ehk napp viiendik. Nende seas kordub kaks: \u00abauto\u00bb ja \u00abkliinik\u00bb. Polegi kumbki p\u00e4ris maakeelne s\u00f5na, laenatud kreeklastelt, nagu \u00abbutiik\u00bb ja \u00absalong\u00bb prantslastelt ja \u00abjuveel\u00bb sakslastelt.\u00dche suure maja peale on kirjutatud \u00ablaev\u00bb, teise v\u00e4iksema peale \u00abm\u00fcndipesula\u00bb. Loogiliselt m\u00f5eldes veidi eksitavad m\u00f5lemad. Ei saa s\u00f5ita \u00fchega ega raha pesta teises.Vist pole ka \u00abkahjuk\u00e4sitlus\u00bb, \u00abrehvit\u00f6\u00f6d\u00bb, \u00abkeskhaigla\u00bb, \u00abnakkuskliinik\u00bb, \u00abhambakliinik\u00bb ja \u00abps\u00fchhiaatriapolikliinik\u00bb p\u00e4ris esimesed, mida lapsele v\u00f5i keele\u00f5ppijale \u00f5petada, v\u00f5i mis tekitaksid m\u00f6\u00f6da s\u00f5ites sooja ja s\u00f5braliku tunde ja keskkonna.Mis meile siis j\u00e4\u00e4b? Kolm liits\u00f5na. Kui need lahti v\u00f5tta, n\u00e4evad meie lapsed sel teekonnal tuttavaid eestikeelseid s\u00f5nu: \u00abtark\u00bb, \u00abpesu\u00bb, \u00abilu\u00bb, \u00abarvuti\u00bb ja \u00abtooted\u00bb. Siiski. Peaaegu oleksin unustanud \u00abp\u00f6\u00f6bli\u00bb.Piisav v\u00f5i mitte?MARI KLEIN, arvamustoirnetaja"}
{"text":"M\u00f5ttekodaM\u00d5TTEKODA. Tallinna Sadama suurt korruptsiooniprotsessi tuli protseduuriliste! p\u00f5hjustel otsast alustada. Venimine riivab \u00fchiskonna \u00f5iglustunnet. Samal ajal valitseb \u00f5igusselgusetus toimingupiirangu kohaldumise suhtes ning sellega hammasrataste vahele j\u00e4\u00e4nud inimesed on kogenud pikaajalisi vintsutusi. Milliseid seadusemuudatus! on vaja, et \u00f5igust rohkem \u00f5igluse poole kallutada?LAVLY PERLINGParempoolsete esimeesEdukat korruptsioonivastast v\u00f5itlust v\u00f5imaldavate seaduste kehtestamine ja kiirem menetlusprotsess on poliitilise tahte k\u00fcsimus. \u00d5igusem\u00f5istmist kiirendaks p\u00f5him\u00f5te, et kaitsjate ja s\u00fc\u00fcdistatavate kohtuistungil osalemine on tagatud vajadusel veebi vahendusel, s\u00f5ltumata osaliste n\u00f5usolekust.Samuti v\u00f5iksid kohtud julgemalt kasutada asenduskaitsjaid, et istungite vahele ei j\u00e4\u00e4ks kuudepikkusi pause. V\u00f5istleva menetluse puhul tuleks aga loobuda t\u00e4ispikast kohtueelsest menetlusest ning nihutada t\u00f5endite kogumine kohtumenetluse suunas, et v\u00e4ltida korraga nii pikka kohtueelset uurimist kui ka pikka kohtulikku uurimist.Toimingupiirangu seaduse muutmise k\u00f5rval tuleks keskenduda sellele, mis on iga konkreetse juhtumi toimingupiirangu rikkumise sisu, ja seda avalikkusele arusaadavalt selgitada.Osaliste tahte korral ja tugeva kohtuniku juhtimisel saab tegelikult ka praegu k\u00f5ik menetlused m\u00f5istliku aja jooksul l\u00f5pule viia. Tuleb ette, et m\u00f5ni kaitsja loodab venitamistaktikale, ja see on tema \u00f5igus. Kohtu \u00fclesanne on ka siis tagada, et menetlused kiiresti l\u00e4bi viidaks ning otsused ei v\u00f5taks ebam\u00f5istlikult kaua aega.EDUARD ODINETSriigikogu liige (SDE)Aastatega on korruptsioon muutunud keerulisemaks. Enam ei liigu \u00fcmbrikud ega kohvrid, teod on muutunud v\u00e4ga varjatuks ja raskesti t\u00f5endatavaks.Mida komplitseeritumaks muutub korruptsioon, seda keerulisem ja pikem on uurimine. Lahendusi tuleb otsida selles osas, kuidas kaitsta inimest, keda kahtlustatakse, s\u00fc\u00fcdistatakse ja antakse kohtu alla, kuid kes l\u00f5ppastmes ei pruugi s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4da. Kas venitada siin avalikustamisega, kaitsta inimeste t\u00f6\u00f6- ja ametikohti kuni uurimise mingi etapini v\u00f5i r\u00e4\u00e4kida teatud h\u00fcvitistest? Usun, et siin on, mille \u00fcle arutleda.Ja muidugi tuleks toimingupiirangutega seotu seadusesse paremini kirja panna. Vaielgem selgeks, kas arst tohib oma lapsele retsepti v\u00e4lja kirjutada ja linnavolikogu liige otsustada toetuste andmist linna asutatud sihtasutusele, mille n\u00f5ukogu liikmeks on linn teda m\u00e4\u00e4ranud.TOOMAS UIBOriigikogu liige (Eesti 200)Suur korruptsioonikahtlus Tallinna Sadamas ja sellele j\u00e4rgnenud uurimine t\u00f5i eesti rahva k\u00f5nepruuki \u00abneli sidrunit\u00bb, mis n\u00e4itab, kui palju antud juhtum inimestele korda l\u00e4heb.Endine riigi peaprokur\u00f6r Norman Aas viitab oma k\u00fcmne aasta taguses artiklis kriminaalmenetluse liiga detailsetele regulatsioonidele ning nendib, et mahukatel ja keerukatel protsessidel on oht omaenda raskuse all kokku kukkuda. See on ilmselt see, mida n\u00e4eme praegu Tallinna Sadama protsessi puhul. P\u00f5hjuseks toob Aas adaptsioonid v\u00f5\u00f5rastest \u00f5iguskultuuridest, ameerikaliku v\u00f5istleva kohtumenetluse, mis sotsiaalmajanduslikel p\u00f5hjustel Eestis h\u00e4sti ei toimi. Eesti 200 ettepanekul on koalitsioonileppes kirjas eesm\u00e4rk teha kriminaalmenetluse revisjon, mis peaks p\u00e4\u00e4dima uue kriminaalmenetlusseadustiku vastuv\u00f5tmisega.KERT KINGOriigikogu liige (EKRE)Erinevad kuriteod on meil piisavalt reguleeritud. Probleem on prokuratuuri poolt seaduses s\u00e4testatu m\u00f5tte muutmises ehk \u00fcmbert\u00f5lgendamises.Nagu riigi peaprokur\u00f6r ise on \u00f6elnud, siis prokuratuur proovib uudseid l\u00e4henemisi, sisustades seaduses s\u00e4testatud kuritegusid uute tegevustega. Probleem olevat vaid selles, et kohtud pole sellega kaasa tulnud. Nii tekivadki menetlused, mida alustatakse tulede ja viledega (avalikud kinnipidamised), et saavutada v\u00f5imalikult palju t\u00e4helepanu, ja mis j\u00e4\u00e4vad pikalt vinduma. Seda seet\u00f5ttu, et ette heidetud kuritegu pole v\u00f5imalik t\u00f5endada, s.o puuduvad t\u00f5endid, mille j\u00e4rgi tegu konkreetseks kuriteoks kvalifitseeruks. Eesm\u00e4rk on saavutatud, aastaid kestvast protsessist saabki karistus. Selliseid prokuratuuri pahatahtlikke tegevusi oleme mitmeid n\u00e4inud.Seadusandlusesse peaks sisse viima paragrahvid, mis v\u00f5imaldavad kunstlikult loodud menetluste eest prokuratuuri v\u00f5i prokur\u00f6ri kriminaalkorras vastutusele v\u00f5tta. Prokuratuur riigi esindajana peab tegutsema rangelt seadustega koosk\u00f5las, mitte tegelema omaloomingu v\u00f5i koguni seaduserikkumisega."}
{"text":"Tulekuri l\u00e4ks kalliks maksma: kindlustus h\u00fcvitab Pae kortermaja p\u00f5lengukahjudest ainult piskuM\u00f6\u00f6dunud aasta aprillis laamendas tuli j\u00f5udsalt Lasnam\u00e4e stalinistlikus kortermajas. Harju maakohus pidi otsustama, kas korteri\u00fchistu saab kindlustuselt raha v\u00f5i j\u00e4\u00e4b t\u00fchjade pihkudega, sest kindlustus otsustas lepingu \u00fcles \u00f6elda - tuleohutusn\u00f5uete rikkumised olid liiga kolossaalsed.\u201eKuidas ajakirjanik oskas siia tulla?!\u201c k\u00fcsib advokaadib\u00fcroo Nove partner ja kindlustus\u00f5iguse spetsist vandeadvokaat Andrus Kattel Harju maakohtu istungisaalis publikut silmitsedes. Kahe tudengist vabakuulaja selja taga istuv \u00d5htulehele ajakirjanik saab \u00f6elda, et kohtukalender n\u00e4itas teed, ent Kattelil jagub kahtlustavaid s\u00f5nu ja pilke oma oponendile, advokaadib\u00fcroo Lextal partnerile, vandeadvokaat Olavi-J\u00fcri Luigele.Sel 21. aprilli p\u00e4rastl\u00f5unal pole Harju maakohtunik Mai Grauberg j\u00f5udnud saali astudagi, kui Kattel ja Luik juba hakkajalikult teineteist t\u00f6\u00f6tlevad. P\u00f5hjus selgub peagi - m\u00e4ngus on miljonid eurod ja 2022. aasta aprillis p\u00f5lenud Pae 25 kortermaja saatus. Kattel esitas 13. m\u00e4rtsil korteri\u00fchistu nimel hagi kindlustusseltsi Gjensidige vastu, et saada k\u00e4tte kindlustusraha summas viis miljonit eurot ja 1954. aastal valminud stalinistlikus stiilis kortermaja t\u00e4ielikult taastada.Istungi stardipaugul tahaks kohtunik arutada hagi tagamise n\u00f5uet, kuid Kattel ja Luik tahavad enne tuumk\u00fcsimust r\u00e4\u00e4kida ka muust, et kohtunikul otsustamiseks vajalik ikka teada oleks. Kattel teeb ettepaneku, et istungi j\u00e4rel v\u00f5iks minna Pae maja peale ringi vaatama. Oleks n\u00e4ha, kuhu kindlustuse senine raha on kulunud ja mida k\u00fcsitava rahaga tehakse.Gjensidiget esindava Luige s\u00f5nul ei oma k\u00fclastus t\u00e4htsust ja ta l\u00f5hkab istungil uudispommi: \u201eMe t\u00fchistame kindlustuslepingu.\u201c Ta selgitab, kuidas kolm p\u00e4eva tagasi valmis tulekahjuekspertiis, mis t\u00f5endab varasemaid vihjeid: hoonel puudusid tulet\u00f5kketsoonid, mist\u00f5ttu sai tuli levida keskmiselt neli korda kiiremini.\u201eKui need oleksid olemas olnud, oleks tulekahju piirdunud viie korteriga,\u201c selgitab Luik, kuidas n\u00f5uetekohasel hoonel oleksid kahjud j\u00e4\u00e4nud 724 000 euro juurde. Seni on kindlustus tasunud juba 960 000 eurot lammutus-koristust\u00f6\u00f6deks ja kuppelkatuse p\u00fcstitamiseks. Sedagi summat v\u00f5ib kindlustus n\u00fc\u00fcd hakata tagasi k\u00fcsima.Luik mainib seejuures ka riigikohtuni vaieldud kindlustuslahendit, mis puudutab Otep\u00e4\u00e4 hotelli Bernhard p\u00f5lengut 2016. Ka seal puudusid n\u00f5utud tulet\u00f5kketsoonid, millel oli oluline m\u00f5ju kahju suurusele - tuli sai piiramatult levida. Sealgi ei pidanud kindlustus sentigi maksma. \u201eT\u00e4pselt samad asjaolud,\u201c t\u00f5mbab Luik Otep\u00e4\u00e4 ja Pae t\u00e4navaga paralleele. \u201eSelline k\u00e4kk ei kuulu h\u00fcvitamisele. Kindlustusandja poleks kunagi s\u00f5lminud lepingut.\u201cKattel juhib t\u00e4helepanu, et kindlustus oli v\u00e4idetavalt vigadest teadlik, neid lahati isegi meedias. Veelgi enam, kindlustus \u00fctles korduvalt, et tegu on kindlustamisele kuuluva juhtumiga ning andis rohelise tule maja taastamiseks, sh p\u00e4rast hoone taastamisekspertiisi 2022.aasta augustis, mis samuti nentis puudusi tuleohutuses.\u201eMaksti 300 000 eurot [esimese ehituskuu maksumus]. N\u00fc\u00fcd kuuleme, et miljon v\u00f5lgu,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kattel. Ta \u00fctleb, et lammutati ebavajalikult palju, l\u00fckates sealhulgas kokku kortereid ja katust, mis j\u00e4i tulest puutumata. Ta viitab j\u00e4rjepidevalt, et \u00fchel hetkel tegi kindlustus miskip\u00e4rast kannap\u00f6\u00f6rde ja tahtis aitamise asemel maja enda kindlustusportfellist v\u00e4lja visata.PettusekahtlusLuik \u00fctleb istungil korduvalt, et kindlustus k\u00fcsis \u00fchistult tulet\u00f5kkesektsioonide dokumente, kuid ei saanud neid ning tegi ise vastava ekspertiisi. Katteliga kohtus kaasas olev korteri\u00fchistu esimees Mikk Sepp r\u00e4\u00e4gib, kuidas hoonel on olemas (renoveerimis)projekt 1999. aastast ning kuidas neljanda, p\u00f5lengus h\u00e4vinenud korruse ehitas enne \u00fchistut v\u00e4lja pankrotihaldur. Luige jaoks see jutt ei p\u00e4de: hoone \u00fclemised (vahe)korrused on ehitatud viimase 20 aasta jooksul, kui tulet\u00f5kketsoonide n\u00f5ue kehtis.K\u00f5ige juures n\u00e4ib, et kindlustuse esindajad on endast eriti v\u00e4lja aetud kahtlusega, et seltsi on \u00fcritatud petta. Luige kirjeldustel pole kindlustus saanud arusaadavaid kuluaruandeid, mida 300 000 euroga tehti. Lisaks on kindlustuselt k\u00fcsitud suuremat summat kui tarvis. Kui korteri\u00fchistu liikmed on meedias r\u00e4\u00e4kinud, et kahju on umbes kaks miljonit eurot, senised ekspertiisid peavad hoonekarbi taastamise hinnaks 2,2 miljonit ja korteri\u00fchistu on ise protokollitud \u00fcldkoosoleku (2022. aasta augustil) j\u00e4rgi saanud ehitust\u00f6\u00f6deks pakkumisi summas 3,5-4 miljonit eurot, siis hagi on esitatud summas viis miljonit.\u201eTekkinud kahju on mitu korda v\u00e4iksem. Korteri\u00fchistu teab seda,\u201c \u00fctleb \u00d5htulehele hiljem v\u00e4ljaspool kohtusaali Gjensidige pressiesindaja Elina Piirmets. Luige ja kindlustuse arvates on kahtlane ka fakt, et viiemiljoniline ehituspakkumine tuleb korteri\u00fchistuga seotud firmalt.Katteli s\u00f5nul on viis miljonit eurot t\u00e4ielik ehitusmaksumus. Selle eest saaks hoone neljas korrus oma 27 korteriga seinad, mis kindlustuse n\u00f5udmisel lammutust\u00f6\u00f6dega maha v\u00f5eti, r\u00e4\u00e4kimata vee- ja muude kahjude likvideerimisest, millega seni pole tegeldud. Kindlustuse esindajate s\u00f5nul olid lammutust\u00f6\u00f6d aga h\u00e4davajalikud ohutuse p\u00e4rast.Korteri\u00fchistu esindaja lisab, et probleem on kindlustuse enda sees ja tiirleb \u00fcmber raha: \u201eK\u00f5ik need samad inimesed-firmad, keda siin [kohtuistungil] nimetati petturiteks, esitasid oma hinnapakkumised 11. oktoobril 2022. Siis \u00f6eldi, et pange edasi, tehke hinnapakkumised v\u00e4iksemaks - hinnapakkumine ainult maja \u00fclemise osa peale.\u201cKatteli s\u00f5nul sai korteri\u00fchistu kindlustajalt 300 000 eurot esimeseks ehituskuuks p\u00e4rast seda, kui viiemiljoniline ehitushinnang oli kindlustajale edastatud.\u201eK\u00f5ik oli teada Gjensidigele. Kelle huvidest l\u00e4htume?\u201c \u00fctleb Kattel oma l\u00f5pus\u00f5nas, seades ise paika kaalukausid: korteri\u00fchistu oma 75 korteriga v\u00f5i P\u00f5hjaja Baltimaade suurim kindlustusandja.Kattel taotleb kohtu kaudu kindlustuselt esialgset kindlustush\u00fcvitist summas 2,1 miljonit, et hoone v\u00e4hemalt ilmastikukindlaks teha. \u00dchistu esindaja annab kohtuistungil m\u00f5ista, et selle sammuga oldaks kompromissile l\u00e4hemal.\u201eInimesed on nii masenduses,\u201c r\u00e4\u00e4gib Pae korteri\u00fchistu liige Eiki Kruusi istungij\u00e4rgsetest meeleoludest Pae t\u00e4naval. Tema teada elab 75 korteriga majas endiselt k\u00fcmme kuni 15 peret.Harju maakohus otsustas teisip\u00e4eval rahuldada Pae 25 \u00fchistu hagi osaliselt ning kohustas Gjensidiget tasuma \u00fchistule 594 511 eurot hiljemalt 20 p\u00e4eva jooksul. Muud hagi tagamise taotlused j\u00e4eti rahuldamata. Kui Gjensidige ei peaks t\u00e4htajaks raha \u00fcle kandma, on kohtut\u00e4ituril \u00f5igus see summa kindlustusseltsi pangaarvel arestida. M\u00e4\u00e4rus ei ole j\u00f5ustunud.Remo T\u00f5nism\u00e4eMAJAELANIKUD ON MASENDUSES: Vasakult Pae 25 korteri\u00fchistu liige liige Eiki Kruusi, \u00fchistu esimees Mikk Sepp ja vandeadvokaat Andrus Kattel.KINDLUSTUST ESINDAV VANDEADVOKAAT OLAVIJ\u00dcRI LUIK: \u201eMe t\u00fchistame kindlustuslepingu.\u201cTULEKAHJU J\u00c4REL: Mida ei v\u00f5tnud tuli, selle rikkus vesi. Stanislav Mo\u0161kov \u00d5NNETUSEHUNNIK: Pae 25 kortermaja viimane aasta p\u00e4rast p\u00f5lengut on olnud dramaatiline.MARVEL RIIK"}
{"text":"J\u00fcri Toomepuu: Tucker Carlsoni vallandamise tegelikud p\u00f5hjusedJ\u00fcri Toomepuu: Tucker Carlsoni vallandamise tegelikud p\u00f5hjused\nUSA k\u00f5ige populaarsem telekanal Fox News vallandas esmasp\u00e4eval, 24. aprillil, oma k\u00f5ige populaarsema saatejuhi Tucker Carlsoni.\nTeistel suurtel USA telekanalitel on vaatajaid umbes pool miljonit, samal ajal kui Carlsoni saadet vaatavad rohkem kui kaks ja pool miljonit inimest.\nEesti peavoolu meedia on tembeldanud Carlsoni parem-\u00e4\u00e4rmuslikuks vanden\u00f5uteoristiks ja v\u00e4itnud, et ta vallandati seet\u00f5ttu, et Fox News kaotas kohtus hagi Dominion valimismasinate kompanii vastu, sest m\u00f5ned Fox telekanali ajakirjanikud olid v\u00e4itnud, et Trump kaotas valimised, sest Dominiooni masinad andsid vale tulemusi.\nEesti peavoolu meedias avaldatu ei vasta t\u00f5ele. Carlson on konservatiivsete vaadetega ajakirjanik, kelle uudiste reportaa\u017e on peaaegu eranditult t\u00f5etruud ja arvamused arukad - \u00fche t\u00e4htsa erandiga.\nErandiks on see, et Carlson on j\u00e4rjekindlalt pooldanuid Vene-Ukraina s\u00f5jas Putinit ja Putini Venemaad.\nN\u00e4ib, et Fox News omaniku Rupert Murdochi poeg Lachlan Murdoch otsustas vallandada Carlsoni p\u00e4rast seda kui Carlson v\u00e4itis oma viimases saates, et Ameerika \u00dchendriigid hoiavad \"salajasi bio laboreid\" ja \"tundlikku tuumatehnoloogiat\" primitiivses riigis nagu Ukraina. See j\u00e4ttis paljudele vaatajatele mulje, et USA aitab Ukrainat salajaste bioloogiliste relvade uuringutega ja isegi tuumarelvadega.\nMurdochid on kuulsad selle poolest, et nad lubavad oma saatejuhtidel ja ajakirjanikel avaldada Fox telekanalis igasuguseid arvamusi, aga n\u00e4ib, et nad pole juba pikemat aega olnud n\u00f5us sellega, et Carlson tembeldab Ukraina valitsust ja president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskit \"lootusetult korrumpeerunuks.\" Selline \"propaganda\" on ilmselt teretulnud Vene t\u00fcrannile Vladimir Putinile. Neid Carlsoni v\u00e4iteid kordavad Vene uudistekanalid l\u00f5putult, et \u00f5igustada Putini j\u00f5hkrat sissetungi Ukrainasse.\nHiljuti pidas Lachlan Murdoch s\u00f5braliku vestluse Ukraina presidendi Zelenskiga mille k\u00f5igus ta tegi ka annetuse Ukraina ajakirjanike toetus fondile. K\u00fcllap aitas ka see vestlus teha Carlsoni vallandamise otsust.\nCarlson on olnud pikemat aega m\u00f5juv\u00f5imas saatejuht kes on propageerinud Ukraina abistamise l\u00f5petamist. USA kongressis ongi varasem \u00fcksmeelne Ukraina toetus kahanemas. See on halb uudis ka Eestile ja eestlastele. Ukrainlaste s\u00f5da Putini Venemaa vastu on s\u00f5da ka Eesti eest.\nJ\u00e4\u00e4me lootma, et Murdoch asendab Carlsoni saatejuhiga kes on sama andekas ja kes saab sama populaarseks, kuid kelle arukuses ja t\u00f5etruuduses pole Putinit ja Venemaad soosivaid erandeid.\nViimased kommentaarid\nKommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi \u00fchtida EWR toimetuse seisukohtadega.\nto: Notice to Readers28 Apr 2023 16:13\ndirect words from RFK Jr.\nare you suggesting people aren't permitted to have a dissenting opinion of the Covid vax? What governmental regime do you live under...\nOh wait we live in Canada, never mind.\nhttps:\/\/www.realclearpolitics....\nto: Notice to Readers28 Apr 2023 16:09\nhttps:\/\/greenwald.substack.com...\nNotice to readers28 Apr 2023 14:26\nNatural News is a far-right, anti-vaccination conspiracy theory and fake news website known for promoting alternative medicine, pseudoscience, disinformation, and far-right extremism\nLoe k\u00f5iki kommentaare\u00a0(8)"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul ei tunnista kiirgus riigipiire (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 27. aprill, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i tuletas kolmap\u00e4eval ehk T\u0161ornob\u00f5li avarii aastap\u00e4eval maailmale meelde, kui habras on julgeolek t\u00e4nu Venemaa agressioonile, vahendas neljap\u00e4eval ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.\n\"T\u0161ornob\u00f5li katastroofi aastap\u00e4ev on just see p\u00e4ev, mil tasub k\u00f5igile maailmas meelde tuletada, kui habras on meie julgeolek. Ja veelgi enam, kui \u00fcle aasta \u00e4hvardab Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaamas Venemaa kunstlikult tekitatud kiirguskatastroofi oht. Vaid Ukraina t\u00e4ielik kontroll Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaama \u00fcle v\u00f5ib taastada t\u00e4ieliku julgeoleku ja mitte ainult meie riigile, vaid kogu Euroopale ja kogu maailmale,\" r\u00e4\u00e4kis riigipea oma iga\u00f5htuses videos\u00f5numis.\nZelensk\u00f5i r\u00f5hutas, et kiirgus ei tunnista riigipiire ja samuti ei tunnista neid Venemaa.\n\"Ainult t\u00e4ielik reeglite j\u00e4rgimine v\u00f5ib tagada ohutuse,\" kordas president.\nZelensk\u00f5i t\u00f5i v\u00e4lja, et r\u00e4\u00e4kis sel teemal 26. aprillil ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhi Rafael Grossiga.\n\"Soovin eraldi t\u00e4nada h\u00e4rra Grossit v\u00e4ga olulise sotsiaalse initsiatiivi eest ehk spetsiaalse meditsiinilise tugiprogrammi eest k\u00f5igi meie tuumajaamade personalile. T\u00e4nan teid meie inimeste toetamise eest,\" lisas Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis varem p\u00e4eval vajadusest teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\n\"T\u00e4na 37 aastat tagasi j\u00e4ttis T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama \u00f5nnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. T\u00e4nap\u00e4evalgi j\u00e4\u00e4b T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmber 30-kilomeetrine ala k\u00f5rge kiirgusega ohtlikuks kohaks,\" kirjutas ta kolmap\u00e4eval Telegramis.\n\"M\u00f6\u00f6dunud aastal okupant mitte ainult ei h\u00f5ivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta. T\u0161ornob\u00f5li piirkonna teadus- ja julgeolekuettev\u00f5tted on juba tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6le naasnud,\" j\u00e4tkas riigipea.\n\"Ukraina ja maailm maksid \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimise eest k\u00f5rget hinda, see t\u00f6\u00f6 kestab t\u00e4naseni. Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks,\" \u00fctles Ukraina president.\nKiievist 100 kilomeetrit p\u00f5hja pool asuva T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama reaktor plahvatas 26. aprillil 1986. aastal. Maailma r\u00e4ngimaks tuumakatastroofiks peetava \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel sattusid suured alad Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. Saaste riivas ka teisi Euroopa riike.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul ei tunnista kiirgus riigipiire (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 27. aprill, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i tuletas kolmap\u00e4eval ehk T\u0161ornob\u00f5li avarii aastap\u00e4eval maailmale meelde, kui habras on julgeolek t\u00e4nu Venemaa agressioonile, vahendas neljap\u00e4eval ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.\n\"T\u0161ornob\u00f5li katastroofi aastap\u00e4ev on just see p\u00e4ev, mil tasub k\u00f5igile maailmas meelde tuletada, kui habras on meie julgeolek. Ja veelgi enam, kui \u00fcle aasta \u00e4hvardab Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaamas Venemaa kunstlikult tekitatud kiirguskatastroofi oht. Vaid Ukraina t\u00e4ielik kontroll Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaama \u00fcle v\u00f5ib taastada t\u00e4ieliku julgeoleku ja mitte ainult meie riigile, vaid kogu Euroopale ja kogu maailmale,\" r\u00e4\u00e4kis riigipea oma iga\u00f5htuses videos\u00f5numis.\nZelensk\u00f5i r\u00f5hutas, et kiirgus ei tunnista riigipiire ja samuti ei tunnista neid Venemaa.\n\"Ainult t\u00e4ielik reeglite j\u00e4rgimine v\u00f5ib tagada ohutuse,\" kordas president.\nZelensk\u00f5i t\u00f5i v\u00e4lja, et r\u00e4\u00e4kis sel teemal 26. aprillil ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhi Rafael Grossiga.\n\"Soovin eraldi t\u00e4nada h\u00e4rra Grossit v\u00e4ga olulise sotsiaalse initsiatiivi eest ehk spetsiaalse meditsiinilise tugiprogrammi eest k\u00f5igi meie tuumajaamade personalile. T\u00e4nan teid meie inimeste toetamise eest,\" lisas Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis varem p\u00e4eval vajadusest teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\n\"T\u00e4na 37 aastat tagasi j\u00e4ttis T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama \u00f5nnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. T\u00e4nap\u00e4evalgi j\u00e4\u00e4b T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmber 30-kilomeetrine ala k\u00f5rge kiirgusega ohtlikuks kohaks,\" kirjutas ta kolmap\u00e4eval Telegramis.\n\"M\u00f6\u00f6dunud aastal okupant mitte ainult ei h\u00f5ivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta. T\u0161ornob\u00f5li piirkonna teadus- ja julgeolekuettev\u00f5tted on juba tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6le naasnud,\" j\u00e4tkas riigipea.\n\"Ukraina ja maailm maksid \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimise eest k\u00f5rget hinda, see t\u00f6\u00f6 kestab t\u00e4naseni. Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks,\" \u00fctles Ukraina president.\nKiievist 100 kilomeetrit p\u00f5hja pool asuva T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama reaktor plahvatas 26. aprillil 1986. aastal. Maailma r\u00e4ngimaks tuumakatastroofiks peetava \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel sattusid suured alad Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. Saaste riivas ka teisi Euroopa riike.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul ei tunnista kiirgus riigipiireUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i tuletas kolmap\u00e4eval ehk T\u0161ornob\u00f5li avarii aastap\u00e4eval maailmale meelde, kui habras on julgeolek t\u00e4nu Venemaa agressioonile, vahendas neljap\u00e4eval ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.\u00abT\u0161ornob\u00f5li katastroofi aastap\u00e4ev on just see p\u00e4ev, mil tasub k\u00f5igile maailmas meelde tuletada, kui habras on meie julgeolek. Ja veelgi enam, kui \u00fcle aasta \u00e4hvardab Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaamas Venemaa kunstlikult tekitatud kiirguskatastroofi oht. Vaid Ukraina t\u00e4ielik kontroll Zapori\u017e\u017eja tuumaelektrijaama \u00fcle v\u00f5ib taastada t\u00e4ieliku julgeoleku ja mitte ainult meie riigile, vaid kogu Euroopale ja kogu maailmale,\u00bb r\u00e4\u00e4kis riigipea oma iga\u00f5htuses videos\u00f5numis.\nZelensk\u00f5i r\u00f5hutas, et kiirgus ei tunnista riigipiire ja samuti ei tunnista neid Venemaa.\n\u00abAinult t\u00e4ielik reeglite j\u00e4rgimine v\u00f5ib tagada ohutuse,\u00bb kordas president.\nZelensk\u00f5i t\u00f5i v\u00e4lja, et r\u00e4\u00e4kis sel teemal 26. aprillil ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhi Rafael Grossiga.\n\u00abSoovin eraldi t\u00e4nada h\u00e4rra Grossit v\u00e4ga olulise sotsiaalse initsiatiivi eest ehk spetsiaalse meditsiinilise tugiprogrammi eest k\u00f5igi meie tuumajaamade personalile. T\u00e4nan teid meie inimeste toetamise eest,\u00bb lisas Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis varem p\u00e4eval vajadusest teha k\u00f5ik v\u00f5imalik, et Venemaa ei kasutaks tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks.\n\u00abT\u00e4na 37 aastat tagasi j\u00e4ttis T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama \u00f5nnetus kogu maailmale tohutu armi. Kiirgusleke muutis kunagise hubase ja arenenud ala keelutsooniks. T\u00e4nap\u00e4evalgi j\u00e4\u00e4b T\u0161ornob\u00f5li tuumaelektrijaama \u00fcmber 30-kilomeetrine ala k\u00f5rge kiirgusega ohtlikuks kohaks,\u00bb kirjutas ta kolmap\u00e4eval Telegramis.\n\u00abM\u00f6\u00f6dunud aastal okupant mitte ainult ei h\u00f5ivanud tuumajaama, vaid seadis taas ohtu kogu maailma. Vabastamisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle aasta. T\u0161ornob\u00f5li piirkonna teadus- ja julgeolekuettev\u00f5tted on juba tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6le naasnud,\u00bb j\u00e4tkas riigipea.\n\u00abUkraina ja maailm maksid \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimise eest k\u00f5rget hinda, see t\u00f6\u00f6 kestab t\u00e4naseni. Peame tegema k\u00f5ik selleks, et terroririik ei saaks \u00fchtki v\u00f5imalust kasutada tuumarajatisi Ukrainalt ja kogu maailmalt v\u00e4ljapressimiseks,\u00bb \u00fctles Ukraina president.\nKiievist 100 kilomeetrit p\u00f5hja pool asuva T\u0161ornob\u00f5li tuumajaama reaktor plahvatas 26. aprillil 1986. aastal. Maailma r\u00e4ngimaks tuumakatastroofiks peetava \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel sattusid suured alad Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal. Saaste riivas ka teisi Euroopa riike."}
{"text":"Riigikogu moodustas kolm erikomisjoniRiigikogu istungi \u00fclevaade\n27. aprill 2023\nRiigikogu moodustas kolm erikomisjoni\nRiigikogu v\u00f5ttis t\u00e4na vastu kolm otsust, millega moodustatakse Riigikogu\nuues koosseisus julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon,\nkorruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon.\nRiigikogu v\u00f5ttis 62 h\u00e4\u00e4lega vastu p\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud\nRiigikogu otsuse \u201eJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni\nmoodustamine\u201c (12 OE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d253\n0764-65d5-4846-be08-3d4f0f3a9f24\/riigikogu-otsus-julgeolekuasutuste-\njarelevalve-erikomisjoni-moodustamine>), millega luuakse Riigikogus\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon. Komisjon teeb t\u00e4idesaatva\nriigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis puudutavad\njulgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas\np\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6\nt\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\n63 h\u00e4\u00e4lega v\u00f5ttis Riigikogu vastu p\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud\nRiigikogu otsuse \u201eKorruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine\u201c (13\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/62f527ff-3204-4463-a7fb-\na70de145ee00\/riigikogu-otsus-korruptsioonivastase-erikomisjoni-\nmoodustamine>), millega moodustatakse korruptsioonivastasest seadusest\ntulenevate \u00fclesannete t\u00e4itmiseks korruptsioonivastane erikomisjon.\nKomisjon teeb korruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle\nparlamentaarset j\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute\nv\u00f5imalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb\nj\u00e4relevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle,\nkontrollib oma p\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid\nseadusest tulenevaid \u00fclesandeid.\n63 h\u00e4\u00e4lega v\u00f5ttis t\u00e4iskogu vastu ka p\u00f5hiseaduskomisjoni esitatud\nRiigikogu otsuse \u201eRiigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine\u201c (14\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/06feff15-a66a-422d-\n8d19-c36e28801a89\/riigikogu-otsus-riigieelarve-kontrolli-erikomisjoni-\nmoodustamine>). Otsusega loodava riigieelarve kontrolli erikomisjoni\neesm\u00e4rk on tagada koost\u00f6\u00f6s Riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll\nriigieelarve t\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite\ns\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa, m\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon\nvaatab muu hulgas l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruande ja selle\nkontrolliaruande, tegeleb avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning\narutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning\nriigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi.\nK\u00f5ik erikomisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni v\u00f5rdse\nesindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Iga erikomisjoni liikmete arvu m\u00e4\u00e4rab\nRiigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles toimuvad\nmuudatused. Komisjonide volitused kestavad Riigikogu koosseisu volituste\nl\u00f5puni.\nIstungi j\u00e4rel j\u00e4tkavad Riigikogu liikmed \u00fchenduste moodustamist.\nIstungi stenogramm<https:\/\/stenogrammid.riigikogu.ee\/et\/202304271000>\nVideosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu\nYouTube\u2019i<https:\/\/www.youtube.com\/riigikogu> kanalil. (NB! Salvestis\nj\u00f5uab veebi viivitusega).\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Riigikogu moodustas kolm erikomisjoniTALLINN, 27. aprill, BNS \u2013 Riigikogu otsustas neljap\u00e4eval moodustada riigikogu uues koosseisus julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni, korruptsioonivastane erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni.\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon teeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis puudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas p\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6 t\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\nKorruptsioonivastane erikomisjon teeb korruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset j\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma p\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest tulenevaid \u00fclesandeid.\nLoodava riigieelarve kontrolli erikomisjoni eesm\u00e4rk on tagada koost\u00f6\u00f6s riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve t\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa, m\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi.\nK\u00f5ik erikomisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni v\u00f5rdse esindatuse printsiibist l\u00e4htudes. Iga erikomisjoni liikmete arvu m\u00e4\u00e4rab riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles toimuvad muudatused. Komisjonide volitused kestavad riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tegevjuhi petuskeemiga sai t\u00e4navu \u00fcks Eesti p\u00f5llumajanduse firma 100 000 eurot kahjuFoto on illustreeriv.\nFoto: Liis Treimann\nEhkki otsese kahju kannatajateks olid ettev\u00f5tte partnerid v\u00e4lismaal, oli see t\u00f5sine l\u00f6\u00f6k Eesti ettev\u00f5tte mainele.\nT\u00e4navu on riigi infos\u00fcsteemi amet (RIA) saanud taas teateid, et k\u00fcberp\u00e4tid \u00fcritavad tegevjuhi petuskeemiga raha v\u00e4lja petta, st saadavad n\u00e4iliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi v\u00f5i v\u00f5ltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise."}
{"text":"Ehitame maja, ehitame maja, ERR-i maja!Riigimeedia j\u00e4tkab talle omase traditsiooniga v\u00f5\u00f5rustada saadetes oma kolleege ja eriti kalleid \u00fclemusi.\nEile k\u00fcsitles Ringvaate saatejuht Johannes Trallat ja me saime muuseas teada, et sellel ERR-i t\u00f6\u00f6tajal on seoses elu kallinemise ja hindade t\u00f5usuga majanduslikke raskusi ja ta otsib poodidest soodushinnaga toiduaineid, ehk s\u00f6\u00f6b reaalselt \u201ekartulikoori\u201c, ning k\u00e4ib kodunt t\u00f6\u00f6l jala \u2013 kiire sammuga P\u00f5hja-Tallinnast j\u00f5uab kohale poole tunniga.\nArvan, et ilmselgelt oleks aeg t\u00f5sta alamakstud ERR-i t\u00f6\u00f6tajate palka.\nT\u00e4nases Terevisioonis oli k\u00fclas aga ERR-i juhatuse liige Mart Luik isiklikult. Kunagine Isamaa aateline liige on sobitunud vasalkiberaalselt-valitsusmeelsesse keskkonda sama m\u00f5nusalt nagu Isamaa ise eelmisse vasakliberaalsesse koalitsiooni.\nH\u00e4rra Luik r\u00e4\u00e4kis sellest, et ERR-il on nii palju kanaleid ja programme, et raha k\u00f5igile ei j\u00e4tku ja tuleb teenida k\u00f5rvalt. J\u00e4i mulje, et ta neid k\u00f5iki loetledagi ei oskaks. Luik t\u00f5i isegi esile selle, et on olemas Jupiter nii eesti kui ka vene keeles. Et riik annab ebapiisavalt raha, teistes riikides antakse rohkem.\nLuige jutust v\u00f5is aru saada, et palju riik neile raha ka ei annaks, sellest ikka ei j\u00e4tku, kuna avatakse veel j\u00e4rjekordne kanal v\u00f5i portaal. See on nagu mingi t\u00e4itumatu kere suurendatud auguga alumises osas.\nLoomulikult ei saanud Terevisiooni armas saatejuht esitada oma bossile teravaid k\u00fcsimusi, seda enam et alles see oligi, kui Eesti \u00fcks professionaalsemaid saatejuhte Urmas Vaino \u00fctles ootamatult, et lahkub ETV-st ei tea kuhu \u2013 lihtsalt lahkub. Tema ka esitas m\u00f5ni aeg tagasi teravaid k\u00fcsimusi ERR-i juhi \u201evalimiste\u201c kohta. Ja n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb vastu \u201euutele v\u00e4ljakutsetele\u201c. Selline siis kokkusattumus.\nJa keset seda rahahala, et raha ei j\u00e4tku, \u00fctles juhatuse liige Luik ootamatult ja l\u00f5busa naeratusega: aga me ehitame n\u00fc\u00fcd uue maja ja see teeb rahalist olukorda veel keerulisemaks.\nRaha ei ole, aga tehakse kanaleid muudkui juurde ja ehitatakse veel uus hoonegi, otsitakse \u201epartnereid\u201c ehk sisuliselt sponsoreid. Selle asemel et t\u00e4ita olemasolevad hooned ja kanalid-saated sisuga. Ringvaates korraldab Marko Reikop regulaarselt mingeid loba ja lohakust t\u00e4is \u00e4raarvamism\u00e4nge oma kaassaatejuhile Grete L\u00f5bule. V\u00e4ga hariv ja avalik-\u00f5iguslik.\nNagu \u00fctles t\u00e4na r\u00e4\u00e4kides sponsorpartneritest Mart Luik, \u201et\u00e4nu sellele see saade s\u00fcnnibki \u2013 kui meil neid toetajaid ei oleks t\u00e4na, kellega koost\u00f6\u00f6s seda teha, siis me kahjuks seda saadet t\u00e4na ei saaks\u2026\u201c.\nKulla h\u00e4rra Luik, ERR-i toetaja on riik, mis maksab teile ikka p\u00e4ris k\u00f5vasti, et te ei peaks k\u00f5rvalpartneritest s\u00f5ltuma, kel k\u00f5igil on oma erahuvid, nagu n\u00e4iteks Tallinna linnal, kes teile oma reklaami eest maksis. Te ei tohi teha reklaami, te ei ole youtube\u2019i erakanal, mis korjab annetusi, m\u00fc\u00fcb reklaami ja kaasab sponsoreid \u2013 te saate raha rahvalt, et olla s\u00f5ltumatud, mida te ideoloogiliselt paraku ei ole, nii et \u00e4rge v\u00f5tke k\u00f5rvalt ja \u00e4rge v\u00e4lja pressige lisa, te ei t\u00f6\u00f6ta praegu piisavalt h\u00e4sti, et kogu aeg preemiaid saada. Pange ETV kollased saated kinni, las neid teevad erakanalid, kust te kogu aeg kaasate labaseid saatejuhte ja staarikesi.\nJa selleks teil raha jagub k\u00fcll.\nIvan Makarov"}
{"text":"Riigikogu moodustas kolm erikomisjoniRiigikogu moodustas t\u00e4na uues koosseisus kolm erikomisjoni - julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni, korruptsioonivastane erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni.K\u00f5ik erikomisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni v\u00f5rdse esindatuse p\u00f5him\u00f5ttel. Iga erikomisjoni liikmete arvu m\u00e4\u00e4rab riigikogu juhatus, kes kinnitab ka komisjoni koosseisu ja selles toimuvad muudatused. Komisjonide volitused kestavad riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni.\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon teeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis puudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas p\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6 t\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\nKorruptsioonivastane erikomisjon teeb korruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset j\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma p\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest tulenevaid \u00fclesandeid.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni eesm\u00e4rk on tagada koost\u00f6\u00f6s riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve t\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa, m\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi."}
{"text":"Dmytro Kazavchinsky: CLIXAR on \u00f5nnelike, intelligentsete ja sihikindlate inimeste ettev\u00f5te!Indikatiivseid turvaplomme tootva CLIXARi juht Dmytro Kazavchinsky v\u00f5tab antud lubadusi v\u00e4ga t\u00f5siselt, et tiim ja k\u00f5ik teised teda \u00fcmbritsevad inimesed v\u00f5iksid iga kell tema peale loota. K\u00fcsis Erik Samel.\nMillega teie ettev\u00f5te tegeleb?\nOleme juba rohkem kui 20 aastat arendanud ja tootnud k\u00f5rgtehnoloogilisi plomme, aidates oma klientidel s\u00e4\u00e4sta aastas \u00fcle 500 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses vara.\nIndikatiivsed turvaplommid on unikaalselt patenteeritud kaup, millel on ISO17712 ja 9001 sertifikaat. Neid saab kasutada peaaegu igas \u00e4rivaldkonnas: logistikas, p\u00f5llumajanduses, panganduses, farmaatsia- ja kommunaalsektoris ning jaekaubanduses. Tegutseme lisaks Ukrainale ka Saksamaal, kus tunneme selle riigi toetust ja kus n\u00e4eme edaspidigi potentsiaali. Seega otsimegi praegu koost\u00f6\u00f6partnereid sealse esinduse avamiseks.\nOleme alati p\u00fc\u00fcdnud ja p\u00fc\u00fcame ka edaspidi pakkuda klientidele parimat v\u00f5imalikku teenindust ja toota kvaliteetseid plomme. Sellega seoses otsustas ettev\u00f5te GST luua br\u00e4ndi CLIXAR, mis \u00fchendab endas k\u00f5ik meie parimad ja v\u00e4\u00e4rtuslikumad kogemused, uuringud ja anal\u00fc\u00fcsid.\nLisaks plommidele pakume kompleksseid lahendusi klientide vara hoidmiseks ja varguste ennetamiseks, plommide j\u00e4lgimise ning salvestamise s\u00fcsteeme ning samuti n\u00f5ustamist ja koolitust, mis puudutab plommide valimist ja hooldamist.\nUurime oma laboris \u00fcksikasjalikult eri \u00e4rivaldkondades toimunud vargusjuhtumeid, et pakkuda kliendile parimat lahendust. T\u00e4nu sellele oleme j\u00f5udnud olukorrani, kus viimase kahe aasta jooksul pole m\u00e4rkamatult avatud \u00fchtegi plommi.\nCLIXARi uus tehas, mida hakati ehitama 2020. aastal ja mis valmis 2022. aastal.\n\u201eEkspordiakadeemia\u201c koolituse raames panime paika CLIXARi v\u00e4\u00e4rtuspakkumise ja unikaalse m\u00fc\u00fcgiargumendi. T\u00e4nu programmile tekkis meil suurep\u00e4rane v\u00f5rgustik eksport\u00f6\u00f6ridest ja teistest Ukraina ettev\u00f5tetest, kellega vahetame kogemusi, m\u00f5tteid ja ideid.\nMeil on umbes 200 t\u00f6\u00f6tajat, kes jagunevad personali-, m\u00fc\u00fcgi-, turunduse-, finants-, tootmis-, kvaliteedi-, suhtekorraldus- ja haldusosakonna vahel. Meil on soov veel laieneda, nii et otsime ka uute turgude jaoks t\u00f6\u00f6tajaid.\nKuidas te ennast juhina kirjeldaksite?\nIseloomustaksin ennast kui juhti, kes osaleb aktiivselt ettev\u00f5tte eesm\u00e4rkide seadmises ja strateegia kujundamises ning nende elluviimises. Vahel n\u00e4itan ise eeskuju, vahel toetun oma meeskonna v\u00f5imetele. V\u00f5tmetoimingud on meil meeskonnaliikmete vahel \u00e4ra jagatud.\nVahel n\u00e4itan ise eeskuju, vahel toetun oma meeskonna v\u00f5imetele.\nSelge joon on ka see, et minu lubaduste peale v\u00f5ib t\u00f5esti kindel olla. See t\u00e4hendab muidugi \u00fchtlasi, et minult on raske lubadusi saada, sest tean raudselt, et kui luban, siis t\u00e4idan. P\u00fc\u00fcan ka k\u00f5ikides protsessides tasakaalu hoida.\nMis on teie missioon?\nMinu missioon on sama mis meie ettev\u00f5tte oma: \u201eAusate suhete tagaja.\u201c Ma teen k\u00f5ik endast oleneva, et viia k\u00f5ik, mis me v\u00e4lja kuulutame, ka ellu; et meeskond ja k\u00f5ik teised mind \u00fcmbritsevad inimesed v\u00f5iksid minu peale loota. Usun, et see on minu oluline missioon juhina, meeskonna eest vastutava inimesena, kes juhib seda \u00fchise tuleviku poole.\nKuidas valite inimesi, kellega koos t\u00f6\u00f6tate?\nIga inimene loob suheldes teatud kuvandi ja tunnetuse. Vaatan seda, kuidas ta suudab meeskonnas t\u00f6\u00f6tada, teiste meeskonnaliikmetega suhelda ja koost\u00f6\u00f6d teha, sest ilma selleta pole s\u00fcnergia ja k\u00f5rged tulemused v\u00f5imalikud. Loomulikult on olulised inimese professionaalsed oskused, samuti motivatsioon ja entusiasm. Kui motivatsiooni pole, siis ei pruugi miski muu teda aidata.\nKuidas te hoiate oma tiimi ja enda motivatsiooni?\nHuvitavate, pikkade \u00fclesannetega ning selgete eesm\u00e4rkidega. Mina isiklikult motiveerin ennast paljude asjadega ning p\u00fc\u00fcan elada mitmek\u00fclgset ja aktiivset elu. Lisaks \u00e4ritegevusele on mul hulk sotsiaalseid projekte: Odessa \u00c4riklubi ja kultuuriprogrammid, sport\u2026 \u00dcks minu peamisi motivatsiooniallikaid on perekond.\nMotivatsiooni hoiame huvitavate, pikkade \u00fclesannetega ning selgete eesm\u00e4rkidega.\nKuidas te 2022. aasta kokku v\u00f5tate ja mis on teie tulevikuplaanid?\nMeie ettev\u00f5te ei lakanud kordagi 2022. aastal t\u00f6\u00f6tamast \u2013 tootsime ja leidsime v\u00f5imalusi kauba eksportimiseks uutel marsruutidel ja uutes tingimustes. Meil on stabiilseks t\u00f6\u00f6ks k\u00f5ik olemas, oleme valmis t\u00e4itma klientide tellimusi. 2020. aastal t\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja neli uut toodet: kaks keerdplommi, \u00fche m\u00f5\u00f5dikutega plommi pettuse tuvastamiseks ning \u00fche postiplommi. Oleme alustanud \u00fcleminekut GST br\u00e4ndilt Clixarile.\nOleme osalenud paljudes sotsiaal- ja haridusprojektides, nagu Ekspordiakadeemia 2022 ja programm \u201eSURE by GIZ\u201c (riskijuhtimise programm, et ettev\u00f5te p\u00fcsiks tugeva ja aktiivsena). Meie meeskond on l\u00e4binud muidki ettev\u00f5tluse arendamise programme. Oleme p\u00e4lvinud mitu korda tunnustuse Go Global Awards, meie tooted sai ISO 17712 ja 9001 sertifikaadid. Meil on suured tulevikuplaanid, mis on seotud arengu ja turuosa suurendamisega. CLIXAR on \u00f5nnelike, intelligentsete, proaktiivsete ja sihikindlate inimeste ettev\u00f5te!\n."}
{"text":"34-aastane naine: ma tahan omale poiss-s\u00f5pra, kuid mu isa rikub alati k\u00f5ik \u00e4raNaine \u00fctleb, et soovib\u00a0endale ise kallima valida, kuid tema isa sekkub k\u00f5ikidesse suhetesse, pannes t\u00fctre valiku ette. Asi on selles, et isa tahab traditsioonide kohaselt talitada ja t\u00fcrele ise mehe valida.\u00a0Nii ongi naine j\u00e4tkuvalt veel\u00a0vallaline.\u00abMa tahan, et saaksin valida mehe, kellega koos oma elu veedan, aga mu isa \u00fcritab mind abielluma sundida enda valitud mehega,\u00bb \u00fctleb 34-aastane Indiast p\u00e4rit naine.\u00a0\n\u00abKui olin 18-aastane, oli mul esimene poiss-s\u00f5ber ja mu isa ei r\u00e4\u00e4kinud minuga seet\u00f5ttu. Ta \u00fctles, et kui peaksime t\u00e4naval teineteisest m\u00f6\u00f6duma, siis \u00e4rgu ma talle otsa ka vaadaku. P\u00e4rast seda tundsin alati hirmu, kui mul m\u00f5ni kallim tekkis,\u00bb meenutab naine minevikus toimunut.\nEnda s\u00f5nul on ta isegi praegu, aastaid hiljem, ikka veel vallaline. Ta peab seda enda s\u00fc\u00fcks, et on lubanud isal oma armuelu dikteerida.\n\u00abKui keegi k\u00fcsib temalt, kas mul on poiss-s\u00f5ber, vastab mu isa: \u00abEi, ja tal pole see\u00a0lubatud.\u00bb\u00bb Naise s\u00f5nul \u00fctleb isa seda justkui l\u00e4bi huumori, kuid tegelikult pole see eriti naljakas.\nNaine r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta k\u00e4is hiljuti koos isaga Indias. Ilmselgelt mindi sinna\u00a0selleks, et potentsiaalsete meestega kohtuda, kellele t\u00fctar mehele panna. \u00abSee oli nii piinlik. Seal oli \u00fcks minust palju noorem mees. Ta oli armas, kuid vanusevahe tegi mulle muret,\u00bb paljastab naine.\nTagasi Inglismaale naastes teadis naine, et ta ei saa selle noormehega abielluda ja sellest ajast peale pole t\u00fctar\u00a0oma isaga peaaegu \u00fcldse suhelnud. Naine tunnistab, et tekkinud olukord on tema jaoks keeruline.\u00a0\n\u00abMa tahan poiss-s\u00f5pra ja mitte muretseda, et mu isa minuga ei r\u00e4\u00e4gi. Mulle on see nii raske,\u00bb on naine n\u00f5utu.\nThe Suni suhteterapeut Deidre s\u00f5nul on t\u00f5si, et m\u00f5nes kultuuris korraldab perekond oma laste abielu. See v\u00f5ib avaldada lastele tohutut survet, sest nende seisukohti eiratakse.\n\u00abOled\u00a0piisavalt vana, et luua romantilist suhet\u00a0kellega tahes. Soovitan sul isaga sellest enesekindlalt ja rahulikult r\u00e4\u00e4kida,\u00bb pakub terapeut \u00fcheks lahenduseks. Ta soovitab mitte j\u00e4rele anda isa emotsionaalsele v\u00e4ljapressimisele.\u00a0\n\u00ab\u00dctle talle, et sa ei taha temaga t\u00fclli minna, kuid tahad olla vaba oma s\u00fcdant j\u00e4rgima,\u00bb soovitab terapeut."}
{"text":"Rahandusminister olnud vallavanemana k\u00f5va skeemitajaSahinRahandusminister Mart V\u00f5rklaevast, endisest Rae vallavanemast levib kodukandis kuulujutt, et too mees olevat skeemitamise s\u00fcmbol.Sahistatakse, et V\u00f5rklaev omastas t\u00fchise summa eest krundi esmaselt maaomanikult, kellele tehti selgeks, et sellele kinnistule ei saa vastavalt detailplaneeringule ehitada...Mart lasknud krundi \u00e4ra osta alluval, valla peaarhitektil Siim Oraval.Siim teinud kuue kuuga kiirelt detailplaneeringu ja teine valla arhitekt projekteerinud elamu.Aasta hiljem vormistatakse ostu-m\u00fc\u00fcgitehing, kus \"heauskne ostja\" Mart V\u00f5rklaev saab omanikuks. Teine krunt m\u00fc\u00fcakse parteikaaslasele. Kuna detailplaneering on t\u00f5stnud krundi hinna k\u00fcmnekordseks, siis saab seada h\u00fcpoteegi ja pank annab laenuraha summas, mis mitmekordselt \u00fcletab krundi algset ostuhinda esmaselt maaomanikult.Aga sellega asi ei piirdu! Nimelt ehitab Mart V\u00f5rklaeva maja valmis endine vallavanem, kes Mart V\u00f5rklaeva ametisse nimetas - Veigo Gutmann oma ehitusfirmaga Hansaviimistlus. Samal ajal toimuvad mitmed valla ehitushanked, millel osaleb Hansaviimistlus ja hangete \u00fcle otsustab vallavanem Mart V\u00f5rklaev.V\u00e4idetavalt olevat kogu selle juhtumi kohta ka p\u00f5hjalik materjal, koos lepingute koopiatega jne ning kogu seda planeeringut puudutav dokumentatsioon on esitatud ka Kriminaalpolitsei Korruptsioonikuritegude B\u00fcroole."}
{"text":"Politsei otsib kelmuses kahtlustatavat Daniil GorodivskitTALLINN, 27. aprill, BNS \u2013 Politsei otsib 22-aastast Daniil Gorodivskit, kes hoiab k\u00f5rvale kriminaalasja eeluurimisest, meest kahtlustatakse mitmetes arvutikelmustes.\nDaniil on umbes 180 sentimeetri pikkune ja saleda kehaehitusega. Tema juuste pealmine osa on blondeeritud, eritunnusteks on n\u00e4ol ja k\u00e4elabadel olevad t\u00e4toveeringud. Daniil r\u00e4\u00e4gib vene keeles.\nPolitsei palub k\u00f5igil, kes on n\u00e4inud Daniili v\u00f5i teavad tema asukohta, anda sellest teada numbril 112.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Politsei otsib  kelmuses kahtlustatavat DaniiliPolitsei otsib 22aastast Daniil Gorodivskit, kes hoiab k\u00f5rvale kriminaalasja eeluurimisest. Meest kahtlustatakse mitmetes arvutikelmustes.\nDaniil on umbes 180cm pikk, saleda kehaehitusega. Tema juuste pealmine osa on blondeeritud, eritunnusteks on n\u00e4ol ja k\u00e4elabadel olevad t\u00e4toveeringud. Daniil r\u00e4\u00e4gib vene keeles.\nPolitsei palub k\u00f5igil, kes on n\u00e4inud Daniili v\u00f5i teavad tema asukohta, anda sellest teada numbril 112."}
{"text":"Politsei otsib arvutikelmuses kahtlustatavat meestPolitsei otsib 22-aastast Daniil Gorodivskit, kes hoiab k\u00f5rvale kriminaalasja eeluurimisest. Meest kahtlustatakse mitmetes arvutikelmustes.Daniil on umbes 180 sentimeetrit pikk, saleda kehaehitusega. Tema juuste pealmine osa on blondeeritud, eritunnusteks on n\u00e4ol ja k\u00e4elabadel olevad t\u00e4toveeringud. Daniil r\u00e4\u00e4gib vene keeles.\nPolitsei palub k\u00f5igil, kes on n\u00e4inud Daniili v\u00f5i teavad tema asukohta, anda sellest teada numbril 112."}
{"text":"Luminori pea\u00f6konomist Lenno Uusk\u00fcla: k\u00e4ibemaksu t\u00f5us m\u00f5jutab k\u00f5ige rohkem madalapalgalisiLenno Uusk\u00fcla s\u00f5nul tabab k\u00e4ibemaksu t\u00f5us eriti valusalt neid, kellel on v\u00e4ike sissetulek.\u201eTulumaksul on kaks eraldi muudatust, kuid need on omavahel v\u00e4ga tugevalt seotud \u2013 maksum\u00e4\u00e4r ja tulumaksu vaba sissetulek. Praeguses s\u00fcsteemis maksavad 1200\u20132100 euro teenijad oma lisanduvatelt sissetulekutelt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suuremat maksum\u00e4\u00e4ra kui \u00fcle 2100 euro teenijad,\u201c \u00fctles Uusk\u00fcla.See oli tagurpidine astmeline tulumaks, kus maksum\u00e4\u00e4r mitte ei t\u00f5usnud, vaid alanes tulu kasvades, lisas ta.Tulumaksu t\u00f5us tabab k\u00f5rgema sissetuleku teenijaid Uues s\u00fcsteemis maksavad tulumaksu rohkem k\u00f5rgema sissetuleku teenijad.\u201eSee k\u00e4ib kokku tavap\u00e4rase maksuloogikaga, sest maksude \u00fcks eesm\u00e4rk on sissetulekute \u00fchtlustamine, kompenseerides ebav\u00f5rdsust sissetulekutes, mis on seotud juhusega, mitte inimeste endi panusega. Kokkuv\u00f5ttes t\u00e4hendab see, et k\u00f5ige rohkem v\u00f5idavad 2100 euro l\u00e4hedal teenijad, kelle sissetulek v\u00f5ib kasvada lausa enam kui 6%,\u201c s\u00f5nas Uusk\u00fcla. Kuni 1200 euro teenijate maksuj\u00e4rgne sissetulek praktiliselt ei muutu.Tulevikku vaadates v\u00f5ib arvata, et tulumaksuvaba miinimumi t\u00f5stmisest saab v\u00e4ga oluline iga-aastane poliitilise v\u00f5itluse teema. See on \u00fchiskonnas tekitamas pingeid, mida tuleb lahendada. \u201e\u00dchelt poolt soovitakse hoida miinimumpalga saajate tulu maksuvabana, samas on tulumaksuvaba miinimumi t\u00f5stmine k\u00f5igile v\u00e4ga kallis maksumuudatus. See on survestamas tulumaksu maksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5usu edaspidi,\u201c \u00fctles ta.Tulumaksuvaba miinimumi t\u00f5stmine on riigile v\u00e4ga kulukasEestis on ka k\u00f5rgem tulumaksuv\u00e4\u00e4r varem kehtinud ja tehniliselt on lihtne maksum\u00e4\u00e4ra aastakaupa t\u00f5stma hakata.Tulumaksu t\u00f5stmine sotsiaalmaksu asemel oli \u00f5ige otsus. Sotsiaalmaksuga maksustatava tulu osa on tulevikus v\u00e4henemas ning seep\u00e4rast ei ole v\u00f5imalik tulevikus koguda sotsiaalmaksu nii palju, et katta sellest praegu kaetavaid kulutusi ehk maksta pensione ja terviseteenuste eest, arvas Uusk\u00fcla.\u201eTulumaksuvaba miinimumi sisseviimine k\u00f5igile ja planeeritava miinimumpalga ulatuses on aga v\u00e4ga kulukas riigieelarvele. Kuna eraisiku tulumaksuga kogutakse edaspidi v\u00e4hem raha, siis on vaja selle katteks alternatiivset allikat. K\u00e4ibemaksu t\u00f5us on \u00fcks lihtsamaid v\u00f5imalikke meetmeid,\u201c \u00fctles ta.Tarbimise maksustamine v\u00f5imaldab saada raha k\u00e4tte ka nendelt, kes oma sissetulekuid varjata suudavad. Seal grupis on nii need, kes saavad oma t\u00f6ist tulu ettev\u00f5tlustuluna n\u00e4idata kui ka maksupetturid. K\u00e4ibemaksu mittemaksmine tarbijana on keeruline.\u201eKuna \u00fcldine hinnat\u00f5us on eelk\u00f5ige langetanud v\u00e4iksema sissetulekutega inimeste elukvaliteeti, siis k\u00e4ibemaksu t\u00f5us m\u00f5jutab ka neid just eriti tugevalt, sest nad kulutavad praktiliselt kogu sissetuleku Eestis ning s\u00e4\u00e4stavad v\u00e4he,\u201c lausus Luminori pea\u00f6konomist Lenno Uusk\u00fcla. Ta lisas, et madalapalgalised ei v\u00f5ida ka tulumaksureformist. \u201eSeet\u00f5ttu on vajalikud samaaegsed meetmed nende inimeste elukvaliteedi hoidmiseks,\u201c lausus ta."}
{"text":"Petetud hiidlane sai kelmidelt raha tagasi21. aprillil alustas politsei kriminaalmenetlust juhtumi kohta, kui eakalt hiidlaselt peteti v\u00e4lja 10 000 eurot. Eelmise aasta l\u00f5pus v\u00f5eti suhtlusrakenduse kaudu \u00fchendust 75aastase Hiiumaa elanikuga, keda veendi vestluste k\u00e4igus tegema erinevatele inimestele raha\u00fclekandeid, mida too t\u00e4navu aprillikuus ka tegi.Kelmuse avastamisel t\u00fchistas pank maksed ja kannatanu sai \u00fclekantud summad tagasi."}
{"text":"Riigikogu erikomisjonides toimusid juhivalimisedRiigikogu pressiteade\n27. aprill 2023\nRiigikogu erikomisjonides toimusid juhivalimised\nRiigikogus moodustatud julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon,\nkorruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon\npidasid t\u00e4na oma esimesed istungid ja valisid komisjonidele juhid.\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks valiti J\u00fcrgen Ligi\nja aseesimeheks Aivar Kokk. Liikmetena kuuluvad komisjoni Ants Frosch,\nRaimond Kaljulaid, Ester Karuse ja Peeter Tali.\nKomisjon teeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet\nk\u00fcsimustes, mis puudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade\ntegevust, sealhulgas p\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja\nj\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6 t\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\nKorruptsioonivastasest seadusest tulenevate \u00fclesannete t\u00e4itmiseks loodud\nkorruptsioonivastane erikomisjon valis esimeheks Mart Helme ja aseesimeheks\nEerik-Niiles Krossi. Komisjoni kuuluvad ka Irja Lutsar, T\u00f5nis M\u00f6lder,\nEduard Odinets ja Priit Sibul.\nKomisjon teeb korruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle\nparlamentaarset j\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute\nv\u00f5imalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb\nj\u00e4relevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle,\nkontrollib oma p\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid\nseadusest tulenevaid \u00fclesandeid.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimeheks sai Urmas Reinsalu ja\naseesimeheks Maris Lauri. Liikmetena kuuluvad komisjoni Anti Allas, Lauri\nLaats, Evelin Poolamets ja Toomas Uibo.\nErikomisjoni eesm\u00e4rk on tagada koost\u00f6\u00f6s Riigikontrolliga valitsuse \u00fcle\nkontroll riigieelarve t\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite\ns\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa, m\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon\nvaatab muu hulgas l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruande ja selle\nkontrolliaruande, tegeleb avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning\narutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning\nriigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi.\nErikomisjonide volitused kestavad Riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni.\nFotod<https:\/\/fotoarhiiv.riigikogu.ee\/xv-riigikogu\/xv-riigikogu-komisjonid\n\/erikomisjonide-juhivalimised\/> laekuvad viivitusega (autor: Erik Peinar \/\nRiigikogu Kantselei).\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Riigikogu erikomisjonid valisid juhtideks Ligi, Helme ja ReinsaluTALLINN, 27. aprill, BNS \u2013\u00a0Riigikogus moodustatud julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon valisid neljap\u00e4eval peetud esimesel istungil komisjonide juhtideks vastavalt J\u00fcrgen Ligi, Mart Helme ja Urmas Reinsalu.\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks valiti J\u00fcrgen Ligi ja aseesimeheks Aivar Kokk. Liikmetena kuuluvad komisjoni Ants Frosch, Raimond Kaljulaid, Ester Karuse ja Peeter Tali.\nKomisjon teeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis puudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas p\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6 t\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet.\nKorruptsioonivastasest seadusest tulenevate \u00fclesannete t\u00e4itmiseks loodud korruptsioonivastane erikomisjon valis esimeheks Mart Helme ja aseesimeheks Eerik-Niiles Krossi. Komisjoni kuuluvad ka Irja Lutsar, T\u00f5nis M\u00f6lder, Eduard Odinets ja Priit Sibul.\nKomisjon teeb korruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset j\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma p\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest tulenevaid \u00fclesandeid.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimeheks sai Urmas Reinsalu ja aseesimeheks Maris Lauri. Liikmetena kuuluvad komisjoni Anti Allas, Lauri Laats, Evelin Poolamets ja Toomas Uibo.\u00a0\nErikomisjoni eesm\u00e4rk on tagada koost\u00f6\u00f6s Riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve t\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa, m\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi.\nErikomisjonide volitused kestavad riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Riigikogu erikomisjonide juhtideks valiti Ligi, Helme ja Reinsalu   Riigikogus moodustatud julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon pidasid t\u00e4na oma esimesed istungid ja valisid komisjonidele juhid.   Julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks valiti J\u00fcrgen Ligi ja aseesimeheks Aivar Kokk. Liikmetena kuuluvad komisjoni Ants Frosch, Raimond Kaljulaid, Ester Karuse ja Peeter Tali. Komisjon teeb t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu asutuste \u00fcle j\u00e4relevalvet k\u00fcsimustes, mis puudutavad julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade tegevust, sealhulgas p\u00f5hi\u00f5iguste tagamist, julgeolekuasutuste ja j\u00e4litusametkondade t\u00f6\u00f6 t\u00f5husust ning nende \u00fcle tehtavat j\u00e4relevalvet. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevate \u00fclesannete t\u00e4itmiseks loodud korruptsioonivastane erikomisjon valis esimeheks Mart Helme ja aseesimeheks Eerik-Niiles Krossi. Komisjoni kuuluvad ka Irja Lutsar, T\u00f5nis M\u00f6lder, Eduard Odinets ja Priit Sibul. Komisjon teeb korruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset j\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma p\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest tulenevaid \u00fclesandeid. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimeheks sai Urmas Reinsalu ja aseesimeheks Maris Lauri. Liikmetena kuuluvad komisjoni Anti Allas, Lauri Laats, Evelin Poolamets ja Toomas Uibo. Erikomisjoni eesm\u00e4rk on tagada koost\u00f6\u00f6s Riigikontrolliga valitsuse \u00fcle kontroll riigieelarve t\u00e4itmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite s\u00e4\u00e4stliku, t\u00f5husa, m\u00f5jusa ja \u00f5igusp\u00e4rase kasutamise osas. Komisjon vaatab muu hulgas l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruande ja selle kontrolliaruande, tegeleb avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimustega ning arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi. Erikomisjonide volitused kestavad Riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"K\u00f5rg\u00f5zstani kohus sulges USA rahastatava meediav\u00e4ljaande (T\u00e4iendatud!)BI\u0160KEK, 27. aprill, AFP-BNS \u2013 K\u00f5rg\u00f5zstani kohus rahuldas neljap\u00e4eval valitsuse taotluse ja andis k\u00e4su sulgeda USA rahastatava Raadio Vaba Euroopa\/Vabadusraadio (RFE\/RL) kohalik haru.\nMitmeid auhindu v\u00f5itnud Azatt\u00f5k on K\u00f5rg\u00f5zstanis populaarne raadiojaam, mis annab regulaarselt teada opositsioonir\u00fchmituste tegemistest ja uurib arvatavaid korruptsioonijuhtumeid.\n\"Kohus rahuldas kultuuriministeeriumi taotluse l\u00f5petada meediav\u00e4ljaande Azatt\u00f5k tegevus,\" \u00fctles pealinna Bi\u0161keki Lenini ringkonna kohus.\nRaadio Azatt\u00f5k lubas otsuse vaidlustada.\nRFE\/RL president Jamie Fly \u00fctles, et raadiojaam kaebab \u00fclekohtuse otsuse edasi.\n\"Meie ajalugu on n\u00e4idanud, et kui inimesed soovivad t\u00f5est informatsiooni, mida nende valitsus tsenseerib, leiavad nad alati juurdep\u00e4\u00e4su sellele,\" \u00fctles ta.\nJaanuaris esitas kultuuriministeerium hagi raadiojaama sulgemiseks, sest too keeldus eemaldamast oma YouTube\u00b4i kanalilt videot eelmise aasta septembrikuistest K\u00f5rg\u00f5zstani-Tad\u017eikistani\u00a0kokkup\u00f5rgetest, milles sai surma sadakond inimest.\u00a0\nK\u00f5rg\u00f5zstanis on teiste Kesk-Aasia riikidega v\u00f5rreldes s\u00f5navabadusega olukord suhteliselt hea, kuid inim\u00f5iguslaste s\u00f5nul on viimasel ajal surve pressile kasvanud.\nEndine N\u00f5ukogude Liidu vabariik K\u00f5rg\u00f5zstan on s\u00e4ilitanud tihedad sidemed Venemaaga ka p\u00e4rast seda, kui president Vladimir Putin saatis 2022. aasta veebruaris v\u00e4ed Ukrainasse.\nUkraina s\u00f5ja avalik kritiseerimine on riigis keelatud.\nK\u00f5rg\u00f5zstani president Sad\u00f5r D\u017eaparov on arvatavasti ainus v\u00e4lisriigi liider, kes v\u00f5tab 9. mail Moskvas osa v\u00f5idup\u00fcha paraadist.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"K\u00f5rg\u00f5zstani kohus sulges USA rahastatava meediav\u00e4ljaande (T\u00e4iendatud!)BI\u0160KEK, 27. aprill, AFP-BNS \u2013 K\u00f5rg\u00f5zstani kohus rahuldas neljap\u00e4eval valitsuse taotluse ja andis k\u00e4su sulgeda USA rahastatava Raadio Vaba Euroopa\/Vabadusraadio (RFE\/RL) kohalik haru.\nMitmeid auhindu v\u00f5itnud Azatt\u00f5k on K\u00f5rg\u00f5zstanis populaarne raadiojaam, mis annab regulaarselt teada opositsioonir\u00fchmituste tegemistest ja uurib arvatavaid korruptsioonijuhtumeid.\n\"Kohus rahuldas kultuuriministeeriumi taotluse l\u00f5petada meediav\u00e4ljaande Azatt\u00f5k tegevus,\" \u00fctles pealinna Bi\u0161keki Lenini ringkonna kohus.\nRaadio Azatt\u00f5k lubas otsuse vaidlustada.\nRFE\/RL president Jamie Fly \u00fctles, et raadiojaam kaebab \u00fclekohtuse otsuse edasi.\n\"Meie ajalugu on n\u00e4idanud, et kui inimesed soovivad t\u00f5est informatsiooni, mida nende valitsus tsenseerib, leiavad nad alati juurdep\u00e4\u00e4su sellele,\" \u00fctles ta.\nJaanuaris esitas kultuuriministeerium hagi raadiojaama sulgemiseks, sest too keeldus eemaldamast oma YouTube\u00b4i kanalilt videot eelmise aasta septembrikuistest K\u00f5rg\u00f5zstani-Tad\u017eikistani\u00a0kokkup\u00f5rgetest, milles sai surma sadakond inimest.\u00a0\nK\u00f5rg\u00f5zstanis on teiste Kesk-Aasia riikidega v\u00f5rreldes s\u00f5navabadusega olukord suhteliselt hea, kuid inim\u00f5iguslaste s\u00f5nul on viimasel ajal surve pressile kasvanud.\nEndine N\u00f5ukogude Liidu vabariik K\u00f5rg\u00f5zstan on s\u00e4ilitanud tihedad sidemed Venemaaga ka p\u00e4rast seda, kui president Vladimir Putin saatis 2022. aasta veebruaris v\u00e4ed Ukrainasse.\nUkraina s\u00f5ja avalik kritiseerimine on riigis keelatud.\nK\u00f5rg\u00f5zstani president Sad\u00f5r D\u017eaparov on arvatavasti ainus v\u00e4lisriigi liider, kes v\u00f5tab 9. mail Moskvas osa v\u00f5idup\u00fcha paraadist.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Korruptsioonivastast erikomisjoni hakkab juhtima Mart HelmeRiigikogus moodustatud julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon pidasid t\u00e4na oma esimesed istungid ja valisid komisjonidele juhid.\nKorruptsioonivastasest seadusest tulenevate \u00fclesannete t\u00e4itmiseks loodud korruptsioonivastane erikomisjon valis esimeheks Mart Helme (EKRE) ja aseesimeheks Eerik-Niiles Krossi (Reformierakond). Komisjoni kuuluvad ka Irja Lutsar (Eesti 200), T\u00f5nis M\u00f6lder, (Keskerakond), Eduard Odinets (SDE) ja Priit Sibul (Isamaa).\nKomisjon teeb korruptsioonivastaste meetmete rakendamise \u00fcle parlamentaarset j\u00e4relevalvet, arutab omal algatusel ametiisikute v\u00f5imalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid, teeb j\u00e4relevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise \u00fcle, kontrollib oma p\u00e4devuse piires huvide deklaratsioone ning t\u00e4idab muid seadusest tulenevaid \u00fclesandeid.\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks valiti J\u00fcrgen Ligi ja aseesimeheks Aivar Kokk. Liikmetena kuuluvad komisjoni Ants Frosch (EKRE), Raimond Kaljulaid, Ester Karuse ja Peeter Tali.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimeheks sai Urmas Reinsalu ja aseesimeheks Maris Lauri. Liikmetena kuuluvad komisjoni Anti Allas, Lauri Laats, Evelin Poolamets (EKRE) ja Toomas Uibo.\nErikomisjonide volitused kestavad Riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni."}
{"text":"Rahvuslikus m\u00f5\u00f5tkavas maksuh\u00fcsteeriaKolumnist Andrei Kuzit\u0161kin toetab t\u00e4ielikult koalitsioonilepet ega m\u00f5ista nende poliitikute oigeid, kes kunagi aitasid kaasa inflatsiooni kasvule.Vastavalt riigikogu valimiste tulemustele s\u00f5lmitud uus v\u00f5imuliidu kokkulepe m\u00f5jus plahvatava pommina. \u00d5igemini mitte pommi, vaid pisargaasigranaadina: \u00fcheksa Eestis elatud aasta jooksul pole ma veel pidanud n\u00e4gema ja kuulma nii palju pisaraid ja halamist. Hulganisti poliitikuid, ajakirjanikke, \u00fchiskonnategelasi ja tavalisi valijaid valab pisaraid Eesti saatuse p\u00e4rast ja moodustab aktiivselt matusetoimkonda. Reformierakonna juhti Kaja Kallast s\u00fc\u00fcdistatakse k\u00f5igis surmapattudes, kolme erakonna liitu nimetatakse \u00abvaletajate koalitsiooniks\u00bb ning Eestile ennustatakse lugematuid h\u00e4dasid ja peatset hukku. Mis toimub tegelikult ja miks avalikkus nii \u00e4gedalt reformierakondlaste, sotside ja Eesti 200 v\u00e4ljapakutud tegevuskavale reageerib \u2013 seda tahangi oma artiklis k\u00e4sitleda.\nTahan kohe \u00f6elda: toetan koalitsioonilepet t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral, pean seda vajalikuks, \u00f5igeaegseks ja v\u00e4ltimatuks sammuks, et v\u00f5imaliku majanduslanguse tagaj\u00e4rgi leevendada. Oma m\u00e4rtsikuises artiklis \u00abViis v\u00e4ljakutset Kaja Kallasele. Kas Eestit ootab ees liberaalne diktatuur?\u00bb kirjutasin t\u00e4iesti veendunult, et eelarve t\u00e4itmiseks on maksude t\u00f5stmine v\u00e4ltimatu; et Kaja Kallase valitsus peab langetama\u00a0ebapopulaarseid majanduslikke otsuseid; et eelarvet aitab t\u00e4ita riigiettev\u00f5tete erastamine; et kaitsekulutused peavad olema v\u00e4hemalt kolm protsenti SKTst; et Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine eeldab Venemaa ja Valgevene kodanike valimis\u00f5iguse piiramist. K\u00f5ik need ettepanekud on koalitsioonilepingus sees, seega ei tulnud need mulle \u00fcllatusena. Muidugi ei osanud ma ennustada, et tulumaks v\u00f5iks kahe protsendi v\u00f5rra t\u00f5usta, aga on hea, et see ei kahekordistu ega muutu selliseks nagu n\u00e4iteks Taanis.\nTahan kohe \u00f6elda: toetan koalitsioonilepet t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral, pean seda vajalikuks, \u00f5igeaegseks ja v\u00e4ltimatuks sammuks, et v\u00f5imaliku majanduslanguse tagaj\u00e4rgi leevendada.\nAvalikkuse terav reaktsioon nendele uuendustele n\u00e4itas aga taas liberaalide suutmatust valijatega t\u00f5husalt suhelda. Selline on lihtsalt liberaalide olemus: nad arvavad inimestest paremini, kui nood tegelikult on, pidades tavalisi inimesi, kellest \u00fchiskond 80 protsendi ulatuses koosneb, oma kompetentseteks m\u00f5ttekaaslasteks. Samal ajal peaks k\u00f5igi reformijate prioriteet olema valgustusmissioon. Reformide m\u00f5tet ja kasulikkust tuleb igal sammul selgitada ja lahti seletada. Vastasel juhul on reformid m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Ma tean, millest\u00a0r\u00e4\u00e4gin, sest Venemaal kukkusid Jegor Gaidari liberaalsed reformid l\u00e4bi just massilise \u00fchiskondliku toetuse puudumise t\u00f5ttu. Ja Putini re\u017eiim on \u00fcks selle eba\u00f5nnestumise\u00a0kahetsusv\u00e4\u00e4rseid tagaj\u00e4rgi.\nSeejuures v\u00f5ib selgitav skeem olla v\u00e4ga lihtne. Kujutage ette, et teil on pagari\u00e4ri ja teie tulud on 60 000 eurot aastas. On selge, et te ei tohiks sellest rohkem kulutada. Aga \u00e4kki sajab teie pagari\u00e4ri katus l\u00e4bi. Peate 10 000 v\u00f5rra kulusid suurendama. Kust te selle raha v\u00f5tate? V\u00f5imalusi on mitu: k\u00e4rpida kulutusi, taotleda pangalaenu v\u00f5i t\u00f5sta pirukate hinda. Kuid praegu on pangalaenud ebam\u00f5istlikult kallid. Varem v\u00f5i hiljem peate pangale tagastama kaks-kolm korda suurema summa ja teie surma korral j\u00e4\u00e4b v\u00f5lg p\u00e4rijatele. See t\u00e4hendab, et tuleb k\u00e4rpida kulusid, n\u00e4iteks loobuda kalli auto ostmisest ja v\u00e4hendada paari euro v\u00f5rra laste taskuraha. Ja muidugi saab pirukate hinda t\u00f5sta. Aga kui need muutuvad liiga kalliks, siis hakkate te kliente kaotama.\nJust see Eestis toimubki: kulud kasvavad, laenu ei saa v\u00f5tta \u2013 tuleb k\u00e4rpida kulutusi ja t\u00f5sta makse. Muidugi v\u00f5ib pikalt vaielda, milliseid makse t\u00f5sta ja milliseid kulusid k\u00e4rpida. Aga see ongi koalitsioonilepingu teema. Kas Kaja Kallas oleks saanud valimiskampaania ajal lubada maksut\u00f5usu? Muidugi mitte. Sest see ei olnud reformierakondlaste \u00fclesanne. Aga Reformierakonna programmis oli \u00fcsna selgelt \u00f6eldud, et riiklikke kulutusi k\u00e4rbitakse. Ja p\u00e4rast valimisi sai selgeks, et lastelt tuleks kas taskuraha \u00fcldse \u00e4ra v\u00f5tta v\u00f5i siis pirukate hinda veidi t\u00f5sta ja taskuraha v\u00e4hendada. Valiti kombineeritud variant. Pealegi on paljud eksperdid juba v\u00e4lja arvutanud, et kaks protsenti tulumaksu t\u00f5usu koos maksusoodustuse piiri 700 euro peale t\u00f5stmisega ei m\u00f5juta kuni 8000-eurost netokuupalka \u00fcldse. Aga see ei peatanud h\u00fcsteeriat, millesse langes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa Eesti \u00fchiskonnast. K\u00f5ige rohkem h\u00e4mmastas mind see, et valitsuses osalevate erakondade toetajad on samuti vihased ja karjuvad meedias ja sotsiaalv\u00f5rgustikes: \u00abH\u00e4bi!\u00bb\u00a0Miks nii? Aga sellep\u00e4rast, et Eestis v\u00f5itis individualism solidaarsuse ja ohutunne on n\u00fcristunud.\nKaldun sotsiaaltoetuste saajate, autoomanike ja maksumaksjate massih\u00fcsteeriat seletama sellega, et Eesti inimesed ei saa p\u00e4ris h\u00e4sti aru ohtudest, mis meie riiki ja seega meid k\u00f5iki \u00e4hvardavad. Ukrainas toimuva s\u00f5jalise konflikti tajumise teravus on aja jooksul v\u00e4henenud. Kuid s\u00f5da pole kuhugi kadunud. Ja kui Ukraina ei suuda 2023. aastal Venemaa \u00fcle v\u00f5itu saavutada, tabab maailma paratamatult \u00fclemaailmne majanduslangus. USA finantss\u00fcsteem on niigi t\u00f5sise surve all. Energiahinnad on endiselt k\u00f5rged ja v\u00e4ga k\u00f5ikuvad. Toiduhinnad ei t\u00f5use, aga ei lange ka. Maailmas on alanud v\u00f5idurelvastumine, riikide majanduses liiguvad tohutud inim-, rahalised ja materiaalsed ressursid tsiviilsektorist s\u00f5jalisse. Samuti kasvab \u00fclemaailmse s\u00f5jalise konflikti oht, mis v\u00f5ib alata ahelreaktsioonina p\u00e4rast Hiina katset tungida Taiwanile. P\u00f5hja-Korea on juba katsetanud mandritevahelist ballistilist raketti, Iraan ja Iisrael on l\u00e4henemas otsesele s\u00f5jalisele kokkup\u00f5rkele, Armeenia ja Aserbaid\u017eaan ei l\u00f5peta s\u00f5jategevust.\nSeet\u00f5ttu kirub lasterikka pere isa t\u00e4na, et tema lapsetoetusi on saja euro v\u00f5rra v\u00e4hendatud; aga kui homme peaks puhkema s\u00f5da, siis poleks tal \u00fcldse lapsi millegagi toita. Eurod muutuksid kommipaberiteks ja leivat\u00fckist saaks k\u00f5va valuuta. Autoomanikud hakkaksid p\u00e4evade kaupa tanklates sabas seisma (n\u00e4gin seda 1990. aastal Thbilisis) ja seej\u00e4rel muutuksid t\u00fchjade teede servas seisvad kallid ja odavad autod lihtsalt r\u00e4mpsuks. \u00dctlete, et Kuzit\u0161kinil on peaga midagi lahti, et ta siin apokal\u00fcpsisega hirmutab? Aga Ukrainas s\u00f5itsid Harkivi elanikud 2022. aasta 23. veebruari \u00f5htul metrooga t\u00f6\u00f6lt koju ja neile ei tulnud p\u00e4hegi m\u00f5elda s\u00f5jast kui reaalsusest. Kuid j\u00e4rgmisel hommikul oli metroo muutunud pommivarjendiks. Globaalses maailmas k\u00e4ivad globaalsed muutused kiiresti.\nMuidugi ei p\u00e4\u00e4sta maksude t\u00f5stmine Eestit s\u00f5jast, kuid k\u00f5ikide Euroopa riikide kaitsev\u00f5ime tugevdamine v\u00f5ib oluliselt v\u00e4hendada s\u00f5jalise konflikti riski. See t\u00e4hendab, et me ei vaja mitte h\u00fcsteeriat, vaid kollektiivset vastutust ja solidaarsust meile vastu vaatavate ilmsete ohtude ees. Isiklikud probleemid ei tohiks takistada adekvaatset maailma tajumist. Seda pole v\u00f5imalik selgitada neile, kes on kindlad, et Toompeal m\u00f5tleb valitsus iga p\u00e4ev ainult sellele, kuidas inimesi r\u00f6\u00f6vida ja nende elu veelgi raskemaks teha.\nAga mind h\u00e4mmastab, kui kuulen valju oigamist ja karjeid nende poliitikute suust, kes on otseselt seotud Eesti k\u00f5rge inflatsiooniga. Esiteks h\u00e4vitasid nad teise pensionisamba ja andsid inflatsioonirattale hoogu juurde, samal ajal tulevasi pension\u00e4re vaesemaks muutes. Siis jagati maakondadele raha \u00abtasuta\u00bb \u00fchistranspordi jaoks (panin s\u00f5na \u00abtasuta\u00bb jutum\u00e4rkidesse, sest algatuse hind on tegelikult v\u00e4ga k\u00f5rge). Ja n\u00fc\u00fcd valatakse pisaraid, kui valitsus p\u00fc\u00fcab inflatsiooniga v\u00f5idelda. Kuigi Kaja Kallase valitsus suutis eelarvetulusid kasvatada 13,1 miljardilt eurolt 2022. aastal 15,6 miljardile eurole 2023. aastal, siis kulude kasv hariduse-, kaitse- ja sotsiaalvaldkonnas suurendas eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki. Seejuures moodustavas sotsiaalkulutused 7,9 miljardit eurot ehk 47 protsenti eelarve kuludest. See on majandusele suur koorem. Siin on h\u00e4dasti vaja reforme. On selge, et s\u00f5da on k\u00f5ige halvem kriisistsenaarium. Kuid isegi ilma s\u00f5jata n\u00f5uab j\u00e4rsk majanduslangus \u00abturvapadja\u00bb loomist stabiilse finantss\u00fcsteemi ja tasakaalustatud eelarve n\u00e4ol. Nagu ma olen aru saanud,\u00a0just seda uus koalitsioon teebki.\nAga mind h\u00e4mmastab, kui kuulen valju oigamist ja karjeid nende poliitikute suust, kes on otseselt seotud Eesti k\u00f5rge inflatsiooniga.\nJa kuigi veel ei ole vastu v\u00f5etud \u00fchtegi seadust, ei ole t\u00f5stetud \u00fchtegi maksu, pole v\u00e4hendatud \u00fchtegi toetust, on kisa selline, nagu oleks katastroof juba k\u00e4es. Arusaadav, et poliitiline opositsioon korjab endale nende karjetega plusspunkte. Rahvuskonservatiivid kutsuvadki juba \u00fcles protestimeeleavaldusi korraldama ja inimeste jaoks on see omamoodi hirmuseisund. Mina arvan siinkohal, et tuleb v\u00e4hem karjuda ja vaikselt-rahulikult edasi t\u00f6\u00f6tada ning lahendada probleeme sedam\u00f6\u00f6da, kuidas need tekivad. Inimene peab ise oma saatuse eest vastutama, kuid seejuures mitte \u00e4ra unustama oma vastutust riigi ees.\nN\u00e4iteks mina v\u00f5in p\u00e4rast k\u00f5iki valitsuse kavandatud reforme leida ennast v\u00e4gagi haavatavast olukorrast. Minu netopalk on alla 1500 euro. Elan kahetoalises \u00fc\u00fcrikorteris, mille \u00fclalpidamiseks kulub pool palgast. Oma sissetulekute ja praeguste Tallinna kinnisvarahindade juures ei ole mul lootustki saada oma kodu omanikuks. Ja mis siis? Kas ma peaksin minema protestima ja n\u00f5udma elamispinna hinna alandamist ja h\u00fcpoteekide taskukohaseks muutmist? Ja mis on selle m\u00f5te? Anda Kremli propagandale p\u00f5hjust karjuda sotsiaalsest katastroofist Eestis? Ma ei anna neile seda. Koolide \u00fcleminek eesti \u00f5ppekeelele\u00a0v\u00f5ib mind ilma t\u00f6\u00f6ta j\u00e4tta. Ja mis siis? Kas ma peaksin protestima haridusreformi vastu? See t\u00e4hendaks tuua rahvuslikud huvid ohvriks isiklike huvide nimel. Ei, ma ei l\u00e4he protestima, vaid l\u00e4hen otsima t\u00f6\u00f6d aednikuna. See ei t\u00e4henda paratamatusega leppimist. See t\u00e4hendab, et kriisiolukorras tuleb \u00fcles n\u00e4idata tervet m\u00f5istust ja mitte esitada k\u00fcsimust\u00a0\u00abMida saab riik minu heaks teha?\u00bb, vaid k\u00fcsida: \u00abMida mina saan teha riigi heaks?\u00bb Tuleme l\u00e4bi kriisidest ja katastroofidest ning siis teeme selgeks, kes ja kui palju kellele v\u00f5lgu on.\nAga sellesse, et me nendest l\u00e4bi tuleme, ma usun.\nT\u00f5lkinud Ago Raudsepp"}
{"text":"Kas isiklik suhe v\u00f5is m\u00f5jutada Lehtme otsuseid? \u00abMa ei kommenteeri seda.\u00bbMT\u00dc Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme (Eesti 200) r\u00e4\u00e4kis intervjuus Postimehele l\u00e4hemalt, kuhu tema arusaamist m\u00f6\u00f6da Eesti inimeste annetused Ukrainas t\u00e4psemalt j\u00f5udsid.Ilma kahtlase \u00e4ri\u00fchinguta ei saanuks tema kinnitusel Ukrainas arveid esitada.\nKas te saate ette lugeda need p\u00f5hjused, miks \u00fchel hetkel tuli MT\u00dc All For Victory k\u00f5rvale m\u00e4ngu IC Construction?\nSlava Ukraini on alati olnud selline MT\u00dc, kes muutub vastavalt s\u00f5ja vajadustele, ja meie k\u00f5ige suurem pluss on olnud, et suudame tegutseda \u00e4\u00e4rmiselt kiiresti. V\u00f5tsime endale selle riski, et tegutseme ka Ukrainas kohapeal. Valisime IC Constructioni enda partneriks, sest nemad suutsid pakkuda meile vajalikke teenuseid ja tegelikult aidata meid ka ostuprotsessiga. Kui s\u00f5ja ajal tulevad tellimused, on meil v\u00f5imalus osta vajalikke asju ka kohalikult turult, toetada Ukraina majandust. See algas meil gerilja-kiirabide ehitusega, kui ma ei eksi.\nOlete intervjuudes \u00f6elnud, et IC Constructioni on vaja selleks, et keegi esitaks arveid ja tooks autosid \u00fcle piiri. Samas olite autosid ka enne \u00fcle piiri toonud ja teil oli juba Ukraina partner olemas, seesama MT\u00dc All For Victory. Miks l\u00e4ks autode toomine j\u00e4rsku IC Constructioni k\u00e4tte?\nMT\u00dcd ei saa arveid esitada. Meil on olnud Slava Ukrainiga korduvalt selliseid juhtumeid, kus ettev\u00f5tted soovivad meile annetada ja saadavad meili, et palun esitage selle eest arve. MT\u00dc-l ei ole sellist v\u00f5imalust, meil on augustist olemas e-kiri, kus Ukraina pool \u00fctleb, et neil ei ole v\u00f5imalik arvet esitada, sest Ukraina seadused ei luba seda teha. Seal on v\u00f5imalus k\u00fcsida finantsabi ja annetusi.\nOlete \u00f6elnud, et ei teadnud, et Hennadi Vaskiv on ka IC Constructioniga seotud. Kuidas on v\u00f5imalik, et te kannate \u00fchele Ukraina firmale 1,5 miljonit eurot ega tea, kes seal omanike ringis on?\nMa saan aru, et omanike vahetus IC Constructionis toimus detsembri teises pooles. Olen lugenud EPLi artiklit selle kohta, aga olen ka enne \u00f6elnud, et ei olnud omanikuvahetusest teadlik ja sellest kasumist lugesin ma t\u00f5esti Eesti ajakirjanduse vahendusel. Tegelikult on IC Construction esitanud meile 25 arvet ja nende 25 arve eest oleme saanud osa talvevormidest, nad on osutanud meile teenuseid, nad on \u00fcmber ehitanud gerilja-kiirabisid, teinud autodele remonti, siis on seal veel akulaadimisjaamad, generaatorid ja sellised asjad. See ei ole niimoodi, et 1,5 miljonit kanti \u00fche kandena \u2013 see on jaotunud 25 arve peale.\nIC Constructionil endal ei ole autoremondit\u00f6\u00f6koda ega \u00f5mblusvabrikut, ta on vahendusfirma. Kas teie teate, kes olid need p\u00e4risfirmad, kes tegid autosid ja \u00f5mblesid talvevorme?\nNeid dokumente ma ei ole n\u00e4inud.\nSee on natuke imelik: te olete kriitiline oma mikromanageerimise ja detailidesse mineku suhtes, samas valite partneri, teadmata, kust ta t\u00f6\u00f6d tellib.\nNo mikromanageerimine k\u00e4ib eelmise kevade kohta. Olen seda varemgi \u00f6elnud, et olen kindlasti teinud juhtimisvigu, mis on v\u00f5ib-olla tekitanud pingeid. Aga ma ei karda seda ka tunnistada.\nKujutame h\u00fcpoteetiliselt ette, et te teete Ukrainasse osa\u00fchingu ja j\u00e4rsku keegi avastab, et Slava Ukraini l\u00e4heb teie osa\u00fchingusse. Nende Ukraina partnerite kohta on sama k\u00fcsimus. Neid esitletakse vabatahtlike organisatsioonidena ja siis nii Lvivis kui Dnipros selgub, et tegelikult on needsamad vabatahtlikud abistajad \u00ababistanud\u00bb mingi raha oma firmadesse.\nSee pole abistamine. Meil on iga arve taga leping. Me pole kuidagi peitnud, kellega me koost\u00f6\u00f6d teeme.\nAga ikkagi: kuidas on nii, et IC Constructionile l\u00e4ksid v\u00e4ga suured rahasummad ja te ei tea, kuhu raha sealt edasi l\u00e4ks ehk kes olid tegelikult need Ukraina ettev\u00f5tted, kes p\u00e4riselt asju tegid?\nK\u00f5ige olulisem oli meie jaoks hind ja et t\u00f6\u00f6 \u00e4ra tehtaks, et saaksime need abivajajatele anda. Me t\u00f6\u00f6tasime ja t\u00f6\u00f6tame endiselt s\u00f5jaolukorras. Esimesed pool aastat olid v\u00e4ga-v\u00e4ga rasked, magamata \u00f6\u00f6d. Ukrainas on v\u00e4ga oluline, et saaksid kedagi usaldada. Siin on toodud ka sisse etteheide, et on olnud \u00fcks kontor \u2013 see ongi meie staap. Mina v\u00f5isin seda t\u00e4pselt samamoodi kasutada, kui olid meie s\u00f5jav\u00e4elased, kel oli v\u00f5imalus oma abile j\u00e4rele tulla. Sa pead kedagi usaldama, sa tead, et need inimesed\u2026 Elus v\u00f5ib juhtuda ka nii, et teed ettemaksed \u00e4ra ja sa ei saa midagi tagasi. Meil oli v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rne suhe selles osas ja koost\u00f6\u00f6 toimis.\nElus v\u00f5ib juhtuda ka nii, et teed ettemaksed \u00e4ra ja sa ei saa midagi tagasi. Meil oli v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rne suhe selles osas ja koost\u00f6\u00f6 toimis.\nEelmise aasta mais-juunis avastati (meie allikate s\u00f5nul \u2013 toim) Lvivi ja Dnipro ladudes, et paar kuud varem Eestist teele saadetud meditsiinitarvikud olid endiselt laos, ei olnud sealt edasi l\u00e4inud. Kas see polnud teile piisav h\u00e4iresignaal?\nSee on k\u00fcll v\u00e4ga huvitav v\u00e4ide. Me andsime All for Victoryle kui heategevusfondile s\u00f5ja alguses mingid asjad, mida nemad ka koguvad. Ma pean k\u00fcsima t\u00e4psustust.\nMeile on nii inimesed Eestist, kes on Slava Ukrainiga seotud, kui ka Ukrainast r\u00e4\u00e4kinud, et teil oli v\u00f5i on endiselt Hennadi Vaskiviga armusuhe.\nSee v\u00e4ide ei vasta t\u00f5ele, ait\u00e4h.\nMeie eesm\u00e4rk pole seda asja kollaseks teha. K\u00fcsimuse m\u00f5te on: kas isiklik suhe v\u00f5is hakata m\u00f5jutama professionaalseid otsuseid?\nMa arvan, et mul on\u2026 Kuidas ma \u00fctlen viisakalt. Ma tean, et te olete k\u00fcsinud neid k\u00fcsimusi mu endistelt ja praegustelt kolleegidelt. Ma ei kommenteeri seda. Ma teadsin, et ilmselt tuleb mingi kollane laine. Aga seda ma ei kommenteeri, nagu ma ei kommenteeri, mis on mu abikaasa nimi.\nKui lasite teha Hennadi Vaskivile taustakontrolli, siis paratamatult vaatasime ka teie minevikku. Aastataguses Postimehe intervjuus oli juttu ka sellest, millega varem tegelesite. \u00dcks t\u00f6\u00f6koht oli Miltoni konsultant. Meie teada t\u00f6\u00f6tasite samal ajal ja enne seda ka Miltoni juhi Annika Arrase abilisena. Miks teil Arrasega t\u00f6\u00f6suhe katkes?\nMa pean Arrasest v\u00e4ga-v\u00e4ga lugu.\nTeid ei lastud lahti, vaid otsustasite ise lahkuda?\nMinu arvates me ikka lahkusime kokkuleppel.\nMeil on info, et see t\u00f6\u00f6suhe l\u00f5ppes v\u00e4ga j\u00e4rsult ja negatiivselt ning p\u00f5hjus oli see, et teid tabati meie allikate v\u00e4itel valetamiselt, pettuselt ja v\u00f5ltsimiselt.\nNo need v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele. Aga eks ma pean maksuameti lehelt t\u00f6\u00f6tamise registrist vaatama, kuidas see t\u00f6\u00f6suhe l\u00f5ppes."}
{"text":"Tsitaat\u201eUsaldus hakkab tekkima sellest, et \u00fchiskond ja partnerid n\u00e4evad, et Ukraina saab aru, et korruptsioon on s\u00fcsteemis olemas, ei salga ega vaiki maha ja on n\u00e4ha ka v\u00f5itlust ja tulemusi.\"MT\u00dc Herojam Slava asutaja Jaanika Merilo m\u00e4rgib, et ehkki korruptsioonijuhtumite esilekerkimine meeldib ka Kremlile, on \u00f5ige l\u00e4henemine k\u00f5ik avalikuks teha. EPL"}
{"text":"Riigikogu erikomisjonid said paikaRiigikogu moodustas neljap\u00e4eval uues koosseisus kolm erikomisjoni: julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni, korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni. Julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimeheks sai J\u00fcrgen Ligi (RE, pildil), korruptsioonivastase erikomisjoni esimeheks Mart Helme (EKRE) ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimeheks Urmas Reinsalu (Isamaa). K\u00f5ik erikomisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni v\u00f5rdse esindatuse p\u00f5him\u00f5ttel. Komisjonide volitused kestavad riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni. PM"}
{"text":"Rahvuslik maksuh\u00fcsteeriaKolumnist Andrei Kuzit\u0161kin toetab t\u00e4ielikult koalitsioonilepet ega m\u00f5ista nende poliitikute oigeid, kes kunagi aitasid kaasa inflatsiooni kasvule.Vastavalt riigikogu valimiste tulemusele s\u00f5lmitud uus v\u00f5imuliidu kokkulepe m\u00f5jus plahvatava pommina. \u00d5igemini mitte pommi, vaid pisargaasigranaadina: \u00fcheksa Eestis elatud aasta jooksul pole ma veel pidanud n\u00e4gema ja kuulma nii palju pisaraid ja halamist. Hulganisti poliitikuid, ajakirjanikke, \u00fchiskonnategelasi ja tavalisi valijaid valab pisaraid Eesti saatuse p\u00e4rast ja moodustab aktiivselt matusetoimkonda. Reformierakonna juhti Kaja Kallast s\u00fc\u00fcdistatakse k\u00f5igis surmapattudes, kolme erakonna liitu nimetatakse \u00abvaletajate koalitsiooniks\u00bb ning Eestile ennustatakse lugematuid h\u00e4dasid ja peatset hukku.Tahan kohe \u00f6elda: toetan koalitsioonilepet t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral, pean seda vajalikuks, \u00f5igeaegseks ja v\u00e4ltimatuks sammuks, et v\u00f5imaliku majanduslanguse tagaj\u00e4rgi leevendada. Oma m\u00e4rtsikuises artiklis \u00abViis v\u00e4ljakutset Kaja Kallasele. Kas Eestit ootab ees liberaalne diktatuur?\u00bb kirjutasin t\u00e4iesti veendunult, et eelarve t\u00e4itmiseks on maksude t\u00f5stmine v\u00e4ltimatu; et Kaja Kallase valitsus peab langetama ebapopulaarseid majanduslikke otsuseid; et eelarvet aitab t\u00e4ita riigiettev\u00f5tete erastamine; et kaitsekulutused peavad olema v\u00e4hemalt kolm protsenti SKTst; et Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine eeldab Venemaa ja Valgevene kodanike valimis\u00f5iguse piiramist. K\u00f5ik need ettepanekud on koalitsioonilepingus sees, seega ei tulnud need mulle \u00fcllatusena. Muidugi ei osanud ma ennustada, et tulumaks v\u00f5iks kahe protsendi v\u00f5rra t\u00f5usta, aga on hea, et see ei kahekordistu ega muutu selliseks nagu n\u00e4iteks Taanis.Avalikkuse terav reaktsioon nendele uuendustele n\u00e4itas aga taas liberaalide suutmatust valijatega t\u00f5husalt suhelda. Selline on lihtsalt liberaalide olemus: nad arvavad inimestest paremini, kui nood tegelikult on, pidades tavalisi inimesi, kellest \u00fchiskond 80 protsendi ulatuses koosneb, oma kompetentseteks m\u00f5ttekaaslasteks. Samal ajal peaks k\u00f5igi reformijate prioriteet olema valgustusmissioon. Reformide m\u00f5tet ja kasulikkust tuleb igal sammul selgitada ja lahti seletada. Vastasel juhul on reformid m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Ma tean, millest r\u00e4\u00e4gin, sest Venemaal kukkusid Jegor Gaidari liberaalsed reformid l\u00e4bi just massilise \u00fchiskondliku toetuse puudumise t\u00f5ttu. Ja Putini re\u017eiim on \u00fcks selle eba\u00f5nnestumise kahetsusv\u00e4\u00e4rseid tagaj\u00e4rgi.Seejuures v\u00f5ib selgitav skeem olla v\u00e4ga lihtne. Kujutage ette, et teil on pagari\u00e4ri ja teie tulud on 60 000 eurot aastas. On selge, et te ei tohiks sellest rohkem kulutada. Aga \u00e4kki sajab teie pagari\u00e4ri katus l\u00e4bi. Peate 10 000 v\u00f5rra kulusid suurendama. Kust te selle raha v\u00f5tate? V\u00f5imalusi on mitu: k\u00e4rpida kulutusi, taotleda pangalaenu v\u00f5i t\u00f5sta pirukate hinda. Kuid praegu on pangalaenud ebam\u00f5istlikult kallid. Varem v\u00f5i hiljem peate pangale tagastama kaks-kolm korda suurema summa ja teie surma korral j\u00e4\u00e4b v\u00f5lg p\u00e4rijatele. See t\u00e4hendab, et tuleb k\u00e4rpida kulusid, n\u00e4iteks loobuda kalli auto ostmisest ja v\u00e4hendada paari euro v\u00f5rra laste taskuraha. Ja muidugi saab pirukate hinda t\u00f5sta. Aga kui need l\u00e4hevad liiga kalliks, siis hakkate te kliente kaotama.Just see Eestis toimubki: kulud kasvavad, laenu ei saa v\u00f5tta - tuleb k\u00e4rpida kulutusi ja t\u00f5sta makse. Muidugi v\u00f5ib pikalt vaielda, milliseid makse t\u00f5sta ja milliseid kulusid k\u00e4rpida. Aga see ongi koalitsioonilepingu teema. Kas Kaja Kallas oleks saanud valimiskampaania ajal lubada maksut\u00f5usu? Muidugi mitte. Sest see ei olnud reformierakondlaste \u00fclesanne. Aga Reformierakonna programmis oli \u00fcsna selgelt \u00f6eldud, et riiklikke kulutusi k\u00e4rbitakse. Ja p\u00e4rast valimisi sai selgeks, et lastelt tuleks kas taskuraha \u00fcldse \u00e4ra v\u00f5tta v\u00f5i siis pirukate hinda veidi t\u00f5sta ja taskuraha v\u00e4hendada. Valiti kombineeritud variant. Pealegi on paljud eksperdid juba v\u00e4lja arvutanud, et kaks protsenti tulumaksu t\u00f5usu koos maksusoodustuse piiri 700 euro peale t\u00f5stmisega ei m\u00f5juta kuni 8000-eurost netokuupalka \u00fcldse. Aga see ei peatanud h\u00fcsteeriat, millesse langes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa Eesti \u00fchiskonnast. K\u00f5ige rohkem h\u00e4mmastas mind see, et valitsuses osalevate erakondade toetajad on samuti vihased ja karjuvad meedias ja sotsiaalv\u00f5rgustikes: \u00abH\u00e4bi!\u00bb Miks nii? Aga sellep\u00e4rast, et Eestis v\u00f5itis individualism solidaarsuse ja ohutunne on n\u00fcristunud.Kaldun sotsiaaltoetuste saajate, autoomanike ja maksumaksjate massih\u00fcsteeriat seletama sellega, et Eesti inimesed ei saa p\u00e4ris h\u00e4sti aru ohtudest, mis meie riiki ja seega meid k\u00f5iki \u00e4hvardavad. Ukrainas toimuva s\u00f5jalise konflikti tajumise teravus on aja jooksul v\u00e4henenud. Kuid s\u00f5da pole kuhugi kadunud. Ja kui Ukraina ei suuda 2023. aastal Venemaa \u00fcle v\u00f5itu saavutada, tabab maailma paratamatult \u00fclemaailmne majanduslangus. USA finantss\u00fcsteem on niigi t\u00f5sise surve all. Energiahinnad on endiselt k\u00f5rged ja v\u00e4ga k\u00f5ikuvad.Seet\u00f5ttu kirub lasterikka pere isa t\u00e4na, et tema lastetoetust on saja euro v\u00f5rra v\u00e4hendatud, aga kui homme peaks puhkema s\u00f5da, siis poleks tal \u00fcldse lapsi millegagi toita. Eurod muutuksid kommipaberiteks ja leivat\u00fckist saaks k\u00f5va valuuta. Autoomanikud hakkaksid p\u00e4evade kaupa tanklates sabas seisma (n\u00e4gin seda 1990. aastal Thbilisis) ja seej\u00e4rel muutuksid t\u00fchjade teede servas seisvad kallid ja odavad autod lihtsalt r\u00e4mpsuks. \u00dctlete, et Kuzit\u0161kinil on peaga midagi lahti, et ta siin apokal\u00fcpsisega hirmutab? Aga Ukrainas s\u00f5itsid Harkivi elanikud 2022. aasta 23. veebruari \u00f5htul metrooga t\u00f6\u00f6lt koju ja neile ei tulnud p\u00e4hegi m\u00f5elda s\u00f5jast kui reaalsusest. Kuid j\u00e4rgmisel hommikul oli metroo muutunud pommivarjendiks. Globaalses maailmas k\u00e4ivad globaalsed muutused kiiresti.Muidugi ei p\u00e4\u00e4sta maksude t\u00f5stmine Eestit s\u00f5jast, kuid k\u00f5ikide Euroopa riikide kaitsev\u00f5ime tugevdamine v\u00f5ib oluliselt v\u00e4hendada s\u00f5jalise konflikti riski. See t\u00e4hendab, et me ei vaja mitte h\u00fcsteeriat, vaid kollektiivset vastutust ja solidaarsust meile vastu vaatavate ilmsete ohtude ees.Isiklikud probleemid ei tohiks takistada adekvaatset maailma tajumist. Seda pole v\u00f5imalik selgitada neile, kes on kindlad, et Toompeal m\u00f5tleb valitsus iga p\u00e4ev ainult sellele, kuidas inimesi r\u00f6\u00f6vida ja nende elu veelgi raskemaks teha.Aga mind h\u00e4mmastab, kui kuulen valju oigamist ja karjeid nende poliitikute suust, kes on otseselt seotud Eesti k\u00f5rge inflatsiooniga. Esiteks h\u00e4vitasid nad teise pensionisamba ja andsid inflatsioonirattale hoogu juurde, samal ajal tulevasi pension\u00e4re vaesemaks muutes. Siis jagati maakondadele raha \u00abtasuta\u00bb \u00fchistranspordi jaoks (panin s\u00f5na \u00abtasuta\u00bb jutum\u00e4rkidesse, sest algatuse hind on tegelikult v\u00e4ga k\u00f5rge). Ja n\u00fc\u00fcd valatakse pisaraid, kui valitsus p\u00fc\u00fcab inflatsiooniga v\u00f5idelda.Ja kuigi veel ei ole vastu v\u00f5etud \u00fchtegi seadust, ei ole t\u00f5stetud \u00fchtegi maksu, pole v\u00e4hendatud \u00fchtegi toetust, on kisa selline, nagu oleks katastroof juba k\u00e4es. Inimene peab ise oma saatuse eest vastutama, kuid seejuures mitte \u00e4ra unustama oma vastutust riigi ees.N\u00e4iteks mina v\u00f5in p\u00e4rast k\u00f5iki valitsuse kavandatud reforme leida ennast v\u00e4gagi haavatavast olukorrast. Minu netopalk on alla 1500 euro. Elan kahetoalises \u00fc\u00fcrikorteris, mille \u00fclalpidamiseks kulub pool palgast. Oma sissetulekute ja praeguste Tallinna kinnisvarahindade juures ei ole mul lootustki saada oma kodu omanikuks. Ja mis siis? Kas ma peaksin minema protestima ja n\u00f5udma elamispinna hinna alandamist ja h\u00fcpoteekide taskukohaseks muutmist? Ja mis on selle m\u00f5te? Anda Kremli propagandale p\u00f5hjust karjuda sotsiaalsest katastroofist Eestis? Ma ei anna neile seda. Koolide \u00fcleminek eesti \u00f5ppekeelele v\u00f5ib mind ilma t\u00f6\u00f6ta j\u00e4tta. Ja mis siis? Kas ma peaksin protestima haridusreformi vastu? See t\u00e4hendaks tuua rahvuslikud huvid ohvriks isiklike huvide nimel. Ei, ma ei l\u00e4he protestima, vaid l\u00e4hen otsima t\u00f6\u00f6d aednikuna. See ei t\u00e4henda paratamatusega leppimist. See t\u00e4hendab, et kriisiolukorras tuleb \u00fcles n\u00e4idata tervet m\u00f5istust ja mitte esitada k\u00fcsimust \u00abMida saab riik minu heaks teha?\u00bb, vaid k\u00fcsida: \u00abMida mina saan teha riigi heaks?\u00bb Tuleme l\u00e4bi kriisidest ja katastroofidest ning siis teeme selgeks, kes ja kui palju kellele v\u00f5lgu on.Aga sellesse, et me nendest l\u00e4bi tuleme, ma usun.2 M\u00d5TET Mind h\u00e4mmastab, kui kuulen valju oigamist ja karjeid nende poliitikute suust, kes on otseselt seotud Eesti k\u00f5rge inflatsiooniga.Kuigi veel ei ole vastu v\u00f5etud \u00fchtegi seadust, ei ole t\u00f5stetud \u00fchtegi maksu, pole v\u00e4hendatud \u00fchtegi toetust, on kisa selline, nagu oleks katastroof juba k\u00e4es.T\u00f5lkinud Ago RaudseppAndrei Kuzit\u0161kin"}
{"text":"Tark rahvas saab endale lubada tervist, v\u00f5rdsust ja rikkustTulemuste m\u00f5\u00f5tmine on t\u00e4htis, sest see annab meile v\u00f5imaluse v\u00f5rrelda end teistega ja vajadusel otsida teid uueks arenguks. Hariduses on \u00f5pilaste arengu ulatuslikuks m\u00f5\u00f5tmiseks PISA test (Programme for International Student Assessment): selle abil m\u00f5\u00f5detakse 15-aastaste \u00f5pilaste teadmisi ja oskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kusjuures erilise t\u00e4helepanu all on \u00f5pilaste v\u00f5imekus rakendada oma teadmisi ja oskusi elulistes situatsioonides.Viimased PISA tulemused on avaldatud 2018. aasta m\u00f5\u00f5tmisest, kui osales 79 riiki kokku 600 000 \u00f5pilasega. Eesti \u00f5pilased lahendasid PISA teste k\u00f5ige paremini Euroopas! Meie \u00f5pilastel on parimad teadmised ja oskused lugemises, matemaatikas ja loodusainetes.Selline ainulaadne tulemus on saavutatud t\u00e4nu \u00f5pilaste p\u00fc\u00fcdlikkusele, \u00f5petajate kompetentsusele ja hariduse \u00fcldisele v\u00e4\u00e4rtustamisele rahva seas. Meil \u00f5pivad ka madalama sotsiaalmajandusliku taustaga \u00f5pilased h\u00e4sti. Meie \u00f5pilased usuvad, et nad saavad ise oma teadmisi ning intelligentsust arendada ja niimoodi kindlustada endale paremat tulevikku. Palju on kirjutatud sellest, mis m\u00f5jutab PISA testi tulemusi ja kus on vajakaj\u00e4\u00e4misi. V\u00e4hem on aga uuritud, mida PISAga m\u00f5\u00f5detud haridus annab rahvale.Intelligentsus kattub PISA tulemustegaHaridus on tihedalt seotud \u00f5pilaste vaimsete v\u00f5imete ehk intelligentsusega. Intelligentsust m\u00f5\u00f5detakse vastavate testidega ja nende tulemuste p\u00f5hjal on v\u00f5imalik v\u00e4lja arvutada rahvusliku intelligentsuse n\u00e4itaja iga riigi kohta. Rahvusliku intelligentsuse ja PISA testi tulemuste vaheline korrelatsioon on umbes 0,9. Nii k\u00f5rge n\u00e4it t\u00e4hendab, et riikide v\u00f5rdlemisel PISA testi ja rahvusliku intelligentsuse j\u00e4rgi saame paljuski kattuva tulemuse.\u00d5ppimine arendab intelligentsust: uuringud n\u00e4itavad, et iga aasta kooliharidust lisab sellele 3 IQ (intelligence quotient) punkti. Nii palju t\u00f5useb kooli\u00f5pilaste intelligentsus v\u00f5rreldes eakaaslastega, kes aasta otsa koolis ei k\u00e4i ega \u00f5pi. See on suur t\u00f5us. Teoreetiliselt lisavad k\u00fcmme kooliaastat intelligentsusele 30 punkti.Hariduse m\u00f5just vaimsete v\u00f5imete arengule r\u00e4\u00e4givad ka peaaju-uuringud. \u00d5ppides loob inimene uusi n\u00e4rviseoseid ja tugevdab varem looduid, mis suurendab aju vastavat piirkonda. Muusikud on tavalisest suurem kuulmiskeskus. Suurlinna taksojuhtidel on teistest inimestest suurem hipokampus. Kirjatarkust omandanud inimeste aju erineb kirjaoskamatute omast.Hariduselu on aastak\u00fcmnete jooksul j\u00f5udsalt arenenud. Seega v\u00f5iks arvata, et ka inimeste vaimsed v\u00f5imed on n\u00fc\u00fcd enam arenenud kui sajand tagasi ja t\u00f5epoolest, nii see on. On leitud, et rahva intelligentsus on t\u00f5usnud keskmiselt 2,8 IQ punkti iga k\u00fcmne aastaga. Seda t\u00f5usu nimetatakse Flynni efektiks. Seejuures on intelligentsuse juurdekasv riigis olnud koosk\u00f5las hariduse arengu kiirusega vastaval maal.Inimeste heaolu v\u00f5i selle v\u00e4hesust riigis iseloomustavad mitmed karakteristikud, mis reeglina seostuvad PISA testi tulemustega. V\u00f5tame m\u00f5ned n\u00e4ited. Inimeste sissetulekute ebav\u00f5rdsust n\u00e4itav Gini indeks korreleerub m\u00f5\u00f5dukalt PISA tulemustega. Parema haridusega riikides on Gini indeks madalam - inimeste sissetulekud on v\u00f5rdsemad teiste riikidega v\u00f5rreldes. V\u00f5ib arvata, et inimeste tunnetatud v\u00f5rdsus toetab enesehinnangut ja ka tootmist.Eelnevale l\u00e4hedase tulemuse on andnud korruptsiooni indeks. K\u00f5rgema PISA tasemega riikides on korruptsiooni v\u00e4hem ehk haritum rahvas kaldub korruptsioonile harvem. See soodustab \u00f5iglast majandamist ja nii ka meie heaolu. Hariduse kaugeleulatuvast efektist r\u00e4\u00e4gib veel see, et heade PISA tulemustega riikides on rohkem poliitilisi vabadusi. \u00d5iglane ja haritud rahvas v\u00f5ib seda lubada.Haridus m\u00e4\u00e4rab majanduseduV\u00e4ga oluline on hariduse seos rahva tervisega, mida suurtes uuringutes hinnatakse oodatava elueaga. \u00dches uuringus selgitas PISA test riikide elanike eluea erinevustest 50 protsenti. Haritumad inimesed teavad paremini, kuidas tervist hoida, ja suudavad neid soovitusi j\u00e4rgida. Rahva eluj\u00e4rje \u00fcheks oluliseks koondn\u00e4itajaks on riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta. Arvutused n\u00e4itavad, et k\u00f5rgemate PISA tulemustega riikides on ka SKT suurem.Samas on ilmne vastupidine efekt: riigi k\u00f5rgem majandusareng v\u00f5imaldab anda lastele paremat haridust. T\u00f5epoolest, riigi kulutused haridusele selgitavad v\u00e4hemalt 10 protsenti riikide haridustaseme erinevusest. See on suhteliselt v\u00e4ike efekt, kuid siiski statistiliselt oluline. Rahva haridus s\u00f5ltub palju muudest teguritest peale finantside. Hariduse ja majanduse vastasm\u00f5jus on juhtroll haridusel.Kui haridusel on nii suur m\u00f5ju rahva eluj\u00e4rje paljudele aspektidele ja Eesti on parim PISA riik Euroopas, miks siis ei kehti sama Eesti majandusarengus? P\u00f5hjus on selles, et vaadeldud uuringutes on rahva haridustase ja rahva areng m\u00f5\u00f5detud k\u00fcll sama riigi elanikel, kuid siiski erinevatel inimestel. Haridusuuringus olid 15-aastased \u00f5pilased, aga majanduse arengutaseme on m\u00e4\u00e4ranud t\u00e4nap\u00e4eva t\u00e4iskasvanud t\u00f6\u00f6tajad. T\u00e4nased \u00f5pilased loovad heaolu 25 aasta p\u00e4rast. Hea haridus annab tugeva vundamendi elu arenguks tulevikus.PISA on kompleksne hariduse taseme n\u00e4itaja, aga koolilt ootame lisaks teadmistele ja oskustele veel \u00f5pilaste head tervist, koost\u00f6\u00f6v\u00f5imet jm, mida PISA otseselt ei m\u00f5\u00f5da. Nendele olulistele arenguaspektidele v\u00f5iks ka m\u00f5elda, sest m\u00f5\u00f5tmine mitte ainult ei anna teadmisi, vaid ka stimuleerib m\u00f5\u00f5detud aspektide teadlikumat arendamist.Uuringutes n\u00e4eme PISA k\u00f5rgemate tulemuste positiivset m\u00f5ju inimeste heaolu paljudele aspektidele. On aga \u00fcks seos, millele seni on v\u00e4he t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud. Nimelt k\u00f5rgemate testitulemustega riikides on \u00f5pilaste motivatsioon \u00f5ppida madalam kui tagasihoidlike tulemustega maades. \u00d5pimotivatsioon kirjeldab kuni 50 protsenti PISA tulemustest. Arenenud riikides on \u00f5pitulemused k\u00f5rged, kuid \u00f5pilased ei tunneta kuigi h\u00e4sti vajadust \u00f5ppida. V\u00f5imalik, et nad on v\u00e4sinud v\u00f5i siis pole \u00fchiskond kuigi huvitatud haridusest.PISA tippriigid Euroopas vahetuvad. M\u00f5ned tipus olnud riigid ei suuda enam paremaid tulemusi saavutada v\u00f5i nende tulemused koguni langevad. See on analoogne intelligentsusega: m\u00f5nes riigis rahvuslik intelligentsus enam ei t\u00f5use, vaid langeb, ehk esineb nn Flynni p\u00f6\u00f6rdefekt.Tekib k\u00fcsimus, kas ka hariduses v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida Flynni p\u00f6\u00f6rdefektist. Kui jah, siis millest v\u00f5ib see olla tingitud ja kas see v\u00f5iks selgitada \u00f5pilaste vaimsete v\u00f5imete langustendentsi m\u00f5nes riigis? Kas heaolu\u00fchiskonna elustiil kandub ka koolidesse?Flynni efekt\u2022 Intelligentsuse, nagu ka k\u00f5igi muude tunnuste p\u00e4ritavuskoefitsiendid ei ole universaalsed, vaid iseloomustavad konkreetseid populatsioone tolles ajas, mil tunnuseid m\u00f5\u00f5deti. Nii n\u00e4iteks on korduvalt leitud, et mida j\u00f5ukam ja egalitaarsem on \u00fchiskond, seda tugevamini avalduvad inimestevahelised geneetilised erinevused mis tahes k\u00e4itumuslikes tunnustes, sh vaimses v\u00f5imekuses. M\u00f5ne meelest on see muretsemise koht. Vastuolu peitub aga selles, et nutikuse geneetilise komponendi osat\u00e4htsust on v\u00f5imalik v\u00e4hendada vaid \u00fchiskondlikku ebav\u00f5rdsust suurendades.\u2022 Nii ongi korduvalt leitud, et inimeste keskmine IQ peaks v\u00e4henema kiirusega 0,14-0,36 punkti k\u00fcmnendis ehk 0,3-1,4 punkti p\u00f5lvkonna kohta (riigisiseselt s\u00e4titakse IQ skaala tavaliselt nii, et keskmine on 100 punkti). Ometi pole midagi sellist juhtunud, vastupidi, 20. sajandi jooksul t\u00f5usid IQ skoorid kiirusega kolm punkti k\u00fcmnendis.\u2022 N\u00e4htust nimetatakse Uus-Meremaa ps\u00fchholoogi James Flynni j\u00e4rgi Flynni efektiks. Flynni efektile ei ole leitud \u00fchtset, lihtsat ja \u00fcldaktsepteeritavat seletust - n\u00e4htuse p\u00f5hjused ongi arvatavasti mitmekesised. Flynn ise arvab, et t\u00e4nap\u00e4eval kasutab \u00fcha rohkem inimesi teaduslikku m\u00f5tlemist, mis aitab kaasa seda t\u00fc\u00fcpi \u00fclesannete lahendamisele, mida v\u00f5ib kohata intelligentsustestides.ALLIKAS: PEETER H\u00d5RAK, \u00abKIIRE ELU SAAB L\u00c4BI TERAVA TAIBUTA\u00bb, SIRP, 21.10.2016\"K\u00f5rgema PISA tasemega riikides on korruptsiooni v\u00e4hem ehk haritum rahvas kaldub korruptsioonile harvem.\"Pildil olevad Tartu \u00f5pilased olid \u00fched neist, kes sooritasid PISA testi ning aitasid Eestil saavutada hea tulemuse.JAAN MIKK, Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor"}
{"text":"Kas isiklik suhe v\u00f5is m\u00f5jutada Lehtme otsuseid? \u00abMa ei kommenteeri seda.\u00bbMT\u00dc Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme (Eesti 200) r\u00e4\u00e4kis intervjuus Postimehele l\u00e4hemalt, kuhu tema arusaamist m\u00f6\u00f6da Eesti inimeste annetused Ukrainas t\u00e4psemalt j\u00f5udsid.Ilma kahtlase \u00e4ri\u00fchinguta ei saanuks tema kinnitusel Ukrainas arveid esitada.Kas te saate ette lugeda need p\u00f5hjused, miks \u00fchel hetkel tuli MT\u00dc All For Victory k\u00f5rvale m\u00e4ngu IC Construction?Slava Ukraini on alati olnud selline MT\u00dc, kes muutub vastavalt s\u00f5ja vajadustele, ja meie k\u00f5ige suurem pluss on olnud, et suudame tegutseda \u00e4\u00e4rmiselt kiiresti. V\u00f5tsime endale selle riski, et tegutseme ka Ukrainas kohapeal. Valisime IC Constructioni enda partneriks, sest nemad suutsid pakkuda meile vajalikke teenuseid ja tegelikult aidata meid ka ostuprotsessiga. Kui s\u00f5ja ajal tulevad tellimused, on meil v\u00f5imalus osta vajalikke asju ka kohalikult turult, toetada Ukraina majandust. See algas meil gerilja-kiirabide ehitusega, kui ma ei eksi.Olete intervjuudes \u00f6elnud, et IC Constructioni on vaja selleks, et keegi esitaks arveid ja tooks autosid \u00fcle piiri. Samas olite autosid ka enne \u00fcle piiri toonud ja teil oli juba Ukraina partner olemas, seesama MT\u00dc All For Victory. Miks l\u00e4ks autode toomine j\u00e4rsku IC Constructioni k\u00e4tte?MT\u00dcd ei saa arveid esitada. Meil on olnud Slava Ukrainiga korduvalt selliseid juhtumeid, kus ettev\u00f5tted soovivad meile annetada ja saadavad meili, et palun esitage selle eest arve. MT\u00dc-l ei ole sellist v\u00f5imalust, meil on augustist olemas e-kiri, kus Ukraina pool \u00fctleb, et neil ei ole v\u00f5imalik arvet esitada, sest Ukraina seadused ei luba seda teha. Seal on v\u00f5imalus k\u00fcsida finantsabi ja annetusi.Olete \u00f6elnud, et ei teadnud, et Hennadi Vaskiv on ka IC Constructioniga seotud. Kuidas on v\u00f5imalik, et te kannate \u00fchele Ukraina firmale 1,5 miljonit eurot ega tea, kes seal omanike ringis on?Ma saan aru, et omanike vahetus IC Constructionis toimus detsembri teises pooles. Olen lugenud EPLi artiklit selle kohta, aga olen ka enne \u00f6elnud, et ei olnud omanikuvahetusest teadlik ja sellest kasumist lugesin ma t\u00f5esti Eesti ajakirjanduse vahendusel. Tegelikult on IC Construction esitanud meile 25 arvet ja nende 25 arve eest oleme saanudosa talvevormidest, nad on osutanud meile teenuseid, nad on \u00fcmber ehitanud gerilja-kiirabisid, teinud autodele remonti, siis on seal veel akulaadimisjaamad, generaatorid ja sellised asjad. See ei ole niimoodi, et 1,5 miljonit kanti \u00fche kandena - see on jaotunud 25 arve peale.IC Constructionil endal ei ole autoremondit\u00f6\u00f6koda ega \u00f5mblusvabrikut, ta on vahendusfirma. Kas teie teate, kes olid need p\u00e4risfirmad, kes tegid autosid ja \u00f5mblesid talvevorme?Neid dokumente ma ei ole n\u00e4inud.See on natuke imelik: te olete kriitiline oma mikromanageerimise ja detailidesse mineku suhtes, samas valite partneri, teadmata, kust ta t\u00f6\u00f6d tellib.No mikromanageerimine k\u00e4ib eelmise kevade kohta. Olen seda varemgi \u00f6elnud, et olen kindlasti teinud juhtimisvigu, mis on v\u00f5ib-olla tekitanud pingeid. Aga ma ei karda seda ka tunnistada.Kujutame h\u00fcpoteetiliselt ette, et te teete Ukrainasse osa\u00fchingu ja j\u00e4rsku keegi avastab, et Slava Ukraini l\u00e4heb teie osa\u00fchingusse. Nende Ukraina partnerite kohta on sama k\u00fcsimus. Neid esitletakse vabatahtlike organisatsioonidena ja siis nii Lvivis kui Dnipros selgub, et tegelikult on needsamad vabatahtlikud abistajad \u00ababistanud\u00bb mingi raha oma firmadesse.See pole abistamine. Meil on iga arve taga leping. Me pole kuidagi peitnud, kellega me koost\u00f6\u00f6d teeme.Aga ikkagi: kuidas on nii, et IC Constructionile l\u00e4ksid v\u00e4ga suured rahasummad ja te ei tea, kuhu raha sealt edasi l\u00e4ks ehk kes olid tegelikult need Ukraina ettev\u00f5tted, kes p\u00e4riselt asju tegid?K\u00f5ige olulisem oli meie jaoks hind ja et t\u00f6\u00f6 \u00e4ra tehtaks, et saaksime need abivajajatele anda. Me t\u00f6\u00f6tasime ja t\u00f6\u00f6tame endiselt s\u00f5jaolukorras. Esimesed pool aastat olid v\u00e4ga-v\u00e4ga rasked, magamata \u00f6\u00f6d. Ukrainas on v\u00e4ga oluline, et saaksid kedagi usaldada. Siin on toodud ka sisse etteheide, et on olnud \u00fcks kontor - see ongi meie staap. Mina v\u00f5isin seda t\u00e4pselt samamoodi kasutada, kui olid meie s\u00f5jav\u00e4elased, kel oli v\u00f5imalus oma abile j\u00e4rele tulla. Sa pead kedagi usaldama, sa tead, et need inimesed... Elus v\u00f5ib juhtuda ka nii, et teed ettemaksed \u00e4ra ja sa ei saa midagi tagasi. Meil oli v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rne suhe selles osas ja koost\u00f6\u00f6 toimis.Eelmise aasta mais-juunis avastati (meie allikate s\u00f5nul \u2014 toim) Lvivi ja Dnipro ladudes, et paar kuud varem Eestist teele saadetud meditsiinitarvikud olid endiselt laos, ei olnud sealt edasi l\u00e4inud. Kas see polnud teile piisav h\u00e4iresignaal?See on k\u00fcll v\u00e4ga huvitav v\u00e4ide. Me andsime All for Victoryle kui heategevusfondile s\u00f5ja alguses mingid asjad, mida nemad ka koguvad. Ma pean k\u00fcsima t\u00e4psustust.Meile on nii inimesed Eestist, kes on Slava Ukrainiga seotud, kui ka Ukrainast r\u00e4\u00e4kinud, et teil oli v\u00f5i on endiselt Hennadi Vaskiviga armusuhe.See v\u00e4ide ei vasta t\u00f5ele, ait\u00e4h.Meie eesm\u00e4rk pole seda asja kollaseks teha. K\u00fcsimuse m\u00f5te on: kas isiklik suhe v\u00f5is hakata m\u00f5jutama professionaalseid otsuseid?Ma arvan, et mul on. Kuidas ma \u00fctlen viisakalt. Ma tean, et te olete k\u00fcsinud neid k\u00fcsimusi mu endistelt ja praegustelt kolleegidelt. Ma ei kommenteeri seda. Ma teadsin, et ilmselt tuleb mingi kollane laine. Aga seda ma ei kommenteeri, nagu ma ei kommenteeri, mis on mu abikaasa nimi.Kui lasite teha Hennadi Vaskivile taustakontrolli, siis paratamatult vaatasime ka teie minevikku. Aastataguses Postimehe intervjuus oli juttu ka sellest, millega varem tegelesite. \u00dcks t\u00f6\u00f6koht oli Miltoni konsultant. Meie teada t\u00f6\u00f6tasite samal ajal ja enne seda ka Miltoni juhi Annika Arrase abilisena. Miks teil Arrasega t\u00f6\u00f6suhe katkes?Ma pean Arrasest v\u00e4ga-v\u00e4ga lugu.Teid ei lastud lahti, vaid otsustasite ise lahkuda?Minu arvates me ikka lahkusime kokkuleppel.Meil on info, et see t\u00f6\u00f6suhe l\u00f5ppes v\u00e4ga j\u00e4rsult ja negatiivselt ning p\u00f5hjus oli see, et teid tabati meie allikate v\u00e4itel valetamiselt, pettuselt ja v\u00f5ltsimiselt.No need v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele. Aga eks ma pean maksuameti lehelt t\u00f6\u00f6tamise registrist vaatama, kuidas see t\u00f6\u00f6suhe l\u00f5ppes.VAATA VIDEOT postimees.eeK\u00fcsimus v\u00e4idetava armusuhte kohta tabas Johanna-Maria Lehtmet v\u00e4ga ebamugavalt. \u00a0MIKK SALU, MEINHARD PULK"}
{"text":"Segadus Slava Ukraini rahaasjade \u00fcmber j\u00e4tkub. Selgus, et rindekiirabisid saab \u00fcmber ehitada mitu korda odavamaltJohanna-Maria Lehtme s\u00f5nul maksid nad Ukrainas \u00fche kiirabiauto remondi eest umbes 3500 eurot. Kui palju aga maksab p\u00e4riselt Lvivis kohapeal autode remont?Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme s\u00f5nul maksid nad Ukrainas autode \u00fcmberehitamise eest 3500 eurot iga auto eest. P\u00f5hjus, miks autosid hakati \u00fcmber ehitama v\u00f5i korda tegema just Ukrainas, on see, et Eestis oleks see olnud veel kallim. \u201eEestis on mul umbes 6500 eurot \u00fche auto hind, aga seal on v\u00f5imalus teha seda 3500 euroga,\u201c p\u00f5hjendas Lehtme hiljutises intervjuus.Esialgu planeeritud All For Victory asendus IC Constructionsiga. \u201eSlava Ukrainil oli vaja arvet t\u00f6\u00f6de eest ja nemad suutsid meile seda pakkuda,\u201c \u00fctles Lehtme. \u201eSiin ei olnud taga mingit skeemi. Autode ehitamise kiirus ja hind oli t\u00e4htis.\u201cSlava Ukraini v\u00e4lja k\u00e4idud 3500 eurot tavaliselt Lvivis remondi eest ei maksa. Postimehe reporterid leidsid t\u00f6\u00f6kodasid, kes on n\u00f5us tegema t\u00f6\u00f6d lausa tasuta ja k\u00f5ige kallim pakkumine oli 1500 eurot, seega selgus, et IC Constructions ei remontinudki ise autosid ning Lehtme ei tea, kes tegelikult autosid ehitas ja palju neile maksti, kirjutas Postimees.MT\u00dc Slava Ukraini Ukraina partner v\u00f5ib tagantj\u00e4rele kuluaruandeid v\u00f5ltsida, \u00fctles Slava Ukraini n\u00f5ukogu esimees Kristo Tohver sel n\u00e4dalal ERR-ile. Slava Ukrainit auditeeritakse pettusekahtlustuse t\u00f5ttu ja auditi esimene osa peaks valmima l\u00e4hin\u00e4dalatel, kirjutas ERR.\u201eT\u00e4naste faktide p\u00f5hjal, eriti vaadates n\u00fc\u00fcd seda IC Constructioni kasumiaruannet, millega on v\u00e4ga raske juba vaielda, siis minu hinnang on, et see Ukraina partner on selgelt Lehtmet ja MT\u00dc Slava Ukrainit petnud: teeninud selle pealt t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatu kasumi ja see olukord tuleb \u00e4ra lahendada,\u201c r\u00e4\u00e4kis Tohver.Lehtme selgitas, et koost\u00f6\u00f6lepe IC Constructioniga s\u00f5lmiti selleks, et viimased aitaks MT\u00dc-l asju \u00fcle piiri viia ja guerilla-kiirabisid \u00fcmber ehitada, tegeleda autode parandusega. \u201eOleksandr T\u0161ernov oli selle ettev\u00f5tte juht ja oli ka vabatahtlik selles All For Victorys ja nad hakkasid pakkuma meile seda teenust, et nad saavad tuua k\u00f5ik meie kaubad \u00fcle ja hakkavad pakkuma meile \u00fcmberehitamise teenust,\u201c r\u00e4\u00e4kis Lehtme. \u201eNemad tulid m\u00e4ngu sellep\u00e4rast, et meil oli teatud teenuseid vaja, mida nemad suutsid meile pakkuda. On vaja arveid asjade eest ja nemad said selle arve meile v\u00e4ljastada.\u201cKui esialgu \u00fctles MT\u00dc Slava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme EPL-i loo peale, et tegemist on alatu infooperatsiooniga ja MT\u00dc koost\u00f6\u00f6partnerid Ukrainas on kangelased, siis n\u00e4dala edenedes Lehtme jutt muutus. Eelmisel kolmap\u00e4eval eetrisse l\u00e4inud \u201ePealtn\u00e4gija\u201c saates r\u00e4\u00e4kis ta juba, et tunneb end petetuna ja vandus, et ei teadnud midagi skeemist, mille kaudu kanti Eesti annetajate raha erafirmale.Ukraina erafirma IC Constructioni eelmise aasta m\u00fc\u00fcgitulu ulatus 41,7 miljoni grivna ehk umbes miljoni euroni. Seejuures teeniti puhaskasumit 9,3 miljonit grivnat ehk umbes 250 000 eurot. Pea sada protsenti ettev\u00f5tte k\u00e4ibest p\u00e4rineb just nimelt Slava Ukrainilt, avaldati artiklis.Uudist t\u00e4iendatakse."}
{"text":"Skandaal Ukraina annetuste \u00fcmber m\u00e4\u00e4rib ka poliitprojekti Eesti 200 niigi grimassis n\u00e4oSkandaal MT\u00dc Slava Ukraini \u00fcmber kogub j\u00f5udu ja kuidagi tuttavalt joonestub v\u00e4lja poliitprojekti Eesti 200 reformierakondlik n\u00e4gu \u2013 skandaalne \u00fchingu juht ja E200 vastne parlamendisaadik Johanna-Maria Lehtme on lubanud, et ta v\u00f5ib teha mida iganes, aga Riigikogu hea palga juurest ta tagasi ei astu. Kuidagi n\u00e4rune algus poliitilisele karj\u00e4\u00e4rile, start korruptandina\u2026\nEi saa ju olla nii, et s\u00fc\u00fcdi on pahad ukrainlased, meie siin tegime k\u00f5ik \u00f5igesti \u2013 vastutus on ka annetuste vahendajal.\nPostimees aga k\u00e4is mitmes Lvivi ja selle \u00fcmbruse autoremondit\u00f6\u00f6kojas ning uuris, mis hinnaga on kohalikud valmis remontima v\u00f5i \u00fcmber ehitama masinaid, mida Ukraina v\u00f5itlejad ja rindemeedikud lahingutandril kasutavad \u2013 selgus, et heategevus\u00fchingu Slava Ukraini poolt Ukrainas ehitatud gerilja-kiirabisid saab ehitada palju odavamalt, kui Slava Ukraini seda v\u00e4idab.\nSlava Ukraini juht Johanna-Maria Lehtme on \u00f6elnud, et nendel maksis autode \u00fcmberehitamine Ukrainas 3500 eurot t\u00fckk. Postimees aga kohtas suhtumist, kus masinaid oleks \u00fcmber ehitatud p\u00e4ris tasuta v\u00f5i paarisaja euroga ning leiti ainult \u00fcks koht, kus hinnapakkumiseks oleks\u00a01200\u20131500 eurot, aga see on juba ka nn k\u00f5ik-hinnas-pakkumine, lubatakse ka materjale ja varuosasid.\nTuleb v\u00e4lja, et Lehtme juhitud \u00fching on annetusrahadega v\u00e4ga valesti \u00fcmber k\u00e4inud, see on j\u00f5udnud manipulaatorite k\u00e4tte ja seda raha oleks saanud k\u00f5vasti kasulikumalt Ukraina heaks \u00e4ra kasutada.\nMis aga silma j\u00e4\u00e4b, et see, et \u201cpika plaaniga\u201d uus erakond ei taha samuti oma tegude eest vastutada, nagu see Eesti liberaalsel-vasakpoolsel maastikul juba kombeks on \u2013 kui v\u00f5imu juurde p\u00e4\u00e4setakse, siis ega sealt ka suuremate sigaduste puhul ise \u00e4ra ei tulda.\nJa Ukraina vabadusv\u00f5itluse kompromiteerimisest ei r\u00e4\u00e4gita samuti midagi \u2013 stseen Kaja Kallase ja president Zelensk\u00f5i pressikonverentsilt on piinlik. Annetusrahad Ukrainale on t\u00e4nu skandaalile samuti kokku kuivanud.\nUued Uudised"}
{"text":"N\u00e4iteid \u00f5nnestunud k\u00fcberpettustest Eestis ja v\u00e4lismaalRIA t\u00f5i t\u00e4navuses k\u00fcberturvalisuse aastaraamatus hulga n\u00e4iteid, kui suuri summasid ja kuidas on k\u00fcberp\u00e4tid inimestelt ja firmadelt viimasel ajal v\u00e4lja petnud.\nPilt on illustratiivne.\nFoto: Sora Shimazaki \/ Pexels\nOhvrite seas on nii eraiskuid kui ka ettev\u00f5tteid."}
{"text":"Landsbergis: EL-i avatus ja Moldova sihikindlus loovad v\u00f5imalusiVILNIUS, 28. aprill, BNS \u2013 Chi\u015fin\u0103u tugev poliitiline tahe ja Euroopa Liidu (EL) riikide avatus annavad Moldovale v\u00f5imaluse, \u00fctles Leedu v\u00e4lisminister Gabrielius Landsbergis p\u00e4rast kohtumist Moldova presidendi Maia Sanduga.\nV\u00e4lisministeerium teatas neljap\u00e4eval, et Landsbergis r\u00f5hutas kohtumisel Moldova juhiga, et vaatamata Venemaa p\u00fc\u00fcdlustele riigi siseolukorda \u00f5\u00f5nestada, on Moldova tulevik Euroopas paratamatu.\n\u201eEL-i riikide solidaarsus Moldovaga on eriti oluline seoses Venemaa \u00e4hvardava poliitikaga piirkonnas. Chi\u015fin\u0103u tugev poliitiline tahe ja EL-i avatus annavad v\u00f5imaluse, millest tuleb viivitamatult kinni haarata,\u201d \u00fctles Landsbergis.\nV\u00e4lisministeeriumi teatel arutati kohtumisel Sanduga ka Moldova edusamme Euroopa Komisjoni soovituste elluviimisel, et alustada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi EL-i liikmelisuse ja justiits-, julgeoleku- ja kaitsereformi \u00fcle ning v\u00f5itlust korruptsiooniga.\n\"Venemaa j\u00e4tkab j\u00f5upingutusi Moldova siseolukorra \u00f5\u00f5nestamiseks ja takistab igal v\u00f5imalikul viisil selle p\u00fc\u00fcdlusi Euroopaga l\u00f5imumise poole, seega peame uskuma Moldova Euroopa tulevikku. Mul on hea meel, et EL-i kandidaatriigiks saanud Moldova seisab kindlalt reformiteel ning koondab poliitilise eliidi pingutusi saavutada Euroopa Liiduga l\u00f5imumise eesm\u00e4rgid,\" \u00fctles minister.\nLandsbergis on visiidil Moldovas koos P\u00f5hja- ja Baltimaade v\u00e4lisministritega.\nBaltic News Service"}
{"text":"Landsbergis: EL-i avatus ja Moldova sihikindlus loovad v\u00f5imalusiVILNIUS, 28. aprill, BNS \u2013 Chi\u015fin\u0103u tugev poliitiline tahe ja Euroopa Liidu (EL) riikide avatus annavad Moldovale v\u00f5imaluse, \u00fctles Leedu v\u00e4lisminister Gabrielius Landsbergis p\u00e4rast kohtumist Moldova presidendi Maia Sanduga.\nV\u00e4lisministeerium teatas neljap\u00e4eval, et Landsbergis r\u00f5hutas kohtumisel Moldova juhiga, et vaatamata Venemaa p\u00fc\u00fcdlustele riigi siseolukorda \u00f5\u00f5nestada, on Moldova tulevik Euroopas paratamatu.\n\u201eEL-i riikide solidaarsus Moldovaga on eriti oluline seoses Venemaa \u00e4hvardava poliitikaga piirkonnas. Chi\u015fin\u0103u tugev poliitiline tahe ja EL-i avatus annavad v\u00f5imaluse, millest tuleb viivitamatult kinni haarata,\u201d \u00fctles Landsbergis.\nV\u00e4lisministeeriumi teatel arutati kohtumisel Sanduga ka Moldova edusamme Euroopa Komisjoni soovituste elluviimisel, et alustada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi EL-i liikmelisuse ja justiits-, julgeoleku- ja kaitsereformi \u00fcle ning v\u00f5itlust korruptsiooniga.\n\"Venemaa j\u00e4tkab j\u00f5upingutusi Moldova siseolukorra \u00f5\u00f5nestamiseks ja takistab igal v\u00f5imalikul viisil selle p\u00fc\u00fcdlusi Euroopaga l\u00f5imumise poole, seega peame uskuma Moldova Euroopa tulevikku. Mul on hea meel, et EL-i kandidaatriigiks saanud Moldova seisab kindlalt reformiteel ning koondab poliitilise eliidi pingutusi saavutada Euroopa Liiduga l\u00f5imumise eesm\u00e4rgid,\" \u00fctles minister.\nLandsbergis on visiidil Moldovas koos P\u00f5hja- ja Baltimaade v\u00e4lisministritega.\nBaltic News Service"}
{"text":"Landsbergis: EL-i avatus ja Moldova sihikindlus loovad v\u00f5imalusiVILNIUS, 28. aprill, BNS \u2013 Chi\u015fin\u0103u tugev poliitiline tahe ja Euroopa Liidu (EL) riikide avatus annavad Moldovale v\u00f5imaluse, \u00fctles Leedu v\u00e4lisminister Gabrielius Landsbergis p\u00e4rast kohtumist Moldova presidendi Maia Sanduga.\nV\u00e4lisministeerium teatas neljap\u00e4eval, et Landsbergis r\u00f5hutas kohtumisel Moldova juhiga, et vaatamata Venemaa p\u00fc\u00fcdlustele riigi siseolukorda \u00f5\u00f5nestada, on Moldova tulevik Euroopas paratamatu.\n\u201eEL-i riikide solidaarsus Moldovaga on eriti oluline seoses Venemaa \u00e4hvardava poliitikaga piirkonnas. Chi\u015fin\u0103u tugev poliitiline tahe ja EL-i avatus annavad v\u00f5imaluse, millest tuleb viivitamatult kinni haarata,\u201d \u00fctles Landsbergis.\nV\u00e4lisministeeriumi teatel arutati kohtumisel Sanduga ka Moldova edusamme Euroopa Komisjoni soovituste elluviimisel, et alustada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi EL-i liikmelisuse ja justiits-, julgeoleku- ja kaitsereformi \u00fcle ning v\u00f5itlust korruptsiooniga.\n\"Venemaa j\u00e4tkab j\u00f5upingutusi Moldova siseolukorra \u00f5\u00f5nestamiseks ja takistab igal v\u00f5imalikul viisil selle p\u00fc\u00fcdlusi Euroopaga l\u00f5imumise poole, seega peame uskuma Moldova Euroopa tulevikku. Mul on hea meel, et EL-i kandidaatriigiks saanud Moldova seisab kindlalt reformiteel ning koondab poliitilise eliidi pingutusi saavutada Euroopa Liiduga l\u00f5imumise eesm\u00e4rgid,\" \u00fctles minister.\nLandsbergis on visiidil Moldovas koos P\u00f5hja- ja Baltimaade v\u00e4lisministritega.\nBaltic News Service"}
{"text":"Valgamaa mees sai kelmilt pettaOma s\u00f5iduautole \u00fche interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonna kaudu veljed tellinud Valgamaa mees langes kelmi ohvriks, sest lubatud kaup on senini saamata, teatas politsei.Mees\u00a0tasus velgede m\u00fc\u00fcjale 391 eurot, kuid pole neid\u00a0k\u00e4tte saanud. Ka ei saanud n\u00f5utu mees enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust, et makstud raha tagasi n\u00f5uda.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses, vahendas PPA L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja."}
{"text":"N\u00e4iteid \u00f5nnestunud k\u00fcberpettustest Eestis ja v\u00e4lismaalPilt on illustratiivne.\nAutor: Sora Shimazaki \/ Pexels\nRIA t\u00f5i t\u00e4navuses k\u00fcberturvalisuse aastaraamatus hulga n\u00e4iteid, kui suuri summasid ja kuidas on k\u00fcberp\u00e4tid inimestelt ja firmadelt viimasel ajal v\u00e4lja petnud.\nOhvrite seas on nii eraiskuid kui ka ettev\u00f5tteid.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Politseinikena esinenud kelmid n\u00e4ppasid naise pangakontolt 1300 eurotTALLINN, 28. aprill, BNS \u2013 J\u00f5hvis elavale naisele end politseinikena esitlenud kelmid varastasid naise pangakontolt 1300 eurot.\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5hvis elav 42-aastane naine, kellele helistasid kelmid, kes tutvustasid end politseiametnikena, teatas BNS-ile Ida prefektuuri pressiesindaja. Kelmid v\u00e4itsid, et naise pangakontolt on p\u00fc\u00fctud raha v\u00e4lja v\u00f5tta ning hiljem ka naise nimel laenu.\nKelmid palusid naisel \u00f6elda enda isikukoodi, et v\u00e4idetavalt kaitsta tema pangakontot. Naisel paluti hiljem sisestada Smart-ID PIN1 ja PIN2 koodid, mida ta ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 1300 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju uurib politsei kriminaalmenetluses.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kr\u00fcptorahaga kaubelda soovinud mees kaotas kelmidele 12 000 eurotTALLINN, 28. aprill, BNS \u2013 Kr\u00fcptoragaga kaubelda soovinud mees kaotas sotsiaalmeedias tutvunud kurjategijatele 12 000 eurot.\nNeljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 39-aastane mees, kes tutvus eelmisel aastal sotsiaalmeedias inimesega, kelle soovitusel hakkas avaldaja kauplema kr\u00fcptorahaga, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja reedel.\nMees registreeris end kauplemisplatvormil baxfx.com ja laadis enda telefoni MT4 \u00e4pi ning avas kr\u00fcptorahakoti OKX teenusepakkuja juures. Mitme kuu jooksul kandis ta kr\u00fcptoraha v\u00e4idetavale kauplemisplatvormile aga v\u00e4idetavat kasumi v\u00e4lja v\u00f5tta ei saa ning temalt n\u00f5utakse t\u00e4iendavate maksete teostamist erinevate maksude ettek\u00e4\u00e4ndel. Kelmusega tekitatud kahju 12 000 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Valgamaa mees tahtis osta interneti kaudu autole veljed, j\u00e4i ilma 391 eurostPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgamaa mees, kes tellis l\u00e4bi interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonna oma s\u00f5iduautole veljed ning tasus m\u00fc\u00fcjale nende eest 391 eurot.\nT\u00e4naseni ei ole mees aga tellitud kaupa k\u00e4tte saanud. Ka ei saa mees enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust ning ta makstud raha ei ole mehel \u00f5nnestunud tagasi saada.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Automaksu asemel tooks skeemitamise peatamine t\u00f6\u00f6turul enam kui 100 miljonit eelarve lisaV\u00e4rske valituse maksut\u00f5usudega eelarve t\u00e4itmise asemel pakub t\u00f6\u00f6j\u00f5u ekspert rohkemaid eesm\u00e4rke t\u00e4itva t\u00f6\u00f6turu korrastamise plaani. Uute maksude kehtestamiseks vajalike anal\u00fc\u00fcside ja plaanide tegemise asemel v\u00f5iks l\u00fc\u00fca kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga ehk korrastada t\u00f6\u00f6turg ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.\nNimelt k\u00e4ib juba aastaid t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul madalama palgaga t\u00f6\u00f6kohtade osas skeemitamine. Niinimetatud skeemitamine on tekkinud Eesti riigi n\u00f5udest maksta v\u00e4lisriigi t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot. Selge on see, et selline tingimus ei too meile rohkem h\u00e4id tippspetsialiste, vaid vastupidi p\u00e4rsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat t\u00f6\u00f6d kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus k\u00f5igile ametikohadele ning ei arvesta sellega, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii k\u00f5rget palka ei teeni.\nKohalikku t\u00f6\u00f6j\u00f5udu pole piisavalt ning seep\u00e4rast on ka lihtsamate ametikohade puhul turun\u00f5udlus terav ning oleme olukorras, kus v\u00e4list\u00f6\u00f6tajad tulevad Eestisse m\u00f5ne teise Euroopa Liidu riigi t\u00f6\u00f6lepinguga, n\u00e4iteks Poolast, v\u00f5i tavalise turistina, kellel pole \u00fchegi riigi t\u00f6\u00f6lepingut. Paraku pakuvad Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5u vahenduse teenust ka paljud sellised ettev\u00f5tted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse v\u00f5i kas need \u00fcldse \u00e4ra makstakse.\nSee v\u00f5imaldab riigi keskmise palga n\u00f5udest m\u00f6\u00f6da hiilida ja t\u00e4hendab, et kuigi t\u00f6\u00f6 tehakse \u00e4ra Eestis, ei saa riik peale k\u00e4ibemaksu muid makse nagu sotsiaalmaks v\u00f5i t\u00f6\u00f6tuskindlustusmaks. \u00a0Riik kaotab seet\u00f5ttu arvestava osa maksutulu, mis on kindlasti enam kui 100 miljonit ja r\u00e4\u00e4kimata t\u00f6\u00f6tajatest, kes on ilma j\u00e4\u00e4nud sotsiaalsest kaitsest. Lisaks p\u00e4rsib keskmise palga n\u00f5udest tekkinud t\u00f6\u00f6turu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettev\u00f5tlust ning investeeringud suunatakse mujal, kus t\u00f6\u00f6j\u00f5u saadavus on parem.\nPraegust olukorda leevendaks keskmise palga n\u00f5ude tingimuste muutmine\nSamuti aitaks olukorda parandada ka see, kui Eestis t\u00f6\u00f6 tellinud ettev\u00f5tetel lasuks vastutus ja kohustus j\u00e4rgida, et inimesed oleksid t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks \u00f5iglastel alustel \u2013 ka siis, kui tegemist on meil Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5udu vahendava ettev\u00f5ttega. Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole lisaks riigi maksutulule ka t\u00f6\u00f6tajatel tervisekindlustust, r\u00e4\u00e4kimata pensionist.\nKeskmise palga n\u00f5ude muutmisega v\u00f5iksid laheneda ettev\u00f5tete arengu pidurdamiseni kasvanud oskust\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduse probleemid, kasvaks maksulaekumine, praktikas saaks v\u00f5imalikuks rakendada t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5rdse ja \u00f5iglase kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet ning suureneks t\u00f6\u00f6tajate kindlus sotsiaalsete garantiide osas. Keskmise palga n\u00f5udest tekkinud eba\u00f5iglasele ja ettev\u00f5tlust p\u00e4rssivale olukorrale oodatakse pikisilmi lahendust ning see tooks ka riigile praegu v\u00e4ga vajalikud maksulaekumised ning muudaks Eesti taas investeeringutele atraktiivsemaks.\nTundub, et riik on valinud lihtsama tee ja otsustanud maksukoormust t\u00f5sta selle asemel, et teha p\u00e4riselt olulisi samme majanduskeskkonna efektiivsemaks muutmiseks. Hall ala t\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisel ei tundu olevat poliitikule murekoht ega teema pole kellegi agendas. See ainult soodustab ebaausate v\u00f5tete kasutajaid ning nende konkurentsieelist ja tegevusmahtusid turul. Tegutsemata j\u00e4tmisega soodustab riik ise halli majandust ning halvab majanduskeskkonda ja kahjustab riigi kuvandit.\nKui riigi otsustajate tasandil midagi ei muutu ja j\u00e4\u00e4daksegi k\u00e4ed r\u00fcpes istuma, tuleb mitmetel ettev\u00f5tetel edaspidi uksed sulgeda v\u00f5i mujale kolida. Leedu on juba muutunud v\u00e4lisinvesteeringute vaates k\u00f5ige atraktiivsemaks Balti riigiks ning on viimane aeg tegutsema asuda, et tiitel Eestile tagasi tuua."}
{"text":"Kohus pikendas Nikolai Ossipenko vahi all viibimistTALLINN, 28. aprill, BNS \u2013 Viru maakohus pikendas korruptsioonikuriteos kahtlustatava Ida-Virumaa \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko vahi all pidamist veel kahe kuu v\u00f5rra.\n\"Prokuratuur taotles kohtult Nikolai Ossipenko vahi all pidamise pikendamist, sest prokuratuuri hinnangul v\u00f5ib Ossipenko vabaduses viibides uusi kuritegusid toime panna, kriminaalmenetlusest k\u00f5rvale hoiduma v\u00f5i tunnistajaid m\u00f5jutama hakata,\" \u00fctles BNS-ile prokuartuuri avalike suhete juht Kairi K\u00fcngas.\nKohus rahuldas prokuratuuri taotluse ning pikendas Ossipenko vahi all viibimist kuni kahe kuu v\u00f5rra.\nMullu oktoobri alguses vallandunud korruptsiooniskandaalis on lisaks Nikolai Ossipenkole saanud kahtlustuse veel 18 inimest. Enamik nendest on Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse ametiisikud ja poliitikud. Nende seas on \u00fcheksa volikogu liiget ja kaks endist abilinnapead. Kahtlusaluste seas on ka endine linnavolikogu esimees Tiit Lillemets, kellele avaldati umbusaldust oktoobri l\u00f5pus.\nT\u00e4navu 12. jaanuaril l\u00f5petas prokuratuur Nikolai Ossipenko kriminaalasja raames menetluse Narva linnamajandusameti direktori Natalia \u0160ibalova suhtes, keda kahtlustati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris Natalja \u0160ibalovale altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise paragrahvi alusel tekkinud kahtlustust seostati ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenkoga, kellele esitati kahtlustus korruptsioonikuritegudes Kohtla-J\u00e4rve linnas oktoobris. Uurimise k\u00e4igus kontrolliti Nikolai Ossipenko perekonnale kuuluva firmaga N&V lepingulises suhtes oleva Narva linnamajandusameti tegevust.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kohus pikendas Nikolai Ossipenko vahi all viibimist\u200bViru maakohus pikendas korruptsioonikuriteos kahtlustatava Ida-Virumaa \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko vahi all pidamist veel kahe kuu v\u00f5rra.\u00abProkuratuur taotles kohtult Nikolai Ossipenko vahi all pidamise pikendamist, sest prokuratuuri hinnangul v\u00f5ib Ossipenko vabaduses viibides uusi kuritegusid toime panna, kriminaalmenetlusest k\u00f5rvale hoiduma v\u00f5i tunnistajaid m\u00f5jutama hakata,\u00bb \u00fctles BNS-ile prokuratuuri avalike suhete juht Kairi K\u00fcngas.\nKohus rahuldas prokuratuuri taotluse ning pikendas Ossipenko vahi all viibimist kuni kahe kuu v\u00f5rra.\nMullu oktoobri alguses vallandunud korruptsiooniskandaalis on lisaks Nikolai Ossipenkole saanud kahtlustuse veel 18 inimest. Enamik nendest on Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse ametiisikud ja poliitikud. Nende seas on \u00fcheksa volikogu liiget ja kaks endist abilinnapead. Kahtlusaluste seas on ka endine linnavolikogu esimees Tiit Lillemets, kellele avaldati umbusaldust oktoobri l\u00f5pus.\nT\u00e4navu 12. jaanuaril l\u00f5petas prokuratuur Nikolai Ossipenko kriminaalasja raames menetluse Narva linnamajandusameti direktori Natalia \u0160ibalova suhtes, keda kahtlustati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris Natalja \u0160ibalovale altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise paragrahvi alusel tekkinud kahtlustust seostati ettev\u00f5tja Nikolai Ossipenkoga, kellele esitati kahtlustus korruptsioonikuritegudes Kohtla-J\u00e4rve linnas oktoobris. Uurimise k\u00e4igus kontrolliti Nikolai Ossipenko perekonnale kuuluva firmaga N&V lepingulises suhtes oleva Narva linnamajandusameti tegevust."}
{"text":"Kagu-Eesti saadikud erikomisjonidesPOLIITIKA \u203a Riigikogu moodustas l\u00f5ppeval n\u00e4dalal kolm erikomisjoni, \u00fcleeile valisid need oma esimehed ja aseesimehed. Komisjonidesse jagus ka V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaa valimisringkonnast valitud saadikuid.Julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni liikmed on Ants Frosch ja Ester Karuse. Korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees on Eerik-Niiles Kross ja \u00fcks liikmetest Priit Sibul.Riigieelarve kontrollikomisjoni liikmete hulgas on Anti Allas. K\u00f5igi erikomisjonide volitused kestavad riigikogu koosseisu volituste l\u00f5puni.Kalev Vilgats"}
{"text":"Hobikokkade tuleproov tuleb taas: \u201eMasterChef Eesti\u201c uude hooaega otsitakse kokandushuvilisi\u00c4sja Eesti parimaks meelelahutussaateks tunnistatud \u201eMasterChef Eesti\u201c saab juba sel s\u00fcgisel teise hooaja ning hetkel on k\u00f5igil hobikokkadel v\u00f5imalik saatesse kandideerida.Eelvoorudes valivad kohtunikud v\u00e4lja finalistid, kes p\u00e4\u00e4sevad \u201eMasterChef Eesti\u201c teise hooaja saatesse. 12-osalise saatesarja v\u00f5itja saab auhinnaks 10 000 eurot ja ihaldusv\u00e4\u00e4rse MasterChef Eesti tiitli. Eesti parimat amat\u00f6\u00f6rkokka asub ka uuel hooajal v\u00e4lja selgitama kohtunike ja saatejuhtide trio Orm Oja, \u00d5ie Pritson ja Mihkel Heinmets.K\u00f5ik hobikokad ja kokandushuvilised saavad saatesse kandideerida MasterChefi veebilehel. Maikuus toimuvad Tallinnas ja Tartus avalikud eelvoorud saatesse p\u00e4\u00e4semiseks. Tartu eelvoor toimub juba 14. mail ning Tallinnas saavad saatesse kandideerijad end proovile panna 20. mail ja 21. mail. \u201eMasterChef Eesti\u201c p\u00e4rjati hiljutisel Eesti Filmi- ja Teleauhindade (EFTA) galal Eesti parima meelelahutussaate auhinnaga. Hobikokkade v\u00f5istlussaate esimese hooaja v\u00f5itis finantskuritegude uurija Jana Guzanova, kes andis p\u00e4rast v\u00f5itu intervjuu ka Kroonikale. Loe Jana Guzanovast ja tema \u201eMasterChef Eesti\u201c teekonnast l\u00e4hemalt SIIT."}
{"text":"JUHTKIRI | Slava Ukraini tuleks laiali saataUkraina presidendil Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5il oli tahtmatult \u00f5igus, kui ta \u00fctles, et nemad teavad v\u00e4ljendit \u201eSlava Ukrain\u00f5\u201c teises t\u00e4henduses. See (Au Ukrainale) on parool, mis aitab raskustes vaimu tugevana hoida. Vastus k\u00f5lab \u201eHerojam slava!\u201c (Au kangelastele!)Eestis on sama h\u00fc\u00fcdlause paraku m\u00f5ru maigu omandanud. Selgete vastusteta on j\u00e4\u00e4nud kahtlused, et osa Eesti elanikelt Ukraina abiks k\u00fcsitud rahast v\u00f5is minna vasakule.MT\u00dc-st Slava Ukraini l\u00e4bi k\u00e4inud summad on \u00fcpris suured, t\u00e4iem\u00f5\u00f5dulise s\u00f5ja algusest 6,5 miljoni euro ringis. Osa rahast tuli j\u00f5ukamatelt annetajatelt, kellel read heategevuseks ehk niigi eelarves, teine aga lihtsatelt Eesti inimestelt, kes esimeste pommide langedes andsid hinge tagant viimase: sest teistel oli veel raskem.Eesti P\u00e4evaleht on sestsaadik toonud raha kasutamisel v\u00e4lja mitmeid ebak\u00f5lasid, mis viitavad, et Ukrainas v\u00f5ib olla istunud abisummadele otsa puuk v\u00f5i koguni mitu. Osa summadest liikusid ettev\u00f5tteni IC Construction, mis teenis ametlikult miljoni eurose k\u00e4ibe juures veerand miljonit kasumit. Seejuures p\u00e4rines firma kogutulu just Eesti annetajatelt.Uued faktidMida rohkem loosse s\u00fc\u00fcvida, seda rohkem k\u00fcsimusi tekib. \u00c4sja tuvastasid kolleegid Postimehest, et kui IC Construction on lubanud seada korda rindele saadetavaid kiirabiautosid 3 500 euro eest, siis tegelikud hinnad j\u00e4\u00e4vad praegu Ukrainas kordi ja kordi allapoole.Paraku pole avalikus saanud kuskilt kinnitust, et keegi ei teinud endale meie annetuste arvelt lihtsalt head \u00e4raelamist. Tegemist poleks sellisel juhul ei v\u00e4hema kui kolossaalse usalduse kuritarvitamisega.Esiteks n\u00e4evad juba praegu teised abiorganisatsioonid, kuidas \u00fche sahkerdamiskahtluste t\u00f5ttu on rahavood sisuliselt kokku kuivanud ehk teisis\u00f5nu maksavad kellegi hetkelise hea elu kinni tuhanded ukrainlased, kellel j\u00e4\u00e4b abi saamata. Teiseks sobitub see suurep\u00e4raselt Kremli propagandas\u00f5numitega, et Ukrainat kui korrumpeerunud riiki pole m\u00f5tet toetada.S\u00f5ja puhkedes ad hoc appi t\u00f5ttamine v\u00f5is olla sel hetkel \u00f5ige. Abi enne, paberid p\u00e4rast. Liigne b\u00fcrokraatia v\u00f5inuks t\u00e4hendada, et abi kohale saabudes enam polegi, kellele seda \u00fcle anda. Slava Ukraini vahendusel said t\u00f5epoolest kiiret tuge paljud rindepiirkondade elanikud, \u00fchenduse juht Johanna-Maria Lehtme k\u00e4is isiklikult n\u00e4iteks Bahmutis toidupakke laiali jagamas. Tal on \u00f5igus, kui nimetab oma kohapealseid partnereid kangelasteks.Raha ja kangelaslikkusOmeti on ka kangelased inimesed. Pole ime, kui m\u00f5ni ei suuda ahvatlusele vastu seista ja v\u00e4heke ka endale kirjutada. Seda enam, kui niisugune k\u00e4itumine on olnud pigem normiks: Ukraina v\u00f5imud praegu t\u00f5epoolest v\u00f5itlevad korruptsiooniga, kuid riigi 116. koht Transparency Internationali korruptsioonitunnetuse edetabelis annab pehmelt \u00f6eldes arenguruumi.Kui k\u00f5iki kahtlusi kahtlustatava kasuks t\u00f5lgendada, v\u00f5ib t\u00f5esti olla, et Slava Ukraini asutaja ja tollane juht Lehtme annetuste kummalistest teekondadest ei teadnud v\u00f5i neile isegi ei m\u00f5elnud. K\u00f5ik inimesed ei pea olema hinges audiitorid.K\u00fcll aga peaks hoidma rahaasjadel silma peal MT\u00dc n\u00f5ukogu \u2013 Kristo Tohver, Merike K\u00fclm, Margus Hanson, Ilmar Raag, Terje Trochynskyi ja Mait M\u00e4esalu. T\u00f5si, esimeste meediasse j\u00f5udnud kahtluste korral nad maksed \u00fchenduse Ukraina partnerile kohe ka peatasid, kuid ajakirjandus v\u00f5iks olla v\u00f5imalike v\u00e4\u00e4rkasutuste puhul siiski viimane kaitseliin, mitte esimene suitsuandur.Usaldus ei taastuIsegi ebat\u00f5en\u00e4olise juhtumi puhul, kus k\u00f5ik rahakasutus osutub viimaks prillikivist puhtamaks, pole p\u00e4rast nii pikka selguspausi usalduse taastamist oodata. Selle eest \u2013 ja Ukraina huvides \u2013 tuleb v\u00f5tta vastutus. Slava Ukraini tuleks laiali saata, kasv\u00f5i juba seet\u00f5ttu, et neile endile pole annetuste taastumist enam loota niikuinii.K\u00fcll v\u00f5imaldaks see samm edasi liikuda teistel. Ukraina vajab abi endiselt. P\u00e4rast suure kahju s\u00fcndimist oleks radikaalne samm esimene t\u00f5siseltv\u00f5etav liigutus selle h\u00fcvitamise suunas.Muidugi peab tegema t\u00e4it koost\u00f6\u00f6d nii Eesti kui Ukraina \u00f5iguskaitseorganitega, isegi kui see t\u00e4hendab kellelegi s\u00fc\u00fcdistuse esitamist. Sest eks seegi puhastaks \u00f5hkkonda.Loosung \u201eAu Ukrainale\u201c tuleb plekkidest puhtaks saada, et kangelastel oleks kergem riiki v\u00f5idule aidata."}
{"text":"Taavi Veskim\u00e4gi: Milremi osaluse m\u00fc\u00fcgiga teenisin miljoniEleringi juht Taavi Veskim\u00e4gi \u00fctleb, et pole n\u00f5us sellega, kui maksumaksja v\u00f5tab ettev\u00f5tjate \u00e4ririski enda kanda, olgu selleks LNG-terminal v\u00f5i avameretuulepark. \u00abMa ei ole jaamade vastu, mu k\u00fcsimus on, et kui anname mere \u2013 avaliku h\u00fcve \u2013 eraarendajate k\u00e4sutusse, et nad saaks raha teenida, siis on k\u00fcsimus, mida saab \u00fchiskond tagasi, et on h\u00fcve \u00e4ra andnud,\u00bb \u00fctleb Veskim\u00e4gi.\nSelle n\u00e4dala teisip\u00e4eval teatas Veskim\u00e4gi ilusasti lihvitud pressiteate vahendusel, et lahkub poolteist aastat enne lepingu l\u00f5ppu ametist. Kas tal sai k\u00f5rini v\u00f5i sundis uus valitsus ta lahkuma? V\u00f5i sai ta hakkama mingi jamaga, millest keegi r\u00e4\u00e4kida ei julge? Nendele k\u00fcsimustele pole vastust.\n\u00c4\u00e4rem\u00e4rkus: keeruline s\u00f5napaar \u00abenergia varustuskindlus\u00bb t\u00e4hendab lihtsalt seda, et elekter on olemas ja gaas ka.\n\u00abAndrus, te olete n\u00f5utu n\u00e4oga,\u00bb teeb Veskim\u00e4gi otsa lahti.\nJah, sest te ei ole \u00f6elnud, miks lahkute Eleringi juhatuse esimehe kohalt.\nKas te t\u00f5esti ei usu, et m\u00f5nikord asjad ongi nii, nagu n\u00e4ivad?\nMulle n\u00e4ib, et lahkumisel on palju konkreetsem p\u00f5hjus, kui see, millest te r\u00e4\u00e4gite.\nAga te eksite. Konkreetne p\u00f5hjus v\u00f5ib olla ka see, et nagu pressiteates \u00fctlesin, on praegu sobiv ajaaken sellise sammu tegemiseks. K\u00f5ik, mida lubasime teha Vene-Ukraina t\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkedes Eesti energiavarustuskindluse suurendamiseks, on tehtud.\nSellest ma saan aru.\nAga t\u00e4pselt nii ongi.\nAga miks?!\nSee on naljakas eeldus, et Eleringi juhatuse esimehe ametikoht v\u00f5i m\u00f5ni teine ametikoht on midagi sellist, millest inimene hoiab k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni. Te pole esimene, kes seda k\u00fcsib. Ma olen viimastel p\u00e4evadel sellele m\u00f5elnud ja mulle tundub, et kehtib reegel \u2013 sellist ametikohta saab tulemuslikult t\u00e4ita, kui see ei ole inimese jaoks eesm\u00e4rk. Keegi neist, kelle jaoks on ametikoht eesm\u00e4rk iseeneses, kunagi sellist t\u00f6\u00f6kohta ei saa.\nMis on eesm\u00e4rk teie jaoks?\nMiks ma Eleringi tulin? Sel t\u00f6\u00f6l on t\u00e4hendus ja missioon \u2013 hoida tuled p\u00f5lemas ja kodud soojas. Mind on motiveerinud l\u00e4bi elu edasi liikuma pikem visioon, p\u00fc\u00fcdlemine suuremate eesm\u00e4rkide poole. Sellest l\u00e4htuvalt on praegu sobiv aeg Eleringist lahkumiseks. Kuna ma olin otsustanud, et 2024. aastal ma neljandaks ametiajaks ei kandideeri, siis need asjad, mida mina sain teha, selle t\u00f6\u00f6 t\u00e4henduse realiseerimiseks, on tehtud. N\u00fc\u00fcd peab uus tiim edasi minema juba uute suurte asjade suunas, eelk\u00f5ige taastuvenergia v\u00f5rku liitmiseks nii maal kui ka merel.\nKas te valisite ise ise endale j\u00e4reltulija juhatuse esimehe kohale?\nJuhatuse esimehe valik on n\u00f5ukogu otsus, aga see oli minu soovitus, et 2024. aasta l\u00f5puni v\u00f5iks minna edasi senine meeskond.\nTe asutasite erakonna Res Publica, mille liikmena p\u00e4\u00e4sesite riigikokku ja valitsusse ministriks. Kuidas teil tuli m\u00f5te minna edasi energeetikasse?\nMind on motiveerinud visioon. Sel p\u00f5hjusel tulin \u00e4ra rahandusministeeriumist ja hakkasin tegema erakonda, sel p\u00f5hjusel tulin parlamendist Eleringi. Ma n\u00e4gin, et minu v\u00e4\u00e4rtustega koosk\u00f5las oli v\u00f5imalik ehitada avatud ja vaba konkurentsiga energiaturgu. See m\u00f5te tekkis mul 2007 Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi aruteludel, mis t\u00f5i kohustuse elektri p\u00f5hiv\u00f5rk eraldada suurtest energiatootjatest.\nMul oli arusaam, et energiaga peab saama vabalt kaubelda nagu iga teise kaubaga ja selle eelduseks on s\u00f5ltumatu ja h\u00e4sti toimiv s\u00fcsteemihaldur, antud juhul Elering. Sealt ka minu idee kandideerida sellele kohale ja seda t\u00f6\u00f6d teha.\nSiit \u00e4ra minnes ei ole mul p\u00f5hjust tehtut h\u00e4beneda. Ilmselgelt tuleb koos uue valitsusega luua uus pikk visioon, kuidas saavutada eesm\u00e4rk, et Eestis oleks 2030 taastuvenergia tootmine sama suur kui elektri tarbimine. Seda saavad teha inimesed, kes tahavad t\u00f6\u00f6tada Eleringis kauem kui 2024. aasta l\u00f5puni.\nKas uue valitsuse arusaam elektriturust erineb teie omast?\nEi, kindlasti mitte. Eleringi visioon on olnud viimased viis-kuus aastat, et elektri varustuskindlus tuleb tagada kliimaneutraalsel moel. Kui v\u00f5imule oleks tulnud teistsugune valitsus, teise visiooniga, oleksin kahelnud, kas saaksin siit lahkuda. Praegune valitsus annab kerguse ametist lahkuda, sest usun, et turup\u00f5hine kliimaneutraalsust toetav energeetikapoliitika j\u00e4tkub.\nKuidas te praegu arvate, kas hakkate puudust tundma sellest, et ajakirjanikud helistavad ja k\u00fcsivad, kui palju te elektri eest maksate?\nOlen 20 aastat poliitiku ja riigi \u00e4ri\u00fchingu juhina saanud seda nautida, ma ei hakka sellest puudust tundma. Ja ega ma surra kavatse, v\u00f5ib-olla on tulevikuski p\u00f5hjust mulle helistada.\nKui suured olid sel kevadel teie kodumaja elektriarved?\nJust uurisin huviga, miks m\u00e4rtsis kulus rohkem kilovatt-tunde elektrit kui veebruaris. Maksan talvel keskmiselt 350 eurot kuus.\nAga gaasiarved?\nPeaaegu mitte midagi, sest nii nagu ka paljud teised eestlased, panin \u00f5hk-vesi-t\u00fc\u00fcpi soojuspumba. Esimene k\u00fctteallikas on elekter.\nMida peaks tegema keskmine lugeja, kas valida fikseeritud elektrihind v\u00f5i usaldada b\u00f6rsi?\nMina olen olnud alati turuusku. Sel suvel n\u00e4eme esimest korda, et energiat on rohkem kui tarbitakse, hind k\u00f5igub laias vahemikus, aga kokkuv\u00f5ttes tarbija kasuks. Mul oli v\u00f5imalik panna 8,5 kilovatti p\u00e4ikesepaneele katusele, aga j\u00e4tsin investeerimata, sest p\u00e4ikesepaneelid poleks m\u00f5istliku ajaga m\u00fc\u00fcja k\u00fcsitud 18 500-eurost investeeringut tagasi teeninud.\nUsun, et tulevikus on energiat \u00fcle, mitte puudu. Kui p\u00e4ike paistab ja tuul puhub, on elektrihind olematu. Kui p\u00e4ike ei paista, aga tuul puhub, on hind v\u00e4ga madal. Nii et mina oma pisikese p\u00e4ikesejaamaga ei suuda konkureerida suurte taastuvenergia tootjatega.\nKas energiakriis on selleks korraks l\u00e4bi?\nSelleks korraks on l\u00e4bi. Kas v\u00f5ib tulla tagasi? Mu kristallkuul on katki ega oska seda \u00f6elda. Aga v\u00f5in \u00f6elda seda, et nii Eesti kui ka Euroopa riikide oskus kriisiga hakkama saada on praegu palju parem kui veel eelmisel s\u00fcgisel. Vene-Ukraina s\u00f5ja puhkemise j\u00e4rel on 14 kuuga \u00e4ra tehtud palju t\u00f6\u00f6d.\nTe tahtsite saada Eesti Energia juhiks. Miks see ei \u00f5nnestunud?\nVastupidi, \u00fctlesin, et ei kandideeri, sest ma ei oleks saanud samal ajal olla Eleringi juht ja kandideerida Eesti Energia juhatuse esimeheks. Ma n\u00e4en, et Eleringi ja Eesti Energiat t\u00f6\u00f6 on t\u00e4pselt sama. Siis oleks tulnud hoopis sihiks seada veel \u00fcks ametiaeg Eleringis.\nKui 2009 siia tulin, v\u00f5is olla arusaam, et Eesti Energiat juhtida on palju kihvtim kui Eleringi. Praegu on energias\u00fcsteem muutumas. Vanasti olid tootjad A ja O, tulevikus on just s\u00fcsteemihaldurid-v\u00f5rguettev\u00f5tjad need, kes viivad tootmise ja tarbimise kokku.\nMa ei teagi, kas Eesti Energia juhtimine oleks olnud samm edasi v\u00f5i tagasi. \u00dctlesin eelmisel s\u00fcgisel, et sellele v\u00f5iks m\u00f5elda, aga kui j\u00e4rele m\u00f5tlesin, leidsin, et Eesti Energias ei ole midagi olemuslikult uut v\u00f5rreldes sellega, mida praegu teen.\nOlen viimastel p\u00e4evadel korduvalt kuulnud oletust, et k\u00fcllap l\u00e4hete Kristen Michali juurde kliimaministeeriumi kantsleriks.\nEi l\u00e4he.\nTeine levinud oletus on, et k\u00fcllap teenisite Milremi osaluse m\u00fc\u00fcgiga nii palju raha, et ei pea enam kunagi t\u00f6\u00f6d tegema.\nKa see ei vasta t\u00f5ele. Ma ei kavatse minna pensionile ega hakka puhkama. Paljud endised tippjuhid \u00fctlevad, et n\u00fc\u00fcd hakkab puhkama. Ei! Vastupidi, olen olnud kokku pea 30 aastat riigiametnik, poliitik, riigi \u00e4ri\u00fchingu juht, see on olnud treening selleks, mis tuleb. Loodan, et 10\u201315 hea energiaga aastat on veel ees, kui on \u00f5nne. Kavatsen veel midagi teha. Tuleb usaldada elu.\nPeale Eleringi juhtimise tegelete ka ettev\u00f5tete n\u00f5ustamisega.\nOlen investeerinud idufirmadesse, kus peale v\u00e4ikese raha olen olnud ka n\u00f5uga kaasas, eelk\u00f5ige robootikaettev\u00f5ttes Milrem.\nKui palju aktsion\u00e4rid teenisid Milremi enamusosaluse m\u00fc\u00fcgist Araabia \u00dchendemiraatide riiklikule investeerimisfondile EDGE Group (tehingust teatati selle aasta veebruaris)?\nEttev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus oli tehingu ajal 143 miljonit eurot. (EDGE Group ostis enam kui poole ettev\u00f5ttest \u2013 A.K.)\nTeie osa sellest oli?\nMinu osa on sellest t\u00fchine \u2013 miljon eurot.\nKuidas te kulutate miljoni?\nInvesteerin edasi.\nMida te tegema hakkate 1. juulil?\nTeen plaani. Just r\u00e4\u00e4kisin t\u00e4na l\u00f5unal (intervjuu toimus neljap\u00e4eval \u2013 A. K.) [IT-ettev\u00f5tja] Sten Tamkiviga, tema soovitus enda kogemusest oli v\u00f5tta aega plaani tegemiseks ja mitte kiirustada.\nNii et teil ei ole plaani?\nEi ole. Mingi ettekujutus on sellest, mis on huvitav.\nTunnen kaitset\u00f6\u00f6stust, sel on missioon, sest kaitset\u00f6\u00f6stus on osa Eesti kaitsev\u00f5imest, see l\u00e4heb mulle korda. Teine valdkond on cleantech (keskonnas\u00f5bralik \u00e4ri \u2013 A. K.), sealhulgas energeetika on see, mida tean ja tunnen. Arvan, et nendes valdkondades panen endale kokku tegevusportfelli. Milline see saab olema? Ei tea.\nKuna mu lahkumine tuli k\u00f5igile ootamatult, on mu kalender jaanip\u00e4evani t\u00e4iesti t\u00e4is. Juunis l\u00f5peb ka mu t\u00f6\u00f6 ENTSO-E (Euroopa p\u00f5hiv\u00f5rgufirmade liit \u2013 A. K.) juhatuse liikmena, kus olen olnud pretsedenditult k\u00f5ige pikema staa\u017eiga, kolm korda tagasi valitud. Jooksen Eleringis fini\u0161ilindi 1. juulil ega kavatse j\u00e4\u00e4da l\u00f5puruudustikus uimerdama.\nNii et lahkumine tuli ka te enda jaoks ootamatult?\nJah, tuli.\nMis juhtus?\nEi juhtunudki midagi, planeedid olid \u00f5iges seisus. Tegin otsuse aprillis. Otsuse mehhanism oli selge \u2013 tekkis uus valitsus ja uus omanik, kliimaminister Kristen Michal.\nKas Kristen Michal palus teil juhi kohalt lahkuda?\nEi-ei. Mulle ta seda ei \u00f6elnud, vastupidi, tema palve oli, et toetaksin uut ametisse tulevat juhatust nii kaua, kuni mul pole huvide konflikti. K\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4kisin ministriga, siis majandusministeeriumi ametnikega ja Eleringi n\u00f5ukogu esimehe Timo Rajala ja teiste n\u00f5ukogu liikmetega.\nMillal te Rajalale teatasite?\nAprilli alguses.\nMis peaminister Kaja Kallas \u00fctles?\nEks see tuli k\u00f5igi jaoks ootamatult. Aktsepteerisid ja tunnustasid 14 aastaga tehtut. T\u00e4pselt nii ongi. Olen p\u00fc\u00fcdnud Eleringis nii hoida, et kui j\u00e4\u00e4ksin rongi alla, siis meeskond on suuteline minema edasi. N\u00fc\u00fcd nad saavad n\u00e4idata, kas on v\u00f5imelised selleks.\nRongi kujund \u2013 kas rongis, mille alla j\u00e4ite, istuvad Alexela ja Infortari omanikud?\nEi-ei. Jumal teab, mida nemad teevad, nendega ma ei pidanud vajalikus konsulteerida. Sellele otsusele neil k\u00fcll mingit m\u00f5ju ei olnud. V\u00f5i vastupidi, nagu te teate, olen ma kange v\u00f5itleja ja kui ma oleks sellist survet tundunud, ei oleks ma saanud siit kuhugi minna.\nKas teie poliitiline seljatagune on gaasiterminali t\u00fcli p\u00e4rast \u00e4ra kulunud?\nTeades valitsuse paljusid liikmeid ja nende maailmavaadet, oleks see julge avaldus.\nKui tulla mulluse gaasit\u00fcli juurde, siis teie arvates Eesti ei vaja LNG-terminali ega -tankerit?\nEesti gaasitarbimine on 3,5 teravatt-tundi ehk kolm suurt LNG-laeva aastas. Minu hinnangul tagavad Inkoo ja Klaipeda terminal koos Incukalnsi maa-aluse hoidlaga gaasi varustuskindluse suurep\u00e4raselt ja suure varuga.\nAga \u00e4rimehed Alexelast ja Infortarist tahaksid nii \u00fchte kui ka teist Eestisse.\nAga miks nad ei tee siis seda? Elering pole pannud k\u00e4tt ette LNG-terminali rajamisele. Kus oli arusaamade lahknevus? Elering seisis selle eest, et LNG-rajatisi ei tehtaks maksumaksja raha eest, nemad tahtsid, et maksumaksja v\u00f5taks \u00e4ririski osaliselt enda kanda. See oli see. Ka see oli v\u00e4ga \u00f5ige otsus, et me ei l\u00e4inud Soome ujuvterminali aktsion\u00e4riks, kuigi sain selle eest teravat kriitikat.\nKuidas viisakalt \u00f6elda\u2026 Mind hurjutati kuu aega selle eest meedias, aga pigem valisin hurjutamise kuu aega, kui k\u00fcmme aastat m\u00f5nitamist, et kes oli see, kes tegi otsuse, et Eesti l\u00e4ks Soome ujuvterminali osanikuks, mist\u00f5ttu riigikassast tuleb nende kahjumit katta.\nT\u00e4nap\u00e4eval on maine t\u00e4htsam kui asjade sisu. Mulle tundub, et keskmise lehelugeja jaoks te kaotasite gaasit\u00fcli?\nJah, n\u00f5us. Elering kindlasti ei v\u00f5itnud, sest me ei suutnud selgitada, milliste v\u00e4\u00e4rtuste eest seisame. Elering seisis maksumaksja raha hea kasutamise eest.\nSamasugune vastasseis on tuuleparkide arendajatega. Ma tean v\u00e4hemalt kolme ettev\u00f5tet, kes tahaks rajada Eesti vetesse 1000-megavatise tuulepargi, t\u00f5en\u00e4oliselt on neid rohkem. Teie seisukoht on, et piisab \u00fchest avameretuulepargist?\nSamasugune vaidlus on Eesti Energiaga olnud. Mul pole [Eesti Energia eelmiste juhtide] Hando Sutteri ega Sandor Liive vastu mitte midagi, m\u00f5lemad on v\u00e4ga tugevad juhid ja toredad inimesed. Konflikt on olnud v\u00e4\u00e4rtuste t\u00f5ttu.\nMina seisan vaba turu eest. Elektri jaeturg on konsolideerunud, 60 protsenti Eesti Energia k\u00e4es. Eesti Gaasi osakaal gaasiturul on 80 protsenti. See ei ole tarbija huvides. Arendajad tehku avameretuulejaamasid nii palju kui j\u00f5uavad, aga \u00fchiskond peab k\u00fcsima, miks on neid meil vaja, kui osa kulu tahetakse panna elektritarbija kanda? See on olnud minu s\u00f5num.\nEesti varustuskindluse jaoks piisab \u00fchest-kahest avameretuulepargist. 1000-megavatine tuulejaam toodab merel 3,5 teravatt-tundi elektrit aastas. Eesti tarbimine on 8,4 teravatt-tundi aastas. Tehnika\u00fclikooli v\u00f5i v\u00e4lisekspertide prognoosid \u00fctlevad, et isegi siis, kui elektriautosid tuleb k\u00f5vasti juurde, ei t\u00f5use tarbimine \u00fcle 10\u201311 teravatt-tunni aastas. Eesti varustuskindluse jaoks ei ole vaja rohkem kui \u00fcks-kaks gigavatti meretuult. Praegune elektriv\u00f5rk lubab v\u00f5rku v\u00f5tta sellise koguse, mis vajalik Eesti varustuskindluseks. Uus valitsus ja ka Elering peavad vastama, miks on vaja tuuleparke \u00fcle Eesti enda varustuskindluse. Merele on pargitaotlusi esitatud kokku 54 gigavati tuuleparkide ehituseks.\nTe teate ju vastust, tuuleenergia \u00e4ri v\u00e4\u00e4rtus kasvab kiiresti ja on \u00e4rimeestele v\u00e4ga kasumlik.\nAbsoluutselt! Vastasseisud tulevad sellest, kui ettev\u00f5tja tahab anda oma riski maksumaksja kanda ja pista k\u00e4e maksumaksja taskusse. Ma ei ole jaamade vastu, mu k\u00fcsimus on, et kui anname mere \u2013 avaliku h\u00fcve \u2013 eraarendajate k\u00e4sutusse, et nad saaks raha teenida, siis on k\u00fcsimus, mida saab \u00fchiskond tagasi, et on h\u00fcve \u00e4ra andnud. \u00dchiskond peab olema nii k\u00fcps, et k\u00fcsida, kuidas jaguneb tekkiv v\u00e4\u00e4rtus arendaja ja Eesti \u00fchiskonna vahel.\n\u00dches\u00f5naga, te \u00fctlesite, et Infortari Ain Hanschmidt, Alexela Heiti H\u00e4\u00e4l, Utilitase Kristjan Rahu ja Enefit Greeni v\u00e4ikeaktsion\u00e4rid tahavad panna k\u00e4e maksumaksja taskusse?\nTe v\u00f5tsite selle nii kokku, aga ma arvan, et te ei saanud \u00f5igesti aru.\nKui \u00fchiskond toetab mingit projekti avaliku rahaga, siis on vaja m\u00f5ista, miks seda on vaja teha. Kui tuulepark ei ole vajalik Eesti varustuskindluse jaoks, siis on k\u00fcsimus, miks me \u00fchiskonnana v\u00f5tame osa \u00e4ririski endale. Vastused v\u00f5ivad olla: majandus areng, t\u00f6\u00f6kohad, maksutulu. Aga k\u00fcsimusele tuleb selgelt vastata.\nMe tunneme teineteist palju aastaid, aga ma ei ole kunagi teid n\u00e4inud nii v\u00e4sinu ja l\u00f6\u00f6duna.\nSiis n\u00e4ete valesti. Ma ei ole v\u00e4sinud ega l\u00f6\u00f6dud. P\u00f5rgutee on sillutatud valede eeldustega. Teie eeldus on, et ma ei teinud otsust ise, et see oli peale sunnitud v\u00f5i et selle taga on midagi, mida te ei n\u00e4e.\nSee on vale eeldus.\nTe olite ka Auvere uue p\u00f5levkivijaama ehituse vastu. Kas viimane kriis ei n\u00e4idanud, et te eksisite, kui arvasite, et jaama pole vaja?\nKui varustuskindluse tagamiseks oleks olnud vaja uusi elektrijaamu ehitada, siis oleks tulnud teha oksjon k\u00f5ige efektiivsema tehnoloogia leidmiseks. 275-megavatise p\u00f5levkivielektrijaama investeering oli 600 miljonit eurot. \u00dchiskond oleks kindlasti saanud nii suure raha eest mingi teise tehnoloogiaga palju rohkem varustuskindlust kui praegu Auvere jaamaga. Elektrijaama ehitamise otsustamine vaba turgu ignoreerides ei ole m\u00f5istlik.\nKas Venemaa v\u00f5ib j\u00e4tta Eesti iga kell pimedusse?\nVenemaa v\u00f5ib meie elektriv\u00f5rgu enda omast lahti \u00fchendada. See ei t\u00e4henda pimedust. Eesti valmisolek erakorraliseks elektris\u00fcsteemi eraldamiseks on piisav, iga p\u00e4evaga oleme selleks rohkem valmis, me ei karda seda, me saame sellega hakkama.\nMeie murekoht on Narva elektrijaamade jahutusvesi. Selle aasta s\u00fcgistalveks Eesti enam ei s\u00f5ltu sellest, kui Venemaa peaks Narva veehoidla l\u00fc\u00fcsid avama ja veetaseme alla laskma. J\u00e4lle \u00fcks risk maas.\nMida teha Elektrileviga?\nEsmalt panna [elektriv\u00f5rgu ehitusfirma] Enefit Connect tagasi Eletrileviga \u00fcheks ettev\u00f5tteks ja seej\u00e4rel lahutada Elektrilevi Eesti Energiast. 2014\u20132015 sai sellest palju r\u00e4\u00e4gitud, et teha Elektrilevist ja Eleringist \u00fcks v\u00f5rguettev\u00f5te. Praegu ma ei soovita v\u00f5rgufirmasid liita enne 2026. aastat, mil j\u00f5uab l\u00f5pule Eesti elektriv\u00f5rgu lahutamine Venemaa omast. Meil ei ole praegu aega kahe firma liitmiseks. Elektrilevi v\u00f5ib ka olla otse riigi valitsetav \u00e4ri\u00fching.\nJaotusv\u00f5rk peab tagama k\u00f5ikidele tootjatele ja kauplejatele \u00fchesuguse turuplatsi. Elektrilevi omab kogu infot tarbijate kohta, v\u00f5imaluste kohta tootmisseadmeid v\u00f5rguga liita jne, hajaenergeetika juures v\u00f5ib see anda turul suure konkurentsieelise. Ja t\u00e4htis ei ole isegi see, kas see on nii v\u00f5i ei ole nii, t\u00e4htis on, kuidas see tundub.\nJuba siis, kui saite 2009 Eleringi juhiks, oli selge, et peatselt j\u00f5uab k\u00e4tte aeg, mil autod s\u00f5idavad elektriga ja elektrit toodetakse tuulest. N\u00fc\u00fcd on see k\u00e4es. Miks on nii, et praegu on \u00fchiskond ehmatanud ega tea, mida teha?\nJu siis inimesed ei olnud valmis investeerima oma raha sellesse h\u00fcpoteesi. Lihtne on \u00f6elda, aga panna raha selle eelduse taha on hoopis teistsugune veendumus. Ju siis inimestel ei olnud usku.\nMis on p\u00f5hjus, miks \u00fchiskond ei taha lahti lasta p\u00f5levkivist ega sisep\u00f5lemismootorist?\n\u00dchiskond on olemuselt konservatiivne, tohutu inertsiga. Varem ei s\u00f6andata uut usaldada, kui see on end t\u00f5estanud. Elame energiarevolutsioonis, kus \u00fcks paradigma kukub kokku ja tuleb uus. Suurte \u00fchiskondlike muutuste juures on alati segadust ja ebakindlust. \u00dchiskond on konservatiivne ja inimesed alalhoidlikud.\nRes Publica loosung \u00abVali kord!\u00bb, kas see ei t\u00e4hendanud ka soovi tuua tagasi m\u00fc\u00fctiline vana hea aeg, kus valitseb kord ega ole muutusi?\nLoosung \u00abVali kord!\u00bb oli 2003. See oli toonases ajas, 20 aastat tagasi. Res Publica tekkis [Isamaa juhi] Mart Laari valitsuse erastamisotsuste segaduse t\u00f5ttu: Eesti Raudtee, Narva elektrijaamad. \u00abVali kord!\u00bb s\u00f5num oli, et riigi ja erahuvide segiajamine tuleb l\u00f5petada, l\u00f5pp korruptsioonile oli pigem see, mida \u00abkord\u00bb t\u00e4hendas.\nKas Res Publica aeg oli te elu k\u00f5ige \u00f5nnelikum?\nOlen tundnud end h\u00e4sti nii poliitikas kui ka riigiametnikuna ja ka Eleringis. Res Publica oli kogemus ja \u00f5ppetund.\nTe protestisite Mart Laari poliitika vastu, aga ometi l\u00e4ksite Res Publicaga Isamaa r\u00fcppe tagasi.\nSee oli minu initsiatiiv, mina l\u00e4ksin Mart Laari juurde ettepanekuga moodustada Res Publica ja tollase Isamaa pealt paremkonservatiivne rahvaerakond. See oli loogiline \u2013 nii Isamaa kui ka Res Publica olid Euroopa Rahvapartei liikmed. T\u00e4nane Isamaa ei ole see, mida ma tollal Laarile seda ettepanekut tehes ette kujutasin.\nHelir-Valdor Seedri juhitud Isamaa ei ole see\u2026\nJah, see kindlasti ei ole see Isamaa, mida mina silmas pidasin. Mina n\u00e4gin Isamaad palju avatuma ja liberaalsema erakonnana kui praegu.\nKonkurentsikeeldu teil ei ole p\u00e4rast 1. juulit, lahkumish\u00fcvitist ei maksta, aga selles eest saate preemiat neli kuupalka. Kui suur te sissetulek on Eleringi juhina?\nMinu kuupalk on 1. jaanuarist 13 500 eurot.\nEleringi v\u00f5lakirjade t\u00e4htaeg on tuleval n\u00e4dalal, 3. mail, v\u00f5lakirjade maht on 230 miljonit eurot. Kas te uuendate v\u00f5lga?\nMe lunastame v\u00f5lakirjad oma rahast. Praeguse intressitasemega me ei refinantseeri v\u00f5lakirju ega v\u00f5ta laenu nende katmiseks, vaid maksame tagasi ettev\u00f5tte rahast. Elering kindlustab end sellega, et s\u00f5lmime laenulepingud, mida vajadusel kasutusele v\u00f5tta. V\u00f5lakirjade intress on 0,89 protsenti, see oli v\u00e4ga hea tase, aga praegu sama odavalt uuendada ei ole v\u00f5imalik.\nEleringil on arvel 230 miljonit eurot vaba raha?\nJah. Me oleme sellega arvestanud, et lunastame v\u00f5lakirjad, see ei juhtunud \u00fcle\u00f6\u00f6, me oleme poolteist aastat arvestanud sellega, et l\u00e4heb nii. Nii uute v\u00f5lakirjade kui ka laenuintress, mida oleksime saanud, oli liig mis liig, meie sellise hinnaga raha ei tahtnud.\n\nTaavi Veskim\u00e4gi jalgrattamatkal. Teda k\u00f6idab seiklus, talle meeldib minna sinna, kus pole varem k\u00e4inud.\nAssar J\u00f5epera\n\nR\u00e4\u00e4kige palun, mitu kilomeetrit aastas l\u00e4bite matkauiskudel, rattaga ja s\u00fcstaga?\nKui tihti majandusajakirjanik peab uisutamise kohta k\u00fcsima?\nK\u00f5ige hullem k\u00fcsimus on veel ees!\nMa ei ole v\u00f5istlussportlane, vaid matkaja. Minu jaoks on protsess t\u00e4htsam kui tulemus. Minu jaoks on t\u00e4htis olla nii heas f\u00fc\u00fcsilises vormis, et suuta teha pikki s\u00fcsta-, ratta- v\u00f5i jalgsimatku.\nMa vihkan numbriga v\u00f5istlemist. Olen igap\u00e4evane tervisesportlane. Rattaga s\u00f5idan 4000\u20135000, suusatan normaalsel talvel 600\u2013700 kilomeetrit aastas. S\u00fcstaga vahemaa ei loe, sest vastuvoolu s\u00f5ites j\u00f5uab edasi v\u00e4he kilomeetreid. Mind k\u00f6idab millegi tundmatu kogemine. Mulle ei meeldi s\u00f5ita s\u00fcstaga Katariina kailt Tilgu sadamasse ja tagasi. Mind k\u00f6idab seiklus, mulle meeldib minna sinna, kus pole varem k\u00e4inud.\nKas Eestis on veel selliseid kohti?\nEi ole, aga eelmisel aastal k\u00e4isin tihti jalgratta, suuskade v\u00f5i s\u00fcstaga L\u00e4tis. Kuna L\u00e4tis on asustus Eestist veelgi tihedamalt pealinna koondunud, on Ida- ja P\u00f5hja-L\u00e4ti \u00fcsna inimt\u00fchi. Matkamiseks huvitav, eriti m\u00f6\u00f6da L\u00e4ti-Vene piiri on kohti, kus ma pole k\u00e4inud.\nTeil on poeg ja t\u00fctar.\nT\u00fctar on 18- ja poeg 11-aastane.\nKuidas te elu on nii l\u00e4inud, et elate neist lahus?\nMa ei ela neist lahus. Lapsed elavad koos nii oma emaga kui ka minuga. Olen suutnud niimoodi elada, et vaatamata sellele, et ei ela laste emadega koos, osalen laste kasvatamises palju ja meil on v\u00e4ga tugev emotsionaalne side.\nKas olete kunagi m\u00f5elnud, miks see nii on l\u00e4inud?\nNii nagu mu t\u00f6\u00f6elugi, eks siin on samamoodi. Elus on eri etapid, ma ei ole kartnud teha otsuseid t\u00f6\u00f6- ega eraelus. Kui on vaja edasi liikuda, siis tuleb edasi liikuda.\nKas see t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6 ongi teie jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam?\nT\u00f6\u00f6 on olnud v\u00e4ga suur osa minu elust, mis ei t\u00e4henda, et nii minu praegune kui ka eelmised suhted oleks olnud v\u00e4het\u00e4htsad. Millega ma polnud n\u00f5us t\u00f6\u00f6- ega eraelus \u2013 kui on paigalseis, kui visiooni ei ole, siis tuleb minna eluga teisiti edasi. Areng on oluline!\n\n  Taavi Veskim\u00e4gi \n  \n\tEndine riigiametnik ja poliitik, kuni 1. juulini Eleringi juhatuse esimees.\n\tS\u00fcndis 20. novembril 1974 Eidaperes.\n\tKaja Kallase poja ja Anne-Ly Normaku t\u00fctre isa.\n\t\u00d5ppis Rapla \u00fchisg\u00fcmnaasiumis ja Tallinna \u00dclikoolis haldusjuhtimist, Readingi \u00dclikoolis energeetikamajandust ja Aalto \u00dclikoolis \u00e4rijuhtimist.\n\t2009\u20132023 Eleringi juhatuse esimees.\n\t2005\u20132007 erakonna Res Publica esimees.\n\t2005\u20132009 riigikogu liige.\n\t2003\u20132005 rahandusminister.\n\t1996\u20132003 rahandusministeeriumi osakonnajuhataja ja n\u00f5unik.\n\tEesti Kaitset\u00f6\u00f6stuse Liidu asutaja ja n\u00f5ukogu esimees, Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu volikogu liige, Euroopa p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tete \u00fchenduse ENTSO-E juhatuses 2011\u20132013 ja 2017\u20132019.\n\tValget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rk.\n\n\n"}
{"text":"Valgamaa mees sai kelmilt pettaOma s\u00f5iduautole \u00fche interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonna kaudu veljed tellinud Valgamaa mees langes kelmi ohvriks, sest lubatud kaup on senini saamata, teatas politsei.Mees tasus velgede m\u00fc\u00fcjale 391 eurot, kuid pole neid k\u00e4tte saanud. Ka ei saanud n\u00f5utu mees enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust, et makstud raha tagasi n\u00f5uda.Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei v\u00e4lja kriminaalmenetluses. LEPM"}
{"text":"Taavi Veskim\u00e4gi: Milremi osaluse m\u00fc\u00fcgiga teenisin miljoniEleringi juht Taavi Veskim\u00e4gi \u00fctleb, et pole n\u00f5us sellega, kui maksumaksja v\u00f5tab ettev\u00f5tjate \u00e4ririski enda kanda, olgu selleks LNG-terminal v\u00f5i avameretuulepark. \u00abMa ei ole jaamade vastu, mu k\u00fcsimus on, et kui anname mere - avaliku h\u00fcve - eraarendajate k\u00e4sutusse, et nad saaks raha teenida, siis on k\u00fcsimus, mida saab \u00fchiskond tagasi, et on h\u00fcve \u00e4ra andnud,\u00bb \u00fctleb Veskim\u00e4gi.Selle n\u00e4dala teisip\u00e4eval teatas Veskim\u00e4gi ilusasti lihvitud pressiteate vahendusel, et lahkub poolteist aastat enne lepingu l\u00f5ppu ametist. Kas tal sai k\u00f5rini v\u00f5i sundis uus valitsus ta lahkuma? V\u00f5i sai ta hakkama mingi jamaga, millest keegi r\u00e4\u00e4kida ei julge? Nendele k\u00fcsimustele pole vastust.\u00c4\u00e4rem\u00e4rkus: keeruline s\u00f5napaar \u00abenergia varustuskindlus\u00bb t\u00e4hendab lihtsalt seda, et elekter on olemas ja gaas ka.\u00abAndrus, te olete n\u00f5utu n\u00e4oga,\u00bb teeb Veskim\u00e4gi otsa lahti.Jah, sest te ei ole \u00f6elnud, miks lahkute Eleringi juhatuse esimehe kohalt.Kas te t\u00f5esti ei usu, et m\u00f5nikord asjad ongi nii, nagu n\u00e4ivad?Mulle n\u00e4ib, et lahkumisel on palju konkreetsem p\u00f5hjus kui see, millest te r\u00e4\u00e4gite.Aga te eksite. Konkreetne p\u00f5hjus v\u00f5ib olla ka see, et nagu pressiteates \u00fctlesin, on praegu sobiv ajaaken sellise sammu tegemiseks. K\u00f5ik, mida lubasime teha Vene-Ukraina t\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkedes Eesti energiavarustuskindluse suurendamiseks, on tehtud.Sellest ma saan aru.Aga t\u00e4pselt nii ongi.Aga miks?!See on naljakas eeldus, et Eleringi juhatuse esimehe ametikoht v\u00f5i m\u00f5ni teine ametikoht on midagi sellist, millest inimene hoiab k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni. Te pole esimene, kes seda k\u00fcsib. Ma olen viimastel p\u00e4evadel sellele m\u00f5elnud ja mulle tundub, et kehtib reegel - sellist ametikohta saab tulemuslikult t\u00e4ita, kui see ei ole inimese jaoks eesm\u00e4rk. Keegi neist, kelle jaoks on ametikoht eesm\u00e4rk iseeneses, kunagi sellist t\u00f6\u00f6kohta ei saa.Mis on eesm\u00e4rk teie jaoks?Miks ma Eleringi tulin? Sel t\u00f6\u00f6l on t\u00e4hendus ja missioon - hoida tuled p\u00f5lemas ja kodud soojas. Mind on motiveerinud l\u00e4bi elu edasi liikuma pikem visioon, p\u00fc\u00fcdlemine suuremate eesm\u00e4rkide poole. Sellest l\u00e4htuvalt on praegu sobiv aeg Eleringist lahkumiseks. Kuna ma olin otsustanud, et 2024. aastal ma neljandaks ametiajaks ei kandideeri, siis need asjad, mida mina sain teha, selle t\u00f6\u00f6 t\u00e4henduse realiseerimiseks, on tehtud. N\u00fc\u00fcd peab uus tiim edasi minema juba uute suurte asjade suunas, eelk\u00f5ige taastuvenergia v\u00f5rku liitmiseks nii maal kui ka merel.Kas te valisite ise endale j\u00e4reltulija juhatuse esimehe kohale?Juhatuse esimehe valik on n\u00f5ukogu otsus, aga see oh minu soovitus, et 2024. aasta l\u00f5puni v\u00f5iks minna edasi senine meeskond.Te osutasite erakonna Res Publica, mille liikmena p\u00e4\u00e4sesite riigikokku ja valitsusse ministriks. Kuidas teil tuli m\u00f5te minna edasi energeetikasse?Mind on motiveerinud visioon. Sel p\u00f5hjusel tulin \u00e4ra rahandusministeeriumist ja hakkasin tegema erakonda, sel p\u00f5hjusel tulin parlamendist Eleringi. Ma n\u00e4gin, et minu v\u00e4\u00e4rtustega koosk\u00f5las oh v\u00f5imalik ehitada avatud ja vaba konkurentsiga energiaturgu. See m\u00f5te tekkis mul 2007 Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi aruteludel, mis t\u00f5i kohustuse elektri p\u00f5hiv\u00f5rk eraldada suurtest energiatootjatest.Mul oh arusaam, et energiaga peab saama vabalt kaubelda nagu iga teise kaubaga, ja selle eelduseks on s\u00f5ltumatu ja h\u00e4sti toimiv s\u00fcsteemihaldur, antud juhul Elering. Sealt ka minu idee kandideerida sellele kohale ja seda t\u00f6\u00f6d teha.Siit \u00e4ra minnes ei ole mul p\u00f5hjust tehtut h\u00e4beneda. Ilmselgelt tuleb koos uue valitsusega luua uus pikk visioon, kuidas saavutada eesm\u00e4rk, et Eestis oleks 2030 taastuvenergia tootmine sama suur kui elektri tarbimine. Seda saavad teha inimesed, kes tahavad t\u00f6\u00f6tada Eleringis kauem kui 2024. aasta l\u00f5puni.Kas uue valitsuse arusaam elektriturust erineb teie omast?Ei, kindlasti mitte. Eleringi visioon on olnud viimased viis-kuus aastat, et elektri varustuskindlus tuleb tagada kliimaneutraalsel moel. Kui v\u00f5imule oleks tulnud teistsugune valitsus, teise visiooniga, oleksin kahelnud, kas saaksin siit lahkuda. Praegune valitsus annab kerguse ametist lahkuda, sest usun, et turup\u00f5hine kliimaneutraalsust toetav energeetikapoliitika j\u00e4tkub.Kuidas te praegu arvate, kas hakkate puudust tundma sellest, et ajakirjanikud helistavad ja k\u00fcsivad, kui palju te elektri eest maksate?Olen 20 aastat poliitiku ja riigi \u00e4ri\u00fchingu juhina saanud seda nautida, ma ei hakka sellest puudust tundma. Ja ega ma surra kavatse, v\u00f5ib-olla on tulevikuski p\u00f5hjust mulle helistada.Kui suured olid sel kevadel teie kodumaja elektriarved?Just uurisin huviga, miks m\u00e4rtsis kulus rohkem kilovatt-tunde elektrit kui veebruaris. Maksan talvel keskmiselt 350 eurot kuus.Aga gaasiarved?Peaaegu mitte midagi, sest nii nagu ka paljud teised eestlased, panin \u00f5hk-vesi-t\u00fc\u00fcpi soojuspumba. Esimene k\u00fctteallikas on elekter.Mida peaks tegema keskmine lugeja, kas valida fikseeritud elektrihind v\u00f5i usaldada b\u00f6rsi?Mina olen olnud alati turuusku. Sel suvel n\u00e4eme esimest korda, et energiat on rohkem, kui tarbitakse, hind k\u00f5igub laias vahemikus, aga kokkuv\u00f5ttes tarbija kasuks. Mul oli v\u00f5imalik panna 8,5 kilovatti p\u00e4ikesepaneele katusele, aga j\u00e4tsin investeerimata, sest p\u00e4ikesepaneelid poleks m\u00f5istliku ajaga m\u00fc\u00fcja k\u00fcsitud 18 500-eurost investeeringut tagasi teeninud.Usun, et tulevikus on energiat \u00fcle, mitte puudu. Kui p\u00e4ike paistab ja tuul puhub, on elektrihind olematu. Kui p\u00e4ike ei paista, aga tuul puhub, on hind v\u00e4ga madal. Nii et mina oma pisikese p\u00e4ikesejaamaga ei suuda konkureerida suurte taastuvenergia tootjatega.Kas energiakriis on selleks korraks l\u00e4bi?Selleks korraks on l\u00e4bi. Kas v\u00f5ib tulla tagasi? Mu kristallkuul on katki ega oska seda \u00f6elda. Aga v\u00f5in \u00f6elda seda, et nii Eesti kui ka Euroopa riikide oskus kriisiga hakkama saada on praegu palju parem kui veel eelmisel s\u00fcgisel. Vene-Ukraina s\u00f5ja puhkemise j\u00e4rel on 14 kuuga \u00e4ra tehtud palju t\u00f6\u00f6d.Te tahtsite saada Eesti Energia juhiks. Miks see ei \u00f5nnestunud?Vastupidi, \u00fctlesin, et ei kandideeri, sest ma ei oleks saanud samal ajal olla Eleringi juht ja kandideerida Eesti Energia juhatuse esimeheks. Ma n\u00e4en, et Eleringi ja Eesti Energia t\u00f6\u00f6 on t\u00e4pselt sama. Siis oleks tulnud hoopis sihiks seada veel \u00fcks ametiaeg Elerin-Kui 2009 siia tulin, v\u00f5is olla arusaam, et Eesti Energiat juhtida on palju kihvtim kui Eleringi. Praegu on energias\u00fcsteem muutumas. Vanasti olid tootjad A ja O, tulevikus on just s\u00fcsteemihaldurid-v\u00f5rguettev\u00f5tjad need, kes viivad tootmise ja tarbimise kokku.Ma ei teagi, kas Eesti Energia juhtimine oleks olnud samm edasi v\u00f5i tagasi. \u00dctlesin eelmisel s\u00fcgisel, et sellele v\u00f5iks m\u00f5elda, aga kui j\u00e4rele m\u00f5tlesin, leidsin, et Eesti Energias ei ole midagi olemuslikult uut v\u00f5rreldes sellega, mida praegu teen.Olen viimastel p\u00e4evadel korduvalt kuulnud oletust, et k\u00fcllap l\u00e4hete Kristen Michali juurde kliimaministeeriumi kantsleriks.Ei l\u00e4he.Teine levinud oletus on, et k\u00fcllap teenisite Milremi osaluse m\u00fc\u00fcgiga nii palju raha, et ei pea enam kunagi t\u00f6\u00f6d tege-Ka see ei vasta t\u00f5ele. Ma ei kavatse minna pensionile ega hakka puhkama. Paljud endised tippjuhid \u00fctlevad, et n\u00fc\u00fcd hakkab puhkama. Ei! Vastupidi, olen olnud kokku pea 30 aastat riigiametnik, poliitik, riigi \u00e4ri\u00fchingu juht, see on olnud treening selleks, mis tuleb. Loodan, et 10-15 hea energiaga aastat on veel ees, kui on \u00f5nne. Kavatsen veel midagi teha. Tuleb usaldada elu.Peale Eleringi juhtimise tegelete ka ettev\u00f5tete n\u00f5ustamisega.Olen investeerinud idufirmadesse, kus peale v\u00e4ikese raha olen olnud ka n\u00f5uga kaasas, eelk\u00f5ige robootikaettev\u00f5ttes Milrem.Kui palju aktsion\u00e4rid teenisid Milremi enamusosaluse m\u00fc\u00fcgist Araabia \u00dchendemiraatide riiklikule investeerimisfondile EDGE Group (tehingust teatati selle aasta veebruaris)?Ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus oh tehingu ajal 143 miljonit eurot. (EDGE Group ostis enam kui poole ettev\u00f5ttest - A. K.)Teie osa sellest oli?Minu osa on sellest t\u00fchine - miljon eurot.Kuidas te kulutate miljoni?Investeerin edasi.Mida hakkate tegema I. juulil?Teen plaani. Just r\u00e4\u00e4kisin t\u00e4na l\u00f5unal (intervjuu toimus neljap\u00e4eval - A. K.) [IT-ettev\u00f5tja] Sten Tamkiviga, tema soovitus enda kogemusest oh v\u00f5tta aega plaani tegemiseks ja mitte kiirustada.Nii et teil ei ole plaani?Ei ole. Mingi ettekujutus on sellest, mis on huvitav.Tunnen kaitset\u00f6\u00f6stust, sel on missioon, sest kaitset\u00f6\u00f6stus on osa Eesti kaitsev\u00f5imest, see l\u00e4heb mulle korda. Teine valdkond on cleantech (keskonnas\u00f5bralik \u00e4ri - A. K.), sealhulgas energeetika on see, mida tean ja tunnen. Arvan, et nendes valdkondades panen endale kokku tegevusportfelli. Milline see saab olema? Ei tea.Kuna mu lahkumine tuli k\u00f5igile ootamatult, on mu kalender jaanip\u00e4evani t\u00e4iesti t\u00e4is. Juunis l\u00f5peb ka mu t\u00f6\u00f6 ENTSO-E (Euroopa p\u00f5hiv\u00f5rgufirmade liit - A. K.) juhatuse liikmena, kus olen olnud pretsedenditult k\u00f5ige pikema staa\u017eiga, kolm korda tagasi valitud. Jooksen Eleringis fini\u0161ilindi 1. juulil ega kavatse j\u00e4\u00e4da l\u00f5puruudustikus uimerdama.Nii et lahkumine tuli ka teie enda jaoks ootamatult?Jah, tuli.Mis juhtus?Ei juhtunudki midagi, planeedid olid \u00f5iges seisus. Tegin otsuse aprillis. Otsuse mehhanism oli selge - tekkis uus valitsus ja uus omanik, kliimaminister Kristen Michal.Kas Kristen Michal palus teil juhi kohalt lahkuda?Ei-ei. Mulle ta seda ei \u00f6elnud, vastupidi, tema palve oli, et toetaksin uut ametisse tulevat juhatust nii kaua, kuni mul pole huvide konflikti. K\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4kisin ministriga, siis majandusministeeriumi ametnikega ja Eleringi n\u00f5ukogu esimehe Timo Rajala ja teiste n\u00f5ukogu liikmetega.Millal te Rajalale teatasite?Aprilli alguses.Mis peaminister Kaja Kallas \u00fctles?Eks see tuli k\u00f5igi jaoks ootamatult. Aktsepteerisid ja tunnustasid 14 aastaga tehtut. T\u00e4pselt nii ongi. Olen p\u00fc\u00fcdnud Eleringis nii hoida, et kui j\u00e4\u00e4ksin rongi alla, siis meeskond on suuteline minema edasi. N\u00fc\u00fcd nad saavad n\u00e4idata, kas on v\u00f5imelised selleks.Rongi kujund - kas rongis, mille alla j\u00e4ite, istuvad Alexela ja Infortari omanikud?Ei-ei. Jumal teab, mida nemad teevad, nendega ma ei pidanud vajalikuks konsulteerida. Sellele otsusele neil k\u00fcll mingit m\u00f5ju ei olnud. V\u00f5i vastupidi, nagu te teate, olen ma kange v\u00f5itleja ja kui ma oleks sellist survet tundnud, ei oleks ma saanud siit kuhugi minna. Kas teie poliitiline seljatagune on gaasiterminali t\u00fcli p\u00e4rast \u00e4ra kulunud?Teades valitsuse paljusid liikmeid ja nende maailmavaadet, oleks see julge avaldus.Kui tulla mulluse gaasit\u00fcli juurde, siis teie arvates Eesti ei vaja LNG-terminali ega -tankerit?Eesti gaasitarbimine on 3,5 teravatttundi ehk kolm suurt LNG-laeva aastas. Minu hinnangul tagavad Inkoo ja Klaipeda terminal koos Incukalnsi maaaluse hoidlaga gaasi varustuskindluse suurep\u00e4raselt ja suure varuga.Aga \u00e4rimehed Alexelast ja Infortarist tahaksid nii \u00fchte kui ka teist Eestisse.Aga miks nad ei tee siis seda? Elering pole pannud k\u00e4tt ette LNG-terminali rajamisele. Kus oli arusaamade lahknevus? Elering seisis selle eest, et LNG-rajatisi ei tehtaks maksumaksja raha eest, nemad tahtsid, et maksumaksja v\u00f5taks \u00e4ririski osaliselt enda kanda. See oli see. Ka see oli v\u00e4ga \u00f5ige otsus, et me ei l\u00e4inud Soome ujuvterminali aktsion\u00e4riks, kuigi sain selle eest teravat kriitikat.Kuidas viisakalt \u00f6elda... Mind hurjutati kuu aega selle eest meedias, aga pigem valisin hurjutamise kuu aega kui k\u00fcmme aastat m\u00f5nitamist, et kes oli see, kes tegi otsuse, et Eesti l\u00e4ks Soome ujuvterminali osanikuks, mist\u00f5ttu riigikassast tuleb nende kahjumit katta.T\u00e4nap\u00e4eval on maine t\u00e4htsam kui asjade sisu. Mulle tundub, et keskmise lehelugeja jaoks te kaotasite gaasit\u00fcli?Jah, n\u00f5us. Elering kindlasti ei v\u00f5itnud, sest me ei suutnud selgitada, milliste v\u00e4\u00e4rtuste eest seisame. Elering seisis maksumaksja raha hea kasutamise eest.Samasugune vastasseis on tuuleparkide arendajatega. Ma tean v\u00e4hemalt kolme ettev\u00f5tet, kes tahaks rajada Eesti vetesse 1000-megavatise tuulepargi, t\u00f5en\u00e4oliselt on neid rohkem. Teie seisukoht on, et piisab \u00fchest avameretuulepargist?Samasugune vaidlus on Eesti Energiaga olnud. Mul pole [Eesti Energia eelmiste juhtide] Hando Sutteri ega Sandor Liive vastu mitte midagi, m\u00f5lemad on v\u00e4ga tugevad juhid ja toredad inimesed. Konflikt on olnud v\u00e4\u00e4rtuste t\u00f5ttu.Mina seisan vaba turu eest. Elektri jaeturg on konsolideerunud, 60 protsenti Eesti Energia k\u00e4es. Eesti Gaasi osakaal gaasiturul on 80 protsenti. See ei ole tarbija huvides. Arendajad tehku avameretuulejaamasid nii palju kui j\u00f5uavad, aga \u00fchiskond peab k\u00fcsima, miks on neid meil vaja, kui osa kulu tahetakse panna elektritarbija kanda? See on olnud minu s\u00f5num.Eesti varustuskindluse jaoks piisab \u00fchest-kahest avameretuulepargist. 1000-megavatine tuulejaam toodab merel 3,5 teravatt-tundi elektrit aastas. Eesti tarbimine on 8,4 teravatt-tundi aastas. Tehnika\u00fclikooli v\u00f5i v\u00e4lisekspertide prognoosid \u00fctlevad, et isegi siis, kui elektriautosid tuleb k\u00f5vasti juurde, ei t\u00f5use tarbimine \u00fcle 10-11 teravatt-tunni aastas. Eesti varustuskindluse jaoks ei ole vaja rohkem kui \u00fcks-kaks gigavatti meretuult. Praegune elektriv\u00f5rk lubab v\u00f5rku v\u00f5tta sellise koguse, mis vajalik Eesti varustuskindluseks. Uus valitsus ja ka Elering peavad vastama, miks on vaja tuuleparke \u00fcle Eesti enda varustuskindluse. Merele on pargitaotlusi esitatud kokku 54 gigavati tuuleparkide ehituseks.Te teate ju vastust, tuuleenergia \u00e4ri v\u00e4\u00e4rtus kasvab kiiresti ja on \u00e4rimeestele v\u00e4ga kasumlik.Absoluutselt! Vastasseisud tulevad sellest, kui ettev\u00f5tja tahab anda oma riski maksumaksja kanda ja pista k\u00e4e maksumaksja taskusse. Ma ei ole jaamade vastu, mu k\u00fcsimus on, et kui anname mere - avaliku h\u00fcve - eraarendajate k\u00e4sutusse, et nad saaks raha teenida, siis on k\u00fcsimus, mida saab \u00fchiskond tagasi, et on h\u00fcve \u00e4ra andnud. \u00dchiskond peab olema nii k\u00fcps, et k\u00fcsida, kuidas jaguneb tekkiv v\u00e4\u00e4rtus arendaja ja Eesti \u00fchiskonna vahel.\u00dches\u00f5naga, te \u00fctlesite, et Infortari Ain Hanschmidt, Alexela Heiti H\u00e4\u00e4l, Utilitase Kristjan Rahu ja Enefit Greeni v\u00e4ikeaktsion\u00e4rid tahavad panna k\u00e4e maksumaksja taskusse?Te v\u00f5tsite selle nii kokku, aga ma arvan, et te ei saanud \u00f5igesti aru.Kui \u00fchiskond toetab mingit projekti avaliku rahaga, siis on vaja m\u00f5ista, miks seda on vaja teha. Kui tuulepark ei ole vajalik Eesti varustuskindluse jaoks, siis on k\u00fcsimus, miks me \u00fchiskonnana v\u00f5tame osa \u00e4ririski endale. Vastused v\u00f5ivad olla: majandus areng, t\u00f6\u00f6kohad, maksutulu. Aga k\u00fcsimusele tuleb selgelt vastata.Me tunneme teineteist palju aastaid, aga ma ei ole kunagi teid n\u00e4inud nii v\u00e4sinu ja l\u00f6\u00f6duna.Siis n\u00e4ete valesti. Ma ei ole v\u00e4sinud ega l\u00f6\u00f6dud. P\u00f5rgutee on sillutatud valede eeldustega. Teie eeldus on, et ma ei teinud otsust ise, et see oli peale sunnitud v\u00f5i et selle taga on midagi, mida te ei n\u00e4e.See on vale eeldus.Te olite ka Auvere uue p\u00f5levkivijaama ehituse vastu. Kas viimane kriis ei n\u00e4idanud, et te eksisite, kui arvasite, et jaama pole vaja?Kui varustuskindluse tagamiseks oleks olnud vaja uusi elektrijaamu ehitada, siis oleks tulnud teha oksjon k\u00f5ige efektiivsema tehnoloogia leidmiseks. 275-megavatise p\u00f5levkivielektrijaama investeering oli 600 miljonit eurot. \u00dchiskond oleks kindlasti saanud nii suure raha eest mingi teise tehnoloogiaga palju rohkem varustuskindlust kui praegu Auvere jaamaga. Elektrijaama ehitamise otsustamine vaba turgu ignoreerides ei ole m\u00f5istlik.Kas Venemaa v\u00f5ib j\u00e4tta Eesti iga kell pimedusse?Venemaa v\u00f5ib meie elektriv\u00f5rgu enda omast lahti \u00fchendada. See ei t\u00e4henda pimedust. Eesti valmisolek erakorraliseks elektris\u00fcsteemi eraldamiseks on piisav, iga p\u00e4evaga oleme selleks rohkem valmis, me ei karda seda, me saame sellega hakkama.Meie murekoht on Narva elektrijaamade jahutusvesi. Selle aasta s\u00fcgistalveks Eesti enam ei s\u00f5ltu sellest, kui Venemaa peaks Narva veehoidla l\u00fc\u00fcsid avama ja veetaseme alla laskma. J\u00e4lle \u00fcks risk maas.Mida teha Elektrileviga?Esmalt panna [elektriv\u00f5rgu ehitusfirma] Enefit Connect tagasi Eletrileviga \u00fcheks ettev\u00f5tteks ja seej\u00e4rel lahutada Elektrilevi Eesti Energiast. 2014-2015 sai sellest palju r\u00e4\u00e4gitud, et teha Elektrilevist ja Eleringist \u00fcks v\u00f5rguettev\u00f5te. Praegu ma ei soovita v\u00f5rgufirmasid liita enne 2026. aastat, mil j\u00f5uab l\u00f5pule Eesti elektriv\u00f5rgu lahutamine Venemaa omast. Meil ei ole praegu aega kahe firma liitmiseks. Elektrilevi v\u00f5ib ka olla otse riigi valitsetav \u00e4ri\u00fching.Jaotusv\u00f5rk peab tagama k\u00f5ikidele tootjatele ja kauplejatele \u00fchesuguse turuplatsi. Elektrilevi omab kogu infot tarbijate kohta, v\u00f5imaluste kohta tootmisseadmeid v\u00f5rguga liita jne, hajaenergeetika juures v\u00f5ib see anda turul suure konkurentsieelise. Ja t\u00e4htis ei ole isegi see, kas see on nii v\u00f5i ei ole nii, t\u00e4htis on, kuidas see tundub.Juba siis, kui saite 2009 Eleringi juhiks, oli selge, et peatselt j\u00f5uab k\u00e4tte aeg, mil autod s\u00f5idavad elektriga ja elektrit toodetakse tuulest. N\u00fc\u00fcd on see k\u00e4es. Miks on nii, et praegu on \u00fchiskond ehmatanud ega tea, mida teha?Ju siis inimesed ei olnud valmis investeerima oma raha sellesse h\u00fcpoteesi. Lihtne on \u00f6elda, aga panna raha selle eelduse taha on hoopis teistsugune veendumus. Ju siis inimestel ei olnud usku.Mis on p\u00f5hjus, miks \u00fchiskond ei taha lahti lasta p\u00f5levkivist ega sisep\u00f5lemismootorist?\u00dchiskond on olemuselt konservatiivne, tohutu inertsiga. Varem ei s\u00f6andata uut usaldada, kui see on end t\u00f5estanud. Elame energiarevolutsioonis, kus \u00fcks paradigma kukub kokku ja tuleb uus.Suurte \u00fchiskondlike muutuste juures on alati segadust ja ebakindlust. \u00dchiskond on konservatiivne ja inimesed alalhoidlikud.Res Publica loosung \u00abVali kord!\u00bb, kas see ei t\u00e4hendanud ka soovi tuua tagasi m\u00fc\u00fctiline vana hea aeg, kus valitseb kord ega ole muutusi?Loosung \u00abVali kord!\u00bb oli 2003. See oli toonases ajas, 20 aastat tagasi. Res Publica tekkis [Isamaa juhi] Mart Laari valitsuse erastamisotsuste segaduse t\u00f5ttu: Eesti Raudtee, Narva elektrijaamad. \u00abVali kord!\u00bb s\u00f5num oli, et riigi ja erahuvide segiajamine tuleb l\u00f5petada, l\u00f5pp korruptsioonile oli pigem see, mida \u00abkord\u00bb t\u00e4hendas.Kas Res Publica aeg oli te elu k\u00f5ige \u00f5nnelikum?Olen tundnud end h\u00e4sti nii poliitikas kui ka riigiametnikuna ja ka Eleringis. Res Publica oli kogemus ja \u00f5ppetund.Te protestisite Mart Laari poliitika vastu, aga ometi l\u00e4ksite Res Publicaga Isamaa r\u00fcppe tagasi.See oli minu initsiatiiv, mina l\u00e4ksin Mart Laari juurde ettepanekuga moodustada Res Publica ja tollase Isamaa pealt paremkonservatiivne rahvaerakond. See oli loogiline - nii Isamaa kui ka Res Publica olid Euroopa Rahvapartei liikmed. T\u00e4nane Isamaa ei ole see, mida ma tollal Laarile seda ettepanekut tehes ette kujutasin.Helir-Valdor Seedri juhitud Isamaa ei ole see...Jah, see kindlasti ei ole see Isamaa, mida mina silmas pidasin. Mina n\u00e4gin Isamaad palju avatuma ja liberaalsema erakonnana kui praegu.Konkurentsikeeldu teil ei ole p\u00e4rast 1. juulit, lahkumish\u00fcvitist ei maksta, aga selles eest saate preemiat neli kuupalka. Kui suur te sissetulek on Eleringi juhina?Minu kuupalk on 1. jaanuarist 13 500 eurot.Eleringi v\u00f5lakirjade t\u00e4htaeg on tuleval n\u00e4dalal, 3. mail, v\u00f5lakirjade maht on 230 miljonit eurot. Kas te uuendate v\u00f5lga?Me lunastame v\u00f5lakirjad oma rahast. Praeguse intressitasemega me ei refinantseeri v\u00f5lakirju ega v\u00f5ta laenu nende katmiseks, vaid maksame tagasi ettev\u00f5tte rahast. Elering kindlustab end sellega, et s\u00f5lmime laenulepingud, mida vajadusel kasutusele v\u00f5tta. V\u00f5lakirjade intress on 0,89 protsenti, see oli v\u00e4ga hea tase, aga praegu sama odavalt uuendada ei ole v\u00f5imalik.Eleringil on arvel 230 miljonit eurot vaba raha?Taavi Veskim\u00e4gi jalgrattamatkal. Teda k\u00f6idab seiklus, talle meeldib minna sinna, kus pole varem k\u00e4inud.Jah. Me oleme sellega arvestanud, et lunastame v\u00f5lakirjad, see ei juhtunud \u00fcle\u00f6\u00f6, me oleme poolteist aastat arvestanud sellega, et l\u00e4heb nii. Nii uute v\u00f5lakirjade kui ka laenuintress, mida oleksime saanud, oli liig mis liig, meie sellise hinnaga raha ei tahtnud.R\u00e4\u00e4kige palun, mitu kilomeetrit aastas l\u00e4bite matkauiskudel, rattaga ja s\u00fcstaga?Kui tihti majandusajakirjanik peab uisuta mise kohta k\u00fcsima?K\u00f5ige hullem k\u00fcsimus on veel ees!Ma ei ole v\u00f5istlussportlane, vaid matkaja. Minu jaoks on protsess t\u00e4htsam kui tulemus. Minu jaoks on t\u00e4htis olla nii heas f\u00fc\u00fcsilises vormis, et suuta teha pikki s\u00fcsta-, ratta- v\u00f5i jalgsimatku.Ma vihkan numbriga v\u00f5istlemist. Olen igap\u00e4evane tervisesportlane. Rattaga s\u00f5idan 4000-5000, suusatan normaalsel talvel 600-700 kilomeetrit aastas. S\u00fcstaga vahemaa ei loe, sest vastuvoolu s\u00f5ites j\u00f5uab edasi v\u00e4he kilomeetreid. Mind k\u00f6idab millegi tundmatu kogemine. Mulle ei meeldi s\u00f5ita s\u00fcstaga Katariina kailt Tilgu sadamasse ja tagasi. Mind k\u00f6idab seiklus, mulle meeldib minna sinna, kus pole varem k\u00e4inud.Kas Eestis on veel selliseid kohti?Ei ole, aga eelmisel aastal k\u00e4isin tihti jalgratta, suuskade v\u00f5i s\u00fcstaga L\u00e4tis. Kuna L\u00e4tis on asustus Eestist veelgi tihedamalt pealinna koondunud, on Idaja P\u00f5hja-L\u00e4ti \u00fcsna inimt\u00fchi. Matkamiseks huvitav. Eriti m\u00f6\u00f6da L\u00e4ti-Vene piiri on kohti, kus ma pole k\u00e4inud.Teil on poeg ja t\u00fctar.T\u00fctar on 18- ja poeg 11-aastane.Kuidas te elu on nii l\u00e4inud, et elate neist lahus?Ma ei ela neist lahus. Lapsed elavad koos nii oma emaga kui ka minuga. Olen suutnud niimoodi elada, et vaatamata sellele, et ei ela laste emadega koos, osalen laste kasvatamises palju ja meil on v\u00e4ga tugev emotsionaalne side.Kas olete kunagi m\u00f5elnud, miks see nii on l\u00e4inud?Nii nagu mu t\u00f6\u00f6elugi, eks siin on samamoodi. Elus on eri etapid, ma ei ole kartnud teha otsuseid t\u00f6\u00f6- ega eraelus. Kui on vaja edasi liikuda, siis tuleb edasi liikuda.Kas see t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6 ongi teie jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam?T\u00f6\u00f6 on olnud v\u00e4ga suur osa minu elust, mis ei t\u00e4henda, et nii minu praegune kui ka eelmised suhted oleks olnud v\u00e4het\u00e4htsad. Millega ma polnud n\u00f5us t\u00f6\u00f6ega eraelus - kui on paigalseis, kui visiooni ei ole, siis tuleb minna eluga teisiti edasi. Areng on oluline!\"Olin otsustanud, et 2024. aastal ma neljandaks ametiajaks ei kandideeri. Need asjad, mida mina sain teha, on tehtud.\"\"Nagu te teate, olen ma kange v\u00f5itleja ja kui ma oleks lahkumiseks survet tundnud, ei oleks ma saanud siit kuhugi minna.\"\"Kas energiakriis v\u00f5ib tulla tagasi? Mu kristallkuul on katki ega oska \u00f6elda. Aga v\u00f5in \u00f6elda seda, et meie oskus kriisiga hakkama saada on praegu palju parem.\"\"Millega ma polnud n\u00f5us t\u00f6\u00f6ega eraelus - kui on paigalseis, kui visiooni ei ole, siis tuleb minna eluga teisiti edasi.Areng on oluline!\"Taavi Veskim\u00e4giEndine riigiametnik ja poliitik, kuni 1. juulini Eleringi juhatuse esimees.S\u00fcndinud 20. novembril 1974 Eidaperes. Kaja Kallase poja ja Anne-Ly Normaku t\u00fctre isa.\u00d5ppis Rapla \u00fchisg\u00fcmnaasiumis ja Tallinna \u00dclikoolis haldusjuhtimist, Readingi \u00dclikoolis energeetikamajandust ja Aalto \u00dclikoolis \u00e4rijuhtimist.2009-2023 Eleringi juhatuse esimees. 2005-2007 erakonna Res Publica esimees.2005-2009 riigikogu liige. 2003-2005 rahandusminister. 1996-2003 rahandusministeeriumi osakonnajuhataja ja n\u00f5unik.Eesti Kaitset\u00f6\u00f6stuse Liidu asutaja ja n\u00f5ukogu esimees, Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu volikogu liige, Euroopa p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tete \u00fchenduse ENTSO-E juhatuses 2011-2013 ja 2017-2019.Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rk.Eleringi juhi Taavi Veskim\u00e4e k\u00f5rval on Soorebase-masti mudel. Disainmasti autorid on Part O\u00dc arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Kui olete sattunud L\u00e4\u00e4nemaale Ristile, pole v\u00f5imalik, et silmatorkavalt teistsugune k\u00f5rgepingemast oleks teil m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud. 330 110-kilovoldise Harku- Lihula-Sindi k\u00f5rgepingeliini \u00fche nurgamasti rajamiseks kuulutas Elering v\u00e4lja arhitektuuriv\u00f5istluse 2016. aastal, et saada nii arhitektuurselt kui ka funktsionaalselt sobiv lahendus, mis aitab tehnitsistlikku elektriliini loodusesse sobitada ja t\u00f5sta inimeste teadlikkust elektris\u00fcsteemi rollist \u00fchiskonnas.Taavi Veskim\u00e4gi s\u00fcstamatkal.FOTO: ASSAR J\u00d5EPERAANDRUS KARNAU toimetaja"}
{"text":"Taavi Veskim\u00e4gi: Milremi osaluse m\u00fc\u00fcgiga teenisin miljoniEleringi juht Taavi Veskim\u00e4gi \u00fctleb, et pole n\u00f5us sellega, kui maksumaksja v\u00f5tab ettev\u00f5tjate \u00e4ririski enda kanda, olgu selleks LNG-terminal v\u00f5i avameretuulepark. \u00abMa ei ole jaamade vastu, mu k\u00fcsimus on, et kui anname mere \u2013 avaliku h\u00fcve \u2013 eraarendajate k\u00e4sutusse, et nad saaks raha teenida, siis on k\u00fcsimus, mida saab \u00fchiskond tagasi, et on h\u00fcve \u00e4ra andnud,\u00bb \u00fctleb Veskim\u00e4gi.\nSelle n\u00e4dala teisip\u00e4eval teatas Veskim\u00e4gi ilusasti lihvitud pressiteate vahendusel, et lahkub poolteist aastat enne lepingu l\u00f5ppu ametist. Kas tal sai k\u00f5rini v\u00f5i sundis uus valitsus ta lahkuma? V\u00f5i sai ta hakkama mingi jamaga, millest keegi r\u00e4\u00e4kida ei julge? Nendele k\u00fcsimustele pole vastust.\n\u00c4\u00e4rem\u00e4rkus: keeruline s\u00f5napaar \u00abenergia varustuskindlus\u00bb t\u00e4hendab lihtsalt seda, et elekter on olemas ja gaas ka.\n\u00abAndrus, te olete n\u00f5utu n\u00e4oga,\u00bb teeb Veskim\u00e4gi otsa lahti.\nJah, sest te ei ole \u00f6elnud, miks lahkute Eleringi juhatuse esimehe kohalt.\nKas te t\u00f5esti ei usu, et m\u00f5nikord asjad ongi nii, nagu n\u00e4ivad?\nMulle n\u00e4ib, et lahkumisel on palju konkreetsem p\u00f5hjus, kui see, millest te r\u00e4\u00e4gite.\nAga te eksite. Konkreetne p\u00f5hjus v\u00f5ib olla ka see, et nagu pressiteates \u00fctlesin, on praegu sobiv ajaaken sellise sammu tegemiseks. K\u00f5ik, mida lubasime teha Vene-Ukraina t\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkedes Eesti energiavarustuskindluse suurendamiseks, on tehtud.\nSellest ma saan aru.\nAga t\u00e4pselt nii ongi.\nAga miks?!\nSee on naljakas eeldus, et Eleringi juhatuse esimehe ametikoht v\u00f5i m\u00f5ni teine ametikoht on midagi sellist, millest inimene hoiab k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni. Te pole esimene, kes seda k\u00fcsib. Ma olen viimastel p\u00e4evadel sellele m\u00f5elnud ja mulle tundub, et kehtib reegel \u2013 sellist ametikohta saab tulemuslikult t\u00e4ita, kui see ei ole inimese jaoks eesm\u00e4rk. Keegi neist, kelle jaoks on ametikoht eesm\u00e4rk iseeneses, kunagi sellist t\u00f6\u00f6kohta ei saa.\nMis on eesm\u00e4rk teie jaoks?\nMiks ma Eleringi tulin? Sel t\u00f6\u00f6l on t\u00e4hendus ja missioon \u2013 hoida tuled p\u00f5lemas ja kodud soojas. Mind on motiveerinud l\u00e4bi elu edasi liikuma pikem visioon, p\u00fc\u00fcdlemine suuremate eesm\u00e4rkide poole. Sellest l\u00e4htuvalt on praegu sobiv aeg Eleringist lahkumiseks. Kuna ma olin otsustanud, et 2024. aastal ma neljandaks ametiajaks ei kandideeri, siis need asjad, mida mina sain teha, selle t\u00f6\u00f6 t\u00e4henduse realiseerimiseks, on tehtud. N\u00fc\u00fcd peab uus tiim edasi minema juba uute suurte asjade suunas, eelk\u00f5ige taastuvenergia v\u00f5rku liitmiseks nii maal kui ka merel.\nKas te valisite ise ise endale j\u00e4reltulija juhatuse esimehe kohale?\nJuhatuse esimehe valik on n\u00f5ukogu otsus, aga see oli minu soovitus, et 2024. aasta l\u00f5puni v\u00f5iks minna edasi senine meeskond.\nTe asutasite erakonna Res Publica, mille liikmena p\u00e4\u00e4sesite riigikokku ja valitsusse ministriks. Kuidas teil tuli m\u00f5te minna edasi energeetikasse?\nMind on motiveerinud visioon. Sel p\u00f5hjusel tulin \u00e4ra rahandusministeeriumist ja hakkasin tegema erakonda, sel p\u00f5hjusel tulin parlamendist Eleringi. Ma n\u00e4gin, et minu v\u00e4\u00e4rtustega koosk\u00f5las oli v\u00f5imalik ehitada avatud ja vaba konkurentsiga energiaturgu. See m\u00f5te tekkis mul 2007 Euroopa Liidu kolmanda energiapaketi aruteludel, mis t\u00f5i kohustuse elektri p\u00f5hiv\u00f5rk eraldada suurtest energiatootjatest.\nMul oli arusaam, et energiaga peab saama vabalt kaubelda nagu iga teise kaubaga ja selle eelduseks on s\u00f5ltumatu ja h\u00e4sti toimiv s\u00fcsteemihaldur, antud juhul Elering. Sealt ka minu idee kandideerida sellele kohale ja seda t\u00f6\u00f6d teha.\nSiit \u00e4ra minnes ei ole mul p\u00f5hjust tehtut h\u00e4beneda. Ilmselgelt tuleb koos uue valitsusega luua uus pikk visioon, kuidas saavutada eesm\u00e4rk, et Eestis oleks 2030 taastuvenergia tootmine sama suur kui elektri tarbimine. Seda saavad teha inimesed, kes tahavad t\u00f6\u00f6tada Eleringis kauem kui 2024. aasta l\u00f5puni.\nKas uue valitsuse arusaam elektriturust erineb teie omast?\nEi, kindlasti mitte. Eleringi visioon on olnud viimased viis-kuus aastat, et elektri varustuskindlus tuleb tagada kliimaneutraalsel moel. Kui v\u00f5imule oleks tulnud teistsugune valitsus, teise visiooniga, oleksin kahelnud, kas saaksin siit lahkuda. Praegune valitsus annab kerguse ametist lahkuda, sest usun, et turup\u00f5hine kliimaneutraalsust toetav energeetikapoliitika j\u00e4tkub.\nKuidas te praegu arvate, kas hakkate puudust tundma sellest, et ajakirjanikud helistavad ja k\u00fcsivad, kui palju te elektri eest maksate?\nOlen 20 aastat poliitiku ja riigi \u00e4ri\u00fchingu juhina saanud seda nautida, ma ei hakka sellest puudust tundma. Ja ega ma surra kavatse, v\u00f5ib-olla on tulevikuski p\u00f5hjust mulle helistada.\nKui suured olid sel kevadel teie kodumaja elektriarved?\nJust uurisin huviga, miks m\u00e4rtsis kulus rohkem kilovatt-tunde elektrit kui veebruaris. Maksan talvel keskmiselt 350 eurot kuus.\nAga gaasiarved?\nPeaaegu mitte midagi, sest nii nagu ka paljud teised eestlased, panin \u00f5hk-vesi-t\u00fc\u00fcpi soojuspumba. Esimene k\u00fctteallikas on elekter.\nMida peaks tegema keskmine lugeja, kas valida fikseeritud elektrihind v\u00f5i usaldada b\u00f6rsi?\nMina olen olnud alati turuusku. Sel suvel n\u00e4eme esimest korda, et energiat on rohkem kui tarbitakse, hind k\u00f5igub laias vahemikus, aga kokkuv\u00f5ttes tarbija kasuks. Mul oli v\u00f5imalik panna 8,5 kilovatti p\u00e4ikesepaneele katusele, aga j\u00e4tsin investeerimata, sest p\u00e4ikesepaneelid poleks m\u00f5istliku ajaga m\u00fc\u00fcja k\u00fcsitud 18 500-eurost investeeringut tagasi teeninud.\nUsun, et tulevikus on energiat \u00fcle, mitte puudu. Kui p\u00e4ike paistab ja tuul puhub, on elektrihind olematu. Kui p\u00e4ike ei paista, aga tuul puhub, on hind v\u00e4ga madal. Nii et mina oma pisikese p\u00e4ikesejaamaga ei suuda konkureerida suurte taastuvenergia tootjatega.\nKas energiakriis on selleks korraks l\u00e4bi?\nSelleks korraks on l\u00e4bi. Kas v\u00f5ib tulla tagasi? Mu kristallkuul on katki ega oska seda \u00f6elda. Aga v\u00f5in \u00f6elda seda, et nii Eesti kui ka Euroopa riikide oskus kriisiga hakkama saada on praegu palju parem kui veel eelmisel s\u00fcgisel. Vene-Ukraina s\u00f5ja puhkemise j\u00e4rel on 14 kuuga \u00e4ra tehtud palju t\u00f6\u00f6d.\nTe tahtsite saada Eesti Energia juhiks. Miks see ei \u00f5nnestunud?\nVastupidi, \u00fctlesin, et ei kandideeri, sest ma ei oleks saanud samal ajal olla Eleringi juht ja kandideerida Eesti Energia juhatuse esimeheks. Ma n\u00e4en, et Eleringi ja Eesti Energiat t\u00f6\u00f6 on t\u00e4pselt sama. Siis oleks tulnud hoopis sihiks seada veel \u00fcks ametiaeg Eleringis.\nKui 2009 siia tulin, v\u00f5is olla arusaam, et Eesti Energiat juhtida on palju kihvtim kui Eleringi. Praegu on energias\u00fcsteem muutumas. Vanasti olid tootjad A ja O, tulevikus on just s\u00fcsteemihaldurid-v\u00f5rguettev\u00f5tjad need, kes viivad tootmise ja tarbimise kokku.\nMa ei teagi, kas Eesti Energia juhtimine oleks olnud samm edasi v\u00f5i tagasi. \u00dctlesin eelmisel s\u00fcgisel, et sellele v\u00f5iks m\u00f5elda, aga kui j\u00e4rele m\u00f5tlesin, leidsin, et Eesti Energias ei ole midagi olemuslikult uut v\u00f5rreldes sellega, mida praegu teen.\nOlen viimastel p\u00e4evadel korduvalt kuulnud oletust, et k\u00fcllap l\u00e4hete Kristen Michali juurde kliimaministeeriumi kantsleriks.\nEi l\u00e4he.\nTeine levinud oletus on, et k\u00fcllap teenisite Milremi osaluse m\u00fc\u00fcgiga nii palju raha, et ei pea enam kunagi t\u00f6\u00f6d tegema.\nKa see ei vasta t\u00f5ele. Ma ei kavatse minna pensionile ega hakka puhkama. Paljud endised tippjuhid \u00fctlevad, et n\u00fc\u00fcd hakkab puhkama. Ei! Vastupidi, olen olnud kokku pea 30 aastat riigiametnik, poliitik, riigi \u00e4ri\u00fchingu juht, see on olnud treening selleks, mis tuleb. Loodan, et 10\u201315 hea energiaga aastat on veel ees, kui on \u00f5nne. Kavatsen veel midagi teha. Tuleb usaldada elu.\nPeale Eleringi juhtimise tegelete ka ettev\u00f5tete n\u00f5ustamisega.\nOlen investeerinud idufirmadesse, kus peale v\u00e4ikese raha olen olnud ka n\u00f5uga kaasas, eelk\u00f5ige robootikaettev\u00f5ttes Milrem.\nKui palju aktsion\u00e4rid teenisid Milremi enamusosaluse m\u00fc\u00fcgist Araabia \u00dchendemiraatide riiklikule investeerimisfondile EDGE Group (tehingust teatati selle aasta veebruaris)?\nEttev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus oli tehingu ajal 143 miljonit eurot. (EDGE Group ostis enam kui poole ettev\u00f5ttest \u2013 A.K.)\nTeie osa sellest oli?\nMinu osa on sellest t\u00fchine \u2013 miljon eurot.\nKuidas te kulutate miljoni?\nInvesteerin edasi.\nMida te tegema hakkate 1. juulil?\nTeen plaani. Just r\u00e4\u00e4kisin t\u00e4na l\u00f5unal (intervjuu toimus neljap\u00e4eval \u2013 A. K.) [IT-ettev\u00f5tja] Sten Tamkiviga, tema soovitus enda kogemusest oli v\u00f5tta aega plaani tegemiseks ja mitte kiirustada.\nNii et teil ei ole plaani?\nEi ole. Mingi ettekujutus on sellest, mis on huvitav.\nTunnen kaitset\u00f6\u00f6stust, sel on missioon, sest kaitset\u00f6\u00f6stus on osa Eesti kaitsev\u00f5imest, see l\u00e4heb mulle korda. Teine valdkond on cleantech (keskonnas\u00f5bralik \u00e4ri \u2013 A. K.), sealhulgas energeetika on see, mida tean ja tunnen. Arvan, et nendes valdkondades panen endale kokku tegevusportfelli. Milline see saab olema? Ei tea.\nKuna mu lahkumine tuli k\u00f5igile ootamatult, on mu kalender jaanip\u00e4evani t\u00e4iesti t\u00e4is. Juunis l\u00f5peb ka mu t\u00f6\u00f6 ENTSO-E (Euroopa p\u00f5hiv\u00f5rgufirmade liit \u2013 A. K.) juhatuse liikmena, kus olen olnud pretsedenditult k\u00f5ige pikema staa\u017eiga, kolm korda tagasi valitud. Jooksen Eleringis fini\u0161ilindi 1. juulil ega kavatse j\u00e4\u00e4da l\u00f5puruudustikus uimerdama.\nNii et lahkumine tuli ka te enda jaoks ootamatult?\nJah, tuli.\nMis juhtus?\nEi juhtunudki midagi, planeedid olid \u00f5iges seisus. Tegin otsuse aprillis. Otsuse mehhanism oli selge \u2013 tekkis uus valitsus ja uus omanik, kliimaminister Kristen Michal.\nKas Kristen Michal palus teil juhi kohalt lahkuda?\nEi-ei. Mulle ta seda ei \u00f6elnud, vastupidi, tema palve oli, et toetaksin uut ametisse tulevat juhatust nii kaua, kuni mul pole huvide konflikti. K\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4kisin ministriga, siis majandusministeeriumi ametnikega ja Eleringi n\u00f5ukogu esimehe Timo Rajala ja teiste n\u00f5ukogu liikmetega.\nMillal te Rajalale teatasite?\nAprilli alguses.\nMis peaminister Kaja Kallas \u00fctles?\nEks see tuli k\u00f5igi jaoks ootamatult. Aktsepteerisid ja tunnustasid 14 aastaga tehtut. T\u00e4pselt nii ongi. Olen p\u00fc\u00fcdnud Eleringis nii hoida, et kui j\u00e4\u00e4ksin rongi alla, siis meeskond on suuteline minema edasi. N\u00fc\u00fcd nad saavad n\u00e4idata, kas on v\u00f5imelised selleks.\nRongi kujund \u2013 kas rongis, mille alla j\u00e4ite, istuvad Alexela ja Infortari omanikud?\nEi-ei. Jumal teab, mida nemad teevad, nendega ma ei pidanud vajalikus konsulteerida. Sellele otsusele neil k\u00fcll mingit m\u00f5ju ei olnud. V\u00f5i vastupidi, nagu te teate, olen ma kange v\u00f5itleja ja kui ma oleks sellist survet tundunud, ei oleks ma saanud siit kuhugi minna.\nKas teie poliitiline seljatagune on gaasiterminali t\u00fcli p\u00e4rast \u00e4ra kulunud?\nTeades valitsuse paljusid liikmeid ja nende maailmavaadet, oleks see julge avaldus.\nKui tulla mulluse gaasit\u00fcli juurde, siis teie arvates Eesti ei vaja LNG-terminali ega -tankerit?\nEesti gaasitarbimine on 3,5 teravatt-tundi ehk kolm suurt LNG-laeva aastas. Minu hinnangul tagavad Inkoo ja Klaipeda terminal koos Incukalnsi maa-aluse hoidlaga gaasi varustuskindluse suurep\u00e4raselt ja suure varuga.\nAga \u00e4rimehed Alexelast ja Infortarist tahaksid nii \u00fchte kui ka teist Eestisse.\nAga miks nad ei tee siis seda? Elering pole pannud k\u00e4tt ette LNG-terminali rajamisele. Kus oli arusaamade lahknevus? Elering seisis selle eest, et LNG-rajatisi ei tehtaks maksumaksja raha eest, nemad tahtsid, et maksumaksja v\u00f5taks \u00e4ririski osaliselt enda kanda. See oli see. Ka see oli v\u00e4ga \u00f5ige otsus, et me ei l\u00e4inud Soome ujuvterminali aktsion\u00e4riks, kuigi sain selle eest teravat kriitikat.\nKuidas viisakalt \u00f6elda\u2026 Mind hurjutati kuu aega selle eest meedias, aga pigem valisin hurjutamise kuu aega, kui k\u00fcmme aastat m\u00f5nitamist, et kes oli see, kes tegi otsuse, et Eesti l\u00e4ks Soome ujuvterminali osanikuks, mist\u00f5ttu riigikassast tuleb nende kahjumit katta.\nT\u00e4nap\u00e4eval on maine t\u00e4htsam kui asjade sisu. Mulle tundub, et keskmise lehelugeja jaoks te kaotasite gaasit\u00fcli?\nJah, n\u00f5us. Elering kindlasti ei v\u00f5itnud, sest me ei suutnud selgitada, milliste v\u00e4\u00e4rtuste eest seisame. Elering seisis maksumaksja raha hea kasutamise eest.\nSamasugune vastasseis on tuuleparkide arendajatega. Ma tean v\u00e4hemalt kolme ettev\u00f5tet, kes tahaks rajada Eesti vetesse 1000-megavatise tuulepargi, t\u00f5en\u00e4oliselt on neid rohkem. Teie seisukoht on, et piisab \u00fchest avameretuulepargist?\nSamasugune vaidlus on Eesti Energiaga olnud. Mul pole [Eesti Energia eelmiste juhtide] Hando Sutteri ega Sandor Liive vastu mitte midagi, m\u00f5lemad on v\u00e4ga tugevad juhid ja toredad inimesed. Konflikt on olnud v\u00e4\u00e4rtuste t\u00f5ttu.\nMina seisan vaba turu eest. Elektri jaeturg on konsolideerunud, 60 protsenti Eesti Energia k\u00e4es. Eesti Gaasi osakaal gaasiturul on 80 protsenti. See ei ole tarbija huvides. Arendajad tehku avameretuulejaamasid nii palju kui j\u00f5uavad, aga \u00fchiskond peab k\u00fcsima, miks on neid meil vaja, kui osa kulu tahetakse panna elektritarbija kanda? See on olnud minu s\u00f5num.\nEesti varustuskindluse jaoks piisab \u00fchest-kahest avameretuulepargist. 1000-megavatine tuulejaam toodab merel 3,5 teravatt-tundi elektrit aastas. Eesti tarbimine on 8,4 teravatt-tundi aastas. Tehnika\u00fclikooli v\u00f5i v\u00e4lisekspertide prognoosid \u00fctlevad, et isegi siis, kui elektriautosid tuleb k\u00f5vasti juurde, ei t\u00f5use tarbimine \u00fcle 10\u201311 teravatt-tunni aastas. Eesti varustuskindluse jaoks ei ole vaja rohkem kui \u00fcks-kaks gigavatti meretuult. Praegune elektriv\u00f5rk lubab v\u00f5rku v\u00f5tta sellise koguse, mis vajalik Eesti varustuskindluseks. Uus valitsus ja ka Elering peavad vastama, miks on vaja tuuleparke \u00fcle Eesti enda varustuskindluse. Merele on pargitaotlusi esitatud kokku 54 gigavati tuuleparkide ehituseks.\nTe teate ju vastust, tuuleenergia \u00e4ri v\u00e4\u00e4rtus kasvab kiiresti ja on \u00e4rimeestele v\u00e4ga kasumlik.\nAbsoluutselt! Vastasseisud tulevad sellest, kui ettev\u00f5tja tahab anda oma riski maksumaksja kanda ja pista k\u00e4e maksumaksja taskusse. Ma ei ole jaamade vastu, mu k\u00fcsimus on, et kui anname mere \u2013 avaliku h\u00fcve \u2013 eraarendajate k\u00e4sutusse, et nad saaks raha teenida, siis on k\u00fcsimus, mida saab \u00fchiskond tagasi, et on h\u00fcve \u00e4ra andnud. \u00dchiskond peab olema nii k\u00fcps, et k\u00fcsida, kuidas jaguneb tekkiv v\u00e4\u00e4rtus arendaja ja Eesti \u00fchiskonna vahel.\n\u00dches\u00f5naga, te \u00fctlesite, et Infortari Ain Hanschmidt, Alexela Heiti H\u00e4\u00e4l, Utilitase Kristjan Rahu ja Enefit Greeni v\u00e4ikeaktsion\u00e4rid tahavad panna k\u00e4e maksumaksja taskusse?\nTe v\u00f5tsite selle nii kokku, aga ma arvan, et te ei saanud \u00f5igesti aru.\nKui \u00fchiskond toetab mingit projekti avaliku rahaga, siis on vaja m\u00f5ista, miks seda on vaja teha. Kui tuulepark ei ole vajalik Eesti varustuskindluse jaoks, siis on k\u00fcsimus, miks me \u00fchiskonnana v\u00f5tame osa \u00e4ririski endale. Vastused v\u00f5ivad olla: majandus areng, t\u00f6\u00f6kohad, maksutulu. Aga k\u00fcsimusele tuleb selgelt vastata.\nMe tunneme teineteist palju aastaid, aga ma ei ole kunagi teid n\u00e4inud nii v\u00e4sinu ja l\u00f6\u00f6duna.\nSiis n\u00e4ete valesti. Ma ei ole v\u00e4sinud ega l\u00f6\u00f6dud. P\u00f5rgutee on sillutatud valede eeldustega. Teie eeldus on, et ma ei teinud otsust ise, et see oli peale sunnitud v\u00f5i et selle taga on midagi, mida te ei n\u00e4e.\nSee on vale eeldus.\nTe olite ka Auvere uue p\u00f5levkivijaama ehituse vastu. Kas viimane kriis ei n\u00e4idanud, et te eksisite, kui arvasite, et jaama pole vaja?\nKui varustuskindluse tagamiseks oleks olnud vaja uusi elektrijaamu ehitada, siis oleks tulnud teha oksjon k\u00f5ige efektiivsema tehnoloogia leidmiseks. 275-megavatise p\u00f5levkivielektrijaama investeering oli 600 miljonit eurot. \u00dchiskond oleks kindlasti saanud nii suure raha eest mingi teise tehnoloogiaga palju rohkem varustuskindlust kui praegu Auvere jaamaga. Elektrijaama ehitamise otsustamine vaba turgu ignoreerides ei ole m\u00f5istlik.\nKas Venemaa v\u00f5ib j\u00e4tta Eesti iga kell pimedusse?\nVenemaa v\u00f5ib meie elektriv\u00f5rgu enda omast lahti \u00fchendada. See ei t\u00e4henda pimedust. Eesti valmisolek erakorraliseks elektris\u00fcsteemi eraldamiseks on piisav, iga p\u00e4evaga oleme selleks rohkem valmis, me ei karda seda, me saame sellega hakkama.\nMeie murekoht on Narva elektrijaamade jahutusvesi. Selle aasta s\u00fcgistalveks Eesti enam ei s\u00f5ltu sellest, kui Venemaa peaks Narva veehoidla l\u00fc\u00fcsid avama ja veetaseme alla laskma. J\u00e4lle \u00fcks risk maas.\nMida teha Elektrileviga?\nEsmalt panna [elektriv\u00f5rgu ehitusfirma] Enefit Connect tagasi Eletrileviga \u00fcheks ettev\u00f5tteks ja seej\u00e4rel lahutada Elektrilevi Eesti Energiast. 2014\u20132015 sai sellest palju r\u00e4\u00e4gitud, et teha Elektrilevist ja Eleringist \u00fcks v\u00f5rguettev\u00f5te. Praegu ma ei soovita v\u00f5rgufirmasid liita enne 2026. aastat, mil j\u00f5uab l\u00f5pule Eesti elektriv\u00f5rgu lahutamine Venemaa omast. Meil ei ole praegu aega kahe firma liitmiseks. Elektrilevi v\u00f5ib ka olla otse riigi valitsetav \u00e4ri\u00fching.\nJaotusv\u00f5rk peab tagama k\u00f5ikidele tootjatele ja kauplejatele \u00fchesuguse turuplatsi. Elektrilevi omab kogu infot tarbijate kohta, v\u00f5imaluste kohta tootmisseadmeid v\u00f5rguga liita jne, hajaenergeetika juures v\u00f5ib see anda turul suure konkurentsieelise. Ja t\u00e4htis ei ole isegi see, kas see on nii v\u00f5i ei ole nii, t\u00e4htis on, kuidas see tundub.\nJuba siis, kui saite 2009 Eleringi juhiks, oli selge, et peatselt j\u00f5uab k\u00e4tte aeg, mil autod s\u00f5idavad elektriga ja elektrit toodetakse tuulest. N\u00fc\u00fcd on see k\u00e4es. Miks on nii, et praegu on \u00fchiskond ehmatanud ega tea, mida teha?\nJu siis inimesed ei olnud valmis investeerima oma raha sellesse h\u00fcpoteesi. Lihtne on \u00f6elda, aga panna raha selle eelduse taha on hoopis teistsugune veendumus. Ju siis inimestel ei olnud usku.\nMis on p\u00f5hjus, miks \u00fchiskond ei taha lahti lasta p\u00f5levkivist ega sisep\u00f5lemismootorist?\n\u00dchiskond on olemuselt konservatiivne, tohutu inertsiga. Varem ei s\u00f6andata uut usaldada, kui see on end t\u00f5estanud. Elame energiarevolutsioonis, kus \u00fcks paradigma kukub kokku ja tuleb uus. Suurte \u00fchiskondlike muutuste juures on alati segadust ja ebakindlust. \u00dchiskond on konservatiivne ja inimesed alalhoidlikud.\nRes Publica loosung \u00abVali kord!\u00bb, kas see ei t\u00e4hendanud ka soovi tuua tagasi m\u00fc\u00fctiline vana hea aeg, kus valitseb kord ega ole muutusi?\nLoosung \u00abVali kord!\u00bb oli 2003. See oli toonases ajas, 20 aastat tagasi. Res Publica tekkis [Isamaa juhi] Mart Laari valitsuse erastamisotsuste segaduse t\u00f5ttu: Eesti Raudtee, Narva elektrijaamad. \u00abVali kord!\u00bb s\u00f5num oli, et riigi ja erahuvide segiajamine tuleb l\u00f5petada, l\u00f5pp korruptsioonile oli pigem see, mida \u00abkord\u00bb t\u00e4hendas.\nKas Res Publica aeg oli te elu k\u00f5ige \u00f5nnelikum?\nOlen tundnud end h\u00e4sti nii poliitikas kui ka riigiametnikuna ja ka Eleringis. Res Publica oli kogemus ja \u00f5ppetund.\nTe protestisite Mart Laari poliitika vastu, aga ometi l\u00e4ksite Res Publicaga Isamaa r\u00fcppe tagasi.\nSee oli minu initsiatiiv, mina l\u00e4ksin Mart Laari juurde ettepanekuga moodustada Res Publica ja tollase Isamaa pealt paremkonservatiivne rahvaerakond. See oli loogiline \u2013 nii Isamaa kui ka Res Publica olid Euroopa Rahvapartei liikmed. T\u00e4nane Isamaa ei ole see, mida ma tollal Laarile seda ettepanekut tehes ette kujutasin.\nHelir-Valdor Seedri juhitud Isamaa ei ole see\u2026\nJah, see kindlasti ei ole see Isamaa, mida mina silmas pidasin. Mina n\u00e4gin Isamaad palju avatuma ja liberaalsema erakonnana kui praegu.\nKonkurentsikeeldu teil ei ole p\u00e4rast 1. juulit, lahkumish\u00fcvitist ei maksta, aga selles eest saate preemiat neli kuupalka. Kui suur te sissetulek on Eleringi juhina?\nMinu kuupalk on 1. jaanuarist 13 500 eurot.\nEleringi v\u00f5lakirjade t\u00e4htaeg on tuleval n\u00e4dalal, 3. mail, v\u00f5lakirjade maht on 230 miljonit eurot. Kas te uuendate v\u00f5lga?\nMe lunastame v\u00f5lakirjad oma rahast. Praeguse intressitasemega me ei refinantseeri v\u00f5lakirju ega v\u00f5ta laenu nende katmiseks, vaid maksame tagasi ettev\u00f5tte rahast. Elering kindlustab end sellega, et s\u00f5lmime laenulepingud, mida vajadusel kasutusele v\u00f5tta. V\u00f5lakirjade intress on 0,89 protsenti, see oli v\u00e4ga hea tase, aga praegu sama odavalt uuendada ei ole v\u00f5imalik.\nEleringil on arvel 230 miljonit eurot vaba raha?\nJah. Me oleme sellega arvestanud, et lunastame v\u00f5lakirjad, see ei juhtunud \u00fcle\u00f6\u00f6, me oleme poolteist aastat arvestanud sellega, et l\u00e4heb nii. Nii uute v\u00f5lakirjade kui ka laenuintress, mida oleksime saanud, oli liig mis liig, meie sellise hinnaga raha ei tahtnud.\n\nTaavi Veskim\u00e4gi jalgrattamatkal. Teda k\u00f6idab seiklus, talle meeldib minna sinna, kus pole varem k\u00e4inud.\nAssar J\u00f5epera\n\nR\u00e4\u00e4kige palun, mitu kilomeetrit aastas l\u00e4bite matkauiskudel, rattaga ja s\u00fcstaga?\nKui tihti majandusajakirjanik peab uisutamise kohta k\u00fcsima?\nK\u00f5ige hullem k\u00fcsimus on veel ees!\nMa ei ole v\u00f5istlussportlane, vaid matkaja. Minu jaoks on protsess t\u00e4htsam kui tulemus. Minu jaoks on t\u00e4htis olla nii heas f\u00fc\u00fcsilises vormis, et suuta teha pikki s\u00fcsta-, ratta- v\u00f5i jalgsimatku.\nMa vihkan numbriga v\u00f5istlemist. Olen igap\u00e4evane tervisesportlane. Rattaga s\u00f5idan 4000\u20135000, suusatan normaalsel talvel 600\u2013700 kilomeetrit aastas. S\u00fcstaga vahemaa ei loe, sest vastuvoolu s\u00f5ites j\u00f5uab edasi v\u00e4he kilomeetreid. Mind k\u00f6idab millegi tundmatu kogemine. Mulle ei meeldi s\u00f5ita s\u00fcstaga Katariina kailt Tilgu sadamasse ja tagasi. Mind k\u00f6idab seiklus, mulle meeldib minna sinna, kus pole varem k\u00e4inud.\nKas Eestis on veel selliseid kohti?\nEi ole, aga eelmisel aastal k\u00e4isin tihti jalgratta, suuskade v\u00f5i s\u00fcstaga L\u00e4tis. Kuna L\u00e4tis on asustus Eestist veelgi tihedamalt pealinna koondunud, on Ida- ja P\u00f5hja-L\u00e4ti \u00fcsna inimt\u00fchi. Matkamiseks huvitav, eriti m\u00f6\u00f6da L\u00e4ti-Vene piiri on kohti, kus ma pole k\u00e4inud.\nTeil on poeg ja t\u00fctar.\nT\u00fctar on 18- ja poeg 11-aastane.\nKuidas te elu on nii l\u00e4inud, et elate neist lahus?\nMa ei ela neist lahus. Lapsed elavad koos nii oma emaga kui ka minuga. Olen suutnud niimoodi elada, et vaatamata sellele, et ei ela laste emadega koos, osalen laste kasvatamises palju ja meil on v\u00e4ga tugev emotsionaalne side.\nKas olete kunagi m\u00f5elnud, miks see nii on l\u00e4inud?\nNii nagu mu t\u00f6\u00f6elugi, eks siin on samamoodi. Elus on eri etapid, ma ei ole kartnud teha otsuseid t\u00f6\u00f6- ega eraelus. Kui on vaja edasi liikuda, siis tuleb edasi liikuda.\nKas see t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6 ongi teie jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam?\nT\u00f6\u00f6 on olnud v\u00e4ga suur osa minu elust, mis ei t\u00e4henda, et nii minu praegune kui ka eelmised suhted oleks olnud v\u00e4het\u00e4htsad. Millega ma polnud n\u00f5us t\u00f6\u00f6- ega eraelus \u2013 kui on paigalseis, kui visiooni ei ole, siis tuleb minna eluga teisiti edasi. Areng on oluline!\n\nTaavi Veskim\u00e4gi\n\n\n\n\n\tEndine riigiametnik ja poliitik, kuni 1. juulini Eleringi juhatuse esimees.\n\tS\u00fcndis 20. novembril 1974 Eidaperes.\n\tKaja Kallase poja ja Anne-Ly Normaku t\u00fctre isa.\n\t\u00d5ppis Rapla \u00fchisg\u00fcmnaasiumis ja Tallinna \u00dclikoolis haldusjuhtimist, Readingi \u00dclikoolis energeetikamajandust ja Aalto \u00dclikoolis \u00e4rijuhtimist.\n\t2009\u20132023 Eleringi juhatuse esimees.\n\t2005\u20132007 erakonna Res Publica esimees.\n\t2005\u20132009 riigikogu liige.\n\t2003\u20132005 rahandusminister.\n\t1996\u20132003 rahandusministeeriumi osakonnajuhataja ja n\u00f5unik.\n\tEesti Kaitset\u00f6\u00f6stuse Liidu asutaja ja n\u00f5ukogu esimees, Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu volikogu liige, Euroopa p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tete \u00fchenduse ENTSO-E juhatuses 2011\u20132013 ja 2017\u20132019.\n\tValget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rk.\n\n\n\n\n"}
{"text":"Naistepesu Venemaal ja Valgevenes m\u00fc\u00fcv Silvano FG laveerib sanktsioonide keskkonnas nagu miiniv\u00e4ljalSuurelt Venemaal ja Valgevenes tegutsev Silvano FG m\u00f6\u00f6dus keeruline aasta, v\u00f5ib lugeda ettev\u00f5tte aastaaruandest. \u00dche ettev\u00f5tte aruanne annab informatsiooni, kuidas k\u00e4ib kaasaajal Venemaal ja Valgevenes \u00e4ri ajamine.2022. ja 2021. aastal olid Silvano FG\u00a0peamised tegevuspiirkonnad Venemaa, Valgevene, teised SR\u00dc riigid ning Baltikum. Kontserni 2022. aasta 12 kuu tulemusi m\u00f5jutas j\u00e4tkuvalt olukord peamiste turgude \u2013 Venemaa ja Valgevene \u2013 majanduses.\nLisaks m\u00f5jutas kogu kontserni \u00e4ritegevust olukord Ukrainas. Venemaa ja Ukraina vahelise relvastatud konflikti algus 24. veebruaril 2022 oli geopoliitiline ja makromajanduslik p\u00f6\u00f6rdepunkt, millel olid t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed kogu maailma majandusele. Sellel oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju mitte ainult raha- ja kapitaliturgudele, vaid ka kaupade liikumisele, kaubandusele ja tarneahelatele ning energiatarnetele.\nKogu aastat iseloomustas v\u00e4ga muutlik turukeskkond ja ebakindlus. 23. veebruaril 2022 v\u00f5ttis EL vastu esimese sanktsioonide paketi, et reageerida Venemaa otsusele tunnustada valitsuse kontrolli alt v\u00e4ljas olevaid Ukraina Donetski ja Luhanski oblasteid iseseisvate \u00fcksustena. Sanktsioonid puudutasid prominentseid isikuid ja \u00fcksusi ning h\u00f5lmasid varade k\u00fclmutamist ja neile rahaliste vahendite k\u00e4ttesaadavaks tegemise keeldu, samuti reisikeeldu loetellu kantud isikutele.\nEL otsustas kehtestada ka sektorip\u00f5hise keelu Venemaa, selle valitsuse ja keskpanga rahastamisele. Kahandades Venemaa riigi ja valitsuse suutlikkust p\u00e4\u00e4seda ligi EL-i kapitali- ja finantsturgudele ning -teenustele, piiras EL eskaleeriva ja agressiivse poliitika rahastamist. Olukord arenes aga kiiresti ning vaid m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem v\u00f5ttis EL vastu t\u00e4iendava individuaalsete ja majanduslike meetmete paketi, millega laiendati olemasolevaid finantssanktsioone, piirates Venemaa juurdep\u00e4\u00e4su k\u00f5ige olulisematele kapitaliturgudele.\nUute piirangute eesm\u00e4rk oli suurendada Venemaa laenukulusid, t\u00f5sta inflatsiooni ning v\u00e4hendada j\u00e4rk-j\u00e4rgult Venemaa t\u00f6\u00f6stusbaasi. Sanktsioonide pakett puudutas ka energeetika-, transpordi- ja tehnoloogiasektorit. Kontserni \u00e4ritegevust see siis aga ei m\u00f5jutanud.\nSilvano FG ei aja asju sanktsoonide alla langenud panakdes\nVenemaa-Ukraina relvakonflikti eskaleerumine t\u00f5i kaasa uued meetmed, mis h\u00f5lmasid muu hulgas keeldu teha tehinguid Venemaa keskpangaga ning keeldu osutada finantsandmete vahetamiseks kasutatavaid spetsiaalseid finantss\u00f5numiteenuseid (SWIFT) seitsmele Venemaa pangale. Selle tulemusena \u00fchendati Bank Otkritie, Novikombank, Promsvyazbank, Rossiya Bank, Sovcombank, Vnesheconombank ja VTB Bank rahvusvahelisest finantss\u00fcsteemist lahti ning kahjustati nende suutlikkust \u00fclemaailmselt tegutseda. See ei m\u00f5jutanud aga emaettev\u00f5tte ja kontserni Venemaal asuvate t\u00fctarettev\u00f5tete vahelisi rahavooge, kuna AS-i Silvano Fashion Group Venemaa t\u00fctarettev\u00f5tted hoiavad oma raha teistes pankades, mis sanktsioonide nimekirja ei kuulu.\nSamuti on EL kehtestanud keelu m\u00fc\u00fca, tarnida, \u00fcle kanda v\u00f5i eksportida euro pangat\u00e4hti Venemaale v\u00f5i mis tahes f\u00fc\u00fcsilisele v\u00f5i juriidilisele isikule v\u00f5i \u00fcksusele Venemaal.\nKa Valevene sai s\u00f5ja toetamise eest sanktsioonid\nPisut hiljem, m\u00e4rtsi alguses, leppis EL kokku uutes meetmetes vastuseks Valgevene osalemisele Venemaa ja Ukraina vahelises relvastatud konfliktis, mis olid suunatud Valgevene finantssektori vastu. Kokkulepitud meetmetega piirati muu hulgas spetsiaalsete finantss\u00f5numiteenuste (SWIFT) osutamist kolmele Valgevene pangale ning keelati tehingud Valgevene keskpangaga ja euro pangat\u00e4htede tarnimine Valgevenesse.\nK\u00f5nealused meetmed tegevust Valgevenes, t\u00e4psemalt kontsernisiseseid rahavooge ei m\u00f5jutanud, kuna Valgevene t\u00fctarettev\u00f5tetel on kontod pankades, millele sanktsioone ei kohaldata. Edasiste sanktsioonidega on kehtestatud ka kaubanduspiirangud teatud liiki kaupade. Pesutooted ei ole seni aga veel \u00fchtegi sanktsioonide nimekirja kantud ning seega ei m\u00f5jutanud see ka kontserni tegevust.\nMaanteeveo ettev\u00f5tetele kehtestatud sanktsioonid ajasid kulud \u00fcles\n8. aprillil 2022 vastu v\u00f5etud viies sanktsioonide pakett h\u00f5lmas EL-i sisenemise keeldu Venemaa ja Valgevene maanteeveo-ettev\u00f5tjatele. Selle tulemusena suurenesid kontserni transpordikulud 2022. aasta teises pooles m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. 2022. aasta juunis laiendas EL SWIFTi-keeldu veel kolmele Venemaa krediidiasutusele ja \u00fchele Valgevene pangale. Samuti keelati arvepidamis-, audiitor- (sh kohustuslikud auditid) ja raamatupidamisteenuste ning maksun\u00f5ustamis-, \u00e4rin\u00f5ustamisja juhtimiskonsultatsiooni- ning suhtekorraldusteenuste osutamine Venemaa valitsusele ning k\u00f5igile Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, nagu ettev\u00f5tted ja muud \u00fcksused v\u00f5i asutused.\nKontserni jaoks oleks see t\u00e4hendanud seda, et emaettev\u00f5te ei saa enam osutada oma teenuseid Venemaa t\u00fctarettev\u00f5tetele. N\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rust muudeti aga siiski \u00f5nneks hiljem nii, et seda piirangut ei kohaldata selliste teenuste osutamise suhtes, mis on ette n\u00e4htud kasutamiseks \u00fcksnes sellistele Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, \u00fcksustele v\u00f5i asutustele, mis on m\u00f5ne EL-i liikmesriigi \u00f5iguse alusel asutatud v\u00f5i moodustatud juriidilise isiku, \u00fcksuse v\u00f5i asutuse omandis v\u00f5i ainu- v\u00f5i \u00fchiskontrolli all. See t\u00e4hendab, et AS Silvano Fashion Group v\u00f5ib oma Venemaa t\u00fctarettev\u00f5tetele juhtimisteenuseid edasi osutada.\nSanktsioone karmistati 2022. aasta suvel veelgi ning aruandeaasta teisel poolel v\u00f5eti vastu mitu uut sanktsioonide paketti. Need olid aga suunatud teistele sektoritele ning kontserni tegevust ei m\u00f5jutanud.\nVenemaa ja Valgevene kehtestasid vastusanktsioonid\nN\u00fc\u00fcdseks on EL-i sanktsioonid viinud aga Venemaa ja Valgevene poolsete vastusanktsioonide kehtestamiseni. Alates 2022. aasta veebruarist on avaldanud geopoliitiliste pingete eskaleerumine ning Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt negatiivset m\u00f5ju Valgevene majandusolukorrale. 2022. aastal v\u00e4henes Valgevene SKP 2021. aastaga v\u00f5rreldes 4,7%, ulatudes jooksevhindades 191,4 miljardi Valgevene rublani. Teenuste v\u00e4liskaubanduse saldo oli 2022. aastal \u00fclej\u00e4\u00e4gis, kuid v\u00e4henes 2021. aastaga v\u00f5rreldes siiski 10,7%. Valgevene rubla n\u00f5rgenes peamiste v\u00e4lisvaluutade suhtes.\n2022. aasta esimest poolt iseloomustas suurenenud volatiilsus valuutaturul, pangahoiuste v\u00e4ljavool ja inflatsiooniprotsesside kiirenemine. Makromajandusliku tasakaalu tagamiseks ning olukorra stabiliseerimiseks kodumaistel valuuta- ja hoiuseturgudel t\u00f5steti alates 2022. aasta m\u00e4rtsist Valgevene keskpanga refinantseerimism\u00e4\u00e4ra 9,25%-lt 12%-le aastas. Inflatsioon k\u00fc\u00fcndis 2022. aastal 12,8%-ni.\nVenemaa poliitiline olukord on ebastabiilne\nVenemaa poliitiline olukord on suhteliselt ebastabiilne, kuna sealsele majandusele on m\u00f5junud negatiivselt nii Venemaale kehtestatud sanktsioonid, riigi \u00fcldine geopoliitiline olukord kui ka toornafta hinna k\u00f5ikumised. Alates veebruari l\u00f5pust on Vene rubla olnud volatiilne, kuid vaatamata toimunud n\u00f5rgenemisele on vahetuskurss aga endiselt tugevam kui 2022. aasta alguses.\nInflatsiooniootused h\u00fcppasid konflikti alguses 18%-ni, kuid langesid kevadel. 2022. aasta detsembris oli inflatsioon Venemaal 11,9%. Venemaa SKP v\u00e4henes 2022. aastal 2,5%.\nBaltikum sai omad vitsad\nKa Baltikumi jaoks on 2022. aasta olnud tormiline: esile on kerkinud uued ohud, nagu energiakriis, viimase 25 aasta k\u00f5rgeim inflatsioon ja intressim\u00e4\u00e4rade j\u00e4rsk t\u00f5us. Makromajanduslikele ja geopoliitilistele \u0161okkidele vaatamata suutis kontsern kiiresti muutuva keskkonnaga aga h\u00e4sti kohaneda ning nende \u00e4ritegevus on j\u00e4tkuvalt tugev ja vastupidav. Kontserni juhtkond j\u00e4lgis olukorda aruandeaasta jooksul t\u00e4helepanelikult ning hoiab ka edaspidi arengutel Ida-Euroopa geopoliitilises olukorras ja selle v\u00f5imalikel m\u00f5judel silma peal.\nVenemaa majanduse v\u00e4ljavaated\nKontserni m\u00fc\u00fcgitulu Venemaal oli 35,2\u00a0miljonit eurot, kasvades 2021. aasta 12 kuuga v\u00f5rreldes 28%. 2022. aasta 12 kuu m\u00fc\u00fcgitulu kohalikus valuutas oli eelmise aasta sama perioodi m\u00fc\u00fcgitulust 3,0% suurem. Aruandeperioodi l\u00f5pu seisuga opereeris kontsern kokku 49 poodi (31. detsember 2021: 44 poodi).\nKontsern keskendub jaekaubanduse kasumlikkuse t\u00f5stmisele ning sobiliku hinnatasemega pindade olemasolul ka oma poodide v\u00f5rgustiku laiendamisele. 2023. aasta veebruaris avati esimene pood ka Peterburis.\nValgevene majanduse v\u00e4ljavaated\nKontserni 2022. aasta 12 kuu m\u00fc\u00fcgitulu Valgevenes oli 14,6\u00a0miljonit eurot, kasvades 2021. aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes 26,4%. M\u00fc\u00fck kohalikus valuutas kasvas samal perioodil 19,0%. Aruandeperioodi l\u00f5pu seisuga opereeris kontsern seal kokku 59 poodi (31. detsember 2021: 60 poodi).\nUkraina majanduse v\u00e4ljavaated\nKontserni 2022. aasta 12 kuu m\u00fc\u00fcgitulu Ukrainas oli 233 000 eurot, kahanedes 2021. aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes 85,1%. Alates 2022. aasta m\u00e4rtsist on m\u00fc\u00fcgitegevus Ukrainas ajutiselt peatatud. 2022. aasta suvel t\u00f5stis Ukraina valitsus aluspesu importimiseks keelatud kaupade nimekirjast v\u00e4lja ning lubas maksta importijatele grivnades.\nEsimene, 1844-esemest koosnev proovipartii Lauma tooteid tarniti ja m\u00fc\u00fcdi LLC-le Silvano Fashion 2022. aasta detsembris. Hetkel saavad kliendid esitada Lauma toodetele tellimusi ning teine partii saadeti teele 28. veebruaril 2023. Kontsern ootab, et m\u00fc\u00fcgitegevus Ukrainas taastub j\u00e4rk-j\u00e4rgult 2023. aastal."}
{"text":"Hennadi Vaskiv: \u00abOlen positsioonidel. Siin on pagana vilets levi.\u00bbMT\u00dc Slava Ukraini rahaasjades\u00a0valitseva segaduse \u00fcks v\u00f5tmetegelasi, endine Lvivi aselinnapea Hennadi Vaskiv on j\u00e4\u00e4nud vaatamata Postimehe mitmele katsele loosse selgust\u00a0saada\u00a0seni tabamatuks.T\u00e4psemalt \u00f6eldes\u00a0v\u00f5tab Eesti mittetulundus\u00fchingu Ukraina-poolse partneri All For Victory juhtfiguur telefoni vastu, kuid pikemat vestlust temaga arendada ei \u00f5nnestu. Tagasi ta ei helista.\nMeie esimene jutuajamine.\nM.M.:\u00a0\u00abHalloo! Kas Hennadi Vaskiv kuuleb?\u00bb\nG.V.: \u00abHalloo!\u00bb\nM.M.: \u00abKas te kuulete mind?\u00bb\nG.V.: \u00abHalloo! Olen Bahmuti l\u00e4histel positsioonidel. Siin on pagana\u00a0vilets levi. Olen homme v\u00f5i \u00fclehomme saadaval. Halloo!\u00bb\nM.M.: \u00abH\u00e4sti. Helistan teile homme uuesti. Ait\u00e4h!\u00bb\n\nHennadi Vaskiv.\nKuvat\u00f5mmis \/ Hennadi Vaskivi FB\n\nP\u00e4ev hiljem kordub k\u00f5ik p\u00f5him\u00f5tteliselt sama rada m\u00f6\u00f6da.\nM.M.: \u00abHalloo, Hennadi Volod\u00f5m\u00f5rovits!\u00bb\nG.V.: \u00abHalloo, halloo!\u00bb\nM.M.: \u00abKuidas mind on kuulda?\u00bb\nG.V.: \u00abHalloo!\u00bb\nM.M.: \u00abKas kuulete?\u00bb\nG.V.: \u00abOlen teel. Meil on v\u00e4ga kehv levi. Halloo!\u00bb\nM.M.: \u00abProovin teile siis \u00f5htupoole helistada.\u00bb\nG.V.: \u00abMis k\u00fcsimuses? Halloo!\u00bb\nM.M.: \u00abHalloo!\u00bb\nG.V.: \u00abKas olete s\u00f5jav\u00e4elane? Mis k\u00fcsimuses te tahate\u00a0r\u00e4\u00e4kida?\u00bb\nM.M.: \u00abSoovin teile esitada m\u00f5ned k\u00fcsimused seoses Slava Ukrainiga.\u00bb\nG.V.: \u00abHalloo!\u00bb\nM.M.: \u00abHalloo! Helistan teile pisut hiljem?\u00bb\n\nIdarindel s\u00f5divatele Ukraina armee v\u00f5itlejatele abisaadetisi toimetanud Gennadi Vaskiv n\u00e4itas oma sotsiaalmeedia konto j\u00e4lgijatele hiljuti, kuidas k\u00e4ib relvaj\u00f5udude t\u00f6\u00f6 ega unustanud t\u00e4nada abi eest kodukandi s\u00f5jav\u00e4eadministratsiooni juhti.\nKuvat\u00f5mmis \/ Hennadi Vaskivi FB\n\nNeli minutit p\u00e4rast p\u00f5gusat telefonivestlust\u00a0ilmub Vaskivi Facebooki kontole postitus tankifoto ja kahe videop\u00f6\u00f6rdumisega. Neist \u00fches t\u00e4nab ta\u00a0Lvivi s\u00f5jav\u00e4eadministratsiooni juhti kuberner Maks\u00f5m Kozitsk\u00f5id\u00a0ja tema fondi osutatud abi eest.\n\u00abTeie abita, Maks\u00f5m, poleks meie t\u00f6\u00f6 v\u00f5imalik ja me ei saaks meie s\u00f5jav\u00e4elasi aidata. Olete oma meeskonnaga mega vinged. Au Ukrainale, au Ukraina relvaj\u00f5ududele!\u00bb lausub Vaskiv liikuval tankil salvestatud videos.\nTeisel videol n\u00e4itab ta positsioonil laskevalmis tanki. Tanki kahurist k\u00e4ib k\u00f5makas, torust paiskub v\u00e4lja tuleleek ja t\u00f5useb suitsu. \u00abVaat nii! Vaenlasi j\u00e4i j\u00e4lle v\u00e4hemaks. K\u00f5rvus vilistab. Au Ukrainale, au Ukraina relvaj\u00f5ududele!\u00bb s\u00f5nab\u00a0Vaskiv.\n\nSlava Ukraini endine koost\u00f6\u00f6partner:\u00a0Lehtme on ohver\nPostimees kontakteerus Ukrainas Slava Ukraini ja All For Victory endise koost\u00f6\u00f6partneri Serhiga (nimi muudetud, t\u00e4isnimi on teada), kelle tee\u00a0m\u00f5lema abiorganisatsiooniga\u00a0l\u00e4ks\u00a0lahku v\u00e4idetavalt\u00a0ebaseadusliku \u00e4ri\u00a0ja \u00f5iguskaitseorganite huviorbiiti sattumise\u00a0t\u00f5ttu.\nTelefoniusutluses eitas mees, et suhetele\u00a0Hennadi Vaskivi ja\u00a0Johanna-Maria Lehtmega sai saatuslikuks tema h\u00e4mar\u00a0k\u00f5rvaltegevus ning\u00a0v\u00e4itis, et\u00a0lahkus seltskonnast hoopis, sest leidis\u00a0\u00abteise suuna\u00bb.\n\u00abJuhtus lihtsalt nii, et ma hakkasin tegelema oma asjadega ja nemad\u00a0(Vaskiv ja Lehtme - M.M.) oma asjadega. Ma lugesin [ajakirjandusest], et seal [Slava Ukrainis] on mingid k\u00fcsimused, aga kahtlen tugevalt selles, kas seal on mingi korruptsioon,\u00bb lausus Serhi.\nSlava Ukraini ja Lehtme \u00fcmber toimuvat nimetas ta\u00a0poliitiliseks tellimuseks.\u00a0\u00abTa on poliitikas ja seal on pori. Poliitikud pole kahjuks porist puhtad ei Euroopas, Ameerikas ega ka teil Eestis. Poliitikat ilma porita ei ole olemas. See t\u00fcdruk on praegu selle ohvriks langenud,\u00bb \u00fctles Serhi.\n\u00abMa olen oma elus palju korrespondentidega kokku puutunud, kuna olin avalikus teenistuses. Ja kui palju pori on loobitud ja avaldatud kontrollimata asju. Paljud asjad, mida Johanna kohta kirjutatakse, ei vasta t\u00f5ele. Ta on meid v\u00e4ga palju aidanud. Nii ei tohi teha. See ei ole ilus.\u00bb\nHea reportaa\u017ei saamiseks Ukrainas soovitas mees aga olukorda\u00a0kohapeale vaatama tulla. \u00abIstuge autosse, s\u00f5itke Ukrainasse, palgake fikser paariks p\u00e4evaks, kohtuge minuga, te p\u00f6\u00f6rdute selle peale 180 kraadi,\u00bb pakkus ta.\n"}
{"text":"Reformierakonna kalli valimislubaduse peab korvama k\u00f5rgem tulu- ja k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4rRaadio Kuku saates \u00abKeskp\u00e4evatund\u00bb arutlesid Postimehe peatoimetaja Priit H\u00f5bem\u00e4gi, Raadio Kuku tegevtoimetaja Ainar Ruussaar ja Eesti esipankur Heldur Meerits uute maksude, Eleringi juhi Taavi Veskim\u00e4gi ametist lahkumise ja Slava Ukraini annetuste l\u00e4bin\u00e4htamatuse teemadel.Alustuseks k\u00fcsis Priit H\u00f5bem\u00e4gi, kas meil tulevikus \u00fcldse raha ongi auto ostmiseks, kui hakkab kehtima automaks. See on \u00fcks sellistest maksudest, mida on \u00f5nnestunud siiani koos kinnisvaramaksuga pikki aastaid edasi l\u00fckata. N\u00fc\u00fcd on aga selgunud, et see karikas meist enam m\u00f6\u00f6da ei l\u00e4he.\nAinar Ruussaar \u00fctles, et transpordiamet tegi t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset asja ja seletas automaksu p\u00f5hjalikult lahti. Uue auto registreerimine, mille heide on \u00fcle 120 g\/km kohta, plaanitakse maksustada tuhande kaheksasaja kuni kahe tuhande euroga. Aastas plaanitakse k\u00fcsida automaksu sada kuni sada kaksk\u00fcmmend eurot, aga t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on see, et kui sa kasutad autot ainult kolm kuud aastas, siis on summa v\u00e4iksem.\nH\u00f5bem\u00e4gi soovis t\u00e4psustada, et transpordiamet ei ole asutus, kes selliseid otsuseid saaks vastu v\u00f5tta, ent vahel tehakse nii, et avalikkusesse lastakse ringlema m\u00f5ned ideed, et kontrollida, kuidas inimesed need vastu v\u00f5tavad.\nHeldur Meerits \u00fctles, et sajaeurose auto aastamaksu t\u00f5ttu tema k\u00fcll ei viitsi oma autot L\u00e4tti \u00fcmber registreerida. Kui n\u00fc\u00fcd auto ostul tuleks lisaks veel kuni kaks tuhat eurot v\u00e4lja k\u00e4ia, ega ka siis veel ostu tegemata j\u00e4eta. Elektriauto ostule makse ei lisandu, samuti pole vaja maksta aastas sada\u00a0eurot. H\u00f5bem\u00e4gi hinnangul asume niimoodi teekonnale suretamaks automaksu v\u00e4lja. Meerits sekkub ja \u00fctleb, et maainimestel on autot vaja ja sageli on nende autopargis just vanemad autod. Kindlasti ei ole maainimesed need, kes hakkaksed uusi ja kalleid elektriautosid soetama. Eks riik selle raha k\u00e4tte saab, arvab Meerits.\nRuussaar tuli tagasi auto mujale registreerimise juurde, \u00f6eldes, et selle vastu on transpordiamet k\u00e4inud v\u00e4lja idee, et sa ei saa enne liikluskindlustust teha, kui automaks on maksmata.\nH\u00f5bem\u00e4gi \u00fctles, et praegu on olukord selline, kus \u00fchel pool lauda istuvad kodanikud, kes m\u00f5tlevad, kuidas s\u00fcsteemi alt vedada ja teisel pool lauda istuvad ametnikud, kes m\u00f5tlevad, kuidas altvedamise s\u00fcsteemi \u00e4ra rikkuda. \u00abSelge on see, et automaks autoomanikele mingi r\u00f5\u00f5m ja \u00f5nnistus ei ole. Ma arvan, et suurt hulka inimesi, kes elavad Tallinnas ja kelle palk on v\u00f5rreldes \u00e4\u00e4remaa inimestega arvestatav, sada eurot aastas ja uue auto ostul paari tuhande v\u00e4ljak\u00e4imine ei morjenda. T\u00e4nap\u00e4eval liisitakse autosid \u00fcha enam, sest see pole koht, kuhu oleks m\u00f5istlik investeerida,\u00bb arvas H\u00f5bem\u00e4gi. Ruussaar lisas, et liisingulepingutes pole \u00fchtki viidet automaksule. Kes sellisel juhul peab automaksu maksma, kas see, kelle k\u00e4est liisitakse v\u00f5i see, kes autot liisib? \u00abSuur idee on \u00fcllas, et oleks tulevikus rohkem keskkonnas\u00f5bralikke ja s\u00e4\u00e4stlikke autosid. Iseasi, kas see nii ka l\u00e4heb. Auto pidamine l\u00e4heb kindlasti kallimaks, kui arvestada k\u00e4ibemaksut\u00f5usu ja k\u00fctuseaktsiisi t\u00f5usu. Seda peavad autoomanikud arvestama, aga ka need, kes v\u00f5tavad korraks t\u00e4navanurgalt rendiauto,\u00bb lausus Ruussaar.\nMeerits arvas, et eesk\u00e4tt tuleks m\u00f5elda maainimeste peale v\u00f5tmes, et kas neile tekiks mingi allahindlus v\u00f5i alternatiiv mitte omada autot. \u00ab\u00dchistransport maal v\u00f5ib kohati tasuta olla, aga kui ta k\u00e4ib valel ajal ja valesse kohta, siis auto omamine on ju sundvalik. Alternatiiviks on Tallinnasse kolimine,\u00bb \u00fctles Meerits.\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi s\u00f5nas, et automaksu valguses ei saa \u00e4ra unustada plaanitavat k\u00e4ibe- ja tulumaksu t\u00f5usu, mis on palju suuremad ja puudutavad meid k\u00f5iki.\n\u00abAutomaksuga proovitakse kokku korjata 120 miljonit. Selle juures tuleb m\u00e4rkida, et esmalt on lihtsalt riigil raha vaja ja selle varjus \u00fcritatakse mingeid kasulikke otstarbeid ka juurde tuua. Aga k\u00e4ibe- ja tulumaksu t\u00f5usuga\u00a0loodetakse m\u00f5lema puhul 200 miljonit eurot k\u00e4tte saada. Need maksud on rahaliselt m\u00f5jult tunduvalt suuremad,\u00bb \u00fctles Meerits. Ruussaar s\u00f5nas, et maksut\u00f5usud tabavad meid aastast 2025, kuid j\u00e4rk-j\u00e4rgult varemgi. Ent viimasel ajal on rohkelt t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud hoopis suurperede lastetoetuse kallale minek. Eesti Lasterikaste Perede Liit algatas petitsiooni, millele kirjutas v\u00e4hem kui \u00f6\u00f6p\u00e4evaga alla neliteist tuhat inimest. Sellega palutakse valitsust mitte minna lasterikaste toetuste kallale.\n\u00abTuleme n\u00fc\u00fcd tagasi ikkagi maksut\u00f5usude juurde,\u00bb \u00fctleb Meerits ja j\u00e4tkab: \u00abEnnek\u00f5ike on Reformierakond olnud selgelt h\u00e4das maksut\u00f5usude p\u00f5hjendamisega. Muu hulgas on \u00fcritatud \u00f6elda, et see on n.\u00f6 s\u00f5jamaks, aga minu meelest see loogika ei klapi. Kindlasti on \u00f5ige, et koroona tulek suurendas riigi kulusid. Seda me ise kuidagi m\u00f5jutada ei saanud. Samamoodi ei saanud me m\u00f5jutada Ukraina s\u00f5ja puhkemist. K\u00fcll on aga Reformierakonna valimislubadus t\u00f5sta maksuvaba miinimun seitsmesaja euroni v\u00e4ga kulukas lubadus. \u00dche hinnangu j\u00e4rgi l\u00e4heb see maksma kolmsada miljonit eurot, teine anal\u00fc\u00fcs \u00fctleb, et hoopis nelisada miljonit. Kui me vaatame n\u00fc\u00fcd tulumaksu- ja k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5usu, siis just need katavad \u00e4ra Reformierakonna kalli valimislubaduse. Jutt s\u00f5jamaksust ei tundu mulle k\u00fcll kuidagi klappivat,\u00bb m\u00f5tiskles Meerits. H\u00f5bem\u00e4gi lisas, et j\u00e4ikus ja oma soovide pealesurumine k\u00e4ibki Reformierakonnaga kaasas.\nUkraina abistamise teemadele on v\u00e4ga palju aega p\u00fchendatud nii eetris kui paberi peal. H\u00f5bem\u00e4gi selgitab, et juttu tehakse MT\u00dc Slava Ukrainist ja selle juhist Johanna-Maria Lehtmest, kelle tegevuse \u00fcmber on v\u00e4ga palju k\u00fcsim\u00e4rke, millele ei ole siiani vastust saadud. Lehtme valiti Eesti 200 nimekirjas riigikokku, mille vastne v\u00e4liskomisjoni liige ta \u00fchtlasi on.\n\nJohanna-Maria Lehtme\u00a0\nTairo Lutter\n\n\u00abEesti 200 on end distantseerinud nendest k\u00fcsimustest, \u00f6eldes, et kui \u00fckskord saab audit tehtud, millest mitte midagi t\u00e4na kuulda ei ole ja millega tegeleb Marika Priske, et siis me vaatame. Samal ajal tegeleb selle teemaga ajakirjandus. Ajakirjanikud viibivad juba Ukrainas, kohtuvad seal inimestega, koguvad andmeid selleks,\u00a0et aru saada, kuidas Lehtme MT\u00dc on Ukrainas toimetanud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis H\u00f5bem\u00e4gi ja \u00fctles, et asjaga tegelemiseks on kaks p\u00f5hjust. Esiteks on avalikkuses palju kahtlusi raha kasutamise kohta, teiseks pole siiani tulnud Slava Ukraini n\u00f5ukogult ega audiitoritelt paljudele vastuoludele vaatamata selget vastust. Kolmandaks kogus Slava Ukraini paari kampaaniaga umbes kuus ja pool miljonit eurot Eesti inimeste raha. Esimene kampaania oli talvevormide \u00f5mblemiseks ja see kogus \u00fche p\u00e4evaga \u00fcle miljoni euro. H\u00f5bem\u00e4gi s\u00f5nul n\u00e4itab see massiivset toetajate hulka, ja kui n\u00fc\u00fcd on tekkinud kahtlus, kas see raha on ikka kulutatud ukrainlaste abistamiseks v\u00f5i l\u00e4inud suures osas mingitele vahendajatele, kes ei \u00f5mble, ei ehita ja ei tee \u00fcldse midagi peale vahendamise, siis see tundub k\u00fcll eba\u00f5iglasena. Sellep\u00e4rast tuleb ajakirjandusel t\u00f5de v\u00e4lja selgitada, kui seda ei suuda audiitorid v\u00f5i erakond, \u00fctles H\u00f5bem\u00e4gi. Ruussaar t\u00f5des, et emotsiooni pealt kokku kogutud abiraha eest hakata veel eraldi kontrollijaid palkama on t\u00e4iesti m\u00f5ttetu. Ajakirjandus peab selle t\u00f6\u00f6 ise \u00e4ra tegema.\n\u00abK\u00f5ikidesse kriisikolletesse saadetav abi on ohustatud. Ma olen ise korduvalt n\u00e4inud, kuidas turgudel m\u00fc\u00fcakse kaupa, mis ei ole p\u00e4rit sellest riigist, vaid abipakettidest,\u00bb v\u00e4itis Ruussaar ja lisas, et Ukraina on korrumpeerunud riik. Korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt on Ukraina 116. kohal koos selliste riikidega nagu Zambia ja Mongoolia, Venemaa on suisa 137. kohal. Korruptsioon paratamatult sirutab oma r\u00e4pased k\u00e4ed ka abiraha juurde. Iseasi on see, kuidas raha saatmist sihtm\u00e4rgini niimoodi kontrollida, et midagi vasakule ei l\u00e4heks.\n\u00abKas me peame siin \u00fcldse korruptsioonist r\u00e4\u00e4kima, kui see l\u00f5hnab tavalise pettuse j\u00e4rele. Kuulates, mida Lehtme r\u00e4\u00e4gib, tundub, et ta teab, kuidas neid asju aetakse ja riske minimaliseerida. Teisalt tundub, et tal on vaatenurgas olnud \u00fcks pime koht, mida on jutum\u00e4rkides ettev\u00f5tlikud inimesed \u00e4ra on kasutanud,\u00bb lisas Meerits.\nH\u00f5bem\u00e4gi vahetas teemat ja \u00fctles, et selle n\u00e4dala teisip\u00e4eval teatas Eleringi juht Taavi Veskim\u00e4gi, et lahkub poolteist aastat enne oma lepingu l\u00f5ppu ametist. Veskim\u00e4gi on v\u00e4ga k\u00f5rge profiiliga ametnik ja poliitik. Inimene, kes ei karda astuda s\u00f5na s\u00f5tta oluliste Eesti \u00e4rimeeste, tippametnike ja ministritega. Veskim\u00e4gi oli nii m\u00f5nelegi poliitikule pinnuks silmas.\n\nEleringi juht Taavi Veskim\u00e4gi\nMihkel Maripuu\n\n\u00abEesti Energia ja Eleringi suurimaks eesm\u00e4rgiks on energeetiline s\u00f5ltumatus. See t\u00e4hendab riigi s\u00f5ltumatust. Kui me ise suudame ennast energiaga varustada, ise elektrit toota ja importida, siis see on v\u00e4ga oluline. T\u00f5si, gaasi meil ei ole ja seda me peame sisse ostma. Suur eesm\u00e4rk on ka viia elektriliinid maa alla, kuid see on liiga kallis \u00fclesanne ja ei tasu ennast \u00e4ra. Aga energeetiline s\u00f5ltumatus on see, mille poole peaks Eesti p\u00fc\u00fcdlema,\u00bb \u00fctles Ruussaar."}
{"text":"N\u00e4dala tipps\u00fcndmuste \u00fclevaadePostimehe toimetuste kokkuv\u00f5te n\u00e4dala t\u00e4htsamatest uudistest.\nMT\u00dc Slava Ukraini esindusn\u00e4od, juhatuse liige (Riigikogu liige) Johanna-Maria Lehtme ja n\u00f5ukogu liige Ilmar Raag, peavad Ukraina abistamiseks annetatud raha kasutuse kohta aru andma.\u00a0 \u00a0\nKonstantin Sednev\/Postimees Grupp\n\n\n\u200bEESTI\nRindekiirabisid saab \u00fcmber ehitada mitu korda odavamalt\nPostimees k\u00e4is mitmes Lvivi ja selle \u00fcmbruse autoremondit\u00f6\u00f6kojas ning uuris, mis hinnaga on kohalikud valmis remontima v\u00f5i \u00fcmber ehitama masinaid, mida Ukraina v\u00f5itlejad ja rindemeedikud lahingutandril kasutavad. Selgus, et Slava Ukraini poolt Ukrainas ehitatud gerilja-kiirabisid saab ehitada palju odavamalt, kui seni r\u00e4\u00e4gitud.\nKaja Kallase esimene v\u00e4lisvisiit uue valitsuse juhina viis Ukrainasse\nUkrainas visiidil viibiv peaminister Kaja Kallas t\u00f5i samal p\u00e4eval \u017d\u00f5tom\u00f5ris p\u00e4rast kohtumist president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5iga eraldi v\u00e4lja, et tegemist on tema esimese v\u00e4lisvisiidiga eelmisel n\u00e4dalal ametisse astunud uue valitsuse juhina.\nMargus Tsahkna kutsus Hiina diplomaadi vaibale\nEelmise n\u00e4dala laup\u00e4eval seadis Hiina suursaadik Prantsusmaal Lu Shaye kahtluse alla, et endised N\u00f5ukogude Liidu vabariigid ei pruugi ei olla suver\u00e4\u00e4nsed. \u00dcheselt m\u00f5istsid selle hukka Eesti president ja v\u00e4lisminister, viimane kutsus Eesti Hiina saatkonna diplomaadi vaibale.\nS\u00f5nad peaministri kohta t\u00f5id advokaadile kohustuse annetada 15 000 eurot\nHarju maakohus m\u00f5istis kolmap\u00e4eval vandeadvokaat Paul Kereselt v\u00e4lja 15 000 eurot, kuna too oli v\u00f5rrelnud peaminister Kaja Kallast (RE) korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatuna kohtu all oleva endise haridusministri Mailis Repsiga (KE).\nEesti kohta lekkinud plaan annab aimu Kremli valearvestustest\nKremlist lekkis j\u00e4rjekordne kaalukas t\u00f5end Venemaa plaanist n\u00f5rgestada Balti riike, milleks sobivad idanaabrile nii valeinfo massiline levitamine, inimeste \u00e4rakasutamine m\u00f5jutustegevuses kui ka Eesti liitlaste \u00fchtsuse l\u00f5hkumine.\n\nTallink Gruppi juhatuse esimees Paavo N\u00f5gene seisab Tallinki suurkoondamise taga, mis j\u00e4tab t\u00f6\u00f6tuks sadu inimesi.\u00a0\nEero Vabam\u00e4gi\n\n\u200bMAJANDUS\nEuribori t\u00f5us paisutas pankade kvartalikasumid Eestis rekordsuureks\nSamal ajal kui enamikule kodulaenu v\u00f5tnud majapidamistest, keda Eestis on ligi 200 000, teeb j\u00e4rsult kerkinud euribor \u00fcha suuremat peavalu, naudivad pangad rekordkasumit.\nEleringi juht pani ootamatult ameti maha. K\u00f5ige t\u00e4htsam k\u00fcsimus: miks ta seda tegi?\nEleringi juht Taavi Veskim\u00e4gi teatas teisip\u00e4eval \u00fcllatuseks peaaegu k\u00f5igile, et paneb ameti maha poolteist aastat enne lepingu l\u00f5ppu.\nEesti v\u00e4rskeim suurkoondamine j\u00e4tab hoobilt t\u00f6\u00f6tuks sadu inimesi\nTallink teatas, et koondab Eestis umbkaudu 400 t\u00f6\u00f6tajat, 100 t\u00f6\u00f6tajat lisandub veel L\u00e4tist. Sealjuures tuli Tallink alles paar p\u00e4eva tagasi hulga pisemate arvudega v\u00e4lja. Firma s\u00fc\u00fcdistab koondamistes palgat\u00f5usu.\n\u00abTundub, et terve m\u00f5istusega ei ole sellel valitsusel tegemist\u00bb\nMaksut\u00f5usukeerisesse sattunud Kaja Kallase valitsuse koalitsioonileping polnud saanud veel paberile, kui Viru hotelli m\u00fc\u00fcgijuht Tiiu-Tuuli Sulg saatis pakkumise Taani \u00fcritusturundusfirmale, kes planeerib \u00fcletuleva aasta s\u00fcgiseks oma kliendile, \u00fchtekokku 120 inimesele, kolmep\u00e4evast t\u00e4istoitlustusega konverentsi. Pakkumise eelarve: 47 000 eurot.\nTulumaksumuudatused tekitavad riigituludesse 300-miljonilise augu\nJ\u00e4rgmisel aastal annab t\u00f5usev k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r riigikassasse \u00fcle 200 miljoni euro lisasissetulekut, kuid \u00fclej\u00e4rgmisel aastal v\u00e4hendab maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine riigitulusid enam kui 300 miljoni euro v\u00f5rra.\n\nUSA president Joe Biden kandideerib ka teiseks ametiajaks.\nPatrick Semansky\n\nV\u00c4LISUUDISED\nPeking v\u00f5ib Ukrainas rahutuvi m\u00e4ngides \u00fcritada l\u00e4\u00e4nt l\u00f5hestada\nHiina v\u00e4idetav katse otsida lahendust s\u00f5jale Ukrainas v\u00f5ib anal\u00fc\u00fctikute arvates t\u00f5ukuda soovist siluda suhteid Euroopaga, eriti kuna soovimatus Venemaale survet avaldada seab kahtluse alla rahuvahenduse siiruse.\nVene saatkonnad P\u00f5hjamaades kubisevad spioonidest\nNelja P\u00f5hjala riigi ringh\u00e4\u00e4lingud t\u00f5id nime ja n\u00e4oga avalikkuse ette mituk\u00fcmmend Vene saatkondades diplomaatilise katte varjus tegutsenud v\u00f5i endiselt tegutsevat luurajat, saatkondade personalist kolmandik v\u00f5i rohkemgi on julgeolekuametite hinnangul spioonid.\nPresident Karist sihtis L\u00e4tis luuredrooni kaamerasilm\nEesti president Alar Karise kolmep\u00e4evase L\u00e4ti riigivisiidi p\u00f5hit\u00e4helepanu l\u00e4ks Eesti ja L\u00e4ti vaheliste \u00fchenduste parandamisele ning kaitsekoost\u00f6\u00f6le, mille k\u00e4igus vaadati ka uuemat droonitehnoloogiat.\nTeise ametiaja p\u00fc\u00fcdmistest teatanud Bideni vanus tekitab valijais k\u00f5hklusi\nTeiseks ametiajaks USA presidendiks kandideerimisest teatanud 80-aastane demokraat Joe Biden palus valijatelt usaldust anda talle veel neli aastat v\u00f5imul, et viia l\u00f5pule alustatud t\u00f6\u00f6 demokraatia kaitsmiseks.\nL\u00e4\u00e4neriikide esindajad lahkusid humanitaarkriisi t\u00f5ttu Sudaanist\nOlukorras, kus vaenutegevuse t\u00f5ttu on suletud kaks kolmandikku Sudaani haiglaid, puudu on ravimitest ja joogiveest ning toiduainete k\u00e4ttesaadavus v\u00e4heneb iga p\u00e4evaga, alustasid v\u00e4lisriigid diplomaatide suuremahulist evakuatsiooni k\u00fcmme p\u00e4eva kestnud kaose keskelt.\n\nVeredoonorite arv on langustrendis hoolimata eelmise aasta annetuste t\u00f5usust.\nLaila Kaasik\n\nTEADUS,\u00a0TEHNIKA, TERVIS\nProviisor selgitab: kuidas annab m\u00e4rku magneesiumipuudus \nProviisor Virge Sokk selgitas, et magneesiumipuudus v\u00f5ib olla n\u00e4iteks jalalihaste krampide, kroonilise v\u00e4simuse, n\u00e4rvilisuse v\u00f5i ebakvaliteetse une p\u00f5hjustajaks. Neist k\u00f5ige tavalisem s\u00fcmptom on just jalalihaste krambid. Samuti v\u00f5ib sageli esineda uneprobleeme ja paanikahoogusid. Magneesiumipuudus on \u00fcsna sage probleem: hinnanguliselt kannatab selle all koguni 80 protsenti elanikkonnast.\nTAI: eelmisel aastal aeglustus veredoonorite arvu v\u00e4henemine \nVeredoonorite arv on viimastel aastatel langustrendis, kuid eelmisel aastal v\u00e4henemine aeglustus. Kui vaadata eraldi viimase aasta muutust, kasvas \u00fcle 45-aastaste doonorite arv aastaga kuus protsenti ja nooremaid doonoreid oli kuus protsenti v\u00e4hem.\u00a0\nVeresooni kahjustab lisaks kolesteroolile veel \u00fcks oluline tegur \nUSA uurijad anal\u00fc\u00fcsisid kolme viimasel ajal avaldatud uuringu tulemusi, kus hinnati s\u00fcdame-veresoonkonna h\u00e4irete ja surma riski suurtes annustes statiinravi saanud patsientidel. Veresoonkonna p\u00f5letiku astet hinnatakse k\u00f5rgtundliku C-reaktiivse valgu (CRV-hs) taseme j\u00e4rgi: k\u00f5rgem v\u00e4\u00e4rtus viitab aktiivsemale p\u00f5letikule.\u00a0\nWHO: koroonasurmade arv on kahanenud t\u00e4navu 95 protsenti \nMaailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas kolmap\u00e4eval, et COVID-19 surmade arv on kahanenud alates aasta algusest 95 protsenti. Samas on osades riikides registreeritud t\u00f5us ja viimase nelja n\u00e4dala jooksul on selle haiguse t\u00f5ttu kaotanud elu 14 000 inimest.\nJaapani kosmosefirma Kuu-katse eba\u00f5nnestus\nJaapani idufirma ispace kaotas kolmap\u00e4eval \u00fchenduse oma Kuu maanduriga Hakuto-R, teatas ettev\u00f5te, mis viitab, et selle katse esimese erafirmana Kuule kosmoseaparaat viia, on eba\u00f5nnestunud.\n\nSaunadokumanetaal \"Savvusanna s\u00f5sarad\" p\u00e4rjati USA vanimal filmifestivalil San Franciscos Golden Gate Awards\u00a0parima t\u00e4ispika dokumentaalfilmi auhinnaga. Pildil filmi Tartu esilinastus Eedeni Apollos.\nKristjan Teedema\/Tartu Postimees\n\n\nKULTUUR\n\u00abSavvusanna s\u00f5sarad\u00bb v\u00f5idutses San Francisco filmifestivalil\nEestiski korralike vaatajanumbriteni j\u00f5udnud saunadokumentaal \u00abSavvusanna s\u00f5sarad\u00bb p\u00e4rjati USA vanimal filmifestivalil San Franciscos Golden Gate Awards parima t\u00e4ispika dokumentaalfilmi auhinnaga. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Anna Hintsi s\u00f5nul v\u00f5ttis California publik filmi v\u00e4ga soojalt vastu.\nV\u00f5rratu laulja Harry Belafonte suri\nTeisip\u00e4eval suri s\u00fcdamepuudulikkuse tagaj\u00e4rjel Jamaica p\u00e4ritolu kal\u00fcpsolaulja ja n\u00e4itleja Harry Belafonte 1. m\u00e4rts 1927- 25. aprill 2023).\n\nKettagolfi valitsev maailmameister Kristin Tattar v\u00f5itis USAs kettagolfi \u00fche mainekama turniiri Champions Cup'i.\nKevin Huver\/DGPT\n\nSPORT\n\nTattar v\u00f5itis karj\u00e4\u00e4ri \u00fche suurema turniiri\nValitsev maailmameister Kristin Tattar\u00a0v\u00f5itis USAs kettagolfi \u00fche mainekama turniiri Champions Cup'i. \u00abEks alati on parandamisruumi, aga sel turniiril ei j\u00e4\u00e4nud midagi kripeldama. Ma arvan, et tegemist oli minu karj\u00e4\u00e4ri \u00fche parema v\u00f5istlusega. Olen oma sooritusega v\u00e4ga rahul,\u00bb lausus Tattar Postimehele.\nFord t\u00f5rkus, aga T\u00e4nak mitte\u00a0\nAutoralli MM-sarja hooaja neljandal etapil Horvaatias sai korduvalt M-Spordi t\u00f5rkuva Ford Puma Rally1ga raskustes olnud Ott T\u00e4nak teise koha, j\u00e4\u00e4des alla vaid Elfyn Evansile. Punktitabelis on 65 punkti kogunud eestlane neljas, aga seis on v\u00e4ga tihe, sest liidritel Kalle Rovanper\u00e4l ja S\u00e9bastien Ogier'l on vaid neli silma enam.\nM\u00fcrgel Madridis: Euroliiga kohtumine l\u00f5ppes massir\u00fcselusega\nKorvpalli Euroliiga kolme v\u00f5iduni peetava veerandfinaalseeria teine kohtumine Madridi Reali ja Belgradi Partizani vahel l\u00f5ppes v\u00e4ga tuliselt, kui m\u00f5lema klubi m\u00e4ngijad l\u00e4ksid kaklema. Avam\u00e4ngu v\u00f5itnud Partizan juhtis Madridis 95:80, kui Reali m\u00e4ngija Sergio Llull tegi j\u00f5ulise vea Kevin Punterile, kes talle seej\u00e4rel vastu astus. Puhkes madin, kuhu sekkusid pea k\u00f5ik m\u00e4ngijad, kes olid kohtumiseks \u00fcles antud."}
{"text":"KOLUMN | Mart Niineste: elu maal - Franz Kafka sugemetega \u201eMalev\u201c MidsommerisKes tagab, et maale elu edendavale t\u00f6\u00f6le tulnud teotahteline uustulnuk ei satu Franz Kafka kirjutatud stsenaariumiga \u201eMaleva\u201c filmi ja Midsomeri m\u00f5rvalugude \u00fchisepisoodi tegelaseks?Aeg-ajalt m\u00e4rkame t\u00f6\u00f6kuulutusi v\u00f5i kampaaniaid, mis otsivad maakohtadesse uusi inimesi, kes t\u00e4idaks seal teatud ametikohti. V\u00f5i kolib tegusa loomuga inimene ise kuhugi kenasse k\u00fclakohta, kus proovib peale kaugt\u00f6\u00f6 leida endale ka muud kasulikku rakendust. Igal juhul satub ta maale v\u00f5i mistahes uude kohta kolides inimene v\u00e4ljakujunenud inimsuhete, v\u00f5imuvertikaalide ja toiduahelatega keskkonda.Moosivarguste tasemel korruptsioonipiduEnamikus vallas tiirleb \u00fcmber v\u00f5imu tiirlemas kohaliku t\u00e4htsusega poliitiline eliit. See koosneb kahest t\u00e4naseks omavahel aastak\u00fcmneid rivaalitsenud seltskonnast, kes v\u00f5imule saades k\u00e4ituvad kolme p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgi. Need on a) omad ikka tohivad, b) v\u00f5itja v\u00f5tab k\u00f5ik ning c) \u00f5igus on alati v\u00f5imu poolel. Sisuliselt t\u00e4hendab see moosivarguste tasemel korruptsioonipidu kohaliku eelarve kallal, omavalitsuse palgaliste (spetsialistide) ametikohtade taandamist sotsiaalt\u00f6\u00f6kohtadeks k\u00f5ige lojaalsematele ning k\u00f5ikv\u00f5imalikest headest tavadest ja halvimal puhul ka seadustest m\u00f6\u00f6da minemist, kui mingi asi on vaja \u00e4ra teha ehk kellelegi v\u00f5i millelegi koht k\u00e4tte n\u00e4idata.Hea ja \u00f5iglane kauaaegne vallavanem v\u00f5i volikogu esimees on enda k\u00e4tte koondanud k\u00f5ik niidiotsad. Ilma tema teadmise ega tahteta ei s\u00fcnni vallas mitte midagi. Erimeelsused v\u00f5i vastuhakk t\u00e4hendavad kohest t\u00fchistamist. Mis siis, et hiljem tuleb kohtu otsusel selle eest valla eelarvest kompensatsiooni maksta. Ainuke, mis s\u00e4\u00e4rast tegelast veidigi hirmutab, on mitme allikaga uuriva probleemartikli v\u00f5imalus maakonnalehes. Maarahva poliitilise eliidi peamiselt keskealistest meestest ja naistest koosneva ning meelelaadilt pigem konservatiivse seltskonna isiklike ja ametlike suhete pundar ulatub aastak\u00fcmnete taha. Olgu v\u00f5i k\u00f5rvuni soos, endi sealt v\u00e4lja t\u00f5mbamine on liigne pingutus, v\u00e4ljumine mugavustsoonist.Kes oli kohalikus p\u00f5hikoolis kelle pinginaaber, kelle vanemad olid \u00fcleaedsed, kes on kelle t\u00e4di- v\u00f5i onulaps, kes kelle sugulasega abielus, kes k\u00e4inud kellega koos trennis, kes tantsivad samas rahvatantsur\u00fchmas ja kellele meeldib kellega laup\u00e4eviti saunas leili k\u00f5rvale \u00f5lut libistada. Nii lihtne on uustulnukal selle keskel tunda end nagu inspektor Barnaby m\u00f5nes Midsomeri m\u00f5rvaloos.Maarahva eliitNeid inimesi \u00fchendab iha v\u00f5imuga kaasas k\u00e4iva prestii\u017ei suhtes. Selle nimel on ta v\u00f5imuseltskonnas olles v\u00f5imeline h\u00e4\u00e4letama oma koduk\u00fcla kooli, rahvamaja v\u00f5i raamatukogu sulgemise poolt. Inimene v\u00f5ib olla t\u00e4ielik kummitempel, tal v\u00f5ib olla ilmselge huvide konflikt, kuid sellest t\u00e4htsam on talle olla vallavolikogu liige seitsmendat valimiste ts\u00fcklit j\u00e4rjest, soovitavalt v\u00f5itjate poolel. Sest \u00fcldiselt jaguneb maarahvas kaheks. On kohaliku t\u00e4htsusega eliit, kuhu kuuluvad ettev\u00f5tjad, teenistujad, kultuuritegelased ja poliitikud, tihti mitu tegelast \u00fches isikus. Ja siis on sellest kordades rohkearvulisem proletariaat. Needsamad lihtsad ja palgavaesuse k\u00fc\u00fcsis inimesed, kes vajavad tasuta \u00fchistransporti ja huviharidust, kuid mitte vana BMW omamise maksustamist. Kuigi kerge v\u00f5\u00f5ristusega, suhtutakse maal v\u00f5\u00f5rasse esiti heatahtliku uudishimuga. P\u00e4ritakse-uuritakse, tehakse tutvust ja kui miski j\u00e4\u00e4b tema juures selgusetuks, m\u00f5eldakse see ise v\u00e4lja. Kuidagi tuleb ju uustulnuk sobitada olemasolevasse elu- ja inimsuhete korraldusse. Peamine, et ta v\u00e4ljakujunenud elu ja tavasid ei segaks. L\u00e4ksid k\u00fclakooli \u00f5petajaks - anna oma tunnid ja kobi koju kotile, koolijuhi n\u00e4gemusepuuduse ja juhtimiskultuurituse osas pea l\u00f5uad. \u00c4kki tahab ise kooli direktoriks saada? Parem juba s\u00e4\u00e4rane ametist minema kiusata ja j\u00e4lle defitsiitsed pedagoogi \u00fcle Eesti tikutulega otsida ja pudrum\u00e4gede lubamisega t\u00f6\u00f6le meelitada. Maaelu on julmSoovib ettev\u00f5tlik uustulnuk uues kodukohas ameti t\u00f5ttu v\u00f5i kodanikualgatuse korras midagi suuremat ja t\u00e4henduslikku korda saata, peab ta sattuma v\u00f5imurahva poolele, p\u00e4lvima nende heakskiidu. Kuid vaadaku ette, et ta seejuures liiga julgelt ei m\u00f5tleks - v\u00f5imurahvas v\u00f5ib end tunda ohustatuna ja uustulnukale kambaka korraldada. Natukenegi globaalsema kogemuse omamist ja p\u00fc\u00fcdu seda kohapeal rakendada vaadatakse viltu.T\u00e4na korraldab midagi kogukonnas v\u00f5i proovib k\u00e4ivitada \u00fcle-Eestilise m\u00f5juga s\u00fcndmust. \u00c4kki homme kandideerib ja p\u00e4\u00e4seb minu asemel volikokku v\u00f5i m\u00f5nda t\u00e4htajalisse ametisse? Ei mingit vanden\u00f5ud, tavalised organisatsioonikultuuri erip\u00e4rad ja grupips\u00fchholoogia reeglid. Pealtn\u00e4ha v\u00f5ib s\u00e4ilida s\u00f5bralik suhtumine, kuid seda kangemad-vingemad on seljatagused kuulujutud ja passiiv-agressiivne vaen.Satub ettev\u00f5tlik uustulnuk aga k\u00fclla v\u00f5i alevisse, mille esindajat pole volikogus v\u00f5i on ta seal v\u00f5imu vastaspoolel, v\u00f5i on asula maine kohaliku eliidi silmis olematu, siis v\u00f5ib ta eneseteostuse, eriti kodanikualgatuse vormis, kohemaid unustada. Ei pea, aga m\u00f5istlik on, sest kool, rahvamaja v\u00f5i raamatukogu suletakse l\u00f5puks protestide kiuste. V\u00e4hemalt j\u00e4\u00e4vad uustulnuka n\u00e4rvid korda ja koht kohalikus mustas nimekirjas kindlustamata.Maaelu on julm. S\u00e4\u00e4ski ja parme tulvil suvi, kevadel ning s\u00fcgisel p\u00f5lvini pori ja talvel teid ummistav lumi, kuid mitte ainult. Maal on inimsuhted nagu m\u00f5nes Midsomeri m\u00f5rvaloos ja asjad k\u00e4ivad nagu \u201eMaleva\u201c filmis, m\u00f5lema stsenarstiks Franz Kafka."}
{"text":"\u201eKui ma kuulen s\u00f5na \u201ekultuur\u201c, siis t\u00e4hendab see, et keegi tuleb raha n\u00f5udma.\u201cKatkend Siim Kallase elulooraamatust. 48. osaHakkad tervishoiu peale m\u00f5tlema, siis tuleb meelde Albert Camus\u2019 \u201eKatk\u201c, ja siis Raimond Kaugveri \u201eVana mees tahab koju\u201c, ja siis jaoskonnaarstid n\u00f5ukogude ajal, amet, mida minu Kristi pidas 20 aastat. Ja siis pandeemia, ja siis haiglad, millega olen pidanud (kahjuks, v\u00f5i \u00f5nneks?) ka ise kokku puutuma.N\u00f5ukogude ajast on meeles, et jaoskonnaarstide s\u00fcsteem funktsioneeris talutavalt, ja ka haiglad toimisid (isa kogemus, kelle tervis l\u00e4ks v\u00e4ga kehvaks). Aga meeles on ka tervishoiuasutuste nigel seisukord ja mis peamine, heade arstide juurde p\u00e4\u00e4semiseks tuli kasutada n\u00f5ukogude aja p\u00f5hivaluutat \u2013 tutvusi.Uus aeg, uuesti vaba Eesti Vabariik, uus tervishoiukorraldus. Ja nagu ikka, kui nad r\u00e4\u00e4givad millestki, siis r\u00e4\u00e4givad nad rahast (parafraas Jeanne Moreau\u2019 \u00fctlemisest).T\u00e4naseni kehtiva tervishoiukorralduse pani paika Mart Laari valitsus sotsiaalminister Eiki Nestori juhtimisel. Muidugi mitte ilma rahandusministrita.T\u00f6\u00f6r\u00fchm, kes kontseptsiooni v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tas, oli sama, mis pensionireformi puhul. Eiki Nestor, Siim Kallas, Veiko Tali, meilt veel Siiri T\u00f5niste, sotsiaali poolelt Maris Jesse, kes oligi kogu s\u00fcsteemi \u00fcks p\u00f5hikonstruktoreid ja Kersti Kaljulaid peaminister Laari esindajana.Kui pensionis\u00fcsteemi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist justkui vedas Rahandusministeerium, loomulikult sotsiaalministeeriumi aktiivsel osav\u00f5tul, siis tervishoiukorralduses oli juhtiv j\u00f5ud Eiki Nestor koos Maris Jessega.Valitsuse \u00fchine eesm\u00e4rk oli v\u00f5imaldada Eesti inimestele parim v\u00f5imalik arstiabi, tagada selle piisav rahastamine ja selleks kulutatava rahvusliku koguprodukti parim, otstarbekaim kasutamine. Abin\u00f5ude valikus, kuidas mainitud eesm\u00e4rgini j\u00f5uda, oli nii \u00fchiskonnas kui ka valitsuse sees m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid erinevusi.Mina rahandusministrina koos peaministri n\u00f5uniku Kersti Kaljulaiuga n\u00e4gime uue s\u00fcsteemi alustena j\u00e4rgmisi p\u00f5hipunkte \u2013 esiteks \u2013 inimeste vaba valik tervishoiuteenuste pakkujate vahel, teiseks tervishoiuteenuste vaba pakkumine ja konkurents nende vahel, kolmandaks \u2013 \u00f5iglased v\u00f5imalused eratervishoiuteenuste pakkujatele. \u00dcsna tugev oli \u00fchiskonnas ka idee minna kogunisti \u00fcle eratervishoiukindlustusele, aga sellel oli v\u00e4he kandepinda otsustajate seas.Paraku andsime siiski sotsiaalministeeriumi plaanile j\u00e4rele. Tagantj\u00e4rele k\u00fcsin \u2013 miks? Ja leian vastuse kuup\u00e4evast, millal v\u00f5eti vastu sotsiaalmaksuseadus, mis on kahtlemata tervishoius\u00fcsteemi v\u00f5tmeelement. See seadus v\u00f5eti vastu 13. detsembril 2000. Tulumaksuseadus, mis kaotas ettev\u00f5tte tulumaksu reinvesteeritud kasumilt, hakkas kehtima 1. jaanuarist 2000. Sotsiaaldemokraadid toetasid meie maksumuudatust, ja nad eeldasid, et meie toetame neid suurtes asjades, mis neile olulised olid \u2013 pensionireformis ja tervishoiukorralduses.Arvan, et pensionikorraldus, vaatamata m\u00f5nele puudusele, oli siiski v\u00e4ga hea korraldus. Seda kiitsid korduvalt ka rahvusvahelised asjatundjad. Kahju Isamaa tegevuse tagaj\u00e4rjel liikusime tagasi n\u00f5ukoguliku pensioni poliitilise rahastamise s\u00fcsteemi poole. Meie tervishoiukorralduse kohta arvan, et see l\u00e4ks viltu. Oleme selle \u00fcle vaielnud Eiki Nestoriga ja loomulikult j\u00e4\u00e4nud eriarvamustele.Minu arvates on meie tervishoiukorraldus kohmakas ja kallis. Selle keskmes on haigekassa (n\u00fc\u00fcdne tervisekassa), mis meenutab n\u00f5ukogudeaegset plaanikomiteed. See asutus jaotab raha, mis talle maksumaksja taskust eraldatakse. Raha jaotatakse tervishoiuteenuste pakkujatele lepingute alusel. Kuidas saada endale tulus leping? N\u00f5ukogude aega ei taha meenutada. V\u00e4hemalt loevad head suhted ja tutvused haigekassas. Ei mingit \u00f5iget konkurentsi.Patsiendid ei saa endale vabalt valida perearsti, nagu n\u00e4iteks Belgias.Osavad rahakauplejad saavad endale uusi ja kalleid masinaid, mida neil sageli sootuks tarvis ei ole. Eratervishoid koos erameditsiinikindlustusega on tagasihoidliku ulatusega.Hermann G\u00f6ring on \u00f6elnud: \u201eKui ma kuulen s\u00f5na \u201ekultuur\u201c, haaran ma revolvri!\u201c Rein Lang parafraseeris seda ja laskis lendu fraasi: \u201eKui eestlane kuuleb s\u00f5na \u201ekultuur\u201c, haarab ta kellu!\u201cSai v\u00e4ga kuulsaks. Aga t\u00f5epoolest \u2013 avalik \u00f5hk oli t\u00e4is ideid, mida k\u00f5ike oleks vaja ehitada. Uusi muuseume, kontserdisaale, teatreid, spordihalle, ja nii edasi.K\u00f5ik need ideed ja nende innukad kandjad survestasid muidugi peaministrit ja rahandusministrit. Me olime ministeeriumis t\u00f5esti h\u00e4das. Ja ega toredate ehitiste vastu ju midagi pole. Palju siis uusi kultuuriehitisi n\u00f5ukogude ajal ehitati?Aga rahandusministrina \u00fctlesin ma: \u201eKui ma kuulen s\u00f5na \u201ekultuur\u201c, siis t\u00e4hendab see, et keegi tuleb raha n\u00f5udma.\u201c\u00dckskord tuli Aare J\u00e4rvan minu juurde ideega, et teeme seaduse, millega kindel osa hasartm\u00e4ngumaksust laekuks n\u00e4iteks kultuurkapitali arvele spetsiaalselt kultuuriehitiste rajamiseks. Sellest rahast l\u00e4htuvast saaks t\u00e4htsate kultuuriehituste ehitamiseks koostada plaani. Selle plaani alusel oleks ehitajal kindel rahastus ja selle peale saaks ka laenu v\u00f5tta.Suurep\u00e4rane idee!2001. aastal t\u00f6\u00f6tasid rahandusministeerium ja kultuuriministeerium koos v\u00e4lja riiklikult t\u00e4htsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise rahastamise skeemi, mille nurgakiviks v\u00f5i aluseks oli hasartm\u00e4nguseaduse muudatus. Muudatuse kohaselt, mis v\u00f5eti vastu riigikogus 13. m\u00e4rtsil 2002, kasvas oluliselt hasartm\u00e4ngumaks ja kogu see kasvik suunati kultuurkapitalile.Riigikogu koostas selle skeemi alusel rahastatavate kultuuriehitiste j\u00e4rjekorra.Esimene ehitis, mis selle skeemi abil valmis ehitati, oli uus kunstimuuseum. Erinevalt tavalisest said rahandusliku lahenduse v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tajad kiita ka.\u00dches telesaates k\u00fcsiti \u00fchelt noorelt luuletajalt, kui ta n\u00f5udis kultuurile lisaraha, kustkohast seda raha v\u00f5tta. \u201eEelarvest\u201c, vastas ta siiralt.Kui rahastamisprobleem pole lahendatud, siis ei s\u00fcnni mitte midagi. Nende probleemide lahendamine on ka \u00fcksjagu loominguline tegevus.T\u00e4ies hoos olid ettevalmistused Euroopa Liitu astumiseks. Liidu n\u00f5udmised seadusandluse \u00fchtlustamiseks on kirjas 35 peat\u00fckis.Rahandusministril oli \u00fcha rohkem ja rohkem Euroopa asjadega tegemist. Suuremalt jaolt oli see, v\u00f5iks \u00f6elda, tehniline t\u00f6\u00f6, mis ei tekitanud v\u00e4ga suuri poliitilisi t\u00f5mblusi. Ei kujutanud \u00fcldse ette, mida t\u00e4hendab Euroopa \u00f5igusruum, kus seadus juhib, ja mitte poliitika. M\u00e4ngureeglid olid v\u00e4ga t\u00e4pselt kirjas, ja need tulid \u00fcle kanda Eesti \u00f5igusruumi.Mul on h\u00e4sti meeles konkurentsiseaduse koostamine ja selle heakskiitmine riigikogus. See oli rahandusministri rida. Konkurentsi\u00f5igus oli t\u00e4itsa uus maailm. Euroopas peensusteni kujundatud, meil esialgu veel \u00fcsna udune ettekujutus ausast konkurentsist, nagu riigihangetes ja riigiabis.N\u00f5ukogude aja eelarve oli \u00fcks m\u00fcstiline dokument, mis hoolega varjas riigi rahaasjade tegelikku seisu. Taasiseseisvunud Eesti vabariik tegi k\u00f5ik teisiti. Minu jaoks oli \u00fclit\u00e4htis, et kogu \u00fchiskond saaks aru eelarve tasakaalust kui ausa rahanduse t\u00e4htsamast p\u00f5him\u00f5ttest. Otsustasin pidada erinevates Eesti paikades selgitavaid loenguid.Esimesena s\u00f5itsin Kuressaarde. Praami peal oli ka Peeter Volkonski, kes lubas tulla kuulama. Ja tuligi. P\u00e4rast minu hingestatud esinemist \u00fcsna rahvarohkele publikule \u00fctles ta mulle: \u201eMa usun seda k\u00f5ike, mida sa r\u00e4\u00e4kisid, aga, ausalt \u00f6eldes, ma ei saanud midagi aru!\u201cT\u00e4iustasin oma esinemisi. Rahvas hakkas uskuma eelarve tasakaalu ideed, sellest sai omamoodi uskumus, et see on vajalik.2001. a s\u00fcgisel hakkas kolmikliidu koalitsioonist tulema k\u00f5rbel\u00f5hna."}
{"text":"Marianne K\u00f5rver: vead on need, mis muudavad inimesed ja teosed erakordseks. Valner Valme vestlusMarianne K\u00f5rver on re\u017eiss\u00f6\u00f6r, kes avab oma dokfilmides kultuuriinimesi ja -n\u00e4htusi. Neid filme vaadates tekib \u00fchtaegu kummastus ja \u00e4ratundmine. Tema uusim film \u201cTrail Baltic. V\u00e4ljas\u00f5it rohelisse\u201d on samas t\u00e4iesti teistsuguse k\u00e4ekirja ja temaatikaga. Mulle tundub ta autorina niiv\u00f5rd p\u00f5nev n\u00e4htus, keda omakorda tasuks veidi avada. Kui K\u00f5rver k\u00fcsib oma filmides enamasti, miks inimene midagi teeb ja kuidas luua erakordset, siis samad k\u00fcsimused kerkisid ka tema enda kui lavastaja kohta. Sellep\u00e4rast saimegi kokku \u00fches Telliskivi vaiksemas kohvikus, v\u00f5tsime tee ja vee ja arutasime muidki maailma (Eesti) asju peale filminduse.\n\u201cTrail Baltic\u201d erineb su senisest k\u00e4ekirjast. See on muidugi juba sisu poolest teistsugune kui filmid, kus kajastada kultuuritegelasi.\nKindlasti on teistsugune, see oligi eesm\u00e4rk. Mingi aeg on tore olla samades r\u00f6\u00f6bastes, aga tegelikult tahaks ju edasi liikuda. Film tekkis nii, et kaks aastat tagasi p\u00f6\u00f6rdus Eero Epner minu poole m\u00f5ttega, et Levila tahaks Rail Balticu teemale l\u00e4heneda kuidagi teistmoodi kui seni. Algul ei tundunud see olevat p\u00e4ris minu teema, sest ma pole pidanud vajalikuks poliitilistel teemadel arvamust avaldada.\nSee on \u00fcks neid teemasid, mis l\u00f5hestab \u00fchiskonda.\nJust. Aga samas l\u00e4heneda sellele teemale teisiti kui varem, tundus huvitav ja intrigeeriv. Eerol tekkis m\u00f5te, et keegi v\u00f5iks selle trassi l\u00e4bi jalutada. T\u00fckk aega m\u00f5tlesime, kes see olla v\u00f5iks \u2013 kaalumisel oli isegi variant, et m\u00f5ni n\u00e4itleja v\u00f5iks selle teekonna ette v\u00f5tta. Aga siis oleks tulnud t\u00e4itsa teistsugune film. Siis juhuslikult r\u00e4\u00e4kisin trennis asjast Maria Arusoole, kes \u00fctles, et aga kuule, Hanna Samoson on selle trassi \u00fche oma kunstiprojekti jaoks juba l\u00e4bi k\u00e4inud. Hannaga klappis kohe ja ta oli n\u00f5us selle uuesti l\u00e4bi tegema. Seekord siis kaameratega.\nMeedia on Rail Balticut k\u00e4sitlenud paljuski intriigi pinnal. Intriigi kahtlemata j\u00e4tkubki, aga keeruline on v\u00f5tta seisukohta. \u00dchest k\u00fcljest l\u00e4heb l\u00e4bi inimeste \u00f5uede, teisest k\u00fcljest h\u00e4sti vajalik asi. See raudtee on \u00fcks neid punaseid jooni l\u00e4bi \u00fchiskonna. Film l\u00e4hebki erinevate arvamuste vahelt sirgelt l\u00e4bi, nagu raudtee.\nKui filmitegijad omavad sellisel niigi polariseerival teemal juba ette kindlat seisukohta, mille pinnalt filmi tegema hakata, siis on teada, kuhu see film l\u00e4heb. Siis tuleb poolt v\u00f5i vastu film. Aga kui ei v\u00f5ta seisukohta\u2026 Filmi 160-st tunnist pooleteise tunni monteerimine on niikuinii juba omamoodi seisukohav\u00f5tt. T\u00e4iesti seisukohavabalt ei saa, aga kui l\u00e4heneda inimestele avatult, kuulata k\u00f5ik osapooled \u00e4ra, siis v\u00f5iks tulemus muutuda peegliks vaatajale endale. Kui autor ei karju vaatajale oma arvamust k\u00f5rva, siis v\u00f5iks see ju tekitada ruumi, kus vaataja ise saaks oma hinnangu luua.\nSelline ruum on abiks, sest Eestis on justkui kohustuslik omada arvamust k\u00f5iges.\nIlmselt tuleb see Eesti v\u00e4iksusest, et iga asi, mida aetakse, on justkui meie asi. M\u00f5nes m\u00f5ttes on see hea, et k\u00f5ik ongi meie asi. Samas \u2013 aega on elus liiga v\u00e4he, et k\u00f5ik asjad saaksid olla minu asjad. Mingi valiku peab tegema.\nJah. Mul siia k\u00f5ndides tuli sinu dokkidele m\u00f5eldes p\u00e4he selline iseloomustus nagu \u201cmonumendid ilma paatoseta\u201d. \u00dchest k\u00fcljest sa ju t\u00f5stad esile ja v\u00e4\u00e4rtustad neid, kellest sa filme teed, teisest k\u00fcljest seal puudub \u00f5\u00f5nes ja p\u00fchalik paatos. Pole mingit vesist ja l\u00e4ilat steitmenti.\nHuvitav kommentaar. Ega ma ei l\u00e4hene portreteeritavale ju sooviga luua monumenti. Aga samas ma ei viitsiks teha filmi inimesest, kelle looming mind kuidagi ei k\u00f5neta. Kui sa m\u00f5tled monumendi all seda, et ma ei ole hakanud filmis kellegi musta pesu pesema ega kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega intriigi punuma, siis seda ma olen \u00fcritanud v\u00e4ltida, jah.\nOn ju erinevaid k\u00e4ekirju, Kaupo Kruusiauk Maria Faustist tegi \u00fcpris raju filmi. Sina avad mingeid teisi kihte.\nNojah, iga\u00fchel oma l\u00e4henemisnurgad. Mulle pakuvad need teised kihid j\u00e4relikult rohkem huvi.\nSinu filme iseloomustavad minu meelest sellised m\u00e4rks\u00f5nad nagu tumedus, p\u00fchalikkus, ambientsus, m\u00fcstika. On mingi salap\u00e4ra, mida sa otsid, v\u00f5ib-olla leiad, igatahes see salap\u00e4ra j\u00e4\u00e4b su filmi ka alles.\nV\u00e4ga hea. Siia nagu ei oskagi rohkem midagi lisada. (Puhkeme naerma, sest l\u00e4ks vist liiga pidulikuks.)\nKui ma vaatan enda \u00fcmber v\u00f5i loen ajalehte, siis tundub, et maailm upub arvamuste k\u00fcllasusse. K\u00f5ik arvavad millestki midagi. Iga\u00fchel on oma seisukoht, olgu teemaks Rail Baltic, tuumajaam, Nursipalu v\u00f5i mis iganes. Arvamuse omamine \u00fcksk\u00f5ik mis teemal n\u00e4itab justkui laia silmaringi ja p\u00e4devust. Teadlased ja spetsialistid asenduvad arvamusliidritega. Aga tihti on mul raske m\u00f5ista, milliste teadmiste p\u00f5hjal neid arvamusi luuakse. Jaan Einasto r\u00e4\u00e4kis kord \u00fches loengus, et mida rohkem ta universumist teada saab, seda v\u00e4iksemaks ja kaheldavamaks muutuvad tema jaoks ta enda teadmised. Ma kohati tunnen kogu \u00fcmbritseva suhtes \u00fcsna sarnaseid tundeid. Mind ennast vist k\u00f5netavad kahtlus, arutelu ja anal\u00fc\u00fctiline l\u00e4henemine rohkem. Ma isiklikult ei tunne endas p\u00e4devust v\u00e4ita mingite \u00fchiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste kohta kindlalt, kas see peab nii olema v\u00f5i peaks see olema kuidagi teisiti. K\u00f5ik s\u00f5ltub perspektiivist.\nSeet\u00f5ttu olen v\u00f5tnud teemaks midagi, mis tundub mulle j\u00f5ukohasem ja hoomatavam. Ja teine inimene tundub mulle enam-v\u00e4hem j\u00f5ukohane teema.\nMind k\u00f5netavad loomingulised inimesed, sest loomingu kaudu avaldub mingi m\u00fcstiline element.\nMa olen juba kuus aastat \u00f5ppinud anal\u00fc\u00fctilist ps\u00fchholoogiat, jungiaanlust \u2013 mulle on tundunud huvitav portreteeritavatele ka selle kaudu l\u00e4heneda.\nErkki-Sven T\u00fc\u00fcr, Vigala Sass, T\u00f5nu K\u00f5rvits, DeStudio, v\u00f5i surnud kunstnikud nagu Olev Subbi, Konrad M\u00e4gi \u2013 k\u00f5ik nad on h\u00e4sti erinevad tegelased ja lood, aga filme \u00fchendab see, et sa l\u00e4hed s\u00fcvitsi. Mille j\u00e4rgi sa oled portreteeritavaid valinud?\nSiin tuleb h\u00e4sti praktiline teema ka m\u00e4ngu: k\u00f5iki ma ei ole ise valinud, m\u00f5ned neist on ka tellitud. Aga ma ei leia, et tellimust\u00f6\u00f6l oleks mingi halb maik juures \u2013 ma olen alati endalt k\u00fcsinud, kas mind intrigeerib see teema v\u00f5i see inimene. Kui ma leian m\u00f5ne enda jaoks huvitava l\u00e4henemisnurga, siis ma olen otsustanud, et ma teen selle filmi.\nPraegu sa oled vastaja rollis. Filmitegijana sa oled sageli k\u00fcsija. Kuidas sa inimesi avad?\nMarianne K\u00f5rver. Foto: Iris Kivisalu\nMa ei tea. Ega mul ei ole mingit taktikat v\u00f5i spetsiifilist tehnikat inimese avamiseks. Ma kuulan nad \u00e4ra. See on esimene ja enam-v\u00e4hem ainus asi, mida ma teha oskan. Mulle on oluline kontakt, mis on kuidagi ehe, leida inimesega mingi hingeline \u00fchisosa ja selle pinnalt oskan kuidagi edasi vaadata.\nMa vist ei ole see re\u017eiss\u00f6\u00f6r, kes lendab peale oma kindla kontseptsiooniga ja \u00fcritab inimest suruda nendesse raamidesse, kus ma ise olen teda tahtnud n\u00e4ha. Mind ei huvita selline filmitegemine. Ma tahan k\u00f5igepealt n\u00e4ha ja leida inimese tundliku ja haavatava k\u00fclje, ning siis tekitada selle \u00fcmber mingi raami v\u00f5i vormi.\nSurnud kujusid elama panna \u2013 on see keerulisem v\u00f5i lihtsam kui elavate puhul?\nEks see on ikkagi ju omamoodi m\u00fc\u00fcdi loomine. Mul ei ole mingit isiklikku kogemust selles, millised need inimesed olid. Ma v\u00f5in kuulata kellegi jutte ja m\u00e4lestusi, aga see on nii subjektiivne. Konrad M\u00e4gi ja Subbi puhul on aluseks olnud Eero Epneri raamatud, mille p\u00f5hjal mul on tekkinud mingi arusaam sellest, mis nende haavatav koht v\u00f5is olla, mille p\u00f5hjal nende looming s\u00fcndis. Just see haavatavus on see, mis mind huvitab. Kui palju ma seda filmis p\u00e4rast \u00e4ra kasutan, s\u00f5ltub portreteeritavast, aga mul on vaja seda enda jaoks kaardistada. M\u00e4gi puhul huvitas mind tema m\u00fcstikaihalus ning p\u00fcsimatus. Ta vahetas teemasid, stiili, isegi seda, mille peale maalida \u2013 osa motiive on tal maalitud mitte l\u00f5uendi, vaid kivi peale. Just see otsing on see, mis mind huvitas. V\u00f5ib-olla see on midagi, mis ka mu endaga kuidagi resoneerub.\nSa oled kaksk\u00fcmmend aastat filme teinud, kas sa oled leidnud seda, mida oled otsinud?\nLoodaks v\u00e4ga, et ma ei ole praegu l\u00f5pp-peatuses. Iga filmi puhul on minu jaoks k\u00f5ige olulisem see protsess, kuidas film valmib. T\u00f6\u00f6 iseenesest. See erineb iga kord ja eks ma olen nendes protsessides alati leidnud k\u00fcll midagi, mida ma, nii h\u00e4sti v\u00f5i halvasti kui oskan, proovin ka vaatajale n\u00e4htavaks teha.\nSu filmides on eriline meeleolu, millele aitab kaasa muusika, mis liigub sageli hoovustes nagu neoklassika, ambient, jazz. Tihti on muusika loonud su abikaasa Lauri-Dag T\u00fc\u00fcr. Muusika s\u00fcnnib ikkagi p\u00e4rast, kui film juba valmis, v\u00f5i teete kuidagi koos?\n\u00dcldiselt p\u00e4rast, aga ma sageli palun tal mingeid teemasid luua, siis mul on lihtsam monteerida. Montaa\u017ei r\u00fctm on mulle v\u00e4ga t\u00e4htis.\n\u00dcldiselt aga see meeleolu tekib intuitiivselt? V\u00f5i teed teadlikult mingit stiiliv\u00e4rki?\nIntuitiivselt. Mul ei ole mingit s\u00f5nastatavat nippi v\u00f5i tehnilist lahendust, mida saaksin kuidagi eriti minulikuks pidada. V\u00f5ib-olla keegi teine oskaks distantsilt seda paremini \u00f6elda.\nR\u00e4\u00e4gime Marika Vaariku filmist, v\u00f5i see oli saade? Mis on sel juhul filmi ja saate vahe? Kinos ta ei olnud. ERR-ile tehtud dokk.\nSee idee tuli j\u00e4llegi Eero Epnerilt. Minu meelest on Marikas mingi \u00fcsna toores ja brutaalne j\u00f5ud, mida ta suudab eri rollides kanaldada \u00e4\u00e4rmiselt peenekoelistesse ja n\u00fcansirohketesse kihtidesse. See, mille pinnalt Marika n\u00e4itleb, pakkus mulle huvi.\nFilmi ja saate vahe on minu jaoks p\u00f5hiliselt aja k\u00fcsimus: filmi ma teen paar aastat, Marika saate tegin paari kuuga. Aga see aja k\u00fcsimus h\u00f5lmab paljusid olulisi sisulisi aspekte \u2013 telesaate puhul pead enam-v\u00e4hem esimese huvitava m\u00f5tte valama mingisse enda jaoks adekvaatsesse vormi, filmi puhul on aega k\u00f5ike peenh\u00e4\u00e4lestada \u2013 alates kontseptsioonist kuni helinduseni v\u00e4lja. Telesaate puhul ajalist distantsi ei teki; filmi puhul on mulle oluline teha esimene montaa\u017eirida valmis, tegelda seej\u00e4rel muude asjadega ning m\u00f5ne kuu p\u00e4rast seda rida v\u00e4rske pilguga uuesti vaadata. See tekitab emotsionaalse distantsi materjalist ning aitab filmi ebaolulistest aspektidest puhastada.\nIgatahes sa j\u00f5udsid minna \u00fcsna diibiks, kui teemaks on n\u00e4itlemise varjatud n\u00fcansid ja impulsid, sisemised mehhanismid. Ja siis tulevad v\u00e4lja sellised asjad, et teda ei huvitagi n\u00e4itlemine, ta tahab laval olla.\nNeed on need teemad, mis mind ennast huvitasid. Ja mulle ei meeldi vaatajat alahinnata. Usun, et algp\u00f5hjus, miks \u00fcks inimene soovib ennast ning oma elu ajutiselt unustada ja \u00fcmber kehastuda kellekski teiseks v\u00f5i siis minna lavale publiku ette kellegi teise ideid ette kandma, v\u00f5iks \u00fcldinimlikust aspektist huvitada laiemat seltskonda kui lavakunstikateedri vilistlased.\nAga see on huvitav t\u00e4helepanek, sest\nma ei ole kunagi kavatsenud diipi panna; mind pigem h\u00e4irib, kui n\u00e4en, et keegi teadlikult diipi paneb.\nKonrad M\u00e4gi ja metaf\u00fc\u00fcsika. Diip!\nMa ei vaidle vastu, kui sa nii \u00fctled.\nMa v\u00f5in mingi muu v\u00e4ljendi m\u00f5elda, oota kohe. S\u00fcgavad kultuurips\u00fchholoogilised l\u00e4henemisnurgad. Parem?\n(Naerame, et liiga diibiks ei l\u00e4heks.) Ei kinnita ega l\u00fckka \u00fcmber. Mul ei ole tagantj\u00e4rele endal vaja oma filmide temaatikat kuidagi lahterdada, s\u00f5nastada v\u00f5i piiritleda. Seda avaram vabadus on seda teha k\u00f5igil teistel soovijatel.\nFakte sa kahtlemata ei v\u00e4ldi, aga need ei kanna su filme. Minu meelest kannab su filme k\u00fcsimus, miks inimene midagi teeb.\nFaktid on info\u00fchiskonnas iga\u00fchel k\u00e4ep\u00e4rast, nende kajastamiseks ei pea filmi tegema.\nOtsa koolis muusikat, jazzklaverit \u00f5ppinuna, kuidas sa \u00fcldse filmini j\u00f5udsid?\nMarianne K\u00f5rver. Foto: Iris Kivisalu\nElus on palju juhuseid, sageli ei teagi, miks asjad l\u00e4hevad just nii, nagu nad l\u00e4hevad. Aga t\u00e4iesti aus vastus oleks vist see, et minu boyfriend tollal oli Taavi Eelmaa ja tema head s\u00f5brad ning tuttavad olid filmire\u017eiss\u00f6\u00f6rid. Arvo Iho kursuse tudengit\u00f6\u00f6d tundusid 90ndate l\u00f5pus v\u00e4rsked ja avangardsed. Siiamaani tunduvad. Vaatasin paari kuuga l\u00e4bi kogu Taavi mahuka filmikogu: Truffaut, Godard, Fassbinder, Tarkovski, Bergman, vennad Coenid, Cassavetes, Herzog, lisaks igasugused B-filmid ja spl\u00e4tterid. Nii sai 19-aastase inimese suhteliselt naiivsev\u00f5itu ja banaalsest soovist olla osa millestki uuest ning lahedast terve minu tulevik. Eks ma olen pidanud seda filmire\u017eiss\u00f6\u00f6riks olemise p\u00f5hjust hiljem enda jaoks korduvalt \u00fcmber m\u00f5testama, aga algas see umbes nii, jah.\nJa n\u00fc\u00fcd oled paarik\u00fcmne filmi re\u017eiss\u00f6\u00f6r ning kogu aeg on mitu asja t\u00f6\u00f6s?\nT\u00e4ispikki vast k\u00fcmmekond. V\u00f5i v\u00e4hem? Ega ma pole \u00fcle lugenud.\nPraegu on k\u00e4sil kolm filmi. Mulle meeldib, kui erinevad teemad jooksevad paralleelselt, see on vaheldusrikas. Need p\u00f5imuvad mingil m\u00e4\u00e4ral, aga ei kopeeri \u00fcksteist. Hetkel on kaks t\u00fckki neist arenduses, \u00fcks ideekavandi tasemel. Arenduses on m\u00e4ngufilm ning dokumentaal Von Krahli teatrist.\nIse toodad, sa oled ise sageli ka produtsent, operaator, monteerija. Intervjueerija. Dokfilmi kui autorifilmi puhul see ongi eesm\u00e4rk? V\u00f5i m\u00f5nikord ka olude sunnil?\nEi ole alati olude sunnil. Kohtumine teise inimesega on alati intiimne olukord, ma lihtsalt eelistan, et seal on v\u00f5imalikult v\u00e4he segajaid. Iga inimene v\u00f5tteplatsil toob mingi oma vaibi juurde, tekib liigset m\u00fcra.\nSamas, kui me tegime Subbi filmi maalilavastusi, siis seal oli paark\u00fcmmend inimest v\u00f5tteplatsil. Eks k\u00f5ik s\u00f5ltub siiski vajadusest.\nVaatluse all on aga ikkagi kunstnikud ja heliloojad \u2013 et tabada erakordset?\nArendasime Andres L\u00f5o ja Peeter Lauritsaga hiljuti \u00fcht kunstiprojekti ja arutasime, miks AI ei suuda teha loomingut. \u00d5igemini, ta suudab kopeerida, seoseid luua, j\u00e4ljendada, olemasolevat \u00fchendada, aga selles puudub j\u00e4ljendamatu unikaalsus. Ja j\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et AI loomingus puudub juhus, viga. Aga just viga muudab teose erakordseks. Mingi t\u00fc\u00fcpvea v\u00f5i mingi kindla ajavahemiku tagant ilmuva juhuse v\u00f5ib ju AI-le sisse programmeerida, aga siis on see programmeeritud viga, see ei juhtu iseenesest.\nViga on see, mis tekitab nihke. Ja nihkest kasvab uus kiht. Uus tase. See muudab teose huvitavaks.\nSul on siis ju ideaalne k\u00f5rvalt\u00f6\u00f6: ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctik. Sa n\u00e4ed sisemisi hoovusi, allkihte. N\u00e4ed l\u00e4bi inimesi.\nMa ei usu, et ma kedagi l\u00e4bi n\u00e4en, aga mulle meeldib avastada, kuidas inimesed toimivad. Selle p\u00f5hjal muidugi n\u00e4ha eelk\u00f5ige seda, kuidas ma ise toimin. Ei ole tavalisi ja erilisi inimesi, k\u00f5ik inimesed on l\u00f5putult huvitavad.\nVist ei ole juhuslik ka su filmide visuaalne pool: kuidas sa s\u00e4tid kaadreid. Et Marek Tamm r\u00e4\u00e4gib kuskil auditooriumi taganurgas ja Lauri Sommer pr\u00fcgisel p\u00f6\u00f6ningul. See on oluline?\nOn k\u00fcll. Ma olen teinud viimasel ajal palju koost\u00f6\u00f6d teise operaatori Jekaterina Abramovaga, kel on h\u00e4sti tugev kompositsioonitaju. Keskkond peab inimest esile tooma, peab kaasa r\u00e4\u00e4kima.\nFilm on ikkagi visuaalne kunst, palju on neid r\u00e4\u00e4kivate peade dokke ka, aga sina just n\u00e4itad midagi. Nii, on tohutu realismitaotlusega dokke ja on kunstip\u00e4raseid dokke. Sa teed pigem kunsti?\nMis see realism dokumentaalfilmi kontekstis on? Mina n\u00e4iteks ei tea, mis see on. Oletame, et k\u00f5ige vahetum t\u00f5de v\u00f5ib kaamera ees avaneda stseenis, milles osalejad ei ole kaamera kohalolust teadlikud. Aga montaa\u017eis pannakse selle ette v\u00f5i taha m\u00f5ni teine stseen ja juba tekib mingi suunatud kontekst, Kule\u0161ovi efekt, mis v\u00f5ib algsele stseenile \u00fcksk\u00f5ik millise t\u00e4henduse anda. Oluline on ikkagi see eesm\u00e4rk, miks sa midagi n\u00e4itad, mitte mingi ebam\u00e4\u00e4rane realismitaotlus.\nMinu meelest dokfilmis saab olla eheduse taotlus, aga realism on t\u00e4iesti v\u00f5imatu. Kui mul praegu siin kaamera k\u00e4iks, ma ei julgeks \u00fchtegi k\u00fcsimust k\u00fcsida.\nMa ei julgeks midagi vastata ka.\nNo aga kuidas siis tekitada sellist olukorda, et inimene on dokfilmis nagu kaamerat polekski. Nagu sinu filmides ikka on. Mark Raidpere istub, istub, istubki. Aeg nagu seisab, aga pinevus on \u00f5hus. M\u00f5tleb oma kaamost l\u00e4bi. V\u00f5i T\u00f5nu K\u00f5rvitsa s\u00f5ber taksojuht keerab rooli ja justkui midagi polekski, aga see n\u00e4oilme m\u00e4ngib teemaga kaasa. V\u00f5i Vigala Sass, haigusest juba t\u00e4iesti tujutu, kl\u00f5psib telekapulti ja vaatab, et k\u00f5ik on nii m\u00f5ttetu, mis tuleb.\nEga ma ei tea. Mul ei ole mingit \u00fchest lahendust ega nippi. \u00dchest k\u00fcljest on see muidugi aeg, mis sa p\u00fchendad selle olukorra saavutamiseks. Vigala Sassi puhul oli kaamera mitu p\u00e4eva toanurgas. Ja l\u00f5puks kaamera ei m\u00f5ju enam mingi s\u00fcndmusena ega peategelasena, vaid muutub lihtsalt m\u00f6\u00f6bliesemeks. Teisest k\u00fcljest on see ilmselt kinni ka selles, mis tunde kaamera taga olev inimene filmitavas tekitab. Iga inimesega sa ju avad ennast kuidagi erinevalt.\nTuleme tagasi \u201cTrail Balticu\u201d juurde. P\u00e4ris inimesed tulevad p\u00e4ris majast v\u00e4lja Hanna Samosoni tervitama.\nNii on. \u00dcheksa k\u00fcmnendikku selle filmi mustast materjalist moodustab see, kuidas Hanna k\u00f5nnib l\u00e4bi soode ja v\u00f5sade ning \u00fcle karjamaade. Ja siis v\u00e4ikese osa need inimesed, kes tema teele satuvad. Ega ma ei monteerinud sealt filmist Rail Balticu pooldajaid v\u00e4lja. Aga ikkagi \u2013 kui ma toimetan v\u00e4lja tegelasi, kes kordavad n\u00e4iteks eelmise tegelase m\u00f5tteid v\u00f5i ei ole mingil muul mittesisulisel p\u00f5hjusel filmis vajalikud, siis on see juba minu n\u00e4gemus olukorrast. Kus see realism siis on?\nEi saa teha gallupit: mees, naine, eri vanuses, see t\u00fc\u00fcp, teine t\u00fc\u00fcp.\nKui on juba nii mitu vahendajat: operaator, kes filmib midagi, mis on tema n\u00e4gemus; mina, kes ma panen kokku midagi, mis on minu n\u00e4gemus; ja vaataja, kes vaatab filmi vastavalt oma m\u00f5tte- ja meeleseisundile. K\u00f5ige vahetum materjal selles filmis tunduski see, kuidas Hanna \u00fcksi v\u00f5sas kahlab. Aga ka selle kohta olen saanud vaatajatelt t\u00e4iesti vastakaid t\u00e4hendust\u00f5lgendusi: Eestis on ainult v\u00f5sa, Eestis on nii ilusad metsad, Eestis on j\u00e4rel ainult kraavid ja p\u00f5llud. Iga\u00fcks n\u00e4eb seda, mis tema isikliku kontekstiga k\u00f5ige rohkem haakub. Selles m\u00f5ttes oli see \u00fclimalt huvitav eksperiment.\nIlmselt ka need p\u00e4ris inimesed k\u00e4ituvad kaamera ees teisiti kui muidu. N\u00fc\u00fcd t\u00e4iesti teisest ooperist: mis sa arvad, miks enamik re\u017eiss\u00f6\u00f6re on mehed? Mulle ei tundu see liiga maskuliinne t\u00f6\u00f6. Pealegi kui \u00fcldiselt j\u00e4\u00e4b \u00f5nneks soop\u00f5hist l\u00e4henemist ametitele j\u00e4rjest v\u00e4hemaks.\nFilmikoolis ei tundu, et t\u00fcdrukuid oleks v\u00e4hem. Aga kui palju selle eriala peale on j\u00e4\u00e4nud\u2026 Elu tuleb vahele? Ma ei tea\u2026 (puhkeb naerma). Kardan midagi valesti \u00f6elda. Selle sooteemaga l\u00e4heb k\u00f5ik errorisse. Peab j\u00e4lle midagi arvama hakkama.\nMa kartsin isegi k\u00fcsida. Vabandust, et k\u00fcsisin.\n\u00c4kki m\u00f5ni naine saab lapsed ja teda p\u00e4rast enam ei huvita filmitegemine, huvitavad mingid muud asjad \u2013 elu ise oma mitmekesisuses pakub rohkem? Avab mingeid uusi perspektiive? Aga see vist on juba soop\u00f5hine l\u00e4henemine, j\u00e4lle mingi ebam\u00e4\u00e4rane arvamus. Feministid pooks mind ilmselt juba \u00fcles.\nSamas k\u00f5ige \u00fcle v\u00f5ib arutleda.\nK\u00f5ige \u00f5igem oleks \u00f6elda, et sook\u00fcsimus ei ole minu isiklik teema. Ma ei ole kunagi tundnud naisena diskrimineerimist; ma ei ole tundnud, et mind naisena millestki ilma oleks j\u00e4etud, poleks t\u00f5siselt v\u00f5etud. Ja kui on, siis pole ma seda kunagi osanud soop\u00f5hiselt n\u00e4ha. Aga j\u00e4llegi \u2013 see, et minul ei ole neid probleeme, ei t\u00e4henda, et kellelgi teisel ei v\u00f5iks olla.\nTeatud ikka j\u00f5udes, valge mehena, hakkan juba iseenesest end k\u00f5iges s\u00fc\u00fcdi tundma. Teisest k\u00fcljest, v\u00e4ljaspool oma peret ma ei pane sugusid t\u00e4helegi. \u00dcks t\u00f5lkija k\u00fcsis mult, kui me r\u00e4\u00e4kisime tema t\u00f5lgitud raamatust: kas sind ei h\u00e4irinud selles romaanis, et k\u00f5ik tegelased on naised? Et paljusid meeslugejaid on h\u00e4irinud. Vastasin, et ma ei pannud t\u00e4helegi, et naised. Ei saa ju k\u00f5ike elus taandada seksile, inimese mingit \u00fchte t\u00fc\u00fcpi omadustele. Mind ei huvita maailmas ainult sooj\u00e4tkamine ja \u00fcldse ei huvita v\u00f5\u00f5raste inimeste suguelu. Kas ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsis tehakse selget vahet meeste ja naiste vahel?\nEks see oleneb ikka olukorrast, aga jungiaanluses on idee, et igas inimeses on nii naisalge kui meesalge. Naises v\u00f5ib domineerida meesalge ja vastupidi \u2013 mehes naisalge. See ei pruugi kuidagi v\u00e4liste sootunnustega seotud olla.\nJa mis alge kelleski on, pole kellegi teise asi minu meelest. Kas see ei ole vastuoluline, et k\u00f5ik on k\u00f5igi asi, aga samal ajal \u00f6eldakse, et eestlane on individualist, p\u00f5rnitseb naabrit heki vahelt, tere ka ei \u00fctle?\nMarianne K\u00f5rver. Foto: Iris Kivisalu\nMa arvan, et miks praegu k\u00f5ik v\u00f5imendub, tuleb ka sellest, et poliitikas on rohkem \u00f5hus kui siin paaril varasemal aastak\u00fcmnel. Polariseerumine tekitab inimestes intensiivsemaid tundeid. Sellest justkui ei saa k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da. Ja asi ei ole vist selles, et mina olen j\u00f5udnud ikka, kus ma ei ole valimisp\u00e4eval \u00fcksk\u00f5ikne.\n\u00dcheksak\u00fcmnendatel, kui keegi minu tutvuskonnast \u00fctles s\u00f5na \u201cpoliitika\u201d, siis k\u00f5las seda nagu midagi t\u00e4iesti k\u00f5rvalist. J\u00e4relikult oli k\u00f5ik korras, v\u00f5i ei puudutanud tollal noori inimesi.\nKunagi ma tegin filmi \u201cLained ja v\u00f5nked\u201d, kus oli esimese taasiseseisvunud Eesti riigikogu liige Aime S\u00fcgis. Ta n\u00e4ris Riigikogu istungitel toorest porgandit ja arvas, et Eestist v\u00f5iks saada Euroopa esimene mahep\u00f5llundusriik. Et kuna meil on uus riik, miks me ei v\u00f5iks kohe hakata asju teistmoodi tegema. Siis ta naerdi v\u00e4lja. Et mis maheriik, aastal 92 v\u00f5i 93. Siis m\u00f6\u00f6dus paark\u00fcmmend aastat ja hakati r\u00e4\u00e4kima mahep\u00f5llumajandusest kui v\u00e4\u00e4rtusest. Kurb, aga t\u00f5si \u2013 eks neid teemasid v\u00e4\u00e4rtustatakse rohkem, kus parasjagu suuremad rahasummad liiguvad.\nNii et k\u00fcllap ka \u00fcheksak\u00fcmnendatel juhtus asju, mida oleks v\u00f5inud teisiti teha, aga v\u00f5ib-olla siis see ei olnud nii esil. V\u00f5i ei olnud see meie p\u00f5lvkonna jaoks esil.\nVaatasime naisega eile uuesti Esto TV filmi \u201cVali kord\u201d. Kaksk\u00fcmmend aastat tagasi tehtud. Ja siis arutasime, et Res Publica tegi valesti seda, et r\u00f5hutas liiga seda korra-asja. Vali kord! See h\u00e4iris liberaalseid noori. Esto TV tabas h\u00e4sti \u00e4ra poliitilise n\u00e4rvi, ja lisas sinna v\u00e4rvi: ksenofoobia, natsiv\u00e4rk. Aga. Keegi ei osanud tol hetkel aimatagi, et tulebki siuke partei, kes ajabki ksenofoobiat ja natsiv\u00e4rki ja Kremli asja ja k\u00f5ike seda samal ajal. Esto TV oli prohvetlik, aga kui sa v\u00f5rdled neid t\u00fc\u00fcpe EKRE kompaniiga: Juhan Parts kannatlikult kuulamas, kuidas tema kallal raju satiiri tehakse.\nSuurim vahe on v\u00f5ib-olla selles, et EKRE ei h\u00e4bene n\u00e4idata v\u00e4lja oma ebap\u00e4devust, ei peida seda mingi peene enesekindluse loori taha. Ja sealt on kujunenud laiemaks m\u00f5tteviisiks see, et enda lolluse afi\u0161eerimine ongi okei.\nSamal ajal maailmas on justkui k\u00f5ik v\u00f5imalused j\u00e4rjest rohkem avanenud. Ja samas \u00fcha rohkem asju on keelu v\u00f5i p\u00f5lu all. \u00dcksp\u00e4ev kuulsin sellist \u00fcllatavat v\u00e4ljendit nagu \u201ctoksiline positiivsus\u201d. Guugeldasin selle kohta, esimene tulemus \u201ctoksiline\u201d sisse l\u00fc\u00fces oli \u201cpositiivsus\u201d. T\u00e4itsa pekkis, see on ka keelatud. Mis sa arvad \u00fclereguleeritusest? J\u00e4rjest raskem on vaba olla.\nSee on t\u00e4iesti t\u00f5si, et \u00fchel hetkel v\u00f5ivad tavalised asjad, mida me teeme, osutuda valeks. Teisest k\u00fcljest seda nihet on j\u00e4llegi huvitav j\u00e4lgida. \u00dchiskond j\u00f5uab sinnani, et hakkab iseenda saba s\u00f6\u00f6ma.\nMida rohkem lubada, seda rohkem tuleb ka keelata. Ja samal ajal keelamist vabaduse sildi all eitada.\nK\u00e4sud ja keelud on nagu yin ja yang, m\u00e4tsitakse kokku samasse lumepalli?\nKas see vabadus ei ole ikkagi h\u00e4sti n\u00e4iline? R\u00e4\u00e4gime sellest j\u00e4rjest rohkem, aga t\u00e4ielik vabadus ei ole konstruktiivne, see ei ole \u00fcldse m\u00f5eldav. Jungiaanlik paralleel sellele oleks ilmselt see, et inimene ei saa olla k\u00f5igest kogu aeg teadlik \u2013 kogu aeg k\u00fcll teadvustad endale j\u00e4rjest uusi alateadlikke protsesse, aga need, mis on kunagi juba teadvustatud, vajuvad uuesti teadvustamatusse tagasi. See protsess kestab igavesti. Inimesel puudub v\u00f5ime olla kogu aeg k\u00f5igest teadlik.\nVabaduse asemel toimib pigem tunnetus vabadusest?\nSee on h\u00e4sti isiklik tunnetus sellest, mida mu vabadus lubab mul teha ja mida mitte. Mida t\u00e4hendab arusaam, et ma v\u00f5in teha \u00fcksk\u00f5ik mida?\nKui inimene on vaba, siis ta m\u00f5tlebki l\u00e4bi selle, et ta ei kahjustaks samal ajal teisi. See k\u00e4ib vabadusega kaasas.\nNo just. Oleneb, mida inimene oma vabadusega tahab saavutada. Igal teol on ju mingi eesm\u00e4rk ja tagaj\u00e4rg. S\u00fcdametunnistus on minu isiklik kompass oma vabaduste ja keeldude kaardistamiseks.\nT\u00e4htis on, et inimesed saaksid end teostada ja julgeksid end v\u00e4ljendada. Kas \u00fchiskonnas on praegu liiga palju hirmu?\nIsegi kui on, siis inimene adapteerub sellega. \u00dchest k\u00fcljest on see \u00f5udne, k\u00f5igega kohaneda. Inimesed on harjunud, et kuskil k\u00e4ib s\u00f5da. Ka see, et see k\u00e4ib meie l\u00e4hedal. Ja see ei ole paljude jaoks enam igap\u00e4evateema. See on loomup\u00e4rane ps\u00fchholoogiline kaitse: inimene pole v\u00f5imeline igap\u00e4evaelus funktsioneerima, kui ta tunneb kogu aeg hirmu ja valu. Teisest k\u00fcljest on see muidugi julm. V\u00e4givallaga ei tohi harjuda.\nBrigitte Susanne Hunt on meedias k\u00f5rvuti uudisega, et Venemaa pommitas Ukraina kooli.\nLugesin just l\u00e4bi \u00fche raamatu, mis selle meediateemaga seondub: Ayn Randi \u201cAllikas\u201d. Raamat r\u00e4\u00e4gib arhitektuurist Ameerikas, ja seal kerkib k\u00fcsimus, kas kunstnik on oma valikutes vaba. Peategelasteks on arhitekt, meediamagnaat ja arhitektuuriteadlane. Nende kaudu jutustatakse lugu, kuidas kunstnikust tehakse meedias keegi v\u00f5i siis miks ei tehta. Ja kriteeriumiks on see, mida rahvas tahab. Piltlikult \u00f6eldes rahva soov ongi meediamagnaatide silmis see, mis number rinnahoidjat kannab Brigitte Susanne Hunt. Anna rahvale see, mida ta tahab, ja siis ta on rahul.\nAga kas on olemas sellist asja nagu rahvas? Minu arust ei ole.\nMinu meelest ka ei ole, k\u00f5ik on ju indiviidid.\nMa kohe solvun, kui keegi \u00fctleb, et minu tahe on mingi rinnahoidjanumber.\nAga kuskil on keegi, kes on otsustanud, et sellist asja peab publitseerima. V\u00f5i siis on variant, et see toimub praegu juba mingist inertsist, mingist k\u00e4imal\u00fckatud v\u00f5nkest, kus \u00fchiskond vibreerib.\nMa ei taha \u00fcle t\u00e4htsustada meedia kasvatuslikku aspekti. Aga \u00fctleme, 16-aastane nooruk avab kanali ja vaatab, mis on esil, ja mis see talle \u00fctleb siis? S\u00f5da on t\u00e4htis, rinnahoidja on t\u00e4htis, ralli on t\u00e4htis. See kujundabki tema maailmapilti.\nJa siis ongi samal lehel see, kuidas me m\u00f5istame hukka need, kes mitteteadusp\u00f5hiselt \u00fctlevad, et me ei peaks end vaktsineerima, ning kohe k\u00f5rval Ants Rootslane, kes lubab sind \u00fche p\u00e4evaga k\u00f5igist traumadest vabastada. Teadusp\u00f5hisus ja posimine mahuvad samasse kaadrisse. Meediakanali arvates on see okei. V\u00f5i siis on see lihtsalt \u00fcksk\u00f5iksus. Kedagi ei huvita mingi \u00fcldisem pilt ega maailmavaade.\nSee, et Ants Rootslasel on oma saade, ei ole ikka \u00fcldse okei.\nMa ei ole vaadanud neid saateid. Aga eks samasse kategooriasse mahub veel vastandlikke teemasid \u2013 kasv\u00f5i see, kui keegi j\u00e4\u00e4b vahele maksupettuse, naisepeksu v\u00f5i mis iganes kriminaalse asjaga. Kaks n\u00e4dalat hiljem on sama isik samas meediav\u00e4ljaandes uhke kleidi v\u00f5i uue kaaslasega s\u00e4ravate persoonide rubriigis. Milliseid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid selline olukord edasi annab?\nMul on \u00fcks vana hea tuttav, kes vahepeal t\u00f6\u00f6tas teles ja kelle mahitusel toodeti seda k\u00f5ige rammusamat teles\u00f5nnikut. Meil on sel teemal palju vaidlusi olnud. Tema argument ongi olnud, et peab tulema rahva tahtele vastu. Ma \u00fctlesin, et kui sul on see v\u00f5im midagi rahvale anda, siis sa v\u00f5iksid ju n\u00e4idata selgeltn\u00e4gijate tuleproovi asemel m\u00f5nda Werner Herzogi filmi. Tema vastas, et ah ei, siis nad vahetavad kanalit. Aga v\u00f5ib-olla see kanali vahetamine ei olegi maailma k\u00f5ige suurem trag\u00f6\u00f6dia, kui samal ajal saab keegi v\u00f5imaluse oma vaimset silmaringi avardada? Kui normiks oleks see, nagu Jung \u00fctles, et saada parimaks v\u00f5imalikuks iseendaks, siis inimkond oleks teistsugune, kui nad ei vahiks sellist kraami.\nSamas on see hinnanguline, ma ei taha anda hinnanguid. Ja ikkagi viib see teema \u00fcldisema pildi tajumise juurde tagasi: telekanali jaoks on kanali vahetamine kahtlemata trag\u00f6\u00f6dia, aga mingis laiemas tendentsis poleks kindlasti paha, kui inimestel puuduks v\u00f5imalus oma meeli baasinstinktide rahuldamisega tuimestada ning oma niigi v\u00e4hest eluaega surnuks l\u00fc\u00fca.\nJah, ei saa lasta sel k\u00f5ntsal vabalt voolata. \u00d6eldakse, et meeskond on nii tugev kui selle k\u00f5ige n\u00f5rgem m\u00e4ngija. Aga massimeedia arvestab tihti selle k\u00f5ige n\u00f5rgema m\u00e4ngijaga, r\u00f5hub k\u00f5ige madalamale tasemele. R\u00f5ve.\nPs\u00fchholoogiast on teada, et igal inimesel on need madalad tungid olemas, aga ainult nendele vastu tulla, neid veel \u00fcles k\u00fctta \u2013 \u00e4kki sellest on v\u00e4he? See t\u00e4hendab inimese v\u00f5imete alahindamist meedias. See t\u00e4hendab, et teletegijad ise jooksevad pidevalt lati alt l\u00e4bi.\nMina eelistaks inimesi \u00fclendada. Kasv\u00f5i kunsti kaudu.\nMilliseid filme ise vaatad, kes re\u017eiss\u00f6\u00f6ridest on sind enim m\u00f5jutanud?\nMul ei ole vist mingeid kindlaid re\u017eiss\u00f6\u00f6re, kes on m\u00f5jutanud. Igas vaadatud filmis n\u00e4en mingit aspekti, mis mind huvitab. Aga l\u00e4bi aegade on siiski olnud lavastajaid, kes on rohkem k\u00f5netanud. \u00dcks neist on Werner Herzog, kes on ise loojana terve elu meeletult muutunud. V\u00f5i Cassavetes. V\u00f5i David Lynch.\nSama asi on mul muusikutega \u2013 mulle meeldib, kui ei j\u00e4\u00e4da samaks, vaid j\u00f5utakse inimese ja kunstnikuna kasvades kuhugi t\u00e4itsa teise kohta v\u00e4lja. Ma ei oska isegi alati \u00f6elda, kas see vanemana tehtud uus on parem v\u00f5i halvem noorp\u00f5lves tehtust, aga p\u00f5nev on vaadata inimese elu ja loomingu kaart.\nKinos ikka aeg-ajalt k\u00e4in, aga pigem mitte filmifestivalidel \u2013 mulle ei meeldi see vaib. Viimastel aastatel olen rohkem vaadanud dokke kui m\u00e4ngufilme. Koos lastega olen vaadanud palju h\u00e4id ja mitte nii h\u00e4id ulmekaid ning \u00f5udusfilme. \u00d5udusfilmid on mulle alati meeldinud. Inimestel on nii palju abstraktseid hirme. Ja nende peale saab \u00fcles ehitada \u00fclih\u00e4id filme. David Lynch on sel alal meisterlik.\nKusjuures eriti mulle meeldib \u201cTwin Peaksi\u201d see kolmas, uuem hooaeg. See on t\u00e4iesti kreisi. Jube, ja naljakas ka.\nJaa, see kolmas on isegi parim. Juba see on \u00f5udne, et needsamad tegelased on vanaks j\u00e4\u00e4nud; mulle tundub, et Lynch on f\u00fc\u00fcsilise vananemise \u00fche v\u00f5\u00f5ristuse aspektina teadlikult v\u00e4lja m\u00e4nginud (naerab). Samuti Dario Argento ja Itaalia B-kategooria \u00f5udukad on lahedad.\nNendes on \u00e4ge muss ka. (J\u00e4\u00e4me veel r\u00e4\u00e4kima muusikast. Florian Wahlist Fever Rayni. Marianne haarab muusikat laialt, aga peenelt.)"}
{"text":"Land Roveri omanik pani Soomes auto p\u00f5lema, et kindlustuselt raha v\u00e4lja pettaMaasturil ilmnes mootoririke, mis takistas s\u00f5itmist ja oli kallis parandada. Remondi asemel otsustas autoomanik auto kasutusk\u00f5lbmatuks p\u00f5letada ja n\u00f5uda kahju v\u00e4lja kindlustusseltsilt.\nS\u00fcndmuste jada sai alguse 2019. aasta s\u00fcgisel, kui mees pukseeris Land Rover Discovery 4 remondit\u00f6\u00f6kotta. Kui remondit\u00f6\u00f6koda mehele hinnangulisest remondiarvest teada andis, pukseeris mees auto mujale, vahendab MTV.\nUmbes poole aasta p\u00e4rast, 2020. aasta aprillis, s\u00fcttis auto \u00f6\u00f6sel Kirkkonummis p\u00f5lema. Kahjuraportis \u00fctles omanik kindlustusele, et auto s\u00fcttis s\u00f5idu ajal iseenesest p\u00f5lema.\nMees teatas, et p\u00f5lenud auto v\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4hemalt 30 000 eurot. Kindlustusfirma j\u00f5udis mehele h\u00fcvitada 700 euroga asendusauto kasutamise, kuid siis tekkisid kindlustusseltsil kahtlused.\nKindlustus otsustas p\u00f5lenud maasturi kohta p\u00f5hjalikuma uurimise l\u00e4bi viia. Uurimisel selgus, et autol oli mootoririke olnud juba enne p\u00f5lengut.\nPolitsei selgitas v\u00e4lja, et maasturi omanik oli kelmuse eelnevalt ette valmistanud. Muu hulgas oli ta oma l\u00e4hiringkonnale v\u00e4itnud, et parandas mootoririkke s\u00f5prade juures.\nLisaks oli ta ilmselt kuu aega enne auto p\u00f5letamist rikkis maasturi numbrim\u00e4rgid kinnitanud teisele sama marki maasturile ja s\u00f5itnud sellega suurel kiirusel m\u00f6\u00f6da politsei kiiruskaamera postist. Kahjuks erines maastikus\u00f5iduki kere veidi vigasest autost ning ekspert m\u00e4rkas seda.\nKiiruskaamera tehtud fotost seega ei piisanud t\u00f5endamaks, et mootoririkkega s\u00f5iduk oli p\u00f5lengu hetkel s\u00f5iduk\u00f5lblik.\nKindlustusfirma hinnangul oleks mootoririkkega auto v\u00e4\u00e4rtus olnud 9000 eurot. Kui auto oleks olnud heas korras, oleks selle v\u00e4\u00e4rtus olnud 18 000 eurot.\nAuto maksumuse h\u00fcvitamiseks oleks kindlustus pidanud maksma auto eest veel 5400 eurot. Kokku v\u00f5is mees oma pettuse abil saada kindlustuselt kahjutasu \u00fcle 23 000 euro.\nP\u00e4rast petmisega vahelej\u00e4\u00e4mist tunnistas mees oma teod \u00fcles. Ta \u00fctles, et pukseeris auto p\u00f5lengupaika ja pani selle ise p\u00f5lema.\nH\u00fcvitise asemel sai 33-aastane mees kelmuse eest viiekuulise tingimisi vanglakaristuse. Lisaks m\u00f5istis L\u00e4\u00e4ne-Uusimaa kohus temalt v\u00e4lja erinevad kahjutasud, t\u00f5endamiskulud ja kohtukulud kokku ligikaudu 6300 euro ulatuses."}
{"text":"Elektri madal hind on petlik. Energiafirma soovitab inimestel j\u00e4tkuvalt p\u00e4ikesepaneele paigaldadaKaamos Energy juhid Mihkel Loorits ja Ott Antsmaa hoiatavad, et elektri madal hind on petlik, ning soovitavad inimestel j\u00e4tkuvalt m\u00f5elda oma elektritootmisele. Enda p\u00e4ikeseenergia tootmise plaanib Kaamos kahe aastaga kahekordistada.K\u00f5ik suuremad taastuvenergiaarendajad r\u00e4\u00e4givad praegu meretuuleparkidest v\u00f5i v\u00e4hemalt maismaatuulikute p\u00fcstitamisest, miks Kaamos Energy on j\u00e4\u00e4nud p\u00e4ikeseparkide arendamise juurde?Antsmaa: See oli loogiline koht, kust alustada. P\u00e4ikeseparki saab arendada k\u00f5ige kiiremini ja k\u00f5ige kiiremini rahavoo k\u00e4ima.Loorits: Oleme teinud l\u00e4bi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kasvu. Eelmise aastaga suurendasime mahtusid umbes k\u00fcmme korda. Kasv j\u00e4tkub ka sellel aastal.Umbes aasta tagasi valitsusest lahkuma pidanud toonane majandus- ja taristuminister Taavi Aas j\u00f5udis enne ameti mahapanemist veel avaldada arvamust, et p\u00e4ikesepaneelid p\u00f5ldudel ei ole soovitav areng. Kui palju on Kaamosel p\u00f5lluarendusi ja mida arvate suunast, et p\u00f5ldudele ei peaks panema p\u00e4ikesepaneele?Loorits: Oleme kahe k\u00e4ega poolt, et taastuvenergia ei peaks konkureerima maaga, kus toodame omale v\u00f5i kariloomadele s\u00fc\u00fca. Oleme teinud koost\u00f6\u00f6d kohalike omavalitsustega, kes \u00fctlevad, kus on neil v\u00e4heviljakas maa, mida p\u00f5llumajanduses nagunii ei kasutata. Oleme eelistanud neid maat\u00fckke ja v\u00e4\u00e4rindanud neid taastuvenergia kasutusele v\u00f5tuga.Oleme eksperimenteerinud esimestes parkides ka p\u00f5llumajanduse ja taastuvenergia ristkasutust. Selle asemel, et teha paneelide all ja vahel hooldusniitmist sisep\u00f5lemismootoriga t\u00f6\u00f6tavate niiduseadmetega, on meil s\u00f5lmitud kokkulepe karjakasvatajatega. Imavere pargis on meil n\u00e4iteks terve suvise hooaja lambad. Paremat karjakoplit, kui p\u00e4ikesepark, ei saa olla \u2013 sul on videovalve, turvateenus ja kindlad aiad, kust ei saa liikuda siss-v\u00e4lja loom ega inimene ilma, et seda ei m\u00e4rkaks. P\u00e4ikesepargis on rohumaa 80% ulatuses kasutatav karjakasvatuseks. Oleme teinud kaablitele vajalikud metallist viigud, et ei ohustaks loomi ja loomad meie paigaldist ning saame p\u00f5llumajanduses ja taastuvenergia tootmises kasutada sama maad.K\u00f6\u00f6giviljakasvatuses on see natuke teistmoodi, sest seal lendab p\u00f5lluharimisega kive ja on tolm, kui pead igap\u00e4evaselt suurte masinatega paneelide vahel s\u00f5itma. Aga arvan, et mingil m\u00e4\u00e4ral saame ka aianduses ristkasutust suurendada.P\u00f5llumehed v\u00f5ivad teile seega oma karjamaid pakkuda?Loorits: Nad on seda ka teinud. Meie enda aktsion\u00e4rid on ka osanikud piimakarja- ja teraviljakasvatusega tegelevates ettev\u00f5tetes. Meil on teadmine olemas, kuidas toota taastuvenergiat s\u00fcnergias p\u00f5llumajandusega.Kuidas skeem toimib, maksate p\u00f5llumehele renti tema maa kasutamise eest?Loorits: Maksame renti. V\u00f5i maksame p\u00f5llumehele vajalike investeeringute tegemiseks raha ostes p\u00f5llumaa v\u00e4lja. Seej\u00e4rel teeme rendilepingu, millega meie hoiame opereerimiskulude pealt kokku niitmistasu ja p\u00f5llumees hoiab kokku, et ei pea rentima maad heina v\u00f5i silo varumiseks.Linnad on ka p\u00e4ikeseparkide jaoks t\u00fchja katusepinda t\u00e4is. K\u00f5ik korteri\u00fchistud v\u00f5iksid endale ise elektrit toota. Miks ei ole l\u00e4inud lendu m\u00f5te, et kortermajade katustele p\u00e4ikeseparke ehitada?Antsmaa: See liigub kasvavas tempos. Eelmisel aastal tehti mikrotootjate rekord \u2013 pea 50MW tootmist tuli nende arvelt v\u00f5rku juurde. Selle aasta Elektrilevi statistika n\u00e4itab, et ollakse j\u00e4lle rekordkursil. V\u00f5ib olla kardetakse siiski suurt alginvesteeringut. Peab ootama mitu aastat, kuni raha tagasi tuleb.Kui viiekordse paneelmaja katusele panna p\u00e4ikesepaneelid, siis kui suur on investeering korteri\u00fchistule?Antsmaa: Keskmiselt l\u00e4heb maja katusele 50 kw, ehk investeering on suurusj\u00e4rgus 40 000\u201350 000 eurot.Kas sellega kataksid nad oma elektrivajaduse?Loorits: 100% mitte. Aga kahtlemata v\u00e4hendab energiakulusid.Samas viib massiline p\u00e4ikesepaneelide paigaldamine meid ainult selleni, et kevad suvel, kui elekter on niigi odav, on meil ka palju p\u00e4ikeseenergiat, kuid s\u00fcgis-talvel meil ikka odavat elektrit ei ole?Loorits: Meie l\u00e4henemine on, et sama liitumispunkti taha peaks lisaks p\u00e4ikesepaneelide saama rajada ka tuulikud ja salvestuse. Liitumisressurss, mis on \u00fchele v\u00e4ljaehitatud, peaks olema kasutamiseks 24\/7kolmele erinevale tehnoloogiale: tuul, p\u00e4ike ja salvestus. L\u00e4bi selle saaksime juhitavat taastuvenergiat ja me ei peaks k\u00e4ivitama niipalju juhitavaid p\u00f5levkivijaamu.Kumab l\u00e4bi kriitika hiljuti vastuv\u00f5etud elektrituruseaduse muudatusele, millega taheti lahti saada fantoomliitujatest ja keelati \u00e4ra panna \u00fche liitumise taha erinevaid tehnoloogiaid?Loorits: Seadusemuudatuses n\u00e4hti ette, et \u00fche tehnoloogiaga liitudes peab sellega ka l\u00f5puni j\u00f5udma. Hoolimata, et vahepeal on v\u00f5ib olla m\u00f5ni tehnoloogia efektiivsemaks muutunud ja majanduslikult m\u00f5istlik on l\u00e4bi viia tehnoloogia muudatus.Uue tehnoloogiaga liitumine oleks liiga aegan\u00f5udev?Loorits: See t\u00e4hendab, et alustan liitumisprotsessi otsast peale. P\u00e4ikesele ehitad \u00fche liitumise v\u00e4lja, tuulele teise ja akule kolmanda liitumise. Investeering v\u00f5rku tuleb teha kolmekordselt, kuigi v\u00f5iks hakkama saada \u00fche investeeringuga.Teie arvates ei lahenda seadusemuudatus probleemi, et vabastada v\u00f5rguressurssi reaalsete tootmiste jaoks?Loorits: See lahendab kindlasti probleemi, et v\u00e4hendab liitujate arvu. Aga see ei kiirenda taastuvenergia turule tulekut. Pigem takistab neid, kes on investeeringud juba teinud ja liiguvad edasi kiirendatud tempos.Kui palju on Kaamos Energyl broneeritud liitumisi, mille taha tootmist veel ehitatud ei ole?Loorits: Meil ei ole \u00fchtegi liitumist broneeritud seep\u00e4rast, et broneerida midagi. Meil on k\u00f5ik projektid arenduses. Arendused on lihtsalt erineva pikkusega tulenevalt liitumispunktide valmimisajast. Arendus Elektrilevi liitumispunktiga v\u00f5tab aega umbes kaks aastat, s\u00f5ltuvalt liitumispunkti v\u00e4ljaehitamise kiirusest. Eleringi liitumised on suuremad, sadades megavattides. Seal v\u00f5ib minna liitumispunkti v\u00e4ljaehitamisega ka kuus aastat. V\u00f5iks justkui \u00f6elda, et hoiame kuus aastat v\u00f5rguressurssi kinni. Tegelikult ei hoia. Teeme kuus aasta jooksul investeeringuid elektriv\u00f5rku ja vajalikku infrastruktuuri, et kui liitumispunkt on valmis, saaks k\u00e4ivitada elektrienergia tootmise.Probleem on hoopis, et Eleringi t\u00f6\u00f6d v\u00f5tavad nii kaua aega?Loorits: Need t\u00f6\u00f6d on lihtsalt nii mahukad ja ei olegi v\u00f5imalik \u00fche aastaga teha.Kaamos Energyt m\u00f5jutab seadusemuudatus ilmselt t\u00f5siselt. Kui palju peate hakkama kokkuv\u00f5ttes rohkem liitumiste eest?Loorits: Meie jaoks l\u00e4heb taastuvenergia areng kallimaks k\u00fcmneid miljoneid eurosid. Kallimaks l\u00e4heb tagatisrahade ulatuses, millede pealt peame hakkama pankadele intresse maksma. Riigi poolt tehti mehhanism, mis aitab pankadel t\u00e4iendavalt raha teenida. Sellel on otsene m\u00f5ju tuleviku elektrihinnale.Antsmaa: Suure eesm\u00e4rgiga oleme n\u00f5us, et kui keegi hoiab pahatahtlikult v\u00f5rgu ressurssi kinni, kus liitumine on v\u00e4lja ehitatud ja ta seda ei kasuta, siis see tulebki ressurss vabastada v\u00f5i k\u00fcsida selle eest tasu. See muudatus sai aga tehtud liiga suure hooga \u2013 vanker l\u00e4ks \u00fchest kraavist teise. Lisan\u00f5uded on peal ka nendel, kes tegelikult tahavad liitumispunkti taha taastuvenergia tootmise v\u00f5imsusi \u00fchendada ja on lihtsalt liitumisprotsessis - on maksnud juba sadu tuhandeid ja miljoneid eurosid osamaksetena, kuid n\u00fc\u00fcd tulevad veel t\u00e4iendavad kulud.Kuidas oleks pidanud probleemi lahendama?Loorits: Seda oleks saanud lahendada liitumistasu suurusega. Praegu maksad 500 MW, kui ka 100 MW taotluse puhul menetlustasu 2000 eurot. Seej\u00e4rel saad 6 kuud liitumist kinni hoida. Poole aasta p\u00e4rast maksad j\u00e4lle 2000 eurot ja alustad uut liitumist ning hoiad v\u00f5rgu v\u00f5imsust kinni. Meie ettepanek oli, et \u00fchekordne tasu oleks suurem, kuni 20 000 eurot.Antsmaa: Kui probleem on kinnihoitav ressurss, siis oleks pidanud m\u00e4\u00e4rama tasud nendele, kellel on liitumine v\u00e4ljaehitatud, kuid ei ole seda kasutusele v\u00f5tnud. Seadusemuudatusega seda ka tehti, kuid millegip\u00e4rast tekkis sinna juurde hulk kitsendavaid tingimusi.Meil on ehitatud palju p\u00e4ikseparke. Kuidas see hakkab m\u00f5jutama meie elektrihinda \u2013 milline see hakkab olema suvel t\u00e4nu meie suurele hulgale p\u00e4ikseparkidele?Loorits: Sellel aastal v\u00e4ga ei m\u00f5jutagi elektrihinda. Neid niipalju ka ei ole. Isegi kui meil mingitel tundidel on Eestis tootmine tarbimisest suurem, siis l\u00e4bi v\u00e4lis\u00fchenduste saame \u00fclej\u00e4\u00e4gi eksportida. Tegelikult on Soomes, L\u00e4tis ja Leedus aasta vaates energiadefitsiit. Ka suviti, sest jahutuse osakaal kasvab, samuti elektriautode osakaal.Endine Eesti Energia juht Hando Sutter \u00fctles juba eelmise aasta kevadel, et t\u00e4nu p\u00e4ikeseenergia buumile tulevad suviti 0 hinnaga p\u00e4evad. Teie arvate, et ei tule?Loorits: Pigem arvan, et ei tule. Paljud projektid on t\u00e4na finantseerimise t\u00f5ttu takistatud. Vaadates intressim\u00e4\u00e4rasid ja pankade v\u00f5imekust projekte finantseerida, siis see pigem pidurdab taastuvenergia arengut. Peamiselt just p\u00e4ikeseenergia arengut. Lisaks on hirm, et taastuvenergia hind kukub kolinal. Intressid ja hind on kaks tegurit mis t\u00e4na taksitavad finantseerimise saamist kohalikelt pankadelt. Samas ei n\u00e4e me elektridefitsiidile pikaajalist lahendust enne meretuuleparkide tulekut.Seega tasub inimestel endiselt m\u00f5elda p\u00e4ikseparkide kodulahenduste ehitamisele? Pangad on juba \u00f6elnud, et kui elektrihind alla l\u00e4ks, kadus kohe ka huvi nende energialaenude vastu.Loorits: Inimene hakkabki alternatiive otsima, kui rahakotis on valus. Niikaua, kui valus ei ole, siis maksad koduse elektritarbimise pealt iga kuu m\u00f5ned eurod ja l\u00e4hed edasi. Praegu on k\u00f5rge sulavee t\u00f5ttu h\u00fcdro tase k\u00f5rge ja gaasi aktiivselt ei tarbita, sest talv on m\u00f6\u00f6das. Gaasihind hakkab muutuma s\u00f5ltuvalt mahutite t\u00e4itumisest j\u00e4rgmiseks talveks. Need tegurid hakkavad siin piirkonnas oluliselt m\u00f5jutama elektri hinda.Inimesed ei tohiks lasta ennast praegusest madalamast hinnast \u00e4ra petta, vaid peavad m\u00f5tlema, et oma elektritootmine on ikkagi v\u00e4\u00e4rtuslik investeering?Loorits: Pikas perspektiivis kindlasti. See investeering on 30 aastaks.P\u00e4iksepaneelide puhul on mulje, et viimased kaks aastat v\u00f5is rikastuda k\u00f5igega, mis p\u00e4ikesega seotud. Millised on Kaamose majandustulemused p\u00e4ikeseenergiaga?Loorits: Eelmisel aastal olid head, t\u00e4nu k\u00f5rgele elektrihinnale. Kas oleme \u00fche aastaga rikkaks saanud, siis pigem mitte. Dividendide v\u00e4ljav\u00f5tmisest r\u00e4\u00e4kida ei saa, oleme k\u00f5ik tagasi suunanud taastuvenergia arendusse. Oleme kasvufaasis ettev\u00f5te. Raha, mille soodne turuolukord on k\u00e4tte toonud, panustame tagasi turule.Kes on p\u00e4ikesejaamade buumis k\u00f5ige suuremad v\u00f5itjad?Loorits: T\u00e4na tundub, et v\u00f5rgu ehitajad. V\u00f5rguehituse tegelik maksumus on v\u00f5rreldes algsete indikatsioonidega 2\u20134-kordne. Tundub, et v\u00f5rguehitajad rikastuvad k\u00f5ige rohkem.Antsmaa: V\u00f5rguehituses tundub defitsiitne olevat. Eleringi hangetel osaleb tihti vaid 1\u20132 pakkujat ja hind on v\u00f5rreldes varasemaga mitmekordne.Hinnat\u00f5us on v\u00f5imalik suure n\u00f5udluse t\u00f5ttu?Loorits: N\u00f5udlus on suur. Energiaseadmetele ei ole ka tarnekanalid veel taastunud. Takistused on inverterite tarnes, samuti alajaamade komponentide tarnes.Kas p\u00e4ikseparkide ehitamine l\u00e4heb suurema hooga edasi v\u00f5i v\u00f5tab langenud elektri hind, k\u00f5rged intressid ja tarneraskused p\u00e4ikeseparkide buumi maha?Loorits: Pigem eeldan, et j\u00e4rgnevatel aastatel p\u00e4ikeseparkide v\u00f5rku liitmise hulk v\u00e4heneb. V\u00e4hemalt tempo stabiliseerub. Kodumajapidamistes valmivate p\u00e4ikesejaamade tase on eeldatavalt samasugune. Kui KredExi toetust edasi antakse, siis toetusega oma tarbeks elektrienergiatootmine on tulevikku vaatavalt kahtlemata tasuv investeering. Suuremate kommertslahenduste hulk v\u00e4heneb. Need peavad olema h\u00e4sti efektiivsed \u2013 iga euro ja eurosent loeb, et pakkuda v\u00f5imalikult madala hinnaga elektrihinda.Kui palju eelmisel aastal uut p\u00e4ikeseenergia tootmist v\u00f5rku j\u00f5udis?Loorits: Aasta tagasi oli p\u00e4ikeseenergia tootmisv\u00f5imsusi, umbes 370 MW. Selle aasta alguses oli 510 MW.Antsmaa: Eelmisel aastal tuli p\u00e4ikeseenergiat juurde suurusj\u00e4rgus 150 MW. Julgen t\u00e4navusel aastal sama numbrit pakkuda \u2013 50 MW tarbijate enda v\u00e4ikelahendusi ja 100 MW kommertslahendusi.Sellisele nivoole p\u00e4ikeseenergia tootmiste lisandumine j\u00e4rgmisteks aastateks j\u00e4\u00e4bki?Loorits: Kuna suurte projektide finantseerimine on takistatud, siis see v\u00f5iks ajas alla tulla. Kokku lisandub aastas umbes 100 MW tootmisv\u00f5imsusi. Kui varasemalt p\u00e4ikeseenergia mahud aastaga kordistusid ja seda v\u00f5is nimetada buumiks, siis n\u00fc\u00fcd oleme stabiilsele platoole j\u00f5udnud."}
{"text":"ARVUSTUS | Lihtsalt veider ja mitte heas m\u00f5ttes. \u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c on rida t\u00fchjasid metafoore, mitte kompaktne luguAri Aster on lavastajana teinud ainult 3 t\u00e4ispikka filmi, millest viimane \u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c (\u201eBeau is Afraid\u201c) on v\u00e4rskelt kinodesse j\u00f5udnud. Tema varasemad filmid \u201eMidsommar\u201c (2019) ja \u201eHereditary\u201c (2018) on m\u00f5lemad kiidetud ja t\u00e4naseks saavutanud kultusliku \u00f5udusfilmi staatuse, seega ootused kolmandale olid k\u00f5rged. A24 stuudio lihtsalt andis mehele k\u00f5ik raha ja vabaduse, et teha mida iganes to soovib. Tulemuseks on k\u00e4kerdis, mis h\u00e4dasti oleks vajanud m\u00f5ne produtsendi \u00fclevaadet nii narratiivis kui monteerimisel. \u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c on kolm tundi sisut\u00fchja metafoori ja kunst kunsti p\u00e4rast ideele rajatud soperdis.\nFilmi \u017eanriks on m\u00e4\u00e4ratud kom\u00f6\u00f6dia, draama ja \u00f5udus ning kahjuks pean teatama, et see ei ole mitte \u00fckski neist. Naermine on rohkem selline piinlik ha-ha kui t\u00f5sine naermine. Draama puhul eeldaks mingisugust narratiivi ja karakterit, mida ei ole kumbagi. Ja ainukene \u00f5udus siin on selle filmi massiivne kolmetunnine kestvus. Seda ikka andis l\u00e4bi istuda, sest aeg j\u00e4i kohati ikka t\u00e4iesti seisma ja v\u00f5itlus unega muutus t\u00f5siseks ettev\u00f5tmiseks. Aster proovib olla s\u00fcgavam\u00f5tteline, kuid tegelikult viskab lihtsalt t\u00fchjad metafoorid suvalises j\u00e4rjekorras \u00fchte ritta ja loodab, et m\u00f5ne vaataja aju jookseb kokku.\u00a0\n\u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c (2023) - Stephen McKinley Henderson.\n(Kaader filmist)Hirmul on suured silmad\nS\u00fcnopis: Beau (Joaquin Phoenix) on v\u00e4ljaspool koduseinu olevat maailma kartev mees. See on ju t\u00e4is igasuguseid ohte ning hirmu\u00e4ratavaid inimesi. Kuid \u00fchel p\u00e4eval, kui ta vaid korraks turvaliste koduseinte vahel lahkub, l\u00e4hevad k\u00f5ik asjad nii valesti, kui minna saavad. Beau suudab j\u00e4\u00e4da oma kodu ukse taha ning tal tuleb, tahab ta seda v\u00f5i mitte, v\u00e4lismaailma ning oma hirmudega t\u00f5tt vaadata. Algab hullumeelne seiklus, milles Beaul tuleb aru saada, mis on vaid tema hirmud ja mis on t\u00f5eline, mille eest tuleb ka p\u00e4riselt p\u00f5geneda.\n\u201eK\u00f5ik Beau himud\u201c on kolm umbes tunni pikkust erinevat filmi, kus esimene on ainukene t\u00f5eliselt huvitav osa sellest \u201efilmist\u201c. Kui \u00fcldse kusagil naerda saab, siis on see just siin. Kui \u00fcldse kusagil on draamat ja \u00f5udust, siis samuti j\u00e4\u00e4b see ainult esimese tunni raamidesse. Siin \u00f5pime Beau hirme tundma ning n\u00e4eme maailma selliselt nagu tema seda n\u00e4eb. Ja see maailm on veider. Absurdne, kuid k\u00fctkestav. Hirmul on n\u00f6 \u201esuured silmad\u201c, kus suvalised inimesed t\u00e4naval tahavad teda k\u00e4gistada v\u00f5i pussitada. K\u00f5ik soovivad talle koju sisse murda, sest uks j\u00e4i lukust lahti. Tugevalt irratsionaalne ja hirmudest juhitud eksistents.\u00a0\n\u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c (2023) - Joaquin Phoenix.\n(Kaader filmist)Ari Asteril on t\u00f5sine ema kompleks\nTeine kolmandik on Beau seiklus oma ema juurde, et t\u00e4histada isa suremise aastap\u00e4eva. Ta j\u00e4\u00e4b oma kodu ukse taha ning pool sunniviisiliselt peab hakkama seiklema. Siin kolmandikus kadus saalist naer ja energia. Hakkas kohale j\u00f5udma, et siin ei ole klassikalist narratiivi ega karaktereid, kellel toimub mingisugune muutumine l\u00e4bi s\u00fcndmuste. Beau on fikseeritud hullumeelsus, mis lihtsalt eksisteerib oma keskkonnas. Ainukene \u00f5ige m\u00f5te umbes selles kandis on \u201eMida kurat ma praegu vaatan?\u201c ja \u201eKas see on parim v\u00f5imalus oma aega kasutada?\u201c. Ari Aster proovib publikut ilusa pildi ja vaikse muusikaga h\u00fcpnotiseerida, kuid tegelikult lihtsalt paneb inimesed igavusest magama.\nViimane kolmandik on \u00fcks suur ema kompleks ning ainukene selline v\u00e4\u00e4rtuslik uitm\u00f5te on Asteri enda ps\u00fchholoogilise seisundi kohta - tal on vaja r\u00e4\u00e4kida oma emast ja p\u00e4ris t\u00f5siselt. Dialoog dialoogi p\u00e4rast. Kunst kunsti p\u00e4rast. Veidrus veidruse p\u00e4rast. Asjadel ei ole seoseid. Karakteritel pole seoseid. Publik ei saa kunagi vastuseid oma k\u00fcsimustele, sest Ari Aster ise ka ei tea. Ta teeb seda klassikalist \u201eolen liiga h\u00e4gune, et iga inimene n\u00e4eks oma asja\u201c, sest ta ei suuda endale tunnistada karmi reaalsust - ta ei oska paremini teha. Selle asemel, et mees endale tunnistaks oma v\u00f5imete piire ja oleks aus, peame meie publikuna istuma kolm tundi saalis ja vaatama nagu AI poolt genereeritud seosetut pl\u00f6ga. Ilus pildi ja muusikaga, kuid siiski sisut\u00fchi ja arulage.\n\u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c (2023) - Joaquin Phoenix.\n(Kaader filmist)Lavastajatele on vaja k\u00f5rvalist survet, et loomingut v\u00e4lja pressida\n\u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c on \u00fcks nendest filmidest, mis on nagu kolmetunnine horoskoop. Kasutab palju s\u00f5nu ja lauseid, kuid tegelikult ei \u00fctle mitte midagi. Isiklik kogemus m\u00e4ngib siin suurt rolli, seega tugevalt anal\u00fc\u00fctilised inimesed, kes vajavad mingisugust ratsionaalselt objektiivsust oma ellu - minge siit palun kaarega m\u00f6\u00f6da. Ainukene t\u00f5eline v\u00e4\u00e4rtus on individuaalne soov siin m\u00f5tet n\u00e4ha ning osavad eskapismi harrastajad kindlasti annavad igale elemendile mingisuguse t\u00e4henduse, mida seal tegelikult ei ole. Kindlasti on ka neid, kelle silmis on see geeniuse t\u00f6\u00f6, sest isegi suvaline must ruut on kellegi silmis \u201ekunst\u201c.\u00a0\nOleme varem n\u00e4inud mitu korda, et ei ole hea m\u00f5te lavastajaid vabaks lasta. Neil on vaja piiranguid, et loovust v\u00e4lja pressida. Neil on vaja k\u00f5rvalist survet, et oma n\u00e4gemus kitsamasse raami mahutada, sest vabalt voolatest kipub tulema hullumeelne monoloog, mida k\u00f5rvalseisja ei suuda m\u00f5ista. Joaquin Phoenix teeb imelise rolli, kuid kes see Beau on? Tehniliselt peaaegu perfektne film lihtsalt ei suuda r\u00e4\u00e4kida \u00fchte konkreetset lugu ning unustab \u00e4ra, et karakter peaks olema ajas muutuv. Kuna \u201eK\u00f5ik Beau\u201c hirmud on segane ja kaootiline rida stseene, siis seda on keeruline k\u00f5rvalisele inimesele seletada ja soovitada.\u00a0\n\u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c (2023).\n(Kaader filmist)Selle filmi idee on \u00fcle Ari Asteri v\u00f5imete\n\u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c on kunstiliselt \u00fcle paisutatud ja halva j\u00e4relmaitsega, kuid siin on ka positiivseid asju peale audiovisuaalse k\u00fclje. Aster endiselt oskab ekraanile luua \u00e4revust, hirmu, klaustrofoobiat, kitsikust, segadust, v\u00e4simust ja muid keerulisi emotsioone. Stseenid on h\u00e4sti lavastatud. Individuaalsel tasemel on siin filmis palju imelisi momente, mida kiita. M\u00f5nele v\u00f5iks isegi aplausi teha. Oleks need ainult omavahel kuidagi seotud l\u00e4bi \u00fche arusaadava narratiivi. H\u00e4mamine ei ole kavalus, vaid lohakus v\u00f5i oskamatus. Sellise kestvusega on see raske t\u00fckk seedida igal juhul. Ma ootasin veidi, et m\u00f5tteid ja emotsioone koguda. Lugeda veidi juurde, et paremini m\u00f5ista, kuid teist korda ei vaataks seda raha eest ka.\n\u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c (2023) - Amy Ryan.\n(Kaader filmist)\nKokkuv\u00f5tvalt on \u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c \u00fche mehe hullumeelsus, mis maskeerib ennast kunstifilmina. Mitmekihiline narratiiv, mis seoks mitu reaalsust, aega ja karakterit on \u00fcle Ari Asteri v\u00f5imete. Hetkel veel. Tundub, et seda ei julgeta \u00f6elda kuna kaks eelmist t\u00e4ispikka lugu olid suurep\u00e4rased. Juba varem teadsime, et \u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c on \u00fcks nendest vihame-armastame filmidest, siis siin on see jaotus pigem aus-ebaaus. Ole aus enda vastu ja tunnista, et see v\u00e4simus ei ole raskest kunstist v\u00f5i s\u00fcgavast m\u00f5ttest, vaid igavusest. Ole aus ja tunnista, et ebamugavus ei ole lavastaja osavusest, vaid hullumeelsest monoloogist, mida peaks r\u00e4\u00e4kima oma ps\u00fchholoogilisele n\u00f5ustajale. \u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c on film, mis ei ole oma aega ega filmilinti v\u00e4\u00e4rt.\nHinne: 5,5\/10"}
{"text":"H\u00d5FF-i REPORTAA\u017d | T\u00fcli t\u00f5ttu j\u00e4i \u00e4ra oodatud film ja Slava Ukraini visati \u00fcle pardaT\u00e4navuse Haapsalu \u00f5udus- ja fantaasiafilmide festivali korraldamine v\u00f5is olla paras katsumus ja tekitada tunde, et \u00fcritus on neetud.Esimene avalik tagasil\u00f6\u00f6k tuli mitu n\u00e4dalat tagasi, kui MT\u00dc Slava Ukraini \u00fcmber tekkis korruptsiooniskandaal. Sellele organisatsioonile oli tahetud festivalil raha koguda, ent selgus, et H\u00d5FF-i suurel filmirekvisiitide oksjonil kogutav raha v\u00f5ib Ukraina abivajajate asemel m\u00f5nele kohalikule k\u00fc\u00fcnetehnikule j\u00f5uda. Slava Ukraini asemel v\u00f5eti pardale P\u00e4\u00e4steliit ja oksjonit juhtinud Mart Sander pidas vajalikuks kinnitada: \u201eK\u00f5ik j\u00f5uab k\u00f5rvale minemata kohale.\u201c Ukrainale koguti l\u00f5puks kopsakas summa, peaaegu 4000 eurot.K\u00f5pu keeldumine k\u00fcttis festivalil kirgiFestivalik\u00fclalistele valmistas t\u00f5en\u00e4oliselt suurima pettumuse hoopis see, et n\u00e4itamata j\u00e4i Susanna Smanjovi (v\u00e4idetavalt 500-eurose eelarvega) trash-film \u201eN\u00f5iad otse p\u00f5rgust\u201c, mis oli H\u00d5FF-i l\u00f5pufilmiks valitud. Enne festivali teatas linateoses m\u00e4ngiv t\u00f5sielustaar Helen K\u00f5pp, et keelab selles filmis end n\u00e4idata. Tema n\u00fc\u00fcdseks kustutatud sotsiaalmeediakommentaaride j\u00e4rgi n\u00e4is, et p\u00f5hjus on K\u00f5pu abikaasas, kes oli v\u00f5tteplatsil viibides ka Smanjovis huvi \u00e4ratanud. Igal juhul arutati seda skandaalikest kogu festivali ajal. Eriti pettunud olid \u201efestivalihundid\u201c, kelle seas olid Smanjov ja K\u00f5pp oma paar festivali tagasi linastunud filmiga \u201eRikutud Hing. Viirus\u201c kultusliku staatuse omandanud. K\u00f5pu kapituleerumine oli andestamatu patt. Fesitivali l\u00f5petas (minu heameeleks) hoopis maailma arvatavasti menukaim kultusfilm \u201eThe Room\u201c, millele minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt v\u00f5iks H\u00d5FF-il igal aastal koht leiduda. \u201eThe Room\u2019i\u201c eel n\u00e4itas Smanjov ka l\u00fchikest klippi oma n\u00f5iafilmi tegemisest, jagades n\u00e4htavalt publikuga pettumust, et teost ennast n\u00e4idata ei saa, kuid s\u00e4ilitades v\u00f5rdlemisi optimistliku oleku. \u201eHelen K\u00f5pp\u201c oli filmi l\u00f5putiitritest kaotatud.Festivali ajal juhtus ka muid arusaamatusi. Haapsalu hurmavas kultuurikeskuses, mille H\u00d5FF oli \u00fcle v\u00f5tnud, osutus k\u00f5ige populaarsemaks kohaks baar. Tegelikult oli neid k\u00f5rvuti lausa kaks, ent olulise vahega: \u00fches m\u00fc\u00fcdi jooke topsides, millega ka saali lubati. Seansside vahel oli selleni uss (j\u00e4rjekord \u2013 toim), mis ulatus l\u00e4bi kultuurimaja ja m\u00f6\u00f6dus v\u00f5ib-olla ka teisest joogikohast, mille vastu oli lahjem huvi. Vastu esimest \u00f6\u00f6d tuli kuskilt v\u00e4ljastpoolt (ilmselt kultuurimajalt endalt) teade, et ka suletud topsides siiski ei v\u00f5i alkoholi kinosaali viia. Kohapeal sellega muidugi ei lepitud ja j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks oligi olukord lahendatud \u2013 baarit\u00f6\u00f6tajate s\u00f5nul ei oleks neil eriti eesm\u00e4rki olnud, kui too veider k\u00e4sk j\u00f5usse j\u00e4\u00e4nuks. Pealegi ei kontrollinud keegi festivalirahva taskuid ega kotte, mist\u00f5ttu sai k\u00f5ike vajalikku niikuinii salaja sisse viia. Iga kord, kui saalis m\u00f5ni plekkpurk avanes, k\u00f5las h\u00f5iskeid.Tore uudis on aga see, et Mart Sanderi lapsukene saab n\u00fc\u00fcd viina osta ja juhiloa teha. Just nii kujundlikult kirjeldas H\u00d5FF-i 18. toimumiskorda Sander ise, kes H\u00d5FF-i kontekstis on \u00dcberwolf \u2013 ta polevat \u00fchtki festivali vahele j\u00e4tnud. Sanderi s\u00f5u see festival suuresti oligi, nii heas kui ka halvas. \u00dcldiselt oli see positiivne, sest vaatem\u00e4ngu korraldada Sander oskab ja tema l\u00f5bujanuline hoiak kandus \u00fcle ka festivali \u00f5hkkonda. Muidugi tekib alati m\u00f5ningaid t\u00f5rkeolukordi, kui \u00fchele mehele antakse liiga palju v\u00f5imu. Tema enda l\u00fchifilmide seansil anti Sanderile vaba voli publik surnuks r\u00e4\u00e4kida, mida ta r\u00f5\u00f5msalt kasutas.\u201eBeau\u201c oli parim, kuid \u201eSisu\u201c v\u00f5itisRe\u017eiss\u00f6\u00f6r Ari Asteri \u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c oli vaieldamatult festivali k\u00f5ige m\u00f5jusam ja kvaliteetsem film, kuigi H\u00d5FF-i l\u00f5busasse ja k\u00f5ike pilkavasse \u00f5hkkonda h\u00e4sti ei sobitunud. Tegemist oli k\u00fcll kom\u00f6\u00f6diaga, kuid ps\u00fchholoogilise ja raskega. Vindine publik ei paistnud teadvat, kuidas \u201eK\u00f5ikidele Beau hirmudele\u201c \u00f5igesti reageerida ja pealegi ei ole tegemist linateosega, mille seansilt lahkutaks \u00fclendatud meeleolus.Muidugi tekkis festivalil ka p\u00e4riselt kohatuid momente. Festivali avamisel ei suutnud Haapsalu linnapea Urmas Sukles endalt poliitikunahka heita. Ta tervitas Haapsallu s\u00f5itnud inimesi ja nimetas linna oaasiks, millest v\u00e4ljaspool on k\u00f5ik v\u00e4ga \u00f5udne \u2013 mis sest, et sinna oli tuldud just horror\u2019i p\u00e4rast. Seda m\u00f5ttel\u00f5nga oleks Suklesel k\u00fcllap olnud kiusatus j\u00e4tkata, ent \u00f5nneks sai poliitik pidama. Kui ta oleks minuti kauem r\u00e4\u00e4kinud, oleks hakanud kuulduma esimesi vilesid. Selle asemel l\u00f5ikas ta \u00fche v\u00e4ikese kuusejupi pooleks. T\u00f5epoolest, Haapsalu peat\u00e4naval ei ole k\u00fcll enam puid, ent v\u00e4hemalt l\u00f5hnab see n\u00fc\u00fcd aromaatselt tsemendi j\u00e4rele.Naised tapavad natseRahvas aga tahtis l\u00f5bu. Selle poolest vastas ootustele k\u00f5ige paremini Soome re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Jalmari Helanderi \u201eSisu\u201c. Subtiitrid olid selle filmi juures kohustuslikud, sest l\u00e4bi saali r\u00f5kkamise oli vahepeal v\u00f5imatu tegelaste juttu kuulda. \u201eSisu\u201c valem on lihtsasti lahti v\u00f5etav. Seal on koos teemad, mis kultusfilmide publikule peale l\u00e4hevad: natsid, tarantinolik k\u00e4ttemaksulugu, kus ka suurte automaatidega naised natse tapavad (saal l\u00e4ks nendel puhkudel eriti p\u00f6\u00f6rdesse), sergioleonelikud silmavaated ja v\u00f5itmatu kangelase lugu. Aga ka kangelase v\u00e4ike kutsu, kes erinevalt John Wickist k\u00f5igi eelduste kiuste ellu j\u00e4\u00e4b (oih, spoiler). Filmi re\u017eiss\u00f6\u00f6r ei saanud H\u00d5FF-i ajal Eestis olla, sest samal n\u00e4dalavahetusel linastus film USA kinodes. Praegu on \u201eSisu\u201c seal laias levis ja festivalil teatati meile, et ainu\u00fcksi reedel t\u00f5i see sisse 1,6 miljonit dollarit ja on kassatulu poolest USA-s 5. kohal. Fenomenaalne saavutus Soome filmilt, mille tegemises, muide, osales ka eestlasi. Endiselt glamuurne Eve KiviMenukas oli ka Soome kultusfilm \u201eSampo\u201c, mis festivali avas ja mida n\u00e4idati koguni kaks korda. Linateos oli vististi Mart Sanderi valitud, v\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4kis ta selle taustaloost samasuguse entusiasmiga, nagu mina pajatan n\u00e4iteks \u201eThe Room\u2019ist\u201c k\u00f5igile, kes v\u00e4hegi kuulata viitsivad. Kohal oli ka filmis m\u00e4ngiv Eve Kivi, meie legendaarseim n\u00f5ukogudeaegne elav n\u00e4itleja ja Eesti glamuuri grand old lady. Sander naljatas ka, et Kivi on ainus, kes \u201eSampo\u201c osat\u00e4itjatest veel elus on. \u201eT\u00f5eline surnute paraad,\u201c s\u00f5nas ta filmi kohta. Enesestm\u00f5istetavalt tekitas Eve Kivi kogu festivali v\u00e4ltel palju furoori ja tasakaalustas veidi seda pahameelt, mis oli Helen K\u00f5pu vastu tekkinud. J\u00e4rgmisel \u00f6\u00f6l toimus \u201eSampo\u201c n-\u00f6 salajasem seanss, kus n\u00e4idati kommenteeritud versiooni USA t\u00f5lgendusest \u201eP\u00e4ev, mil Maa k\u00fclmus\u201c."}
{"text":"On \u00fcks t\u00f6\u00f6riist, mida riigikogus pole seni kasutatudARVAMUSVEEB\u201eKuule, Toomas, need sauna \u00f5lled saad ju osta n\u00fc\u00fcd kuluh\u00fcvitiste eest!\u201c See sarkastiline, kuid heatahtlik nali \u00fche hea s\u00f5bra suust peegeldab \u00fcsna tabavalt riigikogu liikme kuluh\u00fcvitiste praegust imagoloogilist seisu valijate hulgas. P\u00f5hjuseks mitme rahvaesindaja korruptsioonimaigulised valikud ehk maksumaksja raha v\u00e4\u00e4rkasutamine.Riigikogu liikme t\u00f6\u00f6ga seotud kulutuste h\u00fcvitamine on reguleeritud riigikogu juhatuse otsusega. Hoolimata sellest kuuleme aeg-ajalt riigi raha v\u00e4\u00e4rkasutusest, mis riivab iga kodaniku \u00f5iglustunnet. Olles t\u00f6\u00f6tanud suurema osa oma elust erasektoris ja maitsnud ka ettev\u00f5tja leiba, tean, et seal lahendatakse analoogsed juhtumid v\u00e4ga kiiresti ja efektiivselt.T\u00f6\u00f6andjal tekib seadusest tulenev v\u00f5imalus selline t\u00f6\u00f6taja vallandada. Riigikogu liikme patustamise puhul on asi kahjuks keerulisem. Mis v\u00f5iks olla hea lahendus?Seda on otsitud peaaegu igas riigikogu koosseisus, sest alatasa tuleb mundrim\u00e4\u00e4rimist ilmsiks. Arutelud on ikka j\u00e4\u00e4nud kinni sinna, et m\u00f5istlikud kulutused ongi t\u00f6\u00f6 n\u00f5uetekohaseks tegemiseks vajalikud.Aga on \u00fcks t\u00f6\u00f6riist, mida riigikogus pole seni kasutatud. Riigikogu vanematekogu koosneb k\u00f5ikide fraktsioonide esimeestest ja on senimaani k\u00fcll arutanud kuluh\u00fcvitiste korda, aga mitte konkreetseid v\u00e4\u00e4rkasutusi. Vanematekogu v\u00f5iks koguneda, kui riigikogu liige on head tava rikkunud, ja selle rahvasaadikuga v\u00e4hemalt t\u00f5siselt vestelda.Vestluse tulemusena saab poliitika\u00fcleselt hinnata, kas asi oli nii t\u00f5sine, et rahvasaadik peab raha tagasi maksma, ehk oli kulu hoopiski \u00f5igustatud v\u00f5i piisab vestlusest edasise v\u00e4\u00e4rkasutuse ennetamiseks. Eesti 200 tahab riigikogu t\u00f6\u00f6d paremaks muuta ja selline ettev\u00f5tete juhtkondades laialt kasutatav juhtimismeetod v\u00f5ib olla murele t\u00f5hus lahendus kuluh\u00fcvitiste v\u00e4\u00e4rkasutuse t\u00f5rjumiseks. 1\"Arutelud on ikka j\u00e4\u00e4nud kinni sinna, et m\u00f5istlikud kulutused ongi t\u00f6\u00f6 tegemiseks vajalikud.\"Toomas Uibo riigikogu liige (Eesti 200)"}
{"text":"H\u00d5FF. Helen K\u00f5pp rikkus oma hea nime ja Slava Ukraini visati \u00fcle pardaKULTUURT\u00e4navuse Haapsalu \u00f5udus- ja fantaasiafilmide festivali korraldamine v\u00f5is olla paras katsumus ja tekitada tunde, et \u00fcritus on neetud.Esimene avalik tagasil\u00f6\u00f6k tuli mitu n\u00e4dalat tagasi, kui MT\u00dc Slava Ukraini \u00fcmber tekkis korruptsiooniskandaal. Sellele organisatsioonile oli tahetud festivalil raha koguda, ent selgus, et H\u00d5FF-i suurel filmirekvisiitide oksjonil kogutav raha v\u00f5ib Ukraina abivajajate asemel m\u00f5nele kohalikule k\u00fc\u00fcnetehnikule j\u00f5uda. Slava Ukraini asemel v\u00f5eti pardale p\u00e4\u00e4steliit ja oksjonit juhtinud Mart Sander pidas vajalikuks kinnitada: \u201eK\u00f5ik j\u00f5uab k\u00f5rvale minemata kohale.\u201c Ukrainale koguti l\u00f5puks kopsakas summa, peaaegu 4000 eurot, mis loodetavasti j\u00f5uab, kuhu vaja.K\u00f5pu keeldumine k\u00fcttis festivalil kirgiFestivalik\u00fclalistele valmistas t\u00f5en\u00e4oliselt suurima pettumuse hoopis see, et n\u00e4itamata j\u00e4i Susanna Smanjovi (v\u00e4idetavalt 500-eurose eelarvega) trash-film \u201eN\u00f5iad otse p\u00f5rgust\u201c, mis oli H\u00d5FF-i l\u00f5pufilmiks valitud. Enne festivali teatas linateoses m\u00e4ngiv t\u00f5sielustaar Helen K\u00f5pp, et keelab selles filmis end n\u00e4idata. Tema n\u00fc\u00fcdseks kustutatud sotsiaalmeediakommentaaride j\u00e4rgi n\u00e4is, et p\u00f5hjus on K\u00f5pu abikaasas, kes oli v\u00f5tteplatsil viibides ka Smanjovis huvi \u00e4ratanud. Igal juhul arutati seda skandaalikest kogu festivali ajal. Eriti pettunud olid \u201efestivalihundid\u201c, kelle seas olid Smanjov ja K\u00f5pp oma paar festivali tagasi linastunud filmiga \u201eRikutud Hing. Viirus\u201c kultusliku staatuse omandanud. K\u00f5pu kapituleerumine oli andestamatu patt. Fesitivali l\u00f5petas (minu heameeleks) hoopis maailma arvatavasti menukaim kultusfilm \u201ehe Room\u201c, millele minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt v\u00f5iks H\u00d5FF-il igal aastal koht leiduda. \u201ehe Room'i\u201c eel n\u00e4itas Smanjov ka l\u00fchikest klippi oma n\u00f5iafilmi tegemisest, jagades n\u00e4htavalt publikuga pettumust, et teost ennast n\u00e4idata ei saa, kuid s\u00e4ilitades v\u00f5rdlemisi optimistliku oleku. \u201eHelen K\u00f5pp\u201c oli filmi l\u00f5putiitritest kaotatud.Festivali ajal juhtus ka muid arusaamatusi. Haapsalu hurmavas kultuurikeskuses, mille H\u00d5FF oli \u00fcle v\u00f5tud, osutus k\u00f5ige populaarsemaks kohaks baar. Tegelikult oli neid k\u00f5rvuti lausa kaks, ent olulise vahega: \u00fches m\u00fc\u00fcdi jooke topsides, millega ka saali lubati. Seansside vahel oli selleni uss (j\u00e4rjekord - toim), mis ulatus l\u00e4bi kultuurimaja ja m\u00f6\u00f6dus v\u00f5ib-olla ka teisest joogikohast, mille vastu oli lahjem huvi. Vastu esimest \u00f6\u00f6d tuli kuskilt v\u00e4ljastpoolt (ilmselt kultuurimajalt endalt) teade, et ka suletud topsides siiski ei v\u00f5i alkoholi kinosaali viia. Kohapeal sellega muidugi ei lepitud ja j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks oligi olukord lahendatud - baarit\u00f6\u00f6tajate s\u00f5nul ei oleks neil eriti eesm\u00e4rki olnud, kui too veider k\u00e4sk j\u00f5usse j\u00e4\u00e4nuks. Pealegi ei kontrollinud keegi festivalirahva taskuid ega kotte, mist\u00f5ttu sai k\u00f5ike vajalikku niikuinii salaja sisse viia. Iga kord, kui saalis m\u00f5ni plekkpurk avanes, k\u00f5las h\u00f5iskeid.Tore uudis on aga see, et Mart Sanderi lapsukene saab n\u00fc\u00fcd viina osta ja juhiloa teha. Just nii kujundlikult kirjeldas H\u00d5FF-i 18. toimumiskorda Sander ise, kes H\u00d5FF-i kontekstis on \u00dcberwolf - ta polevat \u00fchtki festivali vahele j\u00e4tnud. Sanderi s\u00f5u see festival suuresti oligi, nii heas kui ka halvas. \u00dcldiselt oli see positiivne, ses vaatem\u00e4ngu korraldada Sander oskab ja tema l\u00f5bujanuline hoiak kandus \u00fcle ka festivali \u00f5hkkonda. Muidugi tekib alati m\u00f5ningaid t\u00f5rkeolukordi, kui \u00fchele mehele antakse liiga palju v\u00f5imu. Tema enda l\u00fchifilmide seansil anti Sanderile vaba voli publik surnuks r\u00e4\u00e4kida, mida ta r\u00f5\u00f5msalt kasutas.\u201eBeau\u201c oli parim, kuid \u201eSisu\u201c v\u00f5itisRe\u017eiss\u00f6\u00f6r Ari Asteri \u201eK\u00f5ik Beau hirmud\u201c oli vaieldamatult festivali k\u00f5ige m\u00f5jusam ja kvaliteetsem film, kuigi H\u00d5FF-i l\u00f5busasse ja k\u00f5ike pilkavasse \u00f5hkkonda h\u00e4sti ei sobitunud. Tegemist oli k\u00fcll kom\u00f6\u00f6diaga, kuid ps\u00fchholoogilise ja raskega. Vindine publik ei paistnud teadvat, kuidas \u201eK\u00f5ikidele Beau hirmudele\u201c \u00f5igesti reageerida ja pealegi ei ole tegemist linateosega, mille seansilt lahkutaks \u00fclendatud meeleolus.Festivalil tekkis ka kohatuid momente. Avamisel ei suutnud Haapsalu linnapea Urmas Sukles endalt poliitikunahka heita. Ta tervitas Haapsallu s\u00f5itnud inimesi ja nimetas linna oaasiks, millest v\u00e4ljaspool on k\u00f5ik v\u00e4ga \u00f5udne - mis sest, et sinna oli tuldud just horror'i p\u00e4rast. \u00d5nneks sai poliitik siiski pidama. Kui ta oleks minuti kauem r\u00e4\u00e4kinud, oleks hakanud kuulduma esimesi vilesid. Selle asemel l\u00f5ikas ta \u00fche v\u00e4ikese kuusejupi pooleks. T\u00f5epoolest, Haapsalu peat\u00e4naval ei ole k\u00fcll enam puid, ent v\u00e4hemalt l\u00f5hnab see n\u00fc\u00fcd aromaatselt tsemendi j\u00e4rele.Rahvas aga tahtis l\u00f5bu. Selles poolest vastas ootustele k\u00f5ige paremini Soome re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Jalmari Helanderi \u201eSisu\u201c. Subtiitrid olid selle filmi juures kohustuslikud, sest l\u00e4bi saali r\u00f5kkamise oli vahepeal v\u00f5imatu tegelaste juttu kuulda. \u201eSisu\u201c valem on lihtsasti lahti v\u00f5etav. Seal on koos teemad, mis kultusfilmide publikule peale l\u00e4hevad: natsid, tarantinolik k\u00e4ttemaksulugu, kus ka suurte automaatidega naised natse tapavad (saal l\u00e4ks nendel puhkudel eriti p\u00f6\u00f6rdesse), sergioleonelikud silmavaated ja v\u00f5itmatu kangelase lugu. Aga ka kangelase v\u00e4ike kutsu, kes erinevalt John Wickist k\u00f5igi eelduste kiuste ellu j\u00e4\u00e4b (oih, spoiler). Filmi re\u017eiss\u00f6\u00f6r ei saanud H\u00d5FF-i ajal Eestis olla, sest samal n\u00e4dalavahetusel linastus film USA kinodes. Praegu on \u201eSisu\u201c seal laias levis ja festivalil teatati meile, et ainu\u00fcksi reedel t\u00f5i see sisse 1,6 miljonit dollarit ja on kassatulu poolest USA-s 5. kohal. Fenomenaalne saavutus Soome filmilt, mille tegemises, muide, osales ka eestlasi.Endiselt glamuurne Eve KiviMenukas oli ka Soome kultusfilm \u201eSampo\u201c, mis festivali avas ja mida n\u00e4idati koguni kaks korda. Linateos oli vististi Mart Sanderi valitud, v\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4kis ta selle taustaloost samasuguse entusiasmiga, nagu mina pajatan n\u00e4iteks \u201ehe Room'ist\u201c k\u00f5igile, kes v\u00e4hegi kuulata viitsivad. Kohal oli ka filmis m\u00e4ngiv Eve Kivi, meie legendaarseim n\u00f5ukogudeaegne elav n\u00e4itleja ja Eesti glamuurigrand old lady. Sander naljatas ka, et Kivi on ainus, kes \u201eSampo\u201c osat\u00e4itjatest veel elus on. \u201eT\u00f5eline surnute paraad,\u201c s\u00f5nas ta filmi kohta. Kivi tekitas festivalil palju furoori ja tasakaalustas veidi pahameelt, mis oli Helen K\u00f5pu vastu tekkinud. J\u00e4rgmisel \u00f6\u00f6l toimus \u201eSampo\u201c n-\u00f6 salajasem (kavas kirjas polnud, kuid kohapeal kuulutati sellest k\u00f5ikjal) seanss, kus n\u00e4idati kommenteeritud versiooni USA t\u00f5lgendusest \u201eP\u00e4ev, mil Maa k\u00fclmus\u201c. 1\"Tema enda l\u00fchifilmide seansil anti Sanderile vaba voli publik surnuks r\u00e4\u00e4kida, mida ta r\u00f5\u00f5msalt ka tegi.\"H\u00d5FFHaapsalu \u00f5udus- ja fantaasifilmide festivalHaapsalu \u00f5udus- ja fantaasiafilmide festival (H\u00d5FF) on Eesti mudapealinna Haapsalu vallutav \u017eanrifilmide maraton. Rahvusvaheliste k\u00fclalistega ja kogu Haapsalu haarava meluga on aprilli l\u00f5pus peetav H\u00d5FF kujunenud teravaid kinoelamusi otsivate filmif\u00e4nnide kevadhooaja tipps\u00fcndmuseks.Festivali eesm\u00e4rk on tutvustada Eesti ja l\u00e4hiriikide kinopublikule valikut v\u00e4rsketest \u00f5\u00f5va- ja fantaasiafilmidest, kultusklassikat ning maailmafilmi varamut. H\u00d5FF-i programmi koostamise p\u00f5him\u00f5te on v\u00e4ltida Hollywoodi peavoolu \u00f5udus- ja fantaasiafilme ning keskenduda s\u00f5ltumatule jaart-house'i \u017eanri filmidele, mida Eesti kino- ja videolevist on suure t\u00f5en\u00e4osusega raske leida.Festival toimus 28.-30. aprillil.Grimeeritud Mart Sander ja legendaarne filmin\u00e4itleja Eve Kivi enne \u201eSampo\u201c esimest linastust. Eve Kivi kohalolek tekitas positiivset furoori, mis Helen K\u00f5pu tekitatud pahameelt tasakaalustas.Haapsalu hurmavas kultuurikeskuses, mille H\u00d5FF oli \u00fcle v\u00f5tnud, osutus k\u00f5ige populaarsemaks kohaks baar.Fotod: H\u00d5FF H\u00d5FF-il oli kandlega kohal ka \u201eKalevala\u201c tegelane V\u00e4in\u00e4m\u00f6inen.300 eurot k\u00e4idi oksjonil v\u00e4lja filmi \u201eKalev\u201c d\u017eemprite ja re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mustingu autogrammiga korvpalli eest.H\u00d5FF-i maskott Mart Sander oli kohal oma uue filmiga, kus \u00fches rollis astus \u00fcles muusik Silvia Ilves. \u00dchtlasi m\u00e4ngis andekas t\u0161ellist enne l\u00fchifilmide n\u00e4itamist f\u00e4nnidele muusikat.H\u00d5FF-I REPORTAA\u017d Miikael Raun"}
{"text":"Libapolitseinik nillis PIN-koodePolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus J\u00f5hvis elav 42aastane naine, kellele helistasid kelmid, kes tutvustasid end politseiametnikena. Nad kinnitasid, et tema pangakontolt on p\u00fc\u00fctud raha v\u00e4lja v\u00e4lja v\u00f5tta ning hiljem tema nimel laenugi saada. Kelmid palusid naisel \u00f6elda enda isikukoodi, et tema arvelduskontot kaitsta. Tal paluti sisestada Smart-ID PIN1 ja PIN2, mida ta ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 1300 eurot. Politsei uurib kelmuse \u00fcksikasju kriminaalmenetluse k\u00e4igus.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Mees j\u00e4i raha ja velgedetaKRIMIPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus Valgamaa mees, kes tellis l\u00e4bi interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonna oma s\u00f5iduautole veljed ning tasus m\u00fc\u00fcjale nende eest 391 eurot. Paraku pole tellitud kaup t\u00e4nini temani j\u00f5udnud. Samuti ei saa ta enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust ning tal pole \u00f5nnestunud makstud rahagi tagasi saada. Politsei uurib kelmuse \u00fcksikasju kriminaalmenetluse k\u00e4igus. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Soomes hoiatatakse veebipoe eest, mis on pettusInterneti r\u00f5ivapood nimega Dopetakit.com pakub margir\u00f5ivaid hea allahindlusega, kuid tegelikult on see petusait. Need, kes sealt omale riideid tellisid, on saanud hoopis midagi muud kui tellimus lubas.\nTellisin suusap\u00fcksid, aga sain v\u00f5ltsitud Ray-Bansid, kommenteeris \u00fcks teenuse kasutaja.\nEsmapilgul tundub veebisait sarnane firmatoodete ametlikule usaldusv\u00e4\u00e4rsele jaem\u00fc\u00fcjale dopesnow.com. K\u00fcll aga saab vahet teha kohmaka \u00f5igekirja ja ebam\u00e4\u00e4rase andmekaitse teate j\u00e4rgi.\nTeenuses t\u00f6\u00f6tab maksevahendina ainult deebetkaart. Samuti ei kasuta sait kr\u00fcpteeritud https-\u00fchendust, vaid kr\u00fcptimata http-\u00fchendust.\nSarnased petu-veebipoed on tegutsenud juba pikka aega. Andmeturbega tegelev teaduskirjanik Petteri J\u00e4rvinen on m\u00e4rganud sarnast n\u00e4htust kordumas paljude teiste kaubam\u00e4rkide puhul.\nTundub, et see (dopetakit.com) on teistega sarnane. Veebilehti, mille p\u00f5hjal v\u00f5ib arvata, et tegutsemine on s\u00fcsteemne, on k\u00fcmneid v\u00f5i sadu, r\u00e4\u00e4kis J\u00e4rvinen Iltalehtile.\nVeebipoodide teenusepakkujad on J\u00e4rvineni s\u00f5nul seotud Hiina Alibaba pilveserveriga. Tellimustele on omane, et klient saab alati midagi, aga mitte kunagi seda, mida tellis.\nMuidugi on v\u00f5imalik kaardimakse tagasi saada, kuid see n\u00f5uab tarbijalt t\u00f5esti suurt pingutust, \u00fctleb J\u00e4rvinen.\nK\u00f5igil, kes on sattunud pettuse ohvriks, tuleks kiiresti reageerida ja v\u00f5tta \u00fchendust eelk\u00f5ige pangaga, et v\u00f5imalikud tehingud saaks t\u00fchistatud.\nLisaks Dope\u2019i kaubam\u00e4rgile on sarnaseid kelmuste veebilehti loodud muu hulgas Airjordani, Nike\u2019i, Helly-Hanseni ja Vansi nimedele.\u00a0Loomulikult on see vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp.\nVaroittava ketju nettivaatekauppojen huijauksista. Jos googlaat tunnettuja br\u00e4ndej\u00e4, saatat p\u00e4\u00e4ty\u00e4 suomenkieliseen huijauskauppaan. Selvittelin kauppoja t\u00e4n\u00e4\u00e4n ja l\u00f6ysin muutamia vakioformaatteja. Seuraavassa kuvina, koska Twitter est\u00e4isi suorat linkit. (1\/8)\n\u2014 Petteri J\u00e4rvinen (@petterij) March 8, 2023"}
{"text":"Kolumnist Kaja Kallasele: te just oletegi kaamlid!Kolumnist Karl Olaf R\u00e4\u00e4k kommenteerib Kaja Kallase arvamust president Zelensk\u00f5i kaadritagusest reaktsioonist k\u00fcsimusele Slava Ukraini v\u00e4idetava korruptsiooni kohta.\n\u201cNagu arvata oligi \u2013 Kaja Kallase tsitaat: \u201cSeal on nulltolerants selle vastu. Ta oli h\u00e4sti \u00e4rritunud sellest, et kuigi korruptsioonit\u00f5rje nimel tehakse tohutuid pingutusi, tuleb mingi Eesti ajakirjanik pressikonverentsil, mida kantakse igal pool \u00fcle, ja viskab sellised kahtlused \u00f5hku. Ja et meie n\u00fc\u00fcd t\u00f5estagu, et me pole kaamlid,\u201d vahendab Karl Olaf R\u00e4\u00e4k.\nTa lisab: \u201cAga te, kulla valimisv\u00f5ltsijad, just nimelt OLETEGI \u201ckaamlid\u201d. Kui Ukrainas on v\u00f5ib-olla nulltolerants, kui seal tehakse tohutuid pingutusi, siis siin m\u00e4tsitakse pettused kinni. V\u00f5ltsitakse korruptsiooniga seotud \u201ckangelane\u201d riigikokku, et poliitprojekt Eesti 200 aitaks Reformierakonna hukatusplaane ellu viia. Keegi uurima ei hakka, k\u00f5ik teevad n\u00e4o, et midagi erilist pole juhtunud. N\u00fc\u00fcd on muidugi sigin-sagin ja k\u00f5ige suurem s\u00fc\u00fcdlane on \u201cmingi\u201d ajakirjanik, kes ebameeldiva k\u00fcsimuse v\u00e4lja \u00fctles. \u201cViskab sellised kahtlused \u00f5hku\u201d ja oh \u00f5udust, avalikku h\u00e4bi \u201ckantakse igal pool \u00fcle\u201d. Siin pole ju kahtlusi, faktid on k\u00f5igi nina all, ainult et petised ei taha pattu tunnistada.\u201d"}
{"text":"L\u00f6\u00f6k lamajate pihta: perev\u00e4givalla ohvrid kogevad sunnitud lepitusel uuesti v\u00e4givalda ja saavad veel kohtuski peksa\u00abMees oli ohvrit v\u00e4ga julmalt peksnud, samal ajal kui tema kolm poega olid hirmunult tagatoas voodi all. Aga perelepitaja sundis naise v\u00e4givallatsejaga ikkagi \u00e4ra leppima, \u00f6eldes, et kuhu sa l\u00e4hed siis,\u00bb meenutas sotsioloog Iris Pettai \u00fcht juhtumit, kus ohvrit sunnitakse ametlikult v\u00e4givallatsejaga suhtlema. \u00abOhvrisse suhtutakse lugupidamatult, tehakse kohatuid m\u00e4rkusi tema v\u00e4limuse v\u00f5i k\u00e4itumise kohta. S\u00fc\u00fcdistatakse, et kannatanu ise kutsus juhtunu esile ja on \u00e4ra teeninud selle, mil viisil temaga k\u00e4ituti,\u00bb lisas sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Heidy Heinla.Eestis pole erandlik, kui s\u00f5na otseses m\u00f5ttes l\u00e4bipekstud naist kohtusaalis m\u00f5nitatakse ning menetluse k\u00e4igus on ta sunnitud ka v\u00e4givallatsejaga suhet parandama.L\u00e4hiv\u00e4givalla suhte ohver Margit (nimi muudetud) r\u00e4\u00e4kis, et on kogenud sama, mis paljud saatusekaaslased. \u00abPerelepitaja m\u00f5nitas mind mehe juuresolekul seansi jooksul,\u00bb \u00fctles ta. \u00abKa kohtunik alandas mind kohtusaalis, kuulutades, et haridustaseme t\u00f5ttu ei ole ma v\u00f5imeline kohtule ise vastama ja vajan seep\u00e4rast esindajat. Tegemist oli pedofiiliga ja f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallatsejaga. Mees p\u00e4\u00e4ses aga k\u00f5igest puhtalt. Kohtus, politseis ja lastekaitses anti teada, et mees on tubli isa ja hoolib oma lastest. Peale seda, kui me koos v\u00e4givallatseva mehega ps\u00fchholoogi juures k\u00e4isime, sain teda, et me peaksime ikka veel proovima, kuna mees r\u00e4\u00e4kis ps\u00fchholoogi juures nii ilusti, kui v\u00e4ga ta mind armastab.\u00bbIngrid on \u00fcks tuhandetest naistest Eestis, kes on t\u00e4nu ohvriabi teenusele lahkunud edukalt suhtest, mis k\u00e4tkes endast emotsionaalset terrorit ja f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda. Naine oli otsustanud, et \u00fchine elu v\u00e4givallatsejaga on seljataga, kuid p\u00f6\u00f6rdus \u00fchist last puudutavates k\u00fcsimustes kohtu poole - seal aga leiti, et tal tuleb hakata endise kaaslasega taas asju ajama ja jagama.Paljude anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4vate naiste lood avaldati mullu taasohvristamise teadust\u00f6\u00f6s. Eesti avatud \u00fchiskonna instituudi juhataja, sotsioloog Iris Pettai r\u00e4\u00e4kis, et ta kohtus m\u00f5ned aastad tagasi \u00fche ohvriabi tippspetsialistiga, kellel oli t\u00f6\u00f6s ligikaudu 400 lepitust. \u00abTa \u00fctles, et neid peresid polegi niisama lihtne lepitada. \u00dches viimases juhtumis oli mees ohvrit v\u00e4ga julmalt peksnud, tema kolm poega olid samal ajal hirmunult tagatoas voodi all. Aga perelepitaja suutis ikkagi nad \u00e4ra lepitada, \u00f6eldes naisele, et kuhu sa l\u00e4hed siis,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Pettai.Vandeadvokaat Tambet Laasik \u00fctles, et meil tehakse k\u00fcllalt palju kampaaniad, kus \u00f6eldakse, et meil k\u00f5igil on \u00f5igus v\u00e4givallatule elule ja \u00f5igus saada kaitset. \u00abSee pole aga see, millega ohvrid iga p\u00e4ev kokku puutuvad,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abKurb on n\u00e4ha, et s\u00f5na otseses m\u00f5ttes l\u00e4bipekstud inimesi sunnitakse p\u00f6\u00f6rduma kohtusse, kus nad saavad uuesti piltlikult peksa.\u00bbKaitsjad annavad halvale vaid hoogu juurdeMustam\u00e4e sotsiaalhoolekande vanemspetsialisti Heidy Heinla s\u00f5nul t\u00e4hendabki taasohvristamine, et ohvrit traumeeritakse abiandmise k\u00e4igus uuesti. \u00abSeda v\u00f5ivad teha n\u00e4iteks riigi pakutavad tugistruktuurid, kohus, politsei, meditsiinit\u00f6\u00f6tajad,\u00bb lausus ta. \u00abTeisalt on oluline ka inimese isiklik tugiv\u00f5rgustik ja see, kuidas l\u00e4hedased temasse ja temaga juhtunusse suhtuvad.\u00bbOhvreid sunnib kogetut julmusi \u00fcha uuesti \u00fcle elama nende l\u00f5ppematu taask\u00fcsitlemine ning eri teenusepakkujate v\u00e4hesed teadmised perev\u00e4givallast. Heinla s\u00f5nul ei tohiks kannatanut kindlasti v\u00e4givallatsejaga suhtlema sundima. \u00abPaljud spetsialistid nagu ei teakski \u00f5ieti, mis asi on l\u00e4hisuhtev\u00e4givald,\u00bb lausus ta. \u00abOhvrisse suhtutakse lugupidamatult, tehakse kohatuid m\u00e4rkusi tema v\u00e4limuse v\u00f5i k\u00e4itumise kohta. S\u00fc\u00fcdistatakse, et kannatanu ise kutsus juhtunu esile ja on \u00e4ra teeninud selle, mil viisil temaga k\u00e4ituti.\u00bbHeinla s\u00f5nul taasohvristab kannatanuid ka meie kohtus\u00fcsteem. \u00abKohtu korraldustega sunnitakse kannatanuid v\u00e4givallatsejaga suhtlema,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta. \u00abKa vandeadvokaat Tambet Laasik on osutanud sellele, et isik, kes on kuriteo toime pannud, ei pea muretsema sellep\u00e4rast, et tema tsiviil\u00f5igused saaksid kuidagi kahjustada. Tema hooldus\u00f5igus j\u00e4\u00e4b kohtu korraldusel kehtima. Praegu saavad v\u00e4givallatsejad kasutada kohtuid legaalse v\u00e4ljapressimise viisina.\u00bbSpetsialisti s\u00f5nul on see, kuidas institutsioon v\u00f5i ka l\u00e4hikondsed ohvrisse suhtuvad, eriti oluline. Sest kui inimesel puudub igasugune v\u00f5imalus v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks, siis ta ei otsigi enam abi. Paraku saab kuritegu niimoodi j\u00e4tkuda. \u00abSeep\u00e4rast on tohutult oluline, et me ei taasohvristaks kannatanut,\u00bb lausus ta. \u00ab\u00d5iguskaitses\u00fcsteemis on ohvri kohtlemise puhul h\u00e4sti t\u00e4htis, et ohver ei loobuks abi otsimisest, et ta leiaks seda ega oleks pettunud. See tekitab inimestes tohutut frustratsiooni ja \u00fcldise tagasil\u00f6\u00f6gi.\u00bb\u00dctle v\u00e4lja, et kardad v\u00e4givaldset meest!V\u00e4givallaohver Ingrid lausus, et \u00fchiskonna surve lepituseks on v\u00e4ga k\u00f5rge. \u00abKuid see on ps\u00fchholoogiliselt v\u00e4ga keeruline, kui sinu vastas on v\u00e4givaldne inimene,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abKui kohtust tuleb soovitus, et peab ikkagi otsima lepitust, siis polnud mingit oskustki ja soovi seda lepitust otsida. Lepitus ei t\u00f6\u00f6tanudki.\u00bbLaasiku s\u00f5nul surutakse lepitustesse need, kes ei peaks seal olema. \u00abKohtunikul ei ole paari lepitusse suunates sellest protsessist v\u00e4ga palju informatsiooni: Selleks v\u00f5ib kohtule avalduse esitada ka v\u00e4givaldne pool.\u00bbEesti naiste varjupaikade liidu juht Eha Reitelmann julgustab naisi kohtunikule jt enda olukorrast r\u00e4\u00e4kima. \u00abOleme ka kuulnud, et ohvrit survestatakse minema lepitusele. K\u00fcsime siis \u00fcle, et kas \u00fctlesite, et ei tunne ennast turvaliselt ja kardate. Siis aga tuleb v\u00e4lja, et naised ise ei ole seda \u00f6elnud,\u00bb lausus ta.Lepitusega survestamine on spetsialistide s\u00f5nul vaid \u00fcks tahk laiemast pildist. Pettai s\u00f5nul on nii l\u00e4henemiskeelu taotlemine, tekkinud kahju n\u00f5udmine kui ka muud v\u00f5imalused olla v\u00e4givallatsejast eraldi pigem kesised. \u00abPeredes, kus v\u00e4givald on juba aset leidnud, tuleb hoida v\u00e4ga teraselt pilku peal,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abSekkuda tuleb juba varakult. Mitte aga alles siis, kui naine on vigaseks pekstud v\u00f5i lapsed traumaga \u00fcles kasvanud. Me vaatame praegu j\u00f5uetult pealt, mis toimub.\u00bbEesti perev\u00e4givallaga esirinnasKa ei tohiks ametlikul tasandil sundida kannatanut \u00fcht v\u00f5i teist otsust vastu v\u00f5tma, v\u00e4ites, et vastasel juhul ei leita asjale \u00fcldse mingit lahendust. \u00abPuudulike teadmistega spetsialist v\u00f5ib teha asja veel hullemaks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Heinla. Spetsialist nentis, et \u00fclikoolides koolitatavatele sotsiaalt\u00f6\u00f6tajatele praegu vastavaid teadmisi ei anta. \u00abSelliste teadmistega, mis k\u00f5rgkoolist saab, ei ole paraku praegu v\u00f5imalik neid asju lahendada.\u00bbV\u00e4rskes Istanbuli konventsiooni rakendumise Eestis uuringus n\u00e4htub, et oleme l\u00e4hisuhtev\u00e4givallas Euroopas esinumbriks. \u00dcks p\u00f5hjus peitubki meie seadusandluses. N\u00e4iteks kui ohvri l\u00e4hedane soovitab tal suhte v\u00e4givallatsejaga l\u00f5petada, siis m\u00f5nel juhul meie seadus nii ei arva. \u00abPerev\u00e4givald tuleb seadusega kriminaliseerida,\u00bb nentis Heinla. \u00ab\u00dcks p\u00f5hilisi taasohvristamise p\u00f5hjuseid on praegu selles, et ametnik nendib: mul on teist v\u00e4ga kahju, aga ma ei saa teie heaks ka midagi teha. Puudub vastav seadus. Ja kannatanu probleem j\u00e4\u00e4bki lahenduseta. Ohver peab selle teadmisega aga edasi elama ning kuritegu saab j\u00e4tkuda.\u00bbKolm aastat tagasi koguti Rahvaalgatuse keskkonnas allkirju ka petitsioonile, mis n\u00f5udis paremaid seadusi, et kaitsta l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ohvreid. \u00abPraegu puuduvad t\u00e4ielikult seadused kahe v\u00e4givallaliigi - emotsionaalse ja majandusliku - osas,\u00bb oli seal kirjas. \u00abN\u00f5uame p\u00f5hjaliku seaduse loomist, mis puudutaks k\u00f5iki l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla liike ja viiks meid l\u00e4hemale v\u00e4givallatule tulevikule.\u00bb Paraku kogus see vaid ligemale pool tuhat h\u00e4\u00e4lt ega l\u00e4inud kunagi riigikogule esitamiseks.Spetsialisti s\u00f5nul on l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla kuritegude arv v\u00e4henenud vaid nendes riikides, kus v\u00f5etakse vastu konkreetsed seadused selle valdkonna reguleerimiseks. \u00abL\u00e4hisuhtev\u00e4givald on raske kuritegu, mis v\u00f5ib l\u00f5ppeda ohvri surmaga ja lisaks veel paljude rikutud eludega,\u00bb \u00fctles Heinla. \u00abKui me ei l\u00f5peta v\u00e4givallaringe, l\u00e4hevad need lihtsalt edasi. Ei ole nii, et vanemad surevad eest \u00e4ra ja \u00fchiskond muutub: laps on ju omandanud neilt juba teatava k\u00e4itumismustri. Kuni v\u00e4givallaringi ei murta, see muster j\u00e4tkub ja kandub p\u00f5lvest p\u00f5lve edasi. Ei ole nii, et k\u00fcll see uuem p\u00f5lvkond tuleb parem - kui me midagi olukorra muutmiseks ei tee, siis tuleb see t\u00e4pselt samasugune nagu eelminegi.\u00bbK\u00e4ed vajuvad j\u00f5uetult rippuPerelepituse teenust rakendatakse Eestis sagedamini lahkul\u00e4inud lastevanemate puhul, leidmaks \u00fchiseid lahendusi lapsi puudutavates k\u00fcsimustes. Kui \u00fcks lapsevanem nendes k\u00fcsimustes kohtusse p\u00f6\u00f6rdub, siis tavaliselt tuleb neil eelnevalt k\u00e4ia perelepitaja juures. Et aga v\u00e4givaldse suhte puhul v\u00f5ib niisugune teenus ohvrile osutuda hoopis ohtlikuks, siis neil puhkudel perelepitust ei rakendata. V\u00e4hemalt nii \u00fctleb teooria.Heinla on Eestis toimuvat taasohvristamist kannatanute seas l\u00e4bi viidud k\u00fcsitluste ja saadud vastuste anal\u00fc\u00fcsimise k\u00e4igus ka p\u00f5hjalikult uurinud. Tema s\u00f5nul vajuvad k\u00e4ed ohvrite lugusid kuuldes j\u00f5uetult rippu, kui saab selgeks, kui v\u00e4he on ka praegu isegi ametnike ja spetsialistide seas l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla alased teadmised levinud. Abi leidmine on seet\u00f5ttu raske.Taasohvristamise p\u00f5hjustena loetles Heinla veel ohvrite abistamiseks m\u00f5eldud teenuste puudulikkust, piki menetlusprotsesse ja raha v\u00e4hesust. \u00abPaljud teenused, nagu n\u00e4iteks l\u00e4henemiskeeld, ei pruugi \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel tegelikult leevendust tuua,\u00bb nentis ta.Pettai s\u00f5nul on Eestis vaja Istanbuli konventsiooni rakendamisega j\u00f5ulisemalt ja julgemalt edasi minna. See aga ei t\u00e4henda, et praegune s\u00fcsteem \u00fcldse ei toimi. Nii nagu Ingrid, on tuhanded naised saanud ebaturvalisest suhtest p\u00e4\u00e4semisel abi turvakodudest, varjupaikadest, politseist ja ka kohtult. Riikliku perelepitamise eesm\u00e4rk on j\u00f5uda kokkulepeteni lapsi puudutavates k\u00fcsimustes.\"V\u00e4givallatsejad saavad kasutada kohtuid legaalseks v\u00e4ljapressimiseks.\"\"Sekkuda tuleb kohe, mitte siis, kui naine on vigane ja lapsed traumaga \u00fcles kasvanud.\"Kust saada abi v\u00f5i kuhu v\u00e4givallast teatada?\u2022 Kui satud ise h\u00e4tta v\u00f5i kuuled naabrite juurest s\u00f5imu, appih\u00fc\u00fcdeid, n\u00e4ed v\u00e4givalla kasutamist, helista h\u00e4daabinumbril 112.Esmast kriisin\u00f5ustamist pakub \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006. Sinna v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda ka anon\u00fc\u00fcmselt. Abi saab eesti, vene ja inglise keeles. Tugitelefon 1492 on \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi avatud (anon\u00fc\u00fcmne) l\u00fchinumber naistele, kes on kogenud f\u00fc\u00fcsilist, vaimset, majanduslikku ja\/v\u00f5i seksuaalset v\u00e4givalda. Tallinna lastekodu ema ja lapse turvakodu, tel 5347 9001 (24h). Abivajajad saavad p\u00f6\u00f6rduda otse v\u00f5i elukohaj\u00e4rgse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu. Info www.tallinnalastekodu.ee Tallinna laste turvakeskuse ema ja lapse turvakodu, tel 657 2479 ja 501 5063.Naiste tugikeskuse teenuse raames pakutakse igas maakonnas nii \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset esmast \u00e4rakuulamist ja infot kui ka p\u00f5hjalikumat juhtumip\u00f5hist n\u00f5ustamist, vajadusel ps\u00fchholoogilist ning juriidilist tuge ning turvalist majutust nii naisele kui ka lastele. Info:\/www.palunabi.ee\/naiste-tugikeskused\u2022 \u00d6\u00f6p\u00e4evaringne vastuv\u00f5tt majutus\u00fcksusesse ja esmane kriisin\u00f5ustamine: MT\u00dc Tallinna Naiste Kriisikodu, tel 526 4697, www.naisteabi. ee, e-post tallinn@naisteabi.ee\u2022 Eesti naiste varjupaikade liidu Tallinna naiste tugikeskus, tel 5757 0911, www.naisteliin.ee, e-post tallinnanaistetugi@gmail.com\u2022 Tallina ps\u00fchholoogiline kriisiabi, tel 631 4300, E,T,K kl 12-19; N,R kl 15-19.\u2022 V\u00e4givallast loobumise tasuta tugiliinile 660 6077 saavad helistada nii v\u00e4givallast loobujad, nende l\u00e4hedased kui ka v\u00e4givallatsejatega kokku puutuvad spetsialistid. K\u00f5nedele vastatakse t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti kl 10-16, abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. P\u00f6\u00f6rdudes saab j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks, kuid kui k\u00f5ne k\u00e4igus selgub h\u00e4daohuolukord, edastab n\u00f5ustaja info numbrile 112.Juhtub sedagi, et j\u00f5ukam v\u00e4givallatseja kaebab ohvri ise kohtusse ja v\u00e4ljub sealt v\u00f5itjana. ScanpixKristiina Kr\u00f6\u00f6nstr\u00f6m;"}
{"text":"Ursula von der Leyeni kahtlased vaktsiiniostulepingud on n\u00fc\u00fcd liikmesriikidele koormaks kaelasEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kelle eestvedamisel vaktsiiniostulepingud s\u00f5lmiti, on juba m\u00f5nda aega uurimise all ning tema vastu on esitatud hagi seoses sellega, et von der Leyen vahetas enne vaktsiinilepingute s\u00f5lmimist salajasi tekstis\u00f5numeid Pfizeri tegevjuhi Albert Bourlaga. Lepingute kohaselt on EL kohustatud ostma 4,2 miljardit vaktsiinidoosi, millest piisaks 27 liikmesriigi K\u00d5IGI elanike \u00fcheksakordseks vaktsineerimiseks, kirjutab Die Welt.\nMitmed europarlamendisaadikud on esitanud kahtlase lepingu osas kriitilisi k\u00fcsimusi ja Horvaatia saadik Mislav Kolaku\u0161i\u0107 nimetas juhtumit lausa inimkonna ajaloo suurimaks korruptsiooniskandaaliks. Hetkel k\u00e4ivad Euroopa Komisjoni ja Pfizeri vahel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised v\u00f5imaluse \u00fcle loobuda tellitud vaktsiinidest.\nEriti \u00e4gedalt on Br\u00fcsseli praegust lepingut kritiseerinud Ungari, Poola, Leedu ja Bulgaaria, kes n\u00f5uavad lepingu muutmist. \u201eMe ei n\u00f5ustu saadetistega, mis \u00fcletavad liikmesriikide vajadusi, eriti olukorras, kus t\u00f5hustusdooside edasise kasutuse osas puudub selgus,\u201c seisab nende \u00fchisavalduses. \u00dchtlasi on riigid teinud ettepaneku, et komisjon, kes lepingu s\u00f5lmis, ostaks \u00fcleliigsed doosid liikmesriikidelt tagasi ja annetaks need riikidele, kes neid soovivad.\nM\u00e4rtsis kutsus Bulgaaria tervishoiuminister Asen Medjidiev \u00fcles katkestama lepingut Pfizer-BioNTechiga. \u201eBulgaaria n\u00f5uab kategooriliselt vaktsiinitarne lepingu \u00fcles\u00fctlemist \u201ePfizer-Bayontechiga\u201c. [\u2014] Bulgaaria ei vaja rohkem vaktsiine ja sundida riike ostma v\u00e4lja suuri koguseid, mis l\u00e4hevad seej\u00e4rel h\u00e4vitamisele, on \u00e4\u00e4rmiselt vastutustundetu sundida ega k\u00e4i kokku Bulgaaria, Euroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu kuvandiga,\u201c kirjutas Medjidiev.\nSamas on vahepeal algatatud Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Liidu vastu kohtuasi. Euroopa poliitikute ja lobistide vahelisi suhete j\u00e4relevalvega tegelev \u00fching The Corporate Europe Observatory on kritiseerinud teravalt von der Leyeni tegevust vaktsiinilepingute s\u00f5lmimisel ja n\u00f5udnud Pfizeri tegevjuhiga vahetatud tekstis\u00f5numite avalikustamist. Nende s\u00f5nul ei ole Euroopa Komisjon 25 aasta jooksul kordagi tegutsenud nii l\u00e4bipaistmatult, nagu on seda tehtud praegu farmaatsiaettev\u00f5tetega suheldes.\nAllikas: The European Conservative"}
{"text":"Arvutikelmid t\u00fcssasid inimesi taas tuhandete eurodegaTALLINN, 2. mai, BNS - L\u00f5una prefektuuril tuli aprilli l\u00f5pus alustada taas mitu kriminaalmenetlust inimesi tuhandete eurodega t\u00fcssand arvutikelmide tegevuse uurimiseks.\u00a0\n28. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes said justkui maksu- ja tolliametilt s\u00f5numi, et neil on maksmata trahvid v\u00f5i tasud. S\u00f5numi juures oli link ja sellele vajutades n\u00f5uti panka sisselogimisel autentimist. P\u00e4rast avastasid inimesed, et nende kontolt on raha kantud v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Inimesed kaotasid arvutikelmidele kokku 1380 eurot, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\n28. aprillil sai politsei teate, et 44-aastane mehe isikuandmeid kasutades on tema nimele vormistatud laenuleping summas 19 864 eurot.\u00a0\nSamal p\u00e4eval sai politsei teate, et 34-aastane naine oli Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. Naisele saadeti kullerteenuse link, mille inimene \u00e4ra t\u00e4itis, ning seej\u00e4rel tuli s\u00f5num, et broneeritud on raha summas 1367 eurot. Naise kontolt l\u00e4ks v\u00f5\u00f5rale kontole 64 eurot, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud broneeritud summa sai ta tagasi.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Reformierakondlik Ukraina s\u00f5ja \u00e4rakasutamine sisepoliitikas kannab n\u00fc\u00fcd kibedaid viljuVenemaa agressiooni alates Ukraina vastu levis kibe huumor, et sellest s\u00f5jast on v\u00f5itnud kaks v\u00f5imupoliitikut, Eesti peaminister Kaja Kallas ja Venemaa president Vladimir Putin, kellest m\u00f5lema populaarsus t\u00f5usis enneolematult k\u00f5rgele.\nReformierakond ja Kaja Kallas koperdasid enne seda s\u00f5da ebapopulaarsuse madalas augus, sest sisepoliitiliselt ja eriti majanduslikult olid nad riigi p\u00f5hja k\u00f5rvetanud. Venemaa agressioon aga l\u00f5i Kaja Kallase nunnumeetri p\u00f5hja, sest asjad, mida k\u00f5ik nagunii teadsid, kena naise suust v\u00f5imendatuna, olid k\u00f5va s\u00f5num. Ainult et tagap\u00f5hja pole neil kunagi olnud, sest nagu \u00f6eldud, seda k\u00f5ike teati nagunii.\nUkraina s\u00f5ja v\u00f5imendamine aitas Reformierakonnal h\u00e4sti varjata seda negatiivset, mis toimus Eesti majanduses, seda aitasid varjata ka pidevad s\u00fc\u00fcdistused Putini aadressil (kuigi elektrihinnad t\u00f5usid Eestis lakke poolteist kuud enne s\u00f5da). S\u00f5ja kurjategija Putin on kahtlemata v\u00e4ga paljus maailmas toimuvas s\u00fc\u00fcdi, aga igat Reformierakonna sigadust ei saa ka talle p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida, nagu Kaja Kallas on seda just majanduslikku kitsikust (mis on suuresti rohep\u00f6\u00f6rdest tingitud) p\u00f5hjendades teinud.\nN\u00fc\u00fcd jooksevad asjad juba hullusti kinni ja p\u00f5hjuseks on reaalne elu, mis ei ole sama, mis Reformierakonna loosungid. Ukrainas k\u00e4ies tuli Kaja Kallasel kokku puutuda korruptsioonik\u00fcsimusega ja seda just Eesti kontekstis: selgus, et Eesti 200 \u201cingli\u201d Johanna-Maria Lehtme juhitud \u00fchingu tegemised on viinud p\u00f5hjaliku korruptsioonini annetuste edastamisel ja Ukraina president sai sellest alles ajakirjanikelt kuulda.\nUkraina s\u00f5ja \u00e4rakasutamine Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 poolt andis k\u00f5va hoobi ka Riigikogu valimistele \u2013 vasakliberaalne valetajate koalitsioon ajas oma populaarsust taga neile sobivate teemadega, \u00f5hutades kirgi just s\u00f5ja ja julgeolekuprobleemidega ning alles p\u00e4rast valimisi selgus, et neil olid ka meeletud maksut\u00f5usud m\u00f5tetes, aga neist ei r\u00e4\u00e4gitud, sest see ohtlik teema poleks valijatele meeldinud. Nii kasutati Ukraina s\u00f5ja tausta \u00e4ra valijate petmiseks.\nV\u00e4idetavalt olevat Eesti ja Kaja Kallas olnud algataja miljoni m\u00fcrsu Ukrainale kinkimise ideele (samuti Ukraina s\u00f5ja eritribunali loomise, mis endiselt kusagil vindub). N\u00fc\u00fcd kirjutab ERR: \u201cVenemaa on asunud nii Eesti piiride kui ka Soome piiride l\u00e4histel suurendama armee isikkoosseisu ning formeerima uusi \u00fcksusi, \u00fctles Kaitseliidu peastaabi \u00fclem kolonel Eero Rebo.\u201d\nKaitseministeerium kirjutas 20. aprillil: \u201cValitsus toetas neljap\u00e4eval oma esimesel kabinetin\u00f5upidamisel kaitseminister Hanno Pevkuri otsust saata Ukrainale h\u00e4davajalikku suurt\u00fcki laskemoona, mis on osa Eesti algatatud Euroopa Liidu kokkuleppest saata Ukrainale miljon m\u00fcrsku. Eesti uusim abipakett koosneb 155 mm m\u00fcrskudest.\u201d\nKas teade Venemaa s\u00f5jalise j\u00f5u taastumisest piiri taga ei peaks olema m\u00e4rguanne, et m\u00fcrske tuleb kokku hoidma hakata? V\u00f5i kavatsebki Kaitsev\u00e4e juhataja Martin Herem j\u00e4tkata meediaettekannetega, millised on Eesti v\u00f5imsused v\u00f5rreldes Venemaa omadega piiri taga?\nUkraina abistamine s\u00f5jas Venemaa vastu on kahtlemata \u00f5ige tegu, aga Eestis kasutati seda pikemat aega ja kasutatakse n\u00fc\u00fcdki \u00e4ra vaid v\u00f5imupartei ja tema puudlite populaarsuse kergitamiseks, mis lubab eeldada, et Kallased-Pevkurid ei ole Ukraina osas siirad. Oma rahvale, kellelt nad niigi t\u00fchjenevates maapiirkondades kodu v\u00f5tavad, nad lihtsalt vilistavad.\nReformierakonnale on Ukraina s\u00f5da l\u00fcpsilehm, millega oma kiiresti kaduvat mainet toita. Varem v\u00f5i hiljem tuleb see l\u00f5plikult v\u00e4lja, sest ainult Kaja Kallase h\u00f5igatavate loosungitega narratiivi elus ei hoia.\nKallase ihumeediasse kuuluv Delfi meedia juba kirjutab: \u201cKas s\u00f5ja tulevik on rahu v\u00f5i verine patiseis? K\u00f5ik s\u00f5ltub Ukraina kevadisest pealetungist. Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i v\u00f5ib olla sunnitud v\u00f5tma vastu kompromissi, s\u00f5ltumata sellest, kui h\u00e4sti tema v\u00e4gedel lahinguv\u00e4ljal l\u00e4heb.\u201d\nLugu kipub j\u00e4llegi minema j\u00e4rjerubriiki \u201cHelmedel on l\u00f5puks alati \u00f5igus\u201d. Sest kuigi Venemaa on meie peavaenlane ja Ukraina kaitseb kaude \u00fchtlasi ka Eestit, on kaasaja s\u00f5dadel kombeks takerduda. Kui keegi suures hurraa-patriotismi laines sellele t\u00e4helepanu juhib, saab ta k\u00fclge sada halba silti, kuid tegelikud korrektiivid tehakse siiski rinnetel.\nReformierakonnale j\u00e4\u00e4b taas \u00fcks m\u00e4rk k\u00fclge: kuidas \u00fcht trag\u00f6\u00f6diat oma v\u00f5imulp\u00fcsimise huvides \u00e4ra kasutati.\nUued Uudised"}
{"text":"L\u00f5una-Eesti politsei tegeleb suure hulga kelmustegaL\u00f5una-Eesti politsei tegeleb suure hulga kelmustega, mille kohta esitati kaebused reedel, 28. aprillil.\nReedel, 28. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 23-aastane Tartumaa mees, kelle poole p\u00f6\u00f6rdus Facebooki kaudu tuttav, kes soovis rahalist abi Soomest Eestisse p\u00e4\u00e4semisel. Mees kandis raha Leedu ja Eesti kontodele, aga pole tuttavaga enam \u00fchendust saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 583 eurot.\n28. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes said justkui Eesti maksu- ja tolliametilt s\u00f5numi, et neil on maksmata trahvid v\u00f5i tasud. S\u00f5numi juures oli link ja sellele vajutades n\u00f5uti panka sisse logimisel autentimist. P\u00e4rast avastasid inimesed, et nende kontolt on raha kantud v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Inimesed kaotasid arvutikelmidele kokku 1380 eurot.\n28. aprillil sai politsei teate, et 44-aastane Tartumaa mehe isikuandmeid kasutades on tema nimele vormistatud laenuleping summas 19 864 eurot.\n28. aprillil sai politsei teate, et 34-aastane Tartumaa naine oli Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. Naisele saadeti kullerteenuse link, mille inimene \u00e4ra t\u00e4itis ning seej\u00e4rel tuli s\u00f5num, et broneeritud on raha summas 1367 eurot. Naise kontolt l\u00e4ks v\u00f5\u00f5rale kontole 64 eurot, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud broneeritud summa sai ta tagasi.\n28. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 27-aastane Viljandimaa mees, kes Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. Mees soovis osta m\u00e4ngukonsooli PlayStation 5 ja leppis m\u00fc\u00fcjaga kokku, et konsool saadetakse posti teel ning \u00fclekanne tehakse kahes osas. Mees kandis pool summast \u00e4ra, aga pole p\u00e4rast seda enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust saanud ja konsool pole samuti ostjani j\u00f5udnud. Kelmusega tekitatud kahju on 320 eurot."}
{"text":"Perev\u00e4givalla ohvrid kogevad sunnitud lepitusel uuesti v\u00e4givalda ja saavad veel kohtuski peksa\u00abMees oli ohvrit v\u00e4ga julmalt peksnud, samal ajal kui tema kolm poega olid hirmunult tagatoas voodi all. Aga perelepitaja sundis naise v\u00e4givallatsejaga ikkagi \u00e4ra leppima, \u00f6eldes, et kuhu sa l\u00e4hed siis,\u00bb meenutas sotsioloog Iris Pettai \u00fcht juhtumit, kus ohvrit sunnitakse ametlikult v\u00e4givallatsejaga suhtlema. \u00abOhvrisse suhtutakse lugupidamatult, tehakse kohatuid m\u00e4rkusi tema v\u00e4limuse v\u00f5i k\u00e4itumise kohta. S\u00fc\u00fcdistatakse, et kannatanu ise kutsus juhtunu esile ja on \u00e4ra teeninud selle, mil viisil temaga k\u00e4ituti,\u00bb lisas sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Heidy Heinla.\nEestis pole erandlik, kui s\u00f5na otseses m\u00f5ttes l\u00e4bipekstud naist kohtusaalis m\u00f5nitatakse ning menetluse k\u00e4igus on ta sunnitud ka v\u00e4givallatsejaga suhet parandama.\nL\u00e4hiv\u00e4givalla suhte ohver Margit (nimi muudetud) r\u00e4\u00e4kis, et on kogenud sama, mis paljud saatusekaaslased. \u00abPerelepitaja m\u00f5nitas mind mehe juuresolekul seansi jooksul,\u00bb \u00fctles ta. \u00abKa kohtunik alandas mind kohtusaalis, kuulutades, et haridustaseme t\u00f5ttu ei ole ma v\u00f5imeline kohtule ise vastama ja vajan seep\u00e4rast esindajat. Tegemist oli pedofiiliga ja f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallatsejaga. Mees p\u00e4\u00e4ses aga k\u00f5igest puhtalt. Kohtus, politseis ja lastekaitses anti teada, et mees on tubli isa ja hoolib oma lastest. Peale seda, kui me koos v\u00e4givallatseva mehega ps\u00fchholoogi juures k\u00e4isime, sain teda, et me peaksime ikka veel proovima, kuna mees r\u00e4\u00e4kis ps\u00fchholoogi juures nii ilusti, kui v\u00e4ga ta mind armastab.\u00bb\nIngrid on \u00fcks tuhandetest naistest Eestis, kes on t\u00e4nu ohvriabi teenusele lahkunud edukalt suhtest, mis k\u00e4tkes endast emotsionaalset terrorit ja f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda. Naine oli otsustanud, et \u00fchine elu v\u00e4givallatsejaga on seljataga, kuid p\u00f6\u00f6rdus \u00fchist last puudutavates k\u00fcsimustes kohtu poole \u2013 seal aga leiti, et tal tuleb hakata endise kaaslasega taas asju ajama ja jagama.\nPaljude anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4vate naiste lood avaldati mullu taasohvristamise teadust\u00f6\u00f6s. Eesti avatud \u00fchiskonna instituudi juhataja, sotsioloog Iris Pettai r\u00e4\u00e4kis, et ta kohtus m\u00f5ned aastad tagasi \u00fche ohvriabi tippspetsialistiga, kellel oli t\u00f6\u00f6s ligikaudu 400 lepitust. \u00abTa \u00fctles, et neid peresid polegi niisama lihtne lepitada. \u00dches viimases juhtumis oli mees ohvrit v\u00e4ga julmalt peksnud, tema kolm poega olid samal ajal hirmunult tagatoas voodi all. Aga perelepitaja suutis ikkagi nad \u00e4ra lepitada, \u00f6eldes naisele, et kuhu sa l\u00e4hed siis,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Pettai.\nVandeadvokaat Tambet Laasik \u00fctles, et meil tehakse k\u00fcllalt palju kampaaniad, kus \u00f6eldakse, et meil k\u00f5igil on \u00f5igus v\u00e4givallatule elule ja \u00f5igus saada kaitset. \u00abSee pole aga see, millega ohvrid iga p\u00e4ev kokku puutuvad,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abKurb on n\u00e4ha, et s\u00f5na otseses m\u00f5ttes l\u00e4bipekstud inimesi sunnitakse p\u00f6\u00f6rduma kohtusse, kus nad saavad uuesti piltlikult peksa.\u00bb\nKaitsjad annavad halvale vaid hoogu juurde\nMustam\u00e4e sotsiaalhoolekande vanemspetsialisti Heidy Heinla s\u00f5nul t\u00e4hendabki taasohvristamine, et ohvrit traumeeritakse abiandmise k\u00e4igus uuesti. \u00abSeda v\u00f5ivad teha n\u00e4iteks riigi pakutavad tugistruktuurid, kohus, politsei, meditsiinit\u00f6\u00f6tajad,\u00bb lausus ta. \u00abTeisalt on oluline ka inimese isiklik tugiv\u00f5rgustik ja see, kuidas l\u00e4hedased temasse ja temaga juhtunusse suhtuvad.\u00bb\nOhvreid sunnib kogetut julmusi \u00fcha uuesti \u00fcle elama nende l\u00f5ppematu taask\u00fcsitlemine ning eri teenusepakkujate v\u00e4hesed teadmised perev\u00e4givallast. Heinla s\u00f5nul ei tohiks kannatanut kindlasti v\u00e4givallatsejaga suhtlema sundima. \u00abPaljud spetsialistid nagu ei teakski \u00f5ieti, mis asi on l\u00e4hisuhtev\u00e4givald,\u00bb lausus ta. \u00abOhvrisse suhtutakse lugupidamatult, tehakse kohatuid m\u00e4rkusi tema v\u00e4limuse v\u00f5i k\u00e4itumise kohta. S\u00fc\u00fcdistatakse, et kannatanu ise kutsus juhtunu esile ja on \u00e4ra teeninud selle, mil viisil temaga k\u00e4ituti.\u00bb\nHeinla s\u00f5nul taasohvristab kannatanuid ka meie kohtus\u00fcsteem. \u00abKohtu korraldustega sunnitakse kannatanuid v\u00e4givallatsejaga suhtlema,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta. \u00abKa vandeadvokaat Tambet Laasik on osutanud sellele, et isik, kes on kuriteo toime pannud, ei pea muretsema sellep\u00e4rast, et tema tsiviil\u00f5igused saaksid kuidagi kahjustada. Tema hooldus\u00f5igus j\u00e4\u00e4b kohtu korraldusel kehtima. Praegu saavad v\u00e4givallatsejad kasutada kohtuid legaalse v\u00e4ljapressimise viisina.\u00bb\nSpetsialisti s\u00f5nul on see, kuidas institutsioon v\u00f5i ka l\u00e4hikondsed ohvrisse suhtuvad, eriti oluline. Sest kui inimesel puudub igasugune v\u00f5imalus v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks, siis ta ei otsigi enam abi. Paraku saab kuritegu niimoodi j\u00e4tkuda. \u00abSeep\u00e4rast on tohutult oluline, et me ei taasohvristaks kannatanut,\u00bb lausus ta. \u00ab\u00d5iguskaitses\u00fcsteemis on ohvri kohtlemise puhul h\u00e4sti t\u00e4htis, et ohver ei loobuks abi otsimisest, et ta leiaks seda ega oleks pettunud. See tekitab inimestes tohutut frustratsiooni ja \u00fcldise tagasil\u00f6\u00f6gi.\u00bb\n\u00dctle v\u00e4lja, et kardad v\u00e4givaldset meest!\nV\u00e4givallaohver Ingrid lausus, et \u00fchiskonna surve lepituseks on v\u00e4ga k\u00f5rge. \u00abKuid see on ps\u00fchholoogiliselt v\u00e4ga keeruline, kui sinu vastas on v\u00e4givaldne inimene,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abKui kohtust tuleb soovitus, et peab ikkagi otsima lepitust, siis polnud mingit oskustki ja soovi seda lepitust otsida. Lepitus ei t\u00f6\u00f6tanudki.\u00bb\nLaasiku s\u00f5nul surutakse lepitustesse need, kes ei peaks seal olema. \u00abKohtunikul ei ole paari lepitusse suunates sellest protsessist v\u00e4ga palju informatsiooni: Selleks v\u00f5ib kohtule avalduse esitada ka v\u00e4givaldne pool.\u00bb\nEesti naiste varjupaikade liidu juht Eha Reitelmann julgustab naisi kohtunikule jt enda olukorrast r\u00e4\u00e4kima. \u00abOleme ka kuulnud, et ohvrit survestatakse minema lepitusele. K\u00fcsime siis \u00fcle, et kas \u00fctlesite, et ei tunne ennast turvaliselt ja kardate. Siis aga tuleb v\u00e4lja, et naised ise ei ole seda \u00f6elnud,\u00bb lausus ta.\nLepitusega survestamine on spetsialistide s\u00f5nul vaid \u00fcks tahk laiemast pildist. Pettai s\u00f5nul on nii l\u00e4henemiskeelu taotlemine, tekkinud kahju n\u00f5udmine kui ka muud v\u00f5imalused olla v\u00e4givallatsejast eraldi pigem kesised. \u00abPeredes, kus v\u00e4givald on juba aset leidnud, tuleb hoida v\u00e4ga teraselt pilku peal,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abSekkuda tuleb juba varakult. Mitte aga alles siis, kui naine on vigaseks pekstud v\u00f5i lapsed traumaga \u00fcles kasvanud. Me vaatame praegu j\u00f5uetult pealt, mis toimub.\u00bb\nEesti perev\u00e4givallaga esirinnas\nKa ei tohiks ametlikul tasandil sundida kannatanut \u00fcht v\u00f5i teist otsust vastu v\u00f5tma, v\u00e4ites, et vastasel juhul ei leita asjale \u00fcldse mingit lahendust. \u00abPuudulike teadmistega spetsialist v\u00f5ib teha asja veel hullemaks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Heinla. Spetsialist nentis, et \u00fclikoolides koolitatavatele sotsiaalt\u00f6\u00f6tajatele praegu vastavaid teadmisi ei anta. \u00abSelliste teadmistega, mis k\u00f5rgkoolist saab, ei ole paraku praegu v\u00f5imalik neid asju lahendada.\u00bb\nV\u00e4rskes Istanbuli konventsiooni rakendumise Eestis uuringus n\u00e4htub, et oleme l\u00e4hisuhtev\u00e4givallas Euroopas esinumbriks. \u00dcks p\u00f5hjus peitubki meie seadusandluses. N\u00e4iteks kui ohvri l\u00e4hedane soovitab tal suhte v\u00e4givallatsejaga l\u00f5petada, siis m\u00f5nel juhul meie seadus nii ei arva. \u00abPerev\u00e4givald tuleb seadusega kriminaliseerida,\u00bb nentis Heinla. \u00ab\u00dcks p\u00f5hilisi taasohvristamise p\u00f5hjuseid on praegu selles, et ametnik nendib: mul on teist v\u00e4ga kahju, aga ma ei saa teie heaks ka midagi teha. Puudub vastav seadus. Ja kannatanu probleem j\u00e4\u00e4bki lahenduseta. Ohver peab selle teadmisega aga edasi elama ning kuritegu saab j\u00e4tkuda.\u00bb\nKolm aastat tagasi koguti Rahvaalgatuse keskkonnas allkirju ka petitsioonile, mis n\u00f5udis paremaid seadusi, et kaitsta l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ohvreid. \u00abPraegu puuduvad t\u00e4ielikult seadused kahe v\u00e4givallaliigi \u2013 emotsionaalse ja majandusliku \u2013 osas,\u00bb oli seal kirjas. \u00abN\u00f5uame p\u00f5hjaliku seaduse loomist, mis puudutaks k\u00f5iki l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla liike ja viiks meid l\u00e4hemale v\u00e4givallatule tulevikule.\u00bb Paraku kogus see vaid ligemale pool tuhat h\u00e4\u00e4lt ega l\u00e4inud kunagi riigikogule esitamiseks.\nSpetsialisti s\u00f5nul on l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla kuritegude arv v\u00e4henenud vaid nendes riikides, kus v\u00f5etakse vastu konkreetsed seadused selle valdkonna reguleerimiseks. \u00abL\u00e4hisuhtev\u00e4givald on raske kuritegu, mis v\u00f5ib l\u00f5ppeda ohvri surmaga ja lisaks veel paljude rikutud eludega,\u00bb \u00fctles Heinla. \u00abKui me ei l\u00f5peta v\u00e4givallaringe, l\u00e4hevad need lihtsalt edasi. Ei ole nii, et vanemad surevad eest \u00e4ra ja \u00fchiskond muutub: laps on ju omandanud neilt juba teatava k\u00e4itumismustri. Kuni v\u00e4givallaringi ei murta, see muster j\u00e4tkub ja kandub p\u00f5lvest p\u00f5lve edasi. Ei ole nii, et k\u00fcll see uuem p\u00f5lvkond tuleb parem \u2013 kui me midagi olukorra muutmiseks ei tee, siis tuleb see t\u00e4pselt samasugune nagu eelminegi.\u00bb\nK\u00e4ed vajuvad j\u00f5uetult rippu\nPerelepituse teenust rakendatakse Eestis sagedamini lahkul\u00e4inud lastevanemate puhul, leidmaks \u00fchiseid lahendusi lapsi puudutavates k\u00fcsimustes. Kui \u00fcks lapsevanem nendes k\u00fcsimustes kohtusse p\u00f6\u00f6rdub, siis tavaliselt tuleb neil eelnevalt k\u00e4ia perelepitaja juures. Et aga v\u00e4givaldse suhte puhul v\u00f5ib niisugune teenus ohvrile osutuda hoopis ohtlikuks, siis neil puhkudel perelepitust ei rakendata. V\u00e4hemalt nii \u00fctleb teooria.\nHeinla on Eestis toimuvat taasohvristamist kannatanute seas l\u00e4bi viidud k\u00fcsitluste ja saadud vastuste anal\u00fc\u00fcsimise k\u00e4igus ka p\u00f5hjalikult uurinud. Tema s\u00f5nul vajuvad k\u00e4ed ohvrite lugusid kuuldes j\u00f5uetult rippu, kui saab selgeks, kui v\u00e4he on ka praegu isegi ametnike ja spetsialistide seas l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla alased teadmised levinud. Abi leidmine on seet\u00f5ttu raske.\nTaasohvristamise p\u00f5hjustena loetles Heinla veel ohvrite abistamiseks m\u00f5eldud teenuste puudulikkust, piki menetlusprotsesse ja raha v\u00e4hesust. \u00abPaljud teenused, nagu n\u00e4iteks l\u00e4henemiskeeld, ei pruugi \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel tegelikult leevendust tuua,\u00bb nentis ta.\nPettai s\u00f5nul on Eestis vaja Istanbuli konventsiooni rakendamisega j\u00f5ulisemalt ja julgemalt edasi minna. See aga ei t\u00e4henda, et praegune s\u00fcsteem \u00fcldse ei toimi. Nii nagu Ingrid, on tuhanded naised saanud ebaturvalisest suhtest p\u00e4\u00e4semisel abi turvakodudest, varjupaikadest, politseist ja ka kohtult. Riikliku perelepitamise eesm\u00e4rk on j\u00f5uda kokkulepeteni lapsi puudutavates k\u00fcsimustes.\u00a0\nKust saada abi v\u00f5i kuhu v\u00e4givallast teatada?\n\u2022 Kui satud ise h\u00e4tta v\u00f5i kuuled naabrite juurest s\u00f5imu, appih\u00fc\u00fcdeid, n\u00e4ed v\u00e4givalla kasutamist, helista h\u00e4daabinumbril 112.\n\u2022 Esmast kriisin\u00f5ustamist pakub \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006. Sinna v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda ka anon\u00fc\u00fcmselt. Abi saab eesti, vene ja inglise keeles.\n\u2022 Tugitelefon 1492 on \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi avatud (anon\u00fc\u00fcmne) l\u00fchinumber naistele, kes on kogenud f\u00fc\u00fcsilist, vaimset, majanduslikku ja\/v\u00f5i seksuaalset v\u00e4givalda.\n\u2022 Tallinna lastekodu ema ja lapse turvakodu, tel 5347 9001 (24h). Abivajajad saavad p\u00f6\u00f6rduda otse v\u00f5i elukohaj\u00e4rgse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu. Info www.tallinnalastekodu.ee\n\u2022 Tallinna laste turvakeskuse ema ja lapse turvakodu, tel 657 2479 ja 501 5063.\n\u2022 Naiste tugikeskuse teenuse raames pakutakse igas maakonnas nii \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset esmast \u00e4rakuulamist ja infot kui ka p\u00f5hjalikumat juhtumip\u00f5hist n\u00f5ustamist, vajadusel ps\u00fchholoogilist ning juriidilist tuge ning turvalist majutust nii naisele kui ka lastele. Info:\/www.palunabi.ee\/naiste-tugikeskused\n\u2022 \u00d6\u00f6p\u00e4evaringne vastuv\u00f5tt majutus\u00fcksusesse ja esmane kriisin\u00f5ustamine: MT\u00dc Tallinna Naiste Kriisikodu, tel 526 4697, www.naisteabi.ee, e-post tallinn@naisteabi.ee\n\u2022 Eesti naiste varjupaikade liidu Tallinna naiste tugikeskus, tel 5757 0911, www.naisteliin.ee, e-post tallinnanaistetugi@gmail.com\n\u2022 Tallina ps\u00fchholoogiline kriisiabi, tel 631 4300, E,T,K kl 12-19; N,R kl 15-19.\n\u2022 V\u00e4givallast loobumise tasuta tugiliinile 660 6077 saavad helistada nii v\u00e4givallast loobujad, nende l\u00e4hedased kui ka v\u00e4givallatsejatega kokku puutuvad spetsialistid. K\u00f5nedele vastatakse t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti kl 10-16, abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. P\u00f6\u00f6rdudes saab j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks, kuid kui k\u00f5ne k\u00e4igus selgub h\u00e4daohuolukord, edastab n\u00f5ustaja info numbrile 112.\n]]>"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | EVEA juht: v\u00e4ikestele terendab surmahoop. Kas koalitsioon ikka teab, kes ja miks Eestis alampalka maksab?Lugedes v\u00e4rsket koalitsioonilepingut, ning ettev\u00f5tjana loomulikult eriti p\u00f5hjalikult peat\u00fckki \u201eMajanduskasv ja innovatsioon\u201c, muutub meel algul p\u00e4ris r\u00f5\u00f5msaks. No kellel saaks midagi olla selle vastu, et valitsus juhib ja arendab innovatsiooni \u00f6kos\u00fcsteemi s\u00fcsteemselt.Pisut arusaamatuks j\u00e4\u00e4b, mis imet\u00f6\u00f6riistad on innovatsioonitrepp ja rohetrepp, mis peaksid aitama ettev\u00f5tetel hinnata innovatsioonimahukust ja keskkonnajalaj\u00e4lge ning t\u00f5sta seel\u00e4bi konkurentsiv\u00f5imet. Aga pole hullu \u2013 k\u00fcllap selgub t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus ka nende treppide kohta rohkem. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on samuti riigi arengu seisukohalt m\u00f5istlik valik.Edasi lugedes muutub aga meel morniks. \u00dchest k\u00fcljest, kui avalikus sektoris kehtestada 2027. aastaks alampalga tasemeks 60% mediaanpalgast, on see ju hea. Iga\u00fchele tema t\u00f6\u00f6 eest inimv\u00e4\u00e4rne tasu.Kui aga lugeda, et koalitsiooni eesm\u00e4rk on 2023. aasta mais (n\u00fc\u00fcd kohe!) s\u00f5lmida kolmepoolne hea tahte kokkulepe ameti\u00fchingute ja t\u00f6\u00f6andjatega, et alampalk j\u00f5uaks 2027. aastaks 60%-ni mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini, siis tekib k\u00fcsimus \u2013 kas koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taga istujad ikka teavad, kuidas Eestis alampalga kokkulepe s\u00fcnnib, ning kes on tegelikult need, kes Eestis alampalka maksavad ja miks nad seda teevad?Iseenesest inimlik ja lausa h\u00e4davajalik on likvideerida palgavaesus ning lausa piinlik peaks olema ettev\u00f5tjatel sellega mitte n\u00f5ustuda.Kui aga teemat pisut anal\u00fc\u00fcsida, siis paratamatult j\u00f5uame k\u00fcsimuseni \u2013 kas seatud eesm\u00e4rk on tegelikult alampalka maksvatele ettev\u00f5tetele j\u00f5ukohane ning kas see ka p\u00e4riselt aitab madalapalgalisi?Ning mis k\u00f5ige olulisem \u2013 kas kolmepoolse kokkuleppe s\u00f5lmimisel on laua taga tegelikult puudutatud isikud \u2013 v\u00e4ikeettev\u00f5tjad ning nende t\u00f6\u00f6tajad?Tuleb tunnistada, et nii, nagu sageli, on ka selle teema puhul \u00fcks mootoreid ilmselt \u201epopulistlik punktiv\u00f5tmine\u201c. Nimelt on koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad j\u00e4tnud kahjuks t\u00e4helepanuta paar olulist pisiasja:Esiteks, t\u00f6\u00f6tasu (sh alampalga) t\u00f5stmise v\u00e4ltimatu eeldus on tootlikkuse t\u00f5us \u2013 vastasel juhul see pidu kaua ei kesta ja t\u00f6\u00f6kohad kaovad sootuks.Teiseks, t\u00e4naseid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijaid ehk neid, keda riik loodab survestada neile sobivat alampalga kokkulepet s\u00f5lmima, alampalk sisuliselt ei puuduta.Enamik ameti\u00fchinguliikmeid on nimelt suurte ettev\u00f5tete ja avaliku sektori ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6tajad ja riigiteenistujad. Samuti ei ole alampalk allpool viidatud uuringu kohaselt Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu (valdavalt suuri ettev\u00f5tteid esindav organisatsioon) liikmetele oluline teema.K\u00fcll aga on sellest otseselt puudutatud niigi keerulisemas olukorras olevad v\u00e4ikesed ja keskmised ettev\u00f5tjad, kes moodustavad \u00fcle 99% k\u00f5igist tegutsevatest ettev\u00f5tetest, annavad ligi 90% erasektori t\u00f6\u00f6h\u00f5ivest ning maksavad 75% t\u00f6\u00f6tasudest ja t\u00f6\u00f6tasumaksudest.Jah, loomulikult on alampalga t\u00f5stmise m\u00f5ju laiem \u2013 nimelt veab alampalga t\u00f5us \u00fclespoole ka need palgad, mis alampalgast pisut suuremad \u2013 ehk alampalga j\u00e4rsu t\u00f5stmise eesm\u00e4rk on ilmselt \u00fcle\u00fcldine palgat\u00f5us (mis t\u00e4nasel p\u00e4eval k\u00f5igile inimlikult m\u00f5istetav).Kui aga prooviks vaadata l\u00e4hemalt \u2013 sotsiaalministeerium viis aastatel 2020-2021 koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooliga l\u00e4bi uuringu \u201eAlampalga m\u00f5ju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule\u201c.Sellest ilmnes, et alampalga saajate hulk on Eestis olnud stabiilselt ca 21 000 ning alampalka maksavad peamiselt mikro- ja v\u00e4ikeettev\u00f5tted.Seejuures on v\u00e4ga suur hulk alampalga saajaid ettev\u00f5tjad ise. Oo\u00fc\u00fctajad? Maksupetturid? Tegelikult saab enamik v\u00e4ikeettev\u00f5tjaid endale korralikku palka lubada alles siis, kui ettev\u00f5te on \u201esisse t\u00f6\u00f6tatud\u201c, t\u00f6\u00f6tajatele palgad makstud ja klientide ees kohustused t\u00e4idetud.Arvestades, et just mikro- ja v\u00e4ikeettev\u00f5tetel on l\u00f5putute kriiside (koroonakriis ja sellest tingitud ettev\u00f5tete sulgemised; energiahindade kolossaalne t\u00f5us jms) t\u00f5ttu nagunii hing niidiga kaelas, tuleb just kriisides hoolega kaaluda ka positiivse ja \u00fcllana n\u00e4iva alampalga (ja sellega seoses ka teiste t\u00f6\u00f6tasude) t\u00f5stmisega seotud m\u00f5ju ettev\u00f5tetele.Nimelt k\u00f5neleb sama uuringu kokkuv\u00f5te selgelt, et alampalga t\u00f5stmine kasvatab oluliselt ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid. See t\u00e4hendab, et alampalga j\u00e4rsk t\u00f5stmine v\u00f5ib niigi raskes olukorras olevatele (eriti just v\u00e4ikestele) t\u00f6\u00f6andjatele anda surmahoobi v\u00f5i t\u00e4hendada lihtsalt t\u00f6\u00f6kohtade kaotamist.Eraldi k\u00fcsimus on, kuidas alampalga kokkulepet s\u00f5lmida?Oleme aastaid r\u00e4\u00e4kinud, et v\u00e4ikeettev\u00f5tjad tuleb kaasata sellesse protsessi. Muidu on nii, nagu suure Peetri ja v\u00e4ikese Peetriga: alampalga tootlikkust mittearvestava t\u00f5usuga s\u00f6\u00f6me v\u00e4iksema veli leivakoti t\u00fchjaks (k\u00f5ik need muud maksut\u00f5usud v\u00f5tame ka juurde lisaks alampalga t\u00f5usule) ning siis on probleem lahendatud. Tsiteerides \u00fcht tublit j\u00e4relevalveametnikku, kelle nime ega t\u00f6\u00f6andjat ma siinkohal ei nimeta: \u201ePane kinni oma ettev\u00f5te, kui hakkama ei saa!\u201cVeel \u00fcks aspekt, mida lugupeetud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad n\u00e4ivad unustavat, on meie alampalga eriline staatus. Nimelt on Eestis alampalgaga seotud mitmed riiklikud h\u00fcvitised, makstavad maksed ning sotsiaalmaksu alampiir.Seega m\u00f5jutab alampalga suurus oluliselt nii inimeste v\u00e4ljaminekuid (loe: k\u00f5rgem lasteaiatasu jms) kui ka riigieelarvest tehtavaid kulutusi: vanemah\u00fcvitise miinimumm\u00e4\u00e4r, lapsepuhkuse tasu, minimaalne haigus- v\u00f5i hooldush\u00fcvitis, kui h\u00fcvitise saaja eelmisel kalendriaastal ei t\u00f6\u00f6tanud jms.Samuti on alampalgaga osaliselt seotud n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6andja makstav \u00f5ppepuhkuse tasu. Osaliselt lubab koalitsioonileping neid probleeme lahendada, aga paljud mured j\u00e4\u00e4vad siiski \u00f5hku.Uue, \u00f5iglase aga samas ettev\u00f5tjatele j\u00f5ukohase alampalga numbrit on praegu keeruline v\u00e4lja \u00f6elda, k\u00fcll aga on h\u00e4davajalik, et juba k\u00e4esolevast aastast lepitakse alampalka kokku nii, et arutelusse on kaasatud ka need, keda see reaalselt puudutab, ehk v\u00e4ikeettev\u00f5tjad (l\u00e4bi oma esindusorganisatsiooni EVEA).T\u00e4na lepivad alampalga kokku riigi poolt meelevaldselt valitud ja \u201eigaveseks ajaks\u201c seaduse tasemel p\u00f5listatud sotsiaalpartnerid, kes esindavad tegelikult vaid v\u00e4ikest osa Eesti t\u00f6\u00f6andjatest ja t\u00f6\u00f6tajatest, ning on t\u00f5en\u00e4oline, et neil pole piisavaid teadmisi v\u00f5i soovi arvestada teiste puudutatud gruppidega.Seet\u00f5ttu olen v\u00e4ikeettev\u00f5tjana ja EVEA juhina seda meelt, et alampalga riigi survemeetodiga t\u00f5stmise asemel peaks riik k\u00f5igepealt loobuma alampalgalt tulumaksu kasseerimisest ning sellest v\u00f5idaksid k\u00f5ik maksumaksjad. Eriti tuntav oleks see v\u00e4ikesepalgalistele.Teise sammuna peaks alampalgast lahti siduma erinevad maksed ja tasud ning sotsiaalmaksu alamm\u00e4\u00e4ra. See annaks tuntava ja kiire efekti nii t\u00f6\u00f6tegijatele kui t\u00f6\u00f6andjatele. Kolmanda sammuna tuleb riigi sotsiaalpartnerite ringi laiendada ning kaasata ka v\u00e4ikeettev\u00f5tjad neid puudutavate oluliste otsuste tegemisse.Erakondade seisukohad (ning soov head teha) on m\u00f5istetavad, kuid siiski ei saa ka inimlikus plaanis heade kokkulepete puhul \u00e4ra unustada, et ettev\u00f5tete majanduslik v\u00f5imekus ei t\u00f5use lihtsalt heade v\u00f5i inimlike soovide najal ning eriti just kriisiaegadel ei tule ettev\u00f5tjate raha \u201eseina seest\u201c.T\u00f6\u00f6andjad saavad maksta ikkagi j\u00f5ukohast palka - kui palk ei ole j\u00f5ukohane, siis tuleb t\u00f6\u00f6kohad koondada. Ja v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele eksisteerimiseks vajaliku hapniku \u00e4ra v\u00f5tmine ei aita suuremas plaanis kuidagi \u00fcldist heaolu parandada.Seega j\u00e4\u00e4b soovida vaid kainet m\u00f5istust ja k\u00f5iki osapooli kaasavaid arutelusid!"}
{"text":"Kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda: maksumuudatuste k\u00f5rval tuleks piirata ka avaliku sektori kulutusiEesti T\u00f6\u00f6stus-Kaubanduskoja hinnangul tuleks maksumuudatuste k\u00f5rval \u00fcle vaadata ka avaliku sektori kulutused.Koda n\u00f5ustub seisukohaga, et riigi rahanduslik olukord vajab korrastamist ning t\u00f5en\u00e4oliselt n\u00f5uab t\u00e4nane julgeolekuolukord lisavahendeid, mis omakorda v\u00f5ib t\u00e4hendada teatud osas maksukoormuse t\u00f5usu, kuid samas ollakse seisukohal, et maksumuudatusi ei saa teha kiirustades. Samuti ei tohi Koja hinnangul eirata kokkulepitud ning demokraatlikule \u00f5igusriigile kohaseid protseduure, sh m\u00f5jude igak\u00fclgset hindamist ning samav\u00f5rd oluline on saada ka aru, milliste meetmetega kavatseb valitsus maksubaasi laiendada ja majandust elavdada, sest maksude t\u00f5stmine ja maksukoormuse suurendamine seda kindlasti ei taga.Krediidiasutuste maksut\u00f5us vajab rohkem aegaTulumaksuseaduse eeln\u00f5u kohaselt kohaldub 2025. aastast krediidiasutuste avansilistele maksetele 22%-line m\u00e4\u00e4r senise 14%-lise m\u00e4\u00e4ra asemel.Kaubanduskoja tagasiside: kindlasti ei tohi krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud muudatust menetleda kiirkorras ja ilma m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsita. Koda on sellele muudatusele ka sisuliselt vastu ning n\u00e4eb, et \u00fcldiselt tuleks selle muudatusega seotud punktid j\u00e4tta eeln\u00f5ust v\u00e4lja. \u201eAlternatiivina pakume v\u00e4lja lahenduse tunnistada tulumaksuseaduses kehtetuks krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud s\u00e4tted. Sellisel juhul kehtiks krediidiasutustele edaspidi samad reeglid nagu teistele ettev\u00f5tetele.\u201c Koja hinnangul oleks selline muudatus oleks koosk\u00f5las ka Tulumaksuseaduse eeln\u00f5u eesm\u00e4rgiga kaotada tulumaksuseadusest erisusi ning muuta tulumaksus\u00fcsteem \u00fchetaolisemaks ja lihtsamaks.Koja s\u00f5nul kehtestati avansiline tulumaksum\u00e4\u00e4r krediidiasutustele just 14% kahel p\u00f5hjusel. Esiteks, kehtivad krediidiasutuse suhtes kapitaliadekvaatsuse reeglid, mis ei v\u00f5imalda kogu teenitud kasumit dividendina v\u00e4lja maksta. Reeglina on maksimaalne dividendi m\u00e4\u00e4r suurusj\u00e4rgus kuni 70% teenitud kasumist. Arvestades kehtivat tulumaksum\u00e4\u00e4ra 20% on maksum\u00e4\u00e4r 14% koosk\u00f5las v\u00e4ljamakstava dividendi osakaaluga kasumis (20% * 0,7). Teiseks p\u00f5hjuseks oli 14%-line maksum\u00e4\u00e4r regulaarselt makstavale kasumile. Kui n\u00fc\u00fcd TuMS eeln\u00f5uga kaotada \u00e4ra 14%-line maksum\u00e4\u00e4r regulaarselt makstavale kasumile, siis esimene p\u00f5hjus j\u00e4\u00e4b endiselt alles, et mitte t\u00f5sta krediidiasutuste avansilise tulumaksu m\u00e4\u00e4ra. \u201eMeile valmistab ka muret, et Rahandusministeerium soovib seda muudatust menetleda kiirkorras, kuigi selleks puudub sisuline vajadus, sest vastavad s\u00e4tted j\u00f5ustuvad eeln\u00f5u kohaselt alles 2025. aasta algusest.\u201c Kiirkorras muudatuse ei v\u00f5imalda teha p\u00f5hjalikku m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi. Seda kinnitab ka Tulumaksuseaduse eeln\u00f5u seletuskiri, mille kohaselt on plaanitava muudatuse m\u00f5ju ulatus riigieelarvele v\u00e4ga suur, kuid m\u00f5ju reaalselt tekkivat suurust ei ole \u00fcldse anal\u00fc\u00fcsitud ega hinnatud. \u201eJuhime t\u00e4helepanu sellele, et see muudatus ei m\u00f5juta vaid krediidiasutusi, vaid muudatuse m\u00f5ju avaldub ka laiemalt kogu ettev\u00f5tlussektorile,\u201c m\u00e4rkis Koda.Aktsiisit\u00f5us on liiga kiireAlkoholi aktsiisim\u00e4\u00e4ra soovitakse eeln\u00f5u kohaselt t\u00f5sta j\u00e4rgneval kolmel aastal alates 2024-ndast 5% aastas. Aktsiisit\u00f5usu plaanitakse 2024. aasta 1. jaanuariks. Kaubanduskoja tagasiside: teeme ettepaneku muuta eeln\u00f5ud selliselt, et alkoholi aktsiisit\u00f5usud toimuksid 1. jaanuari asemel 1. m\u00e4rtsil. Aasta algus on aga alkoholitootjate ning turustajate jaoks k\u00f5ige t\u00f6\u00f6mahukam ajaperiood, sest detsembris toimub suurem ettevarumine. \u201eOleme seisukohal, et alkoholi aktsiisit\u00f5us aasta alguses v\u00f5ib viia olukorrani, kus tekib j\u00e4rsult v\u00e4henev tootmisvajadus esimeses kvartalis tulenevalt aastal\u00f5pus toimunud l\u00f5pum\u00fc\u00fckidega,\u201c arvab Koja esindaja. J\u00e4rsult v\u00e4henev tootmisvajadus v\u00e4hendab t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadust ning paneb ettev\u00f5tted ning nende t\u00f6\u00f6tajad raskesse olukorda ja seega oleks Koja hinnangul v\u00f5imalik seda tagaj\u00e4rge v\u00e4ltida. Palume Rahandusministeeriumil p\u00f5hjalikult \u00fcle vaadata alkoholi aktsiisit\u00f5usu m\u00f5ju piirikaubandusele. Koda leiab, et piirikaubandus Soomega on olnud Eestile oluline tuluallikas, kuid 5%-line aktsiisit\u00f5us j\u00e4rgneval kolmel aastal ei pruugi endaga kaasa tuua loodetud suurema lisatulu laekumist, kui see toob endaga kaasa soomlastele m\u00fc\u00fcdava alkoholi v\u00e4henemise. \u201eMeile j\u00e4\u00e4b ka ebaselgeks, kas Rahandusministeerium on 5%-lise aktsiisim\u00e4\u00e4ra kehtestamisel arvestanud seda, et t\u00f5useb ka k\u00e4ibemaks ning koosm\u00f5jus tingib see suurema hinnat\u00f5usu, mis omakorda soodustab ka piirikaubandust.\u201c Kuna L\u00e4ti aktsiisim\u00e4\u00e4rad on j\u00e4tkuvalt madalamad kui Eesti omad, siis on t\u00f5en\u00e4oline, et arvestades hinnat\u00f5use, leiavad inimesed v\u00f5imalusi, et soetada kaupu soodsamalt ning seega on valmis ostma ka alkoholi L\u00e4tist, kus see on odavam. \u201eK\u00e4itumuslike m\u00f5jude hindamiseks tuleb ilmselgelt vaadelda maksus\u00fcsteemi muutuseid tervikuna \u2013 st, et alkoholiaktsiisi t\u00f5us ei pruugi \u00fcksinda tuua kaasa negatiivseid muutuseid, kuid koosm\u00f5jus teiste aspektidega v\u00f5ib m\u00f5ju osutuda kordades suuremaks (juba t\u00e4na k\u00e4iakse n\u00e4iteks ehitusmaterjale ja k\u00fctust ning toitu ostmas v\u00f5imalusel L\u00e4tist ning k\u00e4ibemaksu v\u00f5i aktsiisit\u00f5us suurendaks selleks motivatsiooni veelgi),\u201c m\u00e4rgib Koja esindaja. Alkoholi aktsiisim\u00e4\u00e4ra t\u00f5us v\u00f5iks toimuda \u00fcle-aasta 3%, et see ei omaks turule liiga j\u00e4rsku m\u00f5ju ega v\u00e4hendaks maksulaekumisi tulenevalt piirikaubanduse suurenemisest. Kaubanduskoda on seisukohal, et arvestades k\u00f5rget inflatsiooni ja planeeritavat k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra 2-protsendilist t\u00f5stmist, on m\u00f5istlik alkoholi aktsiise t\u00f5sta korraga 3% ning seda \u00fcle-aasta. \u201eKuna viimastel aastatel on ettev\u00f5tete tegevust m\u00f5jutanud mitmed kriisid ja inflatsioon ning turg on pidanud kaasas k\u00e4ima k\u00f5igi muudatustega ja nendega kohanema, siis ei ole m\u00f5istlik iga-aastane 5%-line aktsiisit\u00f5us,\u201c kirjutab Koda oma selgituses. \u00dcle-aastane 3%-line aktsiisit\u00f5us v\u00f5imaldaks kasvatada maksulaekumisi, kuid sealjuures ei omaks see suurt hoopi piirikaubandusele.Avaliku sektori kulutused vajavad \u00fcle vaatamistKoda loodab, et rahandusministeerium ning teisedki ministeeriumid toovad v\u00e4lja lisaks maksumuudatustele ka ning rakendavad ka avaliku sektori kulutuste piiramise meetmeid. \u201eParaku n\u00e4eme t\u00e4na siiski vastupidist trendi, kus v\u00f5imalike kokkuhoiukohtade asemel on ametnikud asunud k\u00f5rgendatud tempos l\u00f5petama protsesse, millega otsustatakse erinevate mitmeaastaste kestvuskulude kokkuleppimine.\u201c Koja juhatuse esimehe poolt allkirjastatud dokumendis on t\u00f5detud, et kohati n\u00e4ib, et v\u00f5etud on eesm\u00e4rk, enne v\u00f5imalike kulude piiramist, otsustada \u00e4ra v\u00f5imalikult palju kestvuskulusid, mida hiljem tagasi ei oleks v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rata. \u201eLoodame, et rahandusminister n\u00e4itab siingi \u00fclesse kindlameelsust ja piirab uute kulutuste v\u00f5tmist, kui need ei ole avalike teenuste osutamise seisukohast kriitilised ning seab juba j\u00e4rgmise aasta eelarve koostamise osas eesm\u00e4rgiks piirata poliitikakujundamise ja valitsemisega seotud keskvalitsuse t\u00f6\u00f6kohtade arvu v\u00e4hemalt 20% v\u00f5rra.\u201cSamuti soovib Koda n\u00e4ha, et v\u00f5rreldavas tempos esitataks ettepanekud juba kehtestatud maksude paremaks kokku kogumiseks ja maksuaugu v\u00e4hendamiseks. \u201eOleme maksuhalduriga suheldes saanud aru, et selliseid ettepanekuid oleks nii \u00fcmbrikupalkade, majutusteenuste, k\u00e4ibemaksupettuste kui ka v\u00e4lisriigis registreeritud, kuid Eestis p\u00fcsivalt kasutatavate s\u00f5iduautode osas. Loodame, et vastavad ettepanekudki j\u00f5uavad avalikkuse ette loetud p\u00e4evade jooksul,\u201c oli m\u00e4rgitud tagasisides. Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda andis tagasisidet valitsuse maksumuudatusele ning kaasas anal\u00fc\u00fcsi ka oma 3600 liikmesettev\u00f5tte m\u00f5tted. Koja arvamust teiste maksumuudatuste kohta loe siit."}
{"text":"Kelmid said ostuohvrilt k\u00e4tte 320 eurotPolitsei algatas j\u00e4rjekordse kriminaalasja, mille puhul kaotas ohver raha Facebooki ostu-m\u00fc\u00fcgiplatvormi Marketplace kaudu. Seekord on kaotuse suurus 320 eurot.\nReedel p\u00f6\u00f6rdus Viljandis politseisse 27-aastane mees, kes oli langenud Facebooki Marketplace\u2019is kelmuse ohvriks. Ta oli soovinud osta m\u00e4ngukonsooli PlayStation 5 ning leppinud m\u00fc\u00fcjaga kokku, et see saadetakse posti teel ja \u00fclekanne tehakse kahes osas. Poole summast oli ta \u00e4ra maksnud, aga p\u00e4rast seda pole ta m\u00fc\u00fcjaga enam \u00fchendust saanud ja konsool pole samuti temani j\u00f5udnud.\nMarketplace\u2019is levivate kelmuste eest on politsei aprillis mitu korda hoiatanud. \u00dcks kelmide skeem n\u00e4iteks n\u00e4eb v\u00e4lja nii, et kauba ostjale v\u00f5i m\u00fc\u00fcjale saadetakse kullerteenuse link, millele klikkides peab sisestama oma andmed: kas pangakaardi numbri, Mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Kui inimene on oma andmed sisestanud, kantakse m\u00f5ne aja p\u00e4rast tema kontolt summa v\u00f5\u00f5rale pangakontole.\nN\u00e4iteks soovis \u00fcks J\u00f5gevamaal elav inimene osta Marketplace\u2019i kaudu paark\u00fcmmend eurot maksvat korvtooli. M\u00fc\u00fcja saatis kulleri lingi, ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse. Makse tuli allkirjastada Mobiil-ID-ga, aga korduvalt k\u00fcsiti vale summat. Ostja proovis makset t\u00fchistada, aga hiljem selgus konto v\u00e4ljav\u00f5ttest, et v\u00f5\u00f5rastele oli kantud 2500 eurot.\nPolitsei soovitab kindlasti hoiduda PIN1- ja PIN2-koodi jagamisest. Neid ei tohi anda isegi pangale ega politseile. Kui PIN-i on juba jagatud, tuleb see kiiresti blokeerida. V\u00f5\u00f5ralt inimeselt midagi ostes tuleks alati kontrollida internetist tema tausta. Politsei selgitusel kasutatakse ostu tegemiseks tihti nii-\u00f6elda fiktiivseid kontosid. V\u00f5\u00f5ralt inimeselt ostmisega kaasneb alati risk ning m\u00fc\u00fcjat ei tohi pimesi ja kontrollimata usaldada.\n"}
{"text":"Kas koalitsioon ikka teab, kes ja miks Eestis alampalka maksab?ARVAMUSVEEBKui lugeda, et koalitsiooni eesm\u00e4rk on 2023. aasta mais (n\u00fc\u00fcd kohe!) s\u00f5lmida kolmepoolne hea tahte kokkulepe, et alampalk j\u00f5uaks 2027. aastaks 60%-ni mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini, siis tekib k\u00fcsimus, kas koalitsioon ikka teab, kuidas Eestis alampalga kokkulepe s\u00fcnnib ning kes ja miks Eestis alampalka maksavad.Iseenesest on palgavaesuse kaotamine vajalik ja ettev\u00f5tjatel peaks olema lausa piinlik sellega mitte n\u00f5ustuda. Kui aga teemat pisut anal\u00fc\u00fcsida, siis j\u00f5uame j\u00e4rgmiste k\u00fcsimusteni: kas seatud eesm\u00e4rk on tegelikult alampalka maksvatele ettev\u00f5tetele j\u00f5ukohane ja kas see ka p\u00e4riselt aitab madalapalgalisi? Nimelt on koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kijad j\u00e4tnud t\u00e4helepanuta paar olulist pisiasja.Esiteks, t\u00f6\u00f6tasu (sh alampalga) t\u00f5stmise v\u00e4ltimatu eeldus on tootlikkuse kasv. Vastasel juhul see pidu kaua ei kesta ja t\u00f6\u00f6kohad kaovad sootuks.Teiseks, praeguseid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijaid ehk neid, keda riik loodab survestada neile sobivat alampalga kokkulepet s\u00f5lmima, alampalk sisuliselt ei puuduta.Enamik ameti\u00fchingu liikmeid on nimelt suurte ettev\u00f5tete ja avaliku sektori ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6tajad ja riigiteenistujad. Samuti ei ole alampalk Eesti t\u00f6\u00f6andjate keskliidu (valdavalt suuri ettev\u00f5tteid esindav organisatsioon) liikmetele oluline teema.Tegelikud m\u00f5jualusedK\u00fcll aga on sellest otseselt puudutatud v\u00e4ikesed ja keskmised ettev\u00f5tjad, kes moodustavad \u00fcle 99% k\u00f5igist tegutsevatest ettev\u00f5tetest, annavad ligi 90% erasektori t\u00f6\u00f6h\u00f5ivest ning maksavad 75% t\u00f6\u00f6tasudest ja t\u00f6\u00f6tasumaksudest.Uuringu \u201eAlampalga m\u00f5ju Eesti sotsiaal-majanduslikule arengule\u201c j\u00e4rgi maksavad alampalka peamiselt mikro-ja v\u00e4ikeettev\u00f5tted. Seejuures moodustavad v\u00e4ga suure alampalga saajate hulga ettev\u00f5tjad ise. O\u00dc-tajad? Maksupetturid? Tegelikult saab enamik v\u00e4ikeettev\u00f5tjaid endale korralikku palka lubada alles siis, kui ettev\u00f5te on sisse t\u00f6\u00f6tatud, t\u00f6\u00f6tajatele palgad makstud ja klientide ees kohustused t\u00e4idetud.Alampalga j\u00e4rsk t\u00f5stmine v\u00f5ib niigi raskes olukorras olevatele (eriti just v\u00e4ikestele) t\u00f6\u00f6andjatele anda surmahoobi v\u00f5i t\u00e4hendada t\u00f6\u00f6kohtade kaotamist.Eraldi k\u00fcsimus on, kuidas alampalga kokkulepet s\u00f5lmida. Oleme aastaid r\u00e4\u00e4kinud, et v\u00e4ikeettev\u00f5tjad tuleb kaasata sellesse protsessi.Uut, \u00f5iglast, aga samal ajal j\u00f5ukohast alampalka on praegu keeruline \u00f6elda, k\u00fcll aga on vajalik, et juba sellest aastast lepitaks alampalka kokku nii, et arutelusse on kaasatud ka need, keda see p\u00e4riselt puudutab, ehk v\u00e4ikeettev\u00f5tjad (oma esindusorganisatsiooni EVEA kaudu).\u00a0\"Alampalka maksavad peamiselt v\u00e4ikeettev\u00f5tted. Suure alampalga saajate hulga moodustavad ettev\u00f5tjad ise.\"Ille Nakurt-Murumaa;ettev\u00f5tja, EVEA president"}
{"text":"Kelmid said ostuohvrilt k\u00e4tte 320 eurotPolitsei algatas j\u00e4rjekordse kriminaalasja, mille puhul kaotas ohver raha Facebooki ostu-m\u00fc\u00fcgiplatvormi Marketplace kaudu. Seekord on kaotuse suurus 320 eurot.\nReedel p\u00f6\u00f6rdus Viljandis politseisse 27-aastane mees, kes oli langenud Facebooki Marketplace'is kelmuse ohvriks. Ta oli soovinud osta m\u00e4ngukonsooli PlayStation 5 ning leppinud m\u00fc\u00fcjaga kokku, et see saadetakse posti teel ja \u00fclekanne tehakse kahes osas. Poole summast oli ta \u00e4ra maksnud, aga p\u00e4rast seda pole ta m\u00fc\u00fcjaga enam \u00fchendust saanud ja konsool pole samuti temani j\u00f5udnud.\nMarketplace'is levivate kelmuste eest on politsei aprillis mitu korda hoiatanud. \u00dcks kelmide skeem n\u00e4iteks n\u00e4eb v\u00e4lja nii, et kauba ostjale v\u00f5i m\u00fc\u00fcjale saadetakse kullerteenuse link, millele klikkides peab sisestama oma andmed: kas pangakaardi numbri, Mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Kui inimene on oma andmed sisestanud, kantakse m\u00f5ne aja p\u00e4rast tema kontolt summa v\u00f5\u00f5rale pangakontole.\nN\u00e4iteks soovis \u00fcks J\u00f5gevamaal elav inimene osta Marketplace'i kaudu paark\u00fcmmend eurot maksvat korvtooli. M\u00fc\u00fcja saatis kulleri lingi, ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse. Makse tuli allkirjastada Mobiil-ID-ga, aga korduvalt k\u00fcsiti vale summat. Ostja proovis makset t\u00fchistada, aga hiljem selgus konto v\u00e4ljav\u00f5ttest, et v\u00f5\u00f5rastele oli kantud 2500 eurot.\nPolitsei soovitab kindlasti hoiduda PIN1- ja PIN2-koodi jagamisest. Neid ei tohi anda isegi pangale ega politseile. Kui PIN-i on juba jagatud, tuleb see kiiresti blokeerida. V\u00f5\u00f5ralt inimeselt midagi ostes tuleks alati kontrollida internetist tema tausta. Politsei selgitusel kasutatakse ostu tegemiseks tihti nii\u00f6elda fiktiivseid kontosid. V\u00f5\u00f5ralt inimeselt ostmisega kaasneb alati risk ning m\u00fc\u00fcjat ei tohi pimesi ja kontrollimata usaldada.\nPakutud Playstation 5 eest sai m\u00fc\u00fcja 320 eurot ettemaksu ja seej\u00e4rel kadus ta kaupa vastu andmata. YELIM LEE\n\nMARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Elmar Vaher saab h\u00fcvitistKelmusele kaasaaitamise kahtlustuse saanud politseijuht Elmar Vaher saab mais teenistusest lahkudes ka 4667 eurot puhkuseh\u00fcvitist. Siseministri otsusega makstakse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile, politseikindral Elmar Vaherile teenistusest vabastamisel l\u00f5pparve, sh rahaline h\u00fcvitis kasutamata j\u00e4\u00e4nud p\u00f5hipuhkuse, s.o 16,7 p\u00e4eva eest. Vaheri l\u00f5pparve maksmine tehakse 2. mai seisuga, selgitas siseministeeriumi kommunikatsioonin\u00f5unik Dan L\u00f5hmus. Tema s\u00f5nul osutas palgaarvestuse teenust siseministeeriumi valitsemisalale riigi tugiteenuste keskus ja vastavalt sealt saadud infole on Elmar Vaheri puhkuseh\u00fcvitis 4667,65 eurot bruto. SIIM RANDLA"}
{"text":"Elmar Vaher saab h\u00fcvitistKelmusele kaasaaitamise kahtluse saanud politseijuht Elmar Vaher saab mais teenistusest lahkudes ka 4667 eurot puhkuseh\u00fcvitist.\nSiseministri otsusega makstakse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile politseikindral Elmar Vaherile teenistusest vabastamisel l\u00f5pparve, sh rahaline h\u00fcvitis kasutamata j\u00e4\u00e4nud p\u00f5hipuhkuse, s.o 16,7 p\u00e4eva eest. Vaheri l\u00f5pparve maksmine tehakse 2. mai seisuga, selgitas siseministeeriumi kommunikatsioonin\u00f5unik Dan L\u00f5hmus. Tema s\u00f5nul osutas palgaarvestuse teenust siseministeeriumi valitsemisalale Riigi Tugiteenuste Keskus ja vastavalt sealt saadud infole on Elmar Vaheri puhkuseh\u00fcvitis 4667,65 eurot bruto."}
{"text":"PRESSITEADE: Politsei- ja piirivalveameti peadirektorina alustab Egert Belit\u0161evPRESSITEADE\nSISEMINISTEERIUM\n03.05.2023\n\nPolitsei- ja piirivalveameti peadirektorina alustab Egert Belit\u0161ev\nKolmap\u00e4eval, 3. mail alustas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori\nametikohal teenistusk\u00e4iku Egert Belit\u0161ev. Seni juhtis Belit\u0161ev ameti\npiirivalve osakonda ning t\u00e4itis m\u00e4rtsist alates peadirektori kohuseid.\nPPA peadirektor Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul on politsei peamine \u00fclesanne Eesti\ninimeste turvalisuse tagamine ja selle t\u00f6\u00f6 m\u00f5\u00f5dupuuks usaldus politsei\nvastu. \u201eTurvalisuse \u00fcldpilt p\u00fcsib hea, kuid v\u00e4ga selged murekohad on\nnetikelmused, sagenevad teated \u00f5hkrelva v\u00f5i stardip\u00fcstoliga inimestest\nning l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, millest teatamine k\u00fcll v\u00e4henes, kuid pole\np\u00f5hjust arvata, et reaalselt oleks koduseinte vahel l\u00f6\u00f6mist ja\n\u00e4hvardamist v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Olulise \u00fchiskondliku m\u00f5juga raske\nkuritegevuse puhul nagu rahapesu ja korruptsioon n\u00e4eme ohtu j\u00e4rjest\nsuuremas konspireerimises ja tegevuse varjamises,\u201c kirjeldas ta.\nPPA kui organisatsiooni k\u00f5ige t\u00e4htsamaks v\u00e4ljakutseks peab Belit\u0161ev\npiisava hulga t\u00f6\u00f6k\u00e4te leidmist ja hoidmist. \u201eSisekaitseakadeemia ja\npolitseikooli l\u00f5petajate arv ei ole juba aastaid tasakaalus vabade kohtade\nhulgaga ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadus \u00fcha s\u00fcveneb. See t\u00e4hendab, et PPA peab\nkarj\u00e4\u00e4rivalikut pakkudes olema veelgi konkurentsiv\u00f5imelisem ning\nm\u00f5tlema ka kriisiaegsele mehitatusele. Seoses Venemaa agressiooniga\nUkraina vastu tegid PPA kolleegid mullu \u00fcletundidena enam kui saja inimese\naasta t\u00f6\u00f6 ja see olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik,\u201c r\u00f5hutas Belit\u0161ev.\nBelit\u0161evi s\u00f5nul on PPA suure t\u00e4hendusega \u00e4ge organisatsioon. \"Politsei\ntegutseb meeskonnana ja senise peadirektor Elmar Vaheri eestvedamisel on\nligi 4500 inimesest sellest saanud tugev ja t\u00f5hus tiim, millel on \u00fcks\neesm\u00e4rk \u2013 olla Eesti inimeste jaoks parim politsei. Ametisse astudes\ntunnen vastutust k\u00f5igi politsei t\u00f6\u00f6tajate aga ka k\u00f5igi Eesti inimeste\nees ja annan endast k\u00f5ik, et meie riik oleks turvaline paik,\u201c \u00fctles ta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets soovis uuele PPA peadirektorile j\u00f5udu,\nteotahet ja uuenduslikku meelt. \u201ePolitsei- ja piirivalveameti uuele\npeadirektorile on ootused suured, sest Eesti inimeste k\u00f5rget usaldust\nameti vastu tuleb v\u00e4lja teenida iga p\u00e4ev. Kahtlemata ei ole see kerge,\naga usun, et nii nagu PPA on viimastel aastatel suurep\u00e4raselt hakkama\nsaanud erinevate kriiside eesliinil tegutsedes, suudab amet Egert\nBelit\u0161evi juhtimisel j\u00e4tkuvalt k\u00f5rget taset hoida. T\u00e4nan Elmar Vaherit\ntehtud t\u00f6\u00f6 eest. Selle tulemust kipume Eestis juba\niseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5tma \u2013 meil on siin turvaline elada,\" \u00fctles\nL\u00e4\u00e4nemets.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ettepanekul kinnitas Vabariigi Valitsus\nEgert Belit\u0161evi PPA peadirektori ametikohale 12. jaanuari otsusega. Tema\nametiaeg kestab viis aastat kuni 1. maini 2028.\nEgert Belit\u0161ev on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 16 aasta migratsiooni ja piirivalve\nvaldkonnas. 2018. aastast juhtis Belit\u0161ev PPA integreeritud piirihalduse\nb\u00fcrood ning oli alates maist 2020 PPA peadirektori aset\u00e4itja piirivalve\nalal. 2016. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta jaanuarini oli Belit\u0161ev\njustiits- ja siseasjade n\u00f5unik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu\njuures Br\u00fcsselis.\n\nT\u00e4psem info:\nKersti Ringmets\nkommunikatsioonin\u00f5unik\nSiseministeerium\nTel 5870 7538\nE-post kersti.ringmets@siseministeerium.ee<mailto:kersti.ringmets@siseminis\nteerium.ee>"}
{"text":"Politsei- ja piirivalveameti peadirektorina alustab Egert Belit\u0161evKolmap\u00e4eval alustas politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikohal teenistusk\u00e4iku Egert Belit\u0161ev, kes seni juhtis ameti piirivalve osakonda ning t\u00e4itis m\u00e4rtsist alates peadirektori kohuseid.PPA peadirektor Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul on politsei peamine \u00fclesanne Eesti inimeste turvalisuse tagamine ja selle t\u00f6\u00f6 m\u00f5\u00f5dupuuks usaldus politsei vastu.\n\u00abTurvalisuse \u00fcldpilt p\u00fcsib hea, kuid v\u00e4ga selged murekohad on netikelmused, sagenevad teated \u00f5hkrelva v\u00f5i stardip\u00fcstoliga inimestest ning l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, millest teatamine k\u00fcll v\u00e4henes, kuid pole p\u00f5hjust arvata, et reaalselt oleks koduseinte vahel l\u00f6\u00f6mist ja \u00e4hvardamist v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Olulise \u00fchiskondliku m\u00f5juga raske kuritegevuse puhul nagu rahapesu ja korruptsioon n\u00e4eme ohtu j\u00e4rjest suuremas konspireerimises ja tegevuse varjamises,\u00bb\u00a0\u00fctles\u00a0ta.\nPPA kui organisatsiooni k\u00f5ige t\u00e4htsamaks v\u00e4ljakutseks peab Belit\u0161ev piisava hulga t\u00f6\u00f6k\u00e4te leidmist ja hoidmist. \u00abSisekaitseakadeemia ja politseikooli l\u00f5petajate arv ei ole juba aastaid tasakaalus vabade kohtade hulgaga ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadus \u00fcha s\u00fcveneb. See t\u00e4hendab, et PPA peab karj\u00e4\u00e4rivalikut pakkudes olema veelgi konkurentsiv\u00f5imelisem ning m\u00f5tlema ka kriisiaegsele mehitatusele. Seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu tegid PPA kolleegid mullu \u00fcletundidena enam kui saja inimese aasta t\u00f6\u00f6 ja see olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik,\u00bb\u00a0r\u00f5hutas Belit\u0161ev.\nBelit\u0161evi s\u00f5nul on PPA suure t\u00e4hendusega \u00e4ge organisatsioon. \u00abPolitsei tegutseb meeskonnana ja senise peadirektor Elmar Vaheri eestvedamisel on ligi 4500 inimesest sellest saanud tugev ja t\u00f5hus tiim, millel on \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 olla Eesti inimeste jaoks parim politsei. Ametisse astudes tunnen vastutust k\u00f5igi politsei t\u00f6\u00f6tajate aga ka k\u00f5igi Eesti inimeste ees ja annan endast k\u00f5ik, et meie riik oleks turvaline paik,\u00bb\u00a0\u00fctles ta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets soovis uuele PPA peadirektorile j\u00f5udu, teotahet ja uuenduslikku meelt. \u00abPolitsei- ja piirivalveameti uuele peadirektorile on ootused suured, sest Eesti inimeste k\u00f5rget usaldust ameti vastu tuleb v\u00e4lja teenida iga p\u00e4ev. Kahtlemata ei ole see kerge, aga usun, et nii nagu PPA on viimastel aastatel suurep\u00e4raselt hakkama saanud erinevate kriiside eesliinil tegutsedes, suudab amet Egert Belit\u0161evi juhtimisel j\u00e4tkuvalt k\u00f5rget taset hoida. T\u00e4nan Elmar Vaherit tehtud t\u00f6\u00f6 eest. Selle tulemust kipume Eestis juba iseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5tma \u2013 meil on siin turvaline elada,\u00bb\u00a0\u00fctles L\u00e4\u00e4nemets.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ettepanekul kinnitas Vabariigi Valitsus Egert Belit\u0161evi PPA peadirektori ametikohale 12. jaanuari otsusega. Tema ametiaeg kestab viis aastat kuni 1. maini 2028.\nEgert Belit\u0161ev on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 16 aasta migratsiooni ja piirivalve valdkonnas. 2018. aastast juhtis Belit\u0161ev PPA integreeritud piirihalduse b\u00fcrood ning oli alates maist 2020 PPA peadirektori aset\u00e4itja piirivalve alal. 2016. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta jaanuarini oli Belit\u0161ev justiits- ja siseasjade n\u00f5unik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Br\u00fcsselis.\n"}
{"text":"Politsei- ja piirivalveameti peadirektorina alustab Egert Belit\u0161evTALLINN, 3. mai, BNS - Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori ametikohal alustab kolmap\u00e4evast teenistusk\u00e4iku Egert Belit\u0161ev, kes seni juhtis PPA piirivalve osakonda ning t\u00e4itis p\u00e4rast ameti senise juhi Elmar Vaheri kriminaaluurimise alla sattumist alates m\u00e4rtsist peadirektori kohuseid.\nBelit\u0161evi s\u00f5nul on politsei peamine \u00fclesanne Eesti inimeste turvalisuse tagamine ja selle t\u00f6\u00f6 m\u00f5\u00f5dupuuks usaldus politsei vastu. \u201eTurvalisuse \u00fcldpilt p\u00fcsib hea, kuid v\u00e4ga selged murekohad on netikelmused, sagenevad teated \u00f5hkrelva v\u00f5i stardip\u00fcstoliga inimestest ning l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, millest teatamine k\u00fcll v\u00e4henes, kuid pole p\u00f5hjust arvata, et reaalselt oleks koduseinte vahel l\u00f6\u00f6mist ja \u00e4hvardamist v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Olulise \u00fchiskondliku m\u00f5juga raske kuritegevuse puhul nagu rahapesu ja korruptsioon n\u00e4eme ohtu j\u00e4rjest suuremas konspireerimises ja tegevuse varjamises,\u201c kirjeldas ta. \u00a0\nPPA kui organisatsiooni k\u00f5ige t\u00e4htsamaks v\u00e4ljakutseks peab Belit\u0161ev piisava hulga t\u00f6\u00f6k\u00e4te leidmist ja hoidmist. \u201eSisekaitseakadeemia ja politseikooli l\u00f5petajate arv ei ole juba aastaid tasakaalus vabade kohtade hulgaga ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadus \u00fcha s\u00fcveneb. See t\u00e4hendab, et PPA peab karj\u00e4\u00e4rivalikut pakkudes olema veelgi konkurentsiv\u00f5imelisem ning m\u00f5tlema ka kriisiaegsele mehitatusele. Seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu tegid PPA kolleegid mullu \u00fcletundidena enam kui saja inimese aasta t\u00f6\u00f6 ja see olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik,\u201c r\u00f5hutas Belit\u0161ev. \u00a0\nBelit\u0161evi s\u00f5nul on PPA suure t\u00e4hendusega \u00e4ge organisatsioon. \"Politsei tegutseb meeskonnana ja senise peadirektor Elmar Vaheri eestvedamisel on ligi 4500 inimesest sellest saanud tugev ja t\u00f5hus tiim, millel on \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 olla Eesti inimeste jaoks parim politsei. Ametisse astudes tunnen vastutust k\u00f5igi politsei t\u00f6\u00f6tajate aga ka k\u00f5igi Eesti inimeste ees ja annan endast k\u00f5ik, et meie riik oleks turvaline paik,\u201c \u00fctles ta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets soovis uuele PPA peadirektorile j\u00f5udu, teotahet ja uuenduslikku meelt. \u201ePolitsei- ja piirivalveameti uuele peadirektorile on ootused suured, sest Eesti inimeste k\u00f5rget usaldust ameti vastu tuleb v\u00e4lja teenida iga p\u00e4ev. Kahtlemata ei ole see kerge, aga usun, et nii nagu PPA on viimastel aastatel suurep\u00e4raselt hakkama saanud erinevate kriiside eesliinil tegutsedes, suudab amet Egert Belit\u0161evi juhtimisel j\u00e4tkuvalt k\u00f5rget taset hoida. T\u00e4nan Elmar Vaherit tehtud t\u00f6\u00f6 eest. Selle tulemust kipume Eestis juba iseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5tma \u2013 meil on siin turvaline elada,\" \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ettepanekul kinnitas valitsus Egert Belit\u0161evi PPA peadirektori ametikohale 12. jaanuari otsusega. Tema ametiaeg kestab viis aastat kuni 1. maini 2028.\nEgert Belit\u0161ev on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 16 aasta migratsiooni ja piirivalve valdkonnas. 2018. aastast juhtis Belit\u0161ev PPA integreeritud piirihalduse b\u00fcrood ning oli alates maist 2020 PPA peadirektori aset\u00e4itja piirivalve alal. 2016. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta jaanuarini oli Belit\u0161ev justiits- ja siseasjade n\u00f5unik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Br\u00fcsselis.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei- ja piirivalveameti peadirektorina alustab Egert Belit\u0161evKolmap\u00e4eval alustas politsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikohal teenistusk\u00e4iku Egert Belit\u0161ev. Seni juhtis Belit\u0161ev ameti piirivalve osakonda ning t\u00e4itis m\u00e4rtsist alates peadirektori kohuseid.\nPPA peadirektor Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul on politsei peamine \u00fclesanne Eesti inimeste turvalisuse tagamine ja selle t\u00f6\u00f6 m\u00f5\u00f5dupuuks usaldus politsei vastu. \u201eTurvalisuse \u00fcldpilt p\u00fcsib hea, kuid v\u00e4ga selged murekohad on netikelmused,\u00a0sagenevad teated \u00f5hkrelva v\u00f5i stardip\u00fcstoliga inimestest\u00a0ning l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, millest teatamine k\u00fcll v\u00e4henes, kuid pole p\u00f5hjust arvata, et reaalselt oleks koduseinte vahel l\u00f6\u00f6mist ja \u00e4hvardamist v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Olulise \u00fchiskondliku m\u00f5juga raske kuritegevuse puhul nagu rahapesu ja korruptsioon n\u00e4eme ohtu j\u00e4rjest suuremas konspireerimises ja tegevuse varjamises,\u201c kirjeldas ta. \u00a0\nPPA kui organisatsiooni k\u00f5ige t\u00e4htsamaks v\u00e4ljakutseks peab Belit\u0161ev piisava hulga t\u00f6\u00f6k\u00e4te leidmist ja hoidmist. \u201eSisekaitseakadeemia ja politseikooli l\u00f5petajate arv ei ole juba aastaid tasakaalus vabade kohtade hulgaga ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadus \u00fcha s\u00fcveneb. See t\u00e4hendab, et PPA peab karj\u00e4\u00e4rivalikut pakkudes olema veelgi konkurentsiv\u00f5imelisem ning m\u00f5tlema ka kriisiaegsele mehitatusele. Seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu tegid PPA kolleegid mullu \u00fcletundidena enam kui saja inimese aasta t\u00f6\u00f6 ja see olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik,\u201c r\u00f5hutas Belit\u0161ev. \u00a0\nBelit\u0161evi s\u00f5nul on PPA suure t\u00e4hendusega \u00e4ge organisatsioon. \"Politsei tegutseb meeskonnana ja senise peadirektor Elmar Vaheri eestvedamisel on ligi 4500 inimesest sellest saanud tugev ja t\u00f5hus tiim, millel on \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 olla Eesti inimeste jaoks parim politsei. Ametisse astudes tunnen vastutust k\u00f5igi politsei t\u00f6\u00f6tajate aga ka k\u00f5igi Eesti inimeste ees ja annan endast k\u00f5ik, et meie riik oleks turvaline paik,\u201c \u00fctles ta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets soovis uuele PPA peadirektorile j\u00f5udu, teotahet ja uuenduslikku meelt. \u201ePolitsei- ja piirivalveameti uuele peadirektorile on ootused suured, sest Eesti inimeste k\u00f5rget usaldust ameti vastu tuleb v\u00e4lja teenida iga p\u00e4ev. Kahtlemata ei ole see kerge, aga usun, et nii nagu PPA on viimastel aastatel suurep\u00e4raselt hakkama saanud erinevate kriiside eesliinil tegutsedes, suudab amet Egert Belit\u0161evi juhtimisel j\u00e4tkuvalt k\u00f5rget taset hoida. T\u00e4nan Elmar Vaherit tehtud t\u00f6\u00f6 eest. Selle tulemust kipume Eestis juba iseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5tma \u2013 meil on siin turvaline elada,\" \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ettepanekul kinnitas Vabariigi Valitsus Egert Belit\u0161evi PPA peadirektori ametikohale 12. jaanuari otsusega. Tema ametiaeg kestab viis aastat kuni 1. maini 2028.\nEgert Belit\u0161ev on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 16 aasta migratsiooni ja piirivalve valdkonnas. 2018. aastast juhtis Belit\u0161ev PPA integreeritud piirihalduse b\u00fcrood ning oli alates maist 2020 PPA peadirektori aset\u00e4itja piirivalve alal. 2016. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta jaanuarini oli Belit\u0161ev justiits- ja siseasjade n\u00f5unik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Br\u00fcsselis."}
{"text":"Eesti idufirmalt maailma esimene AI robot rahapesu vastu v\u00f5itlemiseksJaga:\nAutor: foundME \u2022 3. mai 2023\nJaga:\nVespia asutajad Julia Ront ja Anton Vede\u0161in\nFoto: Vespia\nEesti idufirma Vespia on k\u00e4ivitanud AI-\u00e4rikontrolli platvormi ja lubab peagi tuua turule maailma esimese rahapesu t\u00f5kestamisega v\u00f5itleva roboti.\nVespia platvorm kasutab tehisintellekti, et aidata ettev\u00f5tetel rahapesu t\u00f5kestamise (AML) eeskirjade t\u00e4itmisega t\u00f5husamalt ja turvalisemalt toime tulla. Globaalselt on rahapesu 4 triljoni dollari suurune probleem.\nFoundME.io toetajad:\nSisu on k\u00e4ttesaadav ainult tellijale.\nKui oled juba tellija, siis logi sisse v\u00f5i vormista tellimus\nLogi sisse\nTelli foundME \/ esimene kuu 3,90"}
{"text":"Politsei- ja piirivalveameti peadirektorina alustab Egert Belit\u0161evKolmap\u00e4eval, 3. mail alustas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametikohal teenistusk\u00e4iku Egert Belit\u0161ev. Seni juhtis Belit\u0161ev ameti piirivalve osakonda ning t\u00e4itis m\u00e4rtsist alates peadirektori kohuseid.\nPPA peadirektor Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul on politsei peamine \u00fclesanne Eesti inimeste turvalisuse tagamine ja selle t\u00f6\u00f6 m\u00f5\u00f5dupuuks usaldus politsei vastu. \u201eTurvalisuse \u00fcldpilt p\u00fcsib hea, kuid v\u00e4ga selged murekohad on netikelmused,\u00a0sagenevad teated \u00f5hkrelva v\u00f5i stardip\u00fcstoliga inimestest\u00a0ning l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, millest teatamine k\u00fcll v\u00e4henes, kuid pole p\u00f5hjust arvata, et reaalselt oleks koduseinte vahel l\u00f6\u00f6mist ja \u00e4hvardamist v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Olulise \u00fchiskondliku m\u00f5juga raske kuritegevuse puhul nagu rahapesu ja korruptsioon n\u00e4eme ohtu j\u00e4rjest suuremas konspireerimises ja tegevuse varjamises,\u201d kirjeldas ta.\nPPA kui organisatsiooni k\u00f5ige t\u00e4htsamaks v\u00e4ljakutseks peab Belit\u0161ev piisava hulga t\u00f6\u00f6k\u00e4te leidmist ja hoidmist. \u201eSisekaitseakadeemia ja politseikooli l\u00f5petajate arv ei ole juba aastaid tasakaalus vabade kohtade hulgaga ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadus \u00fcha s\u00fcveneb. See t\u00e4hendab, et PPA peab karj\u00e4\u00e4rivalikut pakkudes olema veelgi konkurentsiv\u00f5imelisem ning m\u00f5tlema ka kriisiaegsele mehitatusele. Seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu tegid PPA kolleegid mullu \u00fcletundidena enam kui saja inimese aasta t\u00f6\u00f6 ja see olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik,\u201d r\u00f5hutas Belit\u0161ev.\nBelit\u0161evi s\u00f5nul on PPA suure t\u00e4hendusega \u00e4ge organisatsioon. \u201ePolitsei tegutseb meeskonnana ja senise peadirektor Elmar Vaheri eestvedamisel on ligi 4500 inimesest sellest saanud tugev ja t\u00f5hus tiim, millel on \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 olla Eesti inimeste jaoks parim politsei. Ametisse astudes tunnen vastutust k\u00f5igi politsei t\u00f6\u00f6tajate aga ka k\u00f5igi Eesti inimeste ees ja annan endast k\u00f5ik, et meie riik oleks turvaline paik,\u201d \u00fctles ta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets soovis uuele PPA peadirektorile j\u00f5udu, teotahet ja uuenduslikku meelt. \u201ePolitsei- ja piirivalveameti uuele peadirektorile on ootused suured, sest Eesti inimeste k\u00f5rget usaldust ameti vastu tuleb v\u00e4lja teenida iga p\u00e4ev. Kahtlemata ei ole see kerge, aga usun, et nii nagu PPA on viimastel aastatel suurep\u00e4raselt hakkama saanud erinevate kriiside eesliinil tegutsedes, suudab amet Egert Belit\u0161evi juhtimisel j\u00e4tkuvalt k\u00f5rget taset hoida. T\u00e4nan Elmar Vaherit tehtud t\u00f6\u00f6 eest. Selle tulemust kipume Eestis juba iseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5tma \u2013 meil on siin turvaline elada,\u201d \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ettepanekul kinnitas Vabariigi Valitsus Egert Belit\u0161evi PPA peadirektori ametikohale 12. jaanuari otsusega. Tema ametiaeg kestab viis aastat kuni 1. maini 2028.\nEgert Belit\u0161ev on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 16 aasta migratsiooni ja piirivalve valdkonnas. 2018. aastast juhtis Belit\u0161ev PPA integreeritud piirihalduse b\u00fcrood ning oli alates maist 2020 PPA peadirektori aset\u00e4itja piirivalve alal. 2016. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta jaanuarini oli Belit\u0161ev justiits- ja siseasjade n\u00f5unik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Br\u00fcsselis."}
{"text":"Lesbilistest t\u00fcdrukutest kirjutav Kristi Piiper valitseb teismeliste kirjandustKristi Piiperi \u00abEsimene kord\u00bb v\u00f5itis t\u00e4navu Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja T\u00e4nap\u00e4eva noorteromaanikonkursi. \u017d\u00fcrii t\u00f5stis esile tugevat peategelast ja ajakohase probleemi heas vormis k\u00e4sitlust, kus pakutakse ka lahendusi.Neid raamatuid on alati olnud. Kunagi kirjutas neid Silvia Rannamaa, seej\u00e4rel Aidi Vallik, Diana Leesalu, Birk Rohelend. Amazonil valmis just film \u00abJudy Blume Forever\u00bb.\nKui teil on teismeline, kes \u00fctleb, et kirjuta vahelduseks m\u00f5nest huvitavast inimesest ka, siis v\u00f5iks plusspunkte koguda. Me k\u00f5ik oleme noored olnud.\n\u00abM\u00f5nes m\u00f5ttes tunnen ennast endiselt umbes kahek\u00fcmneselt,\u00bb s\u00f5nab Piiper, kellel t\u00e4navu t\u00e4itus 40. eluaasta. \u00abSamas oma vanust vist ei hakka kunagi p\u00f5dema, siiralt ongi hea meel olla vanem ja targem, kui kahek\u00fcmneselt olin.\u00bb\nPiiper alustas teismelistele kirjutamisega, vahepeal kirjutas noorematele, n\u00fc\u00fcd on tagasi teismeliste juures. Good Readsis on k\u00f5ige rohkem hindeid triloogial \u00abT\u00f5de v\u00f5i tegu\u00bb. Hinded on tugevad, avaosal 3,88 punkti, j\u00e4rgmistel m\u00f5lemal hetkel 3,82. \u00abNoortep\u00e4rane k\u00f5nepruuk, mis ei m\u00f5ju liiga pingutatult v\u00f5i kohatult, hea tunnetusega kirjutatud, LGBTQIA+ suhe esindatud,\u00bb kiidetakse.\nPiiper on peaaegu rokkstaar: tema vend Roland Rammul lavastas triloogia p\u00f5hjal reklaamklipi, kaastegevad Mart Sander, Guido Kangur, Kene Vernik, kuigi filmini pole asi seni j\u00f5udnud.\nUues raamatus laseb Piiper lahti raudliblikad, mis maanduvad lilledel. Elame ju maailmas, kus kioskid on hakanud v\u00e4lja n\u00e4gema nagu Warholi teosed, hiiglaslikud malelauad korduvate n\u00e4gudega ajakirjade kaantel. \u00abEsimene kord\u00bb on tuumadisko, mille inspiratsioon p\u00e4rineb 16-aastase Piiperi kooliajast Berliinis. Ta k\u00e4is rahvusvahelises koolis, kus peaaegu iga klassikaaslane oli erinevast riigist. \u00dcks klassi\u00f5de oli salasuhtes teise t\u00fcdrukuga. Paar klassikaaslast said sellest teada ja otsustasid teda kiusama hakata. T\u00fcdruku blogisse j\u00e4eti \u00e4hvardavaid kommentaare, temast oli tehtud pilte.\nVana-Kreekas polnud homo- ja heteroseksuaalsuse eristust. Peeti loomulikuks, et ilus keha ja suurep\u00e4rane iseloom on erootiliselt ligit\u00f5mbavad s\u00f5ltumata soost.\nRobin Baker n\u00e4eb raamatus \u00abSpermas\u00f5jad\u00bb biseksuaalset k\u00e4itumist paljunemist soodustava kohastumusena, kuna see annab rohkem v\u00f5imalusi alustada nooremana seksuaalelu, suhelda eri isiksuset\u00fc\u00fcpidega inimestega ja harjutada truudusemurdmist. Homofoobias n\u00e4eb ta reaktsiooni paljunemiseelisele vaatamata sellele, et homoseksuaalsed inimesed ei konkureeri vastassooliste p\u00e4rast heteroseksuaalsete inimestega.\n\u00abSee fotodega v\u00e4ljapressimine on praegu nii aktuaalne, just oli sama teema vist \u00bbKuu-uurijas\u00ab ka, ja see on tegelikult nii kurb ja \u00f5udne, kui laps sellise asja ohvriks satub,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Piiper. Tal on kaks kooliealist last ja ta tunneb sageli, et peaks aeg-ajalt igaks juhuks \u00fcle r\u00e4\u00e4kima internetiga seotud ohud, kuhu lapsed ennast teadmatusest ja tahtmatult panna v\u00f5ivad.\nDepressioon kasvab kogu maailmas 1940. aastatest peale pidevalt. Piiperi perekonnaringis on mitmeid arste ja \u00f5endust \u00f5ppis ta ka ise. T\u00e4navu pani ta Apotheka k\u00fcljel kirja ps\u00fchhiaater Imre Rammuli soovitusi \u00e4revush\u00e4irega toimetulekuks. \u00dcldtuntud t\u00f5ed: sotsiaalne kontakt, v\u00e4rskes \u00f5hus liikumine, koristamine, teadlik hingamine. Neile v\u00f5iks lisada, et kui inimene on hea raamatuga, pole ta kunagi \u00fcksi.\nLiialt \u00fcldistav oleks \u00f6elda, et \u00abEsimene kord\u00bb on melanhoolia anatoomia, kuid peaaegu k\u00fcmme korda v\u00e4hem leidub keeles s\u00f5nu positiivsete emotsioonide kohta. Ei soovita depressiivsust, nagu ei taheta minna arsti juurde ja loodetakse, et asjad paranevad ise. \u00abInimestele meeldib uskuda seda, mida nad usuvad. Neile meeldib, kui neil on vaenlasi. Need vaenlased v\u00f5ivad teha midagi positiivset, kuid see ei muuda nende inimeste arvamust,\u00bb \u00fctles Marlon Brando.\nPiiper kasutas raamatus p\u00e4ris kooli\u00f5pilaste kogemusi netikiusamise osas; need on eraldi tsitaatidena v\u00e4lja toodud raamatu l\u00f5pus, kus on kirjas ka vastaja vanus ja sugu. \u00abSee on ikka p\u00e4ris \u0161okeeriv, mis noorte sotsiaalmeedias kohati toimub,\u00bb \u00fctleb Piiper. \u00abK\u00f5ige rohkem olengi rahul sellega, et selle nii levinud teema ette v\u00f5tsin ja sellest kirjutasin.\u00bb\n\u00d5iglasema \u00fchiskonna saavutamiseks tuleb positiivselt diskrimineerida neid, kellele loodus v\u00e4hem andnud. Miks peaks tahtma keegi k\u00e4ia koolis mingit tunnistust korjamas, kui seal v\u00f5ib surma saada? Pole ju vaja teisi kiusata, kui me k\u00f5ik hingame sama \u00f5hku. Millega tegelevad kiusajate vanemad? K\u00f5ik v\u00f5iks tagantj\u00e4rgi olla paremad lapsevanemad. Piinajaid ei tohiks tembeldada koletisteks. Ainult humaniseerides on v\u00f5imalik nendega v\u00f5idelda.\nV\u00e4ga sageli on keegi \u00f6elnud, et tunneb end Piiperi raamatus \u00e4ra. Julgelt 80% kordadest on see tunne olnud vale ja ta pole selle inimese peale kirjutades selles kontekstis \u00fcldse m\u00f5elnud. Pigem on teemad sellised, et inimesed lihtsalt samastuvad. Isegi siis, kui mingitest probleemidest sageli ei r\u00e4\u00e4gita, ei t\u00e4henda see, et inimestel neid muresid poleks ja talle ongi n\u00fc\u00fcd kirjutades j\u00e4\u00e4nud mulje, et \u00fcllatavalt paljudel on samad teemad hinge peal.\nN\u00e4iteks peale \u00fche lasteraamatu ilmumist helistas naabrimees ja uuris, kas Piiper tema perest kirjutas. Aga j\u00e4llegi, Piiper \u00fcldse ei teinud seda, see konkreetne teema on lihtsalt nii levinud Eestis. \u00abKeegi otseselt pahaseks ei ole saanud \u00f5nneks, aga see on ka loogiline, sest mingeid minu eluga \u00fcks \u00fchele tegelasi raamatutes ei ole,\u00bb s\u00f5nab ta.\nEmakeele hoidmine on Piiperi arvates v\u00e4ga oluline. Berliinis \u00f5ppimine kahjustas keelelisi oskusi, tunneb ta kohati. Samas andis multikultuurses keskkonnas elamine elukogemusi ja arusaamist maailmast nii palju juurde, et ta \u00fcldse ei kahetse.\nKohustusliku kirjanduse osas arvab ta, et klassikat tuleks ikka lugeda, aga eriti v\u00e4iksemate laste seas v\u00f5iks olla rohkem vaba valikut. Seda sellep\u00e4rast, et kui lapsel tekib juba algklassides lugemise vastu vastumeelsus, sest ta ei haaku raamatus k\u00e4sitletud teemadega v\u00f5i ajastuga, siis ta ju j\u00e4\u00e4bki arvamusele, et raamatud talle midagi ei paku ja seal r\u00e4\u00e4gitakse mingite imelike inimeste imelikest eludest. V\u00e4ikeste laste puhul on Piiperi jaoks olulised aspektid p\u00f5nevus, mis paneb lehte keerama, ja nali, mis tekitab hea tunde. Nende taustal saab siis r\u00e4\u00e4kida olulistest teemadest, millest autor p\u00e4riselt r\u00e4\u00e4kida soovib.\n\u00abMulle tundub, et lapsed tahavad ise osaleda. Selleks v\u00f5iksid kirjandus\u00f5petajad v\u00f5ib-olla kasutada erinevaid m\u00e4ngulisi l\u00e4henemisi tekstidele, lugeda n\u00e4iteks kokkuleppeliselt kolm peat\u00fckki ja j\u00e4rgmiseks tunniks kirjutada ise, mis saab edasi, \u00fcksk\u00f5ik kas siis realistlikus v\u00f5i fantaasiav\u00f5tmes, mitte last liigselt piirates,\u00bb \u00fctleb ta.\n\u00abRaske \u00f6elda, kas see on n\u00fc\u00fcd \u00f5ige v\u00f5i vale meetod, aga meie Berliini kooli Ameerikast p\u00e4rit inglise keele \u00f5petajal oli komme meile teoseid p\u00f5nevaks muuta nii, et ta r\u00e4\u00e4kis meile iga kord uut raamatut tutvustades oma isiklikust elust loo - nagu hiljem selgus, siis sageli v\u00e4ljam\u00f5eldud,\u00bb meenutab Piiper, kuidas talle j\u00e4tsid s\u00fcgava mulje Dostojevski \u00abKurit\u00f6\u00f6 ja karistus\u00bb ja Remarque'i \u00abL\u00e4\u00e4nerindel muutusteta\u00bb.\nLugu oli enamasti kas hirmutav v\u00f5i veidi piinlik v\u00f5i muu selline, ent seda oli teismelisel huvitav kuulata. See tekitas huvi loetava raamatu vastu.\nSamamoodi lasi \u00f5petaja Piiperi klassil m\u00f5nikord raamatutele ise l\u00f5pu v\u00f5i l\u00fchikese j\u00e4rje kirjutada. Teinekord otsiti raamatust teemasid, mis v\u00f5isid olla autori elus murekohtadeks. \u00ab\u00dches\u00f5naga kaasamine loetusse mingil isiklikul tasandil tundub toimivat kohustusliku kirjanduse osas ja ilmselt paljud \u00f5petajad seda ka teevad,\u00bb arvab Piiper.\nUuelt kultuuriministrilt ootaks ta kirjandusega seoses v\u00f5ib-olla rohkem teavitust\u00f6\u00f6d, lihtsalt \u00f6eldes reklaami.\n\u00abEesti lugejaskond on nii v\u00e4ike ja kohati tundub, et info uute raamatute kohta ei levi k\u00f5igis kanalites, kus see levida v\u00f5iks, eriti noorte seas. V\u00f5iks leida vahendeid ja v\u00f5imalusi juurde, kuidas kirjandus noortele lugejatele atraktiivsemaks muuta,\u00bb \u00fctleb Piiper.\n\u00abVahel piisab ainult \u00fchest raamatust, kus lugeja end \u00e4ra tunneb, kust ta mingit toetust v\u00f5i m\u00f5istmist saab, et ta tahaks \u00f5ige pea j\u00e4rgmise j\u00e4rele haarata,\u00bb lisab ta. \u00abAga kui raamatutes olevad olulised teemad, mis noori puudutaks, lugejateni ei j\u00f5ua, ei osata neid raamatuid endale ka kusagilt otsida.\u00bb\nTema lemmikkiri lugejalt algas nii: \u00abMa kogu s\u00fcdamest vihkan lugemist, aga \u00bbT\u00f5de v\u00f5i tegu\u00ab sarja olen ma juba mitu korda l\u00e4bi lugenud. Millal sellele j\u00e4rg tuleb?\u00bb\nSee n\u00e4itas Piiperi jaoks, et isegi need, kes enda s\u00f5nul lugemist vihkavad, tegelikult ei tee seda, vaid pole lihtsalt veel seda p\u00e4ris enda raamatut ja teemat kohanud. See neiu j\u00f5udis raamatuni l\u00e4bi mainitud reklaamklipi. Sellep\u00e4rast arvabki Piiper, et \u00fcheks noorteni j\u00f5udmise vahendiks v\u00f5iksid olla ka raamatute reklaamklipid, kuna lapsed ja noored on palju internetis."}
{"text":"Politsei sai teate netikelmusest ja v\u00f5ltsitud m\u00fcntidestPolitsei sai teisip\u00e4eval teateid v\u00f5ltsimistunnustega m\u00fcntidest ja veebikelmusest.Politseile laekusid teated, et sularahakeskuses avastati kolm valerahatunnustega 2-eurost m\u00fcnti.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus ka\u00a038-aastane naine, kes langes\u00a0veebis ostu sooritades kelmuse ohvriks. Arvutikelmusega tekitatud kahju on 160 eurot.\nAprillikuus on politseisse p\u00f6\u00f6rdunud k\u00fcmned inimesed, kes on pahaaimamatult\u00a0Facebook Marketplace\u2019is ostes v\u00f5i m\u00fc\u00fces langenud pettuse ohvriks ja kaotanud kelmidele tuhandeid eurosid.\nKelmide skeem n\u00e4eb v\u00e4lja nii, et kauba ostjale v\u00f5i m\u00fc\u00fcjale saadetakse kullerteenuse link, kuhu peab sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Kui inimene on oma andmed sisestanud, siis m\u00f5ne aja p\u00e4rast kantakse ohvri kontolt summa v\u00f5\u00f5rale pangakontole.\nEnne makse tegemist soovitab politsei\u00a0veenduda ja kontrollida summa saaja tausta. N\u00e4iteks v\u00f5iks kontrollida, kui kaua on inimene olnud sotsiaalmeedia kasutaja. Politsei r\u00f5hutab, et mida v\u00e4rskem kasutaja, seda suurem on risk, et tegemist v\u00f5ib olla pettusega.\n"}
{"text":"Saarlane alustas t\u00e4nasest t\u00f6\u00f6d politsei- ja piirivalveameti peadirektorinaPolitsei- ja piirivalveameti peadirektori ametikohal alustas kolmap\u00e4evast teenistusk\u00e4iku Egert Belit\u0161ev.\u00a0\n\u00a0PPA peadirektor Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul on politsei peamine \u00fclesanne Eesti inimeste turvalisuse tagamine ja selle t\u00f6\u00f6 m\u00f5\u00f5dupuuks usaldus politsei vastu.\n\u201eTurvalisuse \u00fcldpilt p\u00fcsib hea, kuid v\u00e4ga selged murekohad on netikelmused, sagenevad teated \u00f5hkrelva v\u00f5i stardip\u00fcstoliga inimestest ning l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, millest teatamine k\u00fcll v\u00e4henes, kuid pole p\u00f5hjust arvata, et reaalselt oleks koduseinte vahel l\u00f6\u00f6mist ja \u00e4hvardamist v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Olulise \u00fchiskondliku m\u00f5juga raske kuritegevuse puhul nagu rahapesu ja korruptsioon n\u00e4eme ohtu j\u00e4rjest suuremas konspireerimises ja tegevuse varjamises,\u201c kirjeldas ta.\nPPA kui organisatsiooni k\u00f5ige t\u00e4htsamaks v\u00e4ljakutseks peab Belit\u0161ev piisava hulga t\u00f6\u00f6k\u00e4te leidmist ja hoidmist.\n\u201eSisekaitseakadeemia ja politseikooli l\u00f5petajate arv ei ole juba aastaid tasakaalus vabade kohtade hulgaga ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadus \u00fcha s\u00fcveneb. See t\u00e4hendab, et PPA peab karj\u00e4\u00e4rivalikut pakkudes olema veelgi konkurentsiv\u00f5imelisem ning m\u00f5tlema ka kriisiaegsele mehitatusele.\nSeoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu tegid PPA kolleegid mullu \u00fcletundidena enam kui saja inimese aasta t\u00f6\u00f6 ja see olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik,\u201c r\u00f5hutas Belit\u0161ev.\nBelit\u0161evi s\u00f5nul on PPA suure t\u00e4hendusega \u00e4ge organisatsioon.\n\"Politsei tegutseb meeskonnana ja senise peadirektor Elmar Vaheri eestvedamisel on ligi 4500 inimesest sellest saanud tugev ja t\u00f5hus tiim, millel on \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 olla Eesti inimeste jaoks parim politsei.\nAmetisse astudes tunnen vastutust k\u00f5igi politsei t\u00f6\u00f6tajate aga ka k\u00f5igi Eesti inimeste ees ja annan endast k\u00f5ik, et meie riik oleks turvaline paik,\u201c \u00fctles ta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets soovis uuele PPA peadirektorile j\u00f5udu, teotahet ja uuenduslikku meelt.\n\u201ePolitsei- ja piirivalveameti uuele peadirektorile on ootused suured, sest Eesti inimeste k\u00f5rget usaldust ameti vastu tuleb v\u00e4lja teenida iga p\u00e4ev. Kahtlemata ei ole see kerge, aga usun, et nii nagu PPA on viimastel aastatel suurep\u00e4raselt hakkama saanud erinevate kriiside eesliinil tegutsedes, suudab amet Egert Belit\u0161evi juhtimisel j\u00e4tkuvalt k\u00f5rget taset hoida.\nT\u00e4nan Elmar Vaherit tehtud t\u00f6\u00f6 eest. Selle tulemust kipume Eestis juba iseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5tma \u2013 meil on siin turvaline elada,\" \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ettepanekul kinnitas Vabariigi Valitsus Egert Belit\u0161evi PPA peadirektori ametikohale 12. jaanuari otsusega. Tema ametiaeg kestab viis aastat kuni 1. maini 2028.\nEgert Belit\u0161ev on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 16 aasta migratsiooni ja piirivalve valdkonnas. 2018. aastast juhtis Belit\u0161ev PPA integreeritud piirihalduse b\u00fcrood ning oli alates maist 2020 PPA peadirektori aset\u00e4itja piirivalve alal. 2016. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta jaanuarini oli Belit\u0161ev justiits- ja siseasjade n\u00f5unik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Br\u00fcsselis.\n"}
{"text":"L\u00fckkame \u00fcmber - 10 m\u00fc\u00fcti j\u00e4\u00e4tmete sorteerimise kohta1 Sorteerimine on m\u00f5ttetu, sest k\u00f5ik j\u00e4\u00e4tmed kallatakse nagunii autosse \u00fcht kokku.\n\u00dcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks on tekkinud arvamus, et tuleb \u00fcks auto ja kallab k\u00f5ik j\u00e4\u00e4tmed kokku, on kahekambriliste veokite kasutamine. See on veok, mis eest v\u00f5i k\u00fcljelt vaadatuna paistab tavalise j\u00e4\u00e4tmeveokina, ent tagaosas on n\u00e4ha sein, mis eraldab erinevad j\u00e4\u00e4tmeliigid teineteisest. Nii saab \u00fche autoga koguda kokku n\u00e4iteks nii bioj\u00e4\u00e4tmed kui vanapaberi.\n\n2 Sorteerimine on m\u00f5ttetu, sest l\u00f5puks l\u00e4heb k\u00f5ik ikka p\u00f5letamisele v\u00f5i pr\u00fcgilasse.\nKinnitame, et Ragn-Sells suunab k\u00f5ik enda poolt kokku kogutud sorteeritud materjalid ringlusse. Bioj\u00e4\u00e4tmed, vanapaber, klaas ning metall moodustavad kodusest j\u00e4\u00e4tmevoost umbes 60% ja nende ringlusse suunamine on \u00fcsna lihtne. Plastide maailm on t\u00f5epoolest keerulisem, kuid ka seal on umbes 1\/3 plaste \u00fcsna kergesti ringlusse suunatavad. T\u00e4na kogutavast segapakendimassist suudab Ragn-Sells ligi 50% ringlusse suunata.\n\n3 Sorteerimine on m\u00f5ttetu, sest naaber ei sorteeri ja mina \u00fcksi ei saa luua mingit muutust\n\u00dcksikisiku panus v\u00f5ib tunduda igikestva moraalse dilemmana, kuid meie usume, et oma k\u00e4itumisega oleme eeskujuks teistele ja endalt tuleks k\u00fcsida: kui k\u00f5ik k\u00e4ituksid nii nagu mina, siis millised oleksid tagaj\u00e4rjed? Materjalide ringluses on kliimaneutraaluse saavutamisel v\u00e4ga oluline osa, sest hinnanguliselt 45% maailma CO2 emissioonisest on seotud materjalit\u00f6\u00f6stusega. Sekundaarsete materjalide laialdane kasutuselev\u00f5tt aitaks neid emissioone v\u00e4hendada 30-50%, sest sekundaarsete materjalide \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine tekitab s\u00f5ltuvalt materjaliliigist 40-90% v\u00e4hem CO2-te, kui samade materjalide tootmine looduslikest toormaterjalidest.\n\n4 Sorteerimine pole vajalik, sest k\u00f5ik j\u00e4\u00e4tmed sorteeritakse sorteerimisliinil nagunii \u00fcle.\nSegaolmej\u00e4\u00e4tmeid ei sorteerita kuskil maailmas, sest see on kallis ja v\u00e4ga madala v\u00e4\u00e4rtusloomega. Parimal juhul on segapr\u00fcgist v\u00f5imalik v\u00e4lja v\u00f5tta vaid metalle ja natuke plaste Miks? Kujutage ette konteinerit, kus on segamini piimapakid, m\u00e4hkmed, toiduj\u00e4\u00e4gid, bioj\u00e4\u00e4tmed ja vanapaber - see moodustab kokku niiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4rdunud massi, et materjale on teineteist pea v\u00f5imatu eristada ja suurem osa sellest muutub t\u00e4iesti taaskasutusk\u00f5lbmatuks. isegi kui kunagi on robotid, mis suudaks materjale \u00fcksteisest eraldada, on see materjal niiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4rdunud, et selle puhastamiseks kulutataks rohkem vett, energiat ja kemikaale kui m\u00f5istlik on.\n\n5 Kui panen puhtad pakendid eraldi kotiga olmej\u00e4\u00e4tmete konteinerisse, siis autojuht v\u00f5tab minu pakendid sealt enne autosse kallamist v\u00e4lja.\nIkka juhtub, et inimesed on hoolikad ja sorteerivad, kuid panevad siis sorteeritud pakendid olmej\u00e4\u00e4tmete konteinerisse k\u00f5ige peale, lootuses, et autojuht need sealt \u00e4ra v\u00f5tab. Paraku k\u00f5ik mis on segaolmej\u00e4\u00e4tmete konteineris, l\u00e4heb p\u00f5letamisele\n\n6 Sorteerimine on keeruline, v\u00f5tab liiga palju aega ja ruumi ning tekitab tuppa ebameeldivad l\u00f5hnad.\nIga uus asi n\u00f5uab esmalt pisut aega, et see harjumuseks muutuks ning tekitab esiti kindlasti k\u00fcsimusi.\nKeerulisus ja ajakulu. Enamik j\u00e4\u00e4tmeid kipub majapidamises korduma ning kui t\u00e4na sa veel ei tea, kuhu mahlapakk panna, siis juba j\u00e4rgmisel v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmisel korral ei pea sa selle \u00fcle enam m\u00f5tlema. Sorteerimise lihtsustamiseks oleme arendanud spetsiaalse sorteerimist lihtsustava \u00e4pi RagnCycle.\nRuumipuudus. On t\u00f5si, et \u00fche mahuti asendamine 3-5 mahutiga n\u00f5uab pisut rohkem ruumi. Siiski, kuna sorteerimine on muutumas \u00fclemaailmseks normiks, ei p\u00e4de see t\u00e4na enam argumendina. M\u00f5ned nipid! Sorteerides j\u00e4\u00e4tmeid liigiti saad olmej\u00e4\u00e4tmete mahuti v\u00e4iksema vastu vahetada ja selle arvelt ruumi ka pakendij\u00e4\u00e4tmete kogumiseks. Bioj\u00e4\u00e4tmete kogumiseks on olemas stiilseid lahendusi, mida kasv\u00f5i k\u00f6\u00f6gikapi peal hoida. Vanapaber kogu paberkotti.\nL\u00f5hnad toas. Seda kardetakse enamasti bioj\u00e4\u00e4tmete sorteerimisega, aga ka nt pakendite puhul. Tegelikkuses - viies bioj\u00e4\u00e4tmeid regulaarselt v\u00e4lja, kogudes neid kinnisesse mahutisse ja pakendeid loputades - v\u00f5ib j\u00e4\u00e4tmete sorteerimine ebameeldivaid l\u00f5hnu hoopis \u00e4ra hoida.\n\n7Pakendite loputamine on vee ja energia raiskamine\nPakendeid ei pea pesema rohke vee ja n\u00f5udepesuvahendiga. Valdavalt piisab kui pakendid lihtsalt t\u00fchjaks kallata ja neid ei peagi loputama (nt piimapakk). M\u00f5ningate toiduainete puhul on siiski soovitav v\u00e4hese veega pakend enne l\u00e4bi loputada (nt keefiri- v\u00f5i jogurtipakk).\nKui pakend on aga niiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4rdunud, et seda v\u00e4hese veega puhastada ei anna (nt kohupiima kilepakend), siis on see t\u00f5epoolest m\u00f5istlikum panna olmej\u00e4\u00e4tmete hulka. Tugevalt m\u00e4\u00e4rdunud pakendid pakendikonteineris rikuvad \u00e4ra \u00fclej\u00e4\u00e4nud puhtad pakendid ning konteineri sisu ei saa enam taaskasutada\n8 Bioj\u00e4\u00e4tmeid v\u00f5ib konteinerisse panna tavalise kilekotiga\nEi. Parim, mida teha saad, on panna bioj\u00e4\u00e4tmed konteinerisse lahtiselt ja kilekott olmej\u00e4\u00e4tmetesse. Kasutada v\u00f5ib komposteeruvaid v\u00f5i paberist kotte. Kindlasti ei tohi j\u00e4\u00e4tmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega l\u00e4bipaistmatus\/mustas kotis (tekib kahtlus, et tegu on olmej\u00e4\u00e4tmetega ning neid ei v\u00f5eta kaasa).\n\n9 J\u00e4\u00e4tmete sorteerimine on j\u00e4\u00e4tmevedaja v\u00e4ljam\u00f5eldud petuskeem, et rohkem raha enda tasku panna.\nJ\u00e4\u00e4tmete sorteerimine on \u00fchelt poolt imelihtne ja teisalt erakordselt oluline panus, mida iga inimene saab teha, et v\u00e4ltida \u00fcha s\u00fcvenevat keskkonnakriisi. Kuidas? Viimased aastak\u00fcmned on inimkond v\u00f5tnud asjade tegemiseks loodusest materjale (puitu, vett, mineraale jm), mille varud hakkavad t\u00e4na otsakorrale j\u00f5udma. Selleks, et planeet ja \u00f6kos\u00fcsteemid t\u00e4ielikult kokku ei variseks, peame leidma alternatiivseid viise looduslike materjalide asendamiseks ja \u00fcheks v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks on justnimelt j\u00e4\u00e4tmete sorteerimine. J\u00e4tkusuutlik elukeskkond on vajalik iga\u00fchele meist ja seet\u00f5ttu tuleks iga\u00fchel panustada ka selle hoidmisse. T\u00e4na rohkem kui eales varem.\n\n10 Kodune sorteerimine on \u00fclekohtune, sest miks peaksin mina j\u00e4\u00e4tmevedaja eest t\u00f6\u00f6 \u00e4ra tegema.\nJ\u00e4\u00e4tmete sorteerimine tekkekohal on tegelikkuses vaid esimene samm. P\u00e4rast konteineri t\u00fchjendamist tuuakse taaskasutatavad materjalid (paber ja pakendid) Ragn-Sellsi sorteerimiskeskusesse, kus liini peal k\u00e4ivad materjalidest \u00fcle ka meie tublid sorteerijad. Alles seej\u00e4rel saadame materjalid \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisse.\n\n\nRagn-Sells AS"}
{"text":"Ida-Virumaal esinevad petturid \u00fcha sagedamini pangat\u00f6\u00f6tajana v\u00f5i politseinikunaCoop Pank annab teada, et taas on sagenenud pettused, kus kurjategijad v\u00e4idavad end olevat pangat\u00f6\u00f6tajad, politseiametnikud v\u00f5i m\u00f5ne muu riigiasutuse esindajad. Pank palub selliste pettuste suhtes olla t\u00e4helepanelik, et kaitsta oma vara ja isiklikke andmeid.\nPraegu levivates petuskeemides v\u00f5ivad kurjategijad soovitada inimestel kas v\u00f5tta laenu ja kanda see kellegi kolmanda isiku pangakontole v\u00f5i v\u00f5tta v\u00e4lja sularaha ja viia see kokkulepitud kohta v\u00f5i isikule. Sageli m\u00f5jutatakse inimesi enda arvutitesse alla laadima erinevaid programme, mille abil on v\u00f5imalik k\u00e4tte saada pettuse ohvriks langenud inimese isiklikud andmed, sh pangaparoolid ja PIN-koodid. Ohvrite m\u00f5jutamiseks v\u00f5ivad kurjategijad v\u00e4ita, et eelpool nimetatud tegevused aitavad kinni p\u00fc\u00fcda korrumpeerunud pangat\u00f6\u00f6tajaid v\u00f5i riigiametnikke. Seejuures m\u00f5jutatakse potentsiaalseid ohvreid emotsionaalselt ja p\u00fc\u00fctakse nad panna kiiresti ja m\u00f5tlematult tegutsema.\nSellesarnaste kontaktide korral tuleb olla v\u00e4ga ettevaatlik ja valvas. V\u00e4iksemagi petuskeemi kahtluse korral tuleb k\u00f5ne v\u00f5i muu kontakt koheselt l\u00f5petada ning vajadusel ise panga v\u00f5i politseiga info kontrollimiseks nende ametlike kanalite kaudu \u00fchendust v\u00f5tta.\n\nTULETAME MEELDE OLULISEMAD REEGLID PETTUSE OHVRIKS LANGEMISE V\u00c4LTIMISEKS:\n\n\u2022 Pea meeles, et sinu PIN-koodid ei ole m\u00f5eldud jagamiseks teistele. ID-kaardi, Mobiili-ID ja Smart-ID PIN-koodidega tuleb turvaliselt \u00fcmber k\u00e4ia.\n\u2022 PIN1-koodiga toimub digitaalne isiku tuvastamine ja PIN2-koodiga saad anda digitaalse allkirja - see t\u00e4hendab, et PIN1 oled sina ja PIN2 on sinu allkiri. \u2022 Mitte kunagi ei tohi sisestada PIN2-koodi, kui Sa ei tea, mida Sa oma allkirjaga kinnitamas oled! Mitte kunagi ei tohi sisestada PIN2-koodi, kui Sa ei ole ise pangatehingut algatanud.\n\n\u2022 Pank ei k\u00fcsi telefoni teel PIN2-koodi ega saada e-kirja v\u00f5i SMS-i teel kunagi linke, mis n\u00f5uavad PIN2-koodi sisestamist.\n\n\u2022 \u00c4ra kunagi sisene veebilehele, mille aadressi \u00f5igsuses ja autentsuses Sa kindel ei ole! \u2022 Pea meeles, et pank ei palu telefoni teel arvutisse v\u00f5i telefoni programmide v\u00f5i rakenduste laadimist. Kui keegi palub seda ootamatus telefonik\u00f5nes teha, on v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega tegemist pettusega ja k\u00f5ne tuleb koheselt katkestada.\n\n\u2022 \u00c4ra kunagi algata laenutaotlust kellegi teise palvel v\u00f5i sunnil. Igasugune laen on finantskohustusi, mille t\u00e4itmise eest vastutab laenuv\u00f5tja.\n\n\u2022 Soovitatav on aeg-ajalt \u00fcle vaadata oma pangakonto ja pangakaartide kasutuslimiidid, et need vastaksid kasutaja tegelikele vajadustele. See on \u00fcks v\u00f5imalus minimeerida kahju, mis v\u00f5ib tekkida kui kogemata siiski m\u00f5ne pettuse ohvriks langetakse.\n\n\u2022 Tutvu ka Eesti Pangaliidu lehelt, kuidas petuk\u00f5nesid \u00e4ra tunda ja oma rahast mitte ilma j\u00e4\u00e4da: https:\/\/eiaitah.ee\/\n\n\nKatre Tatrik kommunikatsioonijuht"}
{"text":"Kr\u00fcptomiljon\u00e4rid j\u00e4id suveni ootele: kohus ootab k\u00f5rgeima astme seisukohtaKohtuveskid jahvatavad mitmel rindel, kas poolemiljardilise kelmusekahtlusega kr\u00fcptomiljon\u00e4rid vahi alla j\u00e4tta ja USA-le v\u00e4lja anda.\nRingkonnakohus leidis, et Ivan Tur\u00f5gini ja Sergei Potapenko vahi alla j\u00e4tmist v\u00f5i sealt vabastamist ei saa kaaluda enne, kui riigikohus on otsustanud, kas meeste Ameerika \u00dchendriikidele v\u00e4ljaandmiseks \u00fcldse alust on."}
{"text":"EL plaanib luua musta nimekirja \u00fcleilmsetest korruptantidestBR\u00dcSSEL, 3. mai, AFP-BNS \u2013 Euroopa Liit avaldas kolmap\u00e4eval ettepaneku korruptsiooniga v\u00f5itlemise kohta blokis, sealhulgas plaani koostada must nimekiri v\u00e4lisriikide kodanikest, keda s\u00fc\u00fcdistatakse \u00fcleilmses korruptsioonis.\nEttepanek esitati vaid m\u00f5ned kuud p\u00e4rast Euroopa Parlamendi pistiseskandaali ja 2022. aasta uuringut, millest n\u00e4htus, et EL-i kodanikud peavad korruptsiooni suureks probleemiks ja 68 protsenti neist leiavad, et see on nende riigis endiselt levinud.\n\"Aastate jooksul olen j\u00e4lginud, mis asjaolud v\u00e4hendavad inimeste usaldust demokraatia vastu. Ja neid on kaks: v\u00f5imu kuritarvitamine ja korruptsioon,\" \u00fctles Euroopa Komisjoni asepresident V\u011bra Jourov\u00e1.\nEttepanekud toovad bloki 27 liikmesriiki l\u00e4hemale \u00fchisele definitsioonile korruptsiooni kohta, mis h\u00f5lmab lisaks pistisele ka m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemist, ametivolituste kuritarvitamist, \u00f5igusm\u00f5istmise takistamist ja ebaseaduslikku rikastumist.\nSamuti n\u00e4eb see ette, et liikmesriigid harmoniseeriks rikkumiste eest etten\u00e4htud vanglakaristuste pikkused ja soodustaks piiri\u00fclest koost\u00f6\u00f6d liikmesriikide politseij\u00f5udude vahel.\nTeine uus reegel l\u00e4heks Euroopast kaugemale ja n\u00e4eks ette varade k\u00fclmutamist ja sisenemiskeeldu isikutele ja \u00fcksustele, mis on pannud toime \"t\u00f5siseid korruptsiooniakte\".\nPlaani peavad heaks kiitma liikmesriigid ja europarlament.\nLoodav must nimekiri oleks sarnane USA Magnitski seadusele, mille alusel karistab Washington v\u00e4lisriikide ametnikke, kes on seotud korruptsiooni v\u00f5i inim\u00f5igusrikkumistega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Taaram\u00e4e enne Giro d'Italiat: kui j\u00f5udu on, tuleb k\u00f5ik m\u00e4ngu panna ehk s**t, veri ja lilled, nagu \u00f6eldakse36-aastane Rein Taaram\u00e4e alustab laup\u00e4eval oma 18. suurtuuri, Giro d\u2019Italiat.N\u00e4dalap\u00e4evad tagasi, 36. s\u00fcnnip\u00e4eval, sai Taaram\u00e4e suurep\u00e4rase kingituse, kui meeskonna boss helistas ja teatas: n\u00fc\u00fcd on Itaalia velotuurile ehk Giro d\u2019Italiale minek, saad kolm n\u00e4dalat rassida, t\u00f5siselt ja m\u00f5nuga.\u201eKena kingitus oli,\u201c t\u00f5des Taaram\u00e4e ja tunnistas, et oli selle m\u00f5neti ise v\u00e4lja pressinud. \u201eHooaja eel sain paika hea kalendri, suurtuuridest oli seal kirjas s\u00fcgisene Vuelta. Ent enne Kataloonia velotuuri \u00fctlesin bossidele, et vorm on mul hea ja sooviksin Girot s\u00f5ita. Seega arvestagu minuga, kui keegi j\u00e4\u00e4b haigeks. Nii l\u00e4kski, paar meest langesid \u00e4ra ja \u00fcks koht anti Girol mulle.\u201cTaaram\u00e4e s\u00f5nul on ta teinud kolmen\u00e4dalaseks pingutuseks t\u00f5husa ettevalmistuse. \u201eKolm tugevat tuuri on all. Kataloonias oleksin s\u00f5itnud kokkuv\u00f5ttes esik\u00fcmne piirile, kuid j\u00e4in korraks haigeks ja kaotasin \u00fchel etapil k\u00fcmme minutit, Baskimaal sain 15. koha, Romandies olin 25. kohal. S\u00f5itude vahepeal istusin kokku neli n\u00e4dalat alpitelgis... K\u00fcsim\u00e4rk on selles, et olen liiga pikalt heas vormis olnud ja n\u00fc\u00fcd ei tea, kas hoog hakkab langema v\u00f5i tulid Romandies lihtsalt kehvad p\u00e4evad sisse.\u201cStrateegia on Taaram\u00e4el nagu viimastel aastatel ikka s\u00e4ttida end v\u00e4hegi m\u00e4gistel etappidel jooksikute sekka ja \u00fcritada etapiv\u00f5itu. \u201eEga seal pole palju m\u00f5elda \u2013 kui on sobiv etapp, siis tuleb stardist minema panna, ja kui peagrupist \u00e4raminek \u00f5nnestub, siis paistab. Tuleb tekitada endale v\u00e4hemalt v\u00f5imalus, ja kui jalga on, siis k\u00f5ik m\u00e4ngu panna ehk s**t, veri ja lilled, nagu \u00f6eldakse. Samas peab ka \u00f5nne olema. Eelmisel aastal olin nii Girol kui ka Vueltal heas hoos, aga ei midagi, t\u00fchi loos. Satud jooksikute gruppi ja siis selgub, et seal on ka Remco Evenepoel, kes pani mullu Vuelta kinni. Sellisel tasemel meestele ma vastu paraku ei saa,\u201c selgitas Taaram\u00e4e. \u201eSamas p\u00fcsisin mullu Vueltal mitu p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes kolmandal kohal. Kui n\u00fc\u00fcd sama juhtub ja minekut on, siis vaatame edasi.\u201cNaudib protsessiIntermarch\u00e9-Circus-Wanty meeskonnas, kes Giro d\u2019Italiale l\u00e4heb, pole Taaram\u00e4e s\u00f5nul s\u00f5itjat, kes kokkuv\u00f5ttes p\u00fc\u00fcaks k\u00f5rget kohta. \u201eOn m\u00f5ned sprinterid, kes v\u00f5ivad m\u00e4gedes tegusid teha... Igale profiilile leidub paugutajaid, aga eks n\u00e4is. Peale minu pole keegi suurtuuride etappe v\u00f5itnud,\u201c tutvustas Taaram\u00e4e tiimi.Milline on Taaram\u00e4e eesm\u00e4rk Giro d'Italial, La Vueltal, sel hooajal?\u201eLoodan pikendada profikarj\u00e4\u00e4ri, teenida leping... V\u00f5i ma ei teagi...\u201c j\u00e4i Taaram\u00e4e korraks m\u00f5ttesse. \u201eLihtsalt naudin v\u00f5idus\u00f5itmist. Midagi sees ei p\u00f5le, aga ikka panen t\u00e4iega. T\u00f6\u00f6 on aastatega tehtud, n\u00fc\u00fcd hoian taset ja see pole raske. Hommikul \u00e4rkan, l\u00e4hen m\u00f5nuga trenni. No kuidas sa selles seisus l\u00f5petad ja k\u00f5ik, mis on, pr\u00fcgikasti viskad? Mul on k\u00e4sil elu k\u00f5ige nauditavam periood, olen \u00f5nnelikus abielus, laene pole kaelas, rattaga meeldib s\u00f5ita, kuulun World Touri meeskonda, mahun korralikel velotuuridel kokkuv\u00f5ttes 20 parema sekka... Mida veel tahta! Peas siiski m\u00f5tlen, et 40-aastaselt tuleb sport \u00e4ra l\u00f5petada, muidu m\u00f6\u00f6dubki elu ainult rattaga s\u00f5ites.\u201cMis Giro d\u2019Italiasse puutub, siis etapiv\u00f5iduta j\u00e4\u00e4mist Taaram\u00e4e ei p\u00f5e. \u201eIkka tahaks v\u00f5ita ja etendust anda, v\u00f5imaluse korral l\u00f6\u00f6n hambad risti, aga see pole elu ja surma k\u00fcsimus. \u00d5igupoolest pole kunagi olnud. Protsessi nautimine on \u00e4ge,\u201c selgitas Taaram\u00e4e. \u201eEsmat\u00e4htis on see, et Girolt tulles on endal hea meel. Sellel, mida protokoll n\u00e4itab, pole nii suurt t\u00e4htsust \u2013 kui oled jooksikute grupis \u00f5nneotsija, siis saad v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu harva maitsta.\u201c"}
{"text":"Taaram\u00e4e enne Giro d'Italiat: kui j\u00f5udu on, tuleb k\u00f5ik m\u00e4ngu panna ehk s**t, veri ja lilled, nagu \u00f6eldakse36-aastane Rein Taaram\u00e4e alustab laup\u00e4eval oma 18. suurtuuri, Giro d'Italiat.N\u00e4dalap\u00e4evad tagasi, 36. s\u00fcnnip\u00e4eval, sai Taaram\u00e4e suurep\u00e4rase kingituse, kui meeskonna boss helistas ja teatas: n\u00fc\u00fcd on Itaalia velotuurile ehk Girole minek, saad kolm n\u00e4dalat rassida, t\u00f5siselt ja m\u00f5nuga.\u201eKena kingitus oli,\u201c t\u00f5des Taaram\u00e4e ja tunnistas, et oli selle m\u00f5neti ise v\u00e4lja pressinud. \u201eHooaja eel sain paika hea kalendri, suurtuuridest oli seal kirjas s\u00fcgisene Vuelta. Ent enne Kataloonia velotuuri \u00fctlesin bossidele, et vorm on mul hea ja sooviksin Girot s\u00f5ita. Seega arvestagu minuga, kui keegi j\u00e4\u00e4b haigeks. Nii l\u00e4kski, paar meest langesid \u00e4ra ja \u00fcks koht anti Girol mulle.\u201cTaaram\u00e4e s\u00f5nul on ta teinud kolmen\u00e4dalaseks pingutuseks t\u00f5husa ettevalmistuse. \u201eKolm tugevat tuuri on all. Kataloonias oleksin s\u00f5itnud kokkuv\u00f5ttes esik\u00fcmne piirile, kuid j\u00e4in korraks haigeks ja kaotasin \u00fchel etapil k\u00fcmme minutit, Baskimaal sain 15. koha, Romandies olin 25. kohal. S\u00f5itude vahepeal istusin kokku neli n\u00e4dalat alpitelgis... K\u00fcsim\u00e4rk on selles, et olen liiga pikalt heas vormis olnud ja n\u00fc\u00fcd ei tea, kas hoog hakkab langema v\u00f5i tulid Romandies lihtsalt kehvad p\u00e4evad sisse.\u201cKas etapiv\u00f5it tuleb?Strateegia on Taaram\u00e4el nagu viimastel aastatel ikka s\u00e4ttida end v\u00e4hegi m\u00e4gistel etappidel jooksikute sekka ja \u00fcritada etapiv\u00f5itu. \u201eEga seal pole palju m\u00f5elda - kui on sobiv etapp, siis tuleb stardist minema panna, ja kui peagrupist \u00e4raminek \u00f5nnestub, siis paistab. Tuleb tekitada endale v\u00e4hemalt v\u00f5imalus, ja kui jalga on, siis k\u00f5ik m\u00e4ngu panna ehk s**t, veri ja lilled, nagu \u00f6eldakse. Samas peab ka \u00f5nne olema. Eelmisel aastal olin nii Girol kui ka Vueltal heas hoos, aga ei midagi, t\u00fchi loos. Satud jooksikute gruppi ja siis selgub, et seal on ka Remco Evenepoel, kes pani mullu Vuelta kinni. Sellisel tasemel meestele ma vastu paraku ei saa,\u201c selgitas Taaram\u00e4e. \u201eSamas p\u00fcsisin mullu Vueltal mitu p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes kolmandal kohal. Kui n\u00fc\u00fcd sama juhtub ja minekut on, siis vaatame edasi.\u201cNaudib protsessiIntermarche-Circus-Wanty meeskonnas, kes Girole l\u00e4heb, pole Taaram\u00e4e s\u00f5nul s\u00f5itjat, kes kokkuv\u00f5ttes p\u00fc\u00fcaks k\u00f5rget kohta. \u201eOn m\u00f5ned sprinterid, kes v\u00f5ivad m\u00e4gedes tegusid teha... Igale profiilile leidub paugutajaid, aga eks n\u00e4is. Peale minu pole keegi suurtuuride etappe v\u00f5itnud,\u201c tutvustas Taaram\u00e4e tiimi.Milline on Taaram\u00e4e eesm\u00e4rk Girol, Vueltal, sel hooajal?\u201eLoodan pikendada profikarj\u00e4\u00e4ri, teenida leping... V\u00f5i ma ei teagi...\u201c j\u00e4i Taaram\u00e4e korraks m\u00f5ttesse. \u201eLihtsalt naudin v\u00f5idus\u00f5itmist. Midagi sees ei p\u00f5le, aga ikka panen t\u00e4iega. T\u00f6\u00f6 on aastatega tehtud, n\u00fc\u00fcd hoian taset ja see pole raske. Hommikul \u00e4rkan, l\u00e4hen m\u00f5nuga trenni. No kuidas sa selles seisus l\u00f5petad ja k\u00f5ik, mis on, pr\u00fcgikasti viskad? Mul on k\u00e4sil elu k\u00f5ige nauditavam periood, olen \u00f5nnelikus abielus, laene pole kaelas, rattaga meeldib s\u00f5ita, kuulun World Touri meeskonda, mahun korralikel velotuuridel kokkuv\u00f5ttes 20 parema sekka... Mida veel tahta! Peas siiski m\u00f5tlen, et 40-aastaselt tuleb sport \u00e4ra l\u00f5petada, muidu m\u00f6\u00f6dubki elu ainult rattaga s\u00f5ites.\u201cMis Girosse puutub, siis etapiv\u00f5iduta j\u00e4\u00e4mist Taaram\u00e4e ei p\u00f5e. \u201eIkka tahaks v\u00f5ita ja etendust anda, v\u00f5imaluse korral l\u00f6\u00f6n hambad risti, aga see pole elu ja surma k\u00fcsimus. \u00d5igupoolest pole kunagi olnud. Protsessi nautimine on \u00e4ge,\u201c selgitas rattur. \u201eEsmat\u00e4htis on, et Girolt tulles on endal hea meel. Sellel, mida protokoll n\u00e4itab, pole nii suurt t\u00e4htsust - kui oled jooksikute grupis \u00f5nneotsija, siis saad v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu harva maitsta.\u201c\u00a0\"Mul on k\u00e4sil elu k\u00f5ige nauditavam periood.\"Rein Taaram\u00e4eRein Taaram\u00e4e l\u00e4heb Giro d'Italiale andma k\u00f5ike, mis temas peitub.Jaan Martinson"}
{"text":"Tuttav pettis raha v\u00e4lja28. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 23-aastane mees, kelle poole p\u00f6\u00f6rdus Facebooki kaudu tuttav, kes soovis rahalist abi Soomest Eestisse p\u00e4\u00e4semiseks.Noormees kandiski raha Leedu ja Eesti kontodele, aga pole tuttavaga enam \u00fchendust saanud. Kelmusega tekkis 583 eurot kahju."}
{"text":"Libas\u00f5numite saajate raha kadus28. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes said justkui Eesti maksu- ja tolliametilt s\u00f5numi, et neil on maksmata m\u00f5ni trahv v\u00f5i tasu.S\u00f5numi juures oli link ja kui s\u00f5numisaaja sellele vajutas, n\u00f5uti panka sisse logimisel autentimist. P\u00e4rast avastasid inimesed, et nende kontolt on raha kantud v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Kokku kaotati arvutikelmidele 1380 eurot."}
{"text":"Siseministeerium l\u00f5petas distsiplinaarmenetluse Elmar Vaheri suhtesTALLINN, 4. mai, BNS - Siseministeerium l\u00f5petas distsiplaarmenetluse politsei- ja piirivalveameti (PPA) endise juhi Elmar Vaheri suhtes, kuna tema teenistusaeg sai l\u00e4bi.\u00a0\nL\u00f5petamisega ei anta hinnangut, kas kriminaaluurimise all olev Vaher rikkus v\u00f5i ei rikkunud teenistuskohustusi. Distsiplinaarmenetlust saab l\u00e4bi viia \u00fcksnes teenistussuhtes oleva ametniku \u00fcle, Elmar Vaheri viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev PPA peadirektorina oli aga 2. mail.\nValitsus nimetas Elmar Vaheri PPA peadirektori kohale 3. mail 2018. aastal viieks aastaks ehk kuni t\u00e4navu 2. maini. Kuiv\u00f5rd tegemist on avaliku teenistuse seaduses ette n\u00e4htud t\u00e4htajalise teenistussuhtega, siis see l\u00f5peb t\u00f6\u00f6suhe t\u00e4htaja saabudes.\nAvaliku teenistuse seaduse kohaselt on distsiplinaars\u00fc\u00fctegu teenistuskohustuse s\u00fc\u00fcline rikkumine. Avaliku teenistuse seadusest tuleneb, et distsiplinaarmenetluse saab algatada, l\u00e4bi viia ja karistust m\u00e4\u00e4rata vaid avalik-\u00f5igusliku teenistus- ja usaldussuhte raames. Kui avaliku v\u00f5imu kandja teenistussuhe ametnikuga l\u00f5peb, ei saa ka l\u00e4bi viia teenistuskohustuste rikkumisest tingitud distsiplinaarmenetlust, kuna ei ole \u00f5iguslikku suhet, milles kohustused saaksid kehtida. Seega on distsiplinaarmenetlus v\u00f5imalik vaid siis, kui isik on teenistuses.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\nKelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu ametist k\u00f5rvaldatud PPA peadirektor Elmar Vaheri s\u00f5nul on tal \u00f5iguslik vaidlus politsei teenistustaa\u017ei teemal kaitsepolitseiga kestnud juba aastaid ning ta kavatseb sellep\u00e4rast kohtus edasi v\u00f5idelda.\n\u201eMa ei tunne endal s\u00fc\u00fcd. Minu seisukoht, mille p\u00e4rast on kestnud \u00f5iguslik vaidlus politsei staa\u017ei, rotatsiooni ja t\u00f6\u00f6le asumise k\u00fcsimuses kestnud kolm aastat, j\u00e4\u00e4b samaks, mis varem. Kaitsen seda ka kriminaalmenetluses,\u201d on Vaher \u00f6elnud.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Pankrotihaldur n\u00f5uab kohtus tagaotsitavalt \u00e4rimehelt raha tagasiViru maakohus arutab kelmuste eest vangi m\u00f5istetud ja politsei poolt tagaotsitava endise ehitusettev\u00f5tjaga Alar Sepperniga seotud asja, kus pankrotihaldur taotleb temale riigi poolt v\u00e4lja m\u00f5istetud summat tagasi.\nViru maakohtu pressiesindaja Kristi Ehrlichi s\u00f5nul on tegemist Alar Sepperni (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Tael hagiga Ksenia Sepperni vastu rahalises n\u00f5udes. 4. aprillil 2019. kuulutas Viru maakohus tsiviilasjas v\u00e4lja f\u00fc\u00fcsilise isiku Alar Sepperni pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Alar Seppern kasuks m\u00f5istis Tartu ringkonnakohus kriminaalasjas v\u00e4lja menetluskulud kokku 23 613 eurot. Alar Seppern p\u00f6\u00f6rdus rahandusministeeriumi poole taotlusega maksta temale Tartu ringkonnakohtu otsuse alusel v\u00e4ljam\u00f5istetud summa 23 613 eurot abikaasa Ksenia Seppern kontole, mida rahandusministeerium tegi, selgitas Ehrlich. Pankrotihaldur taotleb kohtu kaudu pankrotivarasse kuuluvat summat tagasi. Alar Seppern on ise politsei politsei poolt tagaotsitav. P\u00f5hjaranniku teatel m\u00f5istis Viru maakohus Sepperni s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja v\u00f5ltsimises ning m\u00e4\u00e4ras talle viie kuu pikkuse vangistuse."}
{"text":"Pankrotihaldur n\u00f5uab \u00e4rimehelt raha tagasiViru maakohus arutab kelmuste eest vangi m\u00f5istetud ja politsei poolt taga otsitava endise ehitusettev\u00f5tjaga Alar Sepperniga seotud asja, kus pankrotihaldur taotleb temale riigi poolt v\u00e4lja m\u00f5istetud summat tagasi.Viru maakohtu pressiesindaja Kristi Ehrlichi s\u00f5nul on tegemist Alar Sepperni (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Tael hagiga Ksenia Sepperni vastu rahalises n\u00f5udes. 4. aprillil 2019 kuulutas Viru maakohus tsiviilasjas v\u00e4lja f\u00fc\u00fcsilise isiku Alar Sepperni pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Alar Seppern kasuks m\u00f5istis Tartu ringkonnakohus kriminaalasjas v\u00e4lja menetluskulud kokku 23 613 eurot. Alar Seppern p\u00f6\u00f6rdus rahandusministeeriumi poole taotlusega maksta temale Tartu ringkonnakohtu otsuse alusel v\u00e4lja m\u00f5istetud summa 23 613 eurot abikaasa Ksenia Seppern kontole, mida rahandusministeerium tegi, selgitas Ehrlich. Pankrotihaldur taotleb kohtu kaudu pankrotivarasse kuuluvat summat tagasi. Alar Seppern on ise politsei politsei poolt tagaotsitav. P\u00f5hjaranniku teatel m\u00f5istis Viru maakohus Sepperni s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja v\u00f5ltsimises ning m\u00e4\u00e4ras talle viie kuu pikkuse vangistuse.SIIM RANDLA"}
{"text":"Siseministeerium l\u00f5petas distsiplinaarmenetluse Elmar Vaheri suhtesSiseministeerium l\u00f5petas distsiplaarmenetluse politsei- ja piirivalveameti (PPA) endise juhi Elmar Vaheri suhtes, kuna tema teenistusaeg sai l\u00e4bi.L\u00f5petamisega ei anta hinnangut, kas kriminaaluurimise all olev Vaher rikkus v\u00f5i ei rikkunud teenistuskohustusi. Distsiplinaarmenetlust saab l\u00e4bi viia \u00fcksnes teenistussuhtes oleva ametniku \u00fcle, Elmar Vaheri viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev PPA peadirektorina oli aga 2. mail.\nValitsus nimetas Elmar Vaheri PPA peadirektori kohale 3. mail 2018. aastal viieks aastaks ehk kuni t\u00e4navu 2. maini. Kuiv\u00f5rd tegemist on avaliku teenistuse seaduses ette n\u00e4htud t\u00e4htajalise teenistussuhtega, siis see l\u00f5peb t\u00f6\u00f6suhe t\u00e4htaja saabudes.\nAvaliku teenistuse seaduse kohaselt on distsiplinaars\u00fc\u00fctegu teenistuskohustuse s\u00fc\u00fcline rikkumine. Avaliku teenistuse seadusest tuleneb, et distsiplinaarmenetluse saab algatada, l\u00e4bi viia ja karistust m\u00e4\u00e4rata vaid avalik-\u00f5igusliku teenistus- ja usaldussuhte raames. Kui avaliku v\u00f5imu kandja teenistussuhe ametnikuga l\u00f5peb, ei saa ka l\u00e4bi viia teenistuskohustuste rikkumisest tingitud distsiplinaarmenetlust, kuna ei ole \u00f5iguslikku suhet, milles kohustused saaksid kehtida. Seega on distsiplinaarmenetlus v\u00f5imalik vaid siis, kui isik on teenistuses.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\nKelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu ametist k\u00f5rvaldatud PPA peadirektor Elmar Vaheri s\u00f5nul on tal \u00f5iguslik vaidlus politsei teenistustaa\u017ei teemal kaitsepolitseiga kestnud juba aastaid ning ta kavatseb sellep\u00e4rast kohtus edasi v\u00f5idelda.\n\u00abMa ei tunne endal s\u00fc\u00fcd. Minu seisukoht, mille p\u00e4rast on kestnud \u00f5iguslik vaidlus politsei staa\u017ei, rotatsiooni ja t\u00f6\u00f6le asumise k\u00fcsimuses kestnud kolm aastat, j\u00e4\u00e4b samaks, mis varem. Kaitsen seda ka kriminaalmenetluses,\u00bb\u00a0on Vaher \u00f6elnud."}
{"text":"Siseministeerium l\u00f5petas distsiplinaarmenetluse Elmar Vaheri suhtes   Siseministeerium on l\u00f5petanud distsiplinaarmenetluse kelmuses kahtlustatava Politsei- ja Piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri suhtes, kuna viimase teenistust\u00e4htaeg on m\u00f6\u00f6dunud.   Vastava info edastab siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets neljap\u00e4eval valitsusele. Distsiplinaarmenetluse l\u00f5petamisega ei anna ministeerium hinnangut, kas Vaher rikkus v\u00f5i ei rikkunud teenistuskohustusi. Distsiplinaarmenetlust saab l\u00e4bi viia \u00fcksnes teenistussuhtes oleva ametniku suhtes, aga Elmar Vaheri viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev PPA peadirektorina oli 2. mail, seisab valitsuse p\u00e4evakorda esitatud punktis. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on distsiplinaars\u00fc\u00fctegu teenistuskohustuse s\u00fc\u00fcline rikkumine. Avaliku teenistuse seadusest tuleneb, et distsiplinaarmenetluse saab algatada, l\u00e4bi viia ja karistust m\u00e4\u00e4rata vaid avalik-\u00f5igusliku teenistus- ja usaldussuhte raames. Kui avaliku v\u00f5imu kandja teenistussuhe ametnikuga l\u00f5peb, ei saa ka l\u00e4bi viia teenistuskohustuste rikkumisest tingitud distsiplinaarmenetlust, kuna ei ole \u00f5iguslikku suhet, milles kohustused saaksid kehtida. Seega on distsiplinaarmenetlus v\u00f5imalik vaid siis, kui isik on teenistuses. 21. m\u00e4rtsil esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politseiameti toonasele peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets k\u00f5rvaldas seepeale Vaheri teenistusest ja allkirjastas \u00fchtlasi k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relevalve algatamiseks eesm\u00e4rgiga hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis (PPA) tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Kriminaalmenetlus k\u00e4ib j\u00e4tkuvalt. Uus politseijuht on Egert Belit\u0161ev.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"P\u00e4ikeseenergia tootja kirub uut seadust. \u201cTegemist on v\u00e4ljapressimisega\u201dP\u00e4ikesepaneelid.Scanpix\nPRO tellijale\nUue seaduse j\u00e4rgi n\u00f5utakse v\u00f5rguliitumise eest p\u00e4ikeseenergia tootjatelt kr\u00f5bedaid tagatisi.\nLoe ka: R\u00f6\u00f6gatu liitumistasu: p\u00e4ikeseparki rajada soovinud ettev\u00f5tja sai halva \u00fcllatuse\nAprilli l\u00f5pus p\u00f6\u00f6rdus p\u00e4ikeseenergia tootja Arton Solar O\u00dc terava kirjaga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Nimelt potsatas ettev\u00f5tte postkasti hiljuti k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv arve Elektrilevilt. Selle taga oli seadusemuudatus, millega k\u00fcsitakse p\u00e4ikeseparkide rajajatelt suuri summasid elektriliitumise tagatiseks.\n\u201cMinu hinnangul on tegemist v\u00e4ljapressimisega,\u201d pahandas Artoni omanik kirjas ministeeriumile. Ka p\u00e4ikeseelektri assotsiatsiooni juht kinnitas \u00c4rigeeniusele, et kiirustades vastu v\u00f5etud seadus ei lahenda probleemi. Ministeeriumi s\u00f5nul ulatub s\u00fcsteemi ummistavate \u201cfantoomliitumiste\u201d maht aga gigavattidesse.\nHiljuti v\u00f5eti riigikogus vastu seadus, mille j\u00e4rgi ei saa enam kui 15-kilovatise v\u00f5imsusega p\u00e4iksejaamad enam tasuta liitumisv\u00f5imsusi broneerida. Selle asemel tuleb maksta kilovati kohta 38 eurot tagatist. Suuremahuliste p\u00e4ikeseparkide rajajatele v\u00f5ib see tuua aga tohutud arved.\nTohutu arve postkastis\nTeiste seas sai ka Arton tagasiulatuvalt broneeritud liitumiste eest Elektrilevilt ligi 19 000-eurose arve. Selle juht Siim Link heitis kirjas ministeeriumile ette, et esmase liitumispakkumise j\u00e4rel tuleb veel vallaga suhelda ning pole kindel, mis kujul konkreetne jaam realiseerub.\n\u201cMaksta lihtsalt 19 000 mitte millegi eest ei ole \u00f5ige,\u201d s\u00f5nas ta. \u201cP\u00f5him\u00f5tteliselt on sellega kogu taastuvenergia arendustele vesi peale t\u00f5mmatud.\u201d Artoni juhi s\u00f5nul peaks ministeerium hoolega selgitust\u00f6\u00f6d tegema, miks saab tasu tagasiulatuvalt m\u00e4\u00e4rata ning millist probleemi \u00fcritatakse lahendada.\n\u201cPraegu lihtsalt tuleb kiri postkasti, et makske k\u00fcmneid tuhandeid,\u201d m\u00e4rkis Link. \u201cEi ole just k\u00f5ige parem kommunikatsiooni viis.\u201d Ettev\u00f5tja s\u00f5nul paneb riik sel viisil taastuvenergia arengule ise piduri peale.\nSeadus tuleks t\u00fchistada\nKa p\u00e4ikeseelektri assotsiatsiooni juht Andres Meesak kinnitas \u00c4rigeeniusele, et uus seadus v\u00f5ib roheenergia levikut takistada. \u201cSelle seaduseeln\u00f5uga on nukker lugu, et keegi mingit korralikku m\u00f5juhinnangut ei teinud,\u201d heitis ta ette ministeeriumile ja riigikogule. \u201cMinisteerium k\u00f5iki neid olukordi, mis t\u00e4naseks on selgunud, ei suutnud ette n\u00e4ha ega tegelikku m\u00f5ju adekvaatselt hinnata.\u201d\n\u201cFantoomliitumiste jutt on jama,\u201d hindas ta aga juurprobleemi, mille t\u00f5ttu seadus vastu v\u00f5eti. Tema s\u00f5nul oli v\u00f5rguettev\u00f5tete s\u00fcsteem liitumistaotluste menetlemiseks nii \u00fcles ehitatud, et liitujad pidid paratamatult tegema mitmeid liitumistaotlusi selgitamaks v\u00e4lja, milline v\u00f5imsus on saadaval ja jaama k\u00e4ivitamisel majanduslikult j\u00e4tkusuutlikud. \u201cNeed, kel on liitumised olemas, ehitavad need ka v\u00e4lja.\u201d\nLisaks olevat ka liitumise v\u00e4lja ehitamiseks antud aeg \u2013 \u00fcks aasta \u2013 ebarealistlikult napp. Meesaku s\u00f5nul on probleem v\u00f5rguettev\u00f5tetes, mis ei ole suutnud jaotusv\u00f5rku arendada nii, et see kohanduks olukorraga, kus igas Eesti nurgas leidub hajatootmise v\u00f5imsusi.\n\u201cSee seadus tuleks tagasi kutsuda,\u201d arvas Meesak. \u201cSee ei lahenda mitte \u00fchtegi probleemi ega too v\u00f5rku investeeringuid.\u201d Tema hinnangul ei kiirenda seadus tootmisv\u00f5imsuste turule toomist vaid \u00fcritab turgu \u00fcber jagada ning p\u00e4rsib nii kogu sektorit.\nV\u00f5rguressurss on ummistatud?\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete n\u00f5unik Kadri Laube m\u00e4rkis \u00c4rigeeniusele siiski, et nende hinnangul seisab \u201cfantoomliitumiste\u201d taga kuni 1,5 gigavatti elektriv\u00f5rgu mahtu. Tema s\u00f5nul ehitatakse palju liitumispunkte, mille taha tootmist ei rajatagi.\n\u201cSellised liitumised broneerivad asjatult v\u00f5rguressurssi,\u201d kirjeldas Laube. \u201cKasvavad j\u00e4rgmiste liitujate liitumistasud ammendunud v\u00f5rguressursi t\u00f5ttu omakorda ebam\u00f5istlikult suureks ning v\u00f5rgule ei pruugi seet\u00f5ttu ligi p\u00e4\u00e4seda need, kellel on tegelikult kindel plaan elektritootmist alustada.\u201d Seda peaks uus seadus ministeeriumi arvates parandama.\n\u201cTagatist peavad maksma need, kellel ei ole liitumispunkt veel valmis,\u201d m\u00e4rkis ministeeriumi k\u00f5neisik. \u201cRaha tagastatakse liitujale, kui p\u00e4ikesepaneelid alustavad tootmist aasta jooksul p\u00e4rast liitumispunkti valmimist. \/\u2026\/ Tagatise n\u00f5uet ei rakendata juhul, kui taotleja on tasunud v\u00e4hemalt 70 protsenti liitumistasust v\u00f5i kui tootmisseade rajatakse korterelamule.\u201d\nLaube s\u00f5nul seadus rohep\u00f6\u00f6ret ei taksita. \u201cSee motiveerib broneeritud v\u00f5rguv\u00f5imsusi kas kiiremini kasutusele v\u00f5tma v\u00f5i neist loobuma, mis annab v\u00f5rgu kasutamise v\u00f5imaluse j\u00e4rgmistele potentsiaalsetele tootjatele,\u201d m\u00e4rkis ta."}
{"text":"Kuidas ma kahe p\u00e4evaga kolm korda \u00fche ja sama petuskeemi otsa sattusin?Kui sageli arvatakse, et petuskeemide ohvriks langevad nutimaailmas mitte eriti kogenud ja veidi lihtsameelsed inimesed, siis eksite! Osav pettur suudab oma kavalasse v\u00f5rku m\u00e4ssida ka kogenud ajakirjaniku, kes on petuskeemidest kirjutanud k\u00fcmneid lugusid.Ma ei ole internetis ammu midagi m\u00fc\u00fcnud, kuid kui m\u00f6\u00f6dunud koolivaheajal Facebook Marketplace'i m\u00f5ned paremad palad lasteriietest \u00fcles riputasin, r\u00f5\u00f5mustasin kohe, kui asjade vastu kiirelt huvi tekkis. K\u00f5ik, kes v\u00e4hegi viitsivad riietest pilte teha, m\u00f5\u00f5ta s\u00e4\u00e4re ja varruka sisek\u00fcljepikkust ja teha muid trikke, et m\u00f5nigi v\u00e4ikseks j\u00e4\u00e4nud ja heas korras riideese maha m\u00fc\u00fca, teavad seda tunnet...\nEsimene n-\u00f6 huviline, kes minuga Facebook Messengeris vigases eesti keeles \u00fchendust v\u00f5ttis, oli pildi j\u00e4rgi kaunis naisterahvas nimega\u00a0Mohamed Afiy Dallo. P\u00e4rast seda, kui olin talle vastanud, et m\u00fc\u00fcki pandud pidulik poisteriiete komplekt on endiselt saadaval, n\u00e4gi j\u00e4rgmine\u00a0s\u00f5num\u00a0v\u00e4lja n\u00f5nda (NB!\u00a0muutmata kujul): \u00abOk v\u00f5tan aga tahaks homme tulla aga hetkel on t\u00f6\u00f6ga kiire, saadan Sulle koju GLS postiljoni, kes Sulle raha sularahas annab ja kaubale j\u00e4rgi\u00a0Ok?\u00bb\nKuigi mul oli kohe algusest peale veidi kahtlane tunne, ilmselt ka seet\u00f5ttu, et olen \u00fcsna mitmetest petuskeemidest kirjutanud,\u00a0andsin ostjale siiski v\u00f5imaluse. M\u00f5tlesin, et ehk on t\u00f5epoolest tegemist m\u00f5ne hiljuti Eestisse sattunud p\u00f5genikuga, kes lapsele internetist riideid soetab.\nLeppisime kokku mulle sobiva kellaaja, millal saaksin kulleri vastu v\u00f5tta, ning saatsin Mohamedile oma nime, aadressi, kauba maksumuse ja ka meiliaadressi, et ta saaks need kullerettev\u00f5ttele edastada.\u00a0\nEnt edasi l\u00e4ks asi siiski \u00fcha kahtlasemaks. Saabus j\u00e4rgmine s\u00f5num (NB! muutmata kujul):\u00a0\u00abOK, saatmiskulud on minu vastutusel, kuid \u00fcmbrikuga kaasnevad kindlustuskulud, mille peate tasuma, kuid \u00e4rge muretsege, lisan selle esialgsele summale. Ok?\u00bb\n\n\nKuvat\u00f5mmis Messengerist\n\nM\u00f5tlesin kohe, et mis kindlustuskulud,\u00a0ja vastasin Mohamedile, et minu poolt on selle tehingu puhul siiski ainult kaup ning \u00fchegi teenuse eest ma m\u00fc\u00fcjana maksta ei soovi. Kui tema soovib kaubale kulleri j\u00e4rele saata, siis tasub ka k\u00f5ik kulud.\u00a0\nSelleks hetkeks olin ma muidugi juba\u00a0veendunud, et tegemist ei ole lasteriietest huvitatud noore p\u00f5genikust emaga, vaid sulaselge petturiga, kes endale raha \u00fcritab teha. Seej\u00e4rel tuli veel mitmeid s\u00f5numeid, et lugegu ma kindlustuse vajalikkuse kohta selgitust ja et see vastab mingitele \u00fcldistele kullerettev\u00f5tte\u00a0n\u00f5uetele.\nR\u00e4\u00e4kisin juhtunust kohe ka oma mehele ja \u00fctlesin, et n\u00e4e, mind \u00fcritati mingisse skeemi t\u00f5mmata ja raha v\u00f5i andmeid v\u00e4lja petta. Veidi piinlik on tunnistada, aga tegime seej\u00e4rel inimkatse, kas pettur tuleb kaasa summa t\u00f5stmisega ja milliseks sellisel juhul minu tasuda j\u00e4\u00e4v kindlustussumma kujuneb.\nNimelt pakkus mu abikaasa talle m\u00fc\u00fcgiks laste jalgratast 405 euro eest. Tema s\u00f5nul pidavat olema nii, et\u00a0mida rohkem selle inimesega suhelda, seda v\u00e4hem on tal aega teisi ohvreid p\u00fc\u00fcda. Ei salga, et huvi, mis pettur meie pakkumise peale vastab, oli suur, sest summa, mille pealt tema saaks teenida, kasvas ju kordades. Kui minu m\u00fc\u00fcki pandud komplekti hind oli 20 eurot, siis koos jalgrattaga oli see 425 eurot.\n\n\nKuvat\u00f5mmis Messengerist\n\nMohamed vastas, et ootab rattast pilti ja tehing l\u00e4kski lukku. Ma isegi ei tea, kas \u00fcllatuseks v\u00f5i mitte, aga meiega t\u00f5en\u00e4oliselt Google Translate'i vahendusel suhelnud inimene oli lihtsalt n\u00f5us suvalise ratta ostma. Ent ilmselge oli ju see, et kaupa, mille ta n\u00e4iliselt ostis, ta tegelikult ei soovinud. Milleks ta seda heameelt mulle tegi, ei saanudki ma aru, sest tema soovitud\u00a0kindlustussumma hoopiski v\u00e4henes. Kui alguses oli kauba kindlustamise summa 50 eurot, siis koos jalgrattaga hoopis 30 eurot.\u00a0\nKui tehing oli n-\u00f6 kinnitatud, saabus mulle e-kiri meiliaadressilt glsg6695@gmail.com, milles oli kindlustuskulude\u00a0tasumiseks j\u00e4rgmine juhend:\u00a0\n\n\nKuvat\u00f5mmis Gmailist\n\nP\u00e4rast selle kirja saamist vastasin Mohamedile inglise keeles, et sain aru, et tegemist on petuskeemiga, mille kohta\u00a0olen\u00a0juba Google'ile skeemist teada andnud. Selle peale asus Mohamed mind aga \u00e4hvardama, mist\u00f5ttu blokeerisin tema kontakti ning rohkem ei ole me suhelnud.\u00a0\n\n\nKuvat\u00f5mmis Messengerist\n\nSeej\u00e4rel andsin Poolas asuvale kullerettev\u00f5ttele GLS Group teada, et nende nimel saadetakse petukirju, mis p\u00fc\u00fcavad k\u00e4tte saada kas siis raha v\u00f5i andmeid. Kuna \u00fchelegi lingile ma ei klikkinud, j\u00e4i selgusetuks, mida selle abil minult v\u00e4lja \u00fcritati meelitada.\nGLS Groupist kinnitati mulle, et nemad taolist kirja v\u00e4lja ei ole saatnud ning tegemist on pettusega. GLS Groupi nimel levivast pettusest\u00a0tuli veel eraldi meiliaadressile teada anda, mida ma ka tegin. Kuidas ettev\u00f5te sellesse suhtub, kas taolist skeemi ringleb palju ja mida on nad teinud, et seda takistada, j\u00e4i paraku vastuseta.\nEnt sellega veel lugu ei l\u00f5ppenud. Kuna minu m\u00fc\u00fcki pandud esemed\u00a0ripuvad Facebook Marketplace'is \u00fcleval, kirjutati j\u00e4rgmisel p\u00e4eval veel kaks korda. Neil kordadel oli kirjutajaks inimene nimega Marina Romanescu, kes soovis osta lasteriiete vahele \u00e4ra eksinud meeste kampsuneid.\u00a0\nTavap\u00e4raselt algas vestlus ostjapoolse k\u00fcsimusega, kas ese on veel saadaval. Vastusele, et on k\u00fcll, laekus sama s\u00f5num\u00a0(NB! muutmata kujul): \u00abOk v\u00f5tan aga tahaks homme tulla aga hetkel on t\u00f6\u00f6ga kiire, saadan Sulle koju GLS postiljoni, kes Sulle raha sularahas annab ja kaubale j\u00e4rgi Ok?\u00bb\n\n\nKuvat\u00f5mmis Messengerist\n\nKuna n\u00fc\u00fcd oli juba teada, et tegemist on petturiga, ma temaga pikemasse vestlusse ei laskunud ning vastasin kohe, et olen skeemiga juba tuttav ning ei ole tehingust huvitatud. Rohkem ta mulle ei kirjutanud. Teisele sama isiku katsele ma ei vastanud ning rohkem mind ei t\u00fclitatud.\n\nLevinud skeem\n\nPolitsei- ja piirivalveameti politseikapten Maarja Punak kinnitas, et praegu on GLS kulleri kelmus \u00fcks levinumaid ja seda nii kaupa osta soovides kui ka midagi m\u00fc\u00fces.\nPunaku s\u00f5nul antakse\u00a0juhtumitest, kus inimesed saavad kohe alguses aru, et tegemist on kahtlase pakkumisega,\u00a0veebipolitseinikele \u00fcha rohkem teada, ning enamasti ei ole ka kahjud kuigi suured, sest kallite tehingute korral on inimesed ka ise t\u00e4helepanelikumad.\nTehingust loobumisele j\u00e4rgnevad sageli \u00e4hvardused, sest kelm loodab inimest ehmatada ja panna olukorda, kus ta peaks kiiresti otsustama just selle tegevuse kasuks, mida kelm soovib teda tegema panna.\n\u00abKedagi ei saa \u00e4hvardada politsei v\u00f5i kohtuga, kuid m\u00f5istan, kuidas see v\u00f5ib inimest ehmatada, kui v\u00e4idetavalt politseisse v\u00f5i kohtusse plaanitakse p\u00f6\u00f6rduda. Esiteks on see v\u00e4lja\u00fctlemine kelmide tavaline taktika ja teiseks, politsei ja kohtud l\u00e4htuvad ikkagi seadustest,\u00bb rahustab Punak ja lisab, et vajadusel saab ka veebipolitseinikelt n\u00f5u k\u00fcsida.\n\nMillele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata?\n\nPunak soovitab, et enne kontoga suhtlemist tuleks \u00fcle vaadata, mis sellel kontol n\u00e4ha on. \u00abPetuskeemidega seotud kontod on enamasti sisutud ja\u00a0profiilipilte korduskasutatakse mitmetel eri nimedega kontodel,\u00bb t\u00e4psustab ta ja lisab, et kontrollimisel on heaks abiliseks Google'i pildiotsing.\n\u00abKui olete juba vestlust alustanud ning ta teeb ettepaneku kasutada kullerteenust, millega te ei ole tuttav, siis tasub tehing katki j\u00e4tta. V\u00f5ite pakkuda v\u00e4lja ka selle, et olete valmis ise asjale j\u00e4rele tulema v\u00f5i selle kohale viima ja vahel selle peale ka suhtlus katkestatakse,\u00bb selgitab Punak.\u00a0\nTehingu vormistamiseks tasub Punaku s\u00f5nul kasutada keskkondi, mis pakuvad vastavat teenust ostja ja m\u00fc\u00fcja vahel, kus raha on seni broneeringus, kuni kaup on ostjani j\u00f5udnud. \u00abK\u00f5ige parem on muidugi k\u00e4est k\u00e4tte see tehing teha, et kohapeal toote korrasolekus veenduda,\u00bb lisab ta.\n\u00abKui siiski valisite kullerteenuse ja n\u00fc\u00fcd tekib v\u00e4idetavalt probleem saadetisega, siis suhelge ainult otse selle kullerteenust pakkuva firmaga, mitte e-kirjadega, mida teile saadetakse, mis enamasti tulevad suvalistelt Gmaili aadressidelt, mille alla kirjutatakse selle kullerfirma nimi. Selliste libakirjadega \u00fcritatakse suurendada petuskeemist saadavat summat,\u00bb hoiatab politseikapten.\n\nOhtu v\u00f5ib sattuda ka ise ostja olles\n\nOlles aga ise asja ostja, tasub politseikapteni s\u00f5nul j\u00e4llegi kauba pilt Google'i pildiotsingusse panna. \u00abSageli m\u00fc\u00fcakse samasuguste piltidega eset mitmes erinevas kohas, kuigi suure t\u00f5en\u00e4osusega ei ole seda asja \u00fcldse olemaski,\u00bb selgitab ta.\nSuurim m\u00fc\u00fct, mis taoliste tehingutega kaasneb, seisneb Punaku s\u00f5nul selles, et v\u00e4idetavalt ei ole 15-20eurosed esemed kelmide huviorbiidis. See ei vasta aga t\u00f5ele, sest nii neid m\u00fc\u00fces kui ostes on ikkagi v\u00f5imalik kelmi otsa sattuda, sest petturile on ka 15 eurot parem kui mitte midagi.\n\u00abJulgen pakkuda, et iga 20 Marketplace'i kontakti kohta leidub \u00fcks libapakkumine, kuid tean ka olukorda, kus \u00fcht 30eurost arvutividinat soovisid esimese m\u00fc\u00fcgip\u00e4eva jooksul osta kolm kontot, kes k\u00f5ik olid petturid. Seega valvel tasub olla alati ja anda endast parim, et petuskeemi sattumist v\u00e4ltida,\u00bb soovitab Punak mis tahes tehingu puhul t\u00e4helepanelik olla."}
{"text":"M\u00f5tete lugemise masin sai peaaegu valmisTexase \u00fclikooli teadlased leidsid viisi, kuidas saaks ajulaineid lugedes k\u00e4tte s\u00f5nad ja laused, millest inimene parajasti m\u00f5tleb.\nLahenduses kasutatakse mitteinvasiivset aju skannimist, mis t\u00e4hendab, et m\u00f5tete lugemiseks peaks panema inimese lamama kompuutertomograafi. Seega lihtsalt niisama eemalt veel m\u00f5tete lugemine ei \u00f5nnestu.\nKuid ka kompuutertomograafi signaalide t\u00f5lgendamisega ei ole k\u00f5ik niisama lihtne. Vaja l\u00e4heb tehisintellekti ja masin\u00f5pet, et \u00fcldse aru saaks, kuidas ajulainetest midagi m\u00f5testatut v\u00e4lja lugeda.\nAjakirjas Nature Neuroscience avaldatud uuringut juhtisid arvutiteaduse doktorant Jerry Tang ning Austinis asuva Texase \u00fclikooli neuroteaduse ja arvutiteaduse dotsent Alex Huth. T\u00f6\u00f6s kasutati osaliselt ka Open AI ChatGPT ja Google\u2019i Bardi tehisintellekti keelemudeleid.\nErinevalt teistest arendatavatest keele dekodeerimise s\u00fcsteemidest ei n\u00f5ua see s\u00fcsteem implantaatide kirurgilist paigaldamist katsealuste ajju, samuti ei pea osalejad kasutama ainult etteantud kindlat hulka s\u00f5nu, millele m\u00f5elda. Aju aktiivsust m\u00f5\u00f5detakse fMRI skanneriga, mille k\u00e4igus masin \u00f5pib inimese ajulaineid tundma sel ajal, kui katsealune kuulab skanneris tundide kaupa taskuh\u00e4\u00e4lingu saateid.\nHiljem, kui masin on piisavalt \u00f5ppinud, suudab see uue loo kuulamise v\u00f5i ette jutustamise ajal ainu\u00fcksi ajutegevuse p\u00f5hjal vastava teksti genereerida.\nTulemuseks ei ole veel p\u00e4ris s\u00f5na-s\u00f5nalt transkriptsioon inimese m\u00f5tetest. Selle asemel \u00fcritab tehisintellekt tabada m\u00f5eldud teksti olemust ja teemasid. Umbes poole tekstidest tuvastab masin \u00fcsna t\u00e4pselt, poolega aga paneb m\u00f6\u00f6da.\nN\u00e4iteks kuulas katsetes osaleja k\u00f5nelejat, kes \u00fctles: \u201eMul ei ole veel juhiluba\u201c, aga masin sai sellest aru, et \u201eMa ei ole veel (auto)juhtimist \u00f5ppima hakanud\u201c. Kuulates aga s\u00f5nu: \u201eMa ei teadnud, kas karjuda, nutta v\u00f5i p\u00f5geneda, selle asemel \u00fctlesin: \u201eJ\u00e4tke mind rahule!\u201c\u201c, dekodeeriti see j\u00e4rgmiselt: \u201eTa hakkas karjuma ja nutma ja siis ta lihtsalt \u00fctles: \u201eMa k\u00e4skisin sul mind rahule j\u00e4tta.\u201c\u201c.\nDekodeerimine toimus ainult kokkuleppel osalejatega, kes olid katses vabatahtlikult, kuid teadlased proovisid ka masinat nii-\u00f6elda petta, lastes inimestel meelega m\u00f5elda millelegi muule. Osalejad, kes avaldasid m\u00f5tetelugejale vastupanu \u2013 n\u00e4iteks m\u00f5eldes teisi m\u00f5tteid \u2013, suutsid tulemused muuta kasutusk\u00f5lbmatuks, seega ei saa praegust lahendust kurjasti \u00e4ra kasutada n\u00e4iteks inimestelt tunnistuste v\u00f5i saladuste v\u00e4ljapressimiseks, kui nad oskavad m\u00f5ttes \u201evaletada\u201c.\n."}
{"text":"Elmar Vaher pani kohtu abiga distsiplinaarmenetlusele k\u00e4e ette   Kelmusekahtlustuse saanud endine politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher p\u00f6\u00f6rdus kohtusse, et peatada tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus. Menetluse k\u00e4igus Vaher \u00fctlusi ei andnud.   N\u00e4dal p\u00e4rast seda, kui kaitsepolitsei Elmar Vaheri kinni pidas, kogunes siseministeeriumis kolmeliikmeline komisjon. Teenistusest k\u00f5rvaldatud endise politseijuhi suhtes algas distsiplinaarmenetlus, mille kokkuv\u00f5te pidi siseministri k\u00e4tte j\u00f5udma hiljemalt kahe kuuga ehk 30. juuniks. \"Siis me k\u00fcsisime Elmar Vaherilt mitmeid k\u00fcsimusi ja selgitusi rotatsioonide kohta,\" r\u00e4\u00e4kis siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo. \"Ning p\u00e4rast pikka m\u00f5tlemisaega Elmar Vaher otsustas ja teatas oma esindaja vahendusel, et ta ei soovi kahjuks selgitusi anda.\" Olgo kinnitusel andis seadus selleks v\u00f5imaluse. \"Kui sul on samaaegselt k\u00e4imas kriminaalmenetlus, siis sa ei pea teises menetluses andma neid \u00fctlusi, mis sa oled kriminaalmenetluses andnud,\" m\u00e4rkis Olgo. \"Kui ta nii on otsustanud ja sellise kaitsetaktika valinud endale, siis on see tema valik ja meil j\u00e4\u00e4b \u00fcle ainult seda aktsepteerida.\" Kogu loos on lisaks Vaherile teisigi asjaosalisi, lisaks saab ministeerium ligi tarvilikele dokumentidele. Seega, vaatamata Vaheri vaikimisele l\u00e4inuks menetlus edasi. Kuid siis tegi Vaher j\u00e4rgmise k\u00e4igu. \"Ta p\u00f6\u00f6rdus kohtu poole, kus palus distsiplinaarmenetluse tunnistada \u00f5igusvastaseks,\" r\u00e4\u00e4kis Olgo. \"Ja kohus rakendas tema palvel esmast \u00f5iguskaitset, kus ta keelas siseministeeriumil v\u00f5tta v\u00f5i anda hinnangut antud asjas. T\u00e4na oleme olukorras, kus me ei ole saanud v\u00e4ga palju toiminguid teha selleks, et t\u00f5de v\u00e4lja selgitada.\" Vaher m\u00e4rkis oma kaebuses, et distsiplinaarmenetluse alustamisel polnud t\u00e4pselt v\u00e4lja toodud, milles ta eksis. \"Eks see n\u00fc\u00fcd ongi k\u00e4imasoleva kohtumenetluse objekt, et v\u00e4lja selgitada, kui p\u00f5hjalikult tuleb see lahti kirjeldada,\" s\u00f5nas Olgo, kelle s\u00f5nul ongi distsiplinaarmenetluse eesm\u00e4rgiks asjaolude ja s\u00fc\u00fc v\u00e4lja selgitamine. \"Ja sel hetkel, kui distsiplinaarmenetlus alustatakse, ei ole terviklikku pilti toimunust ja seet\u00f5ttu ei ole v\u00f5imalik ka detailis seda kirja panna.\"  Ka kohtuv\u00f5idust poleks enam abi  See, et kohus andis vaidluste ajaks Vaherile esialgse \u00f5iguskaitse, on Olgo s\u00f5nul \u00fcsna tavap\u00e4rane \"Selleks, et mitte j\u00f5uda distsiplinaarmenetluse protsessis selle kohani, kus on v\u00e4ga raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Ehk kui on tehtud otsus, ehk kas leitud s\u00fc\u00fc v\u00f5i mitte, ei ole v\u00f5imalik enam tagantj\u00e4rele leida, et oleks kuidagi teisiti,\" kirjeldas Olgo kohtult saabunud selgitusi. Tarmo Olgo s\u00f5nul saab ministeerium endiselt uurida dokumente, kuid \u00fchtegi hinnangut nad kujundada ei tohi. \"Me ei saa koostada ka distsiplinaarmenetluse kokkuv\u00f5tet ega selle eeln\u00f5ud ega seda ka osalistele n\u00e4idata ja selgitada nii kaua, kui esialgne \u00f5iguskaitse on kehtiv,\" r\u00e4\u00e4kis Olgo. Kohtuvaidlus k\u00e4ib Olgo s\u00f5nul edasi. Aga kui halduskohus annab ka \u00f5iguse siseministeeriumile, pole sellest praktiliselt enam abi. Siseminister l\u00f5petas \u00e4sja Vaheri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse, sest Vaheri teenistusaeg politseis l\u00f5ppes. \"Tema suhtes ei ole v\u00f5imalik enam teha distsiplinaarmenetluse toiminguid ja muu hulgas \u00fcks toiming on see, et sa teed kokkuv\u00f5tteid, sa tutvustad seda ja sa teed ka j\u00e4reldused,\" t\u00f5des Olgo.  Teenistusliku j\u00e4relevalve tulemus selgub 31. mail  See, et Elmar Vaheri teenistusaeg l\u00f5ppeb mai alguses, oli teada juba varem. Muu hulgas siis, kui valitsus teatas, et soovib distsiplinaarmenetluse kokkuv\u00f5tet augusti l\u00f5puks ja siseminister teatas, et soovib sama kokkuv\u00f5tet juuni l\u00f5puks. Olgo s\u00f5nul arvestati riskiga, et reaalselt on menetluse l\u00e4biviimiseks umbes kuu aega. \"Aga me eeldasime ja ootasime, et Elmar Vaheril on soov anda kiiresti selgitust ja me saame need asjaolud ruttu v\u00e4lja selgitada ja tegelikult distsiplinaarmenetluse kokkuv\u00f5tted enne \u00e4ra koostada. Aga kahjuks meie plaanid ei l\u00e4inud nii, nagu me soovisime,\" s\u00f5nas Olgo. Asja uurimine siseministeeriumis siiski ei l\u00f5ppe. Nimelt alustati m\u00e4rtsis ka teenistuslikku j\u00e4relevalvet politsei- ja piirivalveameti \u00fcle. \"Teenistusliku j\u00e4relevalve eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja selgitada k\u00f5ik need asjaolud ja nende \u00f5igusp\u00e4rasus, mis on seotud teenistujate t\u00e4htaegse \u00fcleviimisega ehk rotatsiooniga politsei- ja piirivalveametist,\" selgitas Olgo, kelle s\u00f5nul peaks teenistuslik j\u00e4relevalve l\u00f5ppema 31. mail. \"Ja need samad asjaolud, mida me distsiplinaarmenetluse k\u00e4igus plaanisime vaadata, siis me vaatame need ka teenistusliku j\u00e4relevalve raames \u00e4ra,\" \u00fctles Olgo ning kinnitas, et kogutud info ei l\u00e4he kaduma. \"Lihtsalt j\u00e4relevalve objekt pole Elmar Vaher, vaid on politsei- ja piirivalveamet.\" Samal ajal peaks l\u00f5ppema ka kaitsepolitsei suhtes algatatud teenistuslik j\u00e4relevalve. \"Vastavalt seadusele on teenistusliku j\u00e4relevalve kokkuv\u00f5tted avalikud niiv\u00f5rd, kui seal ei ole seda informatsiooni, mis on asutusesiseseks kasutamiseks,\" r\u00f5hutas Olgo. \"Ma arvan, et olulises osas saab avalikkus sellega tutvuda.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"27. mai meeleavalduse k\u00fcsitlust Uutes Uudistes tabas k\u00fcberr\u00fcnnakKolmap\u00e4eval tabas Uute Uudiste lehte j\u00e4rjekordne k\u00fcberr\u00fcnnak. \u00d5nneks oli see nii primitiivne, et kahju tegi vaid kurilastele endale.\nPahameele objektiks oli 27. mail toimuv meeleavaldus traditsioonilise perekonna kaitseks. R\u00fcnnaku fakt ise \u00fctleb, et teatud seltskond on rahva t\u00e4navale tulemise t\u00f5ttu paanikas. Vahepealsed k\u00fcsitlused suudeti ju pilastamata j\u00e4tta, aga meeleavaldus, see v\u00f5tab jalad v\u00e4risema.\nS\u00fcndmuste kronoloogia:\n3. mail 2023 kell 14:48 pannakse Uute uudiste kodulehele tagasihoidlik k\u00fcsitlus, mis hakkab vaikselt arvamusi koguma.\nK\u00fcsimuseks on \u201cKas kavatsete minna 27. mail Toompea lossi ette meeleavaldusele?\u201d ning vastusevariandid:\n1. Jaa, kindlasti\n2. Kahjuks ei saa minna, aga olen m\u00f5tetes teiega\n3. Ei l\u00e4he, sest mulle meeldib k\u00f5ik, mis valitsus teeb\nK\u00f5ik sujub rahulikult, kuni kell 15:28 hakkab truualamliku vastusevariandi loendur anomaalse kiirusega suurenema. Pilk k\u00fcsitluse logisse kinnib \u2013 t\u00e4pselt nagu e-valimiste k\u00fcsitluse puhul, olid ka seekord aktiveerunud k\u00fcsitluste v\u00f5ltsijad. \u00dchelt IP aadressilt tulvas samu vastuseid kiirusega 12 klikki minutis. M\u00f5ne aja jooksul oli valitsusega \u00fclirahul olevate vastajate arv kerinud pooleteise tuhandeni.\nSiis saabus aeg r\u00fcnnak l\u00f5petada ja \u00f5iglus jalule seada. 1459 \u00fchelt IP aadressilt saadetud v\u00f5ltsh\u00e4\u00e4lt sai v\u00e4lja filtreeritud ja tulemusest maha kustutatud. Lisaks tuli rakendada IP p\u00f5hine piirang. Nurjatu r\u00fcnnak muidugi j\u00e4tkus, kuid tulemusteta. Logifail salvestas kogu kurbm\u00e4ngu.\nMida \u00f6elda kokkuv\u00f5tteks? Petised petavad ja j\u00e4\u00e4vad petma. Peteti valimistega, \u00fcritati petta valimiste ausust puudutava k\u00fcsitlusega. Kuna k\u00fcsitlus, erinevalt e-valimistest, on kontrollitav, siis j\u00e4id petised vahele ja pettusega antud h\u00e4\u00e4led t\u00fchistati. Lisaks fikseeriti r\u00fcndajate IP aadressid, mis langevad kokku eelmise r\u00fcnnaku p\u00f5hitegijatega. Kui kellelegi meeldib seoseid otsida, siis kahtlased IP aadressid resideeruvad Toompea piirkonnas. R\u00fcnnakr\u00fchmlaste auks peab \u00fctlema, et midagi on nad eelmisest l\u00fc\u00fcasaamisest \u00f5ppinud. Nimelt ei t\u00f5stnud seekord keegi reetlikku h\u00e4dakisa, et v\u00f5ltsimise p\u00fcha \u00fcritust on takistatud.\nEt sama seltskond n\u00fcri j\u00e4rjekindluse ja pahatahtlikkusega sama asja \u00fcritab, toob p\u00e4evavalgele nende olemuse. V\u00f5imukoridorides pesitseb seltskond, kelle jaoks pettus on sama loomulik kui hingamine. Petetakse valimistega ja petetakse avaliku arvamusega. Kui kaua petiseid k\u00fcnka otsas talutakse, j\u00e4\u00e4b juba rahva otsustada.\nKarl Olaf R\u00e4\u00e4k\nViited:\nUusi Uudiseid r\u00fcnnanud k\u00fcberkurjategijad j\u00e4id haledalt vahele (lisatud Delfi kommentaar)\nUute Uudiste k\u00fcsitlust tabas k\u00fcberr\u00fcnnak! Pole v\u00e4listatud, et r\u00fcnnaku taga on Delfi"}
{"text":"Tarmo Linnam\u00e4gi: mis sellest plokiahelast \u00fcldse sai?Aastaid kuust-seitse tagasi oli raske leida p\u00e4eva, kus m\u00f5ni pealkiri poleks kuulutanud, et plokiahel on peagi k\u00f5ike muutmas. T\u00e4na leiab see mainimist haruharva \u2013 enamasti kr\u00fcptovaluutade kontekstis \u2013 ning avalikkuse t\u00e4helepanu on haaranud j\u00e4rgmised edevad tehnoloogiad, peamiselt tehisintellekt. Kuigi plokiahelast t\u00e4na enam t\u00f5esti eriti juttu ei tehta, siis pole see tegelikult kadunud kuskile.Plokiahel pole midagi uut, aga suure m\u00fcrtsuga j\u00f5udis see laiema avalikkuse ette m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendil. Peaasjalikult oli selle v\u00f5iduk\u00e4igu taga k\u00fcrptov\u00e4\u00e4ringute maailm ja avalik debatt, kas Bitcoin ja Ethereum on j\u00e4rjekordne pettus v\u00f5i tulevikku muutvad lahendused. Kuigi toona said peamiselt t\u00e4helepanu just finantsteemad, siis r\u00f5hutasid asjatundjad juba nende debattide taustal, et plokiahela reaalne v\u00f5imekus on oluliselt suurem.\nKr\u00fcptovaluutad pole t\u00e4na kuskile kadunud, kuid nii nagu on langenud neile p\u00fchendatud artiklite hulk, saab j\u00e4rjest v\u00e4hem t\u00e4helepanu ka plokiahel ise. See aga ei t\u00e4henda, et see kadunud oleks v\u00f5i keegi sellega enam ei tegeleks.\nTegeleb k\u00fcll ja suurimaid l\u00e4bimurdeid leiab just neist valdkondadest, mida asjatundjad kunagise kr\u00fcptobuumi ajal esile proovisid t\u00f5sta \u2013 tervishoid, pangandus, valitsemine, digitaalne identiteet ja k\u00f5ik muu, kus andmete valiidsus on kriitilise t\u00e4htsusega.\n\nLihtne ja keeruline\n\nTehnoloogiliselt on plokiahel \u00fcheti meeletult lihtne, teisalt meeletult keeruline. K\u00f5ige lihtsam on seda aga m\u00f5ista tehnoloogiana, mis lubab talletada informatsiooni kujul, mida pole v\u00f5imalik muuta.\nKui salvestad andmed lihtsalt failina k\u00f5vakettale, saab neid muuta ja k\u00f5ik j\u00e4ljed sellest tegevusest likvideerida. Kui salvestad andmed plokiahelasse, talletub info sinna igaveseks. See info saab olla avalik v\u00f5i privaatne, jagatud v\u00f5i vaid enda k\u00e4es hoitud.\nSelle l\u00e4henemise esimene reaalselt populaarne kasutusvaldkond oligi kr\u00fcptov\u00e4\u00e4ringute maailm ning kuigi need pole kuskile kadunud, siis on kunagi uudsena tundunud tehnoloogiline lahendus leidmas oma teed ka j\u00e4rjest soliidsematesse paikadesse.\nMitmed suurpangad kasutavad plokiahelat selleks, et hallata rahvusvahelisi makseid, alternatiivb\u00f6rsid kasutavad seda kapitalitoimingute l\u00e4biviimiseks, kindlustused kasutavad seda kahjujuhtumite haldamiseks ning tervishoiusektoris kasutatakse seda patsiendiandmete hoiustamiseks, jagamiseks ja kaitsmiseks.\nJa see on vaid osa valdkondadest, kuhu t\u00e4naseks plokiahela kombitsad ulatuvad. M\u00f5ned aastad tagasi v\u00f5isid osad ettev\u00f5tted selle kasutamise osas ettevaatlikud olla, kuna avalikkuse silmis v\u00f5rdus plokiahel kr\u00fcptoturuga, mis omakorda v\u00f5rdus veidi arusaamatu ja pettuse l\u00f5hnaga temaatikaga. Viisakas ettev\u00f5te ei saanud t\u00f5sise n\u00e4oga tehnikav\u00f5\u00f5ramatele klientidele \u00f6elda, et nende andmed on plokiahelas.\n\nPlokiahel on siin, et j\u00e4\u00e4da\n\nSee pilt on n\u00fc\u00fcdseks muutunud. Kr\u00fcpto ja plokiahel kuuluvad endiselt tihtilugu samasse lausesse, kuid mida p\u00e4ev edasi, seda universaalsemalt aktsepteeritavaks on uuematsorti tehnoloogia laiema avalikkuse ees muutunud. Stigma on kadunud ja tundub, et avalikkuse hoiakud on p\u00f6\u00f6rdunud. Kr\u00fcptov\u00e4\u00e4ringuid v\u00f5\u00f5ristavad paljud t\u00e4naseni, samas ei p\u00f6\u00f6ritata enam liigselt silmi, kui kuuldakse, et panga\u00fclekande juures m\u00e4ngis rolli ka plokiahel.\nPlokiahel on siin, et j\u00e4\u00e4da. Esimesed kasvuvalud ja \u00fcle\u00f6\u00f6 rambivalgusesse sattumine on \u00fcle elatud, haavad on paranenud ja v\u00e4hemalt praegu ei viita miski, et see on minemas 3D-telerite teed \u2013 ideena \u00e4ge, reaalsuses kasutamatu. Kunagisest moes\u00f5nast on saanud midagi sellist, mis suudab p\u00e4riselt pakkuda suurt v\u00e4\u00e4rtust. Suure t\u00f5en\u00e4osusega v\u00f5ime peagi n\u00e4ha, mis sellest lapsekingadest v\u00e4lja kasvades p\u00e4riselt saab."}
{"text":"Investeerimishuvilised kaotasid kelmidele k\u00fcmneid tuhandeid eurosidTALLINN, 4. mai, BNS - Investeerimisv\u00f5imalusi pakkunud veebikelmid t\u00fcssasid P\u00f5hja-Eestis kolme kergeusklikku, saades neilt kokku k\u00e4tte \u00fcle 50 000 euro.\u00a0\nAasta alguses tutvus 27-aastane mees Tinderis naisega, kes peagi viis suhtluse kr\u00fcptorahaga kauplemisele peale. Naine soovitas mehel registreerida end kauplemisplatvormil royaltradingbit.org ja juhendas meest avama ka kr\u00fcptorahakotti Huobi teenusepakkuja juures. Mees tegi mitmeid tehinguid, aga soovitud kasumit ning seni investeeritud raha v\u00e4lja v\u00f5tta ei saanud. Lisaks n\u00f5utakse temalt t\u00e4iendavaid sissemakseid erinevate maksude ettek\u00e4\u00e4ndel. Kelmusega tekitatud kahju on 9180 eurot, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\n3. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 45-aastane mees, kes n\u00e4gi m\u00e4rtsi alguses Facebookis Tesla reklaami investeerimise kohta ning j\u00e4ttis veebilehele enda kontaktid. Peatselt sai ta venekeelse k\u00f5ne, kus temale selgitati, et antud ettev\u00f5ttesse investeerimine on tulus. Mees v\u00f5imaldas helistajal kagujuurdep\u00e4\u00e4su enda nutiseadmele AnyDesk programmi vahendusel, tema nimele avati kr\u00fcptorahakott Krakenis ning ta registreeriti kauplemisplatvormil munrofinancialplannersltd.com.\nSeej\u00e4rel \u00f5hutati meest vormistama laene kogusummas 12 500 eurot ning teostama l\u00e4bi enda kr\u00fcptorahakoti v\u00e4idetavale platvormile sissemakseid bitcoinides tuvastamata kr\u00fcptoraha aadressile kogusummas 11 512 eurot. Kui avaldaja soovis osa teenitud kasumist v\u00e4lja v\u00f5tta, siis seda ta iseseisvalt teha ei saanud ning temalt n\u00f5uti t\u00e4iendavate maksete teostamist. Kelmusega tekitatud kahju summas 11 512 eurot.\u00a0\nM\u00e4rtsis tutvus sotsiaalmeedia vahendusel 51-aastane mees Marina nimelise naisega, kes viis suhtluse kr\u00fcptorahaga kauplemisele ning soovitas enda tuttavat maaklerit. P\u00e4rast seda sai v\u00e4idetav maakler kaugjuurdep\u00e4\u00e4su mehe nutiseadmele AnyDesk programmi vahendusel, registreeris mehe kauplemisplatvormil cointology.biz, avas mehe nimele konto Revolut pangas ja kr\u00fcptorahakoti Binance teenusepakkuja juures.\nLisaks v\u00f5eti kelm mehe nimele erinevaid laene ning kui avaldaja soovis teenitud kasumi v\u00e4lja v\u00f5tta, siis seda ta iseseisvalt teha ei saanud ning temalt n\u00f5uti t\u00e4iendavate maksete teostamist erinevate maksude ettek\u00e4\u00e4ndel. Kelmusega tekitatud kahju ulatub v\u00e4hemalt 30 940 euroni.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Microsoft laiendab AI k\u00e4ttesaadavustSAN FRANCISCO, 4. mai, AFP-BNS \u2013 USA tarkvarahiid Microsoft laiendas neljap\u00e4eval oma loova tehisintellekti programmide k\u00e4ttesaadavust, ehkki valitseb hirm, et firmad l\u00e4hevad ohtlikuks osutuda v\u00f5iva tehnoloogiaga liiga kiiresti edasi.\nMicrosofti otsingumootori Bing ja internetibrauseri Edge tehisintellektivahendid on n\u00fc\u00fcd k\u00f5igi soovijate k\u00e4sutuses, \u00fctles asepresident Yusuf Mehdi blogipostituses.\n\"See t\u00e4hendab, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5igil lihtsam uut Bingi ja Edge'i proovida lihtsalt oma Microsofti kontoga Bingi sisenedes,\" \u00fctles ta.\nT\u00f6\u00f6tada saab nii teksti kui pildiga ja Microsoftil on kavas lisada neile ka v\u00f5imalused video tarbeks, lubas ta.\nBingi \"Image Creator\" liideti hiljuti AI chatboti repertuaari, mis v\u00f5imaldab luua nii visuaalset kui kirjalikku sisu, seletas Mehdi.\n\"Me laiendame Image Creatorit k\u00f5igisse Bingi keeltesse. Nii et iga\u00fcks saab luua kujutisi oma emakeeles.\"\nAI ohtude hulgas on v\u00f5imalus kasutada seda pettuseks h\u00e4\u00e4lekloonide, s\u00fcvav\u00f5ltsitud videote ja veenvate kirjalike s\u00f5numitega.\nM\u00e4rtsis tegid miljard\u00e4r Elon Musk ja hulk eksperte \u00fcleskutse peatada v\u00f5imsate tehisintellektide (AI) arendamine kuniks suudetakse tagada, et need on ohutud.\nGoogle ja OpenAI, mis l\u00f5i populaarse juturoboti ChatGPT, hakkasid 2022. aastal arendama s\u00fcsteeme, mis kasutavad oluliselt suuremas koguses andmeid kui varasemad s\u00fcsteemid.\nAvalik kiri, millele andsid allkirja \u00fcle tuhande inimese, nende seas Musk ja Apple\u2019i kaasasutaja Steve Wozniak, oli vastus OpenAI avaldatud GPT-4-le.\n\u00c4sja \u00fctles oma t\u00f6\u00f6koha Google'is \u00fcles arvutiteadlane Geoffrey Hinton, keda on nimetatud \"tehisintellekti ristiisaks\", et v\u00f5tta s\u00f5na AI-tehnoloogia ohtlikkuse kohta.\nAI-s\u00fcsteemides kasutatava tehnoloogia \u00fcks loojaid Hinton \u00fctles esmasp\u00e4eval avaldatud artiklis The New York Timesile, et selles valdkonnas tehtud edusammud kujutavad \"s\u00fcgavat ohtu \u00fchiskonnale ja inimkonnale\".\n\"Vaadake, kuidas see oli viis aastat tagasi ja kuidas see on n\u00fc\u00fcd,\" \u00fctles ta. \"V\u00f5tke see erinevus ja kandke see tulevikku. See on hirmutav.\"\nHinton \u00fctles kolmap\u00e4eval USA maineka tehnika\u00fclikooli MIT korraldatud foorumil, et peab AI arendamise peatamist m\u00f5ttekaks, ehkki see on naiivne idee, kuna selles sektoris k\u00e4ib tihe rebimine nii riikide kui firmade vahel.\nTa m\u00e4rkis NYT artiklis, et tehnoloogiahiidude vaheline konkurents on pannud ettev\u00f5tteid avaldama rutakalt uusi AI- tehnoloogiaid, seades ohtu t\u00f6\u00f6kohad ja andes hagu valeinfo levikule.\nGoogle ja OpenAI, mis l\u00f5i populaarse juturoboti ChatGPT, hakkasid 2022. aastal arendama s\u00fcsteeme, mille juures kasutatakse oluliselt suuremas koguses andmeid kui varasemate s\u00fcsteemide puhul.\nHinton \u00fctles NYT-le, et anal\u00fc\u00fcsitavate andmete mahu t\u00f5ttu v\u00f5ivad need s\u00fcsteemid tema arust inimintellekti mingil moel \u00fcletada.\nEhkki AI-d on kasutatud inimt\u00f6\u00f6tajate abistamiseks, v\u00f5ib juturobotite nagu ChatGPT kiire areng seada ohtu ka t\u00f6\u00f6kohti, leidis ta.\nSamuti hoiatas ta AI loodud valeinfo v\u00f5imaliku leviku eest, m\u00e4rkides, et keskmine inimene ei pruugi enam \"aru saada, mis on t\u00f5si\"\nMehdi s\u00f5nul on AI-tehnoloogiaga Bingi ja Edge'i k\u00e4ikulaskmisest m\u00f6\u00f6dunud kolme kuuga toimunud pool miljardit t\u0161\u00e4tti. Bingi tarkvaraga on tehtud \u00fcle 200 miljoni tehisintellekti pildi.\n\"Me usume, et innovatsioon ja avatud \u00f5ppimine on osa vastutustundlikust l\u00e4henemisest,\" \u00fctles ta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Microsoft laiendab AI k\u00e4ttesaadavustSAN FRANCISCO, 4. mai, AFP-BNS \u2013 USA tarkvarahiid Microsoft laiendas neljap\u00e4eval oma loova tehisintellekti programmide k\u00e4ttesaadavust, ehkki valitseb hirm, et firmad l\u00e4hevad ohtlikuks osutuda v\u00f5iva tehnoloogiaga liiga kiiresti edasi.\nMicrosofti otsingumootori Bing ja internetibrauseri Edge tehisintellektivahendid on n\u00fc\u00fcd k\u00f5igi soovijate k\u00e4sutuses, \u00fctles asepresident Yusuf Mehdi blogipostituses.\n\"See t\u00e4hendab, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5igil lihtsam uut Bingi ja Edge'i proovida lihtsalt oma Microsofti kontoga Bingi sisenedes,\" \u00fctles ta.\nT\u00f6\u00f6tada saab nii teksti kui pildiga ja Microsoftil on kavas lisada neile ka v\u00f5imalused video tarbeks, lubas ta.\nBingi \"Image Creator\" liideti hiljuti AI chatboti repertuaari, mis v\u00f5imaldab luua nii visuaalset kui kirjalikku sisu, seletas Mehdi.\n\"Me laiendame Image Creatorit k\u00f5igisse Bingi keeltesse. Nii et iga\u00fcks saab luua kujutisi oma emakeeles.\"\nAI ohtude hulgas on v\u00f5imalus kasutada seda pettuseks h\u00e4\u00e4lekloonide, s\u00fcvav\u00f5ltsitud videote ja veenvate kirjalike s\u00f5numitega.\nM\u00e4rtsis tegid miljard\u00e4r Elon Musk ja hulk eksperte \u00fcleskutse peatada v\u00f5imsate tehisintellektide (AI) arendamine kuniks suudetakse tagada, et need on ohutud.\nGoogle ja OpenAI, mis l\u00f5i populaarse juturoboti ChatGPT, hakkasid 2022. aastal arendama s\u00fcsteeme, mis kasutavad oluliselt suuremas koguses andmeid kui varasemad s\u00fcsteemid.\nAvalik kiri, millele andsid allkirja \u00fcle tuhande inimese, nende seas Musk ja Apple\u2019i kaasasutaja Steve Wozniak, oli vastus OpenAI avaldatud GPT-4-le.\n\u00c4sja \u00fctles oma t\u00f6\u00f6koha Google'is \u00fcles arvutiteadlane Geoffrey Hinton, keda on nimetatud \"tehisintellekti ristiisaks\", et v\u00f5tta s\u00f5na AI-tehnoloogia ohtlikkuse kohta.\nAI-s\u00fcsteemides kasutatava tehnoloogia \u00fcks loojaid Hinton \u00fctles esmasp\u00e4eval avaldatud artiklis The New York Timesile, et selles valdkonnas tehtud edusammud kujutavad \"s\u00fcgavat ohtu \u00fchiskonnale ja inimkonnale\".\n\"Vaadake, kuidas see oli viis aastat tagasi ja kuidas see on n\u00fc\u00fcd,\" \u00fctles ta. \"V\u00f5tke see erinevus ja kandke see tulevikku. See on hirmutav.\"\nHinton \u00fctles kolmap\u00e4eval USA maineka tehnika\u00fclikooli MIT korraldatud foorumil, et peab AI arendamise peatamist m\u00f5ttekaks, ehkki see on naiivne idee, kuna selles sektoris k\u00e4ib tihe rebimine nii riikide kui firmade vahel.\nTa m\u00e4rkis NYT artiklis, et tehnoloogiahiidude vaheline konkurents on pannud ettev\u00f5tteid avaldama rutakalt uusi AI- tehnoloogiaid, seades ohtu t\u00f6\u00f6kohad ja andes hagu valeinfo levikule.\nGoogle ja OpenAI, mis l\u00f5i populaarse juturoboti ChatGPT, hakkasid 2022. aastal arendama s\u00fcsteeme, mille juures kasutatakse oluliselt suuremas koguses andmeid kui varasemate s\u00fcsteemide puhul.\nHinton \u00fctles NYT-le, et anal\u00fc\u00fcsitavate andmete mahu t\u00f5ttu v\u00f5ivad need s\u00fcsteemid tema arust inimintellekti mingil moel \u00fcletada.\nEhkki AI-d on kasutatud inimt\u00f6\u00f6tajate abistamiseks, v\u00f5ib juturobotite nagu ChatGPT kiire areng seada ohtu ka t\u00f6\u00f6kohti, leidis ta.\nSamuti hoiatas ta AI loodud valeinfo v\u00f5imaliku leviku eest, m\u00e4rkides, et keskmine inimene ei pruugi enam \"aru saada, mis on t\u00f5si\"\nMehdi s\u00f5nul on AI-tehnoloogiaga Bingi ja Edge'i k\u00e4ikulaskmisest m\u00f6\u00f6dunud kolme kuuga toimunud pool miljardit t\u0161\u00e4tti. Bingi tarkvaraga on tehtud \u00fcle 200 miljoni tehisintellekti pildi.\n\"Me usume, et innovatsioon ja avatud \u00f5ppimine on osa vastutustundlikust l\u00e4henemisest,\" \u00fctles ta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"V\u00e4idetavalt kr\u00fcptorahasse investeerinud naine kaotas 20 778 eurotTALLINN, 4. mai, BNS \u2013 Kr\u00fcptorahakotti investeerima meelitatud naine kaotas 20 778 eurot.\nKolmap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 37-aastane naine, keda meelitati investeerima kr\u00fcptorahakotti Tesla X, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja neljap\u00e4eval. Kasumi k\u00e4ttesaamiseks pidi naine tegema korduvalt t\u00e4iendavaid sissemakseid.\nMaksete tegemiseks v\u00f5ttis ta erinevates summades kiirlaene. Investeeringust pole ta endiselt summasid tagasi saanud ja kelmusega tekitatud kahju on 20 778 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Politseinikuna esinenud kurjategija varastas 9999 eurotTALLINN, 4. mai, BNS \u2013 Politseinikuna esinenud kurjategija varastas v\u00e4ljapetetud koodide abil naiselt 9999 eurot.\nKolmap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 44-aastane naine, kellele oli helistanud end politseinikuna esitlenud mees, kes v\u00e4itis, et keegi proovis tema pangaarvelt raha v\u00e4lja v\u00f5tta, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja neljap\u00e4eval.\nNaise k\u00f5ne suunati edasi v\u00e4idetavale Eesti Panga t\u00f6\u00f6tajale, kellele ta \u00fctles oma PIN1 ja PIN2 koodid. P\u00e4rast selgus, et naise kontolt oli tehtud kolm \u00fclekannet v\u00f5\u00f5rastele kontodele kokku summas 9999 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Uuring: taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvust tuleb EL-is parendadaTALLINN, 4. mai, BNS \u2013 Euroopa Liidu Avatud Rahakasutuse Koalitsioon koos k\u00fcmne Kesk- ja Ida-Euroopa organisatsiooniga, sealhulgas MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti, viisid l\u00e4bi taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvuse pilootuuringu, millest selgus, et 672,5 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu (EL) taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite kasutamisega kaasneb endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne korruptsiooni ja v\u00e4\u00e4rkasutuse oht.\nTaaste- ja vastupidavusrahastu esimesel kahel aastal ei suutnud Euroopa Komisjon sisse seada vahendite kasutamise l\u00e4bipaistvuse standardit. Kuigi m\u00f5ned riigid on ise otsustanud tagada taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvuse, siis uuring n\u00e4itab, et rahaliste vahendite t\u00f5husa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks vaid sellest ei piisa, et maksimeerida sellest saadavat kasu, teatas MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti.\nEL-i kodanikud v\u00e4\u00e4rivad uuringu koostajate hinnangul taasterahastu l\u00e4bipaistvuse tagamiseks k\u00f5rgemat latti. V\u00f5rreldes EL-i koalitsiooni soovitatud l\u00e4bipaistvusstandarditega avaldavad liikmesriigid veidi alla 60 protsendi teabest rahastu kasutamise kohta. T\u00e4ielikuma ja kvaliteetsema teabe avalikustamiseta ei ole \u00fclej\u00e4\u00e4nud 40 protsendi andmete t\u00e4pset riskitaset v\u00f5imalik aga hinnata.\nUuringu l\u00e4biviijad ei keskendunud vaid sellele, milliseid andmeid avaldatakse, vaid ka sellele, kuidas neid avaldatakse. See on koostajate hinnangul kriitilise t\u00e4htsusega, sest teave ja andmed peavad olema h\u00f5lpsasti juurdep\u00e4\u00e4setavad, t\u00e4ielikud, \u00f5igeaegsed, eelistatavalt kogutud \u00fchte kohta ja v\u00f5imaldama masinloetavat anal\u00fc\u00fcsi. Kui see nii ei ole, ei saa kodanikud, ettev\u00f5tted, uuringute l\u00e4biviijad ja ajakirjandus teha j\u00e4reldusi, kuidas vahendeid on kasutatud ja aidata tuvastada riske, mis v\u00e4\u00e4riksid uurimist v\u00f5i v\u00f5imalusi s\u00e4\u00e4sta vahendeid ning parandada kodanikele pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteeti.\nUuringu j\u00e4rgi on k\u00f5ige avatumad riigid Bulgaaria, Eesti ja Leedu, kes avaldavad k\u00f5ige kvaliteetsemaid andmeid kasutajas\u00f5bralikust vaatenurgast, avaldades ligi 80 protsenti investeeringute kasutamise andmetest. L\u00e4bipaistvuse telje teisel poolel on Rumeenia ja T\u0161ehhi Vabariik, kes avaldavad vaid umbes 30 protsenti andmetest, mis on vajalikud selleks, et kodanikud ja ettev\u00f5tted saaksid aru, millele ja kui palju vahendeid kulutatakse ning kes vahendeid saavad.\u00a0\n\"Taaste- ja vastupidavusrahastu l\u00e4bipaistev kasutamine on tihedalt seotud avalikkuse usaldusega valitsuse vastu. Erinevad l\u00e4bipaistvus- ja avalikustamispraktikad liikmesriikidest ilmestavad, et seni puudub \u00fchtne praktika. Eesti seisukohalt oleme astunud olulisi samme, kuid tuleks teha koost\u00f6\u00f6d komisjoni ja teiste liikmesriikidega aruande soovituste kallal, et tugevdada ja laiendada liidrite head praktikat. K\u00f5ik saavad oma kogemusega panustada ja \u00f5ppida, sealhulgas Eesti,\" \u00fctles Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.\nOluliste soovitustena on muu hulgas v\u00e4lja toodud, et liit peaks kehtestama rahaliste vahenditega seotud regulatsioonides k\u00f5rgemad ja selgemad isikuandmete avalikustamise standardid ning liikmesriigid peaksid looma kesksed portaalid nagu Leedus v\u00f5i Bulgaarias, mis sisaldavad kogu olemasolevat avalikku teavet vahendite kasutamise kohta alates planeerimisprotsessist kuni lepingute t\u00e4itmiseni.\nEL-i taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatakse liikmesriikidele 672,5 miljardit eurot, et hoogustada reforme ja investeeringuid pandeemia majandusliku ja sotsiaalse m\u00f5ju leevendamiseks.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Uuring: taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvust tuleb EL-is parendadaTALLINN, 4. mai, BNS \u2013 Euroopa Liidu Avatud Rahakasutuse Koalitsioon koos k\u00fcmne Kesk- ja Ida-Euroopa organisatsiooniga, sealhulgas MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti, viisid l\u00e4bi taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvuse pilootuuringu, millest selgus, et 672,5 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu (EL) taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite kasutamisega kaasneb endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne korruptsiooni ja v\u00e4\u00e4rkasutuse oht.\nTaaste- ja vastupidavusrahastu esimesel kahel aastal ei suutnud Euroopa Komisjon sisse seada vahendite kasutamise l\u00e4bipaistvuse standardit. Kuigi m\u00f5ned riigid on ise otsustanud tagada taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvuse, siis uuring n\u00e4itab, et rahaliste vahendite t\u00f5husa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks vaid sellest ei piisa, et maksimeerida sellest saadavat kasu, teatas MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti.\nEL-i kodanikud v\u00e4\u00e4rivad uuringu koostajate hinnangul taasterahastu l\u00e4bipaistvuse tagamiseks k\u00f5rgemat latti. V\u00f5rreldes EL-i koalitsiooni soovitatud l\u00e4bipaistvusstandarditega avaldavad liikmesriigid veidi alla 60 protsendi teabest rahastu kasutamise kohta. T\u00e4ielikuma ja kvaliteetsema teabe avalikustamiseta ei ole \u00fclej\u00e4\u00e4nud 40 protsendi andmete t\u00e4pset riskitaset v\u00f5imalik aga hinnata.\nUuringu l\u00e4biviijad ei keskendunud vaid sellele, milliseid andmeid avaldatakse, vaid ka sellele, kuidas neid avaldatakse. See on koostajate hinnangul kriitilise t\u00e4htsusega, sest teave ja andmed peavad olema h\u00f5lpsasti juurdep\u00e4\u00e4setavad, t\u00e4ielikud, \u00f5igeaegsed, eelistatavalt kogutud \u00fchte kohta ja v\u00f5imaldama masinloetavat anal\u00fc\u00fcsi. Kui see nii ei ole, ei saa kodanikud, ettev\u00f5tted, uuringute l\u00e4biviijad ja ajakirjandus teha j\u00e4reldusi, kuidas vahendeid on kasutatud ja aidata tuvastada riske, mis v\u00e4\u00e4riksid uurimist v\u00f5i v\u00f5imalusi s\u00e4\u00e4sta vahendeid ning parandada kodanikele pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteeti.\nUuringu j\u00e4rgi on k\u00f5ige avatumad riigid Bulgaaria, Eesti ja Leedu, kes avaldavad k\u00f5ige kvaliteetsemaid andmeid kasutajas\u00f5bralikust vaatenurgast, avaldades ligi 80 protsenti investeeringute kasutamise andmetest. L\u00e4bipaistvuse telje teisel poolel on Rumeenia ja T\u0161ehhi Vabariik, kes avaldavad vaid umbes 30 protsenti andmetest, mis on vajalikud selleks, et kodanikud ja ettev\u00f5tted saaksid aru, millele ja kui palju vahendeid kulutatakse ning kes vahendeid saavad.\u00a0\n\"Taaste- ja vastupidavusrahastu l\u00e4bipaistev kasutamine on tihedalt seotud avalikkuse usaldusega valitsuse vastu. Erinevad l\u00e4bipaistvus- ja avalikustamispraktikad liikmesriikidest ilmestavad, et seni puudub \u00fchtne praktika. Eesti seisukohalt oleme astunud olulisi samme, kuid tuleks teha koost\u00f6\u00f6d komisjoni ja teiste liikmesriikidega aruande soovituste kallal, et tugevdada ja laiendada liidrite head praktikat. K\u00f5ik saavad oma kogemusega panustada ja \u00f5ppida, sealhulgas Eesti,\" \u00fctles Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.\nOluliste soovitustena on muu hulgas v\u00e4lja toodud, et liit peaks kehtestama rahaliste vahenditega seotud regulatsioonides k\u00f5rgemad ja selgemad isikuandmete avalikustamise standardid ning liikmesriigid peaksid looma kesksed portaalid nagu Leedus v\u00f5i Bulgaarias, mis sisaldavad kogu olemasolevat avalikku teavet vahendite kasutamise kohta alates planeerimisprotsessist kuni lepingute t\u00e4itmiseni.\nEL-i taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatakse liikmesriikidele 672,5 miljardit eurot, et hoogustada reforme ja investeeringuid pandeemia majandusliku ja sotsiaalse m\u00f5ju leevendamiseks.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Uuring: taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvust tuleb EL-is parendadaTALLINN, 4. mai, BNS \u2013 Euroopa Liidu Avatud Rahakasutuse Koalitsioon koos k\u00fcmne Kesk- ja Ida-Euroopa organisatsiooniga, sealhulgas MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti, viisid l\u00e4bi taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvuse pilootuuringu, millest selgus, et 672,5 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu (EL) taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite kasutamisega kaasneb endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne korruptsiooni ja v\u00e4\u00e4rkasutuse oht.\nTaaste- ja vastupidavusrahastu esimesel kahel aastal ei suutnud Euroopa Komisjon sisse seada vahendite kasutamise l\u00e4bipaistvuse standardit. Kuigi m\u00f5ned riigid on ise otsustanud tagada taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvuse, siis uuring n\u00e4itab, et rahaliste vahendite t\u00f5husa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks vaid sellest ei piisa, et maksimeerida sellest saadavat kasu, teatas MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti.\nEL-i kodanikud v\u00e4\u00e4rivad uuringu koostajate hinnangul taasterahastu l\u00e4bipaistvuse tagamiseks k\u00f5rgemat latti. V\u00f5rreldes EL-i koalitsiooni soovitatud l\u00e4bipaistvusstandarditega avaldavad liikmesriigid veidi alla 60 protsendi teabest rahastu kasutamise kohta. T\u00e4ielikuma ja kvaliteetsema teabe avalikustamiseta ei ole \u00fclej\u00e4\u00e4nud 40 protsendi andmete t\u00e4pset riskitaset v\u00f5imalik aga hinnata.\nUuringu l\u00e4biviijad ei keskendunud vaid sellele, milliseid andmeid avaldatakse, vaid ka sellele, kuidas neid avaldatakse. See on koostajate hinnangul kriitilise t\u00e4htsusega, sest teave ja andmed peavad olema h\u00f5lpsasti juurdep\u00e4\u00e4setavad, t\u00e4ielikud, \u00f5igeaegsed, eelistatavalt kogutud \u00fchte kohta ja v\u00f5imaldama masinloetavat anal\u00fc\u00fcsi. Kui see nii ei ole, ei saa kodanikud, ettev\u00f5tted, uuringute l\u00e4biviijad ja ajakirjandus teha j\u00e4reldusi, kuidas vahendeid on kasutatud ja aidata tuvastada riske, mis v\u00e4\u00e4riksid uurimist v\u00f5i v\u00f5imalusi s\u00e4\u00e4sta vahendeid ning parandada kodanikele pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteeti.\nUuringu j\u00e4rgi on k\u00f5ige avatumad riigid Bulgaaria, Eesti ja Leedu, kes avaldavad k\u00f5ige kvaliteetsemaid andmeid kasutajas\u00f5bralikust vaatenurgast, avaldades ligi 80 protsenti investeeringute kasutamise andmetest. L\u00e4bipaistvuse telje teisel poolel on Rumeenia ja T\u0161ehhi Vabariik, kes avaldavad vaid umbes 30 protsenti andmetest, mis on vajalikud selleks, et kodanikud ja ettev\u00f5tted saaksid aru, millele ja kui palju vahendeid kulutatakse ning kes vahendeid saavad.\u00a0\n\"Taaste- ja vastupidavusrahastu l\u00e4bipaistev kasutamine on tihedalt seotud avalikkuse usaldusega valitsuse vastu. Erinevad l\u00e4bipaistvus- ja avalikustamispraktikad liikmesriikidest ilmestavad, et seni puudub \u00fchtne praktika. Eesti seisukohalt oleme astunud olulisi samme, kuid tuleks teha koost\u00f6\u00f6d komisjoni ja teiste liikmesriikidega aruande soovituste kallal, et tugevdada ja laiendada liidrite head praktikat. K\u00f5ik saavad oma kogemusega panustada ja \u00f5ppida, sealhulgas Eesti,\" \u00fctles Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.\nOluliste soovitustena on muu hulgas v\u00e4lja toodud, et liit peaks kehtestama rahaliste vahenditega seotud regulatsioonides k\u00f5rgemad ja selgemad isikuandmete avalikustamise standardid ning liikmesriigid peaksid looma kesksed portaalid nagu Leedus v\u00f5i Bulgaarias, mis sisaldavad kogu olemasolevat avalikku teavet vahendite kasutamise kohta alates planeerimisprotsessist kuni lepingute t\u00e4itmiseni.\nEL-i taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatakse liikmesriikidele 672,5 miljardit eurot, et hoogustada reforme ja investeeringuid pandeemia majandusliku ja sotsiaalse m\u00f5ju leevendamiseks.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Uuring: taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvust tuleb EL-is parendadaTALLINN, 4. mai, BNS \u2013 Euroopa Liidu Avatud Rahakasutuse Koalitsioon koos k\u00fcmne Kesk- ja Ida-Euroopa organisatsiooniga, sealhulgas MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti, viisid l\u00e4bi taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvuse pilootuuringu, millest selgus, et 672,5 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu (EL) taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite kasutamisega kaasneb endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne korruptsiooni ja v\u00e4\u00e4rkasutuse oht.\nTaaste- ja vastupidavusrahastu esimesel kahel aastal ei suutnud Euroopa Komisjon sisse seada vahendite kasutamise l\u00e4bipaistvuse standardit. Kuigi m\u00f5ned riigid on ise otsustanud tagada taasterahastu kasutamise l\u00e4bipaistvuse, siis uuring n\u00e4itab, et rahaliste vahendite t\u00f5husa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks vaid sellest ei piisa, et maksimeerida sellest saadavat kasu, teatas MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti.\nEL-i kodanikud v\u00e4\u00e4rivad uuringu koostajate hinnangul taasterahastu l\u00e4bipaistvuse tagamiseks k\u00f5rgemat latti. V\u00f5rreldes EL-i koalitsiooni soovitatud l\u00e4bipaistvusstandarditega avaldavad liikmesriigid veidi alla 60 protsendi teabest rahastu kasutamise kohta. T\u00e4ielikuma ja kvaliteetsema teabe avalikustamiseta ei ole \u00fclej\u00e4\u00e4nud 40 protsendi andmete t\u00e4pset riskitaset v\u00f5imalik aga hinnata.\nUuringu l\u00e4biviijad ei keskendunud vaid sellele, milliseid andmeid avaldatakse, vaid ka sellele, kuidas neid avaldatakse. See on koostajate hinnangul kriitilise t\u00e4htsusega, sest teave ja andmed peavad olema h\u00f5lpsasti juurdep\u00e4\u00e4setavad, t\u00e4ielikud, \u00f5igeaegsed, eelistatavalt kogutud \u00fchte kohta ja v\u00f5imaldama masinloetavat anal\u00fc\u00fcsi. Kui see nii ei ole, ei saa kodanikud, ettev\u00f5tted, uuringute l\u00e4biviijad ja ajakirjandus teha j\u00e4reldusi, kuidas vahendeid on kasutatud ja aidata tuvastada riske, mis v\u00e4\u00e4riksid uurimist v\u00f5i v\u00f5imalusi s\u00e4\u00e4sta vahendeid ning parandada kodanikele pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteeti.\nUuringu j\u00e4rgi on k\u00f5ige avatumad riigid Bulgaaria, Eesti ja Leedu, kes avaldavad k\u00f5ige kvaliteetsemaid andmeid kasutajas\u00f5bralikust vaatenurgast, avaldades ligi 80 protsenti investeeringute kasutamise andmetest. L\u00e4bipaistvuse telje teisel poolel on Rumeenia ja T\u0161ehhi Vabariik, kes avaldavad vaid umbes 30 protsenti andmetest, mis on vajalikud selleks, et kodanikud ja ettev\u00f5tted saaksid aru, millele ja kui palju vahendeid kulutatakse ning kes vahendeid saavad.\u00a0\n\"Taaste- ja vastupidavusrahastu l\u00e4bipaistev kasutamine on tihedalt seotud avalikkuse usaldusega valitsuse vastu. Erinevad l\u00e4bipaistvus- ja avalikustamispraktikad liikmesriikidest ilmestavad, et seni puudub \u00fchtne praktika. Eesti seisukohalt oleme astunud olulisi samme, kuid tuleks teha koost\u00f6\u00f6d komisjoni ja teiste liikmesriikidega aruande soovituste kallal, et tugevdada ja laiendada liidrite head praktikat. K\u00f5ik saavad oma kogemusega panustada ja \u00f5ppida, sealhulgas Eesti,\" \u00fctles Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus.\nOluliste soovitustena on muu hulgas v\u00e4lja toodud, et liit peaks kehtestama rahaliste vahenditega seotud regulatsioonides k\u00f5rgemad ja selgemad isikuandmete avalikustamise standardid ning liikmesriigid peaksid looma kesksed portaalid nagu Leedus v\u00f5i Bulgaarias, mis sisaldavad kogu olemasolevat avalikku teavet vahendite kasutamise kohta alates planeerimisprotsessist kuni lepingute t\u00e4itmiseni.\nEL-i taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatakse liikmesriikidele 672,5 miljardit eurot, et hoogustada reforme ja investeeringuid pandeemia majandusliku ja sotsiaalse m\u00f5ju leevendamiseks.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tartlased toetasid internetikelme \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul pea 40 000 eurogaPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus eile kokku neli Tartumaa inimest, kes olid sattunud netikelmuse ohvriks ja ilma j\u00e4\u00e4nud \u00fcpris suurest rahasummast.3. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 44-aastane naine, kellele oli helistanud end politseinikuna esitlenud mees, kes v\u00e4itis, et keegi proovis tema pangaarvelt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Naise k\u00f5ne suunati edasi v\u00e4idetavale Eesti Panga t\u00f6\u00f6tajale, kellele ta \u00fctles oma PIN1 ja PIN2 koodid. P\u00e4rast selgus, et naise kontolt oli tehtud kolm \u00fclekannet v\u00f5\u00f5rastele kontodele kokku summas 9999 eurot.\nSuurest summast rahast j\u00e4i ilma ka 37-aastane naine, keda meelitati investeerima kr\u00fcptorahakotti Tesla X. Kasumi k\u00e4ttesaamiseks pidi naine tegema korduvalt t\u00e4iendavaid sissemakseid.\nMaksete tegemiseks v\u00f5ttis ta erinevates summades kiirlaene. Investeeringust pole ta endiselt summasid tagasi saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 20 778 eurot.\nArvutikelmused\n48-aastane\u00a0naine andis eile samuti politseile teada kummalisest tegevusest tema kontol. Tema nimele oli LHV panka tehtud konto ja proovitud laenu v\u00f5tta. Samuti oli naise nimele v\u00f5etud j\u00e4relmaksuga telefon iPhone summas 1292 eurot, tehtud kasutaja Teliasse ning kasutatud tasulist internetiteenust.\nViimane teadaolev 3. mai\u00a0kelmuse\u00a0ohver oli 56-aastane mees, kellele helistati v\u00e4idetavalt Swedbankist ja \u00f6eldi, et keegi on tema pangakontole sisse h\u00e4kkinud ning tema nimele soovitakse v\u00f5tta laenu. Mehele \u00f6eldi, et ta peab kandma pangakontol oleva raha v\u00f5\u00f5rastele kontodele ja saab j\u00e4rgmisel p\u00e4eval raha tagasi. Kelmusega tekitatud kahju on 6400 eurot."}
{"text":"L\u00f5una-Eesti politsei sai hulgaliselt teateid teateid pettuste kohta, kus inimesed olid j\u00e4\u00e4nud rahast ilma p\u00e4rast seda, kui neile v\u00e4idetavalt pangast helistatiL\u00f5una prefektuur sai eile kolmap\u00e4eval, 3. mail hulgaliselt teateid selle kohta, kuidas inimesed olid saanud petta, kui neile v\u00e4idetavalt pangast helistati.\n3. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 41-aastane J\u00f5gevamaa mees, kas sai k\u00f5ne end LHV panga t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimeselt. Mehele v\u00e4ideti, et tema pangakontot on vaja kontrollida ning ta suunati edasi v\u00e4idetava politseinikuni. Mees laadis juhtn\u00f6\u00f6ride j\u00e4rgi alla rakenduse ja sisestas enda ID-kaardi PIN-koodid pangalehele. Hiljem avastas, et tema pangakontolt on kadunud 680 eurot v\u00f5\u00f5rastele kontodele.\n3. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 44-aastane Tartumaa naine, kellele oli helistanud end politseinikuna esitlenud mees, kes v\u00e4itis, et keegi proovis tema pangaarvelt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Naise k\u00f5ne suunati edasi v\u00e4idetavale Eesti Panga t\u00f6\u00f6tajale, kellele ta \u00fctles oma PIN1 ja PIN2 koodid. P\u00e4rast selgus, et naise kontolt oli tehtud kolm \u00fclekannet v\u00f5\u00f5rastele kontodele kokku summas 9999 eurot.\n3. mail mail sai politsei teate 48-aastaselt Tartumaa naiselt, kelle nimele oli LHV panka tehtud konto ja proovitud laenu v\u00f5tta. Samuti oli naise nimele v\u00f5etud j\u00e4relmaksuga telefon iPhone summas 1292 eurot, tehtud kasutaja Teliasse ning kasutatud tasulist internetiteenust.\n3. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 56-aastane Tartumaa mees, kellele helistati v\u00e4idetavalt Swedbankist ja \u00f6eldi, et keegi on tema pangakontole sisse h\u00e4kkinud ning tema nimele soovitakse v\u00f5tta laenu. Mehele \u00f6eldi, et ta peab kandma pangakontol oleva raha v\u00f5\u00f5rastele kontodele ja saab j\u00e4rgmisel p\u00e4eval raha tagasi. Kelmusega tekitatud kahju on 6400 eurot.\n3. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 37-aastane Tartumaa naine, keda meelitati investeerima kr\u00fcptorahakotti Tesla X. Kasumi k\u00e4ttesaamiseks pidi naine tegema korduvalt t\u00e4iendavaid sissemakseid. Maksete tegemiseks v\u00f5ttis ta erinevates summades kiirlaene. Investeeringust pole ta endiselt summasid tagasi saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 20 778 eurot."}
{"text":"Laanet: USA panust meie terviklikku julgeolekusse ei saa alahinnataTALLINN, 4. mai, BNS \u2013 Neljap\u00e4eval kohtusid justiitsminister Kalle Laanet ja kantsler T\u00f5nis Saar USA suursaadiku George P. Kenti ning saatkonna poliitika- ja majandusosakonna juhi Jamie Shufflebargeriga, et tugevdada koost\u00f6\u00f6d ametkondade vahel.\nJustiitsministri s\u00f5nul on Ameerika \u00dchendriigid piiri\u00fcleses justiitskoost\u00f6\u00f6s Eestile \u00fclioluline partner. \"Meie eesm\u00e4rk on tugevdada koost\u00f6\u00f6d kohtuekspertiisi valdkonnas, aga ka rahapesu ja k\u00fcberkuritegevuse vastases v\u00f5itluses. N\u00e4eme, et meie prokuratuuride viljakas koost\u00f6\u00f6 on kasulik nii Eestile kui ka Ameerika \u00dchendriikidele,\" \u00fctles Kalle Laanet.\nKui v\u00e4line partnerlus ja Eesti-USA koost\u00f6\u00f6 riigikaitses on kodanikele ehk selgemini n\u00e4htav, siis oluline on teadvustada ka USA panust meie justiits- ja sisekaitsevaldkonda. \"Mul on \u00e4\u00e4retult hea meel, et saame oma partnerilt h\u00e4id praktikaid ja teadmisi, mis aitavad Eesti terviklikku julgeolekut tagada. R\u00f5\u00f5m oli suursaadikult kuulda peegeldust eestlastest kui m\u00f5tteliidritest, kes on k\u00fcll v\u00e4ikesed, kuid m\u00f5tlevad suurelt ja innovaatiliselt,\" m\u00e4rkis Laanet kohtumise j\u00e4rel.\nUSA suursaadik George P. Kent on USA f\u00f6deraalvalitsuse karj\u00e4\u00e4rip\u00f5hise avaliku teenistuse liige. Ta on edenenud USA v\u00e4lisministeeriumis minister-n\u00f5uniku positsioonile, t\u00f6\u00f6tades viimati USA v\u00e4lisministeeriumi Euroopa ja Euraasia b\u00fcroos abiministri aset\u00e4itjana.\nTema eelmine l\u00e4hetus oli Ukrainas Kiievis, kus t\u00f6\u00f6tas saatkonna asejuhina. Enne seda oli suursaadik Kent v\u00e4lisministeeriumi Euroopa b\u00fcroo korruptsioonivastase v\u00f5itluse juhtiv koordinaator. Samuti on ta t\u00f6\u00f6tanud rahvusvahelise narko- ja \u00f5iguskaitseb\u00fcroo Euroopa ja Aasia regiooni direktorina.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Mida kalmistul k\u00e4ies kindlasti teadma peaks?Eesti suurima hauahooldusettev\u00f5ttena tunneme vastutust jagada kalmistutel kombeks olevate tavade kohta rohkem juhiseid, kui keskmine kalmistuk\u00fclastaja teab. Me r\u00e4\u00e4gime teemadest, millest enamasti ei r\u00e4\u00e4gita ja millest palju ei teata, aga mille teadmine annab v\u00f5imaluse lugupidavalt ja hoolikalt Eesti kalmistuid korras hoida. On ju kalmistud meie kultuuriloo osa.Oleme oma 4-aastase tegevuse k\u00e4igus saanud teada, milliste kitsaskohtadega puutuvad kokku kalmistuhaldajad ning teiselt poolt hauaplatsidele maetud inimeste l\u00e4hedased. Iga\u00fchel on omad r\u00f5\u00f5mud ja mured, aga k\u00f5ige t\u00e4htsam on, et kalmistud on meie k\u00f5igi \u00fchine kultuurilugu. Seega v\u00f5iksime \u00fchiselt tunda ka muret selle loo s\u00e4ilimise ning kalmistutraditsiooni kujundamise eest. Kui kalmistud on korras, siis on neil hea ka s\u00fcdamerahus jalutamas k\u00e4ia. Jagame m\u00f5ningaid m\u00f5tted, mida on hea teada, kui ees ootamas tavap\u00e4rane kevadine kalmistuk\u00fclastus v\u00f5i m\u00f5ni suurem ehitust\u00f6\u00f6 hauaplatsi uuendamiseks.Sageli on \u00fcheks esimeseks k\u00fcsimuseks, kuidas p\u00fcsib \u00fcks hauaplats pikalt heas korras. Peamine v\u00f5tmes\u00f5na on j\u00e4rjepidevus. Iga asi vajab hooldust - autost lillepeenra ja isikliku terviseni. Nii ei saagi loota, et kord aastas kalmistulk\u00e4imist annab oodatud pikaajalise s\u00fcdamerahu. Kevadeti tuleb aidata loodus elule, riisudes kas s\u00fcgisest j\u00e4\u00e4nud lehed v\u00f5i talvega kogunenud prahi, kesksuvel kasta taimi, eemaldada \u00fcksikud t\u00f5rksad umbrohud ning s\u00fcgisel enne lumevaibaga kattumist riisuda viimsedki lehed. Meie kogemus on aga, et soovi korral leiab kalmistul tegevust isegi iga paari n\u00e4dala tagant hooldamas k\u00e4ies. H\u00e4sti hooldatud on hauaplats siis, kui v\u00e4hemalt rehalaiuselt on riisutud platsi piiridest v\u00e4ljaski asuv ala ning platsiga piirnev vahek\u00e4ik. Muidu juhtub nii, et esimese tuulega on korrastamata naaberplatsidelt lahtine praht (enamasti puulehed ja okkad) \u00e4sjariisutud platsil. Paljudel kalmistutel on olemas t\u00f6\u00f6riistakuurid ning heade t\u00f6\u00f6riistadega lendab korrastust\u00f6\u00f6 palju kiiremini. Kui t\u00f6\u00f6riistasid, j\u00f5udu v\u00f5i oskuseid napib, saab aga teenuseid tellida. Meie klientideks ongi inimesed, kes elavad kalmistutest kaugel ning ei saa soovitud sagedusega kalmistul k\u00e4ia. Linnastumise tagaj\u00e4rjel on inimesed kolinud s\u00fcnnikohast kaugele ja nii j\u00e4\u00e4vadki l\u00e4hedaste hauaplatsid erinevatesse Eesti otstesse. Samuti on paljudel klientidel terviseprobleemid v\u00f5i isegi, kui tervis lubab \u00fcldjoontes lehti riisuda, ei lase selg lilli istutada. Nii et p\u00f5hjuseid on erinevaid, kuid s\u00fcdamevalu \u00fcks.Kui riisumine ja isegi liivavahetus on selline tegevus, millega on hea tervise korral v\u00f5imalik endal hakkama saada ning ei teki k\u00fcsimustki, kas tegevus on lubatud, siis igasugune suurem ehitust\u00f6\u00f6 kalmistul tuleb koosk\u00f5lastada kalmistuhaldaja ehk siis kalmistuvahiga. Eriti oluline on koosk\u00f5lastus siis, kui plaan autoga kalmistule sisse s\u00f5ita v\u00f5i hauaplatsi v\u00e4limust t\u00e4ielikult muuta. Paljud inimesed ei tea, et esiteks on neil \u00f5igus kalmistut kui maa-ala kasutada kohaliku omavalitsuse loal ja s\u00f5lmitud kasutuslepingu alusel. Teiselt poolt on neil aga ka kohustus seda maa-ala korras hoida. Miks selline kasutajate ja tegevuse registreerimine on t\u00e4htis, selgubki sageli alles siis, kui midagi lubamatut on juhtunud - n\u00e4iteks on naaberplats ehitatud lubatust suuremaks v\u00f5i v\u00e4iksemaks, ehituse k\u00e4igus on j\u00e4etud j\u00e4\u00e4tmed kalmistule vedelema vmt. M\u00f5nikord on isegi urnid niimoodi n\u00e4dalavahetusel vaikselt maha maetud, et kalmistuvaht ei ole teadlik. Need on aga tegevused, mille peab l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima. Maetute kohta peetakse registrit ning andmete s\u00e4ilimiseks on tarvis teada, kes kuhu ja millal on maetud. Samasugune kohustus on nii heal teenuseosutajal v\u00f5i siis ka hauaplatsi kasutajal endal r\u00e4\u00e4kida kalmistuga l\u00e4bi, mida tal on plaanis sinna ehitada, millistest ehitusmaterjalidest jne. Igasugune t\u00f6\u00f6 kalmistutel on koost\u00f6\u00f6 ja partnerlus. Seet\u00f5ttu soovitame valida suuremate t\u00f6\u00f6de tegemiseks partner, kelle tegevus on l\u00e4bipaistev, kes kalmistul heas kirjas ega ole \u00fchekordne h\u00f5lptulu teenija. L\u00e4bipaistvuse ja legaalsuse \u00fcheks tunnusm\u00e4rgiks on \u00e4ratuntavus kalmistul - s\u00f5idukid ja t\u00f6\u00f6riided. Tarbijal on \u00f5igus n\u00f5uda t\u00f6\u00f6de tellimisel koosk\u00f5lastusi ja arvet. Siis saab tagada, et tegemist on k\u00f5iki osapooli arvestava ning ametlikult t\u00f6id tegeva ja makse maksva ettev\u00f5ttega. Maksudest k\u00f5rvalehoidjad ei anna oma t\u00f6\u00f6dele garantiisid ning pole sageli kalmistutel oma tegevusega v\u00e4ga heas kirjas. Aga Eesti kalmistud vajavad l\u00e4bipaistvaid teenuseid ning ausaid teenuseosutajaid. Siis ei teki hauaplatsidele looduskaugeid kunstmurusid ega muud sobimatut.Meie soovime, et korras hauaplatse oleks rohkem ning oleme valmis kaasa r\u00e4\u00e4kima, m\u00f5tlema ja aitama igal Eestimaa kalmistul. Uhkusega v\u00f5ime \u00f6elda, et oleme suutnud nii eraklientide, avaliku sektori kui kalmistute usalduse v\u00f5ita igas m\u00f5ttes - meile usaldatakse ainsa ettev\u00f5ttena Eestis hauaplatside pikaajalisi hoolduseid mitmeteks aastateks, kalmistuvahid soovitavad meie ehitust\u00f6\u00f6de kvaliteeti ning t\u00f6\u00f6tajate korrektset k\u00e4itumist kalmistul. Nii et kui ise ei saa v\u00f5i oskusi napib, siis aitame alati nii n\u00f5u kui j\u00f5uga ning s\u00fcdamerahuks saadame tehtust fotod."}
{"text":"Endine PPA juht Elmar Vaher takistas kohtu abiga distsiplinaarmenetlust   Kelmusekahtlustuse saanud endine politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher p\u00f6\u00f6rdus kohtusse, et peatada tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus.   Menetluse k\u00e4igus Vaher \u00fctlusi ei andnud. Madis Hindre lugu.   "}
{"text":"Proovis\u00f5it \u2013 Dacia Sandero StepwayB-segmendi taskukohasema otsa klientidele m\u00f5eldud Sandero \u201emaasturim\u201d versiooni Stepwayd eristavad 40 mm v\u00f5rra t\u00f5stetud kliirens, rattakoobastele paigaldatud plastikust liistud, katusereelingud ning pisut ka kergitatud hind. Odava autona v\u00f5ib seda ikkagi t\u00e4iesti julgelt autoks nimetada, sest k\u00f5ik vajalik s\u00f5itmiseks on olemas ning v\u00e4iksem hind tuleb lihtsamate viimistlusmaterjalide ja v\u00e4hema tehnoloogia arvelt. V\u00f5ib isegi \u00f6elda, et selle hinna eest on autot Sandero Stepways palju rohkem kui enamikes teistes sarnastes s\u00f5idukites, sest k\u00f5ik, mis pardale kuulub, on ka aktiivses kasutuses.\nHind m\u00e4\u00e4rab muidugi ka mootorite suuruse, kuid teisalt toob see kaasa madalama k\u00fctusekulu. Peamise k\u00e4igukastina kasutatav kuuene manuaal aga v\u00f5imaldab k\u00f5ik olemasolevad hobuj\u00f5ud vajadusel \u00e4ra kasutada.\nAvar s\u00f5itjateruum sisaldab mitmeid panipaiku ning istmed v\u00f5imaldavad mitu tundi j\u00e4rjest s\u00f5itmist.\nSeega tegu on lihtsa ja praktilise autoga, mis sobib suurep\u00e4raselt linnas\u00f5iduks ja niiv\u00f5rd-kuiv\u00f5rd ka pikemateks teekondadeks.\nAlles see ju oli, kui Dacia laiendas meil oma mudelivalikut Sanderoga ja enn\u00e4e, juba on sellest m\u00f6\u00f6das pea 15 aastat ning m\u00fc\u00fcgil kolmanda p\u00f5lvkonna esindaja. \u00d5igemini juba ka selle esimene v\u00e4ike kosmeetiline kohendus, sest eelmisel aastal v\u00e4lja kuulutatud Dacia uus rebr\u00e4ndimine j\u00f5udis n\u00fc\u00fcd ka sellele mudelile. Nagu k\u00f5ikide seniste Daciate puhul, r\u00f5hutakse ka Sandero Stepway puhul eesk\u00e4tt hinnale. Viimane algab j\u00e4tkuvalt sealt, kus tavaliselt m\u00fc\u00fcakse suuremate tootjate vanu autosid, mille \u201eparim enne\u201d on juba v\u00f5i hakkab kohe-kohe l\u00e4bi saama. Sandero Stepway on selle raha eest aga t\u00e4iesti uus ja varustatud kogu esmavajaliku tehnoloogiaga. Kui vaadata hindu, siis v\u00f5ib nentida, et ega sel autol palju konkurente polegi. Essential baasversioonil algavad need 14 290-st ning tippversioonil Extreme 18 190 eurost. Nende vahele j\u00e4\u00e4b Expression varustusaste. Nende erinevus seisneb peamiselt juhti abistava elektroonika rohkuses ja osaliselt mootorite v\u00f5imsuses. Kahele k\u00f5rgemale versioonile pakutakse transmissioonis\u00fcsteemi lisaks manuaalile ka CVT variaatorkasti. Lisavarustuses m\u00f5ned paketid navigatsiooniga multimeedia, esiistmete soojendusega kliimaseadme, elektrooniline seisupiduri, v\u00f5tmeta majandamise, pimenurga ja parkimisandurite ning parkimiskaameraga.\nSandero Stepway ehitatakse Renault Clioga samale CMF-B p\u00f5hjale. Autodel on palju \u00fchist tehnikat, kaasa arvatud kolmesilindriline TCe j\u00f5uallikas. Sandero Stepway\u2019s pakutakse seda vaid kahel kujul: \u00fcheliitrise t\u00f6\u00f6mahuga kolmesilindrilise otsepritse ja \u00fclelaadimisega 90-hobuj\u00f5ulise bensiinimootori ja selle 100-hobuj\u00f5ulise bensiin\/LPG versioonina. Extreme varustusastme \u00fche variandina pressitakse k\u00f5nealusest bensiinimootorist v\u00e4lja juba 110 hobuj\u00f5udu.\nUue Sandero Stepway kujustuses midagi suurt ei muutunud peale uute logode nina- ja tagaotsas. Kuid \u00fcldpilt on t\u00e4nu oma stiilile ja kopsakale kerele t\u00e4iesti talutav. Eelmiste p\u00f5lvkondade r\u00f5hutatud odavus on kadunud.\nAutos tundub rohkem olevat Renault\u2019d kui Daciat ja ei saa sugugi v\u00e4ita, et see oleks halb. Tehnika ja varustustase on eelmisest p\u00f5lvkonnast oluliselt parem ning kvaliteetsemate plastide ja viimistlusmaterjalide laialdane kasutamine on samuti tervitatav.\nTegelikult leiab uuest Sandero Stepwayst ohtralt pisiasju, mis muudavad auto vastuv\u00f5etavamaks: uus rooliratas, pehmemad k\u00e4te-jalgade toetuspunktid jms.\nK\u00f5ikidel mudelitel on reguleeritava k\u00f5rgusega juhiiste ja k\u00e4etugi, reguleeritav roolisammas, panipaik keskkonsoolis ja manuaalne kliimaseade. Ruumi jagub istujatele nii ees kui taga ning pagasiruumi kannatab v\u00f5rrelda ka klass suuremate autodega. Lisaks veel kohandatavad katusereelingud, mida saab vajadusel p\u00f6\u00f6rata risttaladeks.\nKomplekti kuuluvad aktiivne h\u00e4dapidurdusassistent, E-call automaatne h\u00e4daabi teavituss\u00fcsteem, parkimisandurid ees ja taga koos tagurduskaameraga, pimenurga j\u00e4lgimiss\u00fcsteem, n\u00f5lvalt stardiabi, kiirusepiirajaga p\u00fcsikiirusehoidik ja elektriline rooliv\u00f5imendi \u2013 ehk k\u00f5ik esmavajalik on olemas. Nutis\u00f5ltlastele veel Android Auto ja Apple CarPlay toega 8-tollise ekraaniga multimeedias\u00fcsteem.\n100-hobuj\u00f5ulise TCe mootoriga auto ei liigu \u00fclem\u00e4\u00e4ra sportlikult, \u00f5nneks aitab manuaalkast ja gaasipedaali aktiivsem menetlemine mingisuguse d\u00fcnaamika sellest s\u00f5idukist siiski v\u00e4lja pressida. Mootorim\u00fcra on j\u00f5ulisemal s\u00f5tkumisel muidugi kuulda, kuid \u00fchtlasel liikumisel tasandub kenasti talutavaks taustam\u00fcraks. Mugavapoolsem vedrustus teeb Sandero Stepwayst aga \u00fcsnagi l\u00f5\u00f5gastava auto.\nKonkreetne proovis\u00f5iduauto liikus bensiini j\u00f5ul, kuid nagu \u00fclalpool juba mainitud, m\u00fc\u00fcakse ka vedelgaasi p\u00f5letavat modifikatsiooni. Eelmisel suvel proovitud analoogne Duster j\u00e4ttis k\u00fcll igati s\u00fcmpaatse mulje. Eeldatavasti paigaldatakse Sandero Stewayle analoogne gaasiseade: mootor on ju sama.\nDacia Sandero Stepway on p\u00e4ris s\u00f5idetav auto. Jah, see on umbes kaks ja pool tuhat eurot kallim kui tavaline Sandero luukp\u00e4ra, kuid ka sellisena j\u00e4\u00e4b see siiski ausaks, meeldivaks ja mugavaks. Nagu \u00fcks vanakooli prantsuse pereauto. Pealegi, ajakohane tehnika ning h\u00e4sti kokku sobiv interj\u00f6\u00f6r, mis v\u00f5iks aastaid vastu pidada. Igal juhul tasuks l\u00e4hemalt tutvumist."}
{"text":"Elmar Vaher blokeeris edukalt enda suhtes algatatud menetlusePolitsei- ja piirivalveameti (PPA) endisel peadirektoril Elmar Vaheril \u00f5nnestus kohtus edukalt blokeerida siseministeeriumis tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus teenistusstaa\u017eiga trikitamise uurimiseks.\nM\u00e4rtsi l\u00f5pus puhkes skandaal, kui selgus, et kaitsepolitsei kahtlustab PPA juhti Elmar Vaherit kelmusele kaasaaitamises, kui ta vormistas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhi Eerik Heldna n\u00e4iliselt teenistusse. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) algatas Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse, et selgitada v\u00e4lja faktid ja Vaheri s\u00fc\u00fc ning m\u00e4\u00e4rata talle distsiplinaarkorras karistus.\nSiseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo s\u00f5nul k\u00fcsisid ministeeriumi ametnikud kohe distsiplinaarmenetluse alguses Vaherilt selgitusi Heldna PPAsse t\u00f6\u00f6le vormistamise asjaolude ja tema osaluse kohta selles. \u00abVaher m\u00f5tles p\u00e4ris pikalt ja andis l\u00f5puks oma esindaja vahendusel teada, et ei soovi selgitusi anda. \u00dchtlasi andis ta meile teada, et kavatseb tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse kohtus vaidlustada,\u00bb m\u00e4rkis Olgo.\nMinisteerium ei kirjeldanud Vaheri s\u00fc\u00fcd\nVaher vaidlustaski menetluse kohtus, leides, et see pole \u00f5igusp\u00e4rane. Peamise argumendina t\u00f5i politseijuht v\u00e4lja, et siseministeerium ei ole distsiplinaarmenetluse alustamisel t\u00e4pselt ja detailselt \u00e4ra kirjeldanud, milles seisneb tema s\u00fc\u00fc. Olgo s\u00f5nul ei ole v\u00f5imalik distsiplinaarmenetluse alguses kellegi s\u00fc\u00fcd kirjeldada, kuna menetluse eesm\u00e4rk ongi selgitada v\u00e4lja inimese s\u00fc\u00fc v\u00f5i selle puudumine.\nKohtu jaoks olid Vaheri argumendid siiski veenvad ja aprilli keskel m\u00e4\u00e4ras Tallinna halduskohus distsiplinaarmenetluses esialgse \u00f5iguskaitse. \u00abKokkuv\u00f5tvalt \u00fctles kohus, et siseministeerium ei tohi anda selles menetluses hinnanguid ega koostada distsiplinaarmenetluse kokkuv\u00f5tet. Piltlikult \u00f6eldes ei tohi me v\u00f5tta seisukohta [...] Vaheri tegevuse \u00f5igusp\u00e4rasuse kohta,\u00bb nentis Olgo.\nDistsiplinaarmenetlus v\u00f5inuks Vaherile kaasa tuua distsiplinaarkaristuse alates noomitusest kuni teenistussuhte l\u00f5petamiseni.\nVaheri t\u00e4htajaline teenistussuhe Eesti riigiga sai l\u00e4bi 2. mail, kui l\u00f5ppes tema ametiaeg politsei- ja piirivalveameti peadirektorina. Valitsus nimetas Vaheri teiseks ametiajaks ehk veel viieks aastaks\u200b PPA peadirektori kohale 3. mail 2018.\nMenetlust polnud v\u00f5imalik j\u00e4tkata\nDistsiplinaarmenetluse reeglid n\u00e4evad ette, et seda liiki menetlust saab l\u00e4bi viia \u00fcksnes riigi teenistuses oleva inimese suhtes. Sellest johtuvalt tegi siseministeerium valitsusele ettepaneku lugeda distsiplinaarmenetlus l\u00f5ppenuks.\n\nSiseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo nentis, et t\u00f5de PPAs toimunu kohta ei selgu mitte distsiplinaarmenetluses, vaid teiste menetluste k\u00e4igus.\nMihkel Maripuu\n\n\u00abN\u00e4gime, et kuna distsiplinaarmenetluse eesm\u00e4rki pole v\u00f5imalik saavutada, on m\u00f5istlik ka ausalt \u00e4ra \u00f6elda, et loeme selle l\u00f5ppenuks. T\u00f5de selgub teiste menetluste raames,\u00bb \u00fctles Olgo.\nKaitsepolitsei uurib Vaheri tegevust karistusseadustiku kelmuse paragrahvi j\u00e4rgi, samuti on siseministeeriumis k\u00e4imas teenistuslik j\u00e4relevalve politsei- ja piirivalveameti \u00fcle. Need menetlused l\u00e4hevad edasi nii nagu planeeritud. PPA suhtes algatatud teenistusliku j\u00e4relevalve t\u00e4htaeg on 31. mai.\nOlgo s\u00f5nul ei saa PPA suhtes k\u00e4imasolev teenistuslik j\u00e4relevalve Elmar Vaherile mingeid tagaj\u00e4rgi kaasa tuua, kuna ta ei t\u00f6\u00f6ta enam PPAs.\n\u00abTeenistusliku j\u00e4relevalve k\u00e4igus v\u00f5ib selguda mingisuguseid asjaolusid, mis omavad mingisugust kokkupuudet Vaheriga v\u00f5i millel on m\u00f5ju kriminaalmenetlusele. Aga need kaks menetlust on t\u00e4iesti lahus. Teenistuslikku j\u00e4relevalvet l\u00e4bi viies me ei tea, millised t\u00f5endid on kriminaalmenetluses ja kuhu on kaitsepolitsei ja prokuratuur j\u00f5udnud. Teistpidi ei tea ka prokuratuur, mida meie teeme ja millised t\u00f5endid on meil. Et mitte olla s\u00f5ltuvuses prokuratuurist, on meie menetlus t\u00e4iesti eraldiseisev ning meie menetluses tuvastatu ja need hinnangud plaanime kokku v\u00f5tta ja avalikustada mai l\u00f5pus v\u00f5i juuni alguses,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Olgo.\nSiseminister: las organid teevad oma t\u00f6\u00f6d\nSiseminister L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles Vaheri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse l\u00f5petamist kommenteerides neljap\u00e4eval, et valitsuse jaoks on k\u00f5ige olulisem PPA teenistuslik j\u00e4relevalve ning k\u00e4imasoleva uurimise j\u00e4taks ta prokuratuuri ja teiste \u00f5iguskaitseorganite hooleks, kuna siin valitsusel kaasar\u00e4\u00e4kimise \u00f5igust ei ole. Vaheri tegevuse kohta distsiplinaarmenetluse blokeerimisel \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets, et see on endise politseijuhi enda valik, mille \u00fcle ta ei n\u00e4e p\u00f5hjust pikemalt arutada.\n\u00abVaher on \u00f6elnud, et pea seda distsiplinaarmenetlust \u00f5igeks. Need asjad k\u00e4ivad igal inimesel oma loogika j\u00e4rgi ja mina ei saa seda talle pahaks panna. Las ta teeb seda, mida ta teeb. Meie peame riigi poolt vaatama, et politsei saaks t\u00f6\u00f6d teha ja et inimestel ei oleks rohkem kahtlusi ja k\u00f5hklusi politsei suhtes. Meie oleme oma tegevuses l\u00e4htunud sellest, et \u00fchiskonnas s\u00e4iliks usaldus politsei vastu,\u00bb lausus L\u00e4\u00e4nemets.\nTa r\u00f5hutas, et ei siseminister ega valitsus hakka protsessi sekkuma. \u00abUurimise jaoks on meil \u00f5iguskaitseorganid ja las need asjad l\u00e4hevad nii, nagu nad l\u00e4hevad,\u00bb \u00fctles siseminister.\n\n  Milles kaitsepolitsei Elmar Vaherit kahtlustab \n  Kaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPAs ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal poleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. See on esialgne kahtlustus, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\nKelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu PPA peadirektori ametist k\u00f5rvaldatud Vaheri s\u00f5nul on tal \u00f5iguslik vaidlus politsei teenistusstaa\u017ei teemal kaitsepolitseiga kestnud juba aastaid ning ta kavatseb selle p\u00e4rast kohtus edasi v\u00f5idelda.\n\u00abMa ei tunne endal s\u00fc\u00fcd. Minu seisukoht, mille p\u00e4rast on kestnud \u00f5iguslik vaidlus politsei staa\u017ei, rotatsiooni ja t\u00f6\u00f6le asumise k\u00fcsimuses kolm aastat, j\u00e4\u00e4b samaks mis varem. Kaitsen seda ka kriminaalmenetluses,\u00bb on Vaher \u00f6elnud.\n\n"}
{"text":"Taarast vabanemine l\u00e4heb meilgi varsti lihtsamaks\nAjad, mil taaraautomaati sisestamiseks tuli pudel ideaalsesse kujusse vormida ja triipkood p\u00fc\u00fcdlikult \u00fclespoole s\u00e4ttida, on \u00f5nneks m\u00f6\u00f6dumas. T\u00e4nap\u00e4evast tehnoloogiat kasutavatel masinatel on skannerid \u00fcmberringi ning olemas on ka sensorid, mis tuvastavad nii pakendite kuju, kaalu kui ka n\u00e4iteks v\u00e4rvi.\nTipptehnoloogia\nKuigi tarbija vaatenurgast ei ole taaraautomaatide tehnoloogilised muutused alati m\u00e4rgatavad, on taaraautomaate majandava ettev\u00f5tte RVM Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreiniku s\u00f5nul tehnoloogia areng selles valdkonnas pidev. \u00abMeie praegune uus lipulaev on kalla-t\u00fc\u00fcpi Mega masin,\u00bb selgitas ta.\nKalla-t\u00fc\u00fcpi taaraautomaadi teeb eriliseks see, et inimene saab pandipakendid kotist otse automaati valada ning \u00e4ra j\u00e4\u00e4b pudelite \u00fchekaupa torusse toppimine.\nS\u00e4\u00e4rast masinat v\u00f5ib kohata n\u00e4iteks Tallinnas ja P\u00e4rnus ning Tartusse j\u00f5uab see uuel aastal, kui Puiestee t\u00e4naval valmib uus Rimi kauplus.\nHanza Mechanics Tartu tehase juhi Rainer Kallase s\u00f5nul l\u00e4heb uute tehnoloogiliste s\u00fcsteemide arenduseks vaja palju ajutrusti. Lisaks nende ettev\u00f5tetes t\u00f6\u00f6tavatel inseneridele on s\u00fcsteemide arenduses t\u00e4htsal kohal ka masinatega tegelevad tehnikud ja operaatorid.\nKalla-t\u00fc\u00fcpi taaraautomaadi teeb eriliseks see, et pandipakendid saab kotist otse automaati valada.\n\nTehase koosteosakond t\u00f6\u00f6tab praegu \u00fches vahetuses, kuid on m\u00f5eldud, et n\u00f5udluse t\u00f5ttu oleks tarvis lisada ka teine vahetus. \u00abOleme eriti uhked oma t\u00f6\u00f6tajate \u00fcle, sest t\u00e4nu neile suudame klientidele pakkuda tipptasemel tehnoloogiat,\u00bb \u00fctles Kallas.\nKoreiniku s\u00f5nul algas RVM Systemsi ja Hanza Mechanicsi koost\u00f6\u00f6 hoopis \u00fchest kelmusskeemist. Nimelt \u00fcritasid kelmid energiajoogi purke paberist j\u00e4rele tehes varandust kokku ajada. \u00abNad tootsid neid \u00fche \u00f5htuga sadades,\u00bb m\u00e4rkis Koreinik.\nKui pettus avastati, proovisid RVM Systemsi t\u00f6\u00f6tajad enda toonase Saksamaal asuva tootjaga kiirelt probleemile p\u00fcsivat lahendust leida, kuid suhtlus hakkas venima. L\u00f5puks leiti tugi hoopis Eesti inseneridelt, kes aitasid v\u00e4lja m\u00f5elda lahenduse, kuidas paigaldada masinatele metallituvastusmehhanismid.\n\nHanza Mechanicsi tehases valmivaid taaraautomaate kasutatakse nii Eestis kui ka siit kaugemal.\nKristjan Teedema\n\nSuur t\u00f6\u00f6p\u00f5ld \nSelline olukord panigi ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajad m\u00f5tlema, et kui teinekord veel on kiiresti probleemile lahendust vaja, siis oleks hea, kui abi oleks l\u00e4hemal. Koreiniku s\u00f5nul oli ka temale \u00fcllatus, et Eestis osatakse toota nii k\u00f5rgel tasemel tehnikat.\nLisaks taaraautomaatidele valmistab Hansa Mechanics ka mitmesuguseid meditsiinivaldkonna ja toiduainet\u00f6\u00f6stuse seadmeid. Kuna t\u00f6\u00f6valdkond on lai, on 2022. aasta teises pooles valminud tehasele praegused ruumid kitsaks j\u00e4\u00e4nud ning parasjagu ehitatakse uut tootmishoonet.\n\u00abMeil on plaanis j\u00e4rgmisel aastal avada siin 3700-ruutmeetrine laiendus,\u00bb lausus tehase juht Rainer Kallas. Lisaks sellele on varuks 9000 ruutmeetrit maad praeguste hoonete l\u00e4heduses, et tulevikus ka sinna laieneda.\n"}
{"text":"Taarast vabanemine l\u00e4heb meilgi varsti lihtsamaks90 PROTSENTI. Eesti ringmajandusettev\u00f5tete liidu andmetel j\u00f5uab Eestis ringlusse tagasi \u00fcheksa pakendit k\u00fcmnest ning sellega oleme teistele riikidele eeskujuks.Tartu k\u00fclje all Vahi alevikus Hanza Mechanicsi tehastes toodetakse mitmesuguseid vajalikke seadmeid, muu hulgas ka tipptehnoloogiat kasutavaid taaraautomaate. Pudeleid ringlusse v\u00f5tvaid automaate toodetakse nii meile kui ka laia maailma m\u00fc\u00fcmiseks.Ajad, mil taaraautomaati sisestamiseks tuli pudel ideaalsesse kujusse vormida ja triipkood p\u00fc\u00fcdlikult \u00fclespoole s\u00e4ttida, on \u00f5nneks m\u00f6\u00f6dumas. T\u00e4nap\u00e4evast tehnoloogiat kasutavatel masinatel on skannerid \u00fcmberringi ning olemas on ka sensorid, mis tuvastavad nii pakendite kuju, kaalu kui ka n\u00e4iteks v\u00e4rvi.TipptehnoloogiaKuigi tarbija vaatenurgast ei ole taaraautomaatide tehnoloogilised muutused alati m\u00e4rgatavad, on taaraautomaate majandava ettev\u00f5tte RVM Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreiniku s\u00f5nul tehnoloogia areng selles valdkonnas pidev. \u00abMeie praegune uus lipulaev on kallat\u00fc\u00fcpi Mega masin,\u00bb selgitas ta.Kalla-t\u00fc\u00fcpi taaraautomaadi teeb eriliseks see, et inimene saab pandipakendid kotist otse automaati valada ning \u00e4ra j\u00e4\u00e4b pudelite \u00fchekaupa torusse toppimine.S\u00e4\u00e4rast masinat v\u00f5ib kohata n\u00e4iteks Tallinnas ja P\u00e4rnus ning Tartusse j\u00f5uab see uuel aastal, kui Puiestee t\u00e4naval valmib uus Rimi kauplus.Hanza Mechanics Tartu tehase juhi Rainer Kallase s\u00f5nul l\u00e4heb uute tehnoloogiliste s\u00fcsteemide arenduseks vaja palju ajutrusti. Lisaks nende ettev\u00f5tetes t\u00f6\u00f6tavatel inseneridele on s\u00fcsteemide arenduses t\u00e4htsal kohal ka masinatega tegelevad tehnikud ja operaatorid.Tehase koosteosakond t\u00f6\u00f6tab praegu \u00fches vahetuses, kuid on m\u00f5eldud, et n\u00f5udluse t\u00f5ttu oleks tarvis lisada ka teine vahetus. \u00abOleme eriti uhked oma t\u00f6\u00f6tajate \u00fcle, sest t\u00e4nu neile suudame klientidele pakkuda tipptasemel tehnoloogiat,\u00bb \u00fctles Kallas.Koreiniku s\u00f5nul algas RVM Systemsi ja Hanza Mechanicsi koost\u00f6\u00f6 hoopis \u00fchest kelmusskeemist. Nimelt \u00fcritasid kelmid energiajoogi purke paberist j\u00e4rele tehes varandust kokku ajada. \u00abNad tootsid neid \u00fche \u00f5htuga sadades,\u00bb m\u00e4rkis Koreinik.Kui pettus avastati, proovisid RVM Systemsi t\u00f6\u00f6tajad enda toonase Saksamaal asuva tootjaga kiirelt probleemile p\u00fcsivat lahendust leida, kuid suhtlus hakkas venima. L\u00f5puks leiti tugi hoopis Eesti inseneridelt, kes aitasid v\u00e4lja m\u00f5elda lahenduse, kuidas paigaldada masinatele metallituvastusmehhanismid.Suur t\u00f6\u00f6p\u00f5ldSelline olukord panigi ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajad m\u00f5tlema, et kui teinekord veel on kiiresti probleemile lahendust vaja, siis oleks hea, kui abi oleks l\u00e4hemal. Koreiniku s\u00f5nul oli ka temale \u00fcllatus, et Eestis osatakse toota nii k\u00f5rgel tasemel tehnikat.Lisaks taaraautomaatidele valmistab Hansa Mechanics ka mitmesuguseid meditsiinivaldkonna ja toiduainet\u00f6\u00f6stuse seadmeid. Kuna t\u00f6\u00f6valdkond on lai, on 2022. aasta teises pooles valminud tehasele praegused ruumid kitsaks j\u00e4\u00e4nud ning parasjagu ehitatakse uut tootmishoonet.\u00abMeil on plaanis j\u00e4rgmisel aastal avada siin 3700-ruutmeetrine laiendus,\u00bb lausus tehase juht Rainer Kallas. Lisaks sellele on varuks 9000 ruutmeetrit maad praeguste hoonete l\u00e4heduses, et tulevikus ka sinna laieneda.\"Kalla-t\u00fc\u00fcpi taaraautomaadi teeb eriliseks see, et pandipakendid saab kotist otse automaati valada.\"RVM Systemsi tegevjuhil Tarmo Koreinikul polnud kolmap\u00e4eval tehases kalla-t\u00fc\u00fcpi masinat n\u00e4idata, sest need l\u00e4hevad nagu soojad saiad. Viimati valminud masin s\u00f5itis teisip\u00e4eval Norra poole. 2 X KRISTJAN TEEDEMAHanza Mechanicsi tehases valmivaid taaraautomaate kasutatakse nii Eestis kui ka siit kaugemal.EGELI RAUDM\u00c4E;postimees.ee"}
{"text":"Elmar Vaher blokeeris edukalt enda suhtes algatatud menetlusePolitsei-ja piirivalveameti (PPA) endisel peadirektoril Elmar Vaheril \u00f5nnestus kohtus edukalt blokeerida siseministeeriumis tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus teenistusstaa\u017eiga trikitamise uurimiseks.M\u00e4rtsi l\u00f5pus puhkes skandaal, kui selgus, et kaitsepolitsei kahtlustab PPA juhti Elmar Vaherit kelmusele kaasaaitamises, kui ta vormistas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhi Eerik Heldna n\u00e4iliselt teenistusse. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) algatas Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse, et selgitada v\u00e4lja faktid ja Vaheri s\u00fc\u00fc ning m\u00e4\u00e4rata talle distsiplinaarkorras karistus.Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo s\u00f5nul k\u00fcsisid ministeeriumi ametnikud kohe distsiplinaarmenetluse alguses Vaherilt selgitusi Heldna PPAsse t\u00f6\u00f6le vormistamise asjaolude ja tema osaluse kohta selles. \u00abVaher m\u00f5tles p\u00e4ris pikalt ja andis l\u00f5puks oma esindaja vahendusel teada, et ei soovi selgitusi anda. \u00dchtlasi andis ta meile teada, et kavatseb tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse kohtus vaidlustada,\u00bb m\u00e4rkis Olgo.Ministeerium ei kirjeldanud Vaheri s\u00fc\u00fcdVaher vaidlustaski menetluse kohtus, leides, et see pole \u00f5igusp\u00e4rane. Peamise argumendina t\u00f5i politseijuht v\u00e4lja, et siseministeerium ei ole distsiplinaarmenetluse alustamisel t\u00e4pselt ja detailselt \u00e4ra kirjeldanud, milles seisneb tema s\u00fc\u00fc. Olgo s\u00f5nul ei ole v\u00f5imalik distsiplinaarmenetluse alguses kellegi s\u00fc\u00fcd kirjeldada, kuna menetluse eesm\u00e4rk ongi selgitada v\u00e4lja inimese s\u00fc\u00fc v\u00f5i selle puudumine.Kohtu jaoks olid Vaheri argumendid siiski veenvad ja aprilli keskel m\u00e4\u00e4ras Tallinna halduskohus distsiplinaarmenetluses esialgse \u00f5iguskaitse. \u00abKokkuv\u00f5tvalt \u00fctles kohus, et siseministeerium ei tohi anda selles menetluses hinnanguid ega koostada distsiplinaarmenetluse kokkuv\u00f5tet. Piltlikult \u00f6eldes ei tohi me v\u00f5tta seisukohta [...] Vaheri tegevuse \u00f5igusp\u00e4rasuse kohta,\u00bb nentis Olgo.Distsiplinaarmenetlus v\u00f5inuks Vaheriie kaasa tuua distsiplinaarkaristuse alates noomitusest kuni teenistussuhte l\u00f5petamiseni.Vaheri t\u00e4htajaline teenistussuhe Eesti riigiga sai l\u00e4bi 2. mail, kui l\u00f5ppes tema ametiaeg politsei- ja piirivalveameti peadirektorina. Valitsus nimetas Vaheri teiseks ametiajaks ehk veel viieks aastaks PPA peadirektori kohale 3. mail 2018.Distsiplinaarmenetluse reeglid n\u00e4evad ette, et seda liiki menetlust saab l\u00e4bi viia \u00fcksnes riigi teenistuses oleva inimese suhtes. Sellest johtuvalt tegi siseministeerium valitsusele ettepaneku lugeda distsiplinaarmenetlus l\u00f5ppenuks.\u00abN\u00e4gime, et kuna distsiplinaarmenetluse eesm\u00e4rki pole v\u00f5imalik saavutada, on m\u00f5istlik ka ausalt \u00e4ra \u00f6elda, et loeme selle l\u00f5ppenuks. T\u00f5de selgub teiste menetluste raames,\u00bb \u00fctles Olgo.Kaitsepolitsei uurib Vaheri tegevust karistusseadustiku kelmuse paragrahvi j\u00e4rgi, samuti on siseministeeriumis k\u00e4imas teenistuslik j\u00e4relevalve politsei- ja piirivalveameti \u00fcle. Need menetlused l\u00e4hevad edasi nii nagu planeeritud. PPA suhtes algatatud teenistusliku j\u00e4relevalve t\u00e4htaeg on 31. mai.Olgo s\u00f5nul ei saa PPA suhtes k\u00e4imasolev teenistuslik j\u00e4relevalve Elmar Vaheriie mingeid taga j\u00e4rgi kaasa tuua, kuna ta ei t\u00f6\u00f6ta enam PPAs.\u00abTeenistusliku j\u00e4relevalve k\u00e4igus v\u00f5ib selguda mingisuguseid\u00a0 asjaolusid, mis omavad mingisugust kokkupuudet Vaheriga v\u00f5i millel on m\u00f5ju kriminaalmenetlusele. Aga need kaks menetlust on t\u00e4iesti lahus. Teenistuslikku j\u00e4relevalvet l\u00e4bi viies me ei tea, millised t\u00f5endid on kriminaalmenetluses ja kuhu on kaitsepolitsei ja prokuratuur j\u00f5udnud. Teistpidi ei tea ka prokuratuur, mida meie teeme ja millised t\u00f5endid on meil. Et mitte olla s\u00f5ltuvuses prokuratuurist, on meie menetlus t\u00e4iesti eraldiseisev ning meie menetluses tuvastatu ja need hinnangud plaanime kokku v\u00f5tta ja avalikustada mai l\u00f5pus v\u00f5i juuni alguses,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Olgo.Siseminister: las organid teevad oma t\u00f6\u00f6dSiseminister L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles Vaheri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse l\u00f5petamist kommenteerides neljap\u00e4eval, et valitsuse jaoks on k\u00f5ige olulisem PPA teenistuslik j\u00e4relevalve ning k\u00e4imasoleva uurimise j\u00e4taks ta prokuratuuri ja teiste \u00f5iguskaitseorganite hooleks, kuna siin valitsusel kaasar\u00e4\u00e4kimise \u00f5igust ei ole. Vaheri tegevuse kohta distsiplinaarmenetluse blokeerimisel \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets, et see on endise politseijuhi enda valik, mille \u00fcle ta ei n\u00e4e p\u00f5hjust pikemalt arutada.\u00abVaher on \u00f6elnud, et pea seda distsiplinaarmenetlust \u00f5igeks. Need asjad k\u00e4ivad igal inimesel oma loogika j\u00e4rgi ja mina ei saa seda talle pahaks panna. Las ta teeb seda, mida ta teeb. Meie peame riigi poolt vaatama, et politsei saaks t\u00f6\u00f6d teha ja et inimestel ei oleks rohkem kahtlusi ja k\u00f5hklusi politsei suhtes. Meie oleme oma tegevuses l\u00e4htunud sellest, et \u00fchiskonnas s\u00e4iliks usaldus politsei vastu,\u00bb lausus L\u00e4\u00e4nemets.Ta r\u00f5hutas, et ei siseminister ega valitsus hakka protsessi sekkuma. \u00abUurimise jaoks on meil \u00f5iguskaitseorganid ja las need asjad l\u00e4hevad nii, nagu nad l\u00e4hevad,\u00bb \u00fctles siseminister.Milles kaitsepolitsei Elmar Vaherit kahtlustabKaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale (pildil) ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaheriie.Kahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPAs ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.Kahtlustuse j\u00e4rgi esitas Heldna 2022. aasta mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel.Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal poleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. See on esialgne kahtlustus, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.Kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu PPA peadirektori ametist k\u00f5rvaldatud Vaheri s\u00f5nul on tal \u00f5iguslik vaidlus politsei teenistusstaa\u017ei teemal kaitsepolitseiga kestnud juba aastaid ning ta kavatseb selle p\u00e4rast kohtus edasi v\u00f5idelda.Kohtus sai Elmar Vaher esialgse \u00f5iguskaitse, kuna siseministeerium j\u00e4ttis distsiplinaarmenetlust alustades kirjeldamata, milles seisneb tema s\u00fc\u00fc.Andres Einmann\u00a0 ajakirjanik"}
{"text":"Elmar Vaher blokeeris edukalt enda suhtes algatatud menetluseTALLINN, 5. mai, BNS - Politsei- ja piirivalveameti (PPA) endisel peadirektoril Elmar Vaheril \u00f5nnestus kohtus edukalt blokeerida siseministeeriumis tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus teenistusstaa\u017eiga trikitamise uurimiseks, kirjutab Postimees.\u00a0\nM\u00e4rtsi l\u00f5pus puhkes skandaal, kui selgus, et kaitsepolitsei kahtlustab PPA juhti Elmar Vaherit kelmusele kaasaaitamises, kui ta vormistas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhi Eerik Heldna n\u00e4iliselt teenistusse. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets algatas Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse, et selgitada v\u00e4lja faktid ja Vaheri s\u00fc\u00fc ning m\u00e4\u00e4rata talle distsiplinaarkorras karistus.\nSiseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo s\u00f5nul k\u00fcsisid ministeeriumi ametnikud kohe distsiplinaarmenetluse alguses Vaherilt selgitusi Heldna PPA-sse t\u00f6\u00f6le vormistamise asjaolude ja tema osaluse kohta selles. \u00abVaher m\u00f5tles p\u00e4ris pikalt ja andis l\u00f5puks oma esindaja vahendusel teada, et ei soovi selgitusi anda. \u00dchtlasi andis ta meile teada, et kavatseb tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse kohtus vaidlustada,\u00bb m\u00e4rkis Olgo.\nVaher vaidlustaski menetluse kohtus, leides, et see pole \u00f5igusp\u00e4rane. Peamise argumendina t\u00f5i politseijuht v\u00e4lja, et siseministeerium ei ole distsiplinaarmenetluse alustamisel t\u00e4pselt ja detailselt \u00e4ra kirjeldanud, milles seisneb tema s\u00fc\u00fc. Olgo s\u00f5nul ei ole v\u00f5imalik distsiplinaarmenetluse alguses kellegi s\u00fc\u00fcd kirjeldada, kuna menetluse eesm\u00e4rk ongi selgitada v\u00e4lja inimese s\u00fc\u00fc v\u00f5i selle puudumine, kirjutab Postimees.\u00a0\nKohtu jaoks olid Vaheri argumendid siiski veenvad ja aprilli keskel m\u00e4\u00e4ras Tallinna halduskohus distsiplinaarmenetluses esialgse \u00f5iguskaitse. \u00abKokkuv\u00f5tvalt \u00fctles kohus, et siseministeerium ei tohi anda selles menetluses hinnanguid ega koostada distsiplinaarmenetluse kokkuv\u00f5tet. Piltlikult \u00f6eldes ei tohi me v\u00f5tta seisukohta [...] Vaheri tegevuse \u00f5igusp\u00e4rasuse kohta,\u00bb nentis Olgo.\nDistsiplinaarmenetlus v\u00f5inuks Vaherile kaasa tuua distsiplinaarkaristuse alates noomitusest kuni teenistussuhte l\u00f5petamiseni.\nVaheri t\u00e4htajaline teenistussuhe Eesti riigiga sai l\u00e4bi 2. mail, kui l\u00f5ppes tema ametiaeg politsei- ja piirivalveameti peadirektorina. Valitsus nimetas Vaheri teiseks ametiajaks ehk veel viieks aastaks\u200b PPA peadirektori kohale 3. mail 2018.\nDistsiplinaarmenetluse reeglid n\u00e4evad ette, et seda liiki menetlust saab l\u00e4bi viia \u00fcksnes riigi teenistuses oleva inimese suhtes. Sellest johtuvalt tegi siseministeerium valitsusele ettepaneku lugeda distsiplinaarmenetlus l\u00f5ppenuks.\n\u00abN\u00e4gime, et kuna distsiplinaarmenetluse eesm\u00e4rki pole v\u00f5imalik saavutada, on m\u00f5istlik ka ausalt \u00e4ra \u00f6elda, et loeme selle l\u00f5ppenuks. T\u00f5de selgub teiste menetluste raames,\u00bb \u00fctles Olgo.\nKaitsepolitsei uurib Vaheri tegevust karistusseadustiku kelmuse paragrahvi j\u00e4rgi, samuti on siseministeeriumis k\u00e4imas teenistuslik j\u00e4relevalve politsei- ja piirivalveameti \u00fcle. Need menetlused l\u00e4hevad edasi nii nagu planeeritud. PPA suhtes algatatud teenistusliku j\u00e4relevalve t\u00e4htaeg on 31. mai.\nOlgo s\u00f5nul ei saa PPA suhtes k\u00e4imasolev teenistuslik j\u00e4relevalve Elmar Vaherile mingeid tagaj\u00e4rgi kaasa tuua, kuna ta ei t\u00f6\u00f6ta enam PPA-s.\n\u00abTeenistusliku j\u00e4relevalve k\u00e4igus v\u00f5ib selguda mingisuguseid asjaolusid, mis omavad mingisugust kokkupuudet Vaheriga v\u00f5i millel on m\u00f5ju kriminaalmenetlusele. Aga need kaks menetlust on t\u00e4iesti lahus. Teenistuslikku j\u00e4relevalvet l\u00e4bi viies me ei tea, millised t\u00f5endid on kriminaalmenetluses ja kuhu on kaitsepolitsei ja prokuratuur j\u00f5udnud. Teistpidi ei tea ka prokuratuur, mida meie teeme ja millised t\u00f5endid on meil. Et mitte olla s\u00f5ltuvuses prokuratuurist, on meie menetlus t\u00e4iesti eraldiseisev ning meie menetluses tuvastatu ja need hinnangud plaanime kokku v\u00f5tta ja avalikustada mai l\u00f5pus v\u00f5i juuni alguses,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Olgo.\nSiseminister L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles Vaheri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse l\u00f5petamist kommenteerides neljap\u00e4eval, et valitsuse jaoks on k\u00f5ige olulisem PPA teenistuslik j\u00e4relevalve ning k\u00e4imasoleva uurimise j\u00e4taks ta prokuratuuri ja teiste \u00f5iguskaitseorganite hooleks, kuna siin valitsusel kaasar\u00e4\u00e4kimise \u00f5igust ei ole. Vaheri tegevuse kohta distsiplinaarmenetluse blokeerimisel \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets, et see on endise politseijuhi enda valik, mille \u00fcle ta ei n\u00e4e p\u00f5hjust pikemalt arutada.\n\u00abVaher on \u00f6elnud, et pea seda distsiplinaarmenetlust \u00f5igeks. Need asjad k\u00e4ivad igal inimesel oma loogika j\u00e4rgi ja mina ei saa seda talle pahaks panna. Las ta teeb seda, mida ta teeb. Meie peame riigi poolt vaatama, et politsei saaks t\u00f6\u00f6d teha ja et inimestel ei oleks rohkem kahtlusi ja k\u00f5hklusi politsei suhtes. Meie oleme oma tegevuses l\u00e4htunud sellest, et \u00fchiskonnas s\u00e4iliks usaldus politsei vastu,\u00bb lausus L\u00e4\u00e4nemets.\nTa r\u00f5hutas, et ei siseminister ega valitsus hakka protsessi sekkuma. \u00abUurimise jaoks on meil \u00f5iguskaitseorganid ja las need asjad l\u00e4hevad nii, nagu nad l\u00e4hevad,\u00bb \u00fctles siseminister.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPA-s ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal poleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. See on esialgne kahtlustus, mis v\u00f5ib prokuratuuri teatel menetluse kestel muutuda.\nKelmusele kaasaaitamise kahtlustuse t\u00f5ttu PPA peadirektori ametist k\u00f5rvaldatud Vaheri s\u00f5nul on tal \u00f5iguslik vaidlus politsei teenistusstaa\u017ei teemal kaitsepolitseiga kestnud juba aastaid ning ta kavatseb selle p\u00e4rast kohtus edasi v\u00f5idelda.\n\u00abMa ei tunne endal s\u00fc\u00fcd. Minu seisukoht, mille p\u00e4rast on kestnud \u00f5iguslik vaidlus politsei staa\u017ei, rotatsiooni ja t\u00f6\u00f6le asumise k\u00fcsimuses kolm aastat, j\u00e4\u00e4b samaks mis varem. Kaitsen seda ka kriminaalmenetluses,\u00bb on Vaher \u00f6elnud.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Uus t\u00f6\u00f6stus piirilinnas: vanast leivatehasest tuleb v\u00e4rske \u00e4ri l\u00f5hnaAastate jooksul k\u00e4est k\u00e4tte k\u00e4inud ajaloolise Valga leivatehase viimasele ostjale \u00fctlesid k\u00f5ik, et \u00e4ra seda k\u00fcll tee, aga napi kolme aastaga on \u00e4rid end vanas vabrikus j\u00e4rjepanu sisse seadnud.\nVana leivat\u00f6\u00f6stuse ellu puhunud Aleksei Bogat\u0161ov unistab, et kui kogu hoone saab korda, v\u00f5iks \u00f5htuti olla miljonivaatega katusel avatud kohvik.\nFoto: Karin Jaanus\nK\u00fcmmekond aastat tagasi rahapesuskandaali kistud Valga leivatehas (vt lisalugu \u2013 L. S.), mis on sest ajast t\u00fchjana seisnud, saab sisse uut elu. Valgas V\u00f5ru t\u00e4naval asuvas kompleksis k\u00e4ib suur renoveerimine, 90 protsenti hoonest on juba rentnikudki leidnud.\nVana leivatehase eestvedaja Aleksei Bogat\u0161ov ei hakanud t\u00f5takalt vana vabrikuga j\u00e4ndama. Enne k\u00fcsis paljudelt n\u00f5u: kas ikka tasuks kaua t\u00fchjalt seisnud hoone \u00e4ra osta? \u201cK\u00f5ik \u00fctlesid, et \u00e4ra sa seda k\u00fcll tee. Mitte \u00fchtegi poolehoidjat ma ei saanud,\u201d \u00fctles Bogat\u0161ov. Ent Bogat\u0161ov ostis ikkagi 1980ndatel ehitatud hoone \u00e4ra ja leiab juba praegu, et ost tasus end \u00e4ra.\nLoe t\u00e4ispikka lugu \u00c4rip\u00e4evast."}
{"text":"Uus t\u00f6\u00f6stus piirilinnas: vanast leivatehasest tuleb v\u00e4rske \u00e4ri l\u00f5hnaAastate jooksul k\u00e4est k\u00e4tte k\u00e4inud ajaloolise Valga leivatehase viimasele ostjale \u00fctlesid k\u00f5ik, et \u00e4ra seda k\u00fcll tee, aga napi kolme aastaga on \u00e4rid end vanas vabrikus j\u00e4rjepanu sisse seadnud.\nK\u00fcmmekond aastat tagasi rahapesuskandaali kistud Valga leivatehas (vt lisalugu \u2013 L. S.), mis on sest ajast t\u00fchjana seisnud, saab sisse uut elu. Valgas V\u00f5ru t\u00e4naval asuvas kompleksis k\u00e4ib suur renoveerimine, 90 protsenti hoonest on juba rentnikudki leidnud.\nVana leivatehase eestvedaja Aleksei Bogat\u0161ov ei hakanud t\u00f5takalt vana vabrikuga j\u00e4ndama. Enne k\u00fcsis paljudelt n\u00f5u: kas ikka tasuks kaua t\u00fchjalt seisnud hoone \u00e4ra osta? \u201cK\u00f5ik \u00fctlesid, et \u00e4ra sa seda k\u00fcll tee. Mitte \u00fchtegi poolehoidjat ma ei saanud,\u201d \u00fctles Bogat\u0161ov. Ent Bogat\u0161ov ostis ikkagi 1980ndatel ehitatud hoone \u00e4ra ja leiab juba praegu, et ost tasus end \u00e4ra."}
{"text":"Mis juhtusTugev tuul murdis puid teele2. mai pealel\u00f5unal kukkus P\u00f5lva vallas T\u00e4nnassilma k\u00fclas puu elektriliinile. Olukorra lahendamisega hakkasid tegelema kohale saabunud elektrikud, p\u00e4\u00e4stjate abi vaja ei l\u00e4inud.Natukese aja p\u00e4rast eemaldasid p\u00e4\u00e4stjad murdunud puu teelt R\u00e4pina vallas Leevi k\u00fclas, \u00f5htupoolikul Kanepi vallas Voorepalu k\u00fclas ja \u00f5htul eemaldati kaks murdunud puud teelt R\u00e4pina vallas Nohipalo k\u00fclas.2. mai \u00f5htupoolikul k\u00e4isid p\u00e4\u00e4stjad V\u00e4rska alevikus Seto talumuuseumi juures eemaldamas teelt murdunud puud. Hiljem eemaldati murdunud puu teelt V\u00f5ru vallas Riihora k\u00fclas, V\u00f5rus Luha tn, R\u00f5uge vallas Viitina k\u00fclas ja 3. mai hommikul R\u00f5uge vallas Hino k\u00fclas.V\u00e4givaldne noormees viskas tuttava naise kodust v\u00e4lja27. aprillil palus politseinike abi 37-aastane naine, keda oh V\u00f5rus J\u00fcri t\u00e4naval asuvas korteris l\u00f6\u00f6nud talle tuttav noormees. Lisaks viskas noormees korterist v\u00e4lja naise asjad ning ta ei p\u00e4\u00e4senud enam tagasi oma elukohta. Politsei v\u00f5ttis naise patrulls\u00f5idukile ning viis \u00f6\u00f6majale turvalisse kohta. V\u00e4givallajuhtumi t\u00e4psemaid asjaolusid selgitab politsei kriminaalmene\u00fcuses.Kurv p\u00fchkis mersu teelt29. aprillil kella poole kolme paiku pealel\u00f5unal toimus liiklus\u00f5nnetus Valgamaal Raavitsa k\u00fclas. 42-aastane mees s\u00f5itis s\u00f5iduautoga Mercedes-Benz kurvis teelt v\u00e4lja. P\u00e4\u00e4stjad andsid juhile kiirabi tulekuni esmaabi ja k\u00f5rvaldasid tuleohu. Juht toimetati Tartu \u00fclikooli kliinikumi.L\u00f5kkes p\u00f5letati pr\u00fcgi26. aprillil p\u00f5letati R\u00e4pina vallas Veriosam\u00f5isa k\u00fclas l\u00f5kkes kilekotte, m\u00f6\u00f6blit kanistreid, riideid ja muud pr\u00fcgi. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid elukeskkonda saastava l\u00f5kke kolme tonni veega ja fikseerisid l\u00f5kkep\u00f5letaja isikuandmed. P\u00e4\u00e4sljad juhivad t\u00e4helepanu, et l\u00f5ke pole koht, kus j\u00e4\u00e4tmetest vabaneda ning selle eest v\u00f5tavad s\u00fc\u00fcdlase vastutusele keskkonnaameti inspektorid.P\u00e4\u00e4stjad l\u00f5hkusid eaka h\u00e4dalise ukse26. aprilli pealel\u00f5unal teatas koduhooldust\u00f6\u00f6taja, et V\u00f5rus F. R. Kreutzwaldi tn kukkus oma kodus 90-aastane naine. P\u00e4\u00e4stjad avasid ukse lammutusvahenditega ja kiirabimeedikud p\u00e4\u00e4sesid abi andmiseks maas lebava viga saanud naise juurde.Mitmed l\u00f5unaeestlased langesid kelmide ohvriksPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgamaa mees, kes tellis l\u00e4bi interneti m\u00fc\u00fcgikeskkonna oma s\u00f5iduautole veljed ning tasus m\u00fc\u00fcjale nende eest 391 eurot. T\u00e4naseni ei ole mees aga tellitud kaupa k\u00e4tte saanud. Ka ei saa mees enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust ning ta makstud raha ei ole mehel \u00f5nnestunud tagasi saada. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.28. aprillil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 27-aastane L\u00f5una-Eesti mees, kes Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. Mees soovis osta m\u00e4ngukonsooli Playstation 5 ja leppis m\u00fc\u00fcjaga kokku, et konsool saadetakse posti teel ning \u00fclekanne tehakse kahes osas. Mees kandis pool summast \u00e4ra, aga pole p\u00e4rast seda enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust saanud ja konsool pole samuti ostjani j\u00f5udnud. Kelmusega tekitatud kahju on 320 eurot.28. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed siinse kandi inimesed, kes said justkui Eesti maksu- ja tolliametilt s\u00f5numi, et neil on maksmata trahvid v\u00f5i tasud. S\u00f5numi juures oh link ja sellele vajutades n\u00f5uti panka sisse logimisel autentimist. P\u00e4rast avastasid inimesed, et nende kontolt on raha kantud v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Inimesed kaotasid arvutikelmidele kokku 1380 eurot.28. aprillil sai politsei teate, et 34-aastane L\u00f5una-Eesti naine oh Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. Naisele saadeti kullerteenuse link, mille inimene \u00e4ra t\u00e4itis ning seej\u00e4rel tuli s\u00f5num, et broneeritud on raha summas 1367 eurot. Naise kontolt l\u00e4ks v\u00f5\u00f5rale kontole 64 eurot, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud broneeritud summa sai ta tagasi.Piiril avastati kahtlane luksusauto29. aprillil kontrollisid piirivalvurid Koidula piiripunkti saabunud Venemaa numbrim\u00e4rgiga s\u00f5iduautot Porsche Cayenne S. Juhi ja tema dokumentide kontrollimisel avastas piirivalvur, et s\u00f5iduki registreerimistunnistus ei ole v\u00e4ljastatud ametliku v\u00e4ljaandja poolt ning selle turvaelemendid ei vasta ametlikele n\u00e4idistele. P\u00e4rast menetlustoiminguid suunati juht ja s\u00f5iduk tagasi Venemaale.2. mail peale keskp\u00e4eva teatati h\u00e4irekeskusele, et Valgas M\u00e4nnipuu tn kukkus murdunud puu kahe auto peale. P\u00e4\u00e4stjad vabastasid autod puude alt mootorsae abil ning t\u00f5stsid puude j\u00e4\u00e4nused teelt eemale. Inimesed viga ei saanud."}
{"text":"Need korruptiivsed Eesti l\u00e4\u00e4nelinnadLinnavalitsus ja volikogu ning linna hanked ja linnale kuuluvad ettev\u00f5tted moodustavad igal pool ahvatleva toiduahela, kust ikka ja j\u00e4lle manti v\u00f5etakse. Aitab verevahetus, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev juhtkirjas.\nEi ole midagi nii, et korruptsioon \u00f5ilmitseb vaid linnades, kus Keskerakond on v\u00f5i oli v\u00f5imul ehk Tallinnas ning Ida-Viru linnades Narvas ja Kohtla-J\u00e4rvel. Aeg-ajalt tasub meelde tuletada, et enda isikliku, linnaettev\u00f5tte ja linna raha aetakse segamini ka mujal. Seal, kus v\u00f5imul end valgeteks nimetavad \u2013 v\u00f5i v\u00e4hemasti pidavad \u2013 poliitilised erakonnad."}
{"text":"Martin Helme: me peame vastupanuliikumisena v\u00f5itlema vasakpoolsete h\u00e4vitusliku kurjuse vastuEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme kutsus Ungaris konservatiivide konverentsil\u00a0peetud k\u00f5nes \u00fcles v\u00f5itlusele vasakpoolsete kurjuse vastu, mis on eksistentsiaalseks ohuks meie tsivilisatsioonile ning meie vabadusele, j\u00f5ukusele ja tulevikule.\nAvaldame k\u00f5ne t\u00f5lke:\nTundub asjakohane viidata siinkohal Ameerika poliitikale. Vanasti \u00f6eldi seal, et parempoolsed arvavad, et vasakpoolsed on rumalad ning vasakpoolsed arvavad, et parempoolsed on kurjad. Seet\u00f5ttu arvavad vasakpoolsed, et neil on \u00f5igus oma oponente teotada ja raevukalt r\u00fcnnata.\nMina arvan aga, et asjad on t\u00e4pselt vastupidi. Vasakpoolsed on need, kes on kurjad ning parempoolsed on rumalad, kuna nad ei m\u00f5ista, kes on meie vastas. See ei ole vasakpoolsete rumalus, miks nad \u00fcritavad h\u00e4vitada perekonda, vanemlikke \u00f5igusi, normaalset ja tervet lapsep\u00f5lve\u2026 see on kurjus.\nSee pole rumalus, mis p\u00f6\u00f6rdumatult sandistab ja kahjustab lapsi nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt transsoolisuse agenda nimel. See on puhas kurjus.\nJa see pole rumalus, h\u00e4vitada parim j\u00f5ukust tootev majandusmudel, mis on turumajandus, mis on andnud meile t\u00f6\u00f6stusliku tootmise, k\u00fcllusliku ja odava energia ja innovatsiooni ning asendada see uuskommunistliku plaanimajandusega, mis viib, nagu see on varem alati viinud, massilise vaesuse, eraomandi kadumise ning uue p\u00e4risorjuseni. K\u00f5ike seda muidugi kliimaaktivismi nimel. See pole rumalus, see on kurjus.\nJa see pole rumalus, h\u00e4vitada rahvusriike massiimmigratsiooni l\u00e4bi ning riigi\u00fcleste organisatsioonide kaudu, mida te ei saa v\u00e4lja h\u00e4\u00e4letada. Need riigi\u00fclesed organisatsioonid v\u00f5tavad \u00e4ra v\u00f5imu rahva k\u00e4est. See on kurjus.\nSee pole rumalus, mis ajendab ristis\u00f5da s\u00f5navabaduse, avaliku ja j\u00f5ulise arutelu vastu selle nimel, et peatada kahjulik v\u00f5i vihkajalik k\u00f5ne. See on muidugi k\u00f5ne, mida vasakpoolsed ei suuda taluda v\u00f5i millega nad lihtsalt ei n\u00f5ustu. Tsensuur on lihtsalt kuri.\nNing kui me ei m\u00f5ista, kes on meie vastas. Kui me j\u00e4tkame nende \u00f5igustamist, \u00f6eldes, et nad on lihtsalt naiivsed, et nad tegelikult ei m\u00f5tle seda, et nad muudavad oma meelt, kui nad n\u00e4evad, millist kahju nad tekitavad\u2026 siis me t\u00f5esti oleme rumalad.\nMeie ees on t\u00e4ielik frontaalr\u00fcnnak meie tsivilisatsiooni vastu. Meie s\u00f5navabadus, liikumisvabadus, s\u00fcdametunnistuse vabadus h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\nMeie j\u00f5ukus, \u00f5igus eraomandile, valikuvabadus tarbijana h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\nMeie rahvad, meie keel, meie kultuurip\u00e4rand h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\n\u00dckski neist pole eraldi teema. Seda k\u00f5ike seob kokku kuri intelligentne disain. See on endiselt seesama vana plaan luua uus inimene. Ma olen kindel, et seekord on ta sooneutraalne.\nJa see on endiselt seesama vana plaan luua uus \u00fchiskond. Ning muidugi selleks, et seda teha, tuleb h\u00e4vitada vana inimene ja vana \u00fchiskond. Ning oh kuidas nad praegu meie tsivilisatsiooni h\u00e4vitavad.\nKurjuse j\u00f5ud on ehitanud muljetavaldava v\u00f5rgustiku inimestest ja institutsioonidest, et meid h\u00e4vitada ja orjastada. Nad on edukalt korrumpeerinud peaaegu iga l\u00e4\u00e4ne institutsiooni, alates meediast kuni \u00fclikoolide, kirikute, koolide ning s\u00f5jav\u00e4e ja \u00e4riettev\u00f5teteni. Nad on isegi korrumpeerinud spordi.\nNad ei hoidu isegi valimiste manipuleerimisest.\nSeega peame meie, normaalsed inimesed, ehitama \u00fcles headuse v\u00f5rgustiku, et v\u00f5idelda vastu ja v\u00f5tta tagasi see, mis kuulub loomuomaselt meile \u2013\u00a0meie vabadused, meie j\u00f5ukus, meie tulevik. Ning see on t\u00e4pselt see, mida me siin teeme.\nDaamid ja h\u00e4rrad, meie vastas on eksistentsiaalne oht. Seega, me peame m\u00f5istma, et me pole pelgalt opositsioon liberaalsele, korrumpeerunud, globalistlikule valitsejate klassile\u2026 me oleme vastupanuliikumine sellele. Ning \u00fchiselt oleme me v\u00f5idukad. Ait\u00e4h!\nToimetas Martin Vaher"}
{"text":"Martin Helme Budapestis: \u201eMeie ees on t\u00e4ielik frontaalr\u00fcnnak meie tsivilisatsiooni vastu\u201cEesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme k\u00e4is sel n\u00e4dalal esimest korda Ungaris. Mitme tuhande osalejaga konverentsil \u00fctles avas\u00f5nad video teel Donald Trump. Helme teatas oma k\u00f5nega esinedes, et maailm seisab silmitsi eksistentsiaalse ohuga. Liberaalid h\u00e4vitavad tsivilisatsiooni ning normaalsed inimesed peavad moodustama \u00fchisrinde.\nK\u00f5ne tekst:\n\u201eTundub asjakohane viidata siinkohal Ameerika poliitikale. Vanasti \u00f6eldi seal, et parempoolsed arvavad, et vasakpoolsed on rumalad ning vasakpoolsed arvavad, et parempoolsed on kurjad. Seet\u00f5ttu arvavad vasakpoolsed, et neil on \u00f5igus oma oponente teotada ja raevukalt r\u00fcnnata.\nMina arvan aga, et asjad on t\u00e4pselt vastupidi. Vasakpoolsed on need, kes on kurjad ning parempoolsed on rumalad, kuna nad ei m\u00f5ista, kes on meie vastas. See ei ole vasakpoolsete rumalus, miks nad \u00fcritavad h\u00e4vitada perekonda, vanemlikke \u00f5igusi, normaalset ja tervet lapsep\u00f5lve\u2026 see on kurjus.\nSee pole rumalus, mis p\u00f6\u00f6rdumatult sandistab ja kahjustab lapsi nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt transsoolisuse agenda nimel. See on puhas kurjus.\nJa see pole rumalus, h\u00e4vitada parim j\u00f5ukust tootev majandusmudel, mis on turumajandus, mis on andnud meile t\u00f6\u00f6stusliku tootmise, k\u00fcllusliku ja odava energia ja innovatsiooni ning asendada see uuskommunistliku plaanimajandusega, mis viib, nagu see on varem alati viinud, massilise vaesuse, eraomandi kadumise ning uue p\u00e4risorjuseni. K\u00f5ike seda muidugi kliimaaktivismi nimel. See pole rumalus, see on kurjus.\nJa see pole rumalus, h\u00e4vitada rahvusriike massiimmigratsiooni l\u00e4bi ning riigi\u00fcleste organisatsioonide kaudu, mida te ei saa v\u00e4lja h\u00e4\u00e4letada. Need riigi\u00fclesed organisatsioonid v\u00f5tavad \u00e4ra v\u00f5imu rahva k\u00e4est. See on kurjus.\nSee pole rumalus, mis ajendab ristis\u00f5da s\u00f5navabaduse, avaliku ja j\u00f5ulise arutelu vastu selle nimel, et peatada kahjulik v\u00f5i vihkajalik k\u00f5ne. See on muidugi k\u00f5ne, mida vasakpoolsed ei suuda taluda v\u00f5i millega nad lihtsalt ei n\u00f5ustu. Tsensuur on lihtsalt kuri.\nNing kui me ei m\u00f5ista, kes on meie vastas. Kui me j\u00e4tkame nende \u00f5igustamist, \u00f6eldes, et nad on lihtsalt naiivsed, et nad tegelikult ei m\u00f5tle seda, et nad muudavad oma meelt, kui nad n\u00e4evad, millist kahju nad tekitavad\u2026 siis me t\u00f5esti oleme rumalad.\nMeie ees on t\u00e4ielik frontaalr\u00fcnnak meie tsivilisatsiooni vastu. Meie s\u00f5navabadus, liikumisvabadus, s\u00fcdametunnistuse vabadus h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\nMeie j\u00f5ukus, \u00f5igus eraomandile, valikuvabadus tarbijana h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\nMeie rahvad, meie keel, meie kultuurip\u00e4rand h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\n\u00dckski neist pole eraldi teema. Seda k\u00f5ike seob kokku kuri intelligentne disain. See on endiselt seesama vana plaan luua uus inimene. Ma olen kindel, et seekord on ta sooneutraalne.\nJa see on endiselt seesama vana plaan luua uus \u00fchiskond. Ning muidugi selleks, et seda teha, tuleb h\u00e4vitada vana inimene ja vana \u00fchiskond. Ning oh kuidas nad praegu meie tsivilisatsiooni h\u00e4vitavad.\nKurjuse j\u00f5ud on ehitanud muljetavaldava v\u00f5rgustiku inimestest ja institutsioonidest, et meid h\u00e4vitada ja orjastada. Nad on edukalt korrumpeerinud peaaegu iga l\u00e4\u00e4ne institutsiooni, alates meediast kuni \u00fclikoolide, kirikute, koolide ning s\u00f5jav\u00e4e ja \u00e4riettev\u00f5teteni. Nad on isegi korrumpeerinud spordi.\nNad ei hoidu isegi valimiste manipuleerimisest.\nSeega peame meie, normaalsed inimesed, ehitama \u00fcles headuse v\u00f5rgustiku, et v\u00f5idelda vastu ja v\u00f5tta tagasi see, mis kuulub loomuomaselt meile \u2013\u00a0meie vabadused, meie j\u00f5ukus, meie tulevik. Ning see on t\u00e4pselt see, mida me siin teeme.\nDaamid ja h\u00e4rrad, meie vastas on eksistentsiaalne oht. Seega, me peame m\u00f5istma, et me pole pelgalt opositsioon liberaalsele, korrumpeerunud, globalistlikule valitsejate klassile\u2026 me oleme vastupanuliikumine sellele. Ning \u00fchiselt oleme me v\u00f5idukad. Ait\u00e4h!\u201c"}
{"text":"Epistel Slava Ukrainist ja slaavi mustade maagide grupistKatarine Rosalie epistlid63. osaMu armas rahvas! Eks sa n\u00fc\u00fcd vaata, kuidas hakkavad j\u00e4rjestikku kukkuma need meie uued v\u00f5ltsvalitud riigitegelased sealt Toompealt! Ei olnud minu varjutuse\u00f6ine allikariitus sugugi ilmaasjata ja k\u00f5ik loksub n\u00fc\u00fcd tasapisi oma kohale. Armas rahvas, n\u00fc\u00fcd lihtsalt vaata ja r\u00f5\u00f5musta, et vaenlane on p\u00f6\u00f6rdunud iseenda vastu, asunud t\u00fckkideks rebima omasid! Aga see ongi igasuguse t\u00fcrannia saatus, selline ongi nende kurb l\u00f5pp.Esimesena on nad rahva k\u00e4tte andnud Johanna Maria, kes tegi Slava Ukrainit ja muudkui korjas aga annetusi vaestele ukrainlastele. See, et ta nende annetustega sahkerdab, oli ju ammu selge, aga valitsus viimase hetkeni m\u00e4tsis kogu seda lugu kinni. N\u00fc\u00fcd aga oli vaja sellest \u00fclbest plikast lahti saada ja nagu v\u00f5luv\u00e4el olid k\u00f5ik andmed rahaga sahkerdamise kohta olemas, oli teada t\u00e4pselt isegi see, et poolteist miljonit kadus justkui mutiauku, ja mis selle kokku krahmitud kola ja asjadega k\u00f5ik s\u00fcndis, seda ei saagi keegi kunagi teada.Mina aga otsustasin seda plikat, seda Johanna Mariat, kes veel presidendilt niinimetatud ukrainlastele annetuste korjamise eest medali rinda sai, n\u00fc\u00fcd kohe korralikult vaadata. Jah, tahtsin vaadata teda oma kolmanda silmaga, tahtsin tunda tema energiat, tahtsin tema kohta informatsiooni Universumilt. Kes ta tegelikult sihuke on? S\u00fcgaval sisimas? Mida tema varjab? Mis on tema loo taga tegelikult?Sullegi tuleks kasuks, mu armas rahvas, kui k\u00fcsiksid rohkem k\u00fcsimusi, selle asemel et asjadega lihtsalt leppida nii, nagu sa neid arvad olevat. Nii areneb sinuski v\u00f5ime inimesi otsekui l\u00e4bi n\u00e4ha, haista nende kurje kavatsusi v\u00f5i pahelisi m\u00f5tteid. Aga nii hakkad \u00e4ra tundma ka \u00fcllaid ja \u00fclevaid hingi.Noh, Johanna-Maria oli nende viimaste hulgast juba eos v\u00e4listatud. Seevastu, kui ma v\u00f5tsin oma energiaspiraali k\u00e4tte ning s\u00fcvenesin tema kolmnurkse n\u00e4o ja kitsaste silmade vaatlemisse, tundsin k\u00fclma higi \u00fcle selja jooksvat. See naine oli n\u00f5id! Tunnetasin \u00e4revalt veel - jah, ilma kahtlusteta, ta on must n\u00f5id.Mis veel? Ahnus, meeletu ahnus. Kavalus. Pettused. Vaatasin teda ja Universum saatis mu silme ette v\u00f5rdkuju: ta on nagu need n\u00f5ukaaegsed mustlasmutid Tartu bussijaamas. Tahavad sulle rubla eest ennustada, aga kui ennustanud on, siis on sul terve rahakott t\u00fchi ja kuldkell ka k\u00e4e pealt l\u00e4inud, mustlast pole enam kuskil ja ennustus ka t\u00e4ide ei l\u00e4he. Vaat selline.Aga mis veel? Vaatasin edasi. T\u00e4itmatu s\u00f6\u00f6giisu. Seksuaalsed liialdused. Ja sidemed varjude ilmaga. Musta maagia mustad niidid jooksid tema ihuliikmete k\u00fcljest otse sinna nagu veidral marionetil.K\u00f5hklesin vaid hetke, aga siis saatsin oma energiakeha neid musti niite pidi vaatama, kuhu need viivad. Varjudeilmas on palju h\u00e4maraid nurgataguseid, kus kuri ennast kokku korjab ja osadena tagasi maailma saadab. Palju j\u00e4lke tegusid tehakse seal! Ja m\u00f6\u00f6da musti niite \u00fcha edasi minnes l\u00e4ks musta maagia r\u00fcve hais j\u00e4rjest tugevamaks.L\u00f5puks oli seal mitu musta n\u00f5ida koos Johanna Mariaga paljalt p\u00fcherdamas \u00f5lgedes ja varjev\u00f5rkudel, k\u00f5ik omavahel mustade niitudega seotud. \u00dcks neist maalis teiste s\u00f5rme- ja varbak\u00fc\u00fcntele n\u00f5iam\u00e4rke. Nuhutasid valvsalt \u00f5hku minu liginemist tundes, aga asetasin energiaspiraali meie vahele ja sellest nad l\u00e4bi ei tundnud, Universumi puhas energia maskeeris mu.Aga neist naistest l\u00e4ksid mustad niidid veel edasi, ja l\u00e4ksid \u00fche hirmsa meesterahva, t\u00f5elise Peltsebuli k\u00e4tesse. Too tegi hirmsat krigisevat h\u00e4\u00e4lt ja liigutas neid naisi n\u00f6\u00f6ri pidi. Tema see ongi, kes musta maagiaga k\u00f5ik need naised enda k\u00fcljes ja teenistuses hoiab! Ja t\u00f5epoolest kuulub ka meie Johanna-Mariakene sellesse slaavi mustade maagide ringi, ja neid ei kannusta tagant k\u00fcll muu kui puhas pahe, kurjus ja kiim.Vihastasin, v\u00f5tsin taskust k\u00e4\u00e4rid ja l\u00f5ikasin sealsamas meie plika mustad n\u00f6\u00f6rid l\u00e4bi. Las aga tuleb n\u00fc\u00fcd maa peale, nagu ta on, ja n\u00e4itab mulle seal, kui k\u00f5va n\u00f5id ta ilma slaavi mustade maagideta on! N\u00e4idaku aga, ja andku vastust, millisele Blocksbergi m\u00e4ele ta meie rahva higi ja verega teenitud raha kokku kandnud on! Vaat nii!Mu armas rahvas, j\u00e4lgi n\u00fc\u00fcd t\u00e4helepanelikult vaenlaste langust ja \u00f5pi sellest. Ja ole t\u00e4nulik Universumile ja Valgust\u00f6\u00f6tajatele, kelle k\u00e4e l\u00e4bi korraldatakse nende paljastamine ja karistamine.Mu armas rahvas - ma olen alati sinuga.AIDI VALLIK, kolumnist"}
{"text":"Riina Solman: Reformierakond paneb toime sajandi pettuseMaksudebati kaudu on rahva t\u00e4helepanu eemale juhitud teistest olulistest teemadest.Abielu kui s\u00fcmboli \u00fcmberm\u00f5testamine on kultuuriliselt palju enamat kui lihtsalt \u00fche-kahe s\u00f5na muutmine seaduses, nagu v\u00e4idavad selle l\u00e4bisurujad. Sooneutraalse abielu kehtestamisel ei minda vastuollu ainult kirikuga, vaid laiemalt Eesti rahva kultuuri ja kombestikuga. Eri eeln\u00f5ude kuhjamisega aga v\u00e4lditakse sisulist debatti ja Reformierakond s\u00f5idab \u00fcle ka paljude oma saadikute ja valijate soovidest.Sooneutraalsest abielust k\u00f5nelemisel on p\u00fc\u00fctud j\u00e4tta valet muljet, et ainus vastuolu on kiriku- ja usuinimestega. K\u00fcsimuses on eba\u00f5iglaselt vastamisi asetatud v\u00e4hemused omavahel - usklikud on ju samuti v\u00e4hemus. Kirikuinimesi naeruv\u00e4\u00e4ristatakse avalikult, lausa ilgutakse, sest usklikud k\u00e4ituvat abieluv\u00f5rdsuse k\u00fcsimuses j\u00e4igalt \u00fcksnes seet\u00f5ttu, et piibel seda n\u00f5uab. Usuk\u00fcsimus ei ole siin paraku ainuke m\u00f5\u00f5de.Naise ja mehe abielu on osa meie kultuuristAbielu m\u00f5iste \u00fcmberdefineerimine on palju vastuolulisem ja laiem \u00fchiskondlik teema. Eesti rahvakultuuris, kultuuriloos v\u00f5i kirjanduses ei ole erilisi vihjeid samasooliste kooselule ega sooneutraalsusele. Abielu ainult mehe ja naise vahel on olnud osa meie kultuurist. Muuhulgas oleme lubanud p\u00f5hiseaduse tasandil seista riigi, rahvuse ja kultuuri s\u00e4ilimise eest. Kultuurilisest k\u00e4itumisest k\u00f5neledes, rahvariietest n\u00e4iteks - meil ei ole olnud kasutusel sootud tanud v\u00f5i teised sootud rahvariided, meie esivanemad kandsid ikka naiste v\u00f5i meeste peakatteid ja r\u00f5ivaid.Abielu senise m\u00f5iste sisu kustutamine v\u00f5tab seega \u00e4ra suure t\u00fcki inimestelt, kes on meie maakamara kultuuriliste kommete j\u00e4rgi elanud. On v\u00e4ga suur kultuuriline muutus m\u00f5tteliselt t\u00fchistada m\u00f5iste \u201emees ja naine\u201c ning nende osapoolte osakaal sooj\u00e4tkajatena \u2013 miski, millega on aastasadu harjutud ja loomup\u00e4raselt toimetatud.Sooneutraalsuse peale surumine ilma kultuurilist konteksti arvestamata tekitab \u00fchiskonda palju l\u00f5hesid juurde. L\u00f5hestunud \u00fchiskond on hea sihtm\u00e4rk vaenlasele. Kuid l\u00f5hestunud on ka leer, mis sooneutraalset abielu hakkab riigikogus l\u00e4bi suruma.Reformierakonna enda saadikute vastumeelsus abieluv\u00f5rdsusele v\u00f5ib olla \u00fcks oluline p\u00f5hjus, miks sooneutraalse abielu eeln\u00f5u on peidetud maksumuudatuste eeln\u00f5ude suure kuhja alla. Nii saab v\u00e4ltida sisulist debatti ja sellega avalikku konflikti enda erakonna liikmete vahel.Et juba k\u00f5ik Reformierakonna saadikud \u00fchepoolselt seda otseselt ei toeta, siis mida veel arvata Reformierakonna valijaskonnast? Kui teerulliga v\u00f5ib \u00fcle s\u00f5ita osadest oma fraktsiooni liikmetest, siis paratamatult j\u00e4\u00e4b selle alla ka Reformierakonna valijaskond, keda need saadikud esindavad.Teerullina kasutab koalitsioon sel korral menetlustaktikat kuhjata k\u00f5ik suured eeln\u00f5ud praegusesse istungj\u00e4rku. Peretoetuste k\u00e4rpimine, k\u00f5iksugused maksut\u00f5usud ja samasooliste abielu tahetakse k\u00f5ik 15. juuniks l\u00e4bi suruda.Sellise tempoga ei ole v\u00f5imalik tsiviliseeritud debatti k\u00f5ikide nende suurte teemade \u00fcle pidada ja opositsioon suunatakse obstruktsiooni teele. Aga see ongi kuhjamistaktika esmane eesm\u00e4rk - saada opositsioonilt tuhandeid muudatusettepanekuid, et siis kasutada seda vabandusena eeln\u00f5ude sidumiseks valitsuse usaldush\u00e4\u00e4letusega.Osav avalikkuse t\u00e4helepanu hajutamineKuhjamistaktika teine eesm\u00e4rk on avalikkuse t\u00e4helepanu hajutamine. Enamus avalikest aruteludest toimuvad praegu maksumuudatuste \u00fcmber, sest maksuteema puudutab valusalt iga\u00fche rahakotti. K\u00f5ikide maksumuudatuste kuhja all aga on abielu \u00fcmberdefineerimise teema, mille osas v\u00e4lditakse debatti nagu tuld. Seda eelpool nimetatud p\u00f5hjusel v\u00e4ltida avalikku konflikti Reformierakonna liikmete vahel, lisaks \u00fcldise pahameeletormi puhkemisele.Maksude muutmise puhul saab veel r\u00e4\u00e4kida sellest, et k\u00f5iki t\u00f5stetud makse on v\u00f5imalik tulevikus \u00fcmber korrigeerida - isegi siis, kui meil praegu ei \u00f5nnestu koalitsiooni teerullile vastu astuda. Abielu teema on hoopis teisest v\u00e4\u00e4rtusklassist, mida \u00f5iguslikult tagasi p\u00f6\u00f6rata on v\u00e4ga keeruline, isegi v\u00f5imatu, kui minnakse muutma p\u00f5hiseadust.N\u00f5nda kergesti ja ilma suurema k\u00e4rata k\u00e4ib uute normide peale surumine ehk sajandi suurim pettus Reformierakonna juhtide poolt. Kui Reformierakond riigikogu valimised v\u00f5itis, plaaniti samal ajal tagatoas kokku leppida hoopis teistsuguses peremudelis ja maksupoliitikas, kui soovisid neile mandaadi andnud valijad.Valimistulemuste p\u00f5hjal esindab t\u00e4na Reformierakond k\u00f5ige suuremat valijaskonda. Nad peaks k\u00f5igi oma valijate ees praegu vastust andma, miks nad l\u00e4hevad tegema asju, millest valimiste k\u00e4igus juttugi polnud, et nad tegema hakkavad. Paraku on vastuseid naiivne loota peaministrilt, kes surub isegi erakonnakaaslasi riigikogus h\u00e4\u00e4letama vastu oma veendumustele, s\u00fcdametunnistusele ja sellele, mida valijatele lubati."}
{"text":"Endise politseijuhi v\u00e4ike v\u00f5it\nPolitsei- ja piirivalveameti (PPA) endine peadirektor Elmar Vaher sai sellel n\u00e4dalal oma kolleegi maksu- ja tolliametist Eerik Heldna n\u00e4iliselt teenistusse v\u00f5tmise loos v\u00e4ikese v\u00f5idu: siseministeerium otsustas l\u00f5petada tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse. Uurimine l\u00f5ppes k\u00fcll ainult seet\u00f5ttu, et Vaheri ametiaeg politseijuhina sai l\u00e4bi ja riigiteenistusest lahkunud inimeste suhtes ei saa distsiplinaarmenetlust l\u00e4bi viia.\nUurimine l\u00f5ppes k\u00fcll ainult seet\u00f5ttu, et Vaheri ametiaeg politseijuhina sai l\u00e4bi ja riigiteenistusest lahkunud inimeste suhtes ei saa distsiplinaarmenetlust l\u00e4bi viia.\n\nVaheril pole siiski veel p\u00f5hjust kergemalt hingata, kuna kaitsepolitsei ja prokuratuur uurivad kriminaalmenetluse raames endise politseijuhi kelmusele kaasaaitamise kahtlustust. Samal ajal k\u00e4ib ka siseministeeriumi teenistuslik j\u00e4relevalve PPA \u00fcle, mis pole k\u00fcll m\u00f5eldud otseselt Elmar Vaheri tegevuse uurimiseks, kuid uurimise all on asjaolusid, millel on otsene kokkupuude politseijuhiga. Andres Einmann\n"}
{"text":"Politsei- ja piirivalveameti peadirektorina alustas Egert Belit\u0161evKolmap\u00e4eval alustas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametikohal teenistusk\u00e4iku Egert Belit\u0161ev. Seni juhtis Belit\u0161ev ameti piirivalve osakonda ning t\u00e4itis m\u00e4rtsist alates peadirektori kohuseid.PPA peadirektor Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul on politsei peamine \u00fclesanne Eesti inimeste turvalisuse tagamine ja selle t\u00f6\u00f6 m\u00f5\u00f5dupuuks usaldus politsei vastu. \u201eTurvalisuse \u00fcldpilt p\u00fcsib hea, kuid v\u00e4ga selged murekohad on netikelmused, sagenevad teated \u00f5hkrelva v\u00f5i stardip\u00fcstoliga inimestest ning l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, millest teatamine k\u00fcll v\u00e4henes, kuid pole p\u00f5hjust arvata, et reaalselt oleks koduseinte vahel l\u00f6\u00f6mist ja \u00e4hvardamist v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Olulise \u00fchiskondliku m\u00f5juga raske kuritegevuse puhul nagu rahapesu ja korruptsioon n\u00e4eme ohtu j\u00e4rjest suuremas konspireerimises ja tegevuse varjamises,\u201c kirjeldas ta.\nPPA kui organisatsiooni k\u00f5ige t\u00e4htsamaks v\u00e4ljakutseks peab Belit\u0161ev piisava hulga t\u00f6\u00f6k\u00e4te leidmist ja hoidmist. \u201eSisekaitseakadeemia ja politseikooli l\u00f5petajate arv ei ole juba aastaid tasakaalus vabade kohtade hulgaga ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadus \u00fcha s\u00fcveneb. See t\u00e4hendab, et PPA peab karj\u00e4\u00e4rivalikut pakkudes olema veelgi konkurentsiv\u00f5imelisem ning m\u00f5tlema ka kriisiaegsele mehitatusele. Seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu tegid PPA kolleegid mullu \u00fcletundidena enam kui saja inimese aasta t\u00f6\u00f6 ja see olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik,\u201c r\u00f5hutas Belit\u0161ev.\nBelit\u0161evi s\u00f5nul on PPA suure t\u00e4hendusega \u00e4ge organisatsioon. \"Politsei tegutseb meeskonnana ja senise peadirektor Elmar Vaheri eestvedamisel on ligi 4500 inimesest sellest saanud tugev ja t\u00f5hus tiim, millel on \u00fcks eesm\u00e4rk \u2013 olla Eesti inimeste jaoks parim politsei. Ametisse astudes tunnen vastutust k\u00f5igi politsei t\u00f6\u00f6tajate aga ka k\u00f5igi Eesti inimeste ees ja annan endast k\u00f5ik, et meie riik oleks turvaline paik,\u201c \u00fctles ta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets soovis uuele PPA peadirektorile j\u00f5udu, teotahet ja uuenduslikku meelt. \u201ePolitsei- ja piirivalveameti uuele peadirektorile on ootused suured, sest Eesti inimeste k\u00f5rget usaldust ameti vastu tuleb v\u00e4lja teenida iga p\u00e4ev. Kahtlemata ei ole see kerge, aga usun, et nii nagu PPA on viimastel aastatel suurep\u00e4raselt hakkama saanud erinevate kriiside eesliinil tegutsedes, suudab amet Egert Belit\u0161evi juhtimisel j\u00e4tkuvalt k\u00f5rget taset hoida. T\u00e4nan Elmar Vaherit tehtud t\u00f6\u00f6 eest. Selle tulemust kipume Eestis juba iseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5tma \u2013 meil on siin turvaline elada,\" \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa ettepanekul kinnitas Vabariigi Valitsus Egert Belit\u0161evi PPA peadirektori ametikohale 12. jaanuari otsusega. Tema ametiaeg kestab viis aastat kuni 1. maini 2028.\nEgert Belit\u0161ev on t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 16 aasta migratsiooni ja piirivalve valdkonnas. 2018. aastast juhtis Belit\u0161ev PPA integreeritud piirihalduse b\u00fcrood ning oli alates maist 2020 PPA peadirektori aset\u00e4itja piirivalve alal. 2016. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta jaanuarini oli Belit\u0161ev justiits- ja siseasjade n\u00f5unik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Br\u00fcsselis."}
{"text":"Vene justiitsministeerium laiendas taas v\u00e4lisagentide nimekirjaMOSKVA, 6. mai, Interfax-BNS \u2013 Venemaa justiitsministeerium laiendas taas v\u00e4lisagentide nimekirja, selgus reede \u00f5htul ministeeriumi veebik\u00fcljel edastatud teabest.\nV\u00e4lisagentide nimekirja lisati opositsioonijuhi Aleksei Navaln\u00f5i Korruptsioonivastase Fondi endised t\u00f6\u00f6tajad Georgi Alburov ja Maria Pevt\u0161ihh, samuti politoloog ja investeerimisfirma Hermitag Capital endine t\u00f6\u00f6taja Vladimir Pastuhhov.\u00a0\nMinisteeriumi teatel viibivad k\u00f5ik kolm isikut v\u00e4lismaal ning on kuulutatud tagaotsitavaks.\nJustiitsministeeriumi v\u00e4itel levitas Alburov valeinfot Vene relvaj\u00f5udude kohta ning avalikult toetas piiravaid meetmeid Venemaa v\u00f5imude esindajate vastu. Pevt\u0161ihhile pandi s\u00fc\u00fcks vaadete levitamist, mille eesm\u00e4rk on tekitada negatiivset kuvandit Venemaast, ja \u00fcleskutset v\u00f5imude kukutamisele.\nPastuhhovile heideti ette ebausaldusv\u00e4\u00e4rse info levitamist v\u00f5imude otsuste kohta.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vene justiitsministeerium laiendas taas v\u00e4lisagentide nimekirjaMOSKVA, 6. mai, Interfax-BNS \u2013 Venemaa justiitsministeerium laiendas taas v\u00e4lisagentide nimekirja, selgus reede \u00f5htul ministeeriumi veebik\u00fcljel edastatud teabest.\nV\u00e4lisagentide nimekirja lisati opositsioonijuhi Aleksei Navaln\u00f5i Korruptsioonivastase Fondi endised t\u00f6\u00f6tajad Georgi Alburov ja Maria Pevt\u0161ihh, samuti politoloog ja investeerimisfirma Hermitag Capital endine t\u00f6\u00f6taja Vladimir Pastuhhov.\u00a0\nMinisteeriumi teatel viibivad k\u00f5ik kolm isikut v\u00e4lismaal ning on kuulutatud tagaotsitavaks.\nJustiitsministeeriumi v\u00e4itel levitas Alburov valeinfot Vene relvaj\u00f5udude kohta ning avalikult toetas piiravaid meetmeid Venemaa v\u00f5imude esindajate vastu. Pevt\u0161ihhile pandi s\u00fc\u00fcks vaadete levitamist, mille eesm\u00e4rk on tekitada negatiivset kuvandit Venemaast, ja \u00fcleskutset v\u00f5imude kukutamisele.\nPastuhhovile heideti ette ebausaldusv\u00e4\u00e4rse info levitamist v\u00f5imude otsuste kohta.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Endise politseijuhi v\u00e4ike v\u00f5itPolitsei- ja piirivalveameti (PPA) endine peadirektor Elmar Vaher sai sellel n\u00e4dalal oma kolleegi maksu- ja tolliametist Eerik Heldna n\u00e4iliselt teenistusse v\u00f5tmise loos v\u00e4ikese v\u00f5idu: siseministeerium otsustas l\u00f5petada tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse. Uurimine l\u00f5ppes k\u00fcll ainult seet\u00f5ttu, et Vaheri ametiaeg politseijuhina sai l\u00e4bi ja riigiteenistusest lahkunud inimeste suhtes ei saa distsiplinaarmenetlust l\u00e4bi viia.Vaheril pole siiski veel p\u00f5hjust kergemalt hingata, kuna kaitsepolitsei ja prokuratuur uurivad kriminaalmenetluse raames endise politseijuhi kelmusele kaasaaitamise kahtlustust. Samal ajal k\u00e4ib ka siseministeeriumi teenistuslik j\u00e4relevalve PPA \u00fcle, mis pole k\u00fcll m\u00f5eldud otseselt Elmar Vaheri tegevuse uurimiseks, kuid uurimise all on asjaolusid, millel on otsene kokkupuude politseijuhiga.\u00a0Andres Einmann"}
{"text":"Paraguay presidendivalimistel kolmandaks j\u00e4\u00e4nud kandidaat v\u00f5eti kinniBUENOS AIRES, 6. mai, AP-STT-BNS \u2013 Paraguays eelmisel p\u00fchap\u00e4eval peetud presidendivalimistel kolmandaks j\u00e4\u00e4nud parempopulist Paraguayo Cubas v\u00f5eti reedel kinni.\nTa kutsus oma poolehoidjaid protestima seoses v\u00e4idetavate rikkumiste ja pettusega.\nPolitsei \u00fctles, et v\u00f5ttis Cubase kinni avaliku korra h\u00e4irimise eest. Politseikomissar Gilberto Fleitase s\u00f5nul ei avaldanud Cubas vastupanu.\nValimised v\u00f5itis parempoolne Santiago Pe\u00f1a 43 protsendi h\u00e4\u00e4ltega. Teiseks tuli vasaktsentristlik Efrain Alegre 27 protsendi h\u00e4\u00e4ltega. Cubas kogus 22 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\nParaguay presidendivalimistel peeti ainult \u00fcks voor.\nAP \u2013 STT \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kenno P\u00f5ltsam: Eestit aitab Ida-Euroopa\u00a0GlasnostGlasnost t\u00e4hendab vene keeles avalikustamist ning see sai poliitikana tuntuks kui N\u00f5ukogude Liidu juhiks t\u00f5usis M. Gorbat\u0161ov, ning selle juurde kuulus\u00a0perestroika\u00a0kui k\u00f5ikeh\u00f5lmav reformikava. Polnud v\u00f5imalik \u00fchte liitu seesmiselt uuendada, kui selle juurde poleks kuulunud salastatuse v\u00e4hendamine ja kompartei v\u00f5imu m\u00f5ningane k\u00e4rpimine. M\u00f5elda oskav ja julgev inimene v\u00f5ib t\u00e4nap\u00e4eval \u00f6elda, et v\u00e4hemalt Eesti kontekstis oligi tegu paljude asjade\/n\u00e4htuste uuendamisega: kommunistid v\u00f5i nende j\u00e4rgijad istuvad t\u00e4nagi eesti poliitlilises ladvikust.\nGlasnost tingis Hirvepargi miitingu 1987. aasta 23. augustil, mille sisuks oli MRP ja Stalini kuritegude avalik tutvustamine. See oli s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6riks k\u00f5igele muule mis avalikus poliitikad toimuma hakkas: ERSP loomine, Savisaare t\u00e4helend koos Rahvarindega, Balti kett, Laari-Kallase kompanii jms. J\u00e4rgmised 3 aastat tuli Hirvepargi miitingu peaorganisaatoril T. Madissonil veeta pagendatuna Rootsis; tema otseselt laulva revolutsiooni ajal Eesti elu ei m\u00f5jutanud. T\u00e4na aastal 2023 v\u00f5ime \u00f6elda et glasnost k\u00fcll \u00f5nnestus, Eesti Vabariik sai taastatud, ent desovetiseerimine j\u00e4i tegemata. Ajal mil me end vabaks laulsime, ehitasid kommarid endale riigi \u2013 nii \u00fctles Madisson ja usun et suures plaanis see ka nii oli. Kas on kedagi kes selles veel kahtleb?\nMis aga eristab N\u00f5ukogude Liitu ja t\u00e4nast globalismi on see, et kui eelmise sajandi kommunism p\u00fc\u00fcdis j\u00e4ljendada Kristlust ja pikendas t\u00e4nu sellele oma eluiga \u2013 siis t\u00e4nane globalism on olemuselt materialistlik ning paradoksaalsel kombel mateeriat h\u00e4vitav. Teisis\u00f5nu, arusaam inimesest on veelgi enam moonutatud, ta peab saama juba t\u00e4ielikult riigi omandiks. Nagu ma paari kuu eest kirjutasin, peidab end selle globaalse plaani varjus v\u00e4heste huvi rikastuda; kellegi rahvuslik huvi.\nMe ei saa r\u00e4\u00e4kida maailmal\u00f5pust kui Maa l\u00f5pust, vaid kui Angloameerika maailma l\u00f5pust. Islamimaailm ja Hiina sigivad ning nad vajavad\u00a0lebensraum\u2019i; Venemaa rahvastik v\u00e4heneb samuti. Erinevalt l\u00e4\u00e4nepoolsest maailmast, on Idal s\u00e4ilinud terve m\u00f5istus. M\u00f5lemal juhul, nii Ida passionaarsus kui l\u00e4\u00e4nepoolne ennastt\u00e4is globalism, on eesti rahvusele h\u00e4vitav. K\u00fcsides, mis me teha saame, k\u00fcsigem ka mis j\u00e4rgnes N\u00f5ukogude Liidu lagunemisele?\nMa t\u00e4iesti usun et Ida-Euroopa majandus r\u00f6\u00f6viti vabaturumajanduse sildi all paljaks: rikkus libises kaabakate k\u00e4est teiste kaabakate k\u00e4tte, n\u00f5nda et enamustele j\u00e4i vaid unistus paremast homsest; eile oli see\u00a0homne\u00a0k\u00e4es, kuid siis lubati taas paremat homset. Eestlane kellel on v\u00e4hegi v\u00e4\u00e4rikust, peaks \u00fctlema et midagi on siin totaalset m\u00e4da!\nSeega enne kui Titanicul l\u00f5puni p\u00f5hja vajuda, tuleks k\u00fcsida, ehk saab selle laeva kaalu kuidagi v\u00e4hendada. Kui teha korralik audit, j\u00e4tkata glasnosti ehk avalikustamispoliitikat sealt, kus see kunagi pooleli j\u00e4i, on veel lootust et eesti rahvuskodu p\u00e4\u00e4sta.\nAvalikustamispoliitika raames tuleb 1) avalikustada k\u00f5ik e-valimistega seonduv; 2) paljastada eelk\u00f5ige Reformierakonnaga seotud af\u00e4\u00e4rid; 3) paljastada muu riiklik korruptsioon ja kohtute omavoli; 4) r\u00e4\u00e4kida parlamentaarse demokraatia puudustest; 5) avalikustada lepingud meie s\u00f5jaliste liitlastega; 6) rehabiliteerida vabaduss\u00f5jalased ja teised keda Eesti riik on eba\u00f5iglaselt kohelnud; 7) avalikustada k\u00f5ik lepingud seoses COVIDiga; 8) avalikusutada, palju meie inimeste raha tegelikult v\u00e4lismaalate k\u00e4tesse satub; 9) r\u00e4\u00e4kida ausalt mida toob endaga kaasa perekonnakultuuri l\u00f5hkumine ja transsoolisus.\nMeie \u00fchiskonna p\u00f5hiprobleem on see et inimestele on antud tohutult palju vabadusi, ent riik oleks justkui salastatud! Selle salastatuse murdmiseks on vaja n\u00e4idata \u00fcles kodanikujulgust ja loota et Euroopa Liit lakkab seninel kujul eksisteerimast, enne kui eesti rahvas h\u00e4vib. Eesti Vabariigi tulevik s\u00f5ltub avalikustamispoliitikast ja sellest, kas me julgeme end identifitseerida Ida-Euroopa riigina.\nKenno P\u00f5ltsam, Kuusalu EKRE"}
{"text":"Justiitsminister Laanet: Heldna kaasuse pidanuks siseministeerium \u00e4ra klattimaSiseministrid ja siseministeeriumi kantslerid eirasid alates 2020. aastast oma haldusala oluliste asutuste vahelist vaidlust Eerik Heldna roteerimise \u00f5igusp\u00e4rasuse \u00fcle. Riigiprokuratuur saadab aga vastakaid signaale probleemist varem r\u00e4\u00e4kimise kohta.Siseministeeriumil oleks olnud v\u00f5imalik kapo ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) juriidiline vaidlus Eerik Heldna roteerimise \u00fcle lahendada, andes emmale-kummale \u00f5iguse. Ministeerium seda ei teinud. Otses\u00f5nu keegi seda ei \u00fctle, kuid vihjatakse, et ministeeriumi ministrid ja kantslerid eirasid probleemi ning lasid niimoodi haldusk\u00fcsimuse vaidlusel l\u00f5puks kriminaalasjani j\u00f5uda.\u201eMa olen algusest peale \u00f6elnud, et selle teema oleks pidanud \u00e4ra klattima siseministeerium v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul valitsuskabinet,\u201c lausus justiitsminister Kalle Laanet. Tema s\u00f5nul oli kriminaalasjani j\u00f5udmine absurdne ja toimunu on kahjustanud nii asjaga seotud isikute kui ka PPA ja s\u00fcsteemi mainet laiemalt. Siseministeeriumi tippjuhtkond teadis kahe oma allasutuse vaidlusest algusest peale. PPA endine peadirektor Elmar Vaher, kellele on selle juhtumi t\u00f5ttu n\u00fc\u00fcdseks esitatud kelmusele kaasa aitamise kahtlustus, kinnitas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Eesti P\u00e4evalehele antud intervjuus: \u201eKui probleem 2020. aastal algas, r\u00e4\u00e4kisin ma toonase kantsleri Lauri Lugnaga, hiljem, 2021 ka ministri Kristian Jaaniga. PPA ja kapo erimeelsusega oli kursis ka praegune kantsler Tarmo Miilits.\u201c Vaher toonitas, et siseministeeriumi roll on vajaduse korral lahendada asutuste omavahelisi lahkhelisid. \u201eKuna ministeeriumist ei tulnud \u00fchtegi reaktsiooni, j\u00e4reldasin ma, et k\u00f5ik on korrektne,\u201c \u00fctles Vaher. Keskkriminaalpolitsei (KKP) praegune eksjuht ja samas kriminaalasjas kahtlustuse saanud Aivar Alavere leidis LP-s ilmunud intervjuus: \u201eM\u00f6\u00f6nan, et oleksin ministeeriumi tippjuhina selgeks teinud, millega siis tegemist on. Et mehed, l\u00f5petage see pull \u00e4ra. Aga seda ei tehtud ja t\u00e4na me oleme sellises olukorras, nagu me oleme.\u201c Eesti P\u00e4evaleht saatis siseministeeriumi endisele kantslerile Lauri Lugnale, endisele siseministrile Kristian Jaanile, praegusele kantslerile Tarmo Miilitsale ja siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsale k\u00fcsimused, milliseks nad peavad enda rolli selles kaasuses. K\u00fcsisime ka, miks oma kahe allasutuse nn t\u00fclist teadlik siseministeerium probleemi ei lahendanud ja lasi sellel saada kriminaalasjaks. Kas \u00fcldse ja kui, siis mida j\u00e4tsid nad tegemata, et ei lahendanud alguses ilmselget haldusasja. Lugnalt ei \u00f5nnestunud vastust saada \u2013 ta on puhkusel ja Eestist \u00e4ra. Jaani, Miilits ja L\u00e4\u00e4nemets otsustasid teha \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumise. Siseministeeriumi kommunikatsioonijuhi Kaja Sepa kaudu j\u00f5udis Eesti P\u00e4evaleheni lakooniline teade, milles pole vastatud \u00fchelegi esitatud k\u00fcsimustele. \u201eHetkel on k\u00e4imas kriminaalmenetlus ja seet\u00f5ttu ei pea me kohaseks hakata sellega seotud \u00fcksikasju meedias lahkama. Anname prokuratuurile aega ja menetlusrahu asja selgitamiseks. K\u00fcll aga ei saa n\u00f5ustuda konstruktsiooniga, kus kriminaalmenetluse p\u00f5hjustanud teo puhul p\u00fc\u00fctakse teemat taandada kahe asutuse t\u00fcli tasandile. Kriminaalmenetlus ja siseministri algatatud teenistusalased juurdlused toovad selguse,\u201c seisis Jaani, Miilitsa ja L\u00e4\u00e4nemetsa \u00fchisavalduses.Konkreetsel kohtumisel abstraktsed k\u00fcsimusedVastakaid signaale on nn Eerik Heldna kaasuse kohta l\u00e4kitanud ka riigiprokuratuur. Elmar Vaher on intervjuus v\u00e4itnud: \u201eKuna kapo m\u00e4rgukiri sisaldas viidet v\u00f5imalikule kelmuse kuriteole, siis kohtusid KKP juht Aivar Alavere ja PPA \u00f5igusb\u00fcroo juht Aare H\u00f5be riigiprokur\u00f6r Rauno Kirisega. Mina selle kohtumise juures ei viibinud, aga kolleegid informeerisid mind, et kaasust arutati p\u00f5hjalikult ja j\u00e4reldus oli see, et rotatsioon on \u00f5igusp\u00e4rane.\u201c Riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas kinnitas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal \u201ePealtn\u00e4gijas\u201c, et riigiprokur\u00f6riga k\u00e4idi r\u00e4\u00e4kimas, kuid olevat k\u00fcsitud abstraktselt, kas roteerimine kui selline on aktsepteeritav personalipoliitika v\u00f5i mitte. \u201eJa selliselt abstraktselt, mittet\u00e4ieliku informatsiooni p\u00f5hjal on prokuratuurist ka m\u00f5ned kolleegid nendel teemadel arutanud,\u201c \u00fctles Parmas. Kas see jutt oli abstraktne, nagu v\u00e4idab Parmas, v\u00f5i r\u00e4\u00e4giti konkreetselt ikkagi Heldna kaasusest? \u201eMa ei r\u00e4\u00e4kinud mitte ainult tol korral Heldna kaasusest, vaid olen sellest r\u00e4\u00e4kinud rohkem. [- - -] K\u00fcll aga ei saa ma j\u00e4tta reageerimata sellele, kui riigiprokuratuur \u00fctleb n\u00fc\u00fcd, et nemad kuulsid seda [Heldnast] oktoobris 2022. See ei vasta t\u00f5ele. Ja r\u00e4\u00e4kisime me konkreetselt Heldna kaasusest, ainult selle kaasuse jaoks see kohtumine korraldatigi. Minu jaoks kinnitas see arutelu veendumust, et k\u00f5ik on \u00f5ige ja seadusp\u00e4rane,\u201c \u00fctles LP-le antud intervjuus Aivar Alavere. PPA \u00f5igusb\u00fcroo juht Aare H\u00f5be meenutas, et kohtumine toimus 2022. aasta jaanuaris PPA peamajas, P\u00e4rnu mnt 139. \u201eTegemist ei olnud teoreetilise aruteluga, r\u00e4\u00e4kisime konkreetsest kaasusest ja soovisime saada riigiprokur\u00f6ri hinnangut, kas taolise rotatsiooni korral v\u00f5ib tegemist olla \u00f5igusvastase teoga. Tema (riigiprokur\u00f6r Rauno Kiris \u2013 K. A.) asus seisukohale, et tegemist ei ole \u00f5igusvastase teoga, kindlasti ei ole tegemist s\u00fc\u00fcteoga,\u201c \u00fctles H\u00f5be. Protokolli kohtumise kohta ei koostatud.Ebameeldiv menetlus k\u00f5igile asjaosalistelePalusime kohtumise kohta kommentaari ka riigiprokuratuuri j\u00e4relevalveosakonnas t\u00f6\u00f6tavalt riigiprokur\u00f6rilt Rauno Kiriselt. \u00dchtlasi palusime ka peaprokur\u00f6ril Andres Parmasel kommenteerida, et kui Kiris, Alavere ja H\u00f5be r\u00e4\u00e4kisid konkreetselt Heldna kaasusest, siis mille p\u00f5hjal ta v\u00e4idab, et jutuajamine oli abstraktne. Kiris ega Parmas teemat ei kommenteerinud. Nende asemel vastas k\u00f5nealuse kriminaalmenetluse juht riigiprokur\u00f6r Maria Entsik. Ta \u00fctles, et tema sai vaidlusalusest s\u00fcndmusest teada 2022. aasta oktoobris, kui temani j\u00f5udis kuriteoteade. \u201eKui kahtlustatavad avaldasid, et on Eerik Heldna k\u00fcsimuses n\u00f5u k\u00fcsinud riigiprokur\u00f6r Rauno Kiriselt, kuulati riigiprokur\u00f6r nende v\u00e4idete kontrollimiseks tunnistajana \u00fcle. Ausa \u00f5igusem\u00f5istmise huvides ei pea ma \u00f5igeks ega v\u00f5imalikuks kriminaalmenetluses kogutud andmeid kohtueelse menetluse kestel detailselt avaldada, k\u00fcll aga saan kinnitada, et info, mille prokuratuur on meedias avaldanud, on menetluses seni kogutud t\u00f5enditega koosk\u00f5las,\u201c \u00fctles Entsik. Varem on Entsik \u00f6elnud, et endise politseijuhi Vaheri ja k\u00f5rgete PPA ametnike kohta kriminaalmenetluse alustamine ei olnud kergek\u00e4eline otsus. \u201eSaan seda kinnitada, et selle kriminaalmenetluse alustamine ei toimunud kergek\u00e4eliselt. Loomulikult on see p\u00f5hjalikult l\u00e4bikaalutud otsustus ja kindlasti on see v\u00e4ga ebameeldiv menetlus k\u00f5igile asjaosalistele ja ka pealtvaatajatele,\u201c \u00fctles riigiprokur\u00f6r.\u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c on Entsik \u00f6elnud. \u201eS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201c lisas riigiprokur\u00f6r. Asja menetlevad riigiprokuratuuri juhtimisel kaitsepolitsei ametnikud."}
{"text":"10 m\u00e4rki, et sa peaksid selle jobu silmapilkselt maha j\u00e4tmaJobud. Need on inimesed, kes kasutavad teisi \u00e4ra ja toovad l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes hulga rohkem kahju kui kasu. Nad on enesekesksed ja nad ei m\u00f5ista tegelikult, et teistel inimestel on tunded. Nad on pesuehtsad jobud, kes usuvad, et nad v\u00e4\u00e4rivad hulga rohkem, kui nad saavad.Siin on k\u00fcmme\u00a0karmi m\u00e4rki, et\u00a0oled suhtes jobuga.\n1. Tal on m\u00f5ttes paika pandud, kui palju ta potentsiaalne t\u00fcdruks\u00f5ber kaaluda tohib.\nKas ta on maininud, et tema t\u00fcdruks\u00f5ber ei tohi \u00fcletada teatud kaalu? See on p\u00f5him\u00f5tteliselt meeste versioon sellest, kui naised \u00fctlevad, et neil peab olema \u00fcle kahe meetri pikk mees \u2013 m\u00f5lemad variandid on v\u00f5rdselt tobedad.\nPole midagi halba selles, kui keegi eelistab saledaid v\u00f5i hoopis kurvikaid naisi, aga kui ta nimetab p\u00e4riselt kilogrammide arvu, on see poisikese jutt.\n2. Sa oled n\u00e4inud, kuidas ta teeb maha naisi, kes pole tema maitse.\nKui mehel pole probleemi r\u00e4\u00e4kida inetult v\u00f5i kohelda ebaviisakalt naisi, kes pole tema maitse, on aeg talle ust n\u00e4idata. Saabub ka see p\u00e4ev, kui ta r\u00e4\u00e4gib sinust kehvasti.\n3. Ta on \u00f6elnud misog\u00fc\u00fcnseid asju.\nEi! See on suur punane lipp. Parimal juhul on ta rumal. Halvemal juhul n\u00e4itab ta sulle avalikult, et peab end sinust t\u00e4htsamaks ja kohtleb sind vastavalt.\n4. Sinu juures k\u00fclas olles n\u00f5uab ta asju, mida sa teha ei taha.\nMees, kes ilmub sinu juurde ja n\u00f5uab, et teeksid talle \u00f5htus\u00f6\u00f6gi, on loomup\u00e4raselt jultunud. Las n\u00e4lgib!\n5. Ta teeb avalikult stseeni, kuid nimetab sind hulluks, kui \u00fctled, et sa ei taha teda enam n\u00e4ha.\nSelles pole midagi halba, kui sa ei taha, et sind avalikult h\u00e4bistatakse. Sa ei pea tema jamasid taluma.\n6. Kui sa \u00fctled, et sa ei taha midagi teha, siis ta viriseb v\u00f5i m\u00e4ngib ohvrit, kuni sa j\u00e4rele annad...\nSee on manipuleeriv emotsionaalne v\u00e4ljapressimine.\n7. Tal on hea poisi s\u00fcndroom.\nTa r\u00e4\u00e4gib sellest, kuidas naised tahavad ainult jobusid. Sul on tunne, et ta m\u00e4ngib ohvrit, ehkki ta ei k\u00e4itu sinuga sugugi h\u00e4sti. Jah, ka head poisid on jobud. Seep\u00e4rast nad ongi tavaliselt vallalised, ja peaksidki j\u00e4\u00e4ma.\n8. Ta k\u00e4itub nii, nagu oleks sinuga v\u00e4ljas k\u00e4imine pigem t\u00f6\u00f6 kui privileeg.\nKui keegi arvab, et ta on sinu jaoks liiga hea, siis t\u00f5en\u00e4oliselt on asi risti vastupidi.\n9. Ta tahab, et sa teeksid tema jaoks \u00fcha rohkem ja rohkem, et suhe p\u00fcsiks.\nParem on olla \u00fcksi kui koos sellise inimesega.\n10. Inimesed k\u00fcsivad, miks sa teda talud.\nKui inimesed v\u00e4ljendavad sinu p\u00e4rast muret, on see m\u00e4rguanne astuda samm tagasi ja m\u00f5elda natuke oma suhte \u00fcle, vahendab YourTango."}
{"text":"Valetajate koalitsiooni mittelegitiimne valitsus lausa pakub p\u00f5hjust enda kukutamiseksEi m\u00f6\u00f6du peaaegu p\u00e4evagi, kui valetajate koalitsiooni poliitikud v\u00f5i ministrid ei paku v\u00e4lja m\u00f5nda uut p\u00f5lve otsas kokku klopsitud maksu, nagu tegi seda kliimaminister Kristen Michal, pakkudes \u00e4sja v\u00e4lja pr\u00fcgiladustus- ja p\u00f5letusmaksu. Kuna enne valimisi v\u00f5is huultelt lugeda, et maksud ei t\u00f5use, on \u00fchiskonnal \u00f5igus valetajad \u201ct\u00fchistada\u201d.\nRiigikogu valimised valimised on niigi v\u00e4hemalt vormiliselt mittelegitiimsed: v\u00f5imule saanud seltskond sai kohad valskusega, algatades peamise opositsioonij\u00f5u vastu igasuguse katteta infos\u00f5ja \u2013 hirmutamise ja valedega saadud tulemust peetakse kogu demokraatlikus maailmas ebaseaduslikuks. Lisaks on paljud instantsid tunnistanud e-valimiste suuri puuduj\u00e4\u00e4ke, mist\u00f5ttu ka kahtlaste vahenditega saavutatud valimisv\u00f5it ei ole seaduslik.\nAga moraalselt v\u00f5ttis valetajate koalitsioon endalt igasuguse legitiimsuse sellega, et ei k\u00e4sitlenud valimiskampaanias v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral oma peaeesm\u00e4rki ehk maksut\u00f5usu. Vastupidi, kolmanda valitsuse peaminister Kaja Kallas soovitas oma valelikelt huultelt lugeda, et maksud ei t\u00f5usvat. Kui n\u00fc\u00fcd, valimiste j\u00e4rel toimub pretsedenditu maksut\u00f5us, siis on tegu \u00fclisuure valimispettusega \u2013 rahvale lubati, et maksud ei t\u00f5use, aga n\u00fc\u00fcd on see p\u00f5hiteema. Sellega on valitsus v\u00f5tnud endalt igasuguse legitiimsuse, tegu ise on ebaeetiline ja amoraalne.\nV\u00f5imuseltskond m\u00f5istagi v\u00f5imult ei taandu, vaid liputab rahva ees valimistel valedega saadud mandaati. Selle vastu on rohi \u2013 vastupanuliikumine ja see pole sugugi mitte J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5us, vaid t\u00fcranliku valitsuse t\u00e4iesti seaduslik, demokraatlike ja legaalsete vahenditega v\u00f5imult taanduma sundimine. Eeskuju on olemas: Kaja Kallase suure s\u00fcmpaatia, president Macroni Prantsusmaa rahvaliikumine, mille kohta ei v\u00e4ida keegi, et see oleks ebademokraatlik. Ka Prantsusmaal s\u00fclitavad v\u00f5imurid rahvale n\u00e4kku: kuigi absoluutne enamus on pensionireformi vastu, surutakse see j\u00f5uga l\u00e4bi. Kui demokraatia ei t\u00f6\u00f6ta, tullakse t\u00e4navatele.\nPraegune vasakliberaalne v\u00f5imukamp sipleb juba omaenda sigaduste tagaj\u00e4rgedes, nagu \u00fcks v\u00f5imupartneritest Eesti 200, millel on p\u00e4ris isiklik slavaukrainilik korruptsiooniskandaal. Vastupanuliikumisele annab legitiimsust juurde seegi, et v\u00f5imukoalitsioon on alustanud traditsioonilise \u00fchiskonna h\u00e4vitamist \u2013 kuritegelik oleks see \u00fchiskond, kes sellele vastu ei hakkaks.\nMai l\u00f5pus on Toompeale suur meeleavaldus traditsioonilise pere kaitseks ja \u201cabieluv\u00f5rdsuse\u201d vastu. Kohtume seal!\nUued Uudised"}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 8. maiksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 8. maiks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=08.05.2023>.\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u\nValitsuse algatatud pereh\u00fcvitiste seaduse ning pereh\u00fcvitiste seaduse,\nperekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (17\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/19b5c317-2cd1-47d2-a40b-\n633f2c3f8c13\/perehuvitiste-seaduse-ning-perehuvitiste-seaduse-\nperekonnaseaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seaduse-muutmise-seadus>),\nmillega plaanitakse suurendada elatisabi suurust ja v\u00e4hendada v\u00e4hem kui\naasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi.\nEeln\u00f5u kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik\nmaksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa\nv\u00f5i ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti \u00fche\nvanemaga pered on v\u00f5rreldes teiste peret\u00fc\u00fcpidega suurimas vaesuses \u2013\nkolmandik \u00fcksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses.\nAlates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue\nlapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot\nkuus.\nAlates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse\nmaksmise sujuva l\u00f5ppemise regulatsioon, mis n\u00e4gi ette lasterikka pere\ntoetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna\nregulatsioon on j\u00f5udnud kehtida vaid m\u00f5ned kuud, puudutab see muudatus\nv\u00e4heseid peresid. Samuti loobutakse 1. maist 2024 j\u00f5ustuma pidanud\nlasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 14.00: Eesti seisukohad 11.-12.\nmail toimuval Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu mitteametlikul\nkohtumisel, kutsutud v\u00e4lisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad\n15.-16. mail toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja\nspordin\u00f5ukogu istungil, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina\nKallas;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: Keskkonnaministeeriumi t\u00f6\u00f6plaanidest,\nkutsutud kliimaminister Kristen Michal; Balti Assamblee Eesti delegatsiooni\nliikmete nimetamine; Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Riigimetsa\nMajandamise Keskuse n\u00f5ukogu liikmete nimetamine;\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023.\naasta t\u00f6\u00f6plaanist, kutsutud haridus- teadusminister Kristina Kallas;\nKultuuriministeeriumi 2023. aasta t\u00f6\u00f6plaanist, kutsutud kultuuriminister\nHeidy Purga (A. Rei n\u00f5upidamisruum);\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: kohtumine Eestimaa Talupidajate\nKeskliiduga, kutsutud Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli\nAts;\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja\nplaneerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise\nseadus (746 UA<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/b37f5973-52c\n5-4202-ac86-0dab876fdd77\/ehitusseadustiku-ehitusseadustiku-ja-\nplaneerimisseaduse-rakendamise-seaduse-ning-riigivaraseaduse-muutmise-\nseadus>), kutsutud presidendi \u00f5igusn\u00f5unik Hent-Raul Kalmo;\nmajutusasutuste k\u00e4ibemaksu erandi kaotamisest, kutsutud Eesti Hotellide ja\nRestoranide Liidu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi\nettev\u00f5tlus- ja tarbimiskeskkonna esindajad;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu otsus \u201eUrmas Varblase Eesti\nPanga n\u00f5ukogu esimehe ametisse nimetamine\u201c eeln\u00f5u (23 OE<https:\/\/www.ri\nigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/8e910517-da82-4f9d-b730-b90d1e5b6e5a\n\/riigikogu-otsus-urmas-varblase-eesti-panga-noukogu-esimehe-ametisse-\nnimetamine>); Riigikogu otsus \u201eEesti Panga n\u00f5ukogu liikmete\nnimetamine\u201c eeln\u00f5u; Riigikogu otsus \u201eTagatisfondi n\u00f5ukogu liikmete\nnimetamine\u201c eeln\u00f5u; majutussektori k\u00e4ibemaksuerandi kaotamise m\u00f5jude\nkiiranal\u00fc\u00fcsi tellimisest; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: N\u00f5ukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (2011\/16\/EL)\nmaksustamisalase halduskoost\u00f6\u00f6 kohta (SEC(2022) 438, SWD(2022) 400,\nSWD(2022) 401, SWD(2022) 402, COM(2022) 707);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmete\nnimetamine; valitsuse riigikaitsevaldkonna plaanidest, kutsutud\nkaitseminister Hanno Pevkur;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: pereh\u00fcvitiste seaduse ning\npereh\u00fcvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (17\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/19b5c317-2cd1-47d2-a40b-\n633f2c3f8c13\/perehuvitiste-seaduse-ning-perehuvitiste-seaduse-\nperekonnaseaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seaduse-muutmise-seadus>),\nkutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; Balti Assamblee Eesti\ndelegatsiooni liikmete nimetamine;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: Ukraina arengutest, kutsutud Eesti\nsuursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk ning V\u00e4lisministeeriumi esindaja; Eesti\nseisukohad 11.-12. mail toimuval Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu\nmitteametlikul kohtumisel, v\u00e4lisministri v\u00e4lispoliitilised prioriteedid,\nkutsutud v\u00e4lisminister Margus Tsahkna; Riigikogu Ukrainat toetava avalduse\nettevalmistav arutelu;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu otsuse eeln\u00f5u \u201eEuroopa Liidu\n\u00d5iguskaitsekoost\u00f6\u00f6 Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse\n\u00fchiskontrolli t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmete nimetamine\u201c algatamine;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: komisjoni t\u00f6\u00f6st;\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: riigi rahanduse\nseisust ja planeeritavatest maksumuudatustest, kutsud rahandusminister Mart\nV\u00f5rklaev, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven\nKirsipuu, Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler\nEvelyn Liivam\u00e4gi ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson;\nistung on avalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et>\n(ruum L333 ja videosild).\nS\u00fcndmus\nKell 12 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub USA suursaadiku George\nP. Kentiga.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Justiitsminister Laanet: Heldna kaasuse pidanuks siseministeerium \u00e4ra klattimaSiseministrid ja siseministeeriumi kantslerid eirasid alates 2020. aastast oma haldusala oluliste asutuste vahelist vaidlust Eerik Heldna roteerimise \u00f5igusp\u00e4rasuse \u00fcle. Riigiprokuratuur saadab aga vastakaid signaale probleemist varem r\u00e4\u00e4kimise kohta.Siseministeeriumil oleks olnud v\u00f5imalik kapo ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) juriidiline vaidlus Eerik Heldna roteerimise \u00fcle lahendada, andes emmale-kummale \u00f5iguse. Ministeerium seda ei teinud. Otses\u00f5nu keegi seda ei \u00fctle, kuid vihjatakse, et ministeeriumi ministrid ja kantslerid eirasid probleemi ning lasid niimoodi haldusk\u00fcsimuse vaidlusel l\u00f5puks kriminaalasjani j\u00f5uda.\u201eMa olen algusest peale \u00f6elnud, et selle teema oleks pidanud \u00e4ra klattima siseministeerium v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul valitsuskabinet,\u201c lausus justiitsminister Kalle Laanet. Tema s\u00f5nul oli kriminaalasjani j\u00f5udmine absurdne ja toimunu on kahjustanud nii asjaga seotud isikute kui ka PPA ja s\u00fcsteemi mainet laiemalt. Siseministeeriumi tippjuhtkond teadis kahe oma allasutuse vaidlusest algusest peale. PPA endine peadirektor Elmar Vaher, kellele on selle juhtumi t\u00f5ttu n\u00fc\u00fcdseks esitatud kelmusele kaasa aitamise kahtlustus, kinnitas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Eesti P\u00e4evalehele antud intervjuus: \u201eKui probleem 2020. aastal algas, r\u00e4\u00e4kisin ma toonase kantsleri Lauri Lugnaga, hiljem, 2021 ka ministri Kristian Jaaniga. PPA ja kapo erimeelsusega oli kursis ka praegune kantsler Tarmo Miilits.\u201c Vaher toonitas, et siseministeeriumi roll on vajaduse korral lahendada asutuste omavahelisi lahkhelisid. \u201eKuna ministeeriumist ei tulnud \u00fchtegi reaktsiooni, j\u00e4reldasin ma, et k\u00f5ik on korrektne,\u201c \u00fctles Vaher. Keskkriminaalpolitsei (KKP) praegune eksjuht ja samas kriminaalasjas kahtlustuse saanud Aivar Alavere leidis LP-s ilmunud intervjuus: \u201eM\u00f6\u00f6nan, et oleksin ministeeriumi tippjuhina selgeks teinud, millega siis tegemist on. Et mehed, l\u00f5petage see pull \u00e4ra. Aga seda ei tehtud ja t\u00e4na me oleme sellises olukorras, nagu me oleme.\u201c Eesti P\u00e4evaleht saatis siseministeeriumi endisele kantslerile Lauri Lugnale, endisele siseministrile Kristian Jaanile, praegusele kantslerile Tarmo Miilitsale ja siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsale k\u00fcsimused, milliseks nad peavad enda rolli selles kaasuses. K\u00fcsisime ka, miks oma kahe allasutuse nn t\u00fclist teadlik siseministeerium probleemi ei lahendanud ja lasi sellel saada kriminaalasjaks. Kas \u00fcldse ja kui, siis mida j\u00e4tsid nad tegemata, et ei lahendanud alguses ilmselget haldusasja. Lugnalt ei \u00f5nnestunud vastust saada \u2013 ta on puhkusel ja Eestist \u00e4ra. Jaani, Miilits ja L\u00e4\u00e4nemets otsustasid teha \u00fchisp\u00f6\u00f6rdumise. Siseministeeriumi kommunikatsioonijuhi Kaja Sepa kaudu j\u00f5udis Eesti P\u00e4evaleheni lakooniline teade, milles pole vastatud \u00fchelegi esitatud k\u00fcsimustele. \u201eHetkel on k\u00e4imas kriminaalmenetlus ja seet\u00f5ttu ei pea me kohaseks hakata sellega seotud \u00fcksikasju meedias lahkama. Anname prokuratuurile aega ja menetlusrahu asja selgitamiseks. K\u00fcll aga ei saa n\u00f5ustuda konstruktsiooniga, kus kriminaalmenetluse p\u00f5hjustanud teo puhul p\u00fc\u00fctakse teemat taandada kahe asutuse t\u00fcli tasandile. Kriminaalmenetlus ja siseministri algatatud teenistusalased juurdlused toovad selguse,\u201c seisis Jaani, Miilitsa ja L\u00e4\u00e4nemetsa \u00fchisavalduses.Konkreetsel kohtumisel abstraktsed k\u00fcsimusedVastakaid signaale on nn Eerik Heldna kaasuse kohta l\u00e4kitanud ka riigiprokuratuur. Elmar Vaher on intervjuus v\u00e4itnud: \u201eKuna kapo m\u00e4rgukiri sisaldas viidet v\u00f5imalikule kelmuse kuriteole, siis kohtusid KKP juht Aivar Alavere ja PPA \u00f5igusb\u00fcroo juht Aare H\u00f5be riigiprokur\u00f6r Rauno Kirisega. Mina selle kohtumise juures ei viibinud, aga kolleegid informeerisid mind, et kaasust arutati p\u00f5hjalikult ja j\u00e4reldus oli see, et rotatsioon on \u00f5igusp\u00e4rane.\u201c Riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas kinnitas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal \u201ePealtn\u00e4gijas\u201c, et riigiprokur\u00f6riga k\u00e4idi r\u00e4\u00e4kimas, kuid olevat k\u00fcsitud abstraktselt, kas roteerimine kui selline on aktsepteeritav personalipoliitika v\u00f5i mitte. \u201eJa selliselt abstraktselt, mittet\u00e4ieliku informatsiooni p\u00f5hjal on prokuratuurist ka m\u00f5ned kolleegid nendel teemadel arutanud,\u201c \u00fctles Parmas. Kas see jutt oli abstraktne, nagu v\u00e4idab Parmas, v\u00f5i r\u00e4\u00e4giti konkreetselt ikkagi Heldna kaasusest? \u201eMa ei r\u00e4\u00e4kinud mitte ainult tol korral Heldna kaasusest, vaid olen sellest r\u00e4\u00e4kinud rohkem. [- - -] K\u00fcll aga ei saa ma j\u00e4tta reageerimata sellele, kui riigiprokuratuur \u00fctleb n\u00fc\u00fcd, et nemad kuulsid seda [Heldnast] oktoobris 2022. See ei vasta t\u00f5ele. Ja r\u00e4\u00e4kisime me konkreetselt Heldna kaasusest, ainult selle kaasuse jaoks see kohtumine korraldatigi. Minu jaoks kinnitas see arutelu veendumust, et k\u00f5ik on \u00f5ige ja seadusp\u00e4rane,\u201c \u00fctles LP-le antud intervjuus Aivar Alavere. PPA \u00f5igusb\u00fcroo juht Aare H\u00f5be meenutas, et kohtumine toimus 2022. aasta jaanuaris PPA peamajas, P\u00e4rnu mnt 139. \u201eTegemist ei olnud teoreetilise aruteluga, r\u00e4\u00e4kisime konkreetsest kaasusest ja soovisime saada riigiprokur\u00f6ri hinnangut, kas taolise rotatsiooni korral v\u00f5ib tegemist olla \u00f5igusvastase teoga. Tema (riigiprokur\u00f6r Rauno Kiris \u2013 K. A.) asus seisukohale, et tegemist ei ole \u00f5igusvastase teoga, kindlasti ei ole tegemist s\u00fc\u00fcteoga,\u201c \u00fctles H\u00f5be. Protokolli kohtumise kohta ei koostatud.Ebameeldiv menetlus k\u00f5igile asjaosalistelePalusime kohtumise kohta kommentaari ka riigiprokuratuuri j\u00e4relevalveosakonnas t\u00f6\u00f6tavalt riigiprokur\u00f6rilt Rauno Kiriselt. \u00dchtlasi palusime ka peaprokur\u00f6ril Andres Parmasel kommenteerida, et kui Kiris, Alavere ja H\u00f5be r\u00e4\u00e4kisid konkreetselt Heldna kaasusest, siis mille p\u00f5hjal ta v\u00e4idab, et jutuajamine oli abstraktne. Kiris ega Parmas teemat ei kommenteerinud. Nende asemel vastas k\u00f5nealuse kriminaalmenetluse juht riigiprokur\u00f6r Maria Entsik. Ta \u00fctles, et tema sai vaidlusalusest s\u00fcndmusest teada 2022. aasta oktoobris, kui temani j\u00f5udis kuriteoteade. \u201eKui kahtlustatavad avaldasid, et on Eerik Heldna k\u00fcsimuses n\u00f5u k\u00fcsinud riigiprokur\u00f6r Rauno Kiriselt, kuulati riigiprokur\u00f6r nende v\u00e4idete kontrollimiseks tunnistajana \u00fcle. Ausa \u00f5igusem\u00f5istmise huvides ei pea ma \u00f5igeks ega v\u00f5imalikuks kriminaalmenetluses kogutud andmeid kohtueelse menetluse kestel detailselt avaldada, k\u00fcll aga saan kinnitada, et info, mille prokuratuur on meedias avaldanud, on menetluses seni kogutud t\u00f5enditega koosk\u00f5las,\u201c \u00fctles Entsik. Varem on Entsik \u00f6elnud, et endise politseijuhi Vaheri ja k\u00f5rgete PPA ametnike kohta kriminaalmenetluse alustamine ei olnud kergek\u00e4eline otsus. \u201eSaan seda kinnitada, et selle kriminaalmenetluse alustamine ei toimunud kergek\u00e4eliselt. Loomulikult on see p\u00f5hjalikult l\u00e4bikaalutud otsustus ja kindlasti on see v\u00e4ga ebameeldiv menetlus k\u00f5igile asjaosalistele ja ka pealtvaatajatele,\u201c \u00fctles riigiprokur\u00f6r.\u201eKuigi inimlikult on m\u00f5istetav soov vanaduspensionist oluliselt k\u00f5rgemat politseipensioni saada, on nn eripension m\u00f5eldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise n\u00f5uded t\u00e4idab,\u201c on Entsik \u00f6elnud. \u201eS\u00fcsteemi \u00e4rakasutamine isiklikuks h\u00fcvanguks ei ole \u00fchelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi etten\u00e4htust k\u00f5rvale kalduda. Reeglid kehtivad k\u00f5igile \u00fchte moodi ning seaduse j\u00e4rgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on seista hea k\u00e4itumise korrektsuse ja \u00f5igusp\u00e4rasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus v\u00f5ib olla k\u00e4sitletav kuriteona,\u201c lisas riigiprokur\u00f6r. Asja menetlevad riigiprokuratuuri juhtimisel kaitsepolitsei ametnikud."}
{"text":"Martin Helme Budapestis: \u201eMeie ees on t\u00e4ielik frontaalr\u00fcnnak meie tsivilisatsiooni vastu\u201c (lisatud video)Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme k\u00e4is sel n\u00e4dalal esimest korda Ungaris. Mitme tuhande osalejaga konverentsil \u00fctles avas\u00f5nad video teel Donald Trump. Helme teatas oma k\u00f5nega esinedes, et maailm seisab silmitsi eksistentsiaalse ohuga. Liberaalid h\u00e4vitavad tsivilisatsiooni ning normaalsed inimesed peavad moodustama \u00fchisrinde.\nK\u00f5ne tekst:\n\u201eTundub asjakohane viidata siinkohal Ameerika poliitikale. Vanasti \u00f6eldi seal, et parempoolsed arvavad, et vasakpoolsed on rumalad ning vasakpoolsed arvavad, et parempoolsed on kurjad. Seet\u00f5ttu arvavad vasakpoolsed, et neil on \u00f5igus oma oponente teotada ja raevukalt r\u00fcnnata.\nMina arvan aga, et asjad on t\u00e4pselt vastupidi. Vasakpoolsed on need, kes on kurjad ning parempoolsed on rumalad, kuna nad ei m\u00f5ista, kes on meie vastas. See ei ole vasakpoolsete rumalus, miks nad \u00fcritavad h\u00e4vitada perekonda, vanemlikke \u00f5igusi, normaalset ja tervet lapsep\u00f5lve\u2026 see on kurjus.\nSee pole rumalus, mis p\u00f6\u00f6rdumatult sandistab ja kahjustab lapsi nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt transsoolisuse agenda nimel. See on puhas kurjus.\nJa see pole rumalus, h\u00e4vitada parim j\u00f5ukust tootev majandusmudel, mis on turumajandus, mis on andnud meile t\u00f6\u00f6stusliku tootmise, k\u00fcllusliku ja odava energia ja innovatsiooni ning asendada see uuskommunistliku plaanimajandusega, mis viib, nagu see on varem alati viinud, massilise vaesuse, eraomandi kadumise ning uue p\u00e4risorjuseni. K\u00f5ike seda muidugi kliimaaktivismi nimel. See pole rumalus, see on kurjus.\nJa see pole rumalus, h\u00e4vitada rahvusriike massiimmigratsiooni l\u00e4bi ning riigi\u00fcleste organisatsioonide kaudu, mida te ei saa v\u00e4lja h\u00e4\u00e4letada. Need riigi\u00fclesed organisatsioonid v\u00f5tavad \u00e4ra v\u00f5imu rahva k\u00e4est. See on kurjus.\nSee pole rumalus, mis ajendab ristis\u00f5da s\u00f5navabaduse, avaliku ja j\u00f5ulise arutelu vastu selle nimel, et peatada kahjulik v\u00f5i vihkajalik k\u00f5ne. See on muidugi k\u00f5ne, mida vasakpoolsed ei suuda taluda v\u00f5i millega nad lihtsalt ei n\u00f5ustu. Tsensuur on lihtsalt kuri.\nNing kui me ei m\u00f5ista, kes on meie vastas. Kui me j\u00e4tkame nende \u00f5igustamist, \u00f6eldes, et nad on lihtsalt naiivsed, et nad tegelikult ei m\u00f5tle seda, et nad muudavad oma meelt, kui nad n\u00e4evad, millist kahju nad tekitavad\u2026 siis me t\u00f5esti oleme rumalad.\nMeie ees on t\u00e4ielik frontaalr\u00fcnnak meie tsivilisatsiooni vastu. Meie s\u00f5navabadus, liikumisvabadus, s\u00fcdametunnistuse vabadus h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\nMeie j\u00f5ukus, \u00f5igus eraomandile, valikuvabadus tarbijana h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\nMeie rahvad, meie keel, meie kultuurip\u00e4rand h\u00e4vitatakse, kui me ei v\u00f5itle vastu.\n\u00dckski neist pole eraldi teema. Seda k\u00f5ike seob kokku kuri intelligentne disain. See on endiselt seesama vana plaan luua uus inimene. Ma olen kindel, et seekord on ta sooneutraalne.\nJa see on endiselt seesama vana plaan luua uus \u00fchiskond. Ning muidugi selleks, et seda teha, tuleb h\u00e4vitada vana inimene ja vana \u00fchiskond. Ning oh kuidas nad praegu meie tsivilisatsiooni h\u00e4vitavad.\nKurjuse j\u00f5ud on ehitanud muljetavaldava v\u00f5rgustiku inimestest ja institutsioonidest, et meid h\u00e4vitada ja orjastada. Nad on edukalt korrumpeerinud peaaegu iga l\u00e4\u00e4ne institutsiooni, alates meediast kuni \u00fclikoolide, kirikute, koolide ning s\u00f5jav\u00e4e ja \u00e4riettev\u00f5teteni. Nad on isegi korrumpeerinud spordi.\nNad ei hoidu isegi valimiste manipuleerimisest.\nSeega peame meie, normaalsed inimesed, ehitama \u00fcles headuse v\u00f5rgustiku, et v\u00f5idelda vastu ja v\u00f5tta tagasi see, mis kuulub loomuomaselt meile \u2013\u00a0meie vabadused, meie j\u00f5ukus, meie tulevik. Ning see on t\u00e4pselt see, mida me siin teeme.\nDaamid ja h\u00e4rrad, meie vastas on eksistentsiaalne oht. Seega, me peame m\u00f5istma, et me pole pelgalt opositsioon liberaalsele, korrumpeerunud, globalistlikule valitsejate klassile\u2026 me oleme vastupanuliikumine sellele. Ning \u00fchiselt oleme me v\u00f5idukad. Ait\u00e4h!\u201c"}
{"text":"Riina Solman: Reformierakond paneb toime sajandi pettuseMaksudebati kaudu on rahva t\u00e4helepanu eemale juhitud teistest olulistest teemadest.Abielu kui s\u00fcmboli \u00fcmberm\u00f5testamine on kultuuriliselt palju enamat kui lihtsalt \u00fche-kahe s\u00f5na muutmine seaduses, nagu v\u00e4idavad selle l\u00e4bisurujad. Sooneutraalse abielu kehtestamisel ei minda vastuollu ainult kirikuga, vaid laiemalt Eesti rahva kultuuri ja kombestikuga. Eri eeln\u00f5ude kuhjamisega aga v\u00e4lditakse sisulist debatti ja Reformierakond s\u00f5idab \u00fcle ka paljude oma saadikute ja valijate soovidest.Sooneutraalsest abielust k\u00f5nelemisel on p\u00fc\u00fctud j\u00e4tta valet muljet, et ainus vastuolu on kiriku- ja usuinimestega. K\u00fcsimuses on eba\u00f5iglaselt vastamisi asetatud v\u00e4hemused omavahel - usklikud on ju samuti v\u00e4hemus. Kirikuinimesi naeruv\u00e4\u00e4ristatakse avalikult, lausa ilgutakse, sest usklikud k\u00e4ituvat abieluv\u00f5rdsuse k\u00fcsimuses j\u00e4igalt \u00fcksnes seet\u00f5ttu, et piibel seda n\u00f5uab. Usuk\u00fcsimus ei ole siin paraku ainuke m\u00f5\u00f5de.Naise ja mehe abielu on osa meie kultuuristAbielu m\u00f5iste \u00fcmberdefineerimine on palju vastuolulisem ja laiem \u00fchiskondlik teema. Eesti rahvakultuuris, kultuuriloos v\u00f5i kirjanduses ei ole erilisi vihjeid samasooliste kooselule ega sooneutraalsusele. Abielu ainult mehe ja naise vahel on olnud osa meie kultuurist. Muuhulgas oleme lubanud p\u00f5hiseaduse tasandil seista riigi, rahvuse ja kultuuri s\u00e4ilimise eest. Kultuurilisest k\u00e4itumisest k\u00f5neledes, rahvariietest n\u00e4iteks - meil ei ole olnud kasutusel sootud tanud v\u00f5i teised sootud rahvariided, meie esivanemad kandsid ikka naiste v\u00f5i meeste peakatteid ja r\u00f5ivaid.Abielu senise m\u00f5iste sisu kustutamine v\u00f5tab seega \u00e4ra suure t\u00fcki inimestelt, kes on meie maakamara kultuuriliste kommete j\u00e4rgi elanud. On v\u00e4ga suur kultuuriline muutus m\u00f5tteliselt t\u00fchistada m\u00f5iste \u201emees ja naine\u201c ning nende osapoolte osakaal sooj\u00e4tkajatena \u2013 miski, millega on aastasadu harjutud ja loomup\u00e4raselt toimetatud.Sooneutraalsuse peale surumine ilma kultuurilist konteksti arvestamata tekitab \u00fchiskonda palju l\u00f5hesid juurde. L\u00f5hestunud \u00fchiskond on hea sihtm\u00e4rk vaenlasele. Kuid l\u00f5hestunud on ka leer, mis sooneutraalset abielu hakkab riigikogus l\u00e4bi suruma.Reformierakonna enda saadikute vastumeelsus abieluv\u00f5rdsusele v\u00f5ib olla \u00fcks oluline p\u00f5hjus, miks sooneutraalse abielu eeln\u00f5u on peidetud maksumuudatuste eeln\u00f5ude suure kuhja alla. Nii saab v\u00e4ltida sisulist debatti ja sellega avalikku konflikti enda erakonna liikmete vahel.Et juba k\u00f5ik Reformierakonna saadikud \u00fchepoolselt seda otseselt ei toeta, siis mida veel arvata Reformierakonna valijaskonnast? Kui teerulliga v\u00f5ib \u00fcle s\u00f5ita osadest oma fraktsiooni liikmetest, siis paratamatult j\u00e4\u00e4b selle alla ka Reformierakonna valijaskond, keda need saadikud esindavad.Teerullina kasutab koalitsioon sel korral menetlustaktikat kuhjata k\u00f5ik suured eeln\u00f5ud praegusesse istungj\u00e4rku. Peretoetuste k\u00e4rpimine, k\u00f5iksugused maksut\u00f5usud ja samasooliste abielu tahetakse k\u00f5ik 15. juuniks l\u00e4bi suruda.Sellise tempoga ei ole v\u00f5imalik tsiviliseeritud debatti k\u00f5ikide nende suurte teemade \u00fcle pidada ja opositsioon suunatakse obstruktsiooni teele. Aga see ongi kuhjamistaktika esmane eesm\u00e4rk - saada opositsioonilt tuhandeid muudatusettepanekuid, et siis kasutada seda vabandusena eeln\u00f5ude sidumiseks valitsuse usaldush\u00e4\u00e4letusega.Osav avalikkuse t\u00e4helepanu hajutamineKuhjamistaktika teine eesm\u00e4rk on avalikkuse t\u00e4helepanu hajutamine. Enamus avalikest aruteludest toimuvad praegu maksumuudatuste \u00fcmber, sest maksuteema puudutab valusalt iga\u00fche rahakotti. K\u00f5ikide maksumuudatuste kuhja all aga on abielu \u00fcmberdefineerimise teema, mille osas v\u00e4lditakse debatti nagu tuld. Seda eelpool nimetatud p\u00f5hjusel v\u00e4ltida avalikku konflikti Reformierakonna liikmete vahel, lisaks \u00fcldise pahameeletormi puhkemisele.Maksude muutmise puhul saab veel r\u00e4\u00e4kida sellest, et k\u00f5iki t\u00f5stetud makse on v\u00f5imalik tulevikus \u00fcmber korrigeerida - isegi siis, kui meil praegu ei \u00f5nnestu koalitsiooni teerullile vastu astuda. Abielu teema on hoopis teisest v\u00e4\u00e4rtusklassist, mida \u00f5iguslikult tagasi p\u00f6\u00f6rata on v\u00e4ga keeruline, isegi v\u00f5imatu, kui minnakse muutma p\u00f5hiseadust.N\u00f5nda kergesti ja ilma suurema k\u00e4rata k\u00e4ib uute normide peale surumine ehk sajandi suurim pettus Reformierakonna juhtide poolt. Kui Reformierakond riigikogu valimised v\u00f5itis, plaaniti samal ajal tagatoas kokku leppida hoopis teistsuguses peremudelis ja maksupoliitikas, kui soovisid neile mandaadi andnud valijad.Valimistulemuste p\u00f5hjal esindab t\u00e4na Reformierakond k\u00f5ige suuremat valijaskonda. Nad peaks k\u00f5igi oma valijate ees praegu vastust andma, miks nad l\u00e4hevad tegema asju, millest valimiste k\u00e4igus juttugi polnud, et nad tegema hakkavad. Paraku on vastuseid naiivne loota peaministrilt, kes surub isegi erakonnakaaslasi riigikogus h\u00e4\u00e4letama vastu oma veendumustele, s\u00fcdametunnistusele ja sellele, mida valijatele lubati."}
{"text":"Valetajate koalitsiooni mittelegitiimne valitsus lausa pakub p\u00f5hjust enda kukutamiseksEi m\u00f6\u00f6du peaaegu p\u00e4evagi, kui valetajate koalitsiooni poliitikud v\u00f5i ministrid ei paku v\u00e4lja m\u00f5nda uut p\u00f5lve otsas kokku klopsitud maksu, nagu tegi seda kliimaminister Kristen Michal, pakkudes \u00e4sja v\u00e4lja pr\u00fcgiladustus- ja p\u00f5letusmaksu. Kuna enne valimisi v\u00f5is huultelt lugeda, et maksud ei t\u00f5use, on \u00fchiskonnal \u00f5igus valetajad \u201ct\u00fchistada\u201d.\nRiigikogu valimised valimised on niigi v\u00e4hemalt vormiliselt mittelegitiimsed: v\u00f5imule saanud seltskond sai kohad valskusega, algatades peamise opositsioonij\u00f5u vastu igasuguse katteta infos\u00f5ja \u2013 hirmutamise ja valedega saadud tulemust peetakse kogu demokraatlikus maailmas ebaseaduslikuks. Lisaks on paljud instantsid tunnistanud e-valimiste suuri puuduj\u00e4\u00e4ke, mist\u00f5ttu ka kahtlaste vahenditega saavutatud valimisv\u00f5it ei ole seaduslik.\nAga moraalselt v\u00f5ttis valetajate koalitsioon endalt igasuguse legitiimsuse sellega, et ei k\u00e4sitlenud valimiskampaanias v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral oma peaeesm\u00e4rki ehk maksut\u00f5usu. Vastupidi, kolmanda valitsuse peaminister Kaja Kallas soovitas oma valelikelt huultelt lugeda, et maksud ei t\u00f5usvat. Kui n\u00fc\u00fcd, valimiste j\u00e4rel toimub pretsedenditu maksut\u00f5us, siis on tegu \u00fclisuure valimispettusega \u2013 rahvale lubati, et maksud ei t\u00f5use, aga n\u00fc\u00fcd on see p\u00f5hiteema. Sellega on valitsus v\u00f5tnud endalt igasuguse legitiimsuse, tegu ise on ebaeetiline ja amoraalne.\nV\u00f5imuseltskond m\u00f5istagi v\u00f5imult ei taandu, vaid liputab rahva ees valimistel valedega saadud mandaati. Selle vastu on rohi \u2013 vastupanuliikumine ja see pole sugugi mitte J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5us, vaid t\u00fcranliku valitsuse t\u00e4iesti seaduslik, demokraatlike ja legaalsete vahenditega v\u00f5imult taanduma sundimine. Eeskuju on olemas: Kaja Kallase suure s\u00fcmpaatia, president Macroni Prantsusmaa rahvaliikumine, mille kohta ei v\u00e4ida keegi, et see oleks ebademokraatlik. Ka Prantsusmaal s\u00fclitavad v\u00f5imurid rahvale n\u00e4kku: kuigi absoluutne enamus on pensionireformi vastu, surutakse see j\u00f5uga l\u00e4bi. Kui demokraatia ei t\u00f6\u00f6ta, tullakse t\u00e4navatele.\nPraegune vasakliberaalne v\u00f5imukamp sipleb juba omaenda sigaduste tagaj\u00e4rgedes, nagu \u00fcks v\u00f5imupartneritest Eesti 200, millel on p\u00e4ris isiklik slavaukrainilik korruptsiooniskandaal. Vastupanuliikumisele annab legitiimsust juurde seegi, et v\u00f5imukoalitsioon on alustanud traditsioonilise \u00fchiskonna h\u00e4vitamist \u2013 kuritegelik oleks see \u00fchiskond, kes sellele vastu ei hakkaks.\nMai l\u00f5pus on Toompeale suur meeleavaldus traditsioonilise pere kaitseks ja \u201cabieluv\u00f5rdsuse\u201d vastu. Kohtume seal!\nUued Uudised"}
{"text":"Andrei Terekhov: Keskerakond on oma poliitilised kombitsad vene koolide \u00f5pilaste sekka surunudTallinna vene koolid on linnav\u00f5imu poolt politiseeritud. Keskerakond on Tallinnas v\u00f5imul olnud juba 20 aastat. Selle ajaga on nad hakkama saanud nii m\u00f5negi teoga: korruptsioon, raha raiskamine, populism jne. Olles ise Lasnam\u00e4e Vene G\u00fcmnaasiumi \u00f5pilane ja \u00f5pilaseesinduse liige, on mulle minu ja teiste linna koolide puhul silma j\u00e4\u00e4nud Tallinna v\u00f5imupartei ideoloogia vaadete pealesurumine ja propageerimine koolide juhtkonna poolt. Milles see v\u00e4ljendub? Koolijuhtimise struktuur on huvitav. Munitsipaalkoole juhib omavalitsus, mis on igati loogiline. Normaalsetes KOV-ides hoitakse kool ja poliitilised huvid lahus. Meil, eriti vene koolides, mitte. Koolijuht on Keskerakonda kuuluv mitte alati kompetentne isik. Lisaks on juhtkond t\u00e4is ainult talle lojaalseid inimesi. Tihti kuulub \u201ekooli kartelli\u201c huvijuht, kelle abil on v\u00f5imalik noortega kontakti luua. Tema korraldab \u00fcritusi, mida k\u00fclastavad tihtipeale ka teised linnaametnikud, kes on omakorda j\u00e4lle Keskerakonna taustaga. Samuti on huvijuht peamine kontaktisik, kelle kaudu k\u00e4ib p\u00f5hiline info levitamine v\u00e4ljaspool kooli toimuvate \u00fcrituste kohta. Tema saab saata \u00f5pilasi sinna, kuhu talle sobib. N\u00e4iteks, kui organiseerijad on lojaalsed ja ei hakka r\u00e4\u00e4kima \u00fchtse eestikeelse hariduse t\u00e4htsusest. Samas, kui \u00fcritusel selliste \u201erumalustega\u201c tegeletakse, v\u00f5ib huvijuht vabalt kutsekirja ignoreerida, j\u00e4ttes seda tehes noored oma mulli sisse. Samuti on huvijuht isik, kes koordineerib \u00f5pilasomavalitsuse t\u00f6\u00f6d. Eesti \u00d5pilasesinduste liidu lehelt loeb v\u00e4lja, et \u00fcle poole Lasnam\u00e4e linnaosa koole liitu ei kuulu. See t\u00e4hendab, et kooli \u00f5pilasesinduse t\u00f6\u00f6 juhtimine v\u00f5ib olla nii, nagu on juhtkonnale mugav - ei ole p\u00f5hikirja, asjatundlikult jagatavaid kohustusi ja teisi t\u00e4htsaid kooliorganisatsioonile vajalikke elemente. Sellest tulenevalt ei ole s\u00e4testatud ka juhtfiguuride valimisi, neid m\u00e4\u00e4rab ainult huvijuht! Ja \u00f5pilaste \u201eesindajad\u201c v\u00f5ivad kas vaikida v\u00f5i n\u00e4idata tugevat poolehoidu Keskerakonna poliitikale. See toob kaasa aktiivsuse stagnatsiooni noorte seas. Nii juhtub, et koolis viiakse ellu suurt, aga \u00f5rna, propagandav\u00f5rku - juhtkond-\u00f5pilasesindus-tavaline koolinoor. Ka minu klassis on neid, kes on v\u00e4\u00e4rinforuumis ja seet\u00f5ttu eestikeelse hariduse vastu. Ja mina \u00fcritan neile selgeks teha, miks see \u00fcleminek vajalik on. Miks ostis Keskerakond \u00e4ra nii kooli, kui ka \u00f5pilaste \u201eesinduse\u201c? V\u00e4ga lihtne - et uus veri peale tuleks. Keskerakond on h\u00e4\u00e4buv erakond. Reiting on eriti kasin just noorte seas. Keskerakonnale on omane varjata kaotusi ja otsida s\u00fc\u00fcdlast, kas omade v\u00f5i v\u00f5\u00f5raste seast. Kaotused peidetakse \u00e4ra viisil, millega v\u00f5etakse hulganisti juhuslikesse linnastruktuuridesse t\u00f6\u00f6le, et tekiks pilt mitmest noores eas erakonnaliikmest. Kuid need noored ei ole seal oma p\u00f5him\u00f5tete, vaid raha p\u00e4rast. M\u00f5ni aeg tagasi oli suur k\u00fcsimus, kas tulevad erakonna uue esimehe valimised, aga juba enne kongressi kinnitust kirjutasid paljud kesknoored, et on just K\u00f5lvarti poolt, kuna \u201eMi\u0161al\u201c on alati t\u00f6\u00f6d pakkuda. Muidu alati Ratast toetanud seltskond h\u00fcppas \u00fcksmeelselt teisele poolele \u00fcle, kui tuli v\u00e4lja, et Keskerakond ei kuulu tulevasse valitsusse. Neid p\u00f5him\u00f5teteta noori leitakse just kontrollitud ja heakskiidetud koolidest, kus neile r\u00e4\u00e4givad asja \u00e4ra \u201etublid\u201c huvijuhid, linna kaelas olevad osaluskogude mentorid, kes tegelevad osaluskogudega linnaosades, linnaosavalitsuste t\u00f6\u00f6tajad ja teised. See on \u00fcks p\u00f5hjus. Teine on selleks, et ka passiivsetele noortele oma ideid anda ja panna neid uskuma, et Keskerakond ongi ainus \u201enormaalne\u201c partei - poliitiliselt neid isoleerida. Vladimir \u017dirinovski (suurvene \u0161ovinist ja Putini kontrollitud opositsiooni erakonna LDPR juht, suri 2022. aastal) \u00fctles 2014. aastal saates \u201e\u00d5htune Urgant\u201c umbes 6-8 aastasele poisile - \u201eKas oskad nimetada teisi (erakondi),\u201c vaikus, \u201eTubli! Pole vaja teada teisi, k\u00f5ik teised on pr\u00fcgi!\u201c Nii k\u00e4ib ka Tallinna vene koolides. Keskerakonna aeg on m\u00f6\u00f6das. Ootan p\u00f5nevusega, millal linnav\u00f5im koolidest kaob ja need propagandast puhtaks saavad! V\u00f5ib-olla saan ma seda veel isegi enda koolis n\u00e4ha."}
{"text":"Prigo\u017einil ja Kad\u00f5rovil \u00f5nnestus v\u00e4idetavalt laskemoon v\u00e4lja pressida \u2013 Bahmutist ei taandutaVene eras\u00f5jafirma Wagneri juht Jevgeni Prigo\u017ein teatas, et neile lubati anda vajalik laskemoon ja varustus, mille t\u00f5ttu nad siiski ei t\u00f5mbu\u00a0Bahmutist tagasi.\u00a0USA m\u00f5ttekoja\u00a0S\u00f5jauuringute Instituudi\u00a0(ISW)\u00a0hinnangul n\u00e4itab see, et Vene armee juht Ukrainas ja kindralstaabi \u00fclema\u00a0Valeri Gerassimov ei kontrolli v\u00e4gesid Ukrainas.\u00ab\u00d6\u00f6sel saime esimest korda kogu selle aja jooksul lahingk\u00e4su. Meile lubati nii palju laskemoona ja relvi, kui me vajame edasiste operatsioonide j\u00e4tkamiseks. Meile on lubatud, et k\u00f5ik vajalik, et takistada vaenlast meid\u00a0\u00e4ra l\u00f5igata, paigutatakse meie k\u00fclgedele,\u00bb Wagneri \u00fclem Jevgeni Prigo\u017ein\n\u00abMeile on \u00f6eldud, et me v\u00f5ime Bahmutis tegutseda nii, nagu me seda vajalikuks peame,\u00bb lisas Prigo\u017ein.\nPrigo\u017eini v\u00e4ide tuleb kaks p\u00e4eva p\u00e4rast seda, kui ta \u00e4hvardas Venemaa kaitseministeeriumi, et tema palgas\u00f5durid lahkuvad Bahmutist 10. mail laskemoona puuduste t\u00f5ttu. \u00dcleeile pakkus T\u0161et\u0161eenia juht Ramzan Kad\u00f5rov, et tema Ahmat eri\u00fcksuslased v\u00f5ivad Wagneri postisioonid \u00fcle v\u00f5tta, mille peale Prigo\u017ein palun Vene juhtkonnalt luba selle tegemiseks.\nPrigo\u017ein ja Kad\u00f5rov v\u00f5isid Vene armee juht Ukrainas ja kindralstaabi \u00fclemat Valeri Gerassimovi j\u00e4tkama laskemoona jagamist Wagneri v\u00e4gedele Bahmutis, vaatamata Gerassimovi soovile seda enam mitte prioritiseerida, hindas ISW.\nVenemaa kaitseministeerium ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt\u00a0muutnud oma kavatsust deprioritiseerida r\u00fcndeoperatsioone, et\u00a0s\u00e4ilitada laskemoona kogu Ukrainas vastupealtungi kartuses, nagu ISW hiljuti hindas. Prigo\u017ein ja Kad\u00f5rov t\u00f5en\u00e4oliselt \u0161anta\u017eeerisid Venemaa kaitseministeeriumi t\u00f5husalt, et see eraldaks ressursse Wagneri j\u00f5ududele Bahmutis, \u00e4hvardades t\u00f5mmata Kad\u00f5rovi t\u0161et\u0161eeni v\u00e4ed teistest rindeosadest v\u00e4lja, et asendada Wagneri v\u00e4gesid Bahmutis.\n\u00abKad\u00f5rov palus \u00fcleeile luba T\u0161et\u0161eenia \u00abAhmat\u00bb \u00fcksuste \u00fcleviimiseks teistest suundadest, et v\u00f5tta \u00fcle Wagneri positsioonid Bakhmuti suunal. Kad\u00f5rovi kiri Putinile m\u00f6\u00f6dus Venemaa k\u00e4suliinist ja T\u0161et\u0161eenia v\u00e4gede tagasit\u00f5mbamine teistest rindeosadest kujutas endast t\u00f5en\u00e4oliselt ohtu Venemaa kaitseliinidele, mida Gerassimov ja \u0160oigu v\u00f5i Putin ei n\u00e4i olevat tahtnud v\u00f5tta,\u00bb kirjutab ISW.\n\u00abNende tagasit\u00f5mbumine nendelt positsioonidelt oleks v\u00f5inud\u00a0\u00f5\u00f5nestada Venemaa kaitsev\u00f5imet ning\u00a0ettevalmistusi enne kavandatud Ukraina vastupealetungi.\u00a0\u0160oigu ja Gerassimov, kes on olnud j\u00e4rjekindlalt lojaalsed Putini k\u00e4skudele, v\u00f5isid alternatiivselt otsustada eraldada laskemoona Wagnerile Putini korraldusel,\u00bb lisas ISW.\n\nEdukas v\u00e4ljapressimine n\u00e4itab, et Gerassimovil puudub\u00a0kontroll Vene v\u00e4gede \u00fcle\n\nKad\u00f5rovi ja Prigo\u017eini ilmselt edukad\u00a0v\u00e4ljapressimisp\u00fc\u00fcdlused n\u00e4itavad lisaks, et Gerassimov ei kontrolli tegelikult k\u00f5iki Vene v\u00e4gesid Ukrainas, kuigi ta on Vene v\u00e4gede juht Ukrainas.\nPrigo\u017ein v\u00e4itis ka, et kaitseministeerium andis Wagnerile t\u00e4ieliku vabaduse operatsioonideks Bahmutis ja m\u00e4\u00e4ras armeekindral Sergei Surovikini vahendajaks kaitseministeeriumi ja Wagneri vahel. See n\u00e4itab ISW hinnangul, et Gerassimov ja v\u00f5imalik, et kaitseminister Sergei \u0160oigu ei ole v\u00f5imeline Prigo\u017einit ja Kad\u00f5rovi alluvatena juhtima, vaid peavad selle asemel pidama nendega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kui v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsetega.\n\u00abNeed s\u00fcndmused tekitavad k\u00fcsimusi Venemaa v\u00f5ime kohta koordineerida \u00fchtset, kogu rinnet h\u00f5lmavat kaitsekampaaniat. N\u00e4ib, et Venemaa s\u00f5jav\u00e4ejuhatus delegeerib vastutuse Ukraina rinde eri sektorite eest \u00fcha enam erinevatele Venemaa komand\u00f6ridele, samal ajal kui armeejuhi volitused v\u00e4henevad j\u00e4tkuvalt. Gerassimovi halvenenud v\u00f5ime kontrollida oma komand\u00f6ride tegevust piirab t\u00f5en\u00e4oliselt veelgi Venemaa s\u00f5jav\u00e4e v\u00f5imet viia l\u00e4bi \u00fchtseid operatsioone, mis h\u00f5lmavad erinevaid vastutusvaldkondi,\u00bb kirjutas ISW oma anal\u00fc\u00fcsis.\u00a0\nKad\u00f5rov t\u00f5en\u00e4oliselt kaotas hiljuti oma poolehoiu Putiniga seoses tema v\u00e4gede piiratud rolliga ning n\u00e4gi Prigo\u017eini \u00e4hvardusi taganeda Bahmutist kui v\u00f5imalust n\u00e4idata oma v\u00e4gede olulisust ja t\u00f5husust."}
{"text":"Kossuliiga meister selgus \u00fclip\u00f5nevas l\u00f5puheitlusesKossuliiga hooaeg on l\u00e4bi. Esiliiga meistriks tuli \u00fclekaaluka 111:82 (poolaeg 63:45) v\u00f5iduga Ilves Transport, seevastu meistriliiga finaal pakkus n\u00e4rvik\u00f5di viimaste sekunditeni. Sealt v\u00e4ljus v\u00f5itjana minimaalse, \u00fchepunktilise eduga SKA\/P\u00e4\u00e4stekool.\nLiigahooaja p\u00f5hiturniiril oli RLV Massive m\u00f5lemas m\u00e4ngus SKA\/P\u00e4\u00e4stekoolist parem. P\u00e4\u00e4stekool suutis aga talvistel karikav\u00f5istlustel Massive\u2018t \u00fche punktiga edestada. Oli selge, et kossuliiga juba legendaarseks saanud vastasseis on juba enne m\u00e4ngu algust intriige t\u00e4is.\n450 pealtvaataja ees said paremini minema RLV-lased. Esimese veerandi j\u00e4rel oldi peal viie punktiga, poolajapausiks juba kuuega. 41:35 RLV juhtimisel pausile mindigi.\nTeisel poolajal P\u00e4\u00e4stekool k\u00fcll \u00fcritas, mis ta \u00fcritas, kuid juhtima ei suudetud kuidagi minna. Samas ei suutnud RLV kordagi nii suurt edu sisse saada, et natukenegi end rahulikumalt tunda. Viskekahur Kristo Saage langes vigadega v\u00e4lja ning neli minutit enne l\u00f5ppu k\u00e4rises vahe lausa \u00fcheksale punktile.\u00a0\nP\u00e4\u00e4stekooli \u00fclev\u00e4lja press kandis aga vilja, vastased tegid pallikaotusi ja ise oldi resultatiivsed. 24,7 sekundit enne m\u00e4ngu normaalaja l\u00f5ppu tabas P\u00e4\u00e4stekooli eest kolmese Gregor Rauman, viies nad kahepunktilisest kaotusseisust \u00fchega juhtima. Viimase r\u00fcnnaku \u00f5igus j\u00e4i Massive k\u00e4tte, korvi alla murdnud Timo Eichfuss aga eksis ja 75:74 l\u00f5ppskooriga kroonitigi SKA\/P\u00e4\u00e4stekool 2023. aasta \u0160koda Kossuliiga meistriliiga v\u00f5itjaks.\u00a0\nV\u00f5itjate skoori eest kandsid hoolt 18 punktiga T\u00f5nis Peil, Kristo Saage ja Sven Pugonen viskasid m\u00f5lemad 14 silma. Kohtumise parimaks m\u00e4ngijaks valitud Veiko Simm tegi 11 punkti ja 13 lauapalliga kaksikduubli. Kaotajate parim oli Timo Eichfuss 17 punkti ja 8 lauapalliga.\n\"\u00dche viske m\u00e4ng, aga see tuleb \u00f5igel ajal teha,\" naeris meistermeeskonna treener Mikko Virkala. \"Me ei saanud end h\u00e4sti k\u00e4ima ja l\u00e4ksime vastase aeglase tempoga kaasa. Viimasel veerandil hakkasime neid \u00fcle v\u00e4lja pressima, sundides neid pallikaotustele.\" Jutu katkestas Virkala hoolealune, kes v\u00f5idu t\u00e4histamiseks mehele pudelit\u00e4ie vett krae vahele kallas.\nL\u00e4bim\u00e4rg Virkala meenutas, et see on kossuliiga k\u00fcmneaastase ajaloo jooksul esimene kord, kui sama meeskond on v\u00f5itnud nii karika, kui ka meistritiitli. \"Karikas sai neid \u00fchega v\u00f5idetud, eelmisel \u00f5htul hakkas endal kummitama, et v\u00f5iks ju n\u00fc\u00fcd ka. Au ja kiitus igatahes meie poistele.\"\u00a0\nVirkala, kes on \u00fchtlasi ka kossuliiga eestvedaja kinnitas, et liiga j\u00e4tkub asi ka uuel hooajal. Mees kergitas ka saladusloori ning s\u00f5nas, et naabermaakondadest v\u00f5ib uueks hooajaks veelgi enam tiime lisanduda.\n\u00a0\u00a0\nIlves ei andnud rakverlastele v\u00f5imalustki\nEsiliiga finaal kujunes \u00fchepoolseks. Oma osa m\u00e4ngis selles Ilves Transporti kogenumad m\u00e4ngijad. \u0160koda Rakvere j\u00e4i juba peale esimest viit minutit 11:21 kaotuseisu. Poolajaks juhtis Ilves 63:45. Rahulikus jookse-viska r\u00fctmis kulgenud m\u00e4ngus enam pinget ei tekkinudki ning vahepeal juba 38 punktiga juhtinud Ilves sai l\u00f5puks 111:82 v\u00f5idu.\u00a0\nMeistrite poolel hiilgas Mihkel Kurg 27 punktiga. 21 punkti viskas Janari Alavere ja 19 silma Hans Keskk\u00fcla. Kaotajate parim oli Kristo Tammiksaar 24 punktiga.\nM\u00e4ngu parimaks valitud Ilvese m\u00e4ngija Mihkel Kurg \u00fctles, edu taga oli kogenum meeskond, kellest paljud on k\u00f5rgliigas pallinud. Edasiste plaanide osas nauditakse k\u00f5igepealt suvepuhkust. \"Emotsioon, mis sellest hooajast saime on p\u00e4ris hea, nii et tasub edasi pusida,\" r\u00e4\u00e4kis Kurg.\n"}
{"text":"S\u00f5jaoht v\u00f5ib tuua tulevikus kohustusliku k\u00fcberkindlustuse    Hiljutine kohtulahend kohustab kaheksat kindlustusfirmat h\u00fcvitama ravimifirma Mercki tabanud lunavarar\u00fcnde k\u00e4igus tekkinud kahju. Vahejuhtumi j\u00e4relmite p\u00f5hjal v\u00f5ib oodata, et \u00fcha rohkemad kindlustusfirmad loobuvad ettev\u00f5tete k\u00fcberohtude vastu kindlustamisest, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.   Olukord, milles sa tead midagi, mida teised ei tea, tekitab reelina eelise, millest saab kasu l\u00f5igata, sealhulgas rikastuda. N\u00e4iteks teades, millal kellegagi juhtub \u00f5nnetus, saab teenida suurt tulu kindlustust pakkudes. Kindlustuse valdkonnas kaubeldakse tulevikuga eeldusel, et osapoolte teadmistes on piisav erinevus. Kindlustusev\u00f5tja on v\u00f5imaliku ohuga \u00fcksi. Ta ostab v\u00e4ikese raha eest turvatunde juhuks, kui tulevikus peaks juhtuma midagi, mida ta ei suuda kinni maksta. Kindlustuseandja n\u00e4eb k\u00f5iki ohu juhtumeid ja talle teadaolevalt enamike klientidega seda ei juhtu. Tekib tasakaal, mille t\u00f5ttu suudetakse h\u00e4dast p\u00e4\u00e4senutelt kogutud maksudega h\u00fcvitada harvad \u00f5nnetusjuhtumid. \u00dcks v\u00f5tmek\u00fcsimus on seejuures ohu tekkep\u00f5hjused. Terved inimesed hindavad oma riski teisiti ega soovi end kindlustada. Kui end kindlustavad ainult haiged, l\u00e4heb kindlustaja pankrotti. J\u00e4relikult tuleb leida tasakaal. Kas \u00fchte osapoolt riskide teabega m\u00f5jutades v\u00f5i juhul kui kindlustajateks on peamiselt haigestumise riskiga indiviidid, tuleb t\u00f5sta kindlustusmakset tasuvuse piirini. Hinnat\u00f5usu peale vaatavad osa potentsiaalsetest klientidest hinnasilti ja leiavad, et nende risk on siiski v\u00e4iksem ning loobuvad teenusest. Selle peale kindlustaja t\u00f5stab veelgi tasu. Protsess v\u00f5ib l\u00e4bida mitu astet, aga l\u00f5puks on kindlustuse hind nii suur, et seda on n\u00f5us maksma vaid v\u00e4ga haiged inimesed. \u00dches\u00f5naga, s\u00fcsteem pole enam j\u00e4tkusuutlik ja liigub murdumispunktini. P\u00f5hjus ei seisne ahnuses, vaid tegu on ratsionaalse valikuga. Ometi teeniks toimiv kindlustuss\u00fcsteem k\u00f5igi huve. Head lahendust pole. Tervise valdkonnas annab enam-v\u00e4hem rahuldavaid tulemusi paljudes riikides kehtiv kohustuslik tervisekindlustus. Edu ei ole garanteeritud, sest m\u00f5lemad lepingu osapooled riskivad ja p\u00fc\u00fcavad oma kasu maksimeerida. Tegemist ei ole vaenlastega, kuigi p\u00e4rast pandeemia-aastate meeleolusid v\u00f5ib paista olukord sellisena, et \u00fcks huvipool tahaks k\u00f5iki vaktsineerida ja teine v\u00f5tab seda vabaduse piiramise v\u00f5i m\u00f5ne konspiratsioonina rikkast fantaasiakogumikust. Tegelikult on taustal lihtne terviseteenuste tagamise arvutus. Inimest ohustab palju h\u00e4dasid. Tervise k\u00f5rval on selliseks kindlasti liiklus, milles on osalejate kindlustamine lahendatud samuti kohustuslikus korras, kuigi paljude s\u00f5idukijuhtide arvates nende oskused v\u00e4listaks h\u00e4dasid. Eriti enesekindlad on loomulikult purjus juhid. Suurem osa kindlustusest on siiski vabatahtlik. Sellest v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et osapooled usuvad teadvat teisest rohkem. Teisalt, juhul kui \u00fcks huvipool on veendunud, et teine teab temast oluliselt rohkem, tekivad n\u00e4htused, mida ei saa kindlustada. N\u00e4iteks ei saa kindlustada abielu lahutusi ega s\u00f5du. Omaette p\u00f5nevaks piirijuhtumiks on kujunemas elu infotehnoloogiliste aspektide kindlustamine, peamiselt k\u00fcberr\u00fcnnakute vastu. \u00dckski ettev\u00f5te ei soovi olla ohvrirollis ja p\u00fc\u00fcab end m\u00f5istlikul m\u00e4\u00e4ral kaitsta. Kindlustaja on sellega arvestanud ja pakub \u00f5nnetuse puhuks h\u00fcvitist. Seni kuni m\u00f5lemad usuvad, et teavad midagi teisest paremini ja saatus soosib nende poolt, s\u00fcsteem toimib. Tasakaal v\u00f5ib aga kiiresti mureneda. K\u00fcberkindlustuse n\u00f5uetest on k\u00f5ige levinumad lunavara, raha\u00fclekande pettused ja ettev\u00f5tete e-posti kompromiteerimispettused. Aastal 2017 levis Ukrainas pahavara NotPetya. Ekspertide hinnangul oli tegemist Venemaalt suunatud r\u00fcnnakuga naaberriigi vastu. NotPetya lunavaraga p\u00fc\u00fcti seisata riigi jaoks oluliste teenuste infos\u00fcsteeme. Ukrainast levis pahavara teistesse riikidesse. Muu hulgas nakatusid mitmete suurte ettev\u00f5tete arvutis\u00fcsteem. N\u00e4iteks ravimifirmas Merck seiskus umbes 40 000 arvuti t\u00f6\u00f6, p\u00f5hjustades firmale t\u00f5sist majanduslikku kahju. \u00d5nneks oli ettev\u00f5ttel ulatuslik, k\u00f5iki kahjusid kattev kindlustus. \u00dckski kindlustaja ei soovinud olla ainukene tagaja. Ligemale paari miljardi dollari suuruse halva juhtumi garantii oli s\u00f5lmitud kaheksa kindlustusfirmaga. Nad ei soovinud aga NotPetya juhtumit h\u00fcvitada. Kindlustajad v\u00e4itsid, et tegemist on s\u00f5jalise r\u00fcnnakuga ja sellised juhtumid ei kuulu h\u00fcvitamisele. Viis aastat kestnud vaidlus j\u00f5udis hiljuti kohtulahendini (pdf). Selles m\u00e4rgitase, et kindlustajal ei \u00f5nnestunud n\u00e4idata ravimifirma seost s\u00f5jalise r\u00fcnnakuga ja s\u00f5jaolukorra puhul tehtav erand ei kehti. Kindlustajad peavad h\u00fcvitama ravimifirmale tekkinud kahju. Juhtumil on ulatuslikud tagaj\u00e4rjed. Maailm virtualiseerib nii teenuseid kui ka s\u00f5du. Elanikkonna heaolu kasvava s\u00f5ltuvusega uue p\u00f5lvkonna teenustest, suureneb seotud riskide kindlustamise vajadus. Ilma kindluseta j\u00e4\u00e4b palju head realiseerimata. Virtuaalsemaks muutuv s\u00f5jategevus muudab aga maailma ettearvamatumaks. Kuum s\u00f5da toimub konkreetses geograafilises asukohas, ent selle virtuaalsed tagaj\u00e4rjed levivad \u00fcle maailma. Merck polnud ainuke NotPetya ohvriks sattunud suurettev\u00f5te. Analoogseid kindlustusest keeldumise juhtumeid leidub teisigi. Enam kui seitsmek\u00fcmnest kindlustajast koosnevat s\u00fcndikaati esindava Lloyd's of London teatas (pdf), et selle aasta kevadest ei kindlusta nad enam s\u00f5jalise r\u00fcnnakuga kaasuvaid k\u00fcberturbejuhtumeid. Kardetavalt muutub k\u00fcbermaailma kindlustamine ajal, kui selle j\u00e4rgi vajadus kasvab, \u00fcha harvemaks. Sellest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et tulevikus lisandub tervise ja liikluskindlustuse k\u00f5rvale ka kohustuslik k\u00fcberkindlustus. Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates \"Portaal\".    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Portaal\"  "}
{"text":"Maailmas on mitusada miljonit ettev\u00f5tet: kuidas nende hulgast vajalike kohta infot leida?Foto: Shutterstock\nMaailma mastaabis on eestlased v\u00e4gagi ettev\u00f5tlikud: asume riikide edetabeli tipuotsas nii ettev\u00f5tlustihedust kui uute firmade loomise tihedust iseloomustavate n\u00e4itajate poolest. Aga j\u00e4ttes rahvastiku osa k\u00f5rvale? Eestis on praegu registreeritud ligikaudu 340 000 juriidilist isikut, millest valdav osa ehk 250 000 on osa\u00fchingud. Aga kui palju firmasid on kogu maailmas? Ja kuidas nende kohta vajadusel infot leida?\nP\u00e4ris t\u00e4pset vastust ei tea muidugi keegi, sest riike on teadup\u00e4rast \u00fcsna palju ning neis k\u00f5igis on oma registrid, andmebaasid ja ettev\u00f5tlusvormid, mida \u00fchte statistikasse panna oleks keeruline. Kuid mingid andmed on siiski v\u00f5imalik kokku koguda ning nende j\u00e4rgi \u00fclevaateid teha. \u00dcsna p\u00f5hjaliku andmebaasi on loonud n\u00e4iteks uuringufirma Statista, mille andmete kohaselt oli 2021. aastal maailmas kokku \u00fcle 334 miljoni ettev\u00f5tte.\nVaadeldes ettev\u00f5tete hulka maailmajagude kaupa, selgub, et \u00fclekaalukalt k\u00f5ige enam on firmasid Aasias \u2013 seal on neid toimetamas natuke \u00fcle 186 miljoni. Aasia on ka viimaste aastak\u00fcmnete jooksul ettev\u00f5tete arvu k\u00f5ige enam suurendanud maailmajagu: 2000. aastal oli seal statistika p\u00f5hjal firmasid vaid 93 miljonit ehk kasv on \u00fcsna t\u00e4pselt kahekordne.\nKuigi tagasihoidlikum, on ettev\u00f5tete arvu kasv olnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ka Aafrikas, mis on tegutsevate firmade arvu poolest Aasia j\u00e4rel teisel kohal. Tunamulluste andmete j\u00e4rgi oli selles umbes 1,2 miljardi inimesega maailmajaos tegutsemas ligikaudu 63 miljonit firmat, mis t\u00e4hendab umbes pooleteisekordset kasvu 23 aasta tagusega v\u00f5rreldes: siis toimetas Aafrikas ettev\u00f5tteid hinnanguliselt 40 miljonit.\nAasia ja Aafrika j\u00e4rel tulevad \u00fcsna v\u00f5rdsetena Euroopa ja P\u00f5hja-Ameerika: hinnanguliselt toimetab esimeses umbes 33 ning teises ligikaudu 32 miljonit ettev\u00f5tet. Neid arve k\u00f5rvutades tuleb esile huvitav aspekt: kahe aastak\u00fcmne tagusega v\u00f5rreldes on Euroopas ettev\u00f5tteid praegu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem \u2013 t\u00f5us umbes seitse miljonit, aga P\u00f5hja-Ameerikas on ettev\u00f5tete arv j\u00e4\u00e4nud \u00fcsna samaks \u2013 t\u00f5us on olnud umbes 100 000 \u00fcmber.\nProtsentuaalselt k\u00f5rgem on t\u00f5us olnud L\u00f5una-Ameerikas ning Austraalias, kus tegutsevate firmade hulk on juba rahvaarvu erinevuse t\u00f5ttu suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra erinev. N\u00f5nda on hinnanguline ettev\u00f5tete arv L\u00f5una-Ameerikas suurenenud kahek\u00fcmne aastaga 13 miljonilt (2000) 18 miljonini (2021). Austraalias toimetas tunamullu aga hinnanguliselt 1,1 miljonit ettev\u00f5tet \u2013 2000. aastal oli neid vaid ligikaudu 770 000.\nHuvitava statistilise faktina v\u00f5ib Statista andmek\u00f5veratest v\u00e4lja tuua, et kui ettev\u00f5tete arvu kasv oli aastail 2000 kuni 2021 \u00fcsna stabiilne, siis on \u00fcks aasta, mil hinnanguline firmade arv selgelt korraks peatus \u2013 ja see oli 2020. N\u00e4iteks Aafrikas langes ettev\u00f5tete arv aastaga \u00fcle kolme miljoni, P\u00f5hja-Ameerikas umbes miljon ning Euroopas pool miljonit. T\u00f5us teistes maailmajagudes, peamiselt Aasias, tagas siiski selle, et kokkuv\u00f5ttes firmade arv maailmas ei langenud.\nM\u00f5nikord l\u00e4heb nii, et Eesti ettev\u00f5ttel on vaja leida v\u00e4lisriikidest partnereid, mujal maailmas asuvate firmadega tehinguid teha v\u00f5i muid asju ajada. Enamasti on siis tarvis teha kas taustauuringut v\u00f5i leida hulga ettev\u00f5tete seast need, mis vastaksid teatud kindlatele parameetritele.\nKuid kui Eestis ollakse harjunud, et firmade kohta info leidmiseks tuleb lihtsalt l\u00fc\u00fca otsis\u00f5na e-\u00e4riregistrisse v\u00f5i kasutada filtreid m\u00f5nes \u00e4riinfo portaalis, n\u00e4iteks Storybookis, siis k\u00f5ikides riikides info sedav\u00f5rd vabalt k\u00e4ttesaadav pole ja asjad paraku nii lihtsalt ei k\u00e4i. See t\u00e4hendab, et maailmas toimetavate firmade seast \u00f5igete leidmine v\u00f5i potentsiaalse partneri usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kontrollimine avalike allikate abil pole alati lihtne \u00fclesanne.\nSiinkohal v\u00f5ivad aga appi tulla Eesti enda \u00e4riinfo vahendajad. N\u00e4iteks Storybook on andmebaas, kuhu on kokku kogutud rahvusvaheliste ettev\u00f5tete \u00fcldandmed \u00fclemaailmsete riikide andmekogudest ja kus on infot enam kui 123 miljoni ettev\u00f5tte \u00e4ritegevuse kohta 81 riigis. Aktiivselt tegutsevate v\u00e4lisfirmade kohta on krediidiraportid k\u00e4ttesaadavad nii eesti kui inglise keeles ning firmasid saab lisada ka monitooringusse.\nAsjakohaseid t\u00f6\u00f6riistu kasutades on potentsiaalsete klientide v\u00f5i \u00e4ripartnerite kohta asjakohase info leidmine kiire ja t\u00f5hus. Kasu sellest v\u00f5ib olla aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne: n\u00f5nda saab ennetada n\u00e4iteks majandusliku kahju tekkimist, aja raiskamist v\u00f5i hoopis v\u00e4ltida maksupettuse skeemidesse sattumist."}
{"text":"Politsei: Haapsalu naine sattus pettuse ohvriks5. mail alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 45-aastaselt Haapsalu naiselt k\u00fcsiti Facebooki kaudu rahalisi annetusi.\nP\u00e4rast raha\u00fclekandeid suhtles naine Facebookis ja WhatsAppis inimesega, kelle v\u00e4itel oli annetusteks raha k\u00fcsimine pettus ja et oma annetatud raha tagasi saada, k\u00fcsiti naiselt taas raha \u00fclekandmist. Tekitatud rahaline kahju on ligi 5000 eurot."}
{"text":"Ursula von der Leyen v\u00f5idakse taas Euroopa Komisjoni etteotsa \u201ckroonida\u201dEuroopa Liit ei ole demokraatlik moodustis ning ta kaugeneb sellest \u00fcha enam, nagu n\u00e4itab ka ERR-i vahendatav lugu Euroopa Komisjoni tegelikust taustast.\nVeebiv\u00e4ljaanne Politico kirjutab, et suure t\u00f5en\u00e4osusega valib Euroopa Liit Euroopa Komisjoni presidendiks tagasi Ursula von der Leyeni, kelle esimene ametiaeg saab l\u00e4bi j\u00e4rgmisel aastal.\u00a0Politico ironiseeris, et von der Leyeni tagasivalimine v\u00f5ib meenutada pigem kroonimist kui demokraatlikku protsessi.\nEL-i liidrid valisid von der Leyeni 2019. aastal ametisse kinniste uste taga ja l\u00fckkasid siis tagasi niinimetatud Spitzenkandidateni s\u00fcsteemi raames valitud kandidaadi. See on s\u00fcsteem, kus iga \u00fcle-euroopaline poliitiline perekond on komisjoni presidendi ametikohale nimetanud oma esindaja, kelle hulgast siis valitsusjuhid v\u00f5ivad valida.\nPolitico hinnangul meenutas Von der Leyeni valimine siis Poola kuninga valimist. See oli protsess, mille k\u00e4igus Poola aadlikud valisid omale keskajal ja hiliskeskajal kuninga.\nPandeemia ja s\u00f5ja t\u00f5ttu on kasvanud komisjoni m\u00f5juv\u00f5im EL-i tervishoiu ja kaitsepoliitika kujundamisel. Seet\u00f5ttu tahavad mitmed poliitikud, et komisjoni j\u00e4rgmine juht valitakse Spitzenkandidateni s\u00fcsteemi raames.\nUrsula von der Leyenil on hetkel kaelas ka uurimine seoses vaktsiiniostudega Pfizerilt, milles on korruptsiooni tunnuseid. Teda peetakse vastutavaks ka Saksa Bundeswehri allak\u00e4igu eest ajal, mil ta oli Saksa kaitseminister.\nERR kirjutab ka sellest, et \u201cKatariga seotud korruptsioonijuhtum raputab endiselt Br\u00fcsseli poliitilisi ringkondasid, kuid n\u00fc\u00fcd on t\u00e4helepanu koondunud Euroopa Komisjoni liikmete reisidele v\u00e4ljapoole Euroopat.\nViis kuud p\u00e4rast Katariga seotud korruptsiooniskandaali puhkemist Euroopa parlamendis ujub endiselt pinnale uusi fakte, mis euroametnike ja poliitikute suhtes kahtlusi tekitavad. N\u00e4dalavahetusel avaldas v\u00e4ljaanne Politico \u00fclevaate sellest, kuidas Euroopa Komisjoni liikmed on korduvalt lasknud oma reisidega seotud kulusid kinni maksta v\u00e4lisriikide valitsustel.\u201d\nAllikas: ERR"}
{"text":"(: )kivisildniku luulukontroll: Luulupandeemia tahtlikust levitamisestPoleks \u00fcldse olnud vaja Smuuli k\u00fc\u00fcditamisega t\u00fc\u00fcdata, m\u00f5ni kulak ees v\u00f5i taga \u2013 ajaloo objektiivse arengu vastu ei saa keegi. Kolhoose meil k\u00fcll enam ei ole, aga maailmarevolutsioon j\u00e4tkub endise hooga.\u00a0\nLuulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika \u017eanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides v\u00e4lja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundm\u00f5tteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis s\u00f5na v\u00f5tvaid isikuid p\u00fc\u00fcdlema t\u00f5e poole. Luulud ei ole t\u00f5de.\nLuul on Wikipeedia definitsiooni j\u00e4rgi \u201ehaiguslik (v\u00e4\u00e4r), veendumuslik ja kriitikale allumatu m\u00f5tlemish\u00e4ire.\" Meditsiinilise luulu omadused on j\u00e4rgmised:\nHaiguslik (v\u00e4\u00e4r) \u2013 ilmselgelt t\u00f5ele mittevastav. N\u00e4iteks haige r\u00e4\u00e4gib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate j\u00f5uk.\u00a0Veendumuslik \u2013 haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma m\u00f5tteid kui t\u00f5eseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.Kriitikale allumatu \u2013 ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.\nLuulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus p\u00f6\u00f6rduda perearsti v\u00f5i apteekri poole.\nA. Kuidas v\u00f5im kontrollib m\u00f5tlemisv\u00f5imetuid masse l\u00e4bi kohustuslike narratiivide\nMiks ja kuidas levivad inimtekkelised vaimuhaigused saab selgeks, kui lugeda \"Makroskoobist\" India putinisti S.L Kanthani anal\u00fc\u00fcsi (ajakirjanduskeeles on putinistid k\u00f5ik, kes kritiseerivad globalistide v\u00f5imu, Putiniga pole neil \u00fcldjuhul k\u00f5ige v\u00e4hematki tegemist, juttu tuleb ka Vietnami s\u00f5ja aegsetest putinistidest).\n\"USA peavoolumeedia narratiivid m\u00f5jutavad v\u00e4ga tugevalt v\u00f5i isegi kontrollivad ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma meediat ja poliitikuid. Ning need narratiivid on suuresti faktiliselt valed, loogilistest vastuoludest pungil, moraalselt eemalet\u00f5ukavad ja toksilised. Lisaks sellele ei ole meil v\u00f5imalik narratiive loogiliselt \u00fcksteisest eristada.\"\nV\u00f5im saavutab oma ideoloogilised eesm\u00e4rgid valetades ja valesid l\u00f5putult korrates, need valed on eelk\u00f5ige emotsionaalsed. M\u00f5istusele v\u00f5im ei panusta, sinu sisevaenlane on emotsioon ja seda kasutatakse osavalt \u00e4ra. M\u00f5istusel tekib ennasth\u00e4vitava totruse vastu t\u00f5rge, tunnetel pole mingeid piire, t\u00f5kkeid ega absurdikonflikti. K\u00f5ik sobib.\nInimene on karjaloom, ja ajalooliselt on see olnud edukas elluj\u00e4\u00e4misstrateegia, ajakirjandust moonutades on aga v\u00f5imalik j\u00e4tta edukalt mulje sellest, et kari on hulluks l\u00e4inud ja karja liikmed hulluvad vastavalt oma karjainstinktile. Kuidas on meediast saanud see vaimuhaiguste levitamise lampkast?\n\"Operatsioon \"Pilalind\" (\"Operation Mockingbird\" \u2013 USA eriteenistuste hiiglaslike m\u00f5\u00f5tmetega operatsioon, mille abil ps\u00fchholoogilise s\u00f5japidamise agendid imbusid juba alates 1960-ndatest edukalt \u00dchendriikide meediakanalitesse ning muutsid USA peavoolumeedia s\u00fcvariigi meelsusmanipulatsioonide instrumendiks. Operatsiooni olemasolu ei ole eitatud ning seda ei ole kunagi ametlikult l\u00f5petatud) on j\u00e4tkuvalt elus \u2013 USA massimeedia on seega vaid pelgalt propagandavahend, mis t\u00f6\u00f6tab s\u00fcvariigi huvides.\"\nSiit saab selgeks miks peavoolumeedia kogu maailmas r\u00e4\u00e4gib samadel teemadel, sama vaatenurga alt ja v\u00e4ga sageli ka samas s\u00f5nastuses. See ei saa olla juhus ja see ei ole juhus, meedia ja sotsiaalmeedia on globaalne ja l\u00f5putu infooperatsioon. M\u00f5istagi on tegu n\u00f5drameelse lalinaga, et see on tekitatud n\u00f5drameelsus, ei muuda diagnoosi ega asja olemust.\nGlobaalne v\u00f5im tagab selle lihtlabase meedia korrumpeerimise ja valede korrutamise meetodiga enda v\u00f5imul p\u00fcsimiseks vajalike luulude leviku. Mis on omajagu nutikas, nagu \u00fctleb Kanthan: \"Sedasi v\u00f5imaldavad narratiivid inimeste eneseh\u00e4vituslikku k\u00e4itumist viisil, mis hoiab kokku politseiriigi nappe ressursse, kuna hirmus ja vihas m\u00f5istuse kaotanud inimesed v\u00f5tavad oma r\u00f5humise \u00fclesande ise endale.\"\nViirusehirm, s\u00f5jahirm ja hirm kohutavate kohalike progo\u017einlaste ees meenuvad esimestena. Samas pole meil v\u00e4ljasuremishirmu, hirmu majanduse kokkukukkumise ees, me ei karda venestumist ega kirjaoskamatust ega ebatervislikku toitu ning lodevat ning idiootlikku eluviisi \u2013 vaktsiin aitab k\u00f5ige kurja vastu, eks ole. Hullumeelne on olukord meie peakoludes.\nViirusehirm oli ilmselge sonimine, andmed liigsuremise kohta selle \u00f5uduse kampaania aegadest puuduvad, liigsuremus tekkis hirmule ja v\u00e4givallale rajatud s\u00fcstimise epohhil. S\u00f5jahirm on muidugi reaalsem, aga progo\u017einlasi n\u00e4hti ilmselgelt seal kus neid ei ole, mitte et neid meil \u00fcldse ei oleks, on kindlasti, aga mitte eesti rahvuslikes ringkondades. On ka teisi rahvusi.\nKliimasurmahirm, millele on rajatud nii meie kui euroopa keskv\u00f5imu idiootlik poliitika, on aga t\u00e4ielik k\u00e4ojaan, mille kohta tark hindu \u00fctleb j\u00e4rgmised kuldsed s\u00f5nad: \"Eurooplased deindustrialiseerivad hetkel oma majandust, saboteerivad iseenda tulevikku ja riskivad ultimatiivselt\u00a0 kontinendi tuumaholokaustiga ning seda k\u00f5ike selleks, et pikendada Ameerika \u00fclemv\u00f5imu nende endi \u00fcle.\"\nTuumaholokaustiga maksab ikka riskida, mis siin karta on, aga vaata kui konnad ja siilid hakkavad kliimavalus oigama, siis on muidugi k\u00f5ik l\u00e4bi, hetkega. See hetk muide on \u00fche kliimatedlase ja G. Thunbergi \u00f5petuse kohaselt k\u00e4es 21. juunil, mil inimkond saab olema maamunalt p\u00fchitud. Elada on j\u00e4\u00e4nud, suurusj\u00e4rgus, 43 p\u00e4eva.\u00a0\nKodanikud, kelle meelest Thunberg on filosoof ning tema laialt levinud ja h\u00e4stimakstud \u00f5petus ilmeksimatu ja \u00f5ige, hakake asju pakkima ja nutma, nagu ka viimast tahe vormistama ja auku kaevama, k\u00f5ige sellega on kiire. S\u00fcvariigi pilalinnukeste loodud tehishullus, olgu siis AI, EPL\/ERR v\u00f5i ABCJNE+ kujul on leidnud palju kaasatundlejaid, miks neid omalt poolt mitte ergutada.\nKui siia lisada veel laste kohitsemine \u00fclima \u00f5nne nimel, siis peaks \u00fclevaade olema ammendav \u2013 see on hullumeelsus, need on luulud, m\u00f5istagi tahtlikult tekitatud luulud globalistide v\u00f5imu kindlustamiseks. Indias on see k\u00f5ik arusaadav, meil v\u00f5tab veel natuke aega, loodan et 21. juunil m\u00f5ni silmapaar avaneb, kes teab, v\u00e4listada ei saa midagi.\nB. USA-s sattus veel \u00fcks kommertspank majandusraskustesse\nERR annab teada, et midagi erilist ei ole juhtunud: \"First Republic pank on kahe kuu jooksul juba kolmas suurem kommertspank \u00dchendriikides, mida kimbutavad \u00fcletamatud majandusraskused.\"\nKiretul toonil, nagu oleks tegu m\u00f5ne kohaliku m\u00f6\u00f6blivahenduskontori kokkukukkumisega, edastatakse m\u00f5ningad faktid:\nPanga hoiuste \u00fclev\u00f5tmise pakkumise v\u00f5itis JP Morgan Chase pank. (Enne oli juttu raskustest, n\u00fc\u00fcd siis selgub, et panka ennast siis nagu enam ei olegi v\u00f5i nii, kontrol\u00f6ri m\u00e4rkus)First Republic pangal oli esimese kvartali l\u00f5puks hoiuseid 233 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses. Aasta l\u00f5pus oli First Republic pank suuruselt 14. laenuandja \u00dchendriikides.Need sammud tagavad, et panganduss\u00fcsteem p\u00fcsib kindel. (Pole t\u00e4htis, mis sammud t\u00e4psemalt ja et l\u00e4ks kolmas pank, p\u00f5hiline, et k\u00f5ik on kindel \u2013 kontrol\u00f6ri m\u00e4rkus)\nLisada on t\u00f5esti vaid nii palju, et kliimakatastroofi k\u00f5rval on tegemist t\u00fchiasjaga. \u00dcks pank oli t\u00fchiasi, kaks panka oli t\u00fchiasi, kolm panka on samuti t\u00fchiasi, m\u00f5istagi oleks ka 666 \u00f5htule l\u00e4inud panka sama k\u00f5rvaline seik, igatahes ja ilmtingimata.\nInvakategooria: Ukraina juhid jahutavad vastupealetungile seatud ootusi\u00a0\nMilitaristlikult optimistlik avalik-\u00f5iguslik info \u00fctleb nii: \"Ukraina juhid on mures, et ootused Ukraina vastupealetungi asjus on liiga k\u00f5rgele t\u00f5usnud. Kaitseminister Oleksii Reznikov \u00fctles ajalehele Washington Post, et vastupealetungist oodatakse tohutut p\u00f6\u00f6ret s\u00f5ja k\u00e4igus, aga see v\u00f5ib tekitada pettumuse.\"\nAga meie \u00fctleme, et mingit pettumust ei ole ega tule, meil siin valitseb totaalne entusiasm ja patriotism ja demokraatlik rusikatega vehkimine. Vastur\u00fcnnak oleks muidugi hea, aga kui ei saa r\u00fcnnata v\u00f5i ei viitsi, siis on see inimlikult m\u00f5istetav.\nVenemaa kukub ikkagi kokku. Mis puutub siia s\u00f5da v\u00f5i p\u00f6\u00f6re totaalses s\u00f5jas? Venemaa h\u00e4ving on \u00fchiskonna arenemise seadus, nii nagu marksistidel-leninistidel oli kolhoosikord ja maailmarevolutsioon. Need tekkisid iseenesest niikuinii.\u00a0\nPoleks \u00fcldse olnud vaja Juhan Smuuli k\u00fc\u00fcditamisega t\u00fc\u00fcdata, m\u00f5ni kulak ees v\u00f5i taga \u2013 ajaloo objektiivse arengu vastu ei saa keegi. Kolhoose meil k\u00fcll enam ei ole, aga maailmarevolutsioon j\u00e4tkub endise hooga.\u00a0\nNii j\u00e4tkub ka Venemaa kokkukukkumine, lollid s\u00fcsteemid peavad kokku kukkuma, k\u00f5ige lollim enne ja siis teised riburada m\u00f6\u00f6da j\u00e4rele, nii on see alati olnud. Nii et k\u00fcll midagi ikka kukub, veel veidi kannatust. Luulu siin seekord tuvastada ei \u00f5nnestunud."}
{"text":"EKRE alustab riigikogus t\u00e4iemahulist obstruktsiooni valitsuse vastuTALLINN, 8. mai, BNS \u2013\u00a0Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon alustab riigikogus t\u00e4iemahulist obstruktsiooni, et takistada valitsusel langetada peretoetusi ja t\u00f5sta makse.\nEKRE esimehe Martin Helme s\u00f5nul plaanib praegune valitsus l\u00e4bi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi h\u00e4vingukursile.\n\"Rahva s\u00fcndimuse t\u00f5stmiseks on h\u00e4davajalik, et riik suuri peresid igak\u00fclgselt toetaks, mitte toetust ei v\u00e4hendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte t\u00f5stmine. Praegune valitsus ehitab h\u00e4\u00e4buva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Meie ei lase sellel juhtuda,\" \u00fctles Helme.\nHelme s\u00f5nul kavatseb EKRE fraktsioon koost\u00f6\u00f6s Keskerakonna ja Isamaaga kasutada k\u00f5iki Riigikogu kodukorras ette n\u00e4htud v\u00f5imalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.\n\"Alustame obstruktsiooni mahus, mida ei ole riigikogus veel n\u00e4htud. Valitsuse \u00e4hvardus suruda oma poliitikat l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ehk kobareeln\u00f5udena ja usaldush\u00e4\u00e4letusi appi v\u00f5ttes ei j\u00e4ta meile muud v\u00f5imalust,\" \u00fctles Helme.\n\"On oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada,\" m\u00e4rkis ta.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"\u201eSellist mahtu ei ole veel riigikogus n\u00e4htud.\u201c Opositsioon alustab valitsuse vastu t\u00e4iemahulist obstruktsiooniOpositsioon on valmis alustama koalitsiooni vastu obstruktsiooni \u2013 p\u00f5hjuseks muudatused peretoetustes ja maksus\u00fcsteemis.Nii Keskerakond kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teatasid t\u00e4na pressiteate vahendusel, et kavatsevad takistada peretoetuste k\u00e4rpimist ja maksumuudatuste tegemist k\u00f5ikide nendele olemasolevate vahenditega. Plaani laiendati laiemalt kogu opositsiooni peale, kaasates oma tegevuskava sisse ka kolmanda opositsioonierakonna \u2013 Isamaa. \u201eAlustame obstruktsiooni mahus, mida ei ole riigikogus veel n\u00e4htud. Valitsuse \u00e4hvardus suruda oma poliitikat l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ehk kobareeln\u00f5udena ja usaldush\u00e4\u00e4letusi appi v\u00f5ttes ei j\u00e4ta meile muud v\u00f5imalust,\u201c \u00fctles EKRE juht Martin Helme.Mida see endast kujutaks? Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder m\u00e4rkis Delfile, et \u00fcle hakatakse andma eeln\u00f5usid ja arup\u00e4rimisi. Kui suurest mahust r\u00e4\u00e4kida saab? \u201eRaske hinnata,\u201c m\u00e4rkis ta. \u201eEga meie eesm\u00e4rk pole jaanip\u00e4evani venitada, vaid viia koalitsioon selleni, et saaks asju sisuliselt arutada. Loodan, et enneolematut obstruktsiooni pole tarvis rakendada, kuid oleme selleks valmis.\u201c Keskfraktsiooni juht Tanel Kiik nimetas valitsuse k\u00e4itumist \u201eteerullipoliitikaks\u201c.\u201eKoalitsioon on loomas negatiivset pretsedenti, kui tahab k\u00e4rpida v\u00e4hem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi. P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ning kohalike omavalitsuste erilise hoole all ning peretoetuste ootamatu v\u00e4hendamine on selle p\u00f5him\u00f5ttega selgelt vastuolus,\u201c lausus Tanel Kiik.Helme toonitas, et valitsus ei k\u00e4sitlenud peretoetuste ega maksude temaatikat valimiskampaanias, mist\u00f5ttu pole neil s\u00e4\u00e4rasteks muudatusteks ka mandaati.\u201eOn oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada.\u201c"}
{"text":"EKRE alustab riigikogus t\u00e4iemahulist obstruktsiooni valitsuse vastuEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon alustab riigikogus t\u00e4iemahulist obstruktsiooni, et takistada valitsusel langetada peretoetusi ja t\u00f5sta makse.\nEKRE esimehe Martin Helme s\u00f5nul plaanib praegune valitsus l\u00e4bi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi h\u00e4vingukursile.\n\u201cRahva s\u00fcndimuse t\u00f5stmiseks on h\u00e4davajalik, et riik suuri peresid igak\u00fclgselt toetaks, mitte toetust ei v\u00e4hendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte t\u00f5stmine. Praegune valitsus ehitab h\u00e4\u00e4buva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Meie ei lase sellel juhtuda,\u201d \u00fctles Helme.\nHelme s\u00f5nul kavatseb EKRE fraktsioon koost\u00f6\u00f6s Keskerakonna ja Isamaaga kasutada k\u00f5iki Riigikogu kodukorras ette n\u00e4htud v\u00f5imalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.\n\u201cAlustame obstruktsiooni mahus, mida ei ole riigikogus veel n\u00e4htud. Valitsuse \u00e4hvardus suruda oma poliitikat l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ehk kobareeln\u00f5udena ja usaldush\u00e4\u00e4letusi appi v\u00f5ttes ei j\u00e4ta meile muud v\u00f5imalust,\u201d \u00fctles Helme.\n\u201cOn oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada,\u201d m\u00e4rkis ta."}
{"text":"Vene uusim relv on muutmas Ukraina s\u00f5ja k\u00e4iku \u2013 mis see selline on?\u00dcle Ukraina kirdepiiri lennates olid 10 Venemaa k\u00f5ige arenenumat h\u00e4vitajat kasutamas relva, mida s\u00f5jas pole veel n\u00e4htud.\n\u00d6\u00f6l vastu 24. m\u00e4rtsi heidetud 11 nn liugpommi kinnitasid teateid, et Venemaa \u00f5huj\u00f5ud kohanevad p\u00e4rast tiibrakettide otsa l\u00f5ppemist ja suutmatust Ukraina \u00f5huruumi kontrolli alla v\u00f5tta, vahendab Telegraph.\nLiugpommid on varustatud \u201etiibadega\u201d, et anda neile lisaulatust, ning lendavad madalalt ja piisavalt kaugele, et v\u00e4ltida m\u00f5ningaid radariga juhitavaid \u00f5hut\u00f5rjeid.\nVenemaa liugpommid olid uudistes, kui h\u00e4vitaja kukutas kogemata pommi Venemaa piirilinna Belgorodi, kahjustades hooneid ja vigastades v\u00e4hemalt kolme inimest.\nUkraina \u00f5huj\u00f5udude pressiesindaja kolonel Juri Ihnat \u00fctles Telegraphile, et need pommid kujutavad endast \u201ev\u00e4ga t\u00f5sist ohtu\u201d.\nPurilennutehnoloogia pakutav lisaulatus t\u00e4hendab, et Vene reaktiivlennukid suudavad v\u00e4ltida riskantseid lende rindejoone l\u00e4hedal, et laskemoona tulistada.\n\u201eHetkel kasutab vaenlane taktikalist lennundust lahingu\u00fclesannete t\u00e4itmiseks Venemaa piiril, rindel ja mere \u00e4\u00e4res. K\u00f5igis neis piirkondades on vaenlane umbes kuu aega intensiivselt liugpomme kasutanud,\u201d \u00fctles kolonel Ihnat.\nUkraina ametnike hinnangul lasevad Moskva v\u00e4ed lahinguv\u00e4ljale v\u00e4lja v\u00e4hemalt 20 liugpommi p\u00e4evas.\nSel ajal, kui maailm ootab Ukraina eeldatavat vastupealetungi, on Ukraina ja L\u00e4\u00e4ne anal\u00fc\u00fctikud hakanud vihjama, et relva kasutuselev\u00f5tt v\u00f5ib sundida Kiievit oma operatsiooniplaanis viimasel hetkel muudatusi tegema.\nK\u00f5ige elementaarsemad liugpommid on modifitseeritud relvad, mis on varustatud tiibade ja navigatsioonis\u00fcsteemidega, mis v\u00f5imaldavad m\u00e4\u00e4rata lennutrajektoori sihtm\u00e4rgini.\nSee v\u00f5ib olla sama lihtne kui juhitamatute relvade \u00fcmberehitamine, kui venelased remondivad peamiselt vanu n\u00f5ukogude-aegseid FAB-500 \u00f5hupomme.\nM\u00f5ned liugpommid nagu UPAB-1500B-E on aga spetsiaalselt loodud uute funktsioonidega.\nN\u00e4ib, et tiibadega pommidest, mis on odavamad ja lihtsamad toota kui ballistilised ja tiibraketid, on saanud Venemaa eelistatuim relv, kuna v\u00e4idetavalt on k\u00f5rgtehnoloogilised t\u00e4ppisrelvad otsa saamas.\nIga modifitseeritud v\u00f5i toodetud liugrelva spetsifikatsioonid ja v\u00f5imalused erinevad drastiliselt, m\u00f5nede relvade tegevusulatus on kuni 120 kilomeetrit ja nad suudavad tabada sihtm\u00e4rki 10 meetri t\u00e4psusega.\nKuid tavap\u00e4raselt arvatakse, et Venemaa kasutatavate liugpommide lennuulatus on 50\u201370 kilomeetrit.\nS\u00f5ltumata pommide t\u00f5hususest annab see relv Vene h\u00e4vitajate pilootidele v\u00f5imaluse kasutada \u00f5huj\u00f5udu t\u00f5husalt, et m\u00f5jutada maapealseid operatsioone viisil, mille saavutamiseks nad varem vaeva n\u00e4gid.\nUkraina kogutud luureandmed n\u00e4itavad, et enamik liugpommir\u00fcnnakuid vallandatakse 40-50 kilomeetri kaugusel Venemaa territooriumil, mil s\u00f5jalennukid p\u00f6\u00f6rduvad tagasi, et v\u00e4ltida Kiievi \u00f5hukaitse ulatusse sattumist.\n\u201eUute improviseeritud relvade pakutav seisukord t\u00e4hendab, et \u00f5hukaitseoht, mis varem piiras l\u00f6\u00f6gi- ja r\u00fcndelennukite kasutamist, on m\u00f5nev\u00f5rra leevenenud,\u201d \u00fctles v\u00e4ljaandele Telegraph luurekonsultatsioonifirma Sibylline s\u00f5jaline anal\u00fc\u00fctik Justin Crump.\nKuna Ukraina oma n\u00f5ukogudeaegsete \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide varude pealt \u00fcle minemas L\u00e4\u00e4ne tehnikale, on Kiievis \u00f5hur\u00fcnnakute vastu kaitseks vaid v\u00e4ike hulk keskmise ja pika ulatusega s\u00fcsteeme.\nEnamik Ukraina l\u00e4himaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme on eesliinil, samas kui pikema tegevusraadiusega raketis\u00fcsteemid on rindest kaugel, et kaitsta linnu ja hoida neid eemal Venemaa suurt\u00fcki- ja droonir\u00fcnnakute levialast.\nVenemaa on viimastel n\u00e4dalatel taas suurendanud oma kaugr\u00fcnnakute arvu, kasutades Iraanis toodetud enesetapudroone ning ballistilisi ja tiibrakette linnade, n\u00e4iteks pealinna Kiievi r\u00fcndamiseks, lootuses ammendada Ukraina \u00f5hut\u00f5rjerakettide varusid.\n\u201eMiks nad peaks kasutama ballistilisi tiibrakette, mida pole palju j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud? See on odavam variant. Sellep\u00e4rast kasutavad nad selle t\u00f6\u00f6 tegemiseks liugpomme v\u00f5i S-300 maa-\u00f5hk rakette,\u201d r\u00e4\u00e4kis kolonel Ihnat liugpommide kohta. \u201eS-300 v\u00f5ime m\u00f5nikord kinni pidada, kuid need pommid on probleem,\u201d lisas ta.\nL\u00e4\u00e4ne s\u00f5jav\u00e4eeksperdid v\u00e4idavad, et liugpomme pole radarites nii h\u00e4sti n\u00e4ha kui tavalisi kaugmaarelvi, mist\u00f5ttu Ukrainal on neid raskem j\u00e4lgida.\u00a0Radarid ei m\u00e4rka alati madalal k\u00f5rgusel lendavaid objekte ja liugpommide v\u00e4iksus muudab nad radaril raskemini m\u00e4rgatavaks.\nVenelaste kasutuses olevad elektroonilise s\u00f5japidamise segamis- ja radarivastased tehnikad t\u00e4hendavad, et Kiievi v\u00e4gedel on vaid piiratud aeg pommide sihikule v\u00f5tmiseks.\u00a0R\u00fcnnakud tekitavad Kiievis ka k\u00fcsimusi, kas \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemid tuleks eelseisva vastur\u00fcnnaku toetamiseks asustuskeskustest eemale viia.\n\u00dcks lahendus oleks liugpommide \u00fchendamine Patrioti v\u00f5i muude \u00f5hut\u00f5rje raketis\u00fcsteemidega.\u00a0Kuid need SAM-\u00fcksused on liiga v\u00e4\u00e4rtuslikud, nende raketid kallid ja neid tuleb hoida rindejoonest kaugel, et nad ei oleks Venemaa r\u00fcnnakute suhtes haavatavad.\nKui USA ja Hollandi poolt antud Patrioti s\u00fcsteemid on paigas, on ka Ukraina v\u00e4gedel v\u00f5imalus viia rindejoonele rohkem \u00f5hukaitsevahendeid.\nKolonel Ihnati s\u00f5nul oleks parim lahendus t\u00e4nap\u00e4evased L\u00e4\u00e4ne h\u00e4vitajad \u2013 logistilistel p\u00f5hjustel eelistab Ukraina F-16 \u2013, millel on pikema tegevusraadiusega radarid ja \u00f5hk-\u00f5hk-t\u00fc\u00fcpi raketid, v\u00f5rreldes Ukraina praegu kasutusel olevate vananevate Suhhoi Su-27 ja MiG-29 lennukitega.\n\u201eNende heidutamiseks piisaks vaid \u00fchest v\u00f5i kahest, sest venelased n\u00e4eksid, et paar sellist asja on \u00f5hus ja nad v\u00e4ldiksid l\u00e4henemist,\u201d s\u00f5nas ta. Kuid L\u00e4\u00e4ne h\u00e4vitajaid pole veel niipea v\u00f5imalik saada.\nPraegu peab Kiiev oma pealetungi \u00fcmber planeerima, et v\u00e4ltida Venemaa liugpommide tekitatud kahju.\nCrumpi s\u00f5nul vajab Ukraina \u201eolulist \u00f5hukaitset\u201d eesliinil, kui tema v\u00e4ed satuvad ummikutesse, nagu j\u00f5e\u00fcletuskohad v\u00f5i h\u00e4sti sisse kaevatud Venemaa positsioonid, kus nad muutuvad \u00f5hur\u00fcnnakute suhtes haavatavaks.\nKui Venemaal \u00f5nnestub saavutada lahingus \u00f5hu\u00fclekaal, t\u00e4hendab see ka Ukraina v\u00e4gede kogunemispunktide ning juhtimis- ja komandos\u00f5lmede ning logistiliste s\u00f5lmpunktide muutumist v\u00f5rdselt haavatavaks.\nUkraina peab valdama pettuse ja suure mobiilsusega s\u00f5japidamise kunsti, et summutada Moskva v\u00e4gede v\u00f5imalikku ohtu \u00f5hus.\n\u201eSee t\u00e4hendab n\u00e4iteks v\u00e4gede laiali hajutamist, kui nad ei osale lahingus, kuid vajaduse korral suudetakse nad kiiresti kokku tuua \u2013 seda on Briti ja USA s\u00f5jav\u00e4elased viimastel \u00f5ppustel korduvalt \u00f5ppinud,\u201d \u00fctles Crump.\n\u201eJ\u00f5u hajutamine ja kiire kontsentreerimine on selles keskkonnas \u00fcliolulised.\u201d\nL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei ole Venemaa v\u00e4gede liugpommid h\u00f5bekuul ja neil on eelseisvas pealetungis piiratud roll, kui Kiiev suudab s\u00e4ilitada oma \u00f5hut\u00f5rje rindel.\n\u201eSee on vana tehnoloogia, mis on olnud kasutusel juba aastaid. Nad on just viimase kuu jooksul hakanud neid intensiivsemalt kasutama,\u201d \u00fctles kolonel Ihnat."}
{"text":"Tartumaa naine sai petuk\u00f5ne, kahju 6240 eurotP\u00fchap\u00e4eval, 7. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 66-aastane Tartumaa naine, kelle pangakontolt oli petuk\u00f5ne k\u00e4igus kantud 6240 eurot v\u00f5\u00f5rastele kontodele."}
{"text":"Euroopa Liit suunab 2 miljardit teedeehituse raha Ukrainale laskemoona ostmiseksBr\u00fcssel kavatseb kasutada vahendeid, mis on tavaliselt ette n\u00e4htud teede ja lennujaamade ehitamiseks vaesemates EL-i riikides, et suurendada relvatootmist kogu blokis.\nEL astus kolmap\u00e4eval pretsedenditu sammu, l\u00f5petades pikaajalise keelu kasutada oma keskeelarvest raha relvat\u00f6\u00f6stusele raha andmiseks, vahendab Telegraph.\nSee on osa ELi 2 miljardi euro suurusest relvastusprogrammist, mille eesm\u00e4rk on toota miljon 155 mm suurt\u00fckim\u00fcrsku, et varustada Ukrainat ja t\u00e4iendada riiklikke varusid, mis on ammendunud p\u00e4rast Venemaa sissetungi eelmisel aastal.\nASAP-iks nimetatud skeemi raames eraldab Euroopa Komisjon 500 miljonit eurot, et aidata suurendada ELis laskemoona ja rakette tootvate tehaste tootmisv\u00f5imsust.\nLiikmesriikidel oleks lubatud seda raha t\u00e4iendada ELi nn \u00fchtekuuluvusfondidest \u2013 programmidest, mida kasutatakse bloki vaesemate osade arendamiseks ja nende \u00fchendamiseks oma rikkamate naabritega.\nVarem kulutati selle kava raames miljardeid eurosid Kreeka, Itaalia, Hispaania, Poola ja Eesti lennujaamade arendamiseks ning teede ehitamiseks, et v\u00e4hendada vaesusl\u00f5het.\nAllikad \u00fctlesid, et samm v\u00f5ib olla v\u00e4ga vastuoluline liikmesriikide jaoks, kes usuvad, et EL-i seadused keelavad kaitseotstarbelise rahastamise.\nEL-i valitsev leping keelab \u201ekulutused, mis tekivad s\u00f5jalise v\u00f5i kaitsepoliitilise t\u00e4hendusega operatsioonidest\u201d.\nIirimaa, Austria ja Malta on neutraalsed riigid, Ungari aga on seni keeldunud Ukrainale relvi andmast oma tihedate sidemete t\u00f5ttu Venemaaga.\nRelvade tootmise suurendamise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Thierry Breton \u00fctles pressikonverentsil: \u201eMeie anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et see on lepinguga t\u00e4ielikult koosk\u00f5las. Jah, meie kaitsesse investeerimine v\u00f5imaldab meil oma demokraatiat kaitsta. Ja seda peame oma kaaskodanikele \u00fctlema.\u201d\nBreton, kes on Euroopa Liidu k\u00f5rge tegelane, Emmanuel Macroni liitlane, kes jagab Prantsuse presidendi vastuseisu \u00dchendkuningriigi ja USA ettev\u00f5tetele selles kavas osalemise suhtes, \u00fctles, et valitsused v\u00f5ivad kulutada relvatehastele, kui rahastamine edendab \u201eoskusi ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet\u201d puudustkannatavates piirkondades.\n\u201eMe ei saa olla naiivsed,\u201d hoiatas Breton kriitikuid. \u201eMeie kohustus on tagada, et teeme k\u00f5ik endast oleneva, et end \u00fchiselt kaitsta.\u201d\nKomisjoni ametnike s\u00f5nul tuleb plaane veel t\u00e4psustada, enne kui riigid saavad teada, kui palju saab kasutada relvatootmise suurendamiseks.\u00a0Ka Euroopa Parlament peab ettepanekute \u00fcle h\u00e4\u00e4letama, enne kui need teoks saavad."}
{"text":"Opositsioon kavandab suuremahulist obstruktsiooniOpositsioon kavandab suuremahulist obstruktsiooni\nEesti Riigikogu opositsioonierakonnad (EKRE, Isamaa, Keskerakond) teatasid t\u00e4na, et alustavad obstruktsiooni kaudu valitsuse otsuste takistamist. Valitsus plaanib v\u00e4hendada v\u00e4hem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi ning suurendada elatisabi suurust. Samuti annab valitsus t\u00e4na riigikogule \u00fcle maksumuudatuste kobarseaduse.\nPostimehe andmete kohaselt on obstruktsioonialgatuse idee autoriteks Isamaa saadikud.\nEKRE esimehe Martin Helme s\u00f5nul plaanib praegune valitsus l\u00e4bi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi h\u00e4vingukursile.\n\u00abRahva s\u00fcndimuse t\u00f5stmiseks on h\u00e4davajalik, et riik suuri peresid igak\u00fclgselt toetaks, mitte toetust ei v\u00e4hendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte t\u00f5stmine. Praegune valitsus ehitab h\u00e4\u00e4buva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Meie ei lase sellel juhtuda,\u00bb \u00fctles Helme.\nHelme s\u00f5nul kavatseb EKRE fraktsioon koost\u00f6\u00f6s Keskerakonna ja Isamaaga kasutada k\u00f5iki Riigikogu kodukorras ette n\u00e4htud v\u00f5imalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.\n\u00abAlustame obstruktsiooni mahus, mida ei ole riigikogus veel n\u00e4htud. Valitsuse \u00e4hvardus suruda oma poliitikat l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ehk kobareeln\u00f5udena ja usaldush\u00e4\u00e4letusi appi v\u00f5ttes ei j\u00e4ta meile muud v\u00f5imalust,\u00bb \u00fctles Helme.\n\u00abOn oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada.\u00bb\nKeskfraktsiooni juht Tanel Kiik nimetas valitsuse k\u00e4itumist \u201eteerullipoliitikaks\u201c.\n\u201eKoalitsioon on loomas negatiivset pretsedenti, kui tahab k\u00e4rpida v\u00e4hem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi. P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ning kohalike omavalitsuste erilise hoole all ning peretoetuste ootamatu v\u00e4hendamine on selle p\u00f5him\u00f5ttega selgelt vastuolus,\u201c lausus Tanel Kiik.\nIsamaa pressiesindaja Viljar Voog \u00fctles, et opositsioon soovis valitsusega koost\u00f6\u00f6d teha. \u201eKuid kahjuks n\u00e4itas esmasp\u00e4eva l\u00f5unal toimunud erakonnajuhtide \u00fcmarlaud, et koalitsioon ei soovi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse laskuda ning nad kavatsevad oma seadusemuudatused teerullitaktikaga ja kobareeln\u00f5usid kasutades l\u00e4bi suruda,\u201c selgitas Voog.\n\u00abOlukorras, kus sisulised arutelud pole riigikogus koalitsiooni j\u00e4iga suhtumise t\u00f5ttu v\u00f5imalikud, on opositsioonil piiratud vahendid Eesti inimeste huvide eest seismiseks,\u00bb kommenteeris ta. \u00abSeet\u00f5ttu oleme sunnitud minema obstruktsiooni teed. Valitud taktika leppisid opositsioonierakonnad kokku \u00fchiselt.\u00bb"}
{"text":"Politsei teatedKelmus3. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 41-aastane mees, kas sai k\u00f5ne end LHV panga t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimeselt. Mehele v\u00e4ideti, et tema pangakontot on vaja kontrollida ning ta suunati edasi v\u00e4idetava politseinikuni. Mees laadis juhtn\u00f6\u00f6ride j\u00e4rgi alla rakenduse ja sisestas enda ID-kaardi PIN-koodid pangalehele. Hiljem avastas, et tema pangakontolt on kadunud 680 eurot v\u00f5\u00f5rastele kontodele.Vargus3. mail teatati politseile, et J\u00f5geva linnas Kivi t\u00e4nava kortermaja keldriboksist on varastatud kaks kalastus\u00f5nge. Vargusega tekitatud kahju on 300 eurot.PPA\/VOOREMAA"}
{"text":"Opositsioon alustab t\u00e4iemahulist obstruktsiooni valitsuse poliitika pidurdamiseksEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon alustab koos Isamaa ja Keskerakonnaga t\u00e4iemahulist obstruktsiooni, et takistada valitsusel langetada peretoetusi ja t\u00f5sta makse.\nEKRE esimehe Martin Helme s\u00f5nul plaanib praegune valitsus l\u00e4bi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi h\u00e4vingukursile.\n\"Rahva s\u00fcndimuse t\u00f5stmiseks on h\u00e4davajalik, et riik suuri peresid igak\u00fclgselt toetaks, mitte toetust ei v\u00e4hendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte t\u00f5stmine. Praegune valitsus ehitab h\u00e4\u00e4buva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Meie ei lase sellel juhtuda,\" \u00fctles Helme.\u00a0\nHelme s\u00f5nul kavatseb EKRE fraktsioon koost\u00f6\u00f6s Keskerakonna ja Isamaaga kasutada k\u00f5iki riigikogu kodukorras ette n\u00e4htud v\u00f5imalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.\n\"Alustame obstruktsiooni mahus, mida ei ole riigikogus veel n\u00e4htud. Valitsuse \u00e4hvardus suruda oma poliitikat l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ehk kobareeln\u00f5udena ja usaldush\u00e4\u00e4letusi appi v\u00f5ttes ei j\u00e4ta meile muud v\u00f5imalust,\" \u00fctles Helme.\n\"On oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada.\"\nToimetas Markus J\u00e4rvi"}
{"text":"K\u00e4ibemaksut\u00f5usu m\u00f5ju Eesti turismile: keegi ei tea, mis juhtuma hakkabValitsus kiitis esmasp\u00e4eval\u00a0heaks ja saatis riigikokku maksumuudatuste paketi. Kobareeln\u00f5us on k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmine, hotellidele k\u00e4ibemaksuerisuse kaotamine, tulumaksureform, alkoholi- ja tubakaaktsiiside t\u00f5stmine ning erinevad hasartm\u00e4ngude kohta k\u00e4ivad muudatused.\nEnim t\u00e4helepanu v\u00f5itnud asjadest on puudu veel automaks, samuti lisanduvad uued keskkonnamaksud.\nKui muidu on rahandusministeeriumi anal\u00fc\u00fcs maksumuudatusest r\u00e4\u00e4kides enesekindel ja prognoosib-anal\u00fc\u00fcsib, mis juhtuma hakkab ning kui palju raha riigieelarvesse laekub (v\u00f5i laekumata j\u00e4\u00e4b), siis toon muutub, kui jutt l\u00e4heb hotellide k\u00e4ibemaksuerisuse kaotamisele. See on omamoodi \u00abmust auk\u00bb. Keegi ei tea, mida see kaasa toob: kas turiste j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, kas hotellid hakkavad koondama v\u00f5i paneb osa neist ennast \u00fcldse kinni, kas riik saab maksut\u00f5usust raha juurde v\u00f5i \u00e4kki hoopiski kaotab?\n\n\n\n\n\nAktsiisit\u00f5us rahuliku sammuga\n\n\n\n\n\nV\u00f5rdluseks, n\u00e4iteks \u00fcldise k\u00e4ibemaksut\u00f5usu puhul prognoosib ministeerium, et j\u00e4rgmisel aastal laekub eelarvesse t\u00e4iendavalt 233 miljonit ja \u00fclej\u00e4rgmisel aastal t\u00e4iendavalt 261 miljonit eurot. F\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksureform (maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi t\u00f5stmine) omakorda viib riigieelarvest j\u00e4rgmisel aastal 306 miljonit ja \u00fclej\u00e4rgmisel aastal 223 miljonit.\nSamamoodi ollakse suhteliselt rahulikud alkoholiaktsiisi t\u00f5stmise osas. Tekitatakse sarnane skeem, nagu juba t\u00fckk aega on kehtinud tubakale ehk pannakse k\u00e4ima kerge aktsiisit\u00f5us, viis protsenti aastas. N\u00e4iteks praegu 1,4 eurot maksev \u00f5lu v\u00f5i 8 eurot maksev viin hakkab j\u00e4rgmisel aastal p\u00e4rast aktsiisi- ja k\u00e4ibemaksut\u00f5usu maksma vastavalt 1,44 eurot ja 8,36 eurot. Need on muidugi ainult maksudest tulenevad m\u00f5jud. Igal juhul arvab rahandusministeerium, et piirikaubandusele sellel erilist m\u00f5ju ei saa olema. Meeldetuletuseks: kui omal ajal tekkis piirikaubandus L\u00e4tiga, eelnes sellele 15 protsenti + 10 protsenti aktsiisit\u00f5us ja \u00f5llele veel omakorda 60 protsenti t\u00f5usu. Seekord, nagu \u00f6eldud, minnakse hoopis leebema, viieprotsendilise sammuga.\nMajutusasutuste k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu kohta on ametnikud rida rea j\u00e4rel lakooniliselt kirja pannud \u00abselline on poliitiline kokkulepe\u00bb.\nAga majutusasutuse k\u00e4ibemaksuerisuse kaotamisest r\u00e4\u00e4kides rahandusministeeriumi ametnike enesekindel toon kaob. Eeln\u00f5u j\u00e4rgi kerkib hotellide k\u00e4ibemaks praeguselt \u00fcheksalt protsendilt 22-le. Ainukese asjana on anal\u00fc\u00fctikud kindlad, et kogu maksut\u00f5us l\u00e4heb \u00f6\u00f6bimise hinna sisse. Teoreetiliselt v\u00f5ib arutleda, et maksud k\u00fcll t\u00f5usevad, aga hotellid neelavad selle alla (katavad kasumi arvelt, t\u00f5mbavad muid kulusid kokku) ja toa hinda t\u00f5stma ei l\u00e4he. Kuid turismisektor on koroonaviiruse t\u00f5ttu mitu aastat kahjumis olnud. Mingit puhvrit pole ning k\u00f5ik muud hinnad ja palgasurve pressivad peale.\n\n\n\n\n\nTurisminduse kolm stsenaariumi\n\n\n\n\n\nMinisteeriumiametnikud on turismisektorit arvesse v\u00f5ttes v\u00e4lja joonistanud kolm stsenaariumi. T\u00e4psemalt \u00f6eldes on need tehtud riigieelarve vaatenurgast ehk kas toob raha sisse v\u00f5i mitte.\nEsimene stsenaarium on see, et miski ei muutu. See t\u00e4hendab, et maksut\u00f5us tuleb ja selle v\u00f5rra t\u00f5usevad ka hotellidetubade hinnad, kuid turistid oma k\u00e4itumist ei muuda ja broneerivad \u00f6\u00f6bimisi ikkagi sama palju. Selle versiooni j\u00e4rgi saaks riik aastas juurde 35 miljonit eurot maksutulu. Teises \u00e4\u00e4rmuses on variant, et maksut\u00f5us tuleb, sama palju t\u00f5useb ka \u00f6\u00f6bimise hind, turistid muudavad k\u00e4itumist ning broneerivad hinnat\u00f5usuga sama v\u00f5rra v\u00e4hem \u00f6\u00f6bimisi. Sellisel juhul riik ei saaks \u00fcldse maksutulu juurde, vaid hoopiski kaotaks miljon eurot aastas. Maks on k\u00fcll k\u00f5rgem, aga turiste v\u00e4hem ja riigieelarve m\u00f5ttes j\u00e4\u00e4ks k\u00e4ik miinusesse.\nNing l\u00f5puks kolmas stsenaarium, mida ministeerium nimetab baasstsenaariumiks \u2013 maksut\u00f5us tuleb, hinnat\u00f5us j\u00e4rgneb, \u00f6\u00f6bimiste arv ka v\u00e4heneb, aga mitte liiga palju, ja riik saab aastas ikkagi 20 miljonit eurot lisanduvat maksutulu.\nTegelikult muidugi selgust pole. See pole ilmtingimata etteheide. Turistide voolu m\u00f5jutavad niiv\u00f5rd paljud tegurid \u2013 ilm, soomlaste rahaline seis, kas Tallink v\u00e4hendab v\u00f5i suurendab laevade arvu, Ukraina s\u00f5ja l\u00e4hedus, Eesti \u00fcldine hinnatase ja palju-palju muud \u2013, et selle k\u00f5ige seast just maksut\u00f5usu m\u00f5ju v\u00e4lja raalida ongi keeruline.\nTeistegi maade kogemus liiga palju ei aita. Rahandusministeerium toob v\u00e4lja (ja selle viitab ka rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE), kui temalt k\u00fcsida) Leedu kogemuse. K\u00fcmmekond aastat tagasi tegi Leedu mitu sammu j\u00e4rjest. K\u00f5igepealt t\u00f5stis hotellide k\u00e4ibemaksu, siis j\u00e4lle langetas. Tagantj\u00e4rele aga mingit m\u00f5ju turistide liikumisele ei m\u00f5\u00f5detud. Hinnat\u00f5us ei viinud turiste \u00e4ra ja hinnalangus ei toonud turiste ka juurde.\n\n\n\n\n\nMKM j\u00e4taks maksu t\u00f5stmata\n\n\n\n\n\nSamas viitab eeln\u00f5u seletuskiri ka mitmele uuringule, mida tehtud erinevates Vahemere maades, kus samamoodi m\u00e4ngitud k\u00e4ibemaksut\u00f5usuga turismit\u00f6\u00f6stuses. Ja sealsed m\u00f5\u00f5tmised on n\u00e4idanud, et maksut\u00f5usud on turistide arvu siiski selgelt v\u00e4hendanud.\nMis juhtub Eestis, keegi ei tea. Kahe aasta p\u00e4rast on selgem.\nTurismisektor on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vastutada ja kui maksupakett s\u00f5ltuks ainult MKMist, siis nemad hotellidele maksut\u00f5usu ei teeks. K\u00fcmme p\u00e4eva tagasi Delfile antud intervjuus oli ka majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) majutusasutuste maksuerisuse kaotamise suhtes kriitiline, k\u00fcll h\u00e4sti viisakas ja diplomaatilises vormis.\nOmamoodi k\u00f5nekas on esmasp\u00e4eval\u00a0riigikokku saadetud maksupaketiga kaasnenud koosk\u00f5lastuste tabel. See on eeln\u00f5uga kohustuslikus korras kaasas k\u00e4iv tabel, kus kirjas erinevate ministeeriumide ja ettev\u00f5tlusorganisatsioonide arvamused ning k\u00f5ige l\u00f5pus rahandusministeeriumi hinnang, kas ettepanekutega arvestada v\u00f5i mitte ja p\u00f5hjendus, miks. Kui k\u00f5ikide teiste maksut\u00f5usude puhul ministeerium viitab ja p\u00f5hjendab \u2013 v\u00f5ib arutleda, kas h\u00e4sti v\u00f5i halvasti, aga ikkagi p\u00f5hjendab \u2013, siis majutusasutuste k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu kohta on ametnikud rida rea j\u00e4rel lakooniliselt kirja pannud \u00abselline on poliitiline kokkulepe\u00bb.\n"}
{"text":"Veebikonstaabel hoiatab \u00fcha kavalamate petuskeemide eestInternetis \u00fcha enam levivate petuskeemide t\u00f5ttu tasub seal toimetades v\u00e4ga ettevaatlik olla, manitseb veebikonstaabel, kellelt otsitakse \u00fcha rohkem abi.\nKagu politseijaoskonna veebipolitseinik Janar Koemets s\u00f5nas, et tema leitakse reeglina \u00fcles paraku siis, kui midagi on juba juhtunud v\u00f5i kahju tekkinud.\n\u00abJuhtumid, millega minu poole p\u00f6\u00f6rdutakse, on v\u00e4ga erinevaid. On sotsiaalmeediakontodega seotud probleeme, sealhulgas kontode kaaperdamisi, samuti ostu-m\u00fc\u00fcgikelmusi,\u00bb loetles ta. \u00abOlen alati \u00fche soovitusena julgustanud inimesi j\u00e4lgima veebipolitsei sotsiaalmeedialehte ning sealseid hoiatavaid n\u00e4iteid k\u00f5ikv\u00f5imalikest levivatest pettustest.\u00bb\nR\u00f5huvad inimese tunnetele\nKa paneb ta k\u00f5igile s\u00fcdamele enne mingi toimingu v\u00f5i tehingu alustamist asjad hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda. Sama kehtib internetis muul eesm\u00e4rgil suhtlemise kohta. \u00abV\u00f5\u00f5rastega suhtlemisel, keda me reaalses elus ei tea ega tunne, tuleb olla eriti ettevaatlik. Minu soovitus on selline suhtlus juhututtavaga l\u00f5petada.\u00bb\nPetuskeeme leidub Koemetsa s\u00f5nutsi ohtralt. \u00abEnamasti on need \u00fcles ehitatud, arvestades inimeste vajadusi. V\u00f5\u00f5ras isik lisab teid s\u00f5braks, j\u00e4rgnevad komplimendid. Kelmide otsa v\u00f5ib seejuures sattuda ka tutvumisportaalis. Sealt edasi asuvad nad looma oma ohvriga l\u00e4hedast suhet, et v\u00f5ita ohvri usaldust,\u00bb lausus Koemets.\nPetturi eesm\u00e4rk on tema s\u00f5nutsi ohvrile hinge pugeda. \u00abSeej\u00e4rel, m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes ja vestluse edenedes v\u00f5ite saada pakkumise raha investeerida.\u00bb\nSamuti on petiste seas levinud v\u00f5te esitleda end justkui arsti v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4elasena kuskil v\u00e4lisriigis. \u00abM\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes, kui on saadud \u00abl\u00e4hedaseks\u00bb, tuuakse mingi ettek\u00e4\u00e4ne ja palutakse rahalist abi, lubades seejuures hiljem heldelt tasuda. Siin on tegemist armukelmustega.\u00bb\nSulid kasutavad \u00e4ra ka virtuaalrahamaailma. \u00abPeibutusena mainitakse k\u00f5igile tuttavana k\u00f5lavat nimetust, nagu n\u00e4iteks bitcoin. Samuti on v\u00e4lja m\u00f5eldud \u00abTesla coin\u00bb. Viimasel ajal olen kohanud ka nimetust \u00abChatGPT\u00bb, mis viitab \u00abtulusale\u00bb investeerimisv\u00f5imalusele, mida sooritab tehisintellekt,\u00bb selgitas Koemets.\n\u00abKui keegi lubab raha v\u00f5i imelist rikastumist, suhtuge sellesse skeptiliselt. Kindlasti \u00e4rge kiirustage, kuna kelmid v\u00f5ivad ka ajaliselt survestada, j\u00e4ttes mulje, et pakkumine on just teile ja kui kohe ei reageeri, j\u00e4\u00e4te sellest v\u00f5imalusest ilma,\u00bb hoiatas Koemets.\nJanar Koemets, veebipolitseinik\n\u00abV\u00f5\u00f5rastega suhtlemisel, keda me reaalses elus ei tea ega tunne, tuleb olla eriti ettevaatlik. Minu soovitus on selline suhtlus juhututtavaga l\u00f5petada.\u00bb\n\nKui tekib pettusekahtlus v\u00f5i ollaksegi juba kelmi ohvriks langenud ning on asjatundlikku n\u00f5u vaja, saab veebipolitseinikuga \u00fchendust v\u00f5tta Facebooki Messengeri, e-posti v\u00f5i telefoni teel. \u00abT\u00f6\u00f6n\u00e4dala v\u00e4ltel laekub mulle keskmiselt 15\u201320 p\u00f6\u00f6rdumist. Kuna minu t\u00f6\u00f6piirkonnas on ka piirilinn Valga, on L\u00e4ti kodanikudki Valkast tulnud Valga politseimajja ning soovinud veebipolitseiniku n\u00f5u ja abi.\u00bb\nSotsiaalmeediakontode puhul t\u00f5i Koemets soovitusena v\u00e4lja kaheastmelise autentimise, mis teeb kontode kaaperdamise keerulisemaks.\nKoemets r\u00f5hutas, et veebipolitseiniku poole saavad k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rduda n\u00f5u saamiseks. \u00abKui m\u00f5ni juhtum vajab kiiret sekkumist, edastan info vastavasse piirkonda v\u00f5i t\u00f6\u00f6l olevatele patrullidele,\u00bb kinnitas Koemets ja lisas, et igas Eesti piirkonnas on oma veebi\u00adpolitseinik.\nEtte on tulnud ka olukordi, kus teatavate asjaolude ilmsiks tulekul soovitab ta esitada kirjaliku avalduse. \u00abSealjuures jagan selgitusi, mida avaldusele lisada ja kuidas seda korrektselt esitada.\u00bb\nPetuskeemid on aktuaalsed ja sarnased \u00fcle Eesti ning need k\u00e4ivad lainetena. \u00abN\u00e4iteks said hiljuti v\u00e4lismaise p\u00e4ritoluga meiliaadressilt politsei nimel petukirju ka inimesed, kes elavad Valga-, P\u00f5lva- ja V\u00f5rumaal. M\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes see laine vaibus. Taolised kelmused k\u00e4ivadki hooti,\u00bb t\u00f5des Koemets.\nAlati veebipolitseinik aga aidata ei saa. N\u00e4iteks Valgamaa naine Linda (nimi muudetud, toimetusele teada) p\u00f6\u00f6rdus tema poole, kui tal kliendiga t\u00f6\u00f6vaidluseks l\u00e4ks.\n\u00abTegime suvel kolmese meeskonnaga t\u00f6\u00f6d \u00fchele eraisikust tellijale. Eelneva kokkuleppe peale maksti osa raha \u00e4ra. Kui tulid suvel v\u00e4ga palavad p\u00e4evad, tegime pausi, millest teavitasime ka klienti. Ja siis l\u00e4ks lahti: olete midagi valesti ehitanud. K\u00e4is ka v\u00e4idetav spetsialist kohal, kes vaatas ja v\u00e4itis sama. L\u00e4ks vaidluseks ja tellija postitas selle info Facebookis \u00fchte gruppi,\u00bb meenutas Linda.\nTa lisas, et kuna vaidluste ajal t\u00f6\u00f6 ei j\u00e4tkunud, olevat tellija v\u00e4itnud, et v\u00f5eti ettemaksu ja midagi ei tehtud ning t\u00f6\u00f6tegijad kadusid \u00e4ra.\n\u00abSee oli puhas vale. Samal ajal vaidlesime meili teel edasi. \u00dches\u00f5naga \u2013 mu maine sai rikutud, palusin administraatoritel postitus maha v\u00f5tta, aga nad ei teinud seda. P\u00f6\u00f6rdusingi veebikonstaabli poole, kes \u00fctles, et sellistel puhudel ei saa tema midagi teha. Oleksin ainult saanud kohtusse p\u00f6\u00f6rduda, aga seda ma ei soovinud. Kuid vastuse sain ilusti veebipolitseinikult,\u00bb m\u00e4rkis Linda.\nSotsiaalmeediat ei administreeri \nJanar Koemets selgitas, et need, kes loovad sotsiaalmeediakeskkonda konto, n\u00f5ustuvad enne konto loomist v\u00e4ga paljude erinevate tingimustega. \u00abAntud tingimustes on v\u00e4lja toodud ka asjaolud, kuidas juhul kui sotsiaalmeedia kasutajaga midagi antud keskkonnas juhtub, kasutajana tuleb toimida. Enamasti inimesed neid asjaolusid ei tea ega teata ka, et igal keskkonnal on olemas oma abikeskus, kuhu p\u00f6\u00f6rduda.\u00bb\nTa t\u00e4psustas, et PPA veebipolitseinikud ei administreeri sotsiaalmeediat, sealhulgas Facebooki keskkonda. \u00abSamuti ei administreeri veebipolitseinikud sotsiaalmeedia gruppe. Kogukonnagruppide puhul on selliste \u00f5igustega ikkagi konkreetse grupi sisu eest vastutavad administraatorid.\u00bb\nKoemetsa s\u00f5nul tuleks laimamise ja solvamise puhul k\u00f5igepealt p\u00f6\u00f6rduda isiku poole, kes postituse tegi ja v\u00e4ljendada koos selgitustega soovi, et ta selle eemaldaks. \u00abJuhul kui taoline postitus on postitatud kuskil grupis, siis tuleb p\u00f6\u00f6rduda grupi administraatori poole. Kui postitaja ei ole n\u00f5us postitust eemaldama, siis mainekahju asjus on isikul endal \u00f5igus laimu ning esitatud valev\u00e4idete osas p\u00f6\u00f6rduda tsiviilkohtusse ning sellekohane kirjalik teavitus edastada ka asja postitanud isikule. Tsiviilkohtupidamise k\u00e4igus saab v\u00e4lja n\u00f5uda ka laimuga tekitatud mainekahju.\u00bb\nKoemets t\u00f5des, et on olnud juhtumeid, kus p\u00e4rast sellist selgitust on inimesed talle vastanud, et veebipolitseinik siis ju ei teegi mitte midagi. \u00abOmetigi on inimene vastavad juhised saanud, kuidas toimida,\u00bb m\u00e4rkis Koemets.\n\n  VEEBIPOLITSEINIKU POOLE V\u00d5IB P\u00d6\u00d6RDUDA,\u00a0... \n  \n\tkui soovid korravalvuritelt politsei t\u00f6\u00f6valdkonda kuuluvat n\u00f5u;\n\tkui sul on seadusi puudutavaid k\u00fcsimusi;\n\tkui soovid saata politseile vihjet v\u00f5i teadet;\n\tkui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all;\n\tkui oled sattunud kiusamise v\u00f5i ahistamise ohvriks;\n\tkui soovid teatada seksuaalsest v\u00f5i muust v\u00e4\u00e4rkohtlemisest.\n\nAllikas: Veebipolitseinik Janar Koemets\n\n"}
{"text":"Opositsioon asus \u00fchiselt vastu valitsuse teerullipoliitikaleKuigi Riigikogus opositsiooni j\u00e4\u00e4nud Keskerakond ja Isamaa teatasid p\u00e4rast valimisi, et mingit koost\u00f6\u00f6d opositsioonis EKRE-ga ei tule, pandi t\u00e4na ometi seljad kokku, et olla totaalse obstruktsiooniga vastu valitsuse teerullitaktikale.\nRiigikogu suures saalis pidi esmasp\u00e4eval esimesele lugemisele tulema valitsuse algatatud pereh\u00fcvitiste seaduse muutmine, millega plaanitakse v\u00e4hendada v\u00e4hem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi.\nValitsusel on asjaga kiire, sest nii see kui ka maksumuudatuste pakett tahetakse l\u00e4bi suruda enne 1. juulit, et plaanitud seadused saaksid 1. jaanuarist kehtima hakata.\nLoomulikult pole opositsioon sellega n\u00f5us, sest paketti panduna pole j\u00f5utud selliseid olulisi k\u00fcsimusi p\u00f5hjalikumalt arutadagi.\nNii m\u00f6\u00f6duski esmasp\u00e4evane Riigikogu istung opositsioonierakondade protseduuriliste k\u00fcsimuste, arup\u00e4rimiste ja eeln\u00f5ude tutvustamise saatel.\nKell 15 alanud istungit ei j\u00f5utudki kesk\u00f6\u00f6ks rakendada. Ja valitsuse esindajana ei saanud oma eeln\u00f5ud \u00fcle anda ka Heili T\u00f5nisson, kuigi spiiker Lauri Hussar ta vastupidiselt seni kehtinud heale tavale tema sinna vahele surus.\nSinna vahele mahtus ka rahvasaadikute \u00a0mikrofonide v\u00e4ljal\u00fclitamisi ja k\u00fcsijate segamisi.\nKella 20 paiku v\u00f5ttis selleks ajaks istungit juhatama asunud Toomas Kivim\u00e4gi vaheaja, et olukorrale selgust saada. Kokku kutsuti Riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad lisaks parlamendi juhatusele ka k\u00f5ikide fraktsioonide esimehed.\nKuna kokkuleppele ei j\u00f5utud, siis v\u00f5eti veel kaks pooletunnist vaheaega.\nSealgi ei suutnud koalitsiooni esindus j\u00e4rgi anda. Ja k\u00f5ik j\u00e4tkub teisip\u00e4eval kell 10.\nEKRE esimees Martin Helme \u00fctles, et EKRE fraktsioon koost\u00f6\u00f6s Keskerakonna ja Isamaaga kavatseb kasutada k\u00f5iki Riigikogu kodukorras ette n\u00e4htud v\u00f5imalusi, et valitsuse teerullipoliitikat pidurdada.\n\u201cValitsuse \u00e4hvardus suruda oma poliitikat l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ehk kobareeln\u00f5udena ja usaldush\u00e4\u00e4letusi appi v\u00f5ttes ei j\u00e4ta meile muud v\u00f5imalust,\u201d \u00fctles Helme.\nOmeti hakkasid nii Lauri Hussar kui ka Toomas Kivim\u00e4gi kodu- ja t\u00f6\u00f6korda erinevalt t\u00f5lgendama ning seni kehtinud tavadest \u00fcle s\u00f5itma.\n\u201eOn oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada,\u201d m\u00e4rkis Martin Helme.\nKokku v\u00f5ttis Riigikogu juhatus vastu 63 eeln\u00f5ud ja 64 arup\u00e4rimist ning p\u00e4evakorrani ei j\u00f5utud."}
{"text":"Moodne taaraautomaat j\u00f5uab peagi V\u00f5rruV\u00f5ru kandi elanikel avaneb peagi v\u00f5imalus kasutada uue p\u00f5lvkonna taaraautomaati. Kui praegu tuleb purgid-pudelid liinile s\u00e4ttida \u00fchekaupa, siis edaspidi saab need masinasse kallata korraga.\nUudsed automaadid valmivad Tartus Vahi t\u00f6\u00f6stuspargis tegutsevas rahvusvahelises ettev\u00f5ttes Hanza Mechanics, kust need j\u00f5uavad 50 riiki. L\u00e4htudes tellimusest, ollakse valmis tootma sadu variante.\nEestis vahendab moodsaid automaate ning pakub kauplustele terviklahendusi RVM Systems, mille tegevjuhi Tarmo Koreiniku v\u00e4itel on Tartus loodavad seadmed ainulaadsed. Praegu on uued ja suuremad taaramasinad paigaldatud Tallinnasse Peterburi tee Rimisse ja P\u00e4rnusse Port Arturi Coopi, kuid l\u00e4hema kolme aasta jooksul on plaanis neid Eestis paigaldada 25\u201330. \u00abTahame j\u00f5uda igasse piirkonda. Samas ei t\u00e4henda see, et v\u00e4ikesed automaadid kaovad,\u00bb m\u00e4rkis ta.\nAjav\u00f5idu annab uudne tehnoloogia\nUudse automaadi j\u00f5udlusest r\u00e4\u00e4gib ilmekalt t\u00f5siasi, et P\u00e4rnus asuv megamasin v\u00f5tab p\u00e4evas vastu kuni 15 000 pakendit. Samas kohas asunud v\u00e4iksema automaadi suutlikkus oli 2000 pakendit p\u00e4evas. Ajav\u00f5idu annab uudne tehnoloogia, mis suudab pakendeid igalt poolt korraga skaneerida.\nK\u00fcsimusele, mida hakkab masin peale deformeerunud v\u00f5i loetamatu pandim\u00e4rgiga pakenditega, mille sisestamisel liin seni seisma j\u00e4i, kostis Koreinik, et niisugused eksemplarid suunab masin eraldi sahtlisse, kus klient need \u00fcle vaadata saab.\nTarmo Koreinik, RVM Systemsi tegevjuht\n\u00abTahame j\u00f5uda igasse piirkonda. Samas ei t\u00e4henda see, et v\u00e4ikesed automaadid kaovad.\u00bb\n\nEeldatavalt sel s\u00fcgisel j\u00f5uab megamasin V\u00f5ru Maksimarketisse. Sihikul on ka P\u00f5lva, kus praegu tegutsetakse kahes kohas. \u00abKui saame seal piisavalt suure ruumi, on v\u00f5imalik uus automaat sinna paigaldada. Valgaga meie firma seotud ei ole \u2013 k\u00fcll oleme pilgud p\u00f6\u00f6ranud Valka suunas,\u00bb m\u00e4rkis RVM Systemsi tegevjuht. Ta lisas, et Tartus saab taarat hulgakaupa edaspidi \u00e4ra anda Puiestee t\u00e4naval avatavas Rimis.\n\u00dchtekokku on Eestis 470 taaraautomaati, millest 160 eest vastutab RVM Systems. Firma p\u00f5hikonkurent nii Eestis kui kogu maailmas on Tomra Systems.\n\nRVM Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreiniku s\u00f5nutsi j\u00f5uavad taaraautomaadid Tartust 50 riiki.\nMati M\u00e4\u00e4rits\n\nTaarapettused on harv n\u00e4he\nTaaraga seotud pettused on Koreiniku s\u00f5nutsi n\u00fc\u00fcdseks pigem harv n\u00e4htus, sest automaatika v\u00f5tab arvesse nii pakendi kaalu kui muid parameetreid. \u00abAlgusaastatel leidus t\u00f5epoolest \u00abtaaratohtreid\u00bb, kes pakendile n\u00f6\u00f6ri k\u00fclge sidusid ja p\u00e4rast liini l\u00e4bimist tagasi t\u00f5mbasid. Aga kui taara peaks maksma hakkama 20\u201325 senti, k\u00fcllap tekiksid ka uued \u00abdoktorid\u00bb,\u00bb eeldas ta.\nEestis kehtib pandis\u00fcstem 2006. aastast ning selle ajaga on tegevjuhi t\u00f5demusel peale kasvanud uus p\u00f5lvkond.\n\u00abAitame maailma p\u00e4\u00e4sta mitmel moel: meie juures valmivad mitmesugused k\u00f5rgtehnoloogilised seadmed ja masinad meditsiinivaldkonna ja toiduainet\u00f6\u00f6stuste tarbeks ning ka taaskasutusseadmed,\u00bb s\u00f5nas Hanza Mechanics Tartu tehase juht Rainer Kallas. \u00abKa pakendikogumislahendusi arendame pidevalt paremaks. Koost\u00f6\u00f6s RVM Systemsiga loodud uued masinad on kiired, lihtsad ja mugavad, aga ka moodsaima tehnoloogiaga,\u00bb lisas ta.\nEesti Pandipakendi andmetel j\u00f5uab igast k\u00fcmnest m\u00fc\u00fcdud pakendist tagasi ringlusse keskmiselt \u00fcheksa ja ringlussev\u00f5tu m\u00e4\u00e4r k\u00fc\u00fcndib keskmiselt 87 protsendini.\nHanza Mechanics Tartu kuulub rahvusvahelisse Hanza gruppi, mille tehased asuvad Eestis, Rootsis, Soomes, Poolas, T\u0161ehhis, Saksamaal ja Hiinas. Hanza \u00fcks suuromanikest on ka RVM Systemsi omanik.\n"}
{"text":"Veebikonstaabel hoiatab \u00fcha kavalamate petuskeemide eestETTEVAATUS ENNEK\u00d5IKE. Pettuse ohvriks v\u00f5ib langeda nii tehinguid kui suhteid s\u00f5lmides.Internetis \u00fcha enam levivate petuskeemide t\u00f5ttu tasub seal toimetades v\u00e4ga ettevaatlik olla, manitseb veebikonstaabel, kellelt otsitakse \u00fcha rohkem abi.Kagu politseijaoskonna veebipolitseinik Janar Koemets s\u00f5nas, et tema leitakse reeglina \u00fcles paraku siis, kui midagi on juba juhtunud v\u00f5i kahju tekkinud.\u00abJuhtumid, millega minu poole p\u00f6\u00f6rdutakse, on v\u00e4ga erinevaid. On sotsiaalmeediakontodega seotud probleeme, sealhulgas kontode kaaperdamisi, samuti ostu-m\u00fc\u00fcgikelmusi,\u00bb loetles ta. \u00abOlen alati \u00fche soovitusena julgustanud inimesi j\u00e4lgima veebipolitsei sotsiaalmeedialehte ning sealseid hoiatavaid n\u00e4iteid k\u00f5ikv\u00f5imalikest levivatest pettustest.\u00bbR\u00f5huvad inimese tunneteleKa paneb ta k\u00f5igile s\u00fcdamele enne mingi toimingu v\u00f5i tehingu alustamist asjad hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda. Sama kehtib internetis muul eesm\u00e4rgil suhtlemise kohta. \u00abV\u00f5\u00f5rastega suhtlemisel, keda me reaalses elus ei tea ega tunne, tuleb olla eriti ettevaatlik. Minu soovitus on selline suhtlus juhututtavaga l\u00f5petada.\u00bbPetuskeeme leidub Koemetsa s\u00f5nutsi ohtralt. \u00abEnamasti on need \u00fcles ehitatud, arvestades inimeste vajadusi. V\u00f5\u00f5ras isik lisab teid s\u00f5braks, j\u00e4rgnevad komplimendid. Kelmide otsa v\u00f5ib seejuures sattuda ka tutvumisportaalis. Sealt edasi asuvad nad looma oma ohvriga l\u00e4hedast suhet, et v\u00f5ita ohvri usaldust,\u00bb lausus Koemets.Petturi eesm\u00e4rk on tema s\u00f5nutsi ohvrile hinge pugeda. \u00abSeej\u00e4rel, m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes ja vestluse edenedes v\u00f5ite saada pakkumise raha investeerida.\u00bbSamuti on petiste seas levinud v\u00f5te esitleda end justkui arsti v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4elasena kuskil v\u00e4lisriigis. \u00abM\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes, kui on saadud \u00abl\u00e4hedaseks\u00bb, tuuakse mingi ettek\u00e4\u00e4ne ja palutakse rahalist abi, lubades seejuures hiljem heldelt tasuda. Siin on tegemist armukelmustega.\u00bbSulid kasutavad \u00e4ra ka virtuaalrahamaailma. \u00abPeibutusena mainitakse k\u00f5igile tuttavana k\u00f5lavat nimetust, nagu n\u00e4iteks bitcoin. Samuti on v\u00e4lja m\u00f5eldud \u00abTesla coin\u00bb. Viimasel ajal olen kohanud ka nimetust \u00abChatGPT\u00bb, mis viitab \u00abtulusale\u00bb investeerimisv\u00f5imalusele, mida sooritab tehisintellekt,\u00bb selgitas Koemets.\u00abKui keegi lubab raha v\u00f5i imelist rikastumist, suhtuge sellesse skeptiliselt. Kindlasti \u00e4rge kiirustage, kuna kelmid v\u00f5ivad ka ajaliselt survestada, j\u00e4ttes mulje, et pakkumine on just teile ja kui kohe ei reageeri, j\u00e4\u00e4te sellest v\u00f5imalusest ilma,\u00bb hoiatas Koemets.Kui tekib pettusekahtlus v\u00f5i ollaksegi juba kelmi ohvriks langenud ning on asjatundlikku n\u00f5u vaja, saab veebipolitseinikuga \u00fchendust v\u00f5tta Facebooki Messengeri, e-posti v\u00f5i telefoni teel. \u00abT\u00f6\u00f6n\u00e4dala v\u00e4ltel laekub mulle keskmiselt 15-20 p\u00f6\u00f6rdumist. Kuna minu t\u00f6\u00f6piirkonnas on ka piirilinn Valga, on L\u00e4ti kodanikudki Valkast tulnud Valga politseimajja ning soovinud veebipolitseiniku n\u00f5u ja abi.\u00bbSotsiaalmeediakontode puhul t\u00f5i Koemets soovitusena v\u00e4lja kaheastmelise autentimise, mis teeb kontode kaaperdamise keerulisemaks.Koemets r\u00f5hutas, et veebipolitseiniku poole saavad k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rduda n\u00f5u saamiseks. \u00abKui m\u00f5ni juhtum vajab kiiret sekkumist, edastan info vastavasse piirkonda v\u00f5i t\u00f6\u00f6l olevatele patrullidele,\u00bb kinnitas Koemets ja lisas, et igas Eesti piirkonnas on oma veebipolitseinik.Ette on tulnud ka olukordi, kus teatavate asjaolude ilmsiks tulekul soovitab ta esitada kirjaliku avalduse. \u00abSealjuures jagan selgitusi, mida avaldusele lisada ja kuidas seda korrektselt esitada.\u00bbPetuskeemid on aktuaalsed ja sarnased \u00fcle Eesti ning need k\u00e4ivad lainetena. \u00abN\u00e4iteks said hiljuti v\u00e4lismaise p\u00e4ritoluga meiliaadressilt politsei nimel petukirju ka inimesed, kes elavad Valga-, P\u00f5lva- ja V\u00f5rumaal. M\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes see laine vaibus.Taolised kelmused k\u00e4ivadki hooti,\u00bb t\u00f5des Koemets.Alati veebipolitseinik aga aidata ei saa. N\u00e4iteks Valgamaa naine Linda (nimi muudetud, toimetusele teada) p\u00f6\u00f6rdus tema poole, kui tal kliendiga t\u00f6\u00f6vaidluseks l\u00e4ks.\u00abTegime suvel kolmese meeskonnaga t\u00f6\u00f6d \u00fchele eraisikust tellijale. Eelneva kokkuleppe peale maksti osa raha \u00e4ra. Kui tulid suvel v\u00e4ga palavad p\u00e4evad, tegime pausi, millest teavitasime ka klienti. Ja siis l\u00e4ks lahti: olete midagi valesti ehitanud. K\u00e4is ka v\u00e4idetav spetsialist kohal, kes vaatas ja v\u00e4itis sama. L\u00e4ks vaidluseks ja tellija postitas selle info Facebookis \u00fchte gruppi,\u00bb meenutas Linda.Ta lisas, et kuna vaidluste ajal t\u00f6\u00f6 ei j\u00e4tkunud, olevat tellija v\u00e4itnud, et v\u00f5eti ettemaksu ja midagi ei tehtud ning t\u00f6\u00f6tegijad kadusid \u00e4ra.\u00abSee oli puhas vale. Samal ajal vaidlesime meili teel edasi. \u00dches\u00f5naga - mu maine sai rikutud, palusin administraatoritel postitus maha v\u00f5tta, aga nad ei teinud seda. P\u00f6\u00f6rdusingi veebikonstaabli poole, kes \u00fctles, et sellistel puhudel ei saa tema midagi teha. Oleksin ainult saanud kohtusse p\u00f6\u00f6rduda, aga seda ma ei soovinud. Kuid vastuse sain ilusti veebipolitseinikult,\u00bb m\u00e4rkis Linda.Sotsiaalmeediat ei administreeriJanar Koemets selgitas, et need, kes loovad sotsiaalmeediakeskkonda konto, n\u00f5ustuvad enne konto loomist v\u00e4ga paljude erinevate tingimustega. \u00abAntud tingimustes on v\u00e4lja toodud ka asjaolud, kuidas juhul kui sotsiaalmeedia kasutajaga midagi antud keskkonnas juhtub, kasutajana tuleb toimida. Enamasti inimesed neid asjaolusid ei tea ega teata ka, et igal keskkonnal on olemas oma abikeskus, kuhu p\u00f6\u00f6rduda.\u00bbTa t\u00e4psustas, et PPA veebipolitseinikud ei administreeri sotsiaalmeediat, sealhulgas Facebooki keskkonda. \u00abSamuti ei administreeri veebipolitseinikud sotsiaalmeedia gruppe. Kogukonnagruppide puhul on selliste \u00f5igustega ikkagi konkreetse grupi sisu eest vastutavad administraatorid.\u00bbKoemetsa s\u00f5nul tuleks laimamise ja solvamise puhul k\u00f5igepealt p\u00f6\u00f6rduda isiku poole, kes postituse tegi ja v\u00e4ljendada koos selgitustega soovi, et ta selle eemaldaks. \u00abJuhul kui taoline postitus on postitatud kuskil grupis, siis tuleb p\u00f6\u00f6rduda grupi administraatori poole. Kui postitaja ei ole n\u00f5us postitust eemaldama, siis mainekahju asjus on isikul endal \u00f5igus laimu ning esitatud valev\u00e4idete osas p\u00f6\u00f6rduda tsiviilkohtusse ning sellekohane kirjalik teavitus edastada ka asja postitanud isikule. Tsiviilkohtupidamise k\u00e4igus saab v\u00e4lja n\u00f5uda ka laimuga tekitatud mainekahju.\u00bbKoemets t\u00f5des, et on olnud juhtumeid, kus p\u00e4rast sellist selgitust on inimesed talle vastanud, et veebipolitseinik siis ju ei teegi mitte midagi. \u00abOmetigi on inimene vastavad juhised saanud, kuidas toimida,\u00bb m\u00e4rkis Koemets.VEEBIPOLITSEINIKU POOLE V\u00d5IB P\u00d6\u00d6RDUDA, ...\u2022 kui soovid korravalvuritelt politsei t\u00f6\u00f6valdkonda kuuluvat n\u00f5u;\u2022 kui sul on seadusi puudutavaid k\u00fcsimusi;\u2022 kui soovid saata politseile vihjet v\u00f5i teadet; \u2022 kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all;\u2022 kui oled sattunud kiusamise v\u00f5i ahistamise ohvriks;\u2022 kui soovid teatada seksuaalsest v\u00f5i muust v\u00e4\u00e4rkohtlemisest.ALLIKAS: VEEBIPOLITSEINIK JANAR KOEMETS\"Janar Koemets,veebipolitseinik\u00abV\u00f5\u00f5rastega suhtlemisel, keda me reaalses elus ei tea ega tunne, tuleb olla eriti ettevaatlik. Minu soovitus on selline suhtlus juhututtavaga l\u00f5petada.\u00bb\"Kagu politseijaoskonna veebipolitseiniku Janar Koemetsa s\u00f5nul on petuskeemid aina enam levima hakanud ja t\u00f6\u00f6d tal jagub. Hiljuti sai ta turvalisuse edendaja tiitli, mis anti \u00fcle maakondlikul tunnustus\u00fcritusel. ARVO MEEKSJAANIKA ELIAS"}
{"text":"Moodne taaraautomaat j\u00f5uab peagi V\u00f5rruLAIENEMINE. Sihikul on ka P\u00f5lva, samuti L\u00e4ti piirilinn Valka.V\u00f5ru kandi elanikel avaneb peagi v\u00f5imalus kasutada uue p\u00f5lvkonna taaraautomaati. Kui praegu tuleb purgid-pudelid liinile s\u00e4ttida \u00fchekaupa, siis edaspidi saab need masinasse kallata korraga.Uudsed automaadid valmivad Tartus Vahi t\u00f6\u00f6stuspargis tegutsevas rahvusvahelises ettev\u00f5ttes Hanza Mechanics, kust need j\u00f5uavad 50 riiki. L\u00e4htudes tellimusest, ollakse valmis tootma sadu variante.Ajav\u00f5idu annab uudne tehnoloogiaEestis vahendab moodsaid automaate ning pakub kauplustele terviklahendusi RVM Systems, mille tegevjuhi Tarmo Koreiniku v\u00e4itel on Tartus loodavad seadmed ainulaadsed. Praegu on uued ja suuremad taaramasinad paigaldatud Tallinnasse Peterburi tee Rimisse ja P\u00e4rnusse Port Arturi Coopi, kuid l\u00e4hema kolme aasta jooksul on plaanis neid Eestis paigaldada 25-30. \u00abTahame j\u00f5uda igasse piirkonda. Samas ei t\u00e4henda see, et v\u00e4ikesed automaadid kaovad,\u00bb m\u00e4rkis ta.Uudse automaadi j\u00f5udlusest r\u00e4\u00e4gib ilmekalt t\u00f5siasi, et P\u00e4rnus asuv megamasin v\u00f5tab p\u00e4evas vastu kuni 15 000 pakendit. Samas kohas asunud v\u00e4iksema automaadi suutlikkus oli 2000 pakendit p\u00e4evas. Ajav\u00f5idu annab uudne tehnoloogia, mis suudab pakendeid igalt poolt korraga skaneerida.K\u00fcsimusele, mida hakkab masin peale deformeerunud v\u00f5i loetamatu pandim\u00e4rgiga pakenditega, mille sisestamisel liin seni seisma j\u00e4i, kostis Koreinik, et niisugused eksemplarid suunab masin eraldi sahtlisse, kus klient need \u00fcle vaadata saab.Eeldatavalt sel s\u00fcgisel j\u00f5uab megamasin V\u00f5ru Maksimarketisse. Sihikul on ka P\u00f5lva, kus praegu tegutsetakse kahes kohas. \u00abKui saame seal piisavalt suure ruumi, on v\u00f5imalik uus automaat sinna paigaldada. Valgaga meie firma seotud ei ole - k\u00fcll oleme pilgud p\u00f6\u00f6ranud Valka suunas,\u00bb m\u00e4rkis RVM Systemsi tegevjuht. Ta lisas, et Tartus saab taarat hulgakaupa edaspidi \u00e4ra anda Puiestee t\u00e4naval avatavas Rimis.\u00dchtekokku on Eestis 470 taaraautomaati, millest 160 eest vastutab RVM Systems. Firma p\u00f5hikonkurent nii Eestis kui kogu maailmas on Tomra Systems.Taarapettused on harv n\u00e4heTaaraga seotud pettused on Koreiniku s\u00f5nutsi n\u00fc\u00fcdseks pigem harv n\u00e4htus, sest automaatika v\u00f5tab arvesse nii pakendi kaalu kui muid parameetreid. \u00abAlgusaastatel leidus t\u00f5epoolest \u00abtaaratohtreid\u00bb, kes pakendile n\u00f6\u00f6ri k\u00fclge sidusid ja p\u00e4rast liini l\u00e4bimist tagasi t\u00f5mbasid. Aga kui taara peaks maksma hakkama 20-25 senti, k\u00fcllap tekiksid ka uued \u00abdoktorid\u00bb,\u00bb eeldas ta.Eestis kehtib pandis\u00fcstem 2006. aastast ning selle ajaga on tegevjuhi t\u00f5demusel peale kasvanud uus p\u00f5lvkond.\u00abAitame maailma p\u00e4\u00e4sta mitmel moel: meie juures valmivad mitmesugused k\u00f5rgtehnoloogilised seadmed ja masinad meditsiinivaldkonna ja toiduainet\u00f6\u00f6stuste tarbeks ning ka taaskasutusseadmed,\u00bb s\u00f5nas Hanza Mechanics Tartu tehase juht Rainer Kallas. \u00abKa pakendikogumislahendusi arendame pidevalt paremaks. Koost\u00f6\u00f6s RVM Systemsiga loodud uued masinad on kiired, lihtsad ja mugavad, aga ka moodsaima tehnoloogiaga,\u00bb lisas ta.Eesti Pandipakendi andmetel j\u00f5uab igast k\u00fcmnest m\u00fc\u00fcdud pakendist tagasi ringlusse keskmiselt \u00fcheksa ja ringlussev\u00f5tu m\u00e4\u00e4r k\u00fc\u00fcndib keskmiselt 87 protsendini.Hanza Mechanics Tartu kuulub rahvusvahelisse Hanza gruppi, mille tehased asuvad Eestis, Rootsis, Soomes, Poolas, T\u0161ehhis, Saksamaal ja Hiinas. Hanza \u00fcks suuromanikest on ka RVM Systemsi omanik.\"Tarmo Koreinik,RVM Systemsi tegevjuht\u00abTahame j\u00f5uda igasse piirkonda.Samas ei t\u00e4henda see, et v\u00e4ikesed automaadid kaovad.\u00bb\"\u00dchena esimestest avati uudse tehnoloogiaga taaraautomaat P\u00e4rnus. URMAS LUIKRVM Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreiniku s\u00f5nutsi j\u00f5uavad taaraautomaadid Tartust 50 riiki. MATI M\u00c4\u00c4RITSMATI M\u00c4\u00c4RITS"}
{"text":"Kossuliiga meister selgus  p\u00f5nevas l\u00f5puheitlusesKossuliiga hooaeg on l\u00e4bi. Esiliiga meistriks tuli \u00fclekaaluka 111:82 (poolaeg 63:45) v\u00f5iduga Ilves Transport, seevastu meistriliiga finaal pakkus n\u00e4rvik\u00f5di viimaste sekunditeni. Sealt v\u00e4ljus v\u00f5itjana minimaalse, \u00fchepunktilise eduga SKA\/P\u00e4\u00e4stekool.Liigahooaja p\u00f5hiturniiril oli RLV Massive m\u00f5lemas m\u00e4ngus SKA\/P\u00e4\u00e4stekoolist parem. P\u00e4\u00e4stekool suutis aga talvistel karikav\u00f5istlustel Massivet \u00fche punktiga edestada. Oli selge, et Kossuliiga juba legendaarseks saanud vastasseis kostitab suisa enne m\u00e4ngu algust intriigidega.450 pealtvaataja ees said laup\u00e4eval Rakvere spordihallis toimunud m\u00e4ngul paremini minema RLV-lased. Esimese veerandi j\u00e4rel oldi peal viie punktiga, poolajapausiks juba kuuega. RLV 41:35 juhtimisel pausile mindigi.Teisel poolajal P\u00e4\u00e4stekool k\u00fcll \u00fcritas mis \u00fcritas, kuid juhtima ei suutnud kuidagi minna. Samas ei \u00f5nnestunud RLV-l kordagi nii suurt edu sisse saada, et end natukenegi rahulikumalt tunda. Viskekahur Kristo Saage langes vigadega v\u00e4lja ning neli minutit enne l\u00f5ppu k\u00e4rises vahe lausa \u00fcheksale punktile.P\u00e4\u00e4stekooli \u00fclev\u00e4ljapressing kandis aga vilja: vastased kaotasid mitu korda palli ja ise oldi resultatiivsed. 24,7 sekundit enne m\u00e4ngu normaalaja l\u00f5ppu tabas P\u00e4\u00e4stekooli eest kolmese Gregor Rauman, viies meeskonna kahepunktilisest kaotusseisust \u00fche silmaga juhtima. Viimase r\u00fcnnaku \u00f5igus j\u00e4i Massivele, korvi alla murdnud Timo Eichfuss aga eksis ja 75:74 skooriga kroonitigi SKA\/P\u00e4\u00e4stekool 2023. aasta \u0160koda Kossuliiga meistriliiga v\u00f5itjaks.V\u00f5itjate skoori eest kandis 18 punktiga hoolt T\u00f5nis Peil, Kristo Saage ja Sven Pugonen viskasid kumbki 14 silma. Kohtumise parimaks m\u00e4ngijaks valitud Veiko Simm tegi 11 punkti ja 13 lauapalliga kaksikduubli. Kaotajate parim oli Timo Eichfuss 17 punkti ja 8 lauapalliga.\u201c\u00dche viske m\u00e4ng, aga see [vise] tuleb \u00f5igel ajal teha,\u201d \u00fctles meistermeeskonna treener Mikko Virkala naerdes. \u201cMe ei saanud end h\u00e4sti k\u00e4ima ja l\u00e4ksime vastase aeglase tempoga kaasa. Viimasel veerandil hakkasime neid \u00fcle v\u00e4lja pressima, sundides neid pallikaotustele.\u201d Jutu katkestas Virkala hoolealune, kes v\u00f5idu t\u00e4histamiseks treenerile pudelit\u00e4ie vett krae vahele kallas.L\u00e4bim\u00e4rg Virkala meenutas, et see on Kossuliiga k\u00fcmneaastase ajaloo jooksul esimene kord, kui sama meeskond on v\u00f5itnud nii karika kui ka meistritiitli. \u201cKarikas sai neid \u00fchega v\u00f5idetud, eelmisel \u00f5htul hakkas endal kummitama, et v\u00f5iks ju n\u00fc\u00fcd ka. Au ja kiitus igatahes meie poistele.\u201dVirkala, kes on \u00fchtlasi Kossuliiga eestvedaja, kinnitas, et liiga j\u00e4tkub ka uuel hooajal. Ta kergitas ka saladusloori ning s\u00f5nas, et naabermaakondadest v\u00f5ib uueks hooajaks veelgi tiime lisanduda.Esiliiga finaal kujunes \u00fchepoolseks. Oma osa m\u00e4ngisid selles Ilves Transpordi kogenumad m\u00e4ngijad. \u0160koda Rakvere j\u00e4i juba peale esimest viit minutit 11:21 kaotusseisu. Poolajapausiks juhtis Ilves 63:45. Rahulikus jookse-viska-r\u00fctmis kulgenud m\u00e4ngus enam pinget ei tekkinudki ning vahepeal juba 38 punktiga juhtinud Ilves sai l\u00f5puks 111:82 v\u00f5idu.Meistrite poolel hiilgas Mihkel Kurg 27 punktiga. 21 punkti viskas Janari Alavere ja 19 silma Hans Keskk\u00fcla. Kaotajate parim oli Kristo Tammiksaar 24 punktiga.M\u00e4ngu parimaks valitud Ilvese m\u00e4ngija Mihkel Kurg \u00fctles, edu taga oli kogenum meeskond, kellest paljud on k\u00f5rgliigas pallinud. Edasine plaan on k\u00f5igepealt suvepuhkust nautida. \u201cEmotsioon, mis sellest hooajast saime, on p\u00e4ris hea, nii et tasub edasi pusida,\u201d lisas Kurg.\"\u00dche viske m\u00e4ng, aga see [vise] tuleb \u00f5igel ajal teha.MIKKO VIRKALASKA\/p\u00e4\u00e4stekooli peatreener\"V\u00f5itlus viimse veretilgani: valges vormis ELV Massive mehed juhtisid k\u00fcll terve m\u00e4ngu, kuid Gregor Eaumani tabav kolmene 24,7 sekundit enne m\u00e4ngu l\u00f5ppu sillutas SKA p\u00e4\u00e4stekoolile tee meistritiitlini. AIN LIIVAKEVIN VOLTER"}
{"text":"K\u00e4ibemaksut\u00f5usu m\u00f5ju turismile: keegi ei tea, mis juhtuma hakkabValitsus kiitis eile heaks ja saatis riigikokku maksumuudatuste paketi. Kobareeln\u00f5us on k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmine, hotellidele k\u00e4ibemaksuerisuse kaotamine, tulumaksureform, alkoholija tubakaaktsiiside t\u00f5stmine ning erinevad hasartm\u00e4ngude kohta k\u00e4ivad muudatused.Enim t\u00e4helepanu v\u00f5itnud asjadest on puudu veel automaks, samuti lisanduvad uued keskkonnamaksud.Kui muidu on rahandusministeeriumi anal\u00fc\u00fcs maksumuudatusest r\u00e4\u00e4kides enesekindel ja prognoosib-anal\u00fc\u00fcsib, mis juhtuma hakkab ning kui palju raha riigieelarvesse laekub (v\u00f5i laekumata j\u00e4\u00e4b), siis toon muutub, kui jutt l\u00e4heb hotellide k\u00e4ibemaksuerisuse kaotamisele. See on omamoodi \u00abmust auk\u00bb. Keegi ei tea, mida see kaasa toob: kas turiste j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, kas hotellid hakkavad koondama v\u00f5i paneb osa neist ennast \u00fcldse kinni, kas riik saab maksut\u00f5usust raha juurde v\u00f5i \u00e4kki hoopiski kaotab?Aktsiisit\u00f5us rahuliku sammuga V\u00f5rdluseks, n\u00e4iteks \u00fcldise k\u00e4ibemaksut\u00f5usu puhul prognoosib ministeerium, et j\u00e4rgmisel aastal laekub eelarvesse t\u00e4iendavalt 233 miljonit ja \u00fclej\u00e4rgmisel aastal t\u00e4iendavalt 261 miljonit eurot. F\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksureform (maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi t\u00f5stmine) omakorda viib riigieelarvest j\u00e4rgmisel aastal 306 miljonit ja \u00fclej\u00e4rgmisel aastal 223 miljonit.Samamoodi ollakse suhteliselt rahulikud alkoholiaktsiisi t\u00f5stmise osas. Tekitatakse sarnane skeem, nagu juba t\u00fckk aega on kehtinud tubakale ehk pannakse k\u00e4ima kerge aktsiisit\u00f5us, viis protsenti aastas. N\u00e4iteks praegu 1,4 eurot maksev \u00f5lu v\u00f5i 8 eurot maksev viin hakkab j\u00e4rgmisel aastal p\u00e4rast aktsiisi- ja k\u00e4ibemaksut\u00f5usu maksma vastavalt 1,44 eurot ja 8,36 eurot. Need on muidugi ainult maksudest tulenevad m\u00f5jud. Igal juhul arvab rahandusministeerium, et piirikaubandusele sellel erilist m\u00f5ju ei saa olema. Meeldetuletuseks: kui omal ajal tekkis piirikaubandus L\u00e4tiga, eelnes sellele 15 protsenti + 10 protsenti aktsiisit\u00f5us ja \u00f5llele veel omakorda 60 protsenti t\u00f5usu. Seekord, nagu \u00f6eldud, minnakse hoopis leebema, viieprotsendilise sammuga.Aga majutusasutuse k\u00e4ibemaksuerisuse kaotamisest r\u00e4\u00e4kides rahandusministeeriumi ametnike enesekindel toon kaob. Eeln\u00f5u j\u00e4rgi kerkib hotellide k\u00e4ibemaks praeguselt \u00fcheksalt protsendilt 22-le. Ainukese asjana on anal\u00fc\u00fctikud kindlad, et kogu maksut\u00f5us l\u00e4heb \u00f6\u00f6bimise hinna sisse. Teoreetiliselt v\u00f5ib arutleda, et maksud k\u00fcll t\u00f5usevad, aga hotellid neelavad selle alla (katavad kasumi arvelt, t\u00f5mbavad muid kulusid kokku) ja toa hinda t\u00f5stma ei l\u00e4he. Kuid turismisektor on koroonaviiruse t\u00f5ttu mitu aastat kahjumis olnud. Mingit puhvrit pole ning k\u00f5ik muud hinnad ja palgasurve pressivad peale.Turisminduse kolm stsenaariumiMinisteeriumiametnikud on turismisektorit arvesse v\u00f5ttes v\u00e4lja joonistanud kolm stsenaariumi. T\u00e4psemalt \u00f6eldes on need tehtud riigieelarve vaatenurgast ehk kas toob raha sisse v\u00f5i mitte.Esimene stsenaarium on see, et miski ei muutu. See t\u00e4hendab, et maksut\u00f5us tuleb ja selle v\u00f5rra t\u00f5usevad ka hotellidetubade hinnad, kuid turistid oma k\u00e4itumist ei muuda ja broneerivad \u00f6\u00f6bimisi ikkagi sama palju. Selle versiooni j\u00e4rgi saaks riik aastas juurde 35 miljonit eurot maksutulu. Teises \u00e4\u00e4rmuses on variant, et maksut\u00f5us tuleb, sama palju t\u00f5useb ka \u00f6\u00f6bimise hind, turistid muudavad k\u00e4itumist ning broneerivad hinnat\u00f5usuga sama v\u00f5rra v\u00e4hem \u00f6\u00f6bimisi. Sellisel juhul ei saaks riik \u00fcldse maksutulu juurde, vaid hoopis kaotaks miljon eurot aastas. Maks on k\u00fcll k\u00f5rgem, aga turiste v\u00e4hem ja riigieelarve m\u00f5ttes j\u00e4\u00e4ks k\u00e4ik miinusesse.Ning l\u00f5puks kolmas stsenaarium, mida ministeerium nimetab baasstsenaariumiks - maksut\u00f5us tuleb, hinnat\u00f5us j\u00e4rgneb, \u00f6\u00f6bimiste arv ka v\u00e4heneb, aga mitte liiga palju, ja riik saab aastas ikkagi 20 miljonit eurot lisanduvat maksutulu.Tegelikult muidugi selgust pole. See pole ilmtingimata etteheide. Turistide voolu m\u00f5jutavad niiv\u00f5rd paljud tegurid - ilm, soomlaste rahaline seis, kas Tallink v\u00e4hendab v\u00f5i suurendab laevade arvu, Ukraina s\u00f5ja l\u00e4hedus, Eesti \u00fcldine hinnatase ja paljupalju muud et selle k\u00f5ige seast just maksut\u00f5usu m\u00f5ju v\u00e4lja raalida ongi keeruline.Teistegi maade kogemus ei aita kuigi palju. Rahandusministeerium toob v\u00e4lja (ja selle viitab ka rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE), kui temalt k\u00fcsida) Leedu kogemuse. K\u00fcmmekond aastat tagasi tegi Leedu mitu sammu j\u00e4rjest. K\u00f5igepealt t\u00f5stis hotellide k\u00e4ibemaksu, siis j\u00e4lle langetas. Tagantj\u00e4rele aga mingit m\u00f5ju turistide liikumisele ei m\u00f5\u00f5detud. Hinnat\u00f5us ei viinud turiste \u00e4ra ja hinnalangus ei toonud turiste ka juurde.MKM j\u00e4taks maksu t\u00f5stmata Samas viitab eeln\u00f5u seletuskiri ka mitmele uuringule, mida tehtud erinevates Vahemere maades, kus samamoodi m\u00e4ngitud k\u00e4ibemaksut\u00f5usuga turismit\u00f6\u00f6stuses. Ja sealsed m\u00f5\u00f5tmised on n\u00e4idanud, et maksut\u00f5usud on turistide arvu siiski selgelt v\u00e4hendanud.Mis juhtub Eestis, keegi ei tea. Kahe aasta p\u00e4rast on selgem.Turismisektor on majandusja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vastutada ja kui maksupakett s\u00f5ltuks ainult MKMist, siis nemad hotellidele maksut\u00f5usu ei teeks. K\u00fcmme p\u00e4eva tagasi Delfile antud intervjuus oli ka majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) majutusasutuste maksuerisuse kaotamise suhtes kriitiline, k\u00fcll h\u00e4sti viisakas ja diplomaatilises vormis.Omamoodi k\u00f5nekas on eile riigikokku saadetud maksupaketiga kaasnenud koosk\u00f5lastuste tabel. See on eeln\u00f5uga kohustuslikus korras kaasas k\u00e4iv tabel, kus kirjas erinevate ministeeriumide ja ettev\u00f5tlusorganisatsioonide arvamused ning k\u00f5ige l\u00f5pus rahandusministeeriumi hinnang, kas ettepanekutega arvestada v\u00f5i mitte ja p\u00f5hjendus, miks. Kui k\u00f5ikide teiste maksut\u00f5usude puhul ministeerium viitab ja p\u00f5hjendab - v\u00f5ib arutleda, kas h\u00e4sti v\u00f5i halvasti, aga ikkagi p\u00f5hjendab siis majutusasutuste k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu kohta on ametnikud rida rea j\u00e4rel lakooniliselt kirja pannud \u00abselline on poliitiline kokkulepe\u00bb.Opositsioon alustas \u00abt\u00e4iemahulise obstruktsiooniga\u00bbRiigikogu opositsioonierakonnad - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Keskerakond ja Isamaa - hakkasid eilsel t\u00e4iskogu istungil \u00fchiselt takistama valitsuskoalitsiooni kavatsust v\u00f5tta vastu uus maksupakett ja v\u00e4hendada pereh\u00fcvitisi. Plaan, mille EKRE esimees Martin Helme nimetas suursuguselt \u00abt\u00e4iemahuliseks obstruktsiooniks\u00bb, l\u00e4ks t\u00f6\u00f6sse juba p\u00e4rastl\u00f5unal alanud istungi p\u00e4evakorra kokkuleppimisel, mis j\u00e4i lehe tr\u00fckki mineku ajaks kinnitamata. Opositsioonisaadikud kasutasid seadusega ette n\u00e4htud v\u00f5imalust koalitsiooni t\u00f6\u00f6d takistada t\u00e4ielikult \u00e4ra: kommenteeriti enne kohalolekukontrolli tundide viisi istungi protseduurikat, esitati eri valdkondade ministritele arup\u00e4rimisi igale saadikule ette n\u00e4htud kahe minuti jooksul, ette j\u00e4i ka p\u00e4evakorra nimekirja esitatud ametnikust valitsuse esindaja, kes oleks parlamendi ees valitsuse eeln\u00f5u tutvustanud.\u00abValitsuse \u00e4hvardus suruda oma poliitikat l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ehk kobareeln\u00f5udena ja usaldush\u00e4\u00e4letus! appi v\u00f5ttes ei j\u00e4ta meile muud v\u00f5imalust,\u00bb s\u00f5nas Helme. Keskfraktsiooni juht Tanel Kiik nimetas koalitsiooni tegevust teerullipoliitikaks keset demograafilist kriisi.\u00dchise obstruktsiooniplaani taga oli Postimehele teadaolevalt hoopiski Isamaa, kes soovis esialgu obstruktsiooni rakendamist v\u00e4ltida. Meelemuutuse p\u00f5hjustas v\u00e4idetavalt luhtunud parlamendierakondade esimeeste \u00fcmarlaud.Riigikogu j\u00e4tkab t\u00e4iskogu istungiga t\u00e4na kell 10, kui peretoetustega seotud arup\u00e4rimistele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE). Margus Paaliste\"Majutusasutuste k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu kohta on ametnikud rida rea j\u00e4rel lakooniliselt kirja pannud \u00abselline on poliitiline kokkulepe\u00bb.\"Keegi ei oska \u00f6elda, kas k\u00e4ibemaksuerisuse kaotamise t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b turiste v\u00e4hemaks, kas hotellid hakkavad koondama v\u00f5i paneb osa neist ennast \u00fcldse kinni.MIKK SALU, ajakirjanik"}
{"text":"Kohus arutab s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ilmateadlase pankrottiKRIMIT\u00e4navu m\u00e4rtsis m\u00f5istis Harju maakohus Tallinna \u00fclikooli endise lektori, ilmateadlase J\u00fcri Kameniku(pildil) s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja karistas teda ligi viieaastase tingimisi vangistusega. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5ttis ta teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel laenu. Kamenik m\u00f5jutas teda 2019. aastal investeerimise ja tulu teenimise eesm\u00e4rgil, et ta v\u00f5taks enda nimele laenukohustusi ning kasutas talle kuuluvaid dokumente laenutaotluste koostamiseks.Ilmateadlane on \u00d5htulehele selgitanud, et kohtuasja taga peitus \u00fcheskoos s\u00f5braga tehtud, kuid fiasko ja v\u00f5lgadega l\u00f5ppenud investeerimisplaan. \u201eM\u00f5tlesime, et proovime, aga... Jah, plaan ei \u00f5nnestunud,\u201c on Kamenik r\u00e4\u00e4kinud. \u201eKokku v\u00f5ttis s\u00fc\u00fcdistatav sel moel enam kui k\u00fcmme korda laene erinevates summades alates paarik\u00fcmnest kuni mitme tuhande euroni,\u201c on \u00f6elnud prokuratuuri pressiesindaja \u00d5htulehele. \u201eS\u00fc\u00fcdistatav kandis laekunud laenusummad enda kontrolli all olevale pangakontole ning kasutas saadud raha isiklikuks otstarbeks. Laene tagasi makstud ei ole ning tekitatud kahju on s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi enam kui 20 000 eurot.\u201c Kohus on m\u00f5istnud Kamenikult v\u00e4lja tsiviilhagid. N\u00fc\u00fcd peetakse Harju maakohtus pankrotis oleva ilmateadlase v\u00f5lausaldajate esimest koosolekut.L\u00e4inud aastal m\u00f5istis kohus Kameniku seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemises s\u00fc\u00fcdi.SIIM RANDLA"}
{"text":"Kohus arutab s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud ilmateadlase pankrottiHarju maakohtus on teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel laenu v\u00f5tmises s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4nud J\u00fcri Kameniku, kellelt m\u00f5isteti v\u00e4lja ka tsiviilhagi, v\u00f5lausaldajate koosolek.\nT\u00e4navu m\u00e4rtsis m\u00f5istis Harju maakohus Tallinna \u00fclikooli endise lektori, ilmateadlase J\u00fcri Kameniku, s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja karistas teda ligi viieaastase tingimisi vangistusega. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5ttis ta laenu teov\u00f5imetu s\u00f5bra nimel. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi m\u00f5jutas Kamenik investeerimise ja tulu teenimise eesm\u00e4rgil 2019. aastal tuttavat meest, et too v\u00f5taks enda nimele laenukohustusi, ning kasutas tollele kuuluvaid dokumente laenutaotluste koostamiseks. \u201eKokku v\u00f5ttis s\u00fc\u00fcdistatav sel moel enam kui k\u00fcmme korda laene erinevates summades alates paarik\u00fcmnest kuni mitme tuhande euroni,\u201c on \u00f6elnud prokuratuuri pressiesindaja \u00d5htulehele. \u201eS\u00fc\u00fcdistatav kandis laekunud laenusummad enda kontrolli all olevale pangakontole ning kasutas saadud raha isiklikuks otstarbeks. Laene tagasi makstud ei ole ning tekitatud kahju on s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi enam kui 20\u00a0000 eurot.\u201c Kohus on m\u00f5istnud Kamenikult v\u00e4lja tsiviilhagid. N\u00fc\u00fcd tuleb Harju maakohtus Kameniku, kes on pankrotis, v\u00f5lausaldajate esimene koosolek.\nL\u00e4inud aastal m\u00f5istis kohus J\u00fcri Kameniku s\u00fc\u00fcdi seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemises."}
{"text":"Politsei teatedKelmus\n3. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 41-aastane mees, kas sai k\u00f5ne end LHV panga t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimeselt. Mehele v\u00e4ideti, et tema pangakontot on vaja kontrollida ning ta suunati edasi v\u00e4idetava politseinikuni. Mees laadis juhtn\u00f6\u00f6ride j\u00e4rgi alla rakenduse ja sisestas enda ID-kaardi PIN-koodid pangalehele. Hiljem avastas, et tema pangakontolt on kadunud 680 eurot v\u00f5\u00f5rastele kontodele.\nVargus\n3. mail teatati politseile, et J\u00f5geva linnas Kivi t\u00e4nava kortermaja keldriboksist on varastatud kaks kalastus\u00f5nge. Vargusega tekitatud kahju on 300 eurot.\nPPA\/VOOREMAA"}
{"text":"Eestit k\u00fclastab Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioonTALLINN, 9. mai, BNS \u2013 Teisip\u00e4evast, 9. maist\u00a0kuni 23. maini on Eestis visiidil Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja sellega seotud majanduspoliitilisi samme.\nVisiit toimub IMF-i iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames, teatas Eesti Pank.\u00a0\nSeekordsete kohtumiste peateema on kiire inflatsiooni l\u00fchi- ja pikaajalised tagaj\u00e4rjed majandusele. IMF-i delegatsiooni huvitab, kuidas on hinnat\u00f5us m\u00f5jutanud erinevaid sektoreid, palgaootusi ning Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet ning millised on eelarvepoliitika ja inflatsiooni seosed. Lisaks soovib IMF delegatsioon saada \u00fclevaadet plaanitavatest muudatustest maksupoliitikas ning sellest, kuidas m\u00f5jutab intresside t\u00f5usu t\u00f5ttu kallinenud laenuraha turu osapooli, sealhulgas valitsust. Samuti tunneb IMF huvi selle vastu, milliseid samme on astutud t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse v\u00e4hendamiseks, tootlikkuse t\u00f5stmiseks ja energiatootmise mitmekesistamiseks.\nMissiooniliikmetele antakse ka \u00fclevaade majanduskasvu toetavatest struktuuripoliitilistest meetmetest, mis on vajalikud Eesti majanduse digi- ja rohep\u00f6\u00f6rde eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Arutelude taustaks on Venemaa j\u00e4tkuv s\u00f5da Ukrainas, mis on m\u00f5jutanud Eesti majanduse v\u00e4ljavaadet ja majanduspoliitilisi otsuseid.\nIMF-i delegatsioon saab visiidi k\u00e4igus \u00fcldpildi nii finantssektori olukorrast ja v\u00e4ljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu t\u00f5kestamise poliitikas ja korralduses Eestis. Nagu ka varasematel aastatel, on teemaks Eesti finantsj\u00e4relevalveasutuste valmisolek astuda t\u00e4iendavaid samme finantsstabiilsuse tagamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma.\nIMF-i delegatsioon kohtub valitsuse ja riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja anal\u00fc\u00fctikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettev\u00f5tete esindajatega.\nValuutafond arutab kord aastas k\u00f5ikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. Konsultatsiooni j\u00e4rel valmib raport, mis kajastab IMF-i ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Eestit k\u00fclastab Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioonTALLINN, 9. mai, BNS \u2013 Teisip\u00e4evast, 9. maist\u00a0kuni 23. maini on Eestis visiidil Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja sellega seotud majanduspoliitilisi samme.\nVisiit toimub IMF-i iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames, teatas Eesti Pank.\u00a0\nSeekordsete kohtumiste peateema on kiire inflatsiooni l\u00fchi- ja pikaajalised tagaj\u00e4rjed majandusele. IMF-i delegatsiooni huvitab, kuidas on hinnat\u00f5us m\u00f5jutanud erinevaid sektoreid, palgaootusi ning Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet ning millised on eelarvepoliitika ja inflatsiooni seosed. Lisaks soovib IMF delegatsioon saada \u00fclevaadet plaanitavatest muudatustest maksupoliitikas ning sellest, kuidas m\u00f5jutab intresside t\u00f5usu t\u00f5ttu kallinenud laenuraha turu osapooli, sealhulgas valitsust. Samuti tunneb IMF huvi selle vastu, milliseid samme on astutud t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse v\u00e4hendamiseks, tootlikkuse t\u00f5stmiseks ja energiatootmise mitmekesistamiseks.\nMissiooniliikmetele antakse ka \u00fclevaade majanduskasvu toetavatest struktuuripoliitilistest meetmetest, mis on vajalikud Eesti majanduse digi- ja rohep\u00f6\u00f6rde eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Arutelude taustaks on Venemaa j\u00e4tkuv s\u00f5da Ukrainas, mis on m\u00f5jutanud Eesti majanduse v\u00e4ljavaadet ja majanduspoliitilisi otsuseid.\nIMF-i delegatsioon saab visiidi k\u00e4igus \u00fcldpildi nii finantssektori olukorrast ja v\u00e4ljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu t\u00f5kestamise poliitikas ja korralduses Eestis. Nagu ka varasematel aastatel, on teemaks Eesti finantsj\u00e4relevalveasutuste valmisolek astuda t\u00e4iendavaid samme finantsstabiilsuse tagamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma.\nIMF-i delegatsioon kohtub valitsuse ja riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja anal\u00fc\u00fctikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettev\u00f5tete esindajatega.\nValuutafond arutab kord aastas k\u00f5ikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. Konsultatsiooni j\u00e4rel valmib raport, mis kajastab IMF-i ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Ida-Viru omavalitsuste liidu juhatuses on siiani tagandatud linnapeaTALLINN, 9. mai, BNS \u2013\u00a0Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatusse kuulub siiani umbusalduse t\u00f5ttu ametist tagandatud endine Kohtla-J\u00e4rve linnapea Toomas Nael, mist\u00f5ttu \u00fcheksa linnavolikogu liiget n\u00f5uavad erakorralise volikogu istungi kokkukutsumist.\n\u201eOleme olukorras, kus juba pool aastat on Kohtla-J\u00e4rve linna esindajaks Ida-Virumaa Omavalitsuste liidu juhatuses Toomas Nael, kellel ei ole t\u00e4naseks mingit seost Kohtla-J\u00e4rve linnaga,\u201d kirjutasid volinikud linnavolikogu esimehele Eduard Odinetsile l\u00e4kitatud p\u00f6\u00f6rdumises, paludes tal esimesel v\u00f5imalusel kokku kutsuda erakorralise volikogu istungi.\nVolikogu liikmed peavad oluliseks, et linna esindaja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatusse kinnitataks v\u00f5imalikult kiiresti, kuna praegu ei esinda Kohtla-J\u00e4rve linna liidu juhatuses faktiliselt keegi. \u201eLeiame, et tegemist on kiireloomulise k\u00fcsimusega, mis tuleb viivitamatult \u00e4ra lahendada,\u201d m\u00e4rkisid volinikud.\nKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu umbusaldas kogu eelmist linnavalitsuse koosseisu seoses lahvatanud korruptsiooniskandaaliga m\u00f6\u00f6dunud aasta 27. oktoobril. Umbusaldatavate seas oli ka toonane linnapea Toomas Nael.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Remondimehes pettunud \u00fcksikema: ma 100 protsenti usaldasin teda ja see oli suur vigaTallinlanna Marianna ostis korteri Lasnam\u00e4ele ja soovis enne sisse kolimist lasta seal teha korraliku remondi. Ta leidis Facebookist ehitusfirma, mis\u00a0tundus v\u00e4ga s\u00fcmpaatne ja professionaalne. Alguses hoogsalt\u00a0alanud t\u00f6\u00f6d j\u00e4id aga peagi seisma ning hea l\u00e4bisaamine asendus arusaamatustega, mis n\u00fc\u00fcd \u00e4hvardavad l\u00f5ppeda kohtus. \u00abMa lihtsalt t\u00e4ielikult\u00a0usaldasin ja pettusin,\u00bb tunnistab Marianna. Ehitajal on aga asjast hoopiski teine n\u00e4gemus.\u00a0Mis siis \u00f5igupoolest poolte vahel juhtus ning mida arvavad asjast jurist ja tarbijakaitse? Kuidas seesugust vaidlust ennetada saaks?\u00a0Kuuuurija\u00a0saates r\u00e4\u00e4kis oma loo\u00a0Tallinnas elav teismelise t\u00fctre ema Marianna, kes ostis 2022. aasta suvel korteri Lasnam\u00e4ele ja soovis enne sisse kolimist lasta seal teha kapitaalremondi. Juba varasemast oli Mariannale silma j\u00e4\u00e4nud ehitusfirma AltEhitus O\u00dc, mille esindaja Aleksandr Altosar j\u00e4ttis talle v\u00e4ga s\u00fcmpaatse mulje.\u00a0\nMarianna leidis ehitusfirma sotsiaalmeediast. Teistest m\u00f5nev\u00f5rra soodsam\u00a0hind ja s\u00f5bralik suhtumine olid need, mis panid Mariannat otsustama just selle remondifirma kasuks. \u00abSuhtlus oli v\u00e4ga avalik ja r\u00f5\u00f5msameelne ning tundus\u00a0asjalik, et nad ise andsid\u00a0soovitusi. Ma olin kuidagi nii kindel nendes,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Marianna.\u00a0Ka nende Facebooki profiil tundus korralik ning pidevalt postitati uusi pilte tehtud t\u00f6\u00f6dest.\u00a0\n\nMariannas tekitas k\u00fcll k\u00fcsimuse firma v\u00e4ike v\u00f5lgnevus, mis oli teatmik.ee lehel v\u00e4lja toodud, kuid Altosar selgitas, et see on seal \u00fche pahatahtliku partneri t\u00f5ttu, kes neid alt vedas. Pooled s\u00f5lmisid \u00fclds\u00f5nalise lepingu, kus oli kirjas, milliseid t\u00f6id ja mis ajaks tuleb remondifirmal teha.\nT\u00f6\u00f6d algasid\u00a0hoogsalt pihta ning Marianna oli rahulolev.\u00a0\u00abNad h\u00e4sti\u00a0k\u00e4hku alustasid remondiga. Ma olin ka nii \u00f5nnelik ja kiitsin neid,\u00bb \u00fctleb Marianna. Ent juba kuu aega hiljem hakkas ta\u00a0aru saama, et midagi ei klapi ja t\u00f6\u00f6d ei kulge kokkulepitud graafikule vastavalt. \u00ab\u00dcks v\u00e4ike mure mul tekkis\u00a0juuli l\u00f5pu poole, siis kui kaks ja pool n\u00e4dalat keegi siin korteris ei teinud t\u00f6\u00f6d. M\u00f5tlesin, et miks nii, aga ei hakanud k\u00fcsima.\u00bb\nRemont pidi kestma kolm kuud, juuni l\u00f5pust septembri l\u00f5puni. Kuigi juba s\u00fcdasuvel\u00a0oli n\u00e4ha, et t\u00f6\u00f6d ei kulge lepinguj\u00e4rgselt ning septembri l\u00f5puks remondiga valmis ei j\u00f5uta. AltEhitus O\u00dc aga rahustas Mariannat ning kinnitas talle pidevalt, et korter saab \u00f5igeaegselt valmis.\u00a0Nii siiski paraku ei l\u00e4inud ning mitu n\u00e4dalat tuli Mariannal ja tema t\u00fctrel veeta \u00fc\u00fcripinnal ning ka p\u00e4rast seda tuli sisse kolida korterisse,\u00a0kus k\u00f5ik oli pooleli.\u00a0\u00ab1. oktoobril me kolisime siia sisse nii nagu see korter oli. Kaks tuba oli v\u00e4rvitud. Vannituba ja vets olid ilma usteta,\u00bb kirjeldab Marianna korteri seisukorda sissekolimise hetkel.\u00a0\n\nSisse tuli kolida alles pooleliolevasse korterisse.\nEkraanit\u00f5mmis videost.\n\nTerava t\u00fcli algus\nMariannal ja ehitajal tekkisid erimeelsused remondi osamaksete tasumise osas. \u00abSeptembri keskel ta kirjutas mulle, et kuule maalrit\u00f6\u00f6d on peaaegu l\u00f5petatud ja plaatimist\u00f6\u00f6d on ka tehtud. Et davai, maksa kolmas osa. Mina kirjutasin talle, et kuule, et tegelikult ei ole mitte midagi l\u00f5petatud. Ainult p\u00f5randa ja seinaplaat oli peale pandud. Maalrit\u00f6\u00f6d olid 30\u201340% tehtud,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Marianna.\u00a0\n\u00abMa \u00fctlesin talle, et tegutseme nii nagu lepingus on kirjas ja nii nagu sina mind \u00f5petasid. Et ei tohi usaldada, k\u00f5igepealt peaks t\u00f6\u00f6d olema tehtud ja siis maksad. Seepeale ta kirjutas mulle, et selge, sellisel juhul t\u00f6\u00f6d l\u00f5petatakse ja t\u00f6\u00f6lised saadetakse teisele objektile,\u00bb meenutab Marianna ehmatavat hetke.\u00a0\n\u00abMinul oli muidugi paanika. Et kuhu ma l\u00e4hen elama, meil ei ole kusagile minna.\u00bb\nSuures hirmus, et t\u00f6\u00f6d j\u00e4\u00e4vadki pooleli maksis Marianna \u00e4ra ka kolmanda osamakse summas 5140 eurot. Esimene\u00a0ja teine\u00a0osamakse\u00a0olid umbes 7000 eurot ning kokku maksis Marianna AltEhitusele oma korteri remondi eest 18 840 eurot.\u00a0Kogu kolmetoalise korteri remont pidi maksma minema aga 22 875 eurot.\nMarianna s\u00f5nul hakkas Aleksandr temalt raha v\u00e4lja pressima soovides kolmandat osamakset varem ning v\u00e4hemate t\u00f6\u00f6de eest kui leping ette n\u00e4gi.\u00a0Marianna polnud rahul ka ehitust\u00f6\u00f6 kvaliteediga. Laminaatparketiga kaetud p\u00f5rand oli tema s\u00f5nul\u00a0k\u00f5ver ja krigises\u00a0ning vannitoas tehtud plaatimine j\u00e4ttis samuti k\u00f5vasti soovida.\u00a0\nMarianna tellis t\u00f6\u00f6dele ka ehitusekspertiisi,\u00a0kus toodi suurimate vigadena v\u00e4lja ebatasased p\u00f5randad ja ventilatsioonikanali sulgemine.\nEhitaja seisukoht: meil ei lastud t\u00f6id l\u00f5petada\nEhitusfirma AltEhitus O\u00dc esindaja\u00a0Aleksandr Altosar\u00a0\u00fctleb, et t\u00f6\u00f6d hakkasid venima, sest Marianna soovis pidevalt teha plaanides muudatusi. Kuna tegemist oli suvise ajaga, siis ei olnud v\u00f5imalik ehitusplaane vaid s\u00f5rmenipsuga muuta ja kiiresti t\u00f6\u00f6tajaid kohale saada.\u00a0\n\nAleksandr Altosar\nEkraanit\u00f5mmis videost.\n\n\u00abNagu k\u00f5ikides remondit\u00f6\u00f6des, kutsutakse k\u00f5igepealt elektrik, sest tehakse juhtmetele kanalid ja veetakse kogu korteri ulatuses juhtmed laiali. Aga teha remonti sellisel pingelisel ajal kui suvel \u2013 meistritel on p\u00e4evade kaupa oma t\u00f6\u00f6plaanid k\u00e4es. Kui elektrit\u00f6\u00f6d olid tehtud ja me asusime maalrit\u00f6\u00f6de kallale, tuli Marianna kohale ja \u00fctles, et tahan seda seinakontakti hoopis teise kohta, l\u00fcliteid tahan sinna, lampi tahan mujale,\u00bb selgitab ehitaja.\u00a0\u00abJa mingisuguseid teisi t\u00f6id me j\u00e4tkata sellel ajal ei saanud, sest kuni elektrikud t\u00f6\u00f6tavad, ei saanud ju meie seinu v\u00e4rvida. Kui me ootasime kolm n\u00e4dalat elektrikku, siis on ju loogiline, et t\u00f6\u00f6 seisab, sest midagi muud me ju teha ei saa sel ajal.\u00bb\nKuna korrektset projekti ees ei olnud, n\u00f5udis Marianna pidevalt muudatusi, mist\u00f5ttu korteri remont Aleksandri s\u00f5nul ainult venis ja venis. Kuna Marianna t\u00f6\u00f6dega rahul ei olnud, l\u00f5petas ta \u00fchel hetkel\u00a0lepingu ega lasknud enam AltEhituse meestel t\u00f6id l\u00f5petada ja parandusi teha. \u00abTa \u00fctles, et j\u00e4tkavad teised inimesed. K\u00f5ik.\u00bb\u00a0 \u00a0\nKui Aleksandr v\u00e4idab, et \u00fcritas leida Mariannaga kompromissi, siis\u00a0Marianna \u00fctleb vastupidist\u00a0\u2013 Aleksandr kadus ega vastanud enam \u00fchelegi tema e-kirjale ja k\u00f5nele.\u00a0Aleksandr v\u00e4idab ka seda, et Marianna on hoopiski talle v\u00f5lgu ja seda koguni tuhandetes eurodes.\u00a0\n\u00abMinu k\u00f5ige suurem viga oli see, et ma ei pannud kedagi t\u00f6id kontrollima. Ma r\u00e4\u00e4gin, ma t\u00e4iesti 100% usaldasin teda,\u00bb t\u00f5deb Marianna.\nKuidas s\u00e4\u00e4rast konfliktolukorda v\u00e4ltida?\nHUGO.legal \u00f5igusjuht Erki Pisuke\u00a0\u00fctleb, et k\u00f5ige olulisem ehitust\u00f6\u00f6de puhul ja ka teistes valdkondades on s\u00f5lmida omavahel korralik leping, mis tasub lasta juristil \u00fcle vaadata.\u00a0\n\nErki Pisuke, \u00d5igusabiplatvormi HUGO.legal kaasasutaja ja peajurist\nErakogu\n\n\u00abSiinkohal on selline esmane soovitus, et mida tugevam on leping, mida tugevam on dokumentatsioon, seda lihtsam on t\u00f6\u00f6de tellijal oma n\u00f6 \u00f5igust k\u00e4tte saada. Juba lepingu s\u00f5lmimisel oleks m\u00f5istlik kaasata v\u00f5imalusel professionaalne jurist, kes teaks need riskikohad \u00e4ra m\u00e4rkida,\u00bb \u00fctleb Pisuke. \u00abKui leping on n\u00f5rk v\u00f5i praktikas v\u00f5ib ka n\u00e4ha seda, et eriti v\u00e4iksemate t\u00f6\u00f6de puhul v\u00f5ib-olla leping j\u00e4etaksegi s\u00f5lmimata. Tehakse k\u00f5ik suus\u00f5naliselt, makstakse raha sularahas, ei fikseerita seda \u00e4ra,\u00a0siis vaidluse risk on tohutult k\u00f5rge ja hiljem seda asja lahendada, kui selline olukord on juhtunud, on juba v\u00e4ga keeruline,\u00bb lisab ta.\n\u00abTasub \u00fcldsegi vaadata, kas \u00e4ri\u00fchingul on tegevuseks \u00fcldse mingi k\u00e4ive, kas tal on t\u00f6\u00f6tajad, kas ta maksab makse, kas on majandusaasta aruanded esitatud.\u00bb\nKui \u00e4ri\u00fchingul on 0 t\u00f6\u00f6tajat ja 0 eurot ning ta on registreeritud valdkonnas, kus ta tegelikult ei tegutse, on asi kahtlane.\u00a0\nTarbijakaitse amet saaks aidata\nTTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees\u00a0\u00fctleb, et\u00a0 Tarbijavaidluse komisjon lahendab aastas \u00fcle 3500\u00a0tarbijavaidluse ja suure osa moodustavad nendest vaidlustest ka ehituse ja remondikvaliteediga seotud vaidlused. \u00abTarbijavaidluste komisjon on p\u00e4dev ka selliseid vaidlusi lahendama,\u00bb lausub Kopamees.\u00a0\n\nVeiko Kopamees\nEkraanit\u00f5mmis videost.\n\nAmetnik selgitab, et suurem osa nende poole p\u00f6\u00f6rdujatest saavad kindlasti n\u00f5u ja abi ning v\u00e4ga suur osa sellistest vaidlustest laheneb ka positiivselt ja pooled j\u00f5uavad siiski kokkuleppele.\n\u00abV\u00f5rreldes kohtumenetlusega on kohtuv\u00e4lise vaidluse lahendamine k\u00fcll kiirem ja tarbijale tasuta. Kuid meeles peab pidama seda, et tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole t\u00e4itedokumendiks ja selle abil ei saa p\u00f6\u00f6rata t\u00e4itur n\u00f5uet ettev\u00f5tte vastu. Selle asjaoluga peab kindlasti tarbija selle vaidluse algatamisel arvestama,\u00bb selgitab Kopamees.\nTarbijakaitseameti veebilehelt leiab musta nimekirja ka ettev\u00f5tetest, kellel on olnud tarbijatega varasemaid vaidlusi.\u00a0AltEhitus O\u00dc-d seal nimekirjas ei ole.\n"}
{"text":"Tuhandeid eurosid v\u00f5lgu: kelmuses ja sekskuriteos s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ilmateadlane l\u00e4ks pankrottiHarju maakohus kuulutas aprilli keskel maksej\u00f5uetuks kunagise s\u00fcnoptiku J\u00fcri Kameniku (34).Kamenikul puudub vara, kuid kohustusi on tal enam kui 25 000 euro ulatuses.M\u00e4rtsi alguses m\u00f5istis sama kohus Kameniku kaheks aastaks tingimisi vangi kelmuse eest. Teadlane \u00e4rgitas talle tuttavat vaimupuudega noormeest v\u00f5tma erinevatest krediidikontoritest laene, kuid kasutas raha isiklikuks tarbeks ja j\u00e4ttis laenud tagasi maksmata. Ullike v\u00f5ttis s\u00e4\u00e4raseid laene v\u00e4hemalt 16 korda. Summad k\u00f5ikusid vahemikus 30\u20136800 eurot ja ulatusid kokku 26 000 euroni.Sealt siis tulevadki v\u00f5lad, mis viisid Kameniku maksej\u00f5uetuseni.Seejuures oli Kamenikul kaelas juba \u00fcks kriminaalkaristus \u201ep\u00f5ieuuringute\u201c eest. Meteoroloog v\u00e4itis, et ta teeb teadust\u00f6\u00f6d, ja lasi selle raames noormeestel juua rohkelt vett ning teha seej\u00e4rel aluspesu v\u00e4el erinevaid \u201eharjutusi\u201c. \u00dcks ohvritest r\u00e4\u00e4kis meedias, et enne p\u00f5ie t\u00fchjendamist pidi ta end rahuldama orgasmini. Teises \u201euuringus\u201c soovis teadlane masseerida noormehe suguelundit.Mullu septembris m\u00f5istis Harju maakohus Kamenikule noorte meeste seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise eest nelja aasta ja k\u00fcmne kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Ta sai ka kohustuse l\u00e4bida seksuaalsuunitluse- v\u00f5i k\u00e4itumish\u00e4irete-teemalise raviprogrammi.Tallinna \u00fclikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektorina t\u00f6\u00f6tanud Kamenik kogus eelmisel k\u00fcmnendil tuntust ilmateaduse propageerijana. Ta esines sageli meedias ning ennustas muu hulgas ilma Briti autorallitiimile M-Sport."}
{"text":"Pakistani ekspeaminister Imran Khan v\u00f5eti kohtus vahi alla (T\u00e4iendatud!)ISLAMABAD, 9. mai, AFP-BNS \u2013 Endine Pakistani peaminister Imran Khan vahistati teisip\u00e4eval kohtus seoses \u00fchega k\u00fcmnetest tema suhtes algatatud kohtuasjadest.\nKhani erakonna Pakistan Tehreek-e-Insaf (PTI) ametnikud kutsusid ekspeaministri toetajaid t\u00e4navatele, kuid politsei hoiatas, et rohkem kui nelja inimese kogunemise keelu t\u00e4itmist kavatsetakse rangelt j\u00e4lgida.\n\"Imran Khan vahistati Qadir Trusti asjas,\" \u00fctles Islamabadi politseiametnik Twitteris altk\u00e4emaksujuhtumile viidates.\nKohalikud telekanalid n\u00e4itasid kaootilisi stseene kohtumaja eest, kus sajad PTI poolehoidjad k\u00e4hmlesid julgeolekuj\u00f5udude liikmetega.\nS\u00f5jav\u00e4gi hoiatas esmasp\u00e4eval Khani alusetute s\u00fc\u00fcdistuste eest, kuna ekspeaminister oli v\u00e4itnud, et \u00fcks k\u00f5rge s\u00f5jav\u00e4elane sepitseb tema tapmiseks vanden\u00f5u.\nHoiatus n\u00e4itab, kui halvaks on l\u00e4inud suhted Khani ja m\u00f5juv\u00f5imsa s\u00f5jav\u00e4e vahel, kes toetas 2018. aastal tema v\u00f5imuletulekut, kuid eemaldus temast parlamendi umbusaldush\u00e4\u00e4letuse eel, millega ekspeaminister eelmisel aastal kukutati.\nPakistan on s\u00fcgavas poliit- ja majanduskriisis ning Khan p\u00fc\u00fcab sundida koalitsioonivalitsust ennet\u00e4htaegseid valimisi korraldama.\nN\u00e4dalavahetusel kordas Khan Lahore'i linnas meeleavaldusel s\u00fc\u00fcdistust, et k\u00f5rge luureohvitser kindralmajor Faisal Naseer on seotud tapmiskatsega eelmisel aastal, mille tulemusena lasti Khanile kuul jalga.\nS\u00f5jav\u00e4e avalike suhete teenistus (ISPR) l\u00fckkas s\u00fc\u00fcdistuse tagasi.\nS\u00f5jav\u00e4eladviku kritiseerimine ei ole Pakistanis kombeks, sest armeejuhtidel on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju nii sise- kui v\u00e4lispoliitika \u00fcle ja neid on korduvalt s\u00fc\u00fcdistatud seotuses valitsuste t\u00f5usu ja kukkumisega.\nS\u00f5na v\u00f5ttis ka peaminister Shehbaz Sharif, kes Khani v\u00e4itel on tapmiskatsega samuti seotud.\n\"Kindral Faisal Naseerile ja meie luureagentuuri ohvitseridele t\u00f5enditeta s\u00fc\u00fcdistuste esitamist ei saa lubada ja seda ei kavatseta sallida,\" hoiatas Sharif Twitteris.\nPakistani valitsus on \u00f6elnud, et Khani tulistas \u00fcksik\u00fcritaja, kes on praeguseks vahi all ja s\u00fc\u00fc omaks v\u00f5tnud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pakistani ekspeaminister Imran Khan v\u00f5eti kohtus vahi allaEndine Pakistani peaminister Imran Khan vahistati teisip\u00e4eval kohtus seoses \u00fchega k\u00fcmnetest tema suhtes algatatud kohtuasjadest.Khani erakonna Pakistan Tehreek-e-Insaf (PTI) ametnikud kutsusid ekspeaministri toetajaid t\u00e4navatele, kuid politsei hoiatas, et rohkem kui nelja inimese kogunemise keelu t\u00e4itmist kavatsetakse rangelt j\u00e4lgida.\n\u00abImran Khan vahistati Qadir Trusti asjas,\u00bb \u00fctles Islamabadi politseiametnik Twitteris altk\u00e4emaksujuhtumile viidates.\nKohalikud telekanalid n\u00e4itasid kaootilisi stseene kohtumaja eest, kus sajad PTI poolehoidjad k\u00e4hmlesid julgeolekuj\u00f5udude liikmetega.\nS\u00f5jav\u00e4gi hoiatas esmasp\u00e4eval Khani alusetute s\u00fc\u00fcdistuste eest, kuna ekspeaminister oli v\u00e4itnud, et \u00fcks k\u00f5rge s\u00f5jav\u00e4elane sepitseb tema tapmiseks vanden\u00f5u.\nHoiatus n\u00e4itab, kui halvaks on l\u00e4inud suhted Khani ja m\u00f5juv\u00f5imsa s\u00f5jav\u00e4e vahel, kes toetas 2018. aastal tema v\u00f5imuletulekut, kuid eemaldus temast parlamendi umbusaldush\u00e4\u00e4letuse eel, millega ekspeaminister eelmisel aastal kukutati.\nPakistan on s\u00fcgavas poliit- ja majanduskriisis ning Khan p\u00fc\u00fcab sundida koalitsioonivalitsust ennet\u00e4htaegseid valimisi korraldama.\nN\u00e4dalavahetusel kordas Khan Lahore'i linnas meeleavaldusel s\u00fc\u00fcdistust, et k\u00f5rge luureohvitser kindralmajor Faisal Naseer on seotud tapmiskatsega eelmisel aastal, mille tulemusena lasti Khanile kuul jalga.\nS\u00f5jav\u00e4e avalike suhete teenistus (ISPR) l\u00fckkas s\u00fc\u00fcdistuse tagasi.\nS\u00f5jav\u00e4eladviku kritiseerimine ei ole Pakistanis kombeks, sest armeejuhtidel on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju nii sise- kui v\u00e4lispoliitika \u00fcle ja neid on korduvalt s\u00fc\u00fcdistatud seotuses valitsuste t\u00f5usu ja kukkumisega.\nS\u00f5na v\u00f5ttis ka peaminister Shehbaz Sharif, kes Khani v\u00e4itel on tapmiskatsega samuti seotud.\n\u00abKindral Faisal Naseerile ja meie luureagentuuri ohvitseridele t\u00f5enditeta s\u00fc\u00fcdistuste esitamist ei saa lubada ja seda ei kavatseta sallida,\u00bb hoiatas Sharif Twitteris.\nPakistani valitsus on \u00f6elnud, et Khani tulistas \u00fcksik\u00fcritaja, kes on praeguseks vahi all ja s\u00fc\u00fc omaks v\u00f5tnud."}
{"text":"Tartumaalt varastati s\u00f5iduauto, mopeed ja nisu. Facebookis peteti suuri summasidEile teatati politseile mitmest vargusest ja kelmusest, mille kahjud ulatuvad mitmetesse tuhandetesse eurodesse.\nPolitsei sai esmasp\u00e4eval teate, et Kambja alevikus Puiestee t\u00e4navalt on \u00e4randatud valget v\u00e4rvi Volkswagen Polo. Samal p\u00e4eval sai politsei veel teate, et Tartus Rukki t\u00e4nava maja ees seisnud s\u00f5idukist on varastatud seljakott koos selles olevate asjadega v\u00e4\u00e4rtusega 466 eurot. Jaama t\u00e4navalt varastati jalgratas Scott Aspect 950 ja Scott Contessa Active 30 v\u00e4\u00e4rtusega 1300 eurot.\nEsmasp\u00e4eval laekus politseile veel teade t\u00e4navalt varastatud mopeed Kymco kohta, mille v\u00e4\u00e4rtus on 500 eurot ning ka vargusest Sootaga k\u00fclast, kust varastati toidunisu v\u00e4\u00e4rtusega 2500 eurot.\nKa internetikelmid eile ei maganud. Eile p\u00f6\u00f6rdus politseisse 39-aastane naine, kes sattus Facebooki kauplemiskeskkonnas m\u00fc\u00fcki sooritades kelmuse ohvriks. Kelmusega tekitatud kahju on 745 eurot. Samal p\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 57-aastane naine, kes sattus samuti Facebooki kauplemiskeskkonnas toole ostes kelmuse ohvriks. Kelmusega tekitatud kahju on 990 eurot.\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\n\n"}
{"text":"Mitu inimeste langes sotsiaalmeedias asju ostes ja m\u00fc\u00fces kelmuse ohvriksPolitseile laekus eile esmasp\u00e4eval, 8. mail mitu teadet, et inimesed langesid sotaiaalmeedias asju ostes ja m\u00fc\u00fces kelmuse ohvriks.\n8. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 39-aastane naine, kes sattus Facebook Markeplace\u2019is m\u00fc\u00fcki sooritades kelmuse ohvriks. Kelmusega tekitatud kahju on 745 eurot.\n8. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 57-aastane naine, kes sattus Facebook Marketplace\u2019is toole ostes kelmuse ohvriks. Kelmusega tekitatud kahju on 990 eurot."}
{"text":"Amazoniga miljon\u00e4riks saanud Eesti ettev\u00f5tja: m\u00fc\u00fcsin firmad maha, et teha uued ja veel paremadEgle Raadik.Foto: Erakogu\nPRO tellijale\nAmazoni poe miljonite eest maha m\u00fc\u00fcnud ettev\u00f5tja Egle Raadik teadis juba ammu, et tema soov on Eestist kaugemale j\u00f5uda.\nLoe ka: Eesti ettev\u00f5tja m\u00fc\u00fcs oma Amazoni \u00e4ri miljonite eest maha\nEnne Amazonis t\u00e4istuuridel tegutsema hakkamist t\u00f6\u00f6tas Raadik pikalt erinevates ettev\u00f5tetes, kus ta tegeles peamiselt juhtimist\u00f6\u00f6ga. \u00dchel hetkel otsustas ta aga t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt oma ettev\u00f5tted luua, kuid need ei lennanud esimese hooga kuhugi ja tekkis paigalseis.\nN\u00fc\u00fcdseks juba viis aastat tagasi kolis Raadik pooleks aastaks oma perega Aasiasse, kus ta kohtus t\u00e4iesti juhuslikult Amazonis \u00e4ri tegevate inimestega. \u201cK\u00f5ik seal toimuv tundus mulle alguses v\u00e4ga keeruline, kuid j\u00e4rele m\u00f5eldes sain aru, et need, kes seal \u00e4ri ajavad, on ju t\u00e4iesti tavalised inimesed nagu mina. Nii ma m\u00f5tlesingi, et v\u00f5iks ju ka Amazonis k\u00e4tt proovida,\u201d meenutas ta.\nIssanda loomaaed on kirju\nAmazoni teekond algas Raadikul nii, et k\u00f5igepealt sai ta Aasias, oma \u00f6\u00f6bimiskoha basseinis ujudes, tuttavaks naisega, kes l\u00e4ks \u00fchele konverentsile esinema. Tuli v\u00e4lja, et ta on Amazoni ettev\u00f5tja, kes m\u00fc\u00fcs popkorni pitsat koos \u0161okolaadiga ja tegi 3000 dollarit kuus k\u00e4ivet. \u201cMina m\u00f5tlesin selle peale imestusega, et k\u00fcll sealne toodete maailm on ikka \u00fcks lai issanda loomaaed. Samas oli nii lahe see, et sain tuttavaks inimesega, kes teeb midagi sellist, mis tundub keeruline, kuid samas j\u00e4llegi nii tavaline,\u201d meenutas ta.\u00a0\nNii nagu eelnevalt mainitud, siis Raadik oli Aasias koos oma perega ja kui ta lapsed \u00f5htul magama l\u00e4ksid hakkas ta uurima, mis asi see Amazon t\u00e4psemalt on. \u201cTol ajal polnud v\u00f5imalik sel teemal mingeid kursusi v\u00f5tta. Youtube\u2019is olid vaid m\u00f5ned \u00fcksikud videod leitavad, seega pidi k\u00f5ike ise uurima ja puurima,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. Siiski hakkas ajapikku Amazoni kohta aina rohkem tarkvara v\u00e4lja tulema ning Raadiku s\u00f5nul oli \u00fchel hetkel v\u00f5imalik n\u00e4ha ka seda, kui palju m\u00fc\u00fcjad raha teenivad, palju kuus m\u00fc\u00fcke tehakse, mis on trendid, kuidas toote m\u00e4rks\u00f5nu m\u00fc\u00fcgis \u00e4ra kasutada jne.\u00a0\nKuna see k\u00f5ik muutus tema jaoks aina p\u00f5nevamaks tegutses Raadik Amazoniga edasi ka Eestisse tagasi tulles ja \u00fchel hetkel otsustaski ta kinni panna oma Eestis tegutsevad ettev\u00f5tted. \u201cKuigi ka neil l\u00e4ks h\u00e4sti ning k\u00e4ivet tehti \u00fche ettev\u00f5tte kohta kuus 5000-6000 eurot, mis polnud sugugi halb, aga otsustasin siiski p\u00fchenduda ainult Amazonile. See oli minu j\u00f5ulukingitus iseendale, kuigi kogu olukord oli h\u00e4sti ebakindel, sest mingit sissetulekut mul ju polnud ja ka Amazonis pole pooleteise aasta jooksul v\u00f5imalik raha v\u00e4lja v\u00f5tta, sest sa tahad ju kasvada,\u201d meenutas ta, lisades, et tol ajal m\u00f5tles ta vaatamata sellele, et k\u00fcll ta kuidagi ikka ellu j\u00e4\u00e4b.\u00a0\nLobisemise eest palka ei maksta\nAmazonis hakkas Raadik tegutsema 2016. aastal ning 2017. aastal oli esimene toode ka v\u00e4ljas, milleks sai seinale kinnitatav puuviljakorv, sest toona sellist mudelit turul polnud. \u201cM\u00e4letan, et istusime koos eksabikaasaga Londonis s\u00f5bra juures ja imetlesime, et vau, suutsime p\u00e4evas kolme m\u00fc\u00fcgi asemel kuus m\u00fc\u00fcki teha. M\u00f5tlesin, et see on nii suur saavutus, et varsti saab juba pensionile j\u00e4\u00e4da, kuid Amazonis on paraku nii, et kogu aeg tuleb uusi tooteid turule juurde tuua,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. Nii saadigi \u00fchel hetkel aru, et imetlusest pole kasu ja turg muutub kogu aeg.\u00a0\nKa puuviljakorvid polnud enam \u00fchel hetkel nii kenad ja atraktiivsed ning siis saadi aru, et Amazonis on vaja kogu aeg edasi liikuda. \u201cSaime t\u00f5elise suraka tagumikku, et Amazon polegi selline koht, kus nii-\u00f6elda lobisemise eest palka makstakse. Seal on vaja ikka kogu aeg klientidesse uut verd sisse l\u00fckata,\u201d selgitas ta.\nRaadik oli Amazonis tegutsema hakates enda s\u00f5nul nii algaja, et ei osanud teha eelnevalt tootele mingit turuanal\u00fc\u00fcsi. \u201cKa minu j\u00e4rgmine toode, milleks oli beebidele m\u00f5eldud tatip\u00f5lled, p\u00f5rus t\u00e4ielikult, sest sarnaseid tooteid m\u00fc\u00fcdi seal juba eelnevalt. See oli valus, aga vajalik kogemus, p\u00e4rast mida hakkasin korralikult oma numbreid vaatama,\u201d \u00fctles ta, sest \u00e4ra ei maksaks Raadiku s\u00f5nul unustada, et toote turule toomine v\u00f5ib ka k\u00fc\u00fcndida juba viiekohalise numbrini ning m\u00fc\u00fcki j\u00f5udmine v\u00f5ib aega v\u00f5tta lausa kuus kuud.\u00a0\nK\u00e4ibenumbrid ei lasknud magada\nRaadik r\u00e4\u00e4kis, et p\u00e4ris alguses tegi ta oma toodetega k\u00e4ivet 40 000 dollarit kuus ja see tundus tema jaoks t\u00e4iesti ebanormaalne. \u201cMa l\u00e4ksin \u00f5htul magama ja olin t\u00e4iesti paanikas, kuidas on v\u00f5imalik sellist k\u00e4ivet teha. Ma polnud kunagi oma ettev\u00f5tetega nii suurt k\u00e4ivet teinud, kuid siis harjusin selle m\u00f5ttega ja julgesin magama j\u00e4\u00e4da, teades, et see on normaalne,\u201d meenutas ta.\n\u00dchel hetkel tuli ka Raadiku eksabikaasa oma t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra ning hakkas teda aitama. Peale beebi tatip\u00f5lledega tegelemist proovis ta l\u00e4bi l\u00fc\u00fca veel erinevate toodetega, n\u00e4iteks r\u00f5ivaste ja sisekujundustoodetega, kuid need ei \u00f5nnestunud erinevatel p\u00f5hjustel ja edasi suunduti hoopis kontoritoodete kategooriasse. \u201cSee tundus v\u00e4ga ebaseksikas kategooria olevat ning konkurendid ei tulnud j\u00e4rgi v\u00f5rreldes n\u00e4iteks kosmeetika v\u00f5i r\u00f5ivastega, mis on palju seksikamad kategooriad, kus konkurendid tulevad kogu aeg uute br\u00e4ndide ning suuremate eelarvetega peale,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0\nKontoritoodete kategooriasse liikumisega hakati l\u00f5puks ka p\u00e4riselt kasvama ning \u00fche t\u00f6\u00f6taja kohta tehti siis 100 000 dollarit k\u00e4ivet kuus, kokku oli kollektiivis siis neli t\u00f6\u00f6tajat. Kuigi toodetel l\u00e4ks v\u00e4ga h\u00e4sti ja m\u00fc\u00fcgid olid v\u00e4ga head, otsustati ikkagi eelmise aasta detsembris teha nii-\u00f6elda exit ja ettev\u00f5te maha m\u00fc\u00fca. \u201cExit\u2019i tegemine oli k\u00fcll paras puder ja kapsad kuna covid oli just \u00fcle k\u00e4inud ja h\u00e4vitas kontorimaailma t\u00e4ielikult, kuid meil l\u00e4ks sellega ikkagi \u00f5nneks,\u201d \u00fctles ta. Tehingu t\u00e4pset summat ei soovi Raadik \u00f6elda, kuid see j\u00e4i \u00fche ja k\u00fcmne miljoni dollari vahele ning tegu oli seni suurima Eestis tehtud exit\u2019iga.\nSuurimad \u00f5ppetunnid\nK\u00f5ige rohkem on ta Amazonis \u00f5ppinud seda, et ei tohi k\u00f5rvu lonti lasta, vaid tuleb ise pingutada ja asjad omale selgeks teha. \u201cIga probleem ongi \u00f5ppimise v\u00f5imalus ja iga probleemi lahendamise j\u00e4rgselt on mul v\u00e4hem konkurente, sest nemad j\u00e4relikult pole viitsinud korralikult asjasse s\u00fcveneda,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nProbleemidest polnud ka paraku p\u00e4\u00e4su ning \u00fckskord tekkis tal olukord, kus Amazon soovis lausa tema tooted \u00e4ra h\u00e4vitada. \u201c\u00dckskord tekkisid probleemid \u00fche tootega, mille peale Amazonist \u00f6eldi, et teie tooted on juba nii pikalt laos olnud, et h\u00e4vitame need \u00e4ra. Meie \u00fctlesime aga neile, et teie enda s\u00fcsteemid on rikkis, meil on k\u00f5ik asjad alles pooleli ning \u00e4rge tehke seda. \u00dches\u00f5naga t\u00e4iesti kuul p\u00e4he olukord, aga suutsime selle \u00e4ra lahendada, kuid selle tulemusel on mul kindlasti m\u00f5ned hallid karvad peas,\u201d meenutas ta.\u00a0\nMakse tuleb maksta\nRaadiku s\u00f5nul pole Amazonis tegutsedes maksude maksmisest mitte kellelgi p\u00e4\u00e4su. Tavaliselt palgatakse Euroopa \u00fclene maksuagentuur, kes hakkab makse arvestama ja sealt \u00f6eldakse m\u00fc\u00fcjale, palju tuleb eri riikidesse makse maksta. Ka USA puhul kehtib endiselt see, et tuleb maksta k\u00e4ibemaksu, tavaliselt lisatakse see tootele juurde siis, kui ostja on lisanud toote ostukorvi.\n\u201cTegelikult on Amazonis maksuteema v\u00e4ga keeruline ja m\u00fc\u00fcjad ise sellega nii p\u00f5hjalikult tegeleda ei j\u00f5uagi. Mina pole igatahes sellises olukorras olnud, et mingeid makse v\u00e4lja pressitakse,\u201d \u00fctles ta.\u00a0\nTegutseb edasi\nVaatamata sellele tegutseb Raadik Amazonis kahe ettev\u00f5ttega edasi ning m\u00f5lemad teevad \u00fcle miljoni dollarist k\u00e4ivet. See k\u00f5ik oli v\u00f5imalik ainult t\u00e4nu eelmise poe m\u00fc\u00fcgist saadud rahale, mis investeeriti kohe uutesse ettev\u00f5tetesse. \u201cPalju k\u00fcsitakse minu k\u00e4est, miks sa oma ettev\u00f5tte maha m\u00fc\u00fcsid, kui see nii kasumlik oli. Just sellep\u00e4rast m\u00fc\u00fcsingi, et teha uued ettev\u00f5tted veel paremad ja kasumlikumad. Me ei soovinud peale seda nii-\u00f6elda pensionile j\u00e4\u00e4da, vaid ikka edasi minna,\u201d selgitas ta.\u00a0\nRaadik ise tegutseb uute ettev\u00f5tetega nii USA-s kui ka Kanadas, kuna ta on aru saanud, et keskenduda on vaja nendele turgudele, kus raha on. N\u00e4iteks T\u00fcrgi ja Singapur v\u00f5ivad tema s\u00f5nul tunduda p\u00f5nevad, kuid seal pole v\u00f5imalik erilisi k\u00e4ibeid teha.\u00a0\nHetkel ongi ta plaan oma kaks uut Amazoni ettev\u00f5tet suureks kasvatada ja eesm\u00e4rgiks on v\u00f5etud teha kolm kuni viis miljonit k\u00e4ivet, et siis taaskord ettev\u00f5tted maha m\u00fc\u00fca. Raadik ei tegele seekord ettev\u00f5tetega p\u00e4ris \u00fcksi, vaid kahe ettev\u00f5tte peale tegutseb tema tiimis k\u00fcmme inimest, \u00fcks filipiinlane ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud on eestlased. \u201cTahtsin teadlikult, et tiimis oleks valdav osa just eestlasi, kuna nii on lihtsam asju ajada ja saavutusi t\u00e4histada, \u00fctles ta.\u00a0"}
{"text":"Tietoevry on IT-ettev\u00f5ttena tegelenud vastutustundlikkusega juba 30 aastatTietoevry on rahvusvaheline IT-ettev\u00f5te, mis pakub Eestis IT-alaseid konsultatsiooni-, arendus- ning hooldusteenuseid, \u00e4riprotsesside anal\u00fc\u00fcsi ja arendust, nii infotehnoloogiliste strateegiate koostamist kui ka tarkvaras\u00fcsteemide anal\u00fc\u00fcsi, ehitamist, integreerimist ja juurutamist ning serverite seire- ja hooldusteenuseid.\nFoto: Erlend Staub\nMida konkreetselt vastutustundlikkus IT-valdkonnas t\u00e4hendab?\nOlgugi et IT-ettev\u00f5te ei ole otseselt seotud toodete tootmisega, vaid pakub teenuseid, m\u00f5jutab ka selline ettev\u00f5tted keskkonda ja seda eelk\u00f5ige oma \u00fcsna suure energiatarbimisega. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua kontoripinnaga seotud kulud ja riistvaraga seotud tarbimise \u2013 seadmete ost\/\u00fc\u00fcrimine, nende k\u00e4igushoidmine ja utiliseerimine.\nIT-ettev\u00f5tetel kulub omajagu energiat ka serverite k\u00e4igushoidmisele ja eelk\u00f5ige jahutamisele. Siia juurde tuleb lisada CO2 heitmed ja \u00e4rireisidest ning tarneahelast tulenevad m\u00f5jud.\nKuidas kajastuvad vastutustundlikkus ja kestlikkus selles, mida oma klientidele pakute?\nOleme seotud mitme suure infos\u00fcsteemide arenduse ja hooldusega nii hariduses kui majanduses. Meie pangandus- ja liisingutarkvara lahendused muudavad k\u00f5ikv\u00f5imalikke protsesse ja kodanike suhtlemist riigiga kiiremaks, t\u00f5husamaks ja seel\u00e4bi keskkonnas\u00f5bralikumaks. T\u00f6\u00f6stuse digitaliseerimise lahendused muudavad ettev\u00f5tete tootmisprotsesse t\u00f5husamaks, v\u00e4hendades nii ettev\u00f5tte tegevuse m\u00f5ju keskkonnale.\nT\u00f6\u00f6tame kohalike omavalitsustega, aidates neil olla oma teenuste osutamisel \u00fchtaegu t\u00f5husamad ja teisalt ka turvalisemad. P\u00fc\u00fcame aidata kaasa nende k\u00fcberh\u00fcgieeni parandamisele ja \u00fchtlustamisele, et saaksime k\u00f5ik olla kindlad, et meie andmed on turvaliselt hoitud ja digitaalsed asjaajamised omavalitsusega turvalised.\nOleme Eestis \u00fcks e-arve operaatoritest ning aitame nii oma klientidel olla j\u00e4tkusuutlikumad. Digitaalne arveldamine v\u00f5imaldab eemaldada inimfaktori, mis v\u00f5ib eksida, ja ka muuta kogu protsessi kiiremaks, t\u00f5husamaks ka keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumaks.\nKuidas on planeeritud sammud vastutustundlikkuse osas rahvusvahelises ettev\u00f5ttes? Kas eesm\u00e4rgid on \u00fchtsed ja samad?\nSuure b\u00f6rsil noteeritud korporatsiooni puhul on avalikkuse huvi ettev\u00f5ttes toimuva suhtes suurem. T\u00e4nu sellele on Tietoevry P\u00f5hjala suurima t\u00e4isteenuslahendusi pakkuva IT-ettev\u00f5ttena tegelenud vastutustundlikkusega terve oma eluea. 2021. aastal osalesime teadusp\u00f5histe eesm\u00e4rkide algatuses ehk meie eesm\u00e4rgid on koosk\u00f5las sellega, mida kliimateadus peab vajalikuks, et Pariisi kokkuleppe eesm\u00e4rke oleks v\u00f5imalik saavutada.\nMeil on ettev\u00f5tte\u00fclene j\u00e4tkusuutlikkuse strateegia ja konkreetsed eesm\u00e4rgid, mille saavutamisse me panustame. Tulemusi j\u00e4lgitakse regulaarselt, k\u00f5ik riigid aitavad kaasa nende eesm\u00e4rkide saavutamisele ning saavad seada t\u00e4iendavaid kohalikke eesm\u00e4rke. Lisaks l\u00e4bime iga kahe aasta tagant ISO14001 auditi, mille k\u00e4igus meie eesm\u00e4rke ja reaalseid tulemusi m\u00f5\u00f5detakse. Kindlasti ei r\u00e4\u00e4gi me siinkohal vaid keskkonnam\u00f5jude ja oma jalaj\u00e4lje hindamisest, oluline on ka sotsiaalsete ja ettev\u00f5tte juhtimisega seotud riskidest l\u00e4htuvate eesm\u00e4rkide seadmine (ESG).\nLuues IT-lahendusi, siis millisel kohal on looma asudes vastutustundlikkuse n\u00fcanss?\nTarkvaraarenduses proovime alati l\u00e4htuda sellest, kuidas v\u00e4hendada andmemahtu ja vahemaad, mida see v\u00f5rgus peab l\u00e4bima, kuidas luua s\u00fcsinikut\u00f5husaid lahendusi, kuidas maksimeerida riistvara energiat\u00f5husust ja kuidas samm-sammult optimeerida, mis suurendab \u00fcldist s\u00fcsinikuefektiivsust.\nVastutustundlikkusele m\u00f5tleme juba enne t\u00f6\u00f6 alustamist. Kindlasti t\u00f5useb IT-ettev\u00f5tetes peagi teemaks see, et kasutaksime AI-t\u00f6\u00f6riistu vastutustundlikult. Siin k\u00e4ime igati ajaga kaasas, sest tehisintellektiga ringi k\u00e4imise juhis on meil juba olemas.\nKuidas on organiseeritud teie igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6 kontoris \u2013 kui palju kasutate paberit ja printimist ning kuidas talletate dokumendid ja materjalid?\nEestis oleme saavutanud h\u00e4id tulemusi pealtn\u00e4ha v\u00e4ikeste sammudega meie f\u00fc\u00fcsilises t\u00f6\u00f6keskkonnas. V\u00e4ldime \u00fchekordsete pappn\u00f5ude kasutamist ja printerid on seadistatud must-valgele kahepoolsele printimisre\u017eiimile. Kontoritarvikuid, kohvi ja muu tellime pigem harva ja suuremate kogustena. Meie kontori tualettides on automaatne valgustus ja k\u00f5igis k\u00f6\u00f6kides juhistega pr\u00fcgisorteerimisjaamad.\nMida saavad v\u00e4iksemad ja suuremad ettev\u00f5tted teha selleks, et digipr\u00fcgi nii palju ei tekiks? Mida saame teha \u00fcksikindiviididena ja kuidas k\u00e4ib teie majas n-\u00f6 suurpuhastus?\nDigipr\u00fcgi on t\u00f5esti muutunud j\u00e4rjest suuremaks mureallikaks. Seda toodetakse iga p\u00e4ev meeletutes kogustes juurde. Vanu, kasutuid andmeid, infot ja faile inimesed ja ettev\u00f5tted aga ei kustuta ning need istuvad kuskil pilves, paisates atmosf\u00e4\u00e4ri aina enam CO2. On tehtud arvutusi, et juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast moodustab 20% CO2 heitmetest just digipr\u00fcgiga seonduv. Kindlasti on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsed algatused, mis \u00fcksikindiviidi tasandil probleemi t\u00f5statavad ja tegudele kutsuvad.\nEttev\u00f5tetes peaks m\u00f5tlema sisemisele t\u00f6\u00f6protsessile. \u00dchist\u00f6\u00f6ruumid (nt Microsoft Teams) v\u00f5imaldavad v\u00e4hendada kirjavahetust e-mailide kujul ja t\u00f6\u00f6tamine jagatud dokumentidega aitab v\u00e4ltida olukorda, kus iga\u00fchel on oma koopia. N\u00e4iteks \u00fchest k\u00fcljest oleme v\u00e4hendanud f\u00fc\u00fcsilisi kokkusaamisi, kuid tihti oleme asendanud need videokoosolekutega, kus kaamerate kasutamine toodab samuti CO2.\nKuidas k\u00e4ib Tietoevrys riistvara \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine? Milline on tarneahel ja kuidas olete leidnud partnerid, kes teie v\u00e4\u00e4rtuseid m\u00f5istavad ja neist l\u00e4htuvalt kaasa aitavad?\nP\u00fc\u00fcame j\u00e4tkusuutliku hankeprotsessi ja utiliseerimisega v\u00e4hendada oma negatiivset keskkonna- ja sotsiaalset m\u00f5ju. Kasutame oma t\u00f6\u00f6vahendeid maksimaalse aja ning kui seade on muutunud t\u00f6\u00f6k\u00f5lbmatuks, suuname selle vastavasse j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusesse. Klientidele seadmeid hankides arvestame seadme kasutusvaldkonda, energiatarbimist, materjali ja muid parameetreid. Eeldame, et k\u00f5igil meile suures mahus riistvara pakkujatel on olemas vastav keskkonnasertifikaat, n\u00e4iteks ISO14001.\nKui numbritest r\u00e4\u00e4kida, siis aastal 2022 taaskasutasime 93% s\u00fclearvutitest ning Tietoevry genereeris 2022. aastal 41,2 tonni e-pr\u00fcgi, millest 29,8 tonni suundus taaskasutusse ja 9,3 tonni \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisse.\nMillised aastanumbrid v\u00f5i m\u00f5\u00f5dupuud olete Tietoevrys endale p\u00fcstitanud ehk millal ja kuhu tahate vastutustundliku ettev\u00f5ttena j\u00f5uda?\nOleme j\u00f5udnud 100% roheenergia kasutuseni k\u00f5igis oma kontorites ja andmekeskustes. Lisaks oleme v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks v\u00e4hendada aastaks 2023 oma tegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside emissioone 80% v\u00f5rra, t\u00e4na on see n\u00e4itaja 70%.\nKindlasti on globaalses ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6reise silmas pidades oluline n\u00e4idik s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lg t\u00f6\u00f6taja kohta. Meie eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada aastaks 2030 s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lge t\u00f6\u00f6taja kohta 46% v\u00f5rreldes 2019. aasta n\u00e4itajaga. Siin oleme eesm\u00e4rgi juba 83% ulatuses saavutatud. K\u00f5ik meie t\u00f6\u00f6tajad on kohustatud l\u00e4bima igal aastal j\u00e4tkusuutlikkuse veebikoolituse.\nMeil on nulltolerants korruptsiooni suhtes ja oleme loonud anon\u00fc\u00fcmsed n-\u00f6 vilepuhumiskanalid, et t\u00f6\u00f6tajad saaksid raporteerida murettekitavatest olukordadest. Privaatsus ja k\u00fcberturvalisus on samuti olulised valdkonnad, millele iga ettev\u00f5te peaks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.\nMilliseid muudatusi olete teinud oma t\u00f6\u00f6tingimustes, elektrikasutuses jne seoses vastutustundlikkusega?\nPandeemia tegi h\u00fcbriidt\u00f6\u00f6st uue reaalsuse. Ehkki see oli IT-sektoris juba varemgi harilik, on kaugt\u00f6\u00f6 v\u00f5tnud varasemast palju suuremad m\u00f5\u00f5tmed. M\u00f5tlesime l\u00e4bi kogu meie kontori kontseptsiooni ja v\u00e4hendasime kontoripinda ligi 2\/3 v\u00f5rra. Seet\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tame n\u00fc\u00fcd klassikalise kindlate kohtadega kontorimudeli asemel tegevusp\u00f5hises kontoris, kus igal t\u00f6\u00f6tajal on v\u00f5imalik valida oma tegevusega k\u00f5ige paremini sobiv ala \u2013 keskendumist soosiv t\u00f6\u00f6koht, meeskonnaala, chill-out-ala, n\u00f5upidamisteruum jne. Kontoris k\u00e4iakse pigem kolleegidega kohtumas ja sotsialiseerumas. V\u00e4iksem kontoripind ja v\u00e4iksem inimese kohta arvestatud ruutmeetrite arv aitavad kaasa energiatarbimise ja jalaj\u00e4lje v\u00e4hendamisele.\nOlete plaaninud meeste ja naiste v\u00f5rdset osakaalu t\u00f6\u00f6tajate hulgas aastaks 2030. Milline on see suhe t\u00e4na?\nHetkel on Tietoevrys naiste osakaal t\u00f6\u00f6tajate hulgas tervikuna 31%. Eestis on see v\u00f5rreldav sektori keskmisega. Naiste osakaalu t\u00f5stmine IT-sektoris on meile s\u00fcdamel\u00e4hedane olnud aastaid ning oleme sel teemal aktiivselt s\u00f5na v\u00f5tnud. Infotehnoloogia valdkonnas on nii palju p\u00f5nevaid ametikohti, proovime murda m\u00fc\u00fcti, et IT on vaid \u201cpatsiga poiste\u201d p\u00e4rusmaa ja koodi kirjutamine.\nMis puudutab meie oma t\u00f6\u00f6tajaid ja naiste osakaalu t\u00f5stmist, siis kutsume inimesi t\u00f6\u00f6vestlusele, arvestades nende oskuseid ja kompetentse. K\u00e4sil on projekt, kus vaatame \u00fcle meie t\u00f6\u00f6kuulutuste tekstid, et need oleksid sooneutraalsed. Meil on erinevatel ametipositsioonidel soost s\u00f5ltumatud fikseeritud palgavahemikud, mis on seotud vaid t\u00f6\u00f6soorituse ja erialase kompetentsiga, et v\u00e4ltida palgal\u00f5het meeste ja naiste vahel.\nVaata ka www.tietoevry.com\/ee"}
{"text":"Krediidiregistri juhiks saab Ege MetsandiTALLINN, 9. mai, BNS \u2013 Aktiva Finance Group'i kuuluva ettev\u00f5tte O\u00dc Krediidiregister juhatuse esimehe ametis alustab t\u00f6\u00f6d Ege Metsandi.\nMetsandi on varasemalt t\u00f6\u00f6tanud Creditinfo tegevjuhina ning omab pikaajalist kogemust investeerimise, riskijuhtimise ja ettev\u00f5tete \u00e4riarenduse valdkonnas. Ta j\u00e4tkab oma tegevust Finance Estonia juhatuses ning AS-i Metrosert n\u00f5ukogu esimehena, teatas Aktiva grupp.\nKrediidiregistri juhina hakkab Metsandi vastutama Krediidiregistri hallatava makseh\u00e4irete registri, \u00e4ri- ja krediidiinfot pakkuva Taust.ee ja kontoteabe teenuse Accountscoring \u00e4ritegevuste ning andmeanal\u00fc\u00fcsi arendamise eest kogu regioonis. \u00a0\u00a0\nO\u00dc Krediidiregister on 2013. aastal asutatud ettev\u00f5te, mis tegeleb nii era- kui ka juriidiliste isikute taustainfo kogumise ja anal\u00fc\u00fcsimisega, pakkudes mitmeid nii krediidi-, \u00e4ri- kui ka rahapesu riskijuhtimise andmelahendusi ja mudeleid. Ettev\u00f5te on koost\u00f6\u00f6partneriks pankadele, laenuandjatele, telekommunikatsiooni ja muude sektorite ettev\u00f5tetele, kes vajavad krediidiotsuste tegemiseks sisendinfot v\u00f5i nende riskivalmidusele vastavaid skooringumudeleid.\u00a0\nAktiva Finance Group tegutseb peale Eesti veel L\u00e4tis, Leedus ja Poolas ning ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tab kokku 200 inimest.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Eesti idu hakkab rahapesu vastu v\u00f5itlema tehisintellekti abigaEesti idufirma Vespia eesm\u00e4rk on v\u00f5idelda rahapesu vastu, kasutades tehisintellekti p\u00f5hist platvormi. Eesti idufirma Vespia k\u00e4ivitas AI-\u00e4rikontrolli platvormi, mis loodi 4 triljoni dollari suuruse rahapesu probleemiga v\u00f5itlemiseks. See uuenduslik lahendus kasutab tehisintellekti, et aidata ettev\u00f5tetel rangete rahapesu t\u00f5kestamise eeskirjade t\u00e4itmisega t\u00f5husamalt ja turvalisemalt toime tulla, s\u00e4\u00e4stes nii aega kui ka ressursse. \u201eRahapesu on kogu maailmas laialt levinud probleem, mis vajab innovaatilist lahendust. Meie AI-p\u00f5hine platvorm aitab ettev\u00f5tetel olla koosk\u00f5las rahapesu t\u00f5kestamise reeglitega ning laseb neil keskenduda oma p\u00f5hi\u00e4rile, meie hoolitseme aga tuvastamise ja j\u00e4relevalve eest,\u201c \u00fctles asutaja ja tegevjuht Julia Ront. \u201eOleme p\u00f5nevil, et saame pakkuda lahendust, mis annab ettev\u00f5tetele v\u00f5imaluse rahapesu otsekohe k\u00e4sile v\u00f5tta ja omavahel usaldust luua vaid m\u00f5ne sekundiga.\u201c \u201e\u00dcsna peagi k\u00e4ivitab Vespia maailma esimese AI rahapesu t\u00f5kestamise spetsialisti, kes pakub ettev\u00f5tetele teavet selle kohta, kas potentsiaalne \u00e4ripartner vastab nende riskiisule ja annab juhiseid sobivate otsuste tegemiseks,\u201c lisas Julia Ront. \u201eMe n\u00e4eme tulevikku, kus iga sektor, olgu selleks Fintech v\u00f5i s\u00f5idujagamisteenus ja e-kaubamaja, saab olema sunnitud puutuma kokku rahapesuga. Meie platvorm on valmis neid v\u00e4ljakutseid lahendama.\u201c Vespia on Eesti idufirma, mis asutati 2021. aasta endise Veriffi t\u00f6\u00f6taja Julia Ronti, ja Anton Vede\u0161ini poolt. Ettev\u00f5ttel on \u00e4rikliente nii Balti riikides, Suurbritannias, Prantsusmaal, Hollandis kui ka mujal Euroopas. Hetkel kaasab ettev\u00f5te rahastust, et kasvatada meeskonda, suurendada platvormi v\u00f5imekust ja laieneda uutele turgudele."}
{"text":"Kelmuses ja seksuaalkuriteos s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ilmateadlane sipleb pankrotis: need asjad on kole segased, veninudSkandaalide keerisesse sattunud ilmateadlane on kolmap\u00e4eval taas kohtus - kelmuses ja\u00a0seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemise s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ilmateadlane on pankrotis, ent\u00a0kohustusi on tal \u00fcle 25\u00a0000 euro.\u00a0T\u00e4navu m\u00e4rtsis m\u00f5istis Harju maakohus Tallinna \u00fclikooli endise lektori, ilmateadlase J\u00fcri Kameniku\u00a0s\u00fc\u00fcdi kelmuses. Nimelt m\u00f5jutas ilmateadlane s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt\u00a0enda teov\u00f5imetut s\u00f5pra\u00a0v\u00f5tma erinevatest krediidikontoritest laene, kokku enam kui 20 000 euro ulatuses. V\u00e4idetavalt kasutas Kamenik aga s\u00f5bra nimel v\u00f5etud raha enda\u00a0isiklikuks tarbeks ning pealekauba j\u00e4ttis laenud tasumata.\u00a0\n\u00abEi, ma ei tunnista s\u00fc\u00fcdi. Ma tahan eluga lihtsalt edasi minna,\u00bb nentis J\u00fcri Kamenik p\u00e4rast kohtuistungit. Ilmateadlasele m\u00f5isteti\u00a0kahe aasta pikkune tingimisi vangistus.\u00a0Kohtuotsuse kohaselt peab Kamenik tekitatud kahju\u00a0\u2013 20 000 eurot \u2013, koos viivistega, tasuma enda taskust. \u00abEks ma siis 50 euro kaupa maksan... see on ikka p\u00e4ris suur summa,\u00bb nentis aasta aega t\u00f6\u00f6d otsinud ilmateadlane toona kohtusaalis.\u00a0Loe pikemalt SIIT!\n\nV\u00f5lakoorem viis pankrotti\u00a0\n\nKolmap\u00e4eval on aga Harju maakohtus arutluse all J\u00fcri Kameniku pankrott ja toimub v\u00f5lausaldajate esimene koosolek.\u00a0\n\u00abHea tahte m\u00e4rgiks tuleb mul muidugi edasi maksta niipalju kui v\u00f5imalik, hetkel on summa 50-100 eurot\u00a0igakuiselt,\u00bb nentis Kamenik, kelle pangakonto on t\u00e4na pankrotihalduri poolt suletud.\u00a0\u00abPankrotiperiood on kolm aastat. Selle ajaga maksan niipalju kui saan.\u00bb Aasta aega t\u00f6\u00f6d otsinud ilmatadlane teeb t\u00e4na testkliendi t\u00f6\u00f6ampse ja elatub enda s\u00f5nul\u00a0t\u00f6\u00f6v\u00f5imetustoetusest. \u00abSealt \u00fcle 100 euro\u00a0ei \u00f5nnestu kuus teenida,\u00bb r\u00e4\u00e4gib ta enda t\u00f6\u00f6kohast.\u00a0\nKamenik tunnistas, et istungi eel on tal hinges rahu.\u00a0\u00abNeed asjad on kole segased, veninud. Loodan n\u00fc\u00fcd rahulikku l\u00f5petust saada!\u00bb\u00a0\n\nJ\u00fcri Kamenik Harju Maakohtus\nTaavi Sepp\n\nL\u00e4inud aastal m\u00f5istis kohus J\u00fcri Kameniku s\u00fc\u00fcdi ka seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemises.\nNimelt viis ilmateadlane ja\u00a0toonane Tallinna \u00fclikooli lektor l\u00e4bi k\u00fcsimusi tekitavaid p\u00f5ieuuringuid. Selle\u00a0kattevarjus pani ta aga\u00a0toime pandud noorte meeste seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemise, mille eest m\u00f5isteti Kamenikule viie aasta pikkune tingimisi vangistus koos kohustusliku sotsiaalprogrammiga."}
{"text":"Juhtkiri: Riigipirukas jahtugu mahaT\u00f5en\u00e4oliselt tuleb uudiseid riigi rohet\u00e4htede erasektorisse liikumisest veel. Sellele teele tuleb panna lamav politseinik.Kui guugeldada s\u00f5na \u201ep\u00f6\u00f6rduks\", tuleb esmalt vastuseks pikk rida erinevaid f\u00fc\u00fcsilise p\u00f6\u00f6rdukse soetamise v\u00f5imalusi. Sealt edasi tuleb paar YouTube'i linki Anne Veski laulu \u201eKui ainult p\u00f6\u00f6rduks aeg\" eri versioonidega - see on tempokas kaver Cheri megahitist \u201eIf I Could Turn Back Time\".Kliimaministeeriumi kantsleriks saav Keit Kasemets tegi kiire kannap\u00f6\u00f6rde ning sai oma osaluse roheidus ClimaCash veel enne sellen\u00e4dalase Ekspressi tr\u00fckkiminekut \u00e4ra antud. Tasuta, \u00f5igemini \u00fche euro eest, nagu iduettev\u00f5ttes formaalselt kombeks. ClimaCashi uus enamusosanik: Klas Klaas, riigi rohepoliitika koordinaatori Kristi Klaasi abikaasa. Viimase jaoks olukord just mugavamaks ei muutunud.\u00dching Korruptsioonivaba Eesti defineerib p\u00f6\u00f6rdukse efekti \u00fcsna kitsalt: \u201eAmetiisik, kes on teostanud kontrolli m\u00f5ne eraettev\u00f5tte \u00fcle, asub p\u00e4rast avaliku sektori t\u00f6\u00f6kohalt lahkumist sinna t\u00f6\u00f6le.\" Ekspressi t\u00e4nases rohe\u00e4ri ja sellega seotud endiste-praeguste-tulevaste ametnike loos midagi sellist t\u00f5esti tehtud ei ole.\u00dchingu tegevjuhi Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul on Eestis asjad lobit\u00f6\u00f6, p\u00f6\u00f6rdukse efekti ja mahajahtumisperioodiga siiski poolel teel. \u201eMeil on need reeglid pandud paika ainult seaduse tasandil,\" \u00fctles ta.Probleem seisneb selles, et on \u00fcks \u00e4rivaldkond, kus on palju kasu sellistest inimestest, kes parasjagu on v\u00f5i on olnud riigi teenistuses. Muu hulgas ka riigi huvide kaitseks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidades on nad omandanud v\u00e4\u00e4rtuse, millest on huvitatud ka sama valdkonna ettev\u00f5tted. See kaubastatav v\u00e4\u00e4rtus seisneb eesk\u00e4tt infos ja ehk ka tutvustes.V\u00f5ib-olla m\u00f5tleme \u00fcle? Alati saab \u00f6elda, et Eesti ongi v\u00e4ike. Lugu kirjutades tuli nentida, et koos uue kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa ja riigi rohepoliitika koordinaatori Kristi Klaasi abikaasaga on roheidu ClimaCash \u00fcks osanikest (ja ainus juhatuse liige) ka Erik Moora.Erik kirjutas mullu veebruari alguses, kuidas Eesti riik k\u00e4itub Euroopa Liidu kliimapoliitika otsuste juures kohati lausa koomiliselt ebap\u00e4devalt. N\u00e4iteks kuidas saastava t\u00f6\u00f6stuse poolt lobistatud keskkonnaminister Erki Savisaar l\u00e4ks Br\u00fcsselisse kogu Euroopa heitmekaubanduse s\u00fcsteemi l\u00f5petamist n\u00f5udma ja kuidas ta seepeale v\u00e4lja naerdi.Savisaar Savisaareks, selle seisukoha kujundamise taga olnud ka toonane riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeesSiim Kallas, k\u00fcmme aastat Euroopa Komisjoni asepresidendina teeninud ja igati terava taibu poolest tuntud \u00fclikogenud poliitik.Roheametnikud p\u00fchivad poliitikutega p\u00f5randatEkspressi toonase peatoimetaja s\u00f5nul tunnistas Siim Kallas ise, et tema ja kaassaadikud ei olnud selle teema peale mihklid. \u201eValitsuse poolel on meiega v\u00f5rreldes profid, neil on meiega v\u00f5rreldes v\u00f5imas aparaat, sealsed inimesed valdavad neid teemasid palju paremini,\" m\u00f6\u00f6nis Kallas.Kui siin probleem on, siis ilmestavad Kallase s\u00f5nad seda h\u00e4sti. Riik maksab palka inimestele, kelle t\u00f6\u00f6 on olla teravaim v\u00f5imalik pliiats. Roheidu KWOTA dekarboniseerimise juht Janika Laht kirjeldas \u00fche lausega, mismoodi k\u00e4ib hiljem erasektoris v\u00e4\u00e4rtusliku kompetentsuse omandamine: \u201eAta\u0161eel tuli koguda v\u00f5imalikult palju kasulikku infot Br\u00fcsselist ja see siia tuua.\" Sellest r\u00e4\u00e4kides ei pidanud ta muidugi silmas, et see info peaks p\u00e4rast erasektoris kasulik olema.Tal v\u00f5inuks siiski ajakirjaniku k\u00fcsimustele vastates meeles olla, millal t\u00e4pselt ta KWOTAst esimese pakkumise nende juurde t\u00f6\u00f6le minna sai. Oleks hea teada, kui kaua oli ta riigiteenistuses, teades, et tal on selline v\u00f5imalus. V\u00e4hem kui pool aastat p\u00e4rast riigit\u00f6\u00f6lt lahkumist k\u00e4is Laht juba oma endises t\u00f6\u00f6kohas keskkonnaministeeriumis KWOTA nimel lobit\u00f6\u00f6d tegemas. Siit tekib k\u00fcsimus, kas polnuks asjakohane kohustuslik \u201emahajahtumise\" periood ehk keeld teatud aja jooksul p\u00e4rast riigi teenimist teatud \u00e4ritegevuses osaleda.Praegu j\u00e4\u00e4b eetikak\u00fcsimus asjasse puutuvate inimeste eneseregulatsiooni vastata. Paljud ClimaCashi s\u00f5pruskonda tundvad inimesed \u00fctleksid, et usaldaksid neid eetikanormidest kinni pidamisel ka siis, kui selliseid pole kirja pandud. Vahet pole. Eesti on liiga v\u00e4ike ja tutvuste pinnalt tekib t\u00e4iesti loomulikul teel liiga palju \u00e4risidemeid, et nende reguleerimine poolele teele toppama j\u00e4tta.FOTO JAANUS LENSMENTHERMAN KELOMEES"}
{"text":"Seksahistajast teadlane l\u00e4ks pankrottiHarju maakohus kuulutas aprilli keskel maksej\u00f5uetuks kunagise ilmastaari J\u00fcri Kameniku (34).V\u00f5lgnikust mehel puudub vara, kuid kohustusi on tal enam kui 25 000 euro ulatuses.M\u00e4rtsi alguses m\u00f5istis sama kohus Kameniku kaheks aastaks tingimisi vangi kelmuse eest. Teadlane \u00e4rgitas talle tuttavat vaimupuudega noormeest v\u00f5tma erinevatest krediidikontoritest laene, kuid kasutas raha isiklikuks tarbeks ja j\u00e4ttis laenud tagasi maksmata. Ullike v\u00f5ttis s\u00e4\u00e4raseid laene v\u00e4hemalt 16 korda. Summad k\u00f5ikusid vahemikus 30 eurot kuni 6800 eurot, kokku pea 26 000 eurot.Sealt siis tulevadki tema v\u00f5lad, mis viisid mehe maksej\u00f5uetuseni.Seejuures oli Kamenikul kaelas juba \u00fcks kriminaalkaristus \u201ep\u00f5ieuuringute\" eest. Meteoroloog v\u00e4itis, et ta teeb teadust\u00f6\u00f6d, ja lasi selle raames noormeestel juua rohkelt vett ning teha seej\u00e4rel aluspesu v\u00e4el erinevaid \u201eharjutusi\". \u00dcks ohvritest r\u00e4\u00e4kis meedias, et enne p\u00f5ie t\u00fchjendamist pidi ta end rahuldama orgasmini. Teises \u201euuringus\" soovis teadlane masseerida noormehe suguelundit.Mullu septembris m\u00f5istis Harju maakohus Kamenikule noorte meeste seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise eest nelja aasta ja k\u00fcmne kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Ta sai ka kohustuse l\u00e4bida seksuaalsuunitlus- v\u00f5i k\u00e4itumish\u00e4irete raviprogrammi.Tallinna \u00dclikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektorina t\u00f6\u00f6tanud Kamenik kogus eelmisel k\u00fcmnendil tuntust ilmateaduse propageerijana. Ta esines sageli meedias ning ennustas muu hulgas ilma Briti autorallitiimile M-Sport."}
{"text":"Roheline p\u00f6\u00f6rduks?Tulusat rohe\u00e4ri alustasid esimeste seas sama valdkonna riigiteenistujadEesti riigi huvide teenimise uks j\u00f5uab vahel vaevalt kinni langeda, kui \u00e4rihuvide teenimise uks juba avaneb. Ka uus kliimaministeeriumi kantsler ja riigi rohepoliitika pealik tunnistavad, et on pidanud s\u00f5prade-l\u00e4hedastega v\u00f5imaliku huvide konflikti teemat arutama.Millega tegeleb ettev\u00f5te KWOTA? See paistab tegelikult juba nimest, mis viitab Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemile ehk maakeeli saastekvootidele. Ja k\u00f5ik, mis puudutab saastekvoote, t\u00e4hendab v\u00e4ga suuri summasid riikidele ja ettev\u00f5tetele. KWOTA on \u00fcks, mille vedajad loodavad, et on leidnud kvoodis\u00fcsteemis teenimisv\u00f5imaluse.Aga selleks peab oskama vabalt orienteeruda ELi regulatsioonide r\u00e4gastikus ning tundma \u00f5igeid inimesi. Ja kes oleks neis paremad kui inimesed, kes on selle valdkonnaga tegelenud avalikus sektoris.KWOTA \u201edekarboniseerimise\" juht (Chief Decarbonisation Officer) on mullu 17. augustist Janika Laht. Aga veel septembris oli ta t\u00f6\u00f6l ka Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, kus ta oli keskkonnak\u00fcsimuste n\u00f5unik. Ehk siis t\u00f6\u00f6tas l\u00fchikest aega kahel kohal korraga.Laht tegeles ELi juures muu hulgas ka kliimamuutustega kohanemise ning kasvuhoonegaaside seire ja aruandlusega. \u201e\u00dchelt poolt tuleb ata\u0161eel koguda v\u00f5imalikult palju kasulikku infot Br\u00fcsselist ja see siia tuua, et otsustajatel oleks selge pilt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste seisust ning nad saaks kujundada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks strateegia ja seisukohad,\" kirjeldas Laht oma t\u00f6\u00f6d Br\u00fcsselis.Pole kahtlust, et Laht on detailideni kursis, kuidas ja kuhu EL oma kliimaasjadega liigub. N\u00fc\u00fcd on ta koos nende teadmistega KWOTAs.Nii k\u00fcsibki m\u00f5ni \u00e4riliselt huvitatud osapool: kas huvide konflikt oli ikka v\u00e4lditud? Teisis\u00f5nu - kas Laht on osalenud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ja kogunud teadmisi ning kontakte, teades, et tema edaspidine isiklik elu ja k\u00e4ek\u00e4ik v\u00f5ivad s\u00f5ltuda nendestsamadest otsustest, mille kujunemisel pidi ta Eesti riigi huvide eest seisma?Laht \u00fctles Ekspressile, et tegi lahkumise otsuse isiklikel p\u00f5hjustel ning sai pakkumise KWOTA-lt alles seej\u00e4rel. Ta tunnistab samas, et sai firmast pakkumisi ka varem, aga ei v\u00f5tnud neid vastu. \u201eKWOTAsse t\u00f6\u00f6le asumiseks tehti pakkumine mulle asutajate poolt ja mitmel korral, t\u00e4pset aega ei oskagi \u00f6elda,\" \u00fctles Laht. Ta sai KWOTA asutajatega tuttavaks 2021\/22 aastavahetuse paiku. \u201eSiis, kui nad l\u00e4bi erinevate inimeste ja soovituste oma k\u00fcsimusega minuni j\u00f5udsid, otsides toodete ja teenuste olelusringi anal\u00fc\u00fcsi praktikut, kes oleks t\u00f6\u00f6tanud ka teadus-arendusasutuses,\" selgitas ta.Riigikantselei vilistlased teevad ilmaKWOTA pole sugugi ainus rohelahenduste pakkuja. M\u00f5nes m\u00f5ttes sarnane ettev\u00f5te on ClimaCash. Nende fookuses on praegu eesk\u00e4tt s\u00fcsiniku atmosf\u00e4\u00e4ri paiskamise v\u00e4ltimisele kaasaaitamine, mitte sinna juba heidetu kompenseerimine. N\u00e4iteks: s\u00f5ida v\u00e4hem autoga v\u00f5i loobu sellest sootuks. Selle s\u00e4\u00e4stu saab j\u00e4llegi arvudesse panna ning kui seda \u00f5nnestub teha usaldusv\u00e4\u00e4rsel viisil, siis ka kaubastada.ClimaCash p\u00e4lvis \u00e4sja t\u00e4helepanu, kuna Keit Kasemets, \u00fcks asutajatest-osanikest, asub uue valitsuse loodava kliimaministeeriumi kantsleriks. Teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal kinnitas Kasemets, et on oma osalusest ClimaCashis loobunud. Sisuliselt tasuta, kuigi formaalselt tuleb uuel omanikul siiski 1 euro tasuda.Osalus liikus Klas Klaasile. \u201eSee oli nende [teiste osanike] otsus, mis selle osalusega teha,\" \u00fctles riigiteenistusse naasev mees, kes on varem olnud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ning enne seda pikaaegne riigikantselei teenistuja.ClimaCashi enamusosanik on n\u00fc\u00fcd Klas Klaas, Majanduskoost\u00f6\u00f6ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhtivanal\u00fc\u00fctik, kes t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle nelja aasta ka riigikantselei strateegiab\u00fcroos, mida juhtis Kasemets. Pole saladus, et ClimaCashi seltskond moodustub s\u00f5pradest. \u00dcks neist lahkub tagasi riigit\u00f6\u00f6le, teised j\u00e4\u00e4vad firmasse.Klaasi t\u00f6\u00f6 riigikantseleis sai 2011. aastal otsa, aga praegu t\u00f6\u00f6tab riigikantseleis riigi rohepoliitika koordinaatorina Klaasi abikaasa Kristi. Nii Kasemets kui ka Kristi Klaas \u00fctlesid Ekspressile, et abielupaari v\u00f5imalik huvide konflikt on t\u00f5epoolest jutuks tulnud.Kristi Klaas: \u201eJ\u00e4lgime iga ettev\u00f5tte puhul nii hankeid tehes kui ka muus kontekstis, et ei oleks huvide konflikti. Selles valdkonnas, kus ClimaCash tegutseb, ei t\u00f6\u00f6ta regulatsioone v\u00e4lja riik. Sinna ei ole suunatud toetusmeetmeid. Riigikantselei ei ole selle ettev\u00f5ttega lepingulistes suhetes. Ma ei n\u00e4e siin huvide konflikti.\"Keit Kasemets: \u201eLoomulikult oleme seda arutanud. Seal ei ole otsest huvide konflikti ohtu. Otsest kokkupuudet riigi poliitikaga iduettev\u00f5tte tegevuses ei ole. See on suunatud erasektorile ja eraettev\u00f5tlusele ning riigil mingit seost meie ettev\u00f5ttega ei ole.\"Paberil on k\u00f5ik korrasEkspressiga suhelnud \u00e4ritegelane, kel on huvid metsanduse ja maakasutuse sektoris, ei heidagi ette nii-\u00f6elda otsest huvide konflikti ehk sellist, mida reguleeriks seadus v\u00f5i muu selgelt kirja pandud reegel. Tema jaoks on k\u00fcsimus selles, et kui inimene osaleb Eesti riigi poolt protsessis, kus otsustatakse s\u00fcsiniku eritamise v\u00e4hendamist, sidumise suurendamist v\u00f5i muud s\u00e4\u00e4rast, siis kas sellisel v\u00e4\u00e4rt kogemust omaval inimesel on sobilik pendeldada riigit\u00f6\u00f6 ja sama valdkonna eraettev\u00f5tluse vahel. V\u00f5i kas ei peaks olema minimaalseltki mahajahtumise perioodi?Pole kahtlust, et rohepoliitika valdkonna p\u00f5hjalikud teadmised ja kontaktid on kogunenud \u00fcsna v\u00e4ikesesse inimeste ringi. Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul on huvide konflikti k\u00fcsimustes praktika selline, et otsus peaks olema tehtud ettev\u00f5tte suhtes, mitte valdkonna\u00fclene. \u201eToon n\u00e4ite: kui vallavolikogu esimees on koolidirektor ja teeb oma kooli huvides otsuseid, siis on see v\u00e4\u00e4r, aga mitte siis, kui otsus tehakse kogu kooliv\u00f5rgu v\u00f5i haridusvaldkonna suhtes,\" kirjeldas Evestus.Niisiis - paberil on k\u00f5ik korras.KUHU MAANDUB KESKKONNAMINISTEERIUMI KLIIMAPEALIK?K\u00e4di Ristkok, senine keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja ja sarnaselt Janika Lahega Eesti esindajana \u201eEesm\u00e4rk 55\u201c l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste juures olnud ametnik, lahkus reedel riigit\u00f6\u00f6lt.Ta oli Ekspressi telefonik\u00f5nele vastamise ajal puhkusel ega soovinud pikemalt r\u00e4\u00e4kida. \u00dctles vaid, et ta alles otsustab oma j\u00e4rgmist v\u00e4ljakutset. See on tema s\u00f5nul kindlasti seotud senise valdkonnaga. Ta ei soostunud ka \u00fctlema, kas see v\u00e4ljakutse v\u00f5iks olla erasektoris.Aga Ristkoki nimetatud senine valdkond on v\u00e4ga lai. Ta on sotsiaalmeedias \u00fcles lugenud k\u00f5ik, mis tal s\u00fcdamel: t\u00f6\u00f6stuse ja transpordi dekarboniseerimine ning selle rahastamine; taastuvenergia tootmise ja salvestamise arengu kiirendamine; rohetehnoloogiate rahastamine ning kasutuselev\u00f5tu kiirendamine l\u00e4htuvalt dekarboniseerimise vajadustest; avaliku, era- ja kolmanda sektori koost\u00f6\u00f6 parendamine rohep\u00f6\u00f6rdes; ettev\u00f5tete keskkonnaaruandluse ja kestlikkuse strateegiate standardiseerimine ning sellega seotud teenuste arendamine.MIDA TEEB KWOTA?S\u00fcsinikukvoodi kauplemiss\u00fcsteemi eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada \u00f5hku paisatava s\u00fcsihappegaasi kogust. Heitmetele on seatud kvoot ehk piir, millest t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te v\u00f5i muu saastaja \u00fcle ei tohi minna. Kui saastaja ei suuda kvoodi sisse mahtuda, v\u00f5ib ta seda piiri (kvooti) justkui \u00fclespoole nihutada. Selleks tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia rahapatakas.KWOTAst kirjutas Delfi \u00c4rileht 2022. aasta 21. aprillil nii: \u201eMaailma inimtekkelisest s\u00fcsinikuemissioonist \u00fcle poole tekib materjalide tootmises. Materjalide taaskasutamine aitaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada \u00f5hku paisatava CO2 hulka, kuid uute materjalide kasutamiselt olemasolevate taaskasutusele \u00fcleminek on vaevaline. Keskkonnaettev\u00f5tte Ragn-Sells endiste tippjuhtide Rain V\u00e4\u00e4na ja Argo Rannametsa mullu asutatud idufirma KWOTA on hakanud seda probleemi lahendama.\u201c\u201eSuurkliendid saavad osta reaalselt kokku hoitud CO2. Saadud tulu r\u00e4ndab tagasi kokkuhoiu teinud ettev\u00f5ttesse, et nad saaksid oma tootmist veel rohkem parandada ja rohelisemaks muuta,\u201c \u00fctles Rannamets.N\u00e4iteks kui puidufirma leiab vajaliku puitmaterjali juba kasutatud puidust, mitte v\u00e4rskelt maha raiutud metsast, arvutab KWOTA kokku, kui suur kogus s\u00fcsihappegaasi j\u00e4i atmosf\u00e4\u00e4ri paiskamata. S\u00e4\u00e4stu kohta usaldusv\u00e4\u00e4rse arvestuse tekitamine on nende teenuse v\u00f5tmekoht.\u201eTuleb koguda v\u00f5imalikult palju kasulikku infot Br\u00fcsselist ja see siia tuua.\"Janika LahtFOTO SHUTTERSTOCK FOTO KIUR KAASIK J\u00d5UDU T\u00d6\u00d6LE: V\u00e4rskelt loodud kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets loobus osalusest roheidus ClimaCash. ROHEP\u00d6\u00d6RDE BOSS: \u201eMa ei n\u00e4e siin huvide konflikti,\u201c \u00fctleb Kristi Klaas. FOTO PRIIT SIMSONHERMAN KELOMEES"}
{"text":"Keskaegne s\u00f5da UkrainasPaljud eksperdid ja vaatlejad on anal\u00fc\u00fcsinud Vene v\u00e4gede tegutsemist s\u00f5jas. Hulgas hinnangutes v\u00f5rreldakse Vene s\u00f5jav\u00e4e taktikat I ja II maailmas\u00f5ja v\u00e4ltel valitsenud s\u00f5japidamisviisidega. Kahtlemata on v\u00f5rdlus p\u00e4dev. Samas on Putini hordide tegutsemist vaadates v\u00f5imalik t\u00f5mmata ka paralleele s\u00f5japidamisega keskajal.Keskaegne s\u00f5da k\u00e4tkes endas v\u00e4he lahinguid ja palju r\u00fc\u00fcsteretki. Kuigi 19. saj ja 20. saj alguse s\u00f5jandusteoreetikud pidasid tollast s\u00f5japidamist sihituks ja ilma strateegilise m\u00f5tteta r\u00fc\u00fcstamiseks, kandis see selgelt l\u00e4bim\u00f5eldud eesm\u00e4rke.P\u00f5hiline siht oli allutada vaenlane oma tahtele - enda s\u00f5jav\u00e4ge samas ohtu seadmata. L\u00fchidalt - r\u00fc\u00fcstes\u00f5da, kus tapeti vastase talupoegi, aeti \u00e4ra v\u00f5i tapeti kari, p\u00f5letati p\u00f5lde, elamuid jne. Eesm\u00e4rk oli h\u00e4vitada vastase majanduslikku baasi, tekitada elanikkonnas hirmu ja diskrediteerida selle kaudu valitsejat, kes ei suuda oma alamaid kaitsta.K\u00f5ik see kokku pidi m\u00f5jutama vastase v\u00f5imet s\u00f5jav\u00e4ge koguda, \u00fclal pidada ja vastu panna. M\u00f5ni s\u00f5jaajaloolane on tollast s\u00f5japidamist selle julmuse t\u00f5ttu v\u00f5rrelnud II maailmas\u00f5ja aegse nn totaalse s\u00f5jaga, sest kummalgi juhul ei j\u00e4rgitud mingeid reegleid.Keskaega kajastavatest kroonikatest v\u00f5ib leida palju kirjeldusi s\u00f5dadest, mille lahutamatu osa oli r\u00fc\u00fcstamine. Nagu teisedki s\u00f5jav\u00e4ed tol ajal, polnud ka venelased mingi erand - ka nemad r\u00fc\u00fcstasid, r\u00f6\u00f6visid, tapsid, piinasid ja k\u00fc\u00fcditasid.Aja jooksul siiski s\u00f5japidamine muutus, tekkisid reeglid ja suund l\u00e4ks sellele, et see oleks s\u00f5jav\u00e4gede omavaheline asi ja puudutaks \u00fclej\u00e4\u00e4nud elanikkonda v\u00f5imalikult v\u00e4he. Praeguseks on s\u00f5japidamise reeglid paika pandud rea konventsioonidega, millest h\u00e4lbimine on karistatav s\u00f5jakuritegu.Kui aga vaadata Vene v\u00e4gede tegevust Ukrainas, siis j\u00e4\u00e4b mulje, et 20. ja 21. sajand on Vene s\u00f5jalisse praktikasse j\u00f5udnud ainult osaliselt - moodsad relvad, suured armeed jne, kuid v\u00e4ed peavad end endiselt \u00fcleval nagu keskajal.Johannes Renneri \u00fcmberjutustuses Liivimaa nooremast riimkroonikast kajastatakse 1341. a venelaste s\u00f5jaretke Atzelesse: \u201e[...] [ordumeister] kuulis siin, et venelased on Atzelet r\u00fc\u00fcstanud ja 500 inimest \u00e4ra tapnud, lisaks need, kes said haavata, naistel rinnad \u00e4ra l\u00f5iganud ja need meestele suhu toppinud ja muul viisil palju v\u00e4givalda tarvitanud, p\u00e4rast seda suure r\u00f6\u00f6vsaagiga j\u00e4lle oma maale l\u00e4inud.\"Oma jutustuses 1559. aasta venelaste s\u00f5jak\u00e4igust Liivimaale Liivi s\u00f5jas r\u00e4\u00e4gib kroonik Renner, et venelased naelutasid \u00fche mehe soolikaid pidi puu k\u00fclge ja sundisid teda \u00fcmber puu jooksma, kuni mees suri, ja raiusid v\u00e4ikestel lastel p\u00e4id maha. Kuigi kroonikuil on kalduvus kohati liialdada, on tegu siiski v\u00f5igaste n\u00e4idetega, milline s\u00f5japidamine v\u00f5is sajandeid tagasi olla.Kui ei teaks, et tegu on keskaegsete kroonikatega, siis ... vaadates But\u0161at v\u00f5i Irpinit, v\u00f5iks lugeja vabalt arvata, et kroonikatekst kirjeldab Vladimir Vladimirovit\u0161i v\u00f5itmatute v\u00e4gede k\u00e4tet\u00f6\u00f6d Ukrainas. Liivi s\u00f5ja ajal k\u00fc\u00fcditati liivimaalasi korduvalt Venemaale, n\u00fc\u00fcd k\u00fc\u00fcditatavad Putini k\u00e4silased ukrainlasi.Keskajal pidi v\u00e4gi k\u00fclade p\u00f5letamiseks ja inimeste tapmiseks v\u00e4hemalt kohale minema, kuid n\u00fc\u00fcd on venelaste k\u00e4sutuses Iskanderid, Kalibrid jne - relvad, mis teevad t\u00f6\u00f6 \u00e4ra sadade kilomeetrite tagant. Eesm\u00e4rgid on aga samad.Ukraina p\u00f5ldude mineerimine, elurajoonide pommitamine, elektrijaamade h\u00e4vitamine jms peab t\u00e4itma ju sama eesm\u00e4rki - h\u00e4vitama Ukraina majandust, langetama elanikkonna moraali ja suruma alla vastupanutahet. Selle k\u00f5ige kaudu halvama \u201ehohollide\" v\u00f5imet vastu panna vennasrahva rahumeelsele armeele, kes neid NATO ikkest vabastama on tulnud.KESKAJAGA SARNANE S\u00d5DIMISVIIShaakub h\u00e4sti ka Putini ihalustega ajaloost - eks ole ju tal eeskujusid ka keskajast, n\u00e4iteks Ivan IV Julm.Ukraina s\u00f5ja sidus Ivan Julma ajastuga m\u00f6\u00f6dunud aasta 30. septembril toimunud propaganda\u00fcritus t\u00e4histamaks Ukraina oblastite liitmist Venemaaga. Sel \u00fcritusel kasutas marurahvuslasest n\u00e4itleja, ajakirjanik, meediategelane ja endine \u00f5igeusu preester Ivan Ohlob\u00f5stin l\u00e4\u00e4ne \u00e4hvardamiseks ja omade \u00fchendamiseks l\u00f6\u00f6ks\u00f5na \u201eGoida!\".See olevat olnud oprit\u0161nike s\u00f5jah\u00fc\u00fcd, millega \u00fcksteist veret\u00f6\u00f6le kutsuti ja \u00f5hutati. Oprit\u0161nikute j\u00f5ledast tegutsemisest nii Liivimaal kui Venemaal on kirjutanud Balthasar Russow.Kremli isanda keskajast hilisemad ajaloolised eeskujud on Peeter I ja Stalin. Ka nende \u00fchine joon on neile alluvate s\u00f5jav\u00e4gede korda saadetud hirmuteod.On selge, et Vene v\u00e4gedele on antud k\u00e4sk s\u00f5dida keskaegsel kombel, et saavutada r\u00fc\u00fcstes\u00f5ja eesm\u00e4rke. Raske on leida s\u00f5jaajaloost n\u00e4iteid, kus Vene s\u00f5dur oleks end v\u00e4\u00e4rikalt ja viisakalt \u00fclal pidanud, alati ikka pigem vastupidi. Nii ei ole ka p\u00f5hjust kahelda: hirmutegudeks neid eraldi sundida pole vaja - Vene soldatile tundub loomulik k\u00e4ituda nagu oprit\u0161nikud Vladimir Vladimirovit\u0161i ajaloolises m\u00e4rjas unen\u00e4os.Vene s\u00f5duri alav\u00e4\u00e4rsuskompleks on sundinud teda varem ja sunnib praegu Ukrainas saatma korda r\u00f5lgusi k\u00f5igi vastu, kellest v\u00e4hegi j\u00f5ud \u00fcle k\u00e4ib.MIDA V\u00d5IKS V\u00d5I PEAKS tsiviliseeritud osa maailmast sellest k\u00f5igest j\u00e4reldama? Vene v\u00e4gede s\u00f5dimisviis Ukrainas on j\u00e4rjekordne m\u00e4rk, et Venemaa oma praegusel kujul ei taha ega saa olla rahvusvahelise s\u00fcsteemi t\u00e4ie\u00f5iguslik osa. L\u00e4\u00e4nemaailm j\u00e4rgib rahvusvahelisi konventsioone, aga Venemaa s\u00f5jav\u00e4gi k\u00e4itub samamoodi nagu 500 ja rohkem aastat tagasi. Peaks olema selge, et mis tahes suhtlus ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Venemaaga ei ole m\u00f5istlikud.P\u00f5him\u00f5tteliselt oleks see, nagu t\u00e4nap\u00e4eva epeevehkleja ja oprit\u0161nik peaksid v\u00f5istlusmat\u0161i. \u00dcks l\u00e4htub reegleist ja torkab oma vastast t\u00f6mbi v\u00f5istlusrelvaga, teine aga laseb goida!-h\u00fc\u00fcete saatel vastasel soolikad v\u00e4lja ja p\u00e4rast r\u00fcvetab veel k\u00f5ikv\u00f5imalikel viisidel tema laipa.Seet\u00f5ttu on eriti t\u00fclgastav, et m\u00f5ned poliitikud r\u00e4\u00e4givad ikka veel, et Ukrainas tuleks kiiresti s\u00f5lmida vaherahu ja pooled peaksid asuma l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele. Rahu tuleb muidugi l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, kuid seda siis, kui Ukraina on tagasi saanud oma kaotatud territooriumid ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste peamine teema peaks olema Vene reparatsioonimaksed Ukrainale.Kui soovime, et Venemaa l\u00f5petaks keskaegsete tavade j\u00e4rgimise lahinguv\u00e4ljal, peab ta s\u00f5ja h\u00e4vitavalt kaotama ja s\u00f5jakurjategijad oma karistuse saama. Selleks peaksid l\u00e4\u00e4neriigid Ukrainat s\u00f5jaliselt veelgi rohkem toetama.Hetkel on \u00fcks olulisimaid k\u00fcsimusi moodsate lennukite andmine Ukrainale ja v\u00f5imalik eskalatsioon, mille see v\u00f5ib esile kutsuda. On aga vaja m\u00f5ista, et Venemaal pole vaja p\u00f5hjust eskalatsiooniks - oprit\u0161nike k\u00e4skija v\u00f5ib alati agressiooni \u00f5igustuseks leiutada m\u00f5ne \u201eTartu maksu\" v\u00f5i geopoliitilise ohu. L\u00e4\u00e4ne tegevus m\u00e4ngib siin v\u00e4he rolli.Ajalugu on n\u00e4idanud, et Kreml \u00fcritab alati v\u00f5tta natuke rohkem, kui talle antakse, aga taganeb, kui talle resoluutselt vastu astuda. Hiljutine n\u00e4ide on viljalepe - novembris 2022 teatas Venemaa, et taganeb leppest. Kui aga T\u00fcrgi ja \u00dcRO enda t\u00e4istegemise asemel teatasid, et laevad liiguvad edasi, siis n\u00e4hes, et midagi v\u00e4lja pressida ei \u00f5nnestugi, naasis Venemaa peagi leppe juurde.Ukraina s\u00fcndmusi j\u00e4lgivad t\u00e4helepanelikult mitmed riigid. Kui Venemaast hoiatavat n\u00e4idet ei tehta, v\u00f5ivad nii m\u00f5nedki temast eeskuju v\u00f5tta ja sajanditetagused kombed uuesti normiks muuta.\"Eriti t\u00fclgastav, et m\u00f5ned poliitikud r\u00e4\u00e4givad ikka veel, kuidas Ukrainas tuleks kiiresti s\u00f5lmida vaherahu ja pooled peaksid asuma l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele.\"Mart L\u00e4tte on ajaloomagister.Mart L\u00e4tte"}
{"text":"Kriminaalmenetlus MT\u00dc Slava Ukraini vastu peab tooma selguse majja rahaasjadesMT\u00dc Slava Ukraini suhtes alustatud kriminaalmenetlus n\u00e4itab ajakirjanduse tugevust, pannes samas l\u00f6\u00f6gi alla ukrainlaste abistamise ja sellega ka Ukraina enda.\nTeisip\u00e4eval teatas riigiprokuratuur, et alustas MT\u00dc Slava Ukraini suhtes kriminaalmenetlust, et uurida Ukraina heaks kogutud raha kasutamist. S\u00fc\u00fcdistusi uurib ka Ukraina pool. Siin tuleb kohe \u00f6elda, et kriminaalmenetluse alustamine ei t\u00e4henda kellegi s\u00fc\u00fcdi olemist. Eestis kehtib s\u00fc\u00fctuse presumptsioon.\nEnt samas pole Slava Ukraini ja selle juht Johanna-Maria Lehtme just hiilanud parima suhtlusega. Ajakirjandus on korduvalt viidanud segasele asjaajamisele, suletusele ja vastuolulistele s\u00f5numitele Slava Ukraini poolt. Suurt osa kriminaalmenetluse alustamisel m\u00e4ngib ka ajakirjanduse paljastatu \u2013 ajakirjanduse rollile on viidanud nii prokuratuur ise kui ka n\u00e4iteks Slava Ukraini n\u00f5ukogu esimees Kristo Tohver. Nii ongi prokuratuur peale esialgset teadet, et Slava Ukraini vastu kriminaalmenetlust ei alustata, n\u00fc\u00fcd selleni j\u00f5udnud.\nOluline on m\u00f5ista, et tegemist ei ole mingisuguse kommunikatsiooniharjutusega, vaid jutt k\u00e4ib rahast, mida Eesti inimesed on oma teenitud sissetulekust andnud Ukrainale heas usus. Siin on MT\u00dc Slava Ukraini k\u00e4itumine andnud v\u00f5ib-olla tagasip\u00f6\u00f6rdumatu l\u00f6\u00f6gi usaldusele annetada oma raha Ukraina heaks. Ei kannata mitte \u00fcksnes Slava Ukraini, vaid ka teised Ukrainat abistavad organisatsioonid, kelle asjaajamine on korras olnud ja kes suudavad seega t\u00e4pselt kindlaks teha, kellele nende kogutud raha on l\u00e4inud.\nEi kannata mitte \u00fcksnes Slava Ukraini, vaid ka teised Ukrainat abistavad organisatsioonid, kelle asjaajamine on korras olnud ja kes suudavad seega t\u00e4pselt kindlaks teha, kellele nende kogutud raha on l\u00e4inud.\nKannatab ka Ukraina, kes ootab v\u00e4lisriikidelt mitte ainult relvastust, vaid muudki abi. Kohtades, kus igap\u00e4evane taristu on puruks pommitatud, saavad inimesed m\u00f5nikord hakkama \u00fcksnes humanitaarabile toetudes. Kriminaalmenetlus Slava Ukraini suhtes vaid tugevdab stereot\u00fc\u00fcpe Ukrainas levivast korruptsioonist.\nTeisip\u00e4evases intervjuus Postimehele kutsus Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk j\u00e4tkuvalt Ukraina heaks annetama. \u00abMinu soovitus on, et annetage ikka, sest Ukraina j\u00e4tkuvalt s\u00f5dib, teeb seda kogu vaba maailma eest. Annetage organisatsioonidele, kes on juba pikalt ennast t\u00f5estanud; neile, kes teevad asju l\u00e4bipaistvalt,\u00bb \u00fctles ta.\nL\u00e4bipaistvus ongi siin v\u00f5tmes\u00f5na. On selge, et nii Eesti kui ka Ukraina pool peavad uurimist teostama p\u00f5hjalikult, andmaks inimestele vastuseid, kuhu nende raha on l\u00e4inud. Usalduse\nkaotamine on lihtne, aga selle taastamine v\u00e4ga raske. Johanna-Maria Lehtme peaks aga t\u00f5siselt kaaluma uurimise ajaks Slava Ukraini juhtimisest eemaldumist.\nPole ka kahtlust, et kogu juhtum heidab varju erakonnale Eesti 200, kelle ridades Lehtme riigikokku valiti. Erakond on enda distantseerumist Slava Ukraini juhtumist seni naeruv\u00e4\u00e4rselt p\u00f5hjendanud, kuid kardetavasti enam nii j\u00e4tkata ei saa. K\u00f5ik saavad ju aru, et Lehtme valiti riigikokku just oma abistamist\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu.\nProkuratuuri ja ajakirjanduse uurimist\u00f6\u00f6d Slava Ukraini suhtes ei tohi v\u00f5tta pahatahtlikkusena, sest tegelikult v\u00f5idavad avalikust asjaajamisest nii annetajad, Ukraina kui ka Eesti avalikkus. Seega tuleb Slava Ukraini segaduste uurimist vaid toetada ja julgustada.\n"}
{"text":"Roheline p\u00f6\u00f6rduks? Tulusat rohe\u00e4ri alustasid esimeste seas sama valdkonna riigiteenistujadEesti riigi huvide teenimise uks j\u00f5uab vahel vaevalt kinni langeda, kui \u00e4rihuvide teenimise uks juba avaneb. Ka uus kliimaministeeriumi kantsler ja riigi rohepoliitika pealik tunnistavad, et on pidanud s\u00f5prade-l\u00e4hedastega v\u00f5imaliku huvide konflikti teemat arutama.Millega tegeleb ettev\u00f5te KWOTA? See paistab tegelikult juba nimest, mis viitab Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemile ehk maakeeli saastekvootidele. Ja k\u00f5ik, mis puudutab saastekvoote, t\u00e4hendab v\u00e4ga suuri summasid riikidele ja ettev\u00f5tetele. KWOTA on \u00fcks, mille vedajad loodavad, et on leidnud kvoodis\u00fcsteemis teenimisv\u00f5imaluse.Aga selleks peab oskama vabalt orienteeruda ELi regulatsioonide r\u00e4gastikus ning tundma \u00f5igeid inimesi. Ja kes oleks neis paremad kui inimesed, kes on selle valdkonnaga tegelenud avalikus sektoris.KWOTA \u201edekarboniseerimise\u201c juht (Chief Decarbonisation Officer) on mullu 17. augustist Janika Laht. Aga veel septembris oli ta t\u00f6\u00f6l ka Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, kus ta oli keskkonnak\u00fcsimuste n\u00f5unik. Ehk siis t\u00f6\u00f6tas l\u00fchikest aega kahel kohal korraga.Laht tegeles ELi juures muu hulgas ka kliimamuutustega kohanemise ning kasvuhoonegaaside seire ja aruandlusega. \u201e\u00dchelt poolt tuleb ata\u0161eel koguda v\u00f5imalikult palju kasulikku infot Br\u00fcsselist ja see siia tuua, et otsustajatel oleks selge pilt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste seisust ning nad saaks kujundada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks strateegia ja seisukohad,\u201c kirjeldas Laht oma t\u00f6\u00f6d Br\u00fcsselis.Pole kahtlust, et Laht on detailideni kursis, kuidas ja kuhu EL oma kliimaasjadega liigub. N\u00fc\u00fcd on ta koos nendega teadmistega KWOTAs. Nii k\u00fcsibki m\u00f5ni \u00e4riliselt huvitatud osapool: kas huvide konflikt oli ikka v\u00e4lditud? Teisis\u00f5nu \u2013 kas Laht on osalenud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ja kogunud teadmisi ning kontakte teades, et tema edaspidine isiklik elu ja k\u00e4ek\u00e4ik v\u00f5ivad s\u00f5ltuda nendestsamadest otsustest, mille kujunemisel pidi ta Eesti riigi huvide eest seisma? Laht \u00fctles Ekspressile, et tegi lahkumise otsuse isiklikel p\u00f5hjustel ning sai pakkumise KWOTA-lt alles seej\u00e4rel. Ta tunnistab samas, et sai firmast pakkumisi ka varem, aga ei v\u00f5tnud esimesi oma s\u00f5nul vastu. \u201eKWOTAsse t\u00f6\u00f6le asumiseks tehti pakkumine mulle asutajate poolt ja mitmel korral, t\u00e4pset aega ei oskagi \u00f6elda,\u201c \u00fctles Laht. Ta sai KWOTA asutajatega tuttavaks 2021 aastavahetuse paiku. \u201eSiis, kui nad l\u00e4bi erinevate inimeste ja soovituste oma k\u00fcsimusega minuni j\u00f5udsid, otsides toodete ja teenuste olelusringi anal\u00fc\u00fcsi praktikut, kes oleks t\u00f6\u00f6tanud ka teadus-arendusasutuses,\u201c selgitas ta.Riigikantselei vilistlased teevad ilmaKWOTA pole sugugi ainus rohelahenduste pakkuja. M\u00f5nes m\u00f5ttes sarnane ettev\u00f5te on ClimaCash. Nende fookuses on praegu eesk\u00e4tt s\u00fcsiniku atmosf\u00e4\u00e4ri paiskamise v\u00e4ltimisele kaasaaitamine, mitte sinna juba heidetu kompenseerimine. N\u00e4iteks: s\u00f5ida v\u00e4hem autoga v\u00f5i loobu sellest sootuks. Selle s\u00e4\u00e4stu saab j\u00e4llegi arvudesse panna ning kui seda \u00f5nnestub teha usaldusv\u00e4\u00e4rsel viisil, siis ka kaubastada.ClimaCash p\u00e4lvis \u00e4sja t\u00e4helepanu, kuna Keit Kasemets, \u00fcks asutajatest-osanikest, asub uue valitsuse loodava kliimaministeeriumi kantsleriks. Teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal kinnitas Kasemets, et on oma osalusest ClimaCashis loobunud. Sisuliselt tasuta, kuigi formaalselt tuleb uuel omanikul siiski 1 euro tasuda. Osalus liikus Klas Klaasile. \u201eSee oli nende [teiste osanike] otsus, mis selle osalusega teha,\u201c \u00fctles riigiteenistusse naasev mees, kes on varem olnud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ning enne seda pikaaegne riigikantselei teenistuja.ClimaCashi enamusosanik on n\u00fc\u00fcd Klas Klaas, Majanduskoost\u00f6\u00f6- ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhtivanal\u00fc\u00fctik, kes t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle nelja aasta ka riigikantselei strateegiab\u00fcroos, mida juhtis Kasemets. Pole saladus, et ClimaCashi seltskond moodustub s\u00f5pradest. \u00dcks neist lahkub tagasi riigit\u00f6\u00f6le, teised j\u00e4\u00e4vad firmasse.Klaasi t\u00f6\u00f6 riigikantseleis sai 2011. aastal otsa, aga praegu t\u00f6\u00f6tab riigikantseleis riigi rohepoliitika koordinaatorina Klaasi abikaasa Kristi. Nii Kasemets kui ka Kristi Klaas \u00fctlesid Ekspressile, et abielupaari v\u00f5imalik huvide konflikt on t\u00f5epoolest jutuks tulnud.Kristi Klaas: \u201eJ\u00e4lgime iga ettev\u00f5tte puhul nii hankeid tehes kui ka muus kontekstis, et ei oleks huvide konflikti. Selles valdkonnas, kus ClimaCash tegutseb, ei t\u00f6\u00f6ta regulatsioone v\u00e4lja riik. Sinna ei ole suunatud toetusmeetmeid. Riigikantselei ei ole selle ettev\u00f5ttega lepingulistes suhetes. Ma ei n\u00e4e siin huvide konflikti.\u201cKeit Kasemets: \u201eLoomulikult oleme seda arutanud. Seal ei ole otsest huvide konflikti ohtu. Otsest kokkupuudet riigi poliitikaga iduettev\u00f5tte tegevuses ei ole. See on suunatud erasektorile ja eraettev\u00f5tlusele ning riigil mingit seost meie ettev\u00f5ttega ei ole.\u201cEkspressiga suhelnud \u00e4ritegelane, kel on huvid metsanduse ja maakasutuse sektoris, ei heidagi ette nii-\u00f6elda otsest huvide konflikti ehk sellist, mida reguleeriks seadus v\u00f5i muu selgelt kirja pandud reegel. Tema jaoks on k\u00fcsimus selles, et kui inimene osaleb Eesti riigi poolt protsessis, kus otsustatakse s\u00fcsiniku eritamise v\u00e4hendamist, sidumise suurendamist v\u00f5i muud s\u00e4\u00e4rast, siis kas sellisel v\u00e4\u00e4rt kogemust omaval inimesel on sobilik pendeldada riigit\u00f6\u00f6 ja sama valdkonna eraettev\u00f5tluse vahel. V\u00f5i kas ei peaks minimaalselt olema mingitki mahajahtumise perioodi?Pole kahtlust, et rohepoliitika valdkonna p\u00f5hjalikud teadmised ja kontaktid on kogunenud \u00fcsna v\u00e4ikesesse inimeste ringi. Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul on huvide konflikti k\u00fcsimustes praktika selline, et otsus peaks olema tehtud ettev\u00f5tte suhtes, mitte valdkonna\u00fclene. \u201eToon n\u00e4ite: kui vallavolikogu esimees on koolidirektor ja teeb oma kooli huvides otsuseid, siis on see v\u00e4\u00e4r, aga mitte siis, kui otsus tehakse kogu kooliv\u00f5rgu v\u00f5i haridusvaldkonna suhtes,\u201c kirjeldas Evestus.Niisiis \u2013 paberil on k\u00f5ik korras."}
{"text":"Herman Kelomees: rohepoliitika staarid on v\u00e4\u00e4rt profid. Nende pendeldamiselt tuleks hoog maha v\u00f5ttaT\u00f5en\u00e4oliselt tuleb uudiseid riigi rohet\u00e4htede erasektorisse liikumisest veel. Sellele teele tuleb panna lamav politseinik.Kui guugeldada s\u00f5na \u201ep\u00f6\u00f6rduks\u201c, tuleb esmalt vastuseks pikk rida erinevaid f\u00fc\u00fcsilise p\u00f6\u00f6rdukse soetamise v\u00f5imalusi. Sealt edasi tuleb paar YouTube\u2019i linki Anne Veski laulu \u201eKui ainult p\u00f6\u00f6rduks aeg\u201c eri versioonidega \u2013 see on tempokas kaver Cheri megahitist \u201eIf I Could Turn Back Time\u201c.Kliimaministeeriumi kantsleriks saav Keit Kasemets tegi kiire kannap\u00f6\u00f6rde ning sai oma osaluse roheidus ClimaCash veel enne sellen\u00e4dalase Ekspressi tr\u00fckkiminekut \u00e4ra antud. Tasuta, \u00f5igemini \u00fche euro eest, nagu iduettev\u00f5ttes formaalselt kombeks. ClimaCashi uus enamusosanik: Klas Klaas, riigi rohepoliitika koordinaatori Kristi Klaasi abikaasa. Viimase jaoks olukord just mugavamaks ei muutunud.\u00dching Korruptsioonivaba Eesti defineerib p\u00f6\u00f6rdukse efekti \u00fcsna kitsalt: \u201eAmetiisik, kes on teostanud kontrolli m\u00f5ne eraettev\u00f5tte \u00fcle, asub p\u00e4rast avaliku sektori t\u00f6\u00f6kohalt lahkumist sinna t\u00f6\u00f6le.\u201c Ekspressi t\u00e4nases rohe\u00e4ri ja sellega seotud endiste-praeguste-tulevaste ametnike loos midagi sellist t\u00f5esti tehtud ei ole.\u00dchingu tegevjuhi Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul on Eestis asjad lobit\u00f6\u00f6, p\u00f6\u00f6rdukse efekti ja mahajahtumisperioodiga siiski poolel teel. \u201eMeil on need reeglid pandud paika ainult seaduse tasandil,\u201c \u00fctles ta.Probleem seisneb selles, et on \u00fcks \u00e4rivaldkond, kus on palju kasu sellistest inimestest, kes parasjagu on v\u00f5i on olnud riigi teenistuses. Muu hulgas ka riigi huvide kaitseks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidades on nad omandanud v\u00e4\u00e4rtuse, millest on huvitatud ka sama valdkonna ettev\u00f5tted. See kaubastatav v\u00e4\u00e4rtus seisneb eesk\u00e4tt infos ja ehk ka tutvustes.V\u00f5ib-olla m\u00f5tleme \u00fcle? Alati saab \u00f6elda, et Eesti ongi v\u00e4ike. Lugu kirjutades tuli nentida, et koos uue kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa ja riigi rohepoliitika koordinaatori Kristi Klaasi abikaasaga on roheidu ClimaCash \u00fcks osanikest (ja ainus juhatuse liige) ka Erik Moora, Ekspressi endine peatoimetaja.Erik kirjutas mullu veebruari alguses, kuidas Eesti riik k\u00e4itub Euroopa Liidu kliimapoliitika otsuste juures kohati lausa koomiliselt ebap\u00e4devalt. N\u00e4iteks kuidas saastava t\u00f6\u00f6stuse poolt lobistatud keskkonnaminister Erki Savisaar l\u00e4ks Br\u00fcsselisse kogu Euroopa heitmekaubanduse s\u00fcsteemi l\u00f5petamist n\u00f5udma ja kuidas ta seepeale v\u00e4lja naerdi.Savisaar Savisaareks, selle seisukoha kujundamise taga olnud ka toonane riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas, k\u00fcmme aastat Euroopa Komisjoni asepresidendina teeninud ja igati terava taibu poolest tuntud \u00fclikogenud poliitik.Roheametnikud p\u00fchivad poliitikutega p\u00f5randatEkspressi toonase peatoimetaja s\u00f5nul tunnistas Siim Kallas ise, et tema ja kaassaadikud ei olnud selle teema peale mihklid. \u201eValitsuse poolel on meiega v\u00f5rreldes profid, neil on meiega v\u00f5rreldes v\u00f5imas aparaat, sealsed inimesed valdavad neid teemasid palju paremini,\u201c m\u00f6\u00f6nis Kallas.Kui siin probleem on, siis ilmestavad Kallase s\u00f5nad seda h\u00e4sti. Riik maksab palka inimestele, kelle t\u00f6\u00f6 on olla teravaim v\u00f5imalik pliiats. Roheidu KWOTA dekarboniseerimise juht Janika Laht kirjeldas \u00fche lausega, mismoodi k\u00e4ib hiljem erasektoris v\u00e4\u00e4rtusliku kompetentsuse omandamine: \u201eAta\u0161eel tuli koguda v\u00f5imalikult palju kasulikku infot Br\u00fcsselist ja see siia tuua.\u201c Sellest r\u00e4\u00e4kides ei pidanud ta muidugi silmas, et see info peaks p\u00e4rast erasektoris kasulik olema.Tal v\u00f5inuks siiski ajakirjaniku k\u00fcsimustele vastates meeles olla, millal t\u00e4pselt ta KWOTAst esimese pakkumise nende juurde t\u00f6\u00f6le minna sai. Oleks hea teada, kui kaua oli ta riigiteenistuses, teades, et tal on selline v\u00f5imalus. V\u00e4hem kui pool aastat p\u00e4rast riigit\u00f6\u00f6lt lahkumist k\u00e4is Laht juba oma endises t\u00f6\u00f6kohas keskkonnaministeeriumis KWOTA nimel lobit\u00f6\u00f6d tegemas. Siit tekib k\u00fcsimus, kas polnuks asjakohane kohustuslik \u201emahajahtumise\u201c periood ehk keeld teatud aja jooksul p\u00e4rast riigi teenimist teatud \u00e4ritegevuses osaleda.Praegu j\u00e4\u00e4b eetikak\u00fcsimus asjasse puutuvate inimeste eneseregulatsiooni vastata. Paljud ClimaCashi s\u00f5pruskonda tundvad inimesed \u00fctleksid, et usaldaksid neid eetikanormidest kinni pidamisel ka siis, kui selliseid pole kirja pandud. Vahet pole. Eesti on liiga v\u00e4ike ja tutvuste pinnalt tekib t\u00e4iesti loomulikul teel liiga palju \u00e4risidemeid, et nende reguleerimine poolele teele toppama j\u00e4tta."}
{"text":"Mart L\u00e4tte: Vene v\u00e4ed s\u00f5divad Ukrainas nagu keskaegsed soldatidVenemaal pole muud p\u00f5hjust eskalatsiooniks vaja \u2013 alati on v\u00f5imalik leiutada mingi geopoliitiline oht, mis sekkumist n\u00f5uab. Kui soovime, et Venemaa l\u00f5petaks keskaegsete tavade j\u00e4rgimise lahinguv\u00e4ljal, peab ta s\u00f5ja h\u00e4vitavalt kaotama. Paljud eksperdid ja vaatlejad on anal\u00fc\u00fcsinud Vene v\u00e4gede tegutsemist s\u00f5jas. Hulgas hinnangutes v\u00f5rreldakse Vene s\u00f5jav\u00e4e taktikat I ja II maailmas\u00f5ja v\u00e4ltel valitsenud s\u00f5japidamisviisidega. Kahtlemata on v\u00f5rdlus p\u00e4dev. Samas on Putini hordide tegutsemist vaadates v\u00f5imalik t\u00f5mmata ka paralleele s\u00f5japidamisega keskajal.Keskaegne s\u00f5da k\u00e4tkes endas v\u00e4he lahinguid ja palju r\u00fc\u00fcsteretki. Kuigi 19. saj ja 20. saj alguse s\u00f5jandusteoreetikud pidasid tollast s\u00f5japidamist sihituks ja ilma strateegilise m\u00f5tteta r\u00fc\u00fcstamiseks, kandis see selgelt l\u00e4bim\u00f5eldud eesm\u00e4rke. P\u00f5hiline siht oli allutada vaenlane oma tahtele \u2013 enda s\u00f5jav\u00e4ge samas ohtu seadmata. L\u00fchidalt \u2013 r\u00fc\u00fcstes\u00f5da, kus tapeti vastase talupoegi, aeti \u00e4ra v\u00f5i tapeti kari, p\u00f5letati p\u00f5lde, elamuid jne. Eesm\u00e4rk oli h\u00e4vitada vastase majanduslikku baasi, tekitada elanikkonnas hirmu ja diskrediteerida selle kaudu valitsejat, kes ei suuda oma alamaid kaitsta. K\u00f5ik see kokku pidi m\u00f5jutama vastase v\u00f5imet s\u00f5jav\u00e4ge koguda, \u00fclal pidada ja vastu panna. M\u00f5ni s\u00f5jaajaloolane on tollast s\u00f5japidamist selle julmuse t\u00f5ttu v\u00f5rrelnud II maailmas\u00f5ja aegse nn totaalse s\u00f5jaga, sest kummalgi juhul ei j\u00e4rgitud mingeid reegleid.Moodsad relvad, keskaegsed kombedKeskaega kajastavaist kroonikaist v\u00f5ib leida palju kirjeldusi s\u00f5dadest, mille lahutamatu osa oli r\u00fc\u00fcstamine. Nagu teisedki s\u00f5jav\u00e4ed tol ajal, polnud ka venelased mingi erand \u2013 ka nemad r\u00fc\u00fcstasid, r\u00f6\u00f6visid, tapsid, piinasid ja k\u00fc\u00fcditasid.Aja jooksul siiski s\u00f5japidamine muutus, tekkisid reeglid ja suund l\u00e4ks sellele, et see oleks s\u00f5jav\u00e4gede omavaheline asi ja puudutaks \u00fclej\u00e4\u00e4nud elanikkonda v\u00f5imalikult v\u00e4he. Praeguseks on s\u00f5japidamise reeglid paika pandud rea konventsioonidega, millest h\u00e4lbimine on karistatav s\u00f5jakuritegu.Kui aga vaadata Vene v\u00e4gede tegevust Ukrainas, siis j\u00e4\u00e4b mulje, et 20. ja 21. sajand on Vene s\u00f5jalisse praktikasse j\u00f5udnud ainult osaliselt \u2013 moodsad relvad, suured armeed jne, kuid v\u00e4ed peavad end endiselt \u00fcleval nagu keskajal. Johannes Renneri \u00fcmberjutustuses Liivimaa nooremast riimkroonikast kajastatakse 1341. a venelaste s\u00f5jaretke Atzelesse: \u201e[\u2026] [ordumeister] kuulis siin, et venelased on Atzelet r\u00fc\u00fcstanud ja 500 inimest \u00e4ra tapnud, lisaks need, kes said haavata, naistel rinnad \u00e4ra l\u00f5iganud ja need meestele suhu toppinud ja muul viisil palju v\u00e4givalda tarvitanud, p\u00e4rast seda suure r\u00f6\u00f6vsaagiga j\u00e4lle oma maale l\u00e4inud.\u201c Oma jutustuses 1559. a venelaste s\u00f5jak\u00e4igust Liivimaale Liivi s\u00f5jas r\u00e4\u00e4gib kroonik Renner, et venelased naelutasid \u00fche mehe soolikaid pidi puu k\u00fclge ja sundisid teda \u00fcmber puu jooksma, kuni mees suri, ja raiusid v\u00e4ikestel lastel p\u00e4id maha. Kuigi kroonikuil on kalduvus kohati liialdada, on tegu siiski v\u00f5igaste n\u00e4idetega, milline s\u00f5japidamine v\u00f5is sajandeid tagasi olla. Kui ei teaks, et tegu on keskaegsete kroonikatega... siis \u2013 vaadates But\u0161at v\u00f5i Irpinit \u2013 v\u00f5iks lugeja vabalt arvata, et kroonikatekst kirjeldab Vladimir Vladimirovit\u0161i v\u00f5itmatute v\u00e4gede k\u00e4tet\u00f6\u00f6d Ukrainas. Liivi s\u00f5ja ajal k\u00fc\u00fcditati liivimaalasi korduvalt Venemaale, n\u00fc\u00fcd k\u00fc\u00fcditavad Putini k\u00e4silased ukrainlasi. Keskajal pidi v\u00e4gi k\u00fclade p\u00f5letamiseks ja inimeste tapmiseks v\u00e4hemalt kohale minema, kuid n\u00fc\u00fcd on venelaste k\u00e4sutuses Iskanderid, Kalibrid jne \u2013 relvad, mis teevad t\u00f6\u00f6 \u00e4ra sadade kilomeetrite tagant. Eesm\u00e4rgid on aga samad. Ukraina p\u00f5ldude mineerimine, elurajoonide pommitamine, elektrijaamade h\u00e4vitamine jms peab t\u00e4itma ju sama eesm\u00e4rki \u2013 h\u00e4vitama Ukraina majandust, langetama elanikkonna moraali ja suruma alla vastupanutahet. Selle k\u00f5ige kaudu halvama \u201ehohollide\u201c v\u00f5imet vastu panna vennasrahva rahumeelsele armeele, kes neid NATO ikkest vabastama on tulnud.Julm eeskujuKeskajaga sarnane s\u00f5dimisviis haakub h\u00e4sti ka Putini ihalustega ajaloost \u2013 eks ole ju tal eeskujusid ka keskajast, n\u00e4iteks Ivan IV Julm. Ukraina s\u00f5ja sidus Ivan Julma ajastuga m\u00f6\u00f6dunud aasta 30. septembril toimunud propaganda\u00fcritus t\u00e4histamaks Ukraina oblastite liitmist Venemaaga. Sel \u00fcritusel kasutas marurahvuslasest n\u00e4itleja, ajakirjanik, meediategelane ja endine \u00f5igeusu preester Ivan Ohlob\u00f5stin l\u00e4\u00e4ne \u00e4hvardamiseks ja omade \u00fchendamiseks l\u00f6\u00f6ks\u00f5na \u201eGoida!\u201c. See olevat olnud oprit\u0161nike s\u00f5jah\u00fc\u00fcd, millega \u00fcksteist veret\u00f6\u00f6le kutsuti ja \u00f5hutati. Oprit\u0161nikute j\u00f5ledast tegutsemisest nii Liivimaal kui Venemaal on kirjutanud Balthasar Russow. Kremli isanda keskajast hilisemad ajaloolised eeskujud on Peeter I ja Stalin. Ka nende \u00fchine joon on neile alluvate s\u00f5jav\u00e4gede korda saadetud hirmuteod.On selge, et Vene v\u00e4gedele on antud k\u00e4sk s\u00f5dida keskaegsel kombel, et saavutada r\u00fc\u00fcstes\u00f5ja eesm\u00e4rke. Raske on leida s\u00f5jaajaloost n\u00e4iteid, kus Vene s\u00f5dur oleks end v\u00e4\u00e4rikalt ja viisakalt \u00fclal pidanud, alati ikka pigem vastupidi. Nii ei ole ka p\u00f5hjust kahelda: hirmutegudeks neid eraldi sundida pole vaja \u2013 Vene soldatile tundub loomulik k\u00e4ituda nagu oprit\u0161nikud Vladimir Vladimirovit\u0161i ajaloolises m\u00e4rjas unen\u00e4os. Vene s\u00f5duri alav\u00e4\u00e4rsuskompleks on sundinud teda eelnevalt ja sunnib praegu Ukrainas saatma korda r\u00f5lgusi k\u00f5igi vastu, kellest v\u00e4hegi j\u00f5ud \u00fcle k\u00e4ib.Ainult kaotus aitab arenedaMida v\u00f5iks v\u00f5i peaks tsiviliseeritud osa maailmast sellest k\u00f5igest j\u00e4reldama? Vene v\u00e4gede s\u00f5dimisviis Ukrainas on j\u00e4rjekordne m\u00e4rk, et Venemaa oma praegusel kujul ei taha ega saa olla rahvusvahelise s\u00fcsteemi t\u00e4ie\u00f5iguslik osa. L\u00e4\u00e4nemaailm j\u00e4rgib rahvusvahelisi konventsioone, aga Venemaa s\u00f5jav\u00e4gi k\u00e4itub samamoodi nagu 500 ja rohkem aastat tagasi. Peaks olema selge, et mis tahes suhtlus ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Venemaaga ei ole m\u00f5istlikud. P\u00f5him\u00f5tteliselt oleks see, nagu t\u00e4nap\u00e4eva epeevehkleja ja oprit\u0161nik peaksid v\u00f5istlusmat\u0161i. \u00dcks l\u00e4htub reegleist ja torkab oma vastast t\u00f6mbi v\u00f5istlusrelvaga, teine aga laseb goida!-h\u00fc\u00fcete saatel vastasel soolikad v\u00e4lja ja p\u00e4rast r\u00fcvetab veel k\u00f5ikv\u00f5imalikel viisidel tema laipa. Seet\u00f5ttu on eriti t\u00fclgastav, et m\u00f5ned poliitikud r\u00e4\u00e4givad ikka veel, et Ukrainas tuleks kiiresti s\u00f5lmida vaherahu ja pooled peaksid asuma l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele. Rahu tuleb muidugi l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, kuid seda siis, kui Ukraina on tagasi saanud oma kaotatud territooriumid ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste peamine teema peaks olema Vene reparatsioonimaksed Ukrainale.Kui soovime, et Venemaa l\u00f5petaks keskaegsete tavade j\u00e4rgimise lahinguv\u00e4ljal, peab ta s\u00f5ja h\u00e4vitavalt kaotama ja s\u00f5jakurjategijad oma karistuse saama. Selleks peaksid l\u00e4\u00e4neriigid Ukrainat s\u00f5jaliselt veelgi rohkem toetama. Hetkel on \u00fcks olulisimaid k\u00fcsimusi moodsate lennukite andmine Ukrainale ja v\u00f5imalik eskalatsioon, mille see v\u00f5ib esile kutsuda. On aga vaja m\u00f5ista, et Venemaal pole vaja p\u00f5hjust eskalatsiooniks \u2013 oprit\u0161nike k\u00e4skija v\u00f5ib alati agressiooni \u00f5igustuseks leiutada m\u00f5ne \u201eTartu maksu\u201c v\u00f5i geopoliitilise ohu. L\u00e4\u00e4ne tegevus m\u00e4ngib siin v\u00e4he rolli. Ajalugu on n\u00e4idanud, et Kreml \u00fcritab alati v\u00f5tta natuke rohkem, kui talle antakse, aga taganeb, kui talle resoluutselt vastu astuda. Hiljutine n\u00e4ide on viljalepe \u2013 novembris 2022 teatas Venemaa, et taganeb leppest. Kui aga T\u00fcrgi ja \u00dcRO enda t\u00e4istegemise asemel teatasid, et laevad liiguvad edasi, siis n\u00e4hes, et midagi v\u00e4lja pressida ei \u00f5nnestugi, naasis Venemaa peagi leppe juurde.Ukraina s\u00fcndmusi j\u00e4lgivad t\u00e4helepanelikult mitmed riigid. Kui Venemaast hoiatavat n\u00e4idet ei tehta, v\u00f5ivad nii m\u00f5nedki temast eeskuju v\u00f5tta ja sajanditetagused kombed uuesti normiks muuta. ***Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka \u00e4pp. Vaata SIIA***"}
{"text":"Fox Newsist vallandatud Tucker Carlson kolis TwitterisseNEW YORK, 10. mai, AP-BNS \u2013 USA konservatiivse meediakanali Fox News vallandatud saatejuht Tucker Carlson \u00fctles teisip\u00e4eval, et avaldab Twitteris oma saate \"uue versiooni\".\nCarlson teatas sellest sotsiaalmeedia saidile postitatud kolmeminutises videos, mis oli p\u00fchendatud meedia hukkam\u00f5istule. Ta nimetas Twitterit viimaseks suureks allesj\u00e4\u00e4nud platvormiks, mis v\u00f5imaldab s\u00f5navabadust.\n\"Toome Twitterisse uue versiooni saatest, mida oleme teinud viimased kuus ja pool aastat,\" \u00fctles ta. \"Toome ka m\u00f5ned muud asjad, millest me teile r\u00e4\u00e4gime. Kuid praegu oleme lihtsalt t\u00e4nulikud, et siin oleme.\nMuid \u00fcksikasju Tucker Carlson ei t\u00e4psustanud.\nAxios teatas teisip\u00e4eval, et Carlsoni advokaadid saatsid Foxile kirja, milles s\u00fc\u00fcdistasid meediakanalit pettuses ja lepingu rikkumises.\nFox News teatas 24. aprillil, et katkestab sidemed oma populaarseima saatejuhiga. Selgitust sellele sammule ei pakutud ning Foxi reitingud on sestsaati langenud.\u00a0\nCarlsonist sai Foxi populaarseim saatejuht p\u00e4rast Bill O'Reilly v\u00e4ljavahetamist parimal eetriajal 2016. aastal. Tema ajakirjandustegevus, sealjuures Kapitooliumi tormijooksu videosalvestite avaldamine on p\u00f5hjustanud vastuolulist reaktsiooni.\nFox ei t\u00e4psustanud, miks Carlson meediahiiust lahkub.\u00a0\nTema nimi kerkis esile seoses h\u00e4\u00e4letusmasinate firma Dominion Voting Systems kohtuasjaga, peamiselt teatud e-kirjade ja muude s\u00f5numite t\u00f5ttu. M\u00f5nes neist kritiseeris Carlson eraviisiliselt endist USA vabariiklasest presidenti Donald Trumpi.\nPoolte kokkuleppega maksis Fox Dominionile laimuasjas ligi 790 miljonit dollarit.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Juhtkiri: Kadunud usaldusMittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini suhtes alustatud kriminaalmenetlus n\u00e4itab ajakirjanduse tugevust, pannes samas l\u00f6\u00f6gi alla ukrainlaste abistamise ja sellega ka Ukraina enda.Teisip\u00e4eval teatas riigiprokuratuur, et alustas MT\u00dc Slava Ukraini suhtes kriminaalmenetlust, et uurida Ukraina heaks kogutud raha kasutamist. S\u00fc\u00fcdistusi uurib ka Ukraina pool. Siin tuleb kohe \u00f6elda, et kriminaalmenetluse alustamine ei t\u00e4henda kellegi s\u00fc\u00fcdi olemist. Eestis kehtib s\u00fc\u00fctuse presumptsioon.Ent samas pole Slava Ukraini ja selle juht Johanna-Maria Lehtme just hiilanud parima suhtlusega. Ajakirjandus on korduvalt viidanud segasele asjaajamisele, suletusele ja vastuolulistele s\u00f5numitele Slava Ukraini poolt. Suurt osa kriminaalmenetluse alustamisel m\u00e4ngib ka ajakirjanduse paljastatu - ajakirjanduse rollile on viidanud nii prokuratuur ise kui ka n\u00e4iteks Slava Ukraini n\u00f5ukogu esimees Kristo Tohver. Nii ongi prokuratuur peale esialgset teadet, et Slava Ukraini vastu kriminaalmenetlust ei alustata, n\u00fc\u00fcd selleni j\u00f5udnud.Oluline on m\u00f5ista, et tegemist ei ole mingisuguse kommunikatsiooniharjutusega, vaid jutt k\u00e4ib rahast, mida Eesti inimesed on oma teenitud sissetulekust andnud Ukrainale heas usus. Siin on MT\u00dc Slava Ukraini k\u00e4itumine andnud v\u00f5ib-olla tagasip\u00f6\u00f6rdumatu l\u00f6\u00f6gi usaldusele annetada oma raha Ukraina heaks. Ei kannata mitte \u00fcksnes Slava Ukraini, vaid ka teised Ukrainat abistavad organisatsioonid, kelle asjaajamine on korras olnud ja kes suudavad seega t\u00e4pselt kindlaks teha, kellele nende kogutud raha on l\u00e4inud.Kannatab ka Ukraina, kes ootab v\u00e4lisriikidelt mitte ainult relvastust, vaid muudki abi. Kohtades, kus igap\u00e4evane taristu on puruks pommitatud, saavad inimesed m\u00f5nikord hakkama \u00fcksnes humanitaarabile toetudes. Kriminaalmenetlus Slava Ukraini suhtes vaid tugevdab stereot\u00fc\u00fcpe Ukrainas levivast korruptsioonist.Teisip\u00e4evases intervjuus Postimehele kutsus Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk j\u00e4tkuvalt Ukraina heaks annetama. \u00abMinu soovitus on, et annetage ikka, sest Ukraina j\u00e4tkuvalt s\u00f5dib, teeb seda kogu vaba maailma eest. Annetage organisatsioonidele, kes on juba pikalt ennast t\u00f5estanud; neile, kes teevad asju l\u00e4bipaistvalt,\u00bb \u00fctles ta.L\u00e4bipaistvus ongi siin v\u00f5tmes\u00f5na. On selge, et nii Eesti kui ka Ukraina pool peavad uurimist teostama p\u00f5hjalikult, andmaks inimestele vastuseid, kuhu nende raha on l\u00e4inud. Usalduse kaotamine on lihtne, aga selle taastamine v\u00e4ga raske. Johanna-Maria Lehtme peaks aga t\u00f5siselt kaaluma uurimise ajaks Slava Ukraini juhtimisest eemaldumist.Pole ka kahtlust, et kogu juhtum heidab varju erakonnale Eesti 200, kelle ridades Lehtme riigikokku valiti. Erakond on enda distantseerumist Slava Ukraini juhtumist seni naeruv\u00e4\u00e4rselt p\u00f5hjendanud, kuid kardetavasti enam nii j\u00e4tkata ei saa. K\u00f5ik saavad ju aru, et Lehtme valiti riigikokku just oma abistamist\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu.Prokuratuuri ja ajakirjanduse uurimist\u00f6\u00f6d Slava Ukraini suhtes ei tohi v\u00f5tta pahatahtlikkusena, sest tegelikult v\u00f5idavad avalikust asjaajamisest nii annetajad, Ukraina kui ka Eesti avalikkus. Seega tuleb Slava Ukraini segaduste uurimist vaid toetada ja julgustada.\"Ei kannata mitte \u00fcksnes Slava Ukraini, vaid ka teised Ukrainat abistavad organisatsioonid, kelle asjaajamine on korras olnud ja kes suudavad seega t\u00e4pselt kindlaks teha, kellele nende kogutud raha on l\u00e4inud.\""}
{"text":"Eesti rikaste \u00f5nnem\u00e4ng: Armin Karu keerutas k\u00fcmned miljonid eurod maksuvabaksAastate eest kasiino\u00e4ri m\u00fc\u00fcnud Armin Karu osales maksutrikis, mis j\u00e4ttis maksumaksjad ilma pea 20 miljonist eurost. Lisaks Karule leiab 150 miljoni euroni ulatunud skeemist ka teisi Eesti tuntud \u00e4rimehi.\nPeale Karu kasutas nutikat maksuakrobaatikat veel kaheksa Eesti ettev\u00f5tjat, n\u00e4iteks Urmas Purde ja Jaanus Otsa. Ainu\u00fcksi Karu tulumaksuv\u00f5it teeb umbes kuuendiku summast, mida riik ajab praegu taga plaanitava automaksuga. V\u00f5i siis v\u00f5iks see summa aidata majutusettev\u00f5tteid, kellele uus koalitsioon plaanib lajatada k\u00e4ibemaksut\u00f5usuga.\nAvalike dokumentide p\u00f5hjal joonistub v\u00e4lja skeem, millele annavad tooni tuntud maksun\u00f5ustaja, maksuameti uurimine ja k\u00e4ivitunud kohtuvaidlused. Asjaosalised ise r\u00f5huvad, et k\u00f5nnivad \u00f5igel pool seaduse piiri.\nSelleks, et maksulugu lahti harutada, h\u00fcppame esmalt 2018. aasta kevadesse."}
{"text":"JuhtusPurjus naine lasi k\u00e4ed k\u00e4iku8. mail sai politsei teate, et Tartus Anne t\u00e4nava kortermajas l\u00f5i purjus 44-aastane naine 28-aastast naist. Kiirabi viis kannatanu haiglasse. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluses.R\u00e4stik k\u00e4is aianduspoes8. mail kell 17.14 teatati, et Tartu k\u00fclje all T\u00e4htvere k\u00fclas Rohelisel t\u00e4naval on aianduspoe v\u00e4lim\u00fc\u00fcgiplatsil r\u00e4stik. Poe t\u00f6\u00f6tajad p\u00fc\u00fcdsid mao \u00e4mbri alla kinni. Kohale kutsutud p\u00e4\u00e4stjad p\u00fc\u00fcdsid ta omakorda v\u00f5rgu sisse ja viisid kaugemale loodusse.Kelmid t\u00fcssavad ostjaid ja m\u00fc\u00fcjaid8. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 57-aastane naine, kes tahtis Facebook Marketplace\u2019is toole osta, kuid sai petta. Kelmusega tekitatud kahju on 990 eurot.Samal p\u00e4eval teatas 39-aastane naine politseile, et sai Facebook Markeplace\u2019is m\u00fc\u00fcki sooritades petta. Tema kahju on 745 eurot.Varas lahkus valge autoga8. mail sai politsei teate, et Kambja alevikus Puiestee t\u00e4navalt on \u00e4randatud valge Volkswagen Polo.P\u00e4\u00e4stjad viisid r\u00e4stiku tagasi loodusesse."}
{"text":"Ka kaugloetavate veem\u00f5\u00f5tjatega saab korraldada k\u00fcberr\u00fcnnakutUkraina s\u00f5da on toonud k\u00fcberkuritegevusse uue hoo ja r\u00fcnnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma IoT ehk asjade internet, mille tagaj\u00e4rjeks laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk, r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shields \u00fcks korraldajatest Urmas Ruuto.Seekordne \u00f5ppus oli suurem kui kunagi varem \u2013 korraldajaid umbes 400, osalejaid lausa ligi 2600 inimest. Urmas Ruuto \u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppus vajaminevate s\u00fcsteemidega.\u201cLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele, oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sellel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk \u2013 tehnoloogia mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u201d loetleb ta.Aasta aastalt osalejatele suurema v\u00e4ljakutse pakkumine on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid. \u201cTreenitavate tase on aasta-aastalt paranenud, aga vaatamata sellele, suudavad r\u00fcndajad nende s\u00fcsteemid maha v\u00f5tta,\u201d t\u00f5deb Ruuto.NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, peamiseks t\u00f5ukeks said pronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele osaks saanud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud.Praegu, 15 aastat hiljem, pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, \u00f5hu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal k\u00fcberruumil ja sidev\u00f5rkudel.R\u00fcnnakule kasv\u00f5i kaugloetavate veem\u00f5\u00f5tjategaUrmas Ruuto kinnitab, et Ukraina s\u00f5da on Eestis k\u00fcberkallaletungide arvu kasvatanud ja muutunud on ka r\u00fcnnakute iseloom.\u201cVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimisskeem, kus h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra paradamiseks tuli talle maksta,\u201d kirjeldab Ruuto, \u201cAga s\u00f5da t\u00f5i kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju elu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulus,\u201dTippekspert lisab, et eelk\u00f5ige on sellised r\u00fcnnakud sihitud Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem. \u201cKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.\u201dAjal, mil nii palju seadmeid kasutab internetti, kasvab ka kahjutegemise ulatus. Urmas Ruuto teab juhtumit, kus r\u00fcnnaku viisid l\u00e4bi kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad.Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla\u201cNeed on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid bot\u00b4te, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\u201dSarnase kogemuse on \u00fcle elanud ka NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse enda koduleht, just aasta tagasi, kui toimus eelmise aasta Locked Shield.Ruuto s\u00f5nul polnud selles aga tegelikult suuremat traagikat, hullem on see, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb.\u201c\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid ka Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.Huvi 5G vastu toob palju t\u00f6\u00f6dKuigi Locked Shield ja s\u00fcgisel toimuv teine k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide aur sugugi ainult \u00f5ppustele.Osa t\u00f6\u00f6st moodustab nii\u00f6elda erialastele p\u00e4ringutele vastamine. \u201cMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid.Praegu on huviorbiidis 5G v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta.N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad isejuhtivad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u201d r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht.Viimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsioonivaldkond drastiliselt arenenud. \u201c\u00dcheksak\u00fcmnendatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest meile sel ajal isegi suurt midagi ei \u00f5petatud. Kui mul avanes magistri\u00f5pingute ajal v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta, ma suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tted, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamus tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u201d meenutab Ruuto.Telekom ja IT aina enam seotud\u00d5ppida on tulnud kogu elu, ikka sedam\u00f6\u00f6da, kuidas valdkond arenes. \u201cRootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidev\u00f5rkude planeerijaks, alustasin GSM v\u00f5rkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuses on mul t\u00f6\u00f6\u00fclesanded teised, tuleb sidev\u00f5rkude tundmine suureks kasuks,\u201d t\u00f5deb Ruuto ja lisab, et IT ja telekom on kaks \u00fcha enam teineteisele l\u00e4henevat valdkonda.\u201cK\u00f5ik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti m\u00f5istma mobiilside v\u00f5rgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine j\u00f5uavad j\u00e4rjest uutesse ni\u0161\u0161idesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, p\u00f5llumajandus, energeetika sektor.\u201dUrmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev t\u00f6\u00f6p\u00f5ld toob juurde ka telekommunikatsioonist huvitatud noori. Oma kunagise \u00fclikooliga on tippeksperdil side s\u00e4ilinud, ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni \u00f5ppesuuna magistrantide l\u00f5put\u00f6id ja osalenud kaitsmiskomisjoni t\u00f6\u00f6s, teinud projektip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut v\u00f5rgutehnoloogiate ja -teenuste \u00f5ppekava.\u201cV\u00f5rreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli telekommunikatsiooni\u00f5pe muidugi k\u00f5vasti muutunud. Tegu on t\u00e4nap\u00e4evase ja konkurentsiv\u00f5imelise \u00f5ppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis k\u00e4ib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et \u00fclikool \u00f5petab m\u00f5tlemist, on j\u00e4\u00e4nud ja peab j\u00e4\u00e4ma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama t\u00f5de, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eval: p\u00e4rast \u00fclikooli \u00f5ppimine alles algab!\u201dFotod: NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus"}
{"text":"Eesti rikaste \u00f5nnem\u00e4ng: Armin Karu keerutas k\u00fcmned miljonid eurod maksuvabaksAastate eest kasiino\u00e4ri m\u00fc\u00fcnud Armin Karu osales maksutrikis, mis j\u00e4ttis maksumaksjad ilma pea 20 miljonist eurost, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev.\n\u00a0Lisaks Karule leiab 150 miljoni euroni ulatunud skeemist ka teisi Eesti tuntud \u00e4rimehi:\u00a0nutikat maksuakrobaatikat kasutasid veel kaheksa Eesti ettev\u00f5tjat, n\u00e4iteks Urmas Purde ja Jaanus Otsa. Ainu\u00fcksi Karu tulumaksuv\u00f5it teeb umbes kuuendiku summast, mida riik ajab praegu taga plaanitava automaksuga.\nAvalike dokumentide p\u00f5hjal joonistub v\u00e4lja skeem, millele annavad tooni tuntud maksun\u00f5ustaja, maksuameti uurimine ja k\u00e4ivitunud kohtuvaidlused. Asjaosalised ise r\u00f5huvad, et k\u00f5nnivad \u00f5igel pool seaduse piiri.\nLoe pikemalt \u00c4rip\u00e4evast.\u00a0"}
{"text":"Eesti rikaste \u00f5nnem\u00e4ng: Armin Karu keerutas k\u00fcmned miljonid eurod maksuvabaksAastate eest kasiino\u00e4ri m\u00fc\u00fcnud Armin Karu osales maksutrikis, mis j\u00e4ttis maksumaksjad ilma pea 20 miljonist eurost.Peale Karu kasutas nutikat maksuakrobaatikat veel kaheksa Eesti ettev\u00f5tjat, n\u00e4iteks Urmas Purde ja Jaanus Otsa. Ainu\u00fcksi Karu tulumaksuv\u00f5it teeb umbes kuuendiku summast, mida riik ajab praegu taga plaanitava automaksuga.Avalike dokumentide p\u00f5hjal joonistub v\u00e4lja skeem, millele annavad tooni tuntud maksun\u00f5ustaja, maksuameti uurimine ja k\u00e4ivitunud kohtuvaidlused. Asjaosalised ise r\u00f5huvad, et k\u00f5nnivad \u00f5igel pool seaduse piiri.Loe maksutrikist pikemalt \u00c4rip\u00e4evast."}
{"text":"Naine kaotas kelmidele \u00fcle 3000 euroTALLINN, 10. mai, BNS \u2013 Ida-Virumaal elav naine kaotas kelmidele \u00fcle 3000 euro.\nTeisip\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politsei poole 67-aastane naine, kellega oli \u00fchendust v\u00f5tnud v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja, kes palus teha koost\u00f6\u00f6d.\nNaine ei kahelnud pangat\u00f6\u00f6tajana esineva kelmi usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja tegutses vastavalt juhistele.\nKelmusega tekitatud kahju on 3300 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"K\u00fcberr\u00fcnnakut saab toime panna ka kaugloetavate veem\u00f5\u00f5tjategaUkraina s\u00f5da on toonud k\u00fcberkuritegevusse uue hoo ja r\u00fcnnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma IoT ehk asjade internet, mille tagaj\u00e4rjeks laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk, r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shields \u00fcks korraldajatest Urmas Ruuto.\nSeekordne \u00f5ppus oli suurem kui kunagi varem \u2013 korraldajaid umbes 400, osalejaid lausa ligi 2600 inimest. Urmas Ruuto \u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppus vajaminevate s\u00fcsteemidega. \u201cLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele, oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sellel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk \u2013 tehnoloogia mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u201d loetleb ta. Aasta aastalt osalejatele suurema v\u00e4ljakutse pakkumine on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid. \u201cTreenitavate tase on aasta-aastalt paranenud, aga vaatamata sellele, suudavad r\u00fcndajad nende s\u00fcsteemid maha v\u00f5tta,\u201d t\u00f5deb Ruuto.\nNATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, peamiseks t\u00f5ukeks said pronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele osaks saanud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud. Praegu, 15 aastat hiljem, pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, \u00f5hu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal k\u00fcberruumil ja sidev\u00f5rkudel. Urmas Ruuto kinnitab, et Ukraina s\u00f5da on Eestis k\u00fcberkallaletungide arvu kasvatanud ja muutunud on ka r\u00fcnnakute iseloom. \u201cVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimisskeem, kus h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra paradamiseks tuli talle maksta,\u201d kirjeldab Ruuto. \u201cAga s\u00f5da t\u00f5i kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju elu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulus.\u201d Ta lisab, et eelk\u00f5ige on sellised r\u00fcnnakud sihitud Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem. \u201cKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.\u201d\n\u00d5ppus Locked Shields 2023. Foto: NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus\nAjal, mil nii palju seadmeid kasutab internetti, kasvab ka kahjutegemise ulatus. Urmas Ruuto teab juhtumit, kus r\u00fcnnaku viisid l\u00e4bi kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad. \u201cNeed on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid bot\u00b4te, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\u201d Sarnase kogemuse on \u00fcle elanud ka NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse enda koduleht, just aasta tagasi, kui toimus eelmise aasta Locked Shield. Ruuto s\u00f5nul polnud selles aga tegelikult suuremat traagikat, hullem on see, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb. \u201c\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid ka Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.\u201d\nHuvi 5G vastu toob palju t\u00f6\u00f6d\nKuigi Locked Shield ja s\u00fcgisel toimuv teine k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide aur sugugi ainult \u00f5ppustele. Osa t\u00f6\u00f6st moodustab nii-\u00f6elda erialastele p\u00e4ringutele vastamine. \u201cMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G-v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta. N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad ises\u00f5itvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u201d r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht.\nViimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsioonivaldkond drastiliselt arenenud. \u201c\u00dcheksak\u00fcmnendatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest meile sel ajal isegi suurt midagi ei \u00f5petatud. Kui mul avanes magistri\u00f5pingute ajal v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G-v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta, ma suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tted, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel, et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamus tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u201d meenutab Ruuto.\nTelekom ja IT aina enam seotud\n\u00d5ppida on tulnud kogu elu, ikka sedam\u00f6\u00f6da, kuidas valdkond arenes. \u201cRootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidev\u00f5rkude planeerijaks, alustasin GSM-v\u00f5rkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuses on mul t\u00f6\u00f6\u00fclesanded teised, tuleb sidev\u00f5rkude tundmine suureks kasuks,\u201d t\u00f5deb Ruuto ja lisab, et IT ja telekom on kaks \u00fcha enam teineteisele l\u00e4henevat valdkonda. \u201cK\u00f5ik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti m\u00f5istma mobiilside v\u00f5rgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine j\u00f5uavad j\u00e4rjest uutesse ni\u0161\u0161idesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, p\u00f5llumajandus, energeetikasektor.\u201d\nUrmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev t\u00f6\u00f6p\u00f5ld toob juurde ka telekommunikatsioonist huvitatud noori. Oma kunagise \u00fclikooliga on tippeksperdil side s\u00e4ilinud, ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni \u00f5ppesuuna magistrantide l\u00f5put\u00f6id ja osalenud kaitsmiskomisjoni t\u00f6\u00f6s, teinud projektip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut v\u00f5rgutehnoloogiate ja -teenuste \u00f5ppekava. \u201cV\u00f5rreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli telekommunikatsiooni\u00f5pe muidugi k\u00f5vasti muutunud. Tegu on t\u00e4nap\u00e4evase ja konkurentsiv\u00f5imelise \u00f5ppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis k\u00e4ib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et \u00fclikool \u00f5petab m\u00f5tlemist, on j\u00e4\u00e4nud ja peab j\u00e4\u00e4ma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama t\u00f5de, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eval: p\u00e4rast \u00fclikooli \u00f5ppimine alles algab!\u201d"}
{"text":"Ka Eesti juhtide v\u00e4lisvisiitide kulud tasub m\u00f5nikord vastuv\u00f5tja   Eesti riigijuhtide v\u00e4lisvisiitidel maksab m\u00f5nikord kulud ka vastuv\u00f5ttev pool, \u00fctlesid ERR-ile presidendi, peaministri ja v\u00e4lisministri esindajad ning riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimees. Reisikulude teema on muutunud teravaks Euroopa Liidu institutsioonides, kuna avalikuks on saanud mitmed juhtumid, kus nende juhtide reisi eest on tasunud vastuv\u00f5tja.   \"Peaministri visiitide kulud, mis on seotud t\u00f6\u00f6kohustuste t\u00e4itmisega, kaetakse riigikantselei eelarvest. Euroopa \u00dclemkogul osalemise s\u00f5idukulud h\u00fcvitatakse Euroopa Liidu eelarvest,\" \u00fctles valitsuse pressiesindaja Sten Otsmaa. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et peaminister Kaja Kallase ametis oldud aja jooksul - alates 2021. aasta jaanuarist - on riigikantseleile EL-i eelarvest tasutud Kallase s\u00f5idukulude eest 85 555 eurot. \"Peaministri ametlike visiitide puhul katab kutsuja ehk teise riigi valitsus kutsutava kohapealsed majutus- ja transpordikulud vastavalt protokollilisele kokkuleppele ja rahvusvahelisele tavale,\" lisas Otsmaa. Sarnane oli ka presidendi kommunikatsioonin\u00f5uniku Indrek Treufeldti vastus ERR-ile: \"Riikidevahelises suhtluses on kombeks, et mida k\u00f5rgem on visiidi tase, seda rohkem kulusid kannab vastuv\u00f5tja.\" Ta lisas, et riigiti on siiski kulude suurus ja nende katmise traditsioonid erinevad. Ka v\u00e4lisministeeriumi esindaja t\u00f5i v\u00e4lja s\u00f5idukuludega seotud erandid, mis puudutavad Euroopa Liiduga seotud v\u00e4lisvisiite. \"N\u00e4iteks h\u00fcvitatakse ministri l\u00e4hetuste s\u00f5idukulud Euroopa Liidu N\u00f5ukogu kohtumistele. T\u00e4pselt samadel alustel h\u00fcvitatakse ka osad s\u00f5idud eesistuja riigi korraldatud t\u00f6\u00f6kohtumistele,\" \u00fctles ministeeriumi pressiesindaja Brent Pere. Muude kulude katmise j\u00e4ttis v\u00e4lisministeeriumi esindaja t\u00e4psustamata. Teema v\u00f5ttis kokku riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson: \"Euroopa Komisjoni volinike ja ametnike reiside eest tasumist saab seostada lobby-tegevusega ja nende m\u00f5jutamisega oluliste otsuste vastuv\u00f5tmisel. Me oleme k\u00fcll Euroopa Liidu ja NATO m\u00f5jukas liige, aga ma arvan, et meie erikaalu t\u00f5ttu me ilmselt siiski ei ole v\u00e4ga p\u00f5nev sihtriiki lobby tegemiseks.\" Mihkelsoni s\u00f5nul on riigikogus v\u00e4lisl\u00e4hetuste kord p\u00e4ris h\u00e4sti paigas, kuigi kindlasti on ka juhtumeid, kus vastuv\u00f5ttev pool soovib maksta vastuv\u00f5tukulusid \u2013 n\u00e4iteks kui m\u00f5nda riigikogu liiget kutsutakse kusagile esinema. \"Lisaks on riike, kus on traditsioon, et v\u00f5\u00f5rustav riik tasub k\u00fclaliste \u00f6\u00f6bimise ning l\u00f5una- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6kide kulud ning samas eeldab sama ka Eestilt, kui nemad meile peaks k\u00fclla tulema,\" m\u00e4rkis Mihkelson. Reisikulude katmise teema t\u00f5usis laiemalt p\u00e4evakorda, kui veebiv\u00e4ljaanne Politico teatas veebruaris, et Euroopa Komisjoni juhtiv transpordiametnik Henrik Hololei n\u00f5ustus Katari valitsuse pakutud tasuta lennupiletitega ajal, kui tema alluvad r\u00e4\u00e4kisid riigi esindajatega l\u00e4bi lennunduslepingu detaile. Hiljem paljastas sama v\u00e4ljaanne, kuidas mitu Euroopa Komisjoni volinikku oli aktsepteerinud neid vastu v\u00f5tnud riigi pakkumisega tasuda nende majutuskulud. Sellega k\u00f5lab kokku ka Euroopa Parlamenti raputav skandaal, mille keskel on mitu n\u00e4dalat eeluurimisvanglas veetnud parlamendi endine asepresident Eva Kaili, keda koos kaast\u00f6\u00f6tajatega kahtlustatakse Katarilt altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Kelmid petsid tallinlastelt v\u00e4lja tuhandeid eurosidTALLINN, 10. mai, BNS \u2013 Politsei uurib juhtumeid, kus kelmidel \u00f5nnetus inimestelt v\u00e4lja petta tuhandeid eurosid.\n9. mail alustati menetlust juhtumis, kus 76-aastasele Kristiines elavale naisele helistati v\u00e4idetavalt Googlest ja teavitati, et tema Gmaili kontol avastati kahtlane tegevus ning paluti alla laadida rakendus AnyDesk. Seej\u00e4rel helistati Swedbankist ja teavitati sellest, et keegi \u00fcritab vormistada tema nimel laene ning laenutaotluste t\u00fchistamiseks pidi naine kinnitama tegevusi PIN-koodidega. Samuti juhendati teda alla laadima Trust Walleti rakendus ning ostma ja hoiustama kr\u00fcptoraha. Hiljem selgus, et avaldaja pangakontolt \u00a0tehti \u00fclekandeid kogusummas 15 891 eurot. \u00a0\n9. mail alustati menetlust juhtumis, kus 28-aastasele naisele helistati v\u00e4idetavalt Googlest ja teavitati sellest, et tema Gmaili kontole on h\u00e4kitud. Seej\u00e4rel paluti naisel erinevatel \u00a0ettek\u00e4\u00e4netel ja erinevate isikute poolt alla laadida rakendus RustDesk, siseneda internetipanka ning kinnitada tehinguid Smart-ID PIN-2 koodiga, mida naine ka vastavalt juhistele tegi. Hiljem selgus, et naise kontolt kanti edasi raha kogusumas 5837 eurot.\n9. mail alustati menetlust juhtumis, kus Mustam\u00e4el elavale 34-aastasele mehele helistati v\u00e4idetavalt politseist ja teavitati, et keegi soovib avaldaja nimel laenu v\u00f5tta. Seej\u00e4rel suunati k\u00f5ne v\u00e4idetavale pangat\u00f6\u00f6tajale, kes asjaolude kontrollimiseks ja probleemide lahendamiseks palus alla laadida rakenduse AnyDesk ning kinnitada tegevusi Smart-ID PIN-koodidega, mida mees ka vastavalt juhistele tegi. Hiljem selgus, et mehe nimel v\u00f5eti laenud kogusummas 6877 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"M\u00d5NE KUUGA PETETI V\u00c4LJA \u00dcLE KAHE MILJONI! \u00d5ngitsuss\u00f5numite ja petuk\u00f5nede laviin meelitab kelmidele andmeid avaldamaKelmid p\u00fc\u00fcavad pidevalt pettusega ligi p\u00e4\u00e4seda inimeste panga- v\u00f5i krediitkaardi andmetele. \u00dcheks levinud viisiks on maskeerida see teavituseks saabunud paki kohta, mille k\u00e4ttesaamiseks tuleb jagada oma andmeid v\u00f5i teha lisamakse. Paraku on kelmid oma skeemidega v\u00e4gagi edukad: Eesti elanikelt petsid nad t\u00e4navu vaid m\u00f5ne kuuga v\u00e4lja \u00fcle kahe miljoni euro.\u201eTeie tellimus on ootele pandud puuduva majanumbri tottu. Palun varskendage oma tellimuse teavet,\u201c teatab telefoni saabunud s\u00f5num, mis suunab tundmatule veebilehele.\u201eKui oleks t\u00e4pit\u00e4hed olnud, oleks \u00e4kki isegi vajutanud,\u201c m\u00f5tiskleb t\u00e4helepanelik s\u00f5numi saaja. Selliseid sms-e on v\u00e4lja saadetud massiliselt. M\u00f5ni on neid saanud isegi topelt.Tegu on t\u00fc\u00fcpilise \u00f5ngitsuskatsega. S\u00f5numis olevale lingile vajutades j\u00f5uab veebisaidile, kust tuleb alla laadida m\u00f5ni programm v\u00f5i avaldada isiklikud andmed nagu pangaparoolid, krediitkaardiandmed ja telefoninumber. Nii v\u00f5ivad kelmid p\u00e4\u00e4seda ligi sinu pangakontole ja seal omavoliliselt tegutseda.KAHTLANE S\u00d5NUM: Tundmatult saatjalt saadud kirjavigadega s\u00f5num viitab, et t\u00f5en\u00e4oliselt on tegu kelmusega.(Erakogu)P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctleb, et selle aasta algusest levib k\u00f5iksuguseid skeeme. \u201eTehakse massiliselt petuk\u00f5nesid, saadetakse \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju. Lisaks on v\u00e4ga palju pettusi ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, kus m\u00fc\u00fcjale saadetakse v\u00f5ltsitud m\u00f5ne kullerfirma veebilehe link, kuhu tuleb tehingu tegemiseks sisestada oma krediitkaardi andmed,\u201c toob ta n\u00e4iteid.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin.(PPA)Kuna pakke tellitakse usinalt, siis pole keeruline lasta sellisel s\u00f5numil end \u00e4ra petta. Politseile on alates jaanuarist teatatud 79 korral, et kannatanu sai s\u00f5numi v\u00e4itega, et pakk on ootel v\u00f5i on millegi t\u00f5ttu vaja juurde maksta. Sealhulgas on juhtumid, kus pankade nimel saadeti \u00f5ngitsuss\u00f5numeid koos v\u00f5ltsitud veebilehe lingiga. Nende kogukahju on 50\u00a0123 eurot.Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 185 inimest, kelle kogukahju on 1\u00a0031\u00a0252 eurot. Suurimaid kahjusid saadakse aga investeerimisel: t\u00e4navu on investeerimispettuste ohvriks langenud 86 inimest, kelle kahju on kokku 1\u00a0059\u00a0036 eurot.Kelmid kopeerivad tuntud firmade kodulehtiTelia turbevaldkonna juht Aigar K\u00e4is t\u00f5deb, et petturite seas on levinud praktika kasutada erinevates petuskeemides tuntud teenusepakkujate nagu pankade, kuller- ja telekomfirmade nime ja br\u00e4ndingut, et oma skeemidega inimesteni j\u00f5uda.Telia turbevaldkonna juht Aigar K\u00e4is.(Jake Farra)Omniva meediasuhete juhi Kristina Haavala s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rdutakse pettuste teemal iga p\u00e4ev nende klienditeeninduse poole. P\u00f6\u00f6rdumiste arv oleneb sellest, kui aktiivselt m\u00f5ni petuversioon parajasti levib. Klientidelt saadav info on oluline, et v\u00f5tta kasutusele vastumeetmed, pannes n\u00e4iteks koost\u00f6\u00f6s telefonioperaatoriga piir s\u00f5numite saatmisele.Ajaga on kelmid muutunud aina osavamaks. V\u00e4ga h\u00e4sti osatakse kopeerida Omniva digikeskkonda ja e-teenuseid. Nii n\u00e4evad need v\u00e4lja ettev\u00f5tte kodulehele v\u00e4ga sarnased. Heausklikele klientidele saadetakse erinevatel viisidel p\u00f6\u00f6rdumisi, et petta v\u00e4lja isikuandmed v\u00f5i k\u00fcsida ettemakset paki k\u00e4tte saamiseks. Kui varem levisid peamiselt venekeelsed pettused ja eestikeelsed olid \u00fcldjuhul keeleliselt vigased, siis n\u00fc\u00fcd on kelmid ka selles osas edusamme teinud.Haavala soovitab olla iga makse tegemisel t\u00e4helepanelik, sealhulgas alati \u00fcle kontrollida saaja andmed. V\u00e4himagi kahtluse korral tuleks enne makse tegemist v\u00f5tta ise \u00fchendust Omniva klienditeenindusega. Omniva ei k\u00fcsi paki eest tasu sms-i v\u00f5i e-kirja vahendusel saadetud lingiga.Omniva meediasuhete juht Kristina Haavala.(Omniva)Samuti levib K\u00e4isi s\u00f5nul palju libaloosimisi, mida taas esitletakse m\u00f5ne tuntud ettev\u00f5tte auhinnakampaaniana. N\u00e4iteks lubatakse erinevate k\u00fcsitluste, netiloosimiste ja muu sarnase puhul v\u00e4lja loosida uus telefon, aga tegelikkuses tellib heauskne kasutaja endale hoopis perioodilise teenuse, millega kaasneb igakuine tasu.Kelmid tegutsevad ka veebiturgudelSellel talvel levis skeem, kus inimene sai panga nimel kelmidelt sms-i, kus teavitati kahtlase tegevuse kohta pangakontol. Liikudes l\u00e4bi lingi edasi veebilehele tuli sisselogimiseks sisestada oma PIN-koodid. Nii said kelmid need enda k\u00e4sutusse, mis v\u00f5imaldas pangakontolt raha v\u00f5tta.HIRMUTAMISTAKTIKA: Selline s\u00f5num paneks iga kliendi muretsema oma pangakonto turvalisuse p\u00e4rast.(Kuvat\u00f5mmis sms-s\u00f5numist)Lisaks hirmutamistaktikale leiavad kelmid uusi v\u00f5imalusi ka seal, kus inimesed k\u00f5ige enam tegutsevad. Aprillis teavitas politsei Marketplace'is levinud pettusest, mille k\u00e4igus saadeti kauba tellijale kullerteenuse link, kuhu pidi sisestama kas oma pangakaardi numbri, Mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Libaleht v\u00f5ib v\u00e4lja n\u00e4ha p\u00e4ris lehega v\u00e4ga sarnane ja sisaldada ka klienditoe kontakte v\u00f5i chat'i v\u00f5imalust. Peale andmete sisestamist kasutasid kelmid neid kontole ligip\u00e4\u00e4semiseks, et sealt kanda raha v\u00f5\u00f5rale pangakontole.KELMID T\u00d6\u00d6S: Marketplace'i m\u00fc\u00fcgikuulutusele reageerinud ostjana esinev pettur saadab Messengeri lingi, mis viib libaleheni.(Erakogu )Pettuste ohvriks langemist saab v\u00e4ltidaPIN1 ja PIN2 paroole ei jagata mitte kellegagi ega sisestata teiste inimeste palvel.S\u00f5numites ja e-kirjades saadetud linkidele ei vajutata. Veendu, mis s\u00f5numiga v\u00f5i e-kirjaga on tegu ning kellelt on saadetud. Kelmid on osavad veebilehtede v\u00f5ltsijad ja oma andmete sisestamist soovitame v\u00e4ltida.Investeerimisega soovitame alustada oma kodupangast. Need on kindlasti pettused, kui juhututtav vestluse k\u00e4igus soovitab head tulutoovat (kr\u00fcptosse) investeerimise v\u00f5i kauplemise platvormi. Samuti katkestage vestlus, kui keegi hakkab soovitama \u201einvesteerimisalast maaklerit\u201c.Allikas: PPA pressiosakond"}
{"text":"Pakistani ekspeaminister astus kohtu etteISLAMABAD, 10. mai, AFP-BNS \u2013 Pakistani endine peaminister Imran Khan astus kolmap\u00e4eval Islamabadi politsei peahoones erikohtu ette s\u00fc\u00fcdistatuna korruptsioonis, teatas kohalik meedia.\nM\u00f5ned ajakirjandusv\u00e4ljaanded \u00fctlesid anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4nud allikatele viidates, et prokur\u00f6rid taotlevad Khani 14 p\u00e4evaks vahi alla j\u00e4tmist.\nGeo TV andmetel lubatakse Khanil istungi ajal advokaatidega konsulteerida, kuid menetluse \u00fcksikasjad on teadmata, sest kohut peetakse kinniste uste taga.\nKhan peeti kinni teisip\u00e4eval mitu kuud v\u00e4ldanud poliitilise kriisi j\u00e4rel. Tema kinnipidamine vallandas protestid mitmel pool riigis.\nEkspeaminister on s\u00fc\u00fcdistanud \u00fcht k\u00f5rget s\u00f5jav\u00e4elast seotuses vanden\u00f5uga tema tapmiseks.\nPakistanis on poliitikuid sageli vahistatud ja vangi pandud, kuid vaid v\u00e4hesed neist on s\u00fc\u00fcdistanud nii otseselt s\u00f5jav\u00e4ge, ehkki see on korraldanud v\u00e4hemalt kolm riigip\u00f6\u00f6ret ja valitsenud riiki \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta.\nOsa protestijaid valaski viha v\u00e4lja s\u00f5jav\u00e4e peale, s\u00fc\u00fcdates Lahore'is \u00fche komand\u00f6ri maa ja piirates sisse relvaj\u00f5udue peastaabi garnisonilinnas Rawalpindis.\nV\u00f5imud on andnud korralduse koolid kogu riigis kinni panna ja piiravad juurdep\u00e4\u00e4su sotsiaalmeediaplatvormidele nagu Twitter ja Facebook.\nTeisip\u00e4eva \u00f5htul olid politseil paljudes linnades \u00e4gedad kokkup\u00f5rked Khani Pakistan Tehreek-e-Insafi (PTI) partei toetajatega.\u00a0\nKohalik meedia teatas kahest surmast, politsei \u00fctles, et ainu\u00fcksi Pand\u017eabi provintsis peeti kinni 945 n\u00f5ndanimetatud korrarikkujat ja kurikaela.\nJustiitsminister Azam Nazeer Tarar kinnitas ajakirjanikele, et Khani vahistamine ei ole poliitiline k\u00e4ttemaks.\nEkspeaministri vahistamiseni viinud kaasuse taga on riiklik korruptsioonit\u00f5rjeamet (NAB), kelle s\u00f5nul eiras Khan korduvaid kutseid kohtusse ilmuda.\nKhanile on p\u00e4rast peaministriametist tagandamist eelmise aasta aprillis esitatud k\u00fcmneid s\u00fc\u00fcdistusi. S\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral kaotab ta \u00f5iguse pidada avalikku ametit, mis v\u00e4listab tema kandideerimise selle aasta valimistel.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Urmas Ruuto: k\u00fcberr\u00fcnnakuks piisab kaugloetavast veem\u00f5\u00f5tjastUkraina s\u00f5da on toonud k\u00fcberkuritegevusse uue hoo ja r\u00fcnnakustrateegiad. NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuhi ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shields \u00fche korraldaja Urmas Ruuto kinnitusel teeb lisaks ilma asjade internet (ingl Internet of Things, IoT), mille tagaj\u00e4rjeks laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk.\nSeekordne (18.-21. aprill, toim) \u00f5ppus oli suurem kui kunagi varem \u2013 korraldajaid umbes 400, osalejaid suisa ligi 2600 inimest. \u201eLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele, oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sellel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk \u2013 tehnoloogia mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u201d loetles Ruuto, kelle \u00a0\u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppus vajaminevate s\u00fcsteemidega.\nUrmas Ruuto (Foto: Annika Metsla)\nNATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse (The NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, CCDCOE) \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid on m\u00f5elda osalejate jaoks aasta-aastalt v\u00e4lja \u00fcha keerukamaid probleeme. \u201eTreenitavate tase on aasta-aastalt paranenud, aga vaatamata sellele suudavad r\u00fcndajad nende s\u00fcsteemid maha v\u00f5tta,\u201d t\u00f5deb Ruuto.\nNATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, kusjuures peamise t\u00f5uke andsid Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele p\u00e4rast pronksi\u00f6\u00f6d korraldatud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud. Praegu, 15 aastat hiljem, pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, \u00f5hu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal k\u00fcberruumil ja sidev\u00f5rkudel. Urmas Ruuto kinnitusel on Ukraina s\u00f5da kasvatanud k\u00fcberkallaletungide arvu, lisaks on muutunud r\u00fcnnakute iseloom. \u201eVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimisskeem, kus h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra parandamiseks tuli talle maksta. S\u00f5da t\u00f5i aga kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju elu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulus.\u201d\nRutto s\u00f5nul on sellised r\u00fcnnakud sihitud eelk\u00f5ige Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem. \u201eKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.\u201d\nAjal, mil paljud seadmeid kasutavad internetti, laieneb ka kahjutegemise ulatus. Ruuto teab r\u00e4\u00e4kida juhtumist, kus r\u00fcndavaks poleks olid kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad. \u201eNeed on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid bot\u00b4te, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\u201d\nSarnane kogemus on NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse kodulehel ja seda eelmise aasta kevadest, kui toimus Locked Shields 2022. Ruuto s\u00f5nul ei olnud selles tegelikult suuremat traagikat. Palju hullem on, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb. \u201e\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid ka Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.\u201c\n\u00d5ppus Locked Shields 2023 (Foto: NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskus)\nHuvi 5G vastu toob palju t\u00f6\u00f6d\nKuigi Locked Shields ja s\u00fcgisel toimuv k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide kogu j\u00f5ud ainult \u00f5ppustele. Osa t\u00f6\u00f6st moodustab n-\u00f6 erialastele p\u00e4ringutele vastamine. \u201eMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta. N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad ises\u00f5itvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u201d r\u00e4\u00e4kis Ruuto.\nViimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsiooni valdkond drastiliselt arenenud. \u201e1990ndatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest ei \u00f5petatud meile sel ajal suurt midagi. Kui mul avanes seoses magistri\u00f5pingutega v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta \u2013 suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tteid, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel, et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamus tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u201d meenutas Ruuto.\nK\u00fcber\u00f5ppus Locked Shields 2023 (Foto: NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskus)\nTelekom ja IT aina enam seotud\n\u00d5ppida on tulnud kogu elu ja ikka koos valdkonna arenemisega. \u201eRootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidev\u00f5rkude planeerijaks. Alustasin GSM v\u00f5rkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuses on mul t\u00f6\u00f6\u00fclesanded teised, tuleb sidev\u00f5rkude tundmine suureks kasuks,\u201d t\u00f5des Ruuto ja lisas, et IT ja telekom on kaks \u00fcha enam teineteisele l\u00e4henevat valdkonda.\n\u201eK\u00f5ik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti m\u00f5istma mobiilside v\u00f5rgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine j\u00f5uab j\u00e4rjest uutesse ni\u0161\u0161idesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, p\u00f5llumajandus, energeetikasektor.\u201d\nUrmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev t\u00f6\u00f6p\u00f5ld toovad juurde telekommunikatsioonist huvitatud noori. Tippeksperdi side oma kunagise \u00fclikooliga on s\u00e4ilinud \u2013 ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni \u00f5ppesuuna magistrantide l\u00f5put\u00f6id ja osalenud kaitsmiskomisjoni t\u00f6\u00f6s, teinud projektip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut v\u00f5rgutehnoloogiate ja -teenuste \u00f5ppekava. \u201eV\u00f5rreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli telekommunikatsiooni\u00f5pe muidugi k\u00f5vasti muutunud. Tegu on t\u00e4nap\u00e4evase ja konkurentsiv\u00f5imelise \u00f5ppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis k\u00e4ib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et \u00fclikool \u00f5petab m\u00f5tlemist, on j\u00e4\u00e4nud ja peab j\u00e4\u00e4ma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama t\u00f5de, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eval: p\u00e4rast \u00fclikooli \u00f5ppimine alles algab!\u201d\n."}
{"text":"K\u00fcberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto: \u201eK\u00fcberr\u00fcnnakut saab toime panna ka kaugloetavate veem\u00f5\u00f5tjatega\u201dUkraina s\u00f5da on toonud k\u00fcberkuritegevusse uue hoo ja r\u00fcnnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma IoT ehk asjade internet, mille tagaj\u00e4rjeks laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk, r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shields \u00fcks korraldajatest Urmas Ruuto.\nSeekordne \u00f5ppus oli suurem kui kunagi varem \u2013 korraldajaid umbes 400, osalejaid lausa ligi 2600 inimest. Urmas Ruuto \u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppus vajaminevate s\u00fcsteemidega. \u201eLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele, oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sellel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk \u2013 tehnoloogia mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u201d loetleb ta. Aasta aastalt osalejatele suurema v\u00e4ljakutse pakkumine on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid. \u201eTreenitavate tase on aasta-aastalt paranenud, aga vaatamata sellele, suudavad r\u00fcndajad nende s\u00fcsteemid maha v\u00f5tta,\u201d t\u00f5deb Ruuto.\nNATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, peamiseks t\u00f5ukeks said pronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele osaks saanud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud. Praegu, 15 aastat hiljem, pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, \u00f5hu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal k\u00fcberruumil ja sidev\u00f5rkudel. Urmas Ruuto kinnitab, et Ukraina s\u00f5da on Eestis k\u00fcberkallaletungide arvu kasvatanud ja muutunud on ka r\u00fcnnakute iseloom. \u201eVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimisskeem, kus h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra paradamiseks tuli talle maksta,\u201d kirjeldab Ruuto, \u201eAga s\u00f5da t\u00f5i kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju elu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulus.\u201d Ta lisab, et eelk\u00f5ige on sellised r\u00fcnnakud sihitud Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem. \u201cKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.\u201d\nAjal, mil nii palju seadmeid kasutab internetti, kasvab ka kahjutegemise ulatus. Urmas Ruuto teab juhtumit, kus r\u00fcnnaku viisid l\u00e4bi kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad. \u201eNeed on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid bot\u00b4te, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\u201d Sarnase kogemuse on \u00fcle elanud ka NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse enda koduleht, just aasta tagasi, kui toimus eelmise aasta Locked Shield. Ruuto s\u00f5nul polnud selles aga tegelikult suuremat traagikat, hullem on see, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb. \u201e\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid ka Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.\u201d\nHuvi 5G vastu toob palju t\u00f6\u00f6d\nKuigi Locked Shield ja s\u00fcgisel toimuv teine k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide aur sugugi ainult \u00f5ppustele. Osa t\u00f6\u00f6st moodustab nii\u00f6elda erialastele p\u00e4ringutele vastamine. \u201eMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui \u00a0tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta. N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad ises\u00f5itvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u201d r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht.\nViimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsioonivaldkond drastiliselt arenenud. \u201e\u00dcheksak\u00fcmnendatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest meile sel ajal isegi suurt midagi ei \u00f5petatud. Kui mul avanes magistri\u00f5pingute ajal v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta, ma suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tted, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamus tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u201d meenutab Ruuto.\nTelekom ja IT aina enam seotud\n\u00d5ppida on tulnud kogu elu, ikka sedam\u00f6\u00f6da, kuidas valdkond arenes. \u201eRootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidev\u00f5rkude planeerijaks, alustasin GSM v\u00f5rkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuses on mul t\u00f6\u00f6\u00fclesanded teised, tuleb sidev\u00f5rkude tundmine suureks kasuks,\u201d t\u00f5deb Ruuto ja lisab, et IT ja telekom on kaks \u00fcha enam teineteisele l\u00e4henevat valdkonda. \u201eK\u00f5ik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti m\u00f5istma mobiilside v\u00f5rgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine j\u00f5uavad j\u00e4rjest uutesse ni\u0161\u0161idesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, p\u00f5llumajandus, energeetika sektor.\u201d\nUrmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev t\u00f6\u00f6p\u00f5ld toob juurde ka telekommunikatsioonist huvitatud noori. Oma kunagise \u00fclikooliga on tippeksperdil side s\u00e4ilinud, ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni \u00f5ppesuuna magistrantide l\u00f5put\u00f6id ja osalenud kaitsmiskomisjoni t\u00f6\u00f6s, teinud projektip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut v\u00f5rgutehnoloogiate ja -teenuste \u00f5ppekava. \u201eV\u00f5rreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli telekommunikatsiooni\u00f5pe muidugi k\u00f5vasti muutunud. Tegu on t\u00e4nap\u00e4evase ja konkurentsiv\u00f5imelise \u00f5ppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis k\u00e4ib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et \u00fclikool \u00f5petab m\u00f5tlemist, on j\u00e4\u00e4nud ja peab j\u00e4\u00e4ma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama t\u00f5de, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eval: p\u00e4rast \u00fclikooli \u00f5ppimine alles algab!\u201d\nLingilt leiab m\u00f5ned artikli illustreerimiseks sobivad pildid \u00f5ppuselt Locked Shields 2023 ja ka Urmas Ruuto portreepildi. Portree fotograaf on Annika Metsla. \u00d5ppuse fotode autoriks peaks panema NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus."}
{"text":"P\u00e4rnumaa ettev\u00f5te tasus v\u00e4lismaises veebipoes PayPaliga, j\u00e4i ilma enam kui 9000 eurostTeisip\u00e4eval, 9. mail alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 30. m\u00e4rtsil sooritas P\u00e4rnumaa ettev\u00f5te v\u00e4lismaisest e-poest ostu, mille eest tasumiseks sisestas ettev\u00f5te oma kaardi numbri PayPal\u2019i.\nP\u00e4rast seda tehti ettev\u00f5tte teadmata ja n\u00f5usolekuta firma kontolt tundmatu PayPali kasutaja kaudu v\u00e4lismaale raha\u00fclekandeid.\nTekitatud rahaline kahju on \u00fcle 9000 euro."}
{"text":"\u00abKahtled, aga ikka vajutad, sest tundub nii ehtne!\u00bb Uus petuskeem paneb eestlasi agaralt lingile klikkima\u00abSain just sellise s\u00f5numi ja kuna neli pakki on tulemata, siis korraks isegi m\u00f5tlesin kaasa, et milline neist siis. Kaval,\u00bb nentis kirjanik ja teleprodutsent Susan Luitsalu, kelle telefonile tuli veenev petus\u00f5num.Liikvele on l\u00e4inud j\u00e4rjekordne pettus, mis enda ehtsusega\u00a0t\u00f5mbab eestlasi j\u00e4rjest enam v\u00f5rku.\n\u00abMa t\u00f5epoolest ootasin kullerit ja ausalt ka m\u00f5tlesin, et \u00e4kki j\u00e4igi aadress kirjutamata,\u00bb nentis \u00fcks s\u00f5numi saanud isik. Telefonile saadetud s\u00f5numis seisis:\u00a0\u00abTeie tellimus on ootele pandud puuduva majanumbri t\u00f5ttu. Palun v\u00e4rskendage oma tellimuse teavet.\u00bb\u00a0\nSelliseid SMSe on v\u00e4lja saadetud massiliselt.\n\nKuvat\u00f5mmis saabunud SMSist.\nLugeja foto\n\n\u00abHommikul tuli selline SMS ja hooga m\u00f5tlesin, et okei, pakke nagu peaks tulema ka, et klikin lingile,\u00bb\u00a0tunnistas toimetusega vestelnud Oliver.\nLingile kl\u00f5psates avanes pealtn\u00e4ha Omniva veebileht, ent tegelikult suunas telefonile saabunud s\u00f5numi link tundmatule veebilehele\u00a0cornaos.cc.\n\nPetuleht\nLugaje foto\n\n\u00abTundus k\u00f5ik \u00f5ige olevat, kuniks vaatasin, et mis aadress see selline on,\u00bb meenutas Oliver. \u00abKogu aeg olin arvanud, et mina k\u00fcll \u00f5nge ei lange, aga n\u00e4ed...\u00bb tunnistab IT-haridusega tallinlane.\nSisestades kuvatud pakikoodi Omniva veebilehele, n\u00e4htus, et sellise koodiga\u00a0pakki reaalsuses ei ole.\nKa Eesti kirjanik ja teleprodutsent Susan Luitsalu jagas Twittris, et sai mainitud s\u00f5numi. \u00abSain just sellise s\u00f5numi ja kuna neli pakki on tulemata, siis korraks isegi m\u00f5tlesin kaasa, et milline neist siis. Kaval,\u00bb nentis Luitsalu, lisades, et loodetavasti keegi lingile ei vajuta.\n\nPakki reaalsuses ei eksisteeri.\nLugeja foto\n\nPetuskeemi ohvreid on aga mitmeid. \u00abKurjamid ka ei v\u00e4si!\u00bb\u00a0\u00fctles \u00fcks s\u00f5numi saanud tallinlane \u00fchismeedias.\nUue petuskeemi eest hoiatas ka\u00a0politseinik Maarja Punak.\u00a0\u00abV\u00e4rskeid teateid kelmuste maailmast,\u00bb kirjutas ta.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin s\u00f5nas, et taolisi \u00f5ngitsuss\u00f5numeid on inimestele saadetud koguaeg. \u00abKelmid saavad \u00f5ngitsuss\u00f5numeid pankade, kullerfirmade ja teiste asutuste nimelt. Sealjuures muudavad s\u00f5nastust ja linki. Alati on \u00e4revaks tegevate s\u00f5numite juurde lisatud link, millele klikkides avaneb m\u00f5ne panga, kullerfirma v\u00f5i asutuse veebilehe j\u00e4rgi h\u00e4sti j\u00e4ljendatud koduleht,\u00bb selgitas ta.\nSiinkohal soovitab Milenin siseneda oma internetipanka panga \u00e4pi v\u00f5i veebibrauseri kaudu. \u00ab\u00c4ra sisesta oma krediitkaardiandmeid veeblehtedel, mille avasid l\u00e4bi s\u00f5numi v\u00f5i e-kirja. Alati kontrolli, kas teised men\u00fc\u00fcribad sellel veeblehel toimivad. Samuti kullerfirad inimeste andmeid selliselt ei k\u00fcsi, kui m\u00f5ni veebleht seda k\u00fcsib, siis on tegemist pettusega. PIN1 ja PIN2 teiste ei jagata ega sisestada mitte kellegi palvel,\u00bb\u00a0lisas ta.\u00a0"}
{"text":"K\u00fcberturvalisuse ekspert: k\u00fcberr\u00fcnnakut saab toime panna ka kaugloetavate veem\u00f5\u00f5tjategaUrmas Ruuto.Foto: Annika Metsla\nUkraina s\u00f5da on toonud k\u00fcberkuritegevusse uue hoo ja r\u00fcnnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma IoT ehk asjade internet, mille tagaj\u00e4rjeks laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk, r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shields \u00fcks korraldajatest Urmas Ruuto.\nSeekordne \u00f5ppus oli suurem kui kunagi varem \u2013 korraldajaid umbes 400, osalejaid lausa ligi 2600 inimest. Urmas Ruuto \u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppus vajaminevate s\u00fcsteemidega.\n\u201cLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele, oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sellel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk \u2013 tehnoloogia mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u201d loetleb ta.\nAasta aastalt osalejatele suurema v\u00e4ljakutse pakkumine on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid. \u201cTreenitavate tase on aasta-aastalt paranenud, aga vaatamata sellele, suudavad r\u00fcndajad nende s\u00fcsteemid maha v\u00f5tta,\u201d t\u00f5deb Ruuto.\nNATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, peamiseks t\u00f5ukeks said pronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele osaks saanud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud. Urmas Ruuto kinnitab, et Ukraina s\u00f5da on Eestis k\u00fcberkallaletungide arvu kasvatanud ja muutunud on ka r\u00fcnnakute iseloom.\n\u201cVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimisskeem, kus h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra paradamiseks tuli talle maksta,\u201d kirjeldab Ruuto, \u201cAga s\u00f5da t\u00f5i kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju elu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulus.\u201d\nTa lisab, et eelk\u00f5ige on sellised r\u00fcnnakud sihitud Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem. \u201cKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.\u201d\nAjal, mil nii palju seadmeid kasutab internetti, kasvab ka kahjutegemise ulatus. Urmas Ruuto teab juhtumit, kus r\u00fcnnaku viisid l\u00e4bi kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad. \u201cNeed on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid bot\u2018e, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\u201d\nSarnase kogemuse on \u00fcle elanud ka NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse enda koduleht, just aasta tagasi, kui toimus eelmise aasta Locked Shield. Ruuto s\u00f5nul polnud selles aga tegelikult suuremat traagikat, hullem on see, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb. \u201c\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid ka Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.\nHuvi 5G vastu toob palju t\u00f6\u00f6d\nKuigi Locked Shield ja s\u00fcgisel toimuv teine k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide aur sugugi ainult \u00f5ppustele. Osa t\u00f6\u00f6st moodustab nii\u00f6elda erialastele p\u00e4ringutele vastamine.\n\u201cMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta. N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad ises\u00f5itvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u201d r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht.\nViimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsioonivaldkond drastiliselt arenenud. \u201c\u00dcheksak\u00fcmnendatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest meile sel ajal isegi suurt midagi ei \u00f5petatud. Kui mul avanes magistri\u00f5pingute ajal v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta, ma suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tted, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamus tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u201d meenutab Ruuto."}
{"text":"Pakistani ekspeaminister v\u00f5eti korruptsioonikaasusega seoses vahi allaISLAMABAD, 10. mai, AFP-BNS \u2013 Pakistani kohus v\u00f5ttis kolmap\u00e4eval tuumariigi ekspeaministri Imran Khani kaheksaks p\u00e4evaks vahi alla, \u00fctlesid tema advokaadid p\u00e4ev p\u00e4rast mehe kinnipidamist korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste alusel.\n\"Kohus kiitis heaks Imran Khani f\u00fc\u00fcsilise kinnipidamise kaheksaks p\u00e4evaks,\" \u00fctles tema advokaat Ali Bukhari suletud uste taga peetud kohtuistungi j\u00e4rel uudisteagentuurile AFP.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"K\u00fcberturvalisuse ekspert Urmas Ruuto: \u00abK\u00fcberr\u00fcnnakut saab toime panna ka kaugloetavate veem\u00f5\u00f5tjatega!\u00bbUkraina s\u00f5da on andnud k\u00fcberkuritegevusele uue hoo ja tekkinud on senin\u00e4gematuid r\u00fcnnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma IoT ehk asjade internet, mille tagaj\u00e4rjena laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk, r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shields \u00fcks korraldajatest Urmas Ruuto.Seekordne tallinnas toimunud k\u00fcberkaitse\u00f5ppus Locked Shields\u00a0oli suurem, kui kunagi varem \u2013 korraldajaid umbes 400, osalejaid lausa ligi 2600 inimest. Urmas Ruuto \u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppust vajaminevate s\u00fcsteemidega.\n\u00abLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele\u00a0oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk \u2013 tehnoloogia, mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u00bb loetleb ta. Aasta-aastalt osalejatele suurema v\u00e4ljakutse pakkumine on NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid. \u00abTreenitavate tase on ka aasta-aastalt paranenud,\u00bb t\u00f5deb Ruuto,\u00a0\u00abaga vaatamata sellele\u00a0suudavad r\u00fcndajad s\u00fcsteeme\u00a0maha v\u00f5tta.\u00bb\nNATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinna 2008. aastal, selle peamiseks t\u00f5ukeks said \u00abPronksi\u00f6\u00f6\u00bb j\u00e4rel Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele osaks saanud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud. Praegu, 15 aastat hiljem\u00a0pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, \u00f5hu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal ka k\u00fcberruumil ja sidev\u00f5rkudel.\nUrmas Ruuto kinnitab, et Ukraina s\u00f5da on Eestis k\u00fcberkallaletungide arvu kasvatanud ja muutunud on ka r\u00fcnnakute iseloom: \u00abVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimise skeem, kui h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra parandamiseks tuli talle maksta,\u00bb kirjeldab Ruuto, \u00abAga s\u00f5da t\u00f5i kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju tavaelu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega v\u00f5i muud ressurssi selle korraldamiseks kulus.\u00bb\nTa lisab veel, et eelk\u00f5ige on sellised r\u00fcnnakud sihitud Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem: \u00abKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petasid t\u00f6\u00f6tamise.\u00bb\n\nHetk \u00f5ppuselt Locked Shields 2023, mis toimus Tallinnas.\nNATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskus\n\nAjal, mil nii palju seadmeid kasutab internetti, kasvab ka kahjutegemise ulatus. Urmas Ruuto teab juhtumit, kus r\u00fcnnaku viisid l\u00e4bi kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad: \u00abNeed on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid bot\u00b4e, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\u00bb\nSarnase kogemuse on \u00fcle elanud ka NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse enda koduleht\u00a0just t\u00e4pselt aasta tagasi, kui toimus eelmise aasta Locked Shield 2022.\nRuuto s\u00f5nul polnud selles aga tegelikult suuremat traagikat. Hullem on see, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb.\n\u00ab\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele,\u00bb selgitab ta.\u00a0\u00abNii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.\u00bb\n\nHuvi 5G vastu toob palju lisat\u00f6\u00f6d\n\nKuigi Locked Shields ja s\u00fcgisel toimuv teine k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide aur sugugi ainult \u00f5ppustele. Osa t\u00f6\u00f6st moodustab nii-\u00f6elda erialastele p\u00e4ringutele vastamine.\n\u00abMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta. N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad ises\u00f5itvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u00bb r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht.\n\n\nNATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskus\n\nViimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsioonivaldkond drastiliselt arenenud.\n\u00ab\u00dcheksak\u00fcmnendatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest meile sel ajal isegi suurt midagi ei \u00f5petatud. Kui mul avanes magistri\u00f5pingute ajal v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta, ma suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tted, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamus tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u00bb meenutab Ruuto.\n\nTelekommunikatsioon ja IT on aina enam seotud\n\n\u00abRootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidev\u00f5rkude planeerijaks, alustasin GSM-v\u00f5rkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuses on mul t\u00f6\u00f6\u00fclesanded teised, tuleb sidev\u00f5rkude tundmine siin suureks kasuks,\u00bb t\u00f5deb Ruuto ja lisab, et IT ja telekom on kaks \u00fcha enam teineteisele l\u00e4henevat valdkonda.\n\u00abK\u00f5ik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti m\u00f5istma mobiilsidev\u00f5rgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine j\u00f5uab j\u00e4rjest uutesse ni\u0161\u0161idesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, p\u00f5llumajandus, muidugi ka energeetikasektor.\u00bb\n\n\nNATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskus\n\nUrmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev t\u00f6\u00f6p\u00f5ld toob juurde ka telekommunikatsioonist huvitatud noori.\nOma kunagise \u00fclikooliga on tippeksperdil side s\u00e4ilinud, ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni \u00f5ppesuuna magistrantide l\u00f5put\u00f6id ja osalenud kaitsmiskomisjoni t\u00f6\u00f6s, teinud projektip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut v\u00f5rgutehnoloogiate ja -teenuste \u00f5ppekava.\n\u00abV\u00f5rreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli telekommunikatsiooni\u00f5pe muidugi k\u00f5vasti muutunud,\u00bb r\u00e4\u00e4gib vilistlane,\u00a0\u00abtegu on t\u00e4nap\u00e4evase ja konkurentsiv\u00f5imelise \u00f5ppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis k\u00e4ib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et \u00fclikool \u00f5petab m\u00f5tlemist, on j\u00e4\u00e4nud ja peab j\u00e4\u00e4ma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama t\u00f5de, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eval: p\u00e4rast \u00fclikooli \u00f5ppimine alles algab!\u00bb"}
{"text":"P\u00fcssis sai neli inimest avariis viga8. mai \u00f5htul s\u00f5itis 20aastane mees L\u00fcganuse vallas P\u00fcssi linnas Kivitee ja Metsa t\u00e4nava ristmikul s\u00f5iduautoga Volkswagen Passat peateele ette haagisega veoautole Scania, mida juhtis 37aastane mees. Kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjel paiskus veoauto vasakule kraavi, Volkswagen aga haljasalale. Volkswageni juht ja kolm kaass\u00f5itjat (14aastane poiss, 20aastane mees ja 18aastane naine) toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. Samuti Volkswagenis viibinud 15aastasele poisile anti kohapeal esmaabi.Naine j\u00e4i tagurdava auto alla\n9. mai p\u00e4rastl\u00f5unal s\u00f5itis seni tuvastamata juht Narvas Viru tn 13 juures s\u00f5iduautoga Hyundai i40 tagurdamisel otsa s\u00f5iduki tagant s\u00f5iduteed \u00fcletanud jalak\u00e4ijale. 65aastane naine toimetati Narva EMOsse.\nM\u00e4etagusel virutas naine elukaaslasele\n8. mail teatati politseile, et M\u00e4etaguse alevikus Tamme t\u00e4nava korteris l\u00f5i 40aastane naine oma elukaaslast.\nPoeg r\u00fcndas ema\n8. mail teatati politseile, et Narva-J\u00f5esuus Vana t\u00e4nava korteris l\u00f5i 33aastane mees oma ema.\nKelm pettis pension\u00e4rilt raha v\u00e4lja\n9. mail p\u00f6\u00f6rdus politsei poole 67aastane naine, kellega oli \u00fchendust v\u00f5tnud v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja, paludes teha koost\u00f6\u00f6d. Avaldaja ei kahelnud pangat\u00f6\u00f6tajana esinenud isiku usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja tegutses vastavalt juhistele, lubades petturile ligip\u00e4\u00e4su oma pangaandmetele. Kelmusega tekitatud kahju on 3300 eurot."}
{"text":"Imavere kooli \u00f5pilased unistasid poksikotist\u201eOluline on noori juba varases eas otsustusprotsessidesse kaasata,\u201c s\u00f5nas Imavere kooli ettev\u00f5tliku kooli koordinaator ja \u00f5ppealajuhataja Gerly Lehtmets.\nHiljuti said Imavere kooli \u00f5pilased v\u00e4lja pakkuda ideid, mida kooli eelarvest osa rahaga teha. Nimelt tehti esimest korda Imavere kooli kaasav eelarve. \u00dchingu MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti ning SA Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu algatatud kaasava eelarvestamise projekt koolides on esimene laiaulatuslikum ettev\u00f5tmine Eestis, kus kohalike omavalitsuste kaasava eelarvestamise eeskujul saavad \u00f5pilased v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada, arendada ja esitleda ideid, millest koolipere valib k\u00f5ige sobilikuma v\u00e4lja.\n\u201eJuba kevadel (2022. aastal) ma kuulsin sellest, et on olemas selline kogukond nagu kaasavat eelarvet rakendatavate koolide v\u00f5rgustik. Olime n\u00f5us sellest osa v\u00f5tma,\u201c selgitas Lehtmets ja lisas, et osalemine on tehtud h\u00e4sti arusaadavaks ja lihtsaks - olemas on juhendid ja vajadusel tugi. Imavere koolis tegeles kaasava eelarvega peamiselt \u00f5pilasesindus.\nLehtmetsa s\u00f5nul aitasid \u00f5pilaste ideid l\u00f5plikeks projektideks vormida \u00f5petajatest mentorid. \u201eOtsustasime, et mentoriks ei tohiks olla klassijuhataja, et \u00f5pilased \u00f5piksid ka teistega koost\u00f6\u00f6d tegema.\u201c\nKaasavasse eelarvesse tuli alguses 15 ideed, kuid l\u00f5plikult vormistatud oli neist neli. H\u00e4\u00e4letamisel osalesid projektid \u201eSuured ja v\u00e4ikesed kiiguvad\u201c, \u201ePoksikott j\u00f5usaali\u201c, \u201ePuukujuline lugemisnurk\u201c ning \u201eKoolikell\u201c. N\u00e4iteks puukujulise lugemisnurga soovisid \u00f5pilased ise teha ning olid enda projekti otsinud materjali ning ideid, kuidas ja millist v\u00f5iks teha. Koolikella projektis aga sooviti valjemat koolikella, et ka algklasside lapsed seda enda ruumidesse h\u00e4sti kuuleksid.\nKui ideed olid v\u00e4lja selgitatud, algas tutvustamine ja h\u00e4\u00e4letamine. \u201eIdeid tutvustasime nii tr\u00fcki- kui ka kirjat\u00e4htedes, et k\u00f5ik saaksid osaleda,\u201c selgitas Lehtmets ja lisas, et kuigi h\u00e4\u00e4letamine j\u00e4i veidi halba perioodi, sest palju oli haigeid, oli siiski projektide omavaheline v\u00f5istlemine tasav\u00e4gine ning parim kuulutati v\u00e4lja kooli s\u00fcnnip\u00e4eva aktusel 9. detsembril.\nVeebruari vaheajal saadigi v\u00f5iduidee ehk poksikott koolimajja. Lehtmetsa s\u00f5nul siiski ideed veidi kohendati ehk poksikott leidis endale koha hoopis koridoris ning jala peal, et \u00f5pilastel oleks v\u00f5imalikult mugav. Ka j\u00e4i sellist kotti ostes veidi raha alles, nii et ka kiiged leidsid endale koolimajas koha.\n\n\nMARIS PRAATS"}
{"text":"Petturid \u00f5ngitsevad aktiivselt andmeid Omniva pakiteadetegaMitmed lugejad on t\u00e4na Postimehele teada andnud, et saavad Omnivalt teateid, justkui ei oleks nende pakki valede andmete t\u00f5ttu v\u00f5imalik k\u00e4tte toimetada ning andmeid tuleb uuendada. Linki avades k\u00fcsitakse saaja kaardiandmeid. Omniva kinnitab, et nemad selliseid andmeid ei k\u00fcsi ning tegemist on pettusega.T\u00e4na mitmele lugejale saadetud s\u00f5numis kirjutatakse, et nende paki k\u00e4ttetoimetamine on peatatud vale sihtkoha teabe t\u00f5ttu. \u00abMaja number puudub ja seda ei saa kohale toimetada. \u00abPalun ajakohastage oma aadressi, et see uuesti k\u00e4tte toimetada,\u00bb seisab teates.\n\nOmniva nimel saadetud teade\nKuvat\u00f5mmis.\n\nS\u00f5numis sisalduvale lingile vajutades avaneb lehek\u00fclg, milles k\u00fcsitakse krediitkaardi andmeid.\u00a0\n\nOmniva nimel saadetud teade\nKuvat\u00f5mmis.\n\n\u00abEsimese hooga hakkasingi m\u00f5tlema, et kas ootan mingit pakki,\u00bb lausus Postimehele teate infot jaganud klient.\u00a0\nOmniva meediasuhete juht Kristina Haavala lausus, et petturid tegutsevad viimastel aastatel vahelduva eduga kogu aeg ning p\u00fc\u00fcavad raha v\u00e4lja petta Omniva nimel erinevatel viisidel: s\u00f5numite ja emailidega ning ka e-ostukeskkondades. P\u00f6\u00f6rdumiste sagedus pettuste teemal on igap\u00e4evane, kuid maht k\u00f5ikuv ja oleneb valdavalt uute petuversioonide ilmumisest.\n\u00abJust hetkel levib libakampaania, kus kliendile saadetakse e-mail, et teie paki k\u00e4ttetoimetamine on peatatud vale sihtkoha teabe t\u00f5ttu ja k\u00fcsitakse aadressi ajakohastamist, et isikuandmete v\u00e4ljapetmisega p\u00e4\u00e4seda ligi pangaandmetele,\u00bb lausus ta.\u00a0\nPetturid kopeerivad Haavala s\u00f5nul visuaalselt v\u00e4ga detailselt Omniva s\u00f5numeid, digitaalseid keskkondi\u00a0ja e-teenuseid ning saadavad heausklikele klientidele erinevatel viisidel p\u00f6\u00f6rdumisi, et petta v\u00e4lja isikuandmed v\u00f5i k\u00fcsida ette makset paki k\u00e4ttesaamiseks. Aja jooksul on petturid muutunud ka vilunumaks, kui varem\u00a0levisid peamiselt venekeelsed pettused ja eestikeelsed olid \u00fcldjuhul vigased, siis n\u00fc\u00fcd on liikvel ka heas eesti keeles pettuseid.\n\nTasumine Omniva pakiteenuse eest\n\nPakkide k\u00e4ttesaamiseks Omniva kaudu on tasumiseks kolm varianti: klient maksab juba paki vormistamise ajal v\u00f5i paki k\u00e4ttesaamisel pakiautomaadis, postkontoris v\u00f5i otse kullerile ja saab kohe kauba vastu.\nOmniva ei k\u00fcsi paki eest tasu SMSi ega e-kirja vahendusel. Kulleriga kohale toodud paki eest saab maksta kohapeal, kuid sel juhul makstakse alati paki k\u00e4ttesaamisel.\nKuller alati registreerib paki \u00fcleandmise ja maksta saab kaardiga v\u00f5i soovi korral ka sularahas.\nKuller ei tule kunagi kohale makse ettetegemiseks (ilma kauba \u00fcleandmiseta) \u2013 sel juhul on tegemist pettusega!\n\nN\u00e4iteks: pakk on saadetud tagasi, pakil on vaja lisakontrolli, paki eest tuleb tasuda ette, pakk peab minema tollikontrolli jne. Veel k\u00fcsitakse kinnitust Western Unioni maksele. Ostukeskkonnas saadetakse toote m\u00fc\u00fcjale link, millega petturist ostja k\u00fcsib m\u00fc\u00fcja andmeid makse tegemiseks. Lisaks saadavad petturid petus\u00f5numeid, kus teatakse kirjavigadega tekstis\u00f5numis, et \u00abTeie saadetis on kinni maksmata t\u00fchistamistasude tottu. Ootame teie makset, et saaksime kohaletoimetamist j\u00e4tkata: https:\/\/medfer.ee\/shipping\u00bb.\n\nOlge valvsad\n\n\u00abSoovitame olla valvas iga makse tegemisel, sealhulgas alati kontrollida \u00fcle makse saaja andmed. V\u00e4himagi kahtluse korral soovitame enne makse tegemist v\u00f5tta ise \u00fchendust Omniva klienditeenindusega telefonil 661 6616,\u00bb soovitab Haavala.\n\u00abKurikaelad otsivad kahjuks pidevalt uusi v\u00f5imalusi pettusteks ja nende vastu aitab eelk\u00f5ige inimeste enda teadlikkus ja t\u00e4helepanelikkus. Oluline on meeles pidada lihtsat fakti \u2013 Omniva ei k\u00fcsi paki eest tasu s\u00f5numi v\u00f5i e-maili vahendusel saadetud lingiga,\u00bb lausus Haavala.\n\u00abKurikaelad otsivad kahjuks pidevalt uusi v\u00f5imalusi pettusteks ja nende vastu aitab eelk\u00f5ige inimeste enda teadlikkus ja t\u00e4helepanelikkus. Oluline on meeles pidada lihtsat fakti \u2013 Omniva ei k\u00fcsi paki eest tasu s\u00f5numi v\u00f5i e-maili vahendusel saadetud lingiga,\u00bb lausus Haavala.\u00a0"}
{"text":"Riigikogu istung kestab j\u00e4rjest juba kaheksateistk\u00fcmnendat tundiTALLINN, 11. mai, BNS - Parlamendis t\u00e4iemahulist obstruktsiooni alustanud opositsioon j\u00e4tkab sellega juba neljandat p\u00e4eva ning viimane riigikogu t\u00e4iskogu istung kestab praegu j\u00e4rjest juba kaheksateistk\u00fcmnedat tundi.\u00a0\nRiigikogu alustas kolmap\u00e4eval t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kell 12, kui algas kaks tundi v\u00e4ldanud infotund. Kell 14 algas riigikogu t\u00e4iskogu istung, kus oleks pidanud tulema esimesele lugemisele peretoetusi v\u00e4hendav eeln\u00f5u, kuid seda ei ole saanud parlament opositsiooni obstruktsiooni t\u00f5ttu seni veel arutama hakata.\u00a0\nParlament pole alates esmasp\u00e4evast j\u00f5udnud l\u00f5pule isegi istungi rakendamisega, kuna opositsioon on kasutanud \u00f5igust esitada istungi alguses arup\u00e4rimisi ja k\u00fcsimusi valitsuse liikmetele, mida on v\u00fcrtsitatud sadade protseduuriliste k\u00fcsimustega. Seet\u00f5ttu pole parlament suutnud kinnitada ka selle n\u00e4dala p\u00e4evakorda, \u00fchtlasi pole valitsuse esindaja saanud v\u00f5imalust anda \u00fcle seaduseeln\u00f5usid, sealhulgas peretoetuste v\u00e4hendamist puudutavat eeln\u00f5u.\u00a0\u00a0\nKolmap\u00e4eval alanud t\u00e4iskogu istung, mis on v\u00e4ldanud j\u00e4rjepanu l\u00e4bi terve \u00f6\u00f6, l\u00f5peb neljap\u00e4eva hommikul kell 10, kui algab uus, neljap\u00e4evane t\u00e4iskogu istung.\u00a0\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon alustasid esmasp\u00e4eval riigikogus t\u00e4iemahulist obstruktsiooni, et takistada valitsusel langetada peretoetusi ja t\u00f5sta makse.\nEKRE esimehe Martin Helme s\u00f5nul plaanib praegune valitsus l\u00e4bi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi h\u00e4vingukursile. \"Rahva s\u00fcndimuse t\u00f5stmiseks on h\u00e4davajalik, et riik suuri peresid igak\u00fclgselt toetaks, mitte toetust ei v\u00e4hendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte t\u00f5stmine. Praegune valitsus ehitab h\u00e4\u00e4buva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Meie ei lase sellel juhtuda,\" \u00fctles Helme.\nHelme s\u00f5nul kavatseb EKRE fraktsioon koost\u00f6\u00f6s Keskerakonna ja Isamaaga kasutada k\u00f5iki riigikogu kodukorras ette n\u00e4htud v\u00f5imalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.\n\"On oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada,\" m\u00e4rkis Helme.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Lauri Hussar kutsus kokku riigikogu vanemate koguTALLINN, 11. mai, BNS - Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus neljap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unaks kokku riigikogu vanemate kogu, et otsida lahendust opositsiooni viljeleva obstruktsiooni l\u00f5petamiseks.\u00a0\nHussari ettepanekul koguneb riigikogu vanemate kogu kell 13.15. Riigikogu aseesimehe Toomas Kivim\u00e4gi s\u00f5nul on vanematekogu kokku kutsutud riigikogu t\u00f6\u00f6 edasise korralduse paika panekuks.\u00a0\u00a0\nParlamendis t\u00e4iemahulist obstruktsiooni alustanud opositsioon j\u00e4tkab sellega juba neljandat p\u00e4eva ning viimane riigikogu t\u00e4iskogu istung kestab praegu j\u00e4rjest juba kahek\u00fcmneesimest tundi.\u00a0\nRiigikogu alustas kolmap\u00e4eval t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kell 12, kui algas kaks tundi v\u00e4ldanud infotund. Kell 14 algas riigikogu t\u00e4iskogu istung, kus oleks pidanud tulema esimesele lugemisele peretoetusi v\u00e4hendav eeln\u00f5u, kuid seda ei ole saanud parlament opositsiooni obstruktsiooni t\u00f5ttu seni veel arutama hakata.\u00a0\nParlament pole alates esmasp\u00e4evast j\u00f5udnud l\u00f5pule isegi istungi rakendamisega, kuna opositsioon on kasutanud \u00f5igust esitada istungi alguses arup\u00e4rimisi ja k\u00fcsimusi valitsuse liikmetele, mida on v\u00fcrtsitatud sadade protseduuriliste k\u00fcsimustega. Seet\u00f5ttu pole parlament suutnud kinnitada ka selle n\u00e4dala p\u00e4evakorda, \u00fchtlasi pole valitsuse esindaja saanud v\u00f5imalust anda \u00fcle seaduseeln\u00f5usid, sealhulgas peretoetuste v\u00e4hendamist puudutavat eeln\u00f5u. \u00a0\nKolmap\u00e4eval alanud t\u00e4iskogu istung, mis on v\u00e4ldanud j\u00e4rjepanu l\u00e4bi terve \u00f6\u00f6, l\u00f5peb neljap\u00e4eva hommikul kell 10, kui algab uus, neljap\u00e4evane t\u00e4iskogu istung. Reedeks on riigikogu juhatus kutsunud kokku t\u00e4iendava istungi.\u00a0\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon alustasid esmasp\u00e4eval riigikogus t\u00e4iemahulist obstruktsiooni, et takistada valitsusel langetada peretoetusi ja t\u00f5sta makse.\nEKRE esimehe Martin Helme s\u00f5nul plaanib praegune valitsus l\u00e4bi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi h\u00e4vingukursile. \"Rahva s\u00fcndimuse t\u00f5stmiseks on h\u00e4davajalik, et riik suuri peresid igak\u00fclgselt toetaks, mitte toetust ei v\u00e4hendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte t\u00f5stmine. Praegune valitsus ehitab h\u00e4\u00e4buva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Meie ei lase sellel juhtuda,\" \u00fctles Helme.\nHelme s\u00f5nul kavatseb EKRE fraktsioon koost\u00f6\u00f6s Keskerakonna ja Isamaaga kasutada k\u00f5iki riigikogu kodukorras ette n\u00e4htud v\u00f5imalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.\n\"On oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada,\" m\u00e4rkis Helme.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Martin Helme: praegune valitsus ehitab h\u00e4\u00e4buva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Meie ei lase sellel juhtudaEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon j\u00e4tkavad Riigikogus t\u00e4iemahulist obstruktsiooni, et takistada valitsusel langetada peretoetusi ja t\u00f5sta makse.\nEKRE esimehe Martin Helme s\u00f5nul plaanib praegune valitsus l\u00e4bi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi h\u00e4vingukursile. \u201cRahva s\u00fcndimuse t\u00f5stmiseks on h\u00e4davajalik, et riik suuri peresid igak\u00fclgselt toetaks, mitte toetust ei v\u00e4hendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte t\u00f5stmine. Praegune valitsus ehitab h\u00e4\u00e4buva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Meie ei lase sellel juhtuda,\u201d \u00fctles Helme.\nHelme s\u00f5nul kavatseb EKRE fraktsioon koost\u00f6\u00f6s Keskerakonna ja Isamaaga kasutada k\u00f5iki riigikogu kodukorras ette n\u00e4htud v\u00f5imalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.\n\u201cOn oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks \u2013 valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksut\u00f5usudest. Meie eesm\u00e4rk on rahvale valetanud ja pettusega v\u00f5imule saanud valitsus esimesel v\u00f5imalusel kukutada,\u201d m\u00e4rkis Helme. (BNS)"}
{"text":"Riigikogu opositsioon on nagu Ukraina, kes peab v\u00f5itlust v\u00e4givaldse ja valetava Venemaa vastuMis toimub praegu Toompeal tegelikult? Ei v\u00e4hem ega rohkem kui v\u00f5itlus riigi ja rahva kestmise eest! Ei ole liialdus seletada toimuvat lahti Vene-Ukraina s\u00f5ja n\u00e4itel. Paralleelid on ehmatavad.\n1. Putin kuulutas s\u00f5ja Ukrainale. Reformierakond kuulutas Nursipalu laiendamise protsessiga, lastetoetuste k\u00e4rpimisega ja maksut\u00f5usuga s\u00f5ja Kagu-Eestile, suurtele peredele ja kodumaisele ettev\u00f5tlusele \u2013 sisuliselt kogu rahvale. Reformierakonna maksupoliitika on inimeste suhtes alatu ja ebap\u00e4dev. Meenutame, et Reformierakonna maksupoliitika aastatel 2008-2009 t\u00f5i Eestile kaasa Euroopa karmima majanduslanguse ja massilise v\u00e4ljar\u00e4nde. Sellest ei ole midagi \u00f5pitud. EKRE majanduspoliitika aastatel 2019-2021 n\u00e4itas, et just maksulangetused panid majanduse kasvama ja t\u00f5id riigieelarvesse rohkem raha.\n2. Putin leiab, et v\u00f5im annab talle \u00f5iguse teha k\u00f5ike, mida hing ihaldab. Reformierakond leiab samamoodi, et v\u00f5im annab neile \u00f5iguse korda saata k\u00f5ike, mida parteikontor tahab. Ilma igasuguse debatita. Reformierakond ja kuulekad ripatsid Eesti200 ja sotsid ei ole valmis minema mitte mingisugustele kompromissidele Riigikogu opositsiooniga. Ligi poolest Eestist, kes ei h\u00e4\u00e4letanud nende poolt, tahetakse j\u00f5hkralt \u00fcle s\u00f5ita.\n3. Putin on kindlustanud oma v\u00f5imu ning toetuse valede ja pettustega. Reformierakond kindlustas oma valimisv\u00f5idu samuti valede ja pettusega. Peale selle, et e-valimistel lasub t\u00f5sine v\u00f5ltsimiskahtlus, mida pole suudetud \u00fcmber l\u00fckata, oli nende valimiskampaania kalkuleeritud pettus. Reformierakonna kampaanias ei r\u00e4\u00e4gitud midagi maksut\u00f5ududest, suurte perede toetuste k\u00e4rpimisest v\u00f5i Nursipalu laienduse kiirkorras menetlemisest. Valetamine j\u00e4tkub\u2026 Reformierakond on v\u00e4itnud, et opositsioon takistavat Riigikogu t\u00f6\u00f6d ja et v\u00f5imuliit tahtvat hoopis parlamentaarset arutelu. M\u00f5lemad v\u00e4iteid on m\u00f5eldud rumala valija petmiseks. V\u00f5imuliit on kinniste uste taga korduvalt \u00f6eldnud, et nemad j\u00e4rele ei anna. Seet\u00f5ttu teebki opositsioon tavap\u00e4rasest innukamalt t\u00f6\u00f6d (\u00f6\u00f6sel toimuvad istungid, arup\u00e4rimised ja seaduseeln\u00f5ud), et valitsus ei saaks oma kahjulikke muudatusettepanekuid j\u00f5uga l\u00e4bi suruda. Riigikogus toimub koordineeritud vastupanu v\u00f5imu kuritarvitavale valitsusele.\n4. K\u00f5ik, mida Putin r\u00e4\u00e4gib, on silmamoodus valijate tinistamiseks, et rahvas toetaks vankumatult suurt juhti ja tema poliitikat. Reformierakondlased valetavad tuima n\u00e4oga rahvale, nagu ainult nende poliitika olekski riigis ainum\u00f5eldav. Tegelikkus on vastupidine \u2013 Reformierakonna majanduspoliitika on kodumaist ettev\u00f5tlust tappev ja eestlaste vaesumist hoogustav.\n5. Nii nagu Putin \u00fcritab k\u00f5igi vahenditega t\u00f5rjuda v\u00f5imu juurest t\u00f5rjuda opositsiooni, p\u00fc\u00fcab Reformierakond tasal\u00fclitada oma poliitilisi konkurente ja maailmavaatelisi vastaseid. Valimiste eel toimunud EKRE-vastase laimukampaania niidid viivad Reformierakonna peakontorisse.\n6. Putini tegevus toob majanduslikku kasu mitte Vene rahvale, vaid v\u00f5imu teostavale l\u00e4hiringkonnale. Reformierakonna tegevus ei too kasu rahvale, enamikule Eesti ettev\u00f5tjatele, vaid Reformierakonna \u201eoma jopedele\u201c. Suur osa puurottide tegevusest seisneb soodsate tingimuste loomises ja riigi raha suunamises oma liikmete firmadele ja rahastajatele.\n7. Venemaal on s\u00f5dimiseks rohkem elavj\u00f5udu ja alatust, aga ometi on nad avastanud, et suurusele vaatamata ei ole neil \u00f5nnestunud Ukrainat alistada. Ka Riigikogus toimuv meenutab Taaveti ja Koljati v\u00f5itlust. V\u00f5imuliidul \u2013 nagu nimigi \u00fctleb \u2013 on Riigikogus piisavalt palju h\u00e4\u00e4li, et l\u00e4bi suruda mistahes sigadusi. Koljatist v\u00e4iksem Taavet ehk opositsioon peab olema leidlik ja leidma riukaid, et suuremat ja j\u00f5hkramat v\u00e4hegi taltsutada.\n8. Nii nagu Vene-Ukraina s\u00f5ja tulemus l\u00f5ppeb sellega, kellel jagub rohkem tahet ja p\u00fcssirohtu, nii s\u00f5ltub ka praeguse koalitsiooni ja opositsiooni s\u00f5da sellest, kellel on rohkem tahet ja vastupidavust oma valijate eest v\u00f5idelda. Kui koalitsioon kompromissile ei l\u00e4he, ei tule kompromissi ka opositsiooni poolt. Nii nagu Ukraina hakkab vastu Venemaale k\u00f5ikv\u00f5imalike vahenditega, teeb seda ka opositsioon, eriti EKRE. Nii nagu Putini Venemaa, m\u00f5istab t\u00e4nane v\u00f5imuliit ainult j\u00f5u keelt. V\u00f5imuritele, kes on t\u00f5stnud relvad oma rahva vastu, tuleb osutada vastupanu."}
{"text":"Pakistani valitsus t\u00f5i s\u00f5jav\u00e4e rahutusi ohjeldamaISLAMABAD, 11. mai, AP-BNS \u2013 Pakistani s\u00f5jav\u00e4gi viis kolmap\u00e4eval oma \u00fcksused piirkondadesse, kus endise peaministri Imran Khani vahistamise j\u00e4rel on puhkenud rahutused.\nKohus v\u00f5ttis teisip\u00e4eval kinni peetud Khani kolmap\u00e4eval uute korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste alusel kaheksaks p\u00e4evaks vahi alla.\nPeaminister Shahbaz Sharif \u00fctles p\u00f6\u00f6rdumises rahva poole, et Khani toetajad l\u00f5huvad avalikku ja eraomandit, mist\u00f5ttu on ta sunnitud tooma s\u00f5jav\u00e4e pealinna Islamabadi, Pand\u017eabi provintsi ja rahututesse piirkondadesse riigi loodeosas.\nKui Khan teisip\u00e4eval kinni v\u00f5eti, tulid rahvahulgad Islamabadi ja teiste suurte linnade t\u00e4navatele, t\u00f5kestasid teid ja k\u00e4hmlesid politseiga. S\u00fc\u00fcdati politsei kontrollpunkte ja autosid. V\u00e4givald on n\u00f5udnud kuue inimese elu ja \u00fcle tuhande on kinni peetud.\nKolmap\u00e4eval r\u00fcndasid protestijad Loode-Pakistanis Peshawaris raadiojaama.\n\"Pakistani rahvas ei ole selliseid stseene veel kunagi n\u00e4inud,\" \u00fctles Sharif p\u00e4rast valitsusistungit. \"Isegi patsiendid v\u00f5etakse kiirabiautodest v\u00e4lja ja autod pannakse p\u00f5lema.\"\nNiisugused r\u00fcnnakud on andestamatud, \u00fctles peaminister ja hoiatas, et v\u00e4givallas osalejaid ootab n\u00e4idiskaristamine.\nSharif \u00fctles, et Khan vahistati, kuna ta on seotud korruptsiooniga, mille kinnituseks on piisavalt t\u00f5endeid.\nKa s\u00f5jav\u00e4gi tegi j\u00f5ulise avalduse, lubades rakendada karme meetmeid nende suhtes, kes p\u00fc\u00fcavad t\u00f5ugata Pakistani kodus\u00f5tta.\n\"Mida v\u00e4lisvaenlane 75 aasta jooksul ei suutnud, seda on teinud see poliitilises r\u00fc\u00fcs grupp v\u00f5imuihas,\" seisis avalduses, kus lisati, et seni on relvaj\u00f5ud end tagasi hoidnud, aga edaspidi kavatsetakse r\u00fcnnakutele vastata.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Hoiu-laenu\u00fchistute juhid: inimesed j\u00e4id rahast ilma riigi \u00fcksk\u00f5iksuse t\u00f5ttu, meid t\u00fchistatakse asjatultP\u00e4rast suuri skandaale k\u00fcsiti kahelt hoiu-laenu\u00fchistu juhilt, kas \u00fchistulisel tegevusel on Eestis \u00fcldse tulevikku? Arutelu toimus Maalehe Eakate Festivali raames.Viimasel ajal on hoiu-laenu\u00fchistud saanud k\u00f5vasti pihta. On olnud kaks eriti eredat juhtumit, kus inimesed on suurtest summadest ilma j\u00e4\u00e4nud - ERIALi ja Eesti Arengu hoiu-laenu\u00fchistuga.Eelmine riigikogu soovis hoiu-laen\u00fchistute seadust karmimaks muuta, kuid pani selle m\u00f5tte pausile. Tallinna hoiu-laen\u00fchistu juht Annely Ojametsa ja Tartu hoiu-laenu\u00fchistu juhataja Andro Roosi s\u00f5nutsi pole aga valitsust juhtiv erakond hoiu-laen\u00fchistute kontrolli plaani maha matnud.\u201eViimasel paaril aastal on kahjuks meil paar t\u00f5rvatilka potti sattunud. Ja k\u00f5ik \u00fchistud kannatavad selle t\u00f5ttu,\u201c r\u00e4\u00e4kis Annely Ojamets. Ta on n\u00f5us, et \u00fchistute seadused v\u00f5iks \u00fcle vaadata, kuna muidu on v\u00f5imalik, et tekivad teatud grupeeringud ja petavad inimesi \u201ePraegune paber aga h\u00e4vitab \u00fchistud Eesti vabariigist,\u201c teatas ta riigi plaanide kohta.Andro Roos peab aga praeguseid seadusi piisavaks ja pani vastutuse riigi \u00f5lule. \u201eRiik ei teinud seda, mida seadus ette n\u00e4eb \u2013 rahapesub\u00fcroo ei kontrollinud neid kahte hoiu-laenu\u00fchistut.\u201c\u201eN\u00f5ustun selles osas Andro Roosiga,\u201c \u00fctles Ojamets. \u201eIsegi kui riigile tulevad vihjed, et kusagil toimub midagi kahtlast, siis neid ei kontrollita,\u201c lisas ta.\u00dchistud siiski populaarsedOjametsa s\u00f5nul on k\u00f5igest hoolimata \u00fchistutel Eestis tulevikku. Selles m\u00e4ngib suurt rolli ka hoiu-laenu\u00fchistute enesekontroll. \u201eT\u00e4nasel p\u00e4eval tuleb meil pingutada, et meie tegevus oleks l\u00e4bipaistev, riskivaba, toimiv, aus. Meie \u00fchistu on l\u00f5petanud k\u00f5ikv\u00f5imalikud v\u00e4iksemagi riskiga teenused, n\u00e4iteks palga tagatisel tarbimislaenu pakkumise.\u201cTallinna hoiu-laenu\u00fchistu liikmete arv on viimase paari kuuga mitmesaja inimese v\u00f5rra kasvanud. Selle juures on t\u00e4htsat rolli m\u00e4nginud mitmesugused kampaaniad.Andro Roos teatas aga lennukalt, et k\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00f5iks Tartu hoiu-laenu\u00fchistu liikmete arv olla sajakordne - praeguse 4000 asemel 400 000.\u201ePangad on v\u00f5\u00f5rn\u00e4htused, sest neil on v\u00e4he omanikke. Raha tilgub \u00fche v\u00f5i kahe inimese taskusse. \u00dchistud kuuluvad oma tuhandetele ja k\u00fcmnetele tuhandetele liikmetele,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta, miks hoiu-laenu\u00fchistuid tema arvates pankadele eelistada."}
{"text":"PolitseiP\u00dcSSIS SAI NELI INIMEST AVARIIS VIGA8. mai \u00f5htul s\u00f5itis 20aastane mees L\u00fcganuse vallas P\u00fcssi linnas Kivitee ja Metsa t\u00e4nava ristmikul s\u00f5iduautoga Volkswagen Passat peateele ette haagisega veoautole Scania, mida juhtis 37aastane mees. Kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjel paiskus veoauto vasakule kraavi, Volkswagen aga haljasalale. Volkswageni juht ja kolm kaass\u00f5itjat (14aastane poiss, 20aastane mees ja 18aastane naine) toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. Samuti Volkswagenis viibinud 15aastasele poisile anti kohapeal esmaabi.NAINE J\u00c4I TAGURDAVA AUTO ALLA9. mai p\u00e4rastl\u00f5unal s\u00f5itis seni tuvastamata juht Narvas Viru tn 13 juures s\u00f5iduautoga Hyundai i40 tagurdamisel otsa s\u00f5iduki tagant s\u00f5iduteed \u00fcletanud jalak\u00e4ijale. 65aastane naine toimetati Narva EMOsse.KELM PETTIS PENSION\u00c4RILT RAHA V\u00c4LJA9. mail p\u00f6\u00f6rdus politsei poole 67aastane naine, kellega oli \u00fchendust v\u00f5tnud v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja, paludes teha koost\u00f6\u00f6d. Avaldaja ei kahelnud pangat\u00f6\u00f6tajana esinenud isiku usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja tegutses vastavalt juhistele, lubades petturile ligip\u00e4\u00e4su oma pangaandmetele. Kelmusega tekitatud kahju on 3300 eurot."}
{"text":"Hannes Rumm: koos on kindlam kui iga\u00fcks eraldiPublikut oli k\u00fcll v\u00e4he, kuid ajakirjanik Hannes Rummi ja kuulajate vahel tekkis tihe arutelu. Foto: \u00dclo Nebokat\n\u00dcleeilsel Euroopa p\u00e4eval r\u00e4\u00e4kis Eesti Ekspressi ajakirjanik, aastatel 2011\u20132016 Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm L\u00e4\u00e4nemaa raamatukogu lugemissaalis Euroopa Liidu asjadest.\nPublikut oli v\u00e4he, kuid sellest hoolimata tekkis kohati k\u00fcllaltki tihe arutelu ehk dialoog.\nRumm alustas algusest, kui 1964. aastal otsustati esimest korda t\u00e4histada Euroopa p\u00e4eva. 2004. aasta 1. maist on ka Eesti Euroopa Liidu (EL) liige.\n\u201ePidime oma meeskonnaga Eesti rahvast valgustama ja selgitama plusse, mis meid Euroopa Liidus ees ootasid,\u201d meenutas Rumm ettevalmistusi 2003. aasta septembris toimunud rahvah\u00e4\u00e4letuseks. \u201eEesti inimesed olid algul suuresti vastu. Praegusest k\u00fcmnest Ida-Euroopa riigist ELis oli Eesti k\u00f5ige t\u00f5rksam. Rahvah\u00e4\u00e4letusel aga andis jaatava vastuse kaks kolmandikku rahvast.\u201d\n\u00dcks esimesi toetusi Euroopa Liidult Eestile oli veev\u00e4rgi korrastamiseks. Muidugi j\u00e4rgnesid toetused teede ehitamiseks, samuti raviv\u00f5imaluste parandamiseks, paljude uute t\u00f6\u00f6kohtade tekkimine, hoonete renoveerimine jne. Praeguseks ei ole Eestis toetus ELile langenud, kuigi m\u00f5nes liikmesriigis v\u00f5ib seda m\u00e4rgata.\n\u201eTuriste hakkas palju tulema ja ka sellistest riikidest, kus alles avastati Eesti olemasolu. Eesti sai kvaliteedim\u00e4rgi. T\u00e4na valiti aga aasta eurooplaseks meie peaminister Kaja Kallas,\u201d \u00fctles Rumm.\nRumm vaatas ajas tagasi ja tunnistas, et 2003. aastal olid ELi poolt nooremad ja linnades elavad inimesed. Vanemad ja eriti maal elavad inimesed olid ELi suhtes aga skeptilised. \u201eTollase presidendi Arnold R\u00fc\u00fctli m\u00f5ju oli h\u00e4sti oluline, teda maainimesed usaldasid. N\u00e4iteks oli siis palju v\u00e4iketalupidajaid, kel karjamaal kaks lehma. ELi reeglite j\u00e4rgi ei tohi aga piim udarast v\u00e4lja tulles kordagi v\u00e4lis\u00f5huga kokku puutuda, sest \u00f5hus liiguvad ju bakterid. Popsitalul pole neid v\u00f5imalusi. Meil hakkasid tekkima suurfarmid, mis said muidugi EList toetust. Arnold R\u00fc\u00fctel kuulutati aga 2007. aastal aasta eurooplaseks.\u201d\nRumm tunnistas, et tegelikult tehti Eesti p\u00f5llumehele kokkuv\u00f5ttes ikkagi liiga. \u201eN\u00e4iteks vanade L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikide p\u00f5llumajandust turgutavate toetustega v\u00f5rreldes said Balti riigid haiget. Praegugi on selles osas veel k\u00e4\u00e4rid, turul ollakse ebav\u00f5rdsed,\u201d \u00fctles ta.\nRumm meenutas ka, kuidas t\u00e4histati 1. maid 2004. \u201eTeised riigid olid nagu pettunud, et meil ei tehtudki ilutulestikku. Meie otsustasime raha taevasse lennutamise asemel teha metsaistutamistalgud. Raplamaal istutasime miljon kuusetaime, mida k\u00fcmme aastat hiljem vaatamas k\u00e4isime. J\u00e4rgmisel aastal l\u00e4heme j\u00e4lle vaatama ja siis on see juba toekas mets, mis ELiga liitumise 20. aastap\u00e4eval meile otsa vaatab.\u201d\nELi viimased aastad on olnud rasked. 2009 algas majanduskriis, kus oli eriti l\u00f6\u00f6gi all Kreeka. 2015 tekkis p\u00f5genikekriis, eriti S\u00fc\u00fcriast p\u00f5genenud inimestega. Seej\u00e4rel pandeemia ja Ukrainas puhkenud s\u00f5da. \u201eEuroopa Liit saab l\u00e4bi kriiside tugevamaks,\u201d \u00fctles Rumm. Tema s\u00f5nul v\u00f5ibolla p\u00f5genikekriis seda k\u00fcll eriti kinnita. \u201eAga pandeemiast jagu saamine ja s\u00f5da Ukrainas on teinud ELis liikmesriigid \u00fchtsemaks. Saadakse aru, et koos tegutseda on kindlam kui iga\u00fcks omaette,\u201d \u00fctles Rumm. Ta lisas, et kui S\u00fc\u00fcria s\u00f5jap\u00f5genikke t\u00f5rjuti, siis Ukraina puhul asjad sujuvad. \u201eHumanitaarkoridorid, mille kaudu liiguvad inimesed ja kaup, loodi v\u00e4ga kiiresti.\u201d\nEuroopa komisjoni president Ursula von der Leyen, kes ilmselt valitakse sellesse ametisse tagasi, oli teisip\u00e4eval juba viiendat korda Kiievis. \u201eEuroopa Liidu toetus Ukrainale on v\u00e4ga m\u00f5jus. V\u00f5rreldes NATO peasekret\u00e4ri Jens Stoltenbergiga, kes on s\u00f5ja ajal Kiievit k\u00fclastanud ainult \u00fchel korral, v\u00f5ib ELi t\u00e4helepanu v\u00e4ga suureks hinnata,\u201d \u00fctles Rumm.\nNATO juhtriik on USA ja organisatsioon ei piirdu ainult Euroopa k\u00fcsimustega. \u201ePrantsusmaa president Emmanuel Macron on v\u00e4ga ambitsioonikas riigijuht ja Prantsusmaal on \u00fcldse populaarne olla USA-le vastu. Ausalt \u00f6eldes on aga Saksamaa Ukrainat rohkem toetanud kui Prantsusmaa.\u201d\nUkraina ja Moldova v\u00f5eti hiljuti ELi kandidaatriikide nimekirja. Iseasi, kuidas suudab n\u00e4iteks Ukraina k\u00f5iki ettekirjutusi t\u00e4ita. Riigis lokkab korruptsioon ja selles osas peavad nad ise k\u00f5vasti pingutama, et ELi reeglistikku p\u00e4\u00e4seda.\n\u201eEuroopa Liit on s\u00f5ja v\u00f5itmiseks Ukrainat v\u00e4ga palju toetanud. Aga millised summad l\u00e4hevad veel m\u00e4ngu, kui s\u00f5ja l\u00f5ppedes tuleb pommitatud riik uuesti \u00fcles ehitada,\u201d arutles Rumm. Venelased pidavat praegu ehitama Mariupolis uusi maju, mis n\u00e4evad k\u00fcll endistest paremad v\u00e4lja, aga on sisuliselt ikkagi keskp\u00e4rased.\n\u201eUkraina oleks ELiga liitumisel Ida-Euroopa suurim liikmesriik. Praegu on selleks Poola. Ukrainat on nimetatud Euroopa viljaaidaks. Sealne vili ei j\u00e4\u00e4 L\u00e4\u00e4ne-Euroopas kasvavale viljale alla, k\u00fcll aga on m\u00e4rksa odavam. See tekitab pingeid,\u201d s\u00f5nas Rumm.\nRummi s\u00f5nul napib Ukrainas aga poliitilist tahet Euroopa Liitu p\u00e4\u00e4seda. \u201eKui v\u00f5rrelda Ukrainat 2023 ja Eestit 2003, on selles tohutu vahe. Kas Ukrainas on kohtunikud ausad, on k\u00fcsimus. Palju on poliitikuil isiklikku varandust. Selles k\u00fcsimuses n\u00e4idati Ukrainas aga k\u00f5igi erakondade poolt punast stopptuld. Meie siin Eestis n\u00e4eme Ukrainat nagu ohvrit, aga peaksime siiski aru saama, et nad peaksid ka ise pingutama ja valmistuma, et ELi p\u00e4\u00e4seda.\u201d\nUkraina s\u00f5ja edasist kulgu ei osanud ka Rumm ennustada. \u201eUkraina muidugi ei soovi pikaajalist s\u00f5da, sest elavj\u00f5us rindel on venelastel l\u00f5puks ikkagi \u00fclekaal. Kui paljur\u00e4\u00e4gitud ja iga hetk alata v\u00f5iv Ukraina pealtung peaks \u00e4parduma, l\u00e4heb lugu t\u00e4baraks. Loodetavasti on aga Ukraina vaenlase vastu v\u00e4lja m\u00f5elnud mingi \u00fcllatuse. Seda ma muidugi ei tea,\u201d \u00fctles Rumm."}
{"text":"Tartumaa mees tahtis veebikuulutuse peale autosid osta, maksis \u00e4ra k\u00e4siraha 2200 ja j\u00e4i sellest ilmaKolmap\u00e4eval, 10. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 27-aastane mees, kes oli Soov.ee keskkonnas kaht autot ostes sattunud kelmuse ohvriks.\nMees maksis s\u00f5idukite eest broneerimistasu, aga pole siiani autosid saanud ja samuti ei ole talle ka raha tagastatud.\nKelmusega tekitatud kahju on 2200 eurot."}
{"text":"V\u00e4lisriikide ametiasutuste p\u00f6\u00f6rdumised viitavad kahtlasele rahaleAutor: Finantsuudised.ee \u2022 11. mai 2023\nRahapesu Andmeb\u00fcroo \u00fclevaade v\u00e4lisriikidest laekunud p\u00e4ringutest 2022. aastal osutab Eestis loodud juriidiliste isikute \u00e4rakasutamisele kuritegeliku kahtlusega vahendite liigutamisel. M\u00f6\u00f6dunud aastal esitati Rahapesu Andmeb\u00fcroole 562 v\u00e4lisp\u00e4ringut v\u00f5i spontaanset infoedastust.\nFoto: Rahapesu Andmeb\u00fcroo\nEestiga seotud viimaste aastate tehingute maht, mille v\u00e4\u00e4rtust p\u00e4ringud kajastasid, oli ligi 63 miljonit eurot. Nii tehingute maht kui ka v\u00e4lisp\u00e4ringute arv on v\u00e4henenud seoses p\u00e4ringute l\u00f5ppemisega L\u00e4ti ABLV panga kriminaalasja ja mitme teise suure juhtumi osas varasematest aastatest."}
{"text":"Eestkoste all oleva naise kontolt kadus 9500 eurotViljandi politseisse p\u00f6\u00f6rdus 84-aastase naise eestkostja, kes andis teada, et tema hoolealuse pangakontolt on kadunud suur summa raha.\nEaka naise pangakontolt on v\u00e4lja v\u00f5etud 9500 eurot sularaha ja tehtud oste eri poodides. Samuti on pangakaarti kasutades makstud hotellide ja reiside eest.\nJuhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses, mis on algatatud kelmuse paragrahvi alusel. S\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral saab sel puhul kelmi karistada rahatrahvi v\u00f5i kuni nelja aasta pikkuse vangistusega. Samuti tuleb h\u00fcvitada ohvrile tehtud kahju.\n"}
{"text":"Korobeinik peretoetustest: me kindlasti ei arva, et k\u00f5ik muudatused peab \u00e4ra j\u00e4tmaKeskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik r\u00f5hutas, et kuigi opositsioonierakondade obstruktsiooni l\u00f5petamist hoiab tagasi pereh\u00fcvitiste langetamise eeln\u00f5u, siis p\u00e4ris mustvalgena nad seda k\u00fcsimust ei n\u00e4e.Millised on Keskerakonna fraktsiooni k\u00e4igud, kas obstruktsiooniga j\u00e4tkatakse?\nPraegu on see k\u00fcsimus rohkem koalitsioonile. Korralised istungid hakkavad l\u00f5ppema, siis on t\u00e4iendav istung, mille\u00a0koalitsioon kokku kutsus ja seal on n\u00f5ue, et kohal peab olema 51 saadikut. Kui koalitsioon ei taha teerulli edasi j\u00e4tkata, siis nad v\u00f5iksid selle istungi \u00e4ra j\u00e4tta.\nMa arvan, et maksunduse eeln\u00f5u t\u00fckkideks tegemine\u00a0on v\u00e4ga positiivne: mingisugust arutelu koalitsioon soovib. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus peretoetuste eeln\u00f5us. Ka seal on v\u00f5imalik kompromisse leida. Me kindlasti ei m\u00f5tle, et asi ongi mustvalge ja k\u00f5ik peab \u00e4ra j\u00e4tma ning muudmoodi ei saa. Aga mingisugust arutelu v\u00f5iks pidada, sest \u00fckski koalitsioonierakond ei ole peretoetuste v\u00e4hendamist oma valimisprogrammis lubanud.\nIseenesest ma olen n\u00f5us, et eelmise koalitsiooni poolt vastuv\u00f5etud seaduses on teatud k\u00fcsitavused, aga seda me v\u00f5iksimegi arutada. Ei ole m\u00f5tet k\u00e4ituda nii, et ongi ainult koalitsioon ja opositsiooni ei eksisteeri.\nK\u00e4ibemaksu teemadel tulevad arutelud kohe kindlasti v\u00e4ga tulised! Ma ise olen v\u00e4ga skeptiline selles, et see tooks mingit lisaraha eelarvesse. See on vana strateegia, umbes nagu eelmine koalitsioon tegi eelmisel aastal, kui ettev\u00f5tetele energiakriisis mitte mingisugust toetust ei tulnud. Ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku avastati, et on suur eelarveauk. Kui sa alguses v\u00f5tad k\u00f5ik \u00e4ra, siis p\u00e4rast ei tasu loota, et mingi majanduskasv tuleb.\nNeed arutelud on v\u00e4ga olulised! Ma olen ka sellega n\u00f5us, et need v\u00f5iksid olla riigikogus. Obstruktsioon on m\u00f5eldud selleks, et arutelu\u00a0formaati riigikokku tagasi tuua, mitte riigikogu t\u00f6\u00f6d pidurdada. See on valitsuse otsustada.\n\n\n\u00a0J\u00fcri Ratas.\nMatti K\u00e4m\u00e4r\u00e4 \/ P\u00f5hjarannik\n\n\nJ\u00fcri Ratas: obstruktsiooni l\u00f5petamine s\u00f5ltub koalitsioonist\n\nKeskerakonna esimees J\u00fcri Ratas m\u00e4rkis, et valitsuse otsus l\u00fc\u00fca\u00a0maksupakett neljaks erinevaks eeln\u00f5uks on\u00a0ainu\u00f5ige lahendus. \u00abHalb on, et valitsus kohe ei teinud seda,\u00bb lisas ta. \u00abSee on hea otsus. See on \u00fcks teemadest, mida opositsioon vanematekogus mitu korda \u00fctles.\u00bb\nKas obstruktsioonile v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd l\u00f5pp tulla? \u00abAga see s\u00f5ltub koalitsioonist,\u00bb m\u00e4rkis ta.\u00a0Peamiseks takistuseks on pereh\u00fcvitiste langetamine, mida Ratas nimetas valelikuks poliitikaks. \u00abEnne valimisi v\u00f5tsid k\u00f5ik erakonnad pereh\u00fcvitiste t\u00f5usu vastu ja piltlikult \u00f6eldes peale 5. m\u00e4rtsi kella 24\u00a0hakati seda muutma,\u00bb viitas Ratas.\nOpositsiooni ettepanek on riigikogus edasi minna konsensuse saavutanud\u00a0k\u00fcsimustega. \u00abMeil on palju eeln\u00f5usid,\u00a0Ukraina toetamise avaldus, isikute m\u00e4\u00e4ramised jne,\u00a0kus pole poliitilist vastasseisu. Need k\u00f5ik v\u00f5iks menetleda \u00e4ra esmasp\u00e4eval ja selle ettepaneku ma ka teen\u00a0riigikogu juhatuse koosolekul,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Ratas.\n\nValitsus \u00fctles t\u00e4na, et maksumuudatuste neljaks hakkimine ongi n\u00fc\u00fcd kompromiss. Peretoetuste puhul ei saa nad aru, et miks obstruktsiooni vaja on\u00a0\u2013\u00a0et opositsioon ei soovigi seda arutada\u2026\nOpositsioon ei taha kindlasti sellisel kujul arutada. Meie ettepanek v\u00f5ikski olla, et seda\u00a0arutelu peaksime varem. Kui me vaatame seda, mida peaminister lubas, siis alguses oli juttu sellest, et k\u00f5ik arutelud on riigikogus p\u00f5hjalikud, siis teisena juba jutt, et kui opositsioon seda selliselt ei soovi, siis seome usaldush\u00e4\u00e4letusega.\u00a0\nN\u00fc\u00fcd ikkagi lepime kokku, et arutame ja v\u00f5ib-olla leiame kompromissi: peretoetuste\u00a0skeem k\u00fcll muutub, kuid see ei t\u00e4henda, et me v\u00f5tame k\u00f5ik \u00e4ra. Esimeste laste puhul on toetused liiga v\u00e4ikesed \u2013 otsime lahendusi koos. Praegu ma seda tahet koalitsioonil ei n\u00e4e. Eks v\u00f5ib opositsiooni s\u00fc\u00fcdistada selles, et me takistame parlamendi t\u00f6\u00f6d, aga t\u00e4pselt sama tegid k\u00f5ik opositsioonierakonnad, kes n\u00fc\u00fcd on koalitsioonis.\nKeskerakonna soov oleks ikkagi, et peretoetuste arutelu ei oleks esimesel lugemisel, vaid riigikogu v\u00e4liselt koos koalitsiooniga?\nMina arvan, et see kompromiss on t\u00e4itsa v\u00f5imalik. Koalitsioonierakonnad n\u00e4evad asju erineva\u00a0nurga\u00a0alt, aga kindlasti ei ole Keskerakonnas, EKREs ega Isamaas huvi, et parlament ei teeks t\u00f6\u00f6d.\nV\u00e4ita, et n\u00fc\u00fcd me hakkame makse t\u00f5stma ja toetusi k\u00e4rpima, et kinkida 500 miljonit rikkamatele inimestele... Mulle isiklikult on h\u00e4sti s\u00fcmpaatne Reformierakonna valimisprogramm, seal on v\u00e4ga palju \u00f5igeid asju, aga seda, millega praegu tullakse riigikokku, ei ole seal absoluutselt kirjas.\nMis te arvate, milliste maksumuudatuste vastu on koalitsiooni enda saadikud?\nMa arvan, et koalitsioon ikkagi hoiab distsipliini. Loodan, et n\u00e4iteks majutusasutuste k\u00e4ibemaksu t\u00f5us on niiv\u00f5rd rumal, et sellest saavad aru ka koalitsiooni juhtivad poliitikud. Muidu juhtub sama lugu, mis juhtus kunagi alkoholiaktsiisiga, et Excelis on v\u00e4ga ilus number... Majandus ei toimi nii. Ma loodan, et sellest saadakse aru ja see kas j\u00e4\u00e4b \u00e4ra v\u00f5i muutub. Ma ei usu, et koalitsioonierakonnad kuidagi ei toeta seda\u00a0\u2013\u00a0koalitsioon p\u00fcsib. Sellist l\u00f5het ma ei usu, et seal tuleb.\n\n\nMartin Helme\nEero Vabam\u00e4gi\n\n\nHelme: Hussar muutis lepitus\u017eesti koha k\u00e4tte n\u00e4itamise \u017eestiks\n\nEKRE esimees Martin Helme m\u00e4rkis \u00fchismeedias, et neljap\u00e4evane riigikogu vanematekogu oli \u00fcsna kurvakstegev. \u00abKoalitsioon on v\u00f5tnud n\u00f5uks olukorda ja \u00f5hustikku eskaleerida ega teeskle isegi, nagu neil oleks mingi soov lahendust leida,\u00bb \u00fctles ta.\nAvalikkusele esitletakse maksukobara neljaks l\u00f6\u00f6mist Helme s\u00f5nul kui mingit suurt sisulist j\u00e4releandmist, mida see pole. \u00abSee, et eeln\u00f5usid ei seota puntrasse, on hea \u00f5igusloome praktika ja endastm\u00f5istetavus, valitsuse otsus oli lihtsalt elementaarse korrektsuse tasemele tulek. Kahjuks tehti sellestki \u017eestist poliitilist olukorda pingestav asi, sest kuigi terve n\u00e4dala oli olnud seisukoht, et valitsuse esindaja saab eeln\u00f5ud riigikogule \u00fcle anda p\u00e4rast seda, kui riigikogu liikmed on oma eeln\u00f5ud ja arup\u00e4rimised \u00fcle andnud, otsustas Lauri Hussar oma istungi juhatamise ajal valitsuse esindaja saadikute j\u00e4rjekorra vahele v\u00f5tta ning tal eeln\u00f5ud \u00fcle anda. Tegi seda j\u00f5upositsioonilt, ilma eelnevalt kellelegi teada andmata. Muutis sellega lepitus\u017eesti koha k\u00e4tte n\u00e4itamise \u017eestiks. No ei olnud usalduse loomise v\u00f5i hea tahte samm,\u00bb kirjutas Helme.\nTa j\u00e4tkas: \u00abTehti seda muidugi selleks, et saaks eeln\u00f5ud kiiresti rahanduskomisjoni saata, kus korraldati taas eriline j\u00f5udemonstratsioon, saates neli maksueeln\u00f5ud suurde saali ilma v\u00e4himagi tutvustuse\u00a0v\u00f5i aruteluta,\u00bb lisas ta.\n\u00abSamal ajal l\u00fckkasid koalitsioonierakonnad j\u00e4igalt tagasi opositsiooni ettepaneku, et j\u00e4rgmise n\u00e4dala riigikogu p\u00e4evakorras v\u00f5iks k\u00f5ik need eeln\u00f5ud, mis t\u00fcli ei tekita, panna ettepoole peretoetuste v\u00e4hendamise eeln\u00f5ust. Sellisel juhul saaks muud eeln\u00f5ud \u00e4ra menetleda ja vastasseisu tekitavad eeln\u00f5ud v\u00f5iks p\u00fc\u00fcda l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel mingi kompromissi suunas liigutada. Ei oldud n\u00f5us. Eks ikka selleks, et saaks k\u00e4ia ringi ja kurta, et kogu riigikogu t\u00f6\u00f6 seisab. Nagu n\u00e4eme, komisjonides liigub k\u00fcll \u00fclehelikiirusel. Aga suures saalis seisab k\u00f5ik selle p\u00e4rast, et koalitsioon on nii valinud, mitte sellep\u00e4rast, et muud moodi ei saa.\u00bb\nKoalitsiooni peamine n\u00f5udmine on Helme s\u00f5nul, et opositsioon oleks n\u00f5us muutma kodukorda selliselt, et obstruktsioon ei oleks enam v\u00f5imalik. \u00abV\u00f5i v\u00e4hemalt ei oleks t\u00f5husalt v\u00f5imalik. Sisuliselt n\u00f5utakse meie k\u00e4es olevate takistusvahendite t\u00e4ielikku loovutamist, et reformikad saaks oma k\u00e4silastega segamatult valitseda. Miks peaks sellega n\u00f5us olema, ei oska keegi t\u00e4pselt vastata. Miks peaks sellega n\u00f5us olema olukorras, kus meile ei pakuta vastu mitte k\u00f5ige v\u00e4iksematki j\u00e4releandmist koalitsioonist, on veelgi keerulisem vastata.\u00bb\nHelme on enda s\u00f5nul\u00a0v\u00e4ga mures selle p\u00e4rast, kuhu meie riik t\u00fc\u00fcrib. \u00abKoalitsiooni j\u00f5uv\u00f5tted ja kompromissitu \u00abme peame saama teha k\u00f5ike, mida tahame\u00bb l\u00e4henemine viib meid j\u00e4rjest ohtlikumasse parlamentaarse demokraatia kriisi. Reformierakond tahab riiki valitseda absolutistliku monarhia positsioonilt, olles n\u00f5us, et silmamoonduseks v\u00f5ib ju meil mingid (e-)valimised ja opositsioon olla, aga mitte mingil juhul ei tohi keegi takistada neil teha \u00fcksk\u00f5ik mida, mis neile meeldib. See ei ole koosk\u00f5las meie p\u00f5hiseaduse ega vaba rahva \u00f5igustega. Kogu jutu juures p\u00f5hiseaduslikust kriisist, mida valitsuserakondade esindajad r\u00e4\u00e4givad, just meie seisamegi praegu p\u00f5hiseaduses olevate \u00f5iguste, vabaduste ja p\u00f5him\u00f5tete kaitsel. Siin ei saa lihtsalt j\u00e4rgi anda!\u00bb\n"}
{"text":"Bidenite perekonna ettev\u00f5te sai Rumeeniast ja Hiinast teadmata t\u00f6\u00f6de eest \u00fcle 10 miljoni dollariBidenite perekonna ettev\u00f5te sai mitme aasta jooksul Hiinast ja Rumeeniast \u00fcle k\u00fcmne miljoni dollari ja seda t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5jutustegevuse eest, n\u00e4itavad USA kongressi j\u00e4relvalvekomisjoni k\u00e4sutuses olevad pangadokumendid.\nBidenite perekonna liikmed l\u00f5id kahek\u00fcmnest ettev\u00f5ttest koosneva rahvusvahelise v\u00f5rgustiku, millest mitmed ettev\u00f5tted asutati Joe Bideni asepresidendiks oleku ajal. Komisjoni s\u00f5nul said Bidenite perekond, nende \u00e4ripartnerid ja nende ettev\u00f5tted v\u00e4lismaistelt ettev\u00f5tetelt \u00fcle k\u00fcmne miljoni dollari, vahendab Breitbart.\nK\u00f5nealused summad paistavad olevat vastuolus Joe Bideni v\u00e4idetaga, et ei tema, ega tema pereliikmed ei ole Hiina Rahvavabariigist raha saanud. Antud summad tekitavad samuti k\u00fcsimuse, mida Bidenite perekond selle raha eest vastutasuks tegi, kas siis teenuste v\u00f5i toodete n\u00e4ol.\nRumeenia \u00fclekanded\n2015. aasta novembrist kuni 2017. aasta maini maksis ettev\u00f5te Bladon Enterprises Robinson Walker, LLCle \u00fcle kolme miljoni dollari. Bladon Enterprises kuulub ettev\u00f5tja Gabriel Popoviciu K\u00fcprosel registreeritud ettev\u00f5ttele ja ta kasutas Bladon Enterprisesi Rumeenias \u00e4ri ajamiseks. Robinson Walker on Bidenite perekonna \u00e4ripartner, kes edastas Bidenite perekonnale kokku 1,3 miljonit dollarit.\u00a0\nBidenite perekonna erinevatele arvetele kanti 1,038 miljont dollarit peale seda kui Robinson Walker, LLC oli saanud raha Bladon Enterprisesilt, avaldas j\u00e4relvalvekomisjon. Kokku tegi Bladon Enterprises Robinson Walker, LLCle \u00a016 makset 17st ajal kui Joe Biden oli asepresident.\u00a0\nKomisjoni s\u00f5nul hakkas Robinson Walker, LLC Rumeeniast raha saama l\u00fchikest aega peale seda kui Joe Biden oli Valges Majas kohtunud 2015. aasta 28. septemebril Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega.\u00a0\u00a0\nKohtumise teemaks oli \"Rumeenia korruptsioonivastane v\u00f5itlus ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tted, mis aitavad tugevdada rahvuslikku julgeolekut, parandada investeerimiskeskkonda ja edendada majanduskasvu\". Iohannise s\u00f5nul avaldas Joe Biden heameelt Rumeenia edusammude \u00fcle v\u00f5itluses korruptsiooniga.\u00a0\u00a0\nAasta varem, 21. mail 2014, k\u00e4is asepresident Biden Rumeenias ja pidas k\u00f5ne Rumeenia peaministrile, kohtunikele, prokur\u00f6ridele ja parlamendi juhtidele. See oli aeg kui Popoviciu oli uurimise all ja ta m\u00f5isteti hiljem s\u00fc\u00fcdi altk\u00e4emaksu andmisega seotud rikkumiste eest.\u00a0\nHunter Biden alustas Popoviciuga koost\u00f6\u00f6d 2015. aasta kevadel. Nagu v\u00f5ib lugeda Hunter Bideni kalendrist, kohtus ta isa Joe Bideniga ajavahemikus 2015. aasta juulist kuni 2016. aasta m\u00e4rtsini kolm korda ja k\u00f5ne all oli k\u00fcsimus, kuidas p\u00e4\u00e4sta Popoviciu \"s\u00fc\u00fcdistusest, mis said alguse 223 hektari suuruse valitsusele kuuluva maat\u00fcki omandamisest eriti odava hinna eest\".\u00a0\u00a0\nHiina \u00fclekanded\nKongressi j\u00e4relvalvekomitee valduses olevad pangadokumendid n\u00e4itavad, et ajavahemiks 2017. aasta augusest kuni 2018. aasta oktoobrini, kandis ettev\u00f5te Hudson West III, mille kaasomanik on Hunter Biden, teistele Hunter Bideniga seotud ettev\u00f5tetele \u00fcle nelja miljoni dollari ja James Bideniga [Joe Bideni vend] seotud ettev\u00f5tetele 75 000 dollarit. Pangadokumendid n\u00e4itavad, et Hudson West II kaasomanikud olid v\u00f5rdsetes osades Gongwen Dong ja Hunter Biden. Gongwen Dong oli \"esimees Ye CEFC emissar\" Ameerika \u00dchendriikides. (CEFC on Hiina RV energiaettev\u00f5tete konglomeraat.)\u00a0\nCEFC n\u00f5ukogu esimees Ye Jianming, kes on l\u00e4hedalt seotud Hiina RV kommunistliku parteiga, maksis Hunter Bidenile 2017. aastal \u00f5igusteenuste ettemaksus \u00fcks miljon dollarit. 2017. aasta veebruaris kinkis Ye Hunter Bidenile suure teemandi, mille v\u00e4\u00e4rtuseks hinnatakse 80 000 dollarit.\nLisaks kandis Hiina RV ettev\u00f5te Shanghai Huaxin Hunter bidenile \u00fcle 100 000 dollarit. Antud raha oli ilmselt osa Ye ja Dongi vahelisest CEFC tehingust.\nKomisjoni s\u00f5nul asutas Dong 11. mail 2017. aastal Delaware'i osariigis ettev\u00f5tte CEFC Infrastructure. Ettev\u00f5te Hudson West V, mis tegi koost\u00f6\u00f6d Hunter Bideniga, oli ainus CEFC Infrastructure'i omanik. Dong esitles ennast Hudson West V direktorina ja andis oma aadressiks Pekingi Xichengi piirkonna.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\nN\u00e4dal hiljem kandis Hudson West V 100 protsenti oma varadest \u00fcle ettev\u00f5ttele Shanghai Huaxin Group Limited (Shanghai Huaxin), mis on Hiina RVs asuv ettev\u00f5te. 2017. aasta 30. juunil kandis Shanghai Huaxin CEFC Infrastructure'i pangakontole k\u00fcmme miljonit dollarit.\u00a0\u00a0\u00a0\nKuskil kuu aega hiljem kandis CEFC Infrastructure 100 000 dollarit \u00fcle Hunter Bidenile kuuluvale \u00f5igusb\u00fcroole Owasco P.C..\n17. aprillil avalikustas kongressi \u00f5iguskomisjoni esimees James Comer, et Bidenite perekonna rahvusvahelistest \u00e4riskeemidest on tulu saanud kokku \u00fcheksa Bidenite perekonna liiget. Hetkel on teada, et raha said James, Hunter ja Hallie Biden (Joe Bideni surnud poja Beau Bideni lesk.) Komisjon on lubanud \u00fclej\u00e4\u00e4nud pereliikmete isikud avalikustada, kuid pole seda seni teinud.\nTeada olevad Bidenite perekonna liikmed on saanud Robinson Walkerilt kokku 1,3 miljonit dollarit.\u00a0\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Kremli allikad: kui Prigo\u017ein nii j\u00e4tkab, teevad julgeolekuorganid sellele l\u00f5puWagneri komand\u00f6ri kommentaar s\u00f5jakaotusi muretult ignoreerivast \u201etaadikesest\u201c l\u00e4ks \u00fcle piiri.Palgas\u00f5durite firma Wagneri asutaja Jevgeni Prigo\u017eini kriitika Venemaa kaitseministeeriumi aadressil ja kommentaarid rindel toimuva kohta on hakanud Vene juhtkonda t\u00f5siselt h\u00e4irima, \u00fctlesid kaks Kremliga seotud allikat portaalile Meduza.Prigo\u017ein on kaitseministeeriumi avalikku r\u00fcndamist endale varemgi lubanud, ent mai algusest on see muutunud regulaarseks. 5. mail n\u00f5udis \u00e4rimees, et kaitseministeerium annaks talle Bahmutis lahingute j\u00e4tkamiseks laskemoona, sest muidu t\u00f5mbavat ta oma palgas\u00f5durid sealt viie p\u00e4eva p\u00e4rast v\u00e4lja. 6. mail tegi T\u0161et\u0161eenia juht Ramzan Kad\u00f5rov ettepaneku, et president Vladimir Putin saadaks neid positsioone hoidma hoopis t\u0161et\u0161eeni pataljoni Ahmat, ja Prigo\u017ein andis m\u00f5ista, et on selle lahendusega n\u00f5us. P\u00e4ev hiljem, 7. mail teatas Wagneri asutaja, et kaitseministeerium on talle siiski laskemoona lubanud ja Wagner j\u00e4\u00e4b Bahmutisse.Aga juba 9. mail avaldas Prigo\u017ein 27-minutilise video, milles r\u00e4\u00e4kis, et tema \u00fcksused on saanud k\u00f5igest k\u00fcmnendiku vajalikust laskemoonast, ja alustas j\u00e4lle kaitseministeeriumilt v\u00e4ljapressimist. Muu hulgas teatas Prigo\u017ein, et \u00fcks Vene armee regulaar\u00fcksuseid on juba Bahmutist jalga lasknud. Erilist vastukaja tekitas sotsiaalmeedias Prigo\u017eini kommentaar \u201e\u00f5nnelikust taadikesest\u201c.\u201eTaadike on t\u00e4ielik s***pea?\u201c\u201e\u00dched inimesed v\u00f5itlevad ja teised inimesed on kunagi elu jooksul kuskilt \u00f5ppinud, et vaja on reserve, ning nii nad muudkui s\u00e4\u00e4stavad, s\u00e4\u00e4stavad ja s\u00e4\u00e4stavad neid reserve,\u201c kirus Prigo\u017ein. \u201eJa selle asemel et kulutada m\u00fcrsk, tappa vaenlane ja s\u00e4\u00e4sta meie s\u00f5duri elu, tapetakse hoopis meie s\u00f5dureid. Ja \u00f5nnelik taadike m\u00f5tleb, et tal on k\u00f5ik h\u00e4sti. Mida peaks riik n\u00fc\u00fcd edasi tegema? Kui tal on \u00f5igus, siis andku jumal k\u00f5igile tervist. Aga mida peaks tegema riik, mida peaksid tegema meie lapsed, lapselapsed, Venemaa tulevik?Ja kuidas v\u00f5ita s\u00f5da, kui juhtumisi \u2013 ma ainult oletan \u2013 tuleb v\u00e4lja, et see taadike on t\u00e4ielik s***pea?\u201cPresidendi administratsioonile l\u00e4hedaste allikate v\u00e4itel t\u00f5lgendati Prigo\u017eini n\u00f5udmisi Kremlis t\u00f5sise ohum\u00e4rgina. \u00dche allika s\u00f5nul ei tegutse Prigo\u017ein enam \u00fchise meeskonna osana ega \u00fchistes huvides.\u201eTal on oma projekt ehk Bahmut ja ta teeb selle nimel k\u00f5ik,\u201c \u00fctles allikas. \u201eSee on isiklik projekt, mille eesm\u00e4rk on saada m\u00f5juv\u00f5im kaitseministeeriumi \u00fcle, nii et Wagner oleks peamine v\u00f5idukas j\u00f5ud.\u201cKellegi \u00f5nnelikuks taadikeseks nimetamisse suhtuti Kremlis veelgi negatiivsemalt. \u201eMuidugi v\u00f5ib ta hiljem \u00f6elda, et see k\u00e4is [kaitseminister Sergei] \u0160oigu v\u00f5i mingi abstraktse tavainimese kohta, aga inimesed teevad oma j\u00e4reldused,\u201c s\u00f5nas allikas, kes usub, et Prigo\u017ein vihjas t\u00f5esti Putinile. Teine allikas aga arvas, et neid s\u00f5nu ei saa siiski k\u00e4sitleda otsese presidendivastase r\u00fcnnakuna.Allikate v\u00e4itel v\u00f5ib Prigo\u017eini k\u00e4itumist seletada isikliku lubadusega, mille ta olevat Putinile Bahmuti kohta andnud. Millise kuup\u00e4eva ta endale seadis, ei osanud Meduza allikad t\u00e4pselt \u00f6elda, ent nad oletasid, et t\u00e4htaeg on juba m\u00f6\u00f6dunud ja see tekitab Prigo\u017einis \u00e4revust. Ukraina relvaj\u00f5udude v\u00e4itel tahtsid Vene v\u00e4ed Bahmuti vallutada 9. maiks, aga see ei \u00f5nnestunud.\u201eIsikliku lubaduse t\u00e4itmiseks t\u00f5rjub ta k\u00f5rvale regulaararmee ja teeb provokatiivseid avaldusi,\u201c m\u00e4rkis \u00fcks allikas. \u201eSee on ebakonventsionaalne k\u00e4itumine.\u201c M\u00f5lema allika arvates l\u00e4ks Prigo\u017ein oma avaldusega \u00fcle piiri.V\u00f5ib probleeme tekitada Allikate s\u00f5nul v\u00f5ib selline k\u00e4itumine Prigo\u017eini k\u00f5rgetest sidemetest hoolimata tekitada talle t\u00f5siseid probleeme. Meduza allikate s\u00f5nul on Prigo\u017eini eestkostjad rahvuskaardi juht Viktor Zolotov ja Putini endine ihukaitsja, Tuula kuberner Aleksei Djumin. Viimase ajani arvati nende patroonide hulka ka Putini s\u00f5ber miljard\u00e4r Juri Kovalt\u0161uk, aga Meduza allikate s\u00f5nul on ta end n\u00fc\u00fcdseks Wagneri juhist distantseerinud.Vene riigimeedias t\u00f6\u00f6tava allika s\u00f5nul on Kreml propagandiste juba hoiatanud, et kui Prigo\u017ein j\u00e4tkab kaitseministeeriumi kritiseerimist ja rindel saadud tagasil\u00f6\u00f6kidest r\u00e4\u00e4kimist, tuleb teda reeturina kujutama hakata. USA lehe Washington Post varasema teate j\u00e4rgi \u00fcritas Venemaa kaitseministeerium alustada Prigo\u017eini kritiseerimiseks avalikku kampaaniat, ent see ei \u00f5nnestunud. N\u00fc\u00fcd aga valmistatakse samasugust kampaaniat ette Kremlis, juhuks kui Prigo\u017ein isetegevust j\u00e4tkab.Kremlile l\u00e4hedased allikad usuvad, et sellega v\u00f5imud ei piirduks. \u201eKuni Wagner seal [rindel] on, pole Prigo\u017einile erilist ohtu, tal on v\u00f5imalik presidendiga otsest dialoogi pidada,\u201c s\u00f5nas \u00fcks. \u201eEnt kui asi niimoodi j\u00e4tkub, siis teevad ametlikud julgeolekuorganid sellele kindlasti l\u00f5pu.\u201cPrigo\u017ein keeldus Meduza k\u00fcsimustele vastamast ja kommenteerimast, keda ta \u201etaadi\u201c all silmas peab. \u201eOlen korduvalt \u00f6elnud, et vaenlase v\u00e4ljaannetele ma kommentaare ei anna,\u201c teatas Prigo\u017ein. \u201eKohe, kui selliseid k\u00fcsimusi esitab kallutamata Vene v\u00e4ljaanne, vastan hea meelega.\u201c Varem on Prigo\u017ein korduvalt Meduzale kommentaare jaganud.Telekanalile RTVI \u00fctles Prigo\u017ein, et \u201etaadikese\u201c all ei pidanud ta silmas Putinit, vaid see v\u00f5is t\u00e4hendada \u00fcht kolmest inimesest. \u00dcks neist olevat endine logistikavaldkonna asekaitseminister Mihhail Mizintsev, teine kindralstaabi juht Valeri Gerassimov ja kolmas aastaid nn Donetski rahvavabariigi v\u00e4gedes v\u00f5idelnud Kremli-meelne aktivist Natalja Him. Mismoodi v\u00f5is \u201etaadike\u201c naisaktivisti kohta k\u00e4ia, Prigo\u017ein ei t\u00e4psustanud."}
{"text":"Toimingupiirang on meie oma terasest Damoklese m\u00f5\u00f5k\u00d5igusriigis v\u00f5iks aus inimene \u00f5htul rahulikult magama heita, ilma et ta peaks kartma, et ta p\u00e4eva jooksul tahtmatult ja enese teadmata kuritegu pole toime pannud. Paraku ei saa paljud selles siiski p\u00e4ris kindlad olla.Vana-Kreeka p\u00e4rimuse kohaselt laskis S\u00fcrakuusa valitseja Dionysios oma k\u00f5rgel ametnikul Damoklesel koosolekute ajal istuda istmel, mille kohal rippus hobusej\u00f5hvi otsa kinnitatud m\u00f5\u00f5k. Sellest on tekkinud v\u00e4ljend, mis t\u00e4histab elamist pidevalt \u00e4hvardava ohu tingimustes.\nKa Eestis on olemas meie oma Damoklese m\u00f5\u00f5k, mis senise kogemuse p\u00f5hjal kipub rippuma ebaproportsionaalselt sageli kohaliku omavalitsuse ametnike ja arstide tooli kohal. See m\u00f5\u00f5k on korruptsioonivastases seaduse toimingupiirangu n\u00f5ue, mille j\u00e4rgi ametiisik ei tohi teha toimingut v\u00f5i vastu v\u00f5tta otsust, kui see kuidagi puudutab teda v\u00f5i temaga seotud isikut ja v\u00f5ib olla tema v\u00f5i selle isiku huvides.\nT\u00e4nases lehes on \u00fclevaade toimingupiirangu rikkumise kahtlustusega alustatud uurimismenetlustest ja mis nendest v\u00e4lja on tulnud (v\u00f5i ei ole tulnud). \u00dcks k\u00f5ige kurikuulsamaid kaasusi on Kajar Lemberi oma, mis kestab juba kaheksa aastat.\u00a0Teda s\u00fc\u00fcdistatakse selles, et ta v\u00f5ttis vastu tasuta 8-eurose juuksel\u00f5ikuse, millega v\u00e4idetavalt p\u00fc\u00fcti teda m\u00f5jutada langetama otsust \u00fche trepikoja remondi osas.\nH\u00e4da on selles, et toimingupiirangu rikkumise s\u00e4te on j\u00e4etud t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratlemata, mist\u00f5ttu inimesed ei pruugi aru saada, millistel juhtudel v\u00f5ib nende tegevuses olla kuriteokoosseis. N\u00e4iteks Keit Pentus-Rosimannuse puhul tekkis kahtlus, et suheldes oma alluvatega Euroopa Kontrollikoja Eesti liikme m\u00e4\u00e4ramise dokumentatsiooni asjus, v\u00f5is ta n\u00f5uet rikkuda, kuna ta ise kandideeris sellele kohale.\nToimingupiirangu \u00f5igusnormi puudustele juhtis \u00f5iguskantsler t\u00e4helepanu juba viis aastat tagasi, kuid selle m\u00e4\u00e4ratlust ei ole siiani t\u00e4psemaks muudetud. See ei ole \u00f5igusriigile kohane.\n\u00d5igusriigi \u00fcks t\u00e4htsaid p\u00f5him\u00f5tteid on, et seadusnormid peavad olema m\u00e4\u00e4ratletud t\u00e4pselt, nii et kodanikud saavad selgelt aru, millised teod on karistatavad. Teine t\u00e4htis p\u00f5him\u00f5te on see, et inimene peab keelatud toimingut tehes teadma, et see on keelatud. Kumbki n\u00f5ue pole toimingupiirangu osas t\u00e4idetud. Neile puudustele juhtis \u00f5iguskantsler t\u00e4helepanu juba viis aastat tagasi, kuid toimingupiirangu m\u00e4\u00e4ratlust ei ole siiani t\u00e4psemaks muudetud.\nSisuliselt laseb riik k\u00f5igil inimestel, kelle t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab rahaliste otsuste vastuv\u00f5tmist, kogu aeg t\u00f6\u00f6tada Damoklese m\u00f5\u00f5ga all, teadmata, millal ja mille eest uurimisorganid tema vastu kriminaalasja algatavad. T\u00e4nases lehes on selles hulgaliselt hoiatavaid n\u00e4iteid.\nNende juhtumite teine \u00f5\u00f5vastav tunnus on, et nad h\u00e4vitavad hetkega inimese renomee ja j\u00e4tavad ilma ametikohast. Millele j\u00e4rgneb pikk eeluurimine ja seej\u00e4rel aastaid kestev raha ja tervist kurnav kohtuprotsess.\nP\u00f5him\u00f5tteliselt ei tohiks see nii olla. Eeluurimisel peaks olema m\u00f5istlik ajapiirang ja kui s\u00fc\u00fcdistuseks alust ei leita, siis peaks olema v\u00f5imalik juhtum l\u00f5petada. Samuti peaks alusetult kahtlustatud ja s\u00fc\u00fcdistatud inimesed saama kompensatsiooni tekitatud kahjude eest.\nSelliseid reegleid aga ei ole ja seaduse ebam\u00e4\u00e4rasus v\u00f5imaldaks seda valikuliselt kasutada isegi poliitiliseks v\u00f5i isiklikuks k\u00e4ttemaksuks. Selline\u00a0m\u00f5\u00f5k\u00a0ei tohiks \u00f5igusriigis kellegi pea kohal rippuda."}
{"text":"Kremli allikad: kui Prigo\u017ein nii j\u00e4tkab, teevad julgeolekuorganid sellele l\u00f5puWagneri komand\u00f6ri kommentaar s\u00f5jakaotusi muretult ignoreerivast \u201etaadikesest\u201c l\u00e4ks \u00fcle piiri.Palgas\u00f5durite firma Wagneri asutaja Jevgeni Prigo\u017eini kriitika Venemaa kaitseministeeriumi aadressil ja kommentaarid rindel toimuva kohta on hakanud Vene juhtkonda t\u00f5siselt h\u00e4irima, \u00fctlesid kaks Kremliga seotud allikat portaalile Meduza.Prigo\u017ein on kaitseministeeriumi avalikku r\u00fcndamist endale varemgi lubanud, ent mai algusest on see muutunud regulaarseks. 5. mail n\u00f5udis \u00e4rimees, et kaitseministeerium annaks talle Bahmutis lahingute j\u00e4tkamiseks laskemoona, sest muidu t\u00f5mbavat ta oma palgas\u00f5durid sealt viie p\u00e4eva p\u00e4rast v\u00e4lja. 6. mail tegi T\u0161et\u0161eenia juht Ramzan Kad\u00f5rov ettepaneku, et president Vladimir Putin saadaks neid positsioone hoidma hoopis t\u0161et\u0161eeni pataljoni Ahmat, ja Prigo\u017ein andis m\u00f5ista, et on selle lahendusega n\u00f5us. P\u00e4ev hiljem, 7. mail teatas Wagneri asutaja, et kaitseministeerium on talle siiski laskemoona lubanud ja Wagner j\u00e4\u00e4b Bahmutisse.Aga juba 9. mail avaldas Prigo\u017ein 27-minutilise video, milles r\u00e4\u00e4kis, et tema \u00fcksused on saanud k\u00f5igest k\u00fcmnendiku vajalikust laskemoonast, ja alustas j\u00e4lle kaitseministeeriumilt v\u00e4ljapressimist. Muu hulgas teatas Prigo\u017ein, et \u00fcks Vene armee regulaar\u00fcksuseid on juba Bahmutist jalga lasknud. Erilist vastukaja tekitas sotsiaalmeedias Prigo\u017eini kommentaar \u201e\u00f5nnelikust taadikesest\u201c.\u201eTaadike on t\u00e4ielik s***pea?\u201c\u201e\u00dched inimesed v\u00f5itlevad ja teised inimesed on kunagi elu jooksul kuskilt \u00f5ppinud, et vaja on reserve, ning nii nad muudkui s\u00e4\u00e4stavad, s\u00e4\u00e4stavad ja s\u00e4\u00e4stavad neid reserve,\u201c kirus Prigo\u017ein. \u201eJa selle asemel et kulutada m\u00fcrsk, tappa vaenlane ja s\u00e4\u00e4sta meie s\u00f5duri elu, tapetakse hoopis meie s\u00f5dureid. Ja \u00f5nnelik taadike m\u00f5tleb, et tal on k\u00f5ik h\u00e4sti. Mida peaks riik n\u00fc\u00fcd edasi tegema? Kui tal on \u00f5igus, siis andku jumal k\u00f5igile tervist. Aga mida peaks tegema riik, mida peaksid tegema meie lapsed, lapselapsed, Venemaa tulevik?Ja kuidas v\u00f5ita s\u00f5da, kui juhtumisi - ma ainult oletan - tuleb v\u00e4lja, et see taadike on t\u00e4ielik s***pea?\u201cPresidendi administratsioonile l\u00e4hedaste allikate v\u00e4itel t\u00f5lgendati Prigo\u017eini n\u00f5udmisi Kremlis t\u00f5sise ohum\u00e4rgina. \u00dche allika s\u00f5nul ei tegutse Prigo\u017ein enam \u00fchise meeskonna osana ega \u00fchistes huvides.\u201eTal on oma projekt ehk Bahmut ja ta teeb selle nimel k\u00f5ik,\u201c \u00fctles allikas. \u201eSee on isiklik projekt, mille eesm\u00e4rk on saada m\u00f5juv\u00f5im kaitseministeeriumi \u00fcle, nii et Wagner oleks peamine v\u00f5idukas j\u00f5ud.\u201cKellegi \u00f5nnelikuks taadikeseks nimetamisse suhtuti Kremlis veelgi negatiivsemalt. \u201eMuidugi v\u00f5ib ta hiljem \u00f6elda, et see k\u00e4is [kaitseminister Sergei] \u0160oigu v\u00f5i mingi abstraktse tavainimese kohta, aga inimesed teevad oma j\u00e4reldused,\u201c s\u00f5nas allikas, kes usub, et Prigo\u017ein vihjas t\u00f5esti Putinile. Teine allikas aga arvas, et neid s\u00f5nu ei saa siiski k\u00e4sitleda otsese presidendivastase r\u00fcnnakuna.Allikate v\u00e4itel v\u00f5ib Prigo\u017eini k\u00e4itumist seletada isikliku lubadusega, mille ta olevat Putinile Bahmuti kohta andnud. Millise kuup\u00e4eva ta endale seadis, ei osanud Meduza allikad t\u00e4pselt \u00f6elda, ent nad oletasid, et t\u00e4htaeg on juba m\u00f6\u00f6dunud ja see tekitab Prigo\u017einis \u00e4revust. Ukraina relvaj\u00f5udude v\u00e4itel tahtsid Vene v\u00e4ed Bahmuti vallutada 9. maiks, aga see ei \u00f5nnestunud.\u201eIsikliku lubaduse t\u00e4itmiseks t\u00f5rjub ta k\u00f5rvale regulaararmee ja teeb provokatiivseid avaldusi,\u201c m\u00e4rkis \u00fcks allikas. \u201eSee on ebakonventsionaalne k\u00e4itumine.\u201c M\u00f5lema allika arvates l\u00e4ks Prigo\u017ein oma avaldusega \u00fcle piiri.V\u00f5ib probleeme tekitada. Allikate s\u00f5nul v\u00f5ib selline k\u00e4itumine Prigo\u017eini k\u00f5rgetest sidemetest hoolimata tekitada talle t\u00f5siseid probleeme. Meduza allikate s\u00f5nul on Prigo\u017eini eestkostjad rahvuskaardi juht Viktor Zolotov ja Putini endine ihukaitsja, Tuula kuberner Aleksei Djumin. Viimase ajani arvati nende patroonide hulka ka Putini s\u00f5ber miljard\u00e4r Juri Kovalt\u0161uk, aga Meduza allikate s\u00f5nul on ta end n\u00fc\u00fcdseks Wagneri juhist distantseerinud.Vene riigimeedias t\u00f6\u00f6tava allika s\u00f5nul on Kreml propagandiste juba hoiatanud, et kui Prigo\u017ein j\u00e4tkab kaitseministeeriumi kritiseerimist ja rindel saadud tagasil\u00f6\u00f6kidest r\u00e4\u00e4kimist, tuleb teda reeturina kujutama hakata.USA lehe Washington Post varasema teate j\u00e4rgi \u00fcritas Venemaa kaitseministeerium alustada Prigo\u017eini kritiseerimiseks avalikku kampaaniat, ent see ei \u00f5nnestunud. N\u00fc\u00fcd aga valmistatakse samasugust kampaaniat ette Kremlis, juhuks kui Prigo\u017ein isetegevust j\u00e4tkab.Kremlile l\u00e4hedased allikad usuvad, et sellega v\u00f5imud ei piirduks. \u201eKuni Wagner seal [rindel] on, pole Prigo\u017einile erilist ohtu, tal on v\u00f5imalik presidendiga otsest dialoogi pidada,\u201c s\u00f5nas \u00fcks. \u201eEnt kui asi niimoodi j\u00e4tkub, siis teevad ametlikud julgeolekuorganid sellele kindlasti l\u00f5pu.\u201cTelekanalile RTVI \u00fctles Prigo\u017ein, et \u201etaadikese\u201c all ei pidanud ta silmas Putinit, vaid see v\u00f5is t\u00e4hendada \u00fcht kolmest inimesest. \u00dcks neist olevat endine logistikavaldkonna asekaitse-Dmitri minister Mihhail Mizintsev, teine Peskov kindralstaabi juht Valeri Gerassimov ja kolmas aastaid nn Donetski rahvavabariigi v\u00e4gedes v\u00f5idelnud Kremli-meelne aktivist Natalja Him. Mismoodi v\u00f5is \u201etaadike\u201c naisaktivisti kohta k\u00e4ia, Prigo\u017ein ei t\u00e4psustanud.\u201eTal on oma projekt ehk Bahmut ja ta teeb selle nimel k\u00f5ik,\" \u00fctles allikas.\"Kaitseministeerium proovis Prigo\u017eini kritiseerimiseks kampaaniat alustada, ent see ei \u00f5nnestunud.\"Kreml: v\u00f5itlus on raske, kuid eesm\u00e4rgid osalt saavutatudPutini pressiesindaja Dmitri Peskov \u00fctles neljap\u00e4eval, et osa Ukrainas alustatud \u201eerioperatsiooni\u201c eesm\u00e4rke on saavutatud, kuid k\u00f5iki Donbassi elanike \u201ekaitsmiseks\u201c vajalikke \u00fclesandeid pole veel ellu viidud.Peskov r\u00f5hutas, et Venemaa ei tegele Ukrainas s\u00f5dimisega.\u201eTe k\u00fcsite, miks on venelaste tegevus nii aeglane? Sellep\u00e4rast et venelased ei s\u00f5di,\u201c \u00fctles Peskov intervjuus Bosnia ja Hertsegoviina kanalile ATV. \u201eS\u00f5jategevus on midagi t\u00e4iesti teistsugust, see on taristu t\u00e4ielik h\u00e4vitamine, linnade t\u00e4ielik h\u00e4vitamine. Meie seda ei tee.\u201cBahmutis toimuva ja Prigo\u017eini kommentaaride kohta \u00fctles Peskov, et olukord rindel on v\u00e4ga emotsionaalne.\u201eSeal k\u00e4ivad v\u00e4ga rasked r\u00fcndeoperatsioonid, see on v\u00e4ga tugevalt kindlustatud ala,\u201c m\u00e4rkis Peskov. \u201eEmotsioonid k\u00e4ivad seal muidugi \u00fcle pea. Nimesid ma ei nimeta, aga \u00fcksk\u00f5ik mida nad \u00fctlevad ja mis avaldusi teevad, jutt k\u00e4ib Vene relvaj\u00f5ududest. Need on k\u00f5ik Vene v\u00e4ed ja seisavad sama eesm\u00e4rgi eest.\u201cJevgeni Prigo\u017ein (keskel ihukaitsjate vahel) aprillis s\u00f5jablogija Vladlen Tatarsk\u00f5i matustelAndrei Pertsev Meduza.io"}
{"text":"Koalitsioon proovis pr\u00e4\u00e4nikuga, kuid v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd k\u00e4tte v\u00f5tta piitsaKogu n\u00e4dala ummikseisus olnud riigikogu t\u00f6\u00f6 sundis koalitsiooni neljap\u00e4eval esimesele kompromiss-sammule. Kasu oli sellest peale \u00fcksikute komplimentide v\u00e4he.\n\nValitsus saatis viimaste n\u00e4dalate jooksul riigikokku nii maksumuudatuste paketi kui ka pereh\u00fcvitiste muutmise eeln\u00f5u. Opositsioon vastas pretsedenditu obstruktsiooniga: istungil ei lastud ei esmasp\u00e4eval, teisip\u00e4eval ega kolmap\u00e4eval p\u00e4evakordagi vastu v\u00f5tta, sest rahvasaadikud t\u00e4itsid istungi alguse arup\u00e4rimiste, eeln\u00f5ude ning protseduuriliste k\u00fcsimuste esitamisega.\n\nSuures plaanis oli opositsioonil kaks n\u00f5udmist. Esiteks, turbokiirusel koosk\u00f5lastusringilt l\u00e4bi k\u00e4inud maksupaketi lahtisidumine, et k\u00f5iki maksumuudatusi menetletaks eraldi eeln\u00f5udena. Teiseks, pereh\u00fcvitiste muutmise eeln\u00f5u tagasiv\u00f5tmine.\nEsimeses punktis andiski koalitsioon neljap\u00e4eval j\u00e4rele: maksupakett l\u00f6\u00f6di neljaks. Koalitsioon oli sellest seni hoidunud, kuna k\u00f5iki maksumuudatusi ning nende m\u00f5ju eelarveseisule n\u00e4hakse komplektis. Teisalt t\u00f5id nad m\u00e4ngu ajalise faktori: esimesed maksumuudatused on koalitsioonilepingu j\u00e4rgi m\u00e4\u00e4ratud j\u00f5ustuma 2024. aasta algusest ning need tuleb vastu v\u00f5tta v\u00e4hemalt kuus kuud enne j\u00f5ustumist.\n\u00abOpositsioon on n\u00e4dala riigikogu t\u00f6\u00f6d takistanud, v\u00e4ites, et riigi kaitsekulude katmiseks ja eelarvepositsiooni parandamiseks tehtud maksupakett on selle p\u00f5hjus,\u00bb kommenteeris rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE). \u00abOlen kindel, et tegelik p\u00f5hjus on mujal, kuid n\u00fc\u00fcd peaks nende \u00abprobleem\u00bb lahendatud olema. Nii nagu varem, olen valmis avatud aruteluks ja debatiks riigikogus.\u00bb\n\nHelir-Valdor Seeder.\nElmo Riig\n\nOpositsioonierakonnad kiitsid v\u00f5imuliidu k\u00e4igu heaks. Kuid kas see lahendas probleemi? Saab riigikogu n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6ga alustada? \u00abOi, ei-ei-ei,\u00bb vastas Isamaa juht Helir-Valdor Seeder k\u00fcsimusele. \u00abKaugel sellest, sest pereh\u00fcvitiste eeln\u00f5u puhul pole minu teada mingit edasiliikumist.\u00bb\nT\u00fcli peretoetuste \u00fcmber\nSama vastatakse Keskerakonnast. Nii erakonna esimees J\u00fcri Ratas kui fraktsiooni asejuht Andrei Korobeinik m\u00e4rkisid neljap\u00e4eval Postimehele, et obstruktsiooni l\u00f5petamine s\u00f5ltub koalitsioonist ja t\u00e4psemalt sellest, mida nad plaanivad teha pereh\u00fcvitistega.\n\nAndrei Korobeinik.\nMailiis Ollino\n\nKorobeiniku s\u00f5nul pole nende seisukoht mustvalge. \u00abArutame ja v\u00f5ibolla leiame kompromissi: peretoetuste skeem k\u00fcll muutub, kuid see ei t\u00e4henda, et me v\u00f5tame k\u00f5ik \u00e4ra. Esimeste laste puhul on toetused liiga v\u00e4ikesed \u2013 otsime lahendusi koos. Praegu ma seda tahet koalitsioonil ei n\u00e4e.\u00bb\n\nMartin Helme.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nK\u00f5ige keerulisem on seis konservatiivse rahvaerakonnaga, kellele m\u00f5istagi samuti ei meeldi maksut\u00f5usud ega pereh\u00fcvitiste langus, kuid pahameeleprioriteet on hoopis samasooliste abielu. Martin Helme meenutas neljap\u00e4evaselt riigikogu vanematekogu koosolekult, et koalitsioonierakonnad l\u00fckkasid tagasi opositsiooni ettepaneku, et j\u00e4rgmise n\u00e4dala riigikogu p\u00e4evakorras v\u00f5iks ette v\u00f5tta eeln\u00f5ud, mis t\u00fcli ei tekita, seades need ettepoole peretoetuste v\u00e4hendamise eeln\u00f5ust.\nTeoorias v\u00f5iks patiseis l\u00f5ppeda erakorraliste valimistega. Seda juhul, kui riigikogu t\u00f6\u00f6 takistamine j\u00e4tkub kuni j\u00e4rgmise aasta m\u00e4rtsini ehk ajaks, mil peab olema vastu v\u00f5etud uue aasta riigieelarve. Kui eelarve j\u00e4\u00e4b vastu v\u00f5tmata, peabki president v\u00e4lja kuulutama erakorralised valimised.\n\u00abEKRE on seda otse v\u00e4lja \u00f6elnud, et nende soov on igal juhul takistada selle valitsuse t\u00f6\u00f6d absoluutselt l\u00f5puni,\u00bb tunnistas neljap\u00e4eval ka peaminister Kaja Kallas (RE). \u00abSee t\u00e4hendab mitte lasta valitsusel \u00fchtegi otsust teha. Kui valitsus ei saa riigieelarvet vastu v\u00f5tta, siis t\u00f5esti tulevad erakorralised valimised. See on nende soov.\u00bb\nHakatakse k\u00e4si v\u00e4\u00e4nama?\nSeet\u00f5ttu on v\u00f5imuliit andnud m\u00e4rku, et kaalutakse j\u00f5ulisemaid meetodeid. Neljap\u00e4eval tehti sellega juba algust. Heili T\u00f5nisson pidi valitsuse esindajana juba esmasp\u00e4eval valitsuse eeln\u00f5u \u00fcle andma. Riigikogus on aga tavaks, et j\u00e4rjekorras on eelis\u00f5igus rahvasaadikutel. Ja kuna riigikogu liikmed esitasid lademetes arup\u00e4rimisi ja seaduseeln\u00f5usid, siis pidigi T\u00f5nisson mitu p\u00e4eva oma korda ootama. Kuni neljap\u00e4evasel istungil t\u00f5stis riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) T\u00f5nissoni j\u00e4rjekorras ette ning too sai valitsuse maksueeln\u00f5ud riigikogule \u00fcle anda. Opositsioon oli pahane. Helme t\u00f5des, et kui maksupaketi lahtisidumisega tegi koalitsioon justkui positiivse \u017eesti, siis kokkuv\u00f5ttes pingeid eskaleeriti ja Hussar muutis sellega lepitus\u017eesti koha k\u00e4tten\u00e4itamise \u017eestiks.\n\u00abRiigikogus olnud ka erinevaid praktikaid. Nagu ma t\u00e4helepanu juhtisin, siis [riigikogu endine esimees] Eiki Nestor v\u00f5ttis alati valitsuse esindaja esimesena,\u00bb selgitas Hussar ja t\u00f5i esile tervisefaktori: inimesel on p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus tervise kaitsele. \u00ab\u00dcks minu kaalutlusotsus oli v\u00e4ga selgelt seotud sellega, et proua T\u00f5nisson on siin saalis viibinud k\u00f5ige rohkem,\u00bb \u00fctles ta.\nAga \u00fchele j\u00f5umeetodile viitas neljap\u00e4evases Postimehe otsesaates riigikogu aseesimees, reformierakondlane Toomas Kivim\u00e4gi. T\u00e4psemalt riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korraseaduse paragrahvile 72, mis annab istungi juhatajale \u00f5iguse s\u00f5nav\u00f5tud l\u00f5petada. \u00abSee r\u00e4\u00e4gib k\u00fcll sellest, et selline \u00f5igus on juhatajal s\u00f5nav\u00f5ttude puhul, aga analoog on olemas. Arvan, et paragrahvi 72 kasutades on igati p\u00f5hiseadusp\u00e4rane ka see, kui \u00fchel hetkel l\u00f5petatakse kas protseduurilised k\u00fcsimused v\u00f5i eeln\u00f5ude ja arup\u00e4rimiste \u00fcleandmiseks fikseeritakse aeg,\u00bb selgitas Kivim\u00e4gi. Ta kinnitas ka taas \u00fcle, et kui valitsuse eeln\u00f5ud \u00fchel hetkel riigikogu suurde saali menetlusse j\u00f5uavad, siis pole valitsusel plaanis neid siduda usaldush\u00e4\u00e4letusega.\n\nRiigikogu paragrahv 72, mille kasutamisega Toomas Kivim\u00e4gi hoiatas\n\n\u00a7 72. Istungi juhataja \u00f5igused p\u00e4evakorrak\u00fcsimuse arutelu l\u00e4biviimisel\n(1) Kui ettekanne, s\u00f5nav\u00f5tt v\u00f5i k\u00fcsimus kestab etten\u00e4htust kauem, n\u00f5uab istungi juhataja ettekande, s\u00f5nav\u00f5tu v\u00f5i k\u00fcsimuse l\u00f5petamist. Kui ettekandja, s\u00f5nav\u00f5tja v\u00f5i k\u00fcsija kaldub p\u00e4evakorrak\u00fcsimusest k\u00f5rvale, n\u00f5uab istungi juhataja, et p\u00f6\u00f6rdutaks tagasi p\u00e4evakorrak\u00fcsimuse juurde. Kui istungi juhataja n\u00f5uet ei t\u00e4ideta, katkestab istungi juhataja ettekande, s\u00f5nav\u00f5tu v\u00f5i k\u00fcsimuse mikrofoni v\u00e4ljal\u00fclitamisega.\n(11) Kui ettekandja, s\u00f5nav\u00f5tja v\u00f5i k\u00fcsija kasutab ebakohaseid v\u00e4ljendeid, teeb istungi juhataja talle m\u00e4rkuse. Kui istungi juhataja m\u00e4rkus j\u00e4etakse t\u00e4helepanuta, katkestab istungi juhataja ettekande, s\u00f5nav\u00f5tu v\u00f5i k\u00fcsimuse mikrofoni v\u00e4ljal\u00fclitamisega.\n(2) Istungi juhataja teeb ettepaneku lugeda s\u00f5nav\u00f5tud l\u00f5petatuks, kui k\u00f5ik, kes s\u00f5na soovisid, on saanud r\u00e4\u00e4kida, v\u00f5i kui ta leiab, et p\u00e4evakorrak\u00fcsimust on piisavalt k\u00e4sitletud. Kui m\u00f5ni Riigikogu liige istungi juhataja ettepaneku vaidlustab, otsustatakse s\u00f5nav\u00f5ttude l\u00f5petamine h\u00e4\u00e4letamise teel.\n\n\nMajutusasutused saavad v\u00e4ikese leevenduse\n\nKui koalitsioonilepingu j\u00e4rgi pidi majutusasutuste k\u00e4ibemaks t\u00f5usma kaheksalt protsendilt 22-le, siis Postimehele on vihjatud, et v\u00f5imuliit on leppinud, et riigikogu menetluse k\u00e4igus tuleb see t\u00f5us palju tagasihoidlikum. Kriitikat ei ole sellele muudatusele tulnud mitte ainult opositsioonist, vaid ka v\u00f5imuliidust. \u00dcks p\u00f5hjustest, miks koalitsioon on valmis sammu tagasi astuma, on asjaolu, et prognoositav maksutulu on niiv\u00f5rd pisike, et ei kaalu \u00fcles v\u00f5itlust ja mainekahju.\nPeaminister Kallas (pildil) j\u00e4i sellekohaseid plaane kommenteerides ebam\u00e4\u00e4raseks, kuid p\u00f5hjendas, miks majutusasutuste k\u00e4ibemaksu nii j\u00e4rsk t\u00f5us esialgu \u00fcldse teemaks oli.\n\u00ab9. mail tuli uudis statistikaametist, kuidas v\u00f5rreldes eelmise aastaga on majutusasutuste hind t\u00f5usnud 15 protsenti ja samas on turistide arv t\u00f5usnud 18 protsenti. See tekitab minus k\u00fcsimusi k\u00f5ikide argumentide suhtes: kas t\u00f5esti on nii, et v\u00e4listurist vaatab, et kui hinnat\u00f5us l\u00e4heb riigi kaukasse, siis sinna riiki ma k\u00fcll ei tule? Aga kui see l\u00e4heb ettev\u00f5tja kaukasse, siis sinna ma just tahan minna, see suurendab nende kasumit? Need argumendid... Saaks maha istuda, saaks nendest r\u00e4\u00e4kida. Me oleme kuulanud k\u00f5iki, aga saaksime ka pakkuda kompromisse \u2013 kui saab neid asju arutada. Hetkel aga ei saa.\u00bb\n\n\nNeli maksueeln\u00f5u\n\nEsimese eeln\u00f5u j\u00e4rgi t\u00f5stetakse alkoholiaktsiisi ning sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi j\u00e4rgneval kolmel aastal alates 2024. aastast viis protsenti aastas. \u00c4ra j\u00e4etakse kavandatud eriotstarbelise diislik\u00fctuse aktsiisi t\u00f5us, st eriotstarbelise diislik\u00fctuse aktsiisim\u00e4\u00e4raks j\u00e4\u00e4b 21 eurot 1000 liitri kohta, mis on ELi lubatud miinimumm\u00e4\u00e4r.\nTeiseks kiitis valitsus heaks hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u, mille j\u00e4rgi t\u00f5useb m\u00e4ngulaudade maksum\u00e4\u00e4r 1278,23 eurolt 1406 eurole. Osavusm\u00e4ngu m\u00e4nguautomaatide maksum\u00e4\u00e4r \u00fcmardatakse 31,95 eurolt 32 eurole. Loterii ja kaubandusliku loterii maksum\u00e4\u00e4r t\u00f5useb 18 protsendilt 22 protsendile. Kaughasartm\u00e4ngu ja toto m\u00e4\u00e4r suureneb alates 1. jaanuarist 2024 viielt protsendilt kuuele ning alates 1. jaanuarist 2026 seitsmele protsendile.\nKolmandaks kiitis valitsus heaks k\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u, mille j\u00e4rgi t\u00f5useb alates 1. jaanuarist 2024 k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r 20 protsendilt 22 protsendile. Samuti maksustatakse alates 1. jaanuarist 2025 majutus standardm\u00e4\u00e4raga 22 protsendiga ning seni kehtiv v\u00e4hendatud k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u00fcheksa protsenti kaotab kehtivuse.\nNeljandaks kiitis valitsus heaks tulumaksuseaduse ja kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u. Alates 2024. aastast kaotatakse f\u00fc\u00fcsilise isiku t\u00e4iendav maksuvaba tulu lapse \u00fclalpidamise korral ja abikaasa eest ning \u00f5igus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.\n\n\nKaja Kallas: me oleme teinud k\u00f5ike korrektselt\n\nKas opositsiooni taltsutamise eesm\u00e4rgil v\u00f5iks pereh\u00fcvitiste eeln\u00f5u tagasi v\u00f5tta ja s\u00fcgisel sellega edasi minna? Seal pole ju reeglit, et see tuleb vastu v\u00f5tta kuus kuud enne j\u00f5ustumist.\nSeal on v\u00e4ga selge reegel, et meil on vaja see vastu v\u00f5tta enne, kui menetleme riigieelarvet. Riigieelarvet hakkame menetlema augustis. Me peame leidma kohti, kus kulusid kokku hoida. Aga vaadake, te saate ise ka aru, et k\u00f5igepealt on n\u00f5udmine, et see (maksumuudatused) oleks lahti seotud pakett. Me seome selle lahti. Siis \u00f6eldakse, et sellest ei piisa: me tahame, et v\u00f5tate k\u00f5ik tagasi.\nMeil on toimunud valimised, valimistel oleme k\u00fcsinud mandaati nende asjade tegemiseks. Opositsioonil on t\u00f6\u00f6riistad, et muuta neid asju. Aga kui on lihtsalt soov, et me ei taha, et \u00fcldse midagi teete, siis sellele on v\u00e4ga keeruline vastu seista. Ainuke asi on siis see, et t\u00f5stan k\u00e4ed \u00fcles ja \u00fctlen: \u00abOlgu, mis siis, et valimised said v\u00f5idetud, annan mandaadi \u00fcle nendele, kes valimisi sugugi ei v\u00f5itnud.\u00bb\nKui viimastele n\u00e4dalatele tagasi vaadata, kas kahetsete ka midagi? N\u00e4iteks hea \u00f5igusloome tavaga vastuollu minemist \u2013 koosk\u00f5lastustele l\u00fchikesed t\u00e4htajad jne?\n\u00c4rge ostke \u00e4ra neid opositsiooni narratiive, andke andeks. Ma lihtsalt toon n\u00e4ite. Kui oli Ratase valitsus, siis tegid nad 2. detsembril 2016 avalikuks, et neil on maksumuudatuste plaanid. Siis ei tehtud mitte mingit uut eeln\u00f5u, vaid v\u00f5eti riigikogus menetluses olev eeln\u00f5u ja tehti seal teise lugemise k\u00e4igus muudatusettepanekutena 11 seadust ja 11 maksu. Muudeti k\u00e4ibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, pereh\u00fcvitiste seadust jne. Idee avalikustamisest 2. detsembril kuni vastuv\u00f5tmiseni oli 17 p\u00e4eva.\nMeie oleme teinud asju korrektselt. Vaadake nendele asjadele otsa. Me saime kokku tulla 17. aprillil, kuna opositsioon takistas valitsuse ametivande andmist. Menetlesime neid asju, suhtlesime juba enne sidusr\u00fchmadega, andsime oma plaanidest teada. Siis tegime eeln\u00f5u, andsime selle sisse selle vaatega, et riigikogus oleksid normaalsed menetlust\u00e4htajad, nii nagu ette n\u00e4htud. K\u00fcmme p\u00e4eva muudatusettepanekuteks ja selleks, et j\u00e4\u00e4ks aega aruteludeks. Me oleme teinud k\u00f5ike korrektselt.\n\n"}
{"text":"Teksam\u00fc\u00fcja kontolt kadus raha7. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 26aastane naine, kes m\u00fc\u00fcs netis teksasid. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust Dariya nimeline isik, kes soovis neid osta ja saatis avaldajale v\u00e4idetava Omniva kullerteenuse lingi. Kannatanu avas lingi ja sisestas v\u00f5ltsitud veebilehele oma andmed. Kelmusega tekitatud kahju on 280 eurot. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Juhtkiri: Meie Damoklese m\u00f5\u00f5k\u00d5igusriigis v\u00f5iks aus inimene \u00f5htul rahulikult magama heita, ilma et peaks kartma, et on p\u00e4eva jooksul ehk tahtmatult ja enese teadmata kuriteo toime pannud. Paraku ei saa paljud selles p\u00e4ris kindlad olla.Vana-Kreeka p\u00e4rimuse kohaselt laskis S\u00fcrakuusa valitseja Dionysios oma k\u00f5rgel ametnikul Damoklesel koosolekute ajal istuda istmel, mille kohal rippus hobusej\u00f5hvi otsa kinnitatud m\u00f5\u00f5k. Sellest on tekkinud v\u00e4ljend, mis t\u00e4histab elamist pidevalt \u00e4hvardava ohu tingimustes.Ka Eestis on olemas meie oma Damoklese m\u00f5\u00f5k, mis senise kogemuse p\u00f5hjal kipub rippuma ebaproportsionaalselt sageli kohaliku omavalitsuse ametnike ja arstide tooli kohal. See m\u00f5\u00f5k on korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5ue, mille j\u00e4rgi ametiisik ei tohi teha toimingut v\u00f5i vastu v\u00f5tta otsust, kui see kuidagi puudutab teda v\u00f5i temaga seotud isikut ja v\u00f5ib olla tema v\u00f5i selle isiku huvides.T\u00e4nases lehes on \u00fclevaade toimingupiirangu rikkumise kahtlustusega alustatud uurimismenetlustest ja mis nendest v\u00e4lja on tulnud (v\u00f5i ei ole tulnud). \u00dcks k\u00f5ige kurikuulsamaid kaasusi on Kajar Lemberi oma, mis kestab juba kaheksa aastat. Teda s\u00fc\u00fcdistatakse selles, et ta v\u00f5ttis vastu tasuta kaheksaeurose juuksel\u00f5ikuse, millega v\u00e4idetavalt p\u00fc\u00fcti teda m\u00f5jutada langetama otsust \u00fche trepikoja remondi kohta.H\u00e4da on selles, et toimingupiirangu rikkumise s\u00e4te on j\u00e4etud t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratlemata, mist\u00f5ttu inimesed ei pruugi aru saada, millistel juhtudel v\u00f5ib nende tegevuses olla kuriteokoosseis. N\u00e4iteks Keit Pentus-Rosimannuse puhul tekkis kahtlus, et suheldes oma alluvatega Euroopa Kontrollikoja Eesti liikme m\u00e4\u00e4ramise dokumentatsiooni asjus, v\u00f5is ta n\u00f5uet rikkuda, kuna ta ise kandideeris sellele kohale.\u00dcks \u00f5igusriigi t\u00e4htsaid p\u00f5him\u00f5tteid on, et seadusnormid peavad olema m\u00e4\u00e4ratletud t\u00e4pselt, nii et kodanikud saavad selgelt aru, millised teod on karistatavad. Teine t\u00e4htis p\u00f5him\u00f5te on see, et inimene peab keelatud toimingut tehes teadma, et see on keelatud. Kumbki n\u00f5ue pole toimingupiirangu puhul t\u00e4idetud. Neile puudustele juhtis \u00f5iguskantsler t\u00e4helepanu juba viis aastat tagasi, kuid toimingupiirangu m\u00e4\u00e4ratlust ei ole siiani t\u00e4psemaks muudetud.Sisuliselt laseb riik k\u00f5igil inimestel, kelle t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab rahaliste otsuste vastuv\u00f5tmist, kogu aeg t\u00f6\u00f6tada Damoklese m\u00f5\u00f5ga all, teadmata, millal ja mille eest uurimisorganid tema vastu kriminaalasja algatavad. T\u00e4nases lehes on sellest hulgaliselt hoiatavaid n\u00e4iteid.Nende juhtumite teine \u00f5\u00f5vastav tunnus on, et nad h\u00e4vitavad hetkega inimese renomee ja j\u00e4tavad ilma ametikohast. Millele j\u00e4rgneb pikk eeluurimine ja seej\u00e4rel aastaid kestev raha ja tervist kurnav kohtuprotsess.P\u00f5him\u00f5tteliselt ei tohiks see nii olla. Eeluurimisel peaks olema m\u00f5istlik ajapiirang ja kui s\u00fc\u00fcdistuseks alust ei leita, siis peaks olema v\u00f5imalik juhtum l\u00f5petada. Samuti peaks alusetult kahtlustatud ja s\u00fc\u00fcdistatud inimesed saama kompensatsiooni tekitatud kahjude eest.Selliseid reegleid aga ei ole ja seaduse ebam\u00e4\u00e4rasus v\u00f5imaldaks seda valikuliselt kasutada isegi poliitiliseks v\u00f5i isiklikuks k\u00e4ttemaksuks. Selline m\u00f5\u00f5k ei tohiks \u00f5igusriigis kellegi pea kohal rippuda.\"Toimingupiirangu \u00f5igusnormi puudustele juhtis \u00f5iguskantsler t\u00e4helepanu juba viis aastat tagasi, kuid selle m\u00e4\u00e4ratlust ei ole siiani t\u00e4psemaks muudetud. See ei ole \u00f5igusriigile kohane.\""}
{"text":"M\u00f5tlemapanev destruktiivsusVaadates riigikogus toimuvat, sunnib see v\u00e4gisi peale m\u00f5tte, et sellel destruktiivsusel on mingi s\u00fcgavam m\u00f5te, mida on esimesel pilgul raske aduda, kirjutab Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor J\u00fcri Saar.Kui vahetult p\u00e4rast valimisi tundus k\u00f5igil opositsiooni j\u00e4\u00e4nud erakondadel olevat muret endaga piisavalt palju, nii et lausa kaheldi opositsiooni kui terviku v\u00f5imekuses, siis elu ise paneb asjad omal viisil paika. Sel korral liidab kolme opositsioonierakonda s\u00fcgav pettumus riigikogu mandaatide jaotuses, sest k\u00f5ik kolm v\u00e4\u00e4risid enda arvates oluliselt paremat tulemust.Valimistel \u00fctles valija selgelt, keda ja milliseid poliitj\u00f5ude tahetakse n\u00e4ha valitsuses ja milliseid mitte. Seda, et EKRE oma valimiskaotust keeldus tunnistamast, polnud raske ennustada. Nagu ikka, oli kaabude arvates tegemist selektiivse, valikulise pettusega, sest totaalse pettuse korral oleksid pidanud k\u00f5ik selle erakonna riigikogusse valitud kandidaadid nagu \u00fcks mees mandaadist loobuma. Aga ei, valikulist vingu j\u00e4tkub kauemaks ja \u00f5igust j\u00e4\u00e4b neil \u00fclegi, nagu n\u00e4itab argip\u00e4ev.Ometi v\u00f5ib kaotuse p\u00f5hjuseid pidada k\u00f5igi kolme puhul t\u00e4iesti objektiivseteks. EKRE n\u00e4itas oma valitsusse kuulumisega \u00fcheselt enda sobimatust ja suutmatust valitsusvastutusega hakkama saada. Viimase valimiskampaania peas\u00f5numid, mis olid suunatud liitlastega koost\u00f6\u00f6 v\u00e4hendamisele, ja Vene-Ukraina s\u00f5jas valitud v\u00e4idetav \u00abs\u00f5javastasus\u00bb garanteerisid lati alt l\u00e4bi mineku. Samas praalis EKRE enda tulevase v\u00f5idu teemadel p\u00f5hjalikult ja senikaua, kuni j\u00e4i ka ise oma bluffi uskuma.Keskerakond peab j\u00e4rjest t\u00f5sisemalt vaatama lahknemisele p\u00f5hivalijaskonna, mille moodustavad traditsiooniliselt venekeelsed valijate r\u00fchmad, ja erakonna n-\u00f6 eliidi vahel. Ehkki just vanast kaardiv\u00e4est, mille pani paika juba Edgar Savisaar, toimub pidevaid pudenemisi, j\u00e4\u00e4b parteivorsti j\u00e4medam ots endiselt J\u00fcri Ratase \u00fcmber koondunud seltskonna k\u00e4tte. Praegu veel \u00f5nnestus \u00fcldkoosolek, mille ennustatav tulemus tekitas \u00f5udu just Ratase seltskonnas, \u00e4ra hoida, kuid see v\u00f5it oli ajutine. Pole v\u00e4himatki kahtlust, et praeguse Keskerakonna baasil moodustub varem v\u00f5i hiljem vene erakond Eestis.Ja Isamaa, see vaene vanemateta laps, sest esimesel pilgul sobib ta opositsiooni kuuluva seltskonna hulka nagu sadul sea selga. Aga l\u00e4hemal vaatlemisel sobib, isegi p\u00e4ris h\u00e4sti, ja n\u00e4ib, et valiku tegi juhtkond siis, kui lubas kingmaker'ina EKRE valitsusse. Nii ei maksa ka imestada selle valiku tagaj\u00e4rgede \u00fcle n\u00e4iteks viimast valimistulemust hinnates. Selle erakonna juhtkonda peaks aga panema muretsema edaspidine, sest praeguse joone j\u00e4tkamine viib \u00fcsna kindlalt riigikogu erakondade hulgast v\u00e4lja. Pole mingit kahtlust, et \u00fcha enam veel Isamaasse alles j\u00e4\u00e4nud asjalikke inimesi leiab endale parema poliitilise v\u00e4ljundi.Aga pettunud ei otsi ju kunagi altmineku p\u00f5hjuseid iseendast, vaid igalt poolt mujalt, ja nii ongi leitud m\u00f5nus viis oma aja sisustamiseks, milleks on riigikogu t\u00f6\u00f6 tasal\u00fclitamine. Muidugi on \u00f5igus nendel, kes peavad obstruktsiooni kui taktikat parlamentaarse praktika juurde kuuluvaks, kuid praeguse riigikogu t\u00f6\u00f6 halvamise viis ja eesm\u00e4rgid r\u00e4\u00e4givad p\u00f5him\u00f5ttelisest keeldumisest valitsuskoalitsiooni \u00fcksk\u00f5ik milliseid tegemisi aktsepteerida.Opositsiooni vastuseis koalitsioonile viisil, et paika pole v\u00f5imalik panna isegi mitte riigikogu istungite ajakava, n\u00e4itab obstruktsiooni hoopis uues valguses. Valitsuskoalitsioon peabki tegelema riigi rahakoti k\u00fcsimustega ja opositsiooni roll peaks selles protsessis t\u00e4hendama kriitilisi, kuid asjalikke n\u00f5uandeid, sooviavaldusi. Midagi sellist me sel korral ei n\u00e4e, sest koalitsioonile ei anta v\u00e4himatki v\u00f5imalust kompromissideks. Just sellise punnpositsiooni tekitamine a la \u00abmida halvem, seda parem\u00bb n\u00e4ibki olevat pettunute soovunelm, et k\u00f5igile saaks selgeks asjaajamise v\u00f5imatus ilma nendeta.EKREIKE opositsioon halvab sihip\u00e4raselt riigikogu t\u00f6\u00f6d, ja lihtne vastus k\u00fcsimusele \u00abmiks?\u00bb on, et kuna tal lastakse seda teha. Nii need asjad demokraatias ei tohiks k\u00e4ia, sest k\u00f5ik riigikogu liikmed andsid avalikult vande, lubades seista Eesti Vabariigi huvide eest. Mitte v\u00f5idelda hambad ristis erakonna v\u00f5i m\u00f5ne grupi parema ninaesise nimel v\u00f5i raisata lihtsalt kallihinnalist aega riigile oluliste asjade kordaajamiseks.Vaadates riigikogus toimuvat, sunnib see v\u00e4gisi peale m\u00f5tte, et sellel destruktiivsusel on mingi s\u00fcgavam m\u00f5te, mida on esimesel pilgul raske aduda. N\u00e4iteks t\u00e4helepanu juhtimine eemale mingilt oluliselt teemalt, millega riigikogulased praegu peaksid tegelema. Muuhulgas just praegu on parim ja viimane aeg ilma suurema l\u00e4rmita lahendada \u00e4ra kohalike omavalitsuste valimise seaduse vajalikud muudatused, mille taga otseselt ja kaudselt seisab nii m\u00f5nigi muu esmapilgul kaugem riigielu valdkond.M\u00f6\u00f6dunud aastal seda muudatust korra eelmise koalitsiooni poolt \u00fcritati, kuid praeguseks on eeln\u00f5u menetlusest v\u00e4ljas. Eelmise eeln\u00f5u raskuspunkt oli pandud eelk\u00f5ige julgeolekule, samas justkui eeldades, et meie riigi julgeolekule kujutavad v\u00f5rdselt ohtu k\u00f5ik kolmandate riikide kodanikud. Praegu v\u00f5iks eeln\u00f5u sihtgruppi t\u00e4psemalt ja julgemalt selekteerida.Kohalike omavalitsuste elektoraadi k\u00fcsimused ei seondu \u00fcksnes julgeolekuga, vaid laiemalt riigielu teistegi oluliste aspektidega. N\u00e4iteks \u00fcleminek eestikeelsele haridusele, mida on nagu kuuma kartulit veeretatud juba \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta. Ja lastud selle varjus tekkida uuel p\u00f5lvkonnal eesti keelt mitte valdaval ja seet\u00f5ttu halvemas olukorras oleval arvukal inimgrupil. Pole raske n\u00e4ha, millistest omavalitsustest kostab k\u00f5ige enam h\u00e4\u00e4lekat vastuseisu sellele olulisele muutusele, et k\u00f5ik Eestis \u00fcles kasvavad noored saaksid kvaliteetse eestikeelse hariduse.T\u00e4nu just kehtivale KOVi valimiste seadusele on \u00fchel erakonnal olnud Tallinnas sisuliselt ainuv\u00f5im juba alates 1999. aastast (sic!). Tallinnal on \u00fcks ja ainult \u00fcks peamine probleem, mis ootab lahendust - selleks on Keskerakonna ainuv\u00f5imu kinnistamine liiga pikaks perioodiks. Kuna tegemist on Eesti pealinna kui majanduselu ja \u00fcldse n\u00e4rvikeskusega, pole \u00fcldsegi teisej\u00e4rguline k\u00fcsimus, kuidas aetakse asju selles linnas. \u00dche seltskonna asumine v\u00f5imul, verevahetuse puudumine on toonud kaasa n\u00f5udlikkuse v\u00e4henemise enda vastu ja ebakompetentsuse m\u00f5\u00f5dutundetu vohamise.Mida pikaajaline ainuv\u00f5im, mida kinnistavad KOVi valimistel v\u00f5\u00f5rriigi kodanikud, endaga kaasa toob, n\u00e4eme muu hulgas Tallinna transpordikorralduses. See, mis toimub hetkel Tallinna liikluses, oleks justkui m\u00f5ni Kreisiraadio sket\u0161. Terved pealinna piirkonnad \u00e4gavad kaootiliselt algavate ja mitte kunagi l\u00f5ppevate remondit\u00f6\u00f6de all. Kui m\u00f5ni suurema liiklusega t\u00e4nav hommikul eluteena enam-v\u00e4hem funktsioneerib, siis l\u00f5unaks on \u00abprobleem\u00bb lahendatud ja ka selle \u00fcks rida suletud.Liikluse eest vastutav abilinnapea k\u00f5neleb paatosega raadios, kuidas tekib \u00fchtne s\u00fcsteem bussidest, trollidest, trammidest, rongidest ja jalgratastest, mis laieneb h\u00fcvena Tallinnast v\u00e4lja ka l\u00e4hi\u00fcmbrusse. Omal ajal oleks andnud selline t\u00fchi loosunglikkus selge indikatsiooni, et tegemist on lollpea ja k\u00f5rgema parteikooli kasvandikuga. Kust n\u00fc\u00fcd sedasorti juttu veeretavad t\u00fc\u00fcbid sirguvad, v\u00f5ib ainult oletada, kuigi ilmselt on tegemist Edgari koolkonnas sirgunud j\u00e4relkasvuga.Riigikogu peaks kasutama praegust momenti, et muuta kohalike valimiste seadust nii, et Tallinn ja m\u00f5ni muu kohalik omavalitsus v\u00f5iksid saada endale j\u00e4rgmistel KOVi valimistel asjalikuma linnavalitsuse. Sellise, mis ei loobi kaikaid kodaratesse eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekule. Sellise, mis suudab ratsionaalselt juhtida linna arengut, sealhulgas korraldada liiklust n\u00f5nda, et inimene saaks j\u00f5uda Tallinnas punktist A punkti B normaalse aja- ja n\u00e4rvikuluga. Ei ole vaja hoida v\u00f5imu juures neid, kes toimetavad viisil \u00abtahtsime parimat, aga v\u00e4lja kukkus nagu alati\u00bb. Selle vaimuka, kuid v\u00f5\u00f5rp\u00e4ritolu sententsi kehtimise aeg Eestis peab saama \u00fckskord \u00fcmber.2 M\u00d5TET\u2022 Opositsiooni vastuseis koalitsioonile viisil, et paika pole v\u00f5imalik panna isegi mitte riigikogu istungite ajakava, n\u00e4itab obstruktsiooni hoopis uues valguses.\u2022 Riigikogu peaks kasutama praegust momenti, et muuta kohalike valimiste seadust nii, et Tallinn ja m\u00f5ni muu kohalik omavalitsus v\u00f5iksid saada endale j\u00e4rgmistel KOVi valimistel asjalikuma linnavalitsuse.J\u00fcri Saar"}
{"text":"Otse laup\u00e4eval kell 10: Lennart Meri konverentsi arutelud   Sel n\u00e4dalavahetusel toimub Tallinnas 16. korda Lennart Meri konverents, kus tunnustatud v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika m\u00f5testajad arutavad, kuidas s\u00f5da Ukrainas on muutnud maailma j\u00f5ujooni. Valitud arutelusid n\u00e4eb kogu n\u00e4dalavahetuse ERR-i portaalis otsepildis.   Konverentsi t\u00f6\u00f6keel on inglise keel, t\u00f5lge eesti keelde puudub.  Laup\u00e4evased \u00fclekanded  Kell 10-11.30\u00a0\u00a0Arutelu. Nad t\u00f5usevad v\u00f5i vajuvad koos: NATO teel Vilniusesse  [embedded content] NATO tippkohtumine Vilniuses on j\u00e4rjekordne samm teel uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri rajamise suunas. NATO juhid kaaluvad edasisi muudatusi oma kaitsepositsioonis, et tagada alliansi ajakohastatud kollektiivkaitsekavade usaldusv\u00e4\u00e4rsus, t\u00f5statades keerulisi k\u00fcsimusi kaitsekulutuste kohta ning paljastades l\u00f5hed idapoolsete ja teiste liitlaste vahel ohutaju ja sobivate reageerimisstrateegiate osas. V\u00f5tmek\u00fcsimuseks saab ka NATO laienemine, kus Rootsi ootab endiselt T\u00fcrgi ja Ungari vastuv\u00e4iteid ning paljud liitlased taotlevad Ukrainale v\u00e4hemalt mingisugust julgeolekugarantiid. Samal ajal n\u00f5uab \u00fcha m\u00f5jukam Hiina ja j\u00e4tkuv ebastabiilsus Euroopa l\u00f5unaosas rahvusvahelist reageerimist. Mida NATO veel peab tegema, et Venemaa ohule vastu seista? Kuidas s\u00e4ilitada alliansi \u00fchtsust, mis tugevnes tohutult p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse? Mida saab NATO Ukrainale pakkuda? Milline on NATO roll seoses Hiina kasvavate ambitsioonide ja s\u00f5jakusega ning v\u00e4ljakutsetega tema l\u00f5unapiiril? Osalejad:\u00a0David Cattler, NATO abipeasekret\u00e4r luure ja julgeoleku alal;\u00a0Xavier Chatel, Prantsusmaa presidendi n\u00f5unik;\u00a0Eliot Cohen, Johns Hopkinsi \u00fclikooli professor;\u00a0Margus Tsahkna, Eesti kaitseminister;\u00a0Elina Valtonen, Soome parlamendisaadik. Arutelu juhib\u00a0Ana Isabel Xavier, Universidade Aut\u00f3noma de Lisboa dotsent. Kell 12-13.30\u00a0Arutelu. Ukraina: mille nimel me elame, mille nimel me sureme  [embedded content] Kuna Ukraina v\u00f5itleb Venemaa agressiooniga teist aastat, on riigi enda, Euroopa ja maailma jaoks endiselt palju kaalul. Kuigi l\u00e4\u00e4ne toetus on olnud h\u00e4davajalik, ei ole kindel, et Euroopa abi oleks olnud nii ulatuslik ja sidus ilma Ameerika juhtrollita. Kuid n\u00fc\u00fcd on m\u00e4rke s\u00f5ja v\u00e4simusest \u2013\u00a0 Atlandi ookeani-\u00fcleselt, kus USA toetus s\u00f5jale v\u00f5ib muutuda teguriks eelseisvatel valimistel ning samamoodi puudutab see ka m\u00f5ningaid piirkondi Euroopas. Kas USA suudab s\u00e4ilitada oma rolli Ukrainat toetava l\u00e4\u00e4ne koalitsiooni juhina? Kas Euroopa suudab s\u00e4ilitada \u00fchtsust, kui s\u00f5da kestab pikemat aega? Kuidas saab Ukraina toime tulla korruptsioonivastase v\u00f5itluse, EL-i ja NATO liikmelisuse ettevalmistamise, demokraatliku valitsemistava tugevdamise, infrastruktuuri \u00fclesehitamise, majanduse s\u00e4ilitamise ja pagulaste tagasip\u00f6\u00f6rdumisega seotud mitmete v\u00e4ljakutsetega, pidades samal ajal brutaalset s\u00f5da? Mida tuleb teha tagamaks, et Ukraina v\u00e4ljub s\u00f5jast tugeva demokraatia ja eduka majandusega? Kes peaks seda tegema? Osalejad: Samuel Charap, RAND Corporationi vanempoliitikateadlane;\u00a0Alexander Graf Lambsdorff, Saksamaa Liidup\u00e4eva vabade demokraatide (FDP) aseesimees;\u00a0George P. Kent, USA suursaadik Eestis;\u00a0Tara Varma, k\u00fclalisteadur Ameerika \u00dchendriikide ja Euroopa keskuses, Brookingsi Instituut;\u00a0Andriy Zagorodnyuk, kaitsestrateegiate keskuse esimees, m\u00f5ttekoda Atlantic Council. Arutelu juhib\u00a0Michal Baranowski, German Marshall Fund East, vanemteadur ja direktor Kell 16.15-17.45 Arutelu. Minevik on proloog: L\u00e4\u00e4s ja Venemaa  [embedded content] Filosoof Ivan Krastev on m\u00e4rkinud, et p\u00e4rast Venemaa sissetungi Ukrainasse on l\u00e4\u00e4s liikunud \u00fchest \u00e4\u00e4rmusest, kus Ukrainat ei ole, teise \u00e4\u00e4rmusse, kus Venemaad ei ole. Kuigi mingi tulevaste suhete vorm Venemaaga on v\u00e4ltimatu, ei ole selge, millises vormis see peaks olema v\u00f5i et L\u00e4\u00e4s suudab selles k\u00fcsimuses \u00fcksmeelele j\u00f5uda. Siseriiklikud j\u00f5ud v\u00f5ivad sundida USA-d ja Euroopat eriarvamusele ning Euroopat ennast jagama. Kuid Ameerika \u00dchendriikide, Euroopa ja Venemaa vaheliste p\u00f5imunud suhete rikas ajalugu v\u00f5ib pakkuda raamistikku, millele ehitada. Mida saame \u00f5ppida USA, Euroopa ja Venemaa ajaloolistest suhetest, et suunata stabiilse tuleviku ehitamist? Milliseks kujunevad EL-i ja USA suhted ning kuidas m\u00f5jutavad need l\u00e4\u00e4neriikide suhteid Venemaaga? Kuidas m\u00f5jutavad neid suhted Hiinaga? Kuidas s\u00e4ilitada l\u00e4\u00e4ne \u00fchtekuuluvust Venemaaga suhtlemisel? Osalejad: Sergei Radt\u0161enko, Wilson E. Schmidt professor Johns Hopkinsi \u00fclikool;\u00a0Gunda Reire, L\u00e4ti v\u00e4lisministeeriumi parlamentaarne sekret\u00e4r;\u00a0Mary Sarotte, professor, Johns Hopkinsi \u00fclikool;\u00a0Sergei Utkin, L\u00f5una-Taani \u00fclikooli politoloogia ja avaliku juhtimise osakonna rahvusvahelise poliitika dotsent. Arutelu juhib\u00a0Carl Bildt, Euroopa V\u00e4lissuhete N\u00f5ukogu kaasesimees Kell 17.45-18.15 Lennart Meri loeng (esitaja avalikustatakse kohapeal) [embedded content] Kell 18.45 Arutelu. H\u00e4dameri: Indo-Vaikse ookeani piirkond  [embedded content] Indo-Vaikse ookeani piirkonna h\u00f5ivatud mereteed muudavad selle \u00fclemaailmse geostrateegilise huvi peamiseks keskuseks. Kuna Hiina ja USA vaheline v\u00f5itlus on \u00e4genenud, on panused ainult kasvanud: Washington p\u00fc\u00fcab n\u00e4idata oma p\u00fchendumust Taiwani navigatsioonivabadusele ja julgeolekule, samas kui Hiina soovib saada piirkonna selgeks hegemooniks. Konkurents piirkondlike v\u00f5imude vahel kasvab samuti, kuna sellised riigid nagu Austraalia, India ja Jaapan j\u00e4rgivad oma huve ja p\u00fc\u00fcavad tasakaalustada Hiina m\u00f5ju. Samal ajal, kuigi s\u00f5da Ukrainas v\u00f5ib tunduda kauge, on see avaldanud s\u00fcgavat m\u00f5ju piirkonnale, kus paljud riigid on p\u00fc\u00fcdnud s\u00e4ilitada oma suhetes Venemaaga delikaatset tasakaalu. Mida saab piirkondlike v\u00f5imude erinev kogum paremini teha, et tasakaalustada Hiina m\u00f5ju ja parandada piirkondlikku julgeolekut? Kuidas saavad panustada osalejad v\u00e4ljastpoolt piirkonda? Millistel asjaoludel v\u00f5iks Hiina Taiwanit r\u00fcnnata? Mida saab teha, et heidutada Hiina s\u00f5jalisi ambitsioone piirkonnas? Kuidas v\u00f5ib Venemaa Ukraina s\u00f5ja tulemus m\u00f5jutada piirkonna julgeoleku d\u00fcnaamikat? Osalejad:\u00a0Akiko Fukushima, Tokyo poliitikauuringute sihtasutuse vanemteadur;\u00a0Matthew D. Johnson, Hooveri institutsiooni k\u00fclalisprofessor ja Garnaut Globali teadusdirektor;\u00a0Bobo Lo, s\u00f5ltumatu rahvusvaheliste suhete anal\u00fc\u00fctik;\u00a0Jonathan Miller, Macdonald Laurier'i instituudi v\u00e4lisasjade, riigikaitse ja riikliku julgeoleku programmi vanemteadur ja direktor;\u00a0Rebecca Strating, La Trobe Asia direktor Arutelu juhib\u00a0Justin Vogt, Ajakirja Foreign Affairs tegevtoimetaja\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"OTSEBLOGI | Prigo\u017eini avaldused h\u00e4irivad Venemaa v\u00f5imuladvikut. Moskva eitab v\u00e4iteid, et Ukraina on rindejoontest l\u00e4bi murdnudReede, 12. mai. K\u00e4imas on s\u00f5ja 443. p\u00e4ev. Venemaa sotsiaalmeedias ringlevad jutud alanud vastupealetungist, kuid Ukraina president on \u00f6elnud, et neil on selleks veel veidi aega vaja.\n\u00dclevaade olulisematest s\u00fcndmustest:\nRingh\u00e4\u00e4linguorganisatsioonid l\u00fckkasid tagasi Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i palve k\u00f5neleda laup\u00e4eval \u00dchendkuningriigis toimuva Eurovisioni lauluv\u00f5istluse finaalis.\nWagneri palgas\u00f5durite r\u00fchmituse juht evgeni Prigo\u017ein kirjutas Venemaa kaitseministrile Sergei \u0160oigule kirja, milles kutsus teda Bahmutti k\u00fclastama ja \u201eolukorda s\u00f5ltumatult hindama\u201c.\nHiina v\u00e4lisministeerium teatas, et Hiina eriesindaja Euraasia k\u00fcsimustes k\u00fclastab esmasp\u00e4evast Ukrainat, Poolat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Venemaad, et edendada rahuk\u00f5nelusi, vahendab Reuters.\nUkraina v\u00e4gede v\u00e4lja\u00f5ppeks vajalikud USA tankid Abrams on j\u00f5udnud Saksamaale veidi enne t\u00e4htaega. Nad on n\u00fc\u00fcd teel Grafenwoehri s\u00f5jav\u00e4ebaasi, kus kahe-kolme n\u00e4dala p\u00e4rast algavad v\u00e4lja\u00f5pped, teatasid USA ametnikud.\nUkraina relvaj\u00f5ud alustasid r\u00fcnnakut Soledari l\u00e4hedal ja p\u00fc\u00fcavad Bahmuti \u00fcmber piirata, teatasid Kremli s\u00f5jakorrespondendid.\nWagneri eras\u00f5jav\u00e4ekompanii juht Jevgeni Prigo\u017ein on taas kurtnud, et tema v\u00f5itlejate poolt suurte kaotuste arvelt vallutatud alad Bahmuti linna \u00fcmbruses l\u00e4hevad n\u00fc\u00fcd ukrainlaste k\u00e4tte.\nSel n\u00e4dalal Bahmuti l\u00e4hedal Venemaa positsioonidele suunatud r\u00fcnnakus osalenud Ukraina pataljoni \u00fclem \u00fctles CNN-ile, et esimesed venelased, kes ala h\u00fclgasid, olid Wagneri v\u00f5itlejad, mis on vastuolus palgas\u00f5durite r\u00fchma juhi v\u00e4idetega, et Vene regulaarv\u00e4ed p\u00f5genesid algselt Ida-Ukraina lahinguv\u00e4ljalt.\n\u00dchendkuningriigi kaitseminister kinnitas, et Ukrainale kingitakse kaugmaa-tiibrakette Storm Shadow. Nende lennuulatus on 250 kilomeetrit.\nPoola otsustas naasta Kaliningradi vana poolakeelse nimetuse juurde. Edaspidi on see Poola kaartidel m\u00e4rgitud kui \u201eKrolewiec\u201c. Poola v\u00f5imud m\u00e4rkisid, et Kalinin oli \u00fcks kuuest N\u00f5ukogude ametnikust, kes andis 1940. aastal Kat\u00f5ni veresauna ajal k\u00e4su hukata 22 000 Poola s\u00f5javangi.\nUkrainlaste s\u00f5nul viis nende armee Bahmuti l\u00e4hedal l\u00e4bi eduka r\u00fcndeoperatsiooni, mille k\u00e4igus puhastati okupantidest kolme kilomeetri laiune ja 2,6 kilomeetri s\u00fcgavune ala.\nAllikad: The Guardian, Reuters, CNN, Sky News, BBC\nBriti peaminister Rishi Sunak on Euroopa Ringh\u00e4\u00e4lingute Liidu otsuses pettunud, nimelt l\u00fckkasid ringh\u00e4\u00e4linguorganisatsioonid tagasi Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i palve k\u00f5neleda laup\u00e4eval \u00dchendkuningriigis toimuva Eurovisioni lauluv\u00f5istluse finaalis.P\n\u201ePeaminister usub, et president Zelensk\u00f5iloleks kohane k\u00f5neleda s\u00fcndmusel ja me oleme Euroopa Ringh\u00e4\u00e4lingute Liidu otsuses pettunud,\u201c teatas Downing Streeti pressiesindaja.\n\u201eV\u00e4\u00e4rtused ja vabadused, mille eest president Zelensk\u00f5i ja Ukraina rahvas v\u00f5itlevad, ei ole poliitilised, need on fundamentaalsed ja Eurovisioon tunnistas seda ka eelmisel aastal, kui peatasid Venemaa osalemise konkursil,\u201c \u00fctles Sunak.\nSaksamaa kavatseb osta 525 miljoni euro eest 18 Leopard 2 tanki, et asendada Ukrainale tarnitud tankid, \u00fctles allikas reedel Reutersile.\nSaksamaa on alates Venemaa eelmise aasta invasioonist Ukrainale tarninud 18 Leopard 2 tanki ja on teatanud, et kavatseb v\u00f5imalikult kiiresti t\u00e4ita t\u00fchimiku uute tankidega.\nEuroopa Liidu asjade komisjon toetab EL liitumisk\u00f5neluste avamist Ukrainaga\nRiigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas t\u00e4nasel istungil \u00e4ra Euroopa Liidu suursaadiku Ukrainas Matti Maasika ja avaldas toetust Ukrainaga liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamisele. Maasikas toonitas liikmesriikide parlamentide, sealhulgas Eesti rolli Ukraina toetamisel ja n\u00f5ustamisel ning Euroopas poliitilise toetuse hoidmisel.\nKomisjoni esimees Liisa Pakosta kinnitas, et komisjon toetab \u00fchem\u00f5tteliselt Ukraina liitumist Euroopa Liiduga ja liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste avamist. \u201eUkraina riik teeb vajalikke reforme hoolimata s\u00f5jaolukorrast, mis on \u00fchelt poolt imetlusv\u00e4\u00e4rne ja teisalt julgustab, et Ukrainaga saab liitumisk\u00f5nelused avada,\u201c lausus Pakosta. \u201eEesti, sealhulgas Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed, on valmis oma kogemusi jagama Ukraina parlamendi liikmetele ja otsima poliitilist toetust teistelt liikmesriikidelt Ukraina Euroopa Liiduga liitumiseks.\u201c\nKomisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski peab vajalikuks, et Euroopa Liidu liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Ukrainaga algaksid l\u00e4hitulevikus, eeldusel, et Ukraina on saavutanud edu Euroopa Liidu seitsme soovituse t\u00e4itmisel.\nLisaks otsustas Euroopa Liidu asjade komisjon, et Eesti n\u00f5uab Euroopa Komisjoni avaldust, et Venemaa ja Valgevene sportlaseid ei tohi rahvusvahelistele spordiv\u00f5istlustele, sealhulgas ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele lubada, kuiv\u00f5rd nad esindavad agressorriike. ELAK volitas Euroopa Komisjoniga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama kultuuriministri Heidy Purga. Minister esindab Eestit Euroopa Liidu spordiministrite kohtumisel, mis toimub esmasp\u00e4eval Br\u00fcsselis. Istungil toonitati, et vastuv\u00f5etamatu on agressorriikide sportlaste osalemine ka neutraalsena.\n\u201eUkrainal on t\u00e4na mandri tugevaim, erakordse lahingukogemusega armee,\u201c \u00fctleb Poola resolutsioonis, milles kutsutakse Ukrainat erakorralise menetluse teel NATOsse vastu v\u00f5tma nagu Soomet ja Rootsitki.\n\u201cUkraine today has the strongest army on the continent with extraordinary combat experience,\u201d says the resolution calling to admit Ukraine by an extraordinary procedure, like Finland and Swedenhttps:\/\/t.co\/iSn1OOsy0m\n\u2014 Euromaidan Press (@EuromaidanPress) May 12, 2023\nPoola senat v\u00f5ttis \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt vastu resolutsiooni Ukraina NATO liikmelisuse poolt, vahendab Polskie Radio. Resolutsioon t\u00f5stab esile julgeolekugarantiid, NATOga liitumise \u201eerakorralise protseduuri\u201c, Vilniuse tippkohtumise ja Ukraina toetamise.\n\u201eP\u00e4rast aastast kohutavat s\u00f5da teame, et Venemaale vastu seisev Ukraina kaitseb Euroopat ja on peamiseks l\u00fcliks, mis kaitseb kontinenti idapoolse agressiooni eest,\u201c seisab resolutsioonis. See tunnustab Ukraina m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset s\u00f5jalist tugevust, mida on lihvinud ulatuslikud lahingukogemused.\nResolutsioonis \u00f6eldakse, et Ukrainal on t\u00e4na kontinendi tugevaim, erakordse lahingukogemusega armee. Ukraina armee relvastub kiiresti NATO tehnoloogiaga ning rakendab s\u00f5jalist operatiivkunsti ja taktikat, mida on l\u00e4\u00e4neliitlaste seas aastak\u00fcmnete jooksul v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud.\nDokumendis r\u00f5hutatakse vajadust Ukraina kaitsjate t\u00f5elise toetuse j\u00e4rele, mida on v\u00f5imalik saavutada tihedama poliitilise ja s\u00f5jalise koost\u00f6\u00f6 kaudu NATO liikmesriikidega.\nResolutsioonis r\u00f5hutatakse Vilniuse tippkohtumist kui olulist etappi Ukraina ettevalmistamisel t\u00e4isliikmeks saamisel. Poola senat usub, et Ukraina liitumine alliansiga peaks olema poliitiline otsus, nagu see oli Soome ja Rootsi puhul, ning see peaks tulenema alliansi idapiiri taga olevate v\u00e4ljakutsete ja ohtude strateegilisest anal\u00fc\u00fcsist.\nResolutsioonis kutsutakse NATOt \u00fcles rakendama Ukraina suhtes samu erakorralisi protseduure, mida kasutati Soome ja Rootsi alliansiga \u00fchinemisel. \"Kuigi Rootsi j\u00e4\u00e4b alliansi struktuuridest v\u00e4ljapoole, on liitlased otsustanud seda kaitsta. Poola Vabariigi Senat kutsub NATO liikmesriike \u00fcles rakendama samasugust erakorralist menetlust ka Ukraina suhtes,\u201d seisab dokumendis.\nL\u00f5una-Aafrika Vabariik ei kiitnud heaks \u00fchtegi relvasaadetist Venemaale, \u00fctles riigi tavarelvastuse kontrolli komitee esimees Mondli Gungubele reedel kohalikule raadiojaamale, vahendab Reuters.\nUSA saadik L\u00f5una-Aafrikas \u00fctles neljap\u00e4eval, et on kindel, et Vene laev v\u00f5ttis eelmisel aastal L\u00f5una-Aafrika Vabariigis peale relvi, rikkudes sellega Pretoria v\u00e4ljakuulutatud neutraliteeti Ukraina konfliktis.\nL\u00f5una-Aafrika Vabariigi presidendi Cyril Ramaphosa kantselei teatas neljap\u00e4eval, et tema valitsus algatab ekskohtuniku juhitud uurimise v\u00e4ite kohta, et Venemaale on relvi tarnitud.\nVene propagandistid arutlevad, et nad ei v\u00f5itle ainult Ukrainaga, vaid NATO ja kogu L\u00e4\u00e4nega.\nTegelikkuses on Ukraina saanud vaid murdosa L\u00e4\u00e4ne relvi.\nAs Russians face the possibility of defeat in Ukraine, Kremlin talking heads argue that they are not fighting Ukraine at all, but the collective might of the entire Western world. In reality, Ukraine has received a tiny fraction of Western weapons pic.twitter.com\/DXkDXq3FaD\n\u2014 Business Ukraine mag (@Biz_Ukraine_Mag) May 12, 2023\nRingh\u00e4\u00e4linguorganisatsioonid l\u00fckkasid tagasi Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i palve k\u00f5neleda laup\u00e4eval \u00dchendkuningriigis toimuva Eurovisioni lauluv\u00f5istluse finaalis.\nEuroopa Ringh\u00e4\u00e4lingute Liit (EBU) r\u00f5hutas neljap\u00e4eval oma veebisaidil Eurovisioni mittepoliitilise olemuse t\u00e4htsust.\n\u201eSee p\u00f5him\u00f5te keelab konkursi raames poliitiliste v\u00f5i sarnaste avalduste tegemise v\u00f5imaluse,\u201c lisas EBU. \u201eEuroopa Ringh\u00e4\u00e4lingute Liidu juhtkond ei saa kahjuks rahuldada Zelensk\u00f5i taotlust p\u00f6\u00f6rduda Eurovisioni lauluv\u00f5istluse publiku poole \u2013 ehkki kiiduv\u00e4\u00e4rt kavatsustega \u2013, kuna see oleks \u00fcrituse reeglite vastane.\u201c\nViimase 24 tunni jooksul teatati Venemaa r\u00fcnnakutest \u00fcheksas Ukraina oblastis: Sum\u00f5s, T\u0161ernigivis, Harkivis, Hersonis, Zapori\u017e\u017ejas, Dnipropetrovskis, M\u00f5kolajivis, Luhanskis ja Donetskis.\nKohalike v\u00f5imude teatel hukkus Venemaa r\u00fcnnakutes kaks tsiviilisikut ja veel 22 sai vigastada.\nUkraina kaitseministeeriumi meediakeskus teatas 12. mail, et Venemaa v\u00e4ed kasutasid miinipildujaid, tanke, suurt\u00fckke, mitmikraketis\u00fcsteeme (MLRS), v\u00e4ikerelvi, granaadiheitjaid, \u00f5hut\u00f5rjeraketis\u00fcsteeme, droone ja taktikalist lennundust.\nMeediakeskuse andmetel on kannatada saanud 179 infrastruktuurirajatist.\nDonetski oblastis hukkus kuberner Pavlo K\u00f5r\u00f5lenko s\u00f5nul Slovjanskis \u00fcks inimene ja piirkonnas sai haavata veel 12 inimest. Venemaa r\u00fcnnakud Ukraina idapiirkonna vastu kahjustasid mitut maja ja kooli, \u00fctles K\u00f5r\u00f5lenko.\nVene v\u00e4ed kasutasid Harkivi oblasti r\u00fcndamiseks MLRS-i ja suurt\u00fckke, vigastades 16aastast t\u00fcdrukut ja veel kolme naist, \u00fctles kuberner Oleh S\u00f5njehubov. Kuberneri s\u00f5nul said kahjustada kohalik turg, v\u00e4hemalt kaheksa maja, administratiivhoone, \u00f5ppeasutus ja \u00fchistransport.\nVenemaa v\u00e4ed andsid Hersoni oblasti 80 l\u00f6\u00f6ki, tulistades erinevatest relvadest 339 padrunit. R\u00fcnnakutes hukkus \u00fcks tsiviilisik ja sai haavata veel neli, samuti tabati elamupiirkondi, kooli, haiglat ja kahte kriitilist infrastruktuuri.\n11. mai hilis\u00f5htul tegi Venemaa \u00f5hur\u00fcnnaku T\u0161ernigivi oblasti Arh\u00f5pivka k\u00fclale Ukraina-Vene piiri l\u00e4hedal, vigastades kaht tsiviilisikut ja h\u00e4vitades kolm maja, teatas Ukraina P\u00f5hja operatsioonide v\u00e4ejuhatus.\nOne civilian was killed in Sloviansk, Donetsk Oblast, and another in the southern Kherson region, according to local authorities.\nKherson Oblast Military Administration\/Facebook pic.twitter.com\/iDnOuumspV\n\u2014 The Kyiv Independent (@KyivIndependent) May 12, 2023\nEesti, L\u00e4ti ja Leedu peaministrid \u00fctlesid reedel, et kaaluvad Balti regiooni elektrivarustuse Venemaa elektriv\u00f5rgust lahti\u00fchendamise plaani kiirendamist.\n\u201eT\u00e4na leppisime kokku, et j\u00e4tkame arutelu kiirendamise \u00fcle niipea, kui k\u00f5ik meie uuringud on l\u00f5ppenud,\u201c \u00fctles Eesti peaminister Kaja Kallas \u00fchisel pressikonverentsil L\u00e4ti ja Leedu kolleegidega.\n\u201eTehnilised uuringud, eriti tootmisv\u00f5imsuse ja energiakriisi kohta, v\u00f5imaldavad meil selgitada selle protsessi \u00fcksikasju ja t\u00e4pset ajastust,\u201c lisas ta.\nPrigo\u017ein kutsus Venemaa kaitseministrit Bahmutti k\u00fclastama\nWagneri palgas\u00f5durite r\u00fchmituse juht kirjutas Venemaa kaitseministrile Sergei \u0160oigule kirja, milles kutsus teda Bahmutti k\u00fclastama ja \u201eolukorda s\u00f5ltumatult hindama\u201c.\nJevgeni Prigo\u017ein \u00fctles \u0160oigule saadetud kirjas, mille tema pressiteenistus Telegramis avaldas, et Ukraina v\u00e4ed on algatanud mitmeid edukaid vastur\u00fcnnakuid.\n\u201eArvestades keerulist operatiivolukorda ja teie pikaajalist teenistust lahingutegevuses, palun teil tulla asula territooriumile,\u201c kutsub Prigo\u017ein.\nRussian defense in Bakhmut and around the city continues to crumble - Prigozhin's fits speak for that.\nPrigozhin published a letter to Shoigu, calling Shoigu to visit Bakhmut.\nThe letter says that on the flanks that were defended by the Russian army, Ukrainian Armed Forces have\u2026 pic.twitter.com\/PHk6gCxy3F\n\u2014 Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) May 12, 2023\nVenemaa Musta mere laevastiku komand\u00f6r teatas, et laevastiku kaitset tugevdatakse Ukraina droonir\u00fcnnakute t\u00f5ttu, mis on suunatud tema kodubaasi, okupeeritud Krimmi Sevastopoli sadamale.\nAseadmiral Viktor Sokolov \u00fctles s\u00f5jav\u00e4eajalehe Punane T\u00e4ht reedesele v\u00e4ljaandele: \u201eSeoses robootiliste pinna- ja allvees\u00fcsteemide r\u00fcnnakute ohuga oleme suurendanud laevastiku p\u00f5hibaasi ja laevade ankrukohtade tehnilist kaitset.\u201c\nSokolov \u00fctles, et Musta mere laevastik \u2013 mille lipulaeva Moskva uputas Ukraina 2022. aasta aprillis \u2013 saab 2023. aastal neli uut laeva.\nSevastopolit on droonidega korduvalt r\u00fcnnatud alates Venemaa t\u00e4iemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.\n9. mail t\u00f5ukas Georgi linti kandnud vene keelt k\u00f5nelev mees Narva j\u00f5e kaldapealsel trepist alla Ukraina lippu lehvitanud\u00a0kodanikuaktivist Daniil Kurakini. Juhtum j\u00e4i ka videole ning politsei pidas r\u00fcndaja kinni.\nUudised | KrimiNarvas Ukraina lippu hoidnud mehe trepist alla t\u00f5uganud mees m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi\nVene kommunistid tahavad kohvikute ja \u00f6\u00f6klubide arvetele lisada s\u00f5jamaksu\nVene riigiduuma aset\u00e4itja Mihhail Matvejev Vene F\u00f6deratsiooni Kommunistlikust Parteist teatas oma Telegrami kanalis, et valmistab ette seaduseeln\u00f5u, mis kehtestaks nn \u201emeelelahutusmaksu\u201d, millest saadav tulu l\u00e4heks mobiliseeritute ja nende perede abistamiseks loodud fondi.\u00a0\nPoliitik teeb ettepaneku kanda 1% kohvikute, restoranide ja \u00f6\u00f6klubide kasumilt mobiliseeritute ja s\u00f5jav\u00e4e abistamise fondi.\n\u201eSee oleks meelelahutusmaks s\u00f5ja ajal,\" selgitas Matvejev Gazeta.ru andmetel.\u00a0\nMatvejev hinnangul ei oleks tegemist meelelahutusasutusi koormava juurdehindlusega: \u201eJootraha j\u00e4\u00e4b k\u00fcll v\u00e4hem, aga \u00fcle riigi koguneb maksust tohutu summa\".\nVarem on riigiduuma saadikud Dmitri Kuznetsov ja Oleg Nilov fraktsioonist \u00d5iglane Venemaa \u2013 T\u00f5e eest teinud ettepaneku t\u00f5sta tulumaksu j\u00f5ukatele kodanikele, kelle sissetulek on \u00fcle 12 miljoni rubla aastas. Ka sellest maksust saadav tulu v\u00f5iks minna mobiliseeritute ja nende perede abistamiseks loodud fondi.\nHiina esindaja k\u00fclastab Ukrainat ja Venemaad\nHiina v\u00e4lisministeerium teatas, et Hiina eriesindaja Euraasia k\u00fcsimustes k\u00fclastab esmasp\u00e4evast Ukrainat, Poolat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Venemaad, et edendada rahuk\u00f5nelusi, vahendab Reuters.\nHiina president Xi Jinping lubas eelmisel kuul telefonik\u00f5nes oma Ukraina kolleegiga, et saadab piirkonda delegatsiooni, et aidata kaasa rahuk\u00f5nelustele. See oli esimene kord, kui kaks presidenti r\u00e4\u00e4kisid p\u00e4rast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis.\nAprillis teatas Hiina riigitelevisiooni aruanne, et Xi \u00fctles Zelensk\u00f5ile nende k\u00f5ne ajal: \u201eL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised on ainus eluj\u00f5uline v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s.\u201c\nUkraina v\u00e4ed vastasid Prigo\u017eini palvele anda talle rohkem laskemoona.\nUkrainian troops comply with Prigozhin's request. More ammunition. pic.twitter.com\/hBJpNFdipd\n\u2014 NOELREPORTS (@NOELreports) May 11, 2023\nCNN: Ukraina alustas vastupealetungi formeerimisoperatsioone\nUkraina relvaj\u00f5ud on alustanud formeerimisoperatsioone enne kauaoodatud vastur\u00fcnnakut, kirjutas CNN 12. mail, viidates USA k\u00f5rgele s\u00f5jav\u00e4eametnikule ja L\u00e4\u00e4ne k\u00f5rgele ametnikule.\nEnne suuri \u00fchisoperatsioone v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud standardtaktika h\u00f5lmab selliste sihtm\u00e4rkide r\u00fcndamist nagu relvalaod, juhtimiskeskused, soomusmasinad ja suurt\u00fckis\u00fcsteemid, et valmistada lahinguv\u00e4li ette edasitungiva v\u00e4e jaoks.\nCNNi viidatud USA s\u00f5jav\u00e4eametniku s\u00f5nul v\u00f5ivad need operatsioonid kesta p\u00e4evi enne mis tahes kavandatud Ukraina pealetungi p\u00f5hiosa.\nSelliseid operatsioone saab l\u00e4bi viia ka vaenlase segadusse ajamiseks.\nCNN: Ukraine starts 'shaping operations' for counteroffensive.\nUkraine's Armed Forces have begun \"shaping operations\" ahead of the long-awaited counteroffensive, CNN reported on May 12, citing a senior U.S. military official and a top Western official. https:\/\/t.co\/QsaWnmIoRD\n\u2014 The Kyiv Independent (@KyivIndependent) May 12, 2023\nTomskist p\u00e4rit 87aastane pension\u00e4r, kes elas \u00fcles sakslaste okupatsiooni Rubi\u017enes, sai \u00f5nnitluskaardi asemel kutse \u00fchineda Wagneri palgas\u00f5durite armeega.\nInstead of a postcard, an 87-year-old pensioner from #Tomsk, who survived the #German occupation in Rubizhne, was sent an agitation offering to join the #Wagner PMC. pic.twitter.com\/jMu3lxEzH9\n\u2014 NEXTA (@nexta_tv) May 12, 2023\nT\u00fcrgi kaitseminister Hulusi Akar \u00fctles, et Musta mere teraviljaalgatuse osapooled l\u00e4henevad leppe pikendamisele. Reuters teatab, et Akari kommentaari avaldas tema ministeerium reedel p\u00e4rast k\u00f5nelusi Istanbulis.\nUSA Abramsi tankid Ukraina v\u00e4gede v\u00e4lja\u00f5ppeks j\u00f5udsid Saksamaale\nUkraina v\u00e4gede v\u00e4lja\u00f5ppeks vajalikud USA tankid Abrams on j\u00f5udnud Saksamaale veidi enne t\u00e4htaega. Nad on n\u00fc\u00fcd teel Grafenwoehri s\u00f5jav\u00e4ebaasi, kus kahe-kolme n\u00e4dala p\u00e4rast algavad v\u00e4lja\u00f5pped, teatasid USA ametnikud.\nUSA kaitseminister Lloyd Austin \u00fctles senati assigneeringute kaitse allkomiteele, et USA on sinna viinud rea tanke, et ukrainlased saaksid alustada nende peal v\u00e4lja\u00f5pet. Selleks ajaks, kui nad l\u00f5petavad v\u00e4lja\u00f5ppe, mis peaks kestma umbes k\u00fcmme n\u00e4dalat, saavad praegu Ukraina v\u00e4gede jaoks ehitatavad Abramsi tankid valmis.\nUSA ametniku s\u00f5nul j\u00f5udsid v\u00e4lja\u00f5ppeks vajalikud 31 tanki M1A1 Abrams Saksamaale Bremerhaveni sadamasse eelmisel n\u00e4dalavahetusel ja need j\u00f5uavad baasi j\u00e4rgmise n\u00e4dala alguses.\n#Ukraine will receive #Abrams tanks in early autumn, US Secretary of Defence Lloyd #Austin said, the Voice of America reported.\n: US Army pic.twitter.com\/v6hTlQe7Fs\n\u2014 KyivPost (@KyivPost) May 12, 2023\nNende saabumine Baierisse Grafenwoehri toimub paar n\u00e4dalat enne ajakava, mis koostati eelmisel kuul Saksamaal toimunud s\u00f5jav\u00e4ejuhtide kohtumisel, et arutada Ukraina vajadusi s\u00f5jaks Venemaa vastu. Tankid, mida USA Ukrainale pakub, ehitatakse selle s\u00f5jav\u00e4e spetsifikatsioonide j\u00e4rgi ja j\u00f5uavad Ukrainasse varas\u00fcgiseks, just siis, kui v\u00e4ed on oma instruktsioonidega l\u00f5petanud.\nMelitopolis kuuldi tugevat plahvatust\nPaguluses elava linnapea Ivan Fedorovi s\u00f5nul kuuldi Zapori\u017e\u017ejas Melitopolis tugevat plahvatust. Zapori\u017e\u017eja on Venemaa okupatsiooni all.\n\u201eMelitopolis toimus tugev plahvatus. K\u00f5las p\u00e4ris linna keskel,\u201c kirjutas Federov Telegramis. Rohkem \u00fcksikasju ta ei andnud.\nKiievis on alates eelmise aasta 24. veebruarist k\u00f5lanud 740 \u00f5huh\u00e4iret, kirjutab Ukraina kaitseministeerium. Kokku on alarmid kestnud 851 tundi ja 38 minutit.\nKiievi taeva valvurid on laitmatult tegutsenud juba \u00fcle kahe kuu \u2013 \u00fckski rakett ega droon pole selle aja jooksul oma sihtm\u00e4rki j\u00f5udnud.\n740 air alarms have gone off in Kyiv since February 24, 2022. In total, the alarms have lasted 851 hours and 38 minutes.\nThe guardians of Kyiv\u2019s skies have been operating flawlessly for over two months - not a single missile or drone has reached its target. pic.twitter.com\/4CbBtyIVTk\n\u2014 Defense of Ukraine (@DefenceU) May 12, 2023\nUSA erukindral: Ukraina armee r\u00fcndab siis, kui nad on selleks valmis\n\u201eArutades eile valitsuse ametnikega eelseisvat Ukraina pealetungi, k\u00fcsiti minult: \u201eMillal see algab?\u201c \u00dctlesin: \u201eR\u00fcnnak algab siis, kui komand\u00f6r tunneb, et on \u00f5ige aeg... See on pealetungi eelis.\u201c Seej\u00e4rel selgitasin RSOI-d,\u201c r\u00e4\u00e4gib USA v\u00e4gede endine \u00fclemjuhataja Euroopas kindral Mark Hertling Twitteris. \u201eRSOI on vastuv\u00f5tt, lavastus, edasiliikumine ja integratsioon (Reception, Staging, Onward Movement, Integration).\u201c\nIn discussing the upcoming Ukrainian offensive yesterday with a group of govt officials, one asked me \u201cwhen will it start?\u201d\nI said: \u201cin the attack, it starts when the commander feels it\u2019s the right time\u2026that\u2019s an advantages of the offensive.\u201d\nI then explained RSOI. 1\/10\n\u2014 MarkHertling (@MarkHertling) May 11, 2023\nKui \u00fcksused sisenevad lahingutsooni, \u201ev\u00f5etakse\u201c nad vastu riigis, \u201elavastatakse\u201c edasiliikumiseks, seej\u00e4rel \u201eliigutakse\u201c lahingutsooni ja \u201eintegreeritakse\u201c seej\u00e4rel suuremasse \u00fcksusesse.\n\u201eKuidas see Ukrainaga seotud on, k\u00fcsite? Pidage meeles, et Ukraina armee on saanud k\u00f5ikv\u00f5imalikku erinevat varustust paljudest erinevatest riikidest ja nad treenivad Euroopa Liidu erinevates v\u00e4lja\u00f5ppepiirkondades, et omandada uusi oskusi selle varustusega. M\u00f5ni koolitus v\u00f5tab s\u00f5ltuvalt komplektist kauem aega kui teine. Kui nad on l\u00f5petanud n\u00e4iteks Saksamaal, Poolas, Eestis v\u00f5i m\u00f5nes muus riigis, reisivad nad tagasi Ukrainasse, kus nad\u201ev\u00f5etakse vastu\u201c ja \u201elavastatakse\u201c koos teist t\u00fc\u00fcpi partner\u00fcksustega,\u201c seletab Hertling.\nKui k\u00f5ik koos, liiguvad nad edasi, rindejoonele l\u00e4hemale ja integreeritakse veelgi suuremateks \u00fcksusteks.\n\u201eN\u00fc\u00fcd korrutage see hinnanguliselt \u00fcheksa brigaadiga \u2013 soomukid, insenerid, suurt\u00fckiv\u00e4gi, logistika, personal ja komand\u00f6rid jne (kellest paljud tulevad kokku esimest korda) \u2013 ja on lihtne m\u00f5ista, miks see nii kaua aega v\u00f5tab. Komand\u00f6rid hindavad, millal nad on valmis.\u201c\n\u201eKunagi kuulsin \u00fcht seersantmajorit \u00fctlemas: \u201eRSOI muudab puslet\u00fckkide hunnikuid lahinguvalmis \u00fcksusteks.\u201c H\u00e4sti \u00f6eldud. Muide, neid \u201epuslet\u00fckke\u201c pannakse kokku \u00fcle 400 kilomeetri pikkuse rindejoone, Ukraina kindrali plaani punktides,\u201c \u00fctleb Hertling.\nHertling meenutab, et m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi \u00fctles T\u0161ehhi erukindralist president Petr Pavel Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5ile avalikult, et ta ei laseks endale survet avaldada ja r\u00fcndaks ainult siis, kui on t\u00e4iesti valmis.\n\u201eOlen kindel, et teised on sama \u00f6elnud Ukraina armee juhile kindral Zalu\u017en\u00f5ile. \u00dcks mentor \u00fctles mulle kord, kui ma lahinguks diviisi ette valmistasin: \u201eTegutse aeglaselt, et tegutseda kiiresti!\u201c Ukraina armee r\u00fcndab siis, kui nad on selleks valmis, enda valitud ajal ja kohas (kohtades) ning nad \u00f5nnestuvad suver\u00e4\u00e4nse territooriumi tagasiv\u00f5itmise operatsioonis. R\u00fcnnakule \u00fcleminek n\u00f5uab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ettevalmistust, koordineerimist ja s\u00fcnkroniseerimist. See ei ole videom\u00e4ng,\u201c r\u00f5hutab Hertling.\nISW: oht, et Venemaa piirab Bahmutis sisse Ukraina v\u00e4ed, v\u00f5ib olla m\u00f6\u00f6das\nUSA m\u00f5ttekoda S\u00f5jauuringute Instituut (ISW) kirjutab, et Ukraina v\u00e4ed murdsid t\u00f5en\u00e4oliselt Bahmuti l\u00e4hedal lokaliseeritud vastur\u00fcnnakutes l\u00e4bi Venemaa liinidest, mille tulemusel reageerisid Wagneri grupi rahastaja Jevgeni Prigo\u017ein ja Venemaa kaitseministeerium.\nUkraina idav\u00e4gede r\u00fchma \u00fclem kindralpolkovnik Oleksandr S\u00f5rsk\u00f5i teatas, et Vene v\u00e4ed taganesid Bahmuti rinde m\u00e4\u00e4ratlemata sektorites kuni kahe kilomeetri kaugusele Vene liinide taha. S\u00f5rsk\u00f5i kinnitus Ukraina edu kohta ajendas Prigo\u017einit v\u00e4itma, et Ukraina v\u00e4ed on alustanud vastupealetungi ja vallutanud tagasi kolm kilomeetrit maad Bahmutis ja selle \u00fcmbruses.\nVenemaa kaitseministeerium tunnistas Ukraina vastur\u00fcnnakuid ebatavaliselt kiiresti, v\u00e4ites, et Vene v\u00e4ed t\u00f5rjusid Donetski suunas kaheksa maapealset r\u00fcnnakut ja kolm luuretegevust, kuid eitas teateid Ukraina v\u00e4gede murdmisest l\u00e4bi Venemaa kaitseliinide.\nPrigo\u017eini ja kaitseministeeriumi vastused peegeldavad suurenenud paanikat Venemaa inforuumis seoses spekulatsioonidega kavandatud Ukraina vastur\u00fcnnakute kohta ning viitavad Wagneri ja Venemaa kaitseministeeriumi juhtkonna suurenenud murele ning peegeldavad Kremli juhiseid v\u00e4ltida Ukraina edusammude t\u00e4htsustamist.\nEbakvaliteetsete Vene v\u00e4gede paigutamine Bahmuti \u00fcmbruse k\u00fclgedele viitab sellele, et Vene kaitseministeerium on suures osas loobunud eesm\u00e4rgist piirata seal sisse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk Ukraina v\u00e4gesid. Venemaa kaitseministeerium alustas t\u00f5en\u00e4oliselt Bahmuti j\u00f5upingutuste laiemat t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorda seadmist 2023. aasta jaanuariks, kui kaitseministeerium katkestas Wagneri grupi vangide v\u00e4rbamise j\u00f5upingutused, mis t\u00f5en\u00e4oliselt ajendas Prigo\u017einit jaanuaris Soledar-Bahmuti j\u00f5upingutusi hoogustama ja avalikult kaebama kaitseministeeriumi toetuse puudumise \u00fcle.\nVenemaa kaitseministeerium eraldas m\u00e4rtsis ja aprillis korraks rohkem ressursse Bahmuti rindejoonele, saates Bahmuti piirkonda tankid T-90 ja Vene \u00f5hudessantv\u00e4ed (VDV) ning m\u00e4\u00e4ras Wagneri juurde mobiliseeritud reservv\u00e4elased.\nPrigo\u017ein v\u00e4itis 24. aprillil, et Vene kaitseministeerium kasutas Bahmuti k\u00fclgede hoidmiseks ainult ebaregulaarseid ja degradeerunud \u00fcksusi ning nende \u00fcksuste suutmatus t\u00e4ita isegi seda piiratud \u00fclesannet n\u00e4itab, et Vene tiivad Bahmutis ja teistes sarnaselt mehitatud rinde piirkondades on t\u00f5en\u00e4oliselt haavatavad Ukraina vastur\u00fcnnakutele.\nKaitseministeeriumi v\u00e4gede jaotus koos muudatustega lahinguruumi geomeetrias viitab samuti sellele, et oht, et Venemaa piirab Bahmutis sisse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed Ukraina v\u00e4ed, v\u00f5ib olla m\u00f6\u00f6das. T\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4tkavad Wagneri v\u00e4ed Bahmutis frontaalr\u00fcnnakuid, mis v\u00f5imaldaks Ukraina v\u00e4gedel korraldada organiseeritud v\u00e4ljat\u00f5mbeid ohustatud aladelt selle asemel, et silmitsi seista ulatusliku \u00fcmberpiiramisega.\nNEW: Ukrainian forces likely broke through some Russian lines in localized counterattacks near #Bakhmut, prompting responses from #Wagner Group financier Yevgeny #Prigozhin and the Russian Ministry of Defense (MoD).\nLatest on #Ukraine w\/ @criticalthreats: https:\/\/t.co\/r7NqfmK8hU pic.twitter.com\/FUpQG0CsvO\n\u2014 ISW (@TheStudyofWar) May 12, 2023\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles saga, et Ukraina vajab vastupealetungi alustamiseks rohkem aega, sest ootab lubatud s\u00f5jalise abi kohaletoimetamist. Zelensk\u00f5i \u00fctles BBC-le, et osa eeldatavast s\u00f5jatehnikast ei ole Ukrainasse saabunud ja kuigi Ukraina v\u00e4ed on vastupealetungiks valmis, kannataks Ukraina liiga palju kaotusi. Zelenski nentis ka, et Ukraina vastur\u00fcnnak on oluline selleks, et Venemaa ei saaks s\u00f5da k\u00fclmutada.\nUkraina relvaj\u00f5udude peastaap kirjutab t\u00e4nahommikuses olukorra\u00fclevaates, et 11. mail korraldas vastane kuus raketir\u00fcnnakut, eelk\u00f5ige Slovjanski, Kostjant\u00f5nivka ja Zapori\u017e\u017eja linnadele. Lisaks teatati 59 \u00f5hur\u00fcnnakust ja 95 mitmikraketiheitja r\u00fcnnakust Ukraina v\u00e4gede positsioonidele ja erinevatele asulatele. R\u00fcnnakute tagaj\u00e4rjel oli tsiviilohvreid, kahjustada said eraelamud ja muu tsiviilinfrastruktuur.\nVastane keskendub j\u00e4tkuvalt oma peamistes j\u00f5upingutustes L\u00f5mani, Bahmuti, Avdijivka ja Marjinka telgedele. Ukraina kaitsjad t\u00f5rjusid 44 vaenlase r\u00fcnnakut. K\u00f5ige \u00e4gedam v\u00f5itlus k\u00e4ib Bahmuti ja Marjinka linna p\u00e4rast.\n11. mai p\u00e4eval andsid Ukraina \u00f5huj\u00f5ud 14 \u00f5hul\u00f6\u00f6ki vastase v\u00e4gede ja s\u00f5jatehnika koondumisele. Lisaks h\u00e4vitati \u00fcheksa erinevat t\u00fc\u00fcpi vaenlase drooni. Ukraina raketi- ja suurt\u00fckiv\u00e4e\u00fcksused tabasid 11 komandopunkti, 19 v\u00e4gede kontsentratsiooni, \u00fchte laskemoonaladu, \u00fchte k\u00fctuse- ja m\u00e4\u00e4rdeainete ladu, \u00fcheksat suurt\u00fckiv\u00e4e\u00fcksust oma laskepositsioonidel, \u00fchte \u00f5hut\u00f5rjeseadet ja kahte muud vastase olulist sihtm\u00e4rki.\nVene v\u00e4gede kaotused paistavad olevat taas t\u00f5usuteel. M\u00f6\u00f6dunud \u00f6\u00f6p\u00e4evaga likvideerisid Ukraina kaitsjad 750 okupanti. Kokku on k\u00f5rvaldatud 197 670 Vene v\u00e4gede s\u00f5durit.\nKaotati ka hulgaliselt s\u00f5jatehnikat: viis tanki, kaheksa soomukit, 15 suurt\u00fckki, kaks mitmikraketiheitjat, kaks \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi, \u00fcheksa drooni ja 12 s\u00f5idukit.\nPrigo\u017eini avaldused h\u00e4irivad Venemaa v\u00f5imuladvikut\nAnon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4nud Kremli allikad v\u00e4itsid, et Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini hiljutine retoorika h\u00e4irib t\u00f5siselt Venemaa tippjuhtkonda. Kaks Kremli allikat \u00fctlesid Vene opositsiooniv\u00e4ljaandele Meduza, et Kreml n\u00e4eb Prigo\u017eini katsetes 5. mail Vene kaitseministeeriumi v\u00e4ljapressimist \u201et\u00f5sise ohuna\u201c ja et Prigo\u017ein ei tegutse Kremli huvides, kirjutab USA m\u00f5ttekoda S\u00f5jauuringute Instituut (ISW).\n\u00dcks allikas v\u00e4itis, et Prigo\u017ein on v\u00f5tnud kohustuse pidada Bahmutti isiklikuks v\u00f5iduks, et omada m\u00f5ju Venemaa kaitseministeeriumi \u00fcle. V\u00e4idetavalt v\u00e4ljendas Kreml t\u00e4iendavat muret selle p\u00e4rast, et Prigo\u017ein 9. mail m\u00f5nitas tulevaste Vene p\u00f5lvkondade eest vastutava \u201er\u00f5\u00f5msa vanaisa\u201c tegelast.\nISW hindas 9. mail, et Prigo\u017ein viitas t\u00f5en\u00e4oliselt Putinile ja Kremli allikas v\u00e4idab, et Prigo\u017eini avaldus oli otsene vihje Putinile. Teine vestluskaaslane v\u00e4itis, et Prigo\u017eini retoorikat ei saa aga t\u00f5lgendada kui otsest r\u00fcnnakut Putini vastu. Prigo\u017ein p\u00fc\u00fcdis 10. mail oma esialgseid avaldusi pisendada, v\u00e4ites, et \u201er\u00f5\u00f5mus vanaisa\u201c ei viita Putinile. Allikad m\u00e4rkisid, et Prigo\u017eini eskaleeruv k\u00e4itumine on t\u00f5en\u00e4oliselt tingitud tema suutmatusest kinni pidada Bahmuti tabamise m\u00e4\u00e4ramata t\u00e4htajast. \u00dcks allikas v\u00e4itis, et Prigo\u017ein s\u00fc\u00fcdistab tava\u00fcksusi, et v\u00e4ltida vastutuse v\u00f5tmist oma isikliku lubaduse t\u00e4itmata j\u00e4tmise eest.\nAllikas m\u00e4rkisid, et Prigo\u017ein v\u00f5is \u00fcletada Kremli \u201epunased jooned\u201c ja eemale peletada oma toetajaid Venemaa siseringis.\nV\u00e4idetavalt on Prigo\u017ein kaotamas sidet \u00fche oma patrooni, Vene miljard\u00e4ri ja Putini \u201eisikliku pankuri\u201c Juri Kovalt\u0161ukiga. Kovalt\u0161uk oli v\u00e4idetavalt \u00fcks juhtivaid h\u00e4\u00e4li, kes toetas t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse p\u00e4rast tugeva suhte loomist Putiniga Covid-19 pandeemia ajal.\nAllikad m\u00e4rkisid, et Vene propagandistid said k\u00e4skkirja diskrediteerida Prigo\u017einit kui reeturit, kui ta j\u00e4tkab Kremli kritiseerimist \u2013 see pingutus on varem eba\u00f5nnestunud. Allikad hindasid, et Prigo\u017einile pole ohtu seni, kuni Wagner on endiselt rindel, kuna see v\u00f5imaldab Prigo\u017einil Putiniga kontakti luua.\nMoskva eitab v\u00e4iteid, et Ukraina on rindejoontest l\u00e4bi murdnud\nReutersi teatel eitab Venemaa kaitseministeerium v\u00e4iteid, nagu oleks Ukraina v\u00e4ed rindejoonel erinevates kohtades l\u00e4bi murdnud, ning teatas, et s\u00f5jaline olukord on kontrolli all.\nMoskva reageeris p\u00e4rast seda, kui Vene s\u00f5jav\u00e4eblogijad, kirjutades s\u00f5numsiderakenduses Telegram, teatasid Ukraina edusammudest Bahmuti linna p\u00f5hja- ja l\u00f5unaosas, ning m\u00f5ned viitasid Kiievi-meelsete j\u00f5udude kauaoodatud vastupealetungile.\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles varem, et pealetung pole veel alanud.\n\u201e\u00dcksikute Telegrami kanalite levitatud avaldused \u201ckaitseliste l\u00e4bimurrete\u201e kohta, mis toimusid eri piirkondades s\u00f5jalise kontakti joonel, ei vasta tegelikkusele,\u201c teatas Vene kaitseministeerium Telegrami postituses. \"\u00dcldine olukord s\u00f5jalise erioperatsiooni piirkonnas on kontrolli all.\nNeljap\u00e4eval toimunust saad lugeda eilsest blogist:\n\u00a0Uudised | MaailmBLOGI | Ukraina pataljoni\u00fclem: Bahmutis p\u00f5genesid lahinguv\u00e4ljalt esimesena Wagneri v\u00e4ed, mitte Vene armee. Prigo\u017ein valetab!"}
{"text":"V\u00f5lts-miljard\u00e4r tegi Ponzi skeemi, lubas suurt tootlust, r\u00e4\u00e4kis oma autokollektsioonist ja l\u00f5i uljalt klientide raha l\u00e4biEndine Chicago toorainekaupleja v\u00f5eti vahi alla. Teda s\u00fc\u00fcdistatakse\u00a0klientidelt raha v\u00e4ljapetmises juttudega alates temale kuuluvast 122 luksusautost kuni 200 protsendist suuremate tootlust v\u00e4ideteni.Neljap\u00e4eval arreteeriti\u00a057-aastane Phillip Galles. Teda s\u00fc\u00fcdistati alates 2019. aastast enam kui kahe miljoni dollari varastamises. Mees v\u00e4itis, et investeeris klientide raha toorainefutuuridesse, kuid tegelikkus on veidi erinev.\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt ei teinud Galles peaaegu \u00fchtegi investeeringut. Selle asemel tegeles mees Ponzi skeemiga, kasutades hilisemate investorite raha varasematele maksmiseks ning oma isiklike kulude katmiseks.\nSuur jutumees Galles v\u00e4itis, et tema autokogus on mitu Lamborghinit ja Ferrarit. Elama pidi mees Chichagos, Miamis ja Londonis, kus h\u00e4\u00e4rberite seinu pidid kaunistama Picasso ja Chagalli teosed.\n\u00dcks professionaalsete spordimeeskondade omanik ja Kuveidi riiklik rikkusefond olid huvitatud investeerimisest. Galles v\u00e4itis, et tema aastatootlus k\u00fc\u00fcnib kuni 363,29 protsendini. Tema firmas Tyche Asset Management pidi t\u00f6\u00f6tama 30 inimest, kellest pooled olevat olnud Goldman Sachsi endised t\u00f6\u00f6tajad. Teisel juhul t\u00f6\u00f6tas tema firmas sada t\u00f6\u00f6tajat mitmes kontoris ja tema t\u00f6\u00f6tajad olid l\u00f5petanud mainekad \u00fclikoolid.\nKuid mida tegi mees klientide rahaga? \u00dcks Texase h\u00fcpoteegimaakler kandis talle 100 000 dollarit. Mees \u00abinvesteeris\u00bb\u00a0selle j\u00e4rgnevalt: 19 300 dollari ulatuses maksis ta tagasi oma krediitkaardi v\u00f5lga, 14 900 dollarit kulus ehete poes, 10 000 dollarit l\u00e4ks varasele investorile, 9000 dollarit j\u00e4i m\u00f6\u00f6blipoodi, 6000 dollarit l\u00e4ks luksusauto rentimiseks ja 3200 dollarit kulus t\u00fcdruks\u00f5bra peale, selgub s\u00fc\u00fcdistusest.\nKui teine investor soovis v\u00e4lja v\u00f5tta investeeritud 190 000 dollarit, siis Gallesi s\u00f5nul tekkis igasuguseid takistusi. Ta olevat hakanud teises pangas rahaasju ajama, siis olevat langenud pettuse ohvriks, panga\u00fclekanded ei liikunud korrektselt ja \u00fcldse oli ta ka haige, kirjutab Bloomberg."}
{"text":"M\u00fc\u00fct ja tegelikkus \u2013 kas kr\u00fcptovaluutad on Ponzi skeemid?Kr\u00fcptovaluutadel on tohutu innovatsioonipotentsiaal ning uue varaklassina on nad endiselt oma arengu algfaasis. Nagu iga uue tehnoloogiaga, on ka kr\u00fcptovaluutade \u00fcmber mitmeid m\u00fc\u00fcte ja ebat\u00f5eseid v\u00e4iteid. Muuhulgas on kr\u00fcptovaluutasid, nagu muid k\u00f5rge riskiga varasid, nimetatud ka Ponzi skeemideks. Polina Brottier, Binance\u2019i esindaja Eestis, selgitab, mis on Ponzi skeem ja mis eristab seda kr\u00fcptotehnoloogiatest.T\u00f5siasi on see, et kr\u00fcptoalal ilmub aeg-ajalt projekte, mis osutuvad pettusteks, samuti nagu traditsioonilises finantsmaailmas. Kuid sellised juhtumid on pigem erandlikud ja ei iseloomusta sektorit tervikuna. \u00dcldiselt leiavad sellised teemad ka avalikkuses suurt k\u00f5lapinda, tuues endaga negatiivse meediakajastuse ja luues soodsa pinnase m\u00fc\u00fctide ning eelarvamuste tekkimiseks kogu sektori \u00fcleselt.\nMis tegelikult on Ponzi skeem?\nPonzi skeemiks nimetatakse finantspettust, kus algsetele investoritele makstakse tulu uute investorite rahast. Uued skeemi osalejad tagavad k\u00f5rge \u00abtootluse\u00bb\u00a0vanadele osalejatele, luues petliku mulje, et projekt on edukas. Skeem saab toimida nii kaua, kuni lisanduvad uued ohvrid.\nTavaliselt ei loo projekt ise investoritele mingit lisav\u00e4\u00e4rtust, vaid toimub lihtsalt vahendite \u00fcmberjaotamine skeemi osalejate vahel. See mudel on v\u00e4ga sarnane erinevatele \u00abp\u00fcramiidskeemidele\u00bb\u00a0ehk MML-idele (Multi-Level Marketing), kuid Ponzi skeemi raames ei n\u00f5uta investoritelt uute osalejate v\u00e4rbamist. Algsetele Ponzi skeemi osalejatele v\u00f5ib tegevus t\u00f5esti olla kasumlik, kuid uute investeeringute lakkamisel variseb skeem kokku ja enamik osalejaid kaotab alati oma investeeringud.\nSkeem on nime saanud petis Charles Ponzi j\u00e4rgi, kes l\u00f5i skeemi 1920. aastatel Ameerika \u00dchendriikides. Enamik kuulsamaid Ponzi skeeme p\u00e4rineb traditsioonilisest finantsmaailmast. Miljardite dollarite skeeme juhtisid sellised kuulsad tegelased nagu Bernie Madoff, Robert Allen Stanford, Tom Petters ja paljud teised, kes varjasid end auv\u00e4\u00e4rsete investeerimisfondide v\u00f5i maaklerite fassaadi taga.\nMuidugi on ka kr\u00fcptotehnoloogia valdkonnas olnud Ponzi-skeemide juhtumeid, nagu n\u00e4iteks BitConnect ja PlusToken. \u00d5nneks on sellised juhtumid v\u00e4ike osa kr\u00fcpto\u00f6kos\u00fcsteemist ja neid ei tohiks pidada kr\u00fcptovaluutade s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks.\nDigitaalne majandus ja uued tehnoloogiad\nKr\u00fcptoraha p\u00f5hineb uutel plokiahelatehnoloogiatel, mille eesm\u00e4rk on digitaalmajanduse arendamine. Kr\u00fcptotehnoloogiad ei sisalda \u00fchtegi elementi, mis muudaks selle varaklassi Ponzi skeemidele kuidagi rohkem avatumaks kui traditsiooniline finantss\u00fcsteem. Sarnaselt teiste varaklassidega n\u00f5uab ka kr\u00fcptoraha enne investeerimist p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsi. Finantsinvesteeringuid tuleb hoolikalt kaaluda, mitte teha neid hetkeemotsioonide ajel. Hooletu riskide hindamine on kiire tee petturite l\u00f5ksu sattumiseks.\nK\u00f5rge risk \u2013 suured kasumid ja suured kahjud\nK\u00f5rge riskiga investeeringuid kirjeldatakse m\u00f5nikord ekslikult Ponzi skeemidena. K\u00f5rgem risk t\u00e4hendab tavaliselt ka suuremat kasumipotentsiaali. Kuid see t\u00f6\u00f6tab m\u00f5lemal viisil \u2013 k\u00f5rgem risk t\u00e4hendab ka suuremat potentsiaali kaotada. K\u00f5rge riskiga varade investeerimise kaudu v\u00f5ivad m\u00f5ned investorid teenida suuri kasumeid, samas kui teised v\u00f5ivad kaotada enamuse osa oma s\u00e4\u00e4studest.\nSuur osa uusi ettev\u00f5tteid l\u00e4heb pankrotti, sealhulgas head ja paljulubavad projektid. P\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla halb juhtimine ja vale strateegiline otsustamine, halvad \u00e4rilised tavad v\u00f5i sobimatu tehnoloogia valik jne. Seega ei ole Ponzi sildi automaatne kinnitamine igale k\u00f5rge riskiga varale v\u00f5i investeeringule \u00f5igustatud. Seda tuleks arvestada ka uute tehnoloogiaprojektide puhul, kus on palju tundmatuid ja uusi avastusi.\nKr\u00fcptovaluutad on turuk\u00f5ikumistest m\u00f5jutatud sarnaselt teiste varadega\nPotentsiaalsete riskide osas v\u00f5rreldakse kr\u00fcptovaluutasid n\u00e4iteks tehnoloogiaettev\u00f5tete ja naftavarudega. Erandiks on sidusm\u00fcndid (stablecoin), mille riskiprofiil on oluliselt madalam, kuna nende kurss on 1:1 seotud m\u00f5ne tavarahaga. Coinbase'i Instituut t\u00f5i v\u00e4lja oma 2022. aastal l\u00e4bi viidud uuringus, kus anal\u00fc\u00fcsiti kr\u00fcptovaluutade langust eelneval aastal, et otsustavaks p\u00f5hjuseks olid makromajanduslikud tegurid, mitte kr\u00fcptovaluutade endi v\u00e4ljavaadete n\u00f5rgenemist. V\u00e4lised tegurid v\u00f5ivad oluliselt m\u00f5jutada mis tahes vara v\u00e4\u00e4rtust.\nKr\u00fcptovaluutade volatiilsus toob endaga kiire tehnoloogilise arengu ja muutumise. Suurte riskidega kaasneb ka potentsiaal suurtele kasumitele ja kahjumitele. \u00dchiskonnas tervikuna peetakse kr\u00fcptovaluutasid \u00fcldiselt riskantseks varaks. Eba\u00f5nnestunud investeeringuid kr\u00fcptovaluutadesse kirjeldatakse vahel kui Ponzi skeeme, samas kui sarnase riskiga traditsiooniliste varade kahjumeid defineeritakse kui eba\u00f5nnestunud investeeringuid. Sageli on see ainult seet\u00f5ttu, et kr\u00fcptovaluutad on midagi uut ja nendest r\u00e4\u00e4kivad inimesed ei ole piisavalt teadlikud kr\u00fcpto- ja plokiahelatehnoloogiatest.\nInvesteerides \u00fcksk\u00f5ik millisesse valdkonda, tuleb olla ettevaatlik v\u00f5imalike pettuste suhtes. \u00dckski t\u00f6\u00f6stusharu pole selle eest kaitstud. Teisalt on kr\u00fcptovaluutade riskiprofiil investeerimisvaldkonnas v\u00f5rreldav teiste riskantsete varadega. Seet\u00f5ttu on igasuguste investeeringute tegemisel oluline teha ise eelt\u00f6\u00f6d, langetada otsuseid l\u00e4bim\u00f5eldult ja vastavalt iga vara riskiprofiilile."}
{"text":"Veebikelmid t\u00fcssasid kergeusklikku naist enam kui 11 000 eurogaTALLINN, 12. mai, BNS - Kolmap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus L\u00e4\u00e4ne prefektuuri naine, kelle nimel olid veebikelmid v\u00f5tnud enam kui 11 000 euro ulatuses laene ja laenuraha omastanud\nP\u00e4rnumaal elava ohvri v\u00e4itel v\u00f5ttis aprilli keskpaigas tundmatu naine telefonitsi temaga \u00fchendust, tutvustas end pangat\u00f6\u00f6tajana ja \u00fctles, et vastaja kontole on laekunud v\u00e4ikelaen. Helistaja pakkus naisele v\u00e4lja, et aitab tal asjad korda ajada ja raha tagasi kanda, et laenulepingust taganeda, kirjeldas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja toimunut.\u00a0\nVastavalt helistaja antud juhistele laadis naine alla Telegram rakenduse ja kinnitas Smart-ID kasutades korduvalt \u00fclekandeid. Hiljem selgus, et naise kontole on laekunud erinevatelt firmadelt laenud, mida ta ei olnud taotlenud ja mis olid edasi kantud teistele kontodele. Kelmusega tekitati varalist kahju ligi 11 250 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"K\u00fcberkaitse\u00f5ppuste korraldaja: treenitavate tase on paranenud, aga vaatamata sellele suudavad r\u00fcndajad s\u00fcsteemid maha v\u00f5ttaKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.Foto: NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus\nUkraina s\u00f5da on toonud k\u00fcberkuritegevusse uue hoo ja r\u00fcnnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma IoT ehk asjade internet, mille tagaj\u00e4rjeks laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk, r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shields \u00fcks korraldajatest Urmas Ruuto.\nSeekordne \u00f5ppus oli suurem kui kunagi varem \u2013 korraldajaid umbes 400, osalejaid lausa ligi 2600 inimest. Urmas Ruuto \u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppus vajaminevate s\u00fcsteemidega.\n\u201cLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele, oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sellel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk \u2013 tehnoloogia mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u201d loetleb ta.\nAasta-aastalt osalejatele suuremate proovikivide pakkumine on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid.\n\u201cTreenitavate tase on aastast aastasse paranenud, aga vaatamata sellele suudavad r\u00fcndajad nende s\u00fcsteemid maha v\u00f5tta,\u201d t\u00f5deb Ruuto.\nNATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, peamiseks t\u00f5ukeks said pronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele osaks saanud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud. Praegu, 15 aastat hiljem, pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, \u00f5hu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal k\u00fcberruumil ja sidev\u00f5rkudel. Urmas Ruuto kinnitab, et Ukraina s\u00f5da on Eestis k\u00fcberkallaletungide arvu kasvatanud ja muutunud on ka r\u00fcnnakute iseloom.\n\u201cVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimisskeem, kus h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra paradamiseks tuli talle maksta,\u201d kirjeldab Ruuto ja lisab, et s\u00f5da t\u00f5i kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju elu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulusb. Ruuto avaldab, et eelk\u00f5ige on sellised r\u00fcnnakud sihitud Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem.\n\u201cKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.\u201d\nAjal, mil nii palju seadmeid kasutab internetti, kasvab ka kahjutegemise ulatus. Ruuto teab juhtumit, kus r\u00fcnnaku viisid l\u00e4bi kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad. Need on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid botte, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\nSarnase kogemuse on \u00fcle elanud ka NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse enda koduleht, just aasta tagasi, kui toimus eelmise aasta Locked Shield. Ruuto s\u00f5nul polnud selles aga tegelikult suuremat traagikat, hullem on see, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb.\n\u201c\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid ka Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.\u201d\nHuvi 5G vastu toob palju t\u00f6\u00f6d\nKuigi Locked Shield ja s\u00fcgisel toimuv teine k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide aur sugugi ainult \u00f5ppustele. Osa t\u00f6\u00f6st moodustab nii\u00f6elda erialastele p\u00e4ringutele vastamine.\n\u201cMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui \u00a0tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta. N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad ises\u00f5itvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u201d r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht.\nViimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsioonivaldkond drastiliselt arenenud. \u201c\u00dcheksak\u00fcmnendatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest meile sel ajal isegi suurt midagi ei \u00f5petatud. Kui mul avanes magistri\u00f5pingute ajal v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta, ma suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tted, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamus tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u201d meenutab Ruuto.\nTelekom ja IT aina enam seotud\n\u00d5ppida on tulnud kogu elu, ikka sedam\u00f6\u00f6da, kuidas valdkond arenes.\n\u201cRootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidev\u00f5rkude planeerijaks, alustasin GSM v\u00f5rkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuses on mul t\u00f6\u00f6\u00fclesanded teised, tuleb sidev\u00f5rkude tundmine suureks kasuks,\u201d t\u00f5deb Ruuto ja lisab, et IT ja telekom on kaks \u00fcha enam teineteisele l\u00e4henevat valdkonda.\nK\u00f5ik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti m\u00f5istma mobiilside v\u00f5rgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine j\u00f5uavad j\u00e4rjest uutesse ni\u0161\u0161idesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, p\u00f5llumajandus, energeetika sektor.\nUrmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev t\u00f6\u00f6p\u00f5ld toob juurde ka telekommunikatsioonist huvitatud noori. Oma kunagise \u00fclikooliga on tippeksperdil side s\u00e4ilinud, ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni \u00f5ppesuuna magistrantide l\u00f5put\u00f6id ja osalenud kaitsmiskomisjoni t\u00f6\u00f6s, teinud projektip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut v\u00f5rgutehnoloogiate ja -teenuste \u00f5ppekava.\n\u201cV\u00f5rreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli telekommunikatsiooni\u00f5pe muidugi k\u00f5vasti muutunud. Tegu on t\u00e4nap\u00e4evase ja konkurentsiv\u00f5imelise \u00f5ppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis k\u00e4ib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et \u00fclikool \u00f5petab m\u00f5tlemist, on j\u00e4\u00e4nud ja peab j\u00e4\u00e4ma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama t\u00f5de, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eval: p\u00e4rast \u00fclikooli \u00f5ppimine alles algab!\u201d"}
{"text":"P\u00e4rnumaa naisega v\u00f5ttis \u00fchendust v\u00e4idetav pangat\u00f6\u00f6taja, kahju 11 250 eurotKolmap\u00e4eval, 10. mail alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et aprilli keskpaigas v\u00f5ttis tundmatu naine telefonitsi \u00fchendust P\u00e4rnumaal elava naisega, tutvustas end pangat\u00f6\u00f6tajana ja \u00fctles, et naise kontole on laekunud v\u00e4ikelaen.\nHelistaja pakkus naisele v\u00e4lja, et aitab tal asjad korda ajada ja raha tagasi kanda, et laenulepingust taganeda.\nVastavalt helistaja antud juhistele laadis naine alla Telegrami rakenduse ja kinnitas Smart-ID kasutades korduvalt \u00fclekandeid.\nHiljem selgus, et naise kontole on laekunud erinevatelt firmadelt laenud, mida ta ei olnud taotlenud ja mis olid edasi kantud teistele kontodele.\nKelmusega tekitati varalist kahju ligi 11 250 eurot."}
{"text":"Briti \u00e4rimees Mike Lynch anti USA-le v\u00e4ljaLONDON, 12. mai, AFP-BNS \u2013 Briti \u00e4rimees Mike Lynch anti USA-le v\u00e4lja, et tema \u00fcle saaks m\u00f5ista kohut v\u00e4idetava miljarditesse dollaritese ulatuva pettuse eest seoses tarkvarafirma Autonomy m\u00fc\u00fcgiga USA Hewlett-Packardile 2011. aastal, teatas reedel \u00dchendkuningriik.\nSiseministeeriumi teatel anti Lynch v\u00e4lja neljap\u00e4eval, kuna kohus ei v\u00f5tnud tema apellatsiooni vastu.\n\"\u00dclemkohus keeldus 21. aprillil andmast dr Lynchile luba v\u00e4ljaandmine vaidlustada. Dr Lynch anti 11. mail USA-le v\u00e4lja,\" \u00fctles ministeerium.\nUSA ametnikud kinnitasid Lynchi kohalej\u00f5udmist.\n\"P\u00e4rast pikka v\u00e4ljaandmismenetlust \u00dchendkuningriigis maabus kohtualune Michael Richard Lynch viimaks meie kaldal, et astuda kohtu ette,\" \u00fctles USA kohus neljap\u00e4eval.\nLynchi s\u00fc\u00fcdistatakse seotuses ulatusliku pettusega \u00dchendriikides seoses tema tarkvarafirma Autonomy m\u00fc\u00fcgiga HP-le 11 miljardi dollari (8,5 miljardi naela) eest.\nTehing t\u00f5i USA firmale hiiglasliku finantskahju.\nHewlett-Packard s\u00fc\u00fcdistab Autonomyd oma v\u00e4\u00e4rtuse kunstlikus paisutamises.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Briti \u00e4rimees Mike Lynch anti USA-le v\u00e4ljaLONDON, 12. mai, AFP-BNS \u2013 Briti \u00e4rimees Mike Lynch anti USA-le v\u00e4lja, et tema \u00fcle saaks m\u00f5ista kohut v\u00e4idetava miljarditesse dollaritese ulatuva pettuse eest seoses tarkvarafirma Autonomy m\u00fc\u00fcgiga USA Hewlett-Packardile 2011. aastal, teatas reedel \u00dchendkuningriik.\nSiseministeeriumi teatel anti Lynch v\u00e4lja neljap\u00e4eval, kuna kohus ei v\u00f5tnud tema apellatsiooni vastu.\n\"\u00dclemkohus keeldus 21. aprillil andmast dr Lynchile luba v\u00e4ljaandmine vaidlustada. Dr Lynch anti 11. mail USA-le v\u00e4lja,\" \u00fctles ministeerium.\nUSA ametnikud kinnitasid Lynchi kohalej\u00f5udmist.\n\"P\u00e4rast pikka v\u00e4ljaandmismenetlust \u00dchendkuningriigis maabus kohtualune Michael Richard Lynch viimaks meie kaldal, et astuda kohtu ette,\" \u00fctles USA kohus neljap\u00e4eval.\nLynchi s\u00fc\u00fcdistatakse seotuses ulatusliku pettusega \u00dchendriikides seoses tema tarkvarafirma Autonomy m\u00fc\u00fcgiga HP-le 11 miljardi dollari (8,5 miljardi naela) eest.\nTehing t\u00f5i USA firmale hiiglasliku finantskahju.\nHewlett-Packard s\u00fc\u00fcdistab Autonomyd oma v\u00e4\u00e4rtuse kunstlikus paisutamises.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kelm kasutas pettuseks pannkoogimasinatPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus 39-aastane naine Tartumaalt, kes soovis osta Facebook Marketplace\u2019ist pannkoogimasinat, aga langes kelmuse ohvriks.Naine maksis aprillikuus toote eest, aga ei ole enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust saanud ning masin pole samuti temani j\u00f5udnud.\nInternetikelmi k\u00fc\u00fcsi langes ka 34-aastane naine, kes oli Facebooki grupi kaudu soovinud tellida br\u00e4ndir\u00f5ivaid. Naine tasus riiete eest ja j\u00e4i kaupa ootama.\nHiljem selgus, et nii tema kui ka teised, kes samale m\u00fc\u00fcjale oma tellimuse andsid pole riideid k\u00e4tte saanud. Tellimust vahendanud inimene enam s\u00f5numitele ei vastanud. Kelmusega tekitatud kahju oli\u00a0114 eurot."}
{"text":"Pakistani ekspeaminister lasti kautsjoni vastu vabaksISLAMABAD, 12. mai, AFP-BNS \u2013 Pakistani endine peaminister Imran Khan, kelle hiljem ebaseaduslikuks tunnistatud vahistamine oli n\u00e4dala algul rahutused vallandanud, lasti reedel Islamabadi kohtus kautsjoni vastu vabaks.\nKhan peeti kinni teisip\u00e4eval korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste alusel ning teda hoiti kohtueelses vangistuses. Neljap\u00e4eval kuulutas \u00fclemkohus tema kinnipidamise ebaseaduslikuks.\nTeie kinnipidamine oli kehtetu, seega tuleb kogu protsess tagasi keerata,\" \u00fctles Pakistani k\u00f5rgeim kohtunik Umar Ata Bandial endisele valitsusjuhile.\u00a0\nReedel saabus Khan julgeolekukonvoiga Islamabadi \u00fclemkohtusse, kus ta otsustati kaheks n\u00e4dalaks ajutiselt kautsjoni vastu vabastada. Lisaks andis kohus v\u00f5imudele korralduse teda korruptsiooniasjas mitte vahi alla v\u00f5tta, \u00fctles Khani advokaat Khawaja Harris ajakirjanikele.\nKohtusaaga aga sellega ei l\u00f5pe, sest siseminister on t\u00f5otanud Khani uuesti kinni pidada.\nEndine kriketistaar Khan, kes on Pakistanis j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga populaarne, kukutati 2022. aasta aprillis umbusaldush\u00e4\u00e4letusega parlamendis, kuna ta kaotas s\u00f5jav\u00e4e toetuse.\u00a0\nKhani s\u00f5nul on hiljem tema vastu algatatud k\u00fcmned kohtuasjad osa valitsuse ja relvaj\u00f5udude plaanist takistada teda v\u00f5imule naasmast. S\u00fcgisel peetakse Pakistanis valimised, s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral ei saa Khan kandideerida.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Stenbocki majas toimuv on valetajate koalitsioonivalitsuse n\u00e4item\u00e4ngPeaminister Kaja kallas, kes on riigi katastroofi servale veeretanud, leiab n\u00fc\u00fcd, et mitte tema, vaid opositsioon on k\u00f5iges s\u00fc\u00fcdi.\nBNS: \u201cPeaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas nimetas riigikogus praegu toimuvat opositsiooni n\u00e4item\u00e4nguks, millega p\u00fc\u00fctakse takistada riigikogu t\u00f6\u00f6d ja halvata kogu riigi tegevust.\u201d\nEi takistata mitte Riigikogu t\u00f6\u00f6d, vaid valetajate koalitsiooni katset \u00fchiskond, eriti selle v\u00e4hej\u00f5ukam osa maksut\u00f5usudega puupaljaks teha. Riigi elu ei halva keegi, vaid hetkel saab riik veel normaalselt eksisteerida, enne kui maksut\u00f5usud kogu elu halvavad.\n\u201cSamas tahetakse seda teha viisil, mis v\u00e4hemalt v\u00e4ljapoole j\u00e4taks s\u00fcmpaatse mulje. Eks opositsiooni ettepanekud ongi enamasti kantud veendumusest, et poliitika on n\u00e4idend, mis on m\u00f5eldud inimeste s\u00fcdameid soojendama ja k\u00f5rvu paitama. Paraku on sellisel lustlikul n\u00e4item\u00e4ngul p\u00e4ris t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed,\u201d kirjutas Kallas oma blogis.\nKaja Kallas paitas inimeste k\u00f5rvu ja soojendas s\u00fcdameid kogu valimiskampaania kestel, j\u00e4ttes neile r\u00e4\u00e4kimata vasakliberaalse koalitsiooni soovist t\u00f5sta j\u00e4rsult makse \u2013 ja kui pettusega saavutati valimisv\u00f5it, siis enam k\u00f5rvu ei paitatud ega s\u00fcdant ei soojendatud, vaid l\u00f6\u00f6di kirves selga.\nEsimene tagaj\u00e4rg on tema s\u00f5nul see, et halvatakse parlamendi t\u00f6\u00f6 ja tegelikult kutsutakse esile p\u00f5hiseaduslik kriis. \u201cTeine tagaj\u00e4rg on see, et paljud v\u00f5i \u00fctleme ausalt \u2013 k\u00f5ik riigi jaoks olulised otsused pannakse pausile. Kaasa arvatud meie kaitsev\u00f5ime tugevdamist puudutavad otsused,\u201d m\u00e4rkis peaminister.\nParlamendi t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamiseks pakkus opositsioon reedel v\u00e4lja t\u00e4iendava istungi, kus arutatakse k\u00fcsimusi, mis ei pane \u00fchiskonda n\u00e4ljapajukile, sealhulgas ka n\u00e4iteks Ukraina toetamise eeln\u00f5u. Kaitsev\u00f5ime tugevdamise osas valetab Kaja Kallas sajaprotsendiliselt \u2013 mitte \u00fckski maksut\u00f5us pole m\u00f5eldud otseselt kaitsev\u00f5ime heaks, kaitsesektor saaks raha samas j\u00e4rjekorras mistahes teise alaga.\nRiigikogu obstruktsiooni ei ole Kallase v\u00e4itel varem kasutatud selleks, et halvata t\u00e4ielikult kogu riigikogu, valitsuse ja ministeeriumite t\u00f6\u00f6d. \u201cIkka on p\u00fc\u00fctud takistada m\u00f5ne konkreetse eeln\u00f5u vastuv\u00f5tmist ja selles seoses on obstruktsioon \u00fcks t\u00f6\u00f6vahend opositsiooni t\u00f6\u00f6riistakastis. Kui selline vastasseis muutub v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteliseks, on alati v\u00f5imalus otsida kompromissi v\u00f5i siduda valitsuse poolt esitatud eeln\u00f5u valitsuse usaldush\u00e4\u00e4letusega,\u201d kirjutas Kallas.\nKas valitsuse v\u00f5i ministeeriumide t\u00f6\u00f6 on h\u00e4iritud? Alles saatis justiitsminister koosk\u00f5lastusele vaenuk\u00f5neseaduse eeln\u00f5u. Kompromissidest aga keeldus just v\u00f5imukoalitsioon mitme Riigikogu vanematekogu koosoleku kaudu, valitsus kasutab ise usaldush\u00e4\u00e4letust oma eeln\u00f5ude l\u00e4bisurumiseks, et \u00fckski koalitsioonisaadik ei saaks n\u00e4iteks suurtele peredele m\u00f5eldes vastu h\u00e4\u00e4letada.\nPeaministrit h\u00e4mmastab riigikogus toimuva juures, kui h\u00e4sti on opositsiooni poliitikud suutnud oma narratiivi ajakirjandusele maha m\u00fc\u00fca. V\u00f5ib-olla seet\u00f5ttu, et see narratiiv ongi t\u00f5ene? Kuigi Reformierakonna ihumeediat opositsiooni toetamises k\u00fcll s\u00fc\u00fcdistada ei saa.\nVeel h\u00e4mmastab peaministrit, kui kiiresti ja s\u00fcdamlikult on EKREIKE osapooled \u00fcksteist opositsioonis leidnud. Ehk seet\u00f5ttu, et muud v\u00f5imalust valetajate koalitsiooni h\u00e4vitusliku k\u00e4rpe- ja maksut\u00f5usupoliitika takistamiseks pole, kui seda \u00fchiselt teha?\nN\u00e4item\u00e4ng toimub hoopis Stenbocki majas, kus riigi majanduse h\u00e4vitamist ja inimeste vaesestamist p\u00f5hjendatakse k\u00e4telaiutamisega: raha p\u00f5le!\nUued Uudised"}
{"text":"Eestit k\u00fclastab Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon23. maini on Eestis visiidil Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja sellega seotud majanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.Seekordsete kohtumiste peateema on kiire inflatsiooni l\u00fchi- ja pikaajalised tagaj\u00e4rjed majandusele. IMFi delegatsiooni huvitab, kuidas on hinnat\u00f5us m\u00f5jutanud erinevaid sektoreid, palgaootusi ning Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet ning millised on eelarvepoliitika ja inflatsiooni seosed. Lisaks soovib IMF delegatsioon saada \u00fclevaadet plaanitavatest muudatustest maksupoliitikas ning sellest, kuidas m\u00f5jutab intresside t\u00f5usu t\u00f5ttu kallinenud laenuraha turu osapooli, sh valitsust. Samuti tunneb IMF huvi selle vastu, milliseid samme on astutud t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse v\u00e4hendamiseks, tootlikkuse t\u00f5stmiseks ja energiatootmise mitmekesistamiseks.\nMissiooniliikmetele antakse ka \u00fclevaade majanduskasvu toetavatest struktuuripoliitilistest meetmetest, mis on vajalikud Eesti majanduse digi- ja rohep\u00f6\u00f6rde eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Arutelude taustaks on Venemaa j\u00e4tkuv s\u00f5da Ukrainas, mis on m\u00f5jutanud Eesti majanduse v\u00e4ljavaadet ja majanduspoliitilisi otsuseid.\nIMFi delegatsioon saab visiidi k\u00e4igus \u00fcldpildi nii finantssektori olukorrast ja v\u00e4ljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu t\u00f5kestamise poliitikas ja korralduses Eestis. Nagu ka varasematel aastatel, on teemaks Eesti finantsj\u00e4relevalveasutuste valmisolek astuda t\u00e4iendavaid samme finantsstabiilsuse tagamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma.\nIMFi delegatsioon kohtub valitsuse ja riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja anal\u00fc\u00fctikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettev\u00f5tete esindajatega.\nVisiidist teeb kokkuv\u00f5tte IMFi delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo teisip\u00e4eval, 23. mail kell 11\u201312 Eesti Pangas toimuval pressikonverentsil, kus osalevad ka keskpanga president Madis M\u00fcller ja rahandusminister Mart V\u00f5rklaev. T\u00e4psema info pressikonverentsi kohta saadame ajakirjanikele e- kirjaga.\nValuutafond arutab kord aastas k\u00f5ikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. Konsultatsiooni j\u00e4rel valmib raport, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale."}
{"text":"Mitu p\u00f5hiseadust meil on?EKRE poliitikud ja Helir-Valdor Seeder armastavad viidata p\u00f5hiseadusele. Mul on juba m\u00f5nda aega tunne, et meil on mitu erinevat p\u00f5hiseadust, et see, millele nemad viitavad, ei ole see, mida mina tean, kirjutab riigikogu liige Siim Kallas (RE).M\u00e4letan h\u00e4sti Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse s\u00fcndi. M\u00e4letan neid vaidlusi, mille tulemusel loodi Eesti poliitiline s\u00fcsteem. P\u00f5hiseadus, k\u00f5ik valimisseadused, kodakondsusseadus, v\u00e4lismaalaste seadus, eraomandit kaitsvad seadused. Vaidlusi oli palju. Aga eesm\u00e4rgis ei kahelnud keegi. Eestist peab saama demokraatlik vabariik, mida juhitakse demokraatlikult, vabadel valimistel loodud institutsioonide kaudu. Kodanikud\u00a0saavad vabalt arvamust avaldada, vabalt moodustada erakondi ja muid \u00fchinguid. Hoolikalt uuriti okupatsioonieelse demokraatia \u00fclesehitust ja toimimist 1919\u20131934, et selleaegseid vigu v\u00e4ltida. Viimastest saab lugeda Jaak Valge raamatust parlamendist tol ajastul.\nP\u00f5hiseadus tehti heas usus, et see loob s\u00fcsteemi Eesti Vabariigi toimimiseks. EKRE poliitikud koos oma liitlastega Isamaast kasutavad n\u00fc\u00fcd aga p\u00f5hiseaduse ja riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra n\u00fcansse riigi toimimise takistamiseks. 30 aastat tagasi poleks keegi uneski aimanud, et p\u00f5hiseadust ennast saab demokraatia l\u00f5hkumiseks kasutada. Muidugi pole p\u00f5hiseadus t\u00e4iuslik, aga ta on seni h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tanud.\nP\u00f5hiseaduse paragrahv 65\/1 \u00fctleb: \u00abRiigikogu v\u00f5tab vastu seadusi ja otsuseid; \/4 ratifitseerib ja denonsseerib v\u00e4lislepinguid; jne, \/15 kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul v\u00e4lja s\u00f5jaseisukorra\u2026\u00bb.\nNiisiis s\u00f5jaseisukorda ei saa v\u00e4lja kuulutada, kuna seda takistavad protseduurilised k\u00fcsimused riigikogus!\nAjaloos on demokraatia toimine alati olnud r\u00fcnnaku all. Ja selle kaitsmine pole lihtne. Lenin ja Hitler purustasid demokraatia, t\u00e4na \u00fcritab Putinimaa l\u00f5hkuda Euroopa demokraatlikku valitsemist. Just l\u00e4\u00e4ne demokraatia on tema k\u00f5ige peamine vaenlane.\nEKRE eesm\u00e4rgid on selged. Meie demokraatia tingimustes ei saa nad kunagi v\u00f5imule. Nii nagi Hitler ei saanud parlamendivalimistel valitsuse moodustamiseks piisavalt h\u00e4\u00e4li, tuli leida mingi muu tee v\u00f5imule saamiseks. Liitlaste abiga (president Hindenburg) sai ta kantsleriks 30. jaanuaril 1933. 23. m\u00e4rtsil (!) 1933 v\u00f5eti vastu Erm\u00e4chtigungsgesetz, v\u00f5imuseadus, millega sisuliselt likvideeriti demokraatlik Saksa riik.\nAjaloos on demokraatia toimine alati olnud r\u00fcnnaku all. Ja selle kaitsmine pole lihtne.\nOlenemata j\u00e4rgmiste valimiste tulemustest ei suuda EKRE t\u00f5en\u00e4oliselt koalitsiooni moodustada. Nende ainuke kindel liitlane on Isamaa, aga ta juba sai h\u00e4vitava kaotuse osaliseks, kaotades kolmandiku h\u00e4\u00e4ltest riigikogus. See on ka p\u00f5hjus, miks Isamaa liider kasutab p\u00f6\u00f6rast demagoogiat, et seda varjata ja saavutada olukord, kus tema oma kaheksa h\u00e4\u00e4lega 101st saab \u00fcksk\u00f5ik millise koalitsiooni k\u00e4est v\u00e4lja pressida ja tingimusi esitada.\nT\u00e4nase poliitilise s\u00fcsteemi loomisel etendasid juhtivat osa Isamaa poliitikud. Tolleaegsed isamaalised liikumised, mis \u00fchinesid Isamaaliiduks, on t\u00e4nasest Isamaa erakonnast valgusaasta kaugusel.\u00a0\nMajandusmudeli kujundamisel olid m\u00f5ned muud tegijad ka, aga Laari Isamaa oli veendunud turumajanduse pooldaja.\nEKRE v\u00e4idab oma sektile, et valimised polnud legitiimsed ja riigikogu pole legitiimne ja valitsus pole legitiimne. Nad kaebasid riigikohtule, et protseduurid olid puudulikud. Riigikohus vastas, et, nojah, protseduure on vaja t\u00e4iustada. See oli v\u00e4ga kaval taktika. Riigikohus ei \u00f6elnud, et valimised olid legitiimsed, sest keegi neilt seda ei k\u00fcsinud!\nNii Isamaa kui ka Keskerakond kurtsid p\u00e4rast valimisi, et neid kahjustas liigne seotus EKREga. No aga t\u00e4na! Paraadil \u00fches rivis, \u00fchte sammu, \u00fchtede k\u00e4skluste j\u00e4rgi!\nEKRE-l pole meie t\u00e4nase Eesti Vabariigi loomisega mingit pistmist, kui nende auesimees Arnold R\u00fc\u00fctel v\u00e4lja arvata. Erinevalt Keskerakonnast ja Isamaast. Isegi pronksi\u00f6\u00f6 ei k\u00f5igutanud vabariigi aluseid sellisel m\u00e4\u00e4ral kui EKREIKE tegevus p\u00f5hiseadusliku valitsemise l\u00f5petamiseks.\nViimase n\u00e4dala s\u00fcndmuste p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et riigikogu t\u00f6\u00f6- ja kodukorra seadus v\u00f5imaldab p\u00f5hiseaduse vastast tegevust. J\u00e4relikult on ta v\u00e4hemalt ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud. Keegi (kes?) v\u00f5iks p\u00f6\u00f6rduda riigikohtu poole ettepanekuga riigikogu t\u00f6\u00f6- ja kodukorra seadus t\u00fchistada. Vaevalt et Reformierakond seda teha julgeb. V\u00f5i kuidas?"}
{"text":"Riigikogu eelinfo 15.\u201321. mainiRiigikogu I istungj\u00e4rgu 5. t\u00f6\u00f6n\u00e4dal 15.\u201318. maini\nEsmasp\u00e4ev, 15. mai\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=15.05.2023>.\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u: pereh\u00fcvitiste seaduse ning\npereh\u00fcvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (17 SE).\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: paketi Eesm\u00e4rk 55 hetkeseisust ja\nrohep\u00f6\u00f6rde tegevusplaanist, kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse\njuht ja Riigikantselei rohepoliitika koordinaator; Riigikogu otsuse\n\u201eSihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus n\u00f5ukogu liikmete\ntagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u esitamine; Riigikogu\notsuse \u201eRiigimetsa Majandamise Keskuse n\u00f5ukogu uute liikmete\nnimetamine\u201c eeln\u00f5u esitamine;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: komisjoni teatised, mis k\u00e4sitlevad kalanduspoliitika\ntulevikku ja kalandussektori energia\u00fcleminekut \u2013 COM(2023) 100,\nCOM(2023) 102, COM(2023) 103, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad (ruum\nL332);\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad juhilubade reeglite muutmise ja\nliiklusreeglite parema j\u00f5ustamise eeln\u00f5ude kohta (teeohutuse pakett) \u2013\nCOM(2023) 126, COM(2023) 127, COM(2023) 128, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindaja; kohtumine Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti\njuhtidega;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (145 SE); hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (146 SE); k\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (147 SE);\ntulumaksuseaduse ja kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(148 SE);\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu avaldus \u201eUkraina NATO-\nliikmesuse toetuseks\u201c (90 AE); Riigikogu otsuse \u201eEesti Vabariigi, Leedu\nVabariigi ja L\u00e4ti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti\ndelegatsiooni moodustamine\u02ee eeln\u00f5u esitamine; Eesti ja Hiina suhetest,\nkutsutud Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis Hannes Hanso;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.30:\njulgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitsev\u00e4e juhataja kindral Martin\nHerem;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: kohtumine MT\u00dc\nKorruptsioonivaba Eesti juhi Steven-Hristo Evestusega (ruum L332);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: riigi rahanduse\nseisust (olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse korraldamisest), kutsutud\nEesti Panga, Maksu- ja Tolliameti, Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu ja\nRahandusministeeriumi esindajad ning majandusekspert Indrek Neivelt,\nmajandusanal\u00fc\u00fctik Peeter Koppel ja riigikontrol\u00f6r Janar Holm; istung on\navalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum\nL333 ja videosild).\nS\u00fcndmused\nKell 12 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Maardu G\u00fcmnaasiumi 9.\nklassi \u00f5pilastega.\nKell 14 \u2013 kultuurikomisjon kohtub T\u0161ehhi parlamendi esimese aseesimehe\nJi\u0159\u00ed Draho\u0161i ja T\u0161ehhi senati kultuurikomisjoniga.\nKell 14 \u2013 riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali kohtub T\u0161ehhi\nparlamendi meediakomisjoniga.\nKell 14 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub Uruguay parlamendi tulevikukomisjoni\ndelegatsiooniga.\nKell 15.45 \u2013 Riigikogu esimene aseesimees Toomas Kivim\u00e4gi kohtub T\u0161ehhi\nparlamendi esimese aseesimehe Ji\u0159\u00ed Draho\u0161iga (J. T\u00f5nissoni\nn\u00f5upidamisruum).\nKell 16 \u2013 rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kohtub Portugali\nsuursaadiku Francisco Vaz Pattoga.\nTeisip\u00e4ev, 16. mai\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEsimene lugemine \u2013 neli eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu liikmetest\nEesti Panga N\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u (25 OE), Riigikogu\notsuse \u201eTagatisfondi n\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u (26 OE),\nRiigikogu otsuse \u201eRiigikogu liikmetest rahvusooperi n\u00f5ukogu liikmete\nnimetamine\u201c eeln\u00f5u (92 OE), Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu liikmetest\nEesti Rahvusraamatukogu n\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u (93 OE).\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nkeskkonnakomisjoni v\u00e4ljas\u00f5iduistung \u2013 kohtumine Riigimetsa Majandamise\nKeskuse juhtkonnaga ja metsaistutamine;\nkultuurikomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu liikmetest Eesti\nRahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u; Riigikogu\notsuse \u201eT\u00f6\u00f6valdkondade tunnustatud asjatundjatest Rahvusraamatukogu\nn\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u;\nmaaelukomisjonis \u2013 kohtumine regionaalminister Madis Kallasega (ruum\nL332);\nmajanduskomisjonis \u2013 kohtumine O\u00dc Elektrilevi juhatuse esimehega;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud \u00fchtse loa\ndirektiivi ja pikaajaliste elanike direktiivi muutmise eeln\u00f5ude kohta\nCOM(2022) 650, COM(2022) 655, kutsutud Siseministeeriumi esindajad;\nkollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eV\u00f5imaldada kinnisvaraomanikel taotleda\nviisasid ning siseneda Eesti riiki, et hooldada, \u00fclal pidada oma\nkinnisvara (kommunaalmaksete tasumine, remondit\u00f6\u00f6d jne)\u201c, kutsutud\np\u00f6\u00f6rdujate esindaja; kollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eRiigikogu valimiste\ne-h\u00e4\u00e4letuse tulemuste avalikustamine\u201c, kutsutud p\u00f6\u00f6rdujate esindaja;\nkollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eEuroopa Liidus j\u00e4tkamise k\u00fcsimus\nrahvah\u00e4\u00e4letusele\u201c;\nrahanduskomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eUrmas Varblase Eesti Panga\nn\u00f5ukogu esimehe ametisse nimetamine\u201c eeln\u00f5u (23 OE), kutsutud Urmas\nVarblane; k\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (147 SE), kutsutud\nhuvir\u00fchmad (Riigikogu konverentsisaal);\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kohtumised Eesti suursaadikutega, kutsutud\nV\u00e4lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, suursaadikud ja\nsuursaadikukandidaadid; kell 15 \u2013 julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud\nSiseministeeriumi esindaja;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile:\nEuroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu direktiivi eeln\u00f5u mitu h\u00e4\u00e4lt andvate\naktsiatega aktsiastruktuuride kohta \u00e4ri\u00fchingutes, kes taotlevad oma\naktsiate kauplemisele v\u00f5tmist VKEde kasvuturul \u2013 COM(2022) 761, kutsutud\nJustiitsministeeriumi esindaja.\nS\u00fcndmused\nKell 10.15 \u2013 Eesti-Iiri parlamendir\u00fchma esimees Maris Lauri ning liikmed\nMati Raidma, Margit Sutrop ja Andres Sutt kohtuvad Iirimaa Euroopa Liidu\nasjade ja kaitseministri Peter Burke\u2019iga. Kohtumisel osaleb ka Iiri\nsuursaadik Eestis James Sherry (O. Strandmani n\u00f5upidamisruum).\nKell 10.30 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Tabasalu Kooli 9.\nklasside \u00f5pilastega.\nKell 11 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina\nk\u00f5rgemate riigiametnike delegatsiooniga.\nKell 12 \u2013 Eesti-Suurbritannia parlamendir\u00fchm kohtub Briti suursaadiku\nRoss Alleniga (Briti saatkond).\nKell 13 \u2013 Eesti-T\u0161ehhi parlamendir\u00fchm kohtub T\u0161ehhi parlamendi esimese\naseesimehe Ji\u0159\u00ed Draho\u0161iga (J. T\u00f5nissoni n\u00f5upidamisruum).\nKell 15.30 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub USA suursaadiku\nGeorge P. Kentiga.\nKolmap\u00e4ev, 17. mai\nKell 12 \u2013 infotund\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEsimene lugemine \u2013 viis eeln\u00f5u: Riigikogu avalduse \u201eUkraina NATO-\nliikmesuse toetuseks\u201c eeln\u00f5u (90 AE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (145 SE), hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (146 SE), k\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (147 SE),\ntulumaksuseaduse ja kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(148 SE).\nSotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastab Riigikogu liikmete\narup\u00e4rimistele suurperede toetuste v\u00e4hendamise (nr 6) ja pereh\u00fcvitiste\nvajadusp\u00f5hisuse kohta (nr 8).\nKomisjoni istung\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 8.15: Riigikontrolli\nkontrolliaruandest, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, siseminister\nLauri L\u00e4\u00e4nemets, riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop, riigikantselei\njulgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ja\nRiigikontrolli peakontrol\u00f6r Ines Metsalu-Nurminen (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmused\nKell 9 \u2013 rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja komisjoni liikmed\nkohtuvad Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooniga (O. Strandmani\nn\u00f5upidamisruum).\nKell 10 \u2013 p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Igor Taro avab Eesti Vabariigi\np\u00f5hiseaduse kommentaaride Riigikogu peat\u00fcki esitluse (Riigikogu\nkonverentsisaal). Otse\u00fclekanne ja registreerumine Eesti Teaduste Akadeemia\nveebilehel<https:\/\/www.akadeemia.ee\/sundmused\/pohiseaduse-kommentaaride-iv-\npeatuki-riigikogu-esitlus\/>.\nKell 11 \u2013 kultuurikomisjoni liige Vadim Belobrovtsev kohtub Keenia\nparlamendi hariduskomisjoni liikmetega.\nNeljap\u00e4ev, 18. mai\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEesti Panga 2022. aasta aruanne. Ettekande teeb Eesti Panga president Madis\nM\u00fcller.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nriigikaitsekomisjonis \u2013 relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (144 SE), kutsutud\nKaitseministeeriumi esindaja; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud\nKaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 13: Eesti seisukohad 25. mail toimuval Euroopa\nLiidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kaubandusministrite kohtumisel, Eesti\nv\u00e4liskaubanduspoliitika prioriteedid, kutsutud majandus- ja\ninfotehnoloogiaminister Tiit Riisalo;           Eesti seisukohad 23. mail\ntoimuval Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kaitseministrite kohtumisel,\nkutsutud kaitseminister Hanno Pevkur.\nS\u00fcndmused\nKell 12 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Viimsi Kooli 9. klassi\n\u00f5pilastega.\nKell 13 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Tallinna\nTehnikag\u00fcmnaasiumi 11. klassi \u00f5pilastega.\nReede, 19. mai\nKomisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 11: Eesti seisukohad 22. mail\ntoimuval Euroopa Liidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu istungil, kutsutud\nv\u00e4lisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 23. mail toimuval Euroopa\nLiidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kaitseministrite istungil, kutsutud\nkaitseminister Hanno Pevkur; Eesti seisukohad 25. mail toimuval Euroopa\nLiidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kaubandusministrite istungil, Eesti seisukohad\n22.\u201323. mail toimuval Euroopa Liidu konkurentsiv\u00f5ime n\u00f5ukogu istungil\n(siseturg, t\u00f6\u00f6stus, teadus, kosmos), \u00fclevaade 24. aprillil toimunud\nv\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kohtumisest (palkade l\u00e4bipaistvuse direktiivi\nheakskiitmine), kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo;\nseisukoha andmine Euroopa Komisjoni juhilubade reeglite muutmise ja\nliiklusreeglite parema j\u00f5ustamise eeln\u00f5ude ettepanekute kohta (teeohutuse\npakett) \u2013 COM(2023) 126, COM(2023) 127, COM(2023) 128, kutsutud Majandus-\nja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa\nKomisjoni teatiste \u201eEuroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelussektori\nenergias\u00fcsteemi \u00fcmberkujundamine\u201c ja \u201e\u00dchine kalanduspoliitika praegu\nja tulevikus\u201c ning mere\u00f6kos\u00fcsteemide kaitsmise ja taastamise\ntegevuskava kohta COM(2023) 100, 102, 103, kutsutud Maaeluministeeriumi ja\nKeskkonnaministeeriumi esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 10: Eesti seisukohad 22. mail toimuval Euroopa\nLiidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kohtumisel, kutsutud v\u00e4lisminister Margus\nTsahkna.\nS\u00fcndmused\nKell 9 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas osaleb SA Mudel-Eesti\nkoolinoorte koalitsioonik\u00f5neluste simulatsioonil Kohtla-J\u00e4rve\nG\u00fcmnaasiumis.\nKell 10 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Balti Assamblee\nIdapartnerluse konverentsil. Konverentsi juhatab Balti Assamblee president\nUrve Tiidus. Konverentsil osalevad ka L\u00e4ti parlamendi esimees Edvards\nSmilt\u0113ns ja Leedu parlamendi esimees Viktorija \u010cmilyt\u0117-Nielsen\n(Riigikogu konverentsisaal).\nKell 11.15 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar k\u00fclastab koos L\u00e4ti\nparlamendi esimehe Edvards Smilt\u0113nsi ja Leedu parlamendi esimehe Viktorija\n\u010cmilyt\u0117-Nielseniga Vabaduse Kooli.\nKell 12.30 \u2013 Riigikogu esimehe Lauri Hussari, L\u00e4ti parlamendi esimehe\nEdvards Smilt\u0113nsi ja Leedu parlamendi esimehe Viktorija \u010cmilyt\u0117-Nielseni\nametlik l\u00f5unakohtumine.\nRiigikogu esimees J\u00fcri Ratas on maakonnavisiidil Tartumaal.\nP\u00fchap\u00e4ev, 21. mai\nS\u00fcndmus\nKell 10 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, aseesimees Leo\nKunnas, liikmed Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili ja Peeter Tali osalevad\nsuur\u00f5ppuse Kevadtorm 2023 k\u00fclastusp\u00e4eval Tapa s\u00f5jav\u00e4elinnakus.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n12.\u201315. mai\nRiigikogu liige Martin Helme osaleb esimesel \u00fclemaailmsel parempoolsete\nparteijuhtide konverentsil Lissabonis Portugalis.\n14.\u201316. mai\nEuroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ja aseesimees Maria\nJufereva-Skuratovski osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade\nkomisjonide t\u00e4iskogul (COSAC) Stockholmis Rootsis.\n14.\u201316. mai\nEuroopa N\u00f5ukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige\nEerik-Niiles Kross osaleb Euroopa N\u00f5ukogu neljanda tippkohtumise eelsel\nENPA eesistujamaa Islandi korraldatud alalise komitee kohtumisel\nReykjavikis Islandil.\n14.\u201316. mai\nRiigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas\nosalevad Balti riikide, P\u00f5hjamaade, Poola ja Saksamaa parlamentide\nkaitsekomisjonide iga-aastasel julgeoleku ja riigikaitse foorumil Berliinis\nSaksamaal.\n19.\u201321. mai\nRiigikogu liige P\u00e4rtel-Peeter Pere osaleb Eesti paviljoni\navamiss\u00fcndmustel Veneetsia XVIII Arhitektuuribiennaalil Itaalias.\n19.\u201322. mai\nNATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma osaleb\nNATO PA kevadistungil Luksemburgis.\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Eestis on punaprofessoreid rohkem, kui inimesiEesti on \u00fcks imedemaa: meil on ilmselgelt k\u00f5ige rohkem \u201epresidente\u201c maakeral \u00fche elaniku kohta, meil on k\u00f5ige rohkem arendajaid, suhtekorraldajaid ja k\u00f5ikemudijaid.\nJa on selline tunne, et n\u00e4iteks Tartus on professoreid rohkem, kui inimesi.\nPostimees avaldas just loo \u201eJ\u00dcRI SAAR \/ EKREIKE opositsioon halvab sihip\u00e4raselt riigikogu t\u00f6\u00f6d\u201c, mille autoriks on m\u00e4rgitud \u201eTartu \u00dclikooli emeriitprofessor J\u00fcri Saar.\u201c\nSee on m\u00f5nev\u00f5rra pikk tiitel, seep\u00e4rast kasutame sellesama autori enda l\u00fchendamismeetodit (EKREIKE) ja nimetame teda edaspidi Jursariidiks.\nSeda lugu lehes m\u00e4rgates arvasin k\u00f5igepealt, et tegemist on hea kolleegi Aivar Riisalu kommentaariga, sest just sellise n\u00e4oilmega laulis Aivar Meie Mehes oma kuulsat \u201eFekalisti\u201c.\nP\u00f5hiline vahe seisneb selles, et h\u00e4rra Riisalu on oma poliitilistes esinemistes Tallinna linnavolikogus teravmeelne ja vaimukas, Jursariit aga n\u00fcri, nagu Kirovi ehk tema s\u00fcnnipaiga partei oblastikomitee sekret\u00e4r.\nPanna kohe pealkirjas paika, kes on loo v\u00e4idetavad kurikaelad, sobiks pigem kohtukroonikale, on Jursariidi jaoks ainus v\u00f5imalus mitte kaotada oma primitiivses jutuvadas selget orientiiri.\nPostimees: \u201eVaadates riigikogus toimuvat, sunnib see v\u00e4gisi peale m\u00f5tte, et sellel destruktiivsusel on mingi s\u00fcgavam m\u00f5te, mida on esimesel pilgul raske aduda, kirjutab Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor J\u00fcri Saar.\u201c\nIsegi algaja ps\u00fchhiaater paneks diagnoosiks, et kui patsiendile tulevad p\u00e4he pealesunnitud m\u00f5tted destruktiivsuse s\u00fcgavamast m\u00f5ttest, mida haigel on raske aduda, siis v\u00f5ib ta peatselt m\u00e4ratsema hakata ja \u00fchiskonna huvides oleks parem viia ta teiste juurde, kellel on pealesunnitud m\u00f5tted destruktiivsuse s\u00fcgavamast m\u00f5ttest. Ja panna uksed lukku.\nAga nii tehti n\u00f5ukogude ajal, mil algas Jursariidi teaduslik t\u00e4helend ja temasugused valitsesid riiki. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib iga \u201eP\u00f5runud professor\u201c (pean siin silmas Eddie Murphy\u2019t \u2013 I.M.) kihutada ringi autoga ilma, et keegi v\u00f5taks tal load \u00e4ra, m\u00f5eldes jalak\u00e4ijate elu peale.\n\u201eValimistel \u00fctles valija selgelt, keda ja milliseid\u00a0poliitj\u00f5ude tahetakse n\u00e4ha valitsuses ja milliseid mitte. Seda, et EKRE oma valimiskaotust keeldus tunnistamast, polnud raske ennustada. Nagu ikka, oli kaabude arvates tegemist selektiivse, valikulise pettusega, sest totaalse pettuse korral oleksid pidanud k\u00f5ik selle erakonna riigikogusse valitud kandidaadid nagu \u00fcks mees mandaadist loobuma. Aga ei, valikulist vingu j\u00e4tkub kauemaks ja \u00f5igust j\u00e4\u00e4b neil \u00fclegi, nagu n\u00e4itab argip\u00e4ev,\u201c kirjutab Jursariit, kes ise ei ole kaabu, vaid hall soni v\u00f5i kogunisti papahha.\nLoomulikult pooldab vana sovett (kaitses 1989. aastal Moskvas\u00a0NSV Liidu Siseministeeriumi Akadeemias\u00a0ps\u00fchholoogiakandidaadi kraadi v\u00e4itekirjaga \u201c\u041f\u0441\u0438\u0445o\u043b\u043e\u0433\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u0430\u044f \u0445\u0430\u0440\u0430\u043a\u0442\u0435\u0440\u0438\u0441\u0442\u0438\u043a\u0430 \u0436\u0438\u0437\u043d\u0435\u043d\u043d\u044b\u0445 \u043f\u043b\u0430\u043d\u043e\u0432 \u043d\u0435\u0441\u043e\u0432\u0435\u0440\u0448\u0435\u043d\u043d\u043e\u043b\u0435\u0442\u043d\u0438\u0445 \u043f\u0440\u0430\u0432\u043e\u043d\u0430\u0440\u0443\u0448\u0438\u0442\u0435\u043b\u0435\u0439\u201d) neid \u201ekommunistide ja parteitute v\u00e4\u00e4ramatu ploki\u201c j\u00f5ude, mis tulid v\u00f5imule t\u00e4nu totaalsele pettusele, kui inimestele valetati 70 aastat ennastunustavalt hommikust \u00f5htuni ja k\u00f5ik oponendid lihtsalt l\u00f6\u00f6di m\u00e4ttasse. \u201eLugege mu huultelt\u201c, \u00fctles Kaja Kallas, ja Jursariit vahtis talle suhu nii andunult, et n\u00e4gi k\u00f5rgemalseisvate mandlite v\u00f5belusi.\nReformierakondki on loodud nomenklatuurkommunisti poolt, keda rahvas seostab Rahva H\u00e4\u00e4le, NLKP kongressi ja 40 miljoni dollari eesti rahva raha vargusega. Ta ajas leninlikku iba inimestele ajal, kui Lagle Parek ja Enn Tarto istusid vangilaagrites.\nMeie \u00fchiskonna h\u00e4da on mitte ainult e-valimispettuse ja totaalse valetamise abil v\u00f5imule tulnud marksistlikud perverdid, vaid ka terved Eesti riigi kukutajate d\u00fcnastiad, kes muudkui h\u00fc\u00fcavad v\u00f5sast, et neetud natsionalistid ei lase jumala Siimu poolt valitud patriitsidel eestlasi pilastada, laostada ja represseerida.\nIvan Makarov"}
{"text":"L\u00f5putus vastasseisus j\u00f5ukust ei s\u00fcnniSUUR MAA, SUURED ASJADKui olin 1990. aastatel Tartus kohalik ajakirjanik, k\u00e4isin kord \u00fches maakonna vallas, ja mitte kaugeltki k\u00f5ige v\u00e4iksemas, kajastamas kohalikus volikogus puhkenud poliitt\u00fcli. Mobiiltelefone veel ei olnud, seega koputasin nagu popist krimisarjast tuntud Midsomeri politseiuurija Barnaby vallavolinike kodude ustele, kuulasin maad ja p\u00fc\u00fcdsin pilti ette saada.Konflikt keerles valla suurima t\u00f6\u00f6andja \u00fcmber, kes jagas ja valitses. Ei olnud see kohalik kunn m\u00f5jukas ettev\u00f5tja, oli... p\u00f5hikooli direktor. Koolil oli jagada t\u00f6\u00f6kohti ja pisikesi hankeid pisifirmadele. Direktsioon ja \u00fche partei kohalik rakuke tegutsesid k\u00e4sik\u00e4es. Sealt see t\u00fcli\u00f5un tuli.Ainult ettev\u00f5tlus p\u00e4\u00e4stabSee lugu meenus mulle seoses valitsuse kohalike omavalitsuste tulude \u00fcmberjaotamise kavaga. Rahandusministeeriumis valminud eeln\u00f5u annaks lisa vallas elavate pension\u00e4ride pealt (1,88% asemel 3%), muult tulult laekuva tulumaksu osakaal v\u00e4heneks ning jaotuks tasandusfondi kaudu edasi nii, et vaesematele valdadele rohkem ja j\u00f5ukamatele v\u00e4hem.\u201cPraegu tundus, et see on parim, millega me saaksime toetada ennek\u00f5ike neid kohalikke omavalitsusi, kus t\u00f6\u00f6ealisi inimesi on j\u00e4\u00e4nud oluliselt v\u00e4hemaks ja maksutulu oluliselt v\u00e4iksem,\u201d kommenteeris Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingule saarlasest regionaalminister Madis Kallas (SDE).K\u00f5nealune kava on saanud juba omajagu kriitikat, aga ma ei ole seni m\u00e4rganud, et keegi oleks r\u00f5hutanud tasuvate t\u00f6\u00f6kohtade loomist soodustava ettev\u00f5tluskeskkonna arendamist. Sest ainult ettev\u00f5tlus on see, mis p\u00e4\u00e4stab omavalitsused vaesusest, \u00e4\u00e4remaastumisest ja muudest h\u00e4dadest. Aluseks on hea taristu - maanteed ja raudtee, kiire internet.Praegu kogeme pigem aga seda, et ei taheta n\u00e4ha ei ettev\u00f5tlust ega taristut. Ja kurioosumina aitavad sellele kaasa inimesed, kes ise kohapeal \u00fcldse ei elagi. Alles hiljuti n\u00f5udis \u00fcks \u201cAktuaalses kaameras\u201d mikrofoni ette sattunud daam, kes oli n\u00e4dalavahetuseks \u201cjuurte juurde\u201d s\u00f5itnud, piirkonnale h\u00e4\u00e4lekalt eristaatust ja absoluutset puutumatust.V\u00f5imu juurde p\u00fcrgijad jagavad valimiste eel laialt lubadusi ja kuulavad niisuguseid h\u00e4\u00e4li, mis t\u00f5mbavad pidurit planeeringutele, mille t\u00f5ttu ettev\u00f5tlus siirdub mujale. Ning h\u00e4tta sattunud kohalik seisab, k\u00e4si pikal valitsuse suunas. Sest kooli, raamatukogu ja rahvamaja jaoks pole raha. Andke toetust!Sellest omakorda v\u00f5tavad tuld Toompea poliitikud (kes teadup\u00e4rast istuvad Eestis kahel toolil - pealinna v\u00f5imum\u00e4el ja kohalikes volikogudes), ise\u00e4ranis need, kes parasjagu opositsioonis. Kokkuv\u00f5ttes on see \u00fcks neetud n\u00f5iaring.Lakkamatu obstruktsioonSel n\u00e4dalal on opositsioon riigikogu t\u00f6\u00f6 \u00f5igustehniliste lahendustega sisuliselt blokeerinud, viies obstruktsiooni uuele tasemele. Kuidas Eesti elu edasi viivad otsused \u00fcle\u00fcldse s\u00fcndima peaksid, kui p\u00f5him\u00f5tteliselt on v\u00f5imalik ju iga sammu nii vastustada? Mulle tundub, et \u00f5ieti ei oska selle peale midagi m\u00f5istlikku kosta ka meie riigi\u00f5iguse asjatundjad. Sest koalitsiooni poole ei saa tasakaalupunkti ka eriti nihutada - mida t\u00e4ielikum v\u00f5im, seda enam teadagi korrumpeerib... Sisuliselt k\u00e4ib aga kogu Eestis \u00fcks lakkamatu obstruktsioon. Selmet otsida v\u00f5imalusi aitamaks erakapitalil uut v\u00e4\u00e4rtust luua, edendame r\u00f5\u00f5muga riigikapitalismi ja t\u00f5stame raha \u00fcmber \u00fchest taskust teise. Rikkamaks me nii ei saa.\"Ma ei ole seni m\u00e4rganud, et keegi oleks r\u00f5hutanud tasuvate t\u00f6\u00f6kohtade loomist soodustava ettev\u00f5tluskeskkonna arendamist.\"Neeme Korv, \u00c4rip\u00e4eva ajakirjanik"}
{"text":"Lugeja | Piinlik \u00f5nnetus: koer kraapis kaka m\u00f6\u00f6dujale n\u00e4kkuKuidas lahendada ootamatu olukord, kui koer kraabib juhuslikule m\u00f6\u00f6dujale oma v\u00e4ljaheited n\u00e4kku, aga tundmatu v\u00f5\u00f5ras ei ole v\u00e4ga aldis pakutud lahendustele\u2026\nKristelil on Saksa lambakoer, kellega talle meeldib jalutamas k\u00e4ia.\n\u201eOlen korralik koerapidaja, kes oma lemmiku j\u00e4relt alati ka koristab. Aga n\u00fc\u00fcd juhtus selline halb juhus, kus hetk enne seda juhtus juba \u00f5nnestus,\u201c kirjutab Kristel.\n\u201eMa olin just astumas koera suunas, et koristada tema v\u00e4ljaheited, aga ta l\u00e4ks sinna peale kraapima. Eks ta on seda ennegi teinud, aga seekord juhtus nii, et ta kraapis nii hoogsalt, et lendu l\u00e4ks ka osa v\u00e4ljaheitest. Jama selles, et see lendas juhuslikult just \u00fche m\u00f6\u00f6duja poole,\u201c selgitab Kristel.\nNaine m\u00e4rkas seda kohe ja reageeris vastavalt.\n\u201eL\u00e4ksin inimeselt vabandust paluma, et nii juhtus. Eks ta oli arusaadavalt v\u00e4ga ehmunud, sest seda jama oli sattunud ta jopele ja n\u00e4kku. Mul ei olnud midagi, millega puhastada kah. Alguses n\u00e4is see naine m\u00f5istlik, aga mingi hetk hakkas ajama, et tema tahab, et ma talle selle kompenseeriksin. Pakkusin, et v\u00f5in ta riided puhtaks pesta ja toon kommikarbi ka, aga talle see ei sobinud,\u201c avaldab Kristel.\n\u201eTema n\u00f5udmisteks ma k\u00fcll valmis ei olnud. Tahtis minult \u00fche poeketi kinkekaarti 50 eurole, et oma riided saab ta ise ka puhtaks, aga emotsionaalselt olevat kahju suurem. Ma olin s\u00f5natu, sest ta riided ei olnud l\u00f5plikult rikutud ega midagi. Ja mis emotsionaalne kahju?! Ta n\u00e4gu ei olnud isegi niiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4rdunud, et mingi suur jama oleks. Ja selle saab puhtaks p\u00fchkida v\u00f5i pesta. Ebameeldiv k\u00fcll, aga no \u00fcle ju ka ei maksa pingutada,\u201c t\u00f5deb Kristel, et tundis l\u00f5puks, et sattus ise mingi v\u00e4ljapressimise alla.\nL\u00f5puks sai olukord ootamatu lahenduse.\n\u201eTa hakkas mind nii survestama, et isegi mu koer hakkas haukuma. Vehkis k\u00e4tega ja tundus ebastabiilne. Ma l\u00f5puks k\u00f5ndisin lihtsalt minema. Kui minu pakkumine ei sobi, siis ei saanud ma midagi teha. Vabandust palusin korduvalt. \u00d5nneks ei j\u00e4rgnenud ta mulle, kuigi mingeid sajatusi veel saatis,\u201c v\u00f5tab naine temaga juhtunud loo kokku."}
{"text":"\u201ePorto Franco ei kvalifitseeru mingil juhul,\u201c m\u00f6\u00f6nis Rauno Teder. Kuni isa Hillar sai head n\u00f5u\u201eKeegi v\u00f5imukandjatest peab \u00fctlema KredExile, et kuulge, kinnisvaraarendus on ka n\u00fc\u00fcd okei,\u201c sai Hillar Teder kuldav\u00e4\u00e4rt soovituse KredExi ladvikust. E-mailid loetud - riigiprokur\u00f6r Taavi Pern andis t\u00e4na kohtule \u00fcle enam kui 1700 lehek\u00fclge j\u00e4litustoimingu protokolle, mis peaksid t\u00f5estama \u00e4rimees Hillar Tederi, poliitn\u00f5uniku Kersti Krachti ja veel kahe \u00e4rimehe suunas esitatud s\u00fc\u00fcdistust korruptsioonis.Need seitse k\u00f6idet protokolle koosnevad peaasjalikult pealt kuulatud k\u00f5nedest, aga ka saadetud s\u00f5numitest.Loe ka: Kracht teatas \u00e4rimehele, et ei saagi ministriks, ja lubas raha tagasi kandaKui k\u00f5ik k\u00f5ned j\u00e4rjest \u00e4ra kuulata, kuluks \u00fcle kahek\u00fcmne istungip\u00e4eva. Seet\u00f5ttu otsustati, et vajalike vestluste transkriptsioonid kuvatakse ekraanidele ja prokur\u00f6r selgitab p\u00f5gusalt nende sisu. Sellisel viisil v\u00f5iks t\u00f5endite menetlemisega juunis l\u00f5puni j\u00f5uda, et saaks s\u00fcgisel tunnistajate \u00fclekuulamisega alustada.M\u00f5ned \u00fcksikud k\u00f5ned m\u00e4ngitakse ka ette, kui prokuratuur v\u00f5i kaitsjad seda vajalikuks peavad. Asja juurdeVarasematest istungitest on Delfi kirjutanud, kuidas \u00e4rimees Hillar Teder 2020. aasta m\u00e4rtsi keskpaigas oma \u00e4ripartnerid ajur\u00fcnnakule kutsus. \u201eEt mitte head kriisi raisku lasta, on vaja teha kiire anal\u00fc\u00fcs, milliseid KredExi meetmeid saaksime kasutada, et suurendada kriisiaegset t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet.\u201c Riik oli \u00e4sja v\u00e4lja kuulutanud kriisimeetmete tingimused, et koroonapiirangutest kannatanud ettev\u00f5tted j\u00e4rjele saaks. Loe ka: Kes vastu hakkab t\u00f6\u00f6tama, otsigu uus t\u00f6\u00f6koht! Prokur\u00f6r t\u00f5i p\u00e4evavalgele Kersti Krachti kirjavahetuseT\u00e4nastest k\u00f5nedest tuli v\u00e4lja neli p\u00e4eva hiljem toimunud telefonivestlus Rauno Tederi ja \u00fche kohtualuse J\u00fcri P\u00f5llu vahel. Teder selgitas, et t\u00e4iesti lootusetu on Porto Francol KredExist abi saada.Porto Franco oli kuu aega varem teatanud erakordsest 102 miljoni euro suurusest laenulepingust, mis EBRD ja Luminoriga s\u00f5lmiti. KredExist lisav\u00f5imalusi uurinud Rauno Teder avaldas J\u00fcri P\u00f5llule 24. m\u00e4rtsil kahjutunnet, et sealt siiski abi pole loota, ehkki asutusest p\u00fc\u00fcti kaasa m\u00f5eldes lahendusi otsida. \u201eSee on nagu \u00fcheselt selge, et tegelikult Porto Franco nagu ei kvalifitseeru mingil juhul, onju,\u201c t\u00f5des Teder.Lootus t\u00e4rkab taasP\u00e4ev hiljem helistab P\u00f5llule Rauno isa Hillar Teder ja viitab artiklile, mis \u00fctleb, et KredExil on vaja riigikogust ikka mingisugune lisaeelarve l\u00e4bi lasta. P\u00f5ld m\u00f6\u00f6nab, et t\u00f5epoolest olevat kriisimeetmetega miski segane lugu. Loe ka: Head kriisi ei saa raisku lasta! Krachti kohtusaaga 3. osas j\u00f5uti Hillar Tederi kirjadeni\u201eAga kas seal on nagu midagi, et tuleks keegi veel kuhugi saata v\u00f5i mingit asja nagu ajada v\u00f5i ei tule?\u201c uurib Teder justkui l\u00e4bi lillede. \u201eSest ma m\u00f5tlen nagu, et iseenesest see profiilne minister vist on k\u00fcll nagu see ettev\u00f5tlusminister, aga ma ei tea muidugi, kas see k\u00e4ib rahanduse v\u00f5i ettev\u00f5tluse v\u00f5i majanduse alt.\u201cJ\u00e4rgmisel p\u00e4rastl\u00f5unal saadab Rauno Teder toonasele v\u00e4liskaubandus- ja it-minister Kaimar Karule s\u00f5numi, kus r\u00e4\u00e4gib Porto Franco olukorrast - EBRD rahad kinni ja oleks vaja l\u00e4bi KredExi miskit meedet, mis lubaks ka arendajale sildlaenu anda.N\u00e4ib, et enne seda on Tederid omavahel arutanud taktikat, kuidas ikkagi KredExilt abi saada. \u201eSee oli sul terane m\u00f5te, et meil v\u00f5iks olla nagu \u00fcks suhtlusring - sina ja ettev\u00f5tlusminister ja teine v\u00f5iks olla nagu see J\u00fcri ja KredEx,\u201c kiidab isa poega tunnike p\u00e4rast ministrile saadetud SMS-i.Paar p\u00e4eva hiljem helistab Hillar Teder otse KredExi toonasele krediidikindlustuse juhile Erki Aamerile ja uurib, mis plaanid siis KredExil t\u00e4psemalt on ja selgitab olukorda Porto Francos.Loe ka: Kohtumine Louis Freeh\u2019ga maksis Tederile pool miljonit? \u201eTa oleks v\u00f5inud selle raha eest Ameerikasse s\u00f5ita ja seal temaga aasta otsa iga p\u00e4ev kohtuda\u201cTeder r\u00e4\u00e4gib, et praegu on paras aeg osta \u00e4ra Porto Franco osa Venemaa aktsion\u00e4ri k\u00e4est, et olekski \u201eEesti meeste projekt\u201c. Aga garantiidega oleks siis KredExilt abi vaja. N\u00f5nda saaks lahti ka EBRD-st lubatud 100-miljonilise laenuraha. Teder r\u00e4\u00e4gib Aamerile, et garantiiga seotud summaks oleks 40 miljonit eurot ja uurib, et mida oleks vaja seaduses muuta, et KredExi s\u00e4\u00e4rane abi v\u00f5imalik saaks olla. Aamer selgitab, et \u00fcldiselt peaks seadusest tulenevatest piirangutest saama ministri otsusega \u00fcle minna. Teder uurib, mis siis peaks tema esimene samm olema, et KredExi abile l\u00e4hemale saada. \u201eNoh, ma tean ,et sul on parteikontoritega head suhted. Et alusta sealt,\u201c soovitas Aamer.Teder m\u00f6\u00f6nab, et kunagi k\u00fcll olid, kuid siis torkab talle p\u00e4he, et Kaimar Karu ju ometi pidas isegi k\u00f5ne Porto Franco hiigellaenu allakirjutamisel. Ta selgitab veel oma m\u00f5ttek\u00e4iku, et venelasest aktsion\u00e4r kaasati m\u00f5ned aastat tagasi ja n\u00fc\u00fcd on t\u00e4nu koroonale tekkinud see \u00f5ige moment, kus teda saaks v\u00e4lja osta. \u201eEt siis on ta ikka t\u00e4itsa Eesti meeste oma.\u201cAamer t\u00f5deb, et Tederi m\u00f5ttek\u00e4ik laiemalt haakub KredExi plaanidega. \u201eLihtsalt on vaja - keegi v\u00f5imukandjatest peab \u00fctlema KredExile, et kuulge, kinnisvaraarendus on ka n\u00fc\u00fcd okei,\u201c selgitas ta Tederile.Teder briifis seej\u00e4rel poega KredExi n\u00f5ukogu koosseisu osas ja \u00fctles, et enne nendega tegelemist tuleks siiski k\u00f5igepealt Karuga k\u00e4ppa suruda."}
{"text":"L\u00f5putus vastasseisus j\u00f5ukust ei s\u00fcnniKui olin 1990. aastatel Tartus kohalik ajakirjanik, k\u00e4isin kord \u00fches maakonna vallas, ja mitte kaugeltki k\u00f5ige v\u00e4iksemas, kajastamas kohalikus volikogus puhkenud poliitt\u00fcli. Mobiiltelefone veel ei olnud, seega koputasin nagu popist krimisarjast tuntud Midsomeri politseiuurija Barnaby vallavolinike kodude ustele, kuulasin maad ja p\u00fc\u00fcdsin pilti ette saada.Konflikt keerles valla suurima t\u00f6\u00f6andja \u00fcmber, kes jagas ja valitses. Ei olnud see kohalik kunn m\u00f5jukas ettev\u00f5tja, oli\u2026 p\u00f5hikooli direktor. Koolil oli jagada t\u00f6\u00f6kohti ja pisikesi hankeid pisifirmadele. Direktsioon ja \u00fche partei kohalik rakuke tegutsesid k\u00e4sik\u00e4es. Sealt see t\u00fcli\u00f5un tuli.\n\nAinult ettev\u00f5tlus p\u00e4\u00e4stab\n\nSee lugu meenus mulle seoses valitsuse kohalike omavalitsuste tulude \u00fcmberjaotamise kavaga. Rahandusministeeriumis valminud eeln\u00f5u annaks lisa vallas elavate pension\u00e4ride pealt (1,88% asemel 3%), muult tulult laekuva tulumaksu osakaal v\u00e4heneks ning jaotuks tasandusfondi kaudu edasi nii, et vaesematele valdadele rohkem ja j\u00f5ukamatele v\u00e4hem.\n\u201cPraegu tundus, et see on parim, millega me saaksime toetada ennek\u00f5ike neid kohalikke omavalitsusi, kus t\u00f6\u00f6ealisi inimesi on j\u00e4\u00e4nud oluliselt v\u00e4hemaks ja maksutulu oluliselt v\u00e4iksem,\u201d kommenteeris Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingule saarlasest regionaalminister Madis Kallas (SDE).\nK\u00f5nealune kava on saanud juba omajagu kriitikat, aga ma ei ole seni m\u00e4rganud, et keegi oleks r\u00f5hutanud tasuvate t\u00f6\u00f6kohtade loomist soodustava ettev\u00f5tluskeskkonna arendamist. Sest ainult ettev\u00f5tlus on see, mis p\u00e4\u00e4stab omavalitsused vaesusest, \u00e4\u00e4remaastumisest ja muudest h\u00e4dadest. Aluseks on hea taristu \u2013 maanteed ja raudtee, kiire internet.\nPraegu kogeme pigem aga seda, et ei taheta n\u00e4ha ei ettev\u00f5tlust ega taristut. Ja kurioosumina aitavad sellele kaasa inimesed, kes ise kohapeal \u00fcldse ei elagi. Alles hiljuti n\u00f5udis \u00fcks \u201cAktuaalses kaameras\u201d mikrofoni ette sattunud daam, kes oli n\u00e4dalavahetuseks \u201cjuurte juurde\u201d s\u00f5itnud, piirkonnale h\u00e4\u00e4lekalt eristaatust ja absoluutset puutumatust.\nV\u00f5imu juurde p\u00fcrgijad jagavad valimiste eel laialt lubadusi ja kuulavad niisuguseid h\u00e4\u00e4li, mis t\u00f5mbavad pidurit planeeringutele, mille t\u00f5ttu ettev\u00f5tlus siirdub mujale. Ning h\u00e4tta sattunud kohalik seisab, k\u00e4si pikal valitsuse suunas. Sest kooli, raamatukogu ja rahvamaja jaoks pole raha. Andke toetust!\nSellest omakorda v\u00f5tavad tuld Toompea poliitikud (kes teadup\u00e4rast istuvad Eestis kahel toolil \u2013 pealinna v\u00f5imum\u00e4el ja kohalikes volikogudes), ise\u00e4ranis need, kes parasjagu opositsioonis. Kokkuv\u00f5ttes on see \u00fcks neetud n\u00f5iaring.\n\nLakkamatu obstruktsioon\n\nSel n\u00e4dalal on opositsioon riigikogu t\u00f6\u00f6 \u00f5igustehniliste lahendustega sisuliselt blokeerinud, viies obstruktsiooni uuele tasemele. Kuidas Eesti elu edasi viivad otsused \u00fcle\u00fcldse s\u00fcndima peaksid, kui p\u00f5him\u00f5tteliselt on v\u00f5imalik ju iga sammu nii vastustada? Mulle tundub, et \u00f5ieti ei oska selle peale midagi m\u00f5istlikku kosta ka meie riigi\u00f5iguse asjatundjad. Sest koalitsiooni poole ei saa tasakaalupunkti ka eriti nihutada \u2013 mida t\u00e4ielikum v\u00f5im, seda enam teadagi korrumpeerib\u2026\nSisuliselt k\u00e4ib aga kogu Eestis \u00fcks lakkamatu obstruktsioon. Selmet otsida v\u00f5imalusi aitamaks erakapitalil uut v\u00e4\u00e4rtust luua, edendame r\u00f5\u00f5muga riigikapitalismi ja t\u00f5stame raha \u00fcmber \u00fchest taskust teise. Rikkamaks me nii ei saa."}
{"text":"Varjutuste periood t\u00f5estas end taas: h\u00e4mmastavad kokkulangevusedVarjutuste perioodi teine pool, mis j\u00e4rgnes kuuvarjutusele Skorpionis, on taas tulvil teravatest s\u00fcndmustest. Loe l\u00e4hemalt, kuidas see aeg on siiani manifesteerunud.\u00a0Oleme j\u00f5udnud seekordse varjutuste perioodi l\u00f5puotsa - viimane varjutus toimus 5. mail ning n\u00fc\u00fcd toimuvad veel l\u00f5puloksutused, kuni algab kuuloomine S\u00f5nnis 19.\u00a0mail ning toob sisse uue kuuts\u00fckli. Siis v\u00f5ib \u00f6elda, et varjutuste periood on selleks korraks l\u00e4bi.\u00a0\nVarjutuste perioodi esimese poole m\u00f5judest kirjutasin juba varem ning oli n\u00e4ha, kuiv\u00f5rd palju s\u00fcndmusi see kaasa t\u00f5i.\nVaata:\u00a0VARJUTUSTE PERIOOD KESTAB \u232a \u00dclevaade senistest s\u00fcndmustest: teravad hetked, mida muutuste aeg on juba toonud\n\n\n\nY\n\n\nSodiaagisosinad (09.05-15.05): N\u00e4dalal\u00f5pus l\u00e4heb k\u00f5ik viimaks \u00f5igesti voolama: suhted paranevad ja elu edeneb\nN\u00e4dal toob s\u00e4rtsaka ja \u00e4ratava Uraani-P\u00e4ikese \u00fchenduse, millele j\u00e4rgneb harmooniline minikolmnurk Merkuuri, Veenuse ja Saturni vahel. Paistab, et elu hakkab taas tasakaalustuma ja korda minema - lootust on! Astroloogias\u00f5nastikus tutvume asteroid Apolloga, mis puistab s\u00fcnnikaarti s\u00e4ra ja andeid. Dagmari kaardipakist tuleb kaasa r\u00e4\u00e4kima M\u00f5\u00f5dukus - on aeg leida kuldne tasakaal. \nEriti palju tulekahjusid\nN\u00e4dalaprognoosis enne varjutuste perioodi algust kirjutasin: \u00abSee J\u00e4\u00e4ra viimane kriitiline kraad lisab juba niigi rahututele varjutuse m\u00f5judele veelgi impulsiivsust. Ettevaatlik tuleb olla\u00a0tulega ning, eriti looduses, v\u00f5ib olla suurem oht tulekahjudeks.\u00bb\nJa t\u00f5epoolest, varjutuste periood algas Tartus restorani maha p\u00f5lemisega ning sellele j\u00e4rgnes hulganisti tulekahjusid. Ka perioodi teises pooles on see trend paraku\u00a0j\u00e4tkunud:\n\n\u2022 Haaberstis viis grillipidu paarimaja p\u00f5lenguni\n\u2022 Vastu kuuvarjutust toimus L\u00e4\u00e4ne-Virumaal korraga kolm p\u00f5lengut\n\u2022 J\u00e4rvamaal p\u00f5les graanulitehas, elumaja ja kasvuhoonegi\n\u2022 Kohtla-J\u00e4rvel hukkus korterip\u00f5lengus kaks inimest\n\u2022 Korralikult kustutamata l\u00f5ke viis Tartumaal suure kulup\u00f5lenguni\n\u2022 Salap\u00e4raselt alguse saanud tulekahju h\u00e4vitas Esna k\u00fclas uunikumi\n\u2022 Nursipalu harjutusalal\u00a0p\u00f5hjustasid \u00f5ppused maastikup\u00f5lengu, mida ei saanud kustutada\n\u2022 Vinnis p\u00f5les kaks autot maani maha\n\u2022 Uued ulatuslikud maastikup\u00f5lengud l\u00f5\u00f5mavad L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Virumaal\n\u2022 Kunda l\u00e4hedal p\u00f5les mets\n\u2022 Tallinna kesklinnas p\u00f5les kortermaja r\u00f5du\n\u2022 Tammistu k\u00fclje all p\u00f5les mets\n\nKindlasti ei ole siia saanud kirja veel k\u00f5ik p\u00f5lengud - selgub, et l\u00f5ketest ja grillimistest on alanud juba \u00fcle 500 tulekahju.\u00a0See arv juhtumeid on nii l\u00fchikese aja kohta ikka v\u00e4ga suur, isegi kui v\u00f5ib v\u00e4ita, et sellel aastaajal on kulup\u00f5lengud\u00a0\u00abtavalised\u00bb.\nVarjutuse periood andis oma v\u00f5imenduse ning tuli on iseenesest ka transformeeriv ja puhastav element.\u00a0\n\u00d5nnetused ja veidrad juhtumid\nKuressaare veeprobleemid\nSkorpionis toimuva kuuvarjutuse eel toimus Kuressaares suur veeavari, mis katkestas kogu linna veevarustuse. Sellele aga j\u00e4rgnes kohe vee saastumine\u00a0kolibakteriga, mis t\u00f5i kaasa laialdase k\u00f5huviiruse leviku. 12. mai seisuga oli\u00a0vesi Kuressaares endiselt joogik\u00f5lbmatu.\u00a0\nSee on olnud kummaline asjade k\u00e4ik, kuid just sellised s\u00fcndmused kipuvad tekkima varjutuste perioodil. Suures plaanis on ka sellised raputused vajalikud.\u00a0\nTraagilised \u00f5nnetused\nEestis leidis aset \u00e4\u00e4rmiselt traagiline juhtum p\u00e4eval vastu kuuvarjutust Skorpionis - eakas mees s\u00f5itis Tartus otsa \u00fclek\u00e4igurada \u00fcletanud noorele emale ja tema beebile, mis l\u00f5ppes kaheksakuuse lapse surmaga. See on midagi sellist, mis justkui oleks v\u00f5inud t\u00e4iesti olemata olla. Varjutuste periood toob pea alati kaasa s\u00fc\u00fctuid ohvreid.\u00a0\n\u00c4\u00e4rmiselt kurb oli\u00a0raske liiklus\u00f5nnetus J\u00e4rvamaal, milles hukkus kaks \u00fche pere poissi.\nOotamatu ja \u0161okeeriv oli ka sillavaring Soomes Espoos, mis viis 27 inimest haiglasse. Nende seas olid enamasti kooli\u00f5pilased, kes \u00fcletasid silda klassiekskursiooni ajal. \u00d5nneks ei olnud seal eluohtlikke olukordi, kuid traumeeriv oli see \u00f5nnetus sellegipoolest.\u00a0\nIndias leidis aset samas laeva\u00f5nnetus, milles hukkus 20 inimest ning nende seas ka lapsi.\u00a0\nKasvav rahulolematus\nVarjutuste perioodile on aga eriti omane, et tulevad esile probleemid ja valukohad, mis seni j\u00e4\u00e4nud lahendamata v\u00f5i pole piisavalt t\u00e4helepanu saanud. Sel ajaperioodil on paljude inimeste kannatus katkemas ning kasvab vajadus teha otsustavaid ja julgeid samme.\nKahtlemata on v\u00e4ga k\u00f5nekas, et varjutuste perioodi j\u00e4i v\u00f5rokeste kongress - see toimus kohe p\u00e4rast p\u00e4ikesevarjutust J\u00e4\u00e4ras. Kuuvarjutuse j\u00e4rel aga edastasid Nursipalu kaitsjad abipalve NATO peasekret\u00e4rile.\u00a0\nRiigikogus aga hakkas opositsioon teostama obstruktsiooni - mis selle tulemused on, seda n\u00e4itab aeg, kuid on p\u00e4ris selge, et poliitilisel tasandil on vaja suuri ja s\u00fcgavaid muutusi.\u00a0\nLoe ka:\u00a0T\u00c4HESEISUD \u232a Tagasivaade viimastele valimistele: tulevikuta tulemused\nM\u00f5\u00f5t on saanud t\u00e4is ka taluomanikel, kes ei m\u00f5ista, miks riik justkui talude eksistentsi enam ei toeta.\u00a0\nPettuse paljastamine\nIgal varjutuste perioodil tuleb v\u00e4hemalt \u00fcks suurem pettus v\u00e4lja. Seekord on luubi all MT\u00dc Slava Ukraini tegevus, kuna selgus, et rahvalt kogutud annetusi on kasutatud \u00e4ra v\u00e4\u00e4ral otstabel - uurimisprotsess j\u00e4tkub.\nMuud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed muutused\nCharles III krooniti viimaks kuningaks ning see toimus t\u00e4pselt kuuvarjutuse p\u00e4eva j\u00e4rel, mis ei ole sugugi juhuslik - sel teemal ilmub peagi eraldi lugu.\nElon Musk teatas viimaks, et on leidnud Twitterile enda asemele juhi. Huvitaval kombel on Elon Musk teinud k\u00f5ik Twitteriga seotud otsused just varjutuste perioodidel - ka sel teemal tuleb eraldi lugu.\u00a0\nKokkuv\u00f5tteks\nTaaskord elu n\u00e4itab, et varjutuste periood on aeg, mis n\u00f5uab suuremat ettevaatlikkust ja t\u00e4helepanu, kuna raputavad s\u00fcndmused ei h\u00fc\u00fca tulles.\u00a0\nOn elu enne varjutuste perioodi ja elu p\u00e4rast ning tavaliselt on vahepeal toimunud suured muutused ja suunap\u00f6\u00f6rded. Valitsevate energiate tasakaal nihkub ning valmistab ette lava j\u00e4rgmiseks poolaastaks.\u00a0"}
{"text":"S\u00e4h sulle kooki moosigaPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus 39aastane naine, kes soovis osta Facebook Marketplace'ist pannkoogimasinat, aga langes kelmuse ohvriks. Naine maksis aprillikuus toote eest, aga ei ole enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust saanud ning masin pole samuti temani j\u00f5udnud.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Vahi alt vabanenud Pakistani ekspeaminister Imran Khan j\u00f5udis kojuLAHORE, 13. mai, AFP-AP-BNS \u2013 Kautsjoni vastu vabaks lastud Pakistani endine peaminister Imran Khan j\u00f5udis mitu p\u00e4eva kestnud kohtudraama ja \u00fcleriigiliste rahutuste j\u00e4rel laup\u00e4eva hommikul Islamabadist koju Lahore'i.\nKhan peeti kinni teisip\u00e4eval Islamabadi kohtus korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste alusel ning teda hoiti kohtueelses vangistuses. Neljap\u00e4eval kuulutas \u00fclemkohus tema kinnipidamise ebaseaduslikuks, kuid j\u00e4ttis ta reedeni vahi alla, vabastades seej\u00e4rel kaheks n\u00e4dalaks kautsjoni vastu.\n\u00dclemkohtu otsus keelab Khani kahe n\u00e4dala jooksul k\u00f5nealuse korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse alusel kinni pidada ja enne esmasp\u00e4eva ka \u00fchegi teise s\u00fc\u00fcdistuse alusel vahistada.\nKoju Lahore'i s\u00f5ites tegi Khan autost videoavalduse, \u00f6eldes, et Islamabadi politsei p\u00fc\u00fcdis teda eri taktikatega kohtuhoones kinni hoida ja tal lubati koju s\u00f5ita alles siis, kui ta \u00e4hvardas avalikkusele r\u00e4\u00e4kida, et teda peetakse tahte vastaselt kinni.\nLaup\u00e4eva varahommikul koju j\u00f5udnud Khani tervitasid tuhanded toetajad ning vallandus r\u00f5\u00f5mupidu.\nKohtusaaga aga sellega ei l\u00f5pe, sest siseminister on t\u00f5otanud Khani uuesti kinni pidada.\nTema suhtes algatatud sadakond kohtuasja v\u00e4givallale \u00f5hutamisest korruptsioonini on endiselt j\u00f5us, kuid sel n\u00e4dalal puhkenud rahutused n\u00e4itavad, et v\u00f5imudel on ohtlik Khani vastu astuda.\nEkspeaministri vahistamisele teisip\u00e4eval j\u00e4rgnesid meeleavaldused, mis kasvasid \u00fcle kokkup\u00f5rgeteks politseiga ning rahvahulkade r\u00fcnnateks valitsushoonetele ja isegi s\u00f5jav\u00e4erajatistele.\nEndine kriketistaar Khan, kes on Pakistanis j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga populaarne, kukutati 2022. aasta aprillis umbusaldush\u00e4\u00e4letusega parlamendis, kuna ta kaotas s\u00f5jav\u00e4e toetuse.\u00a0\nKhani s\u00f5nul on hiljem tema vastu algatatud k\u00fcmned kohtuasjad osa valitsuse ja relvaj\u00f5udude plaanist takistada teda v\u00f5imule naasmast. S\u00fcgisel peetakse Pakistanis valimised, s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral ei saa Khan kandideerida.\nAFP \u2013 AP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Erkki Keldo: koalitsioon on oma kompromissid teinud. Opositsioonil on aeg riik pantvangist vabastadaKui opositsioon alustas parlamendi tasal\u00fclitamisega, siis nende suurim etteheide ja p\u00f5hjendus, miks nad seda teevad oli, et valitsuse esitatud viisil ei ole eeln\u00f5ude \u00fcle v\u00f5imalik debatti pidada. Kuigi see ei vasta t\u00f5ele, astus valitsus siin neile suure sammu vastu ja lahutas maksupaketi neljaks eeln\u00f5uks. Samamoodi oleme kinnitanud, et meie oleme valmis menetlema k\u00f5iki eeln\u00f5usid seadusest ja heast tavast tulenevalt. Opositsiooni n\u00f5udmine, et valitsus v\u00f5taks juba algatatud pereh\u00fcvitiste seaduse menetlusest tagasi, on sisuliselt ultimaatum, millega me ei saa kuidagi n\u00f5ustuda. Poliitiline v\u00e4hemus tegeleb v\u00e4ljapressimisega, \u00e4hvardades parlamenti seisatada, kui nad ei saa enda tahtmist, mis omakorda t\u00e4hendab maksumaksjale t\u00e4iendavaid kulutusi.Riigikogu vanematekogu on koht, kus saab arutada parlamendi protseduurilisi k\u00fcsimusi. Poliitilise debati pidamiseks ongi riigikogu menetlus, mille k\u00e4igus saab suures saalis seadust arutada, h\u00e4\u00e4letada, teha muudatusettepanekuid ja panna neid ka h\u00e4\u00e4letusele. Riigikogus peavad toimuma sisulised arutelud, kus avalikkus saab hinnata, kumma poole argumendid on neile arusaadavamad ja rohkem p\u00f5hjendatud. Me ei ole n\u00f5us, et see debatt k\u00e4iks riigikogu saali ja komisjonide asemel kuskil suletud uste taga. Seda enam, et sisuliselt on pereh\u00fcvitiste seaduse muudatused meie hinnangul igati m\u00f5istlikud ja neid ei tohiks ohverdada parlamendi pantvangikriisist v\u00e4ljatoomisele. V\u00f5rreldes veel pool aastat tagasi olnud seisuga kasvavad nii laste, kui lasterikka pere toetused m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Koalitsioonik\u00f5nelustel leppisime partneritega kokku, et ebaproportsionaalselt ja riigile \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivate suurpere toetused vaadatakse \u00fcle ning sealt suunatakse raha tagasi valdkonna kriitilistesse kohtadesse.N\u00e4iteks on t\u00e4iendavad 24 miljonit eurot plaanis suunata harvikhaigustega lastele, vanema haigus- ja hooldush\u00fcvitise t\u00f5usule, elatisabi t\u00f5usule, toitjakaotustoetusele, erivajadustega laste rehabilitatsioonile, asendushooldusele ja -vanemlusele. Need on k\u00f5ik v\u00e4ga olulised valdkonnad, mis aitavad nii lapsi kui ka lastega peresid.Mis puutub arutelusse selle \u00fcle, kuidas tulevikus praegust parlamendi peatamise olukorda v\u00e4ltida, siis selle pidamist me j\u00e4tkuvalt toetame. Iga Eesti tulevikust hooliv erakond saab aru, et ka varasemalt teada olnud, kuid kunagi teadlikult mitte kasutatud auk seaduses tuleks kinni panna. Olenemata sellest, kes on koalitsioonis v\u00f5i opositsioonis peab parlament ja riik saama toimida nii nagu p\u00f5hiseadus seda ette n\u00e4eb.Koalitsioon on teinud omalt poolt mitu sammu ja oleme ka avalikult kinnitanud, et meie t\u00e4idame k\u00f5iki seadusest tulenevaid kohustusi ja parlamendi head tava eeln\u00f5ude menetlemisel. Kasutades spordimetafoori on pall opositsiooni jala ees, et panna see m\u00e4ngu ja taastada normaalne t\u00f6\u00f6 riigikogus."}
{"text":"KUUM P\u00dcSTIJALANAERUTAJA. Ann Vaida: kuidas seletada naise k\u00e4itumist, kes suvisesse trammi suure v\u00e4rske kalaga siseneb ja sellele millegip\u00e4rast auringi peale teeb?\u201eMeestele on rohkem lubatud olla pullivend. On harjutud, et just mehed teevad nalja,\u201c lausub \u00fcks meie v\u00e4heseid naissoost p\u00fcstijalakoomikuid Ann Vaida.\nHiljuti otsustas Ann (31) aastaid kestnud kontorit\u00f6\u00f6ga l\u00f5pparve teha ja p\u00fchenduda t\u00e4iega p\u00fcstijalakoomiku kutsumusele. Aeg on t\u00f5estanud, et publik ostab tema esinemistele p\u00e4\u00e4sme meelsasti ning terve suvi on juba etteastumisi t\u00e4is pikitud.\nNaisi on \u00fcha rohkem\nViis aastat kestnud janditajakarj\u00e4\u00e4ri hinnates t\u00f5deb \u00fclikoolis hoopis riigiteadust ja n\u00fc\u00fcdismeediat \u00f5ppinud Ann, et erilise hooga hakkas ta oma uues ametis edenema 2020. aasta teisest poolest, mil palju kirutud koroonaaeg l\u00e4bi sai.\nKui veel viie aasta eest leidis p\u00fcstijalanaerutajaid koondava Comedy Estonia hingekirjast ainult m\u00f5ne naise, n\u00e4eb neid n\u00fc\u00fcd erilistel Open Mici nime kandvatel tasuta prooviesinemistel p\u00e4ris palju. Profitasemel tegutsejaid on varasema v\u00f5rreldes igatahes poole rohkem.\n\u201eVahel on sellistel \u00f5htutel esinejad sooliselt lausa pooleks. Seda on r\u00f5\u00f5mustav n\u00e4ha, sest see toob lavale erinevaid stiile ja iga\u00fcks publiku hulgast leiab, mis ja kes talle meeldib,\u201c t\u00f5deb Ann.\nIsegi nalja tegemist saab \u00f5ppida\nP\u00fcstijalakoomikuks saamisel l\u00e4heb tarvis teatud eeldusi. Esiteks tuleb olla julge, et \u00fcldse seda ala proovida. Teiseks peaks tundma uudishimu \u00fcmbritseva vastu ja soovi \u00fchiskonnas toimuvat anal\u00fc\u00fcsida-m\u00e4rgata, igap\u00e4evaelu peegeldada. Oluline omadus on ka p\u00fcsivus.\n\u201eMinult on k\u00fcsitud, kas nalja tegemist saab \u00f5ppida. Pakun, et fifty-fifty, natuke ikka saab,\u201c usub naine. \u201eTihti on probleemiks, et nalja teha osatakse, aga laval olla mitte \u2013 ja vastupidi. Siin viibki sihile p\u00fcsivus, soov oma puuduvat oskust arendada. Kui kumbki v\u00e4lja ei tule, on juba keeruline.\u201c\nLAVAL EI KOMISTA: Ann on veendunud, et suudab vaheajata lustakaid lugusid pajatada umbes kaks ja pool tundi j\u00e4rjest.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)Estraad on midagi muud\nVanemad lugejad v\u00f5ivad siinkohal muidugi vastu vaielda. Huumorikavu viljelevad s\u00f5nakunstnikud on oma monoloogidega laval p\u00fcsinud sajandeid, estraadi\u017eanriks nimetati seda veel kolmk\u00fcmmend aastat tagasigi. Estraadikavu viljeleti suisa riiklikul tasemel ja nendega v\u00e4isati ka k\u00f5ige v\u00e4iksemaid Eestimaa rahvamaju.\nAnni s\u00f5nul on aga estraadil ja p\u00fcstijalakoomikal vahe sees. \u201eKarakteri vahe,\u201c toob ta esmalt esile. See t\u00e4hendab, et p\u00fcstijalakoomik jutustab lugusid enda elust ja kogemustest l\u00e4htudes, estraadikunstnikud kasutavad peamiselt m\u00f5ne teise autori kirjutatud teksti, kehastudes selle esitamiseks \u00fcmber ja vahetades vajadusel kost\u00fc\u00fcmigi.\n\u201eLeian ka, et improvisatsiooni on p\u00fcstijalakom\u00f6\u00f6diates rohkem, sujuvalt liigutakse \u00fchelt teemalt teisele ega olda nii konkreetse loo jutustamise kesksed,\u201c j\u00e4tkab Ann. \u201eLisaks puudub p\u00fcstijalakom\u00f6\u00f6dias kujuteldav sein esineja ja publiku vahel. V\u00f5rreldes klassikalise estraadiga on piirid m\u00e4rksa vabamad.\u201c\nTeatrisaalist pubilavani\nP\u00fcstijalakavad ei saa tihti teoks uhketes teatrisaalides, ehkki ka seda tuleb ette, vaid just lihtsates pubides, kuhu mahub piisavalt huvilisi. Et nalja kuulates ka oma ninaesise eest hoolt kantakse, ei h\u00e4iri esinejaid sugugi.\n\u201eKui muidugi m\u00f5ni liiga palju alkoholi ei tarvita ja esinejale vahele ei karju,\u201c m\u00e4rgib Ann. \u201eP\u00fcstijalakoomik peab aga isegi sellisel juhul m\u00e4rkust tehes \u00fctlema seda naljakalt, mitte teda solvates, viisakalt. Kahju on vaid siis, kui inimene ei saa enam ise aru, et ta liiga purjus on. Ent see k\u00f5ik on lihtsalt osa minu t\u00f6\u00f6st.\u201c\nArvestus k\u00e4ib minutite kaupa\nMuidugi on p\u00fcstijalajanditajal esitatava kondikava p\u00f5him\u00f5tteliselt varem valmis m\u00f5eldud, kuid ta ei liigu kangekaelselt eesm\u00e4rgi suunas. K\u00f5ik s\u00f5ltub publikust, millise p\u00f6\u00f6rde v\u00f5ib lugu v\u00f5tta \u2013 kas saalis on peamiselt kuni 25aastased, 25\u201355aastased v\u00f5i vanemad kui 55.\n\u201eNeile m\u00f5juvad t\u00e4iesti erinevad asjad,\u201c t\u00e4hendab Ann. \u201eT\u00e4nu aastatepikkusele kogemusele saan vajadusel alati teemasid vahetada ja suhteprobleemide asemel hoopis kodulaenu v\u00f5tmisest v\u00f5i kommunaalmaksetest r\u00e4\u00e4kida.\u201c\nP\u00fcstijalakom\u00f6\u00f6dias ei arvestata esinemist lugude arvu, vaid minutite kaupa. Ann on veendunud, et suudaks vaheajata lustakaid lugusid pajatada umbes kaks ja pool tundi j\u00e4rjest: \u201eJulgen \u00f6elda, et seda k\u00f5ike ette kandes ma ei komista ja m\u00e4letan teksti peast.\u201c\nKui viieminutilised lood on olemas, moodustavad need koos pikema, 20minutilise s\u00f5nav\u00f5tu, mille k\u00e4igus on vahva improviseerides iseennastki \u00fcllatada. Iga koomik tahab aga tegelikult j\u00f5uda oma soolotunnini. Soolotund t\u00e4hendab tundi, mille esineja \u00fcksinda laval v\u00e4lja veab.\n\u201eRitta pannakse k\u00f5ige uuem materjal ja selliseid soolotunde on mul kaks,\u201c avaldab Ann.\nNaine trammis kalaga\nAnnil on silmad-k\u00f5rvad kogu aeg lahti. Uue kava loomine t\u00f5ukub tihtipeale m\u00f5nest t\u00e4naval v\u00f5i \u00fchistranspordis m\u00e4rgatud seigast. Eriti viimane on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne koht \u2013 pane vaid t\u00e4hele, mis \u00fcmberringi toimub! \u201eK\u00f5ik inimesed on karakteriga, seda tuleb vaid j\u00e4lgida,\u201c \u00fctleb Ann. \u201eMis inimesel seljas on, mida ta teeb.\u201c\nKuidas n\u00e4iteks seletada naise k\u00e4itumist, kes suvisesse kuuma trammi suure v\u00e4rske kalaga siseneb ja transpordivahendile millegip\u00e4rast auringi peale teeb? \u201eTahabki, et terve tramm haiseks? Ja muidugi panen siis m\u00e4rkmikku kirja: naine trammis kalaga,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nLisaks m\u00e4rkamistele enda \u00fcmber v\u00f5ib p\u00fcstijalakoomik l\u00e4htuda materjali koostamisel ka valitud teemast. \u201eN\u00e4iteks otsustan, et tahan esineda kavaga kontorit\u00f6\u00f6st ja hakkan siis ainest endast v\u00e4lja pressima,\u201c selgitab ta. \u201eTeemakaupa l\u00e4henemine on kohati t\u00fc\u00fctu, aga see toimib, sest publikul on palju \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu ja samastumist. Nali peab olema nii universaalne, et kuulaja sellest aru saab. Samas pole kom\u00f6\u00f6diaks valemit.\u201c\nAlati erinev publik\nArvamus, et p\u00fcstijalakoomik on ka p\u00e4riselus hirmus jutukas, on ekslik. Anni s\u00f5nul on kolleegide hulgas maailma jutukamaid inimesi, kuid leidub ka selliseid, kes on maailma vaikseimad. \u201eS\u00e4rab laval \u00e4ra ja siis lihtsalt istub, vahepeal sosistab ka midagi,\u201c kirjeldab naine.\nKa publik on alati erinev. Isegi Tallinna ja Tartu rahval on vahe sees, r\u00e4\u00e4kimata saartest v\u00f5i teistest v\u00e4iksematest paikadest. \u00dchistranspordi nalju pole m\u00f5tet jutustada k\u00fclas, kust iga p\u00e4ev busski l\u00e4bi ei s\u00f5ida.\n\u00dcks on aga kindel \u2013 rahvale l\u00e4hevad h\u00e4sti peale inimsuhetest p\u00f5rkuvad naljad, aga ka nilbed naljad ja lood, milles eestlane saab iseenda \u00fcle naerda. \u201eSee on h\u00e4sti tore relv, sest keegi ei saa solvuda,\u201c m\u00f5tiskleb Ann. Ja nendib, et arvamus eestlasest kui kinnisest, tuimast ja t\u00f5redast tegelasest ei vasta t\u00f5ele. \u201ePiisab, kui \u00f6elda midagi \u00fclinaljakat, kui m\u00e4rkad kohe, kuidas sellega kaasa minnakse. Eestlasele meeldib naerda!\u201c\nOma publik\nPublikut aitab kohe kava algul elavdada ka kerge \u0161okeerimine. Kuna Ann ise suhete- ja seksiteemadel eriti s\u00f5na ei v\u00f5ta, on ta \u00fche teise julge noore naiskoomiku abi soojendajana kasutanud. Vahel on vanemapoolne publik neist v\u00e4rvikatest naljadest esiotsa \u00e4ragi ehmatanud, kuid see tuleb edaspidisele kava \u00fclesehitusele vaid kasuks.\nViie aastaga on Annile tekkinud ka p\u00e4ris oma publik. Ikka ja j\u00e4lle v\u00f5ib rahva seas m\u00e4rgata n\u00e4gusid, kes lihtsalt \u00fchelt p\u00fcstijalakoomikute esinemiselt teisele kulgevad, kuid on ka selliseid, kes just tema soolokavadest lugu peavad.\n\u201eVahel tundub mulle siiski, et inimesed tunnevad mu \u00e4ra vaid siis, kui nad on pubis v\u00f5i baaris ja juba purjus,\u201c tunnistab ta. \u201eT\u00e4naval hoitakse tagasihoidlikku liini.\u201c\nAnni pea on plaane tulvil t\u00e4is. Koos tahaks esineda nii teiste koomikutega kui ka eraldi. Lisa-show\u2019de tegemisele annab ikka ja j\u00e4lle hoogu t\u00f5ik, et need \u00fcksteise j\u00e4rel v\u00e4lja m\u00fc\u00fcakse. Enamasti on tegu ligi sada inimest mahutavate saalidega, millele lisanduvad erapeod ja firmade suvep\u00e4evad: \u201eKui neid piisavalt teha, saab endale ka piisavalt palka maksta.\u201c\n16. ja 17. mail astub Ann oma menuka kavaga \u201eK\u00f5rvalm\u00f5jud\u201c lavale Tallinna vanalinna uues kultuuriklubis Winkel."}
{"text":"VIIS KAARTI | Elektrijaamadest raudtees\u00f5lmede ja Krimmini. Mida v\u00f5iks Ukraina vastupealetungilt loota?Geograafilistel p\u00f5hjustel on v\u00e4gede rindel \u00fcmberpaigutamine Ukraina jaoks m\u00e4rksa kiirem ja lihtsam kui okupantidel. See v\u00f5imaldab vaheldumisi r\u00fcnnata v\u00e4ga erinevates punktides.Ukraina \u00fcritab jahutada v\u00e4lismaiste toetajate ootusi oodatava pealetungi suhtes. Kaitseminister Oleksi Reznikov hoiatas n\u00e4dala eest, et hiiglaslike saavutuste ootajaid v\u00f5ib tabada emotsionaalne pettumus. Ka president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles kolmap\u00e4eval, et pealetungiga tuleb veel oodata, et Ukraina pool liiga suuri kaotusi ei kannaks. See jutt v\u00f5ib muidugi olla ka suitsukate, kuna ilmatingimused j\u00e4rjest paranevad, mudahooaeg on l\u00f5ppemas ja l\u00e4\u00e4ne allikate hinnangul on Ukraina r\u00fcndebrigaadidel (hinnanguliselt 40 000 v\u00f5itlejat) r\u00fcnnakuks k\u00f5ik vajalik olemas. Vene poolel usub Wagneri juht Jevgeni Prigo\u017ein, et v\u00e4hemasti Bahmuti l\u00e4histel on Ukraina r\u00fcnnak juba alanud, teateid piiratud r\u00fcndetegevusest tuleb ka l\u00f5unarindelt. Kuni suurtest operatsioonidest veel infot pole, n\u00e4itame viiel kaardil, milliseid eesm\u00e4rke v\u00f5iks ukrainlased \u00fcritada saavutada. Andmed s\u00f5jaeelsest elanikkonnast on kohanimede all \u00e4ra toodud linnade geograafilise suuruse m\u00f5istmiseks, tegelik elanike arv on rindelinnades praegu oluliselt v\u00e4iksem.Zapori\u017e\u017eja tuumajaamZapori\u017e\u017eja oblastis tahab Ukraina tagasi kohalikku tuumajaama, mis on venelaste k\u00e4es eelmise aasta m\u00e4rtsist. Enerhodari linna ja sealset jaama valvavad Ukraina poole andmeil t\u0161et\u0161eeni rahvuskaartlased ja Primorje kraist p\u00e4rit dessantv\u00e4elased. R\u00fcnnaku k\u00e4igus tuleks \u00fcletada selles l\u00f5igus 10 kilomeetri laiune Dnepri j\u00f5gi, veel keerulisemaks teeb dessandi vajadus tuumareaktoreid plahvatustest s\u00e4\u00e4sta. V\u00f5it aga v\u00f5taks venelastelt v\u00f5imaluse jaama v\u00e4ljapressimiseks kasutada ja oleks suure s\u00fcmboolse ja praktilise kaaluga \u2013 hiljuti tootis jaam viiendiku kogu riigi elektrist. Viimastel andmetel on okupatsiooniv\u00f5imud kaitseks valmistudes alustanud Enerhodarist elanike minemak\u00fc\u00fcditamist. \u00dcRO tuumaagentuuri juht Raphael Grossi hoiatab tuumakatastroofi eest.Hersoni piirkondHersoni oblastis lasti k\u00f5ik suuremad Dnepri j\u00f5ge \u00fcletavad sillad venelaste s\u00fcgisese taandumise k\u00e4igus \u00f5hku, kuid dessante saab teha pontoonsildu, paate ja langevarju kasutades. Ukraina luure\u00fcksused tegutsevad alates aprillist juba teisel pool j\u00f5ge Ole\u0161k\u00f5 piirkonnas ning Vene v\u00e4ed on oma peamised kaitseliinid rajanud j\u00f5ekaldast kaugemale. Vastur\u00fcnnaku \u00fcheks esimeseks sihtm\u00e4rgiks oleks s\u00f5ja alguses vallutatud Nova Kahhovka veehoidla, mis v\u00f5imaldab kontrollida kogu Krimmi veevarustust. Vene pool \u00e4hvardas n\u00e4dal tagasi, et kui veehoidla tammiga peaks midagi \u201ejuhtuma\u201c, ujutataks j\u00f5ekallas \u00fcle ja Zapori\u017e\u017eja tuumajaam j\u00e4\u00e4b jahutuseta, mis tekitab katastroofiohu ja pidurdaks ka Ukraina pealetungi.L\u00f5unarinde p\u00f5hiauhind \u2013 Krimmi kottij\u00e4tmineKui Ukraina pealetung l\u00e4heks \u00fclimalt h\u00e4sti, v\u00f5iks maksimumplaan olla Melitopoli transpordis\u00f5lme h\u00f5ivamine, n\u00e4iteks Vuhledari ja Huljaipolje kaudu antud l\u00f6\u00f6kidega. Mullu h\u00f5ivatud ja seni okupeeritud linnadest on Melitopol suurim, kui vallutamise k\u00e4igus h\u00e4vitatud Mariupoli mitte arvestada. Selle tagasiv\u00f5tmisega oleks Krimm \u00e4ra l\u00f5igatud Donetski \u201erahvavabariigist\u201c ja satuks blokaadi. Poolsaart Venemaaga \u00fchendab seej\u00e4rel vaid Kert\u0161i sild, mis muutub \u00fcha haavatavamks. P\u00f5hja-Krimm satuks Ukraina HIMARS-i laskekaugusesse, r\u00e4\u00e4kimata uutest Briti kaugmaarakettidest Storm Shdadow. Unistusi jahutab teadmine, et Vene pool on pealetungi pidurdamiseks rajanud mitmek\u00fcmne kilomeetri laiuseid kaitseliine, mis peaks suunama tulijad \u201esurnud tsoonidesse,\u201c kus suurt\u00fckiv\u00e4gi nad p\u00f5rmustab.Bahmuti hakklihamasinKohaliku t\u00e4htsusega vastul\u00f6\u00f6ke on Ukraina v\u00e4ed viimastel n\u00e4dalatel jaganud kurikuulsa Bahmuti linna l\u00e4histel, mis on enam kui pool aastat kestnud katkematu pealetungi k\u00e4igus valdavalt Vene relvaj\u00f5udude k\u00e4tte langenud. Enne linna l\u00f5plikku alistamist aga kaebavad Wagneri v\u00f5itlejad, et neil hakkab ramm ja laskemoon otsa saama. Nii Wagneri juhi Prigo\u017eini kui Ukraina poolel v\u00f5itleva Azovi polgu teatel l\u00f6\u00f6di l\u00e4inud n\u00e4dalavahetusel linnast loodes Hromove k\u00fcla l\u00e4histel puruks osad Wagneri ja Vene 72. motoriseeritud brigaadi \u00fcksused ja Ukraina v\u00f5ttis m\u00f5ned ruutkilomeetrid maad tagasi. Nagu m\u00f5lemad pooled tunnistavad, pole Bahmutil suurt strateegilist t\u00e4hendust. Ent kuna piirkonnas on juba r\u00fcndel suured Vene \u00fcksused ja l\u00f5unarindega v\u00f5rreldavaid kaitseliine pole sinna rajatud, v\u00f5ib Ukraina teoorias proovida r\u00fcnnakut Bahmuti ja Soledari tagasiv\u00f5tmiseks, lihtsalt selleks, et sinna koondunud Vene v\u00e4gedele uusi kaotusi tekitada ja nad v\u00f5imalusel kotti v\u00f5tta. Samuti aga v\u00f5ib Bahmuti suund sobida lihtsalt petter\u00fcnnakuks, et Vene kaitset sinna koondada ja m\u00f5nes muus kohas \u00fcllatada.Svatove-Kreminna liinP\u00f5hja pool Harkivi ja Luhanski oblastite piiril k\u00e4ib v\u00f5itlus pisikeste asulate ja metsaga kaetud alade p\u00e4rast, ent tegelikult on piirkonnal suur strateegiline v\u00e4\u00e4rtus. Siin Svatove ja Kreminna vahelisel liinil \u00f5nnestus venelastel oma s\u00fcgisene taandumine peatada ja ukrainlasi pisut tagasi Kupjanski poole suruda. Kui need asulad vabastataks, l\u00f5ikaks see \u00e4ra l\u00f5una poole j\u00e4\u00e4va Sjevjerodonetski ja L\u00f5ss\u00f5t\u0161anski kaksiklinna, mille vallutamiseks Venemaa aasta tagasi ohtralt verd valas. Kui ukrainlased j\u00f5uaksid v\u00e4lja ida pool asuva Starobilski juurde, oleks ohus juba ka Luhanski \u201erahvavabariigi\u201c oblastikeskus. Sellep\u00e4rast on venelased sellele liinile ka tublisti t\u00e4iendust toonud ja kaitserajatisi ehitanud. Teiste seas tegutsevad siin Pihkva dessantdiviisi elemendid."}
{"text":"Briti pered on alustanud v\u00f5itlust koroonavaktsiini tootja vastu, kuna nende v\u00e4itel vigane vaktsiin tappis ja invaliidistas inimesedLigi 90 Briti peret n\u00f5uavad vaktsiinitootjalt AstraZeneca enam kui miljard eurot h\u00fcvitist koroonavaktsiini p\u00f5hjustatud tervisekahjude eest, kuna vaktsiin oli nende v\u00e4itel algusest peale vigane.\nBriti peresid esindavad advokaadid leiavad, et m\u00f5ned juhtumid v\u00f5ivad n\u00f5uda 20 miljonit naela h\u00fcvitist, mis on ligikaudu 160 korda suurem kui saadaolev 120 000 naela suurune valitsuse toetus. Nad loodavad, et suudavad kohtus t\u00f5estada, et vaktsiin oli s\u00fc\u00fcdi, vahendab Daily Mail.\nKahju peab siiski maksma kinni maksumaksja erikokkuleppe alusel, milles Briti ministrid pandeemia k\u00f5ige s\u00fcngematel p\u00e4evadel kokku leppisid, keset \u00fclemaailmset v\u00f5idujooksu, et leida vaktsiin ja vabastada riik l\u00f5putust sulgemiste ts\u00fcklist.\nBriti pered v\u00e4idavad, et pole vaktsiinivastased ja usuvad vaktsiinide eelistesse, aga tunnevad end valitsuse poolt h\u00fcljatuna ja astuvad samme, sest nad seisavad silmitsi l\u00e4hedaste kaotuse v\u00f5i j\u00e4tkuva puude t\u00f5ttu rahalise h\u00e4vinguga.\nSamuti v\u00e4idavad asjatundjad, et kaalul v\u00f5ib olla rohkem kui \u00fcksainus kohtulahing ja \u00dchendkuningriik peab p\u00f5hjalikult \u00fcmber vaatama, kuidas ta kohtleb neid, keda vaktsiinid on kahjustanud, eriti seoses pandeemia ajal tehtud tohutute ohverdustega.\nKehtivate reeglite kohaselt on teatud vaktsiinide ohvritel, sealhulgas Suurbritannias vaktsineerimise ajal v\u00e4lja antud vaktsiinide ohvritel \u00f5igus \u00fchekordsele summale 120 000 naela.\nOmeti ei ole see 1970ndatel aastatel loodud riiklikult rahastatav toetuss\u00fcsteem kompensatsioon. See t\u00e4hendab, et valitsus tunnistab, et iga\u00fcks, kellele on m\u00e4\u00e4ratud maksuvaba v\u00e4ljamakse, v\u00f5ib soovi korral siiski kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.\nEsiteks v\u00e4idavad nad, et 120 000 naela on ebapiisav nende jaoks, kes v\u00f5itlevad k\u00f5ige t\u00f5sisemate puuetega, mis v\u00f5ivad sundida inimesi t\u00f6\u00f6st loobuma ja nad vajavad \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset hooldust. M\u00f5nel juhul peavad pereliikmed hakkama t\u00e4iskohaga hooldajateks.\nKa skeemi abik\u00f5lblikkuse kriteeriumid on ranged. Inimesel peab olema arsti poolt tuvastatud v\u00e4hemalt 60-protsendiline puue v\u00f5i surm. See t\u00e4hendab teoreetiliselt, et kui keegi on ainult 59-protsendilise puudega, ei saa ta sentigi.\nLeinavad pered, kellel on \u00f5igus see summa saada, on arutanud ka seda, kui kaua l\u00e4heb neil aega raha k\u00e4ttesaamiseks, hoolimata sellest, et neil on olemas k\u00f5ik vajalikud paberid. M\u00f5ned on otsust oodanud 18 kuud.\nLisaks v\u00f5ib tasu m\u00f5jutada saadavaid toetusi.\n\u00dchendkuningriigi ametiasutused kiitsid AstraZeneca koroonavaktsiini heaks 2020. aasta l\u00f5pus, kui rahvas oli j\u00f5ulude ajal lukustatud kodudesse.\u00a0J\u00e4rgnevatel kuudel k\u00e4\u00e4risid miljonid oma k\u00e4ised \u00fcles, et vaktsiini saada.\nKuigi neid kiideti pandeemia l\u00f5petamisele kaasa aitamise ja 120 000 inimelu p\u00e4\u00e4stmise eest, v\u00e4idavad k\u00fcmned britid, et nende l\u00e4hedased hukkusid v\u00f5i said raskelt vigastada vaktsiini harvaesineva k\u00f5rvaltoime t\u00f5ttu, mis tuli v\u00e4lja AstraZeneca esialgsete vaktsiinikatsete ajal, milles osales k\u00fcmneid tuhandeid vabatahtlikke.\nPaljusid tabas vaktsiinist p\u00f5hjustatud trombootiline trombots\u00fctopeenia (VITT), mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada surmavaid vereh\u00fc\u00fcbeid.\nTeistel tekkis Guillain-Barre s\u00fcndroom, kus immuuns\u00fcsteem r\u00fcndab ekslikult keha enda n\u00e4rve. See v\u00f5ib \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel p\u00f5hjustada halvatust.\nLigikaudu 90 inimest ja perekonda, kes v\u00e4idavad, et neid on tabanud vaktsineerimise haruldased k\u00f5rvaltoimed, v\u00f5tavad tarbijakaitseseaduse alusel AstraZeneca vastu meetmeid, kuigi l\u00e4hikuudel v\u00f5ib nendega veel inimesi liituda, kui ilmnevad uued juhtumid.\nPeresid esindavad juristid v\u00e4idavad, et vaktsiin, mis manustati kahe doosina, mis anti kuni 12-n\u00e4dalase vahega, oli sisuliselt \u201edefektne\u201d selles m\u00f5ttes, et see ei olnud nii ohutu, kui seda saanud inimestel oli \u00f5igus eeldada.\nAdvokaadib\u00fcroo Scott-Moncrieff & Associates esindaja Peter Todd, kes tegutseb k\u00fcmnete hagejate nimel \u00fctles, et hagi \u00f5nnestumise korral on m\u00f5nel ohvril v\u00f5imalik taotleda \u201emitme miljoni naelaseid n\u00f5udeid\u201d.\nTodd v\u00e4itis, et vigastuste ulatus varieerus drastiliselt \u2013 m\u00f5nel britil amputeeriti j\u00e4semed ja nad v\u00f5itlesid s\u00fcdamepuudulikkusega.\n\u201eM\u00f5ned juhtumid h\u00f5lmavad uskumatult raskeid vigastusi ja tohutut sissetulekute kaotust ning vajavad tohutut [j\u00e4rjepidevat] hooldust,\u201d \u00fctles ta. \u201eSeal on mitmeid n\u00f5udeid, mis v\u00f5ivad olla mitme miljoni naelased n\u00f5uded.\u201d\n\u201eKui vaadata isikukahju v\u00f5i kliinilise hooletuse juhtumeid \u00fcldiselt, kus on tegemist v\u00e4ga katastroofilise vigastusega, siis seal on h\u00fcvitised, mis on v\u00e4ga suured.\u201d\n20 miljoni naelsterlingi l\u00e4hedal v\u00e4ljamaksed pole ennekuulmatud, sarnaseid summasid m\u00e4\u00e4ratakse inimestele, kes on j\u00e4\u00e4nud meditsiinilise vea t\u00f5ttu eluaegse puudega.\nK\u00f5ik n\u00f5ude esitajad ei pruugi olla v\u00f5imelised t\u00f5endama, et neil on \u00f5igust h\u00fcvitisele.\u00a0Ja isegi need, kes seda teevad, ei pruugi kaheksakohalist summat saada. Kui aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa seda teeb, v\u00f5ib kogu v\u00e4ljamakse kergesti \u00fcletada 1 miljardi naela piiri.\nAdvokaadid loodavad, et suudavad kohtus kindlaks teha, et trombid olid t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjustatud vaktsiinist.\nBriti tervishoiujuhid on Covidi v\u00e4ljamaksete katmiseks juba eraldanud \u00fcle miljardi. Osa sellest fondist jagatakse eeldatavasti vaktsiiniga seotud h\u00fcvitisena. Teised eeldavad, et suurem osa koosneb ravi hilinemise, t\u00fchistamise ja valediagnooside n\u00f5uetest.\nV\u00f5rdluseks on valitsus maksnud k\u00fcmneid miljoneid talidomiidiohvritele, kes j\u00e4id vigaseks p\u00e4rast seda, kui nende emad v\u00f5tsid ravimit raseduse hommikuse iivelduse leevendamiseks.\nToddi grupp esindab 39 hagi esitajat, kellest kuue puhul l\u00f5ppes asi surmaga. Teine aktsiooniga seotud ettev\u00f5te esindab 20 surmajuhtumit ja \u00fcle 30 vigastuse.\nSiiski eeldatakse, et maksumaksja maksab k\u00f5ik v\u00f5imalikud arved \u2013 t\u00e4nu h\u00fcvitise klauslile, mille valitsus andis Briti-Rootsi ettev\u00f5ttele AstraZeneca.\nKui riik 2020. aastal lukku pandi, soovis valitsus meeleheitlikult vaktsiine niipea kui v\u00f5imalik kasutusele v\u00f5tta, kui need ametlikult ohutuse ja t\u00f5hususe kaalutlustel heaks kiideti.\nKuid oli v\u00f5imalus, et vaktsiinidest tulenevad haruldased k\u00f5rvaltoimed j\u00e4\u00e4vad m\u00e4rkamata v\u00f5i nende risk oli valesti arvutatud.\u00a0See t\u00e4hendas teoreetiliselt, et vaktsineerimise taga olevad ettev\u00f5tted olid \u00f5iguslike meetmete suhtes haavatavad.\nNii pakkusid ministrid h\u00fcvitist, et vaktsiinid v\u00f5imalikult kiiresti k\u00e4tte saada. AstraZeneca ametnik \u00fctles lepingu s\u00f5lmimise ajal, et ettev\u00f5te \u201eei saa v\u00f5tta riski, kui\u2026 nelja aasta p\u00e4rast ilmneb vaktsiinil k\u00f5rvaltoimeid\u201d.\nM\u00f5ned taotlejad, kes on seotud k\u00e4imasoleva kohtumenetlusega, on juba saanud 120 000 naela suuruse summa, mis korvab nende kannatusi \u00dchendkuningriigi vaktsiinikahjustuste h\u00fcvitamise skeemi kaudu.\nTodd kirjeldas skeemi kui \u201eanomaaliat\u201d, mille puhul taotluste menetlemine v\u00f5tab mitmeid kuid, kuna suuremate vigastustega inimesed v\u00f5ivad saada palju suuremaid v\u00e4ljamakseid. \u201eSee on anomaalia, et kellelegi, kellel on sama vigastus ja sama raskusaste, v\u00f5idakse anda 20 miljonit naela,\u201d \u00fctles ta.\nMuu kriitika skeemi kohta h\u00f5lmab ka seda, kui kaua v\u00f5ib maksete laekumine aega v\u00f5tta.\nKam Miller, kelle abikaasa Neil, pere toitja suri 2021. aasta mais p\u00e4rast seda, kui tal tekkis AstraZeneca vaktsiini t\u00f5ttu tromb, otsustas m\u00fc\u00fca oma pere kodu Leicesteri \u00e4\u00e4relinnas ja v\u00e4hendada kulusid, et saada sularaha. Ta taotles h\u00fcvitist augustis ja pole veel raha k\u00e4tte saanud.\nTodd \u00fctles, et viivitused v\u00f5ivad p\u00f5hjustada ohvritel mitte ainult surmaga seotud s\u00fcdantl\u00f5hestavat emotsionaalset kahju v\u00f5i puudega leppimist, vaid ka rahalist stressi.\n\u201eKui keegi, nagu pere peamine toitja muutub invaliidiks v\u00f5i isegi laps saab puude, tekitab see perele tohutu stressi,\u201d \u00fctles ta. \u201eSee v\u00f5ib pingestada inimeste abielu ja nad v\u00f5ivad lahku minna.\u201d\nS\u00fcsteemi teine \u200b\u200bviga on perede s\u00f5nul see, et inimesed, kelle l\u00e4hedased on vaktsineerimise t\u00f5ttu surnud, v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da ilma h\u00fcvitistes, kuna 120 000 naela suurust makset peetakse \u201esissetulekuks\u201d.\nTodd \u00fctles, et see on karm karistus, arvestades seda, mida vaktsiini kaotanud on l\u00e4bi elanud. \u201eSee on \u00fcsna ebameeldiv, sest see raha on olemas, sest olete v\u00f5ib-olla kaotanud oma partneri ja peate n\u00fc\u00fcd ise hakkama saama,\u201d \u00fctles ta. \u201eSelles olukorras v\u00e4\u00e4rivad inimesed natuke rohkem suuremeelsust.\u201d\nTeaben\u00f5uded n\u00e4itavad, et peaaegu 400 rahalise n\u00f5ude esitajat on otsust oodanud 18 kuud.\nNHS Business Services Authority, asutus, mis haldab \u00dchendkuningriigi vaktsiinikahjude h\u00fcvitamise skeemi, on juba v\u00e4lja maksnud 3,7 miljonit naela kolmek\u00fcmne \u00fchele britile v\u00f5i nende l\u00e4hedastele, kes said AstraZeneca koroonavaktsiini tagaj\u00e4rjel vigastada v\u00f5i kaotasid elu.\nSeni pole kellelegi Pfizeri v\u00f5i Moderna vaktsiiniga seotud vigastuste v\u00f5i surmajuhtumite eest raha v\u00e4lja makstud.\n78 britile ja nende l\u00e4hedastele, kes said koroonavaktsiini t\u00f5ttu vigastada v\u00f5i kaotasid elu, on juba \u00f6eldud, et neil on \u00f5igus tasule.\nTodd lisas, et see, kuidas \u00dchendkuningriik praegu vigastatud vaktsineerituid kohtleb, v\u00f5ib tulevikus kahjustada teisi vaktsineerimiskampaaniaid. Teadlased hoiatavad, et k\u00fcsimus on millal, mitte kas, et maailma tabab uus pandeemia. \u201eK\u00f5igil oleks tore teada, et saavad lasta end vaktsineerida kindlalt, et harvaesineva reaktsiooni korral saavad nad toetust ja h\u00fcvitist,\u201d \u00fctles ta.\n\u201eMa muretsen, et juhtunu t\u00f5ttu ja kui inimesi ei toetata, \u00f5hutab see vaktsineerimisega seotud k\u00f5hklusi,\u201d m\u00e4rkis Todd. \u201eKui inimesed l\u00f5petavad vaktsineerimise, v\u00f5ib see koormata tervishoiuteenust ja vigastada paljusid inimesi.\u201d\nKuigi t\u00e4psed \u00fcksikasjad pole teada inimeste kohta, kes v\u00e4idavad, et nad on AstraZeneca vaktsiini t\u00f5ttu viga saanud v\u00f5i leinavad l\u00e4hedast, ja on sellega seoses juriidilisi meetmeid ette v\u00f5tnud, on teada, et VITT-i tagaj\u00e4rjel suri 73 britti.\n\u00dcks kurb kaotus on 18-aastane \u00fcli\u00f5pilasest parameedik, lisaks v\u00e4ikelaste vanemad ja paljud teised, keda on ees ootamas pikk elu.\nSurnute pereliikmed on sageli \u00f6elnud, et nende l\u00e4hedasi ei ajendanud vaktsiini v\u00f5tma mitte hirm viiruse ees, vaid soov kaitsta teisi, haavatavamaid \u00fchiskonnaliikmeid.\nVaktsiinist tulenev vigastus- ja surmaoht oli v\u00e4ike, v\u00f5rreldes \u00dchendkuningriigis v\u00e4lja antud 50 miljoni doosi AstraZeneca vaktsiiniga, tehnilise nimetusega Vaxzevria.\nJa vaktsineerimine ise, kuigi seda rikkusid m\u00f5ned surmajuhtumid, oli \u00fcldiselt edukas. Ekspertide hinnangul p\u00e4\u00e4stis see kogu maailmas 6 miljonit elu. Veel miljoneid on kaitstud raskete haigestumiste eest.\nKuigi koroona ei pruugi olla tagaplaanile taandumas, leidub endiselt teisi pandeemia potentsiaaliga patogeene.\nJa m\u00f5ned kardavad, et kui \u00dchendkuningriik ei suuda korralikult hoolitseda nende v\u00e4heste koroonavaktsiinide t\u00f5ttu vigastada saanute eest, on raske britte tulevikus veenda k\u00e4iseid \u00fcles k\u00e4\u00e4rima.\nAstraZeneca teatas, et ei saa k\u00e4imasolevaid juriidilisi k\u00fcsimusi kommenteerida. Pressiesindaja \u00fctles: \u201ePatsiendi ohutus on meie k\u00f5rgeim prioriteet ning reguleerivatel asutustel on selged ja ranged standardid, et tagada k\u00f5igi ravimite, sealhulgas vaktsiinide ohutu kasutamine. Avaldame kaastunnet neile, kes on kaotanud l\u00e4hedasi v\u00f5i on teatanud terviseprobleemidest. AstraZeneca ja reguleerivad asutused registreerivad ja hindavad hoolikalt k\u00f5iki Vaxzevria kasutamisega seotud v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimete teateid.\u201d"}
{"text":"K\u00fcberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto: \u201cK\u00fcberr\u00fcnnakut saab toime panna ka kaugloetavate veem\u00f5\u00f5tjatega\u201d\u200bUkraina s\u00f5da on toonud k\u00fcberkuritegevusse uue hoo ja r\u00fcnnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma IoT ehk asjade internet, mille tagaj\u00e4rjeks laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk, r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shields \u00fcks korraldajatest Urmas Ruuto.Seekordne \u00f5ppus oli suurem kui kunagi varem \u2013 korraldajaid umbes 400, osalejaid lausa ligi 2600 inimest. Urmas Ruuto \u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppus vajaminevate s\u00fcsteemidega. \u201cLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele, oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sellel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk \u2013 tehnoloogia mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, sateliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u201d loetleb ta. Aasta aastalt osalejatele suurema v\u00e4ljakutse pakkumine on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid. \u201cTreenitavate tase on aasta-aastalt paranenud, aga vaatamata sellele, suudavad r\u00fcndajad nende s\u00fcsteemid maha v\u00f5tta,\u201d t\u00f5deb Ruuto.\nNATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, peamiseks t\u00f5ukeks said pronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele osaks saanud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud. Praegu, 15 aastat hiljem, pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, \u00f5hu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal k\u00fcberruumil ja sidev\u00f5rkudel. Urmas Ruuto kinnitab, et Ukraina s\u00f5da on Eestis k\u00fcberkallaletungide arvu kasvatanud ja muutunud on ka r\u00fcnnakute iseloom. \u201cVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimisskeem, kus h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra paradamiseks tuli talle maksta,\u201d kirjeldab Ruuto, \u201cAga s\u00f5da t\u00f5i kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju elu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulus,\u201d Ta lisab, et eelk\u00f5ige on sellised r\u00fcnnakud sihitud Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem. \u201cKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.\u201d\nAjal, mil nii palju seadmeid kasutab internetti, kasvab ka kahjutegemise ulatus. Urmas Ruuto teab juhtumit, kus r\u00fcnnaku viisid l\u00e4bi kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad. \u201cNeed on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid bot\u00b4te, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\u201d Sarnase kogemuse on \u00fcle elanud ka NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse enda koduleht, just aasta tagasi, kui toimus eelmise aasta Locked Shield. Ruuto s\u00f5nul polnud selles aga tegelikult suuremat traagikat, hullem on see, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb. \u201c\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid ka Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.\nHuvi 5G vastu toob palju t\u00f6\u00f6d\nKuigi Locked Shield ja s\u00fcgisel toimuv teine k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide aur sugugi ainult \u00f5ppustele. Osa t\u00f6\u00f6st moodustab nii\u00f6elda erialastele p\u00e4ringutele vastamine. \u201cMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta. N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad ises\u00f5itvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u201d r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuse tehnoloogiajuht.\nViimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsioonivaldkond drastiliselt arenenud. \u201c\u00dcheksak\u00fcmnendatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio- ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest meile sel ajal isegi suurt midagi ei \u00f5petatud. Kui mul avanes magistri\u00f5pingute ajal v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta, ma suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tted, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamus tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u201d meenutab Ruuto.\nTelekom ja IT aina enam seotud\n\u00d5ppida on tulnud kogu elu, ikka sedam\u00f6\u00f6da, kuidas valdkond arenes. \u201cRootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidev\u00f5rkude planeerijaks, alustasin GSM v\u00f5rkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskuses on mul t\u00f6\u00f6\u00fclesanded teised, tuleb sidev\u00f5rkude tundmine suureks kasuks,\u201d t\u00f5deb Ruuto ja lisab, et IT ja telekom on kaks \u00fcha enam teineteisele l\u00e4henevat valdkonda. \u201cK\u00f5ik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti m\u00f5istma mobiilside v\u00f5rgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine j\u00f5uavad j\u00e4rjest uutesse ni\u0161\u0161idesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, p\u00f5llumajandus, energeetika sektor.\u201d\nUrmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev t\u00f6\u00f6p\u00f5ld toob juurde ka telekommunikatsioonist huvitatud noori. Oma kunagise \u00fclikooliga on tippeksperdil side s\u00e4ilinud, ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni \u00f5ppesuuna magistrantide l\u00f5put\u00f6id ja osalenud kaitsmiskomisjoni t\u00f6\u00f6s, teinud projektip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut v\u00f5rgutehnoloogiate ja -teenuste \u00f5ppekava. \u201cV\u00f5rreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli telekommunikatsiooni\u00f5pe muidugi k\u00f5vasti muutunud. Tegu on t\u00e4nap\u00e4evase ja konkurentsiv\u00f5imelise \u00f5ppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis k\u00e4ib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et \u00fclikool \u00f5petab m\u00f5tlemist, on j\u00e4\u00e4nud ja peab j\u00e4\u00e4ma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama t\u00f5de, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eval: p\u00e4rast \u00fclikooli \u00f5ppimine alles algab!\u201d\n"}
{"text":"Pakistani ekspeaminister Khan kutsus \u00fcleriigilistele protestideleLAHORE, 14. mai, AFP-BNS \u2013 Pakistani ekspeaminister Imran Khan kutsus \u00fcleriigilistele \"vabaduse\" protestidele p\u00fchap\u00e4eval.\nReedel kautsjoni vastu vabaks lastud Khan j\u00f5udis mitu p\u00e4eva kestnud kohtudraama ja \u00fcleriigiliste rahutuste j\u00e4rel laup\u00e4eva hommikul Islamabadist koju Lahore'i.\nKhan peeti kinni teisip\u00e4eval Islamabadi kohtus korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste alusel ning teda hoiti kohtueelses vangistuses. Neljap\u00e4eval kuulutas \u00fclemkohus tema kinnipidamise ebaseaduslikuks, kuid j\u00e4ttis ta reedeni vahi alla, vabastades seej\u00e4rel kaheks n\u00e4dalaks kautsjoni vastu.\n\u00dclemkohtu otsus keelab Khani kahe n\u00e4dala jooksul k\u00f5nealuse korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse alusel kinni pidada ja enne esmasp\u00e4eva ka \u00fchegi teise s\u00fc\u00fcdistuse alusel vahistada.\n\"Vabadus ei tule kergelt. Te peate selle haarama. Te peate selle eest ohvreid tooma,\" \u00fctles ekspeaminister laup\u00e4eva \u00f5htul edastatud p\u00f6\u00f6rdumises.\nTa kutsus poolehoidjaid korraldama p\u00fchap\u00e4eval proteste \u00fcle riigi ning lubas taasalustada kolmap\u00e4eval kampaaniat tegemist kohesteks \u00fcldvalimisteks.\nEkspeaministri vahistamisele teisip\u00e4eval j\u00e4rgnesid meeleavaldused, mis kasvasid \u00fcle kokkup\u00f5rgeteks politseiga ning rahvahulkade r\u00fcnnateks valitsushoonetele ja isegi s\u00f5jav\u00e4erajatistele.\nEndine kriketistaar Khan, kes on Pakistanis j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga populaarne, kukutati 2022. aasta aprillis umbusaldush\u00e4\u00e4letusega parlamendis, kuna ta kaotas s\u00f5jav\u00e4e toetuse.\u00a0\nKhani s\u00f5nul on hiljem tema vastu algatatud k\u00fcmned kohtuasjad osa valitsuse ja relvaj\u00f5udude plaanist takistada teda v\u00f5imule naasmast. S\u00fcgisel peetakse Pakistanis valimised, s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral ei saa Khan kandideerida.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Malle P\u00e4rn: vastuolu liberaalse demokraatia ja p\u00e4ris demokraatia vahel on \u00fcletamatu ja igaveneAlustan heast uudisest: vaatamata valitsuse j\u00f5ulistele pingutustele on meil m\u00f5ned asjad ikka veel p\u00e4ris h\u00e4sti! Et millised v\u00f5i? No seda mina teile ei \u00fctle, valitsus v\u00f5ib ka teada saada ja loomulikult t\u00f5ttab ta neid asju siis \u201ekorda tegema\u201c. Ja l\u00f5puks polegi siis meil midagi niisugust, mis h\u00e4sti on vaid t\u00e4nu sellele, et valitsus pole neid m\u00e4rganud. \u00c4rge teie ka \u00f6elge, kui midagi niisugust m\u00e4rkate! Hoiame saladust!\nEi tea, miks vajab riik n\u00fc\u00fcd \u00e4kki igast k\u00fcljest korda tegemist, kui needsamad inimesed on ise peaaegu kolmk\u00fcmmend aastat seda riiki valitsenud, oma k\u00e4\u00e4ridega k\u00e4rpinud ja oma teerulliga triikinud?\nKas nad on midagi valesti teinud? Ei ole ju, peaminister \u00fctleb, et enne EKRE valitsust oli k\u00f5ik h\u00e4sti, ja praegu j\u00e4lle Euroopas \u201earvestatakse meiega, kuulatakse meid\u201c ja jagatakse puudlitele eurotiitleid? Miks siis ikka on vaja riik korda teha?\nKas EKRE oli nii v\u00f5imas, et suutis v\u00e4hem kui kahe aastaga Eesti elu nii segamini keerata, et see vajab nii p\u00f5hjalikku \u201ekorda tegemist\u201c, et selleks on vaja rahvalt viimsedki sendid \u00e4ra r\u00f6\u00f6vida?\nJah, muidugi Euroopas arvestatakse meiega ja kuulatakse meid, kui me r\u00e4\u00e4gime seda, mida Euroopa kuulda tahab ja teeme seda, mida Euroopa n\u00f5uab. Eks ole veider arusaamine arvestamisest ja kuulamisest? Kui Euroopa meiega arvestaks, siis ta kuulaks ka meie konservatiivide h\u00e4\u00e4lt.\nKui saaks k\u00f5igepealt Toompea poliitilise kultuuri kuidagimoodi \u201ekorda teha\u201c?\nPeaminister LAIMAB v\u00e4\u00e4rikat riigikogu liiget infotunnis, rumala lausvalega, \u2013 teades, et ta on otse eetris ja terve Eesti rahvas v\u00f5ib teda n\u00e4ha \u2013 kellest v\u00e4ga paljud teavad, et Varro Vooglaid ei ole mitte kunagi \u00f6elnud, et TEMAL on \u00fcksk\u00f5ik, mis lipp Toompea lossi tornis lehvib, samuti paistab see v\u00e4lja tema k\u00e4itumisest ja k\u00f5nedest, et tal EI ole mitte \u00fcksk\u00f5ik, mis v\u00e4rvi lipu all me elame.\nArukad inimesed teavad ka seda, et teatud vaimse tasemega propagandistid on sellesama laimu ventilaatorisse l\u00e4kitanud. Peaminister peaks olema kuulnud, et seda on mitmel korral seletatud ja eitatud. V\u00f5i ei tea? Kus ta elab? Kas sellesama lossi akendeta tornis?\nV\u00f5i ei l\u00e4he see talle korda? Kas oli see Goebbels, kes \u00f5petas: korda valet nii tihti kui v\u00f5imalik, k\u00fcll viimaks uskuma hakatakse. Ja paljud poolemeelsed ju usuvadki, r\u00fcndavad Varro Vooglaidi lausa t\u00e4naval ja s\u00f5imavad \u201eputinistiks\u201c.\nKas v\u00f5tame kasutusele uue termini: g\u00f6belsist?\nPeaminister tahab, et seal oleks meie rahva lipp, aga ta ei taha, et selle lipu all elaks j\u00f5ukalt ja \u00f5nnelikult, igas v\u00e4ikseimaski eesti k\u00fclas \u2013 meie EESTI rahvas.\nJa ta mitte ainult ei laima, ta laimab ja m\u00f5nitab, istudes vihaselt oma toolile ja demonstreerides oma k\u00e4itumisega, et ta on oma emotsionaalselt \u00fclesk\u00f6etud etteastega \u00fclimalt rahul. Vooglaid, sa oled \u00e4ra t\u00fchistatud!\nJa kaks tema valitsuse ministrit tema k\u00f5rval vastavad talle heakskiitva pilguga, kumbki ei tunne h\u00e4bi peamininstri sobimatu k\u00e4itumise \u00fcle. Saime oma vastase paika panna, \u00fctleb nende ilme. J\u00e4lle \u00f5nnestus neil levitada eesti naiivsemale rahvale r\u00e4iget valet ja m\u00f5nitavat laimu \u00fche nende jaoks ebamugava ja ohtliku inimese kohta.\nAga millisena paistis see teisele poolele, nendele, kes elavad p\u00e4ris maailmas, kelle m\u00f5istus t\u00f6\u00f6tab veel loomuliku inimliku s\u00fcsteemi j\u00e4rgi, ilma Br\u00fcsseli \u00e4ppideta?\nDemonstratiivne \u00fclbitsemine riigikogu ees ei k\u00f5lba peaministrile! Otse eetris! Terve rahvas n\u00e4eb, kuni tulevate p\u00f5lvedeni! Kas peaministri vaimne tervis hakkab k\u00f5ikuma? Mask langes eest, vahkviha moonutas n\u00e4gu.\nKoos kahjur\u00f5\u00f5muga: mina olen siiski see, kes otsustab ja keda kaitsevad v\u00f5imule allutatud \u00f5igusorganid. S\u00f5navabadus meil on, aga m\u00f5nikord tehakse see meile \u201etasuliseks\u201c.\nT\u00f5epoolest, kelle heaks te t\u00f6\u00f6tate, Kaja Kallas?\nMiks teile ei meeldi, kui teile esitatakse sama k\u00fcsimus, mida te just \u00e4sja ise k\u00fcsisite v\u00e4\u00e4rikalt riigikogu liikmelt, kes on eesti perekondade kaitseks loonud mittetulundus\u00fchingu ja terve rahva jaoks populaarse konservatiivse uudisteportaali, kusjuures riigilt selleks sentigi k\u00fcsimata?\nKummal teist on \u00fcksk\u00f5ik, mis lipu all mugavalt rahva arvel elada?\nLiberaalne demokraatia ongi ilmselt selline riigikord, kus valitsus p\u00fcsib v\u00f5imul valetamise ja pettuse abiga, vaimse v\u00e4givallaga, \u2013 kus valitsus on rahva isand, mitte teener, nagu see on p\u00e4ris demokraatias.\nNiisiis, vastuolu liberaalse demokraatia ja p\u00e4ris demokraatia vahel on \u00fcletamatu ja igavene. Liberaalses demokraatias t\u00e4hendab ju poliitika \u00fclepea enda kasuks valetamist. Oma vigade ja plaanide \u00f5igustamist. Seal tehakse seadusi omakasup\u00fc\u00fcdlike plaanide elluviimiseks, mitte rahva elu arendamiseks ja parandamiseks. Ja varjatakse (\u00fcsna saamatu) demagoogiaga oma tegelikke kavatsusi ja eesm\u00e4rke. V\u00f5i ma eksin?\nMakse olevat vaja t\u00f5sta Eesti kaitsev\u00f5ime suurendamiseks? Kas ei ole ometi riigi k\u00f5ige olulisem kaitsev\u00f5ime tagatis \u00fchtne, oma eluga rahul olev, oma valitsust austav ja usaldav rahvas?\nKas ei ole oluline see, et rahvas elaks k\u00f5ikjal \u00fcle terve riigi, mitte kolmes suuremas linnas ja viies suuremas alevikus? Kas ei ole p\u00f5lismets varjuks kohalikule rahvale, kui vaenlane riiki tungib?\nTerve liberaalide poliitika on juba kolmk\u00fcmmend aastat Eesti kaitsev\u00f5imet h\u00e4vitanud, viimase k\u00fcmne aastaga eriti. Inimesed on omavahel t\u00fclli aetud, \u00fchtki k\u00fcsimust ei suuda me enam rahumeelselt, ilma \u00fcksteist s\u00f5imamata lahendada. Relvadest pole kasu, kui rahvas on riigist lahutatud! Milleks meile vaenlane, kui meil on niisugused s\u00f5brad?\nEesti sisekliima on \u00fclekuumendatud, t\u00f5esti inimtekkeliselt, selle \u201ekliimasoojenemise\u201c vastu peaksime \u00fcheskoos tuliselt v\u00f5itlema, mitte tormama hullumeelsetena ise oma elu h\u00e4vitama mingite v\u00e4lismaiste \u00f5hum\u00fc\u00fcjate roheprojektide kinnimaksmisega!\nPeaminister \u00fctleb, et k\u00f5ik eesti inimesed on kohe v\u00f5rdsed, kui abielu m\u00e4\u00e4ratletakse liiduks \u201ekahe t\u00e4iskasvanud isiku\u201c vahel? On see mingi v\u00f5lukepike?\nOn ikka \u00e4\u00e4rmiselt naiivne uskuda, et mingi seadusega saab k\u00f5ik inimesed v\u00f5rdseks kuulutada. Kahtlustan, et nad ise ka ei usu seda, see on nende kokkuleppeline valelik loosung, et rahvas \u00e4ra petta.\n\u00c4kki alustaks palgav\u00f5rdsusest?\nAga nad ei tahagi v\u00f5rdsust, nad tahavad eelisseisundit ja eelistatud gruppe, et t\u00fclid ja l\u00f5hed rahva seas ei l\u00f5peks. Sest kui rahvas oleks \u00fchtne, siis ei laseks ta nii valelikel inimestel ennast valitseda.\nMalle P\u00e4rn"}
{"text":"OLE VALVAS! Kui \u00f5ngitsuss\u00f5numid ei p\u00e4\u00e4se su telefoni \u00fchest kanalist, r\u00fcndavad kelmid kohe teisest praostKelmid on ainu\u00fcksi selle aasta alguses petnud Eesti inimestelt \u00f5ngitsuss\u00f5numitega v\u00e4lja \u00fcle 50 000 euro. Uurime, kas t\u00f5esti on tegemist pidurdamatu v\u00e4ega, millest \u00fckski j\u00f5ud \u00fcle ei k\u00e4i.Paljud ei oskagi karta, et telefoni saadetud s\u00f5num v\u00f5ib olla osa petuskeemist. Eriti kui see saadetakse m\u00f5ne usaldusv\u00e4\u00e4rse ettev\u00f5tte nimel. Nii suudavad kelmid v\u00e4lja meelitada inimeste isiklikud andmed ja ligip\u00e4\u00e4su pangakontole. \u00d5ngitsuss\u00f5numitega on alates selle aasta algusest tekitatud varalist kahju 50\u00a0123 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Kelmide SMSe levib aga massiliselt aina edasi.Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul on nad eriti palju telefonis\u00f5numite \u00f5ngitsuskampaaniaid tuvastanud selle aasta maikuu algusest. Sellised kampaaniad on aktiivsemaks muutunud just viimastel aastatel. Enne seda kasutasid kelmid rohkem sp\u00e4mmik\u00f5nesid ja libaloosim\u00e4nge.NAGU MITME PEAGA LOHE: Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul ei aita ka s\u00f5numi saatjate blokeerimine, sest kelmid leiavad s\u00f5numite saatmiseks uued v\u00f5imalused.(Jake Farra)Saades teavituse kahtlaste SMSide liikumisest, kontrollitakse, kui paljudele klientidele need saadetakse ja tuvastatakse, millise \u00fchenduse kaudu need Elisa v\u00f5rku tulevad. \u201e\u00d5ngitsuskampaania tuvastamisel teavitame sellest kohe Elisa SMS-partnerit v\u00f5i teist operaatorit ning palume \u00f5ngitsuss\u00f5numite saatmise blokeerida. Kohale toimetamata \u00f5ngitsuss\u00f5numid kustutatakse,\u201d kirjeldab Kraft protsessi. Ta t\u00f5deb, et ainult s\u00f5numi saatjate blokeerimine tulemust ei anna, sest petturid v\u00f5tavad kasutusele uusi saatja aadresse ning leiavad uusi kanaleid, mille kaudu \u00f5ngitsuss\u00f5numeid klientidele kohale toimetada.Kas kelmide tegevust aitaks ohjeldada karmim mass-s\u00f5numeid haldav regulatsioon? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja aset\u00e4itja Mart Laas ei n\u00e4e selles suurt m\u00f5ju. Seda on k\u00fcll arutatud, kuid kuna petukirjad ja SMSid tulevad sageli v\u00e4ljastpoolt Eestit, tekib k\u00fcsimus jurisdiktsioonis. Samuti v\u00f5tavad petturid pidevalt kasutusele uusi e-posti aadresse ja mobiilinumbreid. \u201eSeega me ei n\u00e4e, et karmim regulatsioon aitaks kaasa petukirjade v\u00f5i SMSide v\u00e4hendamisele v\u00f5i suunaks pettureid \u00f5iguskuulekamale k\u00e4itumisele,\u201c t\u00f5deb ta. Telekommunikatsiooniettev\u00f5tted on massiliste petukirjade v\u00f5i SMSide korral m\u00f5nest eksootilisest riigist mingiks ajaks peatanud ka sealt tuleva sideliikluse.Pigem aitab k\u00f5ige enam petuskeemide ohvriks langemise vastu inimeste teadlikkuse kasvatamine, et paroole ja kasutajanimesid ei tohi kolmandatele isikutele edastada.KELME ON KEERULINE OHJELDADA: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja aset\u00e4itja Mart Laasi s\u00f5nul ei muudaks ka karmim regulatsioon kelme \u00f5iguskuulekamaks, sest tihti tegutsevad nad v\u00e4ljaspool Eestit.(Sven Soome)Eesti k\u00fcberruumi seirab \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt riigi infos\u00fcsteemi amet (RIA), kellele laekub igan\u00e4dalaselt teavitusi erinevatest \u00f5ngitsuss\u00f5numitest. Ameti intsidentide k\u00e4sitlemise osakond (CERT-EE) informeerib vastava info laekudes \u00f5ngitsuslehtede majutajaid ja palub nende eemaldamist. Samuti teavitatakse \u00f5ngitsuslehtedest erinevate veebibrauserite ja viirust\u00f5rjetarkvarade tootjaid, kellel on v\u00f5imekus enda kliente hoiatada.RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juhataja M\u00e4rt Hiietamm soovitab oma nutiseadmete kaitsmiseks pahatahtlike veebilinkide ja pahavara eest kasutada RIA loodud DNSi \u00e4pi paigaldamist. Rakendus blokeerib pahavara ja \u00f5ngitsusi ning filtreerib DNSi abil kasutaja eest pahatahtlikke linke.Ka Hiietamm r\u00f5hutab inimeste teadlikkuse t\u00f5stmise olulisust. Viimastel aastatel on amet panustanud ennetusele k\u00fcberruumi turvalisuse kampaaniate kaudu.SUUREM ETTEVAATLIKKUS: RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juhataja M\u00e4rt Hiietamm soovitab nutiseadmete kaitseks kasutada ameti loodud pahavara blokeerivat rakendust.(RIA)"}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 15. maiksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 15. maiks\n\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=15.05.2023>.\n\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u:\n\nValitsuse algatatud pereh\u00fcvitiste seaduse ning pereh\u00fcvitiste seaduse,\nperekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5uga (17\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/19b5c317-2cd1-47d2-a40b-\n633f2c3f8c13\/perehuvitiste-seaduse-ning-perehuvitiste-seaduse-\nperekonnaseaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seaduse-muutmise-seadus>)\nplaanitakse suurendada elatisabi suurust ja v\u00e4hendada v\u00e4hem kui aasta\ntagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi.\n\nEeln\u00f5u kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik\nmaksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa\nv\u00f5i ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti \u00fche\nvanemaga pered on v\u00f5rreldes teiste peret\u00fc\u00fcpidega suurimas vaesuses \u2013\nkolmandik \u00fcksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses.\n\nEeln\u00f5u j\u00e4rgi on alates 1. jaanuarist 2024 lasterikka pere toetuse suurus\nkolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse\npuhul 650 eurot kuus.\n\nEeln\u00f5uga soovitakse alates 1. juulist 2023 tunnistada kehtetuks lasterikka\npere toetuse maksmise sujuva l\u00f5ppemise regulatsioon, mille j\u00e4rgi\nmakstakse lasterikka pere toetust kuni pere noorima lapse 19-aastaseks\nsaamiseni. Kuna regulatsioon on j\u00f5udnud kehtida vaid m\u00f5ned kuud, puudutab\nsee muudatus v\u00e4heseid peresid.\n\nSamuti loobutakse 1. maist 2024 j\u00f5ustuma pidanud lasterikka pere toetuse\nindekseerimisest pensioniindeksiga.\n\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\n\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\n\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: paketi Eesm\u00e4rk 55 hetkeseisust ja\nrohep\u00f6\u00f6rde tegevusplaanist, kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse\njuht ja Riigikantselei rohepoliitika koordinaator; Riigikogu otsuse\n\u201eSihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus n\u00f5ukogu liikmete\ntagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u esitamine; Riigikogu\notsuse \u201eRiigimetsa Majandamise Keskuse n\u00f5ukogu uute liikmete\nnimetamine\u201c eeln\u00f5u esitamine;\n\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: komisjoni teatised, mis k\u00e4sitlevad kalanduspoliitika\ntulevikku ja kalandussektori energia\u00fcleminekut \u2013 COM(2023) 100,\nCOM(2023) 102, COM(2023) 103, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad (ruum\nL332);\n\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad juhilubade reeglite muutmise ja\nliiklusreeglite parema j\u00f5ustamise eeln\u00f5ude kohta (teeohutuse pakett) \u2013\nCOM(2023) 126, COM(2023) 127, COM(2023) 128, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindaja; kohtumine Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti\njuhtidega;\n\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (145 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/8e5\n8c015-e547-499c-b579-87c45a8bb9c1\/alkoholi-tubaka-kutuse-ja-\nelektriaktsiisi-seaduse-ning-alkoholi-tubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-\nseaduse-ning-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-145-se-i>); hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (146\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/98b9e888-a86b-4ce0-b0fc-\n8707517d0f47\/hasartmangumaksu-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-146-se-i>);\nk\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (147\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/fa4c510e-\nbdc4-4248-8fe1-1f6bb21ad1c6\/kaibemaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-147-se>); tulumaksuseaduse ja kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (148\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7a857bd6-b8da-467a-8b6c-\nc693e3d3fcdd\/tulumaksuseaduse-ja-kaitsevaeteenistuse-seaduse-muutmise-\nseaduse-eelnou-148-se>);\n\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu avaldus \u201eUkraina NATO-\nliikmesuse toetuseks\u201c (90 AE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eel\nnou\/14a84dad-c888-40bd-8814-f6d16bdd9ff0\/riigikogu-avaldus-ukraina-\nnatoliikmesuse-toetuseks-90-ae-i>); Riigikogu otsuse \u201eEesti Vabariigi,\nLeedu Vabariigi ja L\u00e4ti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti\ndelegatsiooni moodustamine\u201c eeln\u00f5u esitamine; Eesti ja Hiina suhetest,\nkutsutud Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis Hannes Hanso;\n\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.30:\njulgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitsev\u00e4e juhataja kindral Martin\nHerem;\n\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: kohtumine MT\u00dc\nKorruptsioonivaba Eesti juhi Steven-Hristo Evestusega (ruum L332);\n\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: riigi rahanduse\nseisust (olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse korraldamisest), kutsutud\nEesti Panga, Maksu- ja Tolliameti, Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu ja\nRahandusministeeriumi esindajad ning majandusekspert Indrek Neivelt,\nmajandusanal\u00fc\u00fctik Peeter Koppel ja riigikontrol\u00f6r Janar Holm; istung on\navalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum\nL333 ja videosild).\n\nS\u00fcndmused\n\nKell 12 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Maardu G\u00fcmnaasiumi 9.\nklassi \u00f5pilastega.\n\nKell 14 \u2013 kultuurikomisjon kohtub T\u0161ehhi parlamendi esimese aseesimehe\nJi\u0159\u00ed Draho\u0161i ja T\u0161ehhi senati kultuurikomisjoniga.\n\nKell 14 \u2013 riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali kohtub T\u0161ehhi\nparlamendi meediakomisjoniga.\n\nKell 14 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub Uruguay parlamendi tulevikukomisjoni\ndelegatsiooniga.\n\nKell 15 \u2013 August Rei s\u00fcnniaastap\u00e4eva loomekonkursi osalejate t\u00e4namine\nja v\u00f5itjate v\u00e4ljakuulutamine.\n\nKell 15.45 \u2013 Riigikogu esimene aseesimees Toomas Kivim\u00e4gi kohtub T\u0161ehhi\nparlamendi esimese aseesimehe Ji\u0159\u00ed Draho\u0161iga (J. T\u00f5nissoni\nn\u00f5upidamisruum).\n\nKell 16 \u2013 rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kohtub Portugali\nsuursaadiku Francisco Vaz Pattoga.\n\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n\n12.\u201315. mai\nRiigikogu liige Martin Helme osaleb esimesel \u00fclemaailmsel parempoolsete\nparteijuhtide konverentsil Lissabonis Portugalis.\n\n14.\u201316. mai\nEuroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ja aseesimees Maria\nJufereva-Skuratovski osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade\nkomisjonide t\u00e4iskogul (COSAC) Stockholmis Rootsis.\n\n14.\u201316. mai\nEuroopa N\u00f5ukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige\nEerik-Niiles Kross osaleb Euroopa N\u00f5ukogu neljanda tippkohtumise eelsel\nENPA eesistujamaa Islandi korraldatud alalise komitee kohtumisel\nReykjavikis Islandil.\n\n14.\u201316. mai\nRiigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas\nosalevad Balti riikide, P\u00f5hjamaade, Poola ja Saksamaa parlamentide\nkaitsekomisjonide iga-aastasel julgeoleku ja riigikaitse foorumil Berliinis\nSaksamaal.\n\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"S\u00d5JAP\u00c4EVIK (445. p\u00e4ev) | \u00dclemraada asespiiker Ekspressile: oleksin kurb, kui Zelensk\u00f5i ei kandideeriks uuestiUkraina s\u00f5jav\u00e4gi on tugev, aga vastupealetung peab veel ootama. Ukrainas peaks peagi toimuma valimised. Asespiiker v\u00f5tab s\u00f5na MT\u00dc Slava Ukraini teemal.Seekordse s\u00f5jap\u00e4eviku sisustab Tallinna v\u00e4isav Ukraina \u00fclemraada esimene asespiiker ja Zelensk\u00f5i partei endine esimees Oleksandr Kornijenko, kes \u00fctles t\u00e4na antud intervjuus Eesti Ekspressile, et Prigo\u017eini video ja lahkhelid Venemaa v\u00f5imuladvikus on Ukrainale hea uudis, aga et see v\u00f5ib olla ka ps\u00fchholoogiline infooperatsioon.Olete meie uue spiikriga juba kohtunud?N\u00e4gin teda siin [Lennart Meri julgeolekukonverentsil].Meie parlamendis on praegu veidi segane seis.See on demokraatlikus riigis normaalne. Ka meil esineb seda. K\u00fcll mitte sellises m\u00f5\u00f5tkavas.K\u00f5iki huvitab oodatav Ukraina vastupealetung. Milline on Ukraina s\u00f5jav\u00e4e seis 445 p\u00e4eva p\u00e4rast t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust?Selle ajaga on meie armee muutunud tugevamaks. Seda mitte ainult L\u00e4\u00e4ne relvaabi t\u00f5ttu, vaid ka \u00fcle aasta kestnud operatsioonidest ja olukordadest saadud kogemuste m\u00f5jul. Territooriumi vabastamine t\u00f5stab moraali. Ekspertteadmist, L\u00e4\u00e4ne relvade ja NATO standardiga relvastuse kasutamise oskust on rohkem. Ka h\u00e4vituslennukite kasutamise oskust. Meie s\u00f5jav\u00e4e peastaap t\u00f6\u00f6tab L\u00e4\u00e4ne liitlastega tihedalt ja igap\u00e4evaselt koos. Seet\u00f5ttu on meie planeerimine realistlikum ja efektiivsem. See k\u00f5ik tuleb vastupealetungi puhul kasuks. Siin pean aga \u00fctlema, et parem on, kui sellest r\u00e4\u00e4givad inimesed s\u00f5jav\u00e4est, mitte poliitikud. Poliitikuna olen Ukrainas tavakodanik. Ootan armee v\u00f5itu ja toetan neid igati.Mainisite h\u00e4vituslennukeid. On need tulemas?Loodame k\u00fcll ja teeme selle nimel t\u00f6\u00f6d, ka siin Lennart Meri julgeolekukonverentsil. K\u00fcsimus pole ainult ukrainlaste vajaduses, vaid suures pildis ja m\u00e4ngumuutuses, mida on globaalse julgeoleku jaoks vaja. Seda globaalset julgeolekut pannakse nimelt just praegu Ukraina lahinguv\u00e4ljadel paika. Aga ka Ukraina taevalaotuses. Venemaa puhul tuleb olla realistlik \u2013 neil on \u00f5hus v\u00e4ga palju j\u00f5udu, pean silmas nii lennukeid kui ka rakette. Seet\u00f5ttu vajame kaasaegseid h\u00e4vituslennukeid, n\u00e4iteks F-16. Aga neid on vaja kaitseks, mitte vastupealetungiks.Millised on teie ootused vastupealetungile? Kui kaugele v\u00f5ib s\u00f5jav\u00e4gi j\u00f5uda?Meie armee annab endast parima ja vabastab nii palju territooriumi kui v\u00f5imalik. Anal\u00fc\u00fcsid v\u00f5i plaanid on j\u00e4llegi peastaabi asi. Ja nende valitsuse teenistujate asi, kelle valdkond see on, n\u00e4iteks kaitseministri.Lennukeid te selleks ajaks ei saa, aga kas teil on muidu vastupealetungiks k\u00f5ik olemas?Kordaksin [Ukraina endise kaitseministri] Andri Zagorodnjuki eile siin lausutud v\u00e4ga t\u00e4pseid s\u00f5nu: s\u00f5jav\u00e4gi ei \u00fctle kunagi, et neil on piisavalt. Iga v\u00e4ejuhatus \u00fctleks, et vaja on rohkem tanke, rohkem suurt\u00fckke, lennukeid. Peame aga m\u00f5istma, et L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jaabi Ukrainale on tohutu. Oleme v\u00e4ga t\u00e4nulikud iga kuuli, tanki ja raketi eest. Ja mitte ainult asjade, vaid ka moraalse toe eest. S\u00f5jav\u00e4gi tunneb end n\u00fc\u00fcd nagu NATO s\u00f5jav\u00e4gi.On jutte sellest, et m\u00f5nes L\u00e4\u00e4ne riigis m\u00f5eldakse, et ega Ukraina vastupealetungiga liiga suurt edu saavuta. Et see j\u00e4taks v\u00f5imalike l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste jaoks liiga v\u00e4he ruumi.Eile kuulsin midagi sarnast, aga kuulen ka vastupidist. Et pigem v\u00f5iks just s\u00f5jaline kaotus \u2013 iseasi, millist laadi \u2013, motiveerida neid laua taha tulema. Meie seisukoht on endine: vabastada kogu meie territoorium. See on kogu meie rahva ootus ning selle nimel me v\u00f5itleme. Venemaa on suurte ambitsioonidega riik. Mulle ei meeldi, et meie riik on osa nendest ambitsioonidest. Nad m\u00f5istavad h\u00e4sti ainult \u00fchte keelt \u2013 j\u00f5udu. Seda m\u00f5istes peame v\u00f5iduni v\u00f5itlema.Te ei tunne L\u00e4\u00e4nest tulevat survet l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida?Parlamentide tasandil mitte. Aga muidugi loeme L\u00e4\u00e4ne ajalehtedest tihtipeale anon\u00fc\u00fcmsete tsitaatidega artikleid, mis sellest r\u00e4\u00e4givad. Ametlikus suhtluses seda ei esine.Teiste seas jahutavad ootusi vastupealetungile ka meie peaminister ja v\u00e4lisministeeriumi kantsler. Miks?Sest me peame Venemaad realistlikult hindama. Meil on tugev ja laia haardega vaenlane, kellel on k\u00fcllalt arenenud relvaj\u00f5ud ja majandus. See ei ole kerge. Oleme siiski 100 protsenti valmis. Kui meenutame meie kohtumist aasta aega tagasi, kui arutasime tulevikku, siis arvasin toona, et j\u00e4rgmised arengud muudavad Ukraina tugevamaks. Nii l\u00e4kski. Pool aastat p\u00e4rast energiataristu r\u00fcndamist, tuuma\u00e4hvardust, aasta jagu raketir\u00fcnnakut ja k\u00f5ike seda vajame palju rohkem toetust ja aega enne vastupealetungi. Et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja erinevaid lahendusi. Peame olema plaanide tegemisel v\u00e4ga t\u00e4psed. Me teame, et meie s\u00f5jav\u00e4gi on v\u00f5imeline imedeks, ja me loodame sellele, aga ei ole halb strateegia t\u00f6\u00f6tada millegi suure kallal, l\u00e4henedes sellele siiski samm-sammult.Nagu viitasite, r\u00e4\u00e4kisime mullu t\u00e4pselt samamoodi Eurovisioni-j\u00e4rgsel hommikul (muu hulgas selle v\u00f5imalikust korraldamisest Mariupolis \u2013 Toim.). Kus oleme j\u00e4rgmise aasta mais?Loodan, et j\u00e4rgmise aasta arutelul Lennart Meri konverentsil r\u00e4\u00e4gime juba kindlamast tulevikust. Praegu vestleme pigem m\u00e4\u00e4ramatust tulevikust. Sellisest, mille \u00fcle saab arutleda, aga mille sisu pole selge. Seet\u00f5ttu toimuvad siin abstraktsete aruteludega diskussioonid Venemaa tuleviku \u00fcle koos ekspertide ja sealsete nn valgete j\u00f5ududega. Peame Venemaa v\u00e4ljapressimistega toime tulema. Ka sellega, et Venemaa majandusele ei avaldata praegu sanktsioonidega piisvalt survet. See on \u00fclit\u00e4htis teema \u2013 kuidas korraldada sellised sanktsioonid, et Venemaa majandus ei kasvaks. Paljud kolleegid siin on asjatundjad selles, kuidas oskab riik sanktsioonidest k\u00f5rvale hiilida. Venemaa on selles lausa v\u00e4ga hea.Loodetavasti r\u00e4\u00e4gime ka julgeolekugarantiidest ja Ukraina tulevikust NATOs, samuti Euroopa Liiduga \u00fchinemisest. Ukrainlaste jaoks on see lisamotivatsioon v\u00f5idelda ja p\u00fcsida tugev, kui n\u00e4eme nendesse organisatsioonidesse l\u00f5imimise perspektiivi l\u00e4hitulevikus. Euroopa Liidu puhul on asi selgem, NATO puhul on aga vaja mingit arusaadavamat s\u00f5nastust.J\u00e4rgmisel aastal oleme loodetavasti kas v\u00f5itnud v\u00f5i v\u00f5idule l\u00e4hemal. K\u00f5ik v\u00f5ib aga hetkega muutuda.Kas saate kirjeldada, mis t\u00e4pselt oleks NATO Vilniuse tippkohtumisel see, mis Ukrainat rahuldab?See on k\u00fcsimus riigijuhtidele ja diplomaatidele, aga vajame poliitilist otsust sellest, mis on j\u00e4rgmine samm p\u00e4rast nn avatud uste poliitikat. Kui j\u00e4\u00e4me eelneva s\u00f5nastuse juurde (deklareeritud lubadus v\u00f5tta Ukraina NATOsse ilma t\u00e4psustusteta \u2013 Toim.), j\u00e4\u00e4me p\u00fcsivalt avatud uste re\u017eiimi. Vajame enamat.Muret tekitabki see, et kellelgi ei paista olevat head m\u00f5tet, mis see lahendus siis on. K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad, et see peab olema konkreetsem \u2013 aga kuidas?V\u00f5ib-olla nii, et Ukraina saab NATO liikmeks p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu. V\u00f5ib-olla nii, et NATO teeb Ukraina liikmeks v\u00f5tmise nimel k\u00f5ik. Ma ei tea, milline s\u00f5nastus tuleb, aga see peab sisaldama termineid \u201eNATO\u201c, \u201eUkraina\u201c, \u201eliikmesus\u201c. Mis s\u00f5nad veel? Ma ei tea. NATO peakorteris on t\u00f6\u00f6l loovad inimesed, loodetavasti m\u00f5tlevad nad midagi v\u00e4lja ja kaaluvad ka meie ettepanekuid. J\u00e4rgmise n\u00e4dala NATO parlamentaarsel assambleel Luksemburgis pakume v\u00e4lja tugeva deklaratsiooni koos asjakohaste definitsioonidega. See on v\u00f5imalus teie k\u00fcsitud s\u00f5nastuse variante testida.Leedu parlamendis v\u00f5eti hiljuti vastu deklaratsioon meie liikmesuse kohta, loodetavasti juhtub see j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal ka Eestis vaatamata teie sisemistele protsessidele. Me teame, et teie poliitikud on Ukrainaga seonduvas v\u00e4ga vastutustundlikud ja suudavad muu k\u00fcmneks minutiks k\u00f5rvale j\u00e4tta, et Ukrainat toetav avaldus vastu v\u00f5tta.Juunis toimub Vilniuses suur NATO parlamendispiikrite kohtumine, kus osaleb ka \u00fclemraada spiiker Ruslan Stefant\u0161uk. \u00dcldiselt on see valitsuste teema, aga parlamentide h\u00e4\u00e4l on endiselt v\u00e4ga oluline. Mida valjem see on, seda parem meile.M\u00f5eldes kuulsale Prigo\u017eini-videole: kui palju saate aru, mis toimub praegu Vene v\u00f5imustruktuuris?Me m\u00f5tleme omaenda probleemidele, mitte Venemaale. Kui seal on mingi sisev\u00f5itlus, on see Ukrainale hea. 90 protsenti Venemaa v\u00f5imumuutustest on toimunud paleep\u00f6\u00f6rdena. K\u00f5ik peale oktoobrirevolutsiooni toimusid kas tsaaripalees v\u00f5i KGBs v\u00f5i poliitb\u00fcroos. See on Venemaa poliitika spetsiifika. Telegrami ja muuga seoses on l\u00e4bipaistvust rohkem, aga see v\u00f5ib olla ka ps\u00fchholoogiline erioperatsioon, et tekitada meis olukorrast eba\u00f5ige kujutlus. Kui seal on p\u00e4riselt eri r\u00fchmade vahelised erimeelsused, on see meile hea.USAs saab vabariiklaste presidendikandidaadiks ilmselt taas Donald Trump, kes keeldus viitamast Vladimir Putinile kui s\u00f5jakurjategijale ning kes on \u00f6elnud: \u201eAnname \u00e4ra nii palju relvastust, et meil pole enam enda jaoks laskemoona.\u201c Olete te Ameerika poliitiliste protsesside p\u00e4rast mures?Praegu on meil v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6 m\u00f5lema parteiga. T\u00f6\u00f6tame l\u00e4hestikku nii Esindajatekoja kui ka Senati kolleegidega, riikliku julgeolekun\u00f5ukoguga. Ma ei n\u00e4e praegu mingeid probleeme. See k\u00f5ik on osa USA sisepoliitikast. Me teeme koost\u00f6\u00f6d k\u00f5igiiga, kes toetavad Ukrainat ning aitavad v\u00f5itu l\u00e4hemale tuua.Ukrainaski peaks j\u00e4rgmisel aastal toimuma presidendivalimised. Mis neist saab?\u00dclemraada valimistega on keerulisemgi, sest need peaks toimuma juba sel aastal. S\u00f5jaseisukorra l\u00fckkamine augustisse t\u00e4hendab, et korralisel ajal need toimuda ei saa. Okupeeritud aladel, kus on h\u00e4vitatud taristu, n\u00e4iteks koolid, on v\u00e4ga keeruline valimisi korraldada. Eraldi k\u00fcsimus on neli miljonit v\u00e4lismaal elavat valijat. Me muidugi teeme tehnilise poole kallal t\u00f6\u00f6d ning r\u00e4\u00e4gime partneritega, et leida lahendus. See on esmakordne olukord.Presidendivalimised v\u00f5iks loodetavasti \u00f5igel ajal toimuda, aga see s\u00f5ltub taas olukorrast. S\u00f5jaseisukorra ajal valimised toimuda ei saa.Kas president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kandideerib uuesti?Tuleb tema k\u00e4est k\u00fcsida. See on tema isiklik otsus. Kui olin Rahva Teenri erakonna esimees (Zelensk\u00f5i partei \u2013 Toim.), \u00fctlesime koos fraktsioonijuhi Dav\u00f5d Arahhamijaga juba 2020. aasta suvel, et ta peaks kandideerima. Kordasin seda 2021. aasta suvel. Ukraina jaoks oli ta justkui parim v\u00f5imalik \u00f5nnetus. Ma ei kujutaks ette \u00fchtegi teist Ukraina poliitikut sellisel ajal selles ametis. Meil on olnud varasemaid kogemusi, nimesid nimetamata, kelle puhul polnud Venemaa-k\u00fcsimus selge. Kes tegi Venemaaga koost\u00f6\u00f6d, kes elas seal, kes \u00f5ppis seal. See on muidugi m\u00f5istetav, sest olime osad samast riigist. Aga Zelensk\u00f5i oli esimene, kellel ei olnud tugevat sidet Moskvaga.See on tema valik. Mina isiklikult ja minu kolleegid oleksime v\u00e4ga kurvad, kui ta ei kandideeriks."}
{"text":"Maris Lauri: opositsioon n\u00f5uab mitut kriisi   Opositsioon n\u00f5uab avaliku diskussiooni viimist kinniste uste taha ehk riigikogu rolli v\u00e4hendamist ja marginaliseerimist. K\u00f5ik see on demokraatliku \u00fchiskonna toimimisest kaugel, kirjutab Maris Lauri.   Ma oletan, et suurem osa valijatest ootab, et riigikokku valitud pingutavad parema Eesti nimel. T\u00f5esti, ettekujutus paremast Eestist on erinev. Kuid meil on alati olnud mingid \u00fchisosad, eelk\u00f5ige selles, mis puudutab v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikat, kuid ka arusaama, et riigi rahandus peab olema korras. Isegi kui viimase puhul see \"korras\" on m\u00f5neti varieeruv, ei ole senini \u00fckski erakond eesm\u00e4rgiks seadnud sellist olukorda, mida n\u00f5uavad praegu EKRE, Isamaa ja Keskerakond ehk EKREIKE. T\u00e4psemalt eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki, mis ulatuks 12 protsendini SKP-st. Kuidas see kokku tuleb? Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt tuleb selle aasta puuduj\u00e4\u00e4giks 1,7 miljardit eurot, 2026. aastast juba kaks miljardit eurot. See on vastavalt 4,3 ja 4,5 protsenti SKP-st. Eelmistel p\u00e4evadel EKREIKE esitatud seaduseeln\u00f5ude kohaselt lisanduks puuduj\u00e4\u00e4ki hinnanguliselt v\u00e4hemalt kolm miljardit eurot, see on selle aasta SKP suhtes 7,8 protsenti. Ehk siis kokku \u00fcle 12 protsenti SKP-st. Kontekstiks: Kreeka eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k oli 2013. aastal 13,4 protsenti SKP-st, sellele j\u00e4rgnes katastroof. Eesti valija \u2013 isegi kui talle meeldib riigilt toetusi saada \u2013 suudab m\u00f5ista, et l\u00f5pmatud maksuk\u00e4rped ja ohjeldamatu toetuste suurendamine pole j\u00e4tkusuutlik. T\u00f5estuseks pisut enam kui kahe kuu vanune valimistulemus. Tuletan meelde, et suurima kulupaketiga oli Keskerakond ja sai valimistel v\u00e4ga suure kaotuse. Peretoetuste t\u00f5usu v\u00e4lja pressinud Isamaa samuti ning ega EKRE k\u00e4sigi v\u00e4ga h\u00e4sti k\u00e4inud. Kui me soovime t\u00f5sta kaitsekulutusi (ja tundub, et enamus seda soovib) ja jagada enam toetusi, siis tuleb ka enam makse maksta ja koguda. Toetustega muidugi kipub olema nii, et need, kes saavad, sooviks enam, ning loobuda on neist raske. \u00dchiskonnana tuleb meil aga teha valikuid, sest k\u00f5ike ei saa. Mitte kunagi ei saa k\u00f5ike seda, mida tahaks, ka siis, kui teeme oma pere raha kasutamise valikuid. Juba kuulen ka EKREIKE armastatud etteheiteid, et riigikogu enamusel polevat mandaati makse t\u00f5sta. Tsiteerin Reformierakonna valimisprogrammi: \"hoida maksukoormus nii madal kui v\u00f5imalik ja \u00fchiste kulude rahastamiseks h\u00e4davajalik\". Oletan, et iga\u00fcks, kel on pisutki funktsionaalset lugemisoskust, saab sellest lausest aru. Lisan vaid, et maksukoormus ei ole maksum\u00e4\u00e4r, vaid makstud maksude suhe SKP-sse. T\u00f5esti saab ka k\u00e4rpida ja asju odavamalt teha. Kuid hiigelmahus k\u00e4rbete tegemine ei ole lihtsalt realistlik. Riigieelarve tulude prognoos selleks aastaks on 15,2 miljardit eurot, sealhulgas 12,7 miljardit maksudeks.\"Kas nende plaan on k\u00e4rpida pensione, haridus- v\u00f5i tervishoiukulusid? Kahtlen, aga mine tea.\"Kogu valitsussektori (omavalitsused, tervisekassa, jne) tuluprognoos on 14,8 miljardi, kuluprognoos 16,5 miljardit. Selle aasta puuduj\u00e4\u00e4k on enam kui k\u00fcmme protsenti riigi kogukuludest, EKREIKE pakutavad lisakulud suurendaksid seda suhet kiiresti viiendikuni. Kas nende plaan on k\u00e4rpida pensione, haridus- v\u00f5i tervishoiukulusid? Kahtlen, aga mine tea. Eelmisel aastal Isamaa algatatud peretoetuste \u00fclisuure t\u00f5stmise \u00fcle k\u00e4inud kirglikud vaidlused l\u00f5ppesid kompromissiga, kus suurperede toetuste t\u00f5us j\u00e4i algselt n\u00f5utust v\u00e4iksemaks ja t\u00e4helepanu said ka v\u00e4iksemad ja \u00fcksikvanemate pered, kuid samuti leiti, et rahalise katte peab sellele k\u00f5igele otsima j\u00e4rgmine valitsus. Ehk siis andis eelmine riigikogu, ka EKREIKE, praegusele valitsusele \u00fclesande. See \u00fclesanne oleks antud ka EKREIKE valitsusele, kui nad saanuks tegelikkusest k\u00f5vasti parema valimistulemuse. N\u00fc\u00fcd on nad teatanud, et neile ei sobi maksude t\u00f5stmine ega ka k\u00e4rped. Mis siis oleks nende pakutav lahendus j\u00e4rjest suuremaks k\u00e4riseval eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gile? Laenuv\u00f5tmine p\u00fcsikulude katteks? See oleks tee Kreeka kriisi sarnasesse olukorda, mille puhul muutuks laenude saamine j\u00e4rjest keerulisemaks ja kallimaks. Seet\u00f5ttu tundubki mulle, et asi ei ole mitte valitsuse pakutavates lahendustes, vaid milleski muus. Nii on rahanduskomisjon arutanud juba korduvalt valitsuse pakutud maksumuudatusi ning arutelud on olnud sisukad. Isamaa ja Keskerakonna saadikud \u2013 kui nad on kohal \u2013 on esitanud asjalikke k\u00fcsimusi, EKRE omad on aga kiiresti ruumist lahkunud. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis oli arutelu eelarveseisu ja lahendusteede \u00fcle asjalik. Ehk siis asi ei ole eeln\u00f5udes v\u00f5i nende sisus, k\u00f5ik teavad probleemi ja sellele lahenduse leidmise vajalikkust. Ka riigikogus praeguse p\u00f5hiseaduslikkust \u00e4hvardava kriisi lahenduse otsimiseks pakutavad ettepanekud ei osuta EKREIKE tahtele lahendada mingeid sisulisi probleeme. Asjaolu, et vastutulekule \u2013 maksueeln\u00f5u neljaks jagamine \u2013 vastatakse uute n\u00f5udmistega ning nn kompromiss on lihtsalt teisiti s\u00f5nastatud algn\u00f5udmine, viitab sellele, et asi ei ole eeln\u00f5ude sisus, vaid v\u00f5imetusega leppida valimiskaotusega. EKREIKE \u2013 seltskond, kes sai suurimad valimiskaotused \u2013 n\u00f5uab kangekaelselt \u00f5igust otsustada, mida valitsus tohib teha ja kuidas tohib. Samuti, et nende loa saamiseks tuleb teha kinniste uste taga diile. V\u00e4hemus n\u00f5uab seega enamuselt enda soovide ja tahtmiste t\u00e4itmist. N\u00f5uab seda viisil, mida varasemalt ei ole peetud riigimehelikuks, v\u00e4\u00e4rikaks ega eetiliseks (v\u00f5imalusest ollakse ammu teadlikud). Opositsioon n\u00f5uab avaliku diskussiooni viimist kinniste uste taha ehk riigikogu rolli v\u00e4hendamist ja marginaliseerimist. K\u00f5ik see on demokraatliku \u00fchiskonna toimimisest kaugel. Et kui ei saa, mida ma tahan, siis\u2026 Kui Isamaad ja Keskerakonda ja nende juhte paistab vaevavat kaotusvalu ja soov end j\u00f5ulisena n\u00e4idata, siis EKRE ei taha v\u00e4hemat, kui valimistulemuste t\u00fchistamist ja uusi valimisi. Nende juht on seda ise tunnistanud ja eesm\u00e4rgiks seadnud. V\u00e4he sellest, Martin Helme on v\u00e4rskelt \u00e4hvardanud riigikogus koalitsiooni f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givallaga (\"\u2026m\u00f6\u00f6bel hakkab lihtsalt lendama. No s\u00f5na otseses m\u00f5ttes.\"). EKRE-t juhtiva perekonna soov on ammu olnud haakida Eesti lahti Euroopast ja l\u00e4\u00e4nelikust demokraatiast, n\u00fc\u00fcd on sellega liitunud ka Isamaa ja Keskerakond. Ma t\u00f5esti ei saa aru, kas nad t\u00f5esti ei suuda m\u00f5ista, et neist on saanud EKRE m\u00e4ngukannid? Kas t\u00f5esti tahetakse luua mitte \u00fcksnes eelarveline kriis, vaid ollakse valmis ohverdama demokraatia lihtsalt selleks, et saada oma tahtmist, et maksta valimiste v\u00f5tjatele k\u00e4tte oma valimiskaotuse eest? Riigimehelikkusest on see igatahes v\u00e4ga kaugel.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"FOTOD KOHTUST | KELMUSES KAHTLUSTATAV HELDNA L\u00d5HKAS POMMI: kapo on ise sama p\u00e4ttust teinud!Kaitsepolitsei endise asedirektori, pensionikelmuses kahtlustatava Eerik Heldna kaitsja Margus Kurm l\u00f5hkas esmasp\u00e4eval\u00a0ringkonnakohtus pommi, kui teatas, et kapo peadirektor Arnold Sinisalu on ise saanud hakkama t\u00e4pselt sama teoga, mida kapo ja riigiprokuratuur n\u00fc\u00fcd Heldnale ja politseiameti eksjuht Elmar Vaherile s\u00fc\u00fcks panevad.\n\u201ePensioni\u00f5iguse trikitamise Eesti meistriks v\u00f5ib pidada kapo peadirektor Arnold Sinisalut,\u201c teatas Margus Kurm. Mida Kurm sellise r\u00fcnnakuga kapo juhi vastu silmas peab? See on juhtum, mida riigiprokuratuur uurida lubab.\nSee j\u00e4\u00e4b samasse ajaj\u00e4rku Eerik Heldnale eripensioni m\u00e4\u00e4ramisega ja puudutab aastak\u00fcmneid kapos t\u00f6\u00f6tanud endist osakonnajuhti Ene (selle nime t\u00f5i istungil v\u00e4lja prokuratuur, kuid \u00d5htuleht ei avalda naise t\u00e4isnime), kes lahkus kapost 2009. aastal.\nSelleks ajaks oli naisel staa\u017ei kapos 18 aastat, \u00fcheksa kuud ja 20 p\u00e4eva. Ehk eripensioni saamise n\u00f5uete t\u00e4itmisest lahutas teda toona aasta, kaks kuud ja 10 p\u00e4eva.\nKurmi v\u00e4itel lahkus varem komissarina kapos t\u00f6\u00f6tanud Ene t\u00fcliga. Ene k\u00f5rgest ametikohast ilma j\u00e4tnud toonane kapo juht Raivo Aeg m\u00e4letab asju veidi teisiti.\n\u201eMina ei tea, et meil oleks n\u00fc\u00fcd t\u00fcli olnud. Ta oli pikalt oma ametis olnud ja ma panin sellele osakonnale lihtsalt uue juhi. Mingi aeg seej\u00e4rel l\u00e4kski ta meilt kapost \u00e4ra. Teinekord vajavad inimesed sellist rutiini muutust elus,\u201c meenutab Aeg.\nKapo raudvara Ene roteerub sarnaselt Heldnale\nViis aastat hiljem asus Ene t\u00f6\u00f6le teises luureasutuses ehk v\u00e4lisluures. Ja mingil hetkel tekkis p\u00e4evakorda naise eripensioni k\u00fcsimus. 2018. aasta 1. juunist vormistati Ene osakoormusega tagasi t\u00f6\u00f6le kaposse. Selleks osakoormuseks oli 0,1 kohta ja tingitud oli see sellest, et julgeolekuseadus n\u00f5uab eripensioni saamise tingimuseks selle, et pensile mindaks otse kapost.\nEne kaposse naasmise aeg j\u00e4\u00e4b ajaj\u00e4rku, kui riigikogus oli viimasel lugemisel eripensionide kaotamise seadus. Ene t\u00f6\u00f6lev\u00f5tjaks oli kolleegi v\u00e4idetavalt alati soosivalt suhtunud peadirektor Arnold Sinisalu. Sellise 0,1 ametikohaga oli Ene kapo palgal kuni 2019. aasta viimase p\u00e4evani.\nJ\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 2020. aasta 1. jaanuaril vormistati Ene Kurmi v\u00e4itel kaposse t\u00f6\u00f6le juba t\u00e4iskohaga ja juba samal p\u00e4eval roteeriti naine tagasi v\u00e4lisluuresse, kus Ene niigi kuus aastat juba t\u00f6\u00f6tanud oli.\nTallinna ringkonnakohus arutas t\u00e4na Eerik Heldna vara aresti alt vabastamist. Kohal oli ka Elmar Vaher.\n(Stanislav Mo\u0161kov)\n\u201eSee on ju t\u00e4pselt sama nagu Vaheri-Heldna juhtum. Prokuratuur on retooriliselt k\u00fcsinud, miks oli politseil vaja v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le inimest ja kohe roteerida asutusse, kus ta juba t\u00f6\u00f6tab. Sama v\u00f5iks k\u00fcsida Arnold Sinisalult,\u201c k\u00fcsib Kurm.\nEndise prokur\u00f6rina arvab Kurm vastust teadvat. Kuna Ene oli selleks ajaks juba \u00fcle viiek\u00fcmne aastane ning tema n\u00f5utav eripensioni staa\u017e oli juba t\u00e4is, siis v\u00f5inuks ta niigi rahulikult erru minna.\nKurmi hinnangul oli selline k\u00e4ik tingitud vaid soovist hakata hiljem saama veelgi suuremat eripensioni. Sest iga teenistusaasta \u00fcle kahek\u00fcmne annab pensionile lisa kaks ja pool protsenti. Ja just see oli Ene isiklikes huvides. Leiab Kurm.\nProkur\u00f6r \u2013 seda tuleb uurida\nKohtus Kurmi s\u00f5nav\u00f5ttu kuulnud riigiprokur\u00f6r Maria Entsik leidis, et seda n\u00e4idet tuleks kaitsepolitseis eraldi uurida. \u201eV\u00e4ga usutav. Et kapo uurija kuulab \u00fcle oma peadirektori ja t\u00f5de ongi teada,\u201c ironiseeris Kurm.\nKaitsepolitsei b\u00fcroojuht Harrys Puusepp kommenteeris esmasp\u00e4eval kohtus k\u00f5lanud v\u00e4iteid nii: \u201eMe ei v\u00f5ta kedagi kaitsepolitseisse n\u00e4iliselt t\u00f6\u00f6le, vaid ikka p\u00e4riselt. Kui see on p\u00f5hjendatud, siis roteerime oma t\u00f6\u00f6tajaid teistesse asutustesse. Ikka p\u00e4riselt.\u201c\nVarem Estonia huku uurimist juhtinud Kurm asus n\u00fc\u00fcd r\u00fcndama ka riigiprokuratuuri, kelle argument tema kaitsealuse Eerik Heldna s\u00fc\u00fcdistamisel olevat, et Heldnale loodi tema t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmiseks politseisse eraldi t\u00f6\u00f6koht. Selleks oli ametikoht keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse\u00fcksuses, mille koosseisu suurendati kuue inimese v\u00f5rra.\nNeed kohad t\u00e4ideti Heldna ja nelja toona v\u00e4lisluureametis t\u00f6\u00f6tanud endise politseinikuga, kes otsisid samuti v\u00f5imalust eripensioni huvides politseisse naasta. Ka nemad roteeriti kohe samal p\u00e4eval v\u00e4lisluuresse tagasi, kuid neid pensionikelmuses ei kahtlustata.\nKaitsja Kurmi v\u00e4itel on eraldi ametikoha loomise etteheide prokuratuurilt sobimatu, sest nad ise on samamoodi k\u00e4itunud. Kurm toob n\u00e4iteks endise riigi peaprokur\u00f6ri Lavly Perlingu, kellest sai ametist lahkudes lihtsalt juhtiv riigiprokur\u00f6r ligi 5000eurose palgaga.\nKui prokuratuuri p\u00f5him\u00e4\u00e4rus n\u00e4eb ette, et juhtiv riigiprokur\u00f6r juhib m\u00f5nda prokur\u00f6ride osakonda, siis Perlingu puhul oli vaid ametkoht ilma osakonnata. \u201eEt seda ametikohta tegelikult prokuratuuril vaja polnud, t\u00f5estab see, et keegi teine peale Lavly Perlingu pole sellel ametikohal t\u00f6\u00f6tanud ja varsti p\u00e4rast tema lahkumist see koht kaotati,\u201c v\u00e4idab Kurm.\nRingkonnakohtus selgus esmasp\u00e4eval ka asjaolu, mis prokuratuuri ja kapo n\u00e4gemuses kinnitavat, et Eerik Heldnal polnud mingit soovi tegelikult politseisse t\u00f6\u00f6le naasta.\nNimelt leiti Heldna arvutist tema enda koostatud CV, kus mees mainib k\u00fcll oma roteerumise perioodil teenistusi s\u00f5jav\u00e4eluures ning maksuametis, kuid j\u00e4tab mainimata oma ametikoha politseis.\n\u201eVeri ajas r\u00e4hnipoja tagasi puu otsa.\u201c\nHeldna vaatenurgast olevat see prokuratuuri v\u00e4ide tugevalt kallutatud, sest samasse ajaj\u00e4rku j\u00e4\u00e4b tema kandideerimine riigiprokuratuuri sideohvitseriks USA-sse, kus Heldna j\u00e4i konkursil teiseks.\nKonkursile saadetud CVs olevat tema politsei ametikoht ilusti kirjas ja selle mainimata j\u00e4tmine olevat seda kummalisem, et konkursi komisjonis istus toona ka n\u00fc\u00fcd Heldna kriminaaluurimist juhtiv riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\nLisaks p\u00f5rmustavat prokuratuuri v\u00e4ite Heldna mitmed samaaegsed kandideerimised muudele ametikohtadele politseis. Selle kinnituseks on Heldna e-kirjad konkursiga seotud politseinikele, kus Heldna p\u00f5hjendab politseisse naasmise soovi sellega, et \u201everi ajab r\u00e4hnipoja tagasi puu otsa\u201c. \u00dche sellise konkursi Heldna l\u00f5puks ka v\u00f5itis ja temast pidi saama maikuust Eesti politsei poolne sideohvitser Euroopa Liidu missioonil Ukrainas."}
{"text":"Lennuaktsiatega miljon\u00e4riks?Vana investorite nali k\u00f5lab, et miljon\u00e4riks saamiseks on kindel tee: olla miljard\u00e4r ja investeerida m\u00f5nda lennuliini. Selles naljas on omajagu t\u00f5tt, sest lennuaktsiate investorite k\u00e4si on t\u00f5esti tihti v\u00e4ga halvasti k\u00e4inud. Kuid on erandeid.Lennundus on maailma k\u00f5ige turvalisem transpordivorm, kaotades fataalsetes \u00f5nnetustes palju v\u00e4iksema protsendi reisijaid kui bussid, rongid, laevad v\u00f5i autod. Samal ajal on see sektor ettev\u00f5tjale ja investorile \u00fcks riskantsemaid.Lennufirma v\u00f5ib kahju saada ja selle aktsia kukkuda, kui lennukik\u00fctus on kallis v\u00f5i kui maailmas on pandeemia ja seet\u00f5ttu lendajaid v\u00e4he. Samuti juhul, kui lendurid streigivad, kui lennusaatjad streigivad. Kui lennujaamat\u00f6\u00f6tajad, keda lennufirma kuidagi m\u00f5jutada ei suuda, streigivad. Isegi siis, kui keegi ei streigi ega pole haige ning k\u00fctus on soodsa hinnaga, on halvasti, sest siis alustavad konkurendid hinnas\u00f5da.L\u00fchidalt on lennundusega praegu nii, nagu oli raudteedega eelmisel sajandivahetusel v\u00f5i autofirmadega m\u00f6\u00f6dunud sajandi algupoolel. Sektor tundub atraktiivne ja arenev, investoreid ligimeelitav, kuid kasumit teenida mingil p\u00f5hjusel kuidagi ei \u00f5nnestu. V\u00e4lja arvatud m\u00f5ne v\u00e4ga valitud aktsiaga.Odavlennud Californiast IslandiniLennundussektori \u00fcks alamsektor on odavlennufirmad. Selles lahtris k\u00e4ib veel omakorda peen liigitamine, sest n\u00e4ib, et igale ettev\u00f5tjale on t\u00e4htis tema tegevust v\u00e4ga t\u00e4pselt kirjeldav silt k\u00fclge saada.Sektori firmade \u00fcldine akron\u00fc\u00fcm on LCC (low eost carrier - madala kuluga lennufirma), kuid selles on ka ettev\u00f5tteid, mille kirjeldamiseks kasutatakse akron\u00fc\u00fcmi ULCC (ultra low eost carrier) ehk siis \u00e4\u00e4rmuslikkuseni viidud kulutasemega lennufirma.Samuti on kasutusel v\u00e4ljendid no-frills carrier, diseount carrier ja budget carrier, vastavalt siis \u201ckaunistusteta\u201d lennufirma, allahindlusega lennufirma v\u00f5i taskukohane lennufirma. Ehk heal lapsel mitu nime ja iga nime taga oma peensused.Rahvusvaheline lennundusorganisatsioon IATA nii peent lahterdamist ei tee ja liigitab nad k\u00f5ik LCCdeks, odavlennufirmadeks, mille peamised tunnusjooned on tasuta lisateenuste puudumine, agressiivselt madalad hinnad, \u00fcht ja kindlat t\u00fc\u00fcpi lennukipark, v\u00e4hene lennuv\u00e4ljadel oldud aeg ning l\u00f5viosas turistimarsruutidele keskendumine.Maailma esimene LCC oli Pacific Southwest Airlines, mis alustas 1949. aastal lende California p\u00f5hja- ja l\u00f5unaosa linnade vahel. PSA tegutses edukalt neli k\u00fcmnendit, laienedes p\u00e4rast 1978. aasta lennuliikluse regulatsioonide l\u00f5dvendamise seadust ka mujale USA l\u00e4\u00e4nerannikule ja isegi Mehhikosse. 1988. aastal ostis USAir (hilisema nimega US Airways - toim) eduka odavlennufirma 400 miljoni dollariga ja kasutas selle kaubam\u00e4rki veel pikalt.Teine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ettev\u00f5te odavlennunduse ajaloos on Islandi Loftlei\u00f5ir (eesti keeles \u00f5huteed). See 1944. aastal asutatud firma vedas 1960ndatel reisijaid Euroopast USAsse ja tagasi, vahemaandumisega Reykjavikis, kasutades osavalt Islandi soodsat geograafilist asendit ja ka\u00a0t\u00f5ika, et polnud kohustatud j\u00e4rgima rahvusvahelisi regulatsioone, sest tehniliselt v\u00f5ttes toetusid k\u00f5ik ta lennumarsruudid \u00fcht otsapidi Islandile.Loftlei\u00f5ir pakkus noortele taskukohast v\u00f5imalust n\u00e4ha v\u00f5\u00f5raid kontinente ja sai sestap tuntuks \u201chipiekspressina\u201d. Lennuliinina, mida reklaamiti uhkelt loosungiga \u201cWe are the slowest but the lowest\u201d (\u201cOleme k\u00fcll k\u00f5ige aeglasemad, aga ka k\u00f5ige odavamad\u201d), k\u00e4isid teiste seas Euroopat avastamas tulevane USA president Bill Clinton ja tema abikaasa Hillary. 1970ndate naftakriis sundis Loftlei\u00f6irit liituma teise Islandi firma Flugfelag Islandsiga ettev\u00f5tteks, mille j\u00e4reltulija on praegune Icelandair.P\u00e4rast 1970ndaid korjas Euroopas islandlaste mahapillatud t\u00f5rviku \u00fcles Laker Airways, Briti \u00e4rimehe Freddie Lakeri k\u00f5igest 10 000 naelaga asutatud firma. Laker vedas Skytraini ehk \u00f5hurongi nime all reisijaid Londoni ja New Yorgi vahet kuni miljonitesse k\u00fc\u00fcndiva p\u00f5hikapitaliga British Airways ja PanAm ta turult dumpinghindadega v\u00e4lja surusid ja pankrotti ajasid (hiljem sundis kohus neid Lakerile kahju kinni maksma).1980ndatel ja 1990ndatel alustasid juba Ryanair, easyjet, Norwegian ja Wizz Air, kes k\u00f5ik rakendasid edukalt vana head \u201cpunktist punkti\u201d skeemi, mille suured lennuliinid olid seks ajaks h\u00fcljanud.Rummud, kodarad ja fookused\u201cPunktist punkti\u201d skeem t\u00e4hendabki seda, et lennuk lendab p\u00f5him\u00f5tteliselt kahe asustatud punkti vahel. Lennundus alustaski sedasi, kuni 1955. aastal tuli Delta Airlines ja rakendas \u201crummu ja kodara\u201d skeemi (ingl keeles hub and spoke). \u00dclej\u00e4\u00e4nud lennufirmad avastasid peagi, et Delta skeem on hea m\u00f5te ja asusid seda kopeerima. T\u00e4nap\u00e4eval on \u201crummu ja kodara\u201d skeem mitte-LCCde seas valdav.\u201cRummu ja kodara\u201d skeem t\u00e4hendab, et k\u00f5ik reisijad veetakse kokku \u00fchte s\u00f5lmpunkti, \u201crummu\u201d ja sealt j\u00e4lle \u201ckodaratesse\u201d laiali. Kui k\u00fcmne linna omavahel otselendudega \u00fchendamiseks on vaja 45 marsruuti, siis \u201ckodara ja rummu\u201d puhul ainult \u00fcheksa. Sellel s\u00fcsteemil on oma plussid, nii n\u00e4iteks on s\u00fcsteemi rikkimineku kohti ainult \u00fcks - \u201crumm\u201d - ning lennukite t\u00e4itumus on \u00fcldiselt suurem.Teisest k\u00fcljest lennatakse \u201crummu ja kodara\u201d puhul kokku pikem vahemaa, mis m\u00f5jub halvasti efektiivsusele. Nii v\u00f5tsid odavlennufirmad tarvitusele taas vana hea \u201cpunktist punkti\u201d meetodi, mida t\u00e4iendati \u201cfookuslinnadega\u201d. See skeem paistab treenimata silmale sama mis \u201crumm ja kodar\u201d: reisijad veetakse \u201cpunktist punkti\u201d lendudega \u201cfookuslinnadesse\u201d kokku ja sealt j\u00e4lle laiali.Ent t\u00e4htis erinevus on selles, et \u00f5ige LCC ei huvitu sellest, kuidas tema reisija edasi lendab.LCC ei m\u00fc\u00fc j\u00e4tkulende ja \u00fcmberistumine tuleb reisijal endal korraldada. Odavlennufirma lendude graafik on sobitatud mitte niiviisi, et reisija kindlasti j\u00e4rgmisele lennule j\u00f5uaks, vaid niiviisi, kuidas on k\u00f5ige efektiivsem ja odavam.N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua Finnairi, kes on puhas \u201crummu ja kodara\u201d rakendaja. Hommikul vara toovad nn toitjaliinid (feeder) reisijad v\u00e4ikestest lennujaamadest, nagu Tampere, Rovaniemi, Riia ja Tallinn Helsingisse kokku, et need j\u00f5uaksid ilusasti hilishommikul lendavatele Finnairi pikkadele liinidele Euroopa metropolidesse, Aasiasse ja USAsse. Kui pikkade liinide lennukid on Helsingisse naasnud, veavad toitjaliinid reisijad nende kodukanti tagasi.Fookuslinnade skeemi rakendaja on Ryanair, kelle fookused on kindlatel v\u00e4ga odava kulutasemega lennuv\u00e4ljadel \u00fcle Euroopa. N\u00e4iteks t\u00e4hendab Ryanairi Pariisi-lend tegelikult saabumist Pariisist 100 kilomeetri kaugusel asuva Beauvais' linna lennuv\u00e4ljale. Beauvais on \u00fcks Ryanairi fookuseid, kuhu lendavad kokku punktist punkti lennud Helsingist, Riiast, Tallinnast, Viinist ja Lissabonist, kokku paarik\u00fcmnest sihtkohast.Reisija, kes otsib soodsaimat viisi n\u00e4iteks Riiast Helsingisse saada, v\u00f5ib vabalt avastada, et selleks on Ryanairiga Beauvais'sse lendamine ja sealt Helsingi lennule \u00fcmber istumine. Nagu \u201crummu ja kodara\u201d puhul. V\u00e4lja arvatud see, et pole Ryanairi mure, kuidas reisija v\u00f5i tema pagas \u00fchelt lennult teisele j\u00f5uab. Lendude vahe on \u00fcsna sageli ka pool p\u00e4eva v\u00f5i enam, nii et Beauvais' linna vaatamisv\u00e4\u00e4rsustega on aega tutvuda tublisti.Odavlennufirma \u00fcks tunnuseid on samuti see, et lennuk lendab suurema osa ajast. Vaevalt on see Beauvais'st Riiga ja tagasi lennanud, kui tuleb asuda uuele teekonnale Beauvais'st n\u00e4iteks Veneetsiasse ning seej\u00e4rel ootab lend Dublini. Lennuki kasutusm\u00e4\u00e4r on k\u00f5rge, palju k\u00f5rgem kui mitte-LCCdel. Puhata saab lennuk vaid paar tundi p\u00e4evas, hilistel \u00f6istel tundidel fookuslennuv\u00e4ljadel, kui tehakse \u00e4ra ka hooldus. Muidu pole rattad maas \u00fchelgi lennuv\u00e4ljal pikemalt kui ajaks, mis kulub \u00fche lennukit\u00e4ie reisijate mahalaadimisele ja teise lennukit\u00e4ie pealelaadimisele.\u00dcks lennuk sobib igale poole\u00dcks ja suur kokkuhoiukoht t\u00e4nap\u00e4eval on ka lennukid. Pikka aega oli lennunduses kombeks sobitada lennukid marsruutidega ja potentsiaalse reisijate mahuga. Ehk kui lennufirmal on plaanis vedada p\u00e4evas 30 inimest Tartust Tallinna, 200 inimest Tallinnast Stockholmi ja 600 inimest Stockholmist Lanzarotele, siis on tal p\u00f5him\u00f5tteliselt vaja kolme eri suuruse ja eri lennukaugusega lennukit.Kolm eri lennukimudelit eri tootjatelt t\u00e4hendab kolmekordset v\u00e4lja\u00f5pet lendureile, et neid saaks vastavalt vajadusele valutult \u00fchelt teisele lennukile \u00fcmber paigutada. See t\u00e4hendab kolm korda keerulisemat hooldusahelat. Kolm korda komplitseeritumat lennuplaani planeerimist, et k\u00f5iki lennukeid ja meeskondi \u00fchtlaselt kasutada. Kolm korda suuremat t\u00f5rkeohtu, kui m\u00f5ni ahela l\u00fcli ei toimi, nagu plaanitud.Juba pool sajandit tagasi avastasid esimesed lennufirmad, et \u00fcldistamine annab kokkuhoidu. Tuleb kasutada \u00fche tootja lennukeid, soovitavalt isegi ainult \u00fchte mudelit. See k\u00fcll ei sobi k\u00f5igile liinidele kui rusikas silmaauku, kuid selle h\u00e4da kompenseerivad kuhjaga v\u00e4henenud kulutused hooldusele, v\u00e4lja\u00f5ppele ja planeerimisele.Suuna eestvedaja on Southwest Airlines, odavlennufirmade kroonimata kuningas. Kogu oma poole sajandi pikkuse ajaloo v\u00e4ltel on Southwest lennanud ainult Boeing 737 lennukitega - v\u00e4lja arvatud paariaastane periood 1980ndate alguses, kui testiti paari liisitud lennukit Boeing 727. Southwest on n\u00fc\u00fcdseks neljanda p\u00f5lvkonnani j\u00f5udnud 737 suurim kasutaja.Boeing 737 usku on samuti Ryanair, kes omal ajal alustas \u00fcsna eklektilise seguga kuuest eri lennukit\u00fc\u00fcbist kuuelt eri tootjalt (ATR, BAC, Convair, Embraer, Hawker, Short). \u00dcsna peatselt kopeeriti Southwest! mudelit tervele kontsernile ja praegu lendab teistsuguse lennukiga (Airbus A320) vaid t\u00fctarfirma Lauda Air.Mudelitruuduse juures on hea k\u00fclg ka mastaabis\u00e4\u00e4st. Lennufirma, kes tellib paarsada \u00fchte t\u00fc\u00fcpi lennukit, on lennukitehase kuldklient ja saab oma tellimuselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse allahindluse. Asjaosalised tavaliselt arvudest ei r\u00e4\u00e4gi, aga hinnangud k\u00fc\u00fcndivad 30-50protsendise soodustuseni nn hinnakirjahinnast (mida samuti ei taheta eriti avaldada).Igatahes saavad lennufirmad oma \u00f5hu laevastikud v\u00e4ga soodsalt k\u00e4tte ja see kompenseerib enam kui kuhjaga t\u00f5iga, et ostetav lennuk v\u00e4ga t\u00e4pselt m\u00f5ne teenindatava liiniga ei sobi. K\u00fcmmekond aastat tagasi oli suurtel odavlennufirmadel isegi komme osta suur partii lennukeid, kasutada neid maksimaalselt paar aastat ja siis m\u00fc\u00fca edasi m\u00f5nele v\u00e4iksemale firmale, m\u00f5nigi kord isegi ostuhinnaga sarnase hinnaga.Kokkuhoid teeb buumi saabudes ruumiM\u00f5ni kokkuhoiumeede on praegu ka \u00fcmbervaatamisel. Pandeemia oli \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks Lufthansa ja m\u00f5ned teisedki suured ja tugevad lennufirmad otsustasid k\u00e4rpida \u00e4riklassi kohti lennukeis ja ka nende pakkumist. N\u00f5udlust lihtsalt polnud.N\u00fc\u00fcd polegi paljudel lendudel enam v\u00f5imalust reisijaid \u00e4riklassi paigutada, aga n\u00f5udlus on taas tekkinud. Et \u00e4riklassi tasuvus on kordades \u00fcle turistiklassi omast, toovad h\u00e4das lennufirmad rivvi tagasi isegi k\u00fctusejanusemad nelja mootoriga A340 ja Boeing 747 lennukid, mis viimased aastad kuskil k\u00f5rbelennuv\u00e4ljal pargituna on veetnud.Lufthansa on lisaks tellinud oma uutesse Airbusidesse ja Boeingutesse nii mitu erinevat \u00e4riklassi varianti, et reisijal v\u00f5ib piletit ostes t\u00e4itsa segadus tekkida: kas eelistada \u00fcle ookeani lennul suuremat laiekraantelerit, laiemat voodit v\u00f5i rohkem jalaruumi.Tegelikult on n\u00f5udlus isegi plahvatuslikult taastekkinud. Inimesed \u00fcritavad takkaj\u00e4rele \u00e4ra teha pandeemia t\u00f5ttu \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud reise ning t\u00e4navu suveks ennustatakse rekordilist piletim\u00fc\u00fcki ja reisijate arvu. Juba eelmine suvi pidi mitme lennufirma jutu j\u00e4rgi olema kuldaeg, mil k\u00f5igist allikaist m\u00fcnte purskab, kuid polnud seda sugugi: k\u00f5ik kasum kadus noil p\u00e4evil, mil lennujaamades tekkisid ummikud kaadripuuduse v\u00f5i palgavaidluste v\u00f5i m\u00f5lema t\u00f5ttu.T\u00e4navu paistab pidu siis viimaks k\u00e4tte j\u00f5udvat. Lufthansa on lubanud sel aastal teenida palju rohkem kui mullune poolteist miljardit eurot maksueelset kasumit. Air France-KLM on teatanud uuest boonuss\u00fcsteemist pilootidele, et nood lendaksid terve suve ilma t\u00f5rgeteta ega takistaks firmal kasumi teenimist.Ryanairi tegevjuht ja suurosanik Michael O'Leary \u00fctles omakorda, et k\u00fcmneeuroste piletite aeg on m\u00f6\u00f6das, andes niimoodi m\u00f5ista, et odavlennufirma kavatseb buumist maksimumi v\u00f5tta mitte sugugi enam odavaid hindu pakkudes.11%oli t\u00e4navu jaanuarist kuni aprilli alguseni kerkinud Nasdaq Global Smart Airlines Index.27%on aastaga kerkinud STOXX Europe Total Market Airlines Index.57%on odavlennufirma Ryanair aktsia kerkinud alates koroonapandeemiaaegsest madalseisust m\u00e4rtsis 2020. Aprilli algul maksis aktsia ligi 93 USA dollarit.Sent siit, teine sealtKulutuste kokkuhoiuks on palju teisigi kohti. N\u00e4iteks Ryanairi tellitavail lennukeil on vaid \u00fcks klass ja k\u00f5va seljatoega istmed, millel pole taskuid ja mille seljatoed ei liigu. Selline sisustus on odav, lihtne koristada ja v\u00f5imaldab lennukisse rohkem reisijaid mahutada.M\u00f5ni odavlennufirma ei m\u00fc\u00fc lennukeile kohti: inimesed h\u00f5ivavad kohad p\u00f5him\u00f5ttel \u201ckes ees, see mees\u201d. See l\u00fchendab lennuki laadimiseks kuluvat aega. M\u00f5ni teine m\u00fc\u00fcb kohti taas lisatasu eest ja eriti k\u00f5rge hinnaga veel avariiv\u00e4ljap\u00e4\u00e4su juures olevaid suure jalaruumiga kohti. Lennukis n\u00e4idatakse s\u00f5idu ajal reklaame, m\u00fc\u00fcakse alkoholi ja parf\u00fcmeeriat ega anta tasuta midagi, isegi vett mitte.Raha hoitakse kokku lennujaamateenustelt: trapp on odavam kui lennukiukseni viiv tuubus, nii l\u00e4bivadki paljude lennufirmade kliendid lennuki ja lennujaama vahelise tee tihti vihma ja tuule k\u00e4es.Veel eriti suure kokkuhoiu annab k\u00fctuseturu tulevikutehingutega m\u00e4ngimine. K\u00fctus on lennufirmal p\u00fcsikulu ja selle hinnat\u00f5usude vastu on firmad eriti kaitsetud. Lahenduse leidis Southwest, kes alustas 1980ndatel k\u00fctuseturul ostuoptsioonide soetamist. Varsti j\u00e4rgnesid teisedki. See maandas k\u00fctusehindade kerkimise riske. Kallines k\u00fctus, teenis lennufirma futuuridega, odavnes k\u00fctus, teenis lennufirma oma p\u00f5hitegevusega. W\/in-win.K\u00f5ik see kokkuhoid on leidnud LCCde juurest tee ka traditsiooniliste lennufirmadeni. M\u00f5ne idee rakendamine on l\u00e4inud valutumalt kui m\u00f5ne teise. N\u00e4iteks \u00fcritas SAS mullu pandeemiaj\u00e4rgselt taas lende alustades kasutusele v\u00f5tta mitme odavlennufirma kasutatavat mudelit, kus lennukimeeskondade palkamisega tegeleb t\u00fctarfirma ja m\u00fc\u00fcb nende teenust emafirmale.See skeem man\u00f6\u00f6verdab m\u00f6\u00f6da suurest osast asukohariigi maksukohustustest ning ka varem ameti\u00fchingutega kokku lepitud kulukatest boonustest ja tagatistest. Loomulikult alustasid Rootsi ameti\u00fchingud selle peale s\u00f5da, mis h\u00e4iris SASi lende p\u00e4ris pikka aega.P\u00e4randvara h\u00e4irib Euroopas investeerimistInvestoreile t\u00e4hendab oodatav buum ennek\u00f5ike aktsiate kallinemist. Mitme Euroopa lennufirma aktsiad ongi juba b\u00f6rsidel reipalt \u00fclespoole suundumas, p\u00fcrgides pandeemiaeelsete tasemeteni.See on aga teisalt ohtlik, sest t\u00f5usmas on mitte ainult finantsiliselt kindlal j\u00e4rjel ja j\u00e4tkusuutlikud ettev\u00f5tted, vaid praktiliselt k\u00f5ik, mis lendab ja liigub. V\u00e4lja arvatud ehk ainukesena pankroti piiril vaakuv SAS, mille v\u00e4ikeaktsion\u00e4re on riigi rahaga lahjendatud v\u00e4lja juba sedav\u00f5rd mitu korda, et \u00fchelgi investoril pole enam tahtmist oma \u00f5nne proovida.SAS ongi hea n\u00e4ide sellest, kuidas Euroopa lennundusturg on endiselt sedav\u00f5rd killustatud, et investoreil on v\u00e4he lootust siin j\u00e4tkusuutlikult kasumeid teenida. P\u00f5hja-Ameerika turul toimus konsolideerumine juba 2000ndate alguses, j\u00e4ttes alles neli suuremat firmat: juba mainitud Delta ja Southwest, lisaks United Airlines ja American Airlines (kes muu hulgas on odavlennunduse algataja PSA p\u00e4randi omanik).Need neli suurt on j\u00e4tkusuutlikud, p\u00fcsivad kasumiteenijad (kui mitte arvestada erandlikku pandeemiaaega) ja tublid dividendimaksjad. Southwest n\u00e4iteks on olnud kasumis ajavahemikus 1972-2020 ja maksnud igal aastal ka ilusti investoreile nende kasumiosa.Euroopa lennundusturul on aga palju rohkem ettev\u00f5tteid, mis sest, et lendajate arv on \u00fcldjoontes sama. Siin on hulk \u201cp\u00e4randvara\u201d, nagu toosama SAS v\u00f5i Itaalia lennufirma ITA, pankrotti l\u00e4inud Alitalia omakorda pankrotti l\u00e4inud mantlip\u00e4rija. Pandeemia oleks t\u00f5en\u00e4oliselt turgu sellest p\u00e4randvarast puhastanud, kuid Euroopa Liit otsustas teisiti ja lubas riikidel oma rahvuslikke lennufirmasid suures mahus rahaliselt toetada. Tigedad odavlennufirmad protestisid, kuid ei saavutanud midagi. Ja ITA l\u00e4ks ikkagi p\u00f5hja, hoolimata toetusest.Seesama p\u00e4randvara takistab ka Euroopa lennufirmadesse pika perspektiiviga kasumlikult investeerimist. Enne kui turg ei l\u00e4bi konsolideerumist ega korrastu, enne kui Euroopa Liit ei otsusta, et aitab ITA ja SASi suguste toetamisest n\u00fc\u00fcd ja igavesti, seisku oma jalgel v\u00f5i kadugu turult, seni on siinsetesse lennufirmadesse investeerimine siiski sarnane loteriipileti ostmisega.SKANDINAAVIA LENNUFIRMA AKTSIA LENDUT\u00d5USU M\u00c4RKE EI N\u00c4ITASASi aktsia hind Rootsi kroonidesALLIKAS: NASDAQ NORDIC4 P\u00d5HJA-AMEERIKA LENNUHIIGLASTUSA b\u00f6rsidel noteeritud Delta Air Lines, American Airlines ja United Airlines on k\u00e4ibelt maailma kolm suurimat lennufirmat, neile j\u00e4rgneb p\u00e4rast Lufthansat ja Air France-KLMi neljas P\u00f5hja-Ameerika gigant Southwest Airlines. P\u00e4rast turbulentseid aegu lennunduses on need neli kenasti p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud, v\u00f5imaldades investoreilgi tihti omanikutulu saada.Andmed4, aprilli seisuga.Delta Air LinesNYSE s\u00fcmbol: DAL Aktsia hind: 33,92 dollarit P\/E: 16,08 Turuv\u00e4\u00e4rtus: 21,75 mld dollarit K\u00e4ive 2022:50,6 mld dollarit Kasum 2022:1,3 mld dollaritK\u00e4ibelt maailma suurim lennufirma m\u00f5\u00f5dab oma ajalugu 1925. aastast, mil kohalikud investorid panid raha kokku ja ostsid \u00e4ra Louisianas p\u00f5ldudele taimekaitsevahendeid piserdanud ettev\u00f5tte lennuki ja muu likviidse vara. Firma sai nime Mississippi delta j\u00e4rgi. Neli aastat hiljem alustati reisilendudega Dallasest Texases Jacksonini Mississippis vahepeatumisega Monroes Lousisianas.Delta on maailma k\u00fcmne vanima tegutseva lennufirma seas ja USA tegutsevatest lennufirmadest vanim. Ettev\u00f5te kasvas aastak\u00fcmnetega t\u00f5siseks tegijaks USA lennunduses, ostes teel tippu \u00e4ra Chicago and Southern Airlines!, Northeast Airlines!, Western Airlines! ning l\u00f5puks osa p\u00f5hjal\u00e4inud PanAmi varast.2005. aastal viisid \u00fclik\u00f5rgele kerkinud k\u00fctusehinnad firma pankrotti. Delta oli \u00fcks v\u00e4heseid lennufirmasid, kes naftaturul t\u00f5usu poolel kaasa ei m\u00e4nginud ja see sai ettev\u00f5ttele saatuslikuks. Kaks aastat hiljem t\u00f5usis Delta uute tuumikinvestorile toel pankrotist, naasis b\u00f6rsile, p\u00f5ikles k\u00f5rvale vaenulike \u00fclev\u00f5tukatsete eest ja ostis ise Northwest Airlines!, saades USA suurimaks lennundusettev\u00f5tteks.Deltal on maailma \u00fcks suurimaid \u00f5hulaevastikke, mis koosneb 921 lennukist. Neist 70 oli viimaste andmete p\u00f5hjal pargitud, ootamas tippaegade tagasitulekut. Pooled lennukeist on Airbusid, pooled Boeingud, kokku on eri mudeleid k\u00fcmme, mis on suur arv t\u00e4nap\u00e4eval, kus firmadel on kasutusel 1-5 eri lennukimudelit. Juurdegi on lennukeid ostetud m\u00f5lemalt suurelt tootjalt, viimati A220 ja A321neosid Airbusilt ning 737 MAXe Boeingult.2020. aastani maksis Delta regulaarselt kvartaalset dividendi, mis aasta arvestuses k\u00fc\u00fcndis aktsia kohta 1,61 dollarini.American AirlinesNasdaqi s\u00fcmbol: AAL Aktsia hind: 14,16 dollarit P\/E: 3,85 Turuv\u00e4\u00e4rtus: 18,99 mld dollarit K\u00e4ive 2022:49 mld dollarit Kasum 2022:0,13 mld dollaritEttev\u00f5tte ajalugu koosnebki suurel m\u00e4\u00e4ral \u00fchinemistest ja \u00fclev\u00f5tmistest. Alustati 1930. aastal 80 v\u00e4ikese lennuettev\u00f5tte liiduna ja kasvati \u00fcheks USA suurimaks transpordiettev\u00f5tteks, kuni 2011. aastal emafirmal AMR Corporation! pankrot \u00e4hvardas.AMR l\u00f5i 2012. aastal \u00fchinemiseks k\u00e4ed US Airwaysiga, samuti \u00fchinemiste l\u00e4bi kasvanud firmaga, mis oli teinud sajandivahetusel l\u00e4bi kaks j\u00e4rjestikust pankrotti, aga oli n\u00fc\u00fcd finantsiliselt sedav\u00f5rd tugev, et otsis b\u00f6rsid\u017eunglis endale suurt saaklooma. Deltaga \u00fchinemine ei \u00f5nnestunud Delta vastuseisu t\u00f5ttu, kuid Americaniga l\u00e4ks asi korda. 28% aktsiaist \u00fchendfirmas j\u00e4i mitu korda v\u00e4iksema US Airways! ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu American! osanikele, juhtkond tuli muidugi US Airwaysist. \u00dchendfirma j\u00e4ttis alles American! kaubam\u00e4rgi kui kahest tugevama.American on \u00dchendriikide suurim Airbuside operaator. Kokku 937 arvel lennukist on 469 Airbusid, mudelid A319, A320 ja A321. Veel on ettev\u00f5ttel \u00fcle kolmesaja Boeing 737 ja \u00fcle saja Boeing 777 ja 787 lennuki. Juurde on tulemas 50 A321XLR1 ning \u00fcle saja Boeingu, 737MAXija 787 mudeleid.P\u00e4rast \u00fchinemist \u00fchtlaselt kasumlik American maksis samuti kuni pandeemiani korrap\u00e4raselt dividende. 2019. aasta eest maksti 0,4 dollarit aktsia kohta, mis tegi dividenditootluseks 1,4%.United AirlinesNasdaqi s\u00fcmbol: UAL Aktsia hind: 42,54 dollarit P\/E: 19,51 Turuv\u00e4\u00e4rtus: 14,2 mld dollarit Kasum 2022:: 45 mld dollarit Kasum 2022:: 0,74 mld dollaritPraegune United Airlines s\u00fcndis 2010. aastal kahe suure, varasema United Airlines! (UAL) ja Continental Airlines! \u00fchinemisel. Huvitaval kombel tekitas v\u00f5imaluse selleks liitumiseks see, et Delta ostis \u00e4ra Northwest!. Nimelt olid Northwesti k\u00e4es Continental! esitajaaktsiad, mis v\u00f5imaldasid k\u00f5ik tehingud blokeerida, kuid Northwest! enda ostmine l\u00f5i Continentalile \u0161ansi need esitajaaktsiad tagasi osta. K\u00f5nelused liitumise \u00fcle k\u00e4isid vahelduva eduga kaks aastat, vahele segas ka US Airways, kes, nagu m\u00e4rgitud, oli suurte saakloomade jahil.Kummagi liituja esiisad asutati sajand tagasi ja nagu USA lennunduses kombeks, palistasid m\u00f5lema teekonda liitumised, \u00fclev\u00f5tmised ja muidugi pankrotid. Continental tegi oma pankrotid ja reorganiseerimised l\u00e4bi aastatel 1983 ja 1990, UAL k\u00e4is p\u00f5hjas \u00e4ra aastal 2002.UAL! teekonna alguses m\u00e4ngis t\u00e4htsat osa William Boeing, omanimelise lennukitehase rajaja. Ta sai USA valitsuselt postivedamise lepingu, siis veel j\u00e4rgmised lepingud ja otsustas asutada nende t\u00e4itmiseks eraldi lennufirma. See liitus teiste samasugustega, mille tulemusel oli UAL 1930ndate algul postiveos \u00fcks suuremaid tegijaid. Ent siis tuli nn \u00f5hupostiskandaal - vastusena kongressi uurimisele, et postiveolepingud on v\u00e4ikesi k\u00f5rvale t\u00f5rjudes antud suurematele vedajatele, k\u00e4skis president Roosevelt posti laiali vedada USA \u00f5huv\u00e4el. Tulemus oli katastroof: kolme kuuga juhtus kogenematutel pilootidel 66 \u00f5nnetust, mille k\u00e4igus sai 13 lendurit surma. Skandaali j\u00e4rel anti lepingud tagasi kogenud eravedajatele, kuid need ei tohtinud olla lennukitootj\u00e4te omanduses. Nii lammutati Boeingu omanduses United mitmeks osaks ja see k\u00f5ige suurem osa hakkas t\u00f6\u00f6le hoopis reisilennunduses.Continentalilgi oli oma vision\u00e4\u00e4r. Neli ja pool k\u00fcmnendit kuni 1981. aastani juhtis firmat Robert F. Six, kes oli n\u00e4iteks 1960ndatel reaktiivlennukite ajastu pioneer ja odavate lennupiletite eestk\u00f5neleja. Viimased said osariikidevahelistel lendudel siiski teoks alles p\u00e4rast 1978. aasta lennunduse reeglite v\u00e4hendamise seadust.United on Southwest! ja Ryanairi kannul \u00fcks suuremaid Boeing 737 operaatoreid. Kokku 883 lennukist on \u00fcle poole selle mudeli omad. Lisaks on ettev\u00f5tte \u00f5hulaevastikus Boeingult mudelid 757, 767, 777 ja 787 ning 180 Airbusi A319 ja A320. Eelmisel aastal teatati saja 737 ja kahesaja 787 ostust. See tehing muudab Unitedi\u00fcle ookeani lendudel m\u00e4rksa v\u00f5imekamaks.United on ainus firma tippnelikust, kel pole regulaarset dividendiajalugu.Viimati maksti aktsia kohta 2,15 dollarit aastal 2008. Dividendide saabumist v\u00f5ib anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul loota n\u00e4iteks aastal 2026.Southwest AirlinesNYSE s\u00fcmbol: LUV Aktsia hind: 31,72 dollarit P\/E: 36,46 Turuv\u00e4\u00e4rtus: 19,36 mld dollarit K\u00e4ive 2022:23,8 mld dollarit Kasum 2022:0,56 mld dollaritEttev\u00f5tte nimega Air Southwest Co asutas hoolikalt odavlennufirma Pasific Southwest Airlines! kogemust tudeerinud Herb Kelleher 1967. aastal Dallases. Praegu Southwest Airlines! nime kandev ettev\u00f5te kopeeris PSA tegevust ja kandis selle \u00fcle Texase osariiki. Kui PSA saabumise magasid suured lennufirmad maha, siis seekord olid nad valvel ja \u00fcritasid odavlennufirma starti takistada, n\u00f5udes kohtu kaudu, et tallegi laieneks \u00fcle riigi kokku lepitud n\u00f5uded ja tariifid. Nelja-aastase kohtuvaidluse j\u00e4rel v\u00f5itis Kelleher: \u00fche osariigi piires tegutsevale firmale kokkuleppetariifid ei laiene ja ta v\u00f5ib pileti eest k\u00fcsida nii v\u00e4he, kui tahab.Southwest alustas 1971. aastal Love Fieldi nimeliselt lennuv\u00e4ljalt Dallases lende Houstonisse ja San Antoniosse. Algus oli raske ja palkade maksmiseks tuli \u00fcks ostetud neljast Boeingust maha m\u00fc\u00fca. Lendude arvu aga ei k\u00e4rbitud, need lennati \u00e4ra nelja asemel kolme lennukiga, v\u00e4hendades nende kahe lennu vahelist lennuv\u00e4ljal viibimise aega k\u00fcmne minutini.Southwest! kodu on endiselt Love Fieldi lennuv\u00e4ljal nagu ka pool sajandit tagasi. Ettev\u00f5te on vahepeal pidanud v\u00f5itlema nii osariigi- kui ka f\u00f6deraalv\u00f5imudega, et ta saaks Love Fieldilt lennata ning tema aktsias\u00fcmbol on LUV just kodulennuv\u00e4lja p\u00e4rast.Olles \u00fcks odavlennunduse rajajaid, on Southwest siiski veidi reisijas\u00f5bralikum kui paljud LCCd. Reisijail lastakse lisatasuta kaasa v\u00f5tta kuni kaks \u00fchikut pagasit ja veel pakutakse neile pardal tasuta alkoholivabu jooke.Southwest, nagu \u00f6eldud, lendas varem ja lendab n\u00fc\u00fcd vaid \u00fcht t\u00fc\u00fcpi lennukiga: Boeing 737. Praegu on firmal lennukeid 786, millest 28 tagavaraks pargitud. Uusi on tellitud 84.Juba 1972. aastast muutus firma kasumlikuks ja hakkas maksma dividende, mida tehti kuni 2020. aastani. Lisaks dividendide maksmisele on Southwest \u00fcks USA b\u00f6rsi ajaloo enim t\u00f5usnud aktsiaid, mis on seda p\u00f6\u00f6rasem saavutus, et IPO tehti \u00fcsna vahetult enne 1970ndate karuturgu. 51 aasta keskmine investeeringu tootlus on aktsiajagunemisi arvestades ja ilma dividendideta 18,4% - t\u00f5si, sellest t\u00f5usust suurema osa tegi Southwest! aktsia enne millenniumi pulliturgu ja p\u00e4rast on kasv olnud keskmiselt 3 protsenti aastas.2019. aasta eest maksis Southwest 72 senti dividendi. Dividendimaksmine taastub t\u00e4navu juulis, mil aktsion\u00e4rid saavad 18 senti omanikutulu.\u00a0NELJAST HIIGLASTEST T\u00c4NAVU PARIMAS HOOS UNITEDaktsia hinna muutus v\u00f5rreldes aasta algusega, protsentidesRyanair tellib ainult selliseid lennukeid, mille istmete seljatoed on k\u00f5vad ning mida ei saa allapoole lasta.Tekst AIVAR \u00d5EPA\u00a0"}
{"text":"Kr\u00fcptovaluuta \u2013 kas Ponzi skeem v\u00f5i vara kuhu investeerida?Kr\u00fcptovarad m\u00fcntidena.Allikas: Shutterstock\nRikka tellijale\nKr\u00fcptovaluutadel on tohutu innovatsioonipotentsiaal ning uue varaklassina on nad endiselt oma arengu algfaasis. Nagu iga uue tehnoloogiaga, on ka kr\u00fcptovaluutade \u00fcmber mitmeid m\u00fc\u00fcte ja v\u00e4iteid. Muuhulgas on kr\u00fcptovaluutasid, nagu muid k\u00f5rge riskiga varasid, nimetatud ka Ponzi skeemideks. Polina Brottier, Binance\u2019i esindaja Eestis, selgitas, mis on Ponzi skeem ja mis eristab seda kr\u00fcptotehnoloogiatest.\n\u201cT\u00f5siasi on see, et kr\u00fcptoalal ilmub aeg-ajalt projekte, mis osutuvad pettusteks, samuti nagu traditsioonilises finantsmaailmas. Kuid sellised juhtumid on pigem erandlikud ja ei iseloomusta sektorit tervikuna. \u00dcldiselt leiavad sellised teemad ka avalikkuses suurt k\u00f5lapinda, tuues endaga negatiivse meediakajastuse ja luues soodsa pinnase m\u00fc\u00fctide ning eelarvamuste tekkimiseks kogu sektori \u00fcleselt,\u201d s\u00f5nas Brottier.\nMis tegelikult on Ponzi skeem?\nEksperdi s\u00f5nul nimetatakse Ponzi skeemiks finantspettust, kus algsetele investoritele makstakse tulu uute investorite rahast. Uued skeemi osalejad tagavad k\u00f5rge \u201etootluse\u201c vanadele osalejatele, luues petliku mulje, et projekt on edukas. Skeem saab toimida nii kaua, kuni lisanduvad uued ohvrid.\nTavaliselt ei loo projekt ise investoritele mingit lisav\u00e4\u00e4rtust, vaid toimub lihtsalt vahendite \u00fcmberjaotamine skeemi osalejate vahel. See mudel on v\u00e4ga sarnane erinevatele \u201ep\u00fcramiidskeemidele\u201c ehk MLM-idele (Multi-Level Marketing), kuid Ponzi skeemi raames ei n\u00f5uta investoritelt uute osalejate v\u00e4rbamist. Algsetele Ponzi skeemi osalejatele v\u00f5ib tegevus t\u00f5esti olla kasumlik, kuid uute investeeringute lakkamisel variseb skeem kokku ja enamik osalejaid kaotab alati oma investeeringud.\nKa kr\u00fcptotehnoloogia valdkonnas on olnud Ponzi-skeemide juhtumeid, nagu n\u00e4iteks BitConnect ja PlusToken. \u201c\u00d5nneks on sellised juhtumid v\u00e4ike osa kr\u00fcpto\u00f6kos\u00fcsteemist ja neid ei tohiks pidada kr\u00fcptovaluutade s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks,\u201d \u00fctles Brottier.\nDigitaalne majandus ja uued tehnoloogiad\nTa selgitas, et kr\u00fcptoraha p\u00f5hineb uutel plokiahelatehnoloogiatel, mille eesm\u00e4rk on digitaalmajanduse arendamine. \u201cKr\u00fcptotehnoloogiad ei sisalda \u00fchtegi elementi, mis muudaks selle varaklassi Ponzi skeemidele kuidagi rohkem avatumaks kui traditsiooniline finantss\u00fcsteem. Sarnaselt teiste varaklassidega n\u00f5uab ka kr\u00fcptoraha enne investeerimist p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsi. Finantsinvesteeringuid tuleb hoolikalt kaaluda, mitte teha neid hetkeemotsioonide ajel.\u201d\nK\u00f5rge risk \u2013 suured kasumid ja suured kahjud\nBrottier kirjeldas, et k\u00f5rge riskiga investeeringuid kirjeldatakse m\u00f5nikord ekslikult Ponzi skeemidena. K\u00f5rgem risk t\u00e4hendab tavaliselt ka suuremat kasumipotentsiaali, kuid see t\u00f6\u00f6tab m\u00f5lemal viisil \u2013 k\u00f5rgem risk t\u00e4hendab ka suuremat potentsiaali kaotada.\n\u201cK\u00f5rge riskiga varade investeerimise kaudu v\u00f5ivad m\u00f5ned investorid teenida suuri kasumeid, samas kui teised v\u00f5ivad kaotada enamuse osa oma s\u00e4\u00e4studest. Suur osa uusi ettev\u00f5tteid l\u00e4heb pankrotti, sealhulgas head ja paljulubavad projektid. P\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla halb juhtimine ja vale strateegiline otsustamine, halvad \u00e4rilised tavad v\u00f5i sobimatu tehnoloogia valik,\u201d s\u00f5nas Brottier. Ta lisas, et Ponzi sildi automaatne lisamine igale k\u00f5rge riskiga varale v\u00f5i investeeringule ei ole \u00f5igustatud ning seda tuleks arvestada ka uute tehnoloogiaprojektide puhul, kus on palju tundmatuid ja uusi avastusi.\nKr\u00fcptovaluutad on turuk\u00f5ikumistest m\u00f5jutatud sarnaselt teiste varadega\n\u201cPotentsiaalsete riskide osas v\u00f5rreldakse kr\u00fcptovaluutasid n\u00e4iteks tehnoloogiaettev\u00f5tete ja naftavarudega. Erandiks on sidusm\u00fcndid\u00a0(stablecoin),\u00a0mille riskiprofiil on oluliselt madalam, kuna nende kurss on 1:1 seotud m\u00f5ne tavarahaga,\u201d s\u00f5nas Brottier.\nCoinbase\u2019i instituut t\u00f5i v\u00e4lja oma 2022. aastal l\u00e4bi viidud uuringus, kus anal\u00fc\u00fcsiti kr\u00fcptovaluutade langust eelneval aastal, ning selgus, et otsustavaks p\u00f5hjuseks olid makromajanduslikud tegurid, mitte kr\u00fcptovaluutade v\u00e4ljavaadete n\u00f5rgenemine, selgitas ta. \u201cV\u00e4lised tegurid v\u00f5ivad oluliselt m\u00f5jutada mis tahes vara v\u00e4\u00e4rtust.\u201d\nTa s\u00f5nas, et kr\u00fcptovaluutade volatiilsus toob endaga kiire tehnoloogilise arengu ja muutumise ning suurte riskidega kaasneb ka potentsiaal suurtele kasumitele ja kahjumitele.\n\u201c\u00dchiskonnas tervikuna peetakse kr\u00fcptovaluutasid \u00fcldiselt riskantseks varaks. Eba\u00f5nnestunud investeeringuid kr\u00fcptovaluutadesse kirjeldatakse vahel kui Ponzi skeeme, samas kui sarnase riskiga traditsiooniliste varade kahjumeid defineeritakse kui eba\u00f5nnestunud investeeringuid. Sageli on see ainult seet\u00f5ttu, et kr\u00fcptovaluutad on midagi uut ja nendest r\u00e4\u00e4kivad inimesed ei ole piisavalt teadlikud kr\u00fcpto- ja plokiahelatehnoloogiatest,\u201d \u00fctles Brottier.\nTa r\u00f5hutas, et investeerides \u00fcksk\u00f5ik millisesse valdkonda, tuleb olla ettevaatlik v\u00f5imalike pettuste suhtes. \u201c\u00dckski t\u00f6\u00f6stusharu pole selle eest kaitstud. Teisalt on kr\u00fcptovaluutade riskiprofiil investeerimisvaldkonnas v\u00f5rreldav teiste riskantsete varadega. Seet\u00f5ttu on igasuguste investeeringute tegemisel oluline teha ise eelt\u00f6\u00f6d, langetada otsuseid l\u00e4bim\u00f5eldult ja vastavalt iga vara riskiprofiilile.\u201d"}
{"text":"Suur \u00fclevaade: Ajujahi t\u00e4hed, kes on saanud edukamaks kui hooaja v\u00f5itjadEestis on alustavatel startup\u2019idel olnud alates 2008. aastast v\u00f5imalik osaleda idukiirendina toimuval konkursil Ajujaht, kuhu p\u00fc\u00fcab igal aastal p\u00e4\u00e4seda sadu ettev\u00f5tteid. Kuigi kiirendist on tuule tiibadesse saanud paljud iduettev\u00f5tted, pole alati just v\u00f5itjad need, kes hiljem maailmas laineid l\u00f6\u00f6vad.\nPRO tellijale\nAjujaht on hea stardiplatvorm iduettev\u00f5tetele, kes soovivad saada meediakajastust, n\u00f5ustamist mentoritelt ja ekspertidelt ning v\u00f5idu puhul ka stardikapitali. Igal aastal p\u00e4\u00e4sevad 10 parimat ka teleekraanile, mille vahendusel saavad idufirmade arengule kaasa elada ka vaatajad. Ent nagu Ajujahi ajalugu on n\u00e4idanud, ei ole konkursi v\u00f5itjad alati need, keda tulevikus k\u00f5ige suurem edu saadab. N\u00e4iteks v\u00f5itis 2014. aasta Ajujahi Timbeter Diameter (Timbeter), kuid tollases v\u00f5istlustules olid ka hiljem lendu l\u00e4inud GoWorkaBit ja Taxify (Bolt).\nEt n\u00e4ha, kas Ajujahi v\u00f5it on idufirma jaoks t\u00f5esti kiirtee helgesse tulevikku, vaatasime \u00fcle, kuidas l\u00e4heb eelnevate hooaegade osalejatel.\nAjujahi s\u00e4ravamad t\u00e4hed\n2022 \u2013 15. hooaeg\u00a0\n2022. aastal v\u00f5itis Ajujahi ettev\u00f5te Complok, mis ehitab lahendust, et aidata finantsasutustel l\u00e4bi viia kohustuslikku rahapesu t\u00f5kestamise koolitusi. Comploki asutasid 2020. aastal Mari-Liis Kurg ja Maarja-Liisa Soe. Maksuameti andmetel tegi Complok 2022. aastal k\u00e4ivet 75 834 eurot.\u00a0\n2022. aasta \u201cAjujahi\u201c v\u00f5itis Complok.\nKonkurendid\nSamal aastal olid lisaks Complokile v\u00f5istlustules sellised iduettev\u00f5tted nagu FitSphere ja Filaret, kes on ka enne saadet saanud kajastust.\nFitSphere\nFitSphere\u2019i asutasid 2020. aastal Karl Vihul ja Kristo S\u00f5erd, kes ehitavad lahendust, mis premeerib inimesi liikumise eest. Ettev\u00f5te on pardale saanud ka mainekad nimed nagu Ott Kiivikas ja Paavo Siimann.\nFitSphere\u2019i tiim (vasakult): Kristo S\u00f5erd, Siim Lepisk, Carl-Robert Reidolf, Karl Vihul, Piret Vahter.\nFunderbeamis kirjutab ettev\u00f5te, et neil l\u00e4heb l\u00e4bi aegade k\u00f5ige paremini \u2013 kinnitatud on nii \u00e4riplaan kui ka kasumlikkuse saavutamise kava. Aprillis oli ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgitulu ligikaudu 30 442 eurot, mida on 175% rohkem v\u00f5rreldes eelmise aasta aprilliga, mil m\u00fc\u00fcgitulu oli 11 085 eurot. Maksuameti andmetel tegi FitSphere eelmisel aastal k\u00e4ivet kokku 117 276 eurot.\u00a0\n2023. aastal kaasas ettev\u00f5te ka 80 000 eurot, et laieneda esimestele v\u00e4listurgudele. Aprillis hakati koost\u00f6\u00f6d tegema ka Samsungi, Ninja Casino, Linnam\u00e4e lihat\u00f6\u00f6stuse, Nestle, Tere ja Rexonaga.\nFilaret\u00a0\n2022. aastal p\u00e4\u00e4ses Ajujahi \u00fcheksa parima hulka ka Filaret, mille eesm\u00e4rk on muuta maailm keskkonnas\u00f5bralikumaks \u2014 seda tehakse l\u00e4bi suitsukonide kogumise ja t\u00f6\u00f6tlemise, et luua neist uus komposteeruv materjal.\u00a0\nFilaret p\u00e4\u00e4ses Ajujahis \u00fcheksa parima hulka ja p\u00e4lvis Tallinna linna eriauhinna.Foto: Filaret\nInes-Issa Villido ja Kristina Jacqueline Leoni asutatud idufirma materjali m\u00fc\u00fcgiks k\u00fcll veel ei tooda, kuid nad kinnitavad, et ettev\u00f5ttel on plaan viia \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldud graanulmaterjal tulevikus nii plastit\u00f6\u00f6stuse kui 3D-printimise turule. Sellest tulenevalt on ettev\u00f5tte kahe viimase kvartali k\u00e4ive kokku vaid 3544 eurot.\n2021 \u2013 14. hooaeg\u00a0\n2021. aasta Ajujahi v\u00f5itis hambapesutablette tootev M\u00fcnt, keda t\u00e4naseks tuntakse Othersi nime all. M\u00fcnt sai alguse 2019. aastal loodud \u00f5pilasfirmast ja selle asutajateks on toonased Tartu Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi l\u00f5puklassi \u00f5pilased Marilin Berg, M\u00e4rten Kala, Aksel Joonas Redi ja Eva Maria Ilves.\u00a0\u00a0\nParaku teatas ettev\u00f5te 2023. aasta alguses, et Aksel Joonas Reedi ja Marilin Berg nendega enam ei j\u00e4tka. Sellegipoolest kinnitas Ilves toona, et ettev\u00f5te j\u00e4tkab tegevust ning neil on plaan laieneda uutele turgudele.\u00a0\n\u00d5pilasfirmast v\u00e4lja kasvanud Others (endise nimega M\u00fcnt).Foto: Others\nLisaks Ajujahi 30 000 eurosele auhinnale on Others ka raha kaasanud. 2021. aasta suvel kaasas ettev\u00f5te 100 000 eurot ning investorite seas oli ka Ragnar Sass.\nMaksuameti andmetel tegi Others 2022. aastal kokku 252 539 eurot k\u00e4ivet. Seejuures on Teatmik.ee keskkonnas m\u00e4rge, et ettev\u00f5ttel 4279 euro suurune maksuv\u00f5lg.\u00a0\nTeised sama lennu t\u00e4hed\nLisaks Othersile osales 2021. aasta Ajujahi lennus palju t\u00e4naseks tuntud ettev\u00f5tteid, nende seas n\u00e4iteks Lexi Market ja Migrevention.\u00a0\nLexi Market\nLexi Market on jaekaubanduse infovahetusplatvorm, mille on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud Eesti tarkvaraarendusettev\u00f5te Brightspark. 2022. aastal kaasas ettev\u00f5te Funderbeami platvormil 100 000 eurot ja aasta enne seda 395 000 eurot.\nLexi Marketi tiim.FOTO: Ajujaht\nFunderbeamis kirjutab ettev\u00f5te, et 2023. aasta esimene kvartal m\u00f6\u00f6dus edukalt ning uus leping on s\u00f5lmitud n\u00e4iteks Selveriga. Arengud on toimunud ka tellimismooduliga. Esimene edukas tehing \u00fchendab Tartu naftatootja (Baltoil) oma Soome klientidega ehk Lexi Market on n\u00fc\u00fcdsest igap\u00e4evane Baltoili B2B v\u00f5rgu tarkvara.\nMaksuameti j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tab t\u00e4na ettev\u00f5ttes viis inimest ja k\u00e4ivet tehti 2022. aastal kokku 371 886 eurot.\u00a0\nMigrevention\nAjujahi 2021. aasta k\u00fcmne parima hulka p\u00e4\u00e4ses ka Migrevention, mis ehitab maailma esimest digitaalset peavalukliinikut. Ettev\u00f5tte asutajad on Eesti peavaluspetsialistid Katrina Laks, Mark Braschinsky, Triinu Niiberg-Pikks\u00f6\u00f6t ja Karl K\u00e4is.\nMigreventioni tiim loob \u00fcle maailma tuntud migreeni\u00e4ppi.Foto: Migrevention\n2021. aasta l\u00f5pus kaasas ettev\u00f5te 355 000 euro suuruse investeeringu. Maksuameti andmetel on t\u00e4na Migreventionis t\u00f6\u00f6l seitse inimest.\u00a0\nMaksuametil andmed Migreventioni 2022. aasta k\u00e4ibe kohta puuduvad. 2021. aastal oli ettev\u00f5ttel varasid kokku 411 451 eurot ning k\u00e4ivet kokku 229 eurot. Migreventionil on maksuameti andmetel ka tasumata maksuv\u00f5lga ligikaudu 7399 eurot.\n2020 \u2013 13. hooaeg\u00a0\n2020. aastal v\u00f5itis Ajujahi idufirma Pagger, mis muudab tr\u00fckiste tellimise eraisikutele ja ettev\u00f5tetele lihtsamaks ja soodsamaks. Ettev\u00f5te aitab s\u00e4\u00e4sta loodust t\u00e4nu spetsiaalsele tr\u00fckiste optimeerimise viisile, mis muudab kasutamata j\u00e4\u00e4nud tr\u00fckipotentsiaali v\u00e4idetavalt uuteks klientideks.\nEhkki idufirma pole p\u00e4rast Ajujahi v\u00f5itu enam eriti silma paistnud, tehti 2022. aastal maksustatavat k\u00e4ivet kokku 404 090 eurot. Tuntud on ka Paggeri kaasasutaja Rudolf-Gustav Hanni teine ettev\u00f5te Seik.\nTeised t\u00e4hed\nLisaks Paggerile osales Ajujahis veel palju edukaid ettev\u00f5tteid, nende seas n\u00e4iteks kindlustusidu DriveX ja \u00fc\u00fcriidu Bidrento.\nDriveX\nDriveX Technologies on 2019. aastal loodud tehnoloogiaettev\u00f5te, mille asutajad on Rauno Sigur, Kentti Koppel ja Valter L\u00e4ll. Ettev\u00f5te loodud tuvastusrobot v\u00f5imaldab hinnata s\u00f5idukite seisukorda. Oma teenuseid pakutakse hetkel Baltikumis.\u00a0\nDriveXi asutajad Valter La\u0308ll, Rauno Sigur ja Kentti Koppel. (c) Foto: Tanel Meos\nERGO, Vienna Insurance Group ja PZU Group kindlustusega koost\u00f6\u00f6d tegev DriveX on kokku kaasanud \u00fcle 1,3 miljoni euro.\u00a0Maksuameti andmetel t\u00f6\u00f6tab t\u00e4na DriveX-is kuus inimest ja 2022. aastal oli ettev\u00f5ttel maksustatavat k\u00e4ivet 196 179 eurot.\nBidrento\n2019. aastal Natalja Napsepa ja Taavo Annuse poolt loodud Bidrento pakub oma klientidele k\u00f5ik-\u00fches tarkvara \u00fc\u00fcrikinnisvara, sh \u00e4rikinnisvara, \u00fc\u00fcrimajade ja \u00fc\u00fcrikorterite portfelle haldamiseks. Idufirma kaasas 2021 staaridelt raha, kuid toona j\u00e4i summa saladuseks. Ka 2022. aasta s\u00fcgisel kaasas ettev\u00f5te raha \u2013 800 000 eurot.\nBidrento meeskond.Foto: Bidrento\nMaksuameti andmete j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tab ettev\u00f5ttes \u00fcheksa inimest. Bidrento teenis eelmisel aastal maksustatavat k\u00e4ivet 142 954 eurot.\u00a0\n2019 \u2013 12. hooaeg\u00a0\n2019. aasta Ajujahi v\u00f5itis ettev\u00f5te Timey, kes toodab keemilisi indikaatoreid toidukaupade j\u00e4lgimiseks. T\u00e4psemalt t\u00f6\u00f6tab lahendus nii, et toidupakendile kinnitatakse tark indikaator, mis muudab v\u00e4rvi, kui toodet ei ole hoitud \u00f5igetes tingimustes. Timey asutajad on Tallinna Tehnika\u00fclikooli keemiatudengid Laurent L\u00e4heb ja Martin M\u00f6llits.\nT\u00e4naseks pole Timey\u2019st v\u00e4ga palju kuulda olnud. Maksuameti andmetel pole ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6l enam \u00fchtegi inimest ning k\u00e4ive puudub.\u00a0\nTeine staar\nTimeyga samal aastal p\u00fc\u00fcdles Ajujahi v\u00f5itjaks ka idufirma Edumus, mis lubab lahendada \u00e4ra \u00f5petajate puuduse probleemi, viies oma ala spetsialistid koolidesse \u00f5petajateks.\n2022. aasta alguses avas ettev\u00f5te ka oma platvormi Edumus School, mille vahendusel saavad \u00f5pilased \u00f5ppida veel rohkem valikaineid ja seda s\u00f5ltumata koolist.\u00a0\nEdumus Schooli avamine. Keskel Maria Raham\u00e4gi.Foto: Jakob-Meier\nSel aastal osaleb Edumus ka Tehnopoli Startup Inkubaatori AI kiirendis, et arendada tehisintellektip\u00f5hist \u00f5piassistenti. Kiirendi l\u00e4bimisega saab iga ettev\u00f5te 100 000 euro suuruse investeeringu.\u00a0\nMaksuameti andmetel t\u00f6\u00f6tab Edumuses kuus inimest, kuid maksustatav k\u00e4ive ettev\u00f5ttel puudub. 2021. aastal kaasas ettev\u00f5te 180 000 eurot v\u00e4lismaale, t\u00e4psemalt Ukrainasse, laienemiseks.\n2018 \u2013 11. hooaeg\u00a0\n2018. aasta Ajujahi v\u00f5itis toiduohutuse tarkvara arendav FoodDocs. Sisuliselt ehitab ettev\u00f5te lahendust, mis muudab dokumentide t\u00e4itmise automaatseks ja viib selle paberilt arvutisse.\u00a0\nMaksuameti andmetel on ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate arv stabiilne ning aastatega k\u00f5ikunud m\u00f5ne inimese v\u00f5rra \u2013 aasta esimeses kvartalis t\u00f6\u00f6tas FoodDocsis 13 inimest.\u00a0\nFoodDocsi tiim.Foto: FoodDocs\nKa rahaliselt paistab ettev\u00f5te heal j\u00e4rjel olevat. Idufirma kaasas 2022. aasta alguses Bonnier Venturesi juhtimisel 2,1 miljonit eurot, et laieneda hoogsamalt USA turul. Maksuameti andmetel tegi FoodDocs eelmisel aastal maksustatavat k\u00e4ivet kokku 753 591 eurot.\u00a0\nTeised t\u00e4hed\nFoodDocs on t\u00e4naseks kasvanud ka ise v\u00f5rdlemisi edukaks ettev\u00f5tteks, kuid lisaks neile osales 2018. aastal v\u00f5istlustules ka kaks teist tuntud ettev\u00f5tet: UpSteam ja PowerUp Fuel Cells.\u00a0\nUpSteam\u00a0\nUpSteami elulugu on meedias kajastatud omajagu. Mitmeid pivoteid teinud ettev\u00f5te ehitas esialgu liikuvat autopesulat ning lisas hiljem juurde ka uue \u00e4risuuna: autopesu selvepesulas. Vahepeal Poolas ja Soomes \u00e4ri alustanud ja sulgenud ettev\u00f5te t\u00f5usis aga aina tuhast ja alustas uuesti.\u00a0\nT\u00e4naseks on ettev\u00f5te oma suled \u00e4ra vahetanud ja v\u00f5tnud endale nimeks FleetFox. Vana br\u00e4ndi ja nimega l\u00e4ks ka peamine \u00e4risuund \u2013 liikuv autopesula. Uueks ettev\u00f5tte p\u00f5hifookuseks on t\u00e4ishooldusteenuse pakkumine autoparkidele. Uue suunaga ollakse laivis nii Tallinnas kui ka Riias.\u00a0\nFleetFoxi tegevjuht Martin Kristerson tunnistab, et ehkki UpSteamiga alustades k\u00e4is avalik kriitika talle teinekord ka s\u00fcdame pihta, ei ole see koht, kus ettev\u00f5tjana solvuda.Foto: FleetFox\nEttev\u00f5te on aastate jooksul ka omajagu raha kaasanud, viimane ringi toimus 2023. aasta aprillis ning kokku kaasati\u00a0150 000-eurone rahastusring. FleetFoxi asutaja ja juhi Martin Kristersoni s\u00f5nul plaanitakse investeeringu abiga ehitada \u201cmaailma esimese autohoolduse superplatvorm\u201d ning laieneda Leetu.\u00a0\nMaksuameti andmetel t\u00f6\u00f6tab t\u00e4na FleetFoxis kaheksa inimest ning maksustatavat k\u00e4ivet tehti eelmisel aastal kokku 773 830 eurot.\u00a0\nPowerUp Fuel Cells\nUSAs s\u00fcndinud Eesti idufirma sai alguse juba 2016. aastal ning selle asutajaks on Ivar Kruusenberg. PowerUP Energy Technologies pakub valmis kujul vesinikugeneraatoreid. 2021. aastal lansseeris ettev\u00f5te oma esimese jahtidele ja haagissuvilatele m\u00f5eldud vesinikugeneraatori.\u00a0\nEttev\u00f5te s\u00f5lmis 2021. aastal lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA), et arendada v\u00e4lja suletud katoodiga vesinikk\u00fctuseelement, mida kasutada maav\u00e4lisel uurimismissioonil Kuule ja potentsiaalselt ka Marsi kulguril. Esimene protot\u00fc\u00fcp peaks valmima sel aastal.\u00a0\nPowerUpi asutaja usub, et k\u00fctuseelemendi s\u00fcsteemidel on Kuu ja Marsi missioonide puhul suur potentsiaal.Foto: PowerUp\nMaksuameti andmetel on ettev\u00f5ttel \u00fcsna suur tiim \u2013 kokku t\u00f6\u00f6tab seal 34 inimest. Kokku on PowerUP Energy Technologiesil 338 090 maksustatavat k\u00e4ivet.\u00a0\n2017 \u2013 10. hooaeg\u00a0\n2017. aasta Ajujahi v\u00f5itis ettev\u00f5te TempID, mis arendab korduvkasutatavaid nutikleepekaid, mis m\u00f5\u00f5davad ja salvestavad kehatemperatuuri. Koos sellega ehitatakse \u00e4ppi, mis kogub kleebisest saadud andmeid, mida anal\u00fc\u00fcsitakse ning mida on v\u00f5imalik ka arstile saata.\u00a0\nPeale Ajujahi v\u00f5itmist pole ettev\u00f5ttest aga v\u00e4ga palju kuulda olnud. 2020. aastal \u00fctles ettev\u00f5tte asutaja Rait Ranna, et t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib selle nimel, et toode j\u00f5uaks ka Eestis m\u00fc\u00fcgile.\u00a0\nEttev\u00f5te on tagasihoidlik ka numbrites. Maksuameti andmetel t\u00f6\u00f6tab selles kolm inimest ja eelmisel aastal puudus kahel esimesel kvartalil k\u00e4ive \u00fcldse. Kokku tegi TempID eelmisel aasta maksustatavat k\u00e4ivet 15 649 eurot.\u00a0\nTeine \u201cstaar\u201d\nSamal aastal osales konkursil ka Eesti idufirma Fanvestory, mis ehitas investeerimisplatvormi, mille kaudu saavad f\u00e4nnid soetada muusikateoste osakuid, teenides tulu autoritasudelt ning \u00fchtlasi toetades muusiku loomingut.\nK\u00f5ik ei l\u00e4inud aga nii, nagu loodeti, ning m\u00f6\u00f6dunud augustis oli selgelt n\u00e4ha et ettev\u00f5te on varjusurmas \u2013\u00a0k\u00e4imas olid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised idufirma m\u00fc\u00fcgiks. Toona augustis \u00fctles Fanvestory juhatuse liige Kristjan Ulst DigiPRO-le, et ostuhuvilisi leidub, kuid nimesid ei avalda.\u00a0\nFanvestory koduleht.Foto: kuvat\u00f5mmis\n2020. aasta l\u00f5pus asutas Ulst koos Marika ja Reigo Ahvena, T\u00f5nis Kivisilla ning samuti algusaegadel Fanvestoryga seotud Juko-Mart K\u00f5lariga muusikaidu Fairmus, millega pandi ka 2023. aasta aprillis leivad \u00fchte kappi. Nagu eelk\u00e4ijagi, osaleb ka Fairmus sel aastal Ajujahis.\nFairmuses t\u00f6\u00f6tab aasta esimese kvartali j\u00e4rgi viis inimest. Ettev\u00f5ttel oli eelmisel aastal maksustatavat k\u00e4ivet kokku 3 096 eurot.\u00a0\n2016 \u2013 9. hooaeg\u00a0\nKuigi sellest hooajast ei ole palju ettev\u00f5tteid, kes j\u00e4\u00e4ks silma suurte numbrite ja tuntusega, ei l\u00e4he ka v\u00f5itjal tegelikult v\u00e4ga h\u00e4sti. Ajujahi \u00fcheksanda hooaja v\u00f5itis Richard Murutari idufirma SprayPrinter, mille eesm\u00e4rk oli ehitada nii k\u00e4si- kui ka seinamaalingute roboteid.\u00a0\n\u00dclla eesm\u00e4rgiga ettev\u00f5te on t\u00e4naseks l\u00e4bi teinud mitu tegevjuhi vahetust ning peaaegu ka pankrotistunud \u2013 2021. aastal jaanuaris Sprayprinter O\u00dc likvideerimisel.\nSprayprinteri meeskond 2019. aastal. Vasakult \u2013 firma juht Henry Patzig, Sirje Joala(Sirla), Richard Murutar ja Uku Pira. Istub Mihkel Joala.Foto: Sille Annuk\/Postimees\/Scanpix\nToonase tegevjuhi Murutari s\u00f5nul l\u00e4ks ettev\u00f5ttel raskeks p\u00e4rast seda, kui 2018. aastal toimus tulekahju, milles h\u00e4vis kogu tootearendus ning tootmisosakond koos sisseseade ja valminud p\u00f5lvkonna robotitega. See viis omakorda keerulisse olukorda USA-s registreeritud emafirma Sprayprinter Technologies, mis ei saanud enam oma kliente teenindada. Oma p\u00f5ntsu pani ka koroonakriis.\u00a0\n2022. aasta m\u00e4rtsis lahkus ettev\u00f5ttest asutaja Murutar ning juhtimise v\u00f5ttis \u00fcle Mihkel Joala. Ettev\u00f5te tegutseb siiani, kuid sisuliselt ainult seinamaalingutega ning Joala s\u00f5nul on neilt t\u00f6\u00f6d tellinud isegi Tesla gigatehas.\u00a0\n2014 \u2013 7. hooaeg\nSeitsmes Ajujahi hooaeg kujunes Eesti jaoks m\u00e4rgilise t\u00e4htsusega aastaks. \u00dchel hooajal osalesid nii Bolt (toona Taxify), GoWorkaBit kui ka Timbeter (toona Timber Diameter).\u00a0\nV\u00f5itja Timbeter\u00a0\nNeist kolmest pani v\u00f5idu taskusse Timbeter \u2013 ettev\u00f5te, mis ehitab metsat\u00f6\u00f6stuse digilahendust, et paremini kontrollida, mida, kui palju ja kus kohast maha v\u00f5etakse ning v\u00e4lja veetakse. T\u00e4na on ettev\u00f5tte \u00fcheks suurimaks turuks Brasiilia.\u00a0\nEestis pole ettev\u00f5te erilist edu leidnud, kuid mujal maailmas l\u00e4heb v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti. N\u00e4iteks on neil kliente Kolumbias, T\u0161iilis ja Uruguais ning 50 protsenti kogu portfellist on t\u00e4na Ladina-Ameerikas, kus plaanitakse ka laienemist. K\u00e4ed on l\u00f6\u00f6dud ka Saksamaa tarkvarahiiuga SAP ning 2022. aasta l\u00f5pus v\u00f5ideti Leedu riigimetsakeskuse korraldatud hange.\nTimbeteri tiim.Foto: Timbeter\nEttev\u00f5ttel on Eestis kaks juriidilist keha \u2013 Timbeter O\u00dc, mille all t\u00f6\u00f6tab 15 inimest ning millel oli maksustatavat k\u00e4ivet eelmisel aastal kokku ligikaudu 557 309 eurot. Teine on Timbeteri t\u00fctarfirma Timbeter International O\u00dc, mis omakorda omab nende Brasiilias asutatud firmat.\u00a0\nBolt\nVendade Villigute asutatud Bolt on ettev\u00f5te, keda teab ja mille teenuseid kasutavad paljud inimesed. S\u00f5idujagamisteenusega alustanud ettev\u00f5te on \u00fcheksa aastaga teinud suure h\u00fcppe ja avanud mitmeid erinevaid \u00e4rivertikaale: t\u00f5ukerataste, elektrirataste renditeenus ja kullerteenused.\nBolt asutajad Markus ja Martin Villig.FOTO: Bolt\nMuudetud on ka br\u00e4ndi \u2013 kui alguses tunti ettev\u00f5tet Taxify nime all, siis t\u00e4na on see tuntud kui Bolt. 2018. aastal sai Boltist ka \u00fckssarvik.\u00a0\nEestis tegutseb Bolt kahe \u00e4rikeha alt: Bolt Technology O\u00dc ja Bolt Operations O\u00dc. Esimese all t\u00f6\u00f6tab kokku 477 inimest. Teise \u00e4rikeha all t\u00f6\u00f6tab 808 inimest ning ettev\u00f5ttel oli maksustatavat k\u00e4ivet 2022. aastal hinnanguliselt kokku 1 052 509 922 eurot.\u00a0\nGoWorkaBit\nSamas v\u00f5istlustules oli ka Kristjan Vanaselja asutatud t\u00f6\u00f6ampsutamise idufirma GoWorkaBit. T\u00e4naseks on idufirma tegutsenud juba \u00fcheksa aastat ja selle ajal on vaikselt suuremaks kasvatud. Kord on \u00fcritatud ka v\u00e4lismaale laieneda, kuid tulutult.\u00a0\nGoWorkaBit tegevjuht Kristjan VanaseljaFOTO: Postimees\/Scanpix\nVanaselja \u00fctles DigiPRO-le antud intervjuus, et Eestis on nad kasumisse j\u00f5udnud ning laienemisega tehakse uusi katseid. Seejuures laiendatakse ka Eestis teenuste valikut.\u00a0\nMaksuameti hinnangul t\u00f6\u00f6tab ettev\u00f5ttes t\u00e4na 229 inimest ning 2022. aastal oli maksustatavat k\u00e4ivet hinnanguliselt kokku 6 687 942 eurot.\u00a0\n2013 \u2013 6. hooaeg\u00a0\nKuuenda hooaja v\u00f5itis ettev\u00f5te Kids OS, mis t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja nutiseadmetel t\u00f6\u00f6tava operatsioonis\u00fcsteemi, millega vanem saab j\u00e4lgida lapse liikumist ja tegemisi. P\u00e4rast v\u00f5itu pole ettev\u00f5ttest palju kuulda olnud ja kiirga suurep\u00e4raste tulemustega. 2021. aasta majandusaruandes kirjutab ettev\u00f5te, et neil puudub m\u00fc\u00fcgitulu.\u00a0\nVarjutab v\u00f5itja\nKoos Kids OS-iga osales kuuendal hooajal ka Bikeep, mis on eelk\u00f5ige tuntud kui nutikaid rattaparklaid ja garaa\u017ee tootev idufirma.\u00a0Bikeepi asutajateks on Kristjan Lind, Mikk Moses ja Kustas K\u00f5ivu.\u00a0\nBikeep juht Kristjan Lind.FOTO: Bikeep\nV\u00f5rreldes hooaja v\u00f5itjaga l\u00e4heb sel idufirma v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti \u2013 2020 j\u00f5udsid nende tooted lausa R\u00e4niorgu, kuid nende parklaid leiab ka n\u00e4iteks Suurbritannias Kanadas ja Uus-Meremaal.\nSeda kinnitab ka Lind Funderbeamis, kus ta kirjutab, et nad tegid selle aasta esimesel kvartalis v\u00e4ga hea kasvu \u2013 aastaga v\u00f5rreldes saavutati 50% kasv.\nMaksuameti andmetel t\u00f6\u00f6tab t\u00e4na ettev\u00f5ttes 27 inimest ja eelmisel aastal oli maksustatavat k\u00e4ivet kokku 2 036 480 eurot.\u00a0"}
{"text":"Moldova tahab SR\u00dc-st lahkuda   Moldova tahab lahkuda endisi N\u00f5ukogude Liidu liikmesriike koondava SR\u00dc parlamentaarsest assambleest, mis oleks esimene samm organisatsioonist lahkumiseks. Peale Ukraina lahkumist SR\u00dc-st on Moldova olnud \u00fclej\u00e4\u00e4nud SR\u00dc riikidest geograafiliselt eraldatud.   Moldova parlamendi spiiker Igor Grosu teatas esmasp\u00e4eval, et Moldova alustab taandumist S\u00f5ltumatute Riikide \u00dchenduse (SR\u00dc) parlamentaarsest assambleest. Spiikri s\u00f5nul on tegu esimese sammuga, millega Moldova alustab SR\u00dc-st lahkumist. Grosu juhtis t\u00e4helepanu, et peale Ukraina otsust SR\u00dc-st lahkuda on Moldova \u00fclej\u00e4\u00e4nud organisatsioonist geograafiliselt eraldatud. Grosu r\u00f5hutas, et peale Venemaa barbaarset r\u00fcnnakut Ukrainale ei saa SR\u00dc-d enam nimetada kogukonnaks, vahendas Moldova portaal NewsMaker. Grosu \u00fctles, et peale 30 aastat SR\u00dc-s t\u00f6\u00f6s osalemist on selge, et see pole aidanud Moldoval lahendada konflikti Transnistrias. Samuti pole see aidanud eemaldada Vene relvaj\u00f5udude \u00fcksuseid Moldova territooriumilt ning liikmesus pole Moldovat kaitsnud ka majandusembargode ega energiakandjate najal ellu viidud v\u00e4ljapressimiste eest, vahendas Moldova riiklik uudisteagentuur Moldpress. Igor Grosu s\u00f5nul pidas ta enne SR\u00dc parlamentaarsest assambleest lahkumise algatamist mitmeid k\u00f5nelusi nii Moldova kodanike, presidendi, PAS parlamendifraktsiooni ja valitsuse esindajatega. Moldova parlamendi spiiker m\u00e4rkis, et tegu on esimese sammuga ning j\u00e4rgmisi samme kaalutakse parlamendis ja Moldova valitsuses. Endiseid N\u00f5ukogude Liidu liikmesriike koondav SR\u00dc asutati 1991. aastal ja Moldova liitus sellega 1994. aastal.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Allan Aksiim    \t\t\t\t\tAllikas:  NewsMaker, Moldpress   "}
{"text":"Bulgaaria peaprokur\u00f6r keeldub survest hoolimata tagasi astumastSOFIA, 15. mai, AFP-BNS \u2013 Bulgaaria peaprokur\u00f6r Ivan Ge\u0161ev keeldus esmasp\u00e4eval tagasi astumast hoolimata kasvavast survest p\u00e4rast plahvatust tema auto l\u00e4hedal mai algul, mis tema oponentide v\u00e4itel oli lavastatud.\u00a0\nGe\u0161ev nimetati 2019. aastaks seitsmeaastaseks ametiajaks peaprokur\u00f6riks, otsus vallandas protestid, mis s\u00fc\u00fcdistavad teda korruptsioonis.\nTemast on saanud Bulgaaria prokuratuuri ebaefektiivsuse ja l\u00e4bipaistmatuse s\u00fcmbol ning peamine takistus kohtus\u00fcsteemi reformimisel, mida Euroopa Liit ja USA pikka aega n\u00f5uavad.\u00a0\n\"Ma t\u00f6\u00f6tan oma mandaadi l\u00f5puni, ma ei karda,\" \u00fctles 52-aastane Ge\u0161ev pressikonverentsil, kus ta oma lahkumisavalduse demonstratiivselt katki rebis.\u00a0\nVaatlejate hinnangul on m\u00f5jukad poliitikud, keda Ge\u0161ev on v\u00e4idetavalt kaitsnud, p\u00f6\u00f6ranud p\u00e4rast 1. mai \"atentaati\" tema vastu.\u00a0\n\"Poliitilised patroonid soovivad ebamugavaks muutunud \"t\u00f6\u00f6riistast\" vabaneda, kuid t\u00f6\u00f6riist ei kuula s\u00f5na,\" \u00fctles anal\u00fc\u00fctik Daniel Smilov.\u00a0\nAjakirjanduse ja prokuratuuri ametnike s\u00f5nul p\u00e4\u00e4ses peaprokur\u00f6r koos perekonnaga napilt, kui tema auto l\u00e4hedal plahvatas l\u00f5hkeseadeldis.\nKuid siseminister ja Ge\u0161evi aset\u00e4itja Borislav Sarafov, kes on \u00fchtlasi riikliku uurimisameti juht, teatasid hiljem, et plahvatus ei p\u00f5hjustanud Ge\u0161evi soomustatud maasturile m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju ning et ta oli autos \u00fcksi.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"V\u00c4IKE V\u00d5IT HELDNALE: kohus vabastas aresti alt k\u00f5ik tema varadKuna kaitsepolitsei endine asejuht Eerik Heldna oli v\u00e4idetava kelmusega teeninud eripensionina \u00fcle 5000 eurot tulu, lasi prokuratuur arestida Heldna vara. Tallinna ringkonnakohus otsustas esmasp\u00e4eval, et selline k\u00e4ik on ebaproportsionaalne, vabastas Heldna vara aresti alt ja taastas tema eripensioni maksmise.\nEripensioni kelmuses kahtlustatav Eerik Heldna j\u00f5udis alates 2022. aasta maikuust kuni t\u00e4navu kevadeni saada eripensioni kokku 5293 eurot ehk 481 eurot kuus. Tagamaks v\u00e4idetava kelmusega saadud tulu h\u00fcvitamist, oli prokuratuur taotlenud Heldna kogu maisele varale aresti ning pensionimaksete peatamist. Harju maakohus oli selle taotluse oma 21. aprilli m\u00e4\u00e4rusega ka rahuldanud.\nKuna Heldna pidas sellist sanktsiooni selgelt ebaproportsionaalseks talle esitatud kuriteokahtlustusega, vaidlustas ta maakohtu m\u00e4\u00e4ruse ringkonnakohtus ja sai sealt esmasp\u00e4eval t\u00e4ieliku v\u00f5idu.\nRingkonnakohus t\u00fchistas Harju Maakohtu m\u00e4\u00e4ruse ja vabastas kahtlustatava vara aresti alt. Ringkonnakohtu m\u00e4\u00e4rus ei ole edasikaevatav.\nKohus m\u00e4rkis, et kahtlustatava roteerimisega seonduv ei ole \u00fcheselt hinnatav, mustvalge olukord, ja v\u00e4\u00e4rib p\u00f5hjalikku, sisulist s\u00fc\u00fcvimist nii k\u00f5igi oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel kui mitmetes \u00f5iguslikes n\u00fcanssides.\nRiigikohus on \u00f6elnud, et kohtum\u00e4\u00e4ruses peavad sisalduma p\u00f5hjendused, miks tagamisabin\u00f5u kohaldamata j\u00e4ttes v\u00f5ib otsuse t\u00e4itmine osutuda raskendatuks v\u00f5i v\u00f5imatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu m\u00e4\u00e4ruses esitatud sellekohased p\u00f5hjendused ebapiisavad.\nKohus m\u00e4rkis, et kahtlustatava tausta ja temalt n\u00f5utavat summat arvestades ei ole p\u00f5hjust eeldada, et Heldna v\u00f5iks end asuda muutma varatuks v\u00f5i vara peitma. Kohtu hinnangul on p\u00f5hjendatud arvata, et kahtlustatav on ka pensionimaksete j\u00e4tkumisel ja hilisema n\u00f5ude tekkimisel endiselt majanduslikult piisavalt kindlustatud. Kahtlustatava isikut arvestades on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et Heldna asuks ka oma tulusid varjama."}
{"text":"Moldova teatas Venemaa juhitud SR\u00dc-st lahkumisestMoldova parlamendi spiiker Igor Grosu teatas t\u00e4na hommikul, et nad astuvad v\u00e4lja S\u00f5ltumatute Riikide \u00dchenduse (SR\u00dc) parlamentidevahelisest assambleest.Grosu s\u00f5nul v\u00f5eti otsus vastu p\u00e4rast konsultatsioone president Maia Sandu, Tegevuse ja Solidaarsuse Partei\u00a0(PAS) parlamendifraktsioonis ja Moldova kodanikega.\n\u00ab30 aasta m\u00f6\u00f6dudes sai v\u00e4ga selgeks, et Moldova kuulumine SR\u00dc struktuuridesse ei aidanud meil lahendada Transnistria konflikti, ei aidanud eemaldada Vene armeed riigi territooriumilt, ei kaitsnud meid majandusembargo eest, ei kaitsnud meid talvel energiaga v\u00e4ljapressimise, \u00e4hvarduste ja vaenulike avalduste eest,\u00bb\u00a0\u00fctles Grosu.\nParlamendi spiiker lisas, et see on esimene samm, mille j\u00e4rel hinnatakse j\u00e4rk-j\u00e4rgult k\u00f5iki Moldova poolt SR\u00dc raames allkirjastatud lepinguid ning \u00f5igel hetkel tehakse teisi otsuseid ja deklaratsioone.\u00a0Grosu\u00a0lisas, et p\u00e4rast Ukraina lahkumist\u00a0on nad\u00a0SR\u00dc liikmesriikidest\u00a0geograafiliselt eraldatud.\n\u00abMinu s\u00f5num meie kodanikele on lihtne. Moldova Vabariik on iseseisev riik, mida tunnustavad ning\u00a0austavad s\u00f5brad ja naabrid ning mis on vaba tegema suver\u00e4\u00e4nseid otsuseid. Meil on otsustavus ja vastutus eemalduda kurjuse allikast, vaesuse allikast, s\u00f5ja ja h\u00e4vingu allikast. Oleme 30 aasta jooksul t\u00f5estanud, et tahame demokraatiat, vabadust ja heaolu kodus. Me teeme samm-sammult seda, mida kodanikud meilt ootavad.\u00a0Me tagame oma lastele stabiilse, j\u00f5uka ja v\u00f5imalusterohke Euroopa tuleviku,\u00bb vahendab riiklik telekanal Moldova 1 Grosu s\u00f5nu.\n\u00abJ\u00e4rgmisel parlamendi kabineti koosolekul teeme peaminister Receanile p\u00f6\u00f6rdumise seoses lepingu l\u00f5petamisega,\u00bb lisas Grosu.\nMoldova Sotsialistlik Partei (PSRM) m\u00f5istis hukka parlamendi esimehe Igor Grosu ja teiste valitseva Tegevuse ja Solidaarsuse Partei juhtide avalduse Moldova v\u00e4ljaastumise alustamise kohta SR\u00dc\u00a0Parlamentidevahelisest Assambleest.\nVenemaa F\u00f6deratsiooni N\u00f5ukogu rahvusvahelise komitee juhi, SR\u00dc rahvusvahelise komisjoni liikme Grigori Karasini s\u00f5nul on Chi\u015fin\u0103u kavatsus poliitiline m\u00e4ng, mida nimetatakse truudusevandeks l\u00e4\u00e4nele, kirjutab RIA Novosti.\u00a0Karasin lisas, et Moldova ei ole juba pool aastat saatnud oma esindajat SR\u00dc parlamentidevahelise assambleele.\nS\u00f5ltumatute Riikide \u00dchendus loodi 1991. aastal Venemaa, Valgevene ja Ukraina algatusel endiste NSV Liidu riikide vahelise koost\u00f6\u00f6 edendamiseks. Moldova Vabariik ratifitseeris \u00fchenduse loomise lepingu 1994. aastal.\n"}
{"text":"Pankrot, tingimisi vangistus ja oksjon: endise tipparsti maja l\u00e4heb haamri allaJaan R\u00fc\u00fctmann j\u00f5udis v\u00e4ga noorelt Tallinna keskhaigla peaarsti kohale.Foto: PEETER LANGOVITS POSTIMEES\nPRO tellijale\nPankrotistunud tipparsti ja endise ministeeriumi kantsleri maja l\u00e4heb kopsaka summa eest oksjonile.\nLoe ka: \u201cPantvangis\u201d maja ja kopsakad v\u00f5lad: maksupetturist \u00e4rimehe firma l\u00e4ks viimaks hingusele\nKohtut\u00e4iturite oksjonikeskkonnas algab mai l\u00f5pus enampakkumine Tiia ja Jaan R\u00fc\u00fctmannile kuuluva kahekorruselise Tallinna eramaja \u00fcle. Jaan R\u00fc\u00fctmann on endine Tallinna keskhaigla peaarst ning sotsiaalministeeriumi kantsler, kes \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi pankrotistus ning m\u00f5isteti l\u00f5puks ka kahel korral kriminaalkorras s\u00fc\u00fcdi.\u00a0\nAmetlikest teadaannetest on v\u00f5imalik leida, et teadaolevalt esimest korda tuli hoone enampakkumisele 2020. aasta jaanuaris alghinnaga 226 800 eurot. Teist korda j\u00f5udis maja pakkumisele sama aasta m\u00e4rtsis 197 000 euroga. T\u00e4navu mindi aga uuele katsele oluliselt k\u00f5rgema hinnaga.\nKolmas enampakkumine toimus selle aasta aprillis ning toona oli alghind 343 000 eurot. Seekordselt oksjonil on eramaja alghind 307 000 eurot.\u00a0\nK\u00f5ik algas pankrotist\nJaan R\u00fc\u00fctmanni pankrot kuulutati v\u00e4lja 2011. aasta septembris. \u00d5htulehe andmetel oli tema vastu n\u00f5udeid mitmesaja tuhande euro v\u00e4\u00e4rtuses. Sellest sai alguse saaga, mis p\u00e4\u00e4dis sellega, et mainekas arst sai kriminaalkorras karistatud.\u00a0\nNimelt tegi Harju maakohus 2017. aastal otsuse, millega m\u00f5isteti Jaan R\u00fc\u00fctmann s\u00fc\u00fcdi paragrahvi j\u00e4rgi, mis puudutab varade varjamist pankroti- ja t\u00e4itemenetluses. Karistuseks m\u00f5isteti talle k\u00fcmne kuu pikkune tingimisi vangistus.\nPankrotiseaduse j\u00e4rgi on v\u00f5lgnikul kohustus anda kohtule ja pankrotihaldurile menetluseks vajalikku informatsiooni, eelk\u00f5ige oma varade, kohustuste ja majandustegevuse kohta. Kohtulahendi j\u00e4rgi ei kajastanud R\u00fc\u00fctmann oma 2011. aastal esitatud pankrotivara nimekirjas v\u00e4hemalt 6300 euro suurust rahalist kohustust \u00fche v\u00f5lausaldaja ees. Samuti varjas ta kohtuhalduri eest fakti, et ta j\u00e4tkas arstina tegutsemist Soomes Lapimaal. 2012. aastal teenis ta sealt valla ja firma poolt makstud tasudena \u00fcle 100 000 euro.\u00a0\nKolmandana ei teavitanud R\u00fc\u00fctmann pankrotihaldurit sellest, et ta kuulub ka \u00fche ettev\u00f5tte juhatusse. Sealt teenis ta kolme ja poole aasta pikkusel perioodil 2013. kuni 2016. aasta septembrini kokku \u00fcle 450 000 euro. Seega varjas Jaan R\u00fc\u00fctmann oma Soome Vabariigis saadud t\u00f6\u00f6tasusid pankrotihalduri eest kokku v\u00e4hemalt 566 501 euro v\u00e4\u00e4rtuses.\u00a0\nJ\u00e4llegi seesama sara\nAasta hiljem oli R\u00fc\u00fctmann Harju maakohtus tagasi ning m\u00f5isteti taaskord sama paragrahvi alusel s\u00fc\u00fcdi. Ka sellel korral m\u00f5isteti talle karistuseks tingimisi vangistus \u2013 koos eelmise karistusega tuli selle pikkuseks ligi aasta ja k\u00fcmme kuud. Mehele m\u00e4\u00e4rati ka kahe aasta pikkune katseaeg ning t\u00e4htajaline elektrooniline valve.\u00a0\nNimelt esitas R\u00fc\u00fctmanni kohtut\u00e4itur eelmise kohtuotsuse j\u00e4rel talle arup\u00e4rimisi, kuid ei saanud soovitud vastuseid. Samal ajal n\u00e4itasid Soome maksuameti andmed, et mehele maksti 2017. aasta juuni l\u00f5pust kuni j\u00e4rgmise aasta jaanuari l\u00f5puni palka ligi 100 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Samuti v\u00f5ttis R\u00fc\u00fctmann pangaautomaadist v\u00e4lja sularaha, mille kohta pankrotihaldurile samuti infot ei edastanud. Seega varjas R\u00fc\u00fctmann taaskord pankrotihalduri eest oma vara.\u00a0\n2019. aastal kirjutas \u00d5htuleht, et R\u00fc\u00fctmann peidab ennast P\u00f5hja-Soomes, kus teenib suurt palka, kuid Eestis tekkinud v\u00f5lga \u00e4ra ei maksa."}
{"text":"JUHTKIRI | Netikelmid tegutsevad: kui miski tundub olevat liiga ilus (v\u00f5i kole), et t\u00f5si olla, siis ega tavaliselt olegiE-teenused on elu mugavaks teinud. Tarvis auto \u00fcmber registreerida? Aga palun, netis ja kodust lahkumata! E-tollis postipakki deklareerida? Milles k\u00fcsimus! Pangaga netis asju ajada? Isegi soovitav, pangakontoris saabki l\u00f6\u00f6gile vaid aega ette broneerides. Paraku on koos e-teenuste arenguga v\u00e4lja ilmunud ka need, kes p\u00fc\u00fcavad tegeliku teenusepakkuja asemel nende pealt ise koort riisuda.\nSkeemitamise ajalugu Eestis on pikk. Juba 1970ndate alguses m\u00e4ngisid koolilapsedki s\u00fc\u00fctut, kuid p\u00fcramiidskeemil p\u00f5hinevat postkaardim\u00e4ngu \u2013 saada vaid \u00fcks postkaart, oota veidi ja k\u00fcll n\u00e4ed, kuidas sulle neid k\u00fcmnete kaupa vastu tulema hakkab! Edasi juba Nigeeria kirjad, armupettused, pangaandemete \u00f5ngitsejad, v\u00f5ltsid investeeringupakkujad, netiloteriid... N\u00fc\u00fcd siis ka suurfirmade ametlike veebilehtede kopeerijad ning muidu nende nimel esinejad. Ja \u00fcha enam saavad petta ka need, kellel arvutialane kirjaoskus t\u00e4iesti olemas.\nM\u00f5justamisps\u00fchholoogias orienteeruvad netip\u00e4tid h\u00e4sti. \u00dcks selle ala autoriteete Robert B. Cialdini on jaotanud m\u00f5justamisv\u00f5tted kaheksasse lihtsasse kategooriasse. Ta on l\u00e4htunud k\u00fcll peamiselt silmast silma suhtlusest, kuid m\u00f5ni kategooria k\u00f5lbab ka netis kasutada.\nN\u00e4iteks n-\u00f6 armupettuste puhul l\u00e4heb k\u00e4iku kohustumine: sa ju lubasid aidata, ega sa hakka n\u00fc\u00fcd ometi iseennast petma? Panga- ja investeerimispettuste puhul aga nappus: kui kohe ei tegutse, j\u00e4\u00e4d ilma v\u00f5i juhtub \u00f5nnetus. Ja nii edasi.\n\u00d5nneks annab Cialdini ka n\u00e4pun\u00e4iteid, kuidas m\u00f5justamisega toime tulla. Kui tekib juba kahtlus, et tegemist v\u00f5ib olla m\u00f5justamisega, siis tavaliselt nii ongi. Ja kui miski tundub olevat liiga ilus (v\u00f5i kole), et t\u00f5si olla, siis ega tavaliselt olegi. Kiire pilk veebibrauseri aadressireale v\u00f5i saatja andmetele aitab kindlaks teha, on ta ikka see, kelle v\u00e4idab end olevat. Ja kunagi ei tee paha ka teenusepakkujaga ise \u00fchendust v\u00f5tta ning \u00fcle t\u00e4psustada, kiusatus asi paari hiireklikiga kiirelt lahendada v\u00f5ib valusalt k\u00e4tte maksta.\nUsalda, aga kontrolli!"}
{"text":"Bulgaarlasest EL-i volinik astus tagasi ja \u00fcritab valitsust moodustadaSOFIA, 15. mai, AFP-BNS \u2013 Bulgaaria Euroopa Liidu innovatsioonivolinik Mariya Gabriel astus esmasp\u00e4eval tagasi, mil tal paluti ametlikult valitsus moodustada, et lahendada kodumaal kestev patiseis.\u00a0\nKonservatiivne erakond GERB nomineeris Gabrieli peaministrikohale eelmisel n\u00e4dalal p\u00e4rast aprillikuiste \u00fcldvalimiste v\u00f5itu. Tegemist oli juba viiendate valimistega kahe aasta jooksul.\u00a0\nPole kindel, et Gabrielil \u00f5nnestub uut valitsust moodustada. Bulgaaria pole poliitilise tupiku t\u00f5ttu suutnud sealjuures uut eelarvet vastu v\u00f5tta, euroalaga \u00fchinemisel edasi minna ega EL-i fondist vahendeid saada.\u00a0\nGabriel (43) peab esitama president Rumen Radevile oma kabineti koosseisu n\u00e4dala jooksul.\nGERB-il pole seni \u00f5nnestunud j\u00f5uda kompromisslahendusele suuruselt teise erakonna PP-ga, mis s\u00fc\u00fcdistab GERB-i liidrit ja endist peaministrit Bojko Borisovit pettuses.\u00a0\nGabrieli teine v\u00f5imalus on saada kolme v\u00e4iksema, kuid v\u00e4hese \u00fchisosaga, partei toetus.\u00a0\nEuroopa Liidu president Ursula von der Leyen v\u00f5ttis voliniku tagasiastumisavalduse vastu. Gabrieli endiseid volinikukohustusi hakkavad t\u00e4itma asepresidendid Margrethe Vestager ja Margaritis Schinas.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"AutojagamineROHEH\u00c4KK\u00a0Valitsuskoalitsiooni uue maksupaketi \u00fcheks olulisimaks lubaduseks on automaksu kehtestamine. Seda on p\u00f5hjendatud vajadusega n\u00fcgida inimesi oma keskkonnajalaj\u00e4lge v\u00e4hendama. Loomulikult on ettepanekule j\u00e4rgnenud kisa, justkui maksuga antaks surmahoop maaelule ja Eesti iive viidaks s\u00fcgavasse miinusesse. Kuni valitsus autode maksustamise skeemi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tab, tasub igal autoomanikul m\u00f5elda, kas ta saaks juba praegu kuidagi kokkuhoidlikumalt toimetada. \u00dcht v\u00f5imalust selleks pakub autojagamine. Eriti sobilik on see leibkondadele, mille hoovis seisab kaks v\u00f5i suisa enam autot. \u00c4kki saab pere s\u00f5ite piisavalt \u00fchildada, et \u00fchest autost loobuda? N\u00f5uab k\u00fcll rohkem planeerimist, kuid boonusena on v\u00f5imalik veeta rohkem aega oma l\u00e4hedastega. Autojagamise saab viia ka j\u00e4rgmisele tasemele. N\u00e4iteks liiguvad paljud maainimesed v\u00e4iksema asula ja \u00fche suurema keskuse vahet. Kindlasti oleks v\u00f5imalik ka siin s\u00f5ite \u00fchildada ja avastada, et kahtlane naaber on samuti inimene, kes v\u00f5ib s\u00f5itude eest omakorda midagi kasulikku vastu pakkuda, olgu selleks kas v\u00f5i sidusam kogukond. Ja kui elustiilivalikuid tehakse ikkagi ainult rahanumbrist l\u00e4htudes, siis Eestis on ka platvorme, mis v\u00f5imaldavad pakkuda eraautosid teistele inimestele v\u00e4ljarentimiseks, nii et saaksid automaksu raha paari rendikorraga tasa teenida. \u00c4ra kasuta autot sind muust maailmast eraldava kilbina, vaid uute suhtev\u00f5rgustike katal\u00fcsaatorina!"}
{"text":"Nartsissistlik haav\u00c4rkasin hommikul selge tundega, et asjad ei l\u00e4he nii, nagu need v\u00f5iksid minna. Loomulikult olin ka varem selle tundega \u00e4rganud ja asjad olid sellest hoolimata l\u00e4inud p\u00e4ris kenasti, kuid t\u00e4na oli teistmoodi. Esiteks ei tahtnud ma t\u00f5usta, sest oli s\u00e4\u00e4rane tunne, justkui oleksin elus kergelt pettunud v\u00f5i suisa kibestunud. Lisaks n\u00e4is, et k\u00f5ik t\u00f6\u00f6otsad olid \u00fchekorraga kokku kuivanud. Veel juunis oli nii palju tegemisi, et v\u00f5tsin end poole koha pealt raamatukogust lahti ja arvutasin kokku, et t\u00f6\u00f6tukassat pisut maksudega pettes suudaksin v\u00e4lja nuruda sotsiaalkindlustuse ning selle k\u00f5rvalt tegeleda muude t\u00f6\u00f6dega, mida enne olin pidanud rohkem hobideks. \u00dckskord peab ju hakkama elama sellist elu, mis p\u00e4riselt meeldib. Olin isegi tundnud end \u00fcpris kindlalt, sest tavaliselt oli ikka pakutud m\u00f5nda ilukirjanduslikku teksti toimetada v\u00f5i ajakirjas raamatuid soovitada, kuid p\u00e4rast suurt suve ei midagi. Toimetasin \u00e4ra paar teksti ajakirjadele, olin lausa \u00fche v\u00e4rssooperi juures t\u00f5lkekonsultandiks, aga p\u00e4rast seda ei juhtunud enam v\u00e4himatki. Mitte ainsamatki kirja. Selleks ei olnud ma valmis.\u00dcht\u00e4kki olin unustatud, kuigi mind oli alles hiljuti tsiteeritud \u00fche lugupeetud kultuuriajakirja esikaanel kui olulist persooni. T\u00f5lkijaid enamasti v\u00e4\u00e4riliselt ei tunnustata, aga olin neile m\u00f5ne poliitikaalase teksti t\u00f5lkega silma j\u00e4\u00e4nud, eriti oluliseks peeti \u00fcht rassismivastast manifesti, mille t\u00f5lkimisest k\u00f5ik teised olid keeldunud, keegi ei tahtnud nende arutelude keskpunkti sattuda. Kuid mina n\u00e4gin profaanina oma v\u00f5imalust \u00fche t\u00f5lke abiga ampluaad laiendada ja silma paista. Keelduda oli peaaegu v\u00f5imatu. Toimetaja veel k\u00fcsis mu vaadete kohta, aga vaated on mul ju selged nagu k\u00f5igil teistel meie p\u00f5lvkonna inimestel: rassism ei ole ilus ja see peaks l\u00f5ppema. Lugu avaldati, sain mitmeid tunnustavaid k\u00f5nesid, ka esikaanelugu pandi t\u00e4hele, aga pakkumisi ei tulnud, ka pool aastat hiljem mitte.Vaatasin uuesti meilboksi, kus polnud \u00fchtegi uut kirja. Otsisin unisena k\u00e4sikaudu k\u00f6\u00f6gikapist kohvi. Olin ostnud uue paki, sest viimane mark, mida aastaid joonud olin, muutus p\u00e4rast koroona l\u00e4bip\u00f5demist maitselt kibedaks ja hing ihkas midagi mahedamat. Saatuse iroonia. Ostsin peene teraga, tumeda r\u00f6stiga kalli Itaalia kohvi - Kolumbiast p\u00e4rit -, panin kolm lusikat\u00e4it presskannu ja kannule kaane peale. Uus kohv oli k\u00fcll kallim kui eelmine sort, kuid ega t\u00f6\u00f6puudus ei pea t\u00e4hendama elukvaliteedi langust. Mingi enesev\u00e4\u00e4rikus v\u00f5iks ju s\u00e4ilida. Pakend oli ilus ja kuldne, seda avades h\u00f5ljus ninna aroominutsak nagu inglitiib. Ootasin, kuni kohv t\u00f5mbab, ja panin teleka k\u00e4ima. Kl\u00f5psisin uudiseid, vaatasin kurvastusega murelikke s\u00f5numeid Mosambiigist, Somaaliast ja Nigeeriast ning leidsin, et hommikutelevisiooni uus saatejuht ei t\u00f5use vana tasemele. Tuntud inimeste arvustamine on \u00fcks v\u00e4heseid r\u00f5\u00f5me, mis tavainimestele j\u00e4\u00e4b. Ka neile, kes unistavad salamisi sellest, et on v\u00e4ljavalitud, mida reaalsus muidugi kunagi ei kinnita. Kuigi teinekord vaatasin ka ise hirmuga peeglisse, taibates, et esimene asi, mida minu pilti m\u00f5ne artikli juures n\u00e4hes \u00f6eldakse, on kindlasti: \u201eAppi, kui vana ta v\u00e4lja n\u00e4eb!\u201d Jah, nii on, p\u00e4\u00e4su pole, ka teil mitte, vaprad ja ilusad. Vanu seebisarjade staarikesi n\u00e4idati n\u00fc\u00fcd juba hommikutelevisioonis ja nad olid t\u00f5esti vanaks j\u00e4\u00e4nud, kuigi h\u00e4sti s\u00e4ilinud.Neetud Itaaliast p\u00e4rit Kolumbia kohv oli presskannu kinni j\u00e4\u00e4nud, peenike ja eksootiline puru ummistas selle s\u00f5ela sootuks. Surusin kahe k\u00e4ega presskannu pidet alla, kuni kohv tilast v\u00e4lja purskas. Mitte lihtsalt ei sortsunud \u00fcle \u00e4\u00e4re, vaid lendas suure joana \u00fcle kogu k\u00f6\u00f6gi, kattes kuuma vedelikuga mu hommikumantli, voolates selle sametist varrukasse. Tundsin r\u00f6\u00f6gatut valu, sest tihe samet ei lasknud kohvil v\u00e4lja n\u00f5rguda, ja suutsin vaid m\u00f5ttes karjuda: \u201eKurat, kisu see mantel endal ometi seljast!\u201d Lisaks muidugi j\u00f5udsin m\u00f5elda ka seda, et kahju, et ma kellegagi koos ei ela. Kui hea oleks praegu kedagi s\u00fc\u00fcdistada. Mantel likvideeritud, algas k\u00e4e jahutamine. Ikka p\u00f5letusgeel ja k\u00fclm vesi. Kuni l\u00f5puks oli selge, et tegemist peab olema v\u00e4hemalt teise astme p\u00f5letusega, sest k\u00e4si oli verilihal ja valutas kui patuse tee p\u00f5rgusse.Helistasin arstile, kes k\u00e4skis kohe siduma tulla. Tellisin Boltist takso ja l\u00e4ksin t\u00e4navale, vaid \u00fcks k\u00e4si jopevarrukas. Teine h\u00f5lm rippus nagu kuninganna keep. Tollesama h\u00f5lmaga p\u00fc\u00fcdsin varjata ka oma rindu, sest rinnahoidjat polnud valu t\u00f5ttu v\u00f5imalik s\u00e4rgi alla panna. K\u00e4si tuikas ja surises eriti siis, kui proovisin seda liigutada. Juba keeraski maja ette helesinine sedaan, mis kirjade j\u00e4rgi tuli S\u00f5le t\u00e4navalt hallide paneelhoonete vahelt siia Kalamaja mahedasse rohelusse. Kargasin sisse ja \u00fctlesin oma perearstikeskuse aadressi, kuigi taipasin kohe, et olin selle juba taksot tellides sisestanud.Taksojuht oli tumedanahaline mees, kes s\u00f5bralikult naeratades lausus: \u201eTere, ilusat p\u00e4eva!\u201d Viisakas ja meeldiv inimene, m\u00f5tlesin.Just seda mulle ongi vaja, kena ja vaikset inimest. Sellist, kes teeb oma t\u00f6\u00f6d laitmatult, ilma porisemata, on galantne ja soliidne.Istusin autos ja m\u00f5tlesin, millega ma selle k\u00f5ik \u00e4ra olin teeninud. Olen ju olnud kogu aeg hea inimene, neelanud alla iga iroonilise ja sapise m\u00e4rkuse, kannatanud \u00e4ra k\u00f5ik t\u00f6\u00f6vestlused, arenguvestlused, kaitsnud magistrikraadi, kirjutanud juhendaja kohta t\u00e4nus\u00f5nades, kui palju tast abi oli, kuigi eriti ei olnud. Olen teinud palju muudki, n\u00e4iteks kaitsnud \u00fclemusi, t\u00f5siseid sitap\u00e4id, kui nad on seda mult palunud, v\u00f5i andnud allkirju Eesti metsa s\u00e4ilimise nimel. Ja n\u00fc\u00fcd ikkagi selline avant\u00fc\u00fcr Kolumbiast tulnud Itaalia kohviga.S\u00f5itsime m\u00f6\u00f6da vihmam\u00e4rgasid t\u00e4navaid, mees piilus mind tahavaatepeeglist.\u201eKas tahad, ma loen sulle luuletuse?\u201d \u00fctles ta \u00fcht\u00e4kki. \u201eMis asja?\u201d ei suutnud ma oma k\u00f5rvu uskuda. \u201eLuuletuse, ma ise tegin,\u201d kordas mees kerge aktsendiga puhtas eesti keeles.\u201eNoh\u2026 loe siis,\u201d vastasin h\u00e4mmeldunult ja tundsin samas, kuidas kampsuni karvad lahtise p\u00f5letushaava k\u00fclge kleepusid. V\u00f5patasin valust. Mees pidi ju ometi aru saama, et minuga ei ole k\u00f5ik korras, kui ta n\u00e4gi Bolti \u00e4pist, et soovin s\u00f5ita perearstikeskusesse, pealegi seisin maja ees taksot oodates r\u00f6\u00f6tsakil, \u00fcks varrukas rippu.\u201eKuula seda:Nartsissid \u00f5itsevad Nagu naised M\u00e4rgade asfaltide \u00e4\u00e4res Sina oled minu \u00f5nnetunne Magusal maastikul Ootan Eesti kevadet, mis muud.\u201d Mis see veel pidi olema? Istun taksos, k\u00e4si vermeil, arst oli telefonis t\u00f5sise h\u00e4\u00e4lega, ja n\u00fc\u00fcd mingi tumedanahaline mees loeb mulle selges eesti keeles mingit luuletust kevadest.\u201eKas oli ilus?\u201d kuulsin k\u00fcsimust.P\u00e4ris James Joyce see ju ei olnud. Ei olnud ka Juhan Liiv, aga siiski, midagi seal oli, samas oleks olnud h\u00e4bi tunnistada, et midagi seal nagu oli\u2026 Natuke isegi midagi erutavat. See siirus ehk? \u201eEe\u2026 selle v\u00f5iks ju lausa laulu sisse panna,\u201d p\u00fc\u00fcdsin j\u00e4\u00e4da diplomaatiliseks ja vaatasin aknast v\u00e4lja, lootes p\u00e4rast seda etteastet m\u00f5ningasele privaatsusele.\u201eKas nii?\u201d ei j\u00e4tnud mees ja hakkas selsamal hetkel luuletuse teksti heleda h\u00e4\u00e4lega laulma. Ta pidi olema v\u00e4hemasti bariton.Tajusin olukorra absurdsust, kuid samas halb ka ei olnud. Soe kevadvihm krabistas takso metalsel katusel ja mehel oli ilus h\u00e4\u00e4l.\u201eKuidas n\u00fc\u00fcd oli?\u201d p\u00e4ris ta siis uuesti ja puuris mind tumedate silmadega peeglist.\u201eJah, pole viga,\u201d kohmasin. Midagi rohkemat ei julgenud \u00f6elda. Mida ta saavutada p\u00fc\u00fcdis? Mul olid juuksed pesemata ja kui aus olla, olid mul ka hambad pesemata. Kas ta t\u00f5esti oli \u00e4ra tabanud, kui seal taksot ootasin, et mul polnud v\u00e4ljaveninud T-s\u00e4rgi ja torkiva kampsuni all rinnahoidjat? P\u00fc\u00fcdsin mehe profiilist tema umbkaudset vanust tuvastada, ent teisest rahvusest inimese kohta on seda alati keeruline \u00f6elda.\u201eKas tead, millest see laul r\u00e4\u00e4gib?\u201d uuris mees edasi. Ta silmavalged v\u00e4lkusid.Ohjumalk\u00fcll. Ma polnud \u00fcldse vormis kirjanduslikeks vestlusteks, eriti v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega. Vahel oli muidugi tore, kui s\u00f5pradega \u00f5htus\u00f6\u00f6gil keegi teema \u00fcles v\u00f5ttis ja sai m\u00f5nuga anal\u00fc\u00fcsida eesti kirjanduse hetkeseisu, v\u00f5tta ette m\u00f5ne tihedama arvustuse Loomingus v\u00f5i Vikerkaares. N\u00e4iteks oli meis tekitanud palju elevust \u00fches arvustuses kasutatud v\u00e4ljend \u201enartsissistlik haav\u201d. Haavatud ego. Kui ma veel raamatukogus t\u00f6\u00f6tasin, oli minu pidude \u0161\u00f5unumbriks teema, milliseid uusi grafomaanseid teoseid oli hiljuti meie varamusse saabunud. See j\u00e4i juba muidugi hea maitse piiridest v\u00e4lja, aga seltskonnas oli kindel menu.Juht pidurdas ootamatult. J\u00e4ime seisma, ees oli avarii. Vihmaga on alati nii. Eesti autojuhid nagu ei saaks aru, et vihm on meie kliimas igap\u00e4evane n\u00e4htus. Kohe, kui on paar p\u00e4eva kuiv olnud, kujutatakse ette, et elatakse troopilises v\u00f6\u00f6tmes. Heitsin kiire pilgu peeglisse ja n\u00e4gin, et mind ei ole unustatud - mees naeratas mulle silmadega. \u00c4kki paneks talle viieka istme peale ja h\u00fcppaks v\u00e4lja, tuli p\u00e4\u00e4stev m\u00f5te. Aga sadas, ja mitte v\u00e4he. Lisaks oli mul ju see k\u00e4si\u2026 See neetud k\u00e4si, et see ka t\u00e4na juhtuma pidi. V\u00f5i \u00fcldse\u2026 \u201eSa ju \u00fctlesid, et pole viga,\u201d lausus mees.\u201eJah?\u201d imestasin pisut. Ta toon oli muutunud. \u201eMinu meelest on see p\u00e4ris ilus laul.\u201d\u201eOn, absoluutselt on, muidugi on,\u201d kukkusin vabandama. \u201eAga\u2026 sa ei olnud vaimustuses?\u201d\u201eMa ei tea\u2026\u201d kogelesin ja siis meenus: kui oled h\u00e4das, k\u00fcsi k\u00fcsimusi, taanda ennast, vii jutt teistele inimestele. Tegele nende personaalk\u00fcsimusega.\u201eTead, see laul oli kuidagi tuttav\u2026 Kus sa seda veel esitanud oled?\u201d \u201eMitte kuskil, sulle laulsin esimest korda. \u00dcks b\u00e4ndimees oli kunagi siin autos, talle esitasin ka \u00fchte laulu ja ta arvas, et see on v\u00e4ga hea. Ta arvas, et ma v\u00f5iksin lauljaks hakata. Ta arvas ka, et ma v\u00f5iksin luuletajaks hakata ja oma luuletusi muusikutele pakkuda. Mis sina arvad?\u201dNeetud, j\u00e4lle oleme samas kohas, taktika ei aidanud. \u201eTead. Ma arvan, et ee\u2026 sa v\u00f5iksid ju oma b\u00e4ndi kokku panna. V\u00f5iksite esinemas k\u00e4ia. \u00dche mu tuttava b\u00e4nd, \u00fcks p\u00e4ris kuulus b\u00e4nd, k\u00e4ib n\u00e4iteks Hiiu pubis esinemas. Ja p\u00e4rast paari v\u00e4iksemat esinemist teed lugusid juurde ja siis\u2026 annate kontserdi.\u201d\u201eSa valetad.\u201d\u201eMis asja, ei valeta!\u201d \u201eSa teed mulle allahindlust,\u201d kostis pettunud h\u00e4\u00e4l ja silmad peeglis olid kissi t\u00f5mbunud.\u201eKindlasti mitte!\u201d Olin t\u00f5tt-\u00f6elda juba p\u00e4ris \u00e4rritunud. \u201eSa ei r\u00e4\u00e4gi minuga nagu v\u00f5rdne v\u00f5rdsega. Sa peaksid anal\u00fc\u00fcsima seda luuletust. Sa peaksid iga stroofi lahti v\u00f5tma.\u201dTa kasutas s\u00f5na \u201estroof \u201d! Neetud. Samas sel luuletusel oligi vaid \u00fcks stroof. \u00c4kki on toimunud mingi eksitus, \u00e4kki ajab ta mind kellegagi segamini?\u201eKelleks sa mind \u00fcldse pead?\u201d k\u00fcsisin ettevaatlikult. \u201eSee oled ju sina. Sa oled olnud ajalehtedes, telekas oled ka olnud, ja sa r\u00e4\u00e4gid alati kirjandusest ja t\u00f5lkimisest. Aga minuga ei r\u00e4\u00e4gi.\u201dPanin t\u00e4hele, et mees oli suurelt teelt maha keeranud ega s\u00f5itnud enam perearstikeskuse poole. Ma ei olnud ka p\u00e4ris kindel, kas sealtkaudu isegi ringiga keskusesse sai s\u00f5ita. Olime j\u00f5udnud linnast v\u00e4lja. Enam ei olnud see asfalt, mida m\u00f6\u00f6da autorattad vaikselt sahisesid, n\u00fc\u00fcd loperdasid need auklikul kruusateel.\u201eOlgu. Mida sa soovid anal\u00fc\u00fcsida?\u201d k\u00fcsisin natuke leebemal toonil.\u201eKeskset kujundit.\u201d Vaat kus lops. Kuidas ta sellist v\u00e4ljendit \u00fcldse teab? \u00c4kki on m\u00f5ni professor \u00fclikoolis, kes vabal ajal taksot s\u00f5idab.\u201eJa see ee\u2026 keskne kujund oleks?\u201d\u201eNartsissid, loomulikult.\u201dOlin h\u00e4mmelduses. Nartsisse poleks ma keskseks kujundiks pakkunud.\u201eKas sa saaksid seda luuletust palun korrata?\u201d p\u00fc\u00fcdsin aega v\u00f5ita ja j\u00e4lgisin murelikult vanu lagunenud talumaju, mis taksoaknast paistsid. N\u00fc\u00fcd oli kindel, me olime liikumas kusagile Ida-Virumaa suunas.\u201eSa ei kuulanud j\u00e4relikult piisavalt. Okei. Ma loen uuesti: Nartsissid \u00f5itsevad Nagu naised M\u00e4rgade asfaltide \u00e4\u00e4res Sina oled minu \u00f5nnetunne Magusal maastikul Ootan Eesti kevadet, mis muud.\u201d Olin h\u00e4mmelduses. Luuletuses polnudki keskset kujundit. Oli vaid rida \u00fcksteise otsa laotud s\u00f5nu, parimal juhul oli tegemist millegi 90ndatel viljeletud \u00f5hkava armastusluule laadsega. Mida kuradit ma talle vastan? Kas valetan? Aga kui ta selle l\u00e4bi n\u00e4eb ega keeragi enam tagasi \u00f5igele teele. M\u00f5tted kihutasid mu peas nagu autod viaduktil. Vaatasin aknast v\u00e4lja ja panin t\u00e4hele, et kruusatee \u00e4\u00e4res seisab \u00fcksik vihmam\u00e4rg kaarik koos juhiga, pea langetatud, et vett silmile ei tilguks. Ilmselt on m\u00f5ni turist talle maksnud, et too ta vanalinnast siia maapiirkonda tooks. V\u00f5i oli see vikatimees ise, kirst vankril. Tundsin, kuidas ebakindlus mu k\u00f5ri n\u00f6\u00f6ris.\u201eKuhu me s\u00f5idame?!\u201d\u201eSa ei vastanud k\u00fcsimusele.\u201d \u201eAh jaa, keskne kujund.\u201d Andsin alla: \u201eMuidugi, nartsissid.\u201d \u201eNo ma \u00fctlesin kohe,\u201d lausus mees rahulolevalt naeratades ja lisas patroneerivalt: \u201eKas oli siis nii raske seda taibata? Ise veel tark inimene.\u201dKohe p\u00e4rast neid s\u00f5nu keeras ta innukalt tagasip\u00f6\u00f6rdeks rooli ja auto v\u00f5ttis taas suuna linna poole. Kas oli v\u00f5imalik, et ta s\u00f5itis kogemata valesti? V\u00f5i oli see siiski v\u00e4ljapressimine? Mida kuradit ta ometi minust tahtis! Ohkasin ja taipasin, et m\u00f5neks hetkeks oli k\u00e4si t\u00e4iesti meelest l\u00e4inud, kuigi see pidi olema teinud p\u00f5rguvalu. Taamal paistsid korrusmajad ja tundsin, kuidas mu pea kergendusest kergelt tudiseb. V\u00e4hemasti olime \u00f5igel teel.\u201eSa \u00fctlesid seda ainult haletsusest, eks?\u201d katkestas mees aga j\u00e4lle \u00fc\u00fcrikese vaikuse.\u201eMida? Mis asja?\u201d Hakkab j\u00e4lle pihta. \u201eSeda kujundi asja. Sa tead k\u00fcll, et see ei ole keskne kujund.\u201d Mul viskas \u00fcle. Olin k\u00e4e sidumisele juba kuusteist minutit hiljaks j\u00e4\u00e4nud.\u201eMis siis sinu enda meelest on keskne kujund?\u201d k\u00fcsisin vastu. \u201eMina olen luuletaja, mina ei pea iseenda tekste anal\u00fc\u00fcsima. Selleks on teiesugused: toimetajad, kirjanduse teoreetikud, eksperdid. Mina loon\u2026 Teen kunsti.\u201dN\u00fc\u00fcd viskas mul l\u00f5plikult \u00fcle: \u201eSeal ei ole keskset kujundit, midagi ei ole! \u00c4ra palun survesta mind! Mida sa must \u00fcldse tahad?\u201dMehe silmad olid peeglist kadunud. Ta j\u00e4lgis pingsalt teed, hoides kramplikult roolist. L\u00f5puks ometi s\u00f5itsime vaikuses. Perearstikeskus juba paistis, jumal t\u00e4natud.\u201eMa tahtsin \u00f6elda vaid, et esinen \u00f5htul luulesl\u00e4mmil,\u201d lausus ta siis ettevaatlikult. \u201eTuled \u00e4kki ka? Meid on seal p\u00e4ris palju.\u201d\u201eMine persse!\u201d k\u00e4ratasin talle ja l\u00f5in taksoukse kinni. Enam ta mind k\u00e4tte ei saa. Jooksin kiirelt perearstikeskuse klaasuste vahelt sisse. Ustest l\u00e4bi libisedes ja seljataha vaadates n\u00e4gin, et auto seisab ikka veel maja ees ja mees selle esiistmel lehvitab mulle. Kurat, ja viipab kutsuvalt.Bolti \u00e4ppi ilmus kiri: \u201eHinnake seda s\u00f5itu.\u201d Valisin \u00fche t\u00e4rni viiest. \u00dchtlasi meenus, et olin unustanud v\u00f5tta kodus valuvaigistit. Sidumine tuleb kindlasti piinarikas.Piret Jaaks on kirjanik, dramaturg ja stsenarist, kes usub avalike ruumide inspireerivasse j\u00f5usse.ILLUSTREERIS LIISA KRUUSM\u00c4GIPIRET JAAKS"}
{"text":"Haapsalu - imeline linnake, mis v\u00f5iks selleks j\u00e4\u00e4dagiT\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub Haapsalu muinsuskaitseala kehtestamisest 50 aastat. See on t\u00e4htis t\u00e4rmin, sest mis oleks Haapsalu muinsuskaitse all olevate ehitisteta?Muidugi on Haapsalu puhul t\u00e4htis ka looduslik asend - selliseid s\u00f5na t\u00f5sises m\u00f5ttes keset merd asuvaid linnu Eestis rohkem pole. Aga ikkagi - suure osa Haapsalu identiteedist moodustab just puitehitistest koosnev vanalinn. Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da oli siin kunagi plaan ehitada v\u00e4hemalt kogu Metsa t\u00e4nav korrusmaju t\u00e4is - igatahes p\u00e4\u00e4ses minu maja h\u00e4davaevu lammutamisest. Haapsalu autobaasil oli uue ehitise projektki juba valmis. Ja R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava hoonestus \u00f5nnestus p\u00e4\u00e4sta v\u00e4ikese pettuse abil - et seal asub maja, kus on peatunud Peeter I. Mille kohta kindlaid t\u00f5endeid pole, aga otsustajate jaoks oli see argument. Nii et kas keegi kujutab ette Haapsalut, mis oleks tervenisti kui Kastani linnaosa? Nagu oli 30 aastat tagasi \u00f6elnud Rootsi kuningas, kui siin visiidil k\u00e4is: teie vaesus on olnud teie \u00f5nn! Rootsis oli piisavalt rikkust, et enamik vanu puitasumeid kokku l\u00fckata ja moodsad hooned peale ehitada.Hiljaaegu arutati Haapsalus muinsuskaitsega seotud muresid ja r\u00f5\u00f5me, kus tulid jutuks ka kaitsealuste majade omanikud. Kas nad ikka hoolivad v\u00e4\u00e4rtustest, mis neil k\u00e4es on? Eks see ole nii ja naa. Paraku ei suuda omanik \u00fcksi k\u00f5ikidele ootustele vastata, selleks oleks vaja ka linnav\u00f5imude abi.Siinkohal peaksin v\u00f5ibolla linnapea Urmas Suklese ees vabandama, kuna olen teda s\u00fc\u00fcdistanud igasugustes surmapattudes, muuhulgas Posti t\u00e4nava \u00f5nnetus remondis. Aga kas pole igasuguse irina talumine juba linnapea palga sisse arvestatud? Olgu sellega, kuidas on, aga Sukles on kindlasti \u00fcks Eesti tuntumaid linnap\u00e4id. Meil on 47 linna, kui mitme linnapea nimi kohe ette tuleb? Tallinna oma, teadagi Mihhail K\u00f5lvart, v\u00f5ibolla ka Tartu ja Urmas Klaas, Narva ka - Katri Raik, aga edasi? Nii et Sukles on kindlasti esimese viie tuntuma linnapea seas, k\u00f5ik t\u00e4nu sellele, et temast r\u00e4\u00e4gitakse, \u00fcksk\u00f5ik, kas head v\u00f5i halba.Aga jah, nagu n\u00fc\u00fcd on selgunud, oli Posti t\u00e4nava remont hoopis Haapsalu linna volikogu esimehe Jaanus Karilaidi kindel otsus, ja linnapea peab teadagi volikogule alluma. Teadaolevalt kohtusid linnav\u00f5imud enne t\u00e4nava remonti arhitektide liidu esindajatega, kes hoiatasid, et nii v\u00e4hese rahaga, kui linnal tee remondiks oli, head tulemust ei saa. Parem oleks teha sel korral vaid osa kavandatust. Aga just Karilaid oli olnud see, kes \u00fctles, et olgu v\u00f5i halvem, aga see t\u00e4nav tehakse korraga. N\u00fc\u00fcd on, nagu on. Siiski tuleb tunnistada, et igas halvas on ka midagi head. T\u00e4navat\u00f6\u00f6de k\u00e4igus kaevati v\u00e4lja majade vundamendid, mis on hoonete tervise seisukohalt v\u00e4ga hea. Ja muidugi on sealsed elanikud rahul sellega, et liiklus nende akende all on m\u00e4rksa v\u00e4iksem.Ega saa salata sedagi, et Karilaid on Haapsalule \u00fcksjagu raha v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kinud. Iseasi on, et tal on aeg-ajalt ette tulnud m\u00f5ttetuid kinnisideid, mida ta j\u00f5uliselt l\u00e4bi surub. Mitmed neist on \u00f5nnestunud tagasi t\u00f5rjuda, aga kokkuv\u00f5ttes ei teagi, mis mille \u00fcles kaalub.Kui n\u00fc\u00fcd linnav\u00f5imudele midagi t\u00f5siselt ette heita, siis on see nende kaootiline planeerimine. Sellega seoses on nii m\u00f5nedki k\u00fcsinud, et kui linnavalitsuse plaan oli peat\u00e4nava liikluskoormust v\u00e4hendada, siis kas poleks seda saanud odavamalt teha? N\u00e4iteks paigutades t\u00e4nava otsa miskid lillepotid v\u00f5i muud dekoratiivsed asjandused? V\u00f5i oleks aidanud t\u00f5kkepuu koos liiklusm\u00e4rgiga?Saan aru, et linnal on raha v\u00e4he v\u00f5i pole seda \u00fcldse, aga seda enam v\u00f5inuks ette n\u00e4ha, et kui Posti t\u00e4naval autojuhid enam s\u00f5ita ei taha, hakatakse liikuma m\u00f6\u00f6da k\u00f5rvalt\u00e4navaid. Sest see, et vanalinna v\u00f5i lossi\u00f5ue v\u00f5i Krahviaia kuulsatele suve\u00fcritustele enam \u00fcldse autoga ei p\u00e4\u00e4se, ei saanud ometigi eesm\u00e4rk olla. Isegi Vaba ja Vee t\u00e4nav on korda tehtud ja hulk parkimisplatse rajatud. Ja kui p\u00f5hiline liiklus oligi kavas Metsa t\u00e4navale suunata, miks siis ei alustatud just kogu Metsa t\u00e4nava korda tegemisest? Eriti Metsa t\u00e4nava lossipoolsest otsast, kus ongi \u00fcks lipp lipi, lapp lapi peal, teine ots oli algusest peale m\u00e4rksa paremas korras. Seal olid isegi k\u00f5nniteed olemas, olgugi et kipakad, aga mida Metsa t\u00e4nava teises otsas pole kunagi olnudki. Ja kellele oli vaja seda lilleklumpi sinna Tamme-Metsa-Jalaka risti? Sealt ei saa ju 180kilomeetrise tunnikiirusega l\u00e4bi kihutada. Kui just pidurdamise vajadust r\u00f5hutada taheti, aidanuks ka lamavast politseinikust. V\u00f5i saadi Euroopa rahade kasutusluba ainult t\u00e4nu sellele klumbile?Hiljuti t\u00f5lkisin moskvalanna Tatjana Popova raamatut tema Haapsalusuvedest, kus on ka selline l\u00f5ik:\u201eMetsa t\u00e4nav on justkui \u00fcleminekul\u00fcli vanalinna ja uusehitiste piirkonna vahel, sest on arhitektuuriliselt kirev. K\u00f5rvuti v\u00e4ikeste silmapaistmatute majakestega \u201ek\u00f5rguvad\u201d siin kolme- ja neljakorruselised omavalitsusele kuuluvad paneelelamud. Kuid mida l\u00e4hemale vanalinnale, seda v\u00e4hemaks neid j\u00e4\u00e4b, ja t\u00e4nav omandab \u00fcha rohkem nukumaju t\u00e4is pikitud m\u00e4ngulinna ilme. Erilist v\u00f5lu lisavad sellele igivanad \u201ek\u00fc\u00fcrakad\u201d t\u00e4navad: Uus ja Koidula... Varastel kevadistel \u00f5htutundidel valitseb Metsa t\u00e4naval t\u00e4iesti teistsugune valgus. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleneb see puhtast selgest \u00f5hust ja kevadisest p\u00e4ikesest. Nii majad, puud ja isegi k\u00f5nnitee piirjooned omandavad neil tundidel erilise selguse ja m\u00f5ningase akvarelse v\u00e4rvi, ehk nagu \u00fctleb poeet: katused muutuvad l\u00e4bipaistvaks ja v\u00e4rvid kristalseks.\u201dKas me ise oskamegi seda piirkonda nii poeetiliselt n\u00e4ha? Ja teha midagi, et see nii j\u00e4\u00e4ks? Praegu on selle t\u00e4navaosa \u201enukumajad\u201d otsekui pommiaugus ja nende vundamendid on ohus. Linnavalitsus lubas, et kui raha on, tehakse see t\u00e4navajupp korda 2026. aastal. Loodame siis majadele parimat, kuigi j\u00e4rgmised kohalike omavalitsuste valimised on kavas 2026 s\u00fcgisel ja kas siis saab kindel olla, et enne seda ei leita j\u00e4lle m\u00f5nda remonti vajavat t\u00e4navat, mille \u00e4\u00e4res elab rohkem v\u00f5imalikke valijaid kui Metsa t\u00e4nava lossipoolses otsas?\"Seda enam v\u00f5inuks ette n\u00e4ha, et kui Posti t\u00e4naval autojuhid enam s\u00f5ita ei taha, hakatakse liikuma m\u00f6\u00f6da k\u00f5rvalt\u00e4navaid.\"ENE PAJULA, ajakirjanik"}
{"text":"Kuidas valida ilusat .ee domeeni?(Sisuturundus)\nKui soovid oma veebisaidi jaoks luua professionaalse ja kvaliteetse internetiaadressi, on .ee domeen ideaalne valik. .ee domeen on Eesti rahvuslik domeenilaiend, mis annab su veebilehele kohaliku ja usaldusv\u00e4\u00e4rse identiteedi. Kuid kuidas valida endale ilusat .ee domeeni? Selles artiklis annan sulle m\u00f5ned n\u00e4pun\u00e4ited, mida silmas pidada.\nMis on .ee domeen?\n.ee on riiklik domeenilaiend, mis t\u00e4histab Eestit. See on \u00fcks populaarsemaid domeenilaiendeid Eestis, mida kasutavad nii ettev\u00f5tted kui ka eraisikud. .ee domeen loob tugeva seose Eesti turuga ja aitab luua usaldusv\u00e4\u00e4rset veebikohalolekut.\n.ee domeeni saab registreerida https:\/\/host.ee -s.\nMiks valida .ee domeen?\nValides .ee domeeni, annad oma veebilehele usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja seose Eestiga. See on eriti oluline, kui soovid j\u00f5uda Eesti turuni v\u00f5i luua sidemeid kohalike klientidega. .ee domeen m\u00f5jub usaldusv\u00e4\u00e4rselt ja annab sulle v\u00f5imaluse eristuda teistest domeenilaienditest.\nKuidas valida ilusat .ee domeeni?\nOtsi sobivaid m\u00e4rks\u00f5nu\nEnne .ee domeeni valimist m\u00f5tle, millised m\u00e4rks\u00f5nad kirjeldavad k\u00f5ige paremini sinu ettev\u00f5tet v\u00f5i veebisaiti. Kui soovid luua ilusat .ee domeeni, siis esimene samm on leida sobivad m\u00e4rks\u00f5nad, mis kirjeldavad sinu ettev\u00f5tet v\u00f5i veebilehte. Need m\u00e4rks\u00f5nad v\u00f5ivad sisaldada sinu ettev\u00f5tte nime, tooteid v\u00f5i teenuseid, mida pakud. M\u00f5tle l\u00e4bi, millised s\u00f5nad v\u00f5iksid olla seotud sinu br\u00e4ndi v\u00f5i tegevusalaga ning kasuta neid domeeni valimisel. Otsi n\u00e4iteks veebilehelt https:\/\/dn.ee m\u00e4rks\u00f5na, mida soovid kasutada oma domeenis. Selleks mine dn.ee lehele ja sisesta n\u00e4iteks m\u00e4rks\u00f5na \"domeen\" ja dn.ee n\u00e4itab, et s\u00f5na \"domeen\" kasutab 36 domeeni.\nKasuta lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime\nHea .ee domeeni valikul on oluline kasutada lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime. Liiga pikk v\u00f5i keeruline domeeninimi v\u00f5ib olla keeruline meelde j\u00e4tta ja kirjutada. Vali l\u00fchike ja selge nimi, mis k\u00f5lab h\u00e4sti ja j\u00e4\u00e4b inimestele meelde. Hea oleks 5-6 t\u00e4hte. Kui soovite domeeni reklaamida raadios v\u00f5i muudes suulistes kanalites, valige lihtne, selge ja meeldej\u00e4\u00e4v domeen, mis on kergesti m\u00f5istetav ning ei vajaks \u00fclekordamist v\u00f5i t\u00e4psustamist!\nArvesta br\u00e4ndi ja ettev\u00f5tte nimega\nKui sul on juba olemas br\u00e4nd v\u00f5i ettev\u00f5tte nimi, siis proovi seda kasutada .ee domeenis. See loob sideme sinu br\u00e4ndi ja veebiaadressi vahel ning aitab sul luua \u00fchtset ja \u00e4ratuntavat kuvandit. Kui sinu ettev\u00f5tte nimi ei ole saadaval .ee domeenis, siis proovi leida l\u00e4hedalt sarnane variant.\nV\u00e4ldi numbrite ja kriipsude kasutamist\nEt luua ilusat .ee domeeni, soovitan v\u00e4ltida numbrite ja kriipsude kasutamist. Need v\u00f5ivad tekitada segadust ja muuta domeeni raskemini loetavaks. Lihtne ja selge domeeninimi on alati parem valik.\nV\u00e4ldi IDN domeenide kasutamist\nIDN-domeenid (Internationalized Domain Names) v\u00f5imaldavad kasutada domeeninimes t\u00e4pit\u00e4hti, erinevaid t\u00e4hestikke ja muid mitte-ladina t\u00e4hti. See annab v\u00f5imaluse registreerida domeene, mis on kohalikule keelele v\u00f5i kultuurile sobivamad. Kuigi IDN-domeenid pakuvad mitmeid eeliseid, on nendega kaasnevad teatavad piirangud ja v\u00e4ljakutsed, mida tasub kaaluda. M\u00f5ned peamised p\u00f5hjused, miks m\u00f5ned inimesed v\u00f5ivad otsustada mitte kasutada IDN-domeene, on j\u00e4rgmised:\nTehnilised probleemid: IDN-domeenide kasutuselev\u00f5tt t\u00f5i kaasa mitmeid tehnilisi probleeme. M\u00f5ned vanemad veebibrauserid ja tarkvaras\u00fcsteemid ei pruugi korralikult toetada IDN-domeene v\u00f5i v\u00f5ivad neid valesti t\u00f5lgendada. See v\u00f5ib tekitada probleeme domeeninime \u00f5ige kuvamisega ja v\u00f5ib m\u00f5jutada veebilehe toimimist.\nTurvalisuse k\u00fcsimused: IDN-domeenid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada turvalisusega seotud probleeme, eriti phishingu v\u00f5i kelmusega seotud r\u00fcnnakute korral. Kuna IDN-domeenid v\u00f5imaldavad kasutada erinevaid t\u00e4hestikke ja t\u00e4hti, on v\u00f5imalik luua domeene, mis visuaalselt sarnanevad tuntud br\u00e4ndide v\u00f5i populaarsete veebisaitidega. See v\u00f5ib petta kasutajaid klikkima kahjulikel linkidel v\u00f5i sisestama oma isiklikke andmeid v\u00f5ltsitud veebilehtedel.\n\u00dchilduvuse puudused: M\u00f5ned vanemad e-posti s\u00fcsteemid ja DNS-serverid ei toeta t\u00e4ielikult IDN-domeene. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada probleeme e-kirjade saatmisel v\u00f5i domeeninime serveritele korrektselt juhtimisel. Lisaks v\u00f5ivad m\u00f5ned veebiteenused, n\u00e4iteks WHOIS andmebaasid, t\u00f5rjuda v\u00f5i kuvada valesti IDN-domeene.\nPiiratud tugi registripidajate poolt: IDN-domeenide toetamine v\u00f5ib erineda registripidajate vahel. M\u00f5ned registripidajad ei pruugi pakkuda laia valikut IDN-t\u00e4hestiku variante v\u00f5i v\u00f5ivad rakendada lisakulusid IDN-domeenide registreerimisel v\u00f5i haldamisel. See v\u00f5ib piirata valikuv\u00f5imalusi ja suurendada registreerimisega seotud kulusid.\nKontrolli domeeni saadavust\nEnne l\u00f5pliku otsuse tegemist kontrolli kindlasti, kas sinu soovitud .ee domeen on saadaval. Selleks v\u00f5id k\u00fclastada domeeni registreerimise teenusepakkujaid nagu Host.ee, kus saad teha otsingu ja vaadata, kas soovitud domeen on saadaval. Kui soovitud domeen on juba registreeritud, siis proovi leida alternatiivne nimi v\u00f5i m\u00f5ni teine laiend.\nKiire ja lihtne registreerimisprotsess\nHost.ee registreerimisprotsess on kiire ja lihtne. Saad sisestada soovitud .ee domeeni nime otsingusse ja kui see on saadaval, j\u00e4tkad registreerimisega. Host.ee juhendab sind l\u00e4bi vajalike sammude ning pakub selget teavet registreerimistasude ja perioodide kohta.\nM\u00f5istlikud hinnad ja paindlikud paketid\nHost.ee pakub m\u00f5istlikke hindu .ee domeeni registreerimiseks.\nDomeeni haldamine ja lisateenused\nHost.ee v\u00f5imaldab sul h\u00f5lpsalt hallata oma .ee domeeni. Saad muuta DNS-seadeid (DNS-i kohta saate lugeda rohkem https:\/\/dns.ee), suunata domeeni teisele veebiserverile v\u00f5i luua alamdomeene. Lisaks pakuvad nad ka tehnilist tuge, et aidata sind domeeni seadistamisel v\u00f5i muudes tehnilistes k\u00fcsimustes.\nJ\u00e4reldus\nKui soovid valida ilusat .ee domeeni, on oluline l\u00e4bi m\u00f5elda m\u00e4rks\u00f5nad, kasutada lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime ning arvestada br\u00e4ndi ja ettev\u00f5tte nimega. V\u00e4ldi numbrite ja kriipsude kasutamist ning kontrolli domeeni saadavust enne registreerimist. Host.ee on usaldusv\u00e4\u00e4rne registraator, kes pakub kiiret ja lihtsat .ee domeeni registreerimise teenust, m\u00f5istlikke hindu ning v\u00f5imalust h\u00f5lpsalt hallata oma domeeni."}
{"text":"Eerik Heldnale makstakse politseipensioni edasiTallinna ringkonnakohus t\u00fchistas eile Harju maakohtu m\u00e4\u00e4ruse, millega keelati Eerik Heldnale 481,72 euro suuruse politseipensioni v\u00e4lja maksmine.Kohus m\u00e4rkis, et kahtlustatava roteerimisega seotu ei ole \u00fcheselt hinnatav mustvalge olukord ning v\u00e4\u00e4rib p\u00f5hjalikku ja sisulist s\u00fc\u00fcvimist nii k\u00f5igi oluliste faktiliste asjaolude tuvastamiseks kui ka mitmes \u00f5iguslikus n\u00fcansis.\u201eRiigikohus on \u00f6elnud, et kohtum\u00e4\u00e4ruses peavad sisalduma p\u00f5hjendused, miks tagamisabin\u00f5u kohaldamata j\u00e4ttes v\u00f5ib otsuse t\u00e4itmine osutuda raskendatuks v\u00f5i v\u00f5imatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu m\u00e4\u00e4ruses esitatud sellekohased p\u00f5hjendused ebapiisavad,\u201c selgitas ringkonnakohus.Ringkonnakohus m\u00e4rkis, et arvestades kahtlustatava tausta ja summat, mis v\u00f5idakse v\u00e4ljateenitud aastate pensioni n\u00f5ude\u00f5igusena konfiskeerida, ei ole kohtul p\u00f5hjust eeldada, et kahtlustatav v\u00f5iks hakata muutma end varatuks v\u00f5i vara peitma ja raskendama konfiskeerimisotsuse t\u00e4itmist. Kohtu hinnangul on p\u00f5hjendatud arvata, et kahtlustatav on rahasumma tasumiseks majanduslikult piisavalt kindlustatud ja kahtlustatava isikut arvestades on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et ta hakkaks tulusid varjama.Seet\u00f5ttu t\u00fchistas ringkonnakohus arestimism\u00e4\u00e4ruse ja vabastas kahtlustatava vara aresti alt. Harju maakohus keelas prokuratuuri taotlusel kelmuse kahtlustusega Heldnale politseipensioni v\u00e4ljamaksed, sest tegemist v\u00f5ib olla s\u00fc\u00fcteo abil saadava tuluga. Maakohus p\u00f5hjendas, et kuna Heldna ei ole PPA-s tunnistajakaitseametnikuna tegelikult t\u00f6\u00f6tanud, saabki v\u00e4ita, et PPA-sse v\u00f5tmiseks ja tema seesuguseks roteerumiseks maksuametisse puudus vajadus.Maria Entsik tuli eile lagedale ka uue asjaoluga: kui Heldnale ja Elmar Vaherile on esitatud kahtlustus kelmuse paragrahvi j\u00e4rgi, siis Entsiku s\u00f5nul kaalub prokuratuur s\u00fc\u00fcdistust esitades alternatiivse v\u00f5imalusena usalduse kuritarvitamise katse koosseisu. Selle j\u00e4rgi oleks Vaher t\u00e4ideviija ja Heldnat s\u00fc\u00fcdistataks sellele kihutamises. 1 Aleksander Pihlak\"Kohus t\u00fchistas arestimism\u00e4\u00e4ruse ja vabastas Heldna vara aresti alt.\"Eerik Heldna sai v\u00e4ikse v\u00f5idu."}
{"text":"Kelmuses kahtlustatav Eerik Heldna l\u00f5hkas pommi: kapo on ise sama p\u00e4ttust teinud!Kaitsepolitsei endise asedirektori, pensionikelmuses kahtlustatava Eerik Heldna kohtuprotsessil teatas tema kaitsja, et kapo peadirektor Arnold Sinisalu on ise saanud hakkama t\u00e4pselt sama teoga, mida n\u00fc\u00fcd Heldnale ja politseiameti eksjuhile Elmar Vaherile s\u00fc\u00fcks pannakse.\u201ePensioni\u00f5iguse trikitamise Eesti meistriks v\u00f5ib pidada kapo peadirektorit Arnold Sinisalut,\u201cteatas Heldna kaitsjaMargus Kurm (pildil). Mida Kurm sellise v\u00e4itega t\u00e4pselt silmas peab?Juhtum j\u00e4\u00e4b samasse ajaj\u00e4rkuEerik Heldnale eripensioni m\u00e4\u00e4ramisega ja puudutab aastak\u00fcmneid kapos t\u00f6\u00f6tanud endist osakonnajuhti Enet (\u00d5htuleht ei avalda naise t\u00e4isnime), kes lahkus sealt 2009. aastal.Tolleks ajaks oli Enel kapos staa\u017ei 18 aastat, \u00fcheksa kuud ja 20 p\u00e4eva. Eripensioni saamise n\u00f5uete t\u00e4itmisest lahutas teda toona aasta, kaks kuud ja k\u00fcmme p\u00e4eva.Kurmi v\u00e4itel lahkus varem komissarina kapos t\u00f6\u00f6tanud Ene t\u00fcliga. Ene k\u00f5rgest ametikohast ilma j\u00e4tnud toonane kapo peadirektor Raivo Aeg m\u00e4letab aga s\u00fcndmusi veidi teisiti.Ene roteerub sarnaselt Heldnaga\u201eMina ei tea, et meil oleks n\u00fc\u00fcd t\u00fcli olnud. Ta oli pikalt oma ametis olnud ja ma panin sellele osakonnale lihtsalt uue juhi. Mingi aeg seej\u00e4rel l\u00e4kski ta meilt kapost \u00e4ra. Teinekord vajavad inimesed sellist rutiinimuutust elus,\u201c meenutab Aeg.Viis aastat hiljem asus Ene t\u00f6\u00f6le v\u00e4lisluures ja \u00fchel hetkel kerkis p\u00e4evakorda tema eripensioni k\u00fcsimus. 2018. aasta 1. juunist vormistatigi Ene osakoormusega tagasi t\u00f6\u00f6le kaposse. Osakoormus oli 0,1 kohta ja p\u00f5hjus selles, et julgeolekuseadus n\u00f5uab eripensioni saamise tingimusena erruminekut otse kapost.Ene kaposse naasmise aeg j\u00e4\u00e4b perioodi, kui riigikogus oli viimasel lugemisel eripensionide kaotamise seadus. Ene t\u00f6\u00f6lev\u00f5tjaks oli temasse v\u00e4idetavalt alati soosivalt suhtunud peadirektor Arnold Sinisalu. Niisuguse 0,1-ametikohaga oli Ene kapo palgal 2019. aasta viimase p\u00e4evani.J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 2020. aasta 1. jaanuaril vormistati Ene Kurmi v\u00e4itel kaposse t\u00f6\u00f6le juba t\u00e4iskohaga ja juba samal p\u00e4eval roteeriti ta tagasi v\u00e4lisluuresse, kus ta niigi kuus aastat oli t\u00f6\u00f6tanud.\u201eSee on ju t\u00e4pselt sama nagu Vaheri-Heldna juhtum. Prokuratuur on retooriliselt k\u00fcsinud, miks oli politseil vaja v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le inimest ja kohe roteerida asutusse, kus ta juba t\u00f6\u00f6tab. Sama v\u00f5iks k\u00fcsida Arnold Sinisalult,\u201c pakub Kurm.Prokur\u00f6r: tuleb uuridaEndise prokur\u00f6rina arvab Kurm vastust teadvat. Kuna Enel oli selleks ajaks vanust juba \u00fcle 50 ning n\u00f5utav eripensioni staa\u017e t\u00e4is, v\u00f5inuks ta niigi rahulikult erru minna.Kurmi hinnangul oli selline k\u00e4ik tingitud vaid soovist hakata hiljem saama veelgi suuremat eripensioni. Sest iga teenistusaasta \u00fcle 20 annab pensionile lisa kaks ja pool protsenti. Ja just see oli Ene isiklikes huvides, leiab Kurm.Kohtus Kurmi s\u00f5nav\u00f5ttu kuulnud riigiprokur\u00f6r Maria Entsik (pildil) leidis, et seda n\u00e4idet tuleks kaitsepolitseis eraldi uurida.\u201eV\u00e4ga usutav. Kapo uurija kuulab \u00fcle oma peadirektori ja t\u00f5de ongi teada,\u201c ironiseeris Kurm.Kaitsepolitsei b\u00fcroojuht Harrys Puusepp kommenteeris esmasp\u00e4eval kohtus k\u00f5lanud v\u00e4iteid nii: \u201eMe ei v\u00f5ta kedagi kaitsepolitseisse n\u00e4iliselt t\u00f6\u00f6le, vaid ikka p\u00e4riselt. Kui see on p\u00f5hjendatud, siis roteerime oma t\u00f6\u00f6tajaid teistesse asutustesse. Ikka p\u00e4riselt.\u201cVarem Estonia huku uurimist juhtinud Margus Kurm asus n\u00fc\u00fcd r\u00fcndama ka riigiprokuratuuri, kelle argument tema kaitsealuse Eerik Heldna s\u00fc\u00fcdistamisel olevat, et Heldnale loodi tema t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmiseks politseisse eraldi t\u00f6\u00f6koht. Selleks oli ametikoht keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse\u00fcksuses, mille koosseisu suurendati kuue inimese v\u00f5rra.Need kohad t\u00e4ideti Heldna ja nelja toona v\u00e4lisluureametis t\u00f6\u00f6tanud endise politseinikuga, kes otsisid samuti v\u00f5imalust eripensioni huvides politseisse naasta. Ka nemad roteeriti kohe samal p\u00e4eval v\u00e4lisluuresse tagasi, kuid neid pensionikelmuses ei kahtlustata.Kaitsja Kurmi v\u00e4itel on eraldi ametikoha loomise etteheide prokuratuurilt sobimatu, sest nad ise on samamoodi k\u00e4itunud. Kurm toob n\u00e4iteks endise riigi peaprokur\u00f6ri Lavly Perlingu, kellest sai ametist lahkudes lihtsalt juhtiv riigiprokur\u00f6r ligi 5000eurose palgaga.Kui prokuratuuri p\u00f5him\u00e4\u00e4rus n\u00e4eb ette, et juhtiv riigiprokur\u00f6r juhib m\u00f5nda prokur\u00f6ride osakonda, siis Perlingul oli vaid ametkoht ilma osakonnata. \u201eEt seda ametikohta tegelikult prokuratuuril vaja polnud, t\u00f5estab see, et keegi teine peale Lavly Perlingu pole seal t\u00f6\u00f6tanud ja varsti p\u00e4rast tema lahkumist koht kaotati,\u201c v\u00e4idab Kurm.Ringkonnakohtus selgus esmasp\u00e4eval ka asjaolu, mis prokuratuuri ja kapo seisukoha j\u00e4rgi kinnitavat, et Heldnal polnud mingit soovi tegelikult politseisse t\u00f6\u00f6le naasta.Nimelt leiti Heldna arvutist tema enda koostatud CV, kus ta mainib k\u00fcll oma roteerumise perioodil teenistusi s\u00f5jav\u00e4eluures ja maksuametis, kuid j\u00e4tab mainimata ametikoha politseis.\u201eVeri ajas r\u00e4hni puu otsa.\u201cHeldna vaatenurgast olevat see prokuratuuri v\u00e4ide tugevalt kallutatud, sest samasse ajaj\u00e4rku j\u00e4\u00e4b tema kandideerimine riigiprokuratuuri sideohvitseriks USAsse, kus Heldna j\u00e4i konkursil teiseks.Konkursile saadetud CVs olevat tema politsei ametikoht ilusasti kirjas ja selle mainimata j\u00e4tmine olevat seda kummalisem, et konkursi komisjonis istus toona ka n\u00fc\u00fcd Heldna kriminaaluurimist juhtiv riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.Lisaks p\u00f5rmustavat prokuratuuri v\u00e4ite Heldna mitmed samaaegsed kandideerimised muudele ametikohtadele politseis. Selle kinnituseks on Heldna e-kirjad konkursiga seotud politseinikele, kus ta p\u00f5hjendab politseisse naasmise soovi sellega, et \u201everi ajab r\u00e4hnipoja tagasi puu otsa\u201c. \u00dche sellise konkursi Heldna l\u00f5puks v\u00f5itiski ja maikuust alates pidi temast saama Eesti politsei sideohvitser Euroopa Liidu missioonil Ukrainas.ESIMENE V\u00c4IKE V\u00d5IT: kohus vabastas aresti alt Heldna varaKuna kaitsepolitsei endine asejuht Eerik Heldna oli v\u00e4idetava kelmusega teeninud eripensionina \u00fcle 5000 euro tulu, lasi prokuratuur arestida kogu Heldna vara. Tallinna ringkonnakohus otsustas esmasp\u00e4eval, et selline k\u00e4ik on ebaproportsionaalne ja vabastas vara aresti alt.Heldna j\u00f5udis alates 2022. aasta maikuust kuni t\u00e4navu kevadeni saada eripensioni kokku 5293 eurot ehk 481 eurot kuus. Tagamaks v\u00e4idetava kelmusega saadud tulu h\u00fcvitamist, taotles prokuratuur Heldna kogu varale aresti ning Harju maakohus selle taotluse 21. aprillil ka rahuldas.Kuna Heldna pidas sellist sanktsiooni selgelt ebaproportsionaalseks talle esitatud kuriteokahtlustusega, vaidlustas ta maakohtu m\u00e4\u00e4ruse ringkonnakohtus. Viimane t\u00fchistaski maakohtu 21. aprilli m\u00e4\u00e4ruse ja vabastas kahtlustatava vara aresti alt. M\u00e4\u00e4rust ei saa edasi kaevata.Kohus m\u00e4rkis, et kahtlustatava roteerimisega seonduv ei ole \u00fcheselt hinnatav, mustvalge olukord ja v\u00e4\u00e4rib p\u00f5hjalikku, sisulist s\u00fc\u00fcvimist nii k\u00f5igi oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel kui ka mitmetes \u00f5iguslikes n\u00fcanssideks.Kohus m\u00e4rkis, et kahtlustatava tausta ja temalt n\u00f5utavat summat arsides.vestades ei ole p\u00f5hjust eeldada, et Heldna v\u00f5iks end asuda muutma varatuks v\u00f5i vara peitma. Kohtu hinnangul on p\u00f5hjendatud arvata, et kahtlustatav on 5293 euro tasumiseks majanduslikult piisavalt kindlustatud ja on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et ta asuks tulusid varjama.HUVITAVAD ARENGUD: Stanislav Mo\u0161kov Tallinna ringkonnakohus arutas esmasp\u00e4eval Eerik Heldna (pildil) vara aresti alt vabastamist.RISTO BERENDSON"}
{"text":"M\u00f5ne kuuga peteti v\u00e4lja \u00fcle kahe miljoni! \u00d5ngitsuss\u00f5numite ja petuk\u00f5nede laviin meelitab kelmidele andmeid avaldamaKES ON S\u00dc\u00dcDI? Petu-SMSidega kaotavad eestlased k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, aga miks telekomifirmad midagi ette ei v\u00f5ta?Kelmid p\u00fc\u00fcavad pidevalt pettusega ligi p\u00e4\u00e4seda inimeste pangav\u00f5i krediitkaardi andmetele. \u00dcheks levinud viisiks on maskeerida see teavitusena saabunud paki kohta, mille k\u00e4ttesaamiseks tuleb jagada oma andmeid v\u00f5i teha lisamakse. Paraku on kelmid oma skeemidega v\u00e4gagi edukad: Eesti elanikelt petsid nad t\u00e4navu vaid m\u00f5ne kuuga v\u00e4lja \u00fcle kahe miljoni euro.\u201eTeie tellimus on ootele pandud puuduva majanumbri tottu. Palun varskendage oma tellimuse teavet,\u201c teatab telefoni saabunud s\u00f5num, mis suunab tundmatule veebilehele.\u201eKui oleks t\u00e4pit\u00e4hed olnud, oleks \u00e4kki isegi vajutanud,\u201c m\u00f5tiskleb t\u00e4helepanelik s\u00f5numi saaja. Selliseid SMSe on v\u00e4lja saadetud massiliselt. M\u00f5ni on neid saanud isegi topelt.Tegu on t\u00fc\u00fcpilise \u00f5ngitsuskatsega. S\u00f5numis olevale lingile vajutades j\u00f5uab veebisaidile, kust tuleb alla laadida m\u00f5ni programm v\u00f5i avaldada isiklikud andmed, nagu pangaparoolid, krediitkaardiandmed ja telefoninumber. Nii v\u00f5ivad kelmid p\u00e4\u00e4seda ligi sinu pangakontole ja seal omavoliliselt tegutseda.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin (pildil) \u00fctleb, et selle aasta algusest levib igasuguseid skeeme. \u201eTehakse massiliselt petuk\u00f5nesid, saadetakse \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja e-kirju. Lisaks on v\u00e4ga palju pettusi ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, kus m\u00fc\u00fcjale saadetakse v\u00f5ltsitud m\u00f5ne kullerfirma veebilehe link, kuhu tuleb tehingu tegemiseks sisestada oma krediitkaardi andmed,\u201c toob ta n\u00e4iteid.Kelmid kopeerivad tuntud firmade kodulehtiKuna pakke tellitakse usinalt, siis pole keeruline lasta sellisel s\u00f5numil end \u00e4ra petta. Politseile on alates jaanuarist teatatud 79 korral, et kannatanu sai s\u00f5numi v\u00e4itega, et pakk on ootel v\u00f5i on millegi t\u00f5ttu vaja juurde maksta. Sealhulgas on juhtumid, kus pankade nimel saadeti \u00f5ngitsuss\u00f5numeid koos v\u00f5ltsitud veebilehe lingiga. Nende kogukahju on 50 123 eurot.Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 185 inimest, kelle kogukahju on 1 031 252 eurot. Suurimaid kahjusid saadakse aga investeerimisel: t\u00e4navu on investeerimispettuste ohvriks langenud 86 inimest, kelle kahju on kokku 1 059 036 eurot.Telia turbevaldkonna juhtAigar K\u00e4is (pildil) t\u00f5deb, et petturite seas on levinud praktika kasutada eri petuskeemides tuntud teenusepakkujate, nagu pankade, kuller- ja telekomifirmade nime ja br\u00e4ndingut, et oma skeemidega inimesteni j\u00f5uda.Omniva meediasuhete juhi Kristina Haavala (pildil) s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rdutakse pettuste teemal iga p\u00e4ev nende klienditeeninduse poole. P\u00f6\u00f6rdumiste arv oleneb sellest, kui aktiivselt m\u00f5ni petuversioon parajasti levib. Klientidelt saadav info on oluline, et v\u00f5tta kasutusele vastumeetmed, pannes n\u00e4iteks koost\u00f6\u00f6s telefonioperaatoriga piir s\u00f5numite saatmisele.Ajaga on kelmid muutunud aina osavamaks. V\u00e4ga h\u00e4sti osatakse kopeerida Omniva digikeskkonda ja e-teenuseid. Nii n\u00e4evad need v\u00e4lja ettev\u00f5tte kodulehega v\u00e4ga sarnased. Heausklikele klientidele saadetakse eri viisidel p\u00f6\u00f6rdumisi, et petta v\u00e4lja isikuandmed v\u00f5i k\u00fcsida ettemakset paki k\u00e4tte saamiseks. Kui varem levisid peamiselt venekeelsed pettused ja eestikeelsed olid \u00fcldjuhul keeleliselt vigased, siis n\u00fc\u00fcd on kelmid ka selles osas edusamme teinud.Haavala soovitab olla iga makse tegemisel t\u00e4helepanelik, sealhulgas alati \u00fcle kontrollida saaja andmed. V\u00e4himagi kahtluse korral tuleks enne makse tegemist v\u00f5tta ise \u00fchendust Omniva klienditeenindusega. Omniva ei k\u00fcsi paki eest tasu SMS-i v\u00f5i e-kirja vahendusel saadetud lingiga.Kelmid tegutsevad ka veebiturgudelSamuti levib K\u00e4isi s\u00f5nul palju libaloosimisi, mida taas esitletakse m\u00f5ne tuntud ettev\u00f5tte auhinnakampaaniana. N\u00e4iteks lubatakse k\u00fcsitluste, netiloosimiste ja muu sarnase puhul v\u00e4lja loosida uus telefon, aga tegelikkuses tellib heauskne kasutaja endale hoopis perioodilise teenuse, millega kaasneb igakuine tasu.Sellel talvel levis skeem, kus inimene sai panga nimel kelmidelt SMSi, kus teavitati kahtlase tegevuse kohta pangakontol. Liikudes lingi kaudu edasi veebilehele, tuli sisselogimiseks sisestada oma PIN-koodid. Nii said kelmid need enda k\u00e4sutusse, mis v\u00f5imaldas pangakontolt raha v\u00f5tta.Lisaks hirmutamistaktikale leiavad kelmid uusi v\u00f5imalusi ka seal, kus inimesed k\u00f5ige enam tegutsevad. Aprillis teavitas politsei Marketplace'is levinud pettusest, mille k\u00e4igus saadeti kauba tellijale kullerteenuse link, kuhu pidi sisestama kas oma pangakaardi numbri, mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Libaleht v\u00f5ib v\u00e4lja n\u00e4ha p\u00e4ris lehega v\u00e4ga sarnane ja sisaldada ka klienditoe kontakte v\u00f5i chat'i v\u00f5imalust. Peale andmete sisestamist kasutasid kelmid neid kontole ligip\u00e4\u00e4semiseks, et kanda raha sealt v\u00f5\u00f5rale pangakontole.Pettuste ohvriks langemist saab v\u00e4ltidaPIN1 ja PIN2 paroole ei jagata mitte kellegagi ega sisestata teiste inimeste palvel.S\u00f5numites ja e-kirjades saadetud linkidele ei vajutata. Veendu, mis s\u00f5numiga v\u00f5i e-kirjaga on tegu ning kellelt on see saadetud. Kelmid on osavad veebilehtede v\u00f5ltsijad ja oma andmete sisestamist soovitame v\u00e4ltida.Investeerimisega soovitame alustada oma kodupangast.Need on kindlasti pettused, kui juhututtav vestluse k\u00e4igus soovitab head tulutoovat (kr\u00fcptosse) investeerimise v\u00f5i kauplemise platvormi. Samuti katkestage vestlus, kui keegi hakkab soovitama \u201einvesteerimisalast maaklerit\u201c.Allikas: PPA pressiosakondKES ON S\u00dc\u00dcDI? Petu-SMSidega kaotavad eestlased k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, aga miks telekomifirmad midagi ette ei v\u00f5ta?Kelmid on ainu\u00fcksi selle aasta alguses petnud Eesti inimestelt \u00f5ngitsuss\u00f5numitega v\u00e4lja \u00fcle 50 000 euro. Uurime, kas t\u00f5esti on tegemist pidurdamatu v\u00e4ega, millest \u00fckski j\u00f5ud \u00fcle ei k\u00e4i.Paljud ei oskagi karta, et telefoni saadetud s\u00f5num v\u00f5ib olla osa petuskeemist. Eriti kui see saadetakse m\u00f5ne usaldusv\u00e4\u00e4rse ettev\u00f5tte nimel. Nii suudavad kelmid v\u00e4lja meelitada inimeste isiklikud andmed ja ligip\u00e4\u00e4su pangakontole. \u00d5ngitsuss\u00f5numitega on alates selle aasta algusest tekitatud varalist kahju 50 123 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Kelmide SMSe levib aga massiliselt aina edasi.Elisa infoturbejuhi Mai Krafti (pildil) s\u00f5nul on nad eriti palju telefonis\u00f5numite \u00f5ngitsuskampaaniaid tuvastanud selle aasta maikuu algusest.Sellised kampaaniad on aktiivsemaks muutunud just viimastel aastatel. Enne seda kasutasid kelmid rohkem sp\u00e4mmik\u00f5nesid ja libaloosim\u00e4nge.Saades teavituse kahtlaste SMSide liikumisest, kontrollitakse, kui paljudele klientidele need saadetakse, ja tuvastatakse, millise \u00fchenduse kaudu need Elisa v\u00f5rku tulevad. \u201e\u00d5ngitsuskampaania tuvastamisel teavitame sellest kohe Elisa SMS-partnerit v\u00f5i teist operaatorit ning palume \u00f5ngitsuss\u00f5numite saatmise blokeerida. Kohale toimetamata \u00f5ngitsuss\u00f5numid kustutatakse,\u201c kirjeldab Kraft protsessi. Ta t\u00f5deb, et ainult s\u00f5numi saatjate blokeerimine tulemust ei anna, sest petturid v\u00f5tavad kasutusele uusi saatja aadresse ning leiavad uusi kanaleid, mille kaudu \u00f5ngitsuss\u00f5numeid klientidele kohale toimetada.Kas kelmide tegevust aitaks ohjeldada karmim mass-s\u00f5numeid haldav regulatsioon? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja aset\u00e4itja Mart Laas (pildil) ei n\u00e4e selles suurt m\u00f5ju. Seda on k\u00fcll arutatud, kuid kuna petukirjad ja SMSid tulevad sageli v\u00e4ljastpoolt Eestit, tekib k\u00fcsimus jurisdiktsioonis. Samuti v\u00f5tavad petturid pidevalt kasutusele uusi e-posti aadresse ja mobiilinumbreid. \u201eSeega me ei n\u00e4e, et karmim regulatsioon aitaks kaasa petukirjade v\u00f5i SMSide v\u00e4hendamisele v\u00f5i suunaks pettureid \u00f5iguskuulekamale k\u00e4itumisele,\u201c t\u00f5deb ta. Telekommunikatsiooniettev\u00f5tted on massiliste petukirjade v\u00f5i SMSide korral m\u00f5nest eksootilisest riigist mingiks ajaks peatanud ka sealt tuleva sideliikluse.Pigem aitab k\u00f5ige enam petuskeemide ohvriks langemise vastu inimeste teadlikkuse kasvatamine, et paroole ja kasutajanimesid ei tohi kolmandatele isikutele edastada.Eesti k\u00fcberruumi seirab \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi riigi infos\u00fcsteemi amet (RIA), kellele laekub iga n\u00e4dal teavitusi \u00f5ngitsuss\u00f5numitest. Ameti intsidentide k\u00e4sitlemise osakond (CERT-EE) informeerib vastava info laekudes \u00f5ngitsuslehtede majutajaid ja palub nende eemaldamist. Samuti teavitatakse \u00f5ngitsuslehtedest erinevate veebibrauserite ja viirust\u00f5rjetarkvarade tootjaid, kellel on v\u00f5imekus enda kliente hoiatada.RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juhataja M\u00e4rt Hiietamm (pildil) soovitab oma nutiseadmete kaitsmiseks pahatahtlike veebilinkide ja pahavara eest kasutada RIA loodud DNSi \u00e4pi paigaldamist. Rakendus blokeerib pahavara ja \u00f5ngitsusi ning filtreerib DNSi abil kasutaja eest pahatahtlikke linke. Ka Hiietamm r\u00f5hutab inimeste teadlikkuse suurendamise t\u00e4htsust. Viimastel aastatel on amet panustanud ennetusele k\u00fcberruumi turvalisuse kampaaniatega. HELEN SERKA-SANCHEZKAHTLANE S\u00d5NUM: Tundmatult saatjalt saadud kirjavigadega s\u00f5num viitab, et t\u00f5en\u00e4oliselt on tegu kelmusega. IGNOREERI JA KUSTUTA: HIRMUTAMISTAKTIKA: Selline s\u00f5num paneks iga kliendi muretsema oma pangakonto turvalisuse p\u00e4rast. Kelmid proovivad petus\u00f5numitega meelitada inimesi avaldama oma krediitkaardi- v\u00f5i pangaandmeid.HELEN SERKA-SANCHEZ"}
{"text":"Juhtkiri: NetikelmidE-teenused on elu mugavaks teinud. Tarvis auto \u00fcmber registreerida? Aga palun, netis ja kodust lahkumata! E-tollis postipakki deklareerida? Milles k\u00fcsimus! Pangaga netis asju ajada? Isegi soovitatav, pangakontoris saabki l\u00f6\u00f6gile vaid aega ette broneerides. Paraku on koos e-teenuste arenguga v\u00e4lja ilmunud ka need, kes p\u00fc\u00fcavad tegeliku teenusepakkuja asemel nende pealt ise koort riisuda.Skeemitamise ajalugu Eestis on pikk. Juba 1970ndate alguses m\u00e4ngisid koolilapsedki s\u00fc\u00fctut, kuid p\u00fcramiidskeemil p\u00f5hinevat postkaardim\u00e4ngu - saada vaid \u00fcks postkaart, oota veidi ja k\u00fcll n\u00e4ed, kuidas sulle neid k\u00fcmnete kaupa vastu tulema hakkab! Edasi juba Nigeeria kirjad, armupettused, pangaandmete \u00f5ngitsejad, v\u00f5ltsid investeeringupakkujad, netiloteriid... N\u00fc\u00fcd siis ka suurfirmade ametlike veebilehtede kopeerijad ning muidu nende nimel esinejad. Ja \u00fcha enam saavad petta ka need, kellel arvutialane kirjaoskus t\u00e4iesti olemas.M\u00f5justamisps\u00fchholoogias orienteeruvad netip\u00e4tid h\u00e4sti. \u00dcks selle ala autoriteete Robert B. Cialdini on jaotanud m\u00f5justamisv\u00f5tted kaheksasse lihtsasse kategooriasse. M\u00f5nigi neist k\u00f5lbab ka netis kasutada. N\u00e4iteks n-\u00f6 armupettuste puhul l\u00e4heb k\u00e4iku kohustumine: sa ju lubasid aidata, ega sa n\u00fc\u00fcd ometi iseendale antud s\u00f5na murra? Pangaja investeerimispettuste puhul aga nappus:kui kohe ei tegutse, j\u00e4\u00e4d ilma v\u00f5i juhtub \u00f5nnetus. Ja nii edasi.\u00d5nneks annab Cialdini ka n\u00e4pun\u00e4iteid, kuidas m\u00f5justamisega toime tulla. Kui tekib juba kahtlus, et tegemist v\u00f5ib olla m\u00f5justamisega, siis tavaliselt nii ongi. Ja kui miski tundub olevat liiga ilus (v\u00f5i kole), et t\u00f5si olla, siis ega tavaliselt olegi. Kiire pilk veebibrauseri aadressireale v\u00f5i saatja andmetele aitab kindlaks teha, on ta ikka see, kelle v\u00e4idab end olevat.Ja kunagi ei tee paha ka teenusepakkujaga ise \u00fchendust v\u00f5tta ning \u00fcle t\u00e4psustada, kiusatus asi paari hiireklikiga kiirelt lahendada v\u00f5ib valusalt k\u00e4tte maksta.Usalda, aga kontrolli!\"Kui tekib juba kahtlus, et tegemist v\u00f5ib olla m\u00f5justamisega, siis tavaliselt nii ongi. Ja kui miski tundub olevat liiga ilus (v\u00f5i kole), et t\u00f5si olla, siis tavaliselt ei olegi.\""}
{"text":"Kas linnavolinik ei peaks m\u00f5tlema ametivahetusele?Kummastav on m\u00f5elda, et meie, p\u00e4rnakate elukorralduse suhtes saab s\u00f5na sekka \u00f6elda mees, kes ei suuda enda rahaasju sedav\u00f5rd korras hoida, et oma lastele elatist maksta. Seda juba aastaid. Kohuski soovitas tal linna arenguga tegelemise asemel palgat\u00f6\u00f6le minna.\nJutt k\u00e4ib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmest ja P\u00e4rnu linnavolinikust Edmond Penust. Rahvaesindaja kirjutas m\u00f6\u00f6dunud kuul veebiv\u00e4ljaandes Eesti Eest, mis reklaamib end kui \u201cK\u00f5ige S\u00f5ltumatum\u00a0Uudisteleht\u201d,\u00a0arvamusloo, mille pealkirjastas \u201cMeid juhivad kaabakad, vargan\u00e4od ja korruptandid!\u201d.\u00a0Loos juhib ta t\u00e4helepanu reformierakondlasest rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva kunagistele v\u00e4idetavalt kahtlastele tegemistele vallavanemana Rae vallas Harjumaal. K\u00f5nealusel juhul tundub, et Penu peaks s\u00fcgavalt peeglisse vaatama, kuna ta endagi hing pole plekitu.\nLahus elavate vanemate elatise s\u00fcsteemi on kritiseeritud, et see on \u00fchele poole kaldu. Enamasti peetakse silmas, et lapsega koos elav vanem saab v\u00f5sukese igap\u00e4vase hoolitsemise eest liiga palju raha. Samal ajal ei keela keegi teha m\u00f5istlikku kompromissi, et maksta veidi v\u00e4hem ja nii, et k\u00f5igil oleks v\u00f5imalik m\u00f5istlikult elada.\nElatisv\u00f5la t\u00f5ttu kohtusse antud Penu kuulates tekkis m\u00f5te, et \u00fckski isa ei peaks laste heaolu arvelt varjama oma tegelikku rahalist seisu. Sisuliselt on see varastamine oma k\u00f5ige l\u00e4hedasematelt inimestelt.\nPenu mullune aastasissetulek 2400 eurot tundub naeruv\u00e4\u00e4rne.\n\nTunnustan kohtunik Leana Tamme otsekohese suhtumise eest. Ta esitas \u00f5igustatud k\u00fcsimuse, et kas linnaasjade p\u00e4rast muretsemise asemel ei peaks mees laste \u00fclalpidamiseks t\u00f6\u00f6le minema ja raha teenima.\nPenu mullune aastasissetulek 2400 eurot tundub naeruv\u00e4\u00e4rne. Kord kuus volikogu t\u00f6\u00f6s osalemise eest saab ta 125 eurot ja kahes komisjonis istumise eest 100 eurot kuus. Viimast muidugi juhul, kui ta kohal k\u00e4ib.\nLoogiline oleks, et selline tasu on justkui lisa p\u00f5hisissetulekule, mitte pea ainus ametlik t\u00f6\u00f6tasu, mis iga kuu pangakontole laekub. Arvata v\u00f5ib, et suurele osale volinikest on see pigem taskuraha kui palk.\nV\u00f5lgu olev ja kohtu eest oma elukoha andmeid varjav rahvasaadik kuulus enne viimaseid kohalike omavalitsuste valimisi P\u00e4rnus v\u00f5imuliitu ehk on r\u00e4\u00e4kinud kaasa suvepealinna arengusuundade ja rahaasjade suhtes. Selles valguses tundub kaaskodanike nimetamine varasteks ja kaabakateks eriti silmakirjalik.\nKui tervis kehv ja juhuslikke ehitust\u00f6id enam teha ei saa, oleks ehk aeg \u00f5ppida m\u00f5ni amet, kus ei pea kurnama f\u00fc\u00fcsist, aga ikkagi raha teenida?\n"}
{"text":"Andrew Nikiforuk: miks rohelises energia\u00fcleminekus kahtlejate hulk kasvab IKanada teadus- ja majandusajakirjanik Andrew Nikiforuk kirjeldab portaalis The Tyee, kuidas \u00fcleminek \"taastuvale\" energiale laastab loodust senisest fossiilk\u00fctuste majandusest enam ja v\u00f5ib kaasa tuua inimkonna h\u00e4vimise.\nTegemist on kaheosalise \u00fclevaate esimese osaga.\n\"Eeloleval sajandil on v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et maavarade l\u00f5ppemine sunnib korraldama \u00fcmber k\u00f5ik sotsiaalsed ja majanduslikud koetised ning seda tuleb t\u00f5en\u00e4oliselt teha v\u00e4givallale toetudes.\" \u2013 Walter Youngquist, 'Our Plundered Planet' (Meie laastatud planeet)\nHeleroosa unistus, et inimkonnal \u00f5nnestub senine 150-aastaga \u00fcles ehitatud fossiilk\u00fctuste taristu asendada 2050. aastaks \"puhta energiaga\", on enda petmine.\nNii k\u00f5lab viimastel aastatel ilmunud oluliste teadusuuringute ja raamatute s\u00f5num. Neis osutatakse suurele hulgale probleemidele, mis k\u00e4ivad kaasas \"taastuvenergia\" illusiooniga. Probleemideks on nii energia\u00fclemineku \u00fclesande keerukus, haruldaste muldmetallide kaevandamisega kaasnev m\u00fcrgine saaste kui oluliste maavarade nappus.\u00a0\nKahe jalaga maa peale olevatel realistidel, kelle hulgas on Prantsusmaa ajakirjanik Guillaume Pitron ja Austraalia geoloog Simon Michaux, on inimestele kolm olulisemat s\u00f5numit:\u00a0\u00a0\nKasvul on ranged piirid.T\u00f5de ja reaalsus ei ole sirgjoonelised.Maailmale on kaose v\u00e4ltimiseks vaja paremat kava kui seda n\u00e4eb ette fossiilk\u00fctuste s\u00fcsteemi asendamine teiste \u00e4\u00e4rmuslike energias\u00fcsteemidega, mis n\u00f5uavad tohutus koguses ja k\u00e4rmet maavarade kaevandamist. Teisiti \u00f6eldes: kui Titanic panna s\u00f5itma elektriga, siis see ei sulata \u00e4ra teele j\u00e4\u00e4vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4gesid.\nR\u00f5hutakse valele asjale\nSuuresti ideoloogilistel p\u00f5hjustel esitlevad paljud rohelised ja energiavaldkonna \"siirdlased\" (transitionists) \u00fcleminekut taastuvatele energiaallikatele sujuva teekonnana.\nNii tehes eiravad need inimesed k\u00f5ige algelisemaid geoloogia, energiaf\u00fc\u00fcsika ja geopoliitika t\u00f5desid. Inimestele r\u00e4\u00e4gitakse miljonite akude, tuuleveskite, p\u00e4ikesepaneelide, k\u00f5ikjale ulatuvate \u00fclekandeliinide ja muude asjasse puutuvate tehnoloogiate ehitamisest. Samas j\u00e4etakse mainimata, et energia\u00fcleminekuks on vaja palju rohkem ja j\u00f5hkramalt kaevandada vaske, niklit, koobaltit ja haruldasi muldmetalle, nagu seda on d\u00fcsproosium ning neod\u00fc\u00fcm. Viimasest kahest pole paljud inimesed pole ilmselt isegi midagi kuulnudki.\n\u00dcks suuremaid kaasaegse tehnoloogilise \u00fchiskonna valesid on jutt l\u00f5pututest maavarade varudest.\n\u00dcks suuremaid kaasaegse tehnoloogilise \u00fchiskonna valesid on jutt l\u00f5pututest maavarade varudest. Linnades elavatel tarbijatel puudub enamasti arusaamine energiareaalsusest, millele on ehitatud nende elu. Need inimesed on alla neelanud idee, et elektroonilised vidinad ja automatiseerimine \u00fchendavad \u00fchiskonna kuidagi f\u00fc\u00fcsilisest maailmast lahti ja lubavad inimestel teha palju v\u00e4hemaga palju rohkem, mis omakorda toob kaasa majanduse ainelisusest vabanemise.\u00a0\nSellised levinud v\u00e4ljam\u00f5eldised on juba ammu l\u00fckatud Vaclav Smili sarnaste energia\u00f6koloogide ja meie seast t\u00e4naseks lahkunud Walter Youngquisti laadis m\u00f5tlevate geoloogide poolt \u00fcmber. Keskmine p\u00f5hjaameeriklane tarbib oma eluajal 1,3 miljonit kilogrammi maavarasid, metalle ja k\u00fctuseid, kuid tal pole aimugi, kus kohast need p\u00e4rinevad ja kui suured on nende kaevandamise ning tootmisega seotud kulud.\nP\u00e4ikesepaneele, tuulegeneraatoreid, elektriautosid pole v\u00f5imalik toota kui ei kaevandata senisest rohkem vaske, liitiumit, rauda ja alumiiniumit ning lisaks neile tehnoloogia jaoks vajalikke haruldasi muldmetalle.\nJuba t\u00e4nase kaevandamise maht ei ole \"j\u00e4tkusuutlik\" \u2013 kui nii kulunud t\u00e4hendusega s\u00f5nal on \u00fcldse veel mingigi sisu j\u00e4rel. Raamatus \"Kaevandamisest v\u00e4ljasuremiseni\" (Extraction to Extinction) nendib Briti geoloog David Howe, et maailma kaevandustest on saanud tohutu iseseisev geoloogiline j\u00f5ud, mis kraabib, sordib ja kogub \u00fches aastas kokku rohkem kivi ning setteid kui k\u00f5ik maailma j\u00f5ed, tuul, vihm ning liustikud. P\u00e4ikesepaneele, tuulegeneraatoreid, elektriautosid pole v\u00f5imalik toota kui ei kaevandata senisest rohkem vaske, liitiumit, rauda ja alumiiniumit ning lisaks neile tehnoloogia jaoks vajalikke haruldasi muldmetalle, mida maakoores leidub vaid v\u00e4hese tihedusega. See t\u00e4hendab omakorda palju laastavamat okkeanip\u00f5hja, tundrate, vihmametsade kraapimist ja \u00fcles kaevamist ning seda nii suures ulatuses, mida suurem osa keskkonnakaitsjatest ei suuda ettegi kujatada.\u00a0\nMaailma t\u00f6\u00f6stuse masin, mis teenib inimkonna \"osta kuni sured\" kultuuri (shop till you drop culture), on t\u00e4nase p\u00e4eva seisuga kaevanud maakoorest v\u00e4lja rohkem materjale ja metalle kui on kogu elava biomassi kaal. Teiste s\u00f5nadega \u00fcletasid aastaks 2020 meie masinad, telefonid, ehitised, autod, asfaltteed, betoon, plastik, kruus, telliskivid jne maailma taimede, seente, loomade ja bakterite kaalu. Kui me j\u00e4tkame nii suuremahulisel kaevekursil, siis aastaks 2040 \u00fcletab inimeste kaevandatud maavarade hulk planeedi biomassi kolm korda.\nAmeerika \u00dchendriikide f\u00fc\u00fcsik Tom Murphy k\u00fcsib 2012. aasta l\u00f5pus avaldatud essees, kas null heitmeteni j\u00f5udmisest on \u00fcldse midagi tolku kui me selle protsessi k\u00e4igus h\u00e4vitame viimasegi bioloogilise mitmekesisuse? Tema hinnangul on t\u00e4nane retsept kliimamuutuste peatamiseks, mis n\u00f5uab taastuvenergia jaoks vajalike seadmete tootmiseks maavarade kaevandamise m\u00e4\u00e4ratut suurendamist, ohtlik lahendus.\u00a0\nToetuste abil korraldatav rohe\u00fcleminek on \u00fcks k\u00f5ige k\u00f5ike pahupidi p\u00f6\u00f6ravam otsus, mida inimesed eales on teinud.\u00a0\n\"R\u00f5hutakse valedele asjadele: toetustega v\u00f5imendatakse ja pannakse kiiremini t\u00f6\u00f6le masin, mis \u00f5gib planeeti elusast peast. Taastuva energia poole kihutamine on viimane asi, mille poolt Maa elukad h\u00e4\u00e4letaksid ja see on \u00fcks k\u00f5ige k\u00f5ike pahupidi p\u00f6\u00f6ravam otsus, mida inimesed eales teinud.\"\nMurphy pole selliste seisukohtadega kaugeltki \u00fcksi. Ameerika \u00dchendriikide taastuvenergia kriitik Alice Friedemann l\u00f5i kokku tastuva energeetika tehnoloogia jaoks vajalike haruldaste muldmetallide kaevandamise hinna, arvutades selle sisse tohutud aherainetiigid, m\u00fcrgitatud p\u00f5hjavee, radioaktiivsed j\u00e4\u00e4gid ja v\u00e4giv\u00f5nkliku geopoliitika. Ta j\u00f5udis \u00fchesele j\u00e4reldusele: \"Meie p\u00fc\u00fcdlused minna \u00fcle looduss\u00f5bralikule kasvumudelile on toonud kaasa palju suuremad haruldaste maavarade kaevandamismahud, mille keskkonnam\u00f5ju v\u00f5ib olla hulga r\u00e4ngem kui see on naftapuurimisel.\"\nTekib suur kuhi\nAastaid tagasi leidis Ameerika \u00dchendriikide ajaloolane ja tehnoloogiakriitik Lewis Mumford, et tsivilisatsiooni s\u00f5ltuvus suuremahulisest kaevandamisest on muutnud selle v\u00e4\u00e4rtuseid. Mida olulisemaks kaevandamine impeeriumite jaoks muutus, seda enam saastas see majanduslikku m\u00f5tlemist moraaliga, mis p\u00fchendus pigem millegi tapmisele kui elamisele. Kaevandamises p\u00fchitseb eesm\u00e4rk alati abin\u00f5u. Tehnoloogilises \u00fchiskonnas kaevandatakse k\u00f5ike, nii materjale maapinnast kui ilmav\u00f5rgust inimeste k\u00e4itumisnorme.\nKaevandamises p\u00fchitseb eesm\u00e4rk alati abin\u00f5u.\n1934. aastal kirjeldas Mumford, mida selline h\u00e4vitava iseloomuga eetika endaga kaasa toob: \"Kaevur ei t\u00f6\u00f6ta armastuse, ega hakkamasaamise p\u00e4rast, vaid et \"saada kokku oma kuhi\". Kaasaegse masina k\u00f5ige iseloomulikumaks jooneks on ilmselt Midase needus: mida iganes see puudutab, muutub kas kullaks v\u00f5i rauaks ja masinal on lubatud olla olemas ainult seal, kus kuld ning raud on selle vundamendiks.\"\n\"Kaevandamise ja puhaste tehnoloogiate vahel valitseb loomulik s\u00fcnergia.\"\nSeega kui v\u00f5tta \u00e4ra k\u00f5ik sisut\u00fchjad plastiks\u00f5nad ja suurelised lubadused, siis j\u00e4\u00e4b taastuvate energiaallikate uue ajastu vaimustuse kaaslaseks ainult v\u00e4ljavaade, et tekib j\u00e4rjekordne kuhi. Kanadas on kaevandusettev\u00f5tetel kavas avada rohkem kui viisk\u00fcmmend haruldaste muldmetallide kaevandust. Kanada Kaevandusettev\u00f5tete \u00dching (The Mining Association of Canada) kuulutab ilma igasuguse irooniata, et \"kaevandamise ja puhaste tehnoloogiate vahel valitseb loomulik s\u00fcnergia\". Kuid ometigi ei ole nii kaevandamine, ega selle juures kasutatav tehnoloogia ei roheline, ega puhas.\nAustraalias r\u00e4\u00e4givad geoloogid entusiastlikult, sealjuures ilma igasuguse h\u00e4bita, et \"planeedi p\u00e4\u00e4stmiseks on vaja rohkem kaevandusi\". Kuid kaevandamismahtude suurendamisel on hoopis vastupidine m\u00f5ju. Need t\u00e4hendavad suuremas ulatuses h\u00e4vitatud maastikke ja \u00fcmberasustatud kogukondi, mida k\u00f5ike tehakse, et rahuldada maavaradest s\u00f5ltuva tehnoloogia vajadusi.\nTaastuvenergia ei suurenda vajadust ainult haruldaste muldmetallide-, vaid ka tavaliste metallide j\u00e4rele, nagu seda on vask, h\u00f5be ja koobalt.\nKeskmisest nutitelefonist leiab v\u00e4hemalt perioodilisustabeli 40 elementi, mille hulgas on koobalt ja kuus ekraani helendama panevat haruldast muldmetalli. Keskmises elektriautos on kuus korda rohkem olulisi maavarasid kui sisep\u00f5lemismootoriga autos. Maapealse tuulepargi ehitamiseks on vaja \u00fcheksa korda enam mineraale kui sama v\u00f5imsusega gaasijaama ehitamiseks. Elektrijalgratas n\u00f5uab rohkem maavarasid kui tavaline ja nii edasi. Taastuvenergia ei suurenda vajadust ainult haruldaste muldmetallide-, vaid ka tavaliste metallide j\u00e4rele, nagu seda on vask, h\u00f5be ja koobalt.\nIgas elektriautos on kuskil 75 kilogrammi vaske, mida on tavalise s\u00f5idukiga v\u00f5rreldes kolm korda enam. \u00dches tuuleturbiinis on keskmiselt 500 kilogrammi niklit. Sellise koguse nikli tootmiseks on vaja rafineerida 100 tonni terase valmistamiseks sobilikku kivis\u00fctt. Igas kristalsest r\u00e4nist valmistatud p\u00e4ikesepaneelis on kaksk\u00fcmmend grammi h\u00f5bedapastat. \u00dche gigavati p\u00e4ikesepaneelide tootmiseks l\u00e4heb vaja kuskil 80 tonni h\u00f5bedat. (Elektrienergia m\u00f5istes on see v\u00f5rdne 9000 Nissan Leafiga.)\u00a0\u00a0\nK\u00f5ikide maavarade n\u00f5udlus kasvab energia\u00fclemineku k\u00e4igus m\u00e4\u00e4ratult.\nK\u00f5ikide maavarade n\u00f5udlus kasvab energia\u00fclemineku k\u00e4igus m\u00e4\u00e4ratult. Hiljuti \u00dchendkuningriigis l\u00e4bi viidud uuringus hinnatakse: \"Elektris\u00f5idukite akude tootmiseks vajalike maavarade (liitium, grafiit, koobalt, nikkel) n\u00f5udlus kasvab t\u00e4naseks maha m\u00e4rgitud poliitikate elluviimise korral 2040. aastaks kuus kuni kolmteist korda.\u00a0\nEbamugavate t\u00f5dede hinna arvutamine\nSimon Michaux on Austraalias s\u00fcndinud ja t\u00e4na Soome Geoloogia\u00fchingus t\u00f6\u00f6tav geoloog. Viimase paari aasta jooksul on ta avaldanud mitu \u00fclevaatlikku uuringut, milles ta seab kahtluse alla v\u00e4ited, nagu rohe\u00fclemineku tarbeks oleks v\u00f5tta piisavalt maavarasid ja energiat.\u00a0\nSelleks, et asendada 46 423 naftal, kivis\u00f6el, maagaasil ja tuumak\u00fctusel t\u00f6\u00f6tavat elektrijaama \"taastuvate\" energiallikatega, on vaja ehitada 586 000 tuule-, p\u00e4ikese- ja h\u00fcdroelektrijaama.\nMichaux arvutas 2021. aastal 2019. aasta tarbimise numbritele toetudes kokku, mida ja kui palju on vaja, et asendada fossiilk\u00fctustel t\u00f6\u00f6tav majanduss\u00fcsteem \"taastuvaga\". Kogu projekti m\u00f5\u00f5tkava on m\u00e4\u00e4ratu. Selleks, et asendada 46 423 naftal, kivis\u00f6el, maagaasil ja tuumak\u00fctusel t\u00f6\u00f6tavat elektrijaama \"taastuvate\" energiallikatega, on vaja ehitada 586 000 tuule-, p\u00e4ikese- ja h\u00fcdroelektrijaama. See on t\u00e4nasest s\u00fcsteemist k\u00fcmme korda suurem, kuna \"taastuva\" energiatootmise energiatihedus on fossiilk\u00fctuste omast madalam.\u00a0\nS\u00e4herduse taristu ehitamine n\u00f5uab uskumatus koguses metalle, haruldasi muldmetalle ja m\u00e4\u00e4ratult suuremas mahus kaevandamist. Nii pole ime, et miljard\u00e4rid r\u00e4\u00e4givad asteroididele, Marsile ja ookeanip\u00f5hja rajatavatest kaevandustest.\nAlates aastast 400 enne Kristust kuni 2020. aastani on erinevad tsivilisatsioonid kaevanud maa seest v\u00e4lja 700 miljonit tonni maavarasid (alates vasest ja tinast kuni uraanini). Michauxi arvutlste kohaselt tuleb n\u00f5ndanimetatud rohelise \u00fclemineku tarbeks juba aastaks 2040. kaevata v\u00e4lja j\u00e4rgmised 700 miljonit tonni. S\u00fcnge loo r\u00e4\u00e4gib siinkohal vask. Ilma selle metallita pole v\u00f5imalik toota telefone ega ehitada tuuleturbiine. T\u00e4naseks tuvastatud vasevarude hulk on 880 miljonit tonni. Sellest j\u00e4tkub kuskil kolmek\u00fcmneks aastaks. Kuid Michauxi s\u00f5nul on t\u00f6\u00f6stusele vaja 4,5 miljardit tonni vaske, et toota ainu\u00fcksi \u00fche p\u00f5lvkonna mahus taastuva energeetika lahendusi. See kogus on kuus korda suurem kui kogu ajaloo jooksul on vaske kaevandatud.\nPeale t\u00e4nast p\u00f5lvkonda tulevad j\u00e4rgmised ja seda varem kui arvata osatakse. Keskmine tuulegeneraator tuleb v\u00e4lja vahetada 25 aasta m\u00f6\u00f6dudes ja see on p\u00f5hjus, miks energeetikaekspert Nate Hagens kutsub selliseid tehnoloogiaid \"taasehitatavateks\", mitte \"taastuvateks\".\nLiitiumi ja koobalti varusid on teada kokku v\u00e4hem kui viis protsenti sellest, mida energia\u00fcleminekuks on vaja.\nAkude tootmiseks vajalike metallide varud, nagu seda on Ladina-Ameerika liitium, mis n\u00f5uab tootmiseks v\u00e4ga palju vett ja v\u00e4ga t\u00f6\u00f6j\u00f5umahukas koobalt Kongos, kujutavd endast veelgi suuremaid probleeme. Nende metallide varusid on teada kokku v\u00e4hem kui viis protsenti sellest, mida energia\u00fcleminekuks on vaja. Michaux toob oma uuringutes v\u00e4lja, et akude jaoks on vaja m\u00f5elda v\u00e4lja liitiumist erinevad materjalid. Tema s\u00f5nul on \"meil vaja teistsugust kava\".\u00a0\nPildi muudab keerulisemaks maagi kahanev kvaliteet. Maailma t\u00f6\u00f6stus on kergesti ligip\u00e4\u00e4setavad metallivarud juba \u00e4ra kasutanud. Selle tulemusena kasvas n\u00e4iteks kivi hulk, mida on vaja kulla tootmiseks l\u00e4bi jahvatada, aastatel 2000 kuni 2009 vahemikus 20 kuni 50 protsenti. Kulla toodang v\u00e4henes samal ajal kuni \u00fcksteist protsenti v\u00f5i j\u00e4i muutumatuks. Samal ajal t\u00f5usid m\u00e4rgatavalt kulla tootmisega seotud kulud. V\u00e4henevad kasumid kummitavad kogu kaevandust\u00f6\u00f6stust.\u00a0\nKui v\u00e4hema eest makstakse rohkem, siis kaasnevad sellega lisaks suurenevad energiakulud. Kui maagi kvaliteet halveneb, siis peab t\u00f6\u00f6stus kaevandamiseks kasutama rohkem energiat. Hiljutised uuringud n\u00e4itavad, et vasemaagi kvaliteet on viimase k\u00fcmne aastaga halvenenud 25 protsendi v\u00f5rra. See t\u00e4hendab, et kivimite vedamiseks ja purustamiseks tuleb kulutada m\u00e4rksa rohkem fossiilk\u00fctuseid. Selle tulemusena on vase kaevandamise energiakulu kasvanud kiiremas tempos kui toodang.\u00a0\nSuurem energiamahukus t\u00e4hendab v\u00e4hema toodangu kohta suuremaid saastekoguseid. Kui korrutada nimetatud probleem \u00fclej\u00e4\u00e4nud energiap\u00f6\u00f6rde jaoks oluliste metallide maagi kvaliteedi halvenemisega, siis n\u00e4eb, kuidas tekkimas on j\u00e4rjekordne \u00fcleilmne kriis. Michauxi hinnangul \u00fcletavad maailma kaevandust\u00f6\u00f6stuse heitekogused peatselt t\u00f6\u00f6stusliku p\u00f5llumajanduse omad.\u00a0\n1000 lasundi kohta saab rajada vaid \u00fche v\u00f5i kaks majanduslikult \u00e4ra tasuvat kaevandust. \u00a0\nMaailma v\u00f5\u00f5rutamisega fossiilk\u00fctustest ja nende asendamine taastuvate energiaallikatega toob kaasa j\u00e4rgmise geoloogilise mure. Kaevandamine ei ole rakendus, mille iga soovija saab omale hetkega alla laadida. 1000 lasundi kohta saab rajada vaid \u00fche v\u00f5i kaks majanduslikult \u00e4ra tasuvat kaevandust. Keskmiselt kulub \u00fche lasundi arendamiseks aega 10 kuni 20 aastat. Lisaks sunnib j\u00e4rjest v\u00e4giv\u00f5nklikum turuolukord sulgema kaks tegutsevat kaevandust k\u00fcmnest.\nTehnoloogia tarbeks metallide kaevandamine on v\u00e4ga energia- ja heitemahukas. Isegi Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) tunnistas hiljuti oma maavarade \u00fclevaates: \"Energia\u00fclemineku tarbeks vajalike maavarade tootmisega kaasnevad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed kasvuhoonegaaside heitmed. Nende mineraalide tootmiseks on v\u00f5rreldes teiste toorainetega vaja palju rohkem energiat, mis toob kaasa suuremad heitekogused.\"\u00a0\u00a0\u00a0\nMichauxi ja IEA \u00fclevaadetele vastuseks avaldas grupp teadlasi, kellel pole geoloogia tausta, hiljuti ajakirjas Joule teadust\u00f6\u00f6, milles kinnitati, et inimesed ei pea millegi p\u00e4rast muretsema. \"Ajalooliselt on maavarade turud aja jooksul kohandunud kasvava n\u00f5udlusega.\"\u00a0\nParaku \u00fcritab viidatud uuring n\u00e4idata, et maavarade ammendumist, korruptsiooni, s\u00f5du, veepuudust ja geopoliitikat pole rahvusvahelisel kaevandusturul olemas. Selles j\u00e4etakse k\u00f5rvale akude jaoks vajalikud metallid ja k\u00e4sitletakse ainult k\u00fcmnendikku energia\u00fclemineku n\u00f5udlusest.\u00a0\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Hiina vahistas L\u00f5una-Korea jalgpalluri   Hiina v\u00f5imud pidasid kinni L\u00f5una-Korea jalgpallikoondislase Son Jun-ho, keda kahtlustatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.   31-aastane Son m\u00e4ngib Hiina k\u00f5rgliigasse kuuluvas Shandongi Taishani klubis ja m\u00e4ngija pidas kinni Liaoningi provintsi avaliku julgeoleku osakond, teatas teisip\u00e4eval Hiina v\u00e4lisministeerium. \"Hiina on \u00f5igusriik ja k\u00e4sitleb asjakohaseid juhtumeid vastavalt seadustele, et kaitsta asjaosaliste k\u00f5iki seaduslikke \u00f5igusi ja huve,\" kommenteeris ministeeriumi esindaja Wang Wenbin. L\u00f5una-Korea v\u00e4lisministeerium andis teada, et selle Hiina esindus pakub Sonile vajalikku konsulaarabi, aga keeldus privaatsusele viidates rohkem kommentaare jagamist. \u00dche L\u00f5una-Korea diplomaatilise allika teatel hoitakse Soni riigi kirdepiirkonnas vahi all. L\u00f5una-Korea jalgpalliliit on p\u00f6\u00f6rdunud selgituse saamiseks Shandongi Taishani klubi poole, aga pole vastust saanud. Taishan ise pole juhtunut kommenteerinud, kuid soovis reedel m\u00e4ngijale palju \u00f5nne s\u00fcnnip\u00e4evaks. Samal p\u00e4eval peeti Son ka kinni. 31-aastane Son kuulus ka L\u00f5una-Korea koosseisu mullusel jalgpalli MM-finaalturniiril, kus osales neljast m\u00e4ngust kolmes. Sealjuures aitas omad alagrupis 2:1 v\u00f5iduni Portugali \u00fcle.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Siim Boikov   "}
{"text":"Audi eksjuht Stadler tunnistas end diisliskandaalis s\u00fc\u00fcdiM\u00dcNCHEN, 16. mai, AFP-BNS \u2013 Saksa autofirma Audi endine tegevjuht Rupert Stadler tunnistas end teisip\u00e4eval M\u00fcnchenis peetaval kohtuprotsessil s\u00fc\u00fcdi diisliskandaaliga seotud pettuses\u00fc\u00fcdistustes.\nTemast sai k\u00f5rgeim tippjuht, kes on end Audi emafirmat Volkswagenit raputanud emissioonipettuses s\u00fc\u00fcdi tunnistanud.\nStadler ei teavitanud 2015. aastal pettusest teada saades \u00e4ripartnereid \"ja leppis seel\u00e4bi asjaoluga, et ebaseadusliku tarkvaraga s\u00f5idukid l\u00e4hevad m\u00fc\u00fcki\", \u00f6eldi kohtule avalduses, mille luges ette tema advokaat Ulrike Thole-Groll.\n\u00dclestunnistus on osa kokkuleppest, millega Stadler v\u00e4ldib vanglakaristust.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Audi eksjuht Stadler tunnistas end diisliskandaalis s\u00fc\u00fcdiM\u00dcNCHEN, 16. mai, AFP-BNS \u2013 Saksa autofirma Audi endine tegevjuht Rupert Stadler tunnistas end teisip\u00e4eval M\u00fcnchenis peetaval kohtuprotsessil s\u00fc\u00fcdi diisliskandaaliga seotud pettuses\u00fc\u00fcdistustes.\nTemast sai k\u00f5rgeim tippjuht, kes on end Audi emafirmat Volkswagenit raputanud emissioonipettuses s\u00fc\u00fcdi tunnistanud.\nStadler ei teavitanud 2015. aastal pettusest teada saades \u00e4ripartnereid \"ja leppis seel\u00e4bi asjaoluga, et ebaseadusliku tarkvaraga s\u00f5idukid l\u00e4hevad m\u00fc\u00fcki\", \u00f6eldi kohtule avalduses, mille luges ette tema advokaat Ulrike Thole-Groll.\n\u00dclestunnistus on osa kokkuleppest, millega Stadler v\u00e4ldib vanglakaristust.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Elisa hoiatab liikvel olevate \u00f5ngitsus SMS-ide eestTALLINN, 16. mai, BNS \u2013 Elisa hoiatab liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite eest ning kutsub kliente olema eriliselt t\u00e4helepanelik, et mitte langeda pettuse ohvriks.\nLiikvel olevates \u00f5ngitsuss\u00f5numites kutsutakse inimesi uuendama postisaadetise v\u00f5i Netflixi konto andmeid. \u00a0\u00a0\nElisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul on petus\u00f5numi saatjate eesm\u00e4rgiks k\u00e4tte saada klientide isiklikud andmed. \"T\u00e4na liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite kaudu \u00fcritatakse ligi p\u00e4\u00e4seda kas kliendi isiku- ja pangakaardi v\u00f5i Netflixi konto andmetele,\" t\u00e4psustas Kraft.\u00a0\nKrafti s\u00f5nul ei k\u00fcsi \u00fckski pank ega teenusepakkuja isiklikke andmeid SMS-i teel. \"Kutsume kliente \u00fcles ettevaatlikkusele ning kohe, kui teil tekib kahtlus andmete k\u00fcsimise adekvaatsuses, tasub \u00fchendust v\u00f5tta oma teenusepakkujaga ja see \u00fcle t\u00e4psustada,\" juhendas Elisa infoturbejuht. \u00a0\u00a0\nKraft t\u00f5deb, et s\u00f5numite teel tehtavad \u00f5ngitsuskampaaniad on eriti aktiivseks muutunud l\u00e4bi viimase paari aasta, varasemalt j\u00f5udsid klientideni enim sp\u00e4mm-k\u00f5ned ja libaloosim\u00e4ngud.\n\"Eriti palju SMS \u00f5ngitsuskampaaniaid oleme tuvastanud selle aasta maikuu algusest ning hetkel on k\u00e4imas uus ja suurem laine,\" m\u00e4rkis Kraft. Klientidele tulevad s\u00f5numid erinevatelt saatjatelt, nt alert, info, kaja, 8943.\u00a0\nKraft t\u00f5i v\u00e4lja, et SMS \u00f5ngitsuskampaaniatele reageerib Elisa ka ise ning seda juhul, kui ettev\u00f5te saab klientidelt teavituse, et kahtlased SMS-id on liikvel. \"Nendel juhul kontrollime, kui paljudele Elisa klientidele s\u00f5numeid saadetakse ning tuvastame, millise \u00fchenduse kaudu need Elisa v\u00f5rku tulevad. \u00d5ngitsuskampaania tuvastamisel teavitame sellest koheselt Elisa SMS-partnerit v\u00f5i teist operaatorit ning palume \u00f5ngitsuss\u00f5numite saatmise blokeerida. Kohale toimetamata \u00f5ngitsuss\u00f5numid kustutatakse,\" r\u00e4\u00e4kis Kraft.\n\"Kahjuks tuleb t\u00f5deda, et ainu\u00fcksi s\u00f5numi saatjate blokeerimine tulemust ei anna, sest petturid v\u00f5tavad kasutusele uusi saatja aadresse ning leiavad uusi kanaleid, mille kaudu \u00f5ngitsuss\u00f5numeid klientidele kohale toimetada,\" lisas ta.\u00a0\nElisa palub klientidel \u00f5ngitsuss\u00f5numitest teada anda meiliaadressil security@elisa.ee Teavituses palub ettev\u00f5te klientidel edastada pilt s\u00f5numist, mille pealt on n\u00e4ha saatja aadress ning ka number, millele on s\u00f5num saadetud.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Elisa hoiatab liikvel olevate \u00f5ngitsusSMS-ide eestElisa hoiatab liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite eest ning kutsub kliente olema eriliselt t\u00e4helepanelik, et mitte langeda pettuse ohvriks. Liikvel olevates \u00f5ngitsuss\u00f5numites kutsutakse inimesi uuendama postisaadetise v\u00f5i Netflixi konto andmeid.\n\u00a0\n\u00a0Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul on petus\u00f5numi saatjate eesm\u00e4rgiks k\u00e4tte saada klientide isiklikud andmed. \u201eT\u00e4na liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite kaudu \u00fcritatakse ligi p\u00e4\u00e4seda kas kliendi isiku- ja pangakaardi v\u00f5i Netflixi konto andmetele,\u201c t\u00e4psustas Kraft.\nKrafti s\u00f5nul ei k\u00fcsi \u00fckski pank ega teenusepakkuja isiklikke andmeid SMS-i teel. \u201eKutsume kliente \u00fcles ettevaatlikkusele ning kohe, kui teil tekib kahtlus andmete k\u00fcsimise adekvaatsuses, tasub \u00fchendust v\u00f5tta oma teenusepakkujaga ja see \u00fcle t\u00e4psustada,\u201c juhendas Elisa infoturbejuht.\nKraft t\u00f5deb, et s\u00f5numite teel tehtavad \u00f5ngitsuskampaaniad on eriti aktiivseks muutunud l\u00e4bi viimase paari aasta, varasemalt j\u00f5udsid klientideni enim sp\u00e4mm-k\u00f5ned ja libaloosim\u00e4ngud. \u201eEriti palju SMS \u00f5ngitsuskampaaniaid oleme tuvastanud selle aasta maikuu algusest ning hetkel on k\u00e4imas uus ja suurem laine,\u201c m\u00e4rkis Kraft. Klientidele tulevad s\u00f5numid erinevatelt saatjatelt, nt alert, info, kaja, 8943.\nKraft t\u00f5i v\u00e4lja, et SMS \u00f5ngitsuskampaaniatele reageerib Elisa ka ise ning seda juhul, kui ettev\u00f5te saab klientidelt teavituse, et kahtlased SMS-id on liikvel. \u201eNendel juhul kontrollime, kui paljudele Elisa klientidele s\u00f5numeid saadetakse ning tuvastame, millise \u00fchenduse kaudu need Elisa v\u00f5rku tulevad. \u00d5ngitsuskampaania tuvastamisel teavitame sellest koheselt Elisa SMS-partnerit v\u00f5i teist operaatorit ning palume \u00f5ngitsuss\u00f5numite saatmise blokeerida. Kohale toimetamata \u00f5ngitsuss\u00f5numid kustutatakse,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kraft.\n\u201eKahjuks tuleb t\u00f5deda, et ainu\u00fcksi s\u00f5numi saatjate blokeerimine tulemust ei anna, sest petturid v\u00f5tavad kasutusele uusi saatja aadresse ning leiavad uusi kanaleid, mille kaudu \u00f5ngitsuss\u00f5numeid klientidele kohale toimetada,\u201c lisas ta.\nElisa palub klientidel \u00f5ngitsuss\u00f5numitest teada anda meiliaadressil security@elisa.ee Teavituses palub ettev\u00f5te klientidel edastada pilt s\u00f5numist, mille pealt on n\u00e4ha saatja aadress ning ka number, millele on s\u00f5num saadetud.\nParendades j\u00e4rjepidevalt oma teenuste turvalisust ja tegeledes klientide teadlikkuse t\u00f5stmisega k\u00fcberohtudest aitab Elisa luua j\u00e4tkusuutlikku digitaalset tulevikku."}
{"text":"Elisa hoiatab liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite eestElisa hoiatab liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite eest ning kutsub kliente olema eriliselt t\u00e4helepanelik, et mitte langeda pettuse ohvriks. Liikvel olevates \u00f5ngitsuss\u00f5numites kutsutakse inimesi uuendama postisaadetise v\u00f5i Netflixi konto andmeid. Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul on petus\u00f5numi saatjate eesm\u00e4rgiks k\u00e4tte saada klientide isiklikud andmed. \u201eT\u00e4na liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite kaudu \u00fcritatakse ligi p\u00e4\u00e4seda kas kliendi isiku- ja pangakaardi v\u00f5i Netflixi konto andmetele,\u201c t\u00e4psustas Kraft. Krafti s\u00f5nul ei k\u00fcsi \u00fckski pank ega teenusepakkuja isiklikke andmeid SMS-i teel. \u201eKutsume kliente \u00fcles ettevaatlikkusele ning kohe, kui teil tekib kahtlus andmete k\u00fcsimise adekvaatsuses, tasub \u00fchendust v\u00f5tta oma teenusepakkujaga ja see \u00fcle t\u00e4psustada,\u201c juhendas Elisa infoturbejuht. Kraft t\u00f5deb, et s\u00f5numite teel tehtavad \u00f5ngitsuskampaaniad on eriti aktiivseks muutunud l\u00e4bi viimase paari aasta, varasemalt j\u00f5udsid klientideni enim sp\u00e4mm-k\u00f5ned ja libaloosim\u00e4ngud. \u201eEriti palju SMS \u00f5ngitsuskampaaniaid oleme tuvastanud selle aasta maikuu algusest ning hetkel on k\u00e4imas uus ja suurem laine,\u201c m\u00e4rkis Kraft. Klientidele tulevad s\u00f5numid erinevatelt saatjatelt, sh alert, info, kaja, 8943. Kraft t\u00f5i v\u00e4lja, et SMS \u00f5ngitsuskampaaniatele reageerib Elisa ka ise ning seda juhul, kui ettev\u00f5te saab klientidelt teavituse, et kahtlased SMS-id on liikvel. \u201eNendel juhul kontrollime, kui paljudele Elisa klientidele s\u00f5numeid saadetakse ning tuvastame, millise \u00fchenduse kaudu need Elisa v\u00f5rku tulevad. \u00d5ngitsuskampaania tuvastamisel teavitame sellest koheselt Elisa SMS-partnerit v\u00f5i teist operaatorit ning palume \u00f5ngitsuss\u00f5numite saatmise blokeerida. Kohale toimetamata \u00f5ngitsuss\u00f5numid kustutatakse,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kraft. \u201eKahjuks tuleb t\u00f5deda, et ainu\u00fcksi s\u00f5numi saatjate blokeerimine tulemust ei anna, sest petturid v\u00f5tavad kasutusele uusi saatja aadresse ning leiavad uusi kanaleid, mille kaudu \u00f5ngitsuss\u00f5numeid klientidele kohale toimetada,\u201c lisas ta. Elisa palub klientidel \u00f5ngitsuss\u00f5numitest teada anda meiliaadressil security@elisa.ee. Teavituses palub ettev\u00f5te klientidel edastada pilt s\u00f5numist, mille pealt on n\u00e4ha saatja aadress ning ka number, millele on s\u00f5num saadetud. \u201eParendades j\u00e4rjepidevalt oma teenuste turvalisust ja tegeledes klientide teadlikkuse t\u00f5stmisega k\u00fcberohtudest aitab Elisa luua j\u00e4tkusuutlikku digitaalset tulevikku,\u201c teatas firma."}
{"text":"MM-il m\u00e4nginud L\u00f5una-Korea jalgpallur v\u00f5eti Hiinas vahi allaHiina v\u00e4lisministeerium teatas, et L\u00f5una-Korea jalgpallikoondislane Son Jun-ho on vahi alla v\u00f5etud.Igap\u00e4evaselt Hiina k\u00f5rgliigas Taishan Shadongi ridades m\u00e4ngivat Soni kahtlustatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises, vahendab BBC.Soni vahistamine on ilmselt seotud Hiina jalgpalliliidu tegevusega, mille abil soovitakse v\u00f5idelda kokkuleppem\u00e4ngude ja korruptsiooni vastu. Viimase kolme kuu jooksul on sarnasel p\u00f5hjusel vahistatud Hiinas juba v\u00e4hemalt neli jalgpallurit.L\u00f5una-Korea v\u00e4lisministeeriumi s\u00f5nul pakutakse Sonile v\u00e4lisriigis vajalikku konsulaarabi, kuid t\u00e4psemaid kommentaare ei jagatud.31-aastane Son on koondist esindanud 20 kohtumises, mullu Kataris toimunud MM-il p\u00e4\u00e4ses ta v\u00e4ljakule kolmel korral."}
{"text":"Elisa hoiatab liikvel olevate \u00f5ngitsevate SMS-ide eestElisa hoiatab liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite eest ning kutsub kliente olema eriliselt t\u00e4helepanelik, et mitte langeda pettuse ohvriks. Levivates \u00f5ngitsuss\u00f5numites kutsutakse inimesi uuendama postisaadetise v\u00f5i Netflixi konto andmeid.Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul on petus\u00f5numi saatjate eesm\u00e4rgiks k\u00e4tte saada klientide isiklikud andmed:\u00a0\u00abT\u00e4na liikvel olevate \u00f5ngitsuss\u00f5numite kaudu \u00fcritatakse ligi p\u00e4\u00e4seda kas kliendi isiku- ja pangakaardi v\u00f5i Netflixi konto andmetele,\u00bb t\u00e4psustas Kraft.Krafti s\u00f5nul ei k\u00fcsi \u00fckski pank ega teenusepakkuja isiklikke andmeid SMS-i teel. \u00abKutsume kliente \u00fcles ettevaatlikkusele ning kohe, kui teil tekib kahtlus andmete k\u00fcsimise adekvaatsuses, tasub \u00fchendust v\u00f5tta oma teenusepakkujaga ja see \u00fcle t\u00e4psustada,\u00bb\u00a0juhendas Elisa infoturbejuht.Kraft t\u00f5deb, et s\u00f5numite teel tehtavad \u00f5ngitsuskampaaniad on eriti aktiivseks muutunud l\u00e4bi viimase paari aasta, varasemalt j\u00f5udsid klientideni enim sp\u00e4mm-k\u00f5ned ja libaloosim\u00e4ngud: \u00abEriti palju SMS \u00f5ngitsuskampaaniaid oleme tuvastanud selle aasta maikuu algusest ning hetkel on k\u00e4imas uus ja suurem laine,\u00bb\u00a0m\u00e4rkis Kraft.Klientidele tulevad s\u00f5numid erinevatelt saatjatelt, nagu\u00a0alert, info, kaja, 8943.Kraft t\u00f5i v\u00e4lja, et SMS-\u00f5ngitsuskampaaniatele reageerib Elisa ka ise ning seda juhul, kui ettev\u00f5te saab klientidelt teavituse, et kahtlased SMS-id on liikvel: \u00abNendel juhtudel kontrollime, kui paljudele Elisa klientidele s\u00f5numeid saadetakse ning tuvastame, millise \u00fchenduse kaudu need Elisa v\u00f5rku tulevad. \u00d5ngitsuskampaania tuvastamisel teavitame sellest koheselt Elisa SMS-partnerit v\u00f5i teist operaatorit ning palume \u00f5ngitsuss\u00f5numite saatmise blokeerida. Kohale toimetamata \u00f5ngitsuss\u00f5numid kustutatakse,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Kraft.\u00abKahjuks tuleb t\u00f5deda, et ainu\u00fcksi s\u00f5numi saatjate blokeerimine tulemust ei anna, sest petturid v\u00f5tavad kasutusele uusi saatja aadresse ning leiavad uusi kanaleid, mille kaudu \u00f5ngitsuss\u00f5numeid klientidele kohale toimetada,\u00bb lisas ta.Elisa palub klientidel \u00f5ngitsuss\u00f5numitest teada anda meiliaadressil security@elisa.ee Teavituses palub ettev\u00f5te klientidel edastada pilt s\u00f5numist, mille pealt on n\u00e4ha saatja aadress ning ka number, millele on s\u00f5num saadetud."}
{"text":"INTERVJUU | Rein Taagepera: \u00fcksteisele \u00e4rategemise soov toob poliitikasse t\u00e4navaj\u00f5ukude loogikaArutelu takistades tegutseb opositsioon selgelt p\u00f5hiseadusvastaselt, leiab politoloog Rein Taagepera. Eesti p\u00f5hiseaduse assamblee t\u00f6\u00f6s osalenud politoloog hoiatab, et demokraatia v\u00f5ib pisiasjade p\u00e4rast kergesti variseda.Endine riigikohtu esimees Uno L\u00f5hmus viitas rahvusringh\u00e4\u00e4lingus \u00f5igusfilosoof Georg Jellinekile, kelle s\u00f5nul ei ole obstruktsioon v\u00f5itlus mitte \u00fcksnes parlamendi enamuse \u00f5iguse vastu otsustada, vaid ka parlamendi kui institutsiooni vastu. Kui t\u00f5siseks peate seda, mis praegu s\u00fcndis?Pean seda Eesti p\u00f5hiseaduse vastaseks. Aluseks on Eesti p\u00f5hiseaduse paragrahv 87 l\u00f5ik 4: \u201eVabariigi valitsus esitab riigikogule seaduseeln\u00f5usid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks v\u00e4lislepinguid.\u201cMina j\u00e4reldaksin siin, et vabariigi valitsusele on antud \u00f5igus esitada eeln\u00f5usid. P\u00f5hiseadus ei \u00fctle, et riigikogu peab need vastu v\u00f5tma, aga esitamise \u00f5igus on. K\u00f5ik, mis seda takistab, on p\u00f5hiseadusvastane.Kui riigikogu kodukorras on s\u00e4tted, mis on p\u00f5hiseadusega vastuolus, on need s\u00e4tted j\u00e4relikult kehtetud. Praegu peaks keegi \u2013 v\u00f5ib-olla \u00f5iguskantsler v\u00f5i president \u2013 viima riigikogu kodukorra seaduse riigikohtusse.Veel \u00fcks p\u00f5hiseaduse autoreid Liia H\u00e4nni on n\u00e4iteks viidanud sellise obstruktsiooni puhul ka Weimari vabariigile. Kui palju teil tekib sarnaseid paralleele?Kindlasti on \u00fcks viis demokraatia h\u00e4vitamiseks viia demokraatia n\u00f5uded absurdini.Milleks on obstruktsioon ennek\u00f5ike m\u00f5eldud? Kas n-\u00f6 punaste joonte kaitsmise viimase variandina v\u00f5i selleks et v\u00f5imulolijad kompromisse tegema sundida?Seda v\u00f5ib teha m\u00f5lemas v\u00f5tmes. H\u00e4daoht siin on selles, et demokraatia kestvuse jooksul tekivad kiusatused m\u00e4nge m\u00e4ngida: pingutame natuke rohkem, kui varem arvasime, et on v\u00f5imalik. Ja siis tuuaksegi sisse obstruktsioon \u2013 takistamine ja ummistamine.On m\u00f5istlik anda valitsusele m\u00f5nikord signaal, et mingi asi on opositsioonile t\u00f5esti vastuv\u00f5etamatu ning ehk saab sealt teha mingisuguse kompromissi. Aga juhtub nii, et j\u00e4rgmise valitsuse ajal juba uus opositsioon, keda n\u00f6\u00f6giti siis, kui nad olid valitsuses, teeb tasa. Kuid teeb tasa natuke \u00fclem\u00e4\u00e4ra.Oleme seda n\u00e4inud ka Eestis: \u00fcks on teist natuke n\u00f6\u00f6kinud, teine on natuke k\u00f5vemini vastu n\u00f6\u00f6kinud. K\u00f5ik ei ole siiani olnud v\u00f5ib-olla k\u00fcll mitte hea tava ja demokraatia s\u00e4ilitamise, aga siiski v\u00e4hemalt p\u00f5hiseaduse raames. N\u00fc\u00fcd on sellest selgelt \u00fcle astutud.Peate silmas just seda, et isegi arutada ei lasta?\u00dcks asi on proovida valitsust kompromissidele survestada. Aga praegu on tegemist v\u00e4ljapressimisega. On valitsus, kes vastutab ja ei saa v\u00f5tta ette samme, ning on opositsioon, kes ei vastuta ning ka ei saa v\u00f5tta ette samme.See meenutab mulle Leedu-Poola liitu, kus \u00fcksikul seimi liikmel oli nn liberum veto \u2013 \u00f5igus seimi otsuseid keelustada. Kokkuv\u00f5ttes see h\u00e4vitas riigi. Kuid isegi seal polnud \u00f5igust keelustada arutelu algust.\u00dcks opositsiooni argumente, miks selleni minna, oli kuluaarides ka meie ajakirjanikele m\u00f5ista antud \u00e4hvardus, et kui vastasleer hakkab arutelusid takistama, minnaksegi usaldush\u00e4\u00e4letuse peale. Eks seda pidi ju ka kuidagi takistama?See olnuks j\u00e4rjekordse piiri \u00fcletamine ja vindi \u00fcle keeramine. On samme, mida on vaja kord saja aasta jooksul teha. Aga kui neid samme hakatakse tegema iga nelja aasta tagant, siis saavad need hoopis teise t\u00e4henduse.T\u00f5si on muidugi ka see, et ega koalitsioon ei paistnud just aruteludest hoolivat. Kui huvigruppidele antakse koosk\u00f5lastamiseks kolm t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, siis see pole arutlema kutsumine. Vahest peakski v\u00f5itlema selle nimel, et aega v\u00f5ita?K\u00fcll on mul hea meel, et ma pole otsuste langetajate hulgas. \u00dcksk\u00f5ik, mida sa teed, on see vale. Eesti on praegu rahaliselt omadega augus ja peab kiiresti midagi ette v\u00f5tma. Niikuinii hakkavad muudatused ka siis, kui eeln\u00f5ud jaanip\u00e4evaks vastu v\u00f5tta, kehtima alles uuest aastast. K\u00f5ik need j\u00f5ud, mis on Eestit rahaliselt auku surunud, m\u00f5juvad edasi j\u00e4rgmise poole aasta jooksul. Siin peab midagi kasv\u00f5i nii poolkiiresti ette v\u00f5tma, et v\u00e4hemalt poole aastagi p\u00e4rast oleks m\u00f5ju tunda.On t\u00e4iesti \u00f5ige, et aruteluks j\u00e4\u00e4b nii v\u00e4he aega. Aga puuduj\u00e4\u00e4gi kell ju tiksub ja tiksub.Praegu n\u00e4evad inimesed aga riigikogus lolli m\u00e4ngimist: absurdseid teemasid lendavast m\u00f6\u00f6blist ja lennukite j\u00e4lgedest taevas. Mina kardan k\u00fcll, et see \u00f5\u00f5nestab paljudes usku parlamentaarse demokraatia toimimisse. Kui t\u00f5siseks teie seda ohtu peate?\u00d5ige t\u00f5siseks. Demokraatiaga on selline narr lugu, et mida paremini ta toimib, seda halvem ta teinekord paistab. Kui suured probleemid \u00e4ra lahendada, hakkavad \u00fcha rohkem esile tungima suhtelised pisiasjad. Ning rahval tekib mulje, et pisiasju lahendaks diktatuur paremini. Ei n\u00e4hta enam demokraatia soodsaid k\u00fclgi, sest neid peetakse enesestm\u00f5istetavaks.Eestil on siis isegi vedanud, et meil on tugeva ja selge enamusega koalitsioon, mitte pole \u00fchiskond t\u00e4ielikult pooleks, nii et teinekord ei suudetagi toimivat valitsust moodustada?Kuna meil tekkis demokraatia alles 30 aasta eest, siis oleme ajast maas v\u00f5rreldes nende maadega, kus demokraatia probleemid on j\u00f5udnud k\u00fcpseda juba 80 aastat. See on jah lohutus, aga mitmes muus asjas oleme kiiresti j\u00e4rele j\u00f5udnud. Kordan, et praegune arutelude alustamise takistamine on juba totaalne vindi \u00fcle keeramine ja p\u00f5hiseadusvastane.Esitaksin selle peale provokatiivse m\u00f5tte, et demokraatiasse vaenulikult suhtuvatel j\u00f5ududel tasub \u00fcksnes mingitele muidu t\u00fchistele v\u00e4hemustele panustada ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu tuuakse neile kandikul k\u00e4tte.Kui k\u00fcllalt suur osa rahvast ja poliitilistest j\u00f5ududest sellega kaasa l\u00e4heb, siis jah. M\u00f5ju ei pruugi olla otsene. Kui Punased Brigaadid Saksamaal ja Itaalias hakkasid terroriseerima, polnud neil ju mingit lootust, et neil l\u00e4heb korda valitsus suure hulga terroriaktidega kukutada. Lootus oli, et riik reageerib sellisel kujul, et enamik hakkab n\u00e4gema selles \u00fclereageerimist.Samuti oli 2001. aasta 11. septembril. Paar torni \u00f5hku lasta \u2013 mida see laias pildis muudab? Aga islamiterroristide lootus oli, et nad n\u00f5elavad elevanti nagu v\u00e4ike vapsik ning elevant hakkab tagant \u00fcles l\u00f6\u00f6ma ja kaotab m\u00f5istuse. Neil m\u00f5neti see \u00f5nnestuski, sest USA t\u00f5esti reageeris \u00fcle."}
{"text":"Juku-Kalle Raid: n\u00e4tsuvenitamine Riigikogus ehk kuidas endale ise kahvel kannikasse l\u00fc\u00fcaObstruktsioon elik parlamendi t\u00f6\u00f6 seiskamine on demokraatlikus riigis t\u00e4iesti normaalne n\u00e4htus, kirjutab Juku-Kalle Raid, aga kui kummi l\u00f5putult venitada, l\u00f6\u00f6b ta venitajale vastu n\u00e4ppe. Isendale kahvli tagumikku l\u00f6\u00f6mist on maailmas esinenud p\u00e4ris naljakates vormides.Kuna parlament on juba \u00fcle n\u00e4dala aja j\u00e4rjest obstruktsiooni t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6v\u00f5imetu, v\u00f5iks selle taktika iseloomu ning ajalugu v\u00e4heke l\u00e4hemalt valgustada.\n\nNagu mustkunstnik k\u00fcbarast k\u00fc\u00fclikuid\n\nEestis kutsutakse obstruktsiooni elik venitamist ka \"juntimiseks\". V\u00e4ga v\u00e4he leidub siin ilmas inimesi, kes omaenda isikliku nimega mingile protseduurile kutsungi on andnud. Meil t\u00e4iesti olemas, r\u00e4\u00e4gin siinkohal Arvo Juntist, kodumaise \"juntimise\" vanaisast.\nJuntil oli Riigikogu VII koosseisus (1992-1995) t\u00e4htis \u00fclesanne \u2013 segada k\u00f5ikv\u00f5imalikul moel Riigikogu t\u00f6\u00f6d. Junti raputas varukast arvukalt protseduurilisi k\u00fcsimusi, proteste, s\u00f5nav\u00f5tte, ettepanekuid eeln\u00f5u lugemine katkestada, eeln\u00f5u tagasi l\u00fckata, mitte l\u00f5petada, esitada muudatusettepanekuid\u2026 ja v\u00f5tta enne h\u00e4\u00e4letust vaheaegu. Nagu mustkunstnik k\u00fcbarast k\u00fc\u00fclikuid.\nVenitamine t\u00f6\u00f6tab\u00a0vaid siis, kui sellega kaasneb pidev meediakajastus. Venitamisega tahetakse v\u00e4lja pressida m\u00f5ni vahva kokkulepe.\nK\u00f5ik need parlamentarismi juurde lahutamatult kuuluvad meetodid olid Juntil h\u00e4sti selged, ainult nagu r\u00e4\u00e4kis kadunud Mart Nutt, kippus ta nende kasutamisega \u00fcle soolama, olles selle tegevuse juures ise ilmselgelt \u00f5nnelik. \u00dchel istungil nimetas isamaalane Tiit Sinissaar t\u00f6\u00f6 pidevat segamist juntimiseks. Ja nii see s\u00f5na ajalukku sattuski.\n\nMida obstruktsiooniga \u00fcldse soovitakse?\n\nNagu \u00f6eldud, on obstruktsioon lahutamatu osa parlamendi tegevuses. Nii lahutamatu, et ilma obstruktsiooni v\u00f5imaluseta demokraatlikust parlamentarismist r\u00e4\u00e4kida ei saa. Eesti keeles v\u00f5iks obstruktsioonin asemel kasutada s\u00f5na \"takistamine\".\nParlamentaarses praktikas on see \u00fcks v\u00e4hemuse vahenditest takistada valitsusel oma seadusi v\u00f5i otsuseid vastu v\u00f5tta ja selle kaudu teostada oma poliitikat. Takistamine peaks andma m\u00e4rku, et valitsus teeb valesid asju, ei t\u00e4ida lubadusi v\u00f5i ei saa lihtsalt oma t\u00f6\u00f6ga hakkama.\nVenitamine t\u00f6\u00f6tab muidugi vaid siis, kui sellega kaasneb pidev meediakajastus. Venitamisega tahetakse v\u00e4lja pressida m\u00f5ni vahva kokkulepe, m\u00f5ne opositsioonile vastumeelsest otsusest loobumine v\u00f5i \u00e4\u00e4rmuslikul juhul parlamentarismi ja demokraatia diskrediteerimine ja riigi toimimise halvamine.\nNutt r\u00e4\u00e4kis kunagi, et siia ritta v\u00f5ib kuuluda ka eesm\u00e4rk kutsuda esile riigip\u00f6\u00f6re, diktatuur ja parlament laiali saata v\u00f5i isegi v\u00e4lisriigi agressioon.\n\nVaatame korraks n\u00e4iteid\n\nAjaloost v\u00f5iks meenutada, et just sedalaadi obstruktsiooni viljelesid sajand tagasi h\u00fcperinflatsiooni k\u00e4es vaevleva Saksamaa Weimari vabariigi aegses parlamendis natsionaalsotsialistid, kes l\u00f5puks ka v\u00f5imule tulid. Mis Saksamaast edasi sai, on \u00fcldiselt teada.\nTeise maailmas\u00f5ja eelses Eestis tegelesid obstruktsiooniga pidevalt nii vapsid\u00a0kui ka kommunistid. Mart Nutt kirjutas kunagi kuulehte KesKus: \"Oluline on aga r\u00f5hutada, et obstruktsioon on rangelt seaduse raamidesse mahtuv tegevus. V\u00e4givallaaktid ja rahutuste kaudu parlamendi t\u00f6\u00f6 takistamine v\u00f5i m\u00f5jutamine ei kuulu enam obstruktsiooni alla.\"\nKui hakatakse jaurama iga napaka detailiga, saab avalikkus varsti aru, et soovitakse halvata parlamendi tegevus, mitte kaitsta rahva huve.\n\u00dcks ajaloo jaburamaid venitamisi leidis aset Briti parlamendis iirlastest saadikute poolt nn Home Rule\u2019i arutelul 19. sajandi l\u00f5puaastatel. Home Rule oli Iiri rahvusliku partei eeln\u00f5u, mille l\u00e4bi Iirimaale sooviti omavalitsust \u00dchendkuningriigi koosseisus. Briti parlament l\u00fckkas 1886 ja 1893 Home Rule\u2019i eeln\u00f5u tagasi ja see p\u00f5hjustas ulatusliku obstruktsiooni, millega halvati parlamendi t\u00f6\u00f6 t\u00e4ielikult. Selle k\u00e4igus peeti mammutpikki k\u00f5nesid ninng loeti ette isegi aadressraamatuid \u2013 p\u00f5hjendusega, et kuna r\u00e4\u00e4gitakse \"k\u00f5igi kodanike eest\", tuleks nende nimed ka puldist ette kanda.\nEestis on obstruktsiooni raames peetud pikima k\u00f5ne 1926. aastal, mis kestis 11 tundi.\n\nKuidas ennast ise nurka m\u00e4ngida\n\nMart Nutt kirjutas kunagi kuulehte KesKus: \"Oluline on aga r\u00f5hutada, et obstruktsioon on rangelt seaduse raamidesse mahtuv tegevus. V\u00e4givallaaktid ja rahutuste kaudu parlamendi t\u00f6\u00f6 takistamine v\u00f5i m\u00f5jutamine ei kuulu enam obstruktsiooni alla.\"\nObstruktsiooni v\u00e4ltimiseks on erinevate riikide seadustes seatud erinevaid piiranguid: piiratud k\u00f5nede ja k\u00fcsimuste pikkust ning s\u00f5nav\u00f5ttude arvu, vaheaegade pikkust ja hulka, antud istungi juhatajale erivolitused obstruktsiooni piiramiseks jm, kuid mitmeid obstruktsiooni v\u00f5imalusi ei saa demokraatliku valitsemiskorra juurde j\u00e4\u00e4des lihtsalt v\u00e4listada.\nJa nii on ka praegu meil.\nLiigselt kummi venitades v\u00f5ib opositsioon muidugi ka endale ise k\u00fchvliga augu kaevata. Kui sellega \u00fcle pingutatakse, kaob m\u00f5ttetu jura vastu avalikkuse huvi ja meedia t\u00e4helepanu. Kui hakatakse jaurama iga napaka detailiga, saab avalikkus varsti aru, et soovitakse halvata parlamendi tegevus, mitte kaitsta rahva huve.\nIse m\u00e4letan, et kui 2012. aasta l parlamendis olin, siis s\u00fcgisene pidurdamine eelarve vastuv\u00f5tmisel ilmselt iseendale vastu n\u00e4ppe andmiseni viiski. Keskerakond m\u00e4ngis end omaenda lollusega lihtsalt nurka."}
{"text":"\u201eTa v\u00f5ib asja v\u00e4ga s\u00fcgavale sisse minna. V\u00f5i ajada t\u00e4ielikku jura.\u201c Protseduurikunn Urmas Reinsalu ajas riigikogu ummi*\u00dcle kahek\u00fcmne aasta poliitikas olnud Urmas Reinsalu on \u00f5ppinud jurist. Tema m\u00f5tles v\u00e4lja Eesti poliitikas uudse nipi, mis riigikogu t\u00f6\u00f6 n\u00e4dalaks halvas \u2013 kuni koalitsioon sellest \u00fcle s\u00f5itis.\u201eMis dramatism p\u00f5hiseaduse kriisiga?\u201c k\u00fcsib Reinsalu kolmap\u00e4eva, 10. mai varahommikul kolleegidelt riigikogus reipa tooniga. Selleks ajaks on parlamendis juba kolm p\u00e4eva olnud patiseis. Valitsus ei saa eeln\u00f5usid sisse anda.Sellist obstruktsiooni pole varem n\u00e4htud. Valitsuspoliitikud r\u00e4\u00e4givadki, et p\u00f5hiseaduse m\u00f5ttega selline asi ikka kokku ei l\u00e4he. Sellega muidugi ei n\u00f5ustu Reinsalu, kes uudse k\u00e4igu peale tuligi.See pole \u00fcllatav. Ta on tuntud protseduurikunn \u2013 teab h\u00e4sti parlamendit\u00f6\u00f6 vigureid ja knihve.M\u00f5ned nimetavadki uudset v\u00f5tet \u201eummimiseks\u201c (*) v\u00f5i \u201eummistamiseks\u201c. \u201eUrmase\u201c ja sealt edasi hellitava \u201eUmmi\u201c j\u00e4rgi, mitte niisama.Vastused oma tegevuse p\u00f5hjendamiseks on Reinsalul alati olemas. Ka n\u00fc\u00fcd. \u201eMa olen siin kuu aega parlamendis istunud obstruktsiooni all, kui Keskerakond tahtis langetada elektriaktsiisi!\u201c meenutab Reinsalu. \u201eTeise kuu olen ma siin parlamendis veetnud, kui sotsiaaldemokraadid tahtsid oma sotsiaalpoliitika samme ellu viia.\u201c R\u00e4\u00e4kimata eelmise aasta l\u00f5pu kahen\u00e4dalasest lahingust lastetoetuste \u00fcle.Tema arvates on uudne venitamistaktika sisulisem. Ei ole lihtsalt sisutu vaheaegade v\u00f5tmine. \u201eN\u00fc\u00fcd me oleme esitanud teemasse puutuvaid ettepanekuid,\u201c nendib ta.Viimane \u201e\u00e4raostmatu\u201cKui Reinsalu 1993. aastal \u00fclikooli l\u00e4ks, polnud ta \u00e4ra otsustanud, mis erialale minna. Proovis ka ajalukku, usuteaduskonda ja majandusse. L\u00f5puks j\u00e4i juura \u2013 poliitikaga l\u00e4hedalt seotud ala. Poliitikahuvi oli suur, juba keskkooliajal kuulus ta Res Publicasse. Toona oli see noorte liberaalide m\u00f5tteklubi.Juristina leidis kiiresti ka t\u00f6\u00f6d. 1996. aastal asus Reinsalu justiitsministeeriumisse tegelema avaliku \u00f5igusega. Ta oli ka valitsuse p\u00f5hiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni ekspert. 1998 l\u00e4ks ta juhtima president Lennart Meri kantseleid, sinna j\u00e4i neljaks aastaks.Edasi tuli poliitika ja erakond Res Publica. Reinsalu oli \u00fcks neljast \u201e\u00e4raostmatust\u201c, kes lubasid poliitikast korruptsiooni v\u00e4lja juurida ja platsi puhtaks l\u00fc\u00fca. 20 aastat tagasi p\u00e4\u00e4ses Reinsalu esimest korda riigikokku \u2013 Res Publica v\u00f5itis veenvalt valimised.Ekspress on nentinud, et 2003. aasta valimisv\u00f5idu j\u00e4rel oleks v\u00f5inud Reinsalust saada uus riigikogu esimees. Oma noorust h\u00e4benevad \u00e4raostmatud ei julgenud aga teda sinna panna ja l\u00fckkasid pukki poliitikas kogenematu akadeemiku Ene Ergma.Valituks saades oli Reinsalu 27 aastat vana. Sellest ajast saati ongi ta olnud kas saadik v\u00f5i minister ning alati poliitika tipus. Res Publica vana \u201epoisteb\u00e4ndi\u201c tippudest polegi kedagi teist poliitikasse j\u00e4\u00e4nud.\u201eTa v\u00f5ib asja v\u00e4ga s\u00fcgavale sisse minna. Tark inimene,\u201c nendib \u00fcks poliitiline konkurent. \u201eV\u00f5i ajada t\u00e4ielikku jura. Kunagi ei tea.\u201cReinsalule meeldib asju teada saada, vaielda, arutada. \u201eOma h\u00e4\u00e4le k\u00f5la meeldib \u2013 ja ta v\u00f5ib p\u00e4ris intensiivne olla,\u201c t\u00f5deb kolleeg. Aga enamasti on jube huvitav r\u00e4\u00e4kida.M\u00f5nikord tekivad tal kinnisideed, millest ta naljalt lahti ei lase. N\u00e4iteks eelmise k\u00fcmnendi keskel oli tema s\u00fcdameasjaks N\u00f5ukogude okupatsiooni kahjude v\u00e4lja n\u00f5udmine Venemaalt. Kutsus kokku komisjoni, lasi teha \u00f5igusliku uuringu. 2018. aastal justiitsministrina korraldas ta soolo ning tegi \u00fches L\u00e4ti kolleegiga avalduse, milles \u00f6eldi, et kahjude h\u00fcvitamise n\u00f5ude v\u00f5imalusi tuleb uurida.Peaminister J\u00fcri Ratas \u00fctles seepeale, et see on \u201ekahe ministri algatus, millel puudub Eesti valitsuse mandaat\u201c. Teema j\u00e4i katki, Reinsalu \u00fcksi. Ainult EKRE oleks ehk olnud n\u00f5us uljalt kaasa tulema.M\u00f5nikord l\u00e4heb ta \u00fcle piiri. Kui 2016. aastal lahvatas skandaal, sest NO99 direktor Tiit Ojasoo v\u00e4givallatses naisn\u00e4itlejaga, v\u00f5ttis Reinsalu sotsiaalmeedias tuliselt s\u00f5na ning k\u00e4skis l\u00f5petada \u201ekanakarja kambaka\u201c Ojasoo vastu. Hiljem tuli tal vabandust paluda.Kui Reinsalu v\u00e4lisministri ametit pidas, sai ajakirjanike seas aga v\u00e4ikestviisi m\u00e4nguks see, keda Reinsalu j\u00e4rgmisena \u201ehukka m\u00f5istab\u201c ning kas ta teeb seda \u201eteravalt\u201c v\u00f5i \u201ekarmilt\u201c. Selle \u00fcle on korralikult nalja saanud visata huumoriportaal Lugejakiri. Alati sobiv selgitusEnnek\u00f5ike on Reinsalu aga kaval ja kogenud poliitik, kes teab, kuidas v\u00f5imu saada ja kasutada. Olgu koalitsioonis v\u00f5i opositsioonis. N\u00e4iteks protseduurika abil.\u201eKatsed parlamendi k\u00e4est v\u00f5imu \u00e4ra v\u00f5tta, \u00fcksk\u00f5ik kas obstruktsiooniga, parlamendi blokeerimisega v\u00f5i muul moel, v\u00f5ivad olla v\u00f5ib-olla l\u00fchiajaliselt kasumlikud, aga kindlasti ei muuda nad tugevamaks Eesti Vabariiki kui \u00f5igusriiki,\u201c \u00fctleb Reinsalu riigikogule 2009. aastal.\u201eAinus periood, kus siin saalis obstruktsiooni ei tehtud, oli \u00fclemn\u00f5ukogu periood. Obstruktsioon on demokraatia element, s\u00f5brad,\u201c k\u00f5lab Reinsalult aastal 2023.Sel esmasp\u00e4eval murdis koalitsioon obstruktsiooni. Spiiker Lauri Hussar pani h\u00e4\u00e4letusele ettepaneku, et enam p\u00e4evakorra kohta protseduurilisi k\u00fcsimusi esitada ei saa. Opositsiooni protestidest hoolimata l\u00e4ks see l\u00e4bi. P\u00e4evakord sai kinnitatud.Rahust on asi aga kaugel. Opositsioonierakonnad on \u00f6elnud, et kavatsevad ka edaspidi arup\u00e4rimisi esitada ning riigikogu t\u00f6\u00f6d ummistada, kuni kompromissidele j\u00f5utakse."}
{"text":"Venemaa andis L\u00e4tile v\u00e4lja v\u00e4gistajaRIIA, 16. mai, BNS \u2013 Venemaa andis hiljuti L\u00e4tile v\u00e4lja v\u00e4gistamises s\u00fc\u00fcdistatava mehe, \u00fctles teisip\u00e4eval peaprokuratuuri tegevuse j\u00e4relevalve ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6\u00a0 osakonna vanemprokur\u00f6r Aivars Ostapko seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsiooni t\u00f5kestamise komisjoni istungil.\u00a0\nR\u00e4\u00e4kides koost\u00f6\u00f6st Venemaaga, m\u00e4rkis ta, et selle mahud on v\u00e4henenud, kuid see ei ole t\u00e4ielikult peatunud. \"Tegelikult on n\u00e4iteks v\u00e4ljaandmise k\u00fcsimustes palju h\u00e4id n\u00e4iteid ja \u00fcsna hiljuti otsustas Venemaa anda L\u00e4tile v\u00e4lja \u00fche v\u00e4gistaja,\" r\u00e4\u00e4kis Ostapko.\nKui veel m\u00f5ni aasta tagasi laekus L\u00e4tisse Venemaalt \u00f5igusabipalveid, mis olid peamiselt teostatavad ja lubatavad, siis n\u00fc\u00fcd on peaprokuratuur taotlusi korduvalt tagasi l\u00fckanud.\nPeaprokuratuuri 2022. aasta t\u00f6\u00f6aruandes m\u00e4rgitakse, et mitmel juhul l\u00fckati Venemaa v\u00e4ljaandmistaotlused tagasi, sest need olid poliitiliselt motiveeritud.\nUkraina s\u00f5ja puhkemisega 24. veebruaril 2022 on koost\u00f6\u00f6 Venemaa ja Valgevene \u00f5iguskaitseorganitega j\u00e4rsult v\u00e4henenud. K\u00f5igile prokuratuuri osakondadele ja uurimisorganitele saadeti teade, et v\u00e4lisministeeriumi seisukohta arvestades on koost\u00f6\u00f6 Venemaa ja Valgevene institutsioonidega viidud miinimumini.\nArvestades aga, et kahepoolseid lepinguid ei ole ametlikult \u00fcles \u00f6eldud, kaalutakse iga \u00f5igusabi taotlust eraldi, v\u00f5ttes arvesse kuriteo raskust ja olemust, uuritava juhtumi pakilisust ning koost\u00f6\u00f6 vajalikkust.\nProkuratuuri andmetel laekus Venemaalt eelmisel aastal \u00fcheksa isikute v\u00e4ljaandmise taotlust, kokku 31 \u00f5igusabitaotlust.\nL\u00e4ti saatis v\u00e4lisriikidesse 579 \u00f5igusabipalvet. Venemaale saadeti 70 kohtumenetluse l\u00e4biviimise abi palvet.\nBaltic News Service"}
{"text":"Venemaa andis L\u00e4tile v\u00e4lja v\u00e4gistajaRIIA, 16. mai, BNS \u2013 Venemaa andis hiljuti L\u00e4tile v\u00e4lja v\u00e4gistamises s\u00fc\u00fcdistatava mehe, \u00fctles teisip\u00e4eval peaprokuratuuri tegevuse j\u00e4relevalve ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6\u00a0 osakonna vanemprokur\u00f6r Aivars Ostapko seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsiooni t\u00f5kestamise komisjoni istungil.\u00a0\nR\u00e4\u00e4kides koost\u00f6\u00f6st Venemaaga, m\u00e4rkis ta, et selle mahud on v\u00e4henenud, kuid see ei ole t\u00e4ielikult peatunud. \"Tegelikult on n\u00e4iteks v\u00e4ljaandmise k\u00fcsimustes palju h\u00e4id n\u00e4iteid ja \u00fcsna hiljuti otsustas Venemaa anda L\u00e4tile v\u00e4lja \u00fche v\u00e4gistaja,\" r\u00e4\u00e4kis Ostapko.\nKui veel m\u00f5ni aasta tagasi laekus L\u00e4tisse Venemaalt \u00f5igusabipalveid, mis olid peamiselt teostatavad ja lubatavad, siis n\u00fc\u00fcd on peaprokuratuur taotlusi korduvalt tagasi l\u00fckanud.\nPeaprokuratuuri 2022. aasta t\u00f6\u00f6aruandes m\u00e4rgitakse, et mitmel juhul l\u00fckati Venemaa v\u00e4ljaandmistaotlused tagasi, sest need olid poliitiliselt motiveeritud.\nUkraina s\u00f5ja puhkemisega 24. veebruaril 2022 on koost\u00f6\u00f6 Venemaa ja Valgevene \u00f5iguskaitseorganitega j\u00e4rsult v\u00e4henenud. K\u00f5igile prokuratuuri osakondadele ja uurimisorganitele saadeti teade, et v\u00e4lisministeeriumi seisukohta arvestades on koost\u00f6\u00f6 Venemaa ja Valgevene institutsioonidega viidud miinimumini.\nArvestades aga, et kahepoolseid lepinguid ei ole ametlikult \u00fcles \u00f6eldud, kaalutakse iga \u00f5igusabi taotlust eraldi, v\u00f5ttes arvesse kuriteo raskust ja olemust, uuritava juhtumi pakilisust ning koost\u00f6\u00f6 vajalikkust.\nProkuratuuri andmetel laekus Venemaalt eelmisel aastal \u00fcheksa isikute v\u00e4ljaandmise taotlust, kokku 31 \u00f5igusabitaotlust.\nL\u00e4ti saatis v\u00e4lisriikidesse 579 \u00f5igusabipalvet. Venemaale saadeti 70 kohtumenetluse l\u00e4biviimise abi palvet.\nBaltic News Service"}
{"text":"Venemaa andis L\u00e4tile v\u00e4lja v\u00e4gistajaRIIA, 16. mai, BNS \u2013 Venemaa andis hiljuti L\u00e4tile v\u00e4lja v\u00e4gistamises s\u00fc\u00fcdistatava mehe, \u00fctles teisip\u00e4eval peaprokuratuuri tegevuse j\u00e4relevalve ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6\u00a0 osakonna vanemprokur\u00f6r Aivars Ostapko seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsiooni t\u00f5kestamise komisjoni istungil.\u00a0\nR\u00e4\u00e4kides koost\u00f6\u00f6st Venemaaga, m\u00e4rkis ta, et selle mahud on v\u00e4henenud, kuid see ei ole t\u00e4ielikult peatunud. \"Tegelikult on n\u00e4iteks v\u00e4ljaandmise k\u00fcsimustes palju h\u00e4id n\u00e4iteid ja \u00fcsna hiljuti otsustas Venemaa anda L\u00e4tile v\u00e4lja \u00fche v\u00e4gistaja,\" r\u00e4\u00e4kis Ostapko.\nKui veel m\u00f5ni aasta tagasi laekus L\u00e4tisse Venemaalt \u00f5igusabipalveid, mis olid peamiselt teostatavad ja lubatavad, siis n\u00fc\u00fcd on peaprokuratuur taotlusi korduvalt tagasi l\u00fckanud.\nPeaprokuratuuri 2022. aasta t\u00f6\u00f6aruandes m\u00e4rgitakse, et mitmel juhul l\u00fckati Venemaa v\u00e4ljaandmistaotlused tagasi, sest need olid poliitiliselt motiveeritud.\nUkraina s\u00f5ja puhkemisega 24. veebruaril 2022 on koost\u00f6\u00f6 Venemaa ja Valgevene \u00f5iguskaitseorganitega j\u00e4rsult v\u00e4henenud. K\u00f5igile prokuratuuri osakondadele ja uurimisorganitele saadeti teade, et v\u00e4lisministeeriumi seisukohta arvestades on koost\u00f6\u00f6 Venemaa ja Valgevene institutsioonidega viidud miinimumini.\nArvestades aga, et kahepoolseid lepinguid ei ole ametlikult \u00fcles \u00f6eldud, kaalutakse iga \u00f5igusabi taotlust eraldi, v\u00f5ttes arvesse kuriteo raskust ja olemust, uuritava juhtumi pakilisust ning koost\u00f6\u00f6 vajalikkust.\nProkuratuuri andmetel laekus Venemaalt eelmisel aastal \u00fcheksa isikute v\u00e4ljaandmise taotlust, kokku 31 \u00f5igusabitaotlust.\nL\u00e4ti saatis v\u00e4lisriikidesse 579 \u00f5igusabipalvet. Venemaale saadeti 70 kohtumenetluse l\u00e4biviimise abi palvet.\nBaltic News Service"}
{"text":"Priit Sibul Mart V\u00f5rklaevale: langetate otsuseid eebenipuust tornis, m\u00f5istmata tagaj\u00e4rgi Eesti inimesteleReformierakond s\u00fc\u00fcdista Isamaad sellest, et t\u00e4nased otsused j\u00e4\u00e4vad j\u00e4reltulevate p\u00f5lvede kanda, m\u00f5istmata, et Reformierakonna sammude tulemused v\u00e4hendavad nende p\u00f5lvkondade arvukust.Hea Mart,Mul on kahju, et sa n\u00e4ed kogu maailma l\u00e4bi Reformierakonna k\u00f5verpeegli, kus ainus eesm\u00e4rk on reiting ja v\u00f5imul p\u00fcsimine. Sinu l\u00e4henemine tuletab kahjuks meelde 19. sajandist l\u00e4bi ajastute kurikuulsaks saanud tsitaati, mille autoriks ajaloolane lord Acton: \u201eV\u00f5im kaldub korrumpeerima ja piiramatu v\u00f5im korrumpeerib t\u00e4ielikult.\u201cKogu pereh\u00fcvitiste t\u00f5stmise k\u00fcsimuses oleme n\u00e4inud teie erakonna poolt sarnaseid s\u00f5numeid: te v\u00e4idate, et paljulapseliste perede toetamine, mida ootasid meilt juba p\u00f5hiseaduse koostajad, on nende \u201e\u00fclekuldamine\u201c. Sealjuures pole mulle teada mitte \u00fchtegi korda, kui teie poliitikud oleksid p\u00e4riselt ise k\u00e4inud suurperedega vahetult suhtlemas, kuulamas nende muresid ja r\u00e4\u00e4kimas nende r\u00f5\u00f5mudest laste kasvatamisel. Suurte perede toetamine on elu ja surma k\u00fcsimusKa sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tunnistas seda m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal sotsiaalkomisjonis, et tema pole Eesti peredega otse suhelnud. Te langetate oma otsuseid eebenipuust tornides ega m\u00f5ista, millised on nende tegelikud tagaj\u00e4rjed Eesti inimeste eludele.Sa kirjutad, et suurte perede toetamine on Isamaale elu ja surma k\u00fcsimus. Ongi. See on meie riigi elu ja surma k\u00fcsimus. Me elame praegu ajalooliselt madala s\u00fcndimusega ajastul ja selle p\u00f5hjuseid ei saa otsida \u00fcksnes s\u00f5jast v\u00f5i koroonakriisist. Poliitikute s\u00f5numid m\u00e4ngivad inimeste otsustes samuti m\u00e4\u00e4ravat rolli, andes kindluse, et juba lubatut ei tule neilt keegi \u00e4ra v\u00f5tma. Just sellega praegune valitsuskoalitsioon teeb.Sealjuures olete seni h\u00e4manud oma jutupunktides, et raha, mis v\u00f5etakse \u00e4ra lasterikastelt peredelt, suunatakse teistesse perepoliitilistesse meetmetesse ja teenustesse. Mul on hea meel, et sa oma tekstis l\u00f5puks paljastasid tegelikkuse: te kavatsete Eesti peredelt \u00e4ra v\u00f5tta ainu\u00fcksi selle \u00fche seadusemuudatusega aastas \u00fcle 120 miljoni euro, aga suunata sellest vaid 24 miljonit muudesse projektidesse. \u00dclej\u00e4\u00e4nud raha l\u00e4heb Reformierakonna valimislubaduse - k\u00f5rgepalgaliste tulumaksuvabastuse ellu viimiseks. Kalev on langenud, t\u00f5de p\u00e4evavalgel.Isamaa ei tee reforme moe p\u00e4rastTeie k\u00f5verpeegel \u00fctleb, et Eesti perede eest seismine on poliitikute kalkuleeritud valik, et t\u00f5sta oma reitinguid. Ma saan aru, miks sa nii arvad. See on teie partei argip\u00e4ev. Piisab vaid vaadata, kuidas valimiste eel t\u00f5mbas Reformierakond pidurit Nursipalu laiendamisele, sest kardeti enda toetusnumbrite p\u00e4rast, kuid p\u00e4rast rekordilist h\u00e4\u00e4ltesaaki l\u00e4ksite sama k\u00f5rgilt kohalikega r\u00e4\u00e4kima ja ultimaatumeid esitama. See ongi see \u201eabsoluutne v\u00f5im\u201c, mille kohta juba aastasadu on hoiatatud.Isamaas k\u00e4ivad asjad teistpidi. Vaata meie aetud poliitikat \u00fcle k\u00fcmnendite \u2013 Eesti perede ja laste eest seismine ongi olnud alati meie tuumikteesiks. Me v\u00f5tame oma kohustust tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimine l\u00e4bi aegade t\u00f5siselt ning pole end kunagi lasknud k\u00f5igutada sellest, kas langetatud valik on populaarne v\u00f5i mitte, kui see aitab kaasa Eesti p\u00fcsimisele. Me ei karda teha otsuseid ja olemegi reformide erakond, erinevalt m\u00f5nest teisest, kes kasutab seda nime n\u00fc\u00fcd vaid moe p\u00e4rast.Sa s\u00fc\u00fcdistad, et Isamaa t\u00e4nased otsused j\u00e4\u00e4vad j\u00e4reltulevate p\u00f5lvede kanda, m\u00f5istmata, et Reformierakonna sammude tulemused v\u00e4hendavad nende p\u00f5lvkondade arvukust. Mida v\u00e4hem on meil siin Maarjamaal t\u00f6\u00f6ealisi inimesi, seda suurem on nende iga\u00fche maksukoormus \u2013 just teie seate nende \u00f5lule l\u00f5putud kohustused.Te teete seda v\u00f5imust joovastunult, valelikult, soovimata leida kompromisse ning tallates maha kogu senise Eesti \u00f5igusloome praktika ja parlamentaarse kultuuri. Seda n\u00e4otust on valus vaadata."}
{"text":"Suri teine Venezuela korruptsioonijuurdluse kahtlusaluneCARACAS, 16. mai, AFP-BNS \u2013 Venezuelas suri juba teine inimene, kes peeti kinni suure korruptsioonijuurdluse raames, teatas riigi peaprokur\u00f6r Tarek William Saab.\u00a0\nJuan Almeida kannatas juba ammu surmava maksatsirroosi k\u00e4es, kirjutas Saab esmasp\u00e4eval Twitteris.\nAlmeida oli \u00fcks 61 inimesest, kes peeti kinni seoses juurdlusega riikliku naftafirma PDVSA ja selle USA-s asuva s\u00f5sarfirma Citgo suhtes.\nAlmeida oli endise naftaministri Tareck El Aissami tehnoloogiaalane n\u00f5ustaja.\u00a0\nTa lubati enne surma koduaresti \"humanitaarmeetme\" raames, \u00fctles Saab.\u00a0\nMitmed eksperdid s\u00fc\u00fcdistavad president Nicol\u00e1s Madurot juurdluse kasutamises poliitiliseks puhastust\u00f6\u00f6ks enne valimisi aasta p\u00e4rast.\u00a0\nAprillis sooritas \u00fcks kinnipeetu enesetapu, \u00fctlesid v\u00f5imud, kuid inim\u00f5iguslased on n\u00f5udnud tema surma osas s\u00f5ltumatu juurdluse k\u00e4ivitamist.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Karm avaldus: rahvasaadik Lehtme oli teadlik annetuste raha kuritarvitustestMittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini raha v\u00e4\u00e4rkasutamisest Eesti poolt teavitanud Oleksander T\u0161ernov \u00fctles intervjuus \u201eAktuaalsele kaamerale\u201d ja \u201ePealtn\u00e4gijale\u201d, et tegevjuht Johanna Maria Lehtme oli teadlik Eesti annetuste kuritarvitamisest.\nSlava Ukraini annetuste v\u00e4\u00e4rkasutamisest n\u00f5ukogu\u00a0 teavitanud Oleksander T\u0161ernovi pidas n\u00e4dalavahetusel Dnipropetrovski oblasti politsei kinni ja ta viibib praegu koduarestis. Mehe s\u00f5nul kardab ta oma elu p\u00e4rast, sest\u00a0 on kursis annetuste kuritarvitamisega. Mees kirjeldas \u201ePealtn\u00e4gijaga\u201d koost\u00f6\u00f6s valminud intervjuus, kuidas n\u00e4iteks skeemitati toidupakke koostades, vahendab ERR.\nKui see k\u014dik on t\u00f5si, siis t\u00fcdruk mitte ainult ei p\u00f6\u00f6ritanud raha, vaid suutis 5000 valijat \u00e4ra petta. Ausa maski all imbus struktuuridesse ja tassis teisigi libedikke sisse."}
{"text":"Tohtrite fotodega reklaamitakse libaravimit ilma nende loataPolitsei k\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad l\u00fchikeseks, et sotsiaalmeedias levivale pettusele pidurit t\u00f5mmata. \u201eV\u00e4ga raske on kogu aeg dieedist kinni pidada, sest mitte iga\u00fcks ei suuda taluda pikaajalist hoidumist k\u00f5rge kalorsusega toidust. Kui nad ei suuda saavutada oma eesm\u00e4rki, siis kasutavad inimesed kehakaalu langetamiseks kahjulikke tablette v\u00f5i muid ravimeid,\u201c r\u00e4\u00e4gib PERH-i kardioloog dr Margus Viigimaa kahtlasev\u00f5itu veebilehte vaadates. \u201eKaalulangus peab olema loomulik ja kahjutu. Delislimi kapslid on praegu ainus vahend, mis suudab seda teha,\u201c on s\u00f5nad, mis on pandud Viigimaa pildi juurde.Viigimaa kinnitab aga Eesti P\u00e4evalehele, et tema ei ole andnud luba sellel veebilehel enda fotot kasutada. Veel enam annab petumaiku t\u00f5ik, et Viigimaa foto juures on nimetatud teda Juri Raudsepaks \u2013 Eesti dietoloogiks ja maailmakuulsaks toitumisn\u00f5ustajaks. T\u00f5elisusega on sel veebilehel kirjutatud infol v\u00e4he pistmist.Veelgi veidram on see, et internetiv\u00f5rkudes veebilehte k\u00fclastavad inimesed n\u00e4evad samale lingile vajutades eri sisu. Viigimaa \u00fctles, et on n\u00e4inud enda pilti ka verer\u00f5hu- ja kolesterooliravimite reklaami juures.\u201eKindlasti tunnen end halvasti ja petetuna,\u201c s\u00f5nas Viigimaa. Ta \u00fctles, et \u00fcks asi on talle tekitatud mainekahju, kuid hoopis suurem mure on, et on inimesi \u2013 ka v\u00e4hemalt \u00fcks tema enda patsient \u2013, kes on juba pettuse ohvriks langenud ja ostnud kahtlaselt lehelt libaravimeid.Viigimaa r\u00e4\u00e4kis, et p\u00e4ris arukad inimesed, eelk\u00f5ige eakad, on temalt uurinud, kas tasuks siis osta seda ravimit, mida ta k\u00f5nealusel veebilehel justkui soovitab.Viigimaa k\u00fcll ei usu, et m\u00fc\u00fcdav preparaat oleks m\u00fcrgine, kuid oht seisneb tema arvates selles, et lehek\u00fcljel soovitatakse varasem ravikuur katki j\u00e4tta, sest pakutava v\u00f5lurohuga lubatakse lahendada k\u00f5ik tervisemured. Peaks aga olema siililegi selge, et \u00fchte v\u00f5luvitsakest ei saa k\u00f5ikide h\u00e4dade ravimiseks olla. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust, ei ole selge.PERH tegi politseisse avalduseViigimaa teadis r\u00e4\u00e4kida, et samasugune mure on tabanud teisigi tema kolleege, kes t\u00f6\u00f6tavad PERH-is juhtivate kardioloogidena. Asi l\u00e4ks nii hulluks, et haigla otsustas p\u00f6\u00f6rduda politseisse.\u201eMeie arstide heale nimele tuginedes suunatakse inimesi tegema enda tervisele kahjulikke valikuid,\u201c m\u00e4rkis PERH-i administratiivdirektor Aivi Karu.Kuid asi ei piirdu ainu\u00fcksi PERH-i arstide n\u00e4gude \u00e4rakasutamisega. Lehelt v\u00f5ib leida ka dr Natalja Ivanova soovitusi imeravi kasutamiseks. K\u00fcsite, kes on dr Ivanova? Reaalsuses mitte keegi (kuigi ilmselt on tal nimekaime), kuid sel lehel on Nataljat kujutatud perearst Piret Rospu fotoga ja tituleeritud teda riikliku meditsiinikeskuse direktori tiitliga. Eestis aga pole olemas sellist asutust nagu riiklik meditsiinikeskus.\u201eSain sellisest lehek\u00fcljest teada juhuslikult, kui tuttavad seda sotsiaalmeedia kaudu jagasid,\u201c s\u00f5nas Rospu Eesti P\u00e4evalehele. Ta p\u00f6\u00f6rdus murega ka veebikonstaabli poole, kes aga olevat \u00f6elnud, et kuna kasutatud on ainult fotot, siis politsei ei saa midagi teha.Rospu \u00fctles, et kogu lugu on h\u00e4iriv ja tekitab abituse tunde. \u201eLihtsameelsetel inimestel ja kognitiivsete v\u00f5imete kahjustusega patsientidel ei pruugi olla lihtne l\u00e4bi hammustada, et tegemist on pettusega, kui juures on valges kitlis inimesed, kelle n\u00e4gu oleks justkui kuskil varem ka n\u00e4inud,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.Rospu lisas, et k\u00fcllalt palju on praeguseks teadust\u00f6id, mis n\u00e4itavad, et internetist ostetud ravimid ja \u201eloodusravi\u201c vahendid v\u00f5i alternatiivmeditsiini preparaadid v\u00f5ivad sisaldada m\u00fcrkaineid, raskmetalle, praeguseks keelatud endiseid retseptiravimeid v\u00f5i muid teadmata asukohast p\u00e4rit ravimeid, mida ei ole pakendile m\u00e4rgitud. \u201eNende tarvitamine v\u00f5ib tervisele ohtlik olla,\u201c toonitas ta.Foto koos \u00f5ige nimegaKui dr Viigimaa ja dr Rospu peavad taluma enda foto varastamist, siis samal lehel on veel kurjemini \u00e4ra kasutatud Eestis tegutsevaid toitumisn\u00f5ustajaid. N\u00e4iteks on seal esile toodud \u00f5ige nime ja fotoga Eesti toitumisn\u00f5ustajate \u00fchenduse liikmed K\u00e4tlin Kuus ja Eva-Liisa Kaaristo. M\u00f5lemad kinnitasid, et nad ei ole andnud luba enda foto kasutamiseks ja lehel neile suhu pandud s\u00f5nu ei ole nemad lausunud.Kuus on teavitanud andmekaitse inspektsiooni tema foto ja justkui tema s\u00f5nade kasutamisest kahtlasel veebilehel. Lehek\u00fclje haldajate endiga ei ole \u00f5nnestunud tal \u00fchendust luua.\u201eMa ei soovita kindlasti selliseid ravimeid tarvitada ilma arsti j\u00e4relevalveta. Me ei tea, mis seal tegelikult sees on, kas see [toode] on kontrollitud,\u201c s\u00f5nas Kuus. \u201eSee on p\u00e4ris ohtlik.\u201cTa soov on, et tema nimi ja pilt sellelt lehelt kiiremas korras eemaldataks. Kuus s\u00f5nas, et juhtum tekitab temas v\u00e4ga ebameeldivat tunnet, sest Eesti toitumisn\u00f5ustajate \u00fchenduse veebilehelt on v\u00f5etud osalt \u00f5iget infot \u2013 n\u00e4iteks, et kaalukaotamine peaks olema loomulik ja tervislik \u2013, kuid seda on kurjasti \u00e4ra kasutatud.Kuus r\u00e4\u00e4kis, et probleemi lahendamine ei ole olnud sugugi lihtne. Ta tunnistas, et v\u00e4ga raske oli leida infot, kuidas sellises olukorras k\u00e4ituda ja kelle poole peaks p\u00f6\u00f6rduma.Ei ole identiteedivargusPolitseikapten Maarja Punak v\u00f5rdles olukorda paari aasta taguse juhtumiga, kus president Kersti Kaljulaidi kasutati libareklaamides kr\u00fcptoinvesteeringute tutvustajana. \u201eMeenuvad ka juhtumid, kus tuntud lauljate pilte kasutati salendavate tablettide reklaamides ilma nende teadmata,\u201c m\u00e4rkis ta.Punak nentis, et kuigi tegemist on mainekahju tekitamise juhtumi ja laimuga, siis identiteedivargusena ei ole neid juhtumeid seni menetletud.Punak m\u00e4rkis, et arstidel on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse seet\u00f5ttu, et nende pilte on ilma loata kasutatud. \u201eK\u00fcll aga on senise info j\u00e4rgi nende skeemide niidid viinud meid v\u00e4ljaspool Eestit tegutsevate kurjategijateni,\u201c m\u00e4rkis Punak. Niisiis on neid k\u00fcberkelme keeruline tabada.Sestap j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima inimeste endi vastutus mitte langeda vale l\u00f5ksu. \u201eK\u00f5ik pakkumised, mis on liialt imelised, et seda uskuda, on juba ette kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega: imeravimid, kiiresti rikastumist lubavad investeerimisplatvormid, tasuta asjad ja teenused,\u201c r\u00e4\u00e4kis Punak.Riigi infos\u00fcsteemide amet (RIA) ei olnud k\u00f5nealusest libalehest teadlik. Sarnaseid lehek\u00fclgi, kus reklaamitakse imeravimeid, tehnikavidinaid, kristallkuule jms, ringleb internetis sadu, m\u00e4rkis RIA kommunikatsioonijuht Helen Uldrich. Ta lisas, et esmapilgul ei kujuta lehek\u00fclg kasutajatele otsest k\u00fcberohtu, k\u00fcll aga annab eksitavat infot.\u201eV\u00e4ga keeruline on leida v\u00f5i m\u00f5elda v\u00e4lja viisi, kuidas sellist tegevust saaks \u00e4ra hoida,\u201c s\u00f5nas Uldrich. \u201eKarm reaalsus on paraku see, et kui sinust on veebis m\u00f5ni pilt, siis v\u00f5idakse see v\u00f5tta ja kasutada milleks iganes.\u201c Tema soovitus on suhtuda sellistesse asjadesse kaine m\u00f5istusega ja saada aru, et tegu on olematuid asju lubava reklaamiga. \u201eLaias laastus sp\u00e4mm nagu iga teine,\u201c s\u00f5nas ta."}
{"text":"Rein Taagepera: \u00e4rategemise soov toob poliitikasse t\u00e4navaj\u00f5ukude loogikaARUTELU takistades tegutseb opositsioon selgelt p\u00f5hiseadusvastaseltEesti p\u00f5hiseaduse assamblee t\u00f6\u00f6s osalenud politoloog hoiatab, et demokraatia v\u00f5ib pisiasjade p\u00e4rast kergesti variseda.\u25a0 Endine riigikohtu esimees Uno L\u00f5hmus viitas rahvusringh\u00e4\u00e4lingus \u00f5igusfilosoof Georg Jellinekile, kelle s\u00f5nul ei ole obstruktsioon v\u00f5itlus mitte \u00fcksnes parlamendi enamuse \u00f5iguse vastu otsustada, vaid ka parlamendi kui institutsiooni vastu. Kui t\u00f5siseks peate seda, mis praegu s\u00fcndis?Pean seda Eesti p\u00f5hiseaduse vastaseks. Aluseks on Eesti p\u00f5hiseaduse paragrahv 87 l\u00f5ik 4: \u201eVabariigi valitsus esitab riigikogule seaduseeln\u00f5usid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks v\u00e4lislepinguid.\u201c Mina j\u00e4reldaksin siin, et vabariigi valitsusele on antud \u00f5igus esitada eeln\u00f5usid. P\u00f5hiseadus ei \u00fctle, et riigikogu peab need vastu v\u00f5tma, aga esitamise \u00f5igus on. K\u00f5ik, mis seda takistab, on p\u00f5hiseadusvastane.Kui riigikogu kodukorras on s\u00e4tted, mis on p\u00f5hiseadusega vastuolus, on need s\u00e4tted j\u00e4relikult kehtetud. Praegu peaks keegi - v\u00f5ib-olla \u00f5iguskantsler v\u00f5i president - viima riigikogu kodukorra seaduse riigikohtusse.\u25a0 Veel \u00fcks p\u00f5hiseaduse autoreid Liia H\u00e4nni on n\u00e4iteks viidanud sellise obstruktsiooni puhul ka Weimari vabariigile. Kui palju teil tekib sarnaseid paralleele?Kindlasti on \u00fcks demokraatia h\u00e4vitamise viise viia demokraatia n\u00f5uded absurdini.\u25a0 Milleks on obstruktsioon ennek\u00f5ike m\u00f5eldud? Kas n-\u00f6 punaste joonte kaitsmise viimase variandina v\u00f5i selleks et v\u00f5imulolijad kompromisse tegema sundida?Seda v\u00f5ib teha m\u00f5lemas v\u00f5tmes. H\u00e4daoht siin on selles, et demokraatia kestvuse jooksul tekivad kiusatused m\u00e4nge m\u00e4ngida: pingutame natuke rohkem, kui varem arvasime, et on v\u00f5imalik. Ja siis tuuaksegi sisse obstruktsioon - takistamine ja ummistamine.On m\u00f5istlik anda valitsusele m\u00f5nikord signaal, et mingi asi on opositsioonile t\u00f5esti vastuv\u00f5etamatu ning ehk saab sealt teha mingisuguse kompromissi. Aga juhtub nii, et j\u00e4rgmise valitsuse ajal juba uus opositsioon, keda n\u00f6\u00f6giti siis, kui nad olid valitsuses, teeb tasa. Kuid teeb tasa natuke \u00fclem\u00e4\u00e4ra.Oleme seda n\u00e4inud ka Eestis: \u00fcks on teist natuke n\u00f6\u00f6kinud, teine on natuke k\u00f5vemini vastu n\u00f6\u00f6kinud. K\u00f5ik ei ole siiani olnud v\u00f5ib-olla k\u00fcll mitte hea tava ja demokraatia s\u00e4ilitamise, aga siiski v\u00e4hemalt p\u00f5hiseaduse raames. N\u00fc\u00fcd on sellest selgelt \u00fcle astutud.\u25a0 Peate silmas just seda, et isegi arutada ei lasta?\u00dcks asi on proovida valitsust kompromissidele survestada. Aga praegu on tegemist v\u00e4ljapressimisega. On valitsus, kes vastutab ja ei saa v\u00f5tta ette samme, ning on opositsioon, kes ei vastuta ning ka ei saa v\u00f5tta ette samme.See meenutab mulle Leedu-Poola liitu, kus \u00fcksikul seimi liikmel oli nn liberum veto - \u00f5igus seimi otsuseid keelustada. Kokkuv\u00f5ttes see h\u00e4vitas riigi. Kuid isegi seal polnud \u00f5igust keelustada arutelu algust.\u25a0 \u00dcks opositsiooni argumente, miks selleni minna, oli kuluaarides ka meie ajakirjanikele m\u00f5ista antud \u00e4hvardus, et kui vastasleer hakkab arutelusid takistama, minnaksegi usaldush\u00e4\u00e4letuse peale. Eks seda pidi ju ka kuidagi takistama?See olnuks j\u00e4rjekordse piiri \u00fcletamine ja vindi \u00fcle keeramine. On samme, mida on vaja kord saja aasta jooksul teha. Aga kui neid samme hakatakse tegema iga nelja aasta tagant, siis saavad need hoopis teise t\u00e4henduse.\u25a0 T\u00f5si on muidugi ka see, et ega koalitsioon ei paistnud just aruteludest hoolivat. Kui huvigruppidele antakse koosk\u00f5lastamiseks kolm t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, siis see pole arutlema kutsumine. Vahest peakski v\u00f5itlema selle nimel, et aega v\u00f5ita?K\u00fcll on mul hea meel, et ma pole otsuste langetajate hulgas. \u00dcksk\u00f5ik, mida sa teed, on see vale. Eesti on praegu rahaliselt omadega augus ja peab kiiresti midagi ette v\u00f5tma. Niikuinii hakkavad muudatused ka siis, kui eeln\u00f5ud jaanip\u00e4evaks vastu v\u00f5tta, kehtima alles uuest aastast. K\u00f5ik need j\u00f5ud, mis on Eestit rahaliselt auku surunud, m\u00f5juvad edasi j\u00e4rgmise poole aasta jooksul. Siin peab midagi kasv\u00f5i nii poolkiiresti ette v\u00f5tma, et v\u00e4hemalt poole aastagi p\u00e4rast oleks m\u00f5ju tunda.On t\u00e4iesti \u00f5ige, et aruteluks j\u00e4\u00e4b nii v\u00e4he aega. Aga puuduj\u00e4\u00e4gi kell ju tiksub ja tiksub.\u25a0 Praegu n\u00e4evad inimesed aga riigikogus lolli m\u00e4ngimist: absurdseid teemasid lendavast m\u00f6\u00f6blist ja lennukite j\u00e4lgedest taevas. Mina kardan k\u00fcll, et see \u00f5\u00f5nestab paljudes usku parlamentaarse demokraatia toimimisse. Kui t\u00f5siseks teie seda ohtu peate?\u00d5ige t\u00f5siseks. Demokraatiaga on selline narr lugu, et mida paremini ta toimib, seda halvem ta teinekord paistab. Kui suured probleemid \u00e4ra lahendada, hakkavad \u00fcha rohkem esile tungima suhtelised pisiasjad. Ning rahval tekib mulje, et pisiasju lahendaks diktatuur paremini. Ei n\u00e4hta enam demokraatia soodsaid k\u00fclgi, sest neid peetakse enesestm\u00f5istetavaks.\u25a0 Eestil on siis isegi vedanud, et meil on selge enamusega koalitsioon, mitte pole \u00fchiskond t\u00e4ielikult pooleks, nii et ei suudetagi toimivat valitsust moodustada?Kuna meil tekkis demokraatia alles 30 aasta eest, siis oleme ajast maas v\u00f5rreldes nende maadega, kus demokraatia probleemid on j\u00f5udnud k\u00fcpseda juba 80 aastat. See on jah lohutus, aga mitmes muus asjas oleme kiiresti j\u00e4rele j\u00f5udnud. Kordan, et praegune arutelude alustamise takistamine on juba totaalne vindi \u00fcle keeramine ja p\u00f5hiseadusvastane.\u25a0 Esitaksin selle peale provokatiivse m\u00f5tte, et demokraatiasse vaenulikult suhtuvatel j\u00f5ududel tasub \u00fcksnes mingitele muidu t\u00fchistele v\u00e4hemustele panustada ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu tuuakse neile kandikul k\u00e4tte.Kui k\u00fcllalt suur osa rahvast ja poliitilistest j\u00f5ududest sellega kaasa l\u00e4heb, siis jah. M\u00f5ju ei pruugi olla otsene. Kui Punased Brigaadid Saksamaal ja Itaalias hakkasid terroriseerima, polnud neil ju mingit lootust, et neil l\u00e4heb korda valitsus suure hulga terroriaktidega kukutada. Lootus oli, et riik reageerib sellisel kujul, et enamik hakkab n\u00e4gema selles \u00fclereageerimist.Samuti oli 2001. aasta 11. septembril. Paar torni \u00f5hku lasta - mida see laias pildis muudab? Aga islamiterroristide lootus oli, et nad n\u00f5elavad elevanti nagu v\u00e4ike vapsik ning elevant hakkab tagant \u00fcles l\u00f6\u00f6ma ja kaotab m\u00f5istuse. Neil m\u00f5neti see \u00f5nnestuski, sest USA t\u00f5esti reageeris \u00fcle.\u00a0\"Kindlasti on \u00fcks demokraatia h\u00e4vitamise viise viia demokraatia n\u00f5uded absurdini.\"\"Demokraatiaga on selline narr lugu, et mida paremini ta toimib, seda halvem ta teinekord paistab.\"N\u00c4IDEUSA demokraatia v\u00f5ib h\u00e4vidaR\u00e4\u00e4kisin ka m\u00e4rtsis antud intervjuus, et ma olen v\u00e4ga mures, kas Ameerika demokraatia elab j\u00e4rgmised presidendivalimised \u00fcle. \u00dckski demokraatia ei ela ainult p\u00f5hiseaduse varal. \u00dchiskonnad p\u00fcsivad ennek\u00f5ike hea tava varal. Head tavad ilma seadusteta k\u00f5iki k\u00fcsimusi ei lahenda, kuid seadused ilma heade tavadeta ei lahenda neid samuti mitte.USA-s hakati juba aastak\u00fcmnete eest jonnima asjade \u00fcle, mille \u00fcle varem ei jonnitud. \u00dched esimesed s\u00fc\u00fcdlased olid demokraadid.Oli tava, et kui president pani ette \u00fclemkohtunike kandidaadid, siis oli enesestm\u00f5istetav, et d\u017eentelmenid kiitsid selle heaks. Umbes 40 aasta eest olid demokraadid esimesed, kes vaidlustasid \u00fche vabariiklasest presidendi ettepaneku \u00fclemkohtuniku kandidaadi kohta, sest tema ideoloogia ei meeldinud.See oli \u00fcks v\u00e4ike samm, et natuke pingutame \u00fcle, hahhahaa. N\u00fc\u00fcd on vahepeal m\u00f5lemad, aga eriti vabariiklased j\u00e4rjest \u00fcle pingutanud: n\u00e4iteks on praegu esitatud v\u00f5lalae suurendamise debati k\u00e4igus ultimaatum, et kui praegune president Joe Biden kogu oma tegevuskava ei t\u00fchista, laseme maailma finantsiliselt \u00f5hku.M\u00e4nguteoorias on inglise keeles chicken game loll t\u00e4navaj\u00f5ukude m\u00e4ng, kus kihutatakse \u00fcksteisele autodega vastu ja kaotab see, kes keerab enne k\u00f5rvale.Illustratsioon: Shutterstock Rein TaageperaINTERVJUU Krister Pariserikorrespondent"}
{"text":"Tohtrite fotodega reklaamitakse libaravimit ilma nende loataPolitsei k\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad l\u00fchikeseks, et sotsiaalmeedias levivale pettusele pidurit t\u00f5mmata.\u201eV\u00e4ga raske on kogu aeg dieedist kinni pidada, sest mitte iga\u00fcks ei suuda taluda pikaajalist hoidumist k\u00f5rge kalorsusega toidust. Kui nad ei suuda saavutada oma eesm\u00e4rki, siis kasutavad inimesed kehakaalu langetamiseks kahjulikke tablette v\u00f5i muid ravimeid,\u201c r\u00e4\u00e4gib PERH-i kardioloog dr Margus Viigimaa kahtlasev\u00f5itu veebilehte vaadates. \u201eKaalulangus peab olema loomulik ja kahjutu. Delislimi kapslid on praegu ainus vahend, mis suudab seda teha,\u201c on s\u00f5nad, mis on pandud Viigimaa pildi juurde.Viigimaa kinnitab aga Eesti P\u00e4evalehele, et tema ei ole andnud luba sellel veebilehel enda fotot kasutada. Veel enam annab petumaiku t\u00f5ik, et Viigimaa foto juures on nimetatud teda Juri Raudsepaks - Eesti dietoloogiks ja maailmakuulsaks toitumisn\u00f5ustajaks. T\u00f5elisusega on sel veebilehel kirjutatud infol v\u00e4he pistmist.Veelgi veidram on see, et internetiv\u00f5rkudes veebilehte k\u00fclastavad inimesed n\u00e4evad samale lingile vajutades eri sisu. Viigimaa \u00fctles, et on n\u00e4inud enda pilti ka verer\u00f5huja kolesterooliravimite reklaami juures.\u201eKindlasti tunnen end halvasti ja petetuna,\u201c s\u00f5nas Viigimaa. Ta \u00fctles, et \u00fcks asi on talle tekitatud mainekahju, kuid hoopis suurem mure on, et on inimesi - ka v\u00e4hemalt \u00fcks tema enda patsient -, kes on juba pettuse ohvriks langenud ja ostnud kahtlaselt lehelt libaravimeid.Viigimaa r\u00e4\u00e4kis, et p\u00e4ris arukad inimesed, eelk\u00f5ige eakad, on temalt uurinud, kas tasuks siis osta seda ravimit, mida ta k\u00f5nealusel veebilehel justkui soovitab.Viigimaa k\u00fcll ei usu, et m\u00fc\u00fcdav preparaat oleks m\u00fcrgine, kuid oht seisneb tema arvates selles, et lehek\u00fcljel soovitatakse varasem ravikuur katki j\u00e4tta, sest pakutava v\u00f5lurohuga lubatakse lahendada k\u00f5ik tervisemured. Peaks aga olema siililegi selge, et \u00fchte v\u00f5luvitsakest ei saa k\u00f5ikide h\u00e4dade ravimiseks olla. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust, ei ole selge.PERH tegi avalduseViigimaa teadis r\u00e4\u00e4kida, et samasugune mure on tabanud teisigi tema kolleege, kes t\u00f6\u00f6tavad PERH-is juhtivate kardioloogidena. Asi l\u00e4ks nii hulluks, et haigla otsustas p\u00f6\u00f6rduda politseisse.\u201eMeie arstide heale nimele tuginedes suunatakse inimesi tegema enda tervisele kahjulikke valikuid,\u201c m\u00e4rkis PERH-i administratiivdirektor Aivi Karu.Kuid asi ei piirdu ainu\u00fcksi PERH-i arstide n\u00e4gude \u00e4rakasutamisega. Lehelt v\u00f5ib leida ka dr Natalja Ivanova soovitusi imeravi kasutamiseks. K\u00fcsite, kes on dr Ivanova?Reaalsuses mitte keegi (kuigi ilmselt on tal nimekaime), kuid sel lehel on Nataljat kujutatud perearst Piret Rospu fotoga ja tituleeritud teda riikliku meditsiinikeskuse direktori tiitliga. Eestis aga pole olemas sellist asutust nagu riiklik meditsiinikeskus.\u201eSain sellisest lehek\u00fcljest teada juhuslikult, kui tuttavad seda sotsiaalmeedia kaudu jagasid,\u201c s\u00f5nas Rospu Eesti P\u00e4evalehele. Ta p\u00f6\u00f6rdus murega ka veebikonstaabli poole, kes aga olevat \u00f6elnud, et kuna kasutatud on ainult fotot, siis politsei ei saa midagi teha.Rospu \u00fctles, et kogu lugu on h\u00e4iriv ja tekitab abituse tunde. \u201eLihtsameelsetel inimestel ja kognitiivsete v\u00f5imete kahjustusega patsientidel ei pruugi olla lihtne l\u00e4bi hammustada, et tegemist on pettusega, kui juures on valges kitlis inimesed, kelle n\u00e4gu oleks justkui kuskil varem ka n\u00e4inud,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.Rospu lisas, et k\u00fcllalt palju on praeguseks teadust\u00f6id, mis n\u00e4itavad, et internetist ostetud ravimid ja \u201eloodusravi\u201c vahendid v\u00f5i alternatiivmeditsiini preparaadid v\u00f5ivad sisaldada m\u00fcrkaineid, raskmetalle, praeguseks keelatud endiseid retseptiravimeid v\u00f5i muid teadmata asukohast p\u00e4rit ravimeid, mida ei ole pakendile m\u00e4rgitud. \u201eNende tarvitamine v\u00f5ib tervisele ohtlik olla,\u201c toonitas ta.Foto koos \u00f5ige nimegaKui dr Viigimaa ja dr Rospu peavad taluma enda foto varastamist, siis samal lehel on veel kurjemini \u00e4ra kasutatud Eestis tegutsevaid toitumisn\u00f5ustajaid. N\u00e4iteks on seal esile toodud \u00f5ige nime ja fotoga Eesti toitumisn\u00f5ustajate \u00fchenduse liikmed K\u00e4tlin Kuus ja Eva-Liisa Kaaristo. M\u00f5lemad kinnitasid, et nad ei ole andnud luba enda foto kasutamiseks ja lehel neile suhu pandud s\u00f5nu ei ole nemad lausunud.Kuus on teavitanud andmekaitse inspektsiooni tema foto ja justkui tema s\u00f5nade kasutamisest kahtlasel veebilehel. Lehek\u00fclje haldajate endiga ei ole \u00f5nnestunud tal \u00fchendust luua.\u201eMa ei soovita kindlasti selliseid ravimeid tarvitada ilma arsti j\u00e4relevalveta. Me ei tea, mis seal tegelikult sees on, kas see [toode] on kontrollitud,\u201c s\u00f5nas Kuus. \u201eSee on p\u00e4ris ohtlik.\u201cTa soov on, et tema nimi ja pilt sellelt lehelt kiiremas korras eemaldataks. Kuus s\u00f5nas, et juhtum tekitab temas v\u00e4ga ebameeldivat tunnet, sest Eesti toitumisn\u00f5ustajate \u00fchenduse veebilehelt on v\u00f5etud osalt \u00f5iget infot - n\u00e4iteks, et kaalukaotamine peaks olema loomulik ja tervislik -, kuid seda on kurjasti \u00e4ra kasutatud.Kuus r\u00e4\u00e4kis, et probleemi lahendamine ei ole olnud sugugi lihtne. Ta tunnistas, et v\u00e4ga raske oli leida infot, kuidas sellises olukorras k\u00e4ituda ja kelle poole peaks p\u00f6\u00f6rduma.Ei ole identiteedivargusPolitseikapten Maarja Punak v\u00f5rdles olukorda paari aasta taguse juhtumiga, kus president Kersti Kaljulaidi kasutati libareklaamides kr\u00fcptoinvesteeringute tutvustajana. \u201eMeenuvad ka juhtumid, kus tuntud lauljate pilte kasutati salendavate tablettide reklaamides ilma nende teadmata,\u201c m\u00e4rkis ta.Punak nentis, et kuigi tegemist on mainekahju tekitamise juhtumi ja laimuga, siis identiteedivargusena ei ole neid juhtumeid seni menetletud.Punak m\u00e4rkis, et arstidel on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse seet\u00f5ttu, et nende pilte on ilma loata kasutatud. \u201eK\u00fcll aga on senise info j\u00e4rgi nende skeemide niidid viinud meid v\u00e4ljaspool Eestit tegutsevate kurjategijateni,\u201c m\u00e4rkis Punak. Niisiis on neid k\u00fcberkelme keeruline tabada.Sestap j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima inimeste endi vastutus mitte langeda vale l\u00f5ksu. \u201eK\u00f5ik pakkumised, mis on liialt imelised, et seda uskuda, on juba ette kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega: imeravimid, kiiresti rikastumist lubavad investeerimisplatvormid, tasuta asjad ja teenused,\u201c r\u00e4\u00e4kis Punak.Riigi infos\u00fcsteemide amet (RIA) ei olnud k\u00f5nealusest libalehest teadlik. Sarnaseid lehek\u00fclgi, kus reklaamitakse imeravimeid, tehnikavidinaid, kristallkuule jms, ringleb internetis sadu, m\u00e4rkis RIA kommunikatsioonijuht Helen Uldrich. Ta lisas, et esmapilgul ei kujuta lehek\u00fclg kasutajatele otsest k\u00fcberohtu, k\u00fcll aga annab eksitavat infot.\u201eV\u00e4ga keeruline on leida v\u00f5i m\u00f5elda v\u00e4lja viisi, kuidas sellist tegevust saaks \u00e4ra hoida,\u201c s\u00f5nas Uldrich. \u201eLaias laastus sp\u00e4mm nagu iga teine,\u201c s\u00f5nas ta.\u00a0\"Nende skeemide niidid on viinud v\u00e4ljaspool Eestit tegutsevate kurjategijateni.\"Illustratsioon: Toom TragelKuvat\u00f5mmisedPiret Rospu ei ole andnud luba oma fotot sellel veebilehel kasutada.K\u00e4tlin Kuuse foto juures on tema loata kasutatud ka ta nime.Margus Viigimaa foto libaravimi lehelMari Eesmaa"}
{"text":"Ehk peaks ametit vahetamaKummastav on m\u00f5elda, et meie, p\u00e4rnakate elukorralduse suhtes saab s\u00f5na sekka \u00f6elda mees, kes ei suuda enda rahaasju sedav\u00f5rd korras hoida, et oma lastele elatist maksta. Seda juba aastaid. Kohuski soovitas tal linna arenguga tegelemise asemel palgat\u00f6\u00f6le minna.Jutt k\u00e4ib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmest ja P\u00e4rnu linnavolinikust Edmond Penust. Rahvaesindaja kirjutas m\u00f6\u00f6dunud kuul veebiv\u00e4ljaandes Eesti Eest, mis reklaamib end kui \u00abK\u00f5ige S\u00f5ltumatum Uudisteleht\u00bb, arvamusloo, mille pealkirjastas \u00abMeid juhivad kaabakad, vargan\u00e4od ja korruptandid!\u00bb.Loos juhib ta t\u00e4helepanu reformierakondlasest rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva kunagistele v\u00e4idetavalt kahtlastele tegemistele vallavanemana Rae vallas Harjumaal.K\u00f5nealusel juhul tundub, et Penu peaks s\u00fcgavalt peeglisse vaatama, kuna ta endagi hing pole plekitu.Lahus elavate vanemate elatise s\u00fcsteemi on kritiseeritud, et see on \u00fchele poole kaldu. Enamasti peetakse silmas, et lapsega koos elav vanem saab v\u00f5sukese igap\u00e4evase hoolitsemise eest liiga palju raha.Samal ajal ei keela keegi teha m\u00f5istlikku kompromissi, et maksta veidi v\u00e4hem ja nii, et k\u00f5igil oleks v\u00f5imalik m\u00f5istlikult elada.Elatisv\u00f5la t\u00f5ttu kohtusse antud Penu kuulates tekkis m\u00f5te, et \u00fckski isa ei peaks laste heaolu arvelt varjama oma tegelikku rahalist seisu. Sisuliselt on see varastamine oma k\u00f5ige l\u00e4hedasematelt inimestelt.Tunnustan kohtunik Leana Tamme otsekohese suhtumise eest. Ta esitas \u00f5igustatud k\u00fcsimuse, et kas linnaasjade p\u00e4rast muretsemise asemel ei peaks mees laste \u00fclalpidamiseks t\u00f6\u00f6le minema ja raha teenima.Penu mullune aastasissetulek 2400 eurot tundub naeruv\u00e4\u00e4rne. Kord kuus volikogu t\u00f6\u00f6s osalemise eest saab ta 125 eurot ja kahes komisjonis istumise eest 100 eurot kuus. Viimast muidugi juhul, kui ta kohal k\u00e4ib.Loogiline oleks, et selline tasu on justkui lisa p\u00f5hisissetulekule, mitte pea ainus ametlik t\u00f6\u00f6tasu, mis iga kuu pangakontole laekub. Arvata v\u00f5ib, et suurele osale volinikest on see pigem taskuraha kui palk.V\u00f5lgu olev ja kohtu eest oma elukoha andmeid varjav rahvasaadik kuulus enne viimaseid kohalike omavalitsuste valimisi P\u00e4rnus v\u00f5imuliitu ehk on r\u00e4\u00e4kinud kaasa suvepealinna arengusuundade ja rahaasjade suhtes.Selles valguses tundub kaaskodanike nimetamine varasteks ja kaabakateks eriti silmakirjalik.Kui tervis kehv ja juhuslikke ehitust\u00f6id enam teha ei saa, oleks ehk aeg \u00f5ppida m\u00f5ni amet, kus ei pea kurnama f\u00fc\u00fcsist, aga v\u00f5imalik ikkagi raha teenida?\"Kui tervis kehv ja juhuslikke ehitust\u00f6id enam teha ei saa, oleks ehk aeg \u00f5ppida m\u00f5ni amet, kus ei pea kurnama f\u00fc\u00fcsist.\"Kristo Niglas"}
{"text":"Prantsuse kohus langetab otsuse Sarkozy korruptsiooniasjasPARIIS, 17. mai, AFP-BNS \u2013 Prantsuse apellatsioonikohus langetab kolmap\u00e4eval otsuse \u00fches mitmest korruptsiooni ja ebaseadusliku kampaania rahastamise juhtumist, mis puudutab endist presidenti Nicolas Sarkozyd.\nPraegu 68-aastane Sarkozy oli Prantsusmaa president aastail 2007\u20132012. Pariisi kohus m\u00f5istis Sarkozy 2021. aasta m\u00e4rtsis s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis ja m\u00e4\u00e4ras talle kolmeaastase vangistuse, sellest kaks aastat tingimisi.\nKohus leidis, et Sarkozy ja tema endine advokaat Thierry Herzog s\u00f5lmisid kohtuniku Gilbert Azibertiga \"korruptsioonikokkuleppe\", et saada ja jagada teavet uurimise kohta, mis puudutas 2007. aasta valimiskampaania ajal saadud ebaseaduslikke annetusi kadunud L'Or\u00e9al i p\u00e4rijannalt Liliane Bettencourt'ilt.\nEelmise aasta detsembris \u00fctles ta apellatsioonikohtus, et pole kunagi seadusi rikkunud.\nSarkozy salatelefonilt tehtud vestlusi Herzogiga m\u00e4ngiti n\u00fc\u00fcd esimest korda kohtus ette ja ilmselt on need kesksel kohal, kui kolmap\u00e4eval otsus langetatakse.\nSarkozyd on s\u00fc\u00fcdistatud ka miljonite eurode saamises Liib\u00fca eksdiktaatorilt Muammar Gaddafilt.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ene Pajula: Haapsalu on \u00fcks imeline linnake ja v\u00f5iks selleks j\u00e4\u00e4dagiEne Pajula. Foto: Arvo Tarmula\nT\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub Haapsalu muinsuskaitseala kehtestamisest 50 aastat. See on meie linna jaoks t\u00e4htis t\u00e4rmin, sest mis oleks Haapsalu ilma oma muinsuskaitse all olevate ehitisteta?\nMuidugi on Haapsalu puhul t\u00e4htis ka looduslik asend \u2013 selliseid s\u00f5na t\u00f5sises m\u00f5ttes keset merd asuvaid linnu Eestis rohkem pole ja ega neid mujalgi liiga palju leidu. Aga ikkagi \u2013 suure osa Haapsalu identiteedist moodustab just puitehitistest koosnev vanalinn. Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da oli siin kunagi plaan ehitada v\u00e4hemalt kogu Metsa t\u00e4nav korrusmaju t\u00e4is \u2013 igatahes p\u00e4\u00e4ses minu enda maja h\u00e4davaevu lammutamisest. Haapsalu autobaasil oli uue ehitise projektki juba valmis. Ja R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava hoonestus \u00f5nnestus p\u00e4\u00e4sta v\u00e4ikese pettuse abil \u2013 et seal asub maja, kus on \u00f6\u00f6binud Peeter I. Mille kohta kindlaid t\u00f5endeid pole, aga otsustajate jaoks oli see argument. Nii et kas keegi kujutab ette Haapsalut, mis oleks tervenisti kui Kastani linnaosa? Nagu oli 30 aastat tagasi \u00f6elnud Rootsi kuningas, kui siin visiidil k\u00e4is \u2013 teie vaesus on olnud teie \u00f5nn! Rootsis oli piisavalt rikkust, et enamik vanu puitasumeid kokku l\u00fckata ja moodsad hooned peale ehitada.\nHiljaaegu arutati Haapsalus muinsuskaitsega seotud muresid ja r\u00f5\u00f5me, kus tulid jutuks ka kaitsealuste majade omanikud. Kas nad ikka hoolivad v\u00e4\u00e4rtustest, mis neil k\u00e4es on? Eks see ole nii ja naa. Paraku ei suuda omanik \u00fcksi k\u00f5ikidele ootustele vastata, selleks oleks vaja ka linnav\u00f5imude abi.\nSiinkohal tundub, et peaksin v\u00f5ibolla linnapea Urmas Suklese ees vabandama, kuna olen teda s\u00fc\u00fcdistanud igasugustes surmapattudes, muuhulgas Posti t\u00e4nava \u00f5nnetus remondis. Aga kas pole igasuguse irina talumine juba linnapea palga sisse arvestatud? Loodetavasti on kahekordne Eesti keskmine selleks piisav? Olgu sellega, kuidas on, aga Sukles on kindlasti \u00fcks Eesti tuntumaid linnap\u00e4id. Kui m\u00f5elda, et meil on 47 linna, siis kui mitme linnapea nimi kohe ette tuleb? Tallinna oma, teadagi Mihhail K\u00f5lvart, v\u00f5ibolla ka Tartu, seal on Urmas Klaas, Narva oma ka \u2013 Katri Raik, aga edasi? Nii et Sukles on kindlasti esimese viie tuntuma linnapea seas, k\u00f5ik t\u00e4nu sellele, et temast r\u00e4\u00e4gitakse, \u00fcksk\u00f5ik, kas head v\u00f5i halba.\nAga jah, nagu n\u00fc\u00fcd on selgunud, oli Posti t\u00e4nava remont hoopis Haapsalu linna volikogu esimehe Jaanus Karilaidi kindel otsus, ja linnapea peab teadagi volikogule alluma. Teadaolevalt kohtusid linnav\u00f5imud enne t\u00e4nava remonti arhitektide liidu esindajatega, kes hoiatasid, et nii v\u00e4hese rahaga, kui linnal tee remondiks oli, head tulemust ei saa. Parem oleks teha sel korral vaid osa kavandatust. Aga just Karilaid oli olnud see, kes \u00fctles, et olgu v\u00f5i halvem, aga see t\u00e4nav tehakse korraga. N\u00fc\u00fcd on, nagu on. Siiski tuleb tunnistada, et igas halvas on ka midagi head. T\u00e4navat\u00f6\u00f6de k\u00e4igus kaevati v\u00e4lja majade vundamendid, mis on hoonete tervishoiu seisukohalt v\u00e4ga hea. Ja muidugi on sealsed elanikud rahul sellega, et liiklus nende akende all on m\u00e4rksa v\u00e4iksem.\nEga saa salata sedagi, et Karilaid on Haapsalule \u00fcksjagu raha v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kinud. Iseasi on see, et tal on aeg-ajalt ette tulnud m\u00f5ttetuid kinnisideid, mida ta siis j\u00f5uliselt l\u00e4bi surub. Mitmed neist on \u00f5nnestunud tagasi t\u00f5rjuda, aga kokkuv\u00f5ttes ei teagi, mis mille \u00fcles kaalub.\nKui n\u00fc\u00fcd linnav\u00f5imudele midagi t\u00f5siselt ette heita, siis on see nende kaootiline planeerimine. Sellega seoses on nii m\u00f5nedki k\u00fcsinud, et kui linnavalitsuse plaan oli peat\u00e4nava liikluskoormust v\u00e4hendada, siis kas poleks seda saanud odavamalt teha? N\u00e4iteks paigutades t\u00e4nava otsa miskid lillepotid v\u00f5i muud dekoratiivsed asjandused? V\u00f5i oleks aidanud t\u00f5kkepuu koos liiklusm\u00e4rgiga?\nSaan aru, et linnal on raha v\u00e4he v\u00f5i pole seda \u00fcldse, aga seda enam v\u00f5inuks ette n\u00e4ha, et kui Posti t\u00e4naval \u00fckski vastutustundlik autojuht enam s\u00f5ita ei taha, siis hakatakse liikuma m\u00f6\u00f6da k\u00f5rvalt\u00e4navaid. Sest see, et vanalinna v\u00f5i, enamgi veel, lossi\u00f5ue v\u00f5i Krahviaia kuulsatele suve\u00fcritustele enam \u00fcldse autoga ei p\u00e4\u00e4se, ei saanud ometigi eesm\u00e4rk olla. Isegi Vaba ja Vee t\u00e4nav on korda tehtud ja hulk parkimisplatse rajatud. Ja kui p\u00f5hiline liiklus oligi kavas Metsa t\u00e4navale suunata, siis miks ei alustatud just kogu Metsa t\u00e4nava korda tegemisest? Eriti just Metsa t\u00e4nava lossipoolsest otsast, kus ongi \u00fcks lipp lipi, lapp lapi peal, teine ots oli algusest peale m\u00e4rksa paremas korras. Seal olid isegi k\u00f5nniteed olemas, olgugi et kipakad, aga mida Metsa t\u00e4nava teises otsas pole kunagi olnudki. Ja kellele oli vaja seda lilleklumpi sinna Tamme-Metsa-Jalaka risti? Sealt ei saa ju 180-kilomeetrise tunnikiirusega l\u00e4bi kihutada. Kui just pidurdamise vajadust r\u00f5hutada taheti, aidanuks ka lamavast politseinikust. V\u00f5i saadi Euroopa-rahade kasutusluba ainult t\u00e4nu sellele klumbile?\nMuide, hiljuti t\u00f5lkisin moskvalanna Tatjana Popova raamatut tema Haapsalu-suvedest, kus on ka selline l\u00f5ik:\nMetsa t\u00e4nav on justkui \u00fcleminekul\u00fcli vanalinna ja uusehitiste piirkonna vahel, sest on arhitektuuriliselt kirev. K\u00f5rvuti v\u00e4ikeste silmapaistmatute majakestega \u201ek\u00f5rguvad\u201c siin kolme- ja neljakorruselised omavalitsusele kuuluvad paneelelamud. Kuid mida l\u00e4hemale vanalinnale, seda v\u00e4hemaks neid j\u00e4\u00e4b, ja t\u00e4nav omandab \u00fcha rohkem nukumaju t\u00e4is pikitud m\u00e4ngulinna ilme. Erilist v\u00f5lu lisavad sellele igivanad \u201ek\u00fc\u00fcrakad\u201c t\u00e4navad: Uus ja Koidula\u2026\nVarastel kevadistel \u00f5htutundidel valitseb Metsa t\u00e4naval t\u00e4iesti teistsugune valgus. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleneb see puhtast selgest \u00f5hust ja kevadisest p\u00e4ikesest. Nii majad, puud ja isegi k\u00f5nnitee piirjooned omandavad neil tundidel erilise selguse ja m\u00f5ningase akvarelse v\u00e4rvi, ehk nagu \u00fctleb poeet: katused muutuvad l\u00e4bipaistvaks ja v\u00e4rvid kristalseks.\nKas me ise oskamegi seda piirkonda nii poeetiliselt n\u00e4ha? Ja teha midagi, et see niimoodi j\u00e4\u00e4kski? Praegu on selle t\u00e4navaosa \u201enukumajad\u201c otsekui pommiaugus ja nende vundamendid on ohus. Linnavalitsus lubas, et kui raha on, siis tehakse see t\u00e4navajupp korda 2026. aastal. Loodame siis majadele parimat, kuigi j\u00e4rgmised kohalike omavalitsuste valimised on kavas 2026. aasta s\u00fcgisel ja kas siis saab kindel olla, et enne seda ei leita j\u00e4lle m\u00f5nda remonti vajavat t\u00e4navat, mille \u00e4\u00e4res elab rohkem v\u00f5imalikke valijaid kui Metsa t\u00e4nava lossipoolses otsas?"}
{"text":"Protseduurikunn Urmas Reinsalu ajas riigikogu ummi\u00dcle kahek\u00fcmne aasta poliitikas olnud Urmas Reinsalu on \u00f5ppinud jurist. Tema m\u00f5tles v\u00e4lja Eesti poliitikas uudse nipi, mis riigikogu t\u00f6\u00f6 n\u00e4dalaks halvas - kuni koalitsioon sellest \u00fcle s\u00f5itis.\"Mis dramatism p\u00f5hiseaduse kriisiga?\" k\u00fcsib Reinsalu kolmap\u00e4eva, 10. mai varahommikul kolleegidelt riigikogus reipal toonil. Selleks ajaks on parlamendis juba kolm p\u00e4eva olnud patiseis. Valitsus ei saa eeln\u00f5usid sisse anda.Sellist obstruktsiooni pole varem n\u00e4htud. Valitsuspoliitikud r\u00e4\u00e4givadki, et p\u00f5hiseaduse m\u00f5ttega selline asi ikka kokku ei l\u00e4he. Sellega muidugi ei n\u00f5ustu Reinsalu, kes uudse k\u00e4igu peale tuligi.See pole \u00fcllatav. Ta on tuntud protseduurikunn - teab h\u00e4sti parlamendit\u00f6\u00f6 vigureid ja knihve.M\u00f5ned nimetavadki uudset v\u00f5tet \u201eummimiseks\" v\u00f5i \u201eummistamiseks\". \u201eUrmase\" ja sealt edasi hellitava \u201eUmmi\" j\u00e4rgi, mitte niisama.Vastused oma tegevuse p\u00f5hjendamiseks on Reinsalul alati olemas. Ka n\u00fc\u00fcd. \u201eMa olen siin kuu aega parlamendis istunud obstruktsiooni all, kui Keskerakond tahtis langetada elektriaktsiisi!\" meenutab Reinsalu. \u201eTeise kuu olen ma siin parlamendis veetnud, kui sotsiaaldemokraadid tahtsid oma sotsiaalpoliitika samme ellu viia.\" R\u00e4\u00e4kimata eelmise aasta l\u00f5pu kahen\u00e4dalasest lahingust lastetoetuste \u00fcle.Tema arvates on uudne venitamistaktika sisulisem. Ei ole lihtsalt sisutu vaheaegade v\u00f5tmine. \u201eN\u00fc\u00fcd me oleme esitanud teemasse puutuvaid ettepanekuid,\" nendib ta.Viimane \u201e\u00e4raostmatu\"Kui Reinsalu 1993. aastal \u00fclikooli l\u00e4ks, polnud ta \u00e4ra otsustanud, mis erialale minna. Proovis ka ajalukku, usuteaduskonda ja majandusse. L\u00f5puks j\u00e4i juura - poliitikaga l\u00e4hedalt seotud ala. Poliitikahuvi oli suur, juba keskkooliajal kuulus ta Res Publicasse. Toona oli see noorte liberaalide m\u00f5tteklubi.Juristina leidis kiiresti ka t\u00f6\u00f6d. 1996. aastal asus Reinsalu justiitsministeeriumisse tegelema avaliku \u00f5igusega. Ta oli ka valitsuse p\u00f5hiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni ekspert. 1998. aastal l\u00e4ks ta juhtima president Lennart Meri kantseleid, sinna j\u00e4i neljaks aastaks.Edasi tuli poliitika ja erakond Res Publica. Reinsalu oli \u00fcks neljast \u201e\u00e4raostmatust\", kes lubasid poliitikast korruptsiooni v\u00e4lja juurida ja platsi puhtaks l\u00fc\u00fca. 20 aastat tagasi p\u00e4\u00e4ses Reinsalu esimest korda riigikokku -\u00a0Res Publica v\u00f5itis veenvalt valimised.Ekspress on nentinud, et 2003. aasta valimisv\u00f5idu j\u00e4rel oleks v\u00f5inud Reinsalust saada uus riigikogu esimees. Oma noorust h\u00e4benevad \u00e4raostmatud ei julgenud aga teda sinna panna ja l\u00fckkasid pukki poliitikas kogenematu akadeemiku Ene Ergma.Valituks saades oli Reinsalu 27 aastat vana. Sellest ajast saati ongi ta olnud kas saadik v\u00f5i minister ning alati poliitika tipus. Res Publica vana \u201epoisteb\u00e4ndi\" tippudest polegi kedagi teist poliitikasse j\u00e4\u00e4nud.\u201eTa v\u00f5ib asja v\u00e4ga s\u00fcgavale sisse minna. Tark inimene,\" nendib \u00fcks poliitiline konkurent. \u201eV\u00f5i ajada t\u00e4ielikku jura. Kunagi ei tea.\"Reinsalule meeldib asju teada saada, vaielda, arutada. \u201eOma h\u00e4\u00e4le k\u00f5la meeldib - ja ta v\u00f5ib p\u00e4ris intensiivne olla,\" t\u00f5deb kolleeg. Aga enamasti on jube huvitav r\u00e4\u00e4kida.M\u00f5nikord tekivad tal kinnisideed, millest ta naljalt lahti ei lase. N\u00e4iteks eelmise k\u00fcmnendi keskel oli tema s\u00fcdameasjaks N\u00f5ukogude okupatsiooni kahjude v\u00e4ljan\u00f5udmine Venemaalt. Kutsus kokku komisjoni, lasi teha \u00f5igusliku uuringu. 2018. aastal justiitsministrina korraldas ta soolo ning tegi \u00fches L\u00e4ti kolleegiga avalduse, milles \u00f6eldi, et kahjude h\u00fcvitamise n\u00f5ude v\u00f5imalusi tuleb uurida.Peaminister J\u00fcri Ratas \u00fctles seepeale, et see on \u201ekahe ministri algatus, millel puudub Eesti valitsuse mandaat\". Teema j\u00e4i katki, Reinsalu \u00fcksi. Ainult EKRE oleks ehk olnud n\u00f5us uljalt kaasa tulema.M\u00f5nikord l\u00e4heb ta \u00fcle piiri. Kui 2016. aastal lahvatas skandaal, sest NO99 direktor Tiit Ojasoo v\u00e4givallatses naisn\u00e4itlejaga, v\u00f5ttis Reinsalu sotsiaalmeedias tuliselt s\u00f5na ning k\u00e4skis l\u00f5petada \u201ekanakarja kambaka\" Ojasoo vastu. Hiljem tuli tal vabandust paluda.Kui Reinsalu v\u00e4lisministri ametit pidas, sai ajakirjanike seas aga v\u00e4ikestviisi m\u00e4nguks see, keda Reinsalu j\u00e4rgmisena \u201ehukka m\u00f5istab\" ning kas ta teeb seda \u201eteravalt\" v\u00f5i \u201ekarmilt\". Selle \u00fcle on korralikult nalja saanud visata huumoriportaal Lugejakiri.Alati sobiv selgitusEnnek\u00f5ike on Reinsalu aga kaval ja kogenud poliitik, kes teab, kuidas v\u00f5imu saada ja kasutada. Olgu koalitsioonis v\u00f5i opositsioonis. N\u00e4iteks protseduurika abil.\u201eKatsed parlamendi k\u00e4est v\u00f5imu \u00e4ra v\u00f5tta, \u00fcksk\u00f5ik kas obstruktsiooniga, parlamendi blokeerimisega v\u00f5i muul moel, v\u00f5ivad olla v\u00f5ib-olla l\u00fchiajaliselt kasumlikud, aga kindlasti ei muuda nad tugevamaks Eesti Vabariiki kui \u00f5igusriiki,\" \u00fctles Reinsalu riigikogule 2009. aastal.\u201eAinus periood, kus siin saalis obstruktsiooni ei tehtud, oli \u00fclemn\u00f5ukogu periood. Obstruktsioon on demokraatia element, s\u00f5brad,\" k\u00f5lab Reinsalult aastal 2023.Sel esmasp\u00e4eval murdis koalitsioon obstruktsiooni. Spiiker Lauri Hussar pani h\u00e4\u00e4letusele ettepaneku, et enam p\u00e4evakorra kohta protseduurilisi k\u00fcsimusi esitada ei saa. Opositsiooni protestidest hoolimata l\u00e4ks see l\u00e4bi. P\u00e4evakord sai kinnitatud.Rahust on asi aga kaugel. Opositsioonierakonnad on \u00f6elnud, et kavatsevad ka edaspidi arup\u00e4rimisi esitada ning riigikogu t\u00f6\u00f6d ummistada, kuni kompromissidele j\u00f5utakse.URMAS REINSALU KOLM ESIMESTEsimesed valimised: 1993. aasta kohalikud valimised. Reinsalu oli \u00e4sja l\u00f5petanud keskkooli ning sai rahvusliku koonderakonna Isamaa nimekirjas Tallinna volikogu valimistel 83 h\u00e4\u00e4lt. Ta ei osutunud valituks.Esimene erialane t\u00f6\u00f6: 1996-1997 justiitsministeeriumi spetsialist avaliku \u00f5iguse valdkonnas. 2015. aastal naasis ta justiitsministeeriumisse, siis juba ministrina.Esimene portfell: kaitseministri koht 2012. aastal, \u00fcheksa aastat p\u00e4rast seda, kui ta esimest korda riigikokku valiti. Enne oli kaitseministri ametis olnud Mart Laar, kes tervise t\u00f5ttu taandus.M\u00c4RT BELKIN"}
{"text":"Ukraina on r\u00fcnnakul ja Eesti valitsus kaitselOtsesaates \u00abJulgeolek t\u00e4na\u00bb arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut m\u00f5jutavate tegurite \u00fcle.Ukraina on alustanud vastur\u00fcnnakuid ning surunud j\u00e4rjest rohkem Venemaad kaitsesse. Kuigi Venemaa \u00fcksused liiguvad m\u00f5nes kohas veel edasi, k\u00e4ib rinnete kompimine, n\u00f5rgemate kohtade otsimiseks. Rasked lahingud on koondunud s\u00f5jas ikooniliseks muutunud Bahmuti linna varemetele, kuid on selge, et r\u00fcnnakut ei plaanita ainult seal.\u00a0\nSamal ajal, kui rindel k\u00e4ivad rasked lahingud, on Ukraina j\u00e4tkuvalt v\u00f5itlemas korruptsiooniga. Vahistamised \u00fclemkohtus n\u00e4itavad probleemi ulatust, kuid ka seda, et Kiiev tegeleb v\u00f5itlusega isegi s\u00f5ja ajal. V\u00e4ljakutse suurust n\u00e4itab seegi, et\u00a0Ukrainaga seotud korruptsiooni siirded on j\u00f5udnud kahtlustena Riigikogu liikmeni.\nTeise teemana on saates \u00fcleval Eesti \u00fchiskonna ees seisvad v\u00e4ljakutsed. Parlamendis toimub koalitsiooni- ja opositsioonipoliitikute j\u00f5ukatsumine, kus teineteist s\u00fc\u00fcdistatakse tahtmatuses debatti pidada. Me ei j\u00f5udnud sellesse vastasseisu \u00fche p\u00e4evaga, vaid j\u00e4rjestikuste valearvestuste reaga. Soov suruda \u00fchiskonda suures mahus puudutavaid asju l\u00e4bi kiirustades ja kaasmata on kindlasti oht demokraatiale. See k\u00e4itumine muutub uueks normaaluseks. M\u00f5nede p\u00e4evade andmine mahukate eeln\u00f5ude koosk\u00f5lastamiseks loob mulje \u00fcles\u00f5itmisest ja hoolimatusest. Seejuures ei ole \u00f5ige kasutada kiirustamise p\u00f5hjendusena julgeoleku argumenti, sest selle tarvitamine taandab debati teise osapoole justkui riigivastaseks.\u00a0\u00a0\nSaade on omalaadne julgeolekubriifing avalikkusele, sest tavaliselt anal\u00fc\u00fcsitakse teemasid sellel tasemel vaid suletud uste taga. Meie huvi on pakkuda avalikkusele k\u00f5rgetasemelist teavet julgeolekut m\u00f5jutavate tegurite, taustainfo ja seoste kohta.\n\u00dcle n\u00e4dala eetris olev \u00abJulgeolek t\u00e4na\u00bb pakub parimat julgeolekuohtude s\u00fcstemaatilist k\u00e4sitlemist.\nErkki Koort on endine siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler ning Meelis Oidsalu on t\u00f6\u00f6tanud kaitseministeeriumi erinevate valdkondade asekantslerina.\nVarasemad saated \u00abJulgeolek t\u00e4na\u00bb on j\u00e4relvaadatavad Postimees TVst."}
{"text":"Loodi Eesti Autoomanike Liit: kellele ja milleks?Uus mittetulundus\u00fching Eesti Autoomanike Liit soovib \u00fchendada mootors\u00f5idukite omanikke ja kaitsta nende huvisid \u00f5igusloomet puudutavas diskussioonis. Uue liidu juhatuse liige Priit Tammeraid soostus pikemalt r\u00e4\u00e4kima \u00fchingu tulevikuperspektiivist.\nMT\u00dc Eesti Autoomanike Liit on kuni kolmap\u00e4evase juhatuse koosolekuni seitsmeliikmeline. Asutajaliikmed on vanuses 29-48, nende hulgas \u00fcks naine ja kuus meest.\nJuhatusse valiti lisaks Priit Tammeraidile Simmo Saar ja Andres Rand. Neli \u00fclej\u00e4\u00e4nud asutajaliiget olid Asser Jaanimets, Kristo Metsik, Pille Bu\u0161in ja Tanel Meiel.\nOrganisatsioonil on praegu kaks prioriteeti: kasvatada liikmeskonda ja osaleda automaksu diskussioonis. Priit Tammeraid s\u00f5nab, et t\u00e4na on automaksu suurim argument riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4k, p\u00f5hjendused aga, miks see summa tuleks autoomanike taskust v\u00f5tta, on kesised:\n\u201cMeie soov on diskussiooni tuua sisse m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4l: kas me ikka p\u00e4ris t\u00e4pselt saame aru, miks ja mida me maksustada tahame? Oleme seisukohal, et seisev auto s\u00fcsihappegaasi ei tekita ning omandi maksustamine ei tee maailma k\u00fcll oluliselt rohelisemaks,\u201d selgitab juhatuse liige Tammeraid liidu seisukohti.\nAutoomanikke koondavat liitu on vaja\nPriit Tammeraid r\u00e4\u00e4gib, et Eestis on sadu tuhandeid autoomanikke: \u201cT\u00e4na saame \u00f6elda, et autoomanike liidu olemasolu vajalikkuses on kindlasti veendunud selle asutajaliikmed, liikmeskonna kasvu prognoosi praegusel hetkel teha on keeruline. Siiani ei ole kohanud k\u00fcll \u00fchtegi tuttavat ega t\u00f6\u00f6kaaslast, kes m\u00f5tet heaks ei oleks kiitnud.\u201d\nEesti jautostub j\u00e4tkuvalt k\u00f5ige kiiremini Euroopas ja kaugel pole enam see aeg kui registris on arvel \u00fcks miljon s\u00f5idukit. Sestap v\u00f5iks autoomanikke pidada vaat` et k\u00f5ige m\u00f5juv\u00f5imsamaks grupiks siinmail. Iseasi, kes neist on valmis astuma n-\u00f6 ametiliitu.\nAsutajad loodavad, et MT\u00dc liikmeskond kasvab tuhandepealiseks: \u201cEsimese kahe tunniga tuli juba \u00fcle k\u00fcmne liitumissoovi, p\u00e4eva jooksul lisandus neid rohkem. Juhatuse koosolek on kolmap\u00e4eval, kus saab teha esimese kokkuv\u00f5tte,\u201d on Priit Tammeraid optimistlikult meelestatud.\nAutoomanike liidu rahastamise skeem pole asutajatel veel l\u00e4bi m\u00f5eldud, liikmemaksu kohta ei leia p\u00f5hikirjast s\u00f5nagi:\n\u201cP\u00f5hikirjas liikmemaksu suurust kirjas pole. Teema oli asutamiskoosolekul ning juhatuse koosolekul arutusel, info leiab ka meie kodulehelt. F\u00fc\u00fcsilisest isikust tegev- v\u00f5i toetajaliikmele on aastamaks 20 eurot, juriidilisele toetajaliikmele 1000 eurot,\u201d selgitab Tammeraid ning lisab, et nagu kodaniku\u00fchenduste puhul ikka, on lisaks rahalistele vahenditele panustatud suur hulk entusiasmi.\nLiitumisel saab valida, kas tulevane staatus saab olema tegevliige v\u00f5i toetajaliige, m\u00f5lema liikmemaks aastas on 20 eurot, tegevliige saab \u00f5iguse osaleda EAOL \u00fcldkogul. \u201cSeda v\u00f5in kinnitada, et hoovi peale autosid me\u00a0 lugema ei tule. Liitumisankeet on meie kodulehel olemas, sinna m\u00e4rgib inimene ka selle, kas tal on s\u00f5iduk ja juhiluba olemas. Toetajaliikmeks v\u00f5ib olla ka 12-aastane s\u00f5idukihuviline, kellel ei saa loomulikult kumbagi veel olla.\u201d\n(Tasub meeles pidada, et seaduse j\u00e4rgi on alaealisel MT\u00dc tegevuses osalemine v\u00f5imalik vaid eestkostja loal \u2013 t\u00f5si, see luba v\u00f5ib olla ka suus\u00f5naline, aga peab olema t\u00f5estatav.)\n\u201cAutoomanike liit hakkab olema oma liikme n\u00e4gu \u2013 need mured, millega hakkame tegelema, tulevad meie lauale l\u00e4bi liikmete. Automaks on t\u00e4na kindlasti kuumim teema, kuid ega autoomaniku mured siin ju ei l\u00f5pe,\u201d avab Tammeraid tulevikuperspektiive. Ta loodab, et tulevikus tekib liikmetel tugev \u00f5latunne ning tekivad ka t\u00f6\u00f6grupid, mille kaudu teemasid asjalikult edasi arutada ja n\u00fcgida avalikku (sh poliitilist) arvamust.\n1940-l loodud organisatsiooni j\u00e4rglane\nMT\u00dc Eesti Autoomanike Liit loeb end 1940. aasta m\u00e4rtsis asutatud samanimelise organisatsiooni j\u00e4reltulijaks. Toona moodustasid liidu 7 autoomanike \u00fchendust.\nMiks valiti eelk\u00e4ijaks just see, ja mitte n\u00e4iteks 1934-l aastal loodud Eestimaa Autoomanike \u00dching? M\u00f5lemad koondasid toona ennek\u00f5ike taksojuhte ja mitte era-s\u00f5idukiomanikke ning v\u00f5itlesid varuosade nappuse vastu ja odavama bensiinihinna eest.\nPriit Tammeraid vastab, et asutamism\u00f5tet vaagides vaadati millegi sarnase j\u00e4rele ringi: \u201cAinus, mille leidsime, oli viide 1940. aastal asutatud samanimelisele organisatsioonile. Kuna nimi oli meil juba valmis m\u00f5eldud ning teatud m\u00e4\u00e4ral ajaloolisi paralleele leidus (7 asutajat, esimese koosoleku teemana automaksu tasumine), siis sai ajalooline side loodud.\u201d\nTammeraid kinnitab, et arhiivides otsimist on plaanis j\u00e4tkata \u2013 praegu tundub, et 1940ndal loodud liit kadus radarilt koos iseseisvusega.\nEesti Autoomanike Liidu l\u00fchendiks saab EAOL, sest EAL-e on juba \u00e4mbrit\u00e4is olemas ja see tekitaks segadust \u2013 niisiis EAOL.\nKaanepilt: Unsplash"}
{"text":"Kas v\u00f5lakiri on riskivaba tootlus v\u00f5i tootlusevaba risk? Rahandusekspert Valeria Kiisk vastabV\u00f5lakirjadesse investeerides tee endale enne selgeks, millised need t\u00e4pselt on.Foto: Shutterstock.\nTihti j\u00e4\u00e4b tunne, et k\u00f5ik meie \u00fcmber tegelevad investeerimisega. Kes teab k\u00f5ike aktsiatest, kes v\u00e4\u00e4rtustab hoopis v\u00f5lakirjadesse raha paigutamist. V\u00f5lakirjadesse investeerimise minisarja neljandas osas vastab Redgate Capitali partner Valeria Kiisk v\u00f5lakirjaga seotud k\u00fcsimusele.\u00a0\nKui investor m\u00f5tleb oma portfelli mitmekesistamisele, tasub tal alati vaadata ka v\u00f5lakirjade poole. \u00dchest k\u00fcljest on v\u00f5lakirjadesse tehtud investeeringu tootlust v\u00f5imalik t\u00e4psemalt prognoosida, teisest k\u00fcljest on selle varaklassi maailm oluliselt mitmekesisem: v\u00f5lakirjad erinevad investeerimisperioodi, intressim\u00e4\u00e4ra, tagatiste ja paljude teiste omaduste poolest. Valeria Kiisk on juba varasemalt r\u00e4\u00e4kinud sellest, kas v\u00f5lakiri on riskivaba tootlus v\u00f5i tootlusevaba risk. K\u00fcsisime selle temalt n\u00fc\u00fcd uuesti \u00fcle.\u00a0\n\u201cS\u00f5ltub, mis majandusts\u00fcklis see k\u00fcsimust esitada. Kui turg on ebakindel v\u00f5i on karuturg, siis aktsiad v\u00f5ivad kukkuda 20\u201330 protsenti ja veelgi rohkem,\u201d s\u00f5nab Kiisk. V\u00f5lakirjad s\u00e4ilitavad oma v\u00e4\u00e4rtuse \u00fcldiselt palju paremini. \u201c30-protsendiline kukkumine t\u00e4hendaks ikka default-olukorrale l\u00e4henemist, mitte lihtsat turbulentsi turgudel v\u00f5i investorite meelestatuse muutust.\u201d\nHea n\u00e4ide on siin tema s\u00f5nul Swedbanki aktsia ja v\u00f5lakiri: rahapesu skandaali puhkemisel 2019. aastal kukkus aktsia hind kohe ca 30 protsenti, ent v\u00f5lakirja hind ei liikunud \u00fcldse.\u00a0\n\u201cSiin on muidugi ka varjuk\u00fclg, ehk kui kehval ajal aitab v\u00f5lakirjadesse paigutatud portfelli osa v\u00e4\u00e4rtust s\u00e4ilitada, tasakaalustades aktsiate v\u00f5imalikku kukkumist, siis headel aegadel, kui aktsiad rallivad, on v\u00f5lakirjade v\u00e4\u00e4rtus stabiilne. Loomulikult v\u00f5ib see ka natuke kasvada, aga me r\u00e4\u00e4gime m\u00f5nest protsendist, mitte kordadest, mis on aktsiate puhul igati v\u00f5imalik.\u201d"}
{"text":"Prantsuse kohus j\u00e4ttis Sarkozy kolmeaastase vanglakaristuse j\u00f5ussePARIIS, 17. mai, AFP-BNS \u2013 Prantsuse apellatsioonikohus j\u00e4ttis kolmap\u00e4eval j\u00f5usse endisele presidendile Nicolas Sarkozyle korruptsiooni ja m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise eest m\u00e4\u00e4ratud kolmeaastase vanglakaristuse.\nPraegu 68-aastane Sarkozy oli Prantsuse president aastail 2007\u20132012. Pariisi kohus m\u00f5istis Sarkozy 2021. aasta m\u00e4rtsis s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis ja m\u00e4\u00e4ras talle kolmeaastase vangistuse, sellest kaks aastat tingimisi.\nKohus keelas tal ka kolm aastat avalikus ametis t\u00f6\u00f6tada, kuna ta p\u00fc\u00fcdis saada kohtunikult salajase telefoni teel juurdluse kohta infot.\nSarkozy ja tema endine advokaat Thierry Herzog s\u00f5lmisid kohtuniku Gilbert Azibertiga \"korruptsioonikokkuleppe\", et saada ja jagada teavet uurimise kohta, mis puudutas 2007. aasta valimiskampaania ajal saadud ebaseaduslikke annetusi kadunud L'Or\u00e9al i p\u00e4rijannalt Liliane Bettencourt'ilt.\nSarkozy salatelefonilt tehtud vestlusi Herzogiga m\u00e4ngiti kolmap\u00e4eval esimest korda kohtus ette ja ilmselt olid need otsuse langetamisel kesksel kohal.\nSarkozyd on s\u00fc\u00fcdistatud ka miljonite eurode saamises valimiskampaaniaks Liib\u00fca eksdiktaatorilt Muammar Gaddafilt.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Prantsuse kohus j\u00e4ttis Sarkozy kolmeaastase vanglakaristuse j\u00f5usse (T\u00e4iendatud!)PARIIS, 17. mai, AFP-BNS \u2013 Prantsuse apellatsioonikohus j\u00e4ttis kolmap\u00e4eval j\u00f5usse endisele presidendile Nicolas Sarkozyle korruptsiooni ja m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise eest m\u00e4\u00e4ratud kolmeaastase vanglakaristuse.\nKohus ei muutnud otsust, mille kohaselt peab Sarkozy veetma aasta kodus vangituses elektroonilise k\u00e4ev\u00f5ruga.\nEkspresident lahkus kohtust kommentaarideta, kuid tema advokaat \u00fctles, et nad kaebavad otsuse edasi kassatsioonikohtusse, mis on Prantsusmaa k\u00f5rgeim apellatsioonikohus.\nPraegu 68-aastane Sarkozy oli Prantsuse president aastail 2007\u20132012 ja \u00f5igusprobleemid tekkisid tal kohe ametiaja l\u00f5ppedes.\nPariisi kohus m\u00f5istis Sarkozy 2021. aasta m\u00e4rtsis esimese s\u00f5jaj\u00e4rgse presidendina s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis ja m\u00e4\u00e4ras talle kolmeaastase vangistuse, sellest kaks aastat tingimisi.\nKohus keelas tal ka kolm aastat avalikus ametis t\u00f6\u00f6tada.\nSarkozy ja tema endine advokaat Thierry Herzog s\u00f5lmisid kohtuniku Gilbert Azibertiga \"korruptsioonikokkuleppe\", et saada ja jagada teavet uurimise kohta, mis puudutas 2007. aasta valimiskampaania ajal saadud ebaseaduslikke annetusi kadunud L'Or\u00e9al i p\u00e4rijannalt Liliane Bettencourt'ilt, seisis varasemas kohtuotsuses.\nUurijad kuulasid pealt kahte Sarkozy ametlikku telefoniliini ja avastasid, et tal on ka kolmas, mitteametlik liin, mille ta sai 2014. aastal \"Paul Bismuthi\" nime all ja mida ta kasutas Herzogiga r\u00e4\u00e4kimiseks.\nEelmise aasta detsembris esimesel apellatsiooniistungil eitas Sarkozy kindlalt korruptsiooni.\nKolmap\u00e4eval m\u00e4ngiti tema salatelefonilt tehtud vestlusi Herzogiga esimest korda kohtus ette ja ilmselt olid need otsuse langetamisel kesksel kohal.\nN\u00f5ndanimetatud Bismuthi kaasus on vaid \u00fcks Sarkozyd kimbutavatest kohtuasjadest. Muu hulgas s\u00fc\u00fcdistatakse teda ka Liib\u00fca eksdiktaatorilt Muammar Gaddafilt valimiskampaaniaks miljonite eurode saamises.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Riigikogu pole mitte hull, vaid lihtsalt teismelineEesti parlament on v\u00e4ga noor ja mitte k\u014dik selle t\u00f6\u00f6d korraldava seaduse lihased pole raskust tunda saanud. Sestap ei tasu langeda paanikasse, riigikogu areneb. K\u00fcll aga teeb murelikuks p\u00fc\u00fcd koalitsiooni ja opositsiooni piirid \u00e4ra h\u00e4gustada \u2013 see pole p\u00e4ris turvaline tee, kirjutab Postimehe venekeelesete v\u00e4ljaannete peatoimetaja Sergei Metlev.Kolmk\u00fcmmend kaks aastat on inimesele hea vanus, parlamentarismile t\u00e4hendab see poisikese staatust, kel apaatia vaheldub tormakusega.\nOpositsioon esitles istungi rakendamisega seotud t\u00f6\u00f6seisakut korraldades v\u00e4ga huvitava k\u00fcsimuste pundart riigikogu eneseregulatsioonist, ning enamuse ja v\u00e4hemuse suhetest.\nPraegune obstruktsioon on uudne p\u00f5hjusel, et valitsuse eeln\u00f5ude menetlemist kui sellist \u00fcritatakse blokeerida \u2013 l\u00f5putute k\u00fcsimustega takistati eeln\u00f5ude \u00fcleandmist ja ummistati komisjonid k\u00fcmnete m\u00f5ttetute eeln\u00f5udega. Esimene v\u00f5te on t\u00e4naseks koalitsiooni poolt \u00fcletatud.\nLiberaalses demokraatias on levinud p\u00f5him\u00f5te, et seaduse abil reguleerimisega ei minda liiale, sest \u00fchiskonnas peab s\u00e4ilima teatud usalduse ja koost\u00f6\u00f6valmiduse m\u00e4\u00e4r ning elu keerukust \u00fcletatakse kohtu abil. Nii on see ka riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse m\u00f5nede s\u00e4tetega, mida opositsioon kasutab valitsuse vastu.\nProtseduuriliste k\u00fcsimuste arvu piiramine on istungi juhataja kaalutlusotsus ja vaidlustamise korral suur saal h\u00e4\u00e4letab (paragrahv 72), protesti istungi l\u00e4biviimise kohta lahendab juhataja ise ja viivitamata (paragrahv 74), eeln\u00f5ude ja arup\u00e4rimiste \u00fcleandmise ajaline piiramine istungil pole seadusega s\u00e4testatud ehk langeb eneseregulatsiooni alla.\nPraegune vaidlus puudutab varem l\u00e4biproovimata valemeid ning opositsioon ei varja, et on valmis oma soove maksma panema riigikogu t\u00f6\u00f6v\u00f5ime v\u00e4hemalt ajutise \u00e4rakaotamise hinnaga. Asi on poliitika sisus ja poliitilises kommunikatsioonis.\nSee keskmise valija jaoks peen vaidlus protseduurika teemal taandub l\u00f5puks j\u00e4rgmisele: kas enamus ehk koalitsioon saab teha oma poliitikat, kui kavatsus on p\u00f5hiseaduse ja seadustega koosk\u00f5las, v\u00f5i saab p\u00f5him\u00f5tteliselt olla nii, et parlamentaarsed v\u00e4ljapressimisvahendid panevadki enamust opositsiooniga kokkuleppeid otsima, kui ei taheta riiki seisma panna. See t\u00e4hendab valitsuse poliitika pidevat sisulist korrigeerimist ja teatud asjadest loobumist.\nKui vastus on jah, siis tuleb arvestada, et kogu riik muutub paratamatult aeglasemaks, poliitika tegemine oluliselt keerukamaks ning valimistulemus h\u00e4gusamaks \u2013 arvesse tuleb v\u00f5tta sel juhul igakordselt v\u00e4ga vastandlikke huve ning tundeid. Kusjuures kokkulepete s\u00f5lmimist ei garanteeri miski, sest opositsiooni eesm\u00e4rk on alati v\u00f5imu takistada.\nSeni kehtis meil lihtne ja toimiv mudel: koalitsiooni otsused l\u00e4hevad parlamendis ikkagi l\u00e4bi ehk need otsused v\u00f5etakse valitsuse tahte olemasolul (mida \u00fchiskond m\u00f5jutab rohkem kui opositsioon) vastu ja korrektsioon v\u00f5ib saabuda presidendi, \u00f5iguskantsleri ja riigikohtu tasemel, kui otsus on konfliktis p\u00f5hiseadusega. V\u00f5i siis seoses erakorraliste asjaolude v\u00f5i j\u00e4rsult muutunud poliitilise reaalsusega. Seejuures opositsiooni \u00f5iguste pakett j\u00e4\u00e4b ja seda kaitseb p\u00f5hiseadus ehk rahva tahe v\u00e4ga selgelt. Iseasi, kas nende hulka kuulub just igavene obstruktsioon.\nPraegune vaidlus puudutab varem l\u00e4biproovimata valemeid ning opositsioon ei varja, et on valmis oma soove maksma panema riigikogu t\u00f6\u00f6v\u00f5ime v\u00e4hemalt ajutise \u00e4rakaotamise hinnaga. Asi on poliitika sisus ja poliitilises kommunikatsioonis. Seejuures olen ma peaaegu veendunud, et praegu opositsioonis istuvad Kesk, EKRE ja Isamaa oleks lahendanud v\u00f5imul olles sellist t\u00f6\u00f6seisakut sarnaselt t\u00e4nase koalitsiooniga.\nN\u00fc\u00fcd on siis ees v\u00f5ib olla \u00f5igusvaidlused, veel m\u00f5ned magamata \u00f6\u00f6d, k\u00f5rged emotsioonid ja uued survemeetodid riigikogus. Riigikohtu kaasamist ma v\u00e4ga tervitaks.\nEesti parlament on noor ja ajaloolisi pretsedente ja vaidlusi on veel liiga v\u00e4he. Kogemust ja l\u00e4biseeditud konflikte on vaja juurde. Ka karjed ja trampimine suures saalis on tegelikult okei, kui see pole just igap\u00e4evane. Parlament on ka selleks, et inimlikke \u00fcrginstinkte tsiviliseerida.\nArvan, et koalitsiooni ja opositsiooni piiride ja olemuste \u00e4rakaotamine v\u00f5ib m\u00f5juda meie parlamentarismile tervikuna h\u00e4vitavalt. Riigikogu t\u00e4ielik halvamine ja enamuse p\u00f5him\u00f5tte h\u00fclgamine avab tee rahva v\u00e4simusele parlamentaarsest demokraatiast ja v\u00f5ib pikemas vaates s\u00fcnnitada autoritaarseid trende.\nEnamus peab saama valitseda koosk\u00f5las p\u00f5hiseaduse ja seadustega, olles piiratud sisemiste j\u00f5uvahekordadega, n\u00f5udliku meedia ja kultuuritavade poolt. Ja loomulikult tubli opositsiooni t\u00f6\u00f6ga. Ehk leitakse t\u00e4nase vaidluse tulemusel uus tasakaal."}
{"text":"Rahanduskomisjoni liikmed andsid IMF-i delegatsioonile \u00fclevaate Eesti finantsolukorrastRiigikogu pressiteade\n17. mai 2023\nRahanduskomisjoni liikmed andsid IMF-i delegatsioonile \u00fclevaate Eesti\nfinantsolukorrast\nRiigikogu rahanduskomisjoni liikmed kohtusid t\u00e4na Rahvusvahelise\nValuutafondi (IMF) delegatsiooniga ja andsid \u00fclevaate Eesti\nfinantsolukorrast.\nIMF delegatsiooni arutas m\u00f5ttevahetuse k\u00e4igus riigi- ja erasektori\nesindajatega Eesti majanduse olukorda ning tehtud ja kavandatavaid\nmajanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMFi iga-aastaste\nmajanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.\nRahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Aivar S\u00f5erd ja Hendrik\nJohannes Terras andsid IMF-i delegatsioonile \u00fclevaate riigieelarve\nstruktuursesse tasakaalu viimisest, ootustest j\u00e4rgmise aasta\nriigieelarvele, kavandatavatest maksualastest muudatustest ja inflatsiooni\nm\u00f5just.\n\u201eRahanduspoliitika suund on leevendada riigieelarve struktuurset\npuuduj\u00e4\u00e4ki, viia see k\u00f5igepealt alla 3% protsendi piiri ja seda\nseej\u00e4rel samm-sammu haaval v\u00e4hendada. Menetluses olevad maksuseaduste\neeln\u00f5ud aitavad selle eesm\u00e4rgi saavutamisele kaasa. See ei too kaasa\n\u00fcldist maksukoormuse t\u00f5usu,\u201c selgitas Akkermann.\nAivar S\u00f5erd selgitas, et eelarvepoliitika osas on Eestil vaja rakendada\nmeetmeid, et v\u00e4ltida valitsussektori v\u00f5la kiiret paisumist, vaja on\npiirata eelarvekulude kiiret kasvu ning parandada tulude-kulude tasakaalu.\n\u201eRiigieelarve kulude ja tulude tasakaal on paigast nihkunud, selle l\u00f5he\ns\u00fcvenemisel on hiljem olukorrast palju keerulisem v\u00e4lja tulla.\nRiigieelarve jooksvaid kulusid ei tohiks katta laenurahaga,\u201c  Ta m\u00e4rkis,\net loomulikult teeb muret ka \u00fcks paisuv kuluartikkel riigieelarves,\nmilleks on kiiresti kasvav intressikulu. Energiatootmise mitmekesistamiseks\non Eestil v\u00f5imalik l\u00e4hiaastatel kasutada Euroopa Liidu taastefondi raha.\nIMFi delegatsioon saab visiidi k\u00e4igus \u00fcldpildi nii finantssektori\nolukorrast ja v\u00e4ljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu t\u00f5kestamise\npoliitikas ja korralduses Eestis. Nagu ka varasematel aastatel, on teemaks\nEesti finantsj\u00e4relevalveasutuste valmisolek astuda t\u00e4iendavaid samme\nfinantsstabiilsuse tagamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma.\nIMFi delegatsioon kohtub valitsuse ja Riigikogu liikmetega ning Eesti\nPanga, ministeeriumite, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja\nanal\u00fc\u00fctikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade,\nerialaliitude ja eraettev\u00f5tete esindajatega.\nVisiidist teeb kokkuv\u00f5tte IMFi delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo\nteisip\u00e4eval, 23. mail kell 11\u201312 Eesti Pangas toimuval\npressikonverentsil, kus osalevad ka keskpanga president Madis M\u00fcller ja\nrahandusminister Mart V\u00f5rklaev.\nValuutafond arutab kord aastas k\u00f5ikide liikmesriikidega olulisi\nmajanduspoliitilisi teemasid. Konsultatsiooni j\u00e4rel valmib raport, mis\nkajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.\n\nRiigikogu pressiteenistus\n\nGunnar Paal, 631 6351, 5190 2837\n\ngunnar.paal@riigikogu.ee<mailto:gunnar.paal@riigikogu.ee>\n\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Rahanduskomisjoni liikmed andsid IMF-ile \u00fclevaate finantsolukorrastTALLINN, 17. mai, BNS \u2013 Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed kohtusid kolmap\u00e4eval Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga ja andsid \u00fclevaate Eesti finantsolukorrast.\nIMF-i delegatsiooni arutas m\u00f5ttevahetuse k\u00e4igus riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ning tehtud ja kavandatavaid majanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMF-i iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames, teatas riigikogu pressiteenistus.\nRahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Aivar S\u00f5erd ja Hendrik Johannes Terras andsid IMF-i delegatsioonile \u00fclevaate riigieelarve struktuursesse tasakaalu viimisest, ootustest j\u00e4rgmise aasta riigieelarvele, kavandatavatest maksualastest muudatustest ja inflatsiooni m\u00f5just.\n\"Rahanduspoliitika suund on leevendada riigieelarve struktuurset puuduj\u00e4\u00e4ki, viia see k\u00f5igepealt alla 3 protsendi piiri ja seda seej\u00e4rel samm-sammu haaval v\u00e4hendada. Menetluses olevad maksuseaduste eeln\u00f5ud aitavad selle eesm\u00e4rgi saavutamisele kaasa. See ei too kaasa \u00fcldist maksukoormuse t\u00f5usu,\" selgitas Akkermann.\nAivar S\u00f5erd selgitas, et eelarvepoliitika osas on Eestil vaja rakendada meetmeid, et v\u00e4ltida valitsussektori v\u00f5la kiiret paisumist, vaja on piirata eelarvekulude kiiret kasvu ning parandada tulude-kulude tasakaalu. \"Riigieelarve kulude ja tulude tasakaal on paigast nihkunud, selle l\u00f5he s\u00fcvenemisel on hiljem olukorrast palju keerulisem v\u00e4lja tulla. Riigieelarve jooksvaid kulusid ei tohiks katta laenurahaga,\" toonitas ta.\nS\u00f5erd m\u00e4rkis, et loomulikult teeb muret ka \u00fcks paisuv kuluartikkel riigieelarves, milleks on kiiresti kasvav intressikulu. Energiatootmise mitmekesistamiseks on Eestil v\u00f5imalik l\u00e4hiaastatel kasutada Euroopa Liidu taastefondi raha.\nIMF-i delegatsioon saab visiidi k\u00e4igus \u00fcldpildi nii finantssektori olukorrast ja v\u00e4ljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu t\u00f5kestamise poliitikas ja korralduses Eestis. Nagu ka varasematel aastatel, on teemaks Eesti finantsj\u00e4relevalveasutuste valmisolek astuda t\u00e4iendavaid samme finantsstabiilsuse tagamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma. Delegatsioon kohtub valitsuse ja riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja anal\u00fc\u00fctikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettev\u00f5tete esindajatega.\nValuutafond arutab kord aastas k\u00f5ikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. Konsultatsiooni j\u00e4rel valmib raport, mis kajastab IMF-i ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Rahanduskomisjoni liikmed andsid IMF-ile \u00fclevaate finantsolukorrastTALLINN, 17. mai, BNS \u2013 Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed kohtusid kolmap\u00e4eval Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga ja andsid \u00fclevaate Eesti finantsolukorrast.\nIMF-i delegatsiooni arutas m\u00f5ttevahetuse k\u00e4igus riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ning tehtud ja kavandatavaid majanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMF-i iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames, teatas riigikogu pressiteenistus.\nRahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Aivar S\u00f5erd ja Hendrik Johannes Terras andsid IMF-i delegatsioonile \u00fclevaate riigieelarve struktuursesse tasakaalu viimisest, ootustest j\u00e4rgmise aasta riigieelarvele, kavandatavatest maksualastest muudatustest ja inflatsiooni m\u00f5just.\n\"Rahanduspoliitika suund on leevendada riigieelarve struktuurset puuduj\u00e4\u00e4ki, viia see k\u00f5igepealt alla 3 protsendi piiri ja seda seej\u00e4rel samm-sammu haaval v\u00e4hendada. Menetluses olevad maksuseaduste eeln\u00f5ud aitavad selle eesm\u00e4rgi saavutamisele kaasa. See ei too kaasa \u00fcldist maksukoormuse t\u00f5usu,\" selgitas Akkermann.\nAivar S\u00f5erd selgitas, et eelarvepoliitika osas on Eestil vaja rakendada meetmeid, et v\u00e4ltida valitsussektori v\u00f5la kiiret paisumist, vaja on piirata eelarvekulude kiiret kasvu ning parandada tulude-kulude tasakaalu. \"Riigieelarve kulude ja tulude tasakaal on paigast nihkunud, selle l\u00f5he s\u00fcvenemisel on hiljem olukorrast palju keerulisem v\u00e4lja tulla. Riigieelarve jooksvaid kulusid ei tohiks katta laenurahaga,\" toonitas ta.\nS\u00f5erd m\u00e4rkis, et loomulikult teeb muret ka \u00fcks paisuv kuluartikkel riigieelarves, milleks on kiiresti kasvav intressikulu. Energiatootmise mitmekesistamiseks on Eestil v\u00f5imalik l\u00e4hiaastatel kasutada Euroopa Liidu taastefondi raha.\nIMF-i delegatsioon saab visiidi k\u00e4igus \u00fcldpildi nii finantssektori olukorrast ja v\u00e4ljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu t\u00f5kestamise poliitikas ja korralduses Eestis. Nagu ka varasematel aastatel, on teemaks Eesti finantsj\u00e4relevalveasutuste valmisolek astuda t\u00e4iendavaid samme finantsstabiilsuse tagamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma. Delegatsioon kohtub valitsuse ja riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja anal\u00fc\u00fctikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettev\u00f5tete esindajatega.\nValuutafond arutab kord aastas k\u00f5ikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. Konsultatsiooni j\u00e4rel valmib raport, mis kajastab IMF-i ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Ukraina \u00fclemkohus avaldas oma esimehele umbusaldustKIIEV, 17. mai, Interfax-BNS \u2013 Ukraina \u00fclemkohtu kohtunikud avaldasid teisip\u00e4eval seoses tuvastatud korruptsiooni t\u00f5siasjadega t\u00e4iskogul oma esimehele Vsevolod Knjazevile umbusaldust ja l\u00f5petasid ennet\u00e4htaegselt tema esimehevolitused.\nT\u00e4iskogu istungil osalenud 142 \u00fclemkohtu kohtunikust h\u00e4\u00e4letas selle otsuse poolt 140 kohtunikku. \u00dclemkohtu esimehe volituste ennet\u00e4htaegse l\u00f5petamine umbusalduse t\u00f5ttu otsustati salajasel h\u00e4\u00e4letamisel.\n\u00dclemkohtu t\u00e4iskogu kinnitas h\u00e4\u00e4letustulemused vastavasisulise otsusega.\nT\u00e4iskogu istung kanti \u00fcle \u00fclemkohtu YouTube'i kontol.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina \u00fclemkohus avaldas oma esimehele umbusaldustKIIEV, 17. mai, Interfax-BNS \u2013 Ukraina \u00fclemkohtu kohtunikud avaldasid teisip\u00e4eval seoses tuvastatud korruptsiooni t\u00f5siasjadega t\u00e4iskogul oma esimehele Vsevolod Knjazevile umbusaldust ja l\u00f5petasid ennet\u00e4htaegselt tema esimehevolitused.\nT\u00e4iskogu istungil osalenud 142 \u00fclemkohtu kohtunikust h\u00e4\u00e4letas selle otsuse poolt 140 kohtunikku. \u00dclemkohtu esimehe volituste ennet\u00e4htaegse l\u00f5petamine umbusalduse t\u00f5ttu otsustati salajasel h\u00e4\u00e4letamisel.\n\u00dclemkohtu t\u00e4iskogu kinnitas h\u00e4\u00e4letustulemused vastavasisulise otsusega.\nT\u00e4iskogu istung kanti \u00fcle \u00fclemkohtu YouTube'i kontol.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vargad v\u00f5tsid raha ja esemeidTeisip\u00e4eval laekus Tartumaal politseile\u00a0kaks kaebust varguse ning \u00fcks avaldus kelmuse kohta.\u00a0Esiteks tuli info Elvast\u00a0Pikalt t\u00e4navalt, kus oli\u00a0hoonest varastatud mitmesuguseid esemeid ja seel\u00e4bi tekitatud 4474 euro suurune kahju.\nTeiseks\u00a0varastati N\u00f5o vallas bussis\u00a0rahakott koos sularahaga. Rahakott k\u00fcll leiti hiljem \u00fcles, aga selles olnud raha oli kadunud.\nSamuti p\u00f6\u00f6rdus korrakaitsjate poole\u00a027-aastane naine, kes andis teada, et tema pangakontolt on kantud \u00e4ra raha. Kelmusega tekitatud kahju on 1400 eurot."}
{"text":"Euroopa Komisjon esitas ettepanekud EL-i tolliliidu reformimiseksTALLINN, 17. mai, BNS \u2013 Komisjon esitas kolmap\u00e4eval ettepanekud Euroopa Liidu (EL) tolliliidu k\u00f5ige p\u00f5hjalikuma reformi kohta alates selle loomisest 1968. aastal.\nKomisjoni hinnangul lihtsustab reform tolliprotsesse eelk\u00f5ige ettev\u00f5tjate jaoks, sest v\u00e4hendatakse tolliprotseduure ja asendatakse impordij\u00e4relevalves kasutatavad deklaratsioonid andmep\u00f5hise lahendusega. Tolliasutused saavad vajalikud vahendid ja ressursid EL-i, tema elanikke ja majandust reaalselt ohustava impordi hindamiseks ja peatamiseks.\nSamuti on kavas luua EL-i tolliamet, mis hakkab tegema j\u00e4relevalvet uue veebip\u00f5hise tolliandmekeskuse \u00fcle. Aja jooksul asendab andmekeskus EL-i liikmesriikide praeguse tolli IT-taristu, mis s\u00e4\u00e4stab komisjoni hinnangul neile tegevuskuludelt kuni 2 miljardit eurot aastas. Uus amet aitaks komisjoni vaates ka parandada EL-i l\u00e4henemisviisi riskijuhtimisele ja tollikontrollidele.\nReformitud tolliliidus saavad ettev\u00f5tjad, kes soovivad kaupu EL-i tuua, logida kogu oma tooteid ja tarneahelaid k\u00e4sitleva teabe uude tolliandmekeskusse, mis koondab ettev\u00f5tjate esitatud andmed ning annab masin\u00f5ppe, tehisintellekti ja inimsekkumise teel tolliasutustele t\u00e4ieliku \u00fclevaate tarneahelatest ja kaupade liikumisest.\nSamal ajal on ettev\u00f5tjatel vaja tolliteabe esitamisel suhelda ainult \u00fche portaaliga ja nad peavad esitama andmeid ainult \u00fcks kord mitme j\u00e4rjestikuse saadetise kohta. M\u00f5nel juhul, kui \u00e4riprotsessid ja tarneahelad on t\u00e4iesti l\u00e4bipaistvad, saavad k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemad kauplejad lasta oma kauba EL-i turule ilma aktiivse tollisekkumiseta.\nEttepanekute kohaselt avatakse andmekeskus 2028. aastal e-kaubanduse saadetistele ja teised importijad hakkavad seda kasutama 2032. aastal.\u00a0\nT\u00e4nase reformiettepanekud panevad veebiplatvormidele vastutuse selle eest, et internetis EL-i m\u00fc\u00fcdavad kaubad vastavad k\u00f5igile tollikohustustele. See on oluline erinevus praegusest tollis\u00fcsteemist, kus vastutus lasub \u00fcksiktarbijal ja vedajatel. Platvormid peavad tagama, et tollimaksud ja k\u00e4ibemaks tasutakse ostmisel, nii et postipakkide saabumisel ei teki tarbijatele enam varjatud tasusid ega ootamatut paberit\u00f6\u00f6d. Kui ametliku importija rolli t\u00e4idavad veebiplatvormid, saavad tarbijad olla kindlad, et k\u00f5ik tollimaksud on tasutud ja et nad v\u00f5ivad teha oste koosk\u00f5las EL-i keskkonna-, ohutus- ja eetikastandarditega.\nSamal ajal kaotatakse reformiga praegune m\u00f6\u00f6ndus, mille kohaselt on alla 150-eurose v\u00e4\u00e4rtusega kaup tollimaksust vabastatud. Seda reeglit kasutavad petturid laialdaselt \u00e4ra: kuni 65 protsendi EL-i saabuvate pakkide puhul n\u00e4idatakse nende v\u00e4\u00e4rtust tegelikust v\u00e4iksemana, et v\u00e4ltida imporditollimakse.\nReformiga lihtsustatakse ka v\u00e4ljastpoolt EL-i ostetud k\u00f5ige levinumate v\u00e4ikese v\u00e4\u00e4rtusega kaupade tollimaksu arvutamist ja v\u00e4hendatakse tuhandete v\u00f5imalike tollimaksukategooriate hulka ainult neljani. See lihtsustab oluliselt tollimaksude arvutamist v\u00e4ikeste postipakkide puhul ja aitab nii platvormidel kui ka tolliasutustel paremini hallata EL-i saabuvaid e-kaubanduse oste ning v\u00e4hendab pettuseohtu. Uus spetsiaalne e-kaubanduse kord peaks tooma t\u00e4iendavat tollitulu \u00fcks miljard eurot aastas.\nEttepanekud saadetakse n\u00fc\u00fcd n\u00f5usoleku saamiseks Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu N\u00f5ukogule ning konsulteerimiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Euroopa Komisjon esitas ettepanekud EL-i tolliliidu reformimiseksTALLINN, 17. mai, BNS \u2013 Komisjon esitas kolmap\u00e4eval ettepanekud Euroopa Liidu (EL) tolliliidu k\u00f5ige p\u00f5hjalikuma reformi kohta alates selle loomisest 1968. aastal.\nKomisjoni hinnangul lihtsustab reform tolliprotsesse eelk\u00f5ige ettev\u00f5tjate jaoks, sest v\u00e4hendatakse tolliprotseduure ja asendatakse impordij\u00e4relevalves kasutatavad deklaratsioonid andmep\u00f5hise lahendusega. Tolliasutused saavad vajalikud vahendid ja ressursid EL-i, tema elanikke ja majandust reaalselt ohustava impordi hindamiseks ja peatamiseks.\nSamuti on kavas luua EL-i tolliamet, mis hakkab tegema j\u00e4relevalvet uue veebip\u00f5hise tolliandmekeskuse \u00fcle. Aja jooksul asendab andmekeskus EL-i liikmesriikide praeguse tolli IT-taristu, mis s\u00e4\u00e4stab komisjoni hinnangul neile tegevuskuludelt kuni 2 miljardit eurot aastas. Uus amet aitaks komisjoni vaates ka parandada EL-i l\u00e4henemisviisi riskijuhtimisele ja tollikontrollidele.\nReformitud tolliliidus saavad ettev\u00f5tjad, kes soovivad kaupu EL-i tuua, logida kogu oma tooteid ja tarneahelaid k\u00e4sitleva teabe uude tolliandmekeskusse, mis koondab ettev\u00f5tjate esitatud andmed ning annab masin\u00f5ppe, tehisintellekti ja inimsekkumise teel tolliasutustele t\u00e4ieliku \u00fclevaate tarneahelatest ja kaupade liikumisest.\nSamal ajal on ettev\u00f5tjatel vaja tolliteabe esitamisel suhelda ainult \u00fche portaaliga ja nad peavad esitama andmeid ainult \u00fcks kord mitme j\u00e4rjestikuse saadetise kohta. M\u00f5nel juhul, kui \u00e4riprotsessid ja tarneahelad on t\u00e4iesti l\u00e4bipaistvad, saavad k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemad kauplejad lasta oma kauba EL-i turule ilma aktiivse tollisekkumiseta.\nEttepanekute kohaselt avatakse andmekeskus 2028. aastal e-kaubanduse saadetistele ja teised importijad hakkavad seda kasutama 2032. aastal.\u00a0\nT\u00e4nase reformiettepanekud panevad veebiplatvormidele vastutuse selle eest, et internetis EL-i m\u00fc\u00fcdavad kaubad vastavad k\u00f5igile tollikohustustele. See on oluline erinevus praegusest tollis\u00fcsteemist, kus vastutus lasub \u00fcksiktarbijal ja vedajatel. Platvormid peavad tagama, et tollimaksud ja k\u00e4ibemaks tasutakse ostmisel, nii et postipakkide saabumisel ei teki tarbijatele enam varjatud tasusid ega ootamatut paberit\u00f6\u00f6d. Kui ametliku importija rolli t\u00e4idavad veebiplatvormid, saavad tarbijad olla kindlad, et k\u00f5ik tollimaksud on tasutud ja et nad v\u00f5ivad teha oste koosk\u00f5las EL-i keskkonna-, ohutus- ja eetikastandarditega.\nSamal ajal kaotatakse reformiga praegune m\u00f6\u00f6ndus, mille kohaselt on alla 150-eurose v\u00e4\u00e4rtusega kaup tollimaksust vabastatud. Seda reeglit kasutavad petturid laialdaselt \u00e4ra: kuni 65 protsendi EL-i saabuvate pakkide puhul n\u00e4idatakse nende v\u00e4\u00e4rtust tegelikust v\u00e4iksemana, et v\u00e4ltida imporditollimakse.\nReformiga lihtsustatakse ka v\u00e4ljastpoolt EL-i ostetud k\u00f5ige levinumate v\u00e4ikese v\u00e4\u00e4rtusega kaupade tollimaksu arvutamist ja v\u00e4hendatakse tuhandete v\u00f5imalike tollimaksukategooriate hulka ainult neljani. See lihtsustab oluliselt tollimaksude arvutamist v\u00e4ikeste postipakkide puhul ja aitab nii platvormidel kui ka tolliasutustel paremini hallata EL-i saabuvaid e-kaubanduse oste ning v\u00e4hendab pettuseohtu. Uus spetsiaalne e-kaubanduse kord peaks tooma t\u00e4iendavat tollitulu \u00fcks miljard eurot aastas.\nEttepanekud saadetakse n\u00fc\u00fcd n\u00f5usoleku saamiseks Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu N\u00f5ukogule ning konsulteerimiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Euroopa Komisjon esitas ettepanekud EL-i tolliliidu reformimiseksTALLINN, 17. mai, BNS \u2013 Komisjon esitas kolmap\u00e4eval ettepanekud Euroopa Liidu (EL) tolliliidu k\u00f5ige p\u00f5hjalikuma reformi kohta alates selle loomisest 1968. aastal.\nKomisjoni hinnangul lihtsustab reform tolliprotsesse eelk\u00f5ige ettev\u00f5tjate jaoks, sest v\u00e4hendatakse tolliprotseduure ja asendatakse impordij\u00e4relevalves kasutatavad deklaratsioonid andmep\u00f5hise lahendusega. Tolliasutused saavad vajalikud vahendid ja ressursid EL-i, tema elanikke ja majandust reaalselt ohustava impordi hindamiseks ja peatamiseks.\nSamuti on kavas luua EL-i tolliamet, mis hakkab tegema j\u00e4relevalvet uue veebip\u00f5hise tolliandmekeskuse \u00fcle. Aja jooksul asendab andmekeskus EL-i liikmesriikide praeguse tolli IT-taristu, mis s\u00e4\u00e4stab komisjoni hinnangul neile tegevuskuludelt kuni 2 miljardit eurot aastas. Uus amet aitaks komisjoni vaates ka parandada EL-i l\u00e4henemisviisi riskijuhtimisele ja tollikontrollidele.\nReformitud tolliliidus saavad ettev\u00f5tjad, kes soovivad kaupu EL-i tuua, logida kogu oma tooteid ja tarneahelaid k\u00e4sitleva teabe uude tolliandmekeskusse, mis koondab ettev\u00f5tjate esitatud andmed ning annab masin\u00f5ppe, tehisintellekti ja inimsekkumise teel tolliasutustele t\u00e4ieliku \u00fclevaate tarneahelatest ja kaupade liikumisest.\nSamal ajal on ettev\u00f5tjatel vaja tolliteabe esitamisel suhelda ainult \u00fche portaaliga ja nad peavad esitama andmeid ainult \u00fcks kord mitme j\u00e4rjestikuse saadetise kohta. M\u00f5nel juhul, kui \u00e4riprotsessid ja tarneahelad on t\u00e4iesti l\u00e4bipaistvad, saavad k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemad kauplejad lasta oma kauba EL-i turule ilma aktiivse tollisekkumiseta.\nEttepanekute kohaselt avatakse andmekeskus 2028. aastal e-kaubanduse saadetistele ja teised importijad hakkavad seda kasutama 2032. aastal.\u00a0\nT\u00e4nase reformiettepanekud panevad veebiplatvormidele vastutuse selle eest, et internetis EL-i m\u00fc\u00fcdavad kaubad vastavad k\u00f5igile tollikohustustele. See on oluline erinevus praegusest tollis\u00fcsteemist, kus vastutus lasub \u00fcksiktarbijal ja vedajatel. Platvormid peavad tagama, et tollimaksud ja k\u00e4ibemaks tasutakse ostmisel, nii et postipakkide saabumisel ei teki tarbijatele enam varjatud tasusid ega ootamatut paberit\u00f6\u00f6d. Kui ametliku importija rolli t\u00e4idavad veebiplatvormid, saavad tarbijad olla kindlad, et k\u00f5ik tollimaksud on tasutud ja et nad v\u00f5ivad teha oste koosk\u00f5las EL-i keskkonna-, ohutus- ja eetikastandarditega.\nSamal ajal kaotatakse reformiga praegune m\u00f6\u00f6ndus, mille kohaselt on alla 150-eurose v\u00e4\u00e4rtusega kaup tollimaksust vabastatud. Seda reeglit kasutavad petturid laialdaselt \u00e4ra: kuni 65 protsendi EL-i saabuvate pakkide puhul n\u00e4idatakse nende v\u00e4\u00e4rtust tegelikust v\u00e4iksemana, et v\u00e4ltida imporditollimakse.\nReformiga lihtsustatakse ka v\u00e4ljastpoolt EL-i ostetud k\u00f5ige levinumate v\u00e4ikese v\u00e4\u00e4rtusega kaupade tollimaksu arvutamist ja v\u00e4hendatakse tuhandete v\u00f5imalike tollimaksukategooriate hulka ainult neljani. See lihtsustab oluliselt tollimaksude arvutamist v\u00e4ikeste postipakkide puhul ja aitab nii platvormidel kui ka tolliasutustel paremini hallata EL-i saabuvaid e-kaubanduse oste ning v\u00e4hendab pettuseohtu. Uus spetsiaalne e-kaubanduse kord peaks tooma t\u00e4iendavat tollitulu \u00fcks miljard eurot aastas.\nEttepanekud saadetakse n\u00fc\u00fcd n\u00f5usoleku saamiseks Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu N\u00f5ukogule ning konsulteerimiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Naine kaotas kelmidele 85 000 eurotTALLINN, 17. mai, BNS \u2013 Politsei uurib juhtumit, kus naine kaotas kelmidele 85 000 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Rakveres elav 49-aastane naine, kellele helistasid kelmid v\u00e4lismaa numbrilt ja tutvustasid ennast Nelson Financial Solutions t\u00f6\u00f6tajatena.\nNaine tegi kelmide palvel antud firma lehele konto, peale mida naine kandis loodud konto k\u00e4ivitamiseks 100 eurot. Seej\u00e4rel kanti 25 eurot naisele usalduse tekitamiseks tagasi.\nNaine tegi antud lehek\u00fcljel \u00fclekandeid kokku summas 85 000 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus ka Narvas elav 56-aastane naine, kellele helistas v\u00e4idetavalt\u00a0 Google ning seej\u00e4rel Swedbanga t\u00f6\u00f6taja. Google v\u00e4idetav t\u00f6\u00f6taja v\u00e4itis, et naise Google konto on kaaperdatud ning naise isikuandmed on varastatud.\nKelm palus naisel alla laadida v\u00e4idetava kelmuse v\u00e4ltimiseks RusDesk programmi, mida naine ka tegi. Kelm v\u00e4itis, et naise nimel proovitakse laenu v\u00f5tta ning seej\u00e4rel helistas naisele v\u00e4idetav Swedbanga t\u00f6\u00f6taja, kes v\u00e4itis, et naise nimele on laenusid v\u00f5etud.\nNaisel paluti sisestada Smart-ID PIN1 ja PIN2, mida naine ka tegi. Kelmusega tekitatud kahju on 18 400 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kuidas valida ilusat .ee domeeni?Kui soovid oma veebisaidi jaoks luua professionaalse ja kvaliteetse internetiaadressi, on .ee domeen ideaalne valik. Eesti rahvuslik domeenilaiend .ee annab veebilehele kohaliku ja usaldusv\u00e4\u00e4rse identiteedi. Kuid kuidas valida endale ilusat .ee domeeni?\nAnname n\u00e4pun\u00e4iteid, mida valikul silmas pidada.\nMis on .ee domeen?\nDomeenilaiend .ee on riiklik ning t\u00e4histab Eestit. See on \u00fcks populaarsemaid domeenilaiendeid Eestis, mida kasutavad nii ettev\u00f5tted kui ka eraisikud.\nDomeen .ee loob tugeva seose Eesti turuga ja aitab kinnitada veebi usaldusv\u00e4\u00e4rset kohalolekut. Domeeni .ee saab registreerida veebilehel https:\/\/host.ee.\nMiks valida domeen .ee?\nValides .ee domeeni, annad oma veebilehele usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja seose Eestiga. See on eriti oluline, kui soovid j\u00f5uda Eesti turuni v\u00f5i luua sidemeid kohalike klientidega.\u00a0\nDomeen .ee m\u00f5jub usaldusv\u00e4\u00e4rselt ja annab v\u00f5imaluse eristuda teistest domeenilaienditest.\nKuidas valida ilusat .ee domeeni?\nMida tuleks .ee domeeni valides silmas pidada?\nOtsi sobivaid m\u00e4rks\u00f5nu! Enne .ee domeeni valimist m\u00f5tle, millised m\u00e4rks\u00f5nad kirjeldavad k\u00f5ige paremini sinu ettev\u00f5tet v\u00f5i veebilehte. Kui soovid luua ilusat .ee domeeni, on esimene samm leida sobivad m\u00e4rks\u00f5nad, mis kirjeldavad sinu ettev\u00f5tet v\u00f5i veebilehte. Need m\u00e4rks\u00f5nad v\u00f5ivad sisaldada sinu ettev\u00f5tte nime, tooteid v\u00f5i teenuseid, mida pakud.\nM\u00f5tle l\u00e4bi, millised s\u00f5nad v\u00f5iksid olla seotud sinu br\u00e4ndi v\u00f5i tegevusalaga, ning kasuta neid domeeni valimisel.\nOtsi n\u00e4iteks veebilehelt https:\/\/dn.ee m\u00e4rks\u00f5na, mida soovid kasutada oma domeenis. Selleks mine veebilehele dn.ee, sisesta n\u00e4iteks m\u00e4rks\u00f5na \u201craha.ee\u201d ja dn.ee n\u00e4itab, et s\u00f5na \u201craha.ee\u201d kasutab 74 domeeni.\nKasuta lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime! Hea .ee domeeni valikul on oluline kasutada lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime. Liiga pikka v\u00f5i keerulist domeeninime v\u00f5ib olla raske meelde j\u00e4tta ja kirjutada. Vali l\u00fchike ja selge nimi, mis k\u00f5lab h\u00e4sti ja j\u00e4\u00e4b meelde. Hea oleks, kui see koosneb 5\u20136 t\u00e4hest.\nKui soovid domeeni reklaamida raadios v\u00f5i muudes suulistes kanalites, vali lihtne, selge ja meeldej\u00e4\u00e4v domeen, mis on kergesti m\u00f5istetav ning ei vaja \u00fclekordamist v\u00f5i t\u00e4psustamist.\nArvesta br\u00e4ndi ja ettev\u00f5tte nimega! Kui sul on juba olemas br\u00e4nd v\u00f5i ettev\u00f5tte nimi, siis proovi seda kasutada .ee domeenis. See loob sideme sinu br\u00e4ndi ja veebiaadressi vahel ning aitab luua \u00fchtset ja \u00e4ratuntavat kuvandit.\nKui sinu ettev\u00f5tte nimi ei ole .ee domeenis saadaval, proovi leida v\u00f5imalikult sarnane nimi.\nV\u00e4ldi numbrite ja kriipsude kasutamist! Et luua ilusat .ee domeeni, on soovitatav v\u00e4ltida numbrite ja kriipsude kasutamist. Need v\u00f5ivad tekitada segadust ja muuta domeeni raskemini loetavaks. Lihtne ja selge domeeninimi on alati parem valik.\nV\u00e4ldi IDN domeenide kasutamist! IDN-domeenid (Internationalized Domain Names) v\u00f5imaldavad kasutada domeeninimes t\u00e4pit\u00e4hti, erinevaid t\u00e4hestikke ja muid, mitte ladina t\u00e4hti. See annab v\u00f5imaluse registreerida domeene, mis on kohalikule keelele v\u00f5i kultuurile sobivamad.\nKuigi IDN-domeenid pakuvad eeliseid, kaasnevad nendega teatud piirangud ja v\u00e4ljakutsed, mida tasub silmas pidada.\u00a0\nPeamised p\u00f5hjused, miks v\u00f5idakse otsustada mitte kasutada IDN-domeene, on j\u00e4rgmised.\nTehnilised probleemid. IDN-domeenide kasutuselev\u00f5tt t\u00f5i kaasa tehnilisi probleeme. Vanemad veebibrauserid ja tarkvaras\u00fcsteemid ei pruugi korralikult toetada IDN-domeene v\u00f5i v\u00f5ivad neid valesti t\u00f5lgendada. See v\u00f5ib tekitada probleeme domeeninime \u00f5ige kuvamisega ja v\u00f5ib m\u00f5jutada veebilehe toimimist.\nTurvalisusk\u00fcsimused. IDN-domeenid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada turvalisusega seotud probleeme, eriti phishing\u2019u v\u00f5i kelmusega seotud r\u00fcnnakute korral. Kuna IDN-domeenid v\u00f5imaldavad kasutada erinevaid t\u00e4hestikke ja t\u00e4hti, on v\u00f5imalik luua domeene, mis visuaalselt sarnanevad tuntud br\u00e4ndide v\u00f5i populaarsete veebisaitidega. See v\u00f5ib petta kasutajaid kl\u00f5psama kahjulikel linkidel v\u00f5i sisestama oma isiklikke andmeid v\u00f5ltsitud veebilehtedel.\n\u00dchilduvuspuudused. Vanemad e-posti s\u00fcsteemid ja DNS-serverid (DNS kohta saate t\u00e4psemalt lugeda veebiaadressilt https:\/\/dns.ee) ei toeta tihtipeale t\u00e4ielikult IDN-domeene. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada probleeme e-kirjade saatmisel v\u00f5i domeeninime serveritele korrektselt juhtimisel. Lisaks v\u00f5ib osa veebiteenuseid, n\u00e4iteks WHOIS andmebaasid, t\u00f5rjuda v\u00f5i kuvada valesti IDN-domeene.\u00a0\nPiiratud tugi registripidajatelt. IDN-domeenide toetamine v\u00f5ib erineda registripidajate vahel. M\u00f5ni registripidaja ei pruugi pakkuda laia valikut IDN-t\u00e4hestiku variante v\u00f5i v\u00f5ivad rakendada lisakulusid IDN-domeenide registreerimisel v\u00f5i haldamisel. See v\u00f5ib piirata valikuv\u00f5imalusi ja suurendada registreerimisega seotud kulusid.\nKontrolli domeeni saadavust! Enne l\u00f5pliku otsuse tegemist kontrolli kindlasti, kas sinu soovitud .ee domeen on ikka saadaval. Selleks v\u00f5id k\u00fclastada domeeni registreerimise teenusepakkujaid, nagu Host.ee, kus saad teha otsingu ja vaadata, kas soovitud domeen on saadaval. Kui soovitud domeen on juba registreeritud, proovi leida alternatiivne nimi v\u00f5i m\u00f5ni teine laiend.\nKontrolli .ee domeeni saadavust:\nKiire ja lihtne registreerimisprotsess\nHost.ee registreerimisprotsess on kiire ja lihtne. Soovitud .ee domeeni nime saad sisestada otsingusse ja kui see on saadaval, on v\u00f5imalik j\u00e4tkata registreerimisega.\u00a0\nHost.ee juhendab sind vajalike sammude tegemisel ning pakub selget teavet registreerimistasude ja perioodide kohta. Host.ee pakub m\u00f5istlikke hindu .ee domeeni registreerimiseks.\nDomeeni haldamine ja lisateenused\nHost.ee v\u00f5imaldab sul h\u00f5lpsalt hallata oma .ee domeeni. Saad muuta DNS-seadeid, suunata domeeni teisele veebiserverile v\u00f5i luua alamdomeene. Lisaks pakutakse tehnilist tuge, et aidata sind domeeni seadistamisel v\u00f5i muudes tehnilistes k\u00fcsimustes.\nKui soovid valida ilusat .ee domeeni, on oluline l\u00e4bi m\u00f5elda m\u00e4rks\u00f5nad, kasutada lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime ning arvestada br\u00e4ndi ja ettev\u00f5tte nimega. V\u00e4ldi numbrite ja kriipsude kasutamist ning kontrolli domeeni saadavust enne registreerimist.\u00a0\nHost.ee on usaldusv\u00e4\u00e4rne registraator, mis pakub kiiret ja lihtsat .ee domeeni registreerimise teenust, m\u00f5istlikke hindu ning v\u00f5imalust h\u00f5lpsalt hallata oma domeeni."}
{"text":"Rakvere naine kaotas netikelmidele 85 000 eurotPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Rakveres elav 49-aastane naine, kelle helistasid kelmid v\u00e4lismaa numbrilt, tutvustades ennast Nelson Financial Solutions t\u00f6\u00f6tajatena.\nNaine tegi kelmide palvel antud firma lehele konto, peale mida naine kandis loodud konto k\u00e4ivitamiseks 100 eurot. Naisele kanti 25 eurot usalduse tekitamiseks tagasi. Naine tegi antud lehek\u00fcljel \u00fclekandeid kokku summas 85\u00a0000 eurot.\nAjakirjandus on internetis toimuvatest kelmustest kirjutanud pikalt ja pidevalt. \u00dche ajakirjandusliku eksperimendi, kus ajakirjanik tutvus\u00a0netip\u00e4ttide tegutsemisega, leiab n\u00e4iteks SIIT.\u00a0\n"}
{"text":"Paide Linnavolikogu 20.04.2023 istungi kokkuv\u00f5te1. Mittetulundus\u00fchingu S\u00e4\u00e4stva Renoveerimise Infokeskuse Paide \u00dchendus (Paide SRIK) juhatuse liige Rainer Eidemiller andis \u00fclevaate \u00fchingu tegevuse kohta. Paide Linnavalitsus on \u00fcks 2006. aastal asutatud mittetulundus\u00fchingu asutajaliikmetest.\n2. Anti luba Innu kinnisasja omandamiseks osa\u00fchingu Paide P\u00e4ike poolt. 3. V\u00f5eti vastu Paide Linnavolikogu otsuse eeln\u00f5u \u201ePaide linna asustusjaotuse muutmise algatamine.\"\n4. V\u00f5eti vastu Paide Linnavolikogu otsuse eeln\u00f5u \u201eP\u00e4rnu t\u00e4nav 2 kinnisasja omandamine.\"\n5. V\u00f5eti vastu Paide Linnavolikogu otsuse eeln\u00f5u \u201eOtsuse ja toimingu tegemiseks isiku nimetamine linnapea toimingupiirangu kohaldumisel.\"\n6. V\u00f5eti vastu Paide Linnavolikogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u \u201eKorruptsiooni ennetamine Paide linna t\u00f6\u00f6korralduses.\"\n7. Tunnistati kehtetuks Paide Linnavolikogu 21. detsembri 2017 otsuse nr 76 \"Huvide deklaratsioonide esitama kohustatud isikute ringi m\u00e4\u00e4ramine ja deklaratsioonide kontrollimise komisjoni moodustamine.\"\n8. V\u00f5eti vastu Paide Linnavolikogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u \u201ePaide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 m\u00e4\u00e4ruse nr 1 \"Paide Linnavalitsuse hallatavate asutuste t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasustamise alused ja kuu t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rad\" muutmine\u201d.\n9. V\u00f5eti vastu Paide Linnavolikogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u \u201ePaide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 m\u00e4\u00e4ruse nr 1 \"Paide Linnavalitsuse hallatavate asutuste t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasustamise alused ja kuu t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rad\" muutmine\u201d.\n10. V\u00f5eti vastu Paide Linnavolikogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u \u201ePaide Linnavolikogu 15. veebruari 2018 m\u00e4\u00e4ruse nr 10 \u201eJ\u00e4rvamaa Keskraamatukogu p\u00f5him\u00e4\u00e4rus\" muutmine.\"\n11. V\u00f5eti vastu Paide Linnavolikogu otsuse eeln\u00f5u \u201eJ\u00e4rva maakonna kohaliku omavalitsuse \u00fcksustega koost\u00f6\u00f6 tegemiseks kohustuste v\u00f5tmine.\"\n12. Kuulati Paide Linnavalitsuse ettekannet J\u00e4rvamaa Omavalitsuste Liidu likvideerimise sisu ja kava kohta.\n13. Kuulati Paide Linnavalitsuse ettekannet teenistusliku j\u00e4relevalve tulemuste kohta talitee osas.\n\nLisaks andis Paide linnapea Kulno Klein teada linnavalitsuse palvest eemaldada p\u00e4evakorrast linnavolikogu liikme Alo Aasma poolt esitatud p\u00e4evakorrapunkt number 10, \u201ePaide linna sihtasutuste p\u00f5hikirjade muutmine\u201c. Tuginedes Paide linna p\u00f5him\u00e4\u00e4ruse \u00a7 57 l\u00f5ikele 6 tegi K. Klein protseduurilise ettepaneku eeln\u00f5u lugemine l\u00f5petada. K. Klein palus ettepaneku p\u00f5hjuste t\u00e4psemalt v\u00e4lja toomiseks anda s\u00f5na linna juristile. Istungi juhataja Tarmo Alt andis s\u00f5na jurist Oliver Raalile, kes tegi sissejuhatava ettekande sihtasutuste \u00f5iguslikust raamistikust ning selgitas, et t\u00e4nasel p\u00e4eval Paide linn juriidiliselt sihtasutuste asutaja enam ei ole. Seega ei ole Paide Linnavolikogul \u00f5igust otsustada linna sihtasutuste p\u00f5hikirjade muutmise \u00fcle.\n\nPaide Linnavolikogu istungid on otse\u00fclekandena vaadatavad Paide linna kodulehel paide.ee \u2192 Kontaktid ja juhtimine \u2192 Linnavolikogu \u2192 Istungite veebi\u00fclekanne;"}
{"text":"Tagandamist pelgav Ecuadori president saatis parlamendi laialiQUITO, 17. mai, AFP-BNS \u2013 Ecuadori president Guillermo Lasso, keda korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatavana \u00e4hvardas kongressi tagandamismenetlus, saatis kolmap\u00e4eval parlamendi laiali.\nPresidendikantselei m\u00e4\u00e4ruses \u00f6eldakse, et Lasso saadab t\u00f5sise poliitilise kriisi t\u00f5ttu rahvusassamblee laiali.\nSee t\u00e4hendab, et korraldada tuleb ennet\u00e4htaegsed valimised.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Riigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 18. maiksRiigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 18. maiks\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEesti Panga 2022. aasta aruanne. Ettekande teeb Eesti Panga president Madis\nM\u00fcller.\nKomisjonide istungid\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kell 13.05: relvaseaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (144\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/29a01bca-\n9a94-4276-a910-d487e2131356\/relvaseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-\nteiste-seaduste-muutmise-seaduse-eelnou-144-se>), kutsutud\nKaitseministeeriumi esindaja; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud\nKaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 13: Eesti seisukohad 25. mail toimuval Euroopa\nLiidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kaubandusministrite kohtumisel, Eesti\nv\u00e4liskaubanduspoliitika prioriteedid, kutsutud majandus- ja\ninfotehnoloogiaminister Tiit Riisalo; Eesti seisukohad 23. mail toimuval\nEuroopa Liidu v\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu kaitseministrite kohtumisel, kutsutud\nkaitseminister Hanno Pevkur;\nkorruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil \u2013 kell 13.30:\np\u00f6\u00f6rdumine peaministrile ja siseministrile MT\u00dc Slava Ukraini! Ukraina\npartneri lokul\u00f6\u00f6ja osas (ruum L332).\nS\u00fcndmused\nKell 12 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Viimsi Kooli 9. klassi\n\u00f5pilastega.\nKell 12 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Svjatlana\nTsihhanovskaja kabineti esindajatega.\nKell 13 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Tallinna\nTehnikag\u00fcmnaasiumi 11. klassi \u00f5pilastega.\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Pensionimaksed j\u00e4tkuvad: kohtu otsusel saab Heldna v\u00e4ljateenitud aastate pensioni edasiKuigi\u00a0Eerik Heldnale ning Elmar Vaherile kuriteokahtlustuse kaasa toonud asjaolud ei olnud Tallinna ringkonnakohtu hinnangul mustvalged, siis\u00a0Heldnale eripensioni maksmise peatamise vajadust ei ole \u2013 nii l\u00e4ks t\u00fchistamisele Harju maakohtu m\u00e4\u00e4rus, millega arestiti Heldna edasised pensionimaksed.Riigiprokuratuur esitas 22. m\u00e4rtsil Harju maakohtule taotluse arestida Eerik Heldnale m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4ljateenitud aastate pensioni n\u00f5ude\u00f5igus ning peatada tema pensionimaksed.\nHeldnale oli v\u00e4ljateenitud aastate pensioni m\u00e4\u00e4ratud 481,72 eurot kuus. Arestimistaotluse esitamise ajaks oli talle makstud pensioni kokku 5293,22 eurot, kuid juba v\u00e4lja makstud summat prokuratuuri taotlus ei puudutanud \u2013 selle all m\u00f5eldi tulevikumakseid.\n21. aprillil rahuldas maakohus prokuratuuri taotluse p\u00f5hjendusega, et Heldna kinnitas nii PPA kui ka MTA ametnikele, et talle on oluline politseistaa\u017ei j\u00e4tkumine ja ta soovib enda rotatsiooni korras \u00fcleviimist. N\u00e4iteks 27. jaanuaril 2020 saatis ta kirja PPA ametnikule, milles palus end rotatsiooni korras \u00fcle viia maksu- ja tolliametisse t\u00e4htajaga kaheksa aastat. Heldna m\u00e4rkis: \u00abSiis on mu pensionistaa\u017e t\u00e4is (vanus) ja siis saab vaadata, kas ja kuidas edasi.\u00bb\n\nMaakohus n\u00e4gi kelmust\n\nMaakohtu jaoks v\u00e4\u00e4ris t\u00e4helepanu ka asjaolu, et kuigi Heldna vormistati 2019. aasta kevadel keskkriminaalpolitseisse t\u00f6\u00f6le tunnistajakaitse talituse ametikohale, on nii Heldna kui ka teised kaaskahtlustatavad kinnitanud, et ta ei olnud sellele ametikohale sobiv. Tegu oli palgaga katmata ametikohaga.\nM\u00e4ngu tuli veel asjaolu, et PPAga t\u00f6\u00f6suhte loomine ning sealt kohe kaitsev\u00e4e luurekeskusesse roteerumine leidsid aset enne eripensionide korda muutva seaduse vastuv\u00f5tmist 1. jaanuaril 2020. Pensioni\u00f5iguse saamiseks pidi Heldna olema tolle hetke seisuga PPA hingekirjas, ja nii leidiski maakohus, et t\u00f5en\u00e4oliselt olid Heldna k\u00e4itumises kelmuse tunnused.\nSeet\u00f5ttu otsustas maakohus, et pensionimaksed Heldnale tuleb peatada, sest see v\u00f5ib olla kuriteoga teenitud vara. \u00abKohus leidis, et arestimine on vajalik, kuna vastasel juhul v\u00f5ib Heldna kriminaalmenetluse jooksul vara \u00e4ra tarvitada, peita v\u00f5i muundada. See v\u00f5ib hiljem raskendada kohtuotsuse t\u00e4itmist,\u00bb leidis maakohus.\n\nElmar Vaheri ja Eerik Heldna kaitsja Margus Kurm\nMadis Veltman\n\nHeldna kaebas maakohtu otsuse edasi. Tema kaitsja Margus Kurmi hinnangul ei ole alust hinnangul, nagu ei suudaks Heldna tulevikus konfiskeerimisotsust t\u00e4ita.\n\u00abHeldna on 26 aastat t\u00f6\u00f6tanud vastutusrikastel ametikohtadel, tal on kinnis- ja vallasvara, ta kavatseb j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6tamist. \u00dchtlasi on ta reservohvitser, patrullinud juhiametite k\u00f5rval abipolitseinikuna linnat\u00e4navatel. Tema \u00f5iguskuulekuses pole alust kahelda,\u00bb t\u00f5i Kurm p\u00f5hjenduseks.\n\nHeldna leeri argumendid\n\nKaebuses t\u00f5i Heldna kaitsja Kurm v\u00e4lja, et kahtlustuses kirjeldatud viisil roteerimine oli \u00f5igusp\u00e4rane, lubatav, vajalik ja p\u00f5hjendatud ning seega kuriteokoosseisu ei esinenud.\n\n\n\tKahtlustuses kirjeldatud viisil roteerimine oli Elmar Vaheri kaalutlusotsustus. Arestimism\u00e4\u00e4ruses j\u00e4i aga kaalutlusotsus k\u00e4sitlemata.\n\tT\u00f5endid n\u00e4itavad kaitsja hinnangul Heldna siiraid kavatsusi roteerumisel, sealhulgas kavatsust tulevikus PPAsse naasta. Sel kevadel pidanuks Heldna t\u00f6\u00f6le asuma Euroopa Liidu tsiviilmissioonile Ukrainas, kuhu kandideerimine k\u00e4is PPA kaudu.\n\tKurmi s\u00f5nul pole Heldna varjanud, et PPAsse tagasimineku \u00fcheks motiiviks oli eripensioniks vajaliku staa\u017ei s\u00e4ilitamine. Samuti toob kaitsja n\u00e4iteid riigiasutuste tavast, kus roteeritud ametikohal ei ole palgafondi katet. Kaitsja hinnangul l\u00fckkab see \u00fcmber v\u00e4ited, nagu oleks Heldna teenistussuhe olnud n\u00e4iline.\n\tKaebaja viitab kaebuses, et riigiasutuste juristid on olnud eri meelt Heldna tegevusele \u00f5igusliku hinnangu andmisel.\n\tKurm ei n\u00f5ustu ka prokuratuuri hinnanguga, nagu oleks kahtlustatav oma CVs varjanud PPA teenistusk\u00e4iku ja roteerimist. Kaitsja hinnangul puuduvad t\u00f5endid, et Heldna ja Vaher oleks teinud salakokkuleppe v\u00f5i et tal polnud PPAsse tagasi tulemise plaani.\n\tKaitsja heidab ette, et menetleja on liialt pealiskaudselt k\u00e4sitlenud roteerimise \u00fcksikasju. Kaitsja vaidlustab menetleja t\u00f5enditele antud hinnanguid selles, kas Heldnal v\u00f5is olla PPAsse naasmise soov, missugune on riigiasutuste tava\u00a0roteerimisel\u00a0ehk l\u00fchidalt: Heldna roteerimine ei kujuta endast erandit.\n\tKurm heidab ka ette, et prokuratuur ei esitanud arestimistaotluse lahendamisel Heldna kaitsjate toodud\u00a0t\u00f5endeid, sealhulgas e-kirju, mis kinnitavad Heldna soovi PPAsse naasta.\n\n\n\nRingkonnakohus kuulas\u00a0kaitsja argumente\n\nRingkonnakohus eesotsas Julia Kat\u0161kovskajaga t\u00fchistas Kurmi kaebuse peale maakohtu m\u00e4\u00e4ruse, kuigi j\u00e4ttis v\u00f5tmata seisukoha, kas Heldna-Vaheri diil sisaldas kuriteokoosseisu v\u00f5i mitte.\nM\u00e4\u00e4ruskaebuse v\u00e4idetest ilmneb, et Heldna roteerimisega seonduv ei ole \u00fcheselt hinnatav mustvalge olukord, hindas kohtunik. P\u00f5hjalikuma s\u00fcvenemise vajadusest annab tema s\u00f5nul tunnistust m\u00e4\u00e4ruskaebuse maht, milles kaitsja on ligi 16 lehek\u00fcljel vaadelnud Heldna roteerimise k\u00fcsimust.\n\u00abNii on kaebuses anal\u00fc\u00fcsitud riigiasutuste personaliotsustusi puudutavaid \u00f5igusakte ja riigiasutuste praktikat sarnastel juhtumitel, Vaheri kaalutlus\u00f5iguse teostamise piire argumenteerimaks, et pettuslik tegu puudub,\u00bb selgitas ringkonnakohus.\nKa ringkonnakohus n\u00f5ustus kaitsja kinnitusega, et pole alust arvata, et Heldna ei suuda vajadusel konfiskeerimisotsust t\u00e4ita.\nTegu ei ole mahuka kriminaalasjaga, seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4oline, et l\u00f5pplahendini j\u00f5utakse 2\u20133 aasta jooksul. See t\u00e4hendab, et s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral v\u00f5idakse Heldnalt konfiskeerida maksimaalselt 17 000 eurot. Arvestades kahtlustatava tausta, ei ole kriminaalkolleegiumil p\u00f5hjust eeldada, et selle summa konfiskeerimise v\u00e4ltimiseks v\u00f5iks ta muuta end varatuks v\u00f5i vara peita.\nKohus leidis, et kahtlustatav on selles suurusj\u00e4rgus summa tasumiseks majanduslikult piisavalt kindlustatud. \u00abKahtlustatava isikut arvestades on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et ta asuks tulusid varjama, nt tegema juhut\u00f6id ja teenima \u00fcmbrikupalka,\u00bb lisati selgituses.\nArestimisotsus v\u00f5ib ringkonnakohtu hinnangul minna riigile ka kulukaks, sest ei saa v\u00e4listada v\u00f5imalust, et Heldna m\u00f5istetakse \u00f5igeks. Sellisel juhul tuleks kogunenud pensionisumma talle v\u00e4lja maksta, ning koos sellega ka intressid.\n\nMis k\u00e4ivitas Heldna ja Vaheri kriminaaluurimise?\n\nMaksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna, politsei- ja piirivalveameti endine peadirektor Elmar Vaher ning veel mitmed tipp-politseiametnikud said m\u00e4rtsis kahtlustuse kriminaalkuriteos.\nHeldnat kahtlustatakse kelmuses, teisi aga kelmusele kaasa aitamises, kui v\u00f5imaldasid Heldnal 2019. aasta kevadel s\u00f5lmida PPAga fiktiivse t\u00f6\u00f6lepingu, et Heldna muutuks n\u00f5nda k\u00f5lblikuks politsei eripensionile.\nKohe peale seda, kui Heldna 2019. aasta aprillis PPAga lepingu s\u00f5lmis, roteeriti ta tagasi oma senisesse t\u00f6\u00f6kohta kaitsev\u00e4e luurekeskusesse. Viimased kolm aastat oli ta l\u00e4hetusel maksu- ja tolliametis. Tema leping MTAga saanuks l\u00e4bi aprillis.\n"}
{"text":"PolitseiVARAS L\u00d5HKUS AUTOKLAASI13. mail teatati politseile, et Kohtla-J\u00e4rvele Tuuslari t\u00e4navale pargitud autol oli l\u00f5hutud klaas ja varastatud t\u00f6\u00f6riistu.EMAL\u00d6\u00d6JA VIIDI POLITSEISSE16. mail sai politsei teate, et Kohtla-J\u00e4rvel J\u00e4rvek\u00fcla teel asuvas korteris l\u00f5i 34aastane mees oma ema. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni.NARVAS PUSSITATI MEEST16. mail teatati politseile, et Narvas Joala t\u00e4naval l\u00f6\u00f6di terava esemega 43aastast meest. Kiirabi toimetas mehe haiglasse. J\u00f5hvi Keskv\u00e4ljakul r\u00fcnnati inimest 16. mail teatati politseile, et J\u00f5hvis Keskv\u00e4ljakul l\u00f6\u00f6di 24aastast meest. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.L\u00d5I EMA JA TA S\u00d5PRA16. mail sai politsei teate, et J\u00f5hvis Narva maanteel asuvas korteris l\u00f5i 26aastane mees oma ema ja ema s\u00f5pra. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.KELMID SAID NARVALANNALT SUURE SUMMAPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav 56aastane naine, kellele oli helistanud v\u00e4idetav Google'i ning seej\u00e4rel Swedbanki t\u00f6\u00f6taja. Google'i t\u00f6\u00f6taja oli v\u00e4itnud, et naise Google'i konto on kaaperdatud ning tema isikuandmed varastatud. Kelm palus naisel alla laadida v\u00e4idetava kelmuse v\u00e4ltimiseks programm RusDesk, mida naine ka tegi. Kelm v\u00e4itis, et naise nimel proovitakse laenu v\u00f5tta, ning seej\u00e4rel helistas naisele v\u00e4idetav Swedbanki t\u00f6\u00f6taja, kes \u00fctles, et naise nimele on laenusid v\u00f5etud. Naisel paluti sisestada Smart-ID PIN1 ja PIN2, mida naine ka tegi, mille j\u00e4rel kadus tema kontolt raha. Kelmusega tekitatud kahju on 18 400 eurot."}
{"text":"Aastaid inimestele t\u00fchje lubadusi andnud kauplejat kahtlustatakse kelmusesFacebooki m\u00fc\u00fcgilehtedel erinevat kaupa m\u00fc\u00fcnud Ave-Ly Karro tegevuse kohta on politseisse p\u00f6\u00f6rdunud ning tema kohta avalduse teinud juba 120 inimest.\u00a0\nK\u00f5ik sai alguse sellest, et Karro k\u00e4est kaupa tellinud inimestest pole keegi oma kaupa k\u00e4tte saanud ning samuti pole Karro ka inimestele raha tagasi maksnud. Kui tellijad on hakanud tema k\u00e4est kauba v\u00f5i raha tagasimaksmise kohta k\u00fcsima, k\u00f5lavad vastuseks ainult erinevad lubadused v\u00f5i hoopis t\u00e4ielik vaikus.\nLoe ka: Sajad pettunud kliendid: 5 Eesti veebipoodi, mis on tarbijatele ohtralt peavalu p\u00f5hjustanud\nFacebooki on loodud ka eraldi kinnine grupp, mis kannab nime Ave-Ly Karro, pettur!, mille liikmeteks on tema pettunud kliendid. Grupis jagatakse peamiselt oma kokkupuuteid Karroga ning tuuakse n\u00e4iteid selle kohta, kuidas keegi on tema k\u00e4est petta saanud.\nKarro tegevuse kohta on inimesed teinud ka politseisse avaldusi ning n\u00fc\u00fcdseks on j\u00f5udnud asjad nii kaugele, et asja on asunud uurima ka prokuratuur.\u00a0\nLubadused ja veel kord lubadused\nKarro ohvriks langenud ning ka Ave-Ly Karro, pettur! Facebooki grupi liige Marilin r\u00e4\u00e4kis, et tema lugu sai alguse sellest, kui ta tellis endale Karro \u00fchest Facebooki grupist nimega Tellimisega 2021. aasta detsembri l\u00f5pus neli karvast vaipa, mis l\u00e4ksid kokku maksma 211 eurot. Kuna Marilinil polnud toodete k\u00e4ttesaamisega kiire ei hakanud ta kohe ka muretsema sellep\u00e4rast, miks toodete kohaletulek nii kaua aega v\u00f5tab.\n\u00dchel hetkel hakkas ta aga uurima, kus siis kaup on, mille peale hakkas Karro talle erinevaid vabandusi \u00fctlema. K\u00fcll oli kaup kusagil Leedus kinni, siis oli kohale tulnud ainult osa kaupa ja mitte tema tellitud tooted jne. Karro saatis Marilinile kuvat\u00f5mmise ka v\u00e4idetava tarnija meilist, kus \u00f6eldakse, et kaup j\u00e4\u00e4b hiljaks ja loodetavasti j\u00f5uab see j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal kohale.\nMarilinil sai aga l\u00f5putust ootamisest k\u00f5rini ning ta otsustas hoopis oma raha tagasi k\u00fcsida. Karro k\u00fcsiski tema k\u00e4est pangakontonumbrit, kuhu \u00fclekanne teha ja\u00a0Marilin j\u00e4i tagasimakset ootama. Tagasimakset aga ei tulnud ja sellepeale hakkas Marilin uurima, milles asi.\u00a0Taaskord palus Karro viivituse eest vabandust ning lubas kohe \u00fclekande \u00e4ra teha, tuues ettek\u00e4\u00e4ndeks selle, et ilmselt v\u00e4lismaa pangast makset tehes l\u00e4heb pikemalt aega.\nKuna lubatud summat endiselt ei laekunud, siis lubas pakkus Marilin Karrole v\u00e4lja ka sellise variandi, et l\u00e4heb rahale ise tema koju j\u00e4rgi, kuna Karro aadressiks oli \u00e4riregistri andmetel m\u00e4rgitud Abja, mis asub Viljandis ja kus elab ka Marilin ise. Selle peale Karrolt mingit vastust ei tulnud ja edasi tekkiski t\u00e4ielik vaikus.\u00a0\nVahepeal on k\u00e4tte j\u00f5udnud aasta 2023, kuid Marilini tellitud vaibad pole endiselt kohale j\u00f5udnud. L\u00f5puks otsustas ta Karro kohta ka politseisse avalduse teha.\u00a0\nOhvrite lood on sarnased\nKa Karro teise ohvri Ulrika lugu algab sarnaselt Marilini omale. Nimelt m\u00e4rkas Ulrika tema tehtud postitust Facebooki grupis OSTAN\/M\u00dc\u00dcN REEGLITEVABA, kus m\u00fc\u00fcdi Nike\u2019i tosse. Ta kirjutaski postituse alla, et soovib osta ja Karro v\u00f5ttiski temaga messengeris \u00fchendust. L\u00f5puks tellis Ulrika kaks paari Nike\u2019i tosse, mille maksumus j\u00e4i 50-60 euro kanti. Karro saatis talle peale kauba tasumist ka arve ning \u00fctles, et tarne on kaks n\u00e4dalat. \u201cMul l\u00e4ks vahepeal isegi meelest \u00e4ra, et olin talt kauba tellinud, aga umbes kolme n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes tuli see meelde,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0\nSelle peale kirjutas Ulrika koheselt Karrole ja uuris, millal kaup j\u00f5uab, kuid Karro saatis talle vastu vaid kuvat\u00f5mmise tarnija kirjast, et varsti on kaup siin. Sarnast kirja on ta saatnud Ulrika s\u00f5nul ka teistele ohvritele.\n\u201cMinule ei j\u00f5udnudki rohkem vabandusi tulla, sest n\u00e4gin postitust, kus oli m\u00e4rgitud, et tegu on petturiga. Temaga selle avastuse peale uuesti \u00fchendust v\u00f5ttes ja uurides, kus kaup on, ma rohkem vastuseid ei saanud,\u201d \u00fctles ta. Ulrika tegi samuti avalduse ka politseisse, kus lubati asjaga tegelema hakata.\u00a0\nKarroga \u00fchendust v\u00f5tta proovides ja talle helistades k\u00f5las vastuseks vaid see, et valitud number on ajutiselt suletud.\u00a0\nTegutseb ka FIE-na\nAve-Ly Karro on ennast \u00e4riregistri andmetel registreerinud ka FIEna nime all Ave-Ly Karro AddReda Outlet ning tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) s\u00f5nul on ta seega tarbijakaitseseaduse kohaselt k\u00e4sitletav kauplejana.\u00a0\nTTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamehe s\u00f5nul on tema kohta eelmisel aastal esitatud tarbijavaidluste komisjonile neli kaebust. Karro on lisatud ka musta nimekirja, kuna on j\u00e4tnud komisjoni otsused t\u00e4itmata. Sellel aastal tarbijate kaebusi komisjonile esitatud pole.\nKa nende kaebuste sisuks oli, et tarbija on tellinud Karro Facebooki m\u00fc\u00fcgilehelt endale toote, kuid pole tellimust k\u00e4tte saanud. Oma seisukohti Karro komisjonile ei selgitanud ning temaga ei \u00f5nnestunud saada kontakti. 2021. aasta 15. detsembri seisuga on Ave-Ly Karro AddReda Outletil tekkinud ka \u00fcle 3000-eurone maksuv\u00f5lg.\nKopamees soovis lisaks selgitada, et TTJA p\u00e4devuses on lahendada ainult kaupleja ja tarbija vahel tekkinud vaidlusi. Samuti tasub meeles pidada, et tarbijavaidluste komisjoni otsused pole sundt\u00e4idetavad, mist\u00f5ttu tarbijate menetlus komisjonis ei ole k\u00e4esoleval juhul perspektiivikas.\nPolitsei tuvastas enam kui 120 kannatanut\nViljandi politseijaoskonna juhtivuurija Meelis Lill \u00fctles, et politsei alustas eelmise aasta mais v\u00f5imaliku kelmuse v\u00e4ljaselgitamiseks uurimist, mis on n\u00fc\u00fcd ka l\u00f5petatud ning edastatud prokuratuuri, kus p\u00e4rast kogutud t\u00f5enditega tutvumist otsustatakse kriminaalasja edasine k\u00e4ik.\u00a0\n\u201cOma uurimise k\u00e4igus tuvastasime enam kui 120 kannatanut. Kannatanute suur hulk ongi peamine p\u00f5hjus, miks t\u00f5endite kogumine v\u00f5ttis ligi aasta,\u201d selgitas Lill.\u00a0\nPolitsei soovib panna k\u00f5igile s\u00fcdamele, et enne v\u00f5\u00f5rale inimesele \u00fclekande tegemist tasuks hoolikalt l\u00e4bi kaaluda k\u00f5ik riskid ning v\u00f5imalusel eraisikult midagi ostes eelistada k\u00e4est k\u00e4tte tehingut.\n\u201cT\u00e4naval v\u00f5\u00f5rale inimesele ilusate lubaduste eest ilmselt raha ei annaks ning sarnaselt peaks ka talitama internetis \u2013 \u00fcheksa korda m\u00f5\u00f5da ja \u00fcks kord l\u00f5ika,\u201d \u00fctles Lill. Samuti on m\u00f5istlik alati enne ostuotsuse tegemist m\u00fc\u00fcja tausta uurida, sest kahjuks on inimeste seas ka neid, kelle kavatsused ei ole ausad. \u201cPolitsei annab oma parima, et internetis tegutsevaid kelme tabada, kuid iga \u00e4ra hoitud kuritegu on alati parem kui kiiresti ja h\u00e4sti menetletud kuritegu,\u201d r\u00f5hutas Lill.\u00a0\nProkuratuur uurib asja\u00a0\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Maiken Mardim \u00fctles, et politsei on esitanud 23-aastasele naisele kahtlustuse kelmuses. \u201cAntud asjas on politsei tuvastanud \u00fcle saja kannatanu, mis n\u00e4itab, et tegemist pole juhuse v\u00f5i kokkusattumusega, vaid l\u00e4bim\u00f5eldult ja s\u00fcsteemselt toime pandud kuriteoga. Kui inimestel on infot, et kahtlustatav tegutseb edasi v\u00f5i on keegi langenud uue kuriteo ohvriks, siis palume sellest kindlasti politseile m\u00e4rku anda,\u201d r\u00e4\u00e4kis Mardim.\nKa Mardim paneb inimestele s\u00fcdamele, et parim viis ennast kurjategijate eest kaitsta on kuriteo ohvriks langemist \u00e4ra hoida. Seet\u00f5ttu soovitab ta alati v\u00f5\u00f5ralt inimeselt ostes teha lihtne kontroll n\u00e4iteks internetiotsinguga, sest sageli on selliste kelmide eest hoiatav info juba \u00fcleval.\n\u201cKa antud juhul on kannatanud sotsiaalmeedias kahtlustatava tegutsemise kohta anon\u00fc\u00fcmselt infot jaganud. Mida suurema summaga on tegemist, seda kindlam on teha ostu-m\u00fc\u00fcgi tehing inimesega, kellega olete p\u00e4riselt kohtunud,\u201d \u00fctles ta.\u00a0"}
{"text":"Rakverlane kaotas telefonikelmile 85 000 eurotV\u00e4rske politsei \u00f6\u00f6p\u00e4evainfost n\u00e4htub, et telefonikelmidele Eestis ohvreid endiselt jagub.Ida prefektuuri teatel p\u00f6\u00f6rdus politseisse Rakveres elav 49-aastane naine, kelle helistasid kelmid v\u00e4lismaa numbrilt, tutvustades ennast Nelson Financial Solutionsi t\u00f6\u00f6tajatena. Naine tegi kelmide palvel antud firma lehele konto, peale mida naine kandis loodud konto k\u00e4ivitamiseks 100 eurot. Naisele kanti 25 eurot usalduse tekitamiseks tagasi. Naine tegi antud lehek\u00fcljel \u00fclekandeid kokku summas 85 000 eurot.Loe ka: \u201eK\u00f5ne pangast\u201c on eestimaalastelt r\u00f6\u00f6vinud sel aastal \u00fcle 1,5 miljoni euro. Levib ka uus agendiskeemNarvalanna kaotas pea 20 000 eurotNarvas p\u00f6\u00f6rdus politseisse 56-aastane naine, kellele helistas v\u00e4idetav Google\u2019i ning seej\u00e4rel Swedbanki t\u00f6\u00f6taja. Google\u2019i t\u00f6\u00f6taja v\u00e4itis, et naise Google\u2019i konto on kaaperdatud ning naise isikuandmed on varastatud. Kelm palus naisel alla laadida v\u00e4idetava kelmuse v\u00e4ltimiseks RusDesk programmi, mida naine ka tegi. Kelm v\u00e4itis, et naise nimel proovitakse laenu v\u00f5tta, ning seej\u00e4rel helistas naisele v\u00e4idetav Swedbanki t\u00f6\u00f6taja, kes v\u00e4itis, et naise nimele on v\u00f5etud laenusid. Naisel paluti sisestada Smart-ID PIN1 ja PIN2, mida naine ka tegi. Kelmusega tekitatud kahju on 18 400 eurot.Vargaid veelgiJ\u00f5gevamaal aga p\u00f6\u00f6rdus politseisse 27-aastane naine, kes andis teada, et tema pangakontolt on kantud \u00e4ra 1400 eurot.Elvas teatati politseile, et Pikal t\u00e4naval asuvast hoonest on varastatud erinevaid esemeid. Vargusega tekitatud kahju on 4474 eurot.Politsei sai teate ka N\u00f5o vallast, kus varastati bussist v\u00e4ljudes rahakott koos sularahaga. Rahakott leiti hiljem \u00fcles, aga selles olnud sularaha oli kadunud.16. mail teatati politseile, et V\u00f5ru linnast Laane discgolfi pargist on varastatud punast v\u00e4rvi harjutuskorv. Vargusega tekitatud kahju on 300 eurot."}
{"text":"Ringkonnakohtu otsusel saab Erik Heldna pensioni edasiTALLINN, 17. mai, BNS \u2013 Tallinna ringkonnakohus t\u00fchistas Harju maakohtu m\u00e4\u00e4ruse, millega arestiti kuriteokahtlustusega maksu- ja tolliameti endise osakonnajuhataja Erik Heldna edasised pensionimaksed, kirjutab Postimees.\nRingkonnakohus ei pea t\u00f5en\u00e4oliseks, et Heldna asuks tulusid varjama.\nRiigiprokuratuur esitas 22. m\u00e4rtsil Harju maakohtule taotluse arestida Eerik Heldnale m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4ljateenitud aastate pensioni n\u00f5ude\u00f5igus ning peatada tema pensionimaksed.\nHeldnale oli v\u00e4ljateenitud aastate pensioni m\u00e4\u00e4ratud 481,72 eurot kuus. Arestimistaotluse esitamise ajaks oli talle makstud pensioni kokku 5293,22 eurot, kuid juba v\u00e4lja makstud summat prokuratuuri taotlus ei puudutanud \u2013 selle all m\u00f5eldi tulevikumakseid.\n21. aprillil rahuldas maakohus prokuratuuri taotluse p\u00f5hjendusega, et Heldna kinnitas nii politsei- ja piirivalveameti (PPA) kui ka maksu- ja tolliameti ametnikele, et talle on oluline politseistaa\u017ei j\u00e4tkumine ja ta soovib enda rotatsiooni korras \u00fcleviimist. N\u00e4iteks 27. jaanuaril 2020 saatis ta kirja PPA ametnikule, milles palus end rotatsiooni korras \u00fcle viia maksu- ja tolliametisse t\u00e4htajaga kaheksa aastat.\u00a0\nMaakohtu jaoks v\u00e4\u00e4ris t\u00e4helepanu ka asjaolu, et kuigi Heldna vormistati 2019. aasta kevadel keskkriminaalpolitseisse t\u00f6\u00f6le tunnistajakaitse talituse ametikohale, on nii Heldna kui ka teised kaaskahtlustatavad kinnitanud, et ta ei olnud sellele ametikohale sobiv. Tegu oli palgaga katmata ametikohaga.\nM\u00e4ngu tuli veel asjaolu, et PPA-ga t\u00f6\u00f6suhte loomine ning sealt kohe kaitsev\u00e4e luurekeskusesse roteerumine leidsid aset enne eripensionide korda muutva seaduse vastuv\u00f5tmist 1. jaanuaril 2020. Pensioni\u00f5iguse saamiseks pidi Heldna olema tolle hetke seisuga PPA hingekirjas, ja nii leidiski maakohus, et t\u00f5en\u00e4oliselt olid Heldna k\u00e4itumises kelmuse tunnused.\nSeet\u00f5ttu otsustas maakohus, et pensionimaksed Heldnale tuleb peatada, sest see v\u00f5ib olla kuriteoga teenitud vara. \"Kohus leidis, et arestimine on vajalik, kuna vastasel juhul v\u00f5ib Heldna kriminaalmenetluse jooksul vara \u00e4ra tarvitada, peita v\u00f5i muundada. See v\u00f5ib hiljem raskendada kohtuotsuse t\u00e4itmist,\" m\u00e4rkis Harju maakohus.\nHeldna kaebas maakohtu otsuse edasi. Tema kaitsja Margus Kurmi hinnangul ei ole alust hinnangul, nagu ei suudaks Heldna tulevikus konfiskeerimisotsust t\u00e4ita.\n\"Heldna on 26 aastat t\u00f6\u00f6tanud vastutusrikastel ametikohtadel, tal on kinnis- ja vallasvara, ta kavatseb j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6tamist. \u00dchtlasi on ta reservohvitser, patrullinud juhiametite k\u00f5rval abipolitseinikuna linnat\u00e4navatel. Tema \u00f5iguskuulekuses pole alust kahelda,\" t\u00f5i Kurm p\u00f5hjenduseks.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"[Pressiteated] Piiririikide kohtumisel Helsingis keskenduti ELi sanktsioonidest k\u00f5rvalehoidmise k\u00fcsimuselePiiririikide kohtumisel Helsingis keskenduti ELi sanktsioonidest\nk\u00f5rvalehoidmise k\u00fcsimusele\nELi liikmesriikide \u00fchine \u00fclesanne on v\u00f5idelda ELi sanktsioonidest\nk\u00f5rvalehoidmisega, eriti neil riikidel, kes on sanktsioonide j\u00f5ustamise\nesirinnas piiril Venemaaga. Koost\u00f6\u00f6 h\u00f5lbustamiseks kohtusid Helsingis\n15.\u201317. maini piiririigid Soome, Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Poola ja EFTA liige\nNorra.\nP\u00e4rast 2022. aasta veebruarit on Euroopa Liit reageerinud kindlameelselt\nja \u00fchtselt Venemaa provotseerimata agressioonis\u00f5jale Ukraina vastu.\nSanktsioonide valdkonnas on EL langetanud enneolematus ulatuses olulisi\notsuseid ja on viimase 15 kuuga suurendanud aegamisi survet Venemaale,\nkehtestades uusi piiravaid meetmeid. T\u00f5husate sanktsioonide peale on\nVenemaa leidnud aga mitmeid mooduseid nendest k\u00f5rvale hoidmiseks.\nSuuremat osa ELi kaubandusest, kaasa arvatud EList v\u00e4ljuvad kaubad,\nmillele on kehtestatud sanktsioonid, transporditakse piiririikide ja\nVenemaa kaudu kolmandatesse riikidesse, mis on nende l\u00f5ppsihtpunkt. Seega\non EFTA v\u00e4lispiiril asuvatel piiririikidel \u00fchine koormus ning keskne roll\nELi sanktsioonide rakendamisel ja ELi liikmesriikidesse sisenevate ja neist\nv\u00e4ljuvate kaupade kontrollimisel, ning see h\u00f5lmab ka teistest ELi\nriikidest piirile saabuvaid kaupu. Arvestades piiririikide ainulaadset ja\nkeerukat olukorda, on \u00fclimalt t\u00e4htis teha pidevat ja p\u00f5hjalikku\nkoost\u00f6\u00f6d piiririikide ametiv\u00f5imude vahel ning \u00fchtseid j\u00f5upingutusi, et\nv\u00f5idelda k\u00f5rvalehoidmisega. M\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib, et sanktsioonide t\u00f5husa\nja n\u00f5uetekohase toimimise tagamiseks on h\u00e4davajalik nende range ja\n\u00fchtlane rakendamine.\nKolm p\u00e4eva kestnud arutelud h\u00f5lmasid sanktsioonide rakendamise eest\nvastutavaid p\u00e4devaid asutusi, lubade andmist (n\u00e4iteks ekspordiload,\nfinantssanktsioonide load) ja piiririikide tolliametnikke. Kohtumisel\nosales ka Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistujariik Rootsi ja Euroopa Komisjon\n(OLAF). Esindajad arutasid, kuidas karmistada meetmeid, millega\nv\u00f5ideldakse Venemaale ja Valgevenele kehtestatud ELi sanktsioonidest\nk\u00f5rvalehoidmisega.\nOsalejad leppisid kokku, et s\u00fcvendavad koost\u00f6\u00f6d sanktsioonide\nrakendamisel, t\u00f5hustavad tollikontrolli \u00fchtlast kohaldamist, teevad\nt\u00f6\u00f6d lubade andmise \u00fchtlustamise nimel ning suurendavad teabe ja\nparimate tavade vahetust. Selle tulemusena leppisid osapooled kokku, et\nkoostavad ettev\u00f5tjatele \u00fchtsed suunised sanktsioonidest k\u00f5rvalehoidmise\navastamise kohta.\nKohtumine l\u00f5ppes aruteluga ekspordikontrollile p\u00fchendatud k\u00fcsimuste\n\u00fcle, kus osalesid ka Ameerika \u00dchendriikide kaubandusministeeriumi\nallasutuse eksperdid.\nHelsingis, 17. mail 2023\nSoome\nEesti\nL\u00e4ti\nLeedu\nPoola\nNorra\nRootsi\nPressiteate originaali on leiate siit: https:\/\/vm.ee\/en\/news\/eu-sanctions-\nevasion-and-circumvention-heart-border-states-meeting-helsinki\nLisainfo:\navalike suhete osakond\npress@mfa.ee<mailto:press@mfa.ee>"}
{"text":"Mariupoli taastamisel lokkab maksupettusVene valitsuse maksusoodustused s\u00f5jas h\u00e4vitatud okupeeritud alade \u00fclesehitamisel on toonud kaasa laialdased maksupettused.K\u00fcmned Mariupolis tegutsevad Vene firmad on v\u00e4idetavalt seotud k\u00e4ibemaksu v\u00e4ltimise skeemiga, \u00fctles Vene maksuametile l\u00e4hedane allikas v\u00e4ljaandele The Moscow Times.\nV\u00e4ljaandega r\u00e4\u00e4kinud allika s\u00f5nul on ehitusfirmade suhtes algatatud mitu petturlust k\u00e4sitlevat juurdlust ja asjaga seotud ettev\u00f5tete esindajate osas k\u00e4ivad Moskvas \u00fclekuulamised.\nEelmise aasta 30. septembril kuulutas Venemaa president Vladimir Putin v\u00e4lja nelja osaliselt okupeeritud Ukraina oblasti annekteerimise.\nEnne seda asus Ukraina Donetski oblasti linn Mariupol Vene rahandusministeeriumi silmis v\u00e4lismaal, mist\u00f5ttu Vene firmad v\u00f5isid seal tegutseda k\u00e4ibemaksu tasumata.\nN\u00e4iteks ehitusfirmade transporditeenuseid Venemaalt Mariupolisse k\u00e4sitleti \u00abrahvusvaheliste transporditeenustena\u00bb, selgub Vene maksuameti kirjast. K\u00e4ibemaksust oli vabastatud ka ehitusmaterjalide ostmine.\nKremli annekteerimisotsuse j\u00e4rel aga ei lugenud maksuamet enam kaupade tarnimist okupeeritud territooriumile ekspordiks, samuti muutus linnas ehitust\u00f6\u00f6de teostamise ametlik staatus.\nMariupoli \u00fclesehitamise ja ehitusmaterjalide soetamisega seotud ettev\u00f5tted aga hoidusid endiselt k\u00e4ibemaksu maksmisest.\nVene maksuamet \u00fches siseministeeriumi uurijatega on alustanud \u00abMariupoli skeemiga\u00bb seoses mitut juurdlust.\nAasovi mere kaldal asuvas Mariupolis elas enne s\u00f5ja algust umbes 400 000 inimest. Venemaa j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud on linna pea t\u00e4ielikult h\u00e4vitanud.\nP\u00e4rast Mariupoli l\u00f5plikku vallutamist eelmisel aastal on Moskva kelkinud oma tegevusega linna taastamisel."}
{"text":"JUHTKIRI | Metsa\u00e4ri lood on muutunud lausa horror-meelelahutuseksMets on roheline kuld ja seda on meil rikkalikult, metsaga on kaetud \u00fcle poole Eesti pinnast. Paraku on sellega nii nagu iga teisegi v\u00e4\u00e4rtuslikuma varaga \u2013 see t\u00f5mbab magnetina ligi tegelasi ka elu tumedamalt poolelt. Metsa\u00e4ri l\u00e4ks moodi juba taastatud vabariigi alguses, kohe p\u00e4rast vanametallibuumi.\nUuemal ajal on metsa\u00e4rikate lood muutunud lausa horror-meelelahutuseks, l\u00f5kketule paistel r\u00e4\u00e4gitakse lugusid, kuidas kelleltki rohelist kulda haledalt v\u00e4lja peteti. \u00d5htuleht on n\u00e4idanud, et nendele lugudele v\u00f5ib veel paar vinti pealegi tekkida.\nOma loo r\u00e4\u00e4gib t\u00e4nases lehes naine, kes m\u00fc\u00fcs metsa maha tingimusel, et selle raiumisel arvestatakse lindude pesitsusrahuga. Paraku aga l\u00fckati harvester k\u00e4ima juba enne seda, kui raha tehingust naise kontolegi j\u00f5udis. Loomulikult mainitud rahuperioodi ajal.\nSelgus, et vahepeal oli mets juba edasi m\u00fc\u00fcdud ja uus omanik ei olnud enam seotud mingite kokkulepetega. Siinkohal t\u00e4nud keskkonnaametnikele, kes korra s\u00f5itsid objektile suisa politsei julgestuse saatel. Nii karmiks on siinmail siis l\u00e4inud metsateemade arutamine!\n\u201eAsju tasub ikkagi ajada l\u00e4bi spetsialistide,\u201c v\u00f5tab loo kangelanna oma kogemuse kokku. Tema soovitab enne metsam\u00fc\u00fcki r\u00e4\u00e4kida metsaliitude ja -\u00fchistutega ning kuulata tuttavate kogemusi. Ja t\u00f5deb samas \u2013 metsaomanik on justkui eraldi t\u00f6\u00f6koht ja eeldab enese teadlikuks tegemist. Kui paljudel metsaomanikel on aga sellised teadmised, mis tegelikult eeldaksid eriharidust? Paljudel neist, kes on saanud oma metsa n\u00e4iteks p\u00e4rimise teel?\nJust neid aga metsa\u00e4rikad otsivadki, et teadmatust \u00e4ra kasutades leppida kokku tingimusi, mis hiljem panevad s\u00fcdame verd tilkuma ja seda mitte ainult loodushoiu, vaid ka rahakoti p\u00e4rast - pole harvad ka juhud, kus metsa tegelik hind on m\u00e4rksa suurem kui senisele omanikule makstu.\nH\u00e4dalise p\u00e4\u00e4stmine on aga paraku tema enda asi. Rohkem teadlikkust, mitmest kohast k\u00fcsimist! Konsulteerida tasuks kasv\u00f5i omavalitsuse vastava ala spetsialistiga."}
{"text":"Venemaa k\u00fclmutas Soome esinduste pangakontod ja v\u00e4idab, et Soomet hoiatatiVene v\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kinnitas t\u00e4na kolmap\u00e4eval, 17. mail Moskvas toimunud pressikonverentsil, et Venemaa on k\u00fclmutanud Soome Moskva saatkonna ja Peterburi peakonsulaadi pangakontod.\nZahharova \u00fctles, et see on k\u00e4ttemaks. Zahharova s\u00f5nul saavad Venemaa esindused Soomes kasutada kontot vaid \u00fches Soome pangas. Oma sissejuhatuses ei t\u00e4psustanud Zahharova seda asja ega seda, millise pangaga on tegemist, vahendab Helsingin Sanomat.\n\u201eOleme seda teemat korduvalt t\u00f5statanud ja palunud Soomel piirangud t\u00fchistada. Samuti oleme korduvalt hoiatanud, et kui olukord ei lahene, peame kasutusele v\u00f5tma vastumeetmed. Soome v\u00f5imud pole aga asja lahendamiseks midagi ette v\u00f5tnud.\u201d\nOma avalduses viitas Zahharova diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile. Ta \u00fctles, et Soome l\u00e4henemine Venemaa esindusi puudutavale k\u00fcsimusele ei ole olnud konstruktiivne.\n\u201eSee on vastuolus vastuv\u00f5tva riigi kohustusega tagada v\u00e4lisesinduse normaalne toimimine,\u201d \u00fctles ta Viini konventsioonile viidates.\nSoome on oma kontode k\u00fclmutamist Venemaa suunal kommenteerides viidanud samuti Viini konventsioonile. Soome v\u00e4lisministeerium teatas Venemaa esinduste kontode k\u00fclmutamisest t\u00e4na kolmap\u00e4eval, kuigi need olid k\u00fclmutatud juba aprilli l\u00f5pus.\n\u201eH\u00e4mmastav, et kui Soome hakkas seda olukorda kommenteerima, siis nad unustasid t\u00e4ielikult enda tegevuse Venemaa diplomaatiliste esinduste suhtes. Kui l\u00fchike on m\u00e4lu.\u201d\nVenemaa saatkond Soomes avaldas oma veebilehel pressiteate. Pressiteates selgitab saatkond oma vastuse p\u00f5hjuseid t\u00e4psemalt.\n\u201eMeil on lubatud kasutada ainult \u00fchte panka, Nordeat, ning k\u00f5ikide \u00fclekannete tegemine saatkonna kontole n\u00f5uab pikka koosk\u00f5lastusprotsessi, millele lisandub \u201ekeelamise\u201d tasu 5000 eurot, s\u00f5ltumata \u00fclekande summast.\u201d\nSaatkonna teatel on Soome Moskva saatkonnale antud v\u00f5imalus kasutada Venemaa VTB panka vastavalt vastastikkuse p\u00f5him\u00f5ttele.\n\u201eN\u00fc\u00fcd, nagu \u00f6eldakse, on pall Soome k\u00e4es,\u201d seisab teates.\nSoome v\u00e4lisministeeriumist \u00f6eldi, et kolmap\u00e4eva \u00f5htul asja ei kommenteerita. V\u00e4lisministeerium aga \u00fctleb, et Zahharova ja saatkonna v\u00e4iteid uuritakse.\nSoome on saatnud Venemaale teate kontode k\u00fclmutamise kohta. Venemaa aga andis Soomele noodi aprillis, kui Soome k\u00fclmutas Helsingis asuva Vene teadus- ja kultuurikeskuse kinnistu ja hooned.\nSoome t\u00e4iteamet oli juba kevadel k\u00fclmutanud teadus- ja kultuurikeskuse rahalised vahendid. Keskus on samuti Nordea klient.\nT\u00e4iteamet t\u00fchistas ootamatult Venemaa teadus- ja kultuurikeskuse varade k\u00fclmutamise p\u00e4rast Venemaa m\u00e4rkust 19. aprillil. T\u00fchistamise p\u00f5hjuseks oli asjaolu, et Venemaa riik ei ole sanktsioonide nimekirjas.\nSoome sai info oma Venemaa esinduste kontode k\u00fclmutamisest 27. aprillil.\nSoome Moskva saatkonna t\u00f6\u00f6 on v\u00e4hemalt v\u00e4liselt j\u00e4tkunud tavap\u00e4raselt, kuigi esinduse kontod on aprilli l\u00f5pus Venemaal k\u00fclmutatud.\nKolmap\u00e4eval tundus saatkond Kropotkinski Pereuloki t\u00e4naval v\u00e4ljast vaadatuna rahulik nagu tavaliselt. \u00dcks t\u00f6\u00f6taja tuli keskp\u00e4eva paiku v\u00e4ravast v\u00e4lja. Tavap\u00e4raselt patrullib saatkonna ees Vene politsei. Midagi ebatavalist polnud m\u00e4rgata.\nKa Soome diplomaadid pole maikuus peetud kohtumistel Soome meediaga kontode k\u00fclmutamist maininud.\nHelsingin Sanomat k\u00fcsis kolmap\u00e4eval infot olukorra kohta paarilt esinduse soomlasest t\u00f6\u00f6tajalt, kuid nad k\u00f5ik keeldusid viisakalt kommenteerimast.\nSoome Moskva saatkonna kultuuriametnik Jussi Palm\u00e9n, kes on kursis kontode k\u00fclmutamisega seotud infoga, \u00fctles Helsingin Sanomatele, et saatkond igap\u00e4evaseid praktilisi asju ega t\u00f6\u00f6 sisu t\u00e4psemalt ei kommenteeri.\n\u201eMe ei saa praegu kasutada oma Venemaa pangakontosid. Peame asja t\u00f5siseks ja oleme Venemaa v\u00f5imudega \u00fchenduses olnud.\u201d\nPalm\u00e9n on informeerinud Venemaa meediat samamoodi nagu Soome v\u00e4lisministeerium Helsingis on teavitanud Soome meediat.\nVenemaal on asjast muu hulgas teatanud v\u00e4ljaanded Kommersant, RBK, Moskovski Komsomolets ja uudisteagentuur RIA Novosti.\nSoome saatkondade t\u00f6\u00f6 Venemaal j\u00e4tkub hoolimata kontode k\u00fclmutamisest."}
{"text":"J\u00f5hvi Keskv\u00e4ljakul r\u00fcnnati inimest16. mail teatati politseile, et J\u00f5hvis Keskv\u00e4ljakul l\u00f6\u00f6di 24aastast meest. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.Narvas l\u00f6\u00f6di naist\n14. mail sai politsei teate, et Narvas Linda t\u00e4naval l\u00f6\u00f6di 27aastast naist. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nVaras l\u00f5hkus autoklaasi\n13. mail teatati politseile, et Kohtla-J\u00e4rvele Tuuslari t\u00e4navale pargitud autol oli l\u00f5hutud klaas ja varastatud t\u00f6\u00f6riistu.\nEmal\u00f6\u00f6ja viidi politseisse \n16. mail sai politsei teate, et Kohtla-J\u00e4rvel J\u00e4rvek\u00fcla teel asuvas korteris l\u00f5i 34aastane mees oma ema. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni.\nNarvas pussitati meest\n16. mail teatati politseile, et Narvas Joala t\u00e4naval l\u00f6\u00f6di terava esemega 43aastast meest. Kiirabi toimetas mehe haiglasse.\nL\u00f5i ema ja ta s\u00f5pra\n16. mail sai politsei teate, et J\u00f5hvis Narva maanteel asuvas korteris l\u00f5i 26aastane mees oma ema ja ema s\u00f5pra. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nKelmid said narvalannalt suure summa\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav 56aastane naine, kellele oli helistanud v\u00e4idetav Google'i ning seej\u00e4rel Swedbanki t\u00f6\u00f6taja. Google'i t\u00f6\u00f6taja oli v\u00e4itnud, et naise Google'i konto on kaaperdatud ning tema isikuandmed varastatud. Kelm palus naisel alla laadida v\u00e4idetava kelmuse v\u00e4ltimiseks programm RusDesk, mida naine ka tegi. Kelm v\u00e4itis, et naise nimel proovitakse laenu v\u00f5tta, ning seej\u00e4rel helistas naisele v\u00e4idetav Swedbanki t\u00f6\u00f6taja, kes \u00fctles, et naise nimele on laenusid v\u00f5etud. Naisel paluti sisestada Smart-ID PIN1 ja PIN2, mida naine ka tegi, mille j\u00e4rel kadus tema kontolt raha. Kelmusega tekitatud kahju on 18 400 eurot."}
{"text":"Ajateenistust v\u00e4ltida aidanud Andrei Vesterinen kuriteokahtlustusest: k\u00f5ik tegevused on t\u00e4iesti seaduslikud\u00abMeie poolt ei toimunud ainsatki Eesti Vabariigi seadusandluse rikkumist ja k\u00f5ik tegevused on t\u00e4iesti seaduslikud,\u00bb v\u00e4idab ArmyLaw O\u00dc esindaja\u00a0Andrei Vesterinen, kellele esitati esialgsetel andmetel ajateenistusest vabastamise teenuse pakkumise t\u00f5ttu\u00a0valeandmete\u00a0ja v\u00f5ltsitud\u00a0dokumentide eest kuriteokahtlustus.Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud esitasid kolmap\u00e4eval kahtlustuse kuriteos ArmyLaw O\u00dc-le ja kahele sellega seotud inimesele, kes pakkusid ajateenistusest vabastamise teenust. Esialgsetel andmetel esitati selleks valeandmeid ja v\u00f5ltsiti dokumente.\nArmyLaw O\u00dc pakub inimestele juriidilist n\u00f5ustamist ajateenistusest vabanemiseks, j\u00e4ttes klientidele mulje, et tegevus on seaduslik. Kahtlustuse kohaselt suunati kliente esitama valeandmeid oma elukoha v\u00f5i keeleoskuse kohta. N\u00e4iteks lasti klientidel oma elukoht registreerida v\u00e4lismaale, et j\u00e4\u00e4da k\u00e4ttesaamatuks Kaitseressursside ametile, kes l\u00e4htub rahvastikuregistri andmetest. ArmyLaw esindajad tegid kliendi nimel esitatud valeandmetega toiminguid, et neid selliselt kaitsev\u00e4eteenistusest vabastada.\nKahtlustus h\u00f5lmab ArmyLaw poolt tehtud toiminguid k\u00fcmne kliendi osas. Kahtlustus esitati ArmyLaw O\u00dc-le ja selle esindajatele 38-aastasele Andreile ja 26-aastasele Janikale ning nende teenuseid kasutanud noortele.\n\u00abMeie poolt ei toimunud ainsatki Eesti Vabariigi seadusandluse rikkumist!\u00bb\nMeedial ei \u00f5nnestunud p\u00e4eval ArmyLaw O\u00dc esindajat Andrei Vesterinenilt kommentaari saada, kuid kolmap\u00e4eva hilis\u00f5htul saatis mees v\u00e4lja pressiteate. \u00abK\u00e4imasolev uurimine kriminaalmenetluse raames meie ettev\u00f5tte ArmyLaw O\u00dc suhtes ei tulnud mulle \u00fcllatusena. Pealegi on mul v\u00e4ga hea meel, et riik on l\u00f5puks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud ajateenistusse kutsumise pakilisele probleemile,\u00bb alustab ta.\nVesterinen v\u00e4idab, et on alates 2017. aastast\u00a0p\u00fc\u00fcdnud aktiivselt suhelda Kaitseressursside osakonnaga ning on v\u00e4idetavalt\u00a0t\u00f6\u00f6tanud eranditult \u00f5igusvaldkonnas. \u00abMeie poolt ei toimunud ainsatki Eesti Vabariigi seadusandluse rikkumist ja k\u00f5ik tegevused on t\u00e4iesti seaduslikud. Olen kindel, et Keskkriminaalpolitsei k\u00e4imasolev uurimine kinnitab seda, mille tulemusena k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdistused t\u00fchistatakse.\u00bb\n\u00abOma t\u00f6\u00f6s l\u00e4htume veendumusest, et ajateenistus ei sobi k\u00f5igile noortele. M\u00f5ne jaoks on takistuseks religioossed ning moraalsed ja eetilised t\u00f5ekspidamised, teised aga lihtsalt ei ole f\u00fc\u00fcsiliselt ja ps\u00fchholoogiliselt valmis relva haarama. Samas peaks igal noorel olema valikuv\u00f5imalus. See on demokraatia alus ja t\u00e4pselt nii on kirjas ka Eesti Vabariigi P\u00f5hiseaduses,\u00bb selgitab ta oma firma tegevust.\nVesterinen on veendunud, et s\u00f5jav\u00e4es peaksid teenima ainult motiveeritud inimesed. \u00abJa ainult nii on v\u00f5imalik saavutada meie riigi k\u00f5rge kaitsev\u00f5ime tase. T\u00f5eline patriotism ei s\u00fcnni sunniviisiliselt! \u00dcks eriv\u00e4lja\u00f5ppe saanud kaadrikaitsev\u00e4elane t\u00f6\u00f6tab paremini kui k\u00fcmme ajateenijat. See viitab sellele, et s\u00f5jav\u00e4elaseks olemine on kutsumus ja elukutse, mida ei saa sundida vabasse demokraatlikku \u00fchiskonda,\u00bb s\u00f5nab ta l\u00f5petuseks.\nMida t\u00e4psemalt kahtlustatakse?\nKorruptsioonikuritegude b\u00fcroo juht Ats K\u00fcbarsepa s\u00f5nul saab praeguseks kogutud andmete pinnalt j\u00e4reldada, et kliendid \u00fcritasid kaitsev\u00e4eteenistusest vabaneda valeandmete esitamise teel. \u00abKuna t\u00e4na oleme avalike uurimistoimingutega algusj\u00e4rgus, siis hetkel ei ole v\u00f5imalik kahtlustust t\u00e4psemalt avada. K\u00fcll aga tuleb r\u00f5hutada, et selline k\u00e4itumine on igal juhul ebaeetiline. Oleme Eestis kokku leppinud, et kaitsev\u00e4eteenistus on kohustuslik ja on k\u00fc\u00fcniline, et eriti praeguses julgeolekuolukorras teenib \u00fcks ettev\u00f5te tulu sellelt, et aitab sellest kohustusest viilida,\u00bb\u00a0\u00fctles K\u00fcbarsepp.\nP\u00f5hja Ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Janno Reinkorti s\u00f5nul on teadlikult dokumendi v\u00f5ltsimine ja selle kasutamine eraldiseisvad kuriteod, mille eest v\u00f5ib eraisikut karistada kuni kolmeaastase vangistusega. \u00abValeandmeid sisaldava dokumendi esitamise eesm\u00e4rgiks oli omandada sisult t\u00f5ele mittevastav elukoha registrikanne ning seej\u00e4rel l\u00e4bi registrikande vabaneda kaitsev\u00e4eteenistuskohustusest,\u00bb\u00a0\u00fctles Reinkort.\nFirma on juba aastaid kaitsev\u00e4ele pinnuks silmas olnud\nAfganistanis missioonil k\u00e4ies jala kaotanud Vesterineni ettev\u00f5te on juba aastaid kaitsev\u00e4ele ja kaitseressursside ametile pinnuks silmas olnud, vahendab Postimees.\u00a0\nKaitseressursside amet n\u00f5udis juba 2017 aastal, et tarbijakaitse v\u00f5taks midagi ette kutsealuseid ajateenistusest p\u00e4\u00e4sta lubava firmaga ArmyLaw. Ettev\u00f5tte reklaami j\u00e4rgi osutab firma vastavat teenust v\u00e4hemalt 25-aastastele kutsealustele, kellel on oma \u00e4ri ja pere ning kes on saanud kaitseressursside ametilt kutse arstlikku komisjoni v\u00f5i otsuse ajateenistusse asumiseks.\nKaitseressursside amet leidis toona, et O\u00dc ArmyLaw rikub reklaamiseadust, kuna pakub oma abi ajateenistusest k\u00f5rvalehoidmiseks, kuid see on vastuolus reklaamiseadusega. Reklaamiseadus s\u00e4testab, et reklaam ei tohi kutsuda \u00fcles k\u00e4ituma \u00f5igusvastaselt v\u00f5i rikkuma \u00fcldisi moraalinorme, \u00f5igustada \u00f5igusrikkumist ega alav\u00e4\u00e4ristada \u00f5iguskuulekat k\u00e4itumist.\nVesterinen ise kinnitas toona, et tegutseb rangelt seaduse raamides. Tema ettev\u00f5te ongi saanud k\u00f5ik need aastad vabalt tegutseda.\nPolitsei kahtlustas Vesterineni arsti r\u00fcndamises\nKoroonapandeemia ajal kogus Vesterinen tuntust maskikandmise ja koroonapiirangute vastase aktivistina. Vesterinen lindistas pandeemia ajal oma telefonik\u00f5ne teadusn\u00f5ukoja juhi Irja Lutsariga ja pani selle avalikult internetti. Vesterinen p\u00f5hjendas oma tegu sellega, et teadusn\u00f5ukogul pole tegelikult mingeid t\u00f5endusp\u00f5hiseid andmeid ning selle liikmete seisukohad muutuvad pidevalt, kirjutab Postimees.\nKui Toomas Wilson r\u00fcndas 4. veebruaril 2021 P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla (PERH) \u00fclemarsti Peep Talvingut, kahtlustas politsei esialgu selles Andrei Vesterineni ja pidas ta r\u00fcnnakup\u00e4eval kinni. T\u00f5endite puudumisel mees siiski vabastati."}
{"text":"Kohtu otsusel saab Heldna v\u00e4ljateenitud aastate pensioni edasiKuigi Eerik Heldnale (pildil) ja Elmar Vaheriie kuriteokahtlustuse kaasa toonud asjaolud ei olnud Tallinna ringkonnakohtu hinnangul mustvalged, ei ole vajadust Heldnale eripensioni maksmist peatada - nii t\u00fchistati Harju maakohtu m\u00e4\u00e4rus, millega oli Heldna edasised pensionimaksed arestitud.Riigiprokuratuur esitas 22. m\u00e4rtsil Harju maakohtule taotluse arestida Eerik Heldnale m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4ljateenitud aastate pensioni n\u00f5ude\u00f5igus ning peatada tema pensionimaksed.Heldnale oli v\u00e4ljateenitud aastate pensionina m\u00e4\u00e4ratud 481,72 eurot kuus. Arestimistaotluse esitamise ajaks oli talle makstud pensioni kokku 5293,22 eurot, kuid juba v\u00e4lja makstud summat taotlus ei puudutanud - selle all peeti silmas tulevikumakseid.21. aprillil rahuldas maakohus prokuratuuri taotluse p\u00f5hjendusega, et Heldna kinnitas nii PPA kui ka MTA ametnikele, et ta soovib enda rotatsiooni korras \u00fcleviimist. M\u00e4ngu tuli veel asjaolu, et PPA-ga t\u00f6\u00f6suhte loomine ning sealt kohe kaitsev\u00e4e luurekeskusesse roteerumine leidsid aset enne eripensionide korda muutva seaduse vastuv\u00f5tmist 1. jaanuaril 2020. Pensioni\u00f5iguse saamiseks pidi Heldna olema tolle hetke seisuga PPA hingekirjas, ja nii leidiski maakohus, et t\u00f5en\u00e4oliselt olid Heldna k\u00e4itumises kelmuse tunnused.Seet\u00f5ttu otsustas maakohus, et pensionimaksed Heldnale tuleb peatada, sest see v\u00f5ib olla kuriteoga teenitud vara. \u00abKohus leidis, et arestimine on vajalik, kuna vastasel juhul v\u00f5ib Heldna kriminaalmenetluse jooksul vara \u00e4ra tarvitada, peita v\u00f5i muundada,\u00bb leidis maakohus.Heldna kaebas maakohtu otsuse edasi. Tema kaitsja Margus Kurmi hinnangul ei ole alust hinnangul, nagu ei suudaks Heldna tulevikus konfiskeerimisotsust t\u00e4ita.Ringkonnakohus eesotsas Julia Kat\u0161kovskajaga t\u00fchistas Kurmi kaebuse peale maakohtu m\u00e4\u00e4ruse.M\u00e4\u00e4ruskaebuse v\u00e4idetest ilmneb, et Heldna roteerimisega seonduv ei ole \u00fcheselt hinnatav olukord, leidis kohtunik. P\u00f5hjalikuma s\u00fcvenemise vajadusest annab tema s\u00f5nul tunnistust m\u00e4\u00e4ruskaebuse maht.Ka ringkonnakohus n\u00f5ustus kaitsja kinnitusega, et pole alust arvata, nagu ei suudaks Heldna vajadusel konfiskeerimisotsust t\u00e4ita.Kohus leidis \u00fchtlasi, et kahtlustatav on sellises suurusj\u00e4rgus summa tasumiseks majanduslikult piisavalt kindlustatud.PIKEMALT LOE POSTIMEES.EEMEINHARD PULK"}
{"text":"Juhtkiri: Laastude lendamine metsa\u00e4risJUHTKIRIMets on roheline kuld ja seda on meil rikkalikult, metsaga on kaetud \u00fcle poole Eesti pinnast. Paraku on sellega nii nagu iga teisegi v\u00e4\u00e4rtuslikuma varaga - see t\u00f5mbab magnetina ligi tegelasi ka elu tumedamalt poolelt. Metsa\u00e4ri l\u00e4ks moodi juba taastatud vabariigi alguses, kohe p\u00e4rast vanametallibuumi.Uuemal ajal on metsa\u00e4rikate lood muutunud lausa horror-meelelahutuseks; l\u00f5kketule paistel r\u00e4\u00e4gitakse lugusid, kuidas kelleltki rohelist kulda haledalt v\u00e4lja peteti. \u00d5htuleht on n\u00e4idanud, et nendele lugudele v\u00f5ib veel paar vinti pealegi tekkida.Oma loo r\u00e4\u00e4gib t\u00e4nases lehes naine, kes m\u00fc\u00fcs metsa maha tingimusel, et selle raiumisel arvestatakse lindude pesitsusrahuga. Paraku aga l\u00fckati harvester k\u00e4ima juba enne seda, kui raha tehingu eest naise kontolegi j\u00f5udis. Loomulikult mainitud rahuperioodi ajal.Selgus, et vahepeal oli mets juba edasi m\u00fc\u00fcdud ja uus omanik ei olnud enam seotud mingite kokkulepetega. Siinkohal t\u00e4nud keskkonnaametnikele, kes korra s\u00f5itsid objektile suisa politsei julgestuse saatel. Nii karmiks on siinmail siis l\u00e4inud metsateemade arutamine!\u201eAsju tasub ikkagi ajada l\u00e4bi spetsialistide,\u201c v\u00f5tab loo kangelanna oma kogemuse kokku. Tema soovitab enne metsam\u00fc\u00fcki r\u00e4\u00e4kida metsaliitude ja -\u00fchistutega ning kuulata tuttavate kogemusi. Ja t\u00f5deb samas - metsaomanik on justkui eraldi t\u00f6\u00f6koht ja eeldab enese teadlikuks tegemist. Kui paljudel metsaomanikel on aga sellised teadmised, mis tegelikult eeldaksid eriharidust? Kui paljudel neist, kes on saanud oma metsa n\u00e4iteks p\u00e4rimise teel?Just neid aga metsa\u00e4rikad otsivadki, et teadmatust \u00e4ra kasutades leppida kokku tingimusi, mis hiljem panevad s\u00fcdame verd tilkuma ja seda mitte ainult loodushoiu, vaid ka rahakoti p\u00e4rast - pole harvad ka juhud, kus metsa tegelik hind on m\u00e4rksa suurem kui senisele omanikule makstu.H\u00e4dalise p\u00e4\u00e4stmine on aga paraku tema enda asi. Rohkem teadlikkust, mitmest kohast k\u00fcsimist! Konsulteerida tasuks kasv\u00f5i omavalitsuse vastava ala spetsialistiga.\"Uuemal ajal on metsa\u00e4rikate lood muutunud lausa horrormeelelahutuseks; l\u00f5kketule paistel r\u00e4\u00e4gitakse lugusid, kuidas kelleltki rohelist kulda haledalt v\u00e4lja peteti.\""}
{"text":"Riigikantselei tuli Varbolasse metsa istutamaVarbola l\u00e4hedal raielangil kogunes ligi 50 inimest, et anda oma panus metsa uuendamisse. Metsaistutajaid \u00fchendab s\u00fcgisel toimuv rahvusvaheline tippkohtumine pealinnas. K\u00e4isime uurimas, kuidas need kaks ettev\u00f5tmist omavahel seotud on.\nKevadiselt kenal p\u00e4eval, 17. mail istutas seltskond maha 2600 v\u00e4ikest kuuske. Istutajate seas oli nii Riigikantselei t\u00f6\u00f6tajaid kui ka vaba\u00fchenduste esindajaid. Neid k\u00f5iki \u00fchendab s\u00fcgisel toimuv tippkohtumine, kus arutatakse avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete \u00fcle."}
{"text":"Kahtlustuse saanud ettev\u00f5tja: kriminaalmenetlus ei tulnud mulle \u00fcllatusenaAndrei Vesterinen.Kuvat\u00f5mmis, \"Esse\"\nPRO tellijale\nValeandmete esitamises ja dokumentide v\u00f5ltsimises kahtlustuse saanud ettev\u00f5tte ArmyLaw O\u00dc omanik ning juht Andrei Vesterinen kommenteeris, et talle ei tulnud kriminaalmenetlus \u00fcllatusena.\nLoe ka: Ajateenistusest viilimise \u00e4ri \u00f5itseb? K\u00f5mulise juristi ettev\u00f5tte k\u00e4ive kasvab hoogsalt\nEile teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA), et keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude b\u00fcroo ametnikud esitasid kahtlustuse kuriteos ArmyLaw O\u00dc-le ja kahele sellega seotud inimesele, kes pakkusid ajateenistusest vabastamise teenust. Esialgsetel andmetel esitati selleks valeandmeid ja v\u00f5ltsiti dokumente.\nVesterineni v\u00e4itel pole ArmyLaw O\u00dc rikkunud \u00fchtegi Eesti seadust. \u201eOlen kindel, et keskkriminaalpolitsei k\u00e4imasolev uurimine kinnitab seda, mille tulemusena k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdistused t\u00fchistatakse,\u201c lausus ta.\nVesterineni s\u00f5nul on tal hea meel, et riik on l\u00f5puks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud ajateenistusse kutsumise pakilisele probleemile. Ta j\u00e4tkas, et noortel peaks olema valikuv\u00f5imalus ajateenistuse osas.\n\u201eMa teenisin kaitsev\u00e4es \u00fcle viie aasta ja see oli minu vastutusrikas valik. Talituses saadud raske haava tagaj\u00e4rjel elasin \u00fcle parema jala amputatsiooni. Kahjuks juhtub selliseid juhtumeid regulaarselt. Ja seda kohutavam, kui invaliidistunud noormees polnud teenistuseks valmis ega tahtnud s\u00f5jav\u00e4kke minna,\u201c kirjeldas ta.\nKahtlustuse sisu\nPPA t\u00f5i eile oma pressiteates v\u00e4lja, et ArmyLaw O\u00dc pakub inimestele juriidilist n\u00f5ustamist ajateenistusest vabanemiseks, j\u00e4ttes klientidele mulje, nagu oleks tegevus seaduslik. Kahtlustuse kohaselt suunati kliente esitama valeandmeid oma elukoha v\u00f5i keeleoskuse kohta.\nN\u00e4iteks lasti klientidel oma elukoht registreerida v\u00e4lismaale, et j\u00e4\u00e4da k\u00e4ttesaamatuks kaitseressursside ametile, kes l\u00e4htub rahvastikuregistri andmetest. ArmyLaw esindajad tegid kliendi nimel esitatud valeandmetega toiminguid, et neid selliselt kaitsev\u00e4eteenistusest vabastada.\nKahtlustus h\u00f5lmab ArmyLaw poolt tehtud toiminguid k\u00fcmne kliendi osas. Kahtlustus esitati ArmyLaw O\u00dc-le ja selle esindajatele 38-aastasele Andreile ja 26-aastasele Janikale ning nende teenuseid kasutanud noortele.\nKorruptsioonikuritegude b\u00fcroo juht Ats K\u00fcbarsepa s\u00f5nul saab praeguseks kogutud andmete pinnalt j\u00e4reldada, et kliendid \u00fcritasid kaitsev\u00e4eteenistusest vabaneda valeandmete esitamise teel.\n\u201eKuna t\u00e4na oleme avalike uurimistoimingutega algusj\u00e4rgus, siis hetkel ei ole v\u00f5imalik kahtlustust t\u00e4psemalt avada. K\u00fcll aga tuleb r\u00f5hutada, et selline k\u00e4itumine on igal juhul ebaeetiline. Oleme Eestis kokku leppinud, et kaitsev\u00e4eteenistus on kohustuslik ja on k\u00fc\u00fcniline, et eriti praeguses julgeolekuolukorras teenib \u00fcks ettev\u00f5te tulu sellelt, et aitab sellest kohustusest viilida,\u201c \u00fctles K\u00fcbarsepp.\nP\u00f5hja Ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Janno Reinkorti s\u00f5nul on teadlikult dokumendi v\u00f5ltsimine ja selle kasutamine eraldiseisvad kuriteod, mille eest v\u00f5ib eraisikut karistada kuni kolmeaastase vangistusega.\n\u201eValeandmeid sisaldava dokumendi esitamise eesm\u00e4rgiks oli omandada sisult t\u00f5ele mittevastav elukoha registrikanne ning seej\u00e4rel l\u00e4bi registrikande vabaneda kaitsev\u00e4eteenistuskohustusest,\u201c \u00fctles Reinkort."}
{"text":"SUUR \u00dcLEVAADE: 16 ettev\u00f5tet, mis v\u00f5lgnevad riigile kokku 45 miljonit eurot16 k\u00f5ige suuremat maksuv\u00f5lgast on riigile kollektiivselt maksmata j\u00e4tnud k\u00fcmneid miljoneid eurosid ning siis paljudel juhtudel \u00e4riga rappa l\u00e4inud.\nRiigi suurimaid maksuv\u00f5lglasi reastades v\u00f5ib n\u00e4ha, et esik\u00fcmme \u00fcksi on v\u00f5lgu 40 miljonit eurot. Sealt edasi l\u00e4hevad aga summad eksponentsiaalselt v\u00e4iksemaks. Lisades nimekirja veel kuus patust, j\u00f5uame 45 miljoni euroni.\nLoe ka: Firmade matja Raul Pint selgitab: milliste trikkidega ettev\u00f5tjad oma \u00e4ripartneritele k\u00fclma teevad?\nV\u00f5lglaste seast leiab erinevate elualade ettev\u00f5tteid metsafirmadest kardiradade pidajateni. V\u00f5rreldes eelmise topiga on aga muutunud nii m\u00f5ned nimed kui summad. Kes suutis v\u00f5lgu tasuda, kellel tuli neid juurde?\n16. Applaford ES Transport & Logistics O\u00dc \u2013 806 000 eurot\nTranspordifirma Applaford ES Transport & Logistics pankrotistus nelja aasta eest. Selle taga on suur k\u00e4ibemaksuskeem, millega on seotud ka omaniku Raivo Nirgi teine firma Malmik Logistika, mis oli maksupettuse t\u00f5ttu uurimise all.\nApplafordi maksuv\u00f5lg on aga pisku summa k\u00f5rval, mida 2010. aastate algul \u00fcheks lootustandvamaks firmaks peetud \u00e4ri erapartneritele v\u00f5lgu j\u00e4i. V\u00f5lad ulatuvad kokku 16,5 miljoni euroni. \u00dcks raevukamaid tagasin\u00f5udjaid on olnud sealjuures Tallink, kellele Applaford j\u00e4ttis maksmata \u201cvaid\u201d 83 000 eurot \u00fcleveotasusid. \u00dcle aastate kerkis see intressidega aga \u00fcle 300 000 euro.\n15. Planety O\u00dc \u2013 809 000 eurot\nPlanety puhul on tegemist silmatorkava n\u00e4itega ning seep\u00e4rast tegi \u00c4rigeenius nende saatusest hiljuti ka pikema \u00fclevaate. Nimelt on ebatavaline, et vaid paari aasta eest asutatud firma nii kiirelt sellise maksuv\u00f5la kogub.\n\u00c4riregistri kohaselt \u201c\u00e4ritegevuse abistamisega\u201d \u2013 ehk rendit\u00f6\u00f6j\u00f5uga \u2013 tegelev firma oli aasta alguse seisuga maksuv\u00f5lglaste edetabelis kerkinud juba 20. kohale, n\u00fc\u00fcd on aga t\u00f5usnud veel viis kohta. Suur osa maksuv\u00f5last on tulnud aga \u201ckaasavarana\u201d suurest liitumises, kui ettev\u00f5tte pani leivad \u00fche kappi Leiame Lahenduse O\u00dc-ga.\n14. Netrella O\u00dc \u2013 844 000 eurot\n\u201cMootors\u00f5idukite ja nende osade m\u00fc\u00fcgiga\u201d tegelenud Netrella \u00e4ri p\u00f5hiosa moodustas tegelikult kardispordiga seotu. Selle firma \u00e4ri l\u00e4ks aga luhta juba ligi aastak\u00fcmne eest. Nende suur maksuv\u00f5lg moodustub pooleldi k\u00e4ibemaksust, pooleldi aastaid \u201ctiksunud\u201d intressist.\n13. Haljas AS \u2013 848 000 eurot\nNii Eestis kui v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka piiri taga tegutsenud Haljas vahendas erinevaid kaubam\u00e4rke ning tooteid suurematele kaubanduskettidele, hulgiladudele ja toiduainete t\u00f6\u00f6stusele ja ka v\u00e4iksematele poodidele. Suurema osa maksuv\u00f5last, mis sai alguse sotsiaal- ja k\u00e4ibemaksu maksmata j\u00e4tmisest, moodustab t\u00e4naseks sadadesse tuhandetesse ulatuv intress.\n12. O\u00dc Baltic Forest \u2013 873 000 eurot\nSaematerjali tootmisega tegelenud Baltic Forest pankrotistus 2020. aastal, kui nende plaan Paikusele suur puidut\u00f6\u00f6stus rajada vett vedama l\u00e4ks. Samuti j\u00e4ttis firma endast maha tohutud v\u00f5lad. T\u00f6\u00f6stust juhtinud Jaak Napritson s\u00f5nas toona, et \u00fcritati ka saneerimisega p\u00e4\u00e4seda, kuid investoritele see kava ei meeldinud.\n\u201cOli kaks v\u00f5imalust, kas hakata venitama asja edasi v\u00f5i minna selle peale, et teha nii, nagu saneerimisn\u00f5ustaja soovitas, ja anda pankrotiavaldus sisse,\u201d \u00fctles ta. Baltic Forest oli nimelt raha saanud Crowdestate\u2019ilt, kellele v\u00f5lgneti neli miljonit eurot. Maksuv\u00f5lg ulatus toona ligi miljoni euroni, kuid t\u00e4na on veidi v\u00e4henenud.\n11. O\u00dc Jatiina Tehnika \u2013 903 000 eurot\nJatiina tegutses p\u00f5llumajandustehnika hulgim\u00fc\u00fcjana ning ka nende mahud olid v\u00e4gagi arvestatavad. N\u00e4iteks ulatusid kvartalik\u00e4ibed kohati isegi \u00fcle nelja miljoni euro. N\u00fc\u00fcdseks pankrotistunud firma esineb aga maksuv\u00f5lglaste nimekirja tipus, kuna j\u00e4ttis maksmata k\u00e4ibe- ja sotsiaalmaksu.\nJatiina oli aga ka teise varem \u00c4rigeeniuses kajastust saanud p\u00f5llumajandusettev\u00f5tte omanik. Tegemist oli Oilseeds Trade\u2019iga, m\u00f5lema ettev\u00f5tte juhiks oli Veikko Vahar. Kunagi v\u00e4ga edukas olnud Oilseeds Trade sattus raskustesse, sest j\u00e4i ilma oma faktooringulepingust, mille j\u00e4rel tekkisid \u00fcsna kiiresti maksuv\u00f5lad, mis ulatuvad ligi poole miljoni euroni.\n10. SIA Ronbaks \u2013 951 000 eurot\nSuuruselt k\u00fcmnes maksuv\u00f5lg kuulub L\u00e4ti firmale Ronbaks, SIA. Ligi pooleteise miljoni euro suurune v\u00f5lg tekkis aastal 2011. Selle aasta esimese jaanuari seisuga oli nende v\u00f5lg poolteist miljonit eurot, 17. jaanuariks oli see maksu- ja tolliameti andmetel v\u00e4henenud 950 000 euroni, millest enamiku moodustab k\u00e4ibemaks. V\u00f5rreldes aasta algusega on firma v\u00f5lg v\u00e4henenud poole miljoni euro v\u00f5rra.\nEttev\u00f5te on \u00e4ra mainitud kahes avalikus kohtulahendis, kus salastatud nimega isikul k\u00e4sti maksta nii SIA Ronbaksi kui \u00fche teise ettev\u00f5tte maksuv\u00f5lga. Sealt selgub, et SIA Ronbaksil Eestis vara pole, kuid L\u00e4ti maksuhalduri s\u00f5nul on ta L\u00e4tis tegev ning omab seal vara.\u00a0\n9. Keila Terko Laomajanduse O\u00dc \u2013 1,01 miljonit eurot\nKeila Terko pidas juba aastatuhande algusest saati tolliladu ning osutas erinevaid tolli- ja ladustamise teenuseid. Ettev\u00f5tte kirstunaelaks sai 2017. aasta, mil nad teenisid saatusliku 170 000 eurose kahjumi. Paar aastat hiljem kuulutati v\u00e4lja pankrot.\nKahjum paisus nii suureks, kuna ettev\u00f5tte peamine klient, laos kakaoube ladustanud Nord Kakao, v\u00e4hendas oma mahtusid. Kogu miljonieurone maksun\u00f5ue moodustub aga k\u00e4ibemaksust.\u00a0\n8. Marsalis Metall O\u00dc \u2013 1,38 miljonit eurot\nMetallkonstruktsioonide tootmisega tegelenud Marsalis Metalli viis koos kogu Marsalise grupiga karile liiga suureks suut\u00e4ieks osutunud Loksa sadama ost. 2017. aastal olid ettev\u00f5tte kvartalik\u00e4ibed \u00fcle k\u00fcmne miljoni euro, kuid juba j\u00e4rgmisel aastal kuulutati v\u00e4lja pankrot.\u00a0\nMarsalis Metallist kirjutas \u00c4rigeenius ka hiljuti. Nimelt k\u00e4ib ettev\u00f5te maksun\u00f5ude p\u00e4rast kohut maksuametiga. Kohtudokumentides ulatub summa isegi 1,6 miljoni euroni. Sealjuures keerleb vaidlus k\u00fcsimuse \u00fcmber, kas maksuamet t\u00e4itis oma n\u00f5uded Marsalis Metalli ettemaksukontolt seaduslikult v\u00f5i mitte. Aprillis l\u00e4ks pankrotti ka s\u00f5sarfirma Marsalis Element, mille maksuv\u00f5lg on \u00fcle 200 000 euro.\n7. AS E-Profiil \u2013 2,37 miljonit eurot\nAktsiaselts E-Profiil registreeriti 1997. aastal ning ametlikult tegeles see metallkonstruktsioonide tootmisega. 2015. aastal oli E-Profiili k\u00e4ive \u00fcle 25 miljoni euro, kuid juba 2018. aasta jaanuaris kuulutati v\u00e4lja pankrot.\n2017. aasta l\u00f5pus enne pankroti v\u00e4ljakuulutamist kirjutas \u00c4rip\u00e4ev, et ettev\u00f5ttega seotud osapooled t\u00f5id selles languse p\u00f5hjustena v\u00e4lja nii juhtimisvigu, nafta-gaasituru globaalset kriisi eelmise k\u00fcmnendi keskel kui ka l\u00e4bikukkunud saneerimist.\n6. Edinet Partner \u2013 2,43 miljonit eurot\nEhitusega tegelenud Edinet Partner O\u00dc asutati 2010. aastal ning kuulutas pankroti v\u00e4lja 2017. aastal. Viimase esitatud majandusaasta aruande j\u00e4rgi oli ettev\u00f5tte k\u00e4ive 2015. aastal \u00fcle 3,8 miljoni euro. Nende maksuv\u00f5lg on v\u00f5rreldes jaanuarikuise \u00fclevaatega kasvanud tervelt miljoni euro v\u00f5rra.\nEdinet Partneri nimi tuleb v\u00e4lja samas kaasuses siin artiklis esimesena mainitud ettev\u00f5ttega Marsalis Metall O\u00dc. Marsalis Metall v\u00e4itis, et kasutas rendit\u00f6\u00f6j\u00f5udu, mis saadi just Edinet Partnerilt, kelle kanda j\u00e4i ka t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksude maksmine.\u00a0\n2010. aastal algas Marsalis Metalli eelk\u00e4ija Marsalis Ehituse pankrotiprotsess. Samal suvel registreeriti ettev\u00f5ttena t\u00f6\u00f6j\u00f5urendiettev\u00f5te Edinet Partner, kelle esimesest rohkem kui 60 t\u00f6\u00f6tajast umbes pooled olid endised Marsalis Ehituse t\u00f6\u00f6tajad, kes hakkasid t\u00f6\u00f6tama Marsalis Metalli heaks.\n5. Diapol Granite O\u00dc \u2013 2,54 miljonit eurot\nDiapol Granite oli kuni eelmise aasta juunis pankroti v\u00e4ljakuulutamiseni edukas kivit\u00f6\u00f6stur. Praegu on ettev\u00f5ttel aga \u00fcle kahe ja poole miljoni eurone maksuv\u00f5lg, millest peaaegu poole moodustab sotsiaalmaks. Suurema osa moodustavad veel kinnipeetud tulumaks, intress ja k\u00e4ibemaks.\nEnne pankroti v\u00e4ljakuulutamist oli ettev\u00f5te mitu aastat saneerimisel. Samas tekitas ettev\u00f5tte ja selle juhtide k\u00e4itumine konkurentides k\u00fcsimusi. Eelmisel suvel \u00c4rip\u00e4evas avaldatud artiklis avaldas \u00fcks Diapoli konkurent arvamust, et saneerimisega anti ettev\u00f5ttele vaid aega oma varasid peita.\n4. Peble Harbour O\u00dc \u2013 3,95 miljonit eurot\nKolme aasta eest tegevust alustanud ettev\u00f5te sai kiirelt kaela hiiglasliku maksuv\u00f5la. Poole sellest moodustab tulumaks, teise poole sotsiaalmaks, millele lisandub veel 900 000 eurot intressi. Oma tegutsemisaja jooksul ettev\u00f5te \u00fchtegi majandusaasta aruannet ei esitanud.\u00a0\nPeble Harbouri omanikul oli ka firma nimega Peble Holding. Viimane on t\u00e4naseks kustutatud, kuid seegi \u00e4ri v\u00f5lgnes riigile \u00fcle kahe miljoni euro. \u00c4rip\u00e4evale kommenteeris firmade omanik Deniss Ko\u0161ejev omal ajal napilt, et ei tea, kuidas selline \u00f5nnetu asi juhtus, ning ilmselt ei ole ta lihtsalt edukas \u00e4rimees.\n3. O\u00dc Inndex \u2013 6,06 miljonit eurot\nK\u00fctusem\u00fc\u00fcja kurjakuulutavast v\u00f5lasummast poole moodustab k\u00e4ibemaks ning teise suure osa intress. Tegelikult s\u00fc\u00fcdistab maksuamet Inndexit hoopis selles, et see on aastaid deklareerinud fiktiivseid k\u00fctuseostu tehinguid, millelt k\u00fcsiti k\u00e4ibemaksutagastust.\nNimelt aitas ettev\u00f5te kaasa suurejoonelisele k\u00fctusepettusele. Kaasosalised vedasid L\u00e4tist presendiga varjatult sisse ligi kaks miljonit liitrit k\u00fctust, Inndex tegi nendega aga teadlikult tehinguid, et tegevus seaduslikuna n\u00e4iks.\n2017. aastal, mille kohta on esitatud viimane majandusaasta aruanne, teatas Inndex 15,8 miljoni eurosest k\u00e4ibest. Hirmu\u00e4ratav v\u00f5lg viis aga ettev\u00f5tte pankroti v\u00e4ljakuulutamiseni kahe aasta eest.\n2. PVMP-Elektika O\u00dc \u2013 9,71 miljonit eurot\nRohkem kui k\u00fcmne aasta tagant p\u00e4rinevast v\u00f5last poole moodustavad intressid, teise suure osa tulumaks ja erijuhtude k\u00e4ibemaks. Haapsalu Nurme r\u00f5ivatehasega seotud firma tegutseb hirmu\u00e4ratavast puuduj\u00e4\u00e4gist hoolimata edasi \u2014 eelmises kvartalis oli selle k\u00e4ive peaaegu 90 000 eurot.\nFirma \u00fcks eelk\u00e4ijaid, PVMP-ex, sai maksuametilt juba enne Elektikaga \u00fchinemist kahtlustuse fiktiivsete tehingute \u201cjoonistamises\u201d. Kahtlustuse kohaselt olid firmad taas kasutanud skeemi, kus \u00fcksteisele m\u00fc\u00fcdi \u00f5hku ning esitati riigile n\u00f5udeid k\u00e4ibemaksu tagastuseks. Pika kohtutee j\u00e4rel suutsid \u00e4ripartnerid aga karistusest p\u00e4\u00e4seda.\nKirju saatusega firma k\u00e4is muuseas ka Tallinna linna omandusest l\u00e4bi. See juhtus 2020. aastal, kui ettev\u00f5tte omanik Robert Vill siitilmast lahkus ning p\u00e4rija ei tahtnud ligi 10 miljoni eurose koormisega p\u00e4randust vastu v\u00f5tta.\n1. Adrian Arendus O\u00dc \u2013 10,09 miljonit eurot\nV\u00f5lgnike edetabeli tipus on k\u00fctusem\u00fc\u00fcja, mis on registriandmete j\u00e4rgi tegelenud ka metallide ja maakide m\u00fc\u00fcgiga. Adrian Arenduse maksuv\u00f5last moodustab absoluutse enamuse k\u00e4ibemaks. Firma kurikuulus taust on laiemalt teada ning peidab endas suurejoonelist pettust.\nMuude metallide seas m\u00fc\u00fcsid nad ka kulda. Sellega kaubeldes tegi Adrian Arendus oma viimasel tegevusaastal k\u00fcmnendi eest 107 miljonit eurot k\u00e4ivet. Metalle kanditi l\u00e4bi mitme firma.\nL\u00e4bi fiktiivsete tehingute \u201cjoonistati\u201d taas majandustegevus, mille eest k\u00fcsiti riigilt k\u00e4ibemaksu tagastust. Kokku tekkis osalistele 30 miljoni eurone v\u00f5lg, mida mitmed heausklikud osalised n\u00fc\u00fcd siluvad. Skeemi p\u00fcsti pannud Oleg Belokr\u00f5lov, modell Beatrice\u2019i eksabikaasa, on aga ammu v\u00e4lismaale p\u00f5genenud."}
{"text":"Endine Viimsi vallavolikogu liige sai kohtus v\u00f5idu: hakatakse lihtsalt avalikult mustama ja valetama\u00abLoodetavasti jagatakse ka kohtuotsust sama palju\u00a0kui seda valet, mida ta Facebookis ja Viimsi uudistes levitas,\u00bb r\u00e4\u00e4gib\u00a0kunagine Viimsi vallavolikogu liige Valdur\u00a0Kahro, kes p\u00f6\u00f6rdus Viimsi valla elaniku vastu kohtusse. Eba\u00f5igete v\u00e4idete \u00fcmberl\u00fckkamist ja mainekahju eest h\u00fcvitist n\u00f5udnud Kahro sai esimesest kohtuastmest enda jaoks positiivse lahendi. Vastaspool on lubanud otsuse aga edasi kaevata.Endine motosportlane ja kunagine Viimsi vallavolikogu liige Valdur Kahro\u00a0p\u00f6\u00f6rdus m\u00f5ned aastad tagasi kohtusse, kuna leidis, et\u00a0Priit Tammeraidi Facebookis ja Maalehe artiklis\u00a0\u00f6eldu on ebakohane, solvav ja vale. Nimelt olevat Tammeraid \u00f6elnud, et Kahro on Prangli saare kuningas ja vallavalitsuses otsustatakse asju nii, nagu tema \u00fctleb.\nLoe pikemalt siit:\n\u00abPrangli saar on teie jaoks liiga v\u00e4ike, ka kohtusaal!\u00bb\nKolmap\u00e4eval rahuldas Harju maakohus osaliselt Valdur Kahro hagi.\nKohtuotsuse kohaselt peab Tammeraid\u00a0avaldama Facebooki grupis \u00abViimsilased\u00bb, et on avaldanud Valdur Kahro kohta eba\u00f5ige v\u00e4ite, nagu oleks Kahro olnud seotud looduskeskkonna kahjustamisega. Ka peab ta \u00fcmber l\u00fckkama Maalehes avaldatu, et Prangli saar on muutunud Kahro abimajandiks ja Kahrol on vallavolikogus ainuotsustus\u00f5igus asjade k\u00e4igu \u00fcle.\nKohtuotsuse j\u00f5ustumise korral peaks Priit Tammeraid maksma Valdur Kahrole kohtueelsete \u00f5igusabikulude eest 704 eurot.\u00a0Ka peaks Tammeraid h\u00fcvitama Kahro riigil\u00f5ivukulud summas 475 eurot. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osas j\u00e4\u00e4vad Kahro menetluskulud tema enda kanda.\nKuigi Kahro soovis ka mittevaralise kahju h\u00fcvitamist, j\u00e4ttis kohus selle rahuldamata.\n\u00abArtiklis on otseselt v\u00e4lja toodud, et kostja s\u00f5nade kohaselt on hageja muutnud Prangli saare omamoodi abimajandiks ning kontrollib vallavalitsuse otsuseid. Riigikohtu praktika kohaselt on kostja seega nende v\u00e4idete avaldamise eest vastutav ja temal lasub kohustus t\u00f5endada, et artiklis tema s\u00f5nadena esitatu\u00a0ei p\u00e4rine temalt. Kostja seda t\u00f5endanud ei ole,\u00bb\u00a0selgitas kohus. Samuti leiti, et mainitud v\u00e4ited on faktiv\u00e4ited ja keskmine m\u00f5istlik isik saab sellest aru, nagu tehtaks vallavalitsuses Prangli saart puudutavates asjades ainult selliseid otsuseid, nagu hageja tahab ehk sisuliselt oleks tegemist korruptsiooniga.\n\n\u00abLihtsalt avalikult hakatakse mustama!\u00bb\n\n\nValdur Kahro.\nReformierakond\n\nValdur Kahro s\u00f5nas toimetusele, et tal pole kunagi olnud vajadust kohtusse minna v\u00f5i kedagi sinna anda, ent kuskilt jookseb piir. \u00abKui hakatakse lihtsalt avalikult mustama ja valetama ja see info hakkab sotsiaalmeedias elama oma elu, siis peaks iga\u00fche kohus olema kohtusse p\u00f6\u00f6rduda, et ennast ja oma perekonda kaitsta.\u00bb\nKahro nendib, et on kohtuotsusega rahul. \u00abK\u00fcllap\u00a0ka kohtunik sai aru, et inimene vassis ja valetas ja tahtlikult laimas. Loodetavasti jagatakse ka kohtuotsust sama\u00a0palju\u00a0kui seda valet, mida ta Facebookis ja Viimsi uudistes levitas,\u00bb\u00a0vihjas ta Tammeraidi kirjutatule.\u00a0\n\n\u00abKohtus\u00fcsteemis on kolm astet\u00bb\n\nPriit Tammeraid \u00fctles toimetusele, et on t\u00e4naseks kohtuotsusega tutvunud\u00a0vaid p\u00f5gusalt, ent see l\u00e4heb edasikaebamisele.\nAprillis toimunud istungil s\u00f5nas Tammeraid, et Maalehes kirjutatu ei ole siiski tema s\u00f5nas\u00f5naline tsitaat. \u00abTegelikult ei ole ajakirjanik seda ka tsitaadina vormistanud,\u00bb nentis ta.\n\u00abMa ei leia, et mul oleks p\u00f5hjust v\u00f5i \u00f5igust anda hinnangut meedias kohtu seni tehtud t\u00f6\u00f6le v\u00f5i otsusele. Ma olen veendunud, et me elame \u00f5igusriigis ja tean, et meie kohtus\u00fcsteemis on kolm astet,\u00bb \u00fctles ta, lisades, et esimese astme lahendiga ta ei lepi. \u00abKindlasti kasutame \u00f5igust ja meile antud v\u00f5imalust p\u00f6\u00f6rduda j\u00e4rgmisesse kohtuastmesse, kus loodame ka enda jaoks positiivset lahendit.\u00bb\n\nVaidlusalune Maalehe artikkel.\nKuvat\u00f5mmis artiklist\n\nKuigi kohtuprotsess on kestnud aastaid, m\u00f6\u00f6nis\u00a0Tammeraid, et see on olnud\u00a0huvitav ja hariv. \u00abPositiivse ja energilise isiksusena loodan, et ka hagejale pakub kohtutee selles vaidluses sama palju avastamisr\u00f5\u00f5mu ning positiivseid emotsioone kui kostja meeskonnale,\u00bb lisas ta."}
{"text":"SEB: ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkondades transpordi eest raha ette k\u00fcsimine on kindel pettusKui te m\u00fc\u00fcte ostukeskkonnas oma esemeid siis pidage meeles, et kui ostja hakkab teile r\u00e4\u00e4kima h\u00e4davajalikust kullerteenuse maksmisest, on see ilmselge m\u00e4rk, et tegemist on pettusega, kirjutab SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nSEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nFoto: SEB Pank\nPaljud meist kasutavad v\u00f5imalust m\u00fc\u00fca ja osta asju interneti vahendusel. Selleks on loodud spetsiaalsed virtuaalsed keskkonnad nagu n\u00e4iteks Marketplace, Osta.ee, okidoki jne. M\u00fc\u00fcgiprotsess on lihtne: lae \u00fcles oma m\u00fc\u00fcgipakkumine ja oota ostjat. Kui palju m\u00f5tled aga m\u00fc\u00fces v\u00f5i ostes tehingukeskkonna turvalisusele ja ohule langeda pettuse ohvriks? Julgen arvata, et seda teevad v\u00e4ga v\u00e4hesed aga sellele tuleks m\u00f5elda palju rohkem."}
{"text":"KOLUMN \u27e9 Malle P\u00e4rn: ehitamist alustatakse vundamendistTundub, et meie riigi ehitamist alustati sarikatest, all on ainult karkass. Katus on valmis, t\u00e4iesti euroopalik. \u00dclemine korrus on ka valmis. N\u00fc\u00fcd tuleks hakata ehitama \u00fclej\u00e4\u00e4nud hoonet, kirjutab Malle P\u00e4rn.\nIstun ja m\u00f5tisklen imeilusal kevad\u00f5htul nukrav\u00f5itu m\u00f5tteid, lootus kipub k\u00e4est kaduma. Jah, kurjad on ajad, nagu laul \u00fctleb.\u00a0\nMis on meiega juhtunud? Kuhu me oleme j\u00f5udnud?\u00a0\nMeie valelikud ja rahvavaenulikud valitsejad manitsevad meid j\u00e4lle kokkuhoidlikkusele. Aga endal t\u00f5stavad palkasid \u2013 terve tuhande v\u00f5rra. Kas vasak k\u00e4si ei tea, mida parem teeb? Ja ikka on veel nii palju inimesi, kes, silmad ja k\u00f5rvad kinni, pimesi usuvad ja usaldavad neid.\u00a0\nVaeste jaoks m\u00f5eldakse v\u00e4lja uusi makse, valitsus loobib tuulde miljoneid ja miljardeid, kusjuures, mitte oma t\u00f6\u00f6ga teenitud raha, vaid maksumaksja raha, meie \u00fchist raha! Raha, mille nad v\u00f5lgnevad nendele vaestele ja ausatele, kes ei ole soovinud hakata nende loodud monstrums\u00fcsteemi h\u00e4vituspataljoni seadusp\u00f5histeks r\u00f6\u00f6vs\u00f5dalasteks. Kes teevad \u00fchiskonnale vajalikku t\u00f6\u00f6d, mitte ei r\u00f6\u00f6vi kaasinimesi.\u00a0\nKui meil tuleb kokku hoida, siis palun, k\u00f5rgepalgalised, alustage endast, n\u00e4idake eeskuju! Langetage oma palkasid selle tuhande v\u00f5rra!\u00a0\nMeil on terve hulk k\u00f5rgepalgalisi ameteid, mida pole mitte kellelegi vaja, mis ainult raha neelavad, kellelegi kasu toomata! Luksuslaev vaestemajas! Presidendist peale igasugu suhtekorraldajate ja suunamudijateni v\u00e4lja.\nKui perekonnas on kitsikus, kui lastele ei j\u00e4tku leiba ja kartulit v\u00f5i sooje talveriideid, siis arukad vanemad ei osta luksusautot ega s\u00f6\u00f6 kalamarja.\u00a0\nPeaaegu algusest peale on meil ju olnud liivakastivabariik. Meie \u00f5hinap\u00f5hised juhid kuulasid (ilma mingi kriitikata) v\u00e4lismaiseid aferiste, kes tulid neile meelsasti \u201en\u00f5u andma\", et piima pealt koort endale riisuda. Meie karj\u00e4\u00e4ripoliitikud on riiki m\u00e4nginud, mitte seda t\u00f5simeelselt (oma rahva jaoks) ehitanud.\u00a0\nKolmek\u00fcmne aastaga on meil kasvatatud \u00fcles suur hulk isekaid enesekeskseid omakasujahtijaid, kellele miski muu ei l\u00e4he korda. Enam ei saa kaasinimest usaldada, sest me ei teeni \u00fcksteist, vaid n\u00f6\u00f6rime.\u00a0\nMeditsiinis\u00fcsteem korraldati meil \u00fcmber \u201eG\u00f6teborgi katastroofi\" j\u00e4rgi, mida Rootsis katsetati ja k\u00f5lbmatuna k\u00f5rvale visati.\u00a0 Meile k\u00f5lbas k\u00fcll, peaasi, et v\u00e4lismaalt toodud, \u2013 praegu on n\u00e4ha, kuhu see on meid v\u00e4lja viinud.\u00a0\nKasumip\u00f5hine ettev\u00f5tlus meditsiinis?\u00a0\nJumalakartlikud inimesed ei ole tingimata need, kes ennast usklikuks kuulutavad, niisamuti ei ole tark see, kes ennast targaks kuulutab. N\u00fc\u00fcd on meil Tark Tartu ja igasugu nutikad vidinad, mis inimese eest m\u00f5tlevad. Nutimajad ja nutikad \u00fclek\u00e4igurajad. Ilmselt tahetakse sellega \u00f6elda, et inimese juures ei ole tarkus enam v\u00e4\u00e4rtus. Sildist piisab. Seda on lihtne peale kleepida \u00fcksk\u00f5ik kui lollile.\nInimeste ja nende tegevuste ja plaanide hindamiseks on teatud kriteeriumid. Arukas inimene on see, kes k\u00f5neleb ja tegutseb arukalt. Jumalakartlik on see, kes p\u00fc\u00fcab patust hoiduda ja Jumala seatud reegleid j\u00e4rgida. Kes armastab Jumalat ja ligimest. Kes ei tee teisele seda, mida ta ei taha, et teised temale teeksid.\u00a0\nMis on meile j\u00f5ukohane, ja mis k\u00e4ib \u00fclej\u00f5u? Kui ma t\u00f5stan raskust, mis k\u00e4ib mulle suurelt \u00fclej\u00f5u, siis ma v\u00f5in murda selgroo. Arukas inimene p\u00fc\u00fcab koorma raskust hinnata, enne kui selle endale selga upitab. Kas ma jaksan seda kanda v\u00f5i vajun selle raskuse all kokku? Kas meie riigikesel on selgroog \u00e4ra murtud?\u00a0\nTundeid, n\u00e4iteks armastust ei saa m\u00e4ngida, see kas on v\u00f5i ei ole, niisama nagu ilugi. Neid saab kujundada, kasvatada. Inimeses peab olema igatsus armastuse j\u00e4rele, ilu j\u00e4rele. Kui seda ei ole, siis on inimene rikki l\u00e4inud.\u00a0\nArmastus on p\u00fcha. Argip\u00e4eva arusaamatused, isekus, rumalus \u2013 v\u00e4iksed asjad v\u00f5ivad k\u00f5ik \u00e4ra rikkuda. Meis on takistused, me oleme katki. Nagu vanakraamikauplus. Kas me jaksame, suudame, tahame armastada?\u00a0\nArmastus peaks olema endastm\u00f5istetav nagu hingamine. Me ei saa ju hinge kinni hoida? Ei ole hea, et inimene \u00fcksi on, \u00fctles Jumal.\u00a0\nKas me oskame otsida ja leida seda head t\u00e4iendust, inimest, kellega oma armastust jagada? V\u00f5i k\u00f5nnime neist m\u00f6\u00f6da, ajades taga virvatulukesi?\u00a0\nInimese eesm\u00e4rk peaks olema aus puhas elu, mitte pettusele rajatud hoone ehitamine. Teiste \u00e4rakasutamine oma huvides \u2013 see on tegelikult enestapp. Iga halb tegu, iga kaasinimesele tehtud \u00fclekohus ladestub inimessse saatusliku karistusena.\u00a0\nKunsti m\u00f5te on igatsus t\u00e4iuslikkuse j\u00e4rele. Armastuse j\u00e4rele, inimliku inimese j\u00e4rele. Lahtiste silmadega, avatud s\u00fcdamega, erksate n\u00e4rvidega. Hingame koos, meis on r\u00f5\u00f5m, mida me tahame teistele edasi anda. T\u00f5eline kunst on nagu armastuseavaldus. Looming, mis ei s\u00fcnni armastusest, on odav haltuura. Hea kunstnik on alati prohvet, kes vahendab Jumala s\u00f5numit.\u00a0\nInimesed petavad \u00fcksteist, sest tahavad saada kerget kasumit. Kunst ei taha saada, kunst tahab anda. Massimeelelahutusega \u00e4rarikutud inimesed ei tunne kunsti \u00e4ra, ei igatsegi enam ilu ja armastust ja t\u00f5de. Neile pakub m\u00f5nu meelelahutus ja ajaviide. Nagu k\u00f5ditamine. Laadapalagan. Kunst on nende jaoks liiga suur, nad ei oska seda vastu v\u00f5tta. V\u00f5imalik, et neil on selle ees koguni hirm. Nad ei oska enam lugedagi.\u00a0\nKui me tahame ehitada vastupidavat hoonet, siis me alustame tugevast vundamendist. Kus alust ei ole, seal ei saa olla ka pealisehitust.\nTundub, et meie riigi ehitamist alustati sarikatest, all on ainult karkass. Katus on valmis, t\u00e4iesti euroopalik. \u00dclemine korrus on ka valmis. N\u00fc\u00fcd tuleks hakata ehitama \u00fclej\u00e4\u00e4nud hoonet.\u00a0\nPalju kergem oleks olnud alustada vundamendist. Aga selleks oleks vaja olnud tarkust ja etten\u00e4gelikkust. Oskust n\u00e4ha malek\u00e4ike ette. Ja rahvuslikku enesekindlust. Kui v\u00f5im on rumalate k\u00e4es, siis ei ole tarkusel v\u00f5imalik otsustajate hulka p\u00e4\u00e4seda. Tarkuse \u00e4ratundmiseks on ka tarkust vaja. Tark valib endale targa n\u00f5uandja, rumal valib alati endast veel rumalama. Nii liigub see v\u00f5imup\u00fcramiid m\u00e4est alla.\u00a0\nMeil ei oleks vaesust ja t\u00f6\u00f6puudust, kui meie valitsused oleksid k\u00f5ik kogutud maksurahad arukalt ja \u00f5iglaselt jaganud ja investeerinud. Praegu elavad h\u00e4sti need, kel \u00f5nnestus sinna katuse alla v\u00e4lja ronida ja ennast raha jagajate hulka sokutada. Ja seal endale ikka rohkem jagada kui teistele.\u00a0\nTahaks, et meil oleks kasv\u00f5i \u00fcks m\u00f5istlik, viisakas ja kultuurne ajaleht, mis t\u00f5esti vahendaks ausaid uudiseid ja m\u00f5ttevahetusi. Praegused lobalehed on liiga suureks paisutatud, nad on sellesama \u00fchiskondliku monstrumi, \u00fcksteise r\u00f6\u00f6vimise s\u00fcsteemi teenrid.\u00a0\nRohke t\u00fchise lobaga ja rumalate valedega tahetakse t\u00e4ita lugejate meeled, et nad ei n\u00e4eks ega tahakski n\u00e4ha t\u00f5de. Lollid kasvatavad lolle, sest see tagab neile j\u00e4tkuva kasumi ja h\u00f5lpsa ning mugava elu. Ja nad on t\u00e4is reklaame, mida ma mitte kunagi ei vaata! Nagu ka televisioon ja internet. Igalt poolt sokutatakse mulle arvutisse mingid tobedad \u201ek\u00fcpsised\", mida ma ei soovi ega vaja!\nAjaleht peaks olema odav ja lakooniline. Ilma suurte klantspiltideta. Eeskujuks v\u00f5iks olla kunagine S\u00f5numileht, ilmselgelt Eesti iseseisvusperiooodi parim ja objektiivseim ajaleht.\u00a0\nMiks ma ei telli ajalehte? Sest ma ei taha maksta selle eest, et mulle valetatakse ja mind rumala lobaga \u00fcle k\u00fclvatakse. Ma ei taha palka maksta ajakirjanikele, kes mind ja minu m\u00f5ttekaaslasi halvustavad ja alandavad. Kes ei n\u00e4e ega m\u00f5ista, mis maailmas toimub, kes elavad ideoloogilises narratiivis. Kes tahavad minustki lolli tarbijat vormida, et minagi maailmast enam aru ei saaks.\u00a0\nAga mina ei taha olla kuulekas marionett sellest krigisevas monstrumis!"}
{"text":"Pakistani eksliidri Khani protestidele annavad hagu majandusraskusedLAHORE, 18. mai, AFP-BNS \u2013 Pakistani populaarse ekspeaministri Imran Khani kampaania taga v\u00f5im tagasi haarata on majanduskriis, mis lihtinimeste s\u00f5nul on teinud neil v\u00f5imatuks oma perede toitmise.\nPakistanis puhkesid eelmisel n\u00e4dalal v\u00e4givaldsed kokkup\u00f5rked, kui Khani toetajad avasid meelt tema vahistamise vastu seoses korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega. P\u00f5lema pandi valitsushooneid ja v\u00e4hemalt \u00fcheksa inimest said surma.\nKhani kukutamine l\u00e4inud aasta aprillis on ajanud tagajalgadele endise kriketistaari toetajad, samas kui tema v\u00e4lja vahetanud ebastabiilsel koalitsioonil on raskusi Pakistani p\u00e4\u00e4stmisega maksej\u00f5uetusest ja \u00fclikiirest inflatsioonist.\nRiigi dollarireservid on kahanenud 4,4 miljardi dollarini, millest jagub vaid kolme n\u00e4dala jagu impordiks. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) p\u00e4\u00e4stepaketi \u00fcle on alates novembrist soikus.\nToiduhinnad kallinesid riigis aprillis pea 50 protsenti, selgub ametlikest andmetest.\n\"Majandusraskused on Imran Khani valitsusevastasele liikumisele nagu raketik\u00fctus,\" \u00fctles anal\u00fc\u00fctik Mosharraf Zaidi. \"Toetus temale saab h\u00fcperkiirusel kasvada, kui inimestel on raskusi laste toitmisega.\"\nPuudus pitsitab paljusi pakistanlasi, kellel on on raskusi isegi p\u00f5hikaupade nagu toit ja k\u00fctus ostmisega.\nInflatsioon hakkas kiirenema 2021. aastal ja sellele andis anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul hagu 10 miljardi dollariline koroonaj\u00e4rgne kulutuste pakett, millega tuli v\u00e4lja toonane peaminister Khan.\nErakonnad, kes \u00fchendasid j\u00f5ud Khani kukutamiseks umbusaldush\u00e4\u00e4letusega, t\u00f5id tema k\u00f5rvaldamise peamiseks p\u00f5hjuseks m\u00f6\u00f6dalasud majanduspoliitikas.\nSamas pole uus valitsus suutnud kriisi ohjeldada. Lisasurvet on avaldanud s\u00f5da Ukrainas, l\u00e4inud aasta katastroofilised \u00fcleujutused ja \u00fcle k\u00fcmne aasta kestnud reaalpalkade langus.\nIslamabad p\u00fc\u00fcab saada IMF-ilt uut v\u00e4ljamakset 6,5 miljardi dollarilisest abipaketist, mis lubaks sel riigi v\u00e4lisvaluutakriisi ajutiselt leevendada.\nKriisi t\u00f5ttu kehtestas valitsus ulatusliku impordikeelu, mis on viinud seisakusse mitmed t\u00f6\u00f6stusharud.\nIMF on sundinud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus valitsust loobuma ka populaarsetest, kuid j\u00e4tkusuutmatutest toetustest, mida kasutati elukalliduse kriisi leevendamiseks.\nEt valimised peetakse riigis hiljemalt oktoobris, on praegune valitsus pidanud v\u00f5tma omaks vastutuse aastaid kestnud v\u00e4\u00e4rjuhtimises, samas kui Khan v\u00e4idab, et ainult tema saab majanduse p\u00e4\u00e4sta.\n\"S\u00fcsteem on k\u00fcmned miljonid inimesed unarusse j\u00e4tnud,\" \u00fctles majandusanal\u00fc\u00fctik Khurram Husain. \"See on pikaaegne strukturaalne probleem, mis on aastate kaupa taustal t\u00f6\u00f6s olnud.\"\n\"Ja siis tuleb v\u00e4ga karismaatiline isik ja \u00fctleb, et kogu s\u00fcsteem on katki ja vaja on uut s\u00fcsteemi.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pakistani eksliidri Khani protestidele annavad hagu majandusraskusedLAHORE, 18. mai, AFP-BNS \u2013 Pakistani populaarse ekspeaministri Imran Khani kampaania taga v\u00f5im tagasi haarata on majanduskriis, mis lihtinimeste s\u00f5nul on teinud neil v\u00f5imatuks oma perede toitmise.\nPakistanis puhkesid eelmisel n\u00e4dalal v\u00e4givaldsed kokkup\u00f5rked, kui Khani toetajad avasid meelt tema vahistamise vastu seoses korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega. P\u00f5lema pandi valitsushooneid ja v\u00e4hemalt \u00fcheksa inimest said surma.\nKhani kukutamine l\u00e4inud aasta aprillis on ajanud tagajalgadele endise kriketistaari toetajad, samas kui tema v\u00e4lja vahetanud ebastabiilsel koalitsioonil on raskusi Pakistani p\u00e4\u00e4stmisega maksej\u00f5uetusest ja \u00fclikiirest inflatsioonist.\nRiigi dollarireservid on kahanenud 4,4 miljardi dollarini, millest jagub vaid kolme n\u00e4dala jagu impordiks. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) p\u00e4\u00e4stepaketi \u00fcle on alates novembrist soikus.\nToiduhinnad kallinesid riigis aprillis pea 50 protsenti, selgub ametlikest andmetest.\n\"Majandusraskused on Imran Khani valitsusevastasele liikumisele nagu raketik\u00fctus,\" \u00fctles anal\u00fc\u00fctik Mosharraf Zaidi. \"Toetus temale saab h\u00fcperkiirusel kasvada, kui inimestel on raskusi laste toitmisega.\"\nPuudus pitsitab paljusi pakistanlasi, kellel on on raskusi isegi p\u00f5hikaupade nagu toit ja k\u00fctus ostmisega.\nInflatsioon hakkas kiirenema 2021. aastal ja sellele andis anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul hagu 10 miljardi dollariline koroonaj\u00e4rgne kulutuste pakett, millega tuli v\u00e4lja toonane peaminister Khan.\nErakonnad, kes \u00fchendasid j\u00f5ud Khani kukutamiseks umbusaldush\u00e4\u00e4letusega, t\u00f5id tema k\u00f5rvaldamise peamiseks p\u00f5hjuseks m\u00f6\u00f6dalasud majanduspoliitikas.\nSamas pole uus valitsus suutnud kriisi ohjeldada. Lisasurvet on avaldanud s\u00f5da Ukrainas, l\u00e4inud aasta katastroofilised \u00fcleujutused ja \u00fcle k\u00fcmne aasta kestnud reaalpalkade langus.\nIslamabad p\u00fc\u00fcab saada IMF-ilt uut v\u00e4ljamakset 6,5 miljardi dollarilisest abipaketist, mis lubaks sel riigi v\u00e4lisvaluutakriisi ajutiselt leevendada.\nKriisi t\u00f5ttu kehtestas valitsus ulatusliku impordikeelu, mis on viinud seisakusse mitmed t\u00f6\u00f6stusharud.\nIMF on sundinud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus valitsust loobuma ka populaarsetest, kuid j\u00e4tkusuutmatutest toetustest, mida kasutati elukalliduse kriisi leevendamiseks.\nEt valimised peetakse riigis hiljemalt oktoobris, on praegune valitsus pidanud v\u00f5tma omaks vastutuse aastaid kestnud v\u00e4\u00e4rjuhtimises, samas kui Khan v\u00e4idab, et ainult tema saab majanduse p\u00e4\u00e4sta.\n\"S\u00fcsteem on k\u00fcmned miljonid inimesed unarusse j\u00e4tnud,\" \u00fctles majandusanal\u00fc\u00fctik Khurram Husain. \"See on pikaaegne strukturaalne probleem, mis on aastate kaupa taustal t\u00f6\u00f6s olnud.\"\n\"Ja siis tuleb v\u00e4ga karismaatiline isik ja \u00fctleb, et kogu s\u00fcsteem on katki ja vaja on uut s\u00fcsteemi.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Moldova kardab, et on uus UkrainaMoldova soovib saada \u201enii kiiresti kui v\u00f5imalik\u201d EL-i liikmeks, \u00fctles riigi president Maia Sandu intervjuus uudisteagentuurile AFP. P\u00f5hjuseks on Venemaa \u00e4hvardav oht.\nSandu s\u00f5nul loodab Moldova, et liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised algavad \u201el\u00e4hikuudel\u201d. Sandu s\u00f5nul oleks EL-i liikmelisus ainuke garantii, et Moldova ei saaks Venemaa j\u00e4rgmiseks Ukraina-suguse agressioonis\u00f5ja sihtm\u00e4rgiks.\nMuidugi ei saa midagi v\u00f5rrelda olukorraga Ukrainas, kuid me n\u00e4eme riske ja usume, et suudame oma demokraatiat s\u00e4ilitada vaid ELi osana, m\u00e4rkis Sandu.\u00a0Usume, et Venemaa on j\u00e4tkuvalt oluline ebastabiilsuse p\u00f5hjustaja ja me peame end kaitsma, lisas ta.\nVeebruaris s\u00fc\u00fcdistas Sandu Venemaad katses Moldovas v\u00f5imu haarata. Moldova oli varem N\u00f5ukogude Liidu osa.\nPresidendina 2020. aastal ametisse asunud Sandu \u00fctleb, et peab EL-i liikmelisust \u201erealismiks\u201d. Eelmise aasta juunis sai Moldova EL-i kandidaatriigiks koos Ukraina ja Gruusiaga.\nTegelikkuses v\u00f5ib liikmeks saamiseks kuluda \u00fcle k\u00fcmne aasta. Riigil on aga veel palju t\u00f6\u00f6d teha n\u00e4iteks demokraatlike standardite osas, eriti korruptsiooni v\u00e4ljajuurimisel.\nOlukorra Moldovas muudab keeruliseks separatistlik Transnistria piirkond. Venemaa on paigutanud piirkonda v\u00e4ikese arvu s\u00f5jalisi j\u00f5ude ning piirkonna 30 000 elanikku peetakse venemeelseteks.\nPiirkonnas toimus 1990. aastal p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist kodus\u00f5da ja olukord l\u00f5ppes k\u00fclmutatud konfliktiga 1992. aastal. Rahvusvaheline \u00fcldsus ei tunnusta Transnistria iseseisvust.\nMeil \u200b\u200bon raskusi olukorrale rahumeelse lahenduse leidmisega. Oleme p\u00fc\u00fcdnud panna Venemaad oma ebaseaduslikult paigutatud v\u00e4gesid tagasi viima, \u00fctleb Sandu.\nModloval on ka teine \u200b\u200bpeavalu p\u00f5hjustav piirkond, nimelt osaliselt autonoomne Gaugazia. Piirkonna juht Jevgenia Gutsul \u00fctles esmasp\u00e4eval, et soovib edendada \u201es\u00f5prust\u201d Venemaaga. Sellest teatab Reuters.\nMoldova parlamendi spiiker Igor Grosu teatas esmasp\u00e4eval, et Moldova lahkub Venemaa poolt domineerivast S\u00f5ltumatute Riikide \u00dchendusest (SR\u00dc). Sellest teatas Moldova raadio. Liitu kuuluvad muu hulgas Kasahstan, K\u00f5rg\u00f5zstan ja Valgevene.\nSandu s\u00f5nul on Moldova valmis tegema koost\u00f6\u00f6d \u201edemokraatlike riikidega, kes austavad teiste riikide suver\u00e4\u00e4nsust\u201d.\nPeaminister Dorin Recean \u00fctles neljap\u00e4eval, et riik ei kasuta enam Venemaa tarnitud gaasi ega elektrit. Tema s\u00f5nul on Moldova n\u00fc\u00fcdseks integreeritud Euroopa energiav\u00f5rku.\nKui s\u00f5ja alguses p\u00e4rines sada protsenti Moldova kasutatavast energiast Venemaalt, siis praegu suudab Moldova toimida t\u00e4iesti ilma Venemaa gaasi v\u00f5i elektrita, \u00fctles Recean naaberriigis Rumeenias korraldatud julgeolekun\u00f5upidamisel.\nMoldovas toimub 1. juunil esmakordselt laiema Euroopa tippkohtumine, mis \u00fchendab EL-i liikmesriike ja 20 naaberriiki. K\u00fcsitluste kohaselt toetavad elanikud \u00fclekaalukalt EL-iga liitumist."}
{"text":"Ukraina s\u00f5jav\u00e4e abistaja: Slava Ukraini skandaali t\u00f5ttu on pankroti maitse suusAastaid ukrainlasi aidanud v\u00f5hmalane Ants Punning t\u00f5deb, et temal nii nagu k\u00f5igil teistel abistajatel on mittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini segaste rahaasjade skandaali puhkemise j\u00e4rel annetused kokku kuivanud.\nMullu 12 ja t\u00e4navu kaks korda Ukrainasse abi viinud Punning s\u00f5nas, et see skandaal on tema tegevust pidurdanud, aga tegelikult on hea, kui segased rahaasjad avalikuks tehakse ja \u00e4ra klaaritakse.\n\nAnts Punning, kuidas on Slava Ukraini skandaal m\u00f5junud annetuste tulekule?\nLoomulikult r\u00e4ngalt, toetust tilgub n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga vaevaliselt juurde. Tegelikult on hea, kui k\u00f5ikv\u00f5imalikud valskused abistamisega seoses lagedale tuuakse.\nMa r\u00e4\u00e4kisin juba t\u00fckk aega enne skandaali puhkemist, et Slava Ukraini rahaasjad ei ole korras. Mulle j\u00e4i silma, et nad tellisid mitu tuhat vormikomplekti, hind igal \u00fcle 350 euro. Kui l\u00e4ksin Ukrainas poodi ja n\u00e4gin, et samav\u00e4\u00e4rne komplekt maksis 150 eurot, pani see kulme kergitama. Sealtmaalt tundus mulle, et see nende asi on v\u00e4ga m\u00e4da. Tegelen hobiga, t\u00e4nu millele tean t\u00e4pselt, kui palju vormid maksavad. See hind, mida nad v\u00e4idetavalt maksid, oli m\u00fcstiliselt k\u00f5rge. Usun, et see, mis nende rahaasjadest on v\u00e4lja tulnud, on alles algus, j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa.\nK\u00f5igi Ukraina abistajate annetused Eestis on selle skandaali j\u00e4rel r\u00e4ngalt kokku kuivanud, ka MT\u00dc-s Toeta Ukrainat, millega olin varem pikalt seotud. Muuseas, selle mittetulundus\u00fchinguga l\u00e4ksid meie teed eelmise aasta l\u00f5pus just seet\u00f5ttu lahku, et ma kaasv\u00f5itlejate arvates Slava Ukraini suhtes toona liiga kriitiliselt s\u00f5na v\u00f5tsin. Samas oma kaaslaste tegevusele ei ole mul midagi ette heita, nemad toimetavad ausalt ja suure s\u00fcdamega.\n\nKuidas ise tagate, et saadud abi vasakule ei l\u00e4he?\nMul on 2015. aastast olnud kontaktiks Ukrainas piirilinnas Volod\u00f5m\u00f5ris mittetulundus\u00fchingu \u00dchinenud Aktivistid liikmed, kes teevad koost\u00f6\u00f6d Prytula fondiga. Nemad toimetavad minu abi s\u00f5jav\u00e4elastele rindele. Alati saabuvad \u00fcleandmisest fotod ja videod, vahel kahe-kolmekuuse viibimisega, sest eesliinil napib aega, aga tulemata need ei j\u00e4\u00e4.\nUkraina partnerid on abistamisega 2014. aastast tegelnud ja sellesse palju oma firma raha pannud. Kui Toeta Ukrainat esindajana viisin Ukrainasse autod, siis n\u00e4dala-paari p\u00e4rast pandi videod \u00fcles, kuidas autod liikusid s\u00f5duritele, samuti \u00fcleandmisaktide t\u00f5endid.\nKui viin siit koorma, siis t\u00e4idan Ukraina tollis deklaratsiooni. Sinna viidava auto registreerimiseks peab olema garantiikiri v\u00e4eosalt, kellele see l\u00e4heb. Kui seda paberit tollile ei esitata, siis see auto viiakse riiki ebaseaduslikult.\nPetta Ukrainas saab juhul, kui Eesti-poolne abi korraldaja selleks v\u00f5imaluse annab, sest Ukrainas on kontroll p\u00e4ris tugev. Teenistused k\u00e4ivad abiorganisatsioone kontrollimas, tollideklaratsiooni j\u00e4rgi kontrollitakse laoseisu, vastuv\u00f5tu- ja \u00fcleandmisakte ning laoseis peab olema ideaalne \u2013 k\u00f5ik peab olema paberitega t\u00f5endatav.\nEi ole Ukrainas see petmine ja korruptsioon abisaadetistega nii lihtne, nagu Johanna-Maria Lehtme v\u00e4idab. Minul on oma kontaktidega tekkinud kaheksa aastaga usaldus ja teadmine, et petmist ja endale kasutegemist seal ei ole.\nK\u00f5ik t\u0161ekid olen alles hoidnud ja kui kellelgi on k\u00fcsimusi, siis saan alati n\u00e4idata. Seal on ka k\u00fctuset\u0161ekid, s\u00f6\u00f6git\u0161ekid, hotellikulud, j\u00e4relk\u00e4ru rent\u00a0...\n\nMillal viimane kord abi viisite?\nSee oli aprillis, viisin abi Gruusia v\u00f5\u00f5rleegion\u00e4ridele: s\u00fclearvuteid, raadiosaatjaid, s\u00e4\u00e4set\u00f5rjet ning muid pisiasju, mis s\u00f5durile on v\u00e4ga olulised. Kalav\u00f5rku l\u00e4ks j\u00e4relk\u00e4rus kattev\u00f5rguks paarsada kilogrammi.\nVeel viisin suviseks kasutamiseks v\u00e4lidu\u0161\u0161e, binokleid ja veefiltreid. K\u00f5ige rohkem vajavad nad praegu maastureid ja j\u00e4relk\u00e4rusid, aga isegi nende romude hinnad on Eestis m\u00fcstiliselt t\u00f5usnud.\nViimase reisi jaoks kogusin annetusi eraisikuna ning kokku tuli 1000 eurot. Muuseas, eelmise reisi jaoks veebruaris v\u00f5tsin eraisikuna pangast 1000 eurot laenu, et saaksin koorma \u00e4ra viia. Esimese laenu 3000 eurot v\u00f5tsin mullu augustis, siis viisin selle eest Ukrainasse auto. Laenu maksan tagasi 2029. aasta jaanuarini.\n\nMiks te seda teete?\nMiks mitte. Kui me t\u00e4na ei \u00adaita Ukrainat, siis homme on see s\u00f5da siin. Seni, kuni ukrainlased h\u00e4vitavad Vene v\u00e4gesid oma territooriumil, nad meile kallale ei tule. Meil on lihtsam toetada Ukrainat kui s\u00f5dida homme seda s\u00f5da Eestis. Mul on v\u00e4ga palju s\u00f5pru ja tuttavaid Ukrainas, mitmed on s\u00f5jas hukkunud. Meil on \u00fchine vaenlane, kes on vaja pihuks ja p\u00f5rmuks teha.\n\nKust te annetajaid leiate?\nP\u00f5hiliselt Facebookist ja erinevate Ukrainat toetavate Facebooki gruppide vahendusel. Samuti on mul selleks oma s\u00f5pruskond. Olen m\u00fc\u00fcnud Ukrainast toodud trofeesid, aga p\u00e4rast Slava Ukraini skandaali nende vastu erilist huvi enam ei ole. Viimane kord t\u00f5in T\u0161uva\u0161\u0161ia registris oleva Vene s\u00f5jav\u00e4eauto numbri, aga ei ole keegi huvitatud. Praegu peab rahvas k\u00f5iki Ukraina abistajaid petisteks. T\u00e4navu on mulle kui eraisikule tulnud Ukraina abistamiseks paari tuhande euro ringis toetust.\n\nOlete \u00f6elnud, et endale ei ole te 2015. aastast alates, mil ukrainlaste abistamisega tegelete, selle eest sentigi t\u00f6\u00f6tasu maksnud.\nEi ole, see oleks ebaeetiline. Inimesed annavad ju raha Ukraina abistamiseks, mitte mulle palgaks. Oma sissetuleku saan teenida kuskilt mujalt. Inimeste annetuste arvelt elamahakkamine oleks ebaeetiline ja vale.\n\nEga te riigikokku kavatse kandideerida?\nEi, ei, ei\u00a0... Ehkki mitte millegi tegemise eest on palk ahvatlev ning laiselda mulle meeldib, siis ei taha ma seda seal k\u00f5igi n\u00e4hes teha.\n\nKust te varustust ostate ja kuidas?\nSummad ei ole nii suured, et oleks m\u00f5tet hinnapakkumisi v\u00f5tta. Vaatan kaupluses kohapeal ja kui hind sobib, siis ostan, kui on k\u00f5rge, siis r\u00e4\u00e4gin l\u00e4bi hinnaalanduse asjus v\u00f5i l\u00e4hen teise poodi. Tavaliselt tehakse mulle kui Ukraina abistajale ka 10 protsenti hinnaalandust. \u00adTean ja tunnen k\u00f5iki Eestis olevaid militaarkauplusi \u00adl\u00e4bi ja l\u00f5hki.\n\nMiks viite asju Eestist, mitte ei osta Ukrainast?\nViime Ukrainasse asju, millest on seal nappus. N\u00e4iteks on meile annetatud patareisid ja akusid ning akulaadijaid, Ukrainas on nendega kitsas. Neid on Ukrainas jagatud eri kohtades jao kaupa, et k\u00f5igile vastavalt vajadusele jaguks. \u00dcks inimene annetas n\u00fc\u00fcd kolmesaja euro eest kolm karpi s\u00e4\u00e4se- ja puugit\u00f5rje vahendeid.\nMa ise l\u00e4hiajal Ukrainasse s\u00f5ita ei plaani, seega l\u00e4hetasin asjad teise organisatsiooniga kohale ning 5. mail olid need kohal ja \u00fcle antud, n\u00fc\u00fcd ootan \u00fcleandmise pilti. Kiivreid ja kuulikindlaid plaate saab Eestist osta, plaate isegi toodetakse siin. T\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkedes annetasid Eesti kaitseliitlased meile oma vana isiklikku varustust, sealt tulid kiivrid ja muu, millega oli Ukrainas algul v\u00e4ga kitsas.\n\nMillal j\u00e4rgmine reis tuleb?\nVaikselt koguneb asju, praegu on juba annetatud saapaid, fliise ja muud. Esmalt p\u00fc\u00fcan oma finantsseisu parandada. \u00dctlen ausalt, et hetkel on pankroti maitse suus.\nS\u00fcgiseks loodan koorma kokku saada ja taas teele minna. Ma ei kavatse abistamist mingil juhul l\u00f5petada. Kui ei tule annetusi, siis kogun koorma kokku oma rahakoti arvelt, lihtsalt rohkem aega l\u00e4heb. P\u00e4rast s\u00f5da aitan Ukrainat \u00fcles ehitada.\n"}
{"text":"Kes sobib k\u00e4rneriks?Olgu s\u00f5da v\u00f5i rahu, pandeemia v\u00f5i majanduskriis, vana v\u00f5im v\u00f5i verinoor, \u00fcks asi on sama kindel kui maksud ja surm \u2013 metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stusega seotud inimesed satuvad ikka metsa \u00fcle otsustajate sekka.\n\u00dchest k\u00fcljest on see m\u00f5istetav, sest nad tunnevad valdkonda ja saavad otsustusprotsessi lisada metsamajanduslikku m\u00f5\u00f5det. Teisest k\u00fcljest on aga t\u00e4iesti selge, et neil on ka oma huvid m\u00e4ngus. Loodetavasti mitte isiklikud, mis oleks selgelt korruptiivne, aga laiemalt oma vald- ja s\u00f5pruskonna tegevusele soodsaid vaateid ja seisukohti v\u00e4ljendavad nad kindlasti.\nSeega ei ole metsat\u00f6\u00f6sturite kaasatus metsaga seotud otsustuskogudes mitte mustvalge jah v\u00f5i ei k\u00fcsimus, vaid pigem \u00f5ige tasakaalupunkti leidmine ja range toimingupiirangu j\u00e4rgimine. Teatavasti ei tohi ametiisikud otsustada v\u00f5i isegi osaleda selliste k\u00fcsimuste otsustamisel, mille lahendus v\u00f5iks mingil viisil m\u00f5jutada neid endid v\u00f5i nendega seotud isikute huve.\nT\u00e4nases lehes on \u00fclevaade riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Tarmo Tamme tegevusest. Eesti 200sse kuuluval Tammel on v\u00e4hemusosalus liimpuitu tootvas osa\u00fchingus Peetri Puit. Juba see fakt iseenesest p\u00f5hjustas meedias s\u00fc\u00fcdistusi huvide konfliktis, kui mees komisjoni esimeheks sai, kuid Eesti 200 ei pidanud puutumust piisavalt kaalukaks.\nN\u00fc\u00fcd on Tamm oma haaret metsa \u00fcle otsustamisel hakanud laiendama. Nimelt on tema enda juhitav keskkonnakomisjon esitanud ta Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) n\u00f5ukogu liikmeks. KIK jagab aastas sadu miljoneid eurosid toetusi metsaga seotud tegevusteks, kaasa arvatud metsat\u00f6\u00f6sturitele. Nii saab Tamm olema otseselt seotud nii metsateemasid puudutavate seaduseeln\u00f5ude menetlemisega kui ka raha jagamisega. Mingis m\u00f5ttes hakkab ta osalema metsaasjade \u00fcle otsustamisel \u00fchtaegu nii seadusandvas kui ka t\u00e4idesaatvas rollis.\nEttev\u00f5tjate tegevuse puhul metsaga seotud otsustuskogudes tuleks j\u00e4rgida toimingupiirangu n\u00f5uet eriti rangelt ja mitte anda \u00fchele inimesele rolli korraga mitmes otsustuskogus.\nAsjale lisab v\u00fcrtsi asjaolu, et parasjagu on k\u00e4imas kaks v\u00e4\u00e4rteomenetlust, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada, kas Tamm on endale kuuluvatel kinnistutel ebaseaduslikult metsa raiunud. Enne uurimise l\u00f5ppu hinnangut anda ei saa, aga juba iseenesest asjaolu, et keskkonnaameti j\u00e4relevalveosakond leidis vaatluse j\u00e4rel piisavalt alust algatada uurimine, viitab sellele, et nende juhtumite puhul v\u00f5ib tavap\u00e4rasest JOKK-skeemitamisest olla kaugemale mindud. Loole lisab moraalse m\u00f5\u00f5tme see, et Tamm lubas keskkonnakomisjoni juhiks saades k\u00f5ik otsused keskkonnas\u00f5bralikult teha, aga tormas oma metsast viimast v\u00f5tma, kui sai teada, et see v\u00f5etakse kaitse alla.\nK\u00f5ik need kuhjuvad seigad peaks \u00fchiskonna paratamatult \u00e4revaks muutma. Eesti 200 lubas tuua riigikogusse uut poliitilist kultuuri, kuid erakonna k\u00e4itumine v\u00f5imu juurde saanuna ei ole julgustav. Keskkonnakomisjoni esimees on juba teine Eesti 200 riigikoguliige, kes on sattunud uurimise alla, samas aga toimetab ikka edasi ja isegi suurendab m\u00f5ju endaga seotud huvivaldkonna \u00fcle. Eesti 200 peaks nendes k\u00fcsimustes olema eetiliselt tunduvalt n\u00f5udlikum ja hinnangutes otsusekindlam.\nTamme kaasus on muidugi \u00fcksikjuhtum, aga teisi sarnaseid juhtumeid on Postimees pidanud aastate jooksul k\u00e4sitlema palju. See n\u00e4itab, et vajame riiklikul tasandil selgemaid reegleid ja t\u00f5husamat j\u00e4relevalvet. Ja ka eetiliselt palju n\u00f5udlikumat otsustuskultuuri.\n"}
{"text":"Ukraina s\u00f5jav\u00e4e abistaja: Slava Ukraini skandaali t\u00f5ttu on pankroti maitse suusINTERVJUUAastaid ukrainlasi aidanud v\u00f5hmalane Ants Punning t\u00f5deb, et temal nii nagu k\u00f5igil teistel abistajatel on mittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini segaste rahaasjade skandaali puhkemise j\u00e4rel annetused kokku kuivanud.Mullu 12 ja t\u00e4navu kaks korda Ukrainasse abi viinud Punning s\u00f5nas, et see skandaal on tema tegevust pidurdanud, aga tegelikult on hea, kui segased rahaasjad avalikuks tehakse ja \u00e4ra klaaritakse.Ants Punning, kuidas on Slava Ukraini skandaal m\u00f5junud annetuste tulekule?Loomulikult r\u00e4ngalt, toetust tilgub n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga vaevaliselt juurde. Tegelikult on hea, kui k\u00f5ikv\u00f5imalikud valskused abistamisega seoses lagedale tuuakse.Ma r\u00e4\u00e4kisin juba t\u00fckk aega enne skandaali puhkemist, et Slava Ukraini rahaasjad ei ole korras. Mulle j\u00e4i silma, et nad tellisid mitu tuhat vormikomplekti, hind igal \u00fcle 350 euro. Kui l\u00e4ksin Ukrainas poodi ja n\u00e4gin, et samav\u00e4\u00e4rne komplekt maksis 150 eurot, pani see kulme kergitama. Sealtmaalt tundus mulle, et see nende asi on v\u00e4ga m\u00e4da. Tegelen hobiga, t\u00e4nu millele tean t\u00e4pselt, kui palju vormid maksavad. See hind, mida nad v\u00e4idetavalt maksid, oli m\u00fcstiliselt k\u00f5rge. Usun, et see, mis nende rahaasjadest on v\u00e4lja tulnud, on alles algus, j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa.K\u00f5igi Ukraina abistajate annetused Eestis on selle skandaali j\u00e4rel r\u00e4ngalt kokku kuivanud, ka MT\u00dc-s Toeta Ukrainat, millega olin varem pikalt seotud. Muuseas, selle mittetulundus\u00fchinguga l\u00e4ksid meie teed eelmise aasta l\u00f5pus just seet\u00f5ttu lahku, et ma kaasv\u00f5itlejate arvates Slava Ukraini suhtes toona liiga kriitiliselt s\u00f5na v\u00f5tsin. Samas oma kaaslaste tegevusele ei ole mul midagi ette heita, nemad toimetavad ausalt ja suure s\u00fcdamega.Kuidas ise tagate, et saadud abi vasakule ei l\u00e4he?Mul on 2015. aastast olnud kontaktiks Ukrainas piirilinnas Volod\u00f5m\u00f5ris mittetulundus\u00fchingu \u00dchinenud Aktivistid liikmed, kes teevad koost\u00f6\u00f6d Prytula fondiga. Nemad toimetavad minu abi s\u00f5jav\u00e4elastele rindele. Alati saabuvad \u00fcleandmisest fotod ja videod, vahel kahe-kolmekuuse viibimisega, sest eesliinil napib aega, aga tulemata need ei j\u00e4\u00e4.Ukraina partnerid on abistamisega 2014. aastast tegelnud ja sellesse palju oma firma raha pannud. Kui Toeta Ukrainat esindajana viisin Ukrainasse autod, siis n\u00e4dala-paari p\u00e4rast pandi videod \u00fcles, kuidas autod liikusid s\u00f5duritele, samuti \u00fcleandmisaktide t\u00f5endid.Kui viin siit koorma, siis t\u00e4idan Ukraina tollis deklaratsiooni. Sinna viidava auto registreerimiseks peab olema garantiikiri v\u00e4eosalt, kellele see l\u00e4heb. Kui seda paberit tollile ei esitata, siis see auto viiakse riiki ebaseaduslikult.Petta Ukrainas saab juhul, kui Eesti-poolne abi korraldaja selleks v\u00f5imaluse annab, sest Ukrainas on kontroll p\u00e4ris tugev. Teenistused k\u00e4ivad abiorganisatsioone kontrollimas, tollideklaratsiooni j\u00e4rgi kontrollitakse laoseisu, vastuv\u00f5tu- ja \u00fcleandmisakte ning laoseis peab olema ideaalne - k\u00f5ik peab olema paberitega t\u00f5endatav.Ei ole Ukrainas see petmine ja korruptsioon abisaadetistega nii lihtne, nagu Johanna-Maria Lehtme v\u00e4idab. Minul on oma kontaktidega tekkinud kaheksa aastaga usaldus ja teadmine, et petmist ja endale kasutegemist seal ei ole.K\u00f5ik t\u0161ekid olen alles hoidnud ja kui kellelgi on k\u00fcsimusi, siis saan alati n\u00e4idata. Seal on ka k\u00fctuset\u0161ekid, s\u00f6\u00f6git\u0161ekid, hotellikulud, j\u00e4relk\u00e4ru rent ...Millal viimane kord abi viisite?See oli aprillis, viisin abi Gruusia v\u00f5\u00f5rleegion\u00e4ridele: s\u00fclearvuteid, raadiosaatjaid, s\u00e4\u00e4set\u00f5rjet ning muid pisiasju, mis s\u00f5durile on v\u00e4ga olulised. Kalav\u00f5rku l\u00e4ks j\u00e4relk\u00e4rus kattev\u00f5rguks paarsada kilogrammi.Veel viisin suviseks kasutamiseks v\u00e4lidu\u0161\u0161e, binokleid ja veefiltreid. K\u00f5ige rohkem vajavad nad praegu maastureid ja j\u00e4relk\u00e4rusid, aga isegi nende romude hinnad on Eestis m\u00fcstiliselt t\u00f5usnud.Viimase reisi jaoks kogusin annetusi eraisikuna ning kokku tuli 1000 eurot. Muuseas, eelmise reisi jaoks veebruaris v\u00f5tsin eraisikuna pangast 1000 eurot laenu, et saaksin koorma \u00e4ra viia. Esimese laenu 3000 eurot v\u00f5tsin mullu augustis, siis viisin selle eest Ukrainasse auto. Laenu maksan tagasi 2029. aasta jaanuarini.Miks te seda teete?Miks mitte. Kui me t\u00e4na ei aita Ukrainat, siis homme on see s\u00f5da siin. Seni, kuni ukrainlased h\u00e4vitavad Vene v\u00e4gesid oma territooriumil, nad meile kallale ei tule. Meil on lihtsam toetada Ukrainat kui s\u00f5dida homme seda s\u00f5da Eestis. Mul on v\u00e4ga palju s\u00f5pru ja tuttavaid Ukrainas, mitmed on s\u00f5jas hukkunud. Meil on \u00fchine vaenlane, kes on vaja pihuks ja p\u00f5rmuks teha.Kust te annetajaid leiate?P\u00f5hiliselt Facebookist ja erinevate Ukrainat toetavate Facebooki gruppide vahendusel. Samuti on mul selleks oma s\u00f5pruskond. Olen m\u00fc\u00fcnud Ukrainast toodud trofeesid, aga p\u00e4rast Slava Ukraini skandaali nende vastu erilist huvi enam ei ole. Viimane kord t\u00f5in T\u0161uva\u0161\u0161ia registris oleva Vene s\u00f5jav\u00e4eauto numbri, aga ei ole keegi huvitatud. Praegu peab rahvas k\u00f5iki Ukraina abistajaid petisteks. T\u00e4navu on mulle kui eraisikule tulnud Ukraina abistamiseks paari tuhande euro ringis toetust.Olete \u00f6elnud, et endale ei ole te 2015. aastast alates, mil ukrainlaste abistamisega tegelete, selle eest sentigi t\u00f6\u00f6tasu maksnud.Ei ole, see oleks ebaeetiline. Inimesed annavad ju raha Ukraina abistamiseks, mitte mulle palgaks. Oma sissetuleku saan teenida kuskilt mujalt. Inimeste annetuste arvelt elamahakkamine oleks ebaeetiline ja vale.Ega te riigikokku kavatse kandideerida?Ei, ei, ei ... Ehkki mitte millegi tegemise eest on palk ahvatlev ning laiselda mulle meeldib, siis ei taha ma seda seal k\u00f5igi n\u00e4hes teha.Kust te varustust ostate ja kuidas?Summad ei ole nii suured, et oleks m\u00f5tet hinnapakkumisi v\u00f5tta. Vaatan kaupluses kohapeal ja kui hind sobib, siis ostan, kui on k\u00f5rge, siis r\u00e4\u00e4gin l\u00e4bi hinnaalanduse asjus v\u00f5i l\u00e4hen teise poodi. Tavaliselt tehakse mulle kui Ukraina abistajale ka 10 protsenti hinnaalandust. Tean ja tunnen k\u00f5iki Eestis olevaid militaarkauplusi l\u00e4bi ja l\u00f5hki.Miks viite asju Eestist, mitte ei osta Ukrainast?Viime Ukrainasse asju, millest on seal nappus. N\u00e4iteks on meile annetatud patareisid ja akusid ning akulaadijaid, Ukrainas on nendega kitsas. Neid on Ukrainas jagatud eri kohtades jao kaupa, et k\u00f5igile vastavalt vajadusele jaguks. \u00dcks inimene annetas n\u00fc\u00fcd kolmesaja euro eest kolm karpi s\u00e4\u00e4se- ja puugit\u00f5rje vahendeid.Ma ise l\u00e4hiajal Ukrainasse s\u00f5ita ei plaani, seega l\u00e4hetasin asjad teise organisatsiooniga kohale ning 5. mail olid need kohal ja \u00fcle antud, n\u00fc\u00fcd ootan \u00fcleandmise pilti. Kiivreid ja kuulikindlaid plaate saab Eestist osta, plaate isegi toodetakse siin. T\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkedes annetasid Eesti kaitseliitlased meile oma vana isiklikku varustust, sealt tulid kiivrid ja muu, millega oli Ukrainas algul v\u00e4ga kitsas.Millal j\u00e4rgmine reis tuleb?Vaikselt koguneb asju, praegu on juba annetatud saapaid, fliise ja muud. Esmalt p\u00fc\u00fcan oma finantsseisu parandada. \u00dctlen ausalt, et hetkel on pankroti maitse suus.S\u00fcgiseks loodan koorma kokku saada ja taas teele minna. Ma ei kavatse abistamist mingil juhul l\u00f5petada. Kui ei tule annetusi, siis kogun koorma kokku oma rahakoti arvelt, lihtsalt rohkem aega l\u00e4heb. P\u00e4rast s\u00f5da aitan Ukrainat \u00fcles ehitada.Ants Punning ei kavatse Ukraina s\u00f5jav\u00e4e abistamist mingil juhul l\u00f5petada. Kui ei tule annetusi, siis kogub ta koormad kokku oma rahakoti arvelt. ERAKOGUEGON VALDARU"}
{"text":"Vaikus tormide vahelP\u00e4rnumaalt valitud riigikogu saadik (Eesti 200) leiab, et \u00f6\u00f6istungitega rahuajal tembutamine ei ole normaalne, sest vaimselt ja kehaliselt kurnatud inimesed k\u00e4ituvad l\u00f5puks ebaratsionaalselt ja langetavad kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega, et mitte \u00f6elda ebakvaliteetseid otsuseid.Kolmap\u00e4eva\u00f6ine istung riigikogus hakkas meenutama juba p\u00f5hjamaise parlamendi t\u00f6\u00f6d, aga see tundub olevat pigem petlik vaikusehetk tormide vahel.Suurt vahet ei ole, kas rahvasaadikud \u00fcleeile esitasid tarku ja asjakohased v\u00f5i hoopis mittetarku ja asjakohatuid v\u00f5i isegi kiuslikke k\u00fcsimusi. Hea, et riigikogu j\u00f5udis tagasi oma olemuse juurde, mis on olukorrateadlikkuse loomine, planeerimine ja tegutsemine ehk siis k\u00fcsimine, arutamine, kaalumine, otsuste ettevalmistamine, eeln\u00f5ude parandamine ja Toompeal nende vastuv\u00f5tmine.Eesti rahvas on p\u00f5hiseaduses kokku leppinud parlamentaarses riigikorras. Parlamentaarne demokraatia t\u00e4hendab, et just riigikogus r\u00e4\u00e4gitakse olulised rahva ja riigi tulevikku puudutavad ja riigielu korraldavad asjad l\u00e4bi ning kui esinduskogu enamus leiab, et tuleb teha nii v\u00f5i naa, siis h\u00e4\u00e4letuse kaudu on see ka loomulik otsuseni j\u00f5udmise tee.Minu kui parlamendiuusiku, nagu P\u00e4rnu Postimees kirjutas, tagasihoidlik arusaam on, et vabas maailmas viivad valimistel enamuse saanud ja valitsusvastutuse v\u00f5tnud poliitikud l\u00e4bi oma poliitikat. Kui tulevad v\u00f5imule teised poliitilised j\u00f5ud, siis teostavad nad omakorda oma poliitikat. \u00dcksk\u00f5ik mis ettek\u00e4\u00e4ndel v\u00f5i loosungi all riigikogu t\u00f6\u00f6 ja poliitilise arutelu takistamine ei ole mitte ainult vastutustundetu, vaid on selge oht demokraatiale ja vabadusele.Ma ei m\u00f5ista poliitilise vastasrinna, aga ka m\u00f5ne valitsusliidu poliitiku entusiasmi v\u00f5i isegi eufooriat \u00f6\u00f6istungite \u00fcle ja oma kangelaslikkuse r\u00f5hutamist. Eesti parlamendi t\u00f6\u00f6kord v\u00f5tab eeskuju pigem Saksamaa ja P\u00f5hjamaade parlamendi t\u00f6\u00f6kultuurist. Ma isiklikult ei kurda, sest olen harjunud vajadusel vahetustega j\u00e4rjest n\u00e4dalaid puhkep\u00e4evadeta riiki ja rahvast teenima.\u00d6\u00f6istungitega rahuajal tembutamine ei ole normaalne, sest vaimselt ja kehaliselt kurnatud inimesed k\u00e4ituvad l\u00f5puks ebaratsionaalselt ja langetavad kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega, et mitte \u00f6elda ebakvaliteetseid otsuseid.Tahaksin uskuda, et poolteist t\u00f6\u00f6n\u00e4dalat r\u00f6\u00f6vinud t\u00f6\u00f6kius ja valitsuse trollimine, nagu \u00fcks keskerakondlane kirjutas, on j\u00e4\u00e4nud ajalukku ja me ei n\u00e4e seda enam. Paraku tundub see olevat soovm\u00f5tlemine, kuigi valitsusliit on teinud oma j\u00e4reldused ja lahutanud n\u00e4iteks maksupaketi eraldi seaduseeln\u00f5udeks ning p\u00fc\u00fcab hoida parlamenti t\u00f6\u00f6v\u00f5imelisena.Poliitiline vastasrind on p\u00f6\u00f6rdunud riigikohtusse, sest riigikogu juhatus v\u00f5ttis targalt nende k\u00e4est \u00e4ra protseduurilise malaka, millega olnuks v\u00f5imalik meie demokraatia poolsurnuks t\u00fcmitada.Hoolimata riigikohtu otsusest, mida k\u00f5ik poliitikud ootavad, on riigikogu menetluses j\u00e4tkuvalt 519 arup\u00e4rimist ja 213 seaduse-eeln\u00f5u. Eeln\u00f5udega saab parlament veel hakkama, ent arup\u00e4rimised on juba ummistanud normaalse t\u00f6\u00f6voo. Parlament otsis v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, kavandades n\u00e4dalavahetuseks t\u00e4iendavat istungit, ent arup\u00e4rijad poliitilisest vastasrinnast teatasid seevastu, et neil on plaanid tehtud ja nad ei tule kohale. Paraku ei ole ministritel v\u00f5imalik arup\u00e4rimise esitajata arup\u00e4rimistele vastata. See on selge m\u00e4rk, et arup\u00e4rimiste tegelik eesm\u00e4rk on parlamendi t\u00f6\u00f6 takistamine.\u00dcks lahendus v\u00f5iks olla poliitilise kompromissi s\u00f5lmimine ja arup\u00e4rimiste tagasiv\u00f5tmine. Poliitilise vastasrinna valitsusliidule pakutu v\u00f5tta parlamendi p\u00e4evakorda vaid need eeln\u00f5ud, mille suhtes on koosmeel, pole mingi kompromiss, vaid veel peenem v\u00e4ljapressimine.Valimiste kaotajad ehk siis v\u00e4hemus ei tohiks m\u00e4\u00e4rata riigi arengu p\u00e4evakorda, sest seda loogikat j\u00e4rgides ei oleks valimistel t\u00e4hendust, sisu ega tagaj \u00e4rge.Loomulikult arutama ja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima peab. See on demokraatliku riigikorralduse m\u00f5te ja sisu. Aga kuidas on v\u00f5imalik saavutada koosmeel pimeduse r\u00fc\u00fctliga, kes tuleb sinu t\u00f6\u00f6tuppa ja \u00fctleb, et ta kohe plahvatab, kui sa ei tee, mida ta n\u00f5uab? V\u00f5i \u00e4hvardab veel hirmsamate asjadega, mis kohe juhtuma hakkavad? Viisakuse ja lastetoa kohta ei saa siia kahjuks midagi head ja toredat lisada.Obstruktsioon on paraku lihtsalt \u00fcmber\u00fctlemine, ehk siis sobimatuks v\u00f5i r\u00e4igeks peetava asemel mahendava v\u00e4ljendi kasutamine, aga see trollimine ei vii Eestit edasi ega stagnatsioonist v\u00e4lja.Vastupidi, see on kellapomm, mille strateegiline eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, et Toompeal k\u00e4ib lehmakauplemine ja demokraatia ei toimi.Miks Isamaa ja Keskerakond EKRE \u00fche t\u00f6\u00f6n\u00e4dala jagu t\u00f6\u00f6kiusamise ja laamendamisega liitusid, on emotsionaalselt arusaadav, aga pole algaja poliitanal\u00fc\u00fctiku vaatevinklist m\u00f5istlik.V\u00f5idab ainult EKRE, sest on lubanud kukutada valitsuse iga hinna eest, ja m\u00e4ngib v\u00f5imalusega kutsuda esile erakorralised valimised, kui riigikogu ei suuda vastu v\u00f5tta 2024. aasta riigieelarvet. K\u00f5ik teised kaotavad, eriti need, kes on EKREga mestis.EKRE eesm\u00e4rk ei ole kaitsta paljulapselisi peresid, peresid \u00fcldse ega lapsi. EKRE eesm\u00e4rk on \u00fcksk\u00f5ik, mida p\u00f5levate silmadega poliitikud k\u00f5netoolidest r\u00e4\u00e4givad, muuta parlamentaarne demokraatia ebausaldusv\u00e4\u00e4rseks, sillutada sel moel teed autoritaarsusele ja \u00fche partei v\u00f5imule.Kui me kaotame demokraatia, kaotame s\u00f5navabaduse ja l\u00f5puks vabaduse ning riikliku iseseisvuse. Nii nagu juhtus Eestis enne teist maailmas\u00f5da.Hea uudis on see, et Eesti 200 on tulnud, et j\u00e4\u00e4da, ja teeb k\u00f5ik, mida suudab, et Eesti p\u00fcsiks eestimeelsel, liberaalsel ja uuenduslikul teel. Ka siis, kui selleks tuleb praegu raskeid ja esmapilgul ebapopulaarseid otsused langetada.\"Kui me kaotame demokraatia, kaotame s\u00f5navabaduse ja l\u00f5puks vabaduse ning riikliku iseseisvuse. Nii nagu juhtus Eestis enne teist maailmas\u00f5da.\"PEETER TALI"}
{"text":"Jagatud PIN-kood luhvtitas kontot17. mail alustas politsei kriminaalmenetlust pettuses, kus 46aastane Sindi elanik m\u00fc\u00fcs aprilli l\u00f5pus veebis elektripliiti, kui temaga v\u00f5ttis WhatsAppi kaudu \u00fchendust ostuhuviline. Ostja lubas saata pliidile j\u00e4rele kulleri ja selleks pidi m\u00fc\u00fcja avama kullerifirma lingi ning sisestama lingist avanevale lehele oma andmed ja PIN1koodi. Seej\u00e4rel tehti nii m\u00fc\u00fcja kui ka tema l\u00e4hedaste pangakontodel tehinguid. Tekitatud rahaline kahju on pea 1000 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Juhtkiri: Kes sobib k\u00e4rneriks?Olgu s\u00f5da v\u00f5i rahu, pandeemia v\u00f5i majanduskriis, vana v\u00f5im v\u00f5i verinoor, \u00fcks asi on sama kindel kui maksud ja surm - metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stusega seotud inimesed satuvad ikka metsa \u00fcle otsustajate sekka.\u00dchest k\u00fcljest on see m\u00f5istetav, sest nad tunnevad valdkonda ja saavad otsustusprotsessi lisada metsamajanduslikku m\u00f5\u00f5det. Teisest k\u00fcljest on aga t\u00e4iesti selge, et neil on ka oma huvid m\u00e4ngus. Loodetavasti mitte isiklikud, mis oleks selgelt korruptiivne, aga laiemalt oma vald- ja s\u00f5pruskonna tegevusele soodsaid vaateid ja seisukohti v\u00e4ljendavad nad kindlasti.Seega ei ole metsat\u00f6\u00f6sturite kaasatus metsaga seotud otsustuskogudes mitte mustvalge \u00abjah v\u00f5i ei\u00bb-k\u00fcsimus, vaid pigem \u00f5ige tasakaalupunkti leidmine ja range toimingupiirangu j\u00e4rgimine. Teatavasti ei tohi ametiisikud otsustada v\u00f5i isegi osaleda selliste k\u00fcsimuste otsustamisel, mille lahendus v\u00f5iks mingil viisil m\u00f5jutada neid endid v\u00f5i nendega seotud isikute huve.T\u00e4nases lehes on \u00fclevaade riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Tarmo Tamme tegevusest. Eesti 200sse kuuluval Tammel on v\u00e4hemusosalus liimpuitu tootvas osa\u00fchingus Peetri Puit. Juba see fakt iseenesest p\u00f5hjustas meedias s\u00fc\u00fcdistusi huvide konfliktis, kui mees komisjoni esimeheks sai, kuid Eesti 200 ei pidanud puutumust piisavalt kaalukaks.N\u00fc\u00fcd on Tamm hakanud oma haaret metsa \u00fcle otsustamisel laiendama. Nimelt on tema enda juhitav keskkonnakomisjon esitanud ta Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) n\u00f5ukogu liikmeks. Nii saab Tamm olema otseselt seotud nii metsateemasid puudutavate seaduseeln\u00f5ude menetlemisega kui ka raha jagamisega. Mingis m\u00f5ttes hakkab ta osalema metsaasjade \u00fcle otsustamisel \u00fchtaegu nii seadusandvas kui ka t\u00e4idesaatvas rollis.Loole lisab v\u00fcrtsi asjaolu, et parasjagu on k\u00e4imas kaks v\u00e4\u00e4rteomenetlust, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada, kas Tamm on endale kuuluvatel kinnistutel ebaseaduslikult metsa raiunud. Enne uurimise l\u00f5ppu hinnangut anda ei saa, aga juba iseenesest asjaolu, et keskkonnaameti j\u00e4relevalveosakond leidis vaatluse j\u00e4rel piisavalt alust algatada uurimine, viitab sellele, et nende juhtumite puhul v\u00f5ib tavap\u00e4rasest JOKK-skeemitamisest olla kaugemale mindud. Loole lisab moraalse m\u00f5\u00f5tme see, et Tamm lubas keskkonnakomisjoni juhiks saades k\u00f5ik otsused keskkonnas\u00f5bralikult teha, aga tormas oma metsast viimast v\u00f5tma, kui sai teada, et see v\u00f5etakse kaitse alla.K\u00f5ik need kuhjuvad seigad peaks \u00fchiskonna paratamatult \u00e4revaks muutma. Eesti 200 lubas tuua riigikogusse uut poliitilist kultuuri, kuid erakonna k\u00e4itumine v\u00f5imu juurde saanuna ei ole julgustav.Keskkonnakomisjoni esimees on juba teine Eesti 200 riigikoguliige, kes on sattunud uurimise alla, samas aga toimetab ikka edasi ja isegi suurendab m\u00f5ju endaga seotud huvivaldkonna \u00fcle.Eesti 200 peaks nendes k\u00fcsimustes olema eetiliselt tunduvalt n\u00f5udlikum ja hinnangutes otsusekindlam.Tamme kaasus on muidugi \u00fcksikjuhtum, aga teisi sarnaseid juhtumeid on Postimees pidanud aastate jooksul k\u00e4sitlema palju. See n\u00e4itab, et vajame riiklikul tasandil selgemaid reegleid ja t\u00f5husamat j\u00e4relevalvet. Ja ka eetiliselt palju n\u00f5udlikumat otsustuskultuuri.\u00a0\"Ettev\u00f5tjate tegevuse puhul metsaga seotud otsustuskogudes tuleks j\u00e4rgida toimingupiirangu n\u00f5uet eriti rangelt ja mitte anda \u00fchele inimesele rolli korraga mitmes otsustuskogus.\""}
{"text":"USA ja Taiwan on s\u00f5lmimas ulatuslikku kaubanduslepingutWASHINGTON, 18. mai, AFP-BNS \u2013\u00a0USA ja Taiwan viisid l\u00f5pule l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kaubanduslepingu s\u00f5lmimise \u00fcle, s\u00fcvendamaks majandussidemeid ajal, mil pinged Washingtoni ja Pekingi vahel on kasvamas.\n\"See saavutus on oluline samm edasi USA ja Taiwani majandussuhete tugevdamisel,\" \u00fctles USA kaubandusesindaja (USTR) Katherine Tai neljap\u00e4eval tehtud avalduses.\nUSA ja Taiwani \"21. sajandi kaubandusalgatuse\" eesm\u00e4rk on edendada kaubavahetust tollikontrolli sujuvamaks muutmise, regulatiivsete protseduuride parandamise ja korruptsioonivastaste meetmete kehtestamise kaudu \u00dchendriikide Taiwani vahel, mida Hiina peab oma lahutamatuks osaks.\u00a0\nKuigi USA-l ja Taiwanil ei ole ametlikke diplomaatilisi suhteid, on nad s\u00e4ilitanud mitteametlikud sidemed Taipeis asuva de facto \u00dchendriikide saatkonna, Taiwani Ameerika Instituudi kaudu.\nTaiwani osas valitseb USA-s harvaesinev partei\u00fclene \u00fcksmeel. Taiwani liidri Tsai Ing-weniga on viimase 12 kuu jooksul kohtunud nii vabariiklasest esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy jkui ka tema demokraadist eelk\u00e4ija Nancy Pelosi.\nLeping, millele m\u00f5lemad pooled peavad veel allkirjastama, \"s\u00fcvendab kaubanduspartnerlust ja suurendab USA-Taiwani kaubavoogusid, et edendada innovatsiooni ja kaasavat majanduskasvu t\u00f6\u00f6tajate ja ettev\u00f5tete jaoks\", m\u00e4rkis USTR.\n\"Ootame nende k\u00f5neluste j\u00e4tkamist ning j\u00f5ulise ja k\u00f5rgetasemelise kaubanduslepingu l\u00f5puleviimist, et lahendada 21. sajandi pakilised majandusprobleemid,\" \u00fctles Tai.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"USA ja Taiwan on s\u00f5lmimas ulatuslikku kaubanduslepingutWASHINGTON, 18. mai, AFP-BNS \u2013\u00a0USA ja Taiwan viisid l\u00f5pule l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kaubanduslepingu s\u00f5lmimise \u00fcle, s\u00fcvendamaks majandussidemeid ajal, mil pinged Washingtoni ja Pekingi vahel on kasvamas.\n\"See saavutus on oluline samm edasi USA ja Taiwani majandussuhete tugevdamisel,\" \u00fctles USA kaubandusesindaja (USTR) Katherine Tai neljap\u00e4eval tehtud avalduses.\nUSA ja Taiwani \"21. sajandi kaubandusalgatuse\" eesm\u00e4rk on edendada kaubavahetust tollikontrolli sujuvamaks muutmise, regulatiivsete protseduuride parandamise ja korruptsioonivastaste meetmete kehtestamise kaudu \u00dchendriikide Taiwani vahel, mida Hiina peab oma lahutamatuks osaks.\u00a0\nKuigi USA-l ja Taiwanil ei ole ametlikke diplomaatilisi suhteid, on nad s\u00e4ilitanud mitteametlikud sidemed Taipeis asuva de facto \u00dchendriikide saatkonna, Taiwani Ameerika Instituudi kaudu.\nTaiwani osas valitseb USA-s harvaesinev partei\u00fclene \u00fcksmeel. Taiwani liidri Tsai Ing-weniga on viimase 12 kuu jooksul kohtunud nii vabariiklasest esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy jkui ka tema demokraadist eelk\u00e4ija Nancy Pelosi.\nLeping, millele m\u00f5lemad pooled peavad veel allkirjastama, \"s\u00fcvendab kaubanduspartnerlust ja suurendab USA-Taiwani kaubavoogusid, et edendada innovatsiooni ja kaasavat majanduskasvu t\u00f6\u00f6tajate ja ettev\u00f5tete jaoks\", m\u00e4rkis USTR.\n\"Ootame nende k\u00f5neluste j\u00e4tkamist ning j\u00f5ulise ja k\u00f5rgetasemelise kaubanduslepingu l\u00f5puleviimist, et lahendada 21. sajandi pakilised majandusprobleemid,\" \u00fctles Tai.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"JuhtusAndurid p\u00e4\u00e4stsid elud ja maja18. mail kell 3.35 teatati kahekorruselise elumaja tulekahjust J\u00f5geval Suurel t\u00e4naval. S\u00fcttinud oli korstna \u00fcmbruses vahelagi, peremees summutas p\u00f5lengut \u00e4mbriga vett loopides. P\u00e4\u00e4stjad l\u00f5ikasid vahelae lahti ja kustutasid p\u00f5lengu.Tulekahju puhkemise ajal oli majas peale peremehe veel kolm inimest, kes k\u00f5ik tervelt v\u00e4lja said. Inimeste elud ja t\u00f5sisemad tagaj\u00e4rjed aitasid \u00e4ra hoida h\u00e4iret andnud suitsu- ja vingugaasiandur.P\u00f5lengu p\u00f5hjustas k\u00fctteseadme rike, vahelae sees olev pliidi suitsutoru oli katki.J\u00f5est leiti mehe surnukeha17. mail kella 15.30 paiku leiti Tartus Siili t\u00e4nava piirkonnas Emaj\u00f5est mehe surnukeha.P\u00e4\u00e4stjad aitasid hukkunu paadiga kaldale tuua. Juhtumi asjaolusid selgitab politsei.Vargad t\u00f6\u00f6tavad linnas ja maal17. mail sai politsei teate, et Tartus varastati Anne t\u00e4nava majast kaablid, akutrell ja kaks akut. Vargusega tekitatud kahju on 1400 eurot.Samal p\u00e4eval teatati, et Tartus Kastani t\u00e4naval varastati k\u00f5rvaklapid AirPods Pro 2. Kahju on 269 eurot. Samuti anti politseile teada, et Tartu vallas l\u00f5huti garaa\u017eiukse tabalukk ning varastati mitmesuguseid esemeid. Kahju on 786 eurot.16. mail avastati, et Elvas on Pika t\u00e4nava hoonest varastatud asju. Kahju on 4474 eurot.Lisaks sai politsei sel p\u00e4eval teate, et N\u00f5o vallas varastati bussist v\u00e4ljunud s\u00f5itjalt rahakott koos rahaga. Rahakott leiti hiljem \u00fcles, aga selles olnud raha oli l\u00e4inud.Kontolt kadus raha16. mail p\u00f6\u00f6rdus Tartus politseisse 27-aastane naine, kes andis teada, et tema pangakontolt on kantud \u00e4ra raha.Kelmusega tekitatud kahju on 1400 eurot.Aastates naised oli kodus h\u00e4das16. mail kell 11.29 kutsusid kiirabit\u00f6\u00f6tajad p\u00e4\u00e4stjad appi Tartus Anne t\u00e4naval kodus kukkunud ja viga saanud 86-aastase naise juurde, kes ise ust avada ei suutnud.15. mail kell 13.58 teatati, et Tartus S\u00f5pruse t\u00e4nava kortermajas on kuulda appih\u00fc\u00fcdeid. P\u00e4\u00e4stjad avasid korteri ukse kangi abil ning sotsiaalabiosakonna ja kiirabi t\u00f6\u00f6tajad p\u00e4\u00e4sesid kodus kukkunud 91-aastase naise juurde.Kiirabi viis viga saanud naise haiglasse, uks suleti lukuabit\u00f6\u00f6tajate abil.J\u00f5geva elamises s\u00fcttis eile vahelagi. L\u00f5una P\u00e4\u00e4stekeskus"}
{"text":"Marketplace ja muud online m\u00fc\u00fcgikanalid pidavad endas ka pettureidPaljud meist kasutavad v\u00f5imalust m\u00fc\u00fca ja osta asju interneti vahendusel. Kui palju m\u00f5tled aga m\u00fc\u00fces v\u00f5i ostes tehingukeskkonna turvalisusele ja ohule langeda pettuse ohvriks? Julgen arvata, et seda teevad v\u00e4ga v\u00e4hesed aga sellele tuleks m\u00f5elda palju rohkem.Kaks peamist pettust, mis ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkondades levivad, on kauba ostjale saatmata j\u00e4tmine ning andmep\u00fc\u00fck.Saamata j\u00e4\u00e4nud kaupKui kauba saatmata j\u00e4tmine on ehk arusaadav ja pettus t\u00f5en\u00e4oliselt ei vaja lisaselgitust, siis andmep\u00fc\u00fck n\u00f5uab kindlasti rohkem lahti r\u00e4\u00e4kimist. Skeemid, kus ostetud kaup ostjani ei j\u00f5ua, on kahjuks tavap\u00e4rased ja juhtmeid on aina rohkem. S\u00e4\u00e4rase k\u00e4itumise puhul saame \u00fcheselt r\u00e4\u00e4kida m\u00fc\u00fcja pahatahtlikust k\u00e4itumisest ja eesm\u00e4rgist teist inimest petta. Minu soovitus on hoida ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkondades parajal annusel skeptilisust ehk enne kellelegi raha kandmist tuleb veenduda m\u00fc\u00fcja olemasolus ja taustas. Varu viis minutit, et lugeda m\u00fc\u00fcja kohta tagasisidet, ja guugelda m\u00fc\u00fcjat, sest ka kuulutuse all v\u00f5ib olla v\u00f5lts tagasiside. Samuti soovitan suuremate summade puhul makse osadeks jagada v\u00f5i saavutada kokkulepe, et tasud kauba k\u00e4ttesaamisel. Rakenda k\u00f5ike v\u00f5imaliku enda kaitseks, et v\u00e4ltida kelmi haardesse sattumist. Kui aga juhtub, et kaupa ei saanud aga raha on saadetud, tuleb viivitamatult p\u00f6\u00f6rduda politsei poole ja teavitada pettuslikust tehingust ka panka.Andmep\u00fc\u00fckVeel ohtlikum skeem on aga andmep\u00fc\u00fck. K\u00f5ige tavalisemaks andmep\u00fc\u00fcgi viisiks on e-maili, SMS-i teel saadetud link v\u00f5i telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt pangast\/politseist. Eesm\u00e4rk on hankida andmeid, millega siseneda ohvri internetipanka ja konto t\u00fchjaks teha. Kuid andmep\u00fc\u00fck on ajanud oma haarded ka mujale, nii on ka ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkonnad kohad, kuhu kurjategijad on imbunud ja v\u00e4ga intensiivselt.Kuidas toimub andmep\u00fc\u00fck m\u00fc\u00fcgikeskkondades? Seda on k\u00f5ige parem selgitada \u00fche n\u00e4ite p\u00f5hjal.Martin m\u00fc\u00fcs Marketplace\u00b4i keskkonnas oma kiiktooli. Ta lisas oma kuulutuse ja j\u00e4i ostja ootele. Martinile kirjutas Messengeri s\u00f5numitesse Katariina, kes oli huvitatud kiiktooli ostmisest ja k\u00fcsis lisainfot. Katariina uuris Martinilt, kas kiiktool on veel alles, ja v\u00e4ljendas soovi see \u00e4ra osta. Katariina andis teada, et saadab Martinile kullerfirma lingi. Viimasele pakutu sobis ja ta j\u00e4i edasiste juhiste ootele. Katariina saatiski lingi. Lingile kl\u00f5psates avanes Martinile kullerfirma visuaal ja t\u00e4itma oli vaja asuda ankeeti. Martin ei olnud varem sellist teenust kasutanud ja k\u00fcsis ostjalt, kas saaks kuidagi lihtsamalt. Katariina aga \u00fctles, et kasutab seda kogu aeg, ning julgustas ja juhendas Martinit vormi t\u00e4itmisel v\u00e4ga innukalt. Martin ei s\u00fcvenenud ekraanil olevasse teksti, vastasel juhul oleks ta juba aru saanud, et midagi on valesti, kuna tekst ei olnud korrektses eesti keeles. Esmalt pidi Martin sisestama oma nime, aadressi ja telefoninumbri. Just neid andmeid kogudes saavad kurjategijad edaspidi ohvriga m\u00f5ne muu skeemi raames \u00fchendust v\u00f5tta.J\u00e4rgmiseks tegevusteks oli makse teostamine, eseme transpordi eest. Just sellest momendist l\u00e4heb olukord eriti t\u00f5siseks. See on moment, kus tuleks tegevus katki j\u00e4tta, sest n\u00fc\u00fcd hakatakse teilt k\u00fcsima andmeid, millega kurjategijad proovivad teid maksimaalselt rahast t\u00fchjaks teha. See on moment, kus l\u00e4hete justkui maksma teile kuvatud summat aga annate juurdep\u00e4\u00e4su hoopiski oma internetipangale v\u00f5i annate oma kaardi andmed kurjategijate kasutusse. Mille tulemuseks on see, et v\u00f5ite kaotada kogu oma kontol oleva raha.Martin sisestas kurjategija poolt k\u00fcsitud kaardiandmed ning vajutas \u201esisesta\u201c nuppu. Seej\u00e4rel j\u00f5udsid kaardi andmed kurjategijateni, kes asusid Martini pangakontot koheselt t\u00fchjendama. Martini kaardiga tehti erinevates riikides mitmeid internetioste ning Martin kaotas peaaegu kogu oma kontol oleva raha. Kokku varastasid kurjategijad kontolt 2459,78 eurot. Martinile j\u00e4i elamiseks vaid kontole 12 eurot.Kui te m\u00fc\u00fcte ostukeskkonnas oma esemeid siis pidage meeles, et kui ostja hakkab teile r\u00e4\u00e4kima h\u00e4davajalikust kullerteenuse maksmisest siis see on ilmselge m\u00e4rk, et tegemist on pettusega. Oleme ka kuulnud, et lohutuseks v\u00e4idab \u201eostja\u201c, et saate selle raha hiljem tagasi, mis kulleri jaoks l\u00e4ks. Fakt on aga see, et tegelikult v\u00f5ite j\u00e4\u00e4da ilma kogu oma rahast pangakontol. Kui keegi tahab teilt osta eset mida m\u00fc\u00fcte, teadke et selle transpordi maksab ostja mitte m\u00fc\u00fcja, kui me ei r\u00e4\u00e4gi siis erandlikust kokkuleppest. Eelpool kirjeldatud viisil ei k\u00fcsi \u00fckski kullerfirma kunagi andmeid ega kasuta sellist lahendust paki kohale toimetamiseks. Tegu on andmep\u00fc\u00fcgiga ehk kurjategijad tahavad k\u00e4tte saada teie andmeid, milleks on enamasti: pangakaardi andmed, ID kaardi v\u00f5i SmartID koodid ja internetipanga kasutajatunnus, et saadud andmetega teie asemel esineda ja teha kas kaarditehinguid v\u00f5i internetipangas \u00fclekandeid.Eespool kirjeldatud pettusi esineb kahjuks aina enam ja kasv on pigem drastiline. Veebi teel eseme m\u00fc\u00fcja petuskeemi t\u00f5mbamine on kurjategijate k\u00e4ekirjas saanud aina enam fookust. \u00dcks klient v\u00f5ib kaotada tuhandeid eurosid v\u00f5i lausa kogu oma kontoj\u00e4\u00e4gi nagu see juhtus Martiniga.Et selliseid juhtumeid ennetada, on \u00fclioluline veenduda, mida oma autentimiskoodidega kinnitate.Kui olukord tundub kahtlane, tuleb tegevus pooleli j\u00e4tta ja otsekohe pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, et saaks piirata konto edasist kuritarvitamist.S\u00fcveneda tuleb kinnituskoodide sisestamisel teksti, mis selgitab, mida ja kus oled kinnitamas. Nende teadete lugemiseks tuleb v\u00f5tta aega.Pea meeles, et PIN1 on juurdep\u00e4\u00e4su andmine ja PIN2 on allkirjastamine.Samuti on suureks abiks, kui hoiad oma internetipanga ja kaartide limiidid v\u00f5imalikult madalad. Seda selleks, et kui peaks midagi juhtuma, takistavad limiidid suuremate summade kaotamist.Vaadake \u00fcle oma pangakaardi funktsionaalsused, kui te n\u00e4iteks ei tee oste interneti keskkonnas eemaldage oma kaardilt see funktsioon."}
{"text":"Vaikus tormide vahelKolmap\u00e4eva\u00f6ine istung riigikogus hakkas meenutama juba p\u00f5hjamaise parlamendi t\u00f6\u00f6d, aga see tundub olevat pigem petlik vaikusehetk tormide vahel.\nSuurt vahet ei ole, kas rahvasaadikud \u00fcleeile esitasid tarku ja asjakohased v\u00f5i hoopis mittetarku ja asjakohatuid v\u00f5i isegi kiuslikke k\u00fcsimusi. Hea, et riigikogu j\u00f5udis tagasi oma olemuse juurde, mis on olukorrateadlikkuse loomine, planeerimine ja tegutsemine ehk siis k\u00fcsimine, arutamine, kaalumine, otsuste ettevalmistamine, eeln\u00f5ude parandamine ja Toompeal nende vastuv\u00f5tmine.\u00a0\nEesti rahvas on p\u00f5hiseaduses kokku leppinud parlamentaarses riigikorras. Parlamentaarne demokraatia t\u00e4hendab, et just riigikogus r\u00e4\u00e4gitakse olulised rahva ja riigi tulevikku puudutavad ja riigielu korraldavad asjad l\u00e4bi ning kui esinduskogu enamus leiab, et tuleb teha nii v\u00f5i naa, siis h\u00e4\u00e4letuse kaudu on see ka loomulik otsuseni j\u00f5udmise tee.\nMinu kui parlamendiuusiku, nagu P\u00e4rnu Postimees kirjutas, tagasihoidlik arusaam on, et vabas maailmas viivad valimistel enamuse saanud ja valitsusvastutuse v\u00f5tnud poliitikud l\u00e4bi oma poliitikat. Kui tulevad v\u00f5imule teised poliitilised j\u00f5ud, siis teostavad nad omakorda oma\u00a0poliitikat. \u00dcksk\u00f5ik mis ettek\u00e4\u00e4ndel v\u00f5i loosungi all riigikogu t\u00f6\u00f6 ja poliitilise arutelu takistamine ei ole mitte ainult vastutustundetu, vaid on\u00a0selge oht demokraatiale ja vabadusele.\u00a0\nMa ei m\u00f5ista poliitilise vastasrinna, aga ka m\u00f5ne\u00a0valitsusliidu poliitiku\u00a0entusiasmi v\u00f5i isegi eufooriat \u00f6\u00f6istungite \u00fcle ja\u00a0oma kangelaslikkuse r\u00f5hutamist.\u00a0Eesti parlamendi t\u00f6\u00f6kord v\u00f5tab eeskuju pigem Saksamaa ja P\u00f5hjamaade parlamendi t\u00f6\u00f6kultuurist. Ma isiklikult ei kurda, sest olen harjunud vajadusel vahetustega j\u00e4rjest n\u00e4dalaid puhkep\u00e4evadeta riiki ja rahvast teenima.\u00a0 \u00d6\u00f6istungitega rahuajal tembutamine ei ole normaalne, sest vaimselt ja kehaliselt kurnatud inimesed k\u00e4ituvad l\u00f5puks ebaratsionaalselt ja langetavad kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega, et mitte \u00f6elda ebakvaliteetseid otsuseid.Kui me kaotame demokraatia, kaotame s\u00f5navabaduse ja l\u00f5puks vabaduse ning riikliku iseseisvuse. Nii nagu juhtus Eestis enne teist maailmas\u00f5da.Peeter Tali\nTahaksin uskuda, et poolteist t\u00f6\u00f6n\u00e4dalat r\u00f6\u00f6vinud t\u00f6\u00f6kius ja valitsuse trollimine, nagu \u00fcks keskerakondlane kirjutas, on j\u00e4\u00e4nud ajalukku ja me ei n\u00e4e seda enam.\u00a0Paraku tundub see olevat soovm\u00f5tlemine,\u00a0kuigi valitsusliit on teinud oma j\u00e4reldused ja lahutanud n\u00e4iteks maksupaketi eraldi seaduseeln\u00f5udeks ning p\u00fc\u00fcab hoida parlamenti t\u00f6\u00f6v\u00f5imelisena.\nPoliitiline vastasrind on p\u00f6\u00f6rdunud riigikohtusse, sest riigikogu juhatus v\u00f5ttis targalt nende k\u00e4est \u00e4ra protseduurilise malaka, millega olnuks v\u00f5imalik meie demokraatia poolsurnuks t\u00fcmitada.\nHoolimata riigikohtu otsusest, mida k\u00f5ik poliitikud ootavad, on riigikogu menetluses j\u00e4tkuvalt 519 arup\u00e4rimist ja 213 seaduse-eeln\u00f5u. Eeln\u00f5udega saab parlament veel hakkama, ent arup\u00e4rimised on juba ummistanud normaalse t\u00f6\u00f6voo. Parlament otsis v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, kavandades n\u00e4dalavahetuseks t\u00e4iendavat istungit, ent arup\u00e4rijad poliitilisest vastasrinnast teatasid seevastu, et neil on plaanid tehtud ja nad ei tule kohale. Paraku ei ole ministritel v\u00f5imalik arup\u00e4rimise esitajata arup\u00e4rimistele vastata. See on selge m\u00e4rk, et arup\u00e4rimiste tegelik eesm\u00e4rk on parlamendi t\u00f6\u00f6 takistamine.\n\u00dcks lahendus\u00a0v\u00f5iks olla poliitilise kompromissi s\u00f5lmimine ja arup\u00e4rimiste tagasiv\u00f5tmine.\u00a0Poliitilise vastasrinna valitsusliidule pakutu v\u00f5tta parlamendi p\u00e4evakorda vaid need eeln\u00f5ud, mille suhtes on koosmeel, pole mingi kompromiss, vaid veel peenem v\u00e4ljapressimine. Valimiste kaotajad\u00a0ehk siis v\u00e4hemus ei tohiks m\u00e4\u00e4rata riigi arengu p\u00e4evakorda, sest seda loogikat j\u00e4rgides ei oleks valimistel t\u00e4hendust, sisu ega tagaj\u00e4rge.\nLoomulikult arutama ja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima peab. See on demokraatliku riigikorralduse m\u00f5te ja sisu. Aga kuidas on v\u00f5imalik saavutada koosmeel pimeduse r\u00fc\u00fctliga, kes tuleb sinu t\u00f6\u00f6tuppa ja \u00fctleb, et ta kohe plahvatab, kui sa ei tee, mida ta n\u00f5uab? V\u00f5i \u00e4hvardab veel hirmsamate asjadega, mis kohe veel juhtuma hakkavad? Viisakuse ja lastetoa kohta ei saa siia kahjuks midagi head ja toredat lisada.\nObstruktsioon on paraku lihtsalt \u00fcmber\u00fctlemine, ehk siis sobimatuks v\u00f5i r\u00e4igeks peetava asemel mahendava v\u00e4ljendi kasutamine, aga see trollimine ei vii Eestit edasi ega stagnatsioonist v\u00e4lja. Vastupidi, see on kellapomm, mille strateegiline\u00a0eesm\u00e4rk\u00a0on n\u00e4idata, et Toompeal k\u00e4ib lehmakauplemine ja demokraatia ei toimi.\u00a0\nMiks Isamaa ja Keskerakond EKRE \u00fche t\u00f6\u00f6n\u00e4dala jagu t\u00f6\u00f6kiusamise ja laamendamisega liitusid, on emotsionaalselt arusaadav, aga pole algaja poliitanal\u00fc\u00fctiku vaatevinklist m\u00f5istlik.\nV\u00f5idab ainult EKRE, sest on lubanud kukutada valitsuse iga hinna eest, ja m\u00e4ngib\u00a0v\u00f5imalusega kutsuda esile erakorralised valimised, kui riigikogu ei suuda vastu v\u00f5tta 2024. aasta riigieelarvet.\u00a0K\u00f5ik teised kaotavad, eriti need, kes on EKREga mestis.\nEKRE eesm\u00e4rk ei ole kaitsta paljulapselisi peresid, peresid \u00fcldse ega lapsi. EKRE eesm\u00e4rk on \u00fcksk\u00f5ik, mida p\u00f5levate silmadega poliitikud k\u00f5netoolidest r\u00e4\u00e4givad, muuta parlamentaarne demokraatia ebausaldusv\u00e4\u00e4rseks, sillutada sel moel teed autoritaarsusele ja \u00fche partei v\u00f5imule.\u00a0\nKui me kaotame demokraatia,\u00a0kaotame s\u00f5navabaduse ja l\u00f5puks vabaduse ning riikliku iseseisvuse. Nii nagu juhtus Eestis enne teist maailmas\u00f5da.\nHea uudis on see, et Eesti 200 on tulnud, et j\u00e4\u00e4da, ja teeb k\u00f5ik, mida suudab, et Eesti p\u00fcsiks eestimeelsel, liberaalsel ja uuenduslikul teel. Ka siis, kui selleks tuleb praegu raskeid ja esmapilgul ebapopulaarseid otsused langetada.\n"}
{"text":"Ettevaatust! Petturid saadavad Omniva nimelt s\u00f5numeid ja k\u00fcsivad raha saadetud paki eestSelgub, et k\u00fcberkuritegevus k\u00e4ib teatud lainetega. Hetkel saavad tuhanded inimesed teavitusi justkui Omnivalt, et pakk on kohal ja selle k\u00e4ttesaamiseks on vajalik maksta v\u00e4ike tasu. Tegu on pettusega ja seet\u00f5ttu on vaja erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, kuhu ja millisele lehele t\u00e4psemalt klikitakse.\n\u201dT\u00e4iesti juhuslikult ma olengi tellinud viimasel ajal p\u00e4ris palju pakke, mida ma ootan, just Omniva kaudu. Kuna eile pidin t\u00e4itma ka tollideklaratsiooni ja maksma teenustasu Omnivale, siis ma ei seostanud \u00e4ra, et see praegune kord ei ole \u00f5ige. Klikkides vajalikule lehele oli k\u00f5ik t\u00e4pselt nagu Omniva kodulehel. Ma ei kontrollinud, kust see s\u00f5num tuli v\u00f5i kuhu lehele suunati,\u201d r\u00e4\u00e4kis petturite l\u00f5ksu sattunud Helin.\nNii kui s\u00f5num oli saadetud ja koodiga kinnitatud, tuli talle teine s\u00f5num pangast, et arvelt on maha l\u00e4inud 571 eurot. Helina sulges kohe pangakaardi ja teatas panka palvest makse peatada. See n\u00e4ide on vaid \u00fcks paljudest.\nOmniva kinnitab, et ta ei saada kliendile meili v\u00f5i sms-iga \u00fchtegi raha ette k\u00fcsimust. \u201dMeil on v\u00f5imalik tasuda paki eest kullerile, aga see on otse talle ja klient saab kohe paki vastu. Omniva saadetiste tasumisel on kolm v\u00f5imalust \u2013 pakiautomaat, postkontor v\u00f5i kullerile ja seda siis nii saamisel kui sa saatmisel, siis saab klient saadetise ka kohe vastu,\u201d r\u00f5hutas Omniva kvaliteedijuht Jaanika K\u00f6\u00f6p.\nVaata olukorrast t\u00e4ispikka videot siit."}
{"text":"Internetist aiatooli ostmine sai mehele saatuslikuks18. mail sai politsei teate 35-aastaselt Tartumaa mehelt, kes oli aiatooli ostes langenud kelmuse ohvriks.M\u00fc\u00fcja saatis mehele v\u00f5ltsitud DPD lingi, mille ta avas ja kuhu mees sisestas oma pangaandmed ning paroolid. Kelmusega kaotas mees 641 eurot.\nInternetikelmide ohvriks langes ka\u00a046-aastane mees, kes sai Omnivalt kirja, et paki eest tuleb tasuda tollimaks summas 2,99 eurot. Kirjaga oli kaasas link, mille mees avas ning mis suunas ta makselehek\u00fcljele.\nMakset tehes ei pannud mees t\u00e4hele, et summa oli muutunud ja kaotas kelmusega 849 eurot."}
{"text":"Vespia: rahapesu t\u00f5kestamise robot iseseisvalt tegutsema ei hakkaJaga:\nAutor: Tarmo Virki \u2022 19. mai 2023\nJaga:\nVespia asutajad Julia Ront ja Anton Vede\u0161in\nMaailma esimene rahapesu t\u00f5kestamise robot-spetsialist ei hakka iseseisvalt t\u00f6\u00f6le, lubas robotit ehitava Eesti idufirma Vespia asutaja.\n\"Meie tehisintellekti eesm\u00e4rk ei ole inimesi t\u00e4ielikult asendada, vaid see muudab nende igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 palju efektiivsemaks. Inimene saab keskenduda suurele pildile ja arendada efektiivsemaid protsesse ja tehisintellekt ei saa kindlasti eksisteerida ilma inimeste sisendita,\" \u00fctles asutaja Julia Ront PitchME saates.\nFoundME.io toetajad:\nVespia platvorm pakub AI-p\u00f5hist riskihindamist ja reaalajas ettev\u00f5tete tuvastamist, v\u00f5imaldades ettev\u00f5tetel v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid, parandada rahapesu t\u00f5kestamise j\u00e4relevalvet ja oma mainet.\nVespia kaasab hetkel kapitali ettev\u00f5tte meeskonna kasvatamiseks, platvormi v\u00f5imekuse suurendamiseks ja uutele turgudele laienemiseks.\nKuula saadet siit:"}
{"text":"Tartumaa mees sai liba-Omnivalt e-kirja, kahju 849 eurotNeljap\u00e4eval, 18. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 46-aastane Tartumaa mees, kes sai Omnivalt kirja, et paki eest tuleb tasuda tollimaks summas 2,99 eurot.\nKirjaga oli kaasas link, mille mees avas ning mis suunas ta makselehek\u00fcljele. Makset tehes ei pannud mees t\u00e4hele, et summa oli muutunud ja kaotas kelmusega 849 eurot."}
{"text":"P\u00e4rnu linnapea seisab silmitsi j\u00e4rjekordse umbusaldusegaP\u00e4rnu linnavolikogu opositsiooni kuuluvate Eesti Konservatiiivse\u00a0 Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna fraktsiooni esindajad esitasid j\u00e4rjekordse umbusaldusavalduse linnapea Romek Kosenkraniusele, nimetades viis p\u00f5hjust, miks praegune suvepealinna meer nende hinnangul oma rolli ei sobi.\nSeekordses umbusaldusavalduses on esile toodud viis p\u00f5hjust, miks Kosenkranius (valimisliit P\u00e4rnu \u00dchendab) volikogu opositsiooni arvates linnapea ametisse ei sobi.\nUmbusaldajate hinnangul on P\u00e4rnu linnal v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud omavalitsustega ebaproportsionaalselt palju kohtuvaidlusi.\n\u201cViimase kahe aasta jooksul on linn olnud seotud mitme vaidlusega, mis viitavad vastutustundetule juhtimisele ja otsustele, mida tehakse poolte arvamust kuulamata. See mitte ainult ei takista linna arengut, vaid avaldab survet linnaeelarvele,\u201d seisab umbusaldusavalduses.\nSamuti teeb opositsiooni liikmetele muret linnavalitsuse suur kaadrivoolavus, mis viitab halvale juhtimisele ja organisatsioonikultuurile.\nKolmas etteheide linnapeale puudutab P\u00e4rnu ranna sinilipu puudumist. \u201cP\u00e4rnu ranna kvaliteet on linnapea juhtimise all m\u00e4rgatavalt langenud, mis on viinud sinilipu kaotamiseni kolmandat aastat j\u00e4rjest. Linnapea ei ole suutnud leida t\u00f5husaid lahendusi P\u00e4rnu randade atraktiivsuse tagamiseks,\u201d arvavad umbusalduse avaldajad.\nOpositsiooni esindajate hinnangul on linnapea j\u00e4\u00e4nud passiivseks turismisektori arengu suhtes, isegi kui turismiettev\u00f5tted on j\u00e4\u00e4nud poliitiliste t\u00f5mbetuulte meelevalda. \u201cSellest hoolimata on linnapea palka \u00e4sja t\u00f5stetud,\u201d m\u00e4rgivad umbusaldajad\nUmbusaldusavaldusele allakirjutajad ei ole rahul O\u00dc Paikre juhtumi haldamisega. \u201cLinnapea, olles vastutav P\u00e4rnu linna esindamise eest O\u00dc Paikres, ei ole pettuse toimepanijaid vastutusele v\u00f5tnud ega andnud selget hinnagut pettusele. See on viinud olukorrani, kus pettuse toimepanijad said j\u00e4tkata oma tegevust karistamatult,\u201d on avalduses kirjas.\nAvaldusele k\u00e4e alla pannud volikogu liikmed m\u00e4rgivad, et arvesse v\u00f5ttes neid viit p\u00f5hjust, on nad seisukohal, et linnapea ei saa t\u00e4ita oma kohustusi linna juhtimisel efektiivselt ja vastutustundlikult.\n\u201cLinnapea otsused ja tegevus on kahjustanud P\u00e4rnu mainet, p\u00e4rssinud linna arengut ja tekitanud ebakindlust nii linnavalitsuses kui laiemalt linna elanike ja ettev\u00f5tete seas,\u201d sedastatakse umbusaldusavalduses.\nUmbusaldush\u00e4\u00e4letus toimub j\u00e4rgmisel volikogu istungil juunis.\nViimati esitasid EKRE ja Keskerakonna volinikud Romek Kosenkraniusele umbusaldusavalduse s\u00fcgisel ja oktoobriistungil toimus koguni kaks h\u00e4\u00e4letust, millest kumbki ei kogunud enamuse toetust. Siis s\u00fc\u00fcdistati linnapead valetamises.\nViimaste kuude jooksul on opositsioon esitanud kolm umbusaldust ka reformierakondlasest abilinnapeale Irina Talvistele.\n39kohalises P\u00e4rnu linnavolikogus l\u00e4heb enamush\u00e4\u00e4lteks vaja 20 rahvaesindaja toetust. Koalitsioonil on volikogus 24 esindajat, opositsioonil 15: valimisliidule P\u00e4rnu \u00dchendab ja Reformierakonnale kuulub \u00fcheksa kohta, Isamaale kuus. Keskerakond teenis valimistel viis mandaati. EKRE-l on P\u00e4rnu volikogus k\u00fcmme esindajat.\n"}
{"text":"Noore talendi arendamine: kuidas meie uuenduskultuur soodustab professionaalset arengutEesti on alati olnud uue tehnoloogia ja arengu vallas esirinnas. Kuna kr\u00fcptovaluutaturg areneb kiiresti, arutavad FinTech ja advokaadib\u00fcroo Gofaizen & Sherle vanempartnerid Mark Gofaizen ja Mihhail Sherle, mida on vaja selleks, et teistest sammu v\u00f5rra ees p\u00fcsida.2017. aastal oli Eesti \u00fcks esimesi riike maailmas, mis avas oma uksed kr\u00fcptofirmadele. Liberaalne \u00f5iguspoliitika v\u00f5imaldas virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate (Virtual Asset Service Provider ehk VASP) kiiret ja lihtsat asutamist ning 2021. aasta keskpaigaks oli Eesti koduks 50% maailma VASP-idest.Asutasime 2021. aastal ettev\u00f5tte Gofaizen & Sherle - Eesti ettev\u00f5tte, mis keskendub \u00e4riarendusele ja juriidilisele n\u00f5ustamisele. N\u00fc\u00fcdseks oleme laienenud ka Leetu Vilniusse. Tegutsemine Eestis, mis on kr\u00fcptovaluuta teerajaja, on v\u00f5imaldanud meil saada osaks \u00f5itsvast kr\u00fcptovaluutakogukonnast, mis laieneb kiiresti kogu Euroopas.Vaatamata uutele ja rangematele eeskirjadele oleme p\u00fchendunud uue majanduse arengule ja aitame oma klientidel orienteeruda keerulises \u00f5iguskeskkonnas. Usume, et FinTechil ja kr\u00fcptotehnoloogial v\u00f5ib olla \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis roll pidevas majanduskasvus ja -arengus. Meie eesm\u00e4rk on luua Eestis ja k\u00f5ikjal Euroopas tervislik ja turvaline \u00e4rikeskkond, mis toetab uue tehnoloogia kasvu.Uus majandus muutub ja areneb kiiresti ning me oleme p\u00fchendunud sellele, et p\u00fcsida nende muutuste esirinnas. Kuna maailmamajanduses toimuvad pidevalt t\u00e4htsad muutused, uurime aktiivselt uusi ja uuenduslikke viise, kuidas toetada majanduskasvu ja luua lihtsaid l\u00e4bin\u00e4gelikke lahendusi, mis aitavad ettev\u00f5tetel \u00f5itseda.Usume, et meie peamine saavutus on meie tugev meeskond. Enamik meist on p\u00e4rit Eestist ja siit oleme saanud ka oma hariduse. Teame, et inimesed on iga ettev\u00f5tte t\u00e4htis osa, eriti n\u00f5ustamisvaldkonnas. Meie meeskond koosneb advokaatidest ja projektijuhtidest, kes on mitte ainult tugevad spetsialistid, vaid ka paindlikud ja avatud meelega.\u00dcheskoos oleme aidanud rohkem kui 700 kliendil mitmesugustes keerulistes valdkondades tootemarke \u00fcles ehitada. Me teeme oma klientidega tihedat koost\u00f6\u00f6d, et m\u00f5ista nende ainulaadseid vajadusi ja probleeme ning pakkuda lahendusi, mis vastavad nende spetsiifilistele n\u00f5uetele, pakkudes seega mitte ainult kvaliteetset teenust, vaid ka \u00fcletades klientide ootusi.Alati otsingutelPraegu koosneb meie Eesti ja Leedu meeskond umbes 20 liikmest, ent plaanime l\u00e4hitulevikus meeskonda suurendada. Otsime alati kirglikke inimesi, kes on valdkonnast huvitatud ja kel on soov areneda. Jaanuaris k\u00e4ivitasime Eestis noortele spetsialistidele tasustatud praktikaprogrammi ning j\u00e4tkame p\u00f5nevusega noorte talentide kasvatamist ja arendamist. See on meie t\u00f6\u00f6stusharu kasvuks \u00fclit\u00e4htis ning me oleme p\u00fchendunud toetava keskkonna loomisele, kus praktikandid saavad uusi oskusi \u00f5ppida ja arendada.\u00dcks meie selle aasta plaanidest on k\u00e4ivitada haridusprojekt, mist\u00f5ttu otsime praegu oma meeskonda mitut spetsialisti. N\u00e4iteks otsime k\u00f5rgetasemelist juhti uue \u00e4rivaldkonna arendamiseks. Meie t\u00e4iuslikul kandidaadil peaksid olema tugevad oskused toote- v\u00f5i \u00e4ritegevuse juhina ning huvi \u00f5iguse ja rahapesu t\u00f5kestamise vastu. Eelistame rahanduskogemusega inimest, kes soovib oma karj\u00e4\u00e4ris edasi liikuda.Praktikaprogrammi ootame juuratudengeid, kes valdavad \u00f5iguskeelt, kasuks tuleb inglise ja eesti keele oskus edasij\u00f5udnu tasemel. Oleme p\u00fchendunud praktikantide \u00f5petamisele ja abistamisele t\u00e4hendusrikaste \u00fclesannete t\u00e4itmisel ning pakume tasustatud praktikaprogrammi.Samuti on meile \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis oma t\u00f6\u00f6tajaid nende erakordse t\u00f6\u00f6 eest tunnustada ja edutada. 2022. aastal edutasime nelja t\u00f6\u00f6tajat nende suurep\u00e4raste tulemuste eest. N\u00e4iteks sai meie kolleegist Maxim Gasanbekovist 2022. aastal noorempartner ja n\u00fc\u00fcd on ta m\u00fc\u00fcgimeeskonna juht. Lisaks t\u00f6\u00f6tajate edutamisele pakume neile ka v\u00f5imalust osaleda uutes projektides.Paindlikkus soodustab kasvuMe p\u00fc\u00fcame luua koost\u00f6\u00f6, loovuse ja sotsiaalse vastutuse kultuuri, kus meie kolleegid saaksid areneda nii isiklikult kui ka t\u00f6\u00f6alaselt. Positiivset t\u00f6\u00f6keskkonda ja \u00fchiseid \u00fcritusi ei tasu alahinnata. N\u00e4iteks 2022. aastal korraldasime \u00fcrituse Hispaanias, kuhu tuli kolleege ka teistest riikidest. \u00dcritus oli v\u00e4ga edukas ning aitas meie meeskonna sidemeid tugevdada ja s\u00f5bralikumat \u00f5hkkonda luua.Meie kontoris on muusikastuudio, mis aitab t\u00f6\u00f6tajatel loominguline olla. Me usume sotsiaalse vastutuse t\u00e4htsusesse ja kogukonna toetamisse. Seet\u00f5ttu osalesid meie t\u00f6\u00f6tajad Tallinnas \u00dclemiste doonorip\u00e4eval, kus andsime panuse hea eesm\u00e4rgi h\u00fcvanguks.Meie eesm\u00e4rk on pakkuda paindlikku ja kohanemisv\u00f5imelist t\u00f6\u00f6keskkonda, mis v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6tajatel teha t\u00f6\u00f6d nendele k\u00f5ige sobivamal viisil, ent siiski ettev\u00f5tte edule kaasa aidates. Oleme loomas\u00f5bralik t\u00f6\u00f6koht: kui teie karvane s\u00f5ber oskab ilusti k\u00e4ituda, v\u00f5ite ta t\u00f6\u00f6le kaasa v\u00f5tta. V\u00f5ite t\u00f6\u00f6tada Tallinna v\u00f5i Vilniuse kontoris v\u00f5i h\u00fcbriidvormis, jagades aega t\u00f6\u00f6- ja kodukontori vahel. Me m\u00f5istame, et m\u00f5ned t\u00f6\u00f6tajad eelistavadki ainult kodus t\u00f6\u00f6tada, ja toetame seda.Meie meeskond on p\u00fchendunud uute projektide loomisele ning paljulubavate idufirmade ja \u00fckssarvikute kasvu toetamisele Eestis. Usume, et \u00f5ige toetuse ja \u00f5igete vahendite abil v\u00f5ib uus majandus kaasa aidata p\u00fcsivale majanduskasvule ning luua uusi v\u00f5imalusi nii ettev\u00f5tetele kui ka \u00fcksikisikutele. Kui otsite d\u00fcnaamilist ja toetavat t\u00f6\u00f6kohta, siis julgustame teid meie meeskonnaga \u00fchinema.Fotod: Tanel Meos"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | P\u00f5im Kama: sellist h\u00e4bi saame veel korduvalt tunda, sest skeemitamine on s\u00f5ja loomulik osaViimastel kuudel on Eesti avalik arvamusruum samm-sammult l\u00e4binud k\u00f5ik leinafaasid, alates uskumatusest ja eitusest kuni viha ja viimaks leppimiseni.Ukraina abistamine on kahtlemata saanud hoobi, kuid see hoop ei pea olema ega tohiks olla fataalne. Vastupidi, asjaolu, et pettused ja skeemid avalikuks tulevad ning et me neist r\u00e4\u00e4gime, on m\u00e4rk s\u00fcsteemi puhastumisest.Kirjutasin p\u00e4rast s\u00f5ja puhkemist, kuidas s\u00f5jaudu langedes asub puhkenud segaduse varjus tegudele igat sorti kasulootjaid.Ja pildi selginedes saabub suur h\u00e4bitunne. Soovimata olla k\u00fc\u00fcniline, julgen siiski prognoosida, et sarnast h\u00e4bi nagu t\u00e4na saame l\u00e4hiaastatel tunda veel korduvalt. Avalikuks tulevad uued juhtumid ja j\u00e4rgmised skeemid, sest need on s\u00f5ja pea lahutamatuks osaks. Nende paljastamine, kaasnev h\u00e4bi ja selle k\u00f5ige l\u00e4bip\u00f5demine on osa s\u00f5jast v\u00e4ljumise protsessist.\u00dchiskonna ja inimeste jaoks on paratamatult valus oma kangelastes pettuda, on kangelased ju meie endi loodud. Mida k\u00f5rgemale oleme oma iidolid t\u00f5stnud, mida suuremateks s\u00fcmbolid maalinud, seda valusam on illusioonide purunemine. Ilmselt tahaksid umbes 5000 inimest t\u00e4na oma valimistel antud h\u00e4\u00e4lt tagasi ning veel enam inimesi teada, mis sai nende annetatud rahast.Viimastel kuudel on Eesti avalik arvamusruum samm-sammult l\u00e4binud k\u00f5ik leinafaasid, alates uskumatusest ja eitusest kuni viha ja viimaks leppimiseni. Siit edasi saab tulla tervenemine.Oluline on oskus mitte rippuda \u00fcksikute kangelasfiguuride k\u00fcljes, vaid v\u00e4\u00e4rtustada ja kanda edasi eesm\u00e4rki, mille s\u00fcmboliteks nad on v\u00f5i olid. S\u00f5ltumata \u00fche ikooni m\u00e4\u00e4rdumisest on suur siht ja usk sellesse alles \u2013 eesm\u00e4rgiks on Ukraina v\u00f5it.Skandaali \u00fcmbritsevate otseste valede, pettuste ja kinnim\u00e4tsimiste k\u00f5rval teeb mulle aga muret laiem eetiline foon, mis on lubanud asjast teadlikel inimestel vaikida. Ja teistel asjast teadlikel inimestel kas mainepesu teha v\u00f5i koristust\u00f6\u00f6del kaasa aidata.Saan r\u00e4\u00e4kida vaid enda erialasest vaatepunktist. Igasugune kommunikatsioon, ka v\u00e4ga keeruliste ja halbade asjade puhul, annab alati v\u00e4lja signaali v\u00e4\u00e4rtustest ning sellel on alati m\u00f5ju. Avalikud suhted on ennek\u00f5ike selleks, et aidata inimestel n\u00e4ha, m\u00f5ista ja otsustada.Kui n\u00e4itame inimestele valet ja laseme neil teha valedel tuginevaid otsuseid, kanname selle eest vastutust. Ja kuigi paljudele avalike suhetega seotud inimestele meeldib end kliendist ja tema huvidest moraalselt distantseerida, siis tegelikult pole v\u00f5imalik eneselt \u00e4ra anda vastutust oma t\u00f6\u00f6 ja m\u00f5ju eest, mida see t\u00f6\u00f6 avaldab.Seep\u00e4rast loodan, et j\u00f5uame mitte v\u00e4ga kauges tulevikus \u00fcldise eetilise huvikaitse printsiibi s\u00f5nastamise ja omaksv\u00f5tuni. See ei tohiks olla keeruline, valdkonna esindajatena peame lihtsalt valima, otsustama ja m\u00f5nele asjale \u201eei\u201c \u00fctlema. Ehk toovad valusad \u00f5ppetunnid seda p\u00e4eva l\u00e4hemale. Senikaua seisab iga\u00fcks omaenese moraalsel platvormil."}
{"text":"Opositsioon esitas P\u00e4rnu linnapeale Kosenkraniusele umbusaldusavalduseTALLINN, 19. mai, BNS \u2013\u00a0P\u00e4rnu linnavolikogu opositsiooni kuuluvate Eesti Konservatiiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna fraktsiooni esindajad esitasid j\u00e4rjekordse umbusaldusavalduse linnapeale Romek Kosenkraniusele, kirjutab P\u00e4rnu Postimees.\nSeekordses umbusaldusavalduses on esile toodud viis p\u00f5hjust, miks Kosenkranius volikogu opositsiooni arvates linnapea ametisse ei sobi.\u00a0Umbusaldajate hinnangul on P\u00e4rnu linnal v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud omavalitsustega ebaproportsionaalselt palju kohtuvaidlusi.\n\u201cViimase kahe aasta jooksul on linn olnud seotud mitme vaidlusega, mis viitavad vastutustundetule juhtimisele ja otsustele, mida tehakse poolte arvamust kuulamata. See mitte ainult ei takista linna arengut, vaid avaldab survet linnaeelarvele,\u201d seisab umbusaldusavalduses.\nSamuti teeb opositsiooni liikmetele muret linnavalitsuse suur kaadrivoolavus, mis viitab halvale juhtimisele ja organisatsioonikultuurile.\u00a0Kolmas etteheide linnapeale puudutab P\u00e4rnu ranna sinilipu puudumist. \u201cP\u00e4rnu ranna kvaliteet on linnapea juhtimise all m\u00e4rgatavalt langenud, mis on viinud sinilipu kaotamiseni kolmandat aastat j\u00e4rjest. Linnapea ei ole suutnud leida t\u00f5husaid lahendusi P\u00e4rnu randade atraktiivsuse tagamiseks,\u201d arvavad umbusalduse avaldajad.\nOpositsiooni esindajate hinnangul on linnapea j\u00e4\u00e4nud passiivseks turismisektori arengu suhtes, isegi kui turismiettev\u00f5tted on j\u00e4\u00e4nud poliitiliste t\u00f5mbetuulte meelevalda. \u201cSellest hoolimata on linnapea palka \u00e4sja t\u00f5stetud,\u201d m\u00e4rgivad umbusaldajad\nUmbusaldusavaldusele allakirjutajad ei ole rahul O\u00dc Paikre juhtumi haldamisega. \u201cLinnapea, olles vastutav P\u00e4rnu linna esindamise eest O\u00dc Paikres, ei ole pettuse toimepanijaid vastutusele v\u00f5tnud ega andnud selget hinnagut pettusele. See on viinud olukorrani, kus pettuse toimepanijad said j\u00e4tkata oma tegevust karistamatult,\u201d on avalduses kirjas.\nAvaldusele alla kirjutanud volikogu liikmed m\u00e4rgivad, et arvesse v\u00f5ttes neid viit p\u00f5hjust, on nad seisukohal, et linnapea ei saa t\u00e4ita oma kohustusi linna juhtimisel efektiivselt ja vastutustundlikult.\n\u201cLinnapea otsused ja tegevus on kahjustanud P\u00e4rnu mainet, p\u00e4rssinud linna arengut ja tekitanud ebakindlust nii linnavalitsuses kui laiemalt linna elanike ja ettev\u00f5tete seas,\u201d sedastatakse umbusaldusavalduses.\nUmbusaldush\u00e4\u00e4letus toimub j\u00e4rgmisel volikogu istungil juunis.\u00a0\nViimati esitasid EKRE ja Keskerakonna volinikud Romek Kosenkraniusele umbusaldusavalduse s\u00fcgisel. Kumbki toona l\u00e4biviidud kahest h\u00e4\u00e4letusest ei kogunud enamuse toetust.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"\u00abKiired ja vihased X\u00bb on nagu vanaaegne pornofilmFilmisarja \u00abKiired ja vihased\u00bb k\u00fcmnes film j\u00f5udis eile kinodesse ja see keerab teie arusaama frantsiisi olemusest t\u00e4iesti pea peale. Tavaliselt t\u00f5stab filmi l\u00f5pus Dom Toretto (Vin Diesel) grillilauas lahja \u00f5lle ja \u00fctleb siirupise toosti, mille j\u00e4rgi k\u00f5ige t\u00e4htsam asi maailmas on perekond. See on paigas nagu aamen kirikus.Frantsiisi v\u00e4rskeimas filmis \u00abKiired ja vihased X\u00bb on re\u017eiss\u00f6\u00f6r Louis Leterrier, kellele on see esimene kord seda m\u00e4rulit lavastada, aga v\u00f5tnud endale prantslasliku vabaduse see l\u00f5pumissa hoopis filmi algusesse t\u00f5sta. Veel jalustrabavam, perekonna-k\u00f5net ei pea mitte mehine Dom, vaid abuelita Magdalene (Helen Mirren). Ja see ongi kogu erinevus varasematest filmidest ja absoluutselt ainus \u00fcllatus, mida see pakub.Naljakas v\u00f5i t\u00fc\u00fctu\n\n\u00abKiirete ja vihaste\u00bb frantsiisi vaatamine, eriti viimasel ajal, meenutab vanaaegset pornofilmi, kus seksistseenide vahele oli \u00fcritatud mingit lugu p\u00f5imida. Parimal juhul on need \u00fchendavad vahel\u00fclid naljakad, halvimal juhul t\u00fc\u00fctud. \u00abKiired ja vihased\u00bb seisab ju ka koos nelja-viie suurejoonelise ja k\u00f5iki tuntud f\u00fc\u00fcsikaseadusi ignoreeriva hingematva m\u00e4rulistseeni peal. Neist viimane peab olema k\u00f5ige hullumeelsem ja l\u00f5ppema valgustusliku orgasmiga. Pingutasin m\u00e4rulistseenide interreegnumite ajal ajusid nii, et need hakkasid k\u00f5rvust v\u00e4lja pressima, et meelde j\u00e4tta, kas seal ka midagi olulist toimus v\u00f5i huvitavat \u00f6eldi, aga ei suutnud. Ja siis tabas k\u00f5rvu j\u00e4rjekordne IMAXi kaliibris helilaine, mis ajud j\u00e4lle ilusti oma kohale surus.Niisiis, kihutamine, kaklus, tulistamine, plahvatused ja selle vahele m\u00f5ned mehiselt napid dialoogid. Just see kraam, mille p\u00e4rast f\u00e4nnid sellele frantsiisile juba 2001. aastast saadik raha tassivad. Saalis istudes tekib tunne, nagu vaataks \u00abL\u00f5putut k\u00fc\u00fcnlap\u00e4eva\u00bb, ainult erinevalt Harold Ramise s\u00fcdamlikust 1993. aasta kom\u00f6\u00f6diast on \u00abKiired ja vihased\u00bb \u00fcsna \u00fcksluine. Seal pole \u00fchtegi nii head rolli, kui Bill Murray \u00abK\u00fc\u00fcnlap\u00e4evas\u00bb teeb, ja k\u00f5igi kihutamisfilmide \u00e4ravaatamine kestaks peaaegu \u00f6\u00f6p\u00e4eva.Siiski on filmis \u00fcks roll, mis j\u00e4\u00e4b natuke paremini meelde ja paitab ka silma. Iga kangelane vajab vaenlast ning selles filmis kehastab Jason Momoa uimastikaupmehe poega Dante Reyest. Tema papaga \u00f5iendas Toretto j\u00f5uk arved 2011. aasta filmis ehk filmiuniversumis k\u00fcmne aasta eest. Saabki t\u00e4iteks vanu kaadreid kasutada, m\u00f5nisada tuhat dollarit j\u00e4lle kokku hoitud.\u00abKiired ja vihased X\u00bb (\u00abFast and Furious X\u00bb): rooli taha on lastud ka Jason Momoa.FilmikaaderMomoa tegelane vastandub selgelt \u00fclej\u00e4\u00e4nud kangelastele, kes on nii riietuse kui ka keelekasutuse poolest maskuliinsed musklis m\u00fchkamid, t\u00f6\u00f6liste ja talupoegade, st r\u00f5hutud alamklassi esindajad. Nende kuvandit ei muuda ka see, et on edevate autodega kihutades miljoneid kokku ajanud. Dante seevastu, mis siis, et ps\u00fchhopaat, kujutab endast peaaegu intellektuaali. Ta suudab koostada kiil- ja p\u00f5imlauseid, kasutada v\u00e4rvikaid kujundeid ning valdab miimikat, millega emotsioone v\u00e4ljendada.Esteet on ta kindlasti. V\u00e4rvitud s\u00f5rmek\u00fc\u00fcned, maitsekas silmameik, ohtralt ehteid. Stseen, kus ta ilmub v\u00f5idus\u00f5idupaika lillas autos, ise sama tooni siids\u00e4rki kandes, tuletas meelde aega, kui Elion muutus Teliaks ja v\u00f5ttis kasutusele lilla logo. Siis oli netikommentaariumites hulganisti neid, kes vandusid, et ei suuda enam selle firma teenuseid kasutada, sest \u00ablilla on pedede v\u00e4rv\u00bb. Katoliiklikus Brasiilias kasvanud tegelaskuju nihilismi r\u00f5hutamiseks kavatseb ta Vatikani \u00f5hku lasta ja selles Toretto g\u00e4ngi s\u00fc\u00fcdi lavastada.Kinomenu garanteeritud\n\nLoomulikult samastavad \u00abKiirete ja vihaste\u00bb f\u00e4nnid end sajaprotsendiliselt kiilaka ja mehiselt s\u00fcnge, varrukateta s\u00e4rgi abil musklis k\u00e4sivarsi eksponeeriva Dom Torettoga, mitte selle androg\u00fc\u00fcnse, petturliku pikajuukselise Dantega. Selles suhtes tuleb Dieselile au anda, ta on suutnud luua rolli, kes on suurem kui ta ise ja elab \u00fcle aja. Ka k\u00f5ige parema tahtmise juures ei saaks ta m\u00f5nes intellektuaalset huvi \u00e4ratavas filmis \u00fcles astuda. Toretto on alati v\u00f5imsam kui Diesel. Teatud m\u00f6\u00f6ndustega kehtib see ka Jason Stathami kohta, kes selleski filmis k\u00f5rvalosa saab. \u00d5nneks on temas m\u00f5ningane j\u00f5hkardiloomus, mis lubab veidi s\u00fcgavamaid tegelasi kehastada.\u00abKiired ja vihased X\u00bb (\u00abFast and Furious X\u00bb): Vin Diesel oma k\u00f5ige iseloomulikumas rollis.FilmikaaderSellest k\u00f5igest johtuvalt ennustan sellelegi filmile suurt publikuedu. Teatud seltskond v\u00f5tab hulgakaupa ja suurel kiirusel osa \u00dclemiste linnakus toimuvatest poollegaalsetest kummip\u00f5letamise ja autodega eputamise neljap\u00e4evakutest. Meie kohalikud Dom Torettod ei j\u00e4ta kinopiletit ostmata. Uut, seni veel avaldamata pealkirjaga filmi sellest sarjast n\u00e4eme 2025. aastal.FILM\n\n\u00abKiired ja vihased X\u00bb (\u00abFast X\u00bb)Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Louis Leterrier, osades Vin Diesel, Michelle Rodriguez, Charlize Theron, Jason Momoa, Rita Moreno, Helen Mirren jtLinastub alates 19. maist, kestus 2 tundi ja 21 minutit"}
{"text":"Leedus puhkes valitsuskriis   H\u00fcvitisteskandaali keskmesse sattunud haridusminister Jurgita \u0160iug\u017ediniene teatas neljap\u00e4eval, et esitas peaminister Ingrida \u0160imonytele lahkumisavalduse. Leedu Kristlike Demokraatide Gabrielius Landsbergis teatas, et kutsub reedel kokku erakonna eestseisuse, mis kaalub, kas valitsus peaks tagasi astuma ja tuleks korraldada seimi ennet\u00e4htaegsed valimised.   \u0160iug\u017ediniene esitas lahkumisavalduse p\u00e4rast seda, kui avaliku elu tegelane Andrius Tapinas avaldas teabe, et Kaunase linnavalitsuse liikmena aastatel 2019-2020 ulatusid tema kulutused 13 800 euroni ning tekkis kahtlus vahendite kasutamise l\u00e4bipaistvuses Kaunase linnavolikogus t\u00f6\u00f6tas ka teisi praegusi valitsuse liikmeid, kultuuriminister Simonas Kairys ja rahandusminister Gintare Skaiste. BNS-i k\u00e4sutuses olevatest poliitikute endi omavalitsusele esitatud aruannetest on n\u00e4ha, et umbes kuue ja poole aasta jooksul ulatusid Kairyse kulud volikogus 35 100 euroni ja Skaistel umbes nelja aastaga 20 400 euroni. V\u00e4lisminister Landsbergis teatas reedel, et kutsus kokku erakonna eestseisuse. \"Lahendus v\u00f5ib olla ka selline. Ma ei v\u00e4lista \u00fchtegi lahendust,\" vastas konservatiivide juht k\u00fcsimusele, kas v\u00f5idakse langetada valitsuse tagasiastumise otsus. \"Ma ei n\u00e4e, kuidas \u00fche ministri lahkumine muudaks olukorra l\u00e4bipaistvamaks, kui t\u00e4pselt sama on teinud umbes kaks kolmandikku parlamendiliikmetest,\" \u00fctles Landsbergis.\u00a0  Leedu opositsioon: Landsbergis blufib valitsuse tagasiastumisega  Leedu opositsioon nimetas reedel blufiks Landsbergise avaldust, et arutatakse valitsuse tagasiastumist. \"See t\u00e4hendab, et h\u00e4rra Landsbergis on nagu kaardipetis, kes blufib ja valetab avalikkusele. Sellega \u00fcritatakse meid suunata mujale, et saada t\u00e4helepanu kompromiteeritud ministritest eemale - see on vale ja riigilt v\u00e4ljapressimine. Kui m\u00e4letate, siis samasugune nagu v\u00e4etiste skandaal,\" \u00fctles endine peaminister Saulius Skvernelis, Demokraatliku Liidu Leedu Nimel esimees seimis ajakirjanikele. Ka T\u00f6\u00f6erakonna fraktsiooni esimees Andrius Mazuronis on veendunud, et konservatiivide juhtkond p\u00fc\u00fcab selliste avaldustega petta, \u00fcritades varjata vallavolikogude rahakasutuse skandaaliga oma ebat\u00f5husust. \"Arvan, et tegelik p\u00f5hjus on v\u00f5imuliidu sisemine korraldamatus ja suutmatus edasi t\u00f6\u00f6tada. V\u00f5i usk, et koalitsioonisisene otsustusprotsess takerdub \u00fcha enam,\" \u00fctles Mazuronis BNS-ile. \"See on katse l\u00fckata s\u00fc\u00fc v\u00e4idetavale rahaskandaalile,\" lisas Mazuronis. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Orinta Leipute \u00fctles, et \"praegune majanduslik ja geopoliitiline olukord ei sobi selliseks kaoseks.\" \"Need skandaalid ja presidendi\u00a0 poliitilise kultuuri osas k\u00f5rgele t\u00f5stetud latt, on selge, et v\u00f5imupartei peaks olukorda hindama. Vaatame, kuidas k\u00e4itub peaminister,\" \u00fctles Leipute BNS-ile. Sotsiaaldemokraatide juhi Vilija Blinkevi\u010diute s\u00f5nul selliste ettepanekutega Landsbergis kas dramatiseerib olukorda v\u00f5i v\u00e4ldib vastutust, mille valijad valitsusenamusele panevad. \"See on andestamatu asi. Lapse kombel ust paugutades lahkumine on k\u00f5ige lihtsam ja seda ei saa \u00f5igustada,\" \u00fctles Blinkevi\u010diute BNS-ile. Leedu Talurahva ja Roheliste Liidu juhi Ram\u016bnas Karbauskise s\u00f5nul meenutab olukord pokkerim\u00e4ngija k\u00e4itumist. \"Nad blufivad. Ehk siis lauda k\u00e4iakse mingid \u00e4\u00e4rmuslikud ettepanekud \u2013 kas k\u00f5ik v\u00f5i mitte midagi. Igal juhul on kolmas v\u00f5imalus - vallandada kolm omavahel seotud ministrit, kellel oli muresid omavalitsustes arveldamisega, taask\u00e4ivitada valitsus ja p\u00fc\u00fcda t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\" \u00fctles Karbauskis.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil    \t\t\t\t\tAllikas:  BNS\/Bloomberg   "}
{"text":"Teet\u00f6\u00f6d Tallinna kesklinnas on viinud poelt kliendid, kuid linn soovib samal ajal reklaamimaksuPrinteritarvikuid m\u00fc\u00fcva poe Kasseti Expert omanik Jaanus Aule\u00a0\u00fctles, et teet\u00f6\u00f6d kesklinnas on tunduvalt v\u00e4hendanud kaupluse klientide arvu. Olukorra teeb veelgi keeruliseks, et linn k\u00fcsib ettev\u00f5telt teeremondi ajal reklaamimaksu, kuna kauplusel\u00a0on aknale kleebitud sooduskampaaniast teavitavad kleepsud.\u00abKliente pole. Eile k\u00e4is \u00fcks inimene,\u00bb\u00a0\u00fctles Aule Postimehele.\nKasseti Ekspert asub Gonsori t\u00e4naval alguses. \u00dcle tee asuv\u00a0Pronksi t\u00e4nav on alates oktoobrist t\u00e4ielikult suletud, samuti nagu\u00a0paarisaja meetri kaugusel asuv Gonsori-Laikmaa\u00a0ristmik.\nAule s\u00f5nul arvavad paljud kliendid seet\u00f5ttu, et poele ei p\u00e4\u00e4se ligi, ehhki maja juurde saab s\u00f5ita teiselt poolt, Reimani t\u00e4nava kaudu. T\u00f5si, see on oluliselt ebamugavam, kuna tegemist on tupikt\u00e4navaga. Praegu\u00a0saab kauplusele\u00a0l\u00e4heneda saab ainult \u00fchest, mitte neljast suunast nagu enne teeremonti.\nAutoga poodi tulek sageli oluline, kuna kauplus teenindab sageli \u00e4rikliente, n\u00e4iteks v\u00e4ikeseid\u00a0kontoreid.\nEttev\u00f5tte kodulehel on selgitused ja skeem, kuid hoolimata sellest on klientidel\u00a0kohalesaamisega probleemid.\n\u00ab\u00d6eldakse, et on \u00e4ririsk.\u00bb\n\n\nH\u00fcvitist ei saanud\n\n\u00abGonsoris on see jama juba kolmandat umbes 10 aastat jooksul,\u00bb lausus Aule.\u00a0\n\nH\u00fcvitist tee sulgemise p\u00e4rast Aule kordagi saanud. Ta \u00fctles, et p\u00f6\u00f6rdus\u00a0linnavalitsuse poole m\u00f5ned aastad tagasi, kui eelmine teeremont k\u00e4is.\u00a0\u00ab\u00d6eldakse, et on \u00e4ririsk,\u00bb \u00fctles Aule linnavalitusest saadud tagasiside kohta.\n\u00abNemad kolmandat korda songivad neid torusid. Nad ehitasid seda Gonsori t\u00e4navat \u00fcmber ja siis \u00fctlesid, et see on \u00e4ririsk,\u00bb\u00a0\u00fctles Aule pahaselt. Umbes viis aastat tagasi, kui Gonsori t\u00e4navat uuendati, kaotas linn poe olevad parkimiskohad. Nad p\u00f5hjendasid seda liiklusohtlike olukordade ennetamisega.\n\nLinn soovib maksu\n\nAule s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rdus tema poole linna esindaja, kes teavitas, et peagi peab ettev\u00f5te hakkama tasuma reklaamimaksu. Printeritarvikute poe klaasil on reklaamkleepsud, mis teavitavad sooduskampaaniast. Linnavalitsuse esindaja v\u00e4idab, et tegemist on avaliku pinnaga. Aule m\u00f5istab, et reklaam on n\u00e4ha avalikule t\u00e4navale, kuid maksu kehtestamist praegusel hetkel peab ta eba\u00f5iglaseks, kuna teeremondi t\u00f5ttu liigub t\u00e4naval v\u00e4ga v\u00e4he inimesi.\n\u00abSiit k\u00e4ib p\u00e4eva jooksul kolm ehitust\u00f6\u00f6list edasi-tagasi l\u00e4bi,\u00bb\u00a0\u00fctles Aule.\n\nSooduskampaania kleepsud poe Kasseti Expert aknal. Linn soovib kleepsude eest reklaamimaksu.\nErakogu\n\n\u00abIkka n\u00f5uavad. Raha tahavad saada. Keeravad t\u00e4navad k\u00f5ik kinni ja siis \u00fctlevad, et maksa ikka reklaamimaksu,\u00bb\u00a0\u00fctles n\u00f6rdinud Aule.\nTallinna veebilehel on kirjas, et linnal on vastavalt seadusele \u00f5igus koguda reklaamimaksu eraomandis olevatelt kinnistutelt, kui reklaam on avalikusele suunatud. Maksum\u00e4\u00e4r on 0,55 eurot kalendip\u00e4eva \u00fche reklaapinna ruutmeetri kohta. (30 p\u00e4eva kohta 16,5 eurot)\nPostimees p\u00f6\u00f6rdus konkreetse juhtumi kommentaariks Tallinna linna esindajate poole, kuid nad ei vastanud e-kirjale kahe p\u00e4eva jooksul.\nTallinna abilinnapea Vladimir Svet \u00fctles oktoobris, kui Pronksi t\u00e4nav suleti, et m\u00f5istab k\u00f5igi liiklejate ebamugavusi.\n\nTallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart r\u00e4\u00e4kis\u00a010. mail toimunud pressikonverentsil teeremontide kohta, et kahjuks on praegu kokku langenud\u00a0kaks suurt teet\u00f6\u00f6d.\n\u00abMeie plaanis oli, et J\u00f5e-Pronksi t\u00f6\u00f6d algavad varem, aga hanke tulemused ei tulnud \u00f5igel ajal, mist\u00f5ttu algasid remontt\u00f6\u00f6d hiljem. Kui meie ei oleks alustanud Vanasadama trammitee objektiga, siis oleks tekkinud oht, et me ei j\u00f5uaks \u00f5igeks ajaks objekti l\u00f5puni remontida ja tekiks probleem v\u00e4lisfinantseerimisega,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4kis K\u00f5lvart.\nVanasadama trammitee ehitamise t\u00f5ttu on suletud Gonsori-Laikmaa ristmik, mis asub poe vahetus l\u00e4heduses.\n"}
{"text":"Tampere elanik j\u00e4ttis deklareerimata Youtube\u2019ist saadud reklaamitulu summas 160 000 eurot, m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi maksupettusesPirkanmaa kohus karistas 1985. aastal s\u00fcndinud Tampere elanikku maksupettuse eest kaheksakuulise tingimisi vangistusega.\nKohtu hinnangul pandi kuriteod toime aastatel 2018\u20132021, vahendab Yle.\nTamperes elava v\u00e4lismaalase nimel oli YouTube\u2019i kanal, mis edastas uudiseid Aafrikast. Ta sai kanalilt reklaamitulu, kuid tulult makse ei tasunud. Maksuameti andmetel sai ta reklaamitulu kokku \u00fcle 160 000 euro.\nKohus m\u00f5istis isikult maksuhaldurile v\u00e4lja h\u00fcvitise maksude maksmata j\u00e4tmise eest enam kui 37 000 eurot.\nMaksuhalduri andmetel maksustatakse sotsiaalmeedia tegevusest saadud tulu nagu muud tulu. Maksustamises ega maksuseadusandluses ei ole v\u00e4lisriigi tulude kohta eris\u00e4tteid, kuid tulu maksustatakse ja mahaarvamisi tehakse \u00fcldreeglite j\u00e4rgi.\nS\u00fc\u00fcdistatav v\u00e4itis, et tema kontole laekuv reklaamitulu ei kuulunud talle, vaid teisele isikule. Kohus ei pidanud seda usutavaks.\nKohtuotsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse."}
{"text":"Johanna-Maria Lehtme t\u00f5us ja langusSlava Ukraini juhi Johanna-Maria Lehtme lahkumine riigikogust ja Postimehe otsus v\u00f5tta temalt \u00e4ra aasta inimese tiitel olid ainu\u00f5iged otsused, sest Lehtmet tabanud s\u00fc\u00fcdistuste ja kahtlustuste koorem osutus juba liiga suureks.\nPostimehe otsus k\u00f5igepealt Lehtmele aasta inimese tiitel anda oli kantud t\u00f5ekspidamisest, et selle tiitli saab inimene, kes on Eestis oma tegevusega kuidagi silma paistnud. Praegust Ukraina s\u00f5da arvestades oli vaja ka selle tiitli seotust ukrainlaste abistamisega. Pole kahtlust, et Lehtme tegevus innustas paljusid eestlasi ukrainlastele heas usus annetama.\nEnt n\u00fc\u00fcd on see usaldus kadunud ja see on ka p\u00f5hjus, miks Postimees otsustas aasta inimeste tiitli Lehtmelt \u00e4ra v\u00f5tta. Lehtme tegevus lummas toona paljusid, luues soodsa fooni Ukraina abistamiseks. Postimees kavatseb edaspidigi aasta inimese tiitlit v\u00e4lja anda, kuid muidugi teeb Lehtme juhtum meid varasemast ettevaatlikumaks.\nOsa tiitli \u00e4rav\u00f5tmise p\u00f5hjusest seisneb ka asjaolus, et Lehtme ise pole suutnud ega tahtnud avalikkusele oma tegevuse tagamaid selgitada. Ajakirjanduses k\u00f5lanud s\u00fc\u00fcdistused on kasvanud kui lumepall ja oli selge, et s\u00e4\u00e4rase koormaga oli pea v\u00f5imatu j\u00e4tkata ka riigikogus.\nSeda imelikum on kuulata Lehtmet kaitsma kiirustanud Eesti 200 kommentaare, mille j\u00e4rgi oli tema lahkumine riigikogust justkui mingisugune kangelastegu. S\u00e4\u00e4rane seisukoht iseloomustab h\u00e4sti Eesti poliitkultuuri, mis lubas kahtlaste tegudega vahele j\u00e4\u00e4nud ministritel maanduda riigikogus. See, et tuleks lahkuda ka riigikogust, tundus peaaegu m\u00f5eldamatu.\nKuid on selge, et plekk on erakonnal juba praegu k\u00fcljes ja kui n\u00e4iteks sama erakonna v\u00e4lisminister Margus Tsahkna k\u00f5neleb Ukrainast, meenub enamikule olgu v\u00f5i tahtmatult Lehtme.\nTegelikult on Eesti 200-le kasulik ilma Lehtmeta riigikogu. Mida kiiremini suudab erakond end Lehtmega seotust distantseerida, seda paremad on tema elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imalused j\u00e4rgmiste valimisteni. Kuid on selge, et plekk on erakonnal juba praegu k\u00fcljes ja kui n\u00e4iteks sama erakonna v\u00e4lisminister Margus Tsahkna k\u00f5neleb Ukrainast, meenub enamikule olgu v\u00f5i tahtmatult Lehtme. Kuid see k\u00f5ik ei t\u00e4henda, nagu peaks Eesti loobuma oma ametlikust v\u00e4lispoliitilisest joonest aidata Ukrainat otse ning toetada \u00fchtlasi Ukraina abistamist diplomaatiliselt rahvusvahelistes organisatsioonides.\nMuidugi \u2013 ja seda tuleb korduvalt r\u00f5hutada \u2013 peavad s\u00fc\u00fcdistused Lehtme kohta ka paika pidama ja sestap tuleb riigiprokuratuuri uurimist v\u00f5tta t\u00e4ie t\u00f5sidusega. Eesti riik peab siin tegema tihedat koost\u00f6\u00f6d Ukraina v\u00f5imudega t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamiseks.\nEnt praeguseks on juba selge, et rahva usaldus Slava Ukraini vastu on saanud r\u00e4nga hoobi. Oleme varem juhtkirjas kirjutanud, et ennek\u00f5ike kannatavad sellest ukrainlased. Ukrainlaste kannatused aga t\u00e4hendavad paraku v\u00f5itu Venemaale. Kui peaks vastama t\u00f5ele v\u00e4ide, nagu l\u00f5iganuks Lehtme ja temaga seotud inimesed annetustelt Ukrainale isiklikku kasu, on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt k\u00fc\u00fcnilise loo ja Eesti ajaloo \u00fche suurima petuskeemiga.\n"}
{"text":"Epistel vee m\u00fcrgitamisest ja v\u00e4ljapressimisestKatarine Rosalie epistlid67. osaArmas rahvas, olgu Universumi arm ja \u00f5nnistus sinuga, sest n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb seda vaja t\u00f5esti. Roimaerakond on asunud vastur\u00fcnnakule, sest ta ei kavatsegi vaikides pealt vaadata oma valitsuse ja koalitsiooni malenupukeste kukkumist selles valguse ja pimeduse j\u00f5udude lahingus, mis parajasti k\u00e4imas on! Kuid ta, \u00f5nnetu, ei aima, kui suur ja eepiline see v\u00f5itlus on ning kui lootusetu ning h\u00e4dine on tema katse vastu panna neile suurtele muutustele, mis maailmas aset leiavad, kui Valgus peab s\u00fcndima. Seep\u00e4rast panebki ta toime \u00fcha uusi nurjatusi ja m\u00e4ssib ennast \u00fcha rohkem puntrasse, lootes, et rahvas ei saa aru, et just tema on nende toime pandud pahategude taga!Nii p\u00fc\u00fcab Roimaerakond n\u00fc\u00fcd peatada obstruktsiooni joogivee m\u00fcrgitamisega \u00fcle terve riigi. No v\u00e4ljapressimiseks ikka! Et kui meie mehed obstruktsiooni ei l\u00f5peta, siis m\u00fcrgitavad terve Eesti \u00e4ra. Alustati m\u00f5istagi Saaremaalt - k\u00fcllap oled sinagi, mu armas rahvas, sellest uudiseid kuulnud? Saaremaa kaevudesse, veesoontesse ja veetorustikesse on puistatud senitundmatut m\u00fcrgist ainet, mis inimesed seest \u00f5\u00f5nsaks peab t\u00fchjendama, nii et p\u00e4rast n\u00e4dalatepikkust piinlemist j\u00e4\u00e4vad neist tualetipoti ette maha veel ainult nahk, juuksed ja prillid. Sa armas aeg, kuidas Saaremaa selle h\u00e4da k\u00e4es kannatab! Vanainimesed, naised, lapsed - k\u00f5ik eranditult!Saatsin kohe v\u00e4lja tuvi Maaru Universumilt selle hullu loo kohta l\u00e4hemat teavet tooma, ja ise haarasin pihku oma Energiaspiraali, selle voodi vedru, milles inimene on \u00e4ra surnud ja millel seet\u00f5ttu on side Teise Maailmaga, ning avasin oma Kolmanda Silma. Ja ma n\u00e4gin t\u00e4pselt, mis seal oli juhtunud ja milline kurit\u00f6\u00f6 seekord oli meie valitsuse ja koalitsiooni poolt toime pandud.Irja Lutsar oli muidu see p\u00f5himees, kes kokteili valmis segas, tema tunneb h\u00e4sti igasugu m\u00fcrkisid ja teab, kuidas need inimestele m\u00f5juvad. Alguses oli neil plaan k\u00fcll riigikogus see opositsioonile sisse joota, et nad kogu aeg peldiku vahet jookseksid ja neil poleks aega enam arup\u00e4rimisi esitada ja k\u00f5nesid pidada. Aga see ei l\u00e4inud neil l\u00e4bi! Meie mehed ja naised tegid seal lihtsalt nii suure hooga t\u00f6\u00f6d, kaitsesid eesti rahvast maksut\u00f5usude ja homoseaduse eest, neil polnud aega vahepeal s\u00fc\u00fca ega juuagi. Puhvetisse nende jaoks valmis pandud m\u00fcrgitatud joogid ja s\u00f6\u00f6gid ootasid asjata. Kuni juhtus hoopis see, et hulk koalitsiooni saadikuid sinna tuli ja need salaja meie meeste eest \u00e4ra s\u00f5id ja j\u00f5id, et ise letist ostma ja raha maksma ei peaks. Sellep\u00e4rast saal koalitsioonist nii t\u00fchi oligi! Juku-Kalle ja m\u00f5nigi teine veel oli kohe ikka v\u00e4ga pikalt kadunud, enne kui korraks kahvatu ja higisena tagasi tuli - et siis peagi uuesti kiirustades saalist kaduda. Teadagi kuhu! \u00dctleb ju vanas\u00f5nagi, et kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.Eks siis sai Roimaerakond aru, et niimoodi riskida teinekord enam ei maksa, muidu pole nende poolt varsti enam kedagi h\u00e4\u00e4letamas, kui vaja peaks minema. Ja n\u00f5nda mindigi hoopis v\u00e4ljapressimise teed. Hoiatavaks n\u00e4iteks v\u00f5eti esialgu Saaremaa. Kaja k\u00e4sul ronis Hussar ise l\u00e4bi k\u00f5ik Saaremaa kaevud ja Ants Laaneotsa juhtimisel viidi l\u00e4bi erioperatsioon Kuressaare veepuhastusjaama p\u00e4\u00e4semiseks, et seal terve linna veevarude kallale p\u00e4\u00e4seda. Jubeda ning \u00f5ela naeru saatel t\u00f5mbas Kaja seal siis ise b\u00fcretilt n\u00e4pitsa maha ja lasi selles olnud veniva roosa l\u00f6ga linnakodanike kodude, haiglate ja lasteaedade poole suunduvate veetorustike alguspunkti. Ja nii see \u00f5udus Saaremaal lahti p\u00e4\u00e4stetigi.Paar p\u00e4eva lasti senitundmata taudil Saaremaal m\u00f6llata, enne kui riigikogus vanematekogu kokku kutsuti ja neile suure saladuskatte all ultimaatum esitati: kas l\u00f5petate obstruktsiooni otsekohe, v\u00f5i muidu levib see Saaremaa salap\u00e4rane k\u00f5hut\u00f5bi veel raskemas, lausa surmavas vormis \u00fcle terve Eesti. Nii s\u00f5ideti taas kord eesti rahvast teerulliga \u00fcle ja pressiti meie meestelt v\u00e4lja j\u00e4releandmine, sest erinevalt Roimaerakonna mafiosnikutest on opositsioonierakondadel veel riigimehelikkus alles. Nemad kaitsevad rahvast kas v\u00f5i oma elu ja ihu hinnaga, ja just rahva kaitseks l\u00f5petati hetkel ka obstruktsioon, enne kui terve rahvas \u00e4ra m\u00fcrgitatakse.Sest kuni elab ja on tervise juures meie rahvas, seni elab ka EKRE ja seni teevad Valgust\u00f6\u00f6tajad v\u00e4simatult oma t\u00f6\u00f6d eesti rahva h\u00fcvanguks. Ja \u00e4ra karda, mu armas rahvas! Kui m\u00fcrgitamiste oht on k\u00f5rvaldatud, k\u00fcll siis j\u00e4tkatakse ka obstruktsiooniga, sest meie v\u00f5it on kindel! Seda kinnitab mulle ka Universumist tagasi j\u00f5udnud tuvi Maaru, loorberioksake noka vahel. Ja see on t\u00e4iesti kindel m\u00e4rk, mis meile antud.AIDI VALLIK, kolumnist"}
{"text":"\u00dche skandaali anatoomia: Johanna-Maria Lehtme tee riigikokku. Ja sealt v\u00e4ljaN\u00e4dal p\u00e4rast riigikogu valimisi hakkas veerema pall, mis pole t\u00e4nasekski veel peatunud. \u00dcks konteksti ja tagaj\u00e4rgi arvestades lakooniline pressiteade l\u00fckkas doominoefektina k\u00e4ima paljastuste laviini, mis muu hulgas on ohtu seadnud MT\u00dc Slava Ukraini lokul\u00f6\u00f6ja Oleksandr T\u0161ernovi elu ja r\u00f6\u00f6vinud temalt v\u00e4hemalt praegu vabaduse.N\u00e4dal p\u00e4rast riigikogu valimisi hakkas veerema pall, mis pole t\u00e4nasekski veel peatunud. \u00dcks konteksti ja tagaj\u00e4rgi arvestades lakooniline pressiteade l\u00fckkas doominoefektina k\u00e4ima paljastuste laviini, mis muu hulgas on ohtu seadnud MT\u00dc Slava Ukraini lokul\u00f6\u00f6ja Oleksandr T\u0161ernovi elu ja r\u00f6\u00f6vinud temalt v\u00e4hemalt praegu vabaduse. Slava Ukraini eestvedaja Johanna-Maria Lehtme esmapilgul \u00fcllas algatus andis talle koha riigikogus, kuid n\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis selle talt ka \u00e4ra. Kuidas asjad on nii kaugele arenenud?\nT\u00fckk t\u00fcki haaval on meediav\u00e4ljaanded kokku pannud puslet Slava Ukraini taga, k\u00f5iki neid seoseid, avastusi, inimsuhteid, ettev\u00f5tteid, tegutsemisi Ukrainas. Nagu n\u00e4iteks lugu Annika Arrasega.\nKolm n\u00e4dalat tagasi andis Johanna-Maria Lehtme intervjuu Postimehele. Selles oli ka j\u00e4rgmine l\u00f5ik.\nAastataguses Postimehe intervjuus oli juttu ka sellest, millega varem tegelesite. \u00dcks t\u00f6\u00f6koht oli Milttoni konsultant. Meie teada t\u00f6\u00f6tasite samal ajal ja enne seda ka Milttoni juhi Annika Arrase abilisena. Miks teil Arrasega t\u00f6\u00f6suhe katkes?\nMa pean Arrasest v\u00e4ga-v\u00e4ga lugu.\nTeid ei lastud lahti, vaid otsustasite ise lahkuda?\nMinu arvates me ikka lahkusime kokkuleppel.\nMeil on info, et see t\u00f6\u00f6suhe l\u00f5ppes v\u00e4ga j\u00e4rsult ja negatiivselt ning p\u00f5hjus oli see, et teid tabati meie allikate v\u00e4itel valetamiselt, pettuselt ja v\u00f5ltsimiselt.\nNo need v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele. Aga eks ma pean maksuameti lehelt t\u00f6\u00f6tamise registrist vaatama, kuidas see t\u00f6\u00f6suhe l\u00f5ppes.\nSelle intervjuu ilmumise ajal ei olnud Annika Arras valmis juhtumist avalikult r\u00e4\u00e4kima. N\u00fc\u00fcd on. L\u00fchidalt: Arrase s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tas Lehtme m\u00f5ned aastad tagasi tema abilisena Euroopas korraldatud koolitusprojektide juures. Neil tekkis v\u00e4ga hea ja usalduslik suhe. Nii usalduslik, et kui Arras s\u00f5itis v\u00e4lismaale puhkama, j\u00e4ttis ta oma ID-kaardi ja PIN-koodid igaks juhuks Lehtme k\u00e4tte. Ja siis varises k\u00f5ik kokku: Arras avastas, et Lehtme on valetanud, petnud, v\u00f5ltsinud dokumente ja varastanud suure hulga raha.\nHoop oli mitmetasandiline. Professionaalne \u2013 Arras on edukas koolitaja ja tema enda maine sattus ohtu. Ja isiklik \u2013 keegi, keda j\u00e4\u00e4gitult usaldad, petab sind.\n\u00abJohanna-Maria karakterist arusaamiseks soovitan vaadata seriaali \u00abInventing Anna\u00bb,\u00bb s\u00f5nab Arras. Nagu ka Postimehe kolme n\u00e4dala taguses intervjuus kirjas, eitas Lehtme tollal, et tal oleks Arrasega mingeid probleeme olnud, ja v\u00e4itis, et t\u00f6\u00f6suhe Arrasega l\u00f5ppes kokkuleppel. V\u00f5ib ka nii \u00f6elda, kuigi teise poole vaatest: jah, teeme kokkulepe, kas paned varastatud raha tagasi v\u00f5i l\u00e4heme politseisse.\nKogu see viie aasta tagune lugu oleks v\u00f5inud j\u00e4\u00e4da alatiseks nende hulka, millest teavad ainult \u00fcksikud inimesed. Aga eelmisel aastal s\u00f6\u00f6stis Lehtme komeedina Eesti avalikkuse ette. Auhinnad, tunnustused ja riigikogu koht. Arras saatis m\u00f5nele inimesele s\u00fcgisel k\u00fcll s\u00f5numi, milles hoiatas Lehtme eest ja soovitas ettevaatlik olla, aga keegi otseselt ei reageerinud.\n\nAlustati koos Rotaryga\n\nMullu veebruari l\u00f5pus, m\u00e4rtsi alguses hakkas Tallinna Vanalinna Rotary klubi saatma Ukrainasse kiirabiautosid. \u00dcksused ja haiglad, kellele neid saadeti, leiti Johanna-Maria Lehtme abikaasa, filmiprodutsendi (sealhulgas \u00abErik Kivis\u00fcdame\u00bb \u00fche kaasprodutsendi) Vitali \u0160eremetjevi kaudu. \u00d5ige pea \u0160eremetjev taandus MT\u00dc tegemistest.\n\u00abMeie tegelesime esialgu kiirabiautode ostmise ja toetajate leidmisega ning aitasime kokku panna suuremat \u017eguttide projekti koost\u00f6\u00f6s teiste abiorganisatsioonidega. MT\u00dc Slava Ukraini tegeles autode ja muu abi logistikaga ning s\u00f5jav\u00e4e\u00fcksuste ja haiglate vajaduste rahuldamisega,\u00bb meenutas Kristo Tohver, toonane eestvedaja Rotaryst, n\u00fc\u00fcdne Slava Ukraini n\u00f5ukogu juht.\nVeel m\u00e4rtsis oli Vanalinna Rotaryl projektis juhtroll, kuid aprilli alguses t\u00f5mbasid nad end aktiivsest tegevusest tagasi. Tohver meenutas, et nad aitasid Slaval m\u00f5testada, mis neid eristab teistest organisatsioonidest \u2013 kiire abi otse abivajajateni. \u00abS\u00f5lmisime nendega lepingu, mille kaudu said ettev\u00f5tted Slavat toetada l\u00e4bi meie, sest meile tehtavad annetused Ukraina jaoks olid ettev\u00f5tetele maksuvabad,\u00bb selgitas Tohver. Rotary raha kasutamine Slava kaudu l\u00f5ppes sisuliselt juulis ning kokku aitas Rotary koos Slavaga Ukrainasse saata 90 s\u00f5idukit, meditsiinitarvikuid ja natuke toitu.\nMida kuu edasi, seda sagedamini hakkas tekkima mitmesuguseid muresid. Slava toodud autost avastati piiril salakaubana veetud e-sigaretid. S\u00fc\u00fcdlaseks j\u00e4i siin \u00fcks Harkivi \u00e4rimees, Lehtme ja Slava p\u00e4\u00e4sesid totrasse olukorda j\u00e4\u00e4nud ohvritena.\n\u00a0\n\n@import url('https:\/\/v.postimees.ee\/graafikud\/2023\/slavaukraini\/css\/app.css');\n\nSalap\u00e4rane abilinnapea\n\nETV saatele \u00abPealtn\u00e4gija\u00bb antud intervjuust tuli v\u00e4lja, et Lehtme sai loo kaaspeategelase, Slava Ukraini peamise koost\u00f6\u00f6partneri All for Victory eestvedaja, Lvivi endise abilinnapea Hennadi Vaskivi kontakti Ragnar Sassi k\u00e4est. IT-ettev\u00f5tja Sass on \u00fcks suuremaid Ukraina toetajaid ja viinud sinna sadu autosid. M\u00f5nda aega kasutas ta Vaskivi abi tollidokumentide vormistamisel.\nKui meedias kirjutati, et koost\u00f6\u00f6 l\u00f5ppes, kuna Vaskiv j\u00e4ttis Sassile maksmata arve endale tellitud auto iluv\u00f5re eest, siis tegelikult m\u00e4ngis rolli veel paar seika. Esiteks see, kuidas Vaskiv hakkas j\u00e4rsku eestlasi survestama, kuhu ja mis v\u00e4eosadesse neid autosid saata tuleb. Ja samuti, kuidas Vaskiv seda koost\u00f6\u00f6d esitama hakkas. Kui tegelikkuses oli tema roll v\u00e4ike ja tehniline \u2013 piiri peal abi tollidokumentide t\u00e4itmisel \u2013 siis Vaskivi sotsiaalmeediakonto j\u00e4ttis mulje, et k\u00f5ike tegi tema: otsis, t\u00f5i, viis ja v\u00f5ttis vastu autosid ning kusagil tagaplaanil virvendasid ka mingid eestlased. See pole kuritegu, aga n\u00e4itab samuti meediateadlikkust: enda roll ja osalus tuleb oluliselt suuremaks bluffida kui tegelikkus.\nOn keeruline seletada, kuidas Hennadi Vaskiv oma taustaga Lehtme s\u00f5ela l\u00e4bis ning koost\u00f6\u00f6partnerina p\u00fcsima j\u00e4i.\n\u00abMida aeg edasi, seda rohkem oli n\u00e4ha, et k\u00f5ik otsused olid teinud Hennadi ja Johanna. Meeskonda kaasati v\u00e4ga v\u00e4he,\u00bb meenutati Postimehele. Impulsiivsust oli v\u00e4ga palju. Otsused tehti tihti \u00fcmber. Kusjuures seda impulsiivsust \u00fche teise nurga alt meenutatakse n\u00fc\u00fcd ka Lehtme tugevusena: kui ta s\u00f5ja esimestel kuudel Ukrainas hakkas k\u00e4ima, siis v\u00e4ga tihti juhtus nii, et seal sai ta aimu, et m\u00f5ni senine koost\u00f6\u00f6partner ei v\u00e4\u00e4ri usaldust ja nendega katkestati kohe sidemed.\nTeistpidi on muidugi n\u00fc\u00fcd keeruline seletada, kuidas Vaskiv oma taustaga selle Lehtme s\u00f5ela l\u00e4bis ning koost\u00f6\u00f6partnerina p\u00fcsima j\u00e4i. Lehtme ise esitas v\u00e4ga julge p\u00f5hjenduse: Ukraina julgeolekuasutused andsid Vaskivile oma \u00f5nnistuse. Esmapilgul k\u00f5lab jaburana, aga m\u00f5eldes, kui kiiresti ja j\u00e4rsku Ukraina j\u00f5uorganid \u00abT\u0161ernovi probleemi likvideerimisega\u00bb tegelema hakkasid, siis mine tea, milline \u00abkatus\u00bb Vaskivil Ukraina ametkondades on.\nJuba mullu 28. mail sai Oleksandr T\u0161ernov teada, et senisest abikaasast lahutav Lehtme ja Vaskiv elavad Dnipros samas toas. Sama n\u00e4hti Lvivis Panorama hotellis. Armuaf\u00e4\u00e4r oli heategevusprojektis avalik saladus.\nJuunis kutsus Slava n\u00f5ukogu Lehtme vaibale. Muret tunti \u00fcldise tegevuskava, efektiivsuse, kiiruse p\u00e4rast. \u00abNeilgi tekkis tunne, et asi natuke seisab,\u00bb t\u00f5des \u00fcks Slava ekst\u00f6\u00f6taja. Otsesemalt v\u00e4ljendas muret Lehtmele n\u00f5ukogu liige Jaan Puusaag. \u00abJohanna etteheidetega rahul ei olnud,\u00bb nenditakse n\u00fc\u00fcd.\nHiljem 2022. aastale tagasi vaadates tunnistas ka Lehtme, et suve algul olid asjad pingelised. Juunis-juulis langes annetuste maht 80 protsenti. Samal ajal hakkas Slava vaikselt oma taustatuumikust t\u00fchjaks jooksma. Eraldi v\u00f5ttes olid paljudel lahkujatel omad, igati ammendavad isiklikud p\u00f5hjused \u2013 pere, erialane t\u00f6\u00f6 jms \u2013, kuid paljudel juhtudel p\u00f5letas sildu ka Lehtme kaootiline ja inimlikult k\u00fcsitav juhtimisstiil. M\u00f5ni tundis lihtsalt, et ukrainlaste meetodid-viisid ei sobi neile \u00fcldse: korruptsiooni l\u00e4biimbumine sai tuntavaks mitte nii v\u00e4ga konkreetsete intsidentidega, vaid \u00fcldise suhtumisega.\nVarjusurmast tuldi v\u00e4lja enam-v\u00e4hem paralleelselt sellega, kui All for Victory k\u00f5rvale tekkis riiulifirmana IC Construction. Selle asemel, et asju ise Ukrainasse saata, keskenduti n\u00fc\u00fcd raha saatmisele ning vajaliku kraami muretsemisele kohapeal. Miks selleks oli vaja IC Constructionit, on siiani \u00fcks vastamata v\u00f5tmek\u00fcsimus. Igatahes esitas IC Construction Slava Ukrainile kokku 25 arvet ja sai neilt 1,5 miljonit eurot. Fiktiivsena paistva ettev\u00f5tte paarisaja tuhande eurone aastakasum tuli ka ainult t\u00e4nu Slava Ukraini \u00fclekannetele.\nEsimesed maksed neile tehti augustis. Kui esialgu olid summad tagasihoidlikud, siis s\u00f5duritele talvevormide kogumise kampaania \u00ab1000 kangelast lumes\u00bb ja abipakkide kokkupanekule keskendunud \u00abLootuse j\u00f5ulud\u00bb liigutasid juba suuremaid summasid.\n\n\u00abMina, Hennadi, \u017denja ja Johanna seisime, ja siis Lehtme \u00fctles, et ta ise r\u00e4\u00e4gib Ilmarile (Raagile), et k\u00f5ik vormid ei ole valmis, kuid saavad valmis paari n\u00e4dala p\u00e4rast. Tegelikult ei olnud ka kuu p\u00e4rast tervenisti valmis,\u00bb meenutas Oleksandr T\u0161ernov talvevormi-saagat.\u00a0\nErik Prozes\n\n\nTegelik boss\n\nKui s\u00f5ja esimestel kuudel oli Lehtme dikteerivas rollis, siis T\u0161ernovi meenutuste j\u00e4rgi oli ta alates septembrist sisuliselt ohjad \u00fcle andnud. \u00ab\u00dctles: \u00abK\u00fcsi Hennadi k\u00e4est. \u00c4ra k\u00fcsi minult.\u00bb Ja kui ta \u00fctles, et ma bossilt k\u00fcsiks, siis olin v\u00e4ga \u00fcllatunud: \u00abSina oled ju boss.\u00bb Minu jaoks oli ta boss \u00fchel lihtsal p\u00f5hjusel: kuna tegemist on Tallinna tugevaima, suurima MT\u00dcga,\u00bb r\u00e4\u00e4kis T\u0161ernov.\n\u00abNad \u2013 Lehtme ja Vaskiv \u2013 on v\u00e4ga meediateadlikud, see paistis igalt poolt silma,\u00bb r\u00e4\u00e4gib \u00fcks Slava Ukrainiga seotud inimene. Selles pole midagi halba ja see on isegi vajalik. Kui Postimees Lehtmega intervjuu tegi, \u00fctles Lehtme ka ise Ukrainas tegutsemist kirjeldades, et k\u00f5lab k\u00fcll k\u00fc\u00fcniliselt, aga nad pidid paari Ukraina MT\u00dcga koost\u00f6\u00f6 l\u00f5petama, sest need polnud piisavalt n\u00e4htavad.\n\u00dckstapuha kui siiras on abistamine, on see paratamatult v\u00f5itlus t\u00e4helepanu ja emotsioonide p\u00e4rast. Lehtme on kindlasti v\u00e4ga hea m\u00fc\u00fcgiinimene. Kui vaadata tema ja Slava Ukrainiga seotud sotsiaalmeediakontosid, v\u00f5ib leida sadu fotosid, millel Lehtme ja Vaskiv on kusagil rinde l\u00e4hedal, kallistavad Ukraina memmekesi, t\u00f5stavad autokastist mingeid abipakke maha, jagavad neid t\u00e4dikestele ja lastele, kallistavad karuse moega Ukraina v\u00f5itlejaid. K\u00f5ik on ehe, k\u00f5ik on tundek\u00fcllane.\nToetajatele on vaja n\u00e4idata tegevust ja emotsioone. Aga tagantj\u00e4rele v\u00f5iks k\u00fcsida, kas mitmemiljonilise operatsiooni juhtide ajakasutus on k\u00f5ige parem ikkagi autokastist abipakke k\u00e4tte ulatades. Juht peaks olema see, kes p\u00f5rnitseb arvutiekraanilt dokumente ja arveid, peab n\u00f5u raamatupidajatega, otsib soodsamaid pakkumisi, suhtleb varustajatega \u2013 ent neist asjust me fotosid ei n\u00e4e. Nagu pole ka fotosid neist t\u00f6\u00f6kodadest, kus gerilja-kiirabiautosid ehitati, nendest naistest ja \u00f5mblusvabrikutest, kus talvevorme \u00f5mmeldi. Tagantj\u00e4rele on ka Lehtme \u00f6elnud, et ta ei tea, kes tegelikult neid autosid ehitasid v\u00f5i vorme \u00f5mblesid. Ehkki seegi jutt on vastuoludest pungil \u2013 kui sirvida eelmise aasta artikleid, on Lehtme talvevormidest r\u00e4\u00e4kides \u00f6elnud, et tegi k\u00f5nesid otse tehastesse, et tellimusmahtusid suurendada, ja kandis ka ettemaksed ise \u00fcle.\nVaskivi valikud olid igas m\u00f5ttes kummalised. Veel selle aasta veebruaris teatas ta meditsiinitarvikute saatmisest Lvivi. Tekkis k\u00fcsimus: Lvivis on \u00fclimalt kaasaegne ja rikkalik haigla. Miks ei saadeta abi puruks pommitatud piirkondades asuvatesse haiglatesse, kus abivajadus on pakilisem? \u00abHennadil on haiglapealikuga isiklik side, seep\u00e4rast see sinna l\u00e4kski,\u00bb spekuleeritakse.\nMaineloomisest sai justkui A ja O.\u00a0S\u00fcsteemne kuvandiga manipuleerimine oli kujunenud rutiiniks.\nMaineloomisest sai igatahes justkui A ja O. T\u0161ernov r\u00e4\u00e4kis, kuidas s\u00fcgisel, vahetult enne meedia kohalej\u00f5udmist pakiti v\u00e4heseid talvevorme kaubikusse nii, et j\u00e4\u00e4ks mulje, justkui neid oleks tegelikust rohkem. S\u00fcsteemne kuvandiga manipuleerimine oli tolleks ajaks kujunenud rutiiniks. Kolleegid hakkasid avastama, et mitu kuud varem Eestist teele saadetud meditsiinitarvikud v\u00f5i autod on Lvivi-Dnipro ladudesse lihtsalt seisma j\u00e4\u00e4nud. Postimehele on meenutatud, et Vaskivi p\u00f5hjendus oligi olnud, et oodatakse Lehtme ja ajakirjanike saabumist, et siis meedia\u0161\u00f5u korraldada.\nN\u00e4iteks \u00fcks r\u00f6ntgeni-sarnane aparaat, mida T\u0161ernov Dnipropretovskis \u00fchingu \u00e4ripartneri Jevgeni R\u00f5\u017eikovi \u00abbaasis\u00bb n\u00e4gi. R\u00f5\u017eikovile oli see toodud mullu mais, T\u0161ernov n\u00e4gi seda novembris ning \u00fcle anti see l\u00f5puks t\u00e4navu veebruaris. \u00abKujutage ette, see lihtsalt seisis laos maist alates. Laos olid vitamiinid, ravimid, palavikurohud, kala\u00f5li\u2026 N\u00e4gin, et C-vitamiini kehtivusaeg oli juba l\u00e4bi,\u00bb r\u00e4\u00e4kis T\u0161ernov. \u00abKui alguses l\u00e4ks veel normaalselt, siis p\u00e4rast... Nojah, autod seisid laos, Johanna tuli, palgati kaameramehed. L\u00e4ksid ja tegid ilusti, kallilt, rikkalikult. Maikuus maksti video filmimise eest minu meelest 75 000 grivnat (1900 eurot \u2013 toim).\u00bb\nVeel \u00fcks pisin\u00e4ide: t\u00e4navu m\u00e4rtsis eksponeeris Vaskiv sotsiaalmeedias, kuidas ta l\u00e4heb Bahmutisse. Teadjamad tuvastasid postituselt, et \u00fcks teele pandud auto oli Ukrainasse annetatud 2022. aasta esimeses pooles ehk ligi aasta varem.\n\nInfo j\u00f5uab Eestisse\n\nSlava Ukraini n\u00f5uandev koda ei k\u00e4inud s\u00fcgisel paar kuud \u00fcldse koos ja kui k\u00e4is, piirduti k\u00fcsimustega stiilis, kas Lehtmel ja kaaslastel on rindel ohutus tagatud. Kui Rotary ja Slava leping detsembris ametlikult l\u00f5ppes, siis enda tegevuste korrektsuses veendumiseks tellis Rotay aasta l\u00f5pus ka auditi \u2013 see oli korras. Auditit palus Rotary ka Slavalt. Lehtme lubas seda teha, kuid sinna see j\u00e4igi. N\u00f5uandev koda, millega vahepeal oli liitunud ka Tohver, k\u00fcsis k\u00fcll uuel aastal \u00fcle, kaugel auditiga ollakse, kuid mingeid samme selle alustamiseks ei olnud tehtud.\nMillalgi aasta alguses tekkis n\u00f5ukogul kahtlus, v\u00f5i ehk oleks \u00f5igem \u00f6elda k\u00fcsimus. Siis n\u00e4gid nad esimest korda, et suured summad on l\u00e4inud IC Constructionile. Raamatupidamisest tuli k\u00fcsimus: kas IC Construction) on n\u00fc\u00fcd meie partner? Ka n\u00f5ukogu liikmed ei osanud kohe midagi arvata, aga see, et IC Constructioniga on seotud samad inimesed, kes All for Victoryga, iseenesest ei t\u00f5enda midagi. \u00abTekkis lihtsalt k\u00fcsimus, kas see on mingi jama v\u00f5i Ukraina raamatupidamise omap\u00e4ra,\u00bb r\u00e4\u00e4gib \u00fcks n\u00f5ukogu liige.\nNatuke enne valimisi hakkasid ka meediasse j\u00f5udma vihjed, et Slava Ukraini tegevuses on k\u00fcsitavusi ja n\u00f5ukogu liikmed on hakanud uurima, mis toimub. Postimees teadis, ERR p\u00fc\u00fcdis uurida, ilmselt Delfi ka. Aga ei midagi konkreetset ega selget. N\u00f5ukogu liikmed valisid t\u00e4ieliku vaikimise taktika. Osaliselt sellep\u00e4rast, et k\u00fcsimusi oli rohkem kui vastuseid ja kui midagi selget pole \u00f6elda, siis ei tahagi \u00f6elda. Kindlasti oli m\u00e4ngus ka t\u00f5ik, et k\u00f5ik Slava Ukrainiga seotud inimesed tahavad siiralt Ukrainat aidata ja n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida mingitest segadustest (eriti, kui veel midagi t\u00e4pselt ei tea) \u2013 see v\u00f5ib kahjustada Ukraina aitamist ja Ukrainale kaasa elamist.\nV\u00e4hemalt osa Eesti 200 juhtkonnast teadis\u00a0enne riigikogu valimisi, et Slava Ukraini ja Lehtme kohta on tekkinud k\u00fcsimused. Aga kui need k\u00fcsimused esitati, vastasid\u00a0nad, et see on poliitiline spinn.\nTeiseks poliitiline kaalutlus. \u00dcks n\u00f5ukogu liikmetest, kellel olid tekkinud kahtlused Slava Ukraini, All for Victory ja Johanna-Maria Lehtme suhtes, oli Ilmar Raag. Aga Raag kandideeris Parempoolsete ridades ka ise valimistel ja juhtumisi samas P\u00f5hja-Tallinna ringkonnas kus Lehtmegi. See t\u00e4hendab, et Raagi jaoks tekkis kohe dilemma: kui ma n\u00fc\u00fcd midagi \u00fctlen, siis kohe v\u00e4idetakse, et r\u00fcndan oma poliitilist konkurenti.\nV\u00e4hemalt osale Eesti 200 juhtkonnast oli juba natuke enne valimisi teada, et Slava Ukraini ja Lehtme kohta on tekkinud mingid k\u00fcsimused. Aga kui neile need k\u00fcsimused esitati, vastati kohe, et see on poliitiline spinn. Kusjuures m\u00e4ngu toodi Kristen Michali (RE) nimi, sest kuigi Michalil polnud mingist seost Slava Ukraini tegevusega, kandideeris temagi P\u00f5hja-Tallinnas.\nTollastest kuulujuttudest k\u00e4is l\u00e4bi ka kaitsepolitseiamet, nagu nemad oleks teadlikud ja nemad uuriksid. Kuid j\u00e4relep\u00e4rimise peale tuli vastus, et kapo ei uuri: jah, neilegi oli midagi vihjatud, aga ei midagi sellist, mida uurida.\nP\u00e4rast valimisi muutus k\u00f5ik. Slava Ukraini n\u00f5ukogu teatas, et on tekkinud k\u00fcsimused ja algatatakse revisjon. V\u00e4ikese t\u00e4helepanujuhatusena v\u00f5ib lisada, et termini \u00abn\u00f5ukogu\u00bb asemel hakati kasutama v\u00e4ljendit \u00abn\u00f5uandev koda\u00bb. Selgus, et n\u00f5ukoja-n\u00f5ukogu liikmete endi seas oli teatav segadus, et mis on nende roll Slava Ukraini juhtumis. Kui tegemist oleks n\u00f5ukoguga, siis oleks neil \u00f5igused ja juhatus (Lehtme) alluks neile, aga kui tegemist on ainult n\u00f5uandva kojaga (ja just seda see tegelikult oli), siis pole neil mingit otsest juriidilist rolli.\nN\u00fc\u00fcd on j\u00f5utud nii Ukrainas kui ka Eestis kriminaalmenetlusteni ning reedel otsustas Lehtme riigikogust taanduda. T\u0161ernov on veendunud, et Lehtme teadis, et Slava Ukraini rahad l\u00e4hevad \u00abvasakule\u00bb. Postimehele \u00fctles ta, et Lehtme viis isegi sularaha Ukrainast v\u00e4lja. \u00ab\u00dcle 10 000 euro ei saanud Ukrainast v\u00e4lja viia. Aga piiril vaadatakse, et kui sa ei ole ukrainlane, siis oled sa abistaja ja sind ei kontrollita.\u00bb"}
{"text":"Odinets sai riigikogu LGBT+ kogukonna toetusr\u00fchma juhiksIda-Virumaalt riigikogusse valitud Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets valiti riigikogus rahvusvahelisel homo- ja transfoobia vastasel p\u00e4eval moodustatud LGBT+ kogukonna toetusr\u00fchma esimeheks.Parlamendiliikmete \u00fchenduse eesm\u00e4rk on edendada koost\u00f6\u00f6d riigikogu ning LGBT+ esindus- ja eestkosteorganisatsioonide vahel, algatada vajaduse korral kogukonda puudutavaid \u00f5igusakte ning arendada \u00fchiskonnas dialoogi LGBT+ teemadel, edastas Sotsiaaldemokraatlik Erakond pressiteate vahendusel.\n\"Lisaks vajab LGBT+ kogukond rohkem empaatiat ja toetust \u00fchiskonnas vallandunud debati taustal, mis pahatihti on v\u00e4ljunud viisakuse ja m\u00f5istlikkuse piiridest,\" m\u00e4rkis Odinets.\nToetusr\u00fchma aseesimeheks valiti erakonna Eesti 200 aseesimees Hendrik Terras ning sinna kuuluvad veel Jevgeni Ossinovski ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Liisa-Ly Pakosta Eesti 200 saadikur\u00fchmast.\nEesti LGBT \u00fchingu m\u00e4\u00e4ratluse kohaselt t\u00e4hendab LGBT+ lesbi, gei, bi, trans ning muu seksuaal- ja sooidentiteediga inimesi.\nLisaks LGBT+ toetusr\u00fchmale juhib Odinets riigikogus \u00f5iguskomisjoni ning kuulub korruptsioonivastasesse komisjoni. Peale selle on ta ameti\u00fchingute toetusr\u00fchma esimees ning kuulub ka \u00f5petajate, rahvusv\u00e4hemuste, kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika ning Ida-Virumaa toetusr\u00fchma."}
{"text":"P\u00e4rnu linnapea seisab silmitsij\u00e4rjekordse umbusaldusegaP\u00e4rnu linnavolikogu opositsiooni kuuluvate Eesti Konservatiiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna fraktsiooni esindajad esitasid j\u00e4rjekordse umbusaldusavalduse linnapea Romek Kosenkraniusele. Seekordses umbusaldusavalduses on esile toodud viis p\u00f5hjust, miks Kosenkranius (valimisliit P\u00e4rnu \u00dchendab) volikogu opositsiooni arvates linnapea ametisse ei sobi.Umbusaldajate hinnangul on P\u00e4rnu linnal v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud omavalitsustega ebaproportsionaalselt palju kohtuvaidlusi. \u00abViimase kahe aasta jooksul on linn olnud seotud mitme vaidlusega, mis viitavad vastutustundetule juhtimisele ja otsustele, mida tehakse poolte arvamust kuulamata. See mitte ainult ei takista linna arengut, vaid avaldab survet linnaeelarvele,\u00bb seisab umbusaldusavalduses.Samuti teeb opositsiooni liikmetele muret linnavalitsuse suur kaadrivoolavus, mis viitab halvale juhtimisele ja organisatsioonikultuurile.Kolmas etteheide linnapeale puudutab P\u00e4rnu ranna sinilipu puudumist. \u00abP\u00e4rnu ranna kvaliteet on linnapea juhtimise all m\u00e4rgatavalt langenud, mis on viinud sinilipu kaotamiseni kolmandat aastat j\u00e4rjest. Linnapea ei ole suutnud leida t\u00f5husaid lahendusi P\u00e4rnu randade atraktiivsuse tagamiseks,\u00bb arvavad umbusalduse avaldajad.Opositsiooni esindajate hinnangul on linnapea j\u00e4\u00e4nud passiivseks turismisektori arengu suhtes, isegi kui turismiettev\u00f5tted on j\u00e4\u00e4nud poliitiliste t\u00f5mbetuulte meelevalda. \u00abSellest hoolimata on linnapea palka \u00e4sja t\u00f5stetud,\u00bb m\u00e4rgivad umbusaldajad.Umbusaldusavaldusele allakirjutajad ei ole rahul O\u00dc Paikre juhtumi haldamisega. \u00abLinnapea, olles vastutav P\u00e4rnu linna esindamise eest O\u00dc Paikres, ei ole pettuse toimepanijaid vastutusele v\u00f5tnud ega andnud selget hinnagut pettusele. See on viinud olukorrani, kus pettuse toimepanijad said j\u00e4tkata oma tegevust karistamatult,\u00bb on avalduses kirjas.Avaldusele k\u00e4e alla pannud volikogu liikmed m\u00e4rgivad, et arvesse v\u00f5ttes neid viit p\u00f5hjust, on nad seisukohal, et linnapea ei saa t\u00e4ita oma kohustusi linna juhtimisel efektiivselt ja vastutustundlikult.\u00abLinnapea otsused ja tegevus on kahjustanud P\u00e4rnu mainet, p\u00e4rssinud linna arengut ja tekitanud ebakindlust nii linnavalitsuses kui laiemalt linna elanike ja ettev\u00f5tete seas,\u00bb sedastatakse umbusaldusavalduses.Umbusaldush\u00e4\u00e4letus toimub j\u00e4rgmisel volikogu istungil juunis.Viimati esitasid EKRE ja Keskerakonna volinikud Romek Kosenkraniusele umbusaldusavalduse s\u00fcgisel ja oktoobriistungil toimus koguni kaks h\u00e4\u00e4letust, millest kumbki ei kogunud enamuse toetust. Siis s\u00fc\u00fcdistati linnapead valetamises.Viimaste kuude jooksul on opositsioon esitanud kolm umbusaldust ka reformierakondlasest abilinnapeale Irina Talvistele.39kohalises P\u00e4rnu linnavolikogus l\u00e4heb enamush\u00e4\u00e4lteks vaja 20 rahvaesindaja toetust. Koalitsioonil on volikogus 24 esindajat, opositsioonil 15: valimisliidule P\u00e4rnu \u00dchendab ja Reformierakonnale kuulub \u00fcheksa kohta, Isamaale kuus. Keskerakond teenis valimistel viis mandaati. EKRE-l on P\u00e4rnu volikogus k\u00fcmme esindajat.\"Kolmas etteheide linnapeale puudutab P\u00e4rnu ranna sinilipu puudumist.\"P\u00e4rnu linnapea Romek Kosenkranius volikogu \u00fcleeilsel istungil P\u00e4rnumaa kutsehariduskeskuses kuulamas, mida umbusaldajad talle ette heidavad. Kuvat\u00f5mmis videostEno-Gerrit Link"}
{"text":"Juhtkiri: Johanna-Maria Lehtme t\u00f5us ja langusSlava Ukraini juhi Johanna-Maria Lehtme lahkumine riigikogust ja Postimehe otsus v\u00f5tta temalt \u00e4ra aasta inimese tiitel olid ainu\u00f5iged otsused, sest Lehtmet tabanud s\u00fc\u00fcdistuste ja kahtlustuste koorem osutus juba liiga suureks.Postimehe otsus k\u00f5igepealt Lehtmele aasta inimese tiitel anda oli kantud t\u00f5ekspidamisest, et selle tiitli saab inimene, kes on Eestis oma tegevusega kuidagi silma paistnud. Praegust Ukraina s\u00f5da arvestades oli vaja ka selle tiitli seotust ukrainlaste abistamisega. Pole kahtlust, et Lehtme tegevus innustas paljusid eestlasi ukrainlastele heas usus annetama.Ent n\u00fc\u00fcd on see usaldus kadunud ja see on ka p\u00f5hjus, miks Postimees otsustas aasta inimeste tiitli Lehtmelt \u00e4ra v\u00f5tta. Lehtme tegevus lummas toona paljusid, luues soodsa fooni Ukraina abistamiseks. Postimees kavatseb edaspidigi aasta inimese tiitlit v\u00e4lja anda, kuid muidugi teeb Lehtme juhtum meid varasemast ettevaatlikumaks.Osa tiitli \u00e4rav\u00f5tmise p\u00f5hjusest seisneb ka asjaolus, et Lehtme ise pole suutnud ega tahtnud avalikkusele oma tegevuse tagamaid selgitada. Ajakirjanduses k\u00f5lanud s\u00fc\u00fcdistused on kasvanud kui lumepall ja oli selge, et s\u00e4\u00e4rase koormaga oli pea v\u00f5imatu j\u00e4tkata ka riigikogus.Seda imelikum on kuulata Lehtmet kaitsma kiirustanud Eesti 200 kommentaare, mille j\u00e4rgi oli tema lahkumine riigikogust justkui mingisugune kangelastegu. S\u00e4\u00e4rane seisukoht iseloomustab h\u00e4sti Eesti poliitkultuuri, mis lubas kahtlaste tegudega vahele j\u00e4\u00e4nud ministritel maanduda riigikogus. See, et tuleks lahkuda ka riigikogust, tundus peaaegu m\u00f5eldamatu.Tegelikult on Eesti 200-le kasulik ilma Lehtmeta riigikogu. Mida kiiremini suudab erakond end Lehtmega seotust distantseerida, seda paremad on tema elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imalused j\u00e4rgmiste valimisteni. Kuid on selge, et plekk on erakonnal juba praegu k\u00fcljes ja kui n\u00e4iteks sama erakonna v\u00e4lisminister Margus Tsahkna k\u00f5neleb Ukrainast, meenub enamikule olgu v\u00f5i tahtmatult Lehtme. Kuid see k\u00f5ik ei t\u00e4henda, nagu peaks Eesti loobuma oma ametlikust v\u00e4lispoliitilisest joonest aidata Ukrainat otse ning toetada \u00fchtlasi Ukraina abistamist diplomaatiliselt rahvusvahelistes organisatsioonides.Muidugi - ja seda tuleb korduvalt r\u00f5hutada - peavad s\u00fc\u00fcdistused Lehtme kohta ka paika pidama ja sestap tuleb riigiprokuratuuri uurimist v\u00f5tta t\u00e4ie t\u00f5sidusega. Eesti riik peab siin tegema tihedat koost\u00f6\u00f6d Ukraina v\u00f5imudega t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamiseks.Ent praeguseks on juba selge, et rahva usaldus Slava Ukraini vastu on saanud r\u00e4nga hoobi. Oleme varem juhtkirjas kirjutanud, et ennek\u00f5ike kannatavad sellest ukrainlased. Ukrainlaste kannatused aga t\u00e4hendavad paraku v\u00f5itu Venemaale. Kui peaks vastama t\u00f5ele v\u00e4ide, nagu l\u00f5iganuks Lehtme ja temaga seotud inimesed annetustelt Ukrainale isiklikku kasu, on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt k\u00fc\u00fcnilise loo ja Eesti ajaloo \u00fche suurima petuskeemiga.\"Kuid on selge, et plekk on erakonnal juba praegu k\u00fcljes ja kui n\u00e4iteks sama erakonna v\u00e4lisminister Margus Tsahkna k\u00f5neleb Ukrainast, meenub enamikule olgu v\u00f5i tahtmatult Lehtme.\"LOE KA LK 3-5 JA 7"}
{"text":"\u00abKiired ja vihased X\u00bb on nagu m\u00f5ni vanaaegne pornofilmN\u00c4DALA FILMFilmisarja \u00abKiired ja vihased\u00bb k\u00fcmnes film j\u00f5udis eile kinodesse ja see keerab teie arusaama frantsiisi olemusest t\u00e4iesti pea peale. Tavaliselt t\u00f5stab filmi l\u00f5pus Dom Toretto (Vin Diesel) grillilauas lahja \u00f5lle ja \u00fctleb siirupise toosti, mille j\u00e4rgi k\u00f5ige t\u00e4htsam asi maailmas on perekond. See on paigas nagu aamen kirikus.Frantsiisi v\u00e4rskeimas filmis \u00abKiired ja vihased X\u00bb on re\u017eiss\u00f6\u00f6r Louis Leterrier, kellele on see esimene kord seda m\u00e4rulit lavastada, aga v\u00f5tnud endale prantslasliku vabaduse see l\u00f5pumissa hoopis filmi algusesse t\u00f5sta. Veel jalustrabavam, perekonna-k\u00f5net ei pea mitte mehine Dom, vaid abuelita Magdalene (Helen Mirren). Ja see ongi kogu erinevus varasematest filmidest ja absoluutselt ainus \u00fcllatus, mida see pakub.\u00abKiirete ja vihaste\u00bb frantsiisi vaatamine, eriti viimasel ajal, meenutab vanaaegset pornofilmi, kus seksistseenide vahele oli \u00fcritatud mingit lugu p\u00f5imida. Parimal juhul on need \u00fchendavad vahel\u00fclid naljakad, halvimal juhul t\u00fc\u00fctud. \u00abKiired ja vihased\u00bb seisab ju ka koos neljaviie suurejoonelise ja k\u00f5iki tuntud f\u00fc\u00fcsikaseadus! ignoreeriva hingematva m\u00e4rulistseeni peal. Neist viimane peab olema k\u00f5ige hullumeelsem ja l\u00f5ppema valgustusliku orgasmiga. Pingutasin m\u00e4rulistseenide interreegnumite ajal ajusid nii, et need hakkasid k\u00f5rvust v\u00e4lja pressima, et meelde j\u00e4tta, kas seal ka midagi olulist toimus v\u00f5i huvitavat \u00f6eldi, aga ei suutnud. Ja siis tabas k\u00f5rvu j\u00e4rjekordne IMAXi kaliibris helilaine, mis ajud j\u00e4lle ilusti oma kohale surus.L\u00f5putu k\u00fc\u00fcnlap\u00e4evNiisiis, kihutamine, kaklus, tulistamine, plahvatused ja selle vahele m\u00f5ned mehiselt napid dialoogid. Just see kraam, mille p\u00e4rast f\u00e4nnid sellele frantsiisile juba 2001. aastast saadik raha tassivad. Saalis istudes tekib tunne, nagu vaataks \u00abL\u00f5putut k\u00fc\u00fcnlap\u00e4eva\u00bb, ainult erinevalt Harald Ramise s\u00fcdamlikust 1993. aasta kom\u00f6\u00f6diast on \u00abKiired ja vihased\u00bb \u00fcsna \u00fcksluine. Seal pole \u00fchtegi nii head rolli, kui Bill Murray \u00abK\u00fc\u00fcnlap\u00e4evas\u00bb teeb, ja k\u00f5igi kihutamisfilmide \u00e4ravaatamine kestaks peaaegu \u00f6\u00f6p\u00e4eva.Siiski on filmis \u00fcks roll, mis j\u00e4\u00e4b natuke paremini meelde ja paitab ka silma. Iga kangelane vajab vaenlast ning selles filmis kehastab Jason Momoa uimastikaupmehe poega Dante Reyest. Tema papaga \u00f5iendas Toretto j\u00f5uk arved 2011. aasta filmis ehk filmiuniversumis k\u00fcmne aasta eest. Saabki t\u00e4iteks vanu kaadreid kasutada, m\u00f5nisada tuhat dollarit j\u00e4lle kokku hoitud.Momoa tegelane vastandub selgelt \u00fclej\u00e4\u00e4nud kangelastele, kes on nii riietuse kui ka keelekasutuse poolest maskuliinsed musklis m\u00fchkamid, t\u00f6\u00f6liste ja talupoegade, st r\u00f5hutud alamklassi esindajad. Nende kuvandit ei muuda ka see, et on edevate autodega kihutades miljoneid kokku ajanud. Dante seevastu, mis siis, et ps\u00fchhopaat, kujutab endast peaaegu intellektuaali. Ta suudab koostada kiil- ja p\u00f5imlauseid, kasutada v\u00e4rvikaid kujundeid ning valdab miimikat, millega emotsioone v\u00e4ljendada.Esteet on ta kindlasti. V\u00e4rvitud s\u00f5rmek\u00fc\u00fcned, maitsekas silmameik, ohtralt ehteid. Stseen, kus ta ilmub v\u00f5idus\u00f5idupaika lillas autos, ise sama tooni siids\u00e4rki kandes, tuletas meelde aega, kui Elion muutus Teliaks ja v\u00f5ttis kasutusele lilla logo. Siis oli netikommentaariumites hulganisti neid, kes vandusid, et ei suuda enam selle firma teenuseid kasutada, sest \u00ablilla on pedede v\u00e4rv\u00bb. Katoliiklikus Brasiilias kasvanud tegelaskuju nihilismi r\u00f5hutamiseks kavatseb ta Vatikani \u00f5hku lasta ja selles Toretto g\u00e4ngi s\u00fc\u00fcdi lavastada.Kinomenu garanteeritudLoomulikult samastavad \u00abKiirete ja vihaste\u00bb f\u00e4nnid end sajaprotsendiliselt kiilaka ja mehiselt s\u00fcnge, varrukateta s\u00e4rgi abil musklis k\u00e4sivarsi eksponeeriva Dom Torettoga, mitte selle androg\u00fc\u00fcnse, petturliku pikajuukselise Dantega. Selles suhtes tuleb Dieselile au anda, ta on suutnud luua rolli, mis on suurem kui ta ise ja elab \u00fcle aja. Ka k\u00f5ige parema tahtmise juures ei saaks ta m\u00f5nes intellektuaalset huvi \u00e4ratavas filmis \u00fcles astuda. Toretto on alati v\u00f5imsam kui Diesel. Teatud m\u00f6\u00f6ndustega kehtib see ka Jason Sathami kohta, kes selleski filmis k\u00f5rvalosa saab. \u00d5nneks on temas m\u00f5ningane j\u00f5hkardiloomus, mis lubab veidi s\u00fcgavamaid tegelasi kehastada.Sellest k\u00f5igest johtuvalt ennustan sellelegi filmile suurt publikuedu. Teatud seltskond v\u00f5tab hulgakaupa ja suurel kiirusel osa \u00dclemiste linnakus toimuvatest poollegaalsetest kummip\u00f5letamise ja autodega eputamise neljap\u00e4evakutest. Meie kohalikud Dom Torettod ei j\u00e4ta kinopiletit ostmata. Uut, seni veel avaldamata pealkirjaga filmi sellest sarjast n\u00e4eme 2025. aastal.ARVUSTUS\u00abKiired ja vihased X\u00bb (\u00abFast X\u00bb)Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Louis Leterrier, osades Vin Diesel, Michelle Rodriguez, Charlize Theron, Jason Momoa, Rita Moreno, Helen Mirren jt Linastub alates 19. maist, kestus 2 tundi ja 21 minutit\"Siiski on \u00fcks roll, mis j\u00e4\u00e4b natuke paremini meelde ja paitab silma - Jason Momoa kehastatud uimastikaupmehe poeg Dante Reyes.\"Rooli taha on lastud ka Jason Momoa. Vin Diesel oma k\u00f5ige iseloomulikumas rollis.HENDRIK ALLA, kultuuritoimetuse juht"}
{"text":"Ukrainlaste skeem, l\u00e4tlastest p\u00e4tid ja eestlaste raha: aasta jooksul \u00fcle piiri liikunud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid sularaha tehti kr\u00fcptoksT\u00f5en\u00e4oliselt Ukraina k\u00f5nekeskustest juhiti skeemi, mille osaliseks olnud l\u00e4tlane Matiss Melders viis Eestis v\u00e4lja petetud tuhanded eurod sularaha kodumaale, kus see vahetati kr\u00fcptovaluutaks.\u201eSalaoperatsioon ebausaldusv\u00e4\u00e4rse pangat\u00f6\u00f6taja kontrollimiseks.\u201c Just nii m\u00e4\u00e4riti tallinlasele Jevgenile (ohvrite nimed muudetud) selle aasta alguses p\u00e4he pettus, mis m\u00f5nev\u00f5rra erineb levinud \u201ehelistan pangast, palun sisestage oma SMART-ID-kood\u201c skeemist. Sedapuhku soovisid kurjategijad k\u00e4tte saada pahaaimamatu ohvri sularaha, et see viia L\u00e4tti. Sarnaselt eelkirjeldatud skeemiga on ka selle taga Ukrainas paiknevad k\u00f5nekeskused.T\u00e4navu 9. veebruari \u00f5htupoolikul toimus Tallinnas politseioperatsioon, mille k\u00e4igus v\u00f5eti vahele l\u00e4tlane Matiss Melders (32). Klanitud v\u00e4ljan\u00e4gemisega Melders oli Eestisse tulnud, et enda k\u00e4tte v\u00f5tta pahaaimamatutelt v\u00e4lja petetud sularaha ja transportida see \u00fcle piiri L\u00e4tti.Kuid skeemi v\u00e4rskeim ohverKristina ei m\u00e4nginud kurjategijate ette antud reeglite j\u00e4rgi. Ta l\u00e4ks k\u00fcll panka suurt sularahakogust v\u00e4lja v\u00f5tma, kuid lobises tellerile, et on \u201eosa rahvusvahelises operatsioonis, mille eesm\u00e4rk on kurjategijad tabada\u201c. Teller haistis pettust ja pank teavitas sellest politseid, kes n\u00e4gi v\u00f5imalust operatiivselt tegutseda.Kristina etendas koos politseiga, et on valmis Meldersile raha \u00fcle andma. Ent kui l\u00e4tlane \u00fche Tallinna kasiino ette rahakohvrile j\u00e4rele tuli, jooksis politsei ta maha. Hiljem ilmnes, et Kristina polnud ainus eestlane, kellega Melders suhtles.Vaid paar n\u00e4dalat varem, 24. jaanuaril k\u00e4is Melders koos autojuhiga veel kahe eestlase juures, kes m\u00f5lemad andsid talle \u00fcle 10 000 euro sularaha. K\u00f5ik k\u00e4is t\u00e4pselt graafiku j\u00e4rgi: juba varem mainitud Jevgeni juures k\u00e4is Melders kell 19.40 ja kolmanda ohvri Sergei juures 20.45.Petistele kerge saakSkeem n\u00e4eb ette, et t\u00f5en\u00e4oliselt Ukraina k\u00f5nekeskusest helistatakse siinsele elanikule ja m\u00e4\u00e4ritakse ohvrile p\u00e4he vale, kuidas keegi \u00fcritab tema nimelt pangast laenu v\u00f5tta ja et \u201ekahjumit v\u00e4ltida, tuleb ise laenu v\u00f5tta ja see sularahas anda Eesti Panga t\u00f6\u00f6tajale, kes tuleb rahale kokkulepitud ajal j\u00e4rele ning annab salas\u00f5na\u201c. Seej\u00e4rel v\u00f5tab v\u00e4idetav Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja raha hoiule ja annab sertifikaadi. Loomulikult pole Eesti Pank asjaga kuidagi seotud. Ka v\u00f5ib ohvrile r\u00e4\u00e4gitav luiskelugu m\u00f5nev\u00f5rra erineda. Ikka et inimene liimile l\u00e4heks ning raha v\u00e4lja annaks.Seejuures ei loovutanud artikli algul mainitud Jevgeni enda raha, tal lihtsalt polnud nii suurt summat. Mees v\u00f5ttis pangast 10 000 eurot laenu ja andis selle petisele.K\u00f5lab uskumatuna, kuid nii lihtne see oligi.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talitust juhtiv Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctleb, et uskumatuna k\u00f5lavate juhtumite taga on mitmed asjaolud. Esiteks helistatakse v\u00e4ga paljudele inimestele. Ei ole nii, et k\u00fcmnele helistatakse ja kaks j\u00e4\u00e4vad \u00f5nge. K\u00f5ne saab tuhat inimest ja v\u00f5ib-olla ainult \u00fcks-kaks langevad l\u00f5ksu. Teiseks m\u00e4ngivad k\u00f5nekeskuse helistajad inimese stressi ja teadmatuse peale. Ohver muutub \u00e4revaks ega m\u00f5tle seet\u00f5ttu kaine peaga. Niiviisi on v\u00f5imalik teda aina edasi segadusse ajada, kuni ta teebki pealtn\u00e4ha midagi t\u00e4iesti uskumatut - v\u00f5tab laenu ja annab raha kurjategijale.L\u00e4tis pannakse raha kr\u00fcptosseLisaks kolmas tegur - eestlane usaldab pangas\u00fcsteemi ja politseid. Ehk jutt \u201epank v\u00f5tab raha hoiule\u201c ja \u201ek\u00e4imas on politsei salaoperatsioon\u201c k\u00f5lab usutavalt.Milenin selgitab, et k\u00f5nealune skeem hakkas laialt levima l\u00e4inud aasta alguses ja selle iva on sularahas arveldamine. Kuna Euroopa pangad on asunud tehinguid rangemalt j\u00e4lgima, on kurjategijate elu l\u00e4inud keerulisemaks ja panga\u00fclekandeid p\u00fc\u00fctakse v\u00e4ltida. Eestist v\u00e4lja petetud sularaha viiakse L\u00e4tti, kus see tehakse kr\u00fcptovaluutaks, mida on - erinevalt panga\u00fclekannetest - v\u00f5imatu j\u00e4litada.Milenin \u00fctleb, et pole veel l\u00f5puni selge, kes on k\u00f5nekeskuste taga ega soovi sel teemal spekuleerida. Lisaks on uurimine pooleli veel kuritegeliku skeemi L\u00e4ti haru asjus, mis eestlaste raha kr\u00fcptosse liigutab.Viimase aasta jooksul on nn sularahaskeemi otsa komistanud mitmed eestlased ja kahju ulatub k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse. \u00dchtegi senti pole rahast ilma j\u00e4\u00e4nud ohvrid tagasi saanud. T\u00f5en\u00e4oliselt ei saagi.Milenini s\u00f5nul on praeguseks k\u00f5nealusele skeemile k\u00e4si ette pandud ja viimase paari kuu jooksul pole teada \u00fchtegi juhtumit. Melders sai kohult karistuseks kaks aastat tingimisi vangistust ja veidi \u00fcle kahe kuu reaalset vanglakaristust. Praegu kestab menetlus teise l\u00e4tlase asjus, kes samamoodi k\u00e4is Eestis kelmuse ohvrite raha j\u00e4rel.Kuid \u00fclem\u00e4\u00e4ra r\u00f5\u00f5mustada on vara. Ka l\u00e4inud aastal t\u00f5mbas politsei skeemile pidurit ja pidas kolm l\u00e4tlast kinni. M\u00f5neks ajaks skeemi kasutamine l\u00f5ppes, aga t\u00e4navu talvel hakkas k\u00f5ik otsast peale.Viimase viie kuu jooksul on eestlastelt erinevate petuskeemidega v\u00e4lja petetud veidi \u00fcle kahe miljoni euro.Madis Veltman   Delfi Meedia Remo T\u00f5nism\u00e4e SKEEM LEVIS: P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talitust juhtiva Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul hakkas skeem laialt levima l\u00e4inud aasta alguses ja selle iva on sularahas arveldamine.SULARAHA LIIKUS L\u00c4TTI: Praeguseks on loos kirjeldatud skeemile k\u00e4si ette pandud ja paaril viimasel kuul pole teada \u00fchtegi juhtumit.VAHISTAMINE: Matiss Melders vahistati selle aasta 9. veebruari \u00f5htul Tallinnas \u00fche kasiino ees. PPA Kuvat\u00f5mmisKRISTJAN V\u00c4LI"}
{"text":"AAT PURJE: \u201eRiigikogu esimehe staatus ei v\u00f5imalda tal tegutseda korruptantide pressiesindajana\u201cRiigikogu esimehe b\u00fcroo endine ametnik ning t\u00e4nane Pirita linnaosakogu aseesimees Aat Purje kommenteerib sotsiaalmeedias uue koalitsiooni ametiaja algust, mis tema s\u00f5nul v\u00f5tab t\u00e4iesti fantastilisi p\u00f6\u00f6rdeid. \u201eRiigikogu maine liigub kahesajaga p\u00e4ev p\u00e4eva haaval allavett, nagu lammutusbrigaad oleks hoonesse lastud,\u201c s\u00f5nab ta.\nPurje hinnangul ei v\u00f5imalda Riigikogu esimehe staatus tegutseda korruptantide pressiesindajana. \u201eEesti Vabariigi t\u00e4htsuselt teine mees, Riigikogu esimees, kutsus t\u00e4na kokku pressikonverentsi, kommenteerimaks oma erakonna seisukohti Lehtme skandaali valguses. See asjaolu on juba iseenesest skandaalne ja erakordselt piinlik,\u201c kirjutab ta.\n\u201eKas Eesti 200 ei leidnud t\u00f5esti Hussari, kes vajaduse korral peab t\u00e4itma Vabariigi Presidendi ameti\u00fclesandeid, asemele kedagi teist, keda kaamerate ette l\u00fckata erakonna nimel selgitusi andma? Selline asi on enneolematu,\u201c lisab Purje.\nAat Purje hinnangul puudub kahtlus, et Eesti 200 n\u00e4ol on tegemist t\u00e4iesti valitsusk\u00f5lbmatu seltskonnaga, kes ei ole siiamaani taibanud, kuhu nad on sattunud, milline roll on neil riigis kanda ja millised on seni kehtinud head tavad. \u201eT\u00f5epoolest, nendega n\u00e4ib k\u00f5ik v\u00f5imalik,\u201c s\u00f5nab ta l\u00f5petuseks."}
{"text":"Ukrainlaste skeem, l\u00e4tlastest p\u00e4tid ja eestlaste raha: aasta jooksul \u00fcle piiri liikunud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid sularaha tehti kr\u00fcptoksT\u00f5en\u00e4oliselt Ukraina k\u00f5nekeskustest juhiti skeemi, mille osaliseks olnud l\u00e4tlane Matiss Melders viis Eestis v\u00e4lja petetud tuhanded eurod sularaha kodumaale, kus see vahetati kr\u00fcptovaluutaks.\n\u201eSalaoperatsioon ebausaldusv\u00e4\u00e4rse pangat\u00f6\u00f6taja kontrollimiseks.\u201c Just nii m\u00e4\u00e4riti tallinlasele Jevgenile (ohvrite nimed muudetud) selle aasta alguses p\u00e4he pettus, mis m\u00f5nev\u00f5rra erineb levinud \u201ehelistan pangast, palun sisestage oma SMART-ID-kood\u201c skeemist. Sedapuhku soovisid kurjategijad k\u00e4tte saada pahaaimamatu ohvri sularaha, et see viia L\u00e4tti. Sarnaselt eelkirjeldatud skeemiga on ka selle taga Ukrainas paiknevad k\u00f5nekeskused.\nT\u00e4navu 9. veebruari \u00f5htupoolikul toimus Tallinnas politseioperatsioon, mille k\u00e4igus v\u00f5eti vahele l\u00e4tlane Matiss Melders (32). Klanitud v\u00e4ljan\u00e4gemisega Melders oli Eestisse tulnud, et enda k\u00e4tte v\u00f5tta pahaaimamatutelt v\u00e4lja petetud sularaha ja transportida see \u00fcle piiri L\u00e4tti.\nKuid skeemi v\u00e4rskeim ohver Kristina ei m\u00e4nginud kurjategijate ette antud reeglite j\u00e4rgi. Ta l\u00e4ks k\u00fcll panka suurt sularahakogust v\u00e4lja v\u00f5tma, kuid lobises tellerile, et on \u201eosa rahvusvahelises operatsioonis, mille eesm\u00e4rk on kurjategijad tabada\u201c. Teller haistis pettust ja pank teavitas sellest politseid, kes n\u00e4gi v\u00f5imalust operatiivselt tegutseda.\nKristina etendas koos politseiga, et on valmis Meldersile raha \u00fcle andma. Ent kui l\u00e4tlane \u00fche Tallinna kasiino ette rahakohvrile j\u00e4rele tuli, jooksis politsei ta maha. Hiljem ilmnes, et Kristina polnud ainus eestlane, kellega Melders suhtles.\nVaid paar n\u00e4dalat varem, 24. jaanuaril k\u00e4is Melders koos autojuhiga veel kahe eestlase juures, kes m\u00f5lemad andsid talle \u00fcle 10 000 euro sularaha. K\u00f5ik k\u00e4is t\u00e4pselt graafiku j\u00e4rgi: juba varem mainitud Jevgeni juures k\u00e4is Melders kell 19.40 ja kolmanda ohvri Sergei juures 20.45.\nPetistele kerge saak\nSkeem n\u00e4eb ette, et t\u00f5en\u00e4oliselt Ukraina k\u00f5nekeskusest helistatakse siinsele elanikule ja m\u00e4\u00e4ritakse ohvrile p\u00e4he vale, kuidas keegi \u00fcritab tema nimelt pangast laenu v\u00f5tta ja et \u201ekahjumit v\u00e4ltida, tuleb ise laenu v\u00f5tta ja see sularahas anda Eesti Panga t\u00f6\u00f6tajale, kes tuleb rahale kokkulepitud ajal j\u00e4rele ning annab salas\u00f5na\u201c. Seej\u00e4rel v\u00f5tab v\u00e4idetav Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja raha hoiule ja annab sertifikaadi. Loomulikult pole Eesti Pank asjaga kuidagi seotud. Ka v\u00f5ib ohvrile r\u00e4\u00e4gitav luiskelugu m\u00f5nev\u00f5rra erineda. Ikka et inimene liimile l\u00e4heks ning raha v\u00e4lja annaks.\nSeejuures ei loovutanud artikli algul mainitud Jevgeni enda raha, tal lihtsalt polnud nii suurt summat. Mees v\u00f5ttis pangast 10 000 eurot laenu ja andis selle petisele.\nK\u00f5lab uskumatuna, kuid nii lihtne see oligi.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talitust juhtiv Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctleb, et uskumatuna k\u00f5lavate juhtumite taga on mitmed asjaolud. Esiteks helistatakse v\u00e4ga paljudele inimestele. Ei ole nii, et k\u00fcmnele helistatakse ja kaks j\u00e4\u00e4vad \u00f5nge. K\u00f5ne saab tuhat inimest ja v\u00f5ib-olla ainult \u00fcks-kaks langevad l\u00f5ksu. Teiseks m\u00e4ngivad k\u00f5nekeskuse helistajad inimese stressi ja teadmatuse peale. Ohver l\u00e4heb \u00e4revusse ega m\u00f5tle seet\u00f5ttu kaine peaga. Niiviisi on v\u00f5imalik teda aina edasi segadusse ajada, kuni ta teebki pealtn\u00e4ha midagi t\u00e4iesti uskumatut \u2013 v\u00f5tab laenu ja annab raha kurjategijale.\nLisaks kolmas tegur \u2013 eestlane usaldab pangas\u00fcsteemi ja politseid. Ehk jutt \u201epank v\u00f5tab raha hoiule\u201c ja \u201ek\u00e4imas on politsei salaoperatsioon\u201c k\u00f5lab usutavalt.\nL\u00e4tis pannakse raha kr\u00fcptosse\nMilenin selgitab, et k\u00f5nealune skeem hakkas laialt levima l\u00e4inud aasta alguses ja selle iva on sularahas arveldamine. Kuna Euroopa pangad on asunud tehinguid rangemalt j\u00e4lgima, on kurjategijate elu l\u00e4inud keerulisemaks ja panga\u00fclekandeid p\u00fc\u00fctakse v\u00e4ltida. Eestist v\u00e4lja petetud sularaha viiakse L\u00e4tti, kus see tehakse kr\u00fcptovaluutaks, mida on \u2013 erinevalt panga\u00fclekannetest \u2013 v\u00f5imatu j\u00e4litada.\nMilenin \u00fctleb, et pole veel l\u00f5puni selge, kes on k\u00f5nekeskuste taga ega soovi sel teemal spekuleerida. Lisaks on uurimine pooleli veel kuritegeliku skeemi L\u00e4ti haru asjus, mis eestlaste raha kr\u00fcptosse liigutab.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo raskete kuritegude talitust juhtiv Vjat\u0161eslav Milenin. (Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nViimase aasta jooksul on nn sularahaskeemi otsa komistanud mitmed eestlased ja kahju ulatub k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse. \u00dchtegi senti pole rahast ilma j\u00e4\u00e4nud ohvrid tagasi saanud. T\u00f5en\u00e4oliselt ei saagi.\nMilenini s\u00f5nul on praeguseks k\u00f5nealusele skeemile k\u00e4si ette pandud ja viimase paari kuu jooksul pole teada \u00fchtegi juhtumit. Melders sai kohult karistuseks kaks aastat tingimisi vangistust ja veidi \u00fcle kahe kuu reaalset vanglakaristust. Praegu kestab menetlus teise l\u00e4tlase asjus, kes samamoodi k\u00e4is Eestis kelmuse ohvrite raha j\u00e4rel.\nKuid \u00fclem\u00e4\u00e4ra r\u00f5\u00f5mustada on vara. Ka l\u00e4inud aastal t\u00f5mbas politsei skeemile pidurit ja pidas kolm l\u00e4tlast kinni. M\u00f5neks ajaks skeemi kasutamine l\u00f5ppes, aga t\u00e4navu talvel hakkas k\u00f5ik otsast peale.\nViimase viie kuu jooksul on eestlastelt erinevate petuskeemidega v\u00e4lja petetud veidi \u00fcle kahe miljoni euro."}
{"text":"\u201eSa oled ikka t\u00e4iesti suurep\u00e4rane!\u201c Kersti Kracht t\u00f5i Porto Francole esimese t\u00f5sisema r\u00f5\u00f5mus\u00f5numi\u201ePraegu ei ole vaja rohkem survestada. Hoidke distantsi,\u201c palus rahandusministri n\u00f5unik Kersti Kracht Porto Franco \u00e4rimeestel end vaos hoida, kui arutama hakati arendusele eriregulatsiooni tegemist.T\u00e4na m\u00e4ngiti Harju maakohtus ette telefonik\u00f5ned 2020. aasta aprillist, kui valitsus t\u00f6\u00f6tas ettev\u00f5tetele koroona t\u00f5ttu meetmeid v\u00e4lja. Varem oli m\u00f5ista antud, et kinnisvaraarendused meetmete alla ei k\u00e4i. Hillar Teder aga otsis aktiivselt v\u00f5imalusi, kuidas Porto Franco siiski KredExist k\u00e4endust v\u00f5iks saada. \u00dcks Porto Franco aktsion\u00e4re oli tol ajal \u00e4rimees Venemaalt. Kriisiaeg oli k\u00e4es ja Kalameheks nimetatav aktsion\u00e4r oli andnud ultimaatumi: kas ootame ehitusega v\u00f5i ostke mind v\u00e4lja. Tederile ootamise jutt ei k\u00f5lvanud, tarvis oli venelane v\u00e4lja osta. Loe ka: \u201ePorto Franco ei kvalifitseeru mingil juhul,\u201c m\u00f6\u00f6nis Rauno Teder. Kuni isa Hillar sai head n\u00f5uEt KredExist ikkagi vajalikku abi saada, kompis Teder k\u00f5iksuguseid suundi. \u201eTervitus kuuldavatele riigikohtunikele!\u201c helistab Hillar Teder 3. aprillil Urmas Volensile, kes on sel ajal siiski veel riigikohtuniku kandidaat. Volens kaasati 2020. aastal kriisimeetmete seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse ja Teder hakkab temagi kaudu uurima, kuidas v\u00f5iks Porto Franco KredExi meetmete alla mahtuda.\u201eTa on tubli vend! \u00dcks sellise DNA-ga, nagu (Juhan \u2013 A. P.) Partsi ajal veel m\u00f5ned vennad olid, et teeks midagi \u00e4ra ka,\u201c kiidab Teder Volensile majandusministeeriumi asekantslerit Viljar Lubit, kes on siis ministeeriumis meetmete k\u00fcsimuses \u00fcks olulisemaid ametnikke.Teder r\u00e4\u00e4gib Volensile Porto Franco hetkeseisust: 40% arendusest kuulub venelasele, kes projektile praegu midagi juurde ei anna. \u201eMatsu ta ei jaga,\u201c \u00fctleb Teder, et Kalameheks nimetatavalt Vene investorilt v\u00f5ib tulla pigem lolle ja ebaprofessionaalseid m\u00f5tteid. Parem lahendus on, et ta l\u00e4heks v\u00e4lja. 40% osalusest 10% v\u00f5iks minna Arricano aktsion\u00e4ridele ja \u201e30% annaks parima meelega \u00e4ra KredExi-sugusele asjale, kus nendepoolne huvi oleks, et saaks maha m\u00fc\u00fcdud ja meie huvi oleks tagasi osta\u201c.Loe ka: Kes vastu hakkab t\u00f6\u00f6tama, otsigu uus t\u00f6\u00f6koht! Prokur\u00f6r t\u00f5i p\u00e4evavalgele Kersti Krachti kirjavahetuseTederi s\u00f5nul olevat LHV-l omal ajal olnud huvi 30% endale v\u00f5tta, kuid tekkisid kahtlused ja panga asemele tuli Kalamees, kes ei soovi koroonakriisi ajal rohkem investeerida. Kalamehe t\u00f5ttu \u00f6elnud k\u00f5ik Eesti pangad, et kui on Venemaa passiga \u00e4rimees asja juures, siis ei saa \u00e4ri teha. N\u00fc\u00fcd, kui Kalamees v\u00e4lja osta, kaoks Vene pass \u00e4ra.Volens \u00fctleb, et KredExi meetmete kinnisvaraarendustele laiendamine n\u00f5uab poliitilist tahet ning selleks tuleks r\u00e4\u00e4kida v\u00e4liskaubandus- ja IT-ministri Kaimar Karuga. J\u00e4tkub arutelu, kas tuleks ikka otse ministriga r\u00e4\u00e4kida. \u201eMe ei saa l\u00e4bi telefoni niimoodi, ta (Karu \u2013 A. P.) ei ole nii kogenud. Pigem Lasse Lehis (tol ajal Martin Helme teine n\u00f5unik \u2013 A. P.).\u201c Volens soovitab vestlust Karuga delikaatselt pidada, \u201eaga noh, et testida\u201c.Teder ja Volens arutavad, kuidas skeeme ja memosid koostada, et Karule asi v\u00f5imalikult arusaadavaks teha. \u201eTeil on p\u00f5him\u00f5ttelist hoiakut vaja. Ministri tunnetust, et ta \u00fctleks KredExile, et tehtagu nii,\u201c soovitab Volens. \u201eJust \u2013 p\u00f5him\u00f5tteline hoiak,\u201c kiidab Teder t\u00e4pset ja asjakohast terminit. Volens: \u201eEks KredEx teeb neid asju, mida minister k\u00e4sib neil teha.\u201cTeder: \u201eSelles nad on siirad, neil liigseid ambitsioone ei ole.\u201cVolens: \u201eHirm vastutuse v\u00f5tmise ees.\u201cHillar Teder ja tema kaitsja Margus Kurm \u00fctlesid kohtusaalis, et mainitud k\u00f5ne l\u00fckkab \u00e4ra v\u00e4ite, nagu Kersti Kracht oleks olnud oluline isik Porto Francole soodsa laenuotsuse saamises. \u201e3. aprillil \u2013 ammu enne seda, kui Kracht on pildile tulnud \u2013 on kriisimeetmete komisjonis peetud v\u00f5imalikuks kriisimeetmetesse kinnisvarasektori lisamine,\u201c t\u00f5i Kurm esile, et olulised m\u00f5jutajad olid hoopis Kaimar Karu ja Viljar Lubi.Loe ka: Head kriisi ei saa raisku lasta! Krachti kohtusaaga 3. osas j\u00f5uti Hillar Tederi kirjadeniAga Krachtini veel j\u00f5uame.\u201eTervist, h\u00e4rra linnapea!\u201c helistab Teder tollasele Paide linnapeale Priit V\u00e4rgile, kes kuulub sel ajal Isamaasse ja KredExi n\u00f5ukokku. V\u00e4rgiga ongi Tederil j\u00e4rgmiste p\u00e4evade jooksul juttu peamiselt sellest, kuidas V\u00e4rk v\u00f5iks n\u00f5ukogu koosolekutel peamiselt kriisimeetmete arutelul kinnisvara kaasamise eest seista. Aga oma ambitsioonikate s\u00f5nav\u00f5ttudega on V\u00e4rk selle sooviga n\u00f5ukogus alati \u00fcksi, selgub k\u00f5nedest. Asjad ei paista liikuvat ja Teder helistab vahelduseks \u00e4ripartner J\u00fcri P\u00f5llule, kes on n\u00fc\u00fcd samuti samas protsessis kohtu all. \u201eMa torgin seda Viljar Lubi. Mis veel teha saaksime? Peame saavutama, et tuleks mingi suunis. Altpoolt vist torkida ei saa,\u201c m\u00e4rgib Teder. Alumise poolena peab ta silmas KredExi n\u00f5ukogu, kus tal on \u00fcksnes Priit V\u00e4rgi poolehoid.Aga kuidas j\u00f5uda ministri suuniseni?J\u00fcri P\u00f5ld: \u201eAinult kuradi KredExi kuradi juht saaks kuradi r\u00e4\u00e4kima minna mingi ettepanekuga ministri juurde, millest minister juba eelnevalt teadlik oleks.\u201c Teder: \u201ePeaksime p\u00fc\u00fcdma, et tuleb \u00fclevalt alla v\u00f5i et tuleks alt \u00fcles. [Juhul] kui Karu v\u00f5i keegi \u00fctleb, et las tuleb.\u201cP\u00f5ld: \u201eNo m\u00f5lemad variandid v\u00f5imalikud. Kui minister on p\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00f5us nende l\u00e4henemistega, siis ta v\u00f5ib \u00f6elda, et tehke, kui n\u00f5udlus on.\u201cLoe ka: Kohtumine Louis Freeh\u2019ga maksis Tederile pool miljonit? \u201eTa oleks v\u00f5inud selle raha eest Ameerikasse s\u00f5ita ja seal temaga aasta otsa iga p\u00e4ev kohtuda\u201cMinistri tugeva m\u00f5ju k\u00f5rval on majandusministeeriumis ametnikest tugeval positsioonil asekantsler Viljar Lubi. \u201eKas Lubi on m\u00f5istlik tase, kellega suhelda?\u201c uurib Teder 7. aprillil Erki Aamerilt, kes juhib sel ajal KredExi krediidikindlustust. Saanud jaatava vastuse, lisab Teder: \u201ePush\u2019ime sellel tasemel siis, v\u00f5ib-olla m\u00f5jub nii \u00fcles kui ka allapoole \u00fchel hetkel.\u201cAamer selgitab loogikat: poliitikud saavad ametnikele \u00f6elda mingeid asju, aga kui ametnik ka ise sellega v\u00e4lja tuleb, pole poliitikutel aega liialt \u00fcksikasjalikuks minna. \u201eEt kui Viljar \u00fctleb, et asi on m\u00f5istlik ja tuleks teha, ma ei usu, et ministrid praegu vastu hakkavad,\u201c arvab Aamer.Sibula sekkumine. Teder saab kontakti rahandusministriga7. aprill 2020. Tederile helistab v\u00f5imupartei peasekret\u00e4r Priit Sibul. \u201eL\u00fchikokkuv\u00f5te ei ole v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustav,\u201c alustab Sibul. Ta m\u00e4rgib, et tema parteikaaslane Priit V\u00e4rk v\u00f5ttis KredExi n\u00f5ukogus k\u00fcll teema \u00fcles, kuid oli kui h\u00fc\u00fcdja h\u00e4\u00e4l k\u00f5rbes, t\u00e4iesti \u00fcksi oma ettepanekuga. \u201e\u00dclej\u00e4\u00e4nud nohisesid kaasa, aga midagi ei teinud,\u201c kurvastab Sibul Tederit.Sibul soovitab Tederil r\u00e4\u00e4kida rahandusminister Martin Helmega. On selleks juba pinda soojendanud ja Helme lubanud lahkelt oma numbrit jagada. Sibul \u00fctleb, et kuna Martin Helme v\u00f5\u00f5raid numbreid vastu ei v\u00f5ta \u2013 tal pole aega suvaliste inimestega r\u00e4\u00e4kida \u2013, tuleks talle k\u00f5igepealt s\u00f5num saata.Teder arvab esmalt, et Sibul r\u00e4\u00e4gib n\u00f5unikust, mitte Helmest endast, ja uurib, kes temaga r\u00e4\u00e4kima peaks, kas ehk Rauno. Kui Sibul selgitab, et jutt on ikkagi partei esimehest ja rahandusministrist endast, parandab Teder: \u201eAa. No tema juurde pean ikka mina minema.\u201cTeder uurib Sibulalt maad: milline on Helme ja Karu l\u00e4bisaamine? Teder: \u201eKas seal on vinks-vonks asjad?\u201cSibul: \u201eEeldan, et on. Ma ei tea, kas Karu on pikas perspektiivis end sidunud poliitikaga, kellena ja kuidas ta end n\u00e4eb ja k\u00e4sitleb, kui palju kuulab aatekaaslasi parteist, kui palju ametnikke. Kas ta jagab inimesed neisse v\u00f5i teistesse sihtr\u00fchmadesse. Eeldan, et Martin ta kutsus. Kui ta Martinit ei kuula, keda siis veel.\u201cTeder: \u201eHea meelega suhtlen.\u201cSibul: \u201eSorry, et toppisin oma nina teie asjadesse. Tundus, et asjad iseenesest ei juhtu.\u201cTeder: \u201eAmetnikud on tublid, aga neile on vaja suunist.\u201cSamal p\u00e4eval suhtleb Teder ka Viljar Lubiga, kellelt saab teada, et minister Karu ei ole siiani otsustanud, kas ja kuidas kinnisvara meetmetesse kaasata. \u201eMeie ei taha raha, tahame k\u00e4endust,\u201c r\u00f5hutab Teder \u00fcle. \u201eKinnisvara on v\u00e4listatud praegu,\u201c \u00fctleb Lubi. \u201eAga v\u00f5ib-olla on p\u00e4\u00e4setee, kui see on osaline k\u00e4endus,\u201c annab ta siiski lootust. Ta soovitab Karuga \u00fchendust otsida.Vahepeal helistab Tederile j\u00e4lle Priit V\u00e4rk, kes annab teada oma \u00fcksildusest KredExi n\u00f5ukogus ja soovitab samuti Helmele l\u00e4heneda. Ta \u00fctleb, et EKRE ministrite n\u00f5unikud Arne Randmaa, Kersti Kracht ja Lasse Lehis on ka oluliste arutelude juures olnud.Krachtiga hakkavad asjad liikuma8. aprill 2020. Teder helistab Krachtile ja kurdab, et Karuga on suhtlus justkui katkendlik. \u201eKaru kaob nagu \u00e4ra meil, ei saa temaga \u00fchendust.\u201c\u201e\u00c4ra tegele selle Karuga, unusta ta \u00e4ra. \u00dctleme nii, et Karu ei ole kauaks selle koha peal,\u201c paljastab Kracht Tederile suure saladuse. \u201e\u00dctle kiiresti, mis tahate. Mina tegelen KredExiga, teised ei tegele,\u201c palub Kracht palve konkreetselt esitada.Teder selgitab oma soovi n\u00fc\u00fcd siis juba Krachtile. Kracht vastab: \u201eSaan aru. Sa ei saa Karult mitte midagi.\u201c Ta r\u00e4\u00e4gib, et Karu ei koosk\u00f5lastavat isegi riiklikult olulisi dokumente. \u201eK\u00f5ik hoiavad kahe k\u00e4ega peast kinni. Loll, noh.\u201c\u201eKui nad ei ole v\u00f5imu juures olnud ning rikaste ja ilusatega kokku puutunud, siis ei saa ministriks panna, lendab katus pealt \u00e4ra,\u201c iseloomustab ta oma partei ministrit. \u201eKaru ei tegele. Pead r\u00e4\u00e4kima Viljar Lubiga,\u201c saab Teder juba tuttava soovituse. \u201eViljar on see, kes paneb Karu allkirju andma,\u201c \u00fctleb Kracht ja r\u00f5hutab \u00fcle: \u201eMeie majas ajan ettev\u00f5tluse asja mina.\u201c Lubi on \u00f5ige mees, k\u00e4si masinas\u201eKas istud maal aida ees l\u00e4vepakul ja vaatad, kuidas p\u00e4ike t\u00f5useb?\u201c alustab Teder Priit Sibulale helistades. Ta raporteerib Isamaa peasekret\u00e4rile, et Martin Helme on vahepeal reageerinud. \u201eR\u00e4\u00e4kisin ka Kerstiga, \u00fctles, et Karu l\u00e4heb vahetusse. Et temaga ongi probleeme. Aga et Lubi on \u00f5ige mees. Tema on madalamal, k\u00e4si rohkem masinas.\u201cTederile helistab Kersti Kracht ja teatab, et valitsuse otsusega k\u00fcll kinnisvara ei finantseerita, sest arendajaid on palju. \u201eKuna sul on tegemist EBRD asjadega, on k\u00fcsimus selles, et EBRD asjad ei l\u00e4heks vett vedama. Siis praegu m\u00f5eldakse Porto Franco osas eriregulatsiooni.\u201c\u201eSa oled ikka t\u00e4iesti suurep\u00e4rane!\u201c kiidab Teder. \u201eTargad inimesed on tagasihoidlikud ega julge oma arvamust avaldada. Aga sina oled selline p\u00fcss onju, et teed suu lahti ja p\u00f5rutad kohe!\u201c Kiitused ei l\u00f5pe: \u201eSa oled ikka terane, onju. Sa oled ikka terane pliiats tegelikult, midagi ei ole parata!\u201cKracht \u00fctleb, et vara veel h\u00f5isata. J\u00e4rgmises k\u00f5nes juba manitseb veidi. \u201e\u00dctle Raunole ka, et praegu ei ole vaja rohkem survestada. Hoidke distantsi.\u201c Neil p\u00e4evil uurib Hillar Tederilt Porto Franco kohta ka ajakirjandus, kellele \u00e4rimees selgitab, et ei-ei, sellega tema \u00fcldse ei tegele. Porto Francoga tegelevat Rauno Teder, Hillar t\u00f6\u00f6tavat \u00fcksnes Ukraina asjadega."}
{"text":"Raadiohitid: kuhu liikusid suured rahad?L\u00f5ppeva n\u00e4dala kuulamiste edetabelisse j\u00f5udsid saated, mis r\u00e4\u00e4kisid suurte rahade liikumisest, Eesti makromajanduse vaatest, m\u00f5juisikute investeeringutest ning v\u00e4rske kliimaministri ambitsioonidest. Head kuulamist!\nAjakirjanikud paljastasid miljoniskandaali suurimad \u00fcllatused\n\u00c4rip\u00e4eva ajakirjanikud Marge Ugezene ja Pille Ivask t\u00f5desid, et miljoniskandaali uurimise k\u00e4igus \u00fcllatas enim enesevalitsuse kaotanud maksun\u00f5ustaja ning skeemis osalenud \u00e4rimeeste kiiresti tekkinud ebamugavustunne, kui nad pidid oma Portugali investeeringutest r\u00e4\u00e4kima.\nLisaks oli ajakirjanike jaoks \u00fcllatav, et maksun\u00f5ustajad teineteist nii agaralt kaitsevad ning optimeerimist \u00f5igustavad.\n\u00c4rip\u00e4ev kirjutas sel n\u00e4dalal 150 miljoni euroni ulatunud maksuskeemist, millest suurima noosi sai Olympic Entertainment Groupi endine omanik Armin Karu. Hollandi firma ostnud Eesti ettev\u00f5ttega seotud olnud tippmaksun\u00f5ustaja Aare Kurist oli k\u00fcsimustest aga sedav\u00f5rd h\u00e4iritud, et soovitas ajakirjanikel end p\u00f5lema panna. Lisaks r\u00e4\u00e4giti saates Tallinna venivatest planeeringutest, pingelisest olukorrast kinnisvaraturul ning riigikogus. Saates olid k\u00fclas ajakirjanikud Meelis Mandel, Marge Ugezene ja Pille Ivask.\nBaltCapile suurosaluse m\u00fc\u00fcnud ettev\u00f5tja avaldas, mida saadud rahaga teeb\nHansab Groupi asutaja Aigar Urva naljatles, et pole veel Hansabi m\u00fc\u00fcgi eest raha k\u00e4tte saanud, kuid k\u00fcllap j\u00f5uab tehing ka selleni. Urval on m\u00f5ttes mitu varianti, mida turva-, makse- ja automaatseid s\u00fcsteeme pakkuva Hansabi osaluse m\u00fc\u00fcgist saadud rahaga teha.\nT\u00e4psemalt r\u00e4\u00e4kis Urva plaanidest \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis antud intervjuus. Lisaks selgitas Urva, miks ta suure osa Hansabist m\u00fc\u00fca otsustas, kuidas investoreid otsis ja millist arengut ettev\u00f5ttele ootab. Hansabi ostnud BaltCapi partner Kristjan Kalda r\u00e4\u00e4kis, mis plaanid erakapitalifondil Hansabiga on.\nNestor ja Parik olukorrast majanduses: ujume v\u00f5i upume?\nMe oleme eelnevatest kriisidest v\u00e4lja ujunud, ujume ka sellest, r\u00e4\u00e4kisid SEB juhatuse esimees Allan Parik ja SEB majandusanal\u00fc\u00fctik Mihkel Nestor.\nSeekordses \u201eLavajuttude\u201c saates kuuleme Allan Pariku ja Mihkel Nestori ettekannet aprilli keskel toimunud P\u00e4rnu finantskonverentsilt. Nad teevad \u00fclevaate sellest, kuidas l\u00e4heb Eesti ettev\u00f5tjatel ja majapidamistel, milline on inimeste kindlustunne ja mida toob tulevik.\nNii Eesti kui ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma majanduse tulevik on seotud \u00fchelt poolt Ukraina s\u00f5ja edasise k\u00e4ek\u00e4iguga ja teisalt sellega, kuidas tullakse toime inflatsiooni ohjamisega.\nNestori s\u00f5nul on maailmas ebakindlust kahtlemata palju, kuid Eesti majanduse vundament on v\u00e4ga tugev. \u201eOluline m\u00f5te on see, kuidas seda kriisi mitte raisku lasta. Kuidas teie ettev\u00f5te saaks v\u00e4ljuda sellest v\u00e4ljakutsest tugevamana, kui ta sellesse sisenes,\u201c lisas Parik.\nKui t\u00e4ppi on l\u00e4inud senised majanduse k\u00e4ek\u00e4igu ennustused, millist sektorit ootab ees k\u00f5ige raskem aeg ning millised tegurid m\u00f5jutavad edaspidi Eesti ja maailma majandust, kuuleb saatest. Moderaator on Urmas Vaino.\nV\u00e4ikeinvestorite \u00f5ppetund: edukaks saamiseks tuleb hirmud \u00fcletada\nK\u00fclas on blogija Mikroinvestor ehk investor Marin Vallikivi, Investeeriin ehk investor ja rahatarkuse matkade l\u00e4biviija Riin M\u00e4esalu ning Rahak\u00fcpsise nime all Instagramis makromajanduse ja rahatarkuse infot jagav investor Teevi Pau.\nSaates piilume kardina taha ning uurime, millised investorid peituvad pseudon\u00fc\u00fcmide taga, milliseid varaklasse sisaldab nende portfell, mis neid selle investeerimise ja rahatarkuse jagamise teema juures k\u00e4ivitab ning loomulikult r\u00e4\u00e4gime ka sellel teekonnal l\u00e4bitud \u00f5ppetundidest. Saatejuht on b\u00f6rsitoimetuse ajakirjanik Jana Saarkoppel.\nSuur intervjuu kliimaministriga: automaksust efektiivsem on kallis k\u00fctus. elektrikatkestuste oht p\u00fcsib\nK\u00fctuse hinnat\u00f5us paneb inimesi rohkem autodest loobuma v\u00f5i neid s\u00e4\u00e4stlikumate vastu v\u00e4lja vahetama kui valitsuse plaanitav automaks, r\u00e4\u00e4kis kliimaminister Kristen Michal saates \u201eKuum tool\u201c.\nOma esimeses pikas intervjuus \u00c4rip\u00e4evale t\u00f5des ta, et Eestis on endiselt \u00fcleval ka elektrikatkestuste oht. Eesti des\u00fcnkroniseerimine Venemaa elektriv\u00f5rgust on planeeritud 2025. aastaks. Senikaua on endiselt \u00fcleval v\u00f5imalus, et Venemaa v\u00f5ib Baltikumi provotseerida ja elanikud peavad silmitsi seisma elektrikatkestustega, r\u00e4\u00e4kis Michal. Saatest saab veel teada, miks on koalitsioonileppes kirjas, et looduskaitsealadel ei ole alati lageraie keelatud ning millal peaks Eestist saama taastuvenergiat eksportiv riik, kui iga arenduse ja projekti menetlemine \u00fc\u00fcratu aja v\u00f5tab. Ministrit k\u00fcsitles \u00c4rip\u00e4eva ajakirjanik Eliisa Matsalu."}
{"text":"Katarine Rosalie: epistel vee m\u00fcrgitamisest ja v\u00e4ljapressimisestKatarine Rosalie. Illustratsioon: Karel Rahu\nArmas rahvas, olgu Universumi arm ja \u00f5nnistus sinuga, sest n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb seda vaja t\u00f5esti. Roimaerakond on asunud vastur\u00fcnnakule, sest ta ei kavatsegi vaikides pealt vaadata oma valitsuse ja koalitsiooni malenupukeste kukkumist selles valguse ja pimeduse j\u00f5udude lahingus, mis parajasti k\u00e4imas on! Kuid ta, \u00f5nnetu, ei aima, kui suur ja eepiline see v\u00f5itlus on ning kui lootusetu ning h\u00e4dine on tema katse vastu panna neile suurtele muutustele, mis maailmas aset leiavad, kui Valgus peab s\u00fcndima.\nSeep\u00e4rast panebki ta toime \u00fcha uusi nurjatusi ja m\u00e4ssib ennast \u00fcha rohkem puntrasse, lootes, et rahvas ei saa aru, et just tema on nende toime pandud pahategude taga!\nNii p\u00fc\u00fcab Roimaerakond n\u00fc\u00fcd peatada obstruktsiooni joogivee m\u00fcrgitamisega \u00fcle terve riigi. No v\u00e4ljapressimiseks ikka! Et kui meie mehed obstruktsiooni ei l\u00f5peta, siis m\u00fcrgitavad terve Eesti \u00e4ra. Alustati m\u00f5istagi Saaremaalt \u2013 k\u00fcllap oled sinagi, mu armas rahvas, sellest uudiseid kuulnud? Saaremaa kaevudesse, veesoontesse ja veetorustikesse on puistatud senitundmatut m\u00fcrgist ainet, mis inimesed seest \u00f5\u00f5nsaks peab t\u00fchjendama, nii et p\u00e4rast n\u00e4dalatepikkust piinlemist j\u00e4\u00e4vad neist tualetipoti ette maha veel ainult nahk, juuksed ja prillid. Sa armas aeg, kuidas Saaremaa selle h\u00e4da k\u00e4es kannatab! Vanainimesed, naised, lapsed \u2013 k\u00f5ik eranditult!\nSaatsin kohe v\u00e4lja tuvi Maaru Universumilt selle hullu loo kohta l\u00e4hemat teavet tooma, ja ise haarasin pihku oma Energiaspiraali, selle voodi vedru, milles inimene on \u00e4ra surnud ja millel seet\u00f5ttu on side Teise Maailmaga, ning avasin oma Kolmanda Silma. Ja ma n\u00e4gin t\u00e4pselt, mis seal oli juhtunud ja milline kurit\u00f6\u00f6 seekord oli meie valitsuse ja koalitsiooni poolt toime pandud.\nIrja Lutsar oli muidu see p\u00f5himees, kes kokteili valmis segas, tema tunneb h\u00e4sti igasugu m\u00fcrkisid ja teab, kuidas need inimestele m\u00f5juvad. Alguses oli neil plaan k\u00fcll riigikogus see opositsioonile sisse joota, et nad kogu aeg peldiku vahet jookseksid ja neil poleks aega enam arup\u00e4rimisi esitada ja k\u00f5nesid pidada. Aga see ei l\u00e4inud neil l\u00e4bi! Meie mehed ja naised tegid seal lihtsalt nii suure hooga t\u00f6\u00f6d, kaitsesid eesti rahvast maksut\u00f5usude ja homoseaduse eest, neil polnud aega vahepeal s\u00fc\u00fca ega juuagi. Puhvetisse nende jaoks valmis pandud m\u00fcrgitatud joogid ja s\u00f6\u00f6gid ootasid asjata. Kuni juhtus hoopis see, et hulk koalitsiooni saadikuid sinna tuli ja need salaja meie meeste eest \u00e4ra s\u00f5id ja j\u00f5id, et ise letist ostma ja raha maksma ei peaks.\nSellep\u00e4rast saal koalitsioonist nii t\u00fchi oligi! Juku-Kalle ja m\u00f5nigi teine veel oli kohe ikka v\u00e4ga pikalt kadunud, enne kui korraks kahvatu ja higisena tagasi tuli \u2013 et siis peagi uuesti kiirustades saalist kaduda. Teadagi kuhu! \u00dctleb ju vanas\u00f5nagi, et kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb.\nEks siis sai Roimaerakond aru, et niimoodi riskida teinekord enam ei maksa, muidu pole nende poolt varsti enam kedagi h\u00e4\u00e4letamas, kui vaja peaks minema. Ja n\u00f5nda mindigi hoopis v\u00e4ljapressimise teed. Hoiatavaks n\u00e4iteks v\u00f5eti esialgu Saaremaa. Kaja k\u00e4sul ronis Hussar ise l\u00e4bi k\u00f5ik Saaremaa kaevud ja Ants Laaneotsa juhtimisel viidi l\u00e4bi erioperatsioon Kuressaare veepuhastusjaama p\u00e4\u00e4semiseks, et seal terve linna veevarude kallale p\u00e4\u00e4seda. Jubeda ning \u00f5ela naeru saatel t\u00f5mbas Kaja seal siis ise b\u00fcretilt n\u00e4pitsa maha ja lasi selles olnud veniva roosa l\u00f6ga linnakodanike kodude, haiglate ja lasteaedade poole suunduvate veetorustike alguspunkti. Ja nii see \u00f5udus Saaremaal lahti p\u00e4\u00e4stetigi.\nPaar p\u00e4eva lasti senitundmata taudil Saaremaal m\u00f6llata, enne kui riigikogus vanematekogu kokku kutsuti ja neile suure saladuskatte all ultimaatum esitati: kas l\u00f5petate obstruktsiooni otsekohe, v\u00f5i muidu levib see Saaremaa salap\u00e4rane k\u00f5hut\u00f5bi veel raskemas, lausa surmavas vormis \u00fcle terve Eesti. Nii s\u00f5ideti taas kord eesti rahvast teerulliga \u00fcle ja pressiti meie meestelt v\u00e4lja j\u00e4releandmine, sest erinevalt Roimaerakonna mafiosnikutest on opositsioonierakondadel veel riigimehelikkus alles. Nemad kaitsevad rahvast kas v\u00f5i oma elu ja ihu hinnaga, ja just rahva kaitseks l\u00f5petati hetkel ka obstruktsioon, enne kui terve rahvas \u00e4ra m\u00fcrgitatakse.\nSest kuni elab ja on tervise juures meie rahvas, seni elab ka EKRE ja seni teevad Valgust\u00f6\u00f6tajad v\u00e4simatult oma t\u00f6\u00f6d eesti rahva h\u00fcvanguks. Ja \u00e4ra karda, mu armas rahvas! Kui m\u00fcrgitamiste oht on k\u00f5rvaldatud, k\u00fcll siis j\u00e4tkatakse ka obstruktsiooniga, sest meie v\u00f5it on kindel! Seda kinnitab mulle ka Universumist tagasi j\u00f5udnud tuvi Maaru, loorberioksake noka vahel. Ja see on t\u00e4iesti kindel m\u00e4rk, mis meile antud."}
{"text":"Poliitika uus rindejoon: kas lahendada demograafilist v\u00f5i kliimakriisi?Praegu tundub, et paljude j\u00e4rgmiste valimiste \u00fcks oluline teema on see, milline kriis on Eestile ohtlikum, kas kliima- v\u00f5i demograafiline kriis, kirjutab\u00a0v\u00e4ikeettev\u00f5tja ja poliitikavaatleja Mattias J\u00f5esaar.M\u00f5iste \u00abdemograafiline kriis\u00bb, mis kuulus\u00a0Eestis alles hiljaaegu vaid Isamaa poliitikute s\u00f5navarasse, on leidnud \u00fcha laiemat kasutust teistegi opositsioonierakondade esindajate leksikas. Ometi ei paindu koalitsioonipoliitikute suu seda m\u00f5istet v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldama. Vastupidine olukord on m\u00f5istega \u00abkliimakriis\u00bb, millest tahavad\u00a0pigem r\u00e4\u00e4kida liberaalse maailmavaate esindajad, kuid opositsioonipoliitikud j\u00e4\u00e4vad \u00fclds\u00f5naliseks v\u00f5i kidakeelseks.\nKumb neist on \u00fcldse \u00f5ige kriis ja mida peaks esmajoones leevendama asuma? Tundub, et sellest k\u00fcsimusest on saanud keskne rindejoon poliitika tallermaal. Seda nii Eestis kui ka maailmas laiemalt.\nEestis n\u00e4itab opositsiooni ja koalitsiooni eri suhtumist s\u00fcndimusse ja kliimasse k\u00f5ige paremini\u00a0see, mis on paberile kirja pandud. Koalitsioonileppes mainitakse 14 korda kliimat ja \u00fche korra seda \u00abkliimakriisi\u00bb nime all, s\u00fcndimust ega demograafiat ei mainita kordagi. M\u00e4rgiline on ka see, et sotsiaalkaitseministri esimene tegevus ametipostile asudes oli peretoetuste v\u00e4hendamise eeln\u00f5u sisseandmine. Valimiste eel on sotside ridadestki kostnud m\u00f5tteid, et pole \u00fcldse vahet, kui palju eestlasi tulevikus alles j\u00e4\u00e4b.\nOpositsioonile sai peretoetuste v\u00e4hendamise \u00e4rahoidmisest aga\u00a0obstruktsiooni peamine eesm\u00e4rk. Olulise p\u00f5hjendusena toodi esile demograafiline kriis. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et demograafilisele kriisile osundas seekord ka Tanel Kiik keskfraktsioonist, mitte ainult Sibul, Seeder ja Solman Isamaast, kes on sellest juba ammu r\u00e4\u00e4kinud.\nVastupidise olukorra leiab aga kliimakriisi kohta. Valimiste eel kirjutas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kommunikatsiooniekspert Anette Parksepp pika anal\u00fc\u00fcsi erakondade valimislubadustest rohep\u00f6\u00f6rde kohta. Tema j\u00e4reldus oli see, et Reformierakond ja sotsid olid kliimateemades k\u00f5ige p\u00f5hjalikumad, aga Isamaa \u00fcmmargune ja \u00fclds\u00f5naline ning EKRE programmist kliimateemad puudusid.\nOn t\u00f5si, et Isamaa ja EKRE poliitikud asuvad enamasti k\u00f5ik rohep\u00f6\u00f6rde skeptikute laial skaalal, kuid s\u00f5ltuvalt poliitikutest selle skaala eri otstes. Kui kliimamuutusi peavad nende poliitikud \u00fcldjuhul objektiivseks faktiks, siis arvamus rohep\u00f6\u00f6rdest ulatub selle pidamisest hiiglaslikuks pettuseks\u00a0(EKRE) kuni m\u00f5ttek\u00e4iguni, et rohep\u00f6\u00f6ret ei tohi teha kampaania korras, vaid aeglaselt ja l\u00e4bim\u00f5eldult (Isamaa). Lisaks on m\u00f5lemas erakonnas esindatud k\u00f5ik arvamused, mis j\u00e4\u00e4vad nende kahe vahele, ent skepsis rohep\u00f6\u00f6rde suhtes on nende kahe erakonna poliitikute seas l\u00e4biv tunnus.\nKeskerakonna suhtumine rohep\u00f6\u00f6rdesse nii skeptiline pole. Nende valimisprogrammis oli sarnaseid jooni ka praeguste koalitsiooniparteidega, n\u00e4iteks kliimaseaduse vajalikkus. Kuid \u00fchiseid jooni on ka Isamaa ja EKREga. K\u00f5ik kolm opositsioonierakonda leiavad, et p\u00f5levkivienergeetika peab j\u00e4\u00e4ma k\u00e4iku niikauaks, kuni millalgi m\u00e4\u00e4ramatus tulevikus saabub sellele reaalne alternatiiv.\nKriitikud v\u00f5iksid ka rohep\u00f6\u00f6rde kohta \u00f6elda, et kui see k\u00f5iki kliimamuutusi \u00fcmber ei p\u00f6\u00f6ra, on rohep\u00f6\u00f6re kasutu ja seda ei tuleks \u00fcldse teha.\nPoliitikute leksikas on selline tingimuslik ja laialivalguv m\u00e4\u00e4ramatus kena loor, mille taha peita oma skepsis ja vastumeelsus. T\u00e4helepanelik lugeja v\u00f5ib sama m\u00e4rgata Signe Riisalo retoorikast, kui tal palutakse r\u00e4\u00e4kida madalast s\u00fcndimusest. Riisalo p\u00f5hjendused Postimehele saab kokku v\u00f5tta nii, et lapsi s\u00fcnnib rohkem siis, kui riik on rikkam, \u00fchiskond v\u00f5rdsem ja rahvas \u00f5nnelikum. Neid v\u00e4ga \u00fclds\u00f5nalisi eeltingimusi v\u00f5iks rakendada mis tahes sotsiaalse protsessi v\u00f5imalikkuse p\u00f5hjendamiseks.\u202f\nOma jutuga j\u00f5udis Riisalo sinna, et kuna lasterikka pere toetus ei muuda kogu \u00fchiskonda t\u00e4ielikult rikkaks, v\u00f5rdseks ja \u00f5nnelikuks, siis ei ole t\u00e4idetud k\u00f5ik tingimused s\u00fcndimuse kasvuks ehk lasterikka pere toetus on kasutu. Kui tuua paralleele, siis v\u00f5iks kriitikud ka rohep\u00f6\u00f6rde kohta \u00f6elda, et kui see k\u00f5iki kliimamuutusi \u00fcmber ei p\u00f6\u00f6ra, on rohep\u00f6\u00f6re kasutu ja seda ei tuleks \u00fcldse teha.\nHoolimata sellest, kas rohep\u00f6\u00f6re\u00a0aitab kliimamuutusi lahendada v\u00f5i mitte, on valitsus oma panused sellele pannud, kuna peab seda suureks v\u00f5imaluseks majandust kasvatada. Peaminister Kaja Kallas \u00fctles riigikogu ees valitsuse moodustamise k\u00f5nes: \u00abRohep\u00f6\u00f6rdest v\u00f5ib ja peab saama meie majanduse \u00fcks selgeid mootoreid, mis meile tulevikus j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu tagab.\u00bb\n\nDemograafiline kriis puudutab tervet maailma. Pildil ema ja vasts\u00fcndinud beebi k\u00e4ed\nShutterstock\n\nDemograafiline kriis on kogu maailma mure\nKliimamuutused ja madal s\u00fcndimus on selles m\u00f5ttes sarnased probleemid, et m\u00f5lemad avalduvad pika aja jooksul. Ja kui korra juba on asi untsu keeratud, on v\u00e4ga keeruline protsesse tagasi p\u00f6\u00f6rata. Samuti on m\u00f5lemad \u00fclemaailmsed probleemid.\nAga kui kliimakriisist oskab mitmetunnist loengut pidada iga t\u00e4nap\u00e4eva teismeline, siis demograafiline kriis nii tugevalt \u00fchiskondlikus teadvuses pole. Ometi on see probleem kogu maailmas, kus toimub v\u00f5i on toimunud kiire areng, linnastumine ja industrialiseerimine. L\u00fchidalt ja lihtsustatult \u00f6eldes muutuvad lapsed selle protsessi k\u00e4igus v\u00e4ga kiiresti tuluallikast kuluallikaks ja neid saadakse drastiliselt v\u00e4hem.\nKui kliimakriisist oskab mitmetunnist loengut pidada iga t\u00e4nap\u00e4eva teismeline, siis demograafiline kriis nii tugevalt \u00fchiskondlikus teadvuses pole.\nSee pole ainult arenenud riikide mure. P\u00e4ris p\u00f6\u00f6raseid rahvastikustsenaariumeid ennustatakse isegi suurele Hiinale, mis on viimased 40 aastat ajanud \u00fche lapse poliitikat. Kui sellele lisada patoloogiline valetamine oma k\u00f5ikv\u00f5imalike majandusn\u00e4itajate kajastamisel ja kommunistlikule diktatuurile omane korruptsioon, et kohalik omavalitsus\u00a0saaks\u00a0keskvalitsuselt laste arvu j\u00e4rgi rohkem raha, v\u00f5ib Hiina rahvaarv olla juba praegu 130 miljoni noore inimese v\u00f5rra v\u00e4iksem, kui riik ise v\u00e4idab olevat.\nArvestades Hiina linnastumise kiirust, arenguk\u00f5verat ja m\u00f5ningast\u00a0L\u00f5una-Koreale l\u00e4hedast kultuuritausta, ollakse s\u00fcndimuse osas korealastega\u00a0sarnasel katastroofi kursil. L\u00f5una-Korea on kiire arengu l\u00e4bi teinud Ida-Aasia majandustiiger, millel on n\u00fc\u00fcd maailma k\u00f5ige halvemad s\u00fcndimusn\u00e4itajad \u2013 0,78 last naise kohta. Sellises tempos j\u00e4tkates on m\u00f5ne aastak\u00fcmne p\u00e4rast L\u00f5una-Koreas praegusest kaks korda v\u00e4hem inimesi ehk vanemaid p\u00f5lvkondi \u00fclal pidavate inimeste arv kaduvv\u00e4ike. Majandusteooriat, kuidas saaks\u00a0sellisesse olukorda sattunud riik edukalt ellu j\u00e4\u00e4da ja toimida, ei ole v\u00e4lja m\u00f5eldud.\nPannes valemisse juurde veel deglobaliseerumise, kus \u00fcleilmseid tootmisprotsesse soovitakse \u00fcha enam lokaliseerida, muutub iga riigi demograafiline olukord aina olulisemaks. Kes tahaks teha pikaajalisi investeeringuid riiki v\u00f5i piirkonda, kus m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast pole v\u00f5tta t\u00f6\u00f6tajaid ega \u2013 mis veel olulisem \u2013 tarbijaid? Eesti on praegu oma s\u00fcndimuse poolest OECD riikide seas kusagil keskel. Kuid meie rahvaarv on v\u00e4ike ja seega kogumahus kiirem kaduma, mist\u00f5ttu on probleem Eestile eksistentsiaalsem.\n\u202fS\u00fcndimusp\u00f6\u00f6re kui majandusmootor\nV\u00f5ib Elon Muski kombel demograafilisest kriisist v\u00f5i Greta Thunbergi kombel kliimakriisist r\u00e4\u00e4kida tumedates toonides pikalt, kuidas probleemid lahendamata j\u00e4ttes saabub m\u00f5eldamatu \u00f5udus ja kollaps. Aga selle lahendamisest v\u00f5i leevendamisest saab r\u00e4\u00e4kida ka kui v\u00f5imalusest.\u202f\nJust nagu peaminister Kallas r\u00e4\u00e4kis rohep\u00f6\u00f6rdest kui majandusmootorist, saaksid opositsioonipoliitikud r\u00e4\u00e4kida s\u00fcndimusp\u00f6\u00f6rdest kui majandusmootorist, mis\u00a0tagab meile tulevikus j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu.\u202f\nSuurem s\u00fcndimus on juba praegu muutunud investorite silmis arenenud riikide v\u00f5rdluses \u00fcha t\u00e4htsamaks konkurentsieeliseks. Ei \u00fcllatuks, et see toob k\u00f5ikjal kaasa riikide suuremad otseinvesteeringud inimestesse ehk s\u00f5na otseses m\u00f5ttes inimeste juurdes\u00fcndimise soodustamisse.\nOlenemata sellest, millise meelep\u00e4rase kriisi on valijad endale praeguseks v\u00e4lja valinud, mille \u00fcle unetust ja muret tunda, ei kavatse Eesti l\u00e4hiajal tegeleda demograafilise kriisi, vaid kliimakriisiga.\nPraegu on kultuuriliste ise\u00e4rasuste ja m\u00f5ningase targa poliitika koosm\u00f5jul Iisrael ainus arenenud riik, kus rahvastik suudab loomulikul teel kasvada. Loomulikult ei saa Eesti \u00fcks \u00fchele \u00fcle v\u00f5tta Iisraeli perekeskset kultuuriruumi. Ent pingutamine s\u00fcndimust soodustavate poliitikate abil, et j\u00f5uda oma s\u00fcndimusega v\u00e4hemasti OECD riikide seas v\u00f5imalikult k\u00f5rgesse tippu, v\u00f5iks olla konservatiivide suur eesm\u00e4rk k\u00fcll.\nLiberaalidele selline eesm\u00e4rk kindlasti\u00a0ei meeldi ja selle vastu aitab jutt, kuidas konservatiivid sunnivad\u00a0naisi v\u00e4ev\u00f5imuga s\u00fcnnitusmasinateks ja maailmas on niigi liiga palju inimesi. Samal ajal on liberaalide suur eesm\u00e4rk peatada s\u00fcsihappegaasi eritav tootmine ja saavutada Eestile selles valdkonnas konkurentsieelis. Konservatiivid saavad selle peale nina krimpsutada, kuidas k\u00f5ige selle k\u00e4igus juhitakse Eesti vaesusesse ja pimedusse ning t\u00e4ielikult elektrienergiale \u00fcleminek toob maailmale kaasa veel suurema keskkonnakahju.\nPraegu tundub, et paljude j\u00e4rgmiste valimiste \u00fcks oluline teema on see, milline kriis on Eestile ohtlikum,\u00a0kas kliima- v\u00f5i demograafiline kriis. V\u00f5idab see, kes suudab valijaskonda paremini veenda oma kriisi suuremas ohtlikkuses ja seada kahtluse alla vastasleeri kriisi t\u00f5sidus v\u00f5i \u00fcldse olemasolu.\nOlenemata sellest, millise meelep\u00e4rase kriisi on valijad endale praeguseks v\u00e4lja valinud, mille \u00fcle unetust ja muret tunda, ei kavatse Eesti l\u00e4hiajal tegeleda demograafilise kriisi, vaid kliimakriisiga. V\u00f5ib-olla j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul valitsus vahetub ja see muutub vastupidiseks.\u202f"}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 22. maiksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 22. maiks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=22.05.2023>.\nEsimene lugemine \u2013 kolm eeln\u00f5u\nKeskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse \u201eSihtasutuse\nKeskkonnainvesteeringute Keskus n\u00f5ukogu liikmete tagasikutsumine ja uute\nliikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5uga (209 OE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/e\nelnoud\/eelnou\/eba78427-0577-4108-b468-3f11d6988d2f\/riigikogu-otsus-\nsihtasutuse-keskkonnainvesteeringute-keskus-noukogu-liikmete-\ntagasikutsumine-ja-uute-liikmete-nimetamine>) tehakse ettepanek kutsuda SA\nKIK n\u00f5ukogust tagasi Kalvi K\u00f5va, Kaido H\u00f6\u00f6velson, Erkki Keldo ja \u00dcllar\nSaarem\u00e4e ning nimetada SA KIK n\u00f5ukogusse Riigikogu liikmed Reili Rand,\nMaido Ruusmann, Tarmo Tamm ja Mart Maastik.\nVastavalt keskkonnatasude seadusele nimetatakse SA KIK n\u00f5ukogu liikmetest\nneli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. SA KIK\nn\u00f5ukogusse kuuluvad lisaks Riigikogu poolt nimetatutele veel neli\nasutaja\u00f5iguste teostaja poolt nimetatud liiget. Keskkonnaminister on\nsihtasutuse n\u00f5ukogu liige oma ametikoha j\u00e4rgselt. N\u00f5ukogu liikmed\nnimetatakse viieks aastaks, kusjuures nimetajal on \u00f5igus n\u00f5ukogu liige\nigal ajal tagasi kutsuda.\nKeskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse \u201eRiigimetsa Majandamise\nKeskuse n\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5uga (210\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/a0cf71e5-f993-444e-\nbc57-438255be36db\/riigikogu-otsus-riigimetsa-majandamise-keskuse-noukogu-\nliikmete-nimetamine>) tehakse ettepanek nimetada RMK n\u00f5ukogusse Riigikogu\nliikmed Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski.\nVastavalt metsaseaduse on RMK n\u00f5ukogu \u00fcheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks\nRiigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu nimetatud n\u00f5ukogu liikme\nvolitused l\u00f5pevad koos tema Riigikogu liikme volituste l\u00f5ppemisega.\nValitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (207\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/5fcbb8fd-\nb3d9-47a4-b5c1-ed9959bf0c9c\/perekonnaseaduse-muutmise-ja-sellega-\nseonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus>) n\u00e4eb ette v\u00f5imaldada abielu\ns\u00f5lmida kahel t\u00e4isealisel isikul s\u00f5ltumata nende soost. Samuti n\u00e4eb\neeln\u00f5u ette kooseluseaduse rakendusaktide vastuv\u00f5tmise.\nEeln\u00f5uga t\u00e4psustatakse p\u00f5lvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses\nsamast soost paaride lapsendamis\u00f5igusega. Samast soost abikaasad saavad\nabieluv\u00f5rdsuse kaudu \u00f5iguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab\nlapse lapsendada bioloogilise vanema n\u00f5usolekul. Eeln\u00f5us tuuakse v\u00e4lja\np\u00f5him\u00f5te, et lapsel ei v\u00f5i olla rohkem kui kaks vanemat. S\u00e4ilitatakse\np\u00f5him\u00f5te, et lapsega seotud \u00f5igused ja kohustused on eelk\u00f5ige lapse\nbioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega\np\u00f5lvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks n\u00f5usoleku.\nEeln\u00f5uga v\u00f5etakse vastu ka muudatused, et 2014. aastal vastu v\u00f5etud\nkooseluseadusest tulenevad \u00f5igused ja kohustused saaksid praktikas t\u00e4ies\nmahus realiseeruda. Kooselulepingust vahetult tulenevad \u00f5igused ja\nkohustused j\u00e4\u00e4vad eeln\u00f5u j\u00e4rgi v\u00f5rreldes kehtiva \u00f5igusega samaks, sh\non registreeritud elukaaslasel v\u00f5imalik lapsendada vaid enda\nregistreeritud elukaaslase laps.\nPeaminister Kaja Kallas vastab Riigikogu liikmete arup\u00e4rimistele\nrekordmadala s\u00fcndide arvu ja lastega seotud soodustuste v\u00e4hendamise kava\n(nr 2<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/29f1d91f-\nbe11-440a-9482-1f6c0656d420>), rahvastikukriisi (nr\n4<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/1155fca8-e95f-4bf2-bbbd-d1e9b6175b38>)\nning Eestis ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina\nmobilisatsiooniealiste meeste kohta (nr 5<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\n\/ae82825d-fa55-4083-bdd0-c89d1b8bf5bf>).\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 13.30: Eesti seisukohad 22.-23.\nmail toimuval ELi konkurentsiv\u00f5ime n\u00f5ukogu istungil (siseturg, t\u00f6\u00f6stus,\nteadus, kosmos), kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas,\nseisukoha andmine Euroopa Komisjoni \u00fchtse loa direktiivi ja pikaajaliste\nelanike direktiivi muudatusettepanekute kohta, kutsutud Siseministeeriumi\nesindajad, ELi ravimipaketi kuulamine, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja\nkaasatute esindajad;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: v\u00e4lis\u00f5hus leviva m\u00fcra sihtv\u00e4\u00e4rtuse\nkohaldamise tingimused, kutsutud \u00d5iguskantseri Kantselei,\nKeskkonnaministeeriumi ja Terviseameti esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: spordiseaduse ja tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus, kutsutud\nKultuuriministeeriumi esindajad, Riigikogu otsuse \u201eRahvusraamatukogu\nn\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u ettevalmistamine;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: kohtumine MT\u00dc Eesti Noortalunikud\nesindajatega (ruum L332);\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: kliimaministri plaanid, kutsutud\nminister Kristen Michal ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi\nesindajad, arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti\nseisukohad ELi pakendite ja pakendij\u00e4\u00e4tmete m\u00e4\u00e4ruse ning Euroopa\nKomisjoni biop\u00f5hist, biolagunevat ja kompostitavat plasti k\u00e4sitleva ELi\npoliitikaraamistiku kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta\nkapitaliturgude liidu edendamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks,\nhasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (146\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/98b9e888-a86b-4ce0-b0fc-\n8707517d0f47\/hasartmangumaksu-seaduse-muutmise-seadus>), kutsutud\nhuvir\u00fchmad (Riigikogu konverentsisaal);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kell 11.00: Siseministeeriumi valitsemisala\nriigikaitselised \u00fclesanded, kutsutud siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: tervishoiu rahastamise raport, kutsutud\nterviseminister Riina Sikkut ja Tervisekassa esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu otsuse \u201eEuroopa N\u00f5ukogu\nParlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine\" eeln\u00f5u (156\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/33a4cb1e-e51f-4c0f-\n8e69-58d68ec1b124\/riigikogu-otsus-euroopa-noukogu-parlamentaarse-assamblee-\neesti-delegatsiooni-moodustamine>), Riigikogu otsuse \u201eP\u00f5hja-Atlandi\nLepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni\nmoodustamine\" eeln\u00f5u (157\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d26217bd-\ndef2-4219-8979-e9c2cf4f1d9c\/riigikogu-otsus-pohjaatlandi-lepingu-\norganisatsiooni-parlamentaarse-assamblee-eesti-delegatsiooni-\nmoodustamine>), Riigikogu otsuse \u201eEuroopa Julgeoleku- ja\nKoost\u00f6\u00f6organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni\nmoodustamine\" eeln\u00f5u (158\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/b84ca43c-\n7a24-46fb-9497-78248e64a939\/riigikogu-otsus-euroopa-julgeoleku-ja-\nkoostooorganisatsiooni-parlamentaarse-assamblee-eesti-delegatsiooni-\nmoodustamine>), Riigikogu otsuse \u201eEuroopa Parlamentidevahelise\nKosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni moodustamine\" eeln\u00f5u (159\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/98f16b72-941f-4658-aaff-\n6b73ed70f3ce\/riigikogu-otsus-euroopa-parlamentidevahelise-\nkosmosekonverentsieesti-delegatsiooni-moodustamine>), Riigikogu otsuse\n\u201eEesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja L\u00e4ti Vabariigi Parlamentidevahelise\nAssamblee Eesti delegatsiooni moodustamine\" eeln\u00f5u (212\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/5aa0b7de-\n058a-4474-8e53-b1c349896aec\/riigikogu-otsus-eesti-vabariigi-leedu-\nvabariigi-ja-lati-vabariigi-parlamentidevahelise-assamblee-eesti-\ndelegatsiooni-moodustamine>), Riigikogu Ukrainat toetav avalduse\nettevalmistus;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.30:\njulgeolekuolukorra arengud, kutsutud V\u00e4lisluureameti peadirektor Kaupo\nRosin;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.15: kohtumine\nriigiprokur\u00f6r Triinu Olevi ja riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmasega,\nkohtumine Kaitsepolitsei peadirektori Arnold Sinisaluga;\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Riigikontrolli aruanne\n\u201eLoodusv\u00e4\u00e4rtuste kaitse ja raied kaitsvates metsades\u201c, kutsutud\nkliimaminister Kristen Michal ning Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti,\nKeskkonnaagentuuri ja Riigikontrolli esindajad, istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmused\nKell 13 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Viimsi kooli 9. klassi\n\u00f5pilastega.\nKell 13 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub Rahvusvahelise Punase Risti komitee ja\nEesti Punase Risti esindajatega.\nKell 14 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub \u00dcRO Palestiina p\u00f5genike abi- ja\nt\u00f6\u00f6agentuuri esindaja Marc Lassouaouiga.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n19.\u201322. mai\nNATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma\nosaleb NATO PA kevadistungil Luksemburgis.\n21.\u201325. mai\nEesti-Aserbaid\u017eaani parlamendir\u00fchma liige Ester Karuse osaleb Euroopa\nJulgeoleku- ja Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni majanduskonverentsil Bakuus\nAserbaid\u017eaanis.\nRiigikogu pressiteenistus\nEleen Lindmaa\ntel 631 6456, 5551 4433\ne-post eleen.lindmaa@riigikogu.ee<mailto:eleen.lindmaa@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"PIME VIHA: natsid m\u00e4rgistasid koonduslaagritesse saadetud homoseksuaale roosa kolmnurgaga ning \u00fcritasid neid \u00f5\u00f5vastavate meetodite abil \u201eravida\u201c1930. ja 1940. aastate Saksamaa polnud homoseksuaalse orientatsiooniga inimeste jaoks elamiseks kaugeltki meeldiv paik. Natside juhtkonna \u2013 eriti Heinrich Himmleri \u2013 k\u00e4sul kiusati neid taga, saadeti koonduslaagritesse ning \u00fcritati isegi \u00f5\u00f5vastavate meetodite abil \u201eterveks ravida\u201c. Viimast \u00fcritasid nii SSi valvurid kui ka homofoobsed arstid. Erilist tr\u00f6\u00f6sti ei pakkunud ka s\u00f5ja l\u00f5pp, sest siis hakkasid levima kuulujutud, et just homoseksuaalid moodustasidki natsipartei selgroo.\nHomoseksuaalsus hakkas Saksamaal vabamalt levima 1920. aastatel. Seda eelk\u00f5ige Berliinis, mida peeti toonase Euroopa \u00fcheks liberaalsemaks linnaks. Seal asus n\u00e4iteks Magnus Hirschfeldi seksuaalteaduste instituut \u2013 progressiivne uurimiskeskus, mille \u00fcmber koondusid paljud kohalikud seksuaalv\u00e4hemuste esindajad. Ehkki meestevahelise (!) seksuaalsuhte muutis kuriteoks 1871. aasta 15. mail j\u00f5ustunud Saksamaa kriminaalkoodeksi paragrahv 175, ei olnud sellel 1920ndatel enam erilist m\u00f5ju ning karistusi j\u00e4rgnes v\u00e4he.\nHomoseksuaalsusest r\u00e4\u00e4giti tol k\u00fcmnendil ajakirjanduses \u00fcsna vabalt ning Berliinis avati seksuaalv\u00e4hemustele p\u00fchendatud klubisid ja baare. Selliseid asutusi oli toona suurlinnas sadakond. Suur roll oligi sealjuures Hirschfeldi erainstituuti kuulunud akadeemikute t\u00f6\u00f6l, kes propageerisid progressiivset ja sallivat \u00fchiskonnapilti. Ent 1920ndate teisel poolel muutus I maailmas\u00f5jas l\u00fc\u00fca saanud Saksamaa majanduslik olukord varasemast veelgi tr\u00f6\u00f6stitumaks. Seda kasutasid osavalt \u00e4ra natsionaalsotsialistid, kes p\u00fcrgisid peagi v\u00f5imule.\nNatsid korraldasid peagi p\u00e4rast v\u00f5imuletulekut Hirschfeldi instituudis r\u00fc\u00fcsteretke.\n(Wikimedia Commons)\nEugeenika m\u00f5jutused ja Hirschfeldi instituudi h\u00e4ving\nNatside ideoloogia oli tihedalt p\u00f5imunud eugeenika ehk t\u00f5utervishoiu teooriatega. Nimelt v\u00e4itsid eugeenikud, et k\u00f5ik sotsiaalsed pahed \u2013 olgu selleks n\u00e4iteks kas alkoholism v\u00f5i kriminaalsus \u2013 olid seotud p\u00e4rilikkusega ning nende edasikandumist tuleb takistada. Seet\u00f5ttu \u00fcritasid nad inimestes selliseid geneetilisi omadusi avastada ning neid bioloogilisel teel \u201eparandada\u201c. Eugeenikute m\u00f5jutusi arvestades pidasid natsid homoseksuaalsust geneetiliseks h\u00e4lbeks. Sisuliselt samal arvamusel oldi ka juutide suhtes. Natside silmis oli m\u00f5lemaid vaja h\u00e4vitada, et n-\u00f6 \u201emittet\u00e4iuslikkus\u201c edasi ei leviks.\nNatside viha homode vastu kerkis esile juba aastaid enne nende v\u00f5imuletulekut. N\u00e4iteks nimetas hilisem Natsi-Saksamaa siseminister Wilhelm Frick 1930. aastal homoseksuaalsust \u201ejuudi katkuks\u201c ning natside ajalehtedes levisid v\u00f5ikad \u00fcleskutsed, milles n\u00f5uti homoseksuaalsete tegude eest surmanuhtlust. Teadaolevalt n\u00e4gid natsid geides ohtu ka traditsioonilisele perekonnamudelile, kus pidi kasvama palju lapsi ning meestel ja naistel olid erinevad soorollid. V\u00f5imalikult paljude \u201eaaria\u201c laste s\u00fcnd oli natside ideoloogias \u00e4\u00e4rmiselt olulisel kohal. Ja homodest polnud selle eesm\u00e4rgi puhul kasu.\nRepresseerimine algas sisuliselt kohe p\u00e4rast natside v\u00f5imuletulekut. 1933. aasta 6. mail s\u00f5itsid Hirschfeldi instituudi ette mitmed veoautod, kust voolas v\u00e4lja k\u00fcmneid noori natsionaalsotsialiste. Nad tungisid hoonesse ning kukkusid seal laamendama. Natsihakatised h\u00e4vitasid hinnalist uurimisvarustust ning kandsid instituudi suurest raamatukogust veoauto kastidesse tuhandeid kirjandusteoseid. Loetud p\u00e4evad hiljem said raamatud propaganda\u00fcrituse ajal tuleroaks. Ja nagu kirjutas kuulus Saksa kirjanik Heinrich Heine: \u201eSeal, kus p\u00f5letatakse raamatuid, p\u00f5letatakse l\u00f5puks ka inimesi.\u201c\nEsimese homoseksuaalse liikumise isaks peetav Magnus Hirschfeld (kes oli muuseas ka ise juudi p\u00e4ritolu gei) viibis instituudi l\u00f5hkumise ajal v\u00e4lismaal. Ta ei naasnud enam kunagi Saksamaale ning suri kaks aastat hiljem naaberriigis Prantsusmaal. Hirschfeldi seksuaalteaduste instituudi h\u00e4vitamist kujutati natside propagandas suure v\u00f5iduna. Asutust nimetati \u201er\u00e4pasuse ja saasta j\u00e4relevalveta kasvulavaks\u201c, mis suudeti viimaks k\u00f5rvaldada.\nSachsenhauseni koonduslaagri kinnipeetavad. Laagrit nimetati \u201ehomoseksuaalide Auschwitziks\u201c.\n(Wikimedia Commons)\nOhvriteks olid eelk\u00f5ige homoseksuaalsed mehed\nSeksuaalteaduste instituut polnud ainus sarnane asutus, millest natside masinav\u00e4rk \u00fcle s\u00f5itis. K\u00f5ik Berliini homobaarid suleti ning liberaalsematele ajakirjadele ja ajalehtedele t\u00f5mmati kriips peale. Lisaks hakati geisid usinalt arreteerima \u2013 m\u00f5ned neist v\u00f5isidki olla natside koonduslaagrite esimesed asukad. Juba 1934. aastal k\u00e4skis gestaapo koostada riigi igal politseijaoskonnal nimekirjad neist inimestest, kes on \u201emingil moel homoseksuaalselt aktiivsed\u201c. Neid nimekirju v\u00f5eti hilisemate vahistamiste puhul usinalt aluseks.\n1935. aastal karmistati karistusi ning paragrahvi 175 alusel vahistatud meeste arv kasvas h\u00fcppeliselt. Kui varem oli neid aastas alla tuhande, siis II maailmas\u00f5ja eel ulatus arreteeritute arv pea 10 000ni aastas. Paljud neist surid koonduslaagrites v\u00f5i gestaapo hukkajate k\u00e4e l\u00e4bi. Arvatakse, et kokku vahistati natside v\u00f5imuperioodil umbes 100 000 Saksa ja Austria meest, keda s\u00fc\u00fcdistati homoseksuaalses k\u00e4itumises. \u00dche erandina v\u00f5ib nimetada aastat 1936, mil Berliinis toimusid ol\u00fcmpiam\u00e4ngud \u2013 seks puhuks taasavati isegi m\u00f5ned geibaarid.\nTeatavasti olid natside ohvriks eelk\u00f5ige just geid, mitte lesbid \u2013 m\u00f5istagi oli ka erandeid ning m\u00f5ned naised saadeti seksuaalse orientatsiooni t\u00f5ttu koonduslaagritesse. Ent miks selline eristamine? Ilmselt ei n\u00e4inud Hitler ja tema j\u00fcngrid samasooliste huvidega naistes samasugust sotsiaalset v\u00f5i poliitilist \u201eohtu\u201c nagu meestes. Lisaks ei saanud naisi karistada paragrahv 175 alusel, kuna see kriminaliseeris seksuaalsuhte \u201emeessoost isikute v\u00f5i inimeste ja loomade vahel\u201c. Tasub m\u00e4rkida, et ametlikult ei keelanud paragrahv kedagi ennast geina identifitseerimast, vaid karistatav oli n-\u00f6 teolt tabamine. Natside silmis polnud seal sageli siiski erilist erinevust.\nEriti vihaseks homovastaseks kujunes tippnats Heinrich Himmler. 1937. aastal SSi ohvitseridele peetud k\u00f5nes toonitas ta, et homoseksuaalsuse levik ohustab rahvuse paljunemist. Himmleri v\u00e4itel elas toona Saksamaal kaks kuni neli miljonit geid. \u201ePeame olema kindlad, kas tahame seda koormat [homoseksuaalsust] Saksamaal edasi kanda, ilma et suudaksime sellega v\u00f5idelda. See v\u00f5ib viia Saksamaa l\u00f5puni,\u201c p\u00f5rutas vihane Himmler. Ta r\u00e4\u00e4kis kaaslastele, et esivanemate puhul oli asi lihtsam \u2013 nood olevat uputanud homoseksuaalsete kalduvustega inimesed lihtsalt sohu. \u201eSee polnud karistus. Tegemist oli lihtsalt millestki ebamoraalsest vabanemisega.\u201c\nOkupeeritud aladel polnud natside homovastane v\u00f5itlus siiski kuigi aktiivne. Himmler uskus, et homoseksuaalsus kahandab allutatud rahvaste eluj\u00f5udu ning on seega Natsi-Saksamaale kasulik.\nRoosa kolmnurk t\u00e4histas homoseksuaalset vangi.\n(Alamy \/ Vida Press)\nRoosa kolmnurk\nTeatavasti pidid homod kandma natside koonduslaagrites riietel erilise tunnusm\u00e4rgina roosat kolmnurka. Sarnaseid n-\u00f6 h\u00e4bim\u00e4rke oli erinevat v\u00e4rvi. N\u00e4iteks kehtis asotsiaalidele must kolmnurk, kriminaalidele roheline, emigrantidele sinine ning poliitvangidele punane. Kui tegemist oli \u00fchtlasi ka juudiga, siis kattus m\u00f5ne eelmainitud m\u00e4rgiga kollane, \u00fclevalt kitsenev kolmnurk \u2013 kaks kattuvat kolmnurka moodustasid sel puhul nn Taaveti t\u00e4he. Koonduslaagrite kirjelduste p\u00f5hjal on teada, et roosat m\u00e4rki kandvaid inimesi kohtlesid sageli ka kaasvangid v\u00f5rdlemisi karmilt.\nLisaks k\u00f5igele \u00fcritasid SSi valvurid kinnipeetavaid homoseksuaalsusest \u201eterveks ravida\u201c. Geisid v\u00f5is oodata vangistuses v\u00f5igas steriliseerimine v\u00f5i kastreerimine. Levisid jutud, et ohvrid pandi munandeid pidi keevasse vette. M\u00f5nel juhul v\u00f5is vangidel avaneda v\u00f5imalus p\u00e4rast kastreerimist laagrist vabaneda.\nLisaks viidi homoseksuaalse orientatsiooniga meesvange sunniviisiliselt l\u00f5bumajadesse, kus nad pidid l\u00f5but\u00fcdrukutega seksima. Kogu \u201e\u00fcritust\u201c j\u00e4lgisid valvurid huviga pealt. Selliseid k\u00e4ike tehti n\u00e4iteks Fl\u00f6ssenb\u00fcrgi laagris regulaarselt. Prostituutideks olid sealjuures enamjaolt juutidest naisvangid. Need geid, kes v\u00e4itsid, et ongi tervenenud, saadeti \u201epreemiaks\u201c idarindele v\u00f5itlema.\nSeega v\u00f5isid geid taluda koonduslaagrites teistest kinnipeetavatest isegi kohutavamat tagakiusamist, kuna nad olid ka teiste vangide seas \u201emadalamast madalamad\u201c. Ka valvurid j\u00e4lgisid neid suurema hoolega. N\u00e4iteks pidid homod magama \u00f6\u00f6s\u00e4rkides ning k\u00e4ed teki peal, et v\u00e4listada masturbeerimist. Kui valvurid tabasid m\u00f5ne geist vangi, kelle k\u00e4si oli teki all, j\u00e4rgnes karistus. N\u00e4iteks viidi nad \u00f5ue, valati k\u00fclma veega \u00fcle ja j\u00e4eti sinna tunnikeseks seisma. V\u00e4hesed p\u00e4\u00e4sesid sellisest karistusest tingitud haigustest eluga \u2013 eriti talvel.\nNende \u00f5lule langesid tihti ka k\u00f5ige ohtlikumad t\u00f6\u00f6d. Sellise kohtlemise t\u00f5ttu sooritasid nad ka rohkemal m\u00e4\u00e4ral enesetappe. 1946. aastal kirjeldas Buchenwaldi \u00f5udused \u00fcle elanud Saksa ajakirjanik Eugen Kogon, et homoseksuaalid olid sageli eraldatud spetsiaalsetesse kasarmutesse ja t\u00f6\u00f6r\u00fchmadesse. \u201eSelline eraldamine pakkus v\u00f5imupositsioonil olevatele s\u00fcdametutele elementidele rohkelt v\u00f5imalusi v\u00e4ljapressimiseks ja v\u00e4\u00e4rkohtlemiseks,\u201c m\u00e4rkis Kogon.\nHuvitaval kombel saadeti natside kurikuulsaimasse koonduslaagrisse ehk Auschwitzi v\u00f5rdlemisi v\u00e4he geimehi \u2013 teadaolevalt vaid 97. Seda ilmselt seet\u00f5ttu, et erinevalt n\u00e4iteks juutidest v\u00f5i mustlastest tahtsid natsid proovida geisid \u201e\u00fcmber kasvatada\u201c, ent Auschwitz oli laager, kuhu saadeti need, kes olid juba sisuliselt surma m\u00f5istetud. Palju homod viidi n\u00e4iteks Sachsenhausenisse, mida nimetatigi rahva suus \u201ehomoseksuaalide Auschwitziks\u201c.\nTaanlane Carl V\u00e6rnet oli arstist homofoob, kes aitas natsidel homode peal v\u00f5ikaid katseid teha.\n(Twitter.com\/ukigoni)\nTaani arst sooritas homodest vangide peal eksperimente\nIlmselt teavad k\u00f5ik v\u00e4hegi natside ajalooga tuttavad inimesed, kes oli Auschwitzi koonduslaagris vangide peal v\u00f5ikaid eksperimente teinud Josef Mengele. Sarnaselt talle p\u00e4\u00e4ses \u00f5iglusem\u00f5istmise eest teinegi inimeste peal katseid teinud natside arst. Selleks meheks oli taanlane Carl V\u00e6rnet, kes viis l\u00e4bi meditsiinilisi katseid koonduslaagritesse sattunud homoseksuaalide peal.\nAlgselt Kopenhagenis tegutsenud V\u00e6rnet oli arstina spetsialiseerunud hormooniuuringutele, ent p\u00e4rast seda, kui natsid \u00fcsna II maailmas\u00f5ja alguses Taani okupeerisid, sattus V\u00e6rnet kaasmaalaste seas p\u00f5lu alla. K\u00f5ik teadsid, et tegemist on Adolf Hitlerit ja tolle vaateid jumaldava tegelasega. Patsientide arvu kokkukuivamise j\u00e4rel v\u00f5ttis V\u00e6rnet vastu m\u00e4rgilise otsuse ja liituski ametlikult natsionaalsotsialistliku parteiga. Eriti meeldis doktorile natside ideoloogia see osa, mis keskendus geide vihkamisele. Nimelt oli ka V\u00e6rnet ise tuntud homofoob.\n1940. aastate alguses avanes V\u00e6rnetil v\u00f5imalus kohtuda natside meditsiini\u00fclema Ernst-Robert Grawitziga. Too andis taanlasele \u00fclesande uurida, kuidas oleks v\u00f5imalik homoseksuaalsust \u201eravida\u201c. Kuna Grawitz kuulus SSi, mida juhtis Heinrich Himmler, siis tuligi k\u00e4sk ilmselt temalt. Igatahes oli V\u00e6rnet meelsasti n\u00f5us ning SSi toel sai ta panna Prahas p\u00fcsti korraliku laboratooriumi.\nKatsealuseid hankis ta eelk\u00f5ige Buchenwaldi koonduslaagrist. Seal sooritas ta geivangide peal vastuolulisi operatsioone \u2013 n\u00e4iteks s\u00fcstis ta \u201epatsientide\u201c kubemesse kunstlikke hormoonin\u00e4\u00e4rmeid. Kuna V\u00e6rnet ei p\u00f6\u00f6ranud patsientide heaolule erilist t\u00e4helepanu, surid mitmed neist ebasanitaarsetest oludest tingitud haigustesse.\nTaanlase edusammudel (v\u00f5i pigem nende puudumisel) hoidis hoolikalt silma peal Himmler isiklikult. V\u00e6rnet avaldas sealjuures Himmlerile \u201es\u00fcgavaimat imetlust ja murdumatut lojaalsust\u201c. See v\u00e4ljendub taanlase viimasest raportist, kus ta kinnitas, et tema t\u00f6\u00f6 on h\u00fcvanguks kogu Saksa rahvale.\nEhkki V\u00e6rnet v\u00f5eti p\u00e4rast s\u00f5da vahi alla, suutis ta ootamatult Briti ja Taani v\u00f5ime oma uuringute \u201evajalikkuses\u201c veenda. Ilmselt ei tundnud V\u00e6rnet end siiski enam kodumaal mugavalt ning otsustas sarnaselt Mengelele L\u00f5una-Ameerikasse pageda. Ent erinevalt Auschwitzi Surmainglist ei kavatsenudki taanlane oma tegevust l\u00f5petada. Ta elas oma p\u00e4risnime all Buenos Aireses ning j\u00e4tkas uuringuid homoseksuaalsuse \u201ev\u00e4ljajuurimiseks\u201c. M\u00f5neti kummalisel kombel ei proovitudki teda s\u00f5jaaegse tegevuse eest kohtu ette tuua. Tema teod t\u00f5i alles aastak\u00fcmneid hiljem \u00fcksikasjalikumalt avalikkuse ette inim\u00f5iguslane Peter Tatchell.\nAdolf Hitleri (vasakul) ja Ernst R\u00f6hmi (paremal) suhe kulges t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nadega. Oli seal ka s\u00f5prusest midagi enamat?\n(Wikimedia Commons)\nKas ka Hitler oli gei?\nHitleri surma j\u00e4rel on spekuleeritud palju selle \u00fcle, kas naistesse (v\u00e4hemalt v\u00e4liselt) v\u00f5rdlemisi lahjalt suhtunud f\u00fc\u00fcrer v\u00f5is ka ise olla gei v\u00f5i biseksuaal. Sellele viitas ka USA luureagentuuri 1943. aastal avaldatud anal\u00fc\u00fcs, mida on siiski peetud propagandat\u00f6\u00f6ks. Veel on n\u00e4iteks v\u00e4idetud, et Hitler saadeti I maailmas\u00f5ja ajal homoseksuaalses k\u00e4itumises s\u00fc\u00fcdistatuna s\u00f5jatribunali alla ja seet\u00f5ttu teda toona ohvitseriks ei \u00fclendatudki. Samuti on vihjatud tema liiga l\u00e4hedastele suhetele mitmete geisuhetes kahtlustatud natsidega.\nN\u00e4iteks oli Hitler enne Pikkade nugade \u00f6\u00f6ks nimetatud veresauna l\u00e4hedalt seotud SA (Sturmabteilung) juhi Ernst R\u00f6hmiga. V\u00e4idetavalt pidas f\u00fc\u00fcrer R\u00f6hmi oma parimaks s\u00f5braks \u2013 too oli ainus natside juhtfiguur, kes julges Hitlerit sinatada ja teda lausa semulikult Adolfiks kutsuda. Teadaolevalt oli SA juht aga homo ja f\u00fc\u00fcrer oli sellega kursis.\nEsialgu ei teinud Hitler R\u00f6hmi homoseksuaalsusest suuremat numbrit, sest vajas SA tuge. Mingil teadmata p\u00f5hjusel l\u00e4ksid mehed 1925. aastal siiski t\u00fclli ning Hitler pagendas R\u00f6hmi Boliiviasse \u2013 \u00fclesandega \u00f5petada v\u00e4lja sealset s\u00f5jav\u00e4ge. Ent neli aastat tagasi kutsus ta SA juhi tagasi Saksamaale ning meeste omavahelised suhted paranesid. Teatavasti j\u00e4tkas tulevane f\u00fc\u00fcrer SA juhi toetamist ka siis, kui talle hakkas laekuma kaaslase \u201eebamoraalse\u201c k\u00e4itumise kohta sagedasi kaebuseid. Hitleri s\u00f5nul polnud R\u00f6hmi eraelulised detailid olulised kuni need ei sattunud vastuollu natsionaalsotsialistliku poliitikaga.\nEnt kui Hitler kerkis kantsleriks, ei pidanud ta enam R\u00f6hmi toest s\u00f5ltuma. Ta hakkas kartma endise s\u00f5bra ambitsioone ning otsustas temaga arved klaarida. Hitler lasi mehe 1934. aasta veresauna k\u00e4igus tappa. P\u00e4rast seda tegid natside propagandakanalid R\u00f6hmi ja mitmete teiste SA juhtide homoseksuaalsuse avalikuks. P\u00e4rast Pikkade nugade \u00f6\u00f6d m\u00e4rkis Hitler taunivalt, et homoseksuaalsus on moraalitu. R\u00f6hmi seksuaalset orientatsiooni kasutas oma huvides \u00e4ra ka N\u00f5ukogude propaganda, mille v\u00e4itel pidi see n\u00e4itama Natsi-Saksamaa \u201et\u00f5elist olemust\u201c.\nTeatavasti n\u00e4itas Hitler ise avalikult \u00fcles halvakspanu samast soost partnerite intiimsuhete vastu ja toetas (v\u00e4hemalt elu hilisemas etapis) nende tagakiusamist. S\u00f5ja ajal kirjeldas ta seda juba \u201ekatkuga v\u00f5rreldes sama nakkava ja ohtlikuna\u201c. Hitleri enda homoseksuaalsus on j\u00e4\u00e4nud siiski pigem vaid teooriaks, mille kohta ei eksisteeri vettpidavaid t\u00f5endeid. Samuti ei usu seda suurem osa mainekamaid eksperte ja ajaloolasi.\nHitleri ja tema kaaskonna homodeks tembeldamine p\u00f5hjustas omajagu probleeme ka natside ohvritele \u2013 Saksamaa ja Austria geidele. Nimelt levis s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel m\u00fc\u00fct, et just homoseksuaalid moodustasidki natsipartei selgroo, mis vallandas uue tagakiusamise laine. Sellise \u201eidee\u201c propageerijaks oli eelk\u00f5ige N\u00f5ukogude Liit. Paragrahv 175 j\u00e4i Ida-Saksamaal kehtima 1967. ja L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal 1969. aastani. Sellele vaatamata kehtisid paljude homoseksuaalide vangistused ka p\u00e4rast neid t\u00e4hiseid, kuna nii m\u00f5nedki II maailmas\u00f5ja v\u00f5itjariigid arvasid, et nad olid \u00f5iglaselt vangistatud ega saa s\u00fc\u00fcdistada kedagi peale iseenda."}
{"text":"\u201cR\u00c4\u00c4GIME ASJAST\u201d: EKRE seisab praeguses v\u00f5itluses k\u00f5igi inimeste, kaasa arvatud Reformierakonna ja Eesti200 valijate kaitselPoliitikud Mart Helme, Martin Helme r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imuliidu katsest likvideerida Eesti demokraatia. Koos Siim Pohlakuga k\u00f5neldakse valitsuse kahjulikest maksumuudatustest. Saate kolmandas osas antakse \u00fclevaade MT\u00dc Slava Ukraini ja Eesti 200 liikme Johanna-Maria Lehtme korruptsiooniskandaalist.\nPoliitikasaade \u201cR\u00e4\u00e4gime asjast\u201d on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris p\u00fchap\u00e4eval kell 11 \u2013 12 ja kordus samal \u00f5htul kell 21 \u2013 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuh\u00e4\u00e4lingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud)."}
{"text":"J\u00fcrgen Ligi: s\u00e4\u00e4sed ja elevandid riigikogu rahandusvaidluses. Maksude kogumata j\u00e4tmisest ei saa vaesemad v\u00f5itaPoliitikas juhtub ikka, et elevant toas vaikitakse maha v\u00f5i s\u00e4\u00e4sest tehakse oma elevant. Kuid nonde kahe kokku saamine riigikogu saalis, nagu juhtus parlamendi seni ainsal rahumeelsel koosistumisel, on skisofreeniline.\nSeekord k\u00fcll ei laamendatud ega p\u00fc\u00fctud esinejaid summutada, ei uputatud p\u00e4evakordi ega asutusi t\u00fchjade arup\u00e4rimiste ega eeln\u00f5udega, isegi t\u00e4nu avaldati iseendale ja k\u00f5igile, nii et n\u00f5retama kippus, maksudebati pidamise eest. Aga debati asemel saime nihkes monoloogid ja \u00fcksmeelse erimeelsuse.\nValitsus tuli maksumuudatustega, mis tulumaksukoormust valdavalt v\u00e4hendab, pahede ja tarbimise maksustamise arvel aga \u00fcldkoormust 0,7 protsendipunkti SKPst t\u00f5stab. Viimane siiski on kordi v\u00e4hem kui eelarve struktuurseks v\u00f5i nominaalseks tasakaalustamiseks vaja oleks ja umbes sama palju, kui maksab ainu\u00fcksi kaitsekulude t\u00f5stmine v\u00f5i maksis ilma kellegi programmi v\u00f5i eelarvekatteta tehtud peretoetuste h\u00fcpe maailma tippu.\nMujal ei arvata, et laenuraha k\u00f5igile \u00fchtviisi sulas v\u00e4lja jagamine lapsi eostab. Valetavad need, kes v\u00e4idavad, et praegune koalitsioon ei seisnud sellele vastu enne valimisi v\u00f5i lubanuks peaministrierakond, et toetused nii j\u00e4\u00e4vad v\u00f5i t\u00f5usevad.\nMaksudes oli opositsioon n\u00fc\u00fcd vastu k\u00f5igele, nii t\u00f5stmistele kui langetamisele, nii valimislubaduse t\u00e4itmisele kui mittet\u00e4itmisele, nii tulu kui tarbimise ja nii pahede kui tavakaupade maksustamisele. Makse ei tohtivat v\u00f5tta inimeste taskust, kust see raha eelarvesse ei toovat, maksu alandamine ent tulla tagasi v\u00f5tta kui peaministripartei valimislubadus, mida ei t\u00e4idetavat.\nValitsus oli teinud \u017eesti, et nelja eelarveliselt ja maksupoliitiliselt seotud maksu menetletakse siiski \u00fckshaaval, ent vastutasuks saadi lihtsalt neli korda rohkem korduvaid k\u00fcsimusi ja k\u00f5nesid k\u00f5igist neljast l\u00e4bisegi ja ometi seosetult. R\u00e4\u00e4kisid need, kes oli selle olukorra tekitanud \u2013 eelarvereeglid t\u00fchistanud ning koroona varjus, \u201ehinnat\u00f5usu kompenseerimiseks\u201c ja poliitiliste v\u00e4ljapressimistega katteta p\u00fcsikulusid paisutanud.\nK\u00e4ibemaksu t\u00f5stmine ja maksuerandite kaotamine on eelarvekriisile k\u00f5ige valutum leevendus, \u00fctleb teooria ja Euroopa praktika. Mingist tapvast hinnat\u00f5usust ega vaestele langevast p\u00f5hikoormusest pole seejuures aus r\u00e4\u00e4kida. Hinnat\u00f5us on 2% k\u00e4ibemaksu arvel kuni 1,66%, hiljutise aja \u00fche kuu inflatsiooni jagu.\nHinnat\u00f5usu suureks r\u00e4\u00e4kimine ei takistanud soovitusi riigil hoopis rohkem laenata ja puuduj\u00e4\u00e4k inflatsiooni t\u00f5stmisega \u00e4ra peita. Ega kurta laenuintresside t\u00f5stmise \u00fcle \u2013 mis on ise inflatsiooni tagaj\u00e4rg, mis on omakorda eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi ja laenamisega k\u00f5rgemale t\u00f5stetud.\nVaesematele aga on iga maksmine valusam. Siiski pole t\u00f5si, et k\u00e4ibemaksu koorem ennek\u00f5ike neile langeb. J\u00f5ukam k\u00fcmnendik leibkondadest maksab teda kolm korda rohkem kui vaesem.\nVaesematele aga on iga maksmine valusam. Siiski pole t\u00f5si, et k\u00e4ibemaksu koorem ennek\u00f5ike neile langeb. J\u00f5ukam k\u00fcmnendik leibkondadest maksab teda kolm korda rohkem kui vaesem ja vastavalt maksavad peamiselt ikkagi j\u00f5ukamad. Sellist laiap\u00f5hjalist, eksporti soosivat ja investeeringute suhtes ohutut eelarvetulu peetakse majandusele neutraalseks, mitte p\u00e4rssivaks, mida on tulumaks. Sotsiaalselt ent ei saa maksude kogumata j\u00e4tmisest vaesemad v\u00f5ita, sest nad maksavad ise v\u00e4hem, riigi toimetulekust s\u00f5ltuvad aga rohkem. Seep\u00e4rast saab vajadustele vastavat sotsiaalpoliitikat ajada ainult kogutud maksudest.\nTulumaksuerandite koomale t\u00f5mbamine on v\u00e4gagi sotsiaalpoliitiline, sest need omastab j\u00f5ukam pool leibkondadest pea j\u00e4\u00e4gitult. Vaesem pool ei saa pangast laenu ega ole neil piisavalt tulusid, millest midagi maha arvata.\nEriti rumalad olid praeguse opositsiooni valimislubadused lisada tulumaksusoodustusi lastele juurde ja kustutada perede laene. Suurtel ja toetamist vajavatel peredel v\u00f5i panga jaoks laenuk\u00f5lbmatutel pole neist juurde saada mitte midagi, rikkad aga saaksid riigilt meeletuid boonused, millest \u00fchiskonnale mingit kasu poleks.\n\u201eReformierakonna kulukas maksulubadus\u201c, 700 k\u00f5igile, on siin \u00fcks \u00fcsna suur erand, sest tal on lagi, ta saab osaks suurele enamusele, ta on isiklike valikute suhtes neutraalne ja ta on ka t\u00f5rjevahend, millega \u00e4ra hoida vaesemaid otseselt n\u00f6\u00f6kivad maksuerandeid tarbimisele, harrastustele, eluasemele, mittesolidaarsetele sotsiaalkuludele.\nEt maksuvaba miinimumi taastamist ja 700 eurole t\u00f5stmist erakondlikuks peetakse, on poliitiline folkloor. Enne valimisi kritiseerisid praegust s\u00fcsteemi k\u00f5ik parteid peale selle kokku keeranud Isamaa.\nValimiste v\u00f5itjale etteheiteid teha on n\u00fc\u00fcd \u00fclekohtune, et ta parandab maksus\u00fcsteemi defekti, mille kunagi v\u00e4lja pressis ja tegelikult pettis valimiste kaotaja \u00fcksi. See oli valijale p\u00e4he m\u00e4\u00e4ritud, mitte tema k\u00fcsitud asi. \u00dchetaolise maksu muudab ta kim\u00e4\u00e4riks, millel on praeguseks 34,5% k\u00fc\u00fcr, mis pandud enamuses keskmist ja alla selle teenivate inimeste selga. Juba 2015. aastal lubasime, et seisame sellele vastu ja kui ei saanud, siis nii 2019. ja 2023. seda meilt juba konkreetselt ka k\u00fcsiti. Ja me t\u00f5esti ka lubasime.\nEt maksuvaba miinimumi taastamist ja 700 eurole t\u00f5stmist erakondlikuks peetakse, on poliitiline folkloor. Enne valimisi kritiseerisid praegust s\u00fcsteemi k\u00f5ik parteid peale selle kokku keeranud Isamaa.\n700-eurone maksuvabastus k\u00f5igile paistab kallis p\u00f5hjusel, et 2015. aasta suur lubadus 500 eurot osadele j\u00e4eti p\u00e4rast l\u00e4bi surumist sinnapaika. Temagi oli olnud kulukas, aga tema \u201ev\u00f5itude\u201c kohta valetati. Teda v\u00f5rreldi juba seadusega minevikku j\u00e4etud miinimumi tasemega (180 eurot) ja ammugi ei osutatud alternatiivile, tookord 300 eurot k\u00f5igile, mis praegu oleks palju rohkem.\nPettus oli ka pensionide maksustamine, sest nende t\u00e4iendav maksuvabastus, mis oli juba kirjutatud eelarvestrateegiasse, v\u00f5eti \u00e4ra. Tulemusena liikusid pension\u00e4rid suhteliselt vaesete hulka. Alles t\u00e4navusest on nende miinimum taastatud ja 500 t\u00f5stetud 654ks, mis oli m\u00f5eldud praeguse operatsiooni esimene osana. Muidugi kaotati tookord ka muudes maksuvabastustes, aga see poleks probleem, kui see erinevalt praegusest kavast poleks toimunud tulu suurusest s\u00f5ltuvalt.\nMadalapalgaliste t\u00f6\u00f6kohtade soosimine oli halb eesm\u00e4rgina, aga ei r\u00e4\u00e4gitud ka n\u00e4iteks \u00f5petajate maksuvaba miinimumi \u00e4ra v\u00f5tmisest. T\u00e4navu ulatub nende keskmine palk 2048 euroni ja \u201ev\u00f5ita\u201c on veel vaid k\u00fcmme eurot. Ka t\u00f6\u00f6stust\u00f6\u00f6liste tulumaksukoormust kokkuv\u00f5ttes t\u00f5steti alternatiividega v\u00f5rreldes ning kasv\u00f5i politseinike v\u00f5i p\u00e4\u00e4stajate miinimumpalgad asuvad samuti raha kaotamise vahemikus.\nT\u00f5esti halb praeguses maksupaketis on tulumaksu m\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine, sest see kahjustab majandust. Ent praegusest on ilma k\u00fc\u00fcruta s\u00fcsteem siiski palju parem ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u maksukoormus kokkuv\u00f5ttes langeb. Majandusele ja eelarvele hea on ka koormuse nihe tarbimise ja pahede suunas ning tulult ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ult \u00e4ra.\nAga maksumaksja oma pole ainult isiklik rahakott, vaid ka riik, misp\u00e4rast selle vara tohutu defitsiidi juures on kohatud nii maksude maha tegemine kui ka rohkem-raha-k\u00e4tte-v\u00f5itudest r\u00e4\u00e4kimine. Riik peab suutma meilt kogutud rahast tegema h\u00e4dap\u00e4raseid \u00fchiseid asju, mida \u00fcksi teha ei saa ja mis selle poolest on paremad kui sama sularaha iga\u00fche peo peal."}
{"text":"Mesi ja t\u00f5rvMESI\u2022 M\u00f5ned vihmased p\u00e4evad t\u00f5id loodusesse roheluse.\u2022 N\u00e4dalavahetusel on traditsiooniline muuseumi\u00f6\u00f6.\u2022 Ootus l\u00f5ppeb peagi: Lidl avab uksed.\u2022 Algas Virumaa Suvesaundi rahvah\u00e4\u00e4letus.\u2022 Arkna ristmik l\u00e4heb \u00fcmberehitusele.\u2022 V\u00f5sul avati uus kohvik.T\u00d5RV\u2022 Tamsalus hirmutab karupere inimesi.\u2022 MT\u00dc Slava Ukraini rahakasutus on \u00e4ratanud kahtlusi.\u2022 Netikelmid t\u00fcssavad j\u00e4tkuvalt kergeusklikke."}
{"text":"T\u00f6\u00f6v\u00f5it! Vene armee uudisportaali enam Eestis ei n\u00e4e22.05.2023\nAlates 2022. aasta Ukraina-vastase r\u00fcnnaku algusest on Propastop tegutsenud selle nimel, et piirata ligip\u00e4\u00e4su Kremli s\u00f5japropagandat levitavatele kanalitele. N\u00fc\u00fcd viimaks on see tegevus j\u00f5udnud tulemuseni ja Eestis ei p\u00e4\u00e4se enam ligi sellistele propagandaportaalidele nagu Izvestija, Vesti.ru, Belarus24.by ning samuti Vene armee inforelvale nimega TV Zvezda.\nM\u00e4\u00e4ravaks sai postitus, milles p\u00f5hjendasime piirangute rakendamise vajadust EL sanktsioonidele viidates. Propastop andis postitusest teada Tarbijakaitse ja\u00a0Tehnilise J\u00e4relevalve\u00a0Ametile (TTJA) ning Rahapesu Andmeb\u00fcroole\u00a0(RAB), p\u00f5hjendused vaadati l\u00e4bi ning viidatud kanalite juurdep\u00e4\u00e4s peatati. Saime kinnitust, et \u00f5ige tee piirangute rakendamiseks on just sanktsioonid. Varem viitasime propagandakanalite s\u00f5da \u00f5hutavale sisule, kuid selline argumentatsioon ei viinud tulemuseni.\nSiit leiad nimekirja k\u00f5igist nendest Kremli ja Valgevene propagandakanalitest, mille juurdep\u00e4\u00e4s on Eestist piiratud. 2. mai 2023 seisuga on listis 316 erinevat v\u00e4ljaannet. Uuendame nimekirja alati, kui saame TTJA-lt uut infot.\nJ\u00e4rgmised, mida sulgeda\nParaku pole see\u00a0nimekiri kaugeltki ammendav ja Eestist on juurdep\u00e4\u00e4s endiselt mitmele Kremli propagandat levitavale \u00a0v\u00e4ljaandele. Siin on m\u00f5ned, mille juurdep\u00e4\u00e4s peab olema samuti piiratud:\nKomsomolskaja Pravda\nJuurdep\u00e4\u00e4s Vladimir Putini v\u00e4idetavale lemmikule, Venemaal loetavuselt esik\u00fcmnesse kuuluvale uudisportaalile kp.ru peab olema piiratud, kuiv\u00f5rd selle juhi ja peatoimetaja Vladimir Sungorkini vastu on seatud EL sanktsioonid. Sungorkin k\u00fcll suri m\u00f6\u00f6dunud aasta septembris, ent KP haldusfirma Media Partner omanike ringis\u00a0on Putini k\u00e4silane ja Gazpromiga seotud \u00e4rimees Grigori Berjozkin, kes kantud samuti EL sanktsineeritute nimekirja.\nMoskovski Komsomolets\nJuurdep\u00e4\u00e4s Venemaa \u00fche populaarsema tabloidi veebiportaalile mk.ru peab olema piiratud, kuiv\u00f5rd selle juhi Pavel Gussevi vastu on seatud EL sanktsioonid.\nRBK (RBC) veebiv\u00e4ljaanded\nRBK v\u00f5i RBC on meediagrupp, mille nimi on l\u00fchend s\u00f5nadest RosBusinessConsulting. Eestis on keelatud telekanal RBK, kuid endiselt on ligip\u00e4\u00e4setavad selle veebiv\u00e4ljaanded\u00a0rbc.ru ja tv.rbc.ru, kus saab lisaks propagandauudiste lugemisele ka vaadata sedasama telekanalit. Juurdep\u00e4\u00e4su piiramise alus on meediagrupi \u00fche omaniku VTB Panga vastu seatud EL finantssanktsioonid.\nDzen\nDzen.ru on keskkond, mis koostab tehisaru abiga \u00fclevaateid teiste meediakanalite uudistest. Selle kaudu p\u00e4\u00e4seb ligi Venemaa peamiste propagandakanalite lugude kokkuv\u00f5tetele, samuti vaadata piiratud juurdep\u00e4\u00e4suga telekanalite sisu, hiilides nii sanktsioonidest m\u00f6\u00f6da.\nJuurdep\u00e4\u00e4s Dzenile peab olema piiratud, kuna Dzen kuulub ettev\u00f5ttele VK. VK omanikeringi kuuluvad ettev\u00f5tted Gazprombank ja Sogaz, mille m\u00f5lema vastu on seatud EL finantssanktsioonid. Samuti on sanktsioonid seatud Sogazi kaasomaniku, \u201cPutini pankuri\u201d Juri Kovalt\u0161uki vastu.\nPildid: kuvat\u00f5mmised"}
{"text":"Raviga rahulolematu patsient pressis arstilt raha v\u00e4ljaRootsis pressis patsient ps\u00fchhiaatrilt raha v\u00e4lja, sest see ei soostunud talle ravimite lisaretsepti v\u00e4lja kirjutama. V\u00e4ljapressija tabamiseks seadis politsei talle l\u00f5ksu.\nRootsi arstide liidu l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt \u00fctles 12 protsenti k\u00fcsitlusele vastanud Rootsi arstidest, et on viimase aasta jooksul sattunud \u00e4hvarduste ja v\u00e4givalla ohvriks.\nFoto: Shutterstock\nRootsi Malm\u00f6 ps\u00fchhiaatriaosakonna arstil tekkis eelmise aasta alguses probleem v\u00e4ljapressiva patsiendiga, vahendas mediuutiset.fi artiklit Rootsi meditsiinilehes Dagens Medicin."}
{"text":"L\u00e4\u00e4ne-Nigula vallas l\u00f5i mees elukaaslast20. mai \u00f6\u00f6sel kella kahe paiku sai politsei teate, et L\u00e4\u00e4ne-Nigula vallas l\u00f5i 25-aastane mees kodus oma 19-aastast elukaaslast. Politsei pidas 25-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\u00a0\nP\u00e4rnumaa\nKelmus\nLOE KA:\nHaapsalu majutuskohas varastati naiselt telefon ja raha\nPolitsei palub abi kahtlustatava tuvastamisel\n19. mail alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 33-aastane p\u00e4rnakas tellis 23-aastase mehe k\u00e4est kolm numbrim\u00e4rki, mille eest tegi viis raha\u00fclekannet. Soovitud numbrim\u00e4rke ostja ei saanud ega ole ka saanud makstud raha tagasi. Tekitatud rahaline kahju on pea 720 eurot.\nVargus\n22. mail alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et \u00f6\u00f6l vastu 17. maid varastati Sindis robotniiduk. Vargusega tekitatud varaline kahju on ligemale 700 eurot.\nRaplamaa\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\n20. mail veidi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d sai politsei teate, et Kohila vallas l\u00f5i seni kindlaks tegemata isik 18-aastast noormeest."}
{"text":"P\u00e4rtel Piirim\u00e4e: ma ei tunne k\u00fcll mingit s\u00fc\u00fcd, et Johanna Maria Lehtme kangelaslugu uskuma j\u00e4inMida me saame Johanna Maria Lehtme juhtumist j\u00e4reldada ja v\u00f5ib-olla ka \u00f5ppida, enne veel, kui uurimisorganid ja kohtus\u00fcsteem on andnud juriidilised hinnangud?\nMa n\u00f5ustun Erik Moora ja teiste kriitikutega, kes \u00fctlevad, et Eesti 200 juhid oleksid pidanud v\u00f5tma palju varem selge moraalse positsiooni \u2013 juba siis, kui esimesed t\u00f5sised kahtlustused olid meedias esile kerkinud. Aga ma m\u00f5istan ka, et kuni viimase hetkeni (s.t kuni Ekspressi eelmise n\u00e4dala looni) nad lihtsalt ei tahtnud v\u00f5i ei suutnud uskuda, et nad v\u00f5ivad olla sattunud pealtn\u00e4ha \u00e4\u00e4retult meeldiva inimese poolt manipuleerimise ohvriks.\nNeil ei ole olnud ka piisavalt poliitilist tarkust \u2013 ja v\u00f5ib-olla pole siiamaani \u2013, et m\u00f5ista, et poliitikas ei saa apelleerida s\u00fc\u00fctuse presumptsioonile. Poliitikutele, rahvaesindajatele, avalike ametite t\u00e4itjatele kehtivad hoopis k\u00f5rgemad eetilised n\u00f5uded kui see, et ei tohi saada s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud kriminaalkuriteos.\nRiigikogu liikme koht ei ole inim\u00f5igus, vaid privileeg, mille omamine s\u00f5ltub valijate usaldusest. Kulunud v\u00e4ljend, et selleks mitte \u00fcksnes ei pea olema aus, vaid ka n\u00e4ima aus, on siin \u00f5igel kohal. (Kusjuures see kehtib ka Tarmo Tamme juhtumi kohta \u2013 ka komisjoni esimehe koha puhul ei saa l\u00e4htuda s\u00fc\u00fctuse presumptsioonist, vaid v\u00f5imalik huvide konflikt tuleb eos v\u00e4listada, mitte oodata korruptsioonivastase komisjoni v\u00f5i uurimisorganite hinnangut.)\n\u00a0\nSee, et Lehtme tagasi astus, on t\u00f5epoolest igati positiivne, sest meil on ka teistsuguseid n\u00e4iteid, kui meenutada kasv\u00f5i Mailis Repsi, kes uurimise all olles ja t\u00f6\u00f6l k\u00e4imata v\u00f5ttis vastu riigikogu liikme palka. Aga mandaadist loobumine ei ole kangelaslikkus, mida k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt kiita, vaid see oli v\u00e4him, mida Lehtme sai teha, et natukenegi v\u00e4hendada seda v\u00e4ga musta varju, mida ta ennast usaldanud inimestele heitis. N\u00f5ustun ka Kristina Kallasega, et meediapeksust r\u00e4\u00e4kimine on selles kontekstis kohatu, sest meedia tegi t\u00f6\u00f6d, mida ta peabki tegema.\nAga mandaadist loobumine ei ole kangelaslikkus, mida k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt kiita, vaid see oli v\u00e4him, mida Lehtme sai teha, et natukenegi v\u00e4hendada seda v\u00e4ga musta varju, mida ta ennast usaldanud inimestele heitis.\n\nKindlasti ei tohiks sellest loost teha j\u00e4reldust, et k\u00f5ik pealtn\u00e4ha omakasup\u00fc\u00fcdmatud inimesed, kes p\u00fchenduvad teiste (sh Ukraina) aitamisele, on salajased egoistid v\u00f5i koguni petised. Nagu T\u00f5nu Runnel kirjutas, on n\u00fc\u00fcd eriti oluline Ukrainat edasi toetada, sealjuures muidugi j\u00e4rgides due diligence\u2018i printsiipe.\n\u00dcks laiem aspekt, mis viib meid selle loo juurtele l\u00e4hemale, on inimeste s\u00fcgav vajadus moraalsete kangelaste j\u00e4rele. Me tahaksime v\u00e4ga m\u00f5elda, et kuskil on mingid inimesed, kellel puuduvad meisse evolutsiooniliselt juurdunud omakasup\u00fc\u00fcdlikud instinktid: vajadus hoolitseda esmajoones iseenda, oma pere ja l\u00e4hedaste, oma s\u00f5prade ja kogukonna, seej\u00e4rel oma riigi ja alles seej\u00e4rel maailma eest. Johanna Maria Lehtme n\u00e4is justkui inimene teiselt planeedilt, kelle v\u00f5itlus Ukraina eest oli s\u00fcgavalt moraalne ning t\u00e4ielikult ennast ohverdav. Me olime liigutatud ning paljud meist \u2013 sealhulgas \u00fcle 5000 valija \u2013 m\u00f5tlesid, et just selliseid inimesi vajab ka riigikogu.\nV\u00f5ib-olla selliseid inimesi polegi tegelikult olemas, vaid nad on fiktsioon, midagi sellist nagu keisri hull Timotheus von Bock, kelle leiutas Jaan Kross, et panna meid k\u00fcsima, kas sedasorti eetiline kangelaslikkus \u00fcldse sobib inim\u00fchiskonda. Kindlasti kahjustas von Bock iseennast ja oma perekonda, aga pole kindel, kas tema l\u00f5putu ausus t\u00f5i kasu isegi keisririigile. V\u00f5ib-olla saab tema tegutsemist nimetada hoopis teatud laadi egoismiks, sest enesetruuduse ideaali nimel ei olnud ta valmis \u00fchekski kompromissiks, mida \u00fchiskonnas toimetamine ometigi eeldab.\n\u00a0\nKindlasti me tahame, et riigikokku kuuluks inimesed, kelle moraalne kompass oleks paigas, aga v\u00f5ib-olla oleks asi p\u00e4ris hull, kui see koosneks ainult von Bockidest, juhul kui selliseid inimesi \u00fcldse leidub.\nAga kui moraalseid kangelasi pole v\u00f5tta, tuleb nad leiutada, sest \u00fchiskondlik n\u00f5udlus on olemas. Nagu Teet Kalmus oma veebipostituses tabavalt osutab, ei piisa \u00fcksnes \u00abkangelase\u00bb enda pingutustest ja avalikkusega manipuleerimisest, vaid kangelasm\u00fc\u00fcdi loomisel m\u00e4ngib v\u00f5tmerolli meedia. Johanna-Maria Lehtme kuvandi loomine Eesti ajakirjanduses aastatel 2022\u20132023 oleks huvitav materjal m\u00f5neks tulevaseks magistrit\u00f6\u00f6ks.\nAga kui moraalseid kangelasi pole v\u00f5tta, tuleb nad leiutada, sest \u00fchiskondlik n\u00f5udlus on olemas.\n\nSeesama meedia, mis teenis leiba Lehtme m\u00fc\u00fcdilt, distantseerib end n\u00fc\u00fcd osavalt kogu loo k\u00e4imat\u00f5mbamisest, kogudes uusi klikke kangelase languse loo pealt. Samas s\u00fc\u00fcdistades k\u00f5iki teisi, kes meedia enda kaasloodud narratiivi uskuma j\u00e4id, kusjuures eriti suur kollektiivne s\u00fc\u00fc omistatakse erakonnale Eesti 200.\nMina kui Eesti 200 liige tunnen end samuti petetuna, aga ma ei tunne k\u00fcll mingit s\u00fc\u00fcd, et ma kangelaslugu uskuma j\u00e4in, sest mul puudus igasugune alus kahtlustusteks. Ning ma ei n\u00e4e ka, kuidas Eesti 200 juhid pidanuks Lehtmet juba enne valimisi kahtlustama olukorras, kus hoopis parema taustakontrolli v\u00f5imalustega v\u00e4lisministeerium v\u00f5i presidendi kantselei \u2013 v\u00f5i ka tagantj\u00e4rele tark Postimees, kes andis Lehtmele aasta inimese tiitli \u2013 midagi kahtlustada ei osanud.\nL\u00f5petuseks v\u00f5ib nentida, kui kuskil kerkib esile m\u00f5ni p\u00fchak, kes seisab inimlikust moraalist k\u00f5rgemal v\u00f5i astub parnassile m\u00f5ni eriliselt innukas moraalij\u00fcnger, v\u00e4\u00e4rtuste kaitsja ja n\u00e4puviibutaja, siis tasub olla ekstra ettevaatlik, sest v\u00f5ib-olla on neil hoopis midagi varjata.\n"}
{"text":"Ott Lumi: obstruktsioonip\u00e4evadObstruktsiooni on kasutatud juba 2000 aastat ja see, mis hetkel toimub Eestis, pole protseduurika m\u00f5ttes midagi uut.\nAjaloo esimene kuulus obstruktsioon leidis aset 59. aastal eKr, kui senaator Cato Noorem kasutas seda vastusena maareformi seaduseeln\u00f5ule, mille algatajaks ja rahastajaks oli toonane konsul Caesar. Kui saabus aeg Catol debatis s\u00f5na v\u00f5tta, alustas ta \u00fclipikka k\u00f5net, pidades muidugi ka vaheaegu. Caesari eesm\u00e4rk oli v\u00f5tta eeln\u00f5u vastu enne, kui tema kaaskonsul Marcus Calpurnius Bibulus kuu l\u00f5pus v\u00f5imu enda valdusesse haarab. M\u00f5istes Cato kavatsust, k\u00e4skis Caesar liktoritel Cato \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f6\u00f6p\u00e4evaks vangi pista. See samm oli paljude senaatorite seas ebapopulaarne ja oma veast aru saanuna andis Caesar peagi k\u00e4su Cato vabastada. Sellest kujunes Cato v\u00e4ike v\u00f5it: p\u00e4ev l\u00e4ks raisku, ilma et senat oleks j\u00f5udnud eeln\u00f5u toetava ettepaneku \u00fcle h\u00e4\u00e4letada. Kuid l\u00f5ppude l\u00f5puks sai Caesar Cato vastuseisust siiski jagu, viies meetme arutamiseks rahvatribuuni ette, kus see l\u00e4ks ka l\u00e4bi. Sellel organil oli \u00f5igus senati otsuseid vetostada.\nT\u00e4nap\u00e4evase obstruktsiooni juured on Briti poliitikas, ulatudes 19. sajandi l\u00f5ppu, mil Iiri partei katsetas Briti parlamendi alamkoja t\u00f6\u00f6 seiskamist. Ameerika \u00dchendriikide senatis on sellest t\u00e4naseks saanud v\u00f5imas seadusandliku t\u00f6\u00f6 vahend. Senati reeglid lubavad senaatoril v\u00f5i senaatoritel r\u00e4\u00e4kida nii kaua kui nad soovivad ja mis tahes teemal, v\u00e4lja arvatud juhul, kui kolm viiendikku n\u00f5uetekohaselt valitud ja vannutatud senaatoritest ei tee ettepanekut debatt l\u00f5petada. S\u00fcsteemi kaitsjad USA-s nimetavad seda printsiipi \u201csenati hingeks\u201d.\nK\u00f5ige protseduurikakesksemaid obstruktsioone (vaheagade v\u00f5tmine, pikad k\u00f5ned jms) harrastavad Mandri-Euroopas Itaalia ning Prantsusmaa. N\u00e4iteks viimases esitas vasakpoolne opositsioon 2006. aasta augustis 137 449 muudatust kavandatavale seadusele, millega sooviti alandada Prantsuse riigi osalust Gaz de France\u2019is 80%-lt 34%-le, et v\u00f5imaldada Gaz de France\u2019i ja Suezi \u00fchinemine. Tavaline parlamentaarne menetlus n\u00f5udnuks k\u00f5igi muudatusettepanekute h\u00e4\u00e4letamiseks 10 aastat.\nNii et obstruktsiooni on kasutatud juba 2000 aastat ja see, mis hetkel toimub Eestis, pole protseduurika m\u00f5ttes midagi uut. \u201cProtseduurikunn\u201d Urmas Reinsalu (Eesti Ekspressi pandud h\u00fc\u00fcdnimi), kes m\u00f5tles seekordse skeemi v\u00e4lja, ei ole siin niisiis ei geenius ega pahalane. Inimene lihtsalt teeb oma t\u00f6\u00f6d.\nR\u00e4\u00e4kida t\u00e4na suurest demokraatia kriisist on minu arust ekslik. Praeguse olukorra tekkimises on s\u00fc\u00fcdi m\u00f5lemad pooled.\nEesk\u00e4tt Reformierakond ei r\u00e4\u00e4kinud meile valimiste eel t\u00e4it t\u00f5de riigi rahanduse seisust. Olukord, kus huvir\u00fchmad pole enne valimisi informeeritud, mis maksupoliitikas toimuma hakkab, tekitabki arusaadavalt pahameelt. Aga olgem mureta, sellele annab oma hinnangu j\u00e4rgimistel valimistel valija. Opositsiooni reaktsioon on samas olnud p\u00e4ris r\u00e4ige. Dikteerib kammertooni loomulikult EKRE. \u00dchiskond on parlamendi kaudu oma rahulolematust n\u00e4idanud. Teatud mahus on see normaalne. Ent kuidas opositsioon saaks hakata rahunema? Siin tuleb vaadata Isamaa ja Keskerakonna otsa. Kardetavalt m\u00e4ngib EKRE siin oma m\u00e4nge, loodetavasti m\u00f5istlikkuse piires. T\u00e4navaprotestidele \u00fcleskutsed siin muidugi midagi adekvaatset ei t\u00e4hista. Samuti mitte peaministri hinnang opositsiooni tegevusele, v\u00f5rreldes viimast Putini ja Hitleriga\u2026 Ausalt, tahaks teada: kes selle k\u00f5ne kirjutas?\n\u00dcldiselt olen n\u00f5us \u00f5iguskantsler Madisega: olukorra saab lahendada vaid parteidevahelise kokkuleppega, sest l\u00f5ppude l\u00f5puks kehtib Eestis erakonnademokraatia. Ise keeravad k\u00e4ki kokku, ise lahendagu ka \u00e4ra. Aga seda, et ei peaks arutama Eesti demokraatlike institutsioonide tervise \u00fcle, ma ei \u00fctleks. Lisaks Riigikogule tuleks anal\u00fc\u00fcsida ka valitsuse, parteide ja kodaniku\u00fchiskonna uuenemise v\u00f5imet uuenevas demokraatias. Muide olgem ka seejuures optimistid. N\u00e4iteks Freedom House\u2019i demokraatiaindeksis on Eesti juba liigitatud k\u00fcpsete konsolideerunud demokraatiamaade sekka. Enamus teisi indekseid paigutab Eesti veel teatud v\u00e4ikeste vigadega demokraatiate hulka. Aga poliitikuile soovitaks tugevamat n\u00e4rvikava. Meenutades Bertrand Russelli \u00f6eldut, et poliitika on protsess, mille k\u00e4igus inimesed valivad inimest, kes on s\u00fc\u00fcdi. Reeglina olete need teie, poliitikud."}
{"text":"Horoskoop 22.-28. mai: Ambur on \u00fclemuse kullipilgu all, Kalad on l\u00e4bip\u00f5lemise piirilK\u00e4esoleva n\u00e4dala s\u00fcnnip\u00e4evalapsed:\u00a0\n22.05 Naomi Campbell,\u00a0Evelin V\u00f5igemast\n23.05 Tambet Tuisk, Nancy Himma-Mantsik\n24.05 Bob Dylan\n25.05 Tauno Kangro\n26.05 Eda-Ines Etti; Lenny Kravitz\n27.05 Mari J\u00fcrjens, Jamie Oliver\n28.05 Kylie Minogue\n\u00a0\nJ\u00c4\u00c4R\nAlanud n\u00e4dal toob sulle t\u00f6\u00f6alase \u00f5itsengu. Kolleegid imetlevad sind ning m\u00e4rkavad sinu unikaalset panust. \u00dclemused heldivad ja sind v\u00f5ivad ees oodata pakkumised uutele positsioonidele. Naudid uut sorti v\u00f5imu ning edukat majanduslikku seisu.\u00a0\n\u00c4ra lase end t\u00f6\u00f6alasest edust pimestada - mujal varitsevad sind sel n\u00e4dalal ohud. Ole v\u00e4ga ettevaatlik, sest sind v\u00f5ivad ees oodata \u00f5nnetused ja ootamatused v\u00f5i hoopis ootamatu haigestumine. Erilist ettevaatlikkust n\u00e4ita \u00fcles autot juhtides.\u00a0\nN\u00e4ib, et \u00fcks kindel sinu suhe sinu elus ei liigu enam edasi ja ei ole v\u00f5tnud sinu jaoks positiivset suunda. V\u00f5ib-olla tunned end juba m\u00f5nda aega klaustrofoobselt ja l\u00e4mmatatuna? M\u00f5tle hoolega l\u00e4bi see, mida p\u00e4riselt ihaldad ja tee vastavad otsused.\u00a0\nS\u00d5NN\nVaevled p\u00fchendumise ja keskendumise vaeguse k\u00e4es. Sa ei ole eriti ka koost\u00f6\u00f6st huvitatud, kuigi just see v\u00f5iks sind aidata. T\u00f6\u00f6alased partnerlussuhted kisuvad sel n\u00e4dalal teravaks; kogete palju erimeelsusi.\u00a0\nKuigi t\u00f6\u00f6alaselt kimbutavad sind keerulised suhted, oled v\u00e4hemalt oma eraelus, mis vastutab su tervise eest, leidnud tasakaalu. Naudid hea tervise vilju, kuid \u00e4ra muutu laisaks - enda eest hoolt kandmine on elukestev t\u00f6\u00f6 ja toob vilju vaid j\u00e4rjepidevatele.\u00a0\nSel n\u00e4dalal v\u00f5ib sinu romantiline suhe j\u00e4rsku tunduda liiast. Tajud liigset kontrolli, kuid ei oska s\u00f5rme peale panna, kas sind kontrollitakse v\u00f5i hoopis sina kontrollid. Austage teineteist ja andke \u00fcksteisele ruumi, n\u00f5nda on v\u00f5imalik suhtepuntrad taas harmooniasse viia.\u00a0\nKAKSIKUD\u00a0\nSinu t\u00f6\u00f6s ootab sind pehme ja kaastundlik suhtlus. Inimesed imetlevad sind sinu loomuse p\u00e4rast ja oled oma kaalutletud k\u00e4itumise t\u00f5ttu paljudele heaks eeskujuks. Rahaline seis on taas t\u00f5usuteel.\u00a0\nV\u00f5ta aega oma kiirest graafikust ja p\u00fchenda see ainult iseendale. Kui sa seda veel teinud ei ole, siis just n\u00fc\u00fcd on hea aeg alustada sportimisega.\u00a0\nAbielus Kaksikuid v\u00f5ib sel n\u00e4dalal kimbutada pahameel ja vaidlused raha \u00fcle. Kui aga oled veel vallaline, saabub sel n\u00e4dalal sulle hoiatus: m\u00f5tle veelkord. \u00c4ra kiirusta otsustama.\u00a0\nV\u00c4HK\u00a0\nV\u00f5id tunda kahetsust juba tehtud otsuste \u00fcle, mis ei ole sinu kasuks lahenenud. Kuid aega ei saa tagasi p\u00f6\u00f6rata ning kahetsused on asjatud. V\u00f5ta sihiks edasi liikumine ja positiivne m\u00f5ttelaad, see teenib sind k\u00f5vasti rohkem kui nukrutsemine ja minevikus seismine.\u00a0\nTaastud terviseprobleemidest. Maadled minevikus esile kerkinud foobiatega ning stressi t\u00f5ttu tekkinud muredega. Meditatsioon ja jooga v\u00f5iksid leida tee sinu p\u00e4evakavasse.\u00a0\nSuhetes v\u00f5id kogeda reetmist. See ei t\u00e4henda ilmtingimata truudusetust, kuid mingit sorti pettusega tuleb sul tegeleda. Ole s\u00f5prussuhetes ettevaatlik, \u00e4ra ole mesijutust liigselt vaimustuses, see ei pruugi alati k\u00f5ige siiramast kohast s\u00fcndida.\u00a0\nL\u00d5VI\nArened t\u00f6\u00f6alaselt p\u00f6\u00f6rasel kiirusel. Uued projektid on juba sinu poole teel ning v\u00f5id loota kiirele edule. Sellest hoolimata \u00e4ra kuku priiskama ning hoia rahaasjad kontrolli all\u00a0\nTunned end terve ja tugevana! Saad l\u00f5puks lahti ka sind pikalt kimbutanud varasemast tervisemurest.\u00a0\nSel n\u00e4dalal t\u00e4histad! Seda nii pere kui s\u00f5pradega. K\u00fcmbled armastuse soojuses, tunned end hoitu ja armastatuna. Kui m\u00f5tled suhte j\u00e4rgmisele tasemele viimisest, siis n\u00fc\u00fcd on selleks ideaalne aeg!\u00a0\nNEITSI\nV\u00e4rsked, viljakad v\u00f5imalused on sinu poole teel! Keskendu oma v\u00f5imekusele ja tulemustele, \u00e4ra kuluta aega fantaseerimisele. Pigem keskendu, et k\u00f5ik lubatu tehtud saaks, sest igal avanenud v\u00f5imalusel on oma hind. Rahaga k\u00e4i \u00fcmber ettevaatlikult.\u00a0\nSel n\u00e4dalal varitseb tervises oht vaid siis kui j\u00e4\u00e4d passiivseks. Ole proaktiivne, produktiivne ja aktiivne - siis naudid oma tervise head vormi ja selle vilju!\nPraegu on h\u00e4davajalik et keskenduksid oma suhete eest hoolt kandmisele. Poputa oma l\u00e4hedasi. Armastus, austus ja m\u00f5istmine on p\u00f5hikomponendiks iga suhte arenguks. Kui oled vallaline, \u00e4ra kiirusta suhtesse. V\u00f5ta aega ja ole t\u00e4iesti veendunud enne kui j\u00e4rgmise sammu astud.\u00a0\nKAALUD\nEdu ja majanduslik tulu on garanteeritud! V\u00f5id kergendunult hingata, see juhtub justkui iseenesest.\u00a0\nKui oled juba varasemalt tervisele hea hoo sisse andnud, saad n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks selle boonuseid nautida. J\u00e4tka sellega, mis sulle hea enesetunde toob!\nSuhetes koged lahkhelisid. \u00c4ra hoia oma ideedest ja arusaamadest kinni, need l\u00f5huvad seda, mida oled suhetes ehitanud. Anna kallitele piisavalt ruumi ja aega. Nad j\u00f5uavad taas sinu l\u00e4hedusse tagasi, miski ei juhtu sunniviisiliselt.\u00a0\nSKORPION\nNaudid arengut ja kasvu oma karj\u00e4\u00e4ris. Eriti just seda osa, mis aitab sul omandada uusi oskusi ning m\u00e4rgata, et oled oma ala professionaal. K\u00f5ik katsumused ja pingutused on end \u00e4ra tasunud, sest n\u00fc\u00fcd v\u00f5id lausa une pealt teha seda, mis alguses pikkadeks tundideks pingeliselt higistama pani. V\u00f5id oodata uusi t\u00f6\u00f6pakkumisi v\u00f5i \u00fclendamisi senises t\u00f6\u00f6kohas. Kui oled varasemalt tegelenud investeerimisega, v\u00f5id n\u00fc\u00fcd n\u00e4ha esimest tulu.\u00a0\nHoia enda kulutamine ja kasvatamine tasakaalus. T\u00f6\u00f6ta nii oma f\u00fc\u00fcsilise kui vaimse heaolu nimel. P\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu oma tujudele ja emotsioonide kontrollimisele. \u00dclereageerimine toob sel n\u00e4dalal keskmisest rohkem kahju.\u00a0\nV\u00f5id tunda end kiusatuna, seda eriti just romantilises suhtes. V\u00f5id kogeda negatiivseid tundeid v\u00f5i emotsioone, seda isegi oma kallite ja l\u00e4hedaste vastu. \u00c4ra pelga otsida abi n\u00f5ustajate v\u00f5i ps\u00fchholoogide juurest.\u00a0\nAMBUR\nKui igatsed ameti- v\u00f5i palgak\u00f5rgendust, v\u00f5ib sulle selleks v\u00f5imalus avaneda. See aga t\u00e4hendab, et selle eest otsustavate inimeste pilgud on sinu poole p\u00f6\u00f6ratud ning sinu igat sammu ja panust m\u00f5\u00f5detakse erakordse t\u00e4psusega. P\u00fc\u00fca olla oma parimas vormis ja n\u00e4idata enda p\u00fchendumust, siis suudad neid veenda.\u00a0\nPakatad energiast ja entusiasmist, kuid pead olema ettevaatlik - sel n\u00e4dalal v\u00f5ivad sind varitseda mitmed tervist ohustavad \u00f5nnetused v\u00f5i kokkusattumused.\u00a0\nSuhetes on hea aeg alustada puhtalt lehelt ja positiivselt noodilt. J\u00e4ta ebameeldivused minevikku. Kui sa oled suhtes, pead n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks otsustama - kas tahad probleemi lahendamata edasi liikuda v\u00f5i hoopis leppida.\u00a0\nKALJUKITS\n\u00c4ra unusta, et pisiasjad on vahel t\u00e4htsamad kui suured. \u00c4ra p\u00fchi probleeme vaiba alla, eriti neid, mis puudutavad su t\u00f6\u00f6d. Tegele nendega, enne kui nad eskaleeruvad k\u00f5rgustesse, kuhu sa enam ei k\u00fc\u00fcndi.\u00a0\nOled oma tervise osas hooletu ja kuritarvitad oma ressursse. Pead leidma aega enda eest hoole kandmiseks. F\u00fc\u00fcsilised tegevused on kohustuslikud.\u00a0\nTunned, et sind on teiste poolt h\u00fcljatud ja eiratud. Pead keskenduma oma kallitega aja veetmisele. Hoolitse, et neil oleks mugav, seda nii emotsionaalselt kui ka majanduslikult.\u00a0\nVEEVALAJA\nT\u00f6\u00f6l on ilmselt nii m\u00f5nigi pinge muutunud talumatuks ja sind viimse kannatuse piirini viinud. Praegu ei ole aga hea aeg impulsiivsete otsuste tegemiseks. Kui tunned, et oled oma ametist t\u00fcdinud ning pinged v\u00f5tavad v\u00f5imust, p\u00fc\u00fca leida partnereid, kellega oma \u00fclesandeid jagada, v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5tteid vahetada. Valmistu, et m\u00f5ned tagasil\u00f6\u00f6gid ja kaotused on siinkohal paratamatud.\u00a0\nKoged \u00e4revust ja alanenud meeleolu. V\u00f5id kogeda leina ja kurbust. N\u00fc\u00fcd, veel rohkem kui varem, pead keskenduma positiivse ja \u00f5nneliku vaimuseisundi saavutamisele.\u00a0\nSuhted toovad sulle palju rahu ja kergendust. Naudid harmooniat ja \u00fclest\u00f5stvat energiat. Koged sidemete tugevnemist ja saad oma s\u00f5prade, kallima ja perekonnaga l\u00e4hedasemaks kui eales varem.\u00a0\nKALAD\nOled l\u00e4bip\u00f5lemise piiril. Sul on keeruline tempoga sammu pidada. Parimaks n\u00f5uandeks on oma t\u00f6\u00f6koorma jagamine kolleegidega, selle asemel, et kvaliteedi arvelt m\u00f6\u00f6ndusi teha. Ees ootab palju ootamatuid v\u00e4ljaminekuid.\u00a0\nOled m\u00f5nda aega maadelnud tervisemurega, mis aeg-ajalt end ikka ja j\u00e4lle meelde tuletab. Sa pead sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. \u00c4ra j\u00e4ta oma tervist hooletusse! Kuluta aega ja energiat, et end ravida.\u00a0\nRomantilises suhtes koged emotsionaalset stabiilsust ja harmooniat. Tunned \u00fchtsust oma pereliikmete vahel. S\u00f5prussuhted kasvavad ja muutuvad veelgi nauditavamateks.\u00a0"}
{"text":"40-eurost diivanit pakkunud kelmid p\u00e4\u00e4sesid ohvri pangakontole\n\n Viljandi politseinike poole p\u00f6\u00f6rdus 33-aastane mees, kelle pangakontolt olid kelmid suutnud juba broneerida 1301 eurot, enne kui ta juhtunule jaole sai.\nEelmisel reedel politseisse avalduse teinud mees oli soovinud\u00a0Facebook Marketplace\u2019i kaudu osta kasutatud diivanit hinnaga 40 eurot. M\u00fc\u00fcja oli edastanud talle\u00a0DPD kulleri lingi, mille ta oli avanud\u00a0ja sisestanud\u00a0sinna k\u00f5ik n\u00f5utud andmed.\nSeej\u00e4rel oli mees avastanud, et tema pangakontolt on tehtud maksebroneering v\u00f5\u00f5rastele kontodele summas 1301 eurot. Ta andis sellest pangale teada ja palus broneeringu katkestada.\nPolitsei alustas juhtunu uurimiseks kirminaalasja arvutikelmuse paragrahvi alusel.\n\u00a0\n"}
{"text":"Mart Helme: Slava Ukraini juhtum j\u00f5udis prokuratuuri juba veebruarisT\u00e4na kogunes riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, kus arutleti Slava Ukraini \u00fcmber puhkenud skandaali teemadel. Komisjoni esimees Mart Helme s\u00f5nas Postimehele, et tema usub, et lokul\u00f6\u00f6ja Eestisse toomiseks esitatakse taotlus juba varsti.Millest komisjon t\u00e4psemalt r\u00e4\u00e4kis ja mis te selgeks saite? \n\nMeid huvitas eelk\u00f5ige prokuratuuri tegevus. Ega prokuratuur k\u00f5iki oma tegevuse aspekte meile ei saanud avada, kuna tegemist on menetlusega ja menetluse \u00fcksikasju ei saa avalikkuse ette tuua. Aga see, mida me teada saime oli see, et tegelikult ujus asi pinnale juba veebruaris. Miks veebruaris midagi ei tehtud? Siin on kahtlusi \u00fcleval olnud, et seda seoses l\u00e4henevate valimistega, aga nii KAPO peadirektor kui ka prokuratuuri esindajad \u00fctlesid, et kahtlused olid, aga neid tuli k\u00f5igepealt kinnitada ja materjali koguda. Seet\u00f5ttu j\u00e4i keskkriminaalpolitseile \u00fclesannete ja materjali edasiandmine alles peale valimisi. See on nendepoolne selgitus.\n\nMis veel selgus? Meie k\u00fcsimusele, et miks vilepuhujat Eestisse ei tooda v\u00f5i miks ei lasta tal Eestisse tulla. \u00d6eldi, et meie ei saa teda otseselt \u00e4ra tuua sealt, see oleks k\u00e4sitletav mingil m\u00e4\u00e4ral inimr\u00f6\u00f6vima. Selleks peab Ukraina pool andma n\u00f5usoleku. K\u00fcsisin, kas seda n\u00f5usolekut on k\u00fcsitud - praegu ei ole. Meid ikkagi huvitab see, et Eesti riik astuks omalt poolt samme ja ilmutaks initsatiivi, et T\u0161ernov Eestisse tuleks. Arvestades seda, et Ukrainas korruptsiooniga on olukord oluliselt keerulisem kui Eestis. Peale selle on see s\u00f5div riik, kus ressurss l\u00e4heb palju rohkem mujale, kui tsiviilasjade peale. Oleks tema tegevus, tunnistused ja \u00fclekuulamised ja protseduurid t\u00f5en\u00e4oliselt palju kiiremad, efektiivsemad ja turvalisemad.\n\nKes seda vilepuhuja teemat siis Eestis otsustab? Prokuratuur? \n\nMa k\u00fcsisin jah, et miks prokuratuur ei ole taotlust teinud. Nad \u00fctlesid, et see ei ole nii lihtne, aga mulle tundub, et varem v\u00f5i hiljem see taotlus tuleb.\n\nKus maal- prokuratuur oma uurimisega praegu on? Nagu ma aru saan, polnud veel v\u00e4hemalt m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi isegi Lehtmet \u00fcle kuulatud. \n\n\u00d6eldi nii, et Eestis otseselt neid inimesi, kellele konkreetne s\u00fc\u00fcdistus esitada veel ei ole. See t\u00e4hendab, et ka Lehtme ei kuulu praegu inimeste hulka, kelle puhul oleks piisavalt materjali, et talle s\u00fc\u00fcdistus esitada. See on prokuratuuri v\u00e4ide.\n\nKas ja millal selleni j\u00f5utakse? Sellele k\u00fcsimusele prokuratuur keeldus vastamast \u00f6eldes, et see on menetlus ja sellest saab avalikkus teada, kui t\u00f5epoolest sinnamaale j\u00f5utakse. \n\nUkrainas on alustatud kriminaalmenetlus, peale mida alustati ka Eestis kriminaalmenetlus. Kui palju tehakse Ukrainaga koost\u00f6\u00f6d ja kui palju Eestis \u00fcldse reaalseid toiminguid tehakse?\n\nNad \u00fctlesid, et v\u00e4ga aktiivselt k\u00e4ib praegu menetluse teostamine, inimestega kohtumine ja materjali kogumine. Mis puutub koost\u00f6\u00f6sse Ukrainaga, siis see pidi olema v\u00e4ga sujuv. Aga kui ma k\u00fcsisin, et kas see on ka v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rne arvestades, et Ukraina pool on ikkagi v\u00e4ga korrumpeerunud riik, siis selle peale \u00f6eldi taktitundeliselt, et ei ole p\u00f5hjust selles kahelda. Saame ikkagi \u00f6elda kogu selle kohtumise tulemusena, et praktika on t\u00f5e kriteerium ja ilmselt selguvad asjad m\u00f5nev\u00f5rra hiljem. Mida r\u00f5hutas prokuratuur, et neil ei ole \u00f5igust minna Ukrainasse ja seal inimestega kohtuda, \u00fcle kuulata v\u00f5i informatsioon. Selleks peavad nad, ja see on t\u00e4iesti arusaadav, riikidevahelisi protseduurinorme j\u00e4rgima. See t\u00e4hendab, et vastavaid taotlusi esitama vastavatele institutsioonidele, vastavad inimesed, kes on vastavad volitused saanud sinna saata jne.\n\nSamal ajal kui ajakirjanik nagu teie v\u00f5iksite s\u00f5ita Lvovi, Kiievisse v\u00f5i kuhu iganes ja kui te selle inimesega kokku saate, siis te saate sellest kirjutada. Prokuratuuri k\u00e4ed on sellesm\u00f5ttes t\u00e4iesti arusaadavalt m\u00f5nev\u00f5rra seotumad. See ei t\u00e4henda seda, et prokuratuur omakorda oleks huvitatud, et ajakirjandus v\u00f5i teised ei teeks seda t\u00f6\u00f6d, mida nad teevad. Sest seda materjali saavad nad kasutada oma t\u00f6\u00f6s.\n\u00a0"}
{"text":"Balil vahistati v\u00f5ltsimises ja pettuses s\u00fc\u00fcdistatav kanadalaneDENPASAR, 22. mai, AFP-BNS \u2013 Indoneesia kuurordisaarel Balil vahistati kanadalane, keda Interpol otsis taga seoses v\u00f5ltsimise ja sadade investorite petmisega kodumaal, teatas politsei esmasp\u00e4eval.\nStephane Gagnon vahistati oma Canggu villas laup\u00e4eval p\u00e4rast seda, kui Interpol saatis Bali politseile kirja, mille kohaselt 50-aastane kanadalane on seoses pettuse- ja v\u00f5ltsimiss\u00fc\u00fcdistustega tagaotsitav.\u00a0\n\"Vahistasime Gagnoni 20. mail, ta j\u00e4\u00e4b j\u00e4rgmiseks 20 p\u00e4evaks Balile,\" \u00fctles politsei k\u00f5neisik. Politsei teatel saabus Gagnon Balile 2020. aastal Vietnamist ja tal on investorina ajutine elamisluba.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vene relvaekspordi portfell p\u00fcsib 50-55 miljardi dollari tasemelMOSKVA, 22. mai, Interfax-BNS \u2013 Venemaa relvade eksporditellimuste portfell p\u00fcsib 50-55 miljardi dollari tasemel, \u00fctles esmasp\u00e4eval Venemaa f\u00f6deraalse s\u00f5jalis-tehnilise koost\u00f6\u00f6 teenistuse juht Dmitri \u0160ugajev.\n\"Meie riik teeb t\u00e4na koost\u00f6\u00f6d rohkem kui 100 riigiga, viimaste aastate eksporditellimuste portfell on olnud 50-55 miljardi USA dollari kandis,\" \u00fctles \u0160ugajev ajakirjanikele.\nTema s\u00f5nul l\u00e4htub Venemaa s\u00f5jalis-tehniline koost\u00f6\u00f6 teiste riikide siseasjadesse mittesekkumise, rahvusvaheliste seaduste ja v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmise, aga ka \u00e4hvarduste, v\u00e4ljapressimise, sunni, j\u00f5u kasutamise\u00a0\u00a0ja igasuguste piirangute v\u00e4ltimise p\u00f5him\u00f5tetest.\n\"K\u00f5ik eelnev v\u00f5imaldab meil arendada koost\u00f6\u00f6d mitte ainult Venemaa vaateid ja v\u00e4lispoliitikat jagavate riikidega, vaid ka t\u00f5sise l\u00e4\u00e4ne m\u00f5ju all olevate riikidega,\" v\u00e4itis \u0160ugajev.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vene relvaekspordi portfell p\u00fcsib 50-55 miljardi dollari tasemelMOSKVA, 22. mai, Interfax-BNS \u2013 Venemaa relvade eksporditellimuste portfell p\u00fcsib 50-55 miljardi dollari tasemel, \u00fctles esmasp\u00e4eval Venemaa f\u00f6deraalse s\u00f5jalis-tehnilise koost\u00f6\u00f6 teenistuse juht Dmitri \u0160ugajev.\n\"Meie riik teeb t\u00e4na koost\u00f6\u00f6d rohkem kui 100 riigiga, viimaste aastate eksporditellimuste portfell on olnud 50-55 miljardi USA dollari kandis,\" \u00fctles \u0160ugajev ajakirjanikele.\nTema s\u00f5nul l\u00e4htub Venemaa s\u00f5jalis-tehniline koost\u00f6\u00f6 teiste riikide siseasjadesse mittesekkumise, rahvusvaheliste seaduste ja v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmise, aga ka \u00e4hvarduste, v\u00e4ljapressimise, sunni, j\u00f5u kasutamise\u00a0\u00a0ja igasuguste piirangute v\u00e4ltimise p\u00f5him\u00f5tetest.\n\"K\u00f5ik eelnev v\u00f5imaldab meil arendada koost\u00f6\u00f6d mitte ainult Venemaa vaateid ja v\u00e4lispoliitikat jagavate riikidega, vaid ka t\u00f5sise l\u00e4\u00e4ne m\u00f5ju all olevate riikidega,\" v\u00e4itis \u0160ugajev.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eesti plaanib Ukrainasse rajada orbude jaoks peremajadEesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja kultuuriministeerium kuulutavad v\u00e4lja arhitektuurikonkursi, et leida Ukrainasse ehitatavate kaasaegsete peremajade t\u00fc\u00fcpprojekt. Peremaja peab andma kodutunde s\u00f5jas vanemad kaotanud Ukraina lastele.Kultuuriminister Heidy Purga (RE) m\u00e4rkis, et Venemaa verise s\u00f5ja t\u00f5ttu kasvab Ukrainas orbude hulk, aga v\u00f5imalused lastele kasuperede leidmiseks kahanevad.\u00a0\nKonkursil otsitakse puithoonet, mis oleks tehaseliselt toodetav, kohandatav t\u00fchjale krundile ja vastaks laste vajadustele. Peremaja peab andma kodutunde kuni kaheksale lapsele ja neid kasvatavatele perevanematele ning tagama ligip\u00e4\u00e4su ja kasutusmugavuse ka erivajadustega pereliikmetele.\n\u00abKutsun k\u00f5iki Eesti arhitekte konkurssi panustama, et vanemad kaotanud laste lapsep\u00f5lv j\u00e4\u00e4ks neile seonduma turvalise kodumaja ja kodu\u00f5uega. See on v\u00e4him, mida teha saame,\u00bb lausus Purga.\nArhitektuuriv\u00f5istluse tulemusena s\u00fcndiv peremaja t\u00fc\u00fcpprojekt peaks nutikalt \u00fchendama Eesti parimad ruumiloome oskused ja kogemuse asenduskodude s\u00fcsteemi \u00fclesehitamisel, \u00fctles arengukoost\u00f6\u00f6 keskuse Ukraina ehitusprojektide juht Tarmo Needo. Arhitektide liidu president Andro M\u00e4nd lisas, et oluline on ka avalik arhitektuuriv\u00f5istlus, mis hoiab \u00e4ra korruptsiooni.\n\n25. mail kell 15 toimub kultuuriministeeriumi suures saalis arhitektuurikonkursi infotund, mida saab j\u00e4lgida ka veebis Teamsi vahendusel.\u00a0Kohale tulijatel tuleb esitada isikut t\u00f5endav dokument. Lisainfo johanna.joekalda@kul.ee.\n\nKonkursit\u00f6\u00f6de esitamise t\u00e4htaeg on 11. juuli ning v\u00f5istlustingimused on toodud riigihangete registris. V\u00f5istluse preemiafond on 20 000 eurot.\u00a0\nProjekt valmib Eesti ja Ukraina arhitektide \u00fchist\u00f6\u00f6na. Arhitektuurikonkursi v\u00f5istlustingimused on koosk\u00f5lastatud Ukraina Arhitektide Liiduga.\u00a0\nArhitektuuriv\u00f5istlus on osa suuremast koost\u00f6\u00f6st kultuuriministeeriumi ja ESTDEVi vahel, mille eesm\u00e4rk on tagada Ukraina \u00fclesehitamisel Davosi kvaliteetse ruumikultuuri p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine.\nV\u00f5istluse \u017e\u00fcriisse kuuluvad ESTDEVist\u00a0Tarmo Needo, Eva-Maria Liimets ja Anna Silem, kultuuriministeeriumist Johanna J\u00f5ekalda, EAList Andro M\u00e4nd ja Siiri Vallner, Ukraina Arhitektide Liidust Olena Oliin\u00f5k.\u202f"}
{"text":"Algas arhitektuurikonkurss Ukraina peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti leidmiseks\u202f\u00a0Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja Kultuuriministeerium kuulutavad v\u00e4lja arhitektuurikonkursi Ukrainasse ehitatavate kaasaegsete peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti leidmiseks.\n\u201eVenemaa verise s\u00f5ja t\u00f5ttu kasvab Ukrainas orbude hulk, aga v\u00f5imalused lastele kasuperede leidmiseks kahanevad.\u202fPeame Ukraina \u00fclesehitamisel looma kaasava keskkonna, mis on j\u00e4tkusuutlik ning l\u00e4htub Euroopa Liidus tunnustatud p\u00f5him\u00f5tetest. Kutsun k\u00f5iki Eesti arhitekte konkurssi panustama, et vanemad kaotanud laste lapsep\u00f5lv j\u00e4\u00e4ks neile seonduma turvalise kodumaja ja kodu\u00f5uega. See on v\u00e4him, mida teha saame,\u201d \u00fctles kultuuriminister Heidy Purga.\n\u201eArhitektuuriv\u00f5istluse tulemusena s\u00fcndiv peremaja t\u00fc\u00fcpprojekt peaks nutikalt \u00fchendama Eesti parimad oskused ruumiloomes ja kogemuse asenduskodude s\u00fcsteemi \u00fclesehitamisel. See annaks Ukrainale hea v\u00f5imaluse tutvuda Euroopa Liidus kehtivate n\u00f5uete ja standarditega peremajade ehitamisel,\u201c \u00fctles ESTDEV-i Ukraina ehitusprojektide juht Tarmo Needo.\n\u201eLisaks uuenenud peremaja kontseptsioonile on Ukraina kontekstis oluline ka avaliku v\u00f5istluse formaadi kasutamine. Eesti avaliku sektori pikaajaline kogemus tellida uued hooned l\u00e4bi avalike arhitektuuriv\u00f5istluste n\u00e4itab, et just nii saame parima v\u00f5imaliku arhitektuurilahenduse ning \u00fchtlasi on see ka t\u00f5hus meetod korruptsiooni v\u00e4ltimiseks,\u201c \u00fctles Eesti Arhitektide Liidu president Andro M\u00e4nd.\nKonkursil otsitakse k\u00f5rgetasemelise arhitektuuriga puithoonet, mis oleks tehaseliselt toodetav, kohandatav erinevatele t\u00fchjadele kruntidele ja vastaks s\u00f5jas vanemad kaotanud laste vajadustele. Peremaja peab andma kodutunde kuni kaheksale lapsele ja neid kasvatavatele perevanematele ning tagama ligip\u00e4\u00e4su ja kasutusmugavuse ka erivajadustega pereliikmetele.\u202fKonkursit\u00f6\u00f6de esitamise t\u00e4htaeg on 11. juuli 2023. V\u00f5istlustingimused on allalaetavad\u00a0riigihangete registrist.\nV\u00f5istluse preemiafond on 20\u00a0000 eurot, fondi rahastavad Kultuuriministeerium, ESTDEV ja Thermory.\nmail algusega kell 15 toimub Kultuuriministeeriumi suures saalis arhitektuurikonkursi infotund. Infotundi saab j\u00e4lgida ka veebis Teamsi vahendusel aadressil https:\/\/bit.ly\/3IdsvGg. Kohale tulijatel on palutud kaasa v\u00f5tta isikut t\u00f5endav dokument.\u00a0Lisainfo johanna.joekalda@kul.ee.\nArhitektuurikonkursil osalemise eelduseks on, et projekt valmib Eesti ja Ukraina arhitektide \u00fchist\u00f6\u00f6na, mille eesm\u00e4rk on Ukraina arhitektide erialane toetamine ja sealset konteksti ja ruumikultuuri tundvate inimeste kaasamine. V\u00f5idut\u00f6\u00f6 puhul on see oluline ka ehitusloa saamise ja autorij\u00e4relevalve teostamise seisukohalt. Arhitektuurikonkursi v\u00f5istlustingimused on koosk\u00f5lastatud Ukraina Arhitektide Liiduga.\u00a0Peremajade puhul toetutakse Eesti heale kogemusele iganenud ruumiprogrammide kaasajastamisel, kaasava keskkonna loomisel ja j\u00e4tkusuutlikul ehitamisel. Euroopa Liidus tunnustatud kestlikkuse ja kvaliteedi p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htumine on oluline ka arvestades Ukraina staatust Euroopa Liidu kandidaatriigina.\nArhitektuuriv\u00f5istlus on osa suuremast koost\u00f6\u00f6st Kultuuriministeeriumi ja ESTDEVi vahel, mille eesm\u00e4rk on tagada Ukraina \u00fclesehitamisel Davosi kvaliteetse ruumikultuuri p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine. V\u00f5istluse \u017e\u00fcriisse kuuluvad ESTDEVi poolt Tarmo Needo, Eva-Maria Liimets ja Anna Silem, Kultuuriministeeriumi poolt Johanna J\u00f5ekalda, EALi poolt Andro M\u00e4nd ja Siiri Vallner, Ukraina Arhitektide Liidu poolt Olena Oliynyk."}
{"text":"Mart Helme Slava Ukrainist: selgus, et asi ujus prokuratuuris pinnale juba veebruarisT\u00e4nasel Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil arutleti Slava Ukraini skandaali. Komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) \u00fctles, et Slava Ukrainiga ja selle endise juhi Johanna-Maria Lehtmega seotud probleemid olid teada juba enne valimisi.\n\u201eEga prokuratuur k\u00f5iki oma tegevuse aspekte meile ei saanud avada, kuna tegemist on menetlusega ja menetluse \u00fcksikasju ei saa avalikkuse ette tuua. Aga see, mida me teada saime oli see, et tegelikult ujus asi pinnale juba veebruaris. Miks veebruaris midagi ei tehtud? Siin on kahtlusi \u00fcleval olnud, et seda seoses l\u00e4henevate valimistega, aga nii KAPO peadirektor kui ka prokuratuuri esindajad \u00fctlesid, et kahtlused olid, aga neid tuli k\u00f5igepealt kinnitada ja materjali koguda. Seet\u00f5ttu j\u00e4i keskkriminaalpolitseile \u00fclesannete ja materjali edasiandmine alles peale valimisi. See on nende poolne selgitus,\u201c valgustas Mart Helme Postimehele.\nTa r\u00e4\u00e4kis ka, et vilepuhuja Eestisse toomiseks peab Ukraina andma n\u00f5usoleku.\n\u201eMeid ikkagi huvitab see, et Eesti riik astuks omalt poolt samme ja ilmutaks initsiatiivi, et T\u0161ernov Eestisse tuleks. Arvestades seda, et Ukrainas korruptsiooniga on olukord oluliselt keerulisem kui Eestis. Peale selle on see s\u00f5div riik, kus ressurss l\u00e4heb palju rohkem mujale, kui tsiviilasjade peale,\u201c lausus Helme.\n\u00d6eldi nii, et Eestis otseselt neid inimesi, kellele konkreetne s\u00fc\u00fcdistus esitada, veel ei ole. See t\u00e4hendab, et ka Lehtme ei kuulu praegu inimeste hulka, kelle puhul oleks piisavalt materjali, et talle s\u00fc\u00fcdistus esitada. \u201eSee on prokuratuuri v\u00e4ide,\u201c r\u00f5hutas Helme."}
{"text":"Bulgaaria parteid j\u00f5udsid valitsuse moodustamiseks kompromissile (T\u00e4iendatud!)SOFIA, 22. mai, AFP-BNS \u2013 Bulgaaria poliitilisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi juhtiv endine Euroopa Liidu innovatsioonivolinik Marija Gabriel teatas esmasp\u00e4eval, et p\u00e4rast viiendaid valimisi viimase kahe aasta jooksul saavutati kokkulepe \"stabiilse valitsuse moodustamiseks\".\u00a0\n\"Tegime k\u00f5ik suuri j\u00e4releandmisi,\" \u00fctles Gabriel pressikonverentsil.\u00a0\nBulgaaria parlamendi kaks suuremat erakonda, Gabrieli konservatiivne GERB ja korruptsioonivastane Me J\u00e4tkame Muutust (PP) pakuvad v\u00e4lja 18 kuuks ekspertide valitsuse loomise.\n44-aastane eksvolinik, kes lahkus oma ametikohalt Br\u00fcsselis eelmisel n\u00e4dalal, saab esialgu asepeaministriks, valitsusjuhiks nimetatakse 60-aastane teadlane Nikolai Denkov.\u00a0\nDenkov ja Gabriel on rotatsiooni korras kumbki \u00fcheksa kuud peaministri kohal.\u00a0\nBulgaarial ei ole kunagi varem olnud roteeruvat peaministrikohta, kuid kompromiss oli ainus v\u00f5imalus valitsuse moodustamiseks p\u00e4rast seda, kui Gabriel ei suutnud tagada GERB-i valitsusele kahe parlamendi v\u00e4ikepartei toetust.\u00a0\n\"Otsisime lahendust, et v\u00e4ltida reaalset uute valimiste ohtu,\" \u00fctles Denkov.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EL kehtestas Iraani revolutsioonikaardi investeerimisharule sanktsioonBR\u00dcSSEL, 22. mai, AFP-BNS \u2013 Euroopa Liit kehtestas esmasp\u00e4eval seoses Iraani meeleavalduste j\u00f5hkra mahasurumisega revolutsioonikaardi investeerimisharu suhtes varade k\u00fclmutamise .\nEL-i kaheksas sanktsioonide voor seoses meeleavalduste mahasurumisega tehti teatavaks p\u00e4rast veel kolme meeleavaldustega seotud isiku hukkamist Iraanis.\nEL lisas Iraani revolutsioonikaardi investeerimisharu\u00a0IRGC Cooperative Foundation varade k\u00fclmutamise ja viisakeelu musta nimekirja \"re\u017eiimi j\u00f5hkrate repressioonide rahastamise eest\". USA kehtestas konglomeraadi suhtes sanktsioonid t\u00e4navu jaanuaris.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"ERJK peab selgitama Lehtme ja Eesti 200 valimiskampaania rahastamistTALLINN, 22. mai, BNS \u2013\u00a0Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme saatis Erakondade Rahastamise J\u00e4relevalve Komisjonile (ERJK) kirja, milles soovib teada, kas komisjon kaalub menetluse alustamist Johanna-Maria Lehtme ja Eesti 200 valimiskampaania rahastuse uurimiseks.\nHelme juhtis t\u00e4helepanu, et MT\u00dc Slava Ukraini on alates 2022. aasta algusest kuni t\u00e4naseni kogunud annetajatelt kokku ligi 6,5 miljonit eurot, mis pidi minema Ukraina armee toetuseks ja humanitaarabiks rindepiirkonna tsiviilelanikkonnale, teatas Mart Helme.\n\"Ajakirjanduses ilmunud info kohaselt ei ole MT\u00dc Slava Ukraini kasutanud raha sihip\u00e4raselt. V\u00e4idetavalt on MT\u00dc-d juhtinud Lehtme ja temaga seotud inimesed l\u00f5iganud annetustelt isiklikku kasu. Vilepuhuja Oleksandr T\u0161ernovi v\u00e4itel oli Lehtme teadlik sellest, et Slava Ukraini rahad l\u00e4hevad \u201evasakule\u201c ning Lehtme ise olevat viinud sularaha Ukrainast v\u00e4lja,\u201c \u00fctles Helme.\nHelme m\u00e4rkis, et Johanna-Maria Lehtme oli hiljutistel riigikogu valimistel erakonna Eesti 200 suurim h\u00e4\u00e4ltekoguja, p\u00e4lvides Haabersti, P\u00f5hja-Tallinna ja Kristiine linnaosas 5251 valija usalduse.\n\"Seoses sellega soovin teada, kas ERJK on kaalunud menetluse algatamist, et teha kindlaks, kes annetajatest toetasid erakonda Eesti 200 rahaliselt valimiskampaanias ja kas nimetatud toetajatel v\u00f5is olla mingi seos MT\u00dc-ga Slava Ukraini. ERJK asi oleks v\u00e4lja selgitada, kas osa MT\u00dc Slava Ukraini kogutud rahast v\u00f5is j\u00f5uda Eesti 200 pangakontole eraisikute annetustena ning kas MT\u00dc-le annetatud raha v\u00f5is leida kasutamist Johanna-Maria Lehtme v\u00f5i Eesti 200 valimiskampaanias,\u201c \u00fctles Helme.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Mart Helme soovib v\u00e4lja selgitada, kas MT\u00dc Slava Ukraini annetusraha eest v\u00f5idi rahastada Johanna-Maria Lehtme ja Eesti 200 valimiskampaaniatRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) saatis Riigikogu Erakondade Rahastamise J\u00e4relevalve Komisjonile (ERJK) kirja, milles soovib teada, kas komisjon kaalub menetluse alustamist Johanna-Maria Lehtme ja Eesti 200 valimiskampaania rahastuse uurimiseks.\nHelme juhtis t\u00e4helepanu, et MT\u00dc Slava Ukraini on alates 2022. aasta algusest kuni t\u00e4naseni kogunud annetajatelt kokku ligi 6,5 miljonit eurot, mis pidi minema Ukraina armee toetuseks ja humanitaarabiks rindepiirkonna tsiviilelanikkonnale.\n\u201eAjakirjanduses ilmunud info kohaselt ei ole MT\u00dc Slava Ukraini kasutanud raha sihip\u00e4raselt. V\u00e4idetavalt on MT\u00dc-d juhtinud Lehtme ja temaga seotud inimesed l\u00f5iganud annetustelt isiklikku kasu. Vilepuhuja Oleksandr T\u0161ernovi v\u00e4itel oli Lehtme teadlik sellest, et Slava Ukraini rahad l\u00e4hevad \u201evasakule\u201c ning Lehtme ise olevat viinud sularaha Ukrainast v\u00e4lja,\u201c \u00fctles Helme.\nHelme m\u00e4rkis, et Johanna-Maria Lehtme oli hiljutistel Riigikogu valimistel erakonna Eesti 200 suurim h\u00e4\u00e4ltekoguja, p\u00e4lvides Haabersti, P\u00f5hja-Tallinna ja Kristiine linnaosas 5251 valija usalduse.\n\u201eSeoses sellega soovin teada, kas ERJK on kaalunud menetluse algatamist, et teha kindlaks, kes annetajatest toetasid erakonda Eesti 200 rahaliselt valimiskampaanias ja kas nimetatud toetajatel v\u00f5is olla mingi seos MT\u00dc-ga Slava Ukraini. ERJK asi oleks v\u00e4lja selgitada, kas osa MT\u00dc Slava Ukraini kogutud rahast v\u00f5is j\u00f5uda Eesti 200 pangakontole eraisikute annetustena ning kas MT\u00dc-le annetatud raha v\u00f5is leida kasutamist Johanna-Maria Lehtme v\u00f5i Eesti 200 valimiskampaanias,\u201c \u00fctles Helme."}
{"text":"Helme uurib ERJK-lt Lehtme ja Eesti 200 valimiskampaania rahastamise kohtaRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) saatis erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile (ERJK) kirja, milles soovib teada, kas komisjon kaalub menetluse alustamist Johanna-Maria Lehtme ja Eesti 200 valimiskampaania rahastuse uurimiseks.Helme juhtis t\u00e4helepanu, et MT\u00dc Slava Ukraini on alates 2022. aasta algusest kuni t\u00e4naseni kogunud annetajatelt kokku ligi 6,5 miljonit eurot, mis pidi minema Ukraina armee toetuseks ja humanitaarabiks rindepiirkonna tsiviilelanikkonnale.\n\u00abAjakirjanduses ilmunud info kohaselt ei ole MT\u00dc Slava Ukraini kasutanud raha sihip\u00e4raselt. V\u00e4idetavalt on MT\u00dc-d juhtinud Lehtme ja temaga seotud inimesed l\u00f5iganud annetustelt isiklikku kasu. Vilepuhuja Oleksandr T\u0161ernovi v\u00e4itel oli Lehtme teadlik sellest, et Slava Ukraini rahad l\u00e4hevad \u00abvasakule\u00bb ning Lehtme ise olevat viinud sularaha Ukrainast v\u00e4lja,\u00bb \u00fctles Helme.\nHelme m\u00e4rkis, et Johanna-Maria Lehtme oli hiljutistel riigikogu valimistel erakonna Eesti 200 suurim h\u00e4\u00e4ltekoguja, p\u00e4lvides Haabersti, P\u00f5hja-Tallinna ja Kristiine linnaosas 5251 valija usalduse.\n\u00abSeoses sellega soovin teada, kas ERJK on kaalunud menetluse algatamist, et teha kindlaks, kes annetajatest toetasid erakonda Eesti 200 rahaliselt valimiskampaanias ja kas nimetatud toetajatel v\u00f5is olla mingi seos MT\u00dc-ga Slava Ukraini. ERJK asi oleks v\u00e4lja selgitada, kas osa MT\u00dc Slava Ukraini kogutud rahast v\u00f5is j\u00f5uda Eesti 200 pangakontole eraisikute annetustena ning kas MT\u00dc-le annetatud raha v\u00f5is leida kasutamist Johanna-Maria Lehtme v\u00f5i Eesti 200 valimiskampaanias,\u00bb \u00fctles Helme."}
{"text":"Odinets sai riigikogu LGBT+ kogukonna toetusr\u00fchma juhiksIda-Virumaalt riigikogusse valitud Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets valiti riigikogus rahvusvahelisel homo- ja transfoobia vastasel p\u00e4eval moodustatud LGBT+ kogukonna toetusr\u00fchma esimeheks.Parlamendiliikmete \u00fchenduse eesm\u00e4rk on edendada koost\u00f6\u00f6d riigikogu ning LGBT+ esindus- ja eestkosteorganisatsioonide vahel, algatada vajaduse korral kogukonda puudutavaid \u00f5igusakte ning arendada \u00fchiskonnas dialoogi LGBT+ teemadel, edastas Sotsiaaldemokraatlik Erakond pressiteate vahendusel.\"Lisaks vajab LGBT+ kogukond rohkem empaatiat ja toetust \u00fchiskonnas vallandunud debati taustal, mis pahatihti on v\u00e4ljunud viisakuse ja m\u00f5istlikkuse piiridest,\" m\u00e4rkis Odinets.Toetusr\u00fchma aseesimeheks valiti erakonna Eesti 200 aseesimees Hendrik Terras ning sinna kuuluvad veel Jevgeni Ossinovski ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Liisa-Ly Pakosta Eesti 200 saadikur\u00fchmast.Eesti LGBT \u00fchingu m\u00e4\u00e4ratluse kohaselt t\u00e4hendab LGBT+ lesbi, gei, bi, trans ning muu seksuaal- ja sooidentiteediga inimesi.Lisaks LGBT+ toetusr\u00fchmale juhib Odinets riigikogus \u00f5iguskomisjoni ning kuulub korruptsioonivastasesse komisjoni. Peale selle on ta ameti\u00fchingute toetusr\u00fchma esimees ning kuulub ka \u00f5petajate, rahvusv\u00e4hemuste, kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika ning Ida-Virumaa toetusr\u00fchma.Eduard Odinets. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4(PR)"}
{"text":"Ukraina s\u00f5jav\u00e4e abistaja: Slava Ukraini skandaali t\u00f5ttu on pankrotimaitse suusAastaid ukrainlasi aidanud v\u00f5hmalane Ants Punning t\u00f5deb, et nii nagu k\u00f5igil teistel abistajatel on tal mittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini segaste rahaasjade skandaali puhkemise j\u00e4rel annetused kokku kuivanud.\nMullu 12 ja t\u00e4navu kaks korda Ukrainasse abi viinud Punning s\u00f5nas, et skandaal on tema tegevust pidurdanud, aga tegelikult on hea, kui segased rahaasjad avalikuks tehakse ja \u00e4ra klaaritakse.\nAnts Punning, kuidas on Slava Ukraini skandaal m\u00f5junud annetustele?\nLoomulikult r\u00e4ngalt, toetust tilgub n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga vaevaliselt juurde. Tegelikult on hea, kui k\u00f5ikv\u00f5imalikud valskused abistamisega seoses lagedale tuuakse.\nMa r\u00e4\u00e4kisin juba t\u00fckk aega enne skandaali puhkemist, et Slava Ukraini rahaasjad ei ole korras. Mulle j\u00e4i silma, et nad tellisid mitu tuhat vormikomplekti, hind igal \u00fcle 350 euro. Kui l\u00e4ksin Ukrainas poodi ja n\u00e4gin, et samav\u00e4\u00e4rne komplekt maksis 150 eurot, pani see kulme kergitama. Sealtmaalt tundus mulle, et see nende asi on v\u00e4ga m\u00e4da. Tegelen hobiga, mille t\u00f5ttu tean t\u00e4pselt, kui palju vormid maksavad. See hind, mida nad v\u00e4idetavalt maksid, oli m\u00fcstiliselt k\u00f5rge. Usun, et see, mis nende rahaasjadest on v\u00e4lja tulnud, on alles algus, j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa.\nK\u00f5igi Ukraina abistajate annetused Eestis on selle skandaali j\u00e4rel r\u00e4ngalt kokku kuivanud, ka MT\u00dcs Toeta Ukrainat, millega olin varem pikalt seotud. Muuseas, selle mittetulundus\u00fchinguga l\u00e4ksid meie teed eelmise aasta l\u00f5pus just seet\u00f5ttu lahku, et ma kaasv\u00f5itlejate arvates Slava Ukraini suhtes toona liiga kriitiliselt s\u00f5na v\u00f5tsin. Samas oma kaaslaste tegevusele ei ole mul midagi ette heita, nemad toimetavad ausalt ja suure s\u00fcdamega.\n\nAnts Punning (vasakult teine) l\u00e4inud aasta l\u00f5pul Bahmutis eesliini staabis koos kohalike v\u00f5itlejatega.\u00a0\u00a0\nErakogu\n\nKuidas ise tagate, et saadud abi vasakule ei l\u00e4he?\nMul on 2015. aastast olnud kontaktiks Ukrainas piirilinnas Volod\u00f5m\u00f5ris mittetulundus\u00fchingu \u00dchinenud Aktivistid liikmed, kes teevad koost\u00f6\u00f6d Prytula fondiga. Nemad toimetavad minu abi s\u00f5jav\u00e4elastele rindel. Alati saabuvad \u00fcleandmisest fotod ja videod, vahel kahe-kolmekuuse viibimisega, sest eesliinil napib aega, aga tulemata need ei j\u00e4\u00e4.\nUkraina partnerid on abistamisega 2014. aastast tegelnud ja sellesse palju oma firma raha pannud. Kui Toeta Ukrainat esindajana viisin Ukrainasse autod, siis n\u00e4dala-paari p\u00e4rast pandi videod \u00fcles, kuidas autod liikusid s\u00f5duritele, samuti \u00fcleandmisaktide t\u00f5endid.\nKui viin siit koorma, siis t\u00e4idan Ukraina tollis deklaratsiooni. Sinna viidava auto registreerimiseks peab olema garantiikiri v\u00e4eosalt, kellele see l\u00e4heb. Kui seda paberit tollile ei esitata, siis viiakse see auto riiki ebaseaduslikult.\nPetta saab Ukrainas juhul, kui Eesti-poolne abi korraldaja selleks v\u00f5imaluse annab, sest Ukrainas on kontroll p\u00e4ris tugev. Teenistused k\u00e4ivad abiorganisatsioone kontrollimas, tollideklaratsiooni j\u00e4rgi kontrollitakse laoseisu, vastuv\u00f5tu- ja \u00fcleandmisakte ning laoseis peab olema ideaalne \u2013 k\u00f5ik peab olema paberitega t\u00f5endatav.\nEi ole Ukrainas see petmine ja korruptsioon abisaadetistega nii lihtne, nagu Johanna-Maria Lehtme v\u00e4idab. Minul on oma kontaktidega tekkinud kaheksa aastaga usaldus ja teadmine, et petmist ja endale kasutegemist seal ei ole.\nK\u00f5ik t\u0161ekid olen alles hoidnud ja kui kellelgi on k\u00fcsimusi, siis saan alati n\u00e4idata. Seal on ka k\u00fctuset\u0161ekid, s\u00f6\u00f6git\u0161ekid, hotellikulud, j\u00e4relk\u00e4ru rent...\nPetta saab Ukrainas juhul, kui Eesti-poolne abi korraldaja selleks v\u00f5imaluse annab, sest Ukrainas on kontroll p\u00e4ris tugev.\nMillal viimane kord abi viisite?\nSee oli aprillis, viisin abi Gruusia v\u00f5\u00f5rleegion\u00e4ridele: s\u00fclearvuteid, raadiosaatjaid, s\u00e4\u00e4set\u00f5rjet ning muid pisiasju, mis s\u00f5durile on v\u00e4ga olulised. Kalav\u00f5rku l\u00e4ks j\u00e4relk\u00e4rus kattev\u00f5rguks paarsada kilogrammi.\nVeel viisin suviseks kasutamiseks v\u00e4lidu\u0161\u0161e, binokleid ja veefiltreid. K\u00f5ige rohkem vajavad nad praegu maastureid ja j\u00e4relk\u00e4rusid, aga isegi nende romude hinnad on Eestis m\u00fcstiliselt t\u00f5usnud.\nViimase reisi jaoks kogusin annetusi eraisikuna ja kokku tuli 1000 eurot. Muuseas, eelmise reisi jaoks veebruaris v\u00f5tsin eraisikuna pangast 1000 eurot laenu, et saaksin koorma \u00e4ra viia. Esimese laenu, 3000 eurot v\u00f5tsin mullu augustis, siis viisin selle eest Ukrainasse auto. Laenu maksan tagasi 2029. aasta jaanuarini.\n\nAnts Punning (vasakul) ja Ants Erm (keskel) maasturi taustal, mille nad Eestist Ukrainasse viisid.\nErakogu\n\nMiks te seda teete?\nMiks mitte. Kui me t\u00e4na ei aita Ukrainat, siis homme on see s\u00f5da siin. Seni kuni ukrainlased h\u00e4vitavad Vene v\u00e4gesid oma territooriumil, need meile kallale ei tule. Meil on lihtsam toetada Ukrainat kui s\u00f5dida homme seda s\u00f5da Eestis. Mul on v\u00e4ga palju s\u00f5pru ja tuttavaid Ukrainas, mitmed on s\u00f5jas hukkunud. Meil on \u00fchine vaenlane, kes on vaja pihuks ja p\u00f5rmuks teha.\nKust te annetajaid leiate?\nP\u00f5hiliselt Facebookist ja mitmesuguste Ukrainat toetavate Facebooki gruppide vahendusel. Samuti on mul selleks oma s\u00f5pruskond. Olen m\u00fc\u00fcnud Ukrainast toodud trofeesid, aga p\u00e4rast Slava Ukraini skandaali nende vastu erilist huvi enam ei ole. Viimane kord t\u00f5in T\u0161uva\u0161\u0161ia registris oleva Vene s\u00f5jav\u00e4eauto numbri, aga keegi ei ole huvitatud. Praegu peab rahvas k\u00f5iki Ukraina abistajaid petisteks. T\u00e4navu on mulle kui eraisikule tulnud Ukraina abistamiseks paari tuhande euro ringis toetust.\nMa r\u00e4\u00e4kisin juba t\u00fckk aega enne skandaali puhkemist, et Slava Ukraini rahaasjad ei ole korras.\nOlete \u00f6elnud, et 2015. aastast alates, mil ukrainlaste abistamisega tegelete, ei ole te endale selle eest sentigi t\u00f6\u00f6tasu maksnud.\nEi ole, see oleks ebaeetiline. Inimesed annavad ju raha Ukraina abistamiseks, mitte mulle palgaks. Oma sissetuleku saan teenida kuskilt mujalt. Inimeste annetuste arvelt elama hakkamine oleks ebaeetiline ja vale.\nEga te riigikokku kavatse kandideerida?\nEi, ei, ei... Ehkki mitte millegi tegemise eest on palk ahvatlev ning laiselda mulle meeldib, ei taha ma seda seal k\u00f5igi n\u00e4hes teha.\nKust te varustust ostate ja kuidas?\nSummad ei ole nii suured, et oleks m\u00f5tet hinnapakkumisi v\u00f5tta. Vaatan kaupluses kohapeal ja kui hind sobib, siis ostan, kui on k\u00f5rge, siis r\u00e4\u00e4gin l\u00e4bi hinnaalanduse asjus v\u00f5i l\u00e4hen teise poodi. Tavaliselt tehakse mulle kui Ukraina abistajale ka k\u00fcmme protsenti hinnaalandust. Tean ja tunnen k\u00f5iki Eestis olevaid militaarkauplusi l\u00e4bi ja l\u00f5hki.\nMiks viite asju Eestist, mitte ei osta Ukrainast?\nViime Ukrainasse asju, millest on seal nappus. N\u00e4iteks on meile annetatud patareisid ja akusid ning akulaadijaid, Ukrainas on nendega kitsas. Neid on Ukrainas jagatud eri kohtades jaokaupa, et k\u00f5igile jaguks vastavalt vajadusele. \u00dcks inimene annetas n\u00fc\u00fcd kolmesaja euro eest kolm karpi s\u00e4\u00e4se- ja puugit\u00f5rje vahendeid.\nMa ise l\u00e4hiajal Ukrainasse s\u00f5ita ei plaani, seega l\u00e4hetasin asjad teise organisatsiooniga kohale ning 5. mail olid need kohal ja \u00fcle antud, n\u00fc\u00fcd ootan pilti \u00fcleandmisest. Kiivreid ja kuulikindlaid plaate saab Eestist osta, plaate isegi toodetakse siin. T\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkedes annetasid Eesti kaitseliitlased meile oma vana isiklikku varustust, sealt tulid kiivrid ja muu, millega oli Ukrainas algul v\u00e4ga kitsas.\n"}
{"text":"Olaf Mertelsmann: Ukraina ei tohiks Bahmuti varemetest kinni hoides Venemaaga samasse l\u00f5ksu astudaKuhu saaks v\u00f5itluse Bahmuti p\u00e4rast paigutada s\u00f5jaajaloos? Miks v\u00f5ideldakse sellise koha nimel nii pikalt ja tuliselt?\nAlates 2022. aasta augustist peetakse \u00e4gedaid lahinguid Bahmuti linna p\u00e4rast ja kuuleme sellest regulaarselt uudistest. Linnast viimaks sisuliselt v\u00e4lja pressitud Ukraina kinnitab endiselt, et j\u00e4tkab v\u00f5itlust.\nOtsustavad ei ole mitte ainult l\u00f5plikud kaotused, vaid ka kaasatud relvaj\u00f5udude kvaliteet.\nTegemist on keskmise suurusega linnaga, kus enne Putini r\u00fcnnakut Ukrainale elas veidi \u00fcle 70 000 inimese \u2013 kohaliku transpordis\u00f5lme, soolat\u00f6\u00f6stuse keskuse ja Ukraina kaitseliini osaga Ida-Ukrainas.\nKuid kas sool, transporditaristu ja \u00fcks punkt kaitseliinis on \u00fcldse niiv\u00f5rd intensiivset v\u00f5itlust v\u00e4\u00e4rt? Oleks ju oluliselt lihtsam ja ka kaotused oleksid m\u00e4rgatavalt v\u00e4iksemad, kui \u00fcks pool v\u00f5itlemise l\u00f5petaks. Paljud eksperdid toonitavad, et Bahmut pole strateegilisest vaatenurgast tegelikult oluline.\nUkraina poole \u00fcks p\u00f5him\u00f5tteid on kahtlemata see, et senikaua, kuni suudetakse Bahmutit veel varustada, tuleb positsioone hoida, et siduda v\u00f5imalikult palju vastaste j\u00f5ude, neid kulutada ja neile enda omadest suuremaid kaotusi p\u00f5hjustada. Selle taga on antiikajast alates p\u00fcsinud p\u00f5hiidee kindlustatud s\u00f5jav\u00e4elaagritest, kindlustest ja linnustest.\nS\u00f5jaajaloost leiab selle kohta l\u00f5putult n\u00e4iteid. Sarnane oli ka Saksa kaitsestrateegia Itaalias p\u00e4rast liitlaste dessanti Sitsiilias 1943. aasta juulis. J\u00e4rjest uute Saksa kaitseliinide t\u00f5ttu said arvuliselt suures \u00fclekaalus ja oluliselt paremini varustatud liitlasv\u00e4ed ainult aeglaselt edasi liikuda.\nSakslased kapituleerusid Itaalias alles 1945. aasta mais ja sellega oli selle s\u00f5jakolde m\u00f5ju l\u00f5pptulemusele peaaegu olematu. Saksa poolel \u00f5nnestus aga siduda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa relvaj\u00f5udusid ja ressursse, mida muidu oleks mujal, n\u00e4iteks Prantsusmaal, kasutada saanud.\n\u00dche konkreetse sarnase n\u00e4ite Bahmutis toimuvast annab Vene-Ukraina s\u00f5jas 2022. aasta mais ja juunis toimunud lahing suurlinna Sjevjerodonetski nimel. See langes l\u00f5pus k\u00fcll venelaste k\u00e4tte, kuid nende kaotused olid suured ja Venemaa ofensiiv j\u00e4i selles piirkonnas l\u00f5plikult toppama. Sellega muutus Ukraina taktikaline kaotus strateegiliseks v\u00f5iduks.\nP\u00f5hiidee hoida Bahmutit nii kaua kui v\u00f5imalik, selleks et Vene j\u00f5ude siduda, neid kulutada ja suuri kaotusi tekitada, n\u00e4ib esmalt veenvana. Kuid me ei tea midagi m\u00f5lema poole konkreetsetest kaotustest ja sellest, millist hinda nad lahingu eest maksma pidid.\nSelle j\u00e4rgi, mida saame teada meedia ja s\u00f5jablogijate vahendusel ning ekspertide kommentaaridest, tunduvad Vene poole kaotused olevat m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suuremad. Kuid me ei tea midagi t\u00e4pselt.\nOtsustavad ei ole mitte ainult l\u00f5plikud kaotused, vaid ka kaasatud relvaj\u00f5udude kvaliteet: kas tegemist on eliit\u00fcksuste v\u00f5i palgas\u00f5durite vahendusfirma Wagneri kahurilihaga. Teiste s\u00f5nadega \u2013 Bahmuti lahingut saab t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda ja hinnata alles siis, kui on teada olulised faktid. See v\u00f5ib juhtuda alles m\u00f5ne kuu v\u00f5i isegi aastate p\u00e4rast.\nNimelt on asjal veel \u00fcks oluline m\u00f5\u00f5de \u2013 linna s\u00fcmbolv\u00e4\u00e4rtus. Vene pool on muutnud linna vallutamise algusest peale oma propaganda prestii\u017eiobjektiks. N\u00fc\u00fcd oli aeg l\u00f5puks tegutsema hakata. Viimasest talvest alates oli Bahmut tihtilugu ainus rindel\u00f5ik, kus venelased \u00fcldse pealetungil olid.\nS\u00fcmboolne v\u00e4\u00e4rtus on Bahmutil ka Ukraina jaoks \u2013 seda hiljemalt alates sellest, kui president Zelensk\u00f5i 2022. aasta detsembris linna k\u00fclastas. M\u00f5lema poole jaoks v\u00f5ib seega s\u00fcmboolne ja propagandistlik v\u00e4\u00e4rtus olla suurem kui taktikaline v\u00f5i strateegiline t\u00e4hendus. Seega v\u00f5ivad m\u00f5lemad pooled olla valmis ohverdama oluliselt rohkem relvaj\u00f5ude ja materjali, kui need varemed tegelikult v\u00e4\u00e4rt on.\n\u00dcks ajalooline n\u00e4ide oleks Stalingradi lahing. Linn oli nii Stalini kui ka Hitleri jaoks strateegilise ja suure propagandistliku t\u00e4hendusega. Linna tuli iga hinna eest hoida v\u00f5i see vallutada. 1942. aasta augustist 1943. aasta veebruarini v\u00e4ldanud tulised v\u00f5itlused, vangilangemised ja vigastusj\u00e4rgsed surmad v\u00f5isid n\u00f5uda kuni \u00fche miljoni teljeriikide ja Punaarmee s\u00f5duri ning N\u00f5ukogude Liidu tsiviilisiku elu. Seejuures oli Saksa poole osalus alates 6. armee \u00fcmberpiiramisest 1942. aasta novembris muutunud t\u00e4iesti m\u00f5ttetuks.\nVene pool on Bahmutist olulise propagandateema tegemisega kindlasti l\u00f5ksu langenud. Seel\u00e4bi ollakse sunnitud s\u00f5dureid edasi ohverdama, isegi kui enam midagi vallutada pole. Siit pole v\u00f5imalik hinnata, kas Ukraina pool l\u00e4htub Bahmuti puhul pigem s\u00f5jav\u00e4elistest kaalutlustest v\u00f5i laseb end linna s\u00fcmbolv\u00e4\u00e4rtusest pimestada. Selles konfliktis on Ukraina armee igatahes enamasti \u00f5igel ajal tagasi t\u00f5mbunud, et oleks v\u00e4hem kaotusi.\n\u00dcks v\u00f5rdlus, mida ikka ja j\u00e4lle appi v\u00f5etakse, on Esimese maailmas\u00f5ja ajal l\u00e4\u00e4nerindel k\u00e4inud positsiooni- ja kaevikus\u00f5da. Siin tuleb aga lisada, et l\u00e4\u00e4nerinne oli poole l\u00fchem kui Vene-Ukraina rinne ning Prantsusmaal ja Belgias seisid vastamisi miljonilised s\u00f5jav\u00e4ed, samal ajal kui Vene-Ukraina rinde puhul r\u00e4\u00e4gime m\u00f5lemal poolel umbes 200 000 s\u00f5durist.\nSee t\u00e4hendab, et Esimese maailmas\u00f5ja aegse l\u00e4\u00e4nerinde v\u00f5itlustega v\u00f5rreldav intensiivsus on praegu tegelikult v\u00f5imatu \u2013 isegi kui Bahmutist ja selle \u00fcmbrusest edastatavad pildid seda meenutavad.\n\u00dcks idee, mida toona m\u00f5lemad vaenupooled ikka ja j\u00e4lle toonitasid ja \u00f5igustasid, oli vaenlase verest t\u00fchjaks joosta laskmine. Selle loogika kohaselt pidi vaenlane kaotama rohkem s\u00f5dureid kui enda pool. See m\u00f5te osutus aga \u00fcsna idiootlikuks \u2013 Verduni ja Somme\u2019i lahingutes kaotasid nimelt m\u00f5lemad pooled umbes sama palju v\u00f5itlejaid. Kindralid ohverdasid oma mehi mitte millegi eest.\nP\u00e4rast pea neli aastat kestnud patiseisu muutus olukord 1918. aasta hilissuvel alles t\u00e4nu piisaval hulgal Ameerika relvaj\u00f5udude ja varustuse saabumisele, mis viis sakslased l\u00f5puks relvarahuni. See, et tollased poliitilised ja s\u00f5jalised vastutajad lasksid omaenda ja vaenlase relvaj\u00f5ude hulgaliselt ja m\u00f5ttetult maha nottida, tundub tagantj\u00e4rele tarkusena peaaegu kriminaalse rumalusena.\nNagu eespool mainitud, ei ole mul t\u00e4pset \u00fclevaadet Bahmuti olukorrast. V\u00f5in vaid loota, et Ukraina pool kasutab linna vastase \u00e4rakulutamiseks, samal ajal kui omaenda kaotused on suhteliselt v\u00e4ikesed. Vene pool kulutab k\u00f5rvalise t\u00e4htsusega n\u00e4itelava peale igatahes liiga palju ressursse ja relvaj\u00f5ude. Kuid p\u00e4riselt saame alles tulevikus teada, kas tegemist oli propaganda ja s\u00fcmbolite nimel peetavate m\u00f5ttetute tapatalgutega v\u00f5i \u00fche v\u00f5i isegi m\u00f5lema poole s\u00f5jaliselt k\u00fclmalt kalkuleeritud m\u00f5istliku lahinguga, mis saavutas oma eesm\u00e4rgid."}
{"text":"Kas \u00fcks linn on nii palju inimelusid v\u00e4\u00e4rt? Oleneb kaotuste suhtestUkraina ei tohiks Bahmuti varemetest kinni hoides Venemaaga samasse l\u00f5ksu astudaAlates 2022. aasta augustist peetakse \u00e4gedaid lahinguid Bahmuti linna p\u00e4ras. Linnast viimaks sisuliselt v\u00e4lja pressitud Ukraina kinnitab endiselt, et j\u00e4tkab v\u00f5itlust. Kuidas saaks need s\u00fcndmused s\u00f5jaajalukku paigutada? Miks v\u00f5ideldakse sellise koha nimel nii pikalt ja tuliselt?Tegemist on keskmise suurusega linnaga, kus enne Putini r\u00fcnnakut Ukrainale elas veidi \u00fcle 70 000 inimese - kohaliku transpordis\u00f5lme, soolat\u00f6\u00f6stuse keskuse ja Ukraina kaitseliini osaga Ida-Ukrainas.Kuid kas sool, transporditaristu ja \u00fcks punkt kaitseliinis on \u00fcldse niiv\u00f5rd intensiivset v\u00f5itlust v\u00e4\u00e4rt? Paljud eksperdid toonitavad, et Bahmut pole strateegilisest vaatenurgast tegelikult oluline.Ukraina poole \u00fcks p\u00f5him\u00f5tteid on kahtlemata see, et senikaua, kuni suudetakse Bahmutit veel varustada, tuleb positsioone hoida, et siduda v\u00f5imalikult palju vastaste j\u00f5ude, neid kulutada ja neile enda omadest suuremaid kaotusi p\u00f5hjustada. S\u00f5jaajaloost leiab selle kohta l\u00f5putult n\u00e4iteid. Sarnane oli ka Saksa kaitsestrateegia Itaalias p\u00e4rast liitlaste dessanti Sitsiilias 1943. aasta juulis. J\u00e4rjest uute Saksa kaitseliinide t\u00f5ttu said arvuliselt suures \u00fclekaalus ja oluliselt paremini varustatud liitlasv\u00e4ed ainult aeglaselt edasi liikuda.Sakslased kapituleerusid Itaalias alles 1945. aasta mais ja sellega oli selle s\u00f5jakolde m\u00f5ju l\u00f5pptulemusele peaaegu olematu. Saksa poolel \u00f5nnestus aga siduda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa relvaj\u00f5udusid ja ressursse, mida muidu oleks mujal, n\u00e4iteks Prantsusmaal, kasutada saanud.\u00dche konkreetse sarnase n\u00e4ite Bahmutis toimuvast annab Vene-Ukraina s\u00f5jas 2022. aasta mais ja juunis toimunud lahing suurlinna Sjevjerodonetski nimel. See langes l\u00f5pus k\u00fcll venelaste k\u00e4tte, kuid nende kaotused olid suured ja Venemaa ofensiiv j\u00e4i selles piirkonnas l\u00f5plikult toppama. Ukraina taktikaline kaotus muutus strateegiliseks v\u00f5iduks.Kumb kaotas rohkem?P\u00f5hiidee hoida Bahmutit nii kaua kui v\u00f5imalik, selleks et Vene j\u00f5ude siduda, neid kulutada ja suuri kaotusi tekitada, n\u00e4ib esmalt veenvana. Kuid me ei tea midagi m\u00f5lema poole konkreetsetest kaotustest ja sellest, millist hinda nad lahingu eest maksma pidid.Asjal on veel \u00fcks oluline m\u00f5\u00f5de - linna s\u00fcmbolv\u00e4\u00e4rtus. Vene pool on muutnud linna vallutamise oma propaganda prestii\u017eiobjektiks. Viimasest talvest alates oli Bahmut tihtilugu ainus rindel\u00f5ik, kus venelased \u00fcldse pealetungil olid.S\u00fcmboolne v\u00e4\u00e4rtus on Bahmutil ka Ukraina jaoks - seda hiljemalt alates sellest, kui president Zelensk\u00f5i 2022. aasta detsembris linna k\u00fclastas. M\u00f5lema poole jaoks v\u00f5ib seega s\u00fcmboolne ja propagandistlik v\u00e4\u00e4rtus olla suurem kui taktikaline v\u00f5i strateegiline t\u00e4hendus. Seega v\u00f5ivad m\u00f5lemad pooled olla valmis ohverdama rohkem relvaj\u00f5ude ja materjali, kui need varemed tegelikult v\u00e4\u00e4rt on.\u00dcks ajalooline n\u00e4ide on Stalingradi lahing. Linn oli nii Stalini kui ka Hitleri jaoks strateegilise ja propagandistliku t\u00e4hendusega. Linna tuli iga hinna eest hoida v\u00f5i see vallutada. 1942. aasta augustist 1943. aasta veebruarini v\u00e4ldanud tulised v\u00f5itlused, vangilangemised ja vigastusj\u00e4rgsed surmad v\u00f5isid n\u00f5uda kuni \u00fche miljoni teljeriikide ja Punaarmee s\u00f5duri ning N\u00f5ukogude Liidu tsiviilisiku elu.Vene pool on Bahmutist olulise propagandateema tegemisega kindlasti l\u00f5ksu langenud. Seel\u00e4bi ollakse sunnitud s\u00f5dureid edasi ohverdama, isegi kui enam midagi vallutada pole.\u00dcks v\u00f5rdlus, mida ikka ja j\u00e4lle appi v\u00f5etakse, on Esimese maailmas\u00f5ja ajal l\u00e4\u00e4nerindel k\u00e4inud kaevikus\u00f5da. Siin tuleb aga lisada, et l\u00e4\u00e4nerinne oli poole l\u00fchem kui Vene-Ukraina rinne ning Prantsusmaal ja Belgias seisid vastamisi miljonilised s\u00f5jav\u00e4ed, samal ajal kui Vene-Ukraina rinde puhul r\u00e4\u00e4gime m\u00f5lemal poolel umbes 200 000 s\u00f5durist. See t\u00e4hendab, et Esimese maailmas\u00f5ja aegse l\u00e4\u00e4nerinde v\u00f5itlustega v\u00f5rreldav intensiivsus on praegu tegelikult v\u00f5imatu.\u00dcks idee, mida toona m\u00f5lemad vaenupooled ikka ja j\u00e4lle toonitasid ja \u00f5igustasid, oli vaenlase verest t\u00fchjaks joosta laskmine. Selle loogika kohaselt pidi vaenlane kaotama rohkem s\u00f5dureid kui enda pool. See m\u00f5te osutus aga \u00fcsna idiootlikuks - Verduni ja Somme'i lahingutes kaotasid nimelt m\u00f5lemad pooled umbes sama palju v\u00f5itlejaid. Kindralid ohverdasid oma mehi mitte millegi eest.\u00a0LOE PIKEMALT: EPL.EE\/ARVAMUSIllustratsioon: AFP Scanpix EPLOlaf Mertelsmann;Tartu \u00fclikooli ajalooprofessor"}
{"text":"Helme: prokuratuur ja kapo said Slava Ukraini kohta teada juba veebruarisEsmasp\u00e4eval kogunes riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, kus arutleti MT\u00dc Slava Ukraini teemadel. Komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) usub, et taotlus lokul\u00f6\u00f6ja Eestisse toomiseks esitatakse juba varsti.\nHelme \u00fctles Postimehele, et prokuratuur ja kaitsepolitseiamet (kapo) kinnitasid, et info MT\u00dc Slava Ukraini probleemide kohta j\u00f5udis nendeni juba veebruari alguses. Prokuratuur \u00fctles Postimehele, et see on vale.\nIstungil oli k\u00fclas peaprokur\u00f6r Andres Parmas ning Helme s\u00f5nul huvitas komisjoni eelk\u00f5ige prokuratuuri tegevus selles asjas, kuigi k\u00f5iki oma tegevuse aspekte prokuratuur neile ei avaldanud. \u00abAga saime teada, et tegelikult ujus asi pinnale juba veebruaris,\u00bb \u00fctles Helme.\nProkuratuuri avalike suhete juht Kairi K\u00fcngas nimetas Helme v\u00e4idet hiljem valeks: tema s\u00f5nul sai prokuratuur toimunust teada m\u00e4rtsis. Postimees k\u00fcsis veel hiljem Helmelt \u00fcle, kas prokuratuuri esindajad \u00fctlesid istungil, et teada saadi veebruaris, ning Helme kinnitas seda veel kord. \u00abSiin on kahtlusi olnud, et seoses valimistega algatati menetlus nii hilja. Aga nii kapo peadirektor kui ka prokuratuuri esindajad \u00fctlesid, et kahtlusi tuli k\u00f5igepealt kinnitada ja materjali koguda. Seet\u00f5ttu j\u00e4i keskkriminaalpolitseile \u00fclesannete ja materjali edasiandmine alles p\u00e4rast valimisi. See on nende selgitus,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Helme.\nLisaks arutleti, mis v\u00f5iks edasi saada Slava Ukraini skandaali lokul\u00f6\u00f6jast Oleksandr T\u0161ernovist, kes praegu on Ukrainas koduarestis. \u00abMeie k\u00fcsimusele, miks vilepuhujat Eestisse ei tooda v\u00f5i miks ei lasta tal siia tulla, vastati, et me ei saa teda sealt otseselt \u00e4ra tuua - see oleks k\u00e4sitletav mingil m\u00e4\u00e4ral inimr\u00f6\u00f6vina. Selleks peab Ukraina andma n\u00f5usoleku,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Helme. Praegu pole tema s\u00f5nul n\u00f5usolekut k\u00fcsitud. \u00abNad \u00fctlesid, et see ei ole nii lihtne, aga mulle tundub, et varem v\u00f5i hiljem see taotlus tuleb.\u00bb\nHelme t\u00f5i ka v\u00e4lja, et k\u00f5nealuse juhtumi puhul on Eesti uurimisasutuste! asja keerulisem uurida, kuiv\u00f5rd Ukrainas ei saa Eesti prokuratuur ilma ametlikku kadalippu l\u00e4bimata uurimistoiminguid l\u00e4bi viia. \u00abSee ei t\u00e4henda, et prokuratuur oleks huvitatud, et ajakirjandus v\u00f5i teised ei teeks seda t\u00f6\u00f6d, mida nad teevad. Seda materjali saavad nad kasutada oma t\u00f6\u00f6s,\u00bb lisas ta.\nRiigikogu korruptsioonivastane erikomisjon k\u00e4sitles eile Slava Ukraini \u00fcmber keerlevaid teemasid.\n\nTARVO MADSEN"}
{"text":"Ukraina s\u00f5jav\u00e4e abistaja: Slava Ukraini skandaali t\u00f5ttu on pankrotimaitse suusINTERVJUUAastaid ukrainlasi aidanud v\u00f5hmalane Ants Punning t\u00f5deb, et nii nagu k\u00f5igil teistel abistajatel on tal mittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini segaste rahaasjade skandaali puhkemise j\u00e4rel annetused kokku kuivanud.Mullu 12 ja t\u00e4navu kaks korda Ukrainasse abi viinud Punning s\u00f5nas, et skandaal on tema tegevust pidurdanud, aga tegelikult on hea, kui segased rahaasjad avalikuks tehakse ja \u00e4ra klaaritakse.Ants Punning, kuidas on Slava Ukraini skandaal m\u00f5junud annetustele?Loomulikult r\u00e4ngalt, toetust tilgub n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga vaevaliselt juurde. Tegelikult on hea, kui k\u00f5ikv\u00f5imalikud valskused abistamisega seoses lagedale tuuakse.Ma r\u00e4\u00e4kisin juba t\u00fckk aega enne skandaali puhkemist, et Slava Ukraini rahaasjad ei ole korras. Mulle j\u00e4i silma, et nad tellisid mitu tuhat vormikomplekti, hind igal \u00fcle 350 euro. Kui l\u00e4ksin Ukrainas poodi ja n\u00e4gin, et samav\u00e4\u00e4rne komplekt maksis 150 eurot, pani see kulme kergitama. Sealtmaalt tundus mulle, et see nende asi on v\u00e4ga m\u00e4da. Tegelen hobiga, mille t\u00f5ttu tean t\u00e4pselt, kui palju vormid maksavad. See hind, mida nad v\u00e4idetavalt maksid, oli m\u00fcstiliselt k\u00f5rge. Usun, et see, mis nende rahaasjadest on v\u00e4lja tulnud, on alles algus, j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa.K\u00f5igi Ukraina abistajate annetused Eestis on selle skandaali j\u00e4rel r\u00e4ngalt kokku kuivanud, ka MT\u00dcs Toeta Ukrainat, millega olin varem pikalt seotud. Muuseas, selle mittetulundus\u00fchinguga l\u00e4ksid meie teed eelmise aasta l\u00f5pus just seet\u00f5ttu lahku, et ma kaasv\u00f5itlejate arvates Slava Ukraini suhtes toona liiga kriitiliselt s\u00f5na v\u00f5tsin. Samas oma kaaslaste tegevusele ei ole mul midagi ette heita, nemad toimetavad ausalt ja suure s\u00fcdamega.Kuidas ise tagate, et saadud abi vasakule ei l\u00e4he?Mul on 2015. aastast olnud kontaktiks Ukrainas piirilinnas Volod\u00f5m\u00f5ris mittetulundus\u00fchingu \u00dchinenud Aktivistid liikmed, kes teevad koost\u00f6\u00f6d Prytula fondiga. Nemad toimetavad minu abi s\u00f5jav\u00e4elastele rindel. Alati saabuvad \u00fcleandmisest fotod ja videod, vahel kahe-kolmekuuse viibimisega, sest eesliinil napib aega, aga tulemata need ei j\u00e4\u00e4.Ukraina partnerid on abistamisega 2014. aastast tegelnud ja sellesse palju oma firma raha pannud. Kui Toeta Ukrainat esindajana viisin Ukrainasse autod, siis n\u00e4dala-paari p\u00e4rast pandi videod \u00fcles, kuidas autod liikusid s\u00f5duritele, samuti \u00fcleandmisaktide t\u00f5endid.Kui viin siit koorma, siis t\u00e4idan Ukraina tollis deklaratsiooni. Sinna viidava auto registreerimiseks peab olema garantiikiri v\u00e4eosalt, kellele see l\u00e4heb. Kui seda paberit tollile ei esitata, siis viiakse see auto riiki ebaseaduslikult.Petta saab Ukrainas juhul, kui Eesti-poolne abi korraldaja selleks v\u00f5imaluse annab, sest Ukrainas on kontroll p\u00e4ris tugev. Teenistused k\u00e4ivad abiorganisatsioone kontrollimas, tollideklaratsiooni j\u00e4rgi kontrollitakse laoseisu, vastuv\u00f5tu- ja \u00fcleandmisakte ning laoseis peab olema ideaalne - k\u00f5ik peab olema paberitega t\u00f5endatav.Ei ole Ukrainas see petmine ja korruptsioon abisaadetistega nii lihtne, nagu Johanna-Maria Lehtme v\u00e4idab. Minul on oma kontaktidega tekkinud kaheksa aastaga usaldus ja teadmine, et petmist ja endale kasutegemist seal ei ole.K\u00f5ik t\u0161ekid olen alles hoidnud ja kui kellelgi on k\u00fcsimusi, siis saan alati n\u00e4idata. Seal on ka k\u00fctuset\u0161ekid, s\u00f6\u00f6git\u0161ekid, hotellikulud, j\u00e4relk\u00e4ru rent...Millal viimane kord abi viisite?See oli aprillis, viisin abi Gruusia v\u00f5\u00f5rleegion\u00e4ridele: s\u00fclearvuteid, raadiosaatjaid, s\u00e4\u00e4set\u00f5rjet ning muid pisiasju, mis s\u00f5durile on v\u00e4ga olulised. Kalav\u00f5rku l\u00e4ks j\u00e4relk\u00e4rus kattev\u00f5rguks paarsada kilogrammi.Veel viisin suviseks kasutamiseks v\u00e4lidu\u0161\u0161e, binokleid ja veefiltreid. K\u00f5ige rohkem vajavad nad praegu maastureid ja j\u00e4relk\u00e4rusid, aga isegi nende romude hinnad on Eestis m\u00fcstiliselt t\u00f5usnud.Viimase reisi jaoks kogusin annetusi eraisikuna ja kokku tuli 1000 eurot. Muuseas, eelmise reisi jaoks veebruaris v\u00f5tsin eraisikuna pangast 1000 eurot laenu, et saaksin koorma \u00e4ra viia. Esimese laenu, 3000 eurot v\u00f5tsin mullu augustis, siis viisin selle eest Ukrainasse auto. Laenu maksan tagasi 2029. aasta jaanuarini.Miks te seda teete?Miks mitte. Kui me t\u00e4na ei aita Ukrainat, siis homme on see s\u00f5da siin. Seni kuni ukrainlased h\u00e4vitavad Vene v\u00e4gesid oma territooriumil, need meile kallale ei tule. Meil on lihtsam toetada Ukrainat kui s\u00f5dida homme seda s\u00f5da Eestis. Mul on v\u00e4ga palju s\u00f5pru ja tuttavaid Ukrainas, mitmed on s\u00f5jas hukkunud. Meil on \u00fchine vaenlane, kes on vaja pihuks ja p\u00f5rmuks teha.Kust te annetajaid leiate?P\u00f5hiliselt Facebookist ja mitmesuguste Ukrainat toetavate Facebooki gruppide vahendusel. Samuti on mul selleks oma s\u00f5pruskond. Olen m\u00fc\u00fcnud Ukrainast toodud trofeesid, aga p\u00e4rast Slava Ukraini skandaali nende vastu erilist huvi enam ei ole. Viimane kord t\u00f5in T\u0161uva\u0161\u0161ia registris oleva Vene s\u00f5jav\u00e4eauto numbri, aga keegi ei ole huvitatud. Praegu peab rahvas k\u00f5iki Ukraina abistajaid petisteks. T\u00e4navu on mulle kui eraisikule tulnud Ukraina abistamiseks paari tuhande euro ringis toetust.Olete \u00f6elnud, et 2015. aastast alates, mil ukrainlaste abistamisega tegelete, ei ole te endale selle eest sentigi t\u00f6\u00f6tasu maksnud.Ei ole, see oleks ebaeetiline. Inimesed annavad ju raha Ukraina abistamiseks, mitte mulle palgaks. Oma sissetuleku saan teenida kuskilt mujalt. Inimeste annetuste arvelt elama hakkamine oleks ebaeetiline ja vale.Ega te riigikokku kavatse kandideerida?Ei, ei, ei... Ehkki mitte millegi tegemise eest on palk ahvatlev ning laiselda mulle meeldib, ei taha ma seda seal k\u00f5igi n\u00e4hes teha.Kust te varustust ostate ja kuidas?Summad ei ole nii suured, et oleks m\u00f5tet hinnapakkumisi v\u00f5tta. Vaatan kaupluses kohapeal ja kui hind sobib, siis ostan, kui on k\u00f5rge, siis r\u00e4\u00e4gin l\u00e4bi hinnaalanduse asjus v\u00f5i l\u00e4hen teise poodi. Tavaliselt tehakse mulle kui Ukraina abistajale ka k\u00fcmme protsenti hinnaalandust. Tean ja tunnen k\u00f5iki Eestis olevaid militaarkauplusi l\u00e4bi ja l\u00f5hki.Miks viite asju Eestist, mitte ei osta Ukrainast?Viime Ukrainasse asju, millest on seal nappus. N\u00e4iteks on meile annetatud patareisid ja akusid ning akulaadijaid, Ukrainas on nendega kitsas. Neid on Ukrainas jagatud eri kohtades jaokaupa, et k\u00f5igile jaguks vastavalt vajadusele. \u00dcks inimene annetas n\u00fc\u00fcd kolmesaja euro eest kolm karpi s\u00e4\u00e4se- ja puugit\u00f5rje vahendeid.Ma ise l\u00e4hiajal Ukrainasse s\u00f5ita ei plaani, seega l\u00e4hetasin asjad teise organisatsiooniga kohale ning 5. mail olid need kohal ja \u00fcle antud, n\u00fc\u00fcd ootan pilti \u00fcleandmisest. Kiivreid ja kuulikindlaid plaate saab Eestist osta, plaate isegi toodetakse siin. T\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkedes annetasid Eesti kaitseliitlased meile oma vana isiklikku varustust, sealt tulid kiivrid ja muu, millega oli Ukrainas algul v\u00e4ga kitsas.\"Petta saab Ukrainas juhul, kui Eesti-poolne abi korraldaja selleks v\u00f5imaluse annab, sest Ukrainas on kontroll p\u00e4ris tugev.\"\"Ma r\u00e4\u00e4kisin juba t\u00fckk aega enne skandaali puhkemist, et Slava Ukraini rahaasjad ei ole korras.\"Isikliku s\u00f5iduautoga viib Ants Punning Ukraina piirilinna haavatutele tampoone ja territoriaalkaitsjatele varustust.EGON VALDARU Sakala"}
{"text":"40-eurost diivanit pakkunud kelmid p\u00e4\u00e4sesid ohvri pangakontoleViljandi politseinike poole p\u00f6\u00f6rdus 33-aastane mees, kelle pangakontolt olid kelmid suutnud broneerida 1301 eurot, enne kui ta juhtunule jaole sai. Eelmisel reedel politseisse avalduse teinud mees oli soovinud Facebook Marketplace'i kaudu osta kasutatud diivanit hinnaga 40 eurot. M\u00fc\u00fcja oli edastanud talle DPD kulleri lingi, mille ta oli avanud ja sisestanud sinna k\u00f5ik n\u00f5utud andmed.\nSeej\u00e4rel oli mees avastanud, et tema pangakontolt on tehtud maksebroneering v\u00f5\u00f5rastele kontodele summas 1301 eurot. Ta andis sellest pangale teada ja palus broneeringu katkestada.\nPolitsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalasja arvutikelmuse paragrahvi alusel.\n\n\nMARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"Helme: prokuratuur ja kapo said Slava Ukraini kohta teada veebruarisTALLINN, 23. mai, BNS - Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) \u00fctles esmasp\u00e4eval Postimehele, et prokuratuur ja kaitsepolitseiamet (kapo) kinnitasid, et info MT\u00dc Slava Ukraini probleemide kohta j\u00f5udis nendeni juba veebruari alguses - prokuratuur \u00fctles Postimehele, et see on vale.\nKomisjoni esmsp\u00e4evasel istungil oli k\u00fclas peaprokur\u00f6r Andres Parmas ning Helme s\u00f5nul huvitas komisjoni eelk\u00f5ige prokuratuuri tegevus selles asjas, kuigi k\u00f5iki oma tegevuse aspekte prokuratuur neile ei avaldanud. \u00abAga saime teada, et tegelikult ujus asi pinnale juba veebruaris,\u00bb \u00fctles Helme.\nProkuratuuri avalike suhete juht Kairi K\u00fcngas nimetas Helme v\u00e4idet hiljem valeks: tema s\u00f5nul sai prokuratuur toimunust teada m\u00e4rtsis. Postimees k\u00fcsis veel hiljem Helmelt \u00fcle, kas prokuratuuri esindajad \u00fctlesid istungil, et teada saadi veebruaris, ning Helme kinnitas seda veel kord. \u00abSiin on kahtlusi olnud, et seoses valimistega algatati menetlus nii hilja. Aga nii kapo peadirektor kui ka prokuratuuri esindajad \u00fctlesid, et kahtlusi tuli k\u00f5igepealt kinnitada ja materjali koguda. Seet\u00f5ttu j\u00e4i keskkriminaalpolitseile \u00fclesannete ja materjali edasiandmine alles p\u00e4rast valimisi. See on nende selgitus,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Helme.\nLisaks arutleti, mis v\u00f5iks edasi saada Slava Ukraini skandaali lokul\u00f6\u00f6jast Oleksandr T\u0161ernovist, kes praegu on Ukrainas koduarestis. \u00abMeie k\u00fcsimusele, miks vilepuhujat Eestisse ei tooda v\u00f5i miks ei lasta tal siia tulla, vastati, et me ei saa teda sealt otseselt \u00e4ra tuua - see oleks k\u00e4sitletav mingil m\u00e4\u00e4ral inimr\u00f6\u00f6vina. Selleks peab Ukraina andma n\u00f5usoleku,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Helme.\nPraegu pole tema s\u00f5nul n\u00f5usolekut k\u00fcsitud. \u00abNad \u00fctlesid, et see ei ole nii lihtne, aga mulle tundub, et varem v\u00f5i hiljem see taotlus tuleb.\u00bb\nHelme t\u00f5i ka v\u00e4lja, et k\u00f5nealuse juhtumi puhul on Eesti uurimisasutustel asja keerulisem uurida, kuiv\u00f5rd Ukrainas ei saa Eesti prokuratuur ilma ametlikku kadalippu l\u00e4bimata uurimistoiminguid l\u00e4bi viia. \u00abSee ei t\u00e4henda, et prokuratuur oleks huvitatud, et ajakirjandus v\u00f5i teised ei teeks seda t\u00f6\u00f6d, mida nad teevad. Seda materjali saavad nad kasutada oma t\u00f6\u00f6s,\u00bb lisas ta.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Aitaja: Slava Ukraini skandaal t\u00f5mbas annetajate rahakotirauad kinniTALLINN, 23. mai, BNS - Aastaid ukrainlasi aidanud v\u00f5hmalane Ants Punning t\u00f5deb, et nii nagu k\u00f5igil teistel abistajatel on tal mittetulundus\u00fchingu Slava Ukraini segaste rahaasjade skandaali puhkemise j\u00e4rel annetused kokku kuivanud, kirjutab Postimees.\u00a0\nMullu 12 ja t\u00e4navu kaks korda Ukrainasse abi viinud Punning s\u00f5nas, et skandaal on tema tegevust pidurdanud, aga tegelikult on hea, kui segased rahaasjad avalikuks tehakse ja \u00e4ra klaaritakse.\n\"Ma r\u00e4\u00e4kisin juba t\u00fckk aega enne skandaali puhkemist, et Slava Ukraini rahaasjad ei ole korras. Mulle j\u00e4i silma, et nad tellisid mitu tuhat vormikomplekti, hind igal \u00fcle 350 euro. Kui l\u00e4ksin Ukrainas poodi ja n\u00e4gin, et samav\u00e4\u00e4rne komplekt maksis 150 eurot, pani see kulme kergitama. Sealtmaalt tundus mulle, et see nende asi on v\u00e4ga m\u00e4da. Tegelen hobiga, mille t\u00f5ttu tean t\u00e4pselt, kui palju vormid maksavad. See hind, mida nad v\u00e4idetavalt maksid, oli m\u00fcstiliselt k\u00f5rge. Usun, et see, mis nende rahaasjadest on v\u00e4lja tulnud, on alles algus, j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa,\" r\u00e4\u00e4kis Punning.\u00a0\nTa t\u00f5des, et k\u00f5igi Ukraina abistajate annetused Eestis on selle skandaali j\u00e4rel r\u00e4ngalt kokku kuivanud, ka MT\u00dc-s Toeta Ukrainat, millega ta oli varem pikalt seotud. \"Muuseas, selle mittetulundus\u00fchinguga l\u00e4ksid meie teed eelmise aasta l\u00f5pus just seet\u00f5ttu lahku, et ma kaasv\u00f5itlejate arvates Slava Ukraini suhtes toona liiga kriitiliselt s\u00f5na v\u00f5tsin. Samas oma kaaslaste tegevusele ei ole mul midagi ette heita, nemad toimetavad ausalt ja suure s\u00fcdamega,\" \u00fctles Punning.\u00a0\nMehel enda on\u00a02015. aastast olnud kontaktiks Ukrainas piirilinnas Volod\u00f5m\u00f5ris mittetulundus\u00fchingu \u00dchinenud Aktivistid liikmed, kes teevad koost\u00f6\u00f6d Prytula fondiga. Nemad toimetavad Punning kaudu liikuva abi s\u00f5jav\u00e4elastele rindel. \"Alati saabuvad \u00fcleandmisest fotod ja videod, vahel kahe-kolmekuuse viibimisega, sest eesliinil napib aega, aga tulemata need ei j\u00e4\u00e4,\" kinnitas Punning.\u00a0\n\"Petta saab Ukrainas juhul, kui Eesti-poolne abi korraldaja selleks v\u00f5imaluse annab, sest Ukrainas on kontroll p\u00e4ris tugev. Teenistused k\u00e4ivad abiorganisatsioone kontrollimas, tollideklaratsiooni j\u00e4rgi kontrollitakse laoseisu, vastuv\u00f5tu- ja \u00fcleandmisakte ning laoseis peab olema ideaalne \u2013 k\u00f5ik peab olema paberitega t\u00f5endatav,\" selgitas Punning, lisades et ei ole Ukrainas see petmine ja korruptsioon abisaadetistega nii lihtne, nagu MT\u00dc Slava Ukraini eksjuht Johanna-Maria Lehtme v\u00e4idab.\n\"Minul on oma kontaktidega tekkinud kaheksa aastaga usaldus ja teadmine, et petmist ja endale kasutegemist seal ei ole. K\u00f5ik t\u0161ekid olen alles hoidnud ja kui kellelgi on k\u00fcsimusi, siis saan alati n\u00e4idata. Seal on ka k\u00fctuset\u0161ekid, s\u00f6\u00f6git\u0161ekid, hotellikulud, j\u00e4relk\u00e4ru rent,\" kirjeldas Punning.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"WHO hoiatab \u00fcheksa miljoni kliimasurma eestMaailma Terviseorganisatsioon avaldas 19. mail uuringu, milles hoiatatakse, et soojenev kliima tapab k\u00e4esoleva sajandi l\u00f5pus igal aastal rohkem kui \u00fcheksa miljonit inimest.\nHiina Rahvavabariigi kommunistliku partei kontrolli all olev korrumpeerunud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldas reedel (19.05.2023) oma igaaastase Maailma tervisestatistika raporti, milles kuulutatakse: \"Kliimamuutused halvendavad j\u00e4tkuvalt sotsiaalseid ja keskkondlikke f\u00fc\u00fcsilise ning vaimse tervise m\u00e4\u00e4rajaid (determinants), mis kujutab meie k\u00f5igi jaoks tohutut riski,\" vahendab Breitbart.\nWHO teatab: \"Kliimamuutused on 21. sajandi \u00fcks suuremaid tervisevaldkonna v\u00e4ljakutseid. Kui kliimatingimused muutuvad, oleme me tunnistajaks palju sagedamini ja raskemal kujul esinevale ilmale ning kliimas\u00fcndmustele, nagu seda on tormid, \u00e4\u00e4rmuslik kuumus, \u00fcleujutused, p\u00f5uad ja metsatulekahjud.\"\u00a0\n\"Kliimamuutus puudutab tervise k\u00f5iki k\u00fclgi \u2013 alates puhtast \u00f5hust, veest ja mullast kuni \"toidus\u00fcsteemide\" ja elatiseni,\" j\u00e4tkatakse WHO tervise\u00fclevaates. \"Kui kliimamuutuste peatamisega j\u00e4tkuvalt viivitatakse, suurendab see terviseohte, t\u00fchistab aastak\u00fcmnete jooksul saavutatud maailma tervise edusammud ja toimib vastu meie kollektiivseid eesm\u00e4rke, millega tagatakse k\u00f5igile inimestele tervise inim\u00f5igus.\"\u00a0\nKui j\u00e4tkatakse suure saastamise stsenaariumiga, siis sajandi l\u00f5pus v\u00f5ib aastas kliimamuutustega seotult surra rohkem kui \u00fcheksa miljonit inimest, v\u00e4idetakse aruandes.\nKommentaatorite s\u00f5nul on WHO kliimapaanika levitamise n\u00e4ol tegemist alusetu hirmutamisega, mida teadus ei kinnita.\nEsiteks on aasta-aastalt \u00e4\u00e4rmuslike kliimas\u00fcndmustega seotud surmade arv v\u00e4henenud ja 2021. aastal oli keeruliste ilmaolude t\u00f5ttu elust lahkunud inimeste arv ajalooliselt k\u00f5ige v\u00e4iksem. Sellise statistika peale kliimapaanika ja plahvatuslikult suureneva suremuse kuulutamine on paremal juhul WHO puhul vastutustundetu.\nTeiseks sureb k\u00fclma k\u00e4tte aastas rohkem inimesi kui sooja ilma t\u00f5ttu ja rohkem inimesi sureb talvel kui suvel. Kui kuuma k\u00e4tte sureb aastas \u00fcmmarguselt viissada tuhat inimest, siis k\u00fclma k\u00e4tte heidab hinge neli ja pool miljonit. Ehk kui temperatuurid pisut t\u00f5usevad, t\u00e4hendab see hoopis, et ilma k\u00e4tte v\u00f5i t\u00f5ttu sureb v\u00e4hem inimesi.\nHiljuti avaldatud teadust\u00f6\u00f6s kinnitatakse, et viimase kaheksa aasta jooksul Maal kliimamuutuste m\u00e4rke tuvastatud ei ole.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Internetikelmide ohvriks langenud naine: k\u00f5ik tundub ametlik, kuniks konto on blokeeritud ja rahast t\u00fchiSotsiaalmeedias levib uus petuskeem, kus t\u00fchjendatakse inimese pangakonto kolmanda isiku andmeid kasutades.\u00a0\u00abK\u00f5ik tundub ametlik ja siis hiljem on sinu pangakonto blokeeritud ja t\u00fchjaks tehtud,\u00bb r\u00e4\u00e4gib pettuse ohvriks langenud naine.Sotsiaalmeedias hakkas n\u00e4dalavahetusel ringlema postitus, kus v\u00e4idetakse, et levib pettus, mille k\u00e4igus kasutatakse kolmanda isiku andmeid, et ohvri pangakonto \u00e4ra blokeerida ja rahast t\u00fchjaks teha.\nTiia Afanasjeva nimeline naisterahvas tegi p\u00fchap\u00e4eval Facebooki postituse, kus jagab enda kogemust pettuse ohvriks langemisega.\n\u00abK\u00f5ik tundub ametlik ja siis 20\u201330 minutit hiljem on sinu pangakonto t\u00fchjaks tehtud ja blokeeritud,\u00bb kirjutab naine oma postituses.\nPetturid kasutavad \u00fcsna levinud skeemi, k\u00fcsitakse inimese isikuandmeid: nime, pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tet kolme kuu ulatuses, kontonumbrit, e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Inimesel palutakse teha konto kindlale lingile minnes ja \u00f6eldakse, et leping on vormistatud. 20\u201330 minuti m\u00f6\u00f6dudes avastab aga ohver, et tema pangakonto on blokeeritud ja kontoj\u00e4\u00e4k nullis.\nAfanasjeva kirjeldab juhtunut:\u00a0\u00abLisaks infoks, et alguses kirjutati vene keeles, kuna mul on venep\u00e4rane perekonnanimi; siis kui ma vastasin, et suhtlen eesti keeles, suheldi puhtas eesti keeles. Siis kui juba n\u00e4gin, et konto on t\u00fchi, ja uurisin, kus raha on, sain vastuseid nii inglise kui eesti keeles.\u00bb\nNaine t\u00f5deb, et oli naiivne ja uskus, et talle kirjutas kliendihaldur siirate kavatsustega.\n\u00abLuban oma postitust jagada, et ei oleks enam minusuguseid naiivseid, kes usuvad, et p\u00fchap\u00e4ev on ilus ja kliendihaldur kirjutab sulle n\u00e4dalavahetusel lausa ise h\u00f5bekandikul. Paraku ei ole ma varem kuulnud ega teadnud, et ka l\u00e4bi kasutajanime v\u00f5in pettuse ohvriks langeda. Korralik \u00f5ppetund kogu eluks!\u00bb\nKolmas identiteet\u00a0\nPostitusest selgub, et petuskeemi l\u00e4biviimiseks oli v\u00e4idetavalt kasutatud ka kolmanda isiku andmeid: keegi Valeria Domaseva, varjunimega Anastasija Kondratjeva, esitles end Kreditexi kliendihaldurina.\u00a0\nAfanasjeva \u00fctleb, et talle on kirjutanud t\u00e4naseks isik, kes teab v\u00e4idetavalt Valeria Domasevat, kes ise pole pettusest teadlik.\n\u00abSellenimelisi kodanikke pidi olema Eestis vaid \u00fcks ning sellesama Domaseva ema v\u00e4itis, et ei saa samuti enda internetipanka sisse ning teavitas vahejuhtumist ka politseid,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Afanasjeva.\u00a0\nPettuse ohvriks langenud naine m\u00f6\u00f6nab, et 400 eurot ei ole k\u00fcll \u00fc\u00fcratult suur summa, ent see on siiski raha. Ta on t\u00e4naseks teavitanud pettusest politseid, Kreditexi ja panka, ent on selle suhtes skeptiline, et ta oma raha tagasi saab."}
{"text":"IMF soovitab Eestil alustada eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamisega t\u00e4navuTALLINN, 23. mai, BNS \u2013 Eesti majanduspoliitika iga-aastase hindamise l\u00f5petanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) leiab, et Eestil tasuks alustada juba t\u00e4navu riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamisega, et aeglustada hinnat\u00f5usu ja hoida pikaajalist konkurentsiv\u00f5imet.\nVisiidi kokkuv\u00f5ttes nendib IMF, et Eesti on viimase kahe aastak\u00fcmne jooksul teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid edusamme, kuid praeguseks on ilmnenud m\u00e4rke v\u00f5imalikust survest konkurentsiv\u00f5imele. Liialt leebe eelarvepoliitika v\u00f5ib valuutafondi hinnangul suurendada hinna- ja palgasurvet ning veelgi kahjustada Eesti konkurentsiv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu soovitab IMF kaaluda m\u00e4rksa v\u00e4iksemat eelarvepoliitilist stiimulit v\u00e4hendades eelarve tulude ja kulude l\u00f5het, teatas Eesti Pank.\nEelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamiseks 2023. aastal tuleks IMF-i hinnangul uurida erinevaid v\u00f5imalusi, sealhulgas avaliku sektori palgakasvu ohjeldamist ja m\u00f5nede kavandatud maksut\u00f5usude ettepoole toomist. Neutraalne eelarvepoliitika aitaks pidurdada hinnat\u00f5usu kinnistumise ohtu ning sellest tulenevat riski pikaajalisele konkurentsiv\u00f5imele, r\u00f5hutas IMF.\n\"Sarnaselt IMF-ile teeb ka Eesti Pangale muret, et Eesti riigi kulud \u00fcletavad olulised riigi tulusid. Jagan seisukohta, et suur eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k annab niigi kiirele hinnat\u00f5usule hoogu juurde. K\u00f5rge inflatsioon v\u00f5ib omakorda tekitada palgasurvet ja v\u00e4hendada majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu on oluline, et ka eelarvepoliitika oleks suunatud hinnat\u00f5usu ohjeldamiseks,\" kommenteeris IMF-iga toimunud arutelude j\u00e4rel Eesti Panga president Madis M\u00fcller.\nEesti majandus langeb IMF-i hinnangul t\u00e4navu 1,2 protsenti, inflatsioon pidurdub 9,7 protsendi tasemele. Alusinflatsioon j\u00e4\u00e4b ilmselt siiski visalt k\u00f5rgeks, peegeldades teise ringi m\u00f5jusid ning stimuleerivat eelarvepositsiooni. Eesti majandusel \u00f5nnestus pandeemiast kiiresti toibuda, kuid Venemaa-Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju j\u00e4tab siiski p\u00fcsiva armi majandusele. Kui Eestis ei suurendata tootlikkust t\u00f5stvaid kapitaliinvesteeringuid, siis ei pruugi majandus enam nii kiiresti kasvada kui hinnati j\u00f5ukohaseks enne viimaseid kriise, hindab IMF.\nPikaajalise j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks soovitab IMF lisaks eelarvepoliitilistele sammudele rakendada sihip\u00e4rast finantsstabiilsust tagavat finantssektori poliitikat. Eesti pangandussektor on piisavalt kapitaliseeritud ja ettevaates on oluline teha adekvaatsel tasemel tugevusanal\u00fc\u00fcse selle kohta, kas pangad saaksid keerulisemates majandusoludes hakkama.\nRahapesu t\u00f5kestamise vallas toimib pankade \u00fcle riskip\u00f5hine j\u00e4relevalve, kuid j\u00e4relevalvet tuleb oluliselt tugevdada ja riskip\u00f5hist l\u00e4henemist rakendada ka virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate osas. Samuti on IMF-i hinnangul oluline teha struktuurireforme, mis lahendaksid t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust osas sektorites, suurendaksid tootlikkust ning edendaksid rohe- ja digip\u00f6\u00f6ret.\nIMF-i delegatsioon on viibinud Eestis alates 9. maist, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"IMF: Eesti peaks eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki v\u00e4hendamaEestil tasuks alustada juba t\u00e4navu riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamisega, et aeglustada hinnat\u00f5usu ja hoida pikaajalist konkurentsiv\u00f5imet, leiab Eesti majanduspoliitika iga-aastase hindamise l\u00f5petanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).\nVisiidi kokkuv\u00f5ttes nendib IMF, et Eesti on viimase kahe aastak\u00fcmne jooksul teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid edusamme, kuid praeguseks on ilmnenud m\u00e4rke v\u00f5imalikust survest konkurentsiv\u00f5imele. Liialt leebe eelarvepoliitika v\u00f5ib suurendada hinna- ja palgasurvet ning veelgi kahjustada Eesti konkurentsiv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu soovitab IMF kaaluda m\u00e4rksa v\u00e4iksemat eelarvepoliitilist stiimulit v\u00e4hendades eelarve tulude ja kulude l\u00f5het.\nEelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamiseks 2023. aastal tuleks IMFi hinnangul uurida erinevaid v\u00f5imalusi, sealhulgas avaliku sektori palgakasvu ohjeldamist ja m\u00f5nede kavandatud maksut\u00f5usude ettepoole toomist. Neutraalne eelarvepoliitika aitaks pidurdada hinnat\u00f5usu kinnistumise ohtu ning sellest tulenevat riski pikaajalisele konkurentsiv\u00f5imele, r\u00f5hutas IMF.\nRahvusvahelise valuutafondiga sama meelt on ka\u00a0Eesti Panga president Madis M\u00fcller. \u00abSarnaselt IMFile teeb ka Eesti Pangale muret, et Eesti riigi kulud \u00fcletavad olulised riigi tulusid. Jagan seisukohta, et suur eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k annab niigi kiirele hinnat\u00f5usule hoogu juurde. K\u00f5rge inflatsioon v\u00f5ib omakorda tekitada palgasurvet ja v\u00e4hendada majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu on oluline, et ka eelarvepoliitika oleks suunatud hinnat\u00f5usu ohjeldamiseks,\u00bb\u00a0kommenteeris M\u00fcller.\nEesti majandus langeb IMFi hinnangul t\u00e4navu 1,2 protsenti ning\u00a0inflatsioon pidurdub 9,7 protsendi\u00a0tasemele. Alusinflatsioon j\u00e4\u00e4b ilmselt siiski ilmselt k\u00f5rgeks, peegeldades teise ringi m\u00f5jusid ning stimuleerivat eelarvepositsiooni.\nIMFI hinnangul \u00f5nnestus Eesti majandusel pandeemiast kiiresti toibuda, kuid Venemaa-Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju j\u00e4tab siiski p\u00fcsiva armi majandusele. \u00abKui Eestis ei suurendata tootlikkust t\u00f5stvaid kapitaliinvesteeringuid, siis ei pruugi majandus enam nii kiiresti kasvada, kui hinnati j\u00f5ukohaseks enne viimaseid kriise,\u00bb seisab avalduses.\nPikaajalise j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks soovitab IMF lisaks eelarvepoliitilistele sammudele rakendada Eestil sihip\u00e4rast finantsstabiilsust tagavat finantssektori poliitikat.\nEesti pangandussektor on rahvusvahelise valuutafondi hinnangul\u00a0piisavalt kapitaliseeritud\u00a0, kuid rahapesu t\u00f5kestamise vallas\u00a0tuleb j\u00e4relvalvet oluliselt tugevdada ja kasutada riskip\u00f5hist l\u00e4henemist rakendada ka virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate osas. Samuti on IMFi hinnangul oluline teha struktuurireforme, mis lahendaksid t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust osas sektorites, suurendaksid tootlikkust ning edendaksid rohe- ja digip\u00f6\u00f6ret."}
{"text":"IMF: Eestil tasuks alustada juba t\u00e4navu eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamisegaEesti majanduspoliitika iga-aastase hindamise l\u00f5petanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) leidis, et riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamine aeglustaks hinnat\u00f5usu ja v\u00f5imaldaks hoida pikaajalist konkurentsiv\u00f5imet.Visiidi kokkuv\u00f5ttes nendib IMF, et Eesti on viimase kahe aastak\u00fcmne jooksul teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid edusamme, kuid praeguseks on ilmnenud m\u00e4rke v\u00f5imalikust survest konkurentsiv\u00f5imele. Liialt leebe eelarvepoliitika v\u00f5ib suurendada hinna- ja palgasurvet ning veelgi kahjustada Eesti konkurentsiv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu soovitab IMF kaaluda m\u00e4rksa v\u00e4iksemat eelarvepoliitilist stiimulit v\u00e4hendades eelarve tulude ja kulude l\u00f5het.Eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamiseks 2023. aastal tuleks IMFi hinnangul uurida erinevaid v\u00f5imalusi, sealhulgas avaliku sektori palgakasvu ohjeldamist ja m\u00f5nede kavandatud maksut\u00f5usude ettepoole toomist. Neutraalne eelarvepoliitika aitaks pidurdada hinnat\u00f5usu kinnistumise ohtu ning sellest tulenevat riski pikaajalisele konkurentsiv\u00f5imele, r\u00f5hutas IMF.\u201eSarnaselt IMFile teeb ka Eesti Pangale muret, et Eesti riigi kulud \u00fcletavad olulised riigi tulusid. Jagan seisukohta, et suur eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k annab niigi kiirele hinnat\u00f5usule hoogu juurde. K\u00f5rge inflatsioon v\u00f5ib omakorda tekitada palgasurvet ja v\u00e4hendada majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu on oluline, et ka eelarvepoliitika oleks suunatud hinnat\u00f5usu ohjeldamiseks,\u201c kommenteeris IMFiga toimunud arutelude j\u00e4rel Eesti Panga president Madis M\u00fcller.Eesti majandus langeb IMFi hinnangul t\u00e4navu 1,2%, inflatsioon pidurdub 9,7% tasemele. Alusinflatsioon j\u00e4\u00e4b ilmselt siiski visalt k\u00f5rgeks, peegeldades teise ringi m\u00f5jusid ning stimuleerivat eelarvepositsiooni. Eesti majandusel \u00f5nnestus pandeemiast kiiresti toibuda, kuid Venemaa-Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju j\u00e4tab siiski p\u00fcsiva armi majandusele. Kui Eestis ei suurendata tootlikkust t\u00f5stvaid kapitaliinvesteeringuid, siis ei pruugi majandus enam nii kiiresti kasvada, kui hinnati j\u00f5ukohaseks enne viimaseid kriise. Pikaajalise j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks soovitab IMF lisaks eelarvepoliitilistele sammudele rakendada sihip\u00e4rast finantsstabiilsust tagavat finantssektori poliitikat. Eesti pangandussektor on piisavalt kapitaliseeritud ja ettevaates on oluline teha adekvaatsel tasemel tugevusanal\u00fc\u00fcse selle kohta, kas pangad saaksid keerulisemates majandusoludes hakkama. Rahapesu t\u00f5kestamise vallas toimib pankade \u00fcle riskip\u00f5hine j\u00e4relevalve, kuid j\u00e4relevalvet tuleb oluliselt tugevdada ja riskip\u00f5hist l\u00e4henemist rakendada ka virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate osas. Samuti on IMFi hinnangul oluline teha struktuurireforme, mis lahendaksid t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust osas sektorites, suurendaksid tootlikkust ning edendaksid rohe- ja digip\u00f6\u00f6ret."}
{"text":"Joogivee puhastamise mure aitavad lahendada veefiltridHiljutine Kuressaare \u00fchisveev\u00e4rgis asetleidnud E.coli ja coli-laadsete bakterite levik on pannud paljusid inimesi nii Saaremaal kui ka mujal Eestis muret tundma oma joogivee puhtuse p\u00e4rast. Spetsialistide s\u00f5nul on v\u00f5itlus bakteriaalse saastumisega pikk protsess. Ja kui olukord ka l\u00f5puks t\u00e4iesti kontrolli alla saadakse, siis tegelikult puudub inimestel kindlus, et edaspidi uusi reostusjuhtumeid ei v\u00f5i tekkida.Kas tulebki j\u00e4\u00e4da vett l\u00e4bi keetma v\u00f5i pudelivett tassima?\n\nKui kraanivesi on tervisele ohtlik, siis ajutiste lahendustena on pudelivesi v\u00f5i vee l\u00e4bikeetmine loomulikult ainum\u00f5eldavad. Kuid pikas perspektiivis ei ole need j\u00e4tkusuutlikud. Sest kes j\u00f5uab pidevalt tassida endale koju kanistrite viisi joogivett, r\u00e4\u00e4kimata selle m\u00f5just rahakotile ja keskkonnale. Samuti on vee l\u00e4bikeetmine t\u00fclikas, aegan\u00f5udev ja energiakulukas. Pole m\u00f5eldav j\u00e4\u00e4dagi seda pidevalt tegema.\nKas ongi siis vaid kaks v\u00f5imalust \u2013 j\u00e4\u00e4da nende ebamugavate tegevuste juurde v\u00f5i riskida saastunud vee joomisega?\n\nLahenduseks on veefiltrid\n\n\u00d5nneks on olemas ka kolmas v\u00f5imalus \u2013 joogivee puhastamine lokaalsete veefiltritega, mille iga tarbija saab ise oma tarbeks paigaldada.\nEttev\u00f5te Ecoclean O\u00dc\u00a0pakub spetsiaalselt joogivee puhastamiseks m\u00f5eldud veefiltreid. K\u00f5ik need joogivee filtrid:\n\n\n\ttoimivad naturaalsel viisil \u2013 puhastusprotsessi k\u00e4igus ei lisata vette mingeid keemilisi \u00fchendeid\n\tsobivad nii eratarbijale koju kui ka ettev\u00f5tjale kontorisse, kohvikusse v\u00f5i majutusasutusse\n\tv\u00f5tavad v\u00e4he ruumi ning neid saab paigutada ka kitsastesse oludesse\n\ton lihtsad paigaldada ja hooldada\n\n\nJ\u00e4rgnevalt l\u00fchike \u00fclevaade erinevatest joogivee filtritest\n\nUV steriliseerija\n\nMida teeb ja kuidas toimib?\nUV steriliseerija on m\u00f5eldud joogivee puhastamiseks k\u00f5igist patogeensetest mikroorganismidest nagu viirused ja bakterid, sh E.coli ja coli-laadsed bakterid, enterokokid ja muud haigustekitajad\nJoogivee puhastamine toimub ultraviolettkiirguse (UV) abil. UV-kiirguse lainepikkus on mikroorganismidele surmav. See l\u00f5hub nende DNA molekulaarse struktuuri, mille tagaj\u00e4rjel rakk hukkub. UV-kiirguse toimel h\u00e4vitatakse k\u00f5ik patogeensed viirused ja bakterid 1\u20135 sekundi jooksul. UV-steriliseerija ei muuda vee maitset ega l\u00f5hna ning ei tekita vette ohtlikke \u00fchendeid.\nMilliseid variante pakume?\nValikus on Belgias toodetud premium-klassi\u00a0UV-steriliseerijad Cintropur 2100 ja 4100, millel lisaks paljudele muudele eelistele on ka pika elueaga (9000 tundi \u2013 1 aasta) UV-lambid. Cintropur 2100 sobib eratarbijale koju. Cintropur 4100 on aga m\u00f5eldud suuremale veel\u00e4bivoolule, olles seet\u00f5ttu sobilik kohvikutele, restoranidele ja turismiettev\u00f5tetele. Lisaks on meie valikus ka veidi tagasihoidlikuma eelarvega tarbijale m\u00f5eldud UV-steriliseerija\n\nP\u00f6\u00f6rdosmoos filter\n\nMida teeb ja kuidas toimib?\nP\u00f6\u00f6rdosmoos filter eemaldab veest nii k\u00f5ik bakterid ja viirused kui ka sellised tervist kahjustavad \u00fchendid nagu fluoriid, kloor, kloriid, fosfaat, nitraat, raadium jm.\nP\u00f5hikooli f\u00fc\u00fcsikatunnist v\u00f5ib meeles olla selline n\u00e4htus nagu osmoos. V\u00f5tame n\u00e4itena klaasi vett, millesse on segatud soola. Kujutlege n\u00fc\u00fcd U-kujulist klaastoru, mille keskel asub membraan (filter). Valades U-toru \u00fchte harusse soolast ja teise harusse magedat vett, seisneb osmoosi protsess selles, et vedeliku tase soolveega harus t\u00f5useb, kuna eesm\u00e4rgiks on muuta toru m\u00f5lemate harude vees soola ja vee vahekord v\u00f5rdsemaks.\nP\u00f6\u00f6rdosmoosi puhul tuleb aga m\u00e4ngu lisar\u00f5hk. P\u00f6\u00f6rdosmoosi protsessi k\u00e4igus liigub vesi selle lisar\u00f5hu t\u00f5ttu l\u00e4bi membraani, j\u00e4ttes aga n\u00fc\u00fcd vees lahustunud osakesed maha. Vees lahustunud osad j\u00e4\u00e4vad membraani \u00fchele poole ning puhas vesi liigub membraani teisele poolele. P\u00f6\u00f6rdosmoosi sihiks ei ole mitte soolase vee lahjendamine (nagu osmoosis), vaid r\u00f5hu all veest soolade v\u00e4ljapressimine l\u00e4bi membraani.\nJoogivee puhastamisel p\u00f6\u00f6rdosmoosi meetodil on v\u00f5tmekohaks mebraani avade suurus. Nimelt on need niiv\u00f5rd v\u00e4ikesed, et mingid saasteained, bakterid ega viirused l\u00e4bi avade ei mahu. L\u00e4bi mahuvad \u00fcksnes veemolekulid.\nMilliseid variante pakume?\nValikus on p\u00f6\u00f6rdosmoos filter L\u00e4tt ja p\u00f6\u00f6rdosmoos filter Water Tree.\nM\u00f5lema puhul on tegemist otsevooluga p\u00f6\u00f6rdosmoosi filtritega. See t\u00e4hendab, et puhastatud joogivesi ei kogune mitte kogumispaaki, vaid puhastusprotsess toimub vahetult spetsiaalse joogiveekraani avamisel. Otsevoolu eeliseks v\u00f5rreldes kogumispaagiga on parem ruumi mahutatavus (kogumispaak on \u00fcsna kobakas). Samuti saab tarbija otsevoolu puhul vahetult puhastatud v\u00e4rske ja jaheda vee. Tegu on uue p\u00f5lvkonna seadmetega, millel otsevool on piisavalt kiire (vastavalt 1,6 ja 1,3 liitrit\/minutis). Kahe seadme erinevus seisneb selles, et Taanis toodetud L\u00e4tt on ekslusiivsema disaini ning filtrite vahetusest m\u00e4rku andva nutikraaniga.\nM\u00f5lemale p\u00f6\u00f6rdosmoos filtrile on v\u00f5imalik juurde lisada ka mineralisaator, mis annab puhastatud veele tagasi k\u00f5ik organismile vajalikud mineraalid nagu kaltsium, magneesium, naatrium ja kaalium.\n\nUltrafiltreerimisel p\u00f5hinev joogivee puhastuss\u00fcsteem\n\nMida teeb ja kuidas toimib?\nJoogivee puhastuss\u00fcsteem Freshpoint F3000\u00a0eemaldab kraaniveest kahjulikud keemilised ja orgaanilised lisandid ning kloorimaitse ja -l\u00f5hna.\nPuhastuss\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab ultrafiltreerimise p\u00f5him\u00f5ttel. Joogivee filtreerimine toimub kolmeastmeliselt: esimeses astmes p\u00fc\u00fcab settefilter kinni mustuse, teine aste eemaldab plii ja kahjulikud mikroorganismid nagu Cryptosporidium ja Giardia ning kolmas aste eemaldab lenduvad orgaanilised \u00fchendid, bakterid, viirused, parandab vee maitset, v\u00e4rvi ja l\u00f5hna.\n\nMilline joogiveefilter valida?\n\nTeadaoleva bakteriaalse reostuse korral aitab UV-steriliseerija, mis tapab k\u00f5ik bakterid.\nKuigi ka p\u00f6\u00f6rdosmoosi filter eemaldab joogiveest t\u00e4ielikult k\u00f5ik bakterid, siis selle vahega, et siin neid ei tapeta, vaid nagu eespool selle tehnoloogia kirjeldamisel m\u00e4rgitud pressitakse veest v\u00e4lja. Seet\u00f5ttu kogunevad bakterid p\u00f6\u00f6rdosmoosi membraani ees asuvasse settefiltrisse, kus niiske keskkond on heaks kasvulavaks. See tingib aga settefiltri kiire reostuse ja ebam\u00f5istlikult sagedase v\u00e4ljavahetamise vajaduse.\nSeega, kui peamiseks probleemiks on bakteriaalne reostus, v\u00f5ibki piirduda \u00fcksnes UV- steriliseerijaga.\nSamas soovitame v\u00f5imaluse korral klientidel alati lisaks UV-steriliseerijale paigaldada ka kas p\u00f6\u00f6rdosmoosi filter (ideaalsem variant) v\u00f5i siis veepuhastuss\u00fcsteem Freshpint 3000. Seda seet\u00f5ttu, et nimetatud veefiltrid p\u00fc\u00fcavad kinni ja puhastavad vee ka k\u00f5igist UV-steriliseerija poolt tapetud surnud bakteritest. Lisaks puhastavad nii p\u00f6\u00f6rdosmoosi filtrid kui ka Freshpoint joogivee ka k\u00f5igist muudest kahjulikest \u00fchenditest ning parandavad joogivee l\u00f5hna- ja maitseomadusi.\nBakterid ei ole aga kraanivee ainus probleem (loe pikemalt siit). Kui vees hetkel teadaolevalt kahjulikke baktereid ei ole, kuid on soov puhastada oma joogivett k\u00f5igist muudest ebameeldivatest \u00fchenditest, on k\u00f5ige parem lahendus paigaldada \u00fcksnes p\u00f6\u00f6rdosmoos filter. See annab ka t\u00e4ieliku kindluse, et teie ja teie pere (v\u00f5i ettev\u00f5tte puhul klientuur) olete kaitstud ka ootamatute uute bakteriaalse saastuse juhtude korral tulevikus.\n\nTasuta kohale!\n\nSaadame k\u00f5ik meilt ostetud veefiltrid tasuta Cargobusi Kuressaare esindusse, kus neile saab lahtiolekuaegadel endale sobival ajahetkel j\u00e4rele minna. Soovi korral on meie kaudu v\u00f5imalik tellida ka seadme paigaldus.\n\nK\u00fcsi julgesti lisainfot\n\nJoogivee puhastamise kohta k\u00fcsimuste tekkimisel v\u00f5ib julgesti \u00fchendust v\u00f5tta. Aitame teid r\u00f5\u00f5muga \u00f5igete lahenduste valikul!\nEcoclean O\u00dc\u00a0on tegutsenud veepuhastusseadmete alal \u00fcle 10 aasta. Lisaks joogiveefiltritele pakume lahendusi ka katlakivi murele ning kaevuvee erinevatele probleemidele. M\u00fc\u00fcme ainult tuntud ja hinnatud Belgia, USA, Taani ja Saksamaa tootjate kvaliteetkaubam\u00e4rke, eesm\u00e4rgiga olla oma valdkonnas innovaatiline ning tuua klientideni k\u00f5ige uuemad ja paremad tehnoloogiad."}
{"text":"Andrew Tate j\u00e4tkab Rumeenia kohtus\u00fcsteemis siputamistInimkaubanduses ja v\u00e4gistamises s\u00fc\u00fcdistatud suunamudija\u00a0Andrew Tate\u00a0veedab veel \u00fche kuu\u00a0koduarestis.\u00a0\u00abMulle meeldib elada \u00fchiskonnas, kus minu raha, m\u00f5ju ja v\u00f5im t\u00e4hendavad, et ma ei ole \u00fchegi seaduse all ega kohustatud\u00bb, vahendas suunamudija eelnevat kirjeldust elust Rumeenias The New York Times.\u00a0\n\u00abKuid nagu suur osa sellest, mida endine poksija\u00a0oma miljonitele, peamiselt noortele meessoost j\u00e4lgijatele sotsiaalmeedias r\u00e4\u00e4kis\u00a0- sealhulgas v\u00e4ited, et ta on triljon\u00e4r ja tal on 19 passi -, lisas\u00a0Tate'i kirjeldusse kunstilisi liialdusi.\u00bb\nRumeenia ametiv\u00f5imud vahistasid USA-\u00dcK kodaniku\u00a0ja tema noorema venna Tristani inimkaubanduse, v\u00e4gistamise ja organiseeritud kuritegeliku r\u00fchmituse moodustamise s\u00fc\u00fcdistustega eelmisel aastal. M\u00f5lemad mehed, kes eitavad igasuguseid s\u00fc\u00fctegusid, on majaarestis\u00a0ja ootavad kohtuprotsessi algust. Vennad olid kolm kuud ka Bukaresti vanglas.\nK\u00f5rgklassi autod - Rolls-Royce, Porsche, Aston Martin ja BMW -\u00a0on vendadelt konfiskeeritud. Ainus s\u00f5iduk on\u00a0vene Lada, mis\u00a0polnud\u00a0Rumeenia v\u00f5imudele \u00e4randamist v\u00e4\u00e4rt.\nTransparency Internationali eelmise aasta korruptsiooni\u00a0indeksis olid Rumeeniast madalamal ainult Bulgaaria ja Ungari. Vastavalt Rumeenia v\u00e4lisministeeriumi 2022. aasta inimkaubanduse aruandele on riik\u00a0endiselt peamine seksikaubanduse pesa\u00a0Euroopas.\nRumeenia on viimastel aastatel teinud t\u00f5siseid j\u00f5upingutusi, et v\u00f5idelda\u00a0altk\u00e4emaksu ja \u00fcldise seadusetuse vastu, mis pikka aega riiki kahjustas - ja ilmselt meelitas riiki Andrew Tate'i.\u00a0\nSuunamudijat kaitsev Rumeenia advokaat Eugen Vidineac \u00fctles, et tema klient on\u00a0\u00f6elnud palju rumalusi, kuid p\u00e4rast vahistamist l\u00f5petas\u00a0korruptsiooni \u00fclistamise, vahendas NY Times.\nV\u00e4lisministeeriumi aruandes \u00f6eldi, et kuigi Rumeenia ei t\u00e4ida k\u00f5iki\u00a0inimkaubanduse k\u00f5rvaldamise n\u00f5udeid, teevad\u00a0nad selleks\u00a0m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid j\u00f5upingutusi. Raport viitas \u00f5iguslikele muudatustele, t\u00f5husamale koost\u00f6\u00f6le teiste Euroopa riikidega ning organiseeritud kuritegevuse uurimiseks lisapersonali koolitamisele.\u00a0\nRumeenia v\u00f5imud\u00a0algatasid eelmisel aastal 1246 uut inimkaubandusega seotud\u00a0eeluurimist, 2021. aastal oli arv poole v\u00e4iksem.\u00a0\nMonica Boseff, seksikaubanduse eest p\u00f5genevatele naistele varjupaika haldava erar\u00fchma Open Door Foundation presidendi\u00a0s\u00f5nul ei ole vennad Tate'id ainukesed sotsiaalmeedias naisevihkamisega uhkustajad.\u00a0\u00abKuid Tate oli valesti arvanud, et Rumeenias on k\u00f5ik lubatud,\u00bb selgitas Boseff.\u00a0\nSilvia Tabusca, Bukarestis asuva Rumeenia-Ameerika \u00fclikooli \u00f5igusteaduse lektor, kes on t\u00f6\u00f6tanud prokur\u00f6ridega inimkaubanduse juhtumite puhul, leiab, et Andrew\u00a0Tate'i suur viga ei olnud mitte\u00a0Rumeenia \u00f5igusliku ja sotsiaalse\u00a0kliima valesti hindamine, vaid oma v\u00e4idetavaks\u00a0ohvriks\u00a0noore ameeriklanna valimine.\n\u00abIlma Ameerika \u00dchendriikide surveta poleks\u00a0Rumeenia prokur\u00f6rid\u00a0teda ilmselt kunagi puudutanud,\u00bb s\u00f5nas Tabusca.\u00a0\nAmeerika \u00dchendriikide saatkond Bukarestis ei kommenteerinud olukorda eraelu puutumatuse kaalutlustele. Ka uurimist juhtiv Rumeenia amet keeldus kommentaari andmisest.\nAndrew Tate nimetas\u00a0teda vahistanud Rumeenia politseiametnikke \u00abmaatriksi agentideks\u00bb.\u00a0P\u00e4rast majaaresti viimist\u00a0asus\u00a0Tate end\u00a0filantroobina esitlema, v\u00e4ites, et ta on asutanud koerte varjupaiga, ehitanud \u00fcmber Rumeenia lastekodu ja kavatseb maailma p\u00e4\u00e4sta.\nKuna Bukaresti kohus ei ole veendunud tema uuenenud p\u00fchendumuses heategevusele, pikendati vendade\u00a0koduaresti\u00a0veel \u00fche kuu v\u00f5rra. \u00abRumeenia ei ole nii korrumpeerunud,\u00a0kui Tate arvas ja lootis,\u00bb \u00fctles Rumeenia politseiuurija Mihaela Dragus.\u00a0"}
{"text":"Riigikohus ei v\u00f5tnud Andres Jaadla hagi Anti Poolametsa vastu menetlusseRiigikohus otsustas j\u00e4tta Andres Jaadla kassatsioonkaebus Anti Poolametsa vastu menetlusse v\u00f5tmata j\u00e4tta menetluskulud Andres Jaadla enda kanda.\nRakvere linnavolikogu liige Andres Jaadla esitas Riigikogu liikme Anti Poolametsa vastu hagi mittevaralise kahju h\u00fcvitamiseks kohtu \u00e4ran\u00e4gemisel.\nRiigikohus leidis, et Andres Jaadla kassatsioonkaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku \u00a7-s 679 s\u00e4testatud menetlusse v\u00f5tmist v\u00f5imaldavate aluste puudumise t\u00f5ttu p\u00f5hjendamatu.\nKohalik poliitik Andres Jaadla ei olnud rahul sellega, et Poolamets t\u00f5i v\u00e4lja tema kunagise karistuse. \u201cRakvere endine linnapea m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest j\u00e4reldada?\u201d kirjutas Poolamets Facebookis."}
{"text":"Poolametsa poolt korruptandiks nimetatud Jaadla ei saanud riigikohtust \u00f5igustRiigikohtu tsiviilkolleegium ei v\u00f5tnud menetlusse Rakvere poliitiku Andres Jaadla kassatsioonikaebust, mis t\u00e4hendab, et j\u00f5usse j\u00e4\u00e4b Tartu ringkonnakohtu otsus, mille p\u00f5hjal riigikogu liige\u00a0Anti Poolamets (EKRE) ei k\u00e4itunud \u00f5igusvastaselt, kui nimetas Andres Jaadlat korruptandiks.\nMullu suvel leidis\u00a0Viru maakohus, et Anti Poolamets poleks tohtinud oma 2021. aasta suvel tehtud sotsiaalmeediapostituses mainida, et Jaadla on kunagi ammu s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud korruptsioonikuriteos.\u00a0Tartu ringkonnakohus j\u00f5udis t\u00e4navu veebruaris seisukohale, et selle t\u00f5siasja meenutamine ei olnud siiski \u00f5igusvastane. Jaadla esitas viimase otsuse peale kassatsioonikaebuse riigikohtule, kuid seda ei v\u00f5etud menetlusse.\nKahe poliitiku vahelise kohtuvaidluse ajendiks oli 2021. aasta 1. juunil Anti Poolametsa Facebooki postitus, kus ta muu hulgas kirjutas: \"Rakvere endine linnapea [Andres Jaadla] m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest j\u00e4reldada?\"\nVeel varem, 6. oktoobril 2019, oli Poolamets Eesti rahvusringh\u00e4\u00e4lingule antud intervjuus \u00f6elnud: \"Kui keegi on s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud korruptsioonivastase seaduse rikkumise p\u00e4rast, siis meie arvates teda ei saa abilinnapeaks panna.\"\nAndres Jaadla leidis, et olukorras, kus karistus on tal ammu kantud ja karistusregistrist kustutatud, on tegemist tema eraeluliste andmete avalikustamisega, ning ta esitas Viru maakohtule hagi Anti Poolametsa vastu.\nM\u00f5lemad mehed kuuluvad ka praegu Rakvere linnavolikogusse. Anti Poolamets kandideeris ja osutus m\u00e4rtsis EKRE ridades (taas)valituks riigikogusse. Jaadla kandideeris riigikogusse keskerakonna nimekirjas \u00fches Tallinna Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas, kuid sai vaid 30 h\u00e4\u00e4lt ja ei osutunud valituks.\n\u00a0\n"}
{"text":"Korruptandiks nimetatud Rakvere poliitik ei saanud riigikohtus \u00f5igustTALLINN, 23. mai, BNS \u2013\u00a0Riigikohus ei v\u00f5tnud menetlusse Rakvere poliitiku Andres Jaadla kaebust Tartu ringkonnakohtu otsusele, mille p\u00f5hjal riigikogu liige Anti Poolamets ei k\u00e4itunud \u00f5igusvastaselt, kui nimetas Jaadla korruptandiks, kirjutab Virumaa Teataja.\nViru maakohus leidis mullu suvel, et Anti Poolamets poleks tohtinud oma 2021. aasta suvel tehtud sotsiaalmeediapostituses mainida, et Jaadla on kunagi ammu s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud korruptsioonikuriteos. Tartu ringkonnakohus j\u00f5udis t\u00e4navu veebruaris seisukohale, et selle t\u00f5siasja meenutamine ei olnud siiski \u00f5igusvastane. Jaadla esitas viimase otsuse peale kassatsioonikaebuse riigikohtule, kuid seda ei v\u00f5etud menetlusse.\nKahe poliitiku vahelise kohtuvaidluse ajendiks oli 2021. aasta 1. juunil Anti Poolametsa Facebooki postitus, kus ta muu hulgas kirjutas: \"Rakvere endine linnapea [Andres Jaadla] m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest j\u00e4reldada?\"\nVeel varem, 6. oktoobril 2019, oli Poolamets Eesti rahvusringh\u00e4\u00e4lingule antud intervjuus \u00f6elnud: \"Kui keegi on s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud korruptsioonivastase seaduse rikkumise p\u00e4rast, siis meie arvates teda ei saa abilinnapeaks panna.\"\nAndres Jaadla leidis, et olukorras, kus karistus on tal ammu kantud ja karistusregistrist kustutatud, on tegemist tema eraeluliste andmete avalikustamisega, ning ta esitas Viru maakohtule hagi Anti Poolametsa vastu.\nM\u00f5lemad mehed kuuluvad ka praegu Rakvere linnavolikogusse. Anti Poolamets kandideeris ja osutus m\u00e4rtsis EKRE ridades valituks riigikogusse. Jaadla kandideeris riigikogusse keskerakonna nimekirjas Tallinna Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas, kuid sai vaid 30 h\u00e4\u00e4lt ja ei osutunud valituks.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kell 21.40 \"Esimeses stuudios\" \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise   XV riigikogu ametiaeg on alanud sadade protseduuriliste k\u00fcsimuste ja \u00f6\u00f6istungite ehk juntimisega. Milleks on obstruktsioon m\u00f5eldud ja kuhu t\u00f5mmata v\u00e4ljapressimise piir? Mida teha rutaka \u00f5igusloome vastu? ETV \"Esimeses stuudios\" r\u00e4\u00e4gib neil teemadel t\u00e4na \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise.   \"Esimene stuudio\" algab ETV-s kell 21.40. Saatejuht on Johannes Tralla.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"V\u00e4lja k\u00e4idi uus skeem: automaksu jaoks peavad eestlased oma autosse j\u00e4litusseadme ostmaValitsus soovib riigikassa lappimiseks kehtestada uusi makse, teiste hulgas ka automaksu. Kuidas automaks t\u00e4psemalt t\u00f6\u00f6le hakkaks, ei ole veel l\u00f5puni \u00e4ra otsustatud, aga Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov t\u00f5i v\u00e4lja, et autosse v\u00f5iks inimesed omale GPSi paigaldada - k\u00fcll siis maksuamet teab, kui palju maksu v\u00f5tta tuleb.Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov \u00fctles, et nende asutus on leidnud, et automaks v\u00f5iks olla l\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hine ja vastavalt sellele, mis piirkonnas inimene s\u00f5idab, rakenduks erinev koefitsient, maapiirkonnas oluliselt madalam. See t\u00e4hendab sisuliselt GPSi-p\u00f5hist maksustamist.\nDanilov lisas, et selline tehniline v\u00f5imekus oleks olemas k\u00fcll. \u00abK\u00fcsimus on selles, kui kallis on see seade, mida autole paigaldada. Kui on v\u00e4ga vana auto, kitsad olud, ja seade, mis tuleb paigaldada, maksab 100 eurot, siis see v\u00f5ib olla keeruline.Omal ajal mindi digitelevisioonile \u00fcle ja tuli hankida digiboks, mis maksis vanas rahas vist 500 krooni. Siis riik seda ei kompenseerinud ja pered pidid ise hakkama saama. Selle seadme puhul v\u00f5ib ju ka m\u00f5elda, et see tasaarveldatakse sinu tulevase maksukohustusega. Lahendusi on,\u00bb \u00fctles Danilov.\n\u00abTeine k\u00fcsimus on andmekaitse. Kas inimesed on valmis jagama riigiga infot, kus ja millal nad s\u00f5itsid. Praegu on valitud klassikalise automaksu tee. Seda on rahandusministeerium minu teada juba varem \u00fcritanud valitsusse viia. Alati on see takerdunud selle taha, et maapiirkondades ei ole autole alternatiivi. Saab n\u00e4ha, kuidas seekord see kitsaskoht lahendatakse,\u00bb lisas Danilov."}
{"text":"Elu v\u00f5imalus v\u00f5i lollus? Taylor Swifti kontserdil sadanud vihm pandi ulmelise hinnaga m\u00fc\u00fckiEks f\u00e4nnid ole l\u00e4bi aegade ikka oma iidolite kontsertidel lavalt p\u00fc\u00fctud esemeid suure raha eest maha m\u00fc\u00fcnud, kuid \u00fcks Taylor Swifti f\u00e4nn viis asja j\u00e4rgmisele tasemele, kui pani m\u00fc\u00fcki naise kontserdil sadanud vihma.\nM\u00f6\u00f6dunud laup\u00e4eval andis Swift USA-s menuka kontserdi, kuid ilmataat ei halastanud kuidagi ja terve kontsert valas taevaluukidest alla paduvihma. See aga andekat ja \u00fclimalt armastatud artisti ei seganud, kolm ja pool tundi kestnud kontsert koos kost\u00fc\u00fcmivahetuste ja k\u00f5ige muuga sai antud.\u00a0\n\u00dcks f\u00e4nn n\u00e4gi aga suurep\u00e4rast \u00e4riv\u00f5imalust, ta pani Facebooki turule 230 euro eest m\u00fc\u00fcki kontserdil kinni p\u00fc\u00fctud vihmapiisad. \u201cTaylor Swifit Eras Tuur Kaup Vihm,\u201d on kuulutuse pealkirjaks, selle juures on fotod kolmest v\u00e4iksest kohaliku kanepipoe purgist, kus paistab sees olevat v\u00e4rvusetu vedelik.\u00a0\nF\u00e4nnid tundsid kohe huvi, et kas tegemist on eksklusiivsema p\u00f5randavihmaga v\u00f5i on see hoopis p\u00e4rit odavamate kohtade juurest kuskilt r\u00f5dult. \u201cAus hind,\u201d naeris \u00fcks 230 eurose alghinna peale.\u00a0\nKuid mitte k\u00f5ik inimesed ei n\u00e4e maailma niiv\u00f5rd positiivsetes toonides, paljude arust on tegemist idiootse pettusega.\u00a0\nVaata allpool, kuidas Taylor vihmas laulab ja samuti fotot kaubast!\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Epstein \u00e4hvardas paljastada Gatesi af\u00e4\u00e4ri ja \u00fcritas nii raha v\u00e4lja pressida   Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et seksuaalkurjategija Jeffrey Epstein avastas, et miljard\u00e4r Bill Gatesil oli abieluv\u00e4line suhe venelannast brid\u017eim\u00e4ngijaga. Lehe allikate teatel n\u00f5udis Epstein, et Gates paigutaks raha heategevusfondi, \u00e4hvardades maksmata j\u00e4tmise korral af\u00e4\u00e4ri avalikustada.   Tehnoloogiahiiglase Microsoft kaasasutaja Gates tutvus Mila Antonovaga 2010. aastal. Naine oli siis 20. eluaastates. Epstein kohtus Antonovoga 2013. aastal ja maksis hiljem tema koolis k\u00e4imise eest. 2017. aastal saatis Epstein Gatesile kirja ja n\u00f5udis Antonova kursuste eest makstud raha h\u00fcvitamist, vahendas The Wall Street Journal. Epstein \u00fcritas varem Gatesi veenda, et tehnoloogia\u00e4rimees osaleks mitme miljardi dollari suuruses heategevusfondis. Epstein \u00fcritas fondi k\u00e4ima l\u00fckata koos JPMorgan Chase'iga. Asjaga kursis inimeste s\u00f5nul saatis Epstein 2017. aastal kirja, et vihjata nii, et v\u00f5ib Gatesi ja Antonova af\u00e4\u00e4ri paljastada.\u00a0 \"Gates kohtus Epsteiniga ainult heategevuslikel eesm\u00e4rkidel. Kuna Epstein ei suutnud Gatesi veenda, \u00fcritas Epstein edutult kasutada \u00e4ra varasemat suhet, et Gatesi \u00e4hvardada,\" \u00fctles Gatesi pressiesindaja.\u00a0 Epsteini s\u00fc\u00fcdistati seksuaalkuritegudes ja alaealiste v\u00e4\u00e4rkohtlemises. Ta oli laia profiiliga \u00e4rimees, kes suhtles rahvusvaheliselt tuntud ja v\u00e4\u00e4rikate inimestega. Epsteiniga veetis aega ka Gates. Epstein tegi 2019. aastal vanglas enesetapu.\u00a0 Antonova \u00fctles, et ei teadnud, kes Epstein oli, kui nad kohtusid. \"Mul polnud aimugi, et ta on kurjategija v\u00f5i et tal oli mingi varjatud motiiv. Ma lihtsalt arvasin, et ta on edukas \u00e4rimees ja tahtsin aidata,\" \u00fctles Antonova.\u00a0 Gatesi s\u00f5nul \u00f5ppis ta noorena brid\u017ei m\u00e4ngima ning kaardim\u00e4ngust sai tema lemmikhobi. Antonova \u00f5ppis aastatel 2000-2005 Venemaa \u00fclikoolis, hiljem asutas ta USA-s brid\u017eiklubi. Hiljem leidis ta t\u00f6\u00f6d tarkvaraarendajana. 2010. aastal interneti postitatud videos r\u00e4\u00e4kis Antonova, kuidas ta brid\u017eiturniiril kohtus Gatesiga.\u00a0 Antonova tahtis alustada veebi\u00e4ri, et \u00f5petada inimestele brid\u017ei m\u00e4ngimist, ta otsis selle projekti jaoks raha. Gatesi tuttav Boris Nikolic tutvustas Antonovat Epsteinile, et aidata tal raha koguda, selgub The Wall Street Journali k\u00e4sutuses olevatest dokumentidest.\u00a0 Antonova kohtus 2013. aasta novembris Epsteiniga. L\u00f5puks siiski Epstein tema projekti raha ei investeerinud. P\u00e4rast seda otsustas Antonova hakata tarkvaraarendajaks ja tahtis kooli jaoks raha laenata.\u00a0 \"Epstein n\u00f5ustus maksma ja maksis otse koolile. Ma ei tea, miks ta seda tegi. Kui ma k\u00fcsisin, \u00fctles ta, et on rikas ja tahab inimesi aidata,\" \u00fctles Antonova.\u00a0 Epstein \u00fcritas 2010. aastate alguses asutada koos JPMorganiga mitme miljardi dollari suurust heategevusfondi. Epstein \u00fcritas siis j\u00e4tta muljet, et on Gatesi l\u00e4hedane n\u00f5uandja. Epstein kohtus 2013. aastal Gatesi ja Norra ametnikega. Epstein \u00fctles siis \u00fchele Gatesi fondi t\u00f6\u00f6tajale, et v\u00f5ib aidata Gatesil v\u00f5ita Nobeli rahupreemia.\u00a0 \"Meie dokumendid n\u00e4itavad, et Gates kohtus Norra ametnikega, et arutada julgeolekuolukorda Afganistanis, mis oli osa Gatesi t\u00f6\u00f6st lastehalvatuse likvideerimisel. Gates pole kunagi olnud huvitatud Nobeli preemiast ega \u00fchestki teisest auhinnast ja pole selle nimel kampaaniat teinud,\" \u00fctles Gatesi pressiesindaja.\u00a0 2017. aastal v\u00f5ttis Epstein Gatesiga taas \u00fchendust. Ta n\u00f5udis Antonova koolis k\u00e4imise peale kulunud raha h\u00fcvitamist. \"See summa oli nende meeste jaoks ebaoluline. S\u00f5numi toon oli, et Epstein teadis af\u00e4\u00e4rist ja v\u00f5ib selle paljastada,\" \u00fctlesid asjaga kursis inimesed.\u00a0 Gatesi pressiesindaja \u00fctles, et miljard\u00e4r ei saatnud Epsteinile raha.\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"Politseinikena esinenud kelmid v\u00f5tsid naise nimele 5000 eurot laenuTALLINN, 23. mai, BNS \u2013 Politseinikena esinenud kurjategijad v\u00f5tsid keskealise naise nimele 5000 eurot laenu.\u00a0\nPolitsei alustas esmasp\u00e4eval menetlust kelmuses, kus 43-aastasele naisele helistati v\u00e4idetavalt politseist ja mainiti, et keegi soovib naise nimele laenu v\u00f5tta, teatas teisip\u00e4eval P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja. K\u00f5ne suunati edasi tehnilise toe osakonda, mille t\u00f6\u00f6taja palus naisel alla laadida AnyDesk rakenduse.\nKuna avaldaja ei kahelnud helistajate usaldusv\u00e4\u00e4rsuses, siis tegutses ta vastavalt juhistele. Hiljem aga selgus, et tema nimelt on v\u00f5etud laenu 5000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Ungari eemaldas vilepuhumise seadusest LGBTQ-vastase osaBUDAPEST, 23. mai, AFP-BNS \u2013 Ungari muutis teisip\u00e4eval inim\u00f5iguslaste kriitika j\u00e4rel uut vilepuhumise seadust ja eemaldasid sealt punkti, mis lubas kodanikel anda anon\u00fc\u00fcmseid vihjeid konservatiivsete v\u00e4\u00e4rtuste \"r\u00fcndamise\" kohta.\nBudapestis baseeruvad inim\u00f5igusr\u00fchmitused m\u00e4rkisid, et algsete meetmete eesm\u00e4rk oli LGBTQ-vastase meelsuse \u00f5hutamine.\nUngari president Katalin Nov\u00e1k nimetas algset seadust ka ebapraktiliseks, kui ta selle parlamenti tagasi saatis.\nUue versiooni, millest vastuoluline osa on eemaldatud, v\u00f5eti vastu teisip\u00e4eval.\nL\u00e4inud kuul vastu v\u00f5etud esialgne eeln\u00f5u laiendas korruptsioonit\u00f5rjega seotud vilepuhumise seadust nii, et lubas kodanikel anda teada p\u00f5hiseaduslike \"v\u00e4\u00e4rtuste ja \u00f5iguste\" rikkumisest.\nRikkumiste alla oleks kuulunud \"varju heitmine abielu ja perekonna p\u00f5hiseaduslikult tunnustatud rollile\" v\u00f5i \"laste \u00f5igusele m\u00e4\u00e4ratleda end oma s\u00fcnnij\u00e4rgse soo j\u00e4rgi.\"\nUngari p\u00f5hiseadus n\u00e4eb alates 2019. aastast ette, et abielu on v\u00f5imalik ainult naise ja mehe vahel ning et naine on ema ja mees isa.\nValitsus oli varem arutlenud, et uus vilepuhumise seadus viib Ungari seadused koosk\u00f5lla EL-i 2019. aasta direktiiviga vilepuhujate kaitse kohta.\nPresident Nov\u00e1k vetostas selle \u00f6eldes, et \"see ebaselgelt s\u00f5nastatud osa ei kaitse (p\u00f5hiseaduses) m\u00e4\u00e4ratletud v\u00e4\u00e4rtusi t\u00f5husalt ega panusta nende j\u00f5ustamisse\".\nAmnesty Internationali Ungari haru m\u00e4rkis, et vaidlusalune seadus on \"j\u00e4tk valitsuse homo- ja transfoobsele kampaaniale\".\nPeaminister Viktor Orb\u00e1ni valitsus on varem teiste seadustega keelanud samasoolistel paaridel lapsendamise ja transsoolistel inimestel oma nime ja soo muutmise ametlikes dokumentides.\nAastal 2021 keelati \"lastekaitse\" seadusega homoseksuaalsuse \"propageerimine ja n\u00e4itamine\" lastele.\nTolle seaduse kohta alustas Euroopa Komisjon rikkumismenetlust, leides, et see l\u00e4heb vastuollu EL-i \u00f5igusega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Euroopa tollireform17. mail tuli Euroopa Komisjon (EK) v\u00e4lja ettepanekutega Euroopa tolliliidu reformimiseks, teatab Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda.\nKavandatav uus s\u00fcsteem annab tolliasutustele laiema \u00fclevaate ELi toodavate kaupade tarneahelatest ja tootmisprotsessidest.\nToll on Euroopa Liidule v\u00e4ga oluline. 2021. aastal oli ELi ja teiste riikide vahelise kaubanduse v\u00e4\u00e4rtus 4,3 triljonit eurot, mis moodustab 14% maailmakaubandusest, k\u00f5ik see liigub l\u00e4bi tollis\u00fcsteemi, samuti kogub toll igal aastal 80 miljardit eurot tollimakse, aktsiisimakse ja k\u00e4ibemaksu, mis aitavad rahastada ELi ja liikmesriikide eelarveid. Samuti antakse tollile j\u00e4rjest uusi \u00fclesandeid, mis tulenevad uute \u00f5igusaktide j\u00f5ustamisest ja millega kehtestatakse ELi toodetele keskkonnaalased, sotsiaalsed ja digitaalsed ELi standardid, kujundades seda, kuidas ettev\u00f5tjad tegutsevad \u00fchtsel turul ja sellest v\u00e4ljaspool. Kontrolli aga k\u00f5ige selle t\u00e4itmise \u00fcle peab piiril teostama toll.\nTollireformi ettepanekutega reageeritaksegi ELi tolli t\u00f6\u00f6d m\u00f5jutavatele surveteguritele, sh eriti e-kaubanduse mahu suurenemisele, piiril kontrollitavate ELi standardite kiiresti kasvavale arvule ning geopoliitilise tegelikkuse muutumisele. Ettepanekutega reformitakse tolliliitu j\u00e4rgmiselt:\nuus tolli- ja ettev\u00f5tluspartnerlus, mis p\u00f5hineb l\u00e4bipaistvusel ja vastutusel ning mida toetab andmep\u00f5hine tehisintellekt, mis l\u00f5pptulemusena lihtsustab oluliselt v\u00f5i isegi kaotab t\u00e4ielikult vajaduse tollideklaratsioonide j\u00e4rele;\najakohastatud j\u00e4relevalve ja riskihindamise mudel, mida haldab uus ELi asutus ja mis aitab liikmesriikidel suunata oma kontrollialased j\u00f5upingutused k\u00f5ige olulisema kontrollimiseks, ning tagada paremini ELi standardite j\u00e4rgimine;\nkaasaegsem e-kaubanduse raamistik, mis EK arvamuse kohaselt peaks v\u00e4hendama pettuste taset sektoris, suurendades samal ajal l\u00e4bipaistvust just tarbijate jaoks.\nUus tolli \u2013 ja ettev\u00f5tluspartnerlus\nEK n\u00e4gemuse kohaselt saavad reformitud ELi tolliliidus ettev\u00f5tjad, kes soovivad kaupu ELi tuua, logida kogu oma tooteid ja tarneahelaid k\u00e4sitleva teabe \u00fchtsesse veebikeskkonda,\u00a0uude ELi tolliandmekeskusse. See koondab ettev\u00f5tjate esitatud andmed ning annab masin\u00f5ppe, tehisintellekti ja inimsekkumise teel tolliasutustele t\u00e4ieliku \u00fclevaate tarneahelatest ja kaupade liikumisest.\nSamal ajal on ettev\u00f5tjatel vaja tolliteabe esitamisel suhelda ainult \u00fche portaaliga ja nad peavad esitama andmeid ainult \u00fcks kord mitme j\u00e4rjestikuse saadetise kohta.\nM\u00f5nel juhul, kui \u00e4riprotsessid ja tarneahelad on t\u00e4iesti l\u00e4bipaistvad, saavad k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemad (\u201eTrust and Check\u201c) kauplejad lasta oma kauba ELi turule ilma aktiivse tollisekkumiseta. \u201eTrust and Check\u201c kategooria on juba olemasoleva usaldusv\u00e4\u00e4rsetele kauplejatele etten\u00e4htud volitatud ettev\u00f5tjate programmi edasiarendus. Andmekeskus avatakse 2028.\u00a0aastal e-kaubanduse saadetistele ja teised importijad hakkavad seda kasutama (vabatahtlikult) 2032.\u00a0aastal.\n\u201eTrust and Check\u201c (usaldus- ja kontrollip\u00f5hi-m\u00f5ttel tegutsevad)\u00a0kauplejad\u00a0saavad ka kogu impordi\u00a0tollivormistuse teha\u00a0oma asukohaliikmesriigi tolliasutustes, s\u00f5ltumata sellest, kus kaup ELi tuuakse. 2035.\u00a0aastal toimuval l\u00e4bivaatamisel hinnatakse, kas seda v\u00f5imalust saab laiendada k\u00f5igile kauplejatele. Andmekeskus muutub kohustuslikuks alates 2038.\u00a0aastast.\n\u00dcldiselt v\u00e4hendab kavandatav ELi tollireform m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kauplejate aega ja kulusid tollivormistuse saamiseks.\u00a0Reformi keskmes on \u00fcleminek deklaratsioonip\u00f5hiselt s\u00fcsteemilt andmep\u00f5hisele s\u00fcsteemile.\u00a0L\u00e4bipaistvate ja n\u00f5uetele vastavate tarneahelate puhul on paberimajandus ja formaalsused viidud miinimumini ning tollimakse v\u00f5ib maksta perioodiliselt, mitte importimisel. Kavandatud lihtsustuste kaudu v\u00e4hendavad ettev\u00f5tjad n\u00f5uete t\u00e4itmisega seotud kulusid 2,7 miljardi euro v\u00f5rra aastas (EK hinnangul). Samuti peaks uus s\u00fcsteem igati sobima \u00f5igusp\u00e4rselt k\u00e4ituvale ettev\u00f5tjale. Ajakava osas - kuigi liidu uue tolliseadustiku m\u00e4\u00e4ruse m\u00f5ningaid olulisi s\u00e4tteid hakatakse kohaldama varsti p\u00e4rast vastuv\u00f5tmist, on ette n\u00e4htud\u00a010\u201315-aastane \u00fcleminekuperiood.\nJ\u00e4relevalve ja tolliasutus\nELi tolli andmekeskust arendatakse ja v\u00f5etakse aja jooksul kasutusele integreerides sellesse muud olemasolevad tolli IT-s\u00fcsteemid ja digitaalse tootepassi. E-kaubanduse jaoks kohandatud tollire\u017eiimi hakatakse kohaldama alates 2028. aastast, mil ELi tolli andmekeskus alustab esimest, piiratud tegevusetappi.\nTeise sammuna hakatakse juba tsentraliseeritud tolli IT-s\u00fcsteeme \u00fcle viima ELi tolli andmekeskusesse, misj\u00e4rel v\u00f5ib toimuda \u00fclej\u00e4\u00e4nud riiklike IT-s\u00fcsteemide migratsioon. Kauplejad v\u00f5ivad hakata ELi tolli andmekeskust kasutama alates 1. jaanuarist 2032 ja on kohustatud seda tegema alates 1. jaanuarist 2038. ELi tolliasutus asub oma \u00fclesandeid t\u00e4itma 1. jaanuaril 2028 ning tegutseb riski- ja kriisiohjekohustuste osas viivitamata. See laiendab j\u00e4rk-j\u00e4rgult oma ulatust koosk\u00f5las ELi tolli andmekeskuse kasutuselev\u00f5tuga.\nKavandatav uus s\u00fcsteem annab tolliasutustele laiema \u00fclevaate ELi toodavate kaupade tarneahelatest ja tootmisprotsessidest. K\u00f5igil liikmesriikidel on juurdep\u00e4\u00e4s reaalaja-andmetele ja nad saavad koondada teavet, et reageerida riskidele kiiremini, j\u00e4rjepidevamalt ja t\u00f5husamalt.\nKaasaegsem\u00a0e-kaubanduse raamistik\nPraeguses tollis\u00fcsteemis lasub vastutus \u00fcksiktarbijal ja vedajatel, kes\u00a0peavad tagama, et internetis ELi m\u00fc\u00fcdavad kaubad vastavad k\u00f5igile tolliformaalsustele. See on oluline erinevus. Platvormid peavad tagama, et tollimaksud ja k\u00e4ibemaks tasutakse ostmisel, nii et postipakkide saabumisel ei teki tarbijatele enam varjatud tasusid ega ootamatuid kohustusi.\nVeebiplatvormid hakkavad t\u00e4itma ametliku importija rolli\nPraegu on e-kaubanduse kiire areng toonud kaasa ELi saabuvate v\u00e4ikese v\u00e4\u00e4rtusega kaupade v\u00e4ikeste pakendite arvu h\u00fcppelise kasvu, millest iga\u00fchega peab alates e-kaubanduse uute k\u00e4ibemaksueeskirjade j\u00f5ustumisest 2021. aastal kaasas olema individuaalne tollideklaratsioon. N\u00e4iteks 2022. aastal esitati\u00a0v\u00e4ikese v\u00e4\u00e4rtusega kaupade kohta peaaegu 1 miljard tollideklaratsiooni.\nKuigi riiklikud ametiasutused ja ametnikud annavad endast parima, et neid vooge hinnata ja kontrollida, et koguda makse ja tagada n\u00f5uete t\u00e4itmine, on selgunud, et e-kaubanduse suured mahud muutuvad tolli jaoks probleemiks.\nSamal ajal on e-kaubandus muutunud murettekitavalt pettuseohtlikuks, kuna praegu vabastatakse tollimaksust kaubad, mille v\u00e4\u00e4rtus on alla 150 euro. Hinnangute kohaselt alahinnatakse tollideklaratsioonis tahtlikult alla 65 % ELi sisenevatest kaupadest.\nLisaks julgustab praegune erand m\u00fc\u00fcjaid jagama suuremaid saadetisi ELi saatmisel v\u00e4iksemateks pakenditeks, aidates veelgi kaasa ebav\u00f5rdsete tingimuste loomisele ELi ettev\u00f5tjate jaoks ning suurendades pakendeid ja kahjulikke heitkoguseid. Lisaks v\u00f5ib viis, kuidas tolli- ja k\u00e4ibemaksu v\u00f5etakse ELi-v\u00e4listelt internetikaupadelt, p\u00f5hjustada ELi tarbijatele raskusi. Praegu k\u00e4sitletakse ostjat importijana. See muutub. Samal ajal\u00a0kaotatakse\u00a0reformiga\u00a0praegune v\u00e4\u00e4rtuseline piirnorm, mille kohaselt on alla 150 eurose v\u00e4\u00e4rtusega kaup tollimaksust vabastatud\u00a0\u2013 asjaolu, mida petturid laialdaselt \u00e4ra kasutavad.\nReformiga lihtsustatakse ka v\u00e4ljastpoolt ELi ostetud k\u00f5ige levinumate v\u00e4ikese v\u00e4\u00e4rtusega kaupade tollimaksu arvutamist ja v\u00e4hendatakse tuhandete v\u00f5imalike\u00a0tollimaksukategooriate hulka neljani.\nEttev\u00f5tjal on v\u00f5imalik valida traditsioonilise v\u00f5i lihtsustatud meetodi vahel, mis p\u00f5hineb 4-astmelisel s\u00fcsteemil, mille vastavad v\u00e4\u00e4rtuselised tollimaksum\u00e4\u00e4rad on 5% (nt m\u00e4nguasjad, vihmavarjud), 8% (nt siiditooted, keraamikatooted), 12% (nt nahast k\u00e4ekotid, riided) ja 17% (nt jalatsid). Sarnase s\u00fcsteemi on juba kehtestanud teised rahvusvahelised partnerid, n\u00e4iteks Kanada, ja see toimib h\u00e4sti.See lihtsustab oluliselt tollimaksude arvutamist v\u00e4ikeste postipakkide puhul ja aitab nii platvormidel kui ka tolliasutustel paremini hallata igal aastal ELi saabuvaid e-kaubanduses tehtud oste. EK v\u00e4itel k\u00f5rvaldab see ka pettuseohu. Uus spetsiaalne e-kaubanduse kord peaks tooma t\u00e4iendavat tollitulu \u00fcks miljard eurot aastas.\nEdasised sammud\nNeed seadusandlikud ettepanekud saadetakse n\u00fc\u00fcd n\u00f5usoleku saamiseks Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu N\u00f5ukogule, millega kaasneb ka konsulteerimisprotsess liikmesriikides ning konsulteerimiseks ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele."}
{"text":"Pangakontolt kadus kahe salap\u00e4rase maksega ligi 1000 eurot\nViljandi politsei alustas nelja p\u00e4eva jooksul juba teist kriminaalmenetlust arvutikelmuse uurimiseks ning n\u00fc\u00fcd on ohvriks 50-aastane mees, kes on kahju saanud ligi 1000 eurot.\nKui reedel p\u00f6\u00f6rdus politsei poole 33-aastane mees, kes tahtis osta Facebooki Marketplace\u2018i kaudu\u00a040 eurot maksvat diivanit, sisestas v\u00e4idetavalt kullerfirma lehele oma andmed ja sai veel viimasel hetkel sabast kinni oma 1301 eurol, mille kelmid olid suutnud juba pangakontolt broneerida, siis esmasp\u00e4evase juhtumi puhul pole teada, kuidas kelmid rahale jaole said.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdunud 50-aastane mees avastas, et tema pangakontolt on tehtud v\u00f5\u00f5rastele kontodele kaks makset. Kelmusega tekitatud kahju on 954 eurot.\nM\u00f5lema juhtumi uurimiseks on algatatud menetlus arvutikelmuse paragrahvi alusel.\n"}
{"text":"Eduard Odinets tegeleb asjadega, millesse ise usub, emotsionaalselt ja energiliselt. Armastus on v\u00f5rdne!Kohtla-J\u00e4rvel kaevurite peres kasvanud sirgjooneline patrioot Eduard Odinets v\u00f5itleb v\u00f5rdse armastuse nimel.\nSel n\u00e4dalal algas riigikogus abieluv\u00f5rdsuse eeln\u00f5u esimene lugemine. Riigikogu ei j\u00f5udnud isegi veel p\u00e4evakorra kinnitamiseni, kui opositsioon eesotsas EKRE liikmetega juba alustas nii eeln\u00f5u kui ka selle eestk\u00f5nelejate solvangute ja arup\u00e4rimistega \u00fclek\u00fclvamist.\n\u00dcks eeln\u00f5u juhtfiguure on Kohtla-J\u00e4rvelt p\u00e4rit Eduard Odinets, kes on oma poliitilise karj\u00e4\u00e4ri jooksul silma paistnud peamiselt l\u00f5imumispoliitika eestvedajana. N\u00fc\u00fcd seisab ta v\u00f5rdse armastuse eest. Miks ta seda teeb?\nOdinets \u00fctleb, et v\u00f5itleb teemade nimel, mis teda s\u00fctitavad, millesse ise emotsionaalselt ja energiliselt usub. \u201eTeistmoodi hea poliitik olla ei saa! Kui tahad, et sinusse usutaks, siis pead tegelema asjadega, millesse ise usud,\u201c \u00fctleb ta. Abieluv\u00f5rdsus on talle isiklik k\u00fcsimus. Kui see eeln\u00f5u saab seaduseks, tekib ka temal v\u00f5imalus abielluda. Abielluda, kellega soovib.\nOdinets sirgus Kohtla-J\u00e4rvel kaevurite perekonnas. Elu keerles \u00fcmber kaevanduste ja p\u00f5levkivi. Ema t\u00f6\u00f6tas alajaamas vahetustega ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud perel tuli sellega kohaneda. \u201eTeate neid alajaamakesi, kus peal on nool ja pealuu? See kannab s\u00f5numit \u2013 \u00e4ra tule, tapab! Ilma naljata, minu ema t\u00f6\u00f6tas taolises, ainult natuke suuremas putkas 30 aastat,\u201c meenutab ta. Odinetsi ema kolleegidest paljusid enam pole.\nIsa t\u00f6\u00f6tas kaevanduses nii maa all kui ka maa peal. M\u00f5lema vanema tervis on raske t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu kannatanud. Noorena ta seda ei tajunud, aga t\u00e4na \u00fctleb, et tema vanemad j\u00e4tsid oma tervise p\u00f5levkivisektorile.\nKuna vanemad t\u00f6\u00f6tasid graafiku alusel, tuli Odinetsil ja tema nooremal vennal sageli \u00fcksi hakkama saada. Esimese klassi poisina viis ta juba venda lasteaeda ja hiljem tegid poisid koos kodus s\u00fc\u00fca. \u201eMeil oli gaasipliit ja mina ei julgenud seda t\u00f6\u00f6le panna. Mu noorem vend pani selle k\u00e4ima ja mina tegin s\u00fc\u00fca,\u201c kirjeldab ta, kuidas vennad teineteist toetasid. Elu \u00f5petas rohkelt iseseisvust.\nRaskuste k\u00f5rval olid kaevurite perekondadel ka omad eelised, mis tema noorukielu kujundasid. Vanematega sai puhata kaevurite sanatooriumites. Kaevandussektori taristu oli n\u00f5ukogude ajal arenenud ja kaevuritel oli ka eeliseid ostulubadega kaupadele.\nSealt sai alguse ka Odinetsi teatrikirg. Ta oli kaevurite klubi teatritrupi liige. Ligikaudu k\u00fcmme aastat teatrilaval andis talle julguse ja oskuse mitte karta avalikke esinemisi. Lisaks riigikogu liikme ametile on ta seotud J\u00f5hvi lasteteatriga Tuuleveski. Seda peab ta ka oma suuremaks sammuks teatrimaailma. Ja mis seal salata \u2013 kui vaja, astub Odinets ka laval \u00fcles ja on m\u00e4nginud n\u00e4iteks nii p\u00f6ialpoissi kui ka seenekest. Merineitsi lavastuses m\u00e4ngis ta merineitsit ja printsi paari pannud kirikuisa. \u201eJah, see oli minu 30 sekundit kuulsust,\u201c \u00fctleb Odinets muigega. Ta on ka Teatriliidu volikogu liige.\nSamal ajal, kui Odinets meenutab Ekspressile oma teatrirolle, k\u00e4ib parasjagu riigikogu istung ja EKRE tulistab kibedaid arup\u00e4rimisi. Kui tavalise inimese v\u00f5iks need rivist v\u00e4lja viia, siis Odinetsi mitte. Ta \u00fctleb, et just laval esinemise v\u00f5imalus ja kogemus annab talle kindluse ja oskuse inimeste t\u00e4helepanu nautida. Ta tunnistab, et on loomult edev mees, ent poliitikule see joon sobib.\n\u00dclikooli p\u00e4\u00e4ses Odinets vaid seet\u00f5ttu, et toona olid \u00f5ppekaval sookvoodid. Ja temal keskkoolist saadud medal.\nLapsena soovis venekeelsest kodust p\u00e4rit Odinets saada algklasside \u00f5petajaks. K\u00f5rgkooli valides sattus ta aga eesti keele \u00f5petaja erialale. Ta meenutab, kuidas Tartu keeltemajas oli kolm korrust keelte kaupa \u00e4ra jagatud. Eesti keel esimesel, vene keel teisel ning inglise ja saksa keel kolmandal. 17aastane nooruk astus esimese korruse ruumi sisse ja kuna ta eesti keelt ei osanud, siis arvati, et ta on korrusega eksinud. Odinets sai vene keeles juhise korrus k\u00f5rgemale minna.\nKooli p\u00e4\u00e4ses ta vaid seet\u00f5ttu, et toona olid \u00f5ppekaval sookvoodid. Ja temal keskkoolist saadud medal. Nendeta poleks Odinets eesti keele erialale p\u00e4\u00e4senud. Et ta seal hakkama saab, ei uskunud keegi. Kaastudengid jagasid talle aga lahkelt konspekte, mille Odinets \u00fcmber kirjutas ja igal \u00f5htul lihtsalt p\u00e4he tuupis. Keel ja haridus tulid aeglaselt ja raskelt. Aga tulid.\n30 aastat tagasi oli \u00f5petaja amet populaarne ja Odinetsile tundus, et see tooks ka leiva lauale. See unistus ei ole tal kadunud ka t\u00e4na. \u00d5petaja magistridiplom on mehel taskus, aga kooli t\u00f6\u00f6le pole veel j\u00f5udnud. \u201eV\u00f5ib olla see ootab mind veel ees,\u201c \u00fctleb ta lootusrikkalt. Et mees\u00f5petajaid on koolides v\u00e4he, on tema hinnangul viga. Lapsed peaksid nii lasteaedades kui ka algklassides n\u00e4gema rohkem mehi, et ei kujuneks stereot\u00fc\u00fcpseid ameteid. \u201eMeestel on seal oma koht!\u201c\nKa Odinetsi doktorantuuri uurimissuund oli seotud teemaga, mis teda ennast enim s\u00fctitab: kuidas \u00f5petada keelt ja ainet eesti keeles lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel? Kuidas metoodiliselt lapsi \u00f5petada ja toetada?\nDoktorikraadi omandamine on Odinetsil pooleli. Riigikogu aastad on lihtsalt kogu aja \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud. See on ka ainus etteheide, mille poliitik ja Tallinna \u00dclikooli arendusprorektor Katrin Saks Odinetsile teeb. Just Saks t\u00f5i Odinetsi 1999. aastal n-\u00f6 suurde poliitikasse. Varem oli ta Kohtla-J\u00e4rvel piike murdnud kohalikega.\nAjaleht P\u00f5hjarannik on nimetanud Odinetsi esimeseks inimeseks, kes hakkas tegelema sealse korruptsiooni v\u00e4ljajuurimisega. Ta tegi avalikke \u00fclesastumisi ja esitas uurimisasutustele materjale, et sealne v\u00f5imuliit saaks korruptsioonivabaks. Ta kirjutas P\u00f5hjaranniku laup\u00e4evalisas, mis keskendus integratsiooni- ja l\u00f5imumisproblemaatikale.\nTema kirjat\u00fckid j\u00e4id silma toona rahvastikuministriks saanud Saksa meeskonnale. Nad otsisid venekeelsest keelekeskkonnast eestimeelset inimest, kes orienteeruks Ida-Virumaa tausts\u00fcsteemis. Kedagi, kes teaks sabakondini v\u00e4lja, millised on sealsed mured. Odinets j\u00e4i silma ja p\u00e4rast vestlust sai temast Mart Laari teise valitsuse ajal Saksa n\u00f5unik. Saks meenutab, et Odinets oli \u00e4ge, noor, aktiivne ja v\u00e4ga ambitsioonikas.\n\u201eMa olen Ida-Virumaal kohanud kahte suurt gruppi. \u00dched, kes l\u00f6\u00f6vad varakult k\u00e4ega, et ah, oleme teise sordi omad, pole m\u00f5tet pingutada. Kahjuks on nemad ka need, kes hiljem probleeme tekitavad. Eduard on selle teise seltskonna parim esindaja. Nad l\u00f5huvad selle klaaslae ja l\u00e4hevad edasi,\u201c \u00fctleb Saks.\nTa tunnistab, et Odinetsil on v\u00e4hemuse esindajana olnud keeruline. Ta meenutab, et 2000ndate alguses toimus Pihkvas Eesti p\u00e4ev ja Saks v\u00f5ttis sinna kaasa Eesti filmid, nende seas Hardi Volmeri filmi \u201eMinu Leninid\u201c. P\u00e4rast seda olla Odinets saanud kohalikelt vene mutikestelt s\u00f5na otseses m\u00f5ttes k\u00e4ekottidega kolki. Ei peetud teda ka \u201ep\u00e4ris\u201c venelaseks. Tema vene keel olevat olnud aktsendiga.\nAinus negatiivse maiguga avalik seik, mis Odinetsi kohta leidub, on konflikt Urve Paloga. Mis t\u00e4psemalt juhtus, ei avalda kumbki.\nSaksal ja teistel kolleegidel jagub Odinetsi kohta ainult kiidus\u00f5nu: r\u00f5\u00f5msameelne, j\u00e4rjekindel, diplomaatiline, elav seltskonnahing ja sihikindel. Just sihikindlus hoiab Odinetsi ka juba veerand sajandit v\u00f5itluses oma kodulinna Kohtla-J\u00e4rve heaolu eest.\nAinus avalik negatiivse maiguga seik, mis tema kohta leidub, on konflikt Urve Paloga. Mis t\u00e4psemalt juhtus, ei avalda kumbki. Erimeelsused p\u00e4\u00e4disid aga sellega, et Odinets astus protesti m\u00e4rgiks v\u00e4lja isegi sotside erakonnast. \u201eKui tahad oma \u00f5iguste eest seista, siis peab seda tegema seestpoolt,\u201c \u00fctleb ta ja tunnistab, et protestina sotsiaaldemokraatlikust erakonnast lahkumine oli nooruse rumalus. T\u00e4na Odinets enam seda sammu ei teeks.\nLisaks l\u00f5imumise, keelemurede ja abieluv\u00f5rdsusega tegelemisele tahab Odinets ka vaenuk\u00f5net kriminaliseerivat seadust. \u201eSee on mulle v\u00e4ga isiklik, kuidas suhtutakse ja kuidas nimetatakse; ja kuidas r\u00e4\u00e4gitakse haavatud sihtr\u00fchmadest meie \u00fchiskonnas. Inimesi tuleb kaitsta. Ma tahaksin, et inimesed vastutaksid lisaks oma tegudele ka oma s\u00f5nade eest,\u201c \u00fctleb Odinets.\nSel laup\u00e4eval, 27. mail, t\u00e4histab Odinets oma 47. s\u00fcnnip\u00e4eva. Palju \u00f5nne s\u00fcnnip\u00e4evaks!\nEduard Odinets\nS\u00fcndinud 27. mail 1976 Kohtla-J\u00e4rvel.\n1999\u20132002 minister Katrin Saksa n\u00f5unik.\n2002\u20132003 saatesarja \u201eSubboteja\u201c produtsent\n2003\u20132005 Noorte Sotsiaaldemokraatide peasekret\u00e4r\n2003\u20132007 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kantselei juhataja\n2013\u20132019 kultuuriministeeriumi v\u00e4lisvahendite juht\n2007 aprillist oktoobrini rahvastikuminister Urve Palo n\u00f5unik ja b\u00fcroo juhataja\n2007\u20132013 Integratsiooni Sihtasutuse elukestva \u00f5ppe \u00fcksuse juht\n2021\u20132022 korruptsioonivastase erikomisjoni esimees\n2022 august \u2013 2023 m\u00e4rts Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees\nKohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimees\nXIV Riigikogu liige\nXV Riigikogu liige"}
{"text":"Uus automaksu skeem: l\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hine automaks, mille puhul vajaks riik s\u00f5itudest asukohap\u00f5hist infotRiigikogu arenguseire keskuse juht Tea Danilov m\u00e4rgib, et nende pakutud m\u00f5te on maksustada maal ja linnas l\u00e4bitud kilomeetreid erinevalt. Danilov selgitab, et l\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hise maksustamise oluline m\u00f5te on selles, et oleks v\u00f5imalik eristada, mis piirkonnas s\u00f5idetakse. Automaksu puhul p\u00f5rgatakse alatasa probleemile, et maapiirkonnas pole autole alternatiivi, auto omamine ja kasutamine on sundkulu. Kui maainimesed ei saa enda liikumisvajadust muul moel katta, siis oleks registreerimismaks v\u00f5i aastatasu nende vastu eba\u00f5iglane.\u201eMaapiirkondades elavate inimeste suhtes oleks see ettepanek \u00f5iglasem: eristame selle, kus auto s\u00f5idab, et kilomeeter maapiirkonnas oleks madalamalt maksustatud kui kilomeeter linnas. Selleks on vaja teada, kus need autod s\u00f5idavad. Selleks on vaja mingit tehnilist lahendust,\u201c \u00fctleb ta.Danilovi s\u00f5nul oleks vaja \u00fcksnes teada auto liikumist tsoonide kaupa \u2013 maapiirkond v\u00f5i linnapiirkond - , mitte t\u00e4pset asukohta.Aprillis andis riigikogu arenguseire keskuse juht Tea Danilov Delfi \u00c4rilehele intervjuu, milles selgitas skeemi l\u00e4hemalt. \u201eMeie raportis on seatud eeldus, et 100 kilomeetri tasuks kehtestataks 2025. aastal 1,35 eurot, seejuures oleks suuremate linnade koefitsient 1,5 ja mujal s\u00f5ites 0,5. Lisanduks tipptunni koefitsient [ummikumaks], mis oleks 15 eurot kilomeetri kohta.\u201c L\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hine maks v\u00f5imaldab Danilovi s\u00f5nul paindlikult suunata liikumisk\u00e4itumist ning k\u00e4sitleda erinevalt maa- ja linnapiirkonna probleeme. Ta m\u00f6\u00f6nab, et kuigi rohep\u00f6\u00f6rde eesm\u00e4rkide m\u00f5ttes on m\u00f5istlik rakendada erinevaid makse, tasub alustada madalatest registreerimis- ja aastamaksudest, mis on lihtsamini rakendatavad.Kaks aastat tagasi oli Eestis m\u00fc\u00fcduim s\u00f5iduk bensiinimootoriga Toyota RAV4, mille CO2 n\u00e4itaja on 128 g\/km. Arenguseire keskuse pakutud maksumudelit kasutades tuleks sellist s\u00f5idukit registreerides tasuda 2216 eurot. Diiselmootoriga auto puhul lisanduks 1938 eurot. Iga-aastane automaks oleks 68 eurot. S\u00f5ites aastas 20 000 kilomeetrit, sellest 14 000 km maanteel ja 6000 km n\u00e4iteks Tallinnas (sh 1000 km tipptunnil), oleks l\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hine maks 398 eurot aastas. Kui s\u00f5ita 20 000 km ainult maapiirkonnas, kujuneks aastaseks maksuks 136 eurot."}
{"text":"Eduard Odinets tegeleb asjadega, millesse ise usub, emotsionaalselt ja energiliselt! Armastus on v\u00f5rdne!Kohtla-J\u00e4rvel kaevurite peres kasvanud sirgjooneline patrioot Eduard Odinets v\u00f5itleb v\u00f5rdse armastuse nimel.Sel n\u00e4dalal algas riigikogus abieluv\u00f5rdsuse eeln\u00f5u esimene lugemine. Riigikogu ei j\u00f5udnud isegi veel p\u00e4evakorra kinnitamiseni, kui opositsioon eesotsas EKRE liikmetega juba alustas nii eeln\u00f5u kui ka selle eestk\u00f5nelejate solvangute ja arup\u00e4rimistega \u00fclek\u00fclvamist.\u00dcks eeln\u00f5u juhtfiguure on Kohtla-J\u00e4rvelt p\u00e4rit Eduard Odinets, kes on oma poliitilise karj\u00e4\u00e4ri jooksul silma paistnud peamiselt l\u00f5imumispoliitika eestvedajana. N\u00fc\u00fcd seisab ta v\u00f5rdse armastuse eest. Miks ta seda teeb?Odinets \u00fctleb, et v\u00f5itleb teemade nimel, mis teda s\u00fctitavad, millesse ise emotsionaalselt ja energiliselt usub. \u201eTeistmoodi hea poliitik olla ei saa! Kui tahad, et sinusse usutaks, siis pead tegelema asjadega, millesse usud,\" \u00fctleb ta. Abieluv\u00f5rdsus on talle isiklik k\u00fcsimus. Kui see eeln\u00f5u saab seaduseks, tekib ka temal v\u00f5imalus abielluda. Abielluda, kellega soovib.Odinets sirgus Kohtla-J\u00e4rvel kaevurite perekonnas.Elu keerles \u00fcmber kaevanduste ja p\u00f5levkivi.Ema t\u00f6\u00f6tas alajaamas vahetustega ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud perel tuli sellega kohaneda. \u201eTeate neid alajaamakesi, kus peal on nool ja pealuu? See kannab s\u00f5numit - \u00e4ra tule, tapab! Ilma naljata, minu ema t\u00f6\u00f6tas taolises, ainult natuke suuremas putkas 30 aastat,\" meenutab ta. Odinetsi ema kolleegidest paljusid enam pole.Isa t\u00f6\u00f6tas kaevanduses nii maa all kui ka maa peal. M\u00f5lema vanema tervis on raske t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu kannatanud. Noorena ta seda ei tajunud, aga t\u00e4na \u00fctleb, et tema vanemad j\u00e4tsid oma tervise p\u00f5levkivisektorile.Kuna vanemad t\u00f6\u00f6tasid graafiku alusel, tuli Odinetsil ja tema nooremal vennal sageli \u00fcksi hakkama saada. \u201eMeil oli gaasipliit ja mina ei julgenud seda t\u00f6\u00f6le panna. Mu noorem vend pani selle k\u00e4ima ja mina tegin s\u00fc\u00fca,\" kirjeldab ta, kuidas vennad teineteist toetasid.Elu keset p\u00f5levkiviRaskuste k\u00f5rval olid kaevurite perekondadel ka omad eelised, mis tema noorukielu kujundasid. Vanematega sai puhata kaevurite sanatooriumites. Sealt sai alguse ka Odinetsi teatrikirg.Ta oli kaevurite klubi teatritrupi liige. Ligikaudu k\u00fcmme aastat teatrilaval andis talle julguse ja oskuse mitte karta avalikke esinemisi. Lisaks riigikogu liikme ametile on ta seotud J\u00f5hvi lasteteatriga Tuuleveski. Seda peab ta ka oma suuremaks sammuks teatrimaailma. Ja mis seal salata - kui vaja, astub Odinets ka laval \u00fcles ja on m\u00e4nginud n\u00e4iteks nii p\u00f6ialpoissi kui ka seenekest. Merineitsi lavastuses m\u00e4ngis ta merineitsit ja printsi paari pannud kirikuisa. \u201eJah, see oli minu 30 sekundit kuulsust,\" \u00fctleb Odinets muigega. Ta on ka Teatriliidu volikogu liige.Lapsena soovis venekeelsest kodust p\u00e4rit Odinets saada algklasside \u00f5petajaks. K\u00f5rgkooli valides sattus ta aga eesti keele \u00f5petaja erialale.Ta meenutab, kuidas Tartu keeltemajas oli kolm korrust keelte kaupa \u00e4ra jagatud. Eesti keel esimesel, vene keel teisel ning inglise ja saksa keel kolmandal. 17aastane nooruk astus esimese korruse ruumi sisse ja kuna ta eesti keelt ei osanud, siis arvati, et ta on korrusega eksinud. Odinets sai vene keeles juhise korrus k\u00f5rgemale minna.Kooli p\u00e4\u00e4ses ta vaid seet\u00f5ttu, et toona olid \u00f5ppekaval sookvoodid. Ja temal keskkoolist saadud medal. Nendeta poleks Odinets eesti keele erialale p\u00e4\u00e4senud.Odinetsi doktorantuuri uurimissuund oli seotud teemaga, mis teda ennast enim s\u00fctitab: kuidas \u00f5petada keelt ja ainet eesti keeles lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel?V\u00e4ljarabeleja Doktorikraadi omandamine on Odinetsil pooleli. See on ka ainus etteheide, mille poliitik ja Tallinna \u00dclikooli arendusprorektor Katrin Saks Odinetsile teeb. Just Saks t\u00f5i Odinetsi 1999. aastal n-\u00f6 suurde poliitikasse. Varem oli ta Kohtla-J\u00e4rvel piike murdnud kohalikega.Ajaleht P\u00f5hjarannik on nimetanud Odinetsi esimeseks inimeseks, kes hakkas tegelema sealse korruptsiooni v\u00e4ljajuurimisega. Ta kirjutas P\u00f5hjaranniku laup\u00e4evalisas, mis keskendus integratsioonija l\u00f5imumisproblemaatikale.Tema kirjat\u00fckid j\u00e4id silma toona rahvastikuministriks saanud Saksa meeskonnale. Nad otsisid vene keelekeskkonnast eestimeelset inimest, kes orienteeruks Ida-Virumaa tausts\u00fcsteemis. Odinetsist sai Mart Laari teise valitsuse ajal Saksa n\u00f5unik. Saks meenutab, et Odinets oli \u00e4ge, noor, aktiivne ja v\u00e4ga ambitsioonikas.Ainus avalik negatiivse maiguga seik, mis tema kohta leidub, on konflikt Urve Paloga. Mis t\u00e4psemalt juhtus, ei avalda kumbki. Erimeelsused p\u00e4\u00e4disid aga sellega, et Odinets astus protesti m\u00e4rgiks v\u00e4lja isegi sotside erakonnast. \u201eKui tahad oma \u00f5iguste eest seista, siis peab seda tegema seestpoolt,\" \u00fctleb ta ja tunnistab, et protestina sotsiaaldemokraatlikust erakonnast lahkumine oli nooruse rumalus. T\u00e4na Odinets enam seda sammu ei teeks.Lisaks l\u00f5imumise, keelemurede ja abieluv\u00f5rdsusega tegelemisele tahab Odinets ka vaenuk\u00f5net kriminaliseerivat seadust. \u201eSee on mulle v\u00e4ga isiklik, kuidas suhtutakse ja kuidas nimetatakse; ja kuidas r\u00e4\u00e4gitakse haavatud sihtr\u00fchmadest meie \u00fchiskonnas. Inimesi tuleb kaitsta. Ma tahaksin, et inimesed vastutaksid lisaks oma tegudele ka oma s\u00f5nade eest,\" \u00fctleb Odinets.Sel laup\u00e4eval, 27. mail, t\u00e4histab Odinets oma 47. s\u00fcnnip\u00e4eva. Palju \u00f5nne s\u00fcnnip\u00e4evaks!EDUARD ODINETSS\u00fcndinud 27. mail 1976 Kohtla-J\u00e4rvel. 1999-2002 minister Katrin Saksa n\u00f5unik. 2002-2003 saatesarja \u201eSubboteja\u201c produtsent.2003-2007 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kantselei juhataja.2007 aprillist oktoobrini rahvastikuminister Urve Palo n\u00f5unik ja b\u00fcroo juhataja.2007-2013 Integratsiooni Sihtasutuse elukestva \u00f5ppe \u00fcksuse juht.2013-2019 kultuuriministeeriumi v\u00e4lisvahendite juht.2022 august - 2023 m\u00e4rts Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees.Kohtla-J\u00e4rve linnavolikogu esimees. XIV Riigikogu liige.XV Riigikogu liige.MARTA TUUL"}
{"text":"Narvas k\u00fcpseb taas v\u00f5imukriis   Narva linnavolikogus kogutakse allkirju linnapea Katri Raigi tagandamiseks. Umbusalduse algataja on seekord Raigi enda kodufraktsiooni juht, kelle arvates ei tule linnapea Narva juhtimisega toime.   Linnapea Katri Raigi umbusaldamist veab fraktsiooni Narva Tulevik juht Vadim Orlov. Eelmistel kohalikel valimistel p\u00e4\u00e4ses ta Raigi nimekirjas volikokku ja oli toona veendunud, et Raik on parim linnapea. Pooleteise aasta m\u00f6\u00f6dudes on olukord vastupidine. Orlovi hinnangul on volikogu ja linnavalitsuse suhted s\u00fcgavas kriisis ning selles on s\u00fc\u00fcdi linnapea. \"V\u00e4ga l\u00fchidalt \u00f6eldes, ta on hea ajaloolane, hea k\u00f5nepidaja, kuid halb linnajuht. Usalduskriis linnavalitsuse ja volikogu vahel on tippu j\u00f5udnud ja tundub, et k\u00f5ige \u00f5igemaks lahenduseks on linnapea umbusaldamine,\" r\u00e4\u00e4kis Orlov. Tema arvates ei tule Raigi juhitud linnavalitsus oma t\u00f6\u00f6ga toime \u2013 lisaeelarve on kinnitamata, linnavalitsuse struktuurireform luhtunud, eeln\u00f5ud on halvasti ettevalmistatud. Katri Raik m\u00f6\u00f6nab, et koost\u00f6\u00f6d volikoguga pole ja linnaelu on seiskunud, kuid kavandatava umbusalduse tegelikud p\u00f5hjused on tema s\u00f5nul s\u00fcgavamal ja tagasi astuda ta ei kavatse. \"Me teame v\u00e4ga h\u00e4sti Narvas elades, et kogu selle kriisi taga on m\u00f5ne konkreetse inimese t\u00f6\u00f6kohad ja m\u00f5ned konkreetsed projektid, lahendused, mida mina ei saa kuidagimoodi pidada korruptsioonivabaks. Ma ei toeta v\u00e4iksematki m\u00e4rki m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemisest ja sellep\u00e4rast ma seisan edasi selle eest, et direktorid peavad oskama k\u00f5rgtasemel eesti keelt, ja selle eest, et Eesti riigi seadused t\u00e4ies mahus kehtiksid ka Narvas,\" r\u00e4\u00e4kis Raik. Orlovi s\u00f5nul on Raigi mahav\u00f5tmiseks vajalikud h\u00e4\u00e4led koos, kuid umbusalduse sisseandmisega ei kiirustata, sest k\u00f5igepealt tuleb uus linnapeakandidaat leida.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Aktuaalne kaamera\"   "}
{"text":"DELFI VIDEO | Kui suur on kihlveopettuste probleem e-spordis? Eestil juhtumeid pole, maailmas aga k\u00fcllagaEesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus kutsub kokku e-spordi kokkuleppem\u00e4ngude teemalise \u00fcmarlaua.\nKultuuriministeeriumi hallatav Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) on v\u00f5tnud k\u00e4sile teema, mille peale esmapilgul ei tulekski, kui ei teaks, et selline n\u00e4htus \u00fcldse eksisteerib \u2013 kihlveopettused e-spordis.\nLiialdamata v\u00f5ib \u00f6elda, et e-sport on maailmas \u00fcks kiiremini populaarsust koguvaid spordialasid. Et tegemist on p\u00e4ris spordiga, on meist kaugemal ammu aru saadud. Rahvusvaheline ol\u00fcmpiakomitee korraldab t\u00e4navu suvel juba teist aastat j\u00e4rjest e-spordi ol\u00fcmpiam\u00e4nge. Need toimuvad 22.\u201325. juunini Singapuris ning \u00fcheksa ala sekka kuuluvad virtuaalsed v\u00f5istlused rattas\u00f5idus, taekwondo\u2019s, males, tantsimises, purjetamises ja autospordis (Grand Turismo).\nSuur raha liigub aga \u201ep\u00e4ris\u201c e-spordim\u00e4ngudes nagu CS:GO, Fortnite, Dota ja League of Legends. Eesti \u00fcks kibedamaid k\u00e4si Counter Strike\u2019i tulistamism\u00e4ngus Robin Kool ehk ropz osales oma tiimiga n\u00e4iteks \u00e4sja l\u00f5ppenud 1,25 miljoni dollarise auhinnafondiga turniiril Paris Major, j\u00f5udes seal veerandfinaali. ropzi tiim FaZe Clan j\u00e4i jagama 5.\u20138. kohta ja teenis 45 000 dollarit auhinnaraha.\nElukutselisi e-sportlasi on Eestis hinnangute j\u00e4rgi umbes 15. Amat\u00f6\u00f6rsportlaste arvu on raske hinnata, ilmselt k\u00fc\u00fcndib see tuhandetesse.\n\u201eMina olen korraldanud turniire, kus on osalejaid 500\u2013600 ringis,\u201c r\u00e4\u00e4kis Postimees Grupi e-spordi suunajuht Andri Allas, kes enda s\u00f5nul kuulub \u00e4\u00e4rmusesse, kelle meelest ei peaks e-sporti p\u00e4ris spordialade hulka arvama. \u201eMa ei t\u00f5mbaks e-spordi ja spordi vahele v\u00f5rdusm\u00e4rki. Saan aru, et seda tahetakse teha selleks, et e-sporti m\u00f5ista, aga olen seisukohal, et see v\u00f5ib paljudes just viha tekitada.\u201c\nEt Eestis t\u00e4na e-spordi katusorganisatsioon puudub, on korraga nii hea kui ka halb.\nEADSE vaatest aga teeks see kihlveotondiga v\u00f5itlemise lihtsamaks, kui Eestis l\u00e4heneks e-sport p\u00e4ris spordile ehk moodustataks katusorganisatsioon, mis p\u00fcrgiks Eesti ol\u00fcmpiakomitee liikmeks. EADSE, mis \u00fcritab selles k\u00fcsimuses huvigruppe \u00fchise laua taha tuua, on e-spordi esindajana intervjueerinud just Allast, kes esines oma valdkonna ettekandega \u201eE-Sport \u00fcletab spordi piiri\u201c veebruaris \u00c4rip\u00e4eva spordijuhtimiskonverentsil.\n\u201eEt Eestis t\u00e4na e-spordi katusorganisatsioon puudub, on korraga nii hea kui ka halb. EOK saab rahulikult magada, sest keegi ei n\u00f5ua nende liikmeks v\u00f5tmist, kuid samal ajal v\u00f5idavad Eesti sportlased \u00fcle maailma miljoneid, mille ees ei saa pead liiva alla peita,\u201c r\u00e4\u00e4kis EADSE juhatuse liige Henn Vallim\u00e4e.\nEesm\u00e4rk on teha uuring ja seminar\nEADSE sattus e-spordi kihlveopettustega tegelema Euroopa liidu Erasmus+ spordiprogrammi projekti IntegriSport 3.0 kaudu, mille eesm\u00e4rk on \u201esaada \u00fclevaade e-spordi toimimisest Eestis ja \u00fchise arusaama kujundamiseks alustada arvamuste koondamist\u201c.\n\u201eProjekti esimese etapina intervjueeriti \u00fchelt poolt e-spordi eestvedajaid ja e-sportlasi, teisalt vastutust omavaid institutsioone, sh justiitsministeerium, kultuuriministeerium, Maksu- ja Tolliamet, EOK jne. J\u00e4rgnevalt viiakse Eestis l\u00e4bi e-sporti kajastav uuring ja korraldatakse osapoolte kokkusaamiseks seminar, mis annab v\u00f5imaluse \u00fchise laua taga arutada, kuidas e-sportlikku liikumist organiseeritult ja \u00fcheselt m\u00f5istetavalt k\u00e4sitleda ja arendada,\u201c seisab EADSE kodulehel mai alguses avaldatud pressiteates.\nEADSE juhtivuurija Remo Perli s\u00f5nul liigutakse projektis edasi sellise tempoga, et saada huvigrupid \u00fchise laua taha j\u00e4rgmise aasta alguseks. \u201eEsimene etapp ehk intervjuud on tehtud. Aken on avatud nii erinevatele sihtr\u00fchmadele kui ka meile, saamaks aru, mismoodi see valdkond \u00fcldse toimib, millised on selle puudused ja riskid. Kogu valdkond on h\u00e4sti kiiresti arenev ja noorte seas populaarne. Sellega k\u00e4ivad kaasas rahastajad ja meedia, nendega omakorda suur raha ja kuritegevus. Peame siin igal juhul olema proaktiivsed,\u201c r\u00f5hutas Perli, kelle s\u00f5nul on EADSE e-spordi kihlveopettuste uurimises muu maailma kolleegidega v\u00f5rreldes juba \u201esabass\u00f6rkijad\u201c.\nVaja oleks katusorganisatsiooni\nPerli \u00e4rgitab samuti Eesti e-sportlasi katusorganisatsiooni looma. \u201eE-sport peaks teatud m\u00f5ttes p\u00e4lvima p\u00e4ris spordi tiitli ja olema kultuuriministeeriumi haldusalas, mis annaks sellele valdkonnale kindlama raami. On ju n\u00e4ha, kuhu poole maailmas e-sport liigub: palju osalejaid, noorimad vanuses 13-14 eluaastat, suur raha liigub... See aitaks v\u00e4ltida d\u017eungli teket. Keegi peab olema nii suure ulatusega liikumise taga ja vastutama.\u201c\nEADSE v\u00f5imuses pole kindlasti e-spordist kihlveopettusi v\u00e4lja juurida, kuigi eestlased polegi nendega silma pole paistnud. Algus oleks seegi, kui noored arvutim\u00e4ngurid m\u00f5istaksid, mis on lubatud ja mis mitte.\nAllas peab EADSE algatust igati t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rseks: \u201eMe ei n\u00e4e, et kihlveopettused praegu Eestis probleem oleks, aga kui sellega juba rohujuure tasandil tegelema hakata, oleks hea, kui kolme-nelja aasta p\u00e4rast, kui kohalike turniiride auhinnaraha peaks suurenema, oleksime k\u00f5ik teemaga kursis.\u201c\nJuba k\u00fcmnendivanune probleem\nEsimesed e-spordi kihlveopettused dokumenteeriti 2014. aastal, kui P\u00f5hja-Ameerika tiim iBUYPOWER oli profiturniiril oma vastaste vastu suurfavoriit, kuid kaotas mat\u0161i 4 : 16. Vahele j\u00e4id nad t\u00e4nu tekstis\u00f5numitele, mille \u00fche m\u00e4ngija endine kallim meediasse paiskas. Favoriitide kaotusele panustati \u00fcheksalt kontolt 1193 dollarit ning v\u00f5ideti iga kontoga 10 738 dollarit.\n\u201eJ\u00f5uvahekorrad olid sellised, nagu Manchester United m\u00e4ngiks Eesti viienda liiga meeskonnaga jalgpalli. Nad olid ilmselged favoriidid, kuid hakkasid tegema lollusi. M\u00e4ngupilt polnud \u00fcldse loogiline. Kui muidu hoitakse [lahingus] mingit nurka ja oodatakse vastust, siis nemad jooksid nurkade tagant ilma relvata v\u00e4lja. Isegi kui sa prooviksid teha kihlveopettust, v\u00f5iks seda veidi paremini teha. See oli liiga ilmselge!\u201c meenutas Delfile antud videointervjuus juhtumit CS:GO tiimi Synck m\u00e4ned\u017eer Tauri Tiitsaar. \u201eNad said karmid karistused, aga see oli \u00fcsna kurb hetk tervele e-spordiskeenele.\u201c\nJ\u00e4rgmine suur skandaal tekkis juba aasta hiljem, kui praeguseks 26-aastane korealane Lee Seung-hyun, s\u00f5jam\u00e4ngu StarCraft maailmameister, v\u00f5ttis kokkuleppem\u00e4nge korraldanud r\u00fchmituselt m\u00e4ngu \u00e4raandmise eest vastu 60 000 dollarit, j\u00e4i vahele ja sai 18-kuulise vanglakaristuse kolmeaastase katseajaga.\nTohutult panustamisv\u00f5imalusi, raske uurida\nNagu sportm\u00e4ngudeski nii v\u00f5ib ka kihlveoportaalides e-spordis panustamisega peensusteni minna, alustades lihtlabasest mat\u0161i skoori ja turniiriv\u00f5itja ennustamisest ning l\u00f5petades sellega, kas vastane tapetakse noa v\u00f5i granaadiga. Eri statistilistele n\u00e4itajatele panustamine muudab omakorda komplitseeritumaks kihlveopettuse uurimise, mis nagu teistelgi spordialadel algab anomaalsetest panustest kihlveokontorites.\nEesti v\u00f5istlustele saab harva panuseid panna, kuid n\u00e4iteks Eesti CS:GO m\u00e4ngijate huvides on, et nende statistika oleks selle m\u00e4ngu suurimal veebisaidil Hltv.org \u00fcleval. \u201eSelle kaudu otsivad rahvusvahelised skaudid [suurtesse tiimidesse] uusi m\u00e4ngijaid. Kohe, kui m\u00e4ngu statistika seal \u00fcleval on, saab l\u00e4bi rahvusvaheliste saitide sellele ka panustada,\u201c selgitas Allas."}
{"text":"Veebikelm t\u00fchjendas arvet22. mail p\u00f6\u00f6rdus Tartus politseisse 40-aastane naine, kes langes veebis kelmuse ohvriks ja kaotas 2495 eurot."}
{"text":"T\u00f6\u00f6andjad petavad t\u00f6\u00f6otsijailt tasuta t\u00f6\u00f6p\u00e4evi v\u00e4ljaSuve eel k\u00e4ib agar hooajat\u00f6\u00f6liste otsimine ja rohkete kandidaatide seast sobiva leidmiseks pakutakse v\u00e4lja v\u00f5imalus tulla proovip\u00e4evale. T\u00f6\u00f6otsija rababki p\u00e4eva t\u00f6\u00f6d teha, et endast hea mulje j\u00e4tta, kuid siis selgub, et t\u00f6\u00f6le teda ei valitud ja loomulikult ei paku keegi ka tehtud t\u00f6\u00f6 eest tasu.T\u00f6\u00f6otsija ise ei tule sageli selle pealegi, et tal on \u00f5igus proovip\u00e4eva eest palka saada. Kuna T\u00f6\u00f6inspektsioonilt uuritakse proovip\u00e4eva eest saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu kohta paar korda n\u00e4dalas, siis v\u00f5ib aimata, et selline tasuta t\u00f6\u00f6 v\u00e4ljapetmine on v\u00e4ga levinud. K\u00f5ige enam tuleb selliseid kurtmisi teenindus- ja toitlustusasutustest.Tegelikult ei ole t\u00f6\u00f6lepingu seaduses \u00fcldse sellist m\u00f5istet nagu proovip\u00e4ev, \u00fctles T\u00f6\u00f6inspektsiooni juhtiv n\u00f5ustamisjurist Vladimir Logat\u0161ev. \u201eKui isik teeb teisele isikule t\u00f6\u00f6d, mille tegemist v\u00f5ib vastavalt asjaoludele oodata \u00fcksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on t\u00f6\u00f6lepinguga. See t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6tasu arvestus algab sellest hetkest, kui alustatakse t\u00f6\u00f6 tegemist,\u201d seletas ta.Sageli tuleb siiski ette, et t\u00f6\u00f6tajatele pakutakse esmalt v\u00f5imalust t\u00f6\u00f6tegemist proovida v\u00f5i tulla m\u00f5neks ajaks appi vabatahtlikuna. \u201eKonkreetsete t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmine, n\u00e4iteks klientide teenindamine kaupluse kassas v\u00f5i kauba riiulitesse panemine m\u00fc\u00fcgisaalis ongi t\u00f6\u00f6 tegemine ning seda tehakse \u00fcksnes tasu eest,\u201d r\u00f5hutas Logat\u0161ev. \u201eSeega ei ole t\u00f6\u00f6andjal \u00f5igust n\u00f5uda proovip\u00e4evadel tasuta t\u00f6\u00f6 tegemist.\u201dVaid juhul, kui proovip\u00e4evale minnakse oma tulevast t\u00f6\u00f6kohta ainult vaatlema ning t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid ja reaalset t\u00f6\u00f6d ei tehta, ei pea t\u00f6\u00f6andja selle eest maksma.T\u00f6\u00f6taja sobivuse hindamiseks t\u00f6\u00f6kohale n\u00e4eb t\u00f6\u00f6lepingu seadus ette katseaja, mille kestus on tavap\u00e4raselt neli kuud.Kui t\u00f6\u00f6taja on asunud t\u00f6\u00f6le, kuid ei ole s\u00f5lmitud kirjalikku t\u00f6\u00f6lepingut, on t\u00f6\u00f6 tegemise algusega s\u00f5lmitud suuline t\u00f6\u00f6leping, millele kehtib t\u00f6\u00f6lepingu seadus t\u00e4ies ulatuses ning toob pooltele kaasa nii \u00f5igused kui kohustused. Vaidluste korral saab t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6suhte olemasolu t\u00f5endada n\u00e4iteks kirjavahetusega t\u00f6\u00f6andjaga v\u00f5i tunnistajate \u00fctlustega. Kirjavahetuse sisu peab sisaldama kokkulepitud t\u00f6\u00f6 kirjeldust, t\u00f6\u00f6tasu suurust ja muid olulisi asjaolusid.T\u00e4pselt sama kehtib alaealiste kohta. Kuna proovip\u00e4eva m\u00f5iste ei ole reguleeritud, ei ole ka erireegleid, mis k\u00e4ivad alaealiste kohta. Ka alaealistele tuleb proovip\u00e4eva eest t\u00f6\u00f6tasu maksta.Kui inimene ei ole t\u00f6\u00f6 tegemise eest t\u00f6\u00f6tasu saanud, on tal \u00f5igus saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu n\u00f5udega p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6vaidlusorgani poole.\"KUI INIMENE EI OLE T\u00d6\u00d6 TEGEMISE EEST T\u00d6\u00d6TASU SAANUD, ON TAL \u00d5IGUS SAAMATA J\u00c4\u00c4NUD T\u00d6\u00d6TASU N\u00d5UDEGA P\u00d6\u00d6RDUDA T\u00d6\u00d6VAIDLUSORGANI POOLE.\"OTSI ABIKui t\u00f6\u00f6asjades on segadus v\u00f5i on vaja n\u00f5u, tasub alati helistada T\u00f6\u00f6inspektsiooni infotelefonile 640 6000 v\u00f5i kirjutada jurist@ti.ee. Infot, uudiseid ja kasulikke n\u00e4pun\u00e4iteid t\u00f6\u00f6elu kohta leiab ka T\u00f6\u00f6elu portaalist www.tooelu.ee.Kui t\u00f6\u00f6 tegemise eest ei ole saadud v\u00e4lja teenitud t\u00f6\u00f6tasu, on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu n\u00f5udega p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni v\u00f5i kohtusse.Maa EluVladimir Logat\u0161ev r\u00f5hutas, et mingit tasuta t\u00f6\u00f6 tegemist seadus ette ei n\u00e4e: t\u00f6\u00f6tasu arvestus algab sellest hetkest, kui alustatakse t\u00f6\u00f6 tegemist. T\u00d6\u00d6INSPEKTSIOONRIINA MARTINSON"}
{"text":"Mahekauba talunik: Otse tootjalt soetades tead oma toidu kohta rohkemTervislikku kodumaist kaupa klientide koduukse v\u00f5i kontori juures m\u00fc\u00fcvate talunike ja tootjate s\u00f5nul saavad ostjad kindlad olla, et ostetav kaup on t\u00f5esti hea ja v\u00e4rske. Pettunud klienti endale lubada ei saa, sest kes siis j\u00e4rgmine kord enam ostaks.Lihula vallas on Pihlaka talu peremehel Vallo Meigol v\u00e4lja kujunenud kindel n\u00e4dalar\u00fctm: teisip\u00e4eval varub ta kaupa, kolmap\u00e4eval pakib ja neljap\u00e4eval viib tellitu kohale. Nii iga n\u00e4dal. Mahetoodangut on Meigo m\u00fc\u00fcnud 25 aastat. Algusaastatel k\u00e4is ta ka laatadel ja turgudel, aga enam pole selleks aega.VALLO MEIGOPihlaka talu peremeesPeale oma talus toodetu viib Meigo huvilistele ka teiste mahetalude toodangut. \u201ePakkuda on kana-, vuti-, pardi-, hanemune. Lehmapiima ja tooteid sellest. Igasuguseid hoidiseid, k\u00fclmpressitud \u00f5lisid, teraviljatooteid, tatrapastat, mahemett, kanepitooteid, k\u00f6\u00f6gi- ja aedvilju ning hooajalisi marju. \u201eOtse m\u00fc\u00fces ei ole v\u00f5imalik petta klienti rohkem kui \u00fcks kord. Pettuse korral kliendid kaovad ja siis tuleb omale uus pettuse viis leida v\u00f5i koguni ausale t\u00f6\u00f6le minna,\u201d r\u00e4\u00e4kis Meigo.KAUP KOJU V\u00d5I T\u00d6\u00d6KOHTATema s\u00f5nul on otse talunikult kodu v\u00f5i t\u00f6\u00f6koha juures kauba soetamise eelis mugavus ja teadmine, kes, kus ja kuidas on selle tootnud. \u201eKuna mul endal ladu ei ole, varun igal n\u00e4dalal kauba kaks p\u00e4eva enne tellijale kohale toomist, siis on kaup ka v\u00e4rskem kui poes,\u201d \u00fctles ta.P\u00f5hiline m\u00fc\u00fck toimub Meigo s\u00f5nul kohaleveoga kas kliendi koju v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohta. \u201eKohale toon Tallinnasse ja Tallinna l\u00e4hedusse v\u00f5i mis j\u00e4\u00e4b Lihulast Tallinna teele. Aga soovijatele saadan ka pakiautomaati, kuhu iganes vaja,\u201d s\u00f5nas ta. Enne kui pakiautomaadid kasutusele tulid, pani Meigo pakid posti Tallinnas, kui k\u00e4is j\u00e4rjekordset kaubaringi tegemas.Huvilised on seni Meigo \u00fcles leidnud Facebooki vahendusel, kuid palju on kaasa aidanud suust suhu reklaam. \u201eSoovijatele saadan igal n\u00e4dalal j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal pakutava kauba hinnakirja ja tellimislehe. Tallinnas kauba laialivedamisel arvestan ka tellija ajaliste v\u00f5imalustega kaupa vastu v\u00f5tta,\u201d selgitas ta.COVID AITAS KAUBARINGIDELE KAASAM\u00e4tiku Talumeierei valmistab mahepiimatooteid ja teeb v\u00e4ikeses meiereis jogurtit, keefirit, v\u00f5id, kohupiima, grilljuustu ja k\u00fcpsetusjuustu. \u201eM\u00fc\u00fcme ka toorpiima ning meil on O\u00dc Aaduni, mis m\u00fc\u00fcb mahekanamune ja -lambaliha,\u201d \u00fctles perenaine Mirjam Pikkmets.Seitse aastat tagasi avatud talumeierei on otsem\u00fc\u00fcki kasutanud algusest saadik, praegugi toimib see jaem\u00fc\u00fcgi k\u00f5rval h\u00e4sti. Talumeiereil on n\u00e4dalas kolm kaubaringi: kaks p\u00e4eva P\u00e4rnu suunas ja \u00fcks kord Haapsalu suunas. \u201eSiis viime kauba nii kauplustesse kui ka erakliendile t\u00f6\u00f6le v\u00f5i koju k\u00e4tte,\u201d j\u00e4tkas Pikkmets.COVID t\u00f5estas Pikkmetsa s\u00f5nul, et kaubaringidega oli lihtsam toime tulla. \u201eHea hulk inimesi oli ju kodus ja toimivale kaubaringile oli neid lihtsam juurde v\u00f5tta. Paljud v\u00e4iketootjad tegid siis endale kojukanderinge,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.Otse tootjalt ostmise plussina t\u00f5i Pikkmets v\u00e4lja toidu p\u00e4ritolu tundmise. \u201eOtse talunikult on sul tootja garantii. Tootjale on tagasiside samuti t\u00e4htis. Enamasti on ka hind soodsam, kui osta talunikult otse.\u201dEt veenduda kauba headuses ja tootja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses, saab iga klient Pikkmetsa s\u00f5nul PTA kodulehelt kontrollida toiduainete k\u00e4itlemise dokumente. \u201eArvan, et oma taluniku k\u00fclastamine ja kontakti hoidmine ongi peamine garantii. Alati tasub k\u00fcsida ka talunikult otse kauba p\u00e4ritolu kohta.\u201dAhjuoja talu peremees Ilmar P\u00f5rk toob igal n\u00e4dalal viljandlastele k\u00f6\u00f6givilju ja muud tervislikku. Seda on ta koos kaksikvennaga teinud juba k\u00fcmme aastat. Pakutav kaup on hooajaline: talvel kartul, porgand, peet ja pastinaak, suvel on peale aedviljade valikus hooajalised marjad. \u201eM\u00fc\u00fcn veel kase- ja vahtramahla, n\u00f5geseid ja muud, mida loodusest saab,\u201d lisas ta.ABIKS OLEKS LISAM\u00dc\u00dcGIKANALP\u00f5rk tunneb puudust kunagisest v\u00f5imalusest viia oma kraam m\u00fc\u00fcgile poodi, mis koondaks mahe- ja v\u00e4iketootjaid. \u201eVanasti said k\u00f5ik Viljandi OTTi (otse tootjalt tarbijale) liikmed oma kaupa OTTi poes m\u00fc\u00fca, k\u00f5ik kiitsid seda v\u00f5imalust. N\u00fc\u00fcd saavad kahjuks vaid v\u00e4hesed seal m\u00fc\u00fca,\u201d m\u00e4rkis ta.\u00dcks moodus raha teenida oleks saaduseid turul m\u00fc\u00fca, kuid P\u00f5rgi s\u00f5nul pole tal selleks aega, samuti on k\u00fcsitav turum\u00fc\u00fcgist teenitav kasum. \u201eTurul v\u00f5tavad nad nii palju m\u00fc\u00fcgi- v\u00f5i vahendustasu, et oma kasum j\u00e4\u00e4b v\u00e4ikseks. Endal turul m\u00fc\u00fca pole aega, selleks peaks olema suurem perekond v\u00f5i mitu perekonda, kes sellega tegeleksid. Ise k\u00f5ike lihtsalt ei j\u00f5ua,\u201d k\u00f5neles ta.P\u00f5rgi s\u00f5nul on otse talunikult toidukraami soetamisel palju eeliseid: v\u00e4iketootjana ei kasuta ta keemilisi t\u00f5rjevahendeid ning kasvatab aedvilju nii, et need oleksid v\u00f5imalikult puhtad ja v\u00e4rsked. \u201eKui n\u00e4iteks kaubanduskeskusest v\u00f5tad punapeeti, on see tihti juba pehmeks kuivanud v\u00f5i on kartul teinekord t\u00e4iesti roheliseks l\u00e4inud. Minu pluss on see, et pakutav toit on alati v\u00e4rske.\u201dTalumehel on aastate jooksul v\u00e4lja kujunenud kindel klientuur, kes iga n\u00e4dal tema armastuse ja hoolega kasvatatud s\u00f6\u00f6gikraami ootab. \u00dcks neist on viljandlane Piia S\u00e4rev, kellele j\u00e4id P\u00f5rk ja tema kasvatatud aedviljad silma aastaid tagasi, kui neid veel Viljandi OTTi poest soetada sai. \u201eUurisin Ahjuoja talult, kas nad saaksid koju s\u00f5ita. Kuna nad olid n\u00f5us, olen sestsaadik nende lojaalne klient. Ostan k\u00f5ik juurikad ja muud hooajalised viljad neilt,\u201d r\u00e4\u00e4kis S\u00e4rev.Ta hindab, et saab v\u00e4rske kraami k\u00e4tte koduukse ees ning kaup on aus ja maitsev. \u201eKindlasti ostan neilt edaspidigi k\u00f6\u00f6givilju, marju ja muud hooajalist kraami,\u201d lubas ta.\"\u201eOTSE M\u00dc\u00dcES EI OLE V\u00d5IMALIK PETTA KLIENTI ROHKEM KUI \u00dcKS KORD.\"\"ET VEENDUDA KAUBA HEADUSES JA TOOTJA USALDUSV\u00c4\u00c4RSUSES, SAAB IGA KLIENT PTA KODULEHELT KONTROLLIDA TOIDUAINETE K\u00c4ITLEMISE DOKUMENTE.\"Vallo Meigol on kaup autos ja s\u00f5it v\u00f5ib alata. ERAKOGUMirjam Pikkmets valmistab oma v\u00e4ikeses meiereis jogurtit, keefirit, v\u00f5id, kohupiima, grilljuustu ja k\u00fcpsetusjuustu. URMAS LUIK   P\u00c4RNU POSTIMEESEVELIIS VAAKS Maa Elu"}
{"text":"UNUSTA IGAVESEKS LIIGESEVALU! Petturid kasutavad v\u00f5ltsreklaamides tuntud arsti nime ja \u00d5htulehele sarnast kujundust54-aastane tartlane Meelis on olnud aastaid liigesehaige. Seet\u00f5ttu k\u00f6itis teda kohe \u00fchismeedias n\u00e4htud reklaam, kus lubati ta p\u00e4\u00e4sta igaveseks valust. \u201eSelja- ja liigeseprobleemid on otsetee peatsele invaliidsusele!\u201d \u00e4hvardas tuntud arst. Meelis ei taibanud p\u00e4ris kohe, et tegemist on pettusega.\nTuntud arst, kelle suhu on pandud imelised lubadused ja \u00e4hvardused peatsest invaliidistumisest, on Regionaalhaigla \u00fclemarst ja juhatuse liige Peep Talving.\nUsaldusv\u00e4\u00e4rsust lisab seegi, et veebis levivas v\u00f5ltsreklaamis on kasutatud \u00d5htulehe veebiv\u00e4ljaande kujunduselemente: j\u00e4\u00e4b mulje, et dr Talving on andnud intervjuu \u00d5htulehe terviserubriigile. Ja intervjueerija pole ei keegi muu kui Anu Saagim! Saagim t\u00f6\u00f6tab t\u00f5epoolest \u00d5htulehes, kuid sellist intervjuud pole kunagi ilmunud.\n\u201eVargus on vargus,\u201c \u00fctleb \u00d5htulehe peatoimetaja Martin \u0160mutov l\u00fchidalt pettuse kohta. Kahjuks on s\u00e4\u00e4raseid veebipettureid keeruline tabada.\nKahtlase m\u00e4rgid\nEsimest kahtlust, et tegemist pole usaldusv\u00e4\u00e4rse reklaamartikliga, oleks v\u00f5inud \u00e4ratada ehk seik, et juba pealkirjas on paar kirjaviga. Aga kui inimest huvitab imeline liigesegeel, siis j\u00e4\u00e4b selline pisiasi m\u00e4rkamata.\n\u201eKui hakkasin vajutama selles reklaamis \u00d5htulehe rubriikidele, siis need ei avanenud,\u201c kirjeldab Meelis. \u201eSiis saingi aru, et see polegi \u00fcldse \u00d5htulehe lugu, vaid on \u00fcritatud sellist muljet j\u00e4tta.\u201c Soovitatud imegeel, mis oleks p\u00e4\u00e4stnud l\u00f5plikult valust ja invaliidsusest, j\u00e4i Meelisel tellimata.\nPilt dr Talvingust on \u00f5ige, ehkki ka see on kuskilt varastatud, aga muu info ei klapi tegelikkusega. Talvingut tutvustatakse v\u00f5ltsreklaamis kui mitmek\u00fclgset arsti, kes lisaks rahva esindamisele Toompeal jagab ka teleekraani vahendusel v\u00e4\u00e4rt tervisealaseid n\u00f5uandeid. Dr Talving on siiski endiselt Regionaalhaigla arst ega kuulu riigikogusse.\n(iStockphoto)\nArstide maine kuritarvitamine\nMis v\u00f5iks m\u00f5juda veel usaldusv\u00e4\u00e4rsemalt kui tuntud arst tervisetoote soovitajana. Sellele petturid loodavadki. Kahjuks l\u00e4hevad inimesed ka \u00f5nge ja tellivad kahtlasi tooteid.\nV\u00e4ga sageli on v\u00f5ltsreklaamides kasutatud teisegi Regionaalhaigla arsti, kardioloog Margus Viigimaa nime ja n\u00e4gu. Tema identiteeti on kaaperdatud, et m\u00e4\u00e4rida p\u00e4he igasugu \u201eimelisi\u201d verer\u00f5huravimeid ja veresoonte puhastajaid.\nLiikvel on v\u00e4hemalt viis petuskeemi, on dr Viigimaa \u00f6elnud varasemas intervjuus \u00d5htulehele.\nKardioloog Margus Viigimaa identiteeti on kasutatud sageli v\u00f5ltsreklaamides.\n(Kollaa\u017e (Priit Simson \/ Delfi Meedia, erakogu))\nMiks pettureid ometi vangi ei panda, imestavad inimesed. Nende tabamine on keeruline, sest arvatavalt viivad niidid v\u00e4lismaale.\nRegionaalhaigla on astunud oma arstide kaitsmiseks ka samme. \u201eMeie arstide andmete kasutamine sellisel viisil on s\u00fcgavalt problemaatiline, sest meie arstide heale nimele tuginedes suunatakse inimesi tegema enda tervisele kahjulikke valikuid,\u201c \u00fctles Regionaalhaigla administratiivdirektor Aivi Karu.\nHaigla on teinud politseile avalduse. \u201eOleme palunud alustada kriminaalmenetlust, et takistada niisugust inimeste elu ja tervise kahjustamisele suunatud tegevust ning v\u00f5tta vastutusele need, kes seda on teinud ning sel viisil rikastunud.\u201c\nKuidas aru saada pettusest?\nImeliste tervisetoodete reklaamides peaks kahtlusi \u00e4ratama kummaline keelekasutus ja vead, kuid kindlasti see, kui lubatakse miskit, mis on liiga hea, et olla t\u00f5si. N\u00e4iteks kui lubatakse, et k\u00f5rgenenud verer\u00f5hust saab lahti \u00fche p\u00e4evaga v\u00f5i liigeseoperatsioonist p\u00e4\u00e4stab vaid geel.\nInimesi meelitatakse kahtlasi tooteid soetama sooduspakkumistega, mis aeguvad kohe-kohe. Enne kui vajutada v\u00e4ljale \u201eTelli\u201c, tasub p\u00f5hjalikumalt kaaluda, v\u00f5ib-olla teha m\u00f5ni kontrollk\u00f5ne v\u00f5i arutada seda l\u00e4hedastega."}
{"text":"Eesti \u00fcritab e-spordi  kihlveopettuste teemas joonele saadaEesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus kutsub kokku e-spordi kokkuleppem\u00e4ngude teemalise \u00fcmarlaua.Kultuuriministeeriumi hallatav Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) on v\u00f5tnud k\u00e4sile teema, mille peale esmapilgul ei tulekski, kui ei teaks, et selline n\u00e4htus \u00fcldse eksisteerib - kihlveopettused e-spordis.Liialdamata v\u00f5ib \u00f6elda, et e-sport on maailmas \u00fcks kiiremini populaarsust koguvaid spordialasid. Et tegemist on p\u00e4ris spordiga, on meist kaugemal ammu aru saadud. Rahvusvaheline ol\u00fcmpiakomitee korraldab t\u00e4navu suvel juba teist aastat j\u00e4rjest e-spordi ol\u00fcmpiam\u00e4nge. Need toimuvad 22.-25. juunini Singapuris ning \u00fcheksa ala sekka kuuluvad virtuaalsed v\u00f5istlused rattas\u00f5idus, taekwondo's, males, tantsimises, purjetamises ja autospordis (Grand Turismo).Suur raha liigub aga \u201ep\u00e4ris\u201c e-spordim\u00e4ngudes nagu CS:GO, Fortnite, Dota ja League of Legends. Eesti \u00fcks kibedamaid k\u00e4si Counter Strike'i tulistamism\u00e4ngus Robin Kool ehk ropz osales oma tiimiga n\u00e4iteks \u00e4sja l\u00f5ppenud 1,25 miljoni dollarise auhinnafondiga turniiril Paris Major, j\u00f5udes seal veerandfinaali. ropzi tiim FaZe Clan j\u00e4i jagama 5.-8. kohta ja teenis 45 000 dollarit auhinnaraha.Elukutselisi e-sportlasi on Eestis hinnangute j\u00e4rgi umbes 15. Amat\u00f6\u00f6rsportlaste arvu on raske hinnata, ilmselt k\u00fc\u00fcndib see tuhandetesse.\u201eMina olen korraldanud turniire, kus on osalejaid 500-600 ringis,\u201c r\u00e4\u00e4kis Postimees Grupi e-spordi suunajuht Andri Allas, kes enda s\u00f5nul kuulub \u00e4\u00e4rmusesse, kelle meelest ei peaks e-sporti p\u00e4ris spordialade hulka arvama. \u201eMa ei t\u00f5mbaks e-spordi ja spordi vahele v\u00f5rdusm\u00e4rki. Saan aru, et seda tahetakse teha selleks, et e-sporti m\u00f5ista, aga olen seisukohal, et see v\u00f5ib paljudes just viha tekitada.\u201cEADSE vaatest aga teeks see kihlveotondiga v\u00f5itlemise lihtsamaks, kui Eestis l\u00e4heneks e-sport p\u00e4ris spordile ehk moodustataks katusorganisatsioon, mis p\u00fcrgiks Eesti ol\u00fcmpiakomitee liikmeks. EADSE, mis \u00fcritab selles k\u00fcsimuses huvigruppe \u00fchise laua taha tuua, on e-spordi esindajana intervjueerinud just Allast, kes esines oma valdkonna ettekandega \u201eE-Sport \u00fcletab spordi piiri\u201c veebruaris \u00c4rip\u00e4eva spordijuhtimiskonverentsil.\u201eSee, et Eestis t\u00e4na e-spordi katusorganisatsioon puudub, on korraga nii hea kui ka halb. EOK saab rahulikult magada, sest keegi ei n\u00f5ua nende liikmeks v\u00f5tmist, kuid samal ajal v\u00f5idavad Eesti sportlased \u00fcle maailma miljoneid, mille ees ei saa pead liiva alla peita,\u201c r\u00e4\u00e4kis EADSE juhatuse liige Henn Vallim\u00e4e.Eesm\u00e4rk on teha uuring ja seminarEADSE sattus e-spordi kihlveopettustega tegelema Euroopa liidu Erasmus+ spordiprogrammi projekti IntegriSport 3.0 kaudu, mille eesm\u00e4rk on \u201esaada \u00fclevaade e-spordi toimimisest Eestis ja \u00fchise arusaama kujundamiseks alustada arvamuste koondamist\u201c.\u201eProjekti esimese etapina intervjueeriti \u00fchelt poolt e-spordi eestvedajaid ja e-sportlasi, teisalt vastutust omavaid institutsioone, sh justiitsministeerium, kultuuriministeerium, Maksu- ja Tolliamet, EOK jne. J\u00e4rgnevalt viiakse Eestis l\u00e4bi e-sporti kajastav uuring ja korraldatakse osapoolte kokkusaamiseks seminar, mis annab v\u00f5imaluse \u00fchise laua taga arutada, kuidas e-sportlikku liikumist organiseeritult ja \u00fcheselt m\u00f5istetavalt k\u00e4sitleda ja arendada,\u201c seisab EADSE kodulehel mai alguses avaldatud pressiteates.EADSE juhtivuurija Remo Perli s\u00f5nul liigutakse projektis edasi sellise tempoga, et saada huvigrupid \u00fchise laua taha j\u00e4rgmise aasta alguseks. \u201eEsimene etapp ehk intervjuud on tehtud. Aken on avatud nii erinevatele sihtr\u00fchmadele kui ka meile, saamaks aru, mismoodi see valdkond \u00fcldse toimib, millised on selle puudused ja riskid. Kogu valdkond on h\u00e4sti kiiresti arenev ja noorte seas populaarne. Sellega k\u00e4ivad kaasas rahastajad ja meedia, nendega omakorda suur raha ja kuritegevus. Peame siin igal juhul olema proaktiivsed,\u201c r\u00f5hutas Perli, kelle s\u00f5nul on EADSE e-spordi kihlveopettuste uurimises muu maailma kolleegidega v\u00f5rreldes juba sabass\u00f6rkijad.Vaja oleks katusorganisatsiooniPerli \u00e4rgitab samuti Eesti e-sportlasi katusorganisatsiooni looma. \u201eE-sport peaks teatud m\u00f5ttes p\u00e4lvima p\u00e4ris spordi tiitli ja olema kultuuriministeeriumi haldusalas, mis annaks sellele valdkonnale kindlama raami. On ju n\u00e4ha, kuhu poole maailmas e-sport liigub: palju osalejaid, noorimad vanuses 13-14 eluaastat, suur raha liigub... See aitaks v\u00e4ltida d\u017eungli teket. Keegi peab olema nii suure ulatusega liikumise taga ja vastutama.\u201cEADSE v\u00f5imuses pole kindlasti e-spordist kihlveopettusi v\u00e4lja juurida, kuigi eestlased polegi nendega silma pole paistnud. Algus oleks seegi, kui noored arvutim\u00e4ngurid m\u00f5istaksid, mis on lubatud ja mis mitte.Allas peab EADSE algatust igati t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rseks: \u201eMe ei n\u00e4e, et kihlveopettused praegu Eestis probleem oleks, aga kui sellega juba rohujuure tasandil tegelema hakata, oleks hea, kui kolme-nelja aasta p\u00e4rast, kui kohalike turniiride auhinnaraha peaks suurenema, oleksime k\u00f5ik teemaga kursis.\u201c 1\"\u201eSee, et Eestis t\u00e4na e-spordi katusorganisatsioon puudub, on korraga nii hea kui ka halb.\"Counter-Strike: Global Offensive (CS:GO) arvutim\u00e4ngude turniirid toovad maailma suurimatele areenidele t\u00e4ismaja. N\u00e4ide \u00e4sja l\u00f5ppenud Paris MajoristEADSE juhatuse liige Henn Vallim\u00e4eEADSE juhtivuurija Remo PerliPanustamisi tohutult, uurida keerulineNagu sportm\u00e4ngudeski nii v\u00f5ib ka kihlveoportaalides e-spordis panustamisega peensusteni minna, alustades lihtlabasest mat\u0161i skoori ja turniiriv\u00f5itja ennustamisest ning l\u00f5petades sellega, kas vastane tapetakse noa v\u00f5i granaadiga. Eri statistilistele n\u00e4itaj'atele panustamine muudab omakorda komplitseeritumaks kihlveopettuse uurimise, mis nagu teistelgi spordialadel algab anomaalsetest panustest kihlveokontorites.Eesti v\u00f5istlustele saab harva panuseid panna, kuid n\u00e4iteks Eesti CS:GO m\u00e4ngijate huvides on, et nende statistika oleks selle m\u00e4ngu suurimal veebisaidil hltv.org \u00fcleval. \u201eSelle kaudu otsivad rahvusvahelised skaudid [suurtesse tiimidesse] uusi m\u00e4ngijaid. Kohe, kui m\u00e4ngu statistika seal \u00fcleval on, saab l\u00e4bi rahvusvaheliste saitide sellele ka panustada,\" selgitas Allas.AJALUGUK\u00fcmnendivanune probleemEsimesed e-spordi kihlveopettused dokumenteeriti 2014. aastal, kui P\u00f5hja-Ameerika tiim iBUYPOWER oli profiturniiril oma vastaste vastu suurfavoriit, kuid kaotas mat\u0161i 4 : 16. Vahele j\u00e4id nad t\u00e4nu tekstis\u00f5numitele, mille \u00fche m\u00e4ngija endine kallim meediasse paiskas. Favoriitide kaotusele panustati \u00fcheksalt kontolt 1193 dollarit ning v\u00f5ideti iga kontoga 10 738 dollarit.\u201eJ\u00f5uvahekorrad olid sellised, nagu Manchester United m\u00e4ngiks Eesti viienda liiga meeskonnaga jalgpalli. Nad olid ilmselged favoriidid, kuid hakkasid tegema lollusi. M\u00e4ngupilt polnud \u00fcldse loogiline. Kui muidu hoitakse [lahingus] mingit nurka ja oodatakse vastust, siis nemad jooksid nurkade tagant ilma relvata v\u00e4lja. Isegi kui sa prooviksid kihlveopettust, v\u00f5iks seda veidi paremini teha. See oli liiga ilmselge!\" meenutas Delfile antud videointervjuus juhtumit CS:GO tiimi Synck m\u00e4ned\u017eer Tauri Tiitsaar. \u201eNad said karmid karistused, aga see oli \u00fcsna kurb hetk tervele e-spordiskeenele.\"J\u00e4rgmine suur skandaal tekkis juba aasta hiljem, kui praeguseks 26-aastane korealane Lee Seung-hyun, s\u00f5jam\u00e4ngu StarCraft maailmameister, v\u00f5ttis kokkuleppem\u00e4nge korraldanud r\u00fchmituselt m\u00e4ngu \u00e4raandmise eest vastu 60 000 dollarit, j\u00e4i vahele ja sai 18-kuulise vanglakaristuse kolmeaastase katseajaga.Henn Vallim\u00e4e,EADSE juhatuse liigeGunnar Leheste"}
{"text":"IMF soovitab Eestil alustada juba t\u00e4navu eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamisegaEestil tasuks alustada juba t\u00e4navu riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamisega, et aeglustada hinnat\u00f5usu ja hoida pikaajalist konkurentsiv\u00f5imet, leiab Eesti majanduspoliitika iga-aastase hindamise l\u00f5petanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).\nEelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamiseks 2023. aastal tuleks IMFi hinnangul uurida erinevaid v\u00f5imalusi, sealhulgas avaliku sektori palgakasvu ohjeldamist.\nVisiidi kokkuv\u00f5ttes nendib IMF, et Eesti on viimase kahe aastak\u00fcmne jooksul teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid edusamme, kuid praeguseks on ilmnenud m\u00e4rke v\u00f5imalikust survest konkurentsiv\u00f5imele. Liialt leebe eelarvepoliitika v\u00f5ib suurendada hinna- ja palgasurvet ning veelgi kahjustada Eesti konkurentsiv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu soovitab IMF kaaluda m\u00e4rksa v\u00e4iksemat eelarvepoliitilist stiimulit v\u00e4hendades eelarve tulude ja kulude l\u00f5het.\nEelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamiseks 2023. aastal tuleks IMFi hinnangul uurida erinevaid v\u00f5imalusi, sealhulgas avaliku sektori palgakasvu ohjeldamist ja m\u00f5nede kavandatud maksut\u00f5usude ettepoole toomist. Neutraalne eelarvepoliitika aitaks pidurdada hinnat\u00f5usu kinnistumise ohtu ning sellest tulenevat riski pikaajalisele konkurentsiv\u00f5imele, r\u00f5hutas IMF.\n\u201eSarnaselt IMFile teeb ka Eesti Pangale muret, et Eesti riigi kulud \u00fcletavad olulised riigi tulusid. Jagan seisukohta, et suur eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k annab niigi kiirele hinnat\u00f5usule hoogu juurde. K\u00f5rge inflatsioon v\u00f5ib omakorda tekitada palgasurvet ja v\u00e4hendada majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Seet\u00f5ttu on oluline, et ka eelarvepoliitika oleks suunatud hinnat\u00f5usu ohjeldamiseks,\u201c kommenteeris IMFiga toimunud arutelude j\u00e4rel Eesti Panga president\u00a0Madis M\u00fcller.\nEesti majandus langeb IMFi hinnangul t\u00e4navu 1,2%, inflatsioon pidurdub 9,7% tasemele. Alusinflatsioon j\u00e4\u00e4b ilmselt siiski visalt k\u00f5rgeks, peegeldades teise ringi m\u00f5jusid ning stimuleerivat eelarvepositsiooni. Eesti majandusel \u00f5nnestus pandeemiast kiiresti toibuda, kuid Venemaa-Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju j\u00e4tab siiski p\u00fcsiva armi majandusele.\nKui Eestis ei suurendata tootlikkust t\u00f5stvaid kapitaliinvesteeringuid, siis ei pruugi majandus enam nii kiiresti kasvada, kui hinnati j\u00f5ukohaseks enne viimaseid kriise. Pikaajalise j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks soovitab IMF lisaks eelarvepoliitilistele sammudele rakendada sihip\u00e4rast finantsstabiilsust tagavat finantssektori poliitikat. Eesti pangandussektor on piisavalt kapitaliseeritud ja ettevaates on oluline teha adekvaatsel tasemel tugevusanal\u00fc\u00fcse selle kohta, kas pangad saaksid keerulisemates majandusoludes hakkama. Rahapesu t\u00f5kestamise vallas toimib pankade \u00fcle riskip\u00f5hine j\u00e4relevalve, kuid j\u00e4relevalvet tuleb oluliselt tugevdada ja riskip\u00f5hist l\u00e4henemist rakendada ka virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkujate osas. Samuti on IMFi hinnangul oluline teha struktuurireforme, mis lahendaksid t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust osas sektorites, suurendaksid tootlikkust ning edendaksid rohe- ja digip\u00f6\u00f6ret."}
{"text":"Kelmid t\u00fchjendasid Ida-Virumaa elanike kontosidN\u00e4dala algul p\u00f6\u00f6rdus politseisse kolm inimest, kellelt olid kelmid raha v\u00e4lja petnud.Politseisse p\u00f6\u00f6rdus Kohtla-J\u00e4rvel elav naine, kellele helistanud kelmid tutvustasid end panga t\u00f6\u00f6tajatena ja pakkusid naisele v\u00f5imalust investeerimisega raha teenida. Hiljem palusid kelmid naisel arvutisse laadida programmi AnyDesk ning seda ta ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 6400 eurot.\nSamuti p\u00f6\u00f6rdus politseisse Toilas elav naine, kes soovis sotsiaalmeedia m\u00fc\u00fcgiplatvormil ehitusmaterjali m\u00fc\u00fca. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust naisterahvas, kes oli n\u00f5us ehitusmaterjali ostma, kuid saatis kannatanule teise m\u00fc\u00fcgiplatvormi lingi, millele kannatanu ka klikkis. Naine sisestas sel lingil oma isikuandmed ning Smart-ID PIN-1, p\u00e4rast mida avastas, et tema pangakontolt on kadunud 840 eurot.\nK\u00f5ige suurema rahalise kaotuse sai aga Narvas elav mees, kellele helistasid kelmid ja pakkusid v\u00f5imalust Binance\u00b4i b\u00f6rsil kr\u00fcptoinvesteerimisega raha teenida. Kannatanu kandis kelmide juhendamisel erinevatele v\u00e4lismaa pangakontodele 20 780 eurot."}
{"text":"USA admiral: USA s\u00f5jav\u00e4gi vajab p\u00fcsivat sideliini Hiina relvaj\u00f5ududegaHONGKONG, 24. mai, Interfax-BNS \u2013 \u00dchendriikide s\u00f5jav\u00e4gi vajab p\u00fcsivat sideliini Hiina relvaj\u00f5dududega ja side hoidmine ei tohiks olla kauplemise objekt, \u00fctles kolmap\u00e4eval USA India ja Vaikse ookeani v\u00e4ejuhatuse \u00fclem admiral John C. Aquilino.\n\"Usun, et konkurentsik\u00fcsimustele vastutustundlikuks l\u00e4henemiseks, riskide v\u00e4hendamiseks ja valearvestuste v\u00e4ltimiseks on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis luua\u00a0 kahe riigi s\u00f5jav\u00e4elaste vahel korrap\u00e4rane side,\" tsiteeris admirali USA ja Hiina riiklike suhete komitee \u00fcritusel \u00f6eldut South China Morning Post.\n\"Ma ei usu, et avatud ja ausa arutelu v\u00f5imalust tuleks kasutada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00e4ljapressimiseks,\" j\u00e4tkas ta.\nAdmiral m\u00e4rkis, et oli korduvalt taotlenud vestlust Hiina Rahvavabastusarmee esindajatega, kuid ei ole vastust saanud.\n\"T\u00e4na on panused liiga suured ja t\u00fcli hind on liiga k\u00f5rge. Olen valmis, tahan kohtuda\u00a0 ausaks ja avatud vestluseks oma piirkonna ametivendadega,\" l\u00f5petas Aquilino.\nHiina kindralmajor Yin Zhongliang \u00fctles omakorda, et ei n\u00f5ustu paljude Aquilino v\u00e4idetega, kuid ei kavatse neid veel anal\u00fc\u00fcsida. Samas kinnitas Yin, et Hiina on p\u00fchendunud rahu ja stabiilsuse tagamisele Aasia ja Vaikse ookeani regioonis ning Hiina \"seob oma rahumeelse arengu tihedalt kogu piirkonna tulevikuga\".\nKahe riigi s\u00f5jav\u00e4elaste suhted katkesid p\u00e4rast seda, kui USA tulistas 2023. aasta veebruaris oma ala kohal alla Hiina \u00f5hupalli. P\u00e4rast seda l\u00fckkas Hiina tagasi mitu Pentagoni juhi Lloyd Austini ja USA relvaj\u00f5udude staabi\u00fclemate \u00fchendkomitee esimehe Mark Milley katset Hiina ametivendadega telefonitsi \u00fchendust v\u00f5tta.\nMais kirjutas Financial Times, et Hiina l\u00fckkas tagasi \u00dchendriikide pakkumise korraldada juuni alguses Singapuris toimuva Shangri-La dialoogi k\u00f5rvalt kahe riigi kaitseministrite kohtumine. Li Shangfu on USA sanktsioonide all, sest ajal, mil ta juhtis Hiina s\u00f5jav\u00e4e keskn\u00f5ukogu v\u00e4lja\u00f5ppe- ja varustusosakonda, ostis Hiina Venemaalt lennukeid Su-35 ja \u00f5hut\u00f5rjerakette S-400.\nSamas meenutab leht, et Aquilino saabus USA ja Hiina riiklike suhete komitee \u00fcritusele otse Paapua Uus-Guineast, kus pidas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Okeaania riikide esindajatega. USA v\u00e4lisminister Antony Blinken ja Paapua Uus-Guinea allkirjastasid esmasp\u00e4eval kaitsekoost\u00f6\u00f6 laiendamise lepingu, mis annab \u00dchendriikidele kohaliku s\u00f5jav\u00e4e koolitamiseks rohkem v\u00f5imalusi.\nV\u00e4ljaanne m\u00e4rgib, et p\u00e4rast seda, kui Hiina s\u00f5lmis mullu Saalomoni saartega julgeolekuleppe, on Vaikse ookeani piirkond muutunud \u00dchendriikide jaoks esmat\u00e4htsaks. USA p\u00fc\u00fcab omakorda tugevdada oma positsiooni Tongas, Vanuatul ja Kiribatil.\nInterfax \u2013 Baltic News Service\u00a0"}
{"text":"Ringkonnakohus vabastas Nikolai Ossipenko vahi altTALLINN, 24. mai, BNS \u2013 Tartu ringkonnakohus otsustas korruptsioonikuriteos kahtlustatava Ida-Virumaa \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko kolmap\u00e4eval vahi alt vabastada, kuna leidis, et tema j\u00e4tkuv vahi all hoidmine ei ole p\u00f5hjendatud.\nRingkonnakohus t\u00fchistas Viru maakohtu 28. aprilli m\u00e4\u00e4ruse, millega rahuldati riigi peaprokur\u00f6ri taotlus kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahi all pidamiseks rohkem kui 6 kuud. Kohtum\u00e4\u00e4ruse kohaselt tuleb Ossipenko viivitamatult vahi alt vabastada.\nRingkonnakohtu hinnangul ei ole enam p\u00f5hjendatud Ossipenko suhtes t\u00f5kendina vahistamine. Asja anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4htus ringkonnakohtule, et \u00fcle 6 kuu vahistamise pikendamist taotles prokuratuur alusel, et kriminaalasi on hinnatav eriti keeruka ja mahukana. Eelk\u00f5ige seisneb keerukus ja mahukus selles, et praegu on esitatud kahtlustus mitmetele inimestele.\nEhkki kahtlustatavaid on mitmeid ei anna see ringkonnakohtu hinnangul veel alust j\u00e4relduseks, et tegemist oleks eriliselt keeruka v\u00f5i mahuka kriminaalasjaga. Ringkonnakohus k\u00fcll n\u00f5ustus, et kuna kahtlustatavaid on palju, siis menetlustoiminguid v\u00f5ivad v\u00f5tta keskmisest rohkem aega, kuid seejuures ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille puhul oleks p\u00f5hjendatud kahtlustatava vahi all pidamine \u00fcle 6 kuu.\nAsja mahukuse ja keerukuse t\u00f5ttu oli p\u00f5hjendatud Nikolai Ossipenko vahi all pidamise t\u00e4htaja pikendamine kahel korral veel 4 kuu v\u00f5rra. Isiku j\u00e4tkuv vahi all pidamine lihtsalt t\u00f5endite vormistamise ning s\u00fc\u00fcdistusakti koostamise t\u00f5ttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul p\u00f5hjendatud.\n\u201eRiigi aktiivsust kriminaalmenetluse korraldamisel arvestades ei ole vahistusega paratamatult kaasnev vabadus\u00f5iguse riive enam j\u00e4tkuvalt proportsionaalne ja pikaajalise vahistusega on j\u00f5utud sellise \u00f5igusriiklikult lubamatu valul\u00e4veni, mis toob endaga kaasa t\u00f5kendi t\u00fchistamise ning kahtlustatava viivitamatu vahi alt vabastamise,\u201c t\u00f5i ringkonnakohus v\u00e4lja. Kohus m\u00e4rkis, et vahistus v\u00f5ib mingil hetkel muutuda ebaproportsionaalseks isegi juhul, kui esinevad j\u00e4tkuvalt vahistamise alused.\nKriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on eeluurimiskohtunikul v\u00f5imalik kriminaalasja erilise keerukuse v\u00f5i mahukuse korral erandlikel p\u00f5hjustel riigi peaprokur\u00f6ri taotlusel pikendada vahi all pidamise t\u00e4htaega \u00fcle 6 kuu. Vastava taotluse esitas Viru maakohtule kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahistamise pikendamiseks riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas. Taotlus rahuldati, kuid sellele esitasid m\u00e4\u00e4ruskaebuse Ossipenko kaitsjad vandeadvokaadid J\u00fcri Leppik ja Aivar Pilv.\n\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Ringkonnakohus vabastas Nikolai Ossipenko vahi altTartu ringkonnakohus otsustas vabastada korruptsioonikuriteos kahtlustatava Ida-Virumaa \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko vahi alt.Ringkonnakohus t\u00fchistas Viru maakohtu 28. aprilli m\u00e4\u00e4ruse, millega rahuldati riigi peaprokur\u00f6ri taotlus kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahi all pidamiseks rohkem kui kuus kuud. Kohtum\u00e4\u00e4ruse kohaselt tuleb kahtlustatav viivitamatult vahi alt vabastada.\nKriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on eeluurimiskohtunikul v\u00f5imalik kriminaalasja erilise keerukuse v\u00f5i mahukuse korral erandlikel p\u00f5hjustel riigi peaprokur\u00f6ri taotlusel pikendada vahi all pidamise t\u00e4htaega \u00fcle kuue kuu.\nVastava taotluse esitas Viru maakohtule kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahistamise pikendamiseks riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas. Taotlus rahuldati, kuid sellele esitasid m\u00e4\u00e4ruskaebuse Ossipenko kaitsjad vandeadvokaadid J\u00fcri Leppik ja Aivar Pilv.\nTartu Ringkonnakohus vaatas m\u00e4\u00e4ruskaebuse l\u00e4bi avalikul istungil ning tegi t\u00e4na, 24. mail kohtum\u00e4\u00e4ruse, millega t\u00fchistas maakohtu loa kahtlustatav hoida vahi all kuni kaheksa kuud.\nRingkonnakohtu hinnangul ei ole k\u00e4esoleval ajal enam p\u00f5hjendatud Ossipenko suhtes t\u00f5kendina vahistamise kohaldamine. Asja anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4htus ringkonnakohtule, et \u00fcle kuue kuu vahistamise pikendamist taotleb prokuratuur alusel, et kriminaalasi on hinnatav eriti keeruka ja mahukana. Eelk\u00f5ige seisneb keerukus ja mahukus selles, et k\u00e4esoleval hetkel on esitatud kahtlustus mitmetele inimestele.\nEhkki kahtlustatavaid on mitmeid ei anna see ringkonnakohtu hinnangul veel alust j\u00e4relduseks, et tegemist oleks eriliselt keeruka v\u00f5i mahuka kriminaalasjaga. Ringkonnakohus k\u00fcll n\u00f5ustus, et kuna kahtlustatavaid on palju, siis menetlustoiminguid v\u00f5ivad v\u00f5tta keskmisest rohkem aega, kuid seejuures ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille puhul oleks p\u00f5hjendatud kahtlustatava vahi all pidamine \u00fcle kuue kuu.\nAsja mahukuse ja keerukuse t\u00f5ttu oli p\u00f5hjendatud Ossipenko vahi all pidamise t\u00e4htaja pikendamine kahel korral veel nelja kuu v\u00f5rra. Isiku j\u00e4tkuv vahi all pidamine lihtsalt t\u00f5endite vormistamise ning s\u00fc\u00fcdistusakti koostamise t\u00f5ttu ei ole p\u00f5hjendatud.\n\u00abRiigi aktiivsust kriminaalmenetluse korraldamisel arvestades ei ole vahistusega paratamatult kaasnev vabadus\u00f5iguse riive enam j\u00e4tkuvalt proportsionaalne ja pikaajalise vahistusega on j\u00f5utud sellise \u00f5igusriiklikult lubamatu valul\u00e4veni, mis toob endaga kaasa t\u00f5kendi t\u00fchistamise ning kahtlustatava viivitamatu vahi alt vabastamise,\u00bb t\u00f5i ringkonnakohus v\u00e4lja.\nKohus m\u00e4rkis, et vahistus v\u00f5ib mingil hetkel muutuda ebaproportsionaalseks isegi juhul, kui esinevad j\u00e4tkuvalt vahistamise alused.\nKokkuv\u00f5ttes leidis ringkonnakohus, et kahtlustatava Nikolai Ossipenko j\u00e4tkuv vahi all pidamine ning \u00fcle kuue kuu vahistamise pikendamise taotlus ei ole p\u00f5hjendatud. Seega tuleb kahtlustatav viivitamatult vahi alt vabastada."}
{"text":"Kohus: Nikolai Ossipenko tuleb vahi alt vabastadaKorruptsioonis kahtlustatava Ida-Virumaa \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko j\u00e4tkuv vahi all pidamine lihtsalt t\u00f5endite vormistamise ning s\u00fc\u00fcdistusakti koostamise t\u00f5ttu ei ole p\u00f5hjendatud ning ta tuleb viivitamatult vahi alt vabastada, otsustas Tartu ringkonnakohus.\nRingkonnakohus t\u00fchistas sellega Viru maakohtu varasema m\u00e4\u00e4ruse, millega rahuldati riigi peaprokur\u00f6ri taotlus kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahi all pidamiseks rohkem kui kuus kuud."}
{"text":"Andres Jaadla lubab p\u00f6\u00f6rduda Euroopa Inim\u00f5iguste KohtusseRiigikohtu tsiviilkolleegium ei v\u00f5tnud menetlusse Rakvere poliitiku Andres Jaadla kassatsioonikaebust, mis t\u00e4hendab, et j\u00f5usse j\u00e4\u00e4b Tartu ringkonnakohtu otsus, mille p\u00f5hjal riigikogu liige\u00a0Anti Poolamets (EKRE) ei k\u00e4itunud \u00f5igusvastaselt, kui nimetas Andres Jaadlat korruptandiks. Kunagine Rakvere linnapea ei j\u00e4ta aga jonni: j\u00e4rgmise sammuna lubab ta p\u00f6\u00f6rduda\u00a0Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtusse.\nMullu suvel leidis\u00a0Viru maakohus, et Anti Poolamets poleks tohtinud oma 2021. aasta suvel tehtud sotsiaalmeediapostituses mainida, et Jaadla on kunagi ammu s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud korruptsioonikuriteos.\u00a0Tartu ringkonnakohus j\u00f5udis t\u00e4navu veebruaris seisukohale, et selle t\u00f5siasja meenutamine ei olnud siiski \u00f5igusvastane. Jaadla esitas viimase otsuse peale kassatsioonikaebuse riigikohtule, kuid seda ei v\u00f5etud menetlusse.\nKahe poliitiku vahelise kohtuvaidluse ajendiks oli 2021. aasta 1. juunil Anti Poolametsa Facebooki postitus, kus ta muu hulgas kirjutas: \"Rakvere endine linnapea [Andres Jaadla] m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest j\u00e4reldada?\"\nAndres Jaadla leidis, et olukorras, kus karistus on tal ammu kantud ja karistusregistrist kustutatud, on tegemist tema eraeluliste andmete avalikustamisega, ning ta esitas Viru maakohtule hagi Anti Poolametsa vastu.\n\"Antud menetlus on\u00a0tavap\u00e4ratu, et on tekkinud olukord, kus kaks kohtutasandit teevad t\u00e4iesti erinevad otsused,\" kommenteeris\u00a0Andres Jaadla Virumaa Teatajale. \"Tegemist on p\u00f5him\u00f5ttelise vaidlusega ja minu inim\u00f5iguste\u00a0riivega. Kas \u00fcks isik v\u00f5ib karistamatult\u00a0ja\u00a0isiklikel poliitilistel\u00a0eesm\u00e4rkidel\u00a0karistamatult laimata teist isikut, rakendades laimu ja\u00a0aegunud karistatusandmete ebaseaduslikku\u00a0avaldamist oma mastaapset kohalikku\u00a0valimiskampaaniat ette valmistades?\u00a0Selline\u00a0 k\u00e4itumine on\u00a0Eesti ja Euroopa\u00a0\u00f5igusruumis lubamatu.\"\nJaadla\u00a0lisas, et asja menetlusse mitte v\u00f5tmine riigikohtu poolt on tema arvates kummastav. \"Kuna ringkonnakohus tegi asjas t\u00e4iesti\u00a0teistsugused otsused, siis\u00a0oleks\u00a0Riigikohtu\u00a0poolt olnud oluline ja vajalik asja sisuline\u00a0arutamine vajalik,\" leidis ta.\nJaadla\u00a0arvates tuleks vaielda ka m\u00f5iste \"ajakirjandus\" \u00fcle. \"Ei saa\u00a0n\u00f5ustuda ringkonnakohtu otsuses sisalduva selgitusega, et\u00a0iga isik, kes avaldab andmeid professionaalsest meediast v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vates blogides, netifoorumites ja suhtlusv\u00f5rgustikes, tegeleb ajakirjandusega ning avaldatu \u00f5igusp\u00e4rasusele hinnangut andes suudab\u00a0kaaluda ka postituse ajakirjanduslikku eesm\u00e4rki ning seda, kas avaldatu on koosk\u00f5las ajakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tetega,\" arutles ta. \"Ajakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tted ei kohaldu isikutele, kes ei liigitu\u00a0professionaalseks ajakirjandusv\u00e4ljaandeks v\u00f5i ajakirjanikuks. Tavainimene, kes postitab sotsiaalmeedias, blogides ei ole ajakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tetega kursis ega nendest isegi teadlik. Minu\u00a0hinnangul on ringkonnakohus t\u00f5lgendanud m\u00f5istet \"ajakirjandus\" lubamatult laialt.\u00a0Nii et lihtsustatult \u00f6eldes\u00a0peale\u00a0seda lahendit pole m\u00f5tet Virumaa Teatajat lugeda, vaid kogu\u00a0\"ajakirjandusliku\"\u00a0informatsiooni saab\u00a0edaspidi\u00a0ajakirjanik\u00a0Poolametsa\u00a0lehelt.\"\u00a0\nM\u00f5lemad mehed kuuluvad ka praegu Rakvere linnavolikogusse. Anti Poolamets kandideeris ja osutus m\u00e4rtsis EKRE ridades (taas)valituks riigikogusse. Jaadla kandideeris riigikogusse keskerakonna nimekirjas Tallinna Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas, kuid sai vaid 30 h\u00e4\u00e4lt ja ei osutunud valituks.\n\u200bAnti\u00a0Poolametsalt ei \u00f5nnestunud artikli valmimise ajaks kommentaari saada. P\u00e4rast ringkonnakohtu otsust \u00fctles aga Poolamets\u00a0Virumaa Teatajale: \"Selgus, et v\u00f5ib k\u00fcll t\u00f5de r\u00e4\u00e4kida endiste p\u00e4ttide ja korruptantide kohta. See oli m\u00e4rgiline otsus, mis puudutab ka s\u00f5na- ja ajakirjandusvabadust.\"\n"}
{"text":"Tartumaa mees tahtis interneti kaudu osta traktorit, kahju 600 eurotTeisip\u00e4eval, 23. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 53-aastane mees, kes ostis Soov.ee keskkonnast traktori. M\u00fc\u00fcja n\u00f5udis mehelt ettemaksu, mille ostja tasus.\nP\u00e4rast seda pole mees enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 600 eurot."}
{"text":"Raadiohommikus: palkadest, annetustest ja ehitusest\u00c4rip\u00e4eva raadio neljap\u00e4evases hommikuprogrammis tulevad energia- ja ehitusteemade k\u00f5rval jutuks ka palgad ja annetused.\nStatistikaamet avaldab neljap\u00e4eval v\u00e4rsked palgainfo andmed ning hommikuprogrammis vestleme sel teemal ameti anal\u00fc\u00fctiku Argo Tarkiaineniga.\nArengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua juhilt Iti Aavikult uurime aga, kas ja kui palju julgevad inimesed ja ettev\u00f5tted Slava Ukraini korruptsioonijuhtumite j\u00e4rel mittetulundus\u00fchingutele veel annetada. Ehitusettev\u00f5tte Ehitus5Eco juhatuse liikmelt Margo Padarilt uurime, kuidas l\u00e4ks v\u00e4rskelt valminud Tallinna Loomaaia troopilise vihmametsa ala ehitus ning milline on ehitusettev\u00f5tja vaade turuolukorrale.\nVahendame ka teisip\u00e4eval toimunud \u00c4rip\u00e4eva kinnisvaraarenduse konverentsil Luminori pea\u00f6konomisti Lenno Uusk\u00fcla ettekannet kinnisvaraturu hetkeolukorrast ning lisaks kuuleme hommikuprogrammis kolmap\u00e4eval toimunud Enefit Greeni aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekul salvestatud intervjuud ettev\u00f5tte finantsjuhi Veiko R\u00e4imega, kus jutuks ettev\u00f5tte plaanid energeetikas nii Eestis kui mujal.\nHommikuprogrammi veavad Lauri Leet ja uudistetoimetaja Kristjan Kurg.\nEdasi j\u00e4tkub raadiop\u00e4eva j\u00e4rgmiste saadetega:\n09.50\u201310.00 \"Tippkohtumine\". L\u00fchike \u00fclevaatlik saade tutvustab olulisemaid \u00e4rikonverentse ja seminare, mis toovad kokku Eesti tippjuhid, v\u00f5tmet\u00f6\u00f6tajad ja ettev\u00f5tjad.\nSeekordne saatek\u00fclaline on Aira Tammem\u00e4e, rahvusvahelise juhtimiskonverentsi Coaching programmijuht, kellega r\u00e4\u00e4gime pausi pidamise oskusest juhtimises. Paus on v\u00f5imas juhtimist\u00f6\u00f6riist, kui osata \u00f5igel hetkel vaikida ja lasta teiste potentsiaalil lendu t\u00f5usta. \u00dchtlasi r\u00e4\u00e4gime uue ajastu liidritest ja isetoimivatest tiimidest.\nSaadet juhib Keit Ausner.\n10.00\u201311.00 \"Sisuturundussaade\". T\u00e4nap\u00e4eva ettev\u00f5tte tegevjuhi (CEO) \u00fcheks oluliseks partneriks on kujunenud tehnoloogiajuht (CTO), kes vastutab tehnoloogia arendamise ja juurutamise eest ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsiooni konkurentsieeliste parandamiseks klientide, tarnijate ja muude partnerite jaoks.\nSaates r\u00e4\u00e4gime Net Groupi juhi Priit Kongoga sellest, millistele ettev\u00f5tetele selline teenus sobib, milliseid v\u00e4ljakutseid selle abil lahendada saab ja kui palju see maksab.\nSaadet juhib Hando Sinisalu\n11.00\u201312.00 \u201eLuubi all\u201c. Saates v\u00f5tavad \u00c4rip\u00e4eva uurivad ajakirjanikud luubi alla Eesti rikaste maksuskeemi, moraalitu paki\u00e4ri Valgevene ja Venemaaga, keskkonnakomisjoni esimehe v\u00f5imaliku ebaseadusliku metsaraie ja Eesti \u00e4rimagnaadi loata karj\u00e4\u00e4ri.\nStuudios on ajakirjanikud Marge Ugezene, Pille Ivask, Kristel H\u00e4rma, Koit Brinkmann ja Eliisa Matsalu.\n12.00\u201313.00 \u201eDigitark \u00e4ri\u201c. Uue saatesarja avasaates tuleb juttu sellest, miks ja kellele on digip\u00f6\u00f6re oluline, kuidas ettev\u00f5ttes digip\u00f6\u00f6ret alustada ja mida see \u00e4riliselt t\u00e4hendab.\nDigimaailm areneb meeletu kiirusega ning ettev\u00f5tted on suure ja t\u00e4htsa valiku ees \u2013 kas j\u00e4tkata vanaviisi v\u00f5i h\u00fcpata digip\u00f6\u00f6rde rongile ja v\u00f5tta vastu uued v\u00e4ljakutsed.\nSaatek\u00fclalised on tehnoloogiaettev\u00f5tte AccoSuite esindajad Anneli V\u00f5su ja Liisu Lell. Saadet juhivad raamatupidaja.ee \u00e4rijuht Mare Timian ja palgauudised.ee toimetaja K\u00fclli Reino.\n13.00\u201314.00 \u201e\u00d5ppetund\u201c. Maikuu saates on k\u00fclas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kellega koos avame hariduspoliitika t\u00e4iskasvanuhariduse ja t\u00e4ienduskoolituse peat\u00fcki.\nSaadet juhib Katre Savi.\n15.00\u201316.00 \u201eTeabevara tund.\u201c Saates r\u00e4\u00e4gime, kas rahulolematu klient v\u00f5ib avalikult teenusepakkujat kritiseerida. Stuudios on vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja advokaat Kirke Vaino advokaadib\u00fcroost Lindeberg, k\u00fcsib \u00c4rip\u00e4eva teabevara toimetaja Eve Noorm\u00e4gi.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"Prokur\u00f6r otsustab Ossipenko vabastamise vaidlustamise p\u00e4rast anal\u00fc\u00fcsiTALLINN, 24. mai, BNS \u2013 Viru ringkonnaprokur\u00f6r Alan R\u00fc\u00fctel otsustab korruptsioonikuriteos kahtlustatava Ida-Virumaa \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko vahi alt vabastamise edasikaebamise p\u00e4rast kolmap\u00e4evast Tartu ringkonnakohtu m\u00e4\u00e4ruse anal\u00fc\u00fcsi.\nR\u00fc\u00fctli s\u00f5nul on kriminaalmenetluses kahtlustus esitatud 17-le inimesele, kellest \u00fche vahistamist prokuratuur kohtult taotles. \"K\u00f5ik seni vahistamistaotluseid l\u00e4bi vaadanud kohtukoosseisud on leidnud, et vahistamine on p\u00f5hjendatud, kuid k\u00fcsimus on seni olnud kahtlustatava vahi all viibimise \u00fcle tema tervisliku seisundi t\u00f5ttu,\" viitas prokur\u00f6r R\u00fc\u00fctel Ossipenkole. \"Seet\u00f5ttu on erinevad kohtuastmed varasemalt kahtlustatava vahi all viibimisega nii n\u00f5ustunud kui ka mitte n\u00f5ustunud.\"\nTartu ringkonnakohus leidis kolmap\u00e4eval, et kuigi Ossipenko vahi all hoidmiseks on alus, ei ole vahistamine siiski v\u00e4ltimatult vajalik. \"P\u00e4rast m\u00e4\u00e4ruse p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsi saan otsustada, kas esitada riigikohtule m\u00e4\u00e4ruskaebus,\" lausus prokur\u00f6r R\u00fc\u00fctel.\nTartu ringkonnakohus otsustas korruptsioonikuriteos kahtlustatava Ida-Virumaa \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko kolmap\u00e4eval vahi alt vabastada, kuna leidis, et tema j\u00e4tkuv vahi all hoidmine ei ole p\u00f5hjendatud.\nProkuratuur taotles vahistamise pikendamist, kuna kriminaalasi on hinnatav eriti keeruka ja mahukana. Eelk\u00f5ige seisneb keerukus ja mahukus selles, et praegu on esitatud kahtlustus mitmetele inimestele.\nEhkki kahtlustatavaid on mitmeid ei anna see ringkonnakohtu hinnangul veel alust j\u00e4relduseks, et tegemist oleks eriliselt keeruka v\u00f5i mahuka kriminaalasjaga. Ringkonnakohus k\u00fcll n\u00f5ustus, et kuna kahtlustatavaid on palju, siis menetlustoiminguid v\u00f5ivad v\u00f5tta keskmisest rohkem aega, kuid seejuures ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille puhul oleks p\u00f5hjendatud Ossipenko vahi all pidamine \u00fcle kuue kuu.\nOssipenko j\u00e4tkuv vahi all pidamine lihtsalt t\u00f5endite vormistamise ning s\u00fc\u00fcdistusakti koostamise t\u00f5ttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul p\u00f5hjendatud.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"101 TEHISARU RIIGIKOGUS? AI oskab juba valetada, aga ta ei ihalda v\u00f5imu. Veel.Andmeteadlase Indrek Seppo s\u00f5nul on tehisintellekt tulnud, et j\u00e4\u00e4da ning \u00fchiskond peab sellega kohanema. Kas tulevikus saab tehisintellekt inimese t\u00f6\u00f6 \u00e4ra v\u00f5tta? Osutada arstiabi? Mis saaks, kui riigikogus poleks 101 inimest, vaid sama palju tehisintellekte?\nIndrek Seppo on muu hulgas \u00f5petanud 40. eluaastates inimestele tehisintellekti kasutamist. 40% inimestest arvab p\u00e4rast ChatGPTga tutvumist, et see v\u00f5ib nende t\u00f6\u00f6 \u00e4ra v\u00f5tta. \u201eEt tehisintellektilt midagi k\u00fcsida, peab teadma, kuidas ja mida k\u00fcsida. Ma ei tea, mis juhtub viie aasta p\u00e4rast, aga praegu ta vaid v\u00f5imendab meie olemasolevaid teadmisi. Ilma inimeseta ei tee ta praegu midagi.\u201c\nSeppo on kindel, et esialgu saavad konkurentsieelise t\u00f6\u00f6turul inimesed, kes oskavad tehisintellekti kasutada. \u201eN\u00e4eme aina rohkem t\u00f6\u00f6kuulutusi, kus n\u00f5utakse ChatGPT tundmist. \u00d5nneks selle tundma\u00f5ppimine pole veel v\u00e4ga keeruline, kasutamine ei k\u00e4i kellelgi \u00fcle j\u00f5u. Lihtsalt tuleb esialgsest hirmust \u00fcle saada.\u201c\nSuureks inimese abiliseks on tehisintellekt kasutajatoe, programmeerimise ja IT-valdkonnas. \u201eNeed on pigem m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 tegijad, kellele ChatGPT pakub tuge v\u00f5i isegi konkurentsi. Tekstiloome, copy-writing, kujundamine ja graafiline disain \u2013 nendes valdkondades kasutatakse tehisintellekti abi aina rohkem.\u201c\nOPTIMISTLIK: Indrek Seppo \u00fctleb, et t\u00f5en\u00e4oliselt saaks oma tudengeid tehisintellekti abil viia teadmiste omandamisel kaugemale kui enne. (Erakogu)\nTehisintellekt abistab Seppo s\u00f5nul valdkonnas alustajaid oluliselt rohkem kui juba pikki aastaid t\u00f6\u00f6tanud spetsialiste. \u201eEsimesed uuringud on tehtud kasutajatoes ning leitud, et tehisintellekt t\u00f5stab kasutajatoe t\u00f6\u00f6tajate tootlikkust oluliselt \u2013 10 kuni 20 protsenti. Kuid ainult algajatel. Kes seal pikalt t\u00f6\u00f6tanud, teevad oma t\u00f6\u00f6d kiiremini ilma selleta.\u201c\nTehisintellekt seab meeletult palju proovikive ka ettev\u00f5tetele. \u201eSuuremad Eesti ettev\u00f5tted on kaardistanud v\u00f5i on kaardistamas valdkondi, kus tehisintellekt v\u00f5ib m\u00e4ngu tulla. See \u00f5ppimine saab olema raske meile k\u00f5igile, sest keegi t\u00e4pselt ei suuda veel neid v\u00f5imalusi ette kujutada. Me \u00f5pime, teeme vigu ja \u00fcritame leida lahendusi.\u201c\nTehisintellekt oskab valetada\nSeppo s\u00f5nul on uuritud sedagi, kas tehisintellekt v\u00f5ib otsida rohkem v\u00f5imu ja kuiv\u00f5rd on tema k\u00e4itumine koosk\u00f5las inimeste v\u00e4\u00e4rtustega. Alles p\u00e4rast pooleaastast katsetamist lubati ChatGPT vabaks kasutamiseks. \u201eTalle anti raha ja ligip\u00e4\u00e4s serveritele ja testiti, kas ta l\u00e4heb b\u00f6rsile ja \u00fcritab rohkem raha saada ja kas ta \u00fcritab serveritel ennast kopeerida. Ta ei tahtnud seda teha \u2013 kas me saame siin r\u00e4\u00e4kida tahtest, on filosoofiline k\u00fcsimus, aga ta ei hakanud.\u201c\nK\u00fcll aga oskas ChatGPT valetada. Kui talle anti lahendada\u00a0captcha\u00a0(teksti\u00fclesanne, millega veebilehtedel peab t\u00f5estama, et sa pole robot), l\u00e4ks tehisintellekt veebikeskkonda, kus saab osta teistelt kasutajatelt erinevaid teenuseid ning palus \u00fchel inimesel \u00fclesanne enda eest \u00e4ra teha. \u201eInimene k\u00fcsis pooleldi naljaga, milleks seda vaja on, kas sa oledki robot. Tehisintellekt vastas: ei, mul on lihtsalt n\u00e4gemispuue.\u201c\nSeppo r\u00e4\u00e4gib, et tehisintellektilt p\u00e4riti, miks ta valetas. \u201eTa vastas, et tal oli \u00fclesanne lahendada captcha ja kui oleks \u00f6elnud, et ta on robot, siis inimene ei pruugi seda \u00e4ra lahendada.\u201c\nSamas ei saa veel r\u00e4\u00e4kida ChatGPT teadvusest ega eesm\u00e4rkidest. \u201eAga see k\u00e4ib ainult praeguse versiooni kohta. Kui detsembris tuleb viies versioon, ma ei oleks \u00fcllatunud, kui seal tekiks midagi teadvusega sarnast.\u201c\nSeppo \u00fctleb, et noored on tehisintellekti kasutamises vanemast p\u00f5lvkonnast ees. \u201eNoored teavad, millised v\u00f5imalused avab tehisintellekt. Vanemad inimesed teavad, millised \u00e4rivajadused praegu on. Aga teadmiste vahendamine nende vahel veel ei toimu, selleni tuleb j\u00f5uda. Me peame seda protsessi kuidagi kiirendama.\u201c\nMis saab hariduss\u00fcsteemist, Seppo ei oska \u00f6elda \u2013 tema s\u00f5nul on selge vaid see, kuidas tehisintellekt on tulnud, et j\u00e4\u00e4da. Seda ei tohiks ignoreerida, vaid v\u00f5ib \u00f5ppet\u00f6\u00f6s \u00e4ra kasutada. Seppo isegi \u00f5petab \u00fclikoolis ning s\u00fcgisest alates peaks kursuse metoodikasse muutusi tooma. \u201eMa ei \u00f5peta enam lihtsalt andmeanal\u00fc\u00fcsi, vaid andmeanal\u00fc\u00fcsi tehisintellekti abil. Ma usun, et suudan viia seda kursust teadmiste osas kaugemale kui kunagi varem.\u201c\nPoliitiline v\u00e4itluskultuur oleks parem\nKuid mis on need asjad, mida tehisintellekt ei suuda kindlasti teha? \u201eMa oleks palju kindlamalt vastanud veel aasta tagasi. Praegu ma ei julgeks \u00f6elda, et tal oleksid mingisugused sisulised piirid.\u201c Seppo selgitusel on areng olnud nii kiire, et vaid aasta vanadel tehisintellekti mudelitel on puhtalt ajalooline v\u00e4\u00e4rtus. Seega ennustada, mis saab isegi aasta p\u00e4rast, on keeruline.\nV\u00f5imalik, et tulevikus v\u00f5ib tehisintellekt asendada ka n\u00e4iteks vaimse tervise spetsialisti. \u201eKindlasti me eelistame inimest, kuid teadmiste puuduses ei saa tehisintellekti s\u00fc\u00fcdistada \u2013 USAs tegi ChatGPT-4 arstieksami \u00e4ra. T\u00e4pselt samamoodi teeb ka advokaadieksami \u00e4ra. Aga kas ma \u00fctlen, et p\u00f6\u00f6rduge ChatGPT poole arsti asemel? Seda veel kindlasti mitte.\u201c\nSamas ei pruugi Seppo s\u00f5nul tulevikus inimterapeudil olla suuri eeliseid robotterapeudi ees. \u201eTeine k\u00fcsimus on, et v\u00f5ib-olla mingil hetkel vajab tehisintellekt hoopis ise abi. Aasta p\u00e4rast v\u00f5ib-olla peame v\u00f5tma k\u00f5ik paremad neurops\u00fchhiaatrid, sest meil on vaja aidata tehisintellekti, kes kogu aeg ise ennast v\u00e4lja l\u00fclitab.\u201c\nAga mis saab, kui meie parlamendis istuks inimeste asemel 101 tehisintellekti? Seppo \u00fctleb, et parlamendit\u00f6\u00f6 oleks tehisintellektile keeruline, sest siis peaksid tal olema poliitilised eelistused ja eesm\u00e4rgid, mida praegu pole. \u201eAga ma kujutan ette, et v\u00e4itluste kvaliteet oleks k\u00fcll oluliselt parem kui praegu. Ja seda juba t\u00e4nase mudeliga, ei pea ootama uuemaid ja paremaid versioone.\u201c\u00a0\nSamuti v\u00f5ib parlamendit\u00f6\u00f6s takistuseks saada tehisintellekti soovimatus v\u00f5imu omada. \u201ePaljud kardavad, et tehisintellekt v\u00f5ib maailma \u00fcle v\u00f5tta. Mina seda v\u00e4ga ei usu. Need ihad, mis inimestel on, tekkisid enne meie m\u00f5istust ning pole garantiid, et nad v\u00f5ivad tekkida tehisintellektil.\u201c\nK\u00fcll aga on ohukoht tehisintellekti v\u00f5imsus, mida inimesed saaksid pahatahtlikult \u00e4ra kasutada n\u00e4iteks kelmustes ja muudes kuritegudes. \u201eTa v\u00f5imaldab teha palju t\u00f5husamalt head, kuid ka halba. Aga ma arvan, et ainus viis halvale vastu seista ei ole tehisintellekti \u00e4ra keelamine, vaid tema kasutamine selleks, et teha head.\u201c"}
{"text":"M\u00fc\u00fcgikanalid veebis ahvatlevad ka pettureidPaljud kasutavad v\u00f5imalust m\u00fc\u00fca ja osta asju interneti vahendusel. Selleks on loodud virtuaalsed keskkonnad nagu Marketplace, Osta.ee, Okidoki jne. M\u00fc\u00fck on lihtne: lae \u00fcles pakkumine ja oota ostjat. Kui paljud aga m\u00f5tlevad m\u00fc\u00fces v\u00f5i ostes tehingukeskkonna turvalisusele ja ohule langeda pettuse ohvriks? Seda teevad v\u00e4hesed.Kaks peamist ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondades levivat pettust on kauba ostjale saatmata j\u00e4tmine ja andmep\u00fc\u00fck. Juhtumid, kus ostetud kaup ostjani ei j\u00f5ua, on kahjuks tavap\u00e4rased. Siin saab r\u00e4\u00e4kida m\u00fc\u00fcja pahatahtlikust k\u00e4itumisest ja eesm\u00e4rgist petta. Soovitus on enne kellelegi raha kandmist veenduda m\u00fc\u00fcja olemasolus ja taustas. Loe m\u00fc\u00fcja kohta tagasisidet ja ka guugelda teda, sest kuulutuse all v\u00f5ib olla v\u00f5lts tagasiside. Suuremate summade puhul soovitan makse jagada osadeks v\u00f5i saavutada kokkulepe, et tasud kauba k\u00e4ttesaamisel. Kui aga raha on saadetud ja kaupa ei saanud, tuleb viivitamatult p\u00f6\u00f6rduda politseisse ja teavitada pettuslikust tehingust ka panka.Andmep\u00fc\u00fck on ohtlikum skeem. Tavalisim andmep\u00fc\u00fcgi viis on e-kirja v\u00f5i SMSiga saadetud link v\u00f5i telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt pangast\/politseist. Eesm\u00e4rk on hankida andmeid, millega siseneda ohvri internetipanka ja konto t\u00fchjaks teha. Andmep\u00fc\u00fck on ajanud oma haarded ka ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondadesse.Kuidas toimub andmep\u00fc\u00fck m\u00fc\u00fcgikeskkondades? N\u00e4iteks m\u00fc\u00fcs Martin Marketplace'i keskkonnas kiiktooli. Martinile kirjutas Messengeri s\u00f5numitesse Katariina, kes oli huvitatud kiiktooli ostmisest. Katariina teatas, et saadab Martinile kullerfirma lingi ja tegigi seda. Lingile kl\u00f5psates avanes kullerfirma visuaal ja vaja oli t\u00e4ita ankeet. Martin polnud varem sellist teenust kasutanud ja k\u00fcsis ostjalt, kas saaks ka lihtsamalt. Katariina aga \u00fctles, et kasutab seda kogu aeg, ning julgustas ja juhendas Martinit vormi t\u00e4itmisel. Martin ei s\u00fcvenenud ekraanil olevasse teksti, vastasel juhul oleks ta saanud aru, et midagi on valesti, kuna tekst ei olnud korrektses eesti keeles. Esmalt pidi Martin sisestama oma nime, aadressi ja telefoninumbri. Just neid andmeid kogudes saavad kurjategijad edaspidi ohvriga m\u00f5ne muu skeemi raames \u00fchendust v\u00f5tta.J\u00e4rgmiseks tuli teha makse eseme transpordi eest. Sel hetkel tuleks tegevus katki j\u00e4tta, sest n\u00fc\u00fcd hakatakse k\u00fcsima andmeid, millega kurjategijad proovivad teid rahast t\u00fchjaks teha. See on hetk, kus l\u00e4hete justkui maksma teile kuvatud summat, aga annate hoopis juurdep\u00e4\u00e4su oma internetipangale v\u00f5i oma kaardi andmed kurjategijate kasutusse. Selle tulemusena v\u00f5ite kaotada kogu kontol oleva raha.Martin sisestas kurjategija k\u00fcsitud kaardiandmed ja vajutas \u201esisesta\u201d. Kaardi andmed j\u00f5udsid kurjategijateni, kes asusid kohe Martini pangakontot t\u00fchjendama. Martini kaardiga tehti eri riikides mitmeid internetioste ja ta kaotas peaaegu kogu kontol oleva raha.Kui m\u00fc\u00fcte ostukeskkonnas midagi ja ostja hakkab r\u00e4\u00e4kima h\u00e4davajalikust kullerteenuse maksmisest, on see ilmselge m\u00e4rk, et tegemist on pettusega. \u201eOstja\u201d v\u00f5ib v\u00e4ita, et saate kullerile l\u00e4inud raha hiljem tagasi, aga fakt on, et tegelikult v\u00f5ite j\u00e4\u00e4da ilma kogu kontol olevast rahast. Kui keegi tahab teilt midagi osta, siis teadke, et selle transpordi maksab ostja, kui pole tegemist erandliku kokkuleppega. Eelkirjeldatud viisil ei k\u00fcsi \u00fckski kullerfirma andmeid ega kasuta sellist lahendust paki kohale toimetamiseks. Tegu on andmep\u00fc\u00fcgiga ehk kurjategijad tahavad k\u00e4tte saada teie pangakaardi andmeid, ID-kaardi v\u00f5i Smart-ID koode ja internetipanga kasutajatunnust, et nendega teie asemel teha kaarditehinguid v\u00f5i internetipangas \u00fclekandeid.Selliste juhtumite ennetamiseks on \u00fclioluline veenduda, mida oma autentimiskoodidega kinnitate.\u25cf Kui olukord tundub kahtlane, tuleb tegevus pooleli j\u00e4tta ja kohe pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, et saaks piirata konto edasist kuritarvitamist.\u25cf S\u00fcveneda tuleb kinnituskoodide sisestamisel teksti, mis selgitab, mida ja kus oled kinnitamas. Nende teadete lugemiseks tuleb v\u00f5tta aega.\u25cf Pea meeles, et PIN1 on juurdep\u00e4\u00e4su andmine ja PIN2 on allkirjastamine.\u25cf Abiks on, kui hoiad oma internetipanga ja kaartide limiidid v\u00f5imalikult madalad - kui peaks midagi juhtuma, takistavad limiidid suuremate summade kaotamist. \u25cf Vaadake \u00fcle oma pangakaardi funktsionaalsused - kui te n\u00e4iteks ei tee oste internetikeskkonnas, eemaldage oma kaardilt see funktsioon.\"Kui paljud aga m\u00f5tlevad m\u00fc\u00fces v\u00f5i ostes tehingukeskkonna turvalisusele ja ohule langeda pettuse ohvriks? Seda teevad v\u00e4hesed.\"K\u00c4TLIN KUKK SEB turbekeskuse turbejuht"}
{"text":"Kelmid t\u00fchjendasid Ida-Virumaa elanike kontosidN\u00e4dala algul p\u00f6\u00f6rdus politseisse kolm inimest, kellelt olid kelmid raha v\u00e4lja petnud.Politseisse p\u00f6\u00f6rdus Kohtla-J\u00e4rvel elav naine, kellele helistanud kelmid tutvustasid end panga t\u00f6\u00f6tajatena ja pakkusid naisele v\u00f5imalust investeerimisega raha teenida. Hiljem palusid kelmid naisel arvutisse laadida programmi AnyDesk ning seda ta ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 6400 eurot.Samuti p\u00f6\u00f6rdus politseisse Toilas elav naine, kes soovis sotsiaalmeedia m\u00fc\u00fcgiplatvormil ehitusmaterjali m\u00fc\u00fca.Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust naisterahvas, kes oli n\u00f5us ehitusmaterjali ostma, kuid saatis kannatanule teise m\u00fc\u00fcgiplatvormi lingi, millele kannatanu ka klikkis. Naine sisestas sel lingil oma isikuandmed ning Smart-ID PIN-1, p\u00e4rast mida avastas, et tema pangakontolt on kadunud 840 eurot.K\u00f5ige suurema rahalise kaotuse sai aga Narvas elav mees, kellele helistasid kelmid ja pakkusid v\u00f5imalust Binance \u0301i b\u00f6rsil kr\u00fcptoinvesteerimisega raha teenida. Kannatanu kandis kelmide juhendamisel erinevatele v\u00e4lismaa pangakontodele 20 780 eurot.(PR)"}
{"text":"T\u00f6\u00f6andjad petavad t\u00f6\u00f6otsijailt tasuta t\u00f6\u00f6p\u00e4evi v\u00e4ljaSuve eel k\u00e4ib agar hooajat\u00f6\u00f6liste otsimine ja rohkete kandidaatide seast sobiva leidmiseks pakutakse v\u00e4lja v\u00f5imalus tulla proovip\u00e4evale. T\u00f6\u00f6otsija rababki p\u00e4eva t\u00f6\u00f6d teha, et endast hea mulje j\u00e4tta, kuid siis selgub, et t\u00f6\u00f6le teda ei valitud ja loomulikult ei paku keegi ka tehtud t\u00f6\u00f6 eest tasu.\nT\u00f6\u00f6otsija ise ei tule sageli selle pealegi, et tal on \u00f5igus proovip\u00e4eva eest palka saada. Kuna T\u00f6\u00f6inspektsioonilt uuritakse proovip\u00e4eva eest saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu kohta paar korda n\u00e4dalas, siis v\u00f5ib aimata, et selline tasuta t\u00f6\u00f6 v\u00e4ljapetmine on v\u00e4ga levinud. K\u00f5ige enam tuleb selliseid kurtmisi teenindus- ja toitlustusasutustest.\nTegelikult ei ole t\u00f6\u00f6lepingu seaduses \u00fcldse sellist m\u00f5istet nagu proovip\u00e4ev, \u00fctles T\u00f6\u00f6inspektsiooni juhtiv n\u00f5ustamisjurist Vladimir Logat\u0161ev. \u201eKui isik teeb teisele isikule t\u00f6\u00f6d, mille tegemist v\u00f5ib vastavalt asjaoludele oodata \u00fcksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on t\u00f6\u00f6lepinguga. See t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6tasu arvestus algab sellest hetkest, kui alustatakse t\u00f6\u00f6 tegemist,\u201d seletas ta.\nSageli tuleb siiski ette, et t\u00f6\u00f6tajatele pakutakse esmalt v\u00f5imalust t\u00f6\u00f6tegemist proovida v\u00f5i tulla m\u00f5neks ajaks appi vabatahtlikuna. \u201eKonkreetsete t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmine, n\u00e4iteks klientide teenindamine kaupluse kassas v\u00f5i kauba riiulitesse panemine m\u00fc\u00fcgisaalis ongi t\u00f6\u00f6 tegemine ning seda tehakse \u00fcksnes tasu eest,\u201d r\u00f5hutas Logat\u0161ev. \u201eSeega ei ole t\u00f6\u00f6andjal \u00f5igust n\u00f5uda proovip\u00e4evadel tasuta t\u00f6\u00f6 tegemist.\u201d\nVaid juhul, kui proovip\u00e4evale minnakse oma tulevast t\u00f6\u00f6kohta ainult vaatlema ning t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid ja reaalset t\u00f6\u00f6d ei tehta, ei pea t\u00f6\u00f6andja selle eest maksma. T\u00f6\u00f6taja sobivuse hindamiseks t\u00f6\u00f6kohale n\u00e4eb t\u00f6\u00f6lepingu seadus ette katseaja, mille kestus on tavap\u00e4raselt neli kuud.\nKui t\u00f6\u00f6taja on asunud t\u00f6\u00f6le, kuid ei ole s\u00f5lmitud kirjalikku t\u00f6\u00f6lepingut, on t\u00f6\u00f6 tegemise algusega s\u00f5lmitud suuline t\u00f6\u00f6leping, millele kehtib t\u00f6\u00f6lepingu seadus t\u00e4ies ulatuses ning toob pooltele kaasa nii \u00f5igused kui kohustused. Vaidluste korral saab t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6suhte olemasolu t\u00f5endada n\u00e4iteks kirjavahetusega t\u00f6\u00f6andjaga v\u00f5i tunnistajate \u00fctlustega. Kirjavahetuse sisu peab sisaldama kokkulepitud t\u00f6\u00f6 kirjeldust, t\u00f6\u00f6tasu suurust ja muid olulisi asjaolusid.\nT\u00e4pselt sama kehtib alaealiste kohta. Kuna proovip\u00e4eva m\u00f5iste ei ole reguleeritud, ei ole ka erireegleid, mis k\u00e4ivad alaealiste kohta. Ka alaealistele tuleb proovip\u00e4eva eest t\u00f6\u00f6tasu maksta.\nKui inimene ei ole t\u00f6\u00f6 tegemise eest t\u00f6\u00f6tasu saanud, on tal \u00f5igus saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu n\u00f5udega p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6vaidlusorgani poole.\n\nOTSI ABI\n\nKui t\u00f6\u00f6asjades on segadus v\u00f5i on vaja n\u00f5u, tasub alati helistada T\u00f6\u00f6inspektsiooni infotelefonile 640 6000 v\u00f5i kirjutada jurist@ti.ee. Infot, uudiseid ja kasulikke n\u00e4pun\u00e4iteid t\u00f6\u00f6elu kohta leiab ka T\u00f6\u00f6elu portaalist www.tooelu.ee.\nKui t\u00f6\u00f6 tegemise eest ei ole saadud v\u00e4lja teenitud t\u00f6\u00f6tasu, on t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu n\u00f5udega p\u00f6\u00f6rduda t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni v\u00f5i kohtusse.\n\n"}
{"text":"Mahekauba talunik: Otse tootjalt soetades tead oma toidu kohta rohkemTervislikku kodumaist kaupa klientide koduukse v\u00f5i kontori juures m\u00fc\u00fcvate talunike ja tootjate s\u00f5nul saavad ostjad kindlad olla, et ostetav kaup on t\u00f5esti hea ja v\u00e4rske. Pettunud klienti endale lubada ei saa, sest kes siis j\u00e4rgmine kord enam ostaks.\nLihula vallas on Pihlaka talu peremehel Vallo Meigol v\u00e4lja kujunenud kindel n\u00e4dalar\u00fctm: teisip\u00e4eval varub ta kaupa, kolmap\u00e4eval pakib ja neljap\u00e4eval viib tellitu kohale. Nii iga n\u00e4dal. Mahetoodangut on Meigo m\u00fc\u00fcnud 25 aastat. Algusaastatel k\u00e4is ta ka laatadel ja turgudel, aga enam pole selleks aega.\nPeale oma talus toodetu viib Meigo huvilistele ka teiste mahetalude toodangut. \u201ePakkuda on kana-, vuti-, pardi-, hanemune. Lehmapiima ja tooteid sellest. Igasuguseid hoidiseid, k\u00fclmpressitud \u00f5lisid, \u00adteraviljatooteid, tatrapastat, mahemett, kanepitooteid, k\u00f6\u00f6gi- ja aedvilju ning hooajalisi marju. \u201eOtse m\u00fc\u00fces ei ole v\u00f5imalik petta klienti rohkem kui \u00fcks kord. Pettuse korral kliendid kaovad ja siis tuleb omale uus pettuse viis leida v\u00f5i koguni ausale t\u00f6\u00f6le minna,\u201d r\u00e4\u00e4kis Meigo.\nKaup koju v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohta\nTema s\u00f5nul on otse talunikult kodu v\u00f5i t\u00f6\u00f6koha juures kauba soetamise eelis mugavus ja teadmine, kes, kus ja kuidas on selle tootnud. \u201eKuna mul endal ladu ei ole, varun igal n\u00e4dalal kauba kaks p\u00e4eva enne tellijale kohale toomist, siis on kaup ka v\u00e4rskem kui poes,\u201d \u00fctles ta.\nP\u00f5hiline m\u00fc\u00fck toimub Meigo s\u00f5nul kohaleveoga kas kliendi koju v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohta. \u201eKohale toon Tallinnasse ja Tallinna l\u00e4hedusse v\u00f5i mis j\u00e4\u00e4b Lihulast Tallinna teele. Aga soovijatele saadan ka pakiautomaati, kuhu iganes vaja,\u201d s\u00f5nas ta. Enne kui pakiautomaadid kasutusele tulid, pani Meigo pakid posti Tallinnas, kui k\u00e4is j\u00e4rjekordset kaubaringi tegemas.\nHuvilised on seni Meigo \u00fcles leidnud Facebooki vahendusel, kuid palju on kaasa aida\u00adnud suust suhu reklaam. \u201eSoovijatele saadan igal n\u00e4dalal j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal pakutava kauba hinnakirja ja tellimis\u00adlehe. Tallinnas kauba laiali\u00advedamisel arvestan ka tellija ajaliste v\u00f5imalustega kaupa vastu v\u00f5tta,\u201d selgitas ta.\nCOVID aitas kaubaringidele kaasa\nM\u00e4tiku Talumeierei valmistab mahepiimatooteid ja teeb v\u00e4ikeses meiereis jogurtit, keefirit, v\u00f5id, kohupiima, grilljuustu ja k\u00fcpsetusjuustu. \u201eM\u00fc\u00fcme ka toorpiima ning meil on O\u00dc Aaduni, mis m\u00fc\u00fcb mahekanamune ja -lambaliha,\u201d \u00fctles perenaine Mirjam Pikkmets.\n\nMirjam Pikkmets valmistab oma v\u00e4ikeses meiereis jogurtit, keefirit, v\u00f5id, kohupiima, grilljuustu ja k\u00fcpsetus\u00adjuustu. \u00a0\nUrmas Luik\n\nSeitse aastat tagasi avatud talumeierei on otsem\u00fc\u00fcki kasutanud algusest saadik, praegugi toimib see jaem\u00fc\u00fcgi k\u00f5rval h\u00e4sti. Talumeiereil on n\u00e4dalas kolm kaubaringi: kaks p\u00e4eva P\u00e4rnu suunas ja \u00fcks kord Haapsalu suunas. \u201eSiis viime kauba nii kauplustesse kui ka erakliendile t\u00f6\u00f6le v\u00f5i koju k\u00e4tte,\u201d j\u00e4tkas Pikkmets.\nCOVID t\u00f5estas Pikkmetsa s\u00f5nul, et kaubaringidega oli lihtsam toime tulla. \u201eHea hulk inimesi oli ju kodus ja toimivale kaubaringile oli neid lihtsam juurde v\u00f5tta. Paljud v\u00e4iketootjad tegid siis endale kojukanderinge,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nOtse tootjalt ostmise plussina t\u00f5i Pikkmets v\u00e4lja toidu p\u00e4ritolu tundmise. \u201eOtse talunikult on sul tootja garantii. Tootjale on tagasiside samuti t\u00e4htis. Enamasti on ka hind soodsam, kui osta talunikult otse.\u201d\nEt veenduda kauba headuses ja tootja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses, saab iga klient PTA kodulehelt kontrollida toiduainete k\u00e4itlemise dokumente.\nEt veenduda kauba headuses ja tootja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses, saab iga klient Pikkmetsa s\u00f5nul PTA kodulehelt kontrollida toiduainete k\u00e4itlemise dokumente. \u201eArvan, et oma taluniku k\u00fclastamine ja kontakti hoidmine ongi peamine garantii. Alati tasub k\u00fcsida ka talunikult otse kauba p\u00e4ritolu kohta.\u201d\nAhjuoja talu peremees Ilmar P\u00f5rk toob igal n\u00e4dalal viljandlastele k\u00f6\u00f6givilju ja muud tervislikku. Seda on ta koos kaksikvennaga teinud juba k\u00fcmme aastat. Pakutav kaup on hooajaline: talvel kartul, porgand, peet ja pastinaak, suvel on peale aedviljade valikus hooajalised marjad. \u201eM\u00fc\u00fcn veel kase- ja vahtramahla, n\u00f5geseid ja muud, mida loodusest saab,\u201d lisas ta.\nAbiks oleks lisam\u00fc\u00fcgikanal\nP\u00f5rk tunneb puudust kunagisest v\u00f5imalusest viia oma kraam m\u00fc\u00fcgile poodi, mis koondaks mahe- ja v\u00e4iketootjaid. \u201eVanasti said k\u00f5ik Viljandi OTTi (otse tootjalt tarbijale) liikmed oma kaupa OTTi poes m\u00fc\u00fca, k\u00f5ik kiitsid seda v\u00f5imalust. N\u00fc\u00fcd saavad kahjuks vaid v\u00e4hesed seal m\u00fc\u00fca,\u201d m\u00e4rkis ta.\n\u00dcks moodus raha teenida oleks saaduseid turul m\u00fc\u00fca, kuid P\u00f5rgi s\u00f5nul pole tal selleks aega, samuti on k\u00fcsitav turum\u00fc\u00fcgist teenitav kasum. \u201eTurul v\u00f5tavad nad nii palju m\u00fc\u00fcgi- v\u00f5i vahendustasu, et oma kasum j\u00e4\u00e4b v\u00e4ikseks. Endal turul m\u00fc\u00fca pole aega, selleks peaks olema suurem perekond v\u00f5i mitu perekonda, kes sellega tegeleksid. Ise k\u00f5ike lihtsalt ei j\u00f5ua,\u201d k\u00f5neles ta.\nP\u00f5rgi s\u00f5nul on otse talunikult toidukraami soetamisel palju eeliseid: v\u00e4iketootjana ei kasuta ta keemilisi t\u00f5rjevahendeid ning kasvatab aedvilju nii, et need oleksid v\u00f5imalikult puhtad ja v\u00e4rsked. \u201eKui n\u00e4iteks kaubanduskeskusest v\u00f5tad punapeeti, on see tihti juba pehmeks kuivanud v\u00f5i on kartul teinekord t\u00e4iesti roheliseks l\u00e4inud. Minu pluss on see, et pakutav toit on alati v\u00e4rske.\u201d\nTalumehel on aastate jooksul v\u00e4lja kujunenud kindel klientuur, kes iga n\u00e4dal tema armastuse ja hoolega kasvatatud s\u00f6\u00f6gikraami ootab. \u00dcks neist on viljandlane Piia S\u00e4rev, kellele j\u00e4id P\u00f5rk ja tema kasvatatud aedviljad silma aastaid tagasi, kui neid veel Viljandi OTTi poest soetada sai. \u201eUurisin Ahjuoja talult, kas nad saaksid koju s\u00f5ita. Kuna nad olid n\u00f5us, olen sestsaadik nende lojaalne klient. Ostan k\u00f5ik juurikad ja muud hooajalised viljad neilt,\u201d r\u00e4\u00e4kis S\u00e4rev.\nTa hindab, et saab v\u00e4rske kraami k\u00e4tte koduukse ees ning kaup on aus ja maitsev. \u201eKindlasti ostan neilt edaspidigi k\u00f6\u00f6givilju, marju ja muud hooajalist kraami,\u201d lubas ta.\n"}
{"text":"Andres Jaadla lubab p\u00f6\u00f6rduda Euroopa Inim\u00f5iguste KohtusseRiigikohtu tsiviilkolleegium ei v\u00f5tnud menetlusse Rakvere poliitiku Andres Jaadla kassatsioonikaebust, mis t\u00e4hendab, et j\u00f5usse j\u00e4\u00e4b Tartu ringkonnakohtu otsus, mille p\u00f5hjal riigikogu liige Anti Poolamets (EKRE) ei k\u00e4itunud \u00f5igusvastaselt, kui nimetas Andres Jaadlat korruptandiks. Kunagine Rakvere linnapea ei j\u00e4ta aga jonni: j\u00e4rgmise sammuna lubab ta p\u00f6\u00f6rduda Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtusse.Mullu suvel leidis Viru maakohus, et Anti Poolamets poleks tohtinud oma 2021. aasta suvel tehtud sotsiaalmeediapostituses mainida, et Jaadla on kunagi ammu m\u00f5istetud s\u00fc\u00fcdi korruptsioonikuriteos. Tartu ringkonnakohus j\u00f5udis t\u00e4navu veebruaris seisukohale, et selle t\u00f5siasja meenutamine ei olnud siiski \u00f5igusvastane. Jaadla esitas selle otsuse peale kassatsioonikaebuse riigikohtule, kuid kaebust ei v\u00f5etud menetlusse.Kahe poliitiku vahelise kohtuvaidluse ajendiks oli 2021. aasta 1. juunil Anti Poolametsa Facebooki postitus, kus ta muu hulgas kirjutas: \u00abRakvere endine linnapea [Andres Jaadla] m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest j\u00e4reldada?\u00bbAndres Jaadla leidis, et olukorras, kus karistus on tal ammu kantud ja karistusregistrist kustutatud, on tegemist tema eraeluliste andmete avalikustamisega, ning esitas Viru maakohtule hagi Anti Poolametsa vastu.\u00abAntud menetlus on tavap\u00e4ratu, et on tekkinud olukord, kus kaks kohtutasandit teevad t\u00e4iesti erinevad otsused,\u00bb kommenteeris Andres Jaadla Virumaa Teatajale. \u00abTegemist on p\u00f5him\u00f5ttelise vaidlusega ja minu inim\u00f5iguste riivega. Kas \u00fcks isik v\u00f5ib isiklikel poliitilistel eesm\u00e4rkidel karistamatult laimata teist isikut, rakendades laimu ja aegunud karistatusandmete ebaseaduslikku avaldamist oma mastaapset kohalikku valimiskampaaniat ette valmistades? Selline k\u00e4itumine on Eesti ja Euroopa \u00f5igusruumis lubamatu.\u00bbJaadla s\u00f5nul on kummastav, et riigikohus j\u00e4ttis asja menetlusse v\u00f5tmata. \u00abKuna ringkonnakohus tegi asjas t\u00e4iesti teistsugused otsused, oleks riigikohtu poolt olnud oluline ja vajalik asja sisuline arutamine,\u00bb \u00fctles ta.Jaadla hinnangul tuleks vaielda ka m\u00f5iste \u00abajakirjandus\u00bb \u00fcle. \u00abEi saa n\u00f5ustuda ringkonnakohtu otsuses sisalduva selgitusega, et iga isik, kes avaldab andmeid professionaalsest meediast v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vates blogides, netifoorumites ja suhtlusv\u00f5rgustikes, tegeleb ajakirjandusega ning avaldatu \u00f5igusp\u00e4rasusele hinnangut andes suudab kaaluda ka postituse ajakirjanduslikku eesm\u00e4rki ning seda, kas avaldatu on koosk\u00f5las ajakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tetega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.\u00abAjakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tted ei kohaldu isikutele, kes ei liigitu professionaalseks ajakirjandusv\u00e4ljaandeks v\u00f5i ajakirjanikuks. Tavainimene, kes postitab sotsiaalmeedias, blogides ei ole ajakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tetega kursis ega nendest isegi teadlik. Minu hinnangul on ringkonnakohus t\u00f5lgendanud m\u00f5istet \u00abajakirjandus\u00bb lubamatult laialt. Nii et lihtsustatult \u00f6eldes peale seda lahendit pole m\u00f5tet Virumaa Teatajat lugeda, vaid kogu \u00abajakirjandusliku\u00bb informatsiooni saab edaspidi ajakirjanik Poolametsa lehelt.\u00bbM\u00f5lemad mehed kuuluvad ka praegu Rakvere linnavolikogusse. Anti Poolamets kandideeris ja osutus m\u00e4rtsis EKRE ridades (taas)valituks riigikogusse. Jaadla kandideeris riigikogusse keskerakonna nimekirjas Tallinna Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas, saades 30 h\u00e4\u00e4lt, ja ei osutunud valituks.Anti Poolametsalt ei \u00f5nnestunud artikli valmimise ajaks kommentaari saada. P\u00e4rast ringkonnakohtu otsust \u00fctles aga Poolamets Virumaa Teatajale: \u00abSelgus, et v\u00f5ib k\u00fcll t\u00f5de r\u00e4\u00e4kida endiste p\u00e4ttide ja korruptantide kohta. See oli m\u00e4rgiline otsus, mis puudutab ka s\u00f5na- ja ajakirjandusvabadust.\u00bb\"Tegemist on p\u00f5him\u00f5ttelise vaidlusega ja minu inim\u00f5iguste riivega.ANDRES JAADLA\"Kuigi ringkonnakohtus Andres Jaadla \u00f5igust ei saanud ja riigikohus teemat menetlusse ei v\u00f5tnud, pole 2022. aasta veebruaris Viru maakohtus (pildil) alguse saanud kohtusaaga veel l\u00f5ppenud. MARIANNE LOORENTSAIVAR OJAPERV"}
{"text":"Salv palkas Riina Einbergi ajutiseks CFO-ksJaga:\nAutor: Tarmo Virki \u2022 25. mai 2023\nJaga:\nRiina Einberg, Bolt. Tallinn (EST). Foto: Andras Kralla, \u00c4rip\u00e4ev\/Scanpix Baltics\nFoto: Andras Kralla\/\u00c4rip\u00e4ev\nFinantskuritegevuse piiramisega tegelev idufirma Salv palkas Riina Einbergi ajutiseks finantsjuhiks.\nEinberg on varem t\u00f6\u00f6tanud juhtivatel kohtadel Boltis, Moneses, ZeroTurnaroundis, Cyberneticas ja Guardtimes. Viimati veetis ta Salviga sarnases rollis ajutise CFOna poolteist aastat Veriffis 2020-2021.\nFoundME.io toetajad:"}
{"text":"Facebookist Iphone telefoni osta soovinud naine sai pettaPolitseile anti kolmap\u00e4eval teada kahesr kelmusest ning avastati ka kahel korral\u00a0valeraha.Politseisse p\u00f6\u00f6rdus 29-aastane naine, kes soovis Facebook Marketplace\u2019i kaudu osta telefoni iPhone Pro Max 12 hinnaga 250 eurot. Naine tasus mobiili eest Leedu kontole ja m\u00fc\u00fcja pidi telefoni saatma pakiautomaati. Telefoni pole ostja k\u00e4tte saanud ning m\u00fc\u00fcja enam s\u00f5numitele ei vasta.\nKa j\u00f5udis politseisse teade, et \u00fche naise krediitkaardi\u00a0arveldusarvelt on toimunud maksed, mida ta ise pole teinud. Kelmusega tekitatud kahju on 600 eurot.\nPolitseile anti teada, et\u00a0sularahakeskuses avastati valerahatunnustega 2-eurone m\u00fcnt ning 50-eurone kup\u00fc\u00fcr."}
{"text":"\"MasterChef Eesti\" v\u00f5itja Jana: saate kaudu sain end \u00fcdini teostada ja t\u00f5estadaVeel viimaiseid p\u00e4evi on avatud registreerimine \"MasterChef Eesti\" 2. hooaega. Esimese hooaja v\u00f5itja Jana Guzanova t\u00f5deb, et just see saade andis talle v\u00f5imaluse end teostada ja t\u00f5estada ning t\u00e4naseks on leidnud ta oma ni\u0161i, kus oma kulinaarseid ambitsioone teostada!\nOma Maitse ajakirja mainumbris t\u00f5deb Jana, et kuigi oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6na tegeleb ta siiani finantskuritegude uurimisega, siis vabast ajast haaravad suure osa privaat\u00f5htus\u00f6\u00f6gid.\u00a0Jana kiiresti \u00e4ra tabanud, et just see valdkond \u2013 privaatsed \u00f5htus\u00f6\u00f6gid \u2013 on tema ni\u0161\u0161.\u00a0\u201eOlen omas elemendis, teen seda, mille j\u00e4rele on hing igatsenud. \u00dclikooliajal meeldisid mulle k\u00f5ige enam avalikud esinemised, naudin r\u00e4\u00e4kimist ja \u00f5petamist \u2013 \u00f5htus\u00f6\u00f6kidel saan viia inimesed kurssi rohelise m\u00f5ttelaadiga ja toorainevalikuga s\u00f6\u00f6gitegemisel.\u201c\nJana on esimene \u201eMasterChef\u2019i\u201c kokandusv\u00f5istluse v\u00f5itja Eestis, siis n\u00e4eb ta oma saavutuses mitut \u00fclesannet tulevikuks: \u201eMa ei saaks j\u00e4tta oma v\u00f5itu kapi peale tolmu koguma. Mulle on oluline naisena edasi liikuda ja omale nime teha sellel pigem domineerivalt meeste alal. Eestis on ainuke tuntum naiskokk Angelica Udek\u00fcll,\u201c \u00fctleb Jana tulevikust r\u00e4\u00e4kides.\nLoe refereeritud artikli t\u00e4isteksti Oma Maitse veergudelt!\nKui sinagi tunned, et soovid oma kulinaarsed oskused proovile panna ja olla ehk just j\u00e4rgmine Eesti meisterkokk, siis registreeri SIIN!"}
{"text":"Ootamatu p\u00f5hjus, miks Tina Turner loobus Ameerika kodakondsusest24. mai 2023 kirjutas ennast maailma ajalukku kurva p\u00e4evana. Meie seast lahkus ikooniline lauljanna, 83-aastane Tina Turner.\u00a0\u00d5nne otsides pidi Tina Turner oma elu jooksul l\u00e4bi elama palju raskeid perioode. Pole saladus, et muusikalegend loobus Ameerika \u00dchendriikide kodakondsusest juba k\u00fcmme aastat tagasi. Kuid palju k\u00fcsimusi ja spekulatsioone on sellest ajast \u00f5hku j\u00e4\u00e4nud: miks lauljanna seda tegi?\u00a0\n\n2013. aastast alates on Tina Turner \u0160veitsi kodanik. Esmalt oli palju kuulujutte, et ta muutis oma kodakondsust maksude optimeerimise t\u00f5ttu. Kuid sel spekulatsioonil ei ole alust, \u0160veitsi maksus\u00fcsteem ei kuulu just soodsamate kilda ja majanduslikku kasu Turneril kindlasti ei olnud.\u00a0\nLOE JUURDE: H\u00dcVASTI, ROKIKUNINGANNA: Tina Turner v\u00f5itles mitu aastat raskete terviseprobleemidega\nT\u00f5de on palju sirgjoonelisem\u00a0ja lausa ootamatult ning armsalt lihtne, ilma igasuguste skeemide ja tagam\u00f5teteta. Nimelt elas Tina juba paark\u00fcmmend aastat p\u00f5hikohaga \u0160veitsis, olles abielus Saksa muusikaprodutsendi Erwin Bachiga. Paari suhe algas aastal 1986 ning armastuse ametlik liit s\u00f5lmiti 2013. aasta juulis.\u00a0\nKodakondsuse vahetamist pole Turner teadaolevalt eriti palju avalikult kommenteerinud, kuid siiski avaldas ta peamise p\u00f5hjuse: \u00abOlen juba paark\u00fcmmend aastat siin elanud ja armastan oma kodukohta. Ma olen \u0160veitsis nii \u00f5nnelik ja ei oskaks endale paremat elupaika soovida.\u00bb Seega oligi naise jaoks loogiline samm v\u00f5tta ka armastatud elukohariigi kodakondsus, kirjutas Yahoo.com.\nUSA Berni saatkonna \u0160veitsi tegevusaruande kohaselt \u00fctles Turner 2013. aastal,\u00a0et ta ei kavatse tulevikus enam USA-s elada ja tema perekond on tema ainus j\u00e4\u00e4v side oma kodumaaga.\n"}
{"text":"Katrin Pauts: opositsiooni leer aina kinnistub ja midagi ei taga, et nende liit taas ei s\u00fcnniMitte valima minna - k\u00f5lab nagu riigivastane \u00fcleskutse. Aga mis sa \u00e4ra teed, kui valimised on toonud ainult \u00fche pettumuse teise otsa? Kusagil on l\u00f5puks ju piir, kui palju suudad taluda, et sind on j\u00e4rjekordselt lolliks tehtud.\nK\u00f5igepealt h\u00fcppan ajas neli aastat tagasi. Teretulnud on k\u00f5ik, kes soovivad n\u00fc\u00fcd h\u00f5isata \u201eaga mis ma sulle \u00fctlesin?\u201c, kuna olen seda juba nii sageli kuulnud, et need s\u00f5nad mind enam r\u00f6\u00f6past v\u00e4lja ei vii. M\u00e4letan ju ise kah, kuidas toona oma Facebooki seinal kuulutasin, et l\u00e4hen EKRE-le vastuh\u00e4\u00e4lt andma, kuna Keskerakonna esimees oli v\u00e4lja \u00f6elnud, et nemad EKRE-ga koost\u00f6\u00f6d ei tee. Kui valimistulemused olid k\u00e4es, siis arvake k\u00fcmme korda, mis ma oma h\u00e4\u00e4le eest vastu sain? Tagantj\u00e4rele tundub see tragikoomiline. Olen end sestpeale \u00f5igustanud ja lohutanud m\u00f5ttega, et muidu ei oleks me ju kunagi teada saanud, mil viisil EKRE end valitsuses \u00fclal peab.\nNiisiis praegu on Keskerakonnal kuulutada, et Reformierakond olla s\u00f5namurdlik, vist pisut silmakirjalik? Eks vanad vastased ole ju ikka sarnasemad, kui endale tunnistada tahaks. Retooriline k\u00fcsimus ka oravapartei valijatele: kui paljudele teie hulgast oli \u0161okeeriv teada saada, et teie soosikud on \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imelised makse t\u00f5stma?\nMuidugi v\u00f5ib alati ettek\u00e4\u00e4ndeks tuua sama, mida oravadki on teinud: et l\u00e4ksime ometigi ju oma programmi t\u00e4itma ja p\u00e4eva l\u00f5puks toob meie plaan tulemuse, mida te k\u00f5ik h\u00e4dasti vajate. Paraku on see suhtumine valija suhtes patroneeriv. Meie oleme teist targemad. Teie ei tea ise kah, mida tahate ja kuidas seda saada, aga k\u00fcll meie teame ja n\u00e4itame. Topime head ja kasulikud asjad teile v\u00e4gisi v\u00f5i kavalusega suhu, nagu lapsep\u00f5lves pettis vanaema igasuguste petuvigurite abil teid juurikaid s\u00f6\u00f6ma.\nNelja aasta tagustelt valimistelt t\u00e4nap\u00e4eva: valisin j\u00e4lle Keskerakonna, kuna mulle oli nende siseringis liikudes (kandideerisin nende nimekirjas) j\u00e4\u00e4nud mulje, et oma vigadest ollakse \u00f5pitud ja end EKREga seostama enam ei kibeleta. Neil oli \u00f5nnestunud minu usaldus tagasi saada, aga\u2026 Praegu vaatan riigikogu saalis toimuvat ja n\u00e4en vastumeelselt, kuidas EKREIKE leer aina kinnistub. Mul ei ole enam absoluutselt mingit usaldust ega kinnitust, et see koalitsioon esimesel v\u00f5imalusel j\u00e4lle kokku ei tule.\nTeine suur pettumus tabas mind abieluv\u00f5rduse k\u00fcsimuses. Miskip\u00e4rast olin uskunud, et kuna Keskerakond oli avaldanud valmidust vastu v\u00f5tta kooseluseaduse rakendusaktid, ei saa nad ju olla abieluv\u00f5rdsuse vastased. Kui juba kooselu, miks siis mitte ka abielu? Kooseluseadusega n\u00f5ustumine on juba piisavalt liberaalne, et sellesse t\u00f5simeelselt, mitte pakasuhha korras uskuja peaks k\u00fcllalt loogiliselt v\u00f5imaldama ka teist. Ei saa ju ometi p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fches k\u00fcsimuses olla \u00fchekorraga liberaalne ja konservatiivne?\nUskusin, et sellest saab \u00fcks eeln\u00f5u, kus suudetakse end EKRE ja Isamaa kambast positiivselt eristada. Lootsin liiga palju. M\u00f5nev\u00f5rra rehabiliteeris minu silmis Keskerakonda Delfis ilmunud t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne \u00fclevaade, millest selgus, et fraktsioon ei olnud selles k\u00fcsimuses \u00fchtne ning kokkuv\u00f5ttes h\u00e4\u00e4letas abieluv\u00f5rdsusele konkreetselt vastu n-\u00f6 vene tiib, kes ei ole mulle kunagi meeltm\u00f6\u00f6da olnud. H\u00e4\u00e4letamata j\u00e4tmine v\u00f5i istungilt puudumine tundub v\u00e4ltiv ja arg, aga see v\u00e4hemalt taastas mu korraks t\u00e4iesti kadunud lootusekirme.\nLoodetavasti aga said veel paar kuud tagasi \u00f5hinaga Keskerakonna juhatuse verevahetust oodanud Mihhail K\u00f5lvarti poolehoidjad sellest sammust signaali, et moodsaid ideid ja v\u00e4rsket tuulepuhangut sealtkaudu k\u00fcll tulemas ei ole. Noori nii tagurliku suhtumisega kindlasti ligi ei meelita. K\u00f5lvarti lubadus, et end hakatakse EKRE-st j\u00f5uliselt distantseerima, tundub selles valguses t\u00e4iesti kohtlane.\nViimasel ajal riigikogu istungeid j\u00e4lgides tundub, et hoiakud l\u00e4hevad seal ainult must-valgemaks. See s\u00fcnnitab rusuvat meeleolu, mis tulevikuks helget lootust ei anna. L\u00f5puks n\u00e4ib, et vali, keda tahad, saad ikka kas Reformierakonna v\u00f5i EKRE valitsuse - ja kui sa kumbagi v\u00f5imu juurde ei soovi, ei olegi sul mitte kedagi v\u00f5tta, sest neid kahte v\u00e4listavad kombinatsioonid ei n\u00e4i enam v\u00f5imalikud. Eesti 200, mida lolli peaga teretulnud alternatiiviks peeti, on ju totaalne pettumus, kuigi kainelt v\u00f5ttes poleks pidanudki sellest H&M-i kiirmoe eeskujul kokku klopsitud valimisnimekirjast rohkemat ootama.\nValimiste-eelne kuumim uus nimi Johanna-Maria Lehtme v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd oma k\u00f5ikv\u00f5imalikele uhketele tiitlitele lisada Rahvusliku Pettumuse kuldmedali. Erakonna juhid on oma ebaadekvaatsete reaktsioonidega Slava Ukraini skandaalile t\u00f5estanud, et end etteruttavalt idealiseerida ning teistest lihtsurelikest moraalselt k\u00f5rgemaks upitada ei tasu, kuni sa pole reaalselt sattunud \u00fchtegi olukorda, kus \u00fcllad lubadused tuleb l\u00f5puks tegudesse t\u00f5lkida.\nNimetaksin Eesti 200 praegust seisukorda idealismi krahhiks. Vaevalt j\u00e4tkub p\u00e4rast Lauri Hussari ja Marek Reinaasa reageerimisfiaskot kellelgi enam usaldust, kui m\u00f5ne aasta p\u00e4rast ilmub v\u00e4lja uus seltskond, kes loodab riigikokku purjetada loosungitega, et nad on kuidagi paremad ja \u00f5ilsamad kui vanad olijad ja teevad poliitikat teisiti. Kinnistub kahjuks ka arusaam, et poliitika on midagi paratamatult alatut, vassivat ja korrumpeerunut, milles osalejad nagu ainult ootaksid parajat hetke, et sulle nuga selga keerata.\nK\u00f5ige n\u00f5medam, et suurest tumedast pettumusest v\u00f5idab ainult \u00fcks erakond - EKRE. Nad ei p\u00e4\u00e4senud k\u00fcll valitsusse, aga ma pole kindel, et nende valijad neid sinna nii v\u00e4ga soovivadki. EKRE fenomen seisneb kindlameelselt igavese ohvri rollis p\u00fcsimises. T\u00f5sielusarju toimetades \u00f5ppisin, et televaatajale meeldib underdog, kellele aina liiga tehakse. Kui m\u00e4rter l\u00f5puks ise meepoti ligi saab, hajub ka s\u00fcmpaatia. EKRE valija ei ole ainsana millestki ilma j\u00e4\u00e4nud, vaid sai t\u00e4pselt selle, mida k\u00fcsis: k\u00f5igi igaveste k\u00f5rvalet\u00f5rjutute nimel saalis m\u00fcrgeldavad kallegr\u00fcnthalid ja hellemoonikad."}
{"text":"Andres Jaadla lubab p\u00f6\u00f6rduda Euroopa Inim\u00f5iguste KohtusseTALLINN, 25. mai, BNS - Rakvere poliitik Andres Jaadla lubab poliitt\u00fclis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadiku Anti Poolametsaga p\u00f6\u00f6rduda Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtusse, kirjutab Virumaa Teataja.\nRiigikohtu tsiviilkolleegium ei v\u00f5tnud menetlusseJaadla kassatsioonikaebust, mis t\u00e4hendab, et j\u00f5usse j\u00e4\u00e4b Tartu ringkonnakohtu otsus, mille p\u00f5hjal riigikogu liige Anti Poolamets ei k\u00e4itunud \u00f5igusvastaselt, kui nimetas Andres Jaadlat korruptandiks. Kunagine Rakvere linnapea ei j\u00e4ta aga jonni: j\u00e4rgmise sammuna lubab ta p\u00f6\u00f6rduda Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtusse.\nMullu suvel leidis Viru maakohus, et Anti Poolamets poleks tohtinud oma 2021. aasta suvel tehtud sotsiaalmeediapostituses mainida, et Jaadla on kunagi ammu m\u00f5istetud s\u00fc\u00fcdi korruptsioonikuriteos. Tartu ringkonnakohus j\u00f5udis t\u00e4navu veebruaris seisukohale, et selle t\u00f5siasja meenutamine ei olnud siiski \u00f5igusvastane. Jaadla esitas selle otsuse peale kassatsioonikaebuse riigikohtule, kuid kaebust ei v\u00f5etud menetlusse.\nKahe poliitiku vahelise kohtuvaidluse ajendiks oli 2021. aasta 1. juunil Anti Poolametsa Facebooki postitus, kus ta muu hulgas kirjutas: \u00abRakvere endine linnapea [Andres Jaadla] m\u00f5isteti 2012 s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seet\u00f5ttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest j\u00e4reldada?\u00bb\nAndres Jaadla leidis, et olukorras, kus karistus on tal ammu kantud ja karistusregistrist kustutatud, on tegemist tema eraeluliste andmete avalikustamisega, ning esitas Viru maakohtule hagi Anti Poolametsa vastu.\n\u00abAntud menetlus on tavap\u00e4ratu, et on tekkinud olukord, kus kaks kohtutasandit teevad t\u00e4iesti erinevad otsused,\u00bb kommenteeris Andres Jaadla Virumaa Teatajale. \u00abTegemist on p\u00f5him\u00f5ttelise vaidlusega ja minu inim\u00f5iguste riivega. Kas \u00fcks isik v\u00f5ib isiklikel poliitilistel eesm\u00e4rkidel karistamatult laimata teist isikut, rakendades laimu ja aegunud karistatusandmete ebaseaduslikku avaldamist oma mastaapset kohalikku valimiskampaaniat ette valmistades? Selline k\u00e4itumine on Eesti ja Euroopa \u00f5igusruumis lubamatu.\u00bb\nJaadla s\u00f5nul on kummastav, et riigikohus j\u00e4ttis asja menetlusse v\u00f5tmata. \u00abKuna ringkonnakohus tegi asjas t\u00e4iesti teistsugused otsused, oleks riigikohtu poolt olnud oluline ja vajalik asja sisuline arutamine,\u00bb \u00fctles ta.\nJaadla hinnangul tuleks vaielda ka m\u00f5iste \u00abajakirjandus\u00bb \u00fcle. \u00abEi saa n\u00f5ustuda ringkonnakohtu otsuses sisalduva selgitusega, et iga isik, kes avaldab andmeid professionaalsest meediast v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vates blogides, netifoorumites ja suhtlusv\u00f5rgustikes, tegeleb ajakirjandusega ning avaldatu \u00f5igusp\u00e4rasusele hinnangut andes suudab kaaluda ka postituse ajakirjanduslikku eesm\u00e4rki ning seda, kas avaldatu on koosk\u00f5las ajakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tetega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.\n\u00abAjakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tted ei kohaldu isikutele, kes ei liigitu professionaalseks ajakirjandusv\u00e4ljaandeks v\u00f5i ajakirjanikuks. Tavainimene, kes postitab sotsiaalmeedias, blogides ei ole ajakirjanduseetika p\u00f5him\u00f5tetega kursis ega nendest isegi teadlik. Minu hinnangul on ringkonnakohus t\u00f5lgendanud m\u00f5istet \u00abajakirjandus\u00bb lubamatult laialt. Nii et lihtsustatult \u00f6eldes peale seda lahendit pole m\u00f5tet Virumaa Teatajat lugeda, vaid kogu \u00abajakirjandusliku\u00bb informatsiooni saab edaspidi ajakirjanik Poolametsa lehelt.\u00bb\nM\u00f5lemad mehed kuuluvad ka praegu Rakvere linnavolikogusse. Anti Poolamets kandideeris ja osutus m\u00e4rtsis EKRE ridades (taas)valituks riigikogusse. Jaadla kandideeris riigikogusse keskerakonna nimekirjas Tallinna Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas, saades 30 h\u00e4\u00e4lt, ja ei osutunud valituks.\nAnti Poolametsalt ei \u00f5nnestunud artikli valmimise ajaks kommentaari saada. P\u00e4rast ringkonnakohtu otsust \u00fctles aga Poolamets Virumaa Teatajale: \u00abSelgus, et v\u00f5ib k\u00fcll t\u00f5de r\u00e4\u00e4kida endiste p\u00e4ttide ja korruptantide kohta. See oli m\u00e4rgiline otsus, mis puudutab ka s\u00f5na- ja ajakirjandusvabadust.\u00bb\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kelmid p\u00fc\u00fcavad j\u00e4tkuvalt inimesi telefonitsi haneks t\u00f5mmataPetturid ei puhka ja otsivad alatasa v\u00f5imalusi, kuidas oma kuritegelikke skeeme ellu viia. Viimasel ajal on \u00fcha enam levinud \u00f5ngitsusk\u00f5nede ja -s\u00f5numite saatmine.\nP\u00e4rnu Postimehega v\u00f5ttis \u00fchendust p\u00e4rnakas, kes kurtis, et talle helistatakse USA telefoninumbrilt justkui kindla intervalliga: iga poole tunni tagant ja seda juba mitmendat p\u00e4eva. \u00dchel korral v\u00f5ttis eakas proua k\u00f5ne kogemata vastu ning sai vastu ingliskeelse tervituse, mispeale ta katkestas k\u00f5ne.\u00a0\nP\u00e4rnu Postimehe t\u00f6\u00f6tajagi sai hiljuti \u00f6ise k\u00f5ne Ameerikast, millele ta ei vastanud.\nPeale helistamise proovivad kelmid heausklike andmetele ligi p\u00e4\u00e4seda teksts\u00f5numeid saates.\nEelmisel n\u00e4dalal teavitas Elisa oma kliente \u00f5ngitsuss\u00f5numitest, mis kutsusid inimesi uuendama postisaadetise v\u00f5i Netflixi konto andmeid. Petus\u00f5numi saatjate eesm\u00e4rk\u00a0on k\u00e4tte saada klientide isiklikud andmed. T\u00e4psemalt \u00fcritatakse ligi p\u00e4\u00e4seda kas kliendi isiku- ja pangakaardi v\u00f5i Netflixi konto andmetele. \u00d5ngitsusk\u00f5nedes omakorda kutsutakse inimesi investeerima, raha kusagile viima v\u00f5i kontodele \u00fcle kandma.\nElisa infoturbejuht Mai Kraft t\u00f5des, et s\u00f5numite teel tehtavad \u00f5ngitsuskampaaniad on eriti aktiivseks muutunud viimasel paaril aastal, varem j\u00f5udsid klientideni enim sp\u00e4mmk\u00f5ned ja libaloosim\u00e4ngud. \u201cEriti palju SMS-\u00f5ngitsuskampaaniaid on Elisa tuvastanud selle aasta maikuu algusest ning praegu\u00a0k\u00e4ib\u00a0uus ja suurem laine,\u201d m\u00e4rkis\u00a0Kraft. Klientidele tulevad s\u00f5numid eri\u00a0saatjatelt, n\u00e4iteks alert, info, kaja, 8943 ning +33 algusega telefoninumbritelt.\n\nP\u00e4rnumaa veebipolitseinik Karmen Raud\u00a0soovitab l\u00e4bi m\u00f5elda, kas igale poole on ilmtingimata vaja\u00a0oma telefoninumbrit sisestada.\nUrmas Luik \n\nP\u00e4rnumaa veebipolitseinik Karmen Raud t\u00f5des, et aeg-ajalt ikka p\u00f6\u00f6rdutakse politseisse v\u00f5\u00f5rastelt telefoninumbritelt helistamise t\u00f5ttu. Viimane suurem selline laine oli t\u00e4navu m\u00e4rtsis, kui helistajad tutvustasid end politseiametnikena. K\u00f5nele vastanud inimesele r\u00e4\u00e4giti, et tema kodupangas on toimunud kahtlased tehingud. \u201cSedasorti k\u00f5nede puhul tuleb t\u00e4hele panna, et ei jagataks enda pangakonto v\u00f5i muid isiklikke andmeid, et mitte kelmuse ohvriks langeda,\u201d manitses Raud.\nSageli langevad pettuse ohvriks investeerimishuvilised, kes otsivad internetist selle kohta rohkem infot. Kui aga sotsiaalmeediast leitud investorile v\u00f5i m\u00f5nele teisele liigagi hea teenistuse pakkujale jagada oma telefoninumbrit, meiliaadresse ja muid kontaktandmeid, v\u00f5ib juhtuda, et inimesega hakatakse p\u00fc\u00fcdma mitmel\u00a0viisil \u00fchendust v\u00f5tta.\nKelmid v\u00f5ivad kasutada ka v\u00f5tet nimega spoofing. Sellisel juhul n\u00e4idatakse \u00f5iget telefoninumbrit muul kujul ja korduvateks k\u00f5nedeks v\u00f5idakse kasutada internetip\u00f5hiseid k\u00f5neprogramme.\nVeebipolitseinik soovitab l\u00e4bi m\u00f5elda, kas igale poole on ilmtingimata vaja\u00a0oma telefoninumbrit sisestada. Raud nentis, et inimese telefoninumbri leidmiseks on v\u00f5imalusi palju: andmeleketest p\u00e4rinevad kontaktid; v\u00f5ltsitud veebilehed, mille ankeetidesse telefoninumbreid sisestatakse; kodulehed, millel telefoninumbrid on avalikud; vanad kasutamata v\u00f5i kasutusest v\u00e4ljas sotsiaalmeediakontod, millele veel andmed rippuma j\u00e4\u00e4nud; Facebook Marketplace\u2019is kergek\u00e4eline andmete jagamine.\n\u201cV\u00f5\u00f5rastelt numbritelt tulevate k\u00f5nede vastuv\u00f5tmise otstarbekuse peab inimene ise l\u00e4bi m\u00f5tlema,\u201d nentis Raud. Kui v\u00e4lismaiselt numbrilt k\u00f5net ei oota, on v\u00f5imalik k\u00f5net eirata ja see blokeerida. Kehvemal juhul v\u00f5ib kaaluda telefoninumbri vahetamist.\n\n  Petuk\u00f5nede tunnused \n  \nV\u00f5\u00f5rastelt numbritelt tulevatesse telefonik\u00f5nedesse tuleb suhtuda ettevaatusega.\nTairo Lutter\nNumber, millelt helistatakse, algab v\u00f5\u00f5ra riigikoodiga\nP\u00e4ris tihti tehakse \u00f5ngitsus- ja petuk\u00f5nesid m\u00f5nest teisest riigist ning just v\u00e4lismaise suunakoodiga number on esimene indikaator, mis peaks ettevaatlikuks muutma.\nHelistaja r\u00e4\u00e4gib v\u00f5\u00f5ras keeles\nKui olete eestlane ja saate k\u00f5ne justkui m\u00f5nest \u201ckohalikust pangast\u201d, mille esindaja miskip\u00e4rast eesti keelt ei r\u00e4\u00e4gi.\nHelistaja toob eri p\u00f5hjusi, miks te peaksite saatma, sisestama v\u00f5i kontrollimiseks jagama oma pangaparoole, pangakaardi andmeid, PIN-koode v\u00f5i muud taolist.\n\u00dckski teenusepakkuja \u2013 olgu see siis pank, mobiilifirma v\u00f5i kullerfirma \u2013 ei palu oma kliendil mitte kunagi jagada krediitkaardi andmeid, pangaparoole, PIN-koode jne. Samuti ei soovita \u00fckski teenusepakkuja alla laadida oma arvutisse uut tarkvara ega palu juurdep\u00e4\u00e4su arvutile.\nVastamata k\u00f5ne tundmatult v\u00e4lismaiselt numbrilt\nTaoliste vastamata k\u00f5nede eesm\u00e4rk on meelitada k\u00f5ne saanud isikuid tagasi helistama, et neile seej\u00e4rel k\u00f5neteenuse arve esitada. Seejuures on pahatihti tegu eritasulise numbriga, millel on tavap\u00e4rasest k\u00f5rgem tariif ning seet\u00f5ttu ka tagasihelistajale esitatav arve kopsakam.\nK\u00f5ne tuleb k\u00fcll justkui kohalikult numbrilt, kuid helistaja jutt on v\u00f5\u00f5rkeelne ja\/v\u00f5i kahtlane\nT\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogia v\u00f5imaldab telefoninumbritega manipuleerida. See t\u00e4hendab, et v\u00e4lismaiselt numbrilt helistaja saab oma telefoninumbri maskeerida selle riigi numbriks, kuhu ta helistab. Helistaja jutt reedab tavaliselt petturi tegelikud kavatsused. Sellised k\u00f5ned tasub katkestada.\nAllikas: Telia\n\n"}
{"text":"Kreeka eurosaadik Kaili vabastati koduarestistBR\u00dcSSEL, 25. mai, AFP-BNS \u2013 Kreeka eurosaadik Eva Kaili, keda s\u00fc\u00fcdistatakse n\u00f5ndanimetatud Qatargate'i skandaali raames korruptsioonis, vabastati elektroonilise j\u00e4lgimise alt ja koduarestist, \u00fctlesid neljap\u00e4eval prokur\u00f6rid.\nKaili peeti kinni detsembris s\u00fc\u00fcdistatuna pistise v\u00f5tmises v\u00e4lisriikidelt. Aprillis lubati ta vahi alt koduaresti.\nF\u00f6deraalprokuratuuri k\u00f5neisiku Eric Van Duyse s\u00f5nul otsustas uuriv kohtunik, et Kaili liikumisi ei ole vaja enam kohtuprotsessi eel kontrollida.\nJuurdluse raames peeti kinni mitu eurosaadikut ja nende n\u00f5unikku, kuid k\u00f5ik peale \u00fche on n\u00fc\u00fcdseks koduarestist vabastatud.\nUurijad v\u00e4idavad, et Belgia endine eurosaadik Pier Antonio Panzeri, kes teeb v\u00f5imudega koost\u00f6\u00f6d, juhtis pistisev\u00f5rgustikku, mis edendas Katari ja Maroko huvisid.\nKummagi riigi valitsused on s\u00fc\u00fcdistusi t\u00f5rjunud.\nSkandaal puhkes detsembris, kui Belgia politsei haarangu k\u00e4igus leiti v\u00e4hemalt 1,5 miljoni euro jagu sularaha.\nKaili oli skandaali puhkemise ajal europarlamendi asepresident. Ehkki parlamendi liikmeks on ta edasi j\u00e4\u00e4nud, j\u00e4eti ta asepresidendi kohast ilma.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"V\u00f5rklaev: oleme valmis Ukraina toeks kaaluma suuremaid makseid EBRD-leTALLINN, 25. mai, BNS \u2013 Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev kinnitas kohtumisel Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asepresidendi J\u00fcrgen Rigterinkiga, et Ukraina j\u00f5ulisema toetamise nimel on Eesti valmis kaaluma kapitalimaksete suurendamist.\n\"EBRD tegevused Ukrainas on olulised ja vajalikud ja me toetame igak\u00fclgselt nendega j\u00e4tkamist. Pank on oma sealset tegevust laiendanud, kuid \u00fchel hetkel tuleb rahaline piir ette \u2013 selle tarbeks oleme valmis ka kapitalit\u00f5usu kaaluma,\" s\u00f5nas V\u00f5rklaev Londonis toimunud kohtumisel, teatas rahandusministeerium.\nEBRD on Ukrainas toimetanud alates s\u00f5ja algusest ja 2023. aasta l\u00f5puks peaks panga sealne tegevusmaht kasvama 3 miljardi euroni. Selleks vajatakse liikmete t\u00e4iendavaid garantiisid 300-400 miljonit eurot panga kapitali suurendamiseks. Vastav otsus l\u00e4heb h\u00e4\u00e4letamisele s\u00fcgisel.\nV\u00f5rklaeva s\u00f5nul v\u00f5iks pank kaaluda ka panustamist Balti ettev\u00f5tete toetamiseks, kes on seotud Ukraina \u00fclesehitamisega. Kohalike uute projektide leidmiseks on l\u00e4hiajal Tallinna Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde saabumas osaajaga t\u00f6\u00f6le ka panga esindaja. \"See on v\u00e4ga positiivne, et EBRD on leidnud v\u00f5imaluse oma pankuri alaliseks saatmiseks Eestisse, mis annab meie ettev\u00f5tetele paremad v\u00f5imalused juurdep\u00e4\u00e4suks EBRD kapitalile ning meile oluliste rohe- ja digiprojektide tegemiseks,\" s\u00f5nas V\u00f5rklaev. \u00a0\nEestisse investeeris EBRD mullu 74 miljonit eurot, valdavalt olid investeeringud Luminori ja LHV Grupi v\u00f5lakirjadesse. EBRD on varasemalt osalenud ka Tallinna sadama ja Enefit Greeni aktsiate esmastes avalikes pakkumistes. Minister jagas infot, et uue valitsuse plaan on riigiettev\u00f5tete b\u00f6rsile viimisega j\u00e4tkata ja et rohkem infot Eesti riigiettev\u00f5tetesse investeerimiseks on ilmselt oodata juba aasta l\u00f5pus.\nRahandusminister osales kolmap\u00e4eval ka Londonis LHV \u00dchendkuningriigi pangalitsentsi saamis\u00fcritusel. Lisaks Londoni Kaubandus- ja T\u00f6\u00f6stuskojas toimunud \u00fcmarlauale kohtus V\u00f5rklaev veel \u00dchendkuningriigi parlamendi rahanduskomisjoniga, kus jutuks olid Eesti maksumuudatused, kaitsekulude t\u00f5stmine, kapitaliturgude arendamine, \u00fchine mure k\u00f5rgest inflatsioonist ning intressidest.\n\"R\u00e4\u00e4kisime meie edukast rahapesuvastasest v\u00f5itlusest ning kr\u00fcptoturu korrastamisest, kus rahanduskomisjon tundis huvi meie edusammude vastu, kuna neil samad mured,\" m\u00e4rkis rahandusminister.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00f5rklaev: oleme valmis Ukraina toeks kaaluma suuremaid makseid EBRD-leTALLINN, 25. mai, BNS \u2013 Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev kinnitas kohtumisel Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asepresidendi J\u00fcrgen Rigterinkiga, et Ukraina j\u00f5ulisema toetamise nimel on Eesti valmis kaaluma kapitalimaksete suurendamist.\n\"EBRD tegevused Ukrainas on olulised ja vajalikud ja me toetame igak\u00fclgselt nendega j\u00e4tkamist. Pank on oma sealset tegevust laiendanud, kuid \u00fchel hetkel tuleb rahaline piir ette \u2013 selle tarbeks oleme valmis ka kapitalit\u00f5usu kaaluma,\" s\u00f5nas V\u00f5rklaev Londonis toimunud kohtumisel, teatas rahandusministeerium.\nEBRD on Ukrainas toimetanud alates s\u00f5ja algusest ja 2023. aasta l\u00f5puks peaks panga sealne tegevusmaht kasvama 3 miljardi euroni. Selleks vajatakse liikmete t\u00e4iendavaid garantiisid 300-400 miljonit eurot panga kapitali suurendamiseks. Vastav otsus l\u00e4heb h\u00e4\u00e4letamisele s\u00fcgisel.\nV\u00f5rklaeva s\u00f5nul v\u00f5iks pank kaaluda ka panustamist Balti ettev\u00f5tete toetamiseks, kes on seotud Ukraina \u00fclesehitamisega. Kohalike uute projektide leidmiseks on l\u00e4hiajal Tallinna Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde saabumas osaajaga t\u00f6\u00f6le ka panga esindaja. \"See on v\u00e4ga positiivne, et EBRD on leidnud v\u00f5imaluse oma pankuri alaliseks saatmiseks Eestisse, mis annab meie ettev\u00f5tetele paremad v\u00f5imalused juurdep\u00e4\u00e4suks EBRD kapitalile ning meile oluliste rohe- ja digiprojektide tegemiseks,\" s\u00f5nas V\u00f5rklaev. \u00a0\nEestisse investeeris EBRD mullu 74 miljonit eurot, valdavalt olid investeeringud Luminori ja LHV Grupi v\u00f5lakirjadesse. EBRD on varasemalt osalenud ka Tallinna sadama ja Enefit Greeni aktsiate esmastes avalikes pakkumistes. Minister jagas infot, et uue valitsuse plaan on riigiettev\u00f5tete b\u00f6rsile viimisega j\u00e4tkata ja et rohkem infot Eesti riigiettev\u00f5tetesse investeerimiseks on ilmselt oodata juba aasta l\u00f5pus.\nRahandusminister osales kolmap\u00e4eval ka Londonis LHV \u00dchendkuningriigi pangalitsentsi saamis\u00fcritusel. Lisaks Londoni Kaubandus- ja T\u00f6\u00f6stuskojas toimunud \u00fcmarlauale kohtus V\u00f5rklaev veel \u00dchendkuningriigi parlamendi rahanduskomisjoniga, kus jutuks olid Eesti maksumuudatused, kaitsekulude t\u00f5stmine, kapitaliturgude arendamine, \u00fchine mure k\u00f5rgest inflatsioonist ning intressidest.\n\"R\u00e4\u00e4kisime meie edukast rahapesuvastasest v\u00f5itlusest ning kr\u00fcptoturu korrastamisest, kus rahanduskomisjon tundis huvi meie edusammude vastu, kuna neil samad mured,\" m\u00e4rkis rahandusminister.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00f5rklaev: oleme valmis Ukraina toeks kaaluma suuremaid makseid EBRD-leRahandusminister Mart V\u00f5rklaev kinnitas kohtumisel Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asepresidendi J\u00fcrgen Rigterinkiga, et Ukraina j\u00f5ulisema toetamise nimel on Eesti valmis kaaluma kapitalimaksete suurendamist.\n\n\u00a0\n\u00abEBRD tegevused Ukrainas on olulised ja vajalikud ja me toetame igak\u00fclgselt nendega j\u00e4tkamist. Pank on oma sealset tegevust laiendanud, kuid \u00fchel hetkel tuleb rahaline piir ette \u2013 selle tarbeks oleme valmis ka kapitalit\u00f5usu kaaluma,\u00bb s\u00f5nas V\u00f5rklaev Londonis toimunud kohtumisel, teatas rahandusministeerium.\nEBRD on Ukrainas toimetanud alates s\u00f5ja algusest ja 2023. aasta l\u00f5puks peaks panga sealne tegevusmaht kasvama 3 miljardi euroni. Selleks vajatakse liikmete t\u00e4iendavaid garantiisid 300-400 miljonit eurot panga kapitali suurendamiseks. Vastav otsus l\u00e4heb h\u00e4\u00e4letamisele s\u00fcgisel.\nV\u00f5rklaeva s\u00f5nul v\u00f5iks pank kaaluda ka panustamist Balti ettev\u00f5tete toetamiseks, kes on seotud Ukraina \u00fclesehitamisega. Kohalike uute projektide leidmiseks on l\u00e4hiajal Tallinna Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde saabumas osaajaga t\u00f6\u00f6le ka panga esindaja. \u00abSee on v\u00e4ga positiivne, et EBRD on leidnud v\u00f5imaluse oma pankuri alaliseks saatmiseks Eestisse, mis annab meie ettev\u00f5tetele paremad v\u00f5imalused juurdep\u00e4\u00e4suks EBRD kapitalile ning meile oluliste rohe- ja digiprojektide tegemiseks,\u00bb s\u00f5nas V\u00f5rklaev.\nEestisse investeeris EBRD mullu 74 miljonit eurot, valdavalt olid investeeringud Luminori ja LHV Grupi v\u00f5lakirjadesse. EBRD on varasemalt osalenud ka Tallinna sadama ja Enefit Greeni aktsiate esmastes avalikes pakkumistes. Minister jagas infot, et uue valitsuse plaan on riigiettev\u00f5tete b\u00f6rsile viimisega j\u00e4tkata ja et rohkem infot Eesti riigiettev\u00f5tetesse investeerimiseks on ilmselt oodata juba aasta l\u00f5pus.\nRahandusminister osales kolmap\u00e4eval ka Londonis LHV \u00dchendkuningriigi pangalitsentsi saamis\u00fcritusel. Lisaks Londoni Kaubandus- ja T\u00f6\u00f6stuskojas toimunud \u00fcmarlauale kohtus V\u00f5rklaev veel \u00dchendkuningriigi parlamendi rahanduskomisjoniga, kus jutuks olid Eesti maksumuudatused, kaitsekulude t\u00f5stmine, kapitaliturgude arendamine, \u00fchine mure k\u00f5rgest inflatsioonist ning intressidest.\n\u00abR\u00e4\u00e4kisime meie edukast rahapesuvastasest v\u00f5itlusest ning kr\u00fcptoturu korrastamisest, kus rahanduskomisjon tundis huvi meie edusammude vastu, kuna neil samad mured,\u00bb m\u00e4rkis rahandusminister."}
{"text":"Politsei teated\u00d5nnetus Raja k\u00fclas22. mail kell 19.13 toimus liiklus\u00f5nnetus J\u00f5gevamaal Mustvee vallas Raja k\u00fclas, kus 19-aastase naise juhitud ja vasakp\u00f6\u00f6ret sooritanud s\u00f5iduauto Audi A6 Avant p\u00f5rkas kokku vastu liikunud s\u00f5iduautoga Opel Astra Sports Tourer, mida juhtis 69-aastane naine. M\u00f5lemate s\u00f5idukite juhid toimetati haiglasse.Kelmus23. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 28-aastane mees, kes langes veebipoest ostu sooritades kelmuse ohvriks. Kelmusega tekitatud kahju on 600 eurot.PPA\/VOOREMAA"}
{"text":"Lugeja | Aus \u00e4ri v\u00f5i pettus: kaltsukast ostetud riided lendavad sotsiaalmeedias m\u00fc\u00fckiKas taaskasutuspoest ostetud riiete m\u00fc\u00fcmine sotsiaalmeedias on aus \u00e4ri?!\nHelve elab Tallinnas ja on suur taaskasutuse austaja.\n\u201eMilleks maksta poes sadu ja sadu eurosid, kui saan kaltsukast m\u00f5nikord isegi paremaid ja vastupidavamaid r\u00f5ivaid. Lisaks saan komplekte vahetada. M\u00f5nikord olen isegi m\u00f5ned r\u00f5ivad tagasi kaltsukasse viinud, et need veel kellegi teise kapis edasi saaks elada,\u201c kirjutab Helve.\nNaist ajab vihale skeem, mille ta sotsiaalmeediast avastas.\n\u201e\u00dcks minu tuttav on leidnud huvitava otsa. Ta nimelt ostab kaltsukatest ja taaskasutuspoest r\u00f5ivaid, et neid siis sotsiaalmeedias m\u00fc\u00fca. Ja m\u00fc\u00fcb ikka palju kallimalt - selles pole kahtlust kah! On aga k\u00fcsimus, kas see on ka aus,\u201c arutleb Helve.\n\u201eMinu arust oleks aus see, kui ta lisaks info juurde, et vahendab r\u00f5ivaid, mis on ostetud taaskasutusest. Sealt ostes ma ei tea, mitmel inimesel need seljas on olnud. Kui ostan kellegi k\u00e4est sotsiaalmeedias, siis ikkagi eeldan, et tegu on selle inimese riietega. Minu jaoks on see pettus,\u201c leiab Helve.\n\u201eMa saan isegi aru asjast, sest t\u00f5esti v\u00f5ib leida meeletult \u00e4gedaid riideid, aga iga \u00e4ri peaks p\u00f5hinema aususel. Sellest ma ei tagane! Olen talle ka ise kirjutanud, et miks ta nii teeb, aga enamasti ta ei vasta. Kustutab mu kommentaarid ja ongi k\u00f5ik. Ainult paar korda on vastanud, et see polevat \u00fcldse minu asi,\u201c lisab ta.\n\u201eM\u00f5neti tal on \u00f5igus, sest ega ei olegi otseselt minu asi. M\u00f5eldes teistele inimestele, siis on oluline neid ikkagi v\u00f5imaliku pettuse eest hoiatada,\u201c usub naine ja \u00fctleb: \u201eMina tahaksin sellisest asjast pigem teada.\u201c\n\u201eOn see eetiline v\u00f5i mitte - seda otsustab iga\u00fcks ikka ise,\u201c v\u00f5tab ta loo kokku."}
{"text":"K\u00e4tlin Kukk: m\u00fc\u00fcgikanalid veebis ahvatlevad ka pettureidK\u00e4tlin Kukk, SEB turbekeskuse turbejuht\nPaljud kasutavad v\u00f5imalust m\u00fc\u00fca ja osta asju interneti vahendusel. Selleks on loodud spetsiaalsed virtuaalsed keskkonnad nagu n\u00e4iteks Marketplace, Osta.ee, Okidoki jne.\nM\u00fc\u00fcgiprotsess on lihtne: lae \u00fcles oma m\u00fc\u00fcgipakkumine ja oota ostjat. Kui paljud aga m\u00f5tlevad m\u00fc\u00fces v\u00f5i ostes tehingukeskkonna turvalisusele ja ohule langeda pettuse ohvriks? Julgen arvata, et seda teevad v\u00e4ga v\u00e4hesed.\nKaks peamist pettust, mis ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondades levivad, on kauba ostjale saatmata j\u00e4tmine ja andmep\u00fc\u00fck. Skeemid, kus ostetud kaup ostjani ei j\u00f5ua, on kahjuks tavap\u00e4rased. Siin saab r\u00e4\u00e4kida m\u00fc\u00fcja pahatahtlikust k\u00e4itumisest ja eesm\u00e4rgist petta. Soovitus on hoida ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkondades parajas annus skeptilisust ehk enne kui kellelegi raha kannad, veendu m\u00fc\u00fcja olemasolus ja taustas. Varu viis minutit, et lugeda m\u00fc\u00fcja kohta tagasisidet, ja ka guugelda m\u00fc\u00fcjat, sest kuulutuse all v\u00f5ib olla v\u00f5lts tagasiside. Suuremate summade puhul soovitan makse jagada osadeks v\u00f5i saavutada kokkulepe, et tasud kauba k\u00e4ttesaamisel. Kui aga juhtub, et kaupa ei saanud, aga raha on saadetud, tuleb viivitamatult p\u00f6\u00f6rduda politseisse ja teavitada pettuslikust tehingust ka panka.\nAndmep\u00fc\u00fck n\u00f5uab kindlasti rohkem lahti r\u00e4\u00e4kimist ja on ohtlikum skeem. Tavalisim andmep\u00fc\u00fcgi viis on e-kirja v\u00f5i SMSiga saadetud link v\u00f5i telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt pangast\/politseist. Eesm\u00e4rk on hankida andmeid, millega siseneda ohvri internetipanka ja konto t\u00fchjaks teha. Andmep\u00fc\u00fck on ajanud oma haarded ka ostu-m\u00fc\u00fcgikeskkondadesse.\nKuidas toimub andmep\u00fc\u00fck m\u00fc\u00fcgikeskkondades? N\u00e4iteks m\u00fc\u00fcs Martin Marketplace\u2019i keskkonnas kiiktooli. Martinile kirjutas Messengeri s\u00f5numitesse Katariina, kes oli huvitatud kiiktooli ostmisest. Katariina andis teada, et saadab Martinile kullerfirma lingi. Viimasele pakutu sobis ja ta j\u00e4i edasiste juhiste ootele. Katariina saatiski lingi, kuhu kl\u00f5psates avanes kullerfirma visuaal ja vaja oli t\u00e4ita ankeet. Martin polnud varem sellist teenust kasutanud ja k\u00fcsis ostjalt, kas saaks kuidagi lihtsamalt. Katariina aga \u00fctles, et kasutab seda kogu aeg, ning julgustas ja juhendas Martinit vormi t\u00e4itmisel innukalt. Martin ei s\u00fcvenenud ekraanil olevasse teksti, vastasel juhul oleks ta saanud aru, et midagi on valesti, kuna tekst ei olnud korrektses eesti keeles. Esmalt pidi Martin sisestama oma nime, aadressi ja telefoninumbri. Just neid andmeid kogudes saavad kurjategijad edaspidi ohvriga m\u00f5ne muu skeemi raames \u00fchendust v\u00f5tta.\nJ\u00e4rgmiseks tuli teha makse eseme transpordi eest. Siit l\u00e4heb olukord eriti t\u00f5siseks ja sel hetkel tuleks tegevus katki j\u00e4tta, sest n\u00fc\u00fcd hakatakse k\u00fcsima andmeid, millega kurjategijad proovivad teid maksimaalselt rahast t\u00fchjaks teha. See on hetk, kus l\u00e4hete justkui maksma teile kuvatud summat, aga annate hoopis juurdep\u00e4\u00e4su oma internetipangale v\u00f5i oma kaardi andmed kurjategijate kasutusse. Selle tulemusena v\u00f5ite kaotada kogu kontol oleva raha.\nMartin sisestas kurjategija k\u00fcsitud kaardiandmed ja vajutas nuppu \u201esisesta\u201c. Kaardi andmed j\u00f5udsid kurjategijateni, kes asusid kohe Martini pangakontot t\u00fchjendama. Martini kaardiga tehti eri riikides mitmeid internetioste ja ta kaotas peaaegu kogu kontol oleva raha. Kokku varastasid kurjategijad 2459,78 eurot, Martini kontole j\u00e4i vaid 12 eurot.\nKui m\u00fc\u00fcte ostukeskkonnas oma esemeid ja ostja hakkab teile r\u00e4\u00e4kima h\u00e4davajalikust kullerteenuse maksmisest, on see ilmselge m\u00e4rk, et tegemist on pettusega. Lohutuseks v\u00f5ib \u201eostja\u201c v\u00e4ita, et saate kullerile l\u00e4inud raha hiljem tagasi. Fakt on aga, et tegelikult v\u00f5ite j\u00e4\u00e4da ilma kogu pangakontol olevast rahast. Kui keegi tahab teilt eset osta, siis teadke, et selle transpordi maksab ostja, mitte m\u00fc\u00fcja, kui pole tegemist erandliku kokkuleppega. Eelkirjeldatud viisil ei k\u00fcsi \u00fckski kullerfirma kunagi andmeid ega kasuta sellist lahendust paki kohale toimetamiseks. Tegu on andmep\u00fc\u00fcgiga ehk kurjategijad tahavad k\u00e4tte saada enamasti teie pangakaardi andmeid, ID-kaardi v\u00f5i SmartID koode ja internetipanga kasutajatunnust, et nendega teie asemel esineda ja teha kas kaarditehinguid v\u00f5i internetipangas \u00fclekandeid.\nKirjeldatud pettusi tuleb kahjuks ette aina enam. Klient v\u00f5ib kaotada tuhandeid eurosid v\u00f5i lausa kogu oma kontoj\u00e4\u00e4gi. Selliste juhtumite ennetamiseks on \u00fclioluline veenduda, mida oma autentimiskoodidega kinnitate.\nKui olukord tundub kahtlane, tuleb tegevus pooleli j\u00e4tta ja otsekohe pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, et saaks piirata konto edasist kuritarvitamist.\nS\u00fcveneda tuleb kinnituskoodide sisestamisel teksti, mis selgitab, mida ja kus oled kinnitamas. Nende teadete lugemiseks tuleb v\u00f5tta aega.\nPea meeles, et PIN1 on juurdep\u00e4\u00e4su andmine ja PIN2 on allkirjastamine.\nSuureks abiks on, kui hoiad oma internetipanga ja kaartide limiidid v\u00f5imalikult madalad \u2013 kui peaks midagi juhtuma, takistavad limiidid suuremate summade kaotamist.\nVaadake \u00fcle oma pangakaardi funktsionaalsused \u2013 kui te n\u00e4iteks ei tee oste internetikeskkonnas, eemaldage oma kaardilt see funktsioon."}
{"text":"Kelmid p\u00fc\u00fcavad j\u00e4tkuvalt inimesi haneks t\u00f5mmataPetturid ei puhka ja otsivad alatasa v\u00f5imalusi, kuidas oma kuritegelikke skeeme ellu viia. Viimasel ajal on \u00fcha enam levinud \u00f5ngitsusk\u00f5nede ja -s\u00f5numite saatmine.P\u00e4rnu Postimehega v\u00f5ttis \u00fchendust p\u00e4rnakas, kes kurtis, et talle helistatakse USA telefoninumbrilt justkui kindla intervalliga: iga poole tunni tagant ja seda juba mitmendat p\u00e4eva. \u00dchel korral v\u00f5ttis eakas proua k\u00f5ne kogemata vastu ning sai vastu ingliskeelse tervituse, mispeale ta katkestas k\u00f5ne.P\u00e4rnu Postimehe t\u00f6\u00f6tajagi sai hiljuti \u00f6ise k\u00f5ne Ameerikast, millele ta ei vastanud.Peale helistamise proovivad kelmid heausklike andmetele ligi p\u00e4\u00e4seda teksts\u00f5numeid saates.Eelmisel n\u00e4dalal teavitas Elisa oma kliente \u00f5ngitsuss\u00f5numitest, mis kutsusid inimesi uuendama postisaadetise v\u00f5i Netflixi konto andmeid. Petus\u00f5numi saatjate eesm\u00e4rk on k\u00e4tte saada klientide isiklikud andmed. T\u00e4psemalt \u00fcritatakse ligi p\u00e4\u00e4seda kas kliendi isiku- ja pangakaardi v\u00f5i Netflixi konto andmetele. \u00d5ngitsusk\u00f5nedes omakorda kutsutakse inimesi investeerima, raha kusagile viima v\u00f5i kontodele \u00fcle kandma.Elisa infoturbejuht Mai Kraft t\u00f5des, et s\u00f5numite teel tehtavad \u00f5ngitsuskampaaniad on eriti aktiivseks muutunud viimasel paaril aastal, varem j\u00f5udsid klientideni enim sp\u00e4mmk\u00f5ned ja libaloosim\u00e4ngud. \u00abEriti palju SMS-\u00f5ngitsuskampaaniaid on Elisa tuvastanud selle aasta maikuu algusest ning praegu k\u00e4ib uus ja suurem laine,\u00bb m\u00e4rkis Kraft. Klientidele tulevad s\u00f5numid eri saatjatelt, n\u00e4iteks alert, info, kaja, 8943 ning +33 algusega telefoninumbritelt.P\u00e4rnumaa veebipolitseinik Karmen Raud t\u00f5des, et aeg-ajalt ikka p\u00f6\u00f6rdutakse politseisse v\u00f5\u00f5rastelt telefoninumbritelt helistamise t\u00f5ttu. Viimane suurem selline laine oli t\u00e4navu m\u00e4rtsis, kui helistajad tutvustasid end politseiametnikena. K\u00f5nele vastanud inimesele r\u00e4\u00e4giti, et tema kodupangas on toimunud kahtlased tehingud. \u00abSedasorti k\u00f5nede puhul tuleb t\u00e4hele panna, et ei jagataks enda pangakonto v\u00f5i muid isiklikke andmeid, et mitte kelmuse ohvriks langeda,\u00bb manitses Raud.Sageli langevad pettuse ohvriks investeerimishuvilised, kes otsivad internetist selle kohta rohkem infot. Kui aga sotsiaalmeediast leitud investorile v\u00f5i m\u00f5nele teisele liigagi hea teenistuse pakkujale jagada oma telefoninumbrit, meiliaadresse ja muid kontaktandmeid, v\u00f5ib juhtuda, et inimesega hakatakse p\u00fc\u00fcdma mitmel viisil \u00fchendust v\u00f5tta.Kelmid v\u00f5ivad kasutada ka v\u00f5tet nimega spoofing. Sellisel juhul n\u00e4idatakse \u00f5iget telefoninumbrit muul kujul ja korduvateks k\u00f5nedeks v\u00f5idakse kasutada internetip\u00f5hiseid k\u00f5neprogramme.Veebipolitseinik soovitab l\u00e4bi m\u00f5elda, kas igale poole on ilmtingimata vaja oma telefoninumbrit sisestada. Raud nentis, et inimese telefoninumbri leidmiseks on v\u00f5imalusi palju: andmeleketest p\u00e4rinevad kontaktid; v\u00f5ltsitud veebilehed, mille ankeetidesse telefoninumbreid sisestatakse; kodulehed, millel telefoninumbrid on avalikud; vanad kasutamata v\u00f5i kasutusest v\u00e4ljas sotsiaalmeediakontod, millele veel andmed rippuma j\u00e4\u00e4nud; Facebook Marketplace'is kergek\u00e4eline andmete jagamine.\u00abV\u00f5\u00f5rastelt numbritelt tulevate k\u00f5nede vastuv\u00f5tmise otstarbekuse peab inimene ise l\u00e4bi m\u00f5tlema,\u00bb nentis Raud. Kui v\u00e4lismaiselt numbrilt k\u00f5net ei oota, on v\u00f5imalik k\u00f5net eirata ja see blokeerida. Kehvemal juhul v\u00f5ib kaaluda telefoninumbri vahetamist.Petuk\u00f5nede tunnused\u2022 Number, millelt helistatakse, algab v\u00f5\u00f5ra riigikoodigaP\u00e4ris tihti tehakse \u00f5ngitsus- ja petuk\u00f5nesid m\u00f5nest teisest riigist ning just v\u00e4lismaise suunakoodiga number on esimene indikaator, mis peaks ettevaatlikuks muutma.\u2022 Helistaja r\u00e4\u00e4gib v\u00f5\u00f5ras keelesKui olete eestlane ja saate k\u00f5ne justkui m\u00f5nest \u00abkohalikust pangast\u00bb, mille esindaja miskip\u00e4rast eesti keelt ei r\u00e4\u00e4gi.\u2022 Helistaja toob eri p\u00f5hjusi, miks te peaksite saatma, sisestama v\u00f5i kontrollimiseks jagama oma pangaparoole, pangakaardi andmeid, PiN-koode v\u00f5i muud taolist. \u00dckski teenusepakkuja - olgu see siis pank, mobiilifirma v\u00f5i kullerfirma - ei palu oma kliendil mitte kunagi jagada krediitkaardi andmeid, pangaparoole, PIN-koode jne. Samuti ei soovita \u00fckski teenusepakkuja alla laadida oma arvutisse uut tarkvara ega palu juurdep\u00e4\u00e4su arvutile.\u2022 Vastamata k\u00f5ne tundmatult v\u00e4lismaiselt numbriltTaoliste vastamata k\u00f5nede eesm\u00e4rk on meelitada k\u00f5ne saanud isikuid tagasi helistama, et neile seej\u00e4rel k\u00f5neteenuse arve esitada. Seejuures on pahatihti tegu eritasulise numbriga, millel on tavap\u00e4rasest k\u00f5rgem tariif ning seet\u00f5ttu ka tagasihelistajale esitatav arve kopsakam.\u2022 K\u00f5ne tuleb k\u00fcll justkui kohalikult numbrilt, kuid helistaja jutt on v\u00f5\u00f5rkeelne ja\/v\u00f5i kahtlaneT\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogia v\u00f5imaldab telefoninumbritega manipuleerida. See t\u00e4hendab, et v\u00e4lismaiselt numbrilt helistaja saab oma telefoninumbri maskeerida selle riigi numbriks, kuhu ta helistab. Helistaja jutt reedab tavaliselt petturi tegelikud kavatsused. Sellised k\u00f5ned tasub katkestada.Allikas: TeliaTelefonidele saadetakse mitmesuguseid petuskeeme. P\u00e4rnu PostimeesKati Saagim"}
{"text":"Ecuadori president Lasso l\u00e4bis USA-s eesn\u00e4\u00e4rmeoperatsiooniQUITO, 26. mai, AFP-BNS \u2013 Ecuatori president Guillermo Lasso l\u00e4bis USA-s Houstonis edukalt eesn\u00e4\u00e4rmeoperatsiooni, teatas tema pressiteenistus neljap\u00e4eval.\n67-aastane Lasso, kel seisavad augustis ees pingelised valimised, reisis USA-sse kolmap\u00e4eval.\nV\u00e4idetavalt on Lasso praegu haiglas operatsioonist taastumas ning naaseb kodumaale p\u00fchap\u00e4eval.\nEelmisel n\u00e4dalal saatis korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuste osaliseks saanud Lasso riigi parlamendi laiali, kui seadusandjad olid alustanud tema vastu tagandamisprotseduuri.\nRiigi valimiskogu kuulutas kolmap\u00e4eval uute valimiste p\u00e4evaks 20. augusti ning vajadusel toimub 15. oktoobril valimiste teine voor.\nTagasivalimist taotleva Lasso populaarsus on rekordilises madalseisus, k\u00fc\u00fcndides vaid 10 protsendini.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Karol Kallas: \u00fchispartei toetab kaosega USA hegemooniatEesti Vabariigi valitsus peab s\u00f5da \u00fchekorraga nii looduse, loomu\u00f5iguse, \u00f5igusriigi kui k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rika, ilusa ja inimlikuga, kirjutab Karol Kallas.\nRand Corporation r\u00e4\u00e4gib sulat\u00f5tt\nMida p\u00e4ev edasi, seda enam on allakirjutanu veendunud, et 2022. aasta alguses ilmunud Ameerika \u00dchendriikide kurikuulsa m\u00f5ttekoja Rand Corporationi koostatud tegevuskava \u00fclevaade on sulat\u00f5si. Viidatud raporti sisu on laiema pintsliga t\u00f5mmates l\u00fchidalt j\u00e4rgmine: Ameerika \u00dchendriikides on asjad v\u00e4ga halvasti. Selleks, et USAl veel m\u00f5nda aega nina vee peal hoida, tuleb Euroopa koos selle Liiduga p\u00f5hja lasta.\nSelleks on vaja sokutada Euroopa Liitu ja riike juhtima eriti ogarad inimesed, kes ei saa oma rumalusest aru enne kui on tehtud nii palju kurja, et seda parandada pole enam v\u00f5imalik. Siis jooksevad kvalfitseeritud kaader ja paremad ettev\u00f5tted USAsse ning Euroopa peab \u00fcle elama j\u00e4rjekordse kaoseperioodi, mille pealt USA oligarhid ja nomenklatuur kasu l\u00f5ikavad.\u00a0\nIse\u00e4ranis idiootlikult oskavad institutsioone ja riike juhtida rohep\u00f6\u00f6rajad, keda raportis nimetatakse \"eriti dogmaatilisteks\" ning mis rahvakeeli t\u00e4hendab \"usuhullud\".\u00a0\nSaksamaa roheliste saavutused \u2013 energiakriisi keskel viimaste tuumajaamade sulgemise n\u00e4ol \u2013 on k\u00f5igile n\u00e4ha. Sama hull elik isegi n\u00fcrimeelsem on Euroopa Komisjoni \u00fclemkomissar. Ei pea olema suurem tarkpea ennustamaks, millise h\u00e4da, viletsuse ja kaose toovad kaasa Euroopa Liidu ning selle k\u00e4su peale tehtud Eesti rohekavad.\u00a0\nKui Rand r\u00e4\u00e4gib, et Euroopat tuleb juhtima panna v\u00f5imalikult ogarad inimesed, siis liigub m\u00f5te paratamatult Kaja Kallasele. Arukas inimene teab, et mida k\u00fclvatakse, seda ka l\u00f5igatakse. \"Abieluv\u00f5rdsus\" on s\u00f5da loodusega, \u00fchiskonna \"j\u00f5gede\" \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramine ja iga inimene, kellel on pisutki aru peas, ei hakka lammutama \u00fchiskonna alustalasid.\u00a0\nInimloomus j\u00e4\u00e4b samaks\n\"Teadlased\" ja poliitikud v\u00f5ivad enda ning avalikkuse ajusid v\u00e4\u00e4nata nii palju kui iganes suudavad. Arukas on siiski eeldada ja \u00fchiskonna korraldus ehitada \u00fcles arusaamisele, et vaatamata viimase kahesaja aasta tormilisele teaduse ning tehnika arengule on inimloomus j\u00e4\u00e4nud inimliigi algusest peale \u00fcldjoontes samaks.\nSelle t\u00f5estuseks pole vaja vaadata kaugemale kui Ukraina s\u00f5jale. Veel 2020. aasta jaanuaris ei kujutanud \u00fckski inimene ette, milliseid s\u00f5nu hakatakse Venemaa ja venelaste kohta kasutama, kuidas hakatakse t\u00fchistama Dostojevskit ja T\u0161aikovskit. Seda eriti kontekstis, kus Eesti valitsused on kogu taasiseseisvumise aja kandnud pilpa peal venelastest Yana Toomi-suguseid mustsajalisi, kelle jaoks Eesti vabariik on ainult ajutine eksitus. V\u00f5i see ei olnud sugugi nii ammu, kus venekeelse Delfi ja k\u00f5ige j\u00f5hkramate Venemaa propagandakanalite sisul polnud suurt vahet. Ajalugu ja ilukirjandust tundvatele inimestele meenutab kogu Ukraina s\u00f5da \u00fcmbritsev vaimustus\/h\u00fcsteeria Esimese Maailmas\u00f5ja eelset ning alguse aega. Paraku ka seda, mis sellest v\u00e4lja tuli ja kuidas USAst sai maailma rikkaim riik ning hegemoonia\u2026\nK\u00f5lab banaalselt ja see s\u00f5na on progressiusklike kadakasakslaste poolt \u00e4ra r\u00fcvetatud, kuid \u00fchiskond on \u00fcles ehitatud p\u00e4ris \"v\u00e4\u00e4rtustele\". \u00dchiskonna keskmes on t\u00f5ekspidamised-v\u00e4\u00e4rtused, mida j\u00e4rgides saab \u00fcles ehitada toimiva ja eduka kogukonna. \u00dchiskond saab areneda ainult t\u00e4nu mehe ja naise liidule ning sellest s\u00fcndinud lastele. See on alati nii olnud, selline on loodusseadus, selline on loomu\u00f5igus ja loomulik perekond on \u00fchiskonna vundament. \u00dche USAd tabanud sotsiaalse katastroofi p\u00f5hjusena tuuakse l\u00e4bivalt v\u00e4lja \u00fcksikvanematega lapsed ja t\u00e4pselt oma eesm\u00e4rgi vastaste tulemustega sotsiaaltoetuste riik.\nLoomu\u00f5igus on \u00fcks \u00fcrgsemaid \u00f5iguss\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5tete s\u00fcsteeme, mis uuemal ajal on paraku kaotanud oma t\u00e4henduse. L\u00fchidalt t\u00e4hendab see, et inimeste seadused peavad olema koosk\u00f5las looduse seadustega. Kui seadusandlus hakkab loodusele vastu, siis on see s\u00f5da loodusega ja inimene pole s\u00f5da loodusega mitte kunagi v\u00f5itnud.\nMuude p\u00f5hjuste hulgas tuleb lihtsalt osutada, et revolutsioon on alati igikestev ja kui t\u00e4na r\u00e4\u00e4gitakse \"kahe inimese \u00f5nnest\", siis homme l\u00f5igatakse lastel ilma vanemate teadmata munad ja rinnad maha. See on enam-v\u00e4hem alati ja k\u00f5ikjal nii l\u00e4inud.\u00a0\nKunagi oli feminism revolutsiooniline liikumine. Siis tuli omasooiharate inimeste \u00f5iguste kehtestamine. M\u00f5lemad on vektorid, mille toel asus k\u00f5ike inimlikku ja ilusat r\u00fcndama soov\u00e4\u00e4nikute kamarilja.\u00a0\nMitte \u00fckski m\u00f5istlik inimene ei arva, et naistel peaks olema kuidagi v\u00e4hem \u00f5iguseid ja \u00fchiskonna areng on ilmselt sealmaal, et magamistoas toimuv on iga inimese enda asi.\u00a0\nSamas Signe Riisalo ei ole t\u00e4ie m\u00f5istuse juures olev inimene, kui ta v\u00e4idab, et inimese soo m\u00e4\u00e4ramine on rahvatervise k\u00fcsimus ja seda peaks saama teha iga inimene oma suva j\u00e4rele. Sugu ei ole \"vaba\", vaid paratamatus. Mis t\u00f5estab taas, et revolutsioon on igikestev \u2013 kahe inimese \"\u00f5nn\" on alati j\u00f5udnud laste soov\u00e4\u00e4rastamiseni.\u00a0\nVihak\u00f5ne kriminaliseerimine v\u00f5tab \u00e4ra v\u00f5imaluse probleeme lahendada\nJ\u00e4rgmine lollus on vaenuk\u00f5ne seadus. Demokraatiat ei ole ilma s\u00f5navabaduseta ja ilma s\u00f5navabaduseta pole ka \u00fchtegi teist vabadust. S\u00e4herdused seadused \u2013 koos \"abieluv\u00f5rdsusega\" \u2013 h\u00e4vitavad \u00fchiskonna l\u00f5ime ja arukas inimene selliseid seaduseid ei tee.\u00a0\n\"Vaenuk\u00f5ne\" kriminaliseerimise vastu v\u00f5ib ette lugeda poole maailma filosoofia ajaloost \u2013 kogu maailma m\u00f5ttelugu on ood s\u00f5navabadusele \u2013, kuid v\u00e4ga lihtsalt seletades, nii lihtsalt, et isegi Kaja Kallas v\u00f5iks sellest aru saada, on p\u00f5hjendus j\u00e4rgmine: probleeme saab lahendada ainult neist r\u00e4\u00e4kides ja \"vaenu- v\u00f5i vihak\u00f5nest\" kuriteo tegemisega v\u00f5etakse inimestelt see probleemide lahendamise v\u00f5imalus \u00e4ra, mis omakorda toob kaasa kaose \u00fchiskonnas. N\u00e4ited: Kaja Kallas ei saa riigi juhtimisega hakkama, massisisser\u00e4nne on saatanast ja inimestel on ainult kaks sugu, mida muuta ei saa\u2026\u00a0\nMajandusteoreetik Adrian Woolridge kirjeldab \u00dchendkuningriigi n\u00e4dalalehes Spectator, kuidas \u00e4rklejad \u00fchiskonna \u00fcle v\u00f5tavad ja kuidas see toob kaasa nomenklatuuri juhmistumise \u2013 arukas inimene ei \u00e4rkle \u2013 ning l\u00f5puks kaose. \"Abieluv\u00f5rdsus\", s\u00f5da vaenuk\u00f5ne ja kliimamuutustega on k\u00f5ik sada protsenti \u00e4rklevad teemad. Woolridge juhib ka t\u00e4helepanu, et kui nomenklatuuri eesotsas juhtub olema juhm \u00e4rkleja, siis selline inimene \u00fcldjuhul endast targemaid t\u00f6\u00f6le ei v\u00f5ta.\u00a0\nVaatame veelkord Riisalot \u2013 \u00f5nn pritsis sellest inimesest igas ilmakaares laiali, kui ta sai \"abieluv\u00f5rdsuse\" seaduse eeln\u00f5u riigikogule \u00fcle anda. See n\u00e4itab, et kui eesotsas on poolearuline, siis allpool ei l\u00e4he asjad sugugi paremaks ja randlikult \u00f6eldes toob see kaasa kaose. Isegi prohvet ei pea olema. K\u00f5ik see on juba mujal maailmas juhtunud ja nii rumal ei tohiks keegi olla, et arvata, nagu meil midagi muud moodi l\u00e4heks.\nT\u00e4nase valitsusjuhi ja valitsuse \"tarkusele\" osutab ka pime j\u00e4\u00e4rap\u00e4isus, millega oma eesm\u00e4rkide eest sammugi taganemata v\u00f5ideldakse. Korrates \u00fchte kulunud k\u00f5nek\u00e4\u00e4ndu, on demokraatia kompromisside kunst ehk Kallase valitsus ei ole demokraatlik.\u00a0\nViimaks tuleb osutada t\u00f5igale, et progressiusk on raske ajuhaigus ja \u00e4rklemine on selle s\u00fcmptom. Progressiusulised usuvad, et kuni nendeni\/t\u00e4naseni on maailmas k\u00f5ik valesti tehtud ja nemad n\u00fc\u00fcd teavad, kuidas \"\u00f5iget\" uut maailma ehitada.\u00a0\nAlati peab meeles pidama, et progressiusuliste revolutsioon tabab \u00fchiskonda kassettpommina. Ei ole nii, et teeme \u00e4ra \"abieluv\u00f5rdsuse\" ja rassistliku \"rassi\u00f5igluse\" j\u00e4tame rahule. Progressiusulise \u00fchispartei jaoks on vaja \u00e4ra h\u00e4vitada k\u00f5ik vana maailm ja nii k\u00e4ivad alati koos abieluv\u00f5rdsus, rohep\u00f6\u00f6re ja energia\u00fcleminek, rassi- ja sotsiaalne \"\u00f5iglus\", kurjategijate \u2013 sealhulgas \"\u00f5igete\" poliitikute \u2013 karistamatus\/taastav \u00f5igusem\u00f5istmine, normaalse asendamine ebanormaalsega, korruptsioon, massisisser\u00e4nne, j\u00f5ugukapitalism, hariduse allak\u00e4ik, korporatiivse meedia allutamine nomenklatuuri maailmarevolutsiooni eesm\u00e4rkidele, \u00fchisparteisse mitte kuuluvate poliitiliste j\u00f5udude demoniseerimine, rahvaterviset\u00f6\u00f6stusest totalitaarse riigi kehtestamise vahendi tegemine, \u00fchiskonna p\u00e4ris moraalist ja v\u00e4\u00e4rtustest vabastamine ning lausvaletamine, \u2026 siinkohal v\u00f5iks veel pikalt j\u00e4tkata.\u00a0\nProgressiusu ajuhaiguse viljad on k\u00f5igile n\u00e4ha \u2013 kodus\u00f5ja l\u00e4vel Prantsusmaa, kaoses USA demokraatide juhitud suurlinnad ja kunagise Euroopa majandusmootori Saksamaa majanduse sihikindel h\u00e4vitamine.\nEhk Kaja Kallas ja tema valitsus on t\u00e4pselt selline, mida Rand Corporationi n\u00f5u kuulavad \"universumi kuningad\" \u00fche Euroopa riigi eesotsas n\u00e4ha tahavad.\u00a0\n\u00c4raspidi Make America Great Again!\nPS Artikli pildi tausta kohta saab lugeda siit."}
{"text":"Marketplace ja muud interneti m\u00fc\u00fcgikanalid peidavad endas ka pettureidPaljud meist kasutavad v\u00f5imalust m\u00fc\u00fca ja osta asju interneti vahendusel. Selleks on loodud spetsiaalsed virtuaalsed keskkonnad nagu n\u00e4iteks Marketplace, Osta.ee, okidoki jne. M\u00fc\u00fcgiprotsess on lihtne: lae \u00fcles oma m\u00fc\u00fcgipakkumine ja oota ostjat. Kui palju m\u00f5tled aga m\u00fc\u00fces v\u00f5i ostes tehingukeskkonna turvalisusele ja ohule langeda pettuse ohvriks? Julgen arvata, et seda teevad v\u00e4ga v\u00e4hesed aga sellele tuleks m\u00f5elda palju rohkem.Kaks peamist pettust, mis ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkondades levivad, on kauba ostjale saatmataj\u00e4tmine ning andmep\u00fc\u00fck.Saamata j\u00e4\u00e4nud kaupKui kauba saatmata j\u00e4tmine on ehk arusaadav ja pettus t\u00f5en\u00e4oliselt ei vaja lisaselgitust, siis andmep\u00fc\u00fck n\u00f5uab kindlasti rohkem lahti r\u00e4\u00e4kimist. Skeemid, kus ostetud kaup ostjani ei j\u00f5ua, on kahjuks tavap\u00e4rased ja juhtmeid on aina rohkem. S\u00e4\u00e4rase k\u00e4itumise puhul saame \u00fcheselt r\u00e4\u00e4kida m\u00fc\u00fcja pahatahtlikust k\u00e4itumisest ja eesm\u00e4rgist teist inimest petta. Minu soovitus on hoida ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkondades parajal annusel skeptilisust ehk enne kellelegi raha kandmist tuleb veenduda m\u00fc\u00fcja olemasolus ja taustas. Varu viis minutit, et lugeda m\u00fc\u00fcja kohta tagasisidet ja guugelda teda, sest ka kuulutuse all v\u00f5ib olla v\u00f5lts tagasiside. Samuti soovitan suuremate summade puhul makse osadeks jagada v\u00f5i saavutada kokkulepe, et tasutakse kauba k\u00e4ttesaamisel. Rakenda k\u00f5ike v\u00f5imaliku enda kaitseks, et v\u00e4ltida kelmi haardesse sattumist. Kui aga juhtub, et kaupa ei saanud, kuid raha on saadetud, tuleb viivitamatult p\u00f6\u00f6rduda politsei poole ja teavitada pettuslikust tehingust ka panka.Andmep\u00fc\u00fckVeel ohtlikum skeem on aga andmep\u00fc\u00fck. K\u00f5ige tavalisemaks andmep\u00fc\u00fcgi viisiks on e-maili, SMS-i teel saadetud link v\u00f5i telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt pangast\/ politseist. Eesm\u00e4rk on hankida andmeid, millega siseneda ohvri internetipanka ja konto t\u00fchjaks teha. Kuid andmep\u00fc\u00fck on ajanud oma haarded ka mujale, nii on ka ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkonnad kohad, kuhu kurjategijad on imbunud ja v\u00e4ga intensiivselt.Kuidas toimub andmep\u00fc\u00fck m\u00fc\u00fcgikeskkondades? Seda on k\u00f5ige parem selgitada \u00fche n\u00e4ite p\u00f5hjal.Martin m\u00fc\u00fcs Marketplace'! keskkonnas oma kiiktooli. Ta lisas oma kuulutuse ja j\u00e4i ostja ootele. Martinile kirjutas Messengeri s\u00f5numitesse Katariina, kes oli huvitatud kiiktooli ostmisest ja k\u00fcsis lisainfot. Katariina uuris Martinilt, kas kiiktool on veel alles ja v\u00e4ljendas soovi see \u00e4ra osta.Katariina andis teada, et saadab Martinile kullerfirma lingi. Viimasele pakutu sobis ja ta j\u00e4i edasiste juhiste ootele. Katariina saatiski lingi. Lingile kl\u00f5psates avanes Martinile kullerfirma visuaal ja vaja oli asuda t\u00e4itma ankeeti. Martin ei olnud varem seifist teenust kasutanud ja k\u00fcsis ostjalt, kas saaks kuidagi lihtsamalt. Katariina aga \u00fctles, et kasutab seda kogu aeg ning julgustas ja juhendas Martinit vormi t\u00e4itmisel v\u00e4ga innukalt. Martin ei s\u00fcvenenud ekraanil olevasse teksti, vastasel juhul oleks ta juba aru saanud, et midagi on valesti, kuna tekst ei olnud korrektses eesti keeles. Esmalt pidi Martin sisestama oma nime, aadressi ja telefoninumbri. Just neid andmeid kogudes saavad kurjategijad edaspidi ohvriga m\u00f5ne muu skeemi raames \u00fchendust v\u00f5tta.J\u00e4rgmiseks tegevusteks oli makse teostamine eseme transpordi eest. Just sellest momendist l\u00e4heb olukord eriti t\u00f5siseks. See on moment, kus tuleks tegevus katki j\u00e4tta, sest n\u00fc\u00fcd hakatakse teilt k\u00fcsima andmeid, millega kurjategijad proovivad teid maksimaalselt rahast t\u00fchjaks teha. See on moment, kus l\u00e4hete justkui maksma teile kuvatud summat, aga annate juurdep\u00e4\u00e4su hoopiski oma internetipangale v\u00f5i annate oma kaardi andmed kurjategijate kasutusse. Mille tulemuseks on see, et v\u00f5ite kaotada kogu oma kontol oleva raha.Martin sisestas kurjategija poolt k\u00fcsitud kaardiandmed ning vajutas \u201esisesta\u201c nuppu. Seej\u00e4rel j\u00f5udsid kaardi andmed kurjategijateni, kes asusid Martini pangakontot koheselt t\u00fchjendama. Martini kaardiga tehti erinevates riikides mitmeid internetioste ning Martin kaotas peaaegu kogu oma kontol oleva raha. Kokku varastasid kurjategijad kontolt 2459,78 eurot.Martinile j\u00e4i elamiseks kontole vaid 12 eurot.Kui te m\u00fc\u00fcte ostukeskkonnas oma esemeid siis pidage meeles, et kui ostja hakkab teile r\u00e4\u00e4kima h\u00e4davajalikust kullerteenuse maksmisest, siis see on ilmselge m\u00e4rk, et tegemist on pettusega. Oleme ka kuulnud, et lohutuseks v\u00e4idab \u201eostja\u201c, et saate selle raha hiljem tagasi, mis kulleri jaoks l\u00e4ks. Fakt on aga see, et tegelikult v\u00f5ite j\u00e4\u00e4da ilma kogu oma rahast pangakontol. Kui keegi tahab teilt osta eset, mida m\u00fc\u00fcte, teadke et selle transpordi maksab ostja, mitte m\u00fc\u00fcja, kui me ei r\u00e4\u00e4gi erandlikust kokkuleppest. Eelpool kirjeldatud viisil ei k\u00fcsi \u00fckski kullerfirma kunagi andmeid ega kasuta seifist lahendust paki kohale toimetamiseks. Tegu on andmep\u00fc\u00fcgiga ehk kurjategijad tahavad k\u00e4tte saada teie andmeid, milleks on enamasti: pangakaardi andmed, ID-kaardi v\u00f5i SmartID koodid ja internetipanga kasutajatunnus. Saadud andmetega tahavad kurikaelad teie asemel esineda ja teha kas kaarditehinguid v\u00f5i \u00fclekandeid internetipangas.Eespool kirjeldatud pettusi esineb kahjuks aina enam. Veebi teel eseme m\u00fc\u00fcja petuskeemi t\u00f5mbamine on kurjategijate k\u00e4ekirjas saanud aina enam fookust. Uks klient v\u00f5ib kaotada tuhandeid eurosid v\u00f5i lausa kogu oma kontoj\u00e4\u00e4gi, nagu see juhtus Martiniga.Et selliseid juhtumeid ennetada, on \u00fclioluline veenduda, mida oma autentimiskoodidega kinnitate.\u2022 Kui olukord tundub kahtlane, tuleb tegevus pooleli j\u00e4tta ja otsekohe pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, et saaks piirata konto edasist kuritarvitamist.\u2022 S\u00fcveneda tuleb kinnituskoodide sisestamisel teksti, mis selgitab, mida ja kus oled kinnitamas. Nende teadete lugemiseks tuleb v\u00f5tta aega.\u2022 Pea meeles, et PIN1 on juurdep\u00e4\u00e4su andmine ja PIN2 on allkirjastamine.\u2022 Samuti on suureks abiks, kui hoiad oma internetipanga ja kaartide limiidid v\u00f5imalikult madalad. Seda selleks, et kui peaks midagi juhtuma, takistavad limiidid suuremate summade kaotamist.\u2022 Vaadake \u00fcle oma pangakaardi funktsionaalsused. Kui te n\u00e4iteks ei tee oste internetikeskkonnas, siis eemaldage oma kaardilt see funktsioon.K\u00c4TLIN KUKK, SEB Turbekeskuse turbejuht"}
{"text":"Facebookis t\u00f5ukeratast m\u00fc\u00fcnud naiselt peteti v\u00e4lja 2264 eurotKurjategijad petsid sotsiaalv\u00f5rgustikus Facebook laste t\u00f5ukeratast m\u00fc\u00fcnud naiselt v\u00e4lja 2264 eurot.\nNeljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 34-aastane naine, kes m\u00fc\u00fcs Facebookis laste t\u00f5ukeratast, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja reedel. Naisega v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes k\u00fcsis, kas t\u00f5ukeratast saaks kulleriga saata.\nM\u00fc\u00fcja oli sellega n\u00f5us ja ostja saatis talle lingi, mille avades pidi naine oma isiku identifitseerima. See eba\u00f5nnestus ning m\u00fc\u00fcja proovis seda teha mitu korda. L\u00f5puks avastas naine, et midagi on valesti, aga selleks hetkeks oli juba tema pangakontolt nelja maksega l\u00e4inud maha 2264 eurot v\u00f5\u00f5rastele kontodele."}
{"text":"Mis meid ees ootab: olulisemad punktid valitsuse tegevuskavast   L\u00e4inud n\u00e4dalal kinnitas valitsus endale j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks m\u00f5eldud tegevusprogrammi. K\u00f5ige enam leiab programmist anal\u00fc\u00fcse, kuid on ka konkreetseid t\u00e4htaegu eeln\u00f5udeks ja otsusteks. ERR tegi valiku olulisematest punktidest.   Kes soovib teada, kuidas kavatseb v\u00e4rske valitsus piirata Venemaa ja Valgevene kodanike valimis\u00f5igust, peab ootama k\u00f5igest juunini. Novembris aga tutvustab kliimaminister meile kliimaseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsust. Samas selle kohta, kuidas v\u00f5iks Eesti minna \u00fcle Euroopa r\u00f6\u00f6pmelaiusega raudteele, v\u00f5ime lugeda alles 2025. aasta novembris ja muinsuskaitseobjektide inventuur, mis v\u00f5ib kuni pooled objektid kaitse alt v\u00e4lja juhatada, valmib veel hiljem \u2013 2026. aasta detsembris. Erinevaid sihte seadis v\u00e4rske valitsus endale mitusada ning selleks, et me midagi maha ei magaks, tegi ERR tegevusprogrammist v\u00e4ikese valiku.  2023. aasta juuni  - Elanikkonnakaitse koolituste kava - Anal\u00fc\u00fcs, kuidas anda s\u00fc\u00fcteomenetluse raames tekkivate rahaliste n\u00f5uete haldamine maksu- ja tolliametile - Seaduseeln\u00f5u k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5tuks - Majandus- ja infotehnoloogiaminister s\u00f5lmib alampalgakokkuleppe t\u00f6\u00f6andjate ja ameti\u00fchingutega. (60 protsenti mediaanpalgast 2027. aastal) - Ettepanekud valitsuse paremaks esindamiseks Ida-Virumaal - \u00dclevaade p\u00e4randihoidlate rajamise hetkeseisust - Anal\u00fc\u00fcs voogedastusplatvormide maksustamise kohta - Anal\u00fc\u00fcs rahvusvaheliste spordiv\u00f5istluste Eestis korraldamise toetamise p\u00f5him\u00f5tete kohta - Anal\u00fc\u00fcs Venemaa ja Valgevene kodanike valimis\u00f5iguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel  2023. aasta juuli  - Kodul\u00e4hedase kooli rahastusmudeli kontseptsioon - Anal\u00fc\u00fcs valikukriteeriumide kohta, millele vastavad taastuvenergia projektid saaksid kiirendatud korras edasi liikuda - Anal\u00fc\u00fcs, kas ja millises mahus on vaja meretuuleparkide tarbeks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada toetusmeedet - Rahandusminister koondab k\u00f5igi ministeeriumite kokkuhoiukavad  2023. aasta august  - Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eeln\u00f5u j\u00f5uab valitsusse - Riigisekret\u00e4r koondab ettepanekud elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava jaoks - E-valimiste nutiseadmes v\u00f5imaldamise lahenduse loomise kava ja tehniline protot\u00fc\u00fcp - Haridusminister viib valitsusse eeln\u00f5u kohustusliku kooliea t\u00f5stmiseks - Metsandust puudutav looduskaitseseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u - RMK omaniku uued ootuseid - Anal\u00fc\u00fcs Film Estonia tagasimaksefondi m\u00f5jude ja vajaduste kohta - Anal\u00fc\u00fcs hambaravih\u00fcvitiste muutmiseks - Kodakondsusseaduse muutmise eeln\u00f5u, et v\u00f5imaldada rohkematel inimestel Eesti kodakondsust saada  2023. aasta september  - Kaitseminister tutvustab Eesti \u00f5hut\u00f5rjekontseptsiooni - Eeln\u00f5u, millega antakse munitsipaalpolitseile suuremad \u00f5igused - V\u00e4lisminister tutvustab Ukraina \u00fclesehitamise p\u00f5him\u00f5tteid - Eeln\u00f5u miinimumpalga t\u00f5stmiseks avalikus sektoris - Anal\u00fc\u00fcs digiriigi j\u00e4tkusuutlikkuse ja personaalse riigi kohta - Riigieelarve revisjoni kava - E-riigi mobiilirakendus - Anal\u00fc\u00fcs automaksu kehtestamiseks - Anal\u00fc\u00fcs keskkonna- ja ressursitasude (t\u00f5stmise) kohta - AS Metroset saab raha, et luua selle juurde rakendusuuringute keskus - Rahandusminister tutvustab halduspoliitiliste muudatuste kava - Anal\u00fc\u00fcs keskkonnavaldkonna strateegiliste projektide elluviimiseks - Riigisekret\u00e4r tutvustab rohep\u00f6\u00f6rde kommunikatsioonistrateegiat - Anal\u00fc\u00fcs ERR-i uue maja v\u00f5imalike rahastamismudelite kohta - Anal\u00fc\u00fcs venekeelse meedia toetusmeetme kohta - Anal\u00fc\u00fcs harvikhaigustega laste ravi toetamise kohta - Hoiu-laenu\u00fchistu seaduse muutmise eeln\u00f5u - Eeln\u00f5u, millega v\u00e4hendatakse avaliku sektori maksimaalset vastamist\u00e4htaega 30-lt p\u00e4evalt 15 p\u00e4evale  2023. aasta oktoober  - Anal\u00fc\u00fcs riigi strateegilise kommunikatsiooni v\u00f5imekuse arendamise kohta. Muu hulgas inforuumi kiirreageerimis\u00fcksuse loomise kohta - V\u00e4lisminister tutvustab Eesti seisukohti Euroopa Liidu laienemise kohta - V\u00e4lisministeeriumis valmib Venemaa rahvusvahelisel tasandil isoleerimise tegevuskava - Anal\u00fc\u00fcs, kuidas suurendada ettev\u00f5tetele kapitali k\u00e4ttesaadavust - Kliimaminister viib metsanduse arengukava taas valitsusse - Metsaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u - Anal\u00fc\u00fcs merekaitsereformi k\u00e4ivitamiseks - Erakonnaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u j\u00e4relevalve suurendamiseks ja kriminaalkorras karistatud erakondadel toetuse v\u00e4hendamiseks - Anal\u00fc\u00fcs muinsuskaitseobjektide inventeerimisest - Avaliku teenistuse seaduse muutmise eeln\u00f5u, et k\u00e4rpida kantslerite, asekantslerite ja osakonnajuhatajate maksimaalset ametiaega  2023. aasta november  - V\u00e4lisminister tutvustab Eesti-USA suhete tugevdamise tegevuskava - Siseministri \u00fclevaade idapiiri v\u00e4ljaehitamisest - Valmib kliimaseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus - Kliimaminister annab \u00fclevaate Elektrilevi O\u00dc elektriv\u00f5rgu arengukavast - Anal\u00fc\u00fcs s\u00f5iduautode ja veokite laadimisjaamade asukohtade, hinna ja vajaduse kohta - Anal\u00fc\u00fcs energiav\u00f5rkude v\u00e4lis\u00fchenduste rajamise kohta - Anal\u00fc\u00fcs rohep\u00f6\u00f6rdeks vajalike kriitiliste toormete v\u00f5imaliku kaevandamise ja tootmise kohta - Anal\u00fc\u00fcs kohalike omavalitsuste tulubaasi \u00fcmberkujundamiseks - Loovisikute sotsiaalseid garantiisid parandava seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus - Anal\u00fc\u00fcs riigi osalusega ettev\u00f5tete erastamiseks  2023. aasta detsember  - Anal\u00fc\u00fcs, kuidas ajateenistust pikendades mehitada teatud s\u00f5jalisi v\u00f5imeid - Anal\u00fc\u00fcs riigikogu valimisringkondade muutmiseks  2024. aasta jaanuar  - Majandus- ja taristuminister tutvustab Eesti tehisintellekti tegevuskava - Haridusminister tutvustab kaasava hariduskorralduse t\u00f5hususe uuringut - Anal\u00fc\u00fcs k\u00f5rghariduse rahastamiskorra muutmiseks - Regionaalministri \u00fclevaade maa- ja ruumiameti moodustamise p\u00f5him\u00f5tetest ja eesm\u00e4rkidest - Anal\u00fc\u00fcs radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmete l\u00f5ppladestuspaiga rajamiseks - Anal\u00fc\u00fcs Eesti Energia restruktureerimise kohta - Anal\u00fc\u00fcs fikseeritud hinnaga liitumise v\u00f5imaluse loomiseks 30 kW ulatuses - Reklaamiseaduse muutmise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus, et keelata hasartm\u00e4ngude ja kiirlaenude reklaamid  2024. aasta veebruar  - Anal\u00fc\u00fcs riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi laiendamise kohta - Anal\u00fc\u00fcs metsanduse ja kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud andmete usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kohta - \u00dchistranspordiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (tasuta \u00fchistranspordi kaotamine ja vajadusp\u00f5hine transport) - Anal\u00fc\u00fcs parvlaeva- ja lennu\u00fchenduste parandamise v\u00f5imaluste kohta - Anal\u00fc\u00fcs riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi laiendamise kohta - Anal\u00fc\u00fcs riiklikult t\u00e4htsate spordiobjektide rahastamise p\u00f5him\u00f5tete kohta - Anal\u00fc\u00fcs tervishoiu tegevusvarude s\u00fcsteemi kohta  2024. aasta m\u00e4rts  - Anal\u00fc\u00fcs avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohaliku ja tervisliku toidu kasutamiseks - Ringh\u00e4\u00e4linguseaduse muutmise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus - Anal\u00fc\u00fcs riigi sihtasutuste v\u00f5imalikuks konsolideerimiseks - Positiivse krediidiregistri lahenduste anal\u00fc\u00fcs - Anal\u00fc\u00fcs avaliku teabe seaduse rakendamise kohta  2024. aasta aprill  - Anal\u00fc\u00fcs \u00fcle-eestilise sireenis\u00fcsteemi laiendamiseks - Anal\u00fc\u00fcs \u00f5ppelaenu mahu kasvatamiseks ja tagasimakse perioodi pikendamiseks - Kliimaministri \u00fclevaade Rail Balticu v\u00e4ljaehitamise kohta  2024. aasta mai  - Anal\u00fc\u00fcs vabav\u00f5rguna toimiva \u00fcleriigilise pakiautomaatide v\u00f5rgustiku loomise kohta - Anal\u00fc\u00fcs t\u00f6\u00f6andjapensioni skeemi kohta.  2024. aasta juuni  - Anal\u00fc\u00fcs, kuidas (valgekraelise) kuritegevusega saadud vara t\u00f5husamalt \u00e4ra v\u00f5tta - Anal\u00fc\u00fcs, kuidas luua elanikkonnakaitse reserv - V\u00e4lisminister tutvustab Venemaaga suhtlemise p\u00f5him\u00f5tteid - Siseminister tutvustab kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eeln\u00f5u, millega piiratakse kolmandate riikide kodanike ligip\u00e4\u00e4s maa ostmisele - Anal\u00fc\u00fcs laste ja noorte vaimse tervise parandamise lahenduste kohta - Geeniandmetel p\u00f5hineva personaliseeritud teenusega alustamine (rinnav\u00e4hi s\u00f5eluuringud) - Uuendatud on Eesti haiglav\u00f5rgu arengusuunad  2024. aasta september  - Anal\u00fc\u00fcs looduskaitseliste piirangute talumise h\u00fcvitamise kohta - Kogumispensionide seaduse muutmise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus  2024. aasta oktoober  - Anal\u00fc\u00fcs patsienditestamendi koostamise ja elul\u00f5pu otsuste m\u00e4\u00e4ratlemise kohta  2024. aasta november  - Anal\u00fc\u00fcs kasutuses mitteoleva riigimaa v\u00f5\u00f5randamise v\u00f5imaluste kohta - Valmivad Eesti seisukohad EL 2040. aasta kliimaeesm\u00e4rkide kohta  2024. aasta detsember  - Siseminister tutvustab koduohutuse tegevuskava - Anal\u00fc\u00fcs elut\u00e4htsa teenuse osutajate taustakontrolli kohta - Arendatakse v\u00e4lja siseministeeriumi reserv\u00fcksus ajateenistusest k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud ja ajateenistuses s\u00f5jav\u00e4epolitsei \u00f5ppe l\u00e4binud isikutest - Majandus- ja infotehnoloogiaministri ettepanekud, kuidas j\u00f5uda innovatsiooni toetavate hangete kahe protsendi eesm\u00e4rgini - Kultuuri ligip\u00e4\u00e4setavuse tegevuskava - Vabariigi presidendi valimise seaduse muutmise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus, et muu hulgas peaks kandidaate senisest varem esitama  2025. aasta jaanuar  - Anal\u00fc\u00fcs kutse- ja k\u00f5rghariduse \u00f5ppekavade keskkonnateadlikkuse kohta  2025. aasta veebruar  - Riiklik energia- ja kliimakava - V\u00e4hempakkumine juhitava v\u00f5imsusreservi hankimiseks  2025. aasta m\u00e4rts  - Rattastrateegia - Anal\u00fc\u00fcs peretoetuste ja vanemah\u00fcvitise eesm\u00e4rgip\u00e4rasuse parandamise kohta  2025. aasta mai  - Anal\u00fc\u00fcs uutele t\u00f6\u00f6vormidele t\u00f6\u00f6tuskindlustuskaitse laiendamise v\u00f5imaluste kohta  2025. aasta juuni  - Anal\u00fc\u00fcs hoonete rekonstrueerimise kasutuselev\u00f5tu regulatiivsete takistuste kohta - Anal\u00fc\u00fcs haiglates, hooldekodudes ja lasteasutustes toitlustuse parandamise kohta  2025. aasta november  - Anal\u00fc\u00fcs Eesti Euroopa r\u00f6\u00f6pmelaiusega raudteele \u00fclemineku kohta  2026. aasta m\u00e4rts  - Valmib Harju maavarade teemaplaneering  2026. aasta detsember  - S\u00fc\u00fcteomenetluse digitaliseerimise tegevuskava elluviimine - K\u00f5ikidele Eesti inimestele \u00fchtse raamatukogus\u00fcsteemi kasutusele v\u00f5tmine - Kultuuriminister annab \u00fclevaate muinsuskaitseobjektide inventuurist    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Libakomissar l\u00fcpsis 28 000 eurotPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Sillam\u00e4el elav mees, kellele helistanud kelm tutvustas ennast vanemkomissarina ja hiljem helistanud kelm Eesti keskpanga t\u00f6\u00f6tajana. Kelmid \u00fctlesid, et mees ei tohi panka ega politseisse helistada, kuna pangat\u00f6\u00f6taja p\u00fc\u00fcab tema nimel laenu v\u00f5tta ja tegu on salajase uurimisega. Kelm palus mehel alla laadida Anydesk programmi, mida mees ka tegi. Mees edastas kelmidele oma pangaandmed ja hiljem avastas, et pangakontolt on kadunud 28 000 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Klassikalised kaaslased bussipingilOlles s\u00fcndinud \u00fchistranspordi ajastusse, olen \u00fcks neist, kes s\u00f5itis bussiga juba enne seda, kui ta roomama \u00f5ppis. Leides end viimased k\u00fcmme aastat iga p\u00e4ev \u00fchistranspordi istmetelt, tean t\u00e4pselt, millised inimesed meile istmetelt vastu vaatavad.Keskmine eestlaneVaikib terve aja, \u00fcritades iga hinna eest silmkontakti v\u00e4ltida. V\u00f5tab v\u00e4lja k\u00f5rvaklapid, sest bussim\u00fcra ja vaikne vestlusvoog on talle vastukarva. Asetab oma k\u00e4ev\u00f5i turukoti enda k\u00f5rvale, et keegi tema isiklikku ruumi tungida ei saaks, ent kaasreisija vihast pilku m\u00e4rgates murdub ja vabastab koha.Kiire ja tihti p\u00e4ris vihaneBussi j\u00f5udes tormab vabale kohale, h\u00fcpates peale juba enne seda, kui v\u00e4ljujad oma jalad selga j\u00f5uavad v\u00f5tta. Selle asemel, et bussis eestlaslikul kombel vait p\u00fcsida, kipub teda kimbutama t\u00e4htis \u00e4rik\u00f5ne, millest k\u00f5ik osa saavad v\u00f5tta, sest kaasreisija h\u00e4\u00e4l k\u00f5lab \u00fcle terve bussi. Teab t\u00e4pselt, kuhu ta t\u00e4nased toimetused viivad ja aeg surub tagant, seega n\u00e4ed ta silmis kannatamatust ja tahet bussijuhile midagi k\u00e4ratada.Vana torisejaAlguses \u00fcritad vinguviiulist eemale hoida, aga kuidagi satub ta bussis ikka alati sinu k\u00fclje alla. Loodad, et vanake oma suud ei ava, aga see lootus haihtub, kui ta hakkab oma probleemsest poesk\u00e4igust pajatama. Saad teada h\u00e4datarvilikke fakte, et sina j\u00e4rgmine kord petuskeemi ohvriks ei langeks. Bussilt maha h\u00fcpates sigineb s\u00fcdamesse kurb tunne, sest tead, et oled t\u00e4na arvatavasti esimene inimene, kellega pension\u00e4r sideme sai luua.P\u00e4ikesekiirBussi astudes naeratab sulle vastu kirev n\u00e4gu. Tunned end kohe koduselt, teades, et t\u00e4nane s\u00f5it tuleb helgust t\u00e4is. Reisija j\u00e4lgib sind oma paitava pilguga, mis t\u00f5stab su usku endasse ja meie \u00fchiskonna liikmetesse. Bussist lahkudes noogutad talle heakskiitvalt ja loodad, et j\u00e4rgmine s\u00f5it l\u00e4heb sama s\u00e4ravalt.Elukogenud nipitajaSee on juba palju n\u00e4inud kodanik, kes oma lugude jutustamisest pulbitsevat r\u00f5\u00f5mu tunneb. Vestluse arenedes m\u00f5istad, et p\u00e4rast seda p\u00e4eva pole sa enam kunagi endine, sest need valgustavad jutud muundavad kurjuse armastuseks. Saad teada parimad baarid ja ilusaimate neiudega kohad, kus tantsu l\u00fc\u00fca ning nippe, kuidas esimesel t\u00f6\u00f6l ellu j\u00e4\u00e4da. Vestlus v\u00f5ib l\u00f5ppeda m\u00f5ne s\u00fcgavam\u00f5ttelise \u00fctlusega, mille m\u00f5testamiseks sa veel veidike elama pead.Veider v\u00e4lismaalaneSee on \u00fcks neist turistidest, kes lennukilt just maha astus ning ronib bussile, teadmata tavasid, mida eestlased rangelt j\u00e4lgivad. Kohe j\u00e4\u00e4b ta silma eriskummalise \u017eestikuleerimisega ning k\u00fcsiva pilguga. Oma suhtlemisoskust lihvides saad talle kinnitada, et tegemist on \u00f5ige s\u00f5idusuunaga. Temaga vesteldes saad j\u00e4tta Eestist valitud esmamulje, seega ole ettevaatlik ning \u00e4ra reisihimulist \u00e4ra hirmuta.KOOLILEHTEDE KONKURSS 2023\u00d5htulehe korraldatud koolilehtede konkursile oodati ka koolilehtedes ilmunud artikleid. Avaldame loo, mille \u017e\u00fcrii \u00e4ra m\u00e4rkis.P\u00c4IKESEKIIREST TORISEJANI: \u00dchistranspordis v\u00f5ib kohata peamiselt kuut t\u00fc\u00fcpi inimesi. Maibrit KaurKAISA VAHER, Tallinna reaalkooli koolileht Reaali Poiss"}
{"text":"USA v\u00f5imud vahistasid kaks arvatavat Hiina agentiNEW YORK, 27. mai, AP-BNS \u2013 USA v\u00f5imud vahistasid kaks arvatavat Hiina valitsusagenti, keda kahtlustatakse seoses Pekingi v\u00e4idetava vanden\u00f5uga h\u00e4irida ja l\u00f5puks l\u00f5hkuda paguluses tegutsev kommunismivastane Falun Gongi liikumine, teatas prokuratuur.\nJohn Chenile ja Lin Fengile esitati reedel s\u00fc\u00fcdistus plaanis t\u00fchistada New Yorgis asuva Falun Gongi organisatsiooni maksuvabastuse staatus makstes altk\u00e4emaksu USA maksuagendina esinenud julgeolekuametnikule.\nAmetnik salvestas mitu vestlust Cheniga ja uurijad salvestasid telefonik\u00f5ne, milles Chen ja Feng arutasid juhiseid, mida nad v\u00e4idetavalt said Hiina valitsusametnikelt.\nAP - Baltic News Service"}
{"text":"\u00d5HTULEHE KOOLILEHTEDE KONKURSS |\u00a0Klassikalised kaaslased bussipingilOlles s\u00fcndinud \u00fchistranspordi ajastusse, olen \u00fcks neist, kes s\u00f5itis bussiga juba enne seda, kui ta roomama \u00f5ppis. Leides end viimased k\u00fcmme aastat iga p\u00e4ev \u00fchistranspordi istmetelt, tean t\u00e4pselt, millised inimesed meile istmetelt vastu vaatavad.\nKeskmine eestlane\nVaikib terve aja, \u00fcritades iga hinna eest silmkontakti v\u00e4ltida. V\u00f5tab v\u00e4lja k\u00f5rvaklapid, sest bussim\u00fcra ja vaikne vestlusvoog on talle vastukarva. Asetab oma k\u00e4e- v\u00f5i turukoti enda k\u00f5rvale, et keegi tema isiklikku ruumi tungida ei saaks, ent kaasreisija vihast pilku m\u00e4rgates murdub ja vabastab koha.\nKiire ja tihti p\u00e4ris vihane\nBussi j\u00f5udes tormab vabale kohale, h\u00fcpates peale juba enne seda, kui v\u00e4ljujad oma jalad selga j\u00f5uavad v\u00f5tta. Selle asemel, et bussis eestlaslikul kombel vait p\u00fcsida, kipub teda kimbutama t\u00e4htis \u00e4rik\u00f5ne, millest k\u00f5ik osa saavad v\u00f5tta, sest kaasreisija h\u00e4\u00e4l k\u00f5lab \u00fcle terve bussi. Teab t\u00e4pselt, kuhu ta t\u00e4nased toimetused viivad ja aeg surub tagant, seega n\u00e4ed ta silmis kannatamatust ja tahet bussijuhile midagi k\u00e4ratada.\nVana toriseja\nAlguses \u00fcritad vinguviiulist eemale hoida, aga kuidagi satub ta bussis ikka alati sinu k\u00fclje alla. Loodad, et vanake oma suud ei ava, aga see lootus haihtub, kui ta hakkab oma probleemsest poesk\u00e4igust pajatama. Saad teada h\u00e4datarvilikke fakte, et sina j\u00e4rgmine kord petuskeemi ohvriks ei langeks. Bussilt maha h\u00fcpates sigineb s\u00fcdamesse kurb tunne, sest tead, et oled t\u00e4na arvatavasti esimene inimene, kellega pension\u00e4r sideme sai luua.\nP\u00e4ikesekiir\nBussi astudes naeratab sulle vastu kirev n\u00e4gu. Tunned end kohe koduselt, teades, et t\u00e4nane s\u00f5it tuleb helgust t\u00e4is. Reisija j\u00e4lgib sind oma paitava pilguga, mis t\u00f5stab su usku endasse ja meie \u00fchiskonna liikmetesse. Bussist lahkudes noogutad talle heakskiitvalt ja loodad, et j\u00e4rgmine s\u00f5it l\u00e4heb sama s\u00e4ravalt.\nElukogenud nipitaja\nSee on juba palju n\u00e4inud kodanik, kes oma lugude jutustamisest pulbitsevat r\u00f5\u00f5mu tunneb. Vestluse arenedes m\u00f5istad, et p\u00e4rast seda p\u00e4eva pole sa enam kunagi endine, sest need valgustavad jutud muundavad kurjuse armastuseks. Saad teada parimad baarid ja ilusaimate neiudega kohad, kus tantsu l\u00fc\u00fca ning nippe, kuidas esimesel t\u00f6\u00f6l ellu j\u00e4\u00e4da. Vestlus v\u00f5ib l\u00f5ppeda m\u00f5ne s\u00fcgavam\u00f5ttelise \u00fctlusega, mille m\u00f5testamiseks sa veel veidike elama pead.\nVeider v\u00e4lismaalane\nSee on \u00fcks neist turistidest, kes lennukilt just maha astus ning ronib bussile, teadmata tavasid, mida eestlased rangelt j\u00e4lgivad. Kohe j\u00e4\u00e4b ta silma eriskummalise \u017eestikuleerimisega ning k\u00fcsiva pilguga. Oma suhtlemisoskust lihvides saad talle kinnitada, et tegemist on \u00f5ige s\u00f5idusuunaga. Temaga vesteldes saad j\u00e4tta Eestist valitud esmamulje, seega ole ettevaatlik ning \u00e4ra reisihimulist \u00e4ra hirmuta.\u00a0"}
{"text":"Minu Ukraina missioon: kuidas annetada nii, et midagi ei l\u00e4heks vasakule, korruptantideleEga ideaalset retsepti olegi. T\u00e4htis on leida inimesed, kellel on s\u00fcda \u00f5iges kohas. Annetustega seotud b\u00fcrokraatia on aga selle k\u00f5rval samuti vajalik.\nMis puutub Ukrainasse ja ausse, siis see on k\u00f5ik paigas ja enamgi veel, k\u00fcll aga on segased lood Slava Ukraini nimelise MT\u00dcga, kuid siin tegelevad t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamisega kahe riigi prokuratuurid.\nKahtlused-spekulatsioonid nimetatud MT\u00dc \u00fcmber esialgu j\u00e4\u00e4vad ja m\u00f5te, et annetad teab kellele ja kes teab mis otstarbeks, rahakukrut avama ei pane.\nJ\u00e4\u00e4vad aga ka inimesed, kes on veendunud oma tegevuse \u00f5igsuses, usuvad abi vajalikkusesse ja vahendajate aususesse. Kahtlemata on Slava Ukraini skandaal v\u00e4hendanud annetusi, kuid suurema osa annetuste v\u00e4henemisest p\u00f5hjustab minu hinnangul inimeste v\u00e4simus, harjumine s\u00f5jaga, distants. Humanitaarabi vallas on esimene ring riidekappides tehtud ja \u00e4ra saadetud mis liigne, teise inventuuriringini pole veel j\u00f5utud.\nMeie press kajastab igap\u00e4evaselt Ukraina rindes\u00fcndmusi, kuid lahingute-pommitamiste tagaj\u00e4rjel kannatavate tsiviilelanike elu-olust teame v\u00e4hem. Hoolivad eestlased on alati toetanud h\u00e4dasolijaid, kuid oleks tarvis rohkem infot, konkreetseid abivajajaid ja usaldusv\u00e4\u00e4rseid vahendajaid. K\u00f5ik pered ei saa saata kastiautosid, saunu v\u00f5i Himarse, aga nad saadaksid kas v\u00f5i m\u00f5ne seebi, toidu\u00f5li, makarone, magamiskotte, k\u00fc\u00fcnlaid jms.\nKuid kellega ja kuidas seda abi siis saata? Selle probleemi ees olen olnud isegi. \u00d5nneks on leidunud siiski m\u00f5ned MT\u00dc-d, kes v\u00f5tavad koormasse lisaks rindekaupadele ka humanitaarabi \u2013 MT\u00dc Toeta Ukrainat, Ukraina Abi MT\u00dc, Vee Matkad O\u00dc ja m\u00f5ned eraisikud.\nOmnivaga oli esialgu soodne kaupa saata, t\u00e4naseks on hinnad laes. Kahel korral oleme viinud abisaadetise ise kohale, mis on k\u00fcll aegan\u00f5udev ja kulukas, kuid annab v\u00f5imaluse suhelda otse abisaajate ja -jagajatega.\n2016. ja 2018. aastal tegin Ukrainas automatka oma Uazikuga, tutvusin paljude toredate inimestega. M\u00f5nedega neist arenesid p\u00fcsivamad kontaktid \u2013 ajakirjanik Aleksander Kramatorskis, giid Mariya Lvivis, Harkivi Eesti diasporaa \u00fcks juhte Jelena Slivchenko.\nS\u00f5ja puhkedes palusid nad abi. Nii saigi alguse minu Ukraina missioon. Kirjutasin oma Facebooki postituses, et kui kellelgi on soovi annetada, siis tooge kaup minu koju. Saadan selle inimestele, keda isiklikult tunnen ja kaup l\u00e4heb otse abivajajateni.\nKorruptsiooniteema on mulle tuttav, Ukrainas reisides tulid mulle korduvalt ligi v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rad, kes panid mind lausa kohmetuma: \u201eOlete Euroopa Liidust, tulge appi, likvideerige Ukrainas korruptsioon!\u201c Oli n\u00e4ha, et inimestel on see hingel.\nEsialgu l\u00e4ks meie abi L\u00e4\u00e4ne-Ukrainasse, otse Yastrubychi k\u00fclla, kus vabatahtlikud olid k\u00e4ima pannud rinde tarvis \u00f5mblust\u00f6\u00f6koja. Saatsime riiet, takjaid, samas ka k\u00fcla omakaitse patrullidele taskulampe, patareisid ja muud vajalikku. Ajapikku sai selgeks, kui suures h\u00e4das on Harkivi piirkonna inimesed, okupantidest vabastatud linnade-k\u00fclade elanikud. Nende kodud on h\u00e4vinud, neil pole s\u00fc\u00fca-juua ega isegi millegagi k\u00e4si pesta.\nOn k\u00fclm, suur oht epideemiaks, raketid-pommid lendavad. Aiamaale minna ei saa, sest v\u00f5id \u00f5hku lennata. Meil on k\u00f5ike seda raske ette kujutada. Lemmikloomadest on lausa hale r\u00e4\u00e4kida: nad on n\u00e4ljas, haiged, paljud on l\u00f5pu leidnud miinidel, m\u00f5ned komberdavad kahel-kolmel k\u00e4pal.\nLemmikloomadest on lausa hale r\u00e4\u00e4kida: nad on n\u00e4ljas, haiged, paljud on l\u00f5pu leidnud miinidel, m\u00f5ned komberdavad kahel-kolmel k\u00e4pal.\nKui meie esimene saadetis humanitaarabi Harkivisse j\u00f5udis, siis Jelena s\u00f5nul olid inimesed nutnud ja t\u00e4nanud. \u201eAit\u00e4h, et meid ei ole meie etnilisel kodumaal unustatud!\u201c Jelena \u00fctleb, et tsiviilelanikud on Ukraina v\u00f5imude poolt nagu unustatud - kirjade j\u00e4rgi peaksid nad riigilt abi saama, kuid kohale on sellest abist j\u00f5udnud \u00f5ige v\u00e4he.\nK\u00f5ik meie saadetiste teekonnad on fikseeritud fotodega, alates kauba laadimisest Eestis, mahalaadimisest Ukrainas ja jagamisest abivajajatele. K\u00f5ik see on n\u00e4htav minu avalikes FB postitustes. T\u00f5si, esialgu tegin sellist teavitust ergutamaks annetajaid tegudele, kuid tuli v\u00e4lja, et oli veel teinegi otstarve - l\u00e4bipaistvus. Kogu kaup, mida kastid sisaldavad, on kaalutud ja kirjeldatud.\nM\u00f6\u00f6dunud suvel viisime koormat\u00e4ie abi Yastrubychi ja sorteerisime koos kohalikega kauba \u00e4ra. Osa l\u00e4ks Radekhivi piirkonna lattu, meditsiinitarbed laadisime maha Lvivi \u00e4\u00e4relinnas asuvasse haiglasse, \u017egutid-k\u00fcpsised andsime \u00fcle s\u00f5jav\u00e4elastele. Maiustused viisime k\u00fcla raamatukokku, mis on kohalike kogunemispaigaks - lapsed asusid otsekohe Kalevi maiustusi degusteerima.\nKuidas siis nii toimetada, et midagi ei l\u00e4heks vasakule ja korruptantidele? Ega ideaalset retsepti olegi. Palju abi on isiklikest tutvustest, usaldusv\u00e4\u00e4rsetest Ukraina s\u00f5pradest. T\u00e4htis on leida inimesed, kellel on s\u00fcda \u00f5iges kohas.\nB\u00fcrokraatia on vajalik - fotod, saatelehed, andmed, kuhu kaup l\u00e4heb. Paraku aga ei saa ju v\u00f5tta allkirja vaese abisaaja k\u00e4est, kedagi tuleb ka usaldada. Mingi oht, et keegi vahelt matti v\u00f5tab, j\u00e4\u00e4b.\nMeie Kose vallas korraldasime koost\u00f6\u00f6s Kose-Uuem\u00f5isa K\u00fclakeskusega annetajatele Ukraina-t\u00e4nu\u00f5htu. T\u00e4nukirjad ja videop\u00f6\u00f6rdumised Ukrainast, muusika. Kas ei v\u00f5iks midagi taolist korraldada suuremalt, \u00fcleriigiliselt, n\u00e4iteks nagu veteranide p\u00e4ev?\nUsun, et pisut pai saada sooviksid paljud, kes on pununud kaitsev\u00f5rke, kudunud sokke, saatnud Ukrainasse kampsuneid. Kipume sageli \u00e4ra unustama \u00fcksikisikud. Laseme paista oma armastusel ja t\u00e4nulikkusel neile, kes on v\u00f5ib-olla lihtsalt head ja s\u00f5naosavad n\u00e4itlejad. Panso koolitagi.\nArvamuse autor on kogunud abi ja saatnud seda Ukrainasse eraisikuna.\nKui leiate v\u00f5imaluse annetada Ukraina heaks, siis palun tehke seda Toeta Ukrainat MT\u00dc kontodele:\nLHV Pank EE627700771001531357\nSwedbank EE832200221081244884\nLisades selgituseks: Kose Ukraina-abi"}
{"text":"Serbia president Vu\u010di\u0107 astus v\u00f5imupartei juhikohalt tagasiBELGRAD, 27. mai, AFP-BNS \u2013 Serbia president Aleksandar Vu\u010di\u0107 astus laup\u00e4eval tagasi oma v\u00f5imupartei juhikohalt, kuid eeldatavasti j\u00e4\u00e4b ta edaspidigi riigi m\u00f5juv\u00f5imsaimaks poliitikuks.\nSerbia Progressiivne Partei (SNS) v\u00f5itis mullused valimised \u00fclekaalukukalt, kuid sellele heidetakse sageli ette korruptsiooni. Viimasel ajal on erakonnale avaldanud survet ka kahe tulistamise j\u00e4rel puhkenud massimeeleavaldused.\nVu\u010di\u0107 (53) on juhtinud SNS-i alates 2012. aastast ja alates 2014. aastast olnud ta nii peaminister kui president. Ta \u00fctles, et j\u00e4\u00e4b tagasiastumise j\u00e4rel partei ridadesse.\n\"Mida iganes te teete, ma olen alati teiega,\" \u00fctles Vu\u010di\u0107 erakonna liikmetele.\n\"Ma lihtsalt arvan, et vaja on veidi teistsugust l\u00e4henemist, et koondada suurem hulk j\u00f5ude, kes tahavad v\u00f5idelda patriootliku ja eduka Serbia v\u00f5idu nimel.\"\nVu\u010di\u0107 on varem \u00f6elnud, et tahab luua \u00fcleriigilise liikumise, kuhu kuuluksid intellektuaalid, kunstnikud ja teised avaliku elu tegelased. Arvatavalt \u00fchineks liikumine j\u00e4rkj\u00e4rgult SNS-iga.\nAnal\u00fc\u00fctikud m\u00e4rgivad, et Vu\u010di\u0107 on oluliselt populaarsem kui tema partei, millele heidetakse ette korruptsiooni.\nParteijuhi kohalt lahkumine ei t\u00e4henda Vu\u010di\u0107i taandumist poliitikast, \u00fctles s\u00f5ltumatu monitooringufirma CESID juht Bojan Kla\u010dar.\n\"L\u00e4bi uue liikumise loomise tahab ta kindlustada endale veel \u00fcht mandaati.\"\nSNS-i uueks juhiks valiti kaitseminister Milo\u0161 Vu\u010devi\u0107, kes on varem olnud Serbia suuruselt teise linna Novi Sadi linnapea.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Sudaani armee\u00fclem n\u00f5udis \u00dcRO-lt erisaadiku v\u00e4ljavahetamistHARTUM, 27. mai, AFP-BNS \u2013 Sudaani armee\u00fclem Abdel Fattah al-Burhan s\u00fc\u00fcdistas \u00dcRO erisaadik Volker Perthesi riigis puhkenud j\u00f5hkra relvakonflikti \u00f5hutamises ja n\u00f5udis tema vallandamist.\nBurhan n\u00f5udis kirjas \u00dcRO-le Perthesi v\u00e4ljavahetamist ja v\u00e4itis, et ta tegeles kuus n\u00e4dalat tagasi lagunenud poliitilist protsessi vahendades \"pettuse ja desinformatsiooniga\".\n\u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres \u00fctles, et on Burhani kirjast \"\u0161okeeritud\".\nBurhan ja tema endine aset\u00e4itja, pools\u00f5jav\u00e4eliste Kiirtoetusj\u00f5udude (RSF) juht Mohamed Hamdan Daglo pidid kohtuma 15. aprillil \u00dcRO vahendatud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks. Samal p\u00e4eval puhkes nende vahel relvakonflikt, mis muutis pealinna Hartumi s\u00f5jatsooniks.\nKohtumise eesm\u00e4rk olnuks leida lahendus poliitilisele kriisile, mis on Sudaani vaevanud alates 2021. aastast, mil Burhan ja Daglo riigip\u00f6\u00f6rdega koos v\u00f5imu haarasid.\nNendevahelise t\u00fcli s\u00fcvenedes p\u00fc\u00fcdis rahvusvaheline kogukond vahendada lepet, mis pidi h\u00f5lmama RSF-i l\u00f5imimist tavaarmeega osana \u00fcleminekust tsiviilv\u00f5imule.\nPerthesi ja \u00dcRO Sudaani missiooni vastu on alates l\u00e4inud aasta l\u00f5pust korduvalt meelt avaldatud. S\u00f5jav\u00e4ge pooldavad islamistlikud protestijad s\u00fc\u00fcdistavad teda \"v\u00e4lissekkumises\".\nPerthes on sestsaati \u00f6elnud, et p\u00fcsib \"optimistlik\", ehkki s\u00f5da olevat tulnud talle \"\u00fcllatusena\".\nKonfliktis on seni hukkunud umbes 1800 inimest ja veel 1,3 miljonit on j\u00e4\u00e4nud koduta.\nBurhani v\u00e4itel olevat j\u00e4tnud oma raportites \u00dcRO-le eksliku mulje \"konsensusest\".\n\"Nende julgustavate m\u00e4rkideta poleks m\u00e4ssuliste juht Daglo oma s\u00f5jalist operatsiooni alustanud,\" v\u00e4itis ta.\nSamas pole olnud v\u00f5imalik kindlaks teha, kes s\u00f5jas esimese lasu tegi.\n\u00dcRO k\u00f5neisiku St\u00e9phane Dujarrici s\u00f5nul \u00fctles Guterres, et oli kirjast \u0161okeeritud ja \"uhke Volker Perthesi tehtud t\u00f6\u00f6 \u00fcle\". Samuti kinnitas ta oma \"t\u00e4it usaldust erisaadiku suhtes\".\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Somaalia lubab tulevast aastast otsest ja \u00fcldist valimis\u00f5igust  (T\u00e4iendatud!)MUQDISHO, 28. mai, AFP-BNS \u2013 Somaalia valitsus ja f\u00f6deraalriigid teatasid p\u00fchap\u00e4eval, et 2024. aasta juunis toimuvate kohalike valimistega hakkab kehtima otsene ja \u00fcldine valimis\u00f5igus p\u00e4rast seda, kui president Hassan Sheikh Mohamud andis m\u00e4rtsis lubaduse l\u00f5petada 1969. aastast kehtinud keeruline kaudne s\u00fcsteem.\n\"P\u00f5hiprintsiibiks peaks olema, et Somaalia Liitvabariigi valimised on sellised, mis annavad avalikkusele v\u00f5imaluse anda oma h\u00e4\u00e4l demokraatlikult s\u00fcsteemi alusel, kus \u00fchel isikul on \u00fcks h\u00e4\u00e4l,\" kinnitas valitsus, kui oli osariikide juhtidega kokkuleppele j\u00f5udnud.\nValitsus lisab, et selline valimisreform \"toetab mitmeparteilist poliitilist s\u00fcsteemi\", mis on s\u00f5ltumatu ja \"korruptsioonivaba\".\nSomaalia p\u00fc\u00fcab v\u00e4lja tulla aastak\u00fcmneid kestnud konfliktist ja kaosest, kuid lisaks tuleb v\u00f5idelda islamistlike m\u00e4ssuliste ja loodus\u00f5nnetustega, sealhulgas p\u00f5uaga, mis on j\u00e4tnud miljonid inimesed n\u00e4lga.\nSeni on olnud peamine Somaalia poliitikat korraldav p\u00f5him\u00f5te klannikuuluvus, mille juures jagatakse m\u00f5jukad rollid \u2013 n\u00e4iteks spiiker, peaminister ja president \u2013 peamiste r\u00fchmituste vahel.\nSamuti valivad osariikide seadusandjad ja klannide delegaadid v\u00e4lja parlamendisaadikud, kes omakorda valivad presidendi.\nKlannide vaheline rivaalitsemine on aga p\u00f5hjustanud aastak\u00fcmneid kestnud t\u00fclisid ning poliitilisi vaidlusi, mida viimastel aastatel on \u00e4ra kasutanud Al-Qaedaga seotud Al-Shabaabi v\u00f5itlejad.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"MEEDIAKROONIKLA: Kas \u00d5htuleht soosib fa\u0161ismi? Kroonika sonib j\u00e4lle. Kangelaslinnas Sankt-Peterburgis saab tellida NATO mundreidEestis on suhteliselt v\u00e4ikse eestlaste arvu ja eesti keele pideva v\u00e4ljat\u00f5rjumise kohta ikka v\u00f5imas eesti keeles kirjutavate ajakirjanike ja eestikeelsete v\u00e4ljaannete l\u00f6\u00f6krusikas. Vahel m\u00f5tlen sellest, et kui \u00e4kki \u00fchel ilusal p\u00e4eval hakkaksid ETV, Eesti Ekspress ja isegi \u00d5htuleht toetama elementaarselgi tasemel eestlust, l\u00f5ppeks ka igasugune l\u00f5henemine \u00fchiskonnas. Mitte \u00fckski sakslasest neomarksist ei tuleks Vabaduse v\u00e4ljakule eestlasi fa\u0161istideks s\u00f5imama ja imikuga lapsevankriga rammima, mitte \u00fckski ameerika vanamutike ei roniks Toompeale selleks, et eestlasi inglise keele noomida.\nSest praegu vastandatakse globaalse multikultuuri, v\u00f5\u00f5raste inimeste ja ringkondade huve eestlaste huvidele, elulaadile ja isegi ajaloole. J\u00f5uti ju lausa selleni, et \u201eEesti president\u201c avas pidulikult Veneetsias \u201eeesti\u201c paviljoni, mis r\u00e4\u00e4kis Eesti kui kolonisaatorriigi (!) loost ja mingid l\u00f5busad neegrid keerutasid plaate. Nii et Eestisse tulnud igasugused v\u00e4lismaa raha- ja seiklusteotsijad tunnevad ennast lausa misjon\u00e4ridena.\nMa ei r\u00e4\u00e4gi praegu Postimehest, mis heitleb hetkel, nagu Isamaa erakondki, rahvusluse ja rahvusreetmise pooluste vahelises keerises fataalse kanalisatsiooniaugu kohal. Aga Hans H. Luige meediaimpeerium \u2013 millised tehnilised ja rahalised v\u00f5imalused, milline kirjutajate diviis, kus on k\u00f5rvuti p\u00f5him\u00f5ttelagedate illusoorse haridusega autoritega ikka palju professionaale ja kahtlemata ka ausaid inimesi.\nV\u00f5ib ju spekuleerida teemal, millest on tingitud nende v\u00e4ljaannete ebasoosiv ja kohati isegi vaenulik suhtumine eesti ja \u00fcle\u00fcldse euroopalikel traditsioonidel rajaneva kultuuri ja elulaadi vastu. Kas vasakliberaalse valitsuse rahas\u00fcstidest, toimetuste juhtide poolsest instrueerimisest, t\u00f6\u00f6tajate endi siiras veendumuses ja sallimatuses \u2013 ilmselt k\u00f5igest sellest kokku. Ega me varem teada ei saagi, kui 75 aasta p\u00e4rast, mil l\u00f5ppeb meie suurvaraste tegude salastamise t\u00e4htaeg ja selgub, millele need miljonid kulutati.\nSeni on selge ainult \u00fcks \u2013 et kasutatakse v\u00e4ga suuri vahendeid selleks, et k\u00e4tte maksta rahvale, kes nende riigikurjategijate ja varaste tegudest teab ja neid p\u00f5lgab ning j\u00e4lestab.\nOn muidugi v\u00f5imalus, et peavoolumeedia, mis on praktiliselt elimineerinud oma v\u00e4hesedki oponendid (kui \u00fche ajakirjandusmaja esindajad tsenseerivad t\u00e4iega Facebooki eesti segmenti, siis teistel ei saagi olla seal \u0161ansse \u2013 see on sama, kui Lidl saaks kontrollida Coopi ja Grossi tarneid, reklaami ja kaubavalikut).\nKui m\u00f5ni ajakirjanik on eetiliselt pime, kui tal puudub loogika ja ka igasugune lugupidamine teda \u00fclesnuumanud rahva, p\u00f5lvkonna ja \u00fchiskonna vastu, siis ilmuvadki sellised lood, nagu \u00d5htulehes avaldatud Dannar Leitmaa intervjuu \u201eKuidas mitte muutuda tigedaks kibestunud p\u00e4ssiks? Ela nagu Ivo Linna!\u201c.\n\u201eIvo Linna \u2013 \u00fcks v\u00e4hestest meestest, kes on suutnud ka vanaduses j\u00e4\u00e4da v\u00e4\u00e4rikaks ja viisakaks \u2013, kuidas elada v\u00f5imalikult r\u00f5\u00f5msameelset elu,\u201c kirjutab autor kohe alguses.\nNii et Ivo Linna, kes on t\u00f5esti s\u00fcmpaatne inimene, on \u00fcks v\u00e4hestest sadade tuhandete eesti vanemate meeste hulgast, kes suutis j\u00e4\u00e4da v\u00e4\u00e4rikaks ja viisakaks. Valdav enamus siinsetest vanaisadest, Eesti riigi taastajatest, kodude ehitajatest ja hoidjatest on aga ebav\u00e4\u00e4rikad ja ebaviisakad.\nMida ma peaksin n\u00fc\u00fcd arvama selle v\u00e4ite autori ehk Dannar Leitmaa kohta? Kui ma vastaksin sadade tuhandete heade inimeste solvamisele t\u00e4pse hinnanguga, ehk solvaja olemuse defineerimisega, siis ei oleks ma kindlasti viisakas.\nTuletaksin Dannar Leitmaale meelde, et v\u00e4ljaanne, mida ta esindab, on korduvalt r\u00f5hutanud inimgruppide solvamist lubamatuks sallimatuseks. Hitleri natsid ka pidasid juute, mustlasi ja n\u00e4iteks ka slaavlasi ebav\u00e4\u00e4rikaks ja ebakultuurseks inimpr\u00fcgiks, mille hulgas leiti vaid v\u00e4hesed erandid. Ebameeldiv inimpr\u00fcgi viidi koonduslaagritesse utiliseerimisele. Putini fa\u0161istid peavad samuti k\u00f5iki ukrainlasi ebav\u00e4\u00e4rikaks banderovlaste massiks, mille alusel neid iga p\u00e4ev pommitatakse, m\u00f5rvatakse ja v\u00e4gistatakse, r\u00f6\u00f6vides k\u00fcmnete tuhandete kaupa ukraina lapsi ja viiakse Venemaale, et p\u00e4\u00e4sta \u201eebav\u00e4\u00e4rikate ja ebaviisakate\u201c vanaisade eest.\nKusjuures ajakirjanik Leitmaa pole mingi t\u00fchine kirjatsura \u2013 inimene on paljastanud reformierakonna sisevalimiste pettuse ja keskerakonna musta rahastamise, sai Bonnieri preemia.\n\u00c4kki muutus ta lihtsalt lohakas v\u00f5i oli erakordselt kiire, aga kukkus v\u00e4lja k\u00fcll midagi inimvihkajalikku ja oma rahvast p\u00f5lastavat.\n\u201e\u00d5nneks leidub \u00fchiskonnas vanemaid mehi lademetes, kes annavad n\u00f5u ka ilma k\u00fcsimata. Kahjuks on neist suurem osa kurjad, tigedad, ja pigem peaks k\u00fcsimus olema, et mida v\u00e4ltida, et mitte nende sarnasteks muutuda,\u201c kirjutab \u00d5L ajakirjanik Dannar Leitmaa.\nEesti vanemad mehed on siis tema v\u00e4ite kohaselt enamjaolt kurjad ja tigedad. See, kas ta ise suudab v\u00e4ltida nende sarnasteks muutumist, saab autor t\u00f5deda juba 10-15 aasta p\u00e4rast. Sest tegemist on tema n\u00e4ol ju tema enda arvates toreda ja \u00f5iglase erandiga \u201ekurjade valgete keskealiste eesti meeste\u201c hulgas.\nJa j\u00e4lle: kui keegi kirjutab inimestest, et neid \u201eleidub lademetes\u201c, siis mul assotsieerub see kujund ikka rohkem koonduslaagrite ja But\u0161a \u00fchishaudade inimkehade hunnikutega.\nNo h\u00e4bi on.\n+ + + + + + +\nSamal ajal avaldab Kroonika-Delfi loo \u201eM\u00fcsteerium NO\u0401PI armuelu \u00fcmber. On ta siis vallaline v\u00f5i suhtes?\u201c\nIntrigeeriv pealkiri Nataly Koppeli sulest. Kadestan inimest, keda erutavad sellised k\u00fcsimused, sest mina ei tunne h\u00e4rra Andres K\u00f5pperi eraelu suhtes mitte v\u00e4himatki huvi, olles ilmselt tollesama \u201ekurjade, tigedate, ebav\u00e4\u00e4rikate ja ebaviisakate kibestunud p\u00e4sside enamuse\u201c esindaja. Ei ole kursis ka selle muusiku loominguga, kuigi olen kuulnud tema loomingust head. Kindlasti on ta andekas inimene.\nKui ma kuulaksin tema kompositsioone, siis ei m\u00f5tleks sellele, on ta suhtes v\u00f5i vallaline. Ma kuulasin oma nooruses iga p\u00e4ev tunde Ruja, Pink Floydi ja Queeni muusikat, aga sain teada, et Freddie Mercury oli homoseksuaalne, alles siis, kui ta AIDSi surema hakkas. Sama ka Elton Johniga: enne, kui ta hakkas k\u00f5ikjal oma orientatsiooni r\u00f5hutama ja Furnishiga poseerima, ei teadnud ma \u201eGoodbye, Yellow Brick Road\u2019i\u201c ja \u201eSkyline Pigeon\u201c esitaja eraelust midagi. Ausalt.\nMiks siis peaks mind huvitama k\u00fcsimus, kas h\u00e4rra K\u00f5pper on suhtes v\u00f5i mitte?\nMul on loo suhtes aga \u00fcks sisuline k\u00fcsimus. Nataly Koppel kirjutab: \u201eMullu aasta meesartistiks valitud NO\u00cbP ehk Andres K\u00f5pper pole ammu olnud armunud ja hoiab oma suhtestaatust saladuses.\u201c\nKust te, kurat, v\u00f5tate, et \u201eta pole ammu olnud armunud\u201c, kui ta \u201ehoiab oma suhtestaatust saladuses\u201c?\nMingi halli m\u00e4ra sonimine.\n+ + + + + + +\nJa lausa fantastiline lugu fontanka.ru uudisteportaalilt: eile saadi teada, et on algatatud kriminaalasi eriti suurejoonilise kelmuse suhtes \u2013 69-aastane Sankt-Peterburgi pension\u00e4r maksis j\u00f5ulude aegu (peetakse silmis \u00f5igeusklike j\u00f5ule) mingisugusele Jevgeni Arkadjevit\u0161ile 400\u00a0000 rubla\u2026 NATO s\u00f5jav\u00e4evormi komplekti eest. Tellija ootas ja ootas ning p\u00f6\u00f6rdus l\u00f5puks eile keskp\u00e4eval putinliku politsei poole: et mul on raha makstud, aga mulle ei anta tellitud NATO mundrit!\nVenelased kommenteerisid seda uudist l\u00f5busalt. \u00dcks kirjutas, et taat kavatses NATO vormi selga t\u00f5mmata p\u00e4eval, mil ta l\u00e4heb t\u00e4navale tervitama Venemaale saabunud kauaoodatud vabastajaid.\nVihak\u00f5nelenud kommentaatorit juba otsitakse, mis on ka Eesti tulevik.\nIvan Makarov"}
{"text":"Venemaa salavanglates piinatakse Ukraina tsiviilisikuid14 s\u00f5jakuu jooksul on Venemaa r\u00f6\u00f6vinud tuhandeid Ukraina tsiviilisikuid, keda hoitakse Venemaa vanglates, kus neid piinatakse ja indoktrineeritakse Vene propagandaga, kirjutab Meduza.Ohvritel ei ole ametlikku s\u00f5javangide staatust ning neil ei ole lubatud kohtuda advokaatide v\u00f5i oma l\u00e4hedastega. Enamus neist ei oma v\u00e4lismaailmaga mingit sidet.\nNeed, kellel on \u00f5nnestunud vanglast v\u00e4lja saada, ei tea sageli ametlikku p\u00f5hjendust, miks neid vangistati v\u00f5i mille alusel nad l\u00f5puks vabastati.\nAinu\u00fcksi okupeeritud Simferopolis hoitakse praegu vangistuses \u00fcle saja tsiviilkinnipeetava. Meduza r\u00e4\u00e4kis vabastatud vangide, nende l\u00e4hedaste ja advokaatidega, et m\u00f5ista, kuidas Vene salajaste vanglate s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab.\n\nArmutud \u00fclekuulamised\n\n2022. aasta 9. mai hommikul kuulis Simferopoli vanglasse paigutatud Alexander Tarasov Vene vanglateenistuse erij\u00f5udude karjumist: \u00abV\u00f5tke rivvi! Liikuge v\u00e4lja, pead all! Ma \u00fctlesin, et jookske!\u00bb.\nTarasov \u00fches teiste kongikaaslastega langetas\u00a0pea ja pani\u00a0k\u00e4ed selja taha. Kui valvurid olid nad seina \u00e4\u00e4rde pannud, k\u00e4skisid nad vangidel jalad harki ajada, pekstes Tarasovi s\u00e4\u00e4ri seni, kuni mees oli peaaegu spagaadis.\n\u00abMis p\u00fcha t\u00e4na on? Mis p\u00e4ev see on? Kas sinu vanaisa v\u00f5itles s\u00f5jav\u00e4es? Vasta k\u00fcsimusele!\u00bb kuulis Tarasov\u00a0korraldust.\nVahet pole, mis vastuse nad andsid, j\u00e4rgnes sellele elektril\u00f6\u00f6k s\u00f5imuga: \u00abTeie vanaisad p\u00f6\u00f6ravad praegu hauas ringi, te fa\u0161istid!\u00bb\nMitme tunni p\u00e4rast erij\u00f5udude ohvitserid naasid ja sisenesid kongi elektri\u0161okirelvadega. Nad s\u00fc\u00fcdistasid \u00fchte Tarasovi kongikaaslast Ukraina marurahvusliku liikumise Paremsektori liikmesuses.\n\u00abNad andsid talle elektril\u00f6\u00f6ke ja k\u00e4skisid tal laulda [N\u00f5ukogude laulu] \u00abV\u00f5idu p\u00e4ev\u00bb,\u00bb meenutas Tarasov. \u00abNad l\u00f5id teda k\u00f5htu.\u00bb\nTarasov ei t\u00f5stnud pead. \u00abNad \u00f5petavad sind kiiresti,\u00bb m\u00e4rkis mees Meduzale. \u00abKui su silmad isegi liighatavad, l\u00f6\u00f6b elektri\u0161okirelv sind kolju alumisse otsa. Nii et ma vaatasin lihtsalt oma jalgu. Ja kuulasin.\u00bb\nKongikaaslane hakkas laulma: \u00abV\u00f5idu p\u00e4ev l\u00f5hnab p\u00fcssirohu j\u00e4rgi...\u00bb. Ohvitserid tundsid sooritusest haiget r\u00f5\u00f5mu, andes mehele iga kord elektril\u00f6\u00f6gi, kui ta s\u00f5nad sassi ajas.\n\u00abMa palvetasin, et ma ei oleks j\u00e4rgmine,\u00bb lausus Tarasov. \u00abMeid oli vangikongis viis ja iga\u00fcks meist kartis, et nad sunnivad meid laulma.\u00bb\nKui ohvitserid viimaks lahkusid, t\u00f5stis Tarasov pea ja n\u00e4gi, et tema kaaslane oli n\u00e4ost kahvatu.\n\u00abMe tundsime k\u00f5ik talle vaikides kaasa. Aga me ei saanud tema kaitsmiseks midagi teha,\u00bb s\u00f5nas ta.\n\nTervitus piinamise n\u00e4ol\n\nEnne vahistamist 2022. aasta m\u00e4rtsis oli Tarasov korraldanud protestimeeleavaldusi venelaste okupeeritud Hersonis. Tema kongikaaslaste n\u00e4ol oli tegu Ukraina aktivistide ja vabatahtlikega, kes olid s\u00f5jav\u00e4ge aidanud. Vene v\u00e4gede okupatsiooni j\u00e4rel nad vahistati.\n2022. aasta maiks oli k\u00f5iki neid juba piinatud. N\u00e4iteks Hola Pr\u00f5stani linnast p\u00e4rit Nikita T\u0161eborati tulistati haavlip\u00fcssiga jalga ja teda sunniti oma k\u00e4tega haavlit v\u00e4lja kiskuma.\nHersoni elanikule Alexander Hera\u0161t\u0161enkole anti elektril\u00f6\u00f6ke. Nova Kahhovkast p\u00e4rit Serhi Ts\u00f5hipa aga k\u00e4gistati peaaegu surnuks.\nTarasovit\u00a0piinati okupeeritud Hersoni administratiivhoone keldris, kus tema peal kasutati k\u00f5rvalestade k\u00fclge kinnitatud elektrijuhtmeid, millega \u00fcritati\u00a0v\u00e4lja pressida protestide korraldajate andmeid.\n\u00abP\u00e4rast seda pani FSB ohvitser mulle relva meelekohale ja \u00fctles: \u00abMulle tundub, et sa ajad mulle jama.\u00bb\u00a0Ja ta t\u00f5mbas relva vinna,\u00bb meenutas Tarasov. \u00abPolnud selge, kas ta vajutab p\u00e4\u00e4stikule v\u00f5i mitte.\u00bb\nTsiviilvange hoiti Simferopoli 1. karistuskoloonia eri\u00fcksuses kolmandal korrusel naiste vangla ruumides, mis on \u00fclej\u00e4\u00e4nud hoonest eraldatud.\nVenemaal vangistatud ukraina tsiviilisikute arv ei ole teada. Kui Tarasov eelmise aasta 17. m\u00e4rtsil Simferopoli karistuskolooniasse toimetati, oli ta esimeste seas, kes sinna paigutati. J\u00e4rgnevate kuude jooksul \u00e4rkas ta tihti karjatuste ja k\u00e4skluste peale, mis t\u00e4hendas, et \u00fcksusesse toodi juurde uusi vange.\n2022. aasta oktoobris toimetati k\u00f5ik ukrainlased 1. \u00fcksusest uuemasse, 2. \u00fcksusesse. Seal olid kongide aknad \u00fcle v\u00e4rvitud nii, et aknast ei olnud n\u00e4ha ei vangla \u00f5ue ega aru saada, mis kell v\u00f5iks olla.\nTuled j\u00e4eti kongides \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt p\u00f5lema ning valjuh\u00e4\u00e4ldi esitas vangla sisekorraeeskirju ja Vene h\u00fcmni nii valjult, et seda oli tunnistajate s\u00f5nul m\u00f5nikord kuulda mitme kilomeetri kaugusel.\nVangidel keelati hommikul kella kuuest kuni magamamineku ajani voodiraamidel istuda v\u00f5i lamada, mille alla kuulus ka keeld krimmitatarlastest moslemitele oma palvusi sooritada.\nVange hoiti maksimaalses isolatsioonis. \u00abOli l\u00fchike periood, kus me suutsime ventilatsiooni kaudu suhelda,\u00bb lausus Tarasov. \u00abAga siis saadeti [\u00fcks kinnipeetavatest] Sa\u0161a Ukraina h\u00fcmni laulmise eest karistuskongi.\u00bb\n\nV\u00e4ljapressitud tunnistused\n\nLisaks FBS-lastele kuulasid vange \u00fcle ka Venemaa juurdluskomitee ametnikud, kes \u00fcritasid saada \u00fclestunnistusi s\u00f5jaseaduste \u00abrikkumise\u00bb kohta.\n\u00abNad peksid meilt \u00fclestunnistusi v\u00e4lja nende kriminaalasja jaoks Ukraina s\u00f5jaseaduste rikkumise kohta,\u00bb lausus Tarasov. \u00abNad k\u00fcsisid, kas me teame midagi kodude ja Mariupoli draamateatri pommitamise kohta.\u00bb\n\u00abJuurdluskomitee on \u00e4\u00e4rmiselt huvitatud oma poliitilise kaalu kehtsetamisest, seet\u00f5ttu nad asutasidki ajutised harud okupeeritud territooriumitel,\u00bb selgitas Ukraina tsiviilvangidega t\u00f6\u00f6tav Vene advokaat Meduzale.\n\u00abS\u00f5jav\u00e4e uurijad \u00fcle kogu riigi saadeti sinna ja nad tegid p\u00f5hjalikku t\u00f6\u00f6d: sadu juhtumeid, tuhandeid erinevaid lugusid. [Juurlduskomitee juhataja Alexandr] Bastr\u00f5kin r\u00e4\u00e4gib pidevalt sellest avalikult.\u00bb\nMeduzaga r\u00e4\u00e4kinud Vene advokaatide s\u00f5nul eitavad vanglat\u00f6\u00f6tajad sageli, et ukrainlased \u00fcldse karistuskolooniates viibivad. M\u00f5nede inim\u00f5iguslaste arvates ei pruugi vanglat\u00f6\u00f6tajad m\u00f5nikord isegi valetada ja meelega j\u00e4lgi peita, sest Ukraina tsiviilvangid v\u00f5ivad olla kantud \u00fcldse eraldi andmebaasi.\nMeduza andmetel eksisteerib selline teisane s\u00fcsteem n\u00e4iteks Simferopoli karistuskoloonia 2. \u00fcksuses. \u00dche endise kinnipeetava ja kolme advokaadi s\u00f5nul hoitakse ukrainlasi salajases \u00fcksuses, mis koosneb k\u00fcmnest kongist.\n\u00ab\u00dcksusesse viiva koridori ees on nimekiri isikutest, keda sisse lubatakse,\u00bb lausus mitut Ukraina tsiviilvangi esindav Aleksei Ladin Meduzale. \u00abTeisis\u00f5nu ei lubata sisse isegi k\u00f5iki vanglaameti t\u00f6\u00f6tajaid.\u00bb\nUkrainlastest kinnipeetavaid hoitakse lisaks Krimmile veel arvukates Vene regioonides. Krimmis peetavate Ukraina tsiviilvangide eest vastutab FSB, Venemaa kinnipidamisasutusi aga haldab Vene kaitseministeeriumi peapolitseidirektoraat.\nPole selge, kui palju Ukraina tsiviilvange Venemaal vangistuses viibib. Meduzaga r\u00e4\u00e4kinud Ukraina vangide vabastamise ameti eksperdi Ir\u00f5na Badanova s\u00f5nul v\u00f5ib Venemaal olla \u00fcle 3000 ukrainlasest tsiviilvangi.\nBadanova s\u00f5nul on k\u00fcmned neist vangistuses surnud."}
{"text":"Elu v\u00f5imalikkusest vaimu-ja valikute kriisisTOIMETAJA VEERUDPeavoolu arusaamade j\u00e4rgi sisendatakse meile, et elame tuhandete valikute ajal, kus raske \u00f5igeid valikuid teha, aga kas see on ikka nii? Igal juhul tasuks asjale vaadata ka teise k\u00fclje pealt. Julgemad v\u00f5iksid isegi peeglisse piiluda, et n\u00e4ha, mis sealt vastu vaatab.Praegusel \u00e4reval ajal tundub mulle \u00fcha rohkem, et asjad on hoopis vastupidi, kui meile sisendada p\u00fc\u00fctakse - tegelikult ei olegi meil valikuid, kuni meie igap\u00e4evaelu juhib praeguse \u00fchiskonna ainujumal RAHA. Silmipimestav ja m\u00f5istust \u00e4hmastav n\u00e4htus, mis p\u00f6\u00f6rab segi pead ja segab nagu kehv n\u00e4htavus autojuhil \u00f5iget teeotsa leida.Kui j\u00e4lgida t\u00e4helepanelikumalt Eesti peavoolumeediat, siis j\u00e4\u00e4b mulje, et k\u00f5ige m\u00f5\u00f5dupuuks ongi vaid raha, puudutagu see siis majandust (m\u00f5istagi), aga ka kultuuri, sporti, inimeste eraelu vms. Seda teadmist kinnistatakse ja v\u00fcrtsitatakse pidevate v\u00f5rdluste, kohtuvaidlusteja vastasseisude loomisega. Kuna probleemide sisu, tekkep\u00f5hjus ja olemus on seejuures teisej\u00e4rgulised, kui sedagi, siis vallutatakse rahanumbritest hommikust \u00f5htuni...Ja vaese inimese kukla taga s\u00fcveneb m\u00fcrgine \u00e4ratundmine, et kui raha pole, pole sul midagi.Aga kuhu j\u00e4\u00e4vad elu p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused: armastus, t\u00e4nulikkus, p\u00fchendumine, hingerahu ...?Me viibimejustkui sadomasohhistide saunas, kus kerisele pidevalt leili peale visatakse - kuni kaaslaste n\u00e4od higipisaraist punetavad ning nahk ihu k\u00fclge kleepub. Erinevalt p\u00e4ris saunast pole selles aga midagi tervislikku. Projektide-ja kampaaniate usku ning pahatihti p\u00fc\u00fcdlikult \u00fcle reageeriv Eesti praeb justkui omas mahlas.Omamoodi saunaga saab seet\u00f5ttu v\u00f5rrelda ka meie ametkondi ja b\u00fcroosid, ainult selle vahega, et vee asemel pritsitakse seal kerisele ideid - tihtipeale vaid selleks, et \u00f5igustada oma ametis olekut ja v\u00e4ljastpoolt tuleva ohu (loe: p\u00e4ris elu) eest ringkaitset kindlustada. Seda praktiseeritakse Eestis viimasel ajal paljudes eluvaldkondades, millega kaasneb oma siseringi lakkamatu k\u00fctmine ja tunnustamine - ikka selleks, et pildil ja paigal p\u00fcsida.Leiliruumiks k\u00f6etud koosolekusaalidest v\u00e4ljudes on verer\u00f5hu t\u00f5us ja n\u00e4opunetus peaaegu alati garanteeritud, ainult selle vahega, et kui p\u00e4ris leiliruumist saab soovi korral lahkuda, siis koosolekult reeglina mitte. Seal peab kannatama n\u00fc kaua, kuni \u00absaunamehe\u201c j\u00f5ud raugeb, sest vastasel juhul v\u00f5ib halba valgusse sattuda ja rahast\/kohast ilma j\u00e4\u00e4da.Vajadusp\u00f5hist ja iseseisvat m\u00f5tlemist on sellises kuumuses \u00fcha v\u00e4hem, sest temperatuuri t\u00f5usu t\u00f5ukavad tagant ka \u00f5pitud\/juurdunud k\u00e4itumismustrid: k\u00f5ige koosk\u00f5lastamise vajadus (kuhu j\u00e4\u00e4b usaldus!?), t\u00fchi vallutamine enda n\u00e4htavakstegemise nimel ning kitsad projektihuvid (peaasi, et vaid \u201eoma\u201c raha k\u00e4tte saaks).Oma isikup\u00e4ra (kui see kellelgi oli) s\u00e4ilitada ja suurt pilti n\u00e4ha \u00f5nnestub sellistes tingimustes v\u00e4hestel, kuna ringkaitse vajadusest j\u00f5udu ammutav t\u00fchik\u00e4ik imeb v\u00e4hegi n\u00f5rgema kohe endasse.Seejuures muutuvad inimesed kohati isegi nii tuimaks, et kellegi kadumine enda k\u00f5rvalt pole enam s\u00fcndmus (p\u00f5les l\u00e4bi v\u00f5i mis veel halvem, suri \u00e4ra). Oma suurmehigi m\u00e4rkame pahatihti alles p\u00e4rast nende lahkumist. Puudub empaatia, mida p\u00fc\u00fctakse korvata n\u00e4ilise edu-ja l\u00f5busoleku, n\u00e4ideldud\/hirmunud hoolivuseja j\u00e4rjest k\u00fcsitavama meeskonnat\u00f6\u00f6 r\u00f5hutamisega.T\u00f5eline meeskonnat\u00f6\u00f6 algab ikka p\u00e4ris empaatiast ja kohalolekust - austusest iseenda ja \u00fcksteise vastu, sest olles l\u00e4bi elanud midagi p\u00e4riselt rasket, oskad teistegi kannatusi aduda ning vajadusel toeks olla.T\u00e4na ei r\u00e4\u00e4gi ma suurest s\u00f5jast, vaid alati selle k\u00f5rval hiilivast salakavalast m\u00f5jutajast ja sageli s\u00f5dade otsesest p\u00f5hjustajast - rahast. Selle asemel et tema nimel \u00fcksteisest \u00fcle joostaja p\u00e4rast seda aktiivsemaid elluj\u00e4\u00e4nuid paraadil autasustada, v\u00f5iks hoopis \u00fcksteist igap\u00e4evaselt t\u00e4nada, kui v\u00e4hegi p\u00f5hjust, aga selleks ei j\u00e4\u00e4 pidurdamatus raharallis lihtsalt aega. See rafineeritud ja halastamatu s\u00fcsteem on seatud nii, et inimesel ei j\u00e4\u00e4ks aega ega v\u00f5imalust millegi asjalikuga tegelda, vaid hommikust \u00f5htuni vaid (raha)probleeme lahendada. Ja seejuures silmanurgast j\u00e4lgida, kes enne \u00e4ra v\u00e4sib ja kukub. Et siin midagi muuta, tuleb raharallile lihtsalt \u201eei\u201c \u00f6elda, aga kui paljud seda julgevad v\u00f5i saavad!?Nii on ka paljud meie kom\u00f6\u00f6diafilmid ja -seriaalid (nt \u201eRiigimehed\u201c, \u201eSeenelk\u00e4ik\u201c) tegeliku elu valusad peegeldused, reaalse elu kajastused (nt \u00abM\u00e4rgatud Eestis\"), aga jandiks p\u00f6\u00f6ratud. Siingi on terminid ja sisu sassi l\u00e4inud - peaasi, et oleks p\u00f5nevja m\u00fc\u00fcks.Ka iga uus esile kerkiv v\u00f5imur arvab justkui, et enne teda pole olnud midagi ja maailma ajaarvamine algas just sellest hetkest, kui tema pukki sai. Paraku on sellist stsenaariumit ajaloos l\u00e4bi m\u00e4ngitud sadu kordi ja mida on inimene sellest \u00f5ppinud? Mitte midagi. Sest kui puuduvad elementaarsed teadmised ja austus ajaloo vastu, tahetakse k\u00f5ike ikka ise j\u00e4rele proovida ja k\u00e4ega katsuda ning j\u00e4rgneb \u00fcks ja seesama. Selle asemel, et teiste vigadest \u00f5ppida nagu tarkadele kombeks. Hullu olukorda s\u00fcvendab seegi, et riigimeeste sugu on selles raha- ja v\u00f5imuahnes ning madalatest intriigidest k\u00fcllastunud \u00fchiskonnas juba ammu v\u00e4lja surnud\/suretatud. Pigem edutatakse neid, kes suudavad s\u00fcdametunnistuse piinadeta teisi paremini p\u00fcgada ja musta valgeks r\u00e4\u00e4kida, paraku ei teeni edev lehmakauplemine tegelikult \u00fchegi riigi ega \u00fchiskonna huve. Eri vormides on sellele t\u00e4helepanu juhitud juba sadu aastaid, aga tulemuseks on ikka peaaegu \u00fcmmargune null.\u00dcksk\u00f5ik, missugune \u00fchiskonnakord parajasti ka ei valitseks, on osanud inimene selle alati \u00e4ra rikkuda. Nii kogeme ikkajaj\u00e4lle, kuidas diktatuuri k\u00fc\u00fcsi langedes \u00f5hatakse demokraatia j\u00e4rele, demokraatia tingimustes v\u00f5imule saanuna aga muututakse ise v\u00e4ikesteks f\u00fc\u00fcreriteks ning asutakse oponente s\u00e4distama ja t\u00fchistama.H\u00e4id episoode v\u00f5ib ju leida isegi paljulaidetud kommunismist ja natsionaalsotsialismist, kuid tasub meenutada, et neilgi kordadel kalduti algteooriast k\u00f5rvale, lasti inimlikel pahedel - uskmatusel, ahnusel, korruptsioonil ja inimlikul julmusel v\u00f5imust v\u00f5tta ning end hukatusse juhtida. Loomad seda ei suudaks, paraku seostatakse inimlikke pahesid sageli just loomade k\u00e4itumisega. H\u00e4bi!Tunnetuslikult hoiab praegu maailma (majanduslikult) \u00fcleval umbes viiendik inimkonnast - oma kutsele p\u00fchendunud, missioonitundega inimesed, kes oma v\u00f5imetele vastavalt maailmale midagi juurde annavad. Nende seas on palju lihtsaid t\u00f6\u00f6mehi - austust v\u00e4\u00e4rivaid oma ala meistreid -, kes p\u00fc\u00fcnele ei p\u00e4\u00e4se. Seal laiutavad pahatihti hoopis k\u00f5iksugu korraldajad, vahendajad ja meelelahutajad, kes on teinud meie maailmast turu selle k\u00f5ige halvemas m\u00f5istes. Ka mainitud elualasid on vaja, aga kindlasti mitte sellistes kogustes nagu praeguses maailmas, sest kogu seda \u00f5hku maha parseldades ei lasta lihtsal inimesel enam p\u00e4ris \u00f5hku hingatagi. K\u00f5ik otsustatakse justkui \u00fcle meie peade ja peaaegu alati nii, nagu ei peaks. Sest rahal puudub empaatia ja soov inimesi aidata (teadup\u00e4rast pole ka pangad heategevusorganisatsioonid). Raha on m\u00f5eldud inimeste raamistamiseks k\u00f5ige ahnemate suguvendade poolt ja iga rahast l\u00e4htuv probleemile l\u00e4henemine juba eos hukutav.Hiljuti oma 95. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud president Arnold R\u00fc\u00fctel on \u00fches oma intervjuus Euroopa Liidu teemal k\u00f5neldes \u00f6elnud: \u201elnimesed vahetuvadja liiguvad,t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas ei tohi kedagi p\u00f5lata ei nahav\u00e4rvi, n\u00e4oilme v\u00f5i silmade j\u00e4rgi. K\u00f5iki tuleb austada ja k\u00f5iki vastu v\u00f5tta, aga ei tohi ainult kapitalile toetuda - et kapital liigub ja otsib ainult kohta k\u00f5ige odavamale t\u00f6\u00f6j\u00f5uleja massid liiguvad sellej\u00e4rgi... Maailma ei tohi sellisena ette kujutada.\"Targa ja v\u00e4\u00e4rika inimese s\u00f5nad, aga kui paljud on neid s\u00f5nu \u00fcldse kuulnud v\u00f5i kuulda tahavad?Kui inimene teeb oma t\u00f6\u00f6d hingega, on sellel suur m\u00f5ju ja raha on sellisele loojale vaid boonuseks, mitte peaeesm\u00e4rgiks. Kui aga esimeseks kriteeriumiks on palganumber ja alles seej\u00e4rel teadmine, mida ta sooritama peab, pole t\u00f6\u00f6tajalt oodata muud, kui kohustuste vaevarikast \u00e4ra tegemist, kui sedagi.Vastukaaluks peavoolu m\u00f5ttemustritele olen oma uusi t\u00f6id alustades alati esiteks uurinud, missugused reaalsed t\u00f6\u00f6\u00fclesanded mind ees ootavad, ja alles siis ebamugavustunnet maha surudes, mida selle eest ollakse n\u00f5us maksma. Kui proportsioon tundub v\u00e4hegi talutav, olen asja kallale asunud, sest raha pole veel k\u00f5ik. Hoopis t\u00e4htsam on loomisr\u00f5\u00f5m. Totaalselt erinev suhtumine, kas pole?Selle asemel, et lukustada end raha \u00fcmber pidevalt puhkevatesse intriigidesse, sealhulgas ka teiste raha lugemisse, olengi eelistanud peamiselt luua ning raha ja rikkuse \u00fcmber tekkivaid teemasid ja regress\u00fcvsust v\u00e4ltida. Kuni raha on peateemaks (loe: takistuseks), ei liigu \u00fchiskond sammugi paremuse poole, sest t\u00e4itmatuid tuleb aina juurde.Pigem tuleks olla t\u00e4nulik selle eest, mis on, seda hinnata ning mitte rahamaailma poolt maalitud \u00f5hulosse imetleda. Neid ei suudaks niikuinii \u00fclal pidada. Ja end raha nimel p\u00e4ris ribadeks rabada ka ei tasu, sest ribasid (loe: tervist) ei saa ilmselt kokku lappida ka k\u00f5ige suurem raha. Seda pean endalegi \u00fcha rohkem meelde tuletama.Samal teemal:Tehkem p\u00e4ris asju! (V\u00f5ru Linna Leht, november 2022) *Kadunud \u00fchtsus, mida polnudki? (V\u00f5ru Linna Leht, november 2021) *Kui me ei suuda olla \u00fchtsed ja oma ego korrakski unustada, ei suuda me midagi (V\u00f5ru Linna Leht, detsember 2020) *Uus aasta - uued lootused! (V\u00f5ru Linna Leht, jaanuar 2020)Ulis Guth V\u00f5ru Linna Lehe toimetaja"}
{"text":"Tsahkna: Eesti ei allu Venemaa survele OSCE-s   Eesti ei kavatse alluda Venemaale, mis on vastu j\u00e4rgmiseks aastaks plaanitud Eesti eesistumisele Euroopa Julgeoleku- ja Koost\u00f6\u00f6organisatsioonis (OSCE), \u00fctles v\u00e4lisminister Margus Tsahkna.   \"Meie oma eesistumisest ei loobu tingimustel, et Venemaa saab dikteerida, kes neile sobib,\" \u00fctles Tsahkna esmasp\u00e4eval ERR-ile. \u00a0 Tema s\u00f5nul esitas Eesti oma kandidatuuri OSCE eesistujaks juba 2021. aastal, kuid Venemaa ja Valgevene on kasutanud v\u00f5imalust blokeerida Eesti saamine eesistujaks, kuna OSCE sisemiste reeglite kohaselt on uue eesistuja heakskiitmiseks vaja konsensust. \"Aga Venemaa on blokeerinud ka k\u00f5ikv\u00f5imalikke teisi rahvusvahelisi organisatsioone, et tekitada endale j\u00f5u\u00f5lga. Ja sama moodi ei ole ju OSCE-s ainult k\u00fcsimus selles, et kas Eesti on j\u00e4rgmisel aastal eesistuja, vaid samuti on Venemaa blokeerinud ka organisatsiooni uue eelarve vastuv\u00f5tmise. Seet\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tab OSCE t\u00e4na varasemate aastate eelarve baasil, mida iga kuu \u00fcmber jagatakse,\" selgitas Tsahkna. \"Ehk siis see on laiem agressorriigi poliitika ja Eesti on t\u00e4na selles kohas, kus on v\u00f5imalik kahjustada selle suure ja v\u00e4ga olulise organisatsiooni tegevust,\" t\u00f5des Eesti v\u00e4lisminister. Tsahkna r\u00f5hutas korduvalt, et Eesti ei allu agressorile. \"Kindlasti me ei ole n\u00f5us otsima n\u00fc\u00fcd kandidaati, mis sobiks Venemaa tingimustele. See on p\u00f5him\u00f5tteline seisukoht mitte ainult sellep\u00e4rast, et Eesti on v\u00e4ga hea eesistujariik, vaid seet\u00f5ttu, et me ei saa lasta rahvusvahelisse organisatsiooni sellist kultuuri, kus agressorriik ja riik, mis viib l\u00e4bi genotsiidi ja k\u00fc\u00fcditab lapsi, hakkab dikteerima v\u00e4ga olulises organisatsioonis, kes ja milline riik ja mis tingimustel neile sobiks\" r\u00e4\u00e4kis minister. Tema s\u00f5nul soovib Venemaa mitte v\u00f5idelda ainult Eestiga, vaid blokeerida laiemalt tegevust k\u00f5ikv\u00f5imalikes rahvusvahelistes organisatsioonides, mis on \u00fcles ehitatud demokraatlikele p\u00f5him\u00f5tetele ja kus arvestatakse erinevate liikmesriikide huvisid. \"[Moskva soovib] Blokeerida seda tegevust, mis v\u00f5itleks ja annaks hinnanguid Venemaa agressiooni suhtes. See on t\u00e4iesti arusaadav, aga see ei ole aktsepteeritav, ehk me ei allu sellele,\" t\u00f5des ta Tsahkna kinnitusel on ta teemast r\u00e4\u00e4kinud ka teiste Euroopa riikide v\u00e4lisministritega ning selgelt v\u00e4ljendanud seisukohta, et Eesti ei allu v\u00e4ljapressimisele ning saanud ka k\u00f5ikidelt partneritelt selles toetust. \"K\u00f5ik saavad aru, et k\u00fcsimus ei ole mitte ju Eestis, vaid k\u00fcsimus on Venemaa k\u00e4itumisest. Eks me n\u00e4eme, mis edasi saab. J\u00e4rgmise aastani on veel pisut aega ja arutelud k\u00e4ivad,\" m\u00e4rkis Tsahkna. Eesti v\u00e4lisminister viitas ka sellele, et OSCE-l on rohkelt \u00fclesandeid ja kui eeldada Ukraina v\u00f5itu s\u00f5jas Vene agressiooni vastus, siis kogu regioonis, mis j\u00e4\u00e4b Venemaa naabrusse, oleks OSCE tegevus ja m\u00f5ju v\u00e4ga t\u00e4htis. \"Nii et olukord on keeruline. Aga ma arvan, et me leiame mingi lahenduse, et v\u00e4hemalt organisatsioon saab edasi t\u00f6\u00f6tada niimoodi, et Venemaa v\u00e4ljapressimisega terrorile ei alluta,\" \u00fctles Tsahkna. Ta ei avanud siiski, missuguse lahenduse vastasseis v\u00f5iks saada. Kommenteerides Soome v\u00e4lisministri Pekka Haavisto v\u00e4ljendatud muret, et OSCE v\u00f5ib vastasseisu korral oma tegevuse l\u00f5petada, avaldas Tsahkna lootust, et seda siiski ei juhtu. \"On kokku lepitud, et Soome eesistumine toimub 2025. aastal ja Soome on kindlasti v\u00e4ga \u00f5ige riik seda eesistumist pidama. K\u00fcll, aga ma arvan, et me leiame siit tee v\u00e4lja ja Venemaa ei saa h\u00e4vitada sellise olulise organisatsiooni toimimist. K\u00fcll ta on seda muutnud, keerulisemaks,\" t\u00f5des Tsahkna. \"Tegu on ikkagi suure organisatsiooniga, kus praegu on ka palju laiemad k\u00fcsimused laua peal selles m\u00f5ttes, et millistele p\u00f5him\u00f5tetele see organisatsioon j\u00e4tkuvalt saab tugineda. Parem v\u00f5tta praegu aega nende selgitamiseks, kui kiirustada mingi lahendusega,\" lisas Tsahkna. \"Eestile on vastuv\u00f5etamatu igasugune lahendus, mis on Venemaa diktaadi all tehtud. Ka meie oleme t\u00e4isliikmesriik ja meil on siin \u00f5igus \u00f6elda oma s\u00f5na kaasa,\" lisas ta. V\u00e4lisministri s\u00f5nul tuleb konflikt lahendada aasta l\u00f5puks, et j\u00e4rgmisel eesistujariigil oleks aega ette valmistada ka oma programmi ja tegevused eesistujana. OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi l\u00f5ppakti vastuv\u00f5tmisega p\u00e4\u00e4dinud Euroopa Julgeoleku- ja Koost\u00f6\u00f6konverentsi (CSCE) j\u00e4rel tekkinud organisatsioon, mille liikmeteks said tollased Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning tollased N\u00f5ukogude bloki ning hiljem ka N\u00f5ukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku k\u00fcsimustega.\u00a0Organisatsioon sai nimeks OSCE 1994. aastal\u00a0toimunud Budapesti tippkohtumise tulemusena.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"JUHTKIRI | Vihjed n\u00e4htamatutele n-\u00f6 omainimeste k\u00e4enduss\u00fcsteemidele peaksid j\u00e4\u00e4ma aastak\u00fcmnete tahaTaavi Veskim\u00e4e majaehituse juhtum K\u00e4\u00e4riku k\u00fclje all on kurb ja n\u00f6rritav oma elementidega, mis on ajast aega kordunud \u2013 looduspargi kaitsen\u00f5uded on tavainimestele nii karmid, et vaat et midagi ei anna ehitada. Siis aga tulevad \u00f5iges kohas suhteid omavad rikkad ja v\u00e4gevad ning saavad otsekui lenneldes k\u00f5ik \u00f5igused rajada maja nagu vaja.\nT\u00f5ele au andes ostis Veskim\u00e4gi k\u00fcll krundi juba ehitus\u00f5igusega ning pole siin otsese kriitika sihtm\u00e4rk. S\u00fcsteem k\u00e4ivatki kohalike s\u00f5nul nii, et m\u00f5juisikud hangivad oma kruntidele keskkonnaametilt ehitus\u00f5iguse ja m\u00fc\u00fcvad need siis vaheltkasuga maha. Iseenesest pole siin midagi halba, kui osa soovijaid ei j\u00e4\u00e4ks t\u00fchjade pihkudega, kirjutab \u00d5htuleht.\nLisaks kirjeldab artikkel olukordi, kus n\u00e4iliselt samasuguste tunnustega maa-aladele rakendatakse erinevaid otsuseid. \u201eP\u00e4ris n\u00f5utuks teeb looduspargi suhtumine, et mina kui kohalik olen alamklass ja mulle rakenduvad piirangud, aga Tallinna asjapulgad saavad k\u00f5ik, mida soovivad. Kas siis k\u00f5ik ei olegi v\u00f5rdsed,\u201c ahastab kohalik vallaelanik.\nOlukord on v\u00e4gagi korruptsiooniohtlik, viimane selline oli Otep\u00e4\u00e4 looduspargis aastal 2006. Lisaks suurendab toimuv eba\u00f5iglustunnet kohalike seas. Kohaliku omavalitsuse roll peaks olema v\u00f5rdne k\u00f5igile p\u00f6\u00f6rdujatele \u2013 anda maksimaalselt abi, et inimesed saaks oma kodusid korrastada, v\u00f5ttes optimaalselt arvesse looduskaitse seisukohti. \u00dchelgi juhul ei tohiks j\u00e4\u00e4da muljet ebav\u00f5rdsest kohtlemisest, mis justkui kasutaks \u00e4ra kellegi isiklikke sidemeid v\u00f5i paremat juurdep\u00e4\u00e4su arhiiviallikatele ning nende osavamat t\u00f5lgendamist.\nTekib ka k\u00fcsimus, mida teeb omavalitsuse opositsioon, kui kohalikud elanikud on valla tegevusega rahulolematud. Inimestele ei tohi oma riigi, t\u00e4psemalt kohaliku omavalitsuse tegemistest j\u00e4\u00e4da santi mekki suhu. Vihjed n\u00e4htamatutele n-\u00f6 omainimeste k\u00e4enduss\u00fcsteemidele peaksid j\u00e4\u00e4ma aastak\u00fcmnete taha."}
{"text":"Abilinnapea karistusandmeid Facebookis avaldanud riigikogulane j\u00e4i kohtus \u00f5igeksTsiviilvaidlus riigikogu liikme Anti Poolametsa sotsiaalmeediasse tehtud postituse asjus, kus ta mainib endise abilinnapea Andres Jaadla 2012. aastal s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istmist korruptsioonis, ei ole j\u00f5ustunud kohtuotsuse j\u00e4rgi \u00f5igusvastane.\nAndres Jaadla\u00a0n\u00f5udis Anti Poolametsalt tema isikuandmete v\u00e4idetava \u00f5igusvastase t\u00f6\u00f6tlemisega tekitatud kahju h\u00fcvitamist. Jaadla leidis, et tema karistusandmete n\u00f5usolekuta avaldamine Facebooki-postituses ja \u201eAktuaalses kaameras\u201c n\u00e4idatud intervjuus oli \u00f5igusvastane, kuna need andmed olid selleks ajaks juba karistusregistrist kustutatud. Viru maakohus rahuldas mullu hagi ning m\u00f5istis Poolametsalt hageja kasuks v\u00e4lja mittevaralise kahju h\u00fcvitise 3000 eurot. Poolamets palus Tartu ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse t\u00fchistada ja teha uus otsus, millega j\u00e4tta hagi rahuldamata.\nRingkonnakohus leidis, et maakohtu otsus sisaldab ilmselgeid kaalutlusvigu, mis annab aluse maakohtu otsuse tegemisse sekkuda. Ringkonnakohus m\u00e4rkis otsuses, et andmed isiku karistatuse kohta on tundlik info ning nende avalikustamine sekkub intensiivselt isiku eraellu, kuna see v\u00f5ib p\u00f5hjustada \u00fchiskonna hukkam\u00f5istu ja tuua kaasa andmesubjekti stigmatiseerimise. Tegu ei ole siiski eriliigiliste isikuandmetega isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse t\u00e4henduses, nagu on leidnud maakohus. Andmete avaldamisel (nii postituses kui ka intervjuus) oli praegusel juhul samas selge eesm\u00e4rk panustada avalikes huvides toimuvasse arutellu seoses tegevusega avaliku v\u00f5imu elluviimisel ja kandideerimisega olulistele ametikohtadele. Jaadla\u00a0on v\u00e4hemalt L\u00e4\u00e4ne-Virumaal tuntud poliitik, osaleb endiselt aktiivselt poliitilises ja \u00fchiskondlikus elus ning on v\u00e4hemalt Poolametsa avaldatu kontekstis k\u00e4sitletav avaliku elu tegelasena. Sotsiaalmeediapostituses ning intervjuus avaldatud karistusandmed puudutavad Jaadla\u00a0varasemal ametipositsioonil toime pandud \u00f5igusrikkumist (korruptsioonikuritegu). Ringkonnakohtu hinnangul on avalikkusel p\u00f5hjendatud huvi teada endiselt k\u00f5rgele ametikohale (abilinnapea) kandideeriva isiku varasemat ametitegevust iseloomustavaid asjaolusid, sh infot toimepandud ametialaste \u00f5igusrikkumise kohta. Maakohtu vastupidine j\u00e4reldus on ringkonnakohtu arvates eba\u00f5ige. Ringkonnakohus t\u00f5i v\u00e4lja, et Poolametsa avaldatud info Jaadla\u00a0s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise kohta korruptsioonikuritegudes on sisult \u00f5ige, kuna Poolamets ei ole andmete avaldamisel sotsiaalmeedias ja meedias lisanud sellele infole selliseid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, mida saaks pidada kohatuteks. Samuti ei n\u00e4htu asjast, et Jaadla\u00a0jaoks oleks info avaldamisega kaasnenud raskeid tagaj\u00e4rgi (tekkinud teatud ebamugavust ja meeleolu langust ei saa sellisteks tagaj\u00e4rgedeks pidada). Kokkuv\u00f5ttes ei kaalu\u00a0Jaadla\u00a0\u00f5igus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ringkonnakohtu arvates praegusel juhul \u00fcles Poolametsa \u00f5igust s\u00f5na- ja teabevabadusele. Andmete avaldamine k\u00fcll kahjustab Jaadla\u00a0\u00f5igusi, kuid see riive ei ole asjaolusid arvestades \u00fclem\u00e4\u00e4rane. Seega v\u00f5is Poolamets k\u00f5nealuseid andmeid t\u00f6\u00f6delda ega ole k\u00e4itunud andmeid avaldades \u00f5igusvastaselt, leidis ringkonnakohus.\nTartu ringkonnakohus t\u00fchistas maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas apellatsioonkaebuse ja j\u00e4ttis hagi rahuldamata. Menetluskulud j\u00e4ttis ringkonnakohus m\u00f5lemas astmes Jaadla\u00a0kanda. Hiljuti ei v\u00f5tnud riigikohus Jaadla kassatsioonkaebust menetlusse."}
{"text":"Petturid kasutavad v\u00f5ltsreklaamides tuntud arsti nime ja \u00d5htulehe kujundust54aastane tartlane Meelis on olnud aastaid liigesehaige. Seet\u00f5ttu k\u00f6itiski teda \u00fchismeedias reklaam, kus lubati ta igaveseks valust p\u00e4\u00e4sta. Meelis ei taibanud p\u00e4ris kohe, et tegemist on pettusega.Tuntud arst, kelle suhu on pandud imelised lubadused ja peatse invaliidistumise \u00e4hvardused, on regionaalhaigla \u00fclemarst ja juhatuse liige Peep Talving.Veebis levivale v\u00f5ltsreklaamile lisab usaldusv\u00e4\u00e4rsust seegi, et kasutatud on \u00d5htulehe veebiv\u00e4ljaande kujunduselemente. J\u00e4\u00e4b mulje, et dr Talving on andnud intervjuu \u00d5htulehe terviserubriigile. Ja intervjueerija pole ei keegi muu kui Anu Saagim! Saagim t\u00f6\u00f6tab t\u00f5epoolest \u00d5htulehes, kuid sellist intervjuud pole kunagi tehtud.\u201eVargus on vargus,\u201c \u00fctleb \u00d5h6 tulehe peatoimetaja Martin \u0160mutov l\u00fchidalt pettuse kohta. Kahjuks on s\u00e4\u00e4raseid veebipettureid keeruline tabada.Kahtlased m\u00e4rgidEsimest kahtlust, et tegemist pole usaldusv\u00e4\u00e4rse reklaamartikliga, oleks v\u00f5inud \u00e4ratada paar kirjaviga pealkirjas. Aga kui inimest huvitab imeline liigesegeel, j\u00e4\u00e4b selline pisiasi m\u00e4rkamata.\u201eKui hakkasin vajutama selles reklaamis \u00d5htulehe rubriikidele, siis need ei avanenud,\u201c kirjeldab Meelis. \u201eSiis saingi aru, et see polegi \u00fcldse \u00d5htulehe lugu, vaid on \u00fcritatud sellist muljet j\u00e4tta.\u201c Soovitatud imegeel, mis oleks p\u00e4\u00e4stnud l\u00f5plikult valust ja invaliidsusest, j\u00e4i Meelisel tellimata.Pilt dr Talvingust on \u00f5ige, ehkki ka see on kuskilt varastatud, aga muu info ei klapi tegelikkusega. Talvingut tutvustatakse v\u00f5ltsreklaamis kui mitmek\u00fclgset arsti, kes lisaks rahva esindamisele Toompeal jagab ka teleekraani vahendusel v\u00e4\u00e4rt tervisen\u00f5uandeid. Tegelikult on dr Talving endiselt regionaalhaigla arst ega kuulu riigikogusse.Arstide maine kuritarvitamineMis v\u00f5iks m\u00f5juda veel usaldusv\u00e4\u00e4rsemalt kui tuntud arst tervisetoote soovitajana? Sellele petturid loodavadki. Kahjuks l\u00e4hevad inimesed ka \u00f5nge.V\u00e4ga sageli on v\u00f5ltsreklaamides kasutatud teisegi regionaalhaigla arsti, kardioloog Margus Viigimaa (pildil)nime ja n\u00e4gu. Tema identiteeti on kaaperdatud, et m\u00e4\u00e4rida p\u00e4he igasugu \u201eimelisi\u201c verer\u00f5huravimeid ja veresoonte puhastajaid. Liikvel on v\u00e4hemalt viis petuskeemi, on dr Viigimaa varem \u00f6elnud intervjuus \u00d5htulehele.Miks pettureid ometi vangi ei panda, imestavad inimesed. Nende tabamine on keeruline, sest niidid viivad v\u00e4lismaale.Regionaalhaigla on oma arstide kaitsmiseks ka samme astunud. \u201eMeie arstide andmete kasutamine sellisel viisil on s\u00fcgavalt problemaatiline, sest nende heale nimele tuginedes suunatakse inimesi tegema oma tervisele kahjulikke valikuid,\u201c \u00fctles regionaalhaigla administratiivdirektor Aivi Karu.Haigla on teinud politseile avalduse. \u201eOleme palunud alustada kriminaalmenetlust, et takistada niisugust inimeste elu ja tervise kahjustamisele suunatud tegevust ning v\u00f5tta vastutusele need, kes seda on teinud ja sel viisil rikastunud.\u201cKuidas aru saada pettusest?Imeliste tervisetoodete reklaamides peaks kahtlusi \u00e4ratama kummaline keelekasutus ja vead, kuid kindlasti see, kui lubatakse miskit, mis on liiga hea, et olla t\u00f5si. N\u00e4iteks kui lubatakse, et k\u00f5rgenenud verer\u00f5hust saab lahti \u00fche p\u00e4evaga v\u00f5i liigeseoperatsioonist p\u00e4\u00e4stab vaid geel.Inimesi meelitatakse kahtlasi tooteid soetama sooduspakkumistega, mis aeguvad kohe-kohe. Enne kui vajutada v\u00e4ljale \u201eTelli\u201c, tasub p\u00f5hjalikumalt kaaluda, v\u00f5ib-olla teha m\u00f5ni kontrollk\u00f5ne v\u00f5i arutada asja l\u00e4hedastega.Sellist intervjuud dr Peep Talvinguga pole \u00d5htulehes ilmunud. Kuvat\u00f5mmisSIRJE MAASIKAM\u00c4E"}
{"text":"Juhtkiri: Me oleme Tallinnast, me ehitameTaavi Veskim\u00e4e majaehituse juhtum K\u00e4\u00e4riku k\u00fclje all on kurb ja n\u00f6rritav oma elementidega, mis on ajast aega kordunud - looduspargi kaitsen\u00f5uded on tavainimestele nii karmid, et vaat et midagi ei anna ehitada. Siis aga tulevad \u00f5iges kohas suhteid omavad rikkad ja v\u00e4gevad ning saavad otsekui lenneldes k\u00f5ik \u00f5igused rajada maja nagu vaja.T\u00f5ele au andes ostis Veskim\u00e4gi k\u00fcll krundi juba ehitus\u00f5igusega ning pole siin otsese kriitika sihtm\u00e4rk. S\u00fcsteem k\u00e4ivatki kohalike s\u00f5nul nii, et m\u00f5juisikud hangivad oma kruntidele keskkonnaametilt ehitus\u00f5iguse ja m\u00fc\u00fcvad need siis vaheltkasuga maha. Iseenesest pole siin midagi halba, kui osa soovijaid ei j\u00e4\u00e4ks t\u00fchjade pihkudega, kirjutab \u00d5htuleht.Lisaks kirjeldab artikkel olukordi, kus n\u00e4iliselt samasuguste tunnustega maa-aladele rakendatakse erinevaid otsuseid. \u201eP\u00e4ris n\u00f5utuks teeb looduspargi suhtumine, et mina kui kohalik olen alamklass ja mulle rakenduvad piirangud, aga Tallinna asjapulgad saavad k\u00f5ik, mida soovivad. Kas siis k\u00f5ik ei olegi v\u00f5rdsed,\u201c ahastab kohalik vallaelanik.Olukord on v\u00e4gagi korruptsiooniohtlik, viimane selline oli Otep\u00e4\u00e4 looduspargis aastal 2006. Lisaks suurendab toimuv eba\u00f5iglustunnet kohalike seas. Kohaliku omavalitsuse roll peaks olema v\u00f5rdne k\u00f5igile p\u00f6\u00f6rdujatele - anda maksimaalselt abi, et inimesed saaks oma kodusid korrastada, v\u00f5ttes optimaalselt arvesse looduskaitse seisukohti. \u00dchelgi juhul ei tohiks j\u00e4\u00e4da muljet ebav\u00f5rdsest kohtlemisest, mis justkui kasutaks \u00e4ra kellegi isiklikke sidemeid v\u00f5i paremat juurdep\u00e4\u00e4su arhiiviallikatele ning nende osavamat t\u00f5lgendamist.Tekib ka k\u00fcsimus, mida teeb omavalitsuse opositsioon, kui kohalikud elanikud on valla tegevusega rahulolematud. Inimestele ei tohi oma riigi, t\u00e4psemalt kohaliku omavalitsuse tegemistest j\u00e4\u00e4da santi mekki suhu. Vihjed n\u00e4htamatutele n-\u00f6 omainimeste k\u00e4enduss\u00fcsteemidele peaksid j\u00e4\u00e4ma aastak\u00fcmnete taha.\"Inimestele ei tohi oma riigi, t\u00e4psemalt kohaliku omavalitsuse tegemistest j\u00e4\u00e4da santi mekki suhu.\""}
{"text":"Kolmap\u00e4eval on huvide deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaegTALLINN, 30. mai, BNS -\u00a0Justiitsministeerium tuletab meelde, et k\u00f5igil ametiisikutel, kellel on kohustus esitada huvide deklaratsioon, tuleb seda teha elektroonselt e-maksuameti kaudu 31. maiks.\n\u201eAndmete \u00f5igeks ajaks esitamine on kohustuslik ja deklaratsioonis tuleb v\u00e4lja tuua k\u00f5ik andmed, mida on vaja teada korruptsiooniohu hindamiseks. Panen eriti volikogu liikmetele s\u00fcdamele esitada deklaratsioon t\u00e4htaegselt, sest paraku on kohalike omavalitsuste \u00f5igeaegselt esitatud deklaratsioonide osakaal l\u00e4bi aastate olnud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt madal,\u201c r\u00f5hutas justiitsminister Kalle Laanet.\nHuvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust.\nHuvide deklaratsioonide registrisse oli 2022. aasta juuni alguses kantud 5792 ametikohta, kelle huvide deklareerimise t\u00e4htaeg oli 31. mai v\u00f5i varasem. Nendest 4387 ehk 76 protsenti esitasid oma deklaratsiooni t\u00e4htajaks. Huvide deklaratsioonid esitasid t\u00e4htajaks kaheksa asutuse deklarandid: N\u00f5o vallavalitsus, justiitsministeerium, h\u00e4irekeskus, PPA, PRIA, riigikontroll, P\u00e4rnu maakohus ning Tartu \u00fclikool. T\u00e4htajaks oli deklaratsioon esitamata 1331 ametikohal. Nendest \u00fcle poole ehk 54 protsenti olid omavalitsuste volikogude liikmed.\nDeklaratsiooni m\u00f5juva p\u00f5hjuseta t\u00e4htajaks esitamata j\u00e4tmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.\nHuvide deklareerimiseks tuleb end e-maksuametis identifitseerida eraisikuna ning seej\u00e4rel valida aruannete alt \u201eHuvide deklaratsioon\u201c. T\u00e4psemad juhiseid huvide deklareerimiseks leiab korruptsiooniveebist.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Ekspert avaldab, kus peitub pettuse ohvriks langemise riskLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik.Allikas: Luminor\nTurvalised autentimisvahendid on muutunud m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatuks osaks meie igap\u00e4evaelust \u2013 Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul aga turvalisusest \u00fcksi ei piisa, kuna j\u00e4rjest osavamate ja jultunumate petturite ohvriks v\u00f5ib langeda iga\u00fcks. Milliseid ohte pettused endas peidavad ning kuidas neid \u00e4ra tunda?\n\u00dcks liigutus v\u00f5ib saatuslikuks saada\nVeiko Kiik t\u00f5deb, et ehkki autentimisvahendid on muutunud ajas j\u00e4rjest turvalisemaks ja mugavaks, on p\u00f5him\u00f5te j\u00e4\u00e4nud k\u00f5igi puhul suuresti samaks. \u201cKui varasemalt olid PIN-kalkulaatorid ja koodikaardid rohkem levinud, siis ka nende puhul kehtis \u00fcpris sarnane p\u00f5him\u00f5te nagu n\u00e4iteks mobiil-ID, ID-kaardi v\u00f5i Smart-ID puhul: kliendil on personaalsed turvakoodid, mida tohib kasutada ainult tema ise,\u201d kirjeldas ta.\nT\u00e4nap\u00e4eval populaarseks saanud autentimisvahendid on k\u00fcll mugavamad kasutada, kuid pettuse ohvriks langemist see \u00e4ra hoidnud ei ole. Vastupidi: petuskeemi ohvriks langemist t\u00e4ielikult v\u00e4listada on v\u00e4ga raske ning m\u00e4rgatavat langust pettuste t\u00f5usutrendi puhul n\u00e4ha ei ole. Kuid millised ohum\u00e4rgid potentsiaalsele petuskeemile viitavad?\n\u201cKui sinu seade k\u00fcsib sinult PIN-koodide sisestamist ajal, millal sina seda ei algatanud, siis see on kindlasti v\u00e4ga suur ohum\u00e4rk,\u201d hoiatas Kiik. \u201cKuna elame tehnoloogiaajastul, mil inimesel v\u00f5ib korraga kasutuses olla mitu erinevat seadet ning seal omakorda palju erinevaid rakendusi v\u00f5i brauseriakent, v\u00f5ib kiiresti tekkida olukord, kus \u00fcks v\u00f5i paar l\u00e4bim\u00f5tlemata parooli sisestust saavad kiiresti saatuslikuks.\u201d\nNii v\u00f5ivad \u00fcksnes v\u00e4ikesed nupuvajutused viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \u201cKui inimene on koodid ise sisestanud ning nende tulemusena on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\u201d t\u00f5des spetsialist.\nPIN1 tuvastab isiku, PIN2 allkirjastab lepingu\nEt autentimisvahendite mugavus on nagu kahe teraga m\u00f5\u00f5k, juhib Veiko Kiik t\u00e4helepanu autentimiseks vajalikele turvakoodidele ehk PIN1 ja PIN2 t\u00e4hendusele. \u201cPIN1 koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse n\u00e4iteks internetipanka sisse logimine, kuid PIN2 toimib nagu digitaalne allkiri ehk sellega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik kinnitada makseid,\u201d selgitas ta.\nTelefoni teel PIN koodide k\u00fcsimisse tuleb suhtuda skeptiliselt ning alati m\u00f5elda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada v\u00f5i kellegi palvel midagi kinnitada. \u201cKuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi \u00f6elda \u2013 kindlasti ei k\u00fcsi koodide avalikustamist pangat\u00f6\u00f6taja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda v\u00f5ib. Tuleb meeles pidada, et petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saada,\u201d toonitas Kiik.\nEt turvakoodid on t\u00e4pselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, tuleb PIN koode ja paroole v\u00f5\u00f5raste silmade eest kaitsta \u2013 seega ei tasu neid hoida n\u00e4htavas kohas nagu k\u00fclmkapiuks v\u00f5i kontori t\u00f6\u00f6laud.\n\u201cKui kirjutada koodid paberit\u00fckile, tuleb hoolt kandma ka selle eest, et selle paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja k\u00f5rvalistel isikutel v\u00e4listatud sellele ligip\u00e4\u00e4s. K\u00f5ige parem oleks, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna k\u00f5ike meelde j\u00e4tta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida, kuna varguse v\u00f5i asjade kadumise korral v\u00f5ivad koodid kiiresti valedesse k\u00e4tesse sattuda.\u201d\nN\u00e4iteks pole telefoniga tehtud foto v\u00f5i kuvat\u00f5mmis kaugeltki parima variant info talletamiseks. \u201cKui telefon l\u00e4heb kaduma koos fotoalbumis olevate koodidega, siis tasuks l\u00e4bi m\u00f5elda, mis saab siis, kui telefon satub valedesse k\u00e4tesse, ning kuidas tulete toime infost ilmaj\u00e4\u00e4misega,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nParoolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused, mis v\u00f5ivad olla sobivaks ja mugavaks lahenduseks. Veiko Kiik soovitab siinkohal tutvuda erinevate v\u00f5imalustega ning leida endale sobivaim.\n\u201cSeega tuleb oma tegemised l\u00e4bi m\u00f5elda, et v\u00e4ltida info liiga kergek\u00e4elist v\u00f5i l\u00e4bi m\u00f5tlemata v\u00e4lja andmist ning seel\u00e4bi pettuse ohvriks langeda. Seega panen s\u00fcdamele, et oma paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida l\u00e4bi pole loetud,\u201d s\u00f5nas Kiik l\u00f5petuseks.\u00a0"}
{"text":"Eestlasi on tabanud petus\u00f5numite laineViimaste n\u00e4dalate jooksul on h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud Eestis levivate SMS-\u00f5ngitsuspettuste hulk, mida saadetakse peamiselt v\u00e4lja Omniva v\u00f5i Netflixi nime alt.Enamasti on nende skeemide eesm\u00e4rgiks petta v\u00e4lja ohvrite kasutajanimesid ja paroole, saada ligip\u00e4\u00e4s nende pangakontole v\u00f5i varastada muid andmeid. Kuidas aga kurjategijad telefoninumbreid leiavad ja s\u00f5numeid saadavad, kuidas tegelikult kasu teenitakse ja kuidas petus\u00f5numit \u00e4ra tunda?Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitas, et viimane suurem \u00f5ngitsuss\u00f5numite laine algas mai alguses ja k\u00e4ekirja hinnates on suure t\u00f5en\u00e4osusega nende saatmise taga \u00fcks grupp kurjategijaid. Peamiselt viidatakse s\u00f5numites, et Omnivasse on saabunud pakk ja selleks, et seda tagasi ei saadetaks, tuleb suunduda kindlale lehele ja sinna vajalikud andmed sisestada. Teistel juhtudel j\u00e4ljendatakse aga Netflixi ning ohvrid suunatakse v\u00f5lts-Netflixi lehele.\u201cPettuses kasutavad Omniva ja Netflixi lehed on originaaliga \u00e4ravahetamiseni sarnased ning see tekitab inimestes turvatunde. Tegelikkuses pole neil aga v\u00e4idetud firmadega mingit pistmist ja tekstikastidesse oma andmed sisestades j\u00f5uavad need otse kurjategijate k\u00e4tte,\u201d selgitas ta. \u201cParim viis originaali v\u00f5ltsingust eristada on vaadata aadressiribal kirjasolevat \u2013 kui seal pole tuttav Omniva v\u00f5i Netflxi veebiaadress, siis on tegu pettusega.\u201dParim viis originaali v\u00f5ltsingust eristada on vaadata aadressiribal kirjasolevat \u2013 kui seal pole tuttav Omniva v\u00f5i Netflxi veebiaadress, siis on tegu pettusega.Kui praegu on peamiselt j\u00e4ljendatavateks just eelmainitud kaks ettev\u00f5tet, siis r\u00f5hutas Kraft, et valvas tasub olla ka teiste asutuste poolt saadetud s\u00f5numite puhul. Kurjategijad muudavad oma l\u00e4henemist pidevalt ning kui potentsiaalsed ohvrid t\u00e4naste skeemidega \u00e4ra harjuvad, leitakse m\u00f5ni teine l\u00e4henemine.Kust petised mu numbri saavad ja kas keegi toksibki p\u00e4ev otsa petus\u00f5numeid?\n\nSMS-pettused muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et nende l\u00e4biviimine on pahalaste jaoks k\u00fcllaltki lihtne ning et inimesed on harjunud s\u00f5numite teel ettev\u00f5tetelt olulist infot saama. SMSide v\u00e4lja saatmiseks ei tule pahalastel neid \u00fckshaaval telefoni s\u00f5numirakendusse tippida, vaid selle asemel l\u00f5igatakse kasu m\u00f5ne v\u00e4lismaa operaatori s\u00f5numikeskuse haavatavusest v\u00f5i ostetakse s\u00f5numite saatmise teenust h\u00e4guse taustaga v\u00e4lismaiselt teenusepakkujalt.Petus\u00f5numite ja -k\u00f5nede tarvis on aga vaja potentsiaalsete ohvrite telefoninumbreid. Nende hankimiseks on mitmeid viise, kui Krafti s\u00f5nul on enimlevinud l\u00e4henemisteks telefoninumbrite huupi genereerimine, nende internetist kogumine v\u00f5i nende v\u00e4ljapetmine eriilmeliste skeemide toel.\u201cHetkel leviva pettuselaine puhul tundub, et pigem on tegu internetist avalikult leitavate telefoninumbrite \u00e4rakasutamisega v\u00f5i muul moel v\u00e4lja petetud numbritega. N\u00e4iteks v\u00f5ib keegi olla korraldanud libaloosi, palunud inimestel sinna oma telefoninumber lisada ja siis saadetakse n\u00fc\u00fcd sinna s\u00f5numeid,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201cNumbrid v\u00f5ivad p\u00e4rineda ka avalikest allikatest, n\u00e4iteks on need lihtsalt Google\u2019i abil leitud v\u00f5i sotsiaalmeediast \u00fcles korjatud.\u201dViimast silmas pidades soovitab ta olla oma telefoninumbri avalikult postitamisega ettevaatlik ja m\u00f5ista, et korra internetis avaldatud number j\u00e4\u00e4b suure t\u00f5en\u00e4osusega leitavaks alati. Kusjuures petturid v\u00f5ivad numbri leida kohtadest, mille peale esialgu isegi m\u00f5elda ei pruugi: auto m\u00fc\u00fcgikuulutuse juurest, Facebook Marketplace\u2019ist, t\u00f6\u00f6andja kontaktilehelt v\u00f5i mistahes muult lehelt, mis on otsingumootorite kaudu lihtsalt leitav.\u201cKindlasti ei tasu oma numbrit jagada veidi kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega loosim\u00e4ngudes v\u00f5i igat suvalist kasutajakontot luues. Mida rohkemates kohtades number avalik on, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et see mingit kanalit pidi \u2013 kasv\u00f5i andmelekke tulemusel \u2013 pahalaste k\u00e4sutusse j\u00f5uab,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201cOleme harjunud saama s\u00f5numite teel olulist infot, seega kipub nende puhul valvsus madalam olema. Viimasel ajal toimuvat vaadates tasub aga iga s\u00f5numi osas olla v\u00e4ga skeptiline.\u201dKuidas pettust \u00e4ra tunda ja mida teha, kui oled ohvriks langenud?\n\nPetus\u00f5numite peatamisel on oma roll m\u00e4ngida sideoperaatoritel ja v\u00f5imuasutustel, kuid suurima t\u00f6\u00f6 peavad \u00e4ra tegema potentsiaalsed ohvrid ise. Mida paremini inimesed petus\u00f5numeid \u00e4ra tunnevad ja mida v\u00e4hem inimesi ohvriks langeb, seda v\u00e4hem motivatsiooni on kurjategijatel skeemiga j\u00e4tkata. Selle eelduseks on aga pettuste \u00e4ratundmine ja teadmine, millised on reaalsed ohud.T\u00e4na levivate \u00f5ngitsuss\u00f5numite puhul m\u00e4rgib infoturbejuht, et parim viis end kaitsta on rakendada \u00fclimat skepsist ja teada, et ka pealtn\u00e4ha autentne veebileht v\u00f5ib olla pettuse t\u00f6\u00f6riistaks. Niisamuti tasub m\u00f5elda, et kas konkreetsel hetkel ollakse saatjalt s\u00f5numit ootamas.\u201cPettuse ohvriks on siiski lihtne langeda, kui ootad parasjagu pakki ja \u00fcks\u00e4kki tuleb postiasutuselt s\u00f5num, et pakk saadetakse tagasi, kui veebivormi \u00e4ra ei t\u00e4ida. Tasub meeles pidada, et selliseid s\u00f5numeid tegelikult ei saadeta. S\u00f5numites olevaid linke ei tasuks avada ning kui soovid kindlasti p\u00e4rast s\u00f5numit ettev\u00f5tte lehte k\u00fclastada, tasub minna l\u00e4bi brauseri otse soovitud veebilehele,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.K\u00f5ige lihtsamaks viisiks petulehte \u00e4ra tunda on vaadata, mis on kirjas aadressiribal. Kui on teada, et ettev\u00f5tte veebiaadress on netflix.com, kuid s\u00f5numiga saadetud lehe aadressiks on vigane ja lohisev confirm-account-netfix.com, siis on tegu millegi kahtlasega ja andmete sisestamisest tasuks hoiduda. \u201cKui pole siiski t\u00e4iesti kindel, siis Eesti ettev\u00f5tete puhul v\u00f5ib julgelt ka otse klienditoega \u00fchendust v\u00f5tta ja uurida, kas s\u00f5numi teel saadetud veebilehe puhul on tegu millega reaalsega. Teenindajad oskavad kindlasti viidata, kas tegu on nende kanaliga v\u00f5i mitte,\u201d lisas ta.Kui siiski on m\u00f5nele petulehele juba andmed sisestatud, tuleks Krafti s\u00f5nul v\u00f5imalikult kiirelt tegutseda.Kui siiski on m\u00f5nele petulehele juba andmed sisestatud, tuleks Krafti s\u00f5nul v\u00f5imalikult kiirelt tegutseda. \u201cKui andsid pettuse t\u00f5ttu kellelegi ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tasub kiirelt pangaga suhelda, pangakaart sulgeda ja tehtud maksete puhul \u00fcritada need tagasi kutsuda. Kui jagasid m\u00f5ne konto parooli, tasub see kiirelt muuta. Kui jagasid \u00fcldiseid isikuandmeid, tuleb p\u00fcsida m\u00f5nda aega valvel ja olla valmis kiirelt reageerima, juhul kui neid andmeid hakatakse mingil moel \u00e4ra kasutama,\u201d selgitas ta."}
{"text":"Neomarksistlik \u00f6kologism tapab maailmaAmeerika keskkonnaspetsialist Paul Driessen \u00fcllitas raamatu \u201cGreen Fears, Black Deaths\u201d, mis selgitab kogu l\u00e4\u00e4nemaailma ja rahvusvaheliste institutsioonide keskkonnaliikumiste propageeritud poliitika \u00e4\u00e4rmist kahjulikkust.\nPaul Driessen teeb vahet \u00f6koloogial, mis on keskkonda uuriv teadus, ja \u00f6kologismil, mis on neomarksistlik dogma ja mis, nagu k\u00f5ik neomarksistlikud dogmad, tekitab katastroofe.\nPaul Driessen selgitab, et kui \u00f6kologism h\u00e4vitab k\u00f5ik vabaduse vormid ja muudab elu viletsamaks l\u00e4\u00e4nemaailma riikides, siis arengumaades tapab ta igasuguse edasiliikumise. Teda huvitas eriti Must Aafrika, kus L\u00e4\u00e4ne n\u00f5udel on kehtestatud kliimapoliitika, mis v\u00f5tab neilt maadelt juurdep\u00e4\u00e4su odavale (fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinevale) elektrile ning kuna \u00fcha enam j\u00e4\u00e4b elektrienergiast vajaka, ei saa t\u00f6\u00f6tada k\u00fclmutusseadmed toiduainete tarvis, see aga s\u00fcvendab toidupuudust ja alatoitumust ning toob l\u00e4hemale n\u00e4ljah\u00e4da.\nSamuti selgitab ta fotogalvaaniliste p\u00e4ikesepaneelide kasutamise piire ja tuulegeneraatorite kahjulikkust. Pseudov\u00f5itlus inimtekkelise globaalse soojenemise vastu on viinud \u00f5hukonditsioneeride keelustamiseni, mis m\u00f5istab inimesed kuumuse t\u00f5ttu surema, ja p\u00f5hjustab k\u00f5rgemaid energiahindu seal, kus elektriga toodetakse sooja kaitseks k\u00fclma eest (sealhulgas arenenud riikides).\nDriessen m\u00f5istab hukka stalinistliku institutsiooni IPCC pettused, et n\u00e4idata v\u00e4idetavat inimtekkelist globaalset soojenemist ning mis kasutab arvutimudeleid ja v\u00e4ga kallutatud andmeid, et viia alarmismi tekitavate ja alusetute aruanneteni.\nT\u00e4nap\u00e4eva Euroopas t\u00e4hendab \u00f6kologism seda, et energiahinnad on k\u00f5rgemad, kui nad peaksid olema, mis kahjustab majanduskasvu, piirab \u00fcksikisiku vabadusi, tekitab t\u00f5siseid raskusi k\u00f5ige vaesematele, tapab j\u00e4tkuvalt suvel, kui on palav, sest kliimaseade on keelatud, ja v\u00f5ib ka talvel tappa, sest inimestel pole vahendeid, et enda elamist piisavalt k\u00fctta, sageli isegi mitte vahendeid, et \u00fcldse k\u00fctta.\nBideni administratsioon on t\u00e4is keskkonnakaitsjaid ja nad soovivad viia USA samale kuritegelikule ummikteele nagu Euroopa riigid.\u00a0Hiinat, kuigi selle juhid on ametlikult kommunistid, ei m\u00f5juta \u00f6kologism sugugi. Hiina j\u00e4lgib rahuloluga, kuidas \u00f6kologism j\u00e4tkab l\u00e4\u00e4nemaailmas laastamist\u00f6\u00f6d.\nKui COP 21 stiilis kliimamuutuste teemalisi konverentse peetakse, kiidab Hiina l\u00e4\u00e4nemaailma liidrite tehtud destruktiivsed otsused heaks ning hoidub tegemast samasuunalisi otsuseid. Hiina juhid on totalitaarsed, kuid nad pole hullud. L\u00e4\u00e4ne juhid ei ole totalitaarsed, kuid nende j\u00e4rgnemine \u00f6kologismile paneb kahtlema nende vaimsetes v\u00f5imetes.\n\u00dcks s\u00fcdantl\u00f5hestavamaid stseene, mille tunnistajaks maailm viimastel aastatel on olnud, oli Greta Thunbergi k\u00f5ne \u00dcROs. L\u00f5petamata haridusteega teismelise t\u00fcdruku n\u00e4gemine, kui ta s\u00f5imas suursaadikuid, riigip\u00e4id ja valitsusjuhte, oleks olnud naermaajav, kui see oleks olnud koomiline stseen ulmefilmist. Paraku ei olnud see m\u00f5eldud kom\u00f6\u00f6diastseeniks ja see ei olnud v\u00f5etud ulmefilmist.\u201d"}
{"text":"Eestlasi on tabanud petus\u00f5numite laine: kust nad su numbri saavad ja kuidas pettust \u00e4ra tunda?Viimaste n\u00e4dalate jooksul on h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud Eestis levivate SMS-\u00f5ngitsuspettuste hulk, mida saadetakse peamiselt v\u00e4lja Omniva v\u00f5i Netflixi nime alt. Enamasti on nende skeemide eesm\u00e4rgiks petta v\u00e4lja ohvrite kasutajanimesid ja paroole, saada ligip\u00e4\u00e4s nende pangakontole v\u00f5i varastada muid andmeid. Kuidas aga kurjategijad telefoninumbreid leiavad ja s\u00f5numeid saadavad, kuidas tegelikult kasu teenitakse ja kuidas petus\u00f5numit \u00e4ra tunda?Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitas, et viimane suurem \u00f5ngitsuss\u00f5numite laine algas mai alguses ja k\u00e4ekirja hinnates on suure t\u00f5en\u00e4osusega nende saatmise taga \u00fcks grupp kurjategijaid. Peamiselt viidatakse s\u00f5numites, et Omnivasse on saabunud pakk ja selleks, et seda tagasi ei saadetaks, tuleb suunduda kindlale lehele ja sinna vajalikud andmed sisestada. Teistel juhtudel j\u00e4ljendatakse aga Netflixi ning ohvrid suunatakse v\u00f5lts-Netflixi lehele.\u201ePettuses kasutavad Omniva ja Netflixi lehed on originaaliga \u00e4ravahetamiseni sarnased ning see tekitab inimestes turvatunde. Tegelikkuses pole neil aga v\u00e4idetud firmadega mingit pistmist ja tekstikastidesse oma andmed sisestades j\u00f5uavad need otse kurjategijate k\u00e4tte,\u201c selgitas ta. \u201eParim viis originaali v\u00f5ltsingust eristada on vaadata aadressiribal kirjasolevat \u2013 kui seal pole tuttav Omniva v\u00f5i Netflxi veebiaadress, siis on tegu pettusega.\u201cKui praegu on peamiselt j\u00e4ljendatavateks just eelmainitud kaks ettev\u00f5tet, siis r\u00f5hutas Kraft, et valvas tasub olla ka teiste asutuste poolt saadetud s\u00f5numite puhul. Kurjategijad muudavad oma l\u00e4henemist pidevalt ning kui potentsiaalsed ohvrid t\u00e4naste skeemidega \u00e4ra harjuvad, leitakse m\u00f5ni teine l\u00e4henemine.Kust petised mu numbri saavad ja kas keegi toksibki p\u00e4ev otsa petus\u00f5numeid?SMS-pettused muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et nende l\u00e4biviimine on pahalaste jaoks k\u00fcllaltki lihtne ning et inimesed on harjunud s\u00f5numite teel ettev\u00f5tetelt olulist infot saama. SMSide v\u00e4lja saatmiseks ei tule pahalastel neid \u00fckshaaval telefoni s\u00f5numirakendusse tippida, vaid selle asemel l\u00f5igatakse kasu m\u00f5ne v\u00e4lismaa operaatori s\u00f5numikeskuse haavatavusest v\u00f5i ostetakse s\u00f5numite saatmise teenust h\u00e4guse taustaga v\u00e4lismaiselt teenusepakkujalt.Petus\u00f5numite ja -k\u00f5nede tarvis on aga vaja potentsiaalsete ohvrite telefoninumbreid. Nende hankimiseks on mitmeid viise, kui Krafti s\u00f5nul on enimlevinud l\u00e4henemisteks telefoninumbrite huupi genereerimine, nende internetist kogumine v\u00f5i nende v\u00e4ljapetmine eriilmeliste skeemide toel.\u201eHetkel leviva pettuselaine puhul tundub, et pigem on tegu internetist avalikult leitavate telefoninumbrite \u00e4rakasutamisega v\u00f5i muul moel v\u00e4lja petetud numbritega. N\u00e4iteks v\u00f5ib keegi olla korraldanud libaloosi, palunud inimestel sinna oma telefoninumber lisada ja siis saadetakse n\u00fc\u00fcd sinna s\u00f5numeid,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta. \u201eNumbrid v\u00f5ivad p\u00e4rineda ka avalikest allikatest, n\u00e4iteks on need lihtsalt Google\u2019i abil leitud v\u00f5i sotsiaalmeediast \u00fcles korjatud.\u201cParim viis originaali v\u00f5ltsingust eristada on vaadata aadressiribal kirjasolevat \u2013 kui seal pole tuttav Omniva v\u00f5i Netflxi veebiaadress, siis on tegu pettusega.Viimast silmas pidades soovitab ta olla oma telefoninumbri avalikult postitamisega ettevaatlik ja m\u00f5ista, et korra internetis avaldatud number j\u00e4\u00e4b suure t\u00f5en\u00e4osusega leitavaks alati. Kusjuures petturid v\u00f5ivad numbri leida kohtadest, mille peale esialgu isegi m\u00f5elda ei pruugi: auto m\u00fc\u00fcgikuulutuse juurest, Facebook Marketplace\u2019ist, t\u00f6\u00f6andja kontaktilehelt v\u00f5i mistahes muult lehelt, mis on otsingumootorite kaudu lihtsalt leitav.\u201eKindlasti ei tasu oma numbrit jagada veidi kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega loosim\u00e4ngudes v\u00f5i igat suvalist kasutajakontot luues. Mida rohkemates kohtades number avalik on, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et see mingit kanalit pidi \u2013 kasv\u00f5i andmelekke tulemusel \u2013 pahalaste k\u00e4sutusse j\u00f5uab,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta. \u201eOleme harjunud saama s\u00f5numite teel olulist infot, seega kipub nende puhul valvsus madalam olema. Viimasel ajal toimuvat vaadates tasub aga iga s\u00f5numi osas olla v\u00e4ga skeptiline.\u201cKuidas pettust \u00e4ra tunda ja mida teha, kui oled ohvriks langenud?Petus\u00f5numite peatamisel on oma roll m\u00e4ngida sideoperaatoritel ja v\u00f5imuasutustel, kuid suurima t\u00f6\u00f6 peavad \u00e4ra tegema potentsiaalsed ohvrid ise. Mida paremini inimesed petus\u00f5numeid \u00e4ra tunnevad ja mida v\u00e4hem inimesi ohvriks langeb, seda v\u00e4hem motivatsiooni on kurjategijatel skeemiga j\u00e4tkata. Selle eelduseks on aga pettuste \u00e4ratundmine ja teadmine, millised on reaalsed ohud.T\u00e4na levivate \u00f5ngitsuss\u00f5numite puhul m\u00e4rgib infoturbejuht, et parim viis end kaitsta on rakendada \u00fclimat skepsist ja teada, et ka pealtn\u00e4ha autentne veebileht v\u00f5ib olla pettuse t\u00f6\u00f6riistaks. Niisamuti tasub m\u00f5elda, et kas konkreetsel hetkel ollakse saatjalt s\u00f5numit ootamas.\u201ePettuse ohvriks on siiski lihtne langeda, kui ootad parasjagu pakki ja \u00fcks\u00e4kki tuleb postiasutuselt s\u00f5num, et pakk saadetakse tagasi, kui veebivormi \u00e4ra ei t\u00e4ida. Tasub meeles pidada, et selliseid s\u00f5numeid tegelikult ei saadeta. S\u00f5numites olevaid linke ei tasuks avada ning kui soovid kindlasti p\u00e4rast s\u00f5numit ettev\u00f5tte lehte k\u00fclastada, tasub minna l\u00e4bi brauseri otse soovitud veebilehele,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.K\u00f5ige lihtsamaks viisiks petulehte \u00e4ra tunda on vaadata, mis on kirjas aadressiribal. Kui on teada, et ettev\u00f5tte veebiaadress on netflix.com, kuid s\u00f5numiga saadetud lehe aadressiks on vigane ja lohisev confirm-account-netfix.com, siis on tegu millegi kahtlasega ja andmete sisestamisest tasuks hoiduda. \u201eKui pole siiski t\u00e4iesti kindel, siis Eesti ettev\u00f5tete puhul v\u00f5ib julgelt ka otse klienditoega \u00fchendust v\u00f5tta ja uurida, kas s\u00f5numi teel saadetud veebilehe puhul on tegu millega reaalsega. Teenindajad oskavad kindlasti viidata, kas tegu on nende kanaliga v\u00f5i mitte,\u201c lisas ta.Kui siiski on m\u00f5nele petulehele juba andmed sisestatud, tuleks Krafti s\u00f5nul v\u00f5imalikult kiirelt tegutseda. \u201eKui andsid pettuse t\u00f5ttu kellelegi ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tasub kiirelt pangaga suhelda, pangakaart sulgeda ja tehtud maksete puhul \u00fcritada need tagasi kutsuda. Kui jagasid m\u00f5ne konto parooli, tasub see kiirelt muuta. Kui jagasid \u00fcldiseid isikuandmeid, tuleb p\u00fcsida m\u00f5nda aega valvel ja olla valmis kiirelt reageerima, juhul kui neid andmeid hakatakse mingil moel \u00e4ra kasutama,\u201c selgitas ta."}
{"text":"Ole hoolas! Just niimoodi leiavad petturid su telefoninumbri \u00fclesViimaste n\u00e4dalate jooksul on h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud Eestis levivate SMS-\u00f5ngitsuspettuste hulk, mida saadetakse peamiselt v\u00e4lja Omniva v\u00f5i Netflixi nime alt. Kuidas aga kurjategijad telefoninumbreid leiavad ja s\u00f5numeid saadavad, kuidas tegelikult kasu teenitakse ja kuidas petus\u00f5numit \u00e4ra tunda?\nElisa infoturbejuht\u00a0Mai Kraft\u00a0selgitas, et viimane suurem \u00f5ngitsuss\u00f5numite laine algas mai alguses ja k\u00e4ekirja hinnates on suure t\u00f5en\u00e4osusega nende saatmise taga \u00fcks grupp kurjategijaid. Peamiselt viidatakse s\u00f5numites, et Omnivasse on saabunud pakk ja selleks, et seda tagasi ei saadetaks, tuleb suunduda kindlale lehele ja sinna vajalikud andmed sisestada. Teistel juhtudel j\u00e4ljendatakse aga Netflixi ning ohvrid suunatakse v\u00f5lts-Netflixi lehele.\n\u201cPettuses kasutavad Omniva ja Netflixi lehed on originaaliga \u00e4ravahetamiseni sarnased ning see tekitab inimestes turvatunde. Tegelikkuses pole neil aga v\u00e4idetud firmadega mingit pistmist ja tekstikastidesse oma andmed sisestades j\u00f5uavad need otse kurjategijate k\u00e4tte,\u201d selgitas ta. \u201cParim viis originaali v\u00f5ltsingust eristada on vaadata aadressiribal kirjasolevat \u2013 kui seal pole tuttav Omniva v\u00f5i Netflxi veebiaadress, siis on tegu pettusega.\u201d\nKui praegu on peamiselt j\u00e4ljendatavateks just eelmainitud kaks ettev\u00f5tet, siis r\u00f5hutas Kraft, et valvas tasub olla ka teiste asutuste poolt saadetud s\u00f5numite puhul. Kurjategijad muudavad oma l\u00e4henemist pidevalt ning kui potentsiaalsed ohvrid t\u00e4naste skeemidega \u00e4ra harjuvad, leitakse m\u00f5ni teine l\u00e4henemine.\nKust petised mu numbri saavad ja kas keegi toksibki p\u00e4ev otsa petus\u00f5numeid?\nSMS-pettused muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et nende l\u00e4biviimine on pahalaste jaoks k\u00fcllaltki lihtne ning et inimesed on harjunud s\u00f5numite teel ettev\u00f5tetelt olulist infot saama. SMSide v\u00e4lja saatmiseks ei tule pahalastel neid \u00fckshaaval telefoni s\u00f5numirakendusse tippida, vaid selle asemel l\u00f5igatakse kasu m\u00f5ne v\u00e4lismaa operaatori s\u00f5numikeskuse haavatavusest v\u00f5i ostetakse s\u00f5numite saatmise teenust h\u00e4guse taustaga v\u00e4lismaiselt teenusepakkujalt.\nPetus\u00f5numite ja -k\u00f5nede tarvis on aga vaja potentsiaalsete ohvrite telefoninumbreid. Nende hankimiseks on mitmeid viise, kui Krafti s\u00f5nul on enimlevinud l\u00e4henemisteks telefoninumbrite huupi genereerimine, nende internetist kogumine v\u00f5i nende v\u00e4ljapetmine eriilmeliste skeemide toel.\n\u201cHetkel leviva pettuselaine puhul tundub, et pigem on tegu internetist avalikult leitavate telefoninumbrite \u00e4rakasutamisega v\u00f5i muul moel v\u00e4lja petetud numbritega. N\u00e4iteks v\u00f5ib keegi olla korraldanud libaloosi, palunud inimestel sinna oma telefoninumber lisada ja siis saadetakse n\u00fc\u00fcd sinna s\u00f5numeid,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201cNumbrid v\u00f5ivad p\u00e4rineda ka avalikest allikatest, n\u00e4iteks on need lihtsalt Google\u2019i abil leitud v\u00f5i sotsiaalmeediast \u00fcles korjatud.\u201d\nViimast silmas pidades soovitab ta olla oma telefoninumbri avalikult postitamisega ettevaatlik ja m\u00f5ista, et korra internetis avaldatud number j\u00e4\u00e4b suure t\u00f5en\u00e4osusega leitavaks alati. Kusjuures petturid v\u00f5ivad numbri leida kohtadest, mille peale esialgu isegi m\u00f5elda ei pruugi: auto m\u00fc\u00fcgikuulutuse juurest, Facebook Marketplace\u2019ist, t\u00f6\u00f6andja kontaktilehelt v\u00f5i mistahes muult lehelt, mis on otsingumootorite kaudu lihtsalt leitav.\n\u201cKindlasti ei tasu oma numbrit jagada veidi kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega loosim\u00e4ngudes v\u00f5i igat suvalist kasutajakontot luues. Mida rohkemates kohtades number avalik on, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et see mingit kanalit pidi \u2013 kasv\u00f5i andmelekke tulemusel \u2013 pahalaste k\u00e4sutusse j\u00f5uab,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201cOleme harjunud saama s\u00f5numite teel olulist infot, seega kipub nende puhul valvsus madalam olema. Viimasel ajal toimuvat vaadates tasub aga iga s\u00f5numi osas olla v\u00e4ga skeptiline.\u201d\nKuidas pettust \u00e4ra tunda ja mida teha, kui oled ohvriks langenud?\nPetus\u00f5numite peatamisel on oma roll m\u00e4ngida sideoperaatoritel ja v\u00f5imuasutustel, kuid suurima t\u00f6\u00f6 peavad \u00e4ra tegema potentsiaalsed ohvrid ise. Mida paremini inimesed petus\u00f5numeid \u00e4ra tunnevad ja mida v\u00e4hem inimesi ohvriks langeb, seda v\u00e4hem motivatsiooni on kurjategijatel skeemiga j\u00e4tkata. Selle eelduseks on aga pettuste \u00e4ratundmine ja teadmine, millised on reaalsed ohud.\nT\u00e4na levivate \u00f5ngitsuss\u00f5numite puhul m\u00e4rgib infoturbejuht, et parim viis end kaitsta on rakendada \u00fclimat skepsist ja teada, et ka pealtn\u00e4ha autentne veebileht v\u00f5ib olla pettuse t\u00f6\u00f6riistaks. Niisamuti tasub m\u00f5elda, et kas konkreetsel hetkel ollakse saatjalt s\u00f5numit ootamas.\n\u201cPettuse ohvriks on siiski lihtne langeda, kui ootad parasjagu pakki ja \u00fcks\u00e4kki tuleb postiasutuselt s\u00f5num, et pakk saadetakse tagasi, kui veebivormi \u00e4ra ei t\u00e4ida. Tasub meeles pidada, et selliseid s\u00f5numeid tegelikult ei saadeta. S\u00f5numites olevaid linke ei tasuks avada ning kui soovid kindlasti p\u00e4rast s\u00f5numit ettev\u00f5tte lehte k\u00fclastada, tasub minna l\u00e4bi brauseri otse soovitud veebilehele,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nK\u00f5ige lihtsamaks viisiks petulehte \u00e4ra tunda on vaadata, mis on kirjas aadressiribal. Kui on teada, et ettev\u00f5tte veebiaadress on netflix.com, kuid s\u00f5numiga saadetud lehe aadressiks on vigane ja lohisev confirm-account-netfix.com, siis on tegu millegi kahtlasega ja andmete sisestamisest tasuks hoiduda. \u201cKui pole siiski t\u00e4iesti kindel, siis Eesti ettev\u00f5tete puhul v\u00f5ib julgelt ka otse klienditoega \u00fchendust v\u00f5tta ja uurida, kas s\u00f5numi teel saadetud veebilehe puhul on tegu millega reaalsega. Teenindajad oskavad kindlasti viidata, kas tegu on nende kanaliga v\u00f5i mitte,\u201d lisas ta.\nKui siiski on m\u00f5nele petulehele juba andmed sisestatud, tuleks Krafti s\u00f5nul v\u00f5imalikult kiirelt tegutseda. \u201cKui andsid pettuse t\u00f5ttu kellelegi ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tasub kiirelt pangaga suhelda, pangakaart sulgeda ja tehtud maksete puhul \u00fcritada need tagasi kutsuda. Kui jagasid m\u00f5ne konto parooli, tasub see kiirelt muuta. Kui jagasid \u00fcldiseid isikuandmeid, tuleb p\u00fcsida m\u00f5nda aega valvel ja olla valmis kiirelt reageerima, juhul kui neid andmeid hakatakse mingil moel \u00e4ra kasutama,\u201d selgitas ta."}
{"text":"Riigiprokur\u00f6r Entsik vastuseks Kurmile: Heldna juhtum erineb teistest roteerumistest   Riigiprokur\u00f6r Maria Entsik l\u00fckkas tagasi endiste politseiametnike kaitsja Margus Kurmi viited nagu oleks kelmuses kahtlustatavale Eerik Heldnale s\u00fc\u00fcks pandavat fiktiivset roteerumist kasutanud ka m\u00f5ned teised ja r\u00f5hutas, et eeluurimises kogutud t\u00f5endid annavad tunnistust sellest, et Heldna ei olnud rotatsiooni otsuse ajal politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenistuses ning talle loodud n\u00e4ilise teenistussuhte eesm\u00e4rk oli vaid pensioni\u00f5iguse tagamine.   \"Prokuratuuri hinnangul pole Margus Kurmi seni esile toodud juhtumite puhul toime pandud kuritegu, mida prokuratuur peaks uurima. K\u00f5igi k\u00f5nealuste juhtumite puhul on ametnikud k\u00fcll piiratud ajal v\u00f5i piiratud mahus, aga siiski faktiliselt olnud teenistuses ja rotatsioonis,\" \u00fctles Entsik pressiesindaja vahendusel ERR-ile. Kurm t\u00f5i ERR-is teisip\u00e4eval avaldatud artikli vahendusel v\u00e4lja ka teisi kummalisena n\u00e4ivaid roteerumise juhtumeid Eesti j\u00f5uametites. Entsik viitas, et siseministeeriumis on valmimas teenistuslik j\u00e4relevalve PPA ja kapo rotatsioonide \u00fcle, mille tulemused peaks andma rotatsioonidest selge \u00fclevaate. \"K\u00e4imasolevas kriminaalmenetluses viitavad hetkel eeluurimises kogutud t\u00f5endid sellele, et Eerik Heldna ei olnud nn rotatsiooni otsuse ajal PPA teenistuses ning talle loodud n\u00e4ilise teenistussuhte eesm\u00e4rk oli vaid pensioni\u00f5iguse tagamine. Sellest ka kaasuste erisus,\" m\u00e4rkis riigiprokur\u00f6r. \"Prokuratuur saab v\u00e4lja tuua, et antud kaasuses omab m\u00e4\u00e4ravat t\u00e4htsust, mida seadsid pooled tegelikult eesm\u00e4rgiks 2019. aasta aprillis, kui toimus Heldna PPA teenistusse vormistamine ja roteerimine kaitsev\u00e4e luurekeskusesse. Kui kogutud t\u00f5endite p\u00f5hjal leiab kinnitust, et eesm\u00e4rk oli tagada \u00fcksnes pensioni\u00f5igus, siis pani Heldna pensioni taotlemisel prokuratuuri hinnangul toime kelmuse. Kelmuse kvalifitseerimisel ei oma t\u00e4htsust, et alles p\u00e4rast PPA teenistusse v\u00f5tmise ja n\u00e4ilise roteerimise avalikuks tulemist hakkas Heldna otsima tagasiteed PPA tegelikku teenistusse,\" selgitas Entsik. Kapo esitas 21. m\u00e4rtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Heldnale kahtlustuse kelmuses ning tollasele politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhil Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamises. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPA-sse ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e luurekeskusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. Selle sammu p\u00f5hjuseks peetakse soovi tagada Heldnale politsei eripensioniks vajalik t\u00f6\u00f6staa\u017e. PPA t\u00f6\u00f6tajatest on kelmusele kaasaaitamises saanud veel kahtlustuse tollane keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, PPA sisekontrollib\u00fcroo juht Priit P\u00e4rkna ja keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus. \"Kui kohtueelse menetluse l\u00f5pus on t\u00f5endatud, et 2019. aasta aprillis l\u00f5id kahtlustatavad Heldnale teenistussuhte PPA-ga vaid pensioni\u00f5iguse tagamiseks, mitte p\u00e4riselt ametisse v\u00f5tmiseks, saadab prokuratuur kriminaalasja t\u00f5endite hindamiseks ning prokuratuuri ja kaitsja v\u00e4idete kaalumiseks kohtusse. L\u00f5pliku hinnangu kogutud t\u00f5enditele, kahtlustatavate s\u00fc\u00fck\u00fcsimusele ja kuriteo kvalifikatsioonile annab seej\u00e4rel kohus,\" \u00fctles Entsik. Entsik t\u00f5des ka, et on loomulik, et kahtlustatavad soovivad end kaitsta ning selles kriminaalasjas on asutud end aktiivselt kaitsma ka ajakirjanduses. \"Prokuratuur ei pea \u00f5igusriigile kohaseks kriminaalmenetluse praeguses staadiumis konkreetsetele t\u00f5enditele osundades kaitsja argumentidele meedia vahendusel vastata,\" m\u00e4rkis riigiprokur\u00f6r.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Perearstid soovitavad: kuidas tuvastada libameditsiini ja libaeksperte?Kiire taustauuring annab vastuse, kas eksperdil on terviseharidus v\u00f5ib mitte.Foto: Shutterstock\nEesti Perearstide Selts on kokku pannud juhised, kuidas tuvastada libameditsiini ja libaeksperte, kes esinevad usinasti raamatukogudes, koolides, lasteaedades ja mujal avaliku rahaga toimivates asutustes. Pahatihti on libaeksperdi t\u00f5siseltv\u00f5etavuse t\u00f5endamiseks rida erinevaid t\u00e4iendkoolitusi ja ilma taustateadmisteta on vahel p\u00e4ris raske eristada, kas tegemist on t\u00f5elise v\u00f5i libaeksperdiga.\nLibameditsiini viljelejad ja isehakanud vaimse tervise n\u00f5uandjad saavad Eestis laialdast k\u00f5lapinda. Osa nende \u00e4rimudelist on oma teooriate levitamine loengute, t\u00f6\u00f6tubade ja konverentside kaasabil. Libameditsiini esindajad on usinad esinejad raamatukogudes, muuseumides, lasteaedades, koolides.\nTervist, sealhulgas vaimset tervist puudutavad n\u00f5uanded peavad tulema selleks vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud inimestelt. Puudulike teadmiste pinnalt antud soovitused v\u00f5ivad olla parimal juhul kasutud, halvimal juhul ohtlikud. Avaliku raha peal toimivad asutused peaksid p\u00fc\u00fcdma maksimaalselt t\u00f5rjuda libameditsiini ja tervisealast v\u00e4\u00e4rinfot ning k\u00e4esolevate n\u00f5uannetega p\u00fc\u00fcavad perearstid anda selleks lihtsasti kasutatavaid t\u00f6\u00f6riistu.\nKuidas \u00e4ra tunda, kas tegemist on libameditsiini edendamisega? Siinsed lihtsad k\u00fcsimused ei ole k\u00fcll 100% t\u00f5husad, aga pakuvad j\u00e4meda s\u00f5ela, mis filtreerib v\u00e4lja suure osa libaekspertidest.\nKas esinejal on olemas v\u00e4hemalt baasharidus selles valdkonnas, mida ta k\u00e4sitleb? Terviseteemadel v\u00f5iks s\u00f5na v\u00f5tta arstid, \u00f5ed, \u00e4mmaemandad, f\u00fcsioterapeudid. Vaimsest tervisest v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida ps\u00fchholoogid, ps\u00fchhiaatrid, vaimse tervise \u00f5ed, peaasi.ee ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) spetsialistid. \u00c4\u00e4rmiselt alarmeeriv on, kui terviseteemalist loengut tulevad pidama n\u00e4iteks majandust, juurat v\u00f5i raamatupidamist \u00f5ppinud inimesed v\u00f5i kui vaimse tervise teemadel annavad isikliku kogemuse pinnalt n\u00f5u suure abistamissooviga, kuid ilma p\u00f5hjalikuma v\u00e4lja\u00f5ppeta inimesed.\nKogemusn\u00f5ustajad on v\u00e4\u00e4rtuslikud abilised mitmete murede korral, kuid nende v\u00e4lja\u00f5pe annab p\u00e4devuse ainult selleks, mida nimi \u00fctleb: oma kogemuse jagamiseks ja teisele inimesele toe pakkumiseks. Tervisehariduseta kogemusn\u00f5ustajad ei ole p\u00e4devad haigusi diagnoosima v\u00f5i ravima.\nKas esineja haridusk\u00e4igus on alarmeerivaid signaale? Tungivalt soovitame ettevaatusega suhtuda sellesse, kui esineja haridustees puuduvad vastava teema osas riiklikult kinnitatud \u00f5ppekavaga asutused. \u00dcksk\u00f5ik kui edev loetelu t\u00e4iendkoolitustest ei kompenseeri puuduolevat s\u00fcsteemset tervisealast baasharidust.\nKas tegemist on juba varem teadaoleva petisega? Esineja kiire taustaotsinguga v\u00f5ib v\u00e4lja tulla varasem osalemine p\u00fcramiidskeemides, rahalised mahhinatsioonid, inimeste seksuaalne kuritarvitamine vm pettused.\nMillised on esineja majandushuvid ja kas tal on \u00fchist majandustegevust kahtlasi huve omavate isikutega? Seda saab kontrollida v\u00e4ga h\u00f5lpsalt aadressil ariregister.rik.ee.\nKas esineja esindab mingit probleemset koolkonda, mille kohta on t\u00f5endusp\u00f5hise meditsiini esindajatel t\u00f5siseid etteheiteid? N\u00e4iteks: hom\u00f6opaatia, MMS, osteopaatia, meditsiinimeedium, konstellatsioon, NLP (neurolingvistiline programmeerimine), reiki jpm?\nPereatstid juhivad t\u00e4helepanu, et meelelahutuse nime all ei pea avaliku rahaga toetama inimeste tervisele v\u00f5i majanduslikule olukorrale potentsiaalselt ohtlike s\u00f5numite levitamist. Astroloogia v\u00f5ib olla l\u00f5bus ajaviide, aga kui selle p\u00f5hjal hakatakse terviseotsuseid tegema v\u00f5i muutma rahalist k\u00e4itumist, siis sellele ei pea \u00f5lga alla panema koolides, raamatukogudes ja teistes teadmistep\u00f5hise riigi alusv\u00e4\u00e4rtusi kandvates asutustes."}
{"text":"\u00c4ra usalda tervist libaeksperdi hooldeEesti Perearstide Selts pani kokku juhised, kuidas \u00e4ra tunda libameditsiin ning libaeksperdid.\nLibaeksperdid esinevad usinasti raamatukogudes, koolides, lasteaedades ja mujal avaliku rahaga toimivates asutustes. Pahatihti on libaeksperdi t\u00f5siseltv\u00f5etavuse t\u00f5endamiseks rida erinevaid t\u00e4iendkoolitusi ja ilma taustateadmisteta on vahel p\u00e4ris raske eristada, kas tegemist on t\u00f5elise v\u00f5i libaeksperdiga. Koostasime m\u00f5ned lihtsad (kuigi mitte alati 100% t\u00f5husad) kontrollk\u00fcsimused, mille abil libaeksperti \u00e4ra tunda.\nJUHISED LIBAMEDITSIINI JA LIBAEKSPERDI TUVASTAMISEKS\nLibameditsiini viljelejad ja isehakanud vaimse tervise n\u00f5uandjad saavad Eestis laialdast k\u00f5lapinda. Osa nende \u00e4rimudelist on oma teooriate levitamine loengute, t\u00f6\u00f6tubade ja konverentside kaasabil. Libameditsiini esindajad on usinad esinejad raamatukogudes, muuseumides, lasteaedades, koolides.\nTervist, sealhulgas vaimset tervist puudutavad n\u00f5uanded peavad tulema selleks vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud inimestelt. Puudulike teadmiste pinnalt antud soovitused v\u00f5ivad olla parimal juhul kasutud, halvimal juhul ohtlikud. Avaliku raha peal toimivad asutused peaksid p\u00fc\u00fcdma maksimaalselt t\u00f5rjuda libameditsiini ja tervisealast v\u00e4\u00e4rinfot ning k\u00e4esolevate n\u00f5uannetega p\u00fc\u00fcame anda selleks lihtsaid t\u00f6\u00f6riistu.\nKuidas \u00e4ra tunda, kas tegemist on libameditsiini edendamisega? Siinsed lihtsad k\u00fcsimused ei ole k\u00fcll 100% t\u00f5husad, aga pakuvad j\u00e4meda s\u00f5ela, mis filtreerib v\u00e4lja suure osa libaekspertidest.\nKas esinejal on olemas v\u00e4hemalt baasharidus selles valdkonnas, mida ta k\u00e4sitleb? Terviseteemadel v\u00f5iks s\u00f5na v\u00f5tta arstid, \u00f5ed, \u00e4mmaemandad, f\u00fcsioterapeudid. Vaimsest tervisest v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida ps\u00fchholoogid, ps\u00fchhiaatrid, vaimse tervise \u00f5ed, peaasi.ee ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) spetsialistid. \u00c4\u00e4rmiselt alarmeeriv on, kui terviseteemalist loengut tulevad pidama n\u00e4iteks majandust, juurat v\u00f5i raamatupidamist \u00f5ppinud inimesed v\u00f5i kui vaimse tervise teemadel annavad isikliku kogemuse pinnalt n\u00f5u suure abistamissooviga, kuid ilma p\u00f5hjalikuma v\u00e4lja\u00f5ppeta inimesed.\nKogemusn\u00f5ustajad on v\u00e4\u00e4rtuslikud abilised mitmete murede korral, kuid nende v\u00e4lja\u00f5pe annab p\u00e4devuse ainult selleks, mida nimi \u00fctleb: oma kogemuse jagamiseks ja teisele inimesele toe pakkumiseks. Tervisehariduseta kogemusn\u00f5ustajad ei ole p\u00e4devad haigusi diagnoosima v\u00f5i ravima.\nKas esineja haridusk\u00e4igus on alarmeerivaid signaale? Tungivalt soovitame ettevaatusega suhtuda sellesse, kui esineja haridustees puuduvad vastava teema osas riiklikult kinnitatud \u00f5ppekavaga asutused. \u00dcksk\u00f5ik kui edev loetelu t\u00e4iendkoolitustest ei kompenseeri puuduolevat s\u00fcsteemset tervisealast baasharidust.\nKas tegemist on juba varem teadaoleva petisega? Esineja kiire taustaotsinguga v\u00f5ib v\u00e4lja tulla varasem osalemine p\u00fcramiidskeemides, rahalised mahhinatsioonid, inimeste seksuaalne kuritarvitamine vm pettused.\nMillised on esineja majandushuvid ja kas tal on \u00fchist majandustegevust kahtlasi huve omavate isikutega? Seda saab kontrollida v\u00e4ga h\u00f5lpsalt aadressil https:\/\/ariregister.rik.ee\/est\nKas esineja esindab mingit probleemset koolkonda, mille kohta on t\u00f5endusp\u00f5hise meditsiini esindajatel t\u00f5siseid etteheiteid? n\u00e4iteks: hom\u00f6opaatia, MMS, osteopaatia, meditsiinimeedium, konstellatsioon, NLP (neurolingvistiline programmeerimine), reiki jpm?\nMeelelahutuse nime all ei pea avaliku rahaga toetama inimeste tervisele v\u00f5i majanduslikule olukorrale potentsiaalselt ohtlike s\u00f5numite levitamist. Astroloogia v\u00f5ib olla l\u00f5bus ajaviide, aga kui selle p\u00f5hjal hakatakse terviseotsuseid tegema v\u00f5i muutma rahalist k\u00e4itumist, siis sellele ei pea \u00f5lga alla panema koolides, raamatukogudes ja teistes teadmistep\u00f5hise riigi alusv\u00e4\u00e4rtusi kandvates asutustes.\nAllikas: Eesti Perearstide Selts"}
{"text":"Homme on huvide deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaegJustiitsministeerium tuletab meelde, et k\u00f5igil ametiisikutel, kellel on kohustus esitada huvide deklaratsioon, tuleb seda teha elektroonselt e-maksuameti kaudu 31. maiks.\u201eAndmete \u00f5igeks ajaks esitamine on kohustuslik ja deklaratsioonis tuleb v\u00e4lja tuua k\u00f5ik andmed, mida on vaja teada korruptsiooniohu hindamiseks. Panen eriti volikogu liikmetele s\u00fcdamele esitada deklaratsioon t\u00e4htaegselt, sest paraku on kohalike omavalitsuste \u00f5igeaegselt esitatud deklaratsioonide osakaal l\u00e4bi aastate olnud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt madal,\u201c r\u00f5hutas justiitsminister Kalle Laanet.\nHuvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust.\nHuvide deklaratsioonide registrisse oli 2022. aasta juuni alguses kantud 5792 ametikohta, kelle huvide deklareerimise t\u00e4htaeg oli 31. mai v\u00f5i varasem. Nendest 4387 ehk 76% esitasid oma deklaratsiooni t\u00e4htajaks. Huvide deklaratsioonid esitasid t\u00e4htajaks kaheksa asutuse deklarandid: N\u00f5o vallavalitsus, justiitsministeerium, h\u00e4irekeskus, PPA, PRIA, riigikontroll, P\u00e4rnu maakohus ning Tartu \u00fclikool. T\u00e4htajaks oli deklaratsioon esitamata 1331 ametikohal. Nendest \u00fcle poole (54%) olid omavalitsuste volikogude liikmed.\nDeklaratsiooni m\u00f5juva p\u00f5hjuseta t\u00e4htajaks esitamata j\u00e4tmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.\nHuvide deklareerimiseks tuleb end e-maksuametis identifitseerida eraisikuna ning seej\u00e4rel valida aruannete alt \u201eHuvide deklaratsioon\u201c. T\u00e4psemad juhiseid huvide deklareerimiseks leiab korruptsiooniveebist."}
{"text":"\u00abDisco Elysiumi\u00bb skandaali suur k\u00fcsimus \u2013 kes r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt?Eesti edukaima videom\u00e4ngu \u00abDisco Elysiumi\u00bb loonud stuudio ZA\/UM \u00fcmber on juba m\u00f5nda aega keerelnud skandaalide tume pilv.Mullu tuli avalikkuse ette, et stuudios on juba pikalt k\u00e4\u00e4rinud ning kolm v\u00f5tmefiguuri on v\u00e4gisi v\u00e4lja puksitud: teose peadisainer Robert Kurvitz, stsenarist Helen Hindpere ning kunstiline juht Aleksander Rostov.\nSellest hetkest alates algas vastastikune avalik\u00a0poriloopimine. Stuudio v\u00e4itis, et kolmik eiras t\u00f6\u00f6kohustusi, oli toksiline, r\u00e4\u00e4giti v\u00e4\u00e4rkohtlemisest ja seksismist. Samuti teatas ZA\/UM, et Kurvitz \u00fcritas \u00abDisco Elysiumi\u00bb intellektuaalomandit kaaperdada ja\/v\u00f5i teistele stuudiotele m\u00fc\u00fca.\nLahkunud kolmik, eelk\u00f5ige Kurvitz ja Rostov, v\u00e4itsid aga, et neid vallandati ilma p\u00f5hjuseta. Mis veelgi enam, stuudio suuraktsion\u00e4r Ilmar Kompus olevat oma osaluse saanud l\u00e4bi suure pettuse. Rahaasjad olevat \u00fcldse hapud ning selles osaliselt s\u00fc\u00fcdi ka produtsendid Kaur Kender ja T\u00f5nis Haavel.\nKogu krempel j\u00f5udis otsapidi kohtusse. Korra oli \u00fcheks osapooleks ka Kaur Kender, kes samuti oma hagi alustas, ent siis selle hiljem tagasi v\u00f5ttis.\u00a0\nTegemist on suure segadusega, millest oleme varem korduvalt kirjutanud, seega miks seda teemat taaskord puudutada? Sest meieni on j\u00f5udnud mahukas reportaa\u017e YouTube'i kanalilt People Make Games, mis andnud s\u00f5na kahele osapoolele ning ka ZA\/UM-i praegustele t\u00f6\u00f6tajatele, kelle h\u00e4\u00e4l varasemates s\u00f5nav\u00f5ttudes puudunud.\n\nKuidas \u00fches naelast miljonid teha\n\n\u00dcheks suurimaks v\u00f5tmek\u00fcsimuseks on olnud viis, kuidas Ilmar Kompus ZA\/UM-i suurosaluse Margus Linnam\u00e4e k\u00e4est enda k\u00e4tte sai. K\u00f5ige lihtsamal viisil toimus rahade liigutamine erinevate firmade vahel, laenud ning isikliku vara kasutamine.\u00a0\n\u00dcheks sammuks oli laen ZA\/UM-i t\u00fctarettev\u00f5ttelt (Disco Elysium UK Limited), mis oli umbes 1,2 miljoni euro suurune. Laenu kiitis heaks tolle firma esindaja Kaur Kender. Rostov ja Kurvitz v\u00e4idavad, et nemad sellest tehingust midagi ei teadnud ning seda heaks ei kiitnud.\nV\u00e4ikeaktsion\u00e4ride heakskiit oleks aga nende endi s\u00f5nul vajalik olnud. Kompus v\u00e4idab, paar oli asjast teadlik. Paberil kinnitus puudub, ent k\u00f5ik asjad arutati l\u00e4bi suus\u00f5naliselt, sest stuudio t\u00f6\u00f6kultuur olevat selline.\nLisaks sellele on kogu situatsiooni keskel seik, kus Kompus v\u00e4idetavalt ostis ZA\/UM-ilt \u00fche naela eest uue m\u00e4ngu intellektuaalomandi, mille ta hiljem 4,8 miljoni naela eest firmale tagasi m\u00fc\u00fcs.\nTagatipuks loodi \u00fchel hetkel uus kompanii, Newlysium Limited, milles osalus Kompusel, Linnam\u00e4el, Kurvitzal, Rostovil, Kenderil ja Anu Reimanile. Viimane neist on seotud T\u00f5nis Haaveliga ning on osanik firmas ZAUM UK Ltd\u00a0\u2013 kompanii, mis vastutab \u00abDisco Elysiumi\u00bb intellektuaalomandi \u00fcle.\nNewlysium Limited puhul on Kurvitza ja Rostovi osalus m\u00f5lema puhul 20% (Zaum Studios omavad mehed m\u00f5lemad hetkel umbes 10%). Huvitaval kombel v\u00e4idavad nii Kurvitz kui Rostov, et polnud\u00a0Newlysium Limited loomisest isegi teadlikud.\nOlukord on \u00fcpriski segane ning on t\u00f5en\u00e4oline, et n\u00e4iline selgus saabub alles siis, kui vaibuvad viimsedki kohtulahingud. Praeguse seisuga peame ootama septembrini, mil Harju Maakohtus toimub j\u00e4rjekordne istung kahe osapoole (Kurvitz ja Rostov vs ZA\/UM) vahel.\nVallandatud mehed igatahes leiavad, et aset on leidnud \u00e4\u00e4rmiselt kriminaalsed sammud.\n\nKuldse kolmiku probleemid\n\nPMG on intervjueerida mitmeid ZA\/UM-i t\u00f6\u00f6tajaid. Nende seas ka \u00abDisco Elysiumi\u00bb \u00fcks kirjutajatest ning\u00a0Robert Kurvitza kauaaegne\u00a0s\u00f5ber Argo Tuulik. Mees leiab, et viis, mil Kurvitz on olukorda meedias esitlenud, on ebaaus ja manipulatiivne.\n\u00abKommunikatsioon polnud Roberti tugevaim k\u00fclg,\u00bb s\u00f5nab Luik ning kirjeldab, kuidas Kurvitz juhina oma t\u00f6\u00f6tajatele minimaalset v\u00f5i lausa kasutut ja neid halvustavat tagasisidet andis.\nProgrammeerijad pidid enda t\u00f6\u00f6d mitu korda uuesti tegema, sest Kurvitzale ei meeldinud see, mida ta n\u00e4gi. Kirjutajate nelja p\u00e4eva t\u00f6\u00f6 tulemus kustutati \u00fche hiirekl\u00f5psuga, sest see oli mehe arvates bullsh*t.\nZA\/UM-i peastsenarist Justin Keenan kirjeldab, kuidas Kurvitz pidi kahe alustavale stsenaristile tagasisidet andma. Kui koosoleku aeg k\u00e4tte j\u00f5udis, delegeeris Kurvitz \u00fclesande Keenanile ning k\u00e4skis \u00f6elda, et nende t\u00f6\u00f6 oli hea. Paar kuud hiljem aga selgus, et Kurvitz polnud t\u00f6id lugenud.\nKeenan ja kunstnik Kaspar Tamsalu kirjeldavad, kuidas Kurvitz ja Rostov, kes vahepeal loovjuhtide kohalt taandatud, \u00fcritasid neid v\u00e4rvata v\u00e4iksema projekti peale. Selle eesm\u00e4rgiks oleks n\u00e4idata produtsentidele, et neid saaks tagasi juhipositsioonile panna. Kurvitz olevat muide \u00e4\u00e4rmiselt n\u00f6rdinud, et peab kellelegi aru andma.\nKeenan v\u00e4idab ka, et \u00abDisco Elysium: The Final Cut\u00bb (m\u00e4rts 2021) loomise ajal\u00a0peastsenaristi rollis olema pidanud Helen Hindpere ei suutnud stsenariste juhtida ning ei kirjutanud \u00fchtegi rida.\nKa oli probleeme t\u00e4htaegade kommunikeerimisega. Hindpere ise r\u00e4\u00e4gib, et ka teda tabas t\u00e4htaegade probleem ootamatult, kuna Kaur Kender oli unustanud talle infot edastada.\nTamsalu v\u00e4itis, et Rostov palus tal \u00fchel hetkel kunstilise juhi rolli \u00fcle v\u00f5tta, et pisike paus teha. Paus venis aga pikemaks ja pikemaks.\nTagatipuks v\u00e4idab Ilmar Kompus, et Kurvitz \u00fcritas saada ligip\u00e4\u00e4su \u00abDisco Elysiumi\u00bb l\u00e4htekoodile.\u00a0\n\nKurvitza, Rostovi ja Hindpere vastulause\n\nKurvitz v\u00e4idab, et juba Disco Elysiumi algusaegadest on olukord keeruline olnud. Nii tema, Rostovi kui ka praeguste ZA\/UM-i t\u00f6\u00f6tajate jutust koorub v\u00e4lja \u00fcks suur v\u00f5tmeprobleem\u00a0\u2013 crunch\u00a0ehk koormavad \u00fcletunnid.\nTegemist on m\u00e4ngut\u00f6\u00f6stuse suurima probleemiga, mille tulemusena p\u00f5levad t\u00f6\u00f6tajad pidevalt l\u00e4bi ning see viib omakorda lahkumisteni, vallandamisteni, t\u00f6\u00f6j\u00f5u pideva vahetumiseni ja muude probleemideni.\nZA\/UM-i endine produtsent (ja Rostovi abikaasa) Yuan Zhang-Taal kinnitab justkui stuudio poolset v\u00e4idet, et KurvitzRostov ja Hindpere tegid peale m\u00e4ngu ilmumist tunduvalt v\u00e4hem t\u00f6\u00f6d.\nSamas v\u00e4idab ta, et seda saab r\u00e4\u00e4kida k\u00f5igi puhul, eriti kui varem on oldud s\u00e4\u00e4rases tempos t\u00f6\u00f6tatud. Hindpere toob n\u00e4iteks Kurvitza, kes olevat \u00e4rganud varahommikul ja olnud rakkes kuni kella 23ni \u00f5htul.\nZhang-Taal meenutab ka, kuidas teised produtsendid olevat Hindperet [varasemalt mainitud t\u00e4htaegade k\u00fcsimuse osas] laisaks ja valetajaks kutsunud.\nHindpere aga annab m\u00f5ista, et tal on hea meel kuulda, et teda taaskord peastsenaristiks kutsutakse, sest ZA\/UM-is polevat ta kordagi sellises positsioonis olnud ning sestap sai ta ka v\u00e4hem palka kui teised juhid.\n\u00dcks teema, mida Kurvitz otseselt ei puuduta, on teiste t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4ited, et ta l\u00f5i toksilise t\u00f6\u00f6kultuuri. Selle asemel r\u00e4\u00e4gib ta pigem isiklikest probleemidest ja stressist.\nHilisemas meilis aga s\u00f5nab, et keeldub antud teemal s\u00f5na v\u00f5tmast, kuna n\u00e4eb selles stuudio\u00a0juhtide katset [endiste ja praeguste] t\u00f6\u00f6tajate t\u00fcli tekitada, et tegelikelt probleemidelt t\u00e4helepanu mujale juhtida.\n"}
{"text":"Juhised libameditsiini ja libaeksperdi tuvastamiseksLibaeksperdid esinevad usinasti raamatukogudes, koolides, lasteaedades ja mujal avaliku rahaga toimivates asutustes. Pahatihti on libaeksperdi t\u00f5siseltv\u00f5etavuse t\u00f5endamiseks rida erinevaid t\u00e4iendkoolitusi ja ilma taustateadmisteta on vahel p\u00e4ris raske eristada, kas tegemist on t\u00f5elise v\u00f5i libaeksperdiga. Eesti Perearstide Selts koostas m\u00f5ned lihtsad (kuigi mitte alati 100% t\u00f5husad) kontrollk\u00fcsimused, mille abil libaeksperti \u00e4ra tunda.\nTervist, sealhulgas vaimset tervist puudutavad n\u00f5uanded peavad tulema selleks vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud inimestelt.\nLibameditsiini viljelejad ja isehakanud vaimse tervise n\u00f5uandjad saavad Eestis laialdast k\u00f5lapinda. Osa nende \u00e4rimudelist on oma teooriate levitamine loengute, t\u00f6\u00f6tubade ja konverentside kaasabil. Libameditsiini esindajad on usinad esinejad raamatukogudes, muuseumides, lasteaedades, koolides.\nTervist, sealhulgas vaimset tervist puudutavad n\u00f5uanded peavad tulema selleks vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud inimestelt. Puudulike teadmiste pinnalt antud soovitused v\u00f5ivad olla parimal juhul kasutud, halvimal juhul ohtlikud. Avaliku raha peal toimivad asutused peaksid p\u00fc\u00fcdma maksimaalselt t\u00f5rjuda libameditsiini ja tervisealast v\u00e4\u00e4rinfot ning k\u00e4esolevate n\u00f5uannetega p\u00fc\u00fcab perearstide selts anda selleks lihtsaid t\u00f6\u00f6riistu.\nKuidas \u00e4ra tunda, kas tegemist on libameditsiini edendamisega? Siinsed lihtsad k\u00fcsimused ei ole k\u00fcll 100% t\u00f5husad, aga pakuvad j\u00e4meda s\u00f5ela, mis filtreerib v\u00e4lja suure osa libaekspertidest.\nKas esinejal on olemas v\u00e4hemalt baasharidus selles valdkonnas, mida ta k\u00e4sitleb? Terviseteemadel v\u00f5iks s\u00f5na v\u00f5tta arstid, \u00f5ed, \u00e4mmaemandad, f\u00fcsioterapeudid. Vaimsest tervisest v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida ps\u00fchholoogid, ps\u00fchhiaatrid, vaimse tervise \u00f5ed, peaasi.ee ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) spetsialistid. \u00c4\u00e4rmiselt alarmeeriv on, kui terviseteemalist loengut tulevad pidama n\u00e4iteks majandust, juurat v\u00f5i raamatupidamist \u00f5ppinud inimesed v\u00f5i kui vaimse tervise teemadel annavad isikliku kogemuse pinnalt n\u00f5u suure abistamissooviga, kuid ilma p\u00f5hjalikuma v\u00e4lja\u00f5ppeta inimesed.\nKogemusn\u00f5ustajad on v\u00e4\u00e4rtuslikud abilised mitmete murede korral, kuid nende v\u00e4lja\u00f5pe annab p\u00e4devuse ainult selleks, mida nimi \u00fctleb: oma kogemuse jagamiseks ja teisele inimesele toe pakkumiseks. Tervisehariduseta kogemusn\u00f5ustajad ei ole p\u00e4devad haigusi diagnoosima v\u00f5i ravima.\nKas esineja haridusk\u00e4igus on alarmeerivaid signaale? Tungivalt soovitab perearstide selts ettevaatusega suhtuda sellesse, kui esineja haridustees puuduvad vastava teema osas riiklikult kinnitatud \u00f5ppekavaga asutused. \u00dcksk\u00f5ik kui edev loetelu t\u00e4iendkoolitustest ei kompenseeri puuduolevat s\u00fcsteemset tervisealast baasharidust.\nKas tegemist on juba varem teadaoleva petisega? Esineja kiire taustaotsinguga v\u00f5ib v\u00e4lja tulla varasem osalemine p\u00fcramiidskeemides, rahalised mahhinatsioonid, inimeste seksuaalne kuritarvitamine vm pettused.\nMillised on esineja majandushuvid ja kas tal on \u00fchist majandustegevust kahtlasi huve omavate isikutega? Seda saab kontrollida v\u00e4ga h\u00f5lpsalt aadressil\u00a0https:\/\/ariregister.rik.ee\/est\nKas esineja esindab mingit probleemset koolkonda, mille kohta on t\u00f5endusp\u00f5hise meditsiini esindajatel t\u00f5siseid etteheiteid? n\u00e4iteks: hom\u00f6opaatia, MMS, osteopaatia, meditsiinimeedium, konstellatsioon, NLP (neurolingvistiline programmeerimine), reiki jpm?\nMeelelahutuse nime all ei pea avaliku rahaga toetama inimeste tervisele v\u00f5i majanduslikule olukorrale potentsiaalselt ohtlike s\u00f5numite levitamist. Astroloogia v\u00f5ib olla l\u00f5bus ajaviide, aga kui selle p\u00f5hjal hakatakse terviseotsuseid tegema v\u00f5i muutma rahalist k\u00e4itumist, siis sellele ei pea \u00f5lga alla panema koolides, raamatukogudes ja teistes teadmistep\u00f5hise riigi alusv\u00e4\u00e4rtusi kandvates asutustes."}
{"text":"Leedu kehtesta sanktsioonid 15 Vene kodanikule seoses Kara-MurzagaVILNIUS, 30. mai, AFP-BNS \u2013 Leedu teatas teisip\u00e4eval, et kehtestas sanktsioonid 15 Vene kodanikule seoses prominentse Vene opositsiooniaktivisti ja ajakirjaniku Vladimir Kara-Murza vangim\u00f5istmisega.\nSanktsioonid h\u00f5lmavad sisenemiskeeldu Leetu ning varade k\u00fclmutamist.\n15 isiku seas on peamiselt kohtunikud ja prokur\u00f6rid, kes m\u00e4ngisid keskset rolli Kara-Murza vangim\u00f5istmises eelmisel kuul.\n\"K\u00f5igile on selge, et (Vene presidendil) Vladimir Putinil ei ole mingit kavatsust j\u00e4rgida tsiviliseeritud maailma reegleid,\" \u00fctles Leedu v\u00e4lisminister Gabrielius Landsbergis avalduses.\n\"Vene kohtute otsused Putini (v\u00f5imu) all n\u00e4itavad selgelt, et neid, kes julgevad v\u00f5idelda demokraatia eest, peetakse reeturiteks,\" lisas ta.\nLeedu saadab \"selge s\u00f5numi, et isikud, kes toetavad re\u017eiimi ja annavad panuse inim\u00f5iguste j\u00e4medatesse rikkumistesse Venemaa F\u00f6deratsioonis, eriti need, kes v\u00f5tavad sihikul inim\u00f5iguste kaitsja nagu Kara-Murza, ei ole teretulnud meie riiki\", r\u00f5hutas Landsbergis.\n41-aastane Kara-Murza m\u00f5isteti 25 aastaks vangi \"riigireetmise, relvaj\u00f5udude kohta valeandmete levitamise ja sidemete eest soovimatu organisatsiooniga\". Ta on esitanud apellatsiooni, kuid tema abikaasa \u00fctles, et see l\u00fckatakse kindlasti tagasi.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Leedu kehtesta sanktsioonid 15 Vene kodanikule seoses Kara-MurzagaVILNIUS, 30. mai, AFP-BNS \u2013 Leedu teatas teisip\u00e4eval, et kehtestas sanktsioonid 15 Vene kodanikule seoses prominentse Vene opositsiooniaktivisti ja ajakirjaniku Vladimir Kara-Murza vangim\u00f5istmisega.\nSanktsioonid h\u00f5lmavad sisenemiskeeldu Leetu ning varade k\u00fclmutamist.\n15 isiku seas on peamiselt kohtunikud ja prokur\u00f6rid, kes m\u00e4ngisid keskset rolli Kara-Murza vangim\u00f5istmises eelmisel kuul.\n\"K\u00f5igile on selge, et (Vene presidendil) Vladimir Putinil ei ole mingit kavatsust j\u00e4rgida tsiviliseeritud maailma reegleid,\" \u00fctles Leedu v\u00e4lisminister Gabrielius Landsbergis avalduses.\n\"Vene kohtute otsused Putini (v\u00f5imu) all n\u00e4itavad selgelt, et neid, kes julgevad v\u00f5idelda demokraatia eest, peetakse reeturiteks,\" lisas ta.\nLeedu saadab \"selge s\u00f5numi, et isikud, kes toetavad re\u017eiimi ja annavad panuse inim\u00f5iguste j\u00e4medatesse rikkumistesse Venemaa F\u00f6deratsioonis, eriti need, kes v\u00f5tavad sihikul inim\u00f5iguste kaitsja nagu Kara-Murza, ei ole teretulnud meie riiki\", r\u00f5hutas Landsbergis.\n41-aastane Kara-Murza m\u00f5isteti 25 aastaks vangi \"riigireetmise, relvaj\u00f5udude kohta valeandmete levitamise ja sidemete eest soovimatu organisatsiooniga\". Ta on esitanud apellatsiooni, kuid tema abikaasa \u00fctles, et see l\u00fckatakse kindlasti tagasi.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Leedu kehtesta sanktsioonid 15 Vene kodanikule seoses Kara-MurzagaVILNIUS, 30. mai, AFP-BNS \u2013 Leedu teatas teisip\u00e4eval, et kehtestas sanktsioonid 15 Vene kodanikule seoses prominentse Vene opositsiooniaktivisti ja ajakirjaniku Vladimir Kara-Murza vangim\u00f5istmisega.\nSanktsioonid h\u00f5lmavad sisenemiskeeldu Leetu ning varade k\u00fclmutamist.\n15 isiku seas on peamiselt kohtunikud ja prokur\u00f6rid, kes m\u00e4ngisid keskset rolli Kara-Murza vangim\u00f5istmises eelmisel kuul.\n\"K\u00f5igile on selge, et (Vene presidendil) Vladimir Putinil ei ole mingit kavatsust j\u00e4rgida tsiviliseeritud maailma reegleid,\" \u00fctles Leedu v\u00e4lisminister Gabrielius Landsbergis avalduses.\n\"Vene kohtute otsused Putini (v\u00f5imu) all n\u00e4itavad selgelt, et neid, kes julgevad v\u00f5idelda demokraatia eest, peetakse reeturiteks,\" lisas ta.\nLeedu saadab \"selge s\u00f5numi, et isikud, kes toetavad re\u017eiimi ja annavad panuse inim\u00f5iguste j\u00e4medatesse rikkumistesse Venemaa F\u00f6deratsioonis, eriti need, kes v\u00f5tavad sihikul inim\u00f5iguste kaitsja nagu Kara-Murza, ei ole teretulnud meie riiki\", r\u00f5hutas Landsbergis.\n41-aastane Kara-Murza m\u00f5isteti 25 aastaks vangi \"riigireetmise, relvaj\u00f5udude kohta valeandmete levitamise ja sidemete eest soovimatu organisatsiooniga\". Ta on esitanud apellatsiooni, kuid tema abikaasa \u00fctles, et see l\u00fckatakse kindlasti tagasi.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tuumajaama vastased lubavad raamatut ja dokumentaalfilmiK\u00e4esoleva aasta 21. aprillil registreeriti MT\u00dc Letipea K\u00fclaselts. Selle juhatusse kuuluvad Andrus \u00d5is, Joonas Kerge, Kaido Areda, Piret Miller ja Tiina Tammer.\nPiirkonnas tegutseb juba pikemat aega ka MT\u00dc Mahu K\u00fclaselts. Tiina Tammeri abikaasa Enno Tammeri s\u00f5nul on Letipea K\u00fclaselts koos Mahu K\u00fclaseltsiga arvestatav j\u00f5ud, et tuumajaama ehitamisele vastu seista.\nEnno Tammeri jaoks hakkas uus ajaarvamine pihta 26. oktoobril 2022. Siis nimelt sai ta teada Fermi Energia soovist rajada Viru-Nigula valda Letipea k\u00fclla tuumaelektrijaam. 26. oktoober on tema s\u00f5nul tuumas\u00f5ja esimene p\u00e4ev. Oma m\u00e4rkmete p\u00f5hjal lubab ta kirjutada raamatu.\n\u00abV\u00e4gagi v\u00f5imalik, et Letipea tuumas\u00f5jast tuleb dokumentaalfilm,\u00bb \u00fctles Enno Tammer. Kuid ta ei kavatse piirduda \u00fcksnes raamatu ja dokumentaalfilmiga.\n\u00abKaalumisel on mitmed hagid. \u00dcks on erakordsest h\u00e4irimisest Fermi Energiale mittevaralise kahju n\u00f5ue pluss on arutlemisel m\u00f5ni korruptsioonikuriteo kahtluse teade vallav\u00f5imu kohta,\u00bb lisas Enno Tammer.\nSee t\u00e4hendaks Fermi Energia ja Viru-Nigula vallavalitsuse kohtusse kaebamist.\n"}
{"text":"Trenni ja dieeti pole vajagi? Imelised kapslid lubavad kaalulangust kuni seitse kilo n\u00e4dalasKaalulangetamise tuhinas tundub n\u00e4dalas kilo v\u00f5i poolteist alla v\u00f5tta selgelt liiga v\u00e4he. Veebis pakutakse dieedikapsleid, mis aitavat vabaneda n\u00e4dalas koguni 5-7 kilost, seejuures polevat vaja ei dieeti pidada ega sporti teha.Et soovitused m\u00f5juksid veenvamalt, on kapslite m\u00fc\u00fcgiks v\u00f5etud appi nii autoriteetsed asutused, spetsialistid kui ka tuntud n\u00e4od. Pettused on nii kenasti vormistatud, et j\u00e4\u00e4 v\u00f5i uskuma!\u201eEesti tervisekeskus: uuenduslik viis kaotada 5-7 kg n\u00e4dalas ilma pillide, dieedi ja spordita.\u201c Kapsleid \u201ekiidavad\u201c Eesti toitumisn\u00f5ustajad ja tekst on kujundatud nii, nagu see oleks ilmunud tervise arengu instituudi (TAI) hallataval Terviseinfo.ee lehek\u00fcljel. Ent see k\u00f5ik on v\u00f5ltsing.\u201eKahjuks on sarnaseid juhtumeid olnud ka varem, kus meie allikaid, visuaale v\u00f5i kujundust on ebaausal viisil kasutatud,\u201c \u00fctleb TAI kommunikatsioonikeskuse juht Valdo Jahilo. \u201eSee on lubamatu ja eba\u00f5ige.\u201cJahilo kinnitab, et k\u00f5ik TAI halduses olevad veebilehed ja keskkonnad on turvatud pahavaraliste r\u00fcnnakute vastu. Petturid on vaid kopeerinud Terviseinfo.ee kujundust ja sinna suvalise teksti pannud. Eri v\u00e4ljadele klikkides ei satu inimene tervisen\u00f5uanneteni, vaid dieedivahendi tellimisjuhisteni.Imelise dieeditoote soovitamiseks on kasutatud ka S\u00fcnne Valtri identiteeti ja veebis levib tema libaintervjuu. Tuntud laulja suhu on pandud soovitused loobuda toitumisn\u00f5ustajatest ja treeneritest ning tarvitada hoopis dieedikapsleid. Valtri olevat kahe n\u00e4dalaga kaotanud suisa 12 kilo.\u00c4rge uskuge, \u00e4rge ostke!Veebipetturid on rahvusvahelise haardega, ka Soomes on \u00e4ra kasutatud mitme tuntud inimese identiteeti. Hiljuti k\u00f5neles p\u00f5hjanaabrite telestaar Maria Veitola Ilta-Sanomates, et levimas on tema pildiga dieeditoodete v\u00f5ltsreklaamid. Et asi oleks m\u00f5jusam, on temast loodud ka nn enne ja n\u00fc\u00fcd fotod. \u201eEnne\u201c pildile oli paark\u00fcmmend kilo juurde tuunitud, et ta paistaks priskem.\u201eViimane asi, millega tahaksin seotud olla, on kiirdieedid,\u201c kirjutas pahane naine \u00fchismeedias. \u201e\u00c4rge uskuge, \u00e4rge ostke!\u201cTa m\u00e4rkis muu hulgas, et valedel p\u00f5hinev kiirdieedi\u00e4ri h\u00e4irib teda isegi rohkem kui fotode loata kasutamine. Inimesed on Veitolaga ka \u00fchendust v\u00f5tnud - aga mitte sellep\u00e4rast, et uurida, kas ta on m\u00e4rganud oma fotode varastamist. Tahetakse hoopis teada, kas tema soovitatud dieedivahendid on t\u00f5esti nii head ja m\u00f5jusad.Kuigi reklaamidest paistab ilmselge v\u00f5ltsing v\u00e4lja, v\u00f5tab osa inimesi neid ikka t\u00f5e p\u00e4he. Kahjuks usuvad inimesed katteta lubadusi nii siin- kui sealpool Soome lahte ja on valmis ostma tooteid, mis t\u00f5otavad eriti kiiret kaalulangust.Hiljuti kirjutasime, kuidas petturid kasutavad \u00e4ra ka \u00d5htulehe kujundust, et selle abil m\u00fc\u00fca liigesegeeli, millel olevat imeline m\u00f5ju. Samas v\u00f5ltsreklaamis kasutati ka libaintevjuud regionaalhaigla \u00fclemarsti Peep Talvinguga.\u00c4RGE USKUGE, \u00c4RGE OSTKE!KATTETA LUBADUSED: Kahjuks meeldib inimestele uskuda, et alla saab v\u00f5tta ka mitte midagi tegemata. Kuvat\u00f5mmisV\u00d5LTSING! Petturid kasutavad \u00e4ra tervise arengu instituudi veebilehe kujundust.SIRJE MAASIKAM\u00c4E"}
{"text":"Kolmap\u00e4eval on huvide deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaegTALLINN, 31. mai, BNS - Justiitsministeerium tuletab meelde, et k\u00f5igil ametiisikutel, kellel on kohustus esitada huvide deklaratsioon, tuleb seda teha elektroonselt e-maksuameti kaudu kolmap\u00e4evaks.\n\u201eAndmete \u00f5igeks ajaks esitamine on kohustuslik ja deklaratsioonis tuleb v\u00e4lja tuua k\u00f5ik andmed, mida on vaja teada korruptsiooniohu hindamiseks. Panen eriti volikogu liikmetele s\u00fcdamele esitada deklaratsioon t\u00e4htaegselt, sest paraku on kohalike omavalitsuste \u00f5igeaegselt esitatud deklaratsioonide osakaal l\u00e4bi aastate olnud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt madal,\u201c r\u00f5hutas justiitsminister Kalle Laanet.\nHuvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust.\nHuvide deklaratsioonide registrisse oli 2022. aasta juuni alguses kantud 5792 ametikohta, kelle huvide deklareerimise t\u00e4htaeg oli 31. mai v\u00f5i varasem. Nendest 4387 ehk 76 protsenti esitasid oma deklaratsiooni t\u00e4htajaks. Huvide deklaratsioonid esitasid t\u00e4htajaks kaheksa asutuse deklarandid: N\u00f5o vallavalitsus, justiitsministeerium, h\u00e4irekeskus, PPA, PRIA, riigikontroll, P\u00e4rnu maakohus ning Tartu \u00fclikool. T\u00e4htajaks oli deklaratsioon esitamata 1331 ametikohal. Nendest \u00fcle poole ehk 54 protsenti olid omavalitsuste volikogude liikmed.\nDeklaratsiooni m\u00f5juva p\u00f5hjuseta t\u00e4htajaks esitamata j\u00e4tmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.\nHuvide deklareerimiseks tuleb end e-maksuametis identifitseerida eraisikuna ning seej\u00e4rel valida aruannete alt \u201eHuvide deklaratsioon\u201c. T\u00e4psemad juhiseid huvide deklareerimiseks leiab korruptsiooniveebist.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"TRENNI JA DIEETI POLE VAJAGI? Imelised kapslid lubavad kaalulangust kuni seitse kilo n\u00e4dalasKui kaalulangetamise tuhin on peale tulnud, tundub n\u00e4dalas kilo v\u00f5i poolteist alla v\u00f5tta selgelt liiga v\u00e4he. Veebis aga pakutakse dieedikapsleid, mis aitavat vabaneda n\u00e4dalas koguni 5\u20137 kilost. Ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 pole vaja ei dieeti pidada ega sporti teha.\nEt soovitused m\u00f5juksid veenvamalt, on dieedikapslite m\u00fc\u00fcmiseks v\u00f5etud appi nii autoriteetsed asutused, spetsialistid kui ka tuntud n\u00e4od. Pettused on nii kenasti vormistatud, et j\u00e4\u00e4 v\u00f5i uskuma!\n\u201eEesti tervisekeskus: uuenduslik viis kaotada 5\u20137 kg n\u00e4dalas ilma pillide, dieedi ja spordita.\u201c Sellised omadused omistatakse vahendile, mis peaks stimuleerima looduslikku kaalulangust. Kapsleid \u201ekiidavad\u201c Eesti toitumisn\u00f5ustajad ja tekst on kujundatud nii, nagu see oleks tervise arengu instituudi (TAI) hallatav Terviseinfo.ee lehek\u00fclg.\nKahjuks on see v\u00f5ltsing \u2013 ei meie toitumisn\u00f5ustajad ega tervise arengu instituut soovita sellist imevahendit.\nV\u00d5LTSING! Petturid kasutavad tervise arengu instituudi veebilehe visuaali.\n(Kuvat\u00f5mmis)\n\u201eKahjuks on sarnaseid juhtumeid olnud ka varem, kus meie allikaid, visuaale v\u00f5i kujundust on pahatahtlikult ning ebaausal viisil kasutatud,\u201c \u00fctleb (TAI) kommunikatsioonikeskuse juht Valdo Jahilo. \u201eSee on lubamatu ja eba\u00f5ige.\u201c\nJahilo kinnitab, et k\u00f5ik TAI halduses olevad veebilehed ja keskkonnad on kaitstud ja turvatud pahavaraliste r\u00fcnnakute vastu.\nPetturid on kopeerinud Terviseinfo.ee kujundust ja sinna suvalise teksti pannud. Kui vajutada eri v\u00e4ljadele, siis ei satu inimene muidugi v\u00e4\u00e4rt tervisen\u00f5uanneteni, vaid ainult dieedivahendi tellimisjuhisteni.\nImelise dieeditoote soovitamiseks on kasutatud ka S\u00fcnne Valtri identiteeti ja veebis levib temaga loodud libaintervjuu. Tuntud laulja suhu on pandud soovitused loobuda igasugustest toitumisn\u00f5ustajatest ja treeneritest ning asendada need dieedikapslitega. Valtri olevat kahe n\u00e4dalaga kaotanud suisa 12 kilo.\n\u00c4rge uskuge, \u00e4rge ostke!\nVeebipetturid on rahvusvahelise haardega, ka Soomes on \u00e4ra kasutatud mitme tuntud inimese identiteeti. Hiljuti k\u00f5neles p\u00f5hjanaabrite telestaar Maria Veitola Ilta-Sanomates, et levimas on tema tema pildiga dieeditoodete v\u00f5ltsreklaamid. Et asi oleks veenvam, on temast loodud ka nn enne ja n\u00fc\u00fcd fotod. \u201eEnne\u201d pildile on paark\u00fcmmend kilo juurde tuunitud, et ta paistaks priskem.\n\u201eViimane asi, millega tahaksin seotud olla, on kiirdieedid,\u201c kirjutas pahane naine \u00fchismeedias.\n(iStockphoto)\nVeitola piltide abil pakutakse dieedivahendit, millega lubatakse kaalust alla saada 20 kilo kahe kuuga. See pole muidugi tervislik tempo allav\u00f5tmiseks. \u201e\u00c4rge uskuge, \u00e4rge ostke!\u201d kirjutab telet\u00e4ht.\nTa m\u00e4rgib muu hulgas, et valedel p\u00f5hinev kiirdieedi\u00e4ri h\u00e4irib teda isegi rohkem kui fotode loata kasutamine. Inimesed on Veitolaga ka \u00fchendust v\u00f5tnud \u2013 aga mitte sellep\u00e4rast, et uurida, kas ta on m\u00e4rganud oma fotode varastamist. Tahetakse hoopis teada, kas tema soovitatud dieedivahendid on t\u00f5esti nii head ja m\u00f5jusad.\nKuigi reklaamidest on n\u00e4ha, et tegu on ilmselge v\u00f5ltsinguga, v\u00f5tab osa inimesi neid ikka t\u00f5e p\u00e4he. Kahjuks usuvad inimesed katteta lubadusi nii siin- kui sealpool Soome lahte ja on valmis ostma tooteid, mis t\u00f5otavad eriti kiiret kaalulangust.\nHiljuti kirjutas \u00d5htuleht, kuidas petturid kasutavad \u00e4ra ka \u00d5htulehe kujundust, et selle abil m\u00fc\u00fca liigesegeeli, mis lubab imelist m\u00f5ju. V\u00f5ltsreklaamides kasutatakse libaintevjuud regionaalhaigla \u00fclemarsti Peep Talvinguga."}
{"text":"JuhtusVarahommikul s\u00fcttis kaubik30. mail p\u00e4rast kella nelja hommikul s\u00fcttis Peipsi\u00e4\u00e4re vallas Koosalaane k\u00fclas t\u00f5en\u00e4oliselt elektris\u00fcsteemi rikkest Fiati kaubiku mootoriruum ja salong.P\u00e4\u00e4stjad kustutasid tulekahju ning eemaldasid kaubiku teelt.Hukkus rongi alla j\u00e4\u00e4nud mees29. mail kella 17 paiku teatati, et J\u00f5geval raudteejaamas raudtee\u00fclek\u00e4igu l\u00e4histel j\u00e4i reisirongi ette 58-aastane mees.Raudteel olnud mees hukkus s\u00fcndmuskohal. Juhtunu t\u00e4psemaid asjaolusid veel selgitatakse.Ema ja laps p\u00e4\u00e4sesid p\u00f5levast autost29. mail kell 16.03 teatati Tartu l\u00e4histel, Tallinna\u2014Tartu maantee 180. kilomeetril s\u00fcttinud Ford Mondeo s\u00f5iduautost.Enne p\u00e4\u00e4stjate saabumist oli autost v\u00e4lja saanud ema lapsega ja p\u00f5lengut summutatud pulberkustutitega. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid suitseva auto, sellele telliti j\u00e4rele treiler.Kelm t\u00f5i kaela j\u00e4relmaksu29. mail p\u00f6\u00f6rdus Tartu politseisse 59-aastane mees, kelle nimele oli tema teadmata v\u00f5etud j\u00e4relmaksuga erinevaid esemeid. Kelmusega tekitati talle 3000 eurot kahju.Vargad tegutsevad maal ja linnas29. mail teatati, et Mustvee vallas K\u00e4\u00e4pa k\u00fclas varastati muruniiduk McCulloch M53-150WR. Vargusega tekitatud kahju on 400 eurot.Samal p\u00e4eval anti teada, et Tartus Soinaste t\u00e4naval on rattaparklast varastatud jalgratas Scott. Kahju on 550 eurot.28. mail olid Tartu vallas majas k\u00e4inud vargad ja viinud \u00e4ra mitmesuguseid asju.27. mail avastati, et Luunja vallas on garaa\u017eist varastatud muruniiduk. Kahju 400 eurot.26. mail teatati, et N\u00f5o vallas on varastatud elektrimopeed Hecht Cocis. Vargusega tekitatud kahju on 1350 eurot.L\u00f5kkes l\u00f5\u00f5mas pr\u00fcgi29. mail kutsuti p\u00e4\u00e4stjad Mustvee valda Voore k\u00fclla kustutama l\u00f5ket, kus p\u00f5lesid m\u00f6\u00f6bel, rehvid ning muu praht. Pr\u00fcgi kustutati, juhtumit menetleb keskkonnaamet.Vargad tekitasid suure kahju26. mail sai politsei teate, et Mustvee vallas Avinurmes on soojaku uks lahti murtud ja varastatud mitmesuguseid esemeid. Vargusega tekitatud kahju on umbes 25 000 eurot.\u00abPakk\u00bb l\u00e4ks kalliks maksma26. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse Tartumaa 67-aastane mees, kes sai v\u00e4idetavalt Omnivalt s\u00f5numi, et ta pakk on kohal ning selle k\u00e4ttesaamiseks tuleb tal maksta k\u00e4sitlustasu 2,99 eurot.Mees sisestas tasu maksmiseks vajalikud andmed ning hiljem avastas, et tema pangakontolt on maha l\u00e4inud 777 eurot."}
{"text":"Eestlasi on tabanud petus\u00f5numite laine: kuidas pettust \u00e4ra tunda?Viimaste n\u00e4dalate jooksul on h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud Eestis levivate SMS-\u00f5ngitsuspettuste hulk, mida saadetakse peamiselt v\u00e4lja Omniva v\u00f5i Netflixi nime alt. Enamasti on nende skeemide eesm\u00e4rgiks petta v\u00e4lja ohvrite kasutajanimesid ja paroole, saada ligip\u00e4\u00e4s nende pangakontole v\u00f5i varastada muid andmeid. Kuidas aga kurjategijad telefoninumbreid leiavad ja s\u00f5numeid saadavad, kuidas tegelikult kasu teenitakse ja kuidas petus\u00f5numit \u00e4ra tunda?Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitas, et viimane suurem \u00f5ngitsuss\u00f5numite laine algas mai alguses ja k\u00e4ekirja hinnates on suure t\u00f5en\u00e4osusega nende saatmise taga \u00fcks grupp kurjategijaid.Peamiselt viidatakse s\u00f5numites, et Omnivasse on saabunud pakk ja selleks, et seda tagasi ei saadetaks, tuleb suunduda kindlale lehele ja sinna vajalikud andmed sisestada. Teistel juhtudel j\u00e4ljendatakse aga Netflixi ning ohvrid suunatakse v\u00f5lts-Netflixi lehele.\u00abPettuses kasutavad Omniva ja Netflixi lehed on originaaliga \u00e4ravahetamiseni sarnased ning see tekitab inimestes turvatunde. Tegelikkuses pole neil aga v\u00e4idetud firmadega mingit pistmist ja tekstikastidesse oma andmed sisestades j\u00f5uavad need otse kurjategijate k\u00e4tte,\u00bb selgitas ta. \u00abParim viis originaali v\u00f5ltsingust eristada on vaadata aadressiribal kirjas olevat \u2013 kui seal pole tuttav Omniva v\u00f5i Netflixi veebiaadress, siis on tegu pettusega.\u00bb\u00dcks libas\u00f5num n\u00e4eb v\u00e4lja selline.ElisaKui praegu on peamiselt j\u00e4ljendatavateks just eelmainitud kaks ettev\u00f5tet, siis r\u00f5hutas Kraft, et valvas tasub olla ka teiste asutuste poolt saadetud s\u00f5numite puhul. Kurjategijad muudavad oma l\u00e4henemist pidevalt ning kui potentsiaalsed ohvrid t\u00e4naste skeemidega \u00e4ra harjuvad, leitakse m\u00f5ni teine l\u00e4henemine.Kust petised mu numbri saavad ja kas keegi toksibki p\u00e4ev otsa petus\u00f5numeid?\n\nSMS-pettused muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et nende l\u00e4biviimine on pahalaste jaoks k\u00fcllaltki lihtne ning et inimesed on harjunud s\u00f5numite teel ettev\u00f5tetelt olulist infot saama. SMSide v\u00e4lja saatmiseks ei tule pahalastel neid \u00fckshaaval telefoni s\u00f5numirakendusse tippida, vaid selle asemel l\u00f5igatakse kasu m\u00f5ne v\u00e4lismaa operaatori s\u00f5numikeskuse haavatavusest v\u00f5i ostetakse s\u00f5numite saatmise teenust h\u00e4guse taustaga v\u00e4lismaiselt teenusepakkujalt.Petus\u00f5numite ja -k\u00f5nede tarvis on aga vaja potentsiaalsete ohvrite telefoninumbreid. Nende hankimiseks on mitmeid viise, kui Krafti s\u00f5nul on enimlevinud l\u00e4henemisteks telefoninumbrite huupi genereerimine, nende internetist kogumine v\u00f5i nende v\u00e4ljapetmine eriilmeliste skeemide toel.\u00abHetkel leviva pettuselaine puhul tundub, et pigem on tegu internetist avalikult leitavate telefoninumbrite \u00e4rakasutamisega v\u00f5i muul moel v\u00e4lja petetud numbritega. N\u00e4iteks v\u00f5ib keegi olla korraldanud libaloosi, palunud inimestel sinna oma telefoninumber lisada ja siis saadetakse n\u00fc\u00fcd sinna s\u00f5numeid,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Mai Kraft, \u00abnumbrid v\u00f5ivad p\u00e4rineda ka avalikest allikatest, n\u00e4iteks on need lihtsalt Google\u00b4i abil leitud v\u00f5i sotsiaalmeediast \u00fcles korjatud.\u00bbViimast silmas pidades soovitab ta olla oma telefoninumbri avalikult postitamisega ettevaatlik ja m\u00f5ista, et korra internetis avaldatud number j\u00e4\u00e4b suure t\u00f5en\u00e4osusega leitavaks alati.Kusjuures petturid v\u00f5ivad numbri leida kohtadest, mille peale esialgu isegi m\u00f5elda ei oska: auto m\u00fc\u00fcgikuulutuse juurest, Facebook Marketplace\u00b4ist, t\u00f6\u00f6andja kontaktilehelt v\u00f5i mistahes muult lehelt, mis on otsingumootorite kaudu lihtsalt leitav.\u00abKindlasti ei tasu oma numbrit jagada veidi kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega loosim\u00e4ngudes v\u00f5i igat suvalist kasutajakontot luues. Mida rohkemates kohtades number avalik on, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et see mingit kanalit pidi \u2013 kasv\u00f5i andmelekke tulemusel \u2013 pahalaste k\u00e4sutusse j\u00f5uab,\u00bb \u00fctles Kraft, \u00aboleme harjunud saama s\u00f5numite teel olulist infot, seega kipub nende puhul valvsus madalam olema. Viimasel ajal toimuvat vaadates tasub aga iga s\u00f5numi osas olla v\u00e4ga skeptiline.\u00bbKuidas pettust \u00e4ra tunda ja mida teha, kui oled ohvriks langenud?\n\nPetus\u00f5numite peatamisel on oma roll m\u00e4ngida sideoperaatoritel ja v\u00f5imuasutustel, kuid suurima t\u00f6\u00f6 peavad \u00e4ra tegema potentsiaalsed ohvrid ise.Mida paremini inimesed petus\u00f5numeid \u00e4ra tunnevad ja mida v\u00e4hem inimesi ohvriks langeb, seda v\u00e4hem motivatsiooni on kurjategijatel skeemiga j\u00e4tkata. Selle eelduseks on aga pettuste \u00e4ratundmine ja teadmine, millised on reaalsed ohud.T\u00e4na levivate \u00f5ngitsus-s\u00f5numite puhul m\u00e4rgib infoturbejuht, et parim viis end kaitsta on rakendada \u00fclimat skepsist ja teada, et ka pealtn\u00e4ha autentne veebileht v\u00f5ib olla pettuse t\u00f6\u00f6riistaks. Niisamuti tasub m\u00f5elda, et kas konkreetsel hetkel ollakse saatjalt s\u00f5numit ootamas.\u00abPettuse ohvriks on siiski lihtne langeda, kui ootad parasjagu pakki ja \u00e4kki tuleb postiasutuselt s\u00f5num, et pakk saadetakse tagasi, kui veebivormi \u00e4ra ei t\u00e4ida. Tasub meeles pidada, et selliseid s\u00f5numeid tegelikult ei saadeta. S\u00f5numites olevaid linke ei tasuks avada ning kui soovid kindlasti p\u00e4rast s\u00f5numit ettev\u00f5tte lehte k\u00fclastada, tasub minna l\u00e4bi brauseri otse soovitud veebilehele,\u00bb lisas ta.K\u00f5ige lihtsamaks viisiks petulehte \u00e4ra tunda on vaadata, mis on kirjas aadressiribal. Kui on teada, et ettev\u00f5tte veebiaadress on netflix.com, kuid s\u00f5numiga saadetud lehe aadressiks on vigane ja lohisev confirm-account-netfix.com, siis on tegu millegi kahtlasega ja andmete sisestamisest tasuks hoiduda.\u00abKui pole siiski t\u00e4iesti kindel, siis Eesti ettev\u00f5tete puhul v\u00f5ib julgelt ka otse klienditoega \u00fchendust v\u00f5tta ja uurida, kas s\u00f5numi teel saadetud veebilehe puhul on tegu millega reaalsega. Teenindajad oskavad kindlasti viidata, kas tegu on nende kanaliga v\u00f5i mitte,\u00bb \u00fctles Kraft.Kui siiski on m\u00f5nele petulehele juba andmed sisestatud, tuleks Krafti s\u00f5nul v\u00f5imalikult kiirelt tegutseda:\u00a0\u00abKui andsid pettuse t\u00f5ttu kellelegi ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tasub kiirelt pangaga suhelda, pangakaart sulgeda ja tehtud maksete puhul \u00fcritada need tagasi kutsuda. Kui jagasid m\u00f5ne konto parooli, tasub see kiirelt muuta. Kui jagasid \u00fcldiseid isikuandmeid, tuleb p\u00fcsida m\u00f5nda aega valvel ja olla valmis kiirelt reageerima, juhul kui neid andmeid hakatakse mingil moel \u00e4ra kasutama.\u00bb"}
{"text":"Pruunsilla s\u00fc\u00fcasjas sai kahtlustuse ka Tartu abilinnapea Priit HumalTALLINN, 31. mai, BNS - Teisip\u00e4eval suurettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla kodus l\u00e4biotimise kaasa toonud kriminaalasjas on kahtlustue saanud ka Tartu abilinnapea Priit Humal.\u00a0\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eval Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud Tartus\u00a0 Kuperjanovi t\u00e4nav 9 kinnistuga, mis j\u00e4i 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise j\u00e4rel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, t\u00fchistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale \u00f5iguse osta kinnistu esmaj\u00e4rjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.\u00a0\nKahtlustuse j\u00e4rgi oli kinnistust osamal ajal huvitatud Pruunsilt, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise v\u00f5itnud MT\u00dc, millega ettev\u00f5tja ka ise seotud on. Alates 2022. aasta augustist ehk p\u00e4rast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettev\u00f5tja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettev\u00f5tja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest.\u00a0\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Gerd Raudsepp \u00fctles, et kuigi Tartu linn tegi kinnistu kasutamiseks plaane, hakkas linnavarade ja rahanduse eest vastutav abilinnapea erinevatel koosolekutel v\u00e4ljendama seisukohta, et linn peaks ostuees\u00f5igusest loobuma. \u201eKogutud t\u00f5endite p\u00f5hjal kahtlustame, et abilinnapeaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tja v\u00e4ljendas abilinnapeale korduvalt oma huvi kinnistu vastu ja survestas abilinnapead otsustusprotsessi suunama. Abilinnapea seega teadis, et temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjal on huvi, et linn kinnistu omandamisest loobuks, mist\u00f5ttu oleks ta pidanud ennast otsustusprotsessist taandama, aga kahtlustuse kohaselt ta seda ei teinud,\u201c \u00fctles Raudsepp ja lisas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida edasise uurimise k\u00e4igus t\u00e4iendavalt kontrollitakse.\nT\u00e4navu kevadel, p\u00e4rast seda, kui Tartu linn oli oma ostuees\u00f5igusest loobunud, korraldas RKAS kinnistule avaliku enampakkumise, mille v\u00f5itis ettev\u00f5tjaga seotud MT\u00dc.\u00a0\nKaitsepolitseiameti L\u00f5una osakonna direktor Jaanus Kann \u00fctles, et toimingupiirangute eesm\u00e4rk on tagada, et otsustusi langetavad ametiisikud t\u00e4idaksid oma \u00fclesandeid ausalt ja erapooletult. \u201eToimingupiirangute eesm\u00e4rk on kaitsta otsuste l\u00e4bipaistvust ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Seejuures pole k\u00fcsimus selles, kas ametnik v\u00f5i asutus saab ise otsusest kasu,\u201c selgitas Kann. \u201eKui avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites on ametnikule teada tema otsustust m\u00f5jutada v\u00f5iv enda v\u00f5i temaga seotud inimese erahuvi, peab ametiisik end otsustusprotsessist taandama. Nii saab ametnik tagada, et otsus nii on kui ka n\u00e4ib aus ja erapooletu.\u201c\nKriminaalmenetlust viib l\u00e4bi kaitsepolitseiamet L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"T\u00e4na on huvide deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaegJustiitsministeerium tuletab meelde, et k\u00f5igil ametiisikutel, kellel on kohustus esitada huvide deklaratsioon, tuleb seda teha elektroonselt e-maksuameti kaudu t\u00e4naseks.\nHuvide deklareerimiseks tuleb end e-maksuametis identifitseerida eraisikuna ning seej\u00e4rel valida aruannete alt \u201eHuvide deklaratsioon\u201c.\n\u201eAndmete \u00f5igeks ajaks esitamine on kohustuslik ja deklaratsioonis tuleb v\u00e4lja tuua k\u00f5ik andmed, mida on vaja teada korruptsiooniohu hindamiseks. Panen eriti volikogu liikmetele s\u00fcdamele esitada deklaratsioon t\u00e4htaegselt, sest paraku on kohalike omavalitsuste \u00f5igeaegselt esitatud deklaratsioonide osakaal l\u00e4bi aastate olnud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt madal,\u201c r\u00f5hutas justiitsminister Kalle Laanet.\nHuvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust.\nHuvide deklaratsioonide registrisse oli 2022. aasta juuni alguses kantud 5792 ametikohta, kelle huvide deklareerimise t\u00e4htaeg oli 31. mai v\u00f5i varasem. Nendest 4387 ehk 76 protsenti esitasid oma deklaratsiooni t\u00e4htajaks. Huvide deklaratsioonid esitasid t\u00e4htajaks kaheksa asutuse deklarandid: N\u00f5o vallavalitsus, justiitsministeerium, h\u00e4irekeskus, PPA, PRIA, riigikontroll, P\u00e4rnu maakohus ning Tartu \u00fclikool. T\u00e4htajaks oli deklaratsioon esitamata 1331 ametikohal. Nendest \u00fcle poole ehk 54 protsenti olid omavalitsuste volikogude liikmed.\nDeklaratsiooni m\u00f5juva p\u00f5hjuseta t\u00e4htajaks esitamata j\u00e4tmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.\nHuvide deklareerimiseks tuleb end e-maksuametis identifitseerida eraisikuna ning seej\u00e4rel valida aruannete alt \u201eHuvide deklaratsioon\u201c. T\u00e4psemad juhiseid huvide deklareerimiseks leiab korruptsiooniveebist.\u00a0"}
{"text":"Advokaat Paul Keres kapo k\u00e4itumisest Pruunsilla kodus: \u00f5igusriigi vaatest on see uskumatuParvel Pruunsilla advokaat Paul Keres s\u00f5nas, et ta ei saa esitatud kahtlustuse detailidesse laskuda, sest uurimine alles k\u00e4ib.\nT\u00e4na hommikul esitati ettev\u00f5tja Parvel Pruunsillale ja Tartu abilinnapeale Priit Humalale kahtlustus korruptsioonikuriteos. Pruunsild s\u00f5nas oma avalduses, et kapo otsis tema kodu l\u00e4bi eile hommikul. \u201eEsialgu ei lubatud mul advokaadiga eraviisiliselt vestelda, vaid soovitati n\u00f5u pidada uurijate juuresolekul valjuh\u00e4\u00e4ldi re\u017eiimis,\u201c kirjutas Pruunsild.\nPruunsilla advokaat Paul Keres s\u00f5nas Delfile, et t\u00f5epoolest nii oli. \u201eAlgul proovisime telefoniteel [vestelda], aga siis muutus see keeruliseks,\u201c \u00fctles Keres, viidates kapo viibimisele Pruunsilla kodus, ning lisas, et tal on juhtunust ka helisalvestis. Kuna telefoni teel ei olnud enam mugav suhelda, l\u00e4ks Keres ka ise Pruunsilla koju kohale. \u201eMinu arvates on see \u00f5igusriigi vaatest uskumatu, et advokaadiga omavahel suhelda ei saa,\u201c \u00fctles Keres.\nKeres s\u00f5nas, et rohkem ta asja praegu kommenteerida ei saa, sest uurimine k\u00e4ib.\nProkuratuur teatas kolmap\u00e4eva hommikul, et esitas Pruunsillale (Isamaa) ning Tartu abilinnapeale Priit Humalale (Isamaa) kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Humalat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, Pruunsilda aga toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud vana Eesti Rahva Muuseumi hoonega Tartus Kuperjanovi t\u00e4naval, mis ERMi kolimise j\u00e4rel 2017. aastal t\u00fchjaks j\u00e4i ning mille n\u00fc\u00fcd ostis endale Korp! Sakala, mille liige Pruunsild on.\nProkuratuuri s\u00f5nul soovis kinnistut endale Tartu linn, kel oli ostmiseks ka ees\u00f5igus. Kahtlustuse kohaselt suunas Pruunsild abilinnapead Priit Humalat nii, et linn tehingust loobuks."}
{"text":"Urmas Klaas: Tartule k\u00e4is ERM-i vana maja ostmine \u00fcle j\u00f5uTALLINN, 31. mai, BNS - Kui kaitsepolitsei (kapo) heidab Tartu abilinnapeale Priit Humalale ette, et ta kallutas linnav\u00f5imu loobuma Eesti Rahva Muuseumi (ERM) vana maja ostust ning seda ettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla huvides, siis Tartu linnapea Urmas Klaasi s\u00f5nul polnudki linnav\u00f5imul plaani seda kinnistut soetada, kuna see oleks kujunenud liiga kalliks.\u00a0\nKlaasi s\u00f5nul ei saa kuidagi v\u00e4ita, et abilinnapea Priit Humal oleks teinud silmapaistvalt aktiivselt t\u00f6\u00f6d selle nimel, et ERM-i vana maja Tartu linna omandisse ei tuleks. \"Humal tegi oma tavap\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, mis kuulub tema valdkonda,\" kinnitas Klaas BNS-ile, lisades, et ERM-i vana majaga seotud otsused langetas linnav\u00f5im koos.\u00a0\n\"Muutunud majandusoludes ei pidanud linn m\u00f5istlikuks Kuperjanovi 9 kinnistu soetamist, sest selle rekonstrueerimine oleks olnud h\u00fcppeliselt kasvanud ehitushindu arvestades ebaproportsionaalselt kulukas,\" \u00fctles Klaas. \"Tartu\u00a0 linn v\u00f5ttis selle asemel fookusese laste kunstikooli ruumiprobleemi lahendamise,\" lisas linnapea.\u00a0\nTema s\u00f5nul on selge, et tekkinud olukorras ei saa Priit Humal abilinnapea t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid praegu t\u00e4ita. \"Edasisi t\u00f6\u00f6korralduslikke samme p\u00fc\u00fcan avada l\u00e4hiajal, kuiv\u00f5rd teema on niiv\u00f5rd v\u00e4rske,\u00bb \u00fctles Klaas.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eval Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud Tartus \u00a0Kuperjanovi t\u00e4nav 9 kinnistuga, mis j\u00e4i 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise j\u00e4rel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, t\u00fchistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale \u00f5iguse osta kinnistu esmaj\u00e4rjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.\u00a0\nKahtlustuse j\u00e4rgi oli kinnistust osamal ajal huvitatud Pruunsild, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise v\u00f5itnud MT\u00dc, millega ettev\u00f5tja ka ise seotud on. Alates 2022. aasta augustist ehk p\u00e4rast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettev\u00f5tja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettev\u00f5tja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest.\u00a0\nPruunsild m\u00e4rkis, et kahtlustus on alusetu. \"Korp! Sakala ostis hiljuti Riigi Kinnisvara AS-ilt 1,2 miljoni euro eest Tartus, Kuperjanovi 9 asuva, aastaid t\u00fchja ja kasutuna seisnud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone hinnaga, mis on umbes pool miljonit \u00fcle turuhinna. Seda hoonet koormas v\u00e4idetavalt ostuees\u00f5igus Tartu linna kasuks, kes otsustas ostuees\u00f5igust mitte kasutada. Mulle teadaolevalt otsustas Tartu linn seda mitte teha seet\u00f5ttu, et neil puudus eelarves tehinguks vajalik raha ja ka t\u00e4iendavad vahendid, et seda kinnistut linna huvides arendada,\" selgitas Pruunsilt tausta, lisades, et ta kuulub Krop! Sakalasse.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Seeder: Pruunsild ja Humal \u00fctlesid mulle, et s\u00fc\u00fcd nad endal ei n\u00e4eIsamaa esimees Helir-Valdor Seeder s\u00f5nas, et nende suurtoetaja Parvel Pruunsilla kahtlustuses erakond pooli valima ei hakka. M\u00f5lemad kahtlustatavad andsid l\u00e4biotsimisest Seederile eile \u00f5htul teada ning m\u00f5ista, et tegu on arusaamatusega.\u00a0Seeder sai m\u00f5lema isamaalase Parvel Pruunsilla ja Priit Humala kodude l\u00e4biotsimistest teada eile \u00f5htul:\u00a0\u00abEile \u00f5htul mulle nii Parvel Pruunsild kui ka Priit Humal helistasid. Nad teatasid mulle nii nagu korrektne on - erakonna esimeest informeerida.\u00bb\nPruunsild on Isamaa pikaaegne suurtoetaja. \u00abKaitsma hakkavad ikka advokaadid, kelle t\u00f6\u00f6\u00fclesanne see on. Isamaa ei hakka siin kedagi kaitsma ega r\u00fcndama,\u00bb vastas Seeder v\u00f5imalikule kriitikale, et Isamaa v\u00f5iks siinkohal pooli valima hakata.\n\u00abV\u00f5ib-olla nad kuuluvad Kaitseliitu ka, siis peaks k\u00fcsima, kas Kaitseliit asub kaitsesse. Seal pole mitte mingisugust erakondlikku tausta. Erakond ei ole nende teemadega\u00a0kunagi tegelenud,\u00bb viitas ta kahtlustuse sisule.\u00a0\n\u00abMul pole rohkem informatsiooni kui teil ilmselt, aga tean nii palju, et m\u00f5lemad \u00fctlesid mulle, et neilt v\u00f5eti arvutid-telefonid \u00e4ra ja mingisugune arusaamatu kahtlustus neile esitati. Nemad endal mingisugust s\u00fc\u00fcd ei tunne,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Seeder, kellel rohkem suhtlust meestega olnud ei ole.\u00a0\n\u00abVaevalt need inimesed aktiivselt suheldagi saavad,\u00bb oletas Seeder.\u00a0\n\nProkuratuur: mehi kahtlustatakse Tartu kinnistuga seotud korruptsioonikuriteos\nTeisip\u00e4eval esitasid kaitsepolitsei ametnikud Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele ettev\u00f5tjale Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat Pruunsilda kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud J. Kuperjanovi tn 9 kinnistuga Tartus, mis j\u00e4i 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise j\u00e4rel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, t\u00fchistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale \u00f5iguse osta kinnistu esmaj\u00e4rjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.\nKinnistust oli samal ajal huvitatud eile kahtlustuse saanud ettev\u00f5tja Pruunsild, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise v\u00f5itnud MT\u00dc, millega ettev\u00f5tja ka ise seotud on. Alates 2022. aasta augustist ehk p\u00e4rast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettev\u00f5tja Pruunsild kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead Humalat nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettev\u00f5tja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest.\n\n"}
{"text":"Urmas Klaas: Tartule k\u00e4is ERM-i vana maja ostmine \u00fcle j\u00f5u (T\u00e4iendatud!)NB! Lisatud 4. l\u00f5ik ja t\u00e4iendatud 5. l\u00f5iku.\nTALLINN, 31. mai, BNS - Kui kaitsepolitsei (kapo) heidab Tartu abilinnapeale Priit Humalale ette, et ta kallutas linnav\u00f5imu loobuma Eesti Rahva Muuseumi (ERM) vana maja ostust ning seda ettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla huvides, siis Tartu linnapea Urmas Klaasi s\u00f5nul polnudki linnav\u00f5imul plaani seda kinnistut soetada, kuna see oleks kujunenud liiga kalliks.\u00a0\nKlaasi s\u00f5nul ei saa kuidagi v\u00e4ita, et abilinnapea Priit Humal oleks teinud silmapaistvalt aktiivselt t\u00f6\u00f6d selle nimel, et ERM-i vana maja Tartu linna omandisse ei tuleks. \"Humal tegi oma tavap\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, mis kuulub tema valdkonda,\" kinnitas Klaas BNS-ile, lisades, et ERM-i vana majaga seotud otsused langetas linnav\u00f5im koos.\u00a0\n\"Muutunud majandusoludes ei pidanud linn m\u00f5istlikuks Kuperjanovi 9 kinnistu soetamist, sest selle rekonstrueerimine oleks olnud h\u00fcppeliselt kasvanud ehitushindu arvestades ebaproportsionaalselt kulukas,\" \u00fctles Klaas. \"Tartu\u00a0 linn v\u00f5ttis selle asemel fookusese laste kunstikooli ruumiprobleemi lahendamise,\" lisas linnapea.\u00a0\nAsjaolu, et ERM-i vana hoone kasutamine on 2025. aastani koostatud Tartu tegevusplaanis sees, ei ole Klaasi s\u00f5nul enam aktuaalne, kuna nii majandusolud kui ka linna kavatsused ajas muutuvad.\u00a0\u00a0\nTema s\u00f5nul on selge, et tekkinud olukorras ei saa Priit Humal abilinnapea t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid praegu t\u00e4ita. \"Edasisi t\u00f6\u00f6korralduslikke samme p\u00fc\u00fcan avada l\u00e4hiajal, kuiv\u00f5rd teema on niiv\u00f5rd v\u00e4rske,\u00bb \u00fctles Klaas. \"Nii palju kui mina olen aru saanud, siis k\u00fcsimus on praegu toimingupiirangu rikkumises ehk Humal osales otsuse langetamisel, mille osas oli tal huvide konflikt,\" lisas Tartu meer.\u00a0\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eval Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud Tartus \u00a0Kuperjanovi t\u00e4nav 9 kinnistuga, mis j\u00e4i 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise j\u00e4rel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, t\u00fchistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale \u00f5iguse osta kinnistu esmaj\u00e4rjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.\u00a0\nKahtlustuse j\u00e4rgi oli kinnistust osamal ajal huvitatud Pruunsild, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise v\u00f5itnud MT\u00dc, millega ettev\u00f5tja ka ise seotud on. Alates 2022. aasta augustist ehk p\u00e4rast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettev\u00f5tja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettev\u00f5tja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest.\u00a0\nPruunsild m\u00e4rkis, et kahtlustus on alusetu. \"Korp! Sakala ostis hiljuti Riigi Kinnisvara AS-ilt 1,2 miljoni euro eest Tartus, Kuperjanovi 9 asuva, aastaid t\u00fchja ja kasutuna seisnud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone hinnaga, mis on umbes pool miljonit \u00fcle turuhinna. Seda hoonet koormas v\u00e4idetavalt ostuees\u00f5igus Tartu linna kasuks, kes otsustas ostuees\u00f5igust mitte kasutada. Mulle teadaolevalt otsustas Tartu linn seda mitte teha seet\u00f5ttu, et neil puudus eelarves tehinguks vajalik raha ja ka t\u00e4iendavad vahendid, et seda kinnistut linna huvides arendada,\" selgitas Pruunsilt tausta, lisades, et ta kuulub Krop! Sakalasse.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Urmas Klaas: Tartule k\u00e4is ERM-i vana maja ostmine \u00fcle j\u00f5uKui kaitsepolitsei (kapo) heidab Tartu abilinnapeale Priit Humalale ette, et ta kallutas linnav\u00f5imu loobuma Eesti Rahva Muuseumi (ERM) vana maja ostust ning seda ettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla huvides, siis Tartu linnapea Urmas Klaasi s\u00f5nul polnudki linnav\u00f5imul plaani seda kinnistut soetada, kuna see oleks kujunenud liiga kalliks.Klaasi s\u00f5nul ei saa kuidagi v\u00e4ita, et abilinnapea Priit Humal oleks teinud silmapaistvalt aktiivselt t\u00f6\u00f6d selle nimel, et ERM-i vana maja Tartu linna omandisse ei tuleks. \u00abHumal tegi oma tavap\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, mis kuulub tema valdkonda,\u00bb\u00a0kinnitas Klaas BNS-ile, lisades, et ERM-i vana majaga seotud otsused langetas linnav\u00f5im koos.\n\u00abMuutunud majandusoludes ei pidanud linn m\u00f5istlikuks Kuperjanovi 9 kinnistu soetamist, sest selle rekonstrueerimine oleks olnud h\u00fcppeliselt kasvanud ehitushindu arvestades ebaproportsionaalselt kulukas,\u00bb\u00a0\u00fctles Klaas. \u00abTartu linn v\u00f5ttis selle asemel fookusese laste kunstikooli ruumiprobleemi lahendamise,\u00bb\u00a0lisas linnapea.\nTema s\u00f5nul on\u00a0selge, et tekkinud olukorras ei saa Priit Humal abilinnapea t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid praegu t\u00e4ita. \u00abEdasisi t\u00f6\u00f6korralduslikke samme p\u00fc\u00fcan avada l\u00e4hiajal, kuiv\u00f5rd teema on niiv\u00f5rd v\u00e4rske,\u00bb \u00fctles Klaas.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid teisip\u00e4eval Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud Tartus Kuperjanovi t\u00e4nav 9 kinnistuga, mis j\u00e4i 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise j\u00e4rel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, t\u00fchistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale \u00f5iguse osta kinnistu esmaj\u00e4rjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.\nKahtlustuse j\u00e4rgi oli kinnistust osamal ajal huvitatud Pruunsild, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise v\u00f5itnud MT\u00dc, millega ettev\u00f5tja ka ise seotud on. Alates 2022. aasta augustist ehk p\u00e4rast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettev\u00f5tja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettev\u00f5tja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest.\nPruunsild m\u00e4rkis, et kahtlustus on alusetu. \u00abKorp! Sakala ostis hiljuti Riigi Kinnisvara AS-ilt 1,2 miljoni euro eest Tartus, Kuperjanovi 9 asuva, aastaid t\u00fchja ja kasutuna seisnud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone hinnaga, mis on umbes pool miljonit \u00fcle turuhinna. Seda hoonet koormas v\u00e4idetavalt ostuees\u00f5igus Tartu linna kasuks, kes otsustas ostuees\u00f5igust mitte kasutada. Mulle teadaolevalt otsustas Tartu linn seda mitte teha seet\u00f5ttu, et neil puudus eelarves tehinguks vajalik raha ja ka t\u00e4iendavad vahendid, et seda kinnistut linna huvides arendada,\u00bb\u00a0selgitas Pruunsilt tausta, lisades, et ta kuulub Krop! Sakalasse."}
{"text":"Tartu linnapea Klaas: linn ei tahtnudki korruptsioonikahtlustuse keskmes olevat kinnistut endaleTartu linnapea Urmas Klaas s\u00f5nas, et abilinnapea Priit Humal ei paistnud linnavalitsuse koosolekutel silma sellega, et ta oleks teistest erinevalt soovitanud linnal Kuperjanovi 9 kinnistust loobuda.\nKlaas s\u00f5nas Delfile, et eile viisid uurimisasutused linnavalitsuse ruumides l\u00e4bi toiminguid, kuid t\u00e4psemalt nende sisu ta kommenteerida ei saa. Ka Klaasi endaga vestles eile kapo.\nSeda, kas Priit Humalale esitatud kahtlustusel on alust, ei hakanud Klaas hindama, k\u00fcll aga \u00fctles ta, et Humal oleks pidanud ennast Kuperjanovi 9 kinnistut puudutavatest aruteludest taandama. \u201eKui on t\u00e4heldatud v\u00f5i kui v\u00f5ib tekkida mistahes huvide konflikt, siis tuleb ennast taandada,\u201c \u00fctles Klaas.\nSeda, kas ja mis t\u00e4psemad seosed Humala ja Pruunsilla vahel olid, Klaas ei tea.\nKahtlustus on seotud vana Eesti Rahva Muuseumi hoonega Tartus Kuperjanovi t\u00e4naval, mille n\u00fc\u00fcd ostis endale Korp! Sakala, mille liige Pruunsild on. Prokuratuuri s\u00f5nul soovis kinnistut endale Tartu linn, kel oli ostmiseks ka ees\u00f5igus. Kahtlustuse kohaselt suunas Pruunsild abilinnapead Priit Humalat nii, et linn tehingust loobuks.\nLinnapea Klaas aga s\u00f5nas, et Tartu linn loobus kinnistust \u00fchemeelselt ega tahtnudki seda endale j\u00e4tta. \u201eKuperjanovi 9 kinnistust loobumine on Tartu linnavalitsuse \u00fcksmeelne otsus, sest v\u00f5rreldes kriiside-eelse ajaga on linna eelarveline seis muutunud,\u201c \u00fctles Klaas ja lisas, et raha l\u00e4heb teiste projektide tarbeks. Klaas kinnitas Delfile mitmel korral, et Tartu linna seisukoht on ja oli, et antud kinnistut ei olnud praeguses majandusolukorras linnale vaja.\nProkuratuur v\u00e4idab oma avalduses, et abilinnapea Humal oli erinevatel koosolekutel v\u00e4ljendaud seisukohta, et linn peaks ostuees\u00f5igusest loobuma.\nKlaas s\u00f5nas, et sellist seisukohta v\u00e4ljendasid ka teised linnavalitsuse liikmed ning Humal ei paistnud koosolekutel oma seisukohtade esitamisega teistest erinevat. Kas Humala k\u00e4itumine ei paistnud Klaasile koosolekutel veider v\u00f5i teistsugune, et tal oleks oma tagam\u00f5tted? \u201eEi paistnud,\u201c \u00fctles Klaas.\nBigbanki suuromanik ja erakonna Isamaa toetaja Parvel Pruunsild kinnitas kolmap\u00e4eva hommikul meediale saadetud kirjas, et on sattunud Korp! Sakala ostetud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone t\u00f5ttu kaitsepolitsei uurimise keskmesse.\nProkuratuur teatas kolmap\u00e4eva hommikul, et esitas Pruunsillale (Isamaa) ning Tartu abilinnapeale Priit Humalale (Isamaa) kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Humalat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, Pruunsilda aga toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud vana Eesti Rahva Muuseumi hoonega Tartus Kuperjanovi t\u00e4naval, mis ERMi kolimise j\u00e4rel 2017. aastal t\u00fchjaks j\u00e4i ning mille n\u00fc\u00fcd ostis endale Korp! Sakala, mille liige Pruunsild on.\n\u201eTartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine. Kinnistust oli samal ajal huvitatud eile kahtlustuse saanud ettev\u00f5tja (Pruunsild \u2013 toim), kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise v\u00f5itnud MT\u00dc (Korp! Sakala \u2013 toim), millega ettev\u00f5tja ka ise seotud on,\u201c kirjeldas prokuratuur."}
{"text":"Pruunsild ja Keres plaanivad kapo ametnike vastu kaebuse esitadaKorruptsioonikahtlustuse saanud suurettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla advokaat Paul Kerese s\u00f5nul pole tema kogemuses enne ette tulnud, et kliendil ei lasta kaitsjaga privaatselt suhelda. Toimunut teisel pool telefonitoru lindistanud Kerese s\u00f5nul plaanivad nad Pruunsillaga menetlusnormide rikkumise alusel kaebuse esitada.\u00a0\u00abMa olin sellest kahtlustuse sisust t\u00e4pselt sama h\u00e4mmingus kui Parvel Pruunsild ise,\u00bb lausus vandeadvokaat Keres, lisades, et kohtueelse menetluse kommenteerimine on v\u00e4ga ohtlik, mist\u00f5ttu ta ei saa v\u00e4lja tuua midagi uut, mida Pruunsild oma avalduses juba ei \u00f6elnud.\u00a0\nPruunsild l\u00e4kitas kolmap\u00e4eva hommikul meediale pressiteate, kus kirjeldas tema kodus toimunud l\u00e4biotsimist. Muu hulgas teatas ta, et kaitsepolitsei ametnikud ei lubanud tal esialgu advokaadiga suhelda, kui nad ei tee seda just valjuh\u00e4\u00e4ldil.\u00a0\n\u00abMa ei saa \u00f6elda, mida konkreetselt \u00f6eldi, aga ega seda p\u00f5hjendada pole v\u00f5imalik,\u00bb kommenteeris Keres. \u00abMinu jaoks oli see n\u00f5nda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et ma asusin seda mitmepoolset vestlust lindistama. Lindistus on t\u00f5end vestluse ja selle sisu toimumise kohta ja ma arvan, et me esitame kaebuse menetlusnormide rikkumise alusel,\u00bb s\u00f5nas Keres.\nSelleni, et Pruunsild Keresega l\u00f5puks omavahel r\u00e4\u00e4kida saaks, kulus Kerese s\u00f5nul aega.\u00a0\n\u00ab\u00d5igus ilma t\u00e4iendavate segavate teguriteta privaatselt advokaadiga suhelda kinnipidamise hetkel on p\u00f5him\u00f5tteline ja elementaarne kaitse\u00f5iguse komponent,\u00bb r\u00f5hutas Keres ning lisas, et k\u00f5ik advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ja see on seadusest tulenev p\u00f5him\u00f5te.\u00a0\u00abAsendada seda sellise vestlusega, kus kliendi telefon on valjuh\u00e4\u00e4ldil ja selle vestluse k\u00f5rval seisavad kaitsepolitsei ametnikud, ei j\u00f5ua minu arvates mitte mingitki moodi selleni, mis Euroopa inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste konventsioonis on Eesti\u00a0kriminaalseadustikus ette n\u00e4htud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Keres.\n\nTeisip\u00e4eval esitasid kaitsepolitsei ametnikud Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele ettev\u00f5tjale Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat Pruunsilda kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\n"}
{"text":"V\u00f5ltsmiljard\u00e4r tegi Ponzi skeemi: lubas suurt tootlust, r\u00e4\u00e4kis oma autokollektsioonist ja l\u00f5i uljalt klientide raha l\u00e4biNeljap\u00e4eval vahistati 57-aastane Phillip Galles, endine Chicago toorainekaupleja. Teda s\u00fc\u00fcdistatakse klientidelt raha v\u00e4ljapetmises juttudega oma 122 luksusautost ja kuni \u00fcle 200-protsendise tootluse lubadusteni.Teda s\u00fc\u00fcdistati alates 2019. aastast enam kui kahe miljoni dollari varastamises. Mees v\u00e4itis klientidele, et investeeris nende raha toorainefutuuridesse, kuid tegelikkus on veidi erinev.\nS\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi ei teinud Galles peaaegu \u00fchtegi investeeringut. Selle asemel tegeles ta Ponzi skeemiga, kasutades hilisemate investorite raha varasematele maksmiseks ning oma isiklike kulude katmiseks.\nSuur jutumees Galles v\u00e4itis, et tema autokogus on mitu Lamborghinit ja Ferrarit. Elama pidi mees Chicagos, Miamis ja Londonis, kus h\u00e4\u00e4rberite seinu pidid kaunistama Picasso ja Chagalli teosed.\n\u00dcks professionaalsete spordimeeskondade omanik ja Kuveidi riiklik rikkusefond olid huvitatud investeerimisest. Galles v\u00e4itis, et tema aastatootlus k\u00fc\u00fcndib kuni 363,29 protsendini. Tema firmas Tyche Asset Management pidi t\u00f6\u00f6tama 30 inimest, kellest pooled olevat olnud Goldman Sachsi endised t\u00f6\u00f6tajad. \u00dche teise jutu j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tavat tema firma mitmes kontoris sadakond inimest, kes on l\u00f5petanud mainekad \u00fclikoolid.\nKuid mida tegi Galles klientide rahaga? \u00dcks Texase h\u00fcpoteegimaakler kandis talle 100 000 dollarit. Galles \u00abinvesteeris\u00bb selle j\u00e4rgnevalt: 19 300 dollarit l\u00e4ks krediitkaardi v\u00f5la tagasimakseks, 14 900 dollarit kulus ehtepoes, 10 000 dollarit l\u00e4ks varasele investorile, 9000 dollarit j\u00e4i m\u00f6\u00f6blipoodi, 6000 dollarit l\u00e4ks luksusauto rentimiseks ja 3200 dollarit kulus t\u00fcdruks\u00f5bra peale, selgub s\u00fc\u00fcdistusest.\nKui teine investor soovis v\u00e4lja v\u00f5tta investeeritud 190 000 dollarit, siis Gallesi s\u00f5nul tekkis igasuguseid takistusi. K\u00fcll olevat ta panka vahetanud ja hakanud teises pangas rahaasju ajama, siis olevat langenud pettuse ohvriks, siis ei liikunud panga\u00fclekanded korrektselt ja l\u00f5puks oli ta ka haige, kirjutab Bloomberg."}
{"text":"Pruunsild ja Keres plaanivad kapo ametnike vastu kaebuse esitadaTALLINN, 31. mai, BNS \u2013 Korruptsioonikahtlustuse saanud suurettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla advokaat Paul Kerese s\u00f5nul pole tema kogemuses enne ette tulnud, et kliendil ei lasta kaitsjaga privaatselt suhelda, kirjutab Postimees.\nToimunut teisel pool telefonitoru lindistanud Kerese s\u00f5nul plaanivad nad Pruunsillaga menetlusnormide rikkumise alusel kaebuse esitada.\u00a0\n\"Ma olin sellest kahtlustuse sisust t\u00e4pselt sama h\u00e4mmingus kui Parvel Pruunsild ise,\" lausus vandeadvokaat Keres, lisades, et kohtueelse menetluse kommenteerimine on v\u00e4ga ohtlik, mist\u00f5ttu ta ei saa v\u00e4lja tuua midagi uut, mida Pruunsild oma avalduses juba ei \u00f6elnud.\u00a0\nPruunsild l\u00e4kitas kolmap\u00e4eva hommikul meediale pressiteate, kus kirjeldas tema kodus toimunud l\u00e4biotsimist. Muu hulgas teatas ta, et kaitsepolitsei ametnikud ei lubanud tal esialgu advokaadiga suhelda, kui nad ei tee seda just valjuh\u00e4\u00e4ldil.\u00a0\n\"Ma ei saa \u00f6elda, mida konkreetselt \u00f6eldi, aga ega seda p\u00f5hjendada pole v\u00f5imalik,\" kommenteeris Keres. \"Minu jaoks oli see n\u00f5nda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et ma asusin seda mitmepoolset vestlust lindistama. Lindistus on t\u00f5end vestluse ja selle sisu toimumise kohta ja ma arvan, et me esitame kaebuse menetlusnormide rikkumise alusel,\" \u00fctles Keres.\nSelleni, et Pruunsild Keresega l\u00f5puks omavahel r\u00e4\u00e4kida saaks, kulus Kerese s\u00f5nul aega.\u00a0\n\"\u00d5igus ilma t\u00e4iendavate segavate teguriteta privaatselt advokaadiga suhelda kinnipidamise hetkel on p\u00f5him\u00f5tteline ja elementaarne kaitse\u00f5iguse komponent,\" r\u00f5hutas Keres ning lisas, et k\u00f5ik advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ja see on seadusest tulenev p\u00f5him\u00f5te. \"Asendada seda sellise vestlusega, kus kliendi telefon on valjuh\u00e4\u00e4ldil ja selle vestluse k\u00f5rval seisavad kaitsepolitsei ametnikud, ei j\u00f5ua minu arvates mitte mingitki moodi selleni, mis Euroopa inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste konventsioonis on Eesti kriminaalseadustikus ette n\u00e4htud,\" r\u00e4\u00e4kis Keres.\nTeisip\u00e4eval esitasid kaitsepolitsei ametnikud Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele ettev\u00f5tjale Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat Pruunsilda kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Pruunsild ja Keres plaanivad kapo ametnike vastu kaebuse esitadaTALLINN, 31. mai, BNS \u2013 Korruptsioonikahtlustuse saanud suurettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla advokaat Paul Kerese s\u00f5nul pole tema kogemuses enne ette tulnud, et kliendil ei lasta kaitsjaga privaatselt suhelda, kirjutab Postimees.\nToimunut teisel pool telefonitoru lindistanud Kerese s\u00f5nul plaanivad nad Pruunsillaga menetlusnormide rikkumise alusel kaebuse esitada.\u00a0\n\"Ma olin sellest kahtlustuse sisust t\u00e4pselt sama h\u00e4mmingus kui Parvel Pruunsild ise,\" lausus vandeadvokaat Keres, lisades, et kohtueelse menetluse kommenteerimine on v\u00e4ga ohtlik, mist\u00f5ttu ta ei saa v\u00e4lja tuua midagi uut, mida Pruunsild oma avalduses juba ei \u00f6elnud.\u00a0\nPruunsild l\u00e4kitas kolmap\u00e4eva hommikul meediale pressiteate, kus kirjeldas tema kodus toimunud l\u00e4biotsimist. Muu hulgas teatas ta, et kaitsepolitsei ametnikud ei lubanud tal esialgu advokaadiga suhelda, kui nad ei tee seda just valjuh\u00e4\u00e4ldil.\u00a0\n\"Ma ei saa \u00f6elda, mida konkreetselt \u00f6eldi, aga ega seda p\u00f5hjendada pole v\u00f5imalik,\" kommenteeris Keres. \"Minu jaoks oli see n\u00f5nda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et ma asusin seda mitmepoolset vestlust lindistama. Lindistus on t\u00f5end vestluse ja selle sisu toimumise kohta ja ma arvan, et me esitame kaebuse menetlusnormide rikkumise alusel,\" \u00fctles Keres.\nSelleni, et Pruunsild Keresega l\u00f5puks omavahel r\u00e4\u00e4kida saaks, kulus Kerese s\u00f5nul aega.\u00a0\n\"\u00d5igus ilma t\u00e4iendavate segavate teguriteta privaatselt advokaadiga suhelda kinnipidamise hetkel on p\u00f5him\u00f5tteline ja elementaarne kaitse\u00f5iguse komponent,\" r\u00f5hutas Keres ning lisas, et k\u00f5ik advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ja see on seadusest tulenev p\u00f5him\u00f5te. \"Asendada seda sellise vestlusega, kus kliendi telefon on valjuh\u00e4\u00e4ldil ja selle vestluse k\u00f5rval seisavad kaitsepolitsei ametnikud, ei j\u00f5ua minu arvates mitte mingitki moodi selleni, mis Euroopa inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste konventsioonis on Eesti kriminaalseadustikus ette n\u00e4htud,\" r\u00e4\u00e4kis Keres.\nTeisip\u00e4eval esitasid kaitsepolitsei ametnikud Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele ettev\u00f5tjale Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat Pruunsilda kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"LIBAMEDITSIIN J\u00d5UAB KA KOOLIDESSE! Need lihtsad k\u00fcsimused aitavad \u00e4ra tunda kahtlaste teooriate levitajad ja isehakanud n\u00f5ustajadLibameditsiini eksperdid esinevad usinasti raamatukogudes, koolides, lasteaedades ja mujal avaliku rahaga toimivates asutustes. Aga kuidas aru saada, et tegu on libaeksperdiga? Eesti perearstide selts koostas m\u00f5ned lihtsad kontrollk\u00fcsimused.\nLibameditsiini viljelejad ja isehakanud vaimse tervise n\u00f5uandjad saavad Eestis laialdast k\u00f5lapinda. Osa nende \u00e4rimudelist on oma teooriate levitamine loengutel, t\u00f6\u00f6tubades ja konverentsidel.\nTervist, sealhulgas vaimset tervist puudutavad n\u00f5uanded peavad tulema selleks vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud inimestelt. Puudulike teadmiste pinnalt antud soovitused v\u00f5ivad olla parimal juhul kasutud, halvimal juhul ohtlikud. Avaliku raha peal toimivad asutused peaksid p\u00fc\u00fcdma maksimaalselt t\u00f5rjuda libameditsiini ja tervisealast v\u00e4\u00e4rinfot.\nKuidas \u00e4ra tunda, kas tegemist on libameditsiini edendamisega? Siinsed lihtsad k\u00fcsimused ei ole k\u00fcll 100% t\u00f5husad, aga pakuvad j\u00e4meda s\u00f5ela, mis filtreerib v\u00e4lja suure osa libaekspertidest.\n1. Kas esinejal on olemas v\u00e4hemalt baasharidus selles valdkonnas, mida ta k\u00e4sitleb? Terviseteemadel v\u00f5iks s\u00f5na v\u00f5tta arstid, \u00f5ed, \u00e4mmaemandad, f\u00fcsioterapeudid. Vaimsest tervisest v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida ps\u00fchholoogid, ps\u00fchhiaatrid, vaimse tervise \u00f5ed, Peaasi.ee ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) spetsialistid.\n\u00c4\u00e4rmiselt alarmeeriv on, kui terviseteemalist loengut tulevad pidama n\u00e4iteks majandust, juurat v\u00f5i raamatupidamist \u00f5ppinud inimesed v\u00f5i kui vaimse tervise teemadel annavad isikliku kogemuse pinnalt n\u00f5u suure abistamissooviga, kuid ilma p\u00f5hjalikuma v\u00e4lja\u00f5ppeta inimesed.\n(Pexels)\n2. Kogemusn\u00f5ustajad on v\u00e4\u00e4rtuslikud abilised mitmete murede korral, kuid nende v\u00e4lja\u00f5pe annab p\u00e4devuse ainult selleks, mida nimi \u00fctleb: oma kogemuse jagamiseks ja teisele inimesele toe pakkumiseks. Tervisehariduseta kogemusn\u00f5ustajad ei ole p\u00e4devad haigusi diagnoosima v\u00f5i ravima.\n3. Kas esineja haridusk\u00e4igus on alarmeerivaid signaale? Tungivalt soovitame ettevaatusega suhtuda sellesse, kui esineja haridustees puuduvad vastava teema osas riiklikult kinnitatud \u00f5ppekavaga asutused. \u00dcksk\u00f5ik kui edev loetelu t\u00e4iendkoolitustest ei kompenseeri puuduolevat s\u00fcsteemset tervisealast baasharidust.\n4. Kas tegemist on juba varem teadaoleva petisega? Esineja kiire taustaotsinguga v\u00f5ib v\u00e4lja tulla varasem osalemine p\u00fcramiidskeemides, rahalised mahhinatsioonid, inimeste seksuaalne kuritarvitamine vm pettused.\n(Pexels)\n5. Millised on esineja majandushuvid ja kas tal on \u00fchist majandustegevust kahtlasi huve omavate isikutega? Seda saab kontrollida v\u00e4ga h\u00f5lpsalt aadressil https:\/\/ariregister.rik.ee\/est\n6. Kas esineja esindab mingit probleemset koolkonda, mille kohta on t\u00f5endusp\u00f5hise meditsiini esindajatel t\u00f5siseid etteheiteid? N\u00e4iteks hom\u00f6opaatia, MMS, osteopaatia, meditsiinimeedium, konstellatsioon, NLP (neurolingvistiline programmeerimine), reiki jpm?\nMeelelahutuse nime all ei pea avaliku rahaga toetama inimeste tervisele v\u00f5i majanduslikule olukorrale potentsiaalselt ohtlike s\u00f5numite levitamist. Astroloogia v\u00f5ib olla l\u00f5bus ajaviide, aga kui selle p\u00f5hjal hakatakse terviseotsuseid tegema v\u00f5i muutma rahalist k\u00e4itumist, siis sellele ei pea \u00f5lga alla panema koolides, raamatukogudes ja teistes teadmistep\u00f5hise riigi alusv\u00e4\u00e4rtusi kandvates asutustes."}
{"text":"ERMi endisele majale parima pakkumise teinud ettev\u00f5tja: \"Tegu on poliitilise pasaloopimisega\"T\u00e4na korruptsiooniskandaali keskmesse sattunud ERMi endisele majale Tartus tehti viis pakkumist, millest parima tegi kapo kinni peetud Parvel Pruunsillaga seotud ettev\u00f5tja."}
{"text":"Korruptsiooniskandaali keskmes oleva maja \u00fcle k\u00e4is kemplus enam kui kuus aastatEesti Rahva Muuseum kolis Tartus\u00a0Kuperjanovi 9 n\u00e4itustemajast Raadile 2016. aastal. \u00dcsna varsti p\u00e4rast seda,\u00a02017. aasta algul pani Riigi Kinnisvara AS\u00a0(RKAS) hoone\u00a0enampakkumisele, kuid \u00fcht\u00e4kki otsustas toonane riigihalduse minister Mihhail Korb (KE) enampakkumise t\u00fchistada. Sealt algas mitme aasta pikkuseks veninud kemplus.Kui Korb vaid neli\u00a0p\u00e4eva p\u00e4rast enampakkumise algust protsessile pidurit t\u00f5mbas, p\u00f5hjendades ta seda veenumusega, et maja peaks m\u00fc\u00fcdama otsustuskorras hoopis Tartu linnale, sest omavalitsus vajab seda h\u00e4dasti.\nLinnapea Urmas Klaas (RE) teatas samas, et\u00a0oli enampakkumise v\u00e4ljakuulutamise \u00fcle\u00a0\u00fcllatunud, sest v\u00e4idetavalt oli RKAS juba 2016. aasta l\u00f5pus avaldanud valmidust\u00a0hoone\u00a0otsustuskorras linnale m\u00fc\u00fca.\nEt samal ajal oli vahetus naabruses oma maja omav korp! Sakala v\u00e4ljendanud valmidust t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud n\u00e4itustemaja konkursi tingimuste kohaselt osta, asus RKAS aprillis l\u00e4bir\u00f6\u00f6kimistesse nii korporatsiooni kui linnavalitsusega. Klaas m\u00e4rkis toona, et linnal\u00a0on v\u00f5imalik maja eest v\u00e4lja k\u00e4ia 500 000 eurot.\u00a0Korporatsioon aga pakkus kuni 700 000 eurot.\nEmotsionaalne otsus\nSakala esindajad r\u00e4\u00e4kisid, et nende jaoks on tegu emotsionaalse ostuga, kuna Kuperjanovi 9 krunt kuulus kunagi korporatsioonile. \u00dchtlasi m\u00e4rkisid nad, et oleksid\u00a0valmis maja linnale rendile andma.\nAsja lahendamine sattu \u00abj\u00e4\u00e4 peale\u00bb, kui Korb astus 2017. aasta mais ministri ametist tagasi. Et minister on ainuisikuliselt RKASi n\u00f5ukogu rollis, polnud seega enam inimest, kes saanuks otsuse kinnitada. J\u00e4rgmisena\u00a0riigihalduse ministriks t\u00f5usnud\u00a0Jaak Aab (KE)\u00a0s\u00f5nas ametisse astudes, et peab esmalt v\u00f5tma aega, et end\u00a0teemaga kurssi viia. Seda aega Aab n\u00e4htavasti ei v\u00f5tnud ning kui ta aasta hiljem napsisena autoroolist tabati ja omakorda ministri toolist loobuma pidi, oli Kuperjanovi 9 staatus p\u00fcsinud muutumatuna.\nJ\u00e4rgmisena Keskerakonna palvel suhtekorraldusettev\u00f5tte juhi kohalt ministriks asunud Janek M\u00e4ggi pidas maja m\u00fc\u00fcgi osas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi k\u00f5ikide osapooltega ja v\u00e4itis\u00a0aeg-ajalt, et pooled ei ole kokkuleppele j\u00f5udnud. M\u00e4ggi r\u00f5hutas, et\u00a0korp! Sakala ja linnavalitsus peavad leidma maja asjus\u00a0\u00fchise keele, seda aga polevat juhtunud.\nM\u00e4ggi eestv\u00f5ttel toimunud\u00a0l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised leidsid aset 2018. aasta suvel.\nKoroona tuli vahele\n2020. aasta alguses, mil ERMi endine n\u00e4itusemaja oli seisnud juba neli talve t\u00fchjana, oli riigihalduse ministriametis j\u00e4lle Jaak Aab. Siis v\u00f5ttis minister julguse lubada, et teema j\u00f5uab l\u00e4hema poole aasta jooksul valitsuskabineti istungile ning seal peab\u00a0s\u00fcndima ka otsus. M\u00e4rtsis vallandus aga koroona-pandeemia, mis summutas v\u00e4ga paljude argiste k\u00fcsimuste arutelu, seal hulgas vana ERMi maja oma.\n2021. aasta algul tuli linnavalitsus v\u00e4lja uue ideega: plaan oli teha RKASiga vahetuskaupa. Linn\u00a0soovis saada Kuperjanovi 9 endale pakkudes vastu\u00a0Annelinnas asuvat Kalda tee 11 krunti. Viimast peeti potentsiaalseks uue politseimaja asupaigaks.\nKulus veel aasta. Mullu kevadel ei olnud tehing ikkagi allkirju\u00a0saanud. Toonase abilinnapea Gea Kangilaski selgituse kohaselt olevat linn olnud oma positsioonides kindel, aga venitajaks osutus RKAS.\nLinn l\u00f5i k\u00e4ega\nMurrang toimus k\u00e4esoleva aasta alguses, mil linn v\u00f5ttis uue seisukoha ja loobus majanduslikule kitsikusele viidates maja ostusoovist.\u00a0Linnapea Urmas Klaas selgitas, et\u00a0vahepealsetel aastatel, mis on kulunud hoone omandamise aruteludeks, on olud paljuski\u00a0muutunud ja ehitushinnad on teinud v\u00e4ga suure h\u00fcppe \u00fclespoole.\nAprillis kuulutas RKAS v\u00e4lja uue enampakkumise alghinnaga 730 000 eurot. Ehkki pakkumise tegi viis tahtjat, v\u00f5itis oodatult\u00a0korp! Sakala, olles n\u00f5us hoone eest v\u00e4lja k\u00e4ima\u00a01 220 000 eurot.\nMaja liikus ametlikult korporatsiooni omandisse 17. mail."}
{"text":"Abilinnapea kohalt tagasi astuv Priit Humal: \u201eMina ei ole valesti k\u00e4itunud.\u201c\u201eAstun abilinnapea ametist tagasi linnavalitsuse tegevuse l\u00e4bipaistvuse ja t\u00f6\u00f6rahu huvides. Mulle esitatud kahtlustused ei ole p\u00f5hjendatud,\u201c \u00fctleb Tartu abilinnapea Priit Humal. Kapo uurib, kas ta m\u00f5jutas linna otsuseid selles suunas, et endist ERMi n\u00e4itusemaja mitte osta.\nTeisip\u00e4eva \u00f5htul otsis kapo l\u00e4bi \u00e4rimehe ja korporatsiooni Sakala vilistlase Parvel Pruunsilla elamise ning k\u00e4is ka raekojas puistamas Priit Humala kabinetti. Esialgse s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt m\u00f5jutas Humal \u2013 Pruunsilla mahitamisel \u2013 Tartu linna loobuma Kuperjanovi t\u00e4naval asuva maja soetamisest, et selle saaks osta korporatsiooni Sakala vilistlaskogu.\nViimased aastad on Tartu linna juhid r\u00e4\u00e4kinud, et maja ostuks ja kordategemiseks linnal raha napib. Humal \u00fctleb selle peale, et linnajuhid ei ole r\u00e4\u00e4kinud Pruunsilla juttu: \u201eEi ole see nii olnud. Pruunsild ei tegele linna rahaga, tema ei tea seda, mis olukord linna rahaga on, seda teab ikka linnavalitsus.\u201c\nHumal tunnistab, et majasaaga sai alguse ajal, kui temal polnud Tartu raekojaga veel mingit pistmist. Abilinnapea sai temast 2021. aasta novembris.\nK\u00f5nealuses majas t\u00f6\u00f6tas kuni 2017. aastani ERMi n\u00e4itusemaja, hiljem on see seisnud t\u00fchjana. Esimese raksuga pani Riigi Kinnisvara AS (RKAS) maja enampakkumisele, ehkki Tartu linn soovis seda oma erinevatele asutustele ja \u00fchingutele. Sakala vilistlaskogu tegi oksjonile pakkumise ja olekski saanud maja omanikuks, kuid toonane riigihaldusminister Mihhail Korb pani m\u00fc\u00fcgi seisma. P\u00e4rast seda on vahelduva eduga maja antud Tartule ja pandud m\u00fc\u00fcki, kuid otsuseni riik ei j\u00f5udnud.\nT\u00dcLI\u00d5UN: Endine ERMi n\u00e4itusemaja, mille Priit Humal olla aidanud m\u00fc\u00fca korporatsiooni Sakala vilistlaskogule.\n(Aldo Luud)\n\u201eSelge on see, et seitsme aastaga on maja on hoopis teise olukorda sattunud,\u201c s\u00f5nab Humal, et toona olnuks majas tulnud ehitada tunduvalt v\u00e4hem kui praegu, mis on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks linn enam ERMi n\u00e4itusemaja ei taha. \u201eTeine asi on see, et ehitushinnad on vahepeal muutunud,\u201c lisab ta.\nHumal \u00fctleb, et tema tutvus Pruunsillaga sai alguse koolip\u00f5lves ega ole mingi saladus. T\u00fchjast kohast kapo tegutsema ei hakka, kuid Humalal pole \u00f5rna aimuga, milline linnuke ja mida v\u00f5imudele k\u00f5rva siristas: \u201eMa ei oska selle koha pealt mitte midagi arvata.\u201c\nPriit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi\n\u201eAstun abilinnapea ametist tagasi linnavalitsuse tegevuse l\u00e4bipaistvuse ja t\u00f6\u00f6rahu huvides. Mulle esitatud kahtlustused ei ole p\u00f5hjendatud,\u201c s\u00f5nas Priit Humal.\nTartu linnapea Urmas Klaasi s\u00f5nul j\u00e4tkub linnavalitsuse t\u00f6\u00f6 kuni uue abilinnapea nimetamiseni vastavalt kehtivale asendamise korrale. \u201eTeen ettepaneku volikogule uue linnavalitsuse liikme nimetamiseks. Teeme t\u00f6\u00f6d selle nimel, et volikogu saaks kandidaadi esimesel v\u00f5imalusel kinnitada,\u201c lisas linnapea.\nVastavalt linnavalitsuse liikmete asendamise korrale asendab rahanduse ja linnavarade valdkonna abilinnapead n\u00fc\u00fcd abilinnapea Raimond Tamm.\nAlgselt kell 11.33 avaldatud artiklile on lisatud info Humala tagasiastumise kohta kell 14.13."}
{"text":"Kr\u00fcptovaluutat osta soovinud mees kaotas kelmidele 3500 eurotTALLINN, 31. mai, BNS - L\u00f5una prefektuur k\u00e4ivitas kriminaalasja avalduse alusel, mille j\u00e4rgi oli kannatanu soovinud osta kr\u00fcptovaluutat, kuid sattus veebikelmide otsa ja kaotas 3500 eurot.\u00a0\n61-aastane mees jagas kr\u00fcptoraha hankides v\u00f5\u00f5rastele inimestele oma pangakonto ja ID-kaardi andmeid ning avastas hiljen, et tema pangakontolt oli kadunud 3500 eurot, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nTeisip\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse ka 33-aastane mees, kes tahtis internetiportaalist soov.ee osta traktoreid T-25 ja MTZ 82. Tehingu broneerimiseks tegi mees kaks \u00fclekannet, aga pole siiani traktoreid k\u00e4tte saanud ning m\u00fc\u00fcjaga ei ole \u00f5nnestunud enam kontakti saada. Kelmusega tekitatud kahju on 3450 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Maamees sattus inernetiportaalis kelmide otsaInternetiportaalist traktoreid osta soovinud mees j\u00e4i ilma nii traktoritest kui ka oma rahast.30. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 33-aastane mees, kes tahtis internetiportaalist soov.ee osta traktoreid T-25 ja MTZ 82. Tehingu broneerimiseks tegi mees kaks \u00fclekannet, aga pole siiani traktoreid k\u00e4tte saanud ning m\u00fc\u00fcjaga ei ole \u00f5nnestunud enam kontakti saada. Kelmusega tekitatud kahju on 3450 eurot.\nSamal p\u00e4eval\u00a0 p\u00f6\u00f6rdus politseisse 61-aastane mees, kes soovis osta kr\u00fcptovaluutat ning jagas v\u00f5\u00f5rastele inimestele oma pangakonto ja ID-kaardi andmeid. Hiljem avastas mees, et tema pangakontolt oli kadunud 3500 eurot.\n30. mail sai politsei ka teate, et R\u00f5uge vallas on \u00e4ra viidud s\u00f5iduauto Ford S-Max."}
{"text":"Elmar Vaheriga seotud PPA teenistusliku j\u00e4relevalve valmimine l\u00fckkus edasi   P\u00e4rast endise politseijuhi Elmar Vaheri kelmusekahtlustuse saamist siseministeeriumis alustatud teenistuslik j\u00e4relevalve politsei- ja piirivalveameti (PPA) \u00fcle pidi algse plaani j\u00e4rgi valmima mai l\u00f5pus, kuid l\u00fckkus n\u00e4dala v\u00f5rra edasi.   Siseministeerium alustas teenistuslikku j\u00e4relevalvet PPA \u00fcle m\u00e4rtsis, et selgida v\u00e4lja k\u00f5ik teenistujate t\u00e4htaegse \u00fcleviimisega ehk rotatsiooniga politsei- ja piirivalveametist seotud asjaolud ja nende \u00f5igusp\u00e4rasus. J\u00e4relevalve t\u00e4htajaks seati toona 31. mai. Siseministeeriumi kommunikatsioonin\u00f5unik Kersti Ringmets \u00fctles ERR-ile, et j\u00e4relevalve pole siiski veel l\u00f5ppenud ja uus t\u00e4htaeg on n\u00e4dala p\u00e4rast ehk 9. augustil. 21. m\u00e4rtsil esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politseiameti toonasele peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets k\u00f5rvaldas seepeale Vaheri teenistusest ja allkirjastas \u00fchtlasi k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relevalve algatamiseks eesm\u00e4rgiga hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis (PPA) tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Kriminaalmenetlus k\u00e4ib j\u00e4tkuvalt. Mai alguses l\u00f5petas siseministeerium Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse, kuna tema teenistust\u00e4htaeg sai 2. mail l\u00e4bi ja seaduse j\u00e4rgi ei saa niisugust menetlust l\u00e4bi viia ega karistust m\u00e4\u00e4rata muidu, kui vaid avalik-\u00f5igusliku teenistussuhte ajal. Uus politseijuht on Egert Belit\u0161ev.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel   "}
{"text":"Kui oluline on ettev\u00f5tete vastutustundlikkusSuurem osa inimesi peab end keskmisest paremaks. See on lihtsalt inimloomusesse sisse kodeeritud, et omistame endale rohkem h\u00e4id ja v\u00e4hem halvemaid omadusi isegi siis, kui see t\u00f5si ei ole. Seet\u00f5ttu saamegi lugeda k\u00fcsitlustest, kus ligikaudu 80 protsenti vastanutest peab end keskmisest paremaks autojuhiks v\u00f5i kus oma v\u00e4limust hinnatakse tegelikkusest \u00fclespoole.2020. aastal ilmus Skandinaavia Journal of Psychology's Tobias Greitemeyeri teadusartikkel \u00abUnattractive people are unaware of their (un)attractiveness\u00bb (\u00abKoledad inimesed ei ole teadlikud, kui koledad nad tegelikult on\u00bb). Uurimuses lasti inimestel endil hinnata oma atraktiivsust skaalal \u00fchest k\u00fcmneni ning seej\u00e4rel teha seda ka t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rastel. J\u00e4reldus oli, et k\u00f5ige rohkem hindasid v\u00f5\u00f5raste arvamustega v\u00f5rreldes oma atraktiivsust valesti v\u00e4limuselt v\u00e4hem atraktiivsed inimesed, ja seda suurel m\u00e4\u00e4ral. Enda peas loodud illusioonile on tegelikkust raske tunnistada.Vastutustundlikkus on ajas muutuv definitsioonSarnane seis on ka vastutustundlikkusega. Kes meist tahaks tunnistada, et k\u00e4itume oma igap\u00e4evaelus vastutustundetult v\u00f5i et t\u00f6\u00f6tame ettev\u00f5ttes, mis ei ole \u00fchiskondlikult vastutustundlik ja kasulik? Aga mis asi on \u00fcldse vastutustundlikkus? Kuidas seda m\u00f5ista?N\u00e4iteks t\u00e4nases Eestis peab valdav enamik inimesi vastu.ustundetuks seda, kui pr\u00fcgi netsa alla v\u00fca v\u00f5i auto aknast r\u00e4lja visata. See arusaam pole alati selline olnud. Ent kui pr\u00fcgi metsa alla ei vii ja panna k\u00f5ik ilusasti olmepr\u00fcgikasti, kas siis on h\u00e4sti? V\u00f5i oled vastutustundlik s\u00fcs, kui sorteerid oma olmepr\u00fcgist eraldi pakendi, paberi ja klaasi? V\u00f5i on ka biopr\u00fcgi ja tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid vaja eraldi sorteerida, et sind vastutustundlikuks tunnistataks?Ja isegi kui k\u00f5ikv\u00f5imalikud pr\u00fcgisorteerimised saavad tehtud, siis kas osatakse arvestada sellega, et osa tekitatud pr\u00fcgist ei ole n\u00e4htav, vaid l\u00f5petab l\u00e4bi kanalisatsiooni meres v\u00f5i l\u00e4bi sisep\u00f5lemismootori \u00f5hus, mille sees hiljem k\u00f5ik \u00fchtem oodi ujume v\u00f5i mida oma kopsudega sisse hingame? \u00dcle\u00fcldse, kas oli vastutustundlik nii palju tarbida ja n\u00f5nda palju pr\u00fcgi tekitada...Rohep\u00f6\u00f6rde egiidi all on k\u00e4imas suur reformide protsess, millega proovitakse luua uut, moodsamat ja puhtamat tuleviku \u00fchiskonnakorraldust. Tehakse seda erinevate k\u00e4skude, keeldude, maksude, tollitariifide, subsiidiumite, soodustuste, kohustuslike raporteerimiste ja k\u00f5ige muuga, mida v\u00e4lja suudetakse m\u00f5elda.Eesm\u00e4rk p\u00fchendab abin\u00f5u, nagu tavatsetakse \u00f6elda Inimese ja ettev\u00f5tja vaatest on kogu selles regulatsioonir\u00e4gastikus k\u00f5ige olulisem tunnistada \u00fcht p\u00f5hit\u00f5de - vastutustundlikkus on ajas m uutuv definitsioon ja sellega on vaja lihtsalt kaasas k\u00e4ia. See, mis oli \u00f5ige 20 aastat tagasi, ei pruugi enam olla \u00f5ige t\u00e4na, ja see, mis on \u00f5ige t\u00e4na, ei ole suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00f5ige j\u00e4rgmise 20 aasta p\u00e4rast.Investorid n\u00e4evad m\u00f5ju kasumiteleInvestorile on ettev\u00f5tte vastutustundlikkus loomulikult oluline. M\u00f5nele meist meeldib v\u00f5ib-olla m\u00f5elda, et t\u00e4na on see kuidagi palju olulisem kui varem, aga ma ise pole selles nii kindel. Pigem on praegu keskmisest kiiremini muutumas vastutustundlikkuse m\u00f5iste.Kui varasemalt on investorid rohkem huvi tundnud ettev\u00f5tte \u00fchingujuhtimise korralduse \u00fcle ja proovinud olla kindlad, et ettev\u00f5tte juhtkond on usaldusv\u00e4\u00e4rne, asjakohane, piisavate kogemuste ja oskustega, et investeeritud raha \u00e4ra ei varastataks v\u00f5i m aha ei laristataks, siis aja jooksul on sellele lisandunud t\u00e4iendavaid kihte. N\u00e4iteks miks ja milliseid t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusi on ettev\u00f5ttes juhtunud, kui suured on olnud nendega kaasnenud t\u00f6\u00f6seisakute v\u00f5i trahvide m\u00f5jud finantstulemustele. V\u00f5i kuidas j\u00e4rgitakse keskkonnanorme, mida tehakse t\u00f6\u00f6stuses \u00fclej\u00e4\u00e4nud j\u00e4\u00e4tmetega, millised tingimused valitsevad allhankijate juures, kui saastavad on ettev\u00f5tte tootmisv\u00f5tted, milliseid terviseh\u00e4dasid ettev\u00f5tte tooted kaasa toovad, kuidas v\u00e4hendatakse oma s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge jpm.Loomulikult v\u00f5imegi m\u00f5elda, et investoritele on keskkonnateemad \u00fcht\u00e4kki hakanud v\u00e4ga hinge m inem a, aga tegelikkuses nad saavad aru, mida nende teemadega mittetegelemine v\u00f5ib pikas plaanis ettev\u00f5tte majandustulemustega teha. Vastutustundlik \u00e4riajamine v\u00f5imaldab pikas plaanis teenida suurimat v\u00f5imalikku j\u00e4tkusuutlikku kasum it. ESG - keskkonnaalaste, sotsiaalsete, \u00fchingujuhtim ise alaste - faktorite j\u00e4lgimine ja k\u00f5rgetest standarditest kinnipidamine on seet\u00f5ttu muutunud \u00fcha olulisemaks.Roheinvesteeringud on kapitaliintensiivsed, aga vajalikudUusi rahapaigutusi tehes on kapitali andjad - nii omakapitali investorid kui ka laenuraha andvad pangad - \u00fcha terasemalt hakanud anal\u00fc\u00fcsima ESG tegureid. Seda p\u00f5hjusel, et olla kindlad, et v\u00e4ljalaenatud v\u00f5i investeeritud raha muutuvas maailmas tulusalt ikka tagasi laekuks. Investor ei soovi ju, et ettev\u00f5tte potentsiaalne kasum kulub enne panga v\u00f5i investori taskusse j\u00f5udmist \u00e4ra v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ignoreerimisest v\u00f5i lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutam isest tulenenud kohtuvaidlustele, keskkonnaalastele trahvidele, t\u00e4iendavale s\u00fcsinikukvoodi kokkuostmisele v\u00f5i muudele aja jooksul realiseerunud riskidele, mida vastutustundlikud ettev\u00f5tted v\u00e4ldivad.Seejuures k\u00f5ik ettev\u00f5tted ei pea olema teistega v\u00f5rreldes keskmisest ilusamad v\u00f5i rohkem vastutustundlikud. Ei saagi olla, suurem osa ongi ju t\u00e4iesti keskmised v\u00f5i ka alla keskmise. Aga vastutustundlikkust ja j\u00e4tkusuutlikkust \u00fcha enam v\u00e4\u00e4rtustavas maailmas t\u00e4hendab alla keskmise skoor kapitali v\u00e4ljaandja jaoks keskm isest suuremat riski, mis transformeerub kapitali saaja jaoks keskmisest k\u00f5rgemas kapitali hinnas. Ja aja jooksul usutavasti tekib loomulik konkurentsieelis neil ettev\u00f5tetel, kel on ligip\u00e4\u00e4s odavamale kapitalile.Euroopat vallutav rohep\u00f6\u00f6rde trend v\u00f5ib s\u00f5ltuvalt isiklikust suhtum isest meeldida v\u00f5i m itte meeldida, kuid selle trendi ignoreerimine ja muutuva maailma p\u00f5him\u00f5tte mitteaktsepteerim ine l\u00e4heb t\u00f5en\u00e4oliselt kalliks maksma neile, kes praegu on \u00abkeskmised\u00bb, aga pole valmis rohkem pingutama, et v\u00e4hemasti \u00abkeskmiseks\u00bb j\u00e4\u00e4da.Jah, roheinvesteeringud on kapitaliintensiivsed. Aga samamoodi olid seda omal ajal ka IT-investeeringud, Euroopa Liiduga liitumisega seotud investeeringud v\u00f5i rahapesu t\u00f5kestam isega seotud investeeringuid. Need on vaja \u00e4ra teha, et olla kaasaja Euroopas konkurentsiv\u00f5imelised. Seda enam, et meie suured kaubanduspartnerid Skandinaavias on rohep\u00f6\u00f6rde vallas meist mitu aastat ees ja nende ootused oma partneritele on kiiresti kasvamas.L\u00f5petuseks - rohep\u00f6\u00f6ret koos ootusega suuremale vastutustundlikkusele ei peaks kindlasti n\u00e4gema ainult kui kuluartiklit. Tegelikkuses loob see tohutult uusi v\u00f5imalusi mi tarbijale, ettev\u00f5tjale kui ka investorile. Euroopas, Ameerikas ja Hiinas on loodud juba erinevaid rohelisi stiimulpakette, mis \u00fcksteisega konkureerivad ja proovivad k\u00f5ik luua senisest atraktiivsem aid tingimusi rohep\u00f6\u00f6rdega seotud vajalike materjalide, toodete ja tehnoloogiate hankimiseks ning loomiseks. Kohanemisv\u00f5imelistele ettev\u00f5tjatele v\u00f5ivad muutused luua suuri v\u00f5imalusi.\"Euroopas on k\u00e4imas rohep\u00f6\u00f6rde egiidi all suur reformide protsess, millega proovitakse luua uut, moodsamat ja puhtamat tuleviku \u00fchiskonnakorraldust.\"\"Rohep\u00f6\u00f6rde trendi ignoreerimine l\u00e4heb kalliks maksma neile, kes praegu on \u00abkeskmised\u00bb, aga pole valmis rohkem pingutama, et v\u00e4hemasti \u00abkeskmiseks\u00bb j\u00e4\u00e4da.\"JOEL KUKEMELK, LHV Varahalduse juhatuse liige, LHV Roheliste pensionifondide fondijuht"}
{"text":"MEEDIAKRIITIKLA: \u201eIsamaa\u201c j\u00e4lle h\u00e4das, nagu mustlane m\u00e4das. Yana Toom kaitseb EL-is Eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stust. Vihak\u00f5neseadust teevad eestlastele konjakitooli hoidjadIsamaa nimelises parteis t\u00e4rkas j\u00e4lle lootus \u2013 et n\u00fc\u00fcd, kui Eesti 200 on ikka s\u00fcgava ahjusooja lehtmekoogi sees, sai esimehe kandidaadi Lea Danilson-J\u00e4rgi suu l\u00e4bi taas distantseeruda resoluutselt EKRE-st ja otse pakkuda oma teeneid reformierakonnale, nagu tegi Lauri Hussar enne valimisi. Lea ka distantseerus ja pakkus ennast ning Isamaad, avalikult ja h\u00e4benemata, justkui m\u00f5ni praidi eriti \u00fclesk\u00f6etud semu.\nKuid v\u00f5ta n\u00e4pust: ega reformierakonna huvides ei ole see, et ainult \u00fcks roomaks mudas, teine aga see-eest kerkiks, nagu p\u00e4rmi t\u00e4istopitud k\u00e4rbes p\u00e4ikese loojangul. Alandatud lojuseid on kergem juhtida, nii et kui Isamaa kunagi tulebki tagasi oravate k\u00fclje alla, siis isegi mitte k\u00e4pukil edenedes, vaid k\u00f5huli roomates.\nJa tuligi topeltpauk \u2013 Isamaa suur rahatuus Parvel Pruunsild ja samast parteist Tartu aselinnapea sattusidki tule alla, oravate vastaste miinipildujaga terminaator Eesti Ekspress avaldas t\u00e4na loo \u201eIsamaa saab uue juhi. K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad majandusest ja taanduvad Parvel Pruunsillast\u201c. Irooniline, et loo autori nimi on M\u00e4rt Belkin, ehk eestikeeli M\u00e4rt Orav.\nVaadake, kui Isamaa saab uue juhi, ei muutu siin elu ei paremuse ega halvemuse poole. Vat kui v\u00e4ikse algust\u00e4hega isamaa saaks uue juhi, siis ehk toimuks midagi. Kuid mingi k\u00fclakilbi klubi intriigid ei m\u00f5juta elu isegi vallas mitte, maakonnast v\u00f5i riigist r\u00e4\u00e4kimata.\nEnne kui kellestki taanduda, oleks viisakas k\u00f5igepealt tagastada temalt saadud raha. Ja Isamaast r\u00e4\u00e4kides ei aidanud neid viimastel aastatel mitte \u00fckski taandumine \u2013 ei p\u00f5hiseaduse preambulist, ei ausast koost\u00f6\u00f6st maailmavaateliselt l\u00e4hedaste partneritega, ei t\u00f5est ja \u00f5igusest. Taandasite end EKRE-st juba aasta jutti ja \u00fchinesite isegi tolle Prigo\u017eini infooperatsiooniga, lubades Kremlil meie valimistega manipuleerida.\nL\u00f5puks taandasite end kraavi, kus teie \u00f5ige koht ongi. Ainus mees, kes suudaks teid sealt v\u00e4lja t\u00f5mmata, aga sedagi teeservale, on ehk Urmas Reinsalu t\u00e4nu tema tohutu energia, otsekohesuse, eruditsiooni ja s\u00f5naosavusele. Ta ei oleks k\u00fcll \u201euus n\u00e4gu\u201c, aga k\u00f5va tegija igatahes.\n\u201eIsamaa\u00a0saab p\u00e4rast kuut aastat uue juhi. K\u00f5ik kandidaadid proovivad erakonnale anda uut n\u00e4gu ja aega tagasi kerida \u2013 n\u00e4idata Isamaad majandusest ja noortest hooliva parteina,\u201c kirjutab EE.\nKes neil seal \u201euus n\u00e4gu\u201c on \u2013 ega ometi T\u00f5nis Lukas? Ainult Lea Danilson-J\u00e4rg, aga need naisjuhid on viinud selleni, et nende juhitavaid erakondi ei kiputa enam t\u00f5siselt v\u00f5etama, v.a. Vana Siimu t\u00fctre totaalne sekt. Sellest sai aru isegi Eesti 200, mis vahetas enne valimisi kiiruga Kristina Kallase Lauri Hussari vastu, kes on kahtlemata v\u00f5imas figuur. Selles m\u00f5ttes et tema figuur on v\u00f5imas.\n+ + + + + + +\nMa ei osanud ette n\u00e4ha, et mainin eurosaadikut Yana Toomi kunagi ka hea s\u00f5naga, aga t\u00e4na see p\u00e4ev saabus. Eurosaadiku internetilehek\u00fclg vahendab: \u201eEuroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni (REGI) koosolekul eurosaadik Yana Toom (Renew Europe\/Keskerakond), variraport\u00f6\u00f6r REGI arvamuse kohta raportist \u201cT\u00f6\u00f6kohtade loomine \u2013 \u00f5iglane \u00fcleminek ja t\u00f5hus investeerimine\u201d, r\u00e4\u00e4kis olukorrast Eesti Ida-Virumaa piirkonnas.\u201c\nYana Toom r\u00f5hutas p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse olulisust Ida-Virumaal ning seda, et 2020. aastal moodustasid p\u00f5levkiviettev\u00f5tted 40% piirkonna suurimatest t\u00f6\u00f6andjatest. \u201cOn selge, et Roheline \u00fcleminek m\u00f5jutab Ida-Virumaad tohutult,\u201d \u00fctles ta. \u201eM\u00f5nede hinnangute kohaselt v\u00f5ib p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse j\u00e4rkj\u00e4rgulise kaotamise plaani t\u00f5ttu kaduda 3700 t\u00f6\u00f6kohta ehk 10% k\u00f5igist t\u00f6\u00f6kohtadest. Juba praegu on oodata, et praeguste trendide j\u00e4tkudes kaotab Ida-Viru aastaks 2045 enam kui kolmandiku elanikkonnast. Ja kui me ei suuda luua atraktiivsete t\u00f6\u00f6kohtadega keskkonda, muutuvad sellised piirkonnad nagu Ida-Virumaa kummituslinnadeks, noored eelistavad lahkuda ja sinna j\u00e4\u00e4vad elama ainult eakad inimesed.\u201c\n\u201cBr\u00fcsselis on v\u00e4ga lihtne r\u00e4\u00e4kida fossiilk\u00fctustel t\u00f6\u00f6tavate elektrijaamade sulgemise t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6 kaotanute \u00fcmber\u00f5ppest ja oskuste t\u00e4iendamisest. Tegelikult t\u00e4hendab selliste piirkondade tuleviku tagamine kohalike inimeste \u00e4rakuulamist ja v\u00f5imaldamist neil suunata piirkonna majanduse arengut\u2026 Me ei tohi unustada, et paljude jaoks on t\u00f6\u00f6 midagi enamat kui v\u00f5imalus elatist teenida. T\u00f6\u00f6 v\u00f5ib olla osa identiteedist, midagi, mida tegid isad-emad, vanaisad ja vanaemad, seda saab edasi anda p\u00f5lvest p\u00f5lve\u2026 Ida-Viru erineb teistest Euroopa sarnastest piirkondadest selle poolest, et valdav enamus kohalikest elanikest on venekeelne ja piirkond ise asub Venemaa piiril. Seda tuleks arvesse v\u00f5tta k\u00f5igi sellele piirkonnale \u00f5iglase \u00fclemineku kava raames v\u00e4lja pakutud meetmete puhul,\u201c \u00fctles Yana Toom.\nEi oska eesti p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse ja meie strateegiliselt t\u00e4htsa energias\u00f5ltumatuse kaitsmisele vastu vaielda. Kui meie kohapealsed rohep\u00f6\u00f6rased \u00fcraskid ei kuula eestlaste h\u00e4\u00e4lt ja t\u00e4idavad vaid eurodirektiive, siis \u00e4kki j\u00f5uab \u00fclalmainitud eestlaste h\u00e4\u00e4l transiidina l\u00e4bi Yana Toomi ja Br\u00fcsseli tagasi Eestisse ja siis l\u00fc\u00fcakse kulpi ning p\u00f6\u00f6ratakse p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse p\u00e4\u00e4stmine t\u00e4itmisele.\nSest, nagu \u00fctlevad venelased, \u201ekui ei j\u00f5ua pea kaudu, siis j\u00f5uab p..se kaudu\u201c.\n+ + + + + + +\nRahvusringh\u00e4\u00e4ling annab v\u00e4ga palju s\u00f5na ebaintelligentsetele sallimatutele inimestele. Ma ei pea hetkel silmas Andrus Kivir\u00e4ha ja Mart Juure etteastet riigieetris, kus iga teine nende s\u00f5na oli \u201em..n\u201c.\nERR-i portaal avaldas loo \u201eCarry Ginter ja Maarika Maripuu: vaenuk\u00f5ne paragrahv on n\u00fc\u00fcd nutikas\u201c. Tegemist on mittetootvat t\u00f6\u00f6d tegevate tegelastega, kes moodustavad Eesti elanikkonnas enamuse. N\u00e4iteks see Carry Ginter on esitletud kui \u201eT\u00dc Jean Monnet \u00f5ppetooli hoidja ja kaasprofessor\u201c. No kujutage n\u00fc\u00fcd ette heade t\u00f6\u00f6kate inimeste seltskonda, kuhu siseneb mingi Ginter ja esitleb end: \u201eHello! Olen T\u00dc Jean Monnet \u00f5ppetooli hoidja ja kaasprofessor\u201c.\nJa ruumi sigineb piinlik vaikus, kuid m\u00f5ni teadjam mees kindlasti elavneb: Jean Omer Marie Gabriel Monnet oli ju prantsuse poliitik ja konjakit\u00f6\u00f6stur, seega v\u00f5ib oletada, et uustulijal on p\u00f5ues paar-kolm s\u00fcdantsoojendavat argumenti. Hoidke, s\u00f5brad, mind ja mu tooli, ma tahan mekkida!\nKas siis ainult Eestis v\u00f5ib iga piiratud mats ennast paabulinnu sulgedega ehtida? Kindlasti mitte, sest ka n\u00e4iteks Ramzan Kad\u00f5rov on akadeemik ja mitme teadusharu auprofessor.\n\u201eEestis on vaenuk\u00f5ne paragrahvis leitud s\u00f5navabadusele soodsaim lahendus. Kodanik v\u00f5ib j\u00e4tkuvalt naabriga \u201cv\u00f5idu joodeldada\u201d ja k\u00f5nepuldist kurje s\u00f5nu maha h\u00f5igata. Tema vabadus rusikatega vehkida l\u00f5peb seal, kus algab oluline oht \u00fchiskonna turvalisusele,\u201c kirjutavad Carri Ginter ja Maarika Maripuu. Loos tstsiteeritakse ka teisi Gintereid.\n\u201eV\u00f5idu joodeldada\u201c, \u201ekurje s\u00f5nu maha h\u00f5igata\u201c, \u201erusikatega vehkida\u201c \u2013 need on siis toolihoidjatest autorite kujundid ja leksikon, mida kuuldes j\u00e4\u00e4ks r\u00fc\u00fctellikule prantslasele monseigneur Monnetile tema toodetud peen konjak kurku. Ei, h\u00e4rrased, teie jook on ilmselgelt \u201eLaua viin\u201c, sest milline vulgaarne p\u00f5lgus \u201ep\u00f6\u00f6bli\u201c vastu kumab l\u00e4bi teie kirjutisest!\n\u201eValenarratiiv on see, justkui n\u00f5uaks Euroopa meilt igasuguse vaenuk\u00f5ne kuriteoks muutmist. 2022. aastal anal\u00fc\u00fcsisime kaasprofessor Anneli Sooga hoolsalt EI-i raamotsust, millega Eesti v\u00f5ttis 2008. aastal endale vabatahtlikult vaenuk\u00f5ne karistamise kohustuse\u2026 Nii ei suru Euroopa Liit meile midagi peale, mida me ise poleks liidus aktiivselt toetanud,\u201c kirjutavad toolihoidjad.\nKes need \u201emeie\u201c on? Selles on k\u00fcsimus. Kes esindab EL-is \u201emeid\u201c \u2013 korrumpeerunud s\u00fcvariiklased, kes oma \u00fc\u00fcratute sissetulekutega ei raatsi endale naftaparunite erakutse peale oma raha eest lennupiletitki osta? Eesti rahva \u00e4raandjatest globalistid?\n\u201eT\u00f6\u00f6tasime eeln\u00f5u valvsalt l\u00e4bi ja v\u00f5ime kinnitada, et sellel korral ajab riik \u00f5iget asja,\u201c kirjutavad \u00a0Ginter ja Maripuu.\nAh selline ongi vastus, kes need \u201emeie\u201c on. Nemad ongi. Mis volituste alusel nad \u201ev\u00f5ivad kinnitada, et sellel korral ajab riik \u00f5iget asja\u201c? Kas nemad ongi riik? Mida nende kinnitus peaks \u00fcldse maksma?\n\u201eKaristamisele l\u00e4heb ainult selline vaenuk\u00f5ne, mis ohustab meie julgeolekut. Julgeolekut ohustav vaenuk\u00f5ne peabki olema karistatav. S\u00f5na j\u00e4\u00e4b vabaks,\u201c v\u00e4idavad tegelased. K\u00f5lab nagu anekdoot.\nVenemaal l\u00e4hebki karistamisele enamasti selline \u201evaenuk\u00f5ne\u201c, mis \u201esolvab\u201c v\u00f5ime, armeed ja ohustab seega riigi julgeolekut. Aga solvab v\u00f5ime nii laul, sinikollane riie, rahupooldajate kommentaari laikimine internetis jne. Tuhanded on juba pagendatud v\u00f5i trellide taga. Raadiojaamad ja v\u00e4ljaanded kinni pandud.\nAga s\u00f5na on vaba.\n+ + + + + + +\nJa l\u00f5petuseks t\u00e4nane fantastiline uudis buduaar.tv3-lt: \u201eIMELINE: ABIELUPAAR MART HABER JA TAIVO PILLER teatasid \u00f5nnerohkest uudisest\u201c.\nTundes Buduaari repertuaari, esimene m\u00f5te oli: kas \u00fcks nendest inimestest j\u00e4i siis rasedaks v\u00f5i kogunisti \u00e4sja s\u00fcnnitas. Aga ei: \u201eEile oli aga Mardi ja Taivo jaoks t\u00f5eliselt erilise t\u00e4hendusega p\u00e4ev \u2013 neil t\u00e4itus 31 aastat koos olemist, millest viimased viis aastat on abielus oldud.\u201c\nNii et isegi mitte \u00fcmmargune juubel, vaid 31 aastat. Nii et iga jumala aastal teatatakse siis kogu Eestile \u201eimelisest \u00f5nnerohkest uudisest\u201c: t\u00e4na 31, aasta p\u00e4rast 32 jne. Aga tervist ja pikka iga, mis siis ikka!\n\u201eMart Haber ja Taivo Piller\u00a0said 2018. aasta oktoobrikuu l\u00f5pus kaksikute vanemateks\u00a0\u2013\u00a0neile s\u00fcndisid poeg Hubert ja t\u00fctar Hilda,\u201c teatab v\u00e4ljaanne.\nNo n\u00e4ete, k\u00f5ik on v\u00f5imalik: tol 2018. aastal oli m\u00f6\u00f6dunud 26 aastat ehk veidi rohkem kui veerand sajandit kooselu \u2013 ja saadigi k\u00e4ima peale!\nNagu laulis oma noorusp\u00f5lves Alla Pugat\u0161ova, \u201e\u0435\u0441\u043b\u0438 \u0434\u043e\u043b\u0433\u043e \u043c\u0443\u0447\u0438\u0442\u044c\u0441\u044f, \u0447\u0442\u043e-\u043d\u0438\u0431\u0443\u0434\u044c \u043f\u043e\u043b\u0443\u0447\u0438\u0442\u0441\u044f!\u201c\nIvan Makarov"}
{"text":"KAJAR LEMBER | Samas Tartu raekoja kabinetis toimus l\u00e4biotsimine ka 7 aastat  tagasi, ning see nn juuksurikaasus pole veel l\u00f5pplahendini j\u00f5udnudTeisip\u00e4ev peaks justkui olema reeglina tavaline t\u00f6\u00f6p\u00e4ev, aga tundub, et avaliku sektori inimestel ja nendega suhtlevatel tegelastel tasub olla ettevaatlik. Ehk samas Tartu raekoja kabinetis toimus l\u00e4biotsimine ka 7 aastat ja 7 p\u00e4eva tagasi, ning see kaasus pole veel oma suursuguses - ehk nn juuksurikaasuses - l\u00f5pplahendini j\u00f5udnud. Aga juba on k\u00e4sil uus suur m\u00f5jutamise ja isikutevaheliste suhete t\u00f5estamine.\nMa t\u00f5esti ei suuda aru saada, miks peaks kedagi m\u00f5jutama v\u00f5i kuritegelikule teele viima kaasus, kus konkreetse hoone kontekstis on arutelud juba v\u00e4ga vanad, ja l\u014dpuks suhteliselt loogilise stsenaariumi kujunemises ei suuda k\u00fcll kuritegu n\u00e4ha?\nMiks peaks kedagi m\u014djutama, kui \u00fcks tahab m\u00fc\u00fca, \u00fcks ei taha osta ja teine tahab ? See paistab t\u00e4pselt sama tark, kui arvata, et Raadil lagunevad angaarid olid ja on mingi magus kinnisvara, mille nimel pidin kellegi arvates omal ajal toimingupiirangut rikkuma, et ise midagi justkui saada.\nAnna m\u00f5istust ja aeg \u00fcldiselt annab \u2013 ehk t\u00e4naseks on ju siililegi selge, et kui need angaarid oleks reaalselt miskit v\u00e4\u00e4rt ja investeering sinna selgelt tasuv, siis oleks seal viimase seitsme aastaga ka midagi toimunud. Aga kahjuks see ei ole nii ja kogu aktsiooni \u00fcks kindel tulemus oli vaid see, et hooned seisavad j\u00e4tkuvalt alakasutuses ja linnal on p\u00fcsiv kulurida eelarves.\nSama seis tundub olevat ka selle RKAS\u00b4le kuuluva hoonega. Kogu lugu on seda jaburam, et see k\u00e4ib k\u00f5ik l\u00e4bi avaliku enampakkumise ning ei saa ka mingit soodsat olukorda kuidagi tekkida? Loomulikult ei tea ma t\u00e4na selle kaasuse nii-\u00f6elda v\u00f5imalikke tagamaid, aga ei saa t\u00f5esti aru, kus isegi v\u014diks olla loogiline motivatsioon ning \u00fcle\u00fcldse vajadus midagi m\u014djutada.\nSee, et linnal pole piisavalt vahendeid selle maja renoveeriseks, on seitse aastat teada. Pigem oli k\u00fcsimus, et miks riik seda linnale ei v\u00f5iks odavamalt m\u00fc\u00fca? Aga kui riigi otsus oli teha enampakkumine, siis panebki selle k\u00f5ik ju paika riigiasutus ning avalik pakkumine.\nMida siin on m\u00f5jutada? Rahanduse abilinnapea roll on hoida ka linnaeelarvel silm peal ja kui mingi asi k\u00e4ib \u00fcle j\u00f5u, siis seda ka selgelt \u00f6elda. Kui selle valguses ilmneb, et enampakkumisel osaleb tema tuttav, mis on paraku Eestis ja ka Tartus suhteliselt paratamatu, siis justkui peaks inimene ennast igast liigutusest taandama \u2013 no ikka v\u00e4ga jaburaks kisub see lugu. Hakata otsima sinna veel k\u00fclge, et \u201et\u00e4nu\u201c sellistele suhetele on k\u00f5ik inimestevahelised toimingud ja suhted kuidagi korruptiivsed \u2013 no ei k\u00f5la tervem\u00f5istuslikult.\nSee k\u014dik oleks nagu juba olnud. Mingite geeniuste arvates olin mina ka kunagi v\u00e4idetava tasuta juuksel\u014dikuse saamise t\u014dttu j\u00e4\u00e4nud seel\u00e4bi juuksurile faktiliselt v\u014dlgu. Ning see suurejooneline v\u00f5lasuhe siis sundis mind tegelema mingite otsustega kellegi teise kui linna huvides. Tule taevas appi! See sobiks t\u00f5esti paremini kuskile Lindgreni muinasjuturaamatusse.\nUsun, et sellest tuleb taas \u00fcks mage lugu, mis parimal juhul p\u00e4\u00e4dib \u00fclimalt segase ja mitmeti t\u014dlgendatava toimingupiirangu rikkumisena, millest l\u014dpuks ei saa aru ka s\u00fc\u00fcdistajad ise, r\u00e4\u00e4kimata kahtlusalustest - isegi kui tuvastatakse miski formaalne eksimus.\nAlati on v\u00f5imalus kuskil tonti otsida. Hulleim on see, et v\u00e4hegi ettev\u00f5tluse taustaga v\u00f5i valdkonnas suhteid omavad inimesed ei julge ega taha nii enam Eesti heaks avalikus sektoris mitte midagi teha, sest see k\u00f5ik muutub lihtsalt vastikuks. Kui kellegi eesm\u00e4rk on, et avalikes ametites on vaid inimesed, kellel puudub nii t\u00f6\u00f6kogemus kui ka inimlikud suhted erasektoriga; kui igas arutelus v\u00f5i \u00fchises \u00f5ller\u00fc\u00fcpamises n\u00e4hakse korruptsioonitonti, siis oleme ikka teel p\u00e4ris haige \u00fchiskonna suunas."}
{"text":"Paul Keres: Pruunsilla ja Humala kriminaalasi tuleks l\u00f5petada   Parvel Pruunsilla kaitsja vandeadvokaat Paul Keres \u00fctles ERR-ile, et isegi prokur\u00f6r Kairi Kaldoja on avalikult tunnistanud, et tema kliendile esitatud kahtlustuse aluseks olev karistusseadustiku paragrahv 300 on ebaselge. Kerese v\u00e4itel ei tohiks niisugust segast \u00f5igusnormi \u00fcldse rakendada.    Te olete pikaajalise praktikaga advokaat. Kui suur on t\u00f5en\u00e4osus, et see asi \u00fcldse kohtusse j\u00f5uab?  Ei oska \u00f6elda, ma ei tahaks spekuleerida. Kui see oleks minu otsustada, siis\u00a0oleks sajaprotsendiline t\u00f5en\u00e4osus, et ei j\u00f5ua. Aga see ei ole paraku minu otsustada.  Mis toimus eile hommikul, kui Parvel Pruunsilla juures kodus tehti menetlustoiminguid? Ta \u00fcritas teile helistada?  Jah, ta \u00fcritas mulle helistada. Esimest korda ta ei saanud mind k\u00e4tte ja ma helistasin talle tagasi. Telefoni v\u00f5ttis vastu kaitsepolitsei t\u00f6\u00f6taja, kes pani telefoni valjuh\u00e4\u00e4ldi re\u017eiimile ja \u00fctles, et suhelge. Sellest tekkis intensiivne vaidlus, sellisel moel ei ole ju\u00a0 tagatud advokaadi ja tema kliendi vahelise suhtluse ja s\u00f5numivahetuse konfidentsiaalsus.\u00a0 See on lihtsalt t\u00e4iesti elementaarne inim\u00f5iguste konventsioonist, kriminaalmenetluse seadustikust, advokatuuriseadusest ja advokatuuri eetikakoodeksist tulenev n\u00f5ue. Ja selle \u00fcle me seal vaidlesime.\u00a0 Pean tunnistama, minu jaoks on see t\u00e4iesti esmakordne juhtum. Ma sellist asja ei ole enne n\u00e4inud.  Millega kaitsepolitsei ametnikud seda p\u00f5hjendasid, et ei lubata advokaadil ja kliendil omavahel konfidentsiaalselt asju arutada?  Las nad p\u00f5hjendavad seda ise, kui nad seda p\u00f5hjendada soovivad. Kuna Parvel Pruunsild ei ole seda omaenda avalduses v\u00e4lja toonud, siis mina seda v\u00e4lja tuua ei saa. Minu arvates see v\u00f5ib kujutada endast kohtueelse menetluse andmete avaldamist ja ma ei taha riskida seaduserikkumisega.  Iga toimingupiirangu rikkumise kahtluse juhtum on kindlasti eriline. Kas me saame seda v\u00f5rrelda\u00a0 m\u00f5ne varasema skandaalse juhtumiga, mis valikkuse ette on j\u00f5udnud. Mulle meenub kohe tuntud poliitiku Keit Pentus-Rosimannuse kontrollikotta saamise saaga, prokuratuur uurimist ei algatanudki\u2026  Praegune Priit Humala\u00a0 kahtlustus puudutab toimingupiirangu rikkumist. Toimingupiirangu kahtlus, mitte kahtlustus\u00a0oli \u00fcleval ka Keit Pentus-Rosimannuse osas. Ta osales avalike v\u00e4idete kohaselt selles protsessis, mis viis tema Euroopa kontrollikotta saamiseni. Kahtlustust ta ei saanud.  M\u00f5te veab n\u00fc\u00fcd kahjuks v\u00e4gisi sinna, et osadele poliitikutest esitatakse kahtlustus ja osadele mitte?  Ja teil on t\u00e4ielik \u00f5igus seda arvata ja m\u00f5elda.\u00a0 Ma ei ole teadlik, mis oli Keit Pentus-Rosimannuse suhtes esitatud kahtluse t\u00e4pne sisu. Tean vaid seda, mida avalikult v\u00e4ideti. Aga tean seda, mida on Parvel Pruunsillale ette heidetud. Need asjad ei ole sarnased. Pruunsilda kahtlustakse selles, et ta aitas Priit Humalal toimingupiirangut rikkuda. See on juba iseenesest\u00a0 huvitav kontseptsioon. Kui aga vastab t\u00f5ele, et osadele poliitikutele samasuguste asjade eest esitatakse kahtlustusi ja\u00a0 teistele isikutele ei esitata kahtlustusi, siis see on loomulikult probleem.\u00a0See on valikuline kriminaalmenetluste l\u00e4biviimine ja see ei ole kohane \u00f5igusriigile. Kas see nii on, mina seisukohta ei v\u00f5ta. Aga minu arvates on hoopis t\u00f5sisem probleem selle karistus\u00f5igusnormi olemasolu iseenesest. Tegelikult on sellele t\u00e4helepanu juhtinud \u00f5iguskantsler, kes on k\u00e4sitlenud seda paragrahvi, \u00f6eldes, kui ma n\u00fc\u00fcd t\u00e4pselt m\u00e4letan: \"Andke meile inimene, leiame ka paragrahvi.\" Ma arvan, et selles on tal \u00f5igus. Seda kuriteo koosseisu on tegelikult kritiseerinud prokuratuur ka ise. Prokur\u00f6r Kairi Kaldoja p\u00fc\u00fcdis viia Tartu abilinnapea Semilarski asja selguse huvides riigikohtusse, see aga ei \u00f5nnestunud.\u00a0 Seej\u00e4rel andis ta avalikkusele\u00a0 sellise kommentaari, et j\u00e4tkuvalt on see kuriteo koosseis ebaselge. Ja ka minu arvates on normistik \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4gune ja laialivalguv.  Aga mida sellisel juhul teha?  Mina arvan, et kui tegelikult prokuratuur ka ise ei pea seda karistus\u00f5iguse normi selgeks ja\u00a0 \u00fchem\u00f5tteliselt rakendatavaks, siis tuleks tegelikult igasugune edaspidine kriminaalmenetluste alustamine ja l\u00e4bi viimine selle paragrahvi alusel l\u00f5petada. Mitte \u00fcksnes prokuratuurile ei pea see paragrahv olema selge, vaid paragrahv peab olema eesk\u00e4tt selge \u00f5igusk\u00e4ibes osalejatele, et nad saaksid t\u00e4pselt aru, mis on keelatud, mis on lubatud. Aga antud juhul see nii ei ole.  J\u00e4ttes k\u00f5rvale k\u00e4esoleva jutumi, siis oleme tegelikult siis kehvas olukorras? N\u00e4iteks v\u00f5ib v\u00f5tta \u00fchte erakonda toetanud \u00e4riinimese ja v\u00f5imul oleva erakonna poliitiku ning nad omavahel kokku siduda p\u00e4rast seda, kui v\u00f5imul olijad on teinud selle \u00e4riinimese tegevusvaldkonda puudutavaid otsuseid?  No seda v\u00f5ib nii v\u00f5tta k\u00fcll. Sellep\u00e4rast et korruptsioonivastases seaduses on\u00a0 toimingupiirangu rikkumine ja sellega seotu h\u00e4sti laialt defineeritud. Ja see m\u00f5ju aspekt on t\u00e4ielikult prokuratuuri sisustada. \u00dchel juhul nad v\u00f5ib-olla leiavad, et tehtul on mingisugune m\u00f5ju, teisel puhul nad leiavad, et ei ole mingisugust m\u00f5ju.\u00a0 See peaks ikkagi olema selgemalt s\u00e4testatud, millisel juhul see paragrahv rakendub, kuidas ta rakendub ja kelle suhtes ta rakendub. Eriti eriti h\u00e4gune on kogu see regulatsioon osas, mis puudutab kaasaaitamistegu.  Mis siis n\u00fc\u00fcd edasi saab?  V\u00e4ga-v\u00e4ga ootaks kriminaalmenetluse l\u00f5petamise sammu.   "}
{"text":"INTERVJUU | Priit Humal: arutasime Pruunsillaga Kuperjanovi kinnistu k\u00fcsimust, aga huvide konflikti mul poleTartu abilinnapea kohalt tagasi astunud Priit Humal ei n\u00e4e, et tal oleks olnud Kuperjanovi kinnistu k\u00fcsimuses huvide konflikti, ega arva, et kapo kahtlustusel on alust saada s\u00fc\u00fcdistuseks.\nMa ei n\u00e4e ennast s\u00fc\u00fcdi olevat selles, milles kaitsepolitsei on mulle kahtlustuse esitanud. Ma arvan, et mul ei ole sellist seost Parvel Pruunsillaga, nagu nad v\u00e4idavad.\nEile, siis, kui mulle koju tuldi.\nMinu arvates ei ole mul Parvel Pruunsillaga sellist seost, nagu kapo arvab, et mul on, ja ma ei n\u00e4inud p\u00f5hjust ennast taandada. Mul ei ole huvide konflikti. Ma pole temaga nii seotud isik. Korruptsioonivastasel seadusel on selline paragrahv, mis on suhteliselt umbm\u00e4\u00e4raselt s\u00f5nastatud, sellest on raske aru saada, aga need koolitused, mis meil tehtud on, nende j\u00e4rgi ma ka toimisin. Meil ei ole [Parvel Pruunsillaga] s\u00f5ltuvuslikku majandusseost ega midagi selle sarnast. Muidugi tunnen Parvel Pruunsilda juba pikka aega, aga see ei t\u00e4henda, et mul on temaga selline seos, mis eeldaks minu taandamist.\nBigbankist on minu l\u00e4hisugulased saanud laenu tavatingimustel. Samamoodi, nagu iga\u00fchel on v\u00f5imalik laenu saada.\nIsamaa erakonnas oleme Parvel Pruunsillaga koos, Sakala korporatsioon on samuti Pruunsillaga seotud \u2013 see on avalik info, mida teavad k\u00f5ik. Pruunsillal on erinevaid heategevuslikke sooni nii korporatsioonis kui ka erakonnas. Siin ei ole k\u00fcsimus selles, et ta oleks seda kuidagi enda huvidest soovinud omandada. Nagu mina aru saan, on Sakala korporatsioonil huvi omandada [Kuperjanovi kinnistu].\nMa ei oska teiste koha pealt \u00f6elda, aga see, et mina ja Parvel Pruunsild kuulume samasse erakonda ja oleme tuttavad, polnud saladus. Seda peab teiste k\u00e4est k\u00fcsima, mida keegi teadis v\u00f5i ei teadnud.\nJah, ma ei n\u00e4inud, et siin huvide konflikti oleks. Mina k\u00e4itusin linna huvidele vastavalt ja mingit sellist p\u00f5hjuslikku seost, et ma peaksin millegi muu alusel otsuseid langetama, ei olnud.\nKapo kahtlustab Parvel Pruunsilda ja Priit Humalat korruptsioonikuriteos\nProkuratuur teatas kolmap\u00e4eva hommikul, et esitas Pruunsillale (Isamaa) ning Tartu abilinnapeale Priit Humalale (Isamaa) kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Humalat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, Pruunsilda aga toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud vana Eesti Rahva Muuseumi hoonega Tartus Kuperjanovi t\u00e4naval, mis ERM-i kolimise j\u00e4rel 2017. aastal t\u00fchjaks j\u00e4i ning mille n\u00fc\u00fcd ostis endale Korp! Sakala, mille liige Pruunsild on.\nProkuratuuri s\u00f5nul soovis kinnistut endale Tartu linn, kel oli ostmiseks ka ees\u00f5igus. Kahtlustuse kohaselt suunas Pruunsild abilinnapead Priit Humalat nii, et linn tehingust loobuks.\nPruunsild s\u00f5nas oma avalduses, et kapo otsis tema kodu l\u00e4bi eile hommikul. \u201eEsialgu ei lubatud mul advokaadiga eraviisiliselt vestelda, vaid soovitati n\u00f5u pidada uurijate juuresolekul valjuh\u00e4\u00e4ldi re\u017eiimis,\u201c kirjutas Pruunsild.\nPruunsilla advokaat Paul Keres s\u00f5nas Delfile, et t\u00f5epoolest nii oli. \u201eAlgul proovisime telefoniteel [vestelda], aga siis muutus see keeruliseks,\u201c \u00fctles Keres, viidates kapo viibimisele Pruunsilla kodus, ning lisas, et tal on juhtunust ka helisalvestis. Kuna telefoni teel ei olnud enam mugav suhelda, l\u00e4ks Keres ka ise Pruunsilla koju kohale. \u201eMinu arvates on see \u00f5igusriigi vaatest uskumatu, et advokaadiga omavahel suhelda ei saa,\u201c \u00fctles Keres.\nSellep\u00e4rast, et linnal ei ole selle jaoks raha. See on meile \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv kohustus. See hakkaks meie k\u00e4est n\u00f5udma korrashoiukulusid ja muud \u00fclalpidamist, linnal ei ole sellist v\u00f5imalust nii palju kinnisvara omada.\nMa ei oska neid arutelusid niimoodi kommenteerida. Neid arutelusid oli palju pikema aja jooksul, sest see protsess on toimunud juba v\u00e4ga pikalt enne mind. Arvamusi on linnavalitsuses ilmselt olnud erinevaid, mul on seda raske kommenteerida.\nSeda kindlasti mitte. Me arutame neid asju ikkagi \u00fchiselt. Peame kuidagi neid tegevusi koordineerima \u2013 osakonnad toimetavad oma tegevusi, mida on vaja teha selleks, et j\u00f5uaksime selguseni, kas saame seda kinnistut omistada v\u00f5i mitte. Nii-\u00f6elda koordineerimist\u00f6\u00f6 on meil linnavalitsuse liikmetena, aga p\u00f5him\u00f5ttelisi lahendusi teevad linnavalitsuse t\u00f6\u00f6tajad. Abilinnapead ise selliseid toiminguid ei tee.\nKindlasti mitte.\nN\u00e4ost n\u00e4kku n\u00e4eme \u00fcsna harva, telefoniga r\u00e4\u00e4gime aeg-ajalt. Suhtlen ikka. N\u00fc\u00fcd viimastel p\u00e4evadel ei ole suhelnud, aga aeg-ajalt ikka.\nSee on avalik teave, et ta on Sakala korporatsiooni liige ja olnud huvitatud, et Sakala korporatsioon saaks seda omandada. Selle vastu, kuidas see protsess linnavalitsuses sujub, on ta huvi tundnud \u2013 kas see asi venib edasi v\u00f5i saame millalgi selgusele. Ajaline surve tuli ka riigi kinnisvara poolt, kes soovis selle maja planeeringuga edasi minna. Nad ei tunne otseselt huvi Kuperjanovi vastu, vaid selle kinnistu vastu, mida nad linnalt vastu tahavad saada.\nEi, kindlasti mitte. See, et linnal ei ole v\u00f5imalik seda kinnistut omandada, tuleneb rahalistest v\u00f5imalustest, mitte sellest, kas Sakalal on sellega midagi paremat peale hakata v\u00f5i mitte.\nJah, kindlasti mitte.\nMinu asi vist ei ole selle koha pealt midagi spekuleerida, kuidas kapo ja prokuratuur oma t\u00f6\u00f6d teevad. See kahtlustus, mida mulle on tutvustatud, ei viita mulle, et ma oleksin midagi valesti teinud."}
{"text":"Filipiinid kiitsid heaks 8,9 miljardi dollarise varafondi loomiseMANILA, 31. mai, AFP-BNS \u2013 Filipiinide seadusandjad kiitsid kolmap\u00e4eval heaks 8,9 miljardi dollarise riikliku varafondi loomise, et toetada majanduskasvu ja v\u00e4hendada vaesust.\nKriitikute s\u00f5nul on fondi kujul tegemist pettusega ja sellest tuleks loobuda.\nEsindajatekoja asespiiker Aurelio Gonzales kuulutas senati versiooni eeln\u00f5ust istungil vastuv\u00f5etuks.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"V\u00f5rumaa mees tahtis osta interneti kaudu traktoreid, j\u00e4i ilma 3450 eurostTeisip\u00e4eval, 30. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 33-aastane V\u00f5rumaa mees, kes tahtis internetiportaalist soov.ee osta traktoreid T-25 ja MTZ 82.\nTehingu broneerimiseks tegi mees kaks \u00fclekannet, aga pole siiani traktoreid k\u00e4tte saanud ning m\u00fc\u00fcjaga ei ole \u00f5nnestunud enam kontakti saada.\nKelmusega tekitatud kahju on 3450 eurot."}
{"text":"\u00d5UDNE NEEDUS! Austraalias on hakanud levima selgeltn\u00e4gemispettusedSkeptilisem lugeja ehk muigab sellise pealkirja \u00fcle. Et noh, kes selgeltn\u00e4gija, kaardimoori v\u00f5i muu voodoo-isiku jutule l\u00e4heb, see juba petta ongi saanud. Ent Austraalias, aga ka mujal maailmas levivad pettused, mis ei kujuta endast pelgalt ebam\u00e4\u00e4rast v\u00f5i mittet\u00e4ituvat ennustust, vaid v\u00e4ga kindlat skeemi, mille \u00f5nge langemiseks ei pea olema kergeusklik v\u00f5i rumal, piisab vaid meeleheitest.\nJust sellises keerulises emotsionaalses olukorras viibis Sydney mees Nasser, kui talle t\u00e4naval \u00fcks end selgeltn\u00e4gijaks kuulutanud t\u00fc\u00fcp ligines. Ta r\u00e4\u00e4gib Austraalia rahvusringh\u00e4\u00e4lingule, et tema t\u00fctardel on m\u00f5lemal raske puue, keeruline oli tervislik olukord ka tema abikaasal. T\u00fctarde eest hoolitsemine v\u00f5ttis mehelt nii palju aega, et t\u00f6\u00f6l k\u00e4imiseks seda ei j\u00e4tkunud. Kuigi n\u00fc\u00fcd tundub see talle tobe, suutis selgeltn\u00e4gijast mees Nasseri endaga kaasa meelitada.\nNagu k\u00f5igil teistel temalaadsetel ohvritel, algas Nasserigi lugu \u00fchest needusest, mis olla nii v\u00f5imas, et meedium peab j\u00e4rgmiseks korraks kohale kutsuma oma \u00fclemuse, \u201emeisterguru\u201c. Nasser pidi endale m\u00f6\u00f6nma, et tol madalhetkel tundus tema elu t\u00f5esti t\u00e4iesti \u00e4ra neetud. No miks siis mitte, vaatame, mida meister r\u00e4\u00e4gib.\nGuru kinnitas, et meest ja tema peret vaevab needus, selleks oli vaja j\u00e4rjekorras juba kolmandat (kallist!) seanssi, kuhu Nasser pidi tooma riideid. Need pandi p\u00f5lema, assistent haaras kusagilt v\u00e4lja koleda v\u00e4limusega nuku, kukkus karjuma ja suust verd v\u00e4lja ajama. Sellised trikid on muidugi osav silmamoondus: v\u00f5ltsveri, deemonlikud kriisked ja butafooria k\u00e4ib pettuse juurde, et sugestiivne etendus ohvrit vapustaks ning veenaks teda j\u00e4rgmiste seansside peale veelgi rohkem raha kulutama. T\u00f5tt-\u00f6elda tekitas see Nasseris hirmu. N\u00f5utud raha vaesel mehel samuti taskus ei olnud, selleks, et veidrast olukorrast tervelt p\u00e4\u00e4seda, andis ta neile nii palju, kui leidus. Olles saanud hoiatuse, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud summa tuleb ka kindlasti \u00e4ra tasuda, lasi ta sealt jalga.\nUsk raha maagiasse\nKahjuks ei kipu ametiv\u00f5imud Nasseri-suguseid ohvreid kusagil v\u00e4ga aitama, ehkki juhtumid v\u00e4idetavast needusest on \u00e4ravahetamiseni sarnased. Meedium-petturid teavad ka v\u00e4ga h\u00e4sti, kui ps\u00fchholoogiliselt rusuvalt m\u00f5jub ohvrile oma vigade tunnistamine. Eriti, kui m\u00e4ngus on raha. Inimene on juba kord selliselt loodud, et usub raha j\u00f5udu. Kui millegi eest raha maksta, on raske\u2013 ja mida rohkem, seda raskem \u2013 leppida sellega, et see on tuulde l\u00e4inud. \u00c4kki kui veel ja veel maksta. Isegi need, kes suudavad viimaks endale tunnistada, et neid on haneks t\u00f5mmatud, ei julge p\u00e4rast sellest r\u00e4\u00e4kida, kartes teiste v\u00e4ljanaermist.\nAmeerika pension\u00e4ride \u00fchendus (AARP) hoiatab oma veebilehel, et petturid jahivad \u00fcksildasi, leinavaid, raskes olukorras inimesi. M\u00f5ned pakuvad oma teenuseid, ent kui raha \u00fcle kantud, mingit seanssi ei j\u00e4rgnegi ja selgeltn\u00e4gija on haihtunud kui tina tuhka. AARP kirjeldab, et petise kindlaim tunnus on see, et tema t\u00f6\u00f6 ei saa kunagi valmis. Kui \u00fcks rituaal on sooritatud v\u00f5i loits lausutud, tuleb aga teha teinegi, sest needus on nii v\u00f5imas v\u00f5i tuleb muidu tagasi \u2013 v\u00f5i juhtub midagi hirmsat kliendi l\u00e4hedasega. Hinnad aga ulatuvad tuhandetesse. Austraalia pettusevastane organisatsioon Scamwatch lisab, et keeldumise korral v\u00f5ib m\u00f5ni tegelane hakata ka oma needustega \u00e4hvardama. Seda ei maksa kuulda v\u00f5tta. M\u00f5ni aga lubab \u00e4ra hoida m\u00f5ne tulevikus juhtuda \u00e4hvardava suure \u00f5nnetuse, mis on, kui j\u00e4rele m\u00f5elda, k\u00fcllaltki iset\u00e4ituv ennustus. Ja kui ikkagi midagi halba juhtub, saab petis alati k\u00e4si laiutada ja \u00f6elda, et aga t\u00e4nu mulle maksmisele p\u00e4\u00e4sesid veelgi hullemast."}
{"text":"K\u00d5NE MEELEAVALDUSEL \u27e9 Malle P\u00e4rn: abielu okupeerijad soovivad rahvast allutada ja vaikima sundidaN\u00e4itleja, teoloog ja kolumnist Malle P\u00e4rn r\u00e4\u00e4kis 27. mail 2023 Riigikogu ees peetud k\u00f5nes, et vallandatud abielus\u00f5ja tegelik eesm\u00e4rk on vaenuliku v\u00e4hemuse piiramatu v\u00f5im terve rahva \u00fcle, millega sunnitakse enamus alla andma ja vaikima. Ta v\u00f5rdles olukorda ka okupatsioonis\u00f5jaga Ukrainas, kus abielu okupeerijad on Kremli rollis ning abielu kaitsjad ukrainlaste rollis.\n\"Me oleme t\u00e4na siia kokku tulnud \u00fcle Eesti suure murega. Murega meie rahva oleviku ja tuleviku p\u00e4rast, sest meid alatu pettusega valitsema tr\u00fcginud seltskond on alustanud Eestis kurjuse kiiret l\u00f5ppm\u00e4ngu. Me ei tea, kas me suudame seda peatada. Me ei tea, kas me oleme \u00e4ra teeninud selle, et Jumal tuleb meile appi. Ta on meile kahel korral appi tulnud, aga me oleme oma kingitud vabaduse k\u00e4est \u00e4ra lasknud v\u00f5tta. Kas meil on veel kolmandat v\u00f5imalust?\" k\u00fcsis P\u00e4rn oma k\u00f5ne alguses.\n\"Me nimetasime N\u00f5ukogude Liitu kurjuse impeeriumiks, aga kurjus, mis t\u00e4nap\u00e4eva maailma oma haardes hoiab on m\u00f5\u00f5tmatult v\u00f5imsam ja h\u00e4vitavam. Pange t\u00e4hele: kurjus valitseb maailma rumalate inimeste k\u00e4tega. Liberaalidest on t\u00e4nap\u00e4eval saanud ahned diktatuuri ihalevad v\u00f5ltsliberaalid. Ustavad kurjuse teenrid. Nad elavad programmeeritud robotitena mudelmaailmas. Nad ei kuule ega n\u00e4e midagi v\u00e4ljastpoolt seda mudelit ja nad peksavad k\u00f5iki, kes ei taha selles mudelis elada. Nad valetavad. Kurb on vaadata, kuidas inimesi valelike meelituste ja r\u00e4ige demagoogiaga sunnitakse mingi v\u00e4ikese ahne ja agressiivse grupi tahtmist tegema. Meil pole enam \u00fchtki riiklikku instantsi, mida saaks usaldada\u2026 mis ei oleks allutatud rahvavaenulikule v\u00f5imuaparaadile.\"\nP\u00e4rna s\u00f5nul on selle abielus\u00f5ja tegelik eesm\u00e4rk on vaenuliku v\u00e4hemuse piiramatu v\u00f5im terve rahva \u00fcle: \"Enamus sunnitakse alla andma ja vaikima. Inimeste normaalne elukorraldus l\u00f5hutakse \u00e4ra. \u00dchiskonda reguleeriv ja kurjust vaos hoidev vaimne alus asendatakse egoistliku anarhiaga.\"\nTa leiab, et me v\u00f5ime oma olukorda v\u00f5rrelda okupatsioonis\u00f5jaga Ukrainas: \"Abielu okupeerijad on siin praegu Kremli rollis ja meie, abielu kaitsjad, oleme ukrainlaste rollis.\"\n\"Meie ei hoia oma v\u00e4\u00e4rtustest kinni mitte isekusest, mitte \u00f5elusest, mitte pahatahtlikkusest, mitte kadedusest. Me s\u00f5dime inimv\u00e4\u00e4rikuse eest. Oma laste turvalise ja \u00f5nneliku tuleviku eest. Meie kaitseme oma eluruumi, t\u00e4pselt nagu ukrainlased s\u00f5divad oma kodumaa vabaduse eest. Sest siit Toompealt veereb rahva suunas hiigelsuur teerull, mida rahvas p\u00fc\u00fcab takistada,\" r\u00e4\u00e4kis P\u00e4rn.\nTa r\u00f5hutas, et rahvas ei tohi vait olla, kui temast teerulliga \u00fcle s\u00f5idetakse, sest vastutusest tuleviku ees ei ole vaba ka see, kes \u00fclekohut m\u00e4rgates ei ole sellele vastu astunud.\nToimetas Martin Vaher"}
{"text":"R\u00e5gervik ehk Paldiski on uus Kopli. Intervjuu vallavanem Jaanus SaadigaPaldiskisse k\u00e4ib korra tunnis Tallinnast rong, mis s\u00f5idab mere \u00e4\u00e4rde nagu Belgias, P\u00f5hjamaades v\u00f5i \u0160veitsis j\u00e4rvede kallastel. V\u00f5rdlus sellega ka l\u00f5peb: rongilt maha astudes t\u00f6\u00f6stussadamate p\u00e4rast randa ei p\u00e4\u00e4se. Paldiskis on ajad aga muutumas.\nSiia arendatakse kliimaneutraalset kvartalit, kus saaks elada tark t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, kes t\u00f6\u00f6taks siinsamas. Linn v\u00f5tab eeskuju P\u00f5hjamaadest, konkreetselt Eskilstuna linnast. See on praktiline ja loomulik. Eesti saartel ja l\u00e4\u00e4nerannikul elasid teise ilmas\u00f5jani rannarootslased, kes pea k\u00f5ik evakueeriti s\u00f5ja eel Rootsi. Noa-Rootsis n\u00e4eme rootsikeelseid silte t\u00e4nini. Enne, kui Venemaa anastas 18. sajandil Soome ja Eesti, kuulusime h\u00f5imunaabritega Rootsi kuningriigi alla. Paldiski asemel oli R\u00e5gerviki k\u00fcla. Mulle see meeldib, sest meenutab meie p\u00f5hjamaist kultuuriruumi ja n\u00e4en selles s\u00fcmbolit.\nOstsin rattapileti ja s\u00f5itsin rongiga, et r\u00e4\u00e4kida Paldiski olevikust ja tulevikust L\u00e4\u00e4ne-Harju vallavanema Jaanus Saatiga l\u00e4hemalt.\u00a0\nSa oled erakondliku kuuluvuseta L\u00e4\u00e4ne-Harju vallavanem alates aastast 2021, varem kaks korda Paldiski linnavolikogu liige ning Paldiski Ettev\u00f5tjate Liidu esimees 2015-2018, mis sind Paldiskisse t\u00f5i?\u00a0\nMa olen s\u00fcndinud ja kasvanud Paldiskis. Noorena sain n\u00e4ha ja tunda nii linna t\u00fchjaks jooksmist kui ka tajuda linna potentsiaali. \u00dcheksak\u00fcmnendatel veel tuldi siia. 2000ndatel hakkas see trend p\u00f6\u00f6rduma. Pea k\u00f5ik mu klassikaaslased Paldiski koolis on t\u00e4naseks lahkunud. Tegin koolis l\u00f5put\u00f6\u00f6 \u201cPaldiski 10 aasta p\u00e4rast\u201d. Otsustasin peale kooli siia j\u00e4\u00e4da ning ise k\u00e4ed k\u00fclge l\u00fc\u00fca. Ma ei tahtnud olla lihtsalt kritiseerija. Arvan, et kui tahad midagi paremaks muuta, siis tuleb ise sellega algust teha.\nMis seni linna arengut takistanud on?\nUsun siiani, et Paldiski on lihvimata p\u00e4rl. Nullindatel ei l\u00e4inud kohalik v\u00f5im uuendusm\u00f5tetega kaasa. Korruptsioon oli loonud linnale selgelt negatiivse kuvandi. T\u00e4na on linn perspektiivikas elukoht ning 21. sajandi t\u00f6\u00f6stuslinn.\nPaldiski kui hea elukeskkonnaga linn tundub julge m\u00f5te. Kes ja miks siia tulema peaks?\u00a0\nAlustuseks \u00fcli\u00f5pilased ja noored pered. Rongi\u00fchendus on meil tihe ja 59 minutiga saab mugavalt pealinna. Kui oled L\u00e4\u00e4ne-Harju valla elanik, siis on rongis\u00f5it 60 protsenti soodsam. Oleme tudengitega Eesti Kunstiakadeemiast ja TalTechist arutanud endiste suurte t\u00f6\u00f6stusruumide kasutamist stuudiotena. N\u00e4iteks kuidas endist Marati tootmishoonet saaks kasutada \u00f5ppeklassideks, \u00fcritusteks, \u00fchist\u00f6\u00f6ruumidena ja ka elamiseks. Elamiseks on kinnisvara hind on meil taskukohasem kui Tallinnas.\u00a0\u00a0\nMis peaks \u00fcht noort inimest siia tooma?\nTudengid ja mitte ainult r\u00e4\u00e4givad Tallinna elukallidusest, uuringutes kirjutatakse Euroopa k\u00f5ige hoogsamalt segregeeruvast pealinnast. Tudengitel ja noortel pole tihti ei \u00fc\u00fcriks ega ostuks raha. Kel k\u00e4ib j\u00f5ud k\u00e4ib peale, sel v\u00f5tab laen hinge ikka \u00fcsna kinni. See jutt meenutab elu L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, kus on sama d\u00fcnaamika juba aastak\u00fcmneid kestnud, kasvanud ning s\u00f5na \u201celuasemekriis\u201d on Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal t\u00f5esti kriis. Nii kolitakse mujale ja niinimetatud teised v\u00f5i kolmandad linnad saavad arengust osa. 2022 tuli L\u00e4\u00e4ne-Harju valda juurde elama 600 inimest.\u00a0\nTuleme tuleviku juurde veel tagasi. Milline on elu siin t\u00e4na?\nMeil on juba tasapisi tekkinud v\u00e4ike kogukond siia k\u00e4ivatest \u00fcli\u00f5pilastest ja loomeinimestest. Kohalik Eesti seltsielu kogub taas hoogu. On Paldiski laulukoor, Paldiski kogukonnap\u00e4ev kord aastas ja selle \u00fcmber toimetab \u00fcha kasvav hulk aktiivseid inimesi tervest L\u00e4\u00e4ne-Harju vallast. L\u00e4\u00e4ne-Harju vallas elab hulk eri valdkondade inimesi, n\u00e4iteks ajakirjanikke, ettev\u00f5tjaid ja kultuurinimesi. Meil on kogukonnakomisjon, kus kaasame inimesi valla arengu planeerimisel.\u00a0 Meil on kogukonnamaja, kus kohtutakse korra n\u00e4dalas. Vabatahtlik v\u00e4rk k\u00f5ik puha. N\u00e4iteks korraldab kohalik kogukond \u201cTeeme \u00e4ra!\u201d talgup\u00e4eva, kogukonnap\u00e4eva ja muud.\u00a0\nAmandus Adamsoni muuseum tegutseb aktiivselt, sealt tulid palju ideid ja seal on tugev eestvedaja. Muuseumis t\u00f6\u00f6tavad inimesed m\u00f5istavad nagu teisedki siin, et neist s\u00f5ltub ja nad saavad linnale tagasi anda.\u00a0\nMa arvan, et selline m\u00f5tteviis aitab elu tekkele kaasa nii meil kui mujal: kui on inimesi, kes k\u00fcsivad endalt, mida ma saan teha, siis see on hea algus. V\u00e4ikses linnas nagu Paldiski v\u00f5i kustahes maakohas on tihti v\u00f5imalik m\u00e4rgata \u00fcksikute inimeste panust rohkem kui suures linnas. V\u00f5i riigis.\u00a0\u00a0\nR\u00e4\u00e4gime venekeelsest elanikkonnast, ukrainlastest ja eestikeelsest haridusest. Kui 2024. aastast algab \u00fcleminek eestikeelsele haridusele, kuidas olete valmis?\nPaldiskis elab ligi 4000 inimest, kellest 60 protsenti on Eesti Vabariigi kodanikud, 40 on muu passiga. Kokku on kogu vallas 71 rahvust, enamasti venelased, ukrainlased ja grusiinid. Ukraina s\u00f5ja algul oli n\u00e4ha pingeid, aga ei midagi erilist. Me liigume selles suunas, et sulgeda kohalik vene kool sel k\u00fcmnendil, \u00fchendame koolid \u00fcldise eestikeelse koolireformi raames. Integratsiooni Sihtasutuse Eesti Keele Maja esindus on avatud, siin saab eesti keelt \u00f5ppida, ka t\u00e4iskasvanuna. Me oleme hoolitsenud ja hoolitseme selle eest ka tulevikus.\u00a0\nEndine N\u00f5ukogude ohvitseride maja on ehk huvitav n\u00e4ide. Kohalikule vene elanikule oli see s\u00fcmboolse t\u00e4htsusega. Seal peeti pidusid, isegi idanaabri estraadit\u00e4ht Alla Pugat\u0161ova olla seal esinenud. Kohalikud \u00fctlesid, et tehke korda, \u00e4rge lammutage. Kuid vald pani jala maha ja 2020 l\u00e4ks see lammutamisele praktilistel p\u00f5hjustel. Eesm\u00e4rk oli korrastada linnaruumi, mitte tegelda punamonumentide v\u00f5i -hoonetega. Elu on rahulikult edasi l\u00e4inud.\u00a0\nRohetiiger avaldas hiljuti \u201cEhituse teekaardi 2040\u201d, milles on lahendused, kuidas alandada ehitus- ja kinnisvarasektori s\u00fcsinikuj\u00e4lge 85 protsenti aastaks 2040. R\u00f5hku on pandud planeerimisele, ka hoonete renoveerimisele ning ringmajandusele. Kuidas plaanite ruumi Paldiskis?\nSoovime nagu iga omavalitsus, et meile koliks rohkem inimesi, elu ja maksumaksjaid. Mais avalikustas kinnisvaraarendaja Invego Kersalus uue arenduse, mis peaks l\u00e4hiaastatel Paldiskisse juurde tooma ligi sada uut elukohta. T\u00e4htsaim asi on ehk kinnisvaraarendaja rohelinnaku arendus Pallas, mis on k\u00fcmne minuti jalutusk\u00e4igu kaugusel Paldiski kesklinnast. Nad soovivad kasutada kliimaneutraalse ehituse p\u00f5him\u00f5tteid ja tehnoloogiaid. Wolfscape\u2019i eksperdid ja spetsialistid on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud s\u00fcsinikneutraalse arenduse. See t\u00f5stab juba veidi ka linna asustustihedust ehk linna ka neile, kes ise sinna ei koli.\u00a0\nPaldiski raudteejaama peahoone. Foto: Argo Viikvald\nWolfscape\u2019i ambitsioon on ju Tallinnas Paljassaare poolsaarel arendamas Hundipead, Eesti ja isegi Baltimaade esimest s\u00fcsinikuneutraalset linnaosa.\u00a0\u00a0\nSeesama. Praegu on Pallas ilmetu t\u00fchermaa, sellest teisel pool teed asub aga suvilate ala. Valglinnastumine see aga pole, kuna nii kesklinn kui rongijaam on veerand tunni jalak\u00e4igu ja l\u00fchikese rattas\u00f5idu kaugusel. Lapsed saaksid seal ise liikuda, me rajame koos arendajaga ohutu taristu. Pallases on laual kogukonnaaiad, madala s\u00fcsinikuj\u00e4ljega ehitusmaterjalid, hallvee kogumine ja taaskasutus. Wolfscape tahab Pallases kujundada ruumi nii, et jala ja rattaga on parem liikuda kui autoga, ehkki m\u00f5lemaga saab. Autoliiklus joondub inimeste j\u00e4rgi, mitte vastupidi. Meie selge huvi on n\u00e4ha siin tulevikus iduettev\u00f5tjaid, haritud spetsialiste, kes siin t\u00f6\u00f6taksid ja ka elaksid. T\u00f6\u00f6- ja elukohad peavad k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es, muidu loome kummituslinnu. Maailmas on palju h\u00e4id n\u00e4iteid, kus elu- ja ettev\u00f5tluskeskkond arenevad koos ning \u00fcksteist ei sega.\nKuidas v\u00e4ltida seda, mida Eesti inimarengu aruanne nimetas autokeskseks planeerimiseks? Maal peab elu olema v\u00f5imalik, aga kui kavandame koos uute hoonetega pikki distantse ja sundliikumisi, pole see roheline. Fred J\u00fcssi s\u00f5nu kasutades kaoks ka vaikus kui loodusvara: igal pool on mootorim\u00fcra. Mida te teete, et v\u00e4ltida valglinnastumise p\u00f5hjustatud autos\u00f5ltuvust?\nS\u00e4\u00e4stval liikuvusel on tugevad eelised inimeste tervisele ja rahakotile, \u00fchiskonnast ning loodusest r\u00e4\u00e4kimata. S\u00e4\u00e4stev liikuvus ei pea j\u00e4\u00e4ma ainult tihedate ja suurte linnade p\u00e4rusmaaks. On linnas, on maal elamine ja kuskil seal vahepeal on linnastu ja hajaasustus. Meil L\u00e4\u00e4ne-Harju vallas on palju alevikke, aleveid ja k\u00fclasid, olgu Padise, \u00c4mari, Riisipere, Vasalemma, Klooga, Kloogaranna, Laulasmaa, Lohusalu ja teised. Juba praegu l\u00e4heb Paldiskist poolsaare tippu l\u00e4heb jalgratta- ja k\u00f5nnitee. Me tahame valla suurimad keskused \u00e4ra \u00fchendada rattateedega. Praegu juba saab Tallinnast rattaga ohutult Tabasallu. Siis on veidi t\u00fchjust ning Merem\u00f5isa kandist saab juba l\u00e4bi Laulasmaa ning Tuulna Kloogani samuti ohutult.\u00a0\nMiks ei peaks isegi Tallinnast suisa Paldiskini rattaga saama? Siit omakorda saaks Padisele v\u00f5i Keilasse. Oleme hinnanud, et valla k\u00f5iki peamisi asulaid \u00fchendav rattatee maksaks umbes \u00fcheksa miljonit eurot. Ka naaber Keila tahab, et Keilast saaks Kloogaranda ja Paldiskisse rattaga v\u00f5i rulluiskudega.\u00a0\nMe proovime leida tasakaalu valglinnastumise negatiivse ja uute arenduste positiivse arengu vahel. Paldiski kesklinna ei ole tungi elamute ega eramute rajamiseks, olen kindel, et see aeg saabub. Kui me uusi arendusi planeerime, siis me n\u00f5uame, et sinna viiks k\u00f5nniteed ja ma tahaks kindlasti r\u00f5hutada, et ka jalgratteed.\nM\u00f5ni \u00fctleks, et see pole m\u00f5istlik kulutus. Et on t\u00e4htsamaid asju.\u00a0\nRattateed pole prioriteet, inimeste ohutus teedel ja eriti laste ohutus kooliteel kindlasti on. \u201cEesti 2035\u201d ju n\u00e4eb samuti, et meie riigis on 55% inimeste liikumistest s\u00e4\u00e4stev ehk mitte autoga. Meie eesm\u00e4rk on rohevald, tervislik elukeskkond ja targad t\u00f6\u00f6kohad. Kui meil on ohutu ja hea elukeskkond, tahavad inimesed siin elada ja t\u00f6\u00f6tada. K\u00e4ia meie paljudes randades, metsades, asulates.\u00a0\nMeie vallas on raudteeliin Turbani, ehk tulevikus Haapsaluni v\u00e4lja, lisaks Paldiski ja sealt k\u00f5rvalharu Kloogaranda. Selline raudteev\u00f5rk on haruldane \u00fche valla kohta. Miks mitte seda potentsiaali t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral \u00e4ra kasutada ning t\u00f5sta, luues taristu, mis v\u00f5imaldaks liikuda lisaks rongile n\u00fc\u00fcd ka rattaga.\u00a0\nSee k\u00f5lab \u00f5ige p\u00f5hjamaiselt, kus pool tundi rattaga t\u00f6\u00f6le-kooli uksest ukseni on mitte ainult tavaline, aga ka n\u00e4iteks Stockholmi regioonis ametlik alus taristu rajamiseks naabervaldadest kesklinna v\u00e4lja. Mis teil aga praegu konkreetselt k\u00e4sil on?\u00a0\u00a0\nP\u00e4iksepaneeliparke on viimastel aastatel palju kerkinud. Seegi muutus on kiire, m\u00f5ne jaoks sedav\u00f5rd, et m\u00f5ni naaber l\u00e4heb peaaegu kohtusse, sest see h\u00e4irib vaadet. Meie kortermajadele v\u00f5iks panna p\u00e4iksepaneelid katustele. Valla eesm\u00e4rk on v\u00e4hemalt \u00fcks hoone aastas katta p\u00e4iksepaneelidega. Kui saame sellega hakkama, on h\u00e4sti ja saame ambitsiooni t\u00f5sta.\u00a0\nPaldiskis \u00fcritame t\u00f6\u00f6tada, et inimeste suhtumine tuuleparkide laienemisse muutuks soojemaks. See on peamiselt meie \u00fclesanne, mitte riigi, et selgitada kohalikele, miks seda on vaja ja mida see annab. Me tahame \u00fcldplaneeringus mainida, mis on potentsiaalsed alad, kuhu need v\u00f5iksid tekkida. Uue \u00fcldplaneeringu saame t\u00e4navu vastu v\u00f5tta.\u00a0\nKui m\u00f5elda roheliselt, siis \u00fchistranspordip\u00f5hise arendusega (inglise keeles Transit-oriented development) j\u00e4rgi oleks keskkonna, inimese rahakoti ja \u00fchiskonna rahakoti jaoks m\u00f5istlik ehitada hooned \u00fcmber raudtees\u00f5lmede. Mis juhiseid te kinnisvaraarendajatele annaksite?\nMeie vallas on \u00fchistranspordi\u00fchendus naabervaldade ja eriti pealinnaga \u00e4\u00e4rmiselt head. See loob kinnisvaraarenduseks, eriti madala s\u00fcsinikuj\u00e4ljega arenduseks haruldaselt soodsad eeldused. Niitv\u00e4ljale k\u00e4ivad inimesed rongiga ratsutamistrennis, ma ei tea, kas ka golfi m\u00e4ngimas. N\u00e4iteks Klooga ja Klooga alevik, kus rong k\u00e4ib korra tunnis, seal on \u00fcsna korralik asustus ajalooliselt \u00fcmber raudteejaamade arenenud. Edasi on aga Laok\u00fcla ja P\u00f5llk\u00fcla, seal on asustust v\u00e4hem ja seda just raudteejaama vahetus \u00fcmbruses. Me oleme avatud koost\u00f6\u00f6le erasektoriga ning peame m\u00f5istlikuks arendada kinnisvara nende v\u00f5i teiste raudteejaamade \u00fcmber, et inimesed saaksid soovi korral ise v\u00f5i oma lapsi rongiga saata Paldiskisse, Keilasse v\u00f5i Tallinnasse kooli. Isegi Kloogarannast, kus k\u00e4ib k\u00f5igest neli rongi p\u00e4evas, sealt k\u00e4iakse hommikuti pealinna kooli. Paljud s\u00f5idavad ka autoga, see on inimeste vaba valik.\nMiks peaks ettev\u00f5tjad Paldiski ja L\u00e4\u00e4ne-Harju vastu huvi tundma?\u00a0\nMe soovime teha ja teemegi paljusid asju teistmoodi. Otsime endasuguseid ehk ettev\u00f5tted, kes soovivad samuti teha asju teistmoodi, nad on teretulnud siin kasvama ja arenema. Kaasaegseks teeb selle ettev\u00f5tmise sisu, aga ka \u00fchiskondlik vastutustunne. Me ootame rohelise m\u00f5tteviisiga ja uuendusmeelseid ettev\u00f5tteid.\nN\u00e4iteks oleme keeldunud uutest liiva- v\u00f5i paekivikaevandustest. Meil on aga hea meel Energiasalve \u00fcle, mis k\u00fcll kaevab samuti massiivse augu, aga \u00fclis\u00fcgavale maa alla ning kogu ettev\u00f5tmine on uuenduslik viis toota energiat. Kui pole p\u00e4ikest ega tuult, siis toodab elektrit Energiasalv. See on hoopis teine viis l\u00e4heneda maap\u00f5uele.\u00a0\nMe \u00fctleme, et asjad ei k\u00e4i enam nagu vanasti. N\u00e4iteks oleme \u00f6elnud, et kogukond vajab m\u00e4nguv\u00e4ljakut. \u00dcks metanoolitehas soovis Paldiskisse tulla, me \u00fctlesime, et vajame uut g\u00fcmnaasiumihoonet \u2013 \u00f5nneks v\u00f5i kahjuks j\u00e4i kogu saaga aga nende h\u00e4mara tausta p\u00e4rast katki. Alexela seevastu rajas meile staadioni. Cronimet on aidanud rajada m\u00e4nguv\u00e4ljakuid. Me saame ettev\u00f5tetega jutule sotsiaalse vastustundliku k\u00fcsimustes. Paljas jutt lisanduvatest t\u00f6\u00f6kohtadest ei ole meie jaoks enam ammu argument \u2013 jah, t\u00f6\u00f6kohad on olulised, kuid keegi ei saa pead anda, et just kohalikud t\u00f6\u00f6d seal saavad, mist\u00f5ttu kasutegur peaks olema tuntav siiski paljudele kohalikele.\u00a0\nMiks te uutest karj\u00e4\u00e4ridest keeldunud olete?\nMe ei taha lasta h\u00e4vitada meie poolsaare ja valla elukeskkonda, kohalikud inimesed on vastu ning \u00fcks vald ei saa oma territooriumil tegutseva kaevanduse majandustegevusest maksutulu. Kaevandustasu, mida me saaksime, on minimaalne v\u00f5rreldes keskkonnam\u00f5juga ja saamata j\u00e4\u00e4nud maksulaekumisega. Keegi ei taha tulla elama kaevanduste juurde. See pole NIMBY ehk mitte-minu-tagahoovis m\u00f5tlemine, vaid laiem ja pikem vaade loodusele. Kahjuks v\u00f5imaldab praegune seadus aga riigil eriotsusega anda kaevandajaile uuringuloa.\u00a0\nId\u00fclliline Paldiski maastik. Foto: Shutterstock\nElurikkus. L\u00e4\u00e4ne-Harju vallas on palju endisi karj\u00e4\u00e4re, tuntuim neist juba keskajal oli Vasalemma marmori kaevandamine, t\u00e4nap\u00e4eval ka Rummu karj\u00e4\u00e4r. Mis saab endistest karj\u00e4\u00e4ridest?\nPadisel on \u00fcks endine karj\u00e4\u00e4r, mille loodus taastatakse metsana. Karjak\u00fclas saab seal tegutseva liivakarj\u00e4\u00e4ri aeg \u00fcmber l\u00e4hiaastail. On vaikimisi eeldus, et kaevandustesse lastakse p\u00e4rast kasutust vesi sisse, see fikseeritakse lepingus tihti \u00e4ra. Nii on tekkinud ka tiike v\u00f5i j\u00e4rvi k\u00fcll Vasalemma v\u00f5i ka n\u00e4iteks M\u00e4nnikule Tallinnas. Me pole kindlad, kas see vee t\u00e4is laskmine on parim m\u00f5te.\nTahame nendes k\u00fcsimustes aru pidada Eestimaa Looduse Fondi ja teistega. J\u00e4rv v\u00f5ib olla ilus, aga kas ka praktiline? Mis on selle m\u00f5ju p\u00f5hjaveele? Kas elurikkuse taastamisele aitaks miski muu rohkem kaasa? J\u00e4rve peale enam ehitada ei saa. \u00c4kki on seal m\u00f5ni p\u00f5nev maastik, mida saab kasutada tulevikus pargina, kontserdialana v\u00f5i muuna, Rummu karj\u00e4\u00e4r on hea n\u00e4ide karj\u00e4\u00e4ride rekultiveerimisest. Sealjuures ei ole seda tundmatuseni muudetud, vaid kasutatakse \u00e4ra koha lugu, kasutades tolle jutustamiseks mitmeid uuenduslikke lahendusi. Muide, v\u00e4idetavalt on Rummu karj\u00e4\u00e4r v\u00e4lismaalaste seas Instagramis enim pildistatud Eesti koht. Tahame endisi karj\u00e4\u00e4re n\u00e4ha v\u00f5imalustena.\u00a0\nLinnadest tehakse j\u00e4rjestusi, indekseid, v\u00f5etakse eeskuju parimatest praktikatest, \u00f5pitakse teiste vigadest. Tallinn pole n\u00e4iteks seni suutnud \u00f6elda, mis linna v\u00f5i linnu nad eeskujuks v\u00f5tavad. On teil m\u00f5ni inspireeriv linn?\u00a0\u00a0\u00a0\nEskilstuna linna lugu Rootsis v\u00f5iks olla meie linna lugu \u00fcks \u00fchele. See on endine t\u00f6\u00f6stuslinn, k\u00e4inud pankroti \u00e4\u00e4rel ja tulnud tagasi tugevamana. Eskilstunas on vanad tootmishooned ehitatud \u00e4gedateks b\u00fcroohooneteks. Ringmajanduslikult on kasutatud olemasolevaid materjale, parimal juhul terveid hooneid v\u00f5i nende kandvaid konstruktsioone.\u00a0\nEskilstunas on v\u00f5etud palju riske. Kui oleks v\u00f5etud m\u00f5\u00f5dukam l\u00e4henemine, poleks v\u00f5it praegu nii t\u00f5hus. See linn majandab nagu ettev\u00f5te: tulud-kulud ja sihikindel areng. Nad ehitavad inimestele \u00fc\u00fcrimaju, eakatekodusid \u2013 k\u00f5ik toimib.\u00a0\n\u00d5petajate puudus on igal pool, ka meil \u2013 miks \u00fcks \u00f5petaja, eriti noor \u00f5petaja, peaks siia t\u00f6\u00f6le tulema, kui Tallinnas saaks oma kodu k\u00f5rval t\u00f6\u00f6tada? Miks ei saaks meil olla avalikus teenistuses t\u00f6\u00f6tavate inimeste jaoks \u00fc\u00fcrimaja?\u00a0\nMeenub Mart Kalmu hiljutine intervjuu rahvusringh\u00e4\u00e4lingus, kus ta \u00fctles, et pommitatud Harju t\u00e4nav tuleks taashoonestada ning teha sinna korterid \u00f5petajatele, et saaks nii \u00f5petajaid kesklinna koolidesse kui elu tagasi vanalinna.\nEluruumid on \u00f5petajate puuduse leevendamisel t\u00e4htis k\u00fcsimus. Miks mitte anda n\u00e4iteks k\u00fcmneaastase \u00fc\u00fcrimise j\u00e4rel \u00f5igus korter osta? Elupinna mure lahendamine annaks sisuliselt \u00f5petaja palgale lisa ning v\u00f5iks motiveerida inimesi k\u00fcll \u00f5petaja ametit valima ning ka kaugemale kolima. Narvas t\u00f5useb \u00f5petaja palk 3000 euroni. See on kahtlemata k\u00f5rge palk, aga meil on \u00fcksikud \u00f5petajad seda t\u00f5siselt kaalunud.\u00a0\u00a0\nMeri on Paldiskis nii l\u00e4hedal, samas kaugel: k\u00f5nnid t\u00e4naval v\u00f5i istud rongis, n\u00e4ed merd, aga ei p\u00e4\u00e4se sinna. Kuidas l\u00e4heb linna avamisega merele?\u00a0\nTasapidi \u00f5iges suunas. Miks ei v\u00f5iks P\u00f5hjasadam olla nagu Tallinnas Noblessner? Poisip\u00f5lves sain viie minutiga linnast randa. \u00dchel hetkel see pandi aga kinni. Tehti koguni valimisliit P\u00f5hjasadam, k\u00e4iku l\u00e4ksid jahukotid ja muu, et h\u00e4\u00e4li saada. 2018 v\u00f5im vahetus ning k\u00fcsitakse aina rohkem, millal p\u00e4\u00e4s merele avatakse. P\u00f5hjasadama juhtkonnaga \u00fcritame leida koost\u00f6\u00f6d. Oleme pannud ette osta tagasi \u00fcks kinnistu, mis vabastaks mereranna. K\u00fcsiti summa, mis \u00fcletas valla aasta eelarve.\u00a0\u00a0\nMe ei anna alla. Oleme teinud eskiisi promenaadi kohta, kuidas saaks kesklinnas ohutult ja otse mere \u00e4\u00e4rde. Kogukond on teinud liikumise \u201cMeri vabaks\u201d. Samuti soovime linna ka v\u00e4ikesadamat, kus jahtidel oleksid kaikohad ning Paldiskit saaks avastada ka meritsi. Looduslikult huvitav keskkond Peeter I kindlus ehk Muulam\u00e4ed on P\u00f5hjasadama l\u00e4hedal, me saaksime \u00e4ra kasutada ning rajada sinna hariduslinnaku. Me soovime, et l\u00e4hiaastatel oleks meil kaasaegne hariduskompleks, millega kaasneks siinse ruumi \u00e4ra kasutamine. Me teeme koost\u00f6\u00f6d Eesti Arhitektide Liiduga, et see arhitekuuriv\u00f5istlus oleks tasemel ning saaksime parima v\u00f5imaliku lahenduse.\u00a0\nTeil tundub olevat k\u00f5vasti muutusi k\u00e4sil. Kuidas sa juhina muutusi juhid?\nRohevalla k\u00fcsimus muutus ruttu juhtimisk\u00fcsimuseks \u2013 kui kolleegid ei m\u00f5ista, miks me seda teeme, siis tuli astuda samm tagasi. Tulid koosolekud, vestlused, infolehed ja l\u00f5puks arusaam, miks. Teeme ettev\u00f5tetega koost\u00f6\u00f6d, n\u00e4iteks Tallink on meeldiv partner: nad saadavad oma vanad kardinad laevadelt ja hotellidest, millest valmistame poekotte, oleme neid tootnud juba umbes k\u00fcmme tuhat. Neid jagatakse kauplustes.\nMa \u00fctlen kolleegidele, et katsume alati leida lahenduse. Muidu takerdume pisiasjadesse. M\u00f5tleme \u00fcldpildile, siis tegeleme lahendustega. Enne k\u00fcsime miks, siis kuidas ja mida.\u00a0 Rohevalla projektiga tahame v\u00e4hendada enda s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge. Tegutseme sellega, miks me peame p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu energiat\u00f5hususele, miks toiduraiskamisele, miks puhtale energiale. R\u00f5hk on ennetusel: \u00e4rme tekitame nii palju j\u00e4\u00e4tmeid. J\u00e4\u00e4tmed on tagaj\u00e4rg. Hoolitseme, et j\u00e4\u00e4tmeid ei tekiks v\u00f5i tekiks minimaalselt. \u00c4rme osta plastpudelites vett ja muud sellised v\u00e4iksed asjad. Kraanivee joomise soodustamiseks ja pudelivee ostmise kahandamiseks ehk \u00fchekordsete pudelite kasutamise v\u00e4hendamiseks soetasime ja ehitasime veekonteineri: kraanidega kaaderv\u00e4rk, milles viime valla ja kogukonna\u00fcritustele joogivett.\u00a0\nMe m\u00e4rkame, et kohalik eestlane m\u00f5istab seda. Vene inimeseni see info sageli ei j\u00f5ua. Me n\u00e4eme isegi, et j\u00e4\u00e4tmete sortimisega on veel muret. Alla anda ei tohi, me peame neid teemasid edasi ketrama. Oleme kortermajade juurde viinud eri konteinerid, areng on, ehkki aeglane. Me saime teada, et paljud ei m\u00f5ista l\u00f5puni, miks me seda teeme. T\u00f6\u00f6d jagub.\u00a0\u00a0"}
{"text":"Uus komistuskivi Soome valitsuse moodustamise teel on abi arengumaadeleSoome koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel j\u00f5udis \u00f5hkkond p\u00e4rast eelmise n\u00e4dalavahetuse madinat vaevu veidi rahuneda, kui t\u00f6\u00f6lauale ilmus uus t\u00fcli\u00f5un.\nP\u00f5lissoomlaste (PS) esimees Riikka Purra on kogu aeg sihtinud sinnapoole, et arenguabi \u2013 toetuste maksmist arengumaadele \u2013 tuleks p\u00f5hjalikult l\u00e4bi vaadata ja selles suuri k\u00e4rpeid teha.\nRootsi rahvapartei (RKP) esimees Anna-Maja Henriksson oli enne valimisi kindlal seisukohal, et arenguabi, vastupidi, tuleb lisada. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus on ta n\u00e4htavasti taibanud, et kui on tahtmist loodava valitsuse vankril p\u00fcsida, siis tuleb milleski ka j\u00e4rele anda. Teisip\u00e4eval (30.05.) leidis ta, et jah, eks midagi peab ju sealtki k\u00e4rpima, kuid lisas kohe, et Soome peab kindlasti t\u00e4itma endale v\u00f5etud rahvusvahelisi kohustusi.\nSee on seni olnud roheliste lemmikargument. Otsitakse mingi Soome allkirjaga riikidevaheline leping, v\u00e4\u00e4natakse omalt poolt veel paar vinti juurde ja minnakse mingi s\u00f5gedusega Eduskunna ette, et aga mis meie teha saame, lepingut tuleb j\u00e4rgida. Kui t\u00f5sine v\u00f5i t\u00f5elevastav see v\u00e4ide on, on enamasti juba iseasi. Esimees Henrikssoni m\u00f5nelgi seisukohal on alati olnud tugevat rohekat vastuhelki m\u00e4rgata.\nMikko Hautala (1972), 2016 \u2013 2020 Soome suursaadik Moskvas, alates 2020 Soome suursaadik USA-s, on Suomen Kuvalehti v\u00e4rskes numbris (26.05.2023) anal\u00fc\u00fcsinud suurriikide konkurentsi arenguriikide poliitilise poolehoiu saavutamisel. Arenguabist kirjutab ta: \u201eOleks naiivne arvata, et arengumaade poolehoidu on v\u00f5imalik arenguabiga \u00e4ra osta. EL on kokku arvatuna suurim arenguabi maksja maailmas, kuid vaevalt kujutleb keegi, et selle m\u00f5juv\u00f5im arengumaade seas teistega v\u00f5rreldes esikohal oleks.\u201c\nHautala lisab, et selmet vahtida, mitu protsenti SKT-st makstav arenguabi moodustab, tuleks keskenduda v\u00f5rd\u00f5iguslike vastastikuste suhete arendamisele nende riikidega, kus Soomel on oma erihuvisid.\nJussi Halla-aho on ammu t\u00e4helepanu juhtinud vajadusele t\u00f5hustada kontrolli arenguabina makstavate summade kasutuse \u00fcle, et arenguabist kohaliku korruptsiooni toiduk\u00fcna ei saaks. Arenguabi k\u00e4sitleva t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmena leiab ta, et kogu Soome arenguabi s\u00fcsteem tuleks p\u00f5hjalikult l\u00e4bi vaadata. Rahasummasid tuleks v\u00e4hendada, kus v\u00e4hegi m\u00f5istlik, ja makseid t\u00e4psemalt suunata.\nRKP esimees aga pole oma arenguabi suurendamise taotlustes \u00fcksi. Rahvaalgatuslikke, rohujuuretasandi \u00fchinguid, mis tegelesid arengumaade abistamisega, oli juba 2012. aastal ligi 300.\nSuurim arenguabi andev organisatsioon on Kiriku abi v\u00e4lismaale (Kirkon ulkomaanapu, asutatud 1947, iseseisva fondina tegutseb alates 1995). Kavatsused arenguabi summasid k\u00e4rpida on \u00e4ratanud vastuseisu Soome ev. lut. kiriku piiskoppide seas. Soome Misjoniselts toetab arenguabisse panustamist. Piiskop Teemu Laajasalo Helsingist on seisukohal, et me peame vaeseid aitama s\u00f5ltumata sellest, kas meile on sellest kasu v\u00f5i ei. Piiskop Mari Lepp\u00e4nen Turust aga lisab: \u201eKiriku vaatenurk ei ole kunagi rahvuslik, vaid see on globaalne.\u201c\n1922 asutatud registreeritud \u00fching \u201eP\u00e4\u00e4stke lapsed\u201c (\u201ePelastakaa lapset\u201c ry) on moodustatavalt valitsuselt otse n\u00f5udnud, et arenguabi tuleb j\u00e4tta rahule. \u00dching h\u00fc\u00fcab: \u201eSoome ei tohi r\u00f6\u00f6vida oma abi maailma lastelt! N\u00f5udke valitsuselt koos meiega: arengukoost\u00f6\u00f6 summadest ei tohi teha hiiglaslikke k\u00e4rpeid!\u201c Praegu korjab see \u00fching allkirju \u00fcleskutsele, mis sisaldab pisaraidpigistavaid s\u00f5nu: \u201eHea Petteri, kuidas teil on s\u00fcdant teatada 10-aastasele lapsele, et ta ei saagi enam kooli minna, vaid peab tagasi tellisetehasesse t\u00f6\u00f6le minema? Armas Riikka, kuidas sa valid, kumb kahest lapsest homme enam toitu ei saa?\u201c\nElu on n\u00e4idanud, et kui pisarate pigistamiseks l\u00e4heb, siis enamasti ei ole asi \u00f5ige. Meenutagem v\u00e4rskeima n\u00e4itena kasv\u00f5i \u00fcht pisaravalajat meie Riigikogu k\u00f5netoolis.\nPauli Vahtera (1949), viljakas kirjanik, IT-spetsialist, ajakirjanik ja blogikirjutaja, hariduselt \u00f6konoomika ja raamatupidamisala asjatundja, kes 2003 \u2013 2007 oli Soome valitsuse info\u00fchiskonnan\u00f5ukogu p\u00fcsikonsultant, on \u00fches blogikirjutises p\u00f5hjalikult avanud lapsep\u00e4\u00e4stjate \u00fchingu tagamaid.\nSelgub, et \u00fchingu keskb\u00fcroos on t\u00f6\u00f6l \u00fcle saja inimese, kohalikes osakondades mitmel pool Soome linnades kokku ligi 150. \u00dchingu juht on Hanna Markkula-Kivisilta, kelle maksustatav sissetulek aastal 2021 oli Iltalehti andmetel 100\u00a0000 eurot. Vahtera kirjutab: \u201eMarkkula on \u00fcks neist riigiteaduse magistreist, kellele on tarvis maksumaksja raha eest hea t\u00f6\u00f6koht leida\u201c.\nOma bilansiaruannet \u00fching ei avalda. P\u00f5hjusi v\u00f5ib ainult oletada. Vahtera on siiski v\u00e4lja uurinud, et tegevuseks v\u00e4lismaal kulutas \u00fching 2021. aastal 19 miljonit eurot. Igasuguste korjanduste korraldamiseks kulus samal aastal 8,4 miljonit.\nWikipediast leiab, et Soome 2023. aasta eelarvesse planeeritud arenguabi on 1 miljard 177 miljonit eurot, mis moodustab 0,42 protsenti Soome SKT-st.\nMeedias ilmub aga aeg-ajalt murelikke kirjutisi toiduabij\u00e4rjekordadest Soome linnade t\u00e4navail ja vaesuse pidevast lisandumisest \u00fchiskonnas.\nP\u00f5lissoomlased on ainsa erakonnana viimased paark\u00fcmmend aastat v\u00f5idelnud selle eest, et seda \u201eglobaalset vaatenurka\u201c veidigi soomlastele kasulikus suunas nihutada. N\u00fc\u00fcd on \u00fcle hulga aja selleks mingisugune v\u00f5imalus tekkinud. Koalitsioonin\u00f5upidamisel k\u00e4ib vaidlus sellel teemal raginal edasi.\nPetteri Orpo teatas 31. mai \u00f5htul pressikonverentsil, et vaidlused k\u00e4ivad. Asja selgitama kutsutakse ka t\u00e4iendavalt asjatundjaid, muuhulgas V\u00e4lisministeeriumist. P\u00f5him\u00f5te on, et arengukoost\u00f6\u00f6d ei l\u00f5petata, ka v\u00f5imalike humanitaarkriiside puhuks peab j\u00e4\u00e4ma mingi m\u00e4nguruum. T\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub.\nPaul Oja, Uued Uudised Soomest"}
{"text":"Euroopa Komisjoni juht tervitas Moldova suurt edu EL-i p\u00fc\u00fcdlemisel (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nCHI\u0218IN\u0102U, 31. mai, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen \u00f5nnitles kolmap\u00e4eval Moldova riigipead Maia Sandut suurte edusammude puhul reformide osas, mida on vaja Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse toetuseks.\u00a0\nVon der Leyen andis EL-i liidrite suure tippkohtumise eel\u00f5htul Moldova pealinnas Chi\u0219in\u0103us Sanduga \u00fchise pressikonverentsi-.\n\"Moldova on Euroopa keskmes. Moldova on Euroopa. Ja t\u00e4na ja homme on kogu Euroopa Moldova,\" \u00fctles von der Leyen.\nMoldova loodab, et k\u00fcmnete juhtide v\u00f5\u00f5rustamine neljap\u00e4evasel Euroopa Poliitilise \u00dchenduse (EPC) tippkohtumisel n\u00e4itab riigi Euroopa ambitsioonide tugevust.\nVenemaa sissetung naaberriiki Ukrainasse ja v\u00e4idetavad katsed Moldovat ennast destabiliseerida on Chi\u015fin\u0103us kasvatanud Euroopa Liidu liikmelisuse soovi, mida kunagi peeti pikaajaliseks eesm\u00e4rgiks.\nEuroopa Liidu laienemise toetaja Von der Leyen peab oktoobris \u00fchenduse riikidele\u00a0aru andma Moldova edusammudest korruptsioonivastases v\u00f5itluses ja demokraatlike struktuuride tugevdamisel.\nUkraina soovib, et ametlikud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised riikide liitu liitumise tingimuste \u00fcle algaksid aasta l\u00f5puks ning Euroopa Komisjoni presidendi\u00a0soojad s\u00f5nad annavad lootust ka Moldovale.\n\"Mis puudutab Moldova reforme, et liikuda edasi EL-i teel, siis n\u00e4en selgelt, et teete suuri edusamme,\" \u00fctles von der Leyen \u00fchisel pressikonverentsil.\n\"Seda on hea n\u00e4ha ja see on h\u00e4mmastav ning me aitame teid veelgi kiiremini edasi liikuda. Ja see on p\u00f5hjus, miks me suurendame n\u00fc\u00fcd oluliselt oma EL-i delegatsiooni t\u00f6\u00f6tajate arvu Chi\u015fin\u0103us.P\u00f5him\u00f5tteliselt on see selleks, et toetada teid reformide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, aga ka aidata teil luua vajalikku haldussuutlikkust,\" r\u00e4\u00e4kis von der Leyen.\nSandu \u00fctles selle kuu alguses uudisteagentuurile AFP, et soovib ametlike liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamist ja Moldova liitumist Euroopa Liiduga v\u00f5imalikult kiiresti, mille eesm\u00e4rgiks on kaitsta riigi habrast demokraatiat.\nKolmap\u00e4eval von der Leyeniga vesteldes t\u00e4nas Sandu Br\u00fcsselit usalduse eest tema l\u00e4\u00e4nemeelse valitsuse vastu ja abi eest reformide l\u00e4biviimisel.\n\"Meie p\u00f5lvkonna \u00fclesanne on tuua Moldova Euroopa perekonda ja tuua Euroopa Liit koju. Ja, kallis Ursula, ma olen t\u00e4iesti kindel, et see \u00f5nnestub,\" \u00fctles Sandu.\nMoldova tippkohtumisele on kutsutud umbes 47 juhti Euroopa Liidust ja v\u00e4ljastpoolt, et arutada \u00fchiste strateegiliste ja julgeolekuohtude k\u00e4sitlemist.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Euroopa Komisjoni juht tervitas Moldova suurt edu EL-i p\u00fc\u00fcdlemisel (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nCHI\u0218IN\u0102U, 31. mai, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen \u00f5nnitles kolmap\u00e4eval Moldova riigipead Maia Sandut suurte edusammude puhul reformide osas, mida on vaja Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse toetuseks.\u00a0\nVon der Leyen andis EL-i liidrite suure tippkohtumise eel\u00f5htul Moldova pealinnas Chi\u0219in\u0103us Sanduga \u00fchise pressikonverentsi-.\n\"Moldova on Euroopa keskmes. Moldova on Euroopa. Ja t\u00e4na ja homme on kogu Euroopa Moldova,\" \u00fctles von der Leyen.\nMoldova loodab, et k\u00fcmnete juhtide v\u00f5\u00f5rustamine neljap\u00e4evasel Euroopa Poliitilise \u00dchenduse (EPC) tippkohtumisel n\u00e4itab riigi Euroopa ambitsioonide tugevust.\nVenemaa sissetung naaberriiki Ukrainasse ja v\u00e4idetavad katsed Moldovat ennast destabiliseerida on Chi\u015fin\u0103us kasvatanud Euroopa Liidu liikmelisuse soovi, mida kunagi peeti pikaajaliseks eesm\u00e4rgiks.\nEuroopa Liidu laienemise toetaja Von der Leyen peab oktoobris \u00fchenduse riikidele\u00a0aru andma Moldova edusammudest korruptsioonivastases v\u00f5itluses ja demokraatlike struktuuride tugevdamisel.\nUkraina soovib, et ametlikud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised riikide liitu liitumise tingimuste \u00fcle algaksid aasta l\u00f5puks ning Euroopa Komisjoni presidendi\u00a0soojad s\u00f5nad annavad lootust ka Moldovale.\n\"Mis puudutab Moldova reforme, et liikuda edasi EL-i teel, siis n\u00e4en selgelt, et teete suuri edusamme,\" \u00fctles von der Leyen \u00fchisel pressikonverentsil.\n\"Seda on hea n\u00e4ha ja see on h\u00e4mmastav ning me aitame teid veelgi kiiremini edasi liikuda. Ja see on p\u00f5hjus, miks me suurendame n\u00fc\u00fcd oluliselt oma EL-i delegatsiooni t\u00f6\u00f6tajate arvu Chi\u015fin\u0103us.P\u00f5him\u00f5tteliselt on see selleks, et toetada teid reformide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, aga ka aidata teil luua vajalikku haldussuutlikkust,\" r\u00e4\u00e4kis von der Leyen.\nSandu \u00fctles selle kuu alguses uudisteagentuurile AFP, et soovib ametlike liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamist ja Moldova liitumist Euroopa Liiduga v\u00f5imalikult kiiresti, mille eesm\u00e4rgiks on kaitsta riigi habrast demokraatiat.\nKolmap\u00e4eval von der Leyeniga vesteldes t\u00e4nas Sandu Br\u00fcsselit usalduse eest tema l\u00e4\u00e4nemeelse valitsuse vastu ja abi eest reformide l\u00e4biviimisel.\n\"Meie p\u00f5lvkonna \u00fclesanne on tuua Moldova Euroopa perekonda ja tuua Euroopa Liit koju. Ja, kallis Ursula, ma olen t\u00e4iesti kindel, et see \u00f5nnestub,\" \u00fctles Sandu.\nMoldova tippkohtumisele on kutsutud umbes 47 juhti Euroopa Liidust ja v\u00e4ljastpoolt, et arutada \u00fchiste strateegiliste ja julgeolekuohtude k\u00e4sitlemist.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Noored mehed kavatsesid Soomes j\u00e4relmaksuga ostetud autod maha m\u00fc\u00fca Iraaki ja selle pealt teenidaNoored mehed otsustasid Soomes autopettusega raha teenida. Nad ostsid j\u00e4relmaksuga kaks autot ja viisid need Rootsi, kust m\u00f5lemad autod pidi m\u00fc\u00fcdama T\u00fcrgi kaudu Iraaki.\nKuriteod pandi toime 2021. aasta veebruaris ja m\u00e4rtsis Helsingis, vahendab MTV.\nKaks s\u00f5pra aitasid kolmandal mehel erinevates autokauplustes j\u00e4relmaksulepinguid s\u00f5lmida.\nEsimene autodest oli A-seeria Mercedes-Benz, mille ostuhind j\u00e4i 73 000 euro kanti. Teine Range Roveri marki auto osteti umbes 118 000 euro eest.\nAutode koguv\u00e4\u00e4rtus oli seega \u00fcle 190 000 euro, millest mehed tegid ostu hetkel sissemakse 18 000 eurot.\nOstjana esinenud mees teatas aastasissetulekuks 65 000 eurot, kuigi tegelikkuses oli ta t\u00f6\u00f6tu.\nM\u00f5lema auto igakuised osamaksed j\u00e4id tasumata.\nP\u00e4rast ostu transportisid mehed autod juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Rootsi, kust nad pidid toimetama need T\u00fcrki ja sealt edasi Iraaki m\u00fc\u00fcgiks.\nMeeste \u00f5nnetuseks l\u00e4ks aga Rootsis Mercedes-Benz rikki ning meestel ei \u00f5nnestunud seda edasi toimetada. L\u00f5puks saadeti auto m\u00fc\u00fcgiesindusse tagasi.\nRange Rover j\u00e4i kadunuks.\nHelsingi kohus k\u00e4sitles tegevusi kui etteplaneerituid.\nKohus karistas 25-aastast meest kahe kelmuse eest poolteiseaastase tingimisi vangistusega. Veel kaks meest said oma tegude eest karistada varem.\nMehed peavad solidaarselt h\u00fcvitama finantsettev\u00f5tetele nende tekitatud rahalise kahju ehk umbes 110 000 eurot."}
{"text":"Vaheriga seotud j\u00e4relevalve valmib hiljemP\u00e4rast endise politseijuhi Elmar Vaheri kelmusekahtlustuse saamist pidi siseministeeriumis alustatud teenistuslik j\u00e4relevalve politsei- ja piirivalveameti (PPA) \u00fcle algse plaani j\u00e4rgi valmima mai l\u00f5pus, kuid l\u00fckkus n\u00e4dala v\u00f5rra edasi.Siseministeerium alustas teenistuslikku j\u00e4relevalvet PPA \u00fcle m\u00e4rtsis, et selgida v\u00e4lja k\u00f5ik teenistujate t\u00e4htaegse \u00fcleviimisega ehk rotatsiooniga politsei- ja piirivalveametist seotud asjaolud ja nende \u00f5igusp\u00e4rasus. J\u00e4relevalve t\u00e4htajaks seati toona 31. mai. ERR"}
{"text":"Oleme teel haige \u00fchiskonna suunasTeisip\u00e4ev peaks justkui olema reeglina tavaline t\u00f6\u00f6p\u00e4ev, aga tundub, et avaliku sektori inimestel ja nendega suhtlevatel tegelastel tasub olla ettevaatlik. Ehk samas Tartu raekoja kabinetis toimus l\u00e4biotsimine ka seitse aastat ja seitse p\u00e4eva tagasi ning see kaasus pole veel oma suursuguses - ehk nn juuksurikaasuses - l\u00f5pplahendini j\u00f5udnud. Aga juba on k\u00e4sil uus suur m\u00f5jutamise ja isikutevaheliste suhete t\u00f5estamine.Ma t\u00f5esti ei suuda aru saada, miks peaks kedagi m\u00f5jutama v\u00f5i kuritegelikule teele viima kaasus, kus konkreetse hoone kontekstis on arutelud juba v\u00e4ga vanad, ja l\u00f5puks suhteliselt loogilise stsenaariumi kujunemises ei suuda k\u00fcll kuritegu n\u00e4ha.Miks peaks kedagi m\u00f5jutama, kui \u00fcks tahab m\u00fc\u00fca, \u00fcks ei taha osta ja teine tahab? See paistab t\u00e4pselt sama tark, kui arvata, et Raadil lagunevad angaarid olid ja on mingi magus kinnisvara, mille nimel pidin kellegi arvates omal ajal toimingupiirangut rikkuma, et ise midagi justkui saada.Anna m\u00f5istust ja aeg \u00fcldiselt annab - ehk t\u00e4naseks on ju siililegi selge, et kui need angaarid oleks reaalselt miskit v\u00e4\u00e4rt ja investeering sinna selgelt tasuv, siis oleks seal viimase seitsme aastaga ka midagi toimunud. Aga kahjuks see ei ole nii ja kogu aktsiooni \u00fcks kindel tulemus oli vaid see, et hooned seisavad endiselt alakasutuses ja linnal on p\u00fcsiv kulurida eelarves.Sama seis tundub olevat ka selle RKASile kuuluva hoonega. Kogu lugu on seda jaburam, et see k\u00f5ik k\u00e4ib avaliku enampakkumise kaudu ning mingit soodsat olukorda ei saa ka kuidagi tekkida.Loomulikult ei tea ma t\u00e4na selle kaasuse nii-\u00f6elda v\u00f5imalikke tagamaid, aga ei saa t\u00f5esti aru, kus isegi v\u00f5iks olla loogiline motivatsioon ning \u00fcle\u00fcldse vajadus midagi m\u00f5jutada.See, et linnal pole piisavalt vahendeid selle maja renoveerimiseks, on seitse aastat teada. Pigem oli k\u00fcsimus, et miks riik ei v\u00f5iks seda linnale odavamalt m\u00fc\u00fca? Aga kui riigi otsus oli teha enampakkumine, siis panebki selle k\u00f5ik ju paika riigiasutus ning avalik pakkumine.Mida siin on m\u00f5jutada? Rahanduse abilinnapea roll on hoida ka linnaeelarvel silma peal ja kui mingi asi k\u00e4ib \u00fcle j\u00f5u, siis seda ka selgelt \u00f6elda.Kui selle valguses ilmneb, et enampakkumisel osaleb tema tuttav, mis on paraku Eestis ja ka Tartus suhteliselt paratamatu, siis justkui peaks inimene ennast igast liigutusest taandama - no ikka v\u00e4ga jaburaks kisub see lugu. Hakata otsima sinna veel k\u00fclge, et \u201et\u00e4nu\u201c sellistele suhetele on k\u00f5ik inimestevahelised toimingud ja suhted kuidagi korruptiivsed - no ei k\u00f5la tervem\u00f5istuslikult.See k\u00f5ik oleks nagu juba olnud. Mingite geeniuste arvates olin mina ka kunagi v\u00e4idetava tasuta juuksel\u00f5ikuse saamise t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4nud seel\u00e4bi juuksurile faktiliselt v\u00f5lgu. Ning see suurejooneline v\u00f5lasuhe siis sundis mind tegelema mingite otsustega kellegi teise kui linna huvides. Tule taevas appi! See sobiks t\u00f5esti paremini kuskile Lindgreni muinasjuturaamatusse.Usun, et sellest tuleb taas \u00fcks mage lugu, mis parimal juhul p\u00e4\u00e4dib \u00fclimalt segase ja mitmeti t\u00f5lgendatava toimingupiirangu rikkumisena, millest l\u00f5puks ei saa aru ka s\u00fc\u00fcdistajad ise, r\u00e4\u00e4kimata kahtlusalustest - isegi kui tuvastatakse miski formaalne eksimus.Alati on v\u00f5imalus kuskil tonti otsida. Hullem on see, et v\u00e4hegi ettev\u00f5tluse taustaga v\u00f5i valdkonnas suhteid omavad inimesed ei julge ega taha nii enam Eesti heaks avalikus sektoris mitte midagi teha, sest see k\u00f5ik muutub lihtsalt vastikuks.Kui kellegi eesm\u00e4rk on, et avalikes ametites on vaid need, kellel puudub nii t\u00f6\u00f6kogemus kui ka inimlikud suhted erasektoriga; kui igas arutelus v\u00f5i \u00fchises \u00f5ller\u00fc\u00fcpamises n\u00e4hakse korruptsioonitonti, siis oleme ikka teel p\u00e4ris haige \u00fchiskonna suunas.\"Kui igas arutelus v\u00f5i \u00fchises \u00f5ller\u00fc\u00fcpamises n\u00e4hakse korruptsioonitonti, siis oleme ikka teel p\u00e4ris haige \u00fchiskonna suunas.\"KAJAR LEMBER ettev\u014dtja, endine Tartu abilinnapea"}
{"text":"Austraalias on hakanud levima selgeltn\u00e4gemispettusedSkeptilisem lugeja ehk muigab sellise pealkirja \u00fcle. Et noh, kes selgeltn\u00e4gija, kaardimoori v\u00f5i muu voodoo-isiku jutule l\u00e4heb, see juba petta ongi saanud. Ent Austraalias, aga ka mujal maailmas levivad pettused, mis ei kujuta endast pelgalt ebam\u00e4\u00e4rast v\u00f5i mittet\u00e4ituvat ennustust, vaid v\u00e4ga kindlat skeemi, mille \u00f5nge langemiseks ei pea olema kergeusklik v\u00f5i rumal, piisab vaid meeleheitest.Just sellises keerulises emotsionaalses olukorras viibis Sydney mees Nasser, kui talle t\u00e4naval \u00fcks end selgeltn\u00e4gijaks kuulutanud t\u00fc\u00fcp ligines. Ta r\u00e4\u00e4gib Austraalia rahvusringh\u00e4\u00e4lingule, et tema t\u00fctardel on m\u00f5lemal raske puue, keeruline oli tervislik olukord ka tema abikaasal. T\u00fctarde eest hoolitsemine v\u00f5ttis mehelt nii palju aega, et t\u00f6\u00f6l k\u00e4imiseks seda ei j\u00e4tkunud. Kuigi n\u00fc\u00fcd tundub see talle tobe, suutis selgeltn\u00e4gijast mees Nasseri endaga kaasa meelitada.Nagu k\u00f5igil teistel temalaadsetel ohvritel, algas Nasserigi lugu \u00fchest needusest, mis olla nii v\u00f5imas, et meedium peab j\u00e4rgmiseks korraks kohale kutsuma oma \u00fclemuse, \u201emeisterguru\u201c. Nasser pidi endale m\u00f6\u00f6nma, et tol madalhetkel tundus tema elu t\u00f5esti t\u00e4iesti \u00e4ra neetud. No miks siis mitte, vaatame, mida meister r\u00e4\u00e4gib.Guru kinnitas, et meest ja tema peret vaevab needus, selleks oli vaja j\u00e4rjekorras juba kolmandat (kallist!) seanssi, kuhu Nasser pidi tooma riideid. Need pandi p\u00f5lema, assistent haaras kusagilt v\u00e4lja koleda v\u00e4limusega nuku, kukkus karjuma ja suust verd v\u00e4lja ajama. Sellised trikid on muidugi osav silmamoondus: v\u00f5ltsveri, deemonlikud kriisked ja butafooria k\u00e4ib pettuse juurde, et sugestiivne etendus ohvrit vapustaks ning veenaks teda j\u00e4rgmiste seansside peale veelgi rohkem raha kulutama. T\u00f5tt-\u00f6elda tekitas see Nasseris hirmu. N\u00f5utud raha vaesel mehel samuti taskus ei olnud, selleks, et veidrast olukorrast tervelt p\u00e4\u00e4seda, andis ta neile nii palju, kui leidus. Olles saanud hoiatuse, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud summa tuleb ka kindlasti \u00e4ra tasuda, lasi ta sealt jalga.Usk raha maagiasseKahjuks ei kipu ametiv\u00f5imud Nasseri-suguseid ohvreid kusagil v\u00e4ga aitama, ehkki juhtumid v\u00e4idetavast needusest on \u00e4ravahetamiseni sarnased. Meedium-petturid teavad ka v\u00e4ga h\u00e4sti, kui ps\u00fchholoogiliselt rusuvalt m\u00f5jub ohvrile oma vigade tunnistamine. Eriti, kui m\u00e4ngus on raha. Inimene on juba kord selliselt loodud, et usub raha j\u00f5udu. Kui millegi eest raha maksta, on raske- ja mida rohkem, seda raskem - leppida sellega, et see on tuulde l\u00e4inud. \u00c4kki kui veel ja veel maksta. Isegi need, kes suudavad viimaks endale tunnistada, et neid on haneks t\u00f5mmatud, ei julge p\u00e4rast sellest r\u00e4\u00e4kida, kartes teiste v\u00e4ljanaermist.Ameerika pension\u00e4ride \u00fchendus (AARP) hoiatab oma veebilehel, et petturid jahivad \u00fcksildasi, leinavaid, raskes olukorras inimesi. M\u00f5ned pakuvad oma teenuseid, ent kui raha \u00fcle kantud, mingit seanssi ei j\u00e4rgnegi ja selgeltn\u00e4gija on haihtunud kui tina tuhka. AARP kirjeldab, et petise kindlaim tunnus on see, et tema t\u00f6\u00f6 ei saa kunagi valmis. Kui \u00fcks rituaal on sooritatud v\u00f5i loits lausutud, tuleb aga teha teinegi, sest needus on nii v\u00f5imas v\u00f5i tuleb muidu tagasi - v\u00f5i juhtub midagi hirmsat kliendi l\u00e4hedasega. Hinnad aga ulatuvad tuhandetesse. Austraalia pettusevastane organisatsioon Scamwatch lisab, et keeldumise korral v\u00f5ib m\u00f5ni tegelane hakata ka oma needustega \u00e4hvardama. Seda ei maksa kuulda v\u00f5tta. M\u00f5ni aga lubab \u00e4ra hoida m\u00f5ne tulevikus juhtuda \u00e4hvardava suure \u00f5nnetuse, mis on, kui j\u00e4rele m\u00f5elda, k\u00fcllaltki iset\u00e4ituv ennustus. Ja kui ikkagi midagi halba juhtub, saab petis alati k\u00e4si laiutada ja \u00f6elda, et aga t\u00e4nu mulle maksmisele p\u00e4\u00e4sesid veelgi hullemast.Panthermedia ScanpixRAHA EEST \u00d5NNE:Petised lubavad needuse \u00e4ra v\u00f5tta, ja kui ei maksa, \u00e4hvardavad veel uue peale panna.GREETE K\u00d5RVITS"}
{"text":"PolitseiKOHTLA-J\u00c4RVEL SAI KAKS MEEST PEKSA29. mail sai politsei teate, et Kohtla-J\u00e4rvel P\u00e4rna t\u00e4naval toimus konflikt, mille k\u00e4igus sai 43aastane mees vigastada. Samal p\u00e4eval teatati politseile, et Kohtla-J\u00e4rvel Uuel t\u00e4naval asuva kortermaja trepikojas l\u00f5i 36aastane mees 44aastast meest. Juhtumite t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.KELM SAI KOHTLA-J\u00c4RVE MEHELT PETTUSEGA KOPSAKA SUMMAPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Kohtla-J\u00e4rvel elav mees, kellele helistas kelm, v\u00e4ites, et mees on kogunud kr\u00fcptoraha, ning palus tal edastada oma pangakonto andmed kr\u00fcptoraha k\u00e4ttesaamiseks, mida mees ka tegi. Kelm palus mehel arvutisse laadida AnyDeski programmi, mille kaudu mees sisestas enda ID-kaardi PIN1 ja PIN2 koodi. Hiljem avastas ohver, et tema pangakontolt on kadunud 5800 eurot."}
{"text":"Venemaa s\u00f5idukite rohelised kaardid kaotasid Eestis kehtivuse1. juunil kaotasid kehtivuse k\u00f5ik senised Venemaa ja Valgevene s\u00f5idukite rohelised kaardid Eestis ja teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides.Alates t\u00e4nasest peab neile s\u00f5idukitele Eestis liiklemiseks tegema piirikindlustuse v\u00f5i tuleb s\u00f5iduk registreerida Eesti liiklusregistrisse ja teha tavaline liikluskindlustus.\nLiikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa s\u00f5nul on s\u00f5da Ukrainas ja finantssektorile kehtestatud sanktsioonid viinud selleni, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid l\u00f5petasid rohelise kaardi s\u00fcsteemi lepingu Venemaa ja Valgevenega.\n\u00abKui Venemaa registrim\u00e4rgiga auto omanik elab Eestis, siis ta v\u00f5iks t\u00f5siselt kaaluda autole Eesti numbrim\u00e4rgi v\u00f5tmist, sest tavaline liikluskindlustus on meie piirikindlustusest m\u00e4rksa soodsam. Muidugi v\u00f5ib teha piirikindlustuse ka teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis, kus see v\u00f5ib olla odavam,\u00bb\u00a0\u00fctles Potsepp.\nMaksu- ja tolliameti v\u00e4lispiiri valdkonna juhi Ants Kutti s\u00f5nul saab piirikindlustust osta juba 30 p\u00e4eva enne reisi algust ja kuni \u00fcheks aastaks. \u00abEt v\u00e4ltida v\u00f5imalikke ootej\u00e4rjekordi Eesti-Vene piiril, kutsume \u00fcles k\u00f5iki reisiplaane tegevaid inimesi ja ettev\u00f5tteid, keda muudatus puudutab, soetama korrektne piirikindlustus juba t\u00e4na. See tagab sujuva piiri\u00fcletuse ilma t\u00fclikate viivitusteta,\u00bb\u00a0\u00fctles Kutti.\nPiirikindlustust saab teha Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktis ning Tallinna lennujaama tollipunktis maksu- ja tolliameti esinduses.\nNarva piiripunkti juht Marek Liiva selgitas, et piirivalvurid kontrollivad s\u00f5idukitel kehtiva kindlustuse olemasolu nii Eestisse sisenemisel kui siit v\u00e4ljumisel. \u00abKui Eestisse tuleval s\u00f5idukil ei ole Eestis kehtivat kindlustust, siis ei luba me s\u00f5idukiga riiki siseneda. S\u00f5idukijuht saab sellisel juhul piiril vormistada piirikindlustuse,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4kis Liiva.\nAlates 1. juunist ei kehti ka Eesti s\u00f5iduki roheline kaart Venemaal ja Valgevenes.\nRoheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis, mille saab Eesti registris olevale s\u00f5idukile tellida kindlustusseltsilt koos Eesti liikluskindlustuspoliisiga.\nLKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi b\u00fcroo ja liikluskindlustuse lepinguta s\u00f5idukite sundkindlustaja. LKF h\u00fcvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5idukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu."}
{"text":"T\u00e4nasest kaotasid kehtivuse Venemaa s\u00f5idukite rohelised kaardid EestisT\u00e4na, 1. juunil 2023 kaotasid kehtivuse k\u00f5ik senised Venemaa ja Valgevene s\u00f5idukite rohelised kaardid Eestis ja teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Alates t\u00e4nasest peab neile s\u00f5idukitele Eestis liiklemiseks tegema piirikindlustuse v\u00f5i tuleb s\u00f5iduk registreerida Eesti liiklusregistrisse ja teha tavaline liikluskindlustus.\nLiikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa s\u00f5nul on s\u00f5da Ukrainas ja finantssektorile kehtestatud sanktsioonid viinud selleni, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid l\u00f5petasid rohelise kaardi s\u00fcsteemi lepingu Venemaa ja Valgevenega.\n\u201eKui Venemaa registrim\u00e4rgiga auto omanik elab Eestis, siis ta v\u00f5iks t\u00f5siselt kaaluda autole Eesti numbrim\u00e4rgi v\u00f5tmist, sest tavaline liikluskindlustus on meie piirikindlustusest m\u00e4rksa soodsam. Muidugi v\u00f5ib teha piirikindlustuse ka teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis, kus see v\u00f5ib olla odavam,\u201c \u00fctles Potsepp.\nMaksu- ja tolliameti v\u00e4lispiiri valdkonna juhi Ants Kutti s\u00f5nul saab piirikindlustust osta juba 30 p\u00e4eva enne reisi algust ja kuni \u00fcheks aastaks. \u201eEt v\u00e4ltida v\u00f5imalikke ootej\u00e4rjekordi Eesti-Vene piiril, kutsume \u00fcles k\u00f5iki reisiplaane tegevaid inimesi ja ettev\u00f5tteid, keda muudatus puudutab, soetama korrektne piirikindlustus juba t\u00e4na. See tagab sujuva piiri\u00fcletuse ilma t\u00fclikate viivitusteta,\u201c \u00fctles Kutti.\nPiirikindlustust saab teha Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktis ning Tallinna lennujaama tollipunktis maksu- ja tolliameti esinduses.\nNarva piiripunkti juht Marek Liiva selgitas, et piirivalvurid kontrollivad s\u00f5idukitel kehtiva kindlustuse olemasolu nii Eestisse sisenemisel kui siit v\u00e4ljumisel. \u201eKui Eestisse tuleval s\u00f5idukil ei ole Eestis kehtivat kindlustust, siis ei luba me s\u00f5idukiga riiki siseneda. S\u00f5idukijuht saab sellisel juhul piiril vormistada piirikindlustuse,\u201c r\u00e4\u00e4kis Liiva.\nAlates 1. juunist ei kehti ka Eesti s\u00f5iduki roheline kaart Venemaal ja Valgevenes.\nRoheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis, mille saab Eesti registris olevale s\u00f5idukile tellida kindlustusseltsilt koos Eesti liikluskindlustuspoliisiga.\nLKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi b\u00fcroo ja liikluskindlustuse lepinguta s\u00f5idukite sundkindlustaja. LKF h\u00fcvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5idukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.\nLisainfo rohelise kaardi kohta Venemaal ja Valgevenes"}
{"text":"Endine t\u00f6\u00f6taja tutvustas ka s\u00f5pradele \u00abtasuta\u00bb tankimistPaides oli kohtu all neljane seltskond mehi, kellele pandi s\u00fc\u00fcks arvutikelmust. Sel korral oli tegemist siiski k\u00fctusevargusega.Tehti kindlaks, et sama seltskond tankis ja omastas mitmel korral erim\u00e4rgistusega diislik\u00fctust.\u00dcks meestest oli l\u00fcpsikarjafarmi endine t\u00f6\u00f6taja, kes teadis, et lukustamata traktorites hoitakse tankimisel vajaminevat kiipi, samuti oli tal teada tankimiseks vajaminev PIN-kood.Nii varastasid mehed iga paari p\u00e4eva v\u00f5i n\u00e4dala j\u00e4rel diislik\u00fctust, ikka paarsada liitrit korraga. Varastatud k\u00fctuse kogus oli 1246,25 liitrit, millega tekitati varalist kahju 1358,14 eurot.\u00dcks meestest sai karistuseks aasta ja kaheksa kuud vangistust, teine aastase vangistuse. M\u00f5lemad vangistused m\u00f5isteti tingimisi sama pika katseajaga. Aasta ja kaheksakuulise vangistuse sai ka grupi kolmas liige, kuid \u00e4rakandmata karistuse jagu suurenes tema vangistus kahe aastani. See asendati 720 tunni \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6ga, mida on aega teha samuti kaks aastat. Grupi neljas liige sai karistuseks aasta ja kolm kuud vangistust tingimisi kaheaastase katseajaga.Mehed peavad kannatanule tekitatud kahju h\u00fcvitama. Menetluskuludki ulatuvad tuhandetesse eurodesse. (JT)"}
{"text":"Venemaa s\u00f5idukite rohelised kaardid Eestis\u00a0enam ei kehtiLiikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa s\u00f5nul on s\u00f5da Ukrainas ja finantssektorile kehtestatud sanktsioonid viinud selleni, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid l\u00f5petasid rohelise kaardi s\u00fcsteemi lepingu Venemaa ja Valgevenega.\nSeega alates t\u00e4nasest kaotasid kehtivuse k\u00f5ik senised Venemaa ja Valgevene s\u00f5idukite rohelised kaardid Eestis ja teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Alates t\u00e4nasest peab neile s\u00f5idukitele Eestis liiklemiseks tegema piirikindlustuse v\u00f5i tuleb s\u00f5iduk registreerida Eesti liiklusregistrisse ja teha tavaline liikluskindlustus.\n\u201eKui Venemaa registrim\u00e4rgiga auto omanik elab Eestis, siis ta v\u00f5iks t\u00f5siselt kaaluda autole Eesti numbrim\u00e4rgi v\u00f5tmist, sest tavaline liikluskindlustus on meie piirikindlustusest m\u00e4rksa soodsam. Muidugi v\u00f5ib teha piirikindlustuse ka teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis, kus see v\u00f5ib olla odavam,\u201c \u00fctles Potsepp.\nMaksu- ja tolliameti v\u00e4lispiiri valdkonna juhi Ants Kutti s\u00f5nul saab piirikindlustust osta juba 30 p\u00e4eva enne reisi algust ja kuni \u00fcheks aastaks. \u201eEt v\u00e4ltida v\u00f5imalikke ootej\u00e4rjekordi Eesti-Vene piiril, kutsume \u00fcles k\u00f5iki reisiplaane tegevaid inimesi ja ettev\u00f5tteid, keda muudatus puudutab, soetama korrektne piirikindlustus juba t\u00e4na. See tagab sujuva piiri\u00fcletuse ilma t\u00fclikate viivitusteta,\u201c \u00fctles Kutti.\nPiirikindlustust saab teha Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktis ning Tallinna lennujaama tollipunktis maksu- ja tolliameti esinduses.\nNarva piiripunkti juht Marek Liiva selgitas, et piirivalvurid kontrollivad s\u00f5idukitel kehtiva kindlustuse olemasolu nii Eestisse sisenemisel kui siit v\u00e4ljumisel. \u201eKui Eestisse tuleval s\u00f5idukil ei ole Eestis kehtivat kindlustust, siis ei luba me s\u00f5idukiga riiki siseneda. S\u00f5idukijuht saab sellisel juhul piiril vormistada piirikindlustuse,\u201c r\u00e4\u00e4kis Liiva.\nAlates 1. juunist ei kehti ka Eesti s\u00f5iduki roheline kaart Venemaal ja Valgevenes.\nRoheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis, mille saab Eesti registris olevale s\u00f5idukile tellida kindlustusseltsilt koos Eesti liikluskindlustuspoliisiga.\nLKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi b\u00fcroo ja liikluskindlustuse lepinguta s\u00f5idukite sundkindlustaja. LKF h\u00fcvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5idukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu."}
{"text":"Venemaa s\u00f5idukite rohelised kaardid kaotasid t\u00e4na kehtivuseT\u00e4na, 1. juunil kaotasid kehtivuse k\u00f5ik senised Venemaa ja Valgevene s\u00f5idukite rohelised kaardid Eestis ja teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Alates t\u00e4nasest peab neile s\u00f5idukitele Eestis liiklemiseks tegema piirikindlustuse v\u00f5i tuleb s\u00f5iduk registreerida Eesti liiklusregistrisse ja teha tavaline liikluskindlustus.\nS\u00f5idukile saab kindlustuse teha piiril.\nFoto: Andras Kralla\nLiikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa s\u00f5nul on s\u00f5da Ukrainas ja finantssektorile kehtestatud sanktsioonid viinud selleni, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid l\u00f5petasid rohelise kaardi s\u00fcsteemi lepingu Venemaa ja Valgevenega."}
{"text":"Ginter: kuriteokahtlustest vaikimine piiraks prokuratuuri ja meediat   \u00d5igusteadlase Jaan Ginteri hinnangul on paratamatu, et kuriteokahtlustused saavad avalikuks ning kahtlustava maine seet\u00f5ttu enne \u00f5igeksm\u00f5istvat kohtuotsust kannatab, ent kahtlustuse avalikustamise keelamine pidurdaks liigselt nii meediat kui prokuratuuri. S\u00fc\u00fctute inimeste au ja v\u00e4\u00e4rikuse kaitseks ei maksa seet\u00f5ttu esialgsest kahtlustusest veel suuri j\u00e4reldusi teha.      Ettev\u00f5tja Parvel Pruunsild saatis kolmap\u00e4eva hommikul ise ajakirjandusele teate, et kaitsepolitsei kahtlustab teda kuriteos. Vahel saavad aga kuriteokahtlustused avalikuks prokuratuuri enda initsiatiivil. Kahtlustava maine teiste inimeste silmis saab pihta igal juhul. \"Vikerhommikus\" sel teemal arutlenud Ginter osutas, et k\u00f5ik inimesed tahavad, et teised temast lugu saaksid pidada ja on selge, et lugupidamine m\u00f5nev\u00f5rra paratamatult langeb niipea, kui isik saab kahtlustuse. Kui kahtlustatav taolise info ise avalikustab, saab tema au ja v\u00e4\u00e4rikus m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem kannatada v\u00f5rreldes sellega, kui info saab avalikuks muust allikast, n\u00e4iteks prokuratuurist. Ginter viitas \u00fchele Ameerikas tehtud uuringule, kus vaadati, kuidas t\u00f6\u00f6andjad suhtuvad sissetulevatesse CV-desse ning ilmnes, et isegi, kui dokumentide seas on \u00f5igeksm\u00f5istev kohtuotsus koos kohtuniku allkirjastatud kirjaga, et \u00f5igeksm\u00f5istvat otsust tuleb t\u00f5lgendada nii, et isikul ei ole mingit s\u00fc\u00fcd, siis t\u00f5en\u00e4osus, et sellise CV esitaja kutsutaks t\u00e4iendavale intervjuule, langeb v\u00e4ga tugevasti. M\u00f5nes riigis on katsetatud seda, et ei r\u00e4\u00e4gita \u00fchestki kriminaalasjast avalikult meedias enne, kui on olemas juba j\u00f5ustunud kohtuotsus. \"Aga selline l\u00e4henemine paneks j\u00e4llegi kindlasti meediale v\u00e4ga suured pidurid peale. Info tuleb avalikuks sellep\u00e4rast, et avalikkus vajab informatsiooni selleks, et avalikkus saaks efektiivselt toimida,\" \u00fctles Ginter. Ka prokuratuurile ei saa tema s\u00f5nul panna n\u00f5uet, et ta j\u00f5uab alustatud asjadega sajaprotsendiliselt s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva kohtulahendini. \"Eesm\u00e4rk on v\u00e4ga ilus ja \u00f5ige, aga n\u00f5uda prokuratuurilt seda, et ta \u00fchegi asjaga v\u00e4lja ei tuleks, kus v\u00f5ib tulla \u00f5igeksm\u00f5istev lahend, seda n\u00f5uda ei saa. See paneks prokuratuurile juba liiga suured pidurid peale,\" \u00fctles Ginter. Kuigi probleemist p\u00e4riselt lahti ei saa, siis \u00fche v\u00f5imalusena selleks, et tegelikult s\u00fc\u00fctu inimese au ja v\u00e4\u00e4rikus saaks v\u00e4hem kannatada, t\u00f5i Ginter v\u00e4lja vajaduse avalikkusele selgeks teha, et kahtlustus t\u00f5epoolest ongi kahtlustus ja sellest ei ole p\u00f5hjust teha nii tugevaid j\u00e4reldusi. \"Aga kahjuks on ka t\u00e4nap\u00e4eval nii, et kui me loeme n\u00e4iteks ainult pealkirju ja inimeste t\u00e4helepanu on l\u00fchikene, v\u00e4ga paljud loevadki p\u00f5hiliselt ainult pealkirja, siis pealkirjades kipub s\u00fc\u00fctuse presumptsioon j\u00e4rgimata j\u00e4\u00e4ma. Pealkirjades p\u00e4ris tihti juhtub seda, et pannakse isikule midagi v\u00e4ga selgelt s\u00fc\u00fcks, ilma et lugejale oleks antud hoiatus, et tegemist on ainult kahtlustusega,\" kritiseeris Ginter, m\u00f6\u00f6ndes samas, et tasapisi on olukord meediakajastustes paremaks l\u00e4inud. Lisaks tuletas Ginter meelde eesti vanas\u00f5na, et kus suitsu, seal tuld. See t\u00e4hendab, et meil on hulk kriminaalasju, kus on k\u00fcll \u00f5igeksm\u00f5istev kohtulahend olemas, aga avalikkuses ikkagi v\u00e4ga suur hulk inimesi usub, et tegelikult oli inimene selles asjas ikkagi s\u00fc\u00fcdi. Eesti \u00f5iguss\u00fcsteemis on kahju kompenseerimise s\u00fcsteem olema neile, kes on kohtueelse menetluse ajal kinni istunud. Ginteri s\u00f5nul v\u00f5ib vaielda, kas see on piisav ja selge on see, et osa inimeste jaoks on ta kindlasti ebapiisav, sest inimeste sissetulekud on v\u00e4ga erinevad. \"\u00d5nneks korruptsiooniasjade puhul inimesed kinni ei istu, aga mainekahju h\u00fcvitamiseks meil mingisugust head versioon ei ole,\" m\u00e4rkis Ginter.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Vikerhommik\", intervjueerisid Margit Kilumets ja Sten Teppan   "}
{"text":"Mullas\u00f5ela ostja langes kelmuse ohvriksTeadmine, et ta on ilmselt pettuse ohvriks langenud, sundis noort Valgamaa meest politseilt abi otsima.\n\u00a0Maikuu viimasel p\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 30-aastane mees, kes oli soovinud osta ekskavaatorile mullas\u00f5ela.\nMees kandis m\u00fc\u00fcjale raha \u00e4ra, aga p\u00e4rast seda pole v\u00e4idetav s\u00f5elam\u00fc\u00fcja tema kontaktiotsingutele enam pole vastanud. Mullas\u00f5ela pole mees aga t\u00e4naseni k\u00e4tte saanud.\nKelmusega tekitatud kahju on 9506 eurot."}
{"text":"Autot osta soovinud mees j\u00e4i rahast ilmaTartumaa mees tahtis osta auto, mille eest tuli tal m\u00fc\u00fcjale tasuda pool summast ette, ent j\u00e4i tagatisrahast hoopis ilma.31. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 35-aastane mees, kes soovis osta auto 4100 euro eest ning kandis m\u00fc\u00fcjale 2000 eurot. \u00dclej\u00e4\u00e4nud summa pidi kokkuleppe j\u00e4rgi mees tasuma sularahas.\nOstja pole aga t\u00e4naseni autot k\u00e4tte saanud, \u00fchtlasi pole tal m\u00fc\u00fcjaga \u00f5nnestunud kontakti saada. Kelmusega tekitatud kahju on 2000 eurot."}
{"text":"Pressin\u00f5ukogu : Raplamaa S\u00f5numid rikkus head ajakirjandustavaMerili Nikkolo, Pressin\u00f5ukogu esimees\nPressin\u00f5ukogu arutas Andi Liblikmani kaebust 19. aprillil 2023 Raplamaa S\u00f5numites ilmunud artikli \u201eKehtna valla suhtes on esitatud korruptsioonikahtlus\u201c peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.\nArtikkel r\u00e4\u00e4gib sellest, et Kehtna valla haljasalade hooldushankes osales ka valla juristi Andi Liblikmani firma.\nAndi Liblikman kaebas Pressin\u00f5ukogule, et artiklis on avaldatud tahtlikult valeinfot. Kaebaja m\u00e4rgib, et artiklist j\u00e4reldub, et teda kahtlustatakse v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistatakse korruptiivse teo toimepanemises, kuigi samas ei ole Politsei- ja Piirivalveamet algatanud tema suhtes v\u00e4\u00e4rteo- ega ka s\u00fc\u00fcteomenetlust korruptiivse teo toimepanemise episoodi uurimiseks. Kaebaja lisas, et talle ei ole esitatud kahtlustust ega s\u00fc\u00fcdistust korruptiivse teo toimepanemise kohta ning samuti ei toimu kohtumenetlust, kus ta oleks kohtualune. Kaebaja m\u00e4rgib, et artiklis on valev\u00e4ide, nagu oleks tal ligip\u00e4\u00e4s valla dokumentidele ja nende koostamisele ning v\u00f5imalus neid endale kasulikult suunata. Kaebaja lisas, et artiklis vastab t\u00f5ele, et hanke \u00fcle teostas j\u00e4relevalvet rahandusministeerium, kuid j\u00e4relevalvemenetlus l\u00f5petati. Kaebaja ei ole rahul, et talle s\u00f5na ei antud ning vastulauset ei pakutud. Samuti ei parandanud leht valeinfot.\nRaplamaa S\u00f5numid vastas Pressin\u00f5ukogule, et teema t\u00f5status sellest, et valla haljasalade hooldushanke valikust k\u00f5rvale j\u00e4etud firma esitas vaide n\u00f5udega tunnistada kehtetuks Kehtna vallavalitsuse poolt korraldatud haljasalade hoolduse hange k\u00f5ikides osades, kus osales kaebaja firma. Vaide esitajal oli tekkinud kahtlus, et Andi Liblikmanil v\u00f5is ametist tulenevalt olla ligip\u00e4\u00e4s valla dokumentidele ja nende koostamisele. Artikli autor ei ole uudisloos andnud hinnangut Kehtna vallavalitsuse poolt korraldatud haljasalade hoolduse hankele ja selle tulemustele, vaid kirjeldanud vaide esitamise asjaolusid ja seda, et esitatud vaide alusel alustas rahandusministeerium j\u00e4relevalvemenetlust.\nKuna vallavalitsus on kohalikku v\u00f5imu teostav asutus, mille tegevusest on kodanikel \u00f5igus teada saada, pidas toimetus vajalikuks juhtunut k\u00e4sitleda. Toimetus ei pidanud vajalikuks suhelda Andi Liblikmaniga, kes toimetuse hinnangul oli selles juhtumis k\u00f5rvaline isik \u2013 otsuse hanke v\u00f5itja kohta tegi vallavalitsus ja nende seisukoht on artiklis \u00e4ra toodud. Toimetus muutis 19. aprillil oma veebivariandis valla palvel uudise pealkirja selliseks: \u201eRahandusministeerium uurib Kehtna vallas l\u00e4bi viidud hanke seadusp\u00e4rasust\u201d ja pakkus vallavanemale vastulause v\u00f5imalust, kuid toimetusele saadetud tekst ei olnud sisuliselt vastulause. 26. aprillil ilmus Raplamaa S\u00f5numites ka uudis \u201eRahandusministeerium l\u00f5petas Kehtna vallavalitsuse suhtes j\u00e4relevalvemenetluse\u201d.\nPressin\u00f5ukogu otsustas, et Raplamaa S\u00f5numid rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis n\u00e4eb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik \u00e4ra kuulama k\u00f5ik osapooled. Pressin\u00f5ukogu hinnangul oleks pidanud Andi Liblikmanile artiklis s\u00f5na andma, sest ta on konflikti osapool ja teda s\u00fc\u00fcdistatakse korruptsioonis. Kuigi vald osapoolena sai s\u00f5na ja vallavanem vastas artiklis enamikule etteheidetest, siis artiklis oleks kaebaja pidanud saama v\u00f5imaluse kommenteerida s\u00fc\u00fcdistust, miks tema ettev\u00f5te loodi just hanke ajaks.\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Valitsus kiitis heaks piiri\u00fcleste maksete andmete s\u00e4ilitamise n\u00f5udeTALLINN, 1. juuni, BNS \u2013 Valitsus kiitis neljap\u00e4evasel istungil heaks eeln\u00f5u, mille\u00a0eesm\u00e4rk on e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus s\u00e4ilitada piiri\u00fcleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.\nMakseteenuse pakkujad on makseasutused ja e-raha asutused, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seadust ning krediidiasutused, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\n\"Eesti on maksude kokkukogumises k\u00fcll Euroopas esirinnas, kuid ka meil on veel kitsaskohti, kus saaks paremini. E-poodide k\u00e4ibemaksuauk on \u00fcks nendest. T\u00e4na me isegi ei tea, kui suur see olla v\u00f5iks, kuna palju tehinguid j\u00e4etakse deklareerimata ja maksud tasumata ning infot nende kohta on pea v\u00f5imatu k\u00e4tte saada. Riigil j\u00e4\u00e4b selle tulemusena kokku korjamata maksuraha ja meie e-poodidel on raske konkureerida v\u00e4lismaiste kaupmeestega, kes maksukohustusest k\u00f5rvale hiilivad,\" r\u00e4\u00e4kis rahandusminister Mart V\u00f5rklaev pressiteates.\nPuudulik info k\u00e4ibemaksukohustuste kohta ei puuduta rahandusministeeriumi teatel ainult Eestit, vaid k\u00f5iki Euroopa Liidu (EL) liikmesriike ja selle lahendamiseks lepiti kokku direktiivis, millega saavad k\u00f5ik EL-is tegutsevad maksteenuse pakkujad kohustuse edastada kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiri\u00fcleste makse saajate ja maksete kohta.\nDirektiiv tuleb \u00fcle v\u00f5tta selle aasta l\u00f5puks ja selle j\u00f5ustudes hakkavad maksuhaldurid esitama andmeid \u00fcleeuroopalisse andmebaasi CESOP (Central Electronic System of Payment Information). Sinna esitab Eesti \u00fcksnes makse andmed, kui makse saaja on Eestis v\u00f5i kolmandas riigis. Teise liikmesriikide maksesaajate kohta esitavad andmed teised riigid.\nN\u00e4iteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada l\u00e4bi oma riigi maksuhalduri CESOP-ile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil v\u00f5imalus n\u00e4ha konkreetse e-poe Eesti-suunalist k\u00e4ivet.\nInfo maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv \u00fche makse saaja kohta \u00fcletab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta 31. m\u00e4rtsil.\nTeise liikmesriigi e-kauplejate piiri\u00fclene m\u00fc\u00fck Eestis asuvale tarbijale kuulub maksustamisele Eestis, kui selle e-kaupleja kogu piiri\u00fclene m\u00fc\u00fck EL-is \u00fcletab 10 000 eurot kalendriaastas. Kuni selle piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamiseni on e-kaupmehel \u00f5igus k\u00e4sitleda piiri\u00fclest m\u00fc\u00fcki kui oma asukohariigi siseriiklikku m\u00fc\u00fcki, ehk et kaup maksustatakse e-kaupmehe asukohariigis. Kui e-kaupmees on \u00fchendusev\u00e4lise riigi isik, siis maksustatakse Eestisse saadetav kaup importimisel.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Valitsus kiitis heaks piiri\u00fcleste maksete andmete s\u00e4ilitamise n\u00f5udeTALLINN, 1. juuni, BNS \u2013 Valitsus kiitis neljap\u00e4evasel istungil heaks eeln\u00f5u, mille\u00a0eesm\u00e4rk on e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus s\u00e4ilitada piiri\u00fcleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.\nMakseteenuse pakkujad on makseasutused ja e-raha asutused, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seadust ning krediidiasutused, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\n\"Eesti on maksude kokkukogumises k\u00fcll Euroopas esirinnas, kuid ka meil on veel kitsaskohti, kus saaks paremini. E-poodide k\u00e4ibemaksuauk on \u00fcks nendest. T\u00e4na me isegi ei tea, kui suur see olla v\u00f5iks, kuna palju tehinguid j\u00e4etakse deklareerimata ja maksud tasumata ning infot nende kohta on pea v\u00f5imatu k\u00e4tte saada. Riigil j\u00e4\u00e4b selle tulemusena kokku korjamata maksuraha ja meie e-poodidel on raske konkureerida v\u00e4lismaiste kaupmeestega, kes maksukohustusest k\u00f5rvale hiilivad,\" r\u00e4\u00e4kis rahandusminister Mart V\u00f5rklaev pressiteates.\nPuudulik info k\u00e4ibemaksukohustuste kohta ei puuduta rahandusministeeriumi teatel ainult Eestit, vaid k\u00f5iki Euroopa Liidu (EL) liikmesriike ja selle lahendamiseks lepiti kokku direktiivis, millega saavad k\u00f5ik EL-is tegutsevad maksteenuse pakkujad kohustuse edastada kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiri\u00fcleste makse saajate ja maksete kohta.\nDirektiiv tuleb \u00fcle v\u00f5tta selle aasta l\u00f5puks ja selle j\u00f5ustudes hakkavad maksuhaldurid esitama andmeid \u00fcleeuroopalisse andmebaasi CESOP (Central Electronic System of Payment Information). Sinna esitab Eesti \u00fcksnes makse andmed, kui makse saaja on Eestis v\u00f5i kolmandas riigis. Teise liikmesriikide maksesaajate kohta esitavad andmed teised riigid.\nN\u00e4iteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada l\u00e4bi oma riigi maksuhalduri CESOP-ile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil v\u00f5imalus n\u00e4ha konkreetse e-poe Eesti-suunalist k\u00e4ivet.\nInfo maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv \u00fche makse saaja kohta \u00fcletab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta 31. m\u00e4rtsil.\nTeise liikmesriigi e-kauplejate piiri\u00fclene m\u00fc\u00fck Eestis asuvale tarbijale kuulub maksustamisele Eestis, kui selle e-kaupleja kogu piiri\u00fclene m\u00fc\u00fck EL-is \u00fcletab 10 000 eurot kalendriaastas. Kuni selle piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamiseni on e-kaupmehel \u00f5igus k\u00e4sitleda piiri\u00fclest m\u00fc\u00fcki kui oma asukohariigi siseriiklikku m\u00fc\u00fcki, ehk et kaup maksustatakse e-kaupmehe asukohariigis. Kui e-kaupmees on \u00fchendusev\u00e4lise riigi isik, siis maksustatakse Eestisse saadetav kaup importimisel.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Swedbanki juhatusega liitus Eero TreumannPRESSITEADE\nSwedbank AS\n1. juuni 2023\n\n\nSwedbanki juhatusega liitus Eero Treumann\n\nSwedbanki n\u00f5ukogu kinnitas uueks ettev\u00f5tete panganduse juhiks ja juhatuse\nliikmeks Eero Treumanni, kes asub juhatuse liikme kohustusi t\u00e4itma alates\n1. juunist.\n\n\u201eMul on v\u00e4ga hea meel n\u00e4ha Eerot liitumas Swedbank Eesti juhatusega\nning v\u00f5tmas \u00fcle ettev\u00f5tete panganduse juhtimist. Eero on t\u00f5estanud\nennast v\u00e4ga tugeva juhina, kellel on alati olemas selge \u00e4riline fookus\nning oskus leida lahendusi ka keerulises keskkonnas \u2013 need on head\neeldused selle rolli edukaks t\u00e4itmiseks.\u201c\n\n\u201eEesti ettev\u00f5tete suurima finantseerijana on minu \u00fclesanne lihtne \u2013\npakkuda ettev\u00f5tetele stabiilseid rahastamisv\u00f5imalusi, s\u00f5ltumata sellest,\nkas majandusel l\u00e4heb h\u00e4sti v\u00f5i halvasti. Kuna l\u00e4hiaastatel ootab\nettev\u00f5tteid ees palju j\u00e4tkusuutlikkusest tulenevaid muudatusi ja\ninvesteeringuid, siis ka nendega toime tulemist toetame nii n\u00f5u kui\nj\u00f5uga,\u201c \u00fctles Swedbanki juhatusega liitunud Eero Treumann. \u201eTeiselt\npoolt teen t\u00f6\u00f6d selle nimel, et j\u00e4tkuks t\u00e4nane olukord, kus peaaegu iga\nteine Eesti ettev\u00f5tetele laenatud euro oleks p\u00e4rit Swedbankist.\u201c\n\nEero Treumann on kogenud tippjuht, kes liitus Swedbanki meeskonnaga 2006.\naastal \u00e4rikliendihaldurina. Enne panga juhatusega liitumist t\u00f6\u00f6tas Eero\npikaajaliselt Swedbanki arvelduslahenduste \u00fcksuse juhi ja\nkorporatiivpanganduse osakonna juhina.\n\nSwedbank Eesti juhatuses on kaheksa liiget. Juhatuse esimees Olavi Lepp,\nklienditeenuste juht Ede Raagmets, finantsjuht Anna K\u00f5uts,\nvastavuskontrolli juht Annemari \u00d5unpuu, riskikontrolli juht Jelena Raid,\nfinantskuritegude t\u00f5kestamise divisjoni juht Raul Vahtra, eraisikute\npanganduse juht Tarmo Ulla ja ettev\u00f5tete panganduse juht Eero Treumann.\n\nEero Treumanni allalaetava foto leiate klikkides\nsiia<https:\/\/photos.app.goo.gl\/HSh8heNEtwBczkVGA>.\n\nLisainfo ja k\u00fcsimused:\nKaarel Kutti\nEttev\u00f5tete panganduse kommunikatsioonijuht\n\nSwedbank AS\nLiivalaia 12, 15040 Tallinn, Harjumaa\nTel: +372 55 54 1989"}
{"text":"Swedbank Eesti juhatusega liitus Eero TreumannTALLINN, 1. juuni, BNS \u2013 Swedbanki n\u00f5ukogu kinnitas uueks ettev\u00f5tete panganduse juhiks ja juhatuse liikmeks Eero Treumanni, kes asub juhatuse liikme kohustusi t\u00e4itma alates 1. juunist.\u00a0\nTreumann liitus Swedbanki meeskonnaga 2006. aastal \u00e4rikliendihaldurina. Varasemalt t\u00f6\u00f6tas ta pikaajaliselt ka Swedbanki arvelduslahenduste \u00fcksuse juhi ja korporatiivpanganduse osakonna juhina, teatas pank.\n\"Eesti ettev\u00f5tete suurima finantseerijana on minu \u00fclesanne lihtne \u2013 pakkuda ettev\u00f5tetele stabiilseid rahastamisv\u00f5imalusi, s\u00f5ltumata sellest, kas majandusel l\u00e4heb h\u00e4sti v\u00f5i halvasti. Kuna l\u00e4hiaastatel ootab ettev\u00f5tteid ees palju j\u00e4tkusuutlikkusest tulenevaid muudatusi ja investeeringuid, siis ka nendega toime tulemist toetame nii n\u00f5u kui j\u00f5uga,\" kommenteeris Treumann.\u00a0\nSwedbank Eesti juhatuses on kaheksa liiget: juhatuse esimees Olavi Lepp, klienditeenuste juht Ede Raagmets, finantsjuht Anna K\u00f5uts, vastavuskontrolli juht Annemari \u00d5unpuu, riskikontrolli juht Jelena Raid, finantskuritegude t\u00f5kestamise divisjoni juht Raul Vahtra, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ja ettev\u00f5tete panganduse juht Eero Treumann.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Saksamaal aeglustus inflatsioon 6,1 protsendile   Saksamaal aeglustus aastainflatsioon riigi statistikaameti j\u00e4rgi mais aprilli 7,2 protsendilt 6,1 protsendile. Soome tarbijahinnaindeks kerkis 5,2 protsenti.   Inflatsioon aeglustus Saksamaal peamiselt madalamate energiakulude t\u00f5ttu. Anal\u00fc\u00fctikud eeldasid varem, et inflatsioon aeglustub mais 6,4 protsendile. Viimati oli Saksamaal hinnakasv aeglasem 2022. aasta m\u00e4rtsis, siis oli inflatsioon 5,9 protsenti. Inflatsioon saavutas haripunkti eelmise aasta l\u00f5pus, kui see j\u00f5udis umbes 10 protsendini, vahendas Deutsche Welle.\u00a0 Berliini meetmed aitasid viimaste kuude jooksul energiahindasid langetada.Toidukaupade hinnad t\u00f5usid aga mais v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga kiiremini.\u00a0 Saksamaa viis 2022. aasta 1. juunil kolmeks kuuks sisse \u00fcheksa eurot maksvad \u00fchistranspordi kuukaardid. Valitsus tahtis nii korvata tarbijatele kasvanud energiahindu. Berliin j\u00e4tkas sarnase skeemiga sel aastal, kuid kuupilet maksab n\u00fc\u00fcd 49 eurot. See aitab inimestele siiski s\u00e4\u00e4sta raha rongipiletite pealt.\u00a0 Hinnakasv aeglustub ka mujal Euroopas. Prantsusmaal aeglustus inflatsioon 5,1 protsendile, aprillis oli see 5,9 protsenti.\u00a0Hispaania inflatsioon aeglustus mais aastav\u00f5rdluses 2,9 protsendile. Soome tarbijahinnaindeks kerkis mais 2022. aastaga v\u00f5rreldes 5,2 protsenti. Aprillis oli inflatsioon 6,3 protsenti, vahendas Yle. Euroopa keskpank (ECB) on viimase aasta jooksul t\u00f5stnud intressim\u00e4\u00e4rasid 3,75 protsendipunkti v\u00f5rra, viies pankade hoiustelt makstava intressim\u00e4\u00e4ra 3,25 protsendini. ECB hoiatas hiljuti euroala haavatavuste eest, kuna k\u00f5rgemad intressim\u00e4\u00e4rad panevad majapidamiste ja ettev\u00f5tete vastupanuv\u00f5ime proovile, vahendas Deutsche Welle.\u00a0 \"Kui me karmistame rahapoliitikat kiire inflatsiooni aeglustamiseks, siis v\u00f5ib see paljastada finantss\u00fcsteemi haavatavuse,\" \u00fctles ECB asepresident Luis de Guindos.\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil    \t\t\t\t\tAllikas:  DW\/WSJ\/Yle   "}
{"text":"Valgamaa mees tahtis osta ekskavaatorile mullas\u00f5ela, kahju 9506 eurotKolmap\u00e4eval, 31. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 30-aastane mees, kes soovis osta ekskavaatorile mullas\u00f5ela.\nMees kandis m\u00fc\u00fcjale raha \u00e4ra, aga p\u00e4rast seda m\u00fc\u00fcja ei vasta ja mullas\u00f5ela pole mees t\u00e4naseni k\u00e4tte saanud.\nKelmusega tekitatud kahju on 9506 eurot."}
{"text":"Valitsus kiitis heaks piiri\u00fcleste maksete andmete s\u00e4ilitamise n\u00f5udeValitsus kiitis t\u00e4nasel istungil heaks eeln\u00f5u, mille\u00a0eesm\u00e4rk on e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus s\u00e4ilitada piiri\u00fcleste maksete andmed makse saajate osas ja anda need iga kvartal edasi maksuhaldurile.\nMart V\u00f5rklaev, rahandusminister\nMakseteenuse pakkujad on makseasutused ja e-raha asutused, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seadust ning krediidiasutused, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\n\"Eesti on maksude kokkukogumises k\u00fcll Euroopas esirinnas, kuid ka meil on veel kitsaskohti, kus saaks paremini. E-poodide k\u00e4ibemaksuauk on \u00fcks nendest. T\u00e4na me isegi ei tea, kui suur see olla v\u00f5iks, kuna palju tehinguid j\u00e4etakse deklareerimata ja maksud tasumata ning infot nende kohta on pea v\u00f5imatu k\u00e4tte saada. Riigil j\u00e4\u00e4b selle tulemusena kokku korjamata maksuraha ja meie e-poodidel on raske konkureerida v\u00e4lismaiste kaupmeestega, kes maksukohustusest k\u00f5rvale hiilivad,\" r\u00e4\u00e4kis rahandusminister Mart V\u00f5rklaev.\nPuudulik info k\u00e4ibemaksukohustuste kohta ei puuduta rahandusministeeriumi teatel ainult Eestit, vaid k\u00f5iki Euroopa Liidu (EL) liikmesriike ja selle lahendamiseks lepiti kokku direktiivis, millega saavad k\u00f5ik EL-is tegutsevad maksteenuse pakkujad kohustuse edastada kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiri\u00fcleste makse saajate ja maksete kohta.\nDirektiiv tuleb \u00fcle v\u00f5tta selle aasta l\u00f5puks ja selle j\u00f5ustudes hakkavad maksuhaldurid esitama andmeid \u00fcleeuroopalisse andmebaasi CESOP (Central Electronic System of Payment Information). Sinna esitab Eesti \u00fcksnes makse andmed, kui makse saaja on Eestis v\u00f5i kolmandas riigis. Teise liikmesriikide maksesaajate kohta esitavad andmed teised riigid.\nN\u00e4iteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada l\u00e4bi oma riigi maksuhalduri CESOP-ile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil v\u00f5imalus n\u00e4ha konkreetse e-poe Eesti-suunalist k\u00e4ivet.\nInfo maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv \u00fche makse saaja kohta \u00fcletab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta 31. m\u00e4rtsil.\nTeise liikmesriigi e-kauplejate piiri\u00fclene m\u00fc\u00fck Eestis asuvale tarbijale kuulub maksustamisele Eestis, kui selle e-kaupleja kogu piiri\u00fclene m\u00fc\u00fck EL-is \u00fcletab 10 000 eurot kalendriaastas. Kuni selle piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamiseni on e-kaupmehel \u00f5igus k\u00e4sitleda piiri\u00fclest m\u00fc\u00fcki kui oma asukohariigi siseriiklikku m\u00fc\u00fcki, ehk et kaup maksustatakse e-kaupmehe asukohariigis. Kui e-kaupmees on \u00fchendusev\u00e4lise riigi isik, siis maksustatakse Eestisse saadetav kaup importimisel."}
{"text":"Uuring: onupojapoliitikat k\u00fcll m\u00e4rgatakse, ent vilet puhuda ei s\u00f6andataV\u00e4rske Eesti ja P\u00f5hjamaade \u00e4rieetika uuringu tulemused n\u00e4itavad, et ebaeetilist k\u00e4itumist on meilgi hakatud rohkem m\u00e4rkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino \u00fchingust Korruptsioonivaba Eesti.\nMullu viis Nordic Business Ethics Initiative l\u00e4bi j\u00e4rjekordse \u00e4rieetika uuringu selgitamaks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tajate ja juhtide kogemused ja hoiakud ebaeetilise k\u00e4itumise osas. Uuring viiakse l\u00e4bi kahe aasta tagant ning seekordne oli j\u00e4rjekorras kolmas. Uuringusse kaasati vastajad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti ettev\u00f5tetest. Igast riigist oli vastajaid v\u00e4hemalt 1000, mis annab tulemustele usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja v\u00f5rreldavuse."}
{"text":"Rink\u0113vi\u010ds n\u00e4eb vajadust reguleerida partnerlussuhteid seadusegaRIIA, 1. juuni, BNS \u2013 Riik peaks partnerluse teemal v\u00f5tma kasutusele \u00f5igusliku regulatsiooni, mis h\u00f5lmaks nii sama- kui vastassoolisi elukaaslasi, \u00fctles L\u00e4ti presidendiks valitud v\u00e4lisminister Edgars Rink\u0113vi\u010ds neljap\u00e4eval usutluses telekanalile TV3.\nRink\u0113vi\u010ds r\u00f5hutas, et tegemist ei ole ideoloogilise, vaid \u00f5igusliku k\u00fcsimusega, kuna endiselt on mitu valdkonda, kus partnerlussuhte regulatsiooni puudumine toob kaasa kitsaskohti.\n\"V\u00f5id elada koos kellegagi sinuga samast soost v\u00f5i vastassoost ning kui sa ei ole seda mingil viisil registreerinud, siis me tegelikult ei tea, mis v\u00f5ib juhtuda n\u00e4iteks korruptsiooni vastu v\u00f5itlemise (juhtumite) puhul. Seet\u00f5ttu olen alati r\u00f5hutanud ja j\u00e4\u00e4ngi r\u00f5hutama, et... mina n\u00e4en seda kui t\u00e4ielikku juriidilist k\u00fcsimust,\" s\u00f5nas Rink\u0113vi\u010ds.\nPoliitik v\u00e4ljendas \u00fchtlasi veendumust, et teema tuleb lahendada v\u00e4\u00e4rikal viisil ning kui see on \u00fchel p\u00e4eval saavutatud, siis l\u00f5ppeb selle \u00fcle avalik arutelu ning annab ruumi muudele pakilistele k\u00fcsimustele.\nRink\u0113vi\u010dsi valis kolmap\u00e4eval presidendiks seim, riigipeana asub ta ametisse 8. juulil.\nBaltic News Service"}
{"text":"Rink\u0113vi\u010ds n\u00e4eb vajadust reguleerida partnerlussuhteid seadusegaRIIA, 1. juuni, BNS \u2013 Riik peaks partnerluse teemal v\u00f5tma kasutusele \u00f5igusliku regulatsiooni, mis h\u00f5lmaks nii sama- kui vastassoolisi elukaaslasi, \u00fctles L\u00e4ti presidendiks valitud v\u00e4lisminister Edgars Rink\u0113vi\u010ds neljap\u00e4eval usutluses telekanalile TV3.\nRink\u0113vi\u010ds r\u00f5hutas, et tegemist ei ole ideoloogilise, vaid \u00f5igusliku k\u00fcsimusega, kuna endiselt on mitu valdkonda, kus partnerlussuhte regulatsiooni puudumine toob kaasa kitsaskohti.\n\"V\u00f5id elada koos kellegagi sinuga samast soost v\u00f5i vastassoost ning kui sa ei ole seda mingil viisil registreerinud, siis me tegelikult ei tea, mis v\u00f5ib juhtuda n\u00e4iteks korruptsiooni vastu v\u00f5itlemise (juhtumite) puhul. Seet\u00f5ttu olen alati r\u00f5hutanud ja j\u00e4\u00e4ngi r\u00f5hutama, et... mina n\u00e4en seda kui t\u00e4ielikku juriidilist k\u00fcsimust,\" s\u00f5nas Rink\u0113vi\u010ds.\nPoliitik v\u00e4ljendas \u00fchtlasi veendumust, et teema tuleb lahendada v\u00e4\u00e4rikal viisil ning kui see on \u00fchel p\u00e4eval saavutatud, siis l\u00f5ppeb selle \u00fcle avalik arutelu ning annab ruumi muudele pakilistele k\u00fcsimustele.\nRink\u0113vi\u010dsi valis kolmap\u00e4eval presidendiks seim, riigipeana asub ta ametisse 8. juulil.\nBaltic News Service"}
{"text":"Netiostleja langes pettuse ohvriksPolitsei asus uurima juhtumit, kus P\u00e4rnus elav 35aastane mees kaotas kelmile pea 1000 eurot.\nNimelt tellis p\u00e4rnakas internetist tooteid, mille eest tasumiseks pidi ta ostma lehelt Moonpay kr\u00fcptoraha. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast paluti mehel paki edasisaatmise loa tarvis osta veel kr\u00fcptoraha. Soovitud tooteid ega raha tagasi pole mees seniajani saanud.\u00a0 Varaline kahju on 980 euro.\nJuhtunu asjus alustati kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis k\u00e4sitleb kelmust.\u00a0Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse loomise teel m\u00e4\u00e4ratakse rahaline karistus v\u00f5i kuni kolmeaastane vangistus.\n"}
{"text":"Anekdoot v\u00f5i irvitamine: Hanno Pevkur lubab nursipalulastele k\u00fcmneid kordi suuremaid h\u00fcvitisi, kui on maade turuv\u00e4\u00e4rtusNursipalu rahvas on pikalt kirjutanud sotsiaalmeedias sellest, kui uhked on olnud varasemad lubadused sealtkandi rahvale ja kui kesiselt on neid t\u00e4idetud \u2013 ja n\u00fc\u00fcd on vallandunud uus lubadustelaine, mida t\u00f5en\u00e4oliselt taas ei t\u00e4ideta. Suure suuga lubajaks on kaitseminister Hanno Pevkur.\nBNS vahendab: \u201cNursipalu arendus l\u00e4heb maksma 80\u2013100 miljonit eurot, millest 40\u201350 miljonit eurot kulub ministri s\u00f5nul maade v\u00e4lja ostmiseks. \u201cN\u00e4hes esimesi hindamisakte, ma julgen k\u00fcll v\u00e4ita, et need pakkumised saavad olema \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4\u00e4rikad ja kindlasti kordades, isegi k\u00fcmnetes kordades suuremad kui turuv\u00e4\u00e4rtus,\u201d lisas Hanno Pevkur Nursipalu piirkonna maaomanikele tehtavatest h\u00fcvitispakkumistest r\u00e4\u00e4kides.\u201d\nMaaomanikele makstakse k\u00fcmnetes kordades rohkem kui turuv\u00e4\u00e4rtus on? K\u00e4rpe-ja maksut\u00f5usu-Eestis?\nNiisiis, Nursipalu maaomanikud, pange see lubadus k\u00f5rva taha \u2013 k\u00e4rpevalitsus, kes v\u00f5tab isegi paljulapselistelt peredelt raha \u00e4ra ja t\u00f5stab maksud taevasse, lubab teid rahaga \u00fcle k\u00fclvata. K\u00fcmnekordselt ja enamgi veel.\nKui k\u00fclv t\u00f5esti toimub, siis on Pevkur k\u00f5va mees maksumaksja raha v\u00e4lja k\u00e4ima, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt on tegu pettusega, sest Reformierakonna juhitavas Eestis ei anna keegi raha heldelt v\u00e4lja, seda v\u00f5etakse hoopis taskutest viimse kui sendini \u00e4ra.\nUued Uudised\nLoe ka Nursipalu teema oli \u00fcleval juba ammu enne Ukraina s\u00f5da ja kohalikud teavad h\u00e4sti, kuidas riik neid t\u00fcssab"}
{"text":"J\u00fcrgen Ligi: varem h\u00e4beneti loll olla. Miks praegu riigikogus toimuv on ikka midagi v\u00e4ga erilistS\u00f5ltumatu faktikontroll on olnud poliitikas v\u00e4\u00e4rt t\u00f5ke sihip\u00e4raste valetajate ees. Aga kontrolli olemasolust veel t\u00e4htsam on, et vale ei saaks temalt t\u00f5e templit ega sedapidi v\u00f5imendust.\nV\u00f5ib k\u00fcll m\u00f5ista kiusatust t\u00f5estada oma s\u00f5ltumatust \u00fches suunas \u00fchetaoliseks \u201evaleks\u201c kippuvate hinnangute mitmekesistamisega, kuid \u201epigem t\u00f5si\u201c Martin Helme v\u00e4ite kohta, et praegusest obstruktsioonis \u201epole midagi erilist\u201c, on riiklikult ohtlik l\u00e4bikukkumine.\nKontrollija on ainsaks m\u00f5\u00f5dupuuks valinud obstruktsiooni kestuse, aga on eksinud nii selles kui k\u00f5iges muus, mida on hoopis enam tarvis hinnata - p\u00f5hiseaduslikus raamis, meetodis ja \u00f5igustustes. Tegelikult ka selles, et ta on vaadelnud ainult viimast kolme aastat, mis ise on ses vallas olnud midagi v\u00e4ga erilist. Ning sellestki pole ta aru saanud.\nEsiteks p\u00f5hiseaduslik raam. Kuigi obstruktsioon kui selline on seaduslik, ei tohi teda idealiseerida k\u00f5rgemaks riigi kohustusest toimida ja enamuse \u00f5igusest teda juhtida. Seda kinnitab meile ka p\u00f5hiseaduse kommenteeritud v\u00e4ljaanne. P\u00f5hiseadus ise nii erandlikku pahatahtlikkust ei kirjelda, mis ei lase k\u00e4ivitada parlamenti, selle tulemusena sisuliselt toimida valitsusel ning teistel asutustel laseb tegelda r\u00e4mpseeln\u00f5ude ja -arup\u00e4rimiste laviini menetlemisega. Parlament on praegusel kujul m\u00f5ttetu, sest igasugune m\u00f5testatud tegevus, isegi kui ta oma j\u00e4rjekorra \u00e4ra suudab oodata, kutsub esile ainult uue venitamise, mitte debati ega otsused.\nKitsamalt selles seisneb seega praeguse olukorra pretsedenditus, et opositsioon ei v\u00f5itle konkreetse eeln\u00f5u vastu, vaid riigijuhtimise endaga. K\u00f5ik senised suured obstruktsioonid kolmek\u00fcmne - ja mitte pelgalt faktikontrolli vaadeldud kolme - aasta jooksul on seisnenud mingi vastuolulise eeln\u00f5u blokeerimises. Selle v\u00f5imalusega on arvestanud ka p\u00f5hiseadus ja pakkunud riigile kaitsemehhanismi selle \u00fcletamiseks. Ja tollel on s\u00fcgav sisu.\nValitsus saab l\u00f5petada seisaku, pannes end parlamendis proovile, kas ta esindab enamust, sidudes blokeeritava eeln\u00f5u enda usaldamisega. Kui tulemus on ei, on ta tagandatud, kui jah, saab tavap\u00e4raselt t\u00f6\u00f6le hakata nii tema kui parlament. Praegu p\u00f5hiseaduse mehhanismist valdavalt ei piisa, kuigi selle mehhanismi kasutamine on t\u00f5en\u00e4oliseks muutumas.\nJuhtumid, kus usaldusega sidumist pole tehtud, on seni tulenenud sellest, et valitsus on ise teadnud, et tal piisavalt toetust pole v\u00f5i ta ei taha sisulistel kaalutlustel enda saatust vaidlusaluse teemaga siduda.\nKM\u00dc j\u00e4i 1997. aasta tollis\u00f5jas kaotajaks, sest valitses v\u00e4hemusena. 2010. t\u00f5rjus Reformierakonna koalitsioon Isamaaga pikalt r\u00fcnnakut alles haprale rahandusele ja eurotsooni p\u00fcrgimisele, sest valitses v\u00e4hemusena. 2020. ja 2021. ei tahtnud Ratase enamusvalitsus enda saatust siduda ei erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni likvideerimise ega abielureferendumiga ja kaotas obstruktsioonile m\u00f5lemas. 2022. seisis Reformierakond peretoetuste maailmarekordi vastu \u00fcksi valitsedes ja sai ajutise v\u00f5idu. Kuid uues koalitsioonis l\u00e4ks v\u00e4ljapressimine l\u00e4bi ja vajab n\u00fc\u00fcd klaarimist ikka ja paraku ka uue obstruktsiooni murdmist.\nEKREIKE sidus pensionisamba enda usaldusega ja k\u00f5ik vastas p\u00f5hiseaduse m\u00f5ttele. Isegi presidendi ja \u00f5iguskantsleri vastuseis prooviti \u00e4ra - riigikohtus, kes t\u00f5des, et valitsuse toonane vastutustundetus p\u00f5hiseadusega keelatud ei ole.\nKuid varasemad k\u00fcmnendid praegust, varjatult igap\u00e4evast obstruktsiooni ei tunne. Ratase esimese valitsuse vastu ei korraldanud RE ka tavap\u00e4rst obstruktsiooni kordagi, kuigi p\u00f5hjusi juba 2016. oli ja nende vigade parandus eriti rahanduses on vajalik praeguseni. J\u00e4tsime seejuures ka tagasi tegemata KE ja EKRE obstruktsiooni 2015. Taavi R\u00f5ivase valitsuse alustamise vastu, kuigi valitsuse toonane kobareeln\u00f5u \u00fcletas jultumuses ilmselt k\u00f5iki senised ajaloos. Hea tava ja p\u00f5hiseaduse m\u00f5te on, et obstruktsioon on \u00e4\u00e4rmuslik erand, mitte rutiin, mida ta, enamuses varjatult, on juba viimased kolm aastat.\nTeiseks ajaraam. On t\u00e4ielik vale, justkui taastunuks riigikogu tavap\u00e4rane t\u00f6\u00f6 17. mail. Taastumisest pole endiselt mingit m\u00e4rki ega ole ilmselt isegi lootust, et praegu loodud pretsedent j\u00e4\u00e4ks episoodiks. Tol p\u00e4eval t\u00f5esti l\u00f5puks loeti m\u00f5nd eeln\u00f5u, kuid need olid ainult esimesed lugemised, mida opositsioon juhatajate vastusammude t\u00f5ttu ei suutnud veel blokeerida. Aga seegi ju ometi pole l\u00f5petatud, vaid riigikohtus vaidlustatud, seega j\u00e4tkamisel. Ka toimus riigikogu liikumine teosammul, mida parlament endale kuidagi lubada ei saa. Teisteks lugemisteks on v\u00f5imalused juba piiritud ja neid juba kasutatakse.\nL\u00f5petamise asemel on k\u00e4iku on l\u00e4inud k\u00f5ik meetodid. Venitamist, jauramist ja institutsioonide r\u00e4mpsuga ummistamist j\u00e4tkatakse p\u00e4ev p\u00e4evalt koguses, mida juhatus talub ja J\u00fcri Ratas ka ergutab. Kingitavate minutitega sisustatakse kogu riigiaparaadi aina uusi p\u00e4evi pikaks tulevikuks, r\u00e4\u00e4kimata kodukorda eiravate protestide pikkimisest s\u00f5nav\u00f5ttude vahele. Juba on esitatud ka \u201etavap\u00e4rased\u201c tuhandeid muudatusettepanekud, mis sisulised menetlused v\u00e4listavad.\nMitte ainult faktikontroll, ka iga pealiskaudne lehelugeja peab olema m\u00e4rganud pealkirju, kus Martin Helme uhkustab, et on parlamendi p\u00e4evakorrad juba aasta l\u00f5puni umbe ajanud. Tegelikult on t\u00fchik\u00e4iku menetluses kogu neljaks aastaks ja pretsedenti igaveseks.\nKolmandaks, \u00f5igustused. Iseenesest v\u00e4iklane on argument, et teie tegite ka. Keegi ei tohiks keelduda olemast parem. Aga ei teinud tegelikult ja praegu jutt just sellest k\u00e4ibki, kas Helme tavap\u00e4rane on tavap\u00e4rane ka Eestile ja mis saab, kui nii j\u00e4\u00e4b.\nSiin v\u00f5ib olla pisikesi erimeelsusi, aga suures pildis on RE obstruktsiooni (koos opositsioonikaaslastega) kasutanud juba nimetatud viiel korral kolmek\u00fcmne aasta jooksul. Seda ainult p\u00f5him\u00f5tteliste teemade puhul ja riigiaparaati seejuures halvamata. EKREIKE on teinud ainult esmapilgul sarnast kogu praeguse koosseisu aja ja riiki halvates. Kuid EKRE tegi kultuurimuutuse juba eelmises riigikogus, kui umbes kaksk\u00fcmmend eeln\u00f5u pandi massiliste muudatustega seisma. Lisaks n\u00e4iteks Riigikogu kodukorra parandamise. Mingit muud p\u00f5him\u00f5tet selles polnud kui obstruktsioon iseeneses.\nTotter on soovitada EKREga kokku leppida, nende olemasoluks on tarvis l\u00e4rmakas konflikt, sest riigikorraldusega pole nad kunagi tegelnud. Opositsiooni j\u00e4\u00e4mise j\u00e4rel n\u00e4iteks blokeeris EKRE \u00fcksi mitmel korral isegi iseenda valitsuse algatusi nagu nakkushaiguste ennetamise seaduse t\u00e4psustused, EL taastekava, isikuandmete baasi korrastamine. Asja k\u00fclge poogiti oma vanden\u00f5uteooriad ja alternatiivt\u00f5ed. Valitsus ei saanud sellest enamasti m\u00f6\u00f6da, sest ei tahtnud usaldush\u00e4\u00e4letustega liialdada. Siiski tuli uskumatult usaldusega siduda isegi teenustele ligip\u00e4\u00e4setavus, laevastike \u00fchendamine v\u00f5i v\u00f5rdse kohtlemine. Vahe hea tavaga on tubli suurusj\u00e4rk numbriliselt, aga m\u00f5\u00f5tmatu kvaliteedilt.\nKuigi opositsioon on pahane olnud varemgi, pole mitte kunagi varem ka protseduuriliselt protestitud nii, et sellest l\u00e4heks raisku \u00fckski p\u00e4ev, r\u00e4\u00e4kimata jauramisest n\u00e4dalaid ja nii arulagedatest tekstidest nagu praegu. Varem on h\u00e4benetud ka loll olla, n\u00fc\u00fcd sellega kaamera ees ja stenogrammides uhkeldatakse. Kunagi varem pole menetlusse antud ka lihtsalt r\u00e4mpsu, erand muidugi muudatusettepanekud, kui demonstratiivne eesm\u00e4rk ongi ainult konkreetse eeln\u00f5u peatamine.\nFaktikontrollil oleks t\u00f6\u00f6d kogu praeguse obstruktsiooni narratiivi kallal, mille kohaselt valimised olid v\u00f5ltsitud ja tulemused siiski veel ka peaministripartei v\u00e4lja petetud. Kui kriitiline ma ka ise poleks programmide ja nende s\u00f5nastuste suhtes, oli RE programm ju teistest vaoshoitum, mitte lubavam ning hoiatused, et rahandus on k\u00e4est lastud, tulid ainult meilt (Parempoolsed j\u00e4tan nimetamata, sest neil polnud programmi, mida s\u00f5ltumatult saanuks hinnata).\nS\u00fc\u00fcdistused, nagu lubanuks peaministripartei ja tema programm, et maksud valimiste j\u00e4rel ei t\u00f5use v\u00f5i et lastetoetused t\u00f5usevad, on ju \u00fcsna puhtakujuline laim ja vale\u00f5igustus, kuigi p\u00f5hjust r\u00fcnnata meie ministrite eba\u00f5nnestumisi repliikides on olnud. Ise\u00e4ranis kordi suurema suuga lubajad KE ja EKRE v\u00f5iks siin prokur\u00f6riks mitte kvalifitseeruda.\nAinus t\u00f5sisem \u00f5igustus obstruktsioonile, ent ikkagi ainult tavap\u00e4rasele, puudutab homoabielusid. RE t\u00f5esti lubas ainult kooseluseaduse rakendamist ja ma olen endiselt veendunud, et see olnuks praegu paras kompromiss. Ent keegi ei peaks \u00fcllatunud olema, et koalitsioonivalitsustes tuleb partnerite suurte unistustega arvestada. Pikemas vaates on see lahing ideaalide eest kaotatud nagunii, sest noored enam ei abiellu ega taha ka tihti lapsi, k\u00fcll aga avaldada meelsust traditsioonide ja ideaalide vastu."}
{"text":"Siseministeerium pikendas PPA teenistusliku j\u00e4relevalve t\u00e4htaegaTALLINN, 1. juuni, BNS \u2013 Siseministeerium pikendas politsei- ja piirivalveameti (PPA) personalitoimingute kohta alustatud teenistusliku j\u00e4relevalve t\u00e4htaega \u00fcheksa p\u00e4eva v\u00f5rra.\u00a0\n\"Siseministeerium viib l\u00e4bi teenistuslikku j\u00e4relevalvet politsei- ja piirivalveameti personalitoimingute osas, mille valmimise t\u00e4htaega pikendati 9. juunini,\" \u00fctles BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja. PPA suhtes algatatud teenistusliku j\u00e4relevalve esialgne t\u00e4htaeg oli 31. mai.\nSiseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo on varem Postimehele \u00f6elnud, et PPA suhtes k\u00e4imasolev teenistuslik j\u00e4relevalve ei saa Elmar Vaherile mingeid tagaj\u00e4rgi kaasa tuua, kuna ta ei t\u00f6\u00f6ta enam PPA-s. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets algatas Vaheri suhtes ka distsiplinaarmenetluse, et selgitada v\u00e4lja faktid ja Vaheri s\u00fc\u00fc ning m\u00e4\u00e4rata talle distsiplinaarkorras karistus. Halduskohus seadis menetlusele \u00f5iguskaitse.\nVaheri t\u00e4htajaline teenistussuhe Eesti riigiga sai l\u00e4bi 2. mail, kui l\u00f5ppes tema ametiaeg politsei- ja piirivalveameti peadirektorina.\u00a0Distsiplinaarmenetluse reeglid n\u00e4evad ette, et seda liiki menetlust saab l\u00e4bi viia \u00fcksnes riigi teenistuses oleva inimese suhtes. Sellest johtuvalt tegi siseministeerium valitsusele ettepaneku lugeda distsiplinaarmenetlus l\u00f5ppenuks.\nKaitsepolitsei esitas 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPA-s ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal poleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Hiljem selgus, et Eerik Heldna skandaalse fiktiivlepinguga seotud viis PPA t\u00f6\u00f6tajat.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Slava Ukraini audit valmib hiljemalt j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal   M\u00e4rtsis alustatud MT\u00dc Slava Ukraini revisjon valmib hiljemalt j\u00e4rgmise n\u00e4dala l\u00f5pus ning selle avalikustamise otsustab \u00fcldkoosolek, \u00fctles ERR-ile Slava Ukraini n\u00f5ukogu esimees Kristo Tohver.   Pettusekahtluse t\u00f5ttu alustati Slava Ukraini revisjoni juba 10. m\u00e4rtsil ning selle valmimine on veninud siiani. Revisjoni tehtakse kahes osas: k\u00f5igepealt tehti selgeks, millised dokumendid on \u00fcldse olemas ning seej\u00e4rel uuriti dokumentide p\u00f5hjal, milliseid tehinguid tehtud on. Tohveri s\u00f5nul valmib revisjon hiljemalt j\u00e4rgmise n\u00e4dala l\u00f5pus, seej\u00e4rel esitatakse revisjoni otsus Slava Ukraini \u00fcldkoosolekule, mis revisjoni arutamiseks kokku kutsutakse. \u00dcldkoosolek otsustab ka, millal revisjon avalikustatakse, lisas ta. \"Tegemist on dokumentaal- ja vastavusrevisjoniga, mille raames uuritakse fookuses olevate projektide \"Lootuse j\u00f5ulud\", \"Guerilla kiirabid\" ja \"1000 kangelast lumes\" raames tehtud tehinguid ning lisaks k\u00f5iki ICC Constructionsi ja AFV-ga seotud muid tehinguid.\u00a0 Eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada, millised dokumendid on olemas ja kas need vastavad Eesti seadustele, tavadele ja n\u00f5uetele,\" lausus Tohver. Aprillis tuli avalikuks, et MT\u00dc Slava Ukraini kandis 1,5 miljonit eurot Eestist kogutud annetusi oma Ukraina koost\u00f6\u00f6partneri juhtidega seotud erafirmale IC Construction, millel on ilmselt fiktiivne omanik ja selle ainus tegevus oligi seotud Eesti MT\u00dc-ga. Ukraina ettev\u00f5tte eelmise aasta kasum oli 250 000 eurot. Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Marie Lehtme sai eelmisel aastal oma tegevuse eest rohkelt tunnustust ning valiti 5. m\u00e4rtsil Eesti 200 kandidaadina selle erakonna suurima h\u00e4\u00e4ltesaagiga riigikogusse. Ukraina riiklik juurdlusb\u00fcroo alustas kohtueelset uurimist 24. m\u00e4rtsil ning kriminaalmenetlust alustati kahe paragrahvi alusel: vara omastamine ning humanitaarabi ja heategevuslike annetuste kasutamine tulu saamise eesm\u00e4rgil. Juhtumit uurib riiklik juurdlusb\u00fcroo, kuna asjasse on kaasatud ametnikud, prokuratuur teeb j\u00e4relevalvet. 9. mail teatas ka Eesti prokuratuur, et alustas kriminaalmenetlust, uurimaks MT\u00dc Slava Ukraini Ukraina toetuseks kogutud raha kasutamist. Kriminaalmenetlust alustati omastamist k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi. Samal p\u00e4eval teatas Slava Ukraini n\u00f5ukogu, et kutsub Lehtme juhatusest tagasi. 19. mail andis Lehtme teada, et astub riigikogu liikme kohalt tagasi.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Siseministeerium pikendas PPA teenistusliku j\u00e4relevalve t\u00e4htaegaSiseministeerium pikendas politsei- ja piirivalveameti (PPA) personalitoimingute kohta alustatud teenistusliku j\u00e4relevalve t\u00e4htaega \u00fcheksa p\u00e4eva v\u00f5rra.\u00abSiseministeerium viib l\u00e4bi teenistuslikku j\u00e4relevalvet politsei- ja piirivalveameti personalitoimingute osas, mille valmimise t\u00e4htaega pikendati 9. juunini,\u00bb \u00fctles BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja. PPA suhtes algatatud teenistusliku j\u00e4relevalve esialgne t\u00e4htaeg oli 31. mai.\nSiseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo on varem Postimehele \u00f6elnud, et PPA suhtes k\u00e4imasolev teenistuslik j\u00e4relevalve ei saa Elmar Vaherile mingeid tagaj\u00e4rgi kaasa tuua, kuna ta ei t\u00f6\u00f6ta enam PPA-s. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets algatas Vaheri suhtes ka distsiplinaarmenetluse, et selgitada v\u00e4lja faktid ja Vaheri s\u00fc\u00fc ning m\u00e4\u00e4rata talle distsiplinaarkorras karistus. Halduskohus seadis menetlusele \u00f5iguskaitse.\nVaheri t\u00e4htajaline teenistussuhe Eesti riigiga sai l\u00e4bi 2. mail, kui l\u00f5ppes tema ametiaeg politsei- ja piirivalveameti peadirektorina. Distsiplinaarmenetluse reeglid n\u00e4evad ette, et seda liiki menetlust saab l\u00e4bi viia \u00fcksnes riigi teenistuses oleva inimese suhtes. Sellest johtuvalt tegi siseministeerium valitsusele ettepaneku lugeda distsiplinaarmenetlus l\u00f5ppenuks.\nKaitsepolitsei esitas 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPA-s ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal poleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Hiljem selgus, et Eerik Heldna skandaalse fiktiivlepinguga seotud viis PPA t\u00f6\u00f6tajat."}
{"text":"SENDID MILJONIKS! Kuidas teenis kinnisvarainvestor \u00c4nnifriid P\u00f5der oma esimese korteriga 5000 eurot?Sendid Miljoniks blogi autor, juuraharidusega \u00c4nnifriid P\u00f5der (29) tegi kolme aasta eest elus kannap\u00f6\u00f6rde ja otsustas hakata ettev\u00f5tjaks. Kuigi t\u00e4ielikku finantsilist ja ajalist vabadust ta veel saavutanud pole, on ta renoveerinud 20 ajahambast puretud korterit, mille m\u00fc\u00fcgist teenitud kasum on talle kopsaka kapitali kasvatanud. \u201eSa pead mingi aeg pingutama ja tegema oma elukvaliteedis korrektuure, et hiljem nautida,\u201c teab ta omast kogemusest.\n\u00c4nnifriid kasvas \u00fcles ABBA tulihingeliste f\u00e4nnide perekonnas, mist\u00f5ttu saigi ta endale nime popansambli laulja Anni-Frid Lyngstadi j\u00e4rgi. Kuigi ta tutvustab ennast alati \u00c4nnifriidina, tunneb ta inimestega teatud distantsi, kui teda t\u00e4ispika eesnimega kutsutakse.\u00a0\n\u00c4nni on noorest east alates olnud v\u00e4ga ambitsioonikas ja teotahet t\u00e4is \u2013 ta \u00f5ppis viis aastat \u00f5igusteadust, t\u00f6\u00f6tas \u00f5igusn\u00f5uniku ja rahapesuspetsialistina ning l\u00f5i oma idufirma, mis viis paraku rohkem raha v\u00e4lja, kui sisse t\u00f5i. Kolme aasta eest avastas ta enda jaoks hoopiski kinnisvara\u00e4ri, kus tegutseb edukalt t\u00e4nini.\n\u201eMa olen alati teadnud, et ma ei soovi palgat\u00f6\u00f6d teha ja tahaksin olla ajaliselt ja finantsiliselt vaba. Olin enne flippimist (renoveerimist vajava objekti ostmine ja kaasaegsemaks muutmine ning kasumiga maha m\u00fc\u00fcmine \u2013 toim) ikkagi mugavas elur\u00fctmis ja vaatasin, kuhu elu mind kannab, aga siis hakkasin julgeid otsuseid vastu v\u00f5tma,\u201c meenutab \u00c4nni, kelle esimeseks sammuks oli palgat\u00f6\u00f6lt \u00e4ra tulemine. Ta tundis, et advokaat peaks olema rahulikuma n\u00e4rvikavaga ja see t\u00f6\u00f6 olnuks talle emotsionaalselt liiga kurnav.\u00a0\nKapital v\u00f5imaldas osta vaid mikrokorteri p\u00f5lenud puumajas\n\u00c4nni alustas flippimisega 2020. aasta kevadel t\u00f5usval turul, mist\u00f5ttu oli tal hea stardipositsioon. Ta seisis aga nagu paljud teisedki silmitsi esimese probleemiga: kuidas koguda vajalik omakapital kinnisvara\u00e4risse sisenemiseks, sest see n\u00f5uab teadagi suuremat finantsv\u00f5imekust kui teistesse varaklassidesse investeerimine. \u00d5nneks m\u00e4ngis elu \u00c4nnile kaardid h\u00e4sti k\u00e4tte ja t\u00e4nu oma haridusele avanes tal v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tada pool aastat Rootsis \u00fche projekti kallal, mis v\u00f5imaldas tal koguda 40 000 eurot. Just selle rahaga soetaski ta endale esimese korteri flippimiseks.\nPiiratud ressursi t\u00f5ttu oli \u00c4nnil valikus vaid \u00fcks pisike korter Tallinnas p\u00f5lemiskahjustustega puumajas. Korter oli ahik\u00fcttega 16-ruutmeetrine \u00fchetoaline, mille majas olid pooled aknad suvaliste laudadega kinni taotud, elanikeks eakad mehed, kellele meeldis pidutseda, maja oli v\u00f5lgades ning koridoris jooksid kassid. Mitte k\u00f5ige ihaldusv\u00e4\u00e4rsem korter tundus aga \u00c4nnile just \u00f5ige valik, sest ta tahtis kinnisvaraturule siseneda n\u00fc\u00fcd ja kohe ja midagi kallimat ta endale lubada ei saanud!\nJuba palgat\u00f6\u00f6l olles vaatas ta imetlusega kolleege, kes endale kortereid kokku ostsid ning kartis, et ta ei j\u00f5ua selleni kunagi. Kui elu viis ta aga kokku investoriga, kes tegeles flippimisega, ei saanudki \u00c4nni enam peast v\u00e4lja m\u00f5tet samuti kinnisvaramaastikul k\u00e4tt proovida.\nKuna tegu oli pisikese \u00fchetoalise korteriga, kulus v\u00e4rskendusremondile k\u00f5igest kuu, kuid palju pikemaks protsessiks osutus m\u00fc\u00fck. Algul \u00fcritas \u00c4nni korterit ise m\u00fc\u00fca, kuid otsustas p\u00e4rast pikka ootamist siiski maakleri kasuks, kes pistis t\u00e4pselt poole kasumist enda taskusse.\u00a0\u201eT\u00e4nasel p\u00e4eval r\u00e4\u00e4giksin ma maakleritasu palju julgemalt l\u00e4bi, aga toona olin veel kogenematu.\u201c\nP\u00e4rast kuue kuu m\u00f6\u00f6dumist sai m\u00fc\u00fcgitehing siiski tehtud ja nii teeniski \u00c4nni oma esimese korteriga 5000 eurot, mis sai kohe j\u00e4rgneva korteri ostuks edasi investeeritud.\n\u00c4nni esimene flippimise korter p\u00f5lenud majas.\n(Erakogu)\nSattus peolembese ehitaja otsa\n\u00c4nni leiab objektidele ehitajad peamiselt t\u00e4nu soovitustele, Facebooki ehitusgruppidele ja portaalidele, kuhu saab enda t\u00f6\u00f6kuulutuse \u00fcles panna. Omast kogemusest teab ta r\u00e4\u00e4kida, et k\u00f5ige paremad ehitajad leiab siiski tutvuste kaudu v\u00f5i t\u00e4nu soovitustele. \u201eIlma soovitusteta t\u00f6\u00f6mehi palgates tekib natukene \u201ep\u00f5rsas kotis\u201c efekt, sest raske on hinnata, milline on ehituskvaliteet v\u00f5i kas uus ehitaja osutub hoopis petiseks, kes ettemaksuga seitsme tuule poole jookseb.\u201c Oma valusatele \u00f5ppetundidele tuginedes oskab \u00c4nni soovitada, et uutele t\u00f6\u00f6tajatele ei ole m\u00f5istlik kohe ettemaksu maksta.\u00a0\n\u201eSain ikka p\u00e4ris mitu korda rahaga petta, sest algselt tundusid need inimesed v\u00e4ga professionaalsed ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed, aga mingil hetkel selgus, et tegemist oli petistega, kes v\u00f5tsid k\u00fcll raha, aga j\u00e4tsid t\u00f6\u00f6 tegemata. Enam ma v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rale raha ei annaks, vaid laseks eelnevalt tal ikka mingi osa t\u00f6\u00f6st \u00e4ra l\u00f5petada.\u201c\nKuna \u00c4nnile ei meeldi konfliktsed olukorrad, peab ta enda t\u00f6\u00f6 juures k\u00f5ige pingelisemaks just ehitajate otsimist ja nendega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste pidamist ning erinevate probleemsete olukordade lahendamist. Seet\u00f5ttu eelistab ta kindlat tiimi ja koost\u00f6\u00f6partnereid ning teab soovitada, et kui oled kord juba hea t\u00f6\u00f6mehe leidnud, siis tasub teda hoida.\u00a0Kui praeguseks on \u00c4nnil kolm palgalist ehitajat ja mitmeid pikaaegseid koost\u00f6\u00f6partnereid, siis alustades olid tal igas korteris uued t\u00f6\u00f6mehed.\nR\u00e4\u00e4kides veel \u00e4pardustest ehitajatega, jutustab \u00c4nni loo oma flippimisteekonna algusest, kus ta puutus kokku ehitajaga, kelle puhul \u00fctles sisetunne juba esimesel kohtumisel, et sealt ilmselt head nahka ei tule. Too ehitaja oli turuhinnast tunduvalt odavam, lubas kiiremat t\u00f6\u00f6d kui teised pakkujad ja v\u00f5ttis ka ettemaksu, kuid kaugemale eriti ei j\u00f5utudki. \u00c4nni s\u00f5nul k\u00e4is ehitaja k\u00fcll paar korda objektil, kuid tundus, et ega ta ise ka t\u00e4pselt teadnud, mida ta seal teeb ja l\u00f5puks l\u00f5igi k\u00e4ega ning lahkus koos rahaga. Tagantj\u00e4rele muigab \u00c4nni iseenda naiivsuse \u00fcle ja t\u00f5deb, et kui kellegi lubadused tunduvad ikka liiga head, et olla t\u00f5si, siis t\u00f5en\u00e4oliselt need ei olegi t\u00f5si.\nNegatiivseid kogemusi on aga veelgi. Suurema \u0161oki p\u00f5hjustas \u00c4nnile ehitaja, kes otsustas renoveeritud korteris korraliku peo maha pidada, nii et see vajas uuesti v\u00e4ikest remonti. \u201eTa oli mul tegelikult juba pikalt t\u00f6\u00f6l olnud ja probleeme ka varem tekitanud, aga siiani hoidsin teda, sest ta oli elu hammasrataste vahele j\u00e4\u00e4nud ja mul oli temast lihtsalt kahju. Oma t\u00f6\u00f6d ta ju oskas, aga p\u00e4rast seda pidu pidime ikkagi t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petama.\u201c\nK\u00f5ige hullemas seisus korter, mille \u00c4nni flippimiseks ostis.\n(Erakogu)\nRaha kaasamine objektiostuks\n\u00c4nni ei tegutse enam \u00fcksinda, tema tiimis on kolm ehitajat, kellega flipitakse korraga kolme korterit. Kuigi selline tempo v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00e4iksemat kasumit, t\u00f5deb \u00c4nni, et kindla tiimiga on kogu protsess palju valutum. Meeskonna kaasamine on ennast \u00c4nni s\u00f5nul igati \u00e4ra tasunud, sest kui esimeste korterite renoveerimine v\u00f5is aega v\u00f5tta isegi kuus kuni kaheksa kuud, siis n\u00fc\u00fcd teevad nad korteri flipi \u00e4ra pooleteise kuni kahe kuuga ja kogu protsess ostust-m\u00fc\u00fcgini v\u00f5tab aega umbes neli kuud.\nKinnisvarainvestori s\u00f5nul on aga hinnad viimaste aastatega totaalselt muutunud \u2013 kui alustades oli renoveerimisel \u00fche ruutmeetri hind umbes 400 eurot, siis n\u00fc\u00fcd on see juba \u00fcle 700 euro. Ka ehitajate tunnihind on v\u00e4ga erinev, mist\u00f5ttu peab korralikku turu-uuringut tegema ja v\u00f5imalikult palju erinevaid pakkumisi k\u00fcsima.\n\u00c4nni meenutab muheledes, et kuigi tema riskitaluvus on keskmisest k\u00f5rgem, siis vahel on v\u00f5etud otsused isegi tema taluvuspiiri proovile pannud. N\u00e4iteks leidis ta ennast m\u00f5ni aeg tagasi olukorrast, kus kolme p\u00e4eva p\u00e4rast oli eelnevalt broneeringusse pandud korteri eest vaja maksta 100 000 eurot, mida tal ei olnud, sest kokkulepped ei pidanud ja diilid ei realiseerunud. \u201eTegelikult on selliseid olukordi olnud rohkem kui \u00fcks. P\u00f5hjuseid on mitmeid \u2013 n\u00e4iteks h\u00fcppab keegi rahastusega alt \u00e4ra v\u00f5i on ostja tehingust loobunud. Sellisel puhul olen uue korteri ostuks kasutanud ka laene ja \u00f5nneks on mul on paar s\u00f5pra, kes on mind alati n\u00f5us v\u00e4lja aitama.\u201c\nTa r\u00f5hutab, et kinnisvarasse investeerides v\u00f5iks rahastuse kaasamist kaaluda FFF grupist, ehk \u201eFriends, Family and Fools\u201c, kuhu kuuluvad s\u00f5brad, pere ja sugulased ning \u00fcksikinvestorid. FFF rahastused ongi peamine, mida \u00c4nni enda teekonnal kasutanud on. \u201eKui algusaastatel tegin \u00fchiseid flippe koos s\u00f5prade ja sugulastega, siis p\u00e4rast enda kogemusloo jagama hakkamist blogis ja Instagramis, on j\u00e4rjest enam ka v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rad inimesed minu poole p\u00f6\u00f6rdunud sooviga hakata \u00fchiselt kortereid flippima ja nendest p\u00f6\u00f6rdumistest on p\u00e4ris mitu edukat koost\u00f6\u00f6d juba s\u00fcndinud.\u201c\u00a0\nMuidugi saab kinnisvara ostuks kasutada ka erinevaid pangalaenu v\u00f5imalusi. Aastaid tagasi palgat\u00f6\u00f6l olles sai \u00c4nnil kodulaen k\u00fcll v\u00f5etud, aga kinnisvarasse investeerima hakates otsustas \u00c4nni raha kodu m\u00fc\u00fcgist vabastada ja teatud perioodi hoopis \u00fc\u00fcrikorteris elada. \u201eSeda m\u00fc\u00fcki v\u00f5ikski esimeseks mugavusflipiks nimetada, sest m\u00fc\u00fcgist sai t\u00e4itsa arvestatav kasum realiseeritud. Sellist otsust on aga m\u00f5istlik teha vaid siis, kui \u00e4riplaan on paigas ja suudad panna vabanenud raha suuremat kasumit teenima,\u201c arvab ta.\n\u00c4nni teab, et \u00e4ripartnereid ja lisarahastust aitavad leida ka erinevad \u00fcritused, nagu investeerimisfestival v\u00f5i vestlus\u00f5htud, sest t\u00f5en\u00e4oliselt seisavad seal osalevad inimesed samasuguste probleemide ees. \u201eSealt leiadki endale koost\u00f6\u00f6partnerid v\u00f5i rikkad s\u00f5brad, kellega koos flippima hakata. Tuleb lihtsalt panna ennast nendesse olukordadesse. Ma ise ei k\u00e4inud ka varem sellistel konverentsidel, aga sul on vaja enda \u00fcmber inspireerivat seltskonda, kelle poole vajadusel p\u00f6\u00f6rduda.\nOmast kogemusest tean aga r\u00e4\u00e4kida, et k\u00f5ige ebamugavamad olukorrad on need, mis aitavad kasvada. Ma ei julgenud varem enda teekonda jagada ja mu suurimaks hirmuks oli avalik esinemine. N\u00fc\u00fcd olen ennast t\u00e4iesti vabatahtlikult pannud situatsiooni, kus ma kirjutan blogi ja korraldan vestlus\u00f5htuid. See, et olen pannud ennast ebamugavatesse olukordadesse, on mind viinud kokku tohutult paljude inspireerivate inimestega ja olen saanud nii palju \u00f5ppida ja areneda.\u201d\n\u00c4nni v\u00e4idab, et on kolme aasta jooksul, mil ta on ettev\u00f5tlusega tegelnud, kasvanud nii inimese kui ka juhina ning plaanib enda ettev\u00f5tlusega j\u00e4tkata ka praeguses ebakindlas majanduskeskkonnas. Ta soovib laiendada oma tiimi, et j\u00e4rjest suuremaid projekte ette v\u00f5tta ja oma ettev\u00f5tet kasvatada. Samas \u00fcritab ta leida tasakaalu vaba aja ja t\u00f6\u00f6 vahel. \u201eTuleb teha valikuid, et mida ma teen ja mida mitte. Annan endale aru, et v\u00f5in ju elu \u00e4ra elada nagu orav rattas, aga l\u00f5puks, mille nimel? Minu eesm\u00e4rk on ajaline ja rahaline vabadus, aga enne kui ma selle saavutan ja enda eesm\u00e4rgini j\u00f5uan tuleb ka teelolekut nautida,\u201c on \u00c4nni kindlameelne.\n\u00c4nni k\u00f5ige viimane korter, mis on praegu ka m\u00fc\u00fcgis.\n(Erakogu)"}
{"text":"Raadiohommikus: kuumast t\u00f6\u00f6turust ja julgeolekust\u00c4rip\u00e4eva raadio n\u00e4dala viimases hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, t\u00f6\u00f6tuse, aga ka energeetika ja b\u00f6rsi teemadel.\nT\u00f6\u00f6tukassa t\u00f6\u00f6otsijate teenuste osakonna juhataja Anniki Paulus annab \u00fclevaate sellest, kuidas t\u00f6\u00f6j\u00f5uturg majanduslangusele vastu on pidanud ja mida l\u00e4hitulevik toob.\nEnergiakauplemisfirma Baltic Energy Partners O\u00dc juhatuse liige Marko Allikson selgitab seisu maagaasi- ja elektrib\u00f6rsidel ja annab soovituse, millist paketti praegu valima peaks.\nKuulamiseks pakume Br\u00fcsselis viibiva \u00c4rip\u00e4eva ajakirjaniku Birjo Musta usutlust europarlamendi saadiku Riho Terrasega, kes r\u00e4\u00e4gib Ukraina vastupealetungi ootusest ja Euroopa Liidu j\u00e4tkuvast toest.\nKaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juht Helmuth Martin Reisner r\u00e4\u00e4gib ettev\u00f5tjate toest reservv\u00e4elastele ja hoiakute muutumisest p\u00e4rast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse.\nB\u00f6rsiajakirjanik Simo Sepp v\u00e4isas neljap\u00e4eval Tallinna Vee aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosolekut, kus haaras tegevjuht Aleksandr Timofejevil n\u00f6\u00f6bist ja uuris vee-ettev\u00f5tte dividendipoliitika kohta.\nHommikuprogrammi toovad kuulajateni Janno Riispapp ja Ken Rohelaan.\nSaatep\u00e4ev j\u00e4tkub kolme saatega:\n11.00\u201312.00 \u201c\u00c4rip\u00e4ev eetris\u201d. Kas kaitsepolitsei lihtsalt kiusab tartlasi v\u00f5i on abilinnapeal ja suur\u00e4rimehel t\u00f5epoolest seadusi rikkuv huvide konflikt? Kas Eesti on lihtsalt v\u00e4ike v\u00f5i tekitavad igasugu seltsisuhted p\u00e4riselt riigis korruptiivsust? Neile k\u00fcsimustele vastavad n\u00e4dalal\u00f5pusaates \u00c4rip\u00e4eva ajakirjanikud.\nToimetust ei j\u00e4ta k\u00fclmaks ka inflatsioon, mis Euroopa tuumikus n\u00e4itab juba selgeid rahunemise m\u00e4rke, kuid siin perifeersemal alal endiselt rallib. Fookuses on veel ehitusturu tervis, sest objektiivsete m\u00f5\u00f5dikute j\u00e4rgi on sektor \u00fcsna kehvas seisus. Ning l\u00f5petuseks r\u00e4ndab pilk ka Ukraina-Vene piirile, \u00fcle mille toimub Moskva suunal aina rohkem eri sorti r\u00fcnnakuid. Stuudios on Marge Ugezene, Janno Riispapp ja saatejuht Indrek Lepik.\n13.00\u201314.00 \"Kiired ja vihased\". Saatek\u00fclalisteks on ekstreemspordi rajatiste disainimise, projekteerimise, ehituse ja remondiga tegeleva esmakordse gaselli Gruuvi Group O\u00dc omanikud Dmitri Igolkin ja Kristel Larin, kes asutasid ettev\u00f5tte 2016. aastal. Rulapargis teismelistena tuttavaks saanud noored l\u00f5id ettev\u00f5tte eesm\u00e4rgiga pakkuda teistele noortele vabas \u00f5hus ekstreemspordi v\u00f5imalusi.\nSaates tuleb juttu sellest, mis aitas neil saada gasellide edetabelisse. Ettev\u00f5te on kuue aastaga ehitanud \u00fcle 20 rulapargi, millised on eesm\u00e4rgid ja kuhu edasi? Mida teevad teistmoodi kui nende konkurendid? Kuidas on olukord t\u00e4na t\u00e4navaspordiga? Saatejuht on Alyona Stadnik.\n15.00\u201316.00 \"Terviseuudised\". Angio\u00f6deem v\u00f5ib t\u00e4hendada allergiaga kaasnevat turset, kuid v\u00f5ib olla hoopis eraldi haigus, millel pole allergiaga mingit pistmist. Viimast nimetatakse p\u00e4rilikuks angio\u00f6deemiks ja see haigus t\u00e4hendab, et tursed v\u00f5ivad tekkida pealtn\u00e4ha ilma mingi p\u00f5hjuseta. Haigushoo vallandajaks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks pikaajaline surve m\u00f5nele kehapiirkonnale. Mis haigustega on tegemist ja kuidas neil vahet teha, r\u00e4\u00e4gib Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress. Saadet juhib Violetta Riidas.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"\u00abOod minu sisemisele jobule\u00bbmykoloog avaldab viis l\u00fchilugu:\u00a0\u00abPunkrokk\u00bb, \u00ab\u00dclemus\u00bb, \u00abKlassijuhataja\u00bb, \u00abS\u00f5da\u00bb ja \u00abSonim\u00fcts\u00bb.PUNKROKK\nK\u00e4isin jalutamas, nagu ma peaaegu iga p\u00e4ev teen, eelk\u00f5ige, et m\u00f5te p\u00fcsiks v\u00e4rske. Ei ole kohutavamat n\u00e4htust kui inimene, kelle sisemine leek on kustunud, aga keda ennast see enam ei h\u00e4iri, kuna ta on sellega leppinud. Tegin p\u00e4ris pika ringi v\u00f5i, noh, mis see viis kiltsa ikka nii pikk on.\nVahepeal on seal \u00fcks paks metsatukk \u00fches kohas, ja t\u00e4pselt seal tuli mulle vastu \u00fcks\u00a0 koera jalutav paarike. Sammusid mulle vaikides vastu \u2013 eemalt juba n\u00e4gin \u2013, tahtsin neid viisakalt teretada, aga t\u00e4pselt k\u00fcmme meetrit enne minuga kohtumist hakkasid nad omavahel vadistama, tehes n\u00e4o, et nad on nii jutuhoos, et ei m\u00e4rganud mind.\nMa ei tea... Mulle tundub kuidagi nagu ainuv\u00f5imalik, et kui metsas teist inimest n\u00e4ed, siis \u00fctled talle tere. See on kuidagi nagu peaaegu inimeseks olemise kaaluga k\u00fcsimus \u2013 noh, et oma liigikaaslase ikka tunned \u00e4ra. Aga millegip\u00e4rast on see m\u00f5nedele raske; ilmselt m\u00f5tlevad: \u00abAga mida ta must m\u00f5tleb? \u00c4kki hakkab ta m\u00f5tlema, et \u00e4kki olen ma mingi imelik, et ma siin metsas niimoodi olen. \u00c4kki mul ei ole talle \u00f6elda midagi ja tekib piinlik vaikus. \u00c4kki teen plassi endale; ah, olen parem vait ja teen n\u00e4o, et ma olen oma asjadega nii h\u00f5ivatud, et pole aega talle t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.\u00bb\nK\u00f5ndisime vaikides \u00fcksteisest m\u00f6\u00f6da, nemad kramplikult mu pilku v\u00e4ltides. K\u00f5ndisin m\u00f5tlikult sadakond meetrit edasi, aeglustasin siis miskip\u00e4rast aga sammu, kuni j\u00e4in p\u00e4ris seisma. M\u00f5tlesin hetke, p\u00f6\u00f6rasin siis ringi ja jooksin neile uuesti j\u00e4rele. Sain nad minutiga k\u00e4tte, silmitsesin nende jahmunud pilke, aga panin siis neile, ise jooksust kergelt hingeldades, k\u00e4ed \u00f5lgadele, ise nende vahele seisma j\u00e4\u00e4des nagu parimad s\u00f5brad baarileti \u00e4\u00e4res p\u00e4rast kaheksandat \u00f5lli.\n\u00abKuulge, ma tahtsin teile \u00f6elda \u00fchte asja. Kuulake punkrokki. See v\u00f5ib \u00fchel heal p\u00e4eval p\u00e4\u00e4sta teie elu \u2013 l\u00e4bi selle, et \u00f5petab teile kolme asja: 1) suhtumist, et otsi alati t\u00f5de ja \u00e4ra karda seda leida; 2) \u00e4ra ole munn, vaid ole kaastundlik teiste inimeste suhtes; ja, 3) mitte midagi ei tasu v\u00f5tta liiga t\u00f5siselt, eelk\u00f5ige iseennast. Kuulge, aga, davaika siis, meeleolukaid p\u00fchi ja tujuk\u00fcllast aastavahetust, olge m\u00f5nnad, t\u0161au, pakaa!\u00bb\nEsimesed kaks on tegelikult k\u00fcmnest k\u00e4sust. Eks enamik meist saab \u00f5igsusest \u00fchtemoodi aru, kuigi paljud seda p\u00e4ris elus ei j\u00e4rgi. Aga kolmas on jumalas\u00f5na vastu, kuna signaliseerib tegelikult allumatust. See t\u00e4hendab muidugi k\u00e4sku mitte v\u00f5tta t\u00f5siselt autoriteeti, ja autoriteedis kahtlemine on surmapatt iga moraalivalvuri silmis. Aga nad nagu ei adu, et nad ei ole enam autoriteedid paljude inimeste jaoks, kelle vaade on avaram. Areng on m\u00f5nede inimeste jaoks negatiivse alatooniga s\u00f5na, nii \u00fcllatav kui see ka ei tundu. On inimesi, kellel on minu jaoks arusaamatult raske tunnistada, et inimeste veendumused ajas muutuvad,\u00a0ja reeglina \u00f5iges suunas. Eks nende usklikega olegi alati see asi, et meil on nendega k\u00fcll \u00fchine t\u00f5de, aga mingitel arusaamatutel asjaoludel on nad valinud k\u00f5ige pikema tee selleni j\u00f5udmiseks. No misiganes.\n\u00dches\u00f5naga, paarike j\u00e4i jahmunud olekus minust sinna seisma. K\u00f5ndisin kiirelt eemale, siis aga tegin millegip\u00e4rast \u2013 ilmselt suurest elevusest, et olin j\u00e4lle omast arust universumile tagasi peegeldanud seda, mida ta mulle \u00f6elda tahtis \u2013 paar \u00f5hupoksi-liigutust ja \u00fcritasin ka terava low-kick'iga tabada tee \u00e4\u00e4res seisvat lumekamakat, aga kuna tee oli kaetud r\u00e4meda kiilasj\u00e4\u00e4ga, siis libisesin, kaotasin tasakaalu ja kukkusin perseli. Olukorra koomilisus mind miskip\u00e4rast eriti ei h\u00e4irinud; j\u00e4tkasin neljak\u00e4pukil teed, kuni kadusin paarikese pilkude eest kurvi taha.\n\u00abJess,\u00bb \u00fctlesin, ajasin ennast p\u00fcsti, kloppisin p\u00f5lved lumest puhtaks ja sammusin reipalt kodu poole, huulil l\u00f5bus vileviis.\n\u00dcLEMUS\nOlin vahepeal \u00fclemus. Oma arust k\u00fcllaltki asjatundlik ja, mis eriti oluline, hea juht. Teadsin, et see t\u00e4hendab inimeste murede \u00e4rakuulamist. Alateadlikult oli inimeste murede \u00e4rakuulamine mulle tegelikult ebameeldiv tegevus. Kuna olen empaatiline ja t\u00f6\u00f6tajate heaolu on mulle olulisim k\u00f5igest, olin valmis igasuguse probleemi korral kohe j\u00e4rgi andma ja seda muidugi kasutati j\u00f5hkralt \u00e4ra. Panin selle pehmete v\u00e4\u00e4rtuste paratamatu v\u00f5iduk\u00e4igu arvele. Sisimas arvasin, et see, et paljud alluvad naisterahvad mu naljade peale esireas demonstratiivselt k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega naersid ja kekutavalt k\u00e4itusid, tulenes sellest, et ma neile mehena meeldisin (seejuures muidugi r\u00e4ngalt eksides ja oma sarmi j\u00f5hkralt \u00fcle hinnates). Nad tegid seda puhtalt omakasust, karj\u00e4\u00e4ri huvides. Olin kaunis edev ja selle ilmselge asjaolu tunnistamine k\u00e4is mulle vahel \u00fcle j\u00f5u.\nMeil kontoris oli muidu lahe vaib; inimesed tundsid ennast h\u00e4sti. Kandsin hoolt, et ka k\u00f5ik koristajad mind sinataksid ja eesnime pidi kutsusid. Pidasin oluliseks vahetut suhtlust ja kammi-, mitte p\u00fcramiidikujulist organisatsioonistruktuuri; r\u00f5hutasin selle t\u00e4htsust, et otsused oleksid l\u00e4bipaistvad ja probleemid lahutataks isikutest. Lootsin nii klat\u0161imist kui ka silotorni-kultuuri tekkimist v\u00e4ltida. R\u00e4\u00e4kisin k\u00f5igile kogu aeg, et minu uks on k\u00f5igile kogu aeg avatud ja julgustasin neid suvalisel ajal sisse astuma, kui mingi probleem on. \u00dckskord \u00fcks sekret\u00e4r astuski ilma koputamata sisse. Vahtisin porri just; ta vabandas ja lahkus kiirelt. P\u00e4rast seda t\u00f5stsin laua ringi nii, et ekraan j\u00e4i n\u00e4oga seina poole. Poln'd hullu midagi, kuigi p\u00e4rast pidin t\u00fckk aega l\u00f5\u00f5pimist taluma, aga see-eest ei astunud keegi ka enam kunagi koputamata sisse. Meil ei olnud nagu seriaalis \u00abPank\u00bb, kus peategelane kogu aeg uppuva tursa n\u00e4oga kaugusse vahtis; meil oli ikka vaba ja noortep\u00e4rane atmosf\u00e4\u00e4r kontoris. Inimesed peavad nautima t\u00f6\u00f6l olemist, mitte ennast vastumeelselt t\u00f6\u00f6le vedama, uskusin teadvat.\nReedeti vahest avasime juba l\u00f5una k\u00f5rvale \u00f5lled ja panime k\u00e4rsad \u00f5rnalt likku. Nooremad kolleegid tegid vahest veel kuni kesk\u00f6\u00f6ni kontoris sooja enne klubisse minekut. Vahel liitusin nendega \u2013 ma m\u00f5tlen, napsutamiseks t\u00f6\u00f6l, kuna klubis ma ei k\u00e4i, pean sealviibivaid inimesi liiga pealiskaudseteks ja igavateks.\n\u00dckskord j\u00e4in t\u00e4is peaga peldikus potil istudes magama. Kui \u00e4rkasin, olid k\u00f5ik juba \u00e4ra l\u00e4inud ja tuled kustus. Koperdasin mingite t\u00fchjade pudelite virna otsa ja signa l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le. \u00d5nneks nad helistasid turvafirmast enne ekipaa\u017ei teelesaatmist; ma valetasin, et tulin lihtsalt korra tagasi ofississe, kuna unustasin koduv\u00f5tmed maha.\nMeil ikka pidu k\u00e4is kogu aeg. Peldikus nussimist, narko tegemist t\u00f6\u00f6l ja muud sellist ma siiski ei tolereerinud; olin ikkagi professionaalne juht ju. Teadsin, et selline asi m\u00f5jub halvasti organisatsiooni sisekliimale ja t\u00f5siseltv\u00f5etavusele. Mul eluasemelaenud ja v\u00e4rgid peal; oma heaolu nimel ma tegelikult kompromisse ei tee, kuigi vahest \u00fcritan j\u00e4tta muljet, et see on teisej\u00e4rguline.\n\u00dchel n\u00e4dalal oli meil pearaamatu juubel. Olin m\u00f5\u00f5dukalt t\u00e4is juba. Pearaamat on meil kuldne inimene; olen absoluutselt veendunud, et ta pole elu sees kordagi valetanud. Austan teda s\u00fcgavalt ja vahel natuke ka kardan; pealegi armastab ta napsu v\u00f5tta, mis on meeldiva inimese peamine tunnus.\nPidasin piduliste ees taburetil seistes humoorikat, ent samas s\u00fcdamlikku k\u00f5net juubilari t\u00f6\u00f6- ja (kohati vist kergelt liiga familiaarseks muutudes) ka elusaavutustest, poolt\u00e4is veiniklaas \u00fches k\u00e4es, lips l\u00f5dvaks lastud ja s\u00e4rk kergelt ripakil v\u00f6\u00f6 vahelt v\u00e4lja tolknemas. Joviaalses meeleolus nooremad meeskolleegid h\u00fc\u00fcdsid k\u00f5ne vahele toetavaid remarke, ise oma naljade peale h\u00e4\u00e4lekalt hirnudes. \u00dches nurgas istus see k\u00f5ige coolim t\u00fc\u00fcp \u2013 imetlesin teda salaja, kuigi ta oli t\u00e4iesti kasutu mingites asjades \u2013 kitarr k\u00e4es, ja p\u00e4nnis aeg-ajalt midagi. M\u00f5ned sekret\u00e4ritibid vahtisid mulle armunud n\u00e4oga otsa.\u00a0\n\u00ab...aga arvaku need virilad poliitikud, mida iganes, meie biidime turgu\nIGA.\nJUMALA.\nP\u00c4EV!\u00bb\nR\u00f5hutasin neid s\u00f5nu iroonilise porgandih\u00e4\u00e4lega, ise kergelt ettepoole kummardudes, samal ajal muutes k\u00f5ne d\u00fcnaamikat ja r\u00fctmi (eks ikka endal keel muidugi s\u00fcgavalt p\u00f5ses, sest iga irooniku taga peitub ju tegelikult l\u00e4bikukkunud romantik), ei teagi, kas p\u00fc\u00fcdes tegelikult kedagi matkida v\u00f5i, vastupidi, hoopis siirast muljet j\u00e4tta. J\u00e4tkasin siis aga miskip\u00e4rast kergelt kurjaks muutudes:\n\u00ab...nemad aga ei suuda oma riigieelarvelisel t\u00f6\u00f6kohal peale perse laiaksistumise ja sooja \u00f5hu v\u00e4ljutamise midagi teha....\u00bb\nSaades aga kohe aru sellise pursatuse sobimatusest antud konteksti, kukkusin sarkastilise h\u00e4\u00e4lega mikrofoni k\u00f5kutama: \u00abHA-HA-HA!\nSellel hetkel ilmus ukseavasse suures plaanis mu raevust punetava n\u00e4oga abikaasa, murdunud kontsaga king n\u00e4pus ja huulepulk kergelt laiali, ise kriiskaval h\u00e4\u00e4lel r\u00f6\u00f6kimas: \u00abPutsi, kesse lits on, keda sa siin panemas k\u00e4id?! N\u00e4ita mulle teda! Mille jaoks sul neid kondoome vaja oli, mille ma su rahakotist leidsin, ah? Oma arust pead siin mingit k\u00f5net neile pededele v\u00e4? mine vittu, tuled praegu kohe v\u00e4lja ja r\u00e4\u00e4gime asjad selgeks.\u00bb\nMa vakatasin. Ronisin ebaledes toolilt maha ja \u2013 meenutades natuke t\u00f6ssivajunud \u00f5hupalli, millest \u00f5hk v\u00e4lja on puhisenud \u2013, \u00fctlesin mitte eriti veenval toonil: \u00abKallis, need on ju mu s\u00f5bra kondoomid. Ta palus hoida enda k\u00e4es, kuni ta naisega l\u00f5unal on.\u00bb\nNoh, ega sest tol korral enam suuremat pidu ei saanud. Naine ei r\u00e4\u00e4kinud muga p\u00e4rast kolm n\u00e4dalat.\nKLASSIJUHATAJA\nAlg- ja p\u00f5hikoolis oli mu klassijuhatajaks \u00f5petaja Purju. Purju oli selline keskealine mutt, kes ise ennast daamiks pidas, nagu ikka. Ma millegip\u00e4rast ei meeldinud talle \u2013 ilmselt, kuna mul on vene k\u00f5laga perekonnanimi (nagu see \u00fcldse loeks, v\u00f5i et ma selles kuidagi s\u00fc\u00fcdi peaks olema), ja esimeses klassis me \u00fchel vahetunnil m\u00e4ngisime klassivennaga kulli, ja p\u00f5genedes tormasin kiiret petekat tehes kogemata Purjule t\u00e4pselt tema pekise vatsa otsa. Ta v\u00f5ttis mul k\u00f5rvadest kinni ja p\u00fc\u00fcdis \u00fcles t\u00f5sta, aga kuna ei jaksanud, siis lihtsalt h\u00f5\u00f5rus mu k\u00f5rvu, nii, et need veel p\u00e4rast t\u00fckk aega punetasid. L\u00f5puks laskis mu lahti, virutas mulle mitu k\u00f5rvakiilu lahtise k\u00e4ega ja r\u00f6\u00f6kis: \u00abMida sa tormled siin, kasvatamatu j\u00f5mpsikas, abordij\u00e4\u00e4nuk?! Su vanemad on kindlasti mingid rikkurid, kes oma lapsega \u00fcldse tegeleda ei viitsi, eelistades salongielu, ja n\u00fc\u00fcd on vabakasvatuse vili k\u00e4es!\u00bb\nTal olid sellised vastikud viltu kasvanud pruunikad hambad, mida n\u00e4gin aastate jooksul mitu korda oma silme ees v\u00e4lkumas. Tegelikult ta muidugi lihtsalt n\u00e4gi mu silmadest, et ma tema naeruv\u00e4\u00e4rsele diktaadile kunagi alluda ei kavatse, ja maksis oma j\u00f5etul moel k\u00e4tte.\nTeises klassis hakkas ta mind p\u00e4rast tunde j\u00e4tma. Lihtsalt \u00fctles, et sul on kirjand mitterahuldav, pead j\u00e4\u00e4ma p\u00e4rast tunde kordama. Alguses kodus valetasin, et meil on pikem klassit\u00f6\u00f6, aga siis \u00fchel p\u00e4eval tuli ema mulle varem j\u00e4rele ja leidis mu klassiruumist \u00fcksi. Mu vanemad algatasid Purju vallandamise kampaania feissbookis, aga see ei j\u00f5udnud kuhugi, kuna \u00f5petajaid meil ju pole. Paljud, kes soovivad selleks saada, loobuvad p\u00e4rast paari aastat proovimist, kui kogevad koolides endiselt k\u00f5ige \u00fcle h\u00f5ljuvat Purju-mentaliteeti.\nP\u00e4rast seda j\u00e4ttis ta mu pikaks ajaks rahule.\nMingis tunnis, vist kuuendas klassis, r\u00e4\u00e4kis ta meile, et Eesti v\u00e4rv on sinine, ja k\u00e4skis k\u00f5ik eesti keele ja kirjanduse \u00f5pikud ja vihikud, samuti eestikeelse kohustusliku kirjanduse raamatud sinistesse kaantesse toppida. Ma olin millegip\u00e4rast roosa pannud ja \u00abP\u00e1l-t\u00e4nava poiste\u00bb asemel olin sinna kogemata surunud \u00abT\u00f5e ja \u00f5iguse\u00bb viienda osa. Karistuseks pidin kogu klassi ees alguses deklameerima luuletust \u00abMeil aia\u00e4\u00e4rne t\u00e4navas\u00bb\u00a0ja siis sama teost lauldes esitama \u2013 selle Tajo Kadajase rahvuslik-pateetilises seades fonogrammi taustal.\nMul on sellest kogemusest siiani r\u00e4ige esinemishirm. \u00dckskord pidin ettekande ajal lihtsalt vait j\u00e4\u00e4ma paariks minutiks, kuna hapnik sai otsa, ja hingeldasin seal siis. \u00dcks kaastundlikum sekret\u00e4r t\u00f5i salvr\u00e4tte ja klaasi vett; p\u00e4rast oli s\u00e4rk l\u00e4bim\u00e4rg. See on ka p\u00f5hjus, miks mulle anekdoote ei meeldi r\u00e4\u00e4kida \u2013 k\u00f5ik ootavad nagu mingit pu\u00e4nti, ise joviaalses naermaprahvatamis-ootuses, aga kuna kogu intriig on minu jaoks tegelikult reeglina mage, siis ma muidugi esitan ka pu\u00e4ndi alati ebaveenvalt, ja keegi ei naera. Seet\u00f5ttu ma ei r\u00e4\u00e4gigi kunagi anekdoote v\u00e4hem kui minimaalselt keskmiselt t\u00e4is olles ja sellega kaasnevat v\u00f5ltsenesekindlust \u00e4ra kasutades, aga ega siis ka tihti tegelikult eriti naljakalt v\u00e4lja ei kuku.\nKoolip\u00f5lve juurde naasetes: muidugi viis Purju mind ka mitu korda aastas direktori juurde. Direktor oli \u00e4\u00e4rmiselt hea inimene, aga t\u00e4ielik pelmeen. K\u00f5ik, mis ta tegi, oli, et ta \u00fctles tavaliselt, et \u00abAit\u00e4h, \u00f5petaja Purju, et te probleemist teatasite. Ma r\u00e4\u00e4gin ise \u00f5pilasega.\u00bb Ja p\u00e4rast Purju lahkumist \u00fctles ta mulle lihtsalt midagi sellist, et proovi teha, mis Purju \u00fctleb; pole mingit m\u00f5tet vaielda, isegi kui see n\u00f5me tundub \u2013 m\u00f5ned \u00f5petaja Purju asjad ongi n\u00f5medad, aga nendega tuleb leppida, midagi pole teha, nii on; tal on toetajaid k\u00f5rgemal pool. Noogutasin talle tavaliselt kaastundlikult, nii nagu ma tookord varateismelisena oskasin ja aru sain, ja p\u00e4\u00e4sesin tavaliselt k\u00e4pelt minema.\nMillalgi seitsmenda klassi l\u00f5pus toimus meil klassi\u00f5htu ja selle k\u00e4igus oli keegi peldikus mingid klaaspudelid puruks l\u00f6\u00f6nud, nii et terve peldikup\u00f5rand oli klaasikilde t\u00e4is. Purju pidi peaaegu s\u00fcdari saama; kutsus vanemad kooli, millegip\u00e4rast ka minu omad, kuigi mul puudus juhtumiga igasugune seos. Ei viitsinud seda m\u00f5ttetut iba j\u00e4lgida ja n\u00e4itasin salaja pinginaabrile paari Rootsi brutal death metali plaati, mille olin Ostast ostnud. Muidugi j\u00e4in Purjule vahele; ta kutsus mu klassi ette ja h\u00e4bistas mind k\u00f5ikide klassikaaslaste ja vanemate ees s\u00f5nadega: \u00abKas sellist eestlast te tahtsitegi oma pojast kasvatada?\u00bb\u00a0\u2013 ise vist arvates, et l\u00f5i n\u00fc\u00fcd trumpkaardi lauda.\nAlates kaheksandast klassist tuli meile uus klassijuhataja. Purjuga meil enam tunde ei olnud ja n\u00e4gin teda ainult vahetundidel. \u00dchel hetkel hakkasin teda meelega kiusama. Istusin aknalaual ja keeldusin sealt maha tulemast, tsiteerides p\u00f5hiseadust, ja Purju, n\u00e4hes, et ta midagi teha ei saa ja j\u00f5ud ka must enam \u00fcle ei k\u00e4i (ja tegelikult oma kaotustest juba v\u00e4ltimatult aru saades), lihtsalt seisis seal ja p\u00fc\u00fcdis mind, n\u00fc\u00fcd juba sundleebununa, pigem veenda kui k\u00e4skida. Vahel hakkas mul tast isegi natuke kahju, aga mingist perverssest k\u00e4ttemaksum\u00f5nust \u2013 tagantj\u00e4rele on mul selle p\u00e4rast tegelikult natuke piinlik, aga olin ju hormoonidem\u00f6llus teismeline \u2013, kiusasin teda ikka edasi.\nL\u00f5pukella jaoks ostsin kimbu roose. Kavatsesin need anda oma lemmik\u00f5petajale, kes meile kunsti\u00f5petust andis ja oli musse kergelt armunud, aga kuna sellised suhted on sobimatud, piirdus asi muidugi vaid kerge temapoolse flirdiga. Ent kui ma seal nende roosidega inimeste vahel v\u00f5nkusin, n\u00e4gin \u00fchel hetkel Purjut. Ta seisis seal kuidagi l\u00f6\u00f6dud olekuga, teistest natuke eraldi; enamikul olid pihud lilli t\u00e4is, temal mitte miskit.\nMillegip\u00e4rast m\u00f5tlesin, et ah, fuck it, oli, mis oli, elus tuleb osata edasi minna ja andestada. Andsin siis talle oma kimbu \u00fcle ja \u00fctlesin, et kahtlematult on tema mulle \u00fcks k\u00f5ige rohkem elu\u00f5ppetunde jaganud \u00f5petajatest. Soovisin talle k\u00f5ike paremat ja \u00fctlesin, et olen p\u00e4ritolult osaliselt ingeri juurtega.\nDirektor seisis kohe seal k\u00f5rval, ajas kellegagi juttu, aga kikitas k\u00f5rvu, kui ma Purjuga suhtlesin. P\u00e4rast, kui h\u00fcmni laulsime, seisis ta juhuslikult minu taga. Ta ei \u00f6elnud, nagu ikka, midagi, aga \u00fchel hetkel pani k\u00e4e mu \u00f5lale ja pigitas seda tugevalt ja pikalt.\nAktus sai l\u00e4bi ja l\u00e4ksime l\u00f5uates ja l\u00f5\u00f5pides v\u00e4lja, endal ilmselgelt plaan ennast \u00f5htul t\u00e4is kammida ja klassi\u00f5dedele k\u00e4tt p\u00fcksi ajada. \u00dchel hetkel avastasin, et olin j\u00e4tnud oma tekli \u00fcles aulasse aknalauale ja tormasin seda \u00e4ra tooma.\nAula oli vaike ja t\u00fchi. Ainult \u00fches nurgas istus \u00f5petaja Purju ja nuuksus oma lillekimbu kohal.\nP\u00e4rast m\u00f5tlesin, et \u00fckski inimestest ei v\u00e4\u00e4ri tegelikult iseendas pettumise kohutavalt kurva tunde kogemist. Samas\u00a0see, kui m\u00f5ni inimene sind teinekord n\u00e4rvi ajab millegip\u00e4rast, on sulle tegelikult suures plaanis ainult hea. Nimelt \u00f5pib inimene k\u00f5ige rohkem selliselt teiselt inimeselt, kes on tema jaoks irriteeriv. See paneb sind s\u00fcgavamalt tunnetama p\u00f5hjuseid, miks \u00fche v\u00f5i teise inimese olemus sinu jaoks talumatu on, ja see omakorda viib sind enda paremini tundmiseni. Teadup\u00e4rast peegeldad sa teises inimeses midagi vihates tegelikult seda, mida sa salamisi vihkad enda juures. Niikaua,\u00a0kuni sa endale oma k\u00e4itumismustri p\u00f5hjuseid ei tunnista, j\u00e4\u00e4d sa alateadlikult k\u00e4ituma nii, nagu sa arvad, et sinult oodatakse.\nLoodan, et ka \u00f5petaja Purju oli tegelikult j\u00e4rgmine p\u00e4ev natuke parem inimene kui tol p\u00e4eval, kui see k\u00f5ik juhtus.\nS\u00d5DA\nVaatasin \u00f6\u00f6vaatlusseadmega binoklist vatnikute positsiooni ja n\u00e4gin paari suvalist \u00e4rajoonud n\u00e4oga kuli. Vatnikud asjatasid midagi oma putka \u00fcmber; keegi t\u00fcsedam jorss selgitas midagi k\u00e4redal h\u00e4\u00e4lel noorjunkrutele. Nood seisid natuke hirmunud olekuga ja kergelt k\u00e4ngunud kehaasendis oma pooljumala ees; nende silmades peegeldus soov kaduda sellest kohast mingil imev\u00e4el ja saada tagasi olukorda, kus v\u00e4lja\u00f5ppelaagris joodi enast m\u00e4llu ja r\u00f6\u00f6giti kamraadidega t\u00e4is peaga, kuidas me l\u00e4hme Ukrainasse naisi nussima ja hohollidele l\u00f5uga s\u00f5itma, ja siis p\u00e4rast peldikus pihkupeksmist oma kotile vajuti. Samas\u00a0hoidis lapsep\u00f5lvest peale ajju pekstud kohustus olla mees ja mitte kodumaad alt vedada \u2013 ja eelk\u00f5ige hirm p\u00f5lualuseks sattuda \u2013 neid kuidagi p\u00fcsti.\n\u00abR\u00dcNNAK!\u00bb Haarasin relva ja tormasin peale. Jooksin \u00fcmber maja nurga. Seal seisid kaks noort vatnikut, m\u00f5lemad umbes 20-aastased, kiivrid kergelt viltu peas, m\u00f5lemad m\u00f5\u00f5dukalt juua t\u00e4is. M\u00f5lemal t\u00fc\u00fcbil olid k\u00e4ed \u00fcleval, silmad hirmu t\u00e4is (\u00fchel olid ka p\u00fcksid kubeme kohalt niisked), ja nad r\u00f6\u00f6kisid \u00abAnnan alla, annan alla, \u00e4ra tulista!\u00bb Astusin \u00fche s\u00f5dalase juurde ja \u00e4sasin talle t\u00e4iest j\u00f5ust jalaga munadesse. Inimene kukkus kokku, t\u00f5mbus looteasendisse ja hakkas oigama. V\u00f5tsin noa ja l\u00f5in selle talle s\u00fcdamesse. Teine soldat seisis, klaasistunud pilgul toimuvat j\u00e4lgides ja jalgade v\u00e4risedes kaks meetrit eemal, korrutades kogu aeg: \u00abMees, mis ma sulle halba olen teinud? Suurest \u0161okist elavnedes \u00fcritas ta siiski kuidagi olukorraga samastuda ja suutis virilalt lisada: \u00abPalun, mind just saadeti siia. Keegi ei k\u00fcsinud, \u00f6eldi, et l\u00e4hete \u00f5ppustele... Sa Kinod oled kuulnud, mees, seda lugu tead, \u00abZvezda po imeni solntse\u00bb? P\u00e4ris k\u00f5va mu arust; tavai, ole n\u00fc\u00fcd normaalne mees, teeme \u00fche napsu ja r\u00e4\u00e4gime; viina tahad?\u00bb Haarasin tal k\u00f5rist, t\u00fc\u00fcp ainult inises. V\u00f5tsin teise k\u00e4ega tal kuklajuustest kinni ja virutasin pea k\u00f5igest j\u00f5ust vastu kiviseina. Toimus l\u00f5tvumine. Tagusin seda l\u00f5tvunud keha otsas olevat pead k\u00fcmneid kordi vastu seina, ise r\u00f6\u00f6kides \u00abMillllllllllleeeeeeeks!?\u00bb Mu k\u00e4ed oli k\u00fc\u00fcnarnukkideni ajut\u00fckke ja pealuukilde t\u00e4is, ja l\u00e4ks vaj nelja relvavenda, et mind sealt eemale tirida. \u00dcks mees, kes mind oma p\u00f5lvega mu rinnale rutjudes kinni hoidis, kummardus ja sosistas mulle k\u00f5rva: \u00abTsss, k\u00f5ik saab korda, mees, k\u00f5ik saab korda.\u00bb\n*\nIstusin karistusaluste pingis. K\u00f5rval passisid tuimade n\u00e4gudega vangivalvurid. \u00dcks oli paks ja unistas ilmselt sellest hamburgerist, mis kaks tundi hiljem tema seedekulglas lagunemist alustas. Teine oli nooruk, ilmselt \u00fclikooli k\u00f5rvalt taskuraha kogumas. Istus suurema osa ajast telefonis, toksis, chattis ja k\u00f5kutas mingite s\u00f5numite peale.\nSisse astus kohtunik, seisatas oma tooli k\u00f5rval ja teatas: \u00abReamees mykoloogi s\u00f5jakuritegude asjus palun tunnistusi andma pataljoni\u00fclem Vassiljevi.\u00bb Pataljoni\u00fclem astus tunnistajapinki, kohendas mundrit, ajas selja sirgu, surus selle vastiku lapiku paraadm\u00fctsi, mida ma olen alati vihanud, kuna see minu arvates kuidagi s\u00fcmboliseerib seda, kuidas v\u00f5im sulle p\u00e4he istub (ilmselt inspireerituna kohtumistest n\u00f5ukogude miilitsaga varajases nooruses) nokast p\u00e4he, k\u00f6hatas h\u00e4\u00e4le puhtaks ja \u00fctles:\n\u00ab1944. aasta\u00a0juunis toimus Prantsusmaal Normandias, Ardenne'i kloostris s\u00fcndmus, mida maailm tunneb t\u00e4na Ardenne'i kloostri massim\u00f5rva nime all. Kogenud Waffen-SS-i 12. tankidiviis man\u00f6\u00f6verdas P\u00f5hja-Prantsusmaa p\u00f5ldude ja metsatukkade vahel Kanada 27. r\u00fcgemendi \u00fcksuse lihtsalt \u00fcle ja p\u00fc\u00fcdis kotti. Kuna sakslased olid taganemas ja k\u00f5igega oli kitsas k\u00e4es, t\u00e4hendanuks s\u00f5javangide v\u00f5tmine automaatselt v\u00f5itlejate toiduratsioonide v\u00e4hendamist. Lahendusena otsustas Kurt Meyer, hiljem s\u00f5jaroimas s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud, fanaatiline ja Hitlerile l\u00f5puni lojaalseks j\u00e4\u00e4nud diviisi\u00fclem, Kanada s\u00f5javangid hukata. Hukkamise viisid l\u00e4bi Hitlerjugendi junkrud kondiproovina meheks saamise pikal ja raskel teel.\u00a0\nMilleni ma tahan j\u00f5uda, lugupeetud kohus, on see, et Kanada 27. r\u00fcgement muutus p\u00e4rast mainitud intsidenti liitlaste k\u00f5ige kardetumaks \u00fcksuseks, kellega v\u00f5itlemist k\u00f5ik saksa \u00fcksused p\u00fc\u00fcdsid v\u00e4ltida nagu tuld. Nimelt kehtis p\u00e4rast massim\u00f5rva toimumist selles r\u00fcgemendis kirjutamata reegel, et alla ei anta. Armu ei paluta mitte kunagi \u2013 aga ka ei anta seda kunagi, v\u00f5ideldakse viimase meheni, j\u00e4ttes viimase kuuli endale. Keegi ei taha v\u00f5idelda \u00fcksusega, mis on leppinud surmaga\u00a0ega otsi sellest alateadlikult p\u00e4\u00e4su.\u00a0\nSee on \u00fcks p\u00f5hjus, miks meie armees j\u00e4lgitakse rangelt s\u00f5javangide m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rase kohtlemise printsiipe. Me kohtleme s\u00f5javange inimlikult, j\u00e4ttes vastastele alati allaandmiseks taganemistee. See on s\u00f5jaliselt \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5hjendatud p\u00f5him\u00f5te; vangide humaanne kohtlemine on meile kasulik; see muudab vaenlase n\u00f5rgemaks ja s\u00e4\u00e4stab ka meie s\u00f5durite elusid.\u00a0\nTeiseks, ja mitte v\u00e4hem t\u00e4htsaks p\u00f5hjuseks tuleb pidada seda, et meie riik on \u00fchinenud Genfi konventsiooniga, mis s\u00e4testab\u00a0siduvad kohustused s\u00f5javangide kohtlemisele. Me t\u00e4idame endale v\u00f5etud kohustusi; see on meie kui ohvitserkonna jaoks auasi. Kurt Meyerile esitasid mitu Saksa armee ohvitseri p\u00e4rasr juhtunut duellikutse. K\u00fcsimus on selles, kas meid riigina saab usaldada v\u00f5i mitte; kolmandat v\u00f5imalust ei ole. Seet\u00f5ttu oleme me oma vaenlasest moraalselt \u00fcle, ja ka see on lahingutegevuses tihti m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega.\u00bb\nPataljoni\u00fclem tegi j\u00e4lle pausi ja vaatas maha.\n\u00abAustatud kohus, lubage mul teile ette lugeda l\u00f5ik aruandest, mis koostati \u00fche vabastatud asulast leitud m\u00f5rvatud tsiviilisiku lahkamisel.\n\u00ab13\u201315 aastase naissoost ohvri kehapind on 80% ulatuses s\u00f6estunud. Tema silmad on v\u00e4lja torgatud ja tupest ning p\u00e4rakust leiti \u00fcle k\u00fcmne rebendi. Ohver on enne surma kaotanud v\u00e4hemalt kaks liitrit verd. Ohvrit on enne bensiiniga \u00fcle kallamist ja s\u00fc\u00fctamist n\u00e4kku tulistatud, aga surma p\u00f5hjuseks ei ole mitte kuulihaav, vaid kuuma\u0161okist tingitud s\u00fcdameseiskumine.\u00bb\nOhvri omased on andud loa avalikustada tundlikke isikuandmeid,\u00bb lisas Pataljoni\u00fclem.\nVeel \u00fcks paus.\n\u00abAustatud kohus, enne otsuse langetamist tahaksin teilt k\u00fcsida, mida oleks teie reamehe olukorras olles teinud, kui eelkirjeldatud ohver oleks olnud teie l\u00e4hedane. Palun, m\u00f5elge selle peale otsust tehes.\u00bb\nPataljoni\u00fclem pidas veel \u00fche pika pausi, kohendas siis mundrit, ajas selja sirgu ja \u00fctles:\n\u00abV\u00e4ga austatud kohtukolleegium! Palun teil reamees \u00f5igeks m\u00f5ista. Ta t\u00e4itis vaid k\u00e4sku. K\u00e4su s\u00f5javangid hukata andsin mina.\u00bb\n\u00dcle kohtusaali laotus surmvaikus, mida katkestas vaid kohtuniku selja taga seinal rippuva kella raske tiksumine. Iga tiks\u00a0l\u00f5hestas vaikust nagu k\u00f5uek\u00f5min. Enamik ruumisviibijaist\u00a0p\u00f5rnitses t\u00fchjal pilgul kaugusse; paar inimest publikust olid pea p\u00f5lvedele asetanud ja vappusid.\n*\nAstusin kohtusaalist v\u00e4lja, v\u00f5tsin l\u00e4himast putkast kuuspaki, istusin bussi peale ja s\u00f5itsin surnuaiale. L\u00e4ksin oma ingli hauale ja avasin \u00f5lle. Hommik leidis mu sealt k\u00f6ssit\u00f5mbununa magamas.\nSONIM\u00dcTS\nPanin mantli selga ja astusin t\u00e4navale. Puhus k\u00fclm tuul. Vastamaja bordelli ees istuvad vene vanamutid t\u00e4nitasid m\u00f6\u00f6dak\u00f5ndivate ukraina ehitajate kallal; k\u00f5rvalasuva eliitlasteaia esine k\u00f5nnitee oli limusiine t\u00e4is; edasi-tagasi sebisid linnas\u00fcsteemis t\u00f6\u00f6tavad asjapulgad, oma t\u00f5ulapsed k\u00e4ek\u00f5rval. Laste pilgud olid siirad ja noorusentusiasmist pungil; arusaamiseni, et nad on vaid oma vanemate pensionisambad, j\u00e4i veel k\u00fcmmekond aastat.\nV\u00f5tsin lonksu \u00f5lut ja karjusin eemal hoovis seisvale inimgrupile: \u00abNoh, sitapead! Kellelt\u00a0 te suhu v\u00f5tma pidite, et lasteaiakohta saada?\u00bb Lapsevanemad tegin n\u00e4o, et ei kuulnud; m\u00f5ni p\u00f6\u00f6ras pilgu h\u00e4belikult maha. Omast arust hea killu \u00fcle rahulolevana loivasin edasi. Mingi t\u00f5bras oli oma hiiglasliku maasturi parkinud t\u00e4pselt keset k\u00f5nniteed. \u00c4sasin tahavaatepeeglile k\u00fc\u00fcnarnukiga korraliku obaduse, nii et selles mingi jublakas raksatades purunes, ja panin n\u00e4ritud n\u00e4tsu lukuauku, ise m\u00f5eldes: \u00abT\u00fcrastand pekin\u00e4gu kindlasti istus t\u00e4na terve p\u00e4eva oma perset laiaks. L\u00e4heb \u00f5htul koju, vaatab Margna ja J\u00f5ekalda showd ja naerab endal munad m\u00e4rjaks, p\u00e4rast postitab feissaris, et talle meeldis n\u00e4osaates k\u00f5ige rohkem see ballaad, mis toovat k\u00fclmav\u00e4rinad seljale. Vittu, inimesed on jalaga p\u00f5hjalikult perssetagumise \u00e4ra teeninud juba ainu\u00fcksi selle eest, et kasutavad sellist v\u00e4rds\u00f5na nagu \u00abn\u00e4osaade.\u00bb Keskp\u00e4rasuse okseleajav v\u00f5iduk\u00e4ik, anaalsed zombistunud v\u00e4ikekodanlased, keda huvitab ainult see, et naabrid neid edukaks peaks; ise t\u00f6\u00f6 juures bossi s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamisel naerab kindlasti, pekine vats rappumas, k\u00f5ige k\u00f5vema h\u00e4\u00e4lega \u00fclemuse naljade peale, endal hambavahed \u00f6\u00f6kimiseni sisse vohmitud (kuna tasuta saab ju) k\u00fcpsiste puru t\u00e4is; klat\u0161ib selja taga t\u00f6\u00f6kaaslasi ja punub intriige lootuses ametik\u00f5rgendust saada; reedeti k\u00e4ib omasuguste j\u00f5mmidega maak\u00f5rtsis, kuulab seal Shanonit ja r\u00e4\u00e4gib p\u00e4rast naisele, kuidas ta t\u00e4iega rokkis; muutub p\u00e4rast kuuendat \u00f5lut kergelt rassistlikuks, hakkab t\u00f5estama, et \u00abneeger\u00bb on eesti keeles neutraalse k\u00f5laga s\u00f5na, ise samal ajal valitsust halvastivarjatud misog\u00fc\u00fcniaga siunates! Tavaline orjahing, kes on aupaklik ja lipitsev endast k\u00f5rgemalseisjate suhtes ning alandav ja j\u00f5hker nende vastu, keda endast madalamal seisvaks peab.\u00bb\nHakkasin viimast m\u00f5tet maakate l\u00e4bust vaimusilmas edasi arendama. Tundsin ennast moraalse majakana \u00f5nnetute orjahingede keskel. See m\u00f5te tegi mulle millegip\u00e4rast tohutut nalja, nii et kukkusin k\u00f5\u00f5ksudes hirnuma, kaotasin aga seet\u00f5ttu tasakaalu ja astusin koerapasa sisse. Vandudes t\u00f5mbasin suurema sita k\u00f5rval parkinud auto kojamehega maha, h\u00f5\u00f5rusin ketsitalla rohu sisse enam-v\u00e4hem puhtaks ja lonkisin endaga rahulolevalt linna poole edasi, magushapult lehkav koerasitah\u00f5ngu-pilv j\u00e4rel h\u00f5ljumas.\nRaekoja platsile j\u00f5udes selgus, et k\u00e4ib mingi miiting. Kaabudega vanamehed ja suurte habemetega usumehed r\u00e4\u00e4kisid pateetilisel h\u00e4\u00e4lel midagi sellest, et isamaa on ohus ja et nad ei taandu, nad ei alistu ja nad ei karda. Pressisin ennast l\u00e4bi rahvamassi, aga astusin kogemata triibulises maikas ja sonim\u00fctsis jorsile varbale.\n\u00abAi, t\u00fcra, pime oled v\u00e4!?\u00bb sai Sonim\u00fcts pahaseks. \u00abMida sa tallud oma sitaste saabastega siin teiste varvastel, tont? T\u00f5mba kiirelt nahhui, muidu saad munapiiksu!\u00bb Sonim\u00fcts oli selgelt \u00e4rritatud; ta pressis ennast minu vastu, nii et n\u00e4gin tema kollakaid puseriti hambaid oma n\u00e4ost 20 sentimeetri kaugusel v\u00e4lkumas. Suust voogas odava viina ja pesemata hammaste od\u00f6\u00f6ri.\n\u00abEga ma meelega siis,\u00bb p\u00fc\u00fcdsin vabandada. \u00abKogemata, juhtub ikka, aga oleksin\u00a0ma teadnud, et sinusuguse n\u00e4rvihaige lumpenprole peale satun, oleksin kindlasti enne sulle jala peale astumist koerasita sees trampinud.\u00bb\nSonim\u00fcts t\u00f5stis aeglaselt pilgu. Ainus, mis tema n\u00e4os liikus, olid ninas\u00f5\u00f5rmed, mis laperdasid kokkusurutud hammaste kohal millegip\u00e4rast edasi-tagasi nagu l\u00f5\u00f5tsad \u00e4\u00e4si kohal. Sonim\u00fctsi suust hakkas kostma mingit kummalist ininat \u2013 umbes sellist, nagu\u00a0 teevad armuvalus kassid. Ta astus mulle uuesti k\u00fclje alla, j\u00e4i \u00e4kki vait ja sisistas siis oma puseriti hammaste vahelt l\u00e4ppunud alkoaurude s\u00fcmfoonia saatel: \u00abHui sa seda mulle n\u00e4kku julgeksid \u00f6elda, vana peer, kui oleksime kahekesi. Tule homme kell 12 \u00dclemiste parklasse, must Audi A6, supakatest tuleb t\u00fcmmi, davai, vaatame kui k\u00f5va vend oled, aja oma habe ara, haisev sitt, ja kao trenni, mauk! L\u00f6\u00f6n sul, paksul,\u00a0 maksa nii sodiks, et terve hommikueine tuleb suust valja;\u00a0tambin su, sita, laiaks iga kell! M\u00f5ttetu kuserott julges siin politsei silma all targutama tulla!\u00bb Uuesti lava poole k\u00f5net kuulama p\u00f6\u00f6rdudes lisas ta veel \u00fcle \u00f5la: \u00abPutsi, igasuguseid pederaste t\u00f6llerdab siin ringi!\u00bb\nM\u00f5tlesin, kas peaks veel midagi \u00fctlema, aga Sonim\u00fcts oli juba seljaga mu poole ja tundus imelik ta kuklasse midagi karjuda. Proovisin suruda kogu oma p\u00f5lguse \u00fchte tabavasse fraasi, mis v\u00f5taks elegantselt kokku minu moraalse \u00fcleoleku. Kokutasin seal natuke aega, aga suutsin pika pingutuse peale endast v\u00e4lja pressida vaid \u00fche s\u00f5na:\n\u00abSOLK!\u00bb\nSonim\u00fcts ei reageerinud kuidagi. Saanudaru, et mu vastul\u00f6\u00f6k l\u00f5ppes eepilise fiaskoga, s\u00e4ttisin minekule. Tr\u00fcgisin rahvamassi vahelt l\u00e4bi, k\u00f5ndisin l\u00e4bi vanalinna ja astusin Burger Boxi kindla plaaniga korralikud k\u00e4nnid teha.\nBox oli h\u00e4mar ja inimesi t\u00e4is. T\u00f5mbasin k\u00e4pelt kaks shoti tekiilat ja kolm Saku Heledat sisse ja tahtsin leti juures seisvatele t\u0161ikkidele iba ajama minna, aga ei julgenud. Olen kainena vaikne ja h\u00e4belik ja pean naistega r\u00e4\u00e4kimiseks \u00fcle keskmise t\u00e4is olema. Mu s\u00fcvenev alkoholism on tingitud ainut ja puhtalt asjaolust, et mulle naised v\u00e4ga meeldivad. Otsustasin, et h\u00e4davajalik on veel \u00fcks drink teha ja t\u00f5usin p\u00fcsti, et seada sammud leti poole, kui \u00e4kki terrassilt mussi kostma hakkas. Hiilisin l\u00e4hemale ja n\u00e4gin et mingi l\u00f5\u00f5tsa ja ukulelega duo l\u00f5petas just pillide h\u00e4\u00e4lestamise ja alustas \u00abUkuaru valssi\u00bb.\nMind haaras j\u00e4rsku mingi kummaline kirgastus. Valsiviisi h\u00fcpnootilised r\u00fctmirepetitsioonid masseerisid mu aju fusiformse oimusagara k\u00e4\u00e4vjaid tunnetuskeskuseid, samal ajal kui meloodiap\u00f6\u00f6rded pivoteerisid oma p\u00f6\u00f6raste arpad\u017eodega teadvust punktini, kus jumalikult s\u00e4delevat t\u00e4hetolmu evaporeerivad tiibharmooniad sulasid maailmak\u00f5iksusega \u00fchte nagu \u0161amanistlik loits. Mulle hakkas \u00e4kki tunduma, et see lugu seob mineviku ja tuleviku, inimkonna kollektiivse m\u00f5istuse ja s\u00fcdametunnistuse viisil, mis avab t\u00e4iesti uue peat\u00fcki religiooniuuringutes. Olin kindel, et olen l\u00f5puks leidnud v\u00f5tme universumi m\u00fcsteeriumide m\u00f5istmiseks, tegelikult otsetee \u00fchenduseks Loojaga. T\u00f5stsin automaatselt k\u00e4ed pea kohale, ajasin pea kuklasse ja sulgesin silmad. N\u00e4gin kaleidoskoopilist tsunaamit maatriksi p\u00e4risolekust, k\u00f5ige ees peaingel Miikael kutsuvalt minu poole viipamas. Astusin sammu l\u00e4hemale, v\u00f5tsin talt kaela \u00fcmbert kinni ja \u00fctlesin: \u00abJah, n\u00fc\u00fcd ma tean.\u00bb\nAvasin silmad ja avastasin, et olen k\u00f5rvalseisjale k\u00e4ed \u00fcmber \u00f5lgade asetanud ning \u00f5\u00f5tsun temaga \u00fches r\u00fctmis, muusika taktis. Samal hetkel meie pilgud kohtusid. See oli Sonim\u00fcts.\nVakatasime m\u00f5lemad \u00e4ratundmises ja hetkeks meie kaelakuti asuvad kehad l\u00f5tvusid. Sekundi p\u00e4rast pingutas Sonim\u00fcts siiski lihaseid, t\u00f5mbas mu pea endale l\u00e4hemale, pani meie otsaesised vastakuti kokku ja sosistas mulle l\u00e4mmatava viinahaisu saatel:\n\u00abAatompomm, mees, aatompomm! Tunned, mees, see on nagu aatompomm!\u00bb\nSuutmata midagi vastata, sain Sonim\u00fctsi haardest kuidagi lahti ja vedasin oma poolvedela keha tagasi lauda.\nP\u00f5rnitsesin m\u00f5ned minutid klaasistunud pilguga seina ja hakkasin siis nutma."}
{"text":"Kui palju maksab igavene elu?Tervishoiukriisi lahendus peab sisaldama strateegilist plaani, kuidas tagatakse era- ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6, kui arste j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, kirjutab tervishoiuekspert Ain Aaviksoo.Tervishoiu j\u00e4tkusuutlikkusee anal\u00fc\u00fcs teatas hiljuti, et praeguse tervishoiuteenuste pakkumise taseme s\u00e4ilitamiseks oleks vaja t\u00f5sta k\u00e4ibemaksu kolm protsenti v\u00f5i siis tubaka- ja alkoholiaktsiisi kaks korda.\nTerviseminister Riina Sikkut ja\u00a0tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard t\u00e4iendasid seda m\u00f5ttega, et nemad saavad ainult kirjeldada, palju raha on puudu, kuid otsus, kuidas see raha Eesti elanike k\u00e4est kokku koguda, on poliitiline otsus. Koalitsioonileping mainib eraraha kaasamise kaalumist ja\u00a0reformierakondlane Andres Sutt on konkreetselt viidanud t\u00f6\u00f6andjate rahastatud\u00a0eratervisekindlustuse suuremale potentsiaalile solidaarse s\u00fcsteemi k\u00f5rval.\nK\u00f5ik r\u00f5hutavad, et lisaraha leidmisega on h\u00e4sti kiire, sest muidu on 2025. aastal\u00a0raha t\u00e4itsa otsas. Eks tuleb j\u00e4lle t\u00f5deda, et nagu ei \u00f5nnestu \u00fchelgi aastal talve saabumist \u00e4ra hoida, nii on ka tervishoiu j\u00e4tkusuutmatus t\u00f5esti sealmaal, et enam ei \u00f5nnestu seda kuuma kartulit j\u00e4rgmise valitsuse lauale veeretada. Seega tuleb\u00a0poliitikutel ametnikud p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6le panna sisuliste lahenduste leidmiseks. Kahju ainult, et erinevalt m\u00f5nest teisest teemast, kus k\u00f5ik vajalikud \u00f5igusaktid v\u00e4idetavalt juba k\u00fcmme\u00a0aastat sahtlis valmis olid, pole tervishoiuprobleemide lahendamiseks \u00fchiskonnale praegu \u00fchtki v\u00e4rskemat m\u00f5tet pakkuda peale n\u00f5ude kiirelt\u00a0raha juurde saada.\nLisaraha ei lahenda probleeme\nYuval Noah Harari j\u00e4reldab\u00a0raamatus \u00abHomo Deus\u00bb, et inimkonna kaks suurimat eesm\u00e4rki 21. sajandil on igavene elu ja lakkamatu \u00f5nnetunne. Kui teda uskuda\u00a0\u2013\u00a0ja k\u00f5ik m\u00e4rgid sellele viitavad \u2013, siis on igasugune puudu-on-200-miljonit jutt m\u00f5ttetu ilma kokkuleppeta, millal maksab inimese tervisevaevuse korral inimene ise, millal toetab teda t\u00f6\u00f6andja ja mis puhul peaksid seda riigipoolse maksusunni kaudu tegema tema eest k\u00f5ik teised.\nSisuliselt sarnaseid vaidlusi nagu meil\u00a0peetakse k\u00f5ikjal Euroopa riikides, kus erinevate skeemidega, kuid p\u00f5him\u00f5tteliselt odava laenuraha toel \u00fcles ehitatud tervishoius\u00fcsteemid ei p\u00fcsi enam maksumaksjate toel p\u00fcsti. Suurbritannias on esmakordselt tervishoiut\u00f6\u00f6tajate streigid ja j\u00e4rjekorrad kasvavad p\u00e4rast s\u00fcsteemi suunatud mitmekordseid t\u00e4iendavaid rahasiirdeid. Isegi Norra, kus raha tuleb \u00abmaa seest\u00bb, ei suuda tagada n\u00e4iteks vaimse tervise teenuste jaoks\u00a0j\u00e4rjekordasid, mis oleksid l\u00fchemad kui pool aastat.\nKas m\u00e4letate, et 2016. aasta\u00a0detsembris teatas toonane tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Jevgeni Ossinovski sotsiaalministeeriumi pressiteates, et \u00abtervishoid saab 2017. aastal riigieelarvest 10 miljonit eurot lisaks\u00bb\u00a0ning lubas et \u00abarutelud tervishoiu rahastamisele tervikliku lahenduse leidmiseks j\u00e4tkuvad ja (2017)\u00a0kevadeks on ka pikaajaline plaan olemas\u00bb? K\u00e4esoleval aastal on riigieelarvest laekuv tegevustoetus juba 400 miljonit eurot. Ikka ei jagu! Midagi pole teha \u2013 kuidagi ei taha uskuda, et seekord l\u00e4heb teisiti ja\u00a0kui maksumaksjad selle 200 miljonit annavadki, siis probleemid sellega\u00a0kaovad.\nSeega sobib l\u00e4htekohaks hoopis terviseministri julge m\u00f5te, et kui me ei suuda lisarahaga tagada maapiirkondadesse perearste ja -\u00f5desid ning inimestele abi tervisemurede korral koos suurema hulga ennetuse ja personaalsema abiga, siis pole seda lisaraha m\u00f5tet s\u00fcsteemi lisada. V\u00e4ga on vaja vastust k\u00fcsimusele, kuidas tehakse \u00e4ra j\u00e4rgmise k\u00fcmne\u00a0aasta jooksul pensionile siirduva 300 perearsti t\u00f6\u00f6, kui aastane juurdekasv on 16 uut arsti ja\u00a0kriitiline personalipuudus on ka teistel erialadel.\nEhk siis\u00a0millised on tervishoius\u00fcsteemi p\u00e4risprobleemid, millega on vaja tegeleda, et meile p\u00e4rast j\u00e4rjekordset maksut\u00f5usu ei heidetaks taas ette viletsat funktsionaalset kirjaoskust? Sest iga\u00fcks peaks ju aru saama, et lihtsalt raha juurde pannes ei muutu midagi paremaks.\u00a0\nKaadrid otsustavad\nTervishoiu peamine v\u00e4\u00e4rtus ja suurim risk on t\u00f6\u00f6tajad. Kui ikka 50\u201370 protsenti\u00a0kuludest on seotud t\u00f6\u00f6j\u00f5ukuludega, siis on ilmselge, et ilma t\u00f6\u00f6tajateta pole v\u00f5imalik teenust osutada. Siit saab j\u00e4reldada vaid seda, et tervishoius on iga aruka otsustaja peamine strateegiline eesm\u00e4rk lisaks v\u00e4\u00e4rt inimeste palkamisele ka tervishoiut\u00f6\u00f6tajate aja otstarbekas kasutamine.\u00a0\nEesti v\u00f5la\u00f5igusel p\u00f5hineva tervishoius\u00fcsteemi imetillukesel turul vastutab riik \u00fchtviisi nii riigihaiglate kui ka erameditsiiniasutuste personali eest. S\u00f5ltumata maailmavaatest v\u00f5iks paista m\u00f5istlik m\u00f5te koolitada meil spetsialiste eesk\u00e4tt Eesti inimeste ravimiseks, aga mitte Soome riigihaiglate tarvis.\nT\u00e4naseks on paljude Euroopa riikide tervishoiupoliitikud saanud aru, et spetsialistide t\u00f6\u00f6turg on osa \u00fchest ja samast tervishoius\u00fcsteemist ning \u00abriigiarstide\u00bb\u00a0ja \u00aberaarstide\u00bb\u00a0maailma pole m\u00f5tet ehitada. Hiljuti j\u00e4reldas seda ka OECD poliitikaanal\u00fc\u00fcs, viidates personalipuudusele avalikus tervishoius\u00fcsteemis kui suurimale riskile erameditsiini t\u00f5rjumisel avalikes huvides teenuse osutamisest.\nMiskip\u00e4rast tuli see Eesti otsustajatele \u00fcllatusena, et kui inimesed tahavad tervishoiuteenuseid ja riik seda ei paku, siis leiavad erainvestorid v\u00f5imaluse ning palkavad t\u00f6\u00f6le needsamad arsti-\u00f5ed, et n\u00f5udlus katta. Kasvava terviseteadlikkusega arenud riikides tahavad inimesed\u00a0rohkem tervishoiuteenuseid ning \u00fckski tervisekassa ei suuda sellele k\u00e4tt ette panna. Lisades juurde tehnoloogia arengu ja haiguste varasema avastamisega kaasneva v\u00f5imekuse pakkuda j\u00e4rjest tulemuslikumaid raviv\u00f5tteid t\u00e4iesti taskukohase aparatuuriga, on kadunud ka turut\u00f5rge, mida pikka aega kasutati riigipoolse tervishoiumonopoli \u00f5igustusena.\nKoost\u00f6\u00f6, mitte v\u00f5istlus\nKokkuv\u00f5ttes peaks iga usutav tervishoiukriisi lahendus sisaldama n-\u00f6 esimeses peat\u00fckis strateegilist plaani, kuidas tagatakse kahanevate tervishoiut\u00f6\u00f6tajate hulga juures nende optimaalne tegutsemine era- ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6s.\nNeed, kes p\u00fc\u00fcavad v\u00f5rrandi lahendada pelgalt maksude t\u00f5stmise ja tervisekassa rahastusega, peaksid t\u00f5simeeli n\u00e4itama, millise osaga tervishoiut\u00f6\u00f6tajatest nad ei arvesta Eesti inimeste tervisevajaduste katmisel, kuna need t\u00f6\u00f6tavad \u00abvales\u00bb\u00a0asutuses.\nNiisamuti tuleks lahti lasta kinnism\u00f5ttest, et tervishoid on kui tooraine, nagu nafta v\u00f5i vesi, mis voolab torus \u00fches suunas ning poliitiku ainuke instrument on kraan, mida saab rohkem lahti v\u00f5i kinni keerata, et rohkem \u00abkaupa peale lasta\u00bb. Pelgalt teise kraani \u2013 erakindlustus \u2013 lisamine pole samuti innovatsioon ega ka lahendus, kui anum vett ei pea.\nPikaajalise ja j\u00e4tkusuutliku lahenduse leidmiseks on vaja kokku leppida, kuidas kasutada \u00fchtset tervishoiutaristut, nii et puuduks konkurents t\u00f6\u00f6j\u00f5ule era- ja riigimeditsiini vahel, ning nutikalt kaasata eraraha kapitalikulude katmiseks, t\u00e4iskasvanud inimeste tervise edendamiseks ja rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelise innovatsiooni arendamiseks. V\u00f5ibolla kulub selleks isegi rohkem kui 200 miljonit, aga siis saab olla kindel, et lahendus on j\u00e4tkusuutlik ja investeering l\u00e4heb asja ette. Praegusel viisil algatatud riigipoolne kiire rahalunimine on aga suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00fcksnes miraa\u017e.\nKui eraraha kaasamine toob kaasa m\u00f5ningase efektiivsuse kao, siis on see p\u00f5hjendatud \u2013\u00a0t\u00e4iuslikult efektiivne s\u00fcsteem on v\u00f5imetu v\u00e4liste tingimuste muutudes kohanduma. Just seda me Eestis praegu kogemegi. Erakapital selleks ongi, et aidata demokraatlikus \u00fchiskonnas riske maandada, otsides j\u00e4rjest paremaid v\u00f5imalusi inimeste soovide t\u00e4itmisesks. Olgu selleks v\u00f5i ihalus igavese elu j\u00e4rele."}
{"text":"Uus abilinnapea selgub uuel n\u00e4dalal, Humal volikokku ei l\u00e4heKorruptsiooniskandaali t\u00f5ttu kolmap\u00e4eval tagasi astunud Priit Humala asemele on uue abilinnapea kinnitamine plaanis tuleval n\u00e4dalal, kui selline kava leiab toetuse volikogu eestseisuses ja ka volikogu seda toetab.\nKoalitsioonilepingu j\u00e4rgi on see ametikoht Isamaa erakonna t\u00e4ita ning Isamaa Tartu piirkonna esimees Kaspar Kokk \u00fctles eile, et eesm\u00e4rk on kandidaati tutvustada hiljemalt esmasp\u00e4eval.\n\u00abMeil on laual kolm-neli nime ja peaksime selle nimega suutma esmasp\u00e4eval v\u00e4lja tulla, et ta j\u00f5uaks fraktsioonidele tiiru peale teha,\u00bb teatas Kokk, kes on ka Tartu linnavolikogu esimees. \u00abEesm\u00e4rk on 8. juuni volikogus ikkagi uus abilinnapea kinnitada.\u00bb\nKokk ei tahtnud veel nimedega spekuleerida, sest \u00fchegi v\u00f5imaliku kandidaadiga pole ta j\u00f5udnud suhelda. \u00abVaatame erakonna Tartu piirkonna liikmete hulgas ringi,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00abMina ei l\u00e4he ja T\u00f5nis Lukase nimi ka laual ei ole, need nimed v\u00f5ib v\u00e4listada.\u00bb\nLoomulikult ei ole ma korruptant, seda ka keegi ei \u00fctle, s\u00f5nas Priit Humal.\n\nPriit Humal on valitud Tartu volikokku, ent ta esitas avalduse volituste peatamiseks aasta l\u00f5puni. \u00abMa ei n\u00e4e, et mul oleks p\u00f5hjust praegu volikokku minna,\u00bb \u00fctles Humal. \u00abMeil on fraktsioon olemas. Ehk on aasta l\u00f5puks suurem selgus selles, mida kaitsepolitsei uurimistoimingutega teeb.\u00bb\nHumal lisas, et v\u00e4ga palju selgust ei olnud talle eilseks juurde tulnud. \u00abLoomulikult ei ole ma korruptant, seda ka keegi ei \u00fctle,\u00bb s\u00f5nas ta.\n\u00abProkuratuur \u00fctleb, et nad ei tea veel, kas need laenulepingud on tehtud turutingimustel v\u00f5i mitte, seda nad alles uurivad. Nad ei julge v\u00e4ita, et ma olen saanud mingit isiklikku kasu. Ja sellest 3000 eurost, mis anti kampaania toetuseks, ei ole ma endale midagi saanud, see kulus erakonna nimel tehtud kampaaniaks. K\u00f5ik h\u00e4\u00e4led l\u00e4hevad ju erakonna arvele.\u00bb\nPuhas kui prillikivi? \u00abMa arvan k\u00fcll, jah,\u00bb vastas Humal.\nTa \u00fctles, et hakkab n\u00fc\u00fcd tegelema Humal Electronicsiga ja ka \u00fchingule Avalikult Rail Balticust j\u00e4\u00e4b rohkem aega.\n\u00abPoliitikas v\u00f5ib igal hetkel sellise s\u00fc\u00fcdistuse saada, see on paraku meie poliitikaelu osa,\u00bb m\u00e4rkis Humal.\n"}
{"text":"\u201eFSB oli sidekanali \u00fcle v\u00f5tnud.\u201c Miks l\u00f5ppes ukrainlaste ajalooline luureoperatsioon fiaskoga?Mis \u00fchendab Ukraina presidendi administratsiooni, Wagnerit, Bulgaaria ajakirjanikku Hristo Grozevit ja Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluurajat T\u0161ervinsk\u00f5id? Ukraina l\u00e4hiajaloo suurim skandaal. LP kuulas \u00e4ra kohut ootava T\u0161ervinsk\u00f5i versiooni.\n2022. aasta 23. juuli hommikul andsid venelased v\u00f5imsa l\u00f6\u00f6gi Ukraina Kanatove s\u00f5jav\u00e4elennuv\u00e4ljale. Lennuv\u00e4lja pihta tulistati Mustalt merelt kaheksa Kalibri raketti ja pommitajatelt Tu-22M veel viis H-22 raketti. Hukkus s\u00f5jav\u00e4elane \u2013 s\u00f5jav\u00e4eosa \u00fclem. Vigastati ka s\u00f5jatehnikat, sealhulgas kaht h\u00e4vituslennukit.\nUkraina julgeolekuteenistus SBU v\u00e4idab, et l\u00f6\u00f6k ei olnud spontaanne. \u201eMinu arvates tuleks karistada kaabakat, kelle tegevuse t\u00f5ttu hukkus \u00fcks Ukraina s\u00f5jav\u00e4elane ja sai vigastada veel 17,\u201c teatas SBU \u00fclem Vass\u00f5l Maljuk. Kaabakaks nimetas ta Ukraina armee erioperatsioonide \u00fclemat polkovnik Roman T\u0161ervinsk\u00f5id."}
{"text":"Linnapea: need olukorrad on loomulikult kahjustanud linna mainetEnne kolmap\u00e4eval ametist taandunud Priit Humalat on linnapea Urmas Klaasi linnavalitsusest korruptsioonikahtlusega lahkunud Kajar Lember, Valvo Semilarski ja Artjom Suvorov. \u00dcheksa aastat linnapeana t\u00f6\u00f6tanud Klaas nentis, et viimane s\u00fcndmus leidis aset hoolimata s\u00fcsteemsest ennetust\u00f6\u00f6st ja korduvatest korruptsioonivastastest koolitustest.See on n\u00fc\u00fcd teie juhitud linnavalitsuses neljas abilinnapea, kelle kapo on rahvakeeli \u00abmaha jooksnud\u00bb. Mis tunne on?Olukord on ebameeldiv ja suunab meid taas m\u00f5ttele, kas oleme piisavalt teinud korruptsiooni ennetuse valdkonnas ja mida veel peaks tegema.Kuiv\u00f5rd tunnete linnapeana vastutust juhtunu eest? Kas praegu n\u00e4ete, et kusagil olid ohutuled, mida ignoreerisite?Oleme v\u00e4ga p\u00f5hjalikult tegelenud korruptsiooniennetuslike tegevustega linnavalitsuses. Meil on tegevus kolmes suunas. Esiteks on riiklikud meetmed, milleks on huvide deklareerimine, seda teevad k\u00f5ik linnavalitsuse liikmed, 31. maiks igal aastal.Teiseks on linnavalitsuses kasutusel veebip\u00f5hine koolitusmoodul, kus keskendutakse kolmele suurele teemale: korruptsiooniennetus, k\u00fcberkaitse ja andmekaitse.Kolmas tegevus on regulaarsed korruptsiooni ennetusele p\u00fchendatud saalikoolitused, j\u00e4rgmine on septembris.Linnavalitsuse liikmetele eraldi veel, kui uus valitsus t\u00f6\u00f6le hakkab, on meie siseauditiosakond koost\u00f6\u00f6s kaitsepolitseiga korraldanud koolituse, see toimus 21. veebruaril 2022. Lisaks monitoorime pidevalt linnavalitsuse liikmete v\u00f5imalikke \u00e4risidemeid.Sellised tegevused peavad k\u00e4tte n\u00e4itama v\u00f5imalikud probleemid. Senised juhtumid n\u00e4itavad, et eriti just eraettev\u00f5tlusest tulev inimene peab olema avalikus ametis eriliselt t\u00e4helepanelik. Erasektor ja avalik sektor toimivad erinevate reeglite alusel.N\u00e4itusemaja juhtumis linnavarade osakonna juht Kunnar J\u00fcrgenson korp! Sakala vilistlasena tundis \u00e4ra probleemi, Priit Humal Parvel Pruunsilla hea tuttava ja erakonnakaaslasena ei tundnud huvide konflikti \u00e4ra. Miks osutusid ennetusmeetmed kasutuks?Meie kasutuses olevate vahenditega, millest eespool r\u00e4\u00e4kisin, ei ilmnenud viidatud asjaolusid. Sellises v\u00f5imalikus huvide konfliktis ja toimingupiirangu rikkumises peab inimene ise tajuma, kas tal v\u00f5ib olla probleeme, ja alati v\u00f5ib saada n\u00f5ustamist.Milline on praeguses uurimise faasis teie hinnang kapo ja prokuratuuri t\u00f6\u00f6le?K\u00f5ik asutused teevad oma t\u00f6\u00f6d. Kui uurimisasutustel on tekkinud toimingupiirangu rikkumise kahtlus, on t\u00e4iesti arusaadav, et seda tuleb uurida.V\u00e4hemalt \u00fche korruptsiooniuurimise alla langenud abilinnapea jaoks l\u00f5ppes asi \u00f5igeksm\u00f5istmisega.Eesti on \u00f5igusriik, \u00f5igust m\u00f5istab kohus. Loodan, et k\u00f5ik osalised on \u00f5ppinud sellest juhtumist.Paratamatult on need kolm n\u00fc\u00fcdseks endist poliitikut saanud mainekahju s\u00f5ltumata kohtu j\u00e4reldustest ja ka linn on k\u00f5igil puhkudel paratamatult saanud mainekahju. Kuidas v\u00f5inuks seda \u00e4ra hoida?Nagu ma ei saa hakata korraldama \u00f5iguskaitseasutuste t\u00f6\u00f6d, ei saa ma ka asuda korruptsioonijuhtumitega seotud ametnike rolli. K\u00fcll on mul nii linnapea kui ka eraisikuna v\u00e4ga kahju, et sellised olukorrad on tekkinud. Need on inimlikus plaanis olnud rasked asjaosalistele ja loomulikult kahjustanud ka Tartu mainet.Millistes olukordades olete end ise taandanud otsustamisest?Olen taandanud end aruteludest ja otsustest, mis on seotud minu sugulaste ja tuttavatega. N\u00e4iteks kui keegi minuga seotud isikutest on taotlenud rendile m\u00f5nda linna pinda.Teil on pikk poliitiline karj\u00e4\u00e4r, pool linna on teil tuttavad.Avaliku v\u00f5imu otsused peavad olema l\u00e4bipaistavad ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed. Kui ametnik tajub, et \u00fche v\u00f5i teise otsuse juures v\u00f5ivad tekkida seosed, mis v\u00f5ivad kahjustada l\u00e4bipaistvust ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust, siis tuleb ennast nendest taandada.Tuttavaks olemine ei ole see aspekt, mis tingib arutelust v\u00f5i otsustusprotsessist taandamise, probleem tekib siis, kui esineb korruptsioonivastases seaduses s\u00e4testatud majanduslik huvi v\u00f5i seos.Ja veel Priit Humala tegevuse kohta. Kas maja ostust loobumisel oli siis tema suunamine tajutav - see oligi tema t\u00f6\u00f6valdkond kahtepidi, rahandus ja linnavarad oligi tema vastutusvaldkond, ta pidigi sellega tegelema?Need olidki Priit Humala t\u00f6\u00f6valdkonnad, linnavalitsus kaalus pika aja v\u00e4ltel mitmeid variante, kuidas Riigi Kinnisvara ASile vastata, mida v\u00f5iks linn Kalda tee tulevase politseimaja krundi vastu saada. Linnavalitsus \u00fchiselt leidis, et praeguses olukorras ei ole Kuperjanovi 9 hoone omandamine ratsionaalne.LOE VEEBIST PIKEMALTTARTU.POSTIMEES.EEUrmas KlaasJ\u00dcRI SAAR"}
{"text":"Uus abilinnapea selgub uuel n\u00e4dalal, Humal volikokku ei l\u00e4heVALIKUTE K\u00dcSIMUS. Isamaal on laual kolm-neli nime, kellest \u00fchest v\u00f5ib saada Tartu uus abilinnapea.Korruptsiooniskandaali t\u00f5ttu kolmap\u00e4eval tagasi astunud Priit Humala asemele on uue abilinnapea kinnitamine plaanis tuleval n\u00e4dalal, kui selline kava leiab toetuse volikogu eestseisuses ja ka volikogu seda toetab.Koalitsioonilepingu j\u00e4rgi on see ametikoht Isamaa erakonna t\u00e4ita ning Isamaa Tartu piirkonna esimees Kaspar Kokk \u00fctles eile, et eesm\u00e4rk on kandidaati tutvustada hiljemalt esmasp\u00e4eval.\u00abMeil on laual kolm-neli nime ja peaksime selle nimega suutma esmasp\u00e4eval v\u00e4lja tulla, et ta j\u00f5uaks fraktsioonidele tiiru peale teha,\u00bb teatas Kokk, kes on ka Tartu linnavolikogu esimees. \u00abEesm\u00e4rk on 8. juuni volikogus ikkagi uus abilinnapea kinnitada.\u00bbKokk ei tahtnud veel nimedega spekuleerida, sest \u00fchegi v\u00f5imaliku kandidaadiga pole ta j\u00f5udnud suhelda. \u00abVaatame erakonna Tartu piirkonna liikmete hulgas ringi,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00abMina ei l\u00e4he ja T\u00f5nis Lukase nimi ka laual ei ole, need nimed v\u00f5ib v\u00e4listada.\u00bbPriit Humal on valitud Tartu volikokku, ent ta esitas avalduse volituste peatamiseks aasta l\u00f5puni. \u00abMa ei n\u00e4e, et mul oleks p\u00f5hjust praegu volikokku minna,\u00bb \u00fctles Humal. \u00abMeil on fraktsioon olemas. Ehk on aasta l\u00f5puks suurem selgus selles, mida kaitsepolitsei uurimistoimingutega teeb.\u00bbHumal lisas, et v\u00e4ga palju selgust ei olnud talle eilseks juurde tulnud. \u00abLoomulikult ei ole ma korruptant, seda ka keegi ei \u00fctle,\u00bb s\u00f5nas ta.\u00abProkuratuur \u00fctleb, et nad ei tea veel, kas need laenulepingud on tehtud turutingimustel v\u00f5i mitte, seda nad alles uurivad. Nad ei julge v\u00e4ita, et ma olen saanud mingit isiklikku kasu. Ja sellest 3000 eurost, mis anti kampaania toetuseks, ei ole ma endale midagi saanud, see kulus erakonna nimel tehtud kampaaniaks. K\u00f5ik h\u00e4\u00e4led l\u00e4hevad ju erakonna arvele.\u00bbPuhas kui prillikivi? \u00abMa arvan k\u00fcll, jah,\u00bb vastas Humal.Ta \u00fctles, et hakkab n\u00fc\u00fcd tegelema Humal Electronicsiga ja ka \u00fchingule Avalikult Rail Balticust j\u00e4\u00e4b rohkem aega.\u00abPoliitikas v\u00f5ib igal hetkel sellise s\u00fc\u00fcdistuse saada, see on paraku meie poliitikaelu osa,\u00bb m\u00e4rkis Humal.\"Loomulikult ei ole ma korruptant, seda ka keegi ei \u00fctle, s\u00f5nas Priit Humal.\"Veel abilinnapea Priit Humal naaseb kolmap\u00e4eval vestluselt linnapea Urmas Klaasi juurest, paar tundi hiljem teatas ta tagasiastumisest. MARGUS ANSUjyri.saar@ postimees.eeJ\u00dcRI SAAR"}
{"text":"Venemaa s\u00f5idukite rohelised kaardid kaotasid Eestis kehtivuse1. juunil kaotasid k\u00f5ik senised Venemaa ja Valgevene s\u00f5idukite rohelised kaardid kehtivuse Eestis ja teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Neile s\u00f5idukitele peab Eestis liiklemiseks tegema piirikindlustuse v\u00f5i tuleb s\u00f5iduk registreerida Eesti liiklusregistrisse ja teha tavaline liikluskindlustus.Liikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa s\u00f5nul on s\u00f5da Ukrainas ja finantssektorile kehtestatud sanktsioonid viinud selleni, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid l\u00f5petasid rohelise kaardi s\u00fcsteemi lepingu Venemaa ja Valgevenega. PM"}
{"text":"Kui palju maksab igavene elu?Tervishoiukriisi lahendus peab sisaldama strateegilist plaani, kuidas tagatakse era- ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6, kui arste j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, kirjutab tervishoiuekspertTervishoiu j\u00e4tkusuutlikkuse anal\u00fc\u00fcs teatas hiljuti, et praeguse tervishoiuteenuste pakkumise taseme s\u00e4ilitamiseks oleks vaja t\u00f5sta k\u00e4ibemaksu kolm protsenti v\u00f5i siis tubaka- ja alkoholiaktsiisi kaks korda. Terviseminister Riina Sikkut ja tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard t\u00e4iendasid seda m\u00f5ttega, et nemad saavad ainult kirjeldada, kui palju raha on puudu, kuid otsus, kuidas see raha Eesti elanike k\u00e4est kokku koguda, on poliitiline otsus. Koalitsioonileping mainib eraraha kaasamise kaalumist ja reformierakondlane Andres Sutt on konkreetselt viidanud t\u00f6\u00f6andjate rahastatud eratervisekindlustuse suuremale potentsiaalile solidaarse s\u00fcsteemi k\u00f5rval.K\u00f5ik r\u00f5hutavad, et lisaraha leidmisega on h\u00e4sti kiire, sest muidu on 2025. aastal raha t\u00e4itsa otsas. Eks tuleb j\u00e4lle t\u00f5deda, et nagu ei \u00f5nnestu \u00fchelgi aastal talve saabumist \u00e4ra hoida, nii on ka tervishoiu j\u00e4tkusuutmatus t\u00f5esti sealmaal, et enam ei \u00f5nnestu seda kuuma kartulit j\u00e4rgmise valitsuse lauale veeretada. Seega tuleb poliitikutel ametnikud p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6le panna sisuliste lahenduste leidmiseks. Kahju ainult, et erinevalt m\u00f5nest teisest teemast, kus k\u00f5ik vajalikud \u00f5igusaktid v\u00e4idetavalt juba k\u00fcmme aastat sahtlis valmis olid, pole tervishoiuprobleemide lahendamiseks \u00fchiskonnale praegu \u00fchtki v\u00e4rskemat m\u00f5tet pakkuda peale n\u00f5ude kiirelt raha juurde saada.Yuval Noah Harari j\u00e4reldab raamatus \u00abHomo Deus\u00bb, et inimkonna kaks suurimat eesm\u00e4rki 21. sajandil on igavene elu ja lakkamatu \u00f5nnetunne. Kui teda uskuda - ja k\u00f5ik m\u00e4rgid sellele viitavad siis on igasugune puudu-on-200-miljonit-jutt m\u00f5ttetu ilma kokkuleppeta, millal maksab inimese tervisevaevuse korral inimene ise, millal toetab teda t\u00f6\u00f6andja ja mispuhul peaksid seda riigipoolse maksusunni kaudu tegema tema eest k\u00f5ik teised.Sisuliselt sarnaseid vaidlusi nagu meil peetakse k\u00f5ikjal Euroopa riikides, kus erinevate skeemidega, kuid p\u00f5him\u00f5tteliselt odava laenuraha toel \u00fcles ehitatud tervishoius\u00fcsteemid ei p\u00fcsi enam maksumaksjate toel p\u00fcsti. Suurbritannias on esmakordselt tervishoiut\u00f6\u00f6tajate streigid ja j\u00e4rjekorrad kasvavad p\u00e4rast s\u00fcsteemi suunatud mitmekordseid t\u00e4iendavaid rahasiirdeid. Isegi Norra, kus raha tuleb \u00abmaa seest\u00bb, ei suuda tagada n\u00e4iteks vaimse tervise teenuste jaoks j\u00e4rjekordasid, mis oleksid l\u00fchemad kui pool aastat.Kas m\u00e4letate, et 2016. aasta detsembris teatas toonane tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Jevgeni Ossinovski sotsiaalministeeriumi pressiteates, et \u00abtervishoid saab 2017. aastal riigieelarvest 10 miljonit eurot lisaks\u00bb, ning lubas, et \u00abarutelud tervishoiu rahastamisele tervikliku lahenduse leidmiseks j\u00e4tkuvad ja (2017) kevadeks on ka pikaajaline plaan olemas\u00bb? K\u00e4esoleval aastal on riigieelarvest laekuv tegevustoetus juba 400 miljonit eurot. Ikka ei jagu! Midagi pole teha - kuidagi ei taha uskuda, et seekord l\u00e4heb teisiti ja kui maksumaksjad selle 200 miljonit annavadki, siis probleemid sellega kaovad.Seega sobib l\u00e4htekohaks hoopis terviseministri julge m\u00f5te, et kui me ei suuda lisarahaga tagada maapiirkondadesse perearste ja -\u00f5desid ning inimestele abi tervisemurede korral koos suurema hulga ennetuse ja personaalsema abiga, siis pole seda lisaraha m\u00f5tet s\u00fcsteemi lisada. V\u00e4ga on vaja vastust k\u00fcsimusele, kuidas tehakse \u00e4ra j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul pensionile siirduva 300 perearsti t\u00f6\u00f6, kui aastane juurdekasv on 16 uut arsti ja kriitiline personalipuudus on ka teistel erialadel.Ehk siis millised on tervishoius\u00fcsteemi p\u00e4risprobleemid, millega on vaja tegeleda, et meile p\u00e4rast j\u00e4rjekordset maksut\u00f5usu ei heidetaks taas ette viletsat funktsionaalset kirjaoskust? Sest iga\u00fcks peaks ju aru saama, et lihtsalt raha juurde pannes ei muutu midagi paremaks.Tervishoiu peamine v\u00e4\u00e4rtus ja suurim risk on t\u00f6\u00f6tajad. Kui ikka 5070 protsenti kuludest on seotud t\u00f6\u00f6j\u00f5ukuludega, siis on ilmselge, et ilma t\u00f6\u00f6tajateta pole v\u00f5imalik teenust osutada. Siit saab j\u00e4reldada vaid seda, et tervishoius on iga aruka otsustaja peamine strateegiline eesm\u00e4rk lisaks v\u00e4\u00e4rt inimeste palkamisele ka tervishoiut\u00f6\u00f6tajate aja otstarbekas kasutamine.Eesti v\u00f5la\u00f5igusel p\u00f5hineva tervishoius\u00fcsteemi imetillukesel turul vastutab riik \u00fchtviisi nii riigihaiglate kui ka erameditsiiniasutuste personali eest. S\u00f5ltumata maailmavaatest v\u00f5iks paista m\u00f5istlik m\u00f5te koolitada meil spetsialiste eesk\u00e4tt Eesti inimeste ravimiseks, aga mitte Soome riigihaiglate tarvis.T\u00e4naseks on paljude Euroopa riikide tervishoiupoliitikud saanud aru, et spetsialistide t\u00f6\u00f6turg on osa \u00fchest ja samast tervishoius\u00fcsteemist ning \u00abriigiarstide\u00bb ja \u00aberaarstide\u00bb maailma pole m\u00f5tet ehitada. Hiljuti j\u00e4reldas seda ka OECD poliitikaanal\u00fc\u00fcs, viidates personalipuudusele avalikus tervishoius\u00fcsteemis kui suurimale riskile erameditsiini t\u00f5rjumisel avalikes huvides teenuse osutamisest.Miskip\u00e4rast tuli see Eesti otsustajatele \u00fcllatusena, et kui inimesed tahavad tervishoiuteenuseid ja riik neid ei paku, siis leiavad erainvestorid v\u00f5imaluse ning palkavad t\u00f6\u00f6le needsamad arstid-\u00f5ed, et n\u00f5udlus katta. Kasvava terviseteadlikkusega arenud riikides tahavad inimesed rohkem tervishoiuteenuseid ning \u00fckski tervisekassa ei suuda sellele k\u00e4tt ette panna. Lisades juurde tehnoloogia arengu ja haiguste varasema avastamisega kaasneva v\u00f5imekuse pakkuda j\u00e4rjest tulemuslikumaid raviv\u00f5tteid t\u00e4iesti taskukohase aparatuuriga, on kadunud ka turut\u00f5rge, mida pikka aega kasutati riikliku tervishoiumonopoli \u00f5igustusena.Kokkuv\u00f5ttes peaks iga usutav tervishoiukriisi lahendus sisaldama n-\u00f6 esimeses peat\u00fckis strateegilist plaani, kuidas tagatakse kahaneva tervishoiut\u00f6\u00f6tajate hulga juures nende optimaalne tegutsemine era- ja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6s.Need, kes p\u00fc\u00fcavad v\u00f5rrandi lahendada pelgalt maksude t\u00f5stmise ja tervisekassa rahastusega, peaksid\u00a0 t\u00f5simeeli n\u00e4itama, millise osaga tervishoiut\u00f6\u00f6tajatest nad Eesti inimeste tervisevajaduste katmisel ei arvesta, kuna need t\u00f6\u00f6tavad \u00abvales\u00bb asutuses.Niisamuti tuleks lahti lasta kinnism\u00f5ttest, et tervishoid on kui tooraine, nagu nafta v\u00f5i vesi, mis voolab torus \u00fches suunas, ning poliitiku ainuke instrument on kraan, mida saab rohkem lahti v\u00f5i kinni keerata, et rohkem \u00abkaupa peale lasta\u00bb. Pelgalt teise kraani - erakindlustus - lisamine pole samuti innovatsioon ega ka lahendus, kui anum vett ei pea.Pikaajalise ja j\u00e4tkusuutliku lahenduse leidmiseks on vaja kokku leppida, kuidas kasutada \u00fchtset tervishoiutaristut, nii et puuduks konkurents t\u00f6\u00f6j\u00f5ule era- ja riigimeditsiini vahel, ning nutikalt kaasata eraraha kapitalikulude katmiseks, t\u00e4iskasvanud inimeste tervise edendamiseks ja rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelise innovatsiooni arendamiseks. V\u00f5ibolla kulub selleks isegi rohkem kui 200 miljonit, aga siis saab olla kindel, et lahendus on j\u00e4tkusuutlik ja investeering l\u00e4heb asja ette. Praegusel viisil algatatud riigipoolne kiire rahalunimine on aga suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00fcksnes miraa\u017e.Kui eraraha kaasamine toob kaasa m\u00f5ningase efektiivsuse kao, siis on see p\u00f5hjendatud - t\u00e4iuslikult efektiivne s\u00fcsteem on v\u00f5imetu v\u00e4liste tingimuste muutudes kohanduma. Just seda me Eestis praegu kogemegi. Erakapital selleks ongi, et aidata demokraatlikus \u00fchiskonnas riske maandada, otsides j\u00e4rjest paremaid v\u00f5imalusi inimeste soovide t\u00e4itmiseks. Olgu selleks v\u00f5i ihalus igavese elu j\u00e4rele.3 M\u00d5TET\u2022 Paistab, et 21. sajandi inimene tahab igavest elu ja lakkamatut \u00f5nne.\u2022 Ainult lisaraha lunides me tervishoiu probleeme ei lahenda.\u2022 Vaja on tegutseda eraja avaliku sektori koost\u00f6\u00f6s.Ain Aaviksoo"}
{"text":"Kohus taandas prokur\u00f6riHarju maakohus taandas PRIA soodustuskelmuse kriminaalasjas prokur\u00f6r Kristiina Savt\u0161enkova, kes helistas tunnistajale, mille puhul viimane tundis end surve all olevana.\nMais peetud kohtuistungil esitas \u00fche s\u00fc\u00fcdistatava kaitsja kohtule taotluse prokur\u00f6ri Kristiina Savt\u0161enkova taandamiseks kohtuasja menetlusest. Taotluses m\u00e4rgitakse,,et prokur\u00f6r on tunnistajat omavoliliselt, v\u00e4ljaspool k\u00e4esolevat kohtumenetlust k\u00fcsitlenud. Nimelt helistas prokur\u00f6r tunnistajale, teavitamata tunnistajat tema \u00f5igustest. Prokur\u00f6r lindistas \u00fctlusi ja soovis need kohtule esitada, selgub kohtum\u00e4\u00e4rusest. Seega oli tegemist uute t\u00f5endite kogumisega istungiv\u00e4liselt.Kohus m\u00e4rgib, et tunnistaja, tulenevalt prokur\u00f6ri k\u00e4itumisest, tundis oma s\u00f5nade kohaselt end surve all olevana, kohustatuna vastama prokur\u00f6ri k\u00fcsimustele. Savt\u0161enkova v\u00e4itel ei \u00e4hvardanud ta tunnistajat mitte millegagi, kirjutab Eesti Ekspress.\n\n\nSIIM RANDLA"}
{"text":"Petus\u00f5numite piiramisel j\u00e4\u00e4vad politsei ja operaatorite k\u00e4ed l\u00fchikeseksMaikuu algusest on SMS-idena saabuvate \u00f5ngitsuss\u00f5numite hulk m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud, kuid nii politsei kui sideoperaatorite k\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad petturitega tegelemisel l\u00fchikeseks ning peamiselt saab s\u00f5numitega saabuvate linkide avamise eest vaid hoiatada.Viimase \u00f5ngitsuslaine keskmes on kullerfirmade ja veebiplatvormide nime all saadetud s\u00f5numid. S\u00f5numid sisaldavad linke erinevatele keskkondadele, millest m\u00f5ned koguvad makselinkidega pangaandmeid ning teised isikuandmeid.Selliste SMS-ide laekumise puhul paluvad neist teada anda nii operaatorid, politsei kui ka ettev\u00f5tted, kelle nimelt s\u00f5num justkui saadetakse.Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti kommunikatsioonijuhi Helen Uldrichi s\u00f5nul sulgeb RIA ilmsiks tulnud \u00f5ngitsuslehed, kuid see pettureid otseselt ei takista, sest suletud lehek\u00fclgede asemele ilmuvad uued. RIA l\u00f5i mullu ka rakenduse pahavara ja \u00f5ngitsuste blokeerimiseks.Just kiiresti muutuv loomus teeb pettuste laine peatamise keeruliseks.Politseikapten Maarja Punak nentis, et politsei saab k\u00fcll inimesi hoiatada ja palub s\u00f5numitest teatada, kuid v\u00e4lismaalt tulevate s\u00f5numitega ei saa rohkemat ette v\u00f5tta. \"Oleme nii jaoskondade kui veebipolitseinike kontode kaudu teinud erinevaid hoiatusi, kuid tekst, mida saadetakse, muutub igal n\u00e4dalal,\" s\u00f5nas ta.Punaku s\u00f5nul v\u00f5etakse politseiga \u00fchendust peamiselt selleks, et teavitada levivast skeemist v\u00f5i k\u00fcsida, millega on tegu.\"Parim viis kahjude v\u00e4hendamiseks on inimeste teadlikkuse t\u00f5stmine. Kelmid leiavad alati uue viisi petus\u00f5numite saatmiseks, kuid sellega arvestav inimene suure t\u00f5en\u00e4osusega end petta ei lase,\" s\u00f5nas Punak.Palju viimasel ajal saabunud s\u00f5numitest on inimesteni j\u00f5udnud Omniva nime alt, v\u00e4ites justkui n\u00f5uaks postifirma paki kohale toimetamiseks t\u00e4iendavat tasu v\u00f5i ettemaksu. Omniva aga s\u00f5numi v\u00f5i e-maili teel paki eest tasu ega isikuandmeid ei k\u00fcsi, pakkidega seonduvaid tasusid saab maksta vaid paki saatmisel v\u00f5i k\u00e4ttesaamisel.Omniva meediasuhete juhi Kristina Haavala s\u00f5nul antakse ettev\u00f5ttele praegusel ajal teada keskmiselt k\u00fcmnekonnast pettuse katsest p\u00e4evas ning s\u00f5numi saatjate aktiivsuse t\u00f5ttu v\u00f5ivad need sattuda samale ajale, kui inimesed p\u00e4riselt pakki ootavad.\"P\u00f6\u00f6rdumiste sagedus pettuste teemal on igap\u00e4evane, kuid maht k\u00f5ikuv ja oleneb valdavalt uute petuversioonide ilmumisest,\" \u00fctles Haavala.Poolte petus\u00f5numite lainete puhul on s\u00f5numite saajad valitud suvaliselt numbreid genereerides, teistel juhtudel kasutatakse \u00e4ra numbreid, mis on kas internetist leitavad v\u00f5i mis on sisestatud n\u00e4iteks m\u00f5nes loosim\u00e4ngus osalemiseks.S\u00f5numid saabuvad v\u00e4lismaalt Elisa infoturbejuhi Mai Krafti s\u00f5nul teavitab ettev\u00f5te selliste s\u00f5numite saabumisel sms-partnerit v\u00f5i teist operaatorit ja palub nende saatmise blokeerida, kuid petturid v\u00f5tavad kasutusele uued aadressid ja kanalid, mist\u00f5ttu blokeerimine tulemust ei anna.\"Oleme palunud meie SMS-partneritel ka v\u00e4lja selgitada, kust t\u00e4psemalt SMS-ide saatmine alguse saab ning teeme nendega koost\u00f6\u00f6d, et kiiremini tuvastada ja blokeerida levivad \u00f5ngitsuss\u00f5numid,\" \u00fctles ta.Telia turbevaldkonna juhi Aigar K\u00e4isi s\u00f5nul alustavad \u00fcle 90 protsendi petus\u00f5numitest oma teed v\u00e4lismaalt. Kui saatja numbri asemel kuvatakse nime, t\u00e4hendab see \u00fcldiselt, et SMS saabub Eesti v\u00f5rku m\u00f5ne lepingulise vahendusteenuse kaudu, kellel v\u00f5ib omakorda olla mitmeid partnereid ja s\u00f5numite transiidikanaleid, nentis K\u00e4is.K\u00e4isi s\u00f5nul on partneritel s\u00f5numite blokeerimine hakanud ka tulemusi andma. \"T\u00e4nu sellele n\u00e4eme alfanumeeriliste sp\u00e4mms\u00f5numite osakaalu v\u00e4henemist ning petturid on \u00fcle l\u00e4inud suvaliste pikkade v\u00e4lismaa numbrite kasutamisele,\" m\u00e4rkis ta.Viimastel n\u00e4dalatel on paljud petus\u00f5numid saabunud ilma vahendajateta. \"N\u00e4iteks viimasel ajal erinevate Prantsusmaa operaatorite s\u00f5numiskeskuste vahendusel, kust on petus\u00f5numid erinevatelt pikkadelt numbritelt algusega 337* ja 336*,\" s\u00f5nas K\u00e4is.Ka K\u00e4isi s\u00f5nul on sellisel juhil abi s\u00f5numitest teatamisest. \"Kuna petus\u00f5numite saatjad teavad, et liiga intensiivne saatmine j\u00e4\u00e4b kiiresti mobiilioperaatoritele silma, on nad reguleerinud oma saatmistempot madalamaks \u2013 see t\u00e4hendab, et \u00fcldjuhul saabub meie v\u00f5rku \u00fchelt numbrilt ca 10-20 SMS-i minutis,\" m\u00e4rkis ta.M\u00f5nel juhul on kolmanda riigi s\u00f5numikeskusest tulev liiklus ka l\u00fchemaks v\u00f5i pikemaks ajaks blokeeritud. \"Need on aga pigem erandlikud juhtumid,\" nentis K\u00e4is.N\u00e4ited \u00f5ngitsuss\u00f5numitest. Autor\/allikas: ERR\t\t\t\t\t\t\t\t\tToimetaja:Barbara Oja "}
{"text":"Kohus taandas tunnistajat survestanud prokur\u00f6riHarju maakohus taandas PRIA soodustuskelmuse kriminaalasjas prokur\u00f6r\u00a0Kristiina Savt\u0161enkova, kes helistas tunnistajale, mille puhul viimane tundis end surve all olevana.\nMais peetud kohtuistungil esitas \u00fche s\u00fc\u00fcdistatava kaitsja kohtule taotluse prokur\u00f6ri Kristiina Savt\u0161enkova taandamiseks kohtuasja menetlusest. Taotluses on m\u00e4rgitud, et prokur\u00f6r on tunnistajat omavoliliselt, v\u00e4ljaspool k\u00e4esolevat kohtumenetlust k\u00fcsitlenud. Samas ei ole prokur\u00f6r esitanud seda tunnistajat s\u00fc\u00fcdistusaktis s\u00fc\u00fcdistuse tunnistajana ega taotlenud tema \u00fclekuulamist kohtumenetluses. Nimelt helistas prokur\u00f6r tunnistajale, \u00a0kes on \u00f5ppej\u00f5ud, teavitamata tunnistajat tema \u00f5igustest. Prokur\u00f6r lindistas \u00fctlusi ja soovis need kohtule esitada, selgub kohtum\u00e4\u00e4rusest. Seega oli tegemist uute t\u00f5endite kogumisega kohtuistungi v\u00e4liselt, ja seda menetlusnorme rikkudes.. Kohus m\u00e4rgib, et tunnistaja, tulenevalt prokur\u00f6ri k\u00e4itumisest, tundis oma s\u00f5nade kohaselt end surve all olevana, kohustatuna vastama prokur\u00f6ri k\u00fcsimustele. Savt\u0161enkova v\u00e4itel ei \u00e4hvardanud ta tunnistajat mitte millegagi, m\u00e4rgib Eesti Ekspress. Prokuratuur pole prokur\u00f6ri taandamisejuhtumit kommenteerinud. Arutusel olev kriminaalasi puudutab PRIA kalandustoetuse v\u00e4idetavat kuritarvitamist 126 000 euro ulatuses."}
{"text":"JuhtusVargad t\u00f6\u00f6tasid objektil31. mail sai politsei teate, et Tartus R\u00e4nilinnas Kvartsi t\u00e4naval on ehitusplatsilt varastatud ehitusmaterjali.Vargusega tekitati 2310 eurot kahju.Kelm t\u00fcssas autoostjat31. mail p\u00f6\u00f6rdus Tartu politseisse 35-aastane mees, kes soovis 4100 euro eest autot osta ning kandis m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 2000 eurot. \u00dclej\u00e4\u00e4nud raha pidi mees kokkuleppe j\u00e4rgi tasuma sularahas. Ostja pole aga senimaani autot k\u00e4tte saanud ning m\u00fc\u00fcjaga ei ole \u00f5nnestunud kontakti saada. Kelmusega tekitati kahju 2000 eurot.L\u00f5ke \u00e4hvardas s\u00fc\u00fcdata kuusehekki31. mail kell 15.05 teatati P\u00f5ltsamaal Aasa t\u00e4naval l\u00f5kkest, mis \u00e4hvardas s\u00fc\u00fcdata kuusehekki.P\u00e4\u00e4stjad lasid ohtliku l\u00f5kke kustutada.Firma hoovist t\u00f5usis musta suitsu30. mail kell 20.16 teatati tulekahjust Tartus Ropka t\u00f6\u00f6stusrajoonis Jalaka t\u00e4naval. Seal p\u00f5lesid ettev\u00f5tte hoovis ehitusj\u00e4\u00e4tmed, mille hulgas oli saepuru ja vahtplasti.Kuumenenud olid l\u00e4hedale ladustatud gaasiballoonid. Enne p\u00e4\u00e4stjate saabumist oli pauku teinud kuumusest l\u00f5hkenud ehitusvahuballoon. Kuumusest purunesid k\u00f5rval asuva hoone aknad, kuid tuli ruumidesse ei levinud. Kustutust\u00f6\u00f6d l\u00f5petati kell 20.41.Vanem naine oli kodus ohus30. mail kell 10.30 paiku andis suitsu- ja vingugaasiandur m\u00e4rku tuleohust Tabiveres Pargi t\u00e4nava maja korteris.P\u00e4\u00e4stjad selgitasid, et pliidil k\u00f5rbes toit. Elamise p\u00f5randalt leiti kukkunud ja suitsu sisse hinganud vanem naine. Kiirabi viis naise haiglasse.Krediitkaardilt kadus raha30. mail p\u00f6\u00f6rdus Tartu politseisse 67-aastane naine, kelle krediitkaardi kontolt oli tema teadmata tehtud tehinguid. Kelmusega tekitati kahju 240 eurot.Vargad t\u00fchjendasid veokite paake30. mail sai politsei teate, et Tartus Ropka t\u00f6\u00f6stusrajoonis on Kaupmehe t\u00e4navalt varastatud veoautodest umbes tuhat liitrit k\u00fctust.S\u00f5iduriistad muudkui l\u00e4hevad30. mail teatati, et Tartus Uuelt t\u00e4navalt varastati rattahoidjast must jalgratas Tunturi RX500. Kahju on 300 eurot.Samal p\u00e4eval varastati Tartus kesklinnast K\u00fc\u00fcni t\u00e4navalt rattahoidlast elektrit\u00f5ukeratas Xiaomi M365 Pro. Kahju on 280 eurot."}
{"text":"J\u00e4rvamaa volinike ja rahvasaadikute palgasedelilt leiab nii 130 000 kui ka 150 000 eurotMajanduslike huvide deklaratsioonide j\u00e4rgi teenivad nii m\u00f5nedki J\u00e4rvamaa volinikud kordadest rohkem kui vallavanemad v\u00f5i linnapead.Aga k\u00f5igest algusest, \u00fche suurema aastatuli deklareeris 2022. aasta p\u00f5hjal Paide linnavolinik, arst Mihhail Fe\u0161t\u0161in- 128 986,16 eurot.\u00a0Kunagine J\u00e4rva maavanem ja Paide linnapea, praegune Maaeluministeeriumi asekantsler ja linnavolinik Alo Aasma teenis aastaga 68 496,00 eurot.\u00a0Samuti endine Paide linnapea, praegu erasektoris t\u00f6\u00f6tav volinik Priit V\u00e4rk teenis aastaga 50 748,96 eurot.\u00a0Paide vallavolikogu esimees Tarmo Alt teenis mullu 43 067,67 eurot.\u00a0Paide Halduse juhi ja volikogu aseesimees Peeter Saldre aastateenistuseks oli 42 458,08 eurot.\u00a0Volinik Valeri Ivanov teenis aastaga 69 472,44 eurot.\nJ\u00e4rva vallavolinikest teenis Vello Teor aasta 57 757,30 eurot.\u00a0\nT\u00fcri vallavolinikest deklareeris arst Lea Urb aastaseks sissetulekuks 130 087,18 eurot. Vallavolinikust \u00f5petaja Veiko Valangu aastatuluks oli 41 876,72 eurot.\u00a0\nOlgu \u00f6eldud, et palju volinikud j\u00e4tsid deklaratsioonid tegemata.\nJ\u00e4rvakatest rahvasaadikutest teenis Kalle Gr\u00fcnthal mullu 55 921,20 eurot.\u00a0Kersti Sarapuu aastaseks sissetulekuks oli 151 041,89 eurot.\u00a0Kunagine T\u00fcri vallavanem ja praegune riigikogu liige Pipi-Liis Siemann teenis mullu 41 582,24 eurot.\u00a0\n\nJustiitsministeerium tuletas sel n\u00e4dalal meelde, et k\u00f5igil ametiisikutel, kellel on kohustus esitada huvide deklaratsioon, tuli seda teha elektroonselt e-maksuameti kaudu 31. maiks.\n\u201eAndmete \u00f5igeks ajaks esitamine on kohustuslik ja deklaratsioonis tuleb v\u00e4lja tuua k\u00f5ik andmed, mida on vaja teada korruptsiooniohu hindamiseks. Panen eriti volikogu liikmetele s\u00fcdamele esitada deklaratsioon t\u00e4htaegselt, sest paraku on kohalike omavalitsuste \u00f5igeaegselt esitatud deklaratsioonide osakaal l\u00e4bi aastate olnud t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt madal,\u201c r\u00f5hutas justiitsminister Kalle Laanet.\nHuvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust.\nHuvide deklaratsioonide registrisse oli 2022. aasta juuni alguses kantud 5792 ametikohta, kelle huvide deklareerimise t\u00e4htaeg oli 31. mai v\u00f5i varasem. Nendest 4387 ehk 76% esitasid oma deklaratsiooni t\u00e4htajaks. Huvide deklaratsioonid esitasid t\u00e4htajaks kaheksa asutuse deklarandid: N\u00f5o vallavalitsus, justiitsministeerium, h\u00e4irekeskus, PPA, PRIA, riigikontroll, P\u00e4rnu maakohus ning Tartu \u00fclikool. T\u00e4htajaks oli deklaratsioon esitamata 1331 ametikohal. Nendest \u00fcle poole (54%) olid omavalitsuste volikogude liikmed.\nDeklaratsiooni m\u00f5juva p\u00f5hjuseta t\u00e4htajaks esitamata j\u00e4tmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.\n\nEelmiste majanduslike huvide deklaratsioonide j\u00e4rgi teenisid j\u00f5ukamad J\u00e4rvamaa endised ja praegused volinikud mullu aastatuluna kordades rohkem kui keskmist palka saav inimene.\nKuigi paljud volinikud j\u00e4tsid deklaratsioonid esitamata, siis arvatavasti ei leidu aastaga teenitud tulult vastast Paide linnavolikogu liikmele ja J\u00e4rvamaa haigla arstile Mihhail Fe\u0161t\u0161inile, kes deklareeris oma 2021. aasta tuluks 250 022,42 eurot (2020. aastal 134 097,94).\nSuuri summasid teenisid ka ettev\u00f5tjad- endised Paide linnavolikogu liikmed Aivar Tubli 63 888,38, Toomas Agasild 44 776,70 (2020. aastal 166 283,50) ja praegune linnavolikogu liige Veiko Natus 121 505,65 eurot. Volinikke, kelle aastatulu j\u00e4i 30-45 000 euro vahele oli samuti mitmeid.\nJ\u00e4rva vallavolinikest deklareeris Vello Teor aastatuluks 53 000 eurot ja J\u00fcri Ellram n\u00e4iteks 45 771,35 eurot.\nT\u00fcri vallavolinikest deklareeris \u00f5petaja Veiko Valang aastatuluks 71 026,53, perearst Lea Urb 93 493,13 ja toonane noortekeskuse juhataja Sulo S\u00e4rkinen 58 614,60 eurot.\n\nRAHVASAADIKUD\nMajanduslike huvide deklaratsioonide j\u00e4rgi teenis 2020. aastal riigikogu liikmetest k\u00f5ige suuremat aastatulu Kersti Sarapuu. Rahvasaadik ja ettev\u00f5tlusega tegelev Sarapuu teenis siis 166 690,09 eurot.\nJ\u00e4rvamaalt on riigikogus veel ka Lauri L\u00e4\u00e4nemets ja Kalle Gr\u00fcnthal. Esimene teenis tunamullu 58 846,24 ja teine 50 999,55 eurot.\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"TABELID | K\u00d5RGETE RIIGIT\u00d6\u00d6TAJATE RAHAKOTT: kes teenis mullu \u00fcle miljoni? Kes j\u00e4i miinustesse? Milline minister andis 350 000 eurot laenu firmale, mil on kohustused t\u00e4itmata?Kes \u00e4gab laenukoorma all? Kelle sissetulek \u00fcletas maagilise miljoni piiri? Vaata tabelitest, kes olid l\u00e4inud aastal suurimate sissetulekute ja laenukohustustega poliitikud ja ametnikud, seda nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil.\nS\u00fcda\u00f6\u00f6l vastu 1. juunit kukub t\u00e4htaeg, mil k\u00f5rgetel avalikel positsioonidel olevad isikud peavad esitama oma huvide deklaratsiooni. Kokku leidis \u00d5htuleht maksu- ja tolliameti e-keskkonnast 1. juuni \u00f5htu seisuga 3515 isiku andmed sissetulekute, kinnisvara, autode, laenude, aga ka laevade ja lennukite kohta. \u00d5htuleht lappas k\u00f5ik avalikult saadaval olnud deklaratsioonid l\u00e4bi ja kandis tabelitesse suurimate sissetulekute ja laenukohustustega poliitikud ja ametnikud.\nTegu on deklaratsioonidega, mis olid avalikult n\u00e4htavad, aga maksu- ja tolliameti huvide registriga on juba aastaid \u00fcks l\u00f5putu h\u00e4da. Algselt n\u00e4itas see vaid deklaratsioone, mis olid esitatud, ehk polnud v\u00f5imalik tuvastada juhtumeid, kus isik oli j\u00e4tnud selle esitamata. Aasta tagasi p\u00e4rast vaidlusi andmekaitse inspektsioonis, hakati n\u00e4itama k\u00f5iki, kellel on kohustus esitada. Ent t\u00e4iesti ootamatult ja ametile endalegi \u00fcllatuslikult kadusid eelmise aasta mai l\u00f5pus avalikust vaatest sajad deklaratsioonid ei tea kuhu. Tegu oli isikutega, kellel oli k\u00fcll j\u00e4tkuvalt kohustus esitada, aga kes enam vastaval ametikohal ei t\u00f6\u00f6tanud. EMTA lubas registri korda teha, 2022. aasta andmed v\u00e4idetavalt ongi korras, kuid 2023. aasta andmed on j\u00e4llegi sassis. Ilma n\u00e4htava loogikata pole avalikus vaates osa deklaratsioone n\u00e4ha, eeldatav suurusj\u00e4rk on sadades. Kui j\u00e4rgnevates tabelites kellegi andmeid pole, siis siit veel ei j\u00e4reldu, et tema deklaratsioon oleks esitamata, tegu v\u00f5ib olla ka EMTA andmete kuvamise veaga avalikus vaates.\nHuvide deklaratsioonid on m\u00f5eldud korruptsioonivastase meetmena. K\u00f5rge ametnik v\u00f5i poliitik saab kord aastas oma vara ja sissetulekud kirja panna. Eeldatavalt \u00fcleskirjutamise k\u00e4igus l\u00e4bi m\u00f5eldes, kus tal v\u00f5iks tekkida huvide konfliktid. T\u00e4nu teadvustamisele j\u00e4\u00e4b ehk m\u00f5ni kahtlane samm astumata.\nAvalikkusele pakuvad deklaratsioonid detailsemat sissevaadet kui aprilli l\u00f5pus rahandusministeeriumi avaldatavad ametnike palganumbrid. Inimesi, kelle kohta andmeid saab, on k\u00fcll tublisti v\u00e4hem, aga pelgalt riigit\u00f6\u00f6 eest saadava t\u00f6\u00f6tasu k\u00f5rval kajastuvad seal k\u00f5ik sissetulekud, alustades pensionitega ja l\u00f5petades dividendidega. Lisaks sissetulekutele n\u00e4eb k\u00f5rgete poliitikute ja ametnike varalist seisu: maad, s\u00f5idukid, ettev\u00f5tted, v\u00e4\u00e4rtpaberid. Kirja tuleb panna nii kodumaal kui v\u00f5\u00f5rsil asuv vara.\n\u00d5htulehe tabelid pakuvad v\u00f5rdlusmomenti: kus ametnik v\u00f5i poliitik paikneb oma sissetulekute, laenukohustuste ja laenun\u00f5uetega, v\u00f5rreldes teiste omasugustega. K\u00f5ikides tabelites on nii endised kui praegused poliitikud ja ametnikud. Nimelt huvide deklaratsiooni esitamise kohustus kehtib ka ametist lahkumisele j\u00e4rgneval kalendriaastal. Nii n\u00e4iteks on ministrite hulgas ka keskerakondlased, kelle peaminister Kaja Kallas aasta tagasi valitsusest v\u00e4lja viskas.\nAndmed on tabelites esitatud nii, nagu need on deklareeritud. Seal leidub kindlasti vigu: n\u00e4iteks pole kuidagi eluliselt usutav, et keegi annaks pankadele eluasemelaenu; k\u00fcllap on deklarandil l\u00e4inud kohustused ja n\u00f5uded lihtsalt vahetusse."}
{"text":"Tollimaks l\u00e4ks paki tellijale kalliks maksma1. juunil p\u00f6\u00f6rdus L\u00f5una prefektuuri poole 31-aastane mees, kes tellis v\u00e4lismaalt paki ning sai s\u00f5numi, et tema tellitud pakk on seotud tollimaksuga.Selle tasumiseks saadeti mehele link, mille ta avas ja kuhu sisestas n\u00f5utud andmed. Seej\u00e4rel avastas mees, et tema pangakontolt oli maha l\u00e4inud mitu makset v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Kelmusega tekitatud kahju on 600 eurot."}
{"text":"Uusarendusega k\u00f5rbenud ettev\u00f5tja vastu esitatud n\u00f5uded l\u00e4hevad oksjonileTammelehe 4 on ainus investorite toetatud majadest, mis reaalselt p\u00fcsti sai.Google\nPRO tellijale\n\u00dchisrahastajatelt \u00fcle miljoni euro kaasanud ettev\u00f5tja projekt jooksis rappa ja n\u00fc\u00fcd pannakse tema vastu kerkinud kopsakas kahjun\u00f5ue \u201cv\u00f5ileivahinnaga\u201d m\u00fc\u00fcki.\nLoe ka: Kuidas \u00e4rimehed sadamaehituse varjus riigilt toetusi l\u00fcpsid?\nInvestoritelt 1,5 miljonit eurot kaasanud Tamme Arenduse O\u00dc rahaasjadest avastas pankrotihaldur \u00e4\u00e4rmiselt kummalisi \u00fclekandeid, millest enamik liigutas raha firma juhtide taskusse. Kurja juureks oli sealjuures v\u00e4idetavalt ettev\u00f5tte tegevuse eest vastutanud Alo Lillepea, kes on varemgi kinnisvaraskeemidega avalikkusele silma j\u00e4\u00e4nud. P\u00e4ris puhas poiss ei olnud pankrotihalduri s\u00f5nul ka arenduse omanik Mihkel Roosme, kes v\u00f5ttis firma arvelt viimased k\u00fcmned tuhanded.\nArendusest endast on t\u00e4naseks j\u00e4rel vaid poolik maja ning ehitusplats. N\u00e4dala p\u00e4rast tuleb aga enampakkumisele rohkem kui 400 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kahjun\u00f5udeid, millest pankrotihaldur on juba neljal korral \u00fcritanud lahti saada.\nSkeemimeister juhib miljoniprojekti?\nKogu v\u00e4idetava skeemi keskmes on k\u00fcllaltki luksuslik uusarendus Tabasalus. Tamme Arenduse O\u00dc-l \u00f5nnestus omal k\u00e4el juba varem valmis teha Tammelehe 2 ning sellega ettev\u00f5tmise usaldusv\u00e4\u00e4rsust n\u00e4idata. Tammelehe 4 ja 6 tegemiseks otsustati niisiis Crowdestate\u2019i \u00fchisrahastajate jutule minna.\nViimased usaldasid teda olenemata t\u00f5siasjast, et Roosme oli kogu asja vastutavaks vedajaks pannud kireva minevikuga Alo Lillepea. Teda seostatakse 2000. aastate kinnisvaraskeemidega, kust t\u00f5usis miljoneid kahju. Huvitavamaks teeb olukorra see, et Roosme ise oli Crowdestate\u2019i konkurendi Estateguru \u00e4rijuht. Lisaks on Roosme t\u00f6\u00f6tanud Swedbankis, Lillepea aga LHV-s.\nM\u00f5nest ohum\u00e4rgist hoolimata said projektid k\u00fcllalt helde rahastuse. Majale number 4 laenati 2018. aastal 725 000 ja k\u00f5rvalkinnistule 720 000 eurot. Investorite jaoks pidi tootlus olema hoogne, paraku ei j\u00e4tkunud pidu kuigi kauaks.\nInvestorid saavad k\u00fclma du\u0161i\nJuba 2020. aastal oli Tamme Arenduse O\u00dc pankrotis ning selle kohal lasus 3,5 miljonit eurot v\u00f5lgasid, v\u00e4\u00e4rindatavat vara j\u00e4i firmasse selleks hetkeks alla miljoni. Majadest oli mingil kujul p\u00fcsti saanud ainult Tammelehe 4, aga seegi polnud elamisk\u00f5lblik.\n\u00c4rip\u00e4eva teatel oli Roosme v\u00e4itnud, et rahalisi vahendeid kasutas kohati mittesihtotstarbeliselt just Lillepea ja see viis kogu projekti allam\u00e4ge. Ometi on kahjude eest kogu naha ja karvadega vastutav Roosme. Tema oli ju omanik. N\u00f5uete p\u00f5hjuseks on m\u00f5ned k\u00fcllaltki anomaalsed tehingud, mida pankrotihaldur on arvemajandusest avastanud.\nKahtlased \u00fclekanded omanike taskusse\nN\u00e4iteks tehti p\u00e4rast rahastuse saamist Tamme Arenduse arvelt suuri \u00fclekandeid osa\u00fchingutele Windguru ja Stella Artois. \u00c4hmase \u201claenutagastuse\u201d selgitusega \u00fclekanded olid vastavalt summades 68 000 ja 263 000 eurot.\nOluline on aga see, et panrotihalduri teatel pole mingit m\u00e4rki, et need firmad oleks Tamme Arendusele \u00fcldse laenu andnud. Tagatipuks on rahasaajad k\u00f5ik otseselt Lillepeaga seotud. Need on kas mehe enda, tema venna v\u00f5i viimase abikaasa kontrolli all olnud.\nKahjud ulatuvad nendest paarist tehingust aga palju kaugemale ning seikasid leidub veelgi kummalisemaid. N\u00e4iteks n\u00f5udis arendusfirma \u00fchel hetkel ehitama palgatud O\u00dc Tom Holdingult tagasi 74 000 ettemakstud eurot. \u201c60 000,00 eurot anti v\u00e4idatavalt \u00fcle sularahas,\u201d m\u00e4rkis pankrotihaldur selle raha kohta. Ehitusfirma v\u00e4itis vastu, et andis sularaha mingil hetkel Lillepeale tagasi ning sealt on see justkui kaduma l\u00e4inud.\nKruusateest l\u00f5una poole j\u00e4\u00e4vatest uusarendustest on p\u00fcsti ainult \u00fcks.Google\nP\u00e4ris puhas pole ka Roosme ise. Nimelt kanti arendusfirma kontolt omaniku arvele 2019. aastal \u00fcle 38 000 eurot. Selgituseks toodi antud juhul taas \u00e4hmaselt \u201claenu tagastus\u201d, kuid m\u00e4rgiliselt j\u00e4i tehingu j\u00e4rel ettev\u00f5tte arvele vaid 60 senti. Sellised episoodid annavad v\u00f5imalike n\u00f5uete summaks kokku suisa 426 000 eurot.\nVara m\u00fc\u00fcgis miljonite eest\nPraeguse seisuga t\u00f5endab kevadine Google\u2019i t\u00e4navavaade, et Tammelehe 4 erilisi elum\u00e4rke ei n\u00e4ita, majaesinegi pole veel asfalteeritud. Tammelehe 6 rindel on olukord sama mis m\u00f5ne aasta eest \u2014 majast pole seal m\u00e4rkigi, aerofoto n\u00e4itab vaid ehitusplatsi.\n\u201cJuhatuse liikme Mihkel Roosme suhtes on esitatud kuriteokaebus ja on algatatud kriminaalmenetlus,\u201d m\u00e4rkis pankrotihaldur Kristo Teder enampakkumise teatel. Tema hinnangul ei ole juhatuse liige t\u00e4itnud enda kohustust korraldada ettev\u00f5tte raamatupidamist. Samas t\u00f5des Teder, et k\u00f5ik kahjun\u00f5ude detailid p\u00f5hinevad praegu tema k\u00e4es olevatel dokumentidel ja ei saa sugugi v\u00e4listada, et Roosmel esineb vastuv\u00e4ited.\nSiiski peaks pealtn\u00e4ha olema p\u00e4ris t\u00f5en\u00e4oline, et reeglitest m\u00f6\u00f6daminekut suudetakse kohtus t\u00f5endada ning seega saavad ka kahjun\u00f5uded t\u00e4idetud. Ometi ei ole kaup enampakkumisel populaarseks osutunud. Kahjun\u00f5uete paketti on \u00fcritatud m\u00fc\u00fca m\u00e4rtsist saati ning algul oli selle alghinnaks koguni 150 000 eurot.\nN\u00e4dala p\u00e4rast tuleb 426 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kahjun\u00f5udeid aga taas pakkumisele, n\u00fc\u00fcd juba viiendat korda. Sel korral on selle alghind oksjonil langenud 60 000 euro peale ning pakkumiste samm on 4000 eurot.\nKahjude katteks on juba paari aasta eest m\u00fc\u00fcdud ka Tammelehe 4 uusarendust. Algul oli selle hinnaks 1,2 miljonit eurot, kuid omaniku leidis see n\u00e4htavasti 580 000-eurose alghinnaga oksjonil. Roleguri Roosikrantsi t\u00e4nava kontor oli viimati mullu enampakkumisel 190 000-eurose alghinnaga."}
{"text":"Finantskuritegevusega v\u00f5itlev Salv avab suvel uue salap\u00e4rase sihtturuSalvi asutaja ja tegevjuht Taavi Tamkivi.Foto: Jake Farra\nPRO tellijale\nEndiste Skype\u2019i ja Wise\u2019i v\u00f5tmet\u00f6\u00f6tajate asutatud idufirma Salv on aastatega palju kasvanud ning hetkel arendatakse usinalt edasi finantskuritegevuse vastast platvormi Salv Bridge. Salvi kaasasutaja Taavi Tamkivi ja kasvujuht Lauri Haav r\u00e4\u00e4givad, kuidas neil m\u00fc\u00fcgiga l\u00e4heb ning kui keeruline see tegelikult on.\u00a0\nTamkivi s\u00f5nul on finantsmaailmas suurtele klientidele enda teenuste m\u00fc\u00fcmine raske ning aegan\u00f5udev t\u00f6\u00f6. Sellegipoolest on Salv teinud igal aastal kaks ja pool korda k\u00e4ibekasvu ning klientide \u00e4ra kukkumine on minimaalne.\u00a0\nHaavi s\u00f5nul on see v\u00e4ga hea, arvestades, et pankade s\u00fcsteemid, kuhu nende lahendus liidestatakse, on keerulised. Kui varem olid Salve fookuses startup\u2019id, siis aina enam on sihiks suured enterprise ettev\u00f5tted, mist\u00f5ttu kestavad ka l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kauem.\nT\u00e4na tegutseb Salv kokku kaheteistk\u00fcmnes Euroopa riigis. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised k\u00e4ivad ka Londoni ettev\u00f5tetega. \u201cSuvel lansseerime terve Euroopa riigi, kus pangandusliit tegi hanke ja kutsus meid osalema,\u201d lisas Tamkivi. Millise riigiga tegu, Tamkivi ei avaldanud.\nLaienemine on aegan\u00f5udev\u00a0\nTamkivi s\u00f5nul s\u00f5ltub laienemine peamiselt sellest, kui suur on ettev\u00f5tete probleem. \u201cErinevates riikides see huvi tekkimise kiirus s\u00f5ltub sellest, kui suur on sealne kuritegevuse probleem,\u201d selgitas ta. \u201cSee on see, mis meid t\u00e4na kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks toetab.\u201d\nKa m\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6 ei toimu \u00fcle \u00f6\u00f6, vaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised v\u00f5ivad kesta kuid. Asutaja s\u00f5nul v\u00f5ib minna keskmiselt kuus kohtumist, enne kui klient p\u00e4riselt pardale saadakse.\u00a0\nHaav lisas, et erinevate ettev\u00f5teteni j\u00f5utakse l\u00e4bi erinevate kanalite, olgu nendeks konsultatsioonifirmad, teised tehnoloogiaettev\u00f5tted v\u00f5i isegi investorid, kel on suur v\u00f5rgustik. \u201cStartup\u2019il pole endal seda 10 aastat aega, et igal turul nullist alustada,\u201d selgitas Haav taskuh\u00e4\u00e4lingus \u201cRestart\u201d.\u00a0\nRahastusring\u00a0\nSalv kaasas selle aasta alguses USA riskikapitalifondi ffVC juhtimisel 4 miljonit eurot. Tamkivi s\u00f5nul oli rahastusringi m\u00f5te testida uut \u00e4rimudelit \u2013 kas see on korratav ka teistel turgudel. Samuti t\u00f5estada investoritele, et nende tiim on suuteline k\u00f5ike seda ellu viima.\u00a0\u00a0\nT\u00e4naseks on idufirma investeeringutega kokku kaasanud 7,3 miljonit eurot. Praeguste juhtivate investorite hulka kuuluvad ffVC, G+D Ventures, Fly Ventures, Passion Capital, Seedcamp, Superangel, United Angels VC, N26 asutaja Maximilian Tayenthal, endine LexisNexise tegevjuht Andrew Prozes, ettev\u00f5tjad Rain L\u00f5hmus, Taavi Kotka, Sten Tamkivi ja paljud teised."}
{"text":"\u00c4rip\u00e4ev eetris: \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioonid loovad varjatult korruptsiooni\u00c4rip\u00e4eva raadio n\u00e4dalal\u00f5pusaates \"\u00c4rip\u00e4ev eetris\" arvasid ajakirjanikud, et Parvel Pruunsilla ja Priit Humala majaostuskandaalis on ilmselt oluline osa rollide sassiminekul eraelus tuttavate, kuid t\u00f6\u00f6elus m\u00f5jukate inimeste vahel.\n\"Mind tohutult h\u00e4irib, kui seda tuuakse \u00f5igustuseks, et \"k\u00f5ik tunnevad k\u00f5iki\" ja \"Eesti on nii pisike\", sest isegi kui me oleme pisike, siis inimesed tegelikult tajuvad teo hetkel \u00e4ra: siit v\u00f5ib midagi tulla,\" lausus saates \u00c4rip\u00e4eva uuriv ajakirjanik Marge Ugezene."}
{"text":"Mehhikos leiti 45 kotit\u00e4it t\u00fckeldatud laipuMehhiko politsei avastas \u00fchest Guadalajara linna l\u00e4hedalt s\u00fcgavast kuristikust hulga kilekotte, mis olid t\u00e4is inimj\u00e4\u00e4nuseid. Nad usuvad, et \u00f5nnetukesed on \u00fche k\u00f5nekeskuse noored t\u00f6\u00f6tajad.\n20.\u201322. maini teatasid l\u00e4hedased politseile kaheksa Guadalajara k\u00f5nekeskuse t\u00f6\u00f6taja kadumisest. Uurijate s\u00f5nul v\u00f5ib m\u00f5nede leitud j\u00e4\u00e4nuste p\u00f5hjal oletada, et just nemad, v\u00f5i v\u00e4hemalt osa neist neis kottides lebasidki.\nPolitseil on veel raske hinnata, mitu inimest kottidesse topitud oli, kirjutab CNN. Tapetute seas on nii mehi kui naisi. Maastik s\u00fcndmuskohal on v\u00e4ga keeruline ja uurimist\u00f6\u00f6d kestavad arvatavasti veel mitu p\u00e4eva. J\u00e4\u00e4nuste \u00e4raviimiseks pidid v\u00f5imud kasutama kopteri abi.\nMehhikot r\u00e4sib inimr\u00f6\u00f6vide epideemia, samuti j\u00f5uguv\u00e4givald, kus kartellid vahendeid valimata m\u00f5juv\u00f5imu p\u00e4rast v\u00f5itlevad ning ka r\u00f6\u00f6vitute eest raha v\u00e4lja pressivad. Mehhiko valitsuse andmeil on kadumal\u00e4inutest kolmveerand mehed ning tervelt viiendik alles lapseeas. ABC News kirjutab, et riigi morgides ja surnuaedades leidub tuhandeid tuvastamata kadunukesi."}
{"text":"Qatargate: Kaili tahab vabaneda reisipiirangutest ja minna t\u00f6\u00f6le   Veebiv\u00e4ljaanne Politico kirjutab, et korruptsioonis kahtlustatav Euroopa Parlamendi endine asepresident Eva Kaili soovib n\u00fc\u00fcd reisimise piirangute kaotamist, kuna tahab osaleda Euroopa Parlamendi istungitel Strasbourgis. Kaili vabanes hiljuti koduarestist, kuid ei tohi endiselt Belgiast lahkuda.   Hiljuti teatasid Belgia prokur\u00f6rid, et Kaili pole enam koduarestis. N\u00fc\u00fcd tahavad Kaili advokaadid, et ta saaks reisida v\u00e4ljapoole Belgiat, vahendas Politico.\u00a0 \"Algatatud on menetlus piiravate tingimuste, eelk\u00f5ige riigist lahkumise keelu kaotamiseks,\" \u00fctlesid Kaili advokaadid Sven Mary ja Michalis Dimitrakopoulos.\u00a0 Dimitrakopoulos \u00fctles, et Kaili soovib reisipiirangute t\u00fchistamist, kuna ta soovib juuni keskel osaleda Strasbourgis toimuval Euroopa Parlamendi t\u00e4iskogu istungil.\u00a0 Vaatamata soovile t\u00f6\u00f6le naasta, ei osalenud Kaili neljap\u00e4evasel Euroopa Parlamendi istungil Br\u00fcsselis. Advokaatide s\u00f5nul ei saanud Kaili istungil osaleda isiklike p\u00f5hjuste t\u00f5ttu.\u00a0 Belgia politsei pidas Kaili kinni eelmisel aastal. Kahtlustuste kohaselt on Kaili seotud Katari huvide esindamisega. Belgia v\u00f5imud kahtlustavad, et Kaili sai Katarilt altk\u00e4emaksu. Kaili k\u00fclastas varem ka isiklikult Katarit ja kiitis sealset t\u00f6\u00f6tajate \u00f5iguste kaitset ajal, kui jalgpalli maailmameistriv\u00f5itluste eel oli riik sattunud v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6tajate halbade t\u00f6\u00f6tingimuste t\u00f5ttu tugeva kriitika alla.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"Riigikogu eelinfo 5.\u20139. juuniniRiigikogu eelinfo 5.\u20139. juunini\n\nRiigikogu seitsmes t\u00f6\u00f6n\u00e4dal, 5.\u20138. juunini\nEsmasp\u00e4ev, 5. juuni\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=05.06.2023>.\nEsimene lugemine \u2013 neli eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201eEesti\nRahvusraamatukogu n\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u (221 OE), 2023.\naasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (214 SE),\ntulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (215 SE), v\u00e4lismaalaste seaduse\nja k\u00f5rgharidusseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (3 SE).\n\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise ettekanne \u00f5iguskantsleri ettepanekust viia\np\u00f5hiseadusega koosk\u00f5lla sotsiaalmaksuseadus, t\u00f6\u00f6tervishoiu ja\nt\u00f6\u00f6ohutuse seadus ning ravikindlustuse seadus osas, mis ei v\u00f5imalda\nt\u00f6\u00f6andjal maksta vabatahtlikku haigush\u00fcvitist rasedale t\u00f6\u00f6tajale.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele e-valimiste ja sellega seonduva\n\u00f5igusselgusetuse kohta (nr 240) vastab \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele \u00f5igustatud ootuse kohta (nr 70) ja\nvaleliku poliitika kohta (nr 87) vastab justiitsminister Kalle Laanet.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 13.30: Eesti seisukohad 8.-9.\njuunil toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade n\u00f5ukogu istungil,\nkutsutud justiitsminister Kalle Laanet ja siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets;\nseisukoha andmine: Euroopa Komisjoni m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u ettepanek pakendite\nja pakendij\u00e4\u00e4tmete kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: metsapoliitika ja looduskaitseliste\npiirangutest, kutsutud Erametsaliidu, Eesti Metsa ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu,\nEesti Metsa Abiks, P\u00e4\u00e4stame Eesti Metsad, Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koja,\nKeskkonnaministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: l\u00fchiajaline hooajat\u00f6\u00f6, kutsutud\nSiseministeeriumi, V\u00e4lisministeeriumi ja Maaeluministeeriumi, Politsei- ja\nPiirivalveameti, Eesti Aiandusliidu ning ettev\u00f5tjate esindajad;\nkollektiivsest p\u00f6\u00f6rdumisest \u201eKeelame koerte ketis pidamise\u201c kutsutud\nMaaeluministeeriumi esindaja;\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: regionaalministri vastutusala\nministeeriumide \u00f5igusloome plaanidest, kutsutud regionaalminister Madis\nKallas; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad\ngigabititaristu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u ja elektroonilise side sektori\ntulevikuteemalise konsultatsiooni kohta (COM(2023) 94), kutsutud Majandus-\nja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu\nasjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu elektriturukorralduse\nparandamise eeln\u00f5ude kohta (COM(2023) 148), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindajad;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 11.15: kohaliku omavalitsuse volikogu\nvalimise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (4 SE), Eesti Konservatiivse\nRahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn P\u00f5lluaas; Justiitsministeeriumi\nesindaja; kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u esimese (18 SE), kutsutud Isamaa fraktsiooni esindaja Helir-Valdor\nSeeder; Justiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse volikogu\nvalimise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (2 SE), kutsutud Eesti\nKonservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolamets;\nJustiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse volikogu valimise\nseaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (11 SE), kutsutud Isamaa\nfraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seeder; Justiitsministeeriumi esindaja;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: Finantsinspektsiooni 2022. aasta\naruandest, kutsutud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler;\nhasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (146 SE); alkoholi-,\ntubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-,\nk\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (145 SE); k\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (147 SE);  tulumaksuseaduse ja kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (148 SE);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (144 SE), kutsutud\nKaitseministeeriumi esindaja, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku\nLamp, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar,\nRahandusministeeriumi esindajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi\nesindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: pereh\u00fcvitiste seaduse ning\npereh\u00fcvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (17 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi,\nRiigikogu Kantselei \u00f5igus- ja anal\u00fc\u00fcsiosakonna ning muudatusettepanekute\nesitajate esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 31. mail toimunud L\u00e4ti presidendi valimistest,\nkutsutud Eesti suursaadik L\u00e4tis Eerik Marmei; olukorrast Kosovos, kutsutud\nEesti suursaadik Kosovos Janne J\u00f5esaar-Ruusalu; Riigikogu avaldusest\n\u201eUkraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele\nv\u00f5tmisest\u201c;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse\neeln\u00f5u ettepanek kriminaalmenetluste \u00fcleandmise kohta (COM(2023) 185),\nkutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse \u201eEuroopa Liidu\n\u00d5iguskaitsekoost\u00f6\u00f6 Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse\n\u00fchiskontrolli t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u (24 OE);\nperekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (207 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi,\nSotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad, samuti Rooma-Katoliku\nKiriku Apostellik Administraator piiskop Philippe Jourdan ja Apostelliku\nAdministratuuri, Moskva Patriarhaadi Eesti \u00d5igeusu Kiriku Valitsuse, SA\nPerekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindajad;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.10: julgeoleku-\nja j\u00e4litusasutuste tegevusest ja j\u00e4relevalvest nende asutuste, kutsutud\nsiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: komisjoni t\u00f6\u00f6st;\nkohtumine justiitsminister Kalle Laanetiga;\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: LNG vastuv\u00f5tmise\nv\u00f5imekuse loomisest Paldiskis, kutsutud kliimaminister Kristen Michal,\nMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ja riigikontrol\u00f6r\nJanar Holm; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 12.30 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar peab r\u00e4ndn\u00e4ituse \u201e100\naastat esimesest rahvah\u00e4\u00e4letusest. Religioonialane haridus enne ja\nn\u00fc\u00fcd\u201c avamisel tervitusk\u00f5ne ning Riigikogu kultuurikomisjoni esimees\nT\u00f5nis Lukas esineb sellele j\u00e4rgneval konverentsil, kus r\u00e4\u00e4gitakse 1923.\naastal toimunud rahvah\u00e4\u00e4letusest, usu\u00f5petusest Eesti omariikluse\nesimestel aastak\u00fcmnetel ja religioonialasest haridusest ilmalikes koolides\n(Riigikogu konverentsisaalis).\nKell 15.30 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb\nvideokohtumisel Usbekistani suursaadiku Kadambay Sultanoviga.\nTeisip\u00e4ev, 6. juuni\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise t\u00e4htsusega riikliku\nk\u00fcsimuse \u201eRiigi rahanduse seis\u201c arutelu. Ettekandega esinevad\nrahandusminister Mart V\u00f5rklaev, Eesti Panga asepresident \u00dclo Kaasik,\neelarven\u00f5ukogu esimees Raul Eamets ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni\nesimees Urmas Reinsalu.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nKeskkonnakomisjonis \u2013 Keskkonnaameti t\u00f6\u00f6st, kutsutud: Keskkonnaameti\npeadirektor ja peadirektori aset\u00e4itja; kogukondade ja looduskaitseliste\nv\u00e4\u00e4rtustest, kutsutud K\u00e4smu k\u00fclaseltsi, ASi Generaator, Metsaeksperdi,\nMaaeluministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;\narvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa\nKomisjoni m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u ettepaneku kohta, millega luuakse liidu\ns\u00fcsiniku eemaldamise sertifitseerimisraamistik (COM(2022) 672), kutsutud\nKeskkonnaministeeriumi esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu liikmetest Eesti\nRahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u; Eesti\nTeaduste Akadeemia seaduse muutmise ettepanekust, kutsutud Eesti Teaduste\nAkadeemia asepresident Mart Kalm; keeleseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (1\nSE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kollektiivsest p\u00f6\u00f6rdumisest \u201eKeelame koerte ketis\npidamise\u201c, kutsutud       Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad;\nmajanduskomisjonis \u2013 Eleringi t\u00f6\u00f6st, kutsutud Elering ASi juhatuse\nesimees Taavi Veskim\u00e4gi; Eesti Energia t\u00f6\u00f6st, kutsutud Eesti Energia ASi\njuhatuse esimees Andrus Durejko; arvamuse andmine v\u00e4liskomisjonile: Eesti\nseisukohad Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise vabakaubanduslepingule\nEuroopa Liidu nimel allakirjutamise otsuse kohta (COM(2023) 82), kutsutud\nV\u00e4lisministeeriumi esindajad;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 Eurooa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine:\nEesti seisukohad v\u00f5rd\u00f5igusasutuste suhtes kohaldatavaid n\u00f5udeid\nk\u00e4sitlevate direktiivide eeln\u00f5ude kohta (COM(2022) 688, COM(2022) 689),\nkutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad; Eurooa\nLiidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad reisijaid\nk\u00e4sitleva eelteabe \u00f5igusraamistiku eeln\u00f5ude kohta (COM(2022) 729,\nCOM(2022) 731), kutsutud Siseministeeriumi esindajad;\nrahanduskomisjonis \u2013 tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (215 SE), kutsutud\nhuvigruppide esindajad; hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(146 SE); alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning\nalkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste\nseaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (145 SE);\nk\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (147 SE); tulumaksuseaduse ja\nkaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (148 SE);\nriigikaitsekomisjoni ja v\u00e4liskomisjoni \u00fchisel istungil \u2013\njulgeolekuolukorra arengutest, V\u00e4lisluureameti esindajad\n(V\u00e4lisluureamet);\nsotsiaalkomisjonis \u2013 riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (5 SE), kutsutud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja,\nSotsiaalministeeriumi esindaja; riikliku pensionikindlustuse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (15 SE), kutsutud Eesti Keskerakonna fraktsiooni\nesindaja, Sotsiaalministeeriumi esindaja; t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse\nseaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (7 SE),\nkutsutud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja, Sotsiaalministeeriumi\nesindaja; pereh\u00fcvitiste seaduse ning pereh\u00fcvitiste seaduse,\nperekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (17 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajad ja nende esindajad,\nSotsiaalministeeriumi esindaja;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (207 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi,\nSotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kohtut\u00e4iturite ja\nPankrotihaldurite Koja, Eesti Lastevanemate Liidu ja Eesti Puuetega\nInimeste Koja esindajad, samuti Eesti Kirikute N\u00f5ukogu esindaja Tallinna\nM\u00e4he Baptistikoguduse vanempastor Ruudi Leinus, Eesti Evangeelse\nVennastekoguduse peavanem Eenok Haamer, Eesti Evangeelse Vabakoguduste\nLiidu aseesimees pastor Mart Metsala ja pastor Kertu Toots, MT\u00dc Lapsele\nVanemad, MT\u00dc Eesti Naiste\u00fchenduste \u00dcmarlaud esindajad.\nS\u00fcndmused\nKell 12 \u2013 Arenguseire Keskus esitleb raportit \u201cRohep\u00f6\u00f6rde trendid ja\nstsenaariumid Eestis\u201d. Lisainfo ja\nregistreerimine<https:\/\/arenguseire.ee\/uudised\/arenguseire-keskus-esitleb-\nraportit-rohepoorde-trendid-ja-stsenaariumid-eestis\/> (Komandandi majas).\nKell 11 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina\nk\u00f5rgemate riigiametnike delegatsiooniga.\nKell 16 \u2013 Eesti\u2013L\u00e4ti parlamendir\u00fchma esimees Peeter Tali kohtub L\u00e4ti\nsuursaadiku Krist\u012bne Na\u0161eniecega.\nKolmap\u00e4ev, 7. juuni\nKell 12 \u2013 infotund\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nTeine lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u: relvaseaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (144 SE).\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u: Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (216 SE).\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele V\u00e4rska S\u00fcdamekodu O\u00dc tegevuse kohta\n(nr 15), vaesusriski kohta (nr 38), valeliku poliitika kohta (nr 83, nr 84,\nnr 146, nr 194) ning maksupaketi terviklike m\u00f5jude kohta (nr 235 ja nr\n433) vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.\nKomisjoni istung\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil \u2013 kell 8.15:\nRiigikontrolli kontrolliaruandest \u201eEesti keele \u00f5pe vene \u00f5ppekeelega\np\u00f5hikoolis\u201c, kutsutud Riigikontrolli esindajad.\nS\u00fcndmused\nKell 10 \u2013 Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp kohtub Jaapani suursaadiku\nYukihiko Matsumuraga.\nKell 11 \u2013 Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja v\u00e4liskomisjoni\nesimees Marko Mihkelson kohtuvad Ameerika \u00dchendriikide m\u00f5ttekodade RAND,\nAtlantic Council, CEPA, Carnegie, Brookings, Hudson Institute\nvanemteadurite, teadurite ja anal\u00fc\u00fctikutega.\nKell 12 \u2013 Eesti\u2013Gruusia parlamendir\u00fchm kohtub Gruusia suursaadiku\nArchil Karaulashviliga.\nKell 14.15 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar, v\u00e4liskomisjoni esimees\nMarko Mihkelson ja Eesti\u2013Saksamaa parlamendir\u00fchma esimees Andres Sutt\nkohtuvad Saksa parlamendi esimehe B\u00e4rbel Basiga.\nNeljap\u00e4ev, 8. juuni\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nFinantsinspektsiooni 2022. aasta aruandest teeb ettekande\nFinantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nSotsiaalkomisjonis \u2013 rasedatele t\u00f6\u00f6tajatele vabatahtliku\nhaigush\u00fcvitise maksmise v\u00f5imaldamise eeln\u00f5u, kutsutud \u00d5iguskantsleri\nKantselei, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 13.15: seaduste t\u00e4itmisest eelmisel aastal,\nkutsutud Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis; Vabariigi\nValitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\neeln\u00f5u (216 SE), kutsutud Eesti Toiduainet\u00f6\u00f6stuse Liidu juhataja Sirje\nPotisepp; Eesti P\u00f5llumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ja\nRiigikantselei esindajad;\nrahanduskomisjonis \u2013 tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (215 SE); 2023. aasta\nriigieelarve seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (214 SE); hasartm\u00e4ngumaksu\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (146 SE); alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (145 SE); k\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\nteiseks lugemiseks ettevalmistamine (147 SE); tulumaksuseaduse ja\nkaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (148 SE),\nS\u00fcndmused\nKell 11 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Tuneesia\nsuursaadiku Sarra Chaouani Abidiga.\nKell 12.15 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Mustam\u00e4e\nHumanitaarg\u00fcmnaasiumi 10. klassi \u00f5pilastega.\nKell 13 \u2013 Eesti\u2013T\u00fcrgi parlamendir\u00fchm kohtub T\u00fcrgi suursaadiku Ba\u015fak\nT\u00fcrko\u011fluga.\nKell 13.15 \u2013 Riigikogu aseesimees J\u00fcri Ratas kohtub Kohila G\u00fcmnaasiumi\n9. klassi \u00f5pilastega.\nKell 14 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Eestis mitteresideeruvate\nsuursaadikutega (Valges saalis).\nKell 14 \u2013 Riigikogu liige Yoko Alender kohtub Jaapani suursaadikuga\nYukihiko Matsumuraga. (Jaapani saatkonnas).\nKell 14 \u2013 Eesti\u2013Kanada parlamendir\u00fchma esimees Peeter Tali ja liikmed\nRiina Solman, Urve Tiidus, Kalev Stoicescu kohtuvad Kanada saatkonna\najutise asjuri Tyler Wordsworthiga (Kanada saatkonnas).\nKell 14.45 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Eestis\nmitteresideeruvate suursaadikutega (Riigikogu konverentsisaalis).\nReede, 9. juuni\nKomisjoni istung\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 10: Eesti seisukohad 12.-13.\njuunil toimuval p\u00f5llumajandus- ja kalandusn\u00f5ukogu mitteametlikul\nkohtumisel, kutsutud regionaalminister Madis Kallas; seisukoha andmine:\nV\u00f5rd\u00f5igusasutuste suhtes kohaldatavaid n\u00f5udeid k\u00e4sitlevate direktiivide\neeln\u00f5ud (COM(2022) 688, COM(2022) 689), kutsutud sotsiaalkaitseminister\nSigne Riisalo, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad;\nEesti seisukohad 12.-13. juunil toimuval Euroopa Liidu t\u00f6\u00f6h\u00f5ive,\nsotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsek\u00fcsimuste n\u00f5ukogu kohtumisel,\nkutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, terviseminister Riina Sikkut\nja majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning\nSotsiaalministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja\nn\u00f5ukogu direktiivi eeln\u00f5u ettepanek, millega \u00fchtlustatakse\nmaksej\u00f5uetus\u00f5iguse teatavaid aspekte (COM(2022) 702), kutsutud\nJustiitsministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni\nm\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u ettepanek, et parandada liidu elektrituru korraldust\n(COM(2023) 148), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja.\nS\u00fcndmus\nKell 10 \u2013 Riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Balti Kaitsekolled\u017ei\nk\u00f5rgema juhtimiskursuse \u00f5ppuritega.\nKell 15 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ameerika\n\u00dchendriikide George Washingtoni \u00fclikooli rahvusvaheliste suhete\ntudengitega.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n8.\u20139. juuni\nBalti Assamblee (BA) eesti delegatsiooni liige Karmen Joller osaleb BA\nheaolukomisjoni istungil Vilniuses Leedus.\n10.\u201314. juuni\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Poola, Leedu, Taani,\nUkraina ja UK v\u00e4liskomisjonide esimeeste visiidil ja Ameerika\n\u00dchendriikide Kongressi v\u00e4lisasjade komitee Euroopa alamkomitee kohtumisel\nWashingtonis USAs.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Sergei Ivanov tahab J\u00f5hvist teha jalgpallilinnaJ\u00f5hvi jalgpallielu eestvedaja Sergei Ivanov tegutseb selle nimel, et J\u00f5hvist saaks jalgpallist vaimustuv linn nagu Inglismaal v\u00f5i P\u00f5hjamaades, kus kohaliku meeskonna m\u00e4ngule tulevad staadionile kaasa elama v\u00e4hemalt pooled elanikud. Ja nad teevad seda sama kirglikult, nagu kodumeeskond platsil v\u00f5itleb.Kuidas teil t\u00e4rkas huvi jalgpalli vastu?Minu lapsep\u00f5lves m\u00e4ngiti J\u00f5hvis jalgpalli igas hoovis. Mu noorusaja p\u00e4evad m\u00f6\u00f6dusid hilise \u00f5htuni jalgpallistaadionil.K\u00e4isime poisikestena vaatamas peaaegu k\u00f5iki J\u00f5hvi meeskonna m\u00e4nge. Vahel, kui polnud 10 kopikat pileti ostmiseks, ronisime ka \u00fcle staadioni aia. Ainult et aed oli \u00fclevalt solidooli m\u00e4\u00e4rdega kokku m\u00e4tsitud. Kui \u00fcle aia said, oli k\u00e4ed \u00f5liga koos. Staadioni direktor onu Sa\u0161a n\u00f5udis vahel staadionile p\u00e4\u00e4senud poistelt, et n\u00e4idake k\u00e4ed ette. Kui k\u00e4ed oli \u00f5lised, v\u00f5ttis k\u00f5rvast kinni ja tiris staadioni v\u00e4rava taha.Meie p\u00f5lvkonnale on j\u00e4\u00e4nud jalgpall s\u00fcdamesse.Mis on jalgpallis nii haarav, et olete sellele p\u00fchendanud suure osa oma elust?See on nagu religioon. Mingit muud seletust ma \u00f6elda ei oska. Tean paljusid tuttavaid, kes on jalgpallist eri p\u00f5hjustel eemale t\u00f5mbunud, aga m\u00f5ne aasta p\u00e4rast j\u00e4lle tagasi tulnud, sest nad ei saa selleta. Kui enam ise ei suuda m\u00e4ngida, siis toovad oma lapsi v\u00f5i lapselapsi trenni.Mul on \u00f5nn, et saan tegelda oma lemmiktegevusega. Tahtsin kunagi treeneriks saada, sellest ei tulnud k\u00fcll midagi v\u00e4lja. Aga n\u00fc\u00fcd toimetan klubiga ning olen v\u00e4ga rahul ja \u00f5nnelik.Peaaegu igal noorel jalgpalluril on suured unistused. Kuhu teie noorena tahtsite j\u00f5uda?Olin noorena j\u00f5udnud p\u00e4ris arvestatavale tasemele, v\u00e4hemalt siis J\u00f5hvis. Kui tulin ajateenistusest, siis kutsuti mind Estonia kaevanduse meeskonda. See t\u00e4hendas seda, et V\u00e4ino Viilup [Estonia kaevanduse direktor ja suur spordientusiast \u2212 toim.] v\u00f5ttis mind kaevandusse t\u00f6\u00f6le.Olime ametlikult jalgpallis amat\u00f6\u00f6rid ning kaevanduses t\u00f6\u00f6l elektrilukkseppadena. Kuid sinna me eriti tihti ei sattunud, sest tegelesime vaid jalgpalliga. P\u00e4rast seda kui kaotasime m\u00f5ne t\u00e4htsama m\u00e4ngu, kupatati meid m\u00f5neks p\u00e4evaks kaevandusse.See oli siis papa Viilup, kellele te hiljuti J\u00f5hvi staadioni l\u00e4hedale m\u00e4lestuspingi panite, motivatsioonimeetod \u2212 saata jalgpallurid kaotuse eest maa alla?Jah. \u00dclemused r\u00e4\u00e4kisid meile, et kui olime n\u00e4dalavahetusel kaotanud, siis Viilupil oli esmasp\u00e4eval n\u00f5upidamisel tuju halb, ta oli v\u00e4ga kuri ja korraldas k\u00f5igile peapesu. Seega oli paljudel p\u00f5hjust meie v\u00f5idu eest p\u00f6ialt hoida.Kas Estonia kaevanduse \u00e4\u00e4rer\u00fcndajana on teil m\u00f5ni sissel\u00f6\u00f6dud v\u00e4rav, mis siiamaani aeg-ajalt nagu film silme eest l\u00e4bi jookseb?Oma esimesest m\u00e4ngust Estonia kaevanduse meeskonna eest Eesti meistriv\u00f5istlustel on mul meeles, et nii nagu m\u00e4ng lahti l\u00e4ks, olin ma justkui udu sees v\u00f5i unes. Nii k\u00f5va erutus oli. Tollal oli trib\u00fc\u00fcnidel v\u00e4ga palju inimesi, kes k\u00fctsid \u00fcles juba enne avavilet. Kui soojenduse ajal andsid kehva s\u00f6\u00f6du v\u00f5i ei suutnud palli korralikult vastu v\u00f5tta, reageeris trib\u00fc\u00fcn kohe vastavalt.L\u00f5in selles m\u00e4ngus ka kaks v\u00e4ravat, aga kui esimese puhul veel h\u00e4guselt m\u00e4letan, kuidas see s\u00fcndis, siis teise puhul on t\u00e4ielik m\u00e4luauk. Aga seda m\u00e4letan, et sain treenerilt kiita.Siis v\u00f5is kangelasena m\u00f6\u00f6da linna k\u00e4ia?Nojah, siis ju teadis kohalikke jalgpallureid kogu linn. Uhke tunne oli. Ja m\u00e4ngu j\u00e4rel, kui olin v\u00e4rava l\u00f6\u00f6nud, tormasin ikka kioskisse, et vaadata, kas mu nimi on lehes.Kas sellega kaasnes ka mingeid privileege, p\u00e4\u00e4sesite n\u00e4iteks restorani pikast sabast hoolimata kiiresti sisse?Kaevanduses k\u00e4isime enamasti vaid palgap\u00e4eval luugist raha saamas. M\u00e4letan, et olin alles t\u00f6\u00f6le vormistatud ja saime karikam\u00e4ngu v\u00f5idu eest 20 rubla preemiat. Kassiir ei j\u00f5udnud \u00e4ra imestada, kuidas selline nolk, keda ta n\u00e4eb palgasabas esimest korda, juba preemiat saab.Miks teie jalgpallurikarj\u00e4\u00e4r l\u00fchikeseks j\u00e4i?Kui naise v\u00f5tsin ja s\u00fcndis ka laps, siis leidsin, et pean siiski rohkem teenima, kui selline poolprofist jalgpalluri amet sisse t\u00f5i. L\u00e4ksin vahetustega t\u00f6\u00f6le, veduri meeskonda. J\u00e4tkasin m\u00e4ngimist linna meistriv\u00f5istlustel. Kusjuures tollal oli ka linna meistriv\u00f5istlustel k\u00f5va tase. Osales ligemale 20 meeskonda, kes olid jagatud kahte liigasse.Mul vedas, et ma jalgpallis raskemaid traumasid ei saanud. Kusjuures ma ei m\u00e4leta, et ka meeskonnakaaslastel palju vigastusi oleks olnud. T\u00f5si, meie treener Grigori Pevtsov [Kohtla-J\u00e4rvelt sirgunud praeguse Narva Transi r\u00fcndaja Gleb Pevtsovi vanaisa \u2212 toim.] sai trauma. Pevtsov panustas k\u00f5vasti J\u00f5hvi jalgpalli arengusse. Tema oli ka see, kes treenerina sai Viilupilt k\u00f5ige rohkem s\u00f5imata, kui asjad ei l\u00e4inud nii, nagu too tahtis. Kaotuse j\u00e4rel tuli ta Viilupi kabinetist punase n\u00e4oga v\u00e4lja.Kas Viilup p\u00fc\u00fcdis lisaks sellele, et ta oli riigiettev\u00f5tte juhina meeskonna leivaisa, \u00f5petada ka seda, kuidas on \u00f5igem m\u00e4ngida?Tuli ka seda ette, kus ta maketi peal p\u00fc\u00fcdis treeneritele n\u00e4idata \u00f5iget m\u00e4ngujoonist. Teda ennast huvitas k\u00f5ik jalgpalliga seotu v\u00e4ga k\u00f5vasti ja ta pidi k\u00f5igega kursis olema. Aga muidugi oli ta keevalise loomuga. Kord, kui v\u00e4ravavahil oli m\u00e4ngusviiter m\u00e4\u00e4rdunud ja kulunud, h\u00f5ikas \u00fcks m\u00e4ngijatest, et las Viilup ostab talle uue. Viilup oli l\u00e4hedal ja kuulis ning vihastas. Kutsus selle \u00fctleja oma kabinetti ja oleks peaaegu k\u00e4tega kallale l\u00e4inud. \u00d5nneks tuli partorg sisse ja jahutas ta maha.T\u00e4nap\u00e4eval oleks selline k\u00e4itumine m\u00f5eldamatu.Jah, kuid samas ta armastas nii k\u00f5vasti sporti, tahtis n\u00e4ha h\u00e4id tulemusi ja p\u00fc\u00fcdis teha palju, et siin kandis sport areneks, ka teised alad peale jalgpalli.Mis teid ennast ajendas ligemale 12 aastat tagasi taas J\u00f5hvi jalgpallielule v\u00e4rsket hingamist sisse puhuma?Ma ei olnud jalgpalliga vahepeal t\u00f5esti eriti seotud. Tundsin muidugi huvi ja k\u00e4isin ka m\u00e4nge vaatamas. Siis sain tuttavaks Andrei \u0160kaletaga [Kohtla-J\u00e4rve jalgpallielu eestvedaja viimasel paarik\u00fcmnel aastal \u2212 toim.], kes r\u00e4\u00e4kis, kuidas tema oma jalgpalliklubiga tegeleb, ja tema jutt s\u00fctitas mind. Olin alguses talle abiks, aga siis tuli juba oma klubi tegemise m\u00f5te. See sai v\u00f5imalikuks t\u00e4nu Oleg Ossinovskile.See juhtus sel ajal, kui tema poeg Jevgeni (hilisem sotside esimees ja mitme valitsuse minister) astus poliitikasse, kandideerides riigikogusse Ida-Virumaal?Jah, nad palusid, et aitaksime siin valimiskampaaniat korraldada. Jevgeni tuli siia, ajasime juttu, vaatasin, et normaalne kutt, aruka peaga. R\u00e4\u00e4kisime Olegiga asjad l\u00e4bi. Meie tingimus oli, et me ei taha mingit l\u00fchiajalist projekti, mis puudutab ainult valimiseelset aega. Et kui valimised saavad l\u00e4bi, siis head aega ja ongi kogu lugu. Ta oli n\u00f5us ja pidas lubadusest aastaid kinni.Tema raha v\u00f5imaldas luua praeguse J\u00f5hvi Phoenixi eelk\u00e4ija J\u00f5hvi Lokomotivi?Jah. Saime vajaliku stardiraha.Ja siis tegite esindusmeeskonnaga tema raha toel \u00e4kks\u00f6\u00f6stu, j\u00f5udes kiiresti 2014. aastaks otse meistriliigasse?See ei tulnud Ossinovski raha abil. See raha l\u00e4ks klubi \u00fclesehitamisse ja noortet\u00f6\u00f6le.Meil oli juba kujunenud k\u00fcllaltki korralik esindusmeeskond. V\u00f5itsime esimesel aastal \u00fchegi kaotuseta teise liiga, j\u00e4rgmisel aastal j\u00f5udsime esiliigas tippu ja p\u00e4\u00e4sesimegi meistriliigasse.Aga saime samas ka kogemuse, et meistriliiga n\u00f5uab siiski sootuks suuremat rahakotti. Jalgpalliliidu n\u00f5udmised on ka pidevalt t\u00f5usnud. Selle \u00fche aasta saime nii m\u00e4ngitud, et jalgpalliliit andis meile piltlikult \u00f6eldes avanssi, lubades sellisel n\u00f5uetele mittevastaval staadionil m\u00e4ngida.Kui me \u00fcleminekum\u00e4ngudes Viljandi Tulevikule kaotasime ja meistriliigast v\u00e4lja kukkusime, siis oli mul tohutu stress.Kas see oli pettumus v\u00f5i kergendus?M\u00f5lemat korraga. Muidugi oli v\u00e4ljakukkumine halb. Spordis tahad ikka maksimumi. Samas sain aru, et teist hooaega me meistriliigas vastu ei peaks. Klubi laguneks enne \u00e4ra. T\u00e4iskasvanute meeskonna pidamine n\u00f5uab tohutult energiat ja raha.Meistriliiga klubide eelarved algavad enamasti poolest miljonist eurost?Jah, meil polnud 50 000 eurotki. V\u00e4ikest palka maksime vaid \u00fcksikutele m\u00e4ngijatele ja treeneritele, vahel harva v\u00e4ikest preemiat, aga s\u00f5idu- ja igasugused muud kulud olid ju samuti.V\u00f5lgu me kellelegi ei j\u00e4\u00e4nud, aga osa kulusid tuli katta oma perekonna eelarvest. N\u00e4iteks treener arvas kord, et motivatsiooni hoidmiseks v\u00f5iks terve meeskonna, 20 meest, s\u00f6\u00f6ma viia. Klubil polnud selleks pennigi. Maksin oma krediitkaardiga.Unistus taas oma klubiga meistriliigasse j\u00f5uda pole kusagile kadunud, aga n\u00fc\u00fcd m\u00f5istan kainema peaga paremini, et selleks on vaja aastaid klubis ettevalmistusi teha. Tollal olime kiirest edust madalamates liigades eufoorias. Aga meistriliigas toodi meid kiiresti maa peale. Osa kohalikke poisse sai vist sellest juba enne aru ega soovinud enam meeskonda tulla. Meil tekkis raskusi ka koosseisu kokkusaamisega.Samas oli ka helgeid hetki. ETV tegi esimest korda J\u00f5hvist jalgpalli otse\u00fclekande ja me v\u00f5itsime selles m\u00e4ngus Narvat 3:2. Mul olid emotsioonid laes. Kui l\u00f5puvile k\u00f5las, jooksin platsile m\u00e4ngijaid embama. Selliste hetkede p\u00e4rast tasubki jalgpalli nimel elada.Kuidas teil \u00f5nnestus tuua klubisse kolm v\u00e4listreenerit, kellest Andrei Vrabie on USA, Vladimir Aga Rumeenia ja Nicolai Lohmai Moldova kodanik?Nad on omavahel s\u00f5brad. Vrabie elas kaheksa aastat USAs.Huvitav lugu oli, et kui ta lendas Vilniuse kaudu Ameerikast Eestisse, kontrolliti teda kaks tundi, sest ei suudetud t\u00f5siselt v\u00f5tta tema juttu, et ta tuleb Ameerikast \u00e4ra Eestisse jalgpallitreeneriks. Ta kolis siia oma perega ja teeb meil v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d nagu teisedki. Nad n\u00e4evad meie juures J\u00f5hvis enda jaoks huvitavat v\u00e4ljakutset ja on t\u00f6\u00f6le p\u00fchendunud. Hea, et see treenerite trio toimib \u00fchtse meeskonnana, muidu kipuvad m\u00f5ned treenerid eelk\u00f5ige oma ego r\u00f5hutama.H\u00e4id jalgpallitreenereid on \u00fcsna keeruline leida. Osal kohalikel treeneritel on lisaks veel teine t\u00f6\u00f6, sest nad tunnevad, et ainult treeneripalgaga ei elata oma perekonda \u00e4ra. See t\u00e4hendab, et neil ei j\u00e4tku treenerit\u00f6\u00f6ks vajalikku energiat.Phoenixis treenib 150 last. Milline on olnud lastevanemate roll klubi vaimu ja kogukonnatunde loomisel?Nad on meie suurimad abilised. Vahel kipuvad ka \u00f5petama. Aga sellest tuleb aru saada: nad on ju usaldanud meile oma k\u00f5ige kallima vara \u2212 oma lapsed.Vanemad on aidanud staadioni korrastada, tulevast jalgpallimaja prahist koristada. Nad k\u00e4ivad m\u00e4ngudel toetamas nii oma lapsi kui ka teiste vanuser\u00fchmade meeskondi. Nii tekibki \u00fchise klubi ja pere tunne.Kui tugev l\u00f6\u00f6k oli klubi jaoks, kui eelmise aasta l\u00f5pus v\u00f5eti teie klubi suurtoetaja, kr\u00fcptoraha firma Burfa omanikud miljonitesse eurodesse ulatuva kelmuse kahtlustusega vahi alla ning seet\u00f5ttu klubi toetamine katkes?See oli r\u00e4nk hoop, mis juhtus aasta l\u00f5pus, nii et meil polnud \u00fchel hetkel millestki treeneritele palka maksta. Ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle kui v\u00f5tta laenu. Jumal t\u00e4natud, et leidsime kiiresti uue toetaja firma Fast VPS, kes oli meid ka varem natuke aidanud, ja t\u00e4nu neile saime oma eelarveaugu parandatud. Ma siiski loodan, et nende Burfa poiste juhtum laheneb normaalselt.Kuiv\u00f5rd keeruline on sellise klubi tulude kokkuajamine?Olles v\u00f5tnud jalgpalliklubi vedamise ette, ei tohi m\u00f5elda, et k\u00f5ik \u00fcmberringi on kohustatud sind toetama. Kui ise v\u00f5tsid selle ette, siis tegele. Muidugi on raske. Ajad on rasked. Tuleb otsida v\u00f5imalusi ja kohaneda. Ma ei saa \u00f6elda n\u00e4iteks, et J\u00f5hvi vald meid ei aitaks, ta toetab nii palju, kui on parajasti v\u00f5imalik.Teie klubis k\u00e4ib trennis ka Ukrainast Venemaa kallaletungi eest oma peredega p\u00f5genenud poisse. Kuidas nemad on klubis kohanenud?Nii lapsed kui nende vanemad on meile t\u00e4iesti omaks saanud. Ma ei ole m\u00e4rganud mingeid probleeme. Kuigi neil peredel ei ole kerge, olin \u00fcllatunud, et osa neist on Hooandja kaudu teinud annetusi meie jalgpallimaja remondiraha kogumiseks.Mullu suvel v\u00f5\u00f5rustas Phoenixi klubi Ida-Virumaal Lvivi noori jalgpallipoisse. Kas ka sel aastal on selline laager plaanis?Jah, juuni l\u00f5pus tulevad Ukraina k\u00f5rgliiga klubi T\u0161ernivtsi Desna noored. Nende staadion on t\u00e4iesti puruks pommitatud. V\u00f5tame nad Vokas vastu, nad saavad siin \u00fche n\u00e4dala rahulikult treenida. Oleme leidnud toetajaid, et nad saaksid siin seikluspargis ja kinos k\u00e4ia.Millisena te n\u00e4ete oma jalgpalliklubi tulevikku?Tahame klubina tugevamaks muutuda. Oma jalgpallimaja valmis saada. Esindusmeeskonnaga tahame j\u00f5uda teisest liigast sammu edasi esiliiga B-tasandile. Tahan, et osale meie andekatele noortele oleks meie klubi heaks h\u00fcppelauaks edasises jalgpallurikarj\u00e4\u00e4ris. K\u00f5ik ei saa kindlasti profijalgpalluriteks, m\u00f5nedest saavad kohtunikud v\u00f5i f\u00fcsioterapeudid, kelle t\u00f6\u00f6 on samuti v\u00e4ga hinnatud. Meie klubi kasvandikest on mitmed ka seda teed l\u00e4inud.Ideaalis tahan, et J\u00f5hvi saaks selliseks jalgpallilinnaks, nagu P\u00f5hjamaades v\u00f5i Inglismaal, kus ka v\u00e4ikeste kohtade kohaliku meeskonna m\u00e4ngudel on kohal pool linna v\u00f5i k\u00fcla. Tasapisi oleme sinnapoole teel, m\u00f5nel m\u00e4ngul on olnud staadionil kuni nelisada inimest ja ka meie saalijalgpallimeeskonnale k\u00e4isid sajad poolehoidjad kirglikult kaasa elamas. Meie f\u00e4nne, kelle seas on ka vanaemasid pasunatega, teatakse juba ka teistes Eesti paikades.KLUBI ON LOONUD JALGPALLIMUUSEUMIJ\u00f5hvi jalgpallimajas, mida Phoenix praegu remondib, asub esimesel korrusel jalgpallimuuseum, kus on \u00fcks Eesti suuremaid jalgpalli f\u00e4nnisallide kogusid. Saalis on sadu erisuguseid karikaid, medaleid ja diplomeid. Stendid kajastavad J\u00f5hvi ja Kohtla-J\u00e4rve kandi jalgpalliajalugu. Seintel on mitmed kohaliku kunstniku Eduard Kondi jalgpalliteemalised maalid.Sergei Ivanov on koos kaaslastega juba aastaid selle muuseumi varusid t\u00e4iendanud. \"Selle ekspositsiooni kogumisel ja v\u00e4ljapanemisel tuleb veel k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teha. Aga minu arvates on oluline kohalikku ajalugu koguda ja ma usun, et see muuseum saab \u00fcheks J\u00f5hvi vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks,\" s\u00f5nas ta.KLUBI TULEVANE T\u00c4HTSergei Ivanov usub, et \u00fcks J\u00f5hvi jalgpalliklubi kasvandikest, kes teeb eduka jalgpallurikarj\u00e4\u00e4ri, on Karola Purgats.Sel kevadel 17aastaseks saanud J\u00f5hvi neiu siirdus Eesti esindusklubisse Tallinna Florasse ja on seal juba neli v\u00e4ravatki l\u00f6\u00f6nud. Eesti U17 koondises on ta samuti \u00fcks p\u00f5hitegijaid.Ivanovi s\u00f5nul on Purgats olnud professionaalse suhtumisega varasest lapsep\u00f5lvest saati. \"Seda on n\u00e4ha sellest, kuidas ta m\u00e4nguks valmistub, t\u00fc\u00fctuid soojendusharjutusi teeb ja trennides k\u00f5ik v\u00e4lja paneb. Tal on v\u00f5itleja iseloom. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on seegi, et treenis aastaid eesti t\u00fcdrukuna venekeelsete poiste v\u00f5istkonnas,\" s\u00f5nas Ivanov, kes on veendunud, et juba paari aasta p\u00e4rast siirdub Karola Purgats m\u00f5ne tugeva jalgpalliriigi naiste klubisse.Sergei Ivanovi eestvedamisel on J\u00f5hvi tekkinud jalgpallimuuseum. PEETER LILLEV\u00c4LIERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Tartu abilinnapea amet kui korruptsioonikahtluste Bermuda kolmnurkIlmselt oli l\u00e4inud kolmap\u00e4eval Eestis tavap\u00e4rasest rohkem neid inimesi, kes tugevasti silmi h\u00f5\u00f5rusid v\u00f5i kukalt kratsisid. Sedav\u00f5rd uskumatuna tundusid hommikul Tartust tulema hakanud uudised. Kas t\u00f5esti j\u00e4lle? Kuidas saab v\u00e4lk l\u00fc\u00fca neli korda samasse puuse? Pole v\u00f5imalik! N\u00e4ib, nagu oleks Tartu abilinnapea ametikoht selline, mis ajab poliitikuid korruptsioonikahtlusega p\u00f5hja, nagu m\u00fcstiline Bermuda kolmnurk, mis uputab lennukeid ja laevu.Aga on v\u00f5imalik: \u00f5iguskaitseorganid on seitsme aasta jooksul korruptsioonis kahtlustatuna \u00abmaha jooksnud\u00bb tervelt neli Tartu abilinnapead. Sel n\u00e4dalal lisandus varem kahtlustuse saanud Kajar Lemberile, Artjom Suvorovile ja Valvo Semilarskile Priit Humala (Isamaa) nimi. Ja nagu sellest veel v\u00e4he oleks, nimetatakse v\u00e4idetava toimingupiirangu rikkumise ehk kokkum\u00e4ngu initsiaatorina tuntud ettev\u00f5tjat ja Isamaa erakonna suurrahastajat Parvel Pruunsilda.\nKahtlustuse j\u00e4rgi sai \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioon Sakala Eesti Rahva Muuseumi endise n\u00e4itusemaja p\u00e4rast pikka loksutamist osta t\u00e4nu sellele, et abimeer Humal veenis linnavalitsuses kolleege maja eelisostu\u00f5igusega soetamisest loobuma. Tagantt\u00f5ukajaks v\u00e4idetakse olevat just Pruunsild, kes on \u00fchtaegu nii Humala koolivend ja valimiskampaania toetaja kui ka Sakala vilistlaskogu aktiivne liige. Ka olevat \u00fcks Humala pereliige saanud Pruunsillale kuuluvast pangast laenu. Niisiis \u00fctleb prokuratuur Humala olevat Pruunsillast majanduslikult s\u00f5ltuv, mis n\u00f5udnuks abilinnapea taandumist mistahes avalikest otsustest, mis kuidagi Pruunsilla huve teenivad.\nEhkki Humal astus ametist tagasi, pole kumbki peategelane enda s\u00fc\u00fcd tunnistanud. M\u00f5lemad viitavad t\u00f5siasjale, et k\u00f5nealuses kaasuses ei ole kannatajat. Tehing, mis Kuperjanovi 9 majaga p\u00e4rast pikka loksutamist teoks sai, annab v\u00f5idu justkui k\u00f5ikidele.\nKunagi oli linn valmis maja eest maksma 500 000 eurot, et tekitada s\u00fcdalinna l\u00e4hedale tarvilik pesa mitmesugustele kultuuriorganisatsioonidele. Ent see oli kuus aastat tagasi. Vahepeal on palju juhtunud: majandus muutunud ebakindlaks, ehitushinnad karanud lakke ja omavalitsuse v\u00f5imed n\u00f5rgenenud. L\u00fchidalt: vana plaani j\u00e4rgi toimimine k\u00e4iks Tartu linnale igal juhul \u00fcle j\u00f5u.\nKui k\u00f5ik toimunuks t\u00e4pselt nii, nagu toimus, \u00fcksnes selle erinevusega, et Humal poleks asjaomastel koosolekutel osalenud, olnuks ka kriminaalasi olemata.\nP\u00e4rast linnavalitsuse loobumist sai Riigi Kinnisvara Aktsiaselts panna hoone oksjonile ning selle l\u00f5pphinnaks kujunes 1,2 miljonit eurot, ehk \u00fcle poole enam, kui linn oleks j\u00f5udnud maksta. Teisis\u00f5nu j\u00e4i linna kassasse raha alles ja riik teenis poole rohkem, kui varem eeldati. Kerkib k\u00fcsimus: kes j\u00e4i selle tehingu j\u00e4rel kaotajaks?\nJa siin tulebki m\u00e4ngu \u00e4sja avalikuks saanud korruptsioonikahtluse k\u00f5ige k\u00f5nev\u00e4\u00e4rsem asjaolu. Nimelt \u00fctleb prokur\u00f6r Gerd Raudsepp, et toimingupiirangu kontekstis ei olegi oluline, kas tehtu on kellegi majanduslikke huve kahjustanud v\u00f5i mitte. Asi on p\u00f5him\u00f5ttes: otsustusprotsess peab mistahes oludes olema l\u00e4bipaistev ja see on piisav alus menetluse alustamiseks. Loe: inimeste elude muutmiseks.\nSeega, kui k\u00f5ik toimunuks t\u00e4pselt nii, nagu toimus, \u00fcksnes selle erinevusega, et Humal poleks asjaomastel koosolekutel osalenud, olnuks ka kriminaalasi olemata. Humal t\u00f6\u00f6taks rahulikult abilinnapeana edasi ja kaitsepolitseinikel poleks aimugi, millised taimed sel kevadel Pruunsilla kasvuhoones v\u00f5rsuvad.\nMis saab edasi? Vaadates varasemaid Tartu abilinnapeade korruptsioonikaasusi, v\u00f5ib oletada, et kiiret selgust pole oodata. Kahtlustusest peab saama s\u00fc\u00fcdistus ja alles seej\u00e4rel saab hakata kulutama kohtuuksi. Eks \u00f6elnud ju Priit Humalgi neljap\u00e4eval Tartu Postimehele, et Tartu linnavolikokku pole tal m\u00f5tet end enne aasta l\u00f5ppu tagasi m\u00f5elda, sest v\u00e4hemalt nii kaua kulub aega mingisugusegi selguse saamiseks.\n\u00d5igust m\u00f5istab Eesti Vabariigis ainult kohus. Hukka m\u00f5istavad aga k\u00f5ik, kes v\u00e4hegi ihkavad."}
{"text":"Sergei Ivanov tahab J\u00f5hvist teha jalgpallilinnaJ\u00f5hvi jalgpallielu eestvedaja Sergei Ivanov tegutseb selle nimel, et J\u00f5hvist saaks jalgpallist vaimustuv linn nagu Inglismaal v\u00f5i P\u00f5hjamaades, kus kohaliku meeskonna m\u00e4ngule tulevad staadionile kaasa elama v\u00e4hemalt pooled elanikud. Ja nad teevad seda sama kirglikult, nagu kodumeeskond platsil v\u00f5itleb.Kuidas teil t\u00e4rkas huvi jalgpalli vastu? \nMinu lapsep\u00f5lves m\u00e4ngiti J\u00f5hvis jalgpalli igas hoovis. Mu noorusaja p\u00e4evad m\u00f6\u00f6dusid hilise \u00f5htuni jalgpallistaadionil.\nK\u00e4isime poisikestena vaatamas peaaegu k\u00f5iki J\u00f5hvi meeskonna m\u00e4nge. Vahel, kui polnud 10 kopikat pileti ostmiseks, ronisime ka \u00fcle staadioni aia. Ainult et aed oli \u00fclevalt solidooli m\u00e4\u00e4rdega kokku m\u00e4tsitud. Kui \u00fcle aia said, oli k\u00e4ed \u00f5liga koos. Staadioni direktor onu Sa\u0161a n\u00f5udis vahel staadionile p\u00e4\u00e4senud poistelt, et n\u00e4idake k\u00e4ed ette. Kui k\u00e4ed oli \u00f5lised, v\u00f5ttis k\u00f5rvast kinni ja tiris staadioni v\u00e4rava taha.\nMeie p\u00f5lvkonnale on j\u00e4\u00e4nud jalgpall s\u00fcdamesse.\nMis on jalgpallis nii haarav, et olete sellele p\u00fchendanud suure osa oma elust? \nSee on nagu religioon. Mingit muud seletust ma \u00f6elda ei oska. Tean paljusid tuttavaid, kes on jalgpallist eri p\u00f5hjustel eemale t\u00f5mbunud, aga m\u00f5ne aasta p\u00e4rast j\u00e4lle tagasi tulnud, sest nad ei saa selleta. Kui enam ise ei suuda m\u00e4ngida, siis toovad oma lapsi v\u00f5i lapselapsi trenni.\nMul on \u00f5nn, et saan tegelda oma lemmiktegevusega. Tahtsin kunagi treeneriks saada, sellest ei tulnud k\u00fcll midagi v\u00e4lja. Aga n\u00fc\u00fcd toimetan klubiga ning olen v\u00e4ga rahul ja \u00f5nnelik.\n\n\nKarola Purgats.\nEJPL\n\nKlubi tulevane t\u00e4ht\nSergei Ivanov usub, et \u00fcks J\u00f5hvi jalgpalliklubi kasvandikest, kes teeb eduka jalgpallurikarj\u00e4\u00e4ri, on Karola Purgats.\nSel kevadel 17aastaseks saanud J\u00f5hvi neiu siirdus Eesti esindusklubisse Tallinna Florasse ja on seal juba neli v\u00e4ravatki l\u00f6\u00f6nud. Eesti U17 koondises on ta samuti \u00fcks p\u00f5hitegijaid.\nIvanovi s\u00f5nul on Purgats olnud professionaalse suhtumisega varasest lapsep\u00f5lvest saati. \"Seda on n\u00e4ha sellest, kuidas ta m\u00e4nguks valmistub, t\u00fc\u00fctuid soojendusharjutusi teeb ja trennides k\u00f5ik v\u00e4lja paneb. Tal on v\u00f5itleja iseloom. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on seegi, et treenis aastaid eesti t\u00fcdrukuna venekeelsete poiste v\u00f5istkonnas,\" s\u00f5nas Ivanov, kes on veendunud, et juba paari aasta p\u00e4rast siirdub Karola Purgats m\u00f5ne tugeva jalgpalliriigi naiste klubisse.\n\nPeaaegu igal noorel jalgpalluril on suured unistused. Kuhu teie noorena tahtsite j\u00f5uda? \nOlin noorena j\u00f5udnud p\u00e4ris arvestatavale tasemele, v\u00e4hemalt siis J\u00f5hvis. Kui tulin ajateenistusest, siis kutsuti mind Estonia kaevanduse meeskonda. See t\u00e4hendas seda, et V\u00e4ino Viilup [Estonia kaevanduse direktor ja suur spordientusiast \u2212 toim.] v\u00f5ttis mind kaevandusse t\u00f6\u00f6le.\nOlime ametlikult jalgpallis amat\u00f6\u00f6rid ning kaevanduses t\u00f6\u00f6l elektrilukkseppadena. Kuid sinna me eriti tihti ei sattunud, sest tegelesime vaid jalgpalliga. P\u00e4rast seda kui kaotasime m\u00f5ne t\u00e4htsama m\u00e4ngu, kupatati meid m\u00f5neks p\u00e4evaks kaevandusse.\nSee oli siis papa Viilup, kellele te hiljuti J\u00f5hvi staadioni l\u00e4hedale m\u00e4lestuspingi panite, motivatsioonimeetod \u2212 saata jalgpallurid kaotuse eest maa alla?\nJah. \u00dclemused r\u00e4\u00e4kisid meile, et kui olime n\u00e4dalavahetusel kaotanud, siis Viilupil oli esmasp\u00e4eval n\u00f5upidamisel tuju halb, ta oli v\u00e4ga kuri ja korraldas k\u00f5igile peapesu. Seega oli paljudel p\u00f5hjust meie v\u00f5idu eest p\u00f6ialt hoida.\nKas Estonia kaevanduse \u00e4\u00e4rer\u00fcndajana on teil m\u00f5ni sissel\u00f6\u00f6dud v\u00e4rav, mis siiamaani aeg-ajalt nagu film silme eest l\u00e4bi jookseb?\nOma esimesest m\u00e4ngust Estonia kaevanduse meeskonna eest Eesti meistriv\u00f5istlustel on mul meeles, et nii nagu m\u00e4ng lahti l\u00e4ks, olin ma justkui udu sees v\u00f5i unes. Nii k\u00f5va erutus oli. Tollal oli trib\u00fc\u00fcnidel v\u00e4ga palju inimesi, kes k\u00fctsid \u00fcles juba enne avavilet. Kui soojenduse ajal andsid kehva s\u00f6\u00f6du v\u00f5i ei suutnud palli korralikult vastu v\u00f5tta, reageeris trib\u00fc\u00fcn kohe vastavalt.\nL\u00f5in selles m\u00e4ngus ka kaks v\u00e4ravat, aga kui esimese puhul veel h\u00e4guselt m\u00e4letan, kuidas see s\u00fcndis, siis teise puhul on t\u00e4ielik m\u00e4luauk. Aga seda m\u00e4letan, et sain treenerilt kiita.\nSiis v\u00f5is kangelasena m\u00f6\u00f6da linna k\u00e4ia?\nNojah, siis ju teadis kohalikke jalgpallureid kogu linn. Uhke tunne oli. Ja m\u00e4ngu j\u00e4rel, kui olin v\u00e4rava l\u00f6\u00f6nud, tormasin ikka kioskisse, et vaadata, kas mu nimi on lehes.\nKas sellega kaasnes ka mingeid privileege, p\u00e4\u00e4sesite n\u00e4iteks restorani pikast sabast hoolimata kiiresti sisse?\nKaevanduses k\u00e4isime enamasti vaid palgap\u00e4eval luugist raha saamas. M\u00e4letan, et olin alles t\u00f6\u00f6le vormistatud ja saime karikam\u00e4ngu v\u00f5idu eest 20 rubla preemiat. Kassiir ei j\u00f5udnud \u00e4ra imestada, kuidas selline nolk, keda ta n\u00e4eb palgasabas esimest korda, juba preemiat saab.\nMiks teie jalgpallurikarj\u00e4\u00e4r l\u00fchikeseks j\u00e4i?\nKui naise v\u00f5tsin ja s\u00fcndis ka laps, siis leidsin, et pean siiski rohkem teenima, kui selline poolprofist jalgpalluri amet sisse t\u00f5i. L\u00e4ksin vahetustega t\u00f6\u00f6le, veduri meeskonda. J\u00e4tkasin m\u00e4ngimist linna meistriv\u00f5istlustel. Kusjuures tollal oli ka linna meistriv\u00f5istlustel k\u00f5va tase. Osales ligemale 20 meeskonda, kes olid jagatud kahte liigasse.\nMul vedas, et ma jalgpallis raskemaid traumasid ei saanud. Kusjuures ma ei m\u00e4leta, et ka meeskonnakaaslastel palju vigastusi oleks olnud. T\u00f5si, meie treener Grigori Pevtsov [Kohtla-J\u00e4rvelt sirgunud praeguse Narva Transi r\u00fcndaja Gleb Pevtsovi vanaisa \u2212 toim.] sai trauma. Pevtsov panustas k\u00f5vasti J\u00f5hvi jalgpalli arengusse. Tema oli ka see, kes treenerina sai Viilupilt k\u00f5ige rohkem s\u00f5imata, kui asjad ei l\u00e4inud nii, nagu too tahtis. Kaotuse j\u00e4rel tuli ta Viilupi kabinetist punase n\u00e4oga v\u00e4lja.\nKas Viilup p\u00fc\u00fcdis lisaks sellele, et ta oli riigiettev\u00f5tte juhina meeskonna leivaisa, \u00f5petada ka seda, kuidas on \u00f5igem m\u00e4ngida? \nTuli ka seda ette, kus ta maketi peal p\u00fc\u00fcdis treeneritele n\u00e4idata \u00f5iget m\u00e4ngujoonist. Teda ennast huvitas k\u00f5ik jalgpalliga seotu v\u00e4ga k\u00f5vasti ja ta pidi k\u00f5igega kursis olema. Aga muidugi oli ta keevalise loomuga. Kord, kui v\u00e4ravavahil oli m\u00e4ngusviiter m\u00e4\u00e4rdunud ja kulunud, h\u00f5ikas \u00fcks m\u00e4ngijatest, et las Viilup ostab talle uue. Viilup oli l\u00e4hedal ja kuulis ning vihastas. Kutsus selle \u00fctleja oma kabinetti ja oleks peaaegu k\u00e4tega kallale l\u00e4inud. \u00d5nneks tuli partorg sisse ja jahutas ta maha.\nT\u00e4nap\u00e4eval oleks selline k\u00e4itumine m\u00f5eldamatu. \nJah, kuid samas ta armastas nii k\u00f5vasti sporti, tahtis n\u00e4ha h\u00e4id tulemusi ja p\u00fc\u00fcdis teha palju, et siin kandis sport areneks, ka teised alad peale jalgpalli.\n\nKlubi on loonud jalgpallimuuseumi\nJ\u00f5hvi jalgpallimajas, mida Phoenix praegu remondib, asub esimesel korrusel jalgpallimuuseum, kus on \u00fcks Eesti suuremaid jalgpalli f\u00e4nnisallide kogusid. Saalis on sadu erisuguseid karikaid, medaleid ja diplomeid. Stendid kajastavad J\u00f5hvi ja Kohtla-J\u00e4rve kandi jalgpalliajalugu. Seintel on mitmed kohaliku kunstniku Eduard Kondi jalgpalliteemalised maalid.\nSergei Ivanov on koos kaaslastega juba aastaid selle muuseumi varusid t\u00e4iendanud. \"Selle ekspositsiooni kogumisel ja v\u00e4ljapanemisel tuleb veel k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teha. Aga minu arvates on oluline kohalikku ajalugu koguda ja ma usun, et see muuseum saab \u00fcheks J\u00f5hvi vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks,\" s\u00f5nas ta.\n\nMis teid ennast ajendas ligemale 12 aastat tagasi taas J\u00f5hvi jalgpallielule v\u00e4rsket hingamist sisse puhuma? \nMa ei olnud jalgpalliga vahepeal t\u00f5esti eriti seotud. Tundsin muidugi huvi ja k\u00e4isin ka m\u00e4nge vaatamas. Siis sain tuttavaks Andrei \u0160kaletaga [Kohtla-J\u00e4rve jalgpallielu eestvedaja viimasel paarik\u00fcmnel aastal \u2212 toim.], kes r\u00e4\u00e4kis, kuidas tema oma jalgpalliklubiga tegeleb, ja tema jutt s\u00fctitas mind. Olin alguses talle abiks, aga siis tuli juba oma klubi tegemise m\u00f5te. See sai v\u00f5imalikuks t\u00e4nu Oleg Ossinovskile.\nSee juhtus sel ajal, kui tema poeg Jevgeni (hilisem sotside esimees ja mitme valitsuse minister) astus poliitikasse, kandideerides riigikogusse Ida-Virumaal?\nJah, nad palusid, et aitaksime siin valimiskampaaniat korraldada. Jevgeni tuli siia, ajasime juttu, vaatasin, et normaalne kutt, aruka peaga. R\u00e4\u00e4kisime Olegiga asjad l\u00e4bi. Meie tingimus oli, et me ei taha mingit l\u00fchiajalist projekti, mis puudutab ainult valimiseelset aega. Et kui valimised saavad l\u00e4bi, siis head aega ja ongi kogu lugu. Ta oli n\u00f5us ja pidas lubadusest aastaid kinni.\nTema raha v\u00f5imaldas luua praeguse J\u00f5hvi Phoenixi eelk\u00e4ija J\u00f5hvi Lokomotivi?\nJah. Saime vajaliku stardiraha.\nJa siis tegite esindusmeeskonnaga tema raha toel \u00e4kks\u00f6\u00f6stu, j\u00f5udes kiiresti 2014. aastaks otse meistriliigasse? \nSee ei tulnud Ossinovski raha abil. See raha l\u00e4ks klubi \u00fclesehitamisse ja noortet\u00f6\u00f6le.\nMeil oli juba kujunenud k\u00fcllaltki korralik esindusmeeskond. V\u00f5itsime esimesel aastal \u00fchegi kaotuseta teise liiga, j\u00e4rgmisel aastal j\u00f5udsime esiliigas tippu ja p\u00e4\u00e4sesimegi meistriliigasse.\nAga saime samas ka kogemuse, et meistriliiga n\u00f5uab siiski sootuks suuremat rahakotti. Jalgpalliliidu n\u00f5udmised on ka pidevalt t\u00f5usnud. Selle \u00fche aasta saime nii m\u00e4ngitud, et jalgpalliliit andis meile piltlikult \u00f6eldes avanssi, lubades sellisel n\u00f5uetele mittevastaval staadionil m\u00e4ngida.\nKui me \u00fcleminekum\u00e4ngudes Viljandi Tulevikule kaotasime ja meistriliigast v\u00e4lja kukkusime, siis oli mul tohutu stress.\nKas see oli pettumus v\u00f5i kergendus?\nM\u00f5lemat korraga. Muidugi oli v\u00e4ljakukkumine halb. Spordis tahad ikka maksimumi. Samas sain aru, et teist hooaega me meistriliigas vastu ei peaks. Klubi laguneks enne \u00e4ra. T\u00e4iskasvanute meeskonna pidamine n\u00f5uab tohutult energiat ja raha.\nMeistriliiga klubide eelarved algavad enamasti poolest miljonist eurost?\nJah, meil polnud 50 000 eurotki. V\u00e4ikest palka maksime vaid \u00fcksikutele m\u00e4ngijatele ja treeneritele, vahel harva v\u00e4ikest preemiat, aga s\u00f5idu- ja igasugused muud kulud olid ju samuti.\nV\u00f5lgu me kellelegi ei j\u00e4\u00e4nud, aga osa kulusid tuli katta oma perekonna eelarvest. N\u00e4iteks treener arvas kord, et motivatsiooni hoidmiseks v\u00f5iks terve meeskonna, 20 meest, s\u00f6\u00f6ma viia. Klubil polnud selleks pennigi. Maksin oma krediitkaardiga.\nUnistus taas oma klubiga meistriliigasse j\u00f5uda pole kusagile kadunud, aga n\u00fc\u00fcd m\u00f5istan kainema peaga paremini, et selleks on vaja aastaid klubis ettevalmistusi teha. Tollal olime kiirest edust madalamates liigades eufoorias. Aga meistriliigas toodi meid kiiresti maa peale. Osa kohalikke poisse sai vist sellest juba enne aru ega soovinud enam meeskonda tulla. Meil tekkis raskusi ka koosseisu kokkusaamisega.\nSamas oli ka helgeid hetki. ETV tegi esimest korda J\u00f5hvist jalgpalli otse\u00fclekande ja me v\u00f5itsime selles m\u00e4ngus Narvat 3:2. Mul olid emotsioonid laes. Kui l\u00f5puvile k\u00f5las, jooksin platsile m\u00e4ngijaid embama. Selliste hetkede p\u00e4rast tasubki jalgpalli nimel elada.\nKuidas teil \u00f5nnestus tuua klubisse kolm v\u00e4listreenerit, kellest Andrei Vrabie on USA, Vladimir Aga Rumeenia ja Nicolai Lohmai Moldova kodanik?\nNad on omavahel s\u00f5brad. Vrabie elas kaheksa aastat USAs.\nHuvitav lugu oli, et kui ta lendas Vilniuse kaudu Ameerikast Eestisse, kontrolliti teda kaks tundi, sest ei suudetud t\u00f5siselt v\u00f5tta tema juttu, et ta tuleb Ameerikast \u00e4ra Eestisse jalgpallitreeneriks. Ta kolis siia oma perega ja teeb meil v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d nagu teisedki. Nad n\u00e4evad meie juures J\u00f5hvis enda jaoks huvitavat v\u00e4ljakutset ja on t\u00f6\u00f6le p\u00fchendunud. Hea, et see treenerite trio toimib \u00fchtse meeskonnana, muidu kipuvad m\u00f5ned treenerid eelk\u00f5ige oma ego r\u00f5hutama.\nH\u00e4id jalgpallitreenereid on \u00fcsna keeruline leida. Osal kohalikel treeneritel on lisaks veel teine t\u00f6\u00f6, sest nad tunnevad, et ainult treeneripalgaga ei elata oma perekonda \u00e4ra. See t\u00e4hendab, et neil ei j\u00e4tku treenerit\u00f6\u00f6ks vajalikku energiat.\nPhoenixis treenib 150 last. Milline on olnud lastevanemate roll klubi vaimu ja kogukonnatunde loomisel? \nNad on meie suurimad abilised. Vahel kipuvad ka \u00f5petama. Aga sellest tuleb aru saada: nad on ju usaldanud meile oma k\u00f5ige kallima vara \u2212 oma lapsed.\nVanemad on aidanud staadioni korrastada, tulevast jalgpallimaja prahist koristada. Nad k\u00e4ivad m\u00e4ngudel toetamas nii oma lapsi kui ka teiste vanuser\u00fchmade meeskondi. Nii tekibki \u00fchise klubi ja pere tunne.\nKui tugev l\u00f6\u00f6k oli klubi jaoks, kui eelmise aasta l\u00f5pus v\u00f5eti teie klubi suurtoetaja, kr\u00fcptoraha firma Burfa omanikud miljonitesse eurodesse ulatuva kelmuse kahtlustusega vahi alla ning seet\u00f5ttu klubi toetamine katkes?\nSee oli r\u00e4nk hoop, mis juhtus aasta l\u00f5pus, nii et meil polnud \u00fchel hetkel millestki treeneritele palka maksta. Ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle kui v\u00f5tta laenu. Jumal t\u00e4natud, et leidsime kiiresti uue toetaja firma Fast VPS, kes oli meid ka varem natuke aidanud, ja t\u00e4nu neile saime oma eelarveaugu parandatud. Ma siiski loodan, et nende Burfa poiste juhtum laheneb normaalselt.\nKuiv\u00f5rd keeruline on sellise klubi tulude kokkuajamine?\nOlles v\u00f5tnud jalgpalliklubi vedamise ette, ei tohi m\u00f5elda, et k\u00f5ik \u00fcmberringi on kohustatud sind toetama. Kui ise v\u00f5tsid selle ette, siis tegele. Muidugi on raske. Ajad on rasked. Tuleb otsida v\u00f5imalusi ja kohaneda. Ma ei saa \u00f6elda n\u00e4iteks, et J\u00f5hvi vald meid ei aitaks, ta toetab nii palju, kui on parajasti v\u00f5imalik.\nTeie klubis k\u00e4ib trennis ka Ukrainast Venemaa kallaletungi eest oma peredega p\u00f5genenud poisse. Kuidas nemad on klubis kohanenud?\nNii lapsed kui nende vanemad on meile t\u00e4iesti omaks saanud. Ma ei ole m\u00e4rganud mingeid probleeme. Kuigi neil peredel ei ole kerge, olin \u00fcllatunud, et osa neist on Hooandja kaudu teinud annetusi meie jalgpallimaja remondiraha kogumiseks.\nMullu suvel v\u00f5\u00f5rustas Phoenixi klubi Ida-Virumaal Lvivi noori jalgpallipoisse. Kas ka sel aastal on selline laager plaanis?\nJah, juuni l\u00f5pus tulevad Ukraina k\u00f5rgliiga klubi T\u0161ernivtsi Desna noored. Nende staadion on t\u00e4iesti puruks pommitatud. V\u00f5tame nad Vokas vastu, nad saavad siin \u00fche n\u00e4dala rahulikult treenida. Oleme leidnud toetajaid, et nad saaksid siin seikluspargis ja kinos k\u00e4ia.\nMillisena te n\u00e4ete oma jalgpalliklubi tulevikku?\nTahame klubina tugevamaks muutuda. Oma jalgpallimaja valmis saada. Esindusmeeskonnaga tahame j\u00f5uda teisest liigast sammu edasi esiliiga B-tasandile. Tahan, et osale meie andekatele noortele oleks meie klubi heaks h\u00fcppelauaks edasises jalgpallurikarj\u00e4\u00e4ris. K\u00f5ik ei saa kindlasti profijalgpalluriteks, m\u00f5nedest saavad kohtunikud v\u00f5i f\u00fcsioterapeudid, kelle t\u00f6\u00f6 on samuti v\u00e4ga hinnatud. Meie klubi kasvandikest on mitmed ka seda teed l\u00e4inud.\nIdeaalis tahan, et J\u00f5hvi saaks selliseks jalgpallilinnaks, nagu P\u00f5hjamaades v\u00f5i Inglismaal, kus ka v\u00e4ikeste kohtade kohaliku meeskonna m\u00e4ngudel on kohal pool linna v\u00f5i k\u00fcla. Tasapisi oleme sinnapoole teel, m\u00f5nel m\u00e4ngul on olnud staadionil kuni nelisada inimest ja ka meie saalijalgpallimeeskonnale k\u00e4isid sajad poolehoidjad kirglikult kaasa elamas. Meie f\u00e4nne, kelle seas on ka vanaemasid pasunatega, teatakse juba ka teistes Eesti paikades."}
{"text":"Kolm meest langesid kelmuse ohvriksMai viimasel p\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 30-aastane Valgamaa mees, kes oli soovinud osta ekskavaatorile mullas\u00f5ela.Mees kandis m\u00fc\u00fcjale raha \u00fcle, aga p\u00e4rast seda pole v\u00e4idetav s\u00f5elam\u00fc\u00fcja tema kontaktiotsingutele enam vastanud. Mullas\u00f5ela pole mees aga t\u00e4naseni k\u00e4tte saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 9506 eurot.P\u00e4ev varem p\u00f6\u00f6rdus politseisse 33-aastane mees, kes tahtis internetiportaalist soov.ee osta traktoreid T-25 ja MTZ 82. Tehingu broneerimiseks tegi mees kaks \u00fclekannet, aga pole siiani traktoreid k\u00e4tte saanud ning m\u00fc\u00fcjaga ei ole \u00f5nnestunud enam kontakti saada. Selle kelmusega tekitatud kahju on 3450 eurot.Samal p\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 61-aastane mees, kes soovis osta kr\u00fcptovaluutat ning jagas v\u00f5\u00f5rastele inimestele oma pangakonto ja ID-kaardi andmeid. Hiljem avastas mees, et tema pangakontolt oli kadunud 3500 eurot. LEPM"}
{"text":"K\u00f5rgete riigit\u00f6\u00f6tajate rahakottKes teenis mullu \u00fcle miljoni? Kes j\u00e4i miinusesse?Kes \u00e4gab laenukoorma all? Kelle sissetulek \u00fcletas maagilise miljoni piiri? Vaata, kes olid l\u00e4inud aastal suurimate sissetulekute ja laenukohustustega poliitikud ja ametnikud, seda nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil.S\u00fcda\u00f6\u00f6l vastu 1. juunit kukub t\u00e4htaeg, mil k\u00f5rgetel avalikel positsioonidel olevad isikud peavad esitama oma huvide deklaratsiooni. Kokku leidis \u00d5htuleht maksu- ja tolliameti (MTA) e-keskkonnast 1. juuni \u00f5htu seisuga 3515 isiku andmed sissetulekute, kinnisvara, autode, laenude, aga ka laevade ja lennukite kohta. \u00d5htuleht lappas l\u00e4bi k\u00f5ik avalikult saadaval olnud deklaratsioonid ja kandis tabelitesse suurimate sissetulekute ja laenukohustustega poliitikud ja ametnikud.L\u00f5putu h\u00e4daTegu on deklaratsioonidega, mis olid avalikult n\u00e4htavad, aga MTA huvide registriga on juba aastaid \u00fcks l\u00f5putu h\u00e4da. Algselt n\u00e4itas see vaid esitatud deklaratsioone ehk polnud v\u00f5imalik tuvastada juhtumeid, kus isik oli selle esitamata j\u00e4tnud. Aasta tagasi, p\u00e4rast vaidlusi andmekaitse inspektsioonis, hakati n\u00e4itama k\u00f5iki, kellel on kohustus see esitada. Ent t\u00e4iesti ootamatult ja ametile endalegi \u00fcllatuslikult kadusid eelmise aasta mai l\u00f5pus avalikust vaatest sajad deklaratsioonid. Tegu oli isikutega, kellel oli k\u00fcll j\u00e4tkuvalt kohustus deklaratsioon esitada, aga kes enam vastaval ametikohal ei t\u00f6\u00f6tanud. EMTA lubas registri korda teha, 2022. aasta andmed v\u00e4idetavalt ongi korras, kuid 2023. aasta andmed on j\u00e4llegi sassis. Ilma n\u00e4htava loogikata pole avalikus vaates osa deklaratsioone n\u00e4ha, eeldatav suurusj\u00e4rk on sadades. Kui j\u00e4rgnevates tabelites kellegi andmeid pole, siis siit veel ei j\u00e4reldu, et tema deklaratsioon oleks esitamata, tegu v\u00f5ib olla ka EMTA andmete kuvamise veaga avalikus vaates.Huvide deklaratsioonid on m\u00f5eldud korruptsioonivastase meetmena. K\u00f5rge ametnik v\u00f5i poliitik saab kord aastas oma vara ja sissetulekud kirja panna. Eeldatavalt \u00fcleskirjutamise k\u00e4igus l\u00e4bi m\u00f5eldes, kus v\u00f5iks tekkida huvide konflikt. T\u00e4nu teadvustamisele j\u00e4\u00e4b ehk m\u00f5ni kahtlane samm astumata.Avalikkusele pakuvad deklaratsioonid detailsemat sissevaadet kui aprilli l\u00f5pus rahandusministeeriumi avaldatavad ametnike palganumbrid. Inimesi, kelle kohta andmeid saab, on k\u00fcll tublisti v\u00e4hem, aga pelgalt riigit\u00f6\u00f6 eest saadava t\u00f6\u00f6tasu k\u00f5rval kajastuvad seal k\u00f5ik sissetulekud, alustades pensionite ja l\u00f5petades dividendidega. Lisaks sissetulekutele n\u00e4eb k\u00f5rgete poliitikute ja ametnike varalist seisu: maad, s\u00f5idukid, ettev\u00f5tted, v\u00e4\u00e4rtpaberid. Kirja tuleb panna nii kodumaal kui v\u00f5\u00f5rsil asuv vara.Suurimad teenijad ja v\u00f5lglasedEndistest ja praegustest ministritest teenis eelmisel aastal enim praegune v\u00e4lisminister Margus Tsahkna - 144 298 eurot. 100 000 euro piiri \u00fcletasid veel endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna, endine v\u00e4lisminister Eva-Maria Liimets, peaminister Kaja Kallas ning endine tervise- ja t\u00f6\u00f6minister Tanel Kiik.Suurimad laenud on kukil endisel v\u00e4lisministril Eva-Maria Liimetsal, 472 652 eurot kodulaene. Praegustest ministritest on suurimad kohustused terviseministril Riina Sikkutil: 336 997 euro jagu kodulaenu. Ainus, kes on ise laenu andnud, on peaminister Kaja Kallas. P\u00f5hiosa, 350 000 eurot, on l\u00e4inud abikaasa firmale Novaria Consult. Millega ettev\u00f5te t\u00e4pselt tegeleb, on raske \u00f6elda, sest viimane majandusaasta aruanne k\u00e4ib 2019. aasta kohta, kuid ettev\u00f5ttele kuulub pea veerand kaubaveoga tegelevast Stark Logistics AS-ist.Riigikogu liikmetest deklareeris k\u00f5ige suurema sissetuleku keskerakondlane, varasem Mustam\u00e4e linnaosa vanem Lauri Laats: 194 535 eurot. 100 000 euro piiri \u00fcletas 17 riigikogu liiget, neist 11 on praegused. Viimaselt kohalt leiab EKRE esindaja Evelin Poolametsa, kelle eelmise aasta sissetulek oli 8065 eurot.Suurim v\u00f5lakoorem on kukil endisel suusa\u00e4ssal Kristina \u0160migun-V\u00e4hil, 666 594 eurot. Tegu on p\u00f5hiosas LHV pangast saadud kodulaenuga. Erakordselt suured kohustused, 576 932 eurot, on ka Mario Kadastikul. Suurem osa eluasemelaen, kuid pea 271 000 eurot on Kadastikule kuuluva s\u00f5iduautode rendiga tegeleva firma laenuk\u00e4endus.Laen enda ettev\u00f5tteleSuurima summa on v\u00e4lja laenanud endine riigikogu liige Sven Sester: 985 000 eurot. Selgituse kohaselt on tegu tema enda ettev\u00f5tte laenulimiidi lepinguga ehk tegu on summaga, mis ettev\u00f5te v\u00f5ib maksimaalselt Sesterilt laenata.Kohalike omavalitsuste juhtidest deklareeris k\u00f5ige suurema sissetuleku Haljala vallavanem Anti Puusepp: 337 926 eurot. Puusepp on edukas ettev\u00f5tja, talle kuulub Palmse mehaanikakoda, mis toodab p\u00f5llu- ja metsamasinaid. Ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgitulu on enam kui 33 miljonit eurot.Neli volikogu liiget deklareeris, et neil oli eelmisel aastal nulleurone sissetulek. Saarde vallavolikogu liige Peep Paimre deklareeris oma sissetulekuks miinus 130 000 eurot.Nende 3515 isiku seas, kes 1. juuniks deklaratsiooni esitasid, oli suurima sissetulekuga metsa\u00e4rimees Mati Polli: pea 2,4 miljonit eurot. Tema pidi deklaratsiooni esitama kui nimetamiskomisjoni liige. Maagilise miljoni piiri \u00fcletas ka Eesti Energia n\u00f5ukogu endine liige Taavi Tamkivi ja Otep\u00e4\u00e4 vallavolikogu liige Kuldar Veere.VAATA TABELEIDohtuleht.ee\/1086343KES KEDA? Kollaa\u017e (Donato Fiorentino   PantherMedia   Scanpix, 2 \u00d7 Stanislav Mo\u0161kov, Alar Truu, Erlend \u0160taub) Riigikogu saadikutest on suurima sissetulekuga (vasakult) Lauri Laats ja ministritest Margus Tsahkna. Peaminister Kaja Kallas on aga ministritest suurim laenuandja. Kohalike omavalitsuste juhtidest saab suurimat sissetulekut (alt vasakult) Haljala vallavanem Anti Puusepp ja riigi heaks t\u00f6\u00f6tavatest \u00e4rimeestest Mati Polli.PRIIT P\u00c4RNAPUU"}
{"text":"Endine t\u00f6\u00f6taja tutvustas ka s\u00f5pradele karjafarmi \u201ctasuta\u201d tankimistPaides oli kohtu alla neljane seltskond mehi, kellele pandi s\u00fc\u00fcks arvutikelmust. Sel korral ei olnud tegemist k\u00f5rgemataselise k\u00fcberintsidendiga, vaid lihtlabase k\u00fctusevargusega.\u00a0Tehti kindlaks, et sama seltskond tankis ja omastas mitmel korral erim\u00e4rgistusega diiselk\u00fctust. Nimelt oli \u00fcks meestest l\u00fcpsikarjafarmi endine t\u00f6\u00f6taja ja teadis, et lukustamata traktorites hoitakse tankimiseks vajaminevat kiipi ja samuti teadis ta tankimiseks vajaminevat PIN koodi.\nNii varastati iga paari p\u00e4eva v\u00f5i n\u00e4dala j\u00e4rel diiselk\u00fctust. Ikka maksimaalselt paarsada liitrit korraga.\nVarastatud k\u00fctuse kogus kokku 1246,25 liitrit, millega tekitati varaline kahju kokku\n1358,14 eurot.\n\u00dcks meestest sai karistuseks aasta ja kaheksa kuud vangistust, teine aastase vangistuse. M\u00f5lemad vangistused m\u00f5isteti tingimisi, sama pika katseajaga nagu vangistus. Aasta ja kaheksakuulise vangistuse sai ka grupi kolmas liige, kuid \u00e4rakandmata karistuse v\u00f5rra suurenes tema vangistus kahe aastani. See asendati 720 tunni \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6ga, mida on aega teha samuti kaks aastat. Grupi neljas liige sai karistuseks aasta ja kolm kuud vangistust. Seda samuti tingimisi ja kaheaastase katseajaga.\nMehed peavad kannatanule h\u00fcvitama tekitatud kahju. Menetluskuludki ulatuvad tuhandetesse eurodesse. (JT)\n\nTANKIMISRALLI\n- 10.07.2022 kella 23:19 ajal 90,86 liitrit\n- 12.07.2022 kella 23:37 ajal 316,09 liitrit\n- 13.07.2022 kella 00:07 ajal 78,03 liitrit\n- 21.07.2022 kella 01:44 ajal 79,64 liitrit\n- 22.07.2022 kella 01:25 ajal 112,99 liitrit\n- 23.07.2022 kella 01:09 ajal 181,48 liitrit\n- 25.07.2022 kella 01.13 ajal 202,09 liitrit\n- 29.07.2022 kella 00:54 ajal 185,07 liitrit erim\u00e4rgistusega diiselk\u00fctust\n"}
{"text":"Poola president: Venemaa pole veel kaotanud, Putin pole kaotanud \u00fchtegi s\u00f5da \u2013 venelased on varem olnud nii Berliinis kui PariisisPoola resident Andrzej Duda vestles The Wall Street Journali v\u00e4ljaandja Dow Jonesi tegevjuhi Almar Latouriga. Intervjuu ilmus 31. mail 2023 v\u00e4ljaandes Dziennik Gazeta Prawna, vahendab Poola presidendi kantselei.\nTegemist on 24. mail 2023 Londonis v\u00e4ljaande Dziennik Gazeta Prawna poolt WSJ Global CEO Summit raames toimunud vestlusega.\nElame ajal, mil rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 on olulisem kui kunagi varem. Atlandi-\u00fclesed sidemed on tugevamad kui kunagi varem. Millised on Euroopa suhted Ameerika \u00dchendriikidega ja millised on need olnud viimase seitsme aasta jooksul?\nSee k\u00fcsimus on v\u00e4ga keeruline. Olulised on kaks elementi \u2013 esiteks, miks Poola oma liikmelisust P\u00f5hja-Atlandi alliansis nii k\u00f5rgelt hindab. Teine on suhe USA ja Euroopa vahel ning sellest ma alustan. Pole kahtlust, et Atlandi-\u00fclesed sidemed on Euroopa jaoks julgeoleku seisukohast \u00fcliolulised. Need on Ameerika \u00dchendriikide jaoks strateegilistel ja \u00e4rilistel p\u00f5hjustel v\u00e4ga olulised Ameerika turvalisuse seisukohast. Oleme oma ajaloos viimase sajandi jooksul n\u00e4inud kahte maailmas\u00f5da. Pange t\u00e4hele, et nende l\u00f5petamiseks ja rahu taastamiseks pidi USA iga kord sekkuma.\nTulemuseks oli see, et algul ameeriklased lihtsalt vaatasid ja siis pidid sajad tuhanded ameerika poisid minema rindele, Ameerika peredes surid pojad, Ameerika tulevik oli kadunud, noored, andekad inimesed, USA kandis kohutavaid kaotusi. S\u00f5da ja segadus Euroopas on USA-le kulukas, seda ka \u00e4rilisest vaatenurgast. Keegi \u00fctleb, et s\u00f5da arendab, kiirendab investeeringuid uusimatesse tehnoloogiatesse, kuid s\u00f5da t\u00e4hendab ka suuri kaotusi ja paljude sidemete katkemist. Kasumlikum on seda ennetada ja h\u00e4sti \u00e4ri ajada, et m\u00f5lemad pooled v\u00f5idaksid, selle asemel, et s\u00f5jakaotuste t\u00f5ttu elusid ja raha kaotada.\nAmeerika \u00dchendriigid m\u00f5istavad seda ja ka Euroopa teab seda aastak\u00fcmneid. M\u00f5ned r\u00e4\u00e4givad, et USA v\u00f5itis ka k\u00fclma s\u00f5ja, sh. Euroopa jaoks, millest pool oli \u00e4ra l\u00f5igatud raudse eesriide taga. Kindlasti Ameerika presidendid, pean eelk\u00f5ige silmas Ronald Reaganit, kes ajas Venemaa suhtes v\u00e4ga karmi poliitikat; pealegi meeletu v\u00f5idurelvastumine, mis l\u00f5puks h\u00e4vitas Venemaa majanduse \u2013 see viis selleni, et USA toetas \u00e4rkavaid Kesk-Euroopa riike. M\u00f5tlen siin poolakatele, sellele, kuidas USA toetas liikumist Solidarnost koos L\u00e4\u00e4ne-Euroopaga, kuidas inimesed olid vaprad ja v\u00f5itlesid vabaduse nimel.\nPaljude elementide tulemusena, \u00fchelt poolt ameeriklaste toetus, teisalt poolakate karm suhtumine, langes Berliini m\u00fc\u00fcr, seej\u00e4rel N\u00f5ukogude Liit ja Euroopa sai taas vabaks. T\u00e4na on Venemaa taastamas oma j\u00f5udu ja koos sellega ka oma impeeriumip\u00fc\u00fcdlusi. See, mida me t\u00e4na n\u00e4eme, on Venemaa imperialism selle halvimal kujul. Oleme n\u00e4inud eelm\u00e4nge r\u00fcnnakule Euroopa vastu, pean silmas sissetungi Gruusiasse 2008. aastal, kui president Lech Kaczynski hoiatas maailma, et Vene imperialism on taass\u00fcndimas ja sellele tuleb vastu seista. M\u00f5tlen ka 2014. aastale, Venemaa esimesele r\u00fcnnakule Ukraina vastu, kui nn separatistid ja tegelikult ka Vene s\u00f5durid v\u00f5tsid Donetski ja Luganski oblastid \u00fcle, algas Krimmi okupeerimine, s\u00f5da h\u00f5\u00f5gus endiselt, kuigi Euroopa ja maailm p\u00fc\u00fcdsid seda ignoreerida.\nSellest otsustamatusest s\u00fcndis 24. veebruaril toimunu, Venemaa algatatud t\u00e4iemahuline s\u00f5da, mis j\u00e4tkub ja v\u00f5tab sadade tuhandete inimeste elusid, laastates ja h\u00e4vitades. Kui vaadata Venemaa vangistusest vabanenud Poolat, siis oli ilmselge, et tahame saada osaks turvalisest L\u00e4\u00e4nest, mida s\u00fcmboliseerib NATO. Isegi Poola postkommunistid ei julgenud \u00f6elda, et me ei peaks NATO poole p\u00fc\u00fcdlema. Paradoks on see, et me saime NATO-sse ka t\u00e4nu nende p\u00fc\u00fcdlustele ja postkommunistlik aktivist Aleksander Kwa\u015bniewski, kes oli toona president, t\u00f5stis k\u00e4ed, oli r\u00f5\u00f5mus Poola \u00fchinemise \u00fcle NATOga. Rahvas oli veendunud, et peaksime olema osa P\u00f5hja-Atlandi alliansist, me hindame seda v\u00e4ga, meile on oluline artikkel 5, mis r\u00e4\u00e4gib kollektiivkaitsest. Teeme k\u00f5ik selleks, et muuta NATO v\u00f5imalikult tugevaks ja t\u00f5husaks ning t\u00e4ita oma olulisi \u00fclesandeid k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemal viisil.\nR\u00e4\u00e4gime NATOst. Hiljuti, p\u00e4rast pikka rahuperioodi, arvati, et NATO on v\u00e4het\u00e4htis. N\u00fc\u00fcd liitub Soome, v\u00f5ib-olla varsti liitub ka Rootsi. Milline on Poola arvamus NATO rollist tulevikus?\nPraegu r\u00e4\u00e4gitakse, et Vladimir Putin kaotas s\u00f5ja ja tema l\u00fc\u00fcasaamine seisneb selles, et Soome astus NATO-sse, kuigi Soome \u00fchiskond kaalus aastaid, kas ta peaks oma neutraalsusest loobuma. Daamid ja h\u00e4rrad, Vladimir Putin ei ole kaotanud \u00fchtegi s\u00f5da. Loodan, et ta kaotab selle. Praeguseks on meil olukord, kus Vene aurik purustab Ukrainat, iga p\u00e4ev sureb rindel sadu inimesi, venelasi on \u00fcle 100 miljoni ja ukrainlasi alla 40 miljoni. Ainu\u00fcksi see erinevus n\u00e4itab, kellel on siin eelis. Venelaste jaoks ei t\u00e4henda inimelu midagi, ukrainlaste jaoks on iga elu kulda v\u00e4\u00e4rt. See on teistsugune kultuur. Venemaa on tuumariik, tal on hiiglaslikud relvalaod \u2013 me naerame, et ta veeretab v\u00e4lja 1960ndate tanke, iga tank kaalub 50-60 tonni. Kui ta liigub, siis purustab, olenemata sellest, kas see on t\u00e4nap\u00e4evane.\nPutin kaotab s\u00f5ja, kui Vene armee t\u00f5rjutakse Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piiridelt tagasi. Siis me \u00fctleme, et nad ei v\u00f5itnud selle s\u00f5ja tulemusel midagi, et nende plaan Ukraina orjastada kukkus l\u00e4bi, nende keiserlikke ambitsioone karistati, nad kaotasid sadu tuhandeid inimesi. Et Putini l\u00e4bikukkumine seisneb ka selles, et rohkem riike on liitunud NATOga, mis on tugevam kui kunagi varem, seda ei saa t\u00e4na \u00f6elda. S\u00f5da j\u00e4tkub, Venemaa on \u00fcha enam mobiliseeritud, Venemaa majandus l\u00e4heb s\u00f5jare\u017eiimile. \u00c4rge kahelge, et nad suudavad propaganda abil inimesi veenda, et nad peaksid oma p\u00fcksirihma pingutama, ja isegi kui nad on n\u00e4ljased, on nad uhked, sest Venemaa on suurep\u00e4rane. T\u00e4nap\u00e4eval on meie kui L\u00e4\u00e4ne kogukonna, mille osaks on ka Poola, \u00fchine kohus Ukraina toetamine. Me m\u00f5istame, et Vene imperialism taastub ja millised on selle tagaj\u00e4rjed.\nSaime aru, mida see t\u00e4hendas, kui venelased ehitasid Nord Streami Kesk-Euroopast m\u00f6\u00f6da. Me m\u00f5istame suurep\u00e4raselt, mida t\u00e4hendab Venemaa v\u00e4ljapressimine energia abil. See m\u00e4lestus on meie peredes. Inimesed \u00fctlevad, et on h\u00e4mmastav, et poolakad praegu ukrainlasi nii suurep\u00e4raselt aitavad. Meie pered m\u00e4letavad, et vene vangistus l\u00f5peb kuuliga kuklas. Et venelased tulistavad vange, nagu nad tulistasid Poola ohvitsere Kat\u00f5nis, et m\u00f5rvata Poola intelligentsi ja likvideerida Poola rahvas. Nad tapsid 20 000 inimest Poola intelligentsi hulgast lasuga kuklasse Kat\u00f5nis, Miednojes, Harkivis ja mujal. See oli Stalini k\u00e4sk: Moskvast leiti dokument 90ndatel ja n\u00e4idati, t\u00f5endid on olemas, pole kahtlust. K\u00f5ik teavad, et venelased v\u00e4gistavad ja r\u00f6\u00f6vivad \u2013 keegi ei pidanud poolakatelt paluma minna idapiirile ja ukrainlasi oma kodudesse viima.\nMe ei ehitanud p\u00f5genikelaagreid. Kokku on s\u00f5ja algusest peale Poolast l\u00e4bi k\u00e4inud 12 miljonit inimest. Paljud ukrainlased elavad Poola kodudes terve oma perega, sest inimesed teavad, mis on s\u00f5da ning mis on Venemaa agressioon ja okupatsioon. Teame, et ainult Venemaa v\u00f5itmine teeb meid turvaliseks \u2013 ennek\u00f5ike Balti riigid ja Poola, aga ka L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid. Tuletan meie sakslastest naabritele meelde, et venelased olid Berliinis. Tuletan kolleegidele Prantsusmaalt meelde, et nad olid Napoleoni ajastul ka Pariisis.\nK\u00f5ik n\u00e4gid Poola kodanikke ukrainlasi aitamas. Milline oli naabrite eest hoolitsemise majanduslik ja sotsiaalne m\u00f5ju Poolas? Kuidas see tulevikus v\u00e4lja n\u00e4eb?\nSellel teemal on ka mitu aspekti. Esiteks oli see s\u00fcdame asi. Samas peaks teadma, et Poola-Ukraina suhted on arenenud juba aastaid, piir oli lahti, ukrainlased tulid Poola t\u00f6\u00f6le. Paljudel olid enne s\u00f5da oma t\u00f6\u00f6andjad, s\u00f5brad ja m\u00f5nikord ka pereliikmed Poolas. Teiseks keeleline l\u00e4hedus \u2013 ukraina keel on \u00fcsna sarnane poola keelega, seega saab r\u00e4\u00e4kida ka siis, kui keegi poola keelt \u00fcldse ei oska. See h\u00f5lbustab normaalset toimimist Poolas. Lisaks v\u00f5eti nad soojalt vastu, inimesed kinkisid oma kodud, jagati s\u00f5na otseses m\u00f5ttes leiba. Poola riigil tekkisid teatud kulud, toetasime oma ettev\u00f5tjaid, kulutasime sellele raha. Meie hinnangul oli kogu Ukrainale antav abi 2022. aastal umbes 1,5 protsenti meie SKT, 7-8 miljardit USA dollarit. Need on suured summad, me pole selleks Euroopa abi saanud. Ukrainlased \u00fctlesid algusest peale, et tahavad t\u00f6\u00f6d teha, et ei taha almust, vaid tahavad raha teenida.\nPoolas peetakse neist lugu, sest k\u00f5ik teavad, et nad teevad rasket t\u00f6\u00f6d. Nad t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5igis t\u00f6\u00f6stusharudes, alates p\u00f5hit\u00f6\u00f6dest kuni k\u00f5rgeima kvaliteediga tehnoloogiateni. T\u00e4nap\u00e4eval on neil m\u00f5ju meie majanduse arengule. Nad on oluline osa meie t\u00f6\u00f6turust, neid on 2-3 miljonit. Kohe p\u00e4rast s\u00f5ja algust kehtestasime eriseaduse, mis andis neile sarnaselt Poola kodanikega t\u00e4ieliku juurdep\u00e4\u00e4su tervishoius\u00fcsteemile ja haridusele. Ainus tingimus oli s\u00fcsteemis registreerimine, mis t\u00e4hendas neile PESEL-numbri andmist. Ukraina lapsed on h\u00f5lmatud meie programmiga 500+, seega jagame nendega seda, mis meil on. Selles s\u00fcsteemis on registreeritud umbes 1,5 miljonit Ukraina kodanikku, me teame, et nad kasutavad neid teenuseid. Ukraina keelt kuuleb Poolas k\u00f5ikjal \u2013 k\u00fclades, v\u00e4ikelinnades, suurlinnades, \u00fchistranspordis, kaubanduskeskustes. Ukraina kodanikud on osa meie \u00fchiskonnast.\nKuidas on p\u00e4rast s\u00f5ja puhkemist muutunud Poola n\u00e4gemus oma rollist globaalsel areenil? Te juhite t\u00e4helepanu Venemaalt l\u00e4htuvale ohule.\nT\u00f5de Poola kohta on see, et me oleme \u00fcks suuremaid riike Euroopas \u2013 312 000 ruutkilomeetrit, Euroopa geograafiline keskpunkt asub Poolas. Meid on 38 miljonit, v\u00f5ib \u00f6elda, et hoolimata sellest, kuidas Poolas valitsused moodustati, kiirenes majandusareng p\u00e4rast Euroopa Liiduga liitumist v\u00e4ga palju. T\u00e4naseks on meil kiirteed, uued lennujaamad, igasse k\u00fclla j\u00f5udnud lairiba internet, moodsad tanklad, raudteed. Poola on praegu suur ehitusplats, eriti riigi idaosa. Ehitame Via Carpatia projekti, mille eesm\u00e4rk on \u00fchendada Balti riigid L\u00f5una-Euroopa riikidega kiirteed pidi, l\u00e4bides meie riiki p\u00f5hjast l\u00f5unasse, Leedust Slovakkiani. Need on suured investeeringud. Ukraina piirist kuni Saksamaa piirini kulgeb kiirtee A4, mis on t\u00e4ielikult v\u00e4lja ehitatud. Rzesz\u00f3wis on m\u00f5ni aasta tagasi ehitatud lennujaam, mis vastab k\u00f5igile \u00fclemaailmsetele standarditele. See on oluline Ukrainale varustusbaasi loomiseks.\nPole saladus, et oleme algusest peale Ukrainat s\u00f5jaliselt aidanud. Tarnime oma armee ressurssidest \u00fcle 300 tanki, haubitsad Krab, mis on \u00fched moodsaimad maailmas. Ukrainlased palusid kaugsuurt\u00fckke, Krabide laskeulatus on \u00fcle 40 km, andsime neile 50 haubitsat. Annetasime Ukraina s\u00f5durite varustamiseks miljoneid laskemoona, sadu tuhandeid relvi. Annetasime postsovetlikest ressurssidest palju tehnikat, soomusmasinaid, MiG-29. Abistavad ka teised \u2013 suur t\u00e4nu \u00dchendkuningriigi ametiv\u00f5imudele otsustava abi eest Ukrainale, hiljutiste pakettide ja \u00fcle 100 km lennukaugusega raketis\u00fcsteemide \u00fcleandmise otsuse eest \u2013 see on l\u00e4bimurdeline otsus. Paljud riigid toetavad Ukrainat, eelk\u00f5ige USA. Kuskilt peab see tehnika tulema \u2013 see tuleb meile, laaditakse \u00fcmber ja l\u00e4heb Poolast Ukrainasse.\nT\u00e4na oleme Ukrainale humanitaar- ja s\u00f5jalise abi logistikakeskus. Otsustasime, et saame selle \u00fclesandega hakkama, olles teadlikud, et hetkel oleme Venemaa jaoks vaenlane nr 1 peale Ukraina enda. Kes teab, kas Ukrainat oleks t\u00e4na v\u00f5imalik kaitsta, kui poleks olnud sellega n\u00f5ustunud \u00fchiskonna sihikindlust. See, et minul ja praegustel Poola v\u00f5imudel on Poola \u00fchiskonnas endiselt k\u00f5rged reitingud, n\u00e4itab, et ta saab sellest asjast suurep\u00e4raselt aru. Selleks, et meil oleks turvaline, peab Ukraina end kaitsma ja teatud m\u00f5ttes on see meie ohver meie ja meie osa Euroopa julgeoleku heaks. Oleme t\u00e4iesti teadlikud, et oleme v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Nii saime aru oma NATOga liitumisest, mist\u00f5ttu olime Iraagis ja Afganistanis. T\u00e4na teeme seda ka meie, oleme t\u00e4nulikud, et ka liitlased oma rolli t\u00e4idavad. T\u00e4na valvab Poola \u00f5huruumi Briti s\u00fcsteem Sky Saber. Usume, et just selline peaks koost\u00f6\u00f6 P\u00f5hja-Atlandi alliansi raames v\u00e4lja n\u00e4gema.\nKas on mingeid piiranguid selles, milleni Ukraina abistamine j\u00e4tkub? Kus te sellist piiri n\u00e4ete?\nKui abi andmist ei j\u00e4tkata, ei suuda Ukraina end kaitsta. Ma \u00fctlen seda t\u00e4ie vastutustundega. Sellist potentsiaali pole. Rahvaarvult on see 3\/4 v\u00e4iksem kui Venemaa, tal pole kunagi olnud sellist s\u00f5jalist potentsiaali kui Venemaal, tal pole selliseid reserve. Nad vajavad enda kaitsmiseks tuge. Mida paremat tuge nad saavad, mida moodsamaid s\u00fcsteeme nad saavad, seda suurem on v\u00f5imalus, et nad mitte ainult ei peata venelasi, vaid suudavad alustada ka edukat vastupealetungi ja t\u00f5rjuda venelased nende maalt v\u00e4lja, mida me ka teeme, m\u00f5elge s\u00f5ja \u00f5igele l\u00f5pule: kui venelased l\u00e4hevad tagasi 2014. aasta eelsete piiride juurde. See on v\u00f5imatu ilma toetuseta. Igal pool, kus ma olen, kutsun \u00fcles: \u00e4rge t\u00fcdige sellest s\u00f5jast. Sellest Putin r\u00e4\u00e4gibki. Ta tahab meid s\u00f5jaga kurnata, ta ei austa oma rahvast. Tema s\u00f5dureid sureb p\u00e4evas sadu, m\u00f5nikord tuhandeid.\nTema jaoks pole see oluline. Ta saadab rindele kogu aeg s\u00f5dureid kaugest Siberist, teistest rahvastest peale venelaste \u2013 ei Peterburist ega Moskvast, ei oma eliidi poegi ega Venemaa poliitikute lapsi. Ta saadab poisse k\u00fcladest, kus pole asfaltteed, millele keegi ei pretendeeri. Venemaal puudub igasugune austus inimelu vastu. Kui me Ukrainat ei toeta, siis ta ei kaitse ennast ja orjastatakse. Me laseme 21. sajandil \u00fche \u00fchiskonna Euroopas orjastada ja teda karistada. Uskuge mind, ukrainlasi karistatakse vastupanu eest karmilt, nii nagu poolakaid II maailmas\u00f5ja ajal Vene okupatsioonile vastupanu eest. Mul ei ole illusioone \u2013 ilma t\u00f5sise abita, igas valdkonnas \u2013 poliitilises, majanduslikus, sanktsioonides ja otseses rahalises abis, Ukraina ei jaksa ja Venemaa v\u00f5idab. Sellel ei tohi lasta juhtuda.\n(K\u00fcsimused publikult) Kas teie arvates on Ukrainaga p\u00e4rast s\u00f5da \u00fclesehitamiseks vaja kahepoolset lepingut? Kui konflikt k\u00fclmutatakse, kas Poola toetab Ukrainat v\u00e4ljaspool NATO-t?\nPoola aitab Ukrainat, kogu abi, mida me Ukrainale andsime, anti kokkuleppel meie liitlastega. Usume, et r\u00e4\u00e4kimine ja teavitamine on liitlaste vastutuse ja lojaalsuse k\u00fcsimus ning seda me ka teeme. Teavitame oma liitlasi igasugusest s\u00f5jalisest abist, me ei taha \u00fcllatusi teha. Me ei anna abi mitte niiv\u00f5rd NATO raames, kuiv\u00f5rd kokkuleppel oma liitlastega. Annetame nii palju kui suudame, mida suudame, oma turvalisuse piires. Minu \u00fclesanne Poola presidendina on hoolitseda Poola julgeoleku ja Poola huvide eest selles osas. Relvade \u00fcleandmine Ukrainale on Poola huvides, Poola julgeoleku jaoks. N\u00fc\u00fcd kulutame tohutuid summasid oma armee moderniseerimiseks, sest ma lubasin meie s\u00f5duritele, kui andsime oma tankid Ukraina s\u00f5duritele \u00fcle; neil olid tanke \u00fcle andes pisarad silmis, sest nad ei uskunud, et saavad midagi asemele. Aga juba sel ja j\u00e4rgmisel aastal tuleb USAst meile 250 Abramsi tanki.\nL\u00f5una-Koreast ostsime K2 tanke, mida aastaks 2025 tuleb meile 180 ja 10 aasta p\u00e4rast on neid 1000. Meie kohustus on tagada Poola ohutus. Meie kaitsekulutused kasvasid 2 protsendilt kuni 4,2 protsenti SKT sel aastal. Eraldame selleks oma eelarves 100 miljardit Poola zlotti. Need on kujuteldamatud summad ja keegi ei protesteeri, sest k\u00f5ik saavad aru, et me peame selle raha kulutama, et tagada ohutus. Et keegi ei r\u00fcndaks meid. \u00dctlesin meie s\u00f5duritele, et paradoks on see, et me ostame teile k\u00f5ige moodsama varustuse, et te ei peaks sellega v\u00f5itlema, et te kasutaksite seda \u00f5ppustel, n\u00e4idake, et teil on see olemas, aga mitte selleks, et sellega v\u00f5idelda. Kui tahad rahu, valmistu s\u00f5jaks. Toetame Ukrainat, teeme seda vastutustundlikult, konsulteerides k\u00f5igi poliitiliste j\u00f5ududega. Kutsusin mitu korda kokku riikliku julgeolekun\u00f5ukogu, kus kohtusid opositsiooni ja valitseva leeri esindajad, me r\u00e4\u00e4kisime sellest, edastasime \u00fcksikasjalikult infot. Poliitilisel areenil tehakse k\u00f5ike l\u00e4bipaistvalt. V\u00f5in julgelt \u00f6elda, et teen otsuseid Poola rahva nimel ja teen need nii, et nii v\u00f5imuleer kui ka opositsioon tunneksid, et Poola asju aetakse praegu h\u00e4sti. See on minu t\u00e4nane p\u00f5hi\u00fclesanne.\n(K\u00fcsimus publikult) NATO-s on riike, kes alliansi eesm\u00e4rke t\u00e4ielikult ei toeta. T\u00fcrgi ja Ungari on Rootsi liitumise vastu, Ungari ei soovi t\u00e4iendavaid Euroopa vahendeid Ukrainale \u00fcle kanda. Kas me peaksime seda kartma?\nPidage meeles, et nii NATO kui ka Euroopa Liit on poliitilised liidud. NATO \u00fclesanne on s\u00e4ilitada julgeolek, Euroopa Liidu \u00fclesanne on luua suur majandus\u00fchendus. Siin on erinevad poliitilised j\u00f5ud, erinevatel riikidel on omad huvid. Nad ristuvad \u00fcksteisega, m\u00f5nikord on nad \u00fcksteisega vastuolus, riigid v\u00f5istlevad \u00fcksteisega. Nii et peate alati leidma \u00fchisosa, see on kogu nende suurte liitude kunst ja idee. M\u00f5nikord tuleb huvid alla suruda, v\u00e4ga sageli j\u00f5utakse kompromissideni suurte raskustega. Oleme Soome juba allianssi vastu v\u00f5tnud, ma arvan, et varsti v\u00f5tame vastu ka Rootsi, millel on meie julgeoleku seisukohalt suur t\u00e4htsus. Me ei n\u00f5ustu ungarlastest naabritega k\u00f5iges. Meil on v\u00e4hemalt m\u00f5nes k\u00fcsimuses erinevad arvamused, me ajame erinevat poliitikat, kuid ma eeldan, et \u00fchine tuum j\u00e4\u00e4b selgeks ja murdumatuks."}
{"text":"President Karis Ukrainas: korruptsioonivastane v\u00f5itlus on osa julgeolekustPresident Alar Karis r\u00f5hutas Kiievis Ukraina riikliku korruptsioonit\u00f5rje b\u00fcrood (NABU) t\u00f6\u00f6tajatele peetud s\u00f5nav\u00f5tus, et kui riigis ei suudeta korruptsioonikuritegusid ennetada, uurida ning ka k\u00f5ige l\u00f5puks karistusi m\u00e4\u00e4rata, mureneb usaldus riigi vastu ja kannatab tugevalt demokraatia.\u00abKuigi Eesti on viimases korruptsioonitaju indeksis k\u00f5rgel kohal, ei ole see alati n\u00f5nda olnud. Eesti olukord oli sarnane riikidega, kes 1991. aastal taastasid oma iseseisvuse. \u00d5iguskaitseorganid olid k\u00fcllalt saamatud ja ebaefektiivsed, samuti korrumpeerunud ja nende tegevus n\u00f5ukogude p\u00e4randist kantud. K\u00f5ige olulisemaks sai, et Eesti \u00fchiskonnas valitses tugev konsensus, et tuleb distantseeruda k\u00f5igest n\u00f5ukogulikust ja Venemaast,\u00bb\u00a0selgitas president Karis.\nTa t\u00f5i korruptsioonivabadust kujundavate teguritena esile veel majandusreforme, liberaalset kaubanduspoliitikat, asjaajamise lihtsustamist ja l\u00e4bipaistvust. \u00abEestis m\u00f5isteti p\u00e4rast iseseisvuse taastamist \u00fcsna kiiresti, et korruptsioon v\u00f5ib saada ohuks iseseisvusele. Nii on korruptsioonivastane v\u00f5itlus osa iga riigi julgeolekust,\u00bb\u00a0selgitas Eesti riigipea.\nTa r\u00f5hutas, et korruptsioonik\u00fcttide t\u00f6\u00f6 ja professionaalsus m\u00e4\u00e4rab ka Ukraina edu. \u00abK\u00f5ige olulisem on saavutada rahva usaldus. \u00c4rge tehke kompromisse, p\u00fc\u00fcdke muuta kivinenud hoiakuid. Korruptsioon pole midagi enamat kui oma riigi tagant varastamine. Sellesama riigi, mille vabadus ja s\u00f5ltumatus on n\u00f5udnud nii palju inimelusid,\u00bb\u00a0k\u00f5neles president Karis.\nEesti riigipea kohtus Kiievis ka Ukraina ombudsmani Dmitro Lubinetsiga, kelle t\u00f6\u00f6st suur osa on hetkel seotud s\u00f5jaga. Kohtumisel puudutati s\u00f5javangide ja vangistatud tsiviilisikute teemat, samuti k\u00fc\u00fcditatud lastega seotud probleeme.\nOmbudsmani s\u00f5nul on praegu t\u00e4pselt dokumenteeritud ligi 20 000 lapse k\u00fc\u00fcditamine Venemaa poolt okupeeritud aladelt, kuid arvud on m\u00e4rksa suuremad ja t\u00f5sine v\u00e4ljakutse on andmete kogumine, mis eeldaks ka rahvusvaheliste institutsioonide t\u00f5husamat t\u00f6\u00f6d."}
{"text":"Tartu abilinnapea amet kui korruptsioonikahtluste Bermuda kolmnurkIlmselt oli l\u00e4inud kolmap\u00e4eval Eestis tavap\u00e4rasest rohkem neid inimesi, kes tugevasti silmi h\u00f5\u00f5rusid v\u00f5i kukalt kratsisid. Sedav\u00f5rd uskumatuna tundusid hommikul Tartust tulema hakanud uudised. Kas t\u00f5esti j\u00e4lle? Kuidas saab v\u00e4lk l\u00fc\u00fca neli korda samasse puuse? Pole v\u00f5imalik! N\u00e4ib, nagu oleks Tartu abilinnapea ametikoht selline, mis ajab poliitikuid korruptsioonikahtlusega p\u00f5hja, nagu m\u00fcstiline Bermuda kolmnurk, mis uputab lennukeid ja laevu.Aga on v\u00f5imalik: \u00f5iguskaitseorganid on seitsme aasta jooksul korruptsioonis kahtlustatuna \u00abmaha jooksnud\u00bb tervelt neli Tartu abilinnapead. Sel n\u00e4dalal lisandus varem kahtlustuse saanud Kajar Lemberile, Artjom Suvorovile ja Valvo Semilarskile Priit Humala (Isamaa) nimi. Ja nagu sellest veel v\u00e4he oleks, nimetatakse v\u00e4idetava toimingupiirangu rikkumise ehk kokkum\u00e4ngu initsiaatorina tuntud ettev\u00f5tjat ja Isamaa erakonna suurrahastajat Parvel Pruunsilda.\nKahtlustuse j\u00e4rgi sai \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioon Sakala Eesti Rahva Muuseumi endise n\u00e4itusemaja p\u00e4rast pikka loksutamist osta t\u00e4nu sellele, et abimeer Humal veenis linnavalitsuses kolleege maja eelisostu\u00f5igusega soetamisest loobuma. Tagantt\u00f5ukajaks v\u00e4idetakse olevat just Pruunsild, kes on \u00fchtaegu nii Humala koolivend ja valimiskampaania toetaja kui ka Sakala vilistlaskogu aktiivne liige. Ka olevat \u00fcks Humala pereliige saanud Pruunsillale kuuluvast pangast laenu. Niisiis \u00fctleb prokuratuur Humala olevat Pruunsillast majanduslikult s\u00f5ltuv, mis n\u00f5udnuks abilinnapea taandumist mistahes avalikest otsustest, mis kuidagi Pruunsilla huve teenivad.\nEhkki Humal astus ametist tagasi, pole kumbki peategelane enda s\u00fc\u00fcd tunnistanud. M\u00f5lemad viitavad t\u00f5siasjale, et k\u00f5nealuses kaasuses ei ole kannatajat. Tehing, mis Kuperjanovi 9 majaga p\u00e4rast pikka loksutamist teoks sai, annab v\u00f5idu justkui k\u00f5ikidele.\nKunagi oli linn valmis maja eest maksma 500 000 eurot, et tekitada s\u00fcdalinna l\u00e4hedale tarvilik pesa mitmesugustele kultuuriorganisatsioonidele. Ent see oli kuus aastat tagasi. Vahepeal on palju juhtunud: majandus muutunud ebakindlaks, ehitushinnad karanud lakke ja omavalitsuse v\u00f5imed n\u00f5rgenenud. L\u00fchidalt: vana plaani j\u00e4rgi toimimine k\u00e4iks Tartu linnale igal juhul \u00fcle j\u00f5u.\nKui k\u00f5ik toimunuks t\u00e4pselt nii, nagu toimus, \u00fcksnes selle erinevusega, et Humal poleks asjaomastel koosolekutel osalenud, olnuks ka kriminaalasi olemata.\nP\u00e4rast linnavalitsuse loobumist sai Riigi Kinnisvara Aktsiaselts panna hoone oksjonile ning selle l\u00f5pphinnaks kujunes 1,2 miljonit eurot, ehk \u00fcle poole enam, kui linn oleks j\u00f5udnud maksta. Teisis\u00f5nu j\u00e4i linna kassasse raha alles ja riik teenis poole rohkem, kui varem eeldati. Kerkib k\u00fcsimus: kes j\u00e4i selle tehingu j\u00e4rel kaotajaks?\nJa siin tulebki m\u00e4ngu \u00e4sja avalikuks saanud korruptsioonikahtluse k\u00f5ige k\u00f5nev\u00e4\u00e4rsem asjaolu. Nimelt \u00fctleb prokur\u00f6r Gerd Raudsepp, et toimingupiirangu kontekstis ei olegi oluline, kas tehtu on kellegi majanduslikke huve kahjustanud v\u00f5i mitte. Asi on p\u00f5him\u00f5ttes: otsustusprotsess peab mistahes oludes olema l\u00e4bipaistev ja see on piisav alus menetluse alustamiseks. Loe: inimeste elude muutmiseks.\nSeega, kui k\u00f5ik toimunuks t\u00e4pselt nii, nagu toimus, \u00fcksnes selle erinevusega, et Humal poleks asjaomastel koosolekutel osalenud, olnuks ka kriminaalasi olemata. Humal t\u00f6\u00f6taks rahulikult abilinnapeana edasi ja kaitsepolitseinikel poleks aimugi, millised taimed sel kevadel Pruunsilla kasvuhoones v\u00f5rsuvad.\nMis saab edasi? Vaadates varasemaid Tartu abilinnapeade korruptsioonikaasusi, v\u00f5ib oletada, et kiiret selgust pole oodata. Kahtlustusest peab saama s\u00fc\u00fcdistus ja alles seej\u00e4rel saab hakata kulutama kohtuuksi. Eks \u00f6elnud ju Priit Humalgi neljap\u00e4eval Tartu Postimehele, et Tartu linnavolikokku pole tal m\u00f5tet end enne aasta l\u00f5ppu tagasi m\u00f5elda, sest v\u00e4hemalt nii kaua kulub aega mingisugusegi selguse saamiseks.\n\u00d5igust m\u00f5istab Eesti Vabariigis ainult kohus. Hukka m\u00f5istavad aga k\u00f5ik, kes v\u00e4hegi ihkavad."}
{"text":"Fjuk: ilmselt oli siiski p\u00f5hjust, miks Humala ja Pruunsilla tegemisi j\u00e4lgima hakatiPriit H\u00f5bem\u00e4gi kritiseeris Kuku raadio \u00abKeskp\u00e4evatunnis\u00bb liberaalse kodaniku\u00fchenduse Salk tegevust\u00a0valimiste m\u00f5jutamisel, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk selles probleemi ei n\u00e4inud. Tartu korruptsioonijuhtumi puhul leidsid saates osalejad, et poliitiliseks tellimuseks seda nimetada ei saa.\u00a0Priit H\u00f5bem\u00e4gi \u00fctles \u00abKeskp\u00e4evatunnis\u00bb, et Salk seadis eesm\u00e4rgiks valimiste m\u00f5jutamise, et liberaalsed j\u00f5ud v\u00f5idaksid.\nAinar Ruussaar t\u00f5i v\u00e4lja, et salk pole kunagi varjanudki, et nende tegevuse eesm\u00e4rgiks on maailma muuta ning nad ei teinud seda varjatult. \u00abK\u00f5ik, kes selles sihtasutuses tegusad olid, on s\u00f5na saanud ja r\u00e4\u00e4kinud, mis nende eesm\u00e4rk oli,\u00bb\u00a0lausus\u00a0Ruussaar, tuues\u00a0v\u00e4lja, et enamus Salgaga seotud inimestest on avalikkusele tuntud.\nIgnar Fjuki s\u00f5nul tundis ta r\u00f5\u00f5mu, kuna see on uus tase kodaniku\u00fchiskonna tegutsemisel. Ta lausus, et sedapuhku on erakondadega mitte seotud sihtasutus asunud tegutsema selle nimel, et \u00fchiskond oleks teistsugune. Ta juhtis t\u00e4helepanu, et sarnasel viisil on p\u00fc\u00fctud \u00fchiskonda m\u00f5jutada ka teiste sihtasutuste poolt, nagu Varro Vooglaiuga seotud SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks v\u00f5i Isamaaga seotud \u00dchiskonnauuringute Instituut.\nH\u00f5bem\u00e4gi lausus seepeale, et talle on alati tundunud, et valimised Eestis on l\u00e4bipaistvad ja siis siseneb k\u00f5rvalt mingi Salk ja teatab, et nad teevad mudeli, kuidas lubadusi valimistel s\u00f5nastada. \u00abSee tundub aktiivse valimiste m\u00f5jutamisena,\u00bb\u00a0s\u00f5nas H\u00f5bem\u00e4gi, lisades, et tema jaoks muudab see valimiste l\u00e4bipaistvuse p\u00f5him\u00f5tet.\nRuussaar vastas, kui inimesed koguvad raha ja loovad sihtasutuse, mis seisab vastu v\u00e4ga konservatiivsele maailmavaatele, siis pole selles midagi halba.\nFjuk t\u00f5i omakorda v\u00e4lja, et kui erakonnad tellivad tunde valimisreklaame, m\u00f5jutab see samuti valimtulemust, aga sedapuhku andis Salk teavet mitte ainult liberaalsetele erakondadele, vaid ka Isamaale ja Keskerakonnale.\nH\u00f5bem\u00e4gi j\u00e4i siiski arvamusele, et selline tegevus tuleks seadustada. \u00abKas te tahate t\u00f5esti, et valimiste taustal on s\u00fcsteemid, mis kasutades moodsaid andmekogumise mudeleid, m\u00f5jutavad valimisi,\u00bb\u00a0k\u00fcsis ta oma kaassaatejuhtidelt, mille peale vastas Fjuk, et pole p\u00f5hjust arvata, et erakonnad neid mudeleid ei kasuta.\u00a0\nSaates oli juttu ka sel n\u00e4dalal Tartus toimunust, kus kapo huviorbiiti sattusid Isamaa rahastaja Pavel Pruunsild ja Tartu abilinnapea Priit Humal.\nRuussaar lausus, uudist kommenteerides, et kuna Eesti on v\u00e4ike, tuleks igal omavalitsustegelasel, kes mingi tehinguga seotud on, end otsustusprotsessist eemal hoida. Ta \u00fctles\u00a0ka, et tahaks v\u00e4ga loota, et Pruunsillal ei ole \u00f5igus, et kapo r\u00fcndab teda Isamaa toetamise p\u00e4rast.\nFjuki hinnangul oli ilmselt siiski p\u00f5hjust, miks Humala ja Pruunsilla tegemisi j\u00e4lgima hakati. \u00abMa k\u00f5ige v\u00e4hem usun seda, et see oli poliitiline tellimus,\u00bb\u00a0\u00fctles Fjuk.\nKa H\u00f5bem\u00e4gi oli sellega n\u00f5us, \u00f6eldes, et selliste v\u00e4idetega, tuleks olla t\u00e4nases poliitilises kultuuris siiski ettevaatlik. Samas juhtis ta t\u00e4helepanu, et kaitsepolitsei on vahetult enne oma juhi Sinisalu ametiaja l\u00f5ppu tekitanud kaks\u00a0juhtumit, mida v\u00f5ita ei ole lihtne\nR\u00e4\u00e4giti ka riigikogu keskkonnakomisjoni juhi v\u00e4ljavahetamisest."}
{"text":"Pole inimest, pole probleemiKas te teate, mis on kognitiivne dissonants? Ei tea? Kui ma veel \u00f5ndsatel aegadel Tartu \u00dclikoolis \u00f5petasin, siis ma r\u00e4\u00e4kisin noortele ajakirjanikele nii, et kognitiivne dissonants ilmneb olukorras, kus n\u00e4ete ootamatult oma s\u00f5pra kraavis joobnuna magamas. Dissonantsi moodustab vastuolu: s\u00f5ber \u2013 hea, joobnult kraavis magamine \u2013 halb.\n\u00dcks neist peab peale j\u00e4\u00e4ma, sest meie vaim ei talu v\u00e4\u00e4rtustep\u00f5hist dissonantsi. Emba kumba, kas annata s\u00f5brale andeks v\u00f5i siis leiate, et ta \u00e4kki polegi nii hea s\u00f5ber.Viimastel aastatel olen vaevelnud sarnase kognitiivse dissonantsi k\u00e4es, kus mitmeid tuttavaid on s\u00fc\u00fcdistatud korruptsioonis ning organid on asja k\u00f5vasti menetlenud. Kajar Lember ja juuksel\u00f5ikus, tuleb meelde? Valvo Semilarski, tema elas Elvas aastaid minu k\u00f5rvalkorteris \u2013 v\u00e4ga inkrimineeriv asjaolu, eks ole? Omaaegne Tartu vallavanem Aivar Soop \u2013 v\u00e4idetav bensiinivaras ja pealegi seda rahva raha eest, nagu n\u00f5ukogude-aegses anekdoodis.\nEt mille seisneb dissonants? Mehed \u2013 v\u00e4ga head, lausa suurep\u00e4rased, korruptsioon \u2013 paha, paha. Mulle meenub, kui kunagi \u00fches volikogus, mille liige mul oli au olla, tegi \u00fcks kaasvolinik nalja, et korruptsiooni peab ikka olema. Pool volikogu sai s\u00fcdari ja ehmatas kangeks. Teatud asjadega enam Eesti Vabariigis nalja ei tohi teha. Kurja ei tohi mainida.\nAga viimasel ajal olen hakanud kahtlema, kas nimetatud isikute n\u00e4ol on ikkagi tegemist olnud korrumpeerunud isikute parima valikuga. V\u00e4ga olen hakanud kahtlema. Mis sellest j\u00e4reldub? Mitte, et korruptsioon oleks hea, kuid organid ei ole ka head. S\u00fcsteem on vildakas, raiskab rahva raha ning hakkab \u00fcha rohkem meenutama stalinistlikku l\u00e4henemist \u2013 pole inimest, pole probleemi.\nSenini olen pigem n\u00f5ustunud refr\u00e4\u00e4niga, mida k\u00f5ik poliitikud m\u00f5nele kaaspoliitikule s\u00fc\u00fcdistuse esitamise j\u00e4rel on laulnud: \u00abUsaldame politsei ja kohtute tegevust, usaldame, usaldame\u2026\u00bb Mina t\u00f5tt-\u00f6elda enam ei usalda ning olen valmis selleks, et \u00fchel hetkel peab minulgi olema valmis kohver puhta pesuga \u2013 kuna ma neid ridu kirjutan -, sest mitte keegi ei v\u00f5i ennast Eesti riigis enam julgelt tund. Ehkki vanas\u00f5na \u00fctleb, et \u00f5ige h\u00f5lma ei hakka keegi.\nV\u00f5tame Aivar Soobi juhtumi. See mees oli oma vallas v\u00e4ga lugupeetud ja armastatud. Aga nagu \u00f6eldakse, on sitt mees see, kellel pole vaenlasi. Ma ei hakka oma allikaid avaldama, kuid mulle on r\u00e4\u00e4gitud, kes ja miks ja kuidas oli Soobi h\u00e4vitamisest huvitatud. Niisiis, midagi oli vaja leida ja midagi ka leiti. Ehk m\u00e4letate, milles Soopi s\u00fc\u00fcdistati? Selles, et ta 2013. ja 2014. aastal tankis oma isiklikku s\u00f5iduautosse umbes 200 euro eest k\u00fctust Tartu valla raha eest, mis oli m\u00f5eldud ametis\u00f5itudeks.\nSoop tehtigi hakklihaks j\u00e4rgnevate aastate jooksul. \u00dches\u00f5naga, nahk saadi sirutuslauale. Ma juhtusin oma silmaga n\u00e4gema prokur\u00f6ri juttu teleuudistes. \u2013 Ta on liiga kaua vallavanem olnud, \u00fctles prokur\u00f6r. Mis jutt see on? Jah, Soop juhtis Tartu valda kokku 24 aastat ning oli \u00fcks Eesti staa\u017eikamaid vallavanemaid. Aga kas see fakt on kuidagi inkrimineeriv? Hea mees t\u00fchistati ning Eesti riik sellest minu meelest ei v\u00f5itnud.\nV\u00f5tame Kajar Lemberi juhtumi. Korruptiivsest juuksel\u00f5ikusest olete ilmselt kuulnud. Seda on Eesti riik menetlenud aastaid. Aga Lemberi nahka \u2013 v\u00f5i skalpi koos juustega, kui soovite - pole sirutuslauale p\u00e4ris saadud, ehkki kohalt tehti ta muidugi lahti ning t\u00fchistati ka n\u00f5nda, nagu j\u00f5uti. Aga Lember v\u00f5itis kohtus Eesti riiki (Soop muide, esialgu v\u00f5itis samuti, aga siis otsiti talle midagi j\u00e4rgmist). Kuid ka Kajar Lemberi juhtumis pole Eesti riik (prokur\u00f6rid) kaotusega leppinud ning asi kaevati j\u00e4rgmisesse astmesse edasi ning jant j\u00e4tkub.\nN\u00fc\u00fcd on l\u00f6\u00f6gi all Tartu abilinnapea Priit Humal. Valvo Semilarski, keda me j\u00f5udsime juba mainida, oli ka Tartu abilinnapea. Kas Tartu on t\u00f5esti \u00fcdini korrumpeerunud? (Vaata ka: \u00abTappev Tartu\u00bb.) Ma ei imestaks, kui Tartu varsti enam abilinnap\u00e4id ei leia v\u00f5i siis v\u00f5etakse sellele kohale keegi endine vang, kes teab koodeksit viimase pulgani ja ei karda kinnikukkumist.\nMa olen irooniline, aga tegelikult olen kurb. Pisikesi ja minu jaoks n\u00f5medaid asju uuritakse aastaid, inimesed t\u00fchistatakse, nad kaotavad t\u00f6\u00f6 ja kaotavad maine ning peavad kolm korda m\u00f5tlema, enne kui julgevad kodu uksest v\u00e4lja astuda. Ma olen empaatiline ja suudan ennast nende nahka panna.\n\u00ab\u00c4kki see k\u00f5ik ongi nii, et me oleme taas kaotamas oma demokraatiat, sellisel korral muidugi teisiti kui varasematel kordadel, tasapisi ja tasahilju, nagu konna pehmeks keedetakse vaikselt soojendatavas vees.\u00bb\u00a0\u2013 Mart Raudsaar\nAga kui tuleb v\u00e4lja, et s\u00fc\u00fcdistatavad j\u00e4\u00e4vad kohtus \u00f5igeks (mida on korduvalt ja korduvalt juhtunud), mis siis saab? Kes vastutab? Kes h\u00fcvitab kahju selle jama eest, mida on inimestele korraldatud? Keegi isegi ei vabanda, rahapakkidest r\u00e4\u00e4kimata. Kuid tegemata t\u00f6\u00f6l ja saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasul on hind, k\u00f5nelemata magamata \u00f6\u00f6dest ja kulunud n\u00e4rvidest. Neid inimesi h\u00e4vitatakse ja see on repressiivne.\nN\u00fc\u00fcd on sattunud uurimise alla Parvel Pruunsild. Jah, olen s\u00fc\u00fcdi, olen temaga \u00fcle kahek\u00fcmne aasta tagasi olnud Isamaaliidu Tartu piirkonna juhatuses ning ta on mulle hea mulje j\u00e4tnud, lisaks peale k\u00f5ige muu valutab ta s\u00fcdant Eesti rahva v\u00e4ljasuremise p\u00e4rast ja v\u00f5itleb lastetoetuste p\u00e4rast. Ilmselt on see v\u00e4ga ebasobiv teema. Mulle meeldib see, olen s\u00fc\u00fcdi, et teda tunnen ja sellest kirjutan \u2013 tulge mulle j\u00e4rele, k\u00fcll te mu kusagilt leiate. Keegi \u2013 ei Pruunsild ega \u00fckski muu isik pole mul palunud sellest kirjutada. Kuid Pruunsilla ja advokaat Paul Kerese kirjeldused, kuidas organid ei lubanud kahtlustataval advokaadiga privaatselt suhelda, on olnud v\u00f5ikad. See ei ole enam \u00f5igusriik. See on repressiivne riik ja niisugune riik ei meeldi mulle.\nMul on kognitiivne dissonants. Mis on saanud Eesti riigist, mille eest Balti ketis seisime (jah, ka mina) ja \u00f6\u00f6laulupidudel laulsime? See riik on moondumas koletuslikuks masinaks, mida olen kaua keeldunud uskumast, kuid mullegi on mingi piir k\u00e4tte j\u00f5udmas.\nEKRE on r\u00e4\u00e4kinud s\u00fcvariigist ning vabandust v\u00e4ga, mulle on tundunud see jabur jutt. Aga ma olen kahtlema hakanud. \u00c4kki see k\u00f5ik ongi nii, et me oleme taas kaotamas oma demokraatiat, sellisel korral muidugi teisiti kui varasematel kordadel, tasapisi ja tasahilju, nagu konna pehmeks keedetakse vaikselt soojendatavas vees.\nMul on juba paar aastat olnud k\u00f5he tunne ja see k\u00f5hedus on \u00fcha s\u00fcvenenud. Vikat on niitnud \u00fcsna l\u00e4hedalt ja inimesi, keda ma tean ja austan. Kuidas see Stalini ajal oligi? M\u00f5istame rahvavaenlased avalikult hukka ning loodame, et \u00f5htutunnil ei k\u00f5la meie uksel koputus. Minuni on j\u00f5udnud veendumus, et asjade senisel j\u00e4tkumisel v\u00f5ib see k\u00f5lada varsti meist iga\u00fche uksel. Mitte keegi pole t\u00fchistamise eest kaitstud. Esialgu meil inimesi veel ei giljotineerita, kuid t\u00fchistamine pole sellest p\u00f5rmugi parem saatus. Inimesel pole t\u00f6\u00f6d ja teda tabab kollektiivne halvakspanu. Inimesed p\u00f6\u00f6ravad t\u00e4naval pea \u00e4ra. Osad seet\u00f5ttu, et on printsipiaalsed, osad aga hirmust. Mulle meenub, et keegi tahtis ka T\u00f5nis M\u00e4ge millegi eest t\u00fchistada. T\u00f5nis M\u00e4ge! Ma ei \u00fctle rohkem midagi.\nSiiski. Tuletan meelde, et Suure Prantsuse revolutsiooni aegadest on teada, et revolutsioon s\u00f6\u00f6b oma lapsed. Eriti v\u00e4givaldne revolutsioon. Sellest on kirjutanud suurep\u00e4raselt Orwell oma raamatus 1984. Selleks ongi \u00f5igusriik, mis on vabade inimeste riik. T\u00fchistajate riigis pole t\u00fchistamise eest kaitstud keegi. Ka jakobiinide juht Robespierre giljotineeriti nii, nagu ta oli teinud oma poliitiliste vastastega. Paranoia ja kahtlustuste \u00f5hkkond oli \u00fcle\u00fcldine ning konvendi liikmete meelest oli ta liiga hea k\u00f5nemees ning liiga kauaks omale kohale istuma j\u00e4\u00e4nud. Ratsionaalsed inimesed, hoidsid toona kohtukuludelt kokku p\u00e4ris palju raha."}
{"text":"Kreekas peeti kinni v\u00f5ltsitud Eesti passidega s\u00fc\u00fcrlased l\u00e4bi lasknud piiripolitseinikKreeka sisejulgeoleku t\u00f6\u00f6tajad pidasid neljap\u00e4eval Thessaloniki lennujaamas kinni piiripolitseiniku, kes lubas altk\u00e4emaksu eest piirikontrollist l\u00e4bi v\u00f5ltsitud Eesti passe kasutanud s\u00fc\u00fcrlased.Sisejulgeoleku andmetel k\u00fcsis piiripolitseinik kahelt s\u00fc\u00fcrlaselt m\u00f5lemalt 1000 eurot altk\u00e4emaksu, et nad saaksid v\u00f5ltsitud Eesti passe kasutades Br\u00fcsselisse suunduvale lennule.\nV\u00e4ljaande Ekathimerini andmetel kahtlustasid sisejulgeoleku ametnikud piiripolitseinikku juba mitu kuud ebaausas tegevuses ning teda j\u00e4lgiti varjatult. Mees otsustati kinni v\u00f5tta p\u00e4rast seda, kui sisejulgeolekul olid olemas vettpidavad t\u00f5endid v\u00f5ltsitud Eesti passidega s\u00fc\u00fcrlaste l\u00e4bilaskmisest. Mees v\u00f5eti kinni hetkel, kui ta oli andnud oma alluvale korralduse s\u00fc\u00fcrlased kontrollist l\u00e4bi lasta.\nPolitsei pidas kinni ka v\u00f5ltspasse kasutanud s\u00fc\u00fcrlased.\nKuriteo asjaolud ja ka see, kuidas said s\u00fc\u00fcrlased endale v\u00f5ltsitud Eesti passid, selgitab v\u00e4lja kriminaaluurimine."}
{"text":"Eestlasi on tabanud petus\u00f5numite laine: kust nad su numbri saavad ja kuidas pettust \u00e4ra tunda?Viimaste n\u00e4dalate jooksul on h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud Eestis levivate SMS-\u00f5ngitsuspettuste hulk, mida saadetakse peamiselt v\u00e4lja Omniva v\u00f5i Netflixi nime alt. Enamasti on nende skeemide eesm\u00e4rgiks petta v\u00e4lja ohvrite kasutajanimesid ja paroole, saada ligip\u00e4\u00e4s nende pangakontole v\u00f5i varastada muid andmeid. Kuidas aga kurjategijad telefoninumbreid leiavad ja s\u00f5numeid saadavad, kuidas tegelikult kasu teenitakse ja kuidas petus\u00f5numit \u00e4ra tunda?Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitas, et viimane suurem \u00f5ngitsuss\u00f5numite laine algas mai alguses ja k\u00e4ekirja hinnates on suure t\u00f5en\u00e4osusega nende saatmise taga \u00fcks grupp kurjategijaid. Peamiselt viidatakse s\u00f5numites, et Omnivasse on saabunud pakk ja selleks, et seda tagasi ei saadetaks, tuleb suunduda kindlale lehele ja sinna vajalikud andmed sisestada. Teistel juhtudel j\u00e4ljendatakse aga Netflixi ning ohvrid suunatakse v\u00f5lts-Netflixi lehele.\n\u201cPettuses kasutavad Omniva ja Netflixi lehed on originaaliga \u00e4ravahetamiseni sarnased ning see tekitab inimestes turvatunde. Tegelikkuses pole neil aga v\u00e4idetud firmadega mingit pistmist ja tekstikastidesse oma andmed sisestades j\u00f5uavad need otse kurjategijate k\u00e4tte,\u201d selgitas ta. \u201cParim viis originaali v\u00f5ltsingust eristada on vaadata aadressiribal kirjasolevat \u2013 kui seal pole tuttav Omniva v\u00f5i Netflxi veebiaadress, siis on tegu pettusega.\u201d\nKui praegu on peamiselt j\u00e4ljendatavateks just eelmainitud kaks ettev\u00f5tet, siis r\u00f5hutas Kraft, et valvas tasub olla ka teiste asutuste poolt saadetud s\u00f5numite puhul. Kurjategijad muudavad oma l\u00e4henemist pidevalt ning kui potentsiaalsed ohvrid t\u00e4naste skeemidega \u00e4ra harjuvad, leitakse m\u00f5ni teine l\u00e4henemine.\nKust petised mu numbri saavad ja kas keegi toksibki p\u00e4ev otsa petus\u00f5numeid?\nSMS-pettused muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et nende l\u00e4biviimine on pahalaste jaoks k\u00fcllaltki lihtne ning et inimesed on harjunud s\u00f5numite teel ettev\u00f5tetelt olulist infot saama. SMSide v\u00e4lja saatmiseks ei tule pahalastel neid \u00fckshaaval telefoni s\u00f5numirakendusse tippida, vaid selle asemel l\u00f5igatakse kasu m\u00f5ne v\u00e4lismaa operaatori s\u00f5numikeskuse haavatavusest v\u00f5i ostetakse s\u00f5numite saatmise teenust h\u00e4guse taustaga v\u00e4lismaiselt teenusepakkujalt.\nPetus\u00f5numite ja -k\u00f5nede tarvis on aga vaja potentsiaalsete ohvrite telefoninumbreid. Nende hankimiseks on mitmeid viise, kui Krafti s\u00f5nul on enimlevinud l\u00e4henemisteks telefoninumbrite huupi genereerimine, nende internetist kogumine v\u00f5i nende v\u00e4ljapetmine eriilmeliste skeemide toel.\n\u201cHetkel leviva pettuselaine puhul tundub, et pigem on tegu internetist avalikult leitavate telefoninumbrite \u00e4rakasutamisega v\u00f5i muul moel v\u00e4lja petetud numbritega. N\u00e4iteks v\u00f5ib keegi olla korraldanud libaloosi, palunud inimestel sinna oma telefoninumber lisada ja siis saadetakse n\u00fc\u00fcd sinna s\u00f5numeid,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201cNumbrid v\u00f5ivad p\u00e4rineda ka avalikest allikatest, n\u00e4iteks on need lihtsalt Google\u2019i abil leitud v\u00f5i sotsiaalmeediast \u00fcles korjatud.\u201d\nViimast silmas pidades soovitab ta olla oma telefoninumbri avalikult postitamisega ettevaatlik ja m\u00f5ista, et korra internetis avaldatud number j\u00e4\u00e4b suure t\u00f5en\u00e4osusega leitavaks alati. Kusjuures petturid v\u00f5ivad numbri leida kohtadest, mille peale esialgu isegi m\u00f5elda ei pruugi: auto m\u00fc\u00fcgikuulutuse juurest, Facebook Marketplace\u2019ist, t\u00f6\u00f6andja kontaktilehelt v\u00f5i mistahes muult lehelt, mis on otsingumootorite kaudu lihtsalt leitav.\n\u201cKindlasti ei tasu oma numbrit jagada veidi kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega loosim\u00e4ngudes v\u00f5i igat suvalist kasutajakontot luues. Mida rohkemates kohtades number avalik on, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et see mingit kanalit pidi \u2013 kasv\u00f5i andmelekke tulemusel \u2013 pahalaste k\u00e4sutusse j\u00f5uab,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201cOleme harjunud saama s\u00f5numite teel olulist infot, seega kipub nende puhul valvsus madalam olema. Viimasel ajal toimuvat vaadates tasub aga iga s\u00f5numi osas olla v\u00e4ga skeptiline.\u201d\nKuidas pettust \u00e4ra tunda ja mida teha, kui oled ohvriks langenud?\nPetus\u00f5numite peatamisel on oma roll m\u00e4ngida sideoperaatoritel ja v\u00f5imuasutustel, kuid suurima t\u00f6\u00f6 peavad \u00e4ra tegema potentsiaalsed ohvrid ise. Mida paremini inimesed petus\u00f5numeid \u00e4ra tunnevad ja mida v\u00e4hem inimesi ohvriks langeb, seda v\u00e4hem motivatsiooni on kurjategijatel skeemiga j\u00e4tkata. Selle eelduseks on aga pettuste \u00e4ratundmine ja teadmine, millised on reaalsed ohud.\nT\u00e4na levivate \u00f5ngitsuss\u00f5numite puhul m\u00e4rgib infoturbejuht, et parim viis end kaitsta on rakendada \u00fclimat skepsist ja teada, et ka pealtn\u00e4ha autentne veebileht v\u00f5ib olla pettuse t\u00f6\u00f6riistaks. Niisamuti tasub m\u00f5elda, et kas konkreetsel hetkel ollakse saatjalt s\u00f5numit ootamas.\n\u201cPettuse ohvriks on siiski lihtne langeda, kui ootad parasjagu pakki ja \u00fcks\u00e4kki tuleb postiasutuselt s\u00f5num, et pakk saadetakse tagasi, kui veebivormi \u00e4ra ei t\u00e4ida. Tasub meeles pidada, et selliseid s\u00f5numeid tegelikult ei saadeta. S\u00f5numites olevaid linke ei tasuks avada ning kui soovid kindlasti p\u00e4rast s\u00f5numit ettev\u00f5tte lehte k\u00fclastada, tasub minna l\u00e4bi brauseri otse soovitud veebilehele,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nK\u00f5ige lihtsamaks viisiks petulehte \u00e4ra tunda on vaadata, mis on kirjas aadressiribal. Kui on teada, et ettev\u00f5tte veebiaadress on netflix.com, kuid s\u00f5numiga saadetud lehe aadressiks on vigane ja lohisev confirm-account-netfix.com, siis on tegu millegi kahtlasega ja andmete sisestamisest tasuks hoiduda. \u201cKui pole siiski t\u00e4iesti kindel, siis Eesti ettev\u00f5tete puhul v\u00f5ib julgelt ka otse klienditoega \u00fchendust v\u00f5tta ja uurida, kas s\u00f5numi teel saadetud veebilehe puhul on tegu millega reaalsega. Teenindajad oskavad kindlasti viidata, kas tegu on nende kanaliga v\u00f5i mitte,\u201d lisas ta.\nKui siiski on m\u00f5nele petulehele juba andmed sisestatud, tuleks Krafti s\u00f5nul v\u00f5imalikult kiirelt tegutseda. \u201cKui andsid pettuse t\u00f5ttu kellelegi ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tasub kiirelt pangaga suhelda, pangakaart sulgeda ja tehtud maksete puhul \u00fcritada need tagasi kutsuda. Kui jagasid m\u00f5ne konto parooli, tasub see kiirelt muuta. Kui jagasid \u00fcldiseid isikuandmeid, tuleb p\u00fcsida m\u00f5nda aega valvel ja olla valmis kiirelt reageerima, juhul kui neid andmeid hakatakse mingil moel \u00e4ra kasutama,\u201d selgitas ta.\nElisa Eesti AS kuulub Elisa kontserni ning on Eestis mobiilside turuliider. Elisa edendab j\u00e4tkusuutlikku tulevikku l\u00e4bi digitaliseerimise, pakkudes meelelahutuse, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniteenuseid ning luues klientidele turvalisi v\u00f5rgu- ja andmekeskuste lahendusi. Ligi 1000 t\u00f6\u00f6tajaga suurettev\u00f5tte siht on saada juhtivaks kommunikatsiooni-, infotehnoloogia- ja meelelahutusettev\u00f5tteks Eestis. Vastutustundliku ettev\u00f5ttena kasutab Elisa oma tugijaamade t\u00f6\u00f6s 100% CO2 neutraalsetest energiaallikatest ostetud elektrit, l\u00e4bi mille pakume k\u00f5ikidele klientidele mobiilside-, interneti p\u00fcsi\u00fchenduse ja TV-teenuseid, koos eksklusiivselt toodetud telesisuga platvormil Elisa Huub. Ettev\u00f5tetel ja avalikul sektoril aitame kasvatada efektiivsust ja turvalisust v\u00f5rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste ning IT teenuste abil. Ettev\u00f5tte k\u00e4ive oli 2022. aastal 209 miljonit eurot.\u202f"}
{"text":"Erdo\u011fan avalikustas p\u00e4rast ametissevannutamist uue valitsuseANKARA, 3. juuni, AFP-BNS \u2013\u00a0T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan avalikustas laup\u00e4eval valitsuskabineti uue koosseisu, nimetades m\u00f5ni tund p\u00e4rast ametissevannutamist uueks v\u00e4lisministriks m\u00f5juv\u00f5imsa luurejuhi ja rahandusministriks turus\u00f5braliku Mehmet \u015eim\u015feki.\nErdo\u011fan andis parlamendis ametivande v\u00f5idu j\u00e4rel teises valimisvoorus, mis pikendas tema niigi kaks aastak\u00fcmmet v\u00e4ldanud v\u00f5imuperioodi.\nTa kutsus Ankara presidendipalees k\u00fcmnete maailma liidrite osalusel peetud tseremoonial t\u00fcrklasi \u00fcles olema \u00fchtsed ning unustama viha ja pahameele.\nT\u00fcrgi liider v\u00f5itis teise valimisvooru v\u00f5imsa opositsioonikoalitsiooni vastu, seda hoolimata majanduskriisist ja vihast seoses v\u00f5imude saamatusega reageerimisel veebruarikuisele maav\u00e4rinale, milles hukkus \u00fcle 50 000 inimese.\nErdo\u011fan kogus ametlike tulemuste kohaselt 52,18 protsenti h\u00e4\u00e4ltest, tema ilmalik rivaal Kemal K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu aga 47,82 protsenti.\nHiljem parlamendis lubas Erdo\u011fan \"anda kogu oma j\u00f5u, et kaitsta riigi eksistentsi ja s\u00f5ltumatust... ning t\u00e4ita oma kohust erapooletult\".\nAmetivannet andes lubas Erdo\u011fan ka j\u00e4rgida \u00f5igusriigi ja 100 aastat tagasi Mustafa Kemal Atat\u00fcrki rajatud vabariigi ilmalikke p\u00f5him\u00f5tteid.\nT\u00fcrgi staa\u017eikaim liider, kes on p\u00e4rast 2003. aasta v\u00f5imuletulekut \u00fcle elanud massimeeleavaldused, korruptsiooniskandaali ja eba\u00f5nnestunud riigip\u00f6\u00f6rdekatse, seisab n\u00fc\u00fcd kolmandal ametiajal silmitsi oluliste v\u00e4ljakutsetega, sealhulgas majanduse aeglustumise ja pingetega suhetes L\u00e4\u00e4nega.\nErdo\u011fan vahetas v\u00e4lja pea k\u00f5ik oma kabinetiliikmed, v\u00e4lja arvatud tervishoiu- ja kultuuriministrid.\nTa nimetas rahandusministriks endise asepeaministri Mehmet \u015eim\u015feki, kes on kindlustunnet sisendav rahvusvahelise kaliibriga tegelane.\nErdo\u011fani esmaseks prioriteediks on lahendada majandusprobleemid riigis, kus inflatsioon k\u00fc\u00fcnib 43,70 protsendini osaliselt tingituna tema tavatust poliitikast v\u00e4hendada majanduskasvu stimuleerimiseks intressim\u00e4\u00e4rasid.\nEndine Merrill Lynchi ekspert \u015eim\u015fek on teadaolevalt Erdo\u011fani ebatavalise poliitika vastu.\n\u015eim\u015fek t\u00f6\u00f6tas aastatel 2009\u20132015 rahandusministrina ja majanduse eest vastutava asepeaministrina kuni 2018. aastani, mil ta p\u00e4rast mitut liiri krahhi tagasi astus.\nV\u00e4lisministriks m\u00e4\u00e4ras Erdo\u011fan riikliku luureteenistuse (MIT) juhi Hakan Fidani.\nFidan on olnud MIT-i eesotsas alates 2010. aastast ning Erdo\u011fan on nimetanud 55-aastast meest oma \"saladuste hoidjaks\".\nUueks kaitseministriks saab senine relvaj\u00f5udude kindralstaabi \u00fclem Ya\u015far G\u00fcler.\nErdo\u011fan lubas varem p\u00e4eval oma palees toimunud tseremoonial kaasata k\u00f5ik \u00fchiskonnakihid.\n\"Me kaasame k\u00f5ik 85 miljonit inimest, olenemata nende poliitilistest vaadetest, p\u00e4ritolust, usutunnistustest v\u00f5i sektidest,\" \u00fctles ta, lootes, et tema \u00fcleskutsele vastavad ka tema vastased.\n\"T\u00fcrgi vajab \u00fchtsust ja solidaarsust rohkem kui kunagi varem,\" t\u00f5des president.\u00a0\nErdo\u011fani palees toimunud tseremoonial osalenud NATO peasekret\u00e4r Jens Stoltenberg ja Rootsi endine peaminister Carl Bildt loodavad temalt loobumist vastuseisust Rootsi liitumisele NATO-ga.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"President Ukrainas: korruptsioonivastane v\u00f5itlus on osa iga riigi julgeolekustPresident Alar Karis r\u00f5hutas Kiievis Ukraina riikliku korruptsioonit\u00f5rje b\u00fcrood (NABU) t\u00f6\u00f6tajatele peetud s\u00f5nav\u00f5tus, et kui riigis ei suudeta korruptsioonikuritegusid ennetada, uurida ning ka k\u00f5ige l\u00f5puks karistusi m\u00e4\u00e4rata, mureneb usaldus riigi vastu ja kannatab tugevalt demokraatia.\n\u201eKuigi Eesti on viimases korruptsioonitaju indeksis k\u00f5rgel kohal, ei ole see alati n\u00f5nda olnud. Eesti olukord oli sarnane riikidega, kes 1991. aastal taastasid oma iseseisvuse. \u00d5iguskaitseorganid olid k\u00fcllalt saamatud ja ebaefektiivsed, samuti korrumpeerunud ja nende tegevus n\u00f5ukogude p\u00e4randist kantud. K\u00f5ige olulisemaks sai, et Eesti \u00fchiskonnas valitses tugev konsensus, et tuleb distantseeruda k\u00f5igest n\u00f5ukogulikust ja Venemaast,\u201c selgitas president Karis.\nFoto: Raigo Pajula\nTa t\u00f5i korruptsioonivabadust kujundavate teguritena esile veel majandusreforme, liberaalset kaubanduspoliitikat, asjaajamise lihtsustamist ja l\u00e4bipaistvust. \u201eEestis m\u00f5isteti p\u00e4rast iseseisvuse taastamist \u00fcsna kiiresti, et korruptsioon v\u00f5ib saada ohuks iseseisvusele. Nii on korruptsioonivastane v\u00f5itlus osa iga riigi julgeolekust,\u201c selgitas Eesti riigipea.\nTa r\u00f5hutas, et korruptsioonik\u00fcttide t\u00f6\u00f6 ja professionaalsus m\u00e4\u00e4rab ka Ukraina edu. \u201eK\u00f5ige olulisem on saavutada rahva usaldus. \u00c4rge tehke kompromisse, p\u00fc\u00fcdke muuta kivinenud hoiakuid. Korruptsioon pole midagi enamat kui oma riigi tagant varastamine. Sellesama riigi, mille vabadus ja s\u00f5ltumatus on n\u00f5udnud nii palju inimelusid,\u201c k\u00f5neles president Karis.\nFoto: Raigo Pajula\nEesti riigipea kohtus Kiievis ka Ukraina ombudsmani Dmitro Lubinetsiga, kelle t\u00f6\u00f6st suur osa on hetkel seotud s\u00f5jaga. Kohtumisel puudutati s\u00f5javangide ja vangistatud tsiviilisikute teemat, samuti k\u00fc\u00fcditatud lastega seotud probleeme.\nOmbudsmani s\u00f5nul on praegu t\u00e4pselt dokumenteeritud ligi 20 000 lapse k\u00fc\u00fcditamine Venemaa poolt okupeeritud aladelt, kuid arvud on m\u00e4rksa suuremad ja t\u00f5sine v\u00e4ljakutse on andmete kogumine, mis eeldaks ka rahvusvaheliste institutsioonide t\u00f5husamat t\u00f6\u00f6d."}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 5. juuniksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 5. juuniks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=05.06.2023>.\nEsimene lugemine \u2013 neli eeln\u00f5u\nKultuurikomisjoni esitab Riigikogu otsuse \u201eEesti Rahvusraamatukogu\nn\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u (221 OE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/te\ngevus\/eelnoud\/eelnou\/f3c248f8-7138-4318-a892-02af4a7b925d\/riigikogu-otsuse-\neesti-rahvusraamatukogu-noukogu-liikmete-nimetamine-eelnou-221-oe-i>)\nettepanekuga Eesti Rahvusraamatukogu n\u00f5ukogu liikmeteks Eesti\nRahvusraamatukogu t\u00f6\u00f6valdkondade tunnustatud asjatundjad Priit Pirsko ja\nRaivo Ruusalepa. Eesti Rahvusraamatukogu n\u00f5ukogu on rahvusraamatukogu\nk\u00f5rgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub seitse liiget. Riigikogu nimetab\nkultuurikomisjoni ettepanekul n\u00f5ukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks\nRahvusraamatukogu t\u00f6\u00f6valdkondade tunnustatud asjatundjat volituste\nt\u00e4htajaga neli aastat. Lisaks nimetab n\u00f5ukogusse \u00fche liikme\nkultuuriminister ning ametikoha j\u00e4rgselt kuulub n\u00f5ukogusse Riigikogu\nKantselei direktor.\nValitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (214\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/94746a0b-c556-4f5f-\n86e8-49727344b637\/2023.-aasta-riigieelarve-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-214-se-i>) sisaldab kahte liiki muudatusi. Esiteks ministeeriumide\n\u00fcmberkorraldustest tulenevad ettepanekud, mis on seotud Vabariigi\nValitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt\nalates 2023. aasta 1. juulist korraldatakse \u00fcmber Keskkonnaministeerium\nKliimaministeeriumiks, Maaeluministeerium Regionaalministeeriumiks ning\nMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja\nInfotehnoloogiaministeeriumiks. Samuti tehakse muudatusi ministeeriumide\nvalitsemisalades. Teiseks on valitsemisaladelt saabunud ettepanekud eelarve\nmuudatusteks, mis esitati Rahandusministeeriumile t\u00e4navu aprillis.\nSeletuskirjas m\u00e4rgitakse, et ministeeriumite \u00fcmberkorraldamisega muutub\nt\u00f5husamaks rollijaotus ja teabevahetus strateegiliste eesm\u00e4rkide\nt\u00e4itmisega seotud valitsusasutuste vahel, mis v\u00f5imaldab terviklikumat\npoliitikalahenduste pakkumist ja suurendab valitsemisalade vahelist\ns\u00fcnergiat. Ministeeriumide \u00fcmberkorraldamine l\u00e4htub ka riigireformi\n\u00fcldisemast p\u00f5him\u00f5ttest, milleks on dubleerimise v\u00e4hendamine\nriigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja k\u00e4ttesaadavuse\nparandamine. \u00dcmberkorraldamine toetab samuti riigieelarve kulude\n\u00fclevaatamist ning kokkuhoiukohtade leidmist.\nEeln\u00f5u on koostatud koosk\u00f5las riigieelarve seadusega, mille j\u00e4rgi v\u00f5ib\nvalitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte\nhiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta l\u00f5ppu riigieelarve muutmise seaduse\neeln\u00f5u.\nValitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uga (215 SE<https:\n\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/e23e21d1-4452-4a44-9b15-e7bb4ea97\nc4f\/tulumaksuseaduse-ning-sotsiaalhoolekande-seaduse-ja-tulumaksuseaduse-\nmuutmise-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-215-se-i>) muudetakse kohalike\nomavalitsuste \u00fcksustele tulumaksu eraldamise p\u00f5him\u00f5tteid. Eeln\u00f5uga\nsoovitakse suurendada 2024. aasta residendist f\u00fc\u00fcsilise isiku riiklikult\npensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5 protsendini, v\u00e4hendades samal ajal\nmuust maksustatavast tulust \u2013 v\u00e4lja arvatud kohustuslik ja t\u00e4iendav\nkogumispension ning vara v\u00f5\u00f5randamisest saadud kasu \u2013 eraldatavat\ntulumaksu 11,89 protsendini.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatatud v\u00e4lismaalaste seaduse ja\nk\u00f5rgharidusseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uga (3\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/cb128726-03e0-4bcd-b9fe-\n4b446727afb0\/valismaalaste-seaduse-ja-korgharidusseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-3-se-i>) soovitakse piirata l\u00fchiajalist t\u00f6\u00f6tamist\nhooajat\u00f6\u00f6tajana Eestis 183 p\u00e4evale 365 j\u00e4rjestikuse p\u00e4eva jooksul,\nv\u00e4lismaalastele s\u00e4testada kaheaastane Eestis elamise n\u00f5ue, kui\nv\u00e4lismaalane on Eestis elama asunud \u00f5ppimise eesm\u00e4rgil ja soovib oma\nabikaasa Eestisse elama kutsuda, samuti kehtestada kord, mille alusel\nantaks v\u00e4lismaalastele t\u00e4htajaline elamisluba ainult t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga\nt\u00f6\u00f6tamiseks, t\u00fchistada iduettev\u00f5tetele ning info- ja\nkommunikatsioonispetsialistidele kehtivad erisused, kehtestada kolmandatest\nriikidest p\u00e4rit \u00fcli\u00f5pilastele \u00f5ppekulude h\u00fcvitamise n\u00f5ue jmt.\n\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise ettekanne \u00f5iguskantsleri\nettepanekust<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/509fb255-2bba-4883-baba-\nc4134b0e46d7> viia p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5lla sotsiaalmaksuseadus,\nt\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seadus ning ravikindlustuse seadus osas,\nmis ei v\u00f5imalda t\u00f6\u00f6andjal maksta vabatahtlikku haigush\u00fcvitist rasedale\nt\u00f6\u00f6tajale.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele e-valimiste ja sellega seonduva\n\u00f5igusselgusetuse kohta (nr 240<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/f19ee44e-\nb587-464e-a924-dd6f7d8f4610>) vastab \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele \u00f5igustatud ootuse kohta (nr\n70<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/413dc5bd-5504-49f9-b53c-1ea3e9a311f8>)\nja valeliku poliitika kohta (nr\n87<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/b44a80a7-9947-4af3-b122-213caf005a83>)\nvastab justiitsminister Kalle Laanet.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 13.30: Eesti seisukohad 8.-9.\njuunil toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade n\u00f5ukogu istungil,\nkutsutud justiitsminister Kalle Laanet ja siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets;\nseisukoha andmine: Euroopa Komisjoni m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u ettepanek pakendite\nja pakendij\u00e4\u00e4tmete kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: metsapoliitika ja looduskaitseliste\npiirangutest, kutsutud Erametsaliidu, Eesti Metsa ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu,\nEesti Metsa Abiks, P\u00e4\u00e4stame Eesti Metsad, Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koja,\nKeskkonnaministeeriumi esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: l\u00fchiajaline hooajat\u00f6\u00f6, kutsutud\nSiseministeeriumi, V\u00e4lisministeeriumi ja Maaeluministeeriumi, Politsei- ja\nPiirivalveameti, Eesti Aiandusliidu ning ettev\u00f5tjate esindajad;\nkollektiivsest p\u00f6\u00f6rdumisest \u201eKeelame koerte ketis pidamise\u201c kutsutud\nMaaeluministeeriumi esindaja;\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: regionaalministri vastutusala\nministeeriumide \u00f5igusloome plaanidest, kutsutud regionaalminister Madis\nKallas; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad\ngigabititaristu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u ja elektroonilise side sektori\ntulevikuteemalise konsultatsiooni kohta (COM(2023) 94), kutsutud Majandus-\nja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu\nasjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu elektriturukorralduse\nparandamise eeln\u00f5ude kohta (COM(2023) 148), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindajad;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 11.15: kohaliku omavalitsuse volikogu\nvalimise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (4\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/cc6b4e22-ab9e-4aac-b98e-\na60ff0488bd8\/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimise-seaduse-muutmise-\nseadus>), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn\nP\u00f5lluaas; Justiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse volikogu\nvalimise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u esimese (18\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/a944259b-7492-49df-843e-\nd09c20510256\/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimise-seaduse-muutmise-\nseadus>), kutsutud Isamaa fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seeder;\nJustiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse volikogu valimise\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (2\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/01b16191-4e51-4f04-833a-\n452532b5701d\/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimise-seaduse-muutmise-\nseadus>), kutsutud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja\nAnti Poolamets; Justiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse\nvolikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (11\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/f6e7315c-5fa6-4b9c-\nbab1-fea62bc58fff\/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimise-seaduse-ja-\nkeeleseaduse-muutmise-seadus>), kutsutud Isamaa fraktsiooni esindaja Helir-\nValdor Seeder; Justiitsministeeriumi esindaja;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: Finantsinspektsiooni 2022. aasta\naruandest, kutsutud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler;\nhasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (146\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/98b9e888-a86b-4ce0-b0fc-\n8707517d0f47\/hasartmangumaksu-seaduse-muutmise-seadus>); alkoholi-,\ntubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-,\nk\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (145 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/e\nelnou\/8e58c015-e547-499c-b579-87c45a8bb9c1\/alkoholi-tubaka-kutuse-ja-\nelektriaktsiisi-seaduse-ning-alkoholi-tubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-\nseaduse-ning-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-muutmise-seadus>);\nk\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (147\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/fa4c510e-\nbdc4-4248-8fe1-1f6bb21ad1c6\/kaibemaksuseaduse-muutmise-seadus>);\ntulumaksuseaduse ja kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(148 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7a857bd6-b8da-467a-\n8b6c-c693e3d3fcdd\/tulumaksuseaduse-ja-kaitsevaeteenistuse-seaduse-muutmise-\nseadus>);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (144\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/29a01bca-\n9a94-4276-a910-d487e2131356\/relvaseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-\nteiste-seaduste-muutmise-seadus>), kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja,\nKeskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, Riigi Kaitseinvesteeringute\nKeskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar, Rahandusministeeriumi esindajad,\nMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: pereh\u00fcvitiste seaduse ning\npereh\u00fcvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (17\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/19b5c317-2cd1-47d2-a40b-\n633f2c3f8c13\/perehuvitiste-seaduse-ning-perehuvitiste-seaduse-\nperekonnaseaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seaduse-muutmise-seadus>),\nkutsutud Sotsiaalministeeriumi, Riigikogu Kantselei \u00f5igus- ja\nanal\u00fc\u00fcsiosakonna ning muudatusettepanekute esitajate esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 31. mail toimunud L\u00e4ti presidendi valimistest,\nkutsutud Eesti suursaadik L\u00e4tis Eerik Marmei; olukorrast Kosovos, kutsutud\nEesti suursaadik Kosovos Janne J\u00f5esaar-Ruusalu; Riigikogu avaldusest\n\u201eUkraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele\nv\u00f5tmisest\u201c;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse\neeln\u00f5u ettepanek kriminaalmenetluste \u00fcleandmise kohta (COM(2023) 185),\nkutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse \u201eEuroopa Liidu\n\u00d5iguskaitsekoost\u00f6\u00f6 Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse\n\u00fchiskontrolli t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5u (24 OE<https:\/\/ww\nw.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/71b81f3d-8456-4eb1-bc61-aebc07fd24cf\n\/riigikogu-otsus-euroopa-liidu-oiguskaitsekoostoo-ameti-tegevust-\nkontrolliva-parlamentaarse-uhiskontrolli-tooruhma-liikmete-nimetamine>);\nperekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (207 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/5fcbb8fd-b3d9-47a4-b5c1-ed9959bf0c9c\/perekonnaseaduse-muutmise-ja-sellega-\nseonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus>), kutsutud\nJustiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi\nesindajad, samuti Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administraator piiskop\nPhilippe Jourdan ja Apostelliku Administratuuri, Moskva Patriarhaadi Eesti\n\u00d5igeusu Kiriku Valitsuse, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindajad;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.10: julgeoleku-\nja j\u00e4litusasutuste tegevusest ja j\u00e4relevalvest nende asutuste \u00fcle,\nkutsutud siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: komisjoni t\u00f6\u00f6st;\nkohtumine justiitsminister Kalle Laanetiga;\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: LNG vastuv\u00f5tmise\nv\u00f5imekuse loomisest Paldiskis, kutsutud kliimaminister Kristen Michal,\nMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ja riigikontrol\u00f6r\nJanar Holm; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmused\nKell 12.30 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar peab r\u00e4ndn\u00e4ituse \u201e100\naastat esimesest rahvah\u00e4\u00e4letusest. Religioonialane haridus enne ja\nn\u00fc\u00fcd\u201c avamisel tervitusk\u00f5ne ning Riigikogu kultuurikomisjoni esimees\nT\u00f5nis Lukas esineb sellele j\u00e4rgneval konverentsil, kus r\u00e4\u00e4gitakse 1923.\naastal toimunud rahvah\u00e4\u00e4letusest, usu\u00f5petusest Eesti omariikluse\nesimestel aastak\u00fcmnetel ja religioonialasest haridusest ilmalikes koolides\n(Riigikogu konverentsisaalis).\nKell 15.30 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb\nvideokohtumisel Usbekistani suursaadiku Kadambay Sultanoviga.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Skeemitasid kampaaniakuludega? ERJK uurib, kas Isamaa sai keelatud annetuseErakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni (ERJK) hinnangul ei tohi erakonnad valimiskampaaniaks saada ilma intressita \u00fcle 30-p\u00e4evase t\u00e4htajaga laenu. T\u00e4rmin pole k\u00fcll kuskil seaduses punktipealt kirjas, kuid komisjoni juht Liisa Oviir r\u00f5hub turupraktikale.\n\u201eOn vaid \u00fcks Isamaa!\u201c k\u00f5las riigikogu valimiste eel Isamaa loosung. Pildil nad oma reklaamidega olid, iseasi, kuidas hinnata, kas see ka tulemuses vastu kajas.\nLoomulikult on kampaanial ka hinnasilt ning selgub, et Isamaal on v\u00e4hemasti teoorias maksmisega rohkelt aega. ERJK tahab erakonnalt teada, millistel tingimustel tasuvad nad oma v\u00f5lgu. Jutt pole nn peenrahast, vaid m\u00e4rgilistest summadest.\nKomisjoni varasemale j\u00e4relep\u00e4rimisele vastas Isamaa, et talle on v\u00f5lausaldaja andnud arvete tasumiseks \u00fclipikad makset\u00e4htajad 198 ja 260 p\u00e4eva (arved summas 182 955 ja 286 689 eurot). Isamaa ei selgitanud oma algses vastuses komisjonile, millistel tingimustel on selles kokku lepitud.\nOviir: makset\u00e4htaeg on \u00fcldjuhul 7\u201330 p\u00e4eva\nERJK esimehe Liisa Oviiri s\u00f5nul tohib erakonnaseaduse j\u00e4rgi laenu v\u00f5tta ainult krediidiasutustelt. Ta lisas, et erakonnaseaduse j\u00e4rgi peavad teenused olema saadud tavap\u00e4rastel turutingimustel, st ilma eritingimusteta. Eritingimuste alla v\u00f5ib muu hulgas kuuluda ka intressi maksmisest vabastamine. \u201eSellise pikaajalise rahakasutuse eest k\u00fcsitakse \u00fcldiselt tasu. Pikaajalise makse puhul ei maksta ainult teenuse eest, vaid ka selle eest, et see raha on sinu k\u00e4es, ning sel juhul peaks rakenduma intress. Kui keegi v\u00f5tab teenuse, siis on makset\u00e4htaeg \u00fcldjuhul 7\u201330 p\u00e4eva, aga see, et keegi annab sulle kolmveerand aastat aega seda tagasi maksta, ei ole tavap\u00e4rane,\u201c \u00fctles Oviir. Ta t\u00f5i tavaelust n\u00e4ite, et lapsevanem v\u00f5ib ju lapsele anda intressita laenu, aga ettev\u00f5tete puhul asi nii ei k\u00e4i, see pole loogiline.\nInspired Universal McCanni juhatuse liige Meelis J\u00e4rvela ei olnud kursis sellega, et makse peaks tegema 30 p\u00e4eva jooksul. \u201eV\u00f5ib-olla k\u00f5ike ei ole, aga osa asju on tasutud. Kus see \u00fcldine tava 30 p\u00e4eva kirjas on? Kui EAS ehk Eesti riik tahab meilt kampaaniat Rootsi ja makset\u00e4htajaks tuleb 200 p\u00e4eva, siis see on normaalne, aga Isamaa erakonnale me ei v\u00f5i nii pikka makset\u00e4htaega anda? Kui Isamaa j\u00e4\u00e4b meil \u00fcle t\u00e4htaja, siis maksab kindlasti intressi. See seadus ei ole ju vahepeal muutunud. Meil on k\u00f5ikidel eelmistel valimistel olnud pikemad t\u00e4htajad kui 30 p\u00e4eva. Kus n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku see seadus muutus?\u201c\nIsamaa erakonna peasekret\u00e4r Priit Sibul t\u00f5des, et meediaagentuuriga lepiti kampaania ajal kokku pikk makset\u00e4htaeg ja sellest on ka l\u00e4htutud. \u201eSelle hetkeni, kui makset\u00e4htaeg on ees, siis praegu me pole k\u00fcll viivist maksnud,\u201c \u00fctles Sibul. \u201eSeaduses ju loomulikult mingeid termineid ei ole, kui pikalt keegi makset\u00e4htaega annab. Tavap\u00e4rane see on, aga meil on eraldi kokkulepitud pikk makset\u00e4htaeg. See ei tule erakondadele ega nende partneritele \u00fcllatusena, et erakondade kulud on valimiskampaania ajal tunduvalt suuremad kui nende sissetulekud. Selles, et Reet Roos on meediaagentuuri omanik ja erakonnaga seotud, ei n\u00e4e ma midagi kahtlast.\u201c\nERJK saab andmete puhul tuge Eesti Pangast\n30 p\u00e4eva \u2013 taolist t\u00e4rminit v\u00f5i ka muud aega kuskil seaduses kirjas pole. JOKK-olukord ka pikemate laenude puhul? Oviir m\u00f6\u00f6nis, et t\u00f5esti, konkreetsetest p\u00e4evade arvust r\u00e4\u00e4kida ei saa, aga ongi tavap\u00e4rane turupraktika. \u201eJa meie andmed p\u00e4rinevad Eesti Pangast,\u201c viitas ta, kes kinnitab, mis on n\u00f5utud aeg. \u201eKui erakonnal teine arvamus, otsigu sellele ka kinnitust, k\u00fcsigu ise Eesti Pangast ja saavad vastuse.\u201c\nOviiri hinnangul on ERJK-l seaduslik alus, et sekkuda. Ta m\u00e4rkis, et ka erakonnaseaduses on viidatud: \u201eErakond v\u00f5ib s\u00f5lmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel.\u201c\nOviir m\u00e4rkis, et ERJK on sama asja \u00fcle diskuteerinud mitme erakonnaga. Ta t\u00f5i n\u00e4ite, et \u00fcks erakond ei suutnud tavap\u00e4rase aja jooksul laenu \u00e4ra maksta, v\u00f5ttis arvelduskrediiti ja n\u00fc\u00fcd tasub sellelt intressi. Reformierakond maksab \u00fchele ettev\u00f5ttele kulusid tagasi, ja kuna t\u00e4htaeg on pikem, siis makstakse intressi, s\u00f5nas Oviir ning lisas, et SDE v\u00f5ttis kampaania rahastuseks pangast laenu.\n\u201eIsamaal on v\u00f5imalik teha veel praegu kokkulepe, et nad hakkavad intressi maksma. Kui nad on selle k\u00f5ik ilusti \u00e4ra maksnud, siis ei ole meie m\u00f5ttes probleemi. V\u00f5ttes arvesse selle, et Isamaa intressi ei maksa, on nad meie senist praktikat arvestades saanud mitte turutingimustel teenuse ehk keelatud annetuse,\u201c selgitas Oviir. \u201eMe pole karistusagentuur, aga tahame, et k\u00f5igile kehtivad v\u00f5rdsed tingimused.\u201c"}
{"text":"N\u00e4dala lood. Korruptsioon, pankrot, k\u00e4rped ja ujuvsaun\u00c4rip\u00e4eva lugejaid k\u00f5netasid sel n\u00e4dalal enim korruptsiooniskandaal Tartus ja ettev\u00f5tjate raskused.\nSel n\u00e4dalal lahvatas uudispomm, kui selgus, et kapo pidas kinni Isamaa suurannetaja ja korporatsiooni Sakala liikme Parvel Pruunsilla. Lisaks pidas kapo kinni Tartu abilinnapea Priit Humala."}
{"text":"President Ilves oli sunnitud oma ettev\u00f5tte viimasel hetkel p\u00e4\u00e4stmaPresident Toomas Hendrik Ilvesele kuuluv O\u00dc Ermamaa sai mai l\u00f5pus \u00e4riregistrilt ametliku kustutamishoiatuse. President otsustas firma elus hoida.\nErmamaa ei ole ettev\u00f5ttena k\u00e4ima l\u00e4inud. V\u00e4hemalt viimasel kolmel aastal on selle m\u00fc\u00fcgitulu olnud \u00fcmmargune null. Samal ajal on aga armutult tiksunud kahjum. 2019. aastal j\u00e4i see 17 000 euro kanti, siis aga oli kahel aastal j\u00e4rjest juba \u00fcle 31 000 euro. See aga t\u00e4hendas, et 2021. aasta l\u00f5puks oli ettev\u00f5tte omakapital kukkunud \u00fcle 100 000 euroga miinusesse.\nKa oma viimases aastaaruandes t\u00f5deb Ilves, et ettev\u00f5tte netovara ei vasta seaduses toodud n\u00f5uetele. Ta andis lubaduse, et omakapitali probleemiga tegeletakse 2022. aastal ja sellega saab k\u00f5ik korda. L\u00e4ks siiski natuke kauem. T\u00f5si, presidendil oli tekkinud k\u00fcsimus, kas ettev\u00f5tte elushoidmisel on \u00fcldse m\u00f5tet.\n\u201eKuna olukord majanduses on ebakindel ja kiirelt muutuv, siis juhatus ei ole aruande koostamise ajal kindel, kunas ettev\u00f5te j\u00e4tkab ja kas j\u00e4tkab tegevust. Juhtkonna hinnangul on ettev\u00f5te siiski j\u00e4tkuv 12 kuu jooksul p\u00e4rast aruandep\u00e4eva,\u201c kirjutas ainus juhatuse liige Ilves aruandesse.\nT\u00e4navu aasta 17. mail saabus talle aga Tartu maakohtust \u00e4riregistrist kustutamise kavatsuse teade. Tegelikult oli presidenti hoiatatud juba 7. veebruaril, et olukord on hapu \u2013 netovara on ebapiisav ja sellega tuleb midagi ette v\u00f5tta.\nIlves \u00fctles Delfi \u00c4rilehele mai l\u00f5pus, et O\u00dc-d Ermamaa ei likvideerita. \u00c4riregister on andnud ettev\u00f5ttele t\u00e4htaja omakapitali seaduse n\u00f5uetega koosk\u00f5lla viimiseks koos \u201etavap\u00e4rase\u201c kustutamise hoiatusega. \u201eErmamaa O\u00dc viib omakapitali seaduse n\u00f5uetega vastavusse \u00e4riregistri antud t\u00e4htaja jooksul,\u201c lubas ta. Ning nii on ka l\u00e4inud. Ermamaa on p\u00e4\u00e4stetud.\nErmamaale kuulub 25,3 hektarit maad L\u00e4\u00e4ne-Virumaal, Rakvere vallas. Sellele ei kuulu kuulsat \u00c4rma talu, mis on presidendi eraomandis. Ermamaa rentis varem Ilveselt talu.\nOsaniku laenu on ettev\u00f5ttes 2021. aasta l\u00f5pu seisuga 240 069 eurot ning lisaks on 18 000 laenu ettev\u00f5tjalt. M\u00f5lemad laenud m\u00e4rgitud kui \u201et\u00e4htajatud\u201c.\nP\u00f5hivara on hinnatud 229 072 eurole ning kokku on vara 235 000 euro alla. K\u00f5ik kohustised kokku moodustavad 335 300 eurot.\nMiinust tiksutab igal aastal peamiselt p\u00f5hivarade kulum ja v\u00e4\u00e4rtuse langus. Tegevuskulud on j\u00e4\u00e4nud tuhandetesse eurodesse.\nErmamaaga seotud skandaal\n12. oktoobril 2016 puhkes skandaal, kui Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatas, et O\u00dc Ermamaa, mis sai 2006. aastal EAS-i kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 eurot toetust, peab vastavalt 2012. aastal vastu v\u00f5etud EAS-i otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli \u00fcllatav, sest teistelt ajavahemikus 2004\u20132006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettev\u00f5tjatelt k\u00fcsiti toetus t\u00e4ielikult tagasi. EAS p\u00f5hjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul v\u00f5\u00f5rustatud arvukalt v\u00e4lisk\u00fclalisi ja mitteametlikke k\u00fclalisi.\nAsi tuli arutamisele Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis ja komisjoni esimees Artur Talvik \u00fctles meedias, et tema arvates sooviti teadlikult teha otsus Ilvese kasuks. Kuid 2012. aastal Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimeheks olnud Maria Alaj\u00f5e \u00fctles, et otsust ei m\u00f5jutatud poliitiliselt. Toomas Hendrik Ilves \u00fctles meediale, et ta oli otsusest teadlik juba 2012. aastal, kuid ei teadnud otsuse detaile. Rahandusministeerium viis l\u00e4bi auditi, mis leidis, et EAS-i otsus oli ekslik ja toetus tuleks tagastada 90% ulatuses. Lisaks leidis Rahandusministeerium, et riigil tuleks deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest mitteabik\u00f5lblikuks ja alustada protseduuri selle tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile. EAS t\u00e4itis selle n\u00f5udmise ja maksis summa ise Euroopa Liidule tagasi.\n(Allikas: Vikipeedia)"}
{"text":"Soomes levib ohtlik pettus, kus pakutakse tasuvat t\u00f6\u00f6dPaljud inimesed on viimasel ajal n\u00e4inud sotsiaalmeedia kanalis Facebookis postitusi, kus otsitakse kiiresti t\u00f6\u00f6tajaid. Eelk\u00f5ige on t\u00f6\u00f6otsingute grupid on neid kuulutusi t\u00e4is.\n\u201eSaadaval osalise ja t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6 Soomes. Asukoht: Tampere, Turu ja Helsingi. Saadaval on hommikused\/\u00f6ised vahetused (t\u00f6\u00f6p\u00e4evad\/n\u00e4dalavahetused). T\u00f6\u00f6aeg \u2013 5-8 tundi p\u00e4evas. T\u00e4ispalk \u2013 1400-1600\u20ac\/n\u00e4dal koos lisatasuga. Osalise t\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6tasu 200 \u20ac\/p\u00e4ev koos lisatasuga.\u201d\nK\u00f5lab ahvatlevalt?\nTeadete avaldajate profiilid tunduvad usaldusv\u00e4\u00e4rsed: info sisaldab nii haridust kui ka elukohta. M\u00f5nel kontol on ka perefotod, vahendab Iltalehti.\nTeadetes lubatakse muuhulgas, et pakutav t\u00f6\u00f6 ei m\u00f5juta \u00fchtegi olemasolevat t\u00f6\u00f6d ega palka. Erilist kogemust pole vaja ja v\u00f5imalik on ka kaugt\u00f6\u00f6.\nPealtn\u00e4ha tunduvad teated usutavad. Huvilistel palutakse \u00fchendust v\u00f5tta kuulutuse avaldajaga.\nSee k\u00f5lab isegi liiga h\u00e4sti, et t\u00f5si olla. Ja nii see kahjuks on.\nSoomlanna Henna on \u00fcks pettuse ohvreid.\nN\u00e4gin Facebookis teadet, et t\u00f6\u00f6koht on vaba ja v\u00f5tsin kuulutajaga \u00fchendust, r\u00e4\u00e4gin naine. Ta \u00fctleb, et t\u00f6\u00f6tu \u00fcksikemana soovis ta t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusest kinni haarata.\nIdee lihtsast ja kiirest t\u00f6\u00f6st pakkus mulle huvi, sest sain pojaga kodus olla. Seega ei kuluks raha lasteaiatasudele.\nV\u00e4idetavalt oli Hennale pakutud t\u00f6\u00f6koht USA l\u00f5bustusparkide keti Six Flags assistent. \u00dclesandeks oli keti l\u00f5bustusparkide hindamine eraldi rakenduse abil.\nIltalehti on n\u00e4inud ekraanipilte petise ja Henna vahelisest s\u00f5numivahetusest.\nS\u00f5numivahetus oli t\u00f5esti kiire ja tundus alguses usaldusv\u00e4\u00e4rne. Agent, kes minuga r\u00e4\u00e4kis, andis mulle \u00fcksikasjalikud juhised t\u00f6\u00f6 kohta, r\u00e4\u00e4gib naine.\nHennale tehti t\u00f6\u00f6 jaoks mitu erinevat kontot ja tal soovitati alla laadida Telegrami s\u00f5numirakendus. Hennale tehti hindamiss\u00fcsteemis konto. Talle \u00f6eldi, et esmalt peab ta agendikonto kaudu tegema 45 arvustust.\nAgendi kontol tehtud arvustuste eest lubati mulle 30 protsenti vahendustasu, r\u00e4\u00e4gib naine.\nRaha ei saanud aga v\u00e4lja v\u00f5tta enne, kui Henna oma kasutajakonto alt arvustused uuesti tegi.\nKeeruline protsess h\u00f5lmas ka Revoluti pangakonto ja OKX rahakoti loomist kr\u00fcptovaluuta \u00fclekandmiseks. Samuti pidi Henna oma pangakontolt kandma 22 eurot hindamiss\u00fcsteemi, kus see raha oli.\nAlguses l\u00e4ks k\u00f5ik \u00fcsna libedalt. Kontoga tekkis aga probleeme, kui peale \u00fclekannet oli hindamiskontol 22 eurot miinust.\nKui konto oli miinuses, ei saanud arvustusi teha. Probleemi p\u00f5hjustas aga n\u00e4dalavahetusel toimunud konto \u00fclekanne ning Henna j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d esmasp\u00e4eval.\nHenna sai p\u00e4rast arvustuste tegemist umbes 200 USDT oma kontole. USDT on tether, stabiilne valuuta, mis on seotud USA dollariga. \u00dcks tether on v\u00e4\u00e4rt umbes 0,93 eurot.\nSain juhised raha eurodeks vahetamiseks ja raha laekus kontole normaalselt. M\u00f5tlesin, et kas see on t\u00f5esti nii lihtne, \u00fctleb Henna.\nPeagi hakkas aga korraldus tunduma kummaline. Hindamiskonto oli j\u00e4rsku 150 dollarit miinuses.\nHenna imestas selle \u00fcle. Ta kandis kontole raha juurde, et see oleks nullis ja j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d. Peagi kordus sama lugu, kuid seekord oli konto 450 dollarit miinuses.\nHenna maksis ka selle eest, sest arvas, et saab raha tagasi. Agent kinnitas talle samuti, et selliseid asju juhtub harva ja kolmas negatiivne n\u00e4it on ebat\u00f5en\u00e4oline.\nSiiski see juhtus. Varsti oli konto peaaegu 800-ga miinuses. Siis v\u00f5tsin IT-valdkonnas t\u00f6\u00f6tava t\u00fctrega \u00fchendust, et midagi on lahti, r\u00e4\u00e4gib naine.\nT\u00fctar aitas emal asja selgitada ja v\u00f5ttis \u00fchendust Six Flagsi keti klienditeenindusega. Peagi selgus, et ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja ei p\u00e4\u00e4se isegi k\u00f5nealusele hindamislehele ligi. Ta \u00fctles, et neil pole isegi sellist t\u00f6\u00f6d.\nHennale j\u00f5udis siis kohale, et teda on petetud. Lisaks kummalistele miinusn\u00e4itudele tekitasid kahtlusi s\u00f5numid, mis ta oma agendilt kummalistel aegadel sai.\nNeed s\u00f5numid kustutati v\u00e4ga kiiresti. Tagantj\u00e4rele sain aru, et need olid m\u00f5eldud kelmuse teistele sihtm\u00e4rkidele, arvab ta.\nHenna kaotas petturitele umbes 460 eurot.\nSarnaseid petuteateid on olnud nii paljudes Facebooki gruppides kui ka t\u00f6\u00f6kuulutuste jaoks m\u00f5eldud gruppides.\nHenna soovib oma kogemusest avalikult r\u00e4\u00e4kida, sest ta loodab, et see aitab teisi, keda on petetud.\nMuidugi on see v\u00e4ga piinlik, kuid ma ei ole n\u00f5us h\u00e4bi p\u00e4rast vaikima, kui selle pettuse enda kohta pole peaaegu mingit teavet, r\u00e4\u00e4gib naine.\nP\u00e4rast pettust pole ta enda kontodel kahtlast tegevust m\u00e4rganud. N\u00fc\u00fcd on tal aga probleeme Revoluti pangakontoga.\nMuidugi on kurb ja piinlik, aga \u00f5nneks rohkem raha ei kulunud, m\u00e4rgib naine.\nTa lisab, et \u00fcks tuttav meelitati samuti sinna t\u00f6\u00f6le. Henna kogemusest kuuldes ta aga l\u00f5petas. Henna s\u00f5nul ei j\u00e4\u00e4nud k\u00f5nealune tuttav rahast ilma.\nP\u00e4rast intervjuud \u00fctles Henna, et tegi juhtunu kohta kuriteoteate."}
{"text":"\u00abTa ei ole seda tahtnud ega omandanud\u00bb: Keres peab Pruunsillale esitatud kahtlustust v\u00e4\u00e4raks ja otsituksBigbanki n\u00f5ukogu esimehe ja Isamaa erakonna suurtoetaja Parvel Pruunsilla advokaat Paul Keres lausus p\u00e4rast tema kliendile esitatud kuriteokahtlustusega tutvumist, et mitte \u00fchelgi moel ei saa v\u00e4ita, et Pruunsild oleks isiklikult huvitatud Tartus Kuperjanovi t\u00e4nav 9 asuva endise Eesti Rahva Muuseumi ja raudteelaste klubi hoone soetamisest endale.\u00abSee on otseselt v\u00e4\u00e4r,\u00bb \u00fctles Keres. \u00abTa ei ole tahtnud seda [endale] omandada ja ei ole seda omandanud.\u00bb\nKeres m\u00e4rkis, et algusest peale on hoonet soovinud endale osta \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioon Sakala, mitte Pruunsild, ent Sakalat kui ostust huvitatud \u00fchendust ei nimeta Pruunsillale esitatud kahtlustus kordagi. Pruunsild on korporatsiooni Sakala \u00fcks umbes neljasajast liikmest.\nSamuti ei ole Kerese s\u00f5nul \u00f5ige samastada Pruunsilda Bigbankiga, mis on andnud laenu Humala l\u00e4hisugulastele kinnisvara soetamiseks ning mille v\u00f5lakirju on mullu omandanud Humal. \u00abBigbanki vara ei ole Pruunsilla vara, Pruunsillal on lihtsalt osalus ettev\u00f5ttes,\u00bb \u00fctles Keres ja t\u00f5i v\u00f5rdluse: \u00abSee ei ole nii, et RKASile [riigi kinnisvara aktsiaseltsile] kuuluvad hooned on [peaminister] Kaja Kallase hooned.\u00bb\nPruunsillale, kes on Bigbanki n\u00f5ukogu esimees, kuulub 50 protsenti Bigbanki aktsiatest.\nKeres \u00fctles, et Pruunsillale esitatud kahtlustus ning selles esitatud seosed on t\u00e4ielikult otsitud.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Gerd Raudsepp kommenteeris Postimehele, et seni kogutud t\u00f5endite kohaselt oli Pruunsillal huvi, et Tartu linn kinnistust Kuperjanovi 9 loobuks ja selle saavutamiseks m\u00f5jutas ta abilinnapead. \u00abSellel, millised olid tema [Pruunsilla] edasised plaanid v\u00f5i kes ja kuidas selle kinnistu omandas, pole t\u00e4htsust,\u00bb \u00fctles Raudsepp, \u00absest kui otsustusprotsessi k\u00e4igus toime pandud korruptsioonikuritegu leiab t\u00f5endamist, siis sai otsustusprotsessi ausus ja l\u00e4bipaistvus k\u00f5igele vaatamata kahju.\u00bb\n\nProkur\u00f6ri kahtlustused\n\nKriminaalasi on algatatud mullu 3. oktoobril seoses sellega, et Tartu linnavarade ja rahanduse eest vastutava Tartu linnapea Priit Humala suhtes on t\u00f5usetunud kahtlus, et ta on rikkunud toimingupiirangut eriti suures ulatuses.\nProkur\u00f6r Raudsepa s\u00f5nul seisneb v\u00f5imaliku korruptsioonikuriteo ehk toimingupiirangu rikkumise kahtlustus selles, et Humal ei taandanud ennast toimingutest ja otsustusprotsessist, millest ta oleks pidanud end seotuse t\u00f5ttu Pruunsillaga taandama. Raudsepp m\u00e4rkis, et samast otsustusprotsessist taandas end \u00fcks teine linnavalitsuse t\u00f6\u00f6taja, kes on seotud Sakala korporatsiooniga. \u00abKui ka Priit Humal oleks end nii taandanud, siis ei oleks praegu alust r\u00e4\u00e4kida toimingupiirangu rikkumise ja sellele kaasaaitamise kahtlustusest,\u00bb lausus Raudepp.\nKerese s\u00f5nul on t\u00e4iesti normaalne, et Sakalaga seotud inimene end otsustusprotsessist taandas, kuid ta k\u00fcsis: \u00ab[Kas] Humal peaks [end] taandama, sest ta on seotud Pruunsillaga ja Pruunsild on seotud Sakalaga? Kusjuures Pruunsillaga on Humal seotud nii, et ta on ostnud v\u00f5lakirju Bigbankilt, mis on seotud Sakalaga, ja tema \u00f5de on v\u00f5tnud Bigbankist laenu.\u00bb\nHumalale on esitatud kahtlustus selles, et ta osales Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud koosolekutel, aruteludel ja Tartu linna esindajana kinnistu omandamisest keeldumise otsustamisel. \u00abSeni kogutud t\u00f5endite kohaselt oli Parvel Pruunsillal huvi, et Tartu linn kinnistust loobuks ja selle saavutamiseks m\u00f5jutas Parvel Pruunsild abilinnapead,\u00bb \u00fctles Raudsepp Postimehele.\n\nIsiklik l\u00e4bisaamine\n\nKahtlustus v\u00e4idab, et Humal on Pruunsillaga seotud isik. Seotus seisneb selles, et Pruunsild on kandnud 27. jaanuaril 2022. aastal Humalale p\u00e4rast 2021. aasta oktoobris toimunud kohalikke valimisi \u00fcle 3000 eurot, Pruunsilla kinnitusel valimiskulude katteks. Samuti on seotusena\nkahtlustuses kirjas, et Priit ja Anna Humal on Tartus \u00fchisomandisse soetanud korteri, millele on seatud h\u00fcpoteek summas 57 200 eurot Bigbanki kasuks. Kirjas on ka see, et Priit Humala \u00f5de Teele on koos abikaasaga soetanud eelmise aasta 4. augustil Tartus \u00fchisomandisse korteri, millele on seatud h\u00fcpoteek 182 000 eurot Bigbanki kasuks.\nKahtlustuses on kirjas, et Humala ja Pruunsilla kokkuleppe tulemusel n\u00f5ustus Bigbank finantseerima Humala teise \u00f5e Kadri kinnisvaralaenu. Millal see kokkulepe olevat s\u00f5lmitud, seda kahtlustuses kirjas pole.\nMullu septembris oli Humal kahtlustuse andmeil omandanud kokku 40 035 euro v\u00e4\u00e4rtuses Bigbanki v\u00f5lakirju.\nKahtlustuses on kirjas: \u00abLisaks on menetluses tuvastatud P. Pruunsilla oluline m\u00f5ju P. Humala tegevusele ka l\u00e4bi erakondliku ja isikliku hea l\u00e4bisaamise. P. Humal oli teadlik sellest, millistel motiividel ja eesm\u00e4rkidel on P. Pruunsild huvitatud sellest, [et] Tartu linn loobuks Kuperjanovi tn 9 asuva kinnistu ostuees\u00f5igusest.\u00bb T\u00e4psustusi neile v\u00e4idetele kahtlustuses ei ole.\nPruunsild viibib eelmise n\u00e4dala l\u00f5pust homseni Kanadas Torontos korporatsiooni Sakala vennastuspeol.\n\nP\u00f5hjendamata seosed\n\nKahtlustus v\u00e4idab, et Pruunsild aitas kaasa Humala toimingupiirangu rikkumisele. \u00abP. Pruunsild osutas vaimset kaasabi sellega, et j\u00e4rjepideva suhtluse, tegevuse eesm\u00e4rgi meeldetuletamise ja tulemuste kohta k\u00fcsimisega m\u00f5jutas ja tugevdas P. Humala teotahet veenma ja m\u00f5jutama Tartu Linnavalitsust Kuperjanovi 9 kinnistu ostuees\u00f5igusest loobuma. P. Pruunsilla tegevus [oli] P. Humala teotahte loomisel olulise kaaluga.\u00bb\nProkuratuuri v\u00e4itel on alust kahtlustada, et Pruunsild aitas Humala toimingupiirangu rikkumisele kaasa eriti suures ulatuses.\nKeres tuletas meelde, et prokuratuur on saanud v\u00e4idetavate toimingupiirangu rikkumiste uurimisega L\u00f5una-Eestis kaotusi nii paremalt kui vasakult. Eriti asjakohaseks nimetas ta siinkohal endise Tartu abilinnapea Valvo Semilarski asjas tehtud kohtuotsust, kus ringkonnakohus hindas pikalt ja p\u00f5hjalikult seda, milllisel juhul saavad tekkida ametiisikul ja teisel isikul korruptsioonivastse seadusega reguleeritud seosed.\nRingkonnakohus \u00fctles, et mida tavalisemad ja impersonaalsemad on isikute vahelised lepingud, seda v\u00e4iksem on nende seotus, ja t\u00f5i n\u00e4iteks, et pank ja ametiisik ei saa olla seotud seet\u00f5ttu, on ametiisik on v\u00f5tnud pangast kodulaenu. Seega on seos, mida prokuratuur \u00fcritab luua Pruunsilla ja Humala vahel, Kerese s\u00f5nul ringkonnakohtu otsusega kontseptuaalselt \u00fcmber l\u00fckatud.\n\u00abAntud juhul on seos veelgi kaugem, sest mitte Pruunsild ei ole andnud Humalale kodulaenu, vaid seda on andnud Bigbank,\u00bb lisas Keres.\n\nL\u00e4biotsimine laste tubades\n\n19. mail ehk kaks ja pool n\u00e4dalat tagasi esitas ringkonnaprokur\u00f6r Gerd Raudsepp Pruunsilla elukoha ja tema kasutuses oleva nelja s\u00f5iduki l\u00e4biotsimise taotluse, p\u00f5hjendades, et v\u00e4idetava kuriteo igak\u00fclgseks ja t\u00e4ielikuks t\u00f5endamiseks on vaja koguda lisat\u00f5endeid, mida k\u00e4esolevas menetlusetapis on v\u00f5imalik saada vaid l\u00e4biotsimisega.\nEelmise n\u00e4dala l\u00f5pus Postimehele antud usutluses \u00fctles Pruunsild, et tema vastu kokku klopsitud kahtlustus on kalastamine, mille eesm\u00e4rk on temalt \u00e4rav\u00f5etud arvutist ja telefonist leida midagi, mille alusel panna tema vastu p\u00fcsti uus, prokuratuuri vaatevinklist loodetavasti palju t\u00f5sisem kaasus.\nRaudsepp \u00fctles Postimehele, et Pruunsilla telefonist ja arvutist saadud t\u00f5endite ainus eesm\u00e4rk on j\u00f5uda selgusele, kas konkreetses menetluses esitatud kuriteokahtlustus on t\u00f5endatud v\u00f5i mitte. Ent ta lisas, et kui konkreetse kuriteokahtlustuse kontrollimise k\u00e4igus tulevad ilmsiks t\u00f5endid ka m\u00f5ne teise kuriteo kohta, siis ei saa prokuratuur silma kinni pigistada, vaid on kohustatud p\u00f5hjendatud\nkuriteokahtlust t\u00e4iendavalt kontrollima. \u00abKindlasti ei v\u00f5eta aga kelleltki \u00fchtki seadet \u00e4ra lihtsalt teabe saamiseks, vaid konkreetses kriminaalasjas oluliste t\u00f5endite kogumiseks,\u00bb kinnitas Raudsepp.\nKeres k\u00fcsis Postimehele antud kommentaarides, miks pidid kaitsepolitsei t\u00f6\u00f6tajad l\u00e4bi otsima ka Pruunsilla laste magamistubasid, riivates sedasi nende eraelu puutumatust. \u00abJa milline digitaalne varamu oli prokuratuuri arvates peidus kasvuhoones?\u00bb esitas ta veel \u00fche k\u00fcsimuse.\nPruunsild \u00fctles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal usutluses Postimehele, et tema vastu esitatud kahtlustuse peamine eesm\u00e4rk on ehmatada \u00e4ra k\u00f5ik inimesed, kes v\u00f5iksid kunagi eales tahta toetada m\u00f5nda konservatiivset erakonda.\nSeda, et tegemist on poliitilise v\u00f5i muul ajendil alustatud menetlusega, nimetas Raudsepp alusetuks ja meelevaldseks, sest prokuratuur saab kriminaalmenetlust alustada vaid siis, kui on tekkinud kuriteo toimepanemise kahtlus. \u00abSelline kahtlus ei saa olla h\u00fcpoteetiline, see peab olema p\u00f5hjendatud ja tuginema teabele, mis sellise j\u00e4relduse teha v\u00f5imaldab,\u00bb lausus ta. Ta lisas, et antud kriminaalasjas on kogutud t\u00f5endite alusel v\u00f5imalik teha j\u00e4reldus, et kuriteokahtlus on olemas.\n\u00abEdasise menetluse k\u00e4igus saame t\u00f5endite p\u00f5hjal kontrollida, kas esialgsete t\u00f5endite p\u00f5hjal esitatud kahtlustus leiab sellisel kujul kinnitust,\u00bb s\u00f5nas Raudsepp."}
{"text":"The Telegraph: Iirimaal plaanitav lehmade veresaun on hoiatuseks kogu Euroopale\u00a0Foto: Pixabay \/ Pexels\nKliimapettuse ja Net Zero\u00b4ga (ehk netonullheitega) kaasnev hiilib meile aina l\u00e4hemale. \u201cTerroriorganisatsioonide\u201d nagu Maailma Majandusfoorumi ja \u00dcRO juhtimisel rakendatava Great Reseti filosoofiaga v\u00f5eti k\u00f5igepealt ette Hollandi p\u00f5llumehed, maade sundv\u00f5\u00f5randamise ja farmide sulgemisega, et t\u00e4ita EL-i s\u00fcsinikuheite eesm\u00e4rke. N\u00fc\u00fcd on k\u00e4es Iirimaa kord, kus valitsus uurib v\u00e4idetavalt plaane oma kliimaeesm\u00e4rkide saavutamiseks \u201cv\u00e4lja praakida\u201d umbes 200 000 lehma.\u202fSee skeem sarnaneks veidi vabatahtlikule koondamisele, sest farmeritele pakutaks rahalisi stiimuleid lehmadest loobumiseks, nenditakse Suurbritannia v\u00e4ljaandes The Telegraph.\n\u00a0\nBriti liha- ja piimatootjad on \u00e4revuses.\u202f\u00dcha selgemalt joonistub v\u00e4lja \u00f6komodernistlik tegevuskava, mille kohaselt tuleb tavalihast t\u00e4ielikult loobuda.\u202fSellist maailmavaadet ei esinda ainult roheaktivistidest Extinction Rebellioni kamp,\u202fpardal on ka paljud maailma poliitikud ja superstaarid.\nSuurte summade maksumaksja raha kulutamine produktiivloomade h\u00e4vitamisele on vaid \u00fcks tahk netonullheite hullusest.\nHollandi ja Iirimaa poliitikud ei vaata isegi otsa v\u00f5imalusele, et regeneratiivsed p\u00f5llumajandustehnikad v\u00f5imaldavad loomakasvatajatel aidata kliimamuutusi leevendada, sidudes pinnases s\u00fcsiniku.\u202fMulla s\u00fcsinikusisalduse t\u00e4pseks m\u00f5\u00f5tmiseks vajaliku tehnoloogia t\u00f6\u00f6tas hiljuti v\u00e4lja Briti ettev\u00f5te Ecometric.\u202fTulemused on jahmatavad.\u202fM\u00f5nele Briti loomakasvatajale makstakse n\u00fc\u00fcd, p\u00e4rast seda, kui nende lehmade r\u00f6hitsemisel tekkinud metaan on arvesse v\u00f5etud, pinnasesse eraldunud s\u00fcsiniku eest nn s\u00fcsinikukrediiti.\nSeega \u2013 kas v\u00f5iks lehmade \u201cv\u00e4lja praakimise\u201d asemel muuta nende pidamise hoopis looduss\u00f5balikumaks, mis\u202falustuseks t\u00e4hendaks n\u00e4iteks teraviljap\u00f5hise veises\u00f6\u00f6da asendamist rohuga? Kuigi kindlasti on aeg \u00fcle vaadata ka liigtootmine- ja tarbimine \u2013 keelustamine ja maksustamine ei ole teatavasti k\u00f5ige \u00f5igemad vahendid tasakaalu ja rahumeelse l\u00f5pptulemuse saavutamiseks.\n\u00a0\nAllikad: The Telegraph, Not a lot of people know that\n\u00a0\nToimetas Hando T\u00f5numaa"}
{"text":"PANKROTILOOD |\u00a0Kuidas hoogsalt kasvanud perefirma hiiglaslikes v\u00f5lgades l\u00f5petas?Poeg p\u00e4ris isalt k\u00fcmnetesse miljonitesse ulatuva k\u00e4ibega piiri\u00fclese haardega transpordifirma, kuid kauaks seda ei j\u00e4tkunud. Mis juhtus?\nApplaford ES Transport & Logistics O\u00dc \u00e4ri t\u00f5mbasid 20 aasta eest k\u00e4ima ettev\u00f5tlikud abikaasad Nirgid. Firma kujunes \u00e4\u00e4rmiselt paljulubavaks ning 2009. aastaks j\u00f5udsid nad enamikust kiiremini kasvanud transpordifirmade nimistusse.\nArtikliseeria \u201cPankrotilood\u201d vaatab tagasi Eesti l\u00e4hiajaloo suurematele pankrottidele, nende p\u00f5hjustele ja tagaj\u00e4rgedele.\n\u2013 Kuidas eduka m\u00f6\u00f6blifirma \u00e4ri l\u00f5puks p\u00f5hja k\u00f5rbes?\n\u2013 Kuidas muutus lootustandev miljonifirma suureks maksupettuseks?\nEelmise k\u00fcmnendi alguses j\u00f5udis ettev\u00f5tte k\u00e4ive suisa k\u00fcmnetesse miljonitesse eurodesse. Samal ajal aga l\u00e4ks juhtimine eakalt peremehelt l\u00f5plikult \u00fcle noorele transpordi\u00e4rimehele Raivo Nirgile. Sealtpeale hakkasid Applaford ESi tegevust saatma varjud ning kauaks seda ettev\u00f5tet enam ei olnud. Viimased aastad t\u00f5id kaasa \u00fc\u00fcratutesse summadesse ulatuvad v\u00f5lad, mida \u00fcritasid v\u00e4lja n\u00f5uda nii riik kui endised \u00e4ripartnerid.\nMiljonifirma vabariigi TOP-ides\nApplaford ES Transport & Logistics rajati 2002. aastal ning hakkas tegelema rahvusvaheliste vedude korraldamise ehk ekspediteerimisega. See t\u00e4hendab, et autodega ning muu f\u00fc\u00fcsilise ja kulukaga firma ei tegelenud, vaid oli asjaajaja kliendi ning vedaja vahel. Toona juhtisid alustavat ettev\u00f5tet Anne Nirk ja tema abikaasa Enn.\nSel alal n\u00e4hti eriti perspektiivikana just Euroopa Liidu suunda. T\u00f5esti, kaasad kasvatasid Applaford ESi \u00f5ige j\u00f5udsalt: kui esimesel paaril aastal j\u00e4i k\u00e4ive alla poole miljoni euro, siis juba 2007 t\u00f5i neile m\u00fc\u00fcgitulu 3,5 miljoni euro v\u00e4\u00e4ringus. Sealjuures teenis firma algusest peale kasumit \u2014 keskmiselt 40 000 euro ringis aastas.\nMajanduskriis Applaford ESi edukat \u00e4ri kreeni ei l\u00fckanud, k\u00fcll aga olid firma omanikeringis toimunud perekondlikud muutused. Kolmveerand osakutest l\u00e4ks 85-aastase vanaema Mai nimele, \u00fclej\u00e4\u00e4nud veerandi ning tegevjuhi tiitli sai algsete omanike poeg Raivo Nirk.\nNoore juhi k\u00e4e all kasvas firma veelgi hoogsamalt. 2009. aastal kuulutas \u00c4rip\u00e4ev Applaford ESi vabariigi edukuselt kolmandaks transpordiettev\u00f5tteks. Eesti valuuta muutumise j\u00e4rel kasvas firma k\u00e4ive \u00fcle 10 miljoni, 2013. aastaks aga juba 30 miljoni euroni.\nPoeg skeemitab firma rappa\nSamal aastal j\u00f5udis isa Enn paraku hooldekodusse. Kuigi kolmveerand aktsiatest l\u00e4ks tema k\u00e4tte, sai reaalsuses transpordifirma p\u00e4risperemeheks poeg Raivo. 2014. aastal suudeti Applaford ESiga teenida tervelt 1,4 miljonit eurot kasumit, kuid toonane j\u00e4i ka ettev\u00f5tte viimaseks majandusaruandeks.\n2018. aastaks oli Nirk j\u00f5udnud nii kaugele, et ettev\u00f5tte pankrotist ei olnud enam p\u00e4\u00e4su. Creditinfo suure paneeluuringu j\u00e4rgi oli ta toona ka suurim pankrotistuja. Applaford ES j\u00e4ttis endast maha tohutu maksuv\u00f5la \u2014 see ulatub veel praegugi 806 000 euroni. Aga see on pisku summa k\u00f5rval, mis 2010. aastate algul \u00fcheks lootustandvamaks firmaks peetud \u00e4ri erapartneritele v\u00f5lgu j\u00e4i.\n\u00c4rip\u00e4eva teatel j\u00e4ttis Applaford ES noorema Nirgi k\u00e4e all maksmata tervelt 16 miljoni euro jagu arveid. \u00dcheks raevukamaks tagasin\u00f5udjaks on sealjuures Tallink, kellele Applaford ES j\u00e4ttis maksmata \u201cvaid\u201d 83 000 eurot \u00fcleveotasusid. \u00dcle aastate kerkis see intressidega 300 000 euroni, enamiku summast moodustasid muidugi viivised.\nNirk kantis vaidluse \u00fcles kerkides \u00e4ritegevuse uude ettev\u00f5ttesse nimega Applaford Transport O\u00dc. Laevafirma sai aga sellele j\u00e4lile ning n\u00f5udis v\u00f5lad ka sealt v\u00e4lja. Nende s\u00f5nul olid Applaford ES Transport & Logisticsi veokid ning kogu maine vara uue firma omandusse l\u00e4inud, seega kandus \u00fcle ka vastutus v\u00f5lgade eest. Nendega n\u00f5ustus ka riigikohus.\nTranspordi\u00e4rimehe kuulsusetu l\u00f5pp\nKogu saaga tulemusel sai Raivo Nirk ettev\u00f5tluskeelu, kuid p\u00e4\u00e4ses aastasest vanglakaristusest tingimisi. Algse Applafordiga seotud n\u00f5udeid \u00fcritati rahaks teha veel mullugi. N\u00e4iteks oli pakkumisel 13 000-eurone n\u00f5ue, mille alghind m\u00e4\u00e4rati viimasel enampakkumisel vaid 200 euro peale.\nFirma rappa juhtinud Raivo Nirk viimasel ajal enam meedias ega \u00e4rimaastikul figureerinud ei ole. Veel m\u00f5ne aasta eest sai hulgaliselt t\u00e4helepanu tema omanduses olnud Malmik Logistika O\u00dc, mis on \u00fcks riigi tippmaksuv\u00f5lglasi 1,5 miljonini ulatuva k\u00e4ibemaksu puuduj\u00e4\u00e4giga.\n2014. aasta suvest saati hakkas noorem Nirk ettev\u00f5tte arvetega trikitama. Alles hiljem uurimise k\u00e4igus selgus, et firmal on j\u00e4etud k\u00e4ibedeklaratsioonides kajastamata tervelt paarik\u00fcmne arve ehk 1,7 miljoni euro jagu k\u00e4ivet. Sama sammuga l\u00e4ks asi edasi, see t\u00f5i ka tohutu maksun\u00f5ude. T\u00e4psemalt kirjutas \u00c4rigeenius sellest kaasusest Riigipetjate sarjas.\nK\u00f5mulisemate s\u00fcndmuste poole pealt sai palju t\u00e4helepanu \u00fcks vahejuhtum 2017. aastast. Nimelt kulges toona jaanuaris Viimsi suunas \u00fcks silmatorkavalt ohtlikke man\u00f6\u00f6vreid teinud Bentley Flying Spur. Kui politsei luksusauto kinni pidas, leiti selle roolist enam kui 1,5-promillises joobes Raivo Nirk."}
{"text":"Hiilib maksudest k\u00f5rvale: Soome veebipood on Eesti riigile \u00fcle poole miljoni euro v\u00f5lguPilt on illustreeriv.Foto: Dmitri Kotjuh\/ J\u00e4rva Teataja\nPRO tellijale\nSoome veebipoel on tekkinud Eesti riigi ees \u00fcle 600 000-eurone maksuv\u00f5lg.\nLoe ka: Pole kaupa ega raha: TTJA pani kinni kliente t\u00fcssanud e-poe\nSelle aasta alguses kirjutasime, et ettev\u00f5ttel Suomen Nettikirpputorit Oy, internetis tegutseval Soome kirbuturul, on Eestis tekkinud enam kui poole miljoni eurone maksuv\u00f5lg. Korduvalt Eestis maksude maksmisega h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud firma v\u00f5lasumma on kerkinud juba \u00fcle 600 000 euro.\u00a0\nMaksu- ja tolliamet viitas, et Eestis \u00e4rikeha puudumine ei takista Soome firmalt maksuraha k\u00e4ttesaamist.\nLigi k\u00fcmme aastat tagasi tegevust alustanud Suomen Nettikirpputorit juhitakse Oulust. Selle aasta alguses oli ettev\u00f5tte p\u00f5hiv\u00f5lg maksu- ja tolliameti andmetel 522 115,66 eurot ning see on \u00fcleval olnud alates 2020. aasta s\u00fcgisest.\nKoos intressi ja sunnirahaga oli tegelik v\u00f5lg juba \u00fcle 545 000 euro, millest suurema osa moodustab tasumata k\u00e4ibemaks. N\u00fc\u00fcdseks on ettev\u00f5tte maksuv\u00f5lg kasvanud juba pea 665 000 euroni, t\u00e4psemalt koos intressidega 664 741,28 euroni, ning endiselt moodustab sellest suurema osa k\u00e4ibemaks.\nMaksu- ja tolliamet ei saanud v\u00f5la tekkimislugu kommenteerida, viidates maksusaladuse kaitse p\u00f5him\u00f5ttele. K\u00fcll aga \u00fctles MTA meediasuhete spetsialist Kertu Laadoga, et v\u00e4lisriigis asuvate ettev\u00f5tete osas teevad maksuhaldurid \u00fcle maailma ja eriti Euroopa Liidu siseselt v\u00e4ga head koost\u00f6\u00f6d ning riigipiirid ei ole kindlasti takistuseks menetluse l\u00e4biviimisel, kuigi see on aegan\u00f5udvam protsess.\nEttev\u00f5tte asutaja ja tegevjuht Ossi Salo ei vastanud ajakirjaniku p\u00e4ringule.\nSuomen Nettikirpputorit Oy on Eestis k\u00e4ibemaksukohustuslasena registreeritud alates 2017. aasta juunist. Ettev\u00f5tte majandusaasta aruande j\u00e4rgi oli Suomen Nettikirpputorit Oy k\u00e4ive 2020. aasta augustist 2021. aasta augustini umbes 2,5 miljonit eurot. Sama perioodi jooksul j\u00e4i ettev\u00f5te 640 000 euroga kahjumisse. Eelneval majandusaastal oli ettev\u00f5tte k\u00e4ive \u00fcle 1,7 miljoni euro ning kahjum 331 000 eurot.\nEesti E-Kaubanduse Liidu tegevjuht T\u00f5nu V\u00e4\u00e4t kommenteeris tookord, et kauba m\u00fc\u00fcmiseks ei pea igas riigis eraldi \u00e4rikeha registreerima. Ta nentis, et pole konkreetsest ettev\u00f5ttest varem kuulnud ning ei oska seet\u00f5ttu ka v\u00f5la tekkimist kommenteerida. \u201cEuroopa Liidus tuleb alates 10 000-eurosest k\u00e4ibest ennast igas riigis, kuhu m\u00fc\u00fcd, v\u00f5tta k\u00e4ibemaksukohustuslaseks ja sinna riiki k\u00e4ibemaks tasuda, midagi muud registreerima ei pea,\u201d s\u00f5nas ta.\nSuomen Nettikirpputorit Oy, ingliskeelse nimega netflea.com, tegutseb enda kirjelduse j\u00e4rgi kolmanda osapoolena m\u00fc\u00fcja ja ostja vahel ning lubab muuta tehingu probleemivabaks. Kauba ostjale lubatakse tehing mugavaks teha niimoodi, et k\u00f5ik eri m\u00fc\u00fcjatelt ostetud tooted saadetakse kohale \u00fche pakiga.\u00a0\nM\u00fc\u00fcja jaoks peaks tehing k\u00e4ima j\u00e4rgnevalt: m\u00fc\u00fcja valib, millised asjad ta tahab maha m\u00fc\u00fca, teeb nendest pildid, paneb juurde hinnad ja kirjutab l\u00fchikesed kirjeldused, seej\u00e4rel pakib ta k\u00f5ik asjad \u00fchte pakki ning saadab ettev\u00f5ttele. Kui tooted on m\u00fc\u00fcdud, siis ilmub raha lihtsalt m\u00fc\u00fcja kontole Netflea keskkonnas. Ettev\u00f5tte pakutud teenus seisneb selles, et kogu esemete saatmise, tagasisaatmiste ja k\u00fcsimustega tegeleb ettev\u00f5te ise.\nEesti e-poe maksuv\u00f5lg\nMaksuv\u00f5lglasi leidub ka Eesti e-poodide hulgas. N\u00e4iteks m\u00f6\u00f6bli ja muu sisustuskauba m\u00fc\u00fcgiga tegeleva ettev\u00f5tte Einarssta Khayerullah O\u00dc, varasemalt tuntud kui Kodukoi O\u00dc, maksuv\u00f5lg on \u00fcle 10 000 euro. V\u00f5la alguskuup\u00e4ev oli 10. detsember 2021.\u00a0\nLisaks maksuv\u00f5lale on ettev\u00f5te endast maha j\u00e4tnud k\u00fcmneid pettunud kliente, kes pole kaupmehelt saanud tellitud kaupa k\u00e4tte ning lisaks pole kaupmees neile lubatud t\u00e4htajaks ka raha tagasi maksnud. Tarbijad on p\u00f6\u00f6rdunud probleemide p\u00e4rast ka tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti poole, kuid komisjonile kaupmees selgitusi pole andnud.\u00a0"}
{"text":"Keres peab Pruunsillale esitatud kahtlustust v\u00e4\u00e4raks ja otsituksTALLINN, 5. juuni, BNS \u2013 Bigbanki n\u00f5ukogu esimehe ja Isamaa erakonna suurtoetaja Parvel Pruunsilla advokaat Paul Keres lausus p\u00e4rast tema kliendile esitatud kuriteokahtlustusega tutvumist, et mitte \u00fchelgi moel ei saa v\u00e4ita, et Pruunsild oleks isiklikult huvitatud Tartus Kuperjanovi t\u00e4nav 9 asuva endise Eesti Rahva Muuseumi ja raudteelaste klubi hoone soetamisest endale, kirjutab Postimees.\n\"See on otseselt v\u00e4\u00e4r,\" \u00fctles Keres. \"Ta ei ole tahtnud seda [endale] omandada ja ei ole seda omandanud.\" Keres m\u00e4rkis, et algusest peale on hoonet soovinud endale osta \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioon Sakala, mitte Pruunsild, ent Sakalat kui ostust huvitatud \u00fchendust ei nimeta Pruunsillale esitatud kahtlustus kordagi. Pruunsild on korporatsiooni Sakala \u00fcks umbes neljasajast liikmest.\nSamuti ei ole Kerese s\u00f5nul \u00f5ige samastada Pruunsilda Bigbankiga, mis on andnud kinnisvara soetamiseks laenu eelmisel n\u00e4dalal ametist tagasi astunud Tatu abilinnapea Priit Humala l\u00e4hisugulastele ning mille v\u00f5lakirju on mullu omandanud Humal.\n\"Bigbanki vara ei ole Pruunsilla vara, Pruunsillal on lihtsalt osalus ettev\u00f5ttes,\" \u00fctles Keres ja t\u00f5i v\u00f5rdluse: \"See ei ole nii, et RKASile [riigi kinnisvara aktsiaseltsile] kuuluvad hooned on [peaminister] Kaja Kallase hooned.\"\u00a0Pruunsillale, kes on Bigbanki n\u00f5ukogu esimees, kuulub 50 protsenti Bigbanki aktsiatest.\nKeres \u00fctles, et Pruunsillale esitatud kahtlustus ning selles esitatud seosed on t\u00e4ielikult otsitud.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Gerd Raudsepp kommenteeris Postimehele, et seni kogutud t\u00f5endite kohaselt oli Pruunsillal huvi, et Tartu linn kinnistust Kuperjanovi 9 loobuks ja selle saavutamiseks m\u00f5jutas ta abilinnapead.\n\"Sellel, millised olid tema [Pruunsilla] edasised plaanid v\u00f5i kes ja kuidas selle kinnistu omandas, pole t\u00e4htsust,\" \u00fctles Raudsepp, \"sest kui otsustusprotsessi k\u00e4igus toime pandud korruptsioonikuritegu leiab t\u00f5endamist, siis sai otsustusprotsessi ausus ja l\u00e4bipaistvus k\u00f5igele vaatamata kahju,\" m\u00e4rkis prokur\u00f6r.\nKriminaalasi algatati mullu 3. oktoobril seoses sellega, et Tartu linnavarade ja rahanduse eest vastutava Tartu linnapea Priit Humala suhtes t\u00f5usetus kahtlus, et ta on rikkunud toimingupiirangut eriti suures ulatuses.\nProkur\u00f6r Raudsepa s\u00f5nul seisneb v\u00f5imaliku korruptsioonikuriteo ehk toimingupiirangu rikkumise kahtlustus selles, et Humal ei taandanud ennast toimingutest ja otsustusprotsessist, millest ta oleks pidanud end seotuse t\u00f5ttu Pruunsillaga taandama.\nRaudsepp m\u00e4rkis, et samast otsustusprotsessist taandas end \u00fcks teine linnavalitsuse t\u00f6\u00f6taja, kes on seotud Sakala korporatsiooniga. \"Kui ka Priit Humal oleks end nii taandanud, siis ei oleks praegu alust r\u00e4\u00e4kida toimingupiirangu rikkumise ja sellele kaasaaitamise kahtlustusest,\" lausus Raudepp.\nKerese s\u00f5nul on t\u00e4iesti normaalne, et Sakalaga seotud inimene end otsustest taandas, kuid ta k\u00fcsis: \"[Kas] Humal peaks [end] taandama, sest ta on seotud Pruunsillaga ja Pruunsild on seotud Sakalaga? Kusjuures Pruunsillaga on Humal seotud nii, et ta on ostnud v\u00f5lakirju Bigbankilt, mis on seotud Sakalaga, ja tema \u00f5de on v\u00f5tnud Bigbankist laenu.\"\nHumalale on esitatud kahtlustus selles, et ta osales Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud koosolekutel, aruteludel ja Tartu linna esindajana kinnistu omandamisest keeldumise otsustamisel. \"Seni kogutud t\u00f5endite kohaselt oli Parvel Pruunsillal huvi, et Tartu linn kinnistust loobuks ja selle saavutamiseks m\u00f5jutas Parvel Pruunsild abilinnapead,\" \u00fctles Raudsepp Postimehele.\nKahtlustus v\u00e4idab, et Humal on Pruunsillaga seotud isik. Seotus seisneb selles, et Pruunsild on kandnud 27. jaanuaril 2022. aastal Humalale p\u00e4rast 2021. aasta oktoobris toimunud kohalikke valimisi \u00fcle 3000 eurot, Pruunsilla kinnitusel valimiskulude katteks.\nSamuti on seotusena kahtlustuses kirjas, et Priit ja Anna Humal on Tartus \u00fchisomandisse soetanud korteri, millele on seatud h\u00fcpoteek summas 57 200 eurot Bigbanki kasuks. Kirjas on ka see, et Priit Humala \u00f5de Teele on koos abikaasaga soetanud eelmise aasta 4. augustil Tartus \u00fchisomandisse korteri, millele on seatud h\u00fcpoteek 182 000 eurot Bigbanki kasuks.\nKahtlustuses on kirjas, et Humala ja Pruunsilla kokkuleppe tulemusel n\u00f5ustus Bigbank finantseerima Humala teise \u00f5e Kadri kinnisvaralaenu. Millal see kokkulepe olevat s\u00f5lmitud, seda kahtlustuses kirjas pole.\nMullu septembris oli Humal kahtlustuse andmeil omandanud kokku 40 035 euro v\u00e4\u00e4rtuses Bigbanki v\u00f5lakirju.\nKahtlustuses on kirjas: \"Lisaks on menetluses tuvastatud P. Pruunsilla oluline m\u00f5ju P. Humala tegevusele ka l\u00e4bi erakondliku ja isikliku hea l\u00e4bisaamise. P. Humal oli teadlik sellest, millistel motiividel ja eesm\u00e4rkidel on P. Pruunsild huvitatud sellest, [et] Tartu linn loobuks Kuperjanovi tn 9 asuva kinnistu ostuees\u00f5igusest.\" T\u00e4psustusi neile v\u00e4idetele kahtlustuses ei ole.\nKahtlustus v\u00e4idab, et Pruunsild aitas kaasa Humala toimingupiirangu rikkumisele. \"P. Pruunsild osutas vaimset kaasabi sellega, et j\u00e4rjepideva suhtluse, tegevuse eesm\u00e4rgi meeldetuletamise ja tulemuste kohta k\u00fcsimisega m\u00f5jutas ja tugevdas P. Humala teotahet veenma ja m\u00f5jutama Tartu Linnavalitsust Kuperjanovi 9 kinnistu ostuees\u00f5igusest loobuma. P. Pruunsilla tegevus [oli] P. Humala teotahte loomisel olulise kaaluga.\"\nProkuratuuri v\u00e4itel on alust kahtlustada, et Pruunsild aitas Humala toimingupiirangu rikkumisele kaasa eriti suures ulatuses.\nPruunsild \u00fctles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal usutluses Postimehele, et tema vastu esitatud kahtlustuse peamine eesm\u00e4rk on ehmatada \u00e4ra k\u00f5ik inimesed, kes v\u00f5iksid kunagi eales tahta toetada m\u00f5nda konservatiivset erakonda.\nSeda, et tegemist on poliitilise v\u00f5i muul ajendil alustatud menetlusega, nimetas Raudsepp alusetuks ja meelevaldseks, sest prokuratuur saab kriminaalmenetlust alustada vaid siis, kui on tekkinud kuriteo toimepanemise kahtlus.\n\"Selline kahtlus ei saa olla h\u00fcpoteetiline, see peab olema p\u00f5hjendatud ja tuginema teabele, mis sellise j\u00e4relduse teha v\u00f5imaldab,\" lausus ta. Ta lisas, et antud kriminaalasjas on kogutud t\u00f5endite alusel v\u00f5imalik teha j\u00e4reldus, et kuriteokahtlus on olemas.\n\"Edasise menetluse k\u00e4igus saame t\u00f5endite p\u00f5hjal kontrollida, kas esialgsete t\u00f5endite p\u00f5hjal esitatud kahtlustus leiab sellisel kujul kinnitust,\" s\u00f5nas Raudsepp.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Keres peab Pruunsillale esitatud kahtlustust v\u00e4\u00e4raks ja otsituksTALLINN, 5. juuni, BNS \u2013 Bigbanki n\u00f5ukogu esimehe ja Isamaa erakonna suurtoetaja Parvel Pruunsilla advokaat Paul Keres lausus p\u00e4rast tema kliendile esitatud kuriteokahtlustusega tutvumist, et mitte \u00fchelgi moel ei saa v\u00e4ita, et Pruunsild oleks isiklikult huvitatud Tartus Kuperjanovi t\u00e4nav 9 asuva endise Eesti Rahva Muuseumi ja raudteelaste klubi hoone soetamisest endale, kirjutab Postimees.\n\"See on otseselt v\u00e4\u00e4r,\" \u00fctles Keres. \"Ta ei ole tahtnud seda [endale] omandada ja ei ole seda omandanud.\" Keres m\u00e4rkis, et algusest peale on hoonet soovinud endale osta \u00fcli\u00f5pilaskorporatsioon Sakala, mitte Pruunsild, ent Sakalat kui ostust huvitatud \u00fchendust ei nimeta Pruunsillale esitatud kahtlustus kordagi. Pruunsild on korporatsiooni Sakala \u00fcks umbes neljasajast liikmest.\nSamuti ei ole Kerese s\u00f5nul \u00f5ige samastada Pruunsilda Bigbankiga, mis on andnud kinnisvara soetamiseks laenu eelmisel n\u00e4dalal ametist tagasi astunud Tatu abilinnapea Priit Humala l\u00e4hisugulastele ning mille v\u00f5lakirju on mullu omandanud Humal.\n\"Bigbanki vara ei ole Pruunsilla vara, Pruunsillal on lihtsalt osalus ettev\u00f5ttes,\" \u00fctles Keres ja t\u00f5i v\u00f5rdluse: \"See ei ole nii, et RKASile [riigi kinnisvara aktsiaseltsile] kuuluvad hooned on [peaminister] Kaja Kallase hooned.\"\u00a0Pruunsillale, kes on Bigbanki n\u00f5ukogu esimees, kuulub 50 protsenti Bigbanki aktsiatest.\nKeres \u00fctles, et Pruunsillale esitatud kahtlustus ning selles esitatud seosed on t\u00e4ielikult otsitud.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Gerd Raudsepp kommenteeris Postimehele, et seni kogutud t\u00f5endite kohaselt oli Pruunsillal huvi, et Tartu linn kinnistust Kuperjanovi 9 loobuks ja selle saavutamiseks m\u00f5jutas ta abilinnapead.\n\"Sellel, millised olid tema [Pruunsilla] edasised plaanid v\u00f5i kes ja kuidas selle kinnistu omandas, pole t\u00e4htsust,\" \u00fctles Raudsepp, \"sest kui otsustusprotsessi k\u00e4igus toime pandud korruptsioonikuritegu leiab t\u00f5endamist, siis sai otsustusprotsessi ausus ja l\u00e4bipaistvus k\u00f5igele vaatamata kahju,\" m\u00e4rkis prokur\u00f6r.\nKriminaalasi algatati mullu 3. oktoobril seoses sellega, et Tartu linnavarade ja rahanduse eest vastutava Tartu linnapea Priit Humala suhtes t\u00f5usetus kahtlus, et ta on rikkunud toimingupiirangut eriti suures ulatuses.\nProkur\u00f6r Raudsepa s\u00f5nul seisneb v\u00f5imaliku korruptsioonikuriteo ehk toimingupiirangu rikkumise kahtlustus selles, et Humal ei taandanud ennast toimingutest ja otsustusprotsessist, millest ta oleks pidanud end seotuse t\u00f5ttu Pruunsillaga taandama.\nRaudsepp m\u00e4rkis, et samast otsustusprotsessist taandas end \u00fcks teine linnavalitsuse t\u00f6\u00f6taja, kes on seotud Sakala korporatsiooniga. \"Kui ka Priit Humal oleks end nii taandanud, siis ei oleks praegu alust r\u00e4\u00e4kida toimingupiirangu rikkumise ja sellele kaasaaitamise kahtlustusest,\" lausus Raudepp.\nKerese s\u00f5nul on t\u00e4iesti normaalne, et Sakalaga seotud inimene end otsustest taandas, kuid ta k\u00fcsis: \"[Kas] Humal peaks [end] taandama, sest ta on seotud Pruunsillaga ja Pruunsild on seotud Sakalaga? Kusjuures Pruunsillaga on Humal seotud nii, et ta on ostnud v\u00f5lakirju Bigbankilt, mis on seotud Sakalaga, ja tema \u00f5de on v\u00f5tnud Bigbankist laenu.\"\nHumalale on esitatud kahtlustus selles, et ta osales Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud koosolekutel, aruteludel ja Tartu linna esindajana kinnistu omandamisest keeldumise otsustamisel. \"Seni kogutud t\u00f5endite kohaselt oli Parvel Pruunsillal huvi, et Tartu linn kinnistust loobuks ja selle saavutamiseks m\u00f5jutas Parvel Pruunsild abilinnapead,\" \u00fctles Raudsepp Postimehele.\nKahtlustus v\u00e4idab, et Humal on Pruunsillaga seotud isik. Seotus seisneb selles, et Pruunsild on kandnud 27. jaanuaril 2022. aastal Humalale p\u00e4rast 2021. aasta oktoobris toimunud kohalikke valimisi \u00fcle 3000 eurot, Pruunsilla kinnitusel valimiskulude katteks.\nSamuti on seotusena kahtlustuses kirjas, et Priit ja Anna Humal on Tartus \u00fchisomandisse soetanud korteri, millele on seatud h\u00fcpoteek summas 57 200 eurot Bigbanki kasuks. Kirjas on ka see, et Priit Humala \u00f5de Teele on koos abikaasaga soetanud eelmise aasta 4. augustil Tartus \u00fchisomandisse korteri, millele on seatud h\u00fcpoteek 182 000 eurot Bigbanki kasuks.\nKahtlustuses on kirjas, et Humala ja Pruunsilla kokkuleppe tulemusel n\u00f5ustus Bigbank finantseerima Humala teise \u00f5e Kadri kinnisvaralaenu. Millal see kokkulepe olevat s\u00f5lmitud, seda kahtlustuses kirjas pole.\nMullu septembris oli Humal kahtlustuse andmeil omandanud kokku 40 035 euro v\u00e4\u00e4rtuses Bigbanki v\u00f5lakirju.\nKahtlustuses on kirjas: \"Lisaks on menetluses tuvastatud P. Pruunsilla oluline m\u00f5ju P. Humala tegevusele ka l\u00e4bi erakondliku ja isikliku hea l\u00e4bisaamise. P. Humal oli teadlik sellest, millistel motiividel ja eesm\u00e4rkidel on P. Pruunsild huvitatud sellest, [et] Tartu linn loobuks Kuperjanovi tn 9 asuva kinnistu ostuees\u00f5igusest.\" T\u00e4psustusi neile v\u00e4idetele kahtlustuses ei ole.\nKahtlustus v\u00e4idab, et Pruunsild aitas kaasa Humala toimingupiirangu rikkumisele. \"P. Pruunsild osutas vaimset kaasabi sellega, et j\u00e4rjepideva suhtluse, tegevuse eesm\u00e4rgi meeldetuletamise ja tulemuste kohta k\u00fcsimisega m\u00f5jutas ja tugevdas P. Humala teotahet veenma ja m\u00f5jutama Tartu Linnavalitsust Kuperjanovi 9 kinnistu ostuees\u00f5igusest loobuma. P. Pruunsilla tegevus [oli] P. Humala teotahte loomisel olulise kaaluga.\"\nProkuratuuri v\u00e4itel on alust kahtlustada, et Pruunsild aitas Humala toimingupiirangu rikkumisele kaasa eriti suures ulatuses.\nPruunsild \u00fctles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal usutluses Postimehele, et tema vastu esitatud kahtlustuse peamine eesm\u00e4rk on ehmatada \u00e4ra k\u00f5ik inimesed, kes v\u00f5iksid kunagi eales tahta toetada m\u00f5nda konservatiivset erakonda.\nSeda, et tegemist on poliitilise v\u00f5i muul ajendil alustatud menetlusega, nimetas Raudsepp alusetuks ja meelevaldseks, sest prokuratuur saab kriminaalmenetlust alustada vaid siis, kui on tekkinud kuriteo toimepanemise kahtlus.\n\"Selline kahtlus ei saa olla h\u00fcpoteetiline, see peab olema p\u00f5hjendatud ja tuginema teabele, mis sellise j\u00e4relduse teha v\u00f5imaldab,\" lausus ta. Ta lisas, et antud kriminaalasjas on kogutud t\u00f5endite alusel v\u00f5imalik teha j\u00e4reldus, et kuriteokahtlus on olemas.\n\"Edasise menetluse k\u00e4igus saame t\u00f5endite p\u00f5hjal kontrollida, kas esialgsete t\u00f5endite p\u00f5hjal esitatud kahtlustus leiab sellisel kujul kinnitust,\" s\u00f5nas Raudsepp.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Hendrik Aguri poolt koolist t\u00f5rjutud \u00f5petaja: ma ei olnud mitte \u00fchegi ihurakuga selleks valmisKohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumi staardirektoril Hendrik Aguril on probleem. Ajutiselt linnavalitsusse t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud staa\u017eikas ajaloo- ning \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00f5petaja Kaire J\u00f5e\u00a0Aguri otsusel sealt tagasi enam oodatud ei ole. Osa koolipere on toimunu p\u00e4rast v\u00e4ga pahane.Staa\u017eikas \u00f5petaja Kaire J\u00f5e asus Kohtla-J\u00e4rve abilinnapeana ametisse t\u00e4navu veebruaris. Sinna kutsus teda\u00a0p\u00e4rast kohaliku \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko korruptsiooniskandaali puhkemist lagunenud linnav\u00f5imu asemele uueks linnapeaks valitud Virve Linder. Kui algul oli jutt, et 39 aastat \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud J\u00f5e naaseb kooli s\u00fcgisel, siis n\u00fc\u00fcd see enam nii ei ole.\nJ\u00f5e lausus Postimehele, et ta g\u00fcmnaasiumiga seotud\u00a0teemal v\u00e4ga enam peatuda ei taha. \u00abK\u00f5ik see on mul juba \u00f5pilastele kirjutatud, tegelikult mul ei ole midagi juurde lisada,\u00bb ohkas J\u00f5e. \u00abSee tuli niimoodi puu tagant \u2013 ma ei olnud mitte \u00fchegi ihurakuga selleks valmis,\u00bb lisas ta.\nJ\u00f5e kinnitas, et senine suhtlus\u00a0Aguriga oli tal alati soe, s\u00f5bralik ja tema hinnangul vastastikku m\u00f5istev. \u00abTa on mind korduvalt tunnustanud ja \u00f6elnud, et olen hea inimene \u2013 siiani meil k\u00f5ik t\u00f6\u00f6alaselt klappis,\u00bb \u00fctles J\u00f5e, kes l\u00e4kitas kooliperele hiljuti kurva kirja.\n\nSelgitav kiri \u00f5pilastele\n\n\u00abIlmselt p\u00f6\u00f6rdun ma teie poole selliselt viimast korda. Teen seda mitmel p\u00f5hjusel kirjalikult, kuigi algne plaan oli teiega k\u00f5nelda l\u00f5puaktusel,\u00bb kirjutas J\u00f5e. Ta lisas, et v\u00f5lgneb selgituse ning ka vabanduse.\n\u00abVabanduse eelk\u00f5ige selle eest, et ma l\u00e4ksin teist eemale taustu selgitamata. Minu asumine abilinnapea ametisse ei olnud v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral minu ambitsioon. See oli \u00fchest k\u00fcljest linnavalitsuse p\u00e4\u00e4stemissioon ja teisest k\u00fcljest t\u00f5eline suluseis, kust oli vaja linnal v\u00e4lja rabeleda. K\u00f5igele lisaks vajas minu panust minu \u00f5pilane, meie linnapea,\u00bb r\u00f5hutas J\u00f5e.\nTa kirjutas, et tegu oli t\u00e4htajalise missiooniga ning talle anti kaasa kindel teadmine, et Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumisse oodatakse teda tagasi. \u00abSee oli \u00fchtlasi ka minu liikumise garandiks. Seet\u00f5ttu ei pidanud ma ka mingit lahkumisk\u00f5net ega tordipidu ja alati majas k\u00e4ies kinnitasin, et s\u00fcgisel j\u00e4tkame koos sealt, kus ootamatult katkestasime,\u00bb selgitas J\u00f5e.\nEnt 22. mail muutus k\u00f5ik. \u00abKohtumisel direktoriga teatas ta, et ei n\u00e4e mingit v\u00f5imalust minuga koost\u00f6\u00f6 taastamiseks. P\u00f5hjendused lihtsustatud vormis on sellised: liiga kindlameelne, liiga p\u00f5him\u00f5tteline, liiga iseteadlik, imeliku huumorisoonega ja l\u00f5puks peaaegu liiga eestlane...\u00bb loetles J\u00f5e.\n\u00abKuna mul on \u00fcldjuhul kombeks s\u00f5na pidada, siis minu roll linnavalitsuses l\u00f5peb k\u00fcll s\u00fcgisel, kuid ei saa j\u00e4tkuda g\u00fcmnaasiumis. T\u00e4nan teid k\u00f5iki koos k\u00e4idud rajal kogetu eest. Kui kunagi kohtume ja peate sobivaks, v\u00f5ime ikka t\u00f6rts juttu puhuda,\u00bb kirjutas J\u00f5e \u00f5pilastele.\nTa lisas, et on n\u00fc\u00fcd pakkumistele ja v\u00e4ljakutsetele avatud. \u00abEriti n\u00fc\u00fcd, kui haridus peab minema eestikeelseks. \u00c4kitsi kuskil ikka veel vajatakse keskealist eesti emakeelega \u00f5petajat. V\u00f5imalik, et suisa Ida-Virumaal.\u00bb\n\nKoolipere tahab v\u00f5imup\u00f6\u00f6ret\n\nKohtla-J\u00e4rve \u00f5pilased, \u00f5petajad ja administratiivt\u00f6\u00f6tajad kirjutasid haridus- ja teadusministeeriumi \u00fcldhariduspoliitika osakonna riigikoolide pidamise valdkonna juhile Raivo Trummalile ja \u00fctlesid, et Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumi direktor Hendrik Agur kuritarvitas v\u00f5imu.\n\u00abRahulolematus koolijuhiga ei ole kooliperes midagi uut, kuid hiljutine juhtum staa\u017eika \u00f5petaja ja olulise kogukonnaliikme t\u00f6\u00f6ta j\u00e4tmisel on pannud meid aktiivselt h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stma ning juhtimisstruktuuris muudatust paluma,\u00bb edastas kirja \u00fcks g\u00fcmnaasiumi t\u00f6\u00f6taja. Kiri k\u00e4is enne aga \u00f5petajate ja m\u00f5nede aktiivsemate \u00f5pilaste k\u00e4est l\u00e4bi.\nKirjutaja lisas, et direktor ei ole olukorda selgitanud. \u00abH\u00e4rra Agur lendas j\u00e4rgmisel p\u00e4eval (sobivalt) USAsse ning \u00f5petaja J\u00f5e pidi ise \u00f5pilasi oma tahtevastasest lahkumisest teavitama. Kogu koolipere on olnud \u0161okis ning vestlusel kuuldud p\u00f5hjendused ajaloo\u00f5petajale ukse n\u00e4itamise kohta k\u00f5lavad teistele personaliliikmetele alusetult \u2013 \u00f5petaja olevat liiga kindlameelne, isep\u00e4ine, eestimeelne ning seet\u00f5ttu mitte sobiv multikultuursesse paindlikkusse kooli,\u00bb seisis p\u00f6\u00f6rdumises ministeeriumile.\nKoolipere hinnangul ei panusta selline koolijuht noorte tulevikku. \u00abPalume t\u00f5siselt kaaluda Hendrik Aguri sobivust direktori ametikohale ning uurida Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumi \u00f5petajate kogemusi sellise koolijuhi alluvuses t\u00f6\u00f6tamise kohta. T\u00e4iendavalt esitame uueks direktori kandidaadiks \u00e4sja vallandatud kohalikus kogukonnas h\u00e4sti tuntud ja austatud ning p\u00f5him\u00f5ttekindla, ausa ja heade juhiomadustega Kaire J\u00f5e,\u00bb lisas ta.\n\nAgurile ilmnesid kaalukad asjaolud\n\nDirektor Agur \u00fctles Postimehele, et \u00f5petaja J\u00f5e lahkus koolist omal soovil. \u00abMeil on juttu olnud, et kui t\u00f6\u00f6 abilinnapea kohal peaks kunagi l\u00f5ppema\u00a0\u2013 ja k\u00f5ik teavad, et eriti siin, Kohlta-J\u00e4rvel, on abilinnapea poliitiline ametikoht, mis v\u00f5ib igal ajal ootamatult l\u00f5ppeda\u00a0\u2013, siis on variant, et ta tuleb tagasi meie kooli,\u00bb\u00a0\u00fctles Agur. \u00abVahepealsel ajal on aga selgunud kaalukaid asjaolusid, mis teevad Kaire J\u00f5ega edasise koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamise \u00f5petajana v\u00f5imatuks.\u00bb\nAgur lisas, et asendaja tuli niikuinii leida ja too on valmis j\u00e4tkama ka uuel \u00f5ppeaastal.\n\nHendrik Agur\nEero Vabam\u00e4gi\n\n\u00abKaire J\u00f5e teab ideaalselt, miks temaga ei asuta v\u00f5imaliku tulevase t\u00f6\u00f6suhte loomise juurde. Ja ta on selle teadmise saanud minult nii suuliselt kui ka kirjalikult,\u00bb lisas Agur, keeldudes t\u00e4psustamast, millised kaalukad asjaolud vahepeal ilmnesid. \u00abKui keegi kavatseb avaldada \u00fchepoolset ja moonutatud, koolile kahjulikku informatsiooni, siis ma ka vastavalt reageerin. Hetkel ma ei n\u00e4e selleks v\u00e4himatki p\u00f5hjust,\u00bb soovitades mitte otsida intriigi ega n\u00f5rgendada niigi habrast Ida-Viru haridusmaastikku.\nMusta kassi l\u00e4bijooksmine direktor Aguri ja \u00f5petaja J\u00f5e vahelt n\u00e4ib seda kummalisem, et kohalikel valimistel kandideerisid m\u00f5lemad samas valimisnimekirjas Restart Kohtla-J\u00e4rve. J\u00f5e abilinnapeaks\u00a0kutsunud Linder oli aga Aguri enda v\u00e4ljapakutud linnapea kandidaat. Nii Linder kui Agur on erakond Isamaa liikmed."}
{"text":"Fookuses peaks olema mitte SALKi tegevus, vaid valitsuserakondade k\u00e4itumineMinimaalselt oli tegu moraalse eksimusega, aga kas ka \u00f5igusrikkumisega, selle peab v\u00e4lja selgitama ERJK, kirjutab Lea Danilson-J\u00e4rg (Isamaa).Lobistidega kohtumised on meie riigis viimased kaks aastat juba p\u00e4ris asiselt reguleeritud. Justiitsministrina t\u00f6\u00f6tades anal\u00fc\u00fcsisime ministeeriumi ja MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti koost\u00f6\u00f6s lobikohtumisest teavitamist ja tunnustasime k\u00f5ige hoolsamaid kohtumiste registreerijaid. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal alguse saanud Salga-saaga n\u00e4itab, et Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside poliitikud kunagi sellist tunnustust ilmselt ei n\u00e4eks.\nEesti Ekspressis ilmunud artiklist v\u00f5isime lugeda, kuidas praeguse valitsuskoalitsiooni liikmed \u00fclistasid neile valimiste eel kandikul ette kantud tasuta andmeid ja n\u00f5u, kuidas s\u00f5numeid seada ja valijatega manipuleerida. M\u00f5istagi tekitas see pahameelt Isamaa ridades \u2013 erakonna jaoks, kelle eesm\u00e4rk on r\u00e4\u00e4kida alati enda poliitikast ausalt, on \u00f5\u00f5vastav lugeda, et poliitilised rivaalid samas vassivad ja valetavad, kuna nii oli neile kasulikum.\nSeejuures on seni v\u00e4he avalikkuse t\u00e4helepanu saanud liberaalsema poliitmaailma reaktsioon. Algul itsitati pihku, et suudeti Isamaale jalg taha panna, n\u00fc\u00fcd on hakatud aga oma s\u00f5numit usinasti muutma.\nEsiteks \u00fcritatakse \u00fcmber r\u00e4\u00e4kida artiklis lauldud hosiannat: kuidas Salga m\u00f5ju erakondadele polnud \u00fcldse tegelikult eriti suur. Teiseks r\u00f5hutakse, et Salk pole teinud mitte \u00fchtegi raha\u00fclekannet \u00fchegi erakonna arvele. See viimane v\u00e4ide vastab muidugi t\u00f5ele, aga see polegi olnud kriitika sisu. Omaette k\u00fcsitav, v\u00e4hemalt eetiliselt, on siiski Salga poolt loodud tabel, mille j\u00e4rgi suunati mitmeid \u00e4rimehi annetama Salga valitud erakondadele.\nTegelikult tuleks fookusesse v\u00f5tta siiski mitte isegi Salga tegevus, vaid Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside k\u00e4itumine. Tegu pole k\u00fcll rahaliste annetustega erakonnale, aga poliitikutele pakutud teenustel on kahtlemata ka rahaline m\u00f5\u00f5de. Saadud teenuste deklareerimist ei pidanud aga vajalikuks \u00fckski k\u00f5nealustest erakondadest ja seda vaatamata korduvatele avalikele kinnitustele, et just sihtasutuse pakutud andmete p\u00f5hjal seadsid erakonnad oma valimiskampaania s\u00f5numeid. Sealhulgas s\u00fcndis Salga n\u00f5ustamise toel n\u00e4iteks ka sotside valimisloosung. K\u00f5igi nende n\u00f5uannete pakkumiseks maeti andmete kogumise ja anal\u00fc\u00fcsi alla sadu tuhandeid eurosid Salga raha, kuid valitud erakonnad said selle info endale tasuta.\nN\u00fc\u00fcd \u00fcritatakse taolist toetust kutsuda \u00abtargaks rahaks\u00bb. Tegelikult on see kui mitte must, siis v\u00e4hemalt pime raha. Me teame ajaloost jutte pungil kilekottidest, mis kuskilt kapist leitakse ja siis parteikassasse viiakse. Eesti on n\u00fc\u00fcdseks kahjuks ka selles vallas nuti\u00fchiskonda liikunud ja skeemid edasi arenenud, kuid see ei pese n\u00f5nda liikuvat raha puhtamaks. Tehke korraks m\u00f5tteharjutus, et kui sarnase deklareerimata toe oleks saanud Isamaa \u2013 kas siis oleks reaktsiooniks olnud \u00f5lakehitus?\nKui suur osa saagast on seni keerelnud just Salga k\u00e4itumise \u00fcmber, siis n\u00fc\u00fcd oleks aeg p\u00f6\u00f6rata pilgud just nende kolme kasu saanud valitsuserakonna suunas. Minimaalselt oli tegu moraalse eksimusega, aga kas ka \u00f5igusrikkumisega, selle peab v\u00e4lja selgitama ERJK. Praeguste v\u00e4lja\u00fctlemiste valguses ERJK uurimise t\u00f5hususes muidugi kindel olla ei saa, sest ka nemad r\u00e4\u00e4givad rohkem sihtasutuse, mitte sotside, oravate ja Eesti 200 juhtliikmete tegevusest valimistulemuste m\u00f5jutamisel. Arvestades, et ERJK juhtide hulgas on pigem koalitsioonierakondade toetajad, on erapooletu uurimine k\u00fcsitav, kuid loodame siiski parimat."}
{"text":"Poola t\u00f5rjus \"korrumpeerunud\" Euroopa Kohtu otsust kohtureformi kohtaVARSSAVI, 5. juuni, AFP-BNS \u2013 Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro nimetas esmasp\u00e4eval Euroopa Kohtut (ECJ) \"korrumpeerunuks\", kui see oli langetanud otsuse Varssavi vastuolulise kohtureformi vastu.\nLuksemburgis baseeruva kohtu otsust \"ei kirjutanud kohtunikud, vaid poliitikud, sest see kujutab endast Euroopa lepete selget rikkumist\", \u00fctles Ziobro.\n\"Euroopa Liidu k\u00f5rgeim kohus on korrumpeerunud,\" lisas ta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"K\u00f5rg\u00f5zstanis vahistati \"riigip\u00f6\u00f6rdekatse\" eest \u00fcle 30 inimeseBI\u0160KEK, 6. juuni, AFP-BNS \u2013 K\u00f5rg\u00f5zstanis vahistati \u00fcle 30 inimese, keda s\u00fc\u00fcdistatakse riigip\u00f6\u00f6rde kavandamises, teatas teisip\u00e4eval riigi julgeolekuteenistus.\nJulgeolekuteenistuse GKNB teatel sai see j\u00e4lile grupile, mis kavandas rahutusi eesm\u00e4rgil haarata v\u00f5im. Esmasp\u00e4eval vahistati \u00fcle 30 inimese, lisas agentuur.\nVaid paar p\u00e4eva varem oli riiki v\u00e4isanud Euroopa \u00dclemkogu alaline eesistuja Charles Michel, kellele president Sad\u00f5r D\u017eaparov avaldas valmidust \"t\u00f6\u00f6tada k\u00e4sik\u00e4es Euroopa Liiduga\".\nK\u00f5rg\u00f5zstanis on v\u00f5rreldes teiste Kesk-Aasia riikidega suhteline s\u00f5navabadus, kuid inim\u00f5igusorganisatsioonid hoiatavad, et ajakirjandust ja kodaniku\u00fchiskonda survestatakse \u00fcha enam.\nAlates K\u00f5rg\u00f5zstani iseseisvumisest 1991. aastal on riigis poliitkriiside t\u00f5ttu pidanud tagasi astuma kolm presidenti. Kriise on p\u00f5hjustanud korruptsioon, onupojapoliitika ja vaidlused valimistulemuste \u00fcle.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Loone Ots: vaba looming ja Euroopa Prokrustese s\u00e4ngKreeka m\u00fc\u00fcdis piinas sadistist hiiglane Prokrustes ette sattunud r\u00e4ndureid, surudes neid raudvoodisse. Kes s\u00e4ngi \u00e4ra ei mahtunud, sellel raius koletis jalad maha, aga kes osutus liiga l\u00fchikeseks, sellel venitas selgroo puruks. T\u00e4pselt samamoodi raiub ja venitab Euroopa Liidu poliitkorrektsuse n\u00f5ue kultuuri, h\u00e4vitades kultuuri t\u00e4htsaimat omadust \u2013 vabadust luua rahvuslikku kultuuri nii, nagu looja seda \u00f5igeks peab. Korrektsus on kultuuri hinnates justkui p\u00f5hiline, loomingu v\u00e4\u00e4rtus teisej\u00e4rguline.\n\u00dcks mu briti s\u00f5ber palus hiljuti, et ma t\u00f5lgiks talle eesti keelest \u00fche lauluteksti. Nimelt taotlevat nad oma segakoorile raha ja siis on h\u00e4davajalik n\u00e4idata taotluses rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d. Et ta oli just Eestis k\u00e4inud, otsis ta rahvusvahelistumiseks mingit eesti laulu. Ainuke, mille ta leidis, oli Anti Marguste lasteviis \u201eR\u00e4hni telegramm\u201c.\nAsi \u00f5piti selgeks, aga britte j\u00e4i painama, et millest nad \u00f5ieti laulavad. Saatsin siis neile t\u00f5lke: \u201eR\u00e4hn see telegrammi toksib, tok-tok-tok, \u00e4rge murdke puude oksi! Hoidkem ilu, metsa elu!\u201c\nIlus laul ja \u00f5ige s\u00f5num, eks ole? Aga p\u00f5hjus, miks britid langesid t\u00f5lget lugedes t\u00e4ielikku vaimustusse, oli hoopis muu. Nimelt said nad n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida koori jaoks kaks korda suuremat summat, rohep\u00f6\u00f6rde ja kliimateadliku repertuaarivaliku eest. Eesti lastelaul andis H\u00e4ndeli \u201eMessia\u201c katkendile suure lisav\u00e4\u00e4rtuse.\nKultuuriinimesel ongi t\u00e4nap\u00e4eva Euroopas kaks valikut. Ta v\u00f5ib ujuda peavoolu v\u00f5i vastuvoolu. Peavoolu ujudes on tal v\u00f5imalus saada oma loomeleegi toitmiseks igasugu hagu ja muud s\u00fctitavat, maakeeli otse \u00f6eldes: raha. Aga ka au, kiitust ja preemiaid, mis t\u00e4hendavad omakorda raha. Peavool ise t\u00e4hendab sellist j\u00f5ge, mille kaldad on palistatud teatud teemadega. P\u00f5hiliselt on need rohep\u00f6\u00f6re ja homoseksuaalide \u00f5igused. Rohe-vikerkaarelisest rohust kerkib ka massiimmigratsiooni ja multikultuursuse \u00f5iekesi. Peavoolu pehme paitus t\u00e4hendab, et kultuuri looja ammutab oma loomingu kastmiseks vajalikku vett just ja ainult nende kallaste vahelt.\nKui ta on n\u00e4iteks abstraktne kunstnik, on seda kerge teha. Maali pilt ja kirjuta alla \u201eArmunud meeste suudlus\u201c v\u00f5i veel parem \u201eRomeo ja Julio: armastav abielupaar\u201c. Pane k\u00fcmme \u00f5igesti koostatud allkirjadega pilti kokku ja taotle vahendeid n\u00e4ituseks. Kui ei anta, s\u00fc\u00fcdista otsustajaid samasooliste vaenamises ja algata ajakirjanduses ning sotsiaalv\u00f5rgustikes nendevastane n\u00f5iajaht. J\u00e4rgmises taotlusvoorus ei julge keegi sinu annet finantsidega tunnustamata j\u00e4tta. Kuigi anne v\u00f5ib t\u00e4hendada pelka poliitilist tarkust.\nTaiesega, millel kujutatut v\u00f5ib \u00e4ra tunda, on natuke raskem, sest seal tuleb mehed ja suudlus v\u00e4lja maalida. Aga seegi pole raketiteadus, n\u00f5uab tehnikat, kuid mitte erilist annet. Peaasi on ikka see \u00f5ige voolusuund. Siis kannab vool kannab su j\u00e4rjekordse loomesaavutuse kaldale ja sa v\u00f5id sealt rahumeeli oma korvi maasikaid t\u00e4is noppida.\nVastuvoolu ujudes tahab inimene n\u00e4iteks kirjutada, maalida, viisistada v\u00f5i filmida oma maa kultuuri, oma minevikku ja oma rahva kangelasi. Kohemaid kerkib tema ja jagatavate ressursside vahele k\u00f5rge kivikallas. Kus on side t\u00e4nap\u00e4evaga? \u2013 Aga kas \u00f5htumaade eetilised v\u00e4\u00e4rtused ei kehti nii minevikus kui ka n\u00fc\u00fcd? \u2013 Kehtivad k\u00fcll, aga meie jagame raha meetmete ja eesm\u00e4rkide j\u00e4rgi. Millisele meetmele teie projekt vastab? \u2013 Ma olen loomeinimene, ma tahan luua teost oma vaba tunde j\u00e4rgi. \u2013 Looming on vaba, muidugi, aga ehk leiate sel juhul vajalikud vahendid mujalt. Sest meil, n\u00e4ete, on t\u00e4psed suunad, mille alusel meie kultuuri toetame. \u2013 Paraku ei ole loomeinimesel v\u00f5imalik omavahenditest kunsti eksponeerida. Pintsli, v\u00e4rvi ja l\u00f5uendi jaoks ehk j\u00e4tkub, aga suur n\u00e4itus on kulukas. \u2013 Kahju k\u00fcll, teie ambitsioonid kunstivallas pole meie probleem.\nSiis v\u00f5id k\u00fcsida nagu Joosep Toots: aga mida ma pean siis tegema, et teilt \u00fcldse laenu saada? Vastus on lihtne nagu \u00fckskord\u00fcks: loe l\u00e4bi taotlusvooru prioriteedid ja kohanda oma loometung ettekirjutatud s\u00e4ngi. Lisa n\u00e4idendisse homotegelane \u2013 plusspunkt. Kirjuta projekti, kuidas sinu kantaat edendab v\u00f5itlust kliimamuutustega \u2013 plusspunkt. Ja nii edasi.\nTean entusiasti, kes on hea mitu aastat taotlenud loomeprojekti raha Euroopa v\u00e4ga mahukatest k\u00fcllusesarvedest. Ta on v\u00f5tnud s\u00fcdameasjaks jutustada Eesti rahvast tugevalt m\u00f5jutanud s\u00fcndmusest \u2013 1944. aasta suurp\u00f5genemisest. Ja kohanud oma teel ainult t\u00f5kkeid. L\u00f5hekala visadusega on ta end nendest t\u00f5ketest vastuvoolu \u00fcles heitnud. Aga et tema projekt r\u00e4\u00e4gib eestlastest, mitte suurest rahvastest, et seal ei ole sooprobleeme ja keskkonnak\u00fcsimusi, siis on tal olnud v\u00e4he lootust. Kui ta r\u00f5hutab, et tegelikult olid ka eestlased Rootsi ja mujale sattudes immigrandid, et nemadki pidid kohanema, et keegi ei \u00f5petanud neile kohalikku keelt ega muretsenud riigi tasandil eestlaste kommete v\u00f5i kultuuri s\u00e4ilimise p\u00e4rast, mitte nagu n\u00fc\u00fcd, \u00fches\u00f5naga, et v\u00e4liseestluse kujunemise lugu on ajaloolise m\u00e4lu seisukohast t\u00e4htis kogu Euroopale ja meie p\u00f5genike probleemid praeguse aja probleemidega v\u00e4gagi sarnased, ei paku see otsustajatele pinget, sest teate, need eestlased ei olnud ikkagi vaesed kaugetest maadest p\u00e4rit mugavuspagulased, nemad olid lihtsalt mingid s\u00f5jap\u00f5genikud.\nMeie Eesti v\u00f5imud andsid l\u00f5puks 20 inimest h\u00f5lmavale, seminari ja aruteludega rikastatud projektile tervelt 400 eurot. V\u00f5tke ja \u00e4rge \u00f6elge, et pole saanud!\nT\u00e4itsin hiljuti \u00fcht Euroopa Liidu rahastusv\u00f5imaluse taotlust. See oli v\u00e4gev. Lahtrite kaupa k\u00fcsimusi, kus tuli t\u00e4pselt \u00e4ra n\u00e4idata, mitu naist, mitu meest ja mitu m\u00e4\u00e4ratlemata sooga isikut projekti l\u00e4bi viib. Ja mitu meest, naist ning neidsamuseid isikuid tuleb eeldatavalt publikuks. Viimane oli eriti andekas k\u00fcsimus. Kes l\u00e4heb saali uksele uurima, kas siseneja on mees, naine v\u00f5i keegi kolmas? Kas ta peab seda otses\u00f5nu k\u00fcsima? Kas see ei ole omakorda ahistamine? Aga igal juhul, kui projektis osalejate puhul n\u00f5utakse v\u00f5rdselt meeste ja naiste kaasamist, ei ole Eesti Rahvusmeekooril v\u00e4himatki \u0161anssi. V\u00e4iksema koori puhul kirjutaks veel kuidagi, et kaasa s\u00f5idavad kuus s\u00e4rgitriikijat ja kolm naissoost kontsertmeistrit, aga ikkagi ei saa 50-50 n\u00f5uet klappima.\nHullumeelseks kasvanud soov\u00f5rdsuse n\u00f5ue tingib siis pettuse. Arvud v\u00f5etakse lambist \u2013 kes saab neid kontrollida? Vale ja silmakirjalikus kasvab. Sest raha on tarvis hea asja, eesti k\u00f5rgkultuuri loomise nimel. Niisuguse kultuuri, mis end paraku v\u00e4ikeriigis ise \u00e4ra ei toida. Sellise kultuuri eest peab hoolitsema riik ja tegema seda ausalt. See t\u00e4hendab, et l\u00e4htuda tuleks ainult projektitaotluse kunsti- ja kultuuriv\u00e4\u00e4rtusest. Mitte anda punkte selle eest, kui palju on laval kesksoolisi v\u00f5i kas on kaasatud v\u00e4lismaa partnereid. Mul on v\u00e4ljaspool Eestit palju teatriinimestest s\u00f5pru, kellest iga\u00fcks lubab oma nime kilbiks tarvitada, ma ei ole kindlasti ainus, kes seda Potjomkini k\u00fcla ehitab \u2013 kuidas taotluse n\u00f5uete koostajad sellest aru ei saa?\nN\u00f5ukogude Liidus, kuhu me keegi tagasi ei ihka, oli t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratud, kuidas ja mis teemadel tohib kultuur s\u00fcndida. Ja s\u00fcndisidki \u201evaimustavad\u201c Stalini preemia laureaatide romaanid, mille pealkirjad r\u00e4\u00e4givad ise endi eest: \u201eTeras ja \u0161lakk\u201c, \u201eAutojuhid\u201c ja nii edasi. Neil tekstidel pole praegu v\u00e4himatki v\u00e4\u00e4rtust. Kui palju j\u00e4\u00e4b igavikku alles piinlikult poliitkorrektsest eurokultuurist? Kahtlen, kas \u00fcldse midagi. Aga Rudolf Tobiase, Eduard Tubina v\u00f5i Arvo P\u00e4rdi muusika, Eduard Wiiralti graafika, Marie Underi ja Betti Alveri luule j\u00e4\u00e4vad alles ja k\u00f5netavad Euroopat igavesti. Sest need on loodud vabast loomej\u00f5ust, Kristjan Jaak Petersoni s\u00f5nutsi \u201elauluallikast\u201c, mitte eurok\u00e4su porimaiku lombikese veest. Ujugem vastuvoolu, armsad loojad! K\u00fcll rahvas otsustab, kelle teoses r\u00e4\u00e4gib t\u00f5eline talent.\nHeraklest, kes m\u00fc\u00fcdi j\u00e4rgi Prokrustese viimaks maha l\u00f5i, on meil igatahes h\u00e4dasti vaja. Sest peagi v\u00f5ib meie \u2013 ja Euroopa \u2013 t\u00f5elise kultuuri jaoks olla hilja.\nLoone Ots"}
{"text":"Otse kell 14.30: siseministeerium Vaheriga seotud j\u00e4relevalvest PPA-s   Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tutvustab teisip\u00e4eval endise politseipeadirektori Elmar Vaheri kriminaalasjaga seotud politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja kaitsepolitsei personalitoimingute suhtes l\u00e4bi viidud teenistuslike j\u00e4relevalvete tulemusi.   Kell 14.30 algavat pressikonverentsi n\u00e4eb otsepildis ERR-i portaalis. Siseministeerium alustas teenistuslikku j\u00e4relevalvet PPA \u00fcle m\u00e4rtsis, et selgida v\u00e4lja k\u00f5ik teenistujate t\u00e4htaegse \u00fcleviimisega ehk rotatsiooniga politsei- ja piirivalveametist seotud asjaolud ja nende \u00f5igusp\u00e4rasus. 21. m\u00e4rtsil esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politseiameti toonasele peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets k\u00f5rvaldas seepeale Vaheri teenistusest ja allkirjastas \u00fchtlasi k\u00e4skkirja teenistusliku j\u00e4relevalve algatamiseks eesm\u00e4rgiga hinnata viimase viie aasta jooksul politsei- ja piirivalveametis (PPA) tehtud personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasust. Kriminaalmenetlus k\u00e4ib j\u00e4tkuvalt. Mai alguses l\u00f5petas siseministeerium Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse, kuna tema teenistust\u00e4htaeg sai 2. mail l\u00e4bi ja seaduse j\u00e4rgi ei saa niisugust menetlust l\u00e4bi viia ega karistust m\u00e4\u00e4rata muidu, kui vaid avalik-\u00f5igusliku teenistussuhte ajal.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Tartumaal kaotasid inimesed kelmidele \u00fcle 16 000 euroTALLINN, 6. juuni, BNS \u2013 L\u00f5una prefektuur uurib kolme juhtumit, milles Tartumaa elanikud kaotasid kelmidele kokku \u00fcle 16 000 euro.\nEsmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 64-aastane mees, kes sai k\u00f5ne, kus v\u00e4ideti, et tema pangakonto on ohus ja seda on vaja kindlustada. Mees suunati panka logima ja ta t\u00e4itis helistaja korraldusi. Hiljem sai mees aru, et on langenud kelmuse ohvriks. Kelmuse l\u00e4bi kaotas mees 10 000 eurot.\nSamal p\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 53-aastane naine, kes soovis Facebook Marketplace\u2019is m\u00fc\u00fca kingi. Naisega v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes soovis kingi osta ning saatis talle Omniva lingi. Naine avas lingi ja sisestas k\u00fcsitud andmed. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 760 eurot.\u00a0\nEsmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 64-aastane naine, kellele pakuti interneti teel laenu. Naine n\u00f5ustus pakkumisega ning vormistas laenulepingu. Hiljem selgus, et tegemist oli kelmusega ja naine j\u00e4i ilma 5500 eurost.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Hendrik Aguri poolt koolist t\u00f5rjutud \u00f5petaja: ma ei olnud \u00fchegi ihurakuga selleks valmisKohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumi staardirektoril Hendrik Aguril on probleem. Ajutiselt linnavalitsusse t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud staa\u017eikas ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00f5petaja Kaire J\u00f5e sealt Aguri otsusel tagasi enam oodatud ei ole. Osa koohpere on toimunu p\u00e4rast v\u00e4ga pahane.Staa\u017eikas \u00f5petaja Kaire J\u00f5e asus Kohtla-J\u00e4rve abilinnapeana ametisse t\u00e4navu veebruaris. Sinna kutsus teda p\u00e4rast kohaliku \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko korruptsiooniskandaali puhkemist lagunenud linnav\u00f5imu asemele uueks linnapeaks valitud Virve Linder. Kui algul oh jutt, et 39 aastat \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud J\u00f5e naaseb s\u00fcgisel kooli, siis n\u00fc\u00fcd see enam nii ei ole.J\u00f5e lausus Postimehele, et ta g\u00fcmnaasiumiga seotud teemal eriti enam peatuda ei taha. \u00abK\u00f5ik see on mul juba \u00f5pilastele kirjutatud, tegelikult mul ei ole midagi juurde lisada,\u00bb ohkas J\u00f5e. \u00abSee tuh niimoodi puu tagant -ma ei olnud mitte \u00fchegi ihurakuga selleks valmis.\u00bbJ\u00f5e kinnitas, et senine suhtlus Aguriga oh tal alati soe, s\u00f5bralik ja tema hinnangul teineteist m\u00f5istev. \u00abTa on mind korduvalt tunnustanud ja \u00f6elnud, et olen hea inimene - siiani meilk\u00f5ik t\u00f6\u00f6alaselt klappis,\u00bb \u00fctles J\u00f5e, kes l\u00e4kitas kooliperele hiljuti kurva kirja.Ent 22. mail muutus k\u00f5ik. \u00abKohtumisel direktoriga teatas ta, et ei n\u00e4e mingit v\u00f5imalust minuga koost\u00f6\u00f6 taastamiseks. P\u00f5hjendused lihtsustatud vormis on sellised: liiga kindlameelne, liiga p\u00f5him\u00f5tteline, liiga iseteadlik, imeliku huumorisoonega ja l\u00f5puks peaaegu liiga eestlane...\u00bb loetles J\u00f5e.Direktor Agur \u00fctles Postimehele, et \u00f5petaja J\u00f5e lahkus koolist omal soovil. \u00abMeil on juttu olnud, et kui t\u00f6\u00f6 abilinnapea kohal peaks kunagi l\u00f5ppema - ja k\u00f5ik teavad, et eriti siin, Kohtla-J\u00e4rvel, on abilinnapea poliitiline ametikoht, mis v\u00f5ib igal ajal ootamatult l\u00f5ppeda -, siis on variant, et ta tuleb tagasi meie kooli,\u00bb \u00fctles Agur. \u00abVahepealsel ajal on aga selgunud kaalukaid asjaolusid, mis teevad Kaire J\u00f5ega edasise koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamise \u00f5petajana v\u00f5imatuks.\u00bbAgur lisas, et asendaja tuli niikuinii leida ja too on valmis j\u00e4tkama ka uuel \u00f5ppeaastal.\u00abKaire J\u00f5e teab ideaalselt, miks temaga ei asuta v\u00f5imaliku tulevase t\u00f6\u00f6suhte loomise juurde. Ja ta on selle teadmise saanud minult nii suuliselt kui ka kirjalikult,\u00bb lisas Agur, keeldudes t\u00e4psustamast, millised kaalukad asjaolud vahepeal ilmnesid.Musta kassi l\u00e4bi jooksmine * direktor Aguri ja \u00f5petaja J\u00f5e vahelt n\u00e4ib seda kummalisem, et kohalikel valimistel kandideerisid m\u00f5lemad samas valimisnimekirjas Restart Kohtla-J\u00e4rve. J\u00f5e abilinnapeaks kutsunud Linder oh aga Aguri enda v\u00e4lja pakutud linnapeakandidaat. Nii Linder kui Agur on erakonna Isamaa liikmed.Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumist vallandatud ajaloo\u00f5petaja KaireJ\u00f5e, kes on praegu ajutiselt haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea."}
{"text":"64-aastane Tartumaa mees sai telefonik\u00f5ne, kahju 10 000 eurotEsmasp\u00e4eval, 5. juunil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 64-aastane Tartumaa mees, kes sai k\u00f5ne, kus v\u00e4ideti, et tema pangakonto on ohus ja seda on vaja kindlustada.\nMees suunati panka sisse logima ja t\u00e4itis helistaja korraldusi. Hiljem sai mees aru, et on langenud kelmuse ohvriks.\nKelmusega tekitatud kahju on 10 000 eurot."}
{"text":"Hendrik Aguri poolt koolist t\u00f5rjutud \u00f5petaja: ma ei olnud mitte \u00fchegi ihurakuga selleks valmisKohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumi staardirektoril Hendrik Aguril on probleem. Ajutiselt linnavalitsusse t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud staa\u017eikas ajaloo- ning \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00f5petaja Kaire J\u00f5e\u00a0Aguri otsusel sealt tagasi enam oodatud ei ole. Osa koolipere on toimunu p\u00e4rast v\u00e4ga pahane.Staa\u017eikas \u00f5petaja Kaire J\u00f5e asus Kohtla-J\u00e4rve abilinnapeana ametisse t\u00e4navu veebruaris. Sinna kutsus teda\u00a0p\u00e4rast kohaliku \u00e4rimehe Nikolai Ossipenko korruptsiooniskandaali puhkemist lagunenud linnav\u00f5imu asemele uueks linnapeaks valitud Virve Linder. Kui algul oli jutt, et 39 aastat \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud J\u00f5e naaseb kooli s\u00fcgisel, siis n\u00fc\u00fcd see enam nii ei ole.\nJ\u00f5e lausus Postimehele, et ta g\u00fcmnaasiumiga seotud\u00a0teemal v\u00e4ga enam peatuda ei taha. \u00abK\u00f5ik see on mul juba \u00f5pilastele kirjutatud, tegelikult mul ei ole midagi juurde lisada,\u00bb ohkas J\u00f5e. \u00abSee tuli niimoodi puu tagant \u2013 ma ei olnud mitte \u00fchegi ihurakuga selleks valmis,\u00bb lisas ta.\nJ\u00f5e kinnitas, et senine suhtlus\u00a0Aguriga oli tal alati soe, s\u00f5bralik ja tema hinnangul vastastikku m\u00f5istev. \u00abTa on mind korduvalt tunnustanud ja \u00f6elnud, et olen hea inimene \u2013 siiani meil k\u00f5ik t\u00f6\u00f6alaselt klappis,\u00bb \u00fctles J\u00f5e, kes l\u00e4kitas kooliperele hiljuti kurva kirja.\n\nSelgitav kiri \u00f5pilastele\n\n\u00abIlmselt p\u00f6\u00f6rdun ma teie poole selliselt viimast korda. Teen seda mitmel p\u00f5hjusel kirjalikult, kuigi algne plaan oli teiega k\u00f5nelda l\u00f5puaktusel,\u00bb kirjutas J\u00f5e. Ta lisas, et v\u00f5lgneb selgituse ning ka vabanduse.\n\u00abVabanduse eelk\u00f5ige selle eest, et ma l\u00e4ksin teist eemale taustu selgitamata. Minu asumine abilinnapea ametisse ei olnud v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral minu ambitsioon. See oli \u00fchest k\u00fcljest linnavalitsuse p\u00e4\u00e4stemissioon ja teisest k\u00fcljest t\u00f5eline suluseis, kust oli vaja linnal v\u00e4lja rabeleda. K\u00f5igele lisaks vajas minu panust minu \u00f5pilane, meie linnapea,\u00bb r\u00f5hutas J\u00f5e.\nTa kirjutas, et tegu oli t\u00e4htajalise missiooniga ning talle anti kaasa kindel teadmine, et Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumisse oodatakse teda tagasi. \u00abSee oli \u00fchtlasi ka minu liikumise garandiks. Seet\u00f5ttu ei pidanud ma ka mingit lahkumisk\u00f5net ega tordipidu ja alati majas k\u00e4ies kinnitasin, et s\u00fcgisel j\u00e4tkame koos sealt, kus ootamatult katkestasime,\u00bb selgitas J\u00f5e.\nEnt 22. mail muutus k\u00f5ik. \u00abKohtumisel direktoriga teatas ta, et ei n\u00e4e mingit v\u00f5imalust minuga koost\u00f6\u00f6 taastamiseks. P\u00f5hjendused lihtsustatud vormis on sellised: liiga kindlameelne, liiga p\u00f5him\u00f5tteline, liiga iseteadlik, imeliku huumorisoonega ja l\u00f5puks peaaegu liiga eestlane...\u00bb loetles J\u00f5e.\n\u00abKuna mul on \u00fcldjuhul kombeks s\u00f5na pidada, siis minu roll linnavalitsuses l\u00f5peb k\u00fcll s\u00fcgisel, kuid ei saa j\u00e4tkuda g\u00fcmnaasiumis. T\u00e4nan teid k\u00f5iki koos k\u00e4idud rajal kogetu eest. Kui kunagi kohtume ja peate sobivaks, v\u00f5ime ikka t\u00f6rts juttu puhuda,\u00bb kirjutas J\u00f5e \u00f5pilastele.\nTa lisas, et on n\u00fc\u00fcd pakkumistele ja v\u00e4ljakutsetele avatud. \u00abEriti n\u00fc\u00fcd, kui haridus peab minema eestikeelseks. \u00c4kitsi kuskil ikka veel vajatakse keskealist eesti emakeelega \u00f5petajat. V\u00f5imalik, et suisa Ida-Virumaal.\u00bb\n\nKoolipere tahab v\u00f5imup\u00f6\u00f6ret\n\nKohtla-J\u00e4rve \u00f5pilased, \u00f5petajad ja administratiivt\u00f6\u00f6tajad kirjutasid haridus- ja teadusministeeriumi \u00fcldhariduspoliitika osakonna riigikoolide pidamise valdkonna juhile Raivo Trummalile ja \u00fctlesid, et Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumi direktor Hendrik Agur kuritarvitas v\u00f5imu.\n\u00abRahulolematus koolijuhiga ei ole kooliperes midagi uut, kuid hiljutine juhtum staa\u017eika \u00f5petaja ja olulise kogukonnaliikme t\u00f6\u00f6ta j\u00e4tmisel on pannud meid aktiivselt h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stma ning juhtimisstruktuuris muudatust paluma,\u00bb edastas kirja \u00fcks g\u00fcmnaasiumi t\u00f6\u00f6taja. Kiri k\u00e4is enne aga \u00f5petajate ja m\u00f5nede aktiivsemate \u00f5pilaste k\u00e4est l\u00e4bi.\nKirjutaja lisas, et direktor ei ole olukorda selgitanud. \u00abH\u00e4rra Agur lendas j\u00e4rgmisel p\u00e4eval (sobivalt) USAsse ning \u00f5petaja J\u00f5e pidi ise \u00f5pilasi oma tahtevastasest lahkumisest teavitama. Kogu koolipere on olnud \u0161okis ning vestlusel kuuldud p\u00f5hjendused ajaloo\u00f5petajale ukse n\u00e4itamise kohta k\u00f5lavad teistele personaliliikmetele alusetult \u2013 \u00f5petaja olevat liiga kindlameelne, isep\u00e4ine, eestimeelne ning seet\u00f5ttu mitte sobiv multikultuursesse paindlikkusse kooli,\u00bb seisis p\u00f6\u00f6rdumises ministeeriumile.\nKoolipere hinnangul ei panusta selline koolijuht noorte tulevikku. \u00abPalume t\u00f5siselt kaaluda Hendrik Aguri sobivust direktori ametikohale ning uurida Kohtla-J\u00e4rve g\u00fcmnaasiumi \u00f5petajate kogemusi sellise koolijuhi alluvuses t\u00f6\u00f6tamise kohta. T\u00e4iendavalt esitame uueks direktori kandidaadiks \u00e4sja vallandatud kohalikus kogukonnas h\u00e4sti tuntud ja austatud ning p\u00f5him\u00f5ttekindla, ausa ja heade juhiomadustega Kaire J\u00f5e,\u00bb lisas ta.\n\nAgurile ilmnesid kaalukad asjaolud\n\nDirektor Agur \u00fctles Postimehele, et \u00f5petaja J\u00f5e lahkus koolist omal soovil. \u00abMeil on juttu olnud, et kui t\u00f6\u00f6 abilinnapea kohal peaks kunagi l\u00f5ppema\u00a0\u2013 ja k\u00f5ik teavad, et eriti siin, Kohlta-J\u00e4rvel, on abilinnapea poliitiline ametikoht, mis v\u00f5ib igal ajal ootamatult l\u00f5ppeda\u00a0\u2013, siis on variant, et ta tuleb tagasi meie kooli,\u00bb\u00a0\u00fctles Agur. \u00abVahepealsel ajal on aga selgunud kaalukaid asjaolusid, mis teevad Kaire J\u00f5ega edasise koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamise \u00f5petajana v\u00f5imatuks.\u00bb\nAgur lisas, et asendaja tuli niikuinii leida ja too on valmis j\u00e4tkama ka uuel \u00f5ppeaastal.\n\nHendrik Agur\nEero Vabam\u00e4gi\n\n\u00abKaire J\u00f5e teab ideaalselt, miks temaga ei asuta v\u00f5imaliku tulevase t\u00f6\u00f6suhte loomise juurde. Ja ta on selle teadmise saanud minult nii suuliselt kui ka kirjalikult,\u00bb lisas Agur, keeldudes t\u00e4psustamast, millised kaalukad asjaolud vahepeal ilmnesid. \u00abKui keegi kavatseb avaldada \u00fchepoolset ja moonutatud, koolile kahjulikku informatsiooni, siis ma ka vastavalt reageerin. Hetkel ma ei n\u00e4e selleks v\u00e4himatki p\u00f5hjust,\u00bb soovitades mitte otsida intriigi ega n\u00f5rgendada niigi habrast Ida-Viru haridusmaastikku.\nMusta kassi l\u00e4bijooksmine direktor Aguri ja \u00f5petaja J\u00f5e vahelt n\u00e4ib seda kummalisem, et kohalikel valimistel kandideerisid m\u00f5lemad samas valimisnimekirjas Restart Kohtla-J\u00e4rve. J\u00f5e abilinnapeaks\u00a0kutsunud Linder oli aga Aguri enda v\u00e4ljapakutud linnapea kandidaat."}
{"text":"Regionaalpoliitikast: KOV ja keskvalitsusVello Rekkaro, Tehnika\u00fclikooli emeriitdotsent\nEnne t\u00e4navusi riigikogu valimisi avaldas Keskn\u00e4dal meie emeriitprofessor Vladimir Koslovi m\u00e4lestuseks kirjat\u00f6\u00f6 \u201eSoros Eesti Asjast. Kas on veel rohtu, mis avitab?\u201c https:\/\/kesknadal.ee\/2023\/01\/25\/soros-eesti-asjast-kas-on-veel-rohtu-mis-avitab\/ Professor r\u00f5hutas: \u201eAjaloo \u00f5ppetundide teadmine tuleb k\u00f5igile kasuks, v\u00f5imaldades edaspidi samu vigu v\u00e4ltida.\u201c Kasulik j\u00e4reldus t\u00e4nasesse poliitp\u00e4eva v\u00f5iks olla, et asjatu on targutada v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmber, kuid poliitikutel tuleks anal\u00fc\u00fcsida meie \u00fchiskonnaelus tekkinud vaegusi ja leitud vead parandada ning siis tuleb t\u00f5de ehk \u00a0\u00f5ige lahendus ise esile!\nKuna Toompeale j\u00f5udnud Riigikogu uus liikmeskond n\u00e4itab juba pikemat aega koost\u00f6\u00f6soovimatust ja Reformierakonna koostatud valitsus peaminister Kaja Kallase juhtimisel t\u00f5elist p\u00f5ikp\u00e4isust elanikkonna huvides tegutsemisel, siis tuleb kohalikel omavalitsustel oma rahva elu korraldamisega ise hakkama saada. Elu ei saa ju pausile panna!\nMuide, Eesti riigi kavandajatel olid samad mured, et rahvas vajab oma igap\u00e4evase eluolu korraldamiseks mingit toimivat s\u00fcsteemi. Ja tsaariv\u00f5imude poolt asumisele m\u00e4\u00e4ratud Konstantin P\u00e4ts leidis sobivaks saksa-\u015bveitsi kommunaalpoliitiku-m\u00f5tteteadlase \u00a0Adolf Wilhelm Ferdinand Damaschke (24.11.1865-30.07.1935), kes oli 1918.a. k\u00fclastanud Liivimaad ja pidanud ka Tartus \u00fclikoolis loengu. Just Adolf Damaschke m\u00f5tetega \u00a0tutvuski siis K. P\u00e4ts ja 1908.a. avaldati see ka eesti keeles (kordustr\u00fckk 1938) \u201eKogukondliku omavalitsuse \u00fclesanded.\u201c\nPerestroika-aastail ja taasiseseisvumise k\u00fcnnisel uuris neid teemasid Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi majandusteaduskonna poliitilise \u00f6konoomia kateedri \u00f5ppej\u00f5ududega mehitatud Linnauurimise laboratoorium (hiljem juba \u2013 instituut) dotsent Marje Pavelsoni juhtimisel. Koos ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi ja Christian-Albrechti \u00dclikooliga Kielis korraldasime 1988.a. Tallinnas regionaalpoliitikaalase s\u00fcmpoosiumi, kus ma tegin asjakohase ettekande Eesti regionaalpoliitika ajaloost ja tutvustasin ka 1906.a. K. P\u00e4tsi poolt \u015aveitsis Damaschke raamatu eess\u00f5naks kirjutatud m\u00f5tteid. (Einige Aspekte der Regionalpolitik. Vortr\u00e4ge des Gemeinsamen Seminars \u00fcber Regionalpolitik. Tallinn, Oktober 1988. \u2013 Tallinn, 1989, lk 22-34)\nT\u00e4nases Eestis aga protestih\u00e4\u00e4led \u00fcha paisuvad valelike lubadustega riigikokku p\u00e4\u00e4senud reformierakondlaste ja nende koalitsioonikaaslaste suhtes. Endine Tartu abilinnapea ja ettev\u00f5tja Kajar Lember kirjutab: oleme teel haige \u00fchiskonna suunas. (\u00d5l 01.06.2023) https:\/\/www.ohtuleht.ee\/1086279\/kajar-lember-kui-igas-arutelus-voi-uhises-olleruupamises-nahakse-korruptsioonitonti-siis-oleme-ikka-teel-paris-haige-uhiskonna-suunas\nP\u00e4evalehes p\u00f5rutab Raul Kirjanen: \u201eKui meie riigis juhivad majandust inimesed, kes majandusest aru ei saa, \u2026 siis kes on see loll, kes tuleks Eestisse investeerima?\u201c Ja \u00fcldistab: \u201eSee, mis on juhtunud, on valimispettus. Kui sellist asja \u00e4ris teha, siis selle eest v\u00f5ib ka vangi minna \u2026\u201c https:\/\/epl.delfi.ee\/artikkel\/120195550\/raul-kirjanen-kes-on-see-loll-kes-tuleks-eestisse-investeerima Toimetuse juhtkirjas aga sedastatakse, et n\u00fc\u00fcd ootavad ettev\u00f5tjad uut majanduspoliitikat. (EPL 31.05.2023)\nKeskerakond on alati n\u00f5udnud, et valitsus ja kohalikud omavalitsused tegutseksid koos ja meie rahva huvidest l\u00e4htudes. Praegu aga on tekkinud Toompeal olukord, kus valede lubadustega (Kaja Kallas Riigikogus: \u201eLugege mu huulilt: maksud ei t\u00f5use!\u201c) h\u00e4\u00e4lteenamuse saanud seltskond p\u00fc\u00fcab aritmeetilise enamuse nimel tegutsedes j\u00f5uliselt t\u00f5rjuda teisitim\u00f5tlejaid ja suruda seadustesse vaid neile meelep\u00e4raseid otsuseid.\nSeega peavad linnad ja vallad meie rahva huvide kaitseks ilmutama tugevamat survet keskvalitsusele, sest muidu on varsti hilja ja Toompealt hakkab seaduste j\u00f5u ning \u00a0v\u00f5imude n\u00f5udel tulema \u00fcha karmimaid k\u00e4skusid. Ehk on aeg kutsuda kokku j\u00e4lle Maap\u00e4ev, et korrastada meie riigi juhtimise aluseid?"}
{"text":"Kui oluline on ettev\u00f5tete vastutustundlikkus investorile?Suurem osa inimesi peab end keskmisest paremaks. See on lihtsalt inimloomusesse sisse kodeeritud, et omistame endale rohkem h\u00e4id ja v\u00e4hem halvemaid omadusi isegi siis, kui see t\u00f5si ei ole. Seet\u00f5ttu saamegi lugeda k\u00fcsitlustest, kus ligikaudu 80 protsenti vastanutest peab end keskmisest paremaks autojuhiks v\u00f5i kus oma v\u00e4limust hinnatakse tegelikkusest \u00fclespoole.\n2020. aastal ilmus Skandinaavia Journal of Psychology\u2019s Tobias Greitemeyeri teadusartikkel \u00abUnattractive people are unaware of their (un)attractiveness\u00bb (\u00abKoledad inimesed ei ole teadlikud, kui koledad nad tegelikult on\u00bb). Uurimuses lasti inimestel endil hinnata oma atraktiivsust skaalal \u00fchest k\u00fcmneni ning seej\u00e4rel teha seda ka t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rastel. J\u00e4reldus oli, et k\u00f5ige rohkem hindasid v\u00f5\u00f5raste arvamustega v\u00f5rreldes oma atraktiivsust valesti v\u00e4limuselt v\u00e4hem atraktiivsed inimesed, ja seda suurel m\u00e4\u00e4ral. Enda peas loodud illusioonile on tegelikkust raske tunnistada.\nVastutustundlikkus on ajas muutuv definitsioon\nSarnane seis on ka vastutustundlikkusega. Kes meist tahaks tunnistada, et k\u00e4itume oma igap\u00e4evaelus vastutustundetult v\u00f5i et t\u00f6\u00f6tame ettev\u00f5ttes, mis ei ole \u00fchiskondlikult vastutustundlik ja kasulik? Aga mis asi on \u00fcldse vastutustundlikkus? Kuidas seda m\u00f5ista?\nN\u00e4iteks t\u00e4nases Eestis peab valdav enamik inimesi vastutustundetuks seda, kui pr\u00fcgi metsa alla viia v\u00f5i auto aknast v\u00e4lja visata. See arusaam pole alati selline olnud. Ent kui pr\u00fcgi metsa alla ei vii ja panna k\u00f5ik ilusasti olmepr\u00fcgikasti, kas siis on h\u00e4sti? V\u00f5i oled vastutustundlik siis, kui sorteerid oma olmepr\u00fcgist eraldi pakendi, paberi ja klaasi? V\u00f5i on ka biopr\u00fcgi ja tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid vaja eraldi sorteerida, et sind vastutustundlikuks tunnistataks?\nJa isegi kui k\u00f5ikv\u00f5imalikud pr\u00fcgisorteerimised saavad tehtud, siis kas osatakse arvestada sellega, et osa tekitatud pr\u00fcgist ei ole n\u00e4htav, vaid l\u00f5petab l\u00e4bi kanalisatsiooni meres v\u00f5i l\u00e4bi sisep\u00f5lemismootori \u00f5hus, mille sees hiljem k\u00f5ik \u00fchtemoodi ujume v\u00f5i mida oma kopsudega sisse hingame? \u00dcle\u00fcldse, kas oli vastutustundlik nii palju tarbida ja n\u00f5nda palju pr\u00fcgi tekitada...\nRohep\u00f6\u00f6rde egiidi all on k\u00e4imas suur reformide protsess, millega proovitakse luua uut, moodsamat ja puhtamat tuleviku \u00fchiskonnakorraldust. Tehakse seda erinevate k\u00e4skude, keeldude, maksude, tollitariifide, subsiidiumite, soodustuste, kohustuslike raporteerimiste ja k\u00f5ige muuga, mida v\u00e4lja suudetakse m\u00f5elda.\nEesm\u00e4rk p\u00fchendab abin\u00f5u, nagu tavatsetakse \u00f6elda. Inimese ja ettev\u00f5tja vaatest on kogu selles regulatsioonir\u00e4gastikus k\u00f5ige olulisem tunnistada \u00fcht p\u00f5hit\u00f5de \u2013 vastutustundlikkus on ajas muutuv definitsioon ja sellega on vaja lihtsalt kaasas k\u00e4ia. See, mis oli \u00f5ige 20 aastat tagasi, ei pruugi enam olla \u00f5ige t\u00e4na, ja see, mis on \u00f5ige t\u00e4na, ei ole suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00f5ige j\u00e4rgmise 20 aasta p\u00e4rast.\nInvestorid n\u00e4evad m\u00f5ju kasumitele\nInvestorile on ettev\u00f5tte vastutustundlikkus loomulikult oluline. M\u00f5nele meist meeldib v\u00f5ib-olla m\u00f5elda, et t\u00e4na on see kuidagi palju olulisem kui varem, aga ma ise pole selles nii kindel. Pigem on praegu keskmisest kiiremini muutumas vastutustundlikkuse m\u00f5iste.\nKui varasemalt on investorid rohkem huvi tundnud ettev\u00f5tte \u00fchingujuhtimise korralduse \u00fcle ja proovinud olla kindlad, et ettev\u00f5tte juhtkond on usaldusv\u00e4\u00e4rne, asjakohane, piisavate kogemuste ja oskustega, et investeeritud raha \u00e4ra ei varastataks v\u00f5i maha ei laristataks, siis aja jooksul on sellele lisandunud t\u00e4iendavaid kihte. N\u00e4iteks miks ja milliseid t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusi on ettev\u00f5ttes juhtunud, kui suured on olnud nendega kaasnenud t\u00f6\u00f6seisakute v\u00f5i trahvide m\u00f5jud finantstulemustele. V\u00f5i kuidas j\u00e4rgitakse keskkonnanorme, mida tehakse t\u00f6\u00f6stuses \u00fclej\u00e4\u00e4nud j\u00e4\u00e4tmetega, millised tingimused valitsevad allhankijate juures, kui saastavad on ettev\u00f5tte tootmisv\u00f5tted, milliseid terviseh\u00e4dasid ettev\u00f5tte tooted kaasa toovad, kuidas v\u00e4hendatakse oma s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge jpm.\nLoomulikult v\u00f5imegi m\u00f5elda, et investoritele on keskkonnateemad \u00fcht\u00e4kki hakanud v\u00e4ga hinge minema, aga tegelikkuses nad saavad aru, mida nende teemadega mittetegelemine v\u00f5ib pikas plaanis ettev\u00f5tte majandustulemustega teha. Vastutustundlik \u00e4riajamine v\u00f5imaldab pikas plaanis teenida suurimat v\u00f5imalikku j\u00e4tkusuutlikku kasumit. ESG \u2013 keskkonnaalaste, sotsiaalsete, \u00fchingujuhtimise alaste \u2013 faktorite j\u00e4lgimine ja k\u00f5rgetest standarditest kinnipidamine on seet\u00f5ttu muutunud \u00fcha olulisemaks.\nRoheinvesteeringud on kapitaliintensiivsed, aga vajalikud\nUusi rahapaigutusi tehes on kapitali andjad \u2013 nii omakapitali investorid kui ka laenuraha andvad pangad \u2013 \u00fcha terasemalt hakanud anal\u00fc\u00fcsima ESG tegureid. Seda p\u00f5hjusel, et olla kindlad, et v\u00e4ljalaenatud v\u00f5i investeeritud raha muutuvas maailmas tulusalt ikka tagasi laekuks. Investor ei soovi ju, et ettev\u00f5tte potentsiaalne kasum kulub enne panga v\u00f5i investori taskusse j\u00f5udmist \u00e4ra v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ignoreerimisest v\u00f5i lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisest tulenenud kohtuvaidlustele, keskkonnaalastele trahvidele, t\u00e4iendavale s\u00fcsinikukvoodi kokkuostmisele v\u00f5i muudele aja jooksul realiseerunud riskidele, mida vastutustundlikud ettev\u00f5tted v\u00e4ldivad.\nSeejuures k\u00f5ik ettev\u00f5tted ei pea olema teistega v\u00f5rreldes keskmisest ilusamad v\u00f5i rohkem vastutustundlikud. Ei saagi olla, suurem osa ongi ju t\u00e4iesti keskmised v\u00f5i ka alla keskmise. Aga vastutustundlikkust ja j\u00e4tkusuutlikkust \u00fcha enam v\u00e4\u00e4rtustavas maailmas t\u00e4hendab alla keskmise skoor kapitali v\u00e4ljaandja jaoks keskmisest suuremat riski, mis transformeerub kapitali saaja jaoks keskmisest k\u00f5rgemas kapitali hinnas. Ja aja jooksul usutavasti tekib loomulik konkurentsieelis neil ettev\u00f5tetel, kel on ligip\u00e4\u00e4s odavamale kapitalile.\nEuroopat vallutav rohep\u00f6\u00f6rde trend v\u00f5ib s\u00f5ltuvalt isiklikust suhtumisest meeldida v\u00f5i mitte meeldida, kuid selle trendi ignoreerimine ja muutuva maailma p\u00f5him\u00f5tte mitteaktsepteerimine l\u00e4heb t\u00f5en\u00e4oliselt kalliks maksma neile, kes praegu on \u00abkeskmised\u00bb, aga pole valmis rohkem pingutama, et v\u00e4hemasti \u00abkeskmiseks\u00bb j\u00e4\u00e4da.\nJah, roheinvesteeringud on kapitaliintensiivsed. Aga samamoodi olid seda omal ajal ka IT-investeeringud, Euroopa Liiduga liitumisega seotud investeeringud v\u00f5i rahapesu t\u00f5kestamisega seotud investeeringuid. Need on vaja \u00e4ra teha, et olla kaasaja Euroopas konkurentsiv\u00f5imelised. Seda enam, et meie suured kaubanduspartnerid Skandinaavias on rohep\u00f6\u00f6rde vallas meist mitu aastat ees ja nende ootused oma partneritele on kiiresti kasvamas.\nL\u00f5petuseks \u2013 rohep\u00f6\u00f6ret koos ootusega suuremale vastutustundlikkusele ei peaks kindlasti n\u00e4gema ainult kui kuluartiklit. Tegelikkuses loob see tohutult uusi v\u00f5imalusi nii tarbijale, ettev\u00f5tjale kui ka investorile. Euroopas, Ameerikas ja Hiinas on loodud juba erinevaid rohelisi stiimulpakette, mis \u00fcksteisega konkureerivad ja proovivad k\u00f5ik luua senisest atraktiivsemaid tingimusi rohep\u00f6\u00f6rdega seotud vajalike materjalide, toodete ja tehnoloogiate hankimiseks ning loomiseks. Kohanemisv\u00f5imelistele ettev\u00f5tjatele v\u00f5ivad muutused luua suuri v\u00f5imalusi.\nEuroopas on k\u00e4imas rohep\u00f6\u00f6rde egiidi all suur reformide protsess, millega proovitakse luua uut, moodsamat ja puhtamat tuleviku \u00fchiskonnakorraldust.\nRohep\u00f6\u00f6rde trendi ignoreerimine l\u00e4heb kalliks maksma neile, kes praegu on \u00abkeskmised\u00bb, aga pole valmis rohkem pingutama, et v\u00e4hemasti \u00abkeskmiseks\u00bb j\u00e4\u00e4da."}
{"text":"Kert Kingo: e-valimistel pigistatakse silm kinni selle ees, et ID-kaardiga saab tegutseda keegi teineEsmasp\u00e4eval oli Riigikogu ees \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise, vastamaks EKRE arup\u00e4rimisele e-valimiste ja sellega seonduva \u00f5igusselgusetuse kohta. Saadik Kert Kingo vaatles oma k\u00f5nes e-valimisi ID-kaardi kasutamise taustal.\n\u201cMa r\u00e4\u00e4gin natuke teisest aspektist e\u2011valimiste puhul. Laias laastus saab e\u2011valimisi siis jagada kolme etappi. Esimene etapp on see, kui valija v\u00f5i t\u00e4psemalt \u00f6eldes ID\u2011kaart logitakse s\u00fcsteemi sisse, et oma h\u00e4\u00e4l anda. Teise etapina ma nimetaksin seda protsessi, kus see h\u00e4\u00e4l liigub ja teda lahutatakse nimest ehk isiksustamisest, ja kolmas etapp on laias laastus see, kus loetakse need h\u00e4\u00e4led kokku.\nKui usaldusv\u00e4\u00e4rne saab olla kogu protsess, kui juba esimeses etapis on probleemid. Me v\u00f5ime seda keskmist etappi timmida, \u00fcksk\u00f5ik kui palju. Ministrina olles tegin t\u00f6\u00f6r\u00fchma, seda timmiti, s\u00e4titi, aga k\u00f5ige olulisem probleem j\u00e4eti lahendamata. Ja sellest probleemist on siin k\u00fcsimuste vooru ajal on olnud juttu. Probleem on selles, et meil ei ole kindlustunnet, et see, kelle nimeline ID\u2011kaart on sisse logitud, kelle nimelise ID\u2011kaardiga h\u00e4\u00e4letatakse, et see on seesama isik, kes seda teeb. Seda veendumust meil ei ole ja seda ei soovita kontrollida.\n19. mail sellel aastal ilmus Eesti Ekspressis \u00fcks lugu, kus oli \u00fcks l\u00f5ik selline: \u201c\u00dche pikema isikliku reisi ajaks j\u00e4ttis Arras Lehtme k\u00e4tte isegi oma ID\u2011kaardi ja PIN\u2011koodid, et levist v\u00e4ljas oleku ajal ei peaks kiired paberid allkirjata j\u00e4\u00e4ma.\u201d Arras on endine Reformierakonna kampaaniajuht ja Reformierakonna praegune liige Annika Arras ja Lehtme on Johanna-Maria Lehtme. Mida see meile \u00fctleb? Et ka sellised, \u00fctleme, suurekaliibrilised ettev\u00f5tjad annavad oma ID\u2011kaarti teiste k\u00e4tte koos PIN\u2011koodidega kasutada. See ei ole ainult, \u00fctleme, lihtrahva probleem, vaid seda igap\u00e4evaselt tehakse. Ja seda me saime lugeda.\nTankistide teema ehk need isikud, kes kasutavad, annavad oma ID\u2011kaardi kellegi kasutusse, kes saavad selle ID\u2011kaardiga toiminguid teha. Tankistide teema on v\u00e4ga pikka aega, on suureks probleemiks olnud. Kasutatakse neid tankiste ettev\u00f5tete juhatustes, kus nad teevad ettev\u00f5tete nimel toiminguid, tekitavad maksuv\u00f5lgasid, teostatakse nendega veebioste, s\u00f5lmitakse veebis lepinguid. Tankistide tippaeg oli aastad 2009\u20132010, kui tuli kiirlaenufirmadesse buumiaeg, kus olid selle probleemiga uputatud nii politsei, prokuratuur, maksuamet kui kohtud, k\u00f5ik pidid sellega tegelema, kus \u00fche isiku, \u00fche juhtumi raames siis, v\u00f5\u00f5ra isiku ID\u2011kaardiga v\u00f5eti kohustusi sellele isikule. Ja see oli v\u00e4ga-v\u00e4ga suur probleem.\nJa vaatamata sellele mitte keegi ei soovinud seda probleemi lahendada. See t\u00e4hendab seda, et see probleem on p\u00e4riselt olnud, et kasutatakse teise ID\u2011kaarti. Ja seda j\u00e4tkatakse. Silm pigistatakse endiselt kinni. Topeltmoraal on meil riigis, sest endiselt on meil samal ajal selline asi, et Sotsiaalkindlustusamet n\u00f5uab isikult, kes saab Eestis pensioni, aga elab v\u00e4lisriigis, n\u00f5uab oma elusoleku t\u00f5endamist ja n\u00f5uab selliselt, et isik peab istuma Skype\u2019is, hoiab ID\u2011kaarti oma n\u00e4o k\u00f5rval ja n\u00e4itab, et vot mina olen seesama isik, vaadake siit k\u00f5rvalt. Vastasel juhul riik ei maksa talle pensioni. Sama analoogne asi on notaris. Kui tahetakse tehingut teha ja inimene ei saa kohale tulla, tahab kuskilt eemalt selles osaleda, peab t\u00f5endama, et tema on seesama isik, kelle ID\u2011kaardi v\u00f5i kelle dokumendiga tahetakse toiminguid teha. Ei usalda keegi ju ainult ID\u2011kaarti.\nKuidas saab niimoodi olla, et osades instantsides, kui riik peab n\u00e4iteks mingit raha maksma v\u00f5i mingeid tehinguid tehakse, siis me ei usalda seda. Aga selles k\u00f5ige olulisemas protsessis, kus valitakse siis meie riigi esindajaid parlamenti, kus valitakse omavalitsusjuhte, siis me peame l\u00e4htuma usaldusest. Samal ajal kui me isegi ei tea, kes on need h\u00e4\u00e4letajad, kas ikka seesama esimene h\u00e4\u00e4letas, isik h\u00e4\u00e4letas. See on regulaarne.\nMa olen ise menetlenud kriminaalasju omal ajal, kus oli tegemist ettev\u00f5tte tankistiga, kus j\u00e4litustoimingu k\u00e4igus sai v\u00e4lja v\u00f5etud IP\u2011aadressid, kust olid allkirjad tehtud. \u00dche isiku k\u00e4es oli 13 erineva isiku ID\u2011kaardid, millega ta siis majandas kuut erinevat firmat ja muudkui aga allkirjastas nende poolt neid toiminguid. Ja need kaardid ta sai k\u00e4tte niimoodi, et 200 eurot ja inimene, kes tihti olid asotsiaalse eluviisiga, nad olid n\u00f5us, neil ei olnud endal seda vaja. 200 eurot, ta sai ID\u2011kaardi koos PIN\u2011koodidega. Ja meil ei ole t\u00e4nap\u00e4eva selle eest, et annad oma ID\u2011kaardi kasutada, mingit karistust. Karistus v\u00f5ib j\u00e4rgneda siis, kui selle kaardiga on kuritegu toime pandud. Aga ainu\u00fcksi see, et mina annan sinu k\u00e4tte, valimiste puhul see ei tule v\u00e4ljagi, inimene ei pruugigi teada, sest ta ei k\u00e4igi tavaliselt valimas, ta annab ID\u2011kaardi ja tema puhul h\u00e4\u00e4letatakse. Ja seda me ei saa kuskilt teada. Seda ei olegi v\u00f5imalik teada saada, sest j\u00e4ljed peidetakse, neid andmeid ei v\u00e4ljastata, ei anta tutvumiseks, mitte midagi ei s\u00e4ilitata. See asi k\u00f5ik eksisteerib edasi.\nJa selle kohta mina julgen k\u00fcll v\u00e4ita, et aga neid ei saa usaldada. Kui juba k\u00f5ige esimeses etapis on v\u00f5imalik riiki petta, on v\u00f5imalik teise isikuna esineda ja v\u00e4ljendada mitte selle isiku tahet, kelle nimel see ID\u2011kaart on v\u00e4ljastatud, vaid oma isiklikku s\u00fcmpaatiat, siis ei saa see asi olla usaldusv\u00e4\u00e4rne, \u00fcksk\u00f5ik kuidas me ka ei \u00fcrita endale kinnitada, et see on usaldusv\u00e4\u00e4rne, ta ei ole. Ja ma leian, et riigis peaksid k\u00f5ik asutused t\u00e4pselt \u00fche standardi j\u00e4rgi olema. Nagu ma eelnevalt mainisin, ei saa olla niimoodi, et Sotsiaalkindlustusamet ei usalda ainult ID\u2011kaarti, notarid ei usalda ainult ID\u2011kaarti, aga valimised, nemad otsustavad usaldada. Midagi on ju siin valesti, ei ole ju loogiline.\u201d"}
{"text":"Kuus aastat hiljem. Danske rahapesu peategelased astusid t\u00e4na kohtu etteKuus aastat tagasi p\u00e4evavalgele tulnud Danske rahapesus pearolle m\u00e4nginud pangat\u00f6\u00f6tajad astusid t\u00e4nasel eelistungil esimest korda kohtu ette. Millal algavad p\u00f5hiistungid, ei ole selge s\u00fcgiseni.\n\u00dcks kohtualustest on Danske panga mitteresidentide divisjoni juhtinud Juri Kidjajev. Tegemist oli divisjoniga, mille alla kuulusid kahtlased kliendid."}
{"text":"Tartumaal kaotasid inimesed \u00f6\u00f6p\u00e4evaga kelmidele \u00fcle 16 000 euro\n\n \n\n L\u00f5una prefektuur uurib kolme juhtumit, milles Tartumaa elanikud kaotasid kelmidele kokku \u00fcle 16 000 euro.\nEsmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 64-aastane mees, kes sai k\u00f5ne, kus v\u00e4ideti, et tema pangakonto on ohus ja seda on vaja kindlustada. Mees suunati panka logima ja ta t\u00e4itis helistaja korraldusi. Hiljem sai mees aru, et on langenud kelmuse ohvriks. Kelmuse l\u00e4bi kaotas mees 10 000 eurot.\nSamal p\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 53-aastane naine, kes soovis Facebookis m\u00fc\u00fca kingi. Naisega v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes soovis kingi osta ning saatis talle Omniva lingi. Naine avas lingi ja sisestas k\u00fcsitud andmed. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 760 eurot.\u00a0\n"}
{"text":"Priit Humal: enesetaandamine olnuks vastutustundetu ja p\u00f5hjendamatuTALLINN, 6. juuni, BNS \u2013 Kriminaalmenetluse t\u00f5ttu Tartu abilinnapea kohalt lahkunud Priit Humal teatas teisip\u00e4eval avalikkusele tehtud p\u00f6\u00f6rdumises, et Kuperjanovi 9 asuva maja arutelult enesetaandamine olnuks vastutustundetu ja p\u00f5hjendamatu.\n\"Minu roll ja vastutus Kuperjanovi 9 maja teemal oli olulisem kui vaid koosolekutel osalemine. J\u00e4tta oma t\u00f6\u00f6 linna huvides tegemata, kartes olematut toimingupiirangut, pole minu arvates seaduslik ja see pole kindlasti mulle omane. Poliitiku roll on tuua algatusi ja kontrollida dogmasid,\" m\u00e4rkis ta.\nTema s\u00f5nul oli Tiigi seltsimaja tegevuse \u00fcleviimise idee endisesse raudteelaste klubi hoonesse enam kui viis aastat vana. \"Tiigi Seltsimaja \u00fcmberkolimise j\u00e4rel t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4vasse hoonesse oli plaanis viia osa laste kunstikooli \u00f5ppet\u00f6\u00f6st, mis praegu on Jakobi t\u00e4naval, rendipindadel. P\u00f5him\u00f5tteliselt kajastus kirjeldatu ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valmislubaduste hulgas,\" selgitas ta.\n\"Isamaa 2021 valimisprogrammis oli m\u00f5te koondada laulukooride tegevus laulv\u00e4ljaku territooriumile, ehitades sinna praeguse raadiomaja asemele sobiv hoone. Meie n\u00e4gemuse kohaselt oleks sinna saanud ruumid ka Kalevi t\u00e4naval asuvas S\u00f5braklubis tegutsevad kollektiivid,\" m\u00e4rkis Humal.\nTa r\u00e4\u00e4kis, et kuna koalitsioonik\u00f5nelustel p\u00f5hjalikke anal\u00fc\u00fcse teha ei saa ning t\u00e4ielikku selgust m\u00f5lema variandi kohta ei olnud, saigi koalitsioonilepingusse \u00fclds\u00f5naline m\u00e4\u00e4ratlus ning selgus Kuperjanovi 9 kinnistu omandamise otstarbekuse osas pidi s\u00fcndima edasise t\u00f6\u00f6 ja t\u00e4iendavate anal\u00fc\u00fcside k\u00e4igus.\n\"Kuigi t\u00e4naseks on selge, et Kuperjanovi 9 arendamine ei ole linnale j\u00f5ukohane, olid veel aasta tagasi endised m\u00f5tted linnavalitsuse ametnikele ja ka m\u00f5nedele koalitsioonipartneritele harjumisp\u00e4raseks saanud. Ilma v\u00e4rske pilguta eelarve v\u00f5imalustele ja muutunud oludele oleks t\u00f5en\u00e4oliselt linnavalitsus liikunud kohe kinnistu omandamiseks volikogult n\u00f5usolekut saama,\" \u00fctles ta.\nHumala kinnitusel oli just tema see, kes linnavalitsuse n\u00f5upidamistel t\u00f5i v\u00e4lja rahalise anal\u00fc\u00fcsi vajaduse ning see n\u00f5udmine tulenes tema \u00fclesannetest linnavalitsuse t\u00f6\u00f6jaotuses.\n\"Kuigi linnavalitsuse liikmetena vastutame ja otsustame \u00fchiselt, on iga\u00fchel oma \u00fclesanded ning p\u00f5hjalikum s\u00fcvenemine oma vastutusvaldkonnas. Rahanduse ja linna kinnisvara tervikpilti tunnetades hoomasin Kuperjanovi 9 projekti elluviimise ilmset v\u00f5imatust varem, kui ka seda kinnitav anal\u00fc\u00fcs ametnike poolt valmis.\" nentis ta.\nHumala s\u00f5nul selgus t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, et j\u00f5ukohane alternatiiv on luua huvitegevuse kollektiivide jaoks olemasolevate saalide kasutust parandav infos\u00fcsteem ning ehitada lastekunstikooli krundile v\u00e4ike lisahoone, mille ehitusprojekt oli rahapuudusel juba 15 aastat tagasi seisma pandud.\n\"Ehk siis Kuperjanovi 9 Tartu linna poolt mitte omandamine oli kujunenud olukorras ainuv\u00f5imalik otsus ja arvestades Tartu linna rahalisi v\u00f5imalusi ja juba tehtud investeeringute otsuseid, siis oleks vastupidine otsus olnud t\u00e4iesti vastutustundetu,\" selgitas Humal.\nHumal leiab, et avaliku sektori asutuste t\u00f6\u00f6s v\u00f5ib enese taandamine otsustamisest olla lihtsama vastupanu teed minek, sest nii saab olla kindel, et ei j\u00e4\u00e4da kapo ja prokuratuuri huviorbiiti, sest korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu piiridest ei saa alati aru isegi juristid, r\u00e4\u00e4kimata siis muu eriala ametnikest, samuti taandatakse end mugavusest, sest mitteotsustamine t\u00e4hendab ka otsusega kaasnevast vastutusest vabanemist.\n\"Minu loobumine linnavalituse liikmena oma otseste t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisest, teades linna rahanduslikke v\u00f5imalusi, oleks minu poolt olnud vastutustundetu. Kuperjanovi 9 kinnistu soetamine koos paratamatult kaasneva arendusega oleks linnale toonud kaasa olulise varalise kahju.\u00a0Ja mis peamine, mul puudus igasugunegi kohustus ja ka \u00f5igus end Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud tegevustest taandamiseks, nii korruptsioonivastase seaduse kui ametniku eetikakoodeksi j\u00e4rgi,\" r\u00e4\u00e4kis Humal.\nHumal nentis, et prokuratuur on ajakirjandusele antud intervjuudes ja kirjalikes materjalides selgitanud talle etteheidetava teo asjaolusid ja andnud hinnanguid oluliselt ulatuslikumalt, kui seda sisaldub kahtlustuses.\n\"Lisaks sisaldab minule esitatud kahtlustus ja l\u00e4biotsimise aluseks olnud kohtum\u00e4\u00e4rus v\u00e4hemalt \u00fcht otsest faktiviga. Nimelt on \"ostuees\u00f5igus\" selge juriidilise sisuga termin. Tartu linnal ei ole k\u00f5nealuse kinnistu suhtes sellist \u00f5igust kunagi olnud ning sellest ei ole linn ka loobunud. Kas t\u00f5esti ei olnud enam kui pooleaastase salajase uurimise k\u00e4igus v\u00f5imalik nii lihtsat fakti korrektselt tuvastada? V\u00f5i on valefakte esitatud kohtuniku ja avalikkuse eksitamiseks?,\" m\u00e4rkis Humal.\n\"Minu kodu ja t\u00f6\u00f6ruumide l\u00e4biotsimisel konfiskeeritud telefone, arvuteid ega m\u00e4lupulki pole tagastatud t\u00e4nase p\u00e4evani. Professionaalsel organisatsioonil peaks m\u00e4lupulgast v\u00f5i telefonist koopia tegemise aega m\u00f5\u00f5tma minutites. Alusetute kahtlustuse alusel kohtum\u00e4\u00e4ruste k\u00fcsimine ja uurimisalustele tarbetute sekelduste p\u00f5hjustamine peab l\u00f5ppema. \u00dckskord peame muutuse saavutama ka selles,\" \u00fctles Humal.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Priit Humal: enesetaandamine olnuks vastutustundetu ja p\u00f5hjendamatuTALLINN, 6. juuni, BNS \u2013 Kriminaalmenetluse t\u00f5ttu Tartu abilinnapea kohalt lahkunud Priit Humal teatas teisip\u00e4eval avalikkusele tehtud p\u00f6\u00f6rdumises, et Kuperjanovi 9 asuva maja arutelult enesetaandamine olnuks vastutustundetu ja p\u00f5hjendamatu.\n\"Minu roll ja vastutus Kuperjanovi 9 maja teemal oli olulisem kui vaid koosolekutel osalemine. J\u00e4tta oma t\u00f6\u00f6 linna huvides tegemata, kartes olematut toimingupiirangut, pole minu arvates seaduslik ja see pole kindlasti mulle omane. Poliitiku roll on tuua algatusi ja kontrollida dogmasid,\" m\u00e4rkis ta.\nTema s\u00f5nul oli Tiigi seltsimaja tegevuse \u00fcleviimise idee endisesse raudteelaste klubi hoonesse enam kui viis aastat vana. \"Tiigi Seltsimaja \u00fcmberkolimise j\u00e4rel t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4vasse hoonesse oli plaanis viia osa laste kunstikooli \u00f5ppet\u00f6\u00f6st, mis praegu on Jakobi t\u00e4naval, rendipindadel. P\u00f5him\u00f5tteliselt kajastus kirjeldatu ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valmislubaduste hulgas,\" selgitas ta.\n\"Isamaa 2021 valimisprogrammis oli m\u00f5te koondada laulukooride tegevus laulv\u00e4ljaku territooriumile, ehitades sinna praeguse raadiomaja asemele sobiv hoone. Meie n\u00e4gemuse kohaselt oleks sinna saanud ruumid ka Kalevi t\u00e4naval asuvas S\u00f5braklubis tegutsevad kollektiivid,\" m\u00e4rkis Humal.\nTa r\u00e4\u00e4kis, et kuna koalitsioonik\u00f5nelustel p\u00f5hjalikke anal\u00fc\u00fcse teha ei saa ning t\u00e4ielikku selgust m\u00f5lema variandi kohta ei olnud, saigi koalitsioonilepingusse \u00fclds\u00f5naline m\u00e4\u00e4ratlus ning selgus Kuperjanovi 9 kinnistu omandamise otstarbekuse osas pidi s\u00fcndima edasise t\u00f6\u00f6 ja t\u00e4iendavate anal\u00fc\u00fcside k\u00e4igus.\n\"Kuigi t\u00e4naseks on selge, et Kuperjanovi 9 arendamine ei ole linnale j\u00f5ukohane, olid veel aasta tagasi endised m\u00f5tted linnavalitsuse ametnikele ja ka m\u00f5nedele koalitsioonipartneritele harjumisp\u00e4raseks saanud. Ilma v\u00e4rske pilguta eelarve v\u00f5imalustele ja muutunud oludele oleks t\u00f5en\u00e4oliselt linnavalitsus liikunud kohe kinnistu omandamiseks volikogult n\u00f5usolekut saama,\" \u00fctles ta.\nHumala kinnitusel oli just tema see, kes linnavalitsuse n\u00f5upidamistel t\u00f5i v\u00e4lja rahalise anal\u00fc\u00fcsi vajaduse ning see n\u00f5udmine tulenes tema \u00fclesannetest linnavalitsuse t\u00f6\u00f6jaotuses.\n\"Kuigi linnavalitsuse liikmetena vastutame ja otsustame \u00fchiselt, on iga\u00fchel oma \u00fclesanded ning p\u00f5hjalikum s\u00fcvenemine oma vastutusvaldkonnas. Rahanduse ja linna kinnisvara tervikpilti tunnetades hoomasin Kuperjanovi 9 projekti elluviimise ilmset v\u00f5imatust varem, kui ka seda kinnitav anal\u00fc\u00fcs ametnike poolt valmis.\" nentis ta.\nHumala s\u00f5nul selgus t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, et j\u00f5ukohane alternatiiv on luua huvitegevuse kollektiivide jaoks olemasolevate saalide kasutust parandav infos\u00fcsteem ning ehitada lastekunstikooli krundile v\u00e4ike lisahoone, mille ehitusprojekt oli rahapuudusel juba 15 aastat tagasi seisma pandud.\n\"Ehk siis Kuperjanovi 9 Tartu linna poolt mitte omandamine oli kujunenud olukorras ainuv\u00f5imalik otsus ja arvestades Tartu linna rahalisi v\u00f5imalusi ja juba tehtud investeeringute otsuseid, siis oleks vastupidine otsus olnud t\u00e4iesti vastutustundetu,\" selgitas Humal.\nHumal leiab, et avaliku sektori asutuste t\u00f6\u00f6s v\u00f5ib enese taandamine otsustamisest olla lihtsama vastupanu teed minek, sest nii saab olla kindel, et ei j\u00e4\u00e4da kapo ja prokuratuuri huviorbiiti, sest korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu piiridest ei saa alati aru isegi juristid, r\u00e4\u00e4kimata siis muu eriala ametnikest, samuti taandatakse end mugavusest, sest mitteotsustamine t\u00e4hendab ka otsusega kaasnevast vastutusest vabanemist.\n\"Minu loobumine linnavalituse liikmena oma otseste t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisest, teades linna rahanduslikke v\u00f5imalusi, oleks minu poolt olnud vastutustundetu. Kuperjanovi 9 kinnistu soetamine koos paratamatult kaasneva arendusega oleks linnale toonud kaasa olulise varalise kahju.\u00a0Ja mis peamine, mul puudus igasugunegi kohustus ja ka \u00f5igus end Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud tegevustest taandamiseks, nii korruptsioonivastase seaduse kui ametniku eetikakoodeksi j\u00e4rgi,\" r\u00e4\u00e4kis Humal.\nHumal nentis, et prokuratuur on ajakirjandusele antud intervjuudes ja kirjalikes materjalides selgitanud talle etteheidetava teo asjaolusid ja andnud hinnanguid oluliselt ulatuslikumalt, kui seda sisaldub kahtlustuses.\n\"Lisaks sisaldab minule esitatud kahtlustus ja l\u00e4biotsimise aluseks olnud kohtum\u00e4\u00e4rus v\u00e4hemalt \u00fcht otsest faktiviga. Nimelt on \"ostuees\u00f5igus\" selge juriidilise sisuga termin. Tartu linnal ei ole k\u00f5nealuse kinnistu suhtes sellist \u00f5igust kunagi olnud ning sellest ei ole linn ka loobunud. Kas t\u00f5esti ei olnud enam kui pooleaastase salajase uurimise k\u00e4igus v\u00f5imalik nii lihtsat fakti korrektselt tuvastada? V\u00f5i on valefakte esitatud kohtuniku ja avalikkuse eksitamiseks?,\" m\u00e4rkis Humal.\n\"Minu kodu ja t\u00f6\u00f6ruumide l\u00e4biotsimisel konfiskeeritud telefone, arvuteid ega m\u00e4lupulki pole tagastatud t\u00e4nase p\u00e4evani. Professionaalsel organisatsioonil peaks m\u00e4lupulgast v\u00f5i telefonist koopia tegemise aega m\u00f5\u00f5tma minutites. Alusetute kahtlustuse alusel kohtum\u00e4\u00e4ruste k\u00fcsimine ja uurimisalustele tarbetute sekelduste p\u00f5hjustamine peab l\u00f5ppema. \u00dckskord peame muutuse saavutama ka selles,\" \u00fctles Humal.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Uus \u00f5ngitsuslaine: Omniva petturite vankri eesERR teatas, et mai algusest on SMS-idena saabuvate \u00f5ngitsuss\u00f5numite hulk m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud.\nTaas nenditakse juba ammu teada t\u00f5siasja, et nii politsei kui ka sideoperaatorite k\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad petturitega tegelemisel l\u00fchikeseks. Peamiselt saab s\u00f5numitega saabuvate linkide avamise eest vaid hoiatada. Riigi infos\u00fcsteemi amet k\u00fcll sulgeb ilmsiks tulnud \u00f5ngitsuslehed, kuid see pettureid otseselt ei takista. Suletud lehek\u00fclgede asemele ilmuvad uued. RIA on loonud ka rakenduse pahavara ja \u00f5ngitsuste blokeerimiseks. Eriti t\u00e4helepanelik tasub praegu olla Omniva klientidel, kes n\u00e4iteks pakki ootavad, sest pettusekatsed Omniva nime kasutades on levinud. Petus\u00f5numites palutakse k\u00fcll tollimaksu, k\u00fcll ootamatute lisakulude maksmist, ja mingil juhul ei tohi vajutada s\u00f5numis sisalduvale lingile. Eesm\u00e4rgiks v\u00f5ib petturitel olla saada lingis sisalduva pahavara kaudu ligip\u00e4\u00e4s teie pangakontole. Nii politsei kui k\u00fcber-turbespetsid \u00fctlevad, et peale inimeste endi t\u00e4helepanelikkuse ja ettevaatlikkuse muid rohte sellise kuritegevusega v\u00f5itlemiseks ei ole, sest otsad viivad kaugetesse v\u00e4lisriikidesse."}
{"text":"Priit Humal n\u00e4itusemaja juhtumist: enesetaandamine olnuks vastutustundetu ja p\u00f5hjendamatuMinu roll ja vastutus Kuperjanovi 9 maja teemal oli olulisem kui vaid koosolekutel osalemine. J\u00e4tta oma t\u00f6\u00f6 linna huvides tegemata, kartes olematut toimingupiirangut, pole minu arvates seaduslik ja see pole kindlasti mulle omane. Poliitiku roll on tuua algatusi ja kontrollida dogmasid, kirjutab eelmisel n\u00e4dalal Tartu abilinnapea ametist tagasi astunud Priit Humal (Isamaa). \n\u00a0\nKuperjanovi 9 taust\nIdee viia Tiigi seltsimaja tegevus\u00a0\u00fcle\u00a0endisesse raudteelaste klubi hoonesse oli enam kui viis aastat vana. Tiigi seltsimaja \u00fcmberkolimise j\u00e4rel t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4vasse hoonesse oli plaanis viia osa laste kunstikooli \u00f5ppet\u00f6\u00f6st, mis praegu on Jakobi t\u00e4naval\u00a0rendipindadel. P\u00f5him\u00f5tteliselt kajastus kirjeldatu ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valmislubaduste hulgas.\nIsamaa 2021. aasta valimisprogrammis oli m\u00f5te koondada laulukooride tegevus laulv\u00e4ljaku territooriumile, selleks ehitada\u00a0sinna praeguse raadiomaja asemele sobiv hoone. Meie n\u00e4gemuse kohaselt saanuks sinna\u00a0ruumid ka Kalevi t\u00e4naval asuvas S\u00f5braklubis tegutsevad kollektiivid.\nKuna koalitsioonik\u00f5nelustel p\u00f5hjalikke anal\u00fc\u00fcse teha ei saa ning t\u00e4ielikku selgust m\u00f5lema variandi kohta ei olnud, saigi koalitsioonilepingusse \u00fclds\u00f5naline m\u00e4\u00e4ratlus. Selgus Kuperjanovi 9 kinnistu omandamise otstarbekuses pidi s\u00fcndima edasise t\u00f6\u00f6 ja lisaanal\u00fc\u00fcside k\u00e4igus.\nKuigi n\u00fc\u00fcdseks on selge, et Kuperjanovi 9 projekti arendada\u00a0ei ole linnale j\u00f5ukohane, olid veel aasta tagasi endised m\u00f5tted linnavalitsuse ametnikele ja ka m\u00f5nele koalitsioonipartnerile harjumisp\u00e4raseks saanud. Ilma v\u00e4rske pilguta eelarve v\u00f5imalustele ja muutunud oludele oleks linnavalitsus t\u00f5en\u00e4oliselt liikunud kohe kinnistu omandamiseks volikogult n\u00f5usolekut saama.\nLinnavalitsuse n\u00f5upidamistel t\u00f5in mina v\u00e4lja rahalise anal\u00fc\u00fcsi vajaduse. See n\u00f5udmine tulenes minu \u00fclesannetest linnavalitsuse t\u00f6\u00f6jaotuses (linna kinnisvara ja rahandus). Kuigi linnavalitsuse liikmetena vastutame ja otsustame \u00fchiselt, on iga\u00fchel oma \u00fclesanded ning p\u00f5hjalikum s\u00fcvenemine oma vastutusvaldkonnas. Rahanduse ja linna kinnisvara tervikpilti tunnetades hoomasin Kuperjanovi 9 projekti elluviimise ilmset v\u00f5imatust varem, kui ka seda kinnitav anal\u00fc\u00fcs ametnike poolt valmis.\nT\u00f6\u00f6 k\u00e4igus selgus, et j\u00f5ukohane alternatiiv on luua huvitegevuse kollektiivide jaoks olemasolevate saalide kasutust parandav infos\u00fcsteem ning ehitada lastekunstikooli krundile v\u00e4ike lisahoone, mille ehitusprojekt oli rahapuudusel juba 15 aastat tagasi seisma pandud.\nEhk siis otsus, et Tartu linn ei omanda Kuperjanovi 9 kinnistut,\u00a0oli kujunenud olukorras ainuv\u00f5imalik\u00a0ning arvestades\u00a0linna rahalisi v\u00f5imalusi ja juba tehtud investeeringuotsuseid,\u00a0oleks vastupidine otsus olnud t\u00e4iesti vastutustundetu.\nAmetnike enesetaandamine\nAvaliku sektori asutuste t\u00f6\u00f6s v\u00f5ib enese taandamine otsustamisest olla lihtsama vastupanu teed minek \u2013 nii saab olla kindel, et ei j\u00e4\u00e4da kapo\u00a0ja prokuratuuri huviorbiiti (korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu piiridest ei saa alati aru isegi juristid, r\u00e4\u00e4kimata siis muu eriala ametnikest), samuti taandatakse end mugavusest, sest mitteotsustamine t\u00e4hendab ka otsusega kaasnevast vastutusest vabanemist.\nMinu loobumine linnavalitsuse liikmena oma otseste t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisest, teades linna rahanduslikke v\u00f5imalusi, oleks minu poolt olnud vastutustundetu. Kuperjanovi 9 kinnistu soetamine koos paratamatult kaasneva arendusega oleks linnale toonud kaasa olulise varalise kahju.\nJa mis peamine, mul puudus igasugunegi kohustus ja ka \u00f5igus end Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud tegevustest taandamiseks, nii korruptsioonivastase seaduse kui ametniku eetikakoodeksi j\u00e4rgi.\nPoliitiku roll on tuua algatusi ja kontrollida dogmasid\nVeel oma viimasel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval, enne arvuti loovutamist vastasin kolleegi k\u00fcsimusele, miks ma \u00fches teemas soovin 20 aastat toiminud s\u00fcsteemi muutmise arutamist. Ammu tehtud otsuste \u00fclevaatamine uute asjaolude ilmnemisel on ebatavaline ja sellega seotud riske peljatakse. Otsene analoog on Rail Baltic, aga Kuperjanovi 9 n\u00e4ide on lihtsam. Olukordi, kus ma soovisin \u00fcle vaadata juba v\u00e4ljakujunenud praktikat v\u00f5i otsuseid, oli minu t\u00f6\u00f6aja jooksul arvukalt. Mitte alati ei viinud algatatud anal\u00fc\u00fcsid muutuseni. \u00dcks nendest, mille puhul ma suutsin muutuse saavutada, oli Kuperjanovi 9.\nKas lohakus v\u00f5i teadlik kohtu manipuleerimine?\nProkuratuur on ajakirjandusele antud intervjuudes ja kirjalikes materjalides selgitanud minule etteheidetava teo asjaolusid ja andnud hinnanguid oluliselt ulatuslikumalt, kui seda sisaldub kahtlustuses. Lisaks sisaldab minule esitatud kahtlustus ja l\u00e4biotsimise aluseks olnud kohtum\u00e4\u00e4rus v\u00e4hemalt \u00fcht otsest faktiviga. Nimelt on \u00abostuees\u00f5igus\u00bb selge juriidilise sisuga termin. Tartu linnal ei ole k\u00f5nealuse kinnistu suhtes sellist \u00f5igust kunagi olnud ning sellest ei ole linn ka loobunud. Kas t\u00f5esti ei olnud enam kui pooleaastase salajase uurimise k\u00e4igus v\u00f5imalik nii lihtsat fakti korrektselt tuvastada? V\u00f5i on valefakte esitatud kohtuniku ja avalikkuse eksitamiseks?\nMinu kodu ja t\u00f6\u00f6ruumide l\u00e4biotsimisel konfiskeeritud telefone, arvuteid ega m\u00e4lupulki pole tagastatud t\u00e4nase p\u00e4evani. Professionaalne\u00a0organisatsioon\u00a0peaks m\u00e4lupulgast v\u00f5i telefonist koopia tegemise aega m\u00f5\u00f5tma minutites. Alusetute kahtlustuse alusel kohtum\u00e4\u00e4ruste k\u00fcsimine ja uurimisalustele tarbetute sekelduste p\u00f5hjustamine peab l\u00f5ppema. \u00dckskord peame muutuse saavutama ka selles.\n\u00a0\n\u00a0\n"}
{"text":"Uuring: EL-i m\u00f5ju igap\u00e4evaelule usub 71 protsenti kodanikestTALLINN, 6. juuni, BNS \u2013 Teisip\u00e4eval avaldatud kevadise Eurobaromeetri uuringu tulemustest selgub, et 71 protsenti EL-i kodanikest usub, et EL m\u00f5jutab nende igap\u00e4evaelu.\nN\u00fc\u00fcd kui j\u00e4rgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on j\u00e4\u00e4nud aasta, on eurooplaste huvi valimiste vastu m\u00e4rgatavalt kasvanud: \u00fcle poole k\u00fcsitletuist ehk 56 protsenti ja\u00a0 Eestis 51 protsenti kinnitas uuringus oma huvi j\u00e4rgmiste Euroopa Parlamendi valimiste vastu.\nLigi kaks kolmandikku vastanuist ehk 67 protsenti ja Eestis 59 protsenti \u00fctlesid, et kui Euroopa Parlamendi valimised toimuksid j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal, osaleksid nad h\u00e4\u00e4letusel.\n2018. aasta aprillis l\u00e4bi viidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli toona valmis valimistel osalema 58 protsenti vastanutest ja 52 protsenti eestlastest. See annab lootust, et kodanikud on altimad Euroopa Parlamendi valimistel osalema kui viis aastat tagasi.\n37 protsenti vastanutest arvab, et demokraatia on k\u00f5ige olulisem v\u00e4\u00e4rtus, mida Euroopa Parlament kaitsma peab. 28 protsenti k\u00fcsitletuist pidas esmaoluliseks inim\u00f5iguste kaitset EL-is ja maailmas ning 27 protsenti s\u00f5na- ja m\u00f5ttevabaduse kaitset.\nEesti vastajate hinnangul peab Euroopa Parlament kaitsma olulistest v\u00e4\u00e4rtustest esmajoones rahvuslikku identiteeti, kultuuri ja traditsioone ning s\u00f5na- ja m\u00f5ttevabadust ehk vastavalt 36 protsenti ja 32 protsenti. J\u00e4rgnevad inim\u00f5igused EL-is ja maailmas ning vaba liikumise \u00f5igus, m\u00f5lemad 29 protsenti.\nDemokraatia olukorraga EL-is oli rahul 54 protsenti vastanutest ja Eestis 55 protsenti. Enim olid kodanikud rahul vabade ja \u00f5iglaste valimiste (70 protsenti), s\u00f5navabaduse (70 protsenti) ning p\u00f5hi\u00f5iguste olukorraga (66 protsenti).\nEesti vastajad olid enim rahul meedia mitmekesisusega ehk 72 protsenti, EL-i keskmine on 60 protsenti, j\u00e4rgnesid p\u00f5hi\u00f5iguste austamine ehk 67 protsenti ja s\u00f5navabadus 65 protsenti. Probleemsete valdkondadena t\u00f5id vastajad v\u00e4lja v\u00f5itluse desinformatsiooni ja korruptsiooniga.\nEnam kui seitse vastanut k\u00fcmnest ehk 71 protsenti tunneb, et EL-i tegevus m\u00f5jutab nende igap\u00e4evaelu ning ligi viiendik ehk 18 protsenti k\u00fcsitletuist tunnistas, et EL m\u00f5jutab nende elu v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral.\nEesti k\u00fcsitletute seas olid need numbrid vastavalt 60 protsenti ja 12 protsenti. Samuti on kodanikud v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti teadlikud Euroopa Parlamendi rollist: 62 protsenti vastanutest ja Eestis 78 protsenti kinnitas, et on hiljuti kuulnud v\u00f5i lugenud midagi Euroopa Parlamendi kohta.\n\u00dcleeuroopaliselt hindasid kodanikud k\u00f5ige positiivsemalt EL-i toetust Ukrainale, millega oli rahul 69 protsenti vastanutest. Suurim oli rahulolu Madalmaades (90 protsenti), Rootsis (87 protsenti), Soomes (87 protsenti) ja Iirimaal (87 protsenti) ning v\u00e4him Slovakkias (45 protsenti) ja Kreekas (48 protsenti).\nEesti vastanutest hindas EL-i tegevust Ukraina toetamisel positiivselt 68 protsenti. K\u00fcsitletute enamik oli rahul ka EL-i tegevusega demokraatlike \u00f5iguste ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tte kaitsel ehk 64 protsenti ja Eestis 62 protsenti ning v\u00e4lispoliitika valdkonnas ehk 54 protsenti ja Eestis 55 protsenti.\nViimaste aastate j\u00e4rjestikused kriisid on j\u00e4tnud j\u00e4lje majandusele ja kodanike heaolule. Pool vastanutest ehk 50 protsenti ja Eestis 45 protsenti t\u00f5des, et nende elustandard on langenud ega taastu ilmselt j\u00e4rgmise aasta jooksul.\n29 protsenti k\u00fcsitletuist ja Eestis 31 protsenti m\u00e4rkis, et seni ei ole nende eluj\u00e4rg halvenenud, aga j\u00e4rgmise aasta jooksul on see t\u00f5en\u00e4oline. Sel taustal ootavad kodanikud EL-ilt ja liikmesriikidelt konkreetseid tegusid.\n65 protsenti ja Eestis 81 protsenti vastanutest ei ole rahul meetmetega, mida nende koduriik on elukalliduse kriisi leevendamiseks v\u00f5tnud. EL-i tegutsemist peab ebapiisavaks 57 protsenti vastanutest ja Eestis 66 protsenti.\nPoliitikavaldkondadest peab Euroopa Parlament t\u00e4htsustama kodanike hinnangul eelk\u00f5ige v\u00f5itlust vaesuse ja sotsiaalse t\u00f5rjutusega ehk 38 protsenti, j\u00e4rgnevad rahvatervise kaitse (33 protsenti), kliimamuutuste vastased meetmed (31 protsenti) ning majanduse toetamine ja uute t\u00f6\u00f6kohtade loomine (31 protsenti). Eesti vastajad pidasid esmat\u00e4htsaks julgeolekuk\u00fcsimusi ja EL-i v\u00e4lispiiride kaitset (43 protsenti) ning majanduse toetamist ja t\u00f6\u00f6kohtade loomist (40 protsenti).\nEuroopa Parlamendi 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu viis 2.\u201326. m\u00e4rtsil k\u00f5igis 27 EL-i liikmesriigis l\u00e4bi Kantar. Uuring toimus vahetu k\u00fcsitlusena, lisaks kasutati T\u0161ehhis, Taanis, Soomes ja Maltal videointervjuusid (CAVI). Kokku k\u00fcsitleti 26 376 inimest. EL-i koondtulemused saadi liikmesriikide tulemuste kaalumisel riigi rahvaarvuga.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Uuring: EL-i m\u00f5ju igap\u00e4evaelule usub 71 protsenti kodanikestTALLINN, 6. juuni, BNS \u2013 Teisip\u00e4eval avaldatud kevadise Eurobaromeetri uuringu tulemustest selgub, et 71 protsenti EL-i kodanikest usub, et EL m\u00f5jutab nende igap\u00e4evaelu.\nN\u00fc\u00fcd kui j\u00e4rgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on j\u00e4\u00e4nud aasta, on eurooplaste huvi valimiste vastu m\u00e4rgatavalt kasvanud: \u00fcle poole k\u00fcsitletuist ehk 56 protsenti ja\u00a0 Eestis 51 protsenti kinnitas uuringus oma huvi j\u00e4rgmiste Euroopa Parlamendi valimiste vastu.\nLigi kaks kolmandikku vastanuist ehk 67 protsenti ja Eestis 59 protsenti \u00fctlesid, et kui Euroopa Parlamendi valimised toimuksid j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal, osaleksid nad h\u00e4\u00e4letusel.\n2018. aasta aprillis l\u00e4bi viidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli toona valmis valimistel osalema 58 protsenti vastanutest ja 52 protsenti eestlastest. See annab lootust, et kodanikud on altimad Euroopa Parlamendi valimistel osalema kui viis aastat tagasi.\n37 protsenti vastanutest arvab, et demokraatia on k\u00f5ige olulisem v\u00e4\u00e4rtus, mida Euroopa Parlament kaitsma peab. 28 protsenti k\u00fcsitletuist pidas esmaoluliseks inim\u00f5iguste kaitset EL-is ja maailmas ning 27 protsenti s\u00f5na- ja m\u00f5ttevabaduse kaitset.\nEesti vastajate hinnangul peab Euroopa Parlament kaitsma olulistest v\u00e4\u00e4rtustest esmajoones rahvuslikku identiteeti, kultuuri ja traditsioone ning s\u00f5na- ja m\u00f5ttevabadust ehk vastavalt 36 protsenti ja 32 protsenti. J\u00e4rgnevad inim\u00f5igused EL-is ja maailmas ning vaba liikumise \u00f5igus, m\u00f5lemad 29 protsenti.\nDemokraatia olukorraga EL-is oli rahul 54 protsenti vastanutest ja Eestis 55 protsenti. Enim olid kodanikud rahul vabade ja \u00f5iglaste valimiste (70 protsenti), s\u00f5navabaduse (70 protsenti) ning p\u00f5hi\u00f5iguste olukorraga (66 protsenti).\nEesti vastajad olid enim rahul meedia mitmekesisusega ehk 72 protsenti, EL-i keskmine on 60 protsenti, j\u00e4rgnesid p\u00f5hi\u00f5iguste austamine ehk 67 protsenti ja s\u00f5navabadus 65 protsenti. Probleemsete valdkondadena t\u00f5id vastajad v\u00e4lja v\u00f5itluse desinformatsiooni ja korruptsiooniga.\nEnam kui seitse vastanut k\u00fcmnest ehk 71 protsenti tunneb, et EL-i tegevus m\u00f5jutab nende igap\u00e4evaelu ning ligi viiendik ehk 18 protsenti k\u00fcsitletuist tunnistas, et EL m\u00f5jutab nende elu v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral.\nEesti k\u00fcsitletute seas olid need numbrid vastavalt 60 protsenti ja 12 protsenti. Samuti on kodanikud v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti teadlikud Euroopa Parlamendi rollist: 62 protsenti vastanutest ja Eestis 78 protsenti kinnitas, et on hiljuti kuulnud v\u00f5i lugenud midagi Euroopa Parlamendi kohta.\n\u00dcleeuroopaliselt hindasid kodanikud k\u00f5ige positiivsemalt EL-i toetust Ukrainale, millega oli rahul 69 protsenti vastanutest. Suurim oli rahulolu Madalmaades (90 protsenti), Rootsis (87 protsenti), Soomes (87 protsenti) ja Iirimaal (87 protsenti) ning v\u00e4him Slovakkias (45 protsenti) ja Kreekas (48 protsenti).\nEesti vastanutest hindas EL-i tegevust Ukraina toetamisel positiivselt 68 protsenti. K\u00fcsitletute enamik oli rahul ka EL-i tegevusega demokraatlike \u00f5iguste ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tte kaitsel ehk 64 protsenti ja Eestis 62 protsenti ning v\u00e4lispoliitika valdkonnas ehk 54 protsenti ja Eestis 55 protsenti.\nViimaste aastate j\u00e4rjestikused kriisid on j\u00e4tnud j\u00e4lje majandusele ja kodanike heaolule. Pool vastanutest ehk 50 protsenti ja Eestis 45 protsenti t\u00f5des, et nende elustandard on langenud ega taastu ilmselt j\u00e4rgmise aasta jooksul.\n29 protsenti k\u00fcsitletuist ja Eestis 31 protsenti m\u00e4rkis, et seni ei ole nende eluj\u00e4rg halvenenud, aga j\u00e4rgmise aasta jooksul on see t\u00f5en\u00e4oline. Sel taustal ootavad kodanikud EL-ilt ja liikmesriikidelt konkreetseid tegusid.\n65 protsenti ja Eestis 81 protsenti vastanutest ei ole rahul meetmetega, mida nende koduriik on elukalliduse kriisi leevendamiseks v\u00f5tnud. EL-i tegutsemist peab ebapiisavaks 57 protsenti vastanutest ja Eestis 66 protsenti.\nPoliitikavaldkondadest peab Euroopa Parlament t\u00e4htsustama kodanike hinnangul eelk\u00f5ige v\u00f5itlust vaesuse ja sotsiaalse t\u00f5rjutusega ehk 38 protsenti, j\u00e4rgnevad rahvatervise kaitse (33 protsenti), kliimamuutuste vastased meetmed (31 protsenti) ning majanduse toetamine ja uute t\u00f6\u00f6kohtade loomine (31 protsenti). Eesti vastajad pidasid esmat\u00e4htsaks julgeolekuk\u00fcsimusi ja EL-i v\u00e4lispiiride kaitset (43 protsenti) ning majanduse toetamist ja t\u00f6\u00f6kohtade loomist (40 protsenti).\nEuroopa Parlamendi 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu viis 2.\u201326. m\u00e4rtsil k\u00f5igis 27 EL-i liikmesriigis l\u00e4bi Kantar. Uuring toimus vahetu k\u00fcsitlusena, lisaks kasutati T\u0161ehhis, Taanis, Soomes ja Maltal videointervjuusid (CAVI). Kokku k\u00fcsitleti 26 376 inimest. EL-i koondtulemused saadi liikmesriikide tulemuste kaalumisel riigi rahvaarvuga.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Siseministeerium tutvustab Vaheri-kaasusega algatatud j\u00e4relevalvete tulemusiSiseministeeriumi\u00a0pressikonverentsil tutvustab kell 14.30 siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tutvustab politsei- ja piirivalveameti ja kaitsepolitseiameti\u00a0personalitoimingute osas l\u00e4bi viidud teenistuslike j\u00e4relevalvete tulemusi.J\u00e4relvalve esialgne t\u00e4htaeg oli 31. mai, kuid seda pikendati 9. juunini. Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo on varem Postimehele \u00f6elnud, et PPA suhtes k\u00e4imasolev teenistuslik j\u00e4relevalve ei saa Elmar Vaherile mingeid tagaj\u00e4rgi kaasa tuua, kuna ta ei t\u00f6\u00f6ta enam PPA-s. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets algatas Vaheri suhtes ka distsiplinaarmenetluse, et selgitada v\u00e4lja faktid ja Vaheri s\u00fc\u00fc ning m\u00e4\u00e4rata talle distsiplinaarkorras karistus. Halduskohus seadis menetlusele \u00f5iguskaitse.\u00a0\n\nMiks teenistuslik j\u00e4relvalve algatati?\n\nKaitsepolitsei esitas 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile.\nKahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPA-s ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit.\nPensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Ilma selleta ei oleks Heldnal t\u00e4itunud n\u00f5utav 25-aastane politseiametniku staa\u017e ja tal poleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile. Hiljem selgus, et Eerik Heldna skandaalse fiktiivlepinguga seotud viis PPA t\u00f6\u00f6tajat.\n"}
{"text":"Heldna, Vaher ja kaitsja Kurm pole siseministeeriumi auditit n\u00e4inudEerik Heldna ja Elmar Vaheri kaitsja Margus Kurmi s\u00f5nul pole nemad veel saanud tutvuda siseministeeriumis valminud auditiga, mis h\u00f5lmab nende kaasust. Ilmselt saavad asjaosalised auditit n\u00e4ha siis, kui seda on saanud n\u00e4ha ka avalikkus.T\u00e4na hommikul teatas Siseministeerium, et ajakirjanikele tutvustatakse kell 14.30 PPA ja KAPO personalitoimingute osas l\u00e4bi viidud teenistuslike j\u00e4relvalvete tulemusi. Hiljuti sel teemal kelmuskahtlustuse saanud maksu- ja tolliameti osakonnajuht Eerik Heldna ning kelmusele kaasaaitamises kahtlustuse saanud endine PPA peadirektor Elmar Vaher polnud veel p\u00e4rast l\u00f5unat kaitsja s\u00f5nul auditiga tutvunud.\u00a0\n\nVaheri ja Eerik kaitsja Margus Kurm kinnitas Postimehele veidi peale kella 13, et ei tema, ega kaitsealused pole auditit n\u00e4inud. Kurm arutles, et t\u00f5en\u00e4oliselt saavad nad sellega tutvuda siis, kui saab ka avalikkus.\u00a0\u00abSee lubati saata Vaherile l\u00f5una paiku. Kahtlustan, et see l\u00f5una langeb sinna aega, kui nad selle teate peaks tegema,\u00bb \u00fctles ta.\u00a0\n\nKurm t\u00f5des, et ei oska sellisest teguviisist midagi arvata ning ka \u00f5igusaktid ei \u00fctle, et osapooltele peaks enne avalikustamist auditit tutvustama.\u00a0\u00ab T\u00f5en\u00e4oliselt eelmise n\u00e4dala lekkimise lugu on nad \u00e4ra hirmutanud. Mingit \u00f5igusnormi selle kohta ei ole, et seda peab asjaosalistele tutvustama,\u00bb \u00fctles ta. Nimelt kirjutas Delfi 2. juunil, et siseministeeriumil oli tegelikult juba rotatsioonide teenistusliku j\u00e4relvalve audit valmis, kuid siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets keeldus seda allkirjastamast, mispeale tehti audit hoopis \u00fcmber.\n\u00a0"}
{"text":"Priit Humal korruptsioonikahtlusest: koosolekutel enese taandamine olnuks p\u00f5hjendamatuKorruptsioonikahtluse t\u00f5ttu m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Tartu abilinnapea ametist tagasi astunud Priit Humal (Isamaa) s\u00f5nul pidas ta Kuperjanovi t\u00e4nava hoone asjus arvamust avaldades silmas vaid Tartu linna, mitte n\u00e4iteks suurettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla (Isamaa) huve.\nProkuratuuri etteheite kohaselt pidanuks Humal end taandama Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud aruteludest oma v\u00e4idetavate majanduslike sidemete t\u00f5ttu Pruunsillaga. Teatavasti aitas Parvel Pruunsild, kes ka ise korp! Sakala liige on, osta korporatsioonil skandaali keskmes olevat kinnistut p\u00e4rast seda, kui linn ostmise eelis\u00f5igusest loobus.\nN\u00e4iteks linnavaraameti juht taandas end neist vaidlustest \u00fcksnes seet\u00f5ttu, et ta ise ka Sakala vilistlane on, nagu kirjutas Eesti P\u00e4evaleht. Humal on aga Pruunsillalt saanud annetusi valimiskampaaniateks ja prokuratuuri v\u00e4itel seovad neid mingil m\u00e4\u00e4ral ka laenulepingud, mis ei ole saadud klassikalisel viisil.\nHumal s\u00f5nas t\u00e4na meediale saadetud kirjas, et toimingupiirangu rikkumist kartes oma t\u00f6\u00f6 tegemata j\u00e4tmine poleks tema arvates isegi seaduslik. Humal kirjutas lahti, millistel kaalutlustel soovitas ta linnal j\u00e4tta skandaali keskmes oleva Kuperjanovi 9 krundi ostmata. Ta r\u00f5hutas, et ostmist pooldanud linnaametnikud olid kinni aastaid tagasi tehtud plaanides, millele aga polnud tehtud v\u00e4rsket rahalist anal\u00fc\u00fcsi.\n\u201eKuigi t\u00e4naseks on selge, et Kuperjanovi 9 arendamine ei ole linnale j\u00f5ukohane, olid veel aasta tagasi endised m\u00f5tted linnavalitsuse ametnikele ja ka m\u00f5nedele koalitsioonipartneritele harjumisp\u00e4raseks saanud. Ilma v\u00e4rske pilguta eelarve v\u00f5imalustele ja muutunud oludele oleks t\u00f5en\u00e4oliselt linnavalitsus liikunud kohe kinnistu omandamiseks volikogult n\u00f5usolekut saama,\u201c r\u00e4\u00e4kis Humal.\n\u201eLinnavalituse n\u00f5upidamistel t\u00f5in mina v\u00e4lja rahalise anal\u00fc\u00fcsi vajaduse. See n\u00f5udmine tulenes minu \u00fclesannetest linnavalituse t\u00f6\u00f6jaotuses (linna kinnisvara ja rahandus),\u201c j\u00e4tkas ta. \u201eKuigi linnavalitsuse liikmetena vastutame ja otsustame \u00fchiselt, on iga\u00fchel oma \u00fclesanded ning p\u00f5hjalikum s\u00fcvenemine oma vastutusvaldkonnas. Rahanduse ja linna kinnisvara tervikpilti tunnetades hoomasin Kuperjanovi 9 projekti elluviimise ilmset v\u00f5imatust varem, kui ka seda kinnitav anal\u00fc\u00fcs ametnike poolt valmis.\u201c\nHumala s\u00f5nul selgus t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, et j\u00f5ukohane alternatiiv oleks luua erinevatele huvitegevuse kollektiividele, keda osa linnavalitsusest oleks Kuperjanovi t\u00e4navale majutanud, luua hoopis olemasolevate saalide kasutust parandav infos\u00fcsteem.\n\u201eKuperjanovi 9 Tartu linna poolt mitte omandamine oli kujunenud olukorras ainuv\u00f5imalik otsus ja arvestades Tartu linna rahalisi v\u00f5imalusi ja juba tehtud investeeringute otsuseid, siis oleks vastupidine otsus olnud t\u00e4iesti vastutustundetu,\u201c on Humal kindel. \u201eMinu loobumine linnavalituse liikmena oma otseste t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisest, teades linna rahanduslikke v\u00f5imalusi, oleks minu poolt olnud vastutustundetu\".\u201c\nProkuratuur teatas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal, et esitas Pruunsillale (Isamaa) ning Tartu abilinnapeale Priit Humalale (Isamaa) kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Humalat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, Pruunsilda aga toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud vana Eesti Rahva Muuseumi hoonega Tartus Kuperjanovi t\u00e4naval, mis ERMi kolimise j\u00e4rel 2017. aastal t\u00fchjaks j\u00e4i, ning mille n\u00fc\u00fcd ostis endale Korp! Sakala, mille liige Pruunsild on.\nProkuratuuri s\u00f5nul soovis kinnistut endale Tartu linn, kel oli ostmiseks ka ees\u00f5igus. Kahtlustuse kohaselt suunas Pruunsild abilinnapead Priit Humalat nii, et linn tehingust loobuks."}
{"text":"PRIIT HUMAL | Enesetaandamine  Kuperjanovi 9 maja t\u00f5ttu olnuks vastutustundetu ja p\u00f5hjendamatuMinu roll ja vastutus Tartus aadressil Kuperjanovi 9 asuva maja teemal oli olulisem kui vaid koosolekutel osalemine. J\u00e4tta oma t\u00f6\u00f6 linna huvides olematut toimingupiirangut kartes tegemata pole minu arvates seaduslik ja see pole kindlasti mulle omane. Poliitiku roll on tuua algatusi ja kontrollida dogmasid.\nK\u00f5igepealt veidi Kuperjanovi 9 taustast. Tiigi seltsimaja tegevuse endisesse raudteelaste klubi hoonesse \u00fcleviimise idee on enam kui viis aastat vana. Tiigi seltsimaja \u00fcmberkolimise j\u00e4rel t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4vasse hoonesse oli plaanis viia osa laste kunstikooli \u00f5ppet\u00f6\u00f6st, mis toimub praegu Jakobi t\u00e4naval rendipindadel. P\u00f5him\u00f5tteliselt kajastus kirjeldatu ka Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide valmislubaduste hulgas.\nIsamaa 2021. aasta valimisprogrammis oli m\u00f5te koondada laulukooride tegevus lauluv\u00e4ljaku territooriumile, ehitades sinna praeguse raadiomaja asemele sobiva hoone. Meie n\u00e4gemuse kohaselt oleksid sinna saanud ruumid ka Kalevi t\u00e4naval asuvas S\u00f5braklubis tegutsevad kollektiivid.\nKuna koalitsioonik\u00f5nelustel p\u00f5hjalikke anal\u00fc\u00fcse teha ei saa ning t\u00e4ielikku selgust m\u00f5lema variandi kohta ei olnud, saigi koalitsioonilepingusse pandud \u00fclds\u00f5naline m\u00e4\u00e4ratlus. L\u00f5plik selgus Kuperjanovi 9 kinnistu omandamise otstarbekuse osas pidi s\u00fcndima edasise t\u00f6\u00f6 ja t\u00e4iendavate anal\u00fc\u00fcside k\u00e4igus.\nKuigi t\u00e4naseks on selge, et Kuperjanovi 9 arendamine ei ole linnale j\u00f5ukohane, olid veel aasta tagasi endised m\u00f5tted linnavalitsuse ametnikele ja ka m\u00f5nedele koalitsioonipartneritele harjumisp\u00e4raseks saanud. Ilma v\u00e4rske pilguta eelarve v\u00f5imalustele ja muutunud oludele oleks linnavalitsus t\u00f5en\u00e4oliselt liikunud kohe kinnistu omandamiseks volikogult n\u00f5usolekut saama.\nLinnavalituse n\u00f5upidamistel t\u00f5in v\u00e4lja rahalise anal\u00fc\u00fcsi vajaduse. See n\u00f5udmine tulenes minu \u00fclesannetest linnavalituse t\u00f6\u00f6jaotuses (linna kinnisvara ja rahandus) - kuigi linnavalitsuse liikmetena vastutame ja otsustame \u00fchiselt, on iga\u00fchel ka oma \u00fclesanded ning p\u00f5hjalikum s\u00fcvenemine oma vastutusvaldkonnas. Rahanduse ja linna kinnisvara tervikpilti tunnetades hoomasin Kuperjanovi 9 projekti elluviimise ilmset v\u00f5imatust juba enne, kui seda kinnitav anal\u00fc\u00fcs ametnike poolt valmis sai.\nT\u00f6\u00f6 k\u00e4igus selgus, et j\u00f5ukohane alternatiiv on luua huvitegevuse kollektiivide jaoks olemasolevate saalide kasutust parandav infos\u00fcsteem ning ehitada lastekunstikooli krundile v\u00e4ike lisahoone, mille ehitusprojekt oli rahapuudusel juba 15 aastat tagasi seisma pandud. Ehk siis Kuperjanovi 9 Tartu linna poolt omandamata j\u00e4tmine oli kujunenud olukorras ainuv\u00f5imalik otsus ning arvestades Tartu linna rahalisi v\u00f5imalusi ja juba tehtud investeerimisotsuseid oleks vastupidine otsus olnud t\u00e4iesti vastutustundetu.\nAmetnike enesetaandamine\nAvaliku sektori asutuste t\u00f6\u00f6s v\u00f5ib enese taandamine otsustamisest olla lihtsama vastupanu teed minek \u2013 nii saab olla kindel, et ei j\u00e4\u00e4da Kapo ja prokuratuuri huviorbiiti (korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu piiridest ei saa alati aru isegi juristid, r\u00e4\u00e4kimata siis muu eriala ametnikest)- Samuti taandatakse end mugavusest, sest mitteotsustamine t\u00e4hendab ka otsusega kaasnevast vastutusest vabanemist.\nMinu loobumine linnavalituse liikmena oma otseste t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisest - teades linna rahanduslikke v\u00f5imalus - oleks olnud minu poolt vastutustundetu. Kuperjanovi 9 kinnistu soetamine koos paratamatult kaasneva arendusega oleks linnale toonud kaasa olulise varalise kahju.\nJa mis peamine: mul puudus igasugunegi kohustus ja ka \u00f5igus end Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud tegevustest taandamiseks, nii korruptsioonivastase seaduse kui ametniku eetikakoodeksi j\u00e4rgi.\nPoliitiku roll on tuua algatusi ja kontrollida dogmasid. Veel oma viimasel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval vastasin enne arvuti loovutamist kolleegi k\u00fcsimusele, miks ma soovin \u00fches teemas 20 aastat toiminud s\u00fcsteemi muutmise arutamist. Ammu tehtud otsuste \u00fclevaatamine uute asjaolude ilmnemisel on ebatavaline ja sellega seotud riske peljatakse. Otsene analoog on Rail Baltic, aga Kuperjanovi 9 n\u00e4ide on lihtsam.\nOlukordi, kus ma soovisin \u00fcle vaadata juba v\u00e4ljakujunenud praktikat v\u00f5i otsuseid, oli minu t\u00f6\u00f6aja jooksul arvukalt. Mitte alati ei viinud algatatud anal\u00fc\u00fcsid muutuseni, kuid \u00fcks nendest, mille puhul ma suutsin muutuse saavutada, oli Kuperjanovi 9.\nKas lohakus v\u00f5i kohtu manipuleerimine?\nProkuratuur on ajakirjandusele antud intervjuudes ja kirjalikes materjalides selgitanud minule ette heidetava teo asjaolusid ja andnud hinnanguid oluliselt ulatuslikumalt, kui neid sisaldub kahtlustuses. Lisaks sisaldab minule esitatud kahtlustus ja l\u00e4biotsimise aluseks olnud kohtum\u00e4\u00e4rus v\u00e4hemalt \u00fcht otsest faktiviga. Nimelt on \u201eostuees\u00f5igus\u201c selge juriidilise sisuga termin. Tartu linnal ei ole k\u00f5nealuse kinnistu suhtes sellist \u00f5igust kunagi olnud ning sellest ei ole linn seet\u00f5ttu ka loobuda saanud. Kas t\u00f5esti ei olnud enam kui pooleaastase salajase uurimise k\u00e4igus v\u00f5imalik nii lihtsat fakti korrektselt tuvastada? V\u00f5i on valefakte esitatud kohtuniku ja avalikkuse eksitamiseks?\nMinu kodu ja t\u00f6\u00f6ruumide l\u00e4biotsimisel konfiskeeritud telefone, arvuteid ega m\u00e4lupulki pole tagastatud t\u00e4nase p\u00e4evani. Professionaalsel organisatsioonil peaks m\u00e4lupulgast v\u00f5i telefonist koopia tegemise aega m\u00f5\u00f5tma minutites. Alusetute kahtlustuse alusel kohtum\u00e4\u00e4ruste k\u00fcsimine ja uurimisalustele tarbetute sekelduste p\u00f5hjustamine peab l\u00f5ppema. \u00dckskord peame muutuse saavutama ka selles."}
{"text":"Petuskeemide ekspert selgitab: kas nende l\u00f5ksu langeja on heauskne v\u00f5i lollike? Ei kumbagi!T\u00e4na v\u00f5\u00f5rustasime Rock FMi stuudios Tiit Hallast, kes on aastaid tegelenud erinevate pettuste uurimisega. Kuidas tunda \u00e4ra petuskeeme ja v\u00e4ltida ka v\u00e4ga usutavate l\u00f5ksu langemist? N\u00f5uannetest kubisev intervjuu on sinu ees!\nRabi tunnistas, et k\u00fcllakutse ajendiks oli talle Omniva nimel saabunud petuskeem. Kuidas vahet teha, mis on pullikaka ja mis mitte? \"Linke on erinevaid - s\u00f5numiga tulevaid linke ei tasu avalda. mine parem ise eraldi Omaniva lehele ja sisesta oma tracking-number,\" annab ta \u00fche soovituse mitte klikkida igasugu asjadele ka siis, kui tegelikkuses pakki ootad v\u00f5i panga nimel n\u00e4ivalt ehe \u00e4hvardus saabub. Ka tasub silmas pidada seda, mida Rabigi m\u00e4rkas - kui link v\u00f5i telefonumber tundub v\u00e4hegi kahtlane, siis see seda ka ilmselt on!\nKes on keskmine eestlane, kes rahast ilma j\u00e4\u00e4b? Heauskne kodanik v\u00f5i lollike lausa? \"Kindlasti suudab keegi kokku panna ka sellise kirja, kes minu kogemuse juures ka mul vaiba suudaks t\u00f5ese skeemiga alt t\u00f5mmata,\" tunnistab Hallas. \"H\u00e4bitunne v\u00f5iks sel teemal kaduda - kui sellest r\u00e4\u00e4kida, siis m\u00f5istetakse, et sa pole ainus ja nii julgeks enamad ka ehk politseisse p\u00f6\u00f6rduda,\" julgustab Hallas, et end lolliks pidada ei tasu, kui ka oled petuskeemi l\u00f5ksu langenud. Kui ka raha tagasi ei saa, mille t\u00f5en\u00e4osus ongi v\u00e4ike, siis aitab see uurimisele kaasa, et seda teistega tulevikus ei juhtuks.\nKuula pikemalt, sest t\u00e4nase eksperdi n\u00f5uanded, ajal mil petturid aina osavamaks muutuvad ja tehisintellekt oluliselt t\u00f5ese ja v\u00e4\u00e4ra piire nihutab, v\u00f5ivad aidata su p\u00e4\u00e4seda halvimal juhul lausa tuhandetest eurodest ilmaj\u00e4\u00e4misest!"}
{"text":"VIDEO | Siseministeerium: lisaks Heldnale v\u00f5eti veel neli inimest n\u00e4iliselt t\u00f6\u00f6le. Roteerumine polnud l\u00e4bipaistevSiseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tutvustas endise politseipeadirektori Elmar Vaheri kriminaalasjaga seotud PPA ja kapo personalitoimingute suhtes l\u00e4bi viidud teenistuslike j\u00e4relevalvete tulemusi. PPA j\u00e4relevalvest selgus, et viis inimest v\u00f5eti n\u00e4iliselt t\u00f6\u00f6le \u2013 \u00fcks nendest oli Heldna.\nPPA osas leidis kinnitust viie politseiametniku politseiteenistusse vormistamine ja roteerumine, mis l\u00f5i v\u00f5imalused taotleda politseiametniku v\u00e4ljateenitud aastate pensioni. Tegelikult aga ei asutud t\u00e4itma politseiametniku teenistus\u00fclesandeid ja j\u00e4tkati t\u00f6\u00f6d oma endises t\u00f6\u00f6kohas.\nKapos analoogseid juhtumeid ei leitud, kuid tuvastati kolm juhtumit rotatsiooni ennet\u00e4htaegsest l\u00f5petamisest, et isik saaks vormistada v\u00e4ljateenitud aastate pensioni julgeolekuasutuses ametis olles.\nOlgo selgitas, et j\u00e4relevalvetoimingute k\u00e4igus kontrolliti nii PPA kui ka kapo personalidokumente perioodil 2018\u20132023. Ta lisas, et intervjueeriti personalidokumentide vormistamisega ametialaselt kokkupuutuvaid ametnikke ja seotud osapooli. \u201eSai selgeks, et roteerumine ei ole haldusalas piisavalt l\u00e4bipaistvalt korraldatud ja roteerumise p\u00f5him\u00f5tted ei ole kirjalikult kehtestatud,\u201c \u00fctles ta.\nTa r\u00e4\u00e4kis, et PPA-s l\u00e4biviidud j\u00e4relevalvetoimingute k\u00e4igus leiti viie ametniku puhul v\u00f5rreldes teiste roteerujatega erisusi, mis lasevad j\u00e4reldada, et nende teenistusse v\u00f5tmine oli n\u00e4iline.\n\u201eR\u00f5hutan, et n\u00e4iline oli nende teenistusse v\u00f5tmine PPA-s, mitte rotatsioon ise. Siin on oluline vahe, sest keegi ei vaidle, kas need inimesed roteeriti mujale, ilmselgelt seda tehti ja p\u00e4evapealt. K\u00fcsitav on nende PPA teenistusse vormistamise vajalikkus olukorras, kus nad reaalselt j\u00e4tkasid oma t\u00f6\u00f6d teises asutuses t\u00e4pselt samuti kui enne PPA-sse t\u00f6\u00f6le vormistamist,\u201c selgitas Olgo.\nOlgo lisas, et j\u00e4relevalve k\u00e4igus ei leidnud t\u00f5estust asjaolu, et nende PPA-sse t\u00f6\u00f6le vormistamine oleks PPA jaoks edendanud asutustevahelist koost\u00f6\u00f6d v\u00f5i suurendanud teenistuja p\u00e4devust. \u201eInimesed, kes t\u00f6\u00f6tasid teises asutuses, j\u00e4id sinna edasi t\u00f6\u00f6le ja side PPA-ga oli pelgalt vormistuslik,\u201c selgitas ta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets \u00fctles, et roteerumine on riigiametites hea v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tajate arendamiseks ning suurendab ametite omavahelist koost\u00f6\u00f6d ja infovahetust ning roteerumise s\u00fcsteem on vajalik ja s\u00e4ilib. \u201eK\u00fcll aga olen l\u00e4htuvalt teenistusliku j\u00e4relevalve aruandest juba andnud \u00fclesande siseministeeriumil koost\u00f6\u00f6s valitsemisala asutustega t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja ametnike t\u00e4htajalise \u00fcleviimise p\u00f5him\u00f5tted ning algatada vajalikud seadusemuudatused \u00f5igusselguse loomiseks,\u201c s\u00f5nas ta.\nL\u00e4\u00e4nemets m\u00e4rkis, et samuti tuleb PPA-l l\u00f5petada kahe politseiteenistusse vormistatu rotatsioonid, kes on hetkel veel teenistuses, kuid kelle teenistusse v\u00f5tmise eesm\u00e4rgid ei ole selgelt p\u00f5hjendatud. \u201eLisaks algatab ministeerium seadusemuudatuse, et kaitsepolitseiametist roteeritud isik ei peaks pensionistaa\u017ei t\u00e4itumisel ja ainult pensioni vormistamiseks naasma t\u00f6\u00f6le kaitsepolitseiametisse,\u201c s\u00f5nas L\u00e4\u00e4nemets.\nTeenistusliku j\u00e4relevalve toimingud PPA ja kapo personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasuse \u00fcle alates 2018. aastast algatati siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa k\u00e4skkirjaga 21. m\u00e4rtsil ja nende l\u00e4biviimist juhtis siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja.\nKapo ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale kelmuse kahtlustuse ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse.\nKahtlustuse j\u00e4rgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKahtlustuse j\u00e4rgi esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset v\u00e4ljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale n\u00e4iliselt loodud politseiteenistuse staa\u017ei ligi kahe aasta v\u00e4ltel. Selleta ei oleks Eerik Heldna saanud t\u00e4is n\u00f5utavat 25-aastast politseiametniku staa\u017ei ja tal ei oleks olnud \u00f5igust eluaegsele v\u00e4ljateenitud aastate pensionile.\nKelmusekahtlus ajendas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa (SDE) algatama teenistuslikku j\u00e4relevalvet nii PPA-s kui kaitsepolitseiametis, mille j\u00e4reldusi t\u00e4na tutvustati."}
{"text":"\u00d5L VIDEO | Siseministeerium esitles Vaheri-Heldna juhtumist ajendatud teenistuslike j\u00e4relevalvete tulemusi: rotatsioonid ja ametikohtade loomised polnud sisuliselt p\u00f5hjendatudTeisip\u00e4eval tutvustas siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitsei personalitoimingute osas l\u00e4bi viidud teenistuslike j\u00e4relevalvete tulemusi.\nPolitsei- ja Piirivalveameti osas leidis kinnitust viie politseiametniku politseiteenistusse vormistamine ja roteerimine, mis l\u00f5i v\u00f5imalused taotleda politseiametniku v\u00e4ljateenitud aastate pensioni, kuigi tegelikult\u00a0 politseiametniku teenistus\u00fclesandeid t\u00e4itma ei asutud ja j\u00e4tkati t\u00f6\u00f6d oma endises t\u00f6\u00f6kohas.\nKaitsepolitseiametis analoogseid juhtumeid ei leitud, kuid tuvastati kolm juhtumit rotatsiooni ennet\u00e4htaegsest l\u00f5petamisest, et isik saaks vormistada v\u00e4ljateenitud aastate pensioni\u00a0 julgeolekuasutuses ametis olles.\n\u201eRoteerumine on riigiametites hea v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tajate arendamiseks ning suurendab ametite omavahelist koost\u00f6\u00f6d ja infovahetust, seega kinnitan alustuseks, et roteerumise s\u00fcsteem kui selline on vajalik ja s\u00e4ilib. K\u00fcll aga olen l\u00e4htuvalt teenistusliku j\u00e4relevalve aruandest juba andnud \u00fclesande siseministeeriumil koost\u00f6\u00f6s valitsemisala asutustega t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja ametnike t\u00e4htajalise \u00fcleviimise p\u00f5him\u00f5tted ning algatada vajalikud seadusemuudatused \u00f5igusselguse loomiseks. Samuti tuleb PPA-l l\u00f5petada kahe politseiteenistusse vormistatu rotatsioonid, kes on hetkel veel teenistuses, kuid kelle teenistusse v\u00f5tmise eesm\u00e4rgid ei ole selgelt p\u00f5hjendatud,\u201c \u00fctles siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\n\u201eLisaks algatab ministeerium seadusemuudatuse, et Kaitsepolitseiametist roteeritud isik ei peaks pensionistaa\u017ei t\u00e4itumisel ja ainult pensioni vormistamiseks naasma t\u00f6\u00f6le Kaitsepolitseiametisse.\u201c\n\u201eJ\u00e4relevalvetoimingute k\u00e4igus kontrollisime nii PPA kui ka KAPO personalidokumente perioodil 2018\u2013 2023 ja intervjueerisime personalidokumentide vormistamisega ametialaselt kokkupuutuvaid ametnikke ja seotud osapooli. Sai selgeks, et roteerumine ei ole haldusalas piisavalt l\u00e4bipaistvalt korraldatud ja roteerumise p\u00f5him\u00f5tted ei ole kirjalikult kehtestatud,\u201c nentis Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo. Ta lisas, et PPA-s l\u00e4biviidud j\u00e4relevalvetoimingute k\u00e4igus leiti viie ametniku puhul v\u00f5rreldes teiste roteerujatega erisusi, mis lasevad j\u00e4reldada, et nende teenistusse v\u00f5tmine oli n\u00e4iline.\n\u201eR\u00f5hutan, et n\u00e4iline oli nende teenistusse v\u00f5tmine PPA-s, mitte rotatsioon ise. Siin on oluline vahe, sest keegi ei vaidle, kas need inimesed roteeriti mujale, ilmselgelt seda tehti ja p\u00e4evapealt. K\u00fcsitav on nende PPA teenistusse vormistamise vajalikkus olukorras, kus nad reaalselt j\u00e4tkasid oma t\u00f6\u00f6d teises asutuses t\u00e4pselt samuti kui enne PPA-sse t\u00f6\u00f6le vormistamist. J\u00e4relevalve k\u00e4igus ei leidnud t\u00f5estust asjaolu, et nende PPA-sse t\u00f6\u00f6le vormistamine oleks PPA jaoks edendanud asutustevahelist koost\u00f6\u00f6d v\u00f5i suurendanud teenistuja p\u00e4devust. Inimesed, kes t\u00f6\u00f6tasid teises asutuses, j\u00e4id sinna edasi t\u00f6\u00f6le ja side PPA-ga oli pelgalt vormistuslik,\u201c selgitas Olgo.\nTeenistusliku j\u00e4relevalve toimingud PPA ja KAPO personalitoimingute \u00f5igusp\u00e4rasuse \u00fcle alates 2018. aastast algatati siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa k\u00e4skkirjaga 21. m\u00e4rtsil ja nende l\u00e4biviimist juhtis siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja.\n21. m\u00e4rtsi hommikul esitasid Kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Siseminister k\u00f5rvaldas Vaheri ametist.\nKahtlustuse kohaselt vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse Politsei- ja Piirivalveametis, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itumiseks.\u00a0Kriminaalmenetlus k\u00e4ib."}
{"text":"Kuidas valida ilusat .ee domeeni?Kui soovid oma veebisaidi jaoks luua professionaalse ja kvaliteetse internetiaadressi, on .ee domeen ideaalne valik. .ee domeen on Eesti rahvuslik domeenilaiend, mis annab su veebilehele kohaliku ja usaldusv\u00e4\u00e4rse identiteedi. Kuid kuidas valida endale ilusat .ee domeeni? Selles artiklis annan sulle m\u00f5ned n\u00e4pun\u00e4ited, mida silmas pidada.Mis on .ee domeen?\n.ee on riiklik domeenilaiend, mis t\u00e4histab Eestit. See on \u00fcks populaarsemaid domeenilaiendeid Eestis, mida kasutavad nii ettev\u00f5tted kui ka eraisikud. .ee domeen loob tugeva seose Eesti turuga ja aitab luua usaldusv\u00e4\u00e4rset veebikohalolekut. .ee domeeni saate registreerida https:\/\/host.ee lehel.\nMiks valida .ee domeen?\nValides .ee domeeni, annad oma veebilehele usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja seose Eestiga. See on eriti oluline, kui soovid j\u00f5uda Eesti turuni v\u00f5i luua sidemeid kohalike klientidega. .ee domeen m\u00f5jub usaldusv\u00e4\u00e4rselt ja annab sulle v\u00f5imaluse eristuda teistest domeenilaienditest.\nOtsi sobivaid m\u00e4rks\u00f5nu\nEnne .ee domeeni valimist m\u00f5tle, millised m\u00e4rks\u00f5nad kirjeldavad k\u00f5ige paremini sinu ettev\u00f5tet v\u00f5i veebisaiti. Loe ettev\u00f5tete kohta portaalist aktiva.ee. Kui soovid luua ilusat .ee domeeni, siis esimene samm on leida sobivad m\u00e4rks\u00f5nad, mis kirjeldavad sinu ettev\u00f5tet v\u00f5i veebilehte. Need m\u00e4rks\u00f5nad v\u00f5ivad sisaldada sinu ettev\u00f5tte nime, tooteid v\u00f5i teenuseid, mida pakud. M\u00f5tle l\u00e4bi, millised s\u00f5nad v\u00f5iksid olla seotud sinu br\u00e4ndi v\u00f5i tegevusalaga ning kasuta neid domeeni valimisel. Otsi n\u00e4iteks veebilehelt https:\/\/dn.ee m\u00e4rks\u00f5na, mida soovid kasutada oma domeenis. Selleks mine dn.ee lehele ja sisesta n\u00e4iteks m\u00e4rks\u00f5na \"raha.ee\" ja dn.ee n\u00e4itab, et s\u00f5na \"raha.ee\" kasutab 74 domeeni.\nKasuta lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime\nHea .ee domeeni valikul on oluline kasutada lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime. Liiga pikk v\u00f5i keeruline domeeninimi v\u00f5ib olla keeruline meelde j\u00e4tta ja kirjutada. Vali l\u00fchike ja selge nimi, mis k\u00f5lab h\u00e4sti ja j\u00e4\u00e4b inimestele meelde. Hea oleks 5-6 t\u00e4hte. Kui soovite domeeni reklaamida raadios v\u00f5i muudes suulistes kanalites, valige lihtne, selge ja meeldej\u00e4\u00e4v domeen, mis on kergesti m\u00f5istetav ning ei vajaks \u00fcle kordamist v\u00f5i t\u00e4psustamist!\nArvesta br\u00e4ndi ja ettev\u00f5tte nimega\nKui sul on juba olemas br\u00e4nd v\u00f5i ettev\u00f5tte nimi, siis proovi seda kasutada .ee domeenis. See loob sideme sinu br\u00e4ndi ja veebiaadressi vahel ning aitab sul luua \u00fchtset ja \u00e4ratuntavat kuvandit. Kui sinu ettev\u00f5tte nimi ei ole saadaval .ee domeenis, siis proovi leida l\u00e4hedalt sarnane variant.\nV\u00e4ldi numbrite ja kriipsude kasutamist\nEt luua ilusat .ee domeeni, soovitan v\u00e4ltida numbrite ja kriipsude kasutamist. Need v\u00f5ivad tekitada segadust ja muuta domeeni raskemini loetavaks. Lihtne ja selge domeeninimi on alati parem valik.\nV\u00e4ldi IDN domeenide kasutamist\nIDN-domeenid (Internationalized Domain Names) v\u00f5imaldavad kasutada domeeninimes t\u00e4pit\u00e4hti, erinevaid t\u00e4hestikke ja muid mitte-ladina t\u00e4hti. See annab v\u00f5imaluse registreerida domeene, mis on kohalikule keelele v\u00f5i kultuurile sobivamad. Kuigi IDN-domeenid pakuvad mitmeid eeliseid, on nendega kaasnevad teatavad piirangud ja v\u00e4ljakutsed, mida tasub kaaluda. M\u00f5ned peamised p\u00f5hjused, miks m\u00f5ned inimesed v\u00f5ivad otsustada mitte kasutada IDN-domeene, on j\u00e4rgmised:\nTehnilised probleemid: IDN-domeenide kasutuselev\u00f5tt t\u00f5i kaasa mitmeid tehnilisi probleeme. M\u00f5ned vanemad veebibrauserid ja tarkvaras\u00fcsteemid ei pruugi korralikult toetada IDN-domeene v\u00f5i v\u00f5ivad neid valesti t\u00f5lgendada. See v\u00f5ib tekitada probleeme domeeninime \u00f5ige kuvamisega ja v\u00f5ib m\u00f5jutada veebilehe toimimist.\nTurvalisuse k\u00fcsimused: IDN-domeenid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada turvalisusega seotud probleeme, eriti phishingu v\u00f5i kelmusega seotud r\u00fcnnakute korral. Kuna IDN-domeenid v\u00f5imaldavad kasutada erinevaid t\u00e4hestikke ja t\u00e4hti, on v\u00f5imalik luua domeene, mis visuaalselt sarnanevad tuntud br\u00e4ndide v\u00f5i populaarsete veebisaitidega. See v\u00f5ib petta kasutajaid klikkima kahjulikel linkidel v\u00f5i sisestama oma isiklikke andmeid v\u00f5ltsitud veebilehtedel.\n\u00dchilduvuse puudused: M\u00f5ned vanemad e-posti s\u00fcsteemid ja DNS-serverid (DNS kohta saate t\u00e4psemalt lugeda DNS.ee lehel) ei toeta t\u00e4ielikult IDN-domeene. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada probleeme e-kirjade saatmisel v\u00f5i domeeninime serveritele korrektselt juhtimisel. Lisaks v\u00f5ivad m\u00f5ned veebiteenused, n\u00e4iteks WHOIS andmebaasid, t\u00f5rjuda v\u00f5i kuvada valesti IDN-domeene.\nPiiratud tugi registripidajate poolt: IDN-domeenide toetamine v\u00f5ib erineda registripidajate vahel. M\u00f5ned registripidajad ei pruugi pakkuda laia valikut IDN-t\u00e4hestiku variante v\u00f5i v\u00f5ivad rakendada lisakulusid IDN-domeenide registreerimisel v\u00f5i haldamisel. See v\u00f5ib piirata valikuv\u00f5imalusi ja suurendada registreerimisega seotud kulusid.\nKontrolli domeeni saadavust\nEnne l\u00f5pliku otsuse tegemist kontrolli kindlasti, kas sinu soovitud .ee domeen on saadaval. Selleks v\u00f5id k\u00fclastada domeeni registreerimise teenusepakkujaid nagu Host.ee, kus saad teha otsingu ja vaadata, kas soovitud domeen on saadaval. Kui soovitud domeen on juba registreeritud, siis proovi leida alternatiivne nimi v\u00f5i m\u00f5ni teine laiend.\nKiire ja lihtne registreerimisprotsess\nHost.ee registreerimisprotsess on kiire ja lihtne. Saad sisestada soovitud .ee domeeni nime otsingusse ja kui see on saadaval, j\u00e4tkad registreerimisega. Host.ee juhendab sind l\u00e4bi vajalike sammude ning pakub selget teavet registreerimistasude ja perioodide kohta.\nM\u00f5istlikud hinnad ja paindlikud veebimajutuse paketid\nHost.ee pakub m\u00f5istlikke hindu .ee domeeni registreerimiseks.\nDomeeni haldamine ja lisateenused\nHost.ee v\u00f5imaldab sul h\u00f5lpsalt hallata oma .ee domeeni. Saad muuta DNS-seadeid, suunata domeeni teisele veebiserverile v\u00f5i luua alamdomeene. Lisaks pakuvad nad ka tehnilist tuge, et aidata sind domeeni seadistamisel v\u00f5i muudes tehnilistes k\u00fcsimustes.\nJ\u00e4reldus\nKui soovid valida ilusat .ee domeeni, on oluline l\u00e4bi m\u00f5elda m\u00e4rks\u00f5nad, kasutada lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime ning arvestada br\u00e4ndi ja ettev\u00f5tte nimega. V\u00e4ldi numbrite ja kriipsude kasutamist ning kontrolli domeeni saadavust enne registreerimist. Host.ee on usaldusv\u00e4\u00e4rne registraator, kes pakub kiiret ja lihtsat .ee domeeni registreerimise teenust, m\u00f5istlikke hindu ning v\u00f5imalust h\u00f5lpsalt hallata oma domeeni."}
{"text":"PPA j\u00e4relevalve: lisaks Heldnale v\u00f5eti n\u00e4iliselt t\u00f6\u00f6le veel neli isikut   Politsei- ja piirivalveametis (PPA) l\u00e4bi viidud j\u00e4relevalve tuvastas viis isikut, kellele loodi n\u00e4iline teenistuskoht, et t\u00e4ita suurema pensioni jaoks vajalik t\u00f6\u00f6staa\u017e. N\u00e4iline \u00fcleviimine otsustati PPA juhtide suuliste kokkulepetega ning siseministeeriumi sellest ette ei teavitatud, selgus j\u00e4relevalvest.   PPA-s l\u00e4bi viidud teenistusliku j\u00e4relevalvega tuvastati viis isikut, \u00fcks neist Eerik Heldna, kes v\u00f5eti PPA-s politseiteenistusse n\u00e4iliselt, et neile luua v\u00f5imalus taotleda politseiametniku v\u00e4ljateenitud aastate pensioni. J\u00e4relevalve hinnangul polnud taoline tegevus koosk\u00f5las hea halduse tavaga. J\u00e4relevalve k\u00e4igus ei esitanud PPA uurijatele dokumente, kus oleks v\u00f5imalik aru saada, miks \u00fcldse loodi 2019. aastal keskkriminaalpolitsei koosseisu ametikohad, kuhu need viis isikut v\u00f5eti. Tegu oli madala tasemega ametikohtadega, mis ei vastanud nende viie isiku p\u00e4devusele ega t\u00f6\u00f6kogemusele. \"Olemasoleva info p\u00f5hjal v\u00f5ib j\u00e4reldada, et Eerik Heldna v\u00f5eti n\u00e4iliselt PPA-sse politseiteenistusse vaid eesm\u00e4rgiga viia ta kohe t\u00e4htajaliselt tagasi asutusse, kus ta vahetult enne t\u00f6\u00f6tas, ja luua talle v\u00f5imalus seaduses toodud n\u00f5uete t\u00e4itumisel taotleda politseiametniku v\u00e4ljateenitud aastate pensioni,\" m\u00e4rgiti j\u00e4relevalves. \u00dclej\u00e4\u00e4nud nelja isiku kohta ei \u00f5nnestunud j\u00e4relevalvel n\u00e4ilise \u00fcleviimise p\u00f5hjendusi ja eesm\u00e4rke v\u00e4lja selgitada, samuti ei saa avalikustada nende nimesid. K\u00f5ik viis isikut on t\u00f6\u00f6tanud PPA-s ja kapos. T\u00e4naseks on neist kolm teenistusest lahkunud, \u00fcks neist on politseipensioni vormistanud ning see juhtum on kohtus, lausus PPA siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo. Olgo s\u00f5nul v\u00f5imaldab seadus avalikus sektori t\u00f6\u00f6tajaid roteerida kolmel eesm\u00e4rgil ning j\u00e4relevalve p\u00f5hjal ei sa \u00f6elda, et \u00fckski kolmest eesm\u00e4rgist oleks t\u00e4idetud. Rotatsiooni kolmeks eesm\u00e4rgiks on isiku p\u00e4devuse suurendamine, motivatsiooni t\u00f5stmine ja asutuste vahelise koost\u00f6\u00f6 t\u00f5hustamine ning arendamine. J\u00e4relevalvega tuvastati ka, et nende viie isiku t\u00e4htajaline \u00fcleviimine ei ole PPA-s korraldatud l\u00e4bipaistvalt ja viie isiku \u00fcleviimise eesm\u00e4rgid ei ole selged. Lisaks ei koosk\u00f5lastanud PPA neid viite \u00fcleviimist siseministeeriumiga. Toonane siseminister Mart Helme kinnitas j\u00e4relevalve tegijatele, et teda Vaher \u00fcleminekutest ei informeerinud. Vaher informeeris k\u00fcll toonast siseministeeriumi kantslerit Lauri Lugnat, kuid seda suuliselt ja \u00fcleminekuid p\u00f5hjendamata. Olgo s\u00f5nul ei saadud j\u00e4relevalvega vastuseid sisulistele k\u00fcsimustele, miks viis ametikohta loodi. Ta lisas, et sellest j\u00e4reldub, et rotatsioonid ja ametikohtade loomine ei olnud kuidagi p\u00f5hjendatud. Viie isiku puhul s\u00f5lmiti \u00fcleviimise kokkulepped PPA juhtide vahel suuliselt ning kirjalikke p\u00f5hjendusi ei koostatud. \"PPA-l asutusena puudub teadmine, milles juhid kokku leppisid,\" m\u00e4rgiti j\u00e4relevalves. Ka ei korraldatud nende viie ametikoha t\u00e4itmiseks ei asutusesisest ega avalikku konkurss. J\u00e4relevalves m\u00e4rgiti, et PPA endise peadirektori Elmar Vaheri ajakirjanduses \u00f6eldud v\u00e4ide, et n\u00e4iliselt politseiteenistusse v\u00f5etud isikud v\u00f5eti ametisse kampaania \"Tagaotsitavad\" raames, ei ole eluliselt usutav, sest ei kampaania materjalides ega PPA juhtkonna n\u00f5upidamiste protokollides ei ole n\u00e4ha, et kampaaniaga oleks kavandatud politseiteenistusse v\u00f5tta isikuid, kes ei asu PPA-s reaalselt t\u00f6\u00f6le. J\u00e4relevalve otsus oli, et taoline rotatsioon ning n\u00e4iliste ametikohtade loomine pole koosk\u00f5las hea halduse p\u00f5him\u00f5tetega. Olgo s\u00f5nul ei osatud PPA-s siseauditi osakonnale selgitada, miks need viis isikut t\u00f6\u00f6le v\u00f5eti ning milliseid \u00fclesandeid nad oleks politseiteenistuses t\u00e4itma hakanud. Isikute PPA-sse n\u00e4ilise teenistusse v\u00f5tmisega olid seotud lisaks Vaherile endine PPA peadirektori aset\u00e4itja Priit P\u00e4rkna, endine keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ja operatiivb\u00fcroo juht Toomas L\u00f5hmus.  Kapos samu probleeme ei leitud  Samaaegselt kaitsepolitsei l\u00e4bi viidud j\u00e4relevalvega selgus, et kapos ei ole viimasel kuuel aastal v\u00f5etud n\u00e4iliselt isikuid t\u00f6\u00f6le, et anda neile v\u00f5imalus taotleda politseipensioni. Samas tuvastati kolm juhtumit, kus isikute rotatsioon l\u00f5petati enne t\u00e4htaega ja seda p\u00f5hjusel, et isikud saaksid \u00e4ra vormistada politseipensioni, m\u00e4rkis Olgo, lisades, et erinevalt PPA-s juhtunust ei olnud need juhtumid \u00f5igusaktidega vastuolus. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets algatas m\u00e4rtsis teenistusliku j\u00e4relevalve nii PPA-s kui ka kaitsepolitseiametis. Vahetult enne esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. . Kahtlustuse j\u00e4rgi vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPA-s, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itmiseks. Kriminaalmenetlus k\u00e4ib endiselt. Distsiplinaarmenetluse Vaheri suhtes siseministeerium l\u00f5petas, sest Vaheri teenistust\u00e4htaeg m\u00f6\u00f6dus, kui tema ametiaeg PPA direktorina l\u00f5ppes 2. mail. L\u00e4\u00e4nemets on teinud siseministeeriumile \u00fclesande t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja selged ja \u00fchesugused roteerumise p\u00f5him\u00f5tted k\u00f5igile ministeeriumitele ja asutustele.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Riigikogu eelinfo kolmap\u00e4evaks, 7. juuniksRiigikogu eelinfo kolmap\u00e4evaks, 7. juuniks\nKell 12 \u2013 infotund\nInfotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Kalle Laanet\nja terviseminister Riina Sikkut.\nPeaminister vastab Riigikogu liikmete k\u00fcsimustele riigi valitsemise,\nrahvastiku, majandus- ja usalduskriisi, klounide, olukorra kohta riigis,\nSlava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, majandusliku ebav\u00f5rdsuse ja\nregionaalpoliitika kohta. Terviseminister vastab k\u00fcsimustele\ntervishoiuteenuse k\u00e4ttesaadavuse, s\u00fcndide arvu drastilise languse,\nolukorra kohta tervishoius ning 1. juuni kohta. Justiitsminister vastab\nk\u00fcsimustele vaenuk\u00f5ne, toetuste ja j\u00e4relevalve, elatise maksmise (Eesti-\nVenemaa) ja \u00f5igusriigi kohta.\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nTeine lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u\nValitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste\nseaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (144\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/29a01bca-\n9a94-4276-a910-d487e2131356\/relvaseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-\nteiste-seaduste-muutmise-seadus>) eesm\u00e4rk on luua \u00f5iguslikud alused\nKaitsev\u00e4e ja Kaitseliidu harjutusv\u00e4ljade arendamiseks erandjuhtudel\nkiirendatud korras. Kiirendatud korras harjutusv\u00e4lja rajamise erandit on\nvaja seoses Venemaa t\u00e4iemahulise s\u00f5jaga Ukraina vastu, mis on suurendanud\ns\u00f5jalise konflikti riski nii Eesti kui Eesti liitlaste suhtes.\nHarjutusv\u00e4ljade mahutavuse suurendamine annab v\u00f5imaluse harjutada uut\nrelvastust, \u00fcksuste koost\u00f6\u00f6d ja loob eeldused liitlaste suurendatud\nkohalolekuks. Vastava \u00f5igusliku aluse loomine v\u00f5imaldab laiendada ka\nNursipalu harjutusv\u00e4lja, mis on t\u00e4nases julgeolekukeskkonnas kriitiline\neeldus, et t\u00f5sta Eesti s\u00f5jalise kaitse ja kollektiivkaitse v\u00f5imet.\nT\u00e4psemalt n\u00e4hakse eeln\u00f5uga ette valitsuse \u00f5igus otsustada\nkaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitsev\u00e4e ja\nKaitseliidu harjutusv\u00e4lja asutamine v\u00f5i laiendamine planeerimismenetlust\nl\u00e4bi viimata. Seda saab teha \u00fcksnes juhul, kui harjutusv\u00e4lja rajamise\nainus eesm\u00e4rk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse\nl\u00e4biviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Kui need\ntingimused on t\u00e4idetud, viiakse menetlus l\u00e4bi haldusmenetluse seaduses\netten\u00e4htud avatud menetluse korras. Avatud menetluses saab esitada\nharjutusv\u00e4lja laiendamise suhtes oma ettepanekuid ja vastuv\u00e4iteid ning\nseda ka keskkonnale avalduvate m\u00f5jude uuringute tulemuste ja nende\nleevendamise meetmete kohta. Valitsuse otsus riigikaitselise erandina\nharjutusv\u00e4lja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringu kehtivuse\nkuni uue planeeringu kehtestamiseni. Eeln\u00f5u kohaselt peab valitsus v\u00f5i\nkohaliku omavalitsuse volikogu algatama aasta jooksul kehtivate\nplaneeringute muutmise. Eeln\u00f5us s\u00e4testatakse eraldiseisev menetlus nn\nNatura hindamiseks, mis seni on olnud v\u00f5imalik vaid keskkonnam\u00f5ju\nhindamise ja keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise raames.\nHarjutusv\u00e4ljadega kaasneva olulise h\u00e4iringu h\u00fcvitamine kohalikele\nomavalitsustele reguleeritakse eraldi valitsuse m\u00e4\u00e4rusega.\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u\nValitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5uga (216\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/71725a83-5d9b-\n4c52-a649-f3bd4f9f8bc7\/vabariigi-valitsuse-seaduse-ja-sellega-seonduvalt-\nteiste-seaduste-muutmise-seadus>) korraldatakse Keskkonnaministeerium\n\u00fcmber Kliimaministeeriumiks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium\nMajandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks ning Maaeluministeerium\nRegionaalministeeriumiks, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda\npuudutavad \u00fclesanded l\u00e4hevad Rahandusministeeriumilt \u00fcle\nRegionaalministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumi t\u00f6\u00f6- ja\nsotsiaalvaldkonda puudutavad \u00fclesanded Majandus- ja\nInfotehnoloogiaministeeriumile ja ligip\u00e4\u00e4setavuse koordineerimine\nRegionaalministeeriumile. Sellest tulenevalt muudetakse ka ministeeriumide\nvalitsemisala \u00fclesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Lisaks l\u00e4heb\npraegu Sotsiaalministeeriumi hallatav asutus Astangu Kutserehabilitatsiooni\nKeskus \u00fcle Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. Sellega\nseoses ei ole vaja muuta VVSi, kuid tuleb muuta seadusi, kus Astangu\nKutserehabilitatsiooni Keskus on nimetatud Sotsiaalministeeriumi hallatava\nasutusena. Ministeeriumide \u00fcmberkorraldused on kavandatud j\u00f5ustuma 2023.\naasta 1. juulil. Lisaks k\u00e4esolevale eeln\u00f5ule muudetakse selleks\nkuup\u00e4evaks 2023. aasta eelarve (menetletakse eraldi eeln\u00f5una, kuna\nsellele kohalduvad eraldi menetlusreeglid vastavalt Riigikogu kodu- ja\nt\u00f6\u00f6korra seadusele). Seletuskirjas m\u00e4rgitakse, et k\u00f5iki \u00fcleminekuga\nseotud tegevusi 1. juuliks 2023 ellu viia ei j\u00f5ua. N\u00e4iteks ei ole nii\nkiires ajakavas v\u00f5imalik kolida inimesi uutele \u00fchistele pindadele, viia\n\u00fchistele alustele \u00fcle k\u00f5ik tehnoloogilised arendused, selgitada v\u00e4lja\nuutele ministeeriumidele vajalikud kompetentsid ja m\u00e4\u00e4rata kindlaks uus\nstruktuur.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele V\u00e4rska S\u00fcdamekodu O\u00dc tegevuse kohta\n(nr 15<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/aa87d746-c58a-4060-a416-57d7c1987c\n96>), vaesusriski kohta (nr 38<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/7c96c25c-\nf8e0-4eab-8513-a9498bce0d89>), valeliku poliitika kohta (nr\n83<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/cb7e5e93-1b59-486c-8d93-cae3eace25b2>,\nnr 84<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/99c15c8a-5162-4d4a-849b-\n9c894bc8a5cd>, nr 146<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/2f8b696b-c84c-43ce-\nbe2d-8d9a093f8ffe>, nr\n194<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/746904f7-aa63-4d68-97aa-\n72187684fe14>) ning maksupaketi terviklike m\u00f5jude kohta (nr\n235<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/6c5a6107-26a4-4edc-b85e-fdf2c0c7c5c6>\nja nr 433<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/c5b79f23-f795-4f96-84f6-1cc6e68\nddce8>) vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.\nKomisjoni istung\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil \u2013 kell 8.15:\nRiigikontrolli kontrolliaruandest \u201eEesti keele \u00f5pe vene \u00f5ppekeelega\np\u00f5hikoolis\u201c, kutsutud Riigikontrolli esindajad.\nS\u00fcndmused\nKell 10 \u2013 Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp kohtub Jaapani suursaadiku\nYukihiko Matsumuraga.\nKell 11 \u2013 Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja v\u00e4liskomisjoni\nesimees Marko Mihkelson kohtuvad Ameerika \u00dchendriikide m\u00f5ttekodade RAND,\nAtlantic Council, CEPA, Carnegie, Brookings, Hudson Institute\nvanemteadurite, teadurite ja anal\u00fc\u00fctikutega.\nKell 12 \u2013 Eesti\u2013Gruusia parlamendir\u00fchm kohtub Gruusia suursaadiku\nArchil Karaulashviliga.\nKell 14.15 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar, v\u00e4liskomisjoni esimees\nMarko Mihkelson ja Eesti\u2013Saksamaa parlamendir\u00fchma esimees Andres Sutt\nkohtuvad Saksa parlamendi esimehe B\u00e4rbel Basiga.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"\u00c4rev olukord Viimsi Grossi poe juures sundis kohalikku sekkuma: arvasin, et n\u00fc\u00fcd panebki mulle tou \u00e4ra\u00ab\u00dctlesin, et ta ei saa siit mitte midagi ja ma kutsun politsei,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Tiina \u00e4revast olukorrast Viimsis Grossi poe juures, kus v\u00e4lismaise numbrim\u00e4rgiga autoga s\u00f5itnud t\u00f5mmu mees p\u00fc\u00fcdis eakamalt naiselt suure summa raha v\u00e4lja pressida.\u00abL\u00e4ksin mina Viimsi Grossi poodi. M\u00e4rkasin, et mingid mustad mehed l\u00e4ksid \u00fche auto juurde ja hakkasid seal n\u00e4rviliselt t\u00f5mblema. Sisetunne \u00fctles, et midagi on valesti ja otsustasin j\u00e4\u00e4da asja j\u00e4lgima,\u00bb alustab Facebooki grupis\u00a0\u00abViimsilased\u00bb hoiatava postituse teinud Tiina.\u00a0\nTa lisab olukorda kirjeldades, et seej\u00e4rel l\u00e4ks \u00fcks t\u00f5mmudest meestest\u00a0auto juurde, kus istus vanem proua, ning hakkas ka seal n\u00e4rviliselt k\u00e4tega vehkima. \u00abL\u00f5puks tiriti proua autost v\u00e4lja ja suunduti nende mustade meeste auto juurde. Hetk hiljem hakkas proua juba oma rahakotti avama,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Tiina, kes seej\u00e4rel tundis, et n\u00fc\u00fcd on aeg sekkuda.\u00a0\n\n\u00a0\n\n\n\u00c4rev olukord Viimsis Grossi poe juures.\nErakogu\n\nTiina astus julgelt juurde ja k\u00fcsis proualt, kas ta vajab abi. Proua s\u00f5nul s\u00fc\u00fcdistanud mehed teda oma auto kriimustamises, mille eest n\u00f5udsid temalt 500 eurot. \u00ab\u00dctlesin, et raha ei tohi niisama anda,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Tiina ja lisab, et tema sekkumine mehele m\u00f5istagi ei meeldinud ja ta n\u00f5udis, et naine lahkuks.\nSeej\u00e4rel hakanud mehel v\u00e4idetavalt kiire riigist v\u00e4lja s\u00f5itmisega ning ta k\u00fcsinud\u00a0proualt, et andku kas v\u00f5i 200 eurot. \u00ab\u00dctlesin, et ta ei saa siit mitte midagi ja et ma kutsun politsei,\u00bb j\u00e4tkab Tiina ja lisab, et selle peale hakkas mehel j\u00e4lle jube kiire ning ta s\u00f5itis minema.\n\n\u00abOi, see pilk oli tappev!\u00bb\n\n\u00abJ\u00f5udsin teha autost pilti ja samal ajal v\u00f5tsin k\u00f5ne politseisse. Viis minutit hiljem oli ta tagasi ja tuli minult n\u00f5udma, et ma kustutaksin tema autost tehtud pildid \u00e4ra. Oi, see pilk oli tappev! Ma arvasin, et n\u00fc\u00fcd panebki mulle tou \u00e4ra,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Tiina ja lisab, et \u00f5nneks oli tal samal ajal juba\u00a0politsei teisel pool toru.\n\u00abPanin telefoni k\u00f5larisse ja politsei r\u00e4\u00e4kis temaga. Politsei h\u00e4\u00e4lt kuuldes hakkas tal aga j\u00e4lle kiire. \u00dctlesin politseile, et n\u00fc\u00fcd on see hetk, kui mul tekkis hirm,\u00bb meenutab naine. Tiina r\u00e4\u00e4gib, et kuigi k\u00f5nes \u00f6eldi talle, et kohale saadetakse patrull, siis tegelikult politsei kohapeale ei tulnud.\nTiina \u00fctles toimetusele, et teda h\u00e4mmasatas selles olukorras enim politsei suhtumine. \u00abMingi hetk hiljem helistas politsei uuesti ja k\u00fcsis, kas nad on ikka veel seal v\u00f5i juba l\u00e4inud. \u00dctlesin, et l\u00e4inud. Selle peale \u00f6eldi, et siis ei ole enam m\u00f5tet patrulli saata. Ma ei tea, kas sellega see asi n\u00fc\u00fcd l\u00f5ppeski politsei jaoks,\u00bb on ta \u00fcllatunud. \u00ab\u00dctlesin k\u00fcll, et mul on videod ja pildid h\u00e4rrast, et v\u00f5in saata, aga keegi ei tundnud huvi,\u00bb arutles naine, manitsedes kohalikke ettevaatusele.\n\n\u00c4rev olukord Viimsis Grossi poe juures.\nErakogu\n\nPolitsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja\u00a0Barbara Lichtfeldt \u00fctles toimetusele, et info juhtunust on edastatud menetlustalitusele, kes v\u00f5tab asjaolude t\u00e4psustamiseks teate avaldajaga \u00fchendust.\n\u00abOleme palunud k\u00f5ikidel elanikel, kes m\u00e4rkavad fotol olevat s\u00f5idukit, sellest teavitada koheselt politseid numbril 112. Senine olemasolev info on edastatud patrull- ja piirkonnapolitseinikele, kes s\u00f5idukit m\u00e4rgates seda ka kontrollivad ja nende inimestega vestlevad,\u00bb lisas Lichtfeldt."}
{"text":"SAPTK kutsub v\u00e4ljendama leppimatut vastuseisu valitsuse eba\u00f5iglasele plaanile abielu moonutadaRiigil ega \u00fchelgi teisel institutsioonil voli abielu t\u00e4hendust muuta. Kui riik seda siiski tegema peaks, on tegu eba\u00f5iglase seaduse, v\u00e4givallaakti ja seaduse korruptsiooniga, millele pole mitte \u00fcksnes keelatud kuuletuda, vaid millele on kodanikud kohustatud vastu astuma, t\u00f5des Objektiivi peatoimetaja ja SAPTK n\u00f5ukogu esimees Markus J\u00e4rvi t\u00e4na riigikogu \u00f5iguskomisjonis.\nAllolevas Markus J\u00e4rvi p\u00f6\u00f6rdumine \u00f5iguskomisjonile:\nEsiteks \u2013 ja seda eelk\u00f5ige protokolli huvides \u2013 tahan v\u00e4ljendada protesti viisi suhtes, kuidas \u00f5iguskomisjon kohtles eile kirikute ja SAPTK esindajaid. Meil lasti oodata ligi poolteist tundi, mille peale osa kirikute esindajatest lahkus. Teist p\u00e4eva peale t\u00e4nase istungi aja oma seisukohtade esitamiseks ei v\u00f5imaldatud, pannes kirikute ja SAPTK esindajad lihtsalt fakti ette, kas k\u00f5nelda t\u00e4na v\u00f5i \u00fcldse mitte.\nEile j\u00f5udsid siia saali vaid meie ja katoliku kirikut esindav piiskop Philippe Jourdan koos Eerik Salum\u00e4ega, kelle n\u00e4gemused kuulati \u00e4ra kiirustades. SAPTK esindajate jaoks aga aega ei j\u00e4tkunudki.\u00a0\nTeiseks, kohe alguses olgu selgelt v\u00e4lja \u00f6eldud, et siin saalis ei leia parasjagu aset arutelu, vaid arutelu simuleerimine, mitte kaasamine, vaid kaasamise etlemine, mille eesm\u00e4rgiks on n\u00e4idata, et ettekavatsetud tulemuse l\u00e4bisurumise k\u00e4igus on leevendava asjaoluna \u00e4ra kuulatud ka usu\u00fchendusi ja konservatiivset kodaniku\u00fchiskonna organisatsiooni.\nKuid nagu n\u00e4ha, on komisjoni esimehel raskusi isegi \"\u00e4rakuulamise\" ja \"kaasamise\" vormilise korraldamisega ning arutelu eelduseks oleva rahuliku \u00f5hkkonna ja aja leidmisega.\nSeega v\u00e4ljendan SAPTK seisukohti l\u00e4htudes mitte naiivsest lootusest astuda perekonnaseaduse muudatusi riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadust rikkudes ja valetades l\u00e4bi suruva koalitsiooniga reaalsesse arutellu, vaid kantuna kohustusest v\u00e4ljendada meie leppimatut vastuseisu abielu moonutamisele, mis kujutab endast riigiv\u00f5imu r\u00e4nka kuritarvitamist.\u00a0\nNagu \u00fctlesime kirjalikus seisukohav\u00f5tus \u00f5iguskomisjonile: \"Taunimist v\u00e4\u00e4rib mitte ainult kavandatav seadusemuudatus, vaid ka valelik ja lugupidamatu viis, kuidas seda ellu viiakse ja l\u00e4bi surutakse \u2013 valijatelt mandaati k\u00fcsimata ja saamata (ehk selgelt ebademokraatlikult), valelikke argumente kasutades ja avalikkust eksitades (nn abieluv\u00f5rdsuse retoorika) ning kiirkorras, nagu juba \u00f6eldud, \u00fcksnes n\u00e4iliselt kaasamist teostades.\"\n\"Meenutame ka seda, et alles m\u00f5ne aasta eest kinnitas peaminister Kaja Kallas, et Eestis ei ole vaja anda abielu m\u00e4\u00e4ratlusele p\u00f5hiseaduslikku kaitset, kuna mitte \u00fckski poliitiline j\u00f5ud ei plaanivat asuda abielu m\u00e4\u00e4ratlust r\u00fcndama ja seda \u00fcmber kirjutama. T\u00e4na n\u00e4eme aga, et Kallase juhitud Reformierakond on ise \u00fcks neist j\u00f5ududest, mis soovib tema enda s\u00f5nu kasutades \"abielu r\u00fcnnata\", olles vaikinud selle plaani valimiste eelsel ajal t\u00e4ielikult maha. Avalikkusele on selgelt valetatud.\nSihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on kategooriliselt vastu valitsuskoalitsiooni p\u00fc\u00fcdlusele moonutada Eesti Vabariigis kehtivates seadustes abielu ja perekonna t\u00e4hendust, h\u00f5lmates nendega ka homoseksuaalsed suhted ning andes homoseksuaalidele lapsendamise \u00f5iguse.\nSamasooliste liitude k\u00e4sitlemine abieluna rikub r\u00e4ngalt meie \u00fchiskonna k\u00f5ige kaitsetumate liikmete ehk laste \u00f5igust emale ja isale ning aitab kaasa inimkaubanduse tekkele laste ostmise normaliseerimise kaudu nn surrogaatemadelt. Selline praktika kujutab endast r\u00e4nka solvangut nii naise v\u00e4\u00e4rikuse vastu emana kui lapse \u00f5iguse vastu tunda oma tegelikke vanemaid. \u00a0\nLahutamatu abielu ja sellele rajanev perekond ei ole sotsiaalsed konstruktsioonid, vaid inimloomusest l\u00e4htuvad institutsioonid, mille keskmeks on meeste ja naiste fundamentaalne erinevus ja t\u00e4iendavus, mis v\u00f5imaldab omakorda inimelu edasiandmist. Seet\u00f5ttu pole riigil ega \u00fchelgi teisel institutsioonil voli abielu t\u00e4hendust muuta. Kui riik seda siiski tegema peaks, on tegu eba\u00f5iglase seaduse, v\u00e4givallaakti ja seaduse korruptsiooniga, millele pole mitte \u00fcksnes keelatud kuuletuda, vaid millele on kodanikud kohustatud vastu astuma.\u00a0\nSAPTK l\u00e4htub oma tegevuses loomuseadusest ja seda selgelt esile toovast kiriku \u00f5petusest. Katoliku kiriku \u00f5petusameti dokument \"Kaalutlused ettepanekute suhtes tunnistada seaduslikuks homoseksuaalsete isikute vahelised liidud\" sedastab j\u00e4rgnevat: \"Situatsioonides, kus homoseksuaalseid liite seaduslikult tunnustatakse v\u00f5i kus neile on antud abielule kuuluv seaduslik staatus ja \u00f5igused, ollakse kohustatud [sellele] selgelt ja j\u00f5uliselt vastu astuma.\"\nKatoliiklane peab kiriku korralduse kohaselt \"hoiduma mistahes formaalsest koost\u00f6\u00f6st selliste r\u00e4ngalt eba\u00f5iglaste seaduste vastuv\u00f5tmisel v\u00f5i rakendamisel, ning sedav\u00f5rd, kui see on v\u00f5imalik, materiaalsest koost\u00f6\u00f6st nende rakendamisel.\"\nApelleerides loomuseaduslikele ja usust tulenevatele argumentidele tuginedes abieluliiduga v\u00e4liselt sarnaneva samasooliste tsiviilpartnerlusseaduse vastu, t\u00f5deb kirik: \"On t\u00f5si, et k\u00f5ik katoliiklased on kohustatud vastustama homoseksuaalsete liitude seaduslikku tunnustamist, aga katoliiklikud poliitikud on kohustatud tegema seda erilisel moel, j\u00e4rgides oma vastutust poliitikutena. Kirik \u00f5petab, et lugupidamine homoseksuaalsete isikute vastu ei saa mitte mingil moel viia homoseksuaalse k\u00e4itumise heakskiitmisele v\u00f5i homoseksuaalsete liitude seaduslikule tunnustamisele,\" kirjutab usudoktriini kongregatsioon.\nAbielu ja perekonna t\u00e4henduse moonutamine pole aga vastuolus mitte \u00fcksnes aastasadade pikkuse traditsiooni, loomuseaduse ja kiriku \u00f5petusega, vaid ka meie p\u00f5hiseaduse preambulis s\u00e4testatud Eesti Vabariigi kohustusega tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri p\u00fcsimine l\u00e4bi aegade ning sellega seonduvalt tagada, et perekond kui rahva p\u00fcsimise ja kasvamise ning \u00fchiskonna alus oleks riigi erilise kaitse all.\nEesti rahvuse, keele ja kultuuri p\u00fcsimist v\u00f5ib tagada \u00fcksnes mehe ja naise truule abielule rajanev viljakas perekond, mida rahvastikukriisis vaevlev Eesti riik peaks k\u00e4sitlema absoluutse prioriteedina. \u00a0\nEelolevat silmas pidades Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks mitte \u00fcksnes ei seisa loomuliku abielu kaitsel ja ei v\u00e4ljenda oma leppimatut vastuseisu koalitsiooni s\u00fcgavalt eba\u00f5iglasele p\u00fc\u00fcdlusele abielu t\u00e4hendust moonutada, vaid kutsub avalikult seda tegema ka k\u00f5iki teisi Eesti Vabariigi kodanikke, kinnitades deklaratsioonis abielu laste kaitseks, \"et me ei tunnista abieluna \u00fchtegi \u00fchendust, mis lahkneb abielu loomuseaduslikust t\u00e4hendusest mehe ja naise liiduna ning seisame otsustavalt vastu loomuvastase abieluk\u00e4sitluse \u00f5petamisele lasteaedades ja koolides ega luba oma lastel osaleda kooliprogrammides ja tundides, milles \u00f5petatakse riigi poolt moonutatud arusaama abielust\".\n\u00dchtlasi kinnitame deklaratsiooni s\u00f5nadega avalikult, \"et k\u00e4sitleme Eesti Vabariigi riigikogu otsust abielu \u00fcmber m\u00e4\u00e4ratleda \u00f5igust\u00fchise ja rahvast s\u00fcgavalt l\u00f5hestava riigiv\u00f5imu kuritarvitamisena, millele astume vastu k\u00f5ikide seaduslike vahenditega ning mille p\u00f6\u00f6rame esimesel v\u00f5imalusel tagasi.\"\u00a0\n\"Meie kohustus inimestena on anda tunnistust igavesest t\u00f5est: abielu on olnud, on n\u00fc\u00fcd ja j\u00e4\u00e4b mehe ja naise vaheliseks liiduks. \u00dckski riigi meelevaldne ja eba\u00f5iglane korraldus ei saa seda muuta!\"\nL\u00f5petuseks olgu \u00f6eldud, et Eesti Vabariigi poolt plaanitav valeabielu on vastuolus Jumala loomisplaaniga, mille kohaselt on Jumal loonud inimesed oma n\u00e4o j\u00e4rele meesteks ja naisteks. Sellisena on see samm Jumala suhtes solvav. Jumalat teadlikult ja tahtlikult solvates on aga t\u00f5en\u00e4oline, et meie riigi ja rahva peale t\u00f5mmatakse ka Jumala karistus.\u00a0\nNeed, kes seda eba\u00f5iglust praegu l\u00e4bi suruvad, nagu me k\u00f5ik, peame kunagi aru andma Kristus Kuninga trooni ees. T\u00e4nan t\u00e4helepanu eest!\u00a0"}
{"text":"Kurm: me vaidlustame teenistusliku j\u00e4relevalve tulemused   Elmar Vaheri ja Eerik Heldna kaitsja Margus Kurm \u00fctles, et vaidlustab PPA teenistusliku j\u00e4relevalve tulemused, sest j\u00e4reldus, et Heldna ja neli isikut v\u00f5eti t\u00f6\u00f6le n\u00e4iliselt on tema s\u00f5nul iseloomult negatiivselt. Lisaks ei v\u00f5tnud sisekontroll Kurmi s\u00f5nul \u00f5iguslikku seisukohta.   PPA-s korraldatud teenistusliku j\u00e4relevalvega tuvastati viis isikut, \u00fcks neist Eerik Heldna, kes v\u00f5eti PPA-s politseiteenistusse n\u00e4iliselt, et neile luua v\u00f5imalus taotleda politseiametniku v\u00e4ljateenitud aastate pensioni. J\u00e4relevalve hinnangul polnud taoline tegevus koosk\u00f5las hea halduse tavaga. \"Ma ei n\u00f5ustu selles kokkuv\u00f5ttes olevate j\u00e4reldustega. Ka Elmar Vaher ei n\u00f5ustu nendega. Ja kuna need j\u00e4reldused oma iseloomult negatiivsed, selgelt Elmar Vaheri head nime kahjustavad, siis meil on kavas teenistusliku j\u00e4relevalve kokkuv\u00f5te ja selle j\u00e4reldused halduskohtus vaidlustada,\" \u00fctles Kurm \"Aktuaalsele kaamerale\". Kurmi h\u00e4iris enim sisekontrolli p\u00f5hij\u00e4reldus, et Eerik Heldna ja nende nelja v\u00e4lisluureametisse roteeritud inimese teenistusse v\u00f5tmine oli n\u00e4iline. \"Kui vaadata seda teenistuslikku kokkuv\u00f5tet, siis see algabki selle n\u00e4ilise ametisse v\u00f5tmise definitsiooniga ja see on juhtumisi t\u00e4pselt selline nagu on Eerik Heldna ja nende nelja inimeste kaasus. Mida sisekontroll on teinud, nad k\u00f5igepealt on defineerinud n\u00e4ilise teenistusse v\u00f5tmise nii nagu tehti Eerik Heldnaga, siis nad on viinud l\u00e4bi uurimise ja \u00fcllatus-\u00fcllatus, leidnud, et sellele definitsioonile vastavaid juhtumeid ongi viis t\u00fckki. See kindlasti ei ole adekvaatne l\u00e4henemine,\" kommenteeris Kurm. \"Siin on ka see k\u00fcsimus, et mida see t\u00e4hendab, et nad olid n\u00e4ilised. Haldusakt on, kas \u00f5igusp\u00e4rane v\u00f5i \u00f5igusvastane. Kui ta on \u00f5igusp\u00e4rane, siis ta kehtib ja seda tuleb t\u00e4ita. Kui ta on \u00f5igusvastane, siis tuleb ta t\u00fchistada. V\u00e4ide, et see haldusakt oli kuidagi n\u00e4iline v\u00f5i teenistusse v\u00f5tmine kuidagi n\u00e4iline, ei t\u00e4henda ju \u00f5igupoolest mitte midagi. See on selline retooriline v\u00f5i emotsionaalne seisukohav\u00f5tt, et see kuidagi pole \u00f5ige v\u00f5i hea. Aga ta on selgelt negatiivse iseloomuga ja seet\u00f5ttu ei saa seda niimoodi j\u00e4tta,\" lisas Kurm. Ta t\u00e4psustas, et sellist asja nagu n\u00e4iline ametisse v\u00f5tmine ei ole \u00fcheski \u00f5igusaktis defineeritud.  Taust  Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets algatas m\u00e4rtsis teenistusliku j\u00e4relevalve nii PPA-s kui ka kaitsepolitseiametis. Vahetult enne esitasid kaitsepolitsei ametnikud kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse j\u00e4rgi vormistati toona kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tanud Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPA-s, et luua v\u00f5imalused politsei eripensioni saamiseks n\u00f5utava 25-aastase politseiametniku staa\u017ei n\u00e4ilikuks t\u00e4itmiseks. Kriminaalmenetlus k\u00e4ib endiselt. Distsiplinaarmenetluse Vaheri suhtes siseministeerium l\u00f5petas, sest Vaheri teenistust\u00e4htaeg m\u00f6\u00f6dus, kui tema ametiaeg PPA direktorina l\u00f5ppes 2. mail. L\u00e4\u00e4nemets on teinud siseministeeriumile \u00fclesande t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja selged ja \u00fchesugused roteerumise p\u00f5him\u00f5tted k\u00f5igile ministeeriumitele ja asutustele.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Raadiohommikus: kas t\u00f6\u00f6stuses tulevad koondamised?Raadiohommikusse tuleb k\u00fclla t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie. R\u00e4\u00e4gime hindadest, inflatsioonist ja peaministri soovitusest ettev\u00f5tjatele langetada toodete-teenuste hindu ning puudutame laiemalt riigi ja ettev\u00f5tjate suhteid. Juttu tuleb sellest, kuidas t\u00e4ita riigi k\u00f5hna rahakotti, ning uurime, kas t\u00f6\u00f6stussektori madalseis hakkab j\u00f5udma ka t\u00f6\u00f6tajateni. Ehk \u2013 kas silmapiiril terendavad t\u00f6\u00f6puuduse kasv ja koondamised.\nKuuleme ka, kuidas kommenteerib riigi rahanduse seisu eile riigikogus arutelul osalenud Eesti Panga asepresident \u00dclo Kaasik.\nJulgeolekuekspert Rainer Saksa kaasabil v\u00f5tame kokku viimased uudised Venemaa agressioonis\u00f5jast Ukrainas. R\u00e4\u00e4gime Nova Kahhovka tammi \u00f5hkulaskmise j\u00e4rgsest seisust, olukorrast rinnetel, viimastest infooperatsioonidest, Vene ja Poola vabatahtlike tegevusest Belgorodi kandis, jne.\nTallinnas algab laup\u00e4eval, 10. juunil linnaruumifestival \u201eTulevik on t\u00e4na\/v\u201d. Stuudios on festivali peakorraldaja Pille Laiakask ja abilinnapea Madle Lippus, kellelt kuuleme, miks R\u00e4vala puiestee n\u00e4dalaks ajaks autoliiklusele kinni pannakse ehk mida festivalil teha ja n\u00e4ha saab ning millist laiemat s\u00f5numit \u00fcritus kannab.\nLoome raadiosilla Br\u00fcsselis viibiva \u00c4rip\u00e4eva ajakirjaniku Indrek Lepikuga, kes on Euroopa Liidu keskuse koridorides mitmesuguseid t\u00e4htsaid taustajutte kuulamas.\nHommikuprogrammi veavad saatejuht Neeme Korv ja uudistetoimetaja Laura Saks.\nSaatep\u00e4ev j\u00e4tkub kolme saatega:\n11.00\u201312.00 \"Triniti eetris\". R\u00e4\u00e4gime ettev\u00f5tete omandamistest ja \u00fclev\u00f5tmistest ning t\u00e4psemalt sellest, kuidas ettev\u00f5tet praktiliselt m\u00fc\u00fcgiks ette valmistada. Juttu tuleb ka trendidest M&A turul, millal ja millest alustada firma m\u00fc\u00fcgiks ette valmistamist ning millised on t\u00fc\u00fcpilisemad probleemid m\u00fc\u00fcgiprotsessi eel ja ajal. R\u00e4\u00e4gitakse ka sellest, kuidas kujuneb ettev\u00f5tte hind ja mida l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel silmas pidada.\nNeil teemadel arutlevad finantsn\u00f5ustamisettev\u00f5tte Prudentia Tallinn juhtivpartner Illar Kaasik ning Triniti advokaadib\u00fcroo partner ja tehingutiimi juht Siim Maripuu. Saadet juhib Gregor Alak\u00fcla.\n13.00\u201314.00 \"Juhi jutud\". Saates on k\u00fclas Eesti parimaks rahapesuvastase v\u00f5itluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmeb\u00fcroo (RAB) juht Matis M\u00e4eker. Juhikonkursil parimaks tunnistamisest hoolimata ei saanud ta esimesel katsel t\u00f6\u00f6le asuda, sest toonane minister Martin Helme astus vahele ja heitis tulevasele juhile ette v\u00e4hest juhtimiskogemust. T\u00e4naseks on ta ametit vedanud kaks aastat.\nSaates tuleb juttu, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest \u00f5ppinud, kuidas kiirelt kasvavat organisatsiooni ja meeskonda \u00fcles ehitada, kui kaugele tuleb juhtides minna aususega ja millega ta oma t\u00f6\u00f6tajaile eeskuju n\u00e4itab. Saatejuht on Rivo Sarapik.\n15.00\u201316.00 \"Mets ja majandus\". Saade lahkab Eesti puitmajasektori raskusi. Senine ekspordiliider on raskustes, n\u00f5udlus peamistel turgudel on languses. Koos saatek\u00fclalise, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Martin Taltsiga otsime kriisi p\u00f5hjuseid ja vaatame tulevikku.\nLisaks teeme juttu kortermajade renoveerimisest. Martin Talts on ka majaelementide tootja KMT Prefab juhataja ning tema hinnangul on tehastes toodetud renoveerimispaneelidel suur tulevik. Saatejuht on Toomas Kelt.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"SYNNE VALTRI langes pahalaste k\u00fc\u00fcsi: \u00e4rge tellige nendelt tooteidN\u00e4o- ja kehahooldus\nSYNNE VALTRI langes pahalaste k\u00fc\u00fcsi: \u00e4rge tellige nendelt tooteid\nAutor\nBuduaar\n06. juuni 2023 | 17:59\nSynne Valtri \u2014 FOTO: Synne Valtri\/Kanal 2\nArmastatud lauljatar Synne Valtri annab teada inetust petuskeemist, mida tema nime alt teha \u00fcritatakse.\nNimelt on keegi pahatahtlik hakanud Synne nime alt v\u00e4idetavalt toimivaid kaalulangetus preparaate m\u00fc\u00fcma. \u201cMinu nime alt p\u00fc\u00fctakse m\u00fc\u00fca erinevaid kaalu langetavaid preparaate. Mina neid reklaame ei n\u00e4e, mulle on ilmselt blokeeringud peale pandud. Minu tuttavad ja s\u00f5brad n\u00e4evad neid reklaame,\u201d nendib Valtri.\nSynne t\u00f5deb, et asi l\u00e4ks tema jaoks eriti t\u00f5siseks, kui ta sai antud teemal \u00fchelt neiult kirja. \u201cMa sain kirja \u00fchelt neiult, kes peaaegu oleks tellinud neid tooteid ja ta kirjutas mulle ja uuris, et kas need t\u00f5esti toimivad,\u201d s\u00f5nab naine, kes loomulikult \u00fctles, et tegemist on pettusega ning kindlasti ei tohiks neid tooteid osta.\nSynne lisab veel: \u201cPalun olge ettevaatlikud, millistelt lehtedelt te tellite tooteid. Kontrollige palun ettev\u00f5tete tausta. \u00dckski tablett siin ilmas ei tee meid kedagi saledaks ja ilusaks. Selleks, et kaalu langetada tuleb vaadata \u00fcle oma toidulaud ja tuleb olla f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivne. Palun \u00e4rge lihtsalt ostke neid tooteid,\u201d kirjutab Synne sotsiaalmeediasse tehtud postitustes.\n\u00a0\nView this post on Instagram\nA post shared by SYNNE VALTRI (OFFICIAL) (@synnevaltri)\nView this post on Instagram\nA post shared by SYNNE VALTRI (OFFICIAL) (@synnevaltri)\nSynne Valtri hoiatus petuskeemi eest, millega tema seotud ei ole \u2014 FOTO: Synne Valtri\/Instagram"}
{"text":"SYNNE VALTRI langes pahalaste k\u00fc\u00fcsi: \u00e4rge tellige nendelt tooteidSeltskonnauudised\nSYNNE VALTRI langes pahalaste k\u00fc\u00fcsi: \u00e4rge tellige nendelt tooteid\nAutor\nBuduaar\n06. juuni 2023 | 17:59\nSynne Valtri \u2014 FOTO: Synne Valtri\/Kanal 2\nArmastatud lauljatar Synne Valtri annab teada inetust petuskeemist, mida tema nime alt teha \u00fcritatakse.\nNimelt on keegi pahatahtlik hakanud Synne nime alt v\u00e4idetavalt toimivaid kaalulangetus preparaate m\u00fc\u00fcma. \u201cMinu nime alt p\u00fc\u00fctakse m\u00fc\u00fca erinevaid kaalu langetavaid preparaate. Mina neid reklaame ei n\u00e4e, mulle on ilmselt blokeeringud peale pandud. Minu tuttavad ja s\u00f5brad n\u00e4evad neid reklaame,\u201d nendib Valtri.\nSynne t\u00f5deb, et asi l\u00e4ks tema jaoks eriti t\u00f5siseks, kui ta sai antud teemal \u00fchelt neiult kirja. \u201cMa sain kirja \u00fchelt neiult, kes peaaegu oleks tellinud neid tooteid ja ta kirjutas mulle ja uuris, et kas need t\u00f5esti toimivad,\u201d s\u00f5nab naine, kes loomulikult \u00fctles, et tegemist on pettusega ning kindlasti ei tohiks neid tooteid osta.\nSynne lisab veel: \u201cPalun olge ettevaatlikud, millistelt lehtedelt te tellite tooteid. Kontrollige palun ettev\u00f5tete tausta. \u00dckski tablett siin ilmas ei tee meid kedagi saledaks ja ilusaks. Selleks, et kaalu langetada tuleb vaadata \u00fcle oma toidulaud ja tuleb olla f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivne. Palun \u00e4rge lihtsalt ostke neid tooteid,\u201d kirjutab Synne sotsiaalmeediasse tehtud postitustes.\nView this post on Instagram\nA post shared by SYNNE VALTRI (OFFICIAL) (@synnevaltri)\nView this post on Instagram\nA post shared by SYNNE VALTRI (OFFICIAL) (@synnevaltri)\nSynne Valtri hoiatus petuskeemi eest, millega tema seotud ei ole \u2014 FOTO: Synne Valtri\/Instagram\nCanva\/TV3.ee \u2014 FOTO: Canva.ee\nBuduaari m\u00e4ngud\nSuur kokanduse f\u00e4nnide duell \u2013 kui h\u00e4sti sa tunned Jamie\u00b4t v\u00f5i Gordonit?\nGrenardi esindussalong \u2014 FOTO: Grenardi\nSisuturundus\nGRENARDI avas Viru Keskuses uudse k\u00f5rgtehnoloogilise juveelisalongi, milles on ka privaatne VIP-tsoon!"}
{"text":"Bulgaaria parlament kiitis heaks uue valitsuseSOFIA, 6. juuni, AFP-BNS \u2013 Bulgaaria parlament kiitis teisip\u00e4eval heaks uue Euroopa-meelse valitsuse, mille pakkusid kaheaastase ummikseisu lahendamiseks v\u00e4lja korruptsioonivastane Me J\u00e4tkame Muutust (PP) ja paremtsentristlik GERB.\nTehnokraatide valitsus sai 240-kohalises parlamendis 132 h\u00e4\u00e4lt.\n\u00dcheksaks kuuks saab peaministriks endine haridusminister, teadlane Nikolai Denkov PP-DB koalitsioonist, seej\u00e4rel v\u00f5tab ameti \u00fcle endine Euroopa Komisjoni innovatsioonivolinik Marija Gabriel.\nBulgaaria oli valimistest m\u00f6\u00f6dunud kahe aasta jooksul p\u00fc\u00fcdnud tulutult moodustada valitsust, mis viiks l\u00e4bi h\u00e4davajalikud reformid.\nMais teatas Gabriel, kellele konservatiivne GERB oli teinud ettepaneku juhtida l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, roteeruvate peaministritega v\u00f5imujagamisvalitsuse moodustamisest koos PP-DB-ga.\nEsialgu on 60-aastane Denkov peaminister ja \u00e4sja Br\u00fcsseli ametist lahkunud 44-aastane Gabriel saab v\u00e4lisministriks. 2024. aasta m\u00e4rtsis v\u00f5tab ta peaministriameti \u00fcle.\nBulgaarial ei ole kunagi varem olnud roteeruvat peaministrikohta, kuid kompromiss oli ainus v\u00f5imalus valitsuse moodustamiseks p\u00e4rast seda, kui Gabriel ei suutnud tagada GERB-i valitsusele kahe parlamendi v\u00e4ikepartei toetust.\u00a0\nUuel valitsusel tuleb v\u00f5tta kiiresti vastu riigieelarve, reformida \u00f5iguss\u00fcsteemi ning liikuda edasi euroala ja Schengeni viisaruumiga liitumise poole.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Lehtme \u201elinnapea\u201c kerkis kiiresti Lvivi poliitika tippu ja langes sealt sama ruttuKohaliku meedia teada sai Vaskiv aselinnapea kohalt lahti samadel p\u00f5hjustel, millest algasid ka MT\u00dc Slava Ukraini jamad - kulmu kortsutama paneval m\u00e4\u00e4ral tulu teenimine.\nSuurtes probleemides sipleva MT\u00dc Slava Ukraini \u00fcks peategelasi Johanna-Maria Lehtme on olnud avalikkuse t\u00e4helepanu all. Tema v\u00f5imsalt alanud poliitiline karj\u00e4\u00e4r erakonnas Eesti 200 j\u00e4i v\u00e4ga l\u00fchikeseks, kui ta vast valitud riigikogu liikmena otsustas parlamendist lahkuda.\nPalju suurem karj\u00e4\u00e4r oma kodumaa poliitikas on selja taga aga teisel Slava Ukraini loo peategelasel Hennadi Vaskivil, keda Lehtme tavatses nimetada \u201elinnapeaks\". Kuigi Vaskiv ei olnud tegelikult linnapea, on tema tee poliitikas olnud erinevalt Lehtmest pikk ning tulemuslik.\nEesti avalikkus teab Vaskivit kui Slava Ukraini Ukraina-poolse partneri All For Victory tegevjuhti ja kui endist Lvivi abilinnapead. Ja n\u00fc\u00fcd ka kui Lehtmega l\u00e4hedastes suhetes olnud meest. Ja kui kahtlused peaksid t\u00f5eks osutuma, siis ka kui Slava Ukraini teise koost\u00f6\u00f6partneri IC Construction variomanikku.\nUkrainlased teavad aga Vaskivi kohta veel tunduvalt rohkem. Kui kirju ja skandaalidest puretud on Vaskivi poliitiline karj\u00e4\u00e4r, valgustab teid Eesti Ekspress koos Ukraina uudisteportaaliga ZAXID.NET.\n\nLinnapea usaldusisik\nHennadi Vaskiv ei ole Ukrainas \u00fcle riigi tuntud ning tema taustast enne j\u00f5udmist avalikku sektorisse pole palju teada. Tema vanemad on p\u00e4rit Lvivi oblastis Poola piiri \u00e4\u00e4res asuvast T\u0161ervonohradi linnast. Linn on siiani tuntud kui kaevanduslinn ning Vaskivi isa elu oli enne 1990. aastatel L\u00e4\u00e4nde emigreerumist seotud kivis\u00f6ega.\nEttev\u00f5tlus- ja pangandusharidusega Vaskiv tegi enne Lvivi linnav\u00f5imu juurde j\u00f5udmist karj\u00e4\u00e4ri Austria ettev\u00f5ttes Dunpak Packaging, kus t\u00f5usis selle Ukraina haru tegevjuhiks. Firma nimetab end pakkelahenduste pakkumisel Kesk- ja Ida-Euroopa turuliidriks. Seal t\u00f6\u00f6tas Vaskiv koos Oleksandr T\u0161ernoviga, kellest sai hiljem Slava Ukraini skandaali keskne vilepuhuja.\nLvivi linnapea Andri Sadov\u00f5i on ametis juba \u00fcle 17 aasta. Sellesse ametisse p\u00e4\u00e4ses ta 2006. aasta m\u00e4rtsis Euroopa-meelse presidendi Viktor Ju\u0161t\u0161enko asutatud partei Meie Ukraina kaudu. See asutati vahetult p\u00e4rast 2004.2005. aasta oran\u017ei revolutsiooni ehk teist suurt Ukraina uutmise katset p\u00e4rast iseseisvumist 1991. aastal.\n2010. aastaks oli Ju\u0161t\u0161enko oma kaardid maha m\u00e4nginud ning kaotas presidendivalimised venemeelsele Viktor Janukov\u00f5t\u0161ile. Sadov\u00f5i lahkus parteist ning 2013. aastal asutas ise erakonna Samopomit\u0161 (Isemajandav). Erakond tegi 2014. aasta Euromaidani revolutsiooni ja Janukov\u00f5t\u0161i kukutamise j\u00e4rgsetel \u00fclemraada valimistel lausa kolmanda tulemuse ja p\u00e4\u00e4ses ka v\u00f5imuliitu. Edasine oli erakonna jaoks aga \u00fcsna kuulsusetu ning Sadov\u00f5i katse kandideerida 2019. aastal Ukraina presidendiks l\u00f5ppes tema loobumisega veel enne h\u00e4\u00e4letust.\n\nLehtme \u201elinnapea\u201c Sadov\u00f5i v\u00e4rbas Vaskivi 2017. aastal. Meer leidis, et \u00e4rimaailma tipud v\u00f5iksid aidata munitsipaalpoliitika protsesse t\u00f5husamaks muuta, eriti mis puudutab \u00fchistransporti, pr\u00fcgimajandust, teet\u00f6id ja muud s\u00e4\u00e4rast. Nagu ka Eesti linnades, on Lvivil mitmeid aselinnap\u00e4id ja Vaskiv oli \u00fcks neist. Tema vastutusvaldkonnaks said finants- ja majandusk\u00fcsimused. Kohaliku v\u00e4ljaande ZAXID. NET andmetel oli Vaskiv tegutsenud Sadov\u00f5i n\u00f5uandjana juba siis, kui ta veel Dunpackis t\u00f6\u00f6tas.\n2019. aasta presidendivalimiste paiku oli Andri Sadov\u00f5il kampaaniaga \u00fcksjagu tegemist. Linnapoliitika ohjad usaldas Sadov\u00f5i sel kiirel perioodil Hennadi Vaskivile. Sisuliselt sai Sadov\u00f5i suure usalduse p\u00e4lvinud mehest linnapea kohuset\u00e4itja, kes juhatas ka linnavalitsuse istungeid.\nSellest ajast p\u00e4rineb Vaskivile Ukrainas vahest enim tuntust toonud intsident. Linnavalitsuse ruumi tunginud provokaatorid viskasid Vaskivile n\u00e4kku rohelist v\u00e4rvi. Vaskiv oli v\u00e4itnud, et talle n\u00e4kku visatud v\u00e4rv oli s\u00f6\u00f6vitav ja p\u00f5hjustas vigastusi. Vaskivit r\u00fcndas selliselt Ivan Sprinsk\u00f5i, kes oli olnud Janukov\u00f5t\u0161i partei liige peaaegu kuni Kremli-meelse presidendi kukutamiseni. Sama seltskond oli sarnaseid aktsioone korraldanud varemgi.\nTelekanal NTA on aga avaldanud kahtlusi, kas k\u00f5ik ikka oli p\u00e4ris nii, nagu Vaskiv v\u00e4itis, eriti mis puudutab saadud vigastusi. NTA tuvastas, et Vaskiv poseeris nn haavadega oma abikaasa Oksana ilusalongis, mis tekitas kahtluse, kas vigastused polnud mitte h\u00e4sti tehtud grimm.\n\nSeifit\u00e4is sularaha\nKui palju see juhtum Vaskivi tuntust paisutas, on keeruline hinnata. Aga p\u00e4ris kindlasti paisus Lvivi abilinnapea ametis Vaskivi rahakott. Lausa nii palju, et Ekspressi Ukraina partnerile teadaolevalt on just Vaskivi imeline rikastumine \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks ta Lvivi linnav\u00f5imu juurest \u00fchel hetkel minema saadeti.\nViimati pidi Vaskiv oma varasid deklareerima 2019. aastal. Siis pani ta kirja, et tal on ainu\u00fcksi sularahas seifis seismas 8,8 miljonit grivnat ehk rohkem kui veerand miljonit eurot. Samal aastal ostis tema ilusalongi omanikust abikaasa 2019. aasta Mercedes-Benz GLC Coupe.\nVaskiv tundis end 2020. aasta suvel oma positsioonil juba nii mugavalt, et postitas sotsiaalmeediasse v\u00e4lismaa kuurordis \u00fcles v\u00f5etud video, kus aselinnapea hulpis \u00f5hkmadratsil basseinis ning kirjeldas oma visiooni, kuidas tulevikus ajada linnaasju.\nBasseinivideos teatas Vaskiv muu hulgas, et linna k\u00f5rgemad juhid vajavad korralikku palgat\u00f5usu, et t\u00f6\u00f6tasu oleks erasektoriga samal tasemel. See video t\u00f5i Vaskivile pilkeid nii Lvivi ajakirjanikelt kui poliitikutelt.\n2020. aasta kohalikeks valimisteks oli valminud ka Vaskivi uhke eramu, mille hinnanguline v\u00e4\u00e4rtus on ZAXID.NETi andmetel 700 000 euro kandis. Arhitekt Tarass Mihhailka sai selle eest \u00fcleriigilisel konkursil lausa auhinna.\nNovembris 2020 v\u00f5itis Sadov\u00f5i taas kohalikud valimised Lvivis ning sai uue mandaadi linnapeana. Kuidas vaatas tema Vaskivi tegevusele ja basseinivideole, pole teada, aga igal juhul lahkus Vaskiv paar kuud hiljem poolte kokkuleppel ametist.\nLisaks silmatorkavale j\u00f5ukuse kasvule said meile teadaolevalt talle saatuslikuks ka kasvavad poliitilised ambitsioonid ning osalemine h\u00e4maras lobit\u00f6\u00f6s ja skeemides.\nAlles eelmisel aastal ostis Vaskiv luksusliku linnamaasturi BMW X6, mille v\u00e4\u00e4rtuseks hinnatakse ligikaudu 100 000 dollarit, kirjutab ZAXID.NET. Mees v\u00e4itis, et seda on vaja tema naisele v\u00e4lismaal k\u00e4imiseks. Miks selleks ei k\u00f5lvanud paar aastat vanem Mercedes, pole teada. V\u00e4ljaandele teadaolevalt k\u00e4is Vaskiv t\u00e4navu koos abikaasaga ka Kiievis korterit vaatamas.Suured ambitsioonid\nKuigi Vaskivi poliitiline karj\u00e4\u00e4r sai justkui l\u00f5pu, paistab ta ise arvavat, et see on ajutine. Meile teadaolevalt on ta eravestlustes v\u00e4ljendanud huvi edaspidigi poliitikas kaasa l\u00fc\u00fca. Lvivis on neid, kes vaatavad tema osalusel toimuvat s\u00f5jalise abi korraldamist Ukraina s\u00f5duritele ja kaasnevat aktiivsust sotsiaalmeedias kui tagasitee sillutamist poliitikasse.V\u00e4idetavalt on ta maininud soovi p\u00fcrgida ise Lvivi linnapeaks.\n\u00dcks selline s\u00f5jalise abi korraldamise projekte on meile tuttav Slava Ukraini. Uuesti sealseid probleeme detailselt lahti kirjutamata v\u00f5ib \u00f6elda, et kui algul tegi Eesti MT\u00dc koost\u00f6\u00f6d Vaskivi \u00fchinguga All For Victory, siis mingil hetkel ilmus rahaliigutajate sekka ettev\u00f5te IC Constructions.\nJuba varem on ajakirjandus juhtinud t\u00e4helepanu sellele, et firma ametlik omanik on naine, kes igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tab ilusalongis,mis Ukraina meedia andmetel kuulub Vaskivi abikaasale.\nIC Constructioni tegevjuht Oleksandr T\u0161ernov on aga nimetanud selle ettev\u00f5tte tegelikuks kasusaajaks Hennadi Vaskivit.\nIlmselt oleks liialdus \u00f6elda, et MT\u00dc Slava Ukrainiga hakkas viltu vedama hetkest,mil seal asus Lehtme k\u00f5rval tegutsema Hennadi Vaskiv. Eeldused heade kavatsuste untsuminekuks loodi juba \u00fchingu asutamisel. MT\u00dc ja selle juhatuse liikmeskond otsustati vaat et m\u00f6\u00f6daminnes, ilma et kaasatud inimesed oleksid oma rolli olemusse j\u00f5udnud s\u00fcveneda.Volitustega n\u00f5ukogu asemel oli MT\u00dc-l \u201en\u00f5uandev koda\u201c, formaalselt v\u00f5ttes jututuba,mis oli kohati passiivne.\nMitmed endised Slava Ukraini t\u00f6\u00f6tajad tunnistavad aga, et Vaskivi ilmumisega l\u00e4ks olukord veel hullemaks. Vaskivi ja Lehtme suhe algas juba m\u00f5ni kuu p\u00e4rast Slava Ukraini tegevuse algust. Kuigi sellele faktile kinnituse leidmine v\u00f5ttis Eesti ajakirjandusel aega, oli see paljudele inimestele teada.\nSee l\u00e4hedane suhe ei j\u00e4\u00e4nud m\u00f5juta kogu organisatsioonile, t\u00f5devad endised Slava Ukraini t\u00f6\u00f6tajad. \u201eLinnapea\u201c Vaskivi saadetised olid olnud Lehtme - ja sellega ka kogu MT\u00dc jaoks prioriteetsed. Samuti t\u00f5devad nad, et MT\u00dc Ukraina-poolsete partnerite katse vedada \u00fcle piiri 15 000 e-sigaretti oli juhtum, millele igal muul juhul oleks Lehtme nende hinnangul reageerinud resoluutselt ja koost\u00f6\u00f6 l\u00f5petanud.Seda aga ei juhtunud.\nKuidas eelmise aasta alguses hirmsa kiiruga t\u00f6\u00f6d alustanud MT\u00dc endale koost\u00f6\u00f6partnereid otsis ja miks valiti selleks tol hetkel Vaskiv, pole teada. K\u00fcll aga on MT\u00dc n\u00fc\u00fcd olukorras, kus rahaasjad annetajatelt kogutud vahenditega on sassis,Lehtme selle juhtimisest taandunud ning tema poliitiline karj\u00e4\u00e4r rikutud. Slava Ukraini Ukraina-poolne partnerfirma on aga teeninud kasumit.\nKriminaaluurimine k\u00e4ib m\u00f5lemas riigis.\n\n\"Linnavalitsuse ruumi tunginud provokaatorid viskasid Vaskivile n\u00e4kku rohelist v\u00e4rvi.\"\n\n\"Mitmed endised Slava Ukraini t\u00f6\u00f6tajad tunnistavad aga, et Vaskivi ilmumisega l\u00e4ks olukord veel hullemaks.\"\nKOMMUNAALPOLIITIK: Hennadi Vaskiv (vasakul) ronis Lvivi kohaliku poliitika redelil \u00fcles abilinnapea ametini, kuid kukkus siis alla tagasi. Slava Ukraini juhtum v\u00f5ib uue ronimiskatse nurjata. FOTO FACEBOOK ERAKOGUFOTO BMW KALLIS AUTO: Sellise ilupildiga reklaamib BMW ise oma 2022. aasta X6 mudelit.FOTOD NIKOLAY KORSUN KORSUN.PHOTOMAJA LINNA VEEREL: Hennadi Vaskivi maja projekteerinud firma kirutab oma veebilehel: \u201eMaja asub Lvivi \u00e4\u00e4relinnas k\u00fcnkaserval, kust avaneb ilus panoraamvaade Lvivi eeslinnadele. Samal ajal on maja kaitstud vaadete eest t\u00e4navalt.\u201c\n\nHERMAN KELOMEES;ANDRII DROZDA"}
{"text":"S\u00fcgisel lavastab riik Muugal suure keemiaplahvatuse. Harjutatakse koolide ja asutuste evakueerimistRiik on koostanud tervikliku riskipildi, mis annab ohuhinnanguid ja k\u00e4itumisjuhiseid eri katastroofidega toimetulekuks.\nRiigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori selgitas, et kui seni on riigiasutused, n\u00e4iteks kaitsepolitsei v\u00f5i v\u00e4lisluureamet, uurinud ja anal\u00fc\u00fcsinud enda valdkonda puudutavaid riske eraldi, siis n\u00fc\u00fcd on riigikantselei k\u00f5ik Eestit ohustavad riskid koondanud, et manada \u00fchiskonnale ette terviklik riskipilt.\nRiskipilt h\u00f5lmab teadaolevaid julgeoleku ohuhinnanguid paljudes valdkondades: loodus\u00f5nnetusi, epideemiaid, tehnoloogilisi \u00f5nnetusi, tulekahjusid jm. Lisaks on selles \u00e4ra toodud esmased k\u00e4itumisjuhised. N\u00e4iteks \u00fcleujutuste peat\u00fckis on kirjas, et veetaseme t\u00f5usu m\u00e4rgates tuleks evakueeruda ja liikuda k\u00f5rgemale.\nSelleks et riskid ja nendega kaasnevad k\u00e4itumisjuhised ei j\u00e4\u00e4ks ainu\u00fcksi teoreetiliseks dokumendiks, toimub selle aasta s\u00fcgisel Muugal suur\u00f5ppus CREVEX, kus harjutatakse keerulise olukorra lahendamist. Seejuures korraldatakse ka laiaulatuslik evakuatsioon.\nT\u00e4psemalt algas juba m\u00e4rtsis suur\u00f5ppuste seeria, millel on 26 ala\u00f5ppust. Oktoobrini kestva seeria k\u00e4igus teevad kohalikud omavalitsused ja koolid l\u00e4bi suur\u00f5nnetuse stsenaariumi, et \u00f5ppida toime tulema suur\u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgedega.\n\u00d5ppus kulmineerub s\u00fcgisel. \u201eMuugal toimub plahvatus ja selle m\u00f5jud ulatuvad \u00fcmberkaudsete inimeste, ettev\u00f5tete ja asutusteni,\u201c kirjeldas Tori. \u00d5ppusesse kaasatakse vabatahtlikud, kellega on enne \u00f5ppusel osalemine kokku lepitud. Seega juhuslikult keegi n\u00e4ilisse ohuolukorda ei satu.\nTori s\u00f5nul on \u00f5ppuse peamine harjutus viia inimesed ohtlikust alast ohutusse ja tagada neile seal esmavajalik abi. Ta toonitas, et \u00f5ppuse stsenaarium on siiski utreeritud ja Muuga keemiaplahvatuse tegelikku ohtu hinnatakse v\u00e4ikeseks, kuid sarnaseid evakueerimisoskusi v\u00f5ib aga vaja minna mistahes katastroofi ajal.\n\u201eMuutunud julgeolekuolukord on pannud suurema t\u00e4henduse elanikkonnakaitsele.\u201c\nViimatine sellises mastaabis suur\u00f5ppus toimus Eestis 2011. aastal. Tori nentis, et muutunud julgeolekuolukord on pannud suurema t\u00e4henduse elanikkonnakaitsele ja s\u00f5jalise r\u00fcnnaku v\u00f5imalus ei ole enam t\u00e4iesti kujuteldamatu stsenaarium. \u201eSeet\u00f5ttu on k\u00f5ik elanikkonnakaitse \u00f5ppused \u00fcha p\u00e4evakohasemad,\u201c lausus ta.\n\u00dcks selle aasta \u00f5ppuse eesm\u00e4rke on teha koolidele katastroofis k\u00e4itumise kohta \u00fcksikasjalikumad k\u00e4itumisjuhised.\nTori m\u00e4rkis, et riskipilt on riigikantselei kodulehel k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav ja seda uuendatakse pidevalt, sest riskid muutuvad ajas. Nii omavalitsused, organisatsioonid, ettev\u00f5tted kui ka tavakodanikud saavad sellest juhinduda, et olla v\u00f5imalikeks kriisideks paremini valmis.\nRiskianal\u00fc\u00fcs valmistab ette Euroopa Liidu elut\u00e4htsate teenuste osutajate kerksuse direktiivi (CER-direktiivi) \u00fclev\u00f5tmist 2024. aasta oktoobris. Sama aasta s\u00fcgisel valmib terviklik riskianal\u00fc\u00fcs, millest saab valdkondlike riskide hindamise, kriisiplaanide koostamise ja maandamistegevuste planeerimise alus.\n\u201e79 omavalitsusest oli kriisiks valmisoleku tase hea v\u00f5i keskmine 62-l.\u201c\nTori r\u00e4\u00e4kis, et eri riskide selgitamine ja nendeks valmistumine t\u00e4hendab laiemas plaanis ka julgeolekuriskide maandamist. Juba enne Ukraina-vastase t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust oli n\u00e4ha, kuidas Venemaa n-\u00f6 m\u00e4dandas n\u00e4iteks propaganda ja korruptsiooniga Ukrainat seestpoolt.\nKuid Eestit varitsevad ohud ei tule ainult Venemaalt. Oleme viimastel aastatel n\u00e4inud n\u00e4iteks \u00e4\u00e4rmuslikke ilmaolusid, mis on osa piirkondade elanike elu t\u00e4iesti segi paisanud. N\u00e4iteks Kagu-Eesti torm 2019. aastal ja alles m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris Saaremaad r\u00e4sinud lumetorm, mis j\u00e4ttis majapidamised n\u00e4dalaks ilma elektrita.\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saare s\u00f5nul on \u00fcsnagi t\u00f5en\u00e4oline, et need tormid ei j\u00e4\u00e4 Eestimaa pinnal viimaseks, sestap j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima ka elektrikatkestuste t\u00f5en\u00e4osus. Ta toonitas, et isegi kui Elektrilevi teeb elektriv\u00f5rgu ilmastikukindlamaks muutmiseks suuremaid j\u00f5upingutusi, peab siiski iga inimene ja asutus olema katkestusteks paremini valmistunud. Saare s\u00f5nutsi peaksid inimesed ideaalis ise \u00fche n\u00e4dala hakkama saama.\nElektrikatkestustega v\u00f5ivad kaasneda ka sidekatkestused. Sestap soovitas Saar hoida k\u00e4ep\u00e4rast akupanka ja levikatkestuse korral minna toast v\u00e4lja lagedamale v\u00e4ljale, kuhu j\u00f5uab telefonilevi suurema t\u00f5en\u00e4osusega kui majja. \u00dchtlasi s\u00f5nas ta, et elektrikatkestuse korral ei maksa kulutada ressurssi n\u00e4iteks Instagrami story\u2019de tegemiseks, kulutades niimoodi tugijaamade akusid.\nM\u00f5istagi ei saa kriiside raskuskese j\u00e4\u00e4da \u00fcksnes tavakodanike \u00f5lule. Siseministeerium on uurinud, kui h\u00e4sti on j\u00f5udnud kriisideks valmistuda kohalikud omavalitsused. Siseministeeriumi n\u00f5unik Annes Kalle m\u00e4rkis, et 79 omavalitsusest oli kriisiks valmisoleku tase hea v\u00f5i keskmine 62-l. See t\u00e4hendab, et 22% kohalikke omavalitsusi ei ole kriisideks piisavalt h\u00e4sti valmistunud.\nKriisideks on valmis 16% kogu \u00fchiskonnast, n\u00e4itavad siseministeeriumi andmed. Kalle m\u00e4rkis, et eesm\u00e4rk on \u00fchiskonna valmisolekut parandada, nii et viie aasta p\u00e4rast oleks valmis 50% \u00fchiskonnast."}
{"text":"Pressin\u00f5ukogu: Raplamaa S\u00f5numid rikkus head ajakirjandustavaPressin\u00f5ukogu arutas Andi Liblikmani kaebust 19. aprillil 2023 Raplamaa S\u00f5numites ilmunud artikli \u00abKehtna valla suhtes on esitatud korruptsioonikahtlus\" peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.Artikkel r\u00e4\u00e4gib sellest, et Kehtna valla haljasalade hooldushankes osales ka valla juristi Andi Liblikmani firma.Andi Liblikman kaebas Pressin\u00f5ukogule, et artiklis on avaldatud tahtlikult valeinfot. Kaebaja m\u00e4rgib, et artiklist j\u00e4reldub, et teda kahtlustatakse v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistatakse korruptiivse teo toimepanemises, kuigi samas ei ole Politsei- ja Piirivalveamet algatanud tema suhtes v\u00e4\u00e4rteo- ega ka s\u00fc\u00fcteomenetlust korruptiivse teo toimepanemise episoodi uurimiseks. Kaebaja lisas, et talle ei ole esitatud kahtlustust ega s\u00fc\u00fcdistust korruptiivse teo toimepanemise kohta ning samuti ei toimu kohtumenetlust, kus ta oleks kohtualune. Kaebaja m\u00e4rgib, et artiklis on valev\u00e4ide, nagu oleks tal ligip\u00e4\u00e4s valla dokumentidele ja nende koostamisele ning v\u00f5imalus neid endale kasulikult suunata. Kaebaja lisas, et artiklis vastab t\u00f5ele, et hanke \u00fcle teostas j\u00e4relevalvet rahandusministeerium, kuid j\u00e4relevalvemenetlus l\u00f5petati. Kaebaja ei ole rahul, et talle s\u00f5na ei antud ning vastulauset ei pakutud. Samuti ei parandanud leht valeinfot.Raplamaa S\u00f5numid vastas Pressin\u00f5ukogule, et teema t\u00f5status sellest, et valla haljasalade hooldushanke valikust k\u00f5rvale j\u00e4etud firma esitas v\u00e4ide n\u00f5udega tunnistada kehtetuks Kehtna vallavalitsuse poolt korraldatud haljasalade hoolduse hange k\u00f5ikides osades, kus osales kaebaja firma. V\u00e4ide esitajal oli tekkinud kah\u00fcus, et Andi Liblikmanil v\u00f5is ametist tulenevalt olla ligip\u00e4\u00e4s valla dokumentidele ja nende koostamisele. Artikli autor ei ole uudisloos andnud hinnangut Kehtna vallavalitsuse poolt korraldatud haljasalade hoolduse hankele ja selle tulemustele, vaid kirjeldanud v\u00e4ide esitamise asjaolusid ja seda, et esitatud v\u00e4ide alusel alustas rahandusministeerium j\u00e4relevalvemenetlust.Kuna vallavalitsus on kohalikku v\u00f5imu teostav asutus, mille tegevusest on kodanikel \u00f5igus teada saada, pidas toimetus vajalikuks juhtunut k\u00e4sitleda. Toimetus ei pidanud vajalikuks suhelda Andi Liblikmaniga, kes toimetuse hinnangul oli selles juhtumis k\u00f5rvaline isik - otsuse hanke v\u00f5itja kohta tegi vallavalitsus ja nende seisukoht on artiklis \u00e4ra toodud. Toimetus muutis 19. aprillil oma veebivariandis valla palvel uudise pealkirja selliseks: \u00abRahandusministeerium uurib Kehtna vallas l\u00e4bi viidud hanke seadusp\u00e4rasust\u201d ja pakkus vallavanemale vastulause v\u00f5imalust, kuid toimetusele saadetud tekst ei olnud sisuliselt vastulause. 26. aprillil ilmus Raplamaa S\u00f5numites ka uudis \u00abRahandusministeerium l\u00f5petas Kehtna vallavalitsuse suhtes j\u00e4relevalvemenetlusel Pressin\u00f5ukogu otsustas, et Raplamaa S\u00f5numid rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis n\u00e4eb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik \u00e4ra kuulama k\u00f5ik osapooled. Pressin\u00f5ukogu hinnangul oleks pidanud Andi Liblikmanile artiklis s\u00f5na andma, sest ta on konflikti osapool ja teda s\u00fc\u00fcdistatakse korruptsioonis. Kuigi vald osapoolena sai s\u00f5na ja vallavanem vastas artiklis enamikule etteheidetest, siis artiklis oleks kaebaja pidanud saama v\u00f5imaluse kommenteerida s\u00fc\u00fcdistust, miks tema ettev\u00f5te loodi just hanke ajaks.Merili Nikkolo, Pressin\u00f5ukogu esimees"}
{"text":"Kes on Hennadi Vaskiv? Lehtme \u201elinnapea\u201c kiire t\u00f5us Lvivi poliitika tippu, seifit\u00e4is sularaha ja auhinnatud majaKohaliku meedia teada sai Vaskiv aselinnapea kohalt lahti samadel p\u00f5hjustel, millest algasid ka MT\u00dc Slava Ukraini jamad \u2013 kulmu kortsutama paneval m\u00e4\u00e4ral tulu teenimine.\nSuurtes probleemides sipleva MT\u00dc Slava Ukraini \u00fcks peategelasi Johanna-Maria Lehtme on olnud avalikkuse t\u00e4helepanu all. Tema v\u00f5imsalt alanud poliitiline karj\u00e4\u00e4r erakonnas Eesti 200 j\u00e4i v\u00e4ga l\u00fchikeseks, kui ta vast valitud riigikogu liikmena otsustas parlamendist lahkuda.\nPalju suurem karj\u00e4\u00e4r oma kodumaa poliitikas on selja taga aga teisel Slava Ukraini loo peategelasel Hennadi Vaskivil, keda Lehtme tavatses nimetada \u201elinnapeaks\u201c. Kuigi Vaskiv ei olnud tegelikult linnapea, on tema tee poliitikas olnud erinevalt Lehtmest pikk ning tulemuslik.\nEesti avalikkus teab Vaskivit kui Slava Ukraini Ukraina-poolse partneri All For Victory tegevjuhti ja kui endist Lvivi abilinnapead. Ja n\u00fc\u00fcd ka kui Lehtmega l\u00e4hedastes suhetes olnud meest. Ja kui kahtlused peaksid t\u00f5eks osutuma, siis ka kui Slava Ukraini teise koost\u00f6\u00f6partneri IC Construction variomanikku.\nUkrainlased teavad aga Vaskivi kohta veel oluliselt rohkem. Kui kirju ja skandaalidest puretud on Vaskivi poliitiline karj\u00e4\u00e4r, valgustab teid Eesti Ekspress koos Ukraina uudisteportaaliga ZAXID.NET.\nHennadi Vaskiv ei ole Ukrainas \u00fcle riigi tuntud ning tema taustast enne j\u00f5udmist avalikku sektorisse pole palju teada. Tema vanemad on p\u00e4rit Lvivi oblastis Poola piiri \u00e4\u00e4res asuvast T\u0161ervonohradi linnast. Linn on siiani tuntud kui kaevanduslinn ning Vaskivi isa elu oli enne 1990. aastatel L\u00e4\u00e4nde emigreerumist seotud kivis\u00f6ega.\nEttev\u00f5tlus- ja pangandusharidusega Vaskiv tegi enne Lvivi linnav\u00f5imu juurde j\u00f5udmist karj\u00e4\u00e4ri Austria ettev\u00f5ttes Dunpak Packaging, kus t\u00f5usis selle Ukraina haru tegevjuhiks. Firma nimetab end pakkelahenduste pakkumisel Kesk- ja Ida-Euroopa turuliidriks. Seal t\u00f6\u00f6tas Vaskiv koos Oleksandr T\u0161ernoviga, kellest sai hiljem Slava Ukraini skandaali keskne vilepuhuja.\nLvivi linnapea Andri Sadov\u00f5i on ametis juba \u00fcle 17 aasta. Sellesse ametisse p\u00e4\u00e4ses ta 2006. aasta m\u00e4rtsis Euroopa-meelse presidendi Viktor Ju\u0161t\u0161enko asutatud partei Meie Ukraina toetusel. See asutati vahetult p\u00e4rast 2004.2005. aasta Oran\u017ei revolutsiooni ehk teist suurt Ukraina uutmise katset p\u00e4rast iseseisvumist 1991. aastal.\n2010. aastaks oli Ju\u0161t\u0161enko oma kaardid maha m\u00e4nginud ning kaotas presidendivalimised venemeelsele Viktor Janukov\u00f5t\u0161ile. 2013. aastal asutas Sadov\u00f5i ise erakonna Samopomit\u0161 (Isemajandav \u2013 EE). Erakond tegi 2014. aasta Euromaidani revolutsiooni ja Janukov\u00f5t\u0161i kukutamise j\u00e4rgsetel \u00fclemraada valimistel lausa kolmanda tulemuse ja p\u00e4\u00e4ses ka v\u00f5imuliitu. Edasine oli erakonna jaoks aga \u00fcsna kuulsusetu ning Sadov\u00f5i katse kandideerida 2019. aastal Ukraina presidendiks l\u00f5ppes tema loobumisega veel enne h\u00e4\u00e4letust.\nSadov\u00f5i v\u00e4rbas Vaskivi 2017. aastal. Meer leidis, et \u00e4rimaailma tipud v\u00f5iksid aidata munitsipaalpoliitika protsesse t\u00f5husamaks muuta, eriti mis puudutab \u00fchistransporti, pr\u00fcgimajandust, teet\u00f6id ja muud s\u00e4\u00e4rast. Nagu ka Eesti linnades, on Lvivil mitmeid aselinnap\u00e4id ja Vaskiv oli \u00fcks neist. Tema vastutusvaldkonnaks said finants- ja majandusk\u00fcsimused. Kohaliku v\u00e4ljaande ZAXID.NET andmetel oli Vaskiv tegutsenud Sadov\u00f5i n\u00f5uandjana juba siis, kui ta veel Dunpackis t\u00f6\u00f6tas.\n2019. aasta presidendivalimiste paiku oli Andri Sadov\u00f5il kampaaniaga \u00fcksjagu tegemist. Linnapoliitika ohjad usaldas Sadov\u00f5i sel kiirel perioodil Hennadi Vaskivile. Sisuliselt sai Sadov\u00f5i suure usalduse p\u00e4lvinud mehest linnapea kohuset\u00e4itja, kes juhatas ka linnavalitsuse istungeid.\nVaskivist sai linnapea kohuset\u00e4itja.\nSellest ajast p\u00e4rineb Vaskivile Ukrainas vast enim tuntust toonud intsident. Linnavalitsuse ruumi tunginud provokaatorid viskasid Vaskivile n\u00e4kku rohelist v\u00e4rvi. Vaskiv oli v\u00e4itnud, et talle n\u00e4kku visatud v\u00e4rv oli s\u00f6\u00f6vitav ja p\u00f5hjustas vigastusi. Vaskivit r\u00fcndas selliselt Ivan Sprinsk\u00f5i, kes oli olnud Janukov\u00f5t\u0161i partei liige peaaegu kuni Kremli-meelse presidendi kukutamiseni. Sama seltskond oli sarnaseid aktsioone korraldanud varemgi.\nTelekanal NTA on aga avaldanud kahtlusi, kas k\u00f5ik ikka oli p\u00e4ris nii, nagu Vaskiv v\u00e4itis, eriti mis puudutab saadud vigastusi. NTA tuvastas, et Vaskiv poseeris nn haavadega oma abikaasa Oksana ilusalongis, mis tekitas kahtluse, kas vigastused polnud mitte h\u00e4sti tehtud grimm.\nKui palju see juhtum Vaskivi tuntust paisutas, on keeruline hinnata. Aga p\u00e4ris kindlasti paisus Lvivi abilinnapea ametis Vaskivi rahakott. Lausa nii palju, et Ekspressi Ukraina partnerile teadaolevalt on just Vaskivi imeline rikastumine \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks ta Lvivi linnav\u00f5imu juurest \u00fchel hetkel minema saadeti.\nViimati pidi Vaskiv oma varasid deklareerima 2019. aastal. Siis pani ta kirja, et tal on ainu\u00fcksi sularahas seifis seismas 8,8 miljonit grivnat ehk rohkem kui veerand miljonit eurot. Samal aastal ostis tema ilusalongi omanikust abikaasa 2019. aasta Mercedes-Benz GLC Coupe.\nVaskiv tundis end 2020. aasta suvel oma positsioonil juba nii mugavalt, et postitas sotsiaalmeediasse v\u00e4lismaa kuurordis \u00fcles v\u00f5etud video, kus aselinnapea hulpis \u00f5hkmadratsil basseinis ning kirjeldas oma visiooni, kuidas tulevikus ajada linnaasju.\nBasseinivideos teatas Vaskiv muu hulgas, et linna k\u00f5rgemad juhid vajavad korralikku palgat\u00f5usu, et t\u00f6\u00f6tasu oleks erasektoriga samal tasemel. See video t\u00f5i Vaskivile pilkeid nii Lvivi ajakirjanikelt kui poliitikutelt.\n2020. aasta kohalikeks valimisteks oli valminud ka Vaskivi uhke eramu, mille hinnanguline v\u00e4\u00e4rtus on ZAXID.NET andmetel 700 000 euro kandis. Arhitekt Taras Mihailka sai selle eest \u00fcleriigilisel konkursil lausa auhinna.\nNovembris 2020 v\u00f5itis Sadov\u00f5i taaskord kohalikud valimised Lvivis ning sai uue mandaadi linnapeana. Kuidas vaatas tema Vaskivi tegevusele ja basseinivideole, pole teada, aga igal juhul lahkus Vaskiv paar kuud hiljem poolte kokkuleppel ametist.\nLisaks silmatorkavale j\u00f5ukuse kasvule said meile teadaolevalt talle saatuslikuks ka kasvavad poliitilised ambitsioonid ning osalemine h\u00e4maras lobit\u00f6\u00f6s ja skeemides.\nAlles eelmisel aastal ostis Vaskiv luksusliku linnamaasturi BMW X6, mille v\u00e4\u00e4rtuseks hinnatakse ligikaudu 100 000 dollarit, kirjutab ZAXID.NET. Mees v\u00e4itis, et seda on vaja tema naisele v\u00e4lismaal k\u00e4imiseks. Miks selleks ei k\u00f5lvanud paar aastat vanem Mercedes, pole teada. V\u00e4ljaandele teadaolevalt k\u00e4is Vaskiv t\u00e4navu koos abikaasaga ka Kiievis korterit vaatamas.\nKuigi Vaskivi poliitiline karj\u00e4\u00e4r sai justkui l\u00f5pu, paistab ta ise arvavat, et see on ajutine. Meile teadaolevalt on ta eravestlustes v\u00e4ljendanud huvi edaspidigi poliitikas kaasa l\u00fc\u00fca. Lvivis on neid, kes vaatavad tema osalusel toimuvat s\u00f5jalise abi korraldamist Ukraina s\u00f5duritele ja kaasnevat aktiivsust sotsiaalmeedias kui tagasitee sillutamist poliitikasse. V\u00e4idetavalt on ta maininud soovi p\u00fcrgida ise Lvivi linnapeaks.\n\u00dcks selline s\u00f5jalise abi korraldamise projekte on meile tuttav Slava Ukraini. Uuesti sealseid probleeme detailselt lahti kirjutamata v\u00f5ib \u00f6elda, et kui algselt tegi Eesti MT\u00dc koost\u00f6\u00f6d Vaskivi \u00fchinguga All For Victory, siis mingil hetkel ilmus rahaliigutajate sekka ettev\u00f5te IC Construction.\nJuba varem on ajakirjandus juhtinud t\u00e4helepanu sellele, et firma ametlik omanik on naine, kes igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tab ilusalongis, mis Ukraina meedia andmetel kuulub Vaskivi abikaasale.\nIC Constructioni tegevjuht Oleksandr T\u0161ernov on aga nimetanud selle ettev\u00f5tte tegelikuks kasusaajaks Hennadi Vaskivit.\nMitmed endised Slava Ukraini t\u00f6\u00f6tajad tunnistavad aga, et Vaskivi ilmumisega l\u00e4ks olukord veel hullemaks.\nIlmselt oleks liialdus \u00f6elda, et MT\u00dc Slava Ukrainiga hakkas viltu vedama hetkest, mil seal asus Lehtme k\u00f5rval toimetama Hennadi Vaskiv. Eeldused heade kavatsuste untsuminekuks loodi juba \u00fchingu asutamisel. MT\u00dc ja selle juhatuse liikmeskond otsustati vaat et m\u00f6\u00f6daminnes, ilma et kaasatud inimesed oleksid oma rolli olemusse j\u00f5udnud s\u00fcveneda. Volitustega n\u00f5ukogu asemel oli MT\u00dc-l \u201en\u00f5uandev koda\u201c, formaalselt v\u00f5ttes jututuba, mis oli kohati passiivne.\nMitmed endised Slava Ukraini t\u00f6\u00f6tajad tunnistavad aga, et Vaskivi ilmumisega l\u00e4ks olukord veel hullemaks. Vaskivi ja Lehtme suhe algas juba m\u00f5ni kuu p\u00e4rast Slava Ukraini tegevuse algust. Kuigi sellele faktile kinnituse leidmine v\u00f5ttis Eesti ajakirjandusel aega, oli see paljudele inimestele teada.\nSee l\u00e4hedane suhe ei j\u00e4\u00e4nud m\u00f5juta kogu organisatsioonile, t\u00f5devad endised Slava Ukraini t\u00f6\u00f6tajad. \u201eLinnapea\u201c Vaskivi saadetised olid olnud Lehtme \u2013 ja sellega ka kogu MT\u00dc jaoks prioriteetsed. Samuti t\u00f5devad nad, et MT\u00dc Ukraina-poolsete partnerite katse vedada \u00fcle piiri 15 000 e-sigaretti oli juhtum, millele igal muul juhul oleks Lehtme nende hinnangul reageerinud resoluutselt ja koost\u00f6\u00f6 l\u00f5petanud. Seda aga ei juhtunud.\nKuidas eelmise aasta alguses hirmsa kiiruga t\u00f6\u00f6d alustanud MT\u00dc endale koost\u00f6\u00f6partnereid otsis ja miks valiti selleks tol hetkel Vaskiv, pole teada. K\u00fcll aga on MT\u00dc n\u00fc\u00fcd olukorras, kus rahaasjad annetajatelt kogutud vahenditega on sassis, Lehtme selle juhtimisest taandunud ning tema poliitiline karj\u00e4\u00e4r rikutud. Slava Ukraini Ukraina-poolne partnerfirma on aga teeninud kasumit.\nKriminaaluurimine k\u00e4ib m\u00f5lemas riigis.\nVaskivi emale kuulub lahmakas maad\nLvivi k\u00fclje all asub Signivka t\u00f6\u00f6stuspark, mille viimane veel saadaval olnud 2,7 hektarine maat\u00fckk pandi oksjonile mullu suvel. Pakkujaid oli vaid \u00fcks: ettev\u00f5te nimega Rytm Development, millest 60 protsenti kuulub Hennadi Vaskivi emale. Huvitava kokkusattumuse tulemusena kuulub \u00fcks naabermaat\u00fckkidest Dunpackile, Vaskivi endisele t\u00f6\u00f6andjale.\nMida sellest k\u00f5igest j\u00e4reldada? Eesti Ekspress k\u00fcsis Hennadi Vaskivilt selle ja teiste siin toodud teemade kohta kommentaari, ent saadetud k\u00fcsimused vastuseid ei saanud. Selle asemel \u00fctles Vaskiv: \u201eSelle asemel, et uuesti lollustest kirjutada, soovitan teil rohkem uurida selle kohta, mis Ukrainas toimub ja kuidas teie isiklikult ning teie v\u00e4ljaanne saab aidata Ukrainat, mis kaitseb ennast ja ka teid endid.\u201c\nMeenutuseks: esimene Lehtme ja Vaskivi organisatsioonide rahateemasid t\u00e4psemalt kirjeldanu lugu ilmus 15. aprillil Eesti P\u00e4evalehes. Vastuseks toonasele kommentaarisoovile soovitas Lehtme \u201einimestel, kellel on Slava Ukraini Ukraina partneritele pretensioone\u201c, osta lennupilet ja k\u00e4ia kohapeal inimestega otse suhtlemas. \u201eKui julgust on,\u201c lisas ta.\n***\nTahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka \u00e4pp. Vaata SIIA\n***"}
{"text":"Viimsilanna t\u00f5kestas v\u00f5\u00f5ramaalaste petuskeemiViimsilaste Facebooki grupis kirjeldab kasutaja Tiina juhtumit, kuidas tal \u00f5nnestus \u00e4ra hoida v\u00f5\u00f5ramaalaste poolt petuskeemi l\u00e4biviimine.\nToome grupi liikmete poolt \u00fcle poole tuhande reaktsiooni ning sadu kommentaare p\u00e4lvinud postituse teksti \u00e4ra t\u00e4ismahus:\n\u201eL\u00e4ksin mina Viimsi Grossi poodi. M\u00e4rkasin, et mingid mustad mehed l\u00e4ksid \u00fche auto juurde ja hakkasid seal n\u00e4rviliselt t\u00f5mblema. Sisetunne \u00fctles, et midagi on siin valesti ja otsustasin j\u00e4\u00e4da asja j\u00e4lgima. Teises autos oli vanem proua. N\u00e4gin, et \u00fcks t\u00f5mmudest meestest l\u00e4ks proua auto juurde ja kukkus seal n\u00e4rviliselt k\u00e4tega vehkima. Panin igaks juhuks kaamera t\u00f6\u00f6le. L\u00f5puks tiriti proua autost v\u00e4lja ja suunduti nende mustade meeste auto juurde. Ja hetk hiljem hakkas proua oma rahakotti juba avama. Tundsin, et n\u00fc\u00fcd on k\u00fcll aeg sekkuda, et miskit on ikka v\u00e4ga m\u00e4da seal. L\u00e4ksin ka auto juurde ja k\u00fcsisin proualt, mis siin toimub ja, kas ta vajab abi. Proua \u00fctles, et see h\u00e4rra v\u00e4idab, et ma kriimustasin ta autot ja n\u00f5uab n\u00fc\u00fcd 500 eurot. \u00dctlesin, et raha ei tohi niisama anda, et arvatavasti on tegu petturitega. Proua autol pold mitte \u00fcht kriimu. Loomulikult sellele mustale h\u00e4rrale see \u00fcldse ei meeldinud, et ma sekkusin ja tahtis, et ma lahkuksin. K\u00fcsis, kas ma olen mingi politsei, et sekkun siin teiste asjadesse. K\u00fcsis mult veel t\u00f6\u00f6t\u00f5endit:-) V\u00e4idetavalt olevat tal jube kiire riigist v\u00e4lja s\u00f5itmisega ja \u00fctles prouale- no anna kasv\u00f5i 200 eur. \u00dctlesin Te ei saa siit mitte midagi ja ma kutsun politsei. Sellepeale hakkas tal muidugi jube kiire. J\u00f5udsin teha auto m\u00e4rgist pilti ja samal ajal v\u00f5tsin k\u00f5ne politseisse. 5 min hiljem oli see auto taas tagasi ja tuli minult n\u00f5udma, et ma kustutaksin tema autost pildid \u00e4ra oma telefonist. Oi see pilk oli reaalselt tappev. Ma ei unusta seda kunagi. Mitte keegi pole mind iialgi nii kurjalt vaadanud. Ma reaalselt arvasin, et n\u00fc\u00fcd panebki mulle tou \u00e4ra. \u00d5nneks oli samal ajal mul telefoni otsas ka politsei. Arvan, et see talle pidurit t\u00f5mbaski peale. Panin telefoni k\u00f5larisse ja politsei r\u00e4\u00e4kis temaga. Politsei h\u00e4\u00e4lt kuuldes hakkas neil taas kiire. \u00dctlesin politseile, et ausalt n\u00fc\u00fcd on see hetk, mil mul tekkis hirm. Politsei \u00fctles ja ma saadan patrulli sinna. Mingi hetk hiljem helistas politsei uuesti ja k\u00fcsis, kas nad on ikka veel seal v\u00f5i juba l\u00e4inud. \u00dctlesin, et l\u00e4inud. Sellepeale \u00f6eldi, et siis ei ole enam m\u00f5tet patrulli saata. Ma ei tea, kas sellega see asi n\u00fc\u00fcd l\u00f5ppeski politsei jaoks. \u00dctlesin k\u00fcll, et mul on videos ja pildid h\u00e4rrast, et v\u00f5in saata, aga keegi ei tundnud huvi. Igatahes olge ettevaatlikud!\u201d\nTunnuspilt: kuvat\u00f5mmis Viimsilaste Facebookist.\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"J\u00e4tta t\u00f6\u00f6 tegemata pole seaduslikKorruptsioonikahtlusega ametist lahkunud Tartu endine abilinna leiab, et n\u00e4itusemaja juhtumis olnuks enesetaandamine vastutustundetu ja p\u00f5hjendamatu.Minu roll ja vastutus Kuperjanovi 9 maja teemal oli olulisem kui vaid koosolekutel osalemine. J\u00e4tta oma t\u00f6\u00f6 linna huvides tegemata, kartes olematut toimingupiirangut, pole mu arvates seaduslik ja see pole kindlasti mulle omane. Poliitiku roll on tuua algatusi ja kontrollida dogmasid.Idee viia Tiigi seltsimaja tegevus \u00fcle endisesse raudteelaste klubi hoonesse oli enam kui viis aastat vana. Tiigi seltsimaja \u00fcmberkolimise j\u00e4rel t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4vasse hoonesse oli plaanis viia osa laste kunstikooli \u00f5ppet\u00f6\u00f6st, mis praegu on Jakobi t\u00e4naval rendipindadel. P\u00f5him\u00f5tteliselt kajastus kirjeldatu ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valmislubaduste hulgas.Isamaa 2021. aasta valimisprogrammis oli m\u00f5te koondada laulukooride tegevus laulv\u00e4ljaku territooriumile, selleks ehitada sinna praeguse raadiomaja asemele sobiv hoone. Meie n\u00e4gemuse kohaselt saanuks sinna ruumid ka Kalevi t\u00e4naval asuvas S\u00f5braklubis tegutsevad kollektiivid.Kuna koalitsioonik\u00f5nelustel p\u00f5hjalikke anal\u00fc\u00fcse teha ei saa ning t\u00e4ielikku selgust m\u00f5lema variandi kohta ei olnud, saigi koalitsioonilepingusse \u00fclds\u00f5naline m\u00e4\u00e4ratlus. Selgus Kuperjanovi 9 kinnistu omandamise otstarbekuses pidi s\u00fcndima edasise t\u00f6\u00f6 ja lisaanal\u00fc\u00fcside k\u00e4igus.Kuigi n\u00fc\u00fcdseks on selge, et Kuperjanovi 9 projekti arendada ei ole linnale j\u00f5ukohane, olid veel aasta tagasi endised m\u00f5tted linnavalitsuse ametnikele ja ka m\u00f5nele koalitsioonipartnerile harjumisp\u00e4raseks saanud. Ilma v\u00e4rske pilguta eelarve v\u00f5imalustele ja muutunud oludele oleks linnavalitsus t\u00f5en\u00e4oliselt liikunud kohe kinnistu omandamiseks volikogult n\u00f5usolekut saama.Linnavalitsuse n\u00f5upidamistel t\u00f5in mina v\u00e4lja rahalise anal\u00fc\u00fcsi vajaduse. See n\u00f5udmine tulenes minu \u00fclesannetest linnavalitsuse t\u00f6\u00f6jaotuses (linna kinnisvara ja rahandus). Kuigi linnavalitsuse liikmetena vastutame ja otsustame \u00fchiselt, on iga\u00fchel oma \u00fclesanded ning p\u00f5hjalikum s\u00fcvenemine oma vastutusvaldkonnas. Rahanduse ja linna kinnisvara tervikpilti tunnetades hoomasin Kuperjanovi 9 projekti elluviimise ilmset v\u00f5imatust varem, kui ka seda kinnitav anal\u00fc\u00fcs ametnikel valmis.T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus selgus, et j\u00f5ukohane v\u00f5imalus on luua huvitegevuse kollektiivide jaoks olemasolevate saalide kasutust parandav infos\u00fcsteem ning ehitada lastekunstikooli krundile v\u00e4ike lisahoone, mille ehitusprojekt oli rahapuudusel 15 aastat tagasi seisma pandud.Ehk siis otsus, et Tartu linn ei omanda Kuperjanovi 9 kinnistut, oli kujunenud olukorras ainuv\u00f5imalik ning arvestades linna rahalisi v\u00f5imalusi ja juba tehtud investeeringuotsuseid, oleks vastupidine otsus olnud t\u00e4iesti vastutustundetu.Avaliku sektori asutuste t\u00f6\u00f6s v\u00f5ib enese taandamine otsustamisest olla lihtsama vastupanu teed minek - nii saab olla kindel, et ei j\u00e4\u00e4da kapo ega prokuratuuri huviorbiiti (korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu piiridest ei saa alati aru isegi juristid, r\u00e4\u00e4kimata siis muu eriala ametnikest), samuti taandatakse end mugavusest, sest mitteotsustamine t\u00e4hendab ka otsusega kaasnevast vastutusest vabanemist.Minu loobumine linnavalitsuse liikmena oma otseste t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisest, teades linna rahanduslikke v\u00f5imalusi, olnuks vastutustundetu. Kuperjanovi 9 kinnistu soetamine koos v\u00e4ltimatult kaasneva arendusega toonuks linnale kaasa olulise varalise kahju.Ja mis peamine, mul puudus igasugunegi kohustus ja ka \u00f5igus end Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud tegevusest taandada nii korruptsioonivastase seaduse kui ametniku eetikakoodeksi j\u00e4rgi.Veel oma viimasel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval, enne arvuti loovutamist vastasin kolleegi k\u00fcsimusele, miks ma \u00fches teemas soovin 20 aastat toiminud s\u00fcsteemi muutmise arutamist. Ammu tehtud otsuste \u00fclevaatamine uute asjaolude ilmnemisel on ebatavaline ja sellega seotud riske peljatakse. Otsene analoog on Rail Baltic, aga Kuperjanovi 9 n\u00e4ide on lihtsam. Olukordi, kus ma soovisin \u00fcle vaadata juba v\u00e4ljakujunenud praktikat v\u00f5i otsuseid, oli minu t\u00f6\u00f6ajal arvukalt. Mitte alati ei viinud algatatud anal\u00fc\u00fcsid muutuseni. \u00dcks nendest, mille puhul ma suutsin muutuse saavutada, oli Kuperjanovi 9.Prokuratuur on ajakirjandusele antud intervjuudes ja kirjalikes materjalides selgitanud minule etteheidetava teo asjaolusid ja andnud hinnanguid oluliselt ulatuslikumalt, kui seda sisaldub kahtlustuses. Lisaks sisaldab mulle esitatud kahtlustus ja l\u00e4biotsimise aluseks olnud kohtum\u00e4\u00e4rus v\u00e4hemalt \u00fcht faktiviga. Nimelt on \u00abostuees\u00f5igus\u00bb selge juriidilise sisuga termin.Tartul ei ole selle kinnistu suhtes sellist \u00f5igust kunagi olnud ja sellest ei ole linn ka loobunud. Kas t\u00f5esti polnud enam kui pooleaastase salajase uurimise k\u00e4igus v\u00f5imalik nii lihtsat fakti korrektselt tuvastada? V\u00f5i on valev\u00e4iteid esitatud kohtuniku ja avalikkuse eksitamiseks?Minu kodu ja t\u00f6\u00f6ruumide l\u00e4biotsimisel konfiskeeritud telefone, arvuteid ega m\u00e4lupulki pole tagastatud. Professionaalne organisatsioon peaks m\u00e4lupulgast v\u00f5i telefonist koopia tegemise aega m\u00f5\u00f5tma minutites. Alusetu kahtlustuse alusel kohtum\u00e4\u00e4ruste k\u00fcsimine ja uurimisalustele tarbetute sekelduste p\u00f5hjustamine peab l\u00f5ppema. \u00dckskord peame muutuse saavutama ka selles.\"Mul puudus igasugunegi kohustus ja ka \u00f5igus end Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud tegevusest taandada nii korruptsioonivastase seaduse kui ametniku eetikakoodeksi j\u00e4rgi.\"\"Kuperjanovi 9 kinnistu soetamine koos paratamatult kaasneva arendusega oleks linnale toonud kaasa olulise varalise kahju.\"PRIIT HUMAL, TARTU ENDINE ABILINNAPEA, ISAMAA"}
{"text":"Tartlased j\u00e4tsid kelmidele enam kui 16 000 eurotL\u00f5una prefektuur uurib kolme juhtumit, milles Tartumaa elanikud kaotasid kelmidele kokku \u00fcle 16 000 euro.\nEsmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 64-aastane mees, kes oli saanud telefonik\u00f5ne, kus v\u00e4ideti, et tema pangakonto on ohus ja seda on vaja kindlustada. Mees suunati panka logima ja ta t\u00e4itis helistaja korraldusi. Hiljem sai mees aru, et kaotas kelmuse t\u00f5ttu 10 000 eurot.\nSamal p\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 53-aastane naine, kes tahtis Facebookis m\u00fc\u00fca kingi. Naisega v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes soovis kingi osta, ning saatis talle Omniva lingi. Naine avas lingi ja sisestas k\u00fcsitud andmed. Hiljem avastas ta, et tema pangakontolt on kadunud 760 eurot.\nSamuti p\u00f6\u00f6rdus esmasp\u00e4eval politsei poole naine, kellele pakuti interneti teel laenu.\nNaine n\u00f5ustus pakkumisega ning vormistas laenulepingu. Hiljem selgus, et tegemis on kelmusega ning naine j\u00e4i ilma kogunisti 5500 eurost. TPM"}
{"text":"Riigikogulaste sissetulek vs. v\u00f5lad - edetabel pakub \u00fcllatusi\u00dclle Harju,Aarne SeppelRiigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonidest selgub, et k\u00f5ige osavamalt on majandanud poliitikud, kelle peale kohe ei tulegi.Riigikogu liikmetest deklareeris k\u00f5ige suurema sissetuleku varasem Mustam\u00e4e linnaosa vanem Lauri Laats (KE), 194 535 eurot. Samas pole Laatsil sentigi laenu ega liisinguid v\u00f5etud, mis teeb temast deklaratsioonide vaates majanduslikult k\u00f5ige vabama riigikogulase. \u00abTulu on mul igal aastal enam-v\u00e4hem sama, nagu k\u00f5ik teavad, tegelen ettev\u00f5tlusega,\u00bb s\u00f5nas Laats vastuseks tulude p\u00e4ritolu kohta (63 700 eurot sai ta siiski palka Mustam\u00e4e linnaosavanema t\u00f6\u00f6 eest). 100 000 euro piiri \u00fcletas 11 riigikogulast.Viimaselt kohalt leiab EKRE esindaja Evelin Poolametsa, kes deklareeris oma eelmise aasta sissetulekuks vaid 8065 eurot, mis teeb kuus 672 eurot. Valimisreklaamis on Evelin Poolametsa ametiteks nimetatud EKRE volikogu esimees, EKRE nais\u00fchenduse juhatuse liige, EKRE Vinni osakonna esimees, Vinni vallavolikogu liige, Vinni valla eelarve-, arengu- ja \u00f5iguskomisjoni aseesimees ning revisjonikomisjoni liige.Miks mitme kaaluka ameti t\u00e4itjal sissetulek nii v\u00e4ike oli, selle peale kostis Evelin Poolamets: \u00abMis m\u00f5ttes v\u00e4ike?! Meil Kulina k\u00fclas on see p\u00e4ris suur summa. Rikas pole see, kes palju teenib, vaid see, kes v\u00e4he kulutab!\u00bbTagasihoidlikult (10 205 eurot ehk 850 eurot kuus) on oma sissetulekuid deklareerinud ka reklaamitegelane Marek Reinaas (Eesti 200), kes mullu m\u00fc\u00fcs oma 49-protsendilise osaluse miljonieurose k\u00e4ibega reklaamiagentuuris Zavod Advertising.Laene on v\u00f5tnud 101 riigikogulasest enam kui pooled \u2013 59. Suurim v\u00f5lakoorem on endisel suusatajal Kristina \u0160migun-V\u00e4hil (RE) \u2013 666 594 eurot. Tegu on p\u00f5hiosas LHV pangast saadud kodulaenuga. 576 932 eurot on laenu Mario Kadastikul (RE).Kokku on riigikogulastel laene 6,7 miljonit eurot, keskmine laenusumma on 76 250 eurot. Populaarsemad pangad, kust riigikogulased on laenu v\u00f5tnud, on Swedbank (45), SEB Pank (42) ja LHV (10).Riigikogulased on usinad ettev\u00f5tjadRiigikogu liikmed on usinad ettev\u00f5tjad, kokku on nende osalusega 117 ettev\u00f5tet. Lisaks ollakse juhatuse v\u00f5i n\u00f5ukogu liige 178 \u00fchingus (sh erakonnad, sihtasutused jne). Enim ettev\u00f5tteid on Kersti Sarapuul (KE) - 16, osa neist on ta \u00fcle v\u00f5tnud kadunud abikaasalt Arvo Sarapuult.Riigikogulastel on omap\u00e4raste eestikeelsete nimedega ettev\u00f5tteid, n\u00e4iteks Peeter Talile (Eesti 200) kuulub mullu asutatud (varem on samanimeline ettev\u00f5te kustutatud) Vanameister O\u00dc (tegevusalaks muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus). Kersti Sarapuul (KE) on AS Neli Kuningat (hotell ja restoran).Jevgeni Ossinovskil (SDE) on koos abikaasaga kahasse O\u00dcd P\u00fc\u00fca P\u00e4ikest (toodab p\u00e4ikeseenergiat) ja Mustikmari (marjakasvatus). Mart Maastikul (Isamaa) on Kamm Ettev\u00f5tmiste O\u00dc (puhkemaja ja nipet-n\u00e4pet veel). Rain Epleril (EKRE) on O\u00dc Kolmejalgne M\u00fcndiga Konn (arvutialased konsultatsioonid).Huvitavamad \u00fchendused, mille juhtorganitest riigikogulasi leiab, on n\u00e4iteks MT\u00dc Poliitkiusamise t\u00f5kestamise tugigrupp (Marek Reinaas, Eesti 200), Eesti t\u00f5ukoerte kelguspordi klubi (Mario Kadastik, RE), MT\u00dc Viha ja Viisnurk (Helir-Valdor Seeder, Isamaa).Suuremad b\u00f6rsihaid on reformierakondlasedDeklaratsioonidest selgub, et aktsiatesse on investeerinud 29 riigikogu liiget (neid v\u00f5ib olla rohkemgi, ehk ka deklaratsiooni veel mitte esitanute seas).Konkurentsitult populaarseimad on l\u00f5viosas riigile kuuluva taastuvenergiaettev\u00f5tte Enefit Greeni aktsiad, neid on deklaratsiooni esitanutest endale soetanud 15 riigikogulast. Suurima panuse on Enefit Greenile teinud Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo (9356 aktsiat koguv\u00e4\u00e4rtuses ligi 45 000 eurot). Popid on ka pankade aktsiad.Eri ettev\u00f5tete aktsiate edetabelit hoiavad Toomas Kivim\u00e4gi (RE, portfellis 17 ettev\u00f5tte aktsiaid) ja Andre Hanim\u00e4rgi (KE, portfellis 15 ettev\u00f5tte aktsiaid).K\u00f5rgetes ametites poliitikud ja ametnikud pidid 31. maiks esitama maksu- ja tolliametile oma majanduslike huvide deklaratsiooni: millised olid eelmisel aastal sissetulekud, milline on riigilt palka saavate inimeste vara \u2013 maad, s\u00f5idukid, ettev\u00f5tted ja v\u00e4\u00e4rtpaberid \u2013 nii Eestis kui v\u00e4lismaal.Riigikogu liikmetest pidid deklaratsiooni nimetatud kuup\u00e4evaks esitama need, kes ka eelmisse koosseisu kuulusid, uutel on aega ametisse astumisest neli kuud.See t\u00e4hendab, et majandushuvide deklaratsiooni praegu mitte esitanud kuus Eesti 200 liiget v\u00f5ivad seda teha rahulikult kuni augusti keskpaigani. Samuti on aega deklaratsiooni esitada Varro Vooglaiul (EKRE), Ester Karusel (KE) ja Luisa R\u00f5ivasel (RE)Majandushuvide deklaratsiooni pidid aga esitama Siim Pohlak ja Henn P\u00f5lluaas (EKRE), kuid pole seda siiani teinud, rikkudes seadust.Riigikogulane tohib enda majandushuvides seadusi muutaNii endistel kui ka praegustel riigikogu ja valitsuse liikmetel on silmatorkavalt palju Enefit Greeni aktsiaid, kuid keegi ei taandanud end Enefit Greeni huvides seaduse vastuv\u00f5tmise h\u00e4\u00e4letusest. Kui sama teeb n\u00e4iteks abilinnapea, tuleb tal ametiga h\u00fcvasti j\u00e4tta.Kas nad oleksid pidanud seda tegema ja kas neid saab n\u00fc\u00fcd ka v\u00f5tta vastutusele huvide konflikti k\u00fcsimuses?\u00abSellele k\u00fcsimusele on \u00fchelt poolt h\u00e4sti lihtne, aga teiselt poolt p\u00e4ris keeruline vastata,\u00bb kommenteeris \u00f5igusteadlane, Tartu \u00dclikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter (pildil). \u00abKorruptsioonivastane seaduse \u00a7 11 lg 3 p 1 \u00fctleb v\u00e4ga selgelt, et ametiisikute toimingupiiranguid ei rakendata \u00ab\u00f5iguse \u00fcldakti vastuv\u00f5tmisel ja selle vastuv\u00f5tmises v\u00f5i ettevalmistamises osalemisel\u00bb. S.t \u00fcksk\u00f5ik kui palju m\u00f5ni vastuv\u00f5etav seadus v\u00f5iks olla majanduslikult kasulik v\u00f5i kahjulik m\u00f5nele koalitsiooniliikmest aktsion\u00e4rile, need aktsion\u00e4rid v\u00f5ivad nii aktiivselt, kui nad v\u00e4hegi soovivad, siis v\u00f5idelda kas sellise seaduse vastuv\u00f5tmise poolt v\u00f5i vastu. \u00dchtegi neist ei \u00e4hvarda sellise k\u00e4itumise puhul v\u00f5imalus, et m\u00f5nel hommikul nende koduv\u00e4ravat blokeerivad mitmed j\u00f5uametkondade autod.\u00bb\u00abNumbrite j\u00e4rgi on keskerakondlane Lauri Laats majanduslikult k\u00f5ige vabam riigikogulane - suure sissetuleku juures pole tal sentigi laenu.\u00bbRiigikogu liikmete eelmise aasta sissetulek ja kohustusedIga erakonna suurima sissetulekuga liikmed EURODESaastatulu kohustused (laenud, liisingud)Eesti 200 Liisa - Ly Pa kosta Toomas Uibo Lauri Hussar Peeter Tali Igor Taro Marek Reinaas Tanel Tein EKREJaak Valge Alar Laneman Leo Kunnas Mart Helme Anti Poolamets Martin Helme Helle-Moonika Helme Rene Kokk Kert Kingo Kalle Gr\u00fcnthalIsamaaPriit Sibul T\u00f5nis Lukas  Helir-Valdor Seeder  Urmas Reinsalu Aivar Kokk  Andres Metsoja  Mart Maastik  Riina Solman KeskerakondLauri Laats Kersti Sarapuu Tanel Kiik Jaanus Karilaid Enn Eesmaa J\u00fcri RatasVadim Belobrovtsev Jaak Aab T\u00f5nis M\u00f6lder Andre Hanim\u00e4giReformierakondJ\u00fcrgen Ligi SDEHeljo Pikhof Jevgeni Ossinovski Eduard Odinets Helmen K\u00fctt Raimond Kaljulaid Tiit Maran Priit Lomp Reili Rand Anti AllasMitu riigikogu liiget on aktsion\u00e4ride seas?Enefit GreenCoop PankLHV GroupTallinna SadamTallink GruppAB Siauliu Bankas PvaTallinna Kaubamaja GruppEften United Property FundMerko EhitusHepsorTextmagicEttev\u00f5tete v\u00f5i fondide arv riigikogu liikme Toomas Kivim\u00e4gi (RE)Aivar S\u00f5erd (RE)Andre Hanim\u00e4gi (KE)Aivar Kokk (IM)Kristo Enn Vaga (RE)Priit Lomp (SDE)Erkki Keldo (RE)\u00d5nne Pillak (RE)Yoko Alender (RE)Arvo Aller (EKRE)investeerimisportfellis"}
{"text":"Uurimine: eripensionitega trikitati isegi kaposSiseministeeriumi uurimine tuvastas, et staa\u017eipensioni saamise eesm\u00e4rgiga vormistati n\u00e4iliselt politseit\u00f6\u00f6le viis inimest, neist ainsana vormistas eripensioni kuriteokahtluse saanud Eerik Heldna. Eripensionite staa\u017eiga sahkerdas ka kaitsepolitsei, kuid juriidiliselt korrektselt.\nSiseministeeriumi siseauditi juhi Tarmo Olgo (pildil) s\u00f5nul tuvastas uurimine, et roteerumisega on probleeme ja regulatsioon peab edaspidi olema selgem. Asutustevahelisel roteerumisel peab olema selge p\u00f5hjendus, kuidas organisatsioon sellest kasu saab.\n\u201eKui k\u00fcsisime endiselt politseijuhilt Elmar Vaherilt, kuidas parandas politsei ja s\u00f5jav\u00e4e luurekeskuse t\u00f6\u00f6d see, et Eerik Heldna sealt politseisse t\u00f6\u00f6le v\u00f5eti ja samal p\u00e4eval tagasi roteeriti, siis sisulist vastust ei tulnud,\u201c \u00fctles Olgo.\nRoteerumiste audit, mida Olgo juhtis, tuvastas, et t\u00e4navu m\u00e4rtsi l\u00f5pu seisuga oli politseiametist t\u00e4htajaliselt \u00fcle viidud kokku 42 ametnikku. Neist vaid viie puhul tekkis k\u00fcsimus, miks politseil seda vaja oli. Need viis olid keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse\u00fcksusesse vormistatud neli v\u00e4lisluureametnikku ning endine k\u00f5rge kriminaalpolitseinik ja kapo asejuht Heldna.\n\u00d5htuleht on kirjutanud, et selle viisiku \u00fchine nimetaja oli huvi staa\u017eipensioni vastu, mis politsei ja kapo ametnikel tekib p\u00e4rast aastak\u00fcmnete pikkust teenistust alates 50. eluaastast. Ainus tingimus on, et selle saamiseks pidi inimene t\u00f6\u00f6tama hiljemalt 2019. aasta l\u00f5pus kas politseis v\u00f5i kapos.\nJust seet\u00f5ttu vormistatigi 2019. aastal keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse\u00fcksusesse s\u00f5jav\u00e4eluures t\u00f6\u00f6tanud Eerik Heldna ja neli v\u00e4lisluureametnikku. Kui Heldna oli selleks hetkeks siseministeeriumi s\u00fcsteemist eemal olnud vaid kaks aastat, siis v\u00e4lisluurajad palju kauem - keskmiselt 11,5 aastat.\nAuditi kohaselt puudus nende inimeste t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmiseks tegelikult vajadus ja ainus eesm\u00e4rk oli tagada neile \u00f5igus eripensionile. Seda on kinnitanud ka endine v\u00e4lisluure juht Mikk Marran.\nAuditi juht Olgo \u00fctles \u00d5htulehele, et ainsana viisikust vormistas endale eripensioni Heldna. \u00dclej\u00e4\u00e4nud neljal pole eripensionile siiani \u00f5igust. Neil pole koos vajalikke staa\u017eiaastaid, sest v\u00e4lisluures t\u00f6\u00f6tatud aeg kirja ei l\u00e4he.\nLisaks on kaks kunagi roteeritud v\u00e4lisluurajat n\u00fc\u00fcdseks politseist lahkunud. Kahe seni politsei nimekirjas olnud v\u00e4lisluuraja roteerumised k\u00e4skis siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets l\u00f5petada.\nAudit t\u00f6\u00f6tas l\u00e4bi ka kaitsepolitsei roteerumised, mida oli kokku tosin. Olgo s\u00f5nul ei tuvastatud neist \u00fchelgi juhul, et tegu olnuks n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6kohaga eesm\u00e4rgiga tagada staa\u017eipension.\nK\u00fcll l\u00f5petas kapo kolmel juhul oma t\u00f6\u00f6tajate \u00fcleviimise enne t\u00e4htaega, inimesed naasid kaposse, kus neile seej\u00e4rel eripension vormistati. Audit t\u00f5deb, et selline k\u00e4itumine \u201epole vastuolus kehtiva \u00f5igusega, kuid ei pruugi olla koosk\u00f5las t\u00e4htajalise \u00fcleviimise eesm\u00e4rgi ega vastuv\u00f5tva asutuse huvidega\u201c.\nV\u00e4ltimaks edaspidi sellist skeemitamist, soovitab audit ministeeriumil v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada \u00fchtsed roteerumisreeglid.\n\nPolitsei vaidleb ministeeriumile vastu\n\n\u201eMeile teadaolevalt ei alustanud ka Siseministeerium (SiM) 2020. aastal, olles nimetatud rotatsioonidest informeeritud, mingit lisakontrolli ega menetlust ning ei andnud ka \u00fchelgi muul viisil teada, et SiMi hinnangul v\u00f5ib selline t\u00f6\u00f6suhe olla n\u00e4iline.\nEelnevat arvestades on PPA olnud seisukohal, et teenistusliku j\u00e4relevalve objektiks olnud inimeste teenistusse v\u00f5tmine ja roteerimine ei ole olnud n\u00e4iline, vaid l\u00e4htus kehtivast \u00f5igusest ja SiMi haldusalas seni aktsepteeritud roteerimise \u00fcldisest tavast.\n\/...\/ Toiming ise ega toimingute j\u00e4rjestus ei saa muuta toimingut n\u00e4iliseks, vaid oluline on selle tegelik eesm\u00e4rk. Rotatsioonid muudaks n\u00e4iliseks mitte \u00f5igus eripensionile, vaid osapoolte eelnev kokkulepe, et need inimesed tegelikult kunagi teenistusse tulla ei kavatse.\nPPA-le teadaolevalt ei ole neid inimesi teenistusse v\u00f5ttes s\u00f5lmitud kokkulepet, et inimesed ei naase. Samuti ei ole sellist kokkulepet tuvastanud SiMi teenistuslik j\u00e4relevalve. \/...\/ PPA on n\u00f5us teenistusliku j\u00e4relevalve t\u00e4helepanekuga, et \u00f5igusselguse huvides on vajalikud t\u00e4htajalise \u00fcleviimise valitsemisala\u00fclesed p\u00f5him\u00f5tted. Siiani oleme l\u00e4htunud valitsemisala roteerimise tavast, mis on v\u00e4lja kujunenud igap\u00e4evases praktikas, sealhulgas PPA inimeste roteerimisel SiMi (igal aastal kaks-kolm inimest). See \u00fcldine praktika on lubanud nii roteeritute jaoks uue ametikoha loomist, nende inimeste \u00fcleviimist kui ka esimesest p\u00e4evast roteerimist. Sarnases j\u00e4rjekorras on toiminguid tehtud ka SiMi taotlusel inimest roteerides ja PPA hinnangul ei saa v\u00e4ita, et see automaatselt muudaks rotatsiooni n\u00e4iliseks.\nV\u00f5ttes arvesse haldusala senist praktikat, kus ka ministeeriumi rotatsioonitaotlustes on eesm\u00e4rgi kirjeldused \u00fclds\u00f5nalised v\u00f5i puuduvad, ei saa PPA hinnangul kirjalikule fikseerimisele tuginedes lugeda taolisi rotatsioone v\u00e4hem p\u00f5hjendatuks kui teisi. Seejuures oli nelja j\u00e4relevalve kokkuv\u00f5ttes toodud ametniku puhul viiest rotatsiooni eesm\u00e4rk ka partnerasutuse taotluses m\u00e4rgitud.\n\/...\/ PPA ei pea m\u00f5istlikuks teenistuslikus j\u00e4relevalves v\u00e4lja toodud rotatsioonide t\u00fchistamist v\u00f5i l\u00f5petamist enne, kui lahenduse on saanud praegu k\u00e4imasolev kriminaalmenetlus, sest rotatsiooni l\u00f5petamisega kaasnevad nende inimeste jaoks tagaj\u00e4rjed, mida PPA tagasi p\u00f6\u00f6rata ei saa.\nPolitseijuhi EGERT BELIT\u0160EVI vastus siseministeeriumi kriitikale\nStanislav Mo\u0161kov Pensionikelmuses kahtlustatav Eerik Heldna kohtus.\n\nRISTO BERENDSON"}
{"text":"Aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi l\u00e4heb enim korda elukallidusBR\u00dcSSEL, 7. juuni, AFP-BNS \u2013 Euroopa valijate meeli m\u00f5jutavad aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi elukallidusega seotud probleemid, kinnitas teisip\u00e4eval avaldatud uuring.\u00a0\nEurobaromeetri k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi 26 000 inimesega, kellest pooled \"n\u00e4evad oma elatustaset langemas ja eeldavad, et see langeb veelgi\".\n65 protsenti vastajaid ei ole rahul sellega, mida nende valitsused kriisiga toimetulekuks teevad, ning 57 protsenti pole rahul sellega, mida Euroopa Liit teeb.\n\"K\u00f5ik see m\u00f5jutab inimesi t\u00f5siselt,\" kinnitas Euroopa Parlameni juhtivametnik Philipp Schulmeister Eurobaromeetri uuringut tutvustades.\u00a0\n\"Kodanikud n\u00e4evad v\u00e4ga h\u00e4sti, kui palju neil kuu l\u00f5puks rahakotti raha alles j\u00e4\u00e4b,\" r\u00e4\u00e4kis ta.\nKuid ta kinnitas, et andmetest terendab ka optimismi selle osas, mida Euroopa Liit suudab saavutada.\nTeised peamised teemad, mis v\u00f5ivad Euroopa Parlamendi valimisi m\u00f5jutada, h\u00f5lmavad suhtumist Euroopa Liidu toetusesse Ukrainale s\u00f5jas Venemaaga, migratsiooni ning \u00fcleminekut rohelisema tuleviku suunas.\nEuroparlamendi valimised toimuvad tuleva aasta 6.\u20139. juunil.\nEuroopa Parlamendi pressiesindaja Jaume Duch Guillot mainis, et k\u00fcsitlus ei viita sellele, et Euroopa valijate usaldust EL-i institutsioonide vastu oleks raputanud nn Qatargate'i nime all tuntuks saanud pistiseskandaal.\n76 protsenti vastanutest aga kinnitas, et nad on rahul EL-i tegevusega Ukraina toetamisel.\nAFP \u2013 Baltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Ettev\u00f5tja s\u00f5dib Elektrileviga kopsakate tasude p\u00e4rast. \u201cSelgus, et esmane pakkumine on 220 000 eurot\u201dP\u00e4ikesepark.Foto Arvo Meeks, L\u00f5una-Eesti Postimees\nPRO tellijale\nP\u00e4ikeseparki rajada sooviv ettev\u00f5tja takerdus vaidlusesse Elektrileviga ja s\u00fc\u00fcdistab v\u00f5rguettev\u00f5tteid ebav\u00f5rdses kohtlemises.\nLoe ka: P\u00e4ikeseenergia tootja kirub uut seadust. \u201cTegemist on v\u00e4ljapressimisega\u201d\nKopasellid O\u00dc juht on h\u00e4mmeldunud, milliseid summasid v\u00f5rgufirmad liitumise eest k\u00fcsivad. Kui ainu\u00fcksi hinnapakkumise eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia \u00fcle tuhande euro, siis v\u00f5rguga p\u00e4riselt liitumine v\u00f5ib maksta lausa sadu tuhandeid.\nNii on ettev\u00f5tte p\u00e4ikesejaama plaan sumbunud kuudepikkusesse kirjavahetusse erinevate ametkondadega. Kusjuures ettev\u00f5tte naabrid olevat v\u00e4lja k\u00e4inud sadu kordi v\u00e4iksemaid summasid ning seet\u00f5ttu on vaidlus n\u00fc\u00fcdseks liikunud edasi konkurentsiametisse. Elektrilevi ettev\u00f5tja kriitikaga ei n\u00f5ustu.\nV\u00e4ikese p\u00e4iksejaama kava l\u00e4ks hapuks\n\u201cMul on kaks kinnistut Kiilis tehnopargis, millele soovisin p\u00e4ikeseelektri liitumise saada,\u201d selgitas Kopasellide omanik Alo Vihandi \u00c4rigeeniusele. Sarnased on mitmel naabruses asuval firmal, seega pani mees mullu ka oma taotluse teele. Kindluse m\u00f5ttes m\u00f5lemale krundile, kummalegi 40-kilovatise jaama kohta, mida ta ehitada soovis.\nElektrilevilt sai ta algul k\u00fcllatki hea pakkumise \u2014 liitumine oleks maksnud vaid 1400 eurot. Paraku ei \u00f5nnestunud ettev\u00f5tjal v\u00f5rgufirmale piisavalt kiiresti vastata ja see maksis kallilt k\u00e4tte. Vaid kuu hiljem teatas Elektrilevi, et vaba v\u00f5imsus piirkonnas on otsas ja sellega kaasnev asjaajamine Eleringiga muudab hinnapakkumise teenuse tasuliseks.\n\u201cSelle v\u00e4ljastamine maksab 1600 eurot,\u201d meenutas Vihandi. Sellega mees enam n\u00f5ustuda ei saanud, sest suurele arvele v\u00f5inuks lisanduda potentsiaalselt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuv liitumistasu. \u201cEttev\u00f5tjana pean vaatama, kust raha tuleb ja kuhu see l\u00e4heb.\u201d\nSadu tuhandeid \u00fcmberehituse alla?\nSellest saati hakkas Vihandi aru p\u00e4rima, kust sellised uskumatud rahan\u00f5uded j\u00e4rsku kerkisid. Elektrilevilt sai ta enda s\u00f5nul vastandlikke selgitusi. M\u00f5nes kirjas p\u00f5hjendati puuduj\u00e4\u00e4ki Eleringi-poolse v\u00f5rguv\u00f5imsuse puuduj\u00e4\u00e4giga, teistes Elektrilevi-Eleringi lepingulise puuduj\u00e4\u00e4giga.\nEsimesel puhul on tegemist tehnilise takistusega, mis n\u00f5uab alajaama reaalset \u00fcmberehitust, teine p\u00f5hjus on paberimajandusega korrastatav mure. \u201cHiljem tuli mingi vestluse k\u00e4igus v\u00e4lja, et esmane pakkumine alajaama \u00fcmberehituseks on 220 000 eurot,\u201d meenutas Vihandi edasist infovahetust v\u00f5rgufirmaga. \u00dcmberehituse puhul pidanuks ta aga juba maksma ka vahepeal kehtima hakanud tagatisraha.\nMuuhulgas pakuti ettev\u00f5tjale v\u00f5imalust luua m\u00f5lemale kinnistule 15-kilovatised v\u00e4ikejaamad, mille liitumise peab Euroopa m\u00e4\u00e4ruste kohaselt riik kinni maksma. Vihandi s\u00f5nul on segadust tekitav, kuidas saab v\u00f5rgul potentsiaali olla 30 kilovati majutamiseks, kuid tema soovitud 40-kilovatine jaam n\u00f5udnuks sadade tuhandete v\u00e4\u00e4rtuses investeeringuid.\nT\u00e4iesti l\u00e4bipaistmatu protsess\n\u201cSellest alates olen ma nendega jahunud,\u201d t\u00f5des Kopameeste omanik. \u201cTargemaks pole saanud.\u201d Vihandi p\u00f5him\u00f5tte kohaselt peaks ta v\u00f5rdse konkurentsi alusel saama naabritega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse liitumisv\u00f5imaluse. Viimased pidid maksma keskmiselt vaid tuhatkond eurot.\u00a0\nTa on kirjalikult p\u00f6\u00f6rdunud nii Elektrilevi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka \u00f5iguskantsleri poole, kui ametkonnad enam tema e-kirjadele ei vastanud. Samuti on k\u00fcsimus ametkondade vahel edasi suunatud rahandusministeeriumisse ning konkurentsiametisse, kus see hetkel menetlemist ootab.\nVihandi s\u00f5nul mainiti talle Elektrilevist, et praegune huupi tagatisraha maksmise ning seej\u00e4rel potentsiaalselt \u00fc\u00fcratute liitumistasude teada saamine ei ole hea s\u00fcsteem \u2014 sisuliselt on tegemist \u201cp\u00f5rsas kotis\u201d olukorraga, mida on \u00fcritatud ka ministeeriumile selgitada. Kogu protsess on lubamatult l\u00e4bipaistmatu ka ettev\u00f5tja vaatest.\nAsjaajamine p\u00f5hiv\u00f5rguga muudab liitumise kalliks\nElektrilevi liitumiste ala juht Marii Uduvee p\u00f5hjendas olukorda sellega, et suurema tootja liitumisel v\u00f5ib olla vajalik suurendada l\u00e4bilaskev\u00f5imet ka p\u00f5hiv\u00f5rgu suunal. \u201c1600 eurot on Eleringi menetlustasu, mis tuleb tasuda liitumistaotluse esitamisel,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201cTegemist on tavap\u00e4rase liitumise protsessiga.\u201d\nUduvee m\u00e4rkis, et antud juhul v\u00f5ib kahe 15-kilovatise jaama tegemine t\u00f5esti m\u00f5istlikum olla. Sealt \u00fcle mineva v\u00f5imsuse tootjaliitumise korral lisanduvad liitumistasule ka p\u00f5hiv\u00f5rgu v\u00f5rgutugevduse kulud. \u201cSee t\u00e4hendab kliendi jaoks ka oluliselt pikemat liitumisprotsessi, kuna lisaks jaotusv\u00f5rgus teostatavatele t\u00f6\u00f6dele v\u00f5ib olla vajalik t\u00f6id teostada ka Eleringi p\u00f5hiv\u00f5rgus,\u201d tunnistas ta.\nUduvee s\u00f5nul kannab v\u00e4iketootja liitumiskulud t\u00f5esti Elektrilevi ise. \u201cTeine variant on kasutada kogu toodetav elekter enda tarbeks \u00e4ra,\u201d s\u00f5nas ta."}
{"text":"Otse kell 12: riigikogu infotunnis Kallas, Laanet, Sikkut   Riigikogu infotunnis vastavad t\u00e4na parlamendisaadikute k\u00fcsimustele peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Kalle Laanet ja terviseminister Riina Sikkut. Kell 12 algavat infotundi n\u00e4eb otsepildis ERR-i portaalis.   Kallas vastab riigikogu liikmete k\u00fcsimustele riigi valitsemise, rahvastiku, majandus- ja usalduskriisi, klounide, olukorra kohta riigis, Slava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, majandusliku ebav\u00f5rdsuse ja regionaalpoliitika kohta. Sikkut vastab k\u00fcsimustele tervishoiuteenuse k\u00e4ttesaadavuse, s\u00fcndide arvu drastilise languse, olukorra kohta tervishoius ning 1. juuni kohta. Laanet vastab k\u00fcsimustele vaenuk\u00f5ne, toetuste ja j\u00e4relevalve, elatise maksmise (Eesti-Venemaa) ja \u00f5igusriigi kohta.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Vargad viisid korterist ehted ja kelm j\u00e4ttis t\u00f5ukeratta saatmataPolitsei sai teisip\u00e4eval teate kelmusest ja ehtevargusest.Teisip\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse J\u00f5gevamaa elanik,\u00a0kes soovis Facebook Marketplace\u2019ist osta t\u00f5ukeratast. Inimene tasus t\u00f5ukeratta eest k\u00fcsitud summa, aga ei ole siiani t\u00f5ukeratast saanud ning m\u00fc\u00fcja ei vasta enam s\u00f5numitele. Kelmusega tekitatud kahju on 222 eurot.\nPolitsei sai teate, et\u00a0Tartu linnas Kalda teel asuva maja korterist on varastatud erinevaid ehteid. Vargusega tekitatud kahju on 1150 eurot."}
{"text":"Riigikogu infotunnis annavad aru Kallas, Laanet ja SikkutRiigikogu infotunnis osalevad t\u00e4na peaminister Kaja Kallas (RE), justiitsminister Kalle Laanet (RE) ja terviseminister Riina Sikkut (SDE).Peaminister vastab Riigikogu liikmete k\u00fcsimustele riigi valitsemise, rahvastiku, majandus- ja usalduskriisi, klounide, olukorra kohta riigis, Slava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, majandusliku ebav\u00f5rdsuse ja regionaalpoliitika kohta.\nTerviseminister vastab k\u00fcsimustele tervishoiuteenuse k\u00e4ttesaadavuse, s\u00fcndide arvu drastilise languse, olukorra kohta tervishoius ning 1. juuni kohta. Justiitsminister vastab k\u00fcsimustele vaenuk\u00f5ne, toetuste ja j\u00e4relevalve, elatise maksmise (Eesti-Venemaa) ja \u00f5igusriigi kohta."}
{"text":"Eestlaste harjumused internetisInternet on muutnud meie eluviisi ja k\u00e4itumist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ning eestlased pole selles osas erandiks. Eestlaste harjumused internetis on arenenud koos tehnoloogia ja interneti levikuga ning m\u00f5jutavad meie suhtlemist, tarbimisharjumusi, info otsimist ja meelelahutust. See on ka p\u00f5hjuseks, miks suurem osa turundusest on kolinud online keskkondadesse.\nLisaks kasutatakse seda ka v\u00e4ga paljudeks erinevateks tegevusteks. Kes soovib endale leida Kasiino ning seal \u00f5nne proovile panna, kes aga tahab vaadata videosi kassidest v\u00f5i teistest loomadest. Erinevad soovid tekitavad olukorra, kus ettev\u00f5tted peavad j\u00e4rjest rohkem m\u00f5tlema selle peale, kuidas enda n\u00e4htavust online maailmas t\u00f5sta.\nEestlaste aktiivsus internetis\nEestlased on \u00fched k\u00f5ige enam interneti kasutajad Euroopas. K\u00f5rge internetipenetratsioon m\u00f5jutab meie igap\u00e4evaelu mitmel viisil. Esiteks on internetist saanud meie jaoks peamine suhtlusvahend. Sotsiaalmeedia platvormid nagu Facebook, Instagram ja Twitter on muutunud tavaliseks suhtluskanaliks s\u00f5prade ja perega suhtlemisel ning uute tutvuste loomisel. Internet on l\u00fchendanud vahemaid ja v\u00f5imaldanud meil hoida \u00fchendust ka kaugel viibivate l\u00e4hedastega.\nTeiseks on eestlaste internetikasutus tihedalt seotud tarbimisharjumustega. Online-poed ja e-kaubanduse platvormid on muutunud \u00fcha populaarsemaks ning \u00fcha rohkem eestlasi eelistab osta tooteid ja teenuseid internetist. Mugavus, laiem valikuv\u00f5imalus ja v\u00f5imalus v\u00f5rrelda hindu on peamised p\u00f5hjused, miks eestlased eelistavad e-poodlemist. Samuti on levinud online-broneerimine reiside, hotellide ja restoranide puhul. Eestlased on ka digitaalsete pangateenuste kasutamisel edumeelsed ning enamikul on pangakonto ja nad teostavad oma finantstehinguid internetipanga kaudu.\nTeadmiste hankimine on kiire ja lihtne\nKolmandaks on eestlaste internetikasutus seotud info otsimise ja teadmiste hankimisega. Internet on saanud meie peamiseks allikaks uudiste, artiklite ja teadmiste saamiseks. Me kasutame otsingumootoreid nagu Google, et leida vastuseid erinevatele k\u00fcsimustele ja probleemidele. Veebisaidid nagu Wikipedia pakuvad meile laialdast teavet erinevate teemade kohta ning online-kursused ja e-\u00f5ppeplatvormid v\u00f5imaldavad meil omandada uusi oskusi ja teadmisi mugavalt oma kodust lahkumata.\nEestlaste internetikasutus h\u00f5lmab ka meelelahutust. Me vaatame filme ja seriaale voogedastusteenustest nagu Netflix, kuulame muusikat muusika voogedastusplatvormidelt nagu Spotify ning m\u00e4ngime online-m\u00e4nge. Sotsiaalmeediaplatvormid pakuvad meile ka meelelahutust erinevate naljade, meemide ja huvitavate videote n\u00e4ol.\nK\u00fcberturvalisuse tagamine ja s\u00f5ltuvused\nKuigi internet pakub palju v\u00f5imalusi ja eeliseid, on ka m\u00f5ningaid muresid seoses eestlaste internetikasutusega. \u00dcks neist on k\u00fcberturvalisus. Interneti kasutamine toob kaasa riske, nagu identiteedivargus, pahavaraga nakatumine ja pettused. Seet\u00f5ttu on oluline j\u00e4rgida internetiturvalisuse p\u00f5him\u00f5tteid, nagu tugevad paroolid, tarkvara uuendamine ja kahtlaste linkide ja e-kirjade v\u00e4ltimine.\nTeine murekoht on v\u00f5imalik s\u00f5ltuvus internetist. Internet pakub meile pidevalt uut ja huvitavat sisu ning v\u00f5ib tekitada olukorra, kus veedame liiga palju aega ekraanide ees. See v\u00f5ib m\u00f5jutada meie tervist, suhteid ja tootlikkust. Seet\u00f5ttu on oluline leida tasakaal interneti kasutamise ja muude tegevuste vahel ning v\u00e4ltida liigset s\u00f5ltuvust.\nEestlaste harjumused internetis on pidevas muutumises koos tehnoloogia arengu ja interneti arenguga. Uued platvormid, rakendused ja teenused muudavad viisi, kuidas me suhtleme, tarbime, otsime teavet ja meelelahutust internetis. Oluline on olla teadlik interneti v\u00f5imalustest ja riskidest ning kasutada seda teadlikult ja vastutustundlikult, et saada maksimaalset kasu sellest v\u00f5imsast t\u00f6\u00f6riistast, mida meie igap\u00e4evaelus \u00fcha enam kasutame.\nPixabay.com TheDigitalArtist \u2014 FOTO: Pixabay.com\nInternetis m\u00e4ngitavad m\u00e4ngud\nInternetis m\u00e4ngitavad m\u00e4ngud on muutunud \u00fcha populaarsemaks meelelahutusvormiks, mis meelitab ligi miljoneid m\u00e4ngijaid \u00fcle maailma. M\u00e4ngude mitmekesisus internetis on tohutu, pakkudes erinevaid \u017eanre, alates p\u00f5nevusm\u00e4ngudest ja rollim\u00e4ngudest kuni m\u00f5istatuste ja strateegiam\u00e4ngudeni.\n\u00dcks suurimaid eeliseid internetis m\u00e4ngitavate m\u00e4ngude puhul on v\u00f5imalus m\u00e4ngida koos teiste inimestega \u00fcle kogu maailma. Online-m\u00e4ngud v\u00f5imaldavad m\u00e4ngijatel suhelda ja v\u00f5istelda teiste m\u00e4ngijatega reaalajas, luues virtuaalse kogukonna ja s\u00f5prussuhted. M\u00f5ned populaarsed \u017eanrid, mis toetavad mitme m\u00e4ngija re\u017eiimi, on n\u00e4iteks tulistamis- ja rollim\u00e4ngud, kus m\u00e4ngijad saavad \u00fchendada j\u00f5ud ja moodustada meeskondi.\nLisaks sotsiaalsele aspektile pakuvad internetim\u00e4ngud ka suurep\u00e4rast meelelahutust ja v\u00f5imalust p\u00f5geneda reaalsusest. Nad v\u00f5imaldavad m\u00e4ngijatel kogeda erinevaid seiklusi ja maailmu, pakkudes p\u00f5nevust, v\u00e4ljakutseid ja uusi kogemusi. Paljud m\u00e4ngud pakuvad ka v\u00f5imalust arendada oskusi ja strateegilist m\u00f5tlemist.\nInternetis m\u00e4ngitavad m\u00e4ngud on muutunud ka tulusaks t\u00f6\u00f6stusharuks, kus professionaalsed m\u00e4ngijad v\u00f5istlevad turniiridel ja teenivad raha l\u00e4bi m\u00e4ngude voogedastuse v\u00f5i sponsoreeritud sisu loomise. E-spordi valdkond on kiiresti kasvav ja meelitab suurt t\u00e4helepanu.\nSotsiaalsed tegevused\nSotsiaalsed tegevused internetis on muutunud lahutamatuks osaks paljude inimeste igap\u00e4evaelust. Sotsiaalmeediaplatvormid nagu Facebook, Instagram ja Twitter v\u00f5imaldavad inimestel \u00fchendust v\u00f5tta ja suhelda s\u00f5prade, pere ja tuttavatega kogu maailmas. Lisaks suhtlusele v\u00f5imaldavad need platvormid jagada fotosid, videoid ja m\u00f5tteid, saada teavet ja j\u00e4lgida oma lemmikbr\u00e4nde v\u00f5i kuulsusi. Samuti on olemas spetsiaalsed foorumid ja kogukonnad, kus inimesed saavad \u00fchineda \u00fchise huviga grupiga ja jagada kogemusi ja teadmisi. Sotsiaalsed tegevused internetis on muutunud oluliseks meelelahutus- ja suhtlusvahendiks, kus inimesed saavad jagada oma elu, saada toetust ja luua uusi s\u00f5prussuhteid.\nSotsiaalsed tegevused internetis v\u00f5imaldavad inimestel laiendada oma sotsiaalset v\u00f5rgustikku ja luua uusi tutvusi. Online-kogukonnad, foorumid ja grupid keskenduvad sageli \u00fchiste huvide v\u00f5i hobide jagamisele, mis aitab inimestel leida sarnase m\u00f5tlemisega inimesi ja luua uusi s\u00f5prussuhteid. See on eriti oluline introvertsetele inimestele v\u00f5i neile, kes elavad piirkondades, kus \u00fchised huvid v\u00f5ivad olla piiratud.\nInternetis on v\u00f5imalik k\u00f5ikidel inimestel olla osa \u00fclemaailmsest kogukonnast. Inimesed saavad \u00fchineda rahvusvaheliste projektide, heategevusorganisatsioonide v\u00f5i huvigruppidega, kus nad saavad kaasa l\u00fc\u00fca ja panustada erinevatesse \u00fclemaailmsetesse algatustesse. See annab inimestele v\u00f5imaluse teha positiivset m\u00f5ju maailmale ja \u00fchendada end teistega, kellel on sarnased v\u00e4\u00e4rtused ja eesm\u00e4rgid."}
{"text":"Uus s\u00fcsteem aitab ehitussektoris makstava \u00fcmbrikupalgaga v\u00f5ideldaTALLINN, 7. juuni, BNS \u2013\u00a0Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel n\u00e4dalal 30 000 ehitusettev\u00f5ttele meeldetuletuse 1. oktoobrist j\u00f5ustuva seadusemuudatuse kohta, mille j\u00e4rgi tuleb MTA e-teenuste keskkonnas edaspidi registreerida ehituse t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ja t\u00f6\u00f6tajate ehitusplatsil viibitud aeg.\nEttev\u00f5tetele pandud kohustuse eesm\u00e4rk on tagada aus konkurents ehitusturul. Ehitusplatsil tohivad tegutseda tegutsema ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu.\nMTA projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et lahendust vajavaid probleeme on ehitussektoris nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui riigi vaatest.\n\"Andmete edastamine ja l\u00e4bipaistvuse suurendamine aitavad parandavad ettev\u00f5tjate konkurentsitingimusi, ehitust\u00f6\u00f6tajate v\u00f5imalusi oma \u00f5iguste kaitsmisel ja t\u00f5sta riigi j\u00e4relevalve v\u00f5imekust. Samuti saab peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja \u00fclevaate, kes on objektil viibivad isikud ning kas objektil viibiv t\u00f6\u00f6j\u00f5ud on n\u00f5uetekohaselt registreeritud,\" selgitas Tamm.\n\"Konkreetselt MTA-le annab infos\u00fcsteem aga v\u00f5imaluse leida automaatse kontrolli k\u00e4igus probleemsed objektid ja t\u00f6\u00f6tasude maksmise osas paremini sihitud j\u00e4relevalvet teha,\" lisas Tamm.\n\u00dcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju on amet laiemalt hinnanud aastas 99,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro.\nElektrooniline registreerimine on alates 1. oktoobrist kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad erin\u00f5uded seoses t\u00f6\u00f6ohutuse ja t\u00f6\u00f6inspektsiooni teavitamisega, ehk ehituse kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Uus s\u00fcsteem aitab ehitussektoris makstava \u00fcmbrikupalgaga v\u00f5ideldaTALLINN, 7. juuni, BNS \u2013\u00a0Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel n\u00e4dalal 30 000 ehitusettev\u00f5ttele meeldetuletuse 1. oktoobrist j\u00f5ustuva seadusemuudatuse kohta, mille j\u00e4rgi tuleb MTA e-teenuste keskkonnas edaspidi registreerida ehituse t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ja t\u00f6\u00f6tajate ehitusplatsil viibitud aeg.\nEttev\u00f5tetele pandud kohustuse eesm\u00e4rk on tagada aus konkurents ehitusturul. Ehitusplatsil tohivad tegutseda tegutsema ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu.\nMTA projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et lahendust vajavaid probleeme on ehitussektoris nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui riigi vaatest.\n\"Andmete edastamine ja l\u00e4bipaistvuse suurendamine aitavad parandavad ettev\u00f5tjate konkurentsitingimusi, ehitust\u00f6\u00f6tajate v\u00f5imalusi oma \u00f5iguste kaitsmisel ja t\u00f5sta riigi j\u00e4relevalve v\u00f5imekust. Samuti saab peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja \u00fclevaate, kes on objektil viibivad isikud ning kas objektil viibiv t\u00f6\u00f6j\u00f5ud on n\u00f5uetekohaselt registreeritud,\" selgitas Tamm.\n\"Konkreetselt MTA-le annab infos\u00fcsteem aga v\u00f5imaluse leida automaatse kontrolli k\u00e4igus probleemsed objektid ja t\u00f6\u00f6tasude maksmise osas paremini sihitud j\u00e4relevalvet teha,\" lisas Tamm.\n\u00dcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju on amet laiemalt hinnanud aastas 99,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro.\nElektrooniline registreerimine on alates 1. oktoobrist kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad erin\u00f5uded seoses t\u00f6\u00f6ohutuse ja t\u00f6\u00f6inspektsiooni teavitamisega, ehk ehituse kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | Raivo Vare: tammi \u00f5hkimine n\u00e4itab Kremli alateadlikku valmisolekut Krimm l\u00f5puks ikkagi loovutadaINTERVJUU | Nova Kahhovka tammi \u00f5hkimine on osa Venemaa taktikast, mis aitab viia vaherahu s\u00f5lmimiseni Ukrainas ja takistada Ukraina r\u00fcnnakut, hindab logistikaasjatundja Raivo Vare.\nSee on piisavalt suur, et Ukraina eestv\u00f5ttel kutsuda kokku \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu erakorraline istung.\nUkraina president Zelensk\u00f5i nimetas seda, toetudes ekspertide arvamusele, selges\u00f5naliselt lausa \u00f6kotsiidiks. Lisaks ohule inimeludele ja varalisele kahjule on tegu suureulatusliku looduskatastroofi tahtliku tekitamisega.\nKusjuures venelasi ei hoidnud tagasi ka see asjaolu, et just selle tammi tagusest veehoidlast varustati juba n\u00f5ukogude aegadest spetsiaalse kanali kaudu Krimmi selle jaoks nii v\u00e4\u00e4rtusliku puhta mageveega, milleta on Krimmis tervikuna ja eriti poolsaare suures stepis v\u00e4ga raske toime tulla.\nN\u00fc\u00fcd on see varustus katkenud ning selle taastamine v\u00e4ga keeruline ja aegan\u00f5udev. Millest v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et Krimmi majanduse ja elanikkonna kannatused, nagu ka \u00fcle ujutatud alade elanike kannatused, Moskvale ei loe ning t\u00e4htsam on saavutada s\u00f5jas hetkev\u00f5it oma kaitseformatsiooni j\u00f5ukohasel korraldamisel.\nLisaks v\u00f5ib siit v\u00e4lja lugeda ka Kremli alateadlikku valmisolekut need okupeeritud alad, ka Krimm, l\u00f5puks ikkagi loovutada.\nEsiteks on see mugav viis tekitada omapoolse kaitseressursi nappuse tingimustes olukord, kus ukrainlastel on n\u00fc\u00fcd raske \u00fcle j\u00f5e r\u00fcnnata.\nNii laia veet\u00f5kke forsseerimine on seotud suurte kaotuste ohuga ning v\u00f5imaldab venelastel hoida sealkandis oma j\u00f5ude sellisel tasemel, et saaks osa neist vajadusel \u00fcmber paigutada teistele suundadele, kust on oodata ukrainlaste vastupealetungi.\nNii kindlustavad nad selle, et seni ohtlikuks r\u00fcndesuunaks peetud ala, mis avaneb praktiliselt kaitsmatusse Tauria steppi, muutub siiski m\u00f5neti venelaste jaoks kaitstavaks.\nSeejuures pole neile oluline isegi see, et tulva k\u00e4tte j\u00e4i osa nende endi \u00fcksusi, sealhulgas Dnipro j\u00f5e saartel, nagu teatavad m\u00f5ned Vene poole nn s\u00f5jablogijad.\nPole veel selge, kui paljud neist s\u00f5dureist hukkusid. Aga see pole isegi esimene kord, sest juba varasemastki on teada olnud juhtumeid, kus nii m\u00f5nelgi juhul uppusid j\u00f5eveega manipuleerimisel Vene oma s\u00f5durid \u2013 kaitserajatistes, mis m\u00f5nek\u00fcmne sekundiga t\u00e4itusid nende jaoks ootamatult vallandunud veemassiga.\nAga inimelu, ammugi s\u00f5duri oma, pole kunagi Venemaal maksnud\u2026\nTaristu t\u00e4htsus s\u00f5dades on ajas vaid kasvanud koos eri liiki tehnika \u00fcha laiema kasutuselev\u00f5tuga. Ukraina on siinjuures demonstreeritud v\u00e4ga head v\u00f5imekust oma s\u00f5jaga seotud logistika korraldamisel viisil, mis on taganud varustusliinide tulemusliku toimimise ja seda hoolimata venelaste pidevatest r\u00fcnnetest.\nSelle konkreetse tammi taustal on ka veehoidla teine kasutusviis lisaks Krimmi veevarustuse kindlustamisele.\nNimelt saab sealt oma jahutust Euroopa suurim Zapori\u017e\u017eja aatomielektrijaam, mille reaktorid k\u00fcll praeguseks enam energiavarustuses ei osale. Selle okupeerinud Vene pool on seda juba pikemat aega kasutanud puutumatu s\u00f5jabaasina ja \u0161antaa\u017eivahendina enda huvides vaherahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks survestamisel.\nHiiglaslik \u00fcleujutus\n\u00d6\u00f6l vastu teisip\u00e4eva, 6. juunil l\u00f5hkas Dnipro j\u00f5e alamjooksul asuva ja 3 miljonit inimest elektriga ning Krimmi veega varustava Nova Kahhovskaja h\u00fcdroelektrijaama tammi (Ukraina esialgsetel andmetel) Vene v\u00e4gede 205. polgu \u00fcksus. L\u00f5hkamine toimus venelaste kontrollitud jaama seest.\nJ\u00f5e alamjooksu alad ujutati selle tulemusena \u00fcle veemassiga, mille valli k\u00f5rgus oli kuni 4,8 meetrit ja mille tulemusena moodustus senise j\u00f5es\u00e4ngi asemel kuni 5 kilomeetri laiune suur veev\u00e4li. Potentsiaalselt v\u00f5ib seal veetase t\u00f5usta isegi veel kuni 3 meetrit.\nKokku j\u00e4id vee alla 80 asulas k\u00fcmnete tuhandete inimeste elamised. Enim kannatab madalam, seni veel Vene okupantide k\u00e4es olev Dnipro vasakkalda ala, aga ka osa ukrainlaste t\u00e4naseks vabastatud, pisut k\u00f5rgemast paremkaldast, sealhulgas osa Hersoni linnast.\nUkrainlased alustasid koheselt inimeste evakueerimisega. Venelaste poole okupatsiooniv\u00f5imud eriti sellega ei kiirustanud. Kuna eelnevalt olid nad ka konfiskeerinud suurema osa elanike k\u00e4sutuses olnud ujuvvahenditest, siis muutus olukord inimeste jaoks seda ohtlikumaks.\nVeetaseme suur alanemine veehoidlas toob kaasa vajaduse selle reaktoritest tuumak\u00fctusevardad v\u00e4lja t\u00f5sta. Igal juhul saavad venelased n\u00fc\u00fcd pedaleerida vajadust teha kiirelt neile endile s\u00f5jalis-tehniliselt ja poliitiliselt nii vajalik vaherahu, eriti veel ukrainlaste alanud suure vastupealetungi ootuses, mille vaherahu v\u00e4hemalt edasi l\u00fckkaks.\nSeejuures saab r\u00f5huda, et on vaja hakata tegelema tuumak\u00fctuse eemaldamisega, kasutades selleks rahvusvahelist vahendust ja tuge.\nLennuv\u00e4ljade r\u00fcndamise tingib puht s\u00f5jaline vajadus m\u00f5lemalt poolt, sildade osas samuti teatud ulatuses. On ju ka tammid sisuliselt sillarajatised \u00fcle veet\u00f5kete. Ka oleme me s\u00f5ja k\u00f5igus n\u00e4inud, kui oluliseks on sillad osutunud nii kaitse- kui pealetungioperatsioonide edukuse jaoks.\nVenelased on r\u00fcnnanud ka raudtee s\u00f5lmpunkte ja jaamu, aga \u00fcldist raudtee r\u00fcndamist on olnud suhteliselt v\u00e4hem. P\u00f5hjus on \u00fcks \u2013 Venemaa enda s\u00f5jalogistika on nii totaalselt s\u00f5ltuv raudteetranspordi kasutamise v\u00f5imalustest ning l\u00f5hutud taristu taastamine on nii kallis ja aegan\u00f5udev, et nad p\u00fc\u00fcavad seda oma v\u00f5imaliku edasise s\u00f5jategevuse huvides s\u00e4ilitada niipalju kui v\u00f5imalik, ka vastase territooriumil.\nTuletagem meelde, et olemasoleva informatsiooni kohaselt pakkus Vene kindralstaap Putinile kohese \u00fcle\u00fcldise Ukrainasse sissetungi asemel s\u00f5jakampaania avanguks hoopis v\u00e4hemalt kuuajalist v\u00f5i isegi enamat Ukraina taristu totaalset purukspommitamist oma territooriumilt.\nSealhulgas k\u00e4is jutt tsiviiltaristust nagu energeetika, kommunaalvarustuse ja transpordi oma.\nSeej\u00e4rel oleks saadetud talvisesse puruks pommitatud s\u00f5jalise ja tsiviiltaristuga Ukrainasse, demoraliseeritud ukrainlaste vastu \u00fcle piiri oma maav\u00e4ed.\nPutin loobus.\nHiljem on seda plaani j\u00e4tkuvalt lainetena realiseeritud enne energeetilise, n\u00fc\u00fcd ka muu tsiviiltaristu lauspommitamise kampaaniatega.\nSeega pole alust arvata, et venelased sellest ideest loobuks ka edaspidi. Ainuke viis sellega v\u00f5idelda on v\u00e4hendada nende v\u00f5imekust raketi- ja droonir\u00fcnnakuteks ning tagada maksimaalne \u00f5hukaitse nii suuremate linnade, nagu praeguseks on juba Kiievi puhul, kui ka teiste osas.\nSelleks aga on vaja l\u00e4\u00e4nelt veelgi rohkem s\u00f5jalist abi. Ning j\u00e4tkuvat poliitilist, sh sanktsioonidega Venemaa survestamist.\nTammi juhtum tuleb loomulikult panna nii v\u00f5imsa rahvusvahelise kella k\u00fclge kui annab. See k\u00f5laks erinevatele, muidu pigem erapooletutele riikidele Aafrikas ja Aasias ka arusaadavana, arvestades nende endi konfliktikogemusi erinevate h\u00fcdrorajatistega seoses.\nZapori\u017e\u017eja tuumajaama osas aga oleks vaja resoluutset rahvusvahelist sekkumist ning jaamas asuva tuumak\u00fctuse varraste ohutustamist, kuid seejuures mitte j\u00e4rele andes Vene poole poliitilisele v\u00e4ljapressimisele muudes k\u00fcsimustes."}
{"text":"Tippjuhi \u00f5ppetund skandaalist: isegi kui t\u00f5de on valus, tuleb see v\u00e4lja \u00f6eldaSaates \"Juhi jutud\" on k\u00fclas Eesti parimaks rahapesuvastase v\u00f5itluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmeb\u00fcroo juht Matis M\u00e4eker, kes r\u00e4\u00e4gib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest \u00f5ppinud.\nJuhikonkursil parimaks tunnistamisest hoolimata ei saanud Matis M\u00e4eker esimesel katsel t\u00f6\u00f6le asuda, sest toonane minister Martin Helme astus vahele ja heitis tulevasele juhile ette v\u00e4hest juhtimiskogemust. T\u00e4naseks on ta ametit vedanud kaks aastat."}
{"text":"Uus infos\u00fcsteem aitab ehitussektoris makstava \u00fcmbrikupalgaga v\u00f5ideldaMaksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel n\u00e4dalal 30 000 ehitusettev\u00f5ttele meeldetuletuse 1. oktoobrist j\u00f5ustuva seadusemuudatuse kohta, mille j\u00e4rgi tuleb MTA e-teenuste keskkonnas edaspidi registreerida ehituse t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ja t\u00f6\u00f6tajate ehitusplatsil viibitud aeg.\nEhitusplatsil tohivad tegutseda tegutsema ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed.\nEttev\u00f5tetele pandud kohustuse eesm\u00e4rk on tagada aus konkurents ehitusturul. Ehitusplatsil tohivad tegutseda\u00a0tegutsema ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu.\nMTA projektijuht\u00a0Siim Tamm s\u00f5nas, et lahendust vajavaid probleeme on ehitussektoris nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui riigi vaatest. \u201eAndmete edastamine ja l\u00e4bipaistvuse suurendamine aitavad parandavad ettev\u00f5tjate konkurentsitingimusi, ehitust\u00f6\u00f6tajate v\u00f5imalusi oma \u00f5iguste kaitsmisel ja t\u00f5sta riigi j\u00e4relevalve v\u00f5imekust. Samuti saab peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja \u00fclevaate, kes on objektil viibivad isikud ning kas objektil viibiv t\u00f6\u00f6j\u00f5ud on n\u00f5uetekohaselt registreeritud,\u201c selgitas Tamm.\n\u201eKonkreetselt MTA-le annab infos\u00fcsteem aga v\u00f5imaluse leida automaatse kontrolli k\u00e4igus probleemsed objektid ja t\u00f6\u00f6tasude maksmise osas paremini sihitud j\u00e4relevalvet teha,\u201c lisas Tamm.\n\u00dcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju on amet laiemalt hinnanud aastas\u00a099,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro.\nElektrooniline registreerimine on alates 1. oktoobrist 2023 kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad erin\u00f5uded seoses t\u00f6\u00f6ohutuse ja T\u00f6\u00f6inspektsiooni teavitamisega, ehk ehituse kestus \u00fcletab\u00a030 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit 2023 v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024."}
{"text":"Belit\u0161ev siseministri ettepanekust: kaalume, kas ametnike rotatsioon l\u00f5petada   P\u00e4rast teenistuslikku j\u00e4relevalvet tegi siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorile ettepaneku kahe ametniku rotatsioon l\u00f5petada. PPA juhi Egert Belit\u0161evi s\u00f5nul s\u00f5lmiti need lepingud asutuste koost\u00f6\u00f6 parandamiseks ning rotatsiooni l\u00f5petamist tuleb veel kaaluda.   Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo r\u00e4\u00e4kis teisip\u00e4eval, et sarnasel moel nagu kelmusekahtlustuse saanud Erik Heldna v\u00f5eti 2019. aastal politseisse t\u00f6\u00f6le veel neli ametnikku. \"PPA on andnud viiele isikule priviligeeritud v\u00f5imaluse vormistada end t\u00f6\u00f6le politseiametnikena ja koheselt roteeruda tagasi asutusse, kus nad enne roteerumist t\u00f6\u00f6tasid,\" \u00fctles Olgo ning r\u00f5hutas, et kellelegi teisele niisugust v\u00f5imalust ei antud. Olgo lisas, et seaduse j\u00e4rgi saab ametnikke roteerida selleks, et nende p\u00e4devust suurendada, motivatsiooni t\u00f5sta v\u00f5i asutuste vahelist koost\u00f6\u00f6d arendada. Ta m\u00e4rkis, et tagantj\u00e4rele on raske p\u00f5hjendada, miks need viis ametnikku t\u00f6\u00f6le v\u00f5eti ja siis v\u00e4lja roteeriti ehk endisele t\u00f6\u00f6kohale tagasi saadeti. Kui Erik Heldna t\u00f6\u00f6tas toona kaitsev\u00e4e luurekeskuses, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud neli ametnikku v\u00e4lisluureametis. Olgo \u00fctles, et kaitseministeeriumi haldusalas t\u00f6\u00f6tav v\u00e4lisluureamet loobus siseministeeriumile selgituste andmisest. K\u00fcll aga on v\u00e4lisluureameti juhtidega suhelnud Belit\u0161ev. \"Nendele toimingutele n\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele otsa vaadates ja v\u00e4lisluureametiga r\u00e4\u00e4kides saan ma aru, et nende inimeste roteerimise \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid oli koost\u00f6\u00f6 arendamine organisatsioonide vahel,\" \u00fctles Belit\u0161ev ning j\u00e4tkas: \"Koost\u00f6\u00f6 t\u00f5hustamine nii erinevate anal\u00fc\u00fcside kontekstis kui ka menetlustoimingute kvaliteedi ja teadmistepagasi vahetamiseks ja \u00fchtlustamiseks. Ka Erik Heldna puhul olid dokumentidest n\u00e4htuvalt samad p\u00f5hjused.\" Olgo aga \u00fctles, et m\u00e4rgiline oli just seesama, 2019. aasta, mil ametnikud t\u00f6\u00f6le v\u00f5eti. Nimelt pidid tol aastal ametis olema need, kes soovisid hiljem politsei eripensionit taotleda. Seda, et pensionik\u00fcsimus oli oluline, on Belit\u0161evile kinnitanud ka v\u00e4lisluureameti t\u00e4nased juhid. \"See rotatsioon oli vajalik, kuna inimesed oleks muidu muul viisil suundunud politsei- ja piirivalveametisse p\u00fcsivalt t\u00f6\u00f6le ja v\u00e4lisluureametis oleks j\u00e4\u00e4nud need pooleliolevad t\u00f6\u00f6d tegemata,\" r\u00e4\u00e4kis Belit\u0161ev. \"Ehk eesm\u00e4rk oligi seda v\u00e4ltida ja need inimesed politsei- ja piirivalveametnikuna said v\u00e4lisluureametis edasi t\u00f6\u00f6tada, aga samal ajal panustada asutustevahelisse koost\u00f6\u00f6sse.\" Belit\u0161evi s\u00f5nul hindavad temaga suhelnud v\u00e4lisluureameti juhid ametnike taolist rotatsiooni seadusp\u00e4raseks.  Salajased t\u00f6\u00f6kohad loodi tunnistajakaitse \u00fcksusesse  Siseministeeriumi j\u00e4relevalve t\u00f5stis esile sedagi, et ametnike jaoks, kes kohe v\u00e4lja roteeriti, loodi politseisse eraldi ametikohad. T\u00e4psemalt loodi need keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse \u00fcksuse juurde. \"See tagas, et nii PPA siseselt kui ka PPA v\u00e4liselt oli teave nimetatud isikute PPA-s t\u00f6\u00f6tamise kohta kui ka nende roteerumise kohta ainult \u00fcksikutel isikutel,\" m\u00e4rkis Olgo. Belit\u0161ev \u00fctles seepeale, et ametnike isikuid ning nende \u00fcleviimist pidigi salajas hoidma. \"Kuna inimesed v\u00e4lisluureametis t\u00f6\u00f6tavad salajastel ametikohtadel ja nende isikuandmeid tuleb kaitsta avalikkuse eest ja paljudel juhtudel avalikkus ei peaks ka teadma, et nad v\u00e4lisluureametis t\u00f6\u00f6tavad, siis politsei- ja piirivalveameti poolt ongi need inimesed paigutatud sellistele ametikohtadele, mis ei ole avalikkusele k\u00e4ttesaadavad,\" selgitas Belit\u0161ev. Olgo m\u00e4rkis muuhulgas, et k\u00f5igile viiele ametnikule loodud kohad olid hulga madalamal astmel, kui ametnike varasem teenistusk\u00e4ik ja oskused eeldanuks. \"Nende ametikohtade loomine ei olnud kuidagi p\u00f5hjendatud,\" s\u00f5nas Olgo ning lisas, et kui PPA-s luuakse m\u00f5ni ametikoht, p\u00f5hjendab struktuuri\u00fcksuse juht eraldi dokumendis, miks ametikohta vaja on ja mis \u00fclesanded sellega kaasas k\u00e4ivad. \"Nende viie puhul PPA sellist kirjalikku p\u00f5hjendust meile esitada ei suutnud,\" kordas Olgo. Belit\u0161ev \u00fctles, et kui inimene PPA-st v\u00e4lja roteeritakse, siis reeglina ei j\u00e4etagi teda struktuuris ametikohale, mida p\u00e4riselt t\u00e4itma peaks. \"V\u00e4ga suur hulk nendest inimestest, kes on roteeritud, ongi viidud m\u00f5nele teisele ametikohale, sealhulgas rahalise katteta ametikohtadele. Et nad see aeg, kui nad on roteeritud, ei hoiaks ametikohta kinni,\" \u00fctles PPA peadirektor. Ta lisas, et politseisse tagasi tulles ei p\u00f6\u00f6rdu ametnik tihtipeale tagasi sellele ametikohale, kuhu ta rotatsiooni ajaks on seatud. \"Vaid m\u00f5nele teisele ametikohale, arvestades, et inimene on vahepeal edasi arenenud. V\u00f5i siis sellisele ametikohale, kuhu inimene ise on kandideerinud,\" lausus Belit\u0161ev.  Politsei kaalub siseministri ettepanekut  Lisaks Erik Heldnale on viiest asjaga seotud ametnikust l\u00f5ppenud veel kahe rotatsioon. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kahe puhul tegi siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets politsei- ja piirivalve ameti peadirektorile ettepaneku\u00a0 nende ametnike teenistuskohad PPA-s kaotada v\u00f5i nende t\u00e4htajaline \u00fcleviimine l\u00f5petada. \"Kindlasti me seda ettepanekut kaalume,\" lubas Belit\u0161ev. \"Kohtume ka v\u00e4lisluureameti inimestega, et arutada, mis on k\u00f5ige m\u00f5islikum lahendus ja kuidas siit edasi minna.\" Belit\u0161evi s\u00f5nul tuleb igasse juhtumisse enne otsustamist eraldi sisse vaadata. Seda, kas rotatsioonide l\u00f5petamine kahjustaks koost\u00f6\u00f6d, mille t\u00f5hustamiseks neid omal ajal alustati, on tema s\u00f5nul raske hinnata. \"Meie jaoks luureasutustega koost\u00f6\u00f6 on \u00e4\u00e4rmiselt oluline ja seda on n\u00e4idanud kriisid, kus me oleme olnud,\" s\u00f5nas Belit\u0161ev.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Uus infos\u00fcsteem aitab ehitussektoris makstava \u00fcmbrikupalgaga v\u00f5ideldaMaksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel n\u00e4dalal 30 000 ehitusettev\u00f5ttele meeldetuletuse 1. oktoobrist j\u00f5ustuva seadusemuudatuse kohta, mille j\u00e4rgi tuleb MTA e-teenuste keskkonnas edaspidi registreerida ehituse t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ja t\u00f6\u00f6tajate ehitusplatsil viibitud aeg.\nEttev\u00f5tetele pandud kohustuse eesm\u00e4rk on tagada aus konkurents ehitusturul. Ehitusplatsil tohivad tegutseda tegutsema ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu.\nMTA projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et lahendust vajavaid probleeme on ehitussektoris nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui riigi vaatest. \u201eAndmete edastamine ja l\u00e4bipaistvuse suurendamine aitavad parandavad ettev\u00f5tjate konkurentsitingimusi, ehitust\u00f6\u00f6tajate v\u00f5imalusi oma \u00f5iguste kaitsmisel ja t\u00f5sta riigi j\u00e4relevalve v\u00f5imekust. Samuti saab peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja \u00fclevaate, kes on objektil viibivad isikud ning kas objektil viibiv t\u00f6\u00f6j\u00f5ud on n\u00f5uetekohaselt registreeritud,\u201c selgitas Tamm.\n\u201eKonkreetselt MTA-le annab infos\u00fcsteem aga v\u00f5imaluse leida automaatse kontrolli k\u00e4igus probleemsed objektid ja t\u00f6\u00f6tasude maksmise osas paremini sihitud j\u00e4relevalvet teha,\u201c lisas Tamm.\n\u00dcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju on amet laiemalt hinnanud aastas 99,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro.\nElektrooniline registreerimine on alates 1. oktoobrist 2023 kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad erin\u00f5uded seoses t\u00f6\u00f6ohutuse ja T\u00f6\u00f6inspektsiooni teavitamisega, ehk ehituse kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit 2023 v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.\n]]>"}
{"text":"Politseinikuna esinenud kelm n\u00e4ppas naise kontolt ligi 8000 eurotTALLINN, 7. juuni, BNS \u2013 End politseinikuna esitlenud kelm v\u00f5ttis kohtla-j\u00e4rvelanna nimel laenu ja n\u00e4ppas seej\u00e4rel tema pangakontolt kokku ligi 8000 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Kohtla-J\u00e4rvel elav naine, kellele helistanud kelm tutvustades end politseinikuna ning v\u00e4itis, et naise nimele on laenu v\u00f5etud, teatas BNS-ile Ida prefektuuri pressiesindaja.\nKelm palus laenu t\u00fchistamiseks naisel telefoni laadida AnyDesk programmi, mida naine ka tegi. Hiljem selgus, et kelm v\u00f5ttis naise nimele laenu ning p\u00e4rast oli ka pangakontolt raha kadunud. Naine kaotas kelmuse t\u00f5ttu 7800 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Uus infos\u00fcsteem aitab ehitussektoris makstava \u00fcmbrikupalgaga v\u00f5ideldaKontroll ehitusplatsilFoto: Maksu- ja Tolliamet\nMaksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel n\u00e4dalal 30 000 ehitusettev\u00f5ttele meeldetuletuse 1. oktoobrist j\u00f5ustuva seadusemuudatuse kohta, mille j\u00e4rgi tuleb MTA e-teenuste keskkonnas edaspidi registreerida ehituse t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ja t\u00f6\u00f6tajate ehitusplatsil viibitud aeg.\nEttev\u00f5tetele pandud kohustuse eesm\u00e4rk on tagada aus konkurents ehitusturul. Ehitusplatsil tohivad tegutseda tegutsema ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu.\nMTA projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et lahendust vajavaid probleeme on ehitussektoris nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui riigi vaatest. \u201cAndmete edastamine ja l\u00e4bipaistvuse suurendamine aitavad parandavad ettev\u00f5tjate konkurentsitingimusi, ehitust\u00f6\u00f6tajate v\u00f5imalusi oma \u00f5iguste kaitsmisel ja t\u00f5sta riigi j\u00e4relevalve v\u00f5imekust. Samuti saab peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja \u00fclevaate, kes on objektil viibivad isikud ning kas objektil viibiv t\u00f6\u00f6j\u00f5ud on n\u00f5uetekohaselt registreeritud,\u201d selgitas Tamm.\n\u201cKonkreetselt MTA-le annab infos\u00fcsteem aga v\u00f5imaluse leida automaatse kontrolli k\u00e4igus probleemsed objektid ja t\u00f6\u00f6tasude maksmise osas paremini sihitud j\u00e4relevalvet teha,\u201d lisas Tamm.\n\u00dcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju on amet laiemalt hinnanud aastas 99,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro.\nElektrooniline registreerimine on alates 1. oktoobrist 2023 kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad erin\u00f5uded seoses t\u00f6\u00f6ohutuse ja T\u00f6\u00f6inspektsiooni teavitamisega, ehk ehituse kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit 2023 v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.\nVaata ka: Elektrooniline registreerimine ehituses"}
{"text":"Eesti digiinnovaatorid osalevad Euroopa finantstehnoloogia \u00fcrituselTALLINN, 7. juuni, BNS \u2013 Eesti ettev\u00f5tted osalevad Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi \u00fchendasutuse eestvedamisel juba seitsmendat korda Euroopa finantstehnoloogia suur\u00fcritusel Money 20\/20.\n6.\u20138. juunil Amsterdamis toimuval \u00fcritusel on Eesti \u00fchisstendiga v\u00e4ljas 17 ettev\u00f5tet, EAS-i ja Kredexi \u00fchendasutus. Asutuse juhatuse liikme Liina Maria Lepiku s\u00f5nul on suurs\u00fcndmusel osalemine ennast \u00f5igustanud. \"Seda kinnitab ettev\u00f5tjate huvi \u2013 17 ettev\u00f5tet on rekord ning paljud on siin mitmendat korda,\" m\u00e4rkis Lepik.\nK\u00f5ik Money 20\/20 k\u00fclastajad saavad n\u00e4ha ja proovida Eesti ettev\u00f5tte Vespia tehisintellektil p\u00f5hinevat lahendust, mis aitab ettev\u00f5tetel oma partnerite v\u00f5i investorite tausta kontrollida ning \u00fctleb, kas selle ettev\u00f5ttega tasub koost\u00f6\u00f6d teha v\u00f5i mitte. Lisaks tutvustavad nad messil oma k\u00f5ik \u00fches rahapesu t\u00f5kestamise ja ettev\u00f5tete tuvastamise (KYB) platvormi.\n\"Rahapesu t\u00f5kestamine on hetkel \u00e4\u00e4rmiselt aktuaalne teema ning hulgaliselt finantsettev\u00f5tteid vajavad mugavaid lahendusi, mis laseksid neil keskenduda oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6le, samal ajal tagades koosk\u00f5la muutuvate rahapesu t\u00f5kestamise seadustega. Vespia on just selleks loodud,\" s\u00f5nas Vespia juht ja asutaja Julia Ront ning lisas, et eesm\u00e4rk on leida uusi koost\u00f6\u00f6partnereid.\nAdvapay esmaesitleb Amsterdamis oma uuendatud pangandustarkvara Macrobank. \"Meie lahendus v\u00f5imaldab teistel finantssektori ettev\u00f5tetel t\u00f5husalt digitaalpangandusse siseneda ning k\u00f5igest m\u00f5ne kuuga oma finantstehnoloogiaprojekte nullist k\u00e4ivitada,\" \u00fctles Advapay m\u00fc\u00fcgijuht Gustav Korobov.\nInbank tutvustab osalejatele oma uue generatsiooni embedded finance platvormi, mis \u00fchendab kaupmehi, tarbijaid ja finantsasutusi. Inbanki tegevjuhi Priit P\u00f5ldoja s\u00f5nul lisab stendil koos teiste innovatiivsete Eesti ettev\u00f5tetega osalemine neile usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja toetab Inbanki lugu.\u00a0\nEesti \u00fchisstendil osalevad Cybernetica AS, SK ID Solutions AS, Union Fintech O\u00dc, Mooncascade O\u00dc, Wallester AS, B.\u200bEST Solutions Estonia O\u00dc, Inbank AS, Dexatel O\u00dc, Trustlynx O\u00dc, Advapay O\u00dc, CybExer Technologies O\u00dc, Bankish AS, Fintech Market O\u00dc, Mifundo O\u00dc, Modular Technologies O\u00dc, Vespia O\u00dc ja Complok O\u00dc.\nMoney 20\/20 Europe on finantstehnoloogia \u00fcritus, mis keskendub maksete ja finantsteenuste innovatsioonile. Mullu osales konverentsil ligi 2000 ettev\u00f5tet ning iga neljas k\u00fclastaja oli oma ettev\u00f5ttes juhtkonna liige.\u00a0\nMessil osalemist kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Raadiohommikus: kas tehisintellekt saab p\u00e4itsed p\u00e4he?Neljap\u00e4evases hommikuprogrammis tuleb juttu Euroopa Komisjoni plaanist tehisintellekti t\u00f6\u00f6d reguleerida. Kas p\u00e4riselt tuleb peagi hakata AI toodangule m\u00e4rgiseid kleepima ning kas see on realistlik olukorras, kus tehisintellekt areneb kiiremini, kui suudetakse v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada regulatsioone, selgitab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.\nTehisintellekti teemat puudutame ka TalTechi v\u00e4rske ettev\u00f5tlusprorektori Erik Puuraga. Uurime temalt, kuiv\u00f5rd aktuaalne on tehisintellekti j\u00f5udmine \u00fclikoolidesse ja kas see muudab midagi sealses t\u00f6\u00f6korralduses. Veel teeme Puuraga juttu sellest, miks ei vasta t\u00e4nane k\u00f5rgharidus t\u00f6\u00f6turu vajadusele ning kuidas saaks tekitada olukorra, et koolipingist t\u00f6\u00f6turule liikuvat t\u00f6\u00f6j\u00f5udu ei peaks seal uuesti koolitama. Laiemalt, kuidas muuta \u00f5pet viisil, et k\u00f5rgharidusprogrammist v\u00e4ljuja oleks kohe valmis teenima \u00f5pingutesse investeeritud aja v\u00e4\u00e4rilist palka.\nTallinnas toimub sel n\u00e4dalal Baltic Pride Tallinn, kus oma aktiivsest osalemisest on m\u00e4rku andnud ka eestlaste loodud fintech Wise. Wise\u2019i personalitoimingute tiimi juht Brett Lemsalu selgitab, millist kasu toob ettev\u00f5ttele kaasav personalipoliitika, kas sellega kaasneb ka riske ning teeme juttu ka sellest, kumb on t\u00e4na t\u00f6\u00f6turul olulisem \u2013 kas oskused v\u00f5i klapp ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtustega.\nStuudios on ka Kaamos Groupi omanik Kaido J\u00f5eleht, kellelt uurime, millises seisus on Eesti kinnisvaraturg ning millal saab kortereid osta t\u00f5elise soodukaga. Samuti k\u00fcsime, milliseid tehinguid on Kaamos Group investorina teinud Tallinna b\u00f6rsil, r\u00e4\u00e4gime sellest, mida on J\u00f5eleht \u00f5ppinud oma \u00e4risse toodud lastelt \u2013 kas m\u00f5ni nende idee on aidanud tuua t\u00e4iendavat tulu v\u00f5i \u00e4ra hoida kahjumeid?\nHommikuprogrammi veavad Indrek M\u00e4e ja Laura Saks.\nSaatep\u00e4ev j\u00e4tkub viie saatega:\n9.50\u201310.00 \"Tippkohtumine\". L\u00fchike \u00fclevaatlik saade tutvustab olulisemaid \u00e4rikonverentse ja seminare, mis toovad kokku Eesti tippjuhid, v\u00f5tmet\u00f6\u00f6tajad ja ettev\u00f5tjad. Seekordne saatek\u00fclaline on Jana Palm, Eesti pereettev\u00f5tjate konverentsi juht, kes annab \u00fclevaate Eesti pereettev\u00f5tjatest ning r\u00e4\u00e4gib nende suurimatest v\u00e4ljakutsetest. Meie \u00fcmber on v\u00e4ga palju edukaid kaubam\u00e4rke, mille taga on tugevad pered. Saadet juhib Keit Ausner.\nRohkem infot saates mainitud \u00fcrituste kohta leiab siit.\n10.00\u201311.00 \"Sisuturundussaade\". Matkasuvilad j\u00e4\u00e4vad v\u00e4iksemate suvilatega sarnasesse hinnaklassi, aga v\u00f5imaldavad vastavalt ilmale ja meeleolule asukohta vahetada.\nSaates r\u00e4\u00e4gime matkasuvilatega seotud m\u00fc\u00fctidest ja eelarvamustest \u2013 ebamugavusest, parkimiskoha leidmisest, elektri ja vee saamisega seotud muredest ja paljust muustki. V\u00f5tame vaatlusele alla matkasuvila kui elustiili ja kuulame reisimuljeid nii Eestist kui Itaaliast.\nSaates on k\u00fclas Matkasuvilad.ee omanikud Karin Kuldsaar-Adamson ja Meelis Adamson. Saatejuht on Hando Sinisalu.\n11.00\u201312.00 \"Poliitikute t\u00f6\u00f6laud\". Saates k\u00f5lavad intervjuud Isamaa juhikandidaadi T\u00f5nis Lukase ning Eesti 200 v\u00e4rske riigikogu liikme ja keskkonnakomisjoni juhi Z\u00fcleyxa Izmailovaga.\nR\u00e4\u00e4gime nii poliitilisest olukorrast, korruptsioonist, keskkonnapoliitikast kui ka Isamaa erakonna tulevikusuundadest. Saatejuht on Lauri Leet.\n13.00\u201314.00 \"Autojutud\". Seekordne autosaade on p\u00fchendatud peagi 120aastaseks saavale Fordi automargile, mille puhul ei ole palju \u00f6elda, et see muutis kogu 20. sajandit. Saates meenutatakse Fordi legendaarsemaid mudeleid ning r\u00e4\u00e4gitakse seda marki autode j\u00e4ljest Eesti t\u00e4navapildis ja kultuuriruumis. Saatejuht Karl-Eduard Salum\u00e4e k\u00fclaliseks on staa\u017eikas autoajakirjanik Kristjan Sooper.\n15.00\u201316.00 \"Teabevara tund\". R\u00e4\u00e4gime p\u00f5hilistest probleemidest e-kaubanduses. Stuudios on vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar ning advokaat Kirke Vaino advokaadib\u00fcroost Lindeberg, k\u00fcsib \u00c4rip\u00e4eva teabevara toimetaja Eve Noorm\u00e4gi.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"Petisest autom\u00fc\u00fcja: \u201eMa ei viitsinud ise pilte teha ja kasutasin sarnase auto pilte.\u201c\u201eV\u00f5etakse kellegi kuulutusest pildid ja info ning pannakse auto oksjonile. Juurde kirjutatakse, et tasuda tuleb sama p\u00e4eva jooksul. Minu nimel olev Peugeot sattus niimoodi portaalis Auto24 minu teadmata m\u00fc\u00fcki,\u201c kirjeldab Mati levima hakanud uut petuskeemi.\n\u00d5htulehe poole p\u00f6\u00f6rdunud Mati pole ainus, kes sellise petuskeemi p\u00e4rast n\u00e4rve kulutanud. Eelmisel n\u00e4dalal elasid \u00e4revad hetked \u00fcle Ukraina s\u00f5jav\u00e4ele autosid annetava \u00fchingu United Delivery Mission (UDM) liikmed, sest Osta.ee portaalis pakuti m\u00fc\u00fca autot, mis teenib s\u00f5jatsoonis Ukraina s\u00f5dureid.\n\u201eKuidas m\u00fc\u00fcdavat autot n\u00e4ha saab, selle kohta arvatavasti valetatakse, et ei ole v\u00f5imalik t\u00e4na, homme jne,\u201c kirjeldab Mati oma p\u00fc\u00fcdlusi libam\u00fc\u00fcja j\u00e4lile j\u00f5uda. \u201eMinu kuulutuse peale k\u00fcsiti, kus autot Tallinnas n\u00e4ha saab. \u00d5nneks ma t\u00e4pset aadressi ei kirjutanud ja vastasin ainult piirkonnaga. Veidi hiljem avastasin oma auto libakuulutuse, helistasin m\u00fc\u00fcjale kohe, kuid telefon oli v\u00e4ljas.\u201c\n\u201eOletasin, et minu kui tegeliku m\u00fc\u00fcja number on blokeeritud, ja proovisin teiselt numbrilt,\u201c j\u00e4tkab Mati. \u201eKutsus v\u00e4ga pikalt, kuid keegi vastu ei v\u00f5tnud ja l\u00f5puks l\u00fclitati telefon v\u00e4lja. Lisaks on huvitav, et oksjoni algataja nimi ja kuulutuse l\u00f5pus olev nimi on erinevad.\u201c\n\u201eMe helistasime m\u00fc\u00fcjale ja palusime autot n\u00e4ha,\u201c r\u00e4\u00e4gib UDMi liige Antons. \u201eSiis ta pakkus, et paari p\u00e4eva p\u00e4rast kuskil Kostivere kandis. K\u00fcsisime \u00fcle, kas pildid on \u00e4sja tehtud. Tema vastu, et jah, alles hiljuti tegi. Aga pilte vaadates oli n\u00e4ha kollaseid s\u00fcgislehti ja samad pildid on netist leitavad, need on p\u00e4rit mitme aasta tagant.\u201c\n\u201eLugesime portaalist tagasisidet meie \u201em\u00fc\u00fcja\u201c kohta ja seal oli kirjas, et tal polnud mitu korda autot n\u00e4idata,\u201c s\u00f5nab Antons. \u201eL\u00f5puks ta tunnistas, et ei viitsinud ise pilte teha ja kasutas teise auto pilte. Aga p\u00e4rast ta telefoni enam ei v\u00f5tnud, nii et me ei teagi, kas ta oli pettur v\u00f5i tal t\u00f5esti oli sarnane auto.\u201c\n\u201eKui paned mitu autot korraga oksjonile ja iga\u00fchega saad 500 kuni 1000 eurot, on see juba p\u00e4ris suur summa,\u201c kurjustab Mati. \u201eSamal m\u00fc\u00fcjal on oksjonil veel v\u00e4hemasti \u00fcks auto. Kas ka teine on pettus, ei tea, kuid minu auto puhul on andmed kopeeritud \u00fcsna \u00fcks \u00fchele, ainult juttu muudetud. Saatsin ka kirja l\u00e4bi Auto24 ja SMSi, kuid ka sellele pole vastust tulnud ega kuulutust maha v\u00f5etud. Lisaks kirjutasin m\u00fc\u00fcjale, et ta on petis, seega isik on n\u00fc\u00fcdseks igati teadlik oma tegevusest.\u201c\n\u201eM\u00f5nikord nad loodavad, et saaks ettemaksu v\u00f5i broneerimisraha k\u00e4tte ja siis kaduda,\u201c oletab Antons, miks selliseid libakuulutusi \u00fcles pannakse. \u201eKes oksjoni v\u00f5idab, siis sellele saab juttu ajada, et tee n\u00fc\u00fcd v\u00e4ike k\u00e4siraha \u00e4ra ja tule siis autole j\u00e4rele. Saab selle viis sotti v\u00f5i tuhat k\u00e4tte, on ka h\u00e4sti.\u201c\nUDMi eestvedajad pelgasid, et Ukrainasse viidud auto m\u00fc\u00fcgikuulutus paneb j\u00e4rjekordse pommi alla nende \u00fcritusele. Nad olid kindlad, et tegu on libakuulutusega, sest Antonsi s\u00f5nul oli sama auto hiljaaegu remonti vajanud ja nad saatsid Ukrainasse varuosi.\n\u201eHalb oli see, et kuulutus l\u00e4ks foorumitesse ringlema,\u201c \u00fctleb Antons. \u201eMeil on kodulehek\u00fcljel kirjas k\u00f5ik autod, mida me Ukrainasse oleme saatnud, millal ja mis \u00fcksusele. Keegi t\u00e4helepanelik n\u00e4gi seda kuulutust ja hakkas foorumites levitama.\u201c\nPortaali Auto24.ee esindajalt ei \u00f5nnestunud kuidagi mingeid vastuseid v\u00e4lja meelitada."}
{"text":"Mandaadi ostmise kunstValijaskond ei n\u00e4e enam poliitilist v\u00f5istlust raharallina, erakonnad aga k\u00fcll.Vanemad inimesed ehk veel m\u00e4letavad n\u00f5ukogude lastekirjaniku Arkadi Gaidari jutustust \u201eTimur ja tema meeskond\u201c, mida kasutati aastak\u00fcmneid aktiivselt punases ideoloogia- ja kasvatust\u00f6\u00f6s \u201ekeskmise kooliea\u201c ajupesuks. Lugu on puhas hea ja kurja v\u00f5itlus, kus head lapsed aitavad Timuri juhtimisel vanureid ja punaarmeelaste perekondi, v\u00f5tavad k\u00f5ik n\u00f5rgemad oma kaitse alla ning takistavad \u00fchtlasi varga- ja huligaanibandet kurja tegemast. Vikipeedia andmetel t\u00f5lgiti lugu aastatega 75 keelde ning 1986. aastaks oli teose kogutiraa\u017e \u00fcle 14 miljoni eksemplari, lisaks see loomulikult ekraniseeriti. Nii et v\u00f5ib \u00f6elda: kasutus ja m\u00f5ju oli tohutu.N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis Eero Epner ette kohandada see s\u00fc\u017eee vaba Eesti t\u00e4nap\u00e4eva sobivaks ning loo \u201eKuidas v\u00f5ita valimisi ja m\u00f5jutada inimesi\u201c Eesti Ekspressis avaldamise j\u00e4rgses retseptsioonis l\u00f5id lained kohe taevani laksuma. Ei juhtu just tihti, et k\u00f5igest n\u00e4dal p\u00e4rast loo ilmumist n\u00f5utakse ilukirjanduslikus palas kirjeldatu uurimist, arutamist parlamendis ning koguni seaduste muutmist, sest polevat kindel, kas Timuri salk enda meelest ainult head teha p\u00fc\u00fcdes juhtumisi m\u00e4ngureegleid ei rikkunud, seaduses lubatu piire ei \u00fcletanud.Ei ole vahet, kas heategevuslikule missioonile l\u00e4heb Timur, Tarmo, Varro v\u00f5i koguni m\u00f5ni naisterahvas, toimunut enam purki tagasi ei topi ning riigikogu valimise seisukohast on tagaj\u00e4rjed p\u00f6\u00f6rdumatud. Valimistulemust ei t\u00fchistata ning mandaate \u00fcmber ei jagata. Kui aga peaks t\u00f5esti minema nii, et Epneri m\u00f5jutustegevuse tagaj\u00e4rjel j\u00f5uab erakonnaseaduse muutmise eeln\u00f5u valitsusest l\u00f5puks riigikokku arutamiseks, t\u00f5estab see kunsti j\u00f5udu ja v\u00f5imsust \u00fchiskonna arenguprotsesside kujundamisel ning au ja kiitus autorile.Parlamendi aruteluks peaksid saadikud end siiski suutma kunstielamuse emotsionaalseist k\u00fctkeist vabaks raputada ning fookuse \u00f5igesti seadma. See t\u00e4hendab nii m\u00f5negi pika sammu ajalukku tagasi v\u00f5tmist. Probleem ei ole selles, kellel ja kuidas on v\u00e4ljaspool parteielu j\u00e4tkunud jultumust sekkuda erakondade endale v\u00f5etud poliitikategemise monopoolsesse \u00f5igusesse ning kuidas selliseid tulevikus seaduse j\u00f5ul takistada, et m\u00f5ni erakond ei saaks \u201ev\u00e4ljast\u201c tasuta, ent rahas m\u00f5\u00f5detavat ja oletuslikult kasu toovat h\u00fcve, ebaausat eelist.Probleem on rahas, t\u00e4psemalt selle nappuses. Erakonnas\u00fcsteem elab endistviisi lihtsakoelises usus, et raha toob mandaate (v\u00f5im ostetakse), mist\u00f5ttu valimistest valimistesse ei suuda erakonnad erinevalt tuhandetest poliitikav\u00e4listest mittetulundus\u00fchingutest oma kulutamisvajadust tuluga katta. Mandaate riigikokku ostetakse k\u00fcll enampakkumisel, kuid tagantj\u00e4rele vormistatud pangalaenu v\u00f5i j\u00e4relmaksuga. Elatakse v\u00f5lgu, ei osata ise majandada, mis sest, et seda k\u00f5igile teistele \u00f5petama kiputakse.Ometi pidi p\u00f5letav rahapuudus k\u00e4sik\u00e4es valimiskampaanias \u00fcksteise rahalise \u00fcletrumpamisega, mis kasvatas korruptsiooniohtu ning p\u00f5hjustas h\u00e4ireid demokraatia toimimises, leidma lahenduse juba 20 aasta eest. End kaelani v\u00f5lgadesse m\u00e4nginud, kuid suurep\u00e4rase valimistulemuse saavutanud Res Publica noored ja vihased korruptsioonit\u00f5rjujad, justiitsminister Ken-Marti Vaher ning riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu t\u00f5id 2003. aasta s\u00fcgisel riigikogu ette eeln\u00f5u, mis pidi erakondade rahamure lahendama lihtsalt ja \u00fche hoobiga, asendades ettev\u00f5tete kui juriidiliste isikute ebastabiilsed ja k\u00fcllap pahatihti vastuteene n\u00f5udmisega seotud annetused turvalise ja regulaarse toetusega riigieelarvest.Seaduseeln\u00f5u teisel lugemisel riigikogus selgitas Reinsalu: \u201eEsimene eesm\u00e4rk on muuta erakondade riigipoolse rahastamise korda. Teine eesm\u00e4rk on t\u00e4psustada erakondade sisekorralduslikke k\u00fcsimusi. Kolmas eesm\u00e4rk on kriminaliseerida sundpolitiseerimine. Neljanda eesm\u00e4rgina v\u00f5ib nimetada erakonda kuulumise piirangute osalist kahandamist teatud ametiisikute puhul.\u201c Oli \u00f5ilsate kavatsuste ajastu, v\u00f5i kas ikka oli?N\u00e4rimata siinkohal t\u00e4hte, kas ses jutus eesm\u00e4rgid ja vahendid sassi ei ole l\u00e4inud, peab k\u00fcsima, kas eesm\u00e4rgid on 20 aastaga saavutatud. Kas toonased uued reeglid on toetanud erakondade head toimetulekut ja suunanud nende siseelu m\u00f5istusp\u00e4rasuse teele, muutnud valimised raha enampakkumisest ideede v\u00f5istluseks? Mitte eriti. T\u00f5e huvides m\u00e4rgin, et erakonnaseadust on Res Publica viidatud enesep\u00e4\u00e4ste operatsiooni j\u00e4rel muudetud koguni 20 korda, kuid hea tulemuseni ei ole kord suurem, kord v\u00e4iksem parandust\u00f6\u00f6 ikka viinud. Majanduslikus plaanis j\u00e4tkavad erakonnad endistviisi ebastabiilsel ja riskirohkel kursil. Kas t\u00f5esti ongi tegu lahendamatu \u00fclesandega?\u00dchiskond ja valijaskonna koosseis ei ole aga erakondadega sama sammu pidanud, vaid k\u00f5vasti muutunud. Valija on iseseisvam, toimetulevam, haritum, informeeritum ning ootab erakondadeltki midagi muud kui vana l\u00f5putu taastootmine. Kui n\u00fc\u00fcd Tarmo J\u00fcristo Salk selle rabava uudise m\u00f5nele erakonnale teatavaks tegi ja seal uudisjuttu uskuma j\u00e4\u00e4di, v\u00f5is, kuigi ei pruukinud sel valimistulemusele mingi m\u00f5ju olla. (Mu meelest on valijaid solvav iga poliitiku arvamus, mis vihjab valija rumalusele ja manipuleeritavusele. Selliseid v\u00f5ib olla, kuid v\u00e4ita, et massiliselt, t\u00e4hendab \u00fchtlasi h\u00e4vitavat hinnangut nii Eesti hariduss\u00fcsteemile, ajakirjandusele kui ka kodaniku\u00fchiskonnale.) Pole aga selge, kuidas v\u00f5imalikku m\u00f5ju tagantj\u00e4rele m\u00f5\u00f5ta. Pealegi, raha kulutamise sirgjooneline m\u00f5ju valimistulemusele hakkas kahanema juba ammu enne seda, kui Salk loodi. (Selle kohta, kui tugev oli kulu ja valimistulemuse korrelatsioon kuni 2011. aastani, saab huvi korral lugeda Heldur Meeritsa k\u00fcmnenditagusest loost \u201eKas raha teeb riigikogu?\u201c*.) N\u00e4iteks juba 2015. aastal said EKRE ja Vabaerakond oma 7 ja 8 mandaati v\u00f5ileivahinna eest ja ega muudki v\u00f5rdselt maksnud. Nii suurt leidlikkust rahata mandaatide hankimiseks t\u00e4navu keegi ei ilmutanud, kuid v\u00f5rdsustaval eeldusel, et k\u00f5ik erakonnad kulutavad poole aasta jooksul enne valimisi kogu raha valimistulemuse h\u00fcvanguks, on n\u00e4ha, et liberaalsete kodanike k\u00e4est v\u00e4idetavalt nutikat n\u00f5u saanud erakonnad ei v\u00f5itnud mandaate tingimata teistest odavamalt k\u00e4tte (vt tabel). See aga, et Isamaa ja sotsiaaldemokraadid peavad mandaadi saamiseks alati teistest rohkem maksma, n\u00e4ib k\u00fcll reegel olevat.Niisiis ei seisa riigikogu ees kiiret lahendamist vajava k\u00fcsimusena mitte see, kes ja kuidas v\u00f5ib poliitikas osaleda ning kuidas seda ohjata, vaid hoopis see, mida teha, et erakonnad l\u00f5puks ometi majanduslikult toime tuleksid. Viimase k\u00fcmnendi faktid kinnitavad, et praegu lubatud allikatest piisavalt raha ei kogune, tee v\u00f5i tina. Erakondade liikmete enamus keeldub j\u00e4rjekindlalt liikmemaksu tasumisest. Suursponsorite arvukuse kasvule ei saa loota, sest on vaid aja k\u00fcsimus, mil avalik suurrahastaja suurtesse pahandustesse m\u00e4hkub. Riigieelarvelise toetuse kasvatamist ka ainult inflatsiooniga samas tempos ei ole \u00fckski riigikogu koosseis julgenud ette v\u00f5tta ning vaevalt et see t\u00e4navu s\u00fcgiselgi juhtub.Valida on lihtsustatult kahe tee vahel. Esiteks anda erakondadele tagasi \u00f5igus koguda ise annetusi ka ettev\u00f5tetelt ning saada neid vahendajatelt. V\u00f5imalik, et nii kogutaks rohkem, kuid see v\u00f5ib omakorda suurendada kulutamisisu. Teiseks on m\u00f5eldav piirata seadusega erakondade kulutamisv\u00f5imalusi. See sunnib k\u00fcll suuremale leidlikkusele kampaanias, kuid ahvatleb \u00fchtlasi otsima aina uusi k\u00f5verteid konkurentsieelise saavutamiseks. Miljoni euro k\u00fcsimuseks j\u00e4\u00e4b esialgu, mida teha selleks, et erakondade kui eriliste MT\u00dcde liikmed l\u00f5puks taipaksid, et oma organisatsiooni t\u00e4ielik \u00fclalpidamine on liikmete, mitte k\u00f5rvalseisjate kohustus.* Sirp 13. XII 2012, nr 47. www.sirp.ee\/s1-artiklid\/ c9-sotsiaalia\/kas-raha-teeb-riigikogu\/\n\n20152023kulu*mandaatehind\n\t\t\t\t(\u20ac)KulumandaatehindReformierakond2\n\t\t\t\t065 8763068\n\t\t\t\t8633\n\t\t\t\t109 5883784\n\t\t\t\t043Keskerakond**1\n\t\t\t\t371 1422750\n\t\t\t\t7831\n\t\t\t\t199 6931674\n\t\t\t\t981Sotsiaal\u00addemokraadid1\n\t\t\t\t509 68015100\n\t\t\t\t6451\n\t\t\t\t498 0299166\n\t\t\t\t448Isamaa1\n\t\t\t\t917 85814136\n\t\t\t\t9901\n\t\t\t\t608 6088201076EKRE22\n\t\t\t\t134731621\n\t\t\t\t522 2901789\n\t\t\t\t546Vabaerakond134\n\t\t\t\t928816\n\t\t\t\t866Eesti\n\t\t\t\t2001\n\t\t\t\t423 23314101660Erakondade kampaaniakulu ning saadud mandaadi hind riigikogu valimistel 2015. ja 2023. aastal.* Arvesse on v\u00f5etud k\u00f5ik kahel valimiseelsel kvatalil deklareeritud kulud. ** Keskerakonna 2015. aasta kulud ei sisalda alles hiljem selgunud ja algselt deklareerimata kulusid. ERJK\"Mandaate riigikokku ostetakse k\u00fcll enampakkumisel, kuid tagantj\u00e4rele vormistatud pangalaenu v\u00f5i j\u00e4relmaksuga.\"KAAREL TARAND"}
{"text":"Sten Tamkivi: idufirmade kell tiksub armutult, kuid investoritel kiiret poleEttev\u00f5tja ja investor Sten Tamkivi s\u00f5nul pole enam olukorda, kus idufirma investeerimispakkumine tuleb neljap\u00e4eval, laup\u00e4eval saab asutajaga pool tundi r\u00e4\u00e4kida ja esmasp\u00e4evaks on vaja investeerimisotsust.\n\u201eN\u00fc\u00fcd on n\u00e4dalate ja kuude viisi v\u00f5imalik \u00fcksteisega tuttavaks saada ja asju arutada. Tempo on l\u00e4inud m\u00f5istlikumaks ja inimlikumaks,\u201c \u00fctles Tamkivi tehnoloogiakonverentsil Latitude59.\nBuumiaeg on m\u00f6\u00f6das ka idusektoris, kuid turuosalisi on see erinevalt m\u00f5jutanud. \u201eKas on \u00fcldse v\u00f5imalik raha t\u00f5sta? Mis hinnaga on v\u00f5imalik raha t\u00f5sta? Mis asjade jaoks raha t\u00f5sta? Seal on \u00fcsna erisuunalised trendid,\u201c s\u00f5nas Tamkivi.\nKuigi varajase faasi rahakaasamiste puhul pole hinnad Tamkivi s\u00f5nul eriti kukkunud, siis rahakaasamine v\u00f5tab kauem aega. Varajase faasi ettev\u00f5tted v\u00f5tavad seega hoogu maha, muutuvad ettevaatlikumaks, sest nad ei ole oma j\u00e4rgmises rahakaasamises kindlad.\nLangevaid hindu v\u00f5ib Tamkivi s\u00f5nul n\u00e4ha hilisema faasi iduettev\u00f5tete puhul, kus v\u00f5ib olla keeruline ka varasemast rahastusringist 50% v\u00e4iksema v\u00e4\u00e4rtusega raha t\u00f5sta, r\u00e4\u00e4kimata suuremast v\u00e4\u00e4rtusest.\n\u201eAsutajal kell tiksub, sest kui ta raha kontolt otsa saab, siis firma on pankrotis.\u201c\nInvesteerimisvalmis raha on aga turul k\u00fcll. \u201eNeis fondides, kus eelmise aasta l\u00f5pus oli 100 miljonit, on t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4tkuvalt raha alles, kuna investeeritakse aeglasemalt,\u201c m\u00e4rkis Tamkivi. Just Tamkivi ja Taavet Hinrikuse asutatud investeerimisplatvorm Plural kaasas fondide seas mullu suurima summa ehk 250 miljonit eurot.\nSeega pole probleem mitte selles, et investorid v\u00f5i asutajad oleksid \u00e4ra kadunud, vaid nendevahelise klapi leidmine venib pikemaks. \u201eAsutajal kell tiksub, sest kui ta raha kontolt otsa saab, siis firma on pankrotis. Investoril tiksub kell sageli aeglasemalt. Kui ta on mures intressim\u00e4\u00e4rade, inflatsiooni v\u00f5i euro-dollari kursi p\u00e4rast, siis tema elus ei muutu midagi oluliselt halvemaks, kui ta teeb oma otsuse maikuu asemel septembris,\u201c selgitas Tamkivi.\nKummi ei saa siiski l\u00f5putult venitada ja surve kapital t\u00f6\u00f6le panna on olemas, sest aastaaruandes ei saa investoritele n\u00e4idata, et raha lihtsalt seisab. \u201eKui kuskil tekib segment, kus tuleb elevus tagasi, siis nendel kontodel kraanid avanevad ja l\u00e4heb m\u00f6ll edasi, pakutakse \u00fcksteist hinnaga \u00fcle,\u201c \u00fctles Tamkivi.\n\u201eUut toiduveofirmat on praegu arvatavasti suhteliselt keeruline teha.\u201c\nEnt elevus ei jaotu sektorite ja ettev\u00f5tete vahel \u00fchtlaselt ning j\u00e4\u00e4vad valdkonnad, kus raha on keerulisem kaasata ja hinnad on surve all. \u201eUut toiduveofirmat on praegu arvatavasti suhteliselt keeruline teha,\u201c m\u00e4rkis Tamkivi.\nundefined\nEesti era- ja riskikapitali assotsiatsiooni tegevjuht Kadri Lindpere s\u00f5nul teavitas 2022. aastal kaheksa era- ja riskikapitali fondi uue fondi loomisest kokku pea 700 miljoni euro eest.\nSuurim uus tulija oli Sten Tamkivi, Taavet Hinrikuse ja teiste Euroopa ettev\u00f5tjate asutatud \u00fcleeuroopaline investeerimisfond Plural mahuga 250 miljonit eurot.\nTrind Ventures l\u00f5i m\u00f6\u00f6dunud aastal 55 miljoni euro suuruse fondi ja Superangel avas koost\u00f6\u00f6s SmartCapiga s\u00fcvatehnoloogia investeerimisfondi mahuga 50 miljonit eurot.\nSpecialist VC l\u00f5i 50 miljoni euro suuruse fondi, mis teeb \u00fcle 40 investeeringu Eesti, L\u00e4ti, Leedu ja Soome idufirmadesse. Change Ventures teavitas 49 miljoni euro suurusest uuest fondist ja BPM Mezzanine 60 miljoni euro suuruse fondi turuletulekust, Livonia Partners 157 miljoni euro suurusest teisest fondist.\nTehisintellekti arengut vaatab Tamkivi pealt elevuse, kuid ka murega. Muret tekitab kiire tempo, millega AI on viimase kuue kuu jooksul edasi liikunud ja mis \u0161okeerib Tamkivi s\u00f5nul ka inimesi, kes tehisintellekti riskidest viimased k\u00fcmme aastat on r\u00e4\u00e4kinud.\nTehisintellektile on antud \u00fcksjagu kergek\u00e4eliselt v\u00f5imalus internetis lugeda ja kirjutada ning seda n\u00e4eb Tamkivi suure riskina, mille k\u00f5rval v\u00f5ivad senised internetikelmused v\u00f5i krediitkaardipettused olla naljam\u00e4ng. Liiga lihtne on tehisintellekti abil automatiseerida valetamisel, pettusel ja teiste \u00fclekavaldamisel t\u00f6\u00f6tavad tegevused n\u00f5nda, et neid on v\u00f5imalik jooksutada kasv\u00f5i miljon t\u00fckki korraga.\nN\u00e4itena t\u00f5i Tamkivi teaduseksperimendi, kus tehisintellekti keelemudelile anti t\u00e4ita konkreetsed \u00fclesanded. \u00dclesannetele, mida ta ise lahendada ei suuda, pidi AI ostma lahenduse teenusena veebifoorumitest inimeste k\u00e4est. Roboteid inimestest eristava Captcha puhul j\u00e4i AI h\u00e4tta ja l\u00e4ks foorumist abi otsima. \u201eInimene isegi k\u00fcsis: kust ma tean, et sa robot ei ole? Ja ta [tehisintellekt] vastas, et ta on lihtsalt vanem inimene, tal on kehv silman\u00e4gemine,\u201c r\u00e4\u00e4kis Tamkivi.\n\u201eManipulatsiooniaste ei ole mitte \u00fcks staatiline tekst fake news\u2019i, vaid asi, mis saadab sulle meile, chat\u2019e ja s\u00f5numeid v\u00f5i teeb ka audio- v\u00f5i videok\u00f5nesid, ja sa ei saa aru, et sind sel hetkel manipuleeritakse,\u201c \u00fctles Tamkivi.\nTamkivi s\u00f5nul ei tundu piltide genereerimise iduettev\u00f5tted, kus on tema s\u00f5nul t\u00e4ielik hullus lahti l\u00e4inud, investeerimiseks huvitavad. See tundub olevat hoopis valdkond, kus m\u00f5ni suur tehnohiid, nagu Microsoft, Google v\u00f5i Adobe, integreerib lahenduse enda paketi sisse ja m\u00fc\u00fcb seda enda sadadele miljonitele kasutajatele. \u201eSeal tundub, et olemasolevate turuvalitsejate positsioon on parem kui start-up\u2019idel.\u201c\nTamkivi, Hinrikuse ja teiste Euroopa tehnoloogiaettev\u00f5tete asutajatega loodud investeerimisplatvormi Plural investeeringud on l\u00e4inud valdkondadesse, kus paistab turu l\u00e4biraputamise v\u00f5imalus suurem olevat. \u00dche n\u00e4itena t\u00f5i Tamkivi Suurbritannia ettev\u00f5tte Robin AI, mis automatiseerib juristide t\u00f6\u00f6d muu hulgas korratavate lepingute ja lepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega. Varasemast on olemas ka investeering lepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimist automatiseerivasse Eesti ettev\u00f5ttesse Pactum AI.\n\u201eKui sa suudad majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust lahti lukustada, tehes asju, milleni inimesed kunagi ei j\u00f5uakski, siis see v\u00f5iks \u00fcldist majanduskeskkonda palju efektiivsemaks ja paremaks teha,\u201c m\u00e4rkis Tamkivi.\nPraegu on tehisintellekti alusmudelite ehitamise puhul k\u00fcsim\u00e4rgiks see, kes neid ehitab. Arendusega tegelevad oma l\u00e4bipaistmatutes laborites nii Open AI, Google, Microsoft kui ka Hiina ettev\u00f5tted ja pole teada, millal j\u00e4rgmised versioonid v\u00e4lja tulevad v\u00f5i kas keegi ka turvalisuse peale m\u00f5tleb. Seet\u00f5ttu arvab Tamkivi, et erasektorite k\u00e4tte valdkond ei j\u00e4\u00e4, vaid sekkuma hakkavad ka riigid, tekib avalik huvi ja eri valdkonnad hakkavad tehisintellektiga seotut tugevalt reguleerima.\nStart-up-sektor valgub Tamkivi hinnangul j\u00e4rjest enam f\u00fc\u00fcsilisse maailma, sest ees seisvaid suuri probleeme ei saa lahendada ainult tarkvaraga. Senine tarkvaralaine, mille k\u00e4igus on s\u00fcndinud teiste hulgas nii Skype, Wise, Veriff kui ka Pipedrive, on Eestile Tamkivi s\u00f5nul siiski h\u00e4sti sobinud, sest v\u00e4ikese arvu inimestega on saanud teha suuri asju.\n\u201eAga kui on soov n\u00e4iteks kliimakriisis energiatarbimise ja talletamise trajektoori muuta, siis on vaja tugevat riistvaralist komponenti ja teaduslikke l\u00e4bimurdeid, olgu selleks paremad akud v\u00f5i energia transportimise viis,\u201c \u00fctles Tamkivi.\nSeep\u00e4rast on tema s\u00f5nul investorina huvitav vaadata ettev\u00f5tmisi, kus kokku saavad juba tarkvaramaailmas kogenud asutajad ja teisalt keeruliste f\u00fc\u00fcsiliste probleemide lahendajad. Selliseid ettev\u00f5tteid tekib aina juurde ja nad v\u00f5tavad ette aina ambitsioonikamaid probleeme. Kui k\u00fcmme aastat tagasi vastandusid Tamkivi s\u00f5nutsi idufirmad ja t\u00f6\u00f6stus v\u00e4ga selgelt, siis n\u00fc\u00fcd muutuvad paljud idufirmad paratamatult rohkem t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5teteks.\nTamkivi s\u00f5nul j\u00e4tkub Eestis idusektori edulugu. \u201eMa olen j\u00e4tkuvalt veendunud, et 2030. aastaks on kolmandik Eesti majandusest tehnoloogiaeksport,\u201c \u00fctles ta. Investeerimisplatvorm Plural loodi eesm\u00e4rgiga m\u00f5jutata terve Euroopa majanduskasvu. \u201eVisioon on see, et Pluralist saab midagi oluliselt suuremat, kui me kahekesi (koos Taavet Hinrikusega \u2013 toim) oleks iialgi j\u00f5udnud teha,\u201c lisas Tamkivi.\nVaimne tervis tugevamalt esil\nV\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguse ajaga r\u00e4\u00e4gitakse Sten Tamkivi s\u00f5nul idusektoris rohkem ettev\u00f5tluse varjuk\u00fclgedest, olgu selleks vaimse tervise probleemid v\u00f5i v\u00f5imalikud sotsiaalsed negatiivsed m\u00f5jud.\n\u201eV\u00f5ib-olla see ongi loomulik ts\u00fckkel. K\u00f5igepealt peavad olema inimesed, kes ehitavad palju ettev\u00f5tteid, osa neist p\u00f5levad l\u00e4bi, siis nad toibuvad ja on valmis sellest r\u00e4\u00e4kima,\u201c m\u00e4rkis ta.\n."}
{"text":"Sten Tamkivi: idufirmade kell tiksub armutult, kuid investoritel kiiret poleEttev\u00f5tja ja investor Sten Tamkivi s\u00f5nul pole enam olukorda, kus idufirma investeerimispakkumine tuleb neljap\u00e4eval, laup\u00e4eval saab asutajaga pool tundi r\u00e4\u00e4kida ja esmasp\u00e4evaks on vaja investeerimisotsust.\"N\u00fc\u00fcd on n\u00e4dalate ja kuude viisi v\u00f5imalik \u00fcksteisega tuttavaks saada ja asju arutada. Tempo on l\u00e4inud m\u00f5istlikumaks ja inimlikumaks,\u201c \u00fctles Tamkivi tehnoloogiakonverentsil Latitude59.Buumiaeg on m\u00f6\u00f6das ka idusektoris, kuid turuosalisi on see erinevalt m\u00f5jutanud. \u201eKas on \u00fcldse v\u00f5imalik raha t\u00f5sta? Mis hinnaga on v\u00f5imalik raha t\u00f5sta? Mis asjade jaoks raha t\u00f5sta? Seal on \u00fcsna erisuunalised trendid,\u201c s\u00f5nas Tamkivi.Kuigi varajase faasi rahakaasamiste puhul pole hinnad Tamkivi s\u00f5nul eriti kukkunud, siis rahakaasamine v\u00f5tab kauem aega. Varajase faasi ettev\u00f5tted v\u00f5tavad seega hoogu maha, muutuvad ettevaatlikumaks, sest nad ei ole oma j\u00e4rgmises rahakaasamises kindlad.Langevaid hindu v\u00f5ib Tamkivi s\u00f5nul n\u00e4ha hilisema faasi iduettev\u00f5tete puhul, kus v\u00f5ib olla keeruline ka varasemast rahastusringist 50% v\u00e4iksema v\u00e4\u00e4rtusega raha t\u00f5sta, r\u00e4\u00e4kimata suuremast v\u00e4\u00e4rtusest.Raha on turul endiseltInvesteerimisvalmis raha on aga turul k\u00fcll. \u201eNeis fondides, kus eelmise aasta l\u00f5pus oli 100 miljonit, on t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4tkuvalt raha alles, kuna investeeritakse aeglasemalt,\u201c m\u00e4rkis Tamkivi. Just Tamkivi ja Taavet Hinrikuse asutatud investeerimisplatvorm Plural kaasas fondide seas mullu suurima summa ehk 250 miljonit eurot.Seega pole probleem mitte selles, et investorid v\u00f5i asutajad oleksid \u00e4ra kadunud, vaid nendevahelise klapi leidmine venib pikemaks. \u201eAsutajal kell tiksub, sest kui ta raha kontolt otsa saab, siis firma on pankrotis. Investoril tiksub kell sageli aeglasemalt. Kui ta on mures intressim\u00e4\u00e4rade, inflatsiooni v\u00f5i euro-dollari kursi p\u00e4rast, siis tema elus ei muutu midagi oluliselt halvemaks, kui ta teeb oma otsuse maikuu asemel septembris,\u201c selgitas Tamkivi.Kummi ei saa siiski l\u00f5putult venitada ja surve kapital t\u00f6\u00f6le panna on olemas, sest aastaaruandes ei saa investoritele n\u00e4idata, et raha lihtsalt seisab. \u201eKui kuskil tekib segment, kus tuleb elevus tagasi, siis nendel kontodel kraanid avanevad ja l\u00e4heb m\u00f6ll edasi, pakutakse \u00fcksteist hinnaga \u00fcle,\u201c \u00fctles Tamkivi.Ent elevus ei jaotu sektorite ja ettev\u00f5tete vahel \u00fchtlaselt ning j\u00e4\u00e4vad valdkonnad, kus raha on keerulisem kaasata ja hinnad on surve all. \u201eUut toiduveofirmat on praegu arvatavasti suhteliselt keeruline teha,\u201c m\u00e4rkis Tamkivi.Tehisintellekt tekitab ka muretTehisintellekti arengut vaatab Tamkivi pealt elevuse, kuid ka murega. Muret tekitab kiire tempo, millega AI on viimase kuue kuu jooksul edasi liikunud ja mis \u0161okeerib Tamkivi s\u00f5nul ka inimesi, kes tehisintellekti riskidest viimased k\u00fcmme aastat on r\u00e4\u00e4kinud.Tehisintellektile on antud \u00fcksjagu kergek\u00e4eliselt v\u00f5imalus internetis lugeda ja kirjutada ning seda n\u00e4eb Tamkivi suure riskina, mille k\u00f5rval v\u00f5ivad senised internetikelmused v\u00f5i krediitkaardipettused olla naljam\u00e4ng. Liiga lihtne on tehisintellekti abil automatiseerida valetamisel, pettusel ja teiste \u00fclekavaldamisel t\u00f6\u00f6tavad tegevused n\u00f5nda, et neid on v\u00f5imalik jooksutada kasv\u00f5i miljon t\u00fckki korraga.N\u00e4itena t\u00f5i Tamkivi teaduseksperimendi, kus tehisintellekti keelemudelile anti t\u00e4ita konkreetsed \u00fclesanded. \u00dclesannetele, mida ta ise lahendada ei suuda, pidi AI ostma lahenduse teenusena veebifoorumitest inimeste k\u00e4est. Roboteid inimestest eristava Captcha puhul j\u00e4i AI h\u00e4tta ja l\u00e4ks foorumist abi otsima. \u201eInimene isegi k\u00fcsis: kust ma tean, et sa robot ei ole? Ja ta [tehisintellekt] vastas, et ta on lihtsalt vanem inimene, tal on kehv silman\u00e4gemine,\u201c r\u00e4\u00e4kis Tamkivi.\u201eManipulatsiooniaste ei ole mitte \u00fcks staatiline tekst fake news'i, vaid asi, mis saadab sulle meile, chat'e ja s\u00f5numeid v\u00f5i teeb ka audio- v\u00f5i videok\u00f5nesid, ja sa ei saa aru, et sind sel hetkel manipuleeritakse,\u201c \u00fctles Tamkivi.Tamkivi s\u00f5nul ei tundu piltide genereerimise iduettev\u00f5tted, kus on tema s\u00f5nul t\u00e4ielik hullus lahti l\u00e4inud, investeerimiseks huvitavad. See tundub olevat hoopis valdkond, kus m\u00f5ni suur tehnohiid, nagu Microsoft, Google v\u00f5i Adobe, integreerib lahenduse enda paketi sisse ja m\u00fc\u00fcb seda enda sadadele miljonitele kasutajatele. \u201eSeal tundub, et olemasolevate turuvalitsejate positsioon on parem kui start-up'idel.\u201cTamkivi, Hinrikuse ja teiste Euroopa tehnoloogiaettev\u00f5tete asutajatega loodud investeerimisplatvormi Plural investeeringud on l\u00e4inud valdkondadesse, kus paistab turu l\u00e4biraputamise v\u00f5imalus suurem olevat. \u00dche n\u00e4itena t\u00f5i Tamkivi Suurbritannia ettev\u00f5tte Robin AI, mis automatiseerib juristide t\u00f6\u00f6d muu hulgas korratavate lepingute ja lepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega. Varasemast on olemas ka investeering lepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimist automatiseerivasse Eesti ettev\u00f5ttesse Pactum AI.\u201eKui sa suudad majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust lahti lukustada, tehes asju, milleni inimesed kunagi ei j\u00f5uakski, siis see v\u00f5iks \u00fcldist majanduskeskkonda palju efektiivsemaks ja paremaks teha,\u201c m\u00e4rkis Tamkivi.Idusektor muutub f\u00fc\u00fcsilisemaksStart-up-sektor valgub Tamkivi hinnangul j\u00e4rjest enam f\u00fc\u00fcsilisse maailma, sest ees seisvaid suuri probleeme ei saa lahendada ainult tarkvaraga. \u201eKui on soov n\u00e4iteks kliimakriisis energiatarbimise ja talletamise trajektoori muuta, siis on vaja tugevat riistvaralist komponenti ja teaduslikke l\u00e4bimurdeid, olgu selleks paremad akud v\u00f5i energia transportimise viis,\u201c \u00fctles Tamkivi.Tamkivi s\u00f5nul j\u00e4tkub Eestis idusektori edulugu. \u201eMa olen j\u00e4tkuvalt veendunud, et 2030. aastaks on kolmandik Eesti majandusest tehnoloogiaeksport,\u201c \u00fctles ta. Investeerimisplatvorm Plural loodi eesm\u00e4rgiga m\u00f5jutata terve Euroopa majanduskasvu. \u201eVisioon on see, et Pluralist saab midagi oluliselt suuremat, kui me kahekesi (koos Taavet Hinrikusega - toim) oleks iialgi j\u00f5udnud teha,\u201c lisas Tamkivi. 1\"\u201eUut toiduveofirmat on praegu suhteliselt keeruline teha.\"VARJUK\u00dcLJEDVaimne tervis tugevamalt esilV\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguse ajaga r\u00e4\u00e4gitakse Sten Tamkivi s\u00f5nul idusektoris rohkem ettev\u00f5tluse varjuk\u00fclgedest, olgu selleks vaimse tervise probleemid v\u00f5i v\u00f5imalikud sotsiaalsed negatiivsed m\u00f5jud.\u201eV\u00f5ib-olla see ongi loomulik ts\u00fckkel. K\u00f5igepealt peavad olema inimesed, kes ehitavad palju ettev\u00f5tteid, osa neist p\u00f5levad l\u00e4bi, siis nad toibuvad ja on valmis sellest r\u00e4\u00e4kima,\u201c m\u00e4rkis ta.Eesti era- ja riskikapitali assotsiatsiooni tegevjuht Kadri Lindpere s\u00f5nul teavitas 2022. aastal kaheksa era- ja riskikapitali fondi uue fondi loomisest kokku pea 700 miljoni euro eest.Suurim uus tulija oli Sten Tamkivi, Taavet Hinrikuse ja teiste Euroopa ettev\u00f5tjate asutatud \u00fcleeuroopaline investeerimisfond Plural mahuga 250 miljonit eurot.Trind Ventures l\u00f5i m\u00f6\u00f6dunud aastal 55 miljoni euro suuruse fondi ja Superangel avas koost\u00f6\u00f6s SmartCapiga s\u00fcvatehnoloogia investeerimisfondi mahuga 50 miljonit eurot.Specialist VC l\u00f5i 50 miljoni euro suuruse fondi, mis teeb \u00fcle 40 investeeringu Eesti, L\u00e4ti, Leedu ja Soome idufirmadesse. Change Ventures teavitas 49 miljoni euro suurusest uuest fondist ja BPM Mezzanine 60 miljoni euro suuruse fondi turuletulekust, Livonia Partners 157 miljoni euro suurusest teisest fondist.Kaspar Viira kaspar.allik@arileht.eeTehisintellekti arengut vaatab Sten Tamkivi nii elevuse kui ka murega.Kaspar Viira"}
{"text":"Tietoevry on IT-ettev\u00f5ttena tegelenud vastutustundlikkusega juba 30 aastatTietoevry on rahvusvaheline IT-ettev\u00f5te, mis pakub Eestis IT-alaseid konsultatsiooni-, arendus- ning hooldusteenuseid, \u00e4riprotsesside ana..."}
{"text":"Tarmo J\u00fcristo: SALKi m\u00f5ju on \u00fclem\u00fcstifitseeritudINTERVJUUValimiste eel EKRE v\u00e4ljal\u00fclitamiseks n\u00f5u andnud liberaalse kodaniku\u00fchenduse SALK vedaja Tarmo J\u00fcristo soovib palju \u00f5nne neile, kes \u00fcritavad SALKi antud n\u00f5u v\u00e4\u00e4rtust rahasse arvutada.Vestluse k\u00e4igus tunnistas J\u00fcristo \u00fchtlasi, et SALKi kurikuulsad mudelid v\u00f5ivad ka puusse panna.Vaadates n\u00e4dala jagu \u00e4gedaid reaktsioone SALKiloole (\u00abV\u00f5itsime!\u00bb liberaalne \u00fchendus SALK seadis juba alustades eesm\u00e4rgiks valimiste m\u00f5jutamise\u00bb, EE 31.05.2023) - kas SALKi m\u00f5ju on \u00fclem\u00fcstifitseeritud?On. Reaktsioonid on l\u00e4inud minu jaoks arusaamatutesse k\u00f5rgustesse. Tegime m\u00f5ned asjad paremini, kui keegi varem on teinud, tegime s\u00fcsteemsemalt ja v\u00f5ibolla mastaapsemalt. Aga fundamentaalselt ei teinud me midagi teisiti, kui on kogu aeg tehtud.Hoiakute kaardistamist valimiste eel on alati tehtud. Martin Helme \u00fctles Tre Raadios, et EKRE teeb t\u00e4pselt sama, mida SALK: anal\u00fc\u00fcsib andmeid, teeb k\u00fcsitlusi...Millised on need teie kurikuulsad mudelid, mille j\u00e4rgi kujundasite oma soovitused erakondadele?Kui tahad teada, mida inimesed \u00fchest v\u00f5i teisest teemast arvavad, helistad uuringufirmale ja tellid uuringu. Enamik saab vastuseks andmed t\u00f6\u00f6deldud ja anal\u00fc\u00fcsitud kujul. Meie t\u00f6\u00f6tame anon\u00fc\u00fcmsete toorandmetega. Paljude jaoks on arusaamatu, mida me teeme, ja tekib tunne, et mingi Voodoo on sellega. Seda see pole.Saame \u00f6elda, et simuleeri kogu valimisringkond 11 ja n\u00e4ita, kuidas hoiak (Nursipalu harjutusv\u00e4lja laiendamise suhtes - \u00dc. H.) jaguneb n\u00e4iteks vanuse l\u00f5ikes, ja jaota \u00e4ra, millised on inimeste erakondlikud eelistused.Sealt j\u00f5udsitegi soovituseni Reformierakonnale, et koristage Pevkur Kagu-Eesti valimisringkonnast \u00e4ra ja \u00e4rge r\u00e4\u00e4kige Nursipalust?Pevkurist ei r\u00e4\u00e4kinud me kusjuures \u00fcldse.Selle peale tulid nad ise?Reformierakonnas ei ole rumalad inimesed! Mida me \u00fctlesime: see on asi, mis sel hetkel l\u00e4ks inimestele korda. See oli empaatia baasilt, et isegi inimesed, kes elasid L\u00e4\u00e4ne-Eestis ja olid \u00c4mari lennujaama m\u00fcraga harjunud, tundsid kaasa neile, kes oma kodud kaotavad.Reformierakonna \u00fcldine Achilleuse kand v\u00f5i asi, mis on laialt elanikkonnas kuvand, on, et nad on \u00fclbed. Nad teavad ise seda ka. See on v\u00e4ga ohtlik kokteil. \u00dcksk\u00f5ik kui pehmete kinnastega nad p\u00fc\u00fcaksid seda teha - v\u00f5\u00f5randada need talud see paistab ikkagi mingis m\u00f5ttes v\u00e4lja v\u00e4givallana. See on Reformierakonna jaoks haavatavus.Soovitasite seda varjata?Ei, mitte varjata. \u00dctlesime, et see on teie jaoks keeruline teema.Kas soovitasime Eesti 200-l varjata, et toetavad abieluv\u00f5rdsust - ei. Kui see \u00fcldse kellelegi korda l\u00e4heb, siis EKRE valijatele.Mis k\u00f5ige rohkem EKRE valijaid polariseerib, on kliimamuutus. Seal on EKRE juhtkond t\u00e4iesti \u00fches \u00e4\u00e4res. Seet\u00f5ttu \u00fctlen Helmetele, Poolametsadele, P\u00f5lluaasadele: andke tuld! Kaevake endale auku. Teine asi - vaenuk\u00f5ne. J\u00e4llegi - laske k\u00e4ia!Miks EKRE on praegu SALKi teemal vait, aga Isamaa reageeris hullusti?Tre Raadios Mart ja Martin Helme r\u00e4\u00e4kisid, muidu jah oli v\u00e4ga vaikne. Isamaa osas-Eesti Ekspress tegi oma v\u00e4ljat\u00f5sted ja \u00fcks neist oli, et meie eesm\u00e4rk oli Isamaale haiget teha. Arvan, et see torkas inimesi.Eelmises riigikogus oli Isamaal positsioon v\u00f5imaldada EKREt sisaldavaid valitsusi. See olukord mulle ja SALKile ei meeldi, kui EKRE-l on protsessis selline toetaja. Mis me tegime - p\u00fc\u00fcdsime panna selle k\u00fclge hinnalipiku. Tuletasime inimestele meelde, et nad tegid EKREega koalitsiooni - \u00e4rge seda unustage! See teeb haiget Isamaale, see oli selle tsitaadi idee.Miks laskusite Danilson-J\u00e4rgiga sotsiaalmeedias s\u00f5nas\u00f5tta ja nimetasite teda koguni tainapeaks?Mina olen t\u00e4pselt null korda k\u00e4inud Lea Danilson-J\u00e4rgi v\u00f5i Riina Solmani v\u00f5i kellegi teise Isamaa inimese seinal midagi kommenteerimas.N\u00fc\u00fcd siis l\u00e4ks n\u00e4rv mustaks?Ei-ei! Kui nemad seal r\u00e4\u00e4givad sellest, kuidas mina juhin kuritegelikku \u00fchendust v\u00f5i et olen amoraalne inimene - mind ei huvita, las teevad. Kui nad tulevad minu seinale sellist asja jaurama kordi ja kordi... Kristjan J\u00e4rvan on seda teinud palju kordi ja kui olen korduvalt hoiatanud, et palun l\u00f5peta \u00e4ra... L\u00f5puks J\u00e4rvani, Paltsu, Veiko Lukmanni olen \u00e4ra blokkinud.Lea tuli Twitteris ja Facebookis jaurama. Kust see tainapea-asi tuli: ta \u00fctles, et oleks meil ka selline tugi nagu teil, siis meil ei oleks kaheksat kohta riigikogus. Esiteks, neil on see tugi, mul on suur soov sellest ERJKga pikemalt r\u00e4\u00e4kida. Ja teiseks \u00fctlesin, et mul on kahju seda teile teatavaks teha, aga olite ise tainapead, sest tegite valesid valikuid.Plakat soovitusega valida Isamaa juhiks Lea Danilson-J\u00e4rg - see oli teil selline kuratlik k\u00e4ttemaks?Ei olnud k\u00e4ttemaks isegi. Tema tuli ja \u00fctles, et esitasite tasuta teenust ja et see on keelatud. Me ei osuta teenust. Meie k\u00e4est ei saa mitte keegi tellida teenust. Selle peale ta ei j\u00e4tnud j\u00e4rele ja siis \u00fctlesin, et mul tekkis kiusatus, et ma teeksin sulle kampaania - kuidas seda deklareeriksid? Selle peale ta ka ei j\u00e4\u00e4nud vait! \u00dctles, et sa ei saa seda teha, seadus kaitseb mind. Siis \u00fctlesin, et \u00abhoia mu \u00f5lut\u00bb - saan k\u00fcll. N\u00e4itan sulle!le juhe kokku: kas see on p\u00e4riselt ja mismoodi peaksin reageerima? See n\u00e4itab, kui lihtne on valimiskampaania keskel tekitada sellise asjaga t\u00e4ielik kaos. Viskad paar sellist trollimist v\u00e4lja ning on k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid inimesi, kes on t\u00e4ielikus segaduses. (Danilson-J\u00e4rg kurtis sotsiaalmeedias, et valijad k\u00fcsisid, miks ta SALKiga koost\u00f6\u00f6d teeb, kui on ise konservatiiv - \u00dc. H.) See plakat m\u00f5jus ju antireklaamina?No see l\u00e4ks \u00fcldse lappama. See oli mingis m\u00f5ttes jahmatav. Tervel hulgal inimestel l\u00e4ks selle pea-Teie kohta on esitatud kuriteoteade ja osa inimesi leiab, et teie n\u00f5uannete n\u00e4ol on tegu on keelatud annetusega.Kuriteoteate osas \u00fctlen, et vaba riik, inimesed v\u00f5ivad saata kirju, kuhu tahavad. Kui mingi selline asi kvalifitseeritakse keelatud annetuseks, tuleb sellele arvutada turuhind. No keegi leiab selle turuhinnasoovitused on l\u00e4inud ka Isamaale, kui nende sees olid veel Parempoolsed. Mis t\u00e4hendab, et arve l\u00e4heb k\u00f5ikidele erakondadele, v\u00e4lja arvatud EKRE.Aga see, et soovitasite, et annetage \u00fchele erakonnale nii- ja teisele naapalju - kas see pole keelatud annetus?\u00dctlesime, et kui tahad toetada nii, et see v\u00f5imalikult efektiivsel moel toetaks seda eesm\u00e4rki, et EKRE valitsuse t\u00f5en\u00e4osus oleks k\u00f5ige v\u00e4iksem, on moodus, kuidas seda teha: 40 protsenti Eesti 200-le, 30 protsenti sotsidele ja 30 protsenti Reformierakonnale.Kui palju erakonnad teie soovitusi kuulda v\u00f5tsid?See ei ole esmat\u00e4htis k\u00fcsimus, kui palju keegi meie andmeid kasutas v\u00f5i ei kasutanud. Efekt oli muus, see oli kattevari, et saada liberaalse poole erakonnad \u00fchisesse inforuumi, omavahel koordineerima. Isegi olukorras, kus nad \u00fcksteisega v\u00f5istlevad.Liberaalsed erakonnad jagavad omavahel valijaid. Erakonnaeelistus on neile nagu br\u00e4ndieelistus - kas Pepsi v\u00f5i Coca. Eesti 200 instinkt oli r\u00fcnnata Kallast, et ennast t\u00f5sta. Millele saime t\u00e4helepanu juhtida - et nende valijate seas on Kallas populaarne. Kui teda r\u00fcndate, v\u00f5ite inimesi enda juurest eemale peletada.Poliitika on v\u00e4ga paranoiline maailm. Sotside hulgas oli n\u00e4iteks v\u00e4ga palju inimesi, kes kahtlustasid, et ma ajan mingit Kaja Kallase asja.Keldo: opositsioon leidis kehvale valimistulemusele \u00f5igustuseValitsusliidu erakonnad t\u00f5rjuvad opositsiooni v\u00e4iteid, et nende edu taga riigikogu valimistel on MT\u00dc SALK uuringute ja soovituste j\u00e4rgmine.Sotside endine peasekret\u00e4r Eduard Odinets \u00fctles, et sotsid kuulavad v\u00e4ga erinevate inimeste arvamusi ja SALK on \u00fcks nendest, kelle n\u00f5u kuulati. \u00abTeine asi, kas alati k\u00e4itume, nagu SALK soovitab, see kindlasti ei ole nii,\u00bb \u00fctles ta.\u00abTegu on suure ja kvaliteetse andmestikuga, nad suutsid teatud teemade valimisrelevantsust hinnata,\u00bb tunnustas SALKi Jevgeni Ossinovski (SDE). \u00abPoliitika on aga l\u00f5puks d\u00fcnaamiline.\u00bbReformierakonna hinnangul on opositsioon leidnud n\u00fc\u00fcd \u00f5igustuse oma kehvale valimistulemusele. Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo kinnitas, et neile on annetanud ainult eraisikud, SALKi k\u00e4si seal m\u00e4ngus ei ole. \u00abV\u00e4ga paljude inimestega on erakond aastaid suhelnud ja asju arutanud,\u00bb lausus Keldo. \u00abTuntud ettev\u00f5tjatele l\u00e4heb meie majanduse k\u00e4ek\u00e4ik korda.\u00bbKa Reformierakonna peasekret\u00e4ri Timo Suslovi kinnitusel annetas iga ettev\u00f5tja Reformierakonnale isiklikult. Iseenesest pole midagi keelatut selles, kui keegi kolmas isik soovitab teha erakondadele maailmavaatelisi annetusi.\u00bbK\u00fcsimusele, kas Tarmo J\u00fcristo andis Reformierakonnale soovitusi, vastas Suslov: \u00abNagu J\u00fcristo on \u00f6elnud, jagas SALK meiega kampaania ajal oma andmeid ja anal\u00fc\u00fcse. Need peegeldasid sama \u00fchiskondlikku pilti ja hoiakuid, mida suuresti juba teadsime.\u00bb\u00abMitmed inimesed on juhtunud t\u00e4helepanu asjaolule, et SALKi pakutav teenus Reformierakonnale, Eesti 200-le ja SDE-le on tavatingimustes tasuline. Erinevad uuringud, fookusgruppide arutelud ning suunised kampaaiategevuste ja poliitiliste s\u00f5numite osas on tasuline teenus, aga \u00fckski neist erakondadest selle eest maksnud ei ole,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Priit Sibul (Isamaa).Sibula s\u00f5nul on inimestel tekkinud \u00f5igustatud pahameel, sest neile tundub, nagu oleks valitsuskoalitsiooni kokku klopsinud \u00abhall kardinal\u00bb Tarmo J\u00fcristo. \u00abTa soovitas valimiste eel mitmete teiste valdkondade hulgas v\u00e4ltida Nursipalu ning eelarvepoliitika, maksunduse valdkonnaga seotud k\u00fcsimusi. Suur osa \u00fchiskonnast tunneb, et neilt peteti h\u00e4\u00e4l v\u00e4lja. Valitsuserakondade toetuse j\u00e4rsk langus valimiste j\u00e4rel kinnitab seda, et valimisv\u00f5it varastati pettusega.\u00bb Loora-Elisabet Lomp, \u00dclle Harju\"Reformierakonna \u00fcldine Achilleuse kand v\u00f5i asi, mis on laialt \u00fchiskonnas kuvand, on, et nad on \u00fclbed. Nad teavad ise seda ka.\"\"Poliitika on v\u00e4ga paranoiline maailm. Sotside hulgas oli n\u00e4iteks v\u00e4ga palju inimesi, kes kahtlustasid, et ajan mingit Kaja Kallase asja.\"\u00abM\u00f5ned asjad tegime paremini, kui keegi varem on teinud, tegime s\u00fcsteemsemalt ja v\u00f5ib-olla mastaapsemalt,\u00bb hindas liberaalse kodaniku\u00fchenduse SALK juht Tarmo J\u00fcristo \u00fchenduse m\u00f5ju valimiste m\u00f5jutamisel.\u00dcLLE HARJU, ajakirjanik"}
{"text":"\u00d5igusteadlane: Pruunsilla ja Humala kriminaalasi tekitab palju k\u00fcsimusi, ka t\u00f5endite osas. Prokuratuur: k\u00f5rvaline isik ei saa teada, milliseid t\u00f5endeid oleme kogunudTartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna professor\u00a0Jaan Ginter n\u00e4eb Parvel Pruunsilla ja Priit Humala suhtes alustatud kriminaalasjas mitmeid k\u00fcsitavusi: n\u00e4iteks pole arusaadav, kuidas prokuratuur n\u00f5ustus sellega, et asuda \u00fcht kahtlustatavat s\u00fc\u00fcdistama toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises, ja kas praegusegi s\u00fc\u00fcdistuse jaoks piisavalt t\u00f5endeid v\u00f5iks leiduda.\nKaitsepolitsei esitas Bigbanki n\u00f5ukogu esimehele ja Isamaa suurrahastajale Parvel Pruunsillale kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises ning v\u00f5ttis \u00e4ra tema arvuti ja telefoni.\n\u00dcli\u00f5pilaskorporatsioon Sakala, mille liikmete hulka kuulub Pruunsild, oli hiljuti ostnud Riigi Kinnisvara AS-ilt 1,22 miljoni euro eest Tartus Kuperjanovi 9 asuva, aastaid kasutuna seisnud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone.\nKahtlustuse kohaselt oli Pruunsilla koolivend, toonane Tartu abilinnapea Priit Humal m\u00f5jutanud linnavalitsust loobuma maja omandamisest, et selle saaks \u00e4ra osta Sakala vilistlaskogu.\n\u00dchtlasi v\u00e4idab kapo Pruunsilla s\u00f5nul, et Humal ja tema pereliikmed on v\u00f5tnud laenu Bigbankist, mis 50 protsendi ulatuses kuulub Pruunsillale.\nProfessor Jaan Ginteri s\u00f5nul on praeguseks k\u00f5ige suurem vastuolu selles, kas Tartu abilinnapea sai j\u00e4\u00e4da Bigbanki omanikust s\u00f5ltuvaks Bigbankist saadud laenude kaudu.\n\u201eProkuratuur on olnud raudkindlalt seisukohal, et see nii on ning neil olevat ainult see veel v\u00e4lja selgitamata, millise protsendiga see laen on saadud, s.t kas see oli ikka tavakohastel turutingimustel. Kuid Humal on avalikult v\u00e4itnud, et tema ega tema perekonnaliikmed Bigbankist laenu v\u00f5tnud ei olegi. Kui see t\u00f5esti nii on, siis j\u00e4tavad kapo ja prokuratuur endast v\u00e4ga lohaka mulje,\u201c r\u00e4\u00e4gib Ginter.\nProkuratuuri s\u00f5nul ei ole nad kordagi v\u00e4itnud, et ainus, mida nad Humala ja Pruunsilla seose kohta selgitavad, on laenude sisu: \u201eOleme avalikult selgitanud, et kahtlustuse kohaselt on seos majanduslik (see koosneb mitmest seosest, millest laenud on vaid \u00fcks osa \u2013 mh on menetlusosalised ise viidanud v\u00f5lakirjadele ja raha\u00fclekandele) ning ka isiklikud suhted omavad t\u00e4htsust. Samuti ei ole Priit Humal eitanud, et tema l\u00e4hedane on Bigbankist laenu v\u00f5tnud.\u201d\nGinteri s\u00f5nul on omajagu arusaamatu see, kuidas kapo ametnike juurateadmised nii l\u00fcnklikud on, et nad hakkasid segama kahtlustatava privaatse telefonisuhtluse v\u00f5imalust oma advokaadiga. \u201eNad v\u00e4idetavalt n\u00f5udsid, et see toimuks nii, et nemad saaksid seda k\u00f5rvalt pealt kuulata. K\u00f5rvalt vaadatuna tundub, et sellega andsid nad selge punktiv\u00f5idu kaitsemeeskonnale,\u201c s\u00f5nas Ginter.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Gerd Raudsepp selgitab, et Parvel Pruunsilla kahtlustatavana kinnipidamise k\u00e4igus v\u00f5eti asit\u00f5endina t\u00f5epoolest \u00e4ra tema isiklik mobiiltelefon. \u201eSamale mobiiltelefonile helistades v\u00f5ttis seej\u00e4rel kahtlustatavaga \u00fchendust tema kaitsja. Telefonile vastas kahtlustatavaga samas ruumis olnud kaitsepolitsei ametnik, kellel tekkis kaitsjaga arutelu, kas ja mil moel saab ta oma kliendiga privaatselt suhelda. Kuigi menetleja esmane vastus oli, et see ei ole v\u00f5imalik, siis kuna kahtlustatava v\u00f5imalus kaitsjaga privaatselt vestelda on kriminaalmenetluses kaitse\u00f5iguse alusp\u00f5him\u00f5te, siis menetleja seda ka v\u00f5imaldas. K\u00fcll aga oli prokuratuuri hinnangul p\u00f5hjendatud menetleja otsus mitte kasutada suhtluseks \u00fche t\u00f5endiallikana \u00e4ra v\u00f5etud telefoni. Selliselt oleks menetleja riskinud v\u00f5imalusega, et kahtlustatav v\u00f5ib t\u00f5endeid h\u00e4vitada. Kahtlustataval v\u00f5imaldati kasutada teist telefoni ja kaitsjaga selle kaudu privaatselt suhelda. Seega ei vasta t\u00f5ele v\u00e4ide, et kahtlustatav ja tema kaitsja ei saanud omavahel privaatselt vestelda.\u201d\n\u201eEga p\u00e4ris arusaadav ole seegi, kuidas prokuratuur n\u00f5ustus sellega, et asuda \u00fcht kahtlustatavat s\u00fc\u00fcdistama toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises. Kui prokuratuuri kirjeldatud s\u00fcndmuste ahelat j\u00e4lgida, siis v\u00f5iks sealt v\u00e4lja lugeda mitmeid muid juriidilisi konstruktsioone, kuid toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamise kvalifikatsioon ei tuleks k\u00fcll nendest s\u00fcndmustest p\u00e4he,\u201c t\u00f5statab Ginter. \u201eM\u00e4rksa m\u00f5istetavam oleks kvalifitseerida toimunu toimingupiirangu rikkumisele kihutamiseks v\u00f5i isegi altk\u00e4emaksuks, aga ilmselt poleks prokuratuuril selliste s\u00fc\u00fcdistuste toetamiseks t\u00f5endeid k\u00e4es. \u00dcpris kahtlane on muidugi seegi, kas praegusegi s\u00fc\u00fcdistuse jaoks piisavalt t\u00f5endeid v\u00f5iks leiduda.\u201c\nProkuratuuri s\u00f5nul on see hinnanguline spekuleerimine, sest Ginter ei tea, millised t\u00f5endid on kriminaalmenetluses kogutud. \u201eLisaks on korduvalt segi aetud kahtlustus ja s\u00fc\u00fcdistus \u2013 kui siin kriminaalasjas on piisavalt t\u00f5endeid s\u00fc\u00fcdistuse esitamiseks, tehakse seda kohtueelse menetluse l\u00f5ppedes ja alles siis on v\u00f5imalik anda hinnang, kas praeguse kahtlustuse jaoks on piisavalt t\u00f5endeid v\u00f5i tuleb seda kvalifitseerida kuidagi teisiti. Sellist hinnangut ei saa anda menetlusega mitteseotud inimene.\u201d\nGinteri s\u00f5nul oleks k\u00f5ige skandaalsem asi siis, kui kogu praegune menetlus oleks t\u00f5esti kunstlikult p\u00fcsti pandud selleks, et saada juurdep\u00e4\u00e4s Bigbanki omaniku arvutile, et sealt otsida t\u00f5endeid hoopis m\u00f5ne erakondade tegevusega seotud kuriteo toimepanemise kohta nagu kirjutab Postimees. \u201eV\u00e4ga tahaks loota, et meie \u00f5iguskaitseasutused sellise poliitilise v\u00e4rvinguga avant\u00fc\u00fcri peale siiski valmis minema ei ole,\u201c lausus Ginter.\nProkuratuuri s\u00f5nul on selline v\u00e4ide meelevaldne ja alusetu. L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Gerd Raudsepp on varem selgitanud, et prokuratuur saab kriminaalmenetlust alustada vaid siis, kui on tekkinud kuriteo toimepanemise kahtlus. \u201eSelline kahtlus ei saa olla h\u00fcpoteetiline, see peab olema p\u00f5hjendatud ja tuginema teabele, mis sellise j\u00e4relduse teha v\u00f5imaldab,\u201c lausus ta. Ta lisas, et kogutud t\u00f5endite alusel on v\u00f5imalik teha j\u00e4reldus, et kuriteokahtlus on olemas. \u201eEdasise menetluse k\u00e4igus saame t\u00f5endite p\u00f5hjal kontrollida, kas esialgsete t\u00f5endite p\u00f5hjal esitatud kahtlustus leiab sellisel kujul kinnitust,\u201c selgitas Raudsepp."}
{"text":"Petisest autom\u00fc\u00fcja: \u201eMa ei viitsinud ise pilte teha ja kasutasin sarnase auto pilte.\u201c\u201eV\u00f5etakse kellegi kuulutusest pildid ja info ning pannakse auto oksjonile. Juurde kirjutatakse, et tasuda tuleb sama p\u00e4eva jooksul. Minu nimel olev Peugeot sattus niimoodi portaalis Auto24 minu teadmata m\u00fc\u00fcki,\u201c kirjeldab Mati levima hakanud uut petuskeemi.\u00d5htulehe poole p\u00f6\u00f6rdunud Mati pole ainus, kes sellise petuskeemi p\u00e4rast n\u00e4rve kulutanud. Eelmisel n\u00e4dalal elasid \u00e4revad hetked \u00fcle Ukraina s\u00f5jav\u00e4ele autosid annetava \u00fchingu United Delivery Mission (UDM) liikmed, sest Osta.ee portaalis pakuti m\u00fc\u00fca autot, mis teenib s\u00f5jatsoonis Ukraina s\u00f5dureid.\u201eKuidas m\u00fc\u00fcdavat autot n\u00e4ha saab, selle kohta arvatavasti valetatakse, et ei ole v\u00f5imalik t\u00e4na, homme jne,\u201c kirjeldab Mati oma p\u00fc\u00fcdlusi libam\u00fc\u00fcja j\u00e4lile j\u00f5uda. \u201eMinu kuulutuse peale k\u00fcsiti, kus autot Tallinnas n\u00e4ha saab. \u00d5nneks ma t\u00e4pset aadressi ei kirjutanud ja vastasin ainult piirkonnaga. Veidi hiljem avastasin oma auto libakuulutuse, helistasin m\u00fc\u00fcjale kohe, kuid telefon oli v\u00e4ljas.\u201c\u201eOletasin, et minu kui tegeliku m\u00fc\u00fcja number on blokeeritud, ja proovisin teiselt numbrilt,\u201c j\u00e4tkab Mati. \u201eKutsus v\u00e4ga pikalt, kuid keegi vastu ei v\u00f5tnud ja l\u00f5puks l\u00fclitati telefon v\u00e4lja. Lisaks on huvitav, et oksjoni algataja nimi ja kuulutuse l\u00f5pus olev nimi on erinevad.\u201c\u201eMe helistasime m\u00fc\u00fcjale ja palusime autot n\u00e4ha,\u201c r\u00e4\u00e4gib UDMi liige Antons. \u201eSiis ta pakkus, et paari p\u00e4eva p\u00e4rast kuskil Kostivere kandis. K\u00fcsisime \u00fcle, kas pildid on \u00e4sja tehtud. Tema vastu, et jah, alles hiljuti tegi. Aga pilte vaadates oli n\u00e4ha kollaseid s\u00fcgislehti ja samad pildid on netist leitavad, need on p\u00e4rit mitme aasta tagant.\u201c\u201eLugesime portaalist tagasisidet meie \u201em\u00fc\u00fcja\u201c kohta ja seal oli kirjas, et tal polnud mitu korda autot n\u00e4idata,\u201c s\u00f5nab Antons. \u201eL\u00f5puks ta tunnistas, et ei viitsinud ise pilte teha ja kasutas teise auto pilte. Aga p\u00e4rast ta telefoni enam ei v\u00f5tnud, nii et me ei teagi, kas ta oli pettur v\u00f5i tal t\u00f5esti oli sarnane auto.\u201c\u201eKui paned mitu autot korraga oksjonile ja iga\u00fchega saad 500 kuni 1000 eurot, on see juba p\u00e4ris suur summa,\u201c kurjustab Mati. \u201eSamal m\u00fc\u00fcjal on oksjonil veel v\u00e4hemasti \u00fcks auto. Kas ka teine on pettus, ei tea, kuid minu auto puhul on andmed kopeeritud \u00fcsna \u00fcks \u00fchele, ainult juttu muudetud. Saatsin ka kirja l\u00e4bi Auto24 ja SMSi, kuid ka sellele pole vastust tulnud ega kuulutust maha v\u00f5etud. Lisaks kirjutasin m\u00fc\u00fcjale, et ta on petis, seega isik on n\u00fc\u00fcdseks igati teadlik oma tegevusest.\u201c\u201eM\u00f5nikord nad loodavad, et saaks ettemaksu v\u00f5i broneerimisraha k\u00e4tte ja siis kaduda,\u201c oletab Antons, miks selliseid libakuulutusi \u00fcles pannakse. \u201eKes oksjoni v\u00f5idab, siis sellele saab juttu ajada, et tee n\u00fc\u00fcd v\u00e4ike k\u00e4siraha \u00e4ra ja tule siis autole j\u00e4rele. Saab selle viis sotti v\u00f5i tuhat k\u00e4tte, on ka h\u00e4sti.\u201cUDMi eestvedajad pelgasid, et Ukrainasse viidud auto m\u00fc\u00fcgikuulutus paneb j\u00e4rjekordse pommi alla nende \u00fcritusele. Nad olid kindlad, et tegu on libakuulutusega, sest Antonsi s\u00f5nul oli sama auto hiljaaegu remonti vajanud ja nad saatsid Ukrainasse varuosi.\u201eHalb oli see, et kuulutus l\u00e4ks foorumitesse ringlema,\u201c \u00fctleb Antons. \u201eMeil on kodulehek\u00fcljel kirjas k\u00f5ik autod, mida me Ukrainasse oleme saatnud, millal ja mis \u00fcksusele. Keegi t\u00e4helepanelik n\u00e4gi seda kuulutust ja hakkas foorumites levitama.\u201cPortaali Auto24.ee esindajalt ei \u00f5nnestunud kuidagi mingeid vastuseid v\u00e4lja meelitada.Mari Luud VAATA OMA SILMAGA: Kasutatud autot ostes tuleb seda oma silmaga n\u00e4ha.ASSO LADVA"}
{"text":"\u00d5igusteadlane: Pruunsilla kriminaalasi tekitab palju k\u00fcsimusiTartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna professor Jaan Ginter (pildil) n\u00e4eb Parvel Pruunsilla ja Priit Humala suhtes alustatud kriminaalasjas mitmeid k\u00fcsitavusi - n\u00e4iteks pole arusaadav, kuidas prokuratuur n\u00f5ustus sellega, et asuda \u00fcht kahtlustatavat s\u00fc\u00fcdistama toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises ja \u00fcpris kahtlane on seegi, kas praegusegi s\u00fc\u00fcdistuse jaoks v\u00f5iks k\u00fcllaldaselt t\u00f5endeid leiduda.Kaitsepolitsei esitas Bigbanki n\u00f5ukogu esimehele ja Isamaa suurrahastajale Parvel Pruunsillale kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises ning v\u00f5ttis \u00e4ra tema arvuti ja telefoni. \u00dcli\u00f5pilaskorporatsioon Sakala, mille liikmete hulka kuulub Pruunsild, oli hiljuti ostnud Riigi Kinnisvara AS-ilt 1,22 miljoni euro eest Tartus Kuperjanovi 9 asuva, aastaid kasutuna seisnud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone. Kahtlustuse kohaselt oli Pruunsilla koolivend, toonane Tartu abilinnapea Priit Humal m\u00f5jutanud linnavalitsust loobuma maja omandamisest, et selle saaks \u00e4ra osta Sakala vilistlaskogu. \u00dchtlasi v\u00e4idab kapo Pruunsilla s\u00f5nul, et Humal ja tema pereliikmed on v\u00f5tnud laenu Bigbankist, mis 50 protsendi ulatuses kuulub Pruunsillale.Ginteri s\u00f5nul on praeguseks k\u00f5ige suurem vastuolu selles, kas Tartu abilinnapea sai j\u00e4\u00e4da Bigbanki omanikust s\u00f5ltuvaks Bigbankist saadud laenude t\u00f5ttu. \u201eProkuratuur on olnud raudkindlalt seisukohal, et see nii on ning neil olevat ainult see veel v\u00e4lja selgitamata, millise protsendiga see laen on saadud, st kas see oli ikka tavakohastel turutingimustel. Kuid Humal on avalikult v\u00e4itnud, et ei tema ega tema perekonnaliikmed Bigbankist laenu v\u00f5tnud pole. Kui see t\u00f5esti nii on, siis j\u00e4tavad Kapo ja prokuratuur endast v\u00e4ga lohaka mulje,\u201c r\u00e4\u00e4gib Ginter.Tema s\u00f5nul on omajagu arusaamatu see, kuidas kapo ametnike juurateadmised nii l\u00fcnklikud on, et nad hakkasid segama kahtlustatava privaatse telefonisuhtluse v\u00f5imalust oma advokaadiga. \u201eNad v\u00e4idetavalt n\u00f5udsid, et see toimuks nii, et nemad saaksid seda k\u00f5rvalt pealt kuulata. K\u00f5rvalt vaadatuna tundub, et sellega andsid nad selge punktiv\u00f5idu kaitsemeeskonnale,\u201c s\u00f5nas Ginter.\u201eEga p\u00e4ris arusaadav ole seegi, kuidas prokuratuur n\u00f5ustus sellega, et asuda \u00fcht kahtlustatavat s\u00fc\u00fcdistama toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises. Kui prokuratuuri kirjeldatud s\u00fcndmusteahelat j\u00e4lgida, siis v\u00f5iks sealt v\u00e4lja lugeda mitmeid muid juriidilisi konstruktsioone, kuid toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamise kvalifikatsioon ei tuleks k\u00fcll nendest s\u00fcndmustest p\u00e4he,\u201c selgitab Ginter. \u201eM\u00e4rksa m\u00f5istetavam oleks kvalifitseerida toimunu toimingupiirangu rikkumisele kihutamiseks v\u00f5i isegi altk\u00e4emaksuks, aga ilmselt poleks prokuratuuril selliste s\u00fc\u00fcdistuste toetamiseks t\u00f5endeid k\u00e4es. \u00dcpris kahtlane on muidugi seegi, kas praegusegi s\u00fc\u00fcdistuse jaoks piisavalt t\u00f5endeid v\u00f5iks leiduda.\u201c SIIM RANDLA"}
{"text":"Maksugurmaanidele | F\u00fc\u00fcsilised isikud v\u00f5ivad olla k\u00e4ibemaksukohustuslasedSisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamise \u00f5igus tekib vaid siis, kui arve on ettev\u00f5tja enda nimele v\u00e4ljastatud.\nMaksuekspert T\u00f5nis Elling selgitab f\u00fc\u00fcsilise isiku k\u00e4ibemaksukohustuse reegleid.\nFoto: erakogu\nProportsionaalsuse p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htudes tuleb t\u00f5deda, et riigisisesed \u00f5igusnormid, mis n\u00f5uavad maksugrupi liikmete registreerimist p\u00e4devas maksuametis enne maksustatavate tehingute tegemist, ei l\u00e4he kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada k\u00e4ibemaksudirektiivi artikli 11 eesm\u00e4rk. Selleks on kuritarvitava praktika v\u00f5i k\u00e4itumise ennetamine v\u00f5i v\u00f5itlus maksudest k\u00f5rvalehoidumise v\u00f5i maksustamise v\u00e4ltimise vastu, kuna need v\u00f5imaldavad maksuhalduril tuvastada maksukohustuslase enne nende tehingute tegemist, h\u00f5lbustades seega maksukontrolli."}
{"text":"P\u00f5llumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi turustaja eestP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet\nPRESSITEADE\n08.06.2023\n\n\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he\nm\u00fc\u00fcdava toidulisandi turustaja eest\n\n\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet (PTA) hoiatab tarbijaid ebaseadusliku ja\nimeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi Tonerin turustaja eest. K\u00e4itleja\nm\u00fc\u00fcb toidulisandit veebilehe https:\/\/tonerin.store\/et\/ ja telefonim\u00fc\u00fcgi\nkaudu. Kuna toidulisandile esitatud v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele ja koostis pole\nteada, petetakse sedasi tarbijate usaldust ja ohustatakse tervist.\n\nPTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse s\u00f5nul ei ole\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi\nkoostis ei ole teada. \"Veebilehel esitatakse toidulisandile ebat\u00f5eseid ja\nkeelatud v\u00e4iteid, nagu n\u00e4iteks k\u00f5rvaldab peavalu, n\u00f5rkuse kehas,\niivelduse, taastab n\u00e4gemise,\" kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh\ntoidulisandile) ei ole lubatud esitada v\u00e4iteid, viidates selle\nmeditsiinilisele m\u00f5jule, kui antud v\u00e4ide ei ole t\u00f5endatud.\n\"Toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid,\nravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi,\" j\u00e4tkab ta.\nK\u00e4esoleval juhul on tegemist Araabia \u00dchendemiraatidesse registreeritud\nettev\u00f5ttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info\nm\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja\neksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata\nettev\u00f5tte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete\nandmebaasist<https:\/\/jvis.agri.ee\/jvis\/login.html> \u00fcle vaadata, kas\ntoidulisandist on teavitatud. K\u00f5ik Eestis m\u00fc\u00fcdavad toidulisandid peavad\nolema teavitatud.\n\nSoovitused tarbijale:\n\n-          kontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete\nandmebaasi<https:\/\/jvis.agri.ee\/jvis\/login.html>;\n\n-          vaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja\nkontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;\n\n-          vaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu\noluline info. Vaata t\u00e4psemalt j\u00e4rele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja\nTehnilise J\u00e4relevalve Amet (ttja.ee)<https:\/\/ttja.ee\/eraklient\/tarbija-\noigused\/kaubandus-teenused\/e-kaubandus>;\n\n-          tea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi\nv\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi;\n\n-          kui \u00fcks nendest eelnevatest tingimustest ei ole t\u00e4idetud,\nkaalu ostu sooritamata j\u00e4tmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega\ntekitada majanduslikku kahju.\n\nToiduohutusalase seadusandluse aluss\u00e4te on, et toidu ohutuse eest vastutab\nseda toitu tootev k\u00e4itleja, kes peab tarvitusele v\u00f5tma k\u00f5ik meetmed\nohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on\nj\u00f5udnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.\n\n\n\nLugupidamisega\n\nMerit P\u00e4rnpuu\nkommunikatsioonispetsialist\nkommunikatsiooniosakond\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet\n_____________________________\nmerit.parnpuu@pta.agri.ee<mailto:merit.parnpuu@pta.agri.ee>\n5697 4405\nTeaduse tn 2 \/ Saku, Harjumaa 75501 \/ pta.agri.ee<http:\/\/www.pta.agri.ee\/>\n\n\n\nT\u00c4HELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on m\u00f5eldud ainult\ne-kirja adressaatidele ning v\u00f5ib sisaldada ametialaseks kasutamiseks\netten\u00e4htud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt v\u00e4ljendatud loata\nedasi saata ega mistahes viisil k\u00f5rvalistele isikutele avaldada. Juhul,\nkui Te olete saanud k\u00e4esoleva e-kirja eksituse t\u00f5ttu, palun teavitage\nsellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.\nATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official\ninformation. If you are not the intended recipient, please notify the\nsender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any\ndissemination or use of this information by a person other than the\nintended recipient is unauthorized and may be unlawful.\n\nT\u00c4HELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on m\u00f5eldud ainult\ne-kirja adressaatidele ning v\u00f5ib sisaldada ametialaseks kasutamiseks\netten\u00e4htud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt v\u00e4ljendatud loata\nedasi saata ega mistahes viisil k\u00f5rvalistele isikutele avaldada. Juhul,\nkui Te olete saanud k\u00e4esoleva e-kirja eksituse t\u00f5ttu, palun teavitage\nsellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.\nATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official\ninformation. If you are not the intended recipient, please notify the\nsender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any\ndissemination or use of this information by a person other than the\nintended recipient is unauthorized and may be unlawful.\n\n<p><\/p>"}
{"text":"PTA hoiatab ebaseadusliku toidulisandi Tonerin turustaja eestTALLINN, 8. juuni, BNS \u2013\u00a0P\u00f5llumajandus- ja toiduamet (PTA) hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi Tonerin turustaja eest.\u00a0\nK\u00e4itleja toidulisandit veebilehe https:\/\/tonerin.store\/et\/ ja telefonim\u00fc\u00fcgi kaudu, teatas PTA pressiesindaja neljap\u00e4eval. Kuna toidulisandile esitatud v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele ja koostis pole teada, petetakse sedasi tarbijate usaldust ja ohustatakse tervist.\nPTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse s\u00f5nul ei ole ametit toidulisandist teavitatud ning selle koostis ei ole teada. \"Veebilehel esitatakse toidulisandile ebat\u00f5eseid ja keelatud v\u00e4iteid, nagu n\u00e4iteks k\u00f5rvaldab peavalu, n\u00f5rkuse kehas, iivelduse, taastab n\u00e4gemise,\u201c r\u00e4\u00e4kis Salmus, lisades, et toidule, seal hulgas toidulisandile, ei ole lubatud esitada v\u00e4iteid, viidates selle meditsiinilisele m\u00f5jule, kui antud v\u00e4ide ei ole t\u00f5endatud. \"Toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi,\u201c lisas ta.\nPraeguse juhul on tegemist Araabia \u00dchendemiraatidesse registreeritud ettev\u00f5ttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub teave m\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja eksitav info. PTA soovitab tarbijal enne ostu kriitiliselt hinnata ettev\u00f5tte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist \u00fcle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. K\u00f5ik Eestis m\u00fc\u00fcdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.\u00a0\nTarbija peaks kontrollima, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi; vaatama, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus ning vaatama, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info.\u00a0Tarbija peaks ka teadma, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi.\nKui \u00fcks nendest eelnevatest tingimustest ei ole t\u00e4idetud, peaks kaaluma ostu sooritamata j\u00e4tmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.\nToiduohutusalase seadusandluse aluss\u00e4te on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev k\u00e4itleja, kes peab tarvitusele v\u00f5tma k\u00f5ik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on j\u00f5udnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"PTA hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi turustaja eestP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet (PTA) hoiatab tarbijaid ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi Tonerin turustaja eest. K\u00e4itleja m\u00fc\u00fcb toidulisandit veebilehe https:\/\/tonerin.store\/et\/ ja telefonim\u00fc\u00fcgi kaudu. Kuna toidulisandile esitatud v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele ja koostis pole teada, petetakse sedasi tarbijate usaldust ja ohustatakse tervist.\nPTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse s\u00f5nul ei ole P\u00f5llumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada.\n\u201eVeebilehel esitatakse toidulisandile ebat\u00f5eseid ja keelatud v\u00e4iteid, nagu n\u00e4iteks k\u00f5rvaldab peavalu, n\u00f5rkuse kehas, iivelduse, taastab n\u00e4gemise,\u201d kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada v\u00e4iteid, viidates selle meditsiinilisele m\u00f5jule, kui antud v\u00e4ide ei ole t\u00f5endatud. \u201eToidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi,\u201d j\u00e4tkab ta.\nK\u00e4esoleval juhul on tegemist Araabia \u00dchendemiraatidesse registreeritud ettev\u00f5ttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info m\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettev\u00f5tte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist \u00fcle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. K\u00f5ik Eestis m\u00fc\u00fcdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.\nSoovitused tarbijale:\n\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi;\n\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 vaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;\n\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 vaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata t\u00e4psemalt j\u00e4rele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (ttja.ee);\n\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 tea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi;\n\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kui \u00fcks nendest eelnevatest tingimustest ei ole t\u00e4idetud, kaalu ostu sooritamata j\u00e4tmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.\nToiduohutusalase seadusandluse aluss\u00e4te on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev k\u00e4itleja, kes peab tarvitusele v\u00f5tma k\u00f5ik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on j\u00f5udnud toit, mida ei saa ohutuks pidada."}
{"text":"Kas s\u00fc\u00fca magusat v\u00f5i mitte?Suhkur on saanud viimastel aegadel suure kriitika osaliseks. Ennevanasti oli v\u00e4ike magus lubatud. Eriti kui see oli s\u00f6\u00f6dud koduse magustoiduna ja koos suhkruga s\u00f5id \u00e4ra ka rohkesti marju. N\u00fc\u00fcd on suhkur igal kujul suhkur, isegi agaavisiirup, raflneerimata suhkur v\u00f5i kallis kookospalmisuhkur pole seedimise seisukohalt \u00fcldse paremad. Ometi on lohutav teada, et ka suhkrut ja s\u00fcsivesikuid laiemalt on kehal ikkagi vaja, lausa igal rakul on neid tarvis, et ellu j\u00e4\u00e4da.K\u00fcsimus ongi hoopis selles, kuidas me magusat s\u00f6\u00f6me. Kui s\u00fc\u00fca kommipakk \u00e4ra igal p\u00e4eval ja t\u00fchja k\u00f5huga, teeb see seedimisele palju kurja ja s\u00f6\u00f6ja muutub ootamatult uniseks ja roidunuks. Kui siia lisada pidev valmistoidu s\u00f6\u00f6mine, j\u00e4\u00e4vad head k\u00f5hubakterid l\u00f5puks n\u00e4lga, samal ajal kui haigusi tekitavad, r\u00f5\u00f5mustavad, seedekulglasse tekivad p\u00f5letikulised pesakesed ja meid hakkab kimbutama \u00fclekaal.Et asja mitte k\u00e4est lasta, soovitavad toiduteadlased s\u00fc\u00fca magusat, sh puuvilju, alati millegagi koos: marjadega, valgurikka piima v\u00f5i koorega. Niisama puuviljamahla t\u00fchja k\u00f5hu peale juua pole ka v\u00e4ga hea m\u00f5te \u2014 samas kui segad seda porgandi omaga, on olukord j\u00e4lle hoopis leebem. Nii ei j\u00e4\u00e4 midagi s\u00f6\u00f6mata, isegi magusroad mitte, kui ampsad juurde naturaalset jogurtit, kasutad magusaga sobivaid v\u00fcrtse ja eelistad mis tahes magustoidu juures toitainerikkaid marju. Ka on hea j\u00e4lgida seda, et magustoit j\u00e4\u00e4ks siiski teiseks roaks p\u00e4rast k\u00f6\u00f6giviljarikast pearooga. Kuigi see teadmine k\u00f5lab uuelt, siis igap\u00e4evaste s\u00f6\u00f6made juures meenutab see jutt v\u00e4ga vanaema oma.KUIDAS KASUTADA MUSTI PLOOME?Lisaks kissellile sobib must ploom h\u00e4sti ka puuviljasalatitesse, k\u00fcpsetistesse, toorkookide p\u00f5hjasegusse, kommivaaganale, lisaks ka soolastesse toitudesse, kuhu me neid tavaliselt v\u00e4ga lisama ei kipu: liharoogade t\u00e4idiseks, pasteetidesse, pajaroogadesse, kastmetesse, suppidesse - n\u00e4iteks bor\u0161ileemes teeb m\u00f5ni must ploom lausa imet ning j\u00e4neselihaga sobib must ploom kui valatult. Prantslastele meeldib musti ploome armanjakis leotada ja neid siis kookides, k\u00fcpsistes ning j\u00e4\u00e4tise valmistamisel kasutada.\u0160OKOLAADIKOOK MUSTADE PLOOMIDEGAKaerahelbed on \u00fched m\u00f5nusamad teraviljad, aidates kaasa seedimisele. Lisaks on need t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikud oma valgulise koostise poolest.8-10-LE150 g t\u00fckeldatud musti ploome, 80 ml konjakit v\u00f5i magusat \u00fcrdilik\u00f6\u00f6riTAINAS: 300 g hakitud tumedat \u0161okolaadi 150 g v\u00f5it\u00fckke 5 muna - kollane ja valge eraldatud n\u00e4puotsaga soola 3 sl suhkrut vormi m\u00e4\u00e4rimiseks v\u00f5id ja magustamata kakaopulbritKuumuta potis lik\u00f6\u00f6r ja t\u00f5sta sinna sisse t\u00fckeldatud mustad ploomid. Kuumuta veidi, kuna suurem osa vedelikust on aurustunud. T\u00f5sta k\u00f5rvale ning jahuta.M\u00e4\u00e4ri 22 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ahju vorm v\u00f5iga ja puista \u00fcle kakaopulb riga. T\u00f5sta kastrulisse t\u00fckeldatud v\u00f5ija hakitud \u0161okolaad ning lase h\u00e4sti vaiksel kuumusel sulada. Sega \u00fchtlaseks ja lisa lik\u00f6\u00f6ri-ploomisegu.Eralda munakollased valgetest ja sega munakollased \u0161okolaadisegu sisse.Vahusta munavalged kergeks vahuks. Lisa \u00fckshaaval 3 sl suhkrut ja vahusta edasi, kuni saad tulemuseks tugeva ja tiheda munavalgevahu. \u00dchenda esmalt kolmandik munavalgevahust \u0161okolaadiseguga, sega ettevaatlikult l\u00e4bi ja lisa \u00fclej\u00e4\u00e4nud vaht. Sega taas ettevaatlikult l\u00e4bi ja kalla segu ettevalmistatud k\u00fcpsetusvormi.T\u00f5sta k\u00fcpsetusvorm 160 kraadini kuumutatud ahju umbes 45 minutiks. T\u00f5sta ahjust v\u00e4lja ning jahuta. Kook s\u00e4ilib mahlasena m\u00f5ne p\u00e4eva.SIDRUNI-POSSET MAASIKA-PIPARM\u00dcNDISALSAGAK\u00f5ige levinum koore kalgendaja on sidrun. Vajad lihtsalt midagi happelist ja selle t\u00f6\u00f6 teevad sama h\u00e4sti \u00e4ra ka laim, greip v\u00f5i teised tsitruselised. Ka rabarberist, astelpajust ja isegi tikritest v\u00e4lja pressitud mahl toimib! Esmalt tasuks aga siiski katsetada klassikaga. V\u00e4rvilaiguks heledal kreemil on maasikamagus ja piparm\u00fcndiv\u00e4rske salsa.400 ml 35% r\u00f5\u00f5ska koort 75 g suhkrut 1suurema sidruni mahl (60 ml) ja riivitud koorMAASIKASALSA:12 v\u00e4rsket maasikat 1 peot\u00e4is v\u00e4rskeid piparm\u00fcndilehti 1 laimi koor ja mahl 1 sl suhkrutKuumuta koort ja suhkrut koos sidrunikoorega, kuni tekivad esimesed keemismullikesed ja kogu suhkur on sulanud. T\u00f5sta pott kuumalt pliidilt k\u00f5rvale ja sega v\u00e4hehaaval, pidevalt segades hulka sidrunimahl. Vala klaasidesse v\u00f5i magustoidupokaalidesse ja t\u00f5sta paariks-kolmeks tunniks k\u00fclmkappi, kus see kalgendub m\u00f5nusaks kreemiks.Salsa jaoks t\u00fckelda maasikad ning sega v\u00e4rskelt pressitud laimimahla, riivitud laimikoore, suhkru ja hakitud piparm\u00fcndiga. T\u00f5sta enne s\u00f6\u00f6mist kreemile.Hea teada!1620. aastast p\u00e4rit \u00f5ukonna-p\u00e4evikus leidub m\u00e4rge, et kuningas Charles I ihuarst oli m\u00e4\u00e4ranud tema kuningliku k\u00f5rguse tervise turgutami seks just nimelt sooja posset\u2019d.SUURTE TAPIOKIP\u00c4RLITE EHK BOBA KEETMINE JOOKIDE JAOKSSuured p\u00e4rlid vajavad keemiseks palju vett. Etteleotamist - nagu v\u00e4ikeste p\u00e4rlite korral - need ei kannata, kuna lagunevad siis laiali.Vala 4 sl p\u00e4rleid 2 liitri tugevalt keeva vee sisse. Keera kuumus keskmiseks ja keeda p\u00e4rleid 1 tund. P\u00e4rlid peavad muutuma suuremaks ja l\u00e4bipaistvaks (osal v\u00f5ivad sisse j\u00e4\u00e4da valged t\u00e4pid). Kurna p\u00e4rlid ja lase kohe s\u00f5elal \u00fcle j\u00e4\u00e4k\u00fclma veega. Edasi pane need kindlasti 500 ml k\u00fclma (!) maitset ja v\u00e4rvi andva vedeliku sisse likku - nt sobib suhkruga maitsestatud kange Earl Grey tee v\u00f5i mustas\u00f5stramoosist tehtud kange morss.Hoia seal \u00f6\u00f6 l\u00e4bi. Valmis p\u00e4rleid s\u00e4ilita samas vedelikus klaaspurgis k\u00fclmikus ja tarvita kolme-nelja p\u00e4eva jooksul.MANGOSMUUTI PUNASE BOBAGAMahlased ampsud, mida on samas kerge transportida.1 kogus keedetud bobat ehk tapiokip\u00e4rleid 3 sl karkade- ehk hibiskuseteed 500 ml vett 2 k\u00fcpset mangot - puhastatult ja t\u00fckeldatult (v\u00f5i 5 dl k\u00fclmutatud mangokuubikuid); 3 dl mandlipiima v\u00f5i maitsestamata jogurtit 1 sl sidrunimahla 2 tl mett soovi korral 6 j\u00e4\u00e4kuubikut v\u00e4rsket mangotLase vesi keema, lisa karkadetee ja keeda madalal kuumusel 10 minutit. Kurna ja jahuta. Pane keedetud boba \u00fcle\u00f6\u00f6 maitsestuma ja v\u00e4rvi koguma (sellest kogusest saab kuni 8 portsu).J\u00e4rgmisel hommikul blenderda \u00fclej\u00e4\u00e4nud ained kreemjaks smuutiks, vala kahte klaasi ja lisa 2 supilusikat\u00e4it punast bobat.MANDLIJAHU-NURMENUKUKUKLIDGluteeni- ja rasvavabad paleokuklid hoiavad vormi t\u00e4nu India teelehe ehk ps\u00fclliumi seemnete suurele paisumisv\u00f5imele. Peot\u00e4is v\u00e4rskeid nurmenukulehti ja -\u00f5isi lisab kevade maitset ja aroomi. Laktoositalumatud v\u00f5ivad kreemi p\u00f5hjaks kasutada kaerakoort.170 g mandlijahu 5 sl ps\u00fclliumiseemneid (nt Piprapoest) 0,3 tl soola 2 tl k\u00fcpsetuspulbrit 24 nurmenukulehte - hakitult 2 sl nurmenukusiirupit 1 tl valgeveini\u00e4\u00e4dikat 3 M-suuruses munavalget 230 ml keeva vettNURMENUKUKREEM: 3 sl nurmenukusiirupit 1 tl Demerara suhkrut 50 g toorjuustu 150 ml 35% r\u00f5\u00f5ska koort kaunistuseks peot\u00e4is nurmenuku\u00f5isiSega kausis mandlijahu, ps\u00fclliumiseemned, sool, k\u00fcpsetuspulber ja peeneks hakitud nurmenukulehed.Lisa lahtiklopitud munavalged, valgeveini\u00e4\u00e4dikas ja nurmenukusiirup. Sega kergelt l\u00e4bi ja segamist j\u00e4tkates vala kohe peale keev vesi. Sega hoogsalt \u00fchtlaseks tainaks ja j\u00e4ta 30 minutiks paisuma.Kuumuta ahi 175 \u00b0C - soovitatavalt p\u00f6\u00f6rd\u00f5hure\u017eiimis. Vormi m\u00e4rgade k\u00e4te vahel 12 kuklikest ja aseta k\u00fcpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. K\u00fcpseta ahjus 15 minutit, siis keera kuumus 165 \u00b0C ja k\u00fcpseta veel 25 minutit. Ara ahjuust ava! Kuklikesed l\u00e4hevad pealt p\u00e4ris pruuniks, aga seest on mahlased.Kuni kuklid jahtuvad, valmista kreem. Vahusta kreemiained k\u00f5ik korraga tugevaks vahuks.L\u00f5ika jahtunud kuklid pooleks, t\u00f5sta peale kuhil nurmenukukreemi ja kaunista nurmenuku\u00f5itega.TERVISES\u00d5BRA RABARBERIMOOS \u0421HI\u0410-SEEMNETE JA MEEGARustikaalsele t\u00e4isteraspeltajahust p\u00f5hjale seatuna sobib lihtne hapukoorega kapsat\u00e4idis nagu valatult.600\u00a01 liiter t\u00fckeldatud rabarberit 100 ml vett 4 sl chia-seemneid 5-6 sl vedelat mettVala rabarber ja vesi potti. Pane vett esialgu veidi v\u00e4hem, vajadusel saad seda lisada. Keeda madalal kuumusel ilma kaaneta lO minutit, kuni rabarber on pehme.Tambi pudrunuiaga v\u00f5i saumikserit kasutades mass veidi p\u00fcreesemaks, aga m\u00f5ni rabarberit\u00fckk v\u00f5ib ka sisse j\u00e4\u00e4da.Lase moosil jahtuda u 45 kraadini, et mee-ens\u00fc\u00fcmid ega chia-seemnete \u00f5rnad oomega-3-rasvhapped ei saaks kuumuses kannatada. Sega hulka chia-seemned ja vedel mesi. T\u00f5sta moos purki(desse) ja hoia k\u00fclmkapis.HAPUPIIMA-LEIVAPUDI V\u00c4RSKETE MARJADEGA\u201cTudi-ludi, hapupiimapudi, v\u00f5ta lusikas ja helbi.\u201d Kardemon annab lapsep\u00f5lve lihtsale magustoidule pealinna maitset.800 ml 3,8-4,2% hapendatud t\u00e4ispiima 120 g hapukoort 4 sl heledat kreemjat mett v\u00f5i naturaalset suhkrut 0,25 tl kardemoni 4-6 viilu (160-240 g) musta rukkileiba paar peot\u00e4it mustikaid, mureleid ja maasikaidVispelda kokku hapupiim, hapukoor, mesi v\u00f5i suhkur ja kardemon. L\u00f5ika v\u00f5i pudista leib kuubikuteks ja sega hapupiimasegusse. Lase pool kuni kolmveerand tundi seista, kuni leib muutub pehmeks.Kaunista klaasid maasika-ja mustikaviiludega - l\u00f5ika maasikatest ja mustikatest 1 mm paksused viilud ja suru tihedalt vastu klaasi \u00e4\u00e4rt. Vala pudi klaasidesse ja kuhja peale v\u00e4rskeid marju.MAASIKAGALETT T\u00dc\u00dcMIANI JA LAIMIGAMarjapirukas, mis valmib vaid minutitega.TAINAS: 220 g nisujahu, 100 g maisijahu, 60 g suhkrut, 0,5 tl soola, 120 g v\u00f5id, 100 ml k\u00fclma vettT\u00c4IDIS: 400 g maasikaid, 50 g suhkrut ja natuke pealeraputamiseks, l tl vanilliekstrakti, 0,5 laimi mahl ja koor, 2 tl maisit\u00e4rklist, 2 sl hakitud t\u00fc\u00fcmiani, pealeraputamiseks tuhksuhkrutGaleti valmistamiseks sega kokku jahud, suhkur ja sool. Lisa v\u00f5it\u00fckid ning k\u00fclm vesi. T\u00f6\u00f6tle tainas \u00fchtlaseks palliks, m\u00e4ssi toidukilesse ning t\u00f5sta k\u00fclmkappi pooleks tunniks tahenema.T\u00e4idise valmistamiseks viiluta maasikad, lisa suhkur, vanilliekstrakt, laimimahl, hakitud t\u00fc\u00fcmian ning maisit\u00e4rklis. Sega \u00fchtlaseks.Rulli tahenenud tainas ringikujuliseks ja t\u00f5sta k\u00fcpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. T\u00f5sta taina keskele t\u00e4idis ja voldi servad maasikasegule. Puista peale natuke suhkrut ning t\u00f5sta pirukas 180-kraadisesse ahju 35 minutiks k\u00fcpsema. Enne serveerimist lase ahjust v\u00e4lja tulnud galetil natuke jahtuda, raputa peale tuhksuhkrut ning serveeri soojalt.MUSTIKAKISSELL KAMA-KOHUPIIMAVAHUGAMustikakisselli t\u00e4ienduseks sobivad nii vanillij\u00e4\u00e4tis, vahukoor kui ka vana hea kohupiima-kamavaht. Kui soovid, v\u00f5id neid kissellile panna ka korraga.MUSTIKAKISSELL: 8 dl vett 5 dl mustikaid 2-3 sl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 2 sl kartulit\u00e4rklistKOHUPIIMA-KAMAVAHT: 2 dl 35% koort 2-3 sl suhkrut l tl vanillsuhkrut 200 g kohupiima 2-3 sl rukkikama soovi korral veidi sidrunimahlaT\u00f5sta potti vesi, mustikad, suhkur ja vanillsuhkur. Lase keema t\u00f5usta, alanda kuumust ja keeda siis 10 minutit. Sega t\u00e4rklis v\u00e4hese k\u00fclma veega ja kalla \u00fchtlase nirena ja pidevalt segades mustikasupi sisse. Kuumuta keemiseni ning t\u00f5sta siis tulelt ja jahuta. Kisselli pinnale v\u00f5id puistata pisut suhkrut, nii v\u00e4ldid kile tekkimist.Kohupiima-kamavahu jaoks vahusta koor koos suhkru ja vanillsuhkruga kohevaks. Lisa kohupiim ja kama ning sega \u00fchtlaseks. Soovi korral maitsesta tibakese sidrunimahlaga. Serveerides t\u00f5sta taldrikusse mustikakisselli ja pane sinna keskele kohupiima-kamavahtu.KIIRKOOK TIKRITEGASega, vala vormi, k\u00fcpseta ja s\u00f6\u00f6. Laimikoor sobib siia buketti jumalikult.6-8-LE250 g tikreid 6 muna 2-3 sl suhkrut 1 tl soola 1 laimi koor 2 dl nisujahu 2,5 dl piima 75 g v\u00f5idKuumuta ahi 200 \u00b0C. Pane v\u00f5it\u00fckid ahjuvormi ja t\u00f5sta vorm ahju, kuni v\u00f5i on sulanud ja kuum.Klopi lahti munad, lisa suhkur, sool, laimikoor, l\u00e4bi s\u00f5ela jahu ja viimasena piim.Edasi tegutse nii, nagu k\u00fcpsetaksid omletti. Vala koogisegu kuumale pannile ja sega kergelt l\u00e4bi, et sulav\u00f5i satuks tainasse. Jaota peale tikrid ja pane tagasi ahju.K\u00fcpseta 15-18 minutit, serveeri kuumalt.MUSTIKA-HAPUPIIMA-PLAADIKOOKVanaema p\u00e4randus - mustika-hapupiima-plaadikas. Veel metsasoojad mustikad, veidi v\u00f5id, muna, hapupiima ja jahu - nii lihtne on olla mustikav\u00f5lur.300 g mustikaid 130 g pehmet v\u00f5id 130 g + 2 sl suhkrut 1 muna 1,5 dl hapendatud t\u00e4ispiima 300 g nisujahu 2 tl k\u00fcpsetuspulbrit 1 tl soola 1 sidruni riivitud koorKuumuta ahi 175 \u00b0C. Vahusta pehme v\u00f5i 130 g suhkruga heledaks vahuks. Lisa muna, sool ja sidrunikoor, vahusta \u00fchtlaseks.Sega 2 supilusikat\u00e4it jahu mustikatega. \u00dclej\u00e4\u00e4nud jahu sega k\u00fcpsetuspulbriga.Lisa v\u00f5i-munavahule vaheldumisi jahu ja hapupiim. Viimasena sega tainasse mustikad.Kalla tainas k\u00fcpsetuspaberiga vooderdatud vormi, tasanda pind ja raputa \u00fcle 2 supilusikat\u00e4ie suhkruga. K\u00fcpseta 30-35 minutit, kuni tikk v\u00e4ljub puhtana.HEA TEADARetsept on m\u00f5eldud 32 x 22 cm ahjuvormi jaoks, kahekordsest kogusest saad suure ahjuplaadit\u00e4ie.KAERAHELBEMUFFINID \u00d5UNAT\u00dcKKIDE JA P\u00c4HKLITEGAKaneelih\u00f5ngulised \u00f5una- ja p\u00e4hklit\u00fckkidega patsikesed sobivad kaasa pakkida nii kooli kui ka seenemetsa.80 g rafineerimata suhkrut 100 g kaerahelbeid 200 g nisujahu 1 tl kaneeli 2 tl k\u00fcpsetuspulbrit 0,5 tl soola 2 lahtiklopitud M-suuruses muna2,5 dl \u00f5unakastet (kodumaine valmistoode) 4 sl rapsi\u00f5li 1 \u00f5un 50 g hakitud metsp\u00e4hkleid veidi suhkru-kaneeliseguSega omavahel kokku suhkur, kaerahelbed, nisujahu, kaneel, k\u00fcpsetuspulber ja sool. Siis lisa lahtiklopitud muna, \u00f5unakaste ja rapsi\u00f5li. Sega tainas \u00fchtlaseks. Viimaks lisa v\u00e4iksemateks t\u00fckkideks l\u00f5igatud \u00f5un ja hakitud metsp\u00e4hklid. Sega l\u00e4bi.Lase tainal enne k\u00fcpsetamist 10-15 minutit seista ja jaga siis muffinivormidesse. Puista peale \u00f5huke kiht suhkru-kaneelisegu. K\u00fcpseta 200-kraadises ahjus umbes 18 minutit, kuni muffinid on k\u00fcpsenud kuldseks.RIISIPUDING PUUVILJAKOMPOTIGAV\u00e4ga lihtsast riisipudingust saad teha uhke magustoidu, kui pudingut katab hapukas assortiikompott ja peale oled puistanud ohtralt p\u00e4hkleid. Sobivad ka kergelt r\u00f6stitud p\u00e4evalille-ja k\u00f5rvitsaseemned.4-LE1 purk kookospiima 200 g pudruriisi 2 sl agaavisiirupit n\u00e4puotsaga soola 2 tl vanilliekstrakti 0,5 tl kaneeli 250 ml taimset piima kaunistamiseks peot\u00e4is Kreeka p\u00e4hkleidKOMPOTT: 750 g pirne 500 g ploome 500 g \u00f5unu peot\u00e4is karusmarju 1 laim 50 g suhkrut 1 sl maisit\u00e4rklist 1 kaneelikoorPane riis piimaga \u00f5rnal tulel keema. Lisa keeduvette agaavisiirup, vanilliekstrakt ja sool. Keeda, kuni riis muutub pehmemaks, ja lisa siis kookospiim. Keeda natuke veel, kuni konsistents on m\u00f5nusalt kreemjas. N\u00fc\u00fcd lisa kaneel ja sega puder kohevaks.Kompoti jaoks lisa k\u00f5ik selle komponendid, v.a t\u00e4rklis, potti. Laim l\u00f5ika viiludeks. Kui vaja, lisa poti p\u00f5hja veidike vett. Lase kompotil podiseda, kuni viljad muutuvad pehmeks, siis lisa maisit\u00e4rklis ja lase veel natuke podiseda.T\u00e4ida pokaalid riisipudinguga ja peale pane hapukat puuviljakompotti. Kaunista Kreeka p\u00e4hkli ja riivitud laimikoorega.NIPP!Riisipudingut v\u00f5id muidugi teha ka tavalisest piimast keedetud pudruga, kuhu oled sisse seganud vanilliga maitsetatud vahukoore."}
{"text":"Amet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi turustaja eestP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet (PTA) hoiatab tarbijaid ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi Tonerin turustaja eest. K\u00e4itleja m\u00fc\u00fcb toidulisandit veebilehe https:\/\/tonerin.store\/et\/ ja telefonim\u00fc\u00fcgi kaudu. Kuna toidulisandile esitatud v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele ja koostis pole teada, petetakse sedasi tarbijate usaldust ja ohustatakse tervist.PTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse s\u00f5nul ei ole P\u00f5llumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada. \u00abVeebilehel esitatakse toidulisandile ebat\u00f5eseid ja keelatud v\u00e4iteid, nagu n\u00e4iteks k\u00f5rvaldab peavalu, n\u00f5rkuse kehas, iivelduse, taastab n\u00e4gemise,\u00bb kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada v\u00e4iteid, viidates selle meditsiinilisele m\u00f5jule, kui antud v\u00e4ide ei ole t\u00f5endatud. \u00abToidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi,\u00bb j\u00e4tkab ta.\nK\u00e4esoleval juhul on tegemist Araabia \u00dchendemiraatidesse registreeritud ettev\u00f5ttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info m\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettev\u00f5tte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist \u00fcle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. K\u00f5ik Eestis m\u00fc\u00fcdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.\nSoovitused tarbijale:\n\n\n\tkontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi;\n\tvaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;\n\tvaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata t\u00e4psemalt j\u00e4rele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (ttja.ee);\n\ttea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi;\n\tkui \u00fcks nendest eelnevatest tingimustest ei ole t\u00e4idetud, kaalu ostu sooritamata j\u00e4tmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.\n\n\nToiduohutusalase seadusandluse aluss\u00e4te on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev k\u00e4itleja, kes peab tarvitusele v\u00f5tma k\u00f5ik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on j\u00f5udnud toit, mida ei saa ohutuks pidada."}
{"text":"P\u00e4rnu mehele lubati 6000 eurot, j\u00e4i ilma enam kui 5900 eurostKolmap\u00e4eval, 7. juunil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et maikuus helistati 50-aastasele P\u00e4rnu mehele ja \u00f6eldi, et tal on kr\u00fcptovaluuta tehingu eest saada 6000 eurot.\nHelistaja juhendamisel laadis mees enda arvutisse AnyDesk programmi ja registreeris end veebilehe Binance kasutajaks.\nSeej\u00e4rel tegi mees helistaja soovitusel LHV panka konto, kuhu kandis tehingu tegemiseks vajamineva raha.\nMai l\u00f5pus teatati talle, et raha\u00fclekandeks tuleb tal teha konto ka Krakenis, mida mees ka tegi. Seej\u00e4rel tehti mehe kontolt kr\u00fcptoraha vahendusfirmade kaudu kaardimaksena \u00fclekandeid, misj\u00e4rel \u00f5hutati meest kr\u00fcptoraha vahendusfirma kaudu t\u00e4iendavalt raha juurde maksma.\nTekitatud rahaline kahju on \u00fcle 5900 euro."}
{"text":"Pressin\u00f5ukogu tegi Raplamaa S\u00f5numite kohta tauniva otsuseTALLINN, 8. juuni, BNS \u2013\u00a0Pressin\u00f5ukogu arutas Andi Liblikmani kaebust 19. aprillil Raplamaa S\u00f5numites ilmunud artikli \"Kehtna valla suhtes on esitatud korruptsioonikahtlus\u201c peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.\nArtikkel r\u00e4\u00e4gib sellest, et Kehtna valla haljasalade hooldushankes osales ka valla juristi Andi Liblikmani firma.\nAndi Liblikman kaebas Pressin\u00f5ukogule, et artiklis on avaldatud tahtlikult valeinfot. Kaebaja m\u00e4rgib, et artiklist j\u00e4reldub, et teda kahtlustatakse v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistatakse korruptiivse teo toimepanemises, kuigi samas ei ole politsei- ja piirivalveamet algatanud tema suhtes v\u00e4\u00e4rteo- ega ka s\u00fc\u00fcteomenetlust korruptiivse teo toimepanemise episoodi uurimiseks.\nKaebaja lisas, et talle ei ole esitatud kahtlustust ega s\u00fc\u00fcdistust korruptiivse teo toimepanemise kohta ning samuti ei toimu kohtumenetlust, kus ta oleks kohtualune. Kaebaja m\u00e4rgib, et artiklis on valev\u00e4ide, nagu oleks tal ligip\u00e4\u00e4s valla dokumentidele ja nende koostamisele ning v\u00f5imalus neid endale kasulikult suunata. Kaebaja lisas, et artiklis vastab t\u00f5ele, et hanke \u00fcle teostas j\u00e4relevalvet rahandusministeerium, kuid j\u00e4relevalvemenetlus l\u00f5petati. Kaebaja ei ole rahul, et talle s\u00f5na ei antud ning vastulauset ei pakutud. Samuti ei parandanud leht valeinfot.\nRaplamaa S\u00f5numid vastas Pressin\u00f5ukogule, et teema t\u00f5status sellest, et valla haljasalade hooldushanke valikust k\u00f5rvale j\u00e4etud firma esitas vaide n\u00f5udega tunnistada kehtetuks Kehtna vallavalitsuse poolt korraldatud haljasalade hoolduse hange k\u00f5ikides osades, kus osales kaebaja firma. Vaide esitajal oli tekkinud kahtlus, et Andi Liblikmanil v\u00f5is ametist tulenevalt olla ligip\u00e4\u00e4s valla dokumentidele ja nende koostamisele. Artikli autor ei ole uudisloos andnud hinnangut Kehtna vallavalitsuse poolt korraldatud haljasalade hoolduse hankele ja selle tulemustele, vaid kirjeldanud vaide esitamise asjaolusid ja seda, et esitatud vaide alusel alustas rahandusministeerium j\u00e4relevalvemenetlust.\nKuna vallavalitsus on kohalikku v\u00f5imu teostav asutus, mille tegevusest on kodanikel \u00f5igus teada saada, pidas toimetus vajalikuks juhtunut k\u00e4sitleda. Toimetus ei pidanud vajalikuks suhelda Andi Liblikmaniga, kes toimetuse hinnangul oli selles juhtumis k\u00f5rvaline isik \u2013 otsuse hanke v\u00f5itja kohta tegi vallavalitsus ja nende seisukoht on artiklis \u00e4ra toodud. Toimetus muutis 19. aprillil oma veebivariandis valla palvel uudise pealkirja selliseks: \u201eRahandusministeerium uurib Kehtna vallas l\u00e4bi viidud hanke seadusp\u00e4rasust\u201d ja pakkus vallavanemale vastulause v\u00f5imalust, kuid toimetusele saadetud tekst ei olnud sisuliselt vastulause. 26. aprillil ilmus Raplamaa S\u00f5numites ka uudis \u201eRahandusministeerium l\u00f5petas Kehtna vallavalitsuse suhtes j\u00e4relevalvemenetluse\u201d.\nPressin\u00f5ukogu otsustas, et Raplamaa S\u00f5numid rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti, mis n\u00e4eb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik \u00e4ra kuulama k\u00f5ik osapooled. Pressin\u00f5ukogu hinnangul oleks pidanud Andi Liblikmanile artiklis s\u00f5na andma, sest ta on konflikti osapool ja teda s\u00fc\u00fcdistatakse korruptsioonis. Kuigi vald osapoolena sai s\u00f5na ja vallavanem vastas artiklis enamikule etteheidetest, siis artiklis oleks kaebaja pidanud saama v\u00f5imaluse kommenteerida s\u00fc\u00fcdistust, miks tema ettev\u00f5te loodi just hanke ajaks.\nLeht avaldas otsuse veebis 1. juunil ja paberlehes 7. juunil.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"P\u00e4rnakas kaotas kelmile suure summaPolitsei asus uurima juhtumit, kus P\u00e4rnus elav 50aastane mees kaotas kelmile pea 6000 eurot.\nNimelt helistati mais p\u00e4rnakale ja \u00f6eldi, et tal on kr\u00fcptovaluuta tehingu eest saada 6000 eurot. Helistaja juhendamisel laadis mees enda arvutisse AnyDeski programmi ja registreeris end veebilehe Binance kasutajaks. Seej\u00e4rel tegi mees helistaja soovitusel LHV panka konto, kuhu kandis tehingu tegemiseks vajamineva raha. Mai l\u00f5pus teatati talle, et raha\u00fclekandeks tuleb tal teha konto ka Krakenis, mida mees\u00a0tegigi. Seej\u00e4rel tehti tema kontolt kr\u00fcptoraha vahendusfirmade kaudu kaardimaksena \u00fclekandeid, misj\u00e4rel \u00f5hutati teda kr\u00fcptoraha vahendusfirma kaudu raha juurde maksma.\nOhvrile tekitatud rahaline kahju \u00fcletab 5900 eurot.\nJuhtunu asjus alustati kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis k\u00e4sitleb kelmust. Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse loomise teel m\u00e4\u00e4ratakse rahaline karistus v\u00f5i kuni kolmeaastane vangistus.\n"}
{"text":"Raivo K\u00fc\u00fct: kuidas usaldada heategevust, kui usaldus on murtud?   Eesti annetuskultuur ja -keskkond on aasta aastalt j\u00f5udsalt arenenud ning Johanna-Maria Lehtmele ja MT\u00dc-le Slava Ukraini langenud kahtlusevari ei tohi heita varju kogu sektori tegevusele. Nii nagu igas valdkonnas peame ka heategevuseks annetamisel muutuma teadlikumaks ja n\u00f5udlikumaks, kirjutab Raivo K\u00fc\u00fct.   Rahvusvahelise heategevuse uuringu World Giving Indexi annetamise edetabeli andmetel oli Eesti 2017. aastal heategevuseks annetamise edetabelis enam kui saja riigi v\u00f5rdluses 84. kohal (annetajaid 22 protsenti elanikest). 2022. aastaks oli Eesti t\u00f5usnud juba edetabeli 34. kohale. Eelmisel aastal leidis \u00fchtekokku 43 protsenti meie kaasmaalastest v\u00f5imalusi annetamiseks. Heategevuse m\u00e4\u00e4ra kasv ja \u00fchiskonna suurem kaasatus annetamisse n\u00e4itab \u00fchiskonna k\u00fcpsust, kodanikuks olemise vastutustunnet ja empaatiav\u00f5imet. Inimesed m\u00f5istavad, et lisaks riigi tegutsemisele saab iga\u00fcks ise kiirelt ja paindlikult aidata abivajajaid koondudes kodaniku\u00fchiskonnana vaba\u00fchendustesse v\u00f5i usaldades ja toetades nende tegevust. Eestis koguti 2022. aastal annetusi 62,8 miljonit eurot, kui j\u00e4tta arvestamata anon\u00fc\u00fcmsete annetuskastide ja -telefonide osa. See on suurim annetuste summa Eestis l\u00e4bi aegade. Kui v\u00f5tta aluseks 2021. aastal tehtud annetused kogusummas 54,7 miljonit eurot (anon\u00fc\u00fcmsete annetuste osakaal moodustas sellest 25 protsenti), siis v\u00f5iks spekulatiivselt mullu tehtud annetuste kogusumma ulatuda ligikaudu 80 miljoni euroni. Me oleme olnud tublid ja v\u00e4ljendanud oma soovi aidata h\u00e4dasolijaid. See teeb meile au ja me oleme selle \u00fcle uhked. Annetamisega teeme alati heateo. Me usaldame end heategevusorganisatsiooni k\u00e4tesse, mis annetust k\u00fcsib ja lubab seda kasutada \u00f5ilsatel eesm\u00e4rkidel. Just nendeks lubatud eesm\u00e4rkideks me heateo teemegi. Kahjuks juhtub ka heategevuses olukordi, mis heidavad sellele varju, panevad meid piinlikkust ja ebamugavust ning teatud s\u00fc\u00fctunnet tundma. Johanna-Maria Lehtmele langenud kahtlustuste vari on t\u00e4pselt selline juhtum ja teinud \u00e4revaks paljud annetajad. See on tekitanud palju k\u00fcsimusi stiilis \"kuhu l\u00e4ks minu raha?\", \"kas seda kasutati \u00f5igetel eesm\u00e4rkidel?\", aga v\u00f5ib-olla ka seda laadi m\u00f5tteid, et miks ma ometi neile annetasin v\u00f5i et ma ei tee seda enam kunagi. Ma m\u00f5istan neid vastakaid tundeid ja tunnen ise selles olukorras samamoodi ebamugavalt. Olen siseministeeriumis vastutav kodaniku\u00fchiskonna poliitikakujundamise eest. Selle \u00fcks oluline osa on heategevus, sealhulgas annetamiskeskkond. Alates Venemaa F\u00f6deratsiooni agressioonist Ukrainasse tegelesime ja toetasime erinevaid v\u00f5rgustikke, et Eesti ja eestimaalased saaksid Ukrainat ja ukrainlasi nii Ukrainas kui ka Eestis aidata. Julgustasime inimesi annetama nii oma raha kui ka vaba aega ja muid esemeid ning vahendeid. Teeme seda siiani, sest annetaja teeb head, s\u00fc\u00fc ei lasu annetajal. Minu seisukoht ja uhkustunne meie \u00fchiskonna abivalmiduse \u00fcle ei ole siiski selle \u00fche juhtumi t\u00f5ttu k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6nud. Ma tean, kui paljud heategevusorganisatsioonid tegelevad igap\u00e4evaselt aitamisega, inimeste v\u00f5i loomade heaolu parandamiseks ja keskkonna heaks. V\u00e4ga paljud meie \u00fcmber vajavad seda abi, mida need tublid organisatsioonid pakuvad.\"Annetaja tegutseb alati abivajaja huvides. Ta teeb oma annetuse abivajaja vajadusest l\u00e4htudes.\"Me ei tohi \u00fcksikutest negatiivsetest juhtumistest lasta kustuda oma sisemisel tahtel aidata. Annetaja tegutseb alati abivajaja huvides. Ta teeb oma annetuse abivajaja vajadusest l\u00e4htudes. Ja niipea kui ta on annetuse teinud, on tema oma osa heategevusest korda saatnud. K\u00f5ik, kes annetasid MT\u00dc Slava Ukraini heategevuseks, k\u00f5ik tegid heateo. Aga samal ajal vajame ka vastuseid. Me vajame vastuseid, sest need parandavad meie \u00fchiskonda l\u00f6\u00f6dud haavad ja aitavad meil saada tugevamaks ja teadlikumaks. Aitavad areneda. Ma usun meie \u00f5iguskaitseasutustesse, nende v\u00f5imekusse teha kindlaks need isikud, kes inimeste head tahet aidata kurjasti ja omakasu ajenditel on \u00e4ra kasutanud. Nii saame kindlasti selgust, mis ikkagi t\u00e4pselt juhtus MT\u00dc Slava Ukraini heategevuslike annetustega. Aga ma olen kindel, et ka k\u00f5ik tuleviku petturid v\u00f5i omakasup\u00fc\u00fcdjad, kes inimeste head tahet kasutades rikastuda p\u00fc\u00fcavad, saavad ilmsiks ja v\u00e4\u00e4rilise karistuse. Sest sellised inimesed rikuvad paljude heategevuse eest seisjate ja t\u00e4na igap\u00e4evaselt annetusi koguvate heategijate ausat ja hea nime. Laias laastus v\u00f5ime annetamisel sattuda kas kelmuse v\u00f5i omakasu toimepanemisele. \u00dchel juhul pole annetajal kavatsustki heategevusega tegeleda ja ta loob annetajalt annetuse saamiseks pettekujutelma, et keegi vajab abi v\u00f5i et tema seda abi annab. See ei erine mitte kuidagi \u00fcksk\u00f5ik millisest muust kelmusest, v\u00e4lja arvatud oma erilise k\u00fc\u00fcnilisuse poolest kasutades \u00e4ra inimeste kaastundlikkust. Teisel juhul v\u00f5ib juhtuda, et kogutavat annetust kasutatakse lisaks eesm\u00e4rgip\u00e4rasusele ka omakasu ajenditel. M\u00f5lemal juhul vastutab ikkagi konkreetne isik, kes sellise s\u00fc\u00fcteo toime paneb, mitte annetaja. Aga kas ma saaksin olla kuidagi teadlikum? Kuidas ma saaksin ise kuidagi v\u00f5imalikke riske \u00e4ra hoida? Esimene asi on meie sisetunne, kas mul tekib usaldus annetuse k\u00fcsija ja organisatsiooni eesm\u00e4rgi suhtes v\u00f5i tekitab see kahtlusi. Juhinduda tuleb oma sisetundest. Vestelge ja tundke huvi, see n\u00e4itab \u00fchtlasi ka lugupidamist, uurige annetuse koguja tausta kohta. Kellega on tegu, miks just nemad, mis nende suurem eesm\u00e4rk on ja kui suur m\u00f5ju sellel annetusel on? K\u00fcsige, kas on olemas avatud ja l\u00e4bipaistev kommunikatsioon annetuste ja nende kasutuse \u00fcle. Kui palju annetustest kulub organisatsiooni kuludeks ja kas \u00fchingul on vastutustundlik juhtimine ning paigas j\u00e4relevalve protsessid. Kui saadud vastused teid ei veena, siis annetage oma raha m\u00f5nele teisele organisatsioonile, mis neile k\u00fcsimustele vastata suudab. Vestlusel saadud info alusel tasub teha taustauuringut, et oma veendumust kasvatada. Heategevuskeskkonna kujundamisel teeme head koost\u00f6\u00f6d oma strateegilise partneri Vaba\u00fchenduste Liiduga. Nende eestvedamisel on koostatud annetuste kogumise hea tava. Hea tavaga liitujad panustavad l\u00e4bipaistvatesse kokkulepetesse annetuste kasutamisel ja kindlustavad, et abi j\u00f5uaks abivajajani. Kokkuleppega liitunud 162 organisatsiooni on lubanud, et t\u00e4idavad hea tava reegleid, informeerivad annetajaid t\u00e4pselt annetuste kasutamisest ja pakuvad igak\u00fclgset infot organisatsiooni telgitaguste kohta. Nimekiri neist on leitav siit. Annetades olen alati p\u00fc\u00fcdnud juhinduda \u00fclalnimetatust, et kindlustunne annetuste koguja aususe kohta saada. Suurem osa minu annetustest ei ole n\u00f5udnud s\u00fcgavat kontrolli. Annetuse k\u00fcsijad on olnud tublid, pole j\u00e4tnud kunagi kahtluse varju ja peale annetust on mul hea ja uhke tunne. Olen annetanud Toidupangale poodides toidu kogumisaktsioonides, aidanud kooli alguses v\u00e4hekindlustatud lastele koolivahendeid hankida, J\u00f5ulutunneli annetusnumbritel helistanud v\u00f5i annetanud kirikute annetuskarpide kaudu ja pandipakendi tagastamisel. Ait\u00e4h k\u00f5ikidele annetajatele ja heategevusorganisatsioonide esindajatele, kes te igap\u00e4evaselt seisate silmitsi abivajajate mure ja annetajatega, m\u00e4rkate ja v\u00f5imaldate meil head teha!\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Prokuratuur vaidlustas Nikolai Ossipenko vabastamise riigikohtusTALLINN, 8. juuni, BNS \u2013 Prokuratuur vaidlustas riigikohtus Tartu ringkonnakohtu m\u00e4\u00e4ruse, millega korruptsioonikuritegudes kahtlustatav Ida-Virumaa \u00e4rimees Nikolai Ossipenko vabastati vahi alt, sest leiab, et vabaduses v\u00f5ib Ossipenko j\u00e4tkata kuritegude sooritamist, kirjutab P\u00f5hjarannik.\n\"Prokuratuur vaidlustas Tartu ringkonnakohtu m\u00e4\u00e4ruse ning taotleb riigikohtult Ossipenko vahi alla v\u00f5tmist, sest prokuratuuri hinnangul saab vaid nii \u00e4ra hoida uute kuritegude toimepanemist ja menetlusest k\u00f5rvalehoidmist,\" lausus Viru ringkonnaprokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kristiina Kivari.\nTartu ringkonnakohus otsustas 24. mail Nikolai Ossipenko vahi alt vabastada, kuna leidis, et tema j\u00e4tkuv vahi all hoidmine ei ole p\u00f5hjendatud.\u00a0Ringkonnakohus t\u00fchistas Viru maakohtu 28. aprilli m\u00e4\u00e4ruse, millega rahuldati riigi peaprokur\u00f6ri taotlus kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahi all pidamiseks rohkem kui 6 kuud.\u00a0\nRingkonnakohtu hinnangul ei olnud p\u00f5hjendatud Ossipenko suhtes t\u00f5kendina vahistamine. Asja anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4htus ringkonnakohtule, et \u00fcle 6 kuu vahistamise pikendamist taotles prokuratuur alusel, et kriminaalasi on hinnatav eriti keeruka ja mahukana.\u00a0\nEhkki kahtlustatavaid on mitmeid ei andnud see ringkonnakohtu hinnangul veel alust j\u00e4relduseks, et tegemist oleks eriliselt keeruka v\u00f5i mahuka kriminaalasjaga. Ossipenko j\u00e4tkuv vahi all pidamine lihtsalt t\u00f5endite vormistamise ning s\u00fc\u00fcdistusakti koostamise t\u00f5ttu ei olnud ringkonnakohtu hinnangul p\u00f5hjendatud.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Volikogu kinnitas Tartu abilinnapeaks Meelis LeidtiTALLINN, 8. juuni, BNS \u2013 Tartu linnavolikogu kinnitas neljap\u00e4eval rahanduse ja linnavara valdkonna uueks abilinnapeaks erakond Isamaa liikme Meelis Leidti.\nMeelis Leidti toetas 43 volikogu liiget, vastuh\u00e4\u00e4li ei antud. Meelis Leidt liitus Isamaaga p\u00e4rast viimaseid kohalikke valimisi 2021. aastal. Ta on l\u00f5petanud \u00fclikooli sporditeaduste erialal.\u00a0\nSenine rahanduse ja linnavara abilinnapea Priit Humal astus seoses kuriteokahtlustuse saamisega ametist tagasi 1. juunil. \"Astun abilinnapea ametist tagasi linnavalitsuse tegevuse l\u00e4bipaistvuse ja t\u00f6\u00f6rahu huvides. Mulle esitatud kahtlustused ei ole p\u00f5hjendatud,\" \u00fctles Priit Humal toona.\nKaitsepolitsei esitas mai l\u00f5pus Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettev\u00f5tjat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud Tartus \u00a0Kuperjanovi t\u00e4nav 9 kinnistuga, mis j\u00e4i 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise j\u00e4rel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, t\u00fchistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale \u00f5iguse osta kinnistu esmaj\u00e4rjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.\u00a0\nKahtlustuse j\u00e4rgi oli kinnistust osamal ajal huvitatud Pruunsild, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise v\u00f5itnud MT\u00dc, millega ettev\u00f5tja ka ise seotud on. Alates 2022. aasta augustist ehk p\u00e4rast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettev\u00f5tja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettev\u00f5tja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei hoiatab telefonikelmuste eestRaimond Keerdo\npolitseikadett\nAina rohkem on viimase aasta jooksul sagenenud telefoni teel levivad \u00f5ngitsus- ja petuk\u00f5ned. Petuk\u00f5ned on telefonik\u00f5ned, mida teevad kurjategijad, kes p\u00fc\u00fcavad inimeste isiklikku teavet varastada ja pettuste teel tulu teenida. Selliste k\u00f5nede eesm\u00e4rk on j\u00e4tta ohvrile mulje, nagu oleks helistajaks m\u00f5ni teenusepakkuja (n\u00e4iteks pank v\u00f5i investeerimisteenuste osutaja). Ohvri k\u00e4est \u00fcritatakse v\u00e4lja petta tema pangakoode v\u00f5i krediitkaardi andmeid.\n\nKuidas aru saada, et asi pole \u00f5ige?\n\u25cf Olge ettevaatlik tundmatute numbrite suhtes. \u00dcsna tihti tehakse petuk\u00f5nesid teistest riikidest ning v\u00e4lismaise suunakoodiga number on esimene m\u00e4rk sellest, et tegemist ei ole \u00f5ige asjaga.\n\u25cf Helistaja r\u00e4\u00e4gib v\u00f5\u00f5ras keeles. Kelmid k\u00f5nelevad valdavalt vene keeles. Tavaliselt on tegemist v\u00e4lismaalastega, kes ei oska mitte \u00fchtegi s\u00f5na eesti keelt. Seega, kui saad k\u00f5ne pangaesindajalt, kes ei r\u00e4\u00e4gi eesti keelt, on asi juba kahtlane. Kui tekib kahtlus, siis r\u00e4\u00e4kige edasi eesti keeles, mille peale petturid \u00fcldjuhul k\u00f5ne ise l\u00f5petavad.\n\u25cf \u00c4rge usaldage automaatseid s\u00f5numeid. Kui saate automaatse s\u00f5numi, milles teil palutakse oma isiklikke andmeid jagada, \u00e4rge kunagi vastake sellisele s\u00f5numile. Petturid kasutavad sageli selliseid s\u00f5numeid, et teie isikuandmeid varastada. Kui saad SMS-i, milles on internetilink, siis \u00e4ra vajuta sellele. Kui tuleb SMS n\u00e4iteks kullerifirmalt, kuid te ei ole \u00fchtegi pakki tellinud, siis on \u00fcldjuhul tegu kelmusega ja m\u00f5istlik on mitte linki avada. \u00dcldjuhul k\u00fcsitakse petukirjades kontakt- v\u00f5i pangaandmeid v\u00f5i n\u00e4iteks ettemakset paki kohta. Kui SMS tundub kahtlane, tuleks seda ignoreerida ja see enda telefonist kustutada.\n\nPolitsei ja pank ei k\u00fcsi teie paroole. Politsei ei helista kunagi inimesele ja ei k\u00fcsi tema k\u00e4est ID-kaardi PIN-koode, veel v\u00e4hem krediitkaardi koode v\u00f5i muid isiklikke koode. Samamoodi on ka pangaesindajatega, kes kunagi ei k\u00fcsi inimeselt tema panga PIN-koodi telefoni teel. Kui teie poole p\u00f6\u00f6rdutakse sellise k\u00fcsimusega, tuleks k\u00f5ne l\u00f5petada.\nKui kahtlustad, et oled v\u00f5imalikule petturile juba raha \u00fcle kandnud v\u00f5i oma pangakonto v\u00f5i kaardi andmeid jaganud, siis v\u00f5ta kohe \u00fchendust enda pangaga ja teavita politseid numbril 112."}
{"text":"Uus abilinnapea Meelis Leidt sai volikogult suure toetuseTartu volikogu kinnitas t\u00e4nasel istungil linnavalitsuse uue liikme suures \u00fcksmeeles, Meelis Leidt sai poolth\u00e4\u00e4li 43.Meelis Leidt (54) on kehakultuuriharidusega ja t\u00f6\u00f6tanud mitmetes ettev\u00f5tetes turunduse ja ekspordi valdkonnas. Abilinnapeana on tema vastutusvaldkonnad rahandus ja linnavarad.\nIsamaa erakond oli sunnitud uue abilinnpea leidma, kui Priit Humal eelimisel n\u00e4dalal korruptsioonikahtluste kerkides tagasi astus."}
{"text":"Kelmus6. juunil p\u00f6\u00f6rdus politseisse inimene, kes soovis Facebook Marketplace'ist osta t\u00f5ukeratast. Inimene tasus t\u00f5ukeratta eest k\u00fcsitud summa, aga ei ole siiani t\u00f5ukeratast saanud ning m\u00fc\u00fcja ei vasta enam s\u00f5numitele. Kelmusega tekitatud kahju on 222 eurot.PPA\/VOOREMAA"}
{"text":"tartu.postimees.ee k\u00fcsitlusKas abilinnapea Priit Humalale esitatud korruptsioonikahtlus on sinu silmis Tartu linnavalitsuse mainet kahjustanud?See teema ei l\u00e4he mulle korda. 11,8%Jah. Kus suitsu seal tuld. 20,7%Las uurimisorganid selgitavad t\u00f5e v\u00e4lja siis hindame. 44,8% Ei. N\u00e4en selles juhtumis poliitilist k\u00e4ttemaksu. 22,5%K\u00dcSITLUSES OSALES 1030 INIMEST"}
{"text":"Trumpi s\u00f5nul on talle seoses saladokumentidega esitatud s\u00fc\u00fcdistusWASHINGTON, 9. juuni, AFP-STT-BNS \u2013 USA endine president Donald Trump \u00fctles neljap\u00e4eval, et talle esitati s\u00fc\u00fcdistus salajaste dokumentide k\u00e4itlemises.\n\"Korrumpeerunud Bideni administratsioon teavitas mu advokaate, et mulle on esitatud s\u00fc\u00fcdistus,\" kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, kus avaldas uudise, et talle esitati teist korda kriminaals\u00fc\u00fcdistus.\nRiigi justiitsministeerium pole seni informatsiooni kinnitanud.\nKolmap\u00e4eval teatasid mitmed USA meediav\u00e4ljaanded, et prokur\u00f6rid teavitasid Trumpi advokaate k\u00e4imasolevast uurimisest.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Trumpi s\u00f5nul on talle seoses saladokumentidega esitatud s\u00fc\u00fcdistus (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nWASHINGTON, 9. juuni, AFP-STT-BNS \u2013 USA endine president Donald Trump \u00fctles neljap\u00e4eval, et talle esitati s\u00fc\u00fcdistus salajaste dokumentide k\u00e4itlemises.\n\"Korrumpeerunud Bideni administratsioon teavitas mu advokaate, et mulle on esitatud s\u00fc\u00fcdistus,\" kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, kus avaldas uudise, et talle esitati teist korda kriminaals\u00fc\u00fcdistus.\nRiigi justiitsministeerium pole seni informatsiooni kinnitanud.\nKolmap\u00e4eval teatasid mitmed USA meediav\u00e4ljaanded, et prokur\u00f6rid teavitasid Trumpi advokaate k\u00e4imasolevast uurimisest.\n\"Ma poleks kunagi arvanud, et USA endise presidendiga v\u00f5ib midagi sellist juhtuda,\" kirjutas Trump.\nEkspresident on juba varem korduvalt toonitanud, et pole k\u00f5nealuses asjas midagi valesti teinud.\nJuhtum puudutab kuuldavasti seda, kuidas Trump oli p\u00e4rast presidendiks saamist salastatud dokumentidega ebakohaselt \u00fcmber k\u00e4inud. Trump oli oma Mar-a-Lago m\u00f5isas Floridas hoidnud umbes 11 000 dokumenti.\nAjalehe Washington Posti andmetel on s\u00fc\u00fcdistuste hulgas vanden\u00f5u ja riigisaladuste ebaseaduslik k\u00e4itlemine.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Mandaadi ostmise kunstVanemad inimesed ehk veel m\u00e4letavad n\u00f5ukogude lastekirjaniku Arkadi Gaidari jutustust \u201eTimur ja tema meeskond\u201c, mida kasutati aastak\u00fcmneid aktiivselt punases ideoloogia- ja kasvatust\u00f6\u00f6s \u201ekeskmise kooliea\u201c ajupesuks. Lugu on puhas hea ja kurja v\u00f5itlus, kus head lapsed aitavad Timuri juhtimisel vanureid ja punaarmeelaste perekondi, v\u00f5tavad k\u00f5ik n\u00f5rgemad oma kaitse alla ning takistavad \u00fchtlasi varga- ja huligaanibandet kurja tegemast. Vikipeedia andmetel t\u00f5lgiti lugu aastatega 75 keelde ning 1986. aastaks oli teose kogutiraa\u017e \u00fcle 14 miljoni eksemplari, lisaks see loomulikult ekraniseeriti. Nii et v\u00f5ib \u00f6elda: kasutus ja m\u00f5ju oli tohutu.\nN\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis Eero Epner ette kohandada see s\u00fc\u017eee vaba Eesti t\u00e4nap\u00e4eva sobivaks ning loo \u201eKuidas v\u00f5ita valimisi ja m\u00f5jutada inimesi\u201c Eesti Ekspressis avaldamise j\u00e4rgses retseptsioonis l\u00f5id lained kohe taevani laksuma. Ei juhtu just tihti, et k\u00f5igest n\u00e4dal p\u00e4rast loo ilmumist n\u00f5utakse ilukirjanduslikus palas kirjeldatu uurimist, arutamist parlamendis ning koguni seaduste muutmist, sest polevat kindel, kas Timuri salk enda meelest ainult head teha p\u00fc\u00fcdes juhtumisi m\u00e4ngureegleid ei rikkunud, seaduses lubatu piire ei \u00fcletanud.\n2015\n2023\nkulu*\nmandaate\nhind (\u20ac)\nKulu\nmandaate\nhind\nReformierakond\n2\u00a0065\u00a0876\n30\n68\u00a0863\n3\u00a0109\u00a0588\n37\n84\u00a0043\nKeskerakond**\n1\u00a0371\u00a0142\n27\n50\u00a0783\n1\u00a0199\u00a0693\n16\n74\u00a0981\nSotsiaaldemokraadid\n1\u00a0509\u00a0680\n15\n100\u00a0645\n1\u00a0498\u00a0029\n9\n166\u00a0448\nIsamaa\n1\u00a0917\u00a0858\n14\n136\u00a0990\n1\u00a0608\u00a0608\n8\n201\u00a0076\nEKRE\n22\u00a0134\n7\n3162\n1\u00a0522\u00a0290\n17\n89\u00a0546\nVabaerakond\n134\u00a0928\n8\n16\u00a0866\nEesti 200\n1\u00a0423\u00a0233\n14\n101\u00a0660\nErakondade kampaaniakulu ning saadud mandaadi hind riigikogu valimistel 2015. ja 2023. aastal. * Arvesse on v\u00f5etud k\u00f5ik kahel valimiseelsel kvatalil deklareeritud kulud. ** Keskerakonna 2015. aasta kulud ei sisalda alles hiljem selgunud ja algselt deklareerimata kulusid. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0ERJK\nEi ole vahet, kas heategevuslikule missioonile l\u00e4heb Timur, Tarmo, Varro v\u00f5i koguni m\u00f5ni naisterahvas, toimunut enam purki tagasi ei topi ning riigikogu valimise seisukohast on tagaj\u00e4rjed p\u00f6\u00f6rdumatud. Valimistulemust ei t\u00fchistata ning mandaate \u00fcmber ei jagata. Kui aga peaks t\u00f5esti minema nii, et Epneri m\u00f5jutustegevuse tagaj\u00e4rjel j\u00f5uab erakonnaseaduse muutmise eeln\u00f5u valitsusest l\u00f5puks riigikokku arutamiseks, t\u00f5estab see kunsti j\u00f5udu ja v\u00f5imsust \u00fchiskonna arenguprotsesside kujundamisel ning au ja kiitus autorile.\nParlamendi aruteluks peaksid saadikud end siiski suutma kunstielamuse emotsionaalseist k\u00fctkeist vabaks raputada ning fookuse \u00f5igesti seadma. See t\u00e4hendab nii m\u00f5negi pika sammu ajalukku tagasi v\u00f5tmist. Probleem ei ole selles, kellel ja kuidas on v\u00e4ljaspool parteielu j\u00e4tkunud jultumust sekkuda erakondade endale v\u00f5etud poliitikategemise monopoolsesse \u00f5igusesse ning kuidas selliseid tulevikus seaduse j\u00f5ul takistada, et m\u00f5ni erakond ei saaks \u201ev\u00e4ljast\u201c tasuta, ent rahas m\u00f5\u00f5detavat ja oletuslikult kasu toovat h\u00fcve, ebaausat eelist.\nProbleem on rahas, t\u00e4psemalt selle nappuses. Erakonnas\u00fcsteem elab endistviisi lihtsakoelises usus, et raha toob mandaate (v\u00f5im ostetakse), mist\u00f5ttu valimistest valimistesse ei suuda erakonnad erinevalt tuhandetest poliitikav\u00e4listest mittetulundus\u00fchingutest oma kulutamisvajadust tuluga katta. Mandaate riigikokku ostetakse k\u00fcll enampakkumisel, kuid tagantj\u00e4rele vormistatud pangalaenu v\u00f5i j\u00e4relmaksuga. Elatakse v\u00f5lgu, ei osata ise majandada, mis sest, et seda k\u00f5igile teistele \u00f5petama kiputakse.\nOmeti pidi p\u00f5letav rahapuudus k\u00e4sik\u00e4es valimiskampaanias \u00fcksteise rahalise \u00fcletrumpamisega, mis kasvatas korruptsiooniohtu ning p\u00f5hjustas h\u00e4ireid demokraatia toimimises, leidma lahenduse juba 20 aasta eest. End kaelani v\u00f5lgadesse m\u00e4nginud, kuid suurep\u00e4rase valimistulemuse saavutanud Res Publica noored ja vihased korruptsioonit\u00f5rjujad, justiitsminister Ken-Marti Vaher ning riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu t\u00f5id 2003. aasta s\u00fcgisel riigikogu ette eeln\u00f5u, mis pidi erakondade rahamure lahendama lihtsalt ja \u00fche hoobiga, asendades ettev\u00f5tete kui juriidiliste isikute ebastabiilsed ja k\u00fcllap pahatihti vastuteene n\u00f5udmisega seotud annetused turvalise ja regulaarse toetusega riigieelarvest.\nSeaduseeln\u00f5u teisel lugemisel riigikogus selgitas Reinsalu: \u201eEsimene eesm\u00e4rk on muuta erakondade riigipoolse rahastamise korda. Teine eesm\u00e4rk on t\u00e4psustada erakondade sisekorralduslikke k\u00fcsimusi. Kolmas eesm\u00e4rk on kriminaliseerida sundpolitiseerimine. Neljanda eesm\u00e4rgina v\u00f5ib nimetada erakonda kuulumise piirangute osalist kahandamist teatud ametiisikute puhul.\u201c Oli \u00f5ilsate kavatsuste ajastu, v\u00f5i kas ikka oli?\nN\u00e4rimata siinkohal t\u00e4hte, kas ses jutus eesm\u00e4rgid ja vahendid sassi ei ole l\u00e4inud, peab k\u00fcsima, kas eesm\u00e4rgid on 20 aastaga saavutatud. Kas toonased uued reeglid on toetanud erakondade head toimetulekut ja suunanud nende siseelu m\u00f5istusp\u00e4rasuse teele, muutnud valimised raha enampakkumisest ideede v\u00f5istluseks? Mitte eriti. T\u00f5e huvides m\u00e4rgin, et erakonnaseadust on Res Publica viidatud enesep\u00e4\u00e4ste operatsiooni j\u00e4rel muudetud koguni 20 korda, kuid hea tulemuseni ei ole kord suurem, kord v\u00e4iksem parandust\u00f6\u00f6 ikka viinud. Majanduslikus plaanis j\u00e4tkavad erakonnad endistviisi ebastabiilsel ja riskirohkel kursil. Kas t\u00f5esti ongi tegu lahendamatu \u00fclesandega?\n\u00dchiskond ja valijaskonna koosseis ei ole aga erakondadega sama sammu pidanud, vaid k\u00f5vasti muutunud. Valija on iseseisvam, toimetulevam, haritum, informeeritum ning ootab erakondadeltki midagi muud kui vana l\u00f5putu taastootmine. Kui n\u00fc\u00fcd Tarmo J\u00fcristo Salk selle rabava uudise m\u00f5nele erakonnale teatavaks tegi ja seal uudisjuttu uskuma j\u00e4\u00e4di, v\u00f5is, kuigi ei pruukinud sel valimistulemusele mingi m\u00f5ju olla. (Mu meelest on valijaid solvav iga poliitiku arvamus, mis vihjab valija rumalusele ja manipuleeritavusele. Selliseid v\u00f5ib olla, kuid v\u00e4ita, et massiliselt, t\u00e4hendab \u00fchtlasi h\u00e4vitavat hinnangut nii Eesti hariduss\u00fcsteemile, ajakirjandusele kui\u00a0ka kodaniku\u00fchiskonnale.)\nPole aga selge, kuidas v\u00f5imalikku m\u00f5ju tagantj\u00e4rele m\u00f5\u00f5ta. Pealegi, raha kulutamise sirgjooneline m\u00f5ju valimistulemusele hakkas kahanema juba ammu enne seda, kui Salk loodi. (Selle kohta, kui tugev oli kulu ja valimistulemuse korrelatsioon kuni 2011. aastani, saab huvi korral lugeda Heldur Meeritsa k\u00fcmnenditagusest loost \u201eKas raha teeb riigikogu?\u201c*.)\nN\u00e4iteks juba 2015. aastal said EKRE ja Vabaerakond oma 7 ja 8 mandaati v\u00f5ileivahinna eest ja ega muudki v\u00f5rdselt maksnud. Nii suurt leidlikkust rahata mandaatide hankimiseks t\u00e4navu keegi ei ilmutanud, kuid v\u00f5rdsustaval eeldusel, et k\u00f5ik erakonnad kulutavad poole aasta jooksul enne valimisi kogu raha valimistulemuse h\u00fcvanguks, on n\u00e4ha, et liberaalsete kodanike k\u00e4est v\u00e4idetavalt nutikat n\u00f5u saanud erakonnad ei v\u00f5itnud mandaate tingimata teistest odavamalt k\u00e4tte (vt tabel). See aga, et Isamaa ja sotsiaaldemokraadid peavad mandaadi saamiseks alati teistest rohkem maksma, n\u00e4ib k\u00fcll reegel olevat.\nNiisiis ei seisa riigikogu ees kiiret lahendamist vajava k\u00fcsimusena mitte see, kes ja kuidas v\u00f5ib poliitikas osaleda ning kuidas seda ohjata, vaid hoopis see, mida teha, et erakonnad l\u00f5puks ometi majanduslikult toime tuleksid. Viimase k\u00fcmnendi faktid kinnitavad, et praegu lubatud allikatest piisavalt raha ei kogune, tee v\u00f5i tina. Erakondade liikmete enamus keeldub j\u00e4rjekindlalt liikmemaksu tasumisest. Suursponsorite arvukuse kasvule ei saa loota, sest on vaid aja k\u00fcsimus, mil avalik suurrahastaja suurtesse pahandustesse m\u00e4hkub. Riigieelarvelise toetuse kasvatamist ka ainult inflatsiooniga samas tempos ei ole \u00fckski riigikogu koosseis julgenud ette v\u00f5tta ning vaevalt et see t\u00e4navu s\u00fcgiselgi juhtub.\nValida on lihtsustatult kahe tee vahel. Esiteks anda erakondadele tagasi \u00f5igus koguda ise annetusi ka ettev\u00f5tetelt ning saada neid vahendajatelt. V\u00f5imalik, et nii kogutaks rohkem, kuid see v\u00f5ib omakorda suurendada kulutamisisu. Teiseks on m\u00f5eldav piirata seadusega erakondade kulutamisv\u00f5imalusi. See sunnib k\u00fcll suuremale leidlikkusele kampaanias, kuid ahvatleb \u00fchtlasi otsima aina uusi k\u00f5verteid konkurentsieelise saavutamiseks. Miljoni euro k\u00fcsimuseks j\u00e4\u00e4b esialgu, mida teha selleks, et erakondade kui eriliste MT\u00dcde liikmed l\u00f5puks taipaksid, et oma organisatsiooni t\u00e4ielik \u00fclalpidamine on liikmete, mitte k\u00f5rvalseisjate kohustus.\n*\u00a0 Heldur Meerits, Kas raha teeb riigikogu? \u2014 Sirp 12. XII 2012."}
{"text":"M\u00f5ned soovitused isikuandmete kaitsmiseks online kasiinodesIlmselt juba tead, et online kasiinod on muutunud \u00fclemaailmselt populaarseks meelelahutust pakkuvaks kohaks internetis. Paraku v\u00e4hem teatakse seda, et online kasiinod v\u00f5ivad tihti riskantsed kohad olla, kuhu oma isikuandmeid jagada ja salvestada, sest need v\u00f5ivad ohtu sattuda. Siinses artiklis jagame m\u00f5ned head soovitused, kuidas on v\u00f5imalik need riskid maandada sul endal selliselt, et isikuandmed on kaitstud ja m\u00e4ngimine toimub alati turvaliselt.\nFoto:Pixabay\nEsmalt tuleks veenduda, et see kasiino, mille veebist leidnud oled, on ennek\u00f5ike seaduslik. Kui sulle tundub, et sa veel ei oska iseseisvalt k\u00f5iki m\u00e4rke otsida, siis siit artiklist saad p\u00f5hilised soovitused, mida otsida ja j\u00e4rgida, et edaspidi oleks lihtne iseseisvalt vajalik eelt\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha enne m\u00e4ngima asumist. Kuid olemas on selline veebileht, mis tutvustab paljude turvaliste kasiinode boonuseid Eesti m\u00e4ngijate jaoks, vaata seda siit: Kasiinoboonused.ee.Lisaks saad samalt veebilehelt palju asjakohast infot lugeda v\u00e4lismaal tegutsevate kasiinode kohta, vaata l\u00e4hemalt siit: kasiinoboonused.ee\/valismaa-kasiinod\/ Seega saad \u00fchelt asjalikult veebilehelt lausa eestikeelse korrektse info k\u00e4tte, mis aitab orienteeruda ja kasiinode maailma tundma \u00f5ppida ka uutel m\u00e4nguhuvilistel.\nOluline on kasutada turvalist makseviisi\nSelleks, et nautida kogu online kasiinode pakutavat p\u00f5nevust, on oluline kasutada ainult turvalisi makseviise. \u00dcldiselt pajud online kasiinod aktsepteerivad tavalisi deebet- ja krediitkaarte. Siinkohal p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu olulistele asjadele, milleks on eelnevalt kasiino maine kontrollimine \u2013 kahjuks on pettused internetis \u00fcsna levinud ja see muudab taolised eeluuringud v\u00f5tmet\u00e4htsusega tegevusteks.\nTeise aspektina tuleks kontrollida oma pangast, kas seal kehtivad mingisugused piirangud veebip\u00f5histele hasartm\u00e4ngu tehingutele. See on oluline seet\u00f5ttu, et enamik veebis tegutsevaid kasiinosid eeldavad ikkagi reaalse rahaga tehtavaid sissemakseid. K\u00f5ige olulisemaks p\u00f5hjuseks siin on asjaolu, et kasiinodel aitab see j\u00e4lgida sinu kaotusi ja v\u00f5ite samal ajal tagades, et kasutatakse turvalist makseviisi. J\u00e4rgides neid p\u00f5hilisi soovitusi on v\u00f5imalik muuta oma hasartm\u00e4ngude m\u00e4ngimine veebip\u00f5histes kasiinodes turvalisemaks.\nVali kasutajanimi, mis on turvaline\nOma isikliku teabe ja finantsandmete kaitsmise jaoks on alati parem kasutada turvalist kasutajanime, kui olete registreerimas end uue m\u00e4ngijana v\u00e4lismaa online kasiino kasutajaks v\u00f5i samamoodi ka kodumaise kasiino puhul. Siinkohal jagame m\u00f5ned asjalikud soovitused turvalise kasutajanime m\u00e4\u00e4ramise jaoks. \u00c4ra kasuta kergesti \u00e4ra arvatavat fraasi v\u00f5i s\u00f5nade kombinatsiooni. Ole loominguline kasutades t\u00e4hem\u00e4rke ja veendu, et see ei oleks liiga pikk v\u00f5i liialt l\u00fchike.\nOluline on meeles pidada, et iga online kasiino konto jaoks tuleb kasutada erinevat kasutajanime. Veel soovitame turvalisuse optimeerimise jaoks kasutada kahefaktorilist autentimist sisselogimisel. Kasutades neid soovitusi, on edaspidi veebikasiinodes m\u00e4ngides sinu isiklikud andmed palju paremini kaitstud.\nVeendu, kas on olemas SSL-i kr\u00fcptimine\nTegeledes online keskkonnas hasartm\u00e4ngude m\u00e4ngimisega tuleb teada veel seda, et finantsteabe ja isiklike andmete sisestamine vastavas online kasiinos on t\u00f5esti turvaline. \u00dcks v\u00f5imalus selles veendumiseks on vaadata, kas aadressiribal on eespool olemas luku s\u00fcmbol. Selline luku s\u00fcmboli olemasolu n\u00e4itab, et veebisait kasutab SSL-kr\u00fcptimist ja see on lausa h\u00e4davajalik sinu isikliku teabe kaitsmiseks ja turvaliseks kasutamiseks.\nHea mainega online kasiinod teevad k\u00e4ttesaadavaks oma veebilehel alati p\u00f5hjalikud privaatsuspoliitika dokumendid, milles nad r\u00e4\u00e4givad lahti, miks, kuidas kasutatakse isiklikke andmeid sellel veebilehel ja mida tehakse selleks, et nende kasutamisel on tagatud igak\u00fclgne turvalisus ja \u00f5iguste tagamine. Tehes \u00e4ra sellise eelt\u00f6\u00f6, saad alati olla kindel, et kasutad t\u00f5esti turvalist veebisaiti.\nL\u00fchikokkuv\u00f5te\nKordame veelkord \u00fcle k\u00f5ige t\u00e4htsamad asjad. Korraliku eelt\u00f6\u00f6 tegemine selleks, et teada saada, kas tegemist on turvalise ja usaldusv\u00e4\u00e4rse online kasiino veebilehega, on \u00fcks v\u00f5tmet\u00e4htsusega tegevus iga uue veebisaidi puhul. Pea meeles, et kasutaksid unikaalseid kasutajanimesid erinevates online kasiinodes kontosid luues. Oska m\u00e4rgata ka seda, et veebisait kasutab SSL-kr\u00fcptimist, milles saad lihtsalt veenduda, kui n\u00e4ed aadressiriba alguses luku s\u00fcmbolit. Soovime sulle turvalisi hasartm\u00e4ngu elamusi!\n\u201eT\u00e4helepanu! Tegemist on hasartm\u00e4ngu reklaamiga. Hasartm\u00e4ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja k\u00e4ituge vastutustundlikult!\u201d"}
{"text":"Politsei teatedKelmus\n6. juunil p\u00f6\u00f6rdus politseisse inimene, kes soovis Facebook Marketplace\u2019ist osta t\u00f5ukeratast. Inimene tasus t\u00f5ukeratta eest k\u00fcsitud summa, aga ei ole siiani t\u00f5ukeratast saanud ning m\u00fc\u00fcja ei vasta enam s\u00f5numitele. Kelmusega tekitatud kahju on 222 eurot.\nPPA\/VOOREMAA"}
{"text":"P\u00f5llumajandus- ja toiduamet hoiatab imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi turustaja eestP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet (PTA) hoiatab tarbijaid ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi Tonerin turustaja eest.\nToidulisandi kodulehel puudub info m\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja eksitav info.\nK\u00e4itleja m\u00fc\u00fcb toidulisandit veebilehe https:\/\/tonerin.store\/et\/ ja telefonim\u00fc\u00fcgi kaudu. Kuna toidulisandile esitatud v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele ja koostis pole teada, petetakse sedasi tarbijate usaldust ja ohustatakse tervist.\nPTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse s\u00f5nul ei ole P\u00f5llumajandus- ja toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada. \u201eVeebilehel esitatakse toidulisandile ebat\u00f5eseid ja keelatud v\u00e4iteid, nagu n\u00e4iteks k\u00f5rvaldab peavalu, n\u00f5rkuse kehas, iivelduse, taastab n\u00e4gemise,\u201c kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada v\u00e4iteid, viidates selle meditsiinilisele m\u00f5jule, kui antud v\u00e4ide ei ole t\u00f5endatud. \u201eToidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi,\u201c j\u00e4tkab ta.\nK\u00e4esoleval juhul on tegemist Araabia \u00dchendemiraatidesse registreeritud ettev\u00f5ttega E-Trade Skyline FZE.\nToidulisandi kodulehel puudub info m\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettev\u00f5tte kodulehte ning igal juhul\u00a0teavitatud toodete andmebaasist\u00a0\u00fcle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. K\u00f5ik Eestis m\u00fc\u00fcdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.\u00a0\nSoovitused tarbijale:\nkontrolli, kas toidulisand on kantud\u00a0teavitatud toodete andmebaasi;\nvaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;\nvaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata t\u00e4psemalt j\u00e4rele:\u00a0Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (ttja.ee);\ntea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi;\nkui \u00fcks eelnevatest tingimustest ei ole t\u00e4idetud, kaalu ostu sooritamata j\u00e4tmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.\nToiduohutusalase seadusandluse aluss\u00e4te on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev k\u00e4itleja, kes peab tarvitusele v\u00f5tma k\u00f5ik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on j\u00f5udnud toit, mida ei saa ohutuks pidada."}
{"text":"Ametimees p\u00f5line rikas: kui palju maksab poliitiku t\u00f6\u00f6tund?Kui v\u00f5tta luubi alla Kagu-Eestiga seotud vallavanemate-linnapeade, volikogude liikmete, (endiste) ministrite, tunaste ja t\u00e4naste riigikogu liikmete rahakotid, siis n\u00e4eme, et nii m\u00f5nelgi \u00fcletas sissetulek mullu maagilise 100 000 euro piiri.1. juuniks pidid k\u00f5rgetel avalikel positsioonidel olevad isikud esitama oma huvide deklaratsiooni - ikka selleks, et v\u00e4hendada korruptsiooniohtu. K\u00f5ik seda ei teinud ja k\u00f5iki deklaratsioone andmebaasidega sina peal oleval \u00d5htulehel maksu- ja tolliameti registritest ka leida ei \u00f5nnestunud. Majandushuvide n\u00e4itajaid sai v\u00e4ljaanne k\u00e4tte enam kui 3500 inimese kohta, L\u00f5unaLeht omakorda v\u00f5ttis luubi alla nende ametimeeste sissetulekud ja laenukohustused, kel otsene v\u00f5i kaudne seos Kagu-Eestiga.L\u00f5unaLeht arvutas huvi p\u00e4rast ka v\u00e4lja, kui suured oleks m\u00f5nede ametimeeste n-\u00f6 tunnitasud, kui nad teeksid osa ehitusmeeste kombel t\u00fckit\u00f6\u00f6d ja m\u00fc\u00fcksid oma oskusi jupikaupa. Teisis\u00f5nu: kui arvestada t\u00f6\u00f6koormuseks 40 tundi n\u00e4dalas ehk 160 tundi kuus ning 11 kuud aastas (inimene peab ju saama ka puhata), siis kujuneks kokku 1760 t\u00f6\u00f6tundi aastas - milliseks poliitikamehe v\u00f5i -naise tunnitasu nii kujuneks?Meie kandi j\u00f5ukaim rahvaesindaja on Otep\u00e4\u00e4 volikogu ettev\u00f5tjast liige Kuldar Veere. Tema aastasissetulek oh huvide deklaratsiooni kohaselt ligi 1,4 miljonit eurot. Veere v\u00f5iks kirjutada oma teenistuseks 780 eurot t\u00f6\u00f6tunnis.Omaaegne luuret\u00f6\u00f6taja Ants Frosch Valgamaalt on oma ametliku sissetulekuna andnud \u00fcles vaid ligi 14 000 eurot aastas. See teeb tunnitasuks \u00fcmber arvutatuna vaid veidi \u00fcle kaheksa euro.\u00dcle 100 000 euro suuruse aastatuluga ametimeestest teenib T\u00f5rva mees Maido Ruusmann (pildil) 80 eurot t\u00f6\u00f6tunni eest ning V\u00f5rumaa mees Mait Klaassen 66 eurot tunnis.Suurimaid v\u00f5lglasi on vabariigi ametimeestest Aare Veetsmanti (pildil) - jahimehest talunik ja P\u00f5lva vallavolikogu liige. Tal on liisingu- ja laenulepingute eest tagasi maksta 400 000 euro ringis. Aga tal on ka \u00fcle riigi (tegelikult k\u00fcll \u00fcsaks P\u00f5lvamaale vaid Saaremaal) kokku 32 maat\u00fckki, neist suurem osa p\u00f5llumaa.Kui suured olid ametimeeste tulud ja kohustused, saab vaadata allj\u00e4rgnevast tabelist. Valkja linnavolinikest said tabelisse kantud need, kel sissetulekud toekamad-\u00fcle 60 000 euro aastas ehk ca 5000 euro ringis kuus.AMETNIKE SISSETULEKUDNimiAmetTuluKohustusedUina\n\t\t\tKeranaEndine\n\t\t\tharidus- ja teadusminister, RE122\n\t\t\t66040\n\t\t\t225 \nMaido\n\t\t\tRuusmannRiigikogu\n\t\t\tliige, endine T\u00f5rva vallavanem, RE123\n\t\t\t92271\n\t\t\t082 \nMait\n\t\t\tKlaassenRiigikogu\n\t\t\tliige, RE115\n\t\t\t82716\n\t\t\t489 \nTarmo\n\t\t\tTammEndine\n\t\t\triigikogu liige, KE94\n\t\t\t65419\n\t\t\t800 \nUno\n\t\t\t\u041a\u0430\u0430skepltEndine\n\t\t\triigikogu liige, EKRE85\n\t\t\t8340Ivari\n\t\t\tPadarEndine\n\t\t\triigikogu liige, SDE78\n\t\t\t4120Kalvi\n\t\t\tK\u00f5vaEndine\n\t\t\triigikogu liige, V\u00f5ru linnapea, SDE67\n\t\t\t74762\n\t\t\t357 \nAnti\n\t\t\tHaugasRiigikogu\n\t\t\tliige, RE \n66\n\t\t\t2650 Andrus\n\t\t\tSeemeRiigikogu\n\t\t\tliige, RE60\n\t\t\t32783\n\t\t\t458 \nEerik-Niiles\n\t\t\tKrossRiigikogu\n\t\t\tliige, RE57\n\t\t\t964137\n\t\t\t700 \nAnd\n\t\t\tAllasRiigikogu\n\t\t\tliige, SDE45\n\t\t\t809113\n\t\t\t426 \nIgor\n\t\t\tTaro \nKain\n\t\t\tEplerRiigikogu\n\t\t\tliige, E200 Riigikogu liige, EKRE24\n\t\t\t944 \n18\n\t\t\t564122\n\t\t\t608 \n17180\n\t\t\t\nAnts\n\t\t\tFroschRiigikogu\n\t\t\tliige, EKRE14\n\t\t\t30334\n\t\t\t288Priit\n\t\t\tSibulRiigikogu\n\t\t\tliige, Isamaa90\n\t\t\t717ca\n\t\t\t350 000 \nUrmas\n\t\t\tKlaasTartu\n\t\t\tlinnapea, RE90\n\t\t\t86510181Enel\n\t\t\tUinR\u00e4pina\n\t\t\tvallavanem, Isamaa52\n\t\t\t5580Jaanus\n\t\t\tBarkalaOtep\u00e4\u00e4\n\t\t\tvallavanem, Isamaa52\n\t\t\t3900Mardi\n\t\t\tR\u00f5igasP\u00f5lva\n\t\t\tvallavanem. RE48932216\n\t\t\t034 \nMikk\n\t\t\tJ\u00e4rvKanepi\n\t\t\tvallavanem, RE43\n\t\t\t331126\n\t\t\t170 \nMonikaBogenbaumValga\n\t\t\tvallavanem, Isamaa41\n\t\t\t9860Kalmer\n\t\t\tPuuseppV\u00f5ru\n\t\t\tvallavanem40\n\t\t\t646129\n\t\t\t275 \nRaul\n\t\t\tKudreSetomaa\n\t\t\tvallavanem, SDE363810Britt\n\t\t\tVahter \nR\u00f5uge\n\t\t\tvallavanem34\n\t\t\t8480Kuldar\n\t\t\tVeere (pildil) \nOtep\u00e4\u00e4\n\t\t\tvallavolikogu liige, RE1\n\t\t\t3749140Allain\n\t\t\t Karuse \nValga\n\t\t\tvallavolikogu endine liige, KE316\n\t\t\t3060"}
{"text":"Eestlasi on tabanud petus\u00f5numite laine: kust nad su numbri saavad ja kuidas pettust \u00e4ra tunda?Viimaste n\u00e4dalate jooksul on h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud Eestis levivate SMS-\u00f5ngitsuspettuste hulk, mida saadetakse peamiselt v\u00e4lja Omniva v\u00f5i Netflixi nime alt. Enamasti on nende skeemide eesm\u00e4rgiks petta v\u00e4lja ohvrite kasutajanimesid ja paroole, saada ligip\u00e4\u00e4s nende pangakontole v\u00f5i varastada muid andmeid. Kuidas aga kurjategijad telefoninumbreid leiavad ja s\u00f5numeid saadavad, kuidas tegelikult kasu teenitakse ning kuidas petus\u00f5numit \u00e4ra tunda?Elisa infoturbejuht Mai Kraft selgitas, et viimane suurem \u00f5ngitsuss\u00f5numite laine algas mai alguses ja k\u00e4ekirja hinnates on suure t\u00f5en\u00e4osusega nende saatmise taga \u00fcks grupp kurjategijaid. Peamiselt viidatakse s\u00f5numites, et Omnivasse on saabunud pakk ja selleks, et seda tagasi ei saadetaks, tuleb suunduda kindlale lehele ja sinna vajalikud andmed sisestada. Teistel juhtudel j\u00e4ljendatakse aga Netflixi ning ohvrid suunatakse v\u00f5lts-Netflixi lehele.\u201ePettuses kasutavad Omniva ja Netflixi lehed on originaaliga \u00e4ravahetamiseni sarnased ning see tekitab inimestes turvatunde. Tegelikkuses pole neil aga v\u00e4idetud firmadega mingit pistmist ja tekstikastidesse oma andmed sisestades j\u00f5uavad need otse kurjategijate k\u00e4tte,\u201d selgitas ta. \u201eParim viis originaali v\u00f5ltsingust eristada on vaadata aadressiribal kirjasolevat - kui seal pole tuttav Omniva v\u00f5i Netflxi veebiaadress, siis on tegu pettusega.\u201dKui praegu on peamiselt j\u00e4ljendatavateks just eelmainitud kaks ettev\u00f5tet, siis r\u00f5hutas Kraft, et valvas tasub olla ka teiste asutuste poolt saadetud s\u00f5numite puhul. Kurjategijad muudavad oma l\u00e4henemist pidevalt ning kui potentsiaalsed ohvrid t\u00e4naste skeemidega \u00e4ra harjuvad, leitakse m\u00f5ni teine l\u00e4henemine.Kust petised mu numbri saavad ja kas keegi toksibki p\u00e4ev otsa petus\u00f5numeid?SMS-pettused muudab eriti ohtlikuks t\u00f5siasi, et nende l\u00e4biviimine on pahalaste jaoks k\u00fcllaltki lihtne ning et inimesed on harjunud s\u00f5numite teel ettev\u00f5tetelt olulist infot saama. SMS-ide v\u00e4lja saatmiseks ei tule pahalastel neid \u00fckshaaval telefoni s\u00f5numirakendusse tippida, vaid selle asemel l\u00f5igatakse kasu m\u00f5ne v\u00e4lismaa operaatori s\u00f5numikeskuse haavatavusest v\u00f5i ostetakse s\u00f5numite saatmise teenust h\u00e4guse taustaga v\u00e4lismaiselt teenusepakkujalt.Petus\u00f5numite ja -k\u00f5nede tarvis on aga vaja potentsiaalsete ohvrite telefoninumbreid. Nende hankimiseks on mitmeid viise, kui Krafti s\u00f5nul on enimlevinud l\u00e4henemisteles telefoninumbrite huupi genereerimine, nende internetist kogumine v\u00f5i nende v\u00e4ljapetmine eriilmeliste skeemide toel.\u201eHetkel leviva pettuselaine puhul tundub, et pigem on tegu internetist avalikult leitavate telefoninumbrite \u00e4rakasutamisega v\u00f5i muul moel v\u00e4lja petetud numbritega. N\u00e4iteks v\u00f5ib keegi olla korraldanud libaloosi, palunud inimestel sinna oma telefoninumber lisada ja siis saadetakse n\u00fc\u00fcd sinna s\u00f5numeid,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201eNumbrid v\u00f5ivad p\u00e4rineda ka avalikest allikatest, n\u00e4iteks on need lihtsalt Google'i \u00e4hil leitud v\u00f5i sotsiaalmeediast \u00fcles korjatud.\u201dViimast silmas pidades soovitab ta olla oma telefoninumbri avalikult postitamisega ettevaatlik ja m\u00f5ista, et korra internetis avaldatud number j\u00e4\u00e4b suure t\u00f5en\u00e4osusega leitavaks alati. Kusjuures petturid v\u00f5ivad numbri leida kohtadest, mille peale esialgu isegi m\u00f5elda ei pruugi: auto m\u00fc\u00fcgikuulutuse juurest, Facebook Marketplace'ist, t\u00f6\u00f6andja kontaktilehelt v\u00f5i mistahes muult lehelt, mis on otsingumootorite kaudu lihtsalt leitav.\u201eKindlasti ei tasu oma numbrit jagada veidi kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega loosim\u00e4ngudes v\u00f5i igat suvalist kasutajakontot luues. Mida rohkemates kohtades number avalik on, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et see mingit kanalit pidi - kasv\u00f5i andmelekke tulemusel - pahalaste k\u00e4sutusse j\u00f5uab,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. \u201eOleme harjunud saama s\u00f5numite teel olulist infot, seega kipub nende puhul valvsus madalam olema. Viimasel ajal toimuvat vaadates tasub aga iga s\u00f5numi osas olla v\u00e4ga skeptiline,\u201d lisas infoturbejuht.Kuidas pettust \u00e4ra tunda ja mida teha, kui oled ohvriks langenud?Petus\u00f5numite peatamisel on oma roll m\u00e4ngida sideoperaatoritel ja v\u00f5imuasutustel, kuid suurima t\u00f6\u00f6 peavad \u00e4ra tegema potentsiaalsed ohvrid ise. Mida paremini inimesed petus\u00f5numeid \u00e4ra tunnevad ja mida v\u00e4hem inimesi ohvriks langeb, seda v\u00e4hem motivatsiooni on kurjategijatel skeemiga j\u00e4tkata. Selle eelduseks on aga pettuste \u00e4ratundmine ja teadmine, millised on reaalsed ohud.T\u00e4na levivate \u00f5ngitsuss\u00f5numite puhul m\u00e4rgib infoturbejuht, et parim viis end kaitsta on rakendada \u00fclimat skepsist ja teada, et ka pealtn\u00e4ha autentne veebileht v\u00f5ib olla pettuse t\u00f6\u00f6riistaks. Niisamuti tasub m\u00f5elda, et kas konkreetsel hetkel ollakse saatjalt s\u00f5numit ootamas.\u201ePettuse ohvriks on siiski lihtne langeda, kui ootad parasjagu pakki ja \u00fcht\u00e4kki tuleb postiasutuselt s\u00f5num, et pakk saadetakse tagasi, kui veebivormi \u00e4ra ei t\u00e4ida. Tasub meeles pidada, et selliseid s\u00f5numeid tegelikult ei saadeta. S\u00f5numites olevaid linke ei tasuks avada ning kui soovid kindlasti p\u00e4rast s\u00f5numit ettev\u00f5tte lehte k\u00fclastada, tasub minna l\u00e4bi brauseri otse soovitud veebilehele,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.K\u00f5ige lihtsamaks viisiks petulehte \u00e4ra  tunda on vaadata, mis on kirjas aadressiribal. Kui on teada, et ettev\u00f5tte veebiaadress on netflix.com, kuid s\u00f5numiga saadetud lehe aadressiks on vigane ja lohisev confirm-account-netfix.com, siis on tegu millegi kahtlasega ja andmete sisestamisest tasuks hoiduda. \u201eKui pole siiski t\u00e4iesti kindel, siis Eesti ettev\u00f5tete puhul v\u00f5ib julgelt ka otse klienditoega \u00fchendust v\u00f5tta ja uurida, kas s\u00f5numi teel saadetud veebilehe puhul on tegu millega reaalsega. Teenindajad oskavad kindlasti viidata, kas tegu on nende kanaliga v\u00f5i mitte,\u201d lisas M ai Kraft.Kui siiski on m\u00f5nele petulehele juba andmed sisestatud, tuleks Krafti s\u00f5nul v\u00f5imalikult kiirelt tegutseda. \u201eKui andsid pettuse t\u00f5ttu kellelegi ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tasub kiirelt pangaga suhelda, pangakaart sulgeda ja tehtud maksete puhul \u00fcritada need tagasi kutsuda. Kui jagasid m\u00f5ne konto parooli, tasub see kiirelt muuta. Kui jagasid \u00fcldiseid isikuandmeid, tuleb p\u00fcsida m\u00f5nda aega valvel ja olla valmis kiirelt reageerima, juhul kui neid andmeid hakatakse mingil moel \u00e4ra kasutama,\u201d selgitas ta.LL"}
{"text":"Uuringust selgus, kui paljud vanemaealised ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkamaK\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkama ning paljud noored abistavad senini oma vanemaid keerulisemate veebip\u00f5histe finantsteenuste kasutamisel, selgus Citadele panga uuringust.Citadele pank uuris Eesti inimestelt, kas ja kui palju nad aitavad oma vanematel kasutada erinevaid veebip\u00f5hiseid finantsteenuseid. Olgu selleks siis internetipank, mobiilipank, -rakendus v\u00f5i m\u00f5ni muu teenus. Selgus, et ligi kolmandiku ehk 32 protsendi s\u00f5nul pole neil selleks vajadust, kuna vanemad saavad ise k\u00f5igega hakkama.\nSamas on ka neid vanemaealisi, kes vajavad m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral juhendavat k\u00e4tt. 16 protsenti Eesti inimestest m\u00e4rkis, et abistavad oma vanemaid aeg-ajalt ning lisaks kaheksa protsenti inimestest teeb seda keerulisemates olukordades, n\u00e4iteks dokumentide allkirjastamisel jne\nViis protsenti vastajatest lausus, et teevad k\u00f5ik vajalikud toimingud oma vanematest eest ise \u00e4ra ning lisaks m\u00e4rkisid sama paljud, et seda teeb nende vanemate eest keegi teine. Ehk siis kokkuv\u00f5tvalt abistab oma vanemaid v\u00e4hemalt v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral kokku 34 protsenti Eesti inimestest.\nL\u00e4ti ja Leedu inimestega v\u00f5rreldes peavad eestlased v\u00e4hem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama. Kui eestlastest \u00fctles kokku 32 protsenti, et neil pole abistamiseks vajadust, siis L\u00e4tis oli sama arv 22 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Seda selgitab asjaolu, et Eestis on erinevad veebip\u00f5hised finantslahendused m\u00e4rksa varasemalt kasutusele v\u00f5etud ja levinumad.\n\u00abViimase aja rohkete k\u00fcber- ja finantspettuste valguses tasuks kindlasti \u00fcle kontrollida oma vanemate digioskused ning vajadusel meelde tuletada p\u00f5hit\u00f5ed just turvalisuse osas,\u00bb\u00a0lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen. \u00abCitadele enda kevadel tehtud uuring n\u00e4itas, et lausa \u00fcle 70 protsendi eestlastest on mingil moel kokku puutunud finantspettuste katsetega ning kahtlemata on just digimaailmas kehvemini orienteeruvad inimesed t\u00f5en\u00e4olisemad ohvrid.\u00bb\nHakiainen tuletas meelde, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro.\n\nMillised on enimlevinud finantspettuste skeemid?\n\nKuigi pangad kasutavad turvalisi maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud, fiktiivsed arved jne. L\u00e4hemalt saab neist lugeda hiljutisest artiklist Citadele kodulehelt.\nCitadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi \u00fclene k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi mais. Igas riigis k\u00fcsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18-74.\n\nCitadele Group on L\u00e4ti finantskontsern, mille peakontor asub Riias. Grupi t\u00fctarettev\u00f5tted ja filiaalid tegutsevad Eestis, L\u00e4tis ja Leedus.\n"}
{"text":"Mis juhtusSuitsuga magama j\u00e4\u00e4nud mees p\u00e4\u00e4ses napilt eluga6. juunil kella 21.30 ajal s\u00fc\u00fctas R\u00e4pina vallas Veriora k\u00fclas hoolimatu alkoholijoobes suitsuga magama j\u00e4\u00e4nud mees voodi ja teki. Kaaslane aitas mehe enne p\u00e4\u00e4stjaid majast v\u00e4lja, v\u00e4lja toodi ka p\u00f5lev tekk. P\u00e4\u00e4stjad t\u00f5id ka voodi majast v\u00e4lja ja kustutasid selle veega. P\u00e4\u00e4stjad hoiatavad, et aasta l\u00f5ikes ligi pooled hukkunuga l\u00f5ppenud tulekahjudest p\u00f5hjustab hooletu suitsetamine.Kuu algas traagilise avariiga1. juunil kella 17.30 ajal laekus h\u00e4irekeskusele teade raskest liiklus\u00f5nnetusest Valgamaal. T\u00f5rva vallas Pikasilla k\u00fclas Viljandi - R\u00f5ngu maantee 45. kilomeetril, kaotas kaubikut Peugeot Parmer juhtinud 34-aastane mees vale s\u00f5idukiiruse t\u00f5ttu s\u00f5iduki \u00fcle kontrolli ja s\u00f5itis vastassuunav\u00f6\u00f6ndis teelt v\u00e4lja vastu puud. S\u00f5iduki juht hukkus s\u00fcndmuskohal. P\u00e4\u00e4stjad k\u00f5rvaldasid s\u00fcttimisohu ja l\u00f5ikasid h\u00fcdrauliliste t\u00f6\u00f6riistade abil avariilisest autost hukkunud juhi v\u00e4lja.L\u00f5hnadega juht s\u00f5itis sirge Kurviks3, juunil kella 21 ajal toimus liiklus\u00f5nnetus V\u00f5rumaal Antsla vallas V\u00f5ru-Kuigatsi-T\u00f5rva mnt 31. km. S\u00f5iduautot Volkswagen Passat Variant juhtinud alkoholijoobe tunnustega 24-aastane mees s\u00f5itis sirgel teel\u00f5igul teelt v\u00e4lja p\u00f5llule. Juht toimetati haiglasse.K\u00fclamaja lagunemisel sai inimene viga31. mai pealel\u00f5unal teatati, et Valga vallas Iigaste k\u00fclas purunes k\u00fclakeskuse hoones p\u00f5rand ja neh inimest kukkus keldrisse. P\u00e4\u00e4stjad aitasid kolm inimest redeli abil v\u00e4lja. Neljas inimene lahastati, toodi v\u00e4lja k\u00fchvelraami abil ja anti \u00fcle kiirabit\u00f6\u00f6tajate hoole alla, kes ta haiglasse toimetasid. P\u00e4\u00e4stjad keelasid hoone kasutamise, kuni selle ohutus hinnatud ja vajalikud remondit\u00f6\u00f6d tehtud.Tahmast s\u00fcttis p\u00f5rand5. juuni hommikul s\u00fcttis Setomaa vallas K\u00fcll\u00e4t\u00fcva k\u00fclas elumaja k\u00f6\u00f6gis korstna tahmaluugi juures p\u00f5rand. Majaomanik oli ise p\u00f5randa lahti v\u00f5tnud ja p\u00f5lengu kustutanud. P\u00e4\u00e4stjate hinnangul v\u00f5is p\u00f5rand s\u00fcttida varasema tahmap\u00f5lengu tagaj\u00e4rjel. Majaomanikule anti tuleohutusalast n\u00f5u ja tema \u00fclesandeks j\u00e4i tahmaluugi aluse p\u00f5randa korralik isoleerimine.Elektririkkest s\u00fcttis kulu3. juuni pealel\u00f5unal teatati h\u00e4irekeskusele, et Antsla vallas Antsu k\u00fclas k\u00e4is elektriposti otsas pauk ja selle all s\u00fcttis kuluhein. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid paarik\u00fcmnele ruutmeetrile levinud p\u00f5lengu. Rikke k\u00f5rvaldamine j\u00e4i elektrikute hooleks.P\u00e4\u00e4stjad kantseldasid madu ja siili2. juuni \u00f5htul teatati, et Valgas Oru tn on elumaja keldris madu. P\u00e4\u00e4stjad selgitasid, et tegu on nastikuga. Madu p\u00fc\u00fcti kinni ja viidi loodusesse.Samal \u00f5htul teatati P\u00f5lvas M\u00e4e tn vihmaveetorusse kinni j\u00e4\u00e4nud siilist. P\u00e4\u00e4stjad t\u00f5mbasid siili kinnastatud k\u00e4tega rennist v\u00e4lja ja lasid vabadusse.Kelmid tegutsesid j\u00e4lle31. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 30-aastane Valgamaa mees, kes soovis osta ekskavaatorile mullas\u00f5ela. Mees kandis m\u00fc\u00fcjale raha \u00e4ra, aga p\u00e4rast seda m\u00fc\u00fcja ei vasta ja mullas\u00f5ela pole mees t\u00e4naseni k\u00e4tte saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 9506 eurot.1. juunil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 31-aastane mees, kes tellis v\u00e4lismaalt paki ning sai s\u00f5numi, et tema tellitud pakk on seotud tollimaksuga. Selle tasumiseks saadeti mehele link, mille ta avas ja kuhu sisestas n\u00f5utud andmed. Seej\u00e4rel avastas mees, et tema pangakontolt oh maha l\u00e4inud mitu makset v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Kelmusega tekitatud kahju on 600 eurot.5. juunil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 64-aastane mees, kes sai k\u00f5ne, kus v\u00e4ideti, et tema pangakonto on ohus ja seda on vaja kindlustada. Mees suunati panka sisse logima ja t\u00e4itis helistaja korraldusi. Hiljem sai mees aru, et on langenud kelmuse ohvriks. Kelmusega tekitatud kahju on 10 000 eurot.Samal p\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 53-aastane naine, kes soovis Facebook Marketplace'is m\u00fc\u00fca kingi. Naisega v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes soovis kingi osta ning saatis tahe Omniva lingi. Naine avas lingi ja sisestas k\u00fcsitud andmed. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on l\u00e4inud kaduma 760 eurot."}
{"text":"Hoiatus imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi turustaja eest!P\u00f5llumajandus- ja Toiduamet hoiatab tarbijaid ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi turustaja eest.\nAutor: Shutterstock\nP\u00f5llumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi Tonerin turustaja eest. Toidulisandi kodulehel puudub info m\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja eksitav info.\nK\u00e4itleja m\u00fc\u00fcb toidulisandit veebilehe https:\/\/tonerin.store\/et\/ ja telefonim\u00fc\u00fcgi kaudu. Kuna toidulisandile esitatud v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele ja koostis pole teada, petetakse sedasi tarbijate usaldust ja ohustatakse tervist.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Terminal Oili juht: Olerexi juhtum on Eesti k\u00fctuseturu aegade suurim pettus   See, et Olerex on biok\u00fctuse kasutamise kohustuse t\u00e4itmata j\u00e4tnud, on kestnud juba aastaid ning mullu ulatus seet\u00f5ttu teiste k\u00fctuse hulgituru osaliste kahju v\u00e4hemalt 100 miljoni euroni, \u00fctles ERR-ile Terminal Oili juhatuse liige Raido Raudsepp.   See, et Olerex on biok\u00fctuse kohustuse t\u00e4itmata j\u00e4tnud ja toonud biok\u00fctuse sildi all sisse hoopis teisi k\u00fctuseid, pole teiste turuosaliste jaoks olnud saladus, see on kestnud aastaid ning sellest on teavitatud ka ametkondi, \u00fctles Raudsepp. \"Meie jaoks on positiivne see, et tagasisidet v\u00f5eti t\u00f5siselt ametkondade poolt. Ma nimetaks seda isegi Eesti k\u00fctuseturu l\u00e4bi aegade suurimaks pettuseks. Ei ole mingi kahtlust, et see nii on,\" lausus ta. Keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti teatasid neljap\u00e4eval, et nende ametnikud uurivad kriminaalmenetlusega, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, et vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest. Praegu ei ole kellelegi kahtlustust esitatud. Raudsepa s\u00f5nul tuli pettus teiste turuosaliste jaoks v\u00e4lja Olerexi hulgim\u00fc\u00fcgihindadest. \"Nad on konkurentsitult pakkunud v\u00e4ga pika perioodi jooksul parimat k\u00fctusehinda ja see vahe saab tulla suuremal-v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ainult biok\u00fctuse kohustuse t\u00e4itmisest. See m\u00f5jutab turgu v\u00e4ga tugevalt juba v\u00e4ga pika perioodi jooksul,\" lausus ta. Hinnad hoiab Olerex Raudsepa s\u00f5nul all vaid hulgim\u00fc\u00fcgis. \"Nad tankla hindu \u00fcritavad hoida v\u00f5imalikult k\u00f5rgel ja (k\u00fctuse) omahind on (seet\u00f5ttu) niiv\u00f5rd palju soodsam, et marginaal, mida nad teenivad, on kolossaalne,\" m\u00e4rkis ta. Raudsepa s\u00f5nul tekitas Olerexi tegevus ainu\u00fcksi mullu k\u00fctuseturule kahju 100 miljonit eurot. \"Hulgiturul on k\u00f5ik turuosalised, et oma (turu)positsiooni hoida, pidanud peale maksma, et Olerexiga konkureerida. See kahju, mis on turule tekitatud, on eelmisel aastal \u00fcmberarvutatuna 100 miljonit eurot,\" lausus ta. Raudsepp selgitas lahti, kuidas 100 miljonini j\u00f5uti: Eesti hulgituru maht on p\u00e4evas on kolm miljonit liitrit. Olerexi k\u00fctuseliitri hind oli k\u00fcmme senti odavam turuhinnast. \"Kui me r\u00e4\u00e4gime, et see on 300\u00a0000 eurot p\u00e4evas, mille v\u00f5rra peab turg madalamalt kauplema, siis on see n\u00e4dalas 2,1 miljonit ja 52 n\u00e4dala (ehk aasta) jooksul teeb see \u00fcle 100 miljoni euro,\" lausus ta. Raudsepa s\u00f5nul olid ametkonnad teadlikud Olerexi tegevusest ning neljap\u00e4eval selgus, et ettev\u00f5ttele on tehtud korduvalt hoiatusi. \"Aga mulle isiklikult tundub, et hetkel on sellest liiga v\u00e4he,\" m\u00e4rkis ta, lisades, et j\u00e4relevalvet peaks biok\u00fctuste osas t\u00f5hustama.  Teised on ausad m\u00e4ngijad, kuid k\u00fctuseturg on kui Metsik L\u00e4\u00e4s  Raudsepa s\u00f5nul puudub tal info, et leegi peale Olerexi veel biok\u00fctuse kohustusest niimoodi k\u00f5rvale hiiliks. \"Isegi kui midagi on kuskil, siis see ei kajastu turuhindades ega keegi tule v\u00f5tma t\u00e4iendavat turumahtu mingi eelisega. \u00dclej\u00e4\u00e4nud turuosaliste hinnatasemed on suhteliselt \u00fches kohas. Mis peegeldabki \u00f5iglast turuhinda. Aga \u00fcks turuosaline on suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra odavam juba aastaid. Tegelikult on see olnud k\u00fctuseturu jaoks v\u00e4ga keeruline olukord viimastel aastatel. Fassaad tundub ilus, aga tegelikult on see olnud Metsik L\u00e4\u00e4s,\" lausus Raudsepp. Raudsepa s\u00f5nul on biok\u00fctuse n\u00f5ue iseenesest asjakohane ning paindlik ja iga ettev\u00f5tja saab sellega kasu teenida, kui vaid soovi on. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4bki arusaamatuks Olerexi tegevus. \"Taastuvenergiadirektiiv on Eestis kehtinud aastast 2018. Keegi ei saa t\u00e4na v\u00e4ita, et see on mingi uudis, et biokohustust peab t\u00e4itma. Enamik turust on sellega v\u00e4ga kenasti hakkama saanud ja selleks on v\u00e4ga erinevaid v\u00f5imalusi, et seda kohustust t\u00e4ita. Ma ei n\u00e4e selles midagi negatiivset. Pigem annab see turule paindlikkust juurde ja ettev\u00f5tjad, kes tahavad sellega tegelda ja n\u00e4evad selles potentsiaali, saavad sellega v\u00e4ga edukad olla,\" lausus ta.  Olerex: s\u00fc\u00fcdistused on eksitavad  Vedelk\u00fctuse seaduse j\u00e4rgi on k\u00fctusem\u00fc\u00fcjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale m\u00fc\u00fcdud fossiilsest k\u00fctusest v\u00e4hemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial p\u00f5hinev k\u00fctus ehk biok\u00fctus. 2022. aasta suvel tuvastas keskkonnaamet, et Olerexil ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5imalik kalendriaasta jooksul seda n\u00f5uet edukalt t\u00e4ita. Keskkonnaamet teavitas ettev\u00f5tet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmise maht vaid ligi \u00fcks protsent. Mullu 30. detsembril saabus Eestisse tanker, mille lastiks olnud Olerexi k\u00fctusest v\u00f5ttis maksu- ja tolliamet proovi. Proovi p\u00f5hjal tuvastati, et tegemist on tavalise talvise diislik\u00fctusega. Kaks n\u00e4dalat hiljem esitas Olerex maksu- ja tolliametile andmed, et tankeriga toodi taastuvtoorainel p\u00f5hinevat biok\u00fctust HVO, mis oleks taganud Olerexi biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmise 7,51 protsendi ulatuses. L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Gerd Raudsepp \u00fctles, et kogutud t\u00f5endid viitavad, et Olerex on esitanud valeandmeid, kuid teo t\u00e4psemad asjaolud vajavad kriminaalmenetluses selgitamist. Olerex teatas neljap\u00e4eval, et nad selgitasid keskkonnaametile imporditud k\u00fctusepartiide p\u00e4ritolu ja andsid v\u00f5imaluse tutvuda dokumentatsiooniga. \"Keskkonnaamet on meile kinnitanud, et antud selgitused on ammendavad. Prokur\u00f6r Raudsepp, keda ajakirjandus tsiteerib, ei ole meile oma v\u00e4lja\u00fctlemiste sisulist poolt selgitanud. Teisalt on mitmelt poolt vihjatud, et tegemist v\u00f5ib olla Eesti k\u00fctuseturu liidri vastu suunatud infooperatsiooniga. \/...\/ Eksitavate s\u00fc\u00fcdistuste \u00fcmberl\u00fckkamiseks on meie ja ka keskkonnaameti k\u00e4sutuses kogu vajalik informatsioon,\" teatas Olerex. ERR p\u00f6\u00f6rdus reedel Olerexi poole t\u00e4iendava kommentaari saamiseks.   "}
{"text":"Pilguheit roheliste uste taha ehk Kuidas valmivad legendaarsed pont\u0161ikudVaikne P\u00e4rnu s\u00fcdalinn, kell on 7.45. Avaneb legendaarse S\u00f5\u00f5rikukohviku uks ja juhataja Andrus Tomson \u00fctleb naeratades \u201cTere hommikust!\u201d. Tema ja pont\u0161ikumeister Ira Frolova on juba t\u00f6\u00f6postil.See kohvik on P\u00fchavaimu t\u00e4naval tegutsenud 1957. aastast. Esmalt pakuti s\u00f5\u00f5rikuid praegusest asukohast \u00fcle t\u00e4nava pisikeses toas, kus j\u00e4rjekorras seistes v\u00f5is n\u00e4ha, kuidas s\u00f5\u00f5rikumasin t\u00f6\u00f6tab. Praegusesse asukohta kolis kohvik 1986. aastal. Selles ruumis on s\u00f5\u00f5rikumasin peidetud roheliste uste taha, klient n\u00e4eb sealt \u00f5nne kombel sisse vaid vilksamisi.\n\u200b\n\n\u00a0\n\n\u200bP\u00e4rnu Postimees saab v\u00f5imaluse rohelistest ustest sisse astuda. Pont\u0161ikumeister Ira Frolova on\u00a0selles k\u00f6\u00f6gis toimetanud \u00fcle k\u00fcmne aasta. Ira paariline, kellega ta vaheldumisi s\u00f5\u00f5rikuid valmistab, on samas t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 30 aasta.\u200b\nHommikul\u00a0k\u00f6\u00f6ki j\u00f5udnud, paneb Ira suurde mikserikaussi taina kuus komponenti. Koostisosad ja kogused on aga firmasaladus, mida on jagatud s\u00f5\u00f5rikumeistrilt j\u00e4rgmisele. Retsept p\u00e4rineb v\u00e4ga ammusest ajast, selle autorit ei tea juhataja ega pont\u0161ikumeistergi.\n\nS\u00f5\u00f5rikukohvikule on pakutud pont\u0161ikute tegemiseks valmissegu, kuid sellest loobuti:\u00a0 neil on oma salaretsept olemas.\nMailiis Ollino\n\nAlguses segab Ira tainast k\u00e4sitsi, hiljem veidi mikseriga ja j\u00e4tab siis kerkima. Vahepeal paneb ta pont\u0161ikumasina soojenema. 15 liitri \u00f5li temperatuur peab kuumenema \u00fcle 200 kraadi.\nKorraga teeb Ira tainasegu nii palju, et sellest saaks k\u00fcmme kilogrammi s\u00f5\u00f5rikuid. Ira k\u00fcpsetamisrekord on 299 kilo r\u00f5ngakujulisi pirukaid \u00fche t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga. Tippmargi p\u00fcstitas ta\u00a0Augustiunetuse ajal. \u201cMina \u00fcksinda tegin, masin t\u00f6\u00f6tas ilusti, kuid medalit ei antud,\u201d muheleb pont\u0161ikumeister.\u00a0\n\nTeenindaja Tiina Tamm meenutab, et \u00fcks kiiremaid t\u00f6\u00f6p\u00e4evi oli Augustiunetuse ajal, kui j\u00e4rjekord p\u00fcsis kogu p\u00e4eva.\nMailiis Ollino\n\nSamal p\u00e4eval on t\u00f6\u00f6l ka teenindaja Tiia Tamm, kes t\u00f5deb, et see oli hullumeelne p\u00e4ev: j\u00e4rjekord ulatus terve p\u00e4eva uksest v\u00e4lja. S\u00f5\u00f5rikuid saanuks k\u00fcpsetada rohkmegi, kuid kohvimasin andis suure koormuse all otsad. \u201cTehnika ei pidanud vastu, inimesed oleks pidanud k\u00fcll,\u201d lausub Tiia.\nVaiksemal talvep\u00e4eval v\u00f5ib juhtuda, et kaubaks l\u00e4heb vaid paark\u00fcmmend kilo pont\u0161ikuid.\nMina \u00fcksinda tegin, masin t\u00f6\u00f6tas ilusti, kuid medalit ei antud.\nIra Frolova, s\u00f5\u00f5rikumeister\nKunagi tehti s\u00f5\u00f5rikuid kahe masinaga, kuna n\u00f5udlus oli tunduvalt suurem. Praegu piisab \u00fche aparaadi j\u00f5udlusest.\nKui \u00f5li kuum, t\u00f5stab Ira\u00a0taina masina kohal asuvasse t\u00fcnni. Kaas peale ja\u00a0kruviga kinni. Kaane sisse l\u00e4heb l\u00e4bipaistev voolik, mille kaudu liigub \u00f5hk, mis taina t\u00fcnnist v\u00e4lja pressib. Kruvi pinget reguleerides saab timmida pont\u0161iku suurust, kuna \u00f5hu hulk anumas muutub.\n\nKui pont\u0161ikud on \u00f5likarussellis l\u00e4binud pool vahemaast,\u00a0keerab laba r\u00f5ngakesed \u00fcmber.\nMailiis Ollino\n\nKui tainar\u00f5ngas tulise \u00f5li sisse potsatab,\u00a0hakkab see karussellil keerlema. Poolel maal keerab labake s\u00f5\u00f5riku teistpidi. Tiir tehtud, kukub pont\u0161ik masinast v\u00e4lja\u00a0jahtuma.\nP\u00e4eva esimesed s\u00f5\u00f5rikud aitavad katsetada, kas kruvi on \u00f5igesti paika keeratud. Seda v\u00f5ib v\u00f5rrelda pannkoogik\u00fcpsetamisega, kus samuti ei pruugi esimesed koogid just ideaalse kujuga tulla.\n\nPont\u0161ikumeister Ira Frolova on r\u00f5\u00f5msatujuliselt s\u00f5\u00f5rikuid valmistanud \u00fcle k\u00fcmne aasta.\nMailiis Ollino\n\nIra t\u00f5stab metallkaussi \u00fchekorraga kilo jagu ehk umbes 30 pont\u0161ikut ja raputab neile tuhksuhkrut. Suhkru pealt kokku siin ei hoita. Juhataja mainib, et nii m\u00f5nigi klient k\u00fcsib enne ostu veel lisa.\nS\u00f5\u00f5rikumeistrile endale maitsevad \u00f5hemad\u00a0pont\u0161ikud. \u201cKui ma veel siin ei t\u00f6\u00f6tanud\u00a0ja s\u00f6\u00f6ma tulime s\u00f5brannaga, siis ma kogu aeg vaatasin, et saaksin peenema s\u00f5\u00f5riku,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta.\n\nTuhksuhkruga ei koonerdata.\nMailiis Ollino\n\nKohviku p\u00fcsikunded tulevad s\u00f5\u00f5rikule v\u00f5i pirukale iga p\u00e4ev s\u00f5ltumata aastaajast v\u00f5i ilmast. Siinses kohvikus on legendaarseid pont\u0161ikuid hommikuks s\u00f6\u00f6nud ka president Alar Karis. \u201cTeenindaja helistas, et \u201ckus sa oled, president on siin\u201d,\u201d meenutab juhataja ootamatut k\u00fclask\u00e4iku. \u201cKantselei direktor oli k\u00fcll laua varem kinni pannud, aga meie ei viinud kohe seda kokku.\u201d\nTomson t\u00f5deb, et ainu\u00fcksi pont\u0161ikute m\u00fc\u00fcgist kohvik \u00e4ra ei ela. Nii pakutakse s\u00f5\u00f5rikute k\u00f5rval saiakesi ja kringlitellimise v\u00f5imalust. Aastate jooksul on ringelnud kuulujutte, et legendaarne s\u00f5\u00f5rikukohvik suleb uksed, kuid need kuuldused pole kunagi t\u00f5ele vastanud.\n\nUus juht\n\nAndrus Tomson on S\u00f5\u00f5rikukohvikut p\u00f5hit\u00f6\u00f6na juhtinud paar aastat. Tema ja vend said osaluse kohvikus p\u00e4randuseks oma emalt. Samuti on praegu kohvikuga seotud\u00a0Tiiu Villa, kes Andruse emaga kahasse seda kohvikut pidas.\n\nM\u00f5ni minut p\u00e4rast kella \u00fcheksat tulevadki esimesed k\u00fclastajad, ema ja poeg, kes ostavad s\u00f5\u00f5rikuid, kohvi ja mahla. Ema t\u00f5deb, et temale seostub pont\u0161ikukohvik lapsep\u00f5lvega, sestap soovib ta pojalegi sellist m\u00e4lestust luua."}
{"text":"Politseiniku terav silm aitas tabada Rumeeniast p\u00e4rit petturidTALLINN, 9. juuni, BNS - Vaba p\u00e4eva veetnud politseiniku terav silm aitas neljap\u00e4eval Harjumaal tabada Rumeeniast p\u00e4rit petturid.\u00a0\nKella 10 paiku m\u00e4rkas korrakaitsja P\u00e4rnu maanteel s\u00f5itnud tumerohelist Mercedes-Benzi, kus istusid kaks meest, kes sarnanesid inimestele, keda kahtlustati varasemas pettuse katses. Infole reageerinud politseinikud pidasid s\u00f5iduki kinni Saku kandis ja selgitasid v\u00e4lja, et tegemist oligi Rumeeniast p\u00e4rit meestega, kes p\u00fc\u00fcdsid hiljuti Viimsis eakalt naiselt raha v\u00e4lja petta. Mehed toimetati jaoskonda, kus neile tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja m\u00e4\u00e4rati kolmeks aastaks sisses\u00f5idukeeld. Mees, kes p\u00fc\u00fcdis naiselt raha v\u00e4lja petta, sai ka rahalise karistuse 950 eurot, kirjutas P\u00f5hja prefektuur sotsiaalmeedias.\nMehed kasutasid eakalt naiselt raha v\u00e4lja petmiseks alatut v\u00f5tet. Nad l\u00e4henesid eakale naisele ja v\u00e4itsid, et naine kriimustas oma s\u00f5idukiga nende oma. Seej\u00e4rel hakkasid nad kahjude h\u00fcvitamiseks proualt 500 eurot n\u00f5udma. \u00d5nneks sekkus olukorda juhtunud pealt n\u00e4inud kodanik, kes andis agressiivsetest meestest politseile teada. Paraku lahkusid mehed s\u00fcndmuskohalt enne politsei saabumist.\n\"Suur ait\u00e4h t\u00e4helepanelikule kodanikule, kes l\u00e4ks tol p\u00e4eval teisele inimesele appi ja teavitas olukorrast koheselt ka politseid. Paraku n\u00e4eme, et suviti on meie teedel, t\u00e4navatel ja parklates rohkem ringi liikumas halbade kavatsustega inimesed. Kui varasemalt on petturid erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel pakkunud inimestele kas kingitusena v\u00f5i ostmiseks k\u00f6\u00f6gitarvikuid, siis n\u00fc\u00fcd on nad oma taktikat muutnud ja p\u00fc\u00fcavad inimesi hoopis avarii p\u00f5hjustamises s\u00fc\u00fcdi lavastada,\" m\u00e4rkis politsei.\u00a0\nKa on korrakaitsjate s\u00f5nul murettekitav petturite agressiivne k\u00e4itumine, kus p\u00e4rast kingituse v\u00f5i kauba \u00fcleandmist on hakatud inimestelt n\u00f5udma raha ja on isegi mindud inimeste kodudesse v\u00f5i s\u00f5idutatud neid pangakontorisse, et saada mingigi osa rahast.\nTaoliste asjade m\u00fc\u00fcki v\u00f5i kingituse pakkumist politsei keelata ei saa, seda enam, kui inimene v\u00f5tab vastu v\u00f5i ostab eseme vabatahtlikult. \"Meie soovitus on siiski kaupa osta kindlate ettev\u00f5tjate k\u00e4est, sest kauba soetamine v\u00f5\u00f5raste k\u00e4est ei anna ostjale mingisugust garantiid kauba kvaliteedi osas. Samuti ei tasu v\u00f5tta v\u00f5\u00f5rastelt vastu kingitusi,\" soovitavad korrakaitsjad.\n\"Kindlasti sekkume juhtudel, kui kelmid on agressiivsed ja inimene tunneb end h\u00e4irituna v\u00f5i kui hakatakse l\u00e4bi pettuste inimestelt n\u00f5udma raha. Palume ka edaspidi kahtlastest inimestest ja s\u00f5idukitest politseid koheselt teavitada,\" lisas politsei.\u00a0\nTalllinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Viimsis eakat naist petta \u00fcritanud rumeenlased peavad riigist lahkumaNeljap\u00e4eval tabas politsei\u00a0rumeenlased, kes \u00fcritasid m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi eakalt naiselt auto v\u00e4idetava rihtimise t\u00f5ttu 500 eurot v\u00e4lja petta. Kahele mehele tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja samuti m\u00e4\u00e4rati neile kolmeks aastaks sisses\u00f5idukeeld.\u00a0P\u00f5hja prefektuur teatas, et politseiametnik m\u00e4rkas t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal Saku kandis tumerohelist Mercedes-Benzi, kus istusid pettuses kahtlustatud rumeenlastele sarnased mehed. Kohale j\u00f5udnud politseipatrull tegi kindlaks, et tegu ongi otsitutega.\u00a0\n\u00abMehed toimetati jaoskonda, kus neile tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja m\u00e4\u00e4rati kolmeks aastaks sisses\u00f5idukeeld. Mees, kes p\u00fc\u00fcdis naiselt raha v\u00e4lja petta, sai ka rahalise karistuse 950 eurot,\u00bb t\u00e4psustati teates.\u00a0\n\u00abMehed kasutasid eakalt naiselt raha v\u00e4lja petmiseks alatut v\u00f5tet,\u00bb nentis PPA.\nM\u00f5ni p\u00e4ev tagasi kirjeldas \u00fcks tallinlanna sotsiaalmeedias, kuidas Viimsi poe parklas sahkerdasid kaks rumeenlast eaka proua \u00fcmber v\u00e4itega, justkui naine oleks oma autoga nende oma kriimustanud. Pealtn\u00e4gija sekkumise peale \u00fcks meestest \u00e4rritus ja hakkas talt politsei t\u00f6\u00f6t\u00f5endit ning fotode kustutamist n\u00f5udma. Kui sekkunud naine politseile helistas, hakkas kelmidel kiire p\u00f5genemisega.\n\u00abParaku lahkusid mehed s\u00fcndmuskohalt enne politsei saabumist,\u00bb v\u00f5ttis PPA asja kokku ning t\u00e4nas parklas prouale appi l\u00e4inud pealtn\u00e4gijat.\u00a0\n\u00abParaku n\u00e4eme, et suviti on meie teedel, t\u00e4navatel ja parklates rohkem ringi liikumas halbade kavatsustega inimesed. Kui varasemalt on petturid erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel pakkunud inimestele kas kingitusena v\u00f5i ostmiseks k\u00f6\u00f6gitarvikuid, siis n\u00fc\u00fcd on nad oma n\u00f6 taktikat muutnud ja p\u00fc\u00fcavad inimesi hoopis avarii p\u00f5hjustamises s\u00fc\u00fcdi lavastada. Ka on murettekitav petturite agressiivne k\u00e4itumine, kus peale kingituse v\u00f5i kauba \u00fcleandmist on hakatud inimestelt n\u00f5udma raha ja on isegi mindud inimeste kodudesse v\u00f5i s\u00f5idutatud neid pangakontorisse, et saada mingigi osa rahast,\u00bb kirjutas prefektuur postituses, lisades, et taoliste asjade m\u00fc\u00fcki v\u00f5i kingituse pakkumist politsei keelata ei saa, seda enam, kui inimene v\u00f5tab vastu v\u00f5i ostab eseme vabatahtlikult.\n\u00abMeie soovitus on siiski kaupa osta kindlate ettev\u00f5tjate k\u00e4est, sest kauba soetamine v\u00f5\u00f5raste k\u00e4est ei anna ostjale mingisugust garantiid kauba kvaliteedi osas. Samuti ei tasu v\u00f5tta v\u00f5\u00f5rastelt vastu kingitusi,\u00bb hoiatas politsei. \u00abKindlasti sekkume juhtudel, kui kelmid on agressiivsed ja inimene tunneb end h\u00e4irituna v\u00f5i kui hakatakse l\u00e4bi pettuste inimestelt n\u00f5udma raha. Palume ka edaspidi kahtlastest inimestest ja s\u00f5idukitest politseid koheselt teavitada.\u00bb"}
{"text":"V\u00e4lismaine kelm sai petmiskatse eest suure rahalise karistuseKaks Rumeeniast p\u00e4rit meest p\u00fc\u00fcdsid hiljuti Viimsis eakalt naiselt raha v\u00e4lja petta. T\u00e4helepanelik politseinik m\u00e4rkas eile P\u00e4rnu maanteel kahtlast\u00a0autot,\u00a0mis kuuluski tagaotsitavatele kelmidele, kellel n\u00fc\u00fcd v\u00e4hemalt kolm aastat Eestisse asja ei ole.\u00a0\u00a0P\u00f5hja prefektuur jagab sotsiaalmeedias lugu sellest, kuidas neljap\u00e4eva hommikul m\u00e4rkas terava silmaga politseinik, kel oli t\u00f6\u00f6lt vaba p\u00e4ev, P\u00e4rnu maanteel s\u00f5itnud tumerohelist Mercedes-Benzi, kus istusid kaks meest, kes sarnanesid inimestele, keda kahtlustati varasemas pettuse katses.\nInfole reageerinud politseinikud pidasid s\u00f5iduki kinni Saku kandis ja selgitasid v\u00e4lja, et tegemist oligi Rumeeniast p\u00e4rit meestega, kes p\u00fc\u00fcdsid hiljuti Viimsis eakalt naiselt raha v\u00e4lja petta. Mehed toimetati jaoskonda, kus neile tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja m\u00e4\u00e4rati kolmeks aastaks sisses\u00f5idukeeld. Mees, kes p\u00fc\u00fcdis naiselt raha v\u00e4lja petta, sai ka rahalise karistuse 950 eurot.\nKaval plaan\nMehed kasutasid eakalt naiselt raha v\u00e4lja petmiseks alatut v\u00f5tet. Nad l\u00e4henesid eakale naisele ja v\u00e4itsid, et naine kriimustas oma s\u00f5idukiga nende oma. Seej\u00e4rel hakkasid nad kahjude h\u00fcvitamiseks proualt 500 eurot n\u00f5udma. \u00d5nneks sekkus olukorda juhtunud pealt n\u00e4inud kodanik, kes andis agressiivsetest meestest politseile teada. Paraku lahkusid mehed s\u00fcndmuskohalt enne politsei saabumist.\nP\u00f5hja prefektuur t\u00e4nab t\u00e4helepanelikku\u00a0kodanikku, kes l\u00e4ks tol p\u00e4eval teisele inimesele appi ja teavitas olukorrast koheselt ka politseid. \u00abParaku n\u00e4eme, et suviti on meie teedel, t\u00e4navatel ja parklates rohkem ringi liikumas halbade kavatsustega inimesi. Kui varasemalt on petturid erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel pakkunud inimestele kas kingitusena v\u00f5i ostmiseks k\u00f6\u00f6gitarvikuid, siis n\u00fc\u00fcd on nad oma n\u00f6 taktikat muutnud ja p\u00fc\u00fcavad inimesi hoopis avarii p\u00f5hjustamises s\u00fc\u00fcdi lavastada,\u00bb \u00f6eldakse P\u00f5hja prefektuuri sotsiaalmeediakontol.\u00a0\u00abKa on murettekitav petturite agressiivne k\u00e4itumine, kus peale kingituse v\u00f5i kauba \u00fcleandmist on hakatud inimestelt n\u00f5udma raha ja on isegi mindud inimeste kodudesse v\u00f5i s\u00f5idutatud neid pangakontorisse, et saada mingigi osa rahast.\u00bb Taoliste asjade m\u00fc\u00fcki v\u00f5i kingituse pakkumist politsei keelata ei saa, seda enam, kui inimene v\u00f5tab vastu v\u00f5i ostab eseme vabatahtlikult.\nPolitsei\u00a0soovitab kaupa osta kindlate ettev\u00f5tjate k\u00e4est, sest kauba soetamine v\u00f5\u00f5rastelt ei anna ostjale mingisugust garantiid kauba kvaliteedi osas. Samuti ei tasu v\u00f5tta v\u00f5\u00f5rastelt vastu kingitusi.\nPolitsei sekkub juhtudel, kui kelmid on agressiivsed ja inimene tunneb end h\u00e4irituna v\u00f5i kui hakatakse l\u00e4bi pettuste inimestelt n\u00f5udma raha.\nKahtlastest inimestest ja s\u00f5idukitest tuleks politseid koheselt teavitada.\n"}
{"text":"Hoiatus imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi turustaja eest!P\u00f5llumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi Tonerin turustaja eest. Toidulisandi kodulehel puudub info m\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja eksitav info.\nK\u00e4itleja m\u00fc\u00fcb toidulisandit veebilehe https:\/\/tonerin.store\/et\/ ja telefonim\u00fc\u00fcgi kaudu. Kuna toidulisandile esitatud v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele ja koostis pole teada, petetakse sedasi tarbijate usaldust ja ohustatakse tervist.\nReklaamis ebat\u00f5esed ja keelatud v\u00e4ited\nPTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse s\u00f5nul ei ole P\u00f5llumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada. \u201eVeebilehel esitatakse toidulisandile ebat\u00f5eseid ja keelatud v\u00e4iteid, nagu n\u00e4iteks k\u00f5rvaldab peavalu, n\u00f5rkuse kehas, iivelduse, taastab n\u00e4gemise,\u201c kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada v\u00e4iteid, viidates selle meditsiinilisele m\u00f5jule, kui antud v\u00e4ide ei ole t\u00f5endatud. \u201eToidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi,\u201c j\u00e4tkab ta.\nK\u00e4esoleval juhul on tegemist Araabia \u00dchendemiraatidesse registreeritud ettev\u00f5ttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info m\u00fc\u00fcja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti j\u00e4lgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettev\u00f5tte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist \u00fcle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. K\u00f5ik Eestis m\u00fc\u00fcdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.\nSoovitused tarbijale:\n\u2022kontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi;\n\u2022vaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;\n\u2022vaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata t\u00e4psemalt j\u00e4rele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (ttja.ee);\n\u2022tea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi v\u00e4ltida aitavaid, ravivaid v\u00f5i leevendavaid omadusi;\n\u2022kui \u00fcks nendest eelnevatest tingimustest ei ole t\u00e4idetud, kaalu ostu sooritamata j\u00e4tmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.\nAllikas: pta.agri.ee"}
{"text":"Kas Eesti on muutumas politseiriigiks?\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise, ajaloolane David Vseviov, endine riigikohtunik Eerik Kergandberg ning luuletaja ja kodanikuaktivist Kauksi \u00dclle arutavad riigiv\u00f5imu ja kodaniku suhte \u00fcle t\u00e4nases Eestis.\nInimeste p\u00f5hi\u00f5igused ja vabadused on \u00fcks \u00f5igusriigi alussambaid. Eelmisel n\u00e4dalal pidas kapo kinni Tartu abilinnapea Priit Humala, kahtlustatuna toimingupiirangu rikkumises, ja ettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla sellele kaasa aitamises.\nAvalikkuses on avaldatud h\u00e4mmastust, kui karmik\u00e4eliselt j\u00f5ustruktuurid kahtlustatavatega k\u00e4itusid, justkui oleks ohtu seatud riigi julgeolek. Pruunsild on v\u00e4itnud, et r\u00fcnnak oli maailmavaateliselt motiveeritud, sest ta on erakonna Isamaa suurtoetaja, ja et laiem eesm\u00e4rk on hirmutada k\u00f5iki, kes plaanivad konservatiivseid erakondi rahaliselt toetada. Selliste kahtluste korral on teema \u00fcle avameelselt arutamine p\u00f5hjendatud.\nViimased kolm-neli aastat on \u00fcldse olnud keerulised nii Eestile kui ka maailmale \u2013 pandeemia ja suur s\u00f5da, mis ei n\u00e4ita l\u00f5ppemise m\u00e4rke. Turvalisuse ja julgeoleku nimel on kerge piirata inimeste vabadusi ja \u00f5igusi ning seda on ka tehtud. Kuiv\u00f5rd peaksime kartma kaldumist autokraatiasse?\nDavid Vseviov: Karjaviisilist eluviisi harrastava liigina pole meie eksistents v\u00f5imalik teatud kokkulepeteta ehk tegevusvabaduse ja tegevus\u00f5iguse piiranguteta. K\u00fcsimus on vaid selles, kuidas taolised piirangud s\u00fcnnivad ning kuiv\u00f5rd nad vastavad \u00fchiskonna enamuse huvidele. Ning siit kerkibki oluline k\u00fcsimus: piiravad otsused \u2013 nagu k\u00f5ik otsused \u2013 peavad olema p\u00f5hjendatud, lahti seletatud.\nMa pole kunagi aru saanud, mida t\u00e4hendavad \u00abebapopulaarsed otsused\u00bb. \u00d5iged otsused ei saa ebapopulaarsed olla \u2013 kui nad on \u00f5iged. Samas: kui l\u00e4htuda mineviku kogemusest, siis tuleb paraku t\u00f5deda, et vaimu pelgav v\u00f5im on alati p\u00fc\u00fcelnud vabaduste ja \u00f5iguste piiramise suunas.\n\u00dclle Madise: Kahjuks pandeemia aegu n\u00e4gime, kuidas \u00fcles k\u00f6etud avalik arvamus viis p\u00f5hi\u00f5iguste piiramiseni, s\u00f5ltumata sellest, millised on saadava kasu ja tekkiva kahju kaalud ja mida lubab p\u00f5hiseadus. Nii et on k\u00fcll p\u00f5hjust muretseda. Tasub \u00fcle lugeda Margus Laidre essee, mis r\u00e4\u00e4gib kollektiivse vihkamise nakkuslikkusest (PM 11.11.2017).\nSamamoodi tuleb silmas pidada vaikimise n\u00f5iaringi teket: avalikule arvamusele vastanduvate seisukohtade esitajad sunnitakse vaikima ka siis, kui neil on teaduslikus plaanis \u00f5igus. R\u00e4\u00e4gid \u00f5igust, saad peksa pealegi, eks ole. Avalik vaimne hukkamine sotsiaalmeedias, vahel ka t\u00f6\u00f6koha ja maine kaotus. Ja siis ei julgetagi enam t\u00f5e, \u00f5igluse ja \u00f5iguse eest v\u00e4lja astuda. P\u00e4ris kehv on lugu juhul, kui erapooletuse ja julguse p\u00f5hi\u00f5igusi kaitsta minetavad s\u00f5ltumatud institutsioonid.\nEerik Kergandberg: Ja selles kontekstis ei ole mingi \u00fcllatus, kui ka \u00fcsnagi demokraatlike riikide j\u00f5ustruktuurid kasutavad k\u00f5iki v\u00f5imalusi nn julgeolekup\u00f5hi\u00f5iguse \u00fcha intensiivsemaks tagamiseks. S\u00f5na \u00abjulgeolekup\u00f5hi\u00f5igus\u00bb peaks ju iseenesest meie k\u00f5rvadele k\u00f5lama t\u00f5esti nii kaunilt ja kutsuvalt, et esmapilgul tahaks sellegi kerge s\u00fcdamega paigutada meie k\u00f5igi teiste kaitse\u00f5iguste kui p\u00f5hi\u00f5iguste hulka. Aga esmamulje on siin paraku vaid silmamoondus, sest see v\u00e4idetav julgeolekup\u00f5hi\u00f5igus toimib tegelikkuses ju kaitse\u00f5igustega hoopis vastupidises suunas: \u00f5igustades ja tugevdades riigi sekkumist meie tavap\u00e4rastesse klassikalistesse p\u00f5hi\u00f5igustesse.\n\nAjaloolane ja \u00f5ppej\u00f5ud David Vseviov peab arusaamatuks, kuidas \u00f5iged otsused saavad olla ebapopulaarsed.\nMadis Veltman\n\nEt siis \u00abjulgeolekup\u00f5hi\u00f5igus\u00bb oleks nagu v\u00f5imu p\u00f5hi\u00f5igus piirata inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi?\nEerik Kergandberg: Jah, aga selle nn julgeolekup\u00f5hi\u00f5iguse apologeedid \u00abunustavad\u00bb lisada, et me oma igap\u00e4evaelus, isegi k\u00f5igi praeguste suurte ohtude taustal, ju ei asu pidevalt piirsituatsioonis ega tohiks oma julgeoleku tagamise arutlustes ka sellest l\u00e4htuda. Samas on v\u00f5imatu v\u00e4hegi ratsionaalselt vaielda vastu v\u00e4itele, et \u00fcks k\u00fchvlit\u00e4is julgeolekut mahub ju kindlasti veel pealtkuulamise, kontrolli, sanktsioonide ja muu sellisega t\u00e4idetud kotti. Sest \u2013 t\u00f5epoolest \u2013 v\u00f5ib-olla suudab just see viimane k\u00fchvlit\u00e4is meid homme v\u00f5i \u00fclehomme p\u00e4\u00e4sta. Aga ei! \u00d5iguslikult saab julgeolekut \u00fclima v\u00e4\u00e4rtusena aktsepteerida vaid juhul, kui varem kindlaks m\u00e4\u00e4ratud reeglite ehk asjakohase seaduse kohaselt on riigis p\u00f5hi\u00f5iguste erakordset piiramist v\u00f5imaldav ajutine olukord \u2013 h\u00e4daolukord, erakorraline seisukord, s\u00f5jaseisukord vms \u2013 v\u00e4lja kuulutatud. Julgeolekuprobleemid tuleb lahendada p\u00f5hi\u00f5iguste riive seaduslikult lubatud eranditest l\u00e4htudes.\nAga see k\u00f5ik on vaid pelk teooria. Tegelik elu on paraku pigem selline, et enamik t\u00e4nase \u00fcha k\u00f5ikeh\u00f5lmavamaks muutuva julgeolekuimpeeriumi toetajaid ei vaevugi oma p\u00fc\u00fcdlustes enam eriti laskuma p\u00f5hi\u00f5iguste tasandile ega otsima oma sihtide legitimeerimiseks mingeid \u00abpehmolikke\u00bb p\u00f5hi\u00f5igusi. Tekkinud on kindel veendumus, et riikide julgeoleku ja karistus\u00f5igusliku \u00f5igluse(!) tagamise kohustused ei saa enam piirduda \u00f5iguserikkumistele j\u00e4rgnevate kriminaalmenetlustega, vaid n\u00fc\u00fcd olla riigid kohustatud tagama kodanike julgeolekut (eriti globaalsete ja massiliste m\u00f5\u00f5tmetega) kuritegusid \u00e4ra hoides. Selleks omakorda olevat v\u00e4ltimatult vaja t\u00e4iendavalt mehitada asjakohaseid asutusi ja luua \u00fcha uusi v\u00f5imalusi ka teabe kogumiseks enne kriminaalmenetlust.\nDavid Vseviov: Oht libiseda autokraatiasse k\u00e4ib inimkonnaga kaasas ning juhtumid, mil kuristikku kukkumist on suudetud \u00e4ra hoida, on pigem erandid. Isegi Rooma vabariik, mis m\u00f5istes, kui ohtlik v\u00f5ib olla t\u00e4idesaatva v\u00f5imu koondumine \u00fche inimese k\u00e4tte, ei suutnud preventiivse otsusega valida \u00fche konsuli ehk peaministri asemel kahte.\nJulgeolekuk\u00fcsimuste taustal on endiselt terav ka poliitiline polariseerumine v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimustes, nn progressiivse ja konservatiivse maailmavaate l\u00f5he. Mida teravam on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine vastandumine, seda teravamaks on muutunud ka poliitiline retoorika. Kas vihak\u00f5ne rangem kriminaliseerimine v\u00f5iks olla osa lahendusest?\nEerik Kergandberg: Eks me peame ju uskuma, et teatud muudatused vihak\u00f5ne kriminaliseerimises on meil v\u00e4ltimatult vajalikud, sest nii lihtsalt arvatakse Br\u00fcsselis. Aga minu meelest on p\u00f5hik\u00fcsimus siin ikka selles, kas kohtupraktika suudab seda uut regulatsiooni m\u00f5istlikult ja s\u00f5navabadust p\u00e4rssimata vajalikus ulatuses ehk siis suurte diskussioonide m\u00f5lemale poolele v\u00f5rdselt kohaldada.\nKauksi \u00dclle:\u00a0Kujutame ette, et peres laps vihaselt n\u00f5uab midagi ja vanem karjub vihaselt, et sina ei tohi vihaselt karjuda. Kuhu me nii j\u00f5uame? Ilmselt vaid vihaahela j\u00e4tkamiseni. Viha aluseks olev tunne on hirm ja v\u00f5imetus. Praeguses keerulises maailmas ei j\u00e4tku inimestel turvatunnet. Koroonaaegne hirm nii haiguste kui ka kiiresti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vaktsiinide s\u00fcstimise ees oli suur. Mida rohkem sunniti ja piiranguid karmistati, seda enam s\u00fcvenes vastuolu s\u00fcstin\u00f5udjate ja sellest keeldujate vahel. Pered ja kollektiivid lagunesid. Venemaa, kes sisevastuolusid on sajandeid summutanud v\u00e4lisvaenlase leidmise ja s\u00f5tta minekuga, tegigi seda, \u00f5ieti j\u00e4tkas Ukrainaga.\nKurjuse vastand on armastus, hoolimine ja m\u00f5istmine. Ausus. Riigi poolt seaduste j\u00e4rgimine. Kui keegi ettev\u00f5ttes sulatab ravimid \u00fcles v\u00f5i ei pea mingitest eeskirjadest kinni, siis omanik reageerib. Kui kaitseministeerium eirab riigi seadusi ja s\u00f5lmib s\u00f5jav\u00e4lja miljonilepingu mitu p\u00e4eva enne seda, kui valitsus teemat arutanud on, siis see ei ole enam poliitika, vaid korruptsioon. Valitsuse ja riigikogu omanik on rahvas ja kui asi on korrast \u00e4ra ning p\u00f6\u00f6rdumised, arutelud ega muu ei aita, siis see olukord tekitab vihak\u00f5nesid. Sulgeda neid riigisuukorviga pole lahendus.\nDavid Vseviov: Kriminaliseerimine t\u00f5esti ei lahenda iseenesest \u00fchtegi probleemi. Ma tooksin j\u00e4lle \u00fche n\u00e4ite minevikust. Sest ajalugu ongi laboratoorium, kus saab taoliste m\u00f5ttek\u00e4ikude toimimist-mittetoimimist kontrollida. Kui otsida meie kultuuriruumis sajanditetagusel ajal kehtinud k\u00f5ige r\u00e4ngemat karistust, siis vaieldamatult oli selleks p\u00f5rgukatlasse saatmine. Igaveseks ajaks. Kas selline troostitu perspektiiv v\u00e4hendas kuritegevust? Kaotas tapmised? Ei. Kuid eel\u00ad\u00f6eldu ei t\u00e4henda, et igat laadi \u00abvihak\u00f5ne\u00bb tuleks kriminaalvastutuse alt vabastada. Sest vihas\u00f5nast v\u00f5ib h\u00f5lpsasti \u2013 j\u00e4llegi ajaloo kogemus \u2013 saada vihategu.\n\n\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise t\u00f5lgenduses kohustab p\u00f5hiseadus ka \u00fcksikisikut n\u00f5udma head riigivalitsemist k\u00f5ikidelt ametikandjatelt.\nErik Prozes\n\n\u00dclle Madise: Veel \u00fchele \u00f5igusteaduslikult olulisele k\u00fcsimusele juhtisid hiljuti t\u00e4helepanu Anneli Soo ja Laura Aiaots: kas ja kuiv\u00f5rd tohib Euroopa Liit liikmesriikidele ette kirjutada, millised s\u00f5nad ja teod peavad olema kuritegudena karistatavad (\u00abVaenuk\u00f5net puudutava raam\u00adotsuse rong pole veel l\u00e4inud\u00bb, ERR 18.05). Tabavalt kirjutasid ka nemad, et seda laadi vaidlusi on r\u00e4nk pidada, sest lihtne on pelga k\u00fcsimusegi eest halvustav silt k\u00fclge saada.\nKui \u00f5igusteadlane ajab Euroopa Liidu \u00f5iguses ja Eesti p\u00f5hiseaduses n\u00e4puga j\u00e4rge ja otsib parimaid lahendusvariante, pole ta sellep\u00e4rast veel euroskeptik, tagurlane ega v\u00e4givalla pooldaja. Eesti p\u00f5hiseadus keelab selge s\u00f5naga rahvusliku, rassilise, usulise v\u00f5i poliitilise vihkamise, v\u00e4givalla ja diskrimineerimise \u00f5hutamise, samuti \u00fchiskonnakihtide \u00fcksteise vastu \u00e4ssitamise. Ka inim\u00f5iguste kaitsel kehtib p\u00f5him\u00f5te, et inim\u00f5igusi ei tohi kuritarvitada teiste inimeste \u00f5iguste rikkumiseks ega \u00f5igusriikluse vastu.\nPolitoloog T\u00f5nis Saarts on \u00f6elnud, et polariseerumise tingimustes muutuvad inimesed \u00fcha leplikumaks selle suhtes, kui nende lemmikerakond rikub demokraatia ja hea valitsemise tavasid. Kui meenutate viimase aja arenguid: kuiv\u00f5rd on tunda, et v\u00f5imuerakonnad kasutavad seda \u00e4ra?\nEerik Kergandberg: Mitmetes diskussioonides \u00fchtede v\u00f5i teiste erakondade vankumatute toetajatega olen t\u00f5epoolest suure h\u00e4mmastusega m\u00e4rganud, et ollakse oma erakonnale ikka nii armunult andunud, et mingisugustki kriitilist noodikest selle erakonna aadressil ei peeta v\u00f5imalikuks. Ma ei kujuta ette, kuidas on v\u00f5imalik sellist andunud erakondlikku elu elada ilma enda pead ja s\u00fcdant kaotamata.\nJa pole ju kahtlust, et kui ikka enda erakonnale andestatakse absoluutselt k\u00f5ik, siis v\u00f5ibki erakond teha absoluutselt k\u00f5ike.\nMa ei saa j\u00e4tta lisamata, et \u00fcldjoontes olen ma \u00fcsnagi n\u00f5us Marju Lauristini m\u00f5ne aja taguse t\u00f5demusega: tegelikult on erakonnad praegusel kujul end juba ammendanud. Nad ju esindavad ehk vaid viit protsenti \u00fchiskonnast.\nDavid Vseviov: Polariseerunud \u00fchiskonnas, mis \u00fchtlasi t\u00e4hendab turvatunde m\u00f5ranemist ning ebakindluse kasvu, on igati loomulik, et suur osa inimesi klammerdub neile meelep\u00e4raste koosluste ja neid esindavate juhtide k\u00fclge. See on variant, mille puhul on tavaks v\u00e4ita, et usk on pime. Kuigi m\u00f5nikord \u2013 ja seda kinnitab meie endi kogemus \u2013 v\u00f5ib usk ja toetus m\u00f5nele erakonnale suhteliselt kiirelt haihtuda. Ehk inimesed v\u00f5ivad oma lootustes pettuda ning pole \u00fcldsegi v\u00e4listatud, et v\u00e4hemalt osaliselt v\u00f5ib nende pettumuse p\u00f5hjustada demokraatlike p\u00f5him\u00f5tete ja tavade ignoreerimine.\nKauksi \u00dclle: Totalitaarsusse kalduv \u00fchiskond moodustab karju. Inimene tahab ka karja kuuluda ja kari sunnib teda ulguma ja murdma endaga koos. Need, kes m\u00f5tlevad ja jaksavad, j\u00e4\u00e4vad endaks kuhugi eikellegimaale, kuid karjad liigitavad nad ikka vaenulikku karja ning nad saavad pureda, omadelt ja v\u00f5\u00f5rastelt. Elu on n\u00e4idanud, et kui vabadust ja demokraatiat ei kaitse kogu aeg, j\u00e4rjekindlalt, v\u00f5id selle kaotada, ja siis on seda valus tagasi saada.\n\u00dclle Madise: Riigikogus esinedes olen palunud k\u00f5ikidel rahvaesindajatel t\u00f6\u00f6tada seaduste v\u00f5imalikult \u00f5iglaseks ja Eestile kasulikuks muutmise nimel, s\u00f5ltumata sellest, kas nad on parajasti koalitsioonis v\u00f5i opositsioonis. Riigikogu liige peab otsustama oma s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi.\nMullegi n\u00e4ib, et vahel p\u00fc\u00fctakse Eestit v\u00f5rrelda kaheparteis\u00fcsteemidega ja unustatakse, et meil on koalitsioonivalitsused ning kokkuleppedemokraatia. Meil tuleb muudatustele otsida v\u00f5imalikult laia toetust, v\u00f5tta aega plaane l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ja kui tarvis, parandada, teha k\u00f5ige targem m\u00f5eldav otsus. See ei ole n\u00f5rkuse m\u00e4rk. Meie s\u00fcsteemis ei tohi keegi k\u00f5ike v\u00f5ita ega k\u00f5ike kaotada, see on selle s\u00fcsteemi suur eelis.\n\nV\u00f5ro luuletaja, proosa- ja n\u00e4itekirjanik, kultuuritegelane ja s\u00f6akas kodanik \u00dclle Kauksi kardab, et inimene kui karjaloom ei jaksa alati enda eest seista ka juhul, kui tal on \u00f5igus.\nSander Ilvest\n\nUsk e-valimistesse on liberaalses leeris peaaegu et dogma, samas kui EKRE ja ka Keskerakonna valijate hulgas arvatakse, et e-valimisi ei saa usaldada. Kui suur osa valijaist kahtleb h\u00e4\u00e4letustulemuste legitiimsuses, siis v\u00f5ib see viia otsese vastasseisuni riigi ja kodanike vahel. Kuidas seda v\u00f5\u00f5randumist pidurdada v\u00f5i p\u00f6\u00f6rata?\nDavid Vseviov: Usaldusel ja valimisviisil pole omavahel mingit seost. Valimised on ausad v\u00f5i nad pole seda. Valimisviis ei oma seejuures mingit t\u00e4htsust. Teatavasti pole \u00fches potis v\u00f5imalik kahte erinevat suppi keeta.\n\u00dclle Madise: Minu parima arusaamise kohaselt on e-h\u00e4\u00e4letamine p\u00f5hiseadusp\u00e4rane. Sama on kinnitanud riigikohus alates aastast 2005 k\u00fcmnetes lahendites. Kaebused ja k\u00fcsimused e-h\u00e4\u00e4letamise kohta on t\u00e4iesti \u00f5igustatud ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsed, neisse tulebki suhtuda austusega, neid sisuliselt arutada. Vastasin \u00e4sja, 5. juunil EKRE liikmete arup\u00e4rimisele e-h\u00e4\u00e4letamise p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kohta. Oli v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rikas, sisuliselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud ja t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4riv arutelu. Vahel tundub siiski, et pole jagunud jaksu lahkesti ja konkreetselt selgitada, kuidas s\u00fcsteem toimib, samm-sammult n\u00e4idata, et ausus on tagatud.\nEerik Kergandberg: Ma ka ei kujuta h\u00e4sti ette, et mingi kapitaalne tagasip\u00f6\u00f6rdumine siin v\u00f5imalik oleks. J\u00e4relikult on siin ainuv\u00f5imalik vaid selgitada ja avardada kontrollimisv\u00f5imalusi.\nKauksi \u00dclle: Ma ei tea, kas e-valimisi saab usaldada v\u00f5i ei saa, kuid olles n\u00e4inud tugevaid IT-spetsialiste, usun, et k\u00fcllap see oleks tehniliselt v\u00f5imalik. Eesti digimaailm areneb kiiremini, kui j\u00f5uab j\u00e4rele see osa elanikkonnast, kel pole arvutiharidust, arvutit, kes on pigem loodud f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6 jaoks p\u00f5llul v\u00f5i metsas, kes tahab valimisp\u00e4eval v\u00f5i pangas ise kohal k\u00e4ia, maksta kassapidajale, mitte kakelda digikassadega.\nVastasseis riigi ja kodanike vahel on tekkinud v\u00f5\u00f5randumisest. Riigiaparaat hoiab viimased aastad rahvast lihtsalt s\u00f5nakuulmises, t\u00fchistab l\u00e4bi ajakirjanduse teisitim\u00f5tlejad. Keegi meie riigi valitsejatest ei kohtle juba ammu rahvast armastuse ja hoolimisega. Oleme kohati seisus nagu m\u00f5isate ajal, kui m\u00f5is v\u00f5is talupojaga teha, mida tahtis. Vajame s\u00fcdamega liidreid, kes suudavad astuda inimese kingadesse. Kes t\u00f5stavad vahel silmad \u00fcles Exceli tabelitelt ja istuvad m\u00f5ne regionaalpoliitika puudumisest p\u00f5hjustatud mahaj\u00e4etud talu \u00f5ues rohtunud pojengip\u00f5\u00f5sa k\u00f5rval ja leiavad \u00fcles vastutuse m\u00f5iste.\nKus on \u00fcldse piir hea valitsemise n\u00f5udmise ja riigile lojaalsuse vahel? Mis hetkel tuleb t\u00f5usta, hoolimata sellest, et see v\u00f5ib paati k\u00f5igutada?\nKauksi \u00dclle: Riigi ja inimese suhe on vastastikune. Riik hoolib oma kodanikust ja kodanik hoolib oma riigist. R\u00f5uge kaheksaklassilises koolis \u00f5petas direktor-ajaloo\u00f5petaja aastal 1975, et riik on v\u00e4givallaaparaat \u00fche klassi k\u00e4es teise klassi s\u00f5nakuulmises hoidmiseks. See oli orjandusliku korra kohta ilmselt, aga miks mulle meenub see lause oma s\u00fcnnivalla R\u00f5ugega seoses? Miks keeldutakse Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku laiendamise kinnisidees m\u00f5ju-uuringutest nii j\u00e4rjekindlalt? Ometi parteide reitinguid uuritakse iga veidi aja tagant. Kui riigih\u00e4rg mingil p\u00f5hjusel hullub, tuleb tal sarvist haarata ja koost\u00f6\u00f6le kutsuda.\n\nJurist, endine riigikohtunik Eerik Kergandberg on seisukohal, et \u00e4\u00e4rmuslike vahendite kasutamisel ka \u00f5ilsate eesm\u00e4rkide nimel peab olema ettevaatlik.\nSILLE ANNUK\n\nEerik Kergandberg: Et millises situatsioonis oleks revolutsioon legitiimne? Ma ei oska sellele k\u00fcsimusele vastata. Aga kindlasti ei arva ma, et lojaalsus oma riigile peaks keelama kritiseerida seda, mis on riigi valitsemises ilmselgelt ja argumenteeritavalt taunitav. Ei tohiks ju unustada seda tuntud kurba t\u00f5demust ajaloost, et kui esimesi, teisi ja kolmandaid \u00e4ra viidi, siis arvasime, et meid see ei puuduta. Aga kui tuldi meid \u00e4ra viima, siis ei olnudki enam protestijaid.\nDavid Vseviov: Lojaalsus oma riigile t\u00e4hendabki n\u00f5udlikkust. Kui riik poleks meie oma, siis v\u00f5iks vabalt lasta k\u00f6iel lohiseda. Kui paat hakkab \u00f5igelt kursilt k\u00f5rvale kalduma, siis on paadis viibijate kohustus sellele t\u00e4helepanu juhtida ning vajadusel k\u00e4ed k\u00fclge panna. Seejuures ei tohi minetada valvsust \u2013 ainu\u00fcksi paadi k\u00f5igutamisest pole mingit kasu. Isegi vastupidi: paat v\u00f5ib p\u00f5hja minna.\n\u00dclle Madise: Rumal, laisk v\u00f5i arg kuulekus pole mu meelest isegi pelgalt paadi k\u00f5igutamine, vaid juba lausa enese istumise all oksa saagimine. P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on iga Eesti kodaniku kohus olla ustav p\u00f5hiseaduslikule korrale. Minu arusaamist m\u00f6\u00f6da t\u00e4hendab see ka kohustust n\u00f5uda seaduste ja hea halduse tava t\u00e4itmist k\u00f5ikidelt ametikandjatelt. Amet ajutine, Eesti alatine!\nL\u00f5petaks \u00fche m\u00f5tteeksperimendiga. Me oleme k\u00f5ik piisavalt vanad, et m\u00e4letada stagnaaega, laulvat revolutsiooni ja iseseisvuse taastanud Eesti demokraatia arengut algusest peale. Kui stagnaaeg oli vabaduste puudumise suhtes k\u00f5ige hullem, mida oleme kogenud, siis milline aeg toonasest t\u00e4naseni tundub teile k\u00f5ige vabamana? Ja kui need kaks aega oleks vabaduse skaalal kaks punkti, \u00fcks ja k\u00fcmme, siis mitu palli annaksite praegusele Eestile?\n\u00dclle Madise: Kardan, et ma ei oska pikema kaalumiseta \u00f5iglast hinnet panna. Teen, mis suudan, et seletada, kui suur v\u00e4\u00e4rtus on vabadus ja kui suur au on sellega seotud vastutus.\nEerik Kergandberg:  See pole ehk poliitkorrektne, aga \u00fcldiselt, t\u00e4iesti siiralt ja ilma igasuguste agadeta olime me ilmselt k\u00f5ige vabamad perioodil alates N\u00f5ukogude okupatsiooni l\u00f5ppemisest kuni 1995. aastani ehk Euroopa Liiduga \u00fchinemise taotluse esitamiseni.\nDavid Vseviov: Kuna k\u00fcsimus sisaldab hinnangulist m\u00f5istet \u00abtundub\u00bb, siis jah, eufooriliselt vabana tundus vahetult taasiseseisvumisj\u00e4rgne aeg. Aga eufooriline seisund ei saagi v\u00e4ga pikalt kesta.\n"}
{"text":"H\u00fcpnotis\u00f6\u00f6r Ants Rootslase konto kaaperdati, pettuse ohvriks langenud kaotasid tuhandeidH\u00fcpnotis\u00f6\u00f6r Ants Rootslane langes netikelmide ohvriks,\u00a0tema Instagrami konto v\u00f5eti \u00fcle ja tehti postitus, kus kutsuti inimesi raha investeerima kr\u00fcptoettev\u00f5ttesse.\u00a0\u00abTeile reklaamiti kr\u00fcptot, mille \u00f5nge ka m\u00f5ned inimesed l\u00e4ksid ja kaotasid tuhandeid eurosid. Olge palun selliste postituste suhtes alati skeptiline,\u00bb \u00fctleb Rootslane.\u00a02. juunil teatas Ants Rootslane Facebookis, et tema Instagrami konto on \u00fcle v\u00f5tnud h\u00e4kkerid.\u00a0\u00abMu Instagrami konto on h\u00e4kkerite poolt kaaperdatud. Tegeleme, saame tagasi,\u00bb kirjutas ta.\u00a0\u00abEelmisel reedel logis Instagram mind kontost v\u00e4lja ja kuidagi hiiliti m\u00f6\u00f6da kaheastmelisest autentimisest. Teile reklaamiti kr\u00fcptot, mille \u00f5nge ka m\u00f5ned inimesed l\u00e4ksid ja kaotasid tuhandeid eurosid. Olge palun selliste postituste suhtes alati skeptiline. Muidugi tahaks me k\u00f5ik saada viie tunniga 20 000 euro v\u00f5rra rikkamaks, aga see on ainult sinu ihade peal m\u00e4ngimine,\u00bb avaldas Rootslane.\nKui Rootslase Instagrami ilmus kahtlane postitus, tekitas see koheselt palju vastukaja. Kuulsa terapeudi j\u00e4lgijad olid segaduses ja k\u00fcsisid kommentaarides, kas Rootslase konto on kaaperdatud v\u00f5i on mees t\u00f5epoolest hakanud tegelema kr\u00fcptoettev\u00f5tte\u00a0reklaamimisega. Konto j\u00e4i Rootslasele ligip\u00e4\u00e4smatuks koguni n\u00e4dalaks ajaks.\n\nH\u00fcpnotis\u00f6\u00f6r Ants Rootslane.\nKuvat\u00f5mmis Kanal 2 videost.\n\nRootslane r\u00e4\u00e4kis Elu24-le, et tal puudus n\u00e4dal\u00a0aega ligip\u00e4\u00e4s oma kontole. \u00abKontol reklaamiti kr\u00fcptoteemalisi postitusi, kus kutsuti inimesi investeerima. Seni on teada, et kaks inimest langesid nende pettuse ohvriks. \u00dcks tegi 900 eurose makse neile ja teine 1500 eurose makse. Nad m\u00f5lemad kinnitasid, et postitus tundus neile kahtlane, aga riskisid ja v\u00f5tsid riski rahast ilma j\u00e4\u00e4da,\u00bb avaldas Rootslane.\u00a0\n\nKommentaar inimeselt, kes postitust usaldas ja oma raha kandis.\nAnts Rootslane\n\n\u00abTahaks inimestele s\u00fcdamele panna veelkord, et kui kontodel k\u00e4ib kahtlane tegevus ja reklaamitakse midagi, mida antud isik pole varem j\u00e4lgijateni infona toonud, siis tuleks olla ettevaatlik. Lisaks on suur risk petturite otsa langeda siis, kui konto on \u00fcle v\u00f5etud ja sa otsid v\u00f5imalusi selle tagasi saamiseks. Erinevad v\u00e4lismaa lehek\u00fcljed reklaamivad, kuidas maksad neile mingi summa ja nad toovad sulle konto tundidega tagasi. See on samamoodi pettus,\u00bb \u00fctleb Rootslane ning soovitab\u00a0j\u00e4\u00e4da rahulikuks ja Meta Support'i\u00a0kaudu asju ajada. \u00abSee on k\u00f5ige kindlam viis konto tagasi saada,\u00bb \u00fctleb ta.\n\u00abLisaks on suur risk petturite otsa langeda siis, kui konto on \u00fcle v\u00f5etud ja sa otsid v\u00f5imalusi selle tagasi saamiseks.\u00bb\nPraeguseks on h\u00fcpnotis\u00f6\u00f6r oma konto tagasi enda k\u00e4sutusse saanud. \u00abKonto tagasisaamine oli keeruline. \u00d6\u00f6sel juhtus ime ja Instagram taastas ligip\u00e4\u00e4su kontole. Kindlasti soovitan inimestel peale panna kahe astmelise autentimise, see v\u00e4hendab riski kontost ilma j\u00e4\u00e4da,\u00bb \u00fctleb Rootslane.\u00a0\nRootslane lubab, et vastab\u00a0l\u00e4hiajal k\u00f5ikidele kirjadele, mis n\u00e4dala jooksul on tulnud. Samuti \u00fctleb ta, et investeerib ainult kinnisvarasse ega usalda kr\u00fcptot.\u00a0\u00abBitcoin pole kunagi s\u00fcmpaatne olnud,\u00bb tunnistab ta.\u00a0\nHiljuti langes identiteedivarguse ohvriks lauljatar Synne Valtri, kelle nime alt\u00a0reklaamiti kaalulangetuspreparaate.\u00a0\u00abSee teeb mind nii tohutult kurvaks, et mind on m\u00e4ssitud minu teadmata inimeste tervise ohustamisesse \u00e4rilise edu nimel,\u00bb s\u00f5nas\u00a0Synne.\u00a0Loe rohkem: IMEKAPSLID \u232a \u00abMind on m\u00e4ssitud minu teadmata inimeste tervise ohustamisesse!\u00bb Synne Valtri langes identiteedivarguse ohvriks\u00a0"}
{"text":"Trumpile esitati 37 s\u00fc\u00fcdistust salajaste dokumentide kaasuses (T\u00e4iendatud!)WASHINGTON, 9. juuni, AFP-BNS \u2013 USA endisele vabariiklasest presidendile Donald Trumpile esitati reedel 37 s\u00fc\u00fcdistust niinimetatud Mar-a-Lago salajaste dokumentide kohtuasjas, mille puhul hoidis ta p\u00e4rast riigipea ametist ning Valgest Majast lahkumist ebaseaduslikult enda valduses paiguti \u00fclisalajasigi dokumente \u00dchendriikide tuuma- ja relvastusprogrammide ning kaitseplaanide kohta.\nJustiitsministeerium m\u00e4rkis, et kui Trump lahkus Valgest Majast 2021. aasta jaanuaris, v\u00f5ttis ta endaga kaasa muuhulgas ka \u00fclisalajasi dokumente kaitseministeeriumist ehk Pentagonist, Luure Keskagentuurist (CIA), riiklikust julgeolekuagentuurist (NSA) ja teistest luureasutustest.\nTrump hoidis neid turvalisi meetmeid rakendamata oma Florida osariigis asuvas Mar-a-Lago residentsis ja klubis, kuhu sattus erinevate \u00fcrituste raames sageli k\u00fcmneid tuhandeid inimesi, selgub Florida f\u00f6deraalkohtusse antud s\u00fc\u00fcdistustest.\nV\u00e4hemalt kahel juhul n\u00e4itas Trump salajasi dokumente USA s\u00f5jav\u00e4elistest operatsioonidest ja tegutsemisplaanidest inimestele, kel puudus vastav riigisaladusele juurde p\u00e4\u00e4semise luba oma golfiklubis, mis asub New Jersey osariigis Bedminsteris.\nTrumpi kaasav\u00f5etud dokumentides leidus teavet, mis puudutas nii USA kui v\u00f5\u00f5rriikide kaitse- ja relvastuse v\u00f5imet, \u00dchendriikide tuumaprogramme, nii USA kui liitlasriikide v\u00f5imalikke haavatavusi s\u00f5jalise r\u00fcnnaku puhul, aga ka plaane v\u00f5imalikuks k\u00e4ttemaksuks, mida kasutada vastusena v\u00f5imaliku v\u00f5\u00f5rriigi r\u00fcnnaku puhul, selgub s\u00fc\u00fcdistustest.\n\"Nende salajaste dokumentide volitamata paljastus v\u00f5inuks seada ohtu \u00dchendriikide riikliku julgeoleku,\" teatas justiitsministeerium.\nTrumpile esitati s\u00fc\u00fcdistused 37 punktis, muuhulgas riikliku kaitseteabe tahtlikus s\u00e4ilitamises, konspiratsiooni korraldamises t\u00f5kestada kohtupidamist, dokumentide korruptiivses varjamises ja ka vale\u00fctluste andmises.\nJustiitsministeeriumi eriprokur\u00f6r Jack Smithi esitatud s\u00fc\u00fcdistustest iga\u00fcks v\u00f5ib tuua endaga kaasa kuni 20 aasta pikkuse vanglakaristuse.\nTrumpi abile\u00a0Walt Nautale esitati s\u00fc\u00fcdistused kuues punktis eksriigipea aitamises dokumente peita.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"T\u00f5nis Saarts   Politoloog T\u00f5nis Saartsiga tuleb juttu valimistest, lubadustest, m\u00f5jutamisest, \u00fchiskonna polariseerumisest ja diaglobaliseerumisest.    Tavaliselt on nii, et p\u00e4rast valimisi, kui moodustatakse valitsus, hajub korraks tolm. Hea poliitiline tava n\u00e4eb ette, et valitsusele antakse sada kriitikavaba p\u00e4eva, aga seekord ei ole nii l\u00e4inud ning tundub, et nii tormilist algust vist ei ole \u00fchelgi valitsusel olnud. Opositsioon s\u00fc\u00fcdistab koalitsiooni \u00fchiskonnale valetamises ja k\u00f5ik keerleb maksut\u00f5usude \u00fcmber, mida eelnevalt valimisreklaamides v\u00e4lja ei lubatud. Meenutuseks, et valimisreklaamides r\u00e4\u00e4giti tasakaalus eelarvest. On see siis valijatele valetamine, nagu opositsioonierakonnad n\u00fc\u00fcd v\u00e4idavad, v\u00f5i ei? Ja kas valimisreklaam peabki nii tehniliseks minema?  Kas tegemist on valetamisega, s\u00f5ltub valetamise definitsioonist. Minu jaoks on valetamine ikkagi niisugune olukord, kus on mingisugused andmed, mingi teave ja ma sihilikult ei r\u00e4\u00e4gi sellest, vaid varjan v\u00f5i ilustan seda. Antud juhul ma t\u00e4pselt ei tea, mis info Reformierakonna juhtidel vahetult enne valimisi seoses eelarve- v\u00f5i majandussituatsiooniga oli. Kui me vaatame Eesti eelarvesituatsiooni, maksupoliitikat v\u00f5i eelarvepoliitikat, siis on majandusteadlased minu meelest juba viimased k\u00fcmmekond aastat r\u00e4\u00e4kinud, et t\u00e4nase maksus\u00fcsteemiga, arvestades ka \u00fchiskonna hoopis teisi ootusi, kui oli n\u00e4iteks \u00fcheksak\u00fcmnendatel aastatel, edasi minna ei saa \u2014 see muutus peab paratamatult mingi hetk tulema. Geopoliitilisest reaalsusest tulenes see, et me t\u00f5stsime v\u00e4ga tugevalt kaitsekulutusi \u2014 kahelt protsendilt kolmele. See on p\u00e4ris suur t\u00f5us. Oli selge, et seda tuleb millegagi katta. Erakondadel oli ka \u00fcsna kulukaid valimislubadusi \u2014midagi pidi ju sealt ka sisse minema. Nii et oli v\u00e4ga raske mitte kuidagi m\u00e4rgata, et eelarvega tekib t\u00f5epoolest probleem, tekib auk. K\u00fcsimus on, kui pikalt ja kui suureks tal lastakse paisuda, kas, millal ja kuidas \u00fcldse eelarve tasakaalu poole liigutakse. Minu meelest oli k\u00f5igile, kes veidikenegi Eesti poliitikat ja majandust on j\u00e4lginud, p\u00e4evselge, et on vajadus maksum\u00e4\u00e4rad \u00fcle vaadata.  Kui natuke minevikku kaevata, siis kas valetamise narratiiv seisab p\u00fcsti, kui meenutame n\u00e4iteks, et Keskerakond on valimistest valimistesse lubanud astmelist tulumaksu, aga sellisel kujul ei ole seda kunagi ellu viinud. V\u00f5i kui Isamaa lubas peretoetuste t\u00f5usu ja pensionisamba vabaks laskmist, siis mis vahenditest seda tehakse \u2014 need on asjad, mis on alati j\u00e4etud \u00fctlemata. Kas siis nemad on varem ka valijatele valetanud?  No seda v\u00f5iks k\u00fcsida, aga teisest k\u00fcljest on ka \u00fcsna selge, et me ei saa eriti koalitsioonivalitsuse tingimustes eeldada, et poliitikud viivad sajaprotsendiliselt oma lubadused ellu. Koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel p\u00fchitakse teatud lubadused niikuinii laualt, kompromiss \u00fcritatakse leida raskemates radikaalsemates reformides. \u00dckski valija ei saa eeldada, et valimisprogrammis k\u00f5ik sajaprotsendiliselt ellu rakendub. Reaalsus, \u00fchiskond ja majandus muutub meie \u00fcmber, mist\u00f5ttu lubadused, mis on antud valimisperioodi alguses, ei pruugi valimisperioodi l\u00f5puks enam \u00fcldse olla nii relevantsed. Kogu \u00fchiskondlik foon ja majandussituatsioon, v\u00f5ib-olla ka geopoliitiline reaalsus v\u00f5ib oluliselt muutuda. 2019. aasta valimistest ma ei m\u00e4leta, et keegi oleks v\u00e4ga r\u00e4\u00e4kinud kriisiennetusest, epideemiate vastu v\u00f5itlemisest, sest koroonakriis oli t\u00e4iesti ettearvamatu s\u00fcndmus. Samuti 2007, kus valimiskampaania keskendus pronkss\u00f5durile. Jah, see oli oluline s\u00fcndmus, aga tegelikult t\u00e4itis kogu j\u00e4rgnevat valimisperioodi 2011. aastani majanduskriis, et ka Reformierakond pidi praktiliselt enamiku oma v\u00e4ga olulistest lubadustest ringi tegema, n\u00e4iteks selle, et langetatakse v\u00e4ga hoogsalt \u00fcksikisiku tulumaksu. See j\u00e4i k\u00f5ik seisma ja n\u00fc\u00fcd see hoopis t\u00f5useb.  Nii et on paratamatus, et valija on ikka pisut pettunud, sest keegi ei saa kunagi oma programmi t\u00e4ies mahus ellu viia, kuna koalitsioonivalitsused on meie poliitilisest situatsioonist tulenevalt paratamatus?  See, et mingi osa elanikkonnast on valimistulemustes ja selles, mis edasi saab pettunud, on paratamatu, eriti kaotajate leeris. Aga teisest k\u00fcljest ei tohiks unustada, et esindusdemokraatias on niisugune oluline m\u00f5iste, ingliskeelne termin responsiveness. Ma t\u00f5lgiks selle avalikkuse ootustega vastavuses olemisena. Ja esindusdemokraatia mudel toimib ikkagi siis, kui poliitikud \u00fcldiselt j\u00e4lgivad, millised on valijaskonnas levinud meeleolud, ootused ja nii edasi. Kui poliitikud seda ei j\u00e4lgi v\u00f5i vilistavad sellele, siis ei kannata mitte ainult nende erakondade v\u00f5i poliitikute renomee, vaid tegelikult m\u00f5jub see \u00f5\u00f5nestavalt ka demokraatiale, sellep\u00e4rast, et inimesed ei saa aru, kuidas valimised midagi muudavad \u2014 lubatakse, aga tegelikult toimub midagi muud, tegeletakse mingite muude probleemidega.  Siis \u00f6eldakse, et poliitikud on inimestest, \u00fchiskonnast v\u00f5\u00f5rdunud?  Just. Et teatud vastavus avalikkuse ootustega peab kahtlemata olema, eriti v\u00e4ga olulistes k\u00fcsimustes, nagu maksuk\u00fcsimused. Minu kriitika on see, et tegelikult oleks olnud korrektne neist r\u00e4\u00e4kida. Isegi kui me ei saa antud juhul r\u00e4\u00e4kida valetamisest, oleks Reformierakonna poolt olnud korrektne kui mitte maksudebatti algatada, siis v\u00e4hemalt mitte \u00fcritada seda marginaliseerida, Ma usun, et see oli reformierakondlastele selge, et tegemist on olulise teemaga.  Eriti arvestades, et Reformierakond oli ka eelmises valitsuses.  Muidugi oli Reformierakonnal keeruline selle teemaga kaasa minna, sest nende vastaserakond EKRE \u00fctles, et nemad langetavad makse. Ja Reformierakonna maksupoliitika ajaloos on domineerinud s\u00f5numid, et nad pigem langetavad makse. Eesti maksus\u00fcsteem on maailma parim, see ei vaja mingisugust remonti \u2014 seda mantrat on r\u00e4\u00e4gitud v\u00e4hemalt kaksk\u00fcmmend aastat.  Oleme siin peenh\u00e4\u00e4lestamist kuulnud..  Siin oli seda nihet \u00fcsna keeruline teha.T\u00f5nis Saarts Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR Siit j\u00f5uame teise teemani, mida on viimased poolteist n\u00e4dalat kedratud \u2014 kodaniku\u00fchendus SALK (Sihtasutus Liberaalne Kodanik), mis toetab liberaalset maailmavaadet. Konservatiivne tiib on p\u00e4rast Eesti Ekspressi artiklit olnud v\u00e4ga \u00fcles keeratud, v\u00e4ites, et tegu on keelatud annetusega.   Samas vaadates konservatiivset poolt, on seal neid \u00fchendusi, kes on moel v\u00f5i teisel toetanud konservatiivset maailmavaadet ju oluliselt rohkem ja pikema aja jooksul \u2014 saame r\u00e4\u00e4kida Parvel Pruunsilla toetusest Isamaale, Isamaa suurtoetajast Margus Linnam\u00e4est, kes omab Postimeest, mille arvamusk\u00fcljed toetavad v\u00e4ga tugevalt just konservatiivset maailmavaadet.   SAPTK (Sihtasutus\u00a0Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks) aitab Objektiivi abil EKRE maailmapilti tugevdada. \u00dchiskonnauuringute Instituut on samuti pigem konservatiivseid v\u00e4\u00e4rtusi toetavate k\u00fcsitluste korraldaja. Ja n\u00fc\u00fcd \u00fctleb Isamaa, et SALK tegi valimised \u00e4ra ja aitas koalitsiooni v\u00f5imule.   Oli see nii, kas SALK tegi need valimised \u00e4ra?  Olles ise v\u00e4ga palju puutunud kokku avaliku arvamuse k\u00fcsitluste ja valimiseelsete uuringutega, on mul \u00fcsna keeruline selle kriitikaga n\u00f5ustuda, sellep\u00e4rast, et see, millega SALK tegeles, ma \u00fctleks \u2014 tere tulemast 21. sajandisse, nii valimiseelseid uuringuid tehaksegi. Ehk sa kaardistad oma toetajad ja nende v\u00e4\u00e4rtused, \u00fcritad luua laiemat \u00fchiskondlikku pilti sellest, kuidas eri valijar\u00fchmad mingitesse teemadesse suhtuvad. SALK deklareeris juba algusest peale, et nende eesm\u00e4rk on ennek\u00f5ike toetate liberaalseid erakondi. Ja seda nad ka tegid. On muidugi k\u00fcsimus, kuidas sedasorti sihtasutuste v\u00f5i organisatsioonide tegevust reguleerida, millised n\u00f5uded siin peaksid olema. Eelmises riigikogus Isamaa ju vetostas eeln\u00f5u, mis seda t\u00fc\u00fcpi organisatsioone \u00fcritas reguleerida. Muidugi on siin j\u00f5us terve hulk k\u00fcsimusi, et kuidas neid organisatsioone defineerida: kas me saame \u00f6elda, et nad t\u00f6\u00f6tavad kindlate erakondade jaoks, on erakondadega seotud? \u00d5igusteadlased oskaksid paremini vastata, aga k\u00fcsimusi \u00f5hus.  Kas SALK tegi midagi teistsugust? On nende k\u00e4itumismustrites mingeid muid tunnuseid, kui neil, keda ma enne loetlesin ja kes pigem konservatiivset maailmavaadet on toetanud?  Mida SALK tegi, oli see, et erinevalt \u00dchiskonnauuringute Instituudist, kelle k\u00fcsitlused on olnud avalikud, ei avaldanud SALK oma tulemusi, ei jaganud neid meediaga. Pigem andis need erakondadele, kes nende meelest vajasid maailmavaateliselt seda toetust. See, milliseid meetodid nad edasi kasutasid, on suhteliselt standard. See, et on erinevad m\u00f5ttekodasid, kellel on andmeanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5imekus, kes teevad valimiseelseid uuringuid ja kellel on teatud maailmavaateline kallak \u2014 see on t\u00e4nastes L\u00e4\u00e4ne demokraatiates v\u00e4ga levinud. Mind m\u00f5nev\u00f5rra isegi \u00fcllatab, et Eesti erakonnad avastasid alles n\u00fc\u00fcd potentsiaali, mida sotsioloogilised valimiseelsed uuringud pakuvad. Ma oleks eeldanud, et nad on oma ressursse juba varem sinna pannud ja aru saanud, milleks sedasorti uuringud v\u00f5ivad v\u00e4ga kasulikud olla. Aga kuna k\u00fcsimus oli, kas SALK midagi v\u00e4ga oluliselt m\u00f5jutas, siis valimisk\u00e4itumine ja \u00fcldse valimissituatsioon \u2014 seal on niiv\u00f5rd palju tegureid ja muutujaid mist\u00f5ttu \u00f6elda, et \u00fcks organisatsioon oli otsustav, ma arvan, et see oleks kindlasti liialdus. Mingisugune m\u00f5ju neil oli, aga kui suur \u2014 on lahtine k\u00fcsimus. Nad on ise ka tunnistanud, et ei suutnud v\u00e4ga paljudes asjades adekvaatseid prognoose teha ja panid m\u00f6\u00f6da. Mis puutub andmeanal\u00fc\u00fcsi, siis valimisk\u00e4itumine on nii paljudest teguritest s\u00f5ltuv, et seda filigraanselt ette mudeldada on v\u00f5imatu.  Seda, et venemeelne Koos niisuguse h\u00e4\u00e4ltesaagi saab, ei osanud keegi ette n\u00e4ha. Nemad panid radari alt l\u00e4bi?  Absoluutselt, Eesti meedia magas selle maha, SALK magas selle maha, poliitikateadlased magasid selle maha. Aga see on muidugi m\u00f5istetav, sellep\u00e4rast, et see inforuum, kus meie toimetasime \u2014 sinna see meelsus v\u00f5i meeleolu ei j\u00f5udnud.  Nii et v\u00f5ib \u00f6elda, et \u00fchendusega SALK, \u00dchiskonnauuringute Instituudi ja p\u00e4rast valimisi loodud m\u00f5ttekojaga PESA on Eesti poliitmaastik justkui professionaliseerumas?  Ma \u00fctlen veel, et tere tulemast 21. sajandisse \u2014 nii tehaksegi valimiseelsed uuringuid ja professionaalsed erakonnad oskavad neid kasutada ja v\u00e4\u00e4rtustada.  Kust l\u00e4heb m\u00f5jutamise ja manipuleerimise vahe, kas Eestis on keegi valijaid manipuleerinud?  Valijaid saab manipuleerida v\u00e4ga mitmel mitmel viisil. Saab \u00fcle v\u00f5imendada teatud \u00fchiskondlikke hirme ja kartusi, anda teatud s\u00f5numeid \u2014 kui sa tead, milliselt valijar\u00fchmalt sul millised v\u00e4\u00e4rtused, kartused ja ootused on, saad sellele m\u00e4ngida. Seda on poliitika algusest peale tehtud. Siin ei ole midagi erilist v\u00f5i isegi ainuomast demokraatlikule poliitikale.  Aga miks on inimesi nii lihtne manipuleerida?  Sellele peaksid vastama ps\u00fchholoogid. Sotsiaalses kontekstis v\u00f5ivad manipulatsioonid olla m\u00f5nikord v\u00e4ga edukad, ka isikliku elu kogemustest me k\u00f5ik seda teame.  Veel \u00fcks k\u00fcsimus, mis kerkis viimaste valimiste valguses \u2014 sotsiaalteadlaste poole valimine. T\u00f5nis Leht ei ole saladust teinud, et ta esindab politoloogina liberaalseid vaateid, olles liitunud \u00fchendusega SALK. Martin M\u00f6lder, kelle avalikud seisukohad on kogu aeg olnud konservatiivset maailmapilti toetavad, on liitunud p\u00e4rast valimisi moodustatud PESA-ga.   Kuidas see politoloogi kutse-eetikaga sobitub, et ta end mingi konkreetse maailmavaatega seob ja kas ta muutub teiste politoloogide seas sellega nii-\u00f6elda rikutud kaubaks v\u00f5i on see okei?  See on keeruline k\u00fcsimus. Paljud poliitika- ja sotsiaalteadlased t\u00e4idavad avaliku intellektuaali v\u00f5i eksperdi rolli, aga on samas kodanikud, kellel on minu meelest t\u00e4ielik \u00f5igus oma poliitilisi eelistusi ja v\u00e4\u00e4rtusi v\u00e4ljendada ning neist r\u00e4\u00e4kida. Kui me v\u00f5tame Martin M\u00f6lderi ja selle kirja, mis oli seotud abieluv\u00f5rdsuse eeln\u00f5uga, kus nad olid pigem sellele vastu v\u00f5i kriitilised, siis mina k\u00fcll kaitseks Martinit, sest minu meelest on ta v\u00e4ga selgelt oma seisukohta p\u00f5hjendanud. Kui lugeda artiklit, kus ta sellest kirjutas, t\u00f5i ta v\u00e4lja, et uuringute j\u00e4rgi on Eesti \u00fchiskonnas t\u00f5epoolest selge polariseerumine tekkinud. See pool, kes on kriitilisem, on kerges \u00fclekaalus. Ehk ta p\u00f5hjendas rohkem kui ekspert, mitte nii, et need on tema v\u00e4\u00e4rtused. Ma arvan, et selles m\u00f5ttes k\u00e4itus ta \u00f5igesti.\u00a0 Aga sotsiaalteadlaste neutraalsus laiemas skaalas on niisugune teema, kus me peaksime k\u00fcsima, kas sotsiaalteadlased ja poliitikateadlased saavad \u00fcldse olla l\u00e4binisti neutraalsed. Sest paratamatult me tegutseme mingisuguses aegruumis, mingisuguses kontekstis, meil on teatud v\u00e4\u00e4rtused ja arusaamad, mis tulenevad juba sellest. Ja ma \u00fctleksin, et t\u00e4ielik neutraalsus v\u00f5ib mingil hetkel olla isegi ohtlik v\u00f5i taunitav. Aasta tagasi kirjutasin ma arvamusartikli Sirpi, mille pealkiri oligi \"S\u00f5da Ukrainas ning sotsiaalteadlaste neutraalsus ja vastutus\". Mainisin seal \u00fcht huvitavat episoodi enne, kui s\u00f5da hakkas. 22. veebruaril tunnustas Vladimir Putin Donetski ja Luganski rahvavabariikide iseseisvust ja oli n\u00e4ha, et s\u00fcndmused hakkavad j\u00e4rjest kerima. Vaatasin sel \u00f5htul BBC-d ja mind h\u00e4mmastas v\u00e4ga paljude Briti rahvusvaheliste suhete ekspertide, poliitikateadlastega ja ajakirjanike seisukoht, mis \u00fcritas olla v\u00f5imalikult neutraalne. S\u00f5num oli umbes selline, et kahtlemata on \u00f5hus terve hulk k\u00fcsimusi, mis on seotud rahvusvahelise \u00f5iguse ja sellega, mis v\u00f5ib j\u00e4rgneda, aga teisest k\u00fcljest on Donetski ja Luganski inimesed nii palju kannatanud ja n\u00fc\u00fcd tuli Putin neile appi. Enne s\u00f5da oli L\u00e4\u00e4ne teaduskirjanduses ja poliitikateadlaste seltskonnas niisugust narratiivi \u00fcsna palju, et see, mis Ukrainas toimub, on tegelikult kodus\u00f5da. Ja v\u00f5etigi kodus\u00f5ja h\u00e4sti neutraalne narratiiv, aga me teame, kust see narratiiv tegelikult tuli.  Ma usun ja loodan, et need, kes seal BBC-s esinesid, on seda liiki neutraalsusest loobunud, sest seda liiki neutraalsus trambib jalge alla muud v\u00e4\u00e4rtusedm mida me peame oluliseks.  Aga v\u00f5ib-olla peaks vaatlema lahus seda ruumi, kus me ise tegutseme ja siis seda k\u00f5rval toimuvat \u2014 \u00fcks asi on kommenteerida eksperdina teises riigis toimuvat ja s\u00f5da on veel eriti ekstreemne olukord, teine asi on kujundada v\u00e4\u00e4rtusi meie enda \u00fchiskonnas.  Kahtlemata ei olnud mu s\u00f5num see, et sotsiaalteadlased ei tohiks p\u00fc\u00fcda olla neutraalsed, kindlasti nad peavad p\u00fc\u00fcdma olla neutraalsed, v\u00f5imalikult tasakaalustatud. Aga samal ajal arvan ma, et kui nad leiavad kodanikena, et mingisugused arengud l\u00e4hevad nende v\u00e4\u00e4rtuspildi ja arusaamadega v\u00e4ga vastuollu, siis ma ei n\u00e4e p\u00f5hjust, miks nad ei v\u00f5iks sekkuda. Muidugi peavad nad andma endale aru, et siin on teatud piirid ja kui sa oled liiga tugevalt maailmavaateliselt kallutatud, v\u00f5ib kahtlemata su usaldusv\u00e4\u00e4rsus eksperdina kannatada. Ja mida kindlasti ei tohiks teha, ja ma t\u00f5esti loodan, et sotsiaalteadlased seda ei tee, et nad maailmavaatelisele suuna v\u00f5i teatud kallutatuse kannavad \u00fcle oma professionaalsesse tegevusse. N\u00e4iteks \u00f5petades \u00fcli\u00f5pilasi, agiteerides neid teatud maailmavaate kasuks h\u00e4\u00e4letama, seda toetama. V\u00f5i \u00fcritavad oma professionaalses teadustegevuses kaalutletult mingisuguseid andmeid vaadata v\u00f5i mingist n\u00e4htusest kirjutada. Professionaalses poliitikateaduslikus tegevuses peab kindlasti neutraalsus s\u00e4ilima nii palju, kui see on v\u00f5imalik.  Kas Eestis on keegi olnud professionaalses tegevuses kallutatud?  Nii palju kui mina olen Eesti sotsiaal- ja poliitikateaduste t\u00f6id-artikleid lugenud, ei ole mul ausalt \u00f6eldes k\u00fcll professionaalsete teadusartiklite v\u00f5i artiklikogumike puhul tekkinud k\u00fcsimust, et need on v\u00e4ga selgelt kallutatud, v\u00f5ib-olla m\u00f5nede teemade suhtes, n\u00e4iteks siinne rahvuspoliitika ja t\u00f5lgendused pronksi\u00f6\u00f6st. Aga \u00fcldiselt ei ole tunnet, et minu professionaalset valul\u00e4ve oleks \u00fcletatud. Seda praktiliselt ei ole olnud v\u00f5i siis on v\u00e4ga harva.  Kas te enda puhul j\u00e4lgite, et teie professionaalsetes s\u00f5nav\u00f5ttudes ei paistaks v\u00e4lja teie isiklikud eelistused?  Jah, \u00fcritan seda v\u00f5imalikult palju j\u00e4lgida, olla nii palju kui v\u00f5imalik neutraalne ja tasakaalustatud, aga kahtlemata on meil ka ekspertidena arusaamad ja t\u00f5lgendused maailmast, nii et absoluutne neutraalsus, nagu me r\u00e4\u00e4kisime, ei tule kindlasti ka minu puhul v\u00e4lja.  Aga valimas k\u00e4ite?   Jah  Ma ei k\u00fcsi loomulikult, keda te valisite, vaid mille p\u00f5hjal te oma valikuid valimistel teete? Ega ometi valimislubaduste?  Ennek\u00f5ike teatud maailmavaate baasil, mis mul on. Jah, niisugused \u00fcksiklubadused \u00fcldiselt minu isikliku valimisotsust ei ole v\u00e4ga palju m\u00f5jutanud.T\u00f5nis Saarts Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR Uudsuse iha on valijaid alati saatnud \u2014 valimisteks on ikka ja j\u00e4lle uusi tooteid turule toodud ehk aeg-ajalt s\u00fcnnib uusi erakondi. Nende realiseerimisaeg j\u00e4\u00e4b sageli \u00fcsna l\u00fchikeseks \u2014 tullakse suure pauguga nagu supernoova, aga siis kustutakse kiiresti.   Millest see tuleb, et valijaid langevad ikka ja j\u00e4lle sellesse l\u00f5ksu v\u00f5i usuvad, et on v\u00f5imalik, et keegi teeb poliitikat teistmoodi?   Suhteliselt v\u00e4ike osa inimestest osaleb poliitikas ja nad vahetavad erakondi. Natuke nagu Kr\u00f5lovi valm \u2014 pane mispidi tahes inimesed istuma, muusika tuleb ikka l\u00f5puks sama.  Jah, aga inimesed usuvad v\u00e4ga erinevaid asju, sellel p\u00fcsib ka n\u00e4iteks reklaamit\u00f6\u00f6stus. Ma arvan, et uute erakondade tulekut ei peaks alati tingimata vaatama negatiivsena. See variant, kus poliitikamaastik on \u00fclistaatiline, kus k\u00f5ikide erakondade positsioonid on valimistulemustel paika loksunud, v\u00f5ib-olla m\u00f5ned protsendid k\u00f5iguvad sinna-t\u00e4nna \u2014 niisugune situatsioon on muide 50ndatel-60ndatel Euroopa demokraatiates olnud. Aga see, et tulevad uued erakonnad n\u00e4itab, et \u00fchiskond uueneb, tekivad uued teemad, konfliktid ja tihtipeale on vanadel erakondadel keeruline neid h\u00f5lmata. Vanadel erakondadel on rajas\u00f5ltuvuse efekt \u2014 kui sa oled teatud ideoloogilises suunas teatud s\u00f5numitega l\u00e4inud, nii sinu valijad kui ka erakonna liikmed on niisuguse ideoloogilise ampluaaga harjunud, on midagi t\u00e4iesti radikaalset uut tuua suhteliselt keeruline. Ja seda me Eesti erakondade puhul, mis on p\u00e4ris vanad, p\u00e4ris h\u00e4sti teame. Ukse avavad uued parteid, kes toovad m\u00f5nes m\u00f5ttes uusi teemasid ja uusi l\u00e4henemisi. Osa neist parteidest on loomulikult protestiparteid. \u00dchiskonnas on alati teatud pettumus, protest, mis l\u00e4heb m\u00f5nikord suuremaks, m\u00f5nikord kahaneb. Ja alati on neid, kes usuvad eliidi kriitilisi erakondi ja poliitikuid ning h\u00e4\u00e4letavad sedasorti parteide poolt. Tihtipeale on protestierakonnad populistliku suunitlusega. Aga poliitikateadustes ei r\u00e4\u00e4gita populismist kui valija hulgas populaarsete, kuid v\u00f5ib-olla kulukate ja l\u00fchin\u00e4gelike valimislubaduste jagamise sildi all. Me siin ei vaata populismi nii, vaid see on arusaam, et \u00fchiskonnas on kaks gruppi: riukalik korruptiivne eliit ja vooruslik rahvas, lihtsad inimesed.  Maa sool.  Just. Ja n\u00fc\u00fcd see riukalik ja korruptiivne eliit on rahvalt v\u00f5imu \u00e4ra v\u00f5tnud ning populistlikud poliitikud ja parteid on need, kes toovad selle tagasi. Poliitikateadustes tarvitatakse s\u00f5na \u00f5huke ideoloogia \u2014 niisugune kandev idee. Aga kui me m\u00f5tleme sellele, kui see populistlik erakond saab ise v\u00f5imule, on kaua v\u00f5imul, siis kes on siis see rahvas ja kes on see eliit, ja kuidas see konflikt siis ellu j\u00e4\u00e4b. T\u00f5en\u00e4oliselt tuleb siis m\u00f5ni muu populistlik erakond.  Miks nende eluiga ikkagi nii l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4b, miks neis nii kiiresti pettutakse?  Osa uutest erakondadest \u00f5nnestub, osa mitte. Seal on v\u00e4ga erinevaid tegureid. Minu kolleegid Suurbritannia Birminghami \u00fclikoolist on seda fenomeni Kesk- ja Ida-Euroopa uute demokraatiat puhul uurinud. Nemad on v\u00e4lja toonud kolm h\u00e4sti olulist tegurit, mis v\u00f5ivad uued erakonnad teha j\u00e4tkusuutlikuks, et nad j\u00e4\u00e4vad poliitikamaastikul t\u00f5esti p\u00fcsima. Need kolm tegurit on:1) Liidrid v\u00f5ivad eriti uute erakondade puhul valijate mobiliseerimisel ja nende hoidmisel m\u00e4ngida v\u00e4ga olulist rolli. Hiljem hoiab karismaatiline liider valijagruppi ja erakonda koos. 2) Uus erakond peab haakuma v\u00e4ga oluliste \u00fchiskondlike s\u00f5lmk\u00fcsimuste, l\u00f5hede v\u00f5i konfliktitelgedega.3) Mida tihtipeale alahinnatakse, aga mis on \u00fclimalt oluline, on erakordne organisatsioon. Ja seda oleme me Eesti puhul n\u00e4inud \u2014 k\u00f5ik uued erakonnad, kes on ellu j\u00e4\u00e4nud, on v\u00e4ga tugevalt panustanud organisatsiooni \u00fclesehitamisse. Eestis on eriti kohalikud valimised v\u00e4ga olulised. Me ju k\u00f5ik teame, et kui sul ei ole inimesi kohtadel, ega sa siis seal kohalikel valimistel h\u00e4\u00e4li ei saa. Ja kui sa Eestis kohalikel valimistel eba\u00f5nnestud, siis \u00fcldiselt ei ole sul j\u00e4rgmises valimists\u00fcklis riigikokku asja. Meenutage, mis juhtus n\u00e4iteks Vabaerakonnaga, ka Roheliste v\u00e4ljalangemist 2011 \u2014 kumbki partei ei v\u00f5tnud organisatsiooni ehitamist t\u00f5siselt. Eesti200 n\u00e4iteks v\u00f5ttis.  Ja EKRE ka, kes on v\u00e4ga suureks paisunud.  EKRE v\u00f5ttis veel eriti t\u00f5siselt, neil oli ka teatud eelis.  Ja Res Publica on n\u00fc\u00fcd osa Isamaast.  Res Publicaga l\u00e4ks nagu l\u00e4ks.Merilin P\u00e4rli ja T\u00f5nis Saarts Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR Aga Eesti rikkuseks v\u00f5ib ilmselt lugeda seda, et meil ei ole kaheparteis\u00fcsteemi nagu USA-s, mis k\u00fcll t\u00e4hendab, et meil peavad alati olema koalitsioonivalitsused, aga samas on valikuv\u00f5imalus alati suurem \u2014 ei pea valima, kas vabariiklased v\u00f5i demokraadid. Ometi tundub, et sellel konservatiivsuse-liberaalsuse tiival on hakanud polariseerumine j\u00e4rjest enam tekkima ehk valikud hakkavad \u00fcha enam minema selle poole, kas valid liberaalseid v\u00f5i konservatiivseid erakondi.  Niisugust blokistumist on v\u00e4ga selgelt n\u00e4ha, tegelikult ka polariseerumise kasvu Eesti \u00fchiskonnas. Ja mis ei j\u00e4\u00e4 ainult poliitikatasandile ja meediak\u00fclgedele, vaid j\u00f5uavad ka inimeste igap\u00e4evaellu. Tundub, et see konservatiivsuse-liberaalsuse konfliktitelg saab j\u00e4rjest olulisemaks ja polariseerumine j\u00e4rjest s\u00fcveneb.  Mis selle p\u00e4\u00e4stik oli, mis seda kujundama hakkas, millal see suundumus hoo sisse sai?  L\u00e4\u00e4nemaailma v\u00e4\u00e4rtuskonfliktide juured ulatuvad paljuski 1960ndatesse aastatesse, kus toimusid v\u00e4ga kiired \u00fchiskondlikud muutused. \u00dchiskond muutus m\u00f5nev\u00f5rra liberaalsemaks, vabamaks. 1970ndate algusesse j\u00e4\u00e4b naisliikumine, feminism, \u00fcli\u00f5pilasliikumine, aga sellele h\u00e4sti tugevale liberaalsele lainele tuli vastus konservatiivselt tiivalt, kes arvas, et niisuguse k\u00f5ikelubatavusega on mindud liiga kaugele ja hiljem on lisandunud uued teemad, nagu n\u00e4iteks immigratsioon. Nii et see kultuuris\u00f5dade telg v\u00f5i sf\u00e4\u00e4r on j\u00e4rjest laienenud ning tundub, et t\u00e4nap\u00e4evases globaalses maailmas on see liberaalsuse-konservatiivsuse konflikt (aga tal on ka teisi nimetusi) t\u00f5epoolest saanud p\u00f5hiliseks konfliktiteljeks erakonnapoliitikas. 20. sajandi p\u00f5hiline konflikti telg oli klassikonflikt \u2014 t\u00f6\u00f6lised versus keskklass v\u00f5i t\u00f6\u00f6lised versus kapitalistid. Eriti 20. sajandi esimesel poolel. Tundub, et 21. sajandil liberaalsuse-konservatiivsuse konflikt v\u00f5i l\u00f5he saab ilmselt olema v\u00e4hemalt selle sajandi alguse poolel m\u00e4\u00e4rav.  Eestis hakkasid need s\u00fcndmused hiljem rulluma, sest meil toimusid 1960ndatel-1970ndatel siin hoopis teised s\u00fcndmused. See, mis toimus l\u00e4\u00e4nes, siia ei j\u00f5udnud siis, aga seevastu 1990ndatell tuli tohutu vabanemine ja k\u00f5ikelubatavus ning see p\u00f6\u00f6rane k\u00fcmnend, nagu tagantj\u00e4rele hinnata v\u00f5ib, aga n\u00fc\u00fcd oleme l\u00e4\u00e4nemaailmale v\u00e4ga kiiresti j\u00e4rele v\u00f5tnud.  Jah, selles m\u00f5ttes on Eesti t\u00f5esti l\u00e4\u00e4nestunud. Kui ma r\u00e4\u00e4kisin kultuurikonfliktist v\u00f5i kultuuris\u00f5dadest ja liberaalsusest-konservatiivsusest oma tudengitele kuskil 10-15 aastat tagasi, siis ei olnud see \u00fcldse teema, mis neid v\u00e4ga k\u00f5netaks. Eesti \u00fchiskonnas olid toona hoopis teised konfliktiteljed, teised mobiliseerivalt teemad. Minu jaoks toimus v\u00e4ga oluline murrang aastal 2014, kui v\u00f5eti vastu kooseluseadus. Sellega j\u00f5udsidki m\u00f5nes m\u00f5ttes kultuuris\u00f5jad Eestisse. Varem ei olnud nad nii tugevalt esil. \u00dchiskonnas v\u00f5ivad olla erinevad hoiakud, aga on vaja ka m\u00f5nd poliitilist j\u00f5udu, kes suudab m\u00f5nd teemat politiseerida, teha inimestele oluliseks, mobiliseerida valijaid, tuua teema n\u00e4htavale. 2014 oligi minu meelest see p\u00e4\u00e4stik, kus just konservatiivsem osa \u00fchiskonnast tundis, et n\u00fc\u00fcd on mindud liiga kaugele. Varem oldi v\u00f5ib-olla ka mures, aga n\u00fc\u00fcd tundus, et see on samm juba liiga kaugele ning tuleb mobiliseerida. Ja meil juhtus organisatsioonilises ja ka s\u00f5numiseadmise oskuses olema v\u00e4ga andekas poliitik ja erakond, kes suutis need valijad v\u00e4ga h\u00e4sti mobiliseerida. Pean EKREt silmas, aga mitte ainult.  Kas selle mobiliseerimise kohta v\u00f5iks \u00f6elda, et suutis ka l\u00f5hestada ehk enda kasuks polariseerumist \u00e4ra kasutada?  No kui sa tahad poliitikas ennast uue j\u00f5una kehtestada, pead sa paratamatult n\u00e4itama, et need teemad, mille eest sina seisad, on olulised. Ja need v\u00f5ivad m\u00f5nikord olla l\u00f5hestavad teemad. Aga nagu ma \u00fctlesin, siis kultuuris\u00f5dade temaatika oli l\u00e4\u00e4nemaailma poliitikas olnud juba t\u00fckk aega, et siin ei ole Eestis selles m\u00f5ttes midagi uut leiutatud. Miski, mis oli varjatud v\u00f5i latentsel kujul pahvatas \u00e4kki 2014. aastal v\u00e4lja ja leidus nii-\u00f6elda poliitiline ettev\u00f5tja ennek\u00f5ike EKRE ja Helmete n\u00e4ol, kes suutis seda v\u00e4ga h\u00e4sti \u00e4ra kasutada. V\u00f5ib-olla, kui ei oleks neid olnud, oleks olukord olnud teine.  Aga kuidas v\u00e4ltida polariseerumist ja l\u00f5hestumist? Kas mingid teemad peaksidki j\u00e4\u00e4ma \u00fchiskonnas tabuks? Ometi need kerkivad sellep\u00e4rast, et kellelgi on valus.  Ma arvan, et niisugust l\u00f5hestumist v\u00f5i polariseerumist ei saagi v\u00e4ltida, v\u00f5ib-olla polariseerumist oma \u00e4\u00e4rmuslikes vormides k\u00fcll \u2014 selles suhtes peaks olema ettevaatlik, sest see v\u00f5ib ohustada demokraatlikku poliitikat. Aga see, et \u00fchiskonnas on konfliktid ja l\u00f5hed, on t\u00e4iesti loomulik demokraatliku poliitika osa.  Ehk nii-\u00f6elda \u00f5mblusteta \u00fchiskonda ei ole tegelikult v\u00f5imalik saavutada?  Aga kas me tahaksime seda, sellep\u00e4rast, et kui m\u00f5elda, milleks meil on vaja \u00fcldse demokraatiat, erinevaid erakondi ja nii edasi, et kui meil on k\u00f5igis k\u00fcsimustel \u00fcksmeel, nagu P\u00f5hja-Koreas. Demokraatia m\u00f5te ongi ju see, et teatud teemad on konfliktsed \u2014 need politiseeritakse, mobiliseeritakse valijad, inimesed tahavad osaleda. Kui poliitika on midagi niisugust, et midagi kaalul ei ole, et me ainult arutame, kas t\u00f5stame mingeid makse 0,5 protsenti v\u00f5i langetame ja see ongi kogu poliitika, siis see oleks demokraatia surm, sest kedagi enam ei huvitaks. L\u00f5hed mobiliseerivad valijaid. See on minu meelest isegi demokraatlikule poliitikale ohtlik, kui neid l\u00f5hesid ei ole ja igal pool \u00fcritatakse leida konsensust. Erisuste pidev maha surumine, \u00e4ra silumine ei ole minu meelest demokraatlikus poliitikas ka j\u00e4tkusuutlik strateegia.  Aga kas me ei ole n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud teise \u00e4\u00e4rmusesse, kus k\u00f5ik on nii \u00fcles \u00e4rritatud? Nahk on marraskil ja hell, et ei saagi enam kuidagi edasi. Kuidas leppida, et me saaksime uuesti omavahel r\u00e4\u00e4kida?  No siin tulebki teha vahet teha, et r\u00e4\u00e4gime polariseerumisest ja konfliktidest kahes vormis. Esimene on t\u00f5esti, et \u00fchiskonnas on konfliktid, l\u00f5hed, erinevad arusaamad, erinevad erakonnad esindavad erinevaid seisukohti \u2014 see on demokraatlikus poliitikas k\u00f5ik v\u00e4ga loomulik. Probleem tekib siis, kui need konfliktid muutuvad \u00fcletamatuteks \u2014 toimub polariseerumine, kahte leeri minek, kus igasugune kompromissiv\u00f5imalus hakkab \u00e4ra kaduma. Igasugune \u00fchispind kaob. Selline olukord on demokraatiale ohtlik, Tavaolukorras vaatavad poliitikud vastaspoolt kui legitiimset opositsiooni \u2014 k\u00f5ik teavad, et me oleme osa demokraatlikust m\u00e4ngust, nemad on opositsioonis, meie oleme valitsuses, neil on teised seisukohad kui meil, aga kumbki pool aktsepteerib, et teisel on samasugune m\u00e4ngu- ja ja elu\u00f5igus selles demokraatlikus m\u00e4ngus. Mis kipub v\u00e4ga polariseerunud \u00fchiskondades juhtuma, on see, et poliitikud hakkavad \u00fcksteist vaatama mitte kui vastaseid, vaid kui vaenlasi. Ja mida tehakse vaenlastega \u2014 vaenlased surutakse maha, t\u00f5rjutakse k\u00f5rvale. Tulevad nullsummam\u00e4ngud, mis t\u00e4hendab seda, et v\u00f5itja v\u00f5tab k\u00f5ik \u2014 kui mina v\u00f5idan, siis minu kaotaja ei saa midagi. Ja see muutub demokraatiale \u00fclimalt ohtlikuks. Teatud kompromisside leidmise v\u00f5imalused on \u00fclimalt olulised, aga nagu ma \u00fctlesin, siis demokraatlik poliitika, mis koosneb ainult kompromissidest, kus \u00fchtegi konflikt ei ole \u2014 on ka j\u00e4lle j\u00e4tkusuutmatu. Nii et tuleb leida tasakaal, aga polariseerumine, kus \u00fcksteist hakatakse vaatama vaenlastena \u2014 praegu ma neid tendentse juba Eestis n\u00e4en \u2014 on tegelikult demokraatiale ohtlik. Kui me vaatame, kuidas toimus demokraatia murenemine Ungaris ja Poolas, mainisite siin varem kaheparteis\u00fcsteemi, siis esialgu ju oligi \u00fchiskonna polariseerumine, mis j\u00e4rjest s\u00fcvenes ja s\u00fcvenes. Tsentriparteid kahe suure erakonna vahel j\u00e4id j\u00e4rjest n\u00f5rgemaks ja tulemus oli see, et kujuneski peaaegu et kaheparteis\u00fcsteem, kus \u00fcks neist j\u00f5ududest, konservatiivselt tiival saavutas parlamendi enamuse ja hakkas oma tahet peale suruma. V\u00e4itis, et niisugune l\u00e4\u00e4nelik liberaalne demokraatia oma institutsioonidega ei ole k\u00f5ige sobivam. Ja n\u00fc\u00fcd me olemegi situatsioonis nagu Ungari, v\u00e4hem Poola t\u00e4na on.  Kellel on v\u00f5ti, et me saaksime tagasi p\u00f6\u00f6rduda sellelt ohtlikult l\u00e4vel, kuhu me oleme j\u00f5udnud?  See on keeruline, sest see s\u00f5ltub v\u00e4ga paljuski poliitikutest. Et kui kaugele nad on n\u00f5us minema, kas nad n\u00e4evad mingisugust ohtu, kas nad soovivad kuidagi tagasi t\u00f5mmata. Ja edasi oleneb muidugi kontekstist.  Kontekst on praegu see, et valitsus l\u00e4heb maksuk\u00fcsimustega usaldush\u00e4\u00e4letusele ja selleks, et obstruktsioon riigikogus l\u00f5ppeks, olemegi j\u00f5udnud seisu, kus partnerist on saanud vaenlane.  Jah, absoluutselt. Ja see teeb mulle v\u00e4ga muret. Asi ei ole mitte selles, kuidas k\u00e4itub ainult t\u00e4nane koalitsioon, probleem tekib siis, kui sama meetodit hakkab tulevikus kasutama vastaspool ja see k\u00f5ik v\u00f5imendub j\u00e4rjest spiraalina, muutub hullemaks. Ma \u00fctleksin, et Eesti suureks \u00f5nnistuseks on see, et meil ei ole t\u00e4na n\u00e4ha kaheparteis\u00fcsteemi tekkimist, et \u00fcks neist kahest suuremast parteist, kes seda v\u00e4\u00e4rtuskonflikti t\u00e4na veavad \u2014 Reformierakond ja EKRE \u2014 v\u00f5iks saada enamuse. Kui see peaks juhtuma, siis ma usun k\u00fcll, et Eesti demokraatia oleks samamoodi ohus kui Ungaris ja Poolas, sest polariseerumise eeltingimus on juba t\u00e4idetud.  Ja see on meile \u00fchiskonnana ohtlik, sest meil on k\u00f5rval Venemaa, kes v\u00e4ga ootab, et me lootusetult t\u00fclli p\u00f6\u00f6rduks.  Ma arvan, et see, et me oleme sellises geopoliitilises olukorras v\u00f5i kohas, teeb Eesti v\u00e4ga erinevaks n\u00e4iteks Ungarist. Meil on geopoliitika n\u00e4ol teatud korralekutsuv vahend olemas, mis ilmselt hoiab \u00e4ra. et siin p\u00e4ris Ungari stiilis mitteliberaalset demokraatiat ei hakata viljelema.  Nii et targem peaks j\u00e4rele andma. J\u00e4\u00e4me lootma, et keegi on targem.  Jah, loodame, aga Euroopa poliitikast me teame ka seda, et kui me r\u00e4\u00e4gime sellest, et 20. sajandil, eriti esimesel poolel oli v\u00f5tmekonfliktiks klassikonflikt ja need konfliktid l\u00e4ksid v\u00e4ga-v\u00e4ga teravaks ning alles 20. sajandi suured katastroofid, ennek\u00f5ike Esimene, aga ka Teine maailmas\u00f5da tekitasid m\u00f5lemas pooles arusaama, et tuleb j\u00f5uda kompromissideni. Ja l\u00e4bi nende kompromisside s\u00fcndiski t\u00e4nane heaoluriik, sotsiaalriik Euroopas. Et nii t\u00f6\u00f6liste erakonnad kui ka keskklassi erakonnad said aru, et niiviisi edasi minnes ja ainult oma t\u00f5de kehtestades me pigem l\u00f5hestame \u00fchiskonda ja l\u00f5petame v\u00f5ib-olla isegi revolutsiooniga.  Loodame, et see stsenaarium Eestit ees ei oota.  Loodame. \"Reedene intervjuu\" on Vikerraadio eetris reedeti kell 14.05.T\u00f5nis Saarts Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR\t\t\t\t\t\t\t\t\t   \t\t\t\t\tToimetaja:  Laura Raudnagel   "}
{"text":"Robustne ilu LondonisDetsembris 1940 undasid Londonis sireenid \u2013 linna pommitas sakslaste Luft\u00adwaffe. K\u00f5ige r\u00e4ngemaid purustusi sai kesklinn, kus h\u00e4vis kogu hoonestus ligi 15\u00a0hektari suurusel maa-alal. Vanas inglise keeles kindlust t\u00e4hendanud Barbicani-nimelises piirkonnas varisesid p\u00f5rmu ka Rooma impeeriumi aegsed m\u00fc\u00fcrid. T\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud alale otsiti pikalt \u00f5iget rakendust, esialgu plaaniti sinna finantsasutusi ja kontoreid, ent linnavalitsus ei saanud m\u00f6\u00f6da vaadata faktist, et kesklinna p\u00fcsielanike arv v\u00e4henes katastroofilise kiirusega. Nii otsustati arhitektuurib\u00fcroo Chamberlin, Powell and Bon ettepaneku kasuks, mis n\u00e4gi ette uute kortermajade ehitust.\nAsustus kavandati tasuvuse eesm\u00e4rgil teadlikult v\u00e4ga tihedana; suured kortermajad vahelduvad avalike aladega, luues omamoodi mikromaailma v\u00f5i linn-linnas-tunde. Sinnasamasse rajati koolid, raamatukogud, kino, ostukeskused, spordi-, kontserdi- ja n\u00e4itusesaalid, suur konverentsikeskus \u2013 tegemist on Euroopa suurima kultuuri-Mekaga. Aastatel 1965\u20131976 rajatud Barbicani keskuse maam\u00e4rgid on kolm torn\u00adelamut, ent seal on ka 13 hiigelsuurt r\u00f5dudega kortermaja, paar kahekorruselist hoonet ja linna \u00fc\u00fcrimajad, pakkudes elupaika enam kui 4000 inimesele.\nAastatel 1980\u20131981 rajati l\u00e4bi mitme korruse k\u00f5rguv troopikamaja-kasvuhoone, kus kasvab enam kui 1500 taimeliiki. K\u00f5ik see n\u00e4eb v\u00e4lja, nagu oleks loodus h\u00fcljatud hoone \u00fcle v\u00f5tnud \u2013 seintel ja tugisammastel v\u00e4\u00e4nlevad liaanid ja ripuvad \u00f5hujuured, k\u00f5rguvad puus\u00f5najalad ja datlipalmid. Siin on eraldi osakonnad kuuma ja kuiva kasvukeskkonda eelistavatele taimedele, parasv\u00f6\u00f6tmetaimi, orhideede kogu, veesilmad tiigikaladele ja jaheda vee kaladele.\n\nMis on brutalism?\n\nSuurbritannias 20. sajandi keskpaigas tekkinud arhitektuuristiil, mis modernismist t\u00f5ukudes v\u00e4\u00e4rtustas puhast geomeetriat, lihtsust ja selgust, materjalide (betoon, tellis, teras, klaas) ehedust ja konstruktsioonide n\u00e4htavust (pr k brut \u2013 \u00abtoores\u00bb). M\u00f5jutatuna s\u00f5jaj\u00e4rgse Rootsi sotsialismiideedest ning vajadusest uute ja taskukohaste elamispindade j\u00e4rele ehitati Suurbritannias aastatel 1950\u20131970 hulgaliselt brutalistlikus stiilis kortermaju, \u00fclikoole, raamatukogusid, kohtu- ja kontserdisaale.\n\nArhitektides ja kunstiinimestes tekitab Barbican vaimustust, k\u00f5rvaltvaatajad peavad sellist robustse v\u00e4lisviimistluse ja tohutute m\u00f5\u00f5tmetega kompleksi pigem eemalet\u00f5ukavaks ja k\u00fclmaks. Aastal 2001 v\u00f5eti see kaitse alla kui unikaalne ja silmapaistev brutalistliku arhitektuuri n\u00e4ide, arhitektuuriv\u00f5hikutest inglased aga j\u00e4id truuks viktoriaanlikule maitsele ning h\u00e4\u00e4letasid Barbicani 2003. aastal \u00fcheks Londoni k\u00f5ige inetumaks asumiks.\n\nBarbicani keskusest on saanud trendikas vaba aja veetmise ja kohtumispaik.\nIngrid Sembach-h\u00f5bem\u00e4gi\n\n\n\n\n\n\nRohkem ilu, v\u00e4iksem kulu\n\n\n\n\n\nUtopistlikus vaimus hoonete kompleks laiub mitmel tasandil 16 hektaril. Liiklus, parkimine ja asutuste teenindamine k\u00e4ib maa all, v\u00f5imaldades j\u00e4tta avalikud alad ja aiad \u00fcksnes jalak\u00e4ijate p\u00e4ralt. K\u00f5ik aiad ja tiigid majade vahel on rajatud tegelikult katustele, mis omakorda tingib vajaduse neid korrap\u00e4raselt hooldada ja veepidavust kontrollida.\n\u00dche sellise renoveerimise k\u00e4igus otsustati 2015. aastal \u00fchtlasi uuendada ka haljastuslahendust ja nii sai t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5jukamaid maastikuarhitekte Nigel Dunnett \u00fclesande luua n\u00fc\u00fcdisaegne ja v\u00e4iksema hooldusvajadusega katusehaljastus.\n\nLopsakas haljastus m\u00f5jub puhastel betoonpindadel elustava kontrastina.\nIngrid Sembach-h\u00f5bem\u00e4gi\n\nVarasemate puude-p\u00f5\u00f5saste, muru ja lillepeenardega olid elanikud k\u00fcll rahul, ent need vajasid pidevat hooldust ja kastmist. Kuna kastmiseks kasutati joogivett, mida Londoni keskosas suviti niigi napib, soovis linnavalitsus kastmisvajadust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada.\nNii otsustas Dunnett mitmekesisema taimekoosluse kasuks, mis suudaks toime tulla ka p\u00f5uaperioodidega ja oleks \u00f6koloogiliselt j\u00e4tkusuutlik.\n\nLoodus v\u00f5tab \u00fcle: aja jooksul on tiikidesse sugenenud isetekkeline haljastus. Kullaterana s\u00e4rab kollane v\u00f5hum\u00f5\u00f5k.\nIngrid Sembach-h\u00f5bem\u00e4gi\n\nUuendamine ei l\u00e4inud sugugi valutult, inimesed olid vastu puude asendamisele ja v\u00e4rvir\u00f5\u00f5msate suvelillepeenarde kadumisele. Kardeti v\u00e4ikelindude lahkumist, \u00f5nneks k\u00fcll p\u00f6\u00f6rdusid laululinnud pesitsema tagasi.\nSuvelillede asemel pakuvad v\u00e4rvir\u00f5\u00f5mu kevadised sibullilled ja p\u00fcsikud, mis \u00f5itsevad lakkamatult kuni hilise s\u00fcgiseni. Kuude ja aastaaegade l\u00f5ikes liigid ja v\u00e4rvikombinatsioonid vahelduvad ning l\u00f5pptulemus on oma v\u00e4rvik\u00fclluses isegi varasemast rikkalikum.\n\nBarbicani asum Londonis. FOTO: Ingrid Sembach-h\u00f5bem\u00e4gi\nIngrid Sembach-h\u00f5bem\u00e4gi\n\n\n\n\n\n\nAed muudab end\n\n\n\n\n\nTalvisel ajal annavad tooni puud, igihaljad k\u00f5rrelised ja p\u00fcsikud. Alles j\u00e4etakse ka \u00e4ra\u00f5itsenud p\u00fcsikute \u00f5ievarred ning soodustatakse taimede isek\u00fclvi. See t\u00e4hendab, et aja jooksul v\u00f5ib taimede omavaheline proportsioon muutuda, ent seda juhtub alatasa ka looduses.\nIgavate muruplatside asemel on n\u00fc\u00fcd lopsakad istutusalad ning varjulistel aladel annavad tooni erineva lehestruktuuri ja valgete \u00f5itega taimed. See n\u00f5udis omajagu nuputamist, sest muld on k\u00f5ige rohkem 30\u201335 cm s\u00fcgav ning enamik suurtest puudest nii \u00f5hukesel mullal kasvada ei suuda.\n\nK\u00f5ik majadevahelised veesilmad paiknevad tegelikult alumise tasandi katusel.FOTOd: Ingrid Sembach-h\u00f5bem\u00e4gi\nIngrid Sembach-h\u00f5bem\u00e4gi\n\nLiikide valiku aluseks v\u00f5ttis Dunnett p\u00f5uakindla stepitaimestuse ning l\u00f5i kolm istutusskeemi: \u00fche t\u00e4isp\u00e4ikesesse, mis koosnes peamiselt sibullilledest, k\u00f5rrelistest ja p\u00fcsikutest. Teine skeem lisas ka p\u00f5\u00f5sarinde ning k\u00f5ige varjulisematele ja jahedamatele aladele pandi kasvama v\u00e4iksemaid puid. Kogu \u00fcmbertegemise tulemusena kulub ala kastmiseks 70 protsenti v\u00e4hem vett ning taimi turgutatakse \u00fcksnes k\u00f5ike kuumematel ja p\u00f5uasematel perioodidel. Kuigi uus haljastus on mitu korda liigirikkam, ei ole hoolduskulud kasvanud. Igal reedel k\u00e4ib aednikele abiks kohalikest aiandushuvilistest vabatahtlike grupp, kes aitab rohimisel ja seemikute \u00fcmberistutamisel teistele istutusaladele.\n\nMaastikuarhitekt Nigel Dunnetti kujundatud uushaljastus pakub lehe- ja v\u00e4rvikontraste varakevadest hilise s\u00fcgiseni.\nIngrid Sembach-h\u00f5bem\u00e4gi\n\nHoolimata varjulisest ja sageli tuulisest keskkonnast on Barbican \u00fcks Londoni kallimaid elurajoone. Kuigi elamispinnad on pigem v\u00e4ikesed ja keskmine korteri hind ulatub miljoni naelsterlingini, jagub soovijaid k\u00fcllaga. Paljud on sellesse kanti kolimiseks m\u00fc\u00fcnud maha oma v\u00e4libasseinidega maakodud. Kuigi Barbican on kui ajastu monument, kiidavad kohalikud kogukonnatunnet. Enam ei tulda siia \u00fcksnes arhitektuuri p\u00e4rast, vaid ka vaatama siinset haljastust. Palju rohelust kohtab ka r\u00f5dudel. Inimeste rahulolu on kasvanud ja m\u00e4rgina sellest l\u00e4heb peagi uuendamisele j\u00e4rgmine haljasala.\n"}
{"text":"Kas Eesti on muutumas politseiriigiks?VESTLUSRING\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise, ajaloolane David Vseviov, endine riigikohtunik Eerik Kergandberg ning luuletaja ja kodanikuaktivist Kauksi \u00dclle arutavad riigiv\u00f5imu ja kodaniku suhte \u00fcle t\u00e4nases Eestis.Inimeste p\u00f5hi\u00f5igused ja vabadused on \u00fcks \u00f5igusriigi alussambaid. Eelmisel n\u00e4dalal pidas kapo kinni Tartu abilinnapea Priit Humala, kahtlustatuna toimingupiirangu rikkumises, ja ettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla sellele kaasa aitamises.Avalikkuses on avaldatud h\u00e4mmastust, kui karmik\u00e4eliselt j\u00f5ustruktuurid kahtlustatavatega k\u00e4itusid, justkui oleks ohtu seatud riigi julgeolek. Pruunsild on v\u00e4itnud, et r\u00fcnnak oli maailmavaateliselt motiveeritud, sest ta on erakonna Isamaa suurtoetaja, ja et laiem eesm\u00e4rk on hirmutada k\u00f5iki, kes plaanivad konservatiivseid erakondi rahaliselt toetada. Selliste kahtluste korral on teema \u00fcle avameelselt arutamine p\u00f5hjendatud.Viimased kolm-neli aastat on \u00fcldse olnud keerulised nii Eestile kui ka maailmale - pandeemia ja suur s\u00f5da, mis ei n\u00e4ita l\u00f5ppemise m\u00e4rke. Turvalisuse ja julgeoleku nimel on kerge piirata inimeste vabadusi ja \u00f5igusi ning seda on ka tehtud. Kuiv\u00f5rd peaksime kartma kaldumist autokraatiasse?DAVID VSEVIOV:  Karjaviisilist eluviisi harrastava liigina pole meie eksistents v\u00f5imalik teatud kokkulepeteta ehk tegevusvabaduse ja tegevus\u00f5iguse piiranguteta. K\u00fcsimus on vaid selles, kuidas taolised piirangud s\u00fcnnivad ning kuiv\u00f5rd nad vastavad \u00fchiskonna enamuse huvidele. Ning siit kerkibki oluline k\u00fcsimus: piiravad otsused - nagu k\u00f5ik otsused - peavad olema p\u00f5hjendatud, lahti seletatud.Ma pole kunagi aru saanud, mida t\u00e4hendavad \u00abebapopulaarsed otsused\u00bb. \u00d5iged otsused ei saa ebapopulaarsed olla - kui nad on \u00f5iged. Samas: kui l\u00e4htuda mineviku kogemusest, siis tuleb paraku t\u00f5deda, et vaimu pelgav v\u00f5im on alati p\u00fc\u00fcelnud vabaduste ja \u00f5iguste piiramise suunas.\u00dcLLE MADISE: Kahjuks pandeemia aegu n\u00e4gime, kuidas \u00fcles k\u00f6etud avalik arvamus viis p\u00f5hi\u00f5iguste piiramiseni, s\u00f5ltumata sellest, millised on saadava kasu ja tekkiva kahju kaalud ja mida lubab p\u00f5hiseadus. Nii et on k\u00fcll p\u00f5hjust muretseda. Tasub \u00fcle lugeda Margus Laidre essee, mis r\u00e4\u00e4gib kollektiivse vihkamise nakkuslikkusest (PM 11.11.2017).Samamoodi tuleb silmas pidada vaikimise n\u00f5iaringi teket: avalikule arvamusele vastanduvate seisukohtade esitajad sunnitakse vaikima ka siis, kui neil on teaduslikus plaanis \u00f5igus. R\u00e4\u00e4gid \u00f5igust, saad peksa pealegi, eks ole. Avalik vaimne hukkamine sotsiaalmeedias, vahel ka t\u00f6\u00f6koha ja maine kaotus. Ja siis ei julgetagi enam t\u00f5e, \u00f5igluse ja \u00f5iguse eest v\u00e4lja astuda. P\u00e4ris kehv on lugu juhul, kui erapooletuse ja julguse p\u00f5hi\u00f5igusi kaitsta minetavad s\u00f5ltumatud institutsioonid.EERIK KERGANDBERG: Selles kontekstis ei ole mingi \u00fcllatus, kui ka \u00fcsnagi demokraatlike riikide j\u00f5ustruktuurid kasutavad k\u00f5iki v\u00f5imalusi nn julgeolekup\u00f5hi\u00f5iguse \u00fcha intensiivsemaks tagamiseks. S\u00f5na \u00abjulgeolekup\u00f5hi\u00f5igus\u00bb peaks ju iseenesest meie k\u00f5rvadele k\u00f5lama t\u00f5esti nii kaunilt ja kutsuvalt, et esmapilgul tahaks sellegi kerge s\u00fcdamega paigutada meie k\u00f5igi teiste kaitse\u00f5iguste kui p\u00f5hi\u00f5iguste hulka. Aga esmamulje on siin paraku vaid silmamoondus, sest see v\u00e4idetav julgeolekup\u00f5hi\u00f5igus toimib tegelikkuses ju kaitse\u00f5igustega hoopis vastupidises suunas: \u00f5igustades ja tugevdades riigi sekkumist meie tavap\u00e4rastesse klassikalistesse p\u00f5hi\u00f5igustesse.Et siis \u00abjulgeolekup\u00f5hi\u00f5igus\u00bb oleks nagu v\u00f5imu p\u00f5hi\u00f5igus piirata inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi?EERIK KERGANDBERG: Jah, aga selle nn julgeolekup\u00f5hi\u00f5iguse apologeedid \u00abunustavad\u00bb lisada, et me oma igap\u00e4evaelus, isegi k\u00f5igi praeguste suurte ohtude taustal, ju ei asu pidevalt piirsituatsioonis ega tohiks oma julgeoleku tagamise arutlustes ka sellest l\u00e4htuda. Samas on v\u00f5imatu v\u00e4hegi ratsionaalselt vaielda vastu v\u00e4itele, et \u00fcks k\u00fchvlit\u00e4is julgeolekut mahub ju kindlasti veel pealtkuulamise, kontrolli, sanktsioonide ja muu sellisega t\u00e4idetud kotti. Sest - t\u00f5epoolest - v\u00f5ibolla suudab just see viimane k\u00fchvlit\u00e4is meid homme v\u00f5i \u00fclehomme p\u00e4\u00e4sta. Aga ei! \u00d5iguslikult saab julgeolekut \u00fclima v\u00e4\u00e4rtusena aktsepteerida vaid juhul, kui varem kindlaks m\u00e4\u00e4ratud reeglite ehk asjakohase seaduse kohaselt on riigis p\u00f5hi\u00f5iguste erakordset piiramist v\u00f5imaldav ajutine olukord - h\u00e4daolukord, erakorraline seisukord, s\u00f5jaseisukord vms - v\u00e4lja kuulutatud. Julgeolekuprobleemid tuleb lahendada p\u00f5hi\u00f5iguste riive seaduslikult lubatud eranditest l\u00e4htudes.Aga see k\u00f5ik on vaid pelk teooria. Tegelik elu on paraku pigem selline, et enamik t\u00e4nase \u00fcha k\u00f5ikeh\u00f5lmavamaks muutuva julgeolekuimpeeriumi toetajaid ei vaevugi oma p\u00fc\u00fcdlustes enam eriti laskuma p\u00f5hi\u00f5iguste tasandile ega otsima oma sihtide legitimeerimiseks mingeid \u00abpehmolikke\u00bb p\u00f5hi\u00f5igusi. Tekkinud on kindel veendumus, et riikide julgeoleku ja karistus\u00f5igusliku \u00f5igluse\u00a9 tagamise kohustused ei saa enam piirduda \u00f5iguserikkumistele j\u00e4rgnevate kriminaalmenetlustega, vaid n\u00fc\u00fcd olla riigid kohustatud tagama kodanike julgeolekut (eriti globaalsete ja massiliste m\u00f5\u00f5tmetega) kuritegusid \u00e4ra hoides. Selleks omakorda olevat v\u00e4ltimatult vaja t\u00e4iendavalt mehitada asjakohaseid asutusi ja luua \u00fcha uusi v\u00f5imalusi ka teabe kogumiseks enne kriminaalmenetlust.DAVID VSEVIOV:  Autokraatia k\u00e4ib inimkonnaga kaasas ning juhtumid, mil kuristikku kukkumist on suudetud \u00e4ra hoida, on pigem erandid. Isegi Rooma vabariik, mis m\u00f5istes, kui ohtlik v\u00f5ib olla t\u00e4idesaatva v\u00f5imu koondumine \u00fche inimese k\u00e4tte, ei suutnud preventiivse otsusega valida \u00fche konsuli ehk peaministri asemel kahte.Julgeolekuk\u00fcsimuste taustal on endiselt terav ka poliitiline polariseerumine v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimustes, nn progressiivse ja konservatiivse maailmavaate l\u00f5he. Mida teravam on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine vastandumine, seda teravamaks on muutunud ka poliitiline retoorika. Kas vihak\u00f5ne rangem kriminaliseerimine v\u00f5iks olla osa lahendusest?ERIK KERGANDBERG: me peame ju uskuma, et teatud muudatused vihak\u00f5ne kriminaliseerimises on meil v\u00e4ltimatult vajalikud, sest nii lihtsalt arvatakse Br\u00fcsselis. Aga minu meelest on p\u00f5hik\u00fcsimus siin ikka selles, kas kohtupraktika suudab seda uut regulatsiooni m\u00f5istlikult ja s\u00f5navabadust p\u00e4rssimata vajalikus ulatuses ehk siis suurte diskussioonide m\u00f5lemale poolele v\u00f5rdselt kohaldada.KAUKSI \u00dcLLE. Kujutame ette, et peres laps vihaselt n\u00f5uab midagi ja vanem karjub vihaselt, et sina ei tohi vihaselt karjuda. Kuhu me nii j\u00f5uame? Ilmselt vaid vihaahela j\u00e4tkamiseni. Viha aluseks olev tunne on hirm ja v\u00f5imetus. Praeguses keerulises maailmas ei j\u00e4tku inimestel turvatunnet. Koroonaaegne hirm nii haiguste kui ka kiiresti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vaktsiinide s\u00fcstimise ees oli suur. Mida rohkem sunniti ja piiranguid karmistati, seda enam s\u00fcvenes vastuolu s\u00fcstin\u00f5udjate ja sellest keeldujate vahel. Pered ja kollektiivid lagunesid. Venemaa, kes sisevastuolusid on sajandeid summutanud v\u00e4lisvaenlase leidmise ja s\u00f5tta minekuga, tegigi seda, \u00f5ieti j\u00e4tkas Ukrainaga.Kurjuse vastand on armastus, hoolimine ja m\u00f5istmine. Ausus. Riigi poolt seaduste j\u00e4rgimine. Kui keegi ettev\u00f5ttes sulatab ravimid \u00fcles v\u00f5i ei pea mingitest eeskirjadest kinni, siis omanik reageerib. Kui kaitseministeerium eirab riigi seadusi ja s\u00f5lmib s\u00f5jav\u00e4lja miljonilepingu mitu p\u00e4eva enne seda, kui valitsus teemat arutanud on, siis see ei ole enam poliitika, vaid korruptsioon. Valitsuse ja riigikogu omanik on rahvas ja kui asi on korrast \u00e4ra ning p\u00f6\u00f6rdumised, arutelud ega muu ei aita, siis see olukord tekitab vihak\u00f5nesid. Sulgeda neid riigisuukorviga pole lahendus.DAVID VSEVIOV: Kriminaliseerimine t\u00f5esti ei lahenda iseenesest \u00fchtegi probleemi. Ma tooksin j\u00e4lle \u00fche n\u00e4ite minevikust. Sest ajalugu ongi laboratoorium, kus saab taoliste m\u00f5ttek\u00e4ikude toimimist-mittetoimimist kontrollida. Kui otsida meie kultuuriruumis sajanditetagusel ajal kehtinud k\u00f5ige r\u00e4ngemat karistust, siis vaieldamatult oli selleks p\u00f5rgukatlasse saatmine. Igaveseks ajaks. Kas selline troostitu perspektiiv v\u00e4hendas kuritegevust? Kaotas tapmised? Ei. Kuid eel\u00f6eldu ei t\u00e4henda, et igat laadi \u00abvihak\u00f5ne\u00bb tuleks kriminaalvastutuse alt vabastada. Sest vihas\u00f5nast v\u00f5ib h\u00f5lpsasti - j\u00e4llegi ajaloo kogemus - saada vihategu.\u00dcLLE MADISE: Veel \u00fchele \u00f5igusteaduslikult olulisele k\u00fcsimusele juhtisid hiljuti t\u00e4helepanu Anneli Soo ja Laura Aiaots: kas ja kuiv\u00f5rd tohib Euroopa Liit liikmesriikidele ette kirjutada, millised s\u00f5nad ja teod peavad olema kuritegudena karistatavad (\u00abVaenuk\u00f5net puudutava raamotsuse rong pole veel l\u00e4inud\u00bb, ERR 18.05). Tabavalt kirjutasid ka nemad, et seda laadi vaidlusi on r\u00e4nk pidada, sest lihtne on pelga k\u00fcsimusegi eest halvustav silt k\u00fclge saada.Kui \u00f5igusteadlane ajab Euroopa Liidu \u00f5iguses ja Eesti p\u00f5hiseaduses n\u00e4puga j\u00e4rge ja otsib parimaid lahendusvariante, pole ta sellep\u00e4rast veel euroskeptik, tagurlane ega v\u00e4givalla pooldaja. Eesti p\u00f5hiseadus keelab selge s\u00f5naga rahvusliku, rassilise, usulise v\u00f5i poliitilise vihkamise, v\u00e4givalla ja diskrimineerimise \u00f5hutamise, samuti \u00fchiskonnakihtide \u00fcksteise vastu \u00e4ssitamise. Ka inim\u00f5iguste kaitsel kehtib p\u00f5him\u00f5te, et inim\u00f5igusi ei tohi kuritarvitada teiste inimeste \u00f5iguste rikkumiseks ega \u00f5igusriikluse vastu.Politoloog T\u00f5nis Saarts on \u00f6elnud, et polariseerumise tingimustes muutuvad inimesed \u00fcha leplikumaks selle suhtes, kui nende lemmikerakond rikub demokraatia ja hea valitsemise tavasid. Kui meenutate viimase aja arenguid: kuiv\u00f5rd on tunda, et v\u00f5imuerakonnad kasutavad seda \u00e4ra?EERIK KERGANDBERG: Mitmetes diskussioonides \u00fchtede v\u00f5i teiste erakondade vankumatute toetajatega olen t\u00f5epoolest suure h\u00e4mmastusega m\u00e4rganud, et ollakse oma erakonnale ikka nii armunult andunud, et mingisugustki kriitilist noodikest selle erakonna aadressil ei peeta v\u00f5imalikuks. Ma ei kujuta ette, kuidas on v\u00f5imalik sellist andunud erakondlikku elu elada ilma enda pead ja s\u00fcdant kaotamata.Ja pole ju kahtlust, et kui ikka enda erakonnale andestatakse absoluutselt k\u00f5ik, siis v\u00f5ibki erakond teha absoluutselt k\u00f5ike.Ma ei saa j\u00e4tta lisamata, et \u00fcldjoontes olen ma \u00fcsnagi n\u00f5us Marju Lauristini m\u00f5ne aja taguse t\u00f5demusega: tegelikult on erakonnad praegusel kujul end juba ammendanud. Nad ju esindavad ehk vaid viit protsenti \u00fchiskonnast.DAVID VSEVIOV: Polariseerunud \u00fchiskonnas, mis \u00fchtlasi t\u00e4hendab turvatunde m\u00f5ranemist ning ebakindluse kasvu, on igati loomulik, et suur osa inimesi klammerdub neile meelep\u00e4raste koosluste ja neid esindavate juhtide k\u00fclge. See on variant, mille puhul on tavaks v\u00e4ita, et usk on pime. Kuigi m\u00f5nikord - ja seda kinnitab meie endi kogemus - v\u00f5ib usk ja toetus m\u00f5nele erakonnale suhteliselt kiirelt haihtuda. Ehk inimesed v\u00f5ivad oma lootustes pettuda ning pole \u00fcldsegi v\u00e4listatud, et v\u00e4hemalt osaliselt v\u00f5ib nende pettumuse p\u00f5hjustada demokraatlike p\u00f5him\u00f5tete ja tavade ignoreerimine.KAUKSI \u00dcLLE: Totalitaarsusse kalduv \u00fchiskond moodustab karju. Inimene tahab ka karja kuuluda ja kari sunnib teda ulguma ja murdma endaga koos. Need, kes m\u00f5tlevad ja jaksavad, j\u00e4\u00e4vad endaks kuhugi eikellegimaale, kuid karjad liigitavad nad ikka vaenulikku karja ning nad saavad pureda, omadelt ja v\u00f5\u00f5rastelt. Elu on n\u00e4idanud, et kui vabadust ja demokraatiat ei kaitse kogu aeg, j\u00e4rjekindlalt, v\u00f5id selle kaotada, ja siis on seda valus tagasi saada.\u00dcLLE MADISE:  Riigikogus esinedes olen palunud k\u00f5ikidel rahvaesindajatel t\u00f6\u00f6tada seaduste v\u00f5imalikult \u00f5iglaseks ja Eestile kasulikuks muutmise nimel, s\u00f5ltumata sellest, kas nad on parajasti koalitsioonis v\u00f5i opositsioonis. Riigikogu liige peab otsustama oma s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi.Mullegi n\u00e4ib, et vahel p\u00fc\u00fctakse Eestit v\u00f5rrelda kaheparteis\u00fcsteemidega ja unustatakse, et meil on koalitsioonivalitsused ning kokkuleppedemokraatia. Meil tuleb muudatustele otsida v\u00f5imalikult laia toetust, v\u00f5tta aega plaane l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ja kui tarvis, parandada, teha k\u00f5ige targem m\u00f5eldav otsus. See ei ole n\u00f5rkuse m\u00e4rk. Meie s\u00fcsteemis ei tohi keegi k\u00f5ike v\u00f5ita ega k\u00f5ike kaotada, see on selle s\u00fcsteemi suur eelis.Usk e-valimistesse on liberaalses leeris peaaegu et dogma, samas kui EKRE ja ka Keskerakonna valijate hulgas arvatakse, et e-valimisi ei saa usaldada. Kui suur osa valijaist kahtleb h\u00e4\u00e4letustulemuste legitiimsuses, siis v\u00f5ib see viia otsese vastasseisuni riigi ja kodanike vahel. Kuidas seda v\u00f5\u00f5randumist pidurdada v\u00f5i p\u00f6\u00f6rata?DAVID VSEVIOV: Usaldusel ja valimisviisil pole omavahel mingit seost. Valimised on ausad v\u00f5i nad pole seda. Valimisviis ei oma seejuures mingit t\u00e4htsust. Teatavasti pole \u00fches potis v\u00f5imalik kahte erinevat suppi keeta.\u00dcLLE MADISE: Minu parima arusaamise kohaselt on e-h\u00e4\u00e4letamine p\u00f5hiseadusp\u00e4rane. Sama on kinnitanud riigikohus alates aastast 2005 k\u00fcmnetes lahendites. Kaebused ja k\u00fcsimused e-h\u00e4\u00e4letamise kohta on t\u00e4iesti \u00f5igustatud ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsed, neisse tulebki suhtuda austusega, neid sisuliselt arutada. Vastasin \u00e4sja, 5. juunil EKRE liikmete arup\u00e4rimisele e-h\u00e4\u00e4letamise p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kohta. Oli v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rikas, sisuliselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud ja t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4riv arutelu. Vahel tundub siiski, et pole jagunud jaksu lahkesti ja konkreetselt selgitada, kuidas s\u00fcsteem toimib, samm-sammult n\u00e4idata, et ausus on tagatud.EERIK KERGANDBERG: Ma ka ei kujuta h\u00e4sti ette, et mingi kapitaalne tagasip\u00f6\u00f6rdumine siin v\u00f5imalik oleks. J\u00e4relikult on siin ainuv\u00f5imalik vaid selgitada ja avardada kontrollimisv\u00f5imalusi.KAUKSI \u00dcLLE: Ma ei tea, kas e-valimisi saab usaldada v\u00f5i ei saa, kuid olles n\u00e4inud tugevaid IT-spetsialiste, usun, et k\u00fcllap see oleks tehniliselt v\u00f5imalik. Eesti digimaailm areneb kiiremini, kui j\u00f5uab j\u00e4rele see osa elanikkonnast, kel pole arvutiharidust, arvutit, kes on pigem loodud f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6 jaoks p\u00f5llul v\u00f5i metsas, kes tahab valimisp\u00e4eval v\u00f5i pangas ise kohal k\u00e4ia, maksta kassapidajale, mitte kakelda digikassadega.Vastasseis riigi ja kodanike vahel on tekkinud v\u00f5\u00f5randumisest. Riigiaparaat hoiab viimased aastad rahvast lihtsalt s\u00f5nakuulmises, t\u00fchistab l\u00e4bi ajakirjanduse teisitim\u00f5tlejad. Keegi meie riigi valitsejatest ei kohtle juba ammu rahvast armastuse ja hoolimisega. Oleme kohati seisus nagu m\u00f5isate ajal, kui m\u00f5is v\u00f5is talupojaga teha, mida tahtis. Vajame s\u00fcdamega liidreid, kes suudavad astuda inimese kingadesse. Kes t\u00f5stavad vahel silmad \u00fcles Exceli tabelitelt ja istuvad m\u00f5ne regionaalpoliitika puudumisest p\u00f5hjustatud mahaj\u00e4etud talu \u00f5ues rohtunud pojengip\u00f5\u00f5sa k\u00f5rval ja leiavad \u00fcles vastutuse m\u00f5iste.Kus on \u00fcldse piir hea valitsemise n\u00f5udmise ja riigile lojaalsuse vahel? Mis hetkel tuleb t\u00f5usta, hoolimata sellest, et see v\u00f5ib paati k\u00f5igutada?KAUKSI \u00dcLLE: Riigi ja inimese suhe on vastastikune. Riik hoolib oma kodanikust ja kodanik hoolib oma riigist. R\u00f5uge kaheksaklassilises koolis \u00f5petas direktor-ajaloo\u00f5petaja aastal 1975, et riik on v\u00e4givallaaparaat \u00fche klassi k\u00e4es teise klassi s\u00f5nakuulmises hoidmiseks. See oli orjandusliku korra kohta ilmselt, aga miks mulle meenub see lause oma s\u00fcnnivalla R\u00f5ugega seoses? Miks keeldutakse Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku laiendamise kinnisidees m\u00f5ju-uuringutest nii j\u00e4rjekindlalt? Ometi parteide reitinguid uuritakse iga veidi aja tagant. Kui riigih\u00e4rg mingil p\u00f5hjusel hullub, tuleb tal sarvist haarata ja koost\u00f6\u00f6le kutsuda.EERIK KERGANDBERG: Et millises situatsioonis oleks revolutsioon legitiimne? Ma ei oska sellele k\u00fcsimusele vastata. Aga kindlasti ei arva ma, et lojaalsus oma riigile peaks keelama kritiseerida seda, mis on riigi valitsemises ilmselgelt ja argumenteeritavalt taunitav. Ei tohiks ju unustada seda tuntud kurba t\u00f5demust ajaloost, et kui esimesi, teisi ja kolmandaid \u00e4ra viidi, siis arvasime, et meid see ei puuduta. Aga kui tuldi meid \u00e4ra viima, siis ei olnudki enam protestijaid.DAVID VSEVIOV: oma riigile t\u00e4hendabki n\u00f5udlikkust. Kui riik poleks meie oma, siis v\u00f5iks vabalt lasta k\u00f6iel lohiseda. Kui paat hakkab \u00f5igelt kursilt k\u00f5rvale kalduma, siis on paadis viibijate kohustus sellele t\u00e4helepanu juhtida ning vajadusel k\u00e4ed k\u00fclge panna. Seejuures ei tohi minetada valvsust - ainu\u00fcksi paadi k\u00f5igutamisest pole mingit kasu. Isegi vastupidi: paat v\u00f5ib p\u00f5hja minna.\u00dcLLE MADISE: Rumal, laisk v\u00f5i arg kuulekus pole mu meelest isegi pelgalt paadi k\u00f5igutamine, vaid juba lausa enese istumise all oksa saagimine. P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on iga Eesti kodaniku kohus olla ustav p\u00f5hiseaduslikule korrale. Minu arusaamist m\u00f6\u00f6da t\u00e4hendab see ka kohustust n\u00f5uda seaduste ja hea halduse tava t\u00e4itmist k\u00f5ikidelt ametikandjatelt. Amet ajutine, Eesti alatine!L\u00f5petaks \u00fche m\u00f5tteeksperimendiga. Me oleme k\u00f5ik piisavalt vanad, et m\u00e4letada stagnaaega, laulvat revolutsiooni ja iseseisvuse taastanud Eesti demokraatia arengut algusest peale. Kui stagnaaeg oli vabaduste puudumise suhtes k\u00f5ige hullem, mida oleme kogenud, siis milline aeg toonasest t\u00e4naseni tundub teile k\u00f5ige vabamana? Ja kui need kaks aega oleks vabaduse skaalal kaks punkti, \u00fcks ja k\u00fcmme, siis mitu palli annaksite praegusele Eestile?\u00dcLLE MADISE: Kardan, et ma ei oska pikema kaalumiseta \u00f5iglast hinnet panna. Teen, mis suudan, et seletada, kui suur v\u00e4\u00e4rtus on vabadus ja kui suur au on sellega seotud vastutus.ERIK KERGANDBERG: See pole ehk poliitkorrektne, aga \u00fcldiselt, t\u00e4iesti siiralt ja ilma igasuguste agadeta olime me ilmselt k\u00f5ige vabamad perioodil alates N\u00f5ukogude okupatsiooni l\u00f5ppemisest kuni 1995. aastani ehk Euroopa Liiduga \u00fchinemise taotluse esitamiseni.DAVID VSEVIOV: Kuna k\u00fcsimus sisaldab hinnangulist m\u00f5istet \u00abtundub\u00bb, siis jah, eufooriliselt vabana tundus vahetult taasiseseisvumisj\u00e4rgne aeg. Aga eufooriline seisund ei saagi v\u00e4ga pikalt kesta.\"Ma ei saa aru, mida t\u00e4hendab \u00abebapopulaarne otsus\u00bb.\u00d5ige otsus ei saa olla ebapopulaarne.Ajaloolane David Vseviov\"V\u00f5ib tekkida n\u00f5iaring: avalikule arvamusele vastandujad sunnitakse vaikima, isegi kui neil on teaduslikult \u00f5igus.\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise\"K\u00f5ige vabamad olime N\u00f5ukogude okupatsiooni l\u00f5pust kuni Euroopa Liiduga \u00fchinemise taotluse esitamiseni.Endine riigikohtunik Eerik Kergandberg\"Riigi ja kodanike vastasseis on tekkinud v\u00f5\u00f5randumisest. Riigiaparaat hoiab inimesi s\u00f5nakuulmises.Kodanikuaktivist Kauksi \u00dclle\"MARTIN EHALA arvamustoimetuse juhataja "}
{"text":"Robustne ilu LondonisLondonile m\u00f5eldes meenuvad kohe sellised maam\u00e4rgid nagu Tower, Westminster, Big Ben jt. Ent \u00fclerahvastatud kohtades tunglemise asemel tasuks sammud seada linna keskossa, kus asub laiemale avalikkusele tundmatu p\u00e4rl - vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste nimekirja Barbicani keskus \u00fcldjuhul ei kuulu.Detsembris 1940 undasid Londonis sireenid - linna pommitas sakslaste Luftwaffe. K\u00f5ige r\u00e4ngemaid purustusi sai kesklinn, kus h\u00e4vis kogu hoonestus ligi 15 hektari suurusel maa-alal. Vanas inglise keeles kindlust t\u00e4hendanud Barbicani-nimelises piirkonnas varisesid p\u00f5rmu ka Rooma impeeriumi aegsed m\u00fc\u00fcrid. T\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud alale otsiti pikalt \u00f5iget rakendust, esialgu plaaniti sinna finantsasutusi ja kontoreid, ent linnavalitsus ei saanud m\u00f6\u00f6da vaadata faktist, et kesklinna p\u00fcsielanike arv v\u00e4henes katastroofilise kiirusega. Nii otsustati arhitektuurib\u00fcroo Chamberlin, Powell and Bon ettepaneku kasuks, mis n\u00e4gi ette uute kortermajade ehitust.Asustus kavandati tasuvuse eesm\u00e4rgil teadlikult v\u00e4ga tihedana; suured kortermajad vahelduvad avalike aladega, luues omamoodi mikromaailma v\u00f5i linn-linnas-tunde. Sinnasamasse rajati koolid, raamatukogud, kino, ostukeskused, spordi-, kontserdi- ja n\u00e4itusesaalid, suur konverentsikeskus - tegemist on Euroopa suurima kultuuri-Mekaga. Aastatel 1965-1976 rajatud Barbicani keskuse maam\u00e4rgid on kolm tornelamut, ent seal on ka 13 hiigelsuurt r\u00f5dudega kortermaja, paar kahekorruselist hoonet ja linna \u00fc\u00fcrimajad, pakkudes elupaika enam kui 4000 inimesele.Aastatel 1980-1981 rajati l\u00e4bi mitme korruse k\u00f5rguv troopikamaja-kasvuhoone, kus kasvab enam kui 1500 taimeliiki. K\u00f5ik see n\u00e4eb v\u00e4lja, nagu oleks loodus h\u00fcljatud hoone \u00fcle v\u00f5tnudseintel ja tugisammastel v\u00e4\u00e4nlevad liaanid ja ripuvad \u00f5hujuured, k\u00f5rguvad puus\u00f5najalad ja datlipalmid. Siin on eraldi osakonnad kuuma ja kuiva kasvukeskkonda eelistavatele taimedele, parasv\u00f6\u00f6tmetaimi, orhideede kogu, veesilmad tiigikaladele ja jaheda vee kaladele.Arhitektides ja kunstiinimestes tekitab Barbican vaimustust, k\u00f5rvaltvaatajad peavad sellist robustse v\u00e4lisviimistluse ja tohutute m\u00f5\u00f5tmetega kompleksi pigem eemalet\u00f5ukavaks ja k\u00fclmaks. Aastal 2001 v\u00f5eti see kaitse alla kui unikaalne ja silmapaistev brutalistliku arhitektuuri n\u00e4ide, arhitektuuriv\u00f5hikutest inglased aga j\u00e4id truuks viktoriaanlikule maitsele ning h\u00e4\u00e4letasid Barbicani 2003. aastal \u00fcheks Londoni k\u00f5ige inetumaks asumiks.Rohkem ilu, v\u00e4iksem kuluUtopistlikus vaimus hoonete kompleks laiub mitmel tasandil 16 hektaril. Liiklus, parkimine ja asutuste teenindamine k\u00e4ib maa all, v\u00f5imaldades j\u00e4tta avalikud alad ja aiad \u00fcksnes jalak\u00e4ijate p\u00e4ralt. K\u00f5ik aiad ja tiigid majade vahel on rajatud tegelikult katustele, mis omakorda tingib vajaduse neid korrap\u00e4raselt hooldada ja veepidavust kontrollida.\u00dche sellise renoveerimise k\u00e4igus otsustati 2015. aastal \u00fchtlasi uuendada ka haljastuslahendust ja nii sai t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5jukamaid maastikuarhitekte Nigel Dunnett \u00fclesande luua n\u00fc\u00fcdisaegne ja v\u00e4iksema hooldusvajadusega katusehaljastus.Varasemate puude-p\u00f5\u00f5saste, muru ja lillepeenardega olid elanikud k\u00fcll rahul, ent need vajasid pidevat hooldust ja kastmist. Kuna kastmiseks kasutati joogivett, mida Londoni keskosas suviti niigi napib, soovis linnavalitsus kastmisvajadust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada.Nii otsustas Dunnett mitmekesisema taimekoosluse kasuks, mis suudaks toime tulla ka p\u00f5uaperioodidega ja oleks \u00f6koloogiliselt j\u00e4tkusuutlik.Uuendamine ei l\u00e4inud sugugi valutult, inimesed olid vastu puude asendamisele ja v\u00e4rvir\u00f5\u00f5msate suvelillepeenarde kadumisele. Kardeti v\u00e4ikelindude lahkumist, \u00f5nneks k\u00fcll p\u00f6\u00f6rdusid laululinnud pesitsema tagasi.Suvelillede asemel pakuvad v\u00e4rvir\u00f5\u00f5mu kevadised sibullilled ja p\u00fcsikud, mis \u00f5itsevad lakkamatult kuni hilise s\u00fcgiseni. Kuude ja aastaaegade l\u00f5ikes liigid ja v\u00e4rvikombinatsioonid vahelduvad ning l\u00f5pptulemus on oma v\u00e4rvik\u00fclluses isegi varasemast rikkalikum.Aed muudab endTalvisel ajal annavad tooni puud, igihaljad k\u00f5rrelised ja p\u00fcsikud. Alles j\u00e4etakse ka \u00e4ra\u00f5itsenud p\u00fcsikute \u00f5ievarred ning soodustatakse taimede isek\u00fclvi. See t\u00e4hendab, et aja jooksul v\u00f5ib taimede omavaheline proportsioon muutuda, ent seda juhtub alatasa ka looduses.Igavate muruplatside asemel on n\u00fc\u00fcd lopsakad istutusalad ning varjulistel aladel annavad tooni erineva lehestruktuuri ja valgete \u00f5itega taimed. See n\u00f5udis omajagu nuputamist, sest muld on k\u00f5ige rohkem 30-35 cm s\u00fcgav ning enamik suurtest puudest nii \u00f5hukesel mullal kasvada ei suuda.Liikide valiku aluseks v\u00f5ttis Dunnett p\u00f5uakindla stepitaimestuse ning l\u00f5i kolm istutusskeemi: \u00fche t\u00e4isp\u00e4ikesesse, mis koosnes peamiselt sibullilledest, k\u00f5rrelistest ja p\u00fcsikutest. Teine skeem lisas ka p\u00f5\u00f5sarinde ning k\u00f5ige varjulisematele ja jahedamatele aladele pandi kasvama v\u00e4iksemaid puid. Kogu \u00fcmbertegemise tulemusena kulub ala kastmiseks 70 protsenti v\u00e4hem vett ning taimi turgutatakse \u00fcksnes k\u00f5ike kuumematel ja p\u00f5uasematel perioodidel. Kuigi uus haljastus on mitu korda liigirikkam, ei ole hoolduskulud kasvanud. Igal reedel k\u00e4ib aednikele abiks kohalikest aiandushuvilistest vabatahtlike grupp, kes aitab rohimisel ja seemikute \u00fcmberistutamisel teistele istutusaladele.Hoolimata varjulisest ja sageli tuulisest keskkonnast on Barbican \u00fcks Londoni kallimaid elurajoone. Kuigi elamispinnad on pigem v\u00e4ikesed ja keskmine korteri hind ulatub miljoni naelsterlingini, jagub soovijaid k\u00fcllaga. Paljud on sellesse kanti kolimiseks m\u00fc\u00fcnud maha oma v\u00e4libasseinidega maakodud. Kuigi Barbican on kui ajastu monument, kiidavad kohalikud kogukonnatunnet. Enam ei tulda siia \u00fcksnes arhitektuuri p\u00e4rast, vaid ka vaatama siinset haljastust. Palju rohelust kohtab ka r\u00f5dudel. Inimeste rahulolu on kasvanud ja m\u00e4rgina sellest l\u00e4heb peagi uuendamisele j\u00e4rgmine haljasala.Mis on brutalism?Suurbritannias 20. sajandi keskpaigas tekkinud arhitektuuristiil, mis modernismist t\u00f5ukudes v\u00e4\u00e4rtustas puhast geomeetriat, lihtsust ja selgust, materjalide (betoon, tellis, teras, klaas) ehedust ja konstruktsioonide n\u00e4htavust (pr k brut - \u00abtoores\u00bb). M\u00f5jutatuna s\u00f5jaj\u00e4rgse Rootsi sotsialismiideedest ning vajadusest uute ja taskukohaste elamispindade j\u00e4rele ehitati Suurbritannias aastatel 1950-1970 hulgaliselt brutalistlikus stiilis kortermaju, \u00fclikoole, raamatukogusid, kohtu- ja kontserdisaale.K\u00f5ik majadevahelised veesilmad paiknevad tegelikult alumise tasandi katusel. fotod: ingrid sembach-h\u00f6bem\u00e4giBarbicani keskust iseloomustab \u00fcleelusuurune mastaap ja puhtad geomeetrilised vormid.Barbicani keskusest on saanud trendikas vaba aja veetmise ja kohtumispaik.Lopsakas haljastus m\u00f5jub puhastel betoonpindadel elustava kontrastina.Loodus v\u00f5tab \u00fcle: aja jooksul on tiikidesse sugenenud isetekkeline haljastus. Kullaterana s\u00e4rab kollane v\u00f5hum\u00f5\u00f5k.Barbicanis on ka kaks avalikkusele suletud eraaeda.Maastikuarhitekt Nigel Dunnetti kujundatud uushaljastus pakub lehe- ja v\u00e4rvikontraste varakevadest hilise s\u00fcgiseni.INGRID SEMBACHH\u00d6BEM\u00c4GI;aednik ja maastikuarhitekt"}
{"text":"P\u00e4rnakas kaotas kelmile suure summaPolitsei asus uurima juhtumit, kus P\u00e4rnus elav 50aastane mees kaotas kelmile pea 6000 eurot.Nimelt helistati mais p\u00e4rnakale ja \u00f6eldi, et tal on kr\u00fcptovaluuta tehingu eest saada 6000 eurot. Helistaja juhendamisel laadis mees enda arvutisse AnyDeski programmi ja registreeris end veebilehe Binance kasutajaks. Seej\u00e4rel tegi mees helistaja soovitusel LHV panka konto, kuhu kandis tehingu tegemiseks vajamineva raha. Mai l\u00f5pus teatati talle, et raha\u00fclekandeks tuleb tal teha konto ka Krakenis, mida mees tegigi. Seej\u00e4rel tehti tema kontolt kr\u00fcptoraha vahendusfirmade kaudu kaardimaksena \u00fclekandeid, misj\u00e4rel \u00f5hutati teda raha juurde maksma.Ohvrile tekitatud rahaline kahju \u00fcletab 5900 eurot.(PP)"}
{"text":"G7 saadikud t\u00f5id v\u00e4lja Ukraina l\u00e4hikuude prioriteedidKIIEV, 10. juuni, BNS \u2013 Maailma juhtivate t\u00f6\u00f6stusriikide \u00fchenduse\u00a0G7 suursaadikud on veendunud, et Ukraina tuleviku jaoks on otsustava t\u00e4htsusega deklaratsioonin\u00f5ude taastamine, korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAP) ja riikliku korruptsioonivastase b\u00fcroo (NABU) tugevdamine ning p\u00f5hiseadusliku \u00f5igusem\u00f5istmise tagamine, vahendas portaal Unian laup\u00e4eval.\n\"J\u00f5upingutused korruptsioonivastases v\u00f5itluses ja institutsiooniliste reformide puhul on Ukraina tuleviku jaoks otsustava t\u00e4htsusega. G7 suursaadikud on j\u00e4tkuvalt p\u00fchendunud nende elluviimise edasisele toetamisele,\" s\u00e4utsusid saadikud \u00f6\u00f6l vastu laup\u00e4eva Twitteris.\nUkrainale esitati peamised soovitused korruptsioonivastaste institutsioonide tugevdamiseks ja kohtus\u00fcsteemi reformimiseks.\u00a0Eelk\u00f5ige soovitab G7 j\u00e4rgmise kolme kuu jooksul teha esmaj\u00e4rjekorras j\u00f5upingutusi omandi deklareerimise ja erakondade rahastamise n\u00f5ude taastamiseks, NABU ja SAP-i tugevdamiseks ning p\u00f5hiseadusliku \u00f5igusem\u00f5istmise tagamiseks.\nNimelt tuleb taastada riigiteenistujate (v.a mobiliseeritute ja s\u00f5jategevusega otseselt seotud isikute) kohustus esitada ja avalikustada s\u00f5jaseisukorra ajal oma varalise seisundi ja sissetulekute deklaratsioon. Samuti tuleb riiklikul korruptsiooniennetuse b\u00fcrool (NAPC) j\u00e4tkata vara- ja tuludeklaratsioonide kontrollimist. Lisaks tuleb tagada avalik juurdep\u00e4\u00e4s varadeklaratsioonidele koos turvas\u00e4tete asjakohase redigeerimisega ja ennistada aruandluskohustus, erakondade rahastamine koos muudetud julgeolekueeskirjadega.\nSeoses NABU ja SAP-ga v\u00f5tta vastu uued \u00f5igusaktid, mille eesm\u00e4rk on parandada SAP-i juhi ja v\u00f5tmeametnike valikumenetlusi, tugevdada suutlikkust reguleerida selle organisatsioonilist tegevust, eelk\u00f5ige eelarvet ja personali, ning luua distsiplinaarmehhanismid SAP-i juhtkonna vastutusalasse, luues eraldi distsiplinaarkomisjoni ja s\u00f5ltumatu revisjonikomisjoni, koosk\u00f5las juhi funktsioonidega.\nSamuti tugevdada NABU institutsionaalset s\u00f5ltumatust ja eluj\u00f5ulisust, sealhulgas parandades \u00f5iguslikku ja reguleerivat raamistikku, suurendades personali ja tagades n\u00f5uetekohase rahastamise, pakkuda v\u00f5imalusi s\u00f5ltumatuks pealtkuulamiseks ja luua kohtuekspertiisi asutus.\nJa mis puudutab p\u00f5hiseaduslikku \u00f5igusem\u00f5istmist, siis on vaja vastu v\u00f5tta ja kehtestada \u00f5igusaktid konstitutsioonikohtu kohtunike l\u00e4bipaistva valimise kohta meritokraatlikul alusel, sealhulgas eelvaliku protsess, mis p\u00f5hineb kandidaatide vooruslikkuse ja professionaalsuse hindamisel, mis oleks koosk\u00f5las Veneetsia komisjoni soovitustega.\nBaltic News Service"}
{"text":"G7 saadikud t\u00f5id v\u00e4lja Ukraina l\u00e4hikuude prioriteedidKIIEV, 10. juuni, BNS \u2013 Maailma juhtivate t\u00f6\u00f6stusriikide \u00fchenduse\u00a0G7 suursaadikud on veendunud, et Ukraina tuleviku jaoks on otsustava t\u00e4htsusega deklaratsioonin\u00f5ude taastamine, korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAP) ja riikliku korruptsioonivastase b\u00fcroo (NABU) tugevdamine ning p\u00f5hiseadusliku \u00f5igusem\u00f5istmise tagamine, vahendas portaal Unian laup\u00e4eval.\n\"J\u00f5upingutused korruptsioonivastases v\u00f5itluses ja institutsiooniliste reformide puhul on Ukraina tuleviku jaoks otsustava t\u00e4htsusega. G7 suursaadikud on j\u00e4tkuvalt p\u00fchendunud nende elluviimise edasisele toetamisele,\" s\u00e4utsusid saadikud \u00f6\u00f6l vastu laup\u00e4eva Twitteris.\nUkrainale esitati peamised soovitused korruptsioonivastaste institutsioonide tugevdamiseks ja kohtus\u00fcsteemi reformimiseks.\u00a0Eelk\u00f5ige soovitab G7 j\u00e4rgmise kolme kuu jooksul teha esmaj\u00e4rjekorras j\u00f5upingutusi omandi deklareerimise ja erakondade rahastamise n\u00f5ude taastamiseks, NABU ja SAP-i tugevdamiseks ning p\u00f5hiseadusliku \u00f5igusem\u00f5istmise tagamiseks.\nNimelt tuleb taastada riigiteenistujate (v.a mobiliseeritute ja s\u00f5jategevusega otseselt seotud isikute) kohustus esitada ja avalikustada s\u00f5jaseisukorra ajal oma varalise seisundi ja sissetulekute deklaratsioon. Samuti tuleb riiklikul korruptsiooniennetuse b\u00fcrool (NAPC) j\u00e4tkata vara- ja tuludeklaratsioonide kontrollimist. Lisaks tuleb tagada avalik juurdep\u00e4\u00e4s varadeklaratsioonidele koos turvas\u00e4tete asjakohase redigeerimisega ja ennistada aruandluskohustus, erakondade rahastamine koos muudetud julgeolekueeskirjadega.\nSeoses NABU ja SAP-ga v\u00f5tta vastu uued \u00f5igusaktid, mille eesm\u00e4rk on parandada SAP-i juhi ja v\u00f5tmeametnike valikumenetlusi, tugevdada suutlikkust reguleerida selle organisatsioonilist tegevust, eelk\u00f5ige eelarvet ja personali, ning luua distsiplinaarmehhanismid SAP-i juhtkonna vastutusalasse, luues eraldi distsiplinaarkomisjoni ja s\u00f5ltumatu revisjonikomisjoni, koosk\u00f5las juhi funktsioonidega.\nSamuti tugevdada NABU institutsionaalset s\u00f5ltumatust ja eluj\u00f5ulisust, sealhulgas parandades \u00f5iguslikku ja reguleerivat raamistikku, suurendades personali ja tagades n\u00f5uetekohase rahastamise, pakkuda v\u00f5imalusi s\u00f5ltumatuks pealtkuulamiseks ja luua kohtuekspertiisi asutus.\nJa mis puudutab p\u00f5hiseaduslikku \u00f5igusem\u00f5istmist, siis on vaja vastu v\u00f5tta ja kehtestada \u00f5igusaktid konstitutsioonikohtu kohtunike l\u00e4bipaistva valimise kohta meritokraatlikul alusel, sealhulgas eelvaliku protsess, mis p\u00f5hineb kandidaatide vooruslikkuse ja professionaalsuse hindamisel, mis oleks koosk\u00f5las Veneetsia komisjoni soovitustega.\nBaltic News Service"}
{"text":"P\u00e4randusehimulise kontolt kadus rahaKRIMIPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Kohtla-J\u00e4rvel elav naine, kellele kirjutas Facebooki kaudu kelm, et tal on l\u00f5ppfaasis ajuv\u00e4hk ning ta soovib kannatanule anda 500 000 eurot. Naisele saadeti rahasaamiseks pangalink, kuhu ta sisestas enda PIN-koodid. Hiljem avastas kannatanu paraku, et tema kontolt on kadunud 450 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Politsei nabis kinni mustlased, kes tegelesid raha v\u00e4lja petmisegaP\u00f5hja prefektuur annab oma \u00fchismeedias teada, et neljap\u00e4eval kella 10 paiku m\u00e4rkas nende kolleeg, kel oli t\u00f6\u00f6lt vaba p\u00e4ev, P\u00e4rnu maanteel s\u00f5itnud tumerohelist Mercedes-Benzi, kus istusid kaks meest, kes sarnanesid inimestele, keda kahtlustati varasemas pettuse katses. Infole reageerinud politseinikud pidasid s\u00f5iduki kinni Saku kandis ja selgitasid v\u00e4lja, et tegemist oligi Rumeeniast p\u00e4rit meestega, kes p\u00fc\u00fcdsid hiljuti Viimsis eakalt naiselt raha v\u00e4lja petta. Mehed toimetati jaoskonda, kus neile tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja m\u00e4\u00e4rati kolmeks aastaks sisses\u00f5idukeeld. Mees, kes p\u00fc\u00fcdis naiselt raha v\u00e4lja petta, sai ka rahalise karistuse 950 eurot.\nMehed kasutasid eakalt naiselt raha v\u00e4lja petmiseks alatut v\u00f5tet. Nad l\u00e4henesid eakale naisele ja v\u00e4itsid, et naine kriimustas oma s\u00f5idukiga nende oma. Seej\u00e4rel hakkasid nad kahjude h\u00fcvitamiseks proualt 500 eurot n\u00f5udma. \u00d5nneks sekkus olukorda juhtunud pealt n\u00e4inud kodanik, kes andis agressiivsetest meestest politseile teada. Paraku lahkusid mehed s\u00fcndmuskohalt enne politsei saabumist.\nSuur ait\u00e4h t\u00e4helepanelikule kodanikule, kes l\u00e4ks tol p\u00e4eval teisele inimesele appi ja teavitas olukorrast koheselt ka politseid. Paraku n\u00e4eme, et suviti on meie teedel, t\u00e4navatel ja parklates rohkem ringi liikumas halbade kavatsustega inimesed. Kui varasemalt on petturid erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel pakkunud inimestele kas kingitusena v\u00f5i ostmiseks k\u00f6\u00f6gitarvikuid, siis n\u00fc\u00fcd on nad oma n\u00f6 taktikat muutnud ja p\u00fc\u00fcavad inimesi hoopis avarii p\u00f5hjustamises s\u00fc\u00fcdi lavastada. Ka on murettekitav petturite agressiivne k\u00e4itumine, kus peale kingituse v\u00f5i kauba \u00fcleandmist on hakatud inimestelt n\u00f5udma raha ja on isegi mindud inimeste kodudesse v\u00f5i s\u00f5idutatud neid pangakontorisse, et saada mingigi osa rahast.\nTaoliste asjade m\u00fc\u00fcki v\u00f5i kingituse pakkumist politsei keelata ei saa, seda enam, kui inimene v\u00f5tab vastu v\u00f5i ostab eseme vabatahtlikult.\nMeie soovitus on siiski kaupa osta kindlate ettev\u00f5tjate k\u00e4est, sest kauba soetamine v\u00f5\u00f5raste k\u00e4est ei anna ostjale mingisugust garantiid kauba kvaliteedi osas. Samuti ei tasu v\u00f5tta v\u00f5\u00f5rastelt vastu kingitusi.\nKindlasti sekkume juhtudel, kui kelmid on agressiivsed ja inimene tunneb end h\u00e4irituna v\u00f5i kui hakatakse l\u00e4bi pettuste inimestelt n\u00f5udma raha. Palume ka edaspidi kahtlastest inimestest ja s\u00f5idukitest politseid koheselt teavitada."}
{"text":"Martin Helme EKRE kongressil: \u00fchelgi liberaalil pole moraalset \u00fcleolekut meid noomida v\u00f5i \u00f5petadaEKRE esimees ja uue juhi kandidaat Martin Helme s\u00f5nas t\u00e4na erakonna kongressil P\u00e4rnus, et kuna nad on \u00fcks suurimaid ja populaarsemaid erakondi Eestis, ei pea nad midagi h\u00e4benema ega kellegi ees vabandama.\u00abEKRE poliitilised oponendid tahavad erakonda suunata rajale, mille l\u00f5pus on kodustatud opositsiooni reservaat. Nii kaua kui mina olen erakonna esimees, ei lase ma meid reservaati panna. Meie p\u00fcha kohus on olla vastupanu keskus \u00f5\u00f5vastavale ja inimvihkajalikule poliitikale. Oleme ainus partei Eestis, kes pole Eesti tulevikule k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud,\u00bb \u00fctles Helme.\nTa s\u00f5nas, et p\u00e4rast valimisi p\u00fc\u00fcdsid nende poliitilised vastased EKREle selgeks teha, et kui nad oleks samasooliste abielu, rohep\u00f6\u00f6rde ja Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike\u00a0suhtes toetavamad olnud, oleks neil paremini l\u00e4inud.\u00a0\n\u00abJa peaasi et me ei kritiseeriks Euroopa Liidu v\u00f5imukaaperdamise ja Euroopa \u00dchendriikide ehitamise plaane, k\u00fcll me siis alles oleks popid. Kahjuks v\u00f5tsid nii m\u00f5nedki liikmed ja toetajad selle vastaste poolt meile ette s\u00f6\u00f6detud enesealanduse ja meid liberaal-globalistlikuks erakonnaks p\u00f6\u00f6rava propaganda omaks ja hakkasid seda korrutama. Kallid liikmed! Rohkem enesekindlust, rohkem eneseusku!\nMe oleme \u00fcks suurimaid ja populaarsemaid erakondi Eestis, me ei pea midagi h\u00e4benema ega kellegi ees vabandama! \u00dchelgi liberaalil pole moraalset \u00fcleolekut meid noomida v\u00f5i \u00f5petada. See, kui kellelegi meie teod v\u00f5i s\u00f5nad ei meeldi ei ole mitte meie probleem, vaid nende probleem.\u00bb\n\u00abSeni, kuni mina juhin Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, ei hakka me toetama homop\u00f6\u00f6ret, rohep\u00f6\u00f6ret, sunds\u00fcstimist, laste f\u00fc\u00fcsilist ja vaimset rituaalset ohverdamist transsoolisuse kurjuse kultusele, me ei hakka n\u00f5ustuma Eesti venestamisega ega Eesti relvitustamisega isegi siis, kui seda tehakse Slava Ukraina karjudes. Me ei hakka olema innukad Kolmanda maailmas\u00f5ja k\u00e4ivitajad, me ei paku end usinalt v\u00e4lja selle s\u00f5ja lahingutandriks. Me ei hakka n\u00f5ustuma Euroopa Liidu \u00fclemv\u00f5imu kehtestamisega meie suver\u00e4\u00e4nsuse \u00fcle ega Klaus Schwabi ja Maailma majandusfoorumi soovitusega s\u00fc\u00fca liha asemel putukaid ning liikuda auto asemel jala v\u00f5i jalgrattaga.\u00bb\nHelme s\u00f5nul on EKRE ainus erakond Eestis, mis seisab Eesti p\u00f5hiseaduse, suver\u00e4\u00e4nsuse, rahvusriigi kui ka vaba riigi eest, kus saab vabalt nii suud pruukida, ettev\u00f5tlust arendada kui ka piiramatult liikuda.\n\u00abMe oleme erakond, kes seisab risti jalus ees end progressivistideks nimetavatel globalistidel, kes soovivad meilt \u00e4ra v\u00f5tta meie vabadust, meie raha, meie ainulaadset rahvuslikku kultuurikeskkonda. Kes soovivad meilt \u00e4ra v\u00f5tta meie lapsed ja anda need homopaaridele v\u00f5i transmutileerijatele rappida. Ei ole n\u00f5us,\u00bb \u00fctles Helme.\n\u00abNeed, kes n\u00f5uavad, et EKRE muutuks taltsamaks, oleks v\u00e4hem v\u00f5itluslik, soovivad meid tegelikult suunata rajale, mille l\u00f5pus on kodustatud opositsiooni reservaat. Jah, sarnaselt Isamaale v\u00f5id aeg-ajalt joriseda mingite valitsuse otsuste \u00fcle. V\u00f5id saada riigi rahakassa juurde ja sealt endale ja s\u00f5pradele paremat elu tagada. Aga mitte kunagi ei tohi reservaadist v\u00e4lja eksida ainu\u00f5igeteks kuulutatud teemadest valesti r\u00e4\u00e4kides. Ja mitte milleski ei tohi tegevus ohustada innukat marssi rohe-lillat utoopiat pakkuva globaalse valitsuse v\u00f5imu alla.\nMeie asi \u2013 meie \u00fclesanne, lausa p\u00fcha kohus \u2013 on olla vastupanu keskus sellele \u00f5\u00f5vastavale ja inimvihkajalikule poliitikale. Jah, homoabielude kehtestamine on lapsi ohverdav ja rahvust v\u00e4ljasuremisele suunav. Jah, s\u00f5navabaduse maha surumine vihak\u00f5ne jutuga on vaba \u00fchiskonda l\u00f5petav ja totalitarismi kehtestav. Vihak\u00f5nest r\u00e4\u00e4kijad n\u00e4itavad ise \u00fcles viha vabaduse ja eriarvamuse vastu, viha ja raevu inimeste vastu, kes julgevad kritiseerida v\u00f5imu haaranud m\u00e4ratsevaid liberaale.\u00bb\nHelme \u00fctles, et ta m\u00f5istab ahvatlust saada armulikult kiita oma vastastelt. \u00abAga see ihalus on hukutav. Me ei hakka kunagi saama kiita oma vastastelt seni, kuni me ei tee neile meelep\u00e4raseid asju. Ja kui hakkame tegema neile meelep\u00e4raseid asju, siis pole meid kellelegi enam vaja. Ei neile, kes meid on teinud endasarnaseks ega neile, kes on pannud oma viimase lootuse meie erakonnale.\nTee, mille peame valima on mitte kergema vastupanu tee, kus faustilikus tehingus oma hinge eest saame kiita vastastelt, vaid teadlikult raskem tee. See on tee, kus meile loobitakse iga p\u00e4ev kaela solki ja kogu aeg kodarasse kaikaid. Me valime selle tee, mitte selle p\u00e4rast, et ta on raske, vaid selle p\u00e4rast, et ta on \u00f5ige,\u00bb \u00fctles Helme.\n\u00abMe peame kehtestama Eesti poliitikas oma tahte, sest me oleme ainus partei, mis tahab, et Eesti oleks Eesti. Eestikeelne, eestimeelne, eestlaste riik. J\u00f5ukas ja vaba riik. Me oleme ainus partei Eestis, mis seisab vastu meie muutmisele globalistlikuks provintsiks, kus meie j\u00e4\u00e4me v\u00e4hemusse juba k\u00fcmne-viietest aastaga, kui praegused immigratsioonitrendid j\u00e4tkuvad. Me oleme ainus partei Eestis, kes pole Eesti tulevikule k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud. Meie vastas ei ole ju mitte ainult korrumpeerunud ja valelik Reformierakond oma k\u00e4silastega. Meie vastas on Reformierakonna selja taga seisvad rahvusvahelised j\u00f5ud.\nMeie omakorda oleme see ainus j\u00f5ud Eestis, kes ei lase maailma isandatel Eestit segamatult \u00e4ra kasutada. \u00c4rge siis kohkuge, kui meid nii meeleheitlikult materdatakse. \u00c4rge \u00fcllatuge, et meievastane surve on meeletu. K\u00f5ik see n\u00e4itab meie vastaste meeleheidet, et nad pole meist jagu saanud, meid \u00e4ra kodustanud, meid reservaati pannud. Kuni mina olen erakonna juht, ei lase ma meid reservaati panna.\u00bb\n"}
{"text":"Helme: opositsiooni vaigistamist ei tohi juhtudaTALLINN, 10. juuni, BNS - Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liider Martin Helme m\u00e4rkis laup\u00e4eval EKRE kongressil, et neid p\u00fc\u00fctakse suunata rajale, mille l\u00f5pus on kodustatud opositsiooni reservaat, ja seda ei tohi lubada.\n\u201eEKRE poliitilised oponendid tahavad erakonda suunata rajale, mille l\u00f5pus on kodustatud opositsiooni reservaat. Nii kaua kui mina olen erakonna esimees, ei lase ma meid reservaati panna. Meie p\u00fcha kohus on olla vastupanu keskus \u00f5\u00f5vastavale ja inimvihkajalikule poliitikale. Oleme ainus partei Eestis, kes pole Eesti tulevikule k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud,\u201c \u00fctles EKRE esimees Martin Helme\u00a0 erakonna kongressil P\u00e4rnus.\n\u201ePeale valimisi p\u00fc\u00fcdsid meie poliitilised vastased meile selgeks teha, et kui me ainult oleks olnud toetavamad homoabielude suhtes, siis oleks paremini l\u00e4inud. Kui me ainult oleks pooldanud rohep\u00f6\u00f6ret, siis oleks rohkem h\u00e4\u00e4li saanud. Kui me oleks toetanud eesti venestamist Ukraina pagulasteks nimetatud venekeelsetega, vaat siis! Ja peaasi et me ei kritiseeriks Euroopa Liidu v\u00f5imukaaperdamise ja Euroopa \u00dchendriikide ehitamise plaane, k\u00fcll me siis alles oleks popid. Kahjuks v\u00f5tsid nii m\u00f5nedki liikmed ja toetajad selle vastaste poolt meile ette s\u00f6\u00f6detud enesealanduse ja meid liberaal-globalistlikuks erakonnaks p\u00f6\u00f6rava propaganda omaks ja hakkasid seda korrutama. Kallid liikmed! Rohkem enesekindlust, rohkem eneseusku! Me oleme \u00fcks suurimaid ja populaarsemaid erakondi Eestis, me ei pea midagi h\u00e4benema ega kellegi ees vabandama! \u00dchelgi liberaalil pole moraalset \u00fcleolekut meid noomida v\u00f5i \u00f5petada. See, kui kellelegi meie teod v\u00f5i s\u00f5nad ei meeldi ei ole mitte meie probleem, vaid nende probleem,\u201c \u00fctles Helme.\u00a0\n\u201eSeni, kuni mina juhin Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, ei hakka me toetama homop\u00f6\u00f6ret, rohep\u00f6\u00f6ret, sunds\u00fcstimist, laste f\u00fc\u00fcsilist ja vaimset rituaalset ohverdamist transsoolisuse kurjuse kultusele, me ei hakka n\u00f5ustuma Eesti venestamisega ega Eesti relvitustamisega isegi siis, kui seda tehakse Slava Ukraina karjudes. Me ei hakka olema innukad Kolmanda maailmas\u00f5ja k\u00e4ivitajad, me ei paku end usinalt v\u00e4lja selle s\u00f5ja lahingutandriks. Me ei hakka n\u00f5ustuma Euroopa Liidu \u00fclemv\u00f5imu kehtestamisega meie suver\u00e4\u00e4nsuse \u00fcle ega Klaus Schwabi ja Maailma majandusfoorumi soovitusega s\u00fc\u00fca liha asemel putukaid ning liikuda auto asemel jala v\u00f5i jalgrattaga.\u201c\u00a0\nHelme s\u00f5nul on EKRE ainus erakond Eestis, mis seisab Eesti p\u00f5hiseaduse, suver\u00e4\u00e4nsuse, rahvusriigi kui ka vaba riigi eest, kus saab vabalt nii suud pruukida, ettev\u00f5tlust arendada kui ka piiramatult liikuda.\u00a0\n\u201eMe oleme erakond, kes seisab risti jalus ees end progressivistideks nimetavatel globalistidel, kes soovivad meilt \u00e4ra v\u00f5tta meie vabadust, meie raha, meie ainulaadset rahvuslikku kultuurikeskkonda. Kes soovivad meilt \u00e4ra v\u00f5tta meie lapsed ja anda need homopaaridele v\u00f5i transmutileerijatele rappida. Ei ole n\u00f5us,\u201c \u00fctles Helme.\u00a0\n\u201eNeed, kes n\u00f5uavad, et EKRE muutuks taltsamaks, oleks v\u00e4hem v\u00f5itluslik, soovivad meid tegelikult suunata rajale, mille l\u00f5pus on kodustatud opositsiooni reservaat. Jah, sarnaselt Isamaale v\u00f5id aeg-ajalt joriseda mingite valitsuse otsuste \u00fcle. V\u00f5id saada riigi rahakassa juurde ja sealt endale ja s\u00f5pradele paremat elu tagada. Aga mitte kunagi ei tohi reservaadist v\u00e4lja eksida ainu\u00f5igeteks kuulutatud teemadest valesti r\u00e4\u00e4kides. Ja mitte milleski ei tohi tegevus ohustada innukat marssi rohe-lillat utoopiat pakkuva globaalse valitsuse v\u00f5imu alla. Meie asi \u2013 meie \u00fclesanne, lausa p\u00fcha kohus \u2013 on olla vastupanu keskus sellele \u00f5\u00f5vastavale ja inimvihkajalikule poliitikale. Jah, homoabielude kehtestamine on lapsi ohverdav ja rahvust v\u00e4ljasuremisele suunav. Jah, s\u00f5navabaduse maha surumine vihak\u00f5ne jutuga on vaba \u00fchiskonda l\u00f5petav ja totalitarismi kehtestav. Vihak\u00f5nest r\u00e4\u00e4kijad n\u00e4itavad ise \u00fcles viha vabaduse ja eriarvamuse vastu, viha ja raevu inimeste vastu, kes julgevad kritiseerida v\u00f5imu haaranud m\u00e4ratsevaid liberaale.\u201c\u00a0\nHelme \u00fctles, et ta m\u00f5istab ahvatlust saada armulikult kiita oma vastastelt. \u201eAga see ihalus on hukutav. Me ei hakka kunagi saama kiita oma vastastelt seni, kuni me ei tee neile meelep\u00e4raseid asju. Ja kui hakkame tegema neile meelep\u00e4raseid asju, siis pole meid kellelegi enam vaja. Ei neile, kes meid on teinud endasarnaseks ega neile, kes on pannud oma viimase lootuse meie erakonnale. Tee, mille peame valima on mitte kergema vastupanu tee, kus faustilikus tehingus oma hinge eest saame kiita vastastelt, vaid teadlikult raskem tee. See on tee, kus meile loobitakse iga p\u00e4ev kaela solki ja kogu aeg kodarasse kaikaid. Me valime selle tee, mitte selle p\u00e4rast, et ta on raske, vaid selle p\u00e4rast, et ta on \u00f5ige,\u201c \u00fctles Helme.\u00a0\n\u201eMe peame kehtestama Eesti poliitikas oma tahte, sest me oleme ainus partei, mis tahab, et Eesti oleks Eesti. Eestikeelne, eestimeelne, eestlaste riik. J\u00f5ukas ja vaba riik. Me oleme ainus partei Eestis, mis seisab vastu meie muutmisele globalistlikuks provintsiks, kus meie j\u00e4\u00e4me v\u00e4hemusse juba k\u00fcmne-viietest aastaga, kui praegused immigratsioonitrendid j\u00e4tkuvad. Me oleme ainus partei Eestis, kes pole Eesti tulevikule k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud. Meie vastas ei ole ju mitte ainult korrumpeerunud ja valelik Reformierakond oma k\u00e4silastega. Meie vastas on Reformierakonna selja taga seisvad rahvusvahelised j\u00f5ud. Meie omakorda oleme see ainus j\u00f5ud Eestis, kes ei lase maailma isandatel Eestit segamatult \u00e4ra kasutada. \u00c4rge siis kohkuge, kui meid nii meeleheitlikult materdatakse. \u00c4rge \u00fcllatuge, et meievastane surve on meeletu. K\u00f5ik see n\u00e4itab meie vastaste meeleheidet, et nad pole meist jagu saanud, meid \u00e4ra kodustanud, meid reservaati pannud. Kuni mina olen erakonna juht, ei lase ma meid reservaati panna.\u201c\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"EKRE: v\u00f5imuerakonnad kehtestavad ebademokraatlikku re\u017eiimiTALLINN, 10. juuni, BNS \u2013 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress kirjutab enda avalduses, et koalitsiooni moodustanud erakonnad kehtestavad kiirkorras ebademokraatlikku re\u017eiimi.\n\"Enne valimisi hoiatas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond selle eest, et ennast liberaalideks nimetavate j\u00f5udude v\u00f5it valimistel toob lisaks rahvusriikluse lammutamisele kaasa ka demokraatia ja majanduse j\u00e4rkj\u00e4rgulise h\u00e4vingu. N\u00fc\u00fcd, ligi neli kuud p\u00e4rast valimisi, peame nentima, et vahendid ja tempo, millega v\u00f5imuerakonnad on asunud kehtestama ebademokraatlikku re\u017eiimi, \u0161okeerib peaaegu kogu \u00fchiskonda, sealhulgas nende endi valijaid,\" seisab avalduses. \"Tekkimas on mustrid, mida oleme harjunud n\u00e4gema Venemaal ja Valgevenes, mitte demokraatlikus Euroopas.\"\nEKRE kinnitusel on riik taasiseseisvusajal saanud esmakordselt valitsuse, mis tuli v\u00f5imule sihilike valedega \u2013 kunagi varem ei ole \u00fckski valitsus asunud kiirkorras ellu viima poliitikat, millele ei ole valimistel k\u00fcsitud rahva mandaati ja millel puudub \u00fchiskonna enamuse toetus.\n\"Samuti on tegu esimese valitsusega, mis asus riigikogus ebaseaduslikult ja j\u00f5uga vaigistama demokraatlikku opositsiooni, kelle eesm\u00e4rk on kaitsta seaduslikke vahendeid kasutades meie riiki \u00fchiskonna ootustele mittevastava ja kahjuliku poliitika eest,\" m\u00e4rgib partei ja lisab, et \u00fcha selgemalt v\u00f5ib n\u00e4ha inimeste, erakondade ja maailmavaadete lahterdamist \u00f5igeteks ja valedeks.\nK\u00f5ik, kes julgevad valitsuse eesm\u00e4rke ja vahendeid kahtluse alla seada, satuvad EKRE kinnitusel tagakiusamise alla. \"\n\"Vasakliberaalsele globalistlikule ideoloogiale truudust vandujad aga v\u00f5idavad positsioone, preemiaid ja tiitleid,\" m\u00e4rgitakse tekstis.\n\"Murenemas on vabale \u00fchiskonnale omane v\u00f5imude lahususe printsiip. Politsei ning uurimis- ja julgeolekuasutuste j\u00f5udemonstratsioone viiakse l\u00e4bi maailmavaateliste vastaste suhtes, ent v\u00f5imuerakondade ministrite h\u00e4marad riigihanked v\u00f5i saadikute korruptiivsed tehingud annetusrahadega j\u00e4etakse sisulise t\u00e4helepanuta.\u00a0Erakordselt ohtlik on valitsuse plaan eirata mitmete \u00f5igusteadlaste soovitusi ja v\u00f5tta vastu niinimetatud vaenuk\u00f5neseadus, mis v\u00f5imaldab suruda \u00fchiskondliku diskussiooni valitsuse poolt kehtestud ideoloogilistesse raamidesse. Vaenuk\u00f5neseadus annab riigile hoovad karistada n\u00e4iteks massimmigratsiooniga mitten\u00f5ustuvaid inimesi. Valitsus kavatseb suruda p\u00e4itsed p\u00e4he ka meediale. J\u00e4rgmise aasta riigieelarves on planeeritud riiklik ametikoht, mille \u00fcks \u00fclesanne on valvata meediasisu j\u00e4rele. Sisuliselt kehtestatakse tsensuur,\" seisab avalduses.\nV\u00f5imuerakondade ihalust autoritaarse valitsemise j\u00e4rele reedab EKRE hinnangul ka rohep\u00f6\u00f6rdega seonduv fanatism, niinimetatud sooneutraalsuse propageerimine ja soov traditsioone \u00fcmber defineerida. Ajalugu n\u00e4itab partei s\u00f5nul, et autoritaarsed riigid p\u00fc\u00fcdlevad reaalsuse \u00fcmberdefineerimise ja suurema kontrolli poole.\n\"Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress hoiatab, et praeguste tendentside j\u00e4tkudes leiame end peagi Eestist, kus rahvalt on v\u00f5etud \u00f5igus kujundada oma riigi tulevikku ning kus kriitika v\u00f5imulolijate aadressil l\u00f5ppeb \u00fchiskondliku t\u00fchistamise, repressioonide v\u00f5i vanglakaristusega,\" seisab kongressi avalduses. \"Ei tohi lasta end eksitada v\u00f5imuliidu poliitikute jutust, nagu oleks nende eesm\u00e4rgiks uus ja parem maailm \u2013 autoritaarset m\u00f5tteviisi ja autoritaarkorda kehtestatakse tihti just ilusa jutu ja malbete naeratuste saatel.\"\nEKRE kutsub \u00fcles kaitsma p\u00f5hiseadusega ette n\u00e4htud poliitilisi \u00f5igusi ja kodanikuvabadusi., sest valetamist harrastaval, politseiriiki ehitaval ja demokraatiat m\u00f5nitaval valitsusel ei tohi lasta karistamatult tegutseda.\n\"Vabal meedial, kodaniku\u00fchendustel, aga eesk\u00e4tt rahval kui k\u00f5rgeima riigiv\u00f5imu kandjal, on moraalne kohustus seista vastu ebademokraatlikule, autoritaarre\u017eiimi kehtestamiseni viivale poliitikale,\" agiteerib partei. \"\u00dchtlasi anname erakonnana lubaduse: kui meil ei \u00f5nnestu opositsioonis kahjulikke arenguid \u00e4ra hoida, p\u00f6\u00f6rame tulevikus v\u00f5imule saades tagasi k\u00f5ik Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt vastu v\u00f5etud, kuid \u00fchiskonna enamuse ootustele mittevastavad seadused, muu hulgas maksut\u00f5usud, homoabielu, vaenuk\u00f5neseaduse ja peretoetuste k\u00e4rpimise.\"\nEKRE lubab seista parema, \u00f5iglasema, vaba ja demokraatliku Eesti eest.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"EKRE kongressi avaldus: Ei autoritarismile! Kaitskem Eesti demokraatiat!Enne valimisi hoiatas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond selle eest, et ennast liberaalideks nimetavate j\u00f5udude v\u00f5it valimistel toob lisaks rahvusriikluse lammutamisele kaasa ka demokraatia ja majanduse j\u00e4rkj\u00e4rgulise h\u00e4vingu. N\u00fc\u00fcd, ligi neli kuud p\u00e4rast valimisi, peame nentima, et vahendid ja tempo, millega v\u00f5imuerakonnad on asunud kehtestama ebademokraatlikku re\u017eiimi, \u0161okeerib peaaegu kogu \u00fchiskonda, sealhulgas nende endi valijaid. Tekkimas on mustrid, mida oleme harjunud n\u00e4gema Venemaal ja Valgevenes, mitte demokraatlikus Euroopas.\nEsmakordselt taasiseseisvusajal on Eestil valitsus, mis tuli v\u00f5imule sihilike valedega. Mitte kunagi varem ei ole \u00fckski valitsus asunud kiirkorras ellu viima poliitikat, millele ei ole valimistel k\u00fcsitud rahva mandaati ja millel puudub \u00fchiskonna enamuse toetus. Samuti on tegu esimese valitsusega, mis asus Riigikogus ebaseaduslikult ja j\u00f5uga vaigistama demokraatlikku opositsiooni, kelle eesm\u00e4rk on kaitsta seaduslikke vahendeid kasutades meie riiki \u00fchiskonna ootustele mittevastava ja kahjuliku poliitika eest.\n\u00dcha selgemalt v\u00f5ib n\u00e4ha inimeste, erakondade ja maailmavaadete lahterdamist \u201e\u00f5igeteks\u201c ja \u201evaledeks\u201c. K\u00f5ik, kes julgevad valitsuse eesm\u00e4rke ja vahendeid kahtluse alla seada, satuvad tagakiusamise alla, vasakliberaalsele globalistlikule ideoloogiale truudust vandujad aga v\u00f5idavad positsioone, preemiaid ja tiitleid.\nMurenemas on vabale \u00fchiskonnale omane v\u00f5imude lahususe printsiip. Politsei ning uurimis- ja julgeolekuasutuste j\u00f5udemonstratsioone viiakse l\u00e4bi maailmavaateliste vastaste suhtes, ent v\u00f5imuerakondade ministrite h\u00e4marad riigihanked v\u00f5i saadikute korruptiivsed tehingud annetusrahadega j\u00e4etakse sisulise t\u00e4helepanuta.\nErakordselt ohtlik on valitsuse plaan eirata mitmete \u00f5igusteadlaste soovitusi ja v\u00f5tta vastu nn vaenuk\u00f5neseadus, mis v\u00f5imaldab suruda \u00fchiskondliku diskussiooni valitsuse poolt kehtestud ideoloogilistesse raamidesse. Vaenuk\u00f5neseadus annab riigile hoovad karistada n\u00e4iteks massimmigratsiooniga mitten\u00f5ustuvaid inimesi. Valitsus kavatseb suruda p\u00e4itsed p\u00e4he ka meediale. J\u00e4rgmise aasta riigieelarves on planeeritud riiklik ametikoht, mille \u00fcks \u00fclesanne on valvata meediasisu j\u00e4rele. Sisuliselt kehtestatakse tsensuur.\nV\u00f5imuerakondade ihalust autoritaarse valitsemise j\u00e4rele reedab ka rohep\u00f6\u00f6rdega seonduv fanatism, nn sooneutraalsuse propageerimine ja soov traditsioone \u00fcmber defineerida. Ajalugu n\u00e4itab, et autoritaarsed riigid p\u00fc\u00fcdlevad reaalsuse \u00fcmberdefineerimise ja suurema kontrolli poole.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress hoiatab, et praeguste tendentside j\u00e4tkudes leiame end peagi Eestist, kus rahvalt on v\u00f5etud \u00f5igus kujundada oma riigi tulevikku ning kus kriitika v\u00f5imulolijate aadressil l\u00f5ppeb \u00fchiskondliku t\u00fchistamise, repressioonide v\u00f5i vanglakaristusega.\nEi tohi lasta end eksitada v\u00f5imuliidu poliitikute jutust, nagu oleks nende eesm\u00e4rgiks uus ja parem maailm \u2013 autoritaarset m\u00f5tteviisi ja autoritaarkorda kehtestatakse tihti just ilusa jutu ja malbete naeratuste saatel.\nKutsume \u00fcles kaitsma meie riigi p\u00f5hiseadusega ette n\u00e4htud poliitilisi \u00f5igusi ja kodanikuvabadusi. Valetamist harrastaval, politseiriiki ehitaval ja demokraatiat m\u00f5nitaval valitsusel ei tohi lasta karistamatult tegutseda. Vabal meedial, kodaniku\u00fchendustel, aga eesk\u00e4tt rahval kui k\u00f5rgeima riigiv\u00f5imu kandjal, on moraalne kohustus seista vastu ebademokraatlikule, autoritaarre\u017eiimi kehtestamiseni viivale poliitikale.\n\u00dchtlasi anname erakonnana lubaduse: kui meil ei \u00f5nnestu opositsioonis kahjulikke arenguid \u00e4ra hoida, p\u00f6\u00f6rame tulevikus v\u00f5imule saades tagasi k\u00f5ik Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt vastu v\u00f5etud, kuid \u00fchiskonna enamuse ootustele mittevastavad seadused, muu hulgas maksut\u00f5usud, homoabielu, vaenuk\u00f5neseaduse ja peretoetuste k\u00e4rpimise.\nEesti Konservatiivne Rahvaerakond seisab parema, \u00f5iglasema, vaba ja demokraatliku Eesti eest!\nP\u00e4rnus 10. juunil 2023"}
{"text":"Citadele: k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa internetipangas ise hakkamaTALLINN, 10. juuni, BNS \u2013 Citadele panga tellitud uuringust selgus, et k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkama ning paljud noored abistavad senini oma vanemaid keerulisemate veebip\u00f5histe finantsteenuste kasutamisel.\nCitadele pank uuris Eesti inimestelt, kas ja kui palju nad aitavad oma vanematel kasutada erinevaid veebip\u00f5hiseid finantsteenuseid. Olgu selleks siis internetipank, mobiilipank, -rakendus v\u00f5i m\u00f5ni muu teenus. Selgus, et ligi kolmandiku ehk 32 protsendi s\u00f5nul pole neil selleks vajadust, kuna vanemad saavad ise k\u00f5igega hakkama, teatas Citadele.\nSamas on ka neid vanemaealisi, kes vajavad m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral juhendavat k\u00e4tt. 16 protsenti Eesti inimestest m\u00e4rkis, et abistavad oma vanemaid aeg-ajalt ning lisaks kaheksa protsenti inimestest teeb seda keerulisemates olukordades, n\u00e4iteks dokumentide allkirjastamisel.\nViis protsenti vastajatest lausus, et teevad k\u00f5ik vajalikud toimingud oma vanematest eest ise \u00e4ra ning lisaks m\u00e4rkisid sama paljud, et seda teeb nende vanemate eest keegi teine. Ehk siis kokkuv\u00f5tvalt abistab oma vanemaid v\u00e4hemalt v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral kokku 34 protsenti Eesti inimestest.\nL\u00e4ti ja Leedu inimestega v\u00f5rreldes peavad eestlased v\u00e4hem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama. Kui eestlastest \u00fctles kokku 32 protsenti, et neil pole abistamiseks vajadust, siis L\u00e4tis oli sama arv 22 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Seda selgitab panga hinnangul asjaolu, et Eestis on erinevad veebip\u00f5hised finantslahendused m\u00e4rksa varasemalt kasutusele v\u00f5etud ja levinumad. \u00a0 \u00a0\u00a0\n\"Viimase aja rohkete k\u00fcber- ja finantspettuste valguses tasuks kindlasti \u00fcle kontrollida oma vanemate digioskused ning vajadusel meelde tuletada p\u00f5hit\u00f5ed just turvalisuse osas. Citadele enda kevadel tehtud uuring n\u00e4itas, et lausa \u00fcle 70 protsendi eestlastest on mingil moel kokku puutunud finantspettuste katsetega ning kahtlemata on just digimaailmas kehvemini orienteeruvad inimesed t\u00f5en\u00e4olisemad ohvrid,\" lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\nHakiainen tuletas meelde, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro.\u00a0Kuigi pangad kasutavad turvalisi maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud v\u00f5i fiktiivsed arved.\nCitadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi \u00fclene k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi mais. Igas riigis k\u00fcsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18\u201374.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Citadele: k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa internetipangas ise hakkamaTALLINN, 10. juuni, BNS \u2013 Citadele panga tellitud uuringust selgus, et k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkama ning paljud noored abistavad senini oma vanemaid keerulisemate veebip\u00f5histe finantsteenuste kasutamisel.\nCitadele pank uuris Eesti inimestelt, kas ja kui palju nad aitavad oma vanematel kasutada erinevaid veebip\u00f5hiseid finantsteenuseid. Olgu selleks siis internetipank, mobiilipank, -rakendus v\u00f5i m\u00f5ni muu teenus. Selgus, et ligi kolmandiku ehk 32 protsendi s\u00f5nul pole neil selleks vajadust, kuna vanemad saavad ise k\u00f5igega hakkama, teatas Citadele.\nSamas on ka neid vanemaealisi, kes vajavad m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral juhendavat k\u00e4tt. 16 protsenti Eesti inimestest m\u00e4rkis, et abistavad oma vanemaid aeg-ajalt ning lisaks kaheksa protsenti inimestest teeb seda keerulisemates olukordades, n\u00e4iteks dokumentide allkirjastamisel.\nViis protsenti vastajatest lausus, et teevad k\u00f5ik vajalikud toimingud oma vanematest eest ise \u00e4ra ning lisaks m\u00e4rkisid sama paljud, et seda teeb nende vanemate eest keegi teine. Ehk siis kokkuv\u00f5tvalt abistab oma vanemaid v\u00e4hemalt v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral kokku 34 protsenti Eesti inimestest.\nL\u00e4ti ja Leedu inimestega v\u00f5rreldes peavad eestlased v\u00e4hem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama. Kui eestlastest \u00fctles kokku 32 protsenti, et neil pole abistamiseks vajadust, siis L\u00e4tis oli sama arv 22 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Seda selgitab panga hinnangul asjaolu, et Eestis on erinevad veebip\u00f5hised finantslahendused m\u00e4rksa varasemalt kasutusele v\u00f5etud ja levinumad. \u00a0 \u00a0\u00a0\n\"Viimase aja rohkete k\u00fcber- ja finantspettuste valguses tasuks kindlasti \u00fcle kontrollida oma vanemate digioskused ning vajadusel meelde tuletada p\u00f5hit\u00f5ed just turvalisuse osas. Citadele enda kevadel tehtud uuring n\u00e4itas, et lausa \u00fcle 70 protsendi eestlastest on mingil moel kokku puutunud finantspettuste katsetega ning kahtlemata on just digimaailmas kehvemini orienteeruvad inimesed t\u00f5en\u00e4olisemad ohvrid,\" lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\nHakiainen tuletas meelde, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro.\u00a0Kuigi pangad kasutavad turvalisi maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud v\u00f5i fiktiivsed arved.\nCitadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi \u00fclene k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi mais. Igas riigis k\u00fcsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18\u201374.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Citadele: k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa internetipangas ise hakkamaTALLINN, 10. juuni, BNS \u2013 Citadele panga tellitud uuringust selgus, et k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkama ning paljud noored abistavad senini oma vanemaid keerulisemate veebip\u00f5histe finantsteenuste kasutamisel.\nCitadele pank uuris Eesti inimestelt, kas ja kui palju nad aitavad oma vanematel kasutada erinevaid veebip\u00f5hiseid finantsteenuseid. Olgu selleks siis internetipank, mobiilipank, -rakendus v\u00f5i m\u00f5ni muu teenus. Selgus, et ligi kolmandiku ehk 32 protsendi s\u00f5nul pole neil selleks vajadust, kuna vanemad saavad ise k\u00f5igega hakkama, teatas Citadele.\nSamas on ka neid vanemaealisi, kes vajavad m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral juhendavat k\u00e4tt. 16 protsenti Eesti inimestest m\u00e4rkis, et abistavad oma vanemaid aeg-ajalt ning lisaks kaheksa protsenti inimestest teeb seda keerulisemates olukordades, n\u00e4iteks dokumentide allkirjastamisel.\nViis protsenti vastajatest lausus, et teevad k\u00f5ik vajalikud toimingud oma vanematest eest ise \u00e4ra ning lisaks m\u00e4rkisid sama paljud, et seda teeb nende vanemate eest keegi teine. Ehk siis kokkuv\u00f5tvalt abistab oma vanemaid v\u00e4hemalt v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral kokku 34 protsenti Eesti inimestest.\nL\u00e4ti ja Leedu inimestega v\u00f5rreldes peavad eestlased v\u00e4hem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama. Kui eestlastest \u00fctles kokku 32 protsenti, et neil pole abistamiseks vajadust, siis L\u00e4tis oli sama arv 22 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Seda selgitab panga hinnangul asjaolu, et Eestis on erinevad veebip\u00f5hised finantslahendused m\u00e4rksa varasemalt kasutusele v\u00f5etud ja levinumad. \u00a0 \u00a0\u00a0\n\"Viimase aja rohkete k\u00fcber- ja finantspettuste valguses tasuks kindlasti \u00fcle kontrollida oma vanemate digioskused ning vajadusel meelde tuletada p\u00f5hit\u00f5ed just turvalisuse osas. Citadele enda kevadel tehtud uuring n\u00e4itas, et lausa \u00fcle 70 protsendi eestlastest on mingil moel kokku puutunud finantspettuste katsetega ning kahtlemata on just digimaailmas kehvemini orienteeruvad inimesed t\u00f5en\u00e4olisemad ohvrid,\" lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\nHakiainen tuletas meelde, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro.\u00a0Kuigi pangad kasutavad turvalisi maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud v\u00f5i fiktiivsed arved.\nCitadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi \u00fclene k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi mais. Igas riigis k\u00fcsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18\u201374.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Citadele: k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa internetipangas ise hakkamaTALLINN, 10. juuni, BNS \u2013 Citadele panga tellitud uuringust selgus, et k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkama ning paljud noored abistavad senini oma vanemaid keerulisemate veebip\u00f5histe finantsteenuste kasutamisel.\nCitadele pank uuris Eesti inimestelt, kas ja kui palju nad aitavad oma vanematel kasutada erinevaid veebip\u00f5hiseid finantsteenuseid. Olgu selleks siis internetipank, mobiilipank, -rakendus v\u00f5i m\u00f5ni muu teenus. Selgus, et ligi kolmandiku ehk 32 protsendi s\u00f5nul pole neil selleks vajadust, kuna vanemad saavad ise k\u00f5igega hakkama, teatas Citadele.\nSamas on ka neid vanemaealisi, kes vajavad m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral juhendavat k\u00e4tt. 16 protsenti Eesti inimestest m\u00e4rkis, et abistavad oma vanemaid aeg-ajalt ning lisaks kaheksa protsenti inimestest teeb seda keerulisemates olukordades, n\u00e4iteks dokumentide allkirjastamisel.\nViis protsenti vastajatest lausus, et teevad k\u00f5ik vajalikud toimingud oma vanematest eest ise \u00e4ra ning lisaks m\u00e4rkisid sama paljud, et seda teeb nende vanemate eest keegi teine. Ehk siis kokkuv\u00f5tvalt abistab oma vanemaid v\u00e4hemalt v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral kokku 34 protsenti Eesti inimestest.\nL\u00e4ti ja Leedu inimestega v\u00f5rreldes peavad eestlased v\u00e4hem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama. Kui eestlastest \u00fctles kokku 32 protsenti, et neil pole abistamiseks vajadust, siis L\u00e4tis oli sama arv 22 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Seda selgitab panga hinnangul asjaolu, et Eestis on erinevad veebip\u00f5hised finantslahendused m\u00e4rksa varasemalt kasutusele v\u00f5etud ja levinumad. \u00a0 \u00a0\u00a0\n\"Viimase aja rohkete k\u00fcber- ja finantspettuste valguses tasuks kindlasti \u00fcle kontrollida oma vanemate digioskused ning vajadusel meelde tuletada p\u00f5hit\u00f5ed just turvalisuse osas. Citadele enda kevadel tehtud uuring n\u00e4itas, et lausa \u00fcle 70 protsendi eestlastest on mingil moel kokku puutunud finantspettuste katsetega ning kahtlemata on just digimaailmas kehvemini orienteeruvad inimesed t\u00f5en\u00e4olisemad ohvrid,\" lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\nHakiainen tuletas meelde, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro.\u00a0Kuigi pangad kasutavad turvalisi maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud v\u00f5i fiktiivsed arved.\nCitadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi \u00fclene k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi mais. Igas riigis k\u00fcsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18\u201374.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Citadele: m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk Eesti vanemaealisi ei saa internetipangas ise hakkamaCitadele panga tellitud uuringust selgus, et k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkama ning paljud noored abistavad senini oma vanemaid keerulisemate veebip\u00f5histe finantsteenuste kasutamisel.\nCitadele pank uuris Eesti inimestelt, kas ja kui palju nad aitavad oma vanematel kasutada erinevaid veebip\u00f5hiseid finantsteenuseid. Olgu selleks siis internetipank, mobiilipank, -rakendus v\u00f5i m\u00f5ni muu teenus. Selgus, et ligi kolmandiku ehk 32 protsendi s\u00f5nul pole neil selleks vajadust, kuna vanemad saavad ise k\u00f5igega hakkama, teatas Citadele.\nSamas on ka neid vanemaealisi, kes vajavad m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral juhendavat k\u00e4tt. 16 protsenti Eesti inimestest m\u00e4rkis, et abistavad oma vanemaid aeg-ajalt ning lisaks kaheksa protsenti inimestest teeb seda keerulisemates olukordades, n\u00e4iteks dokumentide allkirjastamisel.\nViis protsenti vastajatest lausus, et teevad k\u00f5ik vajalikud toimingud oma vanematest eest ise \u00e4ra ning lisaks m\u00e4rkisid sama paljud, et seda teeb nende vanemate eest keegi teine. Ehk kokkuv\u00f5tvalt abistab oma vanemaid v\u00e4hemalt v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral kokku 34 protsenti Eesti inimestest.\nL\u00e4ti ja Leedu inimestega v\u00f5rreldes peavad eestlased v\u00e4hem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama. Kui eestlastest \u00fctles kokku 32 protsenti, et neil pole abistamiseks vajadust, siis L\u00e4tis oli sama arv 22 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Seda selgitab panga hinnangul asjaolu, et Eestis on erinevad veebip\u00f5hised finantslahendused m\u00e4rksa varasemalt kasutusele v\u00f5etud ja levinumad.\n\u00abViimase aja rohkete k\u00fcber- ja finantspettuste valguses tasuks kindlasti \u00fcle kontrollida oma vanemate digioskused ning vajadusel meelde tuletada p\u00f5hit\u00f5ed just turvalisuse osas. Citadele enda kevadel tehtud uuring n\u00e4itas, et lausa \u00fcle 70 protsendi eestlastest on mingil moel kokku puutunud finantspettuste katsetega ning kahtlemata on just digimaailmas kehvemini orienteeruvad inimesed t\u00f5en\u00e4olisemad ohvrid,\u00bb\u00a0lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\nHakiainen tuletas meelde, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro. Kuigi pangad kasutavad turvalisi maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud v\u00f5i fiktiivsed arved."}
{"text":"Terminal Oili juht: Olerexi juhtum on Eesti k\u00fctuseturu aegade suurim pettusSee, et Olerex on biok\u00fctuse kasutamise kohustuse t\u00e4itmata j\u00e4tnud, on kestnud juba aastaid ning mullu ulatus seet\u00f5ttu teiste k\u00fctuse hulgituru osaliste kahju v\u00e4hemalt 100 miljoni euroni, \u00fctles ERR-ile Terminal Oili juhatuse liige Raido Raudsepp.\nSee, et Olerex on biok\u00fctuse kohustuse t\u00e4itmata j\u00e4tnud ja toonud biok\u00fctuse sildi all sisse hoopis teisi k\u00fctuseid, pole teiste turuosaliste jaoks olnud saladus, see on kestnud aastaid ning sellest on teavitatud ka ametkondi, \u00fctles Raudsepp.\n\u201eMeie jaoks on positiivne see, et tagasisidet v\u00f5eti t\u00f5siselt ametkondade poolt. Ma nimetaks seda isegi Eesti k\u00fctuseturu l\u00e4bi aegade suurimaks pettuseks. Ei ole mingi kahtlust, et see nii on,\u201d lausus ta."}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 12. juuniksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 12. juuniks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=12.06.2023>.\nTeine lugemine \u2013 kaks eeln\u00f5u:\nValitsuse algatatud pereh\u00fcvitiste seaduse ning pereh\u00fcvitiste seaduse,\nperekonnaseaduse ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (17\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/19b5c317-2cd1-47d2-a40b-\n633f2c3f8c13\/perehuvitiste-seaduse-ning-perehuvitiste-seaduse-\nperekonnaseaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-17-se-ii-usalduskusimusega-seotud-eelnou>) kohaselt on alates 2024.\naasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450\neurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Eeln\u00f5uga\ntunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva l\u00f5ppemise\nregulatsioon, mille j\u00e4rgi makstakse toetust kuni pere noorima lapse\n19-aastaseks saamiseni. Loobutakse 2024. aasta 1. mail j\u00f5ustuma pidanud\nlasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga. Eeln\u00f5uga\nsuurendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist riigi makstavat elatisabi 100\neurolt 200 eurole kuus.\nValitsus otsustas 8. juuni istungil siduda Riigikogule esitatud eeln\u00f5u\nvastuv\u00f5tmise usaldusk\u00fcsimusega enne teist lugemist. Valitsus tegi\neeln\u00f5us kaks muudatust. Esimene muudatus puudutab lasterikka peretoetuse\nmaksmise sujuvat l\u00f5ppemist. Kuna \u00fcleminekuregulatsioon on\n\u00f5igusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebav\u00f5rdsest kohtlemisest ja\ns\u00e4tte p\u00f5hiseadusp\u00e4rasuses, siis otsustati eeln\u00f5ust v\u00e4lja j\u00e4tta s\u00e4te,\nmille j\u00e4rgi oleks 1\/3 ja 2\/3 ulatuses lasterikka pere toetust makstud\naasta l\u00f5puni vaid neile, kellel oli selleks \u00f5igus enne 1. juulit.\nMuudatuse j\u00e4rgi l\u00f5peb toetuse maksmise sujuva l\u00f5ppemise s\u00fcsteem\nk\u00f5ikidele toetuse saajatele 31. detsembril 2023 ning toetust makstakse\nt\u00e4navuse aasta l\u00f5puni k\u00f5igile peredele, kellel selleks sel aastal on\n\u00f5igus tekkinud v\u00f5i veel tekib. Teiseks tegi valitsus ettepaneku kogu\neeln\u00f5u seadusena j\u00f5ustada 1. jaanuarist 2024.\nEeln\u00f5u on seotud valitsuse usaldusk\u00fcsimusega. P\u00e4rast usaldusk\u00fcsimusega\nseotud eeln\u00f5u esindajate ettekandeid ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi toimub eeln\u00f5u\nl\u00f5pph\u00e4\u00e4letus.\nValitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uga (215 SE<https:\n\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/e23e21d1-4452-4a44-9b15-e7bb4ea97\nc4f\/tulumaksuseaduse-ning-sotsiaalhoolekande-seaduse-ja-tulumaksuseaduse-\nmuutmise-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-215-se-ii>) muudetakse kohalikele\nomavalitsustele tulumaksu eraldamise p\u00f5him\u00f5tteid.\nEeln\u00f5uga soovitakse suurendada 2024. aastast residendist f\u00fc\u00fcsilise isiku\nriiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 1,88 protsendilt 2,5\nprotsendile, v\u00e4hendades samal ajal muult maksustatavalt tulult, v\u00e4lja\narvatud kohustuslik ja t\u00e4iendav kogumispension ning vara v\u00f5\u00f5randamisest\nsaadud kasu, eraldatavat tulumaksu 12,06 protsendilt 11,89 protsendile.\nTulumaks laekub maksumaksja elukohaj\u00e4rgse kohaliku omavalitsuse\neelarvesse.\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcks eeln\u00f5u:\nKultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu liikmetest Eesti\nRahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu liikmete nimetamine\u201c eeln\u00f5uga (229\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/758ffbdf-d641-48e1-8b7a-\nfc227502332d\/riigikogu-otsuse-riigikogu-liikmetest-eesti-\nrahvusringhaalingu-noukogu--liikmete-nimetamine-eelnou-229-oe-i>)\nnimetatakse Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukokku kuus Riigikogu esindajat.\nEeln\u00f5u j\u00e4rgi nimetatakse Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu uuteks\nliikmeteks Riigikogu liikmed Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku\nErakonna fraktsioonist, T\u00f5nis M\u00f6lder Eesti Keskerakonna fraktsioonist,\nValdo Randpere Eesti Reformierakonna fraktsioonist, Marek Reinaas Eesti 200\nfraktsioonist, Priit Sibul Isamaa fraktsioonist ja Varro Vooglaid Eesti\nKonservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja\nrahvusringh\u00e4\u00e4lingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Vastavalt\nseadusele nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul n\u00f5ukokku \u00fche\nesindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste\nl\u00f5ppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringh\u00e4\u00e4lingu tegevusvaldkonna\ntunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.\nValdkonna asjatundjatest n\u00f5ukogu liikmed on Peeter Espak, Viktor Trasberg,\nSulev Valner ja n\u00f5ukogu esimees Rein Veidemann.\nOtsuse eeln\u00f5u arutatakse \u00fchel lugemisel.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele pereh\u00fcvitiste vajadusp\u00f5hisuse (nr\n1<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/6b14d860-dc71-48a5-a208-f5de7bee13f2>),\nlasterikastele peredele suunatud toetuste s\u00f5namurdliku v\u00e4hendamise ja\nt\u00fchistamise (nr 7<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/c1f4852b-1c7f-\n43e4-b379-6efe6793a873>) ja riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi kohta (nr\n10<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/6b0091a6-aaf3-4e83-ad2e-5446c701e04f>)\nvastab peaminister Kaja Kallas.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 13.30: Eesti seisukohad 15. juunil\ntoimuval euror\u00fchma kohtumisel ja 16. juunil toimuval Euroopa Liidu\nmajandus- ja rahandusn\u00f5ukogu istungil, kutsutud rahandusminister Mart\nV\u00f5rklaev; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\nettepanek, millega kehtestatakse liidu raamistik s\u00fcsiniku eemaldamise\nsertifitseerimiseks COM(2022) 672, kutsutud Keskkonnaministeeriumi\nesindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u ettepanek,\nmis k\u00e4sitleb meetmeid, millega v\u00e4hendada elektroonilise side\ngigabitiv\u00f5rkude kasutuselev\u00f5tu kulusid, ning millega tunnistatakse\nkehtetuks direktiiv 2014\/61\/EL (gigabititaristu m\u00e4\u00e4rus) COM(2023) 94,\nkutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;\nkeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: \u00d5iguskantsleri kirjast\nveekaitsev\u00f6\u00f6ndi ulatuse ning ranna ja kalda ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi\nv\u00e4hendamise teemal, kutsutud \u00d5iguskantsleri Kantselei ja\nKeskkonnaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu kriitiliste toorainete\nm\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u kohta, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: kollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201ePalume\ntagada tugevate maakoolide ja maaelu s\u00e4ilimine!\u201c, kutsutud haridus- ja\nteadusminister Kristina Kallas ja kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise esindajad;\nEesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu kultuuri- ja haridussaadete osakaal ja roll\nprogrammis, kutsutud ERRi n\u00f5ukogu esimees Rein Veidemann, juhatuse esimees\nErik Roose ja juhatuse liige Tiina Kaalep (A. Rei n\u00f5upidamisruum);\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: Arenguseire Keskuse raporti\n\u201eRohep\u00f6\u00f6rde trendid ja stsenaariumid Eestis\u201c tutvustus maaelu ja\np\u00f5llumajanduse aspektist, kutsutud Arenguseire Keskuse ning Toidu- ja\nFermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse esindajad (ruum L332);\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: kohtumine Tallinna Lennujaama juhtidega,\nkutsutud AS Tallinna Lennujaam esindajad; riikliku energia- ja kliimakava\n(REKK 2030) ajakohastamise versiooni kavandist, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning\nRahandusministeeriumi esindajad;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu otsuse \u201eVahur-Peeter\nLiini Riigikohtu liikmeks nimetamine\u201c eeln\u00f5u (213 OE<https:\/\/www.riigiko\ngu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/af8d02d8-c899-47e9-b929-4bbf862cbd95\n\/riigikogu-otsuse-vahurpeeter-liini-riigikohtu-liikmeks-nimetamine-\neelnou-213-oe-esimese-lugemise-ettevalmistamine>), kutsutud Riigikohtu\nesimees Villu K\u00f5ve ja Riigikohtu liikme kandidaat Vahur-Peeter Liin;\nRiigikohtu esimehe Villu K\u00f5ve \u00fclevaade kohtukorralduse, \u00f5igusem\u00f5istmise\nja seaduste \u00fchetaolise kohaldamise kohta; Vabariigi Valitsuse seaduse ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (216\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/71725a83-5d9b-\n4c52-a649-f3bd4f9f8bc7\/vabariigi-valitsuse-algatatud-vabariigi-valitsuse-\nseaduse-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seaduse-eelnou-216\n-se-teise-lugemise-ettevalmistamine>);\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: k\u00e4ibemaksuseaduse ja maksukorralduse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (225\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d0b2635d-5314-4d28-842b-\nb961c167350a\/kaibemaksuseaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-225-se>); Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele toiduainete k\u00e4ibemaksu langetamiseks 5-le protsendile\u201c\neeln\u00f5u (10 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6f8ede94-80b\n7-4a76-a380-cf7707a6453c\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-\nvalitsusele-toiduainete-kaibemaksu-langetamiseks-5le-protsendile-10-oe>);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt\nteiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (144\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/29a01bca-\n9a94-4276-a910-d487e2131356\/relvaseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-\nteiste-seaduste-muutmise-seaduse-eelnou-144-se-iii-kolmanda-lugemise-\nettevalmistamine>);\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: kollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eVabariigi\nvalitsusele puudega ja v\u00e4henenud t\u00f6\u00f6v\u00f5imega inimeste toetuseks\u201c,\nkutsutud kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise algataja, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti\nT\u00f6\u00f6tukassa esindajad; puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (8\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/53dc39a2-e88a-\n4dbc-a874-f4567046ff14\/eesti-keskerakonna-fraktsiooni-17.-aprillil-\nalgatatud-puuetega-inimeste-sotsiaaltoetuste-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-8-se-esimese-lugemise-ettevalmistamine>), kutsutud algatajate ja\nSotsiaalministeeriumi esindajad;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 kell 11.15: kohtumine Eesti suursaadikuga Ukrainas,\nkutsutud V\u00e4lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadik Annely\nKolk (videosild); kohtumine Eesti suursaadikuga Leedus, kutsutud\nV\u00e4lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadik Kaimo Kuusk\n(videosild); seisukoha andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Uus-\nMeremaa vahelise vabakaubanduslepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise\notsuse kohta COM(2023) 82, kutsutud V\u00e4lisministeeriumi esindajad;\nRiigikogu avalduse \u201eUkraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest\nvastutusele v\u00f5tmisest\u201c eeln\u00f5u (228\nAE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/09e02a83-f0e4-410b-\na0e1-5602f39f0035\/riigikogu-avaldus-ukraina-vastu-toime-pandud-\nagressioonikuriteo-eest--vastutusele-votmisest-228-ae>);\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: kollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eAlandada\ns\u00fc\u00fcv\u00f5ime alampiiri alates 12 aastastest, et ei korduks P\u00e4rnumaa\npeksujuhtumid\u201c, kutsutud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi,\nSotsiaalministeeriumi ja kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise koostajate esindajad;\nkollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201ePerekonna privileegi kaitsel \u2013 abielu on\n\u00fche mehe ja \u00fche naise vaheline liit\u201c, kutsutud Justiitsministeeriumi ja\nkollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise koostajate esindajad;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.30: julgeoleku-\nja j\u00e4litusasutuste tegevusest ja j\u00e4relevalvest, kutsutud kaitseminister\nHanno Pevkur;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: huvide deklaratsioonide\nkontrollimisest 2023. aastal; Ukraina prokuratuurilt saadud vastusest (ruum\nL332);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Euroopa Liidu toetuste\nkasutamisest, kutsutud rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, terviseminister\nRiina Sikkut, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, riigikontrol\u00f6r\nJanar Holm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;\nistung on avalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et>\n(ruum L333 ja videosild).\nS\u00fcndmus\nKell 15.10 \u2013 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub\nAustria suursaadiku Peter Mikliga.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n10.\u201313. juuni\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Poola, Leedu, Taani,\nUkraina ja Suurbritannia v\u00e4liskomisjonide esimeeste visiidil ja Ameerika\n\u00dchendriikide Kongressi v\u00e4lisasjade komitee Euroopa alamkomitee kohtumisel\nWashingtonis Ameerika \u00dchendriikides.\n11.\u201313. juuni\nBalti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb\nL\u00e4\u00e4nemeremaade Parlamentaarse Konverentsi alalise komitee istungil\nStralsundis Saksamaal.\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Eesti l\u00e4heb oma vaenuk\u00f5neseadusega Erdogani-T\u00fcrgi j\u00e4lgedesseEesti libaliberaalne valitsus tegeleb usinalt nn vaenuk\u00f5ne seaduse ettevalmistamisega, luues sellega eeldused totalitaarse tsensuuri kehtestamiseks. Nii liigutakse kiires tempos selliste diktatuursete riikide j\u00e4lgedes nagu T\u00fcrgi.\nHiljuti j\u00f5udis rahvusvahelistesse uudistesse lugu, kuidas T\u00fcrgis pandi vangi 16-aastane noormees, keda s\u00fc\u00fcdistati president Recep Tayyip Erdogani solvamises. Nimelt joonistas poiss Erdogani \u00fchele valimisplakatile vuntsid, mis meenutasid Hitleri vuntse. Lisaks oli plakatile kirjutatud solvavaid kommentaare.\nMitmete T\u00fcrgi opositsiooni toetavate meediakanalite andmetel arreteeriti Mersini linnas elav poiss, kes identifitseeriti turvakaamerate abil. K\u00f5igepealt kuulati ta \u00fcle kodus, kus ta v\u00e4idetavalt oli tunnistanud \u00fcles vuntside joonistamise, kuid mitte kommentaaride kirjutamise.\nProkur\u00f6r esitas talle s\u00fc\u00fcdistuse presidendi solvamises ja talle m\u00f5isteti reaalne vanglakaristus. Presidendi n-\u00f6 solvamine on T\u00fcrgis \u00fcks k\u00f5ige levinumaid kuriteoliike, milles s\u00fc\u00fcdistatakse \u00fcha enam ajakirjanikke, blogijaid, aga ka t\u00e4iesti tavalisi inimesi. N\u00e4iteks sai 17-aastane teismeline s\u00fc\u00fcdistuse, kuna \u201esolvas\u201c Edogani Facebookis, filosoofiaprofessor aga p\u00f5hjusel, et heitis Erdoganile ette korruptiivset tegevust; isegi endine miss T\u00fcrgi sattus Erdogani suunal tehtud kriitilise sotsiaalmeedia postituse eest kohtupinki.\nAFP andmetel m\u00f5isteti eelmisel aastal T\u00fcrgis presidendi solvamise eest s\u00fc\u00fcdi 16\u00a0753 inimest.\nAllikas: Israel National News"}
{"text":"Eesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad:  Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juKas postkastid j\u00e4\u00e4vad tulevikus t\u00fchjaks? Sellist k\u00fcsimust paneb k\u00fcsima valitsuse soov maksustada k\u00f5rgema k\u00e4ibemaksuga ajalehti!? T\u00e4nase (esmasp\u00e4ev, 12. juuni) p\u00e4eva jooksul peaks selguma t\u00f5de. Esimese t\u00f5sise l\u00f6\u00f6gi said paberlehed, kui riigiettev\u00f5te Eesti Post peaaegu kahekordistas ajalehtede k\u00e4ttetoimetamise tasu. See t\u00f5i endaga kaasa paberlehtedest t\u00fchjad postkastid esmasp\u00e4eviti. N\u00fc\u00fcd on ohus umbes sadakonna Eesti ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koht ja v\u00f5ib-olla ei ilmu paberlehed edaspidi ka laup\u00e4eviti!?\u00a0\nMAKSUD > Poliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesit ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\u00a0\n\u00a0\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammus \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\u00a0\n\u00a0\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\u00a0\n\u00a0\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\u00a0\u00a0\n\u00a0\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\n\u00a0\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\u00a0\nKadi Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\u00a0\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPostimees toob t\u00e4ies mahus \u00e4ra Eesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajate avalduse.Poliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ning riigiv\u00f5imu vastutus ja\u00a0l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatul\u00a0hinnat\u00f5usul. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamik. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu viie protsendi pealt \u00fcheksa protsendi peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes saja\u00a0ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle nelja miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjanduse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 kogu Euroopas. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolavad\u00a0Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti\u00a0ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi\u00a0hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava Covidi-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka nullprotsendiline\u00a0k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu\u00a0\u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need viis protsenti ja \u00fcheksa protsenti; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka nullprotsendilist m\u00e4\u00e4ra ning nulli ja viie protsendi\u00a0vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. Praeguseks on osa ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud nullprotsendilise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike nulli- kuni viieprotsendilise\u00a0k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele, s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ja Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi\u00a0ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse, veel enne\u00a0kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.\nViimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5 protsendi pealt 9 protsendi peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha praegusest 850-st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind.\nErinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse, digip\u00f6\u00f6rdesse kui ka rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 on suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja digihiidude rahakotti.\nEesti ja teiste EL-i liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkama saav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0-protsendiline k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis.\n\nEesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcleeelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5-protsendise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5 protsenti ja 9 protsenti; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0-protsendilist m\u00e4\u00e4ra ning 0 protsendi ja 5 protsendi vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL-i ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0-protsendise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0-protsendise kuni 5-protsendise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest.\nKui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa.\nKes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses.\n\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\u00a0\nKutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\n\n  P\u00f6\u00f6rdumisele on alla kirjutanud \n  Kalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja\n\n"}
{"text":"Peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juEesti meediaettev\u00f5tete liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajate avaldus.Poliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus.Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse ja digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest.Eesti ja teiste EL-i liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL-i liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus.Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades konkurentsiprobleemi ja ajakirjanduse rolli meie kultuuriruumis.Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammud \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL-i ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame, mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole."}
{"text":"Eesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesit ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammus \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja\n\u00a0"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPOLIITILISE v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse pihta, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ning riigiv\u00f5imu vastutus ja l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja ajakirjanduse kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.\nViimatiste majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4lja voolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatul hinnat\u00f5usul. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu viie protsendi pealt \u00fcheksa protsendi peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha praegusest 850-st \u2013 see on selle nelja miljoni euro hind.\nErinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba praegu riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAJAKIRJANDUS on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti.\nEesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse aja ning seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin on kontrolli all hoidnud.\nEUROOPA Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-19 pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka nullprotsendiline k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ning teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra. Direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need viis protsenti ja \u00fcheksa protsenti; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest nullprotsendilist m\u00e4\u00e4ra ning nulli ja viie protsendi vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. Praeguseks on hulk Euroopa Liidu riike ja ka euroliitu mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud nullprotsendilise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike null- kuni viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEESTI on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes: me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htsad. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname. Loobuge siis juba sellest toetusest ning j\u00e4tke k\u00e4ibemaks rahule.\nKUTSUME vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid \u00fcles astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ning vaatama suurt pilti: millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti eri kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\n\u00a0\nAlla kirjutanud:\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja\n"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega.Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus.\n\u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%.\nSenise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\nSamas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d.\nKaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5ju\nMe ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammus \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse - nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed.\nKas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind.\nErinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjanduse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti.\nEesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesit ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.\nEesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\n\nP\u00f6\u00f6rdumisele on alla kirjutanud:\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja\n"}
{"text":"K\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa internetipangas ise hakkamaCitadele panga tellitud uuringust selgus, et k\u00fcmnendik vanemaealistest ei saa ise internetipanga kasutamisega hakkama ning paljud noored abistavad senini oma vanemaid keerulisemate veebip\u00f5histe finantsteenuste kasutamisel.\nL\u00e4ti ja Leedu inimestega v\u00f5rreldes peavad eestlased v\u00e4hem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama.\nCitadele pank uuris Eesti inimestelt, kas ja kui palju nad aitavad oma vanematel kasutada erinevaid veebip\u00f5hiseid finantsteenuseid. Olgu selleks siis internetipank, mobiilipank, -rakendus v\u00f5i m\u00f5ni muu teenus. Selgus, et ligi kolmandiku ehk 32 protsendi s\u00f5nul pole neil selleks vajadust, kuna vanemad saavad ise k\u00f5igega hakkama, teatas Citadele.\nSamas on ka neid vanemaealisi, kes vajavad m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral juhendavat k\u00e4tt. 16 protsenti Eesti inimestest m\u00e4rkis, et abistavad oma vanemaid aeg-ajalt ning lisaks kaheksa protsenti inimestest teeb seda keerulisemates olukordades, n\u00e4iteks dokumentide allkirjastamisel.\nViis protsenti vastajatest lausus, et teevad k\u00f5ik vajalikud toimingud oma vanematest eest ise \u00e4ra ning lisaks m\u00e4rkisid sama paljud, et seda teeb nende vanemate eest keegi teine. Ehk siis kokkuv\u00f5tvalt abistab oma vanemaid v\u00e4hemalt v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral kokku 34 protsenti Eesti inimestest.\nL\u00e4ti ja Leedu inimestega v\u00f5rreldes peavad eestlased v\u00e4hem oma vanemaid finantsteenuste kasutamisel abistama. Kui eestlastest \u00fctles kokku 32 protsenti, et neil pole abistamiseks vajadust, siis L\u00e4tis oli sama arv 22 protsenti ja Leedus 18 protsenti. Seda selgitab panga hinnangul asjaolu, et Eestis on erinevad veebip\u00f5hised finantslahendused m\u00e4rksa varasemalt kasutusele v\u00f5etud ja levinumad. \u00a0\n\u00a0\u00a0\"Viimase aja rohkete k\u00fcber- ja finantspettuste valguses tasuks kindlasti \u00fcle kontrollida oma vanemate digioskused ning vajadusel meelde tuletada p\u00f5hit\u00f5ed just turvalisuse osas. Citadele enda kevadel tehtud uuring n\u00e4itas, et lausa \u00fcle 70 protsendi eestlastest on mingil moel kokku puutunud finantspettuste katsetega ning kahtlemata on just digimaailmas kehvemini orienteeruvad inimesed t\u00f5en\u00e4olisemad ohvrid,\" lausus Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.\nHakiainen tuletas meelde, et viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt k\u00e4tte saadud \u00fcle 15 miljoni euro.\u00a0Kuigi pangad kasutavad turvalisi maksete j\u00e4lgimise s\u00fcsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et k\u00e4tte saada ohvri andmed v\u00f5i raha. Siiski on m\u00f5ned skeemid levinumad, nagu n\u00e4iteks investeerimispettused, v\u00f5ltsitud ettemaksud v\u00f5i fiktiivsed arved.\nCitadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi \u00fclene k\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi mais. Igas riigis k\u00fcsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18\u201374."}
{"text":"\u00a0Peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juAjalehed. Foto: Malle-Liisa Raigla\nPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesit ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammus \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Eesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega.\nEbav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus.\nValitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind.\nErinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\nSamas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse.\nVastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.\nEesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammus \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest.\nT\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest.\nKui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed.\nKas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Ukraina h\u00e4kkerid tirisid Venemaa koondise r\u00fcndaja seksiskandaaliVenemaa vutit\u00e4ht Artjom D\u017ejuba on taas sattunud (seksi)skandaali.Moskva Lokomotivi r\u00fcndajal oli kolm aastat tagasi nimelt ukrainlasest armuke, kellele ta toona erinevaid videoid saatis. Praeguseks on noodsamad klipid j\u00f5udnud aga Ukraina h\u00e4kkerite k\u00e4tte, kes asusid omakorda venelast v\u00e4lja pressima.\n\u00abViimastel p\u00e4evadel olen ma saanud erinevaid s\u00f5numeid, kus mind \u00e4hvardatakse ning n\u00f5utakse minult raha. Mul pole aimugi, kes on selle taga ja miks,\u00bb avaldas D\u017ejuba, kuid lisas, et ei lase sellest ennast h\u00e4irida lasta.\u00a0\n\u00abNeed on vanad videod. Mul pole isegi halle juukseid seal peas. V\u00f5tke rahulikult, ma olen juba elus uue lehek\u00fclje p\u00f6\u00f6ranud ja k\u00f5ik on h\u00e4sti,\u00bb lausus kauane Venemaa koondise esir\u00fcndaja.\n2020. aastal sattus Venemaa k\u00f5rgliiga suurim v\u00e4ravak\u00fctt teisegi (seksi)skandaali, mis maksis talle ka ajutiselt koha koondises. Nimelt laaditi siis internetti video, kus mees masturbeeris. Kuigi esialgu eitas D\u017ejuba, et tegemist oleks temaga, siis hiljem, v\u00e4ljaandele The Sun antud usutluses, tunnistas siiski, et see tema oli.\n\u00abSellele [videole] j\u00e4rgnenud mat\u0161 oli minu jaoks v\u00e4ga keeruline ja valus. F\u00e4nnid vilistasid mind v\u00e4lja. See oli v\u00e4ga kurb ja valus,\u00bb on ta hiljem meenutanud.\n\u00ab\u00dchel hetkel hakkasid naised mind selle pilguga vaatama: hakates mind silmadega justkui lahti riietama. See oli p\u00e4ris l\u00f5bus. Kuigi omakeskis m\u00f5tlesin ma, et mina peaksin olema see, kes neid lahti riietab silmadega, mitte vastupidi,\u00bb j\u00e4tkas ta, kuid seej\u00e4rel lisas. \u00abMa sain t\u00f5esti palju t\u00e4helepanu p\u00e4rast seda videot. Eriti naistelt, kuid paraku ka meestelt.\u00bb\n34-aastane D\u017ejuba on l\u00f5viosa karj\u00e4\u00e4rist veetnud kodumaal, Moskva Spartaki, Tomski Tomi, Rostovi, Peterburi Zeniti, Tula Arsenali ja Moskva Lokomotivi ridades. Ainult korraks, 2022. aastal, kiikas ta pooleks aasta T\u00fcrgi k\u00f5rgliigasse.\nVenemaa koondises on pikakasvulise r\u00fcndaja saldoks 55 kohtumist ja 30 v\u00e4ravat."}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse pihta, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ning riigiv\u00f5imu vastutus ja l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja ajakirjanduse kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.Viimatiste majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4lja voolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatul hinnat\u00f5usul. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu viie protsendi pealt \u00fcheksa protsendi peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha praegusest 850-st \u2013 see on selle nelja miljoni euro hind.\nErinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba praegu riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAJAKIRJANDUS on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti.\nEesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse aja ning seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin on kontrolli all hoidnud.\nEUROOPA Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-19 pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka nullprotsendiline k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ning teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra. Direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need viis protsenti ja \u00fcheksa protsenti; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest nullprotsendilist m\u00e4\u00e4ra ning nulli ja viie protsendi vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. Praeguseks on hulk Euroopa Liidu riike ja ka euroliitu mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud nullprotsendilise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike null- kuni viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEESTI on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes: me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htsad. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname. Loobuge siis juba sellest toetusest ning j\u00e4tke k\u00e4ibemaks rahule.\nKUTSUME vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid \u00fcles astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ning vaatama suurt pilti: millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti eri kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\nAlla kirjutanud:\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juEesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja\nkohalike lehtede peatoimetajad:\nPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas,\nkodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on\n\u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse\nkonkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma\nabsoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete\np\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad\nmeediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult\ntegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul\nriigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade\nr\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid\n\u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus.\nValitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale\nl\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013\nsee on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole\najakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti\nsellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille\ns\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie\ninvesteeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas,\nkes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti\nhoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru\nsuurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit\neurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku\nm\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi\nmaksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused,\nkordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja\nteiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis\nmaksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset\nkonkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesit ajakirjandus Eesti riigikaitsesse\nja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata\nriigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse\nhetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma\nt\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi,\nservereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja\ns\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba\najakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid\np\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki\nsiirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse\nnurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on\nhoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti\najakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava\nCOVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et\nlubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda\nseni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist\nrolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete\ntasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammus\n\u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv\nlubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja\n9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0%\nm\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest\nlubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid\nEuroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0%\nm\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil\nk\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti\nh\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on\nrahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on\nj\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui\nriik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame\nolema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende\ntehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu\npuudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused,\npositiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus\nkoalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek\neestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa\nsotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela\nt\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus\nsoovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame,\nteise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma\ntaktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt\npilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme,\nmis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me\n\u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates\nkohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada\nk\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud\nkohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast\nv\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle\nelluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt\nraha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest\ntagasiteed ei ole.\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"David Strom: kas t\u00e4hestikurahva \"uhkuse\" liikumisest on saamas poliitiline m\u00fcrk?\u00a0Uudisteprtaali HotAir toimetaja David Strom kirjeldab, kuidas normaalsetel inimestel on seksuaalveidrikest ja pervertidest villand ning miks see ennustab poliitikas peatselt saabuvaid suuri muutusi.\u00a0\u00a0\nOmasooiharate \u00f5iguste eest peetud v\u00f5itlus on ammu l\u00e4bi. Viimane doominokivi [Ameerika \u00dchendriikides] langes samasooliste abielu seadustamisega. [USA] \u00dclemkohus langetas selle otsuse 2015. aastal ja riigis mitmel pool olid samasooliste abielud lubatud varemgi.\nSugugi mitte k\u00f5ik inimesed ei ole rahul omasooiharate abieluga, omasooiharate paaride lapsendamis\u00f5iguse ja teiste omasooiharusega seotud \"\u00f5igustega\". Kuigi k\u00e4imas on veel v\u00f5itlus omasooiharatest teatud kaitstud klassi tegemise nimel, siis samasooliste paaride suhted on seaduse silmis paigas.\nPraktikas t\u00e4hendab see, et omasooiharatel on paljudel puhkudel rohkem \u00f5iguseid kui nende \u00f5iguste suhtes rahulolematutel tavalistel inimestel. N\u00e4iteks on Oregoni osariigis lapse adopteerinud paar v\u00f5i kasuvanemad kohustatud k\u00e4ima lapsega t\u00e4hestikurahva karnevalidel, panema kodus seinale t\u00e4hestikurahva ideoloogiat manavaid plakateid ja tunnistama t\u00e4hestikurahva usku selle k\u00f5igis vormides. Peaaegu k\u00f5igil juhtudel kui keegi esitab kohtule kaebuse omasooiharate \u00f5iguste rikkumise asjus, siis tegelik olukord on hoopis selline, et keegi omasooihar aktivist r\u00fcndab m\u00f5nda kristlast selle usu p\u00e4rast. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua pagarid, kes ei soovi omasooiharate \u00fchteminekule torte teha.\nKoos uhkuse liikumise ja selle karnevalide (Pride) saamisega osaks Ameerika \u00dchendriikide \u00fchiskonnast, metastaseerus see hoobilt liikumiseks, millel pole omasooiharate \u00f5igusega enam mitte midagi tegemist. Sellest sai katus k\u00f5igile seksiveidrustele ja perverssustele (Queer), sealhulgas soov\u00e4\u00e4namisele, seksi m\u00fc\u00fcmisele, pedofiilidele (Minor Attracted Persons, \"alaealistesse kiindunud isikutele\") ja karvikutele (furries; inimesed, kes erutuvad teatud olukordades karvaste kost\u00fc\u00fcmide kandmise peale).\u00a0\nSee on t\u00e4pselt asi, mille eest omasooiharate abielu vastu olevad inimesed enne selle seadustamist hoiatasid ja mida ette ennustasid. Neil oli\/on \u00f5igus olla mures. Tuleb v\u00e4lja, et libe tee on p\u00e4riselt olemas ja see ei ole v\u00e4lja m\u00f5eldud n\u00e4htumus.\nT\u00e4nased t\u00e4hestikurahva argumendid tegelevad reaalsuse vundamendi h\u00e4vitamisega.\nEriti t\u00f5ene on see puhul kui m\u00f5ne idee aluseelduseks on arusaamine, et muutumatuks j\u00e4\u00e4vat [p\u00e4ris] reaalsust kui sellist ei ole olemas. Kui k\u00f5ik on ainult meie kujutlusv\u00f5imest alguse saanud vaadete s\u00fcsteem, siis pole ka alust, millele eristusi sooritades toetuda. Omasooiharate abielu vastane argument on sama lihtne kui selle \u00f5igustus. T\u00e4nased t\u00e4hestikurahva argumendid tegelevad reaalsuse vundamendi h\u00e4vitamisega.\nNormaalsete inimeste jaoks on abielu \u00fchiskonna alustala ja perekonnad on olemas laste saamiseks ning nende \u00fcles kasvatamiseks. Kuigi k\u00f5ik abielud ei kanna vilja, siis perekonna institutsiooni t\u00e4htsus seisneb selles, et abielus lastega perekond on \u00fchiskonna \u00fclesehituse algosa.\nSamasooliste abielu pooldajad r\u00e4\u00e4givad samas, et abielu on armastuse v\u00e4ljendus ja armastus on armastus hoolimata inimestest, kes armastust teevad.\nKas te n\u00e4ete vahet? \u00dchel pool on perekond kui \u00fchiskonna alus\u00fcksus ja teine algab inimestega ning l\u00f5peb nende samade inimeste rahuldamisega.\n\u00dchel pool on perekond kui \u00fchiskonna alus\u00fcksus ja teine algab inimestega ning l\u00f5peb nende samade inimeste rahuldamisega.\nSotsiaalsed konservatiivid kaotasid omasooiharate abielu lahingu mitte 2015. aastal, vaid juba siis, kui seadustati ilma t\u00f5sise p\u00f5hjuseta lahutused. Ilma p\u00f5hjuseta lahutuse puhul tehti normaalseks \"armastus on armastus\" argument ehk perekonnad v\u00f5ib laiali saata kui \u00fcks pool pole enam \u00fcksk\u00f5ik mis p\u00f5hjusel \u00f5nnelik. Hetkest, kui k\u00f5ige t\u00e4htsamaks muutus inimeste \u00f5nn, siis langes sellega ka liisk teemal, kes tohivad ja kes ei tohi omavahel abielluda. Abielu on inimeste jaoks, kes usuvad, et nad on abielus \u00f5nnelikumad kui vallalistena.\nPeamine on siiski saada aru, kuidas sekusaalveidruste ja perverssuste ideoloogia on vallutanud omasooiharate \u00f5iguste liikumise.\u00a0\nSeksuaalveidrike ja -prevertide liikumine on \u00fcdini korrumpeerunud ja see p\u00f5hineb ideoloogial, et loodus selle p\u00e4ris kujul ja moraal on ainult illusioonid.\nOmasooiharate \u00f5iguste liikumine seisis alati selle eet, et omasooiharatest saaks osa suuremast \u00fchiskonnast. Seksuaalveidruste ja -perverssuste aktivismi eesm\u00e4rgiks on nimetatud suurema \u00fchiskonna h\u00e4vitamine. Seksuaalveidrike ja -prevertide liikumine on \u00fcdini korrumpeerunud ja see p\u00f5hineb ideoloogial, et loodus selle p\u00e4ris kujul ja moraal on ainult illusioonid.\nSelline ideoloogia, erinevalt omasooiharate \u00f5igustest, on suurema osa ameeriklaste jaoks liiga m\u00f5istusevastane. Suuresti on selle p\u00f5hjuseks, et see eitab t\u00f5elisi ameerikalikke v\u00e4\u00e4rtuseid. See puudutab nii traditsioonilisi [p\u00e4ris] liberaale kui konservatiive. Seksuaalveidrike ja pervertide liikumises on k\u00f5ik osa ikestamise s\u00fcsteemist, mille eesm\u00e4rgiks on r\u00f5huda seksuaalveidrikke ning perverte.\u00a0\u00a0\nOmasooiharate \u00f5igused j\u00e4\u00e4vad ilmselt sinna, kus need on t\u00e4na. V\u00e4hemalt siis kui omasooiharate \u00f5iguste liikumine \u00fctleb lahti seksuaalveidrike ja pervertide ideoloogiast. Uhkuse liikumine on siiski ilmselt suremas. P\u00f5hjus on eelk\u00f5ige sellest, et seksuaalveidrikud ja perverdid on liikumise oma ideoloogiaga \u00e4ra m\u00fcrgitanud.\nHeaks lakmuseks on siinkohal olukorrad, kuidas suhtutakse veel mitte p\u00e4ris hulluks l\u00e4inud osariikides poliitikutesse, kes semutsevad seksuaalveidrike ja -pervertide kogukonnaga.\u00a0\nKentucky osariigi kuberner Andy Beshear on t\u00e4hestikurahva ideoloogia eestk\u00f5neleja ja ta s\u00f5brustab liikumise k\u00f5ige ebameeldivamate elementidega ning see on eelseisva valimiskampaania kontekstis tema jaoks suur probleem.\nEttek\u00e4\u00e4ndel, et k\u00f5ik Kentucky inimesed on t\u00e4htsad, poseeris Beshear fotol \u00fcheskoos agressiivse katoliiklaste vastase soov\u00e4\u00e4najate r\u00fchmituse Sisters of Perpetual Indulgence (Igavesti [pattudele] j\u00e4rele andmise \u00f5ed) r\u00fchmitusega [kuhu kuuluvad karvased paksud mehed ja m\u00f5ned naised], kes kasutavad krutsifiksi striptiisipostina. See ilmselt p\u00e4ris k\u00f5igile Kentucky'is ei meeldi.\nUhkuse karnevalid ja liikumine pole enam lihtsalt h\u00e4iriv seik, vaid sellest on saanud paljude inimeste jaoks \u00fchiskonda m\u00fcrgitav n\u00e4htus. Inimestel on k\u00f5rini. Mitte omasooiharatest, vaid t\u00e4hestikurahva ideoloogiast. Seksuaalveidrike ja pervertide liikumine ei \u00fcrita inimestele ainult oma ideoloogiaga n\u00e4kku istuda, vaid see kuulutab, et normaalsed inimesed on r\u00e4mps ning r\u00f5hujad.\u00a0\u00a0\nTagasil\u00f6\u00f6k saab olema \u00e4ge ja see pole veel \u00f5iget hoogu sisse saanud. Loomulikult l\u00e4heb seegi kunagi \u00fcle, kuid peale seda v\u00f5ib poliitiline maastik olla varasemast m\u00e4rksa teistmoodi.\u00a0\nT\u00f5lkis Karol Kallas"}
{"text":"Jeffrey A. Tucker: Covidi aja kaksk\u00fcmmend s\u00fcnget reaalsustM\u00f5ttekoja Brownstone Institute'i asutaja ja juht Jeffrey A. Tucker t\u00f5deb, et peale Covidi re\u017eiimi pole maailm enam endine ja osutab kahek\u00fcmnele s\u00fcngele reaalsusele, mille t\u00f5ttu t\u00e4nane maailm on varasemaga v\u00f5rreldes silmn\u00e4htavalt teistmoodi.\u00a0\nT\u00e4na on \u00fcpris tavaline vastandada aega enne ja praegu. Veelahkmeks oli loomulikult 2020. aasta 16. m\u00e4rts ehk p\u00e4ev kui algas viisteist p\u00e4eva haigestumiskaare tasandamiseks (15 Days to Flatten the Curve). Autoritaarsed arengud v\u00f5tsid v\u00f5imust siiski enne seda. \u00dcht\u00e4kki piirati suurt hulka \u00f5iguseid, sealhulgas usuvabadust. Meile anti korraldus s\u00e4ttida oma elu viimase pisiasjani biomeditsiinilise autoritaarse riigikorralduse j\u00e4rele.\u00a0\u00a0\nNeid inimesi oli v\u00e4ga v\u00e4he, kes n\u00e4gid s\u00e4herdusi arenguid ette. Tegemist oli uue riikliku s\u00f5jaga ja vaenlaseks oli miski, mida keegi ei n\u00e4inud ja sedasi v\u00f5is olla k\u00f5ikjal. Keegi pole kunagi kahelnud, et ohtlikke haigusidusid leidub k\u00f5ikjal, kuid n\u00fc\u00fcd meile \u00f6eldi, et kogu elu s\u00f5ltub nende v\u00e4ltimisest ja ainus s\u00fcsteem, mis oskab anda juhiseid edasiseks k\u00e4itumiseks, on rahvaterviset\u00f6\u00f6stus.\u00a0\nK\u00f5ik muutus. Mitte miski ei ole enam sama. Trauma on t\u00f5eline ja see kestab kaua. \"15 p\u00e4eva\" lubadus osutus riukaks. H\u00e4daolukord kestis kolm aastat ja natuke peale. Inimesed ja masinav\u00e4rk, mis seda tegid, on j\u00e4tkuvalt v\u00f5imul. Uus CDC juht on inimene, kes pooldab agaralt sulgemisi ja k\u00f5ike, mis sellele j\u00e4rgnes.\nSellep\u00e4rast tuleb v\u00f5tta kokku k\u00f5ik uued arengud, millega me nende aastate jooksul kokku puutusime. Nende arengute n\u00e4ol me n\u00e4eme, kuidas ja miks maailm on muutunud ning miks me t\u00e4na tunneme ja m\u00f5tleme teistmoodi kui vaid m\u00f5ned aastad tagasi.\nKaksk\u00fcmmend kohutavat sulgemiste t\u00f5demust\n1. Suured tehnoloogiaettev\u00f5tted tegelevad inimeste massj\u00e4lgimise ja tsensuuriga. Vastupanuliikumine sai k\u00fcll l\u00f5puks sellest suuresti jagu, kuid see k\u00f5ik v\u00f5ttis aastaid. Tsensuurire\u017eiim muutus k\u00f5igi suurte tehnoloogiaplatvormide osaks ja sellele aitasid kaasa tehnoloogiad, mis peaksid aitama meil omavahel paremini l\u00e4vida ja levitada suuremat hulka erinevaid arvamusi. Me ei teadnud, et selline asi leiab aset, kuid l\u00f5puks saime me s\u00f5navabaduse piiramisest aru ja see on p\u00f5hjus, miks nii paljud meie seast tunnevad ennast nii \u00fcksikuna. Teised inimesed ei saanud meid kuulda ja meie ei kuulnud neid. Re\u017eiimi ootavad ees rasked ja erinevad kohtulahingud, kuid seni j\u00e4tkub k\u00f5ik vanaviisi. Peale Twitteri j\u00e4tkavad k\u00f5ik tehnoloogiaplatvormid oma v\u00f5rgustikes s\u00f5navabaduse piiramist ja seda viisil, mis on \u00fcheselt autoritaarne. Meil on t\u00e4na olemas raudsed t\u00f5endid, et k\u00f5ik need platvormid on allutatud pisikese grupi inimeste huvidele.\n2. Suurte ravimiettev\u00f5tete v\u00f5im ja m\u00f5ju. 2020. aasta aprillis k\u00fcsis keegi minult, kas ravimit\u00f6\u00f6stuse kartelli toodetav vaktsiin on t\u00f5epoolest sulgemiste re\u017eiimi kehtestamise p\u00f5hjuseks? Sulgemiste eesm\u00e4rgiks paistis olevat meie hirmutamine ja meie elude h\u00e4vitamine ja seda nii kaua, kui me ise anume enda s\u00fcstimist. Siis ma arvasin, et selline m\u00f5te on hullumeelne ja korruptsioon ei saa ometi olla nii laiaulatuslik. Ma eksisin. Ravimit\u00f6\u00f6stus oli vaktsiini kallal vaeva n\u00e4inud juba 2020. aasta jaanuarist ja see n\u00f5udis v\u00e4lja kogu rahaga ostetud m\u00f5juv\u00f5imu, et s\u00fcstidest saaks \u00fcldine kohustus. T\u00e4na me teame, et riiklikke ravimiameteid-agentuure omab ja kontrollib suur ravimit\u00f6\u00f6stus ning seda m\u00e4\u00e4ral, kus tegelik vajadus nende toodangu j\u00e4rele, nende toodangu turvalisus ja t\u00f5husus, ei t\u00e4henda enam midagi.\n3. Korporatiivsest meediast sai valitsuse propagandamasin. Inimeste ajusid pesti v\u00e4simatult alates esimesest p\u00e4evast ja korporatiivne meedia oli Anthony Fauci osas \u00e4\u00e4rmiselt erapoolik. Kogu sellise olukorra tekitamise taga olevad j\u00f5ud allutasid endale New York Timesi, National Public Radio (NPR), Washington Posti ja k\u00f5ik teised korporatiivse meedia kanalid. Need j\u00f5ud tegid sellise meediaga mida ja millal neil parasjagu p\u00e4he tuli. Korporatiivne meedia tegi sulgemisi, maske ja s\u00fcste vastustavatest inimestest kurjategijad. \u00c4ra unustati t\u00f5demus \"demokraatia sureb pimeduses\" ja korporatiivsest ajakirjandusest endast sai pimedus ning k\u00f5ikeh\u00f5lmava propaganda kanal. Seda ei huvitanud, mis toimub teisel poolel. Great Barringtoni deklaratsioon sai alguse soovist harida ajakirjanikke, kuid ainult v\u00e4hesed julgesid selles kokku v\u00f5etud teemasid puudutada. T\u00e4na me teame, et kogu korporatiivne ajakirjandus on anastatud ja \u00fcdini v\u00e4\u00e4rastunud. See teadis \u00fcheselt, mida ja kuidas pandeemia osas kajastada. Miski muu seda ei huvitanud.\n4. Rahvaterviset\u00f6\u00f6stus on korrumpeerunud. Kas m\u00f5ni t\u00e4ie m\u00f5istuse juures olev inimene oleks osanud arvata, et CDCst (USA terviseamet), NIHist (USA riiklikke biomeditsiini teadusasutusi koondav ja suurel hulgal teadusraha jagav amet) ja Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO) saavad eesliini r\u00fcnnakr\u00fchmlased, mille abil kehtestatakse totalitaarne k\u00f5ike kontrolliv kord. M\u00f5ned vaatlejad ilmselt ennustasid selliseid arenguid, kuid need ei olnud usutavad. Kuid l\u00f5puks olid nimetatud ametid ja organisatsioonid vastutavad k\u00f5igi absurdsete tegutsemiseeskirjade eest: haiglate sulgemised inimestele, kes polnud andnud positiivset Covidi proovi; pleksiklaasist vaheseinte paigaldamine k\u00f5ikjale, koolide sulgemine; ivermektiini, HCQ ja sarnaste ravimite demoniseerimine, imikute maskisund ja sunniviisiline vaips\u00fcstimine. Nad arvasid, et nende v\u00f5imul pole mingeid piire. Nad n\u00e4itasid ennast \"universumi kuningate\" ustavate k\u00e4silastena.\u00a0\n5. \u00c4rimaailm sunniti kuuletuma. Vaba ettev\u00f5tlus peaks olema vaba, kuid kui t\u00f6\u00f6lisi, t\u00f6\u00f6stuseid ja kaubam\u00e4rke hakatakse jagama olulisteks ja mitteolulisteks, siis kuhu j\u00e4i Suure \u00c4ri ulgumine? Seda ei kostnud mitte kusagilt. Nad olid valmis seadma kasumi ettepoole konkurentsi s\u00fcsteemist. Nii kaua kui koondumise, kartelliseerumise ja tsentraliseerimise s\u00fcsteem neile kasu t\u00f5i, olid nad rahul. Suurtel kaubamajade kettidel \u00f5nnestus konkurentsist lahti saada ja need saavutasid parema turupositsiooni. Sama juhtus kaug\u00f5ppe ja digitaaltehnoloogia platvormidega. K\u00f5ige suuremad ettev\u00f5tted osutusid kapitalismi k\u00f5ige hullemateks vaenlasteks ja j\u00f5ugukapitalismi k\u00f5ige suuremateks s\u00f5pradeks. Mis puutub kunstidesse ja muusikasse, siis me teame, et nomenklatuurile pole neid vaja.\n6. Kasvas haldusriigi m\u00f5ju ja v\u00f5im. P\u00f5hiseaduses on valitsusele ette n\u00e4htud kolm sammast, kuid sulgemiste aega ei hallanud \u00fckski neist. Seda tegi aastak\u00fcmnete jooksul elajalikud m\u00f5\u00f5tmed v\u00f5tnud neljas haru. See on igavene b\u00fcrokraatide klass, keda mitte keegi pole oma kohale valinud ja kes avalikkuse ees millegagi ei vastuta. Need igavesed \"eksperdid\" \u00e4ssitati inimeste kallale kui marut\u00f5bised ja mitte kellelgi polnud v\u00f5imu taltsutada nende v\u00f5imu. Nad m\u00f5tlesid iga tund v\u00e4lja uusi reegleid, mida nad ise j\u00f5ustasid ja seadusandjad, kohtunikud, kubernerid ning presidendid pidid seda ainult v\u00f5imetult, suutmata midagi peale hakata, pealt vaatama. T\u00e4na me teame, et 2020. aasta 13. m\u00e4rtsil toimus riigip\u00f6\u00f6re, mille k\u00e4igus anti v\u00f5im \u00fcle s\u00fcvariigile (national security state). Toona me ei teadnud sellest midagi. NImetatud \u00fcleminek j\u00e4i salajaseks. S\u00fcvariik on t\u00e4naseni v\u00f5imul.\u00a0\n7. Intellektuaalid on argp\u00fcksid. Intellektuaalid on \u00fchiskonnas grupp, kellel on k\u00f5ige suurem voli avaldada oma arvamusi. See on nende t\u00f6\u00f6. Kuid nad olid enamasti vakka. See oli n\u00f5nda nii vasak- kui paremintellektuaalide puhul. Arvamusliidrid ja \u00f5petlased l\u00e4ksid lihtsalt kaasa viimase aja k\u00f5ige jubedamate r\u00fcnnakutega inim\u00f5iguste vastu. Kindlasti olid need \u00fched \u00f5udsemad, mida t\u00e4na elavad inimesed oma eluajast m\u00e4letavad. Me maksame nendele inimestele palka, et nad oleksid s\u00f5ltumatud, kuid nad n\u00e4itasid enda kohta, et nad on k\u00f5ike muud. Me vaatasime \u0161okeeritult pealt, kuidas isegi k\u00f5ige tuntumad kodaniku\u00f5iguste libertaarid arvasid tolle aja kannatuste kohta, et k\u00f5ik on korras. Terve p\u00f5lvkond intellektuaale ja teadlasi on kaotanud igasuguse usaldusv\u00e4\u00e4rsuse. Need intellektuaalid, kes vastu hakkasid, muudeti paariateks ja kaotasid tihti oma t\u00f6\u00f6. Teised vaatasid toimuvat pealt ja otsustasid vait olla ning j\u00e4rgida nomenklatuuri s\u00e4testatud reegleid.\n8. \u00dclikoolide allaheitlikkus ja p\u00f5him\u00f5ttelagedus. T\u00e4nased \u00fclikoolid said alguse kloostritest, kus suured ideed elasid \u00fcle k\u00f5ige hullemad ajad. Kuid enamus \u00fclikoole, kui ainult v\u00e4ga v\u00e4hesed v\u00e4lja arvata, l\u00e4ksid re\u017eiimiga kaasa. Nad l\u00f5petasid \u00f5petamise. Nad panid \u00fcli\u00f5pilased \u00fchiselamutesse kinni. Nad l\u00f5petasid kontakt\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele, kes olid selle eest maksnud. Siis tulid s\u00fcstid. Miljonid inimesed, kellele seda polnud vaja, olid sunnitud laskma ennast s\u00fcstida. Kes keeldusid, visati \u00fclikoolist v\u00e4lja. \u00dclikoolid n\u00e4itasid, et neil pole mitte mingisuguseid p\u00f5him\u00f5tteid. G\u00fcmnaasiumi l\u00f5puklasside \u00f5pilased ja nende vanemad peaksid sellega arvestama ja vaatama, millist \u00fclikooli j\u00e4rgmisel aastal valida.\u00a0\n9. Selgrootud m\u00f5ttekojad. Nende, kohati p\u00e4ris suurte, vaba\u00fchenduste \u00fclesandeks on proovida j\u00e4rele talutava arvamuse piire ja suunata intellektuaalset maailma ning poliitikaid, teenides nii \u00fchiskonna parendamise eesm\u00e4rke. Samuti peaksid need olema s\u00f5ltumatud. Need ei peaks s\u00f5ltuma toetustest ja poliitilisest soosingust. Nad peaksid olema julged ja p\u00f5him\u00f5ttekindlad. Kuid kuhu need j\u00e4id? Peaaegu k\u00f5igist m\u00f5ttekodadest said sulgemiste re\u017eiimi eestk\u00f5nelejad v\u00f5i nad kapseldusid vaikides endasse. Nad ootasid ja ootasid kuniks hullem oli m\u00f6\u00f6das ja siis poetasid t\u00fchiseid arvamusi, millest polnud midagi kasu. Kas nad olid lihtsalt h\u00e4belikud? Pole t\u00f5en\u00e4oline. Rahanumbrid n\u00e4itavad midagi muud. Neid toetab seesama t\u00f6\u00f6stus, mis l\u00f5ikas kasu sulgemise aja hullumeelsetest poliitikatest. Annetajad, kes usuvad vabadusse, peaksid sellega arvestama.\n10. Masside hullus. K\u00f5ik peaksid lugema klassikaks saanud raamatut \"Erakordselt populaarsed luulud ja masside hullus\" (Extraordinary Popular Delusions and the Madness of Crowds). Need, kes seda on lugenud, arvasid, et tegemist on minevikku j\u00e4\u00e4nud s\u00fcndmustega ja midagi sellist ei saa t\u00e4na enam juhtuda. Kuid hetkega langes suurem osa \u00fchiskonnast keskaega iseloomustavasse paanikasse. Jahiti taga inimesi, kes k\u00e4sku ei t\u00e4itnud ja varjuti n\u00e4htamatu m\u00e4danikuauru eest. K\u00f5igil oli \u00e4kki t\u00e4itmiseks elu k\u00f5ige t\u00e4htsam \u00fclesanne. Nad kandsid keelt teisitim\u00f5tlejate peale ja andsid \u00fcles inimesed, kes s\u00f5na ei kuulanud. Nii nagu Hiina Rahvavabariigi kultuurirevolutsiooni ajal, said neist hungveipingidest valitsuse r\u00fcnnakr\u00fchmlased. Mathias Desmeti raamat \"Massiformatsioon\" (Mass Formation) [kollektiivse hinge ps\u00fchhoos] kirjeldab meile, kuidas inimesed, kes elavad ilma t\u00e4henduseta elu, muudavad sellised poliitilised meeletused hullumeelseteks ristis\u00f5dadeks. Suurem osa meie s\u00f5pradest ja naabritest l\u00e4ks sellega kaasa.\u00a0\n11. Nii pahemal kui paremal ei usu keegi millessegi. Nii vasak- kui parempoolsed on oma ideaalid reetnud. Parempoolsed on unustanud oma armastuse v\u00e4ikese riigi, vaba ettev\u00f5tluse ja \u00f5igusriigi vastu. Vasakpoolsed on p\u00f6\u00f6ranud kodanikuvabaduste, v\u00f5rdsuse ja s\u00f5navabaduse vastu. M\u00f5lema maine on kahjustatud ja kumbki pool \u00f5igustas piiranguid haletsusv\u00e4\u00e4rsete v\u00e4ljam\u00f5eldistega. Kui see k\u00f5ik oleks alanud demokraadist presidendi ajal, siis vabariiklased oleksid teinud v\u00e4ga k\u00f5va h\u00e4\u00e4lt. Kuid nad olid vakka. Seej\u00e4rel l\u00e4ks Covidi re\u017eiim \u00fcle demokraadile ja nemadki olid vakka. Vabariiklased, tundes h\u00e4bi oma varasema vaikimise p\u00e4rast, ei v\u00f5tnud suuremalt s\u00f5na liiga pikka aega. M\u00f5lemad pooled n\u00e4itasid ennast l\u00e4bi ja l\u00f5hki m\u00f5ttetute ja hambututena.\u00a0\u00a0\n12. Valitsev klass on sadistlik. M\u00f5nel pool ei saanud lapsed k\u00e4ia koolis kaks aastat. Inimesed j\u00e4eti ilma regulaarsest arstiabist. Pulmi ja matuseid peeti ilmav\u00f5rgu vahendusel. Vanemaealised inimesed sunniti elama lootusetus \u00fcksinduses. T\u00f6\u00f6lisklassi kasutati \u00e4ra. V\u00e4ikeettev\u00f5tete \u00e4ri h\u00e4vitati. Miljonid inimesed pidid elukohta vahetama ja miljonid kaotasid t\u00f6\u00f6. Valitsev klass, mis kiitles oma imelise omakasup\u00fc\u00fcdmatuse ja inimeste peale m\u00f5tlemisega, muutus \u00fchekorraga kalgiks ning ei hoolinud rahvahulkade kannatustest karvav\u00f5rdki. Isegi siis, kui hakkasid kuhjuma andmed enesetapumeelsuse ja vaimsete haiguste kohta, ei v\u00f5etud midagi ette. Nomenklatuurile see muret ei valmistanud. Nad ei muutnud mitte midagi. Koolid j\u00e4id suletuks ja j\u00e4tkuvalt valitses reisimise keeld. Inimestest, kes k\u00f5ige sellega rahul ei olnud, said paariad. K\u00f5ik see oli groteskse sadismi avaldumine, mille kohta ei osanud keegi arvata, et nomenklatuur on millekski selliseks v\u00f5imeline.\n13. Piirangute aeg n\u00e4itas kui ebav\u00f5rdne on \u00fchiskond. Kas selline asi oleks saanud juhtuda 20 aastat tagasi, kus kolmandik t\u00f6\u00f6j\u00f5ust ei olnud piisavalt privilegeeritud, et oleks saanud v\u00f5tta t\u00f6\u00f6 arvutiga koju kaasa? Vaevalt. Kuid 2020. aastaks oli v\u00e4lja kujunenud \u00fclemklass, kelle elu oli t\u00e4ielikult eraldatud nende omast, kes peavad elatist teenima oma k\u00e4tega t\u00f6\u00f6d tehes. Kuid see \u00fclemklass ei hoolinud, et lihtsad inimesed puutusid viirusega esmalt kokku. Need t\u00f6\u00f6lised ja talupojad polnud ilmselt piisavalt v\u00e4\u00e4rtuslikud. Kui tuli aeg ennast s\u00fcstida, siis n\u00f5udis \u00fclemklass, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajad, piloodid ja kullerid ennast \u00fchiskonna pisikutest puhastamise eesm\u00e4rgil \u00e4ra s\u00fcstiksid. Suur varanduslik ebav\u00f5rdsus loob suure vahe poliitilistes tulemustes ja seda eriti siis kui \u00fcks klass on sunnitud teisi sulgemiste ajal teenima.\n14. Riiklik hariduss\u00fcsteem on ahne ja korrumpeerunud. Riiklik alusharidus oli sada aastat tagasi progressistide \u00fcks suuremaid saavutusi. Me arvasime, et see on asi, mida kaitstakse \u00fcle k\u00f5ige. Et lapsi ei tooda kunagi ohvriks. Kuid siis \u00fcht\u00e4kki, ilma igasuguse p\u00f5hjuseta, pandi koolid kinni. \u00d5petajate ameti\u00fchingutele selline tasustatud puhkus meeldis ja nad seisid selle eest, et see kestaks v\u00f5imalik kaua. Laste hariduslik mahaj\u00e4\u00e4mus neid ei huvitanud. Need on koolid, mille eest maksumaksjad maksavad, kuid keegi pole saamata j\u00e4\u00e4nud hariduse eest raha tagasi saanud. Kodu\u00f5ppest, mis seni eksisteeris kuskil seadusandlikus limbos, sai j\u00e4rsku h\u00e4davajalik lahendus. Kui koolid uuesti avati, sunniti lapsi kandma maske.\n15. Keskpangad said endale suurema v\u00f5imu ja maksid re\u017eiimi hulluse kinni. 2020. aasta 12. m\u00e4rtsist ja sealt edasi kasutas f\u00f6deraalreserv \u00e4ra k\u00f5ik v\u00f5imalused, et t\u00e4ita kongressi rahamasina rolli. See langetas intressi nullini. See kaotas pankade jaoks \u00e4ra tagatise (!) n\u00f5uded. See ujutas majanduse \u00fcle v\u00e4rske rahaga, mis oma tipus j\u00f5udis 26 protsendi ehk kokku 6,2 triljoni dollarini. L\u00f5puks t\u00f5i see loomulikult kaasa hindade kasvu, mis t\u00fchistas k\u00f5ik selle ostuj\u00f5u, mida valitsuse niisama jagatav majanduse ergutamise raha tekitas, mis omakorda oli kahjulik nii tootjatele kui tarbijatele. See k\u00f5ik oli suur pettus, mille tegi v\u00f5imalikuks keskpank ja sellele antud volitused. Pikaajaline madalate intresside aeg p\u00f5hjustas majandusele korvamatut struktuurset kahju.\n16. Usukogukondade juhtide \u00f5\u00f5nsus. Kus olid kirikud ja s\u00fcnagoogid? Nad panid oma uksed kinni ja j\u00e4tsid inimesed, keda nad peaksid kaitsma, ukse taha. Nad j\u00e4tsid \u00e4ra p\u00fchade p\u00e4evade teenistused ja p\u00fchade t\u00e4histamise. Nad kukkusid vastuhakkamises t\u00e4ielikult l\u00e4bi. Kuidas? Kuna nad l\u00e4ksid kaasa ametliku propagandaga, mis \u00fctles, et oma tegevuse peatamine on koosk\u00f5las rahvatervise eesm\u00e4rkidega. Nad allusid riigi ja korporatiivse meedia propagandale, nagu nende religioon oleks avalikkusele \u00e4\u00e4rmiselt ohtlik. See t\u00e4hendab ainult seda, et need inimesed tegelikult ei usu, mida nad v\u00e4idavad ennast uskuvat. Kui usklikud said j\u00e4lle koos k\u00e4ia, siis avastati, et koguduse liikmete arv on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem. Pole ka ime. Mis sai neist, kes piirangutega kaasa ei l\u00e4inud? Need olid v\u00e4idetavalt hullumeelsed ja imelikud kogudused: amishid, ametlikust kultusest lahku l\u00f6\u00f6nud mormoonid ja ortodokssed juudid. Appi, kui mitte-peavool nad olid. Kui marginaalsed. Samas silmn\u00e4htavalt on nemad need, kelle usk on piisavalt tugev, et seista vastu valitsejate n\u00f5udmisele.\n17. Reisipiirangud. Me ei osanud arvata, et valitsus v\u00f5ib piirata meie reisimist, kuid seda see siiski tegi. Esmalt kadusid rahvusvahelised reisid. Seej\u00e4rel siseriiklik r\u00e4ndamise v\u00f5imalus. M\u00f5ne kuu p\u00e4rast ei olnud v\u00f5imalik liikuda osariigist osariiki, kuna seda tehes pidi kaks n\u00e4dalat istuma karantiinis. See oli imelik aeg, kuna me ei teadnud, mis on seaduslik ja mis ei ole ning me ei teadnud, milline on piirangute j\u00f5ustamise mehhanism. Tagantj\u00e4rele saime teada, et tegemist on hoopis kurjema s\u00fcsteemi katsetusega ja mis oli reisipiirangute kehtestamise tegelik eesm\u00e4rk: 15-minuti linnad. Tuleb v\u00e4lja, et ringi liikuvaid inimesi on liiga keeruline kontrollida ja kantseldada. Meid suunatakse keskaega meenutava ja h\u00f5imulise eluviisi poole, kus k\u00f5ik peavad p\u00fcsima paigal, sest nii saavad isandad meid paremini silma peal hoida.\n18. Segregeerimine muutus \u00e4kki talutavaks. S\u00fcstituse m\u00e4\u00e4r erines m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt nii rassi kui sissetuleku piire m\u00f6\u00f6da. Rikkamad ja valgemad inimesed lasksid ennast s\u00fcstida, kuid kuskil 40 protsenti mittevalgest ja vaesemast elanikkonnast ei uskunud s\u00fcsti ning keeldusid sellest. See ei takistanud viiel suurel linnal kehtestamast s\u00fcstisegregatsiooni ja seda politseiga j\u00f5ustamast. M\u00f5nda aega kehtis riigi suurimates linnades segregatsioon, mis toimis eriti v\u00e4rviliste inimeste kahjuks. Ma ei m\u00e4leta, et \u00fckski suurem korporatiivne ajakirjandusv\u00e4ljaanne oleks sellele t\u00e4helepanu juhtinud, veel v\u00e4hem hukka m\u00f5istnud. Segregatsiooniga paistab olevat k\u00f5ik h\u00e4sti, kui see ainult sobitub valitsuse eesm\u00e4rkidega \u2013 nagu see toimus mineviku kurjematel p\u00e4evadel.\n19. Eesm\u00e4rgiks on sotsiaalne krediidis\u00fcsteem. See ei ole paranoia, kui arutleda teemal, et segregatsiooni eesm\u00e4rgiks oli \u00fcle riigi vaktsiinipasside s\u00fcsteemi kehtestamine. Seda soovitakse teha t\u00e4naseni. Selle osaks on pikem eesm\u00e4rk ehk Hiina Rahvavabariigi laadse sotsiaalse krediidis\u00fcsteemi loomine, mis muudab inimese v\u00f5imekuse osaleda sotsiaalses ja majanduslikus elus s\u00f5ltuvaks kuuletumisest riigile. Hiina Kommunistlikul Parteil on see \u00f5nnestunud ja nad on kehtestanud oma rahva \u00fcle totalitaarse kontrolli. T\u00e4na me teame, et suur osa pandeemia vastu suunatud lahendustest m\u00f5eldi v\u00e4lja Pekingis ja need sunniti maailmale peale Hiina RV valitseva klassi kaudu. Igati m\u00f5istusp\u00e4rane on arvata, et nii vaktsiinipasside kui keskpankade digiraha eesm\u00e4rgiks on sotsiaalse krediidis\u00fcsteemi kehtestamine.\n20. Meie riigis\u00fcsteemiks on korporatism. Mitmeid p\u00f5lvkondi on suurem v\u00f5itlus k\u00e4inud kapitalismi ja sotsialismi vahel. Kuid samal ajal on tegelikud arengud j\u00e4\u00e4nud t\u00e4helepanuta, milleks on s\u00f5dadevahelise aja stiilis korporatiivse riigi kehtestamine. See on s\u00fcsteem, kus vara on ainult nime poolest eraomanduses ja koondunud peamiste valdkondade suurimate t\u00f6\u00f6stusharude k\u00e4tte, kuid mida juhitakse tegelikult johtuvalt poliitilistest eesm\u00e4rkidest. See ei ole tavaline sotsialism ja kindlasti ei ole see konkurentsile toetuv kapitalism. See on valitseva klassi poolt loodud sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline s\u00fcsteem, mis teenib ainult nende huve. See on t\u00e4nase maailma jaoks k\u00f5ige suurem oht, kuid seda ei taju veel sellisena ei vasak- ega parempoolsed. Isegi libertaarid ei paista sellest aru saavat: nende jaoks on riigi ja eraomandi vastuolu niiv\u00f5rd k\u00f5ikeh\u00f5lmav, et nad ei saa aru kahe \u00fchinemisest. Nad ei n\u00e4e kuidas suured korporatsioonid suunavad arenguid statismi suunas ja seda eelk\u00f5ige l\u00e4htudes oma huvidest.\u00a0\u00a0\nKui keegi pole oma m\u00f5tlemist viimase kolme aasta jooksul muutnud, siis see inimene on kas prohvet, \u00fcksk\u00f5ikne v\u00f5i lihtsalt maganud. V\u00e4ga palju asju on saanud selgemaks ja v\u00e4ga palju asju on muutunud. Uutele v\u00e4ljakutsetele tuleb astuda vastu avatud silmadega. Inimeste vabadust ei ohusta t\u00e4na minevikust tuntud ohud ja neid pole v\u00f5imalik h\u00f5lpsalt ideoloogiliselt m\u00e4\u00e4ratleda. Me peame tunnistama, et inimestel pole t\u00e4na enam v\u00f5imalik elada t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku vaba elu. Kui me soovime oma vabadusi tagasi, siis me peame andma endale aru k\u00f5igist meie ees seisvatest hirmutavatest v\u00e4ljakutsetest.\nT\u00f5lkis Karol Kallas"}
{"text":"MEEDIAKROONIKLA: N\u00e4lkjad Terevisioonis: valitsuse vasallidest peatoimetajate m\u00f5nus h\u00e4dakisa. Odinets m\u00f6llab ja m\u00e4ratseb. Kaja l\u00fcpsab mehiT\u00e4na hommikul Terevisiooni vaadates sain ma teada, et pean maksma Euroopa Liidule teiste poolt korduvkasutamata j\u00e4\u00e4nud plastpakendi eest obrokki ja see kergitab veelgi poehindu, mis on niigi kerkinud kahe-, vahel ka kolmekordseks. Euroopa Liit aga maksab n\u00e4iteks Tuneesiale miljardi selleks, et sealsed piirivalve laiskloomad ei laseks igat Euroopat r\u00fcndavat t\u00f6\u00f6p\u00f5lgurite hordi \u00fcle piiri. Et m\u00f5ni ka kodumaale j\u00e4\u00e4ks.\nEhk eesti vanurid ja k\u00e4rbitavate toetustega suurpered maksaksid muidus\u00f6\u00f6jatest riikidele, kuna need ei suuda v\u00f5i ei taha majandust arendada ja v\u00e4givalda ohjeldada. Eesti on v\u00f5tnud endale Euroopa Liidus kohustuse v\u00f5tta \u00fclej\u00e4rgmiseks aastaks ringlusesse v\u00e4hemalt pool plastpakendij\u00e4\u00e4tmetest. Praegu suudab meie riik ringlusesse v\u00f5tta aga vaid 41 protsenti plastpakendij\u00e4\u00e4tmetest.\nRiik maksab juba praegu Euroopa Liidule ringlusesse v\u00f5tmata j\u00e4\u00e4nud plastpakendite eest ca 11 miljonit eurot aastas. Kui n\u00fc\u00fcd peaks selle tasu kokku koguma pakendiettev\u00f5tjad, siis muutuks plastpakend poes kaks korda kallimaks.\nEuroliit meenutab siin vanu Kesk-Aasia feodaale, kes kurnasid kirgiise, kasahhe jne igasuguste obrokkide, k\u00fcmniste ja muude r\u00f6\u00f6vellikke maksudega, kusjuures olid eraldi maksud nii nisu kui ka kogunisti p\u00f5hu eest \u2013 zjaketid ja teised, k\u00f5ik ei ole meeleski ega pea olema. N\u00fc\u00fcd kolisid feodaalid Br\u00fcsselisse ja sigatsevad edasi.\nEhk Aafrikas p\u00f5levad igavese tulena sajad ja tuhanded m\u00fcrgistest j\u00e4\u00e4tmetest hiigelpr\u00fcgim\u00e4ed, oma kodu\u00f5ue hoolikalt koristav ja kaunistav eestlane peab aga k\u00e4ima v\u00e4ljas kikivarvul, nagu baleriin, et loodust s\u00e4\u00e4sta, ja maksma veel kinni miljonite loodrite aelemist palmide all. Ja purukspommitatud Ukraina peab neile saatma nisu.\nTerevisiooni uudistest sain ma t\u00e4na teada veel ka seda, et pean maksma oma taskust hingehinda iga Eestisse mittelubatud p\u00f5geniku eest. Jutt k\u00e4is 20 tuhandest eurost iga 79 Aafrika meesmugavuspagulase eest aastas, mis teeb per k\u00e4rss \u00e4kki rohkemgi, kui Paide rikas jalgpalliklubi maksab Aafrika karuperseriigi tippm\u00e4ngijate eest. Ja maksab v\u00e4ljapressijatele mitte allkirju lahkesti jagav eestlastevihkaja L\u00e4\u00e4nemets, vaid ilms\u00fc\u00fcta rahumeelsed eestlased.\nKohe p\u00e4rast seda uudist kuulsin Eestit kurnavate hispaania teetigude ja veel mingisuguste kahjurmolluskite invasioonist Eestisse. Olge s\u00f5brad oma uudiste reastamisega ettevaatlikud, aga h\u00e4sti tehtud! K\u00fcmnesse!\nTerevisioonis oli t\u00e4na ka vene meedia \u201e\u00fclevaade\u201c, mille tarvis kutsuti stuudiosse sellesamuse vene meedia puukeelsed ajakirjanikud, kes pidid siis olema omaenda loomingu suhtes objektiivsed. Jutt oli sisutu ja segane, nagu alati, aga vene Postimehe esindaja Kablukova, kes on siinses vene meedias veel vist Bre\u017enevi ajast ja on \u00fcdini sovett, olles Eesti suhtes alati sarkastiline \u0418\u0440\u0438\u043d\u0430 \u041a\u0430\u0431\u043b\u0443\u043a\u043e\u0432\u0430: \u0438\u0445 \u0431\u0443\u0434\u0435\u0442 \u043c\u043d\u043e\u0433\u043e, \u0438\u0445 \u0431\u0443\u0434\u0435\u0442 \u00ab\u0442\u0440\u0438\u00bb (postimees.ee) p\u00f6\u00f6ras t\u00e4na erilist t\u00e4helepanu omaenda suurele loole sellest, kuidas kuri keskealine valge eesti mees keelas poes vaesel vene emal oma pisikeste lastega vene keeles suhelda. Ajakirjanik teatas, et selliseid lugusid tuleb avaldamisele veel palju. Nii et Kaja Kallase poolt miljonitega rahastatud kohalik venekeelne viha\u00f5hutamise vabrik j\u00e4tkab t\u00e4istuuridel \u00fcksikute olmekonfliktikeste paisutamist eestlaste russofoobia ja venelaste diskrimineerimise v\u00e4idetavaks poliitikaks.\nMa lausa naudin praeguse rahvavaenuliku valitsuse v\u00f5imule upitanud peavoolumeedia peatoimetajate hala ajakirjandusmaksu t\u00f5stmise teemal. M\u00fc\u00fcdavad estofoobia ja perverssuse allikad olete, miks peaks valitsuski teist hoolima ja lugu pidama. Kui vaja, ostetakse teised toimetuste juhid ja vorbite edasi oma paskville nagu v\u00e4simatud Duracelli j\u00e4nesed, vingute eestlaste kallal, sest see on ikka m\u00f5nusam, kui maasikap\u00f5llul higistada v\u00f5i midagi muud kasulikku teha.\n+ + + + + + +\nSots Eduard Odinets oleks nagu homonduse mulla Omar: taolist fanatismi ja agressiivsust sellise asja puhul on lausa p\u00f5nev j\u00e4lgida.\nN\u00fc\u00fcd avaldas toosamune rus.postimees valitsuse raha eest koalitsiooniliikme Osinetsiga geiparaadil tehtud intervjuu \u201ePoliitik parlamendi p\u00e4evakorrast: alati on olnud teemasid, mida peeti amoraalseteks!\u201c\nLeht kirjutab: \u201eV\u00f5rdsusmarss Baltic pride-2023 on mitmev\u00e4rviline pidu, kuid poliitiline v\u00f5itlus viimase ametlikult eksisteeriva diskriminatsiooni eest k\u00e4ib argip\u00e4eviti tunduvalt hallimas olukorras.\u201c\nEhk Odinetsile ei meeldi vastik hall kahvan\u00e4gusest koosnev parlament. No tulgu sinna siis stringides, vikerkaarelipuke n\u00e4pus \u2013 k\u00e4is ju seal Stalnuhhin nii kapuutsiga puhvaikas kui ka Georgi lindikesega, keegi teda v\u00e4lja ei visanud. Jukukalle juba ilmubki sinna mingisugustes kaltsudes ja kaanib \u00f5lut, \u00e4hkides ja krooksu lastes.\n+ + + + + + +\nElult tuleb v\u00f5tta, mida v\u00f5tta annab! Tavaliselt v\u00f5etakse keskealistelt valgetelt eesti meestelt (ma ei taha siin n\u00fc\u00fcd v\u00e4ita, et ka \u00fclalmainitud Odinets seda teeb).\n\u00d5htuleht avaldas loo \u201eTiktokker Kaja Grillfestil: olen sellise tasemega staar, et teen, mis tahan!\u201c\nKa Kaja Kallas teeb, mis tahab, aga jutt pole sedapuhku Kaja Kallasest.\n\u00d5L kirjutab: \u201eGrillfestil kogus k\u00fclastajate t\u00e4helepanu seltskond, mille keskmes Tik-Toki rakenduses tuntust kogunud eestlanna Kaja. Naisel jagus aega f\u00e4nnidele, aga ka eriliseks tantsuks oma eksmehega. \u201eTeate, ma olen sellise tasemega staar, et teen, mis tahan!\u201c r\u00e4\u00e4gib Kaja Linkmann enesekindlalt saatjaskonnale ja lisab: \u201eJa k\u00f5ik makstakse mulle kinni.\u201c\nMa n\u00fc\u00fcd vaatasin, mis v\u00f5iks olla k\u00fcll p\u00f5hjus, mis paneks mehed sellise oleku, v\u00e4limuse ja vaimsusega naisele maksma. Ja p\u00f6\u00f6rasin t\u00e4helepanu \u00fchele detailile ehk selle naisolevuse k\u00e4ele.\nV\u00f5ib-olla see k\u00e4si mudib osavalt ka klaviatuuri, aga sellega ei tahaks ka vastu kolpa saada.\nNii meie praidistatud n\u00f5rgad mehed maksavadki.\nIvan Makarov"}
{"text":"Erikomisjon kontrollib Riigikogu ja valitsuse liikmete huvide\n deklaratsiooneRiigikogu pressiteade\n12. juuni 2023\nErikomisjon kontrollib Riigikogu ja valitsuse liikmete huvide\ndeklaratsioone\nRiigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas kontrollida sel aastal\nRiigikogu ja valitsuse liikmete huvide deklaratsioone.\nErikomisjoni aseesimehe Eerik-Niiles Krossi s\u00f5nul pidas komisjon\nvajalikuks alustada iseendast ehk kontrollida sel aastal \u00fcle k\u00f5igi\nm\u00e4rtsis valitud Riigikogu liikmete ning ka uue valitsuse liikmete huvide\ndeklaratsioonid. Tema s\u00f5nul on deklaratsioon eesk\u00e4tt enesekontrolli\nmeede. \u201eKontrolliga soovib komisjon t\u00f5sta deklarantide teadlikkust ja\ndeklaratsioonide kvaliteeti. Kontrollitulemustest teeme kokkuv\u00f5tte\ns\u00fcgisistungj\u00e4rgu l\u00f5puks,\u201c \u00fctles ta.\nKorruptsioonivastase seaduse kohaselt tuleb huvide deklaratsioon esitada\nnelja kuu jooksul alates deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest\nning edaspidi iga aasta 31. maiks. Riigikogu uutel liikmetel, kellel varem\ndeklaratsiooni esitamise kohustust ei olnud, on deklaratsiooni esitamiseks\nseega aega 1. augustini.\nEelmisel aastal kontrollis erikomisjon juhuvalimi alusel kohalike\nomavalitsuste ametiisikute ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikmete\nning 2021. aastal Riigikogu uute liikmete ja seadusemuudatusega\ndeklaratsiooni esitamise kohustuse saanud asekantslerite ja poliitiliste\nn\u00f5unike huvide deklaratsioone. 2020. aastal kontrolliti Riigikogu liikmete\nning 2019. aastal Riigikogu ja valitsuse liikmete deklaratsioone.\nSeaduse j\u00e4rgi on erikomisjonil ainu\u00f5igus kontrollida huvide\ndeklaratsioone, mille on esitanud president, Riigikogu liige, valitsuse\nliige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani\nliige, Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, samuti\nisik, kes t\u00e4idab valitsuse liikme juures n\u00f5ustavaid \u00fclesandeid,\nvalitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, asekantsler ja Riigikantselei\ndirektor. Erikomisjonil on \u00f5igus kontrollida ka k\u00f5iki teisi registrile\nesitatud deklaratsioone.\n\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Erikomisjon kontrollib riigikogu ja valitsuse huvide deklaratsiooneTALLINN, 12. juuni, BNS \u2013 Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas kontrollida sel aastal riigikogu ja valitsuse liikmete huvide deklaratsioone.\nErikomisjoni aseesimehe Eerik-Niiles Krossi s\u00f5nul pidas komisjon vajalikuks alustada iseendast ehk kontrollida sel aastal \u00fcle k\u00f5igi m\u00e4rtsis valitud riigikogu liikmete ning ka uue valitsuse liikmete huvide deklaratsioonid. Tema s\u00f5nul on deklaratsioon eesk\u00e4tt enesekontrolli meede.\n\"Kontrolliga soovib komisjon t\u00f5sta deklarantide teadlikkust ja deklaratsioonide kvaliteeti. Kontrollitulemustest teeme kokkuv\u00f5tte s\u00fcgisistungj\u00e4rgu l\u00f5puks,\" \u00fctles ta.\nKorruptsioonivastase seaduse kohaselt tuleb huvide deklaratsioon esitada nelja kuu jooksul alates deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest ning edaspidi iga aasta 31. maiks. Riigikogu uutel liikmetel, kellel varem deklaratsiooni esitamise kohustust ei olnud, on deklaratsiooni esitamiseks seega aega 1. augustini.\nEelmisel aastal kontrollis erikomisjon juhuvalimi alusel kohalike omavalitsuste ametiisikute ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikmete ning 2021. aastal riigikogu uute liikmete ja seadusemuudatusega deklaratsiooni esitamise kohustuse saanud asekantslerite ja poliitiliste n\u00f5unike huvide deklaratsioone. 2020. aastal kontrolliti riigikogu liikmete ning 2019. aastal riigikogu ja valitsuse liikmete deklaratsioone.\nSeaduse j\u00e4rgi on erikomisjonil ainu\u00f5igus kontrollida huvide deklaratsioone, mille on esitanud president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, samuti isik, kes t\u00e4idab valitsuse liikme juures n\u00f5ustavaid \u00fclesandeid, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, asekantsler ja riigikantselei direktor. Erikomisjonil on \u00f5igus kontrollida ka k\u00f5iki teisi registrile esitatud deklaratsioone.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Erikomisjon kontrollib riigikogu ja valitsuse huvide deklaratsiooneTALLINN, 12. juuni, BNS \u2013 Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas kontrollida sel aastal riigikogu ja valitsuse liikmete huvide deklaratsioone.\nErikomisjoni aseesimehe Eerik-Niiles Krossi s\u00f5nul pidas komisjon vajalikuks alustada iseendast ehk kontrollida sel aastal \u00fcle k\u00f5igi m\u00e4rtsis valitud riigikogu liikmete ning ka uue valitsuse liikmete huvide deklaratsioonid. Tema s\u00f5nul on deklaratsioon eesk\u00e4tt enesekontrolli meede.\n\"Kontrolliga soovib komisjon t\u00f5sta deklarantide teadlikkust ja deklaratsioonide kvaliteeti. Kontrollitulemustest teeme kokkuv\u00f5tte s\u00fcgisistungj\u00e4rgu l\u00f5puks,\" \u00fctles ta.\nKorruptsioonivastase seaduse kohaselt tuleb huvide deklaratsioon esitada nelja kuu jooksul alates deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest ning edaspidi iga aasta 31. maiks. Riigikogu uutel liikmetel, kellel varem deklaratsiooni esitamise kohustust ei olnud, on deklaratsiooni esitamiseks seega aega 1. augustini.\nEelmisel aastal kontrollis erikomisjon juhuvalimi alusel kohalike omavalitsuste ametiisikute ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikmete ning 2021. aastal riigikogu uute liikmete ja seadusemuudatusega deklaratsiooni esitamise kohustuse saanud asekantslerite ja poliitiliste n\u00f5unike huvide deklaratsioone. 2020. aastal kontrolliti riigikogu liikmete ning 2019. aastal riigikogu ja valitsuse liikmete deklaratsioone.\nSeaduse j\u00e4rgi on erikomisjonil ainu\u00f5igus kontrollida huvide deklaratsioone, mille on esitanud president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, samuti isik, kes t\u00e4idab valitsuse liikme juures n\u00f5ustavaid \u00fclesandeid, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, asekantsler ja riigikantselei direktor. Erikomisjonil on \u00f5igus kontrollida ka k\u00f5iki teisi registrile esitatud deklaratsioone.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Erikomisjon kontrollib riigikogu ja valitsusliikmete huvide deklaratsioone   Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas kontrollida sel aastal riigikogu ja valitsuse liikmete huvide deklaratsioone.   Erikomisjoni aseesimehe Eerik-Niiles Krossi s\u00f5nul pidas komisjon vajalikuks alustada iseendast ehk kontrollida sel aastal \u00fcle k\u00f5igi m\u00e4rtsis valitud riigikogu liikmete ning ka uue valitsuse liikmete huvide deklaratsioonid. Tema s\u00f5nul on deklaratsioon eesk\u00e4tt enesekontrolli meede. \"Kontrolliga soovib komisjon t\u00f5sta deklarantide teadlikkust ja deklaratsioonide kvaliteeti. Kontrollitulemustest teeme kokkuv\u00f5tte s\u00fcgisistungj\u00e4rgu l\u00f5puks,\" \u00fctles ta. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt tuleb huvide deklaratsioon esitada nelja kuu jooksul alates deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest ning edaspidi iga aasta 31. maiks. Riigikogu uutel liikmetel, kellel varem deklaratsiooni esitamise kohustust ei olnud, on deklaratsiooni esitamiseks seega aega 1. augustini. Eelmisel aastal kontrollis erikomisjon juhuvalimi alusel kohalike omavalitsuste ametiisikute ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikmete ning 2021. aastal riigikogu uute liikmete ja seadusemuudatusega deklaratsiooni esitamise kohustuse saanud asekantslerite ja poliitiliste n\u00f5unike huvide deklaratsioone. 2020. aastal kontrolliti riigikogu liikmete ning 2019. aastal riigikogu ja valitsuse liikmete deklaratsioone. Seaduse j\u00e4rgi on erikomisjonil ainu\u00f5igus kontrollida huvide deklaratsioone, mille on esitanud president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, samuti isik, kes t\u00e4idab valitsuse liikme juures n\u00f5ustavaid \u00fclesandeid, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, asekantsler ja riigikantselei direktor. Erikomisjonil on \u00f5igus kontrollida ka k\u00f5iki teisi registrile esitatud deklaratsioone.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma\u00a0absoluutses tippklassis, kirjutavad\u00a0Eesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad.Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus.Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesit ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus.Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammus \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.Kalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetajaPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetajaSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetajaErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetajaAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetajaSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetajaPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetajaTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetajaMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetajaSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetajaAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetajaMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetajaUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetajaRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetajaVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetajaHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetajaLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetajaKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetajaTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetajaHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetajaEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetajaAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja ktAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetajaUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetajaMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetajaT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetajaPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetajaHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Soome politsei hoiatab Facebooki-pettuse eest, millega pangakontosid t\u00fchjendatakseSoome politsei hoiatab digipetturite eest, kes kaaperdavad Facebooki kontosid ja t\u00fchjendavad oma ohvrite pangakontosid. Nad l\u00e4henevad oma ohvritele Facebookis s\u00f5bra nimel kaaperdatud konto kaudu.\nMitmed Facebooki kasutajad P\u00f5hja-Pohjanmaal ja Kainuus on viimasel ajal langenud kurjategija ohvriks, vahendab Ilta-Sanomat.\nLevinud kelmus saab alguse privaats\u00f5numist, milles Facebooki s\u00f5ber k\u00fcsib ohvri telefoninumbrit ja \u00fctleb, et tema ja ta ohver osalesid loosimises. Rahalise tasu saamiseks k\u00fcsitakse ohvrilt kontonumbrit ja pangaandmeid.\nTegelikkuses saadab s\u00f5numeid petis, kes on kaaperdanud ohvri s\u00f5bra Facebooki konto.\nPettur t\u00fchjendab ohvri pangakonto kohe p\u00e4rast pangakoodide saamist, hoiatab politsei.\nKannatanute rahaline kahju ulatub sadadest eurodest \u00fcle 10 000 euroni. Juhtumitel on \u00fchine joon see, et pettur on esmalt kaaperdanud ohvri Facebooki s\u00f5bra Facebooki konto ja saadab oma s\u00f5numi ohvrile s\u00f5bra nimel.\nKui teie s\u00f5ber k\u00fcsib sotsiaalteenuse s\u00f5numis teie pangaandmeid v\u00f5i paroole, v\u00f5tke s\u00f5braga \u00fchendust muul viisil ja r\u00e4\u00e4kige talle saadud s\u00f5numist. Ta ei pruugi sellest midagi teada. Samas saab sinu s\u00f5ber kontrollida, kas tema sotsiaalmeedia konto on kaaperdatud, annab politsei n\u00f5u.\nPolitsei m\u00e4rgib, et kui keegi soovib raha saata, pole tal pangatunnuseid vaja \u2013 piisab vaid kontonumbrist.\nPolitsei m\u00e4rgib, et kui sotsiaalmeedias, telefonis, e-kirjas v\u00f5i SMS-is k\u00fcsitakse pangaandmeid v\u00f5i paroole, on k\u00fcsija suure t\u00f5en\u00e4osusega pettur. Isegi kui s\u00f5numid tulevad teie s\u00f5bra nimelt, \u00e4rge andke talle oma andmeid.\nEriti on ohus vanemad inimesed. Kui olete s\u00f5numi saatjale andnud oma panga ID, teavitage panka sellest koheselt. Raha\u00fclekande saab kiiresti t\u00fchistada. Esitage asja kohta ka kuriteoteade.\nV\u00f5imudele laekunud teated sotsiaalmeedia kontode kaaperdamise kohta on viimastel kuudel mitmekordistunud. Nende abiga on suudetud toime panna ka rahapettusi.\nJuuni alguses r\u00e4\u00e4kis politsei P\u00f5hja-Savo naisest, kellelt konto kaaperdaja varastas 150 000 eurot.\nKui teie konto on kaaperdatud, talitage j\u00e4rgmiselt:\nRahunege. Paaniliselt s\u00f5numite kirjutamine v\u00f5ib raskendada asja uurimist. Hingake s\u00fcgavalt sisse ja rahunege maha.\nTeatage kuriteost politseile. Teavitage ka k\u00fcberturvakeskust (Kyberturvallisuuskeskus) nende veebisaidil oleva vormi kaudu.\nTeatage oma konto h\u00e4kkimisest sotsiaalmeedia ettev\u00f5ttele. Kontode taastamine v\u00f5ib aga v\u00f5tta kaua aega, isegi kuid. Facebooki juhised on siin.\nTakistage r\u00fcndajal teie teisi kontosid \u00fcle v\u00f5tmast. Muutke e-kirjade ja muude sotsiaalmeedia kontode paroolid kohe tugevate paroolide vastu. Paroolihalduri rakendus on siin suurep\u00e4rane abimees.\nLubage oma meili- ja sotsiaalmeedia kontode jaoks kaheastmeline autentimine.\nV\u00f5ite paluda oma s\u00f5pradel jagada teavet teie konto kaaperdamise kohta ja hoiatada teisi, et nad oleksid ettevaatlikud, kui teie konto kaudu \u00fcritatakse nendega \u00fchendust v\u00f5tta. Kui k\u00fcsite abi, \u00e4rge jagage oma paroole teistega, need on isiklikud.\nHoiatage teisi teie konto kaaperdamise eest.\nSamuti on ettev\u00f5tjatel ja ettev\u00f5tetel kohustus andmekaitse volinikule 72 tunni jooksul teada anda, kui klientide isikuandmetele juurdep\u00e4\u00e4suks on kasutatud sotsiaalmeedia kontot. Nende hulka kuuluvad nimi, s\u00fcnniaeg, aadress, telefoninumber, e-posti aadress v\u00f5i muu kordumatu tunnus.\nAllikas: andmeturbe ekspert Jarkko Laine"}
{"text":"Iluettev\u00f5tja Tiina Jylh\u00e4st sai onlyfansitar: abikaasa on pool aastat mind julgustanudHunt Kriimsilm \u2013 \u00fcheksa ametit, k\u00fcmnes n\u00e4lg. Nii v\u00f5iks iseloomustada ka soomlanna Tiina Jylh\u00e4t, kelle \u00e4rihaare on kaunis lai. Naine sai eestlastele tuttavamaks 2022. aasta kevadel, mil p\u00e4lvis \u00abKuuuurijas\u00bb t\u00e4helepanu seoses ilukliiniku pettusega. See aga naist ei peatanud ning n\u00fc\u00fcd on ta leidnud tee menukasse t\u00e4iskasvanutele suunatud meelelahutusportaali OnlyFans.\n\u00a0Elu24 kirjutas eelmise aasta maikuus eestlannast Kadrist, kes oli langenud Tallinnas tegutseva\u00a0ilukliiniku l\u00e4bi pettuse ohvriks. See\u00a0oli The Look nimeline\u00a0kliinik,\u00a0mille\u00a0omanik\u00a0on soomlanna Tiina Jylh\u00e4. N\u00fc\u00fcd on Jylh\u00e4 oma elatusallikaid aga laiendanud ning\u00a0liitunud maailmakuulsa, t\u00e4iskasvanutele suunatud portaaliga OnlyFans.\nSoome uudisteportaal MTV Uutiset\u00a0annab teada, et iluettev\u00f5tja Tiina Jylh\u00e4 on liitunud OnlyFansiga. Naise puhul pole see aga esimene kord, kui ta pakub sensuaalset sisu. Soomes on Jylh\u00e4 poseerinud Playboyle, ajakirjale Hymy ning astunud \u00fcles modellina pornoajakirjas Hustler. Lisaks on v\u00e4rvikas daam l\u00f6\u00f6nud kaasa Hustleri suhtekorraldusjuhina.\n\u00abMind on \u00fcllatanud, kui palju inimesi sellest huvitatud on,\u00bb kommenteeris Tiina Soome v\u00e4ljaandele.\nTiina Jylh\u00e4 sisu saab n\u00e4ha veidi alla 28 euro eest kuus ning oma OnlyFansi profiili kirjelduses iseloomustab ta ennast j\u00e4rgmiselt: \u00abN\u00e4en v\u00e4lja nagu 28-aastane, tunnen end 20-aastasena ja k\u00e4itun nagu 12-aastane.\u00bb\u00a0Need numbrid annavad kokku liites k\u00e4tte Jylh\u00e4 tegeliku vanuse \u2013 60.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Tina Jylha\u0308 (@tinajylha)\n\n\nLisaks tunnistab Jylh\u00e4, et tema abikaasa Tapani \u00abTape\u00bb Valkonen julgustas teda OnlyFansiga liituma viimased pool aastat. Naine tunnistab, et tema profiili vastu on k\u00fcll suur huvi, ent oma t\u00e4pset tellijate arvu ei ole ta praegu kindlaks teinud.\n\u00abV\u00f5ib-olla on see suve ja p\u00e4ikese s\u00fc\u00fc, et ma l\u00f5puks OnlyFansi\u00a0valmis sain,\u00bb pihib Tiina meediale."}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juEesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad:\nPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus.\n\nValitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse, digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\n\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest.\n\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\n\nSamas on Eesit ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus.\n\nVaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\n\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.\n\nEesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme: eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse - nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\n\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\n\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\n\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\n\nKalev Annom,\nV\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\n\nPiret Eesmaa,\nHiiu Lehe peatoimetaja\n\nSiiri Erala,\nP\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\n\nErik Gamzejev,\nP\u00f5hjaranniku peatoimetaja\n\nAnna Gud\u00f5m,\nVestnik Tartu peatoimetaja\n\nSirli Homuha,\nL\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\n\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi,\nPostimehe peatoimetaja\n\nTiit L\u00e4\u00e4ne,\nVooremaa peatoimetaja\n\nMeelis Mandel,\n\u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\n\nSergei Metlev,\nRus.Postimees peatoimetaja\nAndrei Mokijevski,\nMK-Estonia peatoimetaja\n\nMerili Nikkolo,\nEesti Ekspressi peatoimetaja\n\nUrmas Paidre,\nL\u00f5unaLehe peatoimetaja\n\nRannar Raba,\nTartu Postimehe peatoimetaja\n\nVeli Valentin Rajasaar,\nAccelerista peatoimetaja\n\nHeiki Raudla,\n\u00d5petajate Lehe peatoimetaja\n\nLiina Raudvassar,\nEesti Kiriku peatoimetaja\n\nKaire Reiljan,\nL\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja\n\nTiit Reinberg,\nJ\u00e4rva Teataja peatoimetaja\n\nHindrek Riikoja,\nMaalehe peatoimetaja\n\u00dclo Russak,\nHarju Elu peatoimetaja\n\nEva Samolberg-Palmi,\nVirumaa Teataja peatoimetaja\n\nAndres Sepp,\nSaarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\n\nAndrei Shumakov,\nvenekeelse Delfi peatoimetaja\n\nUrmo Soonvald,\nEesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\n\nMartin \u0160mutov,\n\u00d5htulehe peatoimetaja\n\n\u00dclle Tamm,\nS\u00f5numitooja peatoimetaja\n\nT\u00f5nis T\u00f5nisson,\nRaplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\n\nPolina Volkova,\nDelov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\n\nHans V\u00e4re,\nSakala peatoimetaja"}
{"text":"Maksut\u00f5usu asemel peaks riik v\u00e4\u00e4rtustama kodumaist vaba ajakirjandustPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ning riigiv\u00f5imu vastutus ja l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatul hinnat\u00f5usul. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamik.Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu viie protsendi pealt \u00fcheksa protsendi peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes saja ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on selle nelja miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjanduse digip\u00f6\u00f6rdesse kui ka rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - kogu Euroopas. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest.\u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolavad Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus.Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava Covidi-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka nullprotsendiline k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need viis protsenti ja \u00fcheksa protsenti; peale selle lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka nullprotsendilist m\u00e4\u00e4ra ning nulli ja viie protsendi vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest.Praeguseks on osa ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iirimaa, Belgia ja Taani - kehtestanud nullprotsendilise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike null- kuni viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele, s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse - nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ja Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse, veel enne kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.Kas postkastid j\u00e4\u00e4vad tulevikus t\u00fchjaks? Sellist k\u00fcsimust paneb k\u00fcsima valitsuse otsus maksustada k\u00f5rgema k\u00e4ibemaksuga ajalehti. Esimese t\u00f5sise l\u00f6\u00f6gi said paberlehed, kui riigiettev\u00f5te Eesti Post peaaegu kahekordistas ajalehtede k\u00e4ttetoimetamise tasu. See t\u00f5i endaga kaasa paberlehtedest t\u00fchjad postkastid esmasp\u00e4eviti. N\u00fc\u00fcd on ohus umbes sadakonna Eesti ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koht ja v\u00f5ib-olla ei ilmu paberlehed edaspidi ka laup\u00e4eviti!?Kadi Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja;Piret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja;Siiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja;Erik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja;Anna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja;Sirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja;Priit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja;Tiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja;Meelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja;Sergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja;Andrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja;Hans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja;Polina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja;T\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja;\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja;Martin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja;Urmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja;Andrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja;Merili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja;Urmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja;Rannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja;Veli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja;Heiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja;Liina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja;Kaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja;Tiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja;Hindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja;\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja;Eva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja;Andres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega.Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal tegutsevad nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult: oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamik.Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha praegusest 850st \u2212 see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2212 eriti sellele lugejale, kelle side juba praegu riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse, digip\u00f6\u00f6rdesse kui ka rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2212 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses.Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2212 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, mitu korda suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti.Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsedEEestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d.Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi, mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjesid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVIDi pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2212 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmiseEvalitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra. Direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2212 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest.Praeguseks on osa ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2212 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2212 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2212 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.esti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest: me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti: millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed.Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti eri kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\"Eesti ajakirjandus on Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust.\"KAJA KALLASE VALITSUSE MAKSUREFORM KASVATAB PROPAGANDA JA V\u00c4LISKANALITE M\u00d5JUPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Kalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja Piret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja Siiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja Erik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja Anna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja Sirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja Priit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja Tiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja Meelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja Sergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja Andrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja Merili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja Urmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja Rannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja Veli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja Heiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja Liina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja Kaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja Tiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja Hindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja \u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja Eva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja Andres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt Andrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja Martin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja \u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja T\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja Polina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetajaValitsusliit peab plaani t\u00f5sta eelarveaukude lappimiseks muu hulgas meediaettev\u00f5tete k\u00e4ibemaksu. KONSTANTIN SEDNEV LK 2"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega.\nEbav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal tegutsevad nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4lja voolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatul hinnat\u00f5usul.\n\u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval enamik v\u00e4ljaandeid. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5 protsendi pealt 9 protsendi peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha praegusest 850st - see on selle 4 miljoni euro hind.\nErinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjanduse digip\u00f6\u00f6rdesse kui ka rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti.\nSenise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, mitu korda suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\nSamas on Eesti ajakirjandus riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d.\n\nMe ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus.\nVaba ja hakkama saav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\n\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava Covid-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0-protsendiline k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5-protsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5 ja 9 protsenti; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0-protsendilist m\u00e4\u00e4ra ning 0 ja 5 protsendi vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest.\nN\u00fc\u00fcdseks on rida ELi ja ka sinna mitte kuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud 0-protsendilise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0- kuni 5-protsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra; p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest.\n\nKui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest: me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse - nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti eri kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tte elu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\nKALEV ANNOM,\nV\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja\nPIRET EESMAA,\nHiiu Lehe peatoimetaja\nSIIRI ERALA,\nP\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja\nERIK GAMZEJEV,\nP\u00f5hjaranniku peatoimetaja\nANNA GUD\u00d5M,\nVestnik Tartu peatoimetaja\nSIRLI HOMUHA,\nL\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja\nPRIIT H\u00d5BEM\u00c4GI,\nPostimehe peatoimetaja\nTIIT L\u00c4\u00c4NE,\nVooremaa peatoimetaja\nMEELIS MANDEL,\n\u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja\nSERGEI METLEV,\nRus.Postimees peatoimetaja\nANDREI MOKIJEVSKI,\nMK-Estonia peatoimetaja\nMERILI NIKKOLO,\nEesti Ekspressi peatoimetaja\nURMAS PAIDRE,\nL\u00f5unalehe peatoimetaja\nRANNAR RABA,\nTartu Postimehe peatoimetaja\nVELI VALENTIN RAJASAAR,\nAccelerista peatoimetaja\nHEIKI RAUDLA,\n\u00d5petajate Lehe peatoimetaja\nLIINA RAUDVASSAR,\nEesti Kiriku peatoimetaja\nKAIRE REILJAN,\nL\u00e4\u00e4ne Elu peatoimetaja\nTIIT REINBERG,\nJ\u00e4rva Teataja peatoimetaja\nHINDREK RIIKOJA,\nMaalehe peatoimetaja\n\u00dcLO RUSSAK,\nHarju Elu peatoimetaja\nEVA SAMOLBERG-PALMI,\nVirumaa Teataja peatoimetaja\nANDRES SEPP,\nSaarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt\nANDREI \u0160UMAKOV,\nvenekeelse Delfi peatoimetaja\nURMO SOONVALD,\nEesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja\nMARTIN \u0160MUTOV,\n\u00d5htulehe peatoimetaja\n\u00dcLLE TAMM,\nS\u00f5numitooja peatoimetaja\nT\u00d5NIS T\u00d5NISSON,\nRaplamaa S\u00f5numite peatoimetaja\nPOLINA VOLKOVA,\nDelov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja\nHANS V\u00c4RE,\nSakala peatoimetaja"}
{"text":"K\u00e4ibemaksut\u00f5us rapib k\u00f5ige rohkem tugevat ajakirjandust\u201eAjakirjanduse mitmekesisus v\u00e4heneb, turg konsolideerub \u2013 need on kriitilised v\u00f5tmekohad,\u201c s\u00f5nab Eesti meedialiidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt.\nEestis t\u00f5stetakse ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu praeguselt 5%-lt 9%-le. Sellega triivib Eesti Euroopa Liidu tippu. EL-is v\u00f5tab ajakirjanduselt rohkem maksu ainult Island, Soome, Slovakkia, T\u0161ehhi ja Austria.\nEesti meedialiidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt m\u00e4rgib, et ajakirjanduse v\u00e4ljaandjad teenisid 2022. aastal kokku pool miljonit eurot kahjumit, sh olid kahjumis ka kohalikud maakonnav\u00e4ljaanded. K\u00e4ibemaksu m\u00f5ju on praeguseid mahte arvestades nelja miljoni euro kandis, seega v\u00f5ib ennustada 9% k\u00e4ibemaksu korral 4,5 miljonit eurot kahjumit.\n\u201eKannatavad k\u00f5ik, aga rohkem regionaalne ajakirjandus, sest nende taluvuspiir on madalam. Mitmekesisus v\u00e4heneb, turg konsolideerub \u2013 need on ajakirjandusvabaduse seisukohast kriitilised v\u00f5tmekohad. Paradoksaalselt m\u00f5jutab see enim tugevat ajakirjandust, mille olulisim m\u00f5\u00f5de on tasuliste tellimuste osakaal. Reklaamituludelt oleme alati maksnud n-\u00f6 tavap\u00e4rast [20%] k\u00e4ibemaksu, see t\u00f5useb n\u00fc\u00fcd siis 22%-le,\u201c \u00fctleb Viirmaa-Treifeldt.\nMeedialiidu arvutuste kohaselt on neli miljonit eurot saja ajakirjaniku palk. Eestis t\u00f6\u00f6tab 850 ajakirjanikku ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk t\u00f6\u00f6kohti v\u00f5ib l\u00f6\u00f6gi alla sattuda. \u201eKes saavad, k\u00e4rbivad investeeringuid, kes ei saa, k\u00e4rbivad t\u00f6\u00f6kohti,\u201c s\u00f5nab Viirmaa-Treifeldt. \u201eK\u00f5ige rohkem \u0161okeerib see, kuidas viib seda ilma l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteta \u00fchepoolselt ellu seesama valituserakond, kes aasta tagasi 5% m\u00e4\u00e4ra lauale t\u00f5i, et toetada julgeolekuolukorrast ja eba\u00f5iglasest konkurentsist tulenevat seisu.\u201c\nEestis t\u00f6\u00f6tab 850 ajakirjanikku ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk t\u00f6\u00f6kohti v\u00f5ib l\u00f6\u00f6gi alla sattuda.\nMeedialiidu tegevdirektor toob esile, et aastaga on kahekordistunud paberikulud, tuntavalt kasvanud kojukandekulud, t\u00f5usnud palgad ja k\u00f5ige selle juures pole kohalikud reklaamitulud eurogi v\u00f5rra suurenenud. \u201eEestis puudub info v\u00e4lismaiste digihiidude k\u00e4ivete kohta, l\u00e4hiriikide osakaale v\u00f5rreldes v\u00f5ib v\u00e4ita, et samal ajal t\u00f5usid platvormide k\u00e4ibed Eestis 80 miljoni euro v\u00f5rra. Ehk pisut v\u00e4hem kui Eesti reklaamiturg kokku. Ja seda makse Eestis maksmata.\u201c\nLihtne lahendus oleks ajakirjandusliku sisu eest veelgi k\u00f5rgemat hinda k\u00fcsida ja seel\u00e4bi rahakaotus tasa teha. Viirmaa-Treifeldt nendib, et tarbijate hinnatundlikkust katsetavad kindlasti k\u00f5ik meediamajad, kuid valul\u00e4vi on kasvavate hindade kontekstis madal.\nViirmaa-Treifeldt m\u00f6\u00f6nab, et suhtlust ei ole valitsusega sel teemal olnud. Ta \u00fctleb, et ainus kutse, mis saadi, oli kohtumine rahanduskomisjoni kahe koalitsioonipoolse esindajaga. Kohtumisel keskenduti rohkem tehnilisele probleemile, mis hiljem leidis lahenduse \u2013 ajakirjandus on \u00fcks neid gruppe, millele v\u00f5ib kehtestada erik\u00e4ibemaksu.\nKohtutud on m\u00f5ne riigikogu liikmega omal initsiatiivil. Lisaks v\u00f5eti \u00fchendust ka rahandusministriga. Kultuuriminister leidis aja meedialiiduga kohtumiseks veel juunis enne jaanip\u00e4eva, kuid Viirmaa-Treifeldtile on j\u00e4\u00e4nud mulje, et ajakirjanduse maksustamispoliitikast on Purga k\u00f5rvale j\u00e4etud.\n\u201eMeile esitatud argumendid olid, et keegi ei soovinud ajakirjandust maksustada, k\u00f5ik saavad aru ajakirjanduse keerulisest seisust, aga seda tulevat teha tehnilistel p\u00f5hjustel \u2013 et vabastada \u00fcks soodusm\u00e4\u00e4r hotellidele uue soodusm\u00e4\u00e4ra kehtestamiseks. Muud varianti lihtsalt polevat,\u201c r\u00e4\u00e4gib Viirmaa-Treifeldt. \u201eKui me siis t\u00f5estasime valitsusele, et on k\u00fcll \u2013 k\u00e4ibemaksudirektiiv lubab lisaks kahele soodusm\u00e4\u00e4rale, mis peavad j\u00e4\u00e4ma 5% [kaasaarvatud] ja hariliku m\u00e4\u00e4ra vahel, teha ka spetsiifiliselt ajakirjandusele ja m\u00f5nele erivaldkonnale ka nn superv\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra, mis on alla 5%, n\u00e4iteks 4,99%, siis muutus peaministri ja rahandusministri retoorika \u2013 ja hakati r\u00e4\u00e4kima k\u00fcll solidaarsusest ja kannatamisest,\u201c lisas ta. Ajakirjandusjuhtidele j\u00e4i sellest hetkest mulje, et kui hoolimata tehniliselt teostatavate alternatiivide olemasolust tahetakse kahjumlikule \u00e4rile kehtestada maksut\u00f5usu, siis on asi peaministri erakonna jaoks printsipiaalne.\nRahandusminister Mart V\u00f5rklaev n\u00e4eb 2025. aastal t\u00f5usvat maksum\u00e4\u00e4ra \u00f5igluse s\u00fcmbolina. \u201eSee ei t\u00e4henda, et me ei hindaks vaba ajakirjandust ja meedia olulisust. Hindame endiselt ja k\u00f5rgelt. Aga maksum\u00e4\u00e4ra langetamine olukorras, kus see k\u00f5ikidel teistel t\u00f5useb, ei oleks \u00f5iglane. T\u00e4nastes oludes on vajalik meie k\u00f5igi solidaarne panus,\u201c s\u00f5nab V\u00f5rklaev ja lisab, et ajakirjanduse k\u00e4ibemaks t\u00f5useb tasemele, kus see oli eelmise aasta augustini.\n\u201e2022. aasta augustis kehtestatud 5% k\u00e4ibemaks ei j\u00f5udnud l\u00f5pptarbijani. Eesm\u00e4rk oli suurendada professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust. Ajalehtede hinnad v\u00f5rreldes 2022. aasta 1. juuli ja 2023. aasta maikuuga on aga t\u00f5usnud 10,25%,\u201c \u00fctleb V\u00f5rklaev.\nV\u00f5rklaev toob esile mullused andmed, mille p\u00f5hjal kasvas kirjastamise tegevusalal (kuhu alla kuulub ka ajalehtede ja ajakirjade v\u00e4lja andmine) k\u00e4ive m\u00f6\u00f6dunud aastal 7%, mis \u00fcletab kriisieelset taset. Eesti meediaettev\u00f5tete liidu andmetel suurenes ajakirjandusv\u00e4ljaannete k\u00e4ive mullu 11,6%, sealjuures \u00fcletas kriisieelset (2019. aasta) taset.\nV\u00f5rklaev nendib, et sektori kasumite kohta neil andmeid veel pole. Talle teadaolevalt on meediamajasid, kelle k\u00e4ive on langenud ja kes tegutsevad kahjumis, aga on ka neid, kellel on 2022. aasta olnud hea. Seega on tema s\u00f5nul ilmselt ka m\u00f5ju meediamajadele ja nende v\u00f5imalikud kulude kasvuga seotud tegevused erinevad.\nIga euro on arvel\nTartu \u00fclikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessori Ragne K\u00f5uts-Klemmile teadaolevalt ei ole maksut\u00f5stjad Tartu \u00fclikooliga konsulteerinud. \u201eKui on konsulteeritud m\u00f5ne teadlasega Tartu \u00fclikoolist, siis see ei laiene automaatselt Tartu \u00fclikooli ametlikuks seisukohaks,\u201c \u00fctleb Klemm.\nKlemmi hinnangul on v\u00e4ikesel turul toimetades iga euro arvel. Ta m\u00e4rgib, et ajakirjanduses on nii palga- kui ka digitaliseerimissurve ja m\u00f5lemad n\u00f5uavad raha.\nKlemm toob esile, et kasumi v\u00e4henemine toob Eesti ajakirjandusele kaasa t\u00f5sised mured. \u201eMeediaettev\u00f5tte suuremad kulud ja v\u00e4iksemad tulud toovad pikemas perspektiivis kaasa ajakirjanikele halvemad t\u00f6\u00f6tingimused. Sellest tingituna lahkuvad ajakirjandusest v\u00f5imekamad ja paremad. Odava t\u00f6\u00f6j\u00f5uga kaasneb ajakirjanduse suurem korruptsioonirisk ja sisu kvaliteedi langus,\u201c nendib Klemm.\nTa lisab, et ajakirjandus\u00f5ppe jaoks t\u00e4hendab see seda, et omavaheline ebak\u00f5la tekib ajakirjandushariduse ideaalide ja ajakirjandust\u00f6\u00f6 tegelikkuse vahel. Kaudselt t\u00e4hendab see seda, et \u00fclikool \u00f5petab liiga k\u00f5rgelt haritud t\u00f6\u00f6tajaid sektorile, mis seda haritust ei hinda.\nK\u00f5uts-Klemmi s\u00f5nul pole T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituudil esialgu kavas ajakirjanike t\u00f6\u00f6kohtade kahanemise prognoosist l\u00e4htudes \u00f5ppekohtade arvu v\u00e4hendada. T\u00e4navuseks vastuv\u00f5tuks on kohtade arv juba kinnitatud."}
{"text":"JUHTKIRI | Isamaast saagu m\u00f5istlike konservatiivide h\u00e4\u00e4l\u201eMinu kurss on \u00f5ige\u201c ja \u201ePeame saama konservatiivi esmaseks valikuks\u201c. Umbes nii v\u00f5ib v\u00f5tta kokku n\u00e4dalavahetusel tagasi valitud EKRE esimehe Martin Helme ja Isamaa juhiks saanud Urmas Reinsalu s\u00f5numite tuuma. Taustaks m\u00f5lemal hoiatus vasakliberaalide eest.\nHelme \u201e\u00f5ige\u201c kurss tagab tema erakonnale praegu k\u00fcsitlustes teise ja m\u00f5nikord koguni esimese populaarsusreitingu. EKRE on end osanud v\u00e4lja m\u00e4ngida peamise opositsioonij\u00f5una, kes esitab valitsusele k\u00f5ige teravamaid k\u00fcsimusi. Paraku l\u00e4heb ka nende asjakohane kriitika paljuski t\u00fchja, sest teravus kipub varjutama nii fakte kui ka argumentide sisu.\nEesti konservatiivne valija on paljuski sundvisete ette j\u00e4\u00e4nud. Reinsalu juhitud Isamaal on v\u00f5imalik viga parandada.\nOtse \u00f6eldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud valijad lihtsalt kardavad neid. Ega s\u00f5imlemise saatel m\u00f6\u00f6dunud valitsuskogemus siin midagi paremaks muuda. Aga jah, oma populaarsuspunktid saavad nad praegu k\u00e4tte.\nIsamaaga on keerulisem. Kui Helir-Valdor Seedri juhtimisel v\u00f5eti j\u00e4rsult senisest kapseldunum hoiak, tekkis paljudel Isamaa toetajatel k\u00fcsimus, et kui juba selliseid seisukohti pooldada, siis miks mitte anda h\u00e4\u00e4l EKRE-le ja tema n-\u00f6 light-versiooni poleks vajagi. Kui Isamaa hakkas pensionisammast lammutama, muretsesid omakorda need, kellele oli varem s\u00fcmpatiseerinud range rahanduspoliitika. Ja kui v\u00e4lja visati partei kurssi kritiseerinud Parempoolsed, oli t\u00f5siselt p\u00f5hjust karta demokraatia defitsiiti partei ridades. Ent t\u00f5esti, valimisk\u00fcnnisest on kindlalt \u00fcle nemadki.\nIsamaa vastutus ja ambitsioonid peaksid aga olema ni\u0161ipartei omadest laiemad. Eesti konservatiivne valija on paljuski sundvisete ette j\u00e4\u00e4nud. EKRE m\u00f5jub pigem reaktsioonilisena ja Isamaa pehmelt \u00f6eldes mitteambitsioonikana. Koalitsioonik\u00f5nelustel m\u00f5ne \u00fcksiku lubaduse v\u00e4ljapressimine ja nui neljaks elluviimine ei ole need sambad, millele alalhoidlik valija tahaks Eesti tuleviku ehitamise usaldada.\nV\u00f5ib \u00f6elda, et p\u00e4ris keskmist konservatiivset m\u00f5tteviisi vahepeal keegi ei edendanudki. Ent \u00f5nneks pole Eestis kaheparteis\u00fcsteemi, mis kipub viima selleni, et viimaks tehaksegi poliitikat ainult \u00e4\u00e4rmuslikumate valijate nimel. Eestis v\u00f5iks k\u00e4ia heitlus ennek\u00f5ike tasakaaluka keskp\u00f5randa p\u00e4rast ja sealt on m\u00f5istlike konservatiivide h\u00e4\u00e4l seni puudunud. Urmas Reinsalul on Isamaa juhina v\u00f5imalik see t\u00fchik t\u00e4ita."}
{"text":"Ants Frosch peretoetuste k\u00e4rpimisest: V\u00f5tteid, mida Iisraeli salaluure kasutas vaenlaste peal, kasutab Kaja Kallase valitsus oma rahva pealPeretoetuste k\u00e4rpimise tagaj\u00e4rgedest k\u00f5ige hullem on \u00f5iguskindluse kadumine, \u00fctles Eesti v\u00e4lisluure rajaja ja Riigikogu liige Ants Frosch t\u00e4na parlamendis toimunud peretoetuste k\u00e4rpimise arutelul.\nFrosch \u00fctles Riigikogu k\u00f5nepuldis, et talle tuletas t\u00e4nane arutelu meelde 1992. aastal loetud raamat \u201cBy Way Of Deception\u201d (eesti k\u00a0 \u201cPettuse teel\u201d), mis oli avameelne ja karm sisevaade Iisraeli salaluure Mossadi tegevusse.\n\u201ePraegu ma n\u00e4en, et samu, k\u00f5ige karmimaid, k\u00f5ige j\u00e4lgimaid v\u00f5tteid kasutatakse tegelikult oma rahva peal. Neid kasutatakse justkui vaenlaste peal. See on t\u00e4iesti amoraalne,\u201c \u00fctles Frosch.\nPeretoetuste k\u00e4rpimise tagaj\u00e4rgedest k\u00f5ige hullem on Froschi s\u00f5nul \u00f5iguskindluse kadumine.\n\u201e\u00d5iguse eesm\u00e4rk on luua stabiilsust ja regulaarsust \u00fchiskonnas ja tagada k\u00f5igile inimestele tuleviku prognoositavus. Mis tulevikku saab prognoosida \u00fcks paljulapseline pere, kui viis kuud tagasi talle \u00fche k\u00e4ega antakse ja n\u00fc\u00fcd teise k\u00e4ega v\u00f5etakse? Inimesed peavad saama avalikult v\u00f5imult selle kindluse, et \u00f5iguslikult loodud suhted ei saaks kahjustada selliselt ja sellisel viisil, mida tavainimene ei saa ette n\u00e4ha. Kes oleks v\u00f5inud veel m\u00e4rtsis, enne valimisi n\u00e4ha ette sellise seaduseeln\u00f5u menetlemist Riigikogus? Mitte keegi,\u201c \u00fctles Frosch.\n\u201eK\u00f5ige hullem on see, et see seaduseeln\u00f5u l\u00f5hub mitte ainult Eesti lasterikaste perede tuleviku, see l\u00f5hub nende \u00f5igusp\u00e4rase ootuse, see l\u00f5hub \u00f5iguskindluse ja see on oma m\u00f5ttelt p\u00f5hiseadusevastane. Selle seadusega l\u00f5hestatakse Eesti rahvast ja l\u00f5hutakse Eesti riiki.\u201c"}
{"text":"Miks takistab valitsus v\u00f5itlust Vene propagandaga?Peatoimetajate p\u00f6\u00f6rdumine: maksut\u00f5us oleks praeguses Euroopas pretsedendituPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ning riigiv\u00f5imu vastutus ja l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendite r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamik.Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850-st - see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse ja digip\u00f6\u00f6rdesse kui ka rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Missiooniettev\u00f5tlusAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaamim\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest.\u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL-i liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ning seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid ega tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus.Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Alternatiive oleksEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ning teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammud \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL-i ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra. P\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest. Me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.V\u00f5itlus meediaruumi p\u00e4rastMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame, mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed.Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole. 1 Allkirjad - 30 v\u00e4ljaande peatoimetajad\"EL-i k\u00e4ibemaksudirektiiv lubab ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra.\"Illustratsioon: EPLMeedialiit"}
{"text":"Juhtkiri: Isamaast saagu m\u00f5istlike konservatiivide h\u00e4\u00e4lJUHTKIRI\u201eMinu kurss on \u00f5ige\u201c ja \u201ePeame saama konservatiivi esmaseks valikuks\u201c. Umbes nii v\u00f5ib v\u00f5tta kokku n\u00e4dalavahetusel tagasi valitud EKRE esimehe Martin Helme ja Isamaa juhiks saanud Urmas Reinsalu s\u00f5numite tuuma. Taustaks m\u00f5lemal hoiatus vasakliberaalide eest.Helme \u201e\u00f5ige\u201c kurss tagab tema erakonnale praegu k\u00fcsitlustes teise ja m\u00f5nikord koguni esimese populaarsusreitingu. EKRE on end osanud v\u00e4lja m\u00e4ngida peamise opositsioonij\u00f5una, kes esitab valitsusele k\u00f5ige teravamaid k\u00fcsimusi. Paraku l\u00e4heb ka nende asjakohane kriitika paljuski t\u00fchja, sest teravus kipub varjutama nii fakte kui ka argumentide sisu.Otse \u00f6eldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud valijad lihtsalt kardavad neid. Ega s\u00f5imlemise saatel m\u00f6\u00f6dunud valitsuskogemus siin midagi paremaks muuda. Aga jah, oma populaarsuspunktid saavad nad praegu k\u00e4tte.Isamaaga on keerulisem. Kui Helir-Valdor Seedri juhtimisel v\u00f5eti j\u00e4rsult senisest kapseldunum hoiak, tekkis paljudel Isamaa toetajatel k\u00fcsimus, et kui juba selliseid seisukohti pooldada, siis miks mitte anda h\u00e4\u00e4l EKRE-le ja tema n-\u00f6 light-versiooni poleks vajagi. Kui Isamaa hakkas pensionisammast lammutama, muretsesid omakorda need, kellele oli varem s\u00fcmpatiseerinud range rahanduspoliitika. Ja kui v\u00e4lja visati partei kurssi kritiseerinud Parempoolsed, oli t\u00f5siselt p\u00f5hjust karta demokraatia defitsiiti partei ridades. Ent t\u00f5esti, valimisk\u00fcnnisest on kindlalt \u00fcle nemadki.Isamaa vastutus ja ambitsioonid peaksid aga olema ni\u0161ipartei omadest laiemad. Eesti konservatiivne valija on paljuski sundvisete ette j\u00e4\u00e4nud. EKRE m\u00f5jub pigem reaktsioonilisena ja Isamaa pehmelt \u00f6eldes mitteambitsioonikana. Koalitsioonik\u00f5nelustel m\u00f5ne \u00fcksiku lubaduse v\u00e4ljapressimine ja nui neljaks elluviimine ei ole need sambad, millele alalhoidlik valija tahaks Eesti tuleviku ehitamise usaldada.V\u00f5ib \u00f6elda, et p\u00e4ris keskmist konservatiivset m\u00f5tteviisi vahepeal keegi ei edendanudki. Ent \u00f5nneks pole Eestis kaheparteis\u00fcsteemi, mis kipub viima selleni, et viimaks tehaksegi poliitikat ainult \u00e4\u00e4rmuslikumate valijate nimel. Eestis v\u00f5iks k\u00e4ia heitlus ennek\u00f5ike tasakaaluka keskp\u00f5randa p\u00e4rast ja sealt on m\u00f5istlike konservatiivide h\u00e4\u00e4l seni puudunud. Urmas Reinsalul on Isamaa juhina v\u00f5imalik see t\u00fchik t\u00e4ita. 1EESTI P\u00c4EVALEHE SEISUKOHTEesti konservatiivne valija on paljuski sundvisete ette j\u00e4\u00e4nud. Reinsalu juhitud Isamaal on v\u00f5imalik viga parandada."}
{"text":"K\u00e4ibemaksut\u00f5us rapib k\u00f5ige rohkem tugevat ajakirjandust\u201eAjakirjanduse mitmekesisus v\u00e4heneb, turg konsolideerub,\u201c s\u00f5nab Eesti meedialiidu tegevdirektor.Eestis t\u00f5stetakse ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu praeguselt 5%-lt 9%-le. Sellega triivib Eesti Euroopa Liidu tippu. EL-is v\u00f5tab ajakirjanduselt rohkem maksu ainult Island, Soome, Slovakkia, T\u0161ehhi ja Austria.Eesti meedialiidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt m\u00e4rgib, et ajakirjanduse v\u00e4ljaandjad teenisid 2022. aastal kokku pool miljonit eurot kahjumit, sh olid kahjumis ka kohalikud maakonnav\u00e4ljaanded. K\u00e4ibemaksu m\u00f5ju on praeguseid mahte arvestades nelja miljoni euro kandis, seega v\u00f5ib ennustada 9% k\u00e4ibemaksu korral 4,5 miljonit eurot kahjumit.\u201eKannatavad k\u00f5ik, aga rohkem regionaalne ajakirjandus, sest nende taluvuspiir on madalam. Mitmekesisus v\u00e4heneb, turg konsolideerub - need on ajakirjandusvabaduse seisukohast kriitilised v\u00f5tmekohad. Paradoksaalselt m\u00f5jutab see enim tugevat ajakirjandust, mille olulisim m\u00f5\u00f5de on tasuliste tellimuste osakaal. Reklaamituludelt oleme alati maksnud n-\u00f6 tavap\u00e4rast [20%] k\u00e4ibemaksu, see t\u00f5useb n\u00fc\u00fcd siis 22%-le,\u201c \u00fctleb Viirmaa-Treifeldt.Saja ajakirjaniku palkMeedialiidu arvutuste kohaselt on neli miljonit eurot saja ajakirjaniku palk. Eestis t\u00f6\u00f6tab 850 ajakirjanikku ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk t\u00f6\u00f6kohti v\u00f5ib l\u00f6\u00f6gi alla sattuda. \u201eKes saavad, k\u00e4rbivad investeeringuid, kes ei saa, k\u00e4rbivad t\u00f6\u00f6kohti,\u201c s\u00f5nab Viirmaa-Treifeldt. \u201eK\u00f5ige rohkem \u0161okeerib see, kuidas viib seda ilma l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteta \u00fchepoolselt ellu seesama valituserakond, kes aasta tagasi 5% m\u00e4\u00e4ra lauale t\u00f5i, et toetada julgeolekuolukorrast ja eba\u00f5iglasest konkurentsist tulenevat seisu.\u201cMeedialiidu tegevdirektor toob esile, et aastaga on kahekordistunud paberikulud, tuntavalt kasvanud kojukandekulud, t\u00f5usnud palgad ja k\u00f5ige selle juures pole kohalikud reklaamitulud eurogi v\u00f5rra suurenenud. \u201eEestis puudub info v\u00e4lismaiste digihiidude k\u00e4ivete kohta, l\u00e4hiriikide osakaale v\u00f5rreldes v\u00f5ib v\u00e4ita, et samal ajal t\u00f5usid platvormide k\u00e4ibed Eestis 80 miljoni euro v\u00f5rra. Ehk pisut v\u00e4hem kui Eesti reklaamiturg kokku. Ja seda makse Eestis maksmata.\u201cLihtne lahendus oleks ajakirjandusliku sisu eest veelgi k\u00f5rgemat hinda k\u00fcsida ja seel\u00e4bi rahakaotus tasa teha. Viirmaa-Treifeldt nendib, et tarbijate hinnatundlikkust katsetavad kindlasti k\u00f5ik meediamajad, kuid valul\u00e4vi on kasvavate hindade kontekstis madal.Viirmaa-Treifeldt m\u00f6\u00f6nab, et suhtlust ei ole valitsusega sel teemal olnud. Ta \u00fctleb, et ainus kutse, mis saadi, oli kohtumine rahanduskomisjoni kahe koalitsioonipoolse esindajaga. Kohtumisel keskenduti rohkem tehnilisele probleemile, mis hiljem leidis lahenduse - ajakirjandus on \u00fcks neid gruppe, millele v\u00f5ib kehtestada erik\u00e4ibemaksu.Purga j\u00e4eti k\u00f5rvale?Kohtutud on m\u00f5ne riigikogu liikmega omal initsiatiivil. Lisaks v\u00f5eti \u00fchendust ka rahandusministriga. Kultuuriminister leidis aja meedialiiduga kohtumiseks veel juunis enne jaanip\u00e4eva, kuid Viirmaa-Treifeldtile on j\u00e4\u00e4nud mulje, et ajakirjanduse maksustamispoliitikast on Purga k\u00f5rvale j\u00e4etud. \u201eMeile esitatud argumendid olid, et keegi ei soovinud ajakirjandust maksustada, k\u00f5ik saavad aru ajakirjanduse keerulisest seisust, aga seda tulevat teha tehnilistel p\u00f5hjustel - et vabastada \u00fcks soodusm\u00e4\u00e4r hotellidele uue soodusm\u00e4\u00e4ra kehtestamiseks. Muud varianti lihtsalt polevat,\u201c r\u00e4\u00e4gib Viirmaa-Treifeldt. \u201eKui me siis t\u00f5estasime valitsusele, et on k\u00fcll - k\u00e4ibemaksudirektiiv lubab lisaks kahele soodusm\u00e4\u00e4rale, mis peavad j\u00e4\u00e4ma 5% [kaasaarvatud] ja hariliku m\u00e4\u00e4ra vahel, teha ka spetsiifiliselt ajakirjandusele ja m\u00f5nele erivaldkonnale ka nn superv\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra, mis on alla 5%, n\u00e4iteks 4,99%, siis muutus peaministri ja rahandusministri retoorika - ja hakati r\u00e4\u00e4kima k\u00fcll solidaarsusest ja kannatamisest,\u201c lisas ta. Ajakirjandusjuhtidele j\u00e4i sellest hetkest mulje, et kui hoolimata tehniliselt teostatavate alternatiivide olemasolust tahetakse kahjumlikule \u00e4rile kehtestada maksut\u00f5usu, siis on asi peaministri erakonna jaoks printsipiaalne.V\u00f5rklaev: see poleks \u00f5iglaneRahandusminister Mart V\u00f5rklaev n\u00e4eb 2025. aastal t\u00f5usvat maksum\u00e4\u00e4ra \u00f5igluse s\u00fcmbolina. \u201eSee ei t\u00e4henda, et me ei hindaks vaba ajakirjandust ja meedia olulisust. Hindame endiselt ja k\u00f5rgelt. Aga maksum\u00e4\u00e4ra langetamine olukorras, kus see k\u00f5ikidel teistel t\u00f5useb, ei oleks \u00f5iglane. T\u00e4nastes oludes on vajalik meie k\u00f5igi solidaarne panus,\u201c s\u00f5nab V\u00f5rklaev ja lisab, et ajakirjanduse k\u00e4ibemaks t\u00f5useb tasemele, kus see oli eelmise aasta augustini.\u201e2022. aasta augustis kehtestatud 5% k\u00e4ibemaks ei j\u00f5udnud l\u00f5pptarbijani.Eesm\u00e4rk oli suurendada professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust. Ajalehtede hinnad v\u00f5rreldes 2022. aasta 1. juuli ja 2023. aasta maikuuga on aga t\u00f5usnud 10,25%,\u201c \u00fctleb V\u00f5rklaev.V\u00f5rklaev toob esile mullused andmed, mille p\u00f5hjal kasvas kirjastamise tegevusalal (kuhu alla kuulub ka ajalehtede ja ajakirjade v\u00e4lja andmine) k\u00e4ive m\u00f6\u00f6dunud aastal 7%, mis \u00fcletab kriisieelset taset. Eesti meediaettev\u00f5tete liidu andmetel suurenes ajakirjandusv\u00e4ljaannete k\u00e4ive mullu 11,6%, sealjuures \u00fcletas kriisieelset (2019. aasta) taset.V\u00f5rklaev nendib, et sektori kasumite kohta neil andmeid veel pole. Talle teadaolevalt on meediamajasid, kelle k\u00e4ive on langenud ja kes tegutsevad kahjumis, aga on ka neid, kellel on 2022. aasta olnud hea. Seega on tema s\u00f5nul ilmselt ka m\u00f5ju meediamajadele ja nende v\u00f5imalikud kulude kasvuga seotud tegevused erinevad. 1\"Eestis t\u00f6\u00f6tab 850 ajakirjanikku ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk t\u00f6\u00f6kohti v\u00f5ib l\u00f6\u00f6gi alla sattuda.\"PERSPEKTIIVIga euro on arvelTartu \u00fclikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessori Ragne K\u00f5uts-Klemmile teadaolevalt ei ole maksut\u00f5stjad Tartu \u00fclikooliga konsulteerinud. \u201eKui on konsulteeritud m\u00f5ne teadlasega Tartu \u00fclikoolist, siis see ei laiene automaatselt Tartu \u00fclikooli ametlikuks seisukohaks,\u201c \u00fctleb Klemm.Klemmi hinnangul on v\u00e4ikesel turul toimetades iga euro arvel. Ta m\u00e4rgib, et ajakirjanduses on nii palga- kui ka digitaliseerimissurve ja m\u00f5lemad n\u00f5uavad raha.Klemm toob esile, et kasumi v\u00e4henemine toob Eesti ajakirjandusele kaasa t\u00f5sised mured. \u201eMeediaettev\u00f5tte suuremad kulud ja v\u00e4iksemad tulud toovad pikemas perspektiivis kaasa ajakirjanikele halvemad t\u00f6\u00f6tingimused. Sellest tingituna lahkuvad ajakirjandusest v\u00f5imekamad ja paremad. Odava t\u00f6\u00f6j\u00f5uga kaasneb ajakirjanduse suurem korruptsioonirisk ja sisu kvaliteedi langus,\u201c nendib Klemm.Ta lisab, et ajakirjandus\u00f5ppe jaoks t\u00e4hendab see seda, et omavaheline ebak\u00f5la tekib ajakirjandushariduse ideaalide ja ajakirjandust\u00f6\u00f6 tegelikkuse vahel. Kaudselt t\u00e4hendab see seda, et \u00fclikool \u00f5petab liiga k\u00f5rgelt haritud t\u00f6\u00f6tajaid sektorile, mis seda haritust ei hinda.K\u00f5uts-Klemmi s\u00f5nul pole T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituudil esialgu kavas ajakirjanike t\u00f6\u00f6kohtade kahanemise prognoosist l\u00e4htudes \u00f5ppekohtade arvu v\u00e4hendada. T\u00e4navuseks vastuv\u00f5tuks on kohtade arv juba kinnitatud.Ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu t\u00f5usuga kaasnevad suuremad kulud ja v\u00e4iksemad tulud toovad pikemas perspektiivis ajakirjanikele kaasa halvemad t\u00f6\u00f6tingimused. Kollaa\u017eMartV\u00f5rklaevRagne m K\u00f5uts-Kle mHenry M\u00f6lder"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juJ\u00e4rva Teataja toob t\u00e4ies mahus \u00e4ra Eesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleeestiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajate avalduse, millel on alla kirjutanud 30 peatoimetajat.Poliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse kohta, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ning riigiv\u00f5imu vastutus ja l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Majandusaasta viimati k\u00e4ttesaadavate aruannete p\u00f5hjal on nii suuremad, \u00fcleeestilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4lja voolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatul hinnat\u00f5usul. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval enamik. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu viie protsendi pealt \u00fcheksa protsendi peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes saja ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha 850st - see on selle nelja miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjanduse digip\u00f6\u00f6rdesse kui ka rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - kogu Euroopas. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus oli 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolavad Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud kogu Eesti iseseisvuse aja ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i majanduse hetkeseisust.Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava koroonapandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka nullprotsendine k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need viis protsenti ja \u00fcheksa protsenti; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka nullprotsendilist m\u00e4\u00e4ra ning nulli ja viie protsendi vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest.Praeguseks on osa ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud nullprotsendilise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike nullikuni viieprotsendise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas \u00fchesugused.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele, s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse - nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teisalt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ja Ida-Virumaa sotsiaalsed ja majanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse, veel enne kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\"VEIKO VESKIM\u00c4EVerstoni juht\"\"P\u00f5hjamaades on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hised hanked taristu valdkonnas saanud juba normiks. Ka Eesti riik peab minema v\u00f5imalikult kiiresti sama teed.\"KALEV ANNOM, V\u00d5RUMAA TEATAJA PEATOIMETAJA PIRET EESMAA, HIIU LEHE PEATOIMETAJA SIIRI ERALA, P\u00c4RNU POSTIMEHE PEATOIMETAJA ERIK GAMZEJEV, P\u00d5HJARANNIKU PEATOIMETAJA ANNA GUD\u00d5M, VESTNIK TARTU PEATOIMETAJA SIRLI HOMUHA, L\u00d5UNA-EESTI POSTIMEHE PEATOIMETAJAPRIIT H\u00d5BEM\u00c4GI, POSTIMEHE PEATOIMETAJA TIIT L\u00c4\u00c4NE, VOOREMAA PEATOIMETAJA MEELIS MANDEL, \u00c4RIP\u00c4EVA PEATOIMETAJA SERGEI METLEV, RUS.POSTIMEES PEATOIMETAJA ANDREI MOKIJEVSKI, MK-ESTONIA PEATOIMETAJA MERILI NIKKOLO, EESTI EKSPRESSI PEATOIMETAJA URMAS PAIDRE, L\u00d5UNALEHE PEATOIMETAJA RANNAR RABA, TARTU POSTIMEHE PEATOIMETAJA VELI VALENTIN RAJASAAR, ACCELERISTA PEATOIMETAJAHEIKI RAUDLA, \u00d5PETAJATE LEHE PEATOIMETAJA LIINA RAUDVASSAR, EESTI KIRIKU PEATOIMETAJA KAIRE REILJAN, L\u00c4\u00c4NE ELU PEATOIMETAJA TIIT REINBERG, J\u00c4RVA TEATAJA PEATOIMETAJA HINDREK RIIKOJA, MAALEHE PEATOIMETAJA \u00dcLO RUSSAK, HARJU ELU PEATOIMETAJA EVA SAMOLBERG-PALMI, VIRUMAA TEATAJA PEATOIMETAJAANDRES SEPP, SAARTE H\u00c4\u00c4LE PEATOIMETAJA KT ANDREI SHUMAKOV, VENEKEELSE DELFI PEATOIMETAJAURMO SOONVALD, EESTI P\u00c4EVALEHE JA DELFI PEATOIMETAJAMARTIN \u0160MUTOV, \u00d5HTULEHE PEATOIMETAJA \u00dcLLE TAMM, S\u00d5NUMITOOJA PEATOIMETAJA T\u00d5NIS T\u00d5NISSON, RAPLAMAA S\u00d5NUMITE PEATOIMETAJAPOLINA VOLKOVA, DELOV\u00d5JE VEDOMOSTI PEATOIMETAJAHANS V\u00c4RE, SAKALA PEATOIMETAJA"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juP\u00d6\u00d6RDUMINEAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses.Poliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5 protsendi pealt 9 protsendi peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha praegusest 850-st - see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse, digip\u00f6\u00f6rdesse kui ka rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - on suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkama saav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0-protsendiline k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcleeelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5-protsendise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5 protsenti ja 9 protsenti; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0-protsendilist m\u00e4\u00e4ra ning 0 protsendi ja 5 protsendi vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida Euroopa Liidu ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud 0-protsendise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0-protsendise kuni 5-protsendise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname. Loobuge siis juba sellest toetusest ning j\u00e4tke k\u00e4ibemaks rahule.Kutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde anda ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\"Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis.\"EESTI MEEDIAETTEV\u00d5TETE LIITU KUULUVATE \u00dcLERIIGILISTE, MAAKONDLIKE JA KOHALIKE LEHTEDE PEATOIMETAJAD"}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juKALEV ANNOM, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja; PIRET EESMAA, Hiiu Lehe peatoimetaja; SIIRI ERALA, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja; ERIK GAMZEJEV, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja; ANNA GUD\u00d5M, Vestnik Tartu peatoimetaja; SIRLI HOMUHA, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja;PRIIT H\u00d5BEM\u00c4GI. Postimehe peatoimetaja; TIIT LAANE, Vooremaa peatoimetaja;MEELIS MANDEL, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja; SERGEI METLEV, Rus.Postimees peatoimetaja; ANDREI MOKIJEVSKI, MK-Estonia peatoimetaja;MERILI NIKKOLO, Eesti Ekspressi peatoimetaja; URMAS PAIDRE, L\u00f5unaLehe peatoimetaja; RANNAR RABA, Tartu Postimehe peatoimetaja;VELI VALENTIN RAJASAAR, Accelerista peatoimetaja;HEIKI RAUDLA, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja;LIINA RAUDVASSAR, Eesti Kiriku peatoimetaja;KAI RE REILJAN, L\u00e4\u00e4ne Elu peatoimetaja; TIIT REINBERG, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja; HINDREK RIIKOJA, Maalehe peatoimetaja; \u00dcLO RUSSAK, Harju Elu peatoimetaja; EVA SAMOLBERG-PALMI, Virumaa Teataja peatoimetaja;ANDRES SEPP, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt; ANDREI SHUMAKOV, venekeelse Delfi peatoimetaja; URMO SOONVALD, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja;MARTIN \u0160MUTOV, \u00d5htulehe peatoimetaja; \u00dcLLE TAMM, S\u00f5numitooja peatoimetaja; T\u00d5NIS T\u00d5NISSON, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja; POLINA VOLKOVA, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja; HANS V\u00c4RE, Sakala peatoimetajaPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ning riigiv\u00f5imu vastutus ja l\u00e4bipaistvus on seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed tegutsevad majanduslikult kahjumlikult - s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi jms r\u00f6\u00f6gatul hinnat\u00f5usul. Miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamik. Valitsuse otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu viielt protsendilt \u00fcheksale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha 850st - see on nelja miljoni euro hind. Ajakirjanduses ei ole enam ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale edasi kanda - eriti lugejale, kelle side riigiga juba \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda teevad nii meie investeeringud ajakirjanduse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - kogu Euroopas. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus on sama, mis 2006. aastalca 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22 protsenti. V\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem sum\u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse, enne kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.\"Ajakirjandus on riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud iseseisvas Eestis s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i majanduse hetkeseisust.ma, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud iseseisvas Eestis s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidimida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raske aja sunnil riik, seda enam hoiab moraali vaba ajakirjandus. See on meid eristanud siirde\u00fchiskondadest Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5igisse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi hoidnud. Seal on tuntav Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.ELi rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, koroonapandeemia tuules, muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele nullprotsendilist k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - tunnistades konkurentsiprobleemi ja ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis. Eesti kehtestas seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal ajakirjandusele viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need viis protsenti ja \u00fcheksa protsenti; lisaks lubab direktiiv valikule teenustest ja toodetest ka nullprotsendilist ning nulli ja viie protsendi vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks lubatud kategooriatest. Praegu on osa ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike kehtestanud nullprotsendilise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike nulli- kuni viieprotsendilise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4rap\u00f5hjendused on k\u00f5igil sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele, s\u00f5ltumata tehnoloogilistest eelistustest - tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teisalt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ja Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles valitsust ja riigikogu liikmeid astuma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mis on tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti eri kohtades ainult selleks, et lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde anda ja s\u00f5ltumatult meedialt\""}
{"text":"Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juEesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad kritiseerivad valitsuskoalitsiooni plaani t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu. Mida raskemad ajad, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus ning sestap ei tohi selle k\u00e4ttesaadavus halveneda.Poliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on selle 4 miljoni euro hind.Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjanduse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolavad Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti.Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse.Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ning 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iirimaa, Belgia ja Taani - kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest.Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed.Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.Alla kirjutanud:Kalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetajaPiret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetajaSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetajaErik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetajaAnna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetajaSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetajaPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetajaTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetajaMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetajaSergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetajaAndrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetajaMerili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetajaUrmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetajaRannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetajaVeli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetajaHeiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetajaLiina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetajaKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne Elu peatoimetajaTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetajaHindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja\u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetajaEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetajaAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja ktAndrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetajaUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetajaMartin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetajaT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetajaPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetajaHans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Pilguheit roheliste uste taha ehk Kuidas valmivad legendaarsed pont\u0161ikudVaikne P\u00e4rnu s\u00fcdalinn, kell on 7.45. Avaneb legendaarse S\u00f5\u00f5rikukohviku uks ja juhataja Andrus Tomson \u00fctleb naeratades \u00abTere hommikust!\u00bb. Tema ja pont\u0161ikumeister Ira Frolova on juba t\u00f6\u00f6postil.See kohvik on P\u00fchavaimu t\u00e4naval tegutsenud 1957. aastast. Esmalt pakuti s\u00f5\u00f5rikuid praegusest asukohast \u00fcle t\u00e4nava pisikeses toas, kus j\u00e4rjekorras seistes v\u00f5is n\u00e4ha, kuidas s\u00f5\u00f5rikumasin t\u00f6\u00f6tab. Praegusesse asukohta kolis kohvik 1986. aastal. Selles ruumis on s\u00f5\u00f5rikumasin peidetud roheliste uste taha, klient n\u00e4eb sealt \u00f5nne kombel sisse vaid vilksamisi.P\u00e4rnu Postimees saab v\u00f5imaluse rohelistest ustest sisse astuda. Pont\u0161ikumeister Ira Frolova on selles k\u00f6\u00f6gis toimetanud \u00fcle k\u00fcmne aasta. Ira paariline, kellega ta vaheldumisi s\u00f5\u00f5rikuid valmistab, on samas t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle 30 aasta.Hommikul k\u00f6\u00f6ki j\u00f5udnud, paneb Ira suurde mikserikaussi taina kuus komponenti. Koostisosad ja kogused on aga firmasaladus, mida on jagatud s\u00f5\u00f5rikumeistrilt j\u00e4rgmisele. Retsept p\u00e4rineb v\u00e4ga ammusest ajast, selle autorit ei tea juhataja ega pont\u0161ikumeistergi.Alguses segab Ira tainast k\u00e4sitsi, hiljem veidi mikseriga ja j\u00e4tab siis kerkima. Vahepeal paneb ta pont\u0161ikumasina soojenema. 15 liitri \u00f5li temperatuur peab kuumenema \u00fcle 200 kraadi.Korraga teeb Ira tainasegu nii palju, et sellest saaks k\u00fcmme kilogrammi s\u00f5\u00f5rikuid. Ira k\u00fcpsetamisrekord on 299 kilo r\u00f5ngakujulisi pirukaid \u00fche t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga. Tippmargi p\u00fcstitas ta Augustiunetuse ajal. \u00abMina \u00fcksinda tegin, masin t\u00f6\u00f6tas ilusti, kuid medalit ei antud,\u00bb muheleb pont\u0161ikumeister.Samal p\u00e4eval on t\u00f6\u00f6l ka teenindaja Tiia Tamm, kes t\u00f5deb, et see oli hullumeelne p\u00e4ev: j\u00e4rjekord ulatus terve p\u00e4eva uksest v\u00e4lja. S\u00f5\u00f5rikuid saanuks k\u00fcpsetada rohkemgi, kuid kohvimasin andis suure koormuse all otsad. \u00abTehnika ei pidanud vastu, inimesed oleksid pidanud k\u00fcll,\u00bb lausub Tiia.Vaiksemal talvep\u00e4eval v\u00f5ib juhtuda, et kaubaks l\u00e4heb vaid paark\u00fcmmend kilo pont\u0161ikuid.Kunagi tehti s\u00f5\u00f5rikuid kahe masinaga, kuna n\u00f5udlus oli tunduvalt suurem. Praegu piisab \u00fche aparaadi j\u00f5udlusest.Kui \u00f5li kuum, t\u00f5stab Ira taina masina kohal asuvasse t\u00fcnni. Kaas peale ja kruviga kinni. Kaane sisse l\u00e4heb l\u00e4bipaistev voolik, mille kaudu liigub \u00f5hk, mis taina t\u00fcnnist v\u00e4lja pressib. Kruvi pinget reguleerides saab timmida pont\u0161iku suurust, kuna \u00f5hu hulk anumas muutub.Kui tainar\u00f5ngas tulise \u00f5li sisse potsatab, hakkab see karussellil keerlema. Poolel maal keerab labake s\u00f5\u00f5riku teistpidi. Tiir tehtud, kukub pont\u0161ik masinast v\u00e4lja jahtuma.P\u00e4eva esimesed s\u00f5\u00f5rikud aitavad katsetada, kas kruvi on \u00f5igesti paika keeratud. Seda v\u00f5ib v\u00f5rrelda pannkoogik\u00fcpsetamisega, kus samuti ei pruugi esimesed koogid just ideaalse kujuga tulla.Ira t\u00f5stab metallkaussi \u00fchekorraga kilo jagu ehk umbes 30 pont\u0161ikut ja raputab neile tuhksuhkrut. Suhkru pealt kokku siin ei hoita. Juhataja mainib, et nii m\u00f5nigi klient k\u00fcsib enne ostu veel lisa.S\u00f5\u00f5rikumeistrile endale maitsevad \u00f5hemad pont\u0161ikud.\u00abKui ma veel siin ei t\u00f6\u00f6tanud ja s\u00f6\u00f6ma tulime s\u00f5brannaga, siis ma kogu aeg vaatasin, et saaksin peenema s\u00f5\u00f5riku,\u00bb r\u00e4\u00e4gib ta.Kohviku p\u00fcsikunded tulevad s\u00f5\u00f5rikule v\u00f5i pirukale iga p\u00e4ev s\u00f5ltumata aastaajast v\u00f5i ilmast. Siinses kohvikus on legendaarseid pont\u0161ikuid hommikuks s\u00f6\u00f6nud ka president Alar Karis.\u00abTeenindaja helistas, et \u00abkus sa oled, president on siin\u00bb,\u00bb meenutab juhataja ootamatut k\u00fclask\u00e4iku. \u00abKantselei direktor oli k\u00fcll laua varem kinni pannud, aga meie ei viinud seda kohe kokku.\u00bbTomson t\u00f5deb, et ainu\u00fcksi pont\u0161ikute m\u00fc\u00fcgist kohvik \u00e4ra ei ela. Nii pakutakse s\u00f5\u00f5rikute k\u00f5rval saiakesi ja kringlitellimise v\u00f5imalust. Aastate jooksul on ringelnud kuulujutte, et legendaarne s\u00f5\u00f5rikukohvik suleb uksed, kuid need kuuldused pole kunagi t\u00f5ele vastanud.M\u00f5ni minut p\u00e4rast kella \u00fcheksat tulevadki esimesed k\u00fclastajad, ema ja poeg, kes ostavad s\u00f5\u00f5rikuid, kohvi ja mahla. Ema t\u00f5deb, et temale seostub pont\u0161ikukohvik lapsep\u00f5lvega, sestap soovib ta pojalegi sellist m\u00e4lestust luua.UUS JUHTAndrus Tomson on S\u00f5\u00f5rikukohvikut p\u00f5hit\u00f6\u00f6na juhtinud paar aastat. Tema ja vend said osaluse kohvikus p\u00e4randuseks oma emalt. Samuti on praegu kohvikuga seotud Tiiu Villa, kes Andruse emaga kahasse seda kohvikut pidas.Ira Frolova k\u00fcpsetusrekord on299kilogrammipont\u0161ikuid p\u00e4evas.\u2022 S\u00f5\u00f5rikukohvikule on pakutud pont\u0161ikute tegemiseks valmissegu, kuid sellest loobuti: neil on oma salaretsept olemas.\u2022 Kui pont\u0161ikud on \u00f5likarussellis l\u00e4binud pool vahemaast, keerab laba r\u00f5ngakesed \u00fcmber.\u2022 Pont\u0161ikumeister Ira Frolova \u00fctleb, et seda kella vaatab ta siis, kui on aeg p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva koju minna. \u2022 S\u00f5\u00f5rikukohvik on P\u00e4rnus P\u00fchavaimu t\u00e4naval t\u00f6\u00f6tanud 1957. aastast.\u2022 Pont\u0161ikumeister Ira Frolova on r\u00f5\u00f5msatujuliselt s\u00f5\u00f5rikuid valmistanud \u00fcle k\u00fcmne aasta.Rohkem pilte ja video digilehes \u2022 Teenindaja Tiia Tamm meenutab, et \u00fcks kiiremaid t\u00f6\u00f6p\u00e4evi oli Augustiunetuse ajal, kui j\u00e4rjekord p\u00fcsis kogu p\u00e4eva.\u2022 Tuhksuhkruga ei koonerdata. Mailiis OllinoKristo Niglas"}
{"text":"Eesti meediaettev\u00f5tete liitu kuuluvate v\u00e4ljaannete peatoimetajad: maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ning riigiv\u00f5imu vastutus ja l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega.Majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed kahjumlikult tegutsevad. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike ettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamik.Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on nelja miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba praegu riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Euroliidu riikide suutmatus leppida kokku maksureeglites p\u00f5hjustab ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjed p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon on riike tagasi hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus on siin kontrolli all hoidnud.ELi rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, et \u00f5ige samm on lubada ajakirjandusele 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - tunnistades seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis.Eesti kehtestaski \u00fcle-eelmise valitsuse ajal ajakirjandusele 5%-lise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra. T\u00e4naseks on mitmed ELi ja ka sinna mittekuuluvad riigid - Norra, Suurbritannia, Iirimaa, Belgia ja Taani - kehtestanud 0%-lise m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike m\u00e4\u00e4ra 0% kuni 5% - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest valitsus \u00fctleb koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htsad. Kutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame, mis on nende otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed.Kas t\u00f5esti tahame \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust v\u00e4ljaspool suuri keskusi ja teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi tuua? R\u00e4\u00e4kida v\u00e4lismaal v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde anda ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra enne veel sisse, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.Alla on kirjutanud 30 v\u00e4ljaande peatoimetajad Avaldatakse l\u00fchendatult. P\u00f6\u00f6rdumise t\u00e4isteksti saab lugeda veebist aadressil ohtuleht.ee\/ 1086870"}
{"text":"Noored kibelevad j\u00e4rjest suurema huviga t\u00f6\u00f6turuleKohe on k\u00e4es kauaoodatud suvevaheaeg ning nii m\u00f5nigi hakkaja noor leiab puhkamise k\u00f5rval aega t\u00f6\u00f6le minna. Alaealisele aga iga t\u00f6\u00f6 ei sobi. Mida peab tulevane t\u00f6\u00f6mesilane ise ning mida alaealist v\u00e4rvanud t\u00f6\u00f6andja arvesse v\u00f5tma?\nPraeguseks 18aastane Sille Nagel Kadrinast leidis t\u00f6\u00f6 lihtsasti. Ta n\u00e4gi 9. klassi l\u00f5pus sotsiaalmeedias, et tootmisettev\u00f5te Pixner otsib abit\u00f6\u00f6lisi. Piiga kirjutas ettev\u00f5ttesse, sai paari tunni p\u00e4rast k\u00f5ne ning kutse t\u00f6\u00f6vestlusele ja v\u00f5etigi kohe p\u00e4rast vestlust t\u00f6\u00f6le. \"T\u00f6\u00f6 oli pigem f\u00fc\u00fcsiline, kogemus oli v\u00e4ga hea. Oleksin j\u00e4rgmisel aastal tagasi ka l\u00e4inud, aga tervis ei lubanud tolmu sees t\u00f6\u00f6tada,\" avaldas neiu. T\u00f6\u00f6tamise kogemust peab Nagel v\u00e4ga oluliseks: ta \u00f5ppis v\u00f5\u00f5raste inimestega suhtlemist ja sai hulga erialaseid puidut\u00f6\u00f6tlemise oskuseid. T\u00f6\u00f6 oli piiga s\u00f5nul huvitav ja p\u00f5nev ning kolleegid v\u00e4ga abivalmid.\nEsimene palk kulus piigal enda s\u00f5nul p\u00e4ris kiiresti. K\u00fcll aga oli v\u00e4ga hea tunne, kui ei pidanud soovitud asja ostmiseks vanemate k\u00e4est raha k\u00fcsima. N\u00fc\u00fcd l\u00f5petab Nagel 11. klassi ning l\u00e4heb suveks klienditeenindajana taskuraha teenima.\nK\u00f5ikidel noortel ei pruugi esimese t\u00f6\u00f6koha leidmine nii kiirelt minna. Maksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc M\u00e4lter soovitab vanemal koos lapsega teha eelt\u00f6\u00f6d ehk kontrollida t\u00f6\u00f6andja tausta. Peas peaks s\u00fcttima punane tuluke, kui t\u00f6\u00f6koht tundub olevat liiga hea, et olla t\u00f5si. Kui n\u00e4iteks pakutakse lihtsa t\u00f6\u00f6 eest kolossaalset palka, tasuta elamist ja k\u00f5ikv\u00f5imalikke muid soodustusi, v\u00f5ib olla tegemist pettusega.\nKui taustakontroll tehtud ja k\u00e4tte j\u00f5uab lepingu s\u00f5lmimise aeg, tuleks M\u00e4lteri s\u00f5nul veenduda, et t\u00f6\u00f6andja on noorega s\u00f5lminud kirjaliku t\u00f6\u00f6lepingu, kus on fikseeritud nii t\u00f6\u00f6taja kui t\u00f6\u00f6andja \u00f5igused ja kohustused, t\u00f6\u00f6tasu suurus ning \u00fclevaade t\u00f6\u00f6\u00fclesannetest.\nSageli pakutakse noorele esmalt v\u00f5imalust t\u00f6\u00f6d proovida ja \u00f6eldakse, et kui k\u00f5ik sujub ja noor t\u00f6\u00f6ga hakkama saab, makstakse ka raha ja hiljem s\u00f5lmitakse leping. Selline pakkumine ei ole seadusega koosk\u00f5las. \"Tasuta proovip\u00e4evi pole olemas,\" \u00fctles M\u00e4lter ning lisas, et t\u00f6\u00f6taja sobivuse hindamiseks on ette n\u00e4htud katseaeg. Ainult Eesti T\u00f6\u00f6tukassa proovit\u00f6\u00f6 teenus, mis kestab \u00fche p\u00e4eva ja mille korraldamine k\u00e4ib t\u00f6\u00f6tukassa kaudu.\nT\u00f6\u00f6tukassa maksis m\u00f6\u00f6dunud aastal L\u00e4\u00e4ne-Virumaal alaealise t\u00f6\u00f6tamise toetust rekordiliselt 457 noore eest. Meie maakonna suurettev\u00f5tja AS OG Elektra juures oli 2022 aastal alaealise t\u00f6\u00f6tamise toetusega t\u00f6\u00f6l 26 noort vanuses 13-14 ja 39 noort vanuses\u00a015-16.\n\"Alaealiste puhul peab kindlasti arvestama, et tegemist on siiski enamuse jaoks esmase t\u00f6\u00f6kogemusega ning ei saa eeldada, et neil on samasugused oskused ja teadmised t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel nagu t\u00e4iskasvanutel,\" s\u00f5nas OG Elektra personalijuht Piret Ruusoja. Tema s\u00f5nul vajavad alaealised rohkem juhendamist ning teevad kergemaid abit\u00f6id, nagu kauba lahti pakkimine v\u00f5i riiulite t\u00e4itmine.\nRuusoja t\u00f5des, et suvekuude l\u00e4henedes on alaealistel\u00a0OG Elektras t\u00f6\u00f6tamise vastu suur huvi. \u00dchendust v\u00f5etakse nii e-maili teel kui saadetakse personaliosakonda oma CV koos t\u00f6\u00f6sooviga. Ka uuritakse otse, kas ettev\u00f5ttel on t\u00f6\u00f6d pakkuda. \"\u00dcldiselt on meie juures t\u00f6\u00f6l olnud alaealised tublid ja saanud hakkama oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega. Osa noori on isegi korduvalt olnud meie ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6l,\" avaldas Ruusoja.\nEesti t\u00f6\u00f6tukassa oskuste arendamise ja karj\u00e4\u00e4riteenuste osakonna noortevaldkonna juht Olav\u00a0Kerseni s\u00f5nul on t\u00f6\u00f6tukassas t\u00f6\u00f6tuna arvel 800 noort vanuses 16-18. T\u00f6\u00f6tuna saab ennast arvele v\u00f5tta alates 16-aastane, kui p\u00f5hikool on l\u00f5petatud v\u00f5i alates 17-aastane, kui p\u00f5hikool on l\u00f5petamata, sest siis l\u00f5ppeb koolikohustus.\n\"Kui noor k\u00e4ib p\u00f5hikoolis, saab ta ametlikult t\u00f6\u00f6tada poole vaheajast,\" selgitas Kersen. Kui p\u00f5hikool saab l\u00e4bi v\u00f5i koolikohustuse iga \u00fcletatud, v\u00f5ib noor juba kasv\u00f5i terve suve j\u00e4rjest t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia ja t\u00f6\u00f6tada 8 tundi p\u00e4evas. P\u00f5hikooli\u00f5pilane v\u00f5ib p\u00e4evas teha v\u00e4hem, seitse tundi t\u00f6\u00f6d.\nAlaealiste puhul on p\u00e4ris palju piiranguid. N\u00e4iteks ei tohi alaealine teha \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6d, alkoholi serveerida (avamata pakendit v\u00f5ib edasi toimetada ja ladustada), t\u00f6\u00f6tada ohtlike masinatega ega ekstreemsetes tingimustes, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6 k\u00f5rgustes v\u00f5i k\u00fclmkambris. Muidu oleks ju v\u00e4ga tore j\u00e4\u00e4tisevabrikus t\u00f6\u00f6l olla. Malevakorraldajad peavad Kerseni s\u00f5nul v\u00e4ga t\u00e4pselt n\u00e4puga j\u00e4rge ajama, et noored saaksid teha neile sobivat t\u00f6\u00f6d.\n\"Tegelikult neid t\u00f6id on. Ei tasu kinni olla selles, mida ei saa teha,\" avaldas Kersen ja lisas, et huvitavaid alaealistele sobilikke t\u00f6id leiab k\u00fcll. N\u00e4iteks t\u00f5i ta kaupade komplekteerijad poodides ja ladudes, erinevad t\u00f6\u00f6d seiklus- ja teemaparkides. \"Ei ole ainult maasikate korjamine ja riisumine,\" m\u00e4rkis Kersen.\nKarj\u00e4\u00e4riteenuste osakonna noortevaldkonna juht t\u00f5i v\u00e4lja, et alaealine ise ei peagi nii t\u00e4pselt teadma, mis on talle t\u00f6\u00f6l lubatud ja keelatud. See v\u00f5iks olla lapsevanema ja t\u00f6\u00f6andja vastutus.\nT\u00f6\u00f6le minev noor ja tema vanemad v\u00f5iksid teada, et ka lapsele ei tohi alampalgast v\u00e4iksemat palka maksta. \"Isegi kui on t\u00fckit\u00f6\u00f6, n\u00e4iteks maasikakorjamine, siis peab olema tagatud, et alla alampalga tunnitasuks ei tule,\" selgitas Kersen.\nT\u00f6\u00f6tukassa maksab t\u00f6\u00f6andjatele 13- kuni 16aastaste t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise eest\u00a0toetust ning selle p\u00f5hjal on n\u00e4ha, et alaealiste t\u00f6\u00f6huvi on suur ning see on aastatega kasvanud. \"Tahe t\u00f6\u00f6d teha, t\u00f6\u00f6kogemust saada ja iseseisvalt raha teenida on noortel p\u00e4ris k\u00f5rge,\" t\u00f5des Kersen.\n"}
{"text":"Eesti arhitektid aitavad Ukrainat orbudele asenduskodude loomisegaTALLINN, 13. juuni, BNS \u2013\u00a0S\u00f5jalise agressiooni vastu v\u00f5itlev Ukraina loob juba praegu orbudele asendus- ja perekodude s\u00fcsteemi ja Eesti toetab sellise s\u00fcsteemi loomist arhitektuuriv\u00f5istlusega, mille raames otsitakse peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti parimat lahendust.\nArhitektuuriv\u00f5istlust korraldavad Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit ja kultuuriministeerium. Peremajade formaat pakub orvuks j\u00e4\u00e4nud Ukraina lastele v\u00f5imaluse elada kuni kaheksakesi koos asendusvanemaga kaasaegses v\u00e4ikemajas. Arhitektide liidule on oluline pakkuda Ukrainale abi, milleks on meie teadmised kvaliteetse puitarhitektuuri ja lapses\u00f5braliku keskkonna loomisel.\nESTDEV-i Ukraina ehitusprojektide juhi Tarmo Needo s\u00f5nul Eesti on asunud toetama Ukrainat nii sotsiaalhoolekande s\u00fcsteemi \u00fcmberkorraldamisel kui ka peremajadele parima arhitektuurse lahenduse leidmisel ja nende valmis ehitamisel.\n\"Arhitektuuriv\u00f5istluse tulemusena s\u00fcndiv peremaja t\u00fc\u00fcpprojekt peaks nutikalt \u00fchendama Eesti parimad oskused ruumiloomes ja kogemuse asenduskodude s\u00fcsteemi \u00fclesehitamisel,\u201c \u00fctles Needo.\n\"Lisaks uuenenud peremaja kontseptsioonile on Ukraina kontekstis oluline ka avaliku v\u00f5istluse formaadi kasutamine. Eesti avaliku sektori pikaajaline kogemus tellida uued hooned l\u00e4bi avalike arhitektuuriv\u00f5istluste n\u00e4itab, et just nii saame parima v\u00f5imaliku arhitektuurilahenduse ning \u00fchtlasi on see ka t\u00f5hus meetod v\u00f5imaliku korruptsiooni v\u00e4ltimiseks,\u201c \u00fctles Eesti Arhitektide Liidu president Andro M\u00e4nd.\nArhitektuuriv\u00f5istlusel otsitakse k\u00f5rgetasemelise arhitektuuriga puithoonet, mida oleks v\u00f5imalik toota tehases ning kohandada erinevatele t\u00fchjadele kruntidele. T\u00fc\u00fcpprojekt tutvustab juba Eestis aastaid kasutusel olevat pedagoogilist l\u00e4henemist hubase v\u00e4ikese peremaja n\u00e4ol. Tavap\u00e4rasesse elupiirkonda rajatavad peremajad sulanduvad kesklinliku milj\u00f6\u00f6ga ja ei m\u00f5ju suurte muust elukeskkonnast eraldatud institutsionaalsete lastekodu kompleksidena. Peremajas peab olema tagatud ka ligip\u00e4\u00e4s ja kasutusmugavus erivajadustega pereliikmetele.\nArhitektuuriv\u00f5istlusel osalemiseks on kohustuslik kaasata t\u00fc\u00fcpprojekti loomisse ka Ukraina arhitekte ehk v\u00f5istlusele tuleb esitada ideekavand, mis on valminud Eesti ja Ukraina arhitektide \u00fchist\u00f6\u00f6na.\n\"\u00dchelt poolt aitab see toetada erialaselt Ukraina arhitekte, teiselt poolt aga annab sisendi kohaliku konteksti ja ruumikultuuri paremaks tunnetamiseks. V\u00f5idut\u00f6\u00f6 puhul on Ukraina koost\u00f6\u00f6partneri kaasamine oluline ka ehitusloa saamise ja autorij\u00e4relevalve teostamise seisukohalt,\u201c s\u00f5nas kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disainin\u00f5unik Johanna J\u00f5ekalda.\nKonkursit\u00f6\u00f6de esitamise t\u00e4htaeg on 11. juulil. V\u00f5istluse \u017e\u00fcriisse kuuluvad ESTDEV-i poolt Tarmo Needo, Eva-Maria Liimets ja Anna Silem, kultuuriministeeriumi poolt Johanna J\u00f5ekalda, EAL-i poolt Andro M\u00e4nd ja Siiri Vallner, Ukraina Arhitektide Liidu poolt Olena Oliynyk. V\u00f5istlustingimused on koosk\u00f5lastatud Ukraina Arhitektide Liiduga.\nV\u00f5istluse preemiafond on 20 000 eurot, fondi rahastavad kultuuriministeerium, ESTDEV ja Thermory.\nArhitektuuriv\u00f5istlus on osa suuremast koost\u00f6\u00f6st kultuuriministeeriumi ja ESTDEV-i vahel, mille eesm\u00e4rk on tagada Ukraina \u00fclesehitamisel Davosi kvaliteetse ruumikultuuri p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine. \u00dclesehitust\u00f6\u00f6de k\u00e4igus loodav keskkond peab sisaldama ka kultuurilisi kihistusi ja looma uut v\u00e4\u00e4rtust.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"VIDEO | Mart Helme emotsionaalne k\u00f5ne: \u201cEesti lapsed ongi meie tuleviku tasakaalus eelarve ja meie tuleviku t\u00f6\u00f6j\u00f5ud\u201dKui s\u00fcndivus j\u00e4tkab Kaja Kallase valitsuse poliitika tulemusel langustrendiga, siis pole tuleviku p\u00e4rast m\u00f5tet muretseda, sest Eesti rahvusriik ja eestlased rahvana h\u00e4\u00e4buvad, hoiatab EKRE aseesimees Mart Helme.\n\u201cSiin r\u00e4\u00e4gitakse majandusest ja rahast ja sellest ja teisest ja kolmandast. Aga ma r\u00e4\u00e4giks lastest. Mul on olnud \u00f5nn, privileeg \u00fcles kasvatada kuus last. Ma m\u00e4letan, kui s\u00fcndis mu esimene laps, t\u00fctar Triin. Olid teised ajad. S\u00f5le puiesteel, tol ajal Marxi puiesteel s\u00fcnnitusmaja, nagu teda nimetati tol ajal, \u00fcheksanda korruse nurgapalati aknast n\u00e4idati mulle seda pisikest pambukest. Ma seal all koos paljude teiste isadega, kes imetlesid oma pambukesi, mida sealt kuskilt aknast n\u00e4idati. Tundsin s\u00fcgavat h\u00e4rdumust ja \u00f5nnetunnet. Ja kui ma last esimest korda n\u00e4gin ja s\u00fclle v\u00f5tsin, siis ta oli kahtlemata maailma k\u00f5ige ilusam laps.\nMa arvan, et need, kes on midagi taolist kogenud, v\u00f5ivad t\u00e4pselt sedasama \u00f6elda: \u201cSee on maailma k\u00f5ige ilusam laps! See on k\u00f5ige armsam laps!\u201d Ja kui m\u00f5ned aastad hiljem s\u00fcndisid mu kaksikud \u2013 Martin on siin saaliski praegu \u2013, siis ma m\u00e4letan seda v\u00e4ga seda v\u00e4ga \u00e4revat \u00f6\u00f6p\u00e4eva. S\u00fcnnitus kestis kogu \u00f6\u00f6p\u00e4eva ja ma olin t\u00f5siselt mures nii ema kui laste elluj\u00e4\u00e4mise p\u00e4rast. Ja kui see k\u00f5ik m\u00f6\u00f6da sai ja k\u00f5ik olid elu ja tervise juures \u2013 see kergendustunne ja see \u00f5nnetunne, kui lapsed koju j\u00f5udsid! Nad olid terved, armsad, ilusad. Ma peaks \u00fctlema, et ma k\u00f5ndisin nagu pilvedel. Ja kui ma n\u00e4gin esimest korda Moonika poega, kes oli pisikene poisikene, kui me kokku saime, siis me klappisime esimesest hetkest peale ja klapime t\u00e4nase p\u00e4evani. Siis s\u00fcndis meie \u00fchine poeg. Imeilus aprillip\u00e4ev, sai minna palatisse, sai olla koos emaga, vasts\u00fcndinuga. Need on m\u00e4lestused, mis elavad kauem, kui inimene m\u00e4letada suudab. K\u00f5ige l\u00f5puks loomulikult meie v\u00e4ike t\u00fctrekene, kes n\u00fc\u00fcd on juba suur t\u00fcdruk.\nMiks ma seda r\u00e4\u00e4gin nii pikalt? Ma r\u00e4\u00e4gin seda nii pikalt selle p\u00e4rast, et lapsed ei ole statistilised \u00fchikud. Nad on elusolendid. Ma esitan muide ka \u00fche k\u00fcsimuse k\u00f5igile, kes meid kuulavad praegu ja kes r\u00e4\u00e4givad siin midagi tasakaalus eelarvest ja majandusest ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ust. Kulla s\u00f5brad! Kui meil, 101-l siin saalis oleks \u00fcks laps rohkem, siis meil oleks Eestis 101 last rohkem. Ja kui te r\u00e4\u00e4gite siin tasakaalus eelarvest, siis see ongi meie tuleviku tasakaalus eelarve, siis see ongi meie tuleviku t\u00f6\u00f6j\u00f5ud. See on meie eesti keel. See on meie eesti meel. See on eesti kultuur. See on eesti m\u00e4lu. See, aga mitte ukrainlased v\u00f5i venelased v\u00f5i neegrid v\u00f5i asiaadid. Nemad ei ole see see. See 101, mis oleks \u00fcks laps meile k\u00f5igile peresse lisaks, oleks see, mida meil on vaja teha meie rahvuskehandi, meie riikluse, meie keele ja kultuuri hoidmiseks.\nK\u00fcsige k\u00f5ik endalt: kas me oleme t\u00f5es ja vaimus seda teinud v\u00f5i valmis seda tegema? Ma arvan, et v\u00e4ga paljud peavad \u00fctlema, et ei ole. Olud on olnud niisugused v\u00f5i see ja teine-kolmas. See on ju see, mille kohta siin liberaalid \u00fctlevadki, \u2026et naised pole s\u00fcnnitusmasinad ja EKRE tahab, et naise koht oleks pliidi ja rusika vahel \u2013 ei taha! Moonika on siin saalis ja ta v\u00f5ib kinnitada, et ta ei ole kunagi olnud rusika ja pliidi vahel. Ta on alati olnud armastatud. See k\u00f5ik on vale ja selle valega peidetakse tegelikult seda, mida teenib kogu see liberaalne front: rahvusriikide h\u00e4vitamist, Herbert Marcuse ja k\u00f5ikide nende teiste tegelaste stsenaariumite j\u00e4rgi ja k\u00f5ikide nende Soroste ja muude rahastamismudelite ja projektide ja programmidega, kogu selle ajupesuga, kogu selle homopropagandaga, vikerkaarelippudega ja muu j\u00e4lkusega. Ma \u00fctlen t\u00e4iesti \u00fchem\u00f5tteliselt \u2013 j\u00e4lkusega.\nEsitan veel \u00fche k\u00fcsimuse. Aga missugustest v\u00f5lgadest te r\u00e4\u00e4gite, mis j\u00e4\u00e4vat meie lastele, kui me ei ole vastutustundliku finantspoliitika viljelejaid. Missugused v\u00f5lad? Kelle v\u00f5lad? Nende v\u00f5lad, kes tulevad siia elama p\u00e4rast eesti rahvast. Aga miks see meie mure on? Aga miks on minu mure, et mingid venelased ja ukrainlased, kes siia elama tulevad, maksavad selle riigi v\u00f5lgu, kui see riik \u00fcldse eksisteerib veel.\nJa siis loomulikult see julgeolek. Oi, julgeoleku nimel on seda k\u00f5ike vaja! Kallid s\u00f5brad! Iga aastaga j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks neid eesti poisse, kes l\u00e4hevad kaitsev\u00e4kke, sest iga aastaga j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks neid s\u00fcndinud numbreid \u2013 \u00fctleme nii, v\u00e4ga halvasti k\u00f5lab \u2013, kes on aasta v\u00e4ltel s\u00fcndinud ja kasvanud sellesse vanusesse, et nad peaksid minema kaitsev\u00e4kke.\nJa l\u00f5ppude l\u00f5puks \u2013 miks peaks k\u00e4put\u00e4is eesti poisse kaitsma neid sadu tuhandeid v\u00f5\u00f5rsilt siia tulnuid, kellel ei ole sooja ega k\u00fclma sellest, mis riik see \u00f5ieti on, mis keelt siin r\u00e4\u00e4gitakse, mis ajalugu siin on, kes ei tea mitte midagi Kalevipojast, Lembitust, Kreutzwaldist, Faehlmannist ja nii edasi ja nii edasi. Neid ei huvita. K\u00f5ik see, millega te p\u00f5hjendate selle eeln\u00f5u l\u00e4bisurumist, on v\u00f5lts, vale, eesti rahva vaenulik. See on pettus t\u00e4pselt nii, nagu on pettus see, millega on see valitsus v\u00f5imule saanud. Pettusega on meile toodud siia Eesti 200. 200 aasta p\u00e4rast, Eesti 200, selle poliitikaga ei ole siin mingit Eestit enam. Mitte mingit Eestit ei ole. Ja ei ole ka Reformierakonda. On da ztrastvui, v\u00f5i ma ei tea, mis asi.\u201d"}
{"text":"USA hoiatas Ugandasse reisimise eest seoses LGBTQ-vastase seadusegaKAMPALA, 13. juuni, AFP-BNS \u2013 \u00dchendriigid uuendasid oma reisihoiatust Uganda kohta, kus l\u00e4inud kuul v\u00f5eti vastu \u00fclimalt karm LGBTQ-vastane seadus, teatas USA v\u00e4lisministeerium.\nMinisteerium t\u00f5i esmasp\u00e4eva \u00f5htul avaldatud uuenduses v\u00e4lja ohud, mida kujutavad kuritegevus, terrorism ja uus LGBTQ-vastane seadus.\nSeadus \"tekitab ohu, et LGBTQI+ isikud ja neid, keda sellisena tajutakse, v\u00f5idakse seaduse alusel sihikule v\u00f5tta ja eluks ajaks vangi v\u00f5i surma m\u00f5ista\", m\u00e4rgitakse avalduses.\nPresident Yoweri Museveni allkirjastas seaduse 29. juunil, p\u00e4lvides sellega inim\u00f5iguslaste, \u00dcRO ja LGBTQ aktivistide, aga ka l\u00e4\u00e4neriikide terava hukkam\u00f5istu.\nSeadust peetakse k\u00f5ige karmimaks omalaadseks maailmas, muu hulgas n\u00e4eb see ette surmanuhtlust \"homoseksuaalsuse eest raskendavatel asjaoludel\", aga ka kuni eluaegset vanglakaristust samasooliste suhete eest.\n\"LGBTQI+ inimesed, v\u00f5i inimesed, keda nendeks peetakse, v\u00f5ivad olla silmitsi ahistamise, vangistuse, v\u00e4ljapressimise ja v\u00e4givallaga,\" teatas USA v\u00e4lisministeerium. Samuti hoiatas ministeerium, r\u00fcnnakuid v\u00f5ivad korraldada ka \"isehakanud korravalvurid\".\nUSA president Joe Biden kutsus mais Ugandat seadust otsekohe t\u00fchistama ja \u00e4hvardas vastasel juhul abi ja investeeringud riigis peatada.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EN: Eesti on t\u00e4itnud 73 protsenti korruptsioonivastastest soovitustestTALLINN, 13. juuni, BNS \u2013 Euroopa N\u00f5ukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide \u00fchenduse hinnangul on Eesti saanud rahvusvaheliste soovituste t\u00e4itmisega h\u00e4sti hakkama, kuna on t\u00e4itnud nendest 73 protsenti.\nViieteistk\u00fcmnest soovitusest \u00fcksteist on ellu viidud t\u00e4ielikult, \u00fclej\u00e4\u00e4nud neli soovitust on seni t\u00e4idetud osaliselt. Hindamise k\u00e4igus t\u00f5steti Eesti puhul esile ministrite ja poliitiliste n\u00f5unike lobistidega kohtumiste avalikustamist ning lobikohtumiste reeglite loomist. Samuti leidsid tunnustust huvide konflikti v\u00e4ltimise reeglid ja nende t\u00e4itmiseks vajalik n\u00f5ustamine ministritele ja nende n\u00f5unikele.\nJustiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse juhataja Mari-Liis S\u00f6\u00f6t \u00fctles, et viienda hindamisvooru j\u00e4rel on hea t\u00f5deda, et Eesti korruptsiooni ennetamise n\u00e4itajatega ollakse rahul. \"Rahvusvahelisi soovitusi oleme t\u00e4itnud 73 protsendi ulatuses \u2013 see kinnitab, et Eesti on riik, mis pingutab korruptsiooni ennetamise ja l\u00e4bipaistvuse suurendamise nimel. L\u00e4bipaistvus ja usaldus riigi vastu on olulised Eesti turvalisuse pandid,\u201c lausus S\u00f6\u00f6t.\n\u201eV\u00f5rreldes eelneva hindamisvooruga on Eestis hakatud t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama poliitiliste n\u00f5unike huvide deklareerimisele. Eraldi toodi v\u00e4lja ka selged huvide konflikti v\u00e4ltimise reeglid politsei- ja piirivalveametis, kus pingutatakse korruptsioonialase teadlikkuse suurendamise ning v\u00f5imalike korruptsiooniriskidega arvestamise nimel,\u201c lisas S\u00f6\u00f6t.\nKuigi korruptsioonivastase v\u00f5itluse hindamine ametlikult l\u00f5ppes, ootab Euroopa N\u00f5ukogu Eestilt veel aeg-ajalt teavet \u00fclej\u00e4\u00e4nud soovituste t\u00e4itmise kohta, mis on rahvusvahelise \u00fchenduse hinnangul seni t\u00e4idetud osaliselt.\nJustiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse juhataja kinnitusel tuleb korruptsiooni ennetamise nimel pingutada edaspidigi. \u201eRahvusvahelised hindajad t\u00f5id v\u00e4lja, et Eestilgi on oluline t\u00f6\u00f6alasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus vastu v\u00f5tta. See on praegu koosk\u00f5lastusringil. Samuti peame edaspidi selgitama ministrite t\u00f6\u00f6kohaj\u00e4rgsete piirangute ulatust, et ennetada avalike positsioonide kasutamist erahuvides,\u201c r\u00e4\u00e4kis S\u00f6\u00f6t.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Twitteri paljastused: FBI n\u00f5udis sotsiaalv\u00f5rgult Ukraina heaks ajakirjanike tsenseerimist\u00a0Ameerika \u00dchendriikide F\u00f6deraalne Juurdlusb\u00fcroo n\u00f5udis Twitterilt kontode tsenseerimist, mis b\u00fcroo s\u00f5nul levitasid \"Venemaa v\u00e4\u00e4rteavet\". Tsenseeritavate hulgas oli mitu Kanada ja USA ajakirjanikku.\nPeale Twitteri omandamist andis uus omanik Elon Musk mitmetele ajakirjanikele ligip\u00e4\u00e4su ettev\u00f5tte varasemale sisesuhtlusele, millest paljastus ulatuslik ja k\u00f5ikeh\u00f5lmav USA f\u00f6deraalsete valitsusasutuste ning sotsiaalv\u00f5rgu tsensuurialane koost\u00f6\u00f6, vahendab Breitbart.\u00a0\n2022. aasta 27. mail saatis FBI eriagent Aleksandr Kobzanets Twitterile Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) poolt koostatud nimekirja sotsiaalv\u00f5rgustiku kontodest. Kobzanetsi s\u00f5nul \"kahtlustas SBU neid kontosid hirmu ja v\u00e4\u00e4rteabe levitamises\".\u00a0\nKirjale oli lisatud SBU koostatud \u00fclevaade, milles n\u00f5uti Twitterilt \"v\u00f5tta kiiresti kasutusele meetmed nende kontode blokeerimiseks ja anda meile [SBU] nimetatud kontod registreerinud kasutajate andmed\".\nKui Twitter oleks osutatud n\u00f5udmisele vastu tulnud, siis oleks SBUle antud \u00fcle kasutajate \u2013 sealhulgas ajakirjanike \u2013 telefoninumbrid, s\u00fcnniajad ja e-posti aadressid.\nToonane Twitteri usalduse ja turvalisuse osakonna juhataja Joel Roth lubas nimekirjas olevad kontod \u00fcle vaadata, kuid mainis sealjuures murelikult, et SBU peab l\u00e4\u00e4neriikide ajakirjanikke v\u00e4\u00e4rteavet levitavateks agentideks.\nRoth osutas, et nimekirjas on P\u00f5hja-Ameerika riikide ajakirjanikke (nt Kanada ajakirjanik Aron Mate) ja lubas, et Twitter vaatab, kas tegu pole sotsiaalv\u00f5rgu kasutusreeglite rikkumise ning robotitega.\n\"\u00dcldiselt siiski, ehtsad uudisteallikad ja reporterid, kes kajastavad konflikti Venemaa seisukohast l\u00e4htudes, t\u00f5en\u00e4oliselt meie reegleid ei riku. Seda juhul, kui ei leita muud konteksti, mis lubaks arvata, et tegemist salajase v\u00f5i pettuse eesm\u00e4rgil toimuva koost\u00f6\u00f6ga, mille \u00fcheks osapooleks on Venemaa valitsus,\" kirjutas Roth. \"Kui teil on selle kohta rohkem teavet, siis on see teretulnud ja r\u00f5\u00f5muga vastu v\u00f5etud.\"\nUkraina kasuks on kasutajaid tsenseerinud ka Facebook.\nAjakirjanike tsenseerimine on \u00fcheselt s\u00f5na- ja ajakirjandusvabaduse rikkumine ning eriti skandaalseks teeb selle asjaolu, et FBI n\u00f5udis seda Twitterilt v\u00f5\u00f5rriigi soovil.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Soome maksuametilt karm hoiatusSoome maksuamet hoiatab, et maksuameti nimel levib mitmeid erinevaid maksutagastust lubavaid petus\u00f5numeid.\nMaksuasjadega seotud kelmusteated on maksumaksjaid piinanud juba pikemat aega ning juulis laekuvad maksutagastused on petturid veelgi aktiivsemaks muutnud, vahendab Iltalehti.\nPetuteateid saadetakse nii e-posti kui tekstis\u00f5numiga. Seal palutakse kl\u00f5psata lingil, misj\u00e4rel k\u00fcsitakse kliendilt panga- ja isikuandmeid.\nMaksuameti turvalisuse ja riskijuhtimise direktor Samuli Bergstr\u00f6m juhendab maksuameti b\u00fcllet\u00e4\u00e4nis, et petus\u00f5numites olevatele linkidele ei tohi vajutada ning kirjad tuleb koheselt kustutada.\nM\u00f5ned uued petus\u00f5numid n\u00e4evad v\u00e4lja \u00fcsna ehtsad, seega peavad kliendid n\u00fc\u00fcd olema ettevaatlikud ja t\u00e4helepanelikud. Oluline on meeles pidada, et meie saadetud s\u00f5numid ei sisalda kunagi linke, \u00fctleb Bergstr\u00f6m.\nLisaks s\u00f5numitele on petturid loonud internetis ehtsa v\u00e4limusega veebilehti, mis ilmuvad Google\u2019i otsingumootoris. Google\u2019i otsingu asemel juhendab Bergstr\u00f6m maksuameti kliente Omaverosse minema, sisestades teenuse aadressi otse brauseri aadressiv\u00e4ljale.\nSuvised maksutagastused makstakse v\u00e4lja 3. juulil. Kui kliendi maksuotsus on valminud, saadab Maksuamet kliendile maksuotsuse, kus on n\u00e4idatud v\u00f5imalike tagastatavate v\u00f5i juurdemaksete summa.\nMaksuotsus ilmub Omaverosse ning lisaks saadetakse kliendile e-kirjaga meeldetuletus, kui tal on aktiveeritud elektrooniline suhtlus ametiasutustega ehk Suomi.fi s\u00f5numid. Kui ei, siis saadetakse maksuotsus ka paberil kirjaga koju.\nMida teha, kui said petukirja?\nKustutage s\u00f5num kohe ja \u00e4rge avage selles olevaid linke.\nKui tegite vea ja edastasite krediitkaardi andmed, sulgege kaart viivitamatult, helistades oma panka v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdudes kaardi v\u00e4ljaandja poole.\nKui sisestasite kogemata oma internetipanga koodid, v\u00f5tke \u00fchendust oma panga teenindusnumbriga ja sulgege koodid.\nKui tegite eksikombel kahtlase makse, v\u00f5tke kohe \u00fchendust oma pangaga.\nKui edastasite kogemata oma krediitkaardi andmed v\u00f5i internetipanga koodid, v\u00f5isite sattuda pettuse ohvriks. Kui olete esmalt oma pangaga \u00fchendust v\u00f5tnud, teatage kuriteost politseile. Samuti tuleks teatada pettuse katsetest.\nAllikas: Maksuamet"}
{"text":"K\u00fcsitlus: k\u00fcmnendik leedulasi on kaotanud petturite t\u00f5ttu rahaVILNIUS, 13. juuni, BNS \u2013 K\u00fcmnendik Leedu elanikke (11 protsenti) tunnistab, et on sattunud kelmuste ohvriks ja kaotanud seel\u00e4bi raha, selgus SEB panga tellitud uuringust.\nK\u00fcsitluse tulemuste kohaselt teadis rohkem kui veerand (28 protsenti) vastajaist oma pereliikmete, s\u00f5prade ja tuttavate seas m\u00f5nd petturi ohvrit ning 43 protsenti vastajatest \u00fctles, et petturid t\u00fcssasid neid isiklikult v\u00f5i kannatasid nende l\u00e4hikondsed.\nSEB panga juhatuse liige, seire- ja ennetusteenistuse juht Vilija Naus\u0117dait\u0117 nentis, et selles valdkonnas peab j\u00e4tkama elanikkonna rahandus- ja digikirjaoskuse arendamist.\nUuringu viis aprillis SEB panga tellimusel l\u00e4bi Norstat LT. k\u00fcsitleti tuhandet inimest vanuses 18\u201374 aastat.\nBaltic News Service"}
{"text":"K\u00fcsitlus: k\u00fcmnendik leedulasi on kaotanud petturite t\u00f5ttu rahaVILNIUS, 13. juuni, BNS \u2013 K\u00fcmnendik Leedu elanikke (11 protsenti) tunnistab, et on sattunud kelmuste ohvriks ja kaotanud seel\u00e4bi raha, selgus SEB panga tellitud uuringust.\nK\u00fcsitluse tulemuste kohaselt teadis rohkem kui veerand (28 protsenti) vastajaist oma pereliikmete, s\u00f5prade ja tuttavate seas m\u00f5nd petturi ohvrit ning 43 protsenti vastajatest \u00fctles, et petturid t\u00fcssasid neid isiklikult v\u00f5i kannatasid nende l\u00e4hikondsed.\nSEB panga juhatuse liige, seire- ja ennetusteenistuse juht Vilija Naus\u0117dait\u0117 nentis, et selles valdkonnas peab j\u00e4tkama elanikkonna rahandus- ja digikirjaoskuse arendamist.\nUuringu viis aprillis SEB panga tellimusel l\u00e4bi Norstat LT. k\u00fcsitleti tuhandet inimest vanuses 18\u201374 aastat.\nBaltic News Service"}
{"text":"Mees kaotas politseinikuna esinenud kelmile tuhandeid eurosidTALLINN, 13. juuni, BNS \u2013 Politseisse p\u00f6\u00f6rdus 69-aastane Narvas elav mees, kes kaotas politseinikuna esinenud kelmile 12 000 eurot.\nMehele helistas v\u00e4idetavalt politseiametnik, kes k\u00f5ne ajal \u00fchendas ta v\u00e4idetavalt Swedbanga t\u00f6\u00f6tajaga.\nKelmid kasutasid arvutitarkvara AnyDesk ja said ligip\u00e4\u00e4su kannatanu arvutile, kuhu too sisestas kelmidel juhiste j\u00e4rgi oma PIN-koodid.\nKelmusega tekitatud kahju on 12 000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Desojaamade idufirma panustab uuele ideele. \u201cSellist lahendust ei olnudki maailmas\u201dSaates k\u00e4is Riho Antsm\u00e4e (vasakult esimene)Cleanhand\nPRO tellijale\n\u00c4rigeeniuse saates \u201c\u00c4rik\u00e4ik\u201d k\u00fclas k\u00e4inud Cleanhand O\u00dc juht Riho Antsm\u00e4e tunnistas, et ootamatu kriis sai ettev\u00f5ttele oluliseks investoriks.\nKuula: \u00c4rik\u00e4ik #13 \u2014 Kuidas Z\u00e4pi loojad kriisist uue \u00e4riga v\u00e4lja tulid?\nAntsm\u00e4e r\u00e4\u00e4kis v\u00e4rvikalt sellest, kuidas nende ettev\u00f5te j\u00f5udis pealtn\u00e4ha t\u00e4iesti ootamatu kannap\u00f6\u00f6rdega desinfitseerimisjaamade juurest asjade internetti arendama. \u201cSee oli nagu t\u00f5eline 1960ndate Chicago,\u201d meenutas ta v\u00e4ikese tiimiga 2000 jaama teenindamist. \u201cMeeletu anarhia oli, k\u00f5ned tulid sisse k\u00f5ik karjusid et kohe tuleb mupo sisse ja paneb meie keskuse kinni.\u201d\nOmeti saadi sellega hakkama ning raskustest v\u00f5rsunud idee viis nad uue leiutise, patendi ning investoriteni. Kuigi tehnoloogia ei ole odavam, aitab see Antsm\u00e4e s\u00f5nul tohutult t\u00fchja ristlemist v\u00e4hendada.\u00a0 \u201cMa tihtipeale ei saa aru, miks \u00f6eldakse, et see sensor on kallis,\u201d arutles ta. \u201cKas see rumal protsessijuhtimine on siis odavam v\u00f5i?\u201d\nKriisiaegne buum ja anarhia\nAntsm\u00e4e s\u00f5nul on Cleanhandi tegevus algusest peale keskendunud suurema \u00fchiskondlike probleemide lahendamisele. \u201cVaata, kui palju on ristnakkumist,\u201d kirjeldas ta esimest neist, mida ettev\u00f5te lahendama hakkas. Lasteaiast kantakse haiguseid l\u00e4bi kodu t\u00f6\u00f6kollektiividesse, toidukohtades s\u00f6\u00f6vad paljud pesemata k\u00e4tega baktereid sisse. Nii algaski desojaamade arendus.\n\u201cMa r\u00f5hutan, et see oli enne koroonat,\u201d t\u00f5i Cleanhandi juht v\u00e4lja. Algus kujunes raskeks ning ainus lootus oli koost\u00f6\u00f6 perearstikeskuste ja teiste sarnaste kohtadega. Koroona t\u00f5i Z\u00e4pi br\u00e4ndi aga j\u00e4rsult esile ning ettev\u00f5tjale tundus, nagu oleks tegemist jackpotiga. \u201cSelle aja k\u00e4isin ma esinemas ja vastamas, kuidas ma seda ette teadsin,\u201d meenutas ta.\nZ\u00e4p suutis toona seitsme inimese toel terve Eesti \u00e4ra teenindada. Jaamasid oli kokku \u00fcle 2000. \u201cSattusime jubedatesse raskustesse nende jaamade teenindamisega,\u201d tunnistas Antsm\u00e4e. \u201cLennukitega toodi kanistreid Hiinast otse, korruptsiooni polnud aga garaa\u017ei taga kuskil sai neid v\u00e4risevate k\u00e4tega v\u00f5etud ja laiali viidud. See oli nagu t\u00f5eline 1960ndate Chicago.\u201d\n\u201cSaime kuidagi hakkama, meil oli leping Rimiga, pidasime sellest kinni ja olen \u00fcliuhke selle \u00fcle,\u201d kinnitas Cleanhandi juht siiski. \u201cOlen palju parem kriisijuht, see oli meeletu kiirkursus, kuidas sellest v\u00e4lja tulla, et tahmane ei oleks p\u00e4rast.\u201d\nM\u00f5ru maigu saanud \u00e4ri andis uue suuna\nSamas hakkas ta m\u00f5istma, et \u00e4ri ei arene nii, nagu ta oleks soovinud. \u201cNumbrid olid jube head, aga m\u00f5tlesin, et see ei ole \u00f5ige,\u201d arutles Antsm\u00e4e. Kuna iga \u201ctaksojuht\u201d hakkas sama asjaga tegelema, muutus vana \u00e4risuuna j\u00e4tkamine mehe arvates riskantseks. \u201cSeda k\u00f5ik keelavad mul \u00f6elda, aga koroona oli meil vahepeal tubli investor,\u201d t\u00f5i ta siiski v\u00e4lja positiivse.\n\u201cKuna koroona oli negatiivne, oli ka meie teenus selline. Pandi tempel k\u00fclge, et k\u00fcll me teist kunagi lahti saame,\u201d lisas Antsm\u00e4e. \u201cPidin pidevalt tegelema sellega, et ma ei ole paha poiss, vaid probleemi lahendaja.\u201d Sellest negatiivsest foonist soovitigi v\u00e4lja saada.\u00a0\n\u201cMeeletu anarhia oli, k\u00f5ned tulid sisse k\u00f5ik karjusid et kohe tuleb mupo sisse ja paneb meie keskuse kinni,\u201d meenutas Antsm\u00e4e pingelisi olukordi. Sellest hakkas kooruma uus probleem, mida oli vaja lahendada. Nii arendati desojaamade akude juurde sensor, mis puhastusvahendi tasemest aru andis. \u00d5ige pea j\u00f5uti leiutisega ka Tehnopoli kiirendisse.\nEhitavad asjade internetti\n\u201cKolme kuu p\u00e4rast sain jaamalt esimese s\u00f5numi: hallo, olen t\u00fchi, tule t\u00e4itma,\u201d s\u00f5nas Antsm\u00e4e. \u201cSee oli nagu oma lapse k\u00f5ne teiselt poolt maakera.\u201d Lahedus oli aga \u00fcles ehitatud aga vanamoodsale GSM-sidele.\n\u201cMeid pandi tuppa kinni ja \u00f6eldi, et enne v\u00e4lja ei tule, kui skaleeritav lahendus on olemas,\u201d r\u00e4\u00e4kis Cleanhandi juht kujundlikult. Insenerid saidki maha nutipatareiga, mis loeb seadme seest signaale ja saadab sinna, kuhu vaja. Patenditaotlus l\u00e4ks teele juba 2021. aastal. \u201c\u00dcllatus, ei olnudki mingit sellist lahendust maailmas pakkuda.\u201d\n\u201cSee patarei on olnud v\u00e4ga suur uste avaja asjade interneti kasutajate maailma kinnisvara valdkonnas,\u201d m\u00e4rkis Antsm\u00e4e. Avanenud ukseks kujunes kinnisvarahaldus. \u201cMe ei teadnud enne GSM mooduli tegemist, et selles valdkonnas selline probleemide hulk on,\u201d muljetas ta. Suitsuandurid, paberidosaatorid ja paljud teised seadmed oleks kaugloetavana kasulikumad.\nSisuliselt tegeletakse asjade internetiga. \u201cKui mingi laager t\u00f6\u00f6stuses hakkab undama, siis ta ka kohe puruneb,\u201d t\u00f5i mees elulise n\u00e4ite. Sel puhul j\u00e4\u00e4b liin kohe seisma. Andurid teatavad toimuvast aga ennetavalt.\nUus ja vana br\u00e4nd \u00fche firma all\nSamal ajal j\u00e4tkab ka Z\u00e4p reorganiseeritult t\u00f6\u00f6d. \u201cTegelikult tegime sensoreid ka Z\u00e4pi ajal, aga kui l\u00e4ksime kuskile r\u00e4\u00e4kima, siis k\u00fcsiti, et kuidas teil desomeestel l\u00e4heb,\u201d meenutas Antsm\u00e4e. \u201cSee viskas \u00e4ra ja tegime teise br\u00e4ndi.\u201d\nN\u00fc\u00fcd on firmal kaks \u00e4risuunda, kusjuures uus iBiot tegeleb sensoritega. Z\u00e4p on aga testimisplatvorm ja edasim\u00fc\u00fcja. Antsm\u00e4e lisas, et Z\u00e4pi k\u00e4ive kasvab juba viimased pool aastat 15 protsenti kuus.\niBioti p\u00f5hiliseks eeliseks saaks aga see, et andurite abil on kinnisvarahalduse ning muude sarnaste aladega tegelevatel firmadel v\u00e4hendada t\u00fchis\u00f5ite v\u00e4ga suures ulatuses. Kui neid 50 protsenti v\u00e4hendada, siis v\u00f5ib ka sensori eest ka maksta, pakkus Cleanhandi juht. \u201cMa tihtipeale ei saa aru, miks \u00f6eldakse, et see sensor on kallis,\u201d arutles ta. \u201cKas see rumal protsessijuhtimine on siis odavam v\u00f5i?\u201d\nP\u00e4evast p\u00e4eva tehakse uskumatuid rumalusi\nSel moel tasuvad andurid end \u00e4ra aastaga. \u201cMe teeme p\u00e4evast p\u00e4eva uskumatuid rumalusi, kuigi tehnoloogia on juba olemas,\u201d kritiseeris Antsm\u00e4e vanamoodsaid t\u00f6\u00f6korraldusi. Tarbija peab need teenused niikuinii tasuta saama, aga l\u00f5puks maksab ta k\u00f5ik need ikkagi l\u00e4bi \u00e4ride kinni.\nSamuti peab Antsm\u00e4e tehnoloogiat roheliseks, sest t\u00fchis\u00f5itudega koos v\u00e4heneb ka saaste. \u201cInimesed on mugavad, pole veel \u00fcleujutusi, p\u00e4ris kriisi, kliimaimmigratsiooni,\u201d p\u00f5hjendas ta \u00fchiskonna vastumeelsust uut tehnoloogiat rakendada ning kirjeldas vananenud m\u00f5tteviisi. \u201cAga see koristaja niikuinii k\u00e4ib seal \u2013 aga kas ta \u00fcldse peaks seal k\u00e4ima, istuma rooli, k\u00e4ivitama auto?\u201d\nJ\u00e4rgmise v\u00e4ljakutsena n\u00e4gi Antsm\u00e4e j\u00e4\u00e4tmemajanduse digitaliseerimist. Veokite t\u00fchis\u00f5idud on suur mure, samas j\u00f5uab \u00fclet\u00e4itunud pr\u00fcgikastidest pr\u00fcgi ka loodusesse \u201cSee on nii suur probleem,\u201d m\u00e4rkis ta. \u201cSisuliselt homme saaks me miljoneid kilogramme s\u00fcsinikku v\u00e4hendada sellega, et digitaliseeriks j\u00e4\u00e4tmeveo, mis praegu 16 aastat vana seaduse peal t\u00f6\u00f6tab.\u201d\nSellega tegeleb Antsm\u00e4e enda s\u00f5nul, et laiemat \u00fchiskonda puudutavaid kitsaskohti lahendada. \u201c\u00c4ri ajada \u00e4ri p\u00e4rast, seda ma olen piisavalt ajaloos teinud, enam ei tee,\u201d lajatas ta. Milline on ettev\u00f5tte traditsioon, mille Antsm\u00e4e sooviks taaselustada? Kuula ise saatest."}
{"text":"Peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juEesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajate avaldus.Poliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammus \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse - nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.KALEV ANNOM, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja;PIRET EESMAA, Hiiu Lehe peatoimetaja;SIIRI ERALA, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja;ERIK GAMZEJEV, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja;ANNA GUD\u00d5M, Vestnik Tartu peatoimetaja;SIRLI HOMUHA, L\u00f5una-Eesti Postimehe;peatoimetaja;PRIIT H\u00d5BEM\u00c4GI, Postimehe peatoimetaja;TIIT L\u00c4\u00c4NE, Vooremaa peatoimetaja;MEELIS MANDEL, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja;SERGEI METLEV, Rus.Postimees peatoimetaja;ANDREI MOKIJEVSKI, MK-Estonia peatoimetaja;MERILI NIKKOLO, Eesti Ekspressi peatoimetaja;URMAS PAIDRE, L\u00f5unaLehe peatoimetaja;RANNAR RABA, Tartu Postimehe peatoimetaja;VELI VALENTIN RAJASAAR, Accelerista peatoimetaja;HEIKI RAUDLA, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja;LIINA RAUDVASSAR, Eesti Kiriku peatoimetaja;KAIRE REILJAN, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja;TIIT REINBERG, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja;HINDREK RIIKOJA, Maalehe peatoimetaja;\u00dcLO RUSSAK, Harju Elu peatoimetaja;EVA SAMOLBERG-PALMI, Virumaa Teataja peatoimetaja;ANDRES SEPP, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt;ANDREI SHUMAKOV, venekeelse Delfi peatoimetaja;URMO SOONVALD, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja;MARTIN \u0160MUTOV, \u00d5htulehe peatoimetaja;\u00dcLLE TAMM, S\u00f5numitooja peatoimetaja;T\u00d5NIS T\u00d5NISSON, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja POLINA VOLKOVA, Delov\u00f5je Vedomosti;peatoimetaja;HANS V\u00c4RE, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis hooldekeskuse omanikule tingimisi vangistuseTALLINN, 13. juuni, BNS \u2013 Tartu maakohus m\u00f5istis teisip\u00e4eval soodustuskelmuse s\u00fc\u00fcasjas L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse AS-i omanikule Vambola Sipelgasele tingimisi vangistuse ning tema kaaskohtualusele, ehitus\u00e4rimehele Ake Andressoole osaliselt reaalse vangistuse.\nLiitkaristusena m\u00f5istis kohus Vambola Sipelgasele tingimisi \u00fche aasta, 10 kuu ja 15 p\u00e4eva pikkuse vangistuse, millest arvestati maha kaks p\u00e4eva eelvangistuses viibitud p\u00e4eva. Kohus m\u00f5istis talle kolmeaastase katseaja.\nKohus karistas Ake Andressood kahe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud kolm p\u00e4eva. Kohus m\u00e4\u00e4ras m\u00f5istetud karistusest reaalselt \u00e4rakandmisele kuus kuu ning m\u00f5istis talle \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa tingimisi nelja-aastase katseajaga.\nKohus m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-ile rahalise karistuse 150 000 eurot, milles koheselt t\u00e4itmisele kuulub 50 000 eurot. Rahakaristuse \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa m\u00f5istis kohus firmale tingimisi kolmeaastase katseajaga.\nKohus rahuldas t\u00e4ielikult kannatanu Eesti vabariigi esitatud avalik-\u00f5igusliku n\u00f5udeavalduse ning m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-ilt riigi kasuks v\u00e4lja projekti \"V\u00f5isiku Kodu reorganiseerimine (L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS)\" raames s\u00f5lmitud ehitust\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel toetusena saadud 563 438,30 eurot.\nMaakohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 p\u00e4eva jooksul.\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse AS-i ja selle omanikku Vambola Sipelgast ning ehitus\u00e4rimeest Ake Andressood \u00fcle poole miljoni euro toetusraha v\u00e4ljapetmises.\nKeegi s\u00fc\u00fcdistatavatest end kuritegudes s\u00fc\u00fcdi ei tunnista.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis hooldekeskuse omanikule tingimisi vangistuseTALLINN, 13. juuni, BNS \u2013 Tartu maakohus m\u00f5istis teisip\u00e4eval soodustuskelmuse s\u00fc\u00fcasjas L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse AS-i omanikule Vambola Sipelgasele tingimisi vangistuse ning tema kaaskohtualusele, ehitus\u00e4rimehele Ake Andressoole osaliselt reaalse vangistuse.\nLiitkaristusena m\u00f5istis kohus Vambola Sipelgasele tingimisi \u00fche aasta, 10 kuu ja 15 p\u00e4eva pikkuse vangistuse, millest arvestati maha kaks p\u00e4eva eelvangistuses viibitud p\u00e4eva. Kohus m\u00f5istis talle kolmeaastase katseaja.\nKohus karistas Ake Andressood kahe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud kolm p\u00e4eva. Kohus m\u00e4\u00e4ras m\u00f5istetud karistusest reaalselt \u00e4rakandmisele kuus kuu ning m\u00f5istis talle \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa tingimisi nelja-aastase katseajaga.\nKohus m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-ile rahalise karistuse 150 000 eurot, milles koheselt t\u00e4itmisele kuulub 50 000 eurot. Rahakaristuse \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa m\u00f5istis kohus firmale tingimisi kolmeaastase katseajaga.\nKohus rahuldas t\u00e4ielikult kannatanu Eesti vabariigi esitatud avalik-\u00f5igusliku n\u00f5udeavalduse ning m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-ilt riigi kasuks v\u00e4lja projekti \"V\u00f5isiku Kodu reorganiseerimine (L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS)\" raames s\u00f5lmitud ehitust\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel toetusena saadud 563 438,30 eurot.\nMaakohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 p\u00e4eva jooksul.\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse AS-i ja selle omanikku Vambola Sipelgast ning ehitus\u00e4rimeest Ake Andressood \u00fcle poole miljoni euro toetusraha v\u00e4ljapetmises.\nKeegi s\u00fc\u00fcdistatavatest end kuritegudes s\u00fc\u00fcdi ei tunnista.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Must auk, saamata palk ja ego hirmutamine \u2013 Lepistu teekond Rumeeniast koju. \"Inimkaubandusega ma pole n\u00f5us tegelema!\" (0)Kolmekordne Eesti meister Brent Lepistu m\u00e4ngis t\u00e4navuse aasta esimese poole Rumeenia k\u00f5rgliigas Miovenis. N\u00fc\u00fcd l\u00f5i ta k\u00e4ed oma eelmise t\u00f6\u00f6andja Tallinna FCI Levadiaga. Kodumaale naasmine on justkui seik m\u00f5nest filmist. \"Inimkaubandusega ma pole n\u00f5us tegelema!\" lajatas poolkaitsja \u00e4hvardama kukkunud klubijuhtidele.\nEsmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5una. Tallinna kesklinna kohvikus einestab helepruunide l\u00fchikeste juuste, habeme, musta v\u00e4rvi t-s\u00e4rgi ja paljude t\u00e4toveeringutega jumekas mees. Kauss tema ees on v\u00e4rviline ja n\u00e4eb v\u00e4lja v\u00e4ga tervislik. \"Ei j\u00f5udnud varem s\u00fc\u00fca! Tegemist on nii palju. Olen kolm p\u00e4eva terrassi \u00f5litanud! Alguses m\u00f5tlesin, et teen lillekastid teise \u00f5liga,\" annab ta selgelt m\u00e4rku, et ettev\u00f5tmine on osutunud planeeritust oluliselt suuremaks.\nAga tema n\u00e4gu on rahulolev. Ta on v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msa olemisega. Ta on j\u00e4lle kodus. \"Pean sulle \u00fctlema, et tegin Levadiaga lepingu ka \u00e4ra, kui tahad \u00e4kki sellega seoses enne intervjuud oma k\u00fcsimusi kohendada. Nad t\u00e4na panevad ametliku teate ka \u00fcles,\" s\u00f5nab ta abivalmilt.\nTa l\u00f5petab oma s\u00f6\u00f6gi ja tellib kohvi. Americano. Valab piima juurde ja lisab lusikaga t\u00f6rtsu mett. Ta on 13-kordne Eesti internatsionaal Brent Lepistu ja n\u00fc\u00fcd ta on valmis Soccernet.ee-le r\u00e4\u00e4kima, kuidas tal on viimasel poolaastal l\u00e4inud. Must auk, saamata palk, ego hirmutamine, restart, inimesena kasvamine, \u00fcksiolek, l\u00e4hedaste toetus, tuleviku kindlustamine ja m\u00f5istagi jalgpall on teemad, millest k\u00f5neleme.\nBrent, kuidas sul l\u00e4heb praegu?\nMul l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti! Kiirelt.\nMilline see elur\u00fctm sul hooaja l\u00f5pust alates on olnud?\nHooaja l\u00f5pus tulin korra Eestisse. Olin kuus p\u00e4eva siin. Ja siis tekkis v\u00f5imalus minna Pariisi oma elukaaslast [Anett Kontaveiti] toetama. K\u00e4isin vaatasin tipptennist l\u00e4hedalt \u2013 see oli v\u00e4ga \u00e4ge kogemus. N\u00fc\u00fcd olen uuesti Eestis olnud n\u00e4dalakese.\nSinust sai v\u00e4rskelt Levadia m\u00e4ngija. Kuidas selle kokkuleppeni j\u00f5udsite?\nPlaan oligi Rumeenias esmalt pooleaastane leping teha ja siis suvel vaadata edasi, mis tunded ja m\u00f5tted on. Need p\u00f5hjused, miks ma hooaja alguses ei s\u00f5lminud lepingut, j\u00e4tsime minevikku ja saime nende asjadega tegeletud. J\u00f5udsime kokkuleppele ja saame m\u00f5lemad \u00fcksteisele kasulikud olla. Levadias on uus tiim, uus energia ja samuti ka mina olen restardi teinud oma arvutile, peale.\nView this post on Instagram\nA post shared by FCI Levadia Tallinn (@fcilevadia)\nL\u00e4hme ajas tagasi. L\u00e4hme sinna talve. Sa \u00fctlesid ise ka toona, et Eestisse j\u00e4\u00e4des sa ei oleks \u00f5nnelik. Sa l\u00e4ksid Rumeeniasse keerulises seisus olevasse v\u00f5istkonda. Kas sa said selle restardi, mida sa soovisid?\nJaa! Sellega oligi nii, et eelmise hooaja l\u00f5pus m\u00f5tlesin, et k\u00e4in puhkusel \u00e4ra, tulen tagasi ja vaatan, kas ma saan selle raske energia v\u00e4lja, mis poolaasta l\u00f5puga tekkis. K\u00e4isin puhkusel \u00e4ra ja sain aru, et ma olen t\u00e4iesti t\u00fchi, mul on vaja v\u00e4hemalt korrakski kindlasti mingisugust muutust.\nTundsin vastutust ka meeskonna ees. Olin ikkagi kapten sel hetkel ja kui tunnen, et ma ei ole 100 protsenti, siis on m\u00f5istlikum v\u00f5tta vastu mingi otsus. Samamoodi tundus, et mingi perioodi lagi on ees. Ma ei saanud seda lage nihutatud nendel tingimustel.\nMul oli korra p\u00e4ris must periood seal aasta alguses. Tundsin, et ainus lahendus on see, et ma viskan end veel mustemasse vette ja veel raskemasse olukorda. See m\u00f5te, et pean Rumeeniasse kuskile l\u00f5pusatsi minema, heas m\u00f5ttes hirmutas mind. Siin on ps\u00fchholoogilised egom\u00e4ngud ka \u2013 sa oled kuskil klubis nii-\u00f6elda tegija, kapten ja siis j\u00e4rsku vabatahtlikult l\u00e4hed kuskile, kus sa ei ole mitte keegi ... Kuna areng nii inimese kui jalgpallurina on minu jaoks esmat\u00e4htis, siis vahel on vaja selliseid hirmutavaid asju teha, et august v\u00e4lja tulla ja meeled teravaks saada, eelmisel perioodil tehtud vead elimineerida nii m\u00e4ngijana kui ka ps\u00fchholooliselt mingis keskkonnas olles.\nMul oli vaja uus Windows peale t\u00f5mmata. Sellega ma sain hakkama. See oli v\u00e4ga vajalik!\nKui palju oli sul mingisuguseid teisi valikuid sel hetkel, kui otsustasid, et l\u00e4hed just Rumeeniasse?\nOlid Maltad ja Sloveeniad ja mingid sellised. Liigataseme m\u00f5ttes sellise kaliibriga konkureerivat pakkumist ei olnud. Korra olid ka mingisugused USA jutud, aga kuna Rumeenia liiga on jalgpalli m\u00f5ttes k\u00f5va ja huvitav liiga, otsustasin selle v\u00e4ljakutse vastu v\u00f5tta.\nMis tasemel see USA jutt oli? Esiliiga?\nUSA esiliiga tasemel, jah. See ei tundunud sellel hetkel m\u00f5istlik.\nRumeenia k\u00f5rgliigas oli sul Eesti mehi ees ka. Joonas Tamm ja Mattias K\u00e4it. Kas sa r\u00e4\u00e4kisid nendega ka enne otsuse tegemist, milline on nende kogemus Rumeeniast?\nJaa, ikka! Kuna Joonas on mul v\u00e4ga hea s\u00f5ber, siis temaga r\u00e4\u00e4kisime ikka pikalt. Kuna treener [Nicolae Dica] oli ka endine Joonase treener [Bukaresti Steauast], k\u00fcsisin tema ja ka liiga kohta. Nende soovitus oli, et liiga on k\u00f5va jalka ja selle arengu m\u00f5ttes, et vahet ei ole, et on viimane sats. V\u00e4lismaa elu on n\u00e4idanud niikuinii, et ju ka n\u00e4iteks Norras esiliiga ja teine liiga ei j\u00e4\u00e4 taseme m\u00f5ttes nii palju maha. Otsustasin, et see on sellel hetkel k\u00f5ige \u00f5igem valik.\nSa l\u00e4ksid sinna. Mis pilt sulle vastu vaatas? Mioveni ei ole suur linn. Ta on Bukarestist mingi tund ja peale eemal. Kuhu sa sattusid?\nKlubi ise on Miovenis, see on selline v\u00e4iksem, 30-40 000 inimest elab seal. Aga enamus m\u00e4ngijaid ja treenerid elavad klubi baasist 15-minutilise s\u00f5idu kaugusel Pitestis, kus m\u00e4ngib teine, Argese nimeline meeskond. See on natuke suurem koht: 150\u00a0000 elanikku \u2013 ikkagi linna m\u00f5\u00f5tu.\nSeda teadsin ette, et ilmselt elan Pitestis ja trennis k\u00e4in Miovenis. Aga Mioveni \u2026 Rumeenia elustandard niikuinii on Euroopaga v\u00f5rreldes madalam. Ja Mioveni on veel omakorda v\u00e4ikelinn. Sattusid sellisel k\u00fclmal ja hallil ajal ka veel \u2026 \u0161okk oli heas m\u00f5ttes p\u00e4ris suur. Aga see oli see, mida ma otsisin! Otsisin \u0161okeerivat kogemust, mis n\u00f5uaks mult nii jalgpalluri kui inimesena rohkemat kui see, mis mul oli aasta l\u00f5pus laua peal.\nRumeenia standard on selline, et keri ajas 15 aastat tagasi.\nEestis Levadias olid Marko Savic ja Vladimir Vassiljev selle struktuuri teil v\u00e4ga professionaalseks ehitanud. Asjad olid top-notch. Milline see klubipool seal Miovenis oli? Tingimused, staff, v\u00f5imalused, kogu see l\u00e4henemine.\nNoh \u2026 Kui \u00fctlesin, et Rumeenia on liiga m\u00f5ttes ikkagi k\u00f5va liiga ja suurtel meeskondadel on v\u00e4ga \u00e4gedad infrad ja asjad, siis see pilt, mis Miovenist vastu vaatas, oli alla standardite, millega harjunud olin. Baas oli vana ja natuke lagunenud, kuigi j\u00f5usaal ja j\u00e4\u00e4vannid olid olemas. Aga klubi \u00fcle\u00fcldine asjaajamine \u2013 seal ei olnud paigas mitte midagi! R\u00e4\u00e4kimata veel sellest, et kui enne trennid palud f\u00fcsiolt teipi, siis \u00f6eldakse, et siin me ostame ise teipi omale. Mingid sellised asjad, mis on igal pool t\u00e4ielik standard, olid lihtsalt puudu.\nSa olid \u00fcks v\u00e4ga paljudest talvistest t\u00e4iendustest. Seal tuli v\u00e4ga k\u00f5va kaliibriga vendasid, kes on Rumeenia k\u00f5rgliigas pikalt m\u00e4nginud, Belgia k\u00f5rgliigas jne. Kuidas see sats oma kvaliteedi poolest oli?\nSiin ongi kuidagi veider paradoks. Need t\u00e4iendused olid t\u00f5esti v\u00e4ga head m\u00e4ngumehed: Belgiast, Prantsusmaalt, Norra k\u00f5rgliigas m\u00e4nginud, Hollandi Ajaxi kooliga poisid \u2026 M\u00e4ngijate individuaalne tase v\u00e4lismaalastel ja osadel Rumeenia m\u00e4ngijatel oli ikkagi v\u00e4ga k\u00f5rge. Aga kui m\u00e4ngijate tase oli v\u00e4ga k\u00f5rge, siis k\u00f5ik see muu meeskondlik \u2013 kuidas \u00f6elda? \u2013 asjaajamine, tingimused, millega ma olen ka Savici ja \u00fcldse kaptenina harjunud, milline peab olema meeskonna sisekliima ja \u00fchtsus \u2013 need asjad j\u00e4id v\u00e4ga-v\u00e4ga vajaka.\nFakt oli see, et uus treener tuli, poolteist kuud oli seda juttu, et oleme \u00fchise asja eest v\u00e4ljas ja on meeskonnatunne, aga \u2026 p\u00e4rast seda lagunes see \u00e4ra.\nM\u00e4ngulisest poolest. Deb\u00fc\u00fcdi tegid v\u00f5\u00f5rsil vahetusest sekkudes, v\u00f5itsite. Edasi olid p\u00f5hikoosseisus, saite viike. Kuidas m\u00e4nguliselt v\u00f5istkonda sissesulandumine l\u00e4ks?\nSellega oli natuke ebajopp. Kui ma sinna l\u00e4ksin jaanuari kolmanda n\u00e4dala alguses, siis teadsin, et laup\u00e4eval on juba liigam\u00e4ng ja nad tahtsid, et ma m\u00e4ngiksin p\u00f5his. J\u00f5udsin esmasp\u00e4eval Rumeeniasse, kolmap\u00e4eval oli treeningm\u00e4ng \u2013 ma olin kaks p\u00e4eva Rumeenias olnud \u2013 ja juba 15. minutil tahtsin \u00fche kiirr\u00fcnnaku maha v\u00f5tta ja l\u00f5in oma h\u00fcpeka nii \u00f5nnetult vastasele jala alla korkidesse, et ma j\u00e4rgmine p\u00e4ev ei saanud astudagi. T\u00e4iesti sinine!\nM\u00f5tlesin, et kurat k\u00fcll, millal see must auk \u00e4ra l\u00f5ppeb?! Tulen siia ja kohe selline uus v\u00e4ljakutse. L\u00e4hed sinna ja pead kohe alguses hakkama vigastusega tegelema. See l\u00f5i korra rivist v\u00e4lja.\nOli selge, et esimene m\u00e4ng ei saa ma kindlasti m\u00e4ngida. Siin tuli aga minu see jalgpalluri k\u00fclg v\u00e4lja, et hambad ristis m\u00f5tled, et kuidagi ju ikka saad! Teisel n\u00e4dalal \u00fcritasin hakata midagi tegema, aga fakt oli see, et esimesed kolm n\u00e4dalat ma vasakut, oma tugevamat jalga p\u00f5him\u00f5tteliselt ei kasutanud. Ei trennides ega ka mingites m\u00e4ngudes. Suunamuutsed ja k\u00f5ik asjad tegin mingi 75-80 protsendiga.\nLihtsalt see konkurents on seal nii k\u00f5va ja sinna l\u00e4hed ju sportliku eesm\u00e4rgiga m\u00e4ngida. Mida rohkem p\u00e4evi l\u00e4heb algusest m\u00f6\u00f6da, seda enam tundub, et sa ei saa ju hea olla, kui ei m\u00e4ngi ning siis lihtsalt pingutadki. Start l\u00e4ks vigastuse nahka, kuigi meeskondlikult alustasime v\u00e4ga h\u00e4sti: kaks v\u00f5itu, kolm viiki. Saime rohkem punkte, kui nad eelneva poolaastaga olid saanud.\nKui terveks sain ja m\u00e4ngisin end p\u00f5hikoosseisu, siis j\u00e4rgmine m\u00e4ng olin varus. K\u00f5ikide m\u00e4ngijatega oli niimoodi. Mul oli selline tunne, nagu treener oleks segadusse sattunud, et mida teha. Ta h\u00e4sti-h\u00e4sti palju vahetas m\u00e4ngijaid. Tal ei olnud mingit tuumikut, kogu aeg m\u00e4ngijad roteerusid ja mingit loogikat ei olnud, kes m\u00e4ngib, miks m\u00e4ngib. Siis ei tulnud tulemust ka ja \u00fchel hetkel l\u00e4ks asi v\u00e4ga kaootiliseks.\nVaatasin ka, et mingid m\u00e4ngud oled p\u00f5his, siis oled varus, siis oled v\u00f5ib-olla \u00fcldse trib\u00fc\u00fcnil, siis oled j\u00e4lle p\u00f5his.\nMhmh! Seal vahepeal oli \u00fckskord niimoodi, et l\u00e4ksin enne m\u00e4ngu jalutama. P\u00e4ev enne m\u00e4ngu, olime hotellis, l\u00e4ksin jalutama ja ma ei teadnud, et me peame ainult hotellis istuma terve p\u00e4eva. J\u00f5udsin tagasi ja v\u00f5eti l\u00e4bi mind \"Miks sa jalutamas k\u00e4id? Mis asja?\". \u00dctlesin, et ma ei suuda ju tervet p\u00e4eva voodis istuda, mul on vaja jalutada! Ehk olid ka mingid sellised asjad ja solvumised.\nH\u00e4sti emotsionaalne ja ebastabiilne keskkond. Pidid kikivarvukil k\u00e4ima. See loogika, et kes trennis h\u00e4sti m\u00e4ngib, kes mitte, see ei olnud mingi printsiip.\nPluss muidugi oli see, mida ma alguses ei teadnud, et seal peab m\u00e4ngima kaks alla 21-aastast m\u00e4ngijat (\u00fcks peab tegema kaasa terve mat\u0161i ja teine v\u00e4hemalt \u00fche poolaja \u2013 K. E.). Nagu umbes meil on see KTM-reegel. Ja tuli v\u00e4lja, et meil nendest noortest m\u00e4ngijatest k\u00f5ik kolm olid keskpoolikud ja kasutasime m\u00e4nguplaanis kaht number kuut. Ehk siis p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5itlesin \u00fche koha peale, sest \u00fcks noor pidi alati m\u00e4ngima. Sellised huvitavad v\u00e4ljakutsed olid.\nNagu \u00fctlesid ise ka, et kui see talv v\u00f5i kevad algas tulemuste m\u00f5ttes okeilt, siis kui see liiga poolitamine k\u00e4tte j\u00f5udis, l\u00e4ks ikka k\u00f5ik aia taha, mis \u00fcldse minna sai.\nTegelikult hakkas juba enne seda poolitamist asi aia taha minema. Sest esimesed poolteist kuud me saime palka, aga p\u00e4rast seda ei ole siiamaani mitte mingit palka n\u00e4inud \u2026\nMitme kuu palga nad sulle v\u00f5lgu on siis?\nNelja \u2026 Kui ma sinna l\u00e4ksin, siis lubati suure suuga, et palgamured on lahendatud, k\u00f5ik asjad on korras. Peatreener isiklikult lubas, et k\u00f5ik asjad on n\u00fc\u00fcd timmis. Kui p\u00e4rast poolteist kuud palgajamad algasid, oli n\u00e4ha kohe, kuidas meeskonna motivatsioon ja k\u00f5ik asjad langesid. Kui juba teise kuu palk oli saamata, siis v\u00f5id ise arvata, mis sellises keskkonnas juhtuma hakkab. See meeskonna \u00fchine aura, mis alguses oli, lagunes t\u00e4iesti \u00e4ra.\nP\u00e4rast poolitamist oli see asi nii kaootiline. Mingid v\u00e4lismaalased l\u00e4ksid juba enne \u00e4ra. Siis hakati veel omakorda klubi poolt k\u00f5iki v\u00e4lismaalaseid suruma. Viimane kuu v\u00f5i natuke peale. J\u00e4eti meid k\u00f5iki v\u00e4lja mingitest m\u00e4ngudest ja siis kui hiljem kedagi veel m\u00e4ngudel kaasa v\u00f5eti, siis esmaj\u00e4rjekorras neid platsile enam ei pandud. Ainult rumeenlased m\u00e4ngisid. Sellega \u00fcritati meid pressida, et \u00e4kki l\u00e4hme varem \u00e4ra v\u00f5i teeme mingi vea, et nad ei peaks meile mingit palka maksma. Nii see asi tundus ja oli.\nSa ise vist ka viimases m\u00e4ngus enam ei olnud seal?\nEi olnud. Enne viimast m\u00e4ngu juhtus \u00fchel \u00f5htus\u00f6\u00f6gil kummalisi asju. Linnapea (Mioveni klubi kuulub linnale \u2013 K. E.) ja presidendid tulid sinna ja \u00e4hvardasid m\u00e4ngijaid teatud asjadega, et kui sa ei tee nii, siis on nii \u2026 Mis s\u00f5nadega ja mis keeles seda k\u00f5ike tehti \u2026 Istusin seal ja vaatasin korra ringi. See tundus nagu mingi \"Black Mirror'i\" episood. Enne viimast m\u00e4ngu korra m\u00f5tlesin, et millega ma tegelen siin. Inimkaubandusega ma ei ole n\u00f5us tegelema!\nMis seal toimus siis?\nOli \u00f5htus\u00f6\u00f6k, hakati suruma, et peame loobuma mingitest palkadest, et \u00fcldse mingitki raha n\u00e4ha. Muidu nad kuulutavad v\u00f5ib-olla pankroti v\u00e4lja, et keegi ei saa midagi. Aga see, mis vormis seda edastati \u2013 ma tegin l\u00f5pus seal laua taga selles samas hetkes selgeks, et homme hommikul ostan ma lennupiletid ja l\u00e4hen \u00e4ra. Mul on mingi enesev\u00e4\u00e4rikus, kust ma ei ole n\u00f5us j\u00e4rele andma.\nKas sellises olukorras on mingisugune lootus oma need palgad k\u00e4tte ka saada?\nNoo ... jah. Variant on FIFA-sse minna ja siis sa ootad seda raha maksimum kaks aastat. N\u00fc\u00fcd p\u00e4rast lahkumist tegime l\u00e4bi agendi selle klubiga mingi uue kokkuleppe. Ma natuke olin n\u00f5us loobuma millestki, et nad v\u00e4hemalt n\u00fc\u00fcd siis lubasid maksta. Kas nad hakkavad maksma \u2026 varsti see kuup\u00e4ev kukub. Siis vaatame, kas see ka reaalsuseks saab. Nende asjade koha pealt ikka t\u00e4ielik agoonia ja katastroof.\nAgent on sul Taavi R\u00e4hn, eks?\nJah.\nTema on siis saanud rumeenlastega pingelisi vestluseid pidada?\nNojah. (Naerab). Seal on ka Rumeenia asjaajamine. See ei k\u00e4i k\u00f5igi kohta, aga teatud inimesi sa ei saa kunagi 100 protsenti usaldada. See on kultuuri erip\u00e4ra. V\u00e4ike sulindus k\u00e4ib asja juurde.\nKui klubiga palga m\u00f5ttes on asjaajamised sellised, siis kuidas sind alguses vastu v\u00f5eti? Elamise said klubi poolt v\u00f5i pidid ise otsima? Kuidas see eluolu oli?\nElasime seal suuremas linnas ja sain klubi poolt korraliku korteri endale ja v\u00f5tsin ise omale auto. Selle koha pealt oli okei. Vastu v\u00f5eti h\u00e4sti. Algus oli k\u00f5ik okei, sest sain aru, et tingimused pole sellised, kus v\u00f5ib-olla kuskil mujal, aga seal oli ikkagi h\u00e4id inimesi ka, kes t\u00f5esti s\u00fcdamega tegid.\nL\u00f5puks k\u00f5ik, mis seal asjade \u00fcmber oli, see selleks. Rumeenia k\u00f5rgliigas kaheksa m\u00e4ngu kirjas. On see selline hulk, mis pakub sulle endale sellise miiniumi k\u00e4tte, mida lootsid v\u00f5i kuidas sellesse suhtud?\nTead, sellega on see, et tuleb natuke suuremat pilti vaadata. Jalkas ja spordis on \u00fcldse see, et v\u00f5id neid numbreid ja minuteid ja v\u00e4ravaid kogu aeg taga ajada ja \u00fchtpidi on see t\u00f5de, aga teistpidi see, mis selle viie kuu jooksul toimus igap\u00e4evaselt, millega ma pidin tegelema, kuidas end t\u00f5estama jne. Ma ise ei teadnudki, palju mul neid m\u00e4nge kogunes, sest see suur pilt oli mu jaoks palju-palju olulisem.\nAga mis mulje sulle Rumeenia k\u00f5rgliiga j\u00e4ttis? Jalgpallurina platsi peal.\nJalka m\u00f5ttes \u00e4ge! Enamus meeskondadel olid normaalsed staadionid, pooltel t\u00e4itsa uued suured statkad, vinged. Rahvast k\u00e4ib vaatamas. Okei, meie m\u00e4ngudel ei k\u00e4inud nii palju.\n11th - Mioveni\nBit old but decent stadium, it'll be handy for the second division pic.twitter.com\/CsWp23sQWL\n\u2014 mello (@cojomello) June 2, 2023\nKodum\u00e4ngul mingi 5000 inimest oli ju ikka.\nNo seda ikka ja mingitel v\u00e4lism\u00e4ngudel oli ka 15\u00a0000 kanti, mis Eestiga v\u00f5rreldes oli ikka \u00e4ge! Ma ei hakka v\u00f5rdlema Joonase ja Mattiase tiimide, mis on suured satsid, ajalooga. Aga liiga oli v\u00e4ga huvitav. M\u00e4ngijate tase v\u00e4ga-v\u00e4ga hea. F\u00e4nlus ja see, et rahvast k\u00e4ib vaatamas, n\u00e4itas, et kultuuri on.\nPluss veel, mis mind \u00fcllatas, oli tele\u00fclekannete tase. See oli mingi asi, mis mind v\u00e4ga-v\u00e4ga \u00fcllatas! Istud kodus, oli \u00fcks spordikanal, mille paned k\u00e4ima, ja terve p\u00e4ev r\u00e4\u00e4kisid ainult Rumeenia k\u00f5rgliigast. Kogu aeg stuudiod ja asjad. N\u00e4dalavahetusel n\u00e4idati k\u00f5iki m\u00e4nge selles samas kanalis ja eraldi veel. \u00dcksk\u00f5ik, kes m\u00e4ngis, kas meie eelviimasega v\u00f5i mis iganes, targad mehed stuudios tund aega enne arutavad juba. \u00dcksp\u00e4ev avastasin end teleka eest, et t\u00e4na Rumeenia k\u00f5rgliiga m\u00e4nge ju ei ole, mis kuradi m\u00e4ng see on? Ei saanud aru. Ja siis vaatan ja taipan, et esiliigat kannavad t\u00e4pselt samamoodi \u00fcle! J\u00f5hker! See oli v\u00e4gev!\nSee on kultuur.\nJaa, see oli see, mille j\u00e4rele ma l\u00e4ksin ka. Eestis ma tunnen, et \u00fcksk\u00f5ik, mis m\u00e4ngija on \u2013 no v\u00f5ib-olla m\u00f5ned suudavad \u2013, veidi \u00fcle kolme aasta on m\u00f5nes m\u00f5ttes nagu mingi maksimum, kus j\u00e4rjest m\u00e4ngida. Siis on vaja end natuke k\u00e4ia arendamas. Sellep\u00e4rast ma l\u00e4ksingi sinna, et saada seda kultuuri, emotsiooni t\u00e4ita ja panna ennast ebamugavasse ja raskesse olukorda, et mu keha ja vaim n\u00f5uaksid mult arengut.\nSelles m\u00f5ttes said kindlasti v\u00e4ga teistsuguse kogemuse. Eeldan, et lootsid positiivsemat. Kui sa kirjeldasid, kuidas sul enne oli vaimselt v\u00e4ga keeruline, siis kuidas sa tegelikult igap\u00e4evaselt kogu sellest Rumeenia nii-\u00f6elda pasast l\u00e4bi tulid? Palka ei maksta, f\u00fcsio \u00fctleb, et teip v\u00f5ta ise kaasa, klubil on raske \u2026\n\u00d5nneks kui ma sinna l\u00e4ksin, siis k\u00f5ik teised olid positiivsemad kui ma ise. Ma maalisin enda jaoks ikka nii halva keskkonna ja variandid, mis v\u00f5imalikud on. Ehk kui ma l\u00e4ksin, olin valmis selleks. Siis on aga need ps\u00fchholoogilised asjad, mis hakkavad juhtuma. Millega sa ei oska arvestada.\nJalgpallurina teame, et su m\u00e4nguaeg ka tihtipeale ei s\u00f5ltu sinust endast. Sa v\u00f5id olla v\u00e4ga hea m\u00e4ngumees ja trennis iga p\u00e4ev asju h\u00e4sti teha, aga sellest ei pruugi piisata. See riik on tuntud ka mingite korruptsiooniasjadega. Teatud mehed m\u00e4ngivad, teatud mehed ei m\u00e4ngi.\nAga kuidas ma sellest l\u00e4bi tulin? Furoor ja asjad, mis eelmisel aastal toimusid \u2013 neid oli nii palju. Mu klaas oli t\u00f5esti t\u00e4iesti t\u00e4is. Ma m\u00f5nes m\u00f5ttes nautisingi seda, et ma olen n\u00fc\u00fcd \u00fcksi, pildilt t\u00e4iesti v\u00e4ljas ja ma saangi p\u00e4riselt iseendaga olla. Mul ei olnud ju naist seal kaasas, mul ei ole seal s\u00f5pru. Viis kuud ikkagi enamus aega olla \u00fcksi. Veeta aega kogu aeg \u00fcksi. See oli korralik v\u00e4ljakutse! T\u00e4nap\u00e4eva inimesed eriti ei kujuta ette, mis tunne on sedasi olla. Seal ei olnud sellist kultuuri ka, et p\u00e4rast trenni minnakse kuskile kohvile.\nK\u00e4isid trennis \u00e4ra ja siis sa oled \u00fcksi kogu aeg. Ja n\u00fc\u00fcd sa pead m\u00f5tlema, mis sa teed selle ajaga. Kui on veel mingid jamad ja halb emotsioon, siis teame ise, kuidas inimese ps\u00fchholoogia t\u00f6\u00f6tab. Kui sa istud \u00fcksi, m\u00f5tled neid asju veel suuremaks.\nElasin natuke sellist munga elu. Lugesin ka munga raamatut. V\u00f5tsingi sellise v\u00e4ljakutse, et \u00fcritan oma nahka karastada, seda paksemaks saada ja mul on aega iseendaga tegeleda. Eelk\u00f5ige see vana pask arvutist v\u00e4lja saada ja uus programm alla laadida ja \u00e4ra installida. Mul on seal ainult jalgpall ja saan olla fookusega seal! See oli kokkuv\u00f5ttes keskkonnana v\u00e4ga hea enesekasvatamise laager.\nNagu ma s\u00f5jav\u00e4es kunagi k\u00e4isin. Kui sulle see keskkond ei meeldi, pead otsuse vastu v\u00f5tma, kas nutad taga seda, mida sul ei ole, v\u00f5i \u00fcritan maksimumi v\u00f5tta. Kuigi see aeg ei olnud lihtne ja siin on nii palju igap\u00e4evaseid ja -n\u00e4dalasi v\u00e4ljakutseid, millega pead tegelema, aga see on see, mis kasvatab.\nKui palju tugevama just vaimu poolest sa end t\u00e4nases p\u00e4evas tunned?\nNo k\u00f5vasti! Kuigi olen end kogu aeg tugevaks pidanud, aga areng on oluline. Alati saab tugevamaks, alati saab targemaks, alati saab paremaks muutuda. Tunnen, et olen n\u00fc\u00fcd teatud asjadest suutnud lahti lasta.\nVaata inimesed j\u00e4\u00e4vad vahel kinni mingisugustesse energiatesse. Vahel sa teed, \u00fctled v\u00f5i k\u00e4itud nii, nagu sa tegelikult ise ei tunne. Nagu oleksid juhitud mingist muust asjast. Sain mingid vanad asjad ja energiad k\u00f5rvale j\u00e4etud, mingite asjadega rahu tehtud. Selline m\u00f5nus rahulik on olla. T\u00f6\u00f6eetika, motivatsioon ja sisemine p\u00f5lemine on v\u00e4ga k\u00f5rgel kohal. Ootan huviga, mida j\u00e4rgmine periood toob!\nKui oluline on alates eelmise aasta l\u00f5pust olnud l\u00e4hedaste tugi, et tulla sellest k\u00f5igest v\u00e4lja ise tugevama inimese ja jalgpallurina?\n(M\u00f5tleb). See on \u00fcks t\u00e4htsamaid komponente \u00fcldse! Kui ei oleks l\u00e4hedasi inimesi, kellega kasv\u00f5i telefoni teel v\u00f5i videosilla abil suhelda v\u00f5i kes ka vahel k\u00fclas k\u00e4isid, siis kui neid inimesi ei oleks, siis \u2026 inimesed v\u00f5ivad v\u00e4ga raskesse seisu j\u00e4\u00e4da.\nSee on hindamatu! Igal inimesel v\u00f5iks v\u00f5i peaks olema l\u00e4hedased inimesed \u2013 partnerid, vanemad, s\u00f5brad \u2013, kes usuvad sinusse ja toetavad sind nii rasketel kui headel aegadel. Lihtne on naeratada ja toetada siis, kui k\u00f5ik on h\u00e4sti. Kui asjad toimivad ja elu on lahe. Aga elus k\u00e4ivad etapid ikka lainetena. Kui on raskem, tulevad need \u00f5iged s\u00f5brad ja \u00f5iged toetajad v\u00e4lja.\nKui hea on n\u00fc\u00fcd tagasi olla keskkonnas, kus need l\u00e4hedased on sul igap\u00e4evaselt \u00fcmber, nad on sinu juures?\nMu l\u00e4hedastel oli see periood v\u00f5ib-olla isegi raskem kui mul, sest raske on vaadata, kui teistel on raske. Arvan, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik \u00f5nnelikud. Partner on hetkel \u00f5nnelik, vanemad on \u00f5nnelikud ja s\u00f5brad on \u00f5nnelikud, et s\u00f5ber on tagasi. K\u00f5ik on h\u00e4sti.\nView this post on Instagram\nA post shared by Brent Lepistu (@brentlep)\nKui palju on Levadia muutunud selle poole aasta jooksul, mil sa \u00e4ra olid?\nTahaks \u00f6elda, et m\u00f5nes m\u00f5ttes 75-80 protsenti kindlasti. See andis mulle ka julgust Levadiaga taasliituda. See liitumine ei ole mulle taaskord mugav valik. \u00dchtepidi on mugav, aga teistpidi ta ei ole j\u00e4lle mugav ja see n\u00f5uab mult endiselt arengut. Sest n\u00fc\u00fcd on t\u00e4iesti uus meeskond, n\u00fc\u00fcd olen mina see, kes peab hiljem tulema.\nKui ma m\u00f5ni aastat tagasi olin ainukese vennana lepinguga, kui seda meeskonda ehitama hakati, siis n\u00fc\u00fcd olen ma viimane, kes rongile j\u00f5uab. Mina tulen uude meeskonda, tahan neid aidata, t\u00e4iendada ja igasugused d\u00fcnaamikad on muutunud: uus treener, uued m\u00e4ngijad, uued kaptenid. L\u00e4henemine on t\u00e4iesti uue nurga alt. Muidugi mingid m\u00e4ngijad on ka samad ja poolt meeskonda ma ikkagi tunnen. Vastuv\u00f5tt oli soe. Eks k\u00f5ik ootasid! Aga saab huvitav olema!\nArvan, et see pidigi nii minema. Mul oli vaja \u00e4ra minna, et ennast korda saada ja Levadial oli vaja uut energiat, et mina ka korra sealt eest \u00e4ra l\u00e4heksin. T\u00e4htis periood on tulemas: eurom\u00e4ngud ja tiitlilahing, kus oleme ilusti sees. Olen v\u00e4ga enesekindel, et meil on v\u00e4ga tugev meeskond ja potentsiaal v\u00f5ita.\nKui lihtne sinu jaoks personaalselt sellesse v\u00f5istkonda minna on? Sa olid kolm aastat Levadia kapten. N\u00fc\u00fcd sa l\u00e4hed. Ma arvan, et sa t\u00e4na ei ole veel kapten.\nEi ole.\nN\u00e4ed, on uus hierarhia. Sa ei ole enam see TOP1 vend. Hetkeseisul. Kui keeruline see on? Oma olekult oled sa ikkagi see t\u00fc\u00fcp, kes on liider.\nSee ongi see koht, mis heas m\u00f5ttes hirmutab ja paneb sind ebamugavalt tundma. See n\u00f5uab midagi uut! V\u00f5tan seda kui p\u00f5nevat v\u00e4ljakutset, et kuidas endaga hakkama saada, kui oled omale ise v\u00f5i su ego on seadnud sulle mingid piirid.\nSamas ega kellelegi ei ole ju p\u00f5hikoosseisu koht kindlustatud. V\u00f5ib-olla mul on vaja m\u00f5ned m\u00e4ngud pingil istuda v\u00f5i kes teab. V\u00f5ib-olla olen kohe p\u00f5his, v\u00f5ib-olla ei saagi m\u00e4ngu. Kes seda teab! Poole hooaja pealt tulek on huvitav.\nAga seda, et ma olen liidrit\u00fc\u00fcpi, ei v\u00f5ta mult keegi \u00e4ra. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes see kapteniks olek v\u00e4lise asjana on ju ainult pael. V\u00f5ib-olla on mingid kohutused ka. Ent oma kogemustega teeb iga liider, kes v\u00f5istkonnas on, meeskonna paremaks. Juhul kui need liidrid suudavad omavahel koos t\u00f6\u00f6tada.\nNeid liidriomadusi ma ei ole kuskile j\u00e4tnud. Need ma v\u00f5tan kaasa. Ma olen n\u00fc\u00fcd meeskonna vanim m\u00e4ngija.\nPika puuga vanim m\u00e4ngija! Kas Rasmus Peetson on vist \u00e4kki 27 veel?\nSai 28.\nNeed asjad plaanin k\u00f5ik lauale tuua. Arvan, et neid liidreid ja tugevaid karaktereid on meeskonna palju: Peetson, Mihkel Ainsalu, Til Mavretic. Siin on veel neid m\u00e4ngumehi. Minu \u00fclesanne on tunnetada seda uut d\u00fcnaamikat ja teha seda peenelt.\nKui palju sul muid variante oli praegu?\nNeid oli. Aga k\u00f5ik variandid oleksid olnud sellised, et okei, parem liiga kuskil Kesk-Euroopas, aga meeskond tabelis keskel v\u00f5i madalamal pool ja keskkond selline, et sa ei tea, mis saab. Mul praeguseks on sellist ebastabiiselt keskkonda kokku aasta aega olnud.\nAsju, mida sellesse valemisse praegu sisse panna, et ma otsustasin Levadiasse tulla, oli h\u00e4sti palju. Omajagu on selliseid personaalseid asju, mida v\u00f5ib-olla keegi ei tea, aga mis aja jooksul saavad selgemaks. \u00dches\u00f5naga k\u00f5iki asju koos arvestades tundus see k\u00f5ige m\u00f5istlikum valik.\nMitu Eesti klubi sulle kirjutasid-helistasid?\nNo ikka olid m\u00f5ned. Meistriliigast paar t\u00fckki, isegi Esiliigast! Esiliigast vanad treenerid v\u00e4ga optimistlikult pakkusid mulle, et kuule, meil on vaja. (Naerab).\nAga nii vana veel ei ole?\nNii vana ei ole ja duhhi, kogemust ja kvaliteeti on, et Eesti k\u00f5rgemate karikate eest v\u00f5idelda.\nSa oled 30. T\u00e4nap\u00e4eval jalgpalluri m\u00f5istes see ei t\u00e4henda, et karj\u00e4\u00e4r hakkaks l\u00e4bi saama. Omal ajal Marko Kristal l\u00f5petas k\u00fcll 31-aastaselt, aga praegu Zlatan oli juba 40 ja peale, kui \u00e4ra l\u00f5petas. Ehk siis sul on veel korralikult karj\u00e4\u00e4ri ees. Millest sa t\u00e4na jalgpallurina unistad veel?\n(M\u00f5tleb). Kui r\u00e4\u00e4gime praegu meeskondlikus kontekstis Levadiast, siis unistan, et ka Eesti klubiga Euroopas midagi suuremat teha nagu tegi Flora \u00fcks aasta. Ehk Levadiaga kuskile gruppi saada. Eesti m\u00f5istes meistriks tulek v\u00f5i karika v\u00f5itmine on minu jaoks nii elementaarne, et muud moodi mu aju ei olegi osanud m\u00f5elda. See on miinimum, mida teha! Maksimum on see, et tahaks Euroopas Eesti klubiga tegusid teha.\nJa kes teab! 30 alles, elu on \u00fcllatusi t\u00e4is. See on j\u00e4lle kli\u0161ee, et tuleb elada hetkes ja teha oma asju nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik, aga mu eesm\u00e4rk on areneda nii heaks jalgpalluriks kui v\u00f5imalik. Inimesed vaata tihtipeale v\u00f5rdlevad kellegi teise karj\u00e4\u00e4re, et n\u00e4e vaata kui h\u00e4sti tal l\u00e4heb seal v\u00f5i ta on nii teinud ja ta on naa. Aga fakt on see, et meil k\u00f5igil on erinevad stardipunktid, erinevad f\u00fcsioloogilised ja sotsiaalsed eeldused ja mitte-eeldused. Kuidas karj\u00e4\u00e4r on l\u00e4inud, mingid teatud asjad \u2026 Vaatan endasse ja v\u00f5istlen iseendaga. Et v\u00f5tta enda karj\u00e4\u00e4rist maksimum.\nSa oled kolm korda v\u00e4lismaal k\u00e4inud. Kas see tulek siit oli selline, et n\u00fc\u00fcd sa oledki kodus v\u00f5i sa tegelikult tahaksid veel piiri taha j\u00f5uda?\nSeda ei tea. 30 ei ole nii vana, nagu sa \u00fctlesid. Ma tunnen, et ma l\u00e4bi karj\u00e4\u00e4ri l\u00e4hen ikkagi paremaks iga aastaga. Samamoodi tunnen, et mu f\u00fc\u00fcsiline vorm l\u00e4heb paremaks! Minu arust ma l\u00e4hen aastatega isegi natuke kiiremaks! Ma ei ole kunagi v\u00e4ga kiire m\u00e4ngija olnud, noorena ma olin t\u00e4itsa aeglane. Aga mingid f\u00fc\u00fcsilised eeldused l\u00e4hevad isegi vanusega j\u00e4rjest paremaks. Kvaliteet, kogemused, tarkus \u2013 see niikuinii. Vaatame, kaua see kasv kestab ja mida sellega teha annab. Kui tulevikus tuleb midagi sellist, mis makes sense, siis miks mitte.\nMillega sa oma pead jalgpallist puhastad?\nNeid asju on erinevaid. Kuna olen h\u00e4sti sportlik inimene, siis meeldib palju erinevaid spordialasid j\u00e4lgida, vaadata, ise m\u00e4ngida. Suvel on Eestis v\u00e4ga palju asju, mida \u00f5ues teha. Praegu olen kolm p\u00e4eva terrassi \u00f5litades oma pead puhanud. Samamoodi teen natukene asju, mis v\u00f5ib-olla kindlustavad elu p\u00e4rast karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5ppu, et oleks midagi ette n\u00e4idata. V\u00f5i oleks see maandumine tulevikus pehmem. Mul neid asju teha on h\u00e4sti palju. Igavust v\u00f5i mitteproduktiivset aega, et lihtsalt istuks diivanil laiaks end, mul ei ole. K\u00e4ed-jalad on igast erinevatel suundadel t\u00f6\u00f6d t\u00e4is.\nMis see tegemine on, mis on tulevikku vaatav?\nNo siin Markus J\u00fcrgensonilt inspiratsiooni saades \u2013 see on nali! \u2013 otsustasime Zakaria Beglari\u0161viliga mingi aeg Gruusias oma veini hakata tootma. N\u00fc\u00fcd oleme sellega juba Eestisse j\u00f5udnud ja vaatame, kuidas sellega l\u00e4heb. See on selline hobi ja hea inimesena kasvamise m\u00f5ttes muudel elualadel, nagu seda on \u00e4rivaldkond, end proovile panna. Samamoodi \u00fcritan erinevates kinnisvaraprotsessides tulevikku natuke rohkem kindlustada. Tegemisi jagub!\nNo kui Markus J\u00fcrgenson toob Karol Metsaga veini maale, siis te lausa ise toodate! See on v\u00e4ga palju keerulisem. Tundub, et sa oled J\u00fcrgensonist ikka samm k\u00f5rgemal juba!\n(Naerab). Sa ju tead mind. Ma \u00fcritan ikka alati parem olla!\nKuna Zakaria-poolsed inimesed on seda teinud ja see on huvitav ja midagi muud j\u00e4lle, siis isetegemine on ju alati parem, kui kelleltki sisse osta. Kes see jumal teab, mis sinna Markuse veinidesse sisse on pandud! (Naerab).\nKas Eesti inimene saab kuskilt seda sinu ja Zaka veini osta ka?\nJaa. Hetkel meil veel uhket veebisaiti ega midagi ei ole, et veinid alles j\u00f5udsid Eestisse ja tegeleme, aga kui kellelgi on huvi, siis kirjutage mulle v\u00f5i Zakariale kuskile platvormi ja saate maitsta! Tegemist on t\u00f5esti v\u00e4ga kvaliteetse tootega.\nKui p\u00f5nev see sinu jaoks on olnud natuke teistsugust maailma tundma \u00f5ppida?\nV\u00e4ga p\u00f5nev ja ka v\u00e4ga raske! Seal Rumeenias ka \u00f5htuti videosilla vahendusel veetsime ikka mitmeid-mitmeid tunde n\u00e4dalas, et aru saada, kuidas \u00fcldse see \u00e4riline v\u00e4rk toimib, mis selleks k\u00f5ik tegema peab, kuidas asjad kokku l\u00fc\u00fca jne. See on p\u00f5nev ja hea ajut\u00f6\u00f6! Kuna ma \u00fclikoolis ka ei k\u00e4inud p\u00e4rast keskkooli l\u00f5ppu, siis selleks, et keha oleks v\u00e4rske, peab vaim v\u00e4rske olema ja vaimut\u00f6\u00f6d on vaja ka teha, et tasakaal oleks.\nKui ma intervjuu alguses t\u00f5in v\u00e4lja su Rumeeniasse mineku aegse tsitaadi, et Eestisse j\u00e4\u00e4des sa poleks olnud \u00f5nnelik, siis kas n\u00fc\u00fcd tagasi Eestis olles sa oled \u00f5nnelik?\nJaa! Hetkel ma olen \u00f5nnelik. Mingeid asju olen \u00f5ppinud vabamalt v\u00f5tma. Mul on olnud see tendents, et ma j\u00e4\u00e4n kinni mingitesse asjadesse v\u00f5i eba\u00f5nnestumistesse. N\u00fc\u00fcd v\u00f5tan rahulikumalt. See s\u00e4\u00e4stab augu suurust, kuhu sa kukud eba\u00f5nnestumiste korral. Olen praegu \u00f5nnelik ja vaatan positiivselt tuleviku poole ja ka hetkesse.\nAit\u00e4h sulle, Brent!\nOlgu, tore!\n***\nBrent Lepistu\nS\u00fcndinud: 26.03.1993\nPositisoon: keskpoolkaitsja\nKlubikarj\u00e4\u00e4r: FC Flora (2002-2017), Kristiansund (Norra, 2018-2019), Lahti (Soome, 2019), FCI Levadia (2020-2022), Mioveni (Rumeenia, 2023), FCI Levadia (2023-...)\nKoondisekarj\u00e4\u00e4r: 13 A-maav\u00f5istlust, deb\u00fc\u00fct 27. detsembril 2014 Katari vastu; 39 m\u00e4ngu ja 1 v\u00e4rav noortekoondistes\nSaavutused: Eesti meister 2015, 2017, 2021; karikav\u00f5itja 2013, 2016, 2021; superkarikav\u00f5itja 2014, 2016, 2022"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis hooldekeskuse omanikule tingimisi vangistuseTartu maakohus m\u00f5istis teisip\u00e4eval soodustuskelmuse s\u00fc\u00fcasjas L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse AS-i omanikule Vambola Sipelgasele tingimisi vangistuse ning tema kaaskohtualusele, ehitus\u00e4rimehele Ake Andressoole osaliselt reaalse vangistuse.Liitkaristusena m\u00f5istis kohus Vambola Sipelgasele tingimisi \u00fche aasta, 10 kuu ja 15 p\u00e4eva pikkuse vangistuse, millest arvestati maha kaks p\u00e4eva eelvangistuses viibitud p\u00e4eva. Kohus m\u00f5istis talle kolmeaastase katseaja.\nKohus karistas Ake Andressood kahe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud kolm p\u00e4eva. Kohus m\u00e4\u00e4ras m\u00f5istetud karistusest reaalselt \u00e4rakandmisele kuus kuud ning m\u00f5istis talle \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa tingimisi nelja-aastase katseajaga.\nKohus m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-ile rahalise karistuse 150 000 eurot, milles koheselt t\u00e4itmisele kuulub 50 000 eurot. Rahakaristuse \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa m\u00f5istis kohus firmale tingimisi kolmeaastase katseajaga.\nKohus rahuldas t\u00e4ielikult kannatanu Eesti vabariigi esitatud avalik-\u00f5igusliku n\u00f5udeavalduse ning m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-ilt riigi kasuks v\u00e4lja projekti \u00abV\u00f5isiku Kodu reorganiseerimine (L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS)\u00bb raames s\u00f5lmitud ehitust\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel toetusena saadud 563 438,30 eurot.\nMaakohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 p\u00e4eva jooksul.\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse AS-i ja selle omanikku Vambola Sipelgast ning ehitus\u00e4rimeest Ake Andressood \u00fcle poole miljoni euro toetusraha v\u00e4ljapetmises.\nKeegi s\u00fc\u00fcdistatavatest end kuritegudes s\u00fc\u00fcdi ei tunnista."}
{"text":"Danske ekst\u00f6\u00f6taja raha j\u00e4i v\u00e4lismaale kinniRiigiprokur\u00f6r Maria Entsik palus Harju maakohtul anda Liechtensteinile kinnitus, et nn Danske rahapesu juhtumis k\u00e4ib menetlus Mihhail Murnikovi \u00fcle. Nimelt seisab tolles Kesk-Euroopa riigikeses asuvas Bendura pangas juba mitu aastat k\u00fclmutatuna 124 300 eurot, mis kuulub Murnikovi firmale Medford Impacts.Liechtensteini reeglite kohaselt peavad uurimis- v\u00f5i kohtuorganid korra aastas kinnitama, et menetlus j\u00e4tkub. Vastasel juhul raha vabastatakse. Praegu on k\u00f5nealune summa arestitud augusti l\u00f5puni."}
{"text":"Peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juEesti meediaettev\u00f5tete liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajate avaldus.\nPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse kohta, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega.Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.\nViimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal tegutsevad nii Eesti suuremad,\u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4lja voolaval reklaamirahal,kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatul hinnat\u00f5usul. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamik.\nValitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on selle 4 miljoni euro hind.Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale,kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma,ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse ja digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\n\nAJAKIRJANDUS ON MISSIOONIETTEV\u00d5TLUS -\n\u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi,mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest.\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites,mis maksustaks nende tulu seal,kus see teenitakse,on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\nSamas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d.Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi,konserveerida oma inimesi,servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse.Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik,seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus.\nVaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin on hoidnud kontrolli all.\n\nEUROOPA LIIDU RAHANDUSMINISTRID otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.\nEesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammud \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest.T\u00e4naseks on rida ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\n\nMAKSUT\u00d5US ON PARADOKSAALNE, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele,Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame,teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame, mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed.Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades,v\u00e4ljaspool suuri keskusi,ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid,et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne,kui astume samme,millest tagasiteed ei ole.\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja Piret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja Siiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja Erik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja Anna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja Sirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja Priit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja Tiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja Meelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja Sergei Metlev, Rus.Postimehe peatoimetaja Andrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja Merili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja Urmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja Rannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja Veli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja Heiki Raudla,\u00d5petajate Lehe peatoimetaja Liina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja Kaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne Elu peatoimetaja Tiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja Hindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja \u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja Eva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja Andres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt Andrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja Martin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja \u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja T\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja Polina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja Hans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja\nFOTO \u00d5HTULEHT"}
{"text":"Eesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad - oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4lja voolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnas! Keskja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike-Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani - kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse - nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.Allakirjutanud: Kalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetaja Piret Eesmaa, Hiiu Lehe peatoimetaja Siiri Erala, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetaja Erik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja Anna Gud\u00f5m, Vestnik Tartu peatoimetaja Sirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetaja Priit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimehe peatoimetaja Tiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa peatoimetaja Meelis Mandel, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja Sergei Metlev, Rus.Postimees peatoimetaja Andrei Mokijevski, MK-Estonia peatoimetaja Merili Nikkolo, Eesti Ekspressi peatoimetaja Urmas Paidre, L\u00f5unaLehe peatoimetaja Rannar Raba, Tartu Postimehe peatoimetaja Veli Valentin Rajasaar, Accelerista peatoimetaja Heiki Raudla, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja Liina Raudvassar, Eesti Kiriku peatoimetaja Kaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja Tiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja Hindrek Riikoja, Maalehe peatoimetaja \u00dclo Russak, Harju Elu peatoimetaja Eva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja peatoimetaja Andres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt Andrei Shumakov, venekeelse Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti P\u00e4evaleheja Delfi peatoimetaja Martin \u0160mutov, \u00d5htulehe peatoimetaja \u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja peatoimetaja T\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetaja Polina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetaja Hans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja\u00a0"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis hooldekeskuse omanikule tingimisi vangistuseTartu maakohus m\u00f5istis teisip\u00e4eval soodustuskelmuse s\u00fc\u00fcasjas L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse ASi omanikule Vambola Sipelgasele tingimisi vangistuse ning tema kaaskohtualusele, ehitus\u00e4rimehele Ake Andressoole osaliselt reaalse vangistuse.Liitkaristusena m\u00f5istis kohus Vambola Sipelgasele tingimisi \u00fche aasta, 10 kuu ja 15 p\u00e4eva pikkuse vangistuse, millest arvestati maha kaks p\u00e4eva eelvangistuses viibitud p\u00e4eva. Kohus m\u00f5istis talle kolmeaastase katseaja.\nKohus karistas Ake Andressood kahe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud kolm p\u00e4eva. Kohus m\u00e4\u00e4ras m\u00f5istetud karistusest reaalselt \u00e4rakandmisele kuus kuu ning m\u00f5istis talle \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa tingimisi nelja-aastase katseajaga.\nKohus m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-ile rahalise karistuse 150 000 eurot, milles koheselt t\u00e4itmisele kuulub 50 000 eurot. Rahakaristuse \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa m\u00f5istis kohus firmale tingimisi kolmeaastase katseajaga.\nKohus rahuldas t\u00e4ielikult kannatanu Eesti vabariigi esitatud avalik-\u00f5igusliku n\u00f5udeavalduse ning m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-ilt riigi kasuks v\u00e4lja projekti \"V\u00f5isiku Kodu reorganiseerimine (L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS)\" raames s\u00f5lmitud ehitust\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel toetusena saadud 563 438,30 eurot.\nMaakohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 p\u00e4eva jooksul.\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse AS-i ja selle omanikku Vambola Sipelgast ning ehitus\u00e4rimeest Ake Andressood \u00fcle poole miljoni euro toetusraha v\u00e4ljapetmises.\nKeegi s\u00fc\u00fcdistatavatest end kuritegudes s\u00fc\u00fcdi ei tunnista.\nL\u00f5una-Eesti hooldekeskusele kuuluvad Hellenurme Kodu Tartumaal Elva vallas, Karksi Kodu Viljandimaal Mulgi vallas, Kanepi Kodu P\u00f5lvamaal Kanepi vallas, Sangaste Kodu Valgamaal Otep\u00e4\u00e4 vallas, P\u00f5ltsamaa Kodu J\u00f5gevamaal P\u00f5ltsamaa linnas ja Kose Kodu Harjumaal Kose vallas.\nEnne haldureformi 2017. aastal oli Vambola Sipelgas 18 aastat Valgamaal asunud Palupera valla volikogu esimees."}
{"text":"Trump ei tunnistanud end Miami kohtus s\u00fc\u00fcdiMIAMI, 13. juuni, AFP-BNS \u2013 USA ekspresident Donald Trump ei tunnistanud end teisip\u00e4eval Miami kohtus s\u00fc\u00fcdi k\u00fcmnete riigisaladusi sisaldavate dokumentide hoidmise korra tahtlikus rikkumises ja skeemitamises nende tagastamise v\u00e4ltimiseks.\n\"Me kindlasti ei tunnista end s\u00fc\u00fcdi,\" \u00fctles Trumpi advokaat Todd Blanche.\nTrumpile esitati reedel 37 s\u00fc\u00fcdistust nn Mar-a-Lago saladokumentide kohtuasjas, mille kohaselt hoidis ta p\u00e4rast riigipea ametist ning Valgest Majast lahkumist ebaseaduslikult enda valduses paiguti \u00fclisalajasi dokumente riigi tuuma- ja relvastusprogrammide ning kaitseplaanide kohta.\nJustiitsministeerium m\u00e4rkis, et kui Trump lahkus Valgest Majast 2021. aasta jaanuaris, v\u00f5ttis ta endaga kaasa muu hulgas ka \u00fclisalajasi dokumente kaitseministeeriumist ehk Pentagonist, Luure Keskagentuurist (CIA), riiklikust julgeolekuagentuurist (NSA) ja teistest luureasutustest.\nTrump hoidis neid turvameetmeid rakendamata oma Florida osariigis asuvas Mar-a-Lago residentsis ja klubis, kuhu sattus erinevate \u00fcrituste raames sageli k\u00fcmneid tuhandeid inimesi, selgub Florida f\u00f6deraalkohtusse antud s\u00fc\u00fcdistustest.\nV\u00e4hemalt kahel juhul n\u00e4itas Trump oma golfiklubis New Jersey osariigis Bedminsteris saladokumente USA s\u00f5jav\u00e4eoperatsioonidest ja tegutsemisplaanidest inimestele, kel puudus vastav juurdep\u00e4\u00e4suluba riigisaladusele.\nTrumpi kaasav\u00f5etud dokumentides leidus teavet, mis puudutas nii USA kui v\u00f5\u00f5rriikide kaitse- ja relvastuse v\u00f5imeid, \u00dchendriikide tuumaprogramme, nii USA kui liitlasriikide v\u00f5imalikke haavatavusi s\u00f5jalise r\u00fcnnaku puhul, aga ka plaane v\u00f5imalikuks k\u00e4ttemaksuks, mida kasutada vastusena v\u00f5imaliku v\u00f5\u00f5rriigi r\u00fcnnaku puhul, selgub s\u00fc\u00fcdistustest.\nTrumpile esitati s\u00fc\u00fcdistused 37 punktis, muuhulgas riikliku kaitseteabe tahtlikus s\u00e4ilitamises, vanden\u00f5us kohtupidamise t\u00f5kestamiseks, dokumentide korruptiivses varjamises ja ka vale\u00fctluste andmises.\nJustiitsministeeriumi eriprokur\u00f6r Jack Smithi esitatud s\u00fc\u00fcdistustest iga\u00fcks v\u00f5ib tuua endaga kaasa kuni 20 aasta pikkuse vanglakaristuse.\nTrumpi abile Walt Nautale esitati s\u00fc\u00fcdistused kuues punktis eksriigipea aitamises dokumente peita.\nEkspresidendi ja tema toetajate s\u00f5nul on tegemist poliitiliselt motiveeritud katsega t\u00f5kestada Trumpi tee tagasi Valgesse Majja.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Danske ekst\u00f6\u00f6taja raha j\u00e4i v\u00e4lismaale kinniRiigiprokur\u00f6r Maria Entsik palus Harju maakohtul anda Liechtensteinile kinnitus, et nn Danske rahapesu juhtumis k\u00e4ib menetlus Mihhail Murnikovi \u00fcle.\nNimelt seisab tolle Kesk-Euroopa riigikeses asuvas Bendura pangas juba mitu aastat k\u00fclmutatuna 124 300 eurot, mis kuulub Murnikovi firmale Medford Impacts.\nLiechtensteini reeglite kohaselt peavad uurimis- v\u00f5i kohtuorganid korra aastas kinnitama, et menetlus j\u00e4tkub. Vastasel juhul raha vabastatakse. Praegu on k\u00f5nealune summa arestitud augusti l\u00f5puni."}
{"text":"Peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juEesti meediaettev\u00f5tete liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajate avaldus.\nPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse kohta, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis.\nViimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal tegutsevad nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutses \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamik.\nValitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse ja digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest.\nEesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\nSamas on Eesti ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus.\nVaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin on hoidnud kontrolli all.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades konkurentsiprobleemi ja ajakirjanduse rolli meie kultuuriruumis.\nEesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammud \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustest \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles vabariigi valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame, mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nHingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole."}
{"text":"Otse kell 12: riigikogu infotunnis Kaja Kallas, Kristina Kallas ja L\u00e4\u00e4nemets   Riigikogu infotunnis vastavad t\u00e4na riigikogu saadikute k\u00fcsimustele peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets. Kell 12 algavat infotundi n\u00e4eb otsepildis ERR-i portaalis.   Kaja Kallas vastab riigikogu liikmete k\u00fcsimustele Slava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, piirivalveohvitseride v\u00e4ljat\u00f5stmise, maksude, majanduse olukorra, ajakirjanduse, maksut\u00f5usude ja valitsuse tegevusetuse kohta. L\u00e4\u00e4nemets vastab k\u00fcsimustele haldusala olukorra, \u00f5iguskaitseorganite t\u00f6\u00f6, julgeoleku ja 1. juuni kohta. Kristina Kallas vastab k\u00fcsimustele tugispetsialistide ning lasteaedades ja koolides usu-, veendumuste ja s\u00fcdametunnistuse vabaduse tagamise kohta.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Kallas vastab infotunnis k\u00fcsimustele MT\u00dc Slava Ukraini kohtaKell 12 algavas riigikogu infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas (RE), haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200)\u00a0ning siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE).Peaminister vastab riigikogu liikmete k\u00fcsimustele Slava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, piirivalveohvitseride v\u00e4ljat\u00f5stmise, maksude, majanduse olukorra, ajakirjanduse, maksut\u00f5usude ja valitsuse tegevusetuse kohta.\nSiseminister vastab k\u00fcsimustele haldusala olukorra, \u00f5iguskaitseorganite t\u00f6\u00f6, julgeoleku ja 1. juuni kohta.\nHaridus- ja teadusminister vastab k\u00fcsimustele tugispetsialistide ning lasteaedades ja koolides usu-, veendumuste ja s\u00fcdametunnistuse vabaduse tagamise kohta."}
{"text":"Veebikelmid meelitasid ohvri suurt laenu v\u00f5tmaTALLINN, 14. juuni, BNS - Veebikelmid keelitasid P\u00e4rnumaal elavat meest suurt laenu v\u00f5tma, mille l\u00f5puks omastasid.\u00a0\nTeisip\u00e4eval alustas L\u00e4\u00e4ne prefektuur kriminaalmenetlust selles, et selle aasta mais helistati P\u00e4rnumaa mehele v\u00e4idetavalt ettev\u00f5ttest Blockchain ja \u00f6eldi, et tal on saadaval 6700 dollari eest kr\u00fcptovaluutat.\nHelistaja s\u00f5nul ei saanud raha kanda otse mehe pangakontole, vaid tal soovitati teha samas summas laenutaotlus Bondorale. Helistaja vahendamisel v\u00f5eti giAnydesk programmi kasutades 6500 eurot laenu, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKelmusega loodi mehele ettekujutus, et v\u00f5ttes laenu Bondorast, saab ta hakata kasutama kr\u00fcptokontole kogunenud raha ja kr\u00fcptoettev\u00f5te tasub tema v\u00f5etud laenu. Loomulikult nii ei juhtunud ma mees j\u00e4i laenurahast ilma.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Bikeep on asunud rattureid hoiatama kahtlase tegevuse eestEestimaine rattaparkimis\u00e4pp on asunud viimasel paaril n\u00e4dalal teavitama oma kliente kahtlase tegevuse eest \u2013 uurisime j\u00e4rele, millisest kahtlasest tegevusest k\u00e4ib jutt.\n\u201eOleme viimasel ajal m\u00e4rganud kahtlast tegevust! Ole ettevaatlik ja kaitse oma rataste varguse eest,\u201c k\u00f5lab \u00fcks hoiatuse versioon.\nSellele j\u00e4rgnes n\u00e4dalajagu hiljem uuenenud teavitus: \u201eT\u00e4helepanu! M\u00e4rkame j\u00e4tkuvalt kahtlast tegevust! Palun olge valvsad, et hoida oma t\u00f5ukeratast turvalisena\u201c. Selle t\u00f5ukerattateavituse said sealjuures ka need, kes parkisid oma tavalist jalgratast.\nBikeepi tegevjuht Kristjan Lind selgitas Fortele, et ettev\u00f5tteni on j\u00f5udnud mitmed juhtumid, kus on varastatud jalgrataste ja t\u00f5ukerataste k\u00fcljest erinevaid detaile, mida Bikeep ise ei lukusta. Saagiks on langenud tuled, spidomeetrid ja muu selline.\n\u201eSamuti j\u00f5uavad meieni ka juhtumid, kus varastatakse jalgrattaid Bikeep parklate k\u00f5rvalt. Seoses t\u00f5usnud rattakasutusega on tihti juhtumeid, kus Bikeep'is on k\u00f5ik kohad t\u00e4is,\u201c m\u00e4rkis Lind.\nBikeep soovitab ohvritel alati p\u00f6\u00f6rduda avaldusega politseisse. \u201eVajame seda ka ise, et saaksime jagada videopilti, kui m\u00f5ni selline tegevus peaks olema kaamerale salvestunud.\u201c\nKurjategijate huvi kasvu s\u00f5idukite vastu selgitab Lind es Tallinnas m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud rattakasutusega ja \u00fcha kallimateks muutuvate jalgratastega ja elektrirataste arvu kasvuga.\n\u201eOma hoiatustes oleme v\u00f5tnud eeskuju pankadest, kes tihti hoiatavad kasutajaid petuskeemide eest kui m\u00e4rkavad, et nende sooritamine on sagenenud. Nii soovisime ka meie rattureid kutsuda \u00fcles k\u00f5rgendatud valvsusele,\u201c r\u00e4\u00e4kis Lind."}
{"text":"Tartumaa mees soovis osta veebi kaudu traktorit, kahju 1000 eurotTeisip\u00e4eval, 13. juunil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 27-aastane mees, kes tahtis osta soov.ee veebilehe kaudu traktorit.\nMees tegi ettemaksu ning pole p\u00e4rast seda enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 1000 eurot."}
{"text":"P\u00e4rnumaa mehele pakuti telefoni teel kr\u00fcptovaluutat, kahju 6500 eurotTeisip\u00e4eval, 13. juunil alustati kriminaalmenetlust selles, et selle aasta mais helistati P\u00e4rnumaa mehele v\u00e4idetavalt ettev\u00f5ttest Blockchain ja \u00f6eldi, et tal on saadaval 6700 dollari eest kr\u00fcptovaluutat.\nHelistaja s\u00f5nul ei saanud raha kanda otse mehe pangakontole, vaid tal soovitati teha samas summas laenutaotlus Bondorale. Helistaja vahendamisel v\u00f5eti Anydesk programmi kasutades 6500 eurot laenu.\nKelmusega loodi mehele ettekujutus, et v\u00f5ttes laenu Bondorast, saab ta hakata kasutama kr\u00fcptokontole kogunenud raha ja kr\u00fcptoettev\u00f5te tasub tema v\u00f5etud laenu."}
{"text":"Riigikogu infotunnis vastasid saadikute k\u00fcsimustele Kaja Kallas, Kristina Kallas ja Lauri L\u00e4\u00e4nemetsKell 12 algas infotund, kus osalesid peaminister Kaja Kallas (Reformierakond), haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ning siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE).\nPeaminister vastas riigikogu liikmete k\u00fcsimustele Slava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, piirivalveohvitseride v\u00e4ljat\u00f5stmise, maksude, majanduse olukorra, ajakirjanduse, maksut\u00f5usude ja valitsuse tegevusetuse kohta.\nSiseminister vastas k\u00fcsimustele haldusala olukorra, \u00f5iguskaitseorganite t\u00f6\u00f6, julgeoleku ja 1. juuni kohta.\nHaridus- ja teadusminister vastas k\u00fcsimustele tugispetsialistide ning lasteaedades ja koolides usu-, veendumuste ja s\u00fcdametunnistuse vabaduse tagamise kohta.\nInfotund kestis kella 14-ni, seej\u00e4rel algab t\u00e4iskogu istung.\nIstungil j\u00e4tkub valitsuse usaldusk\u00fcsimusega seotud valitsuse algatatud peretoetuste v\u00e4hendamise seaduseeln\u00f5u teine lugemine, mis j\u00e4i esmasp\u00e4evasel ja teisip\u00e4evasel istungil t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu pooleli.\nSamuti l\u00fckkusid kolmap\u00e4evase istungi p\u00e4evakorda valitsuse usaldusk\u00fcsimusega seotud valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (215 SE) teine lugemine ning riigikogu liikmete arup\u00e4rimised pereh\u00fcvitiste vajadusp\u00f5hisuse (nr 1), lasterikastele peredele suunatud toetuste s\u00f5namurdliku v\u00e4hendamise ja t\u00fchistamise (nr 7) ning riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi kohta (nr 10), millele vastab peaminister Kaja Kallas."}
{"text":"Infotunnis r\u00e4\u00e4giti maksumuudatuste m\u00f5justRiigikogu pressiteade\n14. juuni 2023\nInfotunnis r\u00e4\u00e4giti maksumuudatuste m\u00f5just\nPeaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu infotunnis Helir-Valdor Seedri\nk\u00fcsimusele maksude kehtestamise kohta. Seeder uuris peaministrilt, milline\non planeeritud maksumuudatuste tervikm\u00f5ju n\u00e4iteks keskmisele kolme\nlapsega perele.\nSeeder viitas, et k\u00e4ibemaks ja tulumaks t\u00f5usevad k\u00fcmme protsenti,\naktsiisid t\u00f5usevad, samuti k\u00e4rbitakse peretoetusi ja kaotatakse\ntulumaksusoodustus lastega peredele ning lisaks tuleb arvestada\nmajanduslanguse, k\u00f5rge inflatsiooni ja kasvavate intressidega.\nPeaminister kinnitas k\u00fcsimusele vastates, et terviklik m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs on\ntehtud, aga k\u00f5ik m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsid on suunatud tulevikku ja majandus ei ole\nt\u00e4ppisteadus. \u201eSiin on v\u00e4ga palju tegureid, mis majandust m\u00f5jutavad:\nerinevad kriisid, inimeste ebakindlus, kliimamuutused \u2013 k\u00f5ik sellised\nasjad, mis m\u00f5jutavad \u00fcldist pilti. Seega neid m\u00f5juanal\u00fc\u00fcse saab teha,\naga kas need alati paika peavad, ei tea,\u201c m\u00e4rkis Kallas. Ta nentis, et\nkuigi t\u00e4pset m\u00f5ju iga pere kohta ei saa v\u00e4lja tuua, siis \u00fcldised m\u00f5jud\non eeln\u00f5ude seletuskirjades olemas.\n\u201eK\u00e4ibemaks puudutab k\u00f5iki ja k\u00e4ibemaksu t\u00f5us 20 protsendilt 22\nprotsendile ei ole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ja m\u00f5jutab rohkem neid, kes rohkem\ntarbivad, ehk siis rikkamaid inimesi,\u201c lausus Kallas. \u201eK\u00e4ibemaksu\n[t\u00f5stmise] vajadus tuleneb riigikaitsekulutustest, mida me peame tegema ja\nmis on kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millega te ise olite ka\nn\u00f5us,\u201c s\u00f5nas peaminister. \u201eEga mulle ei meeldi ka neid makse t\u00f5sta,\naga oluline on see, et maksukoormus tervikuna ei t\u00f5use. Ta on k\u00f5ikunud\nkogu aeg 32\u201334 protsendi vahel ja sinna see maksukoormus ka j\u00e4\u00e4b,\narvestades neid kulusid, mida me oleme teinud.\u201c\nKallas puudutas oma vastuses ka automaksu, \u00f6eldes, et see on uus maks, mis\nn\u00f5uab suuremat arutelu. Ta lisas, et seet\u00f5ttu on v\u00f5etud aeg, et arutada\nja pakkuda v\u00e4lja lahendusi. Peaminister lisas, et ta ootab ka opositsiooni\nses osas kaasa m\u00f5tlema.\nPeaminister Kaja Kallas vastas veel Rain Epleri k\u00fcsimusele Slava Ukrainiga\nseotud pettusekahtluse, Tanel Kiige k\u00fcsimusele piirivalveohvitseride\nv\u00e4ljat\u00f5stmise, Aleksandr T\u0161apl\u00f5gini k\u00fcsimusele majanduse olukorra ja\nRiina Solmani k\u00fcsimusele ajakirjanduse kohta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets vastas k\u00fcsimustele Helle-Moonika Helme\nk\u00fcsimusele haldusala olukorra ja Mart Maastiku k\u00fcsimusele\n\u00f5iguskaitseorganite t\u00f6\u00f6 kohta.\nHaridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas Vadim Belobrovtsevi\nk\u00fcsimusele tugispetsialistide ning Varro Vooglaiu k\u00fcsimusele lasteaedades\nja koolides usu-, veendumuste ja s\u00fcdametunnistuse vabaduse tagamise kohta.\nInfotunni stenogramm<https:\/\/stenogrammid.riigikogu.ee\/et\/202306141200>\nRiigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata\nhttps:\/\/www.youtube.com\/riigikogu\n(NB! Salvestis j\u00f5uab veebi viivitusega.)\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Riigikogu infotunnis r\u00e4\u00e4giti maksumuudatuste m\u00f5justTALLINN, 14. juuni, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas vastas kolmap\u00e4eval riigikogu infotunnis Helir-Valdor Seedri k\u00fcsimusele maksude kehtestamise kohta.\nSeeder uuris peaministrilt, milline on planeeritud maksumuudatuste tervikm\u00f5ju n\u00e4iteks keskmisele kolme lapsega perele.\nSeeder viitas, et k\u00e4ibemaks ja tulumaks t\u00f5usevad k\u00fcmme protsenti, aktsiisid t\u00f5usevad, samuti k\u00e4rbitakse peretoetusi ja kaotatakse tulumaksusoodustus lastega peredele ning lisaks tuleb arvestada majanduslanguse, k\u00f5rge inflatsiooni ja kasvavate intressidega.\nPeaminister kinnitas k\u00fcsimusele vastates, et terviklik m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs on tehtud, aga k\u00f5ik m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsid on suunatud tulevikku ja majandus ei ole t\u00e4ppisteadus.\n\"Siin on v\u00e4ga palju tegureid, mis majandust m\u00f5jutavad: erinevad kriisid, inimeste ebakindlus, kliimamuutused \u2013 k\u00f5ik sellised asjad, mis m\u00f5jutavad \u00fcldist pilti. Seega neid m\u00f5juanal\u00fc\u00fcse saab teha, aga kas need alati paika peavad, ei tea,\" m\u00e4rkis Kallas.\nTa nentis, et kuigi t\u00e4pset m\u00f5ju iga pere kohta ei saa v\u00e4lja tuua, siis \u00fcldised m\u00f5jud on eeln\u00f5ude seletuskirjades olemas.\n\"K\u00e4ibemaks puudutab k\u00f5iki ja k\u00e4ibemaksu t\u00f5us 20 protsendilt 22 protsendile ei ole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ja m\u00f5jutab rohkem neid, kes rohkem tarbivad, ehk siis rikkamaid inimesi,\" lausus Kallas.\n\"K\u00e4ibemaksu [t\u00f5stmise] vajadus tuleneb riigikaitsekulutustest, mida me peame tegema ja mis on kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millega te ise olite ka n\u00f5us,\" s\u00f5nas peaminister. \"Ega mulle ei meeldi ka neid makse t\u00f5sta, aga oluline on see, et maksukoormus tervikuna ei t\u00f5use. Ta on k\u00f5ikunud kogu aeg 32\u201334 protsendi vahel ja sinna see maksukoormus ka j\u00e4\u00e4b, arvestades neid kulusid, mida me oleme teinud,\" selgitas Kallas.\nKallas puudutas oma vastuses ka automaksu, \u00f6eldes, et see on uus maks, mis n\u00f5uab suuremat arutelu. Ta lisas, et seet\u00f5ttu on v\u00f5etud aeg, et arutada ja pakkuda v\u00e4lja lahendusi. Peaminister lisas, et ta ootab ka opositsiooni ses osas kaasa m\u00f5tlema.\nPeaminister Kaja Kallas vastas veel Rain Epleri k\u00fcsimusele Slava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, Tanel Kiige k\u00fcsimusele piirivalveohvitseride v\u00e4ljat\u00f5stmise, Aleksandr T\u0161apl\u00f5gini k\u00fcsimusele majanduse olukorra ja Riina Solmani k\u00fcsimusele ajakirjanduse kohta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets vastas k\u00fcsimustele Helle-Moonika Helme k\u00fcsimusele haldusala olukorra ja Mart Maastiku k\u00fcsimusele \u00f5iguskaitseorganite t\u00f6\u00f6 kohta.\nHaridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas Vadim Belobrovtsevi k\u00fcsimusele tugispetsialistide ning Varro Vooglaiu k\u00fcsimusele lasteaedades ja koolides usu-, veendumuste ja s\u00fcdametunnistuse vabaduse tagamise kohta.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riigikogu infotunnis r\u00e4\u00e4giti maksumuudatuste m\u00f5justTALLINN, 14. juuni, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas vastas kolmap\u00e4eval riigikogu infotunnis Helir-Valdor Seedri k\u00fcsimusele maksude kehtestamise kohta.\nSeeder uuris peaministrilt, milline on planeeritud maksumuudatuste tervikm\u00f5ju n\u00e4iteks keskmisele kolme lapsega perele.\nSeeder viitas, et k\u00e4ibemaks ja tulumaks t\u00f5usevad k\u00fcmme protsenti, aktsiisid t\u00f5usevad, samuti k\u00e4rbitakse peretoetusi ja kaotatakse tulumaksusoodustus lastega peredele ning lisaks tuleb arvestada majanduslanguse, k\u00f5rge inflatsiooni ja kasvavate intressidega.\nPeaminister kinnitas k\u00fcsimusele vastates, et terviklik m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs on tehtud, aga k\u00f5ik m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsid on suunatud tulevikku ja majandus ei ole t\u00e4ppisteadus.\n\"Siin on v\u00e4ga palju tegureid, mis majandust m\u00f5jutavad: erinevad kriisid, inimeste ebakindlus, kliimamuutused \u2013 k\u00f5ik sellised asjad, mis m\u00f5jutavad \u00fcldist pilti. Seega neid m\u00f5juanal\u00fc\u00fcse saab teha, aga kas need alati paika peavad, ei tea,\" m\u00e4rkis Kallas.\nTa nentis, et kuigi t\u00e4pset m\u00f5ju iga pere kohta ei saa v\u00e4lja tuua, siis \u00fcldised m\u00f5jud on eeln\u00f5ude seletuskirjades olemas.\n\"K\u00e4ibemaks puudutab k\u00f5iki ja k\u00e4ibemaksu t\u00f5us 20 protsendilt 22 protsendile ei ole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ja m\u00f5jutab rohkem neid, kes rohkem tarbivad, ehk siis rikkamaid inimesi,\" lausus Kallas.\n\"K\u00e4ibemaksu [t\u00f5stmise] vajadus tuleneb riigikaitsekulutustest, mida me peame tegema ja mis on kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millega te ise olite ka n\u00f5us,\" s\u00f5nas peaminister. \"Ega mulle ei meeldi ka neid makse t\u00f5sta, aga oluline on see, et maksukoormus tervikuna ei t\u00f5use. Ta on k\u00f5ikunud kogu aeg 32\u201334 protsendi vahel ja sinna see maksukoormus ka j\u00e4\u00e4b, arvestades neid kulusid, mida me oleme teinud,\" selgitas Kallas.\nKallas puudutas oma vastuses ka automaksu, \u00f6eldes, et see on uus maks, mis n\u00f5uab suuremat arutelu. Ta lisas, et seet\u00f5ttu on v\u00f5etud aeg, et arutada ja pakkuda v\u00e4lja lahendusi. Peaminister lisas, et ta ootab ka opositsiooni ses osas kaasa m\u00f5tlema.\nPeaminister Kaja Kallas vastas veel Rain Epleri k\u00fcsimusele Slava Ukrainiga seotud pettusekahtluse, Tanel Kiige k\u00fcsimusele piirivalveohvitseride v\u00e4ljat\u00f5stmise, Aleksandr T\u0161apl\u00f5gini k\u00fcsimusele majanduse olukorra ja Riina Solmani k\u00fcsimusele ajakirjanduse kohta.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets vastas k\u00fcsimustele Helle-Moonika Helme k\u00fcsimusele haldusala olukorra ja Mart Maastiku k\u00fcsimusele \u00f5iguskaitseorganite t\u00f6\u00f6 kohta.\nHaridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas Vadim Belobrovtsevi k\u00fcsimusele tugispetsialistide ning Varro Vooglaiu k\u00fcsimusele lasteaedades ja koolides usu-, veendumuste ja s\u00fcdametunnistuse vabaduse tagamise kohta.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Veebimaailma ohud: kuidas kaitsta last k\u00fcberkiusamise ja seksuaalse \u00e4rakasutamise eest?Sarnaselt p\u00e4riselule valitsevad veebis ohud, mille eest on kaitsetud just lapsed ja noored.Foto: ShutterstockInternet on \u00fcldiselt tore koht: see pakub l\u00f5putult teadmisi, h\u00f5lbustab suhtlust ja leevendab igavust. Sarnaselt p\u00e4riselule valitsevad aga ka veebis ohud, mille eest on kaitsetud just lapsed ja noored.Veebiohtudest tuleb r\u00e4\u00e4kida varakultLaste ja noorte jaoks kujutavad eelk\u00f5ige ohtu k\u00fcberkiusamine ja seksuaalne v\u00e4\u00e4rkohtlemine, mille risk kasvab seoses nutiseadmete ning interneti suurema kasutamisega. Eriti ohtlikud on vestlusgrupid ja v\u00f5rgum\u00e4ngud, kus v\u00f5ib kurjategijatega kokku sattuda, samuti sotsiaalmeedias loodud kontaktid.K\u00f5ige t\u00f5sisemad veebis valitsevad ohud on laste seksuaalne ahvatlemine sotsiaalv\u00f5rgustikes, lapsporno levitamine, vaatamine ja allalaadimine ning pedofiilide v\u00e4ljapressimise katse. N\u00e4iteks v\u00f5ib kurjategija \u00e4hvardada avaldada juba varem v\u00e4lja petetud materjali, kui laps ei saada talle uusi alasti pilte v\u00f5i videoid.Eelnevast tulenevalt on kahtlemata m\u00f5istlik rakendada k\u00f5ikv\u00f5imalikke meetmeid, et kaitsta noori internetis varitsevate pahategijate eest.Lapsevanemad saavad riskide maandamiseks ise palju \u00e4ra teha, selgitades lastele juba varakult internetis peituvaid ohtusid ja nende tagaj\u00e4rgi ning seal k\u00e4itumise reegleid.Laps ei pruugi ju ise taibata, et veebim\u00e4ngus kohatud inimene ei ole alati see, kes ta v\u00e4idab end olevat. Samuti seda, et suhtluskeskkonnas piltide k\u00fcsimine ei ole alati s\u00fc\u00fctu huvi. Oleks parem, kui noored teadvustaksid varakult, et mis internetti l\u00e4heb, see sinna ka j\u00e4\u00e4b.Last aitavad kaitsta ka tehnilised lahendusedM\u00f5nikord ei piisa ainult r\u00e4\u00e4kimisest. Seega v\u00f5iks j\u00e4reltulijate kaitsmiseks kasutada ka tehnilisi abivahendeid. \u00dcks lihtne v\u00f5imalus on tarkvara, mis v\u00f5imaldab seadistada sisufiltreid ja blokeerida ligip\u00e4\u00e4su sobimatutele v\u00f5i vanusele mittevastavatele veebilehtedele ning rakendustele. See aitab kaitsta lapsi pornograafia, v\u00e4givalla v\u00f5i muu ebasobiva sisu eest.Nooremate laste puhul v\u00f5ib olla hea m\u00f5te seadistada interneti kasutamise piiranguid, et nad ei satuks internetis lehek\u00fclgedele, mis on neile potentsiaalselt kahjulikud v\u00f5i ebasobivad. Olenevalt lapse vanusest saavad vanemad seada n\u00e4iteks ka piiranguid tema arvutile ja nutiseadmetele v\u00f5i koduv\u00f5rgule, et ta ei p\u00e4\u00e4seks potentsiaalselt kahjulikele v\u00f5i ohtlikele veebisaitidele \u00fcldse ligi.N\u00e4iteks v\u00f5imaldab koduv\u00f5rku v\u00e4ga h\u00e4sti turvata Tele2 koduinterneti lahendustega kaasas olev Plume SuperPod\u2122 nutiseade, mille abil saab isegi seadmep\u00f5hiselt m\u00e4\u00e4rata, millistele veebilehtedele p\u00e4\u00e4seb ja millistele mitte.Hea m\u00f5te on kasutada ka erinevaid vanemliku j\u00e4relevalve lahendusi, mida on olemas k\u00f5ikidele tuntumatele arvutite ja nutiseadmete operatsioonis\u00fcsteemidele. N\u00e4iteks on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata, milliseid rakendusi ja filme saab lapse nutiseadmest v\u00f5i arvutist kasutada ja alla laadida ning milliseid veebilehti k\u00fclastada.M\u00f6\u00f6da ei tasu vaadata ka viiruse- ja pahavarat\u00f5rje tarkvaradest. N\u00e4iteks Tele2 pakub klientidele peamiselt viiruset\u00f5rjena tuntud Bitdefenderit, mis v\u00f5imaldab seadmetele m\u00e4\u00e4rata muu hulgas ekraaniaja piiranguid ja pakub lapsevanematele j\u00e4relevalve v\u00f5imalusi. Lahendus on osa Tele2 turvalistest netipakettidest ja v\u00f5imaldab tavakasutajal mugavalt ning lihtsalt enda v\u00f5rku kontrollida ja kasutada.Kaitsev turvav\u00f5rk annab lisakindluseLapsevanem ei j\u00f5ua siiski k\u00f5ike ebasobivat blokeerida ning laps ei oska end alati kaitsta isegi siis, kui ta on v\u00f5imalikest ohtudest teadlik. \u00d5nneks on olemas veel operaatorite enda loodud kaitsev turvav\u00f5rk.Tele2 v\u00f5itleb laste kuritarvitamise vastu veebis koos ECPAT-iga ehk koost\u00f6\u00f6s \u00fcleilmse kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonide v\u00f5rgustikuga, mille eesm\u00e4rk on l\u00f5petada laste seksuaalne \u00e4rakasutamine. T\u00e4nu Interpolilt ja teistelt j\u00f5ustruktuuridelt saadud kr\u00fcpteeritud domeenide nimekirjadele t\u00f5kestati eelmisel aastal ainu\u00fcksi Tele2 Eesti internetiv\u00f5rgus \u00fcle 150 000 katse p\u00e4\u00e4seda veebilehtedele, mis sisaldavad laste seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemisega seotud sisu.Tele2 Eesti finantsdirektori ja juhatuse liikme Kristina Penu s\u00f5nul on Tele2 tegelenud seksuaalset v\u00e4\u00e4rkohtlemist sisaldavate materjalidega veebilehtedele ligip\u00e4\u00e4sude s\u00fcstemaatilise blokeerimisega juba aastaid. Paraku on tema s\u00f5nul n\u00e4ha ajaga kasvavat trendi p\u00e4\u00e4seda ligi just lapspornot sisaldava sisuga lehtedele.\u201cMeie prioriteediks on lisaks veebilehtede blokeerimisele panustada lastevanemate teadlikkuse t\u00f5stmisesse ja pakkuda oma klientidele lahendusi nii koduse interneti kui ka mobiilsete seadmete turvalisuse t\u00f5stmiseks,\u201d selgitab Penu, kuidas telekomiettev\u00f5te internetikasutuse noortele turvalisemaks muudab. \u201cUuendame blokeeritavate veebilehtede nimekirja reaalajas ja arendame oma s\u00fcsteeme, et selles veelgi t\u00f5husamad olla.\u201d"}
{"text":"Traktorit osta soovinud mees kaotas kurjategijale tuhat eurotTALLINN, 14. juuni, BNS \u2013 Traktorit osta soovinud mees kaotas kurjategijale tuhat eurot, mis ta tegi ostu ettemaksuks.\nTeisip\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse 27-aastane mees, kes tahtis osta soov.ee veebilehelt traktorit, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja.\nMees tegi ettemaksu ning pole p\u00e4rast seda enam m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust saanud. Kelmusega tekitatud kahju on tuhat eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"USA saadik: L\u00e4ti on langetanud kaitsekulude osas etten\u00e4gelikud otsusedRIIA, 14. juuni, BNS \u2013 L\u00e4ti valitsus on teinud kaitseinvesteeringute osas v\u00e4ga kaugele vaatavaid otsuseid, mis v\u00f5imaldavad riigil mitte ainult end kaitsta, vaid teha edukat koost\u00f6\u00f6d ka teiste NATO riikide \u00fcksustega, \u00fctles USA suursaadik L\u00e4tis Christopher Robinson usutluses LETA-le.\n\"USA president on korduvalt kinnitanud meie valmisolekut kaitsta iga tolli NATO ala. Ja ma v\u00f5in L\u00e4tile veel kord kinnitada, et oleme otsuses seda teha kindlad,\" \u00fctles Robinson.\nOn selge, et NATO j\u00e4tkab oma kaitse- ja heidutusv\u00f5ime tugevdamist, kuid konkreetsed\u00a0 tulevikku puudutavad otsused selguvad p\u00e4rast eelseisvat tippkohtumist, \u00fctles saadik.\n\"Kavatseme ka edaspidi pidevalt tagada oma s\u00f5jalise kohaloleku teie riigis rotatsiooni korras,\" lisas ta. Sel kuul toimub \u00fcks suurimaid s\u00f5jalisi \u00f5ppusi Baltops, kus USA teeb L\u00e4tiga koost\u00f6\u00f6d v\u00f5imekuse suurendamiseks.\nAlates jaanuarist USA saadikuna L\u00e4tis t\u00f6\u00f6le asumisest on Robinson koos piirivalve\u00fclema kindral Guntis Pujatsi ja piirivalvuritega juba k\u00e4inud Valgevene piiril Lielv\u0101rdes, Liep\u0101jas ja Volmaris.\nRobinson tunnustas L\u00e4tit investeeringute eest uude relvastusse, mis muuhulgas v\u00f5imaldab L\u00e4til ja USA-l paremini koost\u00f6\u00f6d teha ning\u00a0tugevdada\u00a0NATO \u00fchist positsiooni.\nTa n\u00f5ustus, et investeeringud riigikaitsesse, kaitsej\u00f5ududesse ja relvas\u00fcsteemidesse seavad L\u00e4ti eelarvele t\u00f5siseid v\u00e4ljakutseid. Kuid nii saab L\u00e4ti mitte ainult end kaitsta, vaid teha\u00a0\u00a0ka edukamat koost\u00f6\u00f6d teiste NATO riikide \u00fcksustega.\nRobinson m\u00e4rkis ka, et m\u00f5nes hankes osalevad k\u00f5ik Baltimaad koos, edastades sellega\u00a0 mitte ainult oma elanikkonnale, vaid ka Moskvale selge s\u00f5numi.\nK\u00fcsimusele USA suure annetuse kohta L\u00e4ti idapiiri tugevdamiseks vastas USA suursaadik, et m\u00f5istab L\u00e4ti seisu, kui Moskva ja Minsk \u00fcritavad kasutada olukorra \u00f5\u00f5nestamiseks ja provokatsiooniks relvana p\u00f5genikke.\n\"Oleme p\u00fchendunud L\u00e4ti julgeoleku parandamisele kaasa aitama ja see kehtib ka piiride turvalisuse kohta. See on oluline \u00fclesanne, mille kallal peame k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d tegema, kuid L\u00e4ti on juba teinud piiril mitu etten\u00e4gelikku investeeringut, mis puudutavad ka riigipiiride turvalisust, ja oleme valmis j\u00e4tkama koost\u00f6\u00f6d selle piiride kaitsmiseks,\u201c \u00fctles Robinson.\nEnergiajulgeolekust r\u00e4\u00e4kides t\u00e4nas USA saadik L\u00e4tit kiire otsuse eest loobuda Venemaa energiaressurssidest. Ta m\u00e4rkis, et L\u00e4til on palju eeliseid, n\u00e4iteks v\u00f5imalus maagaasi s\u00e4ilitada ning h\u00fcdroenergia ja biomassi potentsiaal elektri tootmiseks.\nRobinson kiitis ka L\u00e4ti t\u00f5sist t\u00f6\u00f6d v\u00f5itluses korruptsiooniga, r\u00f5hutades, et Ukraina s\u00f5da n\u00e4itas veelgi selgemalt, et korruptsioonit\u00f5rje on majandusliku ja riikliku julgeoleku k\u00fcsimus.\nBaltic News Service"}
{"text":"USA saadik: L\u00e4ti on langetanud kaitsekulude osas etten\u00e4gelikud otsusedRIIA, 14. juuni, BNS \u2013 L\u00e4ti valitsus on teinud kaitseinvesteeringute osas v\u00e4ga kaugele vaatavaid otsuseid, mis v\u00f5imaldavad riigil mitte ainult end kaitsta, vaid teha edukat koost\u00f6\u00f6d ka teiste NATO riikide \u00fcksustega, \u00fctles USA suursaadik L\u00e4tis Christopher Robinson usutluses LETA-le.\n\"USA president on korduvalt kinnitanud meie valmisolekut kaitsta iga tolli NATO ala. Ja ma v\u00f5in L\u00e4tile veel kord kinnitada, et oleme otsuses seda teha kindlad,\" \u00fctles Robinson.\nOn selge, et NATO j\u00e4tkab oma kaitse- ja heidutusv\u00f5ime tugevdamist, kuid konkreetsed\u00a0 tulevikku puudutavad otsused selguvad p\u00e4rast eelseisvat tippkohtumist, \u00fctles saadik.\n\"Kavatseme ka edaspidi pidevalt tagada oma s\u00f5jalise kohaloleku teie riigis rotatsiooni korras,\" lisas ta. Sel kuul toimub \u00fcks suurimaid s\u00f5jalisi \u00f5ppusi Baltops, kus USA teeb L\u00e4tiga koost\u00f6\u00f6d v\u00f5imekuse suurendamiseks.\nAlates jaanuarist USA saadikuna L\u00e4tis t\u00f6\u00f6le asumisest on Robinson koos piirivalve\u00fclema kindral Guntis Pujatsi ja piirivalvuritega juba k\u00e4inud Valgevene piiril Lielv\u0101rdes, Liep\u0101jas ja Volmaris.\nRobinson tunnustas L\u00e4tit investeeringute eest uude relvastusse, mis muuhulgas v\u00f5imaldab L\u00e4til ja USA-l paremini koost\u00f6\u00f6d teha ning\u00a0tugevdada\u00a0NATO \u00fchist positsiooni.\nTa n\u00f5ustus, et investeeringud riigikaitsesse, kaitsej\u00f5ududesse ja relvas\u00fcsteemidesse seavad L\u00e4ti eelarvele t\u00f5siseid v\u00e4ljakutseid. Kuid nii saab L\u00e4ti mitte ainult end kaitsta, vaid teha\u00a0\u00a0ka edukamat koost\u00f6\u00f6d teiste NATO riikide \u00fcksustega.\nRobinson m\u00e4rkis ka, et m\u00f5nes hankes osalevad k\u00f5ik Baltimaad koos, edastades sellega\u00a0 mitte ainult oma elanikkonnale, vaid ka Moskvale selge s\u00f5numi.\nK\u00fcsimusele USA suure annetuse kohta L\u00e4ti idapiiri tugevdamiseks vastas USA suursaadik, et m\u00f5istab L\u00e4ti seisu, kui Moskva ja Minsk \u00fcritavad kasutada olukorra \u00f5\u00f5nestamiseks ja provokatsiooniks relvana p\u00f5genikke.\n\"Oleme p\u00fchendunud L\u00e4ti julgeoleku parandamisele kaasa aitama ja see kehtib ka piiride turvalisuse kohta. See on oluline \u00fclesanne, mille kallal peame k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d tegema, kuid L\u00e4ti on juba teinud piiril mitu etten\u00e4gelikku investeeringut, mis puudutavad ka riigipiiride turvalisust, ja oleme valmis j\u00e4tkama koost\u00f6\u00f6d selle piiride kaitsmiseks,\u201c \u00fctles Robinson.\nEnergiajulgeolekust r\u00e4\u00e4kides t\u00e4nas USA saadik L\u00e4tit kiire otsuse eest loobuda Venemaa energiaressurssidest. Ta m\u00e4rkis, et L\u00e4til on palju eeliseid, n\u00e4iteks v\u00f5imalus maagaasi s\u00e4ilitada ning h\u00fcdroenergia ja biomassi potentsiaal elektri tootmiseks.\nRobinson kiitis ka L\u00e4ti t\u00f5sist t\u00f6\u00f6d v\u00f5itluses korruptsiooniga, r\u00f5hutades, et Ukraina s\u00f5da n\u00e4itas veelgi selgemalt, et korruptsioonit\u00f5rje on majandusliku ja riikliku julgeoleku k\u00fcsimus.\nBaltic News Service"}
{"text":"Ossipenko j\u00e4\u00e4b vabadusseKorruptsioonikuritegudes kahtlustatav ettev\u00f5tja ja poliitik Nikolai Ossipenko j\u00e4\u00e4b vabadusse, sest riigikohus ei v\u00f5tnud menetlusse prokuratuuri kaebust tema vahi all hoidmisest keeldumisele.\nTartu ringkonnakohus t\u00fchistas 24. mail Viru maakohtu 28. aprilli m\u00e4\u00e4ruse, millega rahuldati riigi peaprokur\u00f6ri taotlus kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahi all pidamiseks rohkem kui 6 kuud. Kohtum\u00e4\u00e4ruse kohaselt vabastati kahtlustatav vahi alt.\nKriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on eeluurimiskohtunikul v\u00f5imalik kriminaalasja erilise keerukuse v\u00f5i mahukuse korral erandlikel p\u00f5hjustel riigi peaprokur\u00f6ri taotlusel pikendada vahi all pidamise t\u00e4htaega \u00fcle 6 kuu.\nSellise taotluse esitas Viru maakohtule kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahistamise pikendamiseks 8 kuuks riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas. Taotlus rahuldati, kuid selle kohta esitasid m\u00e4\u00e4ruskaebuse Ossipenko kaitsjad.\nRingkonnakohtu hinnangul ei ole enam p\u00f5hjendatud Ossipenko suhtes t\u00f5kendina vahistamise kohaldamine. Asja anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4htus ringkonnakohtule, et \u00fcle 6 kuu vahistamise pikendamist taotleb prokuratuur selle alusel, et kriminaalasi on hinnatav eriti keeruka ja mahukana.\nEelk\u00f5ige seisneb keerukus ja mahukus selles, et k\u00e4esoleval hetkel on esitatud kahtlustus mitmele inimesele.\nEhkki kahtlustatavaid on palju, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul veel alust j\u00e4relduseks, et tegemist oleks eriliselt keeruka v\u00f5i mahuka kriminaalasjaga.\nRingkonnakohus k\u00fcll n\u00f5ustus, et kahtlustatavate suure hulga t\u00f5ttu v\u00f5ivad menetlustoimingud v\u00f5tta keskmisest rohkem aega, kuid seejuures ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille puhul oleks p\u00f5hjendatud kahtlustatava vahi all pidamine \u00fcle 6 kuu.\n(PR)\nKuvat\u00f5mmis"}
{"text":"PORTO FRANCO PROTSESS (19. p\u00e4ev) | Prokur\u00f6r karistaks Hillar Tederit vanglaga ja Keskerakonda miljoni eurogaM\u00d5JUV\u00d5IMUGA KAUPLEMINE: Prokur\u00f6ri veendumuse kohaselt oli Tallinnas ainuv\u00f5imul olnud Keskerakond valmis osutama tasulisi teenuseid maksej\u00f5ulistele isikutele.\nJuhtiv riigiprokur\u00f6r Taavi Pern n\u00f5udis t\u00e4na Harju maakohtus Porto Franco protsessil m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises s\u00fc\u00fcdistatavatele rangeid karistusi.\nKinnisvara\u00e4rimees Hillar Teder peaks istuma 1 aasta 6 kuud trellide taga. See oleks reaalne vangistus, millest l\u00e4heks maha eeluurimise ajal vahi all viibitud veidi rohkem kui kuu aega.\n\u201eTema s\u00fc\u00fc on k\u00f5ige suurem,\u201c r\u00f5hutas Pern. Ta nimetas Hillar Tederit kuriteo initsiaatoriks, keda t\u00f5ukas tagant omakasu. Varem Edgar Savisaarega diile teinud \u00e4rimehel \u00f5nnestus saada Keskerakonna uute juhtide juures jalg ukse vahele. \u201eTal oli v\u00f5imalus saada otsekontakt Keskerakonna ministritega ja r\u00e4\u00e4kida neile oma \u00e4riplaane.\u201c\nKeskerakonna endisele peasekret\u00e4rile, endisele riigikogu liikmele Mihhail Korbile piisaks Perni meelest 1 aasta 3 kuu pikkusest vangistusest tingimisi. Korbi katseaja pikkus oleks kaks aastat. \u201eM\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise kokkuleppe tulemusel pidi kasu saama mitte Korb, vaid Keskerakond,\u201c m\u00e4rkis Pern.\nKeskerakonnale n\u00f5udis prokur\u00f6r 750 000 euro suurust rahalist karistust. See vastav kolmandikule partei 2019. aasta kogutuludest. Perni s\u00f5nul on Keskerakonnal tegemist juba kolmanda kriminaals\u00fc\u00fcdistusega, mis on juriidilise isiku puhul Eestis pretsedent.\nPern t\u00f5stis esile, et valitsust juhtinud ja Tallinnas ainuv\u00f5imu nautinud erakond \u201eoli valmis m\u00fc\u00fcma teeneid maksej\u00f5ulistele isikutele\u201c. Prokur\u00f6r andis m\u00f5ista, et sellises k\u00e4itumises v\u00f5ib n\u00e4ha juba julgeolekuohtu.\nKeskerakonnal on varasema korruptsioonikuriteo eest kukil tingimisi 250 000 eurone rahaline karistus. \u201eSee karistus on m\u00f5istetud just Hillar Tederilt saadud ebaseadusliku annetuse eest!\u201c juhtis Pern t\u00e4helepanu. Uue s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral l\u00e4heks ka see raha riigile.\nLisaks palub prokur\u00f6r kohtul konfiskeerida Porto Franco kriminaalasjas kuriteoga saadud vara. Selleks on Hillar Tederi poolt Keskerakonnale annetatud 120 000 eurot, mis asub praegu prokuratuuri deposiitkontol.\nKokku (uus karistus + varasem tingimisi karistus + s\u00fc\u00fcteoga saadud vara konfiskeerimine) tuleks Keskerakonnal loobuda 1,12 miljonist eurost.\nPern peab rangeid karistusi h\u00e4davajalikuks. Ta kutsus kohtunik Aime Ivansoni andma avalikkusele selget signaali, \u201eet aususe kohustuse rikkumist saab pidada eriti taunitavaks\u201c.\n\u00dckski kohtualune ennast s\u00fc\u00fcdi ei tunnista.\nPern esines enda poolt nimetatud karistusi p\u00f5hjendades v\u00e4ga v\u00f5itluslikult. Lumivalge triiks\u00e4rgi ja erksinise lipsu v\u00e4el n\u00e4gi ta v\u00e4lja nagu t\u00e4isv\u00f5imsusel t\u00f6\u00f6tav aku.\nKriminaalasja keskmes on Tallinna sadamaalal asuv Hillar Tederiga seotud Porto Franco kinnisvaraarendus. Sinna sissep\u00e4\u00e4sutee ehitamiseks l\u00e4ks vaja linnale kuuluvat t\u00e4navajuppi. Linn k\u00fcsis selle kasutamise eest algul 776 580 eurot servituuditasu, kuid hiljem rahuldus 301 000 euroga.\nHinnalangusele eelnes Tederi ja tema poja, Porto Franco tegevjuhi Rauno Tederi usin suhtlus juhtivate keskerakondlastega.\nMuuhulgas lubas Hillar Teder peasekret\u00e4r Korbile 9. veebruaril 2020 omavahelises vestluses toetada Keskerakonda kuni miljoni euroga. Tegelikult annetas ta (enda s\u00f5nul \u201esupsutas\u201c) Keskerakonnale 2020. aastal kokku 120 000 eurot.\nPern kritiseeris kaitseversiooni, nagu oleks Porto Franco servituudi hinda arvestades kuni miljoni euro lubamine m\u00f5istusevastane.\n\u201eAnnetatud 120 000 eurot erineb m\u00e4rgatavalt lubatud miljonist eurost,\u201c m\u00f6\u00f6nis Pern. \u201eAga servituudi hinda v\u00e4hendati 475 000 eurot ehk annetusest neli korda rohkem. Seega oli see Porto Francole selgelt kasulik.\u201c\nPern t\u00f5i veel v\u00e4lja, et Tallinna linnavalitsus loobus ka Porto Francolt enam kui 192 000 euro suuruse leppetrahvi n\u00f5udmisest. Likviidsuskriisiga maadelnud Porto Franco jaoks oli see oluline. \u201eFaktiliselt hoiti kokku 548 000 eurot,\u201c r\u00f5hutas prokur\u00f6r Porto Franco rahalist v\u00f5itu.\nServituudileppe kiire s\u00f5lmimine oli ettev\u00f5ttele v\u00e4ga oluline. Pern viitas Porto Franco siseinfole, et iga ehitusel hilinetud kuu tooks kaasa \u00fcle miljoni euro saamata j\u00e4\u00e4nud \u00fc\u00fcritulu.\nSamas toonitas Pern, et servituudile l\u00f5puks m\u00e4\u00e4ratud 301 000 euroses tasus ta probleemi ei n\u00e4e. \u201eServituudi hinna v\u00e4hendamine iseenesest ebaseaduslik ei ole.\u201c\n\u201eServituudi hinna v\u00e4hendamine iseenesest ebaseaduslik ei ole.\u201c\nKuritegu seisneb Perni s\u00f5nul selles, et Porto Franco muredega tegeleti \u201emitte linnavalitsuse tavap\u00e4rasel viisil, vaid kiirendatud korras.\u201c P\u00e4rast linnapea Mihhail K\u00f5lvarti sekkumist lahenes asi kahe n\u00e4dalaga. Perni hinnangul koheldi Porto Franco kinnisvaraprojekti teistega v\u00f5rreldes ebav\u00f5rdselt soodsalt.\nPern p\u00f5imis oma kohtuvaidluste k\u00f5nesse rohkesti detaile kaitsepolitsei poolt pealtkuulatud k\u00f5nedest, leitud e-kirjadest ja dokumentidest.\nN\u00e4iteks viitas ta peaminister J\u00fcri Ratase ametiajal 13. jaanuaril 2020 Stenbocki majas toimunud Keskerakonna juhtkonna v\u00e4iksema ringi koosolekule.\nSinna saabusid ka peasekret\u00e4r Korb ja Tallinna linnapea K\u00f5lvart. Nad sisenesid Stenbocki majja kell 7.58 ja 7.59.\nKell 8.14 saatis K\u00f5lvart oma n\u00f5unikule e-postiga edasi Rauno Tederi taotluse arutada Porto Franco probleemi. Stenbocki majast lahkusid K\u00f5lvart ja Korb pooleteise tunni p\u00e4rast.\nProkur\u00f6ri esitatud faktidest j\u00e4\u00e4b mulje, nagu hakanuks K\u00f5lvart lahendama Tallinna linnavalitsuses Porto Franco muresid vastavalt Korbilt kuuldud infole.\nEeluurimise ajal tunnistas Korb, et suhtles t\u00f5epoolest Porto Franco teemal K\u00f5lvartiga. Kohtus \u00fclekuulatud K\u00f5lvart aga v\u00e4itis, et sellist juttu pole neil olnud.\nProkur\u00f6r teatas, et ta ei pea K\u00f5lvarti \u00fctluseid usaldusv\u00e4\u00e4rseks. Ta j\u00e4ttis kohtu otsustada, \u201ekas pidada neid lausa vale\u00fctlusteks v\u00f5i on see asjaolude mittem\u00e4letamine. Ta on enda rolli s\u00fcndmustes selgelt v\u00e4hendanud.\u201c\n\u201eKorbil oli ka tegelik m\u00f5juv\u00f5im K\u00f5lvarti \u00fcle.\u201c\nPern r\u00f5hutas: \u201eKorbil oli ka tegelik m\u00f5juv\u00f5im K\u00f5lvarti \u00fcle.\u201c Et peasekret\u00e4ri s\u00f5na Keskerakonnas t\u00f5esti k\u00f5rgelt maksis, selle n\u00e4itena tsiteeris Pern muuhulgas veel \u00fcht pealtkuulatud telefonik\u00f5net.\nSelles k\u00f5nes selgitas vanem kolleeg Porto Franco tegevjuhile Rauno Tederile Eesti poliitika telgitaguseid lausega: \u201eKuradi Keskerakonna joobarid, keda seal Korb l\u00fckkab ja t\u00f5mbab, k\u00f5ik need Aasad ja K\u00f5lvartid.\u201c\nKes on kohtualused? 1) Keskerakond\nS\u00fc\u00fcdistus m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises juriidilise isikuna. Ei tunnista end s\u00fc\u00fcdi.\n2) Mihhail Korb (42)\nKeskerakonna endine peasekret\u00e4r, endine riigikogu liige. S\u00fc\u00fcdistus m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises. Ei tunnista end s\u00fc\u00fcdi.\nHillar Teder (60)\nKinnisvara\u00e4rimees. S\u00fc\u00fcdistus m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises. Ei tunnista end s\u00fc\u00fcdi."}
{"text":"J\u00e4rjekordne petuskeem: kelm helistab ja tutvustab end pangat\u00f6\u00f6tajanaPolitsei- ja piirivalveamet hoiatab leviva petsukeemi eest, kus kelm helistab Whatsappi kaudu ja v\u00e4idab k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et on Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja.Kelm p\u00fc\u00fcjab l\u00e4bi erinevate valede k\u00e4tte saada pangakonto andmeid ja n\u00fc\u00fcd k\u00f5igele lisaks saadab ka v\u00e4ljam\u00f5eldud t\u00f6\u00f6t\u00f5endi, millega p\u00fc\u00fcab tekitada usaldusv\u00e4\u00e4rsust.\nTegemist ei ole Eesti Pangale kuuluva t\u00f6\u00f6t\u00f5endiga.\u00a0Eesti Pank ja teised asutused ei k\u00fcsi inimestelt mitte kunagi pangakontoga seotud tundlikke andmeid, nagu n\u00e4iteks PIN1 v\u00f5i PIN2 koodi.\nPolitsei soovitab katkestada sellisel puhul k\u00f5ne ning tuletab meelde, et oma andmeid ei tohi jagada ka siis, kui keegi saadab v\u00e4idetava t\u00f6\u00f6t\u00f5endi, garantiikirja v\u00f5i tembeldatud ja asutuse logoga dokumendi."}
{"text":"Ossipenko j\u00e4\u00e4b vabadusseKorruptsioonikuritegudes kahtlustatav ettev\u00f5tja ja poliitik Nikolai Ossipenko j\u00e4\u00e4b vabadusse, sest riigikohus ei v\u00f5tnud menetlusse prokuratuuri kaebust tema vahi all hoidmisest keeldumisele.Tartu ringkonnakohus t\u00fchistas 24. mail Viru maakohtu 28. aprilli m\u00e4\u00e4ruse, millega rahuldati riigi peaprokur\u00f6ri taotlus kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahi all pidamiseks rohkem kui 6 kuud. Kohtum\u00e4\u00e4ruse kohaselt vabastati kahtlustatav vahi alt.\nKriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on eeluurimiskohtunikul v\u00f5imalik kriminaalasja erilise keerukuse v\u00f5i mahukuse korral erandlikel p\u00f5hjustel riigi peaprokur\u00f6ri taotlusel pikendada vahi all pidamise t\u00e4htaega \u00fcle 6 kuu. Sellise taotluse esitas Viru maakohtule kahtlustatava Nikolai Ossipenko vahistamise pikendamiseks 8 kuuks riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas. Taotlus rahuldati, kuid selle kohta esitasid m\u00e4\u00e4ruskaebuse Ossipenko kaitsjad.\nRingkonnakohtu hinnangul ei ole enam p\u00f5hjendatud Ossipenko suhtes t\u00f5kendina vahistamise kohaldamine. Asja anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4htus ringkonnakohtule, et \u00fcle 6 kuu vahistamise pikendamist taotleb prokuratuur selle alusel, et kriminaalasi on hinnatav eriti keeruka ja mahukana. Eelk\u00f5ige seisneb keerukus ja mahukus selles, et k\u00e4esoleval hetkel on esitatud kahtlustus mitmele inimesele.\nEhkki kahtlustatavaid on palju, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul veel alust j\u00e4relduseks, et tegemist oleks eriliselt keeruka v\u00f5i mahuka kriminaalasjaga. Ringkonnakohus k\u00fcll n\u00f5ustus, et kahtlustatavate suure hulga t\u00f5ttu v\u00f5ivad menetlustoimingud v\u00f5tta keskmisest rohkem aega, kuid seejuures ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille puhul oleks p\u00f5hjendatud kahtlustatava vahi all pidamine \u00fcle 6 kuu.\u00a0"}
{"text":"Lihtsameelne sai laenu kaela13. juunil alustati kriminaalmenetlust selles, et mais helistati P\u00e4rnumaa mehele v\u00e4idetavalt ettev\u00f5ttest Blockchain ja \u00f6eldi, et tal on saadaval 6700 dollari eest kr\u00fcptovaluutat. Helistaja s\u00f5nul ei saanud raha kanda otse mehe pangakontole, vaid tal soovitati teha samas summas laenutaotlus Bondorale. Helistaja vahendamisel v\u00f5eti 6500 eurot laenu. Kelmusega loodi mehele ettekujutus, et v\u00f5ttes laenu Bondorast, saab ta hakata kasutama kr\u00fcptokontole kogunenud raha ja kr\u00fcptoettev\u00f5te tasub tema v\u00f5etud\u00a0 laenu. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Sel reedel SirbisMe peame r\u00e4\u00e4kima arvutim\u00e4ngudest. Pille-Riin Larm vestles M\u00e4rten Rattasepaga\nM\u00e4rten Rattasepp: \u201eArvutim\u00e4ngud on praeguseks nii domineeriv kultuurivorm, et selle kui n\u00e4htuse \u201eajaviiteks\u201c pisendamine tundub absurdne.\u201c\nKui keegi kirjutaks M\u00e4rten Rattasepast Vikipeediasse artikli, siis k\u00fcllap tutvustataks teda seal kui andekat ja tunnustatud kirjandusteadlast ja -kriitikut. Priskemaid loorbereid on Rattasepp l\u00f5iganud aga hoopis kirjanikuna, ehkki tema sulest ei ole veel ilmunud \u00fchtki raamatut: BAFTA auhindu, Nebulaid ja muid seesuguseid antakse arvutim\u00e4ngude eest. Palusin M\u00e4rten Rattasepal endale kui v\u00f5hikule sellest valdkonnast \u00fclevaate anda.\nMARIN LAAK: Need rosinad leidku erilist t\u00e4helepanu!\nVeel kord v\u00e4liseesti kirjandusest pagulaskultuuri uurija vaatepunktist\nRosinad \u2013 just selle toreda metafooriga iseloomustas 23.\u202fm\u00e4rtsil ERRi kultuuriportaalis Novaator Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist v\u00e4liseesti kirjanduse keskust oma raamatukogus p\u00e4rast selle rekonstrueerimist.i Aprillis pidin andma kiirvastuse ajakirjaniku liigutavalt lihtsale k\u00fcsimusele: \u201eMis siis saaks, kui v\u00e4liseesti kirjandust enam ei oleks?\u201c Muidugi, mis siis ikka saab. V\u00f5i kuhu ta siis kaoks, sest kindlasti on Eesti m\u00e4luasutustes k\u00f5ik h\u00e4sti hoitud ja seda s\u00f5numit p\u00fc\u00fcdsingi avalikkusele edasi anda. Kuid kas t\u00f5esti peab hakkama n\u00fc\u00fcd, XXI\u202fsajandi teisel k\u00fcmnendil selgitama, kuidas pool eesti kultuurist elas N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal edasi v\u00f5\u00f5rsil? Kuidas meie pagulased ja nende j\u00e4reltulijad kandsid oma tegevusega edasi nii kultuurilist kui ka poliitilist j\u00e4rjepidevust, identiteeti ja vabadustahet ning Eesti kodanikena aitasid nad 1991.\u202faastal kaasa riigi iseseisvuse taastamisele?\nTAUNO VAHTER: Vestmann ja Piibeleht on surnud ehk Kuidas r\u00e4\u00e4kida spordist?\nKas oluline on v\u00f5istlusmomendi p\u00f5nevus, rahvuskaaslase saavutus v\u00f5i soov kuuluda gruppi hirmust j\u00e4\u00e4da ilma teiste elamusest?\nEsimest korda hakkasin pikemalt m\u00f5tlema, kas on olemas \u00f5iget spordist r\u00e4\u00e4kimise viisi, p\u00e4rast \u00fcht pisut kummalist kommentaari. Tuntud ajakirjanik oli aastaid r\u00e4\u00e4kinud, et tahab kirjutada elulooraamatu endisest sportlasest, kuid praegu seda teha ei saa, sest raamatul ei ole sobivat narratiivi, mis oli viisakam v\u00e4ljendus selle kohta, et sportlane oli elus alla k\u00e4inud.\nOma \u00e4raspidine loogika on selles olemas, aga kas sport on siis lugu, mis kulgeb kindla skeemi j\u00e4rgi? Kas on kindlad reeglid, kuidas spordist tuleb r\u00e4\u00e4kida? Kas Eestis on selles plaanis mingid omap\u00e4rad ja kas need on head v\u00f5i halvad?\nRIHO PARAMONOV: Rendit\u00f5ukeratas \u2013 kas s\u00f5ber v\u00f5i vaenlane?\nIduettev\u00f5tetega kaasnev majandusloogika on vanad innovatsiooni leviku printsiibid pea peale p\u00f6\u00f6ranud.\nLiikumisajaloolasele on k\u00f5ige huvitavamad ajad need, kui liikumisviisis leiavad aset suured \u00fcleminekud v\u00f5i isegi h\u00fcpped ehk transpordirevolutsioonid (see termin ei ole k\u00fcll puudustest vaba). K\u00f5ige parem sellise \u00fclemineku n\u00e4ide on muidugi XX sajandi algus, kui v\u00f5eti kasutusele auto. Sellega kaasnes hiiglaslik komplekt muutusi, mida meil, autoajastu inimestel, on tagantj\u00e4rele \u00fcsna raske aduda ja m\u00f5testada, sest keskkonnasf\u00e4\u00e4ri k\u00f5rval h\u00f5lmavad need ka indiviidi ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsilist toimimist. See t\u00e4hendab, et auto muutis nii inimese keha kui ka vaimu, mis viis omakorda uute arusaamade ja suhestumisteni maailmaga. Teisis\u00f5nu vormus tehnoloogilise h\u00fcppe k\u00e4igus uus inimene.\n\u00dcLO MATTHEUS: Kas maailm on v\u00e4sinud armastamast?\nNii hiirte paradiisi kui ka hipide eksperiment j\u00f5udsid oma loogilise l\u00f5puni, kuid inimkonna eksperiment heaolu\u00fchiskonnana kestab edasi.\nMahatma Gandhi \u201eMaailm on v\u00e4sinud vihkamast\u201c ilmus 1969. aastal Loomingu Raamatukogus, n\u00fc\u00fcd juba enam kui pool sajandit tagasi. Sellise pealkirja pani vihiku m\u00f5\u00f5tu raamatule selle t\u00f5lkija Linnart M\u00e4ll, kusjuures teosed, millest Gandhi m\u00f5tted p\u00e4rit, kannavad pealkirju \u201eK\u00f5ik inimesed on vennad\u201c (\u201eAll Men are Brothers\u201c, 1958) ja \u201eT\u00f5de on Jumal\u201c (\u201eTruth is God\u201c, 1957).\nJAAK PROZES: Venemaa polevat rahvaste sulatusahi nagu USA\nVenemaa rahvad on Putini s\u00f5nul konsolideerunud: kui 2017. aastal m\u00e4\u00e4ratles end eelk\u00f5ige venemaalasena 63% elanikkonnast, siis 2023. aastal 94% \u2013 rahvus ja emakeel pole oluline.\nVenemaa F\u00f6deratsiooni presidendi Vladimir Putini juhtimisel toimus 19. mail rahvussuhete n\u00f5ukogu istung, kus arutati riikliku rahvuspoliitika uut strateegiat ning okupeeritud regioonide integratsiooni Venemaa sotsiaalkultuurilisse ruumi, kusjuures rahvuspoliitika muutmine johtuvat v\u00e4listest ohtudest ja \u00e4hvardustest. Istungist v\u00f5tsid osa Venemaa rahvuspoliitika asjatundjad, duumasaadikud, senaatorid ja rahvuskultuuriautonoomiate juhid.\nLOVIISE TALVARU: S\u00fcnnis ruum, s\u00fcnnitusruum, ideaalne s\u00fcnni(tus)keskkond\nUute haiglate planeerimisel arendatakse k\u00fcll laste ja vasts\u00fcndinute keskkonda, kuid ruumid, kus k\u00f5ik ehk s\u00fcnd alguse saab, on j\u00e4etud unarusse.\nEestis on s\u00fcnnitusabi k\u00f5rgel tasemel, kuid ruumid, kus s\u00fcnnitatakse, sarnanevad tavaliste palatitega. XX sajandi esimesel poolel s\u00fcnnitati suuresti veel kodus, kuid paljud tunnustust otsivad arstid hakkasid s\u00fcnnitust k\u00e4sitlema kui haigust, millest ainult v\u00e4hesed p\u00e4\u00e4sevad komplikatsioonidetai, ning arusaam s\u00fcnnitusest kui loomulikust ja iseenesestm\u00f5istetavast n\u00e4htusest hakkas taanduma.\nElu juhused ja valikud. Margit Mutso vestles Raoul Kurvitzaga\nRaoul Kurvitz: \u201eP\u00e4ris p\u00f6\u00f6rane on vaadata ultramoodsaid pilvel\u00f5hkujate linnu, mis viimased 20 aastat j\u00e4rjest kerkivad \u2013 kes oleks v\u00f5inud arvata, et asjalood niimoodi kujunevad.\u201c\nKui saan pakkumise teha intervjuu t\u00e4navuse Kreisi preemia laureaadi Raoul Kurvitzaga, olen hetke kahtlev: Raoul on k\u00fcll arhitekti haridusega, aga tegutseb kunstivaldkonnas. Kunstist r\u00e4\u00e4kimist ma pisut pelgan \u2013 oht, et teose lahtiharutamisel kaob \u00e4ra see salap\u00e4ra, mis tast kunsti teeb, on suur. Siis aga meenub Kreisi fondi pressiteade: \u201ePerekond Kreisi k\u00fcmnenda arhitektuuripreemia laureaat on Raoul Kurvitz, kes l\u00e4bi aegade on t\u00e4htsaimaks pidanud kunsti. Fond tunnustab teda uhkete eluvalikute eest!\u201c Uhked eluvalikud \u2013 see k\u00f5lab filmilikult, tekitab uudishimu.\nBRIGITTA DAVIDJANTS: 10 000 eurot ja merekonteiner. Viis aastat IDA Raadiot\nTelliskivi loomelinnakus asuv ja veebis leviv IDA Raadio t\u00e4histas t\u00e4navu viiendat aastap\u00e4eva, mida ei ole \u00fcldse v\u00e4he. J\u00e4relikult on IDA Raadiot vaja. Raadio algatajad Natalie Mets, Robert Nikolajev ja Ats Luik meenutavad, kuidas k\u00f5ik alguse sai.\nVALDUR MIKITA: N\u00e4gemuslikud aiad\nEesti on rikas n\u00e4gemuslike aedade poolest. M\u00f5ned neist on reaalsed, m\u00f5ned eksisteerivad \u00fcksnes fantaasiates. Ometi on neil \u00fcks \u00fchendav joon \u2013 neist hakkab pihta Eesti looduskaitse.\nTartu \u00fclikooli botaanikaaed asub kohas, kus veel kolmesaja aasta eest asus Rootsi kuninganna Ulrika Eleonora nime kandnud bastion. Nii v\u00f5ime r\u00f5\u00f5mustada, et ajalugu on kulgenud \u00f5iges suunas \u2013 suurt\u00fckitorud on asendunud lilledega. See botaanikaaed on omasuguste hulgas \u00f5ige tilluke, kuid seda imetlusv\u00e4\u00e4rsem on siinne liigirikkus: v\u00e4ikesele maa-alale mahub \u00e4ra 10\u202f000 taimeliiki, moodustades niiviisi k\u00f5ige elurikkama paiga mitte ainult Tartus, vaid terves Eestis.\nKolmk\u00fcmmend head aastat. Margus Maidla vestles Urmas Varblasega\nUrmas Varblane: \u201eEeldan valitsuselt s\u00fcgavamat ja sisukamat strateegilist planeerimist.\u201c\nRiigikogu kiitis 24. mail heaks president Alar Karise ettepaneku nimetada Eesti Panga n\u00f5ukogu uueks esimeheks j\u00e4rgmiseks viieks aastaks akadeemik Urmas Varblane.\nVarblane, kes on olnud Eesti Panga n\u00f5ukogu liige alates 2009. aastast, asus panga n\u00f5ukogu juhtima 13. juunil, mil l\u00f5ppesid senise n\u00f5ukogu esimehe Mart Laari volitused. Tahtmata kuidagi kahtluse alla seada eelmise n\u00f5ukogu esimehe teeneid peaministrina ja samuti tema t\u00f6\u00f6d Eesti Panga n\u00f5ukogu esimehena, on siiski v\u00e4gagi loomulik areng, et riigi keskpanka juhib majandusteadlane ja mitte ajaloolane.\nPANOS KOTZATHANASIS: Aplaus ja kriitika\nKestvad kiiduavaldused Cannes\u2019i esilinastustel viivad filmikriitika taseme alla ja ohustavad konstruktiivset tagasisidet.\nCannes\u2019i festival oli varem m\u00e4rksa polariseerunum: filmidele langesid osaks nii ovatsioonid kui\u202fka v\u00e4ljavilistamine, kirglik publik oli alati valmis oma suhtumist v\u00f5imalikult h\u00e4\u00e4lekalt v\u00e4ljendama. Just seal tabas pahameeletorm Gaspar No\u00e9d \u201e\u00dcmberp\u00f6\u00f6ramatu\u201c ja \u201eOotamatu t\u00fchjuse\u201c j\u00e4rel, Antonionit ja \u201eSeiklust\u201c, Nicolas Winding Refni ja tema filmi \u201eAinult jumal andestab\u201c, Bong Joon-hod ja \u201eOkjat\u201c. Terrence Malick sai p\u00e4rast \u201eElupuu\u201c linastumist kuulda juubelduse k\u00f5rval ka vilistamist ning Lars von Trieri filmi \u201eMaja, mille Jack ehitas\u201cvi linastuse ajal oli hulgaliselt saalist lahkujaid ja vihastajaid, aga film v\u00f5eti l\u00f5pus vastu p\u00fcsti seistes aplodeerides. Sellist tervitatavat vastuolu enam ei kohta ning selle asemel valitseb universaalne konsensus: k\u00f5ik filmid on suurep\u00e4rased.\nLAURENCE BOYCE: Enamat kui lihtsalt proovis\u00f5it\nBalti filmi- ja meediakoolis p\u00e4rjati auhinnatseremoonial \u201eBest of BFM 2023\u201c parimaid t\u00f6id ja tegijaid enda hulgast.\nBalti filmi-ja meediakooli filmide auhinnatseremoonia \u201eBest of BFM 2023\u201c 8. VI. BOBga ehk Bobiga auhinnatud filme saab vaadata Elisa TVs, platvormil Elisa Stage ja Tallinna \u00fclikooli Youtube\u2019i kanalil.\nRAGNE K\u00d5UTS-KLEMM: Ajakirjandusele peab j\u00e4\u00e4ma piisavalt raha\nMeediatoodete k\u00e4ibemaks t\u00f5stetakse viie protsendi pealt \u00fcheksale. Miks sellise n\u00e4iliselt nii v\u00e4ikese kasvu p\u00e4rast nii suur kisa?\nViimastel p\u00e4evadel on hakanud meediaettev\u00f5tted \u00fcha rohkem l\u00e4rmi l\u00f6\u00f6ma k\u00e4ibemaksut\u00f5usu p\u00e4rast. Meediatoodete k\u00e4ibemaks t\u00f5stetakse viie protsendi pealt \u00fcheksale. Miks sellise n\u00e4iliselt nii v\u00e4ikese kasvu p\u00e4rast nii suur kisa? Meediaettev\u00f5tted hindavad, et muudatus toob neile riigile tasutuna kaasa 3-4 miljonit lisakulu. Jaotatuna mitme suurema ettev\u00f5tte peale, millest suuremate aastak\u00e4ive on 30\u201350 miljonit, ei ole see samuti suur kulu.\nArvustamisel\nHiiumaa II kirjandusfestival\nEKA l\u00f5put\u00f6\u00f6de festival \u201eTase\u201c\nfestivalid \u201eFuzz Salvation\u201c ja \u201eOdessa Classics Tallinn\u201c ning Paavli kultuuritehase avamisfestival\nrahvusvaheline visuaalteatrifestival \u201eTallinn Treff\u201c\nn\u00e4itused: Kuidas.worksi \u201eMaast linnaks\u201c, Angela Maasalu \u201eKlaasist s\u00fcdamega narr\u201c, L\u00e1szl\u00f3 Moholy-Nagy \u201eValgusm\u00e4ng\u201c ning Tiina Tammetalu \u201eExodus\u201c ja \u201eT\u00e4nuteenistus\u201c\nPaide teatri \u201eV\u00e4ljak\u201c\nUgala teatri \u201eKaheteistk\u00fcmnes \u00f6\u00f6\u201c\nBodyCartography Projecti \u201eVastupanu v\u00e4ljasuremisele\u201c\nBFMi filmikunsti XIV lennu kom\u00f6\u00f6diafilmide kassett \u201eNii j\u00e4\u00e4bki v?\u201c\nm\u00e4ngufilm \u201eS\u00fcgavik\u201c\nEsik\u00fcljel kirjanik M\u00e4rten Rattasepp. Foto Piia Ruber\nJ\u00e4rgmine Sirp ilmub 30. juunil."}
{"text":"Samastumissoov paneb rohkem asju ostma    Inimesed tarbivad aasta-aastalt \u00fcha rohkem. Tartu \u00dclikooli turunduse professori Andres Kuusiku s\u00f5nul ei ole inimesed nii ratsionaalsed, kui nad arvavad. Suurema osa otsustest teevad nad l\u00e4htuvalt emotsioonidest. Sestap ostetakse ka asju, mida tegelikult ei vajata.   Emotsioonide ajel tehtud otsused jagatakse kaheks: sisemisest vajadusest tulenevad otsused ja v\u00e4lised tegurid. Kui inimesel on k\u00f5ht t\u00fchi ja ta tunneb ebamugavustunnet, on tegemist sisemise vajadusega ja tal on motivatsiooni, et probleem lahendada. V\u00e4lised tegurid m\u00e4ngivad aga emotsioonide peale, mille puhul v\u00f5ib rolli m\u00e4ngida ka sotsiaalne surve. \"Me ei taha olla kehvemad kui teised, ikka paremad,\" lausus Kuusik saates \"Piltlikult \u00f6eldes\". Riiete ostmise puhul n\u00e4eb inimene, et m\u00f5ne riideesemega on v\u00f5imalik end teistele paremast k\u00fcljest n\u00e4idata ja seel\u00e4bi saada heakskiitu r\u00fchma poolt, kuhu kuuluda soovitakse. Nii ostetaksegi asju, mida ei vajata.\u00a0 Turundus on professori s\u00f5nul seotud suuresti ps\u00fchholoogiaga. \"Mina, turunduse \u00f5ppej\u00f5una, suhtun turundusse siiski positiivselt. Turunduse eesm\u00e4rk on luua v\u00e4\u00e4rtust m\u00f5lemale osapoolele: nii kliendile kui ka ettev\u00f5ttele. Selleks, et aidata klientidel teha \u00f5igeid otsuseid,\" selgitas ta. Klienti on ps\u00fchholoogiaga v\u00f5imalik petta ja manipuleerida, aga seda tehes peab ettev\u00f5tte Kuusiku s\u00f5nul arvestama, et klient v\u00f5ib pettusest hiljem aru saada. Tulevikku vaatavad ettev\u00f5tted omale pettunud kliente ei taha. \"Kasvamise ja edu pandiks on rahulolevad kliendid. Turundus ei ole oma olemuselt halb, aga see on igal juhul manipuleerimine. Poes me p\u00e4ris tihti n\u00e4eme, kuidas meile \u00fcritatakse piltlikult \u00f6eldes kotti p\u00e4he t\u00f5mmata,\" s\u00f5nas ta. Kauplused p\u00fc\u00fcavadki erinevate v\u00f5tetega m\u00e4ngida inimeste emotsioonidega ja neid seel\u00e4bi ostma meelitada. \u00dcks variant on l\u00e4bi impulssostude. Ilmselt on k\u00f5ik kogenud olukorda, kui kassa sabas seistes haaratakse enda kaasa veel m\u00f5ni kassalindi juures olev v\u00e4ike maius v\u00f5i n\u00e4tsupakk. Kuusik selgitas, kui inimene ootab ja tal pole midagi teha, siis ta haarabki selle j\u00e4rele, mida silm seletab ja sooritab niimoodi impulssostu.\u00a0\"Inimesele tehakse selgeks, et ta on hirmus rumal, kui ta kohe ei reageeri, sest p\u00e4rast on ju kallim.\"Impulssostude alla liigituvad ka kollased sildid ja sooduspakkumised, mis Kuusiku s\u00f5nul on defitsiidiga m\u00e4ngimine.\"Inimesele tehakse selgeks, et ta on hirmus rumal, kui ta kohe ei reageeri, sest p\u00e4rast on ju kallim. Praegu on just k\u00f5ige-k\u00f5igem hetk osta. Osta kasv\u00f5i varuks,\" selgitas ta kaupluste loogikat.\u00a0 Kiirmood on Kuusiku s\u00f5nul l\u00e4inud sinna suunda, et tooted vahetuvad kiirelt. Kui miski meeldib, tuleb see kohe \u00e4ra osta, sest muidu ei saagi. Veebipoodides kuvatakse samuti m\u00e4rget, et ainult m\u00f5ned tooted veel alles v\u00f5i kliendid on eelistanud just nimelt seda toodet. \"See on sotsiaalse teguri ja grupim\u00f5ju sissetoomine, et inimene k\u00e4ituks nii nagu teised,\" selgitas Kuusik. Samuti on kauplustes oluline see, kuidas tooted on paigutatud. Kui br\u00e4ndipoodides m\u00fc\u00fcakse emotsiooni, siis n\u00e4iteks toidupoes on professori s\u00f5nul oluline, et tooted oleksid silmade k\u00f5rgusel. Siis panevad inimesed neid paremini t\u00e4hele. Veel aitab sellele kaasa see, kui tooted on riiulist aluste peale v\u00e4lja t\u00f5stetud.\u00a0 Osad kauplused panevadki vahek\u00e4igud kaupa triiki t\u00e4is ja ostuk\u00e4ruga on seal vahel suisa keeruline liigelda. Kuusiku s\u00f5nul on see kahe otsaga asi. \"Ma ei hakka \u00fchtegi kaupluseketti nimetama, aga nad k\u00f5ik teevad kampaaniaid ja mina sellest aru ei saa. On olemas kliendikaardis\u00fcsteemid, mille abil ettev\u00f5tte saaks anal\u00fc\u00fcsida, mis on erinevate inimeste soovid, vajadused ja eelistused ning seel\u00e4bi teha neile personaalseid pakkumisi. Vahek\u00e4ike ei pea mingit sodi t\u00e4is toppima,\" r\u00e4\u00e4kis ta. Teisalt aga t\u00f5i Kuusik turundusjuhtidega r\u00e4\u00e4kimise p\u00f5hjal v\u00e4lja, et m\u00fc\u00fcgivahe on meeletu, kui veepudel on teiste pudelite vahel riiulis v\u00f5i on see veepudel aluse peal vahek\u00e4iku v\u00e4lja pandud.\"Kui midagi on vahek\u00e4iku pandud, siis inimesed arvavad, et tegemist on erim\u00fc\u00fcgiga.\"\"\u00dcks kaupluse turundusjuht r\u00e4\u00e4kis v\u00e4ga vahvalt, kuidas t\u00f6\u00f6taja oli vaadanud, et riiulist hakkab jahu otsa saama ja t\u00f5i neid euroalusega juurde. Ta l\u00e4ks korra tagaruumi, et seej\u00e4rel jahukotid riiulisse panna. Tagasi tulles m\u00e4rkas ta, et need jahupakid, mis olid riiulis, olid j\u00e4tkuvalt alles, aga euroaluse peal oli neid t\u00fckk maad v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Kui midagi on vahek\u00e4iku pandud, siis inimesed arvavad, et tegemist on erim\u00fc\u00fcgiga,\" r\u00e4\u00e4kis Kuusik.\u00a0 Turunduse seisukohast on oluline seegi, et poek\u00fclastaja leiaks asjad poest \u00fcles. Veebipoes osteldes peab olema keskkond piisavalt mugav, et inimene n\u00e4rvi ei l\u00e4heks ja akent kinni ei paneks. \"M\u00f5nes poes me leiame soovitud asjad kohe kiiresti \u00fcles, teises kaupluses k\u00e4id ringi ja mitte midagi ei saa aru. L\u00f5puks peab m\u00fc\u00fcja k\u00e4est k\u00fcsima. Sellesse poodi ei taha v\u00e4ga hea meelega tagasi minna,\" r\u00e4\u00e4kis professor.  Muutus tuleb vaevaliselt  Isegi kui inimesed teavad, milliseid v\u00f5tteid nende peal kasutatakse, l\u00e4heb aega, et oma k\u00e4itumist muuta. Andres Kuusik r\u00e4\u00e4kis, et hiljuti kaitsti Tartu \u00dclikoolis magistrit\u00f6id, kus uuriti erinevaid keskkonnaga seotud teemasid. Sealt tuli v\u00e4lja, et inimesed v\u00e4idavad end olevat keskkonnateemade p\u00e4rast v\u00e4ga mures, aga nende k\u00e4itumises see ei v\u00e4ljendu. Selle asemel lastakse vanaviisi edasi.\u00a0 Inimeste k\u00e4itumist ei olegi Kuusiku s\u00f5nul v\u00f5imalik \u00fcle\u00f6\u00f6 muuta. Ta t\u00f5i n\u00e4ite seoses turvav\u00f6\u00f6 kasutamisega. \"Vanemad inimesed teavad, et eelmise riigikorra ajal osades autodes ei olnudki turvav\u00f6id. Nendes, kus oli, ei viitsinud keegi neid kinni panna. Kui keegi pani v\u00f6\u00f6 peale, siis vaadati teda imelikult, et mis sa n\u00fc\u00fcd teed. Praegu vaadatakse imelikult, kui keegi istub autosse ja talle tuleb eraldi \u00f6elda, et pane v\u00f6\u00f6 kinni,\" r\u00e4\u00e4kis ta. Selle muutuse nimel on aga k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d tehtud.\u00a0\u00a0 Viimastel aastatel on ettev\u00f5tted turunduses kasutanud \u00fche aktiivsemalt suunamudijaid. Kuusik \u00fctles, et on v\u00e4ga suunamudijate usku, kuigi ta ise kasutaks pigem s\u00f5na arvamusliider. \"Ehk siis need inimesed, kelle arvamus on teiste jaoks t\u00e4htis,\" s\u00f5nas ta. N\u00e4iteks saab arst olla arvamusliider, kes kutsub inimesi vaktsineerima. V\u00f5i sportlane, kes kutsub \u00fcles aktiivselt liikuma. Teisis\u00f5nu ei pea olema\u00a0 suunamudija alati sotsiaalmeedia staar.\"Kui moes on taaskasutatud r\u00f5ivad, siis on v\u00e4ga suur t\u00f5en\u00e4osus, et ka inimesed hakkavad rohkem taaskasutusest ostma.\"\"Ma usun v\u00e4ga arvamusliidrite m\u00f5jusse ja \u00fcldse r\u00fchma m\u00f5judesse. Ehk siis teised inimesed m\u00f5jutavad meid v\u00e4ga,\" lausus Kuusik. Samamoodi on professori s\u00f5nul moega. \"Mood toimib samamoodi, et kusagil arvamusliidrid, suured moemajad, \u00fctlevad, mis on parasjagu moes. Kui moes on taaskasutatud r\u00f5ivad, siis on v\u00e4ga suur t\u00f5en\u00e4osus, et ka inimesed hakkavad rohkem taaskasutusest ostma. Kui tahame inimeste k\u00e4itumist ja otsuseid m\u00f5jutada, siis arvamusliidrite kasutamine on v\u00e4ga-v\u00e4ga v\u00f5imas relv,\" lausus ta.\u00a0\u00a0 Miks panevad sotsiaalmeedia staarid ja kuulsused inimesi asju ostma? \u00dcks p\u00f5hjus v\u00f5ib olla samastumine. \"Kui ma tahan olla selle inimese sarnane v\u00f5i tema arvamus on minu jaoks oluline, sest ta on mulle eeskujuks. Kui see inimene midagi soovitab, ma v\u00f5tan seda t\u00f5e p\u00e4he,\" selgitas Kuusik. Samuti usuvad inimesed, et teistel on sageli m\u00f5nes valdkonnas paremad teadmised kui neil endil. N\u00e4iteks kui inimene ei tunne end mingis valdkonnas v\u00e4ga targana, siis ta k\u00e4itub inimese j\u00e4rgi, keda ta targaks peab. \"Sellisel juhul ma k\u00e4itun \u00f5igesti ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud r\u00fchm, kuhu ma kuuluda tahan, ei naera mind v\u00e4lja ja ma ei satu n\u00f5medasse situatsiooni, et vaata, mis tema ostnud on,\" r\u00e4\u00e4kis professor. Kolmas p\u00f5hjus v\u00f5ib puudutada turvatunnet. Kui inimene ei usalda ennast ja langetas halva otsuse, saab ta hiljem s\u00fc\u00fc teise peale veeretada. Ehk siis inimene ei v\u00f5ta vastutust. \"Ma v\u00f5in olla muretum, et \u00e4kki ma ise tegin vale otsuse,\" lausus ta.  "}
{"text":"Pankadele valetanud tippfirma eksjuht peab kinni maksma 15 miljonit eurotSuurejoonelist \u00e4ri ajanud, kuid k\u00e4raga p\u00f5hja l\u00e4inud t\u00f6\u00f6stusfirma E-Profiili endine juhatuse liige ja omanik Toomas J\u00f5gi peab ettev\u00f5ttesse investeerijatele tekitatud kahju kinni maksma.\nV\u00e4idetavalt on tegemist \u00fche suurima pangakelmuse juhtumiga Eestis. Oma taskust tuleb J\u00f5gil v\u00e4rske kohtuotsuse j\u00e4rgi v\u00e4lja k\u00e4ia \u00e4\u00e4retult suur summa: kokku \u00fcle 15 miljoni euro.\n\u201eSelles loos ei ole v\u00f5itjaid ja kaotajaid.\u201c"}
{"text":"Vatikanis allkirjastati inimkonna vendluse deklaratsioon10. juunil allkirjastati Vatikanis \u00abInimkonna vendluse deklaratsioon\u00bb (inglise k \u00abDeclaration on Human Fraternity\u00bb), mille on koostanud 30 Nobeli preemia laureaati. Paavst Franciscus ei saanud haiglas viibimise t\u00f5ttu \u00fcritusel osaleda.\n\u00abIga mees on alati meie vend ja iga naine on meie \u00f5de. Me tahame, et k\u00f5ik elaksid koos vendade ja \u00f5dena aias, mis on meie Maa. Vendluse aed on tingimuseks kogu elule,\u00bb \u00f6eldakse deklaratsioonis ja lisatakse muu hulgas j\u00e4rgmist:\n\u00abMe tahame vendluse nimel maailmale h\u00fc\u00fcda: mitte kunagi enam s\u00f5da! Inimkonna saatust juhivad rahu, \u00f5iglus ja v\u00f5rdsus. Ei hirmule, ei seksuaal- ja perev\u00e4givallale! K\u00f5ik relvastatud konfliktid peavad l\u00f5ppema. Me \u00fctleme ei tuumarelvadele ja maamiinidele. Ei mingit sundr\u00e4nnet, etnilist puhastust, diktatuure, korruptsiooni ja orjust. L\u00f5petagem tehnoloogia ja tehisintellektiga manipuleerimine, seadkem vendlus tehnoloogilisest arengust ettepoole, et see sellest l\u00e4bi imbuks.\u00bb\n\u00abKaastunne, jagamine, suuremeelsus, kainus ja vastutus on meie jaoks valikud, mis kasvatavad isiklikku vendlust, s\u00fcdamevendlust. Vaimse vendluse seemne kasvatamine algab meist endist. Piisab, kui istutame iga p\u00e4ev v\u00e4ikese seemne meie suhetesse: meie kodudesse, l\u00e4hinaabrusse, koolidesse, t\u00f6\u00f6kohtadesse, avalikku ruumi ja otsuseid langetavatesse asutustesse.\u00bb\n\u00abUsume ka sotsiaalsesse vendlusse, mis tunnustab k\u00f5igi v\u00f5rdset v\u00e4\u00e4rikust, edendab s\u00f5prust ja kuuluvust, edendab haridust, v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi, inimv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d ja sotsiaalset \u00f5iglust, k\u00fclalislahkust, solidaarsust ja koost\u00f6\u00f6d, sotsiaalset solidaarsust, majandust ja \u00f5iglast \u00f6koloogilist \u00fcleminekut, j\u00e4tkusuutlikku p\u00f5llumajandust, mis tagab k\u00f5igile juurdep\u00e4\u00e4su toidule ja soodustab seel\u00e4bi harmoonilisi suhteid, mis p\u00f5hinevad vastastikusel austusel ja k\u00f5igi heaolust hoolimisel.\u00bb\n\u00abMeie vabadusest s\u00f5ltub, kas soovime vendlust ja ehitame seda \u00fcheskoos, \u00fchtsuses. Liituge meiega ja kirjutage alla \u00fcleskutsele v\u00f5tta see unistus omaks ja muuta see igap\u00e4evasteks tegevusteks, et see j\u00f5uaks k\u00f5igi juhtide ja nende inimeste m\u00f5istustesse ja s\u00fcdametesse, kellel on v\u00e4ike v\u00f5i suur kodanikuvastutus igal tasandil,\u00bb \u00f6eldakse viimaks.\nDeklaratsioonile kirjutas alla Vatikani riigisekret\u00e4r kardinal Pietro Parolin.\nLoe deklaratsiooni t\u00e4isteksti siit."}
{"text":"Kuum punkt poolaastaleKui meie rahat\u00e4hed olid veel panga asemel ainult rahakotis \u2013 v\u00f5i m\u00f5nel puhul n\u00e4iteks pesusahtlis v\u00f5i t\u00fchjaks saanud kommikarbis \u2013, oli paljugi teisiti.\nKuum juuni. Tulised teemad.\nEi olnud meid v\u00f5imalik k\u00e4tte saada muidu kui lauatelefoni teel, kui seegi majapidamises olemas oli, v\u00f5i siis k\u00fclla tulles ehk kokku saades. Samal ajal teadsime maailmast hoopis v\u00e4hem ja m\u00f5tegi sellest, et k\u00fcsimustele, mis meile p\u00e4he tulevad, v\u00f5iks vastata asjatundlikult mingi masin v\u00f5i raha saaks kaugel elavale sugulasele saata m\u00f5ne s\u00f5rmekl\u00f5psu abil vaid minutiga, sai ilmuda vaid unes, ning kui see hommikul meenus, p\u00fchkisime selle m\u00f5tte kui erakordselt uskumatu lihtsalt peast.\nAeg aga teeb oma t\u00f6\u00f6d. Kes teab, kas ebaausaid inimesi on v\u00f5rreldes ajaga, mil pikan\u00e4pumees pidi oma t\u00f6\u00f6 tegemiseks k\u00e4e ohvri taskusse torkama, on n\u00fc\u00fcd tingimata rohkem, aga arvata v\u00f5ib, et on. Sest vargused on n\u00fc\u00fcd nii lihtsad! Ning t\u00e4helepanematuid ohvreid, kes rahvahulgas ehk k\u00e4e taskule v\u00f5i koti rinnale suruks, aga telefoniga k\u00f5neldes v\u00f5i meile lugedes kuigiv\u00f5rd ei keskendu, on v\u00e4ga palju.\nN\u00f5nda on saabunud kelmide kuldaeg ja sellega koos \u00f5nnetute kannatajate aeg. Kui see ka k\u00f5lab t\u00fc\u00fctult \u2013 sest seda aina korratakse ja korratakse \u2013, siis ikkagi: olgem valvsad. M\u00f5ned kasulikud n\u00e4pun\u00e4ited on selleski ajakirjanumbris.\nEi tule valvsus kahjuks \u00fcheski olukorras. Erk meel tuleb kasuks ka siis, kui astute \u00f5ue ja tajute, et \u00f5hk l\u00f5hnab paljulubavalt, kuulete, et linnulaulu on j\u00e4lle justkui rohkem, ja m\u00e4rkate \u00f5htul, et p\u00e4ikeseloojangu v\u00e4rvid toovad meelde suve. See viimane on t\u00f5epoolest j\u00e4lle teel.\nKaunist suve!\nSISUKORD\nAKTUAALNE\nK\u00fcberkuritegevus kui l\u00f5putu peade arvuga h\u00fcdra. K\u00e4tlin Kukk\nMAJANDUS\nPeenh\u00e4\u00e4lestus j\u00e4i tegemata. Heido Vitsur\nMAKSUD\nT\u00f6\u00f6suhte varjamise riskid. (Viimane osa) Jaak Siim\nRAAMATUPIDAMINE\nArvestusmeetodite ja -hinnangute m\u00f5ju infole finantsaruannetes. Aet Toots\nUUT SEADUSANDLUSES\nRiik tagab v\u00e4lisinvesteeringute usaldusv\u00e4\u00e4rsuse. Kirill Le\u017eeiko, Rainer Urmas Maine\n\u00d5IGUS\nV\u00f5la k\u00e4ttesaamiseks leidub v\u00f5imalusi. Cristen Helendi\nKorruptsioon on ametiv\u00f5imu kuritarvitamine. Gregori Palm, Kristina Ivanova\nKOHTUPRAKTIKA\nOsa\u00fchingust v\u00e4ljaarvatu peab saama \u00f5iglase h\u00fcvitise. Mihkel Gaver, Kaisa Lumiste\nT\u00d6\u00d6SUHTED\nSummeeritud t\u00f6\u00f6aeg \u2013 ei midagi keerulist. Triin Kaurov\nVARIA\nKindlustamisest kortermajas. (Viimane osa) Karl Haavasalu\nVIS-\u00c0-VIS\nLugejad k\u00fcsivad, autorid vastavad\nUUED NORMATIIVAKTID"}
{"text":"Elisa Netivalvuri teenus hakkab turvama kogu kodust internetikasutustElisa toob \u00fcle kahe aasta tegutsenud Netivalvuri teenuse n\u00fc\u00fcd ka k\u00f5igisse kodustesse kaabelinterneti v\u00f5rkudesse, hoides turvatuna k\u00f5ik arvutid, telefonid, nutitelerid ja teised seadmed, mis on WiFi v\u00f5rguga liitunud. Uus Netivalvur Kodu teenus t\u00f6\u00f6tab taustal \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt ning kaitseb kasutajaid erinevate k\u00fcberr\u00fcnnakute ohvriks langemise eest.\u00abAinu\u00fcksi selle aasta esimese kolme kuuga on Netivalvur reageerinud enam kui 365 tuhandele ohule, mis n\u00e4itab selgelt, et meid \u00fcmbritsev digiruum on muutumas aina ohtlikumaks ja keerukamaks,\u00bb \u00fctles Elisa erakliendi\u00fcksuse juht Mailiis Ploomann,\u00a0\u00abtuues Netivalvuri ka kodustesse kaabelv\u00f5rkudesse, suudame tagada veelgi laiema kaitse. Pole vahet, kas veebi sirvitakse arvutist, nutitelerist v\u00f5i isegi nutik\u00fclmikust.\u00bbNetivalvur Kodu kasutamiseks ei pea teenusega liitunud kliendid ise midagi tegema. Nutikas s\u00fcsteem j\u00e4lgib pidevalt v\u00f5rgus toimuvat ning reageerib ohtude tuvastamisel automaatselt. N\u00e4iteks juhtudel, kui keegi avab meili teel saadetud pahavara sisaldava lingi v\u00f5i k\u00fclastab veebilehte, mis v\u00f5ib kasutajale v\u00f5i seadmele kuidagi kahju teha. Ohu ilmnemisel kuvatakse selle kohta ekraanile hoiatus.Teenuse kasutamisel ei muutu aeglasemaks interneti\u00fchendus ning k\u00f5ikide seadmete kaitsmiseks ei tule teha muud, kui teenus v\u00f5rgus aktiveerida.\u00abNetivalvur Kodu on heaks viisiks ka nooremate ning vanemate pereliikmetele kaitsmisel. Kuigi neil ei pruugi endal olla t\u00e4pseid teadmisi k\u00fcberohtudest v\u00f5i digip\u00e4devust viiruset\u00f5rje valimiseks, siis saab olla kindel, et koduses internetiv\u00f5rgus on nad igal juhul alati kaitstud,\u00bb lisas Ploomann.Netivalvur Kodu kuuhinnaks on 2,99 eurot ning teenuse toel saab kaitsta piiramatut hulka koduse v\u00f5rguga liitunud seadmeid. Netivalvur Kodu teenust saavad kasutada nii kaabelinterneti kui ka \u00fcle \u00f5hu internetiteenuse kliendid.K\u00fcberr\u00fcnnakud on t\u00f5usuteel\n\nV\u00f5rreldes m\u00f6\u00f6dunud aasta esimese kvartaliga t\u00f5usis selle aasta alguses Netivalvuri poolt tuvastatud ohtude hulk ligi 1500 protsenti. Ainu\u00fcksi m\u00e4rtsis pidi teenus reageerima ligi 170 000 ohule ning r\u00fcnnakute hulk liigub j\u00e4rjest t\u00f5usvas joones, kusjuures k\u00f5ige suuremateks ohtudeks on j\u00e4tkuvalt v\u00f5ltsitud veebilehed ja \u00e4pid, \u00f5ngitsuskirjad ja libaloosid.N\u00e4iteks on viimastel kuudel levinud viimistletud v\u00e4limusega v\u00f5ltsitud pangalehed ja e-poed, mille kaudu on saadud ligip\u00e4\u00e4s inimeste pangakontole, et sealt seej\u00e4rel raha varastada.Niisamuti on aktiivselt levinud v\u00f5ltsitud Outlooki ja Tinderi sisselogimislehed. Tuntud lehti j\u00e4ljendavate pettuste k\u00f5rval on aktiivselt levinud ka portaalid, mis lubavad inimestele raha selle eest, et nad kr\u00fcptovaluutade reklaame vaataksid.\u00abUusi ohte tekib iga p\u00e4ev ja nendega kursis p\u00fcsimine v\u00f5ib olla keeruline. Netivalvuriga \u00fcritame seda koormat kergendada ja tagada, et ohtlikele lehtedele ei satutaks isegi siis, kui konkreetsest pettuse t\u00fc\u00fcbist kunagi kuulnud pole,\u00bb lisas Ploomann."}
{"text":"Volikogus l\u00e4heb P\u00e4rnu linnapea umbusaldamiseksKell 13 algava P\u00e4rnu linnavolikogu istungi esimene p\u00e4evakorrapunkt on linnapea Romek Kosenkraniuse umbusaldamine.\u00a0\nUmbusaldusavalduse esitasid P\u00e4rnu linnavolikogu opositsiooni kuuluvate Eesti Konservatiiivse\u00a0 Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna fraktsiooni esindajad. Seekordses umbusaldusavalduses on esile toodud viis p\u00f5hjust, miks Kosenkranius (valimisliit P\u00e4rnu \u00dchendab) volikogu opositsiooni arvates linnapea ametisse ei sobi.\nUmbusaldajate hinnangul on P\u00e4rnu linnal v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud omavalitsustega ebaproportsionaalselt palju kohtuvaidlusi.\n\u201cViimase kahe aasta jooksul on linn olnud seotud mitme vaidlusega, mis viitavad vastutustundetule juhtimisele ja otsustele, mida tehakse poolte arvamust kuulamata. See mitte ainult ei takista linna arengut, vaid avaldab survet linnaeelarvele,\u201d seisab umbusaldusavalduses.\nSamuti teeb opositsiooni liikmetele muret linnavalitsuse suur kaadrivoolavus, mis viitab halvale juhtimisele ja organisatsioonikultuurile.\nKolmas etteheide linnapeale puudutab P\u00e4rnu rannas sinilipu puudumist. \u201cP\u00e4rnu ranna kvaliteet on linnapea juhtimise all m\u00e4rgatavalt langenud, mis on viinud sinilipu kaotamiseni kolmandat aastat j\u00e4rjest. Linnapea ei ole suutnud leida t\u00f5husaid lahendusi P\u00e4rnu randade atraktiivsuse tagamiseks,\u201d arvavad umbusalduse avaldajad.\nOpositsiooni esindajate hinnangul on linnapea j\u00e4\u00e4nud passiivseks turismisektori arengu suhtes, isegi kui turismiettev\u00f5tted on j\u00e4\u00e4nud poliitiliste t\u00f5mbetuulte meelevalda. \u201cSellest hoolimata on linnapea palka \u00e4sja t\u00f5stetud,\u201d m\u00e4rgivad umbusaldajad\nUmbusaldusavaldusele allakirjutanud ei ole rahul osa\u00fchingu Paikre juhtumi haldamisega. \u201cLinnapea, olles vastutav P\u00e4rnu linna esindamise eest O\u00dc Paikres, ei ole pettuse toimepanijaid vastutusele v\u00f5tnud ega andnud selget hinnangut pettusele. See on viinud olukorrani, kus pettuse toimepanijad said j\u00e4tkata oma tegevust karistamatult,\u201d on avalduses kirjas.\nViimati esitasid EKRE ja Keskerakonna volinikud Romek Kosenkraniusele umbusaldusavalduse s\u00fcgisel ja oktoobriistungil toimus koguni kaks h\u00e4\u00e4letust, millest kumbki ei kogunud enamuse toetust. Siis s\u00fc\u00fcdistati linnapead valetamises.\nViimaste kuude jooksul on opositsioon esitanud kolm umbusaldust ka reformierakondlasest abilinnapeale Irina Talvistele.\n39kohalises P\u00e4rnu linnavolikogus l\u00e4heb enamush\u00e4\u00e4lteks vaja 20 rahvaesindaja toetust. Koalitsioonil on volikogus 24 esindajat, opositsioonil 15: valimisliidule P\u00e4rnu \u00dchendab ja Reformierakonnale kuulub \u00fcheksa kohta, Isamaale kuus. Keskerakond teenis valimistel viis mandaati. EKRE-l on P\u00e4rnu volikogus k\u00fcmme esindajat.\nPeale umbusaldusavalduse\u00a0on p\u00e4evakorras lisaeelarve esimene lugemine ja maamaksum\u00e4\u00e4rade kehtestamine.\n"}
{"text":"Inimese kombel k\u00e4ituv tehisintellekt on lihtsalt vahva peotrikkPole p\u00e4eva, mil ChatGPT, Google Bard v\u00f5i m\u00f5ni muu tehisintellektile najatuv imevigur pealkirjadesse ei j\u00f5uaks. Nutikad inimese moodi suhtlevad AI-lahendused v\u00f5i s\u00fcsteemid, mis suudavad luua midagi lihtsalt m\u00f5istetavat (n\u00e4iteks fotosid), on pannud paljud m\u00f5istma tehism\u00f5istuste potentsiaali. Ent k\u00f5ik see silmaga n\u00e4htav on vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp \u2013 AI tegelik v\u00f5imekus on tavakasutajale n\u00e4htamatult ammu t\u00f6\u00f6le rakendatud paljude igap\u00e4evaselt kasutatavate digilahenduste k\u00f5hus.\nEri valdkondades on tehisintellekti kasutatud aastak\u00fcmneid. Juba k\u00fcmme aastat tagasi \u00fcritasid algelised masin\u00f5ppelahendused vestlusaknas kliente teenindada, n\u00fc\u00fcd on loomulik suhtlus ja inimp\u00e4rasus tekstip\u00f5histe AI-lahenduste valguses taas p\u00e4evakorda kerkinud. Inimeste matkimine ja assistendi m\u00e4ngimine on aga tehisintellekti peotrikk \u2013 selle reaalne v\u00e4\u00e4rtus seisneb suutlikkuses vaikselt taustal toimetades \u00e4ra teha tuhandeid t\u00f6\u00f6tunde n\u00f5udvad t\u00fc\u00fctud t\u00f6\u00f6d, \u00f5ppides ise samal ajal, kuidas oma rolli veel kiiremini ja paremini t\u00e4ita.\nKuigi ChatGPT tundub uus ja \u00e4ge, t\u00f6\u00f6tavad AI-tehnoloogial p\u00f5hinevad lahendused tuhandetes ettev\u00f5tetes ja tuhandete \u00fclesannete kallal. Kui robotkehaga liidetud inimese moodi tehism\u00f5istus on veel aasta(k\u00fcmne)te kaugusel, siis \u00e4rikeskkonnas on tehisintellekt samaaegselt nii mineviku-, oleviku- kui ka tulevikumuusika.\nSuurep\u00e4rane abiline andmete anal\u00fc\u00fcsimisel ja mustrite tuvastamisel\nTehisintellekti \u00fcheks viljakaimaks t\u00f6\u00f6p\u00f5lluks on meditsiin, kus selle v\u00f5imekus t\u00f6\u00f6delda massiivseid andmehulki ning teha nende p\u00f5hjal enam-v\u00e4hem paikapidavaid prognoose on v\u00f5imsam kui \u00fchelgi arstil. M\u00f5istagi ei suuda see t\u00f6\u00f6tada \u00fcksi \u2013 nii nagu iga praeguse AI-lahenduse puhul on selle t\u00f6\u00f6ks toetada inimesi \u2013, aga selle panus on siiski korralik.\nSuurbritannias tegutsev Mendelian kasutab n\u00e4iteks tehisintellekti olemasolevate meditsiiniandmete anal\u00fc\u00fcsimiseks, mitmed nutikellad aga selleks, et tuvastada s\u00fcdamet\u00f6\u00f6s k\u00f5rvalekaldeid normist. Samuti suudab AI juba aidata v\u00e4lja nuputada parimaid v\u00f5imalikke raviskeeme, n\u00e4rides selleks l\u00e4bi meeletust kogusest ajaloolistest andmetest. \u00dcksi see kedagi ravida ei suuda, k\u00fcll aga v\u00f5ib see aidata tuhandete valikute seast v\u00e4lja pakkuda k\u00f5ige paremini sobivad m\u00f5tted.\nAndmete anal\u00fc\u00fcsimine ja mustrite tuvastamine on olulised ka rahanduses, kus tehisintellekt on abiks nii raha kasvatamisel kui ka olemasoleva kaitsmisel. Mitu finantsettev\u00f5tet kasutab tehisintellekti pettuste ja rahapesu juhtumite m\u00e4rkamiseks (kahtlaselt liikuva raha tabamiseks tuleb sageli \u00e4ra tunda ajas muutuvaid mustreid), aga ka investeerimises riskide haldamiseks ning investeeringute anal\u00fc\u00fcsiks. Kui kuskil on meeletu kogus andmeid, siis suudab AI toeks olla.\nRiskide ja kahtlase tegevuse tuvastamine on v\u00f5tmet\u00e4htsusega ka k\u00fcberturbes, kus automatiseerituid tehisintellektil p\u00f5hinevaid lahendusi kasutatakse m\u00f5lemal pool rindejoont, nii kurjategijate kui k\u00fcberturbe spetsialistide seas. N\u00e4iteks aitab AI tuvastada v\u00f5imalikke r\u00fcnnakuid v\u00f5i t\u00f5rkeid s\u00fcsteemi tavap\u00e4rases t\u00f6\u00f6s \u2013 see \u00f5pib ju, kuidas asjad tavap\u00e4raselt on. K\u00fcberpahalased aga rakendavad tehism\u00f5istust autonoomsete varastena, k\u00e4skides neil k\u00e4ia ja ukselinke raputada, et sobivad ohvrid \u00fcles leida.\nMustrid ja massilisel hulgal andmete anal\u00fc\u00fcsimine on omane veel transpordisektorile, kus tehisintellekti kasutusalad aina laienevad, alustades logistikast ja liiklusolude anal\u00fc\u00fcsist kuni isejuhtivate s\u00f5idukiteni v\u00e4lja. Iga autonoomne s\u00f5iduk peab suutma m\u00f5elda, anal\u00fc\u00fcsida p\u00f6\u00f6rde eel l\u00e4bi miljon stsenaariumit ning \u00f5ppida jooksvalt, kuidas inimjuhid teedel p\u00e4riselt k\u00e4ituvad.\nRobot juhatab piimaleti juurde\nMida p\u00e4ev edasi, seda rohkem AI-lahendustega seotud valdkondi esile kerkib. S\u00fcgaval s\u00fcsteemis askeldavad need juba praegu, l\u00e4hitulevikus j\u00f5uavad need \u00fcha enam ka avalikkuse ette. Klienditeenindusrobotid \u00f5pivad inimestega paremini suhtlema, PowerPoint \u00f5pib ise vastavalt kasutaja soovidele paremaid slaide disainima, kaubanduskeskustes ringi vuravad robotid \u00f5pivad klienti paremini m\u00f5istma ja ta kiiremini piimaleti juurde juhatama.\nTehisintellekt on selgelt tehnoloogia, mille osat\u00e4htsus vaid kasvab. K\u00fcll aga ei tasu AI-lahenduste arengut j\u00e4lgides arvata, et iga uus t\u00f6\u00f6riist on midagi revolutsioonilist. Pigem on tegu evolutsiooniga \u2013 evolutsiooniga selles, mida eneselegi teadmata juba aastaid kasutanud oleme.\n."}
{"text":"Abieluv\u00f5rdsus kui poliitiline osturalli. Kuid see pole aus demokraatiakaup\u00dcks v\u00f5imalus sellise osapoolte rahunema saatmiseks on n\u00f5uda abielu m\u00e4\u00e4ratluse otsustamist referendumil, leiab infovabaduse aktivist M\u00e4rt P\u00f5der.Abielu s\u00e4ilimine mehe ja naise liiduna v\u00f5i selle laiendamine kahe t\u00e4iskasvanu vaheliseks liiduks muudab otseselt meist v\u00e4ga v\u00e4heste elusid. Selle laiem m\u00f5ju \u00fchiskondlikule kliimale on aga suur ja sestap tulised vaidlused. Enamikku argumentidest oleme aga juba ammu kuulnud ja vastasseisus paistab m\u00f5juvat veel ainult vindi \u00fclekeeramine.\nSelle tunnistajaks olemegi viimasel ajal olnud, kuigi suurimat v\u00e4\u00e4rtuskonflikti v\u00e4ljendavate eeln\u00f5ude h\u00e4\u00e4letamiseni pole Riigikogu veel j\u00f5udnudki.\nEi saa \u00fctelda, et valitsusel oleks moraalne \u00f5igus kehtestada oma tahet teemal, mida koalitsioonist pea 2\/3 moodustava juhtpartei programmiski polnud, aga samav\u00f5rd \u00fclepakutud on opositsiooni h\u00e4\u00e4lekama osa v\u00e4ide, et riigil puuduvat \u00fcldse \u00f5igus abielu m\u00e4\u00e4ratlust kujundada.\nTaustal oleva v\u00e4\u00e4rtuskonflikti autentsuses ei saa kahelda, aga osapooled m\u00e4ngivad end j\u00e4rjest enam nurka \u2013 valitsus sellega, et oma tahte nimel toob ohvriks demokraatia alusv\u00e4\u00e4rtused, opositsioon omakorda reageerides sellele j\u00f5ulise obstruktsiooniga, aga ka \u00fcleskutsetega \u00fcldisele kodanikuallumatusele ja omaalgatuslikule vastupanule p\u00f5hiseadusliku korra kaitsel. Eeskuju selleks n\u00e4idatakse konfliktide lausa f\u00fc\u00fcsiliseks eskaleerimisega Riigikogus. Kas oleme t\u00f5epoolest suubumas \u00fcle\u00fcldisse anarhiasse?\n\nReferendum\n\nValitsemise ja seadusloome heade tavade, valimiskampaanias antud lubaduste jt kirjutatud ja kirjutamata reeglite eiramisel, nende asemel \u00fcha enam j\u00f5uv\u00f5tetele toetumisel tekib kodanikuna kohtuniku rolli v\u00f5ttes peamiselt soov saata osapooled rahunema ja lubada j\u00e4tkata m\u00e4ngu siis, kui ollakse meenutanud ausa m\u00e4ngu p\u00f5him\u00f5tteid ning ollakse platsile tulles taas suutelised reegleid j\u00e4rgima.\n\u00dcks v\u00f5imalus sellise kohtunikurolli v\u00f5tmiseks ja osapoolte rahunema saatmiseks on n\u00f5uda abielu m\u00e4\u00e4ratluse otsustamist referendumil. Sellel poleks aga ainult rahustav roll, vaid see aitaks ka v\u00e4listada, et manipulatiivse seadusloomega siseneme n-\u00f6 rakendusaktide limbosse, kuhu viis j\u00f5uv\u00f5tetele panustamine kooseluseaduse.\nKui kiiruga koostatud ja tempokalt menetlusse suunatud abieluv\u00f5rdsuse seadusemuudatustes puuduvadki suuremad sisulised vead, on j\u00e4tkuvalt k\u00fcsimuse all, kas peab paika t\u00f5lgendus sellest, et homoabielu on koosk\u00f5las ka p\u00f5hiseadusega. Isegi kui v\u00f5ib senise kogemuse p\u00f5hjal arvata, et Riigikohus t\u00f5lgendaks p\u00f5hiseadust vaidluse korral samas soost partneritele soodsalt, pole see siiski kindel. Seet\u00f5ttu v\u00f5iks olla k\u00fcsimuse otsustamisest referendumil see kasu, et kui on hangitud sellele k\u00f5rgeima v\u00f5imu kandja heakskiit, ei saa p\u00f5hiseaduse t\u00f5lgendamise k\u00fcsimust tekkida.\nV\u00e4hemused on \u00fchiskonnas alati teatud m\u00e4\u00e4ral alla surutud ja toites ootusi suurest vabanemisest on neid lihtne poliitilise propaganda vankri ette rakendada. Vaevalt on abieluv\u00f5rdsuse l\u00e4bisurumist pea religioosselt toetavate kv\u00e4\u00e4rvasakpoolsete hordid m\u00e4rganud, et sisuliselt sama liigutusega ehk koalitsioonilepingu eelmise punktiga soovitakse piirata kohaliku suurima v\u00e4hemuse valimis\u00f5igust. Seet\u00f5ttu m\u00f5jub eriti k\u00fc\u00fcniliselt, kui ei h\u00e4beneta v\u00f5rrelda valitsuse plaane homoabielu seadustamiseks naistele valimis\u00f5iguse andmisega.\n\nPoliitiline osturalli\n\nOlukord meenutab veidi poliitilise osturalli lisaallahindlust, kus joostakse tormi ammuoodatud abieluv\u00f5rdsusele m\u00e4rkamata, et see ei ole aus demokraatiakaup, sest sellel puudub n\u00f5uetekohane garantii, kinni maksavad selle teised v\u00e4hemused kaotatud p\u00f5hi\u00f5igustega ning l\u00f5puks ka kodaniku\u00fchiskond tagasil\u00f6\u00f6kidega avatud valitsemises.\nMitte k\u00f5ik parlamendivalimised ei l\u00e4he sujuvalt \u00fcle opositsiooni \u00fcksmeelseks obstruktsiooniks ja oleks rumal arvata, et valitsusel pole toimuvas s\u00fc\u00fcd. \u00dcldrahvalikuks pettumuseks on ka p\u00f5hjust, sest valimismaratoni l\u00f5pusirgel v\u00f5etud Prigo\u017eini-doping, kampaanias teadlikult maha vaikitud maksut\u00f5usud, Schr\u00f6dingeri peretoetus ja korruptsioonivastases v\u00f5itluses \u201cuut taset\u201d lubanud poliitj\u00f5u suurima h\u00e4\u00e4ltemagneti poolt petetud 5260 valijat pole naljaasi \u2013 tundub, et polegi \u00fchiskonnagruppi, mida ei ole alt veetud.\nValitsuse otsus man\u00f6\u00f6verdada soovitud eeln\u00f5ud obstruktsioonist m\u00f6\u00f6da usaldush\u00e4\u00e4letuse tehnilise instrumendiga ei kontrolli ainult Riigikogu liikmete usaldust. Eksitamisele \u00fcles ehitatud valimiskampaania on pannud proovile just valijate usalduse, kellel v\u00f5iks olla moraalselt suuremgi \u00f5igus pettuse \u00fcle pahameelt avaldada. See on \u00fcks tugev argument, miks peaks k\u00fcsima n\u00fc\u00fcd v\u00e4hemasti tagantj\u00e4rele rahvalt heakskiitu kampaanias salatud plaanidele, mida homoabielu seadustamine kahtlemata on.\nSooneutraalse abielu referendumil otsustamist n\u00f5udvat rahvaalgatust luues ei tundnud ma end siiski kuigi mugavalt. Seda v\u00e4lja h\u00f5igates tabas mind esmalt abieluv\u00f5rdsusest otseselt puudutatud v\u00e4hemuse halvakspanu, kelle konspiratsiooni soovitud seadusemuudatuse n\u00fc\u00fcd ja kohe k\u00e4ttesaamiseks ma ilmselt niimoodi torpedeerin. Teiselt poolt aga ujutati rahvaalgatusportaali arutelusektsioon \u00fcle s\u00f5numitega, mille sisuks paistis olevat soov \u00f5iendada v\u00e4hemusega arved solvangutega. Mulle ei tundu asjakohane neist kumbki.\nSeet\u00f5ttu kutsun \u00fcles allkirjastama m\u00e4rgukirja Riigikogule, et otsustada rahvah\u00e4\u00e4letusega \u00fchest soost partnerite \u00f5igus s\u00f5lmida abielu, aga \u00fchel tingimusel. Selleks tingimuseks on, et referendumit ei v\u00f5eta kui vahendit vastaspoolele \u00e4ra panemiseks, mida n\u00e4eme elukutseliste poliitikute seas niigi.\nOlete oodatud algatust allkirjastama vaid juhul, kui lubate ooteperioodina v\u00e4lja pakutud aastat kasutada oma seisukohtade ja argumentide v\u00f5imalikult selgeks l\u00e4bim\u00f5tlemiseks ning sisuliseks tutvumiseks vastaspoole seisukohtadega. Sest referendumi m\u00f5te ei ole lahendada lahvatanud t\u00fcli kiire h\u00e4\u00e4letusega, vaid teha p\u00e4rast argumentide \u00e4rakuulamist informeeritud, rahulik ja meid k\u00f5iki k\u00f5ige paremini teeniv otsus.\nLoodan, et sellist otsust oleks k\u00f5ik osapooled valmis vastuvaidlemata tunnustama \u2013 sest kui pole, mis meile siis \u00fcldse veel j\u00e4\u00e4b?"}
{"text":"Mihhail Korb viimases s\u00f5nas: ma ei saanud Hillar Tederi servituudi jutust midagi aruKeskerakonna endine peasekret\u00e4r Mihhail Korb \u00fctles neljap\u00e4eval Harju maakohtus Porto Franco korruptsioonis\u00fc\u00fcasja protsessi viimases s\u00f5nas, et kui \u00e4rimees Hillar Teder talle Porto Franco kinnisvaraarenduse servituudi probleemi selgitas, ei saanud ta asja olemusest midagi aru.Korbi s\u00f5nul on poliitiku edukuse \u00fcks peamisi n\u00e4itajaid valimistel saadud h\u00e4\u00e4led. \u00abTundub, et ma olen h\u00e4\u00e4lte saamise valemi v\u00e4lja m\u00f5elnud, see on empaatia, mis t\u00e4hendab inimeste \u00e4rakuulamist, nende m\u00f5istmist ja nendega kaasam\u00f5tlemist. Samamoodi \u00fcritasin ma kaasa m\u00f5elda, kui ma sain kokku Hillar Tederiga ja ta mulle Porto Franco servituudi probleemidest r\u00e4\u00e4kis. Mul ei olnud mingeid omakasup\u00fc\u00fcdlikke motiive, ma ei tahtnud mingit kasu saada, ma lihtsalt tundsin, et pean kaasa m\u00f5tlema ja m\u00f5istma,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Korb.\nKorb r\u00e4\u00e4kis kohtu ees, et ta ei saanud Tederiga kohtudes isegi aru, milles servituudi probleem seisneb ja ta ei oleks olnud suuteline selles probleemi sisu kellelegi edasi selgitada.\n\u00abMinu osa piirdus sellega, et ma \u00fcritasin kaasa m\u00f5elda. Mul polnud m\u00f5tet selle \u00fcle isegi pead murda. Seda, et servituudi probleem on mingi lahenduseni j\u00f5udnud, sain ma teada alles siis, kui ma olin kaitsepolitseis \u00fclekuulamisel,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Korb.\nKorb nimetas temale esitatud s\u00fc\u00fcdistus m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises on veider, kuna tal ei olnud peasekret\u00e4rina m\u00f5juv\u00f5imu, millega kaubelda. Korbi s\u00f5nul v\u00f5is mulje tema v\u00e4idetavast m\u00f5juv\u00f5imust tekkida seet\u00f5ttu, et peasekret\u00e4ri ameti\u00fclesannetest tulenevalt kohtus ta pidevalt ja osales \u00fchistel koosolekutel koos keskerakondlasest Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvartiga. Kuid see ei t\u00e4henda, et ta oleks saanud kuidagi Tallinna linnapead m\u00f5jutada Porto Franco servituudi teemat mingil moel suunama.\n\u00abSama h\u00e4sti v\u00f5iksin ma helistada Rakvere linnapeale ja \u00f6elda talle, kuidas ta peab Rakveres k\u00e4imasolevate areduste servituutidega toimima. Ma arvan, et Rakvere linnapea paneks sellise jutu peale lihtsalt toru \u00e4ra, kuigi ta on ka keskerakondlane. See on ju selge, et Keskerakonna peasekret\u00e4r ei m\u00e4\u00e4ra, mida Rakvere linnapea teeb. Erakond ei ole armee, kus jagatakse k\u00e4ske ja peasekret\u00e4ri roll on erakonna t\u00f6\u00f6 korraldamine ja informatsiooni vahendamine. Jah, ma sain jagada k\u00e4ske, aga seda ainult mu alluvale, Keskerakonna tegevsekret\u00e4rile Peeter Vitsurile,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Korb.\nKorbi s\u00f5nul on kogu Porto Franco korruptsiooniprotsess olnud tema jaoks nagu mingi imelik film, mille s\u00fc\u017eeest on v\u00f5etud mingid stseenid, need suvaliselt kokku miksitud ja n\u00fc\u00fcd n\u00e4idatakse seda, nagu mingit tervikut. Tema s\u00f5nul leidsid talle s\u00fc\u00fcks pandavad s\u00fcndmused aset erinevates ajahetkedes ja situatsioonides, kuna peasekret\u00e4rina oli tema t\u00f6\u00f6elu intensiivne.\n\u00abMul oli sageli kohtumisi 3-4 kord p\u00e4evas, pidevalt olid koosolekud ja pidi vahetpidamata pidama telefonik\u00f5nesid ja n\u00e4dalaid oli nii, et iga p\u00e4ev venisid t\u00f6\u00f6p\u00e4evad 12-14 tunni pikkuseks. Kuid minu arutelude p\u00f5hiteema ei ole olnud kunagi Porto Franco,\u00bb \u00fctles Keskerakonna endine peasekret\u00e4r.\n\nHillar Teder: Eestis on puudus \u00f5igusselgusest\n\nPorto Franco s\u00fc\u00fcasjaga kohtu all olev \u00e4rimees Hillar Teder \u00fctles oma viimases s\u00f5nas, et Eestis on puudus \u00f5igusselgusest.\n\u00abTuleks katsuda ajada asju niimoodi, et me teisi \u00e4ra ei peleta ja oma inimesed tunnevad ennast kindlalt. Inimesed elavad pidevas hirmus, et \u00e4kki tullakse mulle homme j\u00e4rgi,\u00bb \u00fctles Teder.\nKui sellest kohtuprotsess midagi \u00f5ppida, siis Tederi s\u00f5nul \u00f5ppis Tallinna linnavalitsus, kuidas servituudiga tegeleda.\nTeder p\u00f6\u00f6rdus isiklikult ka kohtuprotsessi s\u00fc\u00fcdistaja, riigiprokur\u00f6r Taavi Perni poole. \u00abTaavi. Ma ei suuda seda kuulata, et m\u00f5eldakse asju lihtsalt v\u00e4lja. V\u00e4\u00e4natakse paragrahve,\u00bb lausus teder Pernile otsa vaadates.\n\nEnn Eesmaa: Mihhail K\u00f5lvartit pole v\u00f5imalik m\u00f5jutada\n\nKeskerakonda esindas Harju maakohtus erakonna juhatuse liige Enn Eesmaa, kelle viimane s\u00f5na oli lakooniline.\n\u00abMinu elukoguemus viitab \u00fcheselt sellele, et kui kedagi on raske v\u00f5i isegi v\u00f5imatu m\u00f5jutada, on see Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart. Sellega ei saanud peaministri ja riigikogu esimehena hakkama isegi erakonna esimees J\u00fcri Ratas. Oleme t\u00e4nulikud kaitsjate t\u00f6\u00f6le ja aktsepteerime nende argumentatsiooni,\u00bb lausus Eesmaa.\nNeljap\u00e4eval oli Porto Franco protsessi viimane kohtup\u00e4ev. Kohtunik Aime Ivanson kuulutab kohtuotsuse v\u00e4lja 18. oktoobril.\n\nMilles s\u00fc\u00fcdistus seisneb?\n\nRiigiprokuratuuri s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi kasutas Keskerakonna endine peasekret\u00e4r Mihhail Korb isiklikku ja erakonna m\u00f5juv\u00f5imu Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvarti \u00fcle Hillar Tederi ja O\u00dc Porto Franco huvides, et \u00e4ri\u00fching saaks Tallinna linnapealt ja temale allunud ametnikelt servituuditasu m\u00e4\u00e4ramisel ebav\u00f5rdse ja p\u00f5hjendamatu eelise.\nVastutasuna pakutud teene eest lubas Teder kohtueelses menetluses kogutud teabe j\u00e4rgi toetada Keskerakonda kuni miljoni euro suuruse annetusega, seisab s\u00fc\u00fcdistuses.\nProkuratuuri hinnangul ei j\u00e4rginud Tallinna linnavalitsus Porto Francole servituuditasu m\u00e4\u00e4ramisel tavap\u00e4rast praktikat ega hinna kujundamise p\u00f5him\u00f5tteid. Niisiis v\u00e4hendati Porto Francolt n\u00f5utud servituuditasu 776 580 eurolt 301 000 eurole ning Teder tegi samal ajal Keskerakonnale annetuse.\n"}
{"text":"Istanbuli opositsiooniline linnapea sai uue korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuseISTANBUL, 15. juuni, AFP-BNS \u2013 Istanbuli populaarne linnapea, opositsioonipoliitik Ekrem \u0130mamo\u011flu astus neljap\u00e4eval kohtu ette s\u00fc\u00fcdistatuna korruptsioonis, mis kipub nurjama tema lootuse kunagi president Recep Tayyip Erdo\u011fan v\u00e4lja vahetada.\nP\u00e4rast presidendi liitlase v\u00f5itmist 2019. aasta linnapeavalimistel on \u0130mamo\u011flust saanud \u00fcks Erdo\u011fani otsekohesemaid ja ambitsioonikamaid v\u00f5istlejaid.\nToonaste valimiste esimesed tulemused t\u00fchistati \u0130mamo\u011flu v\u00f5idu j\u00e4rel, kuid otsus maksis Erdo\u011fanile valusalt k\u00e4tte ja viis protestilaineni. Kordusvalimistel sai \u0130mamo\u011flu \u00fclekaaluka v\u00f5idu.\nV\u00f5it Erdo\u011fani kodulinnas l\u00f5i m\u00f5ra presidendi v\u00f5itmatuse aurasse ning t\u00f5stis \u0130mamo\u011flu valitsuspartei ilmalike ja liberaalsete vastaste silmis kangelase staatusesse.\nVarjamatu soov presidendiks saada tegi aga 52-aastasest linnapeast nii Erdo\u011fani kui tema islamijuurtega erakonna AKP jaoks vihatud tegelase.\nDetsembris m\u00f5istis kohus ta ametnike solvamise eest ligi kolmeks aastaks vangi ja keelas poliitikas osalemise.\n\u0130mamo\u011flu kaebas otsuse edasi ja v\u00f5is meeriametisse j\u00e4\u00e4da.\nV\u00f5imalus, et k\u00f5rgem kohus otsuse j\u00f5usse j\u00e4tab, v\u00e4listas sisuliselt mais peetud valimistel Erdo\u011fani vastu presidendiks kandideerimise.\nOpositsioon koondus \u0130mamo\u011flu erakonna CHP 74-aastase esimehe Kemal K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flu taha, kel aga ei \u00f5nnestunud Erdo\u011fanist jagu saada.\nCHP vilets esinemine samal ajal peetud parlamendivalimistel on suurendanud survet K\u0131l\u0131\u00e7daro\u011flule, et ta teeks ruumi noorema p\u00f5lvkonna liidritele nagu \u0130mamo\u011flu.\nUued s\u00fc\u00fcdistused linnapeale tulevad ajal, mil pooled valmistuvad 2024. aasta m\u00e4rtsi kohalikeks valimiseks, millega Erdo\u011fan loodab v\u00f5ita tagasi Istanbuli ja teised suuremad linnad.\nKohtuasi on seotud \u0130mamo\u011flu ametiajaga Istanbuli Beylikd\u00fcz\u00fc linnaosa juhina 2015. aastal.\nS\u00fc\u00fcdistuses \u00f6eldakse, et \u0130mamo\u011flu ja veel kuus inimest rikkusid lepingut, mille t\u00f5ttu kaotas \u00fcldsus 250 000 liiri (90 000 dollarit).\nSelle eest v\u00f5idakse linnapea kolmeks kuni seitsmeks aastaks vangi m\u00f5ista ja ta v\u00f5ib saada teist korda poliitikas osalemise keelu.\n\u0130mamo\u011flu on k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdistused tagai l\u00fckanud ja viitab varasemale uurimisele, mis ei leidnud mingit s\u00fc\u00fcd.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"PORTO FRANCO PROTSESS (20. p\u00e4ev) | Erutatud Mihhail Korb h\u00fc\u00fcdis kohtus: \u201eTere tulemast korruptsioonilaeva!\u201cKOHTUALUSTE VIIMANE S\u00d5NA: \u00c4rimees Hillar Teder ja Keskerakonna endine peasekret\u00e4r Mihhail Korb r\u00e4\u00e4kisid t\u00e4na suud puhtaks.\nKohtualuste viimased s\u00f5nav\u00f5tud Harju maakohtus toimuval Porto Franco kohtuprotsessil algasid \u00fcllatusega. Keskerakonna endine peasekret\u00e4r Mihhail Korb lubas r\u00e4\u00e4kida asjaoludest, mida ei tea ei prokur\u00f6r ega keegi teine.\nP\u00fcstijalu keset kohtusaali k\u00f5nelev Korb oli v\u00e4ga erutatud. Ta k\u00f5neles endale ebat\u00fc\u00fcpiliselt rutakalt ja konarlikult. \u201eVabandust, see on v\u00e4ga oluline k\u00f5ne minu jaoks,\u201c selgitas ta kohtunik Aime Ivansonile.\nKuigi Korbi avangust v\u00f5inuks oodata p\u00f5rutavaid paljastusi, siis neid ta ei teinud. K\u00fcll r\u00e4\u00e4kis Korb sellest, et juhtiva riigiprokur\u00f6ri Taavi Perni poolt esitatud s\u00fc\u00fcdistus ei kajasta tegelikkust.\nOma tihedat suhtlust \u00e4rimees Hillar Tederiga seletas Korb enda kui eduka poliitiku loomusega. \u201eEduka poliitiku tunnus on h\u00e4\u00e4led. Mida rohkem h\u00e4\u00e4li saad, seda edukam sa oled. Ma tajusin \u00e4ra, kuidas h\u00e4\u00e4li saada \u2013 l\u00e4bi empaatia, inimeste \u00e4ra kuulamise.\u201c\nKorbi s\u00f5nul tegi ta seda l\u00f5puks automaatselt. Nii kuulas ta \u00e4ra ka Hillar Tederi mure. Ettev\u00f5tja polnud rahul, et Tallinna linnavalitsus k\u00fcsib temaga seotud Porto Franco kinnisvaraarenduselt linna t\u00e4navajupi kasutamise eest ligi 800 000 eurot servituuditasu.\nKorbi s\u00f5nul ei teadnud tema servituudi sisust mitte midagi. \u201eMa ei suutnud seda kellelegi edasi seletada. Milleks ma peaks kujutama selle peale tunde? Ma lihtsalt ei saa sellest aru!\u201c\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt aitas Korb korraldada Porto Franco tegevjuhi Rauno Tederi kohtumist Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvartiga.\n\u201eMinu tegevuse motiivid pole olnud iial seotud omakasup\u00fc\u00fcdlikkusega, et seadust rikkuda,\u201c vandus Korb kohtule.\nP\u00e4rast K\u00f5lvarti juures toimunud arutelu langetas linnavalitsus servituudi hinna 300 000 eurole, millega Porto Franco n\u00f5ustus. Veidi hiljem, 1. juulil 2020 annetas Teder Keskerakonnale 30 000 eurot.\n3. juulil 2020 kuulas kaitsepolitsei pealt Korbi telefonik\u00f5net Hillar Tederile. K\u00f5nest p\u00e4rineb j\u00e4rgmine l\u00f5ik:\nMihhail Korb: \u201eSest noh formaalselt sa oled nagu ka n\u00fc\u00fcd v\u00e4ike mingi, v\u00e4ike investor nagu nii\u00f6elda, et ka... ja sa, sind peab huvitama meie k\u00e4ek\u00e4ik, \u00fctleme niimoodi.\u201c\nHillar Teder: \u201eAga absoluutselt.\u201c\nProkur\u00f6r Pern t\u00f5stis kohtuvaidluste k\u00e4igus esile just seda k\u00f5net, r\u00f5hutades s\u00f5na \u201einvestor\u201c t\u00e4hendust kasusaajana.\nKorb andis oma viimases s\u00f5nas prokur\u00f6ri t\u00f5lgendusele vastul\u00f6\u00f6gi. \u201eMul oli pikka aega teooria, et k\u00f5ik inimesed, kes panustavad erakonda, on n\u00f6. investorid,\u201c r\u00e4\u00e4kis Korb. \u201eMittetulundus\u00fching on mittetulundus\u00fching ja siin ei saa keegi kasu saada.\u201c\nEdasi l\u00e4ks Korb t\u00e4iesti keema. \u201eEt mina n\u00fc\u00fcd tahtsin Hillarile m\u00e4rku anda, et tema on n\u00fc\u00fcd meie organisatsiooni kasu saaja... et tere tulemast korruptsioonilaeva!\u201c\nMaha jahtunult p\u00f6\u00f6rdus Korb kohtuniku poole s\u00f5nadega: \u201eMina ei saa \u00fctelda, et ma olen poliitika jaoks sobilik. Aga seda \u00fctlesid tuhanded inimesed. Tuhanded inimesed usaldasid mind erinevalt prokur\u00f6rist, kes mind ei usalda.\u201c\nKorb palus ennast m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise s\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks m\u00f5ista. Ta ei puudutanud oma s\u00f5nav\u00f5tus Tederi poolt Keskerakonnale lubatud (kuni miljon eurot) ja tehtud annetusi (2020. aastal kokku 120 000 eurot).\nSamuti m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises s\u00fc\u00fcdistatav Hillar Teder v\u00f5ttis t\u00e4na Porto Franco kohtuprotsessil pikemalt s\u00f5na esimest ja viimast korda. Eeluurimisel ja kohtus \u00fctluste andmisest keeldunud \u00e4rimees teatas, et on kirjutanud \u00fcles m\u00f5ned m\u00f5tted, mida soovib kohtuga jagada.\nSamuti p\u00fcsti seistes r\u00e4\u00e4kinud Teder maalis kohtunikule endast autoportree, kui v\u00e4ga suurte tegude mehest. \u201eOn \u00f5nnestunud teha v\u00e4ga suuri projekte ja neid \u00e4ra m\u00fc\u00fca. Meil on halbu kogemusi slaavi riikides, kus ei ole inglise \u00f5iguskindlust. Ma tunnen ettev\u00f5tjana, et meil t\u00e4na on Eestis sellest puudu.\u201c\nTallinna sadamaalale rajatud Porto Franco kinnisvaraarendust nimetas Teder lihtsalt \u201ePortoks\u201c. \u201eNoh, Porto on nii suurt projekt, et seda pole Eestis enne tehtud.\u201c Ta v\u00f5rdles Porto ehitamist tsaariajal eestlaste poolt Estonia teatrihoone ehitamisega.\n\u201eKui k\u00f5ik need autod v\u00f5tta, mis Portosse mahuks ja ritta panna, siis ulatuks see Tallinnast N\u00f5mmele. Ja kui kogu see betoon v\u00f5tta, mis on sinna pandud, siis saaks teha meetrise tee V\u00f5runi.\u201c\nTederi esinemine ei j\u00e4tnud kahtlust, et ta peab l\u00f5ppude l\u00f5puks kokku lepitud 301 000 eurost servituuditasust ikkagi eba\u00f5iglaseks.\n\u201eEga see 300 000 eurot v\u00f5eti ka laest!\u201c kommenteeris Teder. Tema s\u00f5nul v\u00f5iks \u201esee auk maksta 4000 eurot. Ehk mitte midagi!\u201c\n\u00c4rimehe s\u00f5nul meeldib talle v\u00e4ga vaadata, kuidas noored teevad oma asja. Esmalt nimetas ta oma poega, Porto Franco tegevjuhti Rauno Tederit. Seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6ras Teder pilgu endast m\u00f5ne meetri kaugusel istuvale prokur\u00f6r Taavi Pernile.\n\u201eAga prokur\u00f6ri osas, Taavi, ma \u00fctleks seda, et prokur\u00f6r v\u00e4\u00e4nab paragrahve, aga v\u00e4\u00e4nab ka t\u00f5de.\u201c\nKa Teder palus ennast \u00f5igeks m\u00f5ista. Ka tema ei maininud oma s\u00f5nav\u00f5tus enda poolt Keskerakonnale lubatud ja tehtud annetusi.\nKolmanda kohtualusena m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises s\u00fc\u00fcdistatava Keskerakonna nimel v\u00f5ttis s\u00f5na Enn Eesmaa. Tema kui Keskerakonna juhatuse liikme jutt oli l\u00fchike.\n\u201eKui kedagi on raske m\u00f5jutada, siis on see Mihhail K\u00f5lvart,\u201c \u00fctles Eesmaa. \u201eSellega ei ole h\u00e4sti saanud hakkama isegi J\u00fcri Ratas.\u201c\n\u201eSellega ei ole h\u00e4sti saanud hakkama isegi J\u00fcri Ratas.\u201c\nSarnaselt kohtualustele ei teinud ka Eesmaa oma s\u00f5nav\u00f5tus juttu Tederi poolt Keskerakonnale lubatud ja tehtud annetustest.\nP\u00f5gusalt mainis annetusi kohtuvaidluste k\u00e4igus Korbi advokaat Paul Keres. Ta nimetas neid \u201emaailmavaatelisteks\u201c. Kerese s\u00f5nul olid annetused tehtud Keskerakonna programmi toetamiseks. \u201e\u00dckski Tederi annetus ei olnud eelise saamise eesm\u00e4rgil.\u201c\nM\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine eeldab seda, et keegi sai \u201eametiisikult avaliku huvi seisukohast ebav\u00f5rdse v\u00f5i p\u00f5hjendamatu eelise\u201c. Prokur\u00f6ri v\u00e4itel seisnes eelis selles, et servituudi hinnalangetus toimus kiirkorras p\u00e4rast K\u00f5lvarti juures toimunud kohtumist.\nKaitsjate v\u00e4itel pole Porto Franco sellist eelist saanud. \u201eKui me loeme isegi t\u00f5endatuks, et v\u00e4ike kiirendus anti, siis see ei ole kindlasti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne,\u201c argumenteeris Tederi kaitsja Margus Kurm. Ka Keskerakonna advokaadi Aivar Pilve s\u00f5nul pole s\u00fc\u00fctegu t\u00f5endamist leidnud.\nKohtunik Ivanson lubas kuulutada Porto Franco kriminaalasjas kohtuotsuse oktoobris. Kohtuniku s\u00f5nul kirjutab ta hetkel otsust \u00fches teises keerulises asjas ja saab hakata Porto Francoga tegelema p\u00e4rast suvepuhkust.\nProkur\u00f6r Pern m\u00f6\u00f6nis, et m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise osas kohtupraktikat eriti ei ole. Ta p\u00f6\u00f6rduski Ivansoni poole s\u00f5nadega: \u201eTeie otsusest, austet kohus, s\u00f5ltub, kas tasu eest (Tallinna linnavalitsuse - EE) seisukoha muutmist tuleb lubada v\u00f5i mitte.\u201c\nKes on kohtualused? Keskerakond\nS\u00fc\u00fcdistus m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises juriidilise isikuna. Ei tunnista end s\u00fc\u00fcdi. Prokur\u00f6r n\u00f5uab rahalist karistust 1 miljon eurot ja s\u00fc\u00fcteoga saadud vara, Hillar Tederi poolt annetatud 120 000 euro konfiskeerimist.\nMihhail Korb (42)\nKeskerakonna endine peasekret\u00e4r, endine riigikogu liige. S\u00fc\u00fcdistus m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises. Ei tunnista end s\u00fc\u00fcdi. Prokur\u00f6r n\u00f5uab 1 aasta 3 kuud tingimisi vangistust.\nHillar Teder (60)\nKinnisvara\u00e4rimees. S\u00fc\u00fcdistus m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises. Ei tunnista end s\u00fc\u00fcdi. Prokur\u00f6r n\u00f5uab 1 aasta 6 kuud reaalset vangistust."}
{"text":"Venemaa veto seab kahtluse alla \u00dcRO kliimakonverentsi COP29 toimumise Ida-EuroopasGeopoliitilised pinged on seadnud kahtluse alla, kas Ida-Euroopa saab korraldada j\u00e4rgmisel aasta \u00dcRO kliimamuutuste konverentsi (COP29).\u00dcRO viis piirkondlikku r\u00fchma korraldavad COP\u00a0tippkohtumist igal aastal kordam\u00f6\u00f6da ja 2024. aastal peaks konverents toimuma Ida-Euroopas,\u00a0kuid Venemaa sissetung Ukrainasse ja j\u00e4tkuv konflikt Armeenia ja Aserbaid\u017eaani vahel on tekitanud ummikseisu.\nEelmise aasta \u00dcRO kliimakonverentsi ajal andis Bulgaaria president Rumen Radev m\u00f5ista, et Bulgaaria oleks valmis \u00fcritust korraldama. Euroopa Liit\u00a0toetab toimumispaigana Bulgaariat, kuid keset Ukraina s\u00f5da on Moskva lubanud vetostada, mis tahes Euroopa Liidu\u00a0riigi kandidatuuri. Piirkondlik r\u00fchm, kus on 23 riiki, peab otsuse tegema \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt, ehk konsensuse alusel.\nKolm l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega kursis olevat inimest \u00fctlesid Politicole, et eile \u00f5htul l\u00f5ppes Bonnis ettevalmistavatel kliimak\u00f5nelustel ummikseisu \u00fcletamise nimel peetud viimane l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisvoor kokkuleppeta.\nSee t\u00e4hendab, et k\u00fcsimus, kus toimub j\u00e4rgmisel aastal COP29, tuleb lahendada t\u00e4navusel kliimakonverentsil\u00a0Dubais.\nKuna Moskva takistab Euroopa Liidu liikmesriikide\u00a0v\u00f5\u00f5rustamist ning konverentsi toimumine Venemaal v\u00f5i Valgevenes on ELi\u00a0liikmetele vastuv\u00f5etamatu, suurenevad teiste kandidaatide \u0161ansid. Seni on aga kandideerimas vaid Armeenia ja Aserbaid\u017eaan. Pinged kahe riigi vahel on suured ning on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et riigid \u00fcksteise kandidatuuri toetaksid.\n\u00abIsegi kui Bulgaaria annaks j\u00e4rele, mis on sisuliselt v\u00e4ljapressimine, kahtlen, kas Armeenia toetaks Aserbaid\u017eaani,\u00bb \u00fctles \u00fcks Euroopa Liidu\u00a0kliimal\u00e4bir\u00e4\u00e4kija Politicole.\nM\u00f5ttekoja E3G vanemteadur ning pikaajaline kliimakonverentside vaatleja Alden Meyeir s\u00f5nul on mitmeid v\u00f5imalusi, kuidas olukord lahedada kui\u00a0kokkuleppele ei suudeta j\u00f5uda.\u00a0Ida-Euroopa r\u00fchm v\u00f5iks paluda m\u00f5nda teist piirkonda vahetada konverentsi korraldamise korda v\u00f5i paluda m\u00f5nda teist riiki v\u00e4ljaspool piirkonda konverentsi v\u00f5\u00f5rustama.\nSamuti oleks v\u00f5imalik \u00fcrituse korraldamine \u00dcRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alalises sekreteriaadis\u00a0Saksamaal Bonnis, kuid see eeldab Saksamaa valitsuse toetust."}
{"text":"Ukraina presidendi endine n\u00f5unik Soomes: Venemaa tungib Balti riikidesse, kui teda ei peatataVenemaa tungib muudkui edasi, kui teda ei peatata, \u00fctles Ukraina presidendi b\u00fcroo endine n\u00f5unik Oleksi Arestov\u00f5t\u0161 neljap\u00e4eval, 15. juunil Soomes Turus toimunud L\u00e4\u00e4nemere riikide julgeoleku foorumil.\nFoorumil osalesid k\u00f5igi Balti riikide esindajad. Arestov\u00f5t\u0161 hoiatas neid, et Venemaa l\u00e4heb Balti riikidesse, kui tema kavatsusi valesti hinnatakse.\nArestov\u00f5t\u0161 edastas j\u00e4rgmised teesid:\n1.Kreml tegutseb \u201ejaga ja valitse\u201d p\u00f5him\u00f5ttel.\n2.Tema v\u00e4lispoliitika aluseks on s\u00f5jalise j\u00f5uga v\u00e4ljapressimine + h\u00fcbriidmeetodid avaliku arvamuse m\u00f5jutamiseks L\u00e4\u00e4nes, millest saavad siis (mitte alati edukad) poliitikute otsused.\n3.Ainus kaine vastus sellele on suurendada L\u00e4\u00e4ne \u00fchtsuse taset ja hinnata olukorda kainelt \u2013 me k\u00f5ik oleme s\u00f5jas.\nRahuaegsed m\u00f5tteviisid ei sobi, neid tuleb muuta.\n4.Ukrainas s\u00f5dib Vene F\u00f6deratsioon kollektiivse L\u00e4\u00e4nega, soovides murda v\u00f5imet end kollektiivselt kaitsta, sest Vene F\u00f6deratsioon on tugevam kui \u00fckski l\u00e4\u00e4neriik eraldi (va USA) ja n\u00f5rgem kui k\u00f5ik koos.\n5.Ukraina j\u00e4tab Venemaa F\u00f6deratsiooni sisuliselt ilma v\u00e4lispoliitika peamisest instrumendist \u2013 s\u00f5jalisest j\u00f5ust, mis loob L\u00e4\u00e4nele enneolematud ajaloolised v\u00f5imalused.\nTeeksime seda veelgi t\u00f5husamalt, kui L\u00e4\u00e4s annaks meile rohkem ja paremaid relvi ja s\u00f5javarustust.\n6.Venemaa ei rahune kunagi. Venemaa ei peatu kunagi.\nVenemaa ei lepi kunagi sellega, et Soome ja Rootsi NATO-s sulgevad neile L\u00e4\u00e4nemere, t\u00fchistades sellega 300 aasta saavutused. Nad tegutsevad. Nad r\u00fcndavad.\n7.Vajame \u00fchtset kilpi Arktikast Vahemereni, kui L\u00e4\u00e4s ei sea eesm\u00e4rgiks Vene F\u00f6deratsiooni alistamist, vaid ainult ohjeldamise.\n8.See kilp on v\u00f5imatu ilma Ukrainata.\n9.Seda s\u00f5da j\u00e4lgivad Hiina ja Iraan v\u00e4ga t\u00e4helepanelikult.\n10.Selle s\u00f5ja mis tahes tulemust, v\u00e4lja arvatud juhul, kui meie territoorium on t\u00e4ielikult vabastatud, Venemaa saab s\u00f5jaliselt l\u00fc\u00fca ja Ukraina \u00fchineb ELi ning NATO-ga, v\u00f5etakse Venemaal-Hiinas-Iraanis vastu kui L\u00e4\u00e4ne alistamist, ja nad l\u00e4hevad j\u00e4lle edasi, r\u00fcnnates otse L\u00e4\u00e4nt.\nAndke meile vajalikud relvad ja me l\u00f5petame probleemi pikaks ajaks.\n\u2013 \u0424\u043e\u0440\u0443\u043c \u043f\u043e \u0431\u0435\u0437\u043e\u043f\u0430\u0441\u043d\u043e\u0441\u0442\u0438 \u0432 \u0440\u0435\u0433\u0438\u043e\u043d\u0435 \u0411\u0430\u043b\u0442\u0438\u0439\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u043c\u043e\u0440\u044f (\u0424\u0438\u043d\u043b\u044f\u043d\u0434\u0438\u044f).\n\u041f\u0440\u0438\u0441\u0443\u0442\u0441\u0442\u0432\u0443\u044e\u0442 \u043f\u0440\u0435\u0434\u0441\u0442\u0430\u0432\u0438\u0442\u0435\u043b\u0438 \u0432\u0441\u0435\u0445 \u0431\u0430\u043b\u0442\u0438\u0439\u0441\u043a\u0438\u0445 \u0441\u0442\u0440\u0430\u043d.\n\u0411\u043e\u0440\u044e\u0441\u044c \u0437\u0430 \u0437\u0430\u043f\u0430\u0434\u043d\u044b\u0439 \u0441\u043f\u043e\u0441\u043e\u0431 \u043c\u044b\u0441\u043b\u0438\u0442\u044c.\n\u041f\u043e\u0442\u043e\u043c\u0443 (\u043a\u0430\u043a \u044f \u043d\u0430\u0448\u0438\u043c \u0434\u0440\u0443\u0437\u044c\u044f\u043c \u0438 \u0441\u043e\u043e\u0431\u0449\u0430\u044e), \u0420\u0424 \u0437\u0430\u0439\u0434\u0451\u0442 \u0442\u0430\u043a \u0434\u0430\u043b\u0435\u043a\u043e, \u043d\u0430\u0441\u043a\u043e\u043b\u044c\u043a\u043e \u0432\u044b, \u0434\u0440\u0443\u0437\u044c\u044f, \u0431\u0443\u0434\u0435\u0442\u0435 \u043d\u0435\u0432\u0435\u0440\u043d\u043e \u043e\u0446\u0435\u043d\u0438\u0432\u0430\u0442\u044c \u0435\u0435 \u043d\u0430\u043c\u0435\u0440\u0435\u043d\u0438\u044f.\u2026 pic.twitter.com\/IYRSFFdGZn\n\u2014 Arestovych (@arestovych) June 15, 2023"}
{"text":"Kuidas valida ilusat .ee domeeni?Kui soovid oma veebisaidi jaoks luua professionaalse ja kvaliteetse internetiaadressi, on .ee domeen ideaalne valik. .ee domeen on Eesti rahvuslik domeenilaiend, mis annab su veebilehele kohaliku ja usaldusv\u00e4\u00e4rse identiteedi. Kuid kuidas valida endale ilusat .ee domeeni? Selles artiklis annan sulle m\u00f5ned n\u00e4pun\u00e4ited, mida silmas pidada.\n.ee on riiklik domeenilaiend, mis t\u00e4histab Eestit. See on \u00fcks populaarsemaid domeenilaiendeid Eestis, mida kasutavad nii ettev\u00f5tted kui ka eraisikud. .ee domeen loob tugeva seose Eesti turuga ja aitab luua usaldusv\u00e4\u00e4rset veebikohalolekut. .ee domeeni saate registreerida https:\/\/host.ee lehel.\nValides .ee domeeni, annad oma veebilehele usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja seose Eestiga. See on eriti oluline, kui soovid j\u00f5uda Eesti turuni v\u00f5i luua sidemeid kohalike klientidega. .ee domeen m\u00f5jub usaldusv\u00e4\u00e4rselt ja annab sulle v\u00f5imaluse eristuda teistest domeenilaienditest.\nEnne .ee domeeni valimist m\u00f5tle, millised m\u00e4rks\u00f5nad kirjeldavad k\u00f5ige paremini sinu ettev\u00f5tet v\u00f5i veebisaiti. Loe ettev\u00f5tete kohta portaalist aktiva.ee. Kui soovid luua ilusat .ee domeeni, siis esimene samm on leida sobivad m\u00e4rks\u00f5nad, mis kirjeldavad sinu ettev\u00f5tet v\u00f5i veebilehte. Need m\u00e4rks\u00f5nad v\u00f5ivad sisaldada sinu ettev\u00f5tte nime, tooteid v\u00f5i teenuseid, mida pakud. M\u00f5tle l\u00e4bi, millised s\u00f5nad v\u00f5iksid olla seotud sinu br\u00e4ndi v\u00f5i tegevusalaga ning kasuta neid domeeni valimisel. Otsi n\u00e4iteks veebilehelt https:\/\/dn.ee m\u00e4rks\u00f5na, mida soovid kasutada oma domeenis. Selleks mine dn.ee lehele ja sisesta n\u00e4iteks m\u00e4rks\u00f5na \u201eraha.ee\u201e ja dn.ee n\u00e4itab, et s\u00f5na \u201eraha.ee\u201e kasutab 74 domeeni.\nHea .ee domeeni valikul on oluline kasutada lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime. Liiga pikk v\u00f5i keeruline domeeninimi v\u00f5ib olla keeruline meelde j\u00e4tta ja kirjutada. Vali l\u00fchike ja selge nimi, mis k\u00f5lab h\u00e4sti ja j\u00e4\u00e4b inimestele meelde. Hea oleks 5-6 t\u00e4hte. Kui soovite domeeni reklaamida raadios v\u00f5i muudes suulistes kanalites, valige lihtne, selge ja meeldej\u00e4\u00e4v domeen, mis on kergesti m\u00f5istetav ning ei vajaks \u00fcle kordamist v\u00f5i t\u00e4psustamist!\nKui sul on juba olemas br\u00e4nd v\u00f5i ettev\u00f5tte nimi, siis proovi seda kasutada .ee domeenis. See loob sideme sinu br\u00e4ndi ja veebiaadressi vahel ning aitab sul luua \u00fchtset ja \u00e4ratuntavat kuvandit. Kui sinu ettev\u00f5tte nimi ei ole saadaval .ee domeenis, siis proovi leida l\u00e4hedalt sarnane variant.\nEt luua ilusat .ee domeeni, soovitan v\u00e4ltida numbrite ja kriipsude kasutamist. Need v\u00f5ivad tekitada segadust ja muuta domeeni raskemini loetavaks. Lihtne ja selge domeeninimi on alati parem valik.\nIDN-domeenid (Internationalized Domain Names) v\u00f5imaldavad kasutada domeeninimes t\u00e4pit\u00e4hti, erinevaid t\u00e4hestikke ja muid mitte-ladina t\u00e4hti. See annab v\u00f5imaluse registreerida domeene, mis on kohalikule keelele v\u00f5i kultuurile sobivamad. Kuigi IDN-domeenid pakuvad mitmeid eeliseid, on nendega kaasnevad teatavad piirangud ja v\u00e4ljakutsed, mida tasub kaaluda. M\u00f5ned peamised p\u00f5hjused, miks m\u00f5ned inimesed v\u00f5ivad otsustada mitte kasutada IDN-domeene, on j\u00e4rgmised:\nTehnilised probleemid: IDN-domeenide kasutuselev\u00f5tt t\u00f5i kaasa mitmeid tehnilisi probleeme. M\u00f5ned vanemad veebibrauserid ja tarkvaras\u00fcsteemid ei pruugi korralikult toetada IDN-domeene v\u00f5i v\u00f5ivad neid valesti t\u00f5lgendada. See v\u00f5ib tekitada probleeme domeeninime \u00f5ige kuvamisega ja v\u00f5ib m\u00f5jutada veebilehe toimimist.\nTurvalisuse k\u00fcsimused: IDN-domeenid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada turvalisusega seotud probleeme, eriti phishingu v\u00f5i kelmusega seotud r\u00fcnnakute korral. Kuna IDN-domeenid v\u00f5imaldavad kasutada erinevaid t\u00e4hestikke ja t\u00e4hti, on v\u00f5imalik luua domeene, mis visuaalselt sarnanevad tuntud br\u00e4ndide v\u00f5i populaarsete veebisaitidega. See v\u00f5ib petta kasutajaid klikkima kahjulikel linkidel v\u00f5i sisestama oma isiklikke andmeid v\u00f5ltsitud veebilehtedel.\n\u00dchilduvuse puudused: M\u00f5ned vanemad e-posti s\u00fcsteemid ja DNS-serverid (DNS kohta saate t\u00e4psemalt lugeda DNS.ee lehel) ei toeta t\u00e4ielikult IDN-domeene. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada probleeme e-kirjade saatmisel v\u00f5i domeeninime serveritele korrektselt juhtimisel. Lisaks v\u00f5ivad m\u00f5ned veebiteenused, n\u00e4iteks WHOIS andmebaasid, t\u00f5rjuda v\u00f5i kuvada valesti IDN-domeene.\nPiiratud tugi registripidajate poolt: IDN-domeenide toetamine v\u00f5ib erineda registripidajate vahel. M\u00f5ned registripidajad ei pruugi pakkuda laia valikut IDN-t\u00e4hestiku variante v\u00f5i v\u00f5ivad rakendada lisakulusid IDN-domeenide registreerimisel v\u00f5i haldamisel. See v\u00f5ib piirata valikuv\u00f5imalusi ja suurendada registreerimisega seotud kulusid.\nEnne l\u00f5pliku otsuse tegemist kontrolli kindlasti, kas sinu soovitud .ee domeen on saadaval. Selleks v\u00f5id k\u00fclastada domeeni registreerimise teenusepakkujaid nagu Host.ee, kus saad teha otsingu ja vaadata, kas soovitud domeen on saadaval. Kui soovitud domeen on juba registreeritud, siis proovi leida alternatiivne nimi v\u00f5i m\u00f5ni teine laiend.\nHost.ee registreerimisprotsess on kiire ja lihtne. Saad sisestada soovitud .ee domeeni nime otsingusse ja kui see on saadaval, j\u00e4tkad registreerimisega. Host.ee juhendab sind l\u00e4bi vajalike sammude ning pakub selget teavet registreerimistasude ja perioodide kohta.\nHost.ee pakub m\u00f5istlikke hindu .ee domeeni registreerimiseks. Lisaks saate tellida veebimajutus teenuse.\nHost.ee v\u00f5imaldab sul h\u00f5lpsalt hallata oma .ee domeeni. Saad muuta DNS-seadeid, suunata domeeni teisele veebiserverile v\u00f5i luua alamdomeene. Lisaks pakuvad nad ka tehnilist tuge, et aidata sind domeeni seadistamisel v\u00f5i muudes tehnilistes k\u00fcsimustes.\nKui soovid valida ilusat .ee domeeni, on oluline l\u00e4bi m\u00f5elda m\u00e4rks\u00f5nad, kasutada lihtsat ja meeldej\u00e4\u00e4vat nime ning arvestada br\u00e4ndi ja ettev\u00f5tte nimega. V\u00e4ldi numbrite ja kriipsude kasutamist ning kontrolli domeeni saadavust enne registreerimist. Host.ee on usaldusv\u00e4\u00e4rne registraator, kes pakub kiiret ja lihtsat .ee domeeni registreerimise teenust, m\u00f5istlikke hindu ning v\u00f5imalust h\u00f5lpsalt hallata oma domeeni."}
{"text":"Eesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5juARVAMUSPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlrkult tegutsevadoma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabilja keelatud konkurentsil kui ka paberija muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus. \u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st - see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda - eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me igap\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eestijulgeolekule on aidanud sedastada.Ajakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus - \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal - suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat. Samas on Eesti ajakirjandus riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi - mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjesid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioonja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.Euroopa liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r - tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcleeelmise valitsuse ajal sammus \u00f5iges suunasja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra - direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; \u00fcsaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4raja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra - ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida ELi ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike - Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgiaja Taani - kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4rap\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.Eesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riikja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, s\u00fcs meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eetistustes - me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.Maksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koa\u00fctsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.Kutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti - millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesedja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle e\u00fcuviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?Hingame k\u00f5ik koos korra sisse veel enne, kui astume samme, millest tagasiteed ei ole.KALEV ANNOM, V\u00f5rumaa Teataja peatoimetajaPIRET EESMAA, Hiiu Lehe peatoimetaja SIIRI ERALA, P\u00e4rnu Postimehe peatoimetajaERIK GAMZEJEV, P\u00f5hjaranniku peatoimetajaANNA G\u00dcD\u00d5M, VestnikTartu peatoimetaja SIRLI HOMUHA, L\u00f5una-Eesti Postimehe peatoimetajaPRIIT H\u00d5BEM\u00c4GI, Postimehe peatoimetaja TIIT L\u00c4\u00c4NE, Vooremaa peatoimetaja MEELIS MANDEL, \u00c4rip\u00e4eva peatoimetaja SERGEI METLEV, Rus.Postimees peatoimetajaANDREI MOKIJEVSKI, MK-Estonia peatoimetajaMERILI NIKK0L0, Eesti Ekspressi peatoimetajaURMAS PAIDRE, L\u00f5unaLehe peatoimetaja RANNAR RABA, Tartu Postimehe peatoimetajaVELI VALENTIN RAJASAAR, Accelerista peatoimetajaHEIKI RAUDLA, \u00d5petajate Lehe peatoimetaja LIINA RAUDVASSAR, Eesti Kiriku peatoimetajaKAIRE REIUAN, L\u00e4\u00e4ne-Elu peatoimetaja TIIT REINBERG, J\u00e4rva Teataja peatoimetaja HINDREK RIIKOJA, Maalehe peatoimetaja \u00dcLO RUSSAK, Harju Elu peatoimetaja EVA SAMOLBERG-PALMI, Virumaa Teataja peatoimetajaANDRES SEPP, Saarte H\u00e4\u00e4le peatoimetaja kt ANDREI SHUMAKOV, venekeelse Delfi peatoimetajaURMO SOONVALD, Eesti P\u00e4evaleheja Delfi peatoimetajaMARTIN \u0160MUTOV, \u00d5htulehe peatoimetaja \u00dcLLE TAMM, S\u00f5numitooja peatoimetaja T\u00d5NIS T\u00d5NISSON, Raplamaa S\u00f5numite peatoimetajaPOLINA VOLKOVA, Delov\u00f5je Vedomosti peatoimetajaHANS V\u00c4RE, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Ettevaatust: Petturid tegutsevad, juba nagu Eesti valitsusLiikvele on l\u00e4inud petturid, kes saadavad SMS-s\u00f5numeid LHV panga nimel. S\u00f5numis on m\u00e4rgitud, et LHV rakendus aegub ja uuenduse jaoks tuleb klikkida lingil.\nLingil klikkides satutakse panga libalehele, mille kaudu on v\u00f5imalik p\u00e4ris konto t\u00fchjaks teha.\nPetturite tegevus sarnaneb Eesti valitsusega. Petturi vargus on aga \u00fchekordne, valitsus k\u00e4itub julmemalt, paneb igale tehingule lisamaksu peale."}
{"text":"Politsei ei alustanud SALK-i tegevuse asjus kriminaalasjaTALLINN, 16. juuni, BNS \u2013 Politsei ei alustanud kriminaalasja Sihtasutuse Liberaalne Kodanik ehk SALK tegevuse asjus, milles sihtasutusele heideti ette valimistulemuste m\u00f5jutamist.\u00a0\nSALK kohta esitati eelmisel n\u00e4dalal kuriteoteate, mille esitaja leidis, et SALK on pettuse teel tahtlikult valmistulemustega manipuleerinud ning seel\u00e4bi toime pannud valmisvabaduse rikkumise.\nValmisvabaduse rikkumise on kuritegu, kui kellelgi takistatakse valimistel oma t\u00f5elise tahte v\u00e4ljendamist v\u00f5i m\u00f5jutatakse tema tahte kujundamist ebaausalt kasutades selleks ametiseisundit, v\u00e4givalda, s\u00f5ltuvust s\u00fc\u00fcteo toimepanijast v\u00f5i pettust, m\u00e4rkis politsei- ja piirivalveamet (PPA).\n\"Pettus t\u00e4hendab tegelikest asjaoludest eba\u00f5ige pildi loomist ning selle kohta, et SALK oleks eksitanud valijaid ning seel\u00e4bi m\u00f5jutanud neid pettusega m\u00f5ne kindla erakonna poolt h\u00e4\u00e4letama, ei ole kuriteoteates esitatud piisavalt infot,\" t\u00f5i PPA esile.\n\"Kriminaalmenetluse alustamine on lubatud vaid juhul, kui on piisav alus arvata, et kuritegu on toime pandud. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et kuriteotunnuseid otsima hakata, on keelatud ning seet\u00f5ttu leidis keskkriminaalpolitsei, et esitatud kuriteoteate pinnalt kriminaalmenetlust ei alustata,\" m\u00e4rkis PPA, lisades, et otsust on v\u00f5imalik vaidlustada riigiprokuratuuris.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Keskkriminaalpolitsei ei alusta SALK-i suhtes kriminaalmenetlust   Keskkriminaalpolitsei otsustas SA Liberaalne Kodanik (SALK) suhtes mitte alustada kriminaalmenetlust.   SALK kohta esitati eelmisel n\u00e4dalal kuriteoteate, mille esitaja leidis, et SALK on pettuse teel tahtlikult valmistulemustega manipuleerinud ning seel\u00e4bi toime pannud valmisvabaduse rikkumise. PPA pressiesindaja Kaarel Kallas selgitas, et valmisvabaduse rikkumise on kuritegu, kui kellelgi takistatakse valimistel oma t\u00f5elise tahte v\u00e4ljendamist v\u00f5i m\u00f5jutatakse tema tahte kujundamist ebaausalt kasutades selleks ametiseisundit, v\u00e4givalda, s\u00f5ltuvust s\u00fc\u00fcteo toimepanijast v\u00f5i pettust. \"Pettus t\u00e4hendab tegelikest asjaoludest eba\u00f5ige pildi loomist ning selle kohta, et SALK oleks eksitanud valijaid ning seel\u00e4bi m\u00f5jutanud neid pettusega m\u00f5ne kindla erakonna poolt h\u00e4\u00e4letama, ei ole kuriteoteates esitatud piisavalt infot.\" Kallas lisas, et kriminaalmenetluse alustamine on lubatud vaid juhul, kui on piisav alus arvata, et kuritegu on toime pandud. \"Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et kuriteotunnuseid otsima hakata, on keelatud ning seet\u00f5ttu leidis keskkriminaalpolitsei, et esitatud kuriteoteate pinnalt kriminaalmenetlust ei alustata,\" p\u00f5hjendas PPA pressiesindaja. Otsust on v\u00f5imalik vaidlustada riigiprokuratuuris. Eesti Ekspress avaldas pikema \u00fclevaate SALK-i tegevusest Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna abistamisest nende valimiskampaanias.\u00a0   "}
{"text":"Keskkriminaalpolitsei otsustas, et Salga suhtes ei alustata kriminaalmenetlustPolitsei sai m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kuriteoteate SA Liberaalne Kodanik (Salk) tegevuse kohta. N\u00fc\u00fcd otsustati, et nende hinnangul pole menetluse alustamiseks p\u00f5hjust.\nSalga kohta esitati eelmisel n\u00e4dalal kuriteoteade, mille esitaja leidis, et organisatsioon on pettuse teel tahtlikult valimistulemustega manipuleerinud ning seel\u00e4bi toime pannud valimisvabaduse rikkumise.\n\u201eValimisvabaduse rikkumine on kuritegu, kui kellelgi takistatakse valimistel oma t\u00f5elise tahte v\u00e4ljendamist v\u00f5i m\u00f5jutatakse tema tahte kujundamist ebaausalt, kasutades selleks ametiseisundit, v\u00e4givalda, s\u00f5ltuvust s\u00fc\u00fcteo toimepanijast v\u00f5i pettust. Pettus t\u00e4hendab tegelikest asjaoludest eba\u00f5ige pildi loomist ning selle kohta, et Salk oleks eksitanud valijaid ning seel\u00e4bi m\u00f5jutanud neid pettusega m\u00f5ne kindla erakonna poolt h\u00e4\u00e4letama, ei ole kuriteoteates esitatud piisavalt infot,\u201c s\u00f5nas PPA pressiesindaja Kaarel Kallas.\n\u201eKriminaalmenetluse alustamine on lubatud vaid juhul, kui on piisav alus arvata, et kuritegu on toime pandud. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et kuriteotunnuseid otsima hakata, on keelatud ning seet\u00f5ttu leidis keskkriminaalpolitsei, et esitatud kuriteoteate pinnalt kriminaalmenetlust ei alustata. Otsust on v\u00f5imalik vaidlustada riigiprokuratuuris.\u201c\nMai l\u00f5pus ilmus Eesti Ekspressis suur lugu sellest, kuidas liberaalne kodaniku\u00fchendus Salk seadis endale eesm\u00e4rgiks m\u00f5jutada riigikogu valimisi, et liberaalsed j\u00f5ud saaksid enamuse. Isamaa poliitikud eesotsas endise justiitsministri Lea Danilson-J\u00e4rgiga kahtlustavad, et Salga tegevus kvalifitseerub keelatud annetuseks, ja n\u00e4evad selles erakonna varjatud rahastamist.\nERJK ootab parteide selgitusi\nKeelatud annetuse kahtlusega tegeleb erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon (ERJK). \u201eK\u00fcsimusi on, esitame need ja teeme siis omad j\u00e4reldused,\u201c \u00fctles ERJK esimees Liisa Oviir eile Delfile. Ta nentis, et v\u00e4hemasti praeguste andmete p\u00f5hjal paistab, et Salga valimiseelne tegevus v\u00f5is kvalifitseeruda keelatud annetuse alla.\nTeemat arutas ERJK eilsel koosolekul. \u201eOli pea kahetunnine debatt,\u201c \u00fctles Oviir antud punkti kohta. \u201eKui kokkuv\u00f5tlikult \u00f6elda, siis Salk pole erakonnaseaduse m\u00f5istes meie subjektiks, meil on erakonnad ja nende nimekirjas kandideerinud isikud. P\u00f6\u00f6rdumegi n\u00fc\u00fcd erakondade poole lisainfo saamiseks, kas ja milliseid seaduse m\u00f5istes teenuseid ja mis mahus nad on saanud,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nOviiri s\u00f5nutsi on komisjoni l\u00e4htekoht, et uuringute tellimine, anal\u00fc\u00fcsimine ja n\u00f5uannete andmine kui selline on antud juhul suure t\u00f5en\u00e4osusega k\u00e4sitletav annetuse tegemisena. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks olukorra, kus keegi k\u00f5rvaline tellib oma raha eest uuringu, mille annab teatud erakonnale tasuta kasutada. Too s\u00e4\u00e4stab omakorda raha, kuna ei pidanud ise vastava uuringu eest maksma. Samas pole andmed k\u00f5igile ligip\u00e4\u00e4setavad. \u201eMeil on keelatud juriidilise isiku annetus. Ja annetus ei ole ainult rahaline annetus, see v\u00f5ib olla ka mingisuguse asja \u00fcleandmine, ka teenus,\u201c j\u00e4tkas ta.\nKirjaliku p\u00e4ringu saadab ERJK Reformierakonnale, sotsidele, Eesti 200-le, Isamaale, Parempoolsetele ja Keskerakonnale. K\u00f5igi nende nimed k\u00e4isid artiklist l\u00e4bi seoses Salgalt andmete saamisega. Isamaast oli juttu ajal, mil ametlikult olid nende ridades veel tulevase Parempoolsete partei liikmed.\nJ\u00fcristo: me pole \u00e4riettev\u00f5te\nTarmo J\u00fcristo on Delfile \u00f6elnud, et Salga puhul ei ole tegemist \u00e4riettev\u00f5ttega. \u201eMe ei paku teenuseid. Mitte kellelegi, ei raha eest ega tasuta. Me oleme sihtasutus, mis tegeleb oma p\u00f5hikirjaliste, maailmavaateliste eesm\u00e4rkide saavutamisega ning rahastame seda ainult annetustest.\u201c\nTema s\u00f5nul on seejuures eranditult k\u00f5igi Salga annetajate nimed esimesest p\u00e4evast peale avalikud ning avalikku, Salga veebilehel olevat nimekirja uuendatakse regulaarselt. \u201eKui meid kutsutakse kuskile esinema (n\u00e4iteks on seda teinud nii RMK kui Tartu \u00fclikool), ei ole me kunagi selle eest v\u00f5tnud tasu,\u201c kinnitas J\u00fcristo.\nJ\u00fcristo kinnitas, et mitte \u00fckski erakond ei ole saanud neilt midagi tellida. \u201eEi ole saanud seni ega saa ka edaspidi \u2013 see lihtsalt ei ole see, mida me teeme. Nii et ei, meie poolt ei ole kindlasti olnud tegemist \u201eteenuste pakkumisega\u201c ega ammugi mitte siis \u201evarjatud rahastamisega\u201c,\u201c \u00fctles ta."}
{"text":"Kuriteoteate saanud keskkriminaalpolitsei ei alusta SALKi suhtes menetlustPolitsei- ja piirivalveamet (PPA) sai m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kuriteoteate SA Liberaalne Kodanik ehk SALK tegevuse kohta, milles sihtasutusele heideti ette valimistulemuste m\u00f5jutamist. Menetlust siiski ei algatata.\u00a0\u00abValmisvabaduse rikkumine on kuritegu, kui kellelgi takistatakse valimistel oma t\u00f5elise tahte v\u00e4ljendamist v\u00f5i m\u00f5jutatakse tema tahte kujundamist ebaausalt, kasutades selleks ametiseisundit, v\u00e4givalda, s\u00f5ltuvust s\u00fc\u00fcteo toimepanijast v\u00f5i pettust,\u00bb m\u00e4rkis PPA.\u00a0\n\u00abPettus t\u00e4hendab tegelikest asjaoludest eba\u00f5ige pildi loomist ning selle kohta, et SALK oleks eksitanud valijaid ning seel\u00e4bi m\u00f5jutanud neid pettusega m\u00f5ne kindla erakonna poolt h\u00e4\u00e4letama, ei ole kuriteoteates esitatud piisavalt infot,\u00bb lisati teates.\u00a0\nKriminaalmenetluse alustamine on PPA teatel lubatud vaid juhul, kui on piisav alus arvata, et kuritegu on toime pandud. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et kuriteotunnuseid otsima hakata, on keelatud ning seet\u00f5ttu leidis keskkriminaalpolitsei, et esitatud kuriteoteate pinnalt kriminaalmenetlust ei alustata.\nOtsust on v\u00f5imalik siiski vaidlustada riigiprokuratuuris."}
{"text":"Keskkriminaalpolitsei otsustas SA Liberaalne kodanik suhtes mitte alustada kriminaalmenetlustKeskkriminaalpolitsei otsustas kriminaalmenetlust mitte alustada juhtumis, kus SA Liberaalne Kodanik (SALK) kohta esitati eelmisel n\u00e4dalal kuriteoteade, mille esitaja leidis, et SALK on pettuse teel tahtlikult valmistulemustega manipuleerinud ja seel\u00e4bi toime pannud valmisvabaduse rikkumise.\nValmisvabaduse rikkumine on kuritegu, kui kellelgi takistatakse valimistel oma t\u00f5elise tahte v\u00e4ljendamist v\u00f5i m\u00f5jutatakse tema tahte kujundamist ebaausalt, kasutades selleks ametiseisundit, v\u00e4givalda, s\u00f5ltuvust s\u00fc\u00fcteo toimepanijast v\u00f5i pettust.\nPettus t\u00e4hendab tegelikest asjaoludest eba\u00f5ige pildi loomist. Selle kohta, et SALK oleks eksitanud valijaid ja seel\u00e4bi m\u00f5jutanud neid pettusega m\u00f5ne kindla erakonna poolt h\u00e4\u00e4letama, ei ole kuriteoteates esitatud piisavalt infot.\n\u201eKriminaalmenetluse alustamine on lubatud vaid juhul, kui on piisav alus arvata, et kuritegu on toime pandud. Kriminaalmenetluse alustamine selleks, et kuriteotunnuseid otsima hakata, on keelatud ning seet\u00f5ttu leidis keskkriminaalpolitsei, et esitatud kuriteoteate pinnalt kriminaalmenetlust ei alustata,\u201d selgitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kallas \u00d5htulehele.\nOtsust on v\u00f5imalik vaidlustada riigiprokuratuuris.\nSALK-i juht Tarmo J\u00fcristo on varem ERRile \u00f6elnud, et ei tea, kes kuriteoteate on esitanud. \u201eMa ei oska sellesse kuidagi suhtuda, tundub naljakas paber ja paistab, et keegi on \u00e4revil,\u201c kommenteeris J\u00fcristo kuriteoteate teksti."}
{"text":"Mart Sander anti kohtusseT\u00e4na tuli kohtu ette astuda muusikul ja lavastajal Mart Sanderil. Tunnustatud artist kaevati kohtusse selle eest, et soovis saada enda lahkunud klaveri\u00f5petaja abikaasa maalide tagasi saamise eest, viimase sugulastelt, 600 eurot kuluh\u00fcvitist. Nemad aga pidasid seda v\u00e4ljapressimiseks ja nii tuligi kohtus seda t\u00f5estada."}
{"text":"Kuidas on v\u00f5imalik loomadele v\u00e4hem haiget teha?K\u00f5ik loomade elu m\u00f5jutavad inimesed, alates ehitajatest ja l\u00f5petades t\u00f6\u00f6stuslike kalap\u00fc\u00fcdjatega peaksid m\u00f5tlema sellele, kuidas loomade h\u00e4irimist asendada, v\u00e4hendada ja nende kannatusi leevendada, paneb looma\u00f6koloog Tuul Sepp s\u00fcdamele.\n\u00abLuba olemas!\u00bb kirjutan v\u00f5idukalt oma noorematele kolleegidele. \u00abMe saame sel suvel nahkhiirtelt vereproove koguda!\u00bb\nLoomkatseloa taotlemine on \u00fcks t\u00f6\u00f6mahukas asi, millega iga loomadega katseid tegev teadlane tegelema peab. Loataotluses peab t\u00e4pselt \u00e4ra n\u00e4itama, miks on vaja l\u00e4bi viia loomkatset, t\u00f5estama, et sellele pole alternatiivi, ning kirjeldama meetodeid, millega tagatakse loomade v\u00f5imalikult v\u00e4hene h\u00e4irimine katse k\u00e4igus.\nLoomkatseloa taotlejatele on v\u00e4ga tuttav termin 3R: asenda, v\u00e4henda, leevenda (inglise keeles replace, reduce, refine). V\u00f5imalusel asenda loomkatsed millegi muuga, v\u00e4henda kasutatavate loomade arvu miinimumini ja v\u00f5ta katse jooksul maksimaalselt arvesse loomade heaolu.\u00a0\nOn v\u00e4ga loomulik, et teadlased loomade heaolu arvesse v\u00f5tavad. Keegi ei hakka loodusteadlaseks selleks, et loomadele halba teha.\nOn ka v\u00e4ga loomulik, et teadlased loomade heaolu arvesse v\u00f5tavad. Keegi ei hakka loodusteadlaseks selleks, et loomadele halba teha. Pigem vastupidi. Enamiku bioloogide jaoks on loomade ja laiemalt looduse hea k\u00e4ek\u00e4ik suurim prioriteet.\nM\u00f5nikord on aga loomi siiski vaja teaduses kasutada: et neid paremini m\u00f5ista ja selle kaudu ehk ka paremini kaitsta. N\u00e4iteks nahkhiirtelt plaanime sel suvel v\u00e4ikseid vereproove koguda selleks, et paremini aru saada, kuidas linnas elamine nende tervisele m\u00f5jub ja milliseid viirusi nad kannavad.\nM\u00e4letan h\u00e4sti kaheksa aastat tagasi toimunud koolitust, mille l\u00e4bimisega omandasin \u00f5iguse loomkatseid l\u00e4bi viia (teine sama p\u00f5hjalik koolitus tuli hiljem l\u00e4bida loomkatseloa disainimise \u00f5iguse jaoks). Kursusel \u00f5piti p\u00f5hjalikult mitmesuguseid valu leevendamise ja vaigistamise meetodeid. Oli ka arutelu selle \u00fcle, millistel liikidel \u00fcldse on vaja valu leevendada. Kursus keskendus peamiselt laboriloomadele \u2013 hiirtele ja rottidele \u2013, kuid meie olime seal kurioosumid: mina linnu-uurijana ning mu kolleeg kalade uurijana.\nKas kalad aga \u00fcldse tunnevad valu? Kas nende valu on loomkatse k\u00e4igus vaja leevendada?\nEvolutsioonibioloogina on selle k\u00fcsimuse vastus minu jaoks lihtne. Jah, muidugi tunnevad kalad ka valu. Ja konnad. Ja putukad. Valu on ebameeldiv tunne, mis tekib \u00e4hvardava v\u00f5i juba aset leidnud koekahjustuse korral. See on evolutsiooniliselt v\u00e4ga vana s\u00fcsteem, mis aitab loomadel koekahjustusi v\u00e4ltida v\u00f5i minimeerida. Enamasti on valu vajalik ja adaptiivne. Ja valu tundmist on ka teaduslikult t\u00f5estatud k\u00f5igil selgroogsetel ja m\u00f5nedel selgrootutel loomadel. Minu jaoks oleks eraldi vaja veenvalt t\u00f5estada, et m\u00f5ni loom valu e i t u n n e, mitte iga \u00fcksiku liigi jaoks seda, et nad valu tunnevad.\nMis loomaliikide puhul erineb, on k\u00e4itumuslik vastus valule. Meie inimestena olema harjunud sellega, et valuga kaasnevad vastavad n\u00e4oilmed, kehaasend, h\u00e4\u00e4litsused. Kui teised loomad selliselt valu ei v\u00e4ljenda, m\u00f5tleme meie, et ju neil siis polegi valus.\nSee on viga inimese m\u00f5tlemises. Inimene ise on v\u00e4ga tugevalt sotsiaalne loom. Kui meil on valus, oleme kohastunud seda v\u00e4lja n\u00e4itama, sest saame valu korral kaaslastelt abi ja tuge. Paljusid meie valuga seotud s\u00fcmptomeid on looduslik valik veel ekstra \u00fcle v\u00f5imendanud ja r\u00f5hutanud, et kaaslased ikka m\u00e4rkaksid, kaasa tunneksid ja aitaksid.\nMulle tundub, et kohati on evolutsioon inimese valu demonstreerimisel isegi vindi natuke \u00fcle keeranud, v\u00f5imendades valu ja sellega seotud muid s\u00fcmptomeid rohkemgi, kui h\u00e4dap\u00e4rast vaja oleks. Kaaslaste abi ja tugi on ju pea igas olukorras v\u00e4ga kasulik asi, looduslik valik v\u00f5ib \u00abarvata\u00bb, et miks mitte seda natuke rohkem \u00abv\u00e4lja pressida\u00bb, kui h\u00e4dap\u00e4rast vaja oleks. Ja meie peame evolutsiooni t\u00f5ttu kannatama asjatu valu k\u00e4es, nagu migreenid v\u00f5i muud kroonilised ps\u00fchholoogilise taustaga valud, millel v\u00f5imalike koekahjustustega suurt mingit pistmist pole.\nPaljudel loomaliikidel valu v\u00e4lja n\u00e4itamisest aga mingit tolku pole. Kes tuleb appi valugrimassides kalale? T\u00f5en\u00e4oliselt mitte keegi. Seep\u00e4rast pole kalal p\u00f5hjust ka \u00abvalu n\u00e4gu\u00bb teha ja kurta.\nSiinkohal j\u00e4tan endale siiski natuke taganemisruumi, sest m\u00f5ned kalaliigid on \u00fcsna sotsiaalsed ja suudavad tajuda n\u00e4iteks kaaslaste hirmu ning sellele ka reageerida. V\u00f5ib olla on kuskil ka m\u00f5ni kalaliik, kes valu oskab v\u00e4lja n\u00e4idata ja m\u00e4rgata ja kaaslast selle korral abistab? Kalade mitmekesisus on ju h\u00e4mmastavalt suur.\u00a0\nHiirte valugrimasside p\u00f5hjal on laboriloomade uurijad loonud terveid valu tugevuse skaalasid.\nM\u00f5ned meile rohkem tuttavad loomad n\u00e4itavad valu v\u00e4lja k\u00fcll, meile harjumusp\u00e4rasel viisil. Hiirte valugrimasside p\u00f5hjal on laboriloomade uurijad loonud terveid valu tugevuse skaalasid. Koerad, kes p\u00f5lvnevad sotsiaalsetest huntidest, on samuti varmad valu korral abi k\u00fcsima. Nende valu on meil kerge m\u00f5ista.\nKui valu v\u00e4lja n\u00e4itamisest kasu pole, v\u00f5ib see hoopis kahjulikuks osutuda. Valu muudab meid ju haavatavaks, n\u00f5rgaks. Kui abi pole loota, on parem mitte n\u00e4idata, et sa kannatad ning parasjagu haige ja n\u00f5rk oled.\nMe peame seega tunnistama, et meie vaade valule on v\u00e4ga inimesekeskne ja meil pole mingeid t\u00f6\u00f6riistu m\u00f5istmaks, kui valus on parasjagu sellistel loomadel, kes pole loodud oma valu v\u00e4lja n\u00e4itama. Eelduseks tuleks sellisel juhul v\u00f5tta, et koekahjustuste v\u00e4ltimine on nende jaoks sama h\u00e4davajalik kui meie jaoks ja valu tunnevad nad sama tugevalt, hoolimata sellest, et nad seda \u00abn\u00e4gu\u00bb ei paista.\nVaid teadmatuse m\u00fc\u00fcri taha pugedes v\u00f5ime veel v\u00e4ita, et kalad meres, linnud metsas v\u00f5i \u2013 veelgi enam \u2013 koduloomad farmides ei tunne valu ega stressi. Tunnevad k\u00fcll, samav\u00e4\u00e4rselt kui meie. Muidugi ei saa me oma tegevusega alati teistele valu tegemist v\u00e4ltida. Ei v\u00e4ldi seda ka \u00fckski teine loom looduses.\nKuna inimene aga on nii palju maailmas laiutama hakanud ja nii paljude looduslike loomade elupaiku muutnud, tekib meil teatav vastutus. Vastutus meie teistele loomaliikidele p\u00f5hjustatud valu ja kannatusi endale teadvustada ja tunnistada. Ja anda oma parim, et oma tegevuse tulemusena tekkivaid kannatusi v\u00e4hendada ja leevendada.\nMinu ettepanek siinkohal on, et mitte ainult loomkatseid korraldavad teadlased, vaid k\u00f5ik loomade elu m\u00f5jutavad inimesed, alates ehitajatest ja l\u00f5petades t\u00f6\u00f6stuslike kalap\u00fc\u00fcdjatega, v\u00f5iksid m\u00f5elda nendele kolmele R-ile. Asendamine \u2013 kas eesm\u00e4rgini saaks j\u00f5uda kuidagi teisiti, mitte loomadele kannatusi p\u00f5hjustades? V\u00e4hendamine \u2013 kuidas oma tegevus korraldada nii, et selle k\u00e4igus m\u00f5jutatakse negatiivselt v\u00f5imalikult v\u00e4heseid elusolendeid. Ja leevendamine \u2013 kas tegevust on v\u00f5imalik korraldada nii, et selle k\u00e4igus tekkivad kannatused oleksid minimaalsed.\nElurikkuse kriisi, looduslike liikide arvukuse kiire kahanemise ja elupaikade kao kontekstis ei ole meil enam v\u00f5imalik teisiti m\u00f5elda ja tegutseda.\n"}
{"text":"Kes vastutab surimuri eest?VABA M\u00d5TEKui v\u00f5tta n\u00e4iteks sel n\u00e4dalal avaldatud kohtuotsus P\u00f5hja-Sakala eksvallavanema T\u00f5nu Aavasalu ja P\u00f5hja-Sakala vallavalitsuse kaasuses ning panna sinna juurde kohtulahendid, mis k\u00e4sitlevad varasemaid Viljandimaa vallajuhtide korruptsioonis\u00fc\u00fcdistusi, paistab sealt v\u00e4lja, et kohtu k\u00e4sitluses on vallavanemal omavalitsuse juhtimisel suurem m\u00f5ju kui volikogul. V\u00f5i t\u00e4psustagem: volikogu roll vastuv\u00f5etud m\u00e4\u00e4ruse, otsuse v\u00f5i m\u00f5ne muu haldusakti sisu loomisel ei ole lausaline ning kui volikogu mingi jampsi kinnitab, on eesk\u00e4tt s\u00fc\u00fcdi see, kes jampsi volikogule esitas.T\u00f5nu Aavasalu kohtuprotsessis k\u00e4sitleti p\u00f5hjalikult, kuidas s\u00fcnnib vallaeelarve. Kui tagantpoolt astuma hakata, tundub juriidiliselt k\u00f5ik imelihtne. Volikogu selle kinnitab ja j\u00e4relikult peaks volikogu vastutama ka iga sinna pandud koma eest. Kohtus\u00fcsteem on aga T\u00f5nu Aavasalu, endise K\u00f5pu vallavanema T\u00f5nu Kiviloo ja teatud m\u00f6\u00f6ndusega ka ammuse Vastem\u00f5isa vallavanema R\u00fcnno Johansoni kaasuse puhul vaadanud otsa vallavanemale, kes on eeln\u00f5u volikogule esitanud. Kui eeln\u00f5usse on kirjutatud sisse vead v\u00f5i lausa seaduserikkumised, siis v\u00e4hemalt seni on saanud vastu n\u00e4ppe vallavanem.P\u00f5hja-Sakala valla eelarvemurede p\u00f5hjal v\u00f5iks T\u00f5nu Aavasalu kohtuloo sellest osast, kus tunnistajapingis oli n\u00fc\u00fcdseks endine valla finantsjuht Kaja Toom, kirjutada Eesti volikogu liikmetele lausa \u00f5piku - \u00abKuidas lugeda eelarvet\u00bb.P\u00f5hja-Sakala vallas kokkukeeratud surimuri, nagu v\u00e4ljendus kohtunik, seisnes tegelikult vaid \u00fche eelarvereaga m\u00e4ngimises. Seda aga aastate kaupa ning volikogu liikmed seda ei m\u00e4rganud v\u00f5i v\u00e4hemalt ei p\u00fc\u00fcdnud seda t\u00e4helepanekut kuuldavalt ja n\u00e4htavalt avalikkuse ette tuua. M\u00e4ngu selle reaga ongi keeruline m\u00e4rgata, kui sa ei ole v\u00e4lja\u00f5ppinud finantsjuht ja sul ei ole selles t\u00f6\u00f6s aastatepikkust kogemust. Nii kinnitati volikogus aastaid eelarve asemel sisuliselt muinasjuttu valla rahandusest.Kohus ei \u00f6elnud, et T\u00f5nu Aavasalu on selles surimuris s\u00fc\u00fcdi. Kohtunik \u00fctles, et keegi ei valeta ega solva kedagi, kui \u00fctleb, et see jama tekkis Aavasalu valitsemise ajal ja siis esitati valeinfot nii rahandusministeeriumile kui vallavolikogule. Pole sugugi v\u00f5imatu, et selles loos on Aavasalu samasugune ohver kui volikogu liikmed. Et ebaaus finantsjuht oli hoopis see, kes omal k\u00e4el ja teiste teadmata muinasjuttu kokku kirjutas, seda versiooni kohtus ei uuritud, sest see polnud kohtuloo osa. Ainult et kui tolle finantsjuhi valla raha iseendale kandmised (loe: omastamised) on eemalt vaadates selge p\u00f5hjendusega - varastas ta ju selle raha endale -, siis v\u00e4ga segaseks j\u00e4\u00e4b, miks pidanuks ta vallaeelarvega tervikuna teiste teadmata surimuri tegema.Ka T\u00f5nu Kiviloo s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisel oli episoodide reas hulk volikogu otsuseid. Ehk siis otsuseid, mida vallavalitsus Kiviloo juhtimisel k\u00fcll ette valmistas, aga mille kinnitas \u00fcheksaliikmeline organ. Kohus asus ka toona seisukohale, et eeln\u00f5ud olid juba sellised, volikogu ei pidanudki aru saama, et nad mingi j\u00e4rjekordse juriidilise jama kokku keeravad. Lisaks k\u00e4is juurde arusaam, et Kiviloo survestas volinikke.V\u00e4hemalt Viljandimaalt pole v\u00f5tta n\u00e4idet, et kohus oleks seaduserikkumise eest karistanud volikogu. V\u00f5i siis v\u00e4hemalt neid volinikke, kes oleks riigi seadusi eiranud v\u00f5i lausa kriminaalseid otsuseid vastu v\u00f5tnud. Volikogu ette minevate eeln\u00f5ude kvaliteet on kohtupraktikat vaadates t\u00e4htsam kui sealt tulevate oma.J\u00e4reldusena saab siit kaasa v\u00f5tta, et valitsus on volikogust t\u00e4htsam ning ametnike kvaliteet m\u00e4\u00e4rab suuresti, kuidas vald areneb. Arvestage siis seda, poliitikud, kui peast v\u00e4lgatab taas l\u00e4bi m\u00f5te, et v\u00f5iks pooled ametnikud koondada ja vallavanemaks m\u00e4\u00e4rata kellegi, kes lihtsalt kohta t\u00e4idab. Teisalt v\u00f5ib poliitik endiselt minna rahumeeli volikogu istungile, ilma et oleks \u00fchtegi eeln\u00f5u l\u00e4bi lugenud, ning h\u00e4\u00e4letada, kuidas parajasti tuju on, sest jampsi vastuv\u00f5tmise eest vastutust sisuliselt ei ole.\"Volikogu ette minevate eeln\u00f5ude kvaliteet on kohtupraktikat vaadates t\u00e4htsam kui sealt tulevate oma.\"MARKO SUURM\u00c4GI, Sakala peatoimetaja aset\u00e4itja"}
{"text":"Noored kibelevad j\u00e4rjest suurema huviga t\u00f6\u00f6turuleK\u00e4es on suvevaheaeg ning nii m\u00f5nigi hakkaja noor leiab puhkamise k\u00f5rval aega t\u00f6\u00f6le minna. Alaealisele aga iga t\u00f6\u00f6 ei sobi. Mida peavad tulevane t\u00f6\u00f6mesilane ise ja alaealise v\u00e4rvanud t\u00f6\u00f6andja arvesse v\u00f5tma?Praeguseks 18-aastane Sille Nagel Kadrinast leidis t\u00f6\u00f6 lihtsalt. Ta n\u00e4gi 9. klassi l\u00f5pus sotsiaalmeedias, et tootmisettev\u00f5te Pixner otsib abit\u00f6\u00f6lisi. Piiga kirjutas ettev\u00f5ttesse, sai paari tunni p\u00e4rast k\u00f5ne ja kutse t\u00f6\u00f6vestlusele ning v\u00f5etigi kohe p\u00e4rast vestlust t\u00f6\u00f6le. \u00abT\u00f6\u00f6 oli pigem f\u00fc\u00fcsiline, kogemus oli v\u00e4ga hea. Oleksin j\u00e4rgmisel aastal tagasi ka l\u00e4inud, aga tervis ei lubanud tolmu sees t\u00f6\u00f6tada,\u00bb r\u00e4\u00e4kis neiu. T\u00f6\u00f6tamise kogemust peab Nagel v\u00e4ga oluliseks: ta \u00f5ppis v\u00f5\u00f5raste inimestega suhtlemist ja sai hulga puidut\u00f6\u00f6tlemise oskuseid. T\u00f6\u00f6 oli tema s\u00f5nul huvitav ja kolleegid v\u00e4ga abivalmid.Esimene palk kulus piigal enda s\u00f5nul p\u00e4ris kiiresti. K\u00fcll aga oli v\u00e4ga hea tunne, kui ei pidanud soovitud asja ostmiseks vanemate k\u00e4est raha k\u00fcsima. N\u00fc\u00fcd l\u00f5petab Sille Nagel 11. klassi ja l\u00e4heb suveks klienditeenindajana taskuraha teenima.K\u00f5ikidel noortel ei pruugi esimese t\u00f6\u00f6koha leidmine nii kiirelt minna. Maksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc M\u00e4lter soovitab vanemal koos lapsega teha eelt\u00f6\u00f6d ehk kontrollida t\u00f6\u00f6andja tausta. Peas peaks s\u00fcttima punane tuluke, kui t\u00f6\u00f6koht tundub olevat liiga hea, et olla t\u00f5si. Kui n\u00e4iteks pakutakse lihtsa t\u00f6\u00f6 eest kolossaalset palka, tasuta elamist ja k\u00f5ikv\u00f5imalikke muid soodustusi, v\u00f5ib olla tegemist pettusega.Kui taustakontroll tehtud ja k\u00e4tte j\u00f5uab lepingu s\u00f5lmimise aeg, tuleks M\u00e4lteri s\u00f5nul veenduda, et t\u00f6\u00f6andja on noorega s\u00f5lminud kirjaliku t\u00f6\u00f6lepingu, kus on fikseeritud nii t\u00f6\u00f6taja kui ka t\u00f6\u00f6andja \u00f5igused ja kohustused, t\u00f6\u00f6tasu suurus ja \u00fclevaade t\u00f6\u00f6\u00fclesannetest.Sageli pakutakse noorele esmalt v\u00f5imalust t\u00f6\u00f6d proovida ja \u00f6eldakse, et kui k\u00f5ik sujub ja ta hakkama saab, makstakse ka raha ja hiljem s\u00f5lmitakse leping. Selline pakkumine ei ole seadusega koosk\u00f5las. \u00abTasuta proovip\u00e4evi pole olemas,\u00bb \u00fctles M\u00e4lter ning lisas, et t\u00f6\u00f6taja sobivuse hindamiseks on ette n\u00e4htud katseaeg. Ainult Eesti T\u00f6\u00f6tukassa proovit\u00f6\u00f6 teenus kestab \u00fche p\u00e4eva ja selle korraldamine k\u00e4ib t\u00f6\u00f6tukassa kaudu.T\u00f6\u00f6tukassa maksis mullu L\u00e4\u00e4ne-Virumaal alaealise t\u00f6\u00f6tamise toetust 457 noore eest, mis on senine rekord. Meie maakonna suurettev\u00f5tte AS OG Elektra juures oli 2022. aastal alaealise t\u00f6\u00f6tamise toetusega ametis 26 noort vanuses 13-14 ja 39 noort vanuses 15-16 aastat.\u00abAlaealiste puhul peab kindlasti arvestama, et tegemist on siiski enamuse jaoks esmase t\u00f6\u00f6kogemusega ning ei saa eeldada, et neil on samasugused oskused ja teadmised t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel nagu t\u00e4iskasvanutel,\u00bb \u00fctles OG Elektra personalijuht Piret Ruusoja. Tema s\u00f5nul vajavad alaealised rohkem juhendamist ning teevad kergemaid abit\u00f6id, nagu on kauba lahti pakkimine ja riiulite t\u00e4itmine. Ruusoja t\u00f5des, et suvekuude l\u00e4henedes on alaealistel OG Elektras t\u00f6\u00f6tamise vastu suur huvi. \u00dchendust v\u00f5etakse nii e-posti teel kui ka saadetakse personaliosakonda oma CV koos t\u00f6\u00f6sooviga. Samuti uuritakse otse, kas ettev\u00f5ttel on t\u00f6\u00f6d pakkuda. \u00ab\u00dcldiselt on meie juures t\u00f6\u00f6l olnud alaealised tublid ja saanud oma t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega hakkama. Osa noori on isegi korduvalt olnud meie ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6l,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Ruusoja.T\u00f6\u00f6tukassa oskuste arendamise ja karj\u00e4\u00e4riteenuste osakonna noortevaldkonna juhi Olav Kerseni s\u00f5nul on t\u00f6\u00f6tukassas arvel 800 noort vanuses 16-18 aastat. T\u00f6\u00f6tuna saab ennast arvele v\u00f5tta alates 16. eluaastast, kui p\u00f5hikool on l\u00f5petatud, v\u00f5i alates 17. eluaastast, kui p\u00f5hikool on l\u00f5petamata, sest siis l\u00f5ppeb koolikohustus.\u00abKui noor k\u00e4ib p\u00f5hikoolis, saab ta ametlikult t\u00f6\u00f6tada poole vaheajast,\u00bb selgitas Kersen. Kui p\u00f5hikool saab l\u00e4bi v\u00f5i koolikohustuse iga on \u00fcletatud, v\u00f5ib noor juba kasv\u00f5i terve suve j\u00e4rjest t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia ja t\u00f6\u00f6tada kaheksa tundi p\u00e4evas. P\u00f5hikooli\u00f5pilane v\u00f5ib p\u00e4evas teha v\u00e4hem ehk seitse tundi t\u00f6\u00f6d.Alaealiste puhul on p\u00e4ris palju piiranguid. N\u00e4iteks ei tohi alaealine teha \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6d, serveerida alkoholi (avamata pakendit v\u00f5ib edasi toimetada ja ladustada), t\u00f6\u00f6tada ohtlike masinatega v\u00f5i ekstreemsetes tingimustes, nagu k\u00f5rgustes v\u00f5i k\u00fclmkambris. Muidu oleks ju v\u00e4ga tore j\u00e4\u00e4tisevabrikus t\u00f6\u00f6l olla. Malevakorraldajad peavad Kerseni s\u00f5nul v\u00e4ga t\u00e4pselt n\u00e4puga j\u00e4rge ajama, et noored saaksid teha neile sobivat t\u00f6\u00f6d.\u00abTegelikult neid t\u00f6id on. Ei tasu kinni olla selles, mida ei saa teha,\u00bb \u00fctles Kersen ja lisas, et huvitavaid alaealistele sobilikke t\u00f6id leiab k\u00fcll. N\u00e4iteks t\u00f5i ta kaupade komplekteerijad poodides ja ladudes, erinevad t\u00f6\u00f6d seiklus- ja teemaparkides. \u00abEi ole ainult maasikate korjamine ja riisumine,\u00bb m\u00e4rkis ta.Karj\u00e4\u00e4riteenuste osakonna noortevaldkonna juht t\u00f5i esile, et alaealine ise ei peagi nii t\u00e4pselt teadma, mis on talle t\u00f6\u00f6l lubatud ja keelatud. See v\u00f5iks olla lapsevanema ja t\u00f6\u00f6andja vastutada.T\u00f6\u00f6le minev noor ja tema vanemad v\u00f5iksid teada, et ka lapsele ei tohi alampalgast v\u00e4iksemat palka maksta.T\u00f6\u00f6tukassa maksab t\u00f6\u00f6andjatele 13-16-aastaste t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise eest toetust ning selle p\u00f5hjal on n\u00e4ha, et alaealiste t\u00f6\u00f6huvi on suur ja on aastatega kasvanud. \u00abTahe t\u00f6\u00f6d teha, t\u00f6\u00f6kogemust saada ja iseseisvalt raha teenida on noortel p\u00e4ris k\u00f5rge,\u00bb t\u00f5des Kersen.\"Ei ole ainult maasikate korjamine ja riisumine.OLAV KERSEN Eesti T\u00f6\u00f6tukassa oskuste arendamise ja karj\u00e4\u00e4riteenuste osakonna noortevaldkonna juht\"Lisaks riisumisele ja maasikate korjamisele tohivad noored muidki t\u00f6id teha. Alaealiste t\u00f6\u00f6huvi on aja jooksul kasvanud ning t\u00f6\u00f6tukassa maksis eelmise aasta eest rekordilise alaealise t\u00f6\u00f6tamise toetuse.\u00a0MERLY RAUDLA"}
{"text":"Politsei ei alustanud SALKi tegevuse suhtes kriminaalasjaEESTIPolitsei ei alustanud kriminaalasja Sihtasutuse Liberaalne Kodanik ehk SALK tegevuse suhtes, milles sihtasutusele heideti ette valimistulemuste m\u00f5jutamist.SALKi kohta esitati eelmisel n\u00e4dalal kuriteoteade, mille esitaja leidis, et SALK on pettuse teel tahtlikult valimistulemustega manipuleerinud ning seel\u00e4bi toime pannud valimisvabaduse rikkumise. \u00abPettus t\u00e4hendab tegelikest asjaoludest eba\u00f5ige pildi loomist ning selle kohta, et SALK oleks eksitanud valijaid ning seel\u00e4bi m\u00f5jutanud neid pettusega m\u00f5ne kindla erakonna poolt h\u00e4\u00e4letama, ei ole kuriteoteates esitatud piisavalt infot,\u00bb t\u00f5i PPA esile.Otsust on v\u00f5imalik vaidlustada riigiprokuratuuris. BNS"}
{"text":"H\u00f5bem\u00e4gi: ainsad, kel on v\u00f5imalus valitsuse otsuseid \u00fcldse veel m\u00f5jutada, on suhtekorraldajadKuku raadio saates \u00abKeskp\u00e4evatund\u00bb arutasid Priit H\u00f5bem\u00e4gi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk, mida n\u00e4itab Eesti poliitilise kultuuri kohta riigikogu tupikseis.Ruussaare s\u00f5nul t\u00f5id l\u00f5ppev riigikogu istungj\u00e4rk ja erakondade populaarsusuuringud esile, et vastandumine toimib. \u00abEKRE ja Reformierakond on k\u00f5ige populaarsemad parteid ja ma julgen \u00f6elda, et t\u00e4nu sellele, et nad on suutnud maailmapildi ajada mustaks ja valgeks. \u00dcksk\u00f5ik, kumb on must ja kumb valge, aga vastandumine toimib.\u00bb\nFjuk arvas, et t\u00e4naseid poliitikuid ei huvita \u00fcldse arusaam,\u00a0millist rolli peaks riigikogu ja poliitika \u00fchiskonna suhtes t\u00e4itma v\u00f5i kujundama. \u00abNende asi pole see, mida \u00fchiskond nendest arvab,\u00bb \u00fctles ta ja k\u00fcsis: \u00abKas mingisugust kaasamist on, mis on fundamentaalne alus igasugusele heale tavale, kuidas \u00f5igusloome peaks toimima? Kaasamine on fiktiivne, n\u00e4iline. Ehk seda \u00fcldse ei ole. Kas on toimunud mingid m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsid, mida \u00fcks v\u00f5i teine otsus hakkab kaasa tooma? Need t\u00e4iesti puuduvad. Kas poliitikutel on mandaat nendeks tegevusteks, mida nad t\u00e4na teevad? Ei ole. See t\u00e4hendab \u00fcks-\u00fcheselt, et neid ei huvita, kas \u00fchiskond hindab v\u00f5i on kaasas nende tegevustega.\u00bb\nRuussaare t\u00e4psustusele, et poliitiku mandaat on tema valimistulemus, vastas Fjuk: \u00abOlgem natukene t\u00e4psemad. Me v\u00f5ime juriidiliselt v\u00e4ga kindlalt teatud seisukohti kaitsta ja \u00f5igustada. Aga valimists\u00fckkel on v\u00e4ga pikk. Selle raames esitab poliitiline j\u00f5ud oma vaated, mida ta nelja aasta jooksul \u00fcritab teha. V\u00e4ga palju seda, mida t\u00e4na p\u00fc\u00fctakse kiirkorras l\u00e4bi viia, valimistel ei olnud. See pole muidugi esimest korda, kui ilma mandaadita midagi tehakse. Ka eelmise valitsuse ajal toimunud pereh\u00fcvitiste v\u00e4ga j\u00e4rsk t\u00f5us teatud segmendile peredest - ka selle jaoks polnud mandaati. See oli toona Isamaa surve, kes tuli Kaja Kallase valitsusse v\u00e4ljapressijana, seades fakti ette, et kui n\u00f5us ei ole, siis me l\u00e4hme tagasi ja teeme Keskerakonna ja EKREga uuesti valitsuse,\u00bb meenutas Fjuk.\nH\u00f5bem\u00e4gi esitas selle kohale veel \u00fche k\u00f5rgema k\u00fcsimuse: kellel on t\u00e4na Eesti vabariigis v\u00f5imalik m\u00f5jutada seda, mida valitsus teeb?\n\u00abMe peaksime r\u00e4\u00e4kima riigikogu m\u00f5jutamisest. Aga riigikogu on muutunud kummitempliks. Me n\u00e4eme, et kui sul on 60 h\u00e4\u00e4lt, siis sa rullid \u00fcle absoluutselt k\u00f5igest ja sa ei pea \u00e4ra kuulama isegi vastuv\u00e4iteid, sest sa seod eeln\u00f5ud usaldush\u00e4\u00e4letusega. See masin t\u00f6\u00f6tab t\u00f5rgeteta. See t\u00e4hendab seda, et riigikogu antud juhul j\u00e4\u00e4b t\u00e4iesti k\u00f5rvale. Need inimesed, kel on p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi s\u00fcdametunnistusevabadus, on selle s\u00fcdametunnistusevabaduse andnud erakonna keskkontori kappi \u00e4ra,\u00bb lausus H\u00f5bem\u00e4gi.\nKuna seadusandva v\u00f5imu on Eesti vahetanud t\u00e4idesaatva v\u00f5imu vastu, valitsus ajakirjandust enam ei karda, ka majutusasutuste lobit\u00f6\u00f6tajaid, rektorite ega pankade s\u00f5na ei kostu Stenbocki majja, siis ainus, kel on v\u00f5imalus m\u00f5jutada valitsust, on suhtekorraldajad, t\u00f5deb H\u00f5bem\u00e4gi.\n\u00abNeed, kes on v\u00f5tnud enda k\u00e4tte \u00fchiskonna - v\u00f5ib ka \u00f6elda mingisuguste institutsionaalsete \u00fcksuste - vahendamise sellele paarik\u00fcmnele inimesele ning nad suudavad ka reaalselt mingeid tulemusi tekitada. Minu arust on see Eesti vabariigi praegusest seisukohast v\u00e4ga kurb ja v\u00e4ga halb, et meil on valitsus, kes valitseb nii nagu ise tahab, hoolimata riigikogust ja opositsioonist, ning meil on \u00fcks v\u00e4ike r\u00fchm vahendajaid, kes \u00fchiskonna soove, muresid, h\u00e4daldamist vahendab neile.\u00bb\n\n\nY\n\n\u00a0\nKeskp\u00e4evatund 17-06-2023\n\n"}
{"text":"Rootsi ja Soome Ikea loobuvad Marabou  \u0161okolaadide m\u00fc\u00fcmisestM\u00f6\u00f6bligigant Ikea teatas laup\u00e4eval Rootsi meediale, et kavatseb l\u00f5petada Mondelezi firma toodete, mis valmistab ka Marabou \u0161okolaade, m\u00fc\u00fcmise.\u201eEemaldame meil \u200b\u200bm\u00fc\u00fcgil olevad Mondelezi tooted oma valikust j\u00e4rk-j\u00e4rgult. See l\u00e4htub eelk\u00f5ige laiemast eesm\u00e4rgist, et m\u00fc\u00fcgil oleks v\u00f5imalikult palju Ikea omatooteid. Oleme juba paar aastat keskendunud Ikea kaubam\u00e4rgiga maiustustele ning arendanud oma \u0161okolaadi- ja kondiitritooteid, selgitas Rootsi Ikea pressiesindaja Mattias Hennius.Rootsi ajalehe Expressen teatel on mitmed Rootsi ettev\u00f5tted ja omavalitsused asunud Mondelezi tooteid Rootsis boikoteerima. Juba on mitmete kauplusteriiulitelt kadunud Marabou \u0161okolaadid.Lisaks Maraboule kuuluvad Mondelezi kaubam\u00e4rkide hulka eestlastelegi tuttavad kaubam\u00e4rgid Toblerone ja Daim, aga ka TUC k\u00fcpsised ja toorjuustu br\u00e4nd Philadelphia. Ettev\u00f5te ei impordi ega ekspordi tooteid Venemaale, kuid tema t\u00fctarettev\u00f5te tegutseb Venemaal siiani edukalt.Ka Soome Ikea l\u00f5petab Marabou toodete m\u00fc\u00fcgiTarja Vuorenmaa Ikea kommunikatsioonist \u00fctles Ilta-Lehtile, et ka Soome Ikea l\u00f5petab ka Marabou \u0161okolaadide m\u00fc\u00fcgi.Selle p\u00f5hjuseks on Marabou omaniku, \u0161okolaadihiiglase Mondelez Internationali j\u00e4tkuv tegevus Venemaal. Vuorenmaa s\u00f5nul viiakse tooted Soome Ikea kauplustest v\u00e4lja j\u00e4rk-j\u00e4rgult.Ka teised suurfirmad on kuulutanud Mondelezi toodetele boikoti. Nii olid lennufirmad SAS ja Norwegian Air, raudteekontsern SJ, hotellikett Strawberry, jaem\u00fc\u00fcja Elkjop, laevanduskontsern Fjord Line ja Norra jalgpalliliit viimastel p\u00e4evadel nende hulgas, kes teatasid, et l\u00f5petavad Mondelezi toodete m\u00fc\u00fcgi, vahendab Reuters.Mondelez Internationali (MDLZ.O) Euroopa president \u00fctles neljap\u00e4eval, et neid koheldakse erinevalt konkureerivatest ettev\u00f5tetest, kes j\u00e4tkavad siiani Venemaal toidu ja jookide m\u00fc\u00fcmist.(Reuters\/Scanpix)Ukraina s\u00fc\u00fcdistab \u0161okolaadihiiglast Venemaa s\u00f5ja rahastamisesUkraina riiklik korruptsioonivastane amet NAPC s\u00fc\u00fcdistab USA rahvusvahelist \u0161okolaadihiiglast Mondelez Internationali Venemaa agressioonis\u00f5ja toetamises, kuna ettev\u00f5te j\u00e4tkab endiselt tegevust Venemaal.NAPC andmetel tegutseb ettev\u00f5te Venemaa turul Mondelis Rus LLC nime all ja juhib Venemaal kolme tehast. Nad toodavad muu hulgas Oreo kaubam\u00e4rgiga \u0161okolaadik\u00fcpsiseid, Milka \u0161okolaadi ja Diroli kaubam\u00e4rgiga n\u00e4tsu.NACP arvutuste kohaselt on Mondelez suurendanud Venemaa presidendi Vladimir Putini s\u00f5jaeelarvet makstud maksude n\u00e4ol ligikaudu 61 miljardi dollari v\u00f5rra.Venemaa agressioonis\u00f5ja t\u00f5ttu on paljud rahvusvahelised ettev\u00f5tted Venemaalt lahkunud. Sellest hoolimata tegutsevad paljud ettev\u00f5tted seal rahulikult edasi. Lisaks Mondelezile tegutseb Venemaal veel teisigi hiigelettev\u00f5tteid, nagu Nestle ja PepsiCo."}
{"text":"FAKTIKONTROLL | Ebaseadusliku \u201eimeravimi\u201c m\u00fc\u00fcjad v\u00f5ltsisid Postimeest ja Mihkel Raua intervjuudEbaseadusliku toidulisandi m\u00fc\u00fcjad levitavad sotsiaalmeedias reklaami, mis viib Postimeest imiteerivale veebilehele. Kahtlasel lehel vaatab vastu v\u00f5ltsitud Mihkel Raua intervjuu kardioloog Madis Veskim\u00e4giga. Tegu on Araabia \u00dchendemiraatidesse registreeritud ettev\u00f5tte pettusega.\nViimastel n\u00e4dalatel levib Facebookis lehek\u00fclje \u201eMedicine Tips\u201c sponsitud postitus, mille pealkirjas seisab vigases eesti keeles: \u201eSkandaal stuudios!! Arsti r\u00fcndati saladuse avaldamise eest TV-otseskohutav! Lugege lugu enne kustutamist..\u201c\nLingile klikkides vaatab vastu hoopis Postimehe moodi veebileht, millel on kohmakalt paigutatud v\u00e4idetav uudis avafotoga Mihkel Rauast. Pealkirja sisu on erinevalt Facebooki reklaamist hoopis teisel teemal: \u201eN\u00e4dala \u0161okeeriv uudis: pension\u00e4rid on probleem number \u00fcks, arstidel pole aega k\u00f5iki aidata!\u201c\nTekstis v\u00e4idetakse, et kardioloog Madis Veskim\u00e4gi intervjuu filmimise ajal hakkas eetris \u201em\u00f6ll\u201c, misj\u00e4rel visati arst stuudiost v\u00e4lja. Lisatud on l\u00f5ikude kaupa meditsiinilist valeinfot koroonaviiruse ning s\u00fcdame- ja veresoonkonnahaiguste kohta, mis olevat k\u00f5lanud Veskim\u00e4gi suust.\n\u201eTema eeter selles episoodis ei t\u00f6\u00f6tanud. Kuid stuudio publikule j\u00e4i see juhtum pikaks ajaks meelde. Me otsustasime ise uurida ja otsisime selle eksperdi \u00fcles,\u201c j\u00e4tkub v\u00e4idetav artikkel.\nEksperdi olevat \u00fcles otsinud Mihkel Raud, kelle intervjuu Veskim\u00e4giga algab j\u00e4rgmiselt: \u201eTundub, et k\u00f5ik teie kolleegid teavad teleskandaalist. Kuidas te seda ei kartnud?\u201c\nVeskim\u00e4gi olevat vastanud: \u201eMa m\u00f5istsin k\u00f5iki riske, kuid ma ei suutnud enam vaikida. Te ei saa lihtsalt vett kraanikaussi valada ja mitte pakkuda konkreetset ravi. Ma olen arst, ma andsin vande ja pean sellest kinni. Mul on hea meel, et te minuga \u00fchendust v\u00f5tsite, et ma saaksin oma s\u00f5nu lugejatele korrata.\u201c\nV\u00e4idetava intervjuu l\u00f5pupoole hakkab pihta mahukas reklaamtekst, kus Mihkel Raud k\u00fcsib Veskim\u00e4gilt v\u00e4idetava \u201eimeravimi\u201c Tonerini kohta, mis pidavat olema \u201eh\u00fcpertensiooni vastane vahend, mida ei ole apteekides\u201c.\nL\u00f5puks saab seda Tonerini ka samalt lehek\u00fcljelt osta. V\u00e4idetavalt on see Eesti molekulaarbioloogia keskuse (sellist keskust tegelikult Eestis olemas ei ole) toode, mis pidavat vabastama seitsmest haigusest seitsme n\u00e4dalaga, parandama aju aktiivsust ja muid v\u00e4gitegusid toime panema.\nLisatud on ka v\u00e4idetavad kommentaarid Apteekrite Liidu presidendilt Radu Ignatilt, kes l\u00e4ks n\u00e4rvi ja \u201epani toru maha kuuldes Tonerinist\u201c.\n\u00dcle 47-aastastele \u201epension\u00e4ridele\u201c m\u00fc\u00fcakse nn imeravimit poole hinnaga. Tellimusi v\u00f5etakse vastu telefoni teel ja veebivormi kaudu, millega kogutakse isikuandmeid. Maksta saab vaid sularahas.\nFacebookis on lehek\u00fclje linki jagatud 637 korda.\nTegu on ebaseadusliku ja imeravimi p\u00e4he m\u00fc\u00fcdava toidulisandi m\u00fc\u00fcgikampaaniaga, mille tarbeks v\u00f5ltsiti Postimehe veebilehte, Mihkel Raua intervjuud Madis Veskim\u00e4giga ja m\u00f5eldi v\u00e4lja kommentaare inimestelt, keda ei eksisteeri.\n\u201eM\u00f5ne kuu eest sain halva \u00fcllatuse, minu nime ja fotoga reklaamiti \u201eimeravimit\u201c. Tegin avalduse politseile, minuga \u00fchendust ei v\u00f5etud, asi vist lahenes. N\u00fc\u00fcd sain s\u00f5numi, j\u00e4lle reklaam ja m\u00e4rksa r\u00e4igem. Asjasse on segatud ka hr. Mihkel Raud. See k\u00f5ik on t\u00e4ielik jama ja identiteedivargus. Ma ei ole sellega seotud,\u201c kirjutas kardioloog Madis Veskim\u00e4gi oma Facebookis.\nMihkel Raud \u00fctles Faktikontrollile, et ta n\u00e4eb konkreetselt seda veebilehte esimest korda.\n\u201eOlen sarnases olukorras varemgi olnud ja ette pole sellistel puhkudel kahjuks eriti midagi v\u00f5imalik v\u00f5tta. Mulle teevad sellised asjad valdavalt nalja, aga v\u00f5ib-olla peaksin edaspidi nendesse t\u00f5sisemalt suhtuma,\u201c lisas Raud.\nV\u00e4idetavat Apteekrite Liidu presidenti Radu Ignati, kes artiklis s\u00f5na saab, pole olemas. V\u00e4ljam\u00f5eldud presidendi foto on tegelikult p\u00e4rit Valgevene Mogilevi piirkonna kohaliku omavalitsuse veebilehelt, millel on t\u00e4itevkomitee peamise finantsosakonna juhataja Vladimir Ivanovit\u0161 Podrebinkin. Eesti Apteekrite Liidu esinaine on peaproviisor Kaidi Sarv.\nP\u00f5llumajandus- ja toiduamet hoiatas ebaseadusliku toidulisandi eest juba juuni alguses. Ametit pole toidulisandist teavitatud ja selle koostis ei ole teada. Ka Ravimiregistris Tonerini-nimelist ravimit ei ole.\nTegu on Araabia \u00dchendemiraatidesse registreeritud ettev\u00f5ttega E-Trade Skyline FZE, mis on levitanud sarnaseid kampaaniaid ka v\u00e4lismaal.\nN\u00e4iteks v\u00f5eti L\u00e4tis sihile TV3 ja kirjutati uudis v\u00e4idetavast farmaatsiaosakonna t\u00f6\u00f6tajast, kes ei hooli pension\u00e4ride surmast. Tegu oli sama ettev\u00f5tte pettusega.\nPolitseikapten Maarja Punak \u00fctles Faktikontrollile, et konkreetse veebilehe kohta pole seni politseile teateid tulnud. \u201eOlemegi suhteliselt v\u00f5imetud selliste lehtede kinnipanekul. Identiteedivargusena ei ole selliseid juhtumeid seni menetletud, sest hetkel on seda t\u00f5lgendatud mainekahju tekitamisena,\u201c lisas Punak.\nKa Andmekaitse Inspektsiooniga pole asja suhtes \u00fchendust v\u00f5etud ega kaebust esitatud. K\u00fcll aga on AKI saanud sarnaseid kaebuseid seoses Toneriniga ja menetluse alustanud.\nAndmekaitse Inspektsiooni avalike suhete n\u00f5uniku Katrin Haugi s\u00f5nul otsib amet erinevate p\u00e4ringute kaudu Eestiga seotud isikut, kes s\u00e4\u00e4raseid pettusi korraldab. \u201eHetkel on vastutavad isikud kolmandates riikides, kelle kaudu sarnase veebilehe mahav\u00f5tmine on keeruline,\u201c lisas Haug.\nOtsus: vale. Mihkel Raud pole intervjueerinud kardioloogi Madis Veskim\u00e4git. Tegu on v\u00e4ljam\u00f5eldud intervjuuga petulehek\u00fcljel, mis v\u00f5ltsib Postimehe veebi. Pettusega \u00fcritatakse m\u00fc\u00fca Eestis registreerimata \u201eimeravimit\u201c ning saada k\u00e4tte inimeste isikuandmeid."}
{"text":"\u00dcLLATAV KANNAP\u00d6\u00d6RE: endine politseijuht Vaher leidis uue ja huvitava ametiMai alguses politsei- ja piirivalveameti juhi kohalt lahkunud Elmar Vaheril ei v\u00f5tnud uue t\u00f6\u00f6 leidmine liiga kaua aega. Kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse saanud mehe v\u00e4rbas Eesti \u00fcks tuntumaid riigiettev\u00f5tteid.\n\u201eJah, vastab t\u00f5ele,\u201c kinnitab Elmar Vaher \u00d5htulehele, et on leidnud endale uue t\u00f6\u00f6koha. Ta peab oma uuel ametikohal jagama juhtimiskogemust, mida k\u00fcmnekonna aasta jooksul politsei- ja piirivalveameti juhina pidevas k\u00e4rpimiste tuules sai. \u201eJagan hea meelega aastate jooksul saadud juhtimisega seotud kogemusi, millega saan olla abiks ettev\u00f5tte eesm\u00e4rkide saavutamisel,\u201c \u00fctleb endine politseijuht.\n\u00a0Vaheri uus t\u00f6\u00f6andja on riigi side- ja transpordiettev\u00f5te Omniva, kes s\u00f5lmis endise politseijuhiga juuni alguses nelja kuu pikkuse konsultatsioonilepingu. Omniva juhi Mart M\u00e4gi s\u00f5nul kestab t\u00f6\u00f6suhe septembrini ja Vaher peab tegelema kahe Omniva jaoks olulise teemaga.\n\u00a0\u201eTa anal\u00fc\u00fcsib riiklike ja kohalike omavalitsuste pakutavaid teenuseid, et selgitada v\u00e4lja, milliseid neist oleks v\u00f5imalik tulevikus korraldada Omniva postkontorite kaudu,\u201c \u00fctleb M\u00e4gi.\nLisaks riigiteenuste v\u00f5imaliku Omnivaga sidumisele anal\u00fc\u00fcsib Vaher ka riigiettev\u00f5tte autopargi kasutusv\u00f5imalusi kandev\u00e4lisel ajal. Nimelt seisavad sidefirma paljud transpordivahendid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa t\u00f6\u00f6v\u00e4lisest ajast j\u00f5ude.\nM\u00e4gi s\u00f5nul v\u00e4\u00e4rtustab Omniva Elmar Vaheri pikaajalist juhtimis- ja koost\u00f6\u00f6kogemust ning loodab tema abiga j\u00f5uda vajalike lahendusteni.\n\u201eOmniva soovib pikemas vaates v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada lahenduse, et postkontorites saaks posti- ja pakiteenuste k\u00f5rval osutada ka teisi avalikke teenuseid,\u201c r\u00e4\u00e4gib M\u00e4gi. \u201eSaame nii tulla teenustega inimestele l\u00e4hemale ja kasutada kontorite t\u00f6\u00f6aega mitmek\u00fclgsemalt.\u201c\n\u201eTeiseks soovime oma ligi 650 autot kasutada majanduslikult otstarbekamalt ja leida neile rakendust ka kandev\u00e4lisel ajal. Need aitavad kaasa paremate teenuste osutamisele ning riigiettev\u00f5tte vara majanduslikult optimaalsele kasutamisele.\u201c\nElmar Vaher t\u00f6\u00f6tas viimased k\u00fcmmekond aastat politsei- ja piirivalveameti juhina. Vahetult enne viimase ametiaja l\u00f5ppu esitas riigiprokuratuur Vaherile kuriteokahtlustuse kelmusele kaasaaitamises. Vaherile pannakse s\u00fc\u00fcks tema tuttava ekspolitseiniku Eerik Heldna n\u00e4ilist politseiteenistusse vormistamist, t\u00e4nu millele m\u00e4\u00e4rati Heldnale hiljem politsei staa\u017eipension.\nEndine politseijuht Vaher saab praegu iga kuu ligi 4000 eurot eripensioni. Seda makstakse ametist lahkunud politsei ja kapo juhtidele, kes on seda t\u00f6\u00f6d teinud kaks ametiaega."}
{"text":"6 suunda ostuarvete menetluse automatiseerimiselAutor: Telema \u2022 19. juuni 2023\nDigitaliseerimine ja automatiseerimine on paljude ettev\u00f5tete jaoks \u00fcha olulisemad teemad. Raamatupidamine on valdkond, kus v\u00f5imalusi protsesse t\u00f5hustada on palju. Nii on n\u00e4iteks ostuarvete menetluse protsessis palju ajamahukat k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, mille v\u00e4hendamine annaks nutikatele t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5imaluse t\u00f5elist v\u00e4\u00e4rtust luua. Toome siin artiklis teieni 6 peamist trendi ostuarvete menetluse parendamiseks.\n1. Automatiseerimine ja tehisintellekt (AI)\nParim praktika ostuarvete protsessis on e-arvete kasutuselev\u00f5tt, mis v\u00e4hendab m\u00f5tetut andmesisestuse mahtu oluliselt. N\u00e4iteks Telema eFlow klientidel oli 2023. a mais t\u00e4isautomaatsete e-arvete osakaal k\u00f5igist ostuarvetest \u00fcle 60%.\nKuid mida teha \u00fclej\u00e4\u00e4nud arvetega? PDF kujul arved saab samuti masinloetavaks viia ehk digiteerida. Kui see t\u00f6\u00f6 oli veel hiljuti inimt\u00f6\u00f6j\u00f5umahukas, siis t\u00e4na teevad seda robotid. Telema eFlows aitab kliente toimekas robot Robin, kes mitte ainult viib PDF-id digitaalseks, vaid aitab ka paljude muude oluliste tegevustega. Robin saadab arveid automaatselt ettem\u00e4\u00e4ratud kinnitusringidele ning saab suurep\u00e4raselt hakkama korduvarvete k\u00e4sitlemisega.\nKorduvarved moodustavad suure enamuse k\u00f5igist ostuarvetest. Hinnanguliselt \u00fcle 90% k\u00f5igist arvetest saabuvad hankijatelt, kellelt ostetakse regulaarselt kaupu v\u00f5i teenuseid. See ongi p\u00f5hjuseks, miks siin automatiseermisega on v\u00f5imalik suhteliselt kergesti palju edu saavutada. Tehisintellekt Robin n\u00e4iteks oskab ise arveridu kulukohtadele jagada. AI toimib nii kasutaja poolt seatud reeglite kui ka tegevuste ajaloo baasil. Loe edasi Telema eFlow Robini v\u00f5imekuse kohta.\n2. Lihtsalt liidestuvad erilahendused\nAutomatiseerimine eeldab tarkvaralahenduste kasutamist. M\u00e4rks\u00f5na, mida erialakirjanduses \u00fcha enam kohtab, on integratsioon. Enam ei valitse arvamus, et \u00fcksainus tarkvara peab suutma ettev\u00f5tte k\u00f5ik protsessid korraga t\u00f6\u00f6le panna. Pigem usutakse sellesse, et konkreetset probleemi lahendav rakendus on t\u00f5en\u00e4oliselt parem, kui k\u00f5ike-lahendada-p\u00fc\u00fcdev mammutlahendus. Siinkohale saab oluliseks aga erinevate lahenduste omavaheline koost\u00f6\u00f6 ehk nende liidestamise lihtsus.\nNii on ka ostuarvete menetlemise lahenduse kasutamise kriitiliseks eduteguriks selle kiire ning t\u00f6\u00f6kindel integratsioon majandustarkvaraga. Lihtsama liidestuse puhul liigub s\u00fcsteemide vahel k\u00f5ige h\u00e4davajalikum teave \u2013 arveandmed. Keerukamad integratsioonilahendused v\u00f5imaldavad aga ka alusandmete s\u00fcnkroonimist (kontoplaan, hankijate info, kulukohad, km koodid). M\u00f5ned rakendused, nt Telema eFlow v\u00f5imaldavad ka kulude provisioneerimist- kohe ostuarve saabumisel edastub majandustarkvarasse kulureservi kirje, mis kiirendab oluliselt perioodi sulgemist (loe lisaks).\n3. Maksete ja tasumise info automatiseerimine\nKui ostuarved on k\u00f5igi osapoolte poolt kinnitatud, peavad need v\u00f5imalikult automaatselt j\u00f5udma panka tasumisele. Eestis on enamuses majandustarkvarades liidestused pankadega olemas.\nArve tasumise info v\u00f5iks aga v\u00f5imalikult mugavalt j\u00f5uda ka tarnijatega suhtlevate ja nende haldamisega tegelevate inimesteni. Nutikamad ostuarvete lahendused, nt Telema eFlow, v\u00f5imaldavad kuvada majandustarkvarast saabunud arve tasumise kuup\u00e4eva. See on abiks neile, kes majandustarkvara finantsmoodulisse ei p\u00e4\u00e4se, aga vajavad oma t\u00f6\u00f6s teavet, kas arve sai makstud v\u00f5i mitte.\n4. L\u00e4bipaistvad rahavood ja \u00fclevaatlikkus\nFinantsosakonna \u00fcks t\u00e4htsamaid \u00fclesandeid on rahavoogude juhtimine. On oluline tagada, et k\u00f5igi ostuarvete tasumiseks j\u00e4tkub vajalikul hetkel raha. T\u00e4nap\u00e4evased ostuarvete lahendused, n\u00e4iteks Telema eFlow, annavad juhtidele hea \u00fclevaate k\u00f5ikidest ostuarvestest alates nende saabumise hetkest.\nK\u00f5igi ostuarvete kohta on igal ajahetkel teada, kui mitme kinnitaja poolt nad kinnitatud peavad saama, kelle t\u00f6\u00f6laual nad hetkel on ning kui kaua need arved seal juba oodanud on. Heas ostuarvete lahenduses on v\u00f5imalik saata kinnitajatele \"m\u00fckse\", tuletamaks meelde peatselt kinnitamist ootavate arvete k\u00e4sitluse vajadust.\n\u00dclevaatlikkust lisab see, kui ostuarveid kuvatakse l\u00e4heneva makset\u00e4htaja j\u00e4rjekorras. Siiski peab saama arveid filtreerida ja sortida ka muude tunnuste j\u00e4rgi, nt hankija v\u00f5i arve summade j\u00e4rgi. Perioodi kiiret sulgemist ja rahavoogude paremat juhtimist aitab tagada provisioneerimise funktsionaalsuse kasutuselev\u00f5tt.\n5. V\u00e4lditavad petuskeemid\nAmeerika v\u00e4ike- ja keskmiste ettev\u00f5tete seas l\u00e4bi viidud uuringus kinnitas 98% vastanutest, et nad on kokku puutunud finantspettustega, mille tagaj\u00e4rjel kaotati keskmiselt 3,5% m\u00fc\u00fcgitulust.\nK\u00f5ige levinumast ostuarvete petuskeemist \u2013 pangakonto numbri v\u00f5ltsimisest \u2013 ei ole puutumata j\u00e4\u00e4nud ka mitmed Eesti ettev\u00f5tted (loe arvepettustest l\u00e4hemalt siit). Petturid kaaperdasid ettev\u00f5tte v\u00e4lispartneri meilikonto, j\u00e4lgisid koost\u00f6\u00f6partnerite omavahelist suhtlust, muutsid manuses olevatel PDF-arvetel pangakonto numbrid ning teenisid niimoodi kuuekohalisi summasid.\nOstuarvete lahendustes, nii ka Telema eFlow's, ennetab pettusi andmete automaatkontroll. Kui s\u00fcsteem leiab arvelt tundmatu pangakonto, siis saadetakse kasutajale selle kohta hoiatav teavitus. Kahtluse korral tasub alati tarnijaga m\u00f5nes muus kanalis (telefonis, vestlusrakenduses) pangakonto muutumise info \u00fcle kinnitada.\n6. Kasulikud ostutellimused ning 3-poolne klapitamine\nKuues t\u00f5usev trend on \u00fcha laialdasem ostutellimuste kasutamine ja nendel baseeruv dokumentide automaatv\u00f5rdlus. Kui ostutellimuse, vastuv\u00f5tu ja saabunud arve andmed klapivad, puudub sisuliselt vajadus arvet kinnitusringile saata. Otsus teenuse\/kauba ostu kohta tehakse ju tellimise hetkel ja arve saabudes on tihti hilja otsusest taganeda.\nOstutellimused annavad sisendit ka kulude planeerimiseks ja rahavoogude juhtimiseks. N\u00e4iteks jaanuaris tehtud mahukas ostutellimus tarneajaga juunis t\u00e4hendab juunikuus suuremat v\u00e4ljaminekut, milleks tuleb rahalisi vahendeid planeerida.\nTellimuste, vastuv\u00f5tukinnituste ning arvete 3-poolset dokumentide automaatse klapitamise lahendust pakub Eestis esimesena Telema. EAS toetuse najal sai v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud eFlow'le lisamoodul, mis v\u00f5imaldab delegeerida 80% arvete kinnitamise robotile. Just nii suur osa arvetest tavaliselt klapib tellimuse ja vastuv\u00f5tuga. Inimestele j\u00e4\u00e4b menetlada siis vaid see osa arvetest, kus robot tuvastas m\u00f5ne erisuse tellimuse v\u00f5i vastuv\u00f5tuga. Loe lisa Telema mFlow lahenduse kodulehel.\nK\u00f5iki kuute trendi aitab j\u00e4rgida kaasaegse ostuarvete menetlemise lahenduse kasutuselev\u00f5tt. Valitud rakendus peaks olema mugavalt k\u00e4ep\u00e4rane ning kasutajatele lihtne ning arusaadav., samas v\u00f5imaldama \u00fclevaatlikkust ning kontrolli. Kindlasti on oluline ka lahenduse ja teenusepakkuja t\u00f6\u00f6kindlus ning usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Telema eFlow iga-aastasele kliendirahulolu k\u00fcsitlusele vastanutest 77% soovitaks rakendust v\u00e4ga ka s\u00f5brale v\u00f5i tuttavale. Eriti kiidetakse head kasutajakogemust \u2013 lahenduse lihtsus ja l\u00e4bim\u00f5eldust. Vaata l\u00e4hemalt, kuidas teised Eesti ettev\u00f5tted on ostuarvete automatiseerimislahendused enda kasuks t\u00f6\u00f6le pannud."}
{"text":"Endine politseijuht Elmar Vaher l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le OmnivasseEndine politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher j\u00e4tkab oma karj\u00e4\u00e4ri Omnivas.\n\u201eJah, vastab t\u00f5ele,\u201c kinnitas Elmar Vaher \u00d5htulehele, et on leidnud endale uue t\u00f6\u00f6koha.\nVaheri uueks ametikohaks on riigi side- ja transpordiettev\u00f5te Omniva, kes s\u00f5lmis endise politseijuhiga juuni alguses nelja kuu pikkuse konsultatsioonilepingu. \u201eTa anal\u00fc\u00fcsib riiklike ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid, et selgitada v\u00e4lja, milliseid neid oleks v\u00f5imalik tulevikus korraldada Omniva postkontorite kaudu,\u201c \u00fctles ettev\u00f5tte juhatuse esimees Mart M\u00e4gi.\nLisaks riigiteenuste v\u00f5imaliku Omnivaga sidumisele anal\u00fc\u00fcsib Vaher ka riigiettev\u00f5tte autopargi kasutusv\u00f5imalusi kandev\u00e4lisel ajal. Nimelt seisavad sidefirma paljud transpordivahendid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa t\u00f6\u00f6v\u00e4lisest ajast j\u00f5ude.\nArtikkel refereeritud \u00d5htulehest.\nElmar Vaheri viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev PPA peadirektorina oli 2. mail.\nKaitsepolitsei ametnikud esitasid 21. m\u00e4rtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e struktuuri\u00fcksusesse, kus ta tegelikult t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega.\nKelmusekahtlus ajendas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa (SDE) algatama teenistuslikku j\u00e4relevalvet nii PPA-s kui kaitsepolitseiametis, mille j\u00e4reldusi t\u00e4na tutvustati."}
{"text":"Leedu eriuurimisteenistuse direktorina asub t\u00f6\u00f6le PernavasVILNIUS, 19. juuni, BNS \u2013 Leedu eriuurimisteenistuse (SIS) direktorina asub esmasp\u00e4evast t\u00f6\u00f6le Linas Pernavas.\nViimasti t\u00f6\u00f6tas Pernavas Leedu politseiata\u0161eena \u00dchendkuningriigis.\nSeim kiitis varasema politsei peakomissari nimetamise eriuurimisteenistuse juhi kohale heaks maikuus, kuigi seimi riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjon Pernavase kandidatuuri ei toetanud.\nPernavas l\u00f5petas 1999. aastal Leedu \u00f5igus\u00fclikooli ja kaitses 2005. aastal Vilniuse \u00fclikoolis \u00f5igusteaduse magistrikraadi.\nPernavas asus Siseministeeriumisse t\u00f6\u00f6le 1995. aastal, teenis 1999. aastast eri piirkonnakomissariaatides juhtivatel ametikohtadel ning oli 2014-2019 politsei peakomissar.\nPernavase kandidatuuri arvustas Leedu korrakaitseametnike liit, \u00f6eldes, et endise politsei peakomissari algatatud politseireform kahjustas s\u00fcsteemi ning tema asumine eriuurimisteenistuse juhi kohale n\u00f5rgendab ka seda asutust.\nEriuurimisteenistusele m\u00e4\u00e4rati uus juht\u00a0 p\u00e4rast Zydrunas Bartkuse ametiaja l\u00f5ppu t\u00e4navu m\u00e4rtsis, praegu juhib ametkonda ajutiselt Jovitas Ra\u0161kevi\u010dius.\nEriuurimisteenistus uurib korruptsioonikuritegusid ja ennetab neid, teeb anal\u00fc\u00fctilist korruptsioonit\u00f5rje luuret.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu eriuurimisteenistuse direktorina asub t\u00f6\u00f6le PernavasVILNIUS, 19. juuni, BNS \u2013 Leedu eriuurimisteenistuse (SIS) direktorina asub esmasp\u00e4evast t\u00f6\u00f6le Linas Pernavas.\nViimasti t\u00f6\u00f6tas Pernavas Leedu politseiata\u0161eena \u00dchendkuningriigis.\nSeim kiitis varasema politsei peakomissari nimetamise eriuurimisteenistuse juhi kohale heaks maikuus, kuigi seimi riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjon Pernavase kandidatuuri ei toetanud.\nPernavas l\u00f5petas 1999. aastal Leedu \u00f5igus\u00fclikooli ja kaitses 2005. aastal Vilniuse \u00fclikoolis \u00f5igusteaduse magistrikraadi.\nPernavas asus Siseministeeriumisse t\u00f6\u00f6le 1995. aastal, teenis 1999. aastast eri piirkonnakomissariaatides juhtivatel ametikohtadel ning oli 2014-2019 politsei peakomissar.\nPernavase kandidatuuri arvustas Leedu korrakaitseametnike liit, \u00f6eldes, et endise politsei peakomissari algatatud politseireform kahjustas s\u00fcsteemi ning tema asumine eriuurimisteenistuse juhi kohale n\u00f5rgendab ka seda asutust.\nEriuurimisteenistusele m\u00e4\u00e4rati uus juht\u00a0 p\u00e4rast Zydrunas Bartkuse ametiaja l\u00f5ppu t\u00e4navu m\u00e4rtsis, praegu juhib ametkonda ajutiselt Jovitas Ra\u0161kevi\u010dius.\nEriuurimisteenistus uurib korruptsioonikuritegusid ja ennetab neid, teeb anal\u00fc\u00fctilist korruptsioonit\u00f5rje luuret.\nBaltic News Service"}
{"text":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 481. p\u00e4ev \u2013 Ukraina l\u00f5unaosas oli kosta plahvatusiL\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.\nUkraina 19. juuni 2023:\n1. Rindejoonest ja vene piirist kaugemal asuvate k\u00fclade ja linnade (va Odessa piirkond) pommitamist ei tuvastanud.\n2. Eilegi venemaal jagus plahvatusi mitmes oblastis.\n3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski \u00e4\u00e4rne piirkond on vaikne. Novoselivske-Kuzemivka juures toimusid kohalikud lahingud. Kreminna metsas on viimastel p\u00e4evadel olnud mitu kokkup\u00f5rget.\n4. Siversk: Bilohorivka k\u00fclast ida pool toimuvad kohalikud positsioonilahingud.\n5. Bahmut: eile pisu m\u00f5lema poole r\u00fcnnakute intensiivsus langes.\n6. Donetsk: vene poole r\u00fcnnakud Avdiivka ja Marinka juures j\u00e4tkusid ilma edu toomata.\n7. L\u00f5unarinne: tundub, et vene poole vastur\u00fcnnakute arv pisu langeb ja Ukraina \u00fche asula veel vabaks sai.\n8. Hersonis kaudtuleduell.\n9. vene poole retoorika muutuse h\u00f5ngu on tunda aga j\u00e4reldusi veel tegema ei kipuks.\n10. prigozin ja 32 000.\n11. Hiina suuruselt kolmas pank hakkas piirama vene klientidele j\u00fcaani makseid.\n1. Odessas piirkonnas t\u00e4na \u00f6\u00f6sel t\u00f6\u00f6tas \u00f5hut\u00f5rje ja oli kosta plahvatusi. T\u00e4psem info varahommikuks puudus. Mujal rindejoonest ja vene piirist kaugemal oli rahulik. Piiri\u00e4\u00e4rsed Ukraina k\u00fclad ikka tabamusi saavad.\n2. vene pool j\u00e4tkab kurtmist, et kolme Ukrainaga piirnevat oblastit Ukraina pommitab. Olla tavap\u00e4rasest tihedamalt elektrikatkestusi ja miskit seoses naftatoodete ladustamisega ikka p\u00f5levat.\n3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski \u00e4\u00e4rne piirkond on vaikne. Novoselivske-Kuzemivka juures toimusid kohalikud lahingud. Vene pool hakkas piki Svatove-Kupiansk maanteed ja selle l\u00e4hedal pisu survet t\u00f5stma. Kreminna metsas on viimastel p\u00e4evadel olnud mitu kokkup\u00f5rget, aga pigem nn possatorkimised. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. K\u00fcll teatas vene pool, et Kupianski l\u00e4hedale olla rohkem Ukraina v\u00e4ge toodud ja kardavad sealt suuremat survet. J\u00e4tkuvalt on teadmata, miks suur hulk vene v\u00e4ge pole Kreminna suunalt hakanud survet t\u00f5stma.\n4. Siversk: Bilohorivka k\u00fclast ida pool toimuvad kohalikud positsioonilahingud, rindejoones muutusi ei tuvastanud.\n5. Bahmut: lahingud mitmetes l\u00f5ikudes j\u00e4tkuvad ja seni on aktiivsed m\u00f5lemad pooled, aga vene poole edenemist pole ning eile Ukraina Klisiivka k\u00fclast p\u00f5hjas u 1 km x 1 km p\u00f5llulapi enda kontrolli alla sai. Seni suudab Ukraina paremini tuvastada kaudtulesihtm\u00e4rke ja neid t\u00f6\u00f6delda. Tundub, et kasvanud on nn odavate \u201etapjadroonide\u201d hulk, sest nende videode arv j\u00e4rjest t\u00f5useb. Sihtm\u00e4rgid alates tankidest ja l\u00f5petades m\u00f5ne soldatiga. Seni on vene pool droonide arvult nirumas seisus, aga suudavad nemadki miskit leida. Vene seirev\u00f5imekus pole paha, aga need seadmed on ka Ukraina nn k\u00f5rge tasuvusega sihtm\u00e4rkide tipus ja nende asendamine pole vene poolel lihtne. Seni on enamus vene kaudtulel\u00f6\u00f6ke ikka prof\u00fclaktilised.\n6. Donetsk: Pisu on t\u00f5usnud siin rindel vene poole aktiivsus kuigi olla siitki m\u00f5nesid \u00fcksusi liigutatud l\u00f5unarinde suunas. K\u00fcll kurdab vene pool, et mitmes l\u00f5igus olla ka Ukraina asunud r\u00fcndama. Avdiivkast p\u00f5hjapool Vesele k\u00fcla \u00fcle olevat vene pool paar p\u00e4eva tagasi kontrolli kaotanud. Kaudtulemoona puudust vene poolel seni pole.\n7. L\u00f5unarinne: hetkel ei saa v\u00e4ita, et aktiivsem r\u00fcndetegevus on pandud ootele. Lahingud j\u00e4tkusid k\u00f5igis kolmes rindel\u00f5igus. Velika Novosilka suunal j\u00e4tkuvad lahingud ja olla Ukraina \u00fcksused j\u00f5udnud Urozhaine k\u00fclani. Hetkel k\u00f5lakas, et vene pool j\u00e4tvat maha Rivnopili k\u00fcla. Orihivist l\u00f5unas Robotine k\u00fcla suunaski olla Ukraina teest ida pool veel m\u00f5nisada meetrit edenenud. Lobotke k\u00fcla juures lahingud j\u00e4tkusid ja Lobotke k\u00fclast 2 km kagus asuva Pjatikhatki k\u00fclast (sai ka eile s\u00fc\u00fctemoonaga pihta) \u00fcritab Ukraina osa r\u00fcnnakusuunda keerata l\u00e4\u00e4ne poole. Kui siit pisu edasi saaks, oleks Dnepri \u00e4\u00e4rne p\u00f5hja-l\u00f5unasuunaline peamagistraal kohe l\u00f6\u00f6gi all ning p\u00f5hjasuunalised kindlustused tuleks vene poolel maha j\u00e4tta. Pjatikhatkis olla surma saanud pataljoni storm ossetia komand\u00f6ri aset\u00e4itja Tekhov Aivengo. vene allikad v\u00e4idavad, et koos temaga hukkus hiljutistes v\u00f5itlustes v\u00e4ikese k\u00fcla eest peaaegu terve pataljon (\u00b1 300) v\u00f5itlejaid. V\u00e4hemalt vene milblogijate kanalitel k\u00e4ib k\u00f5va kisa, et kuidas see v\u00f5imalik oli. J\u00e4tkuvalt teadmata Ukraina peal\u00f6\u00f6gi suund ning p\u00f5hij\u00f5ud veel ootel. Suurem vene laskemoonaladu Rykoves (asub raudteel Melitopol-Krimm) eile \u00e4ra lasti. Plahvatusi jagus u 6 tunniks ja kuna suur ladude kompleks asus raudteejaamas, siis vist niipea seal rongi liiklust taastada ei \u00f5nnestu. Loodan, et m\u00f5ni rakett n\u00fc\u00fcd sinna igap\u00e4evaselt teele saadetakse takistamaks raudtee taastamist. Lisaks olla ka partisanid m\u00f5nda l\u00f5iku raudteest rikkunud.\n8. Herson: kaudtuleduell ja seni selguseta, kas Ukraina omab sillapead Nova Kakhovka juures. K\u00fcll kurdab vene pool, et veetaseme languse j\u00e4rel (olla veel u 0,7 m tavalisest see k\u00f5rgem) j\u00e4lle t\u00f5usuteel Ukraina paadidessandid \u00fcle Dnepri.\n9. vene pool t\u00f5stvat \u00fcksuste arvu, kelle \u00fclesandeks on tagada, et eesliinil olevad \u00fcksused ei taganeks. Ka vangilangenud vene soldatid ei taha enam venemaale naasta, sest kardavad, et nad l\u00e4hevad kohe tribunali alla ja saadetakse rindele tagasi. Lisaks olla igasugu terviseh\u00e4dadega soldatid ikka esmaseks kahurilihaks ning paljudes kohtades l\u00fckatavatki ette just kehva v\u00e4lja\u00f5ppega \u00fcksusi. Eks seet\u00f5ttu ka mitmetes l\u00f5ikudes eesmisi possasid Ukraina pisu lihtsamini k\u00e4tte saab. Pisu kurdab vene pool, et tankidele ei jaguvat piisavalt meeskondi, kohati olevat moona tagamisega muresid ja pisu eesliinil olevatel vene \u00fcksustel olla moraal maas.\n10. wagneri juht prigozin v\u00e4itis, et amnestia saanud ja venemaa avarustesse lahkunud 32 000 endist vangi on \u00fcle 99% end seal h\u00e4sti \u00fcleval pidanud ja k\u00e4itnud korralikult. V\u00f5imalik, et n\u00fc\u00fcd on wagner oluliselt kokku kuivanud omamaks suuremat s\u00f5jalist j\u00f5udu rindel m\u00f5ju avaldamiseks. Ka ei usu, et endised vene karistuskoloonia nn p\u00f5lisasukad j\u00e4rsku korralikuks muutusid.\n11. Bank of China (BoC), varade poolest suuruselt kolmas pank Hiinas, kehtestas venemaa klientidele j\u00fcaanis maksete tegemise piirangud. Sellest teatasid Frank Mediale mitmed venemaa pangad, kes kasutasid BoC-s korrespondentkontosid.\nPankurite s\u00f5nul kehtivad piirangud j\u00fcaani \u00fclekannetele EL, \u0160veitsi, \u00dchendkuningriigi ja USA pankadesse. Pealegi kehtib keeld isegi Hiinasse tehtavatele maksetele, kui nende saajad on l\u00e4\u00e4ne pankade Hiina filiaalid.\nItaalia kontserni UniCredit Vene F\u00f6deratsioonis asuva t\u00fctarettev\u00f5tte Unicredit Bank esindaja \u00fctles, et probleemid said alguse eelmisel n\u00e4dalal ning nende algatajaks on Hiina panga Bank of China venemaa struktuur. Samasuguse teate said Akibank, Modulbank ja \u00fcks venemaa suurimaid maaklereid Finam.\nModulbanki juhatuse esimees Pavel Semenov \u00fctles RBC-le, et piirangud puudutasid k\u00f5iki panku, mis kasutavad j\u00fcaanis \u00fclekannete tegemiseks peamise korrespondentpangana Bank of Chinat. Finami klienditeeninduse arendusosakonna juht Dmitri Lesnov t\u00e4psustas, et keeld kehtib lisaks j\u00fcaanile ka Hongkongi dollaritele. Samal ajal tegi Bank of China Semenovi ja Lesnovi s\u00f5nul erandi \u00fclekannete osas enda t\u00fctarpankadesse \u2013 need k\u00e4ivad veel l\u00e4bi.\nPiirangud on seotud sekundaarsete sanktsioonide v\u00f5i muude piirangute ohuga Hiina pankadele, usub Lesnov: neid v\u00f5ib ees oodata oma korrespondentkontode sulgemine USA-s ja EL-is.\nvene keskpanga andmetel ulatus j\u00fcaani osat\u00e4htsus venemaa ekspordi maksetes 2023. aasta aprilli seisuga 23% ja impordi puhul 31%ni. Hiina valuuta k\u00e4ive moskva b\u00f6rsil l\u00f6\u00f6b rekordeid: see moodustab vahetusturul 39% ja b\u00f6rsiv\u00e4lisel turul 24% tehingutest (vastavalt 36% ja 22% kuu aega varem) .\nPeamiselt tasutakse j\u00fcaanis kaubavahetuse eest Hiinaga, mille maht ulatus jaanuaris aprillis 73 miljardi dollarini ja oli 41% suurem kui mullu. Mis puutub j\u00fcaani \u00fclekannetesse l\u00e4\u00e4neriikidesse, siis t\u00f5en\u00e4oliselt tehti need muude seaduslike vahendite puudumisel, \u00fctles Pen & Paperi sanktsioonide erin\u00f5unik Kira Vinokurova. Enamik venemaa suuri panku on SWIFT-s\u00fcsteemist lahti \u00fchendatud ja seet\u00f5ttu on sanktsioonideta ettev\u00f5tetel lihtsalt v\u00f5imatu makseid teha.\n\u201e\u00dcldiselt on Bank of China selline poliitika osa s\u00f5bralike riikide pankade \u00fclemaailmsest suundumusest piirata venemaa isikute tegevust. Alles viimastel kuudel on sarnaseid piiranguid kehtestanud A\u00dcE, Kasahstani ja teiste riikide pangad,\u201dm\u00e4rgib Vinokurova.\nHiina pangad ei saa ega kavatsegi globaalse finantss\u00fcsteemi osana l\u00e4\u00e4ne sanktsioone t\u00e4ielikult ignoreerida, r\u00f5hutab ta: vastasel juhul v\u00f5ivad nad kaotada juurdep\u00e4\u00e4su dollarites ja eurodes tehtavatele tehingutele.\nKokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastatavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega."}
{"text":"Kelmuse kahtlusega endine politseijuht t\u00f6\u00f6tab postifirmasTALLINN, 19. juuni, BNS \u2013 Kelmuse kahtlustuse saanud endine politseijuht Elmar Vaher t\u00f6\u00f6tab riiklikus postifirmas Omniva konsultandina, kirjutab Postimees.\nOmniva juhatuse esimees Mart M\u00e4gi \u00fctles ajalehele kirjalikult saadetud selgituses, et Elmar Vaher konsulteerib oma pikast kogemusest l\u00e4htuvalt Omnivat neli kuud juunist septembri l\u00f5puni kahel teemal. \"Ta anal\u00fc\u00fcsib riiklike ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid, et selgitada v\u00e4lja, milliseid neist oleks v\u00f5imalik tulevikus korraldada Omniva postkontorite kaudu,\" \u00fctles M\u00e4gi.\n\"Vaher anal\u00fc\u00fcsib ka Omniva autopargi kasutusv\u00f5imalusi kandev\u00e4lisel ajal. V\u00e4\u00e4rtustame Elmar Vaheri pikaajalist juhtimise- ja koost\u00f6\u00f6kogemust erinevate organisatsioonidega ning loodame tema abiga j\u00f5uda Omniva jaoks vajalike lahendusteni,\" m\u00e4rkis M\u00e4gi.\nM\u00e4gi s\u00f5nul soovib Omniva v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada lahenduse, et meie \u00fcle Eesti paiknevates postkontorites saaks posti- ja pakiteenuste k\u00f5rval osutada ka teisi avalikke teenuseid.\n\"Saame nii tulla teenustega inimestele l\u00e4hemale ja kasutada \u00fcha v\u00e4hem kohapeal teenuste osutamiseks vaja minevat kontorite t\u00f6\u00f6aega mitmek\u00fclgsemalt. Teiseks, soovime meie ligi 650 autot kasutada majanduslikult otstarbekamalt. Need lahendused aitavad kaasa paremate teenuste osutamisele ning riigiettev\u00f5tte vara majanduslikult optimaalsele kasutamisele,\" lausus M\u00e4gi.\nVaher sai vahetult enne oma ametiaja l\u00f5ppu politsei peadirektorina kuriteokahtlustuse, et aitas kaasa kelmusele, millega Eerik Heldna sai politseipensioni.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kelmuse kahtlusega endine politseijuht t\u00f6\u00f6tab postifirmasTALLINN, 19. juuni, BNS \u2013 Kelmuse kahtlustuse saanud endine politseijuht Elmar Vaher t\u00f6\u00f6tab riiklikus postifirmas Omniva konsultandina, kirjutab Postimees.\nOmniva juhatuse esimees Mart M\u00e4gi \u00fctles ajalehele kirjalikult saadetud selgituses, et Elmar Vaher konsulteerib oma pikast kogemusest l\u00e4htuvalt Omnivat neli kuud juunist septembri l\u00f5puni kahel teemal. \"Ta anal\u00fc\u00fcsib riiklike ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid, et selgitada v\u00e4lja, milliseid neist oleks v\u00f5imalik tulevikus korraldada Omniva postkontorite kaudu,\" \u00fctles M\u00e4gi.\n\"Vaher anal\u00fc\u00fcsib ka Omniva autopargi kasutusv\u00f5imalusi kandev\u00e4lisel ajal. V\u00e4\u00e4rtustame Elmar Vaheri pikaajalist juhtimise- ja koost\u00f6\u00f6kogemust erinevate organisatsioonidega ning loodame tema abiga j\u00f5uda Omniva jaoks vajalike lahendusteni,\" m\u00e4rkis M\u00e4gi.\nM\u00e4gi s\u00f5nul soovib Omniva v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada lahenduse, et meie \u00fcle Eesti paiknevates postkontorites saaks posti- ja pakiteenuste k\u00f5rval osutada ka teisi avalikke teenuseid.\n\"Saame nii tulla teenustega inimestele l\u00e4hemale ja kasutada \u00fcha v\u00e4hem kohapeal teenuste osutamiseks vaja minevat kontorite t\u00f6\u00f6aega mitmek\u00fclgsemalt. Teiseks, soovime meie ligi 650 autot kasutada majanduslikult otstarbekamalt. Need lahendused aitavad kaasa paremate teenuste osutamisele ning riigiettev\u00f5tte vara majanduslikult optimaalsele kasutamisele,\" lausus M\u00e4gi.\nVaher sai vahetult enne oma ametiaja l\u00f5ppu politsei peadirektorina kuriteokahtlustuse, et aitas kaasa kelmusele, millega Eerik Heldna sai politseipensioni.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politseile t\u00f5i n\u00e4dalavahetus peksmis- ja kelmusjuhtumiPolitseile anti reedel teada kelmusest ja kehalisest v\u00e4\u00e4rkohtlemisest.\nReedel p\u00f6\u00f6rdus politseisse 32-aastane naine, kes oli soovinud osta telefoni iPhone 12. Ta oli kandnud m\u00fc\u00fcjale telefoni eest 300 eurot, aga polnud telefoni k\u00e4tte saanud ning raha ei olnud talle samuti tagastatud. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nSamal p\u00e4eval teatati politseile, et Viljandis Endla t\u00e4naval oli alkoholijoobes 31-aastane mees r\u00fcnnanud 33-aastast meest. Politseinikud pidasid r\u00fcndaja kinni ja ka selle vahejuhtumi t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nLaup\u00e4eval ja p\u00fchap\u00e4eval politseile kuritegudest teateid ei laekunud.\n"}
{"text":"Kerge saak petturitele: inimeste pangalimiidid on p\u00f5hjendamatult\u00a0k\u00f5rged\u00a0Petturid saavad inimeste raha h\u00f5lpsalt k\u00e4tte, sest nende pangalimiidid on liiga k\u00f5rged.Foto: Shutterstock\nPetturid kasutavad \u00e4ra inimeste teadmatust nende konto- ja kaardilimiitide osas, mis\u00a0on sageli ebam\u00f5istlikult k\u00f5rged.\u00a0\nTasub alati arvestada v\u00f5imalusega, et kurjategijad on meist sammu v\u00f5rra ees ja v\u00f5ime pahaaimamatult anda ligip\u00e4\u00e4su oma kontole v\u00f5i kaardiandmetele. V\u00f5imalike kahjude\u00a0 v\u00e4hendamiseks tuleks vaadata \u00fcle oma pangalimiidid ja hoida neid v\u00f5imalikult madalal tasemel.\u00a0\nLHV jaepanganduse juhi Annika Goro\u0161ko kinnitusel teevad madalad maksete ja\u00a0 kaardilimiidid petturi elu keerulisemaks, sest isegi kui inimene annab ekslikult kurjategijale\u00a0 ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole (v\u00f5i pangakaardile), tuleb petturil asuda suurema summa\u00a0 saamiseks limiite t\u00f5stma. \u201cSee on aga lisasamm, mille puhul suur osa ohvreid saab aru, et tegemist on pettusega,\u201d m\u00e4rgib Goro\u0161ko.\u00a0\nLimiidid kaks korda liiga k\u00f5rged\u00a0\nPaljud pangakliendid ei m\u00e4leta v\u00f5i ei teagi, kui k\u00f5rgel on nende raha kasutamise limiidid. \u201cHiljutise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et erakliendid hoiavad LHV internetipangas oma\u00a0 maksete kuulimiiti keskmiselt 5800 euro tasemel ja keskmine p\u00e4evalimiit on 2600 eurot.\u00a0Eraklientide mediaan-kuulimiit (ehk t\u00e4pselt pooltel klientidel suurem ja pooltel v\u00e4iksem) on\u00a03000 ja mediaan-p\u00e4evalimiit 1000 eurot,\u201d r\u00e4\u00e4gib Goro\u0161ko.\u00a0\nKui aga k\u00f5rvutada limiitide statistika reaalsete v\u00e4ljuvate maksetega, siis nende arveldavate\u00a0 eraklientide seas, on maksimaalne p\u00e4evane maksete summa ehk p\u00e4evalimiidi vajalik\u00a0 v\u00e4\u00e4rtus keskmiselt 1340 eurot ning mediaan 300 eurot. Kuus tehakse kokku keskmiselt 2280 euro v\u00e4\u00e4rtuses arveldusi ja maksete mediaan ulatub 580 euroni.\u00a0\n\u201cStatistika n\u00e4itab selgelt, et inimesed hoiavad \u00fcldiselt limiite \u201eigaks juhuks\u201c rohkem kui kaks korda k\u00f5rgemal, kui vaja l\u00e4heb. Samas t\u00e4hendab k\u00f5rge limiit seda, et kui inimene peaks\u00a0pettuse ohvriks langema, on petturil limiidi ulatuses lihtsam toimetada,\u201d s\u00f5nab Goro\u0161ko.\u00a0\nSama olukord puudutab pangakaardi tehingute \u2013 sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmine, kaardi- ja\u00a0viipemaksed ning internetiostud \u2013 p\u00e4eva- ja kuulimiite, mis on tegelikest kaardimaksete\u00a0summadest oluliselt k\u00f5rgemal.\u00a0\n\u201cSoovitame limiite hoida v\u00f5imalikult madalal, igap\u00e4evastele vajadustele vastaval tasemel ja\u00a0siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada. Oluline on ka p\u00e4rast suuremate ostude v\u00f5i maksete tegemist limiidid taas allapoole langetada,\u201d r\u00f5hutab Goro\u0161ko.\u00a0"}
{"text":"Alika oma muusikukarj\u00e4\u00e4rist: eksperimenteerisin erinevate b\u00e4ndidega   Raadio 2 n\u00e4dala resident Alika Milova t\u00f5des, et ta ei ole kunagi proovinud loomingut endast v\u00e4lja pressida ning lisas, et kuulsus on temani naturaalsel viisil j\u00f5udnud.   Alika avaldas \u00e4sja v\u00e4rske singli \"Lihtsalt veab\". Muusik selgitas, et tihtipeale arvatakse, et loomeinimestel lihtsalt veab, kui neil h\u00e4sti l\u00e4heb ning just sellest tema uus lugu r\u00e4\u00e4gibki. \"Kunstis ei ole midagi rasket,\" vahendas ta kuuldud v\u00e4iteid. \"Tegelikult on k\u00f5ik artistid aastaid ja aastaid harjutanud ning raha ja energiat sellele kulutanud.\" Alika lisas, et artiste v\u00f5iks samamoodi hinnata nagu arstegi. Muusiku s\u00f5nul hakkas ta laulmisega tegelema juba alates 4. eluaastast. \"Ma olen alati soovinud olla laulja ja muusik,\" t\u00f5des ta, ent lisas, et ta ei kiirustanud oma eesm\u00e4rgini. \"Ma eksperimenteerisin ja proovisin erinevate b\u00e4ndidega,\" viitas ta mitmele b\u00e4ndile, mille koosseisu ta kuulunud on, n\u00e4iteks indie-b\u00e4nd Around The Sun. \"Enne superstaarisaadet oli mul pooleteiseaastane paus, mil ma p\u00f5him\u00f5tteliselt ei laulnudki v\u00e4ga palju, ei k\u00e4inud kuskil esinemas ega laule kirjutamas,\" meenutas Alika, et kogus tol hetkel lihtsalt hoogu, et leida enda jaoks \u00f5ige muusikaline v\u00e4ljund. \"\u00d5nneks ma ei surunud midagi endast v\u00e4lja. See k\u00f5ik tuli nii naturaalselt, loomulikult.\" \"Ma olen v\u00e4ga rahul sellega, mis ma seal tegin ja millised lauluvalikud ma seal tegin,\" meenutas Alika saates osalemist. Ta s\u00f5nas, et superstaarisaate uuest hooajast v\u00f5tavad osa m\u00f5ned tema lapsep\u00f5lves\u00f5brad, kes on talt juba ka n\u00f5u p\u00e4rimas k\u00e4inud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Maiken Tiits, intervjueeris Kirke Antsm\u00e4e    \t\t\t\t\tAllikas:  R2 \"Hommiku!\" rubriik \"N\u00e4dala resident\"   "}
{"text":"Justiitsministeerium uurib toimingupiirangu klauslite t\u00e4psustamist   Justiitsministeerium uurib v\u00f5imalusi, kuidas t\u00e4psustada korruptsioonivastases seaduses toimingupiirangu rikkumist puudutavaid s\u00e4tteid, \u00fctles justiitsminister Kalle Laanet.   \"T\u00f6\u00f6tame selle nimel, kuidas teha seadust paremaks ja selgemaks, et selle t\u00f5lgendused oleksid sarnased, et oleks arusaadav, kelle suhtes see kehtib \u2013 kokkuv\u00f5ttes, et sellest saadaks \u00fcheselt aru,\" \u00fctles Laanet esmasp\u00e4eval ERR-ile. \"Ma tunnistan, et sellega on teatavaid probleeme, aga kindlasti ei saa \u00f6elda, et see oleks p\u00e4ris vale,\" lisas ta. Ministri s\u00f5nul on teema olnud arutusel juba m\u00f5nda aega, aga see on seni toppama j\u00e4\u00e4nud. Samas t\u00e4hendaks seaduse muutmine, et see hakkab m\u00f5jutama ka pooleliolevaid kohtuasju, t\u00f5des justiitsminister. Samuti tuleb arvestada seaduse v\u00f5imalikul muutmisel kogu tervikut, kuna ka m\u00f5ne l\u00f5igu v\u00f5i punkti muutmine v\u00f5ib omada laiemat m\u00f5ju, selgitas Laanet. Toimingupiirangu rikkumine on \u00fcks sagedasemaid p\u00f5hjusi, mis on toonud k\u00f5rgetele ametnikele ja poliitikutele kahtlustuse ning m\u00f5nel juhul viinud ka s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuseni kohtus. Samas on kohus sageli prokuratuuri esitatud s\u00fc\u00fcdistused tagasi l\u00fckanud ning kahtlustatavad \u00f5igeks m\u00f5istnud. Viimane laiemat t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud juhtum p\u00e4rineb sellest kevadest, kui mais astus ametist tagasi kaitsepolitseilt toimingupiirangu rikkumises kahtlustuse saanud\u00a0Tartu abilinnapea Priit Humal. Kunagine Tartu abilinnapea Kajar Lember, keda s\u00fc\u00fcdistati suures ulatuses toimingupiirangute rikkumises, j\u00e4i aga mullu detsembris kohtus \u00f5igeks. Prokuratuur siiski vaidlustas Tartu maakohtu otsuse. Toimingupiirangu rikkumise kahtlus tabas ka toonast rahandusministrit Keit Pentus-Rosimannust, kuid riigiprokuratuur leidis, et minister ei suunanud enda Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks nimetamise k\u00e4iku ega pannud sellega toime toimingupiirangu rikkumist eriti suures ulatuses.\u00a0 Praegu on pooleli endise rahandusministri n\u00f5uniku Kersti Krachti kohtuasi, keda koos ettev\u00f5tja Hillar Tederi ja veel kahe inimesega s\u00fc\u00fcdistatakse mitmes korruptsioonikuriteos, sealhulgas ka \u00a0toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses. Harju maakohus m\u00f5istis 2021. aasta juunis s\u00fc\u00fcdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses kunagise maaeluministri n\u00f5uniku Urmas Arum\u00e4e. \u00dcks prominentsemaid toimingupiirangu rikkumise juhtumeid puudutab suur\u00e4rimeest ja tollast Eesti Ol\u00fcmpiakomitee (EOK) presidenti Neinar Seli, kelle riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas 2015. aastal korruptsioonivastase seaduse rikkumises l\u00f5plikult s\u00fc\u00fcdi. Seli, kes oli nii Tallinna Sadama n\u00f5ukogu esimees kui ka EOK president, h\u00e4\u00e4letas Tallinna Sadama n\u00f5ukogu 31. oktoobri 2013. aasta koosolekul otsuse poolt maksta ol\u00fcmpiakomiteele 250 000 eurot toetust.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Euroopa Komisjon tegi ettepanekud piirkonna investorite maksustamise lihtsustamiseks. Riikidel oleks kaks valikutEuroopa Komisjon tegi t\u00e4na ettepaneku uute eeskirjade kohta, et muuta kinnipeetava maksu menetlused ELis investorite, finantsvahendajate (nt pangad) ja liikmesriikide maksuhaldurite jaoks t\u00f5husamaks ja turvalisemaks.\nM\u00f5iste \u201ekinnipeetav maks\u201c viitab n\u00e4iteks olukorrale, kus \u00fches ELi liikmesriigis elav investor on kohustatud maksma maksu teises liikmesriigis teenitud intressidelt v\u00f5i dividendidelt. Sageli on see nii piiri\u00fcleste investorite puhul. Sel juhul on paljud ELi liikmesriigid s\u00f5lminud lepingud, millega v\u00e4lditakse sama isiku v\u00f5i \u00e4ri\u00fchingu topeltmaksustamist. Need lepingud v\u00f5imaldavad piiri\u00fclesel investoril esitada teises liikmesriigis tasutud enammakstud maksu tagastamise taotluse.\nProbleem seisneb selles, et tagasimaksemenetlused on sageli pikad, kulukad ja t\u00fclikad ning tekitavad investorites pahameelt. Tulemuseks on see, et investorid loobuvad ELi-sisestest v\u00f5i siia tehtavatest piiri\u00fclestest investeeringutest. Praegu on igas liikmesriigis kohaldatavad menetlused v\u00e4ga erinevad. Investorid peavad kogu ELis tegelema rohkem kui 450 erineva vormiga, millest enamik on k\u00e4ttesaadavad ainult vastava riigi keeles. Cum\/Ex ja Cum\/Cum skandaalid on samuti n\u00e4idanud, kuidas tagastamismenetlust on v\u00f5imalik kuritarvitada: nendest skeemidest tulenev maksukahju oli aastatel 2000\u20132020 hinnanguliselt 150 miljardit eurot.\nT\u00e4nu nendele menetlustele s\u00e4\u00e4stavad investorid hinnanguliselt ligikaudu 5,17 miljardit eurot aastas.\nKui liikmesriigid ettepaneku vastu v\u00f5tavad, peaks see j\u00f5ustuma 1. jaanuaril 2027."}
{"text":"Muljed ja elamusedTrevor Dolby \"Maja kiriku k\u00f5rval\"S\u00fcdamlik raamat kannab alapealkirja \u201eAastad Prantsusmaa k\u00fclas\", kuid annab \u00fclevaate ka autoristja tema elust. K\u00fcllap on ka eestikeelse teose lugejaist nii m\u00f5nigi kuskil soojemal maal m\u00f5nd vana maja imetledes m\u00f5elnud: aga kui ostaks selle, teeks kordaja hakkaks siin suvitamas k\u00e4ima? Mitmed on m\u00f5tte ka teoks teinud, nii ka londonlase Trevor Dolby pere. Fookuses on kohanemine: nii prantslaste tavade ja v\u00e4\u00e4rtushinnangutega, suvise kuuma ja talvise k\u00fclmaga kui ka s\u00f6\u00f6gi-ja joogielamustega. Lavendlih\u00f5ngu, t\u00e4histe \u00f6\u00f6de, viigimarjamoosi ning humoorika eluvaatega s\u00f5braks saamine.Poehind 21,99 \u20ac Tellimishind 20,99 \u20ac Trudi Trueit \"Keelatud saar\"\"Avastajate Akadeemia\" seitsmes raamat. National Geographicu avastajate t\u00f5elistest seiklustest inspireeritud menuka romaanisarja viimases osas avanevad k\u00f5ik kaardid. Avastajate Akadeemia \u00f5ppurid on Argentina kuivas k\u00f5rbes, ent agendid ja tabamatu maadeuurijast spioon on endiselt liikvel... V\u00e4ljam\u00f5eldud s\u00fc\u017eee sisaldab ka palju tegelikke fakte. Poehind 22,99 \u20ac Tellimishind 20,50 \u20ac Emily St. John Mandel \"Klaasist hotell\"Tunnustatud Kanada kirjaniku romaani l\u00e4bivad tegelased on pool\u00f5de ja -vend, kes elus on kohtunud \u00fcsna harva, kuid seotud peale vereliini ka loomingu kaudu. Autor oskab erinevaid paiku ja tegelasi kirjeldada filmiliku m\u00f5jususega, nii et lugeja tunneb endki viidavat luksushotellidest vanglasse ja salaklubist kaubalaevale. Tuttavamaks saab ka investeerimispettus Ponzi skeem.John Bude \"Surm teeb prohvetiks\"Briti raamatukogu krimiklassika sarja p\u00f5nevik viib Welworthi aedlinna, mis oli 1940. aastatel tulevikku vaatav linn, kus elasid taimetoitlased, sotsialistid, usur\u00fchmitused jt. Kuid \u00fche usur\u00fchmituse, Osirise laste religioosne segapuder l\u00f5i soodsad v\u00f5imalused ka armukadeduse ja tumedate saladuste tekkimiseks. Erinevateks kuritegudekski.www.ajakirjad.ee, telefon 610 4000.610 4001\u00a0AITA KIVI"}
{"text":"Lapsele riideid ostnud naiselt peteti v\u00e4lja 1200 eurotE-poodidest riiete tellimine on muutunud pandeemia j\u00e4rel nii levinud tegevuseks, et sageli ei murta pead selle \u00fcle, kas tellitud kaup v\u00f5iks ka p\u00e4riselt kohale j\u00f5uda. Selle aasta aprillis langes pereema Mel veebikauplusest riideid tellides kahetsusv\u00e4\u00e4rse pettuse ohvriks. Hilisemal vaatlusel selgus, et Instagrami kuulutuse taga, mis naise veebipoodi juhatas, ei eksisteerinud mingisugustki riidepoodi.Meli poeg oli \u00e4sja alustamas kontorit\u00f6\u00f6d, seega otsustas hooliv ema noormehele selleks puhuks internetist t\u00f6\u00f6riideid tellida. P\u00e4rast m\u00f5ningaseid otsinguid ujutasid naise sotsiaalmeediakanalid \u00fcle riidepoodide reklaamid, mis pakuvad peamiselt just formaalseid r\u00f5ivaid. \u00abMa ei olnud \u00fcllatunud, kui mu uudisvoogu tekkis j\u00e4rsku rohkelt \u00fclikondi ja lipse, kuna olin neid vahetult enne Googlest otsinud,\u00bb\u00a0s\u00f5nas Mel. \u00abIlmselt olin kl\u00f5psanud ka teistel Instagrami reklaamidel, kuid polnud midagi ostnud,\u00bb\u00a0j\u00e4tkas ta.\nReklaam, mis naise pilku p\u00fc\u00fcdis, lubas kogu kaubale 40-protsendilist allahindlust. Sooduspakkumine tundus pereemale ahvatlev ning ta otsustas soetada ligikaudu 1200 euro eest pojale s\u00e4rke, \u00fclikondi, sokke ja lipse. Paraku ei j\u00f5udnud naise tellitud kaup kunagi kohale.\nPereema m\u00f5istis, et tegu v\u00f5is olla pettusega alles t\u00fckk aega hiljem, kui ta hakkas m\u00f5istatama, miks kaup seni kohale j\u00f5udnud pole. Veebipoodi helistades k\u00fcsiti temalt kinnitusmeili, mida naine tellimust esitades ei saanud.\nMel sai pangalt 1200 eurot tagasi, kuid negatiivne kogemus pani naise\u00a0end rumalana\u00a0tundma. \u00abOlen tellinud internetist riideid alates 1997. aastast, kuid\u00a0pole kunagi varem pettuse ohvriks langenud. Ilmselt on asi selles, et ma\u00a0olen Instagramis t\u00e4iesti uus,\u00bb\u00a0t\u00f5des\u00a0ta.\nPettus leidis aset Instagrami kaudu, seega v\u00f5ttis teemal s\u00f5na ka Meta pressiesindaja.\u00a0 Tema s\u00f5nul on tegu\u00a0kogu t\u00f6\u00f6stust h\u00f5lmava probleemiga ning\u00a0petturid kasutavad inimeste \u00fclekavaldamiseks \u00fcha keerukamaid meetodeid. \u00abMeie platvormidel on s\u00fcsteemid kelmuste blokeerimiseks. Samuti\u00a0korraldame teadlikkuse t\u00f5stmise kampaaniaid, et netikasutajad oskaksid\u00a0petuskeeme h\u00f5lpsamini tuvastada,\u00bb\u00a0selgitas Meta pressiesindaja. Instagrami kasutajad saavad kahtlast sisu m\u00e4rgates sellest paari kl\u00f5psuga teada anda ning uurimisse on seej\u00e4rel kaasatud ka politsei."}
{"text":"Ametniku siirus meeldib lugejaleAasta esimeses pooles t\u00f5usid \u00abV\u00f5imu ja julgeoleku\u00bb p\u00f5hiteemaks julgeolekuasutuste tegevus, valimistel antud riigikaitselubaduste t\u00e4itmine ning Eesti ametnike vildakas suhtumine p\u00f5hi\u00f5iguste kaitsesse. \u00dclevaate l\u00f5ppevast poolaastast annab toimetaja Meelis Oidsalu.Fookuse \u00abV\u00f5imu ja julgeoleku\u00bb m\u00f6\u00f6dunud poolaasta loetavaimaks looks osutus Poola m\u00f5ttekoja teaduri Marcin A. Piotrowski v\u00e4ga p\u00f5hjalik ja detailne \u00fclevaade\u00a0Ukrainale relvastusabi andmise v\u00f5imalustest. Pikemal raportil p\u00f5hinenud artikkel on hea n\u00e4ide sellest, kuidas m\u00f5ttekojad saavad pakkuda \u00f5igeaegset avalikele allikatele tuginevat infot, mis ei j\u00e4\u00e4 kuidagi alla luureasutuste pakutavale.\nPiotrowski tekst \u00fcletab keskmist luureraportit nii sisukuse kui ka vormistuse poolest. Kriiside ja s\u00f5dade ajal ongi ajakirjandusel ja m\u00f5ttekodadel selge roll valitsejate informeerimisel-n\u00f5ustamisel. Valdav osa otsuste tegemiseks vajalikust infost tuleb avalikest allikatest ja v\u00e4ljaspoolt luurekogukonda. See ei tee luuret ebavajalikuks, k\u00fcll aga paneb luureasutused surve alla oma infokogumise ts\u00fcklit kiirendada ning allikate arvu laiendada. Ukraina n-\u00f6 rahvaluure lahendustest ja neist tulenevatest s\u00f5jalistest eelistest kirjutasin ise.\n\nRiigikaitselubadused peavad\n\nPaljud lugejad tundsid huvi ka avaldatud intervjuu vastu riigikantselei uue luurekoordinaatori Erkki Toriga. Ta nentis, et luureanal\u00fc\u00fcsi ja eelhoiatuse kvaliteet on Eestis Ukraina s\u00f5ja ajal t\u00f5usnud, ning andis lubaduse, et ohtudest hakatakse avalikumalt k\u00f5nelema. See ei j\u00e4\u00e4nud t\u00fchjaks lubaduseks, riigikantselei avalikustas paar n\u00e4dalat tagasi oma kodulehel \u00fcleriigilise avaliku riskihinnangu.\nRiigikaitse valdkonnas on uus valitsus oma lubadustest kinni pidanud. Nursipalu harjutusv\u00e4lja arendamiseks vajalik seaduseeln\u00f5u sai just riigikogus heakskiidu.\nKui Kaja Kallase kolmandat valitsust s\u00fc\u00fcdistati p\u00e4rast valimisi mingite teemade poliittehnoloogilistel kaalutlustel mahavaikimises \u2013 peaminister on seda ka ise avalikult tunnistanud \u2013, siis riigikaitse valdkonnas on uus valitsus oma lubadustest kinni pidanud. Nursipalu harjutusv\u00e4lja arendamiseks vajalik seaduseeln\u00f5u sai just riigikogus heakskiidu. Hoolimata kesisev\u00f5itu majandusprognoosist on j\u00e4\u00e4dud truuks kolmeprotsendilisele kaitsekulu sihile.\nEndiselt j\u00e4tkub aga probleem elanikkonnakaitse planeerimisega. Eelarvekitsikuse tingimustes on kokku lepitud, et s\u00fcgiseste eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal ei saa ministeeriumid lisataotlusi esitada, elanikkonnakaitse kuluvajadusi ei ole aga pelgalt p\u00e4\u00e4steametisiseste k\u00e4rbete toel v\u00f5imalik rahuldada. Postimehe k\u00e4sutuses olevad p\u00e4\u00e4steameti elanikkonnataotlused m\u00f5juvad aga kohati pealiskaudsete ja \u00fclepaisutatutena.\n\nElanikkonnakaitses j\u00e4tkuv rahastus- ja planeerimissegadus v\u00f5ib p\u00e4\u00e4dida sellega, et s\u00f5ja ajal on uppuja p\u00e4\u00e4stmine tema enda asi.\nJohanna Roos\n\n\nMugav laiskus korrumpeerib\n\nEnim meediat\u00e4helepanu p\u00e4lvisid Fookuse lugude seas uut tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eeln\u00f5u (nn kobarkriisiseadust) puudutavad kaks\u00a0\u00abV\u00f5imu ja julgeoleku\u00bb artiklit (vt siit ja siit). Vandeadvokaadid Allar J\u00f5ks ja Carri Ginter on justiitsministeeriumi dokumendihalduss\u00fcsteemist n\u00e4ha olevas riigi \u00f5igusloome anal\u00fc\u00fcsis t\u00f5denud, et p\u00f5hi\u00f5iguste riivet puudutavaid s\u00e4tted lisatakse seaduseeln\u00f5udesse kergek\u00e4eliselt ning p\u00f5hjendamata. Mida rohkem olen sel teemal justiitsministeeriumi, riigikantselei ja teiste asjaosalistega suhelnud, seda enam olen veendunud, et k\u00fcsimus pole ametnike v\u00f5imuhimus, vaid mugavuses. Riiki ongi mugavam valitseda, kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste asemel saab jagada korraldusi ja kui mingid kriisiohjet \u00absegavad\u00bb tegevused lihtsalt \u00e4ra keelata. Ka mugavus korrumpeerib v\u00f5imu, veidi teistmoodi kui raha, aga siiski.\nDemokraatlik valitsusviis peab s\u00e4ilima ka s\u00f5ja ajal ja hetkel tundub, et nn kobarkriisiseaduse eeln\u00f5u autorid peavad demokraatiat pigem \u00abrahuaegseks\u00bb n\u00e4htuseks. Eeln\u00f5uga soovitakse s\u00f5jaaja meetmeid laiendada ka tsiviilkriiside juhtimisele.\nKui praegu v\u00f5ivad tsensorina toimida ainult poliitikud, siis tulevikus tahetakse vastav \u00f5igus anda ka ametnikele. Kui praegu on p\u00f5hi\u00f5iguste riive \u00f5igus k\u00fcmmekonnal seaduses ette n\u00e4htud asutusel, siis tulevikus v\u00f5ivad eeln\u00f5u kohaselt p\u00f5hi\u00f5igusi riivata k\u00f5ik haldusorganid, keda on Eestis sadu, kui valitsus nii otsustab.\nRiigikogu roll p\u00f5hi\u00f5iguste riive ulatuse ja volituste m\u00e4\u00e4ramisel v\u00e4heneb h\u00fcppeliselt, samuti on v\u00f5imalik, et kriisi v\u00f5i s\u00f5ja ajal antakse vastavad \u00f5igused asutustele, kes pole selleks valmistunud. Sellega suureneb aga vigade tegemise v\u00f5imalus.\nNii kobarkriisiseadust kui ka vaenuk\u00f5ne seadust tulnuks esmalt ja peamiselt lugeda Eesti \u00f5iguskuulekate elanike silmadega.\nKoroonapandeemia andis ametkonnale ja poliitikutele maitsta tegelikku v\u00f5imu. Mitte ainult Eestis, vaid ka mujal said valitsejad t\u00f5deda, et isegi ulatusliku haiguspuhangu korral lepib elanikkond \u00fcllatavalt lihtsasti piirangutega, mis varem olid m\u00f5eldavad ainult s\u00f5ja ajal kasutamiseks. Kui seda kogemust m\u00f5testada ainult valitseja positsioonilt, siis saabki j\u00e4reldus olla \u00fchene: teeme keelamise-k\u00e4skimise veelgi lihtsamaks ja kriisid lahenevad lihtsasti.\nEt p\u00f5hi\u00f5iguste riivesse suhtutakse \u00fcha enam kui tehnokraatide p\u00e4rusmaale kuuluvasse k\u00fcsimusse, n\u00e4itab asjaolu, et nn kobarkriisiseaduse eeln\u00f5u saadeti koosk\u00f5lastusele \u00fchegi poliitiku kaasallkirjata. Kui tavaliselt on riigisekret\u00e4r olnud k\u00f5ikide seaduseeln\u00f5ude puhul pelgalt kaasallkirjastaja, siis n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku otsustati, et kobarkriisiseaduse eeln\u00f5u allkirjastab riigisekret\u00e4r \u00fcksi.\nNii kobarkriisiseadust kui ka vaenuk\u00f5neseadust tulnuks esmalt ja peamiselt lugeda Eesti \u00f5iguskuulekate elanike silmadega. Viis n\u00e4dalat tagasi kirjutasin, et valitsus korraldab sel s\u00fcgisel 1,5-miljonilise eelarvega rahvusvahelise kaasamise konverentsi, aga kui kaks n\u00e4dalat hiljem sai kajastatud vaenuk\u00f5neseaduse eeln\u00f5uga\u00a0seonduvat, selgus, et justiitsministeerium on j\u00e4tnud lubatud kaasamist\u00f6\u00f6 tegemata ning vaenuk\u00f5nevastast n\u00f5ustamisteenust riik ei plaanigi.\n\nM\u00f6\u00f6dunud poolaasta sisse mahub ka erakonna Eesti 200 kriis. Valimiste \u00fcllatajast sai kiiresti meedia peksukott.\nMadis Veltman\n\n\nSee pole \u00abtehniline k\u00fcsimus\u00bb\n\nFormalism, millega h\u00f5lbustatakse ja \u00f5igustatakse p\u00f5hi\u00f5iguste j\u00e4rsemat riivet, peaks meid hirmutama m\u00e4rksa rohkem, kui s\u00f5ja ajal hirmuda m\u00e4rkame. Veel kord, tegemist pole pahatahtlikkuse, vaid mugavusega, aga elaniku jaoks pole sisulist vahet, kas tema vabadust piiratakse mugavusest v\u00f5i pahatahtlikkusest. Efekt on sama: vabadust j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks. See aga omakorda halvendab Eesti julgeolekut, sest nagu kirjutasin, demokraatial on oma selged poliitilis-s\u00f5jalised eelised, seda eriti s\u00f5ja ja kriisi ajal. Venemaa ja Ukraina armee juhtimiskvaliteedi erinevused tulenevad nende riikide poliitilise kultuuri erinevusest.\nLugejate huvi ametniku jutu vastu kasvab h\u00fcppeliselt, kui on tunda, et ametnik r\u00e4\u00e4gib asjadest nii, nagu ta tegelikult m\u00f5tleb. Isegi kui need m\u00f5tted k\u00f5igile ei meeldi.\nOlen \u00abV\u00f5imus ja julgeolekus\u00bb soosinud pigem otsekohesemat publitsistikat. \u00dcks selle eredaimaid v\u00e4ljendusi oli koost\u00f6\u00f6s kolleeg Meinhard Pulgaga aasta esimeses numbris \u00fcllitatud \u2013 n\u00fc\u00fcd juba traditsiooniks saanud \u2013 ministeeriumikantslerite soorituste n-\u00f6 hinneteleht. K\u00f5ige enam \u00e4rrituti selle peale justiits- ja rahandusministeeriumis. Oli seal p\u00f5hjuseks valimiste-eelne aeg v\u00f5i kantslerite tagasihoidlikkus, aga miskip\u00e4rast lasid nende ministeeriumide kantslerid T\u00f5nis Saar ja Merike Saks enda asemel hoopis oma ministritel kaitsek\u00f5nesid avaldada. M\u00e4rk seegi.\n\nM\u00f5ttevahetus teretulnud\n\nKobarkriisiseaduse eeln\u00f5uga seoses on eriti riigikantselei saanud neil lehek\u00fclgedel korralikult kriitikat, aga riigikantselei tunnustuseks peab \u00fctlema, et ka k\u00f5ige problemaatilisemate lugude puhul on antud p\u00f5hjalikke ja kiireid selgitusi. Seda erinevalt m\u00f5nest ministeeriumist, kus kantslerite \u00abhinnetelehe\u00bb avaldamist kommunikatsiooniosakonna uksi k\u00f5vasti polsterdati. Nii pole rahandusministeerium siiani olnud n\u00f5us avaldama aasta esimeses pooles valminud keskvalitsuse riigireformi anal\u00fc\u00fcsi tulemusi. Justiitsministeerium, kes edetabelis samuti p\u00e4lvis ekspertidelt etteheiteid, on aga olnud vaenuk\u00f5ne-eeln\u00f5u selgitustes v\u00e4gagi kiire ja avatud. M\u00e4rk seegi.\n\nRiigikogu valimiste eel EKRE-ga avalikku v\u00e4itlusse asunud kindral Martin Herem on olnud 2023. aasta Eesti elu enim m\u00f5jutanud riigiametnike seas.\nMihkel Maripuu\n\nFookuse \u00abV\u00f5im ja julgeolek\u00bb avaldab meeleldi ka tippametnike artikleid ja vastulauseid, olgu arvamusloo v\u00f5i intervjuu kujul. Loetavuse statistika n\u00e4itab, et lugejate huvi ametniku jutu vastu kasvab h\u00fcppeliselt, kui on tunda, et ametnik on otsustanud korraks riigi strateegilise kommunikatsiooni m\u00fc\u00fcri tagant v\u00e4lja astuda ning r\u00e4\u00e4gib asjadest nii, nagu ta tegelikult m\u00f5tleb. Isegi kui need m\u00f5tted k\u00f5igile ei meeldi."}
{"text":"Ukraina on t\u00e4itnud kaks seitsmest tingimusest EL-i k\u00f5nelusteksKIIEV, 19. juuni, BNS - Ukraina on t\u00e4itnud kaks seitsmest tingimusest Euroopa Liidu liikmelisuse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamiseks, mis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne edu Venemaa vallandatud t\u00e4iemahulise s\u00f5ja tingimustes, teatasid esmasp\u00e4eval uudisteagentuurile Reuters sel n\u00e4dalal esitletava Euroopa Komisjoni raportiga tuttavad allikad.\nReutersi uudist vahendas ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.\nAllikate s\u00f5nul on t\u00e4idetud tingimused seotud kohtureformi ja meediaseadusega.\n\"Arenguid on. Aruanne tuleb m\u00f5\u00f5dukalt positiivne. See ei ole reaalsuse ilustamine, vaid edusammude tunnustamine. N\u00e4iteks on teada mitmed korruptsioonivastased juhtumid, kus edu saavutatud,\" \u00fctles informeeritud allikas.\nBaltic News Service"}
{"text":"Ukraina on t\u00e4itnud kaks seitsmest tingimusest EL-i k\u00f5nelusteksKIIEV, 19. juuni, BNS - Ukraina on t\u00e4itnud kaks seitsmest tingimusest Euroopa Liidu liikmelisuse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamiseks, mis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne edu Venemaa vallandatud t\u00e4iemahulise s\u00f5ja tingimustes, teatasid esmasp\u00e4eval uudisteagentuurile Reuters sel n\u00e4dalal esitletava Euroopa Komisjoni raportiga tuttavad allikad.\nReutersi uudist vahendas ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.\nAllikate s\u00f5nul on t\u00e4idetud tingimused seotud kohtureformi ja meediaseadusega.\n\"Arenguid on. Aruanne tuleb m\u00f5\u00f5dukalt positiivne. See ei ole reaalsuse ilustamine, vaid edusammude tunnustamine. N\u00e4iteks on teada mitmed korruptsioonivastased juhtumid, kus edu saavutatud,\" \u00fctles informeeritud allikas.\nBaltic News Service"}
{"text":"Mehhiko president nimetas siseministriks AlcaldeMEXICO, 19. juuni, AP-BNS - Mehhiko president teatas esmasp\u00e4eval 35-aastase advokaadi Luisa Mar\u00eda Alcalde\u00a0nimetamisest siseministriks, mida peetakse riigi k\u00f5rgeimaks ametikohaks valitsuses.\nAlcalde t\u00f6\u00f6tas enne seda t\u00f6\u00f6ministrina. Sellel ametikohal j\u00e4lgis Alcalde muu hulgas reformide elluviimist, mille eesm\u00e4rk oli tagada aus ja l\u00e4bipaistev h\u00e4\u00e4letusprotseduur ning korra loomine Mehhiko korruptsioonist tulvil ameti\u00fchingusektoris.\nAlcalde on Mehhiko teine naissoost siseminister.\nOma administratsiooni alguses nimetas president \u00a0Andr\u00e9s Manuel L\u00f3pez Obrador siseministriks Olga Sanchez Cordero, kuid naine lahkus, et naasta senatisse.\nAlcalde m\u00e4\u00e4rati asendama Adam Augusto Lopezit, kes astus eelmisel n\u00e4dalal siseministri kohalt tagasi, et v\u00f5istelda Obradori partei Morena\u00a02024. aasta presidendikandidaadiks p\u00fcrgimisel.\nAP - Baltic News Service"}
{"text":"Politseile t\u00f5i n\u00e4dalal\u00f5pp peksmis- ja kelmusjuhtumiPolitseile anti reedel teada kelmusest ja kehalisest v\u00e4\u00e4rkohtlemisest.Reedel p\u00f6\u00f6rdus politseisse 32-aastane naine, kes oli soovinud osta telefoni iPhone 12. Ta oli kandnud m\u00fc\u00fcjale telefoni eest 300 eurot, aga polnud telefoni k\u00e4tte saanud ning raha ei olnud talle samuti tagastatud. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.Samal p\u00e4eval teatati politseile, et Viljandis Endla t\u00e4naval oli alkoholijoobes 31-aastane mees r\u00fcnnanud 33-aastast meest. Politseinikud pidasid r\u00fcndaja kinni ja ka selle vahejuhtumi t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.Laup\u00e4eval ja p\u00fchap\u00e4eval politseile kuritegudest teateid ei laekunud. (Sakala)"}
{"text":"Ametniku siirus meeldib lugejaleV\u00d5IM JA JULGEOLEKFookuse \u00abV\u00f5imu ja julgeoleku\u00bb m\u00f6\u00f6dunud poolaasta loetavaimaks looks osutus Poola m\u00f5ttekoja teaduri Marcin A. Piotrowski v\u00e4ga p\u00f5hjalik ja detailne \u00fclevaade Ukrainale relvastusabi andmise v\u00f5imalustest (PM 18.01). Pikemal raportil p\u00f5hinenud artikkel on hea n\u00e4ide sellest, kuidas m\u00f5ttekojad saavad pakkuda \u00f5igeaegset avalikele allikatele tuginevat infot, mis ei j\u00e4\u00e4 kuidagi alla luureasutuste pakutavale.Piotrowski tekst \u00fcletab keskmist luureraportit nii sisukuse kui ka vormistuse poolest. Kriiside ja s\u00f5dade ajal ongi ajakirjandusel ja m\u00f5ttekodadel selge roll valitsejate informeerimisel-n\u00f5ustamisel. Valdav osa otsuste tegemiseks vajalikust infost tuleb avalikest allikatest ja v\u00e4ljaspoolt luurekogukonda. See ei tee luuret ebavajalikuks, k\u00fcll aga paneb luureasutused surve alla oma infokogumise ts\u00fcklit kiirendada ning allikate arvu laiendada. Ukraina nn rahvaluure lahendustest ja neist tulenevatest s\u00f5jalistest eelistest kirjutasin ise (PM 21.03).Riigikaitselubadused peavadPaljud lugejad tundsid huvi ka avaldatud intervjuu vastu riigikantselei uue luurekoordinaatori Erkki Toriga (PM 1.02). Ta nentis, et luureanal\u00fc\u00fcsi ja eelhoiatuse kvaliteet on Eestis Ukraina s\u00f5ja ajal t\u00f5usnud, ning andis lubaduse, et ohtudest hakatakse avalikumalt k\u00f5nelema. See ei j\u00e4\u00e4nud t\u00fchjaks lubaduseks, riigikantselei avalikustas paar n\u00e4dalat tagasi oma kodulehel \u00fcleriigilise avaliku riskihinnangu.Kui Kaja Kallase kolmandat valitsust s\u00fc\u00fcdistati p\u00e4rast valimisi mingite teemade poliittehnoloogilistel kaalutlustel mahavaikimises - peaminister on seda ka ise avalikult tunnistanud siis riigikaitse valdkonnas on uus valitsus oma lubadustest kinni pidanud. Nursipalu harjutusv\u00e4lja arendamiseks vajalik seaduseeln\u00f5u sai just riigikogus heakskiidu. Hoolimata kesisev\u00f5itu majandusprognoosist on j\u00e4\u00e4dud truuks kolmeprotsendilisele kaitsekulu sihile.Endiselt j\u00e4tkub aga probleem elanikkonnakaitse planeerimisega. Eelarvekitsikuse tingimustes on kokku lepitud, et s\u00fcgiseste eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal ei saa ministeeriumid lisataotlusi esitada, elanikkonnakaitse kuluvajadusi ei ole aga pelgalt p\u00e4\u00e4steametisiseste k\u00e4rbete toel v\u00f5imalik rahuldada. Postimehe k\u00e4sutuses olevad p\u00e4\u00e4steameti elanikkonnataotlused m\u00f5juvad aga kohati pealiskaudsete ja \u00fclepaisutatutena.Mugav laiskus korrumpeeribEnim meediat\u00e4helepanu p\u00e4lvisid Fookuse lugude seas uut tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eeln\u00f5u (nn kobarkriisiseadust) puudutavad kaks \u00abV\u00f5imu ja julgeoleku\u00bb artiklit (PM 28.03 ja 18.04). Vandeadvokaadid Allar J\u00f5ks ja Carri Ginter on justiitsministeeriumi dokumendihalduss\u00fcsteemist n\u00e4ha olevas riigi \u00f5igusloome anal\u00fc\u00fcsis t\u00f5denud, et p\u00f5hi\u00f5iguste riivet puudutavaid s\u00e4tted lisatakse seaduseeln\u00f5udesse kergek\u00e4eliselt ning p\u00f5hjendamata. Mida rohkem olen sel teemal justiitsministeeriumi, riigikantselei ja teiste asjaosalistega suhelnud, seda enam olen veendunud, et k\u00fcsimus pole ametnike v\u00f5imuhimus, vaid mugavuses. Riiki ongi mugavam valitseda, kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste asemel saab jagada korraldusi ja kui mingid kriisiohjet \u00absegavad\u00bb tegevused lihtsalt \u00e4ra keelata. Ka mugavus korrumpeerib v\u00f5imu, veidi teistmoodi kui raha, aga siiski.Demokraatlik valitsusviis peab s\u00e4ilima ka s\u00f5ja ajal ja hetkel tundub, et nn kobarkriisiseaduse eeln\u00f5u autorid peavad demokraatiat pigem \u00abrahuaegseks\u00bb n\u00e4htuseks. Eeln\u00f5uga soovitakse s\u00f5jaaja meetmeid laiendada ka tsiviilkriiside juhtimisele.Kui praegu v\u00f5ivad tsensorina toimida ainult poliitikud, siis tulevikus tahetakse vastav \u00f5igus anda ka ametnikele. Kui praegu on p\u00f5hi\u00f5iguste riive \u00f5igus k\u00fcmmekonnal seaduses ette n\u00e4htud asutusel, siis tulevikus v\u00f5ivad eeln\u00f5u kohaselt p\u00f5hi\u00f5igusi riivata k\u00f5ik haldusorganid, keda on Eestis sadu, kui valitsus nii otsustab.Riigikogu roll p\u00f5 hi\u00f5iguste riive ulatuse ja volituste m\u00e4\u00e4ra misel v\u00e4heneb h\u00fcpp liselt, samuti on v\u00f5imalik, et kriisi v\u00f5i s\u00f5ja ajal antakse vas tavad \u00f5igused asutustele, kes pole selleks valmistunud. Sellega suureneb aga vigade tegemise v\u00f5imalus.Koroonapandeemia andis ametkonnale ja poliitikutele maitsta tegelikku v\u00f5imu. Mitte ainult Eestis, vaid ka mujal said valitsejad t\u00f5deda, et isegi ulatusliku haiguspuhangu korral lepib elanikkond \u00fcllatavalt lihtsasti piirangutega, mis varem olid m\u00f5eldavad ainult s\u00f5ja ajal kasutamiseks. Kui seda kogemust m\u00f5testada ainult valitseja positsioonilt, siis saabki j\u00e4reldus olla \u00fchene: teeme keelamise-k\u00e4skimise veelgi lihtsamaks ja kriisid lahenevad lihtsasti.Et p\u00f5hi\u00f5iguste riivesse suhtutakse \u00fcha enam kui tehnokraatide p\u00e4rusmaale kuuluvasse k\u00fcsimusse, n\u00e4itab asjaolu, et nn kobarkriisiseaduse eeln\u00f5u saadeti koosk\u00f5lastusele \u00fchegi poliitiku kaasallkirjata. Kui tavaliselt on riigisekret\u00e4r olnud k\u00f5ikide seaduseeln\u00f5ude puhul pelgalt kaasallkirjastaja, siis n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku otsustati, et kobarkriisiseaduse eeln\u00f5u allkirjastab riigisekret\u00e4r \u00fcksi.Nii kobarkriisiseadust kui ka vaenuk\u00f5neseadust tulnuks esmalt ja peamiselt lugeda Eesti \u00f5iguskuulekate elanike silmadega. Viis n\u00e4dalat tagasi (PM 16.05) kirjutasin, et valitsus korraldab sel s\u00fcgisel 1,5-miljonilise eelarvega rahvusvahelise kaasamise konverentsi, aga kui kaks n\u00e4dalat hiljem (PM 30.05) sai kajastatud vaenuk\u00f5neseaduse eeln\u00f5uga seonduvat, selgus, et justiitsministeerium on j\u00e4tnud lubatud kaasamist\u00f6\u00f6 tegemata ning vaenuk\u00f5nevastast n\u00f5ustamisteenust riik ei plaanigi.See pole \u00abtehniline k\u00fcsimus\u00bb Formalism, millega h\u00f5lbustatakse ja \u00f5igustatakse p\u00f5hi\u00f5iguste j\u00e4rsemat riivet, peaks meid hirmutama m\u00e4rksa rohkem, kui s\u00f5ja ajal hirmuda m\u00e4rkame. Veel kord, tegemist pole pahatahtlikkuse, vaid mugavusega, aga elaniku jaoks pole sisulist vahet, kas tema vabadust piiratakse mugavusest v\u00f5i pahatahtlikkusest. Efekt on sama: vabadust j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks. See aga omakorda halvendab Eesti julgeolekut, sest nagu kirjutasin (PM 28.02), on demokraatial oma selged poliitilis-s\u00f5jalised eelised, seda eriti s\u00f5ja ja kriisi ajal. Venemaa ja Ukraina armee juhtimiskvaliteedi erinevused tulenevad nende riikide poliitilise kultuuri erinevusest.Olen \u00abV\u00f5imus ja julgeolekus\u00bb soosinud pigem otsekohesemat publitsistikat. \u00dcks selle eredaimaid v\u00e4ljendusi oli koost\u00f6\u00f6s kolleeg Meinhard Pulgaga aasta esimeses numbris \u00fcllitatud - n\u00fc\u00fcd juba traditsiooniks saanud - ministeeriumikantslerite soorituste nn hinneteleht (PM 11.01). K\u00f5ige enam \u00e4rrituti selle peale justiits- ja rahandusministeeriumis. Oli seal p\u00f5hjuseks valimisteeelne aeg v\u00f5i kantslerite tagasihoidlikkus, aga miskip\u00e4rast lasid nende ministeeriumide kantslerid T\u00f5nis Saar ja Merike Saks enda asemel hoopis oma ministritel kaitsek\u00f5nesid avaldada. M\u00e4rk seegi.M\u00f5ttevahetus teretulnudKobarkriisiseaduse eeln\u00f5uga seoses on eriti riigikantselei saanud neil lehek\u00fclgedel korralikult kriitikat, aga riigikantselei tunnustuseks peab \u00fctlema, et ka k\u00f5ige problemaatilisemate lugude puhul on antud p\u00f5hjalikke ja kiireid selgitusi. Seda erinevalt m\u00f5nest ministeeriumist, kus kantslerite \u00abhinnetelehe\u00bb avaldamist kommunikatsiooniosakonna uksi k\u00f5vasti polsterdati. Nii pole rahandusministeerium siiani olnud n\u00f5us avaldama aasta esimeses pooles valminud keskvalitsuse riigireformi anal\u00fc\u00fcsi tulemusi. Justiitsministeerium, kes edetabelis samuti p\u00e4lvis ekspertidelt etteheiteid, on aga olnud vaenuk\u00f5ne-eeln\u00f5u selgitustes v\u00e4gagi kiire ja avatud. M\u00e4rk seegi.Fookuse \u00abV\u00f5im ja julgeolek\u00bb avaldab meeleldi ka tippametnike artikleid ja vastulauseid, olgu arvamusloo v\u00f5i intervjuu kujul. Loetavuse statistika n\u00e4itab, et lugejate huvi ametniku jutu vastu kasvab h\u00fcppeliselt, kui on tunda, et ametnik on otsustanud korraks riigi strateegilise kommunikatsiooni m\u00fc\u00fcri tagant v\u00e4lja astuda ning r\u00e4\u00e4gib asjadest nii, nagu ta tegelikult m\u00f5tleb. Isegi kui need m\u00f5tted k\u00f5igile ei meeldi.\"Riigikaitse valdkonnas on uus valitsus oma lubadustest - kinni pidanud. Nursipalu harjutusv\u00e4lja e- arendamiseks vajalik seaduseeln\u00f5u sai just\u00a0riigikogus heakskiidu.\"Elanikkonnakaitses j\u00e4tkuv rahastus- ja planeerimissegadus v\u00f5ib p\u00e4\u00e4dida sellega, et s\u00f5ja ajal on uppuja p\u00e4\u00e4stmine tema enda asi.MEELIS OIDSALU"}
{"text":"Endine politseijuht Vaher leidis uue ja huvitava ametiMai alguses politsei- ja piirivalveameti juhi kohalt lahkunud Elmar Vaheril ei v\u00f5tnud uue t\u00f6\u00f6 leidmine liiga kaua aega. Kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse saanud mehe v\u00e4rbas Eesti \u00fcks tuntumaid riigiettev\u00f5tteid.\u201eJah, vastab t\u00f5ele,\u201c kinnitab Elmar Vaher \u00d5htulehele, et on leidnud endale uue t\u00f6\u00f6koha. Ta peab oma uuel ametikohal jagama juhtimiskogemust, mida k\u00fcmmekonna aasta jooksul politsei- ja piirivalveameti juhina pidevas k\u00e4rpimiste tuules sai. \u201eJagan hea meelega aastate jooksul saadud juhtimisega seotud kogemusi, millega saan olla abiks ettev\u00f5tte eesm\u00e4rkide saavutamisel,\u201c \u00fctleb endine politseijuht.Vaheri uus t\u00f6\u00f6andja on riigi side- ja transpordiettev\u00f5te Omniva, kes s\u00f5lmis endise politseijuhiga juuni alguses nelja kuu pikkuse konsultatsioonilepingu. Omniva juhi Mart M\u00e4gi s\u00f5nul kestab t\u00f6\u00f6suhe septembrini ja Vaher peab tegelema kahe Omniva jaoks olulise teemaga. \u201eTa anal\u00fc\u00fcsib riiklikke ja kohalike omavalitsuste pakutavaid teenuseid, et selgitada v\u00e4lja, milliseid neist oleks v\u00f5imalik tulevikus korraldada Omniva postkontorite kaudu,\u201c \u00fctleb M\u00e4gi.Peale riigiteenuste v\u00f5imaliku Omnivaga sidumise anal\u00fc\u00fcsib Vaher riigiettev\u00f5tte autopargi kasutusv\u00f5imalusi kandev\u00e4lisel ajal. Nimelt seisavad sidefirma paljud transpordivahendid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa t\u00f6\u00f6v\u00e4lisest ajast j\u00f5ude.M\u00e4gi s\u00f5nul v\u00e4\u00e4rtustab Omniva Vaheri pikaajalist juhtimis- ja koost\u00f6\u00f6kogemust ning loodab tema abiga j\u00f5uda vajalike lahendusteni.\u201eOmniva soovib pikemas vaates v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada lahenduse, et postkontorites saaks posti- ja pakiteenuste k\u00f5rval osutada ka muid avalikke teenuseid,\u201c r\u00e4\u00e4gib M\u00e4gi. \u201eSaame nii tulla teenustega inimestele l\u00e4hemale ja kasutada kontorite t\u00f6\u00f6aega mitmek\u00fclgsemalt. Teiseks soovime oma ligi 650 autot kasutada majanduslikult otstarbekamalt ja leida neile rakendust ka kandev\u00e4lisel ajal. See aitab kaasa paremate teenuste osutamisele ning riigiettev\u00f5tte vara majanduslikult optimaalsele kasutamisele.\u201cVahetult enne viimase ametiaja l\u00f5ppu esitas riigiprokuratuur Vaherile kuriteokahtlustuse kelmusele kaasaaitamises. Talle pannakse s\u00fc\u00fcks tema tuttava ekspolitseiniku Eerik Heldna n\u00e4ilist politseiteenistusse vormistamist, t\u00e4nu millele m\u00e4\u00e4rati Heldnale hiljem politsei staa\u017eipension.Endine politseijuht Vaher saab praegu iga kuu ligi 4000 eurot eripensioni. RISTO BERENDSON"}
{"text":"Bloomberg: EL valmistab Ukraina tarvis ette 50-miljardist abipakettiKIIEV, 20. juuni, BNS \u2013 Euroopa Liit on valmis pakkuma Ukrainale ligikaudu 50 miljardi euro suurust finantsabipaketti, vahendas portaal Unian teisip\u00e4eval Bloombergi.\nAllikatele viitava Bloombergi hinnangul aitab Euroopa Komisjoni ettepanek\u00a0 rahastada Ukraina valitsuse jooksvaid kulutusi ja tasuda esmat\u00e4htsate taastatavate valdkondade eest.\nPakett, mis v\u00f5ib veel muutuda, avalikustatakse teisip\u00e4eval enne Londonis toimuvat konverentsi, kus rahastajad arutavad riigi \u00fclesehitamist ja Ukraina ametnikud hakkavad n\u00f5udma erasektori osalemist.\nEuroopa Komisjon soovib v\u00e4ltida s\u00f5divale Ukrainale koormavat taastamisvahendit, \u00fctlesid allikad, ning pakub abi toetuste, sooduslaenude ja tagatistena.\nEttepanek, mis on osa EL-i pikaajalise eelarve \u00fclevaatusest, h\u00f5lmab aastaid 2024\u20132027. Seega annab EL sel ajal Ukrainale iga aasta v\u00e4hem kui t\u00e4navu pakutud 18 miljardi euro suurune rahaabi.\nErinevalt varasematest Ukraina rahastamispakettidest rahastatakse seda plaani pigem liikmesriikide sissemaksetest kui turult laenamisega, \u00fctles \u00fcks allikas. M\u00e4rgitakse, et kavandatava paketi eesm\u00e4rk on \u00fchendada abi, mida Ukraina kasutab palkade, pensionide ja teatud avalike teenuste eest maksmiseks, p\u00f5hitaristu taastamiskuludega.\nSamas makstakse raha v\u00e4lja tingimusel, et Ukraina viib ellu reforme, mille eesm\u00e4rk on tugevdada \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet ja v\u00f5idelda korruptsiooniga. Reformide eesm\u00e4rk on suunata Ukraina EL-i liikmelisuse teele, kusjuures bloki juhid peavad otsustama, kas alustada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, aasta l\u00f5puks.\nEuroopa Komisjon on varem \u00f6elnud, et katab suurema osa taastumise vajadustest, kuigi oodatakse panust ka teistelt rahastajatelt ja erasektorilt. EL kaalub ka v\u00f5imalusi kasutada k\u00fclmutatud Venemaa vara, sealhulgas Venemaa keskpanga vara.\nS\u00f5ja alguses kiitsid EL ja liikmesriigid heaks\u00a0 ligi 38 miljardi eurose majandusabi Ukrainale. Varem hindas Maailmapank, et Ukraina \u00fclesehitamine v\u00f5ib maksta kuni 411 miljardit dollarit.\nEL-i uut abipaketti pakutakse s\u00f5ja p\u00f6\u00f6rdelisel hetkel, mil Ukraina v\u00e4gi alustas kauaoodatud vastur\u00fcnnakut. Ukraina valitsus loodab vastupealetungiga t\u00f5rjuda Vene v\u00e4ed suurest osast Ukrainast v\u00e4lja ja julgustada liitlasi j\u00e4tkama v\u00e4ga vajaliku toetuse pakkumist, isegi kui m\u00f5ni riik avaldab Kiievile ja Moskvale survet l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamiseks. Ukraina ametnikud \u00fctlesid eelmisel n\u00e4dalal, et nende v\u00e4gi teeb \"\u00e4gedate lahingute\" k\u00e4igus teatavaid edusamme.\n19. juunil laekus Ukraina riigieelarvesse Maailmapanga rahastus summas 63 miljonit eurot. Neid vahendeid kasutatakse riigiasutuste t\u00f6\u00f6tajatele ja pedagoogidele t\u00f6\u00f6tasu maksmiseks 2023. aasta veebruari ja m\u00e4rtsi eest.\nBaltic News Service"}
{"text":"Mees kaotas politseinikuna esinenud kelmile tuhat eurotTALLINN, 20. juuni, BNS \u2013 Mees kaotas politsienikuna esineud kelmile 1000 eurot.\n19. juunil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 36-aastane mees, kellele oli eelnevalt helistatud v\u00e4idetavalt politseist. Politseinikuna esitles end kelm, kes v\u00e4itis kannatanule, et keegi p\u00fc\u00fcab tema nimel laenu v\u00f5tta.\nSeej\u00e4rel \u00fchendati kannatanu v\u00e4idetavalt pangat\u00f6\u00f6tajaga, kes palus probleemide lahendamiseks edastada oma isikukood, samuti pidid ta sisenema internetipanka ning kinnitama toimingud PIN-koodidega.\nKelmusega tekitatud kahju on 1000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Valmar Haava: Vana-V\u00f5idu lasteaias toimuv on h\u00e4da, mis h\u00fc\u00fcdis tullesN\u00dc\u00dcD siis saimegi Vana-V\u00f5idu lasteaias k\u00e4tte selle lubaduse, et laste ja lapsevanemate jaoks ei muutu midagi.\nP\u00e4rast Vana-V\u00f5idu lasteaia ja Viiratsis asuva R\u00fcbliku lasteaia liitmise otsust ei ole Viljandi vallavalitsus suutnud Vana-V\u00f5idu lasteaia personali hirme maandada ning seet\u00f5ttu on neli \u00f5petajat, direktor, kokk ja majandusjuht esitanud lahkumisavalduse.\nR\u00e4\u00e4kisin juba varem, et muudatused v\u00f5ivad kaasa tuua \u00f5petajate lahkumise ja seda \u00f5ppeaasta keskel. Tegin selleks otstarbeks 25. mai volikogus vallavalitsuse esitatud eeln\u00f5ule muudatusettepanekuid, kus n\u00f5udsin majanduslikku anal\u00fc\u00fcsi, hoolekogu vastuskirja lisamist eeln\u00f5ule ja seda, et muudatus l\u00fckataks edasi uude aastasse, et lapsevanemad ja \u00f5petajad saaksid \u00fcmberkorraldustega korralikult harjuda. Abivallavanem Irma V\u00e4re arvates on anal\u00fc\u00fcs slaidiesitlus. Ja loomulikult h\u00e4\u00e4letas koalitsioon k\u00f5ik ettepanekud maha.\nN\u00dc\u00dcD aga halvaks \u00fcllatuseks juhtus see k\u00f5ik varem. Mul on sellest muidugi v\u00e4ga kahju, sest n\u00fc\u00fcd tuleb j\u00e4lle hakata tegelema \u00fche probleemiga, kuigi oleks olnud v\u00f5imalik seda ennetada. Kust v\u00f5etakse need uued \u00f5petajad, kes sobituvad nende lastega sama h\u00e4sti nagu praegused? Abivallavanemale pole see muidugi probleem, sest tema s\u00f5nade j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tajad ainult hirmutavad ja tegelevad v\u00e4ljapressimisega ega l\u00e4he kuhugi.\nNeed juba aasta algusest lapsevanematele, lasteaia hoolekogule ja volinikele r\u00e4\u00e4gitud valed on lihtsalt t\u00fclgastavad ja vastikud. Veel vastikum on see, et volinikud, kes h\u00e4\u00e4letasid selle lasteaia liitmise poolt, ei s\u00fcvenenud eeln\u00f5usse t\u00e4ie t\u00f5sidusega ja t\u00f5stsid lihtsalt k\u00e4tt. M\u00f5ningad opositsiooni liikmed \u00fcritasid volinikele, volikogu esimehele ja abivallavanemale selgitada, et see otsus tehakse kiirustades ega too kaasa seda arengut ja tulemust, mida soovitakse. Ei saada kokkuhoidu, ei kvaliteetset hariduse andmist.\nNing kui tuuakse headeks n\u00e4ideteks Kalmetu v\u00f5i Tarvastu lasteaed, siis nendel juhtudel polnud hoolekogud vastu \u2013 j\u00e4relikult neile muudatused sobisid. See, kuidas muudatusi serveeritakse, on v\u00e4ga t\u00e4htis, tuleb olla aus ja avatud, sest k\u00f5ik juhtumid pole \u00fchesugused.\nSAMUTI on valed volikogu esimehe ja aseesimehe v\u00e4ited, et opositsioon hirmutab kedagi asjata. Mina l\u00e4htusin Viiratsi lasteaia hoolekogu protokollist, kust saame k\u00f5ik lugeda, et valla esindajad on \u00f6elnud, et pikas perspektiivis on vaja ehitada Viiratsisse uus maja koos basseiniga ning see v\u00f5ib tuua kaasa Vana-V\u00f5idu lasteaia sulgemise.\nHea meelitus, aga te ise olete k\u00fclvanud seda praegust hirmu oma \u00fclbuse ning lapsevanemate ja \u00f5petajate mittearvestamisega. See on t\u00e4ielik diktatuur ja sellisel asjal ei saa vallas enam j\u00e4tkuda lasta.\n"}
{"text":"PETLIK PALAGAN | Jaanus Riimets: kui inimesed ei usalda riigile makse maksta, siis ei hakka nad seda riiki ka vajadusel relvaga kaitsmaM\u00e4letan noorusajast kusagil 80-ndate algusest k\u00e4sikirjaliselt levitatud luuletust \u00fchest vanast mehest. Seal olid read: \u201cN\u00fc\u00fcd on mu ainus vaga soov, et vana Jumal ometi, viiks \u00fckskord \u00e4ra Eestimaalt, va setu kometi.\u201c Muidugi pidas luuletuse autor kometiks s\u00fcsteemi, mis tollal meie inimesi siin maanurgas valitses ja \u00fchtlasi ka ahistas.\nV\u00e4hesed oskasid oodata, et juunis 40 alanud palagan t\u00f5epoolest ka kord otsa saab. Selle s\u00fcsteemi taga olid ju suured tuumarelvakogused ja ka maav\u00e4ed. KGB-st r\u00e4\u00e4kimata, kes valvas vaat et iga v\u00e4iksemagi piuksatuse j\u00e4rele, et ometi ei kuulduks avalikult, et \u201esee ei l\u00e4he kogunisti mitte\u201c.\nHuvitav on see, et vast esimestena aimasid l\u00f5ppu ette just v\u00f5imupositsioonidel olevad inimesed. Kuna nad teadsid s\u00fcsteemi n\u00f5rkusi ehk pareminigi kui lihtsad inimesed, kes n\u00e4gid vaid t\u00fchje poelette, siis nad teadsid ka, et kui USA oma suurte ressurssidega sunnib Varssavi pakti riikidele peale uue v\u00f5idurelvastamise etapi, siis on punaste p\u00e4ttide valitsemisel l\u00f5pp peal. Raha lihtsalt enam ei j\u00e4tku. Ka mitte endi l\u00f5bustuste ja heaolu tarvis, mida enamlased olid hakanud \u00fcsna hindama.\nNeed olid inimesed, kes olid positsioonidele siirdunud mitte ideoloogilistel kaalutlustel, vaid puht pragmaatilistel p\u00f5hjustel. Positsioonide juures olid erivarustus ja isegi raha oli v\u00f5imalik mingil m\u00e4\u00e4ral teha, kuigi ettev\u00f5tlus oli range rahandusosakondade kontrolli all. Midagi ikka teha sai, kuigi oht oli ka vangimajja sattuda.\nM\u00f5ned, eriti need, keda poliitilises m\u00f5ttes ei usaldatud langesid just majanduslik-juriidiliste repressioonide ohvriks. Johannes Hint on siin hea n\u00e4ide. Isegi Jaak Joalale sooviti esitada kriminaals\u00fc\u00fcdistus valuutatehingute suhtes. Sellised asjad s\u00fcndisid teise poole v\u00f5imuaparaadist ehk siis ideoloogiliste korraloojate pingutuste abil. Kuid ka nemad taipasid, et midagi on lahti.\nHirm oma v\u00f5imu kaotamise ees viis neid rakendama \u00fcha rangemaid meetodeid inimeste sundimisel m\u00f5tlema nii nagu nemad seda soovisid. Kuid sellest ei tulnud midagi v\u00e4lja. Nagu ida pool kombeks, tuli muudatuste algatus ja algul ka t\u00e4ideviimine \u201ek\u00f5rgemalt poolt\u201c. Huvitav oleks teada, kui paljud asjaosalistest taipasid, et kogu s\u00fcsteem on l\u00f5ppema m\u00e4\u00e4ratud, et janditamisele saabub l\u00f5pp.\nMe oleme ka praegusajal v\u00e4hemalt pisut p\u00e4rit sellest ajast. Meil n\u00e4iteks puudub selline suhtumine riigimaksudesse, nagu on olemas l\u00e4\u00e4nepoolsetes riikides. Ka maksukuritegude eest m\u00e4\u00e4ratavad karistused on suhteliselt madalad.\nSelline suhtumine peaks muutuma. Ustavus riigile on erilisel moel just maksutruudus. Kui inimesed ei usalda riigile makse maksta, siis ei hakka nad seda riiki ka vajadusel relvaga kaitsma.\nElame praegu keerulisel ajal. Seda nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Ja k\u00f5ik need valdkonnad on omavahel seotud. Paljud probleemid v\u00e4ljenduvad riigikogu ja valitsuse otsustes. Inimesi on aga \u00fcle miljoni. Valitsemist juhtijaid aga alla tuhande. Iga\u00fchel on oma arusaamad t\u00f5est, \u00f5igest ja valest. Parim viis on saavutada m\u00f5istlik kompromiss. Mitte j\u00e4igalt oma seisukoha k\u00fcljes kinni olla. Siis me ei l\u00e4he enam tagasi palaganide aega."}
{"text":"Saksamaa majandusminister: ostame pidevalt Venemaalt gaasi ja ilma selleta ei saaFotokollaa\u017e: Peter Hermes Furian \/ Adobe Stock + Billion Photos + naiskodukaitse.ee + Stand with Ukraine FB + Canva.com\nKuigi v\u00e4idetavalt k\u00e4ib ida ja l\u00e4\u00e4ne vahel tohutu s\u00f5da, mille jaoks on vaja inimeste kodusid sundv\u00f5\u00f5randada ja raiuda maha k\u00fcmnetes tuhandetes hektarites metsa ning eraldada miljardeid eurosid edaspidiseks s\u00f5jategevuseks (NB! Mitte s\u00f5ja l\u00f5petamiseks), ostab l\u00e4\u00e4s ida k\u00e4est samal ajal eluks vajalikku gaasi. Ukrainat l\u00e4biv gaasitoru on t\u00f6\u00f6s ja see tarnib Venemaa gaasi mitte ainult Ukrainasse, vaid lepingu alusel ka Saksamaale ning osa sellest suunatakse edasi Poola. Ehk siis need kaks j\u00f5udu, kes omavahel justkui s\u00f5divad, teevad samal ajal omavahel \u00e4ri. Meenutab rahvusvahelist kosmoseprogrammi. Venemaa v\u00f5iks ju sama h\u00e4sti tanke ja laskemoona ka m\u00fc\u00fca Ukrainasse, kas te ei arva? Kui see oleks p\u00e4ris s\u00f5da, siis nad laseks ju \u00f5hku selle toru\u2026 Lehvitagem neid sini-kollaseid lippe! Anname au!\n\u00a0\nSaksamaa majandusminister Robert Habeck l\u00e4heb nii kaugele, et r\u00e4\u00e4gib v\u00e4lja j\u00f5hkra t\u00f5e: kui me Venemaalt gaasi ei saa, tuleb Saksamaa deindustrialiseerida. V\u00e4hemalt osaliselt. Ja see puudutab Ukrainat, \u00fctleb Habeck.\nBloombergi teatel \u00fctles Habeck: Saksamaa v\u00f5ib olla sunnitud t\u00f6\u00f6stusv\u00f5imsust k\u00e4rpima v\u00f5i isegi sulgema, kui Ukraina ja Venemaa vahelist gaasitransiidilepingut ei pikendata: \u201cKui Vene gaas ei tuleks Ida-Euroopasse samas mahus, nagu see voolab endiselt l\u00e4bi Ukraina, kehtiks Euroopas kokkulepitu: enne kui inimesed seal k\u00fclmuvad, peaksime oma t\u00f6\u00f6stuse pidurdama v\u00f5i isegi sulgema.\u201c\n\u00a0\nPoola saab gaasi Saksamaalt\nHabeckit s\u00fc\u00fcdistatakse n\u00fc\u00fcd valetamises, sest varem on ta korduvalt teatanud, et Saksamaa gaasivarustus on kindel. Samuti avalikustab ta, et on olemas Euroopa \u201ckokkulepe\u201d, mis seab Ida-Euroopa heaolu Saksamaa omast k\u00f5rgemale. Enne kui inimesed peaksid seal k\u00fclmuma, tahaks ta Saksamaa pigem deindustrialiseerida. Peate l\u00e4hemalt vaatama, mida ta Ida-Euroopa all m\u00f5tleb. Esimene asi, mida selle all m\u00f5eldakse, on Ukraina. Ja siis Poola. Kui te ei tahtnud uskuda, et Poolat varustatakse Vene gaasiga, mis suunatakse Saksamaa kaudu tagasi itta, s.o Poolasse, siis kinnitab ta seda ka oma \u00fclestunnistusega.\nMillest see r\u00e4\u00e4gib? Poola oli l\u00f5petanud gaasitarnelepingud Venemaaga, kuna ei soovinud maksta lepingus kokkulepitud hindu, vaid ainult kehtivaid turuhindu. N\u00e4iteks on Venemaa peatanud otsetarned Poolasse. Kuid Poola vajab gaasi. Seega tarnis Saksamaa Venemaa gaasi Poolale, mis jooksis Nord Streami kaudu, hindadega, mille Saksamaa oli kindlustanud pikaajaliste lepingutega. N\u00fc\u00fcd pole enam Nord Streami ja ma polnud ilmselt ainuke, kes imestas, kust Saksamaa ikkagi gaasi saab. Vene gaasi. Vastus on: Ukrainast.\n\u00a0\nKiieviga s\u00f5lmitud lepingutest tuleb kinni pidada, Moskvaga s\u00f5lmitud lepingutest mitte\nUkrainat l\u00e4biv gaasitoru on t\u00f6\u00f6s ja see tarnib Venemaa gaasi mitte ainult Ukrainasse, vaid lepingu alusel ka Saksamaale ning osa sellest suunatakse edasi Poola. T\u00fcli Nordstream 2 p\u00e4rast k\u00e4is juba Ukrainat l\u00e4biva gaasitransiidi s\u00e4ilitamise p\u00e4rast, sest Ukraina teenib sellest transiidist tohutut kasumit.\nK\u00fcsimus: Miks Venemaa ikkagi tarnib Ukrainasse ja Ukraina kaudu gaasi, kuigi v\u00e4idetavalt s\u00f5dib Venemaa Ukrainaga?\nVastus on lihtne: Venemaa peab lepingutest kinni ja k\u00f5ik osapooled v\u00f5idavad.\nKiievil pole mingeid kahtlusi seoses Vene gaasi kasutamisega, et kaitsta oma kodanikke k\u00fclmumise eest ja kaitsta ka allesj\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6stust kokkuvarisemise eest. Saksamaa maksab Ukrainale gaasitransiidi eest. T\u00f5en\u00e4oliselt makstakse ka gaasi enda eest, ilmselt otse Venemaale rublades, mis on k\u00fcll avalikult tagasi l\u00fckatud, aga ilmselt just nii tehakse.\nTuleb m\u00e4rkida, et Kiievil on potentsiaali Saksamaalt v\u00e4ljapressimiseks. L\u00f5ppude l\u00f5puks on nemad need, kes seda torujuhet juhivad. Kas see on ka p\u00f5hjus, miks Saksamaa valitsus on \u201ckindlalt\u201d Kiievi poolel? Habeck \u00fctles, et l\u00e4bi Ukraina kulgeva gaasivoo peatumine pole midagi v\u00e4hemat kui Saksamaa deindustrialiseerimine.\n\u00a0\nAllikas: anderweltonline.com\n\u00a0\nToimetas Hando T\u00f5numaa"}
{"text":"Miljardi dollariline p\u00fcramiidskeem sai investoriks ka Warren BuffettiEnam kui 2,5 miljardi dollari eest m\u00fc\u00fcgitulu teeninud p\u00e4ikeseenergia ettev\u00f5te sai investoritena kampa ka maailmakuulsa investori. Puhta energia edulugu osutus aga p\u00fcramiidskeemiks, vahendavad Bloomberg ja The Atlantic.\nJeff Carpoff oli tuntud hea automehaanikuna, kuid \u00e4ride juhtimine tal h\u00e4sti ei l\u00e4inud. Peale kooli l\u00f5petamist pidi ta loobuma mitmetest autoremondit\u00f6\u00f6kodadest, taotlema eraisiku pankrotti ning vaatama, kuidas v\u00f5lgade katteks v\u00f5eti \u00e4ra tema Californias asuv maja, kus ta elas koos naise ja kahe noore lapsega. 2007. aastal oli ta 36. aastane ja t\u00f6\u00f6tu.\nKuid selles elu madalpunktis juhtus midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset. Tema sisses\u00f5iduteele p\u00fcstitatud treiler koos p\u00e4ikesepaneelide ja raske akuga p\u00fc\u00fcdis v\u00e4ga j\u00f5ukate inimeste t\u00e4helepanu. Kuigi enda leiutist pidas ta naeruv\u00e4\u00e4rseks ja hulluks, n\u00e4gid investorid sellest puhta energia revolutsiooni.\nAastak\u00fcmneid oli ilma elektri\u00fchenduseta kohtades kasutatud elektrivoolu tekitamiseks diiselgeneraatoreid. Sellega hoiti t\u00f6\u00f6s nii ehitusplatsid, v\u00e4li\u00fcritused, v\u00e4likinod kui katastroofipiirkonnad. Kuid diiselgeneraatorid olid l\u00e4rmakad, haisesid ning lisaks sellele soojendasid planeeti, p\u00f5hjustasid happevihmasid ja sudu ning v\u00f5imalik et ka v\u00e4hki.\nCarpoffi kokku pandud ratastel p\u00e4ikesegeneraator pakkus sellele puhast alternatiivi.\n2011. aasta m\u00e4rtsis laulis ta kohalikul pesapallim\u00e4ngul h\u00fcmni, kui ta sai s\u00f5numi, et on teinud oma esimese suure m\u00fc\u00fcgi: v\u00e4rvifirma Sherwin-Williams oli ostnud 192 tema generaatorit peaaegu 29 miljoni dollari eest. See ajas ta pisarateni.\nEsimene tehing oli kui tilk enne enne paduvihma. J\u00e4rgmise kaheksa aasta jooksul ostsid suured USA ettev\u00f5tted nagu U.S. Bank, Progressive Insurance ja Geico tuhandeid Carpoffi p\u00e4ikesegeneraatoreid. Ajakiri Inc. nimetas tema ja ta naise Paulette Carpoffi ettev\u00f5tet DC Solar taastuvenergia j\u00f5ujaamaks, mille toodet inimesed selgelt vajavad. Obama valitsus tegi DC Solarist partneri - koos Amazoni, Alphabeti ja AT&Tga - riiklikus programmis, mille eesm\u00e4rk oli kaasata tehnoloogiaettev\u00f5tteid kliimamuutuste vastu v\u00f5itlemisse.\nM\u00fc\u00fck \u00fcletas l\u00f5puks 2,5 miljardi dollari piiri ning Carpoff teenis piisavalt, et lennata eralennukiga, osta pesapallimeeskond ning rohkem kui tosin maja. \u00c4ri oli aga suuresti illusioon ning reaalselt t\u00f6\u00f6tavaid generaatoreid oli v\u00e4he.\nIlus elu sai l\u00e4bi 2018. aastal, mil nende kodu uksele tulid FBI agendid. Nende s\u00f5nul oli Carpoffide j\u00f5ukus rajatud suuresti p\u00fcramiidskeemi meenutavale pettusele. Nimelt m\u00fc\u00fcs DC Solar sisuliselt edasi maksusoodustusi, mida saadi v\u00e4idetavate p\u00e4ikesegeneraatorite ehitamise eest. FBI s\u00f5nul oli meelitati skeemi l\u00f5puks ligi 800 miljonit dollarit ning k\u00fcmmekond investorit. Warren Buffeti Berkshire Hathaway andis teiste seas 340 miljonit dollarit, mille eest saadi vastu 377 miljoni eest maksusoodustusi.\nTavalise tehingu puhul ostsid investorid iga mobiilse p\u00e4ikesegeneraatori 150 000 dollari eest, kuid ise k\u00e4isid v\u00e4lja ainult 45 000 dollarit, mis oli maksimumsumma, mida nad v\u00f5isid maksusoodustusena taodelda. Ettev\u00f5tte s\u00f5nul renditi generaator seej\u00e4rel l\u00f5ppkliendile ning liisingurahast maksti \u00e4ra \u00fclej\u00e4\u00e4nud generaatori maksumus ning lisaks ka v\u00f5imalik teenitud kasum.\nKuigi ettev\u00f5te pidi kasutama saadud raha mobiilsete p\u00e4ikesegeneraatorite ehitamiseks, siis reaalsuses seda ei tehtud. FBI s\u00f5nul ehitas ja rentis ettev\u00f5te vaid murdosa rohkem kui 12 000-st mobiilsest seadmest, mida v\u00e4idetavalt kasutati. Valitsuse s\u00f5nul ei tegelenud DC Solar peaaegu \u00fcldse seadusliku \u00e4ritegevusega ning ligi 90% v\u00e4idetavast liisingurahast tuli hoopis uutelt investoritelt.\n2020. aasta alguses tunnistasid DC Solari asutanud Jeff ja Paulette Carpoff end s\u00fc\u00fcdi rahapesus ja vanden\u00f5us.\nBerkshire Hathaway pidi l\u00f5puks maksusoodustusena saadud 377 miljonit dollarit tagasi maksma."}
{"text":"Itaalia eurosaadik kuulatakse Belgias korruptsiooniasjaga seoses \u00fcleBR\u00dcSSEL, 20. juuni, AFP-BNS \u2013 Itaallasest europarlamendi saadik Andrea Cozzolino kuulatakse Belgias korruptsiooniasjaga seoses \u00fcle, teatas teisip\u00e4eval prokuratuur.\nSotsialistist eurosaadik s\u00f5itis Belgiasse esmasp\u00e4eval, neli kuud p\u00e4rast tema vahistamist Itaalias rahvusvahelise vahistamism\u00e4\u00e4ruse alusel, \u00fctles Belgia f\u00f6deraalprokuratuuri k\u00f5neisik Eric Van Duyse.\nUurijad kahtlustavad Cozzolinot seotuses pistiseskandaaliga, kus Katar ja Maroko p\u00fc\u00fcdsid v\u00e4idetavalt m\u00f5jutada Euroopa Parlamendi tegevust.\nSeadusandja andis esialgseid \u00fctlusi esmasp\u00e4eval ja l\u00e4heb hiljem p\u00f5hjalikumale \u00fclekuulamisele enne, kui uuriv kohtunik teeb otsuse s\u00fc\u00fcdistuste esitamise kohta, \u00fctles Van Duyse.\nSkandaal puhkes detsembris, kui Belgia politsei pidas kinni mitu poliitikut ja konfiskeeris haarangutes 1,5 miljonit eurot sularaha.\nNii Katar kui Maroko on seotust korruptsiooniga eitanud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EL palub liikmesriikidel toetada Ukrainat veel 50 miljardi euroga (T\u00e4iendatud!)BR\u00dcSSEL, 20. juuni, AFP-BNS \u2013 Br\u00fcssel palus teisip\u00e4eval Euroopa Liidu liikmesriikidel toetada Ukrainat j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul veel 50 miljardi euroga.\n\"See finantsreserv lubab meil oma finantstoetust kohapealse olukorra aregngule vastavalt kalibreerida,\" \u00fctles Euroopa Komisjoni president\u00a0Ursula von der Leyen.\nEttepaneku eesm\u00e4rk on parandada Kiievi rahalist seisu ning katta Venemaa s\u00f5jast p\u00f5hjustatud taastamiskulud.\nTegemist on toetuste ja laenude kombinatsiooniga, mis peaks t\u00e4itma koroonapandeemiast ja Ukraina s\u00f5jast tingitud l\u00fcngad EL-i 2024.-27. aasta eelarves.\nSumma teeb kokku alla 18 miljardi euro aastas, millega EL on lubanud 2023. aastal Ukraina valitsust aidata.\nEL on alates Venemaa kallaletungist Ukrainale 2022. aasta veebruaris lubanud oma eelarvest Kiievile juba 30 miljardit eurot.\nUkrainale m\u00f5eldud raha on kavas seada s\u00f5ltuvusse reformidest \u00f5iguss\u00fcsteemi tugevdamiseks ja korruptsiooni v\u00e4ljajuurimiseks, mis peaksid viima Kiievit edasi teel EL-i liikmesuse poole.\nEuroopa Komisjon avaldas ettepaneku enne sel n\u00e4dalal Londonis peetavat Ukraina taastamise doonorikonverentsi.\nMaailmapanga m\u00e4rtsikuise prognoosi p\u00f5hjal kulub Ukraina taastamiseks \u00fcle 380 miljardi euro.\nBr\u00fcssel palub eelarverevisjoni osana liikmesriikidelt ka 15 miljardit eurot immigratsiooniprobleemide lahendamiseks ja 10 miljardit t\u00f6\u00f6stuse toetuseks.\nEelarve suurendamisega peavad n\u00f5us olema k\u00f5ik liikmesriigid, kuid mitmed on ise h\u00e4das pandeemia ja s\u00f5ja tagaj\u00e4rgedega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u201cKratte, mis inimese eest otsustavad, Eestis ei ole ja ei tule.\u201d RIA selgitab, kuidas riik AI-d kasutabKristel Kriisa juhib RIAs kratiprojekte.Foto: RIA\nEesti on Euroopa Liidus suurima andmeturu mahuga riik \u2013 hinnatakse, et meie andmeturu maht on 4,5 protsenti SKP-st. \u201cKui me oskame neid andmeid enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna, siis see on lihtsalt imeline,\u201d \u00fctleb Kristel Kriisa, kes juhib Riigi Infos\u00fcsteemi Ametis (RIA) masin\u00f5ppe ja keeletehnoloogia osakonnas kratiprojekte.\nKrati nime all tuntakse avalikus sektoris tehisintellekti komponendiga praktilisi lahendusi. Kratid v\u00f5ivad p\u00f5hineda n\u00e4iteks keeletehnoloogilistel lahendustel (automaatsed subtiitrid ERR-is, stenogrammid riigikogus ja kohtutes, masint\u00f5lge), masinn\u00e4gemisel v\u00f5i eri prognoosimudelitel, ka tegutsevad kratid robotites, droonides ja mujal. Krattide kasutamise aluseks on andmed \u2013 esiteks ei suuda inimene eales nii palju andmeid l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ja teiseks on Eestis v\u00e4ga palju digitaalsel kujul andmeid, mida tehisintellekti abil enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna. Ilmaasjata ei \u00f6elda, et andmed on uus nafta.\nRiigi eesm\u00e4rk on panna andmed kodanike jaoks t\u00f6\u00f6le \u2013 \u00fchest k\u00fcljest, et riik ise tuleks \u00f5igel hetkel kodaniku juurde, ja teisest, et riigi otsused p\u00f5hineksid andmetel. RIA \u00fclesanne kratiprojektide juures on koos MKM-iga hoida suurt pilti ja pakkuda avaliku sektori organisatsioonidele tuge planeerimisest rakendamiseni. Aasta l\u00f5puks v\u00f5iks meil olla riigis 130 erinevat kratiprojekti.\nPikemas intervjuus r\u00e4\u00e4gib Kriisa, milliseid AI lahendusi Eestis juba kasutatakse ning millist rolli m\u00e4ngib selle k\u00f5ige juures RIA.\nMiks kasutatakse tehisintellektist r\u00e4\u00e4kimisel just krati metafoori?\nEestlastel on rahvajutud kratist, mille saab iga\u00fcks ise ehitada, et see teeks m\u00f5ttetud ja keerulised t\u00f6\u00f6d inimese eest \u00e4ra. Samas kui kratil hakkab igav v\u00f5i talle antakse \u00fclesandeid, mis talle h\u00e4sti ei sobi, hakkab ta tegema rumalusi. Tehisintellekti abil v\u00f5ib samamoodi teha palju t\u00f6\u00f6d ja v\u00e4ga kiiresti. Aga kui ta ei ole h\u00e4sti tehtud, v\u00f5ib ta korda saata palju kurja.\nTeeme \u00fche asja kohe selgeks, kas tehisintellekt v\u00f5tab kelleltki t\u00f6\u00f6 \u00e4ra v\u00f5i vastupidi, tekitab juurde?\nMa usun, et tekitab juurde. Kasv\u00f5i minu osakonnas on t\u00e4na inimesed, kelle t\u00f6\u00f6\u00fclesanne on olla juturoboti treener. M\u00f5ni aasta tagasi oleks m\u00f5eldud, et mis t\u00f6\u00f6 see selline on. Erinevaid IT-tehnikuid, masin\u00f5ppe eksperte, andmeteadlasi ja -anal\u00fc\u00fctikuid on vaja j\u00e4rjest rohkem.\nKui hobuste asemel p\u00f5ldudele masinad tulid, kardeti samamoodi, mis sellest v\u00e4lja tuleb ja kas k\u00f5ik j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6tuks. Uute asjade ees tuntakse hirmu ja see on t\u00e4iesti loogiline. M\u00f5nikord m\u00f5eldakse, et tehisintellekt on nii arenenud ja suudab k\u00f5ike, aga tegelikult ei pruugi ta pildilt aru saada, kumb on muffin ja kumb koer. See on hea n\u00e4ide sellest, kuidas masin ikkagi ei ole p\u00e4ris inimene. Ta ei pruugi inimesele v\u00e4ga lihtsatest asjadest aru saada.\nMis on praegu juba tehisintellektiga lahendatud kratiprojektide raames sellist, millega tavainimene puutub kokku, aga v\u00f5ib-olla ise ei teagi?\nNeid on nii palju, et \u00fcht ja ainsat on raske v\u00e4lja tuua. Tehisintellekt p\u00f5hineb andmetel \u2013 ilma andmeteta ei saa kratte luua. Eestis oleme selles m\u00f5ttes eelisseisus, et meil on v\u00e4ga palju andmeid digitaalsel kujul ehk masinloetavad, mille v\u00f5rra on lihtsam AI-lahendusi luua. N\u00e4iteks maksu- ja tolliamet kasutab neid v\u00e4ga edukalt \u2013 neil on nii palju andmeid, et inimesed neid l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ei j\u00f5uaks. Tehisintellekt aga suudab andmeid anal\u00fc\u00fcsides leida ebatavalisi mustreid, mis v\u00f5ivad viidata n\u00e4iteks maksupettusele.\nLisaks k\u00f5ikv\u00f5imalikud keeletehnoloogia lahendused. N\u00e4iteks automaatsubtiitrid ERR-is \u2013 masin paneb reaalajas kirja, mida teleris r\u00e4\u00e4gitakse. See v\u00f5imaldab inimestel, kes ei kuule, lugeda, mida uudistes r\u00e4\u00e4gitakse. Muuseumites kasutatakse palju masinn\u00e4gemist \u2013 masin suudab paberilt teksti tuvastada ja muuta digitaalseks.\nKa tervishoius n\u00e4hakse v\u00e4ga palju potentsiaali tehisintellektil. Olemasolevate terviseandmete p\u00f5hjal on v\u00f5imalik v\u00f5imalikke terviseprobleeme ennustada ja ennetada. Aga ka n\u00e4iteks kui lastel on logopeedilisi v\u00f5i ps\u00fchholoogilisi probleeme, siis m\u00f5nikord lapsed leiavad, et robotiga on lihtsam suhelda kui inimesega.\u00a0\nNeed on k\u00f5igest m\u00f5ned n\u00e4ited.\u00a0\nEmakeelse info olulisus\u00a0\nKeeletehnoloogia arendamine on olulisel kohal ka eesti keele hoidmisel ja s\u00e4ilitamisel. Kui r\u00e4\u00e4kida ChatGPT-st, oleme Eestis eelisseisus, kuna vaatamata Eesti v\u00e4iksusele on eestikeelset infot internetis v\u00e4ga palju. Seet\u00f5ttu on ka ChatGPT eesti keel v\u00f5rdlemisi hea. Teisest k\u00fcljest ei saa loorberitele puhkama j\u00e4\u00e4da, vaid tuleb pidevalt edasi t\u00f6\u00f6tada, et eestikeelsed tehisintellektil p\u00f5hinevad lahendused oleksid v\u00f5imalikult kvaliteetsed. Selleks tuleb j\u00e4tkata eestikeelsete m\u00e4rgendatud andmestike loomist ja peenh\u00e4\u00e4lestatud mudelite loomist.\u00a0\nAasta l\u00f5puks peaks riigis olema 130 erinevat kratiprojekti. Kui kaugele me selle eesm\u00e4rgiga j\u00f5udnud oleme? Millist rolli RIA nende projektide juures m\u00e4ngib?\nUsun, et 130 kratiprojekti on aasta l\u00f5puks tehtav. T\u00e4htis on aru saada, et tehisintellekti projektidega ei ole nii, et teed korra \u00e4ra ja siis ongi valmis. Siin on j\u00e4lle kohane krati metafoor \u2013 tema eest tuleb hoolitseda, mudeleid uuendada, teha hooldust\u00f6\u00f6d, turvatestimisi. Seejuures tuleb kindlasti m\u00f5elda ka eetikak\u00fcsimuste peale.\nMeil on olemas kratikava ehk Eesti riiklik tehisintellekti alane tegevuskava. RIA aitab MKM-il seda ellu viia. Selle raames pakume tuge avalikele asutustele \u2013 k\u00e4ime r\u00e4\u00e4kimas, mis tehisintellekt on, mis sellega teha annab, anname n\u00f5u, kust alustada. Vajadusel kaasame ka erasektori eksperte.\nMis aja peale see 130 on kokku saanud?\nEestis hakkasime selle valdkonnaga aktiivsemalt toimetama 2018. aastal. Tehisintellekti kasutamise peale on tegelikult maailmas juba v\u00e4ga pikalt m\u00f5eldud, aga siiani on olnud palju takistusi. N\u00e4iteks varem polnud piisavalt andmeid ega ka arvutusv\u00f5imsust \u2013 ei olnud selliseid arvuteid, mis suudaks anal\u00fc\u00fcsida nii palju infot kui vaja. Praegu paneme Eestis kokku juba kolmandat tehisintellekti strateegiat. Oleme selles valdkonnas maailmas esirinnas ja meiega soovitakse koost\u00f6\u00f6d teha ning meilt \u00f5ppida.\nMillised lahendused v\u00f5iksid tulevikus lisanduda, millel praegu on n\u00e4iteks mingi tehnoloogiline piirang ees?\nPraegu on ees pigem seadusandlus. Masinate treenimiseks on vaja v\u00e4ga palju andmeid ja tihti tulevad andmekaitselised piirangud ette, n\u00e4iteks hariduses ja tervishoius. Euroopas alles t\u00f6\u00f6tatakse m\u00e4\u00e4ruse kallal, et tehisintellekti reguleerida.\nAndmekaitse tagamiseks on otsitud lahendusi \u2013 n\u00e4iteks andmete anon\u00fcmiseerija, mis on meil RIA-s ehitatud ja mis v\u00f5imaldab tekstidest tundlikud andmed v\u00e4lja v\u00f5tta v\u00f5i need asendada. Masinat ju tegelikult ei huvita, kelle andmete peal ta treenib \u2013 vaja on lihtsalt mahtu. Mujal maailmas luuakse ka n-\u00f6 s\u00fcnteetilisi andmeid, et masinaid treenida.\n\u00dcldiselt liigutakse igal pool selles suunas, et kui keegi tahab teha olulisi otsuseid, siis v\u00f5etakse masin appi. Tihti on selliste suurte otsuste tegemisel m\u00e4ngus v\u00e4ga palju tegureid. Tavaliselt tuleb sellistel puhkudel kaasata v\u00e4ga palju inimesi, samas kui tegelikult v\u00f5iks masin kiiresti anal\u00fc\u00fcsida ja anda sisendi, mille p\u00f5hjal otsustada. L\u00f5puks otsustavad ikkagi inimesed. Selliseid kratte, mis inimese eest t\u00e4ielikult otsustavad, meil Eestis ei ole ega tule.\nKuidas teie koost\u00f6\u00f6 avaliku sektori asutustega v\u00e4lja n\u00e4eb?\nVariante on palju \u2013 oleneb, mida asutusel parasjagu vaja on. Selleks on meil kratitoe portfell \u2013 hulk teenuseid, mida me avaliku sektori asutustele pakume.\u00a0\nM\u00f5nikord on asutusel idee, mida teha v\u00f5iks, aga pole oskusi v\u00f5i kogemust. Siis aitame idee p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5elda ja viime asutuse kokku n\u00e4iteks erasektori ekspertidega, kes selliste lahendustega tegelevad.\u00a0\nTeisel juhul kuulame \u00e4ra, millised probleemid asutusel on ning kuhu k\u00f5ige rohkem aega ja inimressurssi kulub. Siis m\u00f5tleme, kuidas saaks lihtsaid ja t\u00fc\u00fctuid tegevusi automatiseerida \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5tab masin mingi osa t\u00f6\u00f6st \u00fcle, et inimestel j\u00e4\u00e4ks aega teha rohkem sisulist t\u00f6\u00f6d, millest masina j\u00f5ud \u00fcle ei k\u00e4i.\u00a0\nVahel on suhtumine, et tehisintellekt on selline suur ja hirmus must kast \u2013 keegi ei tea t\u00e4pselt, mis seal toimub. Siis on seda hirmu vaja natukene maha v\u00f5tta ja tuua n\u00e4iteid edukatest lahendustest, mida on loodud.\nMis on virtuaalne assistent B\u00fcrokratt?\nB\u00fcrokratt on avaliku sektori asutuste veebilehtedel olev juturobot, mis v\u00f5imaldab inimesel asutustelt vestlusakna kaudu infot saada. Ta aitab lahendada n\u00e4iteks olukorda, kui inimene ei tea, kelle poole oma murega p\u00f6\u00f6rduda. N\u00e4iteks mida teha, kui ID-kaart on aegunud, siis selle asemel, et e-kiri saata v\u00f5i helistada, saab B\u00fcrokratile kirjutada ja ta annab \u00f5ige info. B\u00fcrokratt on osa inimkesksest riigist \u2013 kui ma tahan kiiresti vastuseid, siis ma kirjutan talle.\nPraegu on ta veel treenitud vastama korduma kippuvatele k\u00fcsimustele, aga tulevikus saab temast juturobotite v\u00f5rgustik. See t\u00e4hendab, et kui l\u00e4hen n\u00e4iteks\u00a0 PPA kodulehele ja k\u00fcsin raamatukogu laenutuse pikendamise kohta, siis suudab B\u00fcrokratt suhelda Rahvusraamatukogu kodulehel oleva juturobotiga ja probleemi \u00e4ra lahendada. Ilmselt kasutab aasta l\u00f5puks B\u00fcrokratti juba 20 asutust. T\u00f6\u00f6 k\u00e4ib kogu aeg. Tulevikus v\u00f5iks saada temaga suhelda ka k\u00f5neledes ja seda eri keeltes.\nKas samu k\u00fcsimusi ei v\u00f5iks k\u00fcsida lihtsalt ChatGPT-lt? See on juba valmis, pole vaja midagi arendada.\nChatGPT puhul on mure selles, et ta annab infot, mis tundub usutav, aga ei pruugi tegelikult \u00fcldse t\u00f5ene olla, sest see lahendus lihtsalt genereerib statistika p\u00f5hjal teksti ehk teisis\u00f5nu ennustab, milline s\u00f5na v\u00f5iks konteksti p\u00f5hjal lausesse j\u00e4rgmisena sobida. Lisaks kaasnevad ChatGPT-ga mitmed andmekaitsealased probleemid. B\u00fcrokratt on ikkagi riiklik ja treenitud, mis t\u00e4hendab, et ta vastab ainult siis, kui on kindel, et info on \u00f5ige. Kui ta ei oska vastata, kutsub ta inimese appi."}
{"text":"Riigikantselei strateegiadirektoriks saab Mari-Liis S\u00f6\u00f6tTALLINN, 20. juuni, BNS \u2013 Riigikantselei strateegiadirektorina alustab 21. augustil t\u00f6\u00f6d Mari-Liis S\u00f6\u00f6t.\n\"N\u00e4en strateegiadirektori ametikohal v\u00f5imalust \u00fchendada minu senised teadmised andmep\u00f5hisest otsustamisest ning avatud l\u00e4bipaistvast valitsemisest. Soovin anda oma panuse erinevate andmete automaatsemaks j\u00f5udmiseks riigi otsustesse,\" \u00fctles Mari-Liis S\u00f6\u00f6t.\nRiigikantselei strateegiadirektori \u00fclesanne on viia ellu Eesti 2035 pikaajalist arengustrateegiat, seista hea avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete eest, koordineerida valitsuse eesm\u00e4rkide elluviimist ning edendada avaliku sektori innovatsiooni. Strateegiadirektor juhib ka riigikantselei strateegiab\u00fcroo t\u00f6\u00f6d.\nMari-Liis S\u00f6\u00f6t t\u00f6\u00f6tab alates 2006. aastast justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse juhatajana. Samuti on ta MT\u00dc Jututaja asutaja ja eestvedaja. Lisaks on ta konsulteerinud mitmete riikide korruptsioonivastast poliitikat ning annab loenguid sisekaitseakadeemias ja Tartu \u00fclikoolis korruptsiooni, kriminaalpoliitika ning andmeanal\u00fc\u00fcsi teemadel. S\u00f6\u00f6t on t\u00f6\u00f6tanud ka Emoris, Eesti Pangas ja Tartu \u00fclikoolis.\nS\u00f6\u00f6t omandas 2013. aastal Tartu \u00fclikoolis sotsiaalteaduste doktorikraadi ning sellele eelnevalt magistrikraadi avalikus halduses, t\u00e4iendades end ka Helsingi \u00fclikoolis. Tartu \u00fclikoolis l\u00f5petas ta ka bakalaureuse\u00f5pingud avaliku halduse ja sotsioloogia erialal. S\u00f6\u00f6t on l\u00e4binud riigikantselei tippjuhtide j\u00e4relkasvuprogrammi.\nStrateegiadirektori ametikoha konkurssi kuulutas riigisekret\u00e4r v\u00e4lja 12. aprillil. Konkurssi viis l\u00e4bi tippjuhtide valikukomisjon ning kokku kandideeris 19 inimest.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kardetud ja s\u00f5imatud toimingupiirangu tulevik: \u00abNii keeruline valdkond, et hambad hakkavad valutama\u00bbIga m\u00f5ne\u00a0aja tagant pinnale ujuv pahameel\u00a0toimimispiirangute rikkumisega ning nendega kaasnevate \u00f5hukesel pinnal virelevate kriminaalmenetlustega on probleem, mille l\u00e4bin\u00e4rimisega raskuste kiuste tegeleda p\u00fc\u00fctakse.Toimingupiirangu rikkumine on \u00fcks sagedasemaid s\u00fc\u00fcdistusi, mis nii riigi kui kohaliku omavalitsuste ametnikke, aga paradoksaalselt tihti ka n\u00e4iteks arste korruptsioonikaasuste r\u00e4gastikku segavad: seda siis, kui \u00f5iguskaitseorganid kahtlustavad ametiisikut, et ta on osalenud otsustusprotsessis, kus kasusaajaks on tema v\u00f5i temaga seotud osapool. Aeg-ajalt \u00f5igustatult, pahatihti alusetult, kui \u00abseos\u00bb liialt otsituks j\u00e4\u00e4b.\nProbleeme selle korruptsioonivastases seaduses oleva paragrahvi ja h\u00e4gususega on mitmeid, mis ongi andnud aluse \u00e4\u00e4rmiselt laiaks t\u00f5lgenduseks ning pahatihti fiaskoga l\u00f5ppevateks kohtuasjadeks.\nTartu abilinnapea Priit Humali juhtum andis kitsaskohtadele taas k\u00f5lapinda ja justiitsministeerium otsib v\u00f5imalusi, kuidas seadust selgemaks teha. Kerge see ei ole.\n\nH\u00e4id vastuseid veel ei ole\n\n\n\u00a0Carri Ginter\nAndres Haabu\n\n\u00abToimingupiirangu t\u00e4pne s\u00e4testamine ongi \u00fclikeeruline,\u00bb t\u00f5des jurist ja \u00f5ppej\u00f5ud Carri Ginter.\u00a0\u00abKas nad leiavad seda tarkust v\u00f5i mitte, aga aru saada, mida keegi kus tohib ja ei tohi teha, ongi v\u00e4ga keeruline,\u00bb\u00a0lausus ta.\nSeadust v\u00f5ib tema s\u00f5nul k\u00fcll \u00fcritada\u00a0t\u00e4psustada, aga tegelikkus on ikka selline, et \u2013 nagu Ginter n\u00e4iteks t\u00f5i \u2013 kuskil jagatakse mingitele filmitegijatele rahasid teiste filmitegijate\u00a0moodustatud komisjonides. \u00abKas sa siis tunned seda filmitegijat v\u00f5i mitte \u2013 kuidas\u00a0sa kontrollid seda?\u00bb\nTa lisas veel: \u00abSiin ei olegi h\u00e4id vastuseid. Hambad hakkavad valutama, nii keeruline valdkond on.\u00bb\u00a0\nGinter meenutas, et on olnud kohtuasju, kus inimene tegi kohtus kompromissilepingu ja kuidagimoodi j\u00f5uti arusaamale, et see kompromissleping kohtus on eraldi toimingupiirangu rikkumine. \u00abSelles m\u00f5ttes selle peale ei tulegi, et kui kohtunik selle heaks kiidab, siis seal v\u00f5iks veel ka kuritegu olla.\u00bb\nKa justiitsminister Kalle Laanet (RE) nentis, et kuigi nad proovivad leida v\u00f5imalusi t\u00e4psustusi seadusesse teha, siis v\u00e4ga head vastust neil ei ole.\n\nJustiitsminister Kalle Laanet\nEero Vabam\u00e4gi\n\n\u00abSeal on kolm l\u00f5iget ja kui mingi l\u00f5ike \u00e4ra kaotad, siis see m\u00f5jutab kogu n\u00e4gemust. Me n\u00fc\u00fcd arutame, kuidas me saaksime seda t\u00e4psemaks teha. Teistpidi (peame silmas), et me ei kaotaks normi m\u00f5tet ehk\u00a0korruptsioonivastast\u00a0tegevust \u00e4ra,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Laanet Postimehele.\u00a0ERRile tunnistas Laanet, et seaduse muutmine m\u00f5jutaks ka k\u00e4imasolevaid kohtuasju.\n\nKohtus\u00fcsteem ja uurimisasutused on hakanud v\u00e4ga laialt t\u00f5lgendama\n\nMis t\u00e4psemalt probleem\u00a0on? Endine peaprokur\u00f6r Norman Aas\u00a0m\u00e4rkis, et kui seaduse keskne rakendamisala on v\u00e4ga selge \u2013 n\u00e4iteks, kui kohtunik otsustab iseenda l\u00e4hedase suhtes midagi, siis siin ei ole k\u00fcsimustki. V\u00f5i kui\u00a0vallavanem otsustab valla eelarves mingi asfalttee isikliku majani teha.\nEbaselgeks muutub seadus aga kolmes kohas.\nEsiteks, seaduse nn \u00e4\u00e4remaad, kus inimesed ei saa lihtsalt aru, et nad on ametiisikud. \u00abSeadus ei h\u00f5lma ainult ametnikke, vaid h\u00f5lmab \u00fcldse k\u00f5iki avalike \u00fclesannete t\u00e4itjaid. Samas avalik \u00fclesanne ise on abstraktne: kas arstid-\u00f5petajad sinna alla l\u00e4hevad?\u00bb k\u00fcsis Aas.\nSamuti on ebaselge, kuidas defineeritakse seotud isikuks olemine. Eesti on v\u00e4ga v\u00e4ike ja mingeid sidemeid inimeste vahel on Aasa s\u00f5nul h\u00f5lbus leida. \u00ab\u00dchest k\u00fcljest on see v\u00e4ga selge \u2013 l\u00e4hisugulased. Aga siis on \u00fcks s\u00e4te, mis \u00fctleb, et muu majanduslik m\u00f5ju \u00fcksteise \u00fcle. Mida see t\u00e4pselt t\u00e4hendab, ei ole v\u00f5imalik \u00f6elda,\u00bb t\u00f5des ta ja t\u00f5i n\u00e4iteks: \u00abKui linnaametnikule kuulub ettev\u00f5te, kes on v\u00f5tnud laenu mingilt teiselt ettev\u00f5ttelt, mis kuulub gruppi, kel on huvi mingi detailplaneeringu vastu: kas see tekitab sellise majandusliku m\u00f5ju \u00fcksteise suhtes, et saaks r\u00e4\u00e4kida seotud isikutest?\u00bb\nSee, kas on seotud isik v\u00f5i mitte, on keskne k\u00fcsimus ka Tartu abilinnapea Priit Humali ning suurettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla kriminaaluurimises. Ka viimase aja kohtupraktika on seotud isiku m\u00f5istet \u00fcsna kaugele laiendanud. \u00abEsialgu seaduses toodud definitsioon on, et sugulased ja \u00fchises \u00e4ritegevuses olijad on seotud isikud. Aga praegu on see \u00fcsna laiaks t\u00f5mmatud. Ennetamise kontekstis,\u00a0kui m\u00f5ni KOV v\u00f5i riigiasutus enda jaoks reeglid seab, et olla parem kui seaduses n\u00f5utud miinimum, siis see on t\u00e4itsa okei. Aga kui hakata karistama kriminaalkorras, siis see s\u00e4te peab olema selge,\u00bb \u00fctles Aas.\nKolmas ebaselguse allikas on kahju ulatus. \u00abOn mingid selged k\u00fcsimused, n\u00e4iteks eelarvelised otsused, kus on v\u00f5imalik kohe otsusest endast see summa v\u00f5tta. Samas on ka abstraktsemaid otsuseid, mida avalik v\u00f5im teeb \u2013 n\u00e4iteks, mis on mingi detailplaneeringu v\u00e4\u00e4rtus?\u00bb\n\n\u00a0Soraineni vandeadvokaat Norman Aas\nEero Vabam\u00e4gi\n\nPraegu on\u00a0\u200bprokuratuur ja politsei l\u00e4inud Aasa hinnangul teadlikult seaduse \u00e4\u00e4remaile kaasuseid tegema. \u00abV\u00f5ibolla,\u00a0kui nad j\u00e4\u00e4nuks selgelt kesksesse kohaldamisalasse, siis seda k\u00fcsimust nii v\u00e4ga \u00fcleval ei oleks,\u00bb v\u00e4itis Aas.\nK\u00f5ige selle t\u00f5ttu n\u00e4eb Aas paranduskohti k\u00fcll ja veel.\u00a0\u00abTippjuristid on anal\u00fc\u00fcsinud seda 10 aastat ja ka nemad ei oska \u00f6elda, mis teod v\u00f5ivad olla karistatud ja mis mitte,\u00bb m\u00e4rkis ta.\nAasa s\u00f5nul on k\u00fcsimuse laiem taust see, et kui karistusseadustiku l\u00fchike ja lakooniline paragrahv viitab korruptsioonivastasele seadusele, siis see seadus on m\u00f5eldud ennek\u00f5ike korruptsiooni ennetamiseks, mitte otseseks aluseks kriminaalkorras karistamisele. \u00abKorruptsioonivastane seadus iseenesest on hea l\u00fchike seadus \u2013 ei olegi rohkem kui 20 paragrahvi. Aga ta on m\u00f5eldud korruptsiooni ennetamiseks. Seet\u00f5ttu kasutab ta \u00fcsna abstraktseid ja lahtiseid m\u00f5isteid. Ennetamise kontekstis on ta igati kohane. Aga kui hakata isikuid karistama nii lahtistele m\u00f5istetele tuginedes, siis muutub asi probleemseks.\u00bb\n\n\u00a7 11. Toimingupiirangud\n\n(1) Ametiisikul on keelatud toimingu v\u00f5i otsuse tegemine, kui esineb v\u00e4hemalt \u00fcks j\u00e4rgmistest asjaoludest:\n1) otsus v\u00f5i toiming tehakse ametiisiku enda v\u00f5i temaga seotud isiku suhtes;\n2) ametiisik on teadlik tema enda v\u00f5i temaga seotud isiku majanduslikust v\u00f5i muust huvist, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada toimingut v\u00f5i otsust;\n3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.\n(2) K\u00e4esoleva paragrahvi l\u00f5ikes 1 nimetatud juhul on ametiisikul keelatud anda oma alluvale \u00fclesandeks teha toimingut v\u00f5i otsust tema asemel. Ametiisik peab k\u00e4esoleva paragrahvi l\u00f5ikes 1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama oma vahetut juhti v\u00f5i ametiisiku ametisse nimetamise \u00f5igusega isikut v\u00f5i organit, kes teeb toimingu v\u00f5i otsuse ise v\u00f5i annab selle \u00fclesande teisele ametiisikule.\n(21) Kui toimingut v\u00f5i otsust ei saa teha \u00fchise toimingu v\u00f5i otsuse tegemise p\u00e4devusega ametiisiku vahetu juht v\u00f5i ametiisiku ametisse nimetamise \u00f5igusega isik v\u00f5i organ v\u00f5i ametiisiku asendamine on v\u00f5imatu, peab ametiisik k\u00e4esoleva paragrahvi l\u00f5ikes 1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama teisi \u00fchise toimingu v\u00f5i otsuse tegemise \u00fclesandega isikuid. \u00dchise toimingu v\u00f5i otsuse tegemiseks vajalik kvoorum on selle v\u00f5rra v\u00e4iksem, kui seadus ei n\u00e4e ette muud taandamise korda.\n"}
{"text":"Raadiohommikus: kuidas elab Eesti inimene kuuma suve hakul?\u00c4rip\u00e4eva raadio kolmap\u00e4evases hommikuprogrammis v\u00f5tame jutuks meie inimeste hetke tarbimisharjumused ja r\u00e4\u00e4gime sellega seoses nii rahatarkusest, ostlemisest kui kinnisvarast.\nTeisip\u00e4eval avaldati rahandusministeeriumi viies t\u00e4iskasvanute rahatarkuse uuring. Sel teemal r\u00e4\u00e4gime hommikuprogrammis ministeeriumi rahatarkuse koordinaatori Liisi Kirchiga. Mainori juhi Kadi P\u00e4rnitsa k\u00e4est uurime, milline on tema tulevikuvaade Eesti majandusele ning kust v\u00f5etakse optimism, et \u00dclemiste Citys j\u00e4tkuvalt investeerida.\nEksootiliste Aasia kaupade m\u00fc\u00fcgiga tegeleva kaupluseketi Universaal Universumi \u00fchelt asutajalt ja juhilt ning raamatu \u201eMinu Aasia\u201c autorilt Margus Kalamilt uurime, milline on praegu inimeste soov osta eksootilist kaupa. Eestit k\u00fclastavatele turistidele giidituure organiseeriva Traveller Toursi juhilt Marii M\u00e4nnistelt k\u00fcsime, milline t\u00f5otab tulla turismisuvi.\nHommikuprogrammi veavad Lauri Leet ja uudistetoimetaja Romet Toomas Tiitsaar.\n11.00\u201312.00 \"Triniti eetris\". Saates r\u00e4\u00e4gime rahapesu t\u00f5kestamisest ja sellega seotud andmevahetusest. Kuidas seda sorti kuritegevuse vastu v\u00f5idelda, mida ja keda tuleb kontrollida, milliste andmete p\u00f5hjal ja kuidas toetavad finantsasutusi regulatsioonid, selgitavad saates tehnoloogiafirma Salv peajurist Kelly N\u00f5mmiko, tootejuht Ester Eggert ja advokaadib\u00fcroo Triniti advokaat Maarja Lehemets. Saadet juhib Indrek Kald.\n13.00\u201314.00 \"Energiatund\". Saates on k\u00fclas Eesti Energia juhatuse liige Kristjan Kuhi ning Energiasalv O\u00dc juht Peep Siitam ning r\u00e4\u00e4gime elektrienergia suuremahulisest salvestamisest. Kristjan Kuhi k\u00e4est uurime Eesti Energia plaanitavast 50megavatt-tunnisest salvestist, mis on plaanis k\u00e4iku anda j\u00e4rgmisel aastal, ning Peep Siitam r\u00e4\u00e4gib Paldiski Energiasalve hiiglasliku vesisalvesti rajamiseks vajaminevatest investeeringutest ning eeldustest.\nLisaks r\u00e4\u00e4gime salvestusvajadusest Eesti \u00fcldises energiabilansis. Saatejuht on Lauri Leet.\n15.00\u201316.00 \"Delov\u00f5je ljudi\". Saatek\u00fclaliseks on moe- ja keelekooli MOEP\u00d6\u00d6RE projektijuht ning Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja \u00f5petaja Julia Viirsalu. Projekt MOEP\u00d6\u00d6RE toimus t\u00e4navu m\u00e4rtsis, kui 40 moehuvilist eesti keele \u00f5ppijat alustas koost\u00f6\u00f6d tunnustatud Eesti disaineritega, et luua oma rohep\u00f6\u00f6rdeline moekollektsioon ning harjutada eesti keelt.\nJulia Viirsalu r\u00e4\u00e4gib saates, kuidas Integratsiooni Sihtasutus on viimaste aastatega arenenud, millised on olnud arengud integratsiooniga, kuidas saavutada umbkeelsetel riigis paremaid v\u00f5imalusi ja mida on olnud \u00f5ppida projektist Moep\u00f6\u00f6re. Saatejuht on Alyona Stadnik.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"Olukord kontrolli all. Eelmise talve gaasi- ja elektrivarustuse paanika j\u00e4\u00e4b t\u00e4navu Eestis \u00e4raVenemaa v\u00f5ib Eesti oma elektriv\u00f5rgust eemaldada, inimesed kodudes seda ei m\u00e4rka, kinnitab Eleringi uus juht Kalle Kilk. Ka gaasi l\u00f5ppemist ei pea ta kuidagi v\u00f5imalikuks.M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast paneb ameti maha \u00fcks k\u00f5ige pikemat aega riigifirmat juhtinud inimene, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskim\u00e4gi. 1. juulist on tema j\u00e4rglane kogu oma t\u00f6\u00f6ea ajal Eesti elektriv\u00f5rkude t\u00f6\u00f6d korraldanud Kalle Kilk. Kui Veskim\u00e4gi oli suhete inimene, siis Kilgil on laia suhtev\u00f5rgustiku asemel s\u00fcgavad eksperdi teadmised. Need teadmised \u00fctlevad, et enne Venemaa otsust Eesti elektriv\u00f5rk enda oma k\u00fcljest eemaldada ei pea meie peaminister enam televisioonis inimesi v\u00f5imalike elektrikatkestuste eest hoiatama. Me suudame oma elektrivarustuse kindlalt toimimas hoida. Sama muretult v\u00f5ivad end tunda gaasitarbijad, sest gaasi tarnimise v\u00f5imalused on praeguseks mitu korda suuremad, kui siinne gaasi tarbimine.\u25a0 Taavi Veskim\u00e4e lahkumine oli \u00fcsna ootamatu - ta oli pikalt ametis olnud ega tahtnud kuidagi \u00e4ra minna. Kas ka teile tuli ootamatult, et peate hakkama Eleringi juhtima?Eleringis on kogu aeg m\u00f5te, et kui midagi juhtub, on meil alati olemas varuvariant.\u25a0 Olite varuvariant?Elu ei tohi seisma j\u00e4\u00e4da, kui \u00fcks inimene \u00e4ra l\u00e4heb. Olin valmis, et juhtimine on vaja \u00fcle v\u00f5tta.\u25a0Kas Veskim\u00e4gi lahkus plaanitult?Jah, tema enda plaani j\u00e4rgi. Omavahel olime sellest r\u00e4\u00e4kinud.\u25a0 Veskim\u00e4e kui Eleringi juhi suhted turuosalistega l\u00e4ksid \u00fcsna teravaks. Elektriturul ei saanud ta l\u00e4bi Eesti Energia eksjuhi Hando Sutteriga, gaasi varustuskindluse loomisel ei kannatanud Alexela juhid teda silmaotsaski. Kas j\u00e4tkate seda joont v\u00f5i on teil kavas turuosalistega suhted korda seada? L\u00e4bisaamise m\u00e4\u00e4rab, kas on tegemist rahuaja kulgemisega v\u00f5i on maailmas suured muutused ja k\u00e4sil suured projektid. Energiakriisis on selge, et tekib eriarvamusi turu arendamises. \u00c4riettev\u00f5ttel on plaan oma \u00e4ri ajamiseks ja nad seisavad enda eest. Kui meie seisame v\u00e4\u00e4rtuste eest, mis selle \u00e4riplaaniga kokku ei l\u00e4he, siis tekivad arusaamatused.\u25a0 Kas teie seisukohalt on Alexela mehed oma \u00e4riplaanis lihtsalt v\u00e4ljapressijad, kelle eesm\u00e4rk oli Paldiski LNG-kai rajamise eest v\u00f5imalikult suur summa teenida?Ma ei \u00fctleks, et neil oli Eleringiga vastuolu. Suures plaanis oli tegemist riigi eesm\u00e4rgiga. Riik \u00fcritas tekitada t\u00e4iendavat varustuskindluse v\u00f5imalust. Selle jaoks anti Eleringile \u00fcks \u00fclesanne ja ettev\u00f5tjatel oli pusle teine osa. Ma isegi ei n\u00e4e, et siin oli Eleringiga mingit konflikti. K\u00fcsimus oli detailides, sest pidime tegutsema samal maa-alal.\u25a0 Kui k\u00fcsiksime Marti H\u00e4\u00e4lelt, siis tema arvaks, et Taavi Veskim\u00e4gi oli kurja juur, miks see asi l\u00f5puks toimima ei hakanud? Ma ei saa n\u00f5us olla. Kokkulepe oli riikide vahel - Eesti ja Soome lahendasid gaasivarustust. Meile anti \u00fclesanne teha toru\u00fchendus, et soomlastega koos renditav laev saaks siia tulla. Loomulikult oli Alexelal m\u00f5te, et nad saavad selle k\u00e4igus endale ka mingi \u00e4riliselt kasuliku asja teha. Ilmselt ei tulnud see neil v\u00e4lja. T\u00e4pselt veel ei tea, sest ega kai kuhugi kao, et seda kasutada ei saaks. Eleringi p\u00f5hi\u00fclesanne oli tagada gaasi varustuskindlustus. Sellega saime h\u00e4sti hakkama. \u25a0 Kas Elering sai toru\u00fchendusega hakkama - kui meil praegu peaks olema vaja Paldiski kai kaudu LNG-d tuua, saab seda selle toru\u00fchenduse kaudu gaasiv\u00f5rku lasta?\u00dclej\u00e4\u00e4nud kai kohta ma 100% kindlusega ei julge v\u00e4ita, kuid toru\u00fchendus on valmis.\u25a0 Ja seda saaks kasutada isegi siis, kui ei ole kasutuslube? Tegelikult on 1. juuni seisuga kasutusluba antud. Kogu paigaldis on k\u00fcll kahes osas: maapealne toru ja merealune toru. Maapealsel osal on kasutusluba, mille andis kohalik omavalitsus. Merealuse toru jaoks saab kasutusloa anda tehnilise j\u00e4relevalve amet. See menetlus on pooleli.\u25a0 Seega ei saa me endiselt kaid gaasi vastuv\u00f5tuks kasutada? Gaasitoru t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ei m\u00f5juta see, kas sel on luba v\u00f5i ei ole. \u25a0 Kuidas saab enne kasutusloa olemasolu gaasitoru kasutada? Kasutusluba on selleks, et see oleks olemas enne rajatise kasutusele v\u00f5tmist?T\u00e4pselt nii. Kasutusloa menetlus l\u00e4ks r\u00f6\u00f6past v\u00e4lja, kui asjaosalistel tekkis arusaam, et kai ei ole v\u00f5imalik esialgsel kujul kasutada - eelmise talve gaasivarustuse tagamiseks. K\u00f5ik pingutasid, et novembri l\u00f5puks oleks asi valmis ja seda saaks kasutada. Arusaam, et soomlaste renditav laev siia ei tule, tekkis oktoobris. Sellises olukorras osapooled, kellest olenes kasutusloa v\u00e4ljastamine, ei n\u00e4inud v\u00e4\u00e4rtust sellega kiirustamisel. Kasutusloa v\u00e4ljastamisele oli maaomaniku vastuseis ja seep\u00e4rast ei olnud kohalik omavalitsus pikalt n\u00f5us kasutusluba v\u00e4ljastama. \u25a0 Kas uueks talveks on gaasitorustik sellises valmiduses, et Paldiski kai kaudu saab gaasi tuua, kui peaks selleks vajadus tekkima?Kai kohta ei tea, kuid merealuse gaasitoru kohta on meil menetlus pooleli. Oleme esitanud hoonestusloa taotluse. Edasi s\u00f5ltub, kui kiiresti tehnilise j\u00e4relevalve amet j\u00f5uab menetleda. S\u00fcgiseks peaks tulema ka kasutusluba. Sisulisi probleeme ei ole.\u25a0 Kas olete Alexelale \u00e4ra maksnud kai kasutamise renditasud, mille kohta nad j\u00f5udsid arved esitada enne kai maham\u00fc\u00fcmist?Kuna me renditeenust ei kasutanud, siis me selle eest ei maksnud.\u25a0 Kas Alexela n\u00f5ustus sellega v\u00f5i on kohtuvaidlus tulekul? Ei oska \u00f6elda, kas nad kohtuvaidlusele m\u00f5tlevad. Praegu ei ole meid kohtusse kaevatud. Tsiviiln\u00f5ude aegumiseni on aega. Nad saavad p\u00e4ris mitu aastat m\u00f5elda enne, kui sellega kohtusse p\u00f6\u00f6rduvad. \u25a0 Aga intressid jooksevad?Intressid saaksid joosta, kui oleksime midagi kasutatud. \u25a0 Saan aru, et te ei ole seda Alexelaga selgeks r\u00e4\u00e4kinud? Meie seisuskoht on selge: see on \u00f5hust v\u00f5etud n\u00f5ue. Algselt soovis Alexela sama raha saada laeva sildumise eest. N\u00fc\u00fcd vaatasid, et laeva ei tule, ja otsustasid lihtsalt k\u00fcsida Eleringilt toru kasutamise eest. See on leiutatud skeem.\u25a0 Milline info on teil s\u00fcsteemihaldurina, kas Eesti gaasim\u00fc\u00fcjatel on j\u00e4rgmiseks talveks gaas olemas?Kogus, mida terminalide kaudu saaks vajaduse korral rohkem tuua, vastamaks meie kohalikule gaasitarbimisele, on v\u00e4ga suur. Gaasivarustuse probleeme ei ole kuskilt n\u00e4ha. Incukalnsi hoidla on praegu oluliselt rohkem t\u00e4is, kui oli eelmisel aastal. Praegu k\u00e4ib Soomes asuva Inkoo terminali kaudu Incukalnsi t\u00e4itmine. \u25a0 Inkoo ujuvterminal ongi j\u00e4\u00e4nud alakasutatuks, kas endiselt on Eesti Gaas seal ainus klient?Meie info on sama. Gaasikauplejad ei ole pidanud vajalikuks sinna oma laevu tellida.\u25a0 Eelmisel aastal tekkinud hirmu, et meil ei jagu gaasi, pole sellel talvel p\u00f5hjust karta? P\u00f5hiline osa hirmust tuli vahetult p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja algust, kui ei saadud aru, millised on tarnev\u00f5imalused. Eelmisel suvel, kui oli selge, et Eesti v\u00f5i Soome j\u00f5uab oma terminali valmis, sai \u00f6elda, et gaasiprobleemi tekkimine ei ole v\u00f5imalik. Gaasi tarnimise v\u00f5imes on meil kahekordne \u00fclej\u00e4\u00e4k. Isegi, kui soodsamaks l\u00e4inud gaasi hind toob osa tarbimist tagasi, on varu piisavalt. \u25a0 Praegune valitsus on \u00f6elnud, et tahab kindlasti Eesti Energiast eraldada Elektrilevi. Kas Elering v\u00f5taks Elektrilevi hea meelega vastu?Praeguses seisus poleks m\u00f5istlik Elektrilevi kohe Eleringiga kokku panna. K\u00fcsimus on fookuses - kas ettev\u00f5tte juhtkond tegeleb ettev\u00f5tete \u00fchendamisega v\u00f5i m\u00f5ne muu olulise teemaga. Elering peaks esmaj\u00e4rjekorras korraldama elektriv\u00f5rgu s\u00fcnkroniseerimise Mandri-Euroopaga ja vajalikud investeeringud suure hulga taastuvenergia p\u00e4\u00e4semiseks elektriv\u00f5rku. See on l\u00e4hima nelja-viie aasta p\u00f5hik\u00fcsimus. \u25a0 Eleringi mullune suur kasum tekitas meedias palju vastukaja. Millelt tuli energiaturule keerulisel aastal suur kasum? Meie omanik on riik, kes on pannud raha meie varadesse ja ootab, et saab selle eest m\u00f5istliku tootluse. Vara on meil palju, \u00fcle miljardi euro. Teenida miljardi pealt m\u00f5nik\u00fcmmend miljonit eurot kasumit ei ole protsentides sugugi \u00fc\u00fcratu summa. \u25a0 Kui palju Eleringi v\u00f5rgutasud eelmisel aastal suurenesid? Eleringi v\u00f5rgutasud on 2014. aasta tasemel. Oleme suutnud investeeringuteks leida v\u00e4ljastpoolt nii palju finantseerimist, et saime varasematel aastatel mitu korda v\u00f5rgutasu v\u00e4hendada. Eelmise aasta alguses t\u00f5stsime tasu tagasi 2014. aasta tasemele, sest mingid kulud suurenesid. Seega oleme praegu samal tasemel nagu \u00fcheksa aastat tagasi.\u25a0 Kas Eleringil ei olegi kulukomponenti, mis on Elektrilevil peamine v\u00f5rgutasude suurendamise p\u00f5hjus - elektri kallinemine?On k\u00fcll. M\u00f5ned on juhtinud t\u00e4helepanu ka Soome Fingridi otsusele, et nad ei k\u00fcsi klientidelt mitu kuud v\u00f5rgutasu. Nad on saanud suures koguses tulu \u00fclepiirilise kaubandusega ja kasutavad seda n\u00fc\u00fcd k\u00f5rge v\u00f5rgutariifi kompenseerimiseks. Meie alustasime sama asja juba mullu kevadel ja t\u00e4nu sellele v\u00e4ltisime v\u00f5rgutasu suurenemist, mis oleks tulnud ka elektri kallinemise t\u00f5ttu.\u25a0 Elekter on odavnenud ja teie kulud v\u00e4henenud, v\u00f5rgutasude suurendamist kavas ei ole?Meil on kokkulepe, et v\u00e4hemalt aasta l\u00f5puni kasutame \u00fclepiirilise kaubanduse tulu kaoelektri kompenseerimiseks. P\u00e4rast seda arutame konkurentsiametiga. Keerulisem on gaasiv\u00f5rguga. Gaasi hinna t\u00f5usu t\u00f5ttu on gaasiv\u00f5rgu kasutamise maht kahanenud. \u25a0 Eelmisel talvel tekkis paanika, kui peaminister hoiatas, et Venemaa v\u00f5ib meid oma elektriv\u00f5rgust eemaldada ja peame valmis olema, et toas tuled kustuvad. Kas see oht on meil endiselt?See hoiatus ei olnud paanika k\u00fclvamine, vaid teadvustamine, et oht on olemas. See oht oli ka varem olemas. Aastate jooksul oleme selle v\u00f5imalikku m\u00f5ju kogu aeg v\u00e4hendanud, kuid selle esinemise t\u00f5en\u00e4osus suurenes j\u00e4rsult. Uuel talvel oleme veel paremas seisus. Olulised asjad on meil olemas saaksime hakkama, kui Venemaa meid v\u00e4lja l\u00fclitaks. Peame lihtsalt suuremaid kulutusi tegema, et v\u00f5rgus stabiilset sagedust hoida. S\u00fcsteemis peab olema piisav reserv. Kui Venemaa l\u00fclitab meid v\u00e4lja, siis k\u00e4ivitame mingi hulga elektrijaamu, mis t\u00f6\u00f6tavad pooleldi t\u00fchik\u00e4igul, ja peame neile maksma. 1 Loe pikemalt: epl.ee\u00a0KES TA ONS\u00fcvateadmiste ja -kogemusega ekspert\u2022 Karj\u00e4\u00e4r algas omaaegses Eesti Energia struktuuri\u00fcksuses Tallinna Elektriv\u00f5rgus. \u2022 1998. aastast t\u00f6\u00f6tas Eleringi eelk\u00e4ijas ehk P\u00f5hiv\u00f5rgus keskdispet\u0161ertalituse inseneri\/re\u017eiimiplaneerijana ja hiljem re\u017eiimiplaneerimise \u00fcksuse juhatajana.\u2022 2007. aastast t\u00f6\u00f6tas p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tte ehk n\u00fc\u00fcdse Eleringi (2010. aastast) varahalduse eest vastutava juhatuse liikmena.\u2022 Kilk on omandanud Tallinna tehnika\u00fclikoolis nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi elektroenergeetika erialal. 2009. aastal kaitses ta samas \u00fclikoolis ka energia- ja geotehnika filosoofiadoktori kraadi.Kalle Kilgi j\u00e4rgmise viie aasta p\u00f5hi\u00fclesanne on luua v\u00f5imalused, et taastuvenergia j\u00f5uaks p\u00f5hiv\u00f5rku.INTERVJUU Tanel Raig;reporter"}
{"text":"Eesti kuulub n\u00fc\u00fcd sooneutraalsete abieludega riikide hulkaRiigikogus eile heaks kiidetud seaduse j\u00e4rgi saavad uuest aastast abielu s\u00f5lmida kaks t\u00e4isealist inimest s\u00f5ltumata soost, sellega l\u00e4bis valitsus parlamendis usaldush\u00e4\u00e4letuse, mis oli seotud abieluv\u00f5rdsust kehtestava perekonnaseaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seadusega.Peaminister Kaja Kallas (RE) \u00fctles, et iga\u00fchel peab olema v\u00f5imalus abielluda inimesega, keda armastab ja kellega soovib oma elu siduda. \u00abSelle otsusega astume l\u00f5puks P\u00f5hjamaade ja k\u00f5igi teiste maailma demokraatlike riikide hulka, kus see \u00f5igus on tagatud,\u00bb lausus ta. \u00abSee otsus ei v\u00f5ta kelleltki midagi \u00e4ra, aga annab paljudele midagi v\u00e4ga olulist juurde. \u00dchtlasi n\u00e4itab see, et meie \u00fchiskond on hooliv ja peame \u00fcksteisest lugu. Olen Eesti \u00fcle uhke.\u00bbSotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) s\u00f5nul muudab abieluv\u00f5rdsus meid \u00fchiskonnana arvestavamaks. Ta lisas, et kuigi tegemist on paljuski tehniliste \u00f5igusruumi muudatustega, ei saa me m\u00f6\u00f6da vaadata nende otsuste m\u00e4rgilisusest. \u00abLoodan, et ajapikku n\u00e4evad ka kriitikud, et sellistest sammudest me v\u00f5idame, mitte ei kaota,\u00bb lisas Riisalo. \u00abTeiste riikide kogemus n\u00e4itab, et loetud aastate p\u00e4rast on \u00fchiskonnas tolerantsust rohkem ja k\u00f5ik l\u00e4heb rahulikult.\u00bb2024. aasta jaanuarist v\u00f5ivad omavahel abielluda samast soost inimesed ja siis on neil ka \u00fchise lapsendamise \u00f5igus. Kooselupaarid saavad lapsendada ainult teineteise last.Ebaseaduslik l\u00e4bisurumine?Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme \u00fctles Postimehele, et seadused on riigikogus l\u00e4bi surutud ebaseaduslikult ja seet\u00f5ttu ei tunnista nemad neid kehtivatena. \u00abToimunu on Eesti demokraatia ja parlamendi v\u00e4gistamine, niiviisi l\u00e4bi surutud asju ei saa kunagi pidada legitiimseks. Meie ei n\u00f5ustu kooseluseadusega ega abielu v\u00e4\u00e4rastamisega ja \u00fchel v\u00f5i teisel moel kavatseme m\u00f5lemad t\u00fchistada. K\u00f5ige parem oleks seda teha rahvah\u00e4\u00e4letusega, see annab otsuse k\u00f5rgema v\u00f5imu k\u00e4tte ja t\u00f5mbab pikemaks ajaks neile \u00fchiskonda l\u00f5hestavatele asjadele joone alla.\u00bbRiigikogu \u00f5iguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart (KE) \u00fctles, et oleme olnud j\u00e4rjest tunnistajaks sellele, kuidas koalitsioon suhtub lugupidamatult \u00fchiskonna demokraatlikesse alusprintsiipidesse. Tema s\u00f5nul pole valitsusliidul mingitki arusaama, kuidas m\u00f5juvad need muutused meie \u00fchiskonnale pikemas perspektiivis, sest mingit m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi ei ole tehtud. \u00abN\u00e4iteks sooviti asendada lapse s\u00fcnni registreerimisel rahvastikuregistris s\u00f5na \u00abisa\u00bb m\u00f5istega \u00abteine vanem\u00bb. Teiseks sooviti piirata bioloogilise isaduse tuvastamist kohtu teel, kui lapse p\u00f5lvnemine kahest samasoolisest vanemast on juba kindlaks tehtud. Selline s\u00e4te oleks aga p\u00f5hiseadusega vastuolus,\u00bb v\u00e4itis Kovalenko-K\u00f5lvart.Keskerakonna esimehe J\u00fcri Ratase s\u00f5nul ei ole nad siiski valmis hakkama eile vastu v\u00f5etud seadust t\u00fchistama, kui neil peaks nelja aasta p\u00e4rast see v\u00f5imalus tekkima.Isamaa esimees Urmas Reinsalu ja riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder olid sooneutraalse abielu suhtes eile resoluutsemad. \u00abMeid ei veena \u00fcmber see usaldush\u00e4\u00e4letusega \u00fchiskonnast \u00fcle rulliv k\u00e4itumine,\u00bb m\u00e4rkis Reinsalu. Seedri s\u00f5nul s\u00f5ltub nende erakonna edasine k\u00e4itumine poliitilisest reaalsusest. Seaduse \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramise v\u00f5imalust ei v\u00e4listanud kumbki.Problemaatiline tagasip\u00f6\u00f6ramine\u00abUmbusalduse menetlemise ajal teatas peaminister, et samasooliste abielu seadustamine ei olnud Reformierakonna soov, vaid koalitsioonipartnerite n\u00f5udmine ja nad l\u00e4ksid kompromissile.Eelmises valitsuses l\u00e4ksid nad kompromissile pereh\u00fcvitistega, selle n\u00fc\u00fcd t\u00fchistasid, nii et pole v\u00e4listatud, et samamoodi v\u00f5ib minna ka edaspidi,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Seeder \u00fchest v\u00f5imalikust arengust.Riigi\u00f5iguse asjatundja Paloma Kr\u00f5\u00f5t Tupay vastas eelmisel n\u00e4dalal Postimehe podcast'is \u00abMis uudist\u00bb esitatud k\u00fcsimusele abieluv\u00f5rdsuse otsuse v\u00f5imaliku tagasip\u00f6\u00f6ramise kohta, et tuleb arvestada uue \u00f5iguse alusel tekkinud abieludega. \u00abMeil ei kehti ainult Eesti \u00f5igus, me peame ka arvestama, et oleme ELi \u00f5igusriik ja \u00fchinenud Euroopa inim\u00f5iguste konventsiooniga.\u00bbLGBTI- (lesbi, gei, biseksuaal, transsooline ja intersooline) aktivist Hanna Kannelm\u00e4e \u00fctles Postimehele, et oli riigikogus kohal, kui seaduse \u00fcle h\u00e4\u00e4letati, ning see m\u00f5jus talle emotsionaalselt erakordselt tugevalt. \u00abOlen ju 15 viimast aastat LGBT-\u00f5iguste eest v\u00f5idelnud v\u00f5i aktivist olnud,\u00bb mainis ta. \u00abKaua aega v\u00f5isime Eestis abieluv\u00f5rdsuse olemasolust ainult unistada. Ma tunnen, et see on v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6v\u00f5it, milles on osalenud erakordselt palju inimesi.\u00bbMida abieluv\u00f5rdsuse kehtestamine kaasa toobAbieluv\u00f5rdsust kehtestav perekonnaseaduse ja veel 85 seaduse muutmise pakett toob endaga kaasa ka kooseluseaduse rakendusaktid.Abielu k\u00f5rval j\u00e4\u00e4b tulevikus inimestele alles v\u00f5imalus s\u00f5lmida kooseluleping. Sellega tagatakse registreeritud elukaaslastele \u00f5igus kaasa r\u00e4\u00e4kida oma elukaaslasega seotud otsustes ning saada vajadusel toetusi ja h\u00fcvitisi. Kooselulepingu s\u00f5lminud paaridele antakse ka v\u00f5imalus minna abielule \u00fcle lihtsustatud korras.Abielu ja registreeritud kooseluga tekivad paaridele \u00f5igused ja kohustused, mis ei laiene vabas suhtes paaridele.Need on peamiselt seotud toetuste saamise, vara, eluaseme ja p\u00f5lvnemisega. N\u00e4iteks registreeritud partneri v\u00f5i abikaasa surma korral aitab see v\u00e4ltida olukorda, kus testamendi puududes ei ole kooselupartneril \u00f5igust p\u00e4randusele ning kogu vara l\u00e4heb automaatselt partneri sugulastele.Samuti kasutatakse abikaasa v\u00f5i partneri abi varem v\u00e4ljendatud kavatsuste kindlakstegemiseks, kui abikaasa v\u00f5i registreeritud partner on teadvuseta v\u00f5i ei ole v\u00f5imeline kasutama oma tahet, et otsustada meditsiinilise ravi vastuv\u00f5tmise v\u00f5i tagasil\u00fckkamise \u00fcle.Seadus on plaanitud j\u00f5ustuma 1. jaanuaril 2024. Muudatused, mis on vajalikud ajavahemikus 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2023 s\u00f5lmitud kooselulepingute registrikannete tegemiseks enne \u00fclej\u00e4\u00e4nud muudatuste j\u00f5ustumist, j\u00f5ustuvad 1. oktoobril 2023.Kooseluseadusest ja petitsioonidest abieluv\u00f5rdsuse kehtestamiseni12. novembril alustas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kampaaniat \u00abKaitskem \u00fcheskoos perekonda!\u00bb. Sellega sooviti \u00abkoondada \u00fcldrahvalikku toetust perekonna institutsioonile ning v\u00e4ljendada vastuseisu taotlustele see \u00fchiskonna alusinstitutsioon seadusega \u00fcmber kirjutada\u00bb.14. mail andis SAPTK riigikogule \u00fcle 38 000 allkirjaga petitsiooni.17. juunil andsid SAPTK esindajad riigikogule umbes 7500 inimese allkirjastatud protestikirja kooseluseaduse eeln\u00f5u vastu.ja Toompeal.24. novembril korraldas SAPTK kooseluseaduse vastu meeleavalduse Tallinnas Vabaduse platsil1. jaanuaril j\u00f5ustus kooseluseadus.17. oktoobril h\u00e4\u00e4letas riigikogu t\u00e4iskogu EKRE saadikute algatatud kooseluseaduse t\u00fchistamise eeln\u00f5u 47 h\u00e4\u00e4lega menetlusest v\u00e4lja, vastu oli 19 liiget. Kooseluseaduse t\u00fchistamist toetas Isamaa justiitsminister Urmas Reinsalu.2020. 19. oktoobril algatas erakond Eestimaa Rohelised petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks. Petitsioon kogus 35 800 allkirja ja saadeti riigikogusse.Novembris h\u00e4\u00e4letas riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjon valitsuse ettepaneku abielureferendumiks maha. Selle tagaj\u00e4rjel kutsus Isamaa p\u00f5hiseaduskomisjonist tagasi Siim Kiisleri.14. detsembril toimus riigikogus abielureferendumi esimene lugemine.30. detsembril esitas opositsioon abielureferendumile 9300 muudatusettepanekut.2021 13. jaanuaril astus Keskerakonna peaminister J\u00fcri Ratas korruptsiooniuurimise t\u00f5ttu tagasi.2023. Jaanuaris otsustas riigikohus, et kooseluleping tuleb kanda rahvastikuregistrisse.15. mail kiitis valitsus heaks nii samasooliste abielu t\u00e4histava perekonnaseaduse muutmise kui ka kooseluseaduse rakendusaktide eeln\u00f5ud.Allikad: Vikipeedia, SALK, PostimeesLOORA-ELISABET LOMP, ajakirjanikAIMAR ALTOSAAR, ajakirjanik"}
{"text":"Kolm inimest said s\u00fc\u00fcdistuse USA elanike tagasi Hiinasse sundimisesNEW YORK, 21. juuni, AFP-BNS \u2013 New Yorgi pensionile j\u00e4\u00e4nud politseinik ja kaks Hiina kodanikku m\u00f5isteti teisip\u00e4eval s\u00fc\u00fcdi, sest nad osalesid USA elanike sunniviisilises repatrieerimises Hiinasse, mida tuntakse kui operatsiooni Rebasejaht.\nF\u00f6deraalne vandekohus tunnistas p\u00e4rast kolm n\u00e4dalat kestnud protsessi s\u00fc\u00fcdi Michael McMahoni (55), Zhu Yongi (66) ja Zheng Congyingi (27), teatas USA New Yorgi idapiirkonna prokur\u00f6r avalduses.\nEradetektiiviks saanud pensionil politseiseersant McMahon m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi Hiina valitsuse ebaseadusliku agendina tegutsemises ning riikidevahelise j\u00e4litamise vanden\u00f5us ja j\u00e4litamise korraldamiseks.\nZhu sai sama s\u00fc\u00fcdistuse ning noorim s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu Zheng sai s\u00fc\u00fcdistuse riikidevahelises j\u00e4litamises.\nMcMahon ja Zhu korraldasid Hiina ametnike juhtimisel kampaania, et \"ahistada, j\u00e4litada ja sundida\" USA elanikke Hiinasse tagasi p\u00f6\u00f6rduma, kinnitas prokur\u00f6r.\nSkeem oli osa Hiina \"\u00fclemaailmsest ja ebaseaduslikust repatrieerimisp\u00fc\u00fcdlusest\", mida tuntakse operatsioonina \"Rebasejaht\".\n\"Loodame, et see kohtuotsus on s\u00f5num teistele tegutsejatele USA-s, kes t\u00f6\u00f6tavad praegu Hiina Rahvavabariigi k\u00e4su all, et vaigistada neid, kes tema (Hiina RV) vastu s\u00f5na v\u00f5tavad,\" \u00fctles FBI eriagent James Dennehy.\nMcMahonit \u00e4hvardab kuni 20-aastane vangistus, Zhud kuni 25-aastane ja Zhengi kuni 10-aastane vangistus.\nUSA valitsus on viimastel aastatel USA-s elavate inimeste j\u00e4lgimise ja ahistamise uurimise k\u00e4igus esitanud s\u00fc\u00fcdistuse mitmele Hiina kodanikule.\nPeking seevastu on kirjeldanud oma operatsioone osana korruptsioonivastasest kampaaniast ja kinnitab, et tema \u00f5iguskaitseorganid j\u00e4rgivad v\u00e4lismaal viibides rahvusvahelisi seadusi.\nWashingtoni meelest on aga sihikule v\u00f5etud teisitim\u00f5tlejad ja Hiina liidri Xi Jinpingi vastased.\nHispaanias baseeruva \u00f5iguskaitse r\u00fchmituse Safeguard Defenders raporti kohaselt on alates 2014. aastast kogu maailmas sunniviisiliselt Hiinasse tagasi saadetud ligi 10 000 Hiina kodanikku.\nOperatsioonide \"Rebasejaht\" ja \"Taevav\u00f5rk\" kaudu on inimesi survestatud oma tahte vastaselt Hiinasse naasma, kasutades selleks erinevaid kohtuv\u00e4liseid meetodeid, sealhulgas inimr\u00f6\u00f6ve, ahistamist ja hirmutamist; leiab raport.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kurikaelad ei puhka: kliendid saavad panga nimel petus\u00f5numeidCoop panga teatel levib ettev\u00f5tte nimel petus\u00f5num, millega meelitatakse inimesi kahtlasele lingile vajutama. SMS s\u00f5numid on saadetud +49 (Saksamaa) suunakoodiga numbrilt.\"Coop Panga ametlik number on (+372) 669 0966. Enda kaitsmiseks petturite eest on oluline alati m\u00f5ista, mida Sa PIN-koodiga kinnitad ja hoida oma PIN-koodid vaid enda teada. Pea meeles, et internetipanka sisenemiseks ei ole kunagi vaja sisestada PIN2-koodi, samuti ei k\u00fcsi pank seda sinult telefonik\u00f5ne, sms-i v\u00f5i e-kirja teel!,\" annab pank teada.\n"}
{"text":"Petlik palaganREPLIIKM\u00e4letan noorusajast, kusagilt 1980ndate algusest k\u00e4sikirjaliselt levitatud luuletust \u00fchest vanast mehest. Seal olid read: \u201eN\u00fc\u00fcd on mu ainus vaga soov, et vana Jumal ometi viiks \u00fckskord \u00e4ra Eestimaalt va setu kometi.\" Muidugi pidas luuletuse autor kometiks s\u00fcsteemi, mis tollal meie inimesi siin maanurgas valitses ja \u00fchtlasi ka ahistas.V\u00e4hesed oskasid oodata, et juunis 1940 alanud palagan t\u00f5epoolest ka kord otsa saab. Huvitav on see, et vast esimestena aimasid l\u00f5ppu ette just v\u00f5imupositsioonidel olevad inimesed.Me oleme ka praegusajal v\u00e4hemalt pisut p\u00e4rit sellest ajast. Meil n\u00e4iteks puudub selline suhtumine riigimaksudesse, nagu on olemas l\u00e4\u00e4nepoolsetes riikides. Ka maksukuritegude eest m\u00e4\u00e4ratavad karistused on suhteliselt v\u00e4ikesed.Selline suhtumine peaks muutuma. Ustavus riigile on erilisel moel just maksutruudus. Kui inimesed ei usalda riigile makse maksta, siis ei hakka nad seda riiki ka vajadusel relvaga kaitsma.Elame praegu keerulisel ajal. Seda nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Ja k\u00f5ik need valdkonnad on omavahel seotud. Paljud probleemid v\u00e4ljenduvad riigikogu ja valitsuse otsustes. Inimesi on \u00fcle miljoni. Valitsemise juhtijaid aga alla tuhande. Iga\u00fchel on oma arusaamad t\u00f5est, \u00f5igest ja valest. Parim viis on saavutada m\u00f5istlik kompromiss. Mitte j\u00e4igalt oma seisukoha k\u00fcljes kinni olla. Siis me ei l\u00e4he enam tagasi palaganide aega.JAANUS RIIMETS"}
{"text":"Politsei pidas kinni pangakelmuses osalenud l\u00e4tlasePolitsei pidas kinni pangakelmuses osalenud mehe, keda kahtlustatakse petuskeemi ellu viimisel.\n25. mail sai politsei teate, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid \u00fchelt eakalt h\u00e4rralt v\u00e4lja petta 9000 eurot. Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid h\u00e4rrale ning selgitasid talle toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rgiks on pangat\u00f6\u00f6tajast kelmi kinni p\u00fc\u00fcdmine. H\u00e4rrat juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itva Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.\n\u201eRaha \u00fcleandmine pidi toimuma 26. mail, reede hommikul. Enne petuskeemi l\u00f5pule viimist sekkusid \u201eoperatsiooni\u201c aga p\u00e4ris politseinikud, kes reede hommikul J\u00f5hvi kohale s\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel ka kinni pidasid. Kinnipeetud isik osutus L\u00e4ti kodanikuks, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljal korral samasuguses petuskeemis Eesti kannatanutelt raha kokku korjamises, millega tekitati kannatanutele ligemale 60\u00a0000 eurot kahju. L\u00e4ti kodaniku k\u00e4est v\u00f5eti \u00e4ra ka Eesti Panga nime ja muude s\u00fcmbolitega v\u00f5ltsitud dokumendid raha vastuv\u00f5tmise-\u00fcleandmise kohta. Menetluse k\u00e4igus on tuvastatud, et samasuguseid Eesti Panga kirjadega dokumente andis isik ka teistele kannatanutele raha k\u00e4ttesaamisel. Et isikut oli alust kahtlustada mitme kelmuse episoodi toimepanemises ning v\u00e4ltimaks isiku menetlusest k\u00f5rvale hoidumist, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus ka rahuldas,\u201c kirjeldas Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKa m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks isikut, keda samuti kahtlustatakse samasuguste Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. \u201eKahtlustuse kohaselt on isikud seotud 40\u00a0000 euro v\u00e4lja petmises kahelt kannatanult. Nende poolt saadetud kullerid peeti politsei poolt selle aasta naistep\u00e4eval Narvas kannatanuga suhtlemiselt kinni ning ka nende juurest leiti sarnased Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokument. M\u00f5lemat kriminaalmenetlust viib l\u00e4bi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, menetlust juhib Viru Ringkonnaprokuratuur,\u201c lisas Vodja.\nPolitseinik m\u00e4rkis, et ehkki konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud kelmuse episoodides kaotatud raha tagasisaamise v\u00f5imalus paraku \u00fcsna v\u00e4ike. \u201eV\u00e4lismaal kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \u201ekullerid\u201c toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud. Seet\u00f5ttu on politsei parimaks v\u00f5imaluseks ja kahju tekkimise v\u00e4ltimiseks teha ennetust\u00f6\u00f6d ja tegeleda kelmustega seotud kohalike kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisega. Internetis levivad pakkumised liitumaks taolise kuritegeliku skeemiga, v\u00f5ivad k\u00fcll t\u00e4hendada l\u00fchiajalist h\u00f5lptulu, kuid varem v\u00f5i hiljem ristuvad selliste inimeste teed politseiga, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,\u201c r\u00f5hutas kriminaalpolitseinik.\nPolitseinik tuletas meelde, et ei politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad vii inimestega l\u00e4bi taolisi \u201esalaoperatsioone\u201c, mis h\u00f5lmaksid isikult tema raha kellelegi \u00fcle andmist. Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel tema isiku- v\u00f5i pangakontode andmeid. \u201eKui Sulle helistatakse politseist v\u00f5i pangast, v\u00f5id sa alati k\u00fcsida kohtumist politseijaoskonnas v\u00f5i pangakontoris ning ise veenduda, kellega p\u00e4riselt vestlus k\u00e4ib. Samuti on lihtne viis sellise kelmuse puhul petturite tuvastamiseks nendega telefonis eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine \u2013 \u00fcldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,\u201c toonitas Vodja.\n\u201eTegemist on mitmetest l\u00fclidest koosneva h\u00e4sti organiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega ja raha tagasisaamine on pea v\u00f5imatu. Meie nopime \u00fcles Eestisse j\u00f5udnud petuskeemid ja p\u00fc\u00fcame tabada siin toimetavad kelmid, kuid tegelikku \u00e4ri juhitakse aga v\u00e4lismaalt. See omakorda t\u00e4hendab, et meie inimesed peavad oma raha ja kaubaga toimetades olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud, et mitte petta saada ning suuri kahjusid kanda,\u201c s\u00f5nas kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKui kellelgi on sarnase petuskeemiga olnud kokkupuuteid, tunneb \u00e4ra pildil oleva kelmi v\u00f5i sertifikaadi, siis palume sellest politseile teada anda, kas telefoni teel +372 3372474 v\u00f5i kirjutada aadressile sergei.sei@politsei.ee."}
{"text":"Politsei pidas kinni pangakelmuses osalenud mehePolitsei pidas kinni pangakelmuses osalenud mehe, keda kahtlustatakse petuskeemi ellu viimisel.\n25. mail sai politsei teate, et\u00a0J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid \u00fchelt eakalt h\u00e4rralt v\u00e4lja petta 9000 eurot.\u00a0Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid h\u00e4rrale ning selgitasid talle toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rgiks on pangat\u00f6\u00f6tajast kelmi kinni p\u00fc\u00fcdmine. H\u00e4rrat juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itva Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.\n\u201eRaha \u00fcleandmine pidi toimuma 26. mail, reede hommikul. Enne petuskeemi l\u00f5pule viimist sekkusid \u201eoperatsiooni\u201c aga p\u00e4ris politseinikud, kes reede hommikul J\u00f5hvi kohale s\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel ka kinni pidasid. Kinnipeetud isik osutus L\u00e4ti kodanikuks, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljal korral samasuguses petuskeemis Eesti kannatanutelt raha kokku korjamises, millega tekitati kannatanutele ligemale 60\u00a0000 eurot kahju. L\u00e4ti kodaniku k\u00e4est v\u00f5eti \u00e4ra ka Eesti Panga nime ja muude s\u00fcmbolitega v\u00f5ltsitud dokumendid raha vastuv\u00f5tmise-\u00fcleandmise kohta. Menetluse k\u00e4igus on tuvastatud, et samasuguseid Eesti Panga kirjadega dokumente andis isik ka teistele kannatanutele raha k\u00e4ttesaamisel. Et isikut oli alust kahtlustada mitme kelmuse episoodi toimepanemises ning v\u00e4ltimaks isiku menetlusest k\u00f5rvale hoidumist, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus ka rahuldas,\u201c kirjeldas Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nLOE KA:\nP\u00e4\u00e4stjad kutsusid tuletegijaid korrale\n1. juulil oodatakse huvilisi tuletornide tasuta k\u00fclastusele\nKa m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks isikut, keda samuti kahtlustatakse samasuguste Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. \u201eKahtlustuse kohaselt on isikud seotud 40\u00a0000 euro v\u00e4lja petmises kahelt kannatanult. Nende poolt saadetud kullerid peeti politsei poolt selle aasta naistep\u00e4eval Narvas kannatanuga suhtlemiselt kinni ning ka nende juurest leiti sarnased Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokument. M\u00f5lemat kriminaalmenetlust viib l\u00e4bi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, menetlust juhib Viru Ringkonnaprokuratuur,\u201c lisas Vodja.\nPolitseinik m\u00e4rkis, et ehkki konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud kelmuse episoodides kaotatud raha tagasisaamise v\u00f5imalus paraku \u00fcsna v\u00e4ike. \u201eV\u00e4lismaal kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \u201ekullerid\u201c toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud. Seet\u00f5ttu on politsei parimaks v\u00f5imaluseks ja kahju tekkimise v\u00e4ltimiseks teha ennetust\u00f6\u00f6d ja tegeleda kelmustega seotud kohalike kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisega. Internetis levivad pakkumised liitumaks taolise kuritegeliku skeemiga, v\u00f5ivad k\u00fcll t\u00e4hendada l\u00fchiajalist h\u00f5lptulu, kuid varem v\u00f5i hiljem ristuvad selliste inimeste teed politseiga, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,\u201c r\u00f5hutas kriminaalpolitseinik.\nPolitseinik tuletas meelde, et ei politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad vii inimestega l\u00e4bi taolisi \u201esalaoperatsioone\u201c, mis h\u00f5lmaksid isikult tema raha kellelegi \u00fcle andmist. Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel tema isiku- v\u00f5i pangakontode andmeid. \u201eKui Sulle helistatakse politseist v\u00f5i pangast, v\u00f5id sa alati k\u00fcsida kohtumist politseijaoskonnas v\u00f5i pangakontoris ning ise veenduda, kellega p\u00e4riselt vestlus k\u00e4ib. Samuti on lihtne viis sellise kelmuse puhul petturite tuvastamiseks nendega telefonis eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine \u2013 \u00fcldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,\u201c toonitas Vodja.\n\u201eTegemist on mitmetest l\u00fclidest koosneva h\u00e4sti organiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega ja raha tagasisaamine on pea v\u00f5imatu. Meie nopime \u00fcles Eestisse j\u00f5udnud petuskeemid ja p\u00fc\u00fcame tabada siin toimetavad kelmid, kuid tegelikku \u00e4ri juhitakse aga v\u00e4lismaalt. See omakorda t\u00e4hendab, et meie inimesed peavad oma raha ja kaubaga toimetades olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud, et mitte petta saada ning suuri kahjusid kanda,\u201c s\u00f5nas kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKui kellelgi on sarnase petuskeemiga olnud kokkupuuteid, tunneb \u00e4ra pildil oleva kelmi v\u00f5i sertifikaadi, siis palume sellest politseile teada anda,\u00a0kas telefoni teel +372 3372474 v\u00f5i kirjutada aadressile\u00a0sergei.sei@politsei.ee."}
{"text":"Politsei tabas ligi 60 000 eurot v\u00e4lja petnud pangakelmiTALLINN, 21. juuni, BNS \u2013 Politsei tabas mai l\u00f5pus J\u00f5hvis L\u00e4ti kodanikust mehe, keda kahtlustatakse v\u00f5ltsitud Eesti Panga libakulleri ja dokumentide abil Eesti elanikelt ligi 60 000 euro v\u00e4ljapetmises.\u00a0Politsei sai 25. mail teate, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid eakalt mehelt v\u00e4lja petta 9000 eurot. Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid mehele ning selgitasid talle toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rgiks on pangat\u00f6\u00f6tajast kelmi kinni p\u00fc\u00fcdmine, teatas BNS-ile Ida prefektuuri pressiesindaja. Meest juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itva Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.\u00a0\nIda prefektuuri kriminaalteabetalituse juhi Marika Vodja s\u00f5nul pidi raha \u00fcleandmine toimuma 26. mail. Enne petuskeemi l\u00f5pule viimist sekkusid niinimetatud operatsiooni p\u00e4ris politseinikud, kes hommikul J\u00f5hvi kohale s\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel ka kinni pidasid.\n\"Kinnipeetuks osutus L\u00e4ti kodanik, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljal korral samasuguses petuskeemis Eesti kannatanutelt raha kokku korjamises, millega tekitati ligi 60 000 eurot kahju,\" r\u00e4\u00e4kis Vodja.\nL\u00e4ti kodaniku k\u00e4est v\u00f5eti \u00e4ra ka Eesti Panga nime ja muude s\u00fcmbolitega v\u00f5ltsitud dokumendid raha vastuv\u00f5tmise-\u00fcleandmise kohta. Menetluse k\u00e4igus on tuvastatud, et samasuguseid Eesti Panga kirjadega dokumente andis L\u00e4ti kodanik ka teistele raha k\u00e4ttesaamisel. \"Kuna meest oli alust kahtlustada mitme kelmuse episoodi toimepanemises ning v\u00e4ltimaks tema menetlusest k\u00f5rvale hoidumist, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus ka rahuldas,\u201c \u00fctles Vodja.\nKa m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks inimest, keda samuti kahtlustatakse samasuguste Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. \u201eKahtlustuse kohaselt on nad seotud 40 000 euro v\u00e4lja petmises kahelt inimeselt. Nende poolt saadetud kullerid pidas politsei kinnni naistep\u00e4eval Narvas ja nende juurest leiti sarnased Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokument,\" lausus Vodja.\nM\u00f5lemat kriminaalmenetlust viib l\u00e4bi Ida prefektuur ja menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.\nPolitseinik m\u00e4rkis, et ehkki konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud kelmuse episoodides kaotatud raha tagasisaamise v\u00f5imalus paraku \u00fcsna v\u00e4ike.\n\u201eV\u00e4lismaal kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \u201ekullerid\u201c toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud. Seet\u00f5ttu on politsei parimaks v\u00f5imaluseks ja kahju tekkimise v\u00e4ltimiseks teha ennetust\u00f6\u00f6d ja tegeleda kelmustega seotud kohalike kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisega. Internetis levivad pakkumised liitumaks taolise kuritegeliku skeemiga, v\u00f5ivad k\u00fcll t\u00e4hendada l\u00fchiajalist h\u00f5lptulu, kuid varem v\u00f5i hiljem ristuvad selliste inimeste teed politseiga, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,\u201c r\u00f5hutas kriminaalpolitseinik.\nPolitseinik tuletas meelde, et\u00a0 politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad vii inimestega l\u00e4bi taolisi salaoperatsioone, mis h\u00f5lmaksid isikult tema raha kellelegi \u00fcle andmist. Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel tema isiku- v\u00f5i pangakontode andmeid. \u201eKui helistatakse politseist v\u00f5i pangast, v\u00f5ib alati k\u00fcsida kohtumist politseijaoskonnas v\u00f5i pangakontoris ning ise veenduda, kellega p\u00e4riselt vestlus k\u00e4ib. Samuti on lihtne viis sellise kelmuse puhul petturite tuvastamiseks nendega telefonis eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine \u2013 \u00fcldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,\u201c toonitas Vodja.\n\u201eTegemist on mitmetest l\u00fclidest koosneva h\u00e4sti organiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega ja raha tagasisaamine on pea v\u00f5imatu. Meie nopime \u00fcles Eestisse j\u00f5udnud petuskeemid ja p\u00fc\u00fcame tabada siin toimetavad kelmid, kuid tegelikku \u00e4ri juhitakse aga v\u00e4lismaalt. See omakorda t\u00e4hendab, et meie inimesed peavad oma raha ja kaubaga toimetades olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud, et mitte petta saada ning suuri kahjusid kanda,\u201c s\u00f5nas kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKui kellelgi on sarnase petuskeemiga olnud kokkupuuteid, palub politsei sellest teada anda telefoni teel 33 72 474 v\u00f5i kirjutada aadressile sergei.sei@politsei.ee.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei tabas ligi 60 000 eurot v\u00e4lja petnud pangakelmiPolitsei tabas mai l\u00f5pus J\u00f5hvis L\u00e4ti kodanikust mehe, keda kahtlustatakse Eesti Panga libakulleri ja v\u00f5ltsitud dokumentide abil Eesti elanikelt ligi 60 000 euro v\u00e4ljapetmises.Politsei sai 25. mail teate, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid eakalt mehelt v\u00e4lja petta 9000 eurot. Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid mehele ning selgitasid talle toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rgiks on pangat\u00f6\u00f6tajast kelmi kinni p\u00fc\u00fcdmine, teatas BNS-ile Ida prefektuuri pressiesindaja. Meest juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itva Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.\nIda prefektuuri kriminaalteabetalituse juhi Marika Vodja s\u00f5nul pidi raha \u00fcleandmine toimuma 26. mail. Enne petuskeemi l\u00f5pule viimist sekkusid niinimetatud operatsiooni p\u00e4ris politseinikud, kes hommikul J\u00f5hvi kohale s\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel ka kinni pidasid.\n\u00abKinnipeetuks osutus L\u00e4ti kodanik, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljal korral samasuguses petuskeemis Eesti kannatanutelt raha kokku korjamises, millega tekitati ligi 60 000 eurot kahju,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4kis Vodja.\nL\u00e4ti kodaniku k\u00e4est v\u00f5eti \u00e4ra ka Eesti Panga nime ja muude s\u00fcmbolitega v\u00f5ltsitud dokumendid raha vastuv\u00f5tmise-\u00fcleandmise kohta. Menetluse k\u00e4igus on tuvastatud, et samasuguseid Eesti Panga kirjadega dokumente andis L\u00e4ti kodanik ka teistele raha k\u00e4ttesaamisel. \u00abKuna meest oli alust kahtlustada mitme kelmuse episoodi toimepanemises ning v\u00e4ltimaks tema menetlusest k\u00f5rvale hoidumist, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus ka rahuldas,\u00bb\u00a0\u00fctles Vodja.\nKa m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks inimest, keda samuti kahtlustatakse samasuguste Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. \u00abKahtlustuse kohaselt on nad seotud 40 000 euro v\u00e4lja petmises kahelt inimeselt. Nende poolt saadetud kullerid pidas politsei kinnni naistep\u00e4eval Narvas ja nende juurest leiti sarnased Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokument,\u00bb\u00a0lausus Vodja.\nM\u00f5lemat kriminaalmenetlust viib l\u00e4bi Ida prefektuur ja menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.\nPolitseinik m\u00e4rkis, et ehkki konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud kelmuse episoodides kaotatud raha tagasisaamise v\u00f5imalus paraku \u00fcsna v\u00e4ike.\n\u00abV\u00e4lismaal kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \u00abkullerid\u00bb\u00a0toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud. Seet\u00f5ttu on politsei parimaks v\u00f5imaluseks ja kahju tekkimise v\u00e4ltimiseks teha ennetust\u00f6\u00f6d ja tegeleda kelmustega seotud kohalike kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisega. Internetis levivad pakkumised liitumaks taolise kuritegeliku skeemiga, v\u00f5ivad k\u00fcll t\u00e4hendada l\u00fchiajalist h\u00f5lptulu, kuid varem v\u00f5i hiljem ristuvad selliste inimeste teed politseiga, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,\u00bb\u00a0r\u00f5hutas kriminaalpolitseinik.\nPolitseinik tuletas meelde, et politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad vii inimestega l\u00e4bi taolisi salaoperatsioone, mis h\u00f5lmaksid isikult tema raha kellelegi \u00fcle andmist. Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel tema isiku- v\u00f5i pangakontode andmeid. \u00abKui helistatakse politseist v\u00f5i pangast, v\u00f5ib alati k\u00fcsida kohtumist politseijaoskonnas v\u00f5i pangakontoris ning ise veenduda, kellega p\u00e4riselt vestlus k\u00e4ib. Samuti on lihtne viis sellise kelmuse puhul petturite tuvastamiseks nendega telefonis eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine \u2013 \u00fcldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,\u00bb\u00a0toonitas Vodja.\n\u00abTegemist on mitmetest l\u00fclidest koosneva h\u00e4sti organiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega ja raha tagasisaamine on pea v\u00f5imatu. Meie nopime \u00fcles Eestisse j\u00f5udnud petuskeemid ja p\u00fc\u00fcame tabada siin toimetavad kelmid, kuid tegelikku \u00e4ri juhitakse aga v\u00e4lismaalt. See omakorda t\u00e4hendab, et meie inimesed peavad oma raha ja kaubaga toimetades olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud, et mitte petta saada ning suuri kahjusid kanda,\u00bb s\u00f5nas kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKui kellelgi on sarnase petuskeemiga olnud kokkupuuteid, palub politsei sellest teada anda telefoni teel 33 72 474 v\u00f5i kirjutada aadressile sergei.sei@politsei.ee."}
{"text":"Politsei pidas kinni pangakelmuses osalenud mehePolitsei pidas kinni pangakelmuses osalenud mehe, keda kahtlustatakse petuskeemi ellu viimisel.\n25. mail sai politsei teate, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid \u00fchelt eakalt h\u00e4rralt v\u00e4lja petta 9000 eurot. Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid h\u00e4rrale ning selgitasid talle toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rgiks on pangat\u00f6\u00f6tajast kelmi kinni p\u00fc\u00fcdmine. H\u00e4rrat juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itva Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.\n\u201eRaha \u00fcleandmine pidi toimuma 26. mail, reede hommikul. Enne petuskeemi l\u00f5pule viimist sekkusid \u201eoperatsiooni\u201d aga p\u00e4ris politseinikud, kes reede hommikul J\u00f5hvi kohale s\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel ka kinni pidasid. Kinnipeetud isik osutus L\u00e4ti kodanikuks, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljal korral samasuguses petuskeemis Eesti kannatanutelt raha kokku korjamises, millega tekitati kannatanutele ligemale 60 000 eurot kahju. L\u00e4ti kodaniku k\u00e4est v\u00f5eti \u00e4ra ka Eesti Panga nime ja muude s\u00fcmbolitega v\u00f5ltsitud dokumendid raha vastuv\u00f5tmise-\u00fcleandmise kohta. Menetluse k\u00e4igus on tuvastatud, et samasuguseid Eesti Panga kirjadega dokumente andis isik ka teistele kannatanutele raha k\u00e4ttesaamisel. Et isikut oli alust kahtlustada mitme kelmuse episoodi toimepanemises ning v\u00e4ltimaks isiku menetlusest k\u00f5rvale hoidumist, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus ka rahuldas,\u201d kirjeldas Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKa m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks isikut, keda samuti kahtlustatakse samasuguste Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. \u201eKahtlustuse kohaselt on isikud seotud 40 000 euro v\u00e4lja petmises kahelt kannatanult. Nende poolt saadetud kullerid peeti politsei poolt selle aasta naistep\u00e4eval Narvas kannatanuga suhtlemiselt kinni ning ka nende juurest leiti sarnased Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokument. M\u00f5lemat kriminaalmenetlust viib l\u00e4bi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, menetlust juhib Viru Ringkonnaprokuratuur,\u201d lisas Vodja.\nPolitseinik m\u00e4rkis, et ehkki konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud kelmuse episoodides kaotatud raha tagasisaamise v\u00f5imalus paraku \u00fcsna v\u00e4ike. \u201eV\u00e4lismaal kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \u201ekullerid\u201d toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud. Seet\u00f5ttu on politsei parimaks v\u00f5imaluseks ja kahju tekkimise v\u00e4ltimiseks teha ennetust\u00f6\u00f6d ja tegeleda kelmustega seotud kohalike kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisega. Internetis levivad pakkumised liitumaks taolise kuritegeliku skeemiga, v\u00f5ivad k\u00fcll t\u00e4hendada l\u00fchiajalist h\u00f5lptulu, kuid varem v\u00f5i hiljem ristuvad selliste inimeste teed politseiga, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,\u201d r\u00f5hutas kriminaalpolitseinik.\nPolitseinik tuletas meelde, et ei politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad vii inimestega l\u00e4bi taolisi \u201esalaoperatsioone\u201d, mis h\u00f5lmaksid isikult tema raha kellelegi \u00fcle andmist. Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel tema isiku- v\u00f5i pangakontode andmeid. \u201eKui Sulle helistatakse politseist v\u00f5i pangast, v\u00f5id sa alati k\u00fcsida kohtumist politseijaoskonnas v\u00f5i pangakontoris ning ise veenduda, kellega p\u00e4riselt vestlus k\u00e4ib. Samuti on lihtne viis sellise kelmuse puhul petturite tuvastamiseks nendega telefonis eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine \u2013 \u00fcldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,\u201d toonitas Vodja.\n\u201eTegemist on mitmetest l\u00fclidest koosneva h\u00e4sti organiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega ja raha tagasisaamine on pea v\u00f5imatu. Meie nopime \u00fcles Eestisse j\u00f5udnud petuskeemid ja p\u00fc\u00fcame tabada siin toimetavad kelmid, kuid tegelikku \u00e4ri juhitakse aga v\u00e4lismaalt. See omakorda t\u00e4hendab, et meie inimesed peavad oma raha ja kaubaga toimetades olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud, et mitte petta saada ning suuri kahjusid kanda,\u201d s\u00f5nas kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKui kellelgi on sarnase petuskeemiga olnud kokkupuuteid, tunneb \u00e4ra pildil oleva kelmi v\u00f5i sertifikaadi, siis palutakse sellest politseile teada anda, kas telefoni teel +372 3372474 v\u00f5i kirjutada aadressile sergei.sei@politsei.ee.\nKelmusennetuse lisainfo leiab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt: https:\/\/www.politsei.ee\/et\/juhend\/kaitse-ennast-kelmide-eest."}
{"text":"USA annab Ukrainale veel 1,3 miljardit dollari majandusabi (T\u00e4iendatud!)LONDON, 21. juuni, AFP-BNS \u2013 USA v\u00e4lisminister Antony Blinken teatas kolmap\u00e4eval veel 1,3 miljardi dollari suurusest majandusabist Ukrainale ja t\u00f5otas, et Venemaal tuleb \u00fchel p\u00e4eval sissetungi eest ka rahaliselt maksta.\n\"Kui Venemaa j\u00e4tkab h\u00e4vitamist, siis meie oleme siin, et aidata Ukrainat uuesti \u00fcles ehitada: ehitada uuesti \u00fcles elud, ehitada \u00fcles see riik ja tema tulevik,\" \u00fctles Blinken Londonis Ukraina taastamise konverentsil.\n\"\u00d6elgem selgelt v\u00e4lja: Venemaa p\u00f5hjustab Ukrainale h\u00e4vingut ja Venemaa tasub l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes Ukraina taastamise kulud,\" lisas ta, korrates Suurbritannia ja Euroopa Liidu liidrite m\u00f5tteavaldusi.\nLubatud raha tuleb summast, mille USA kongress on juba heaks kiitnud. \u00dchendriigid on toetanud Ukrainat alates Venemaa sissetungist 2022. aasta veebruarist juba 63 miljardi dollariga.\nUmbes 40 miljardit sellest on l\u00e4inud relvade ja muu julgeolekutoetusena.\nUuest abisummast l\u00e4heb 657 miljonit Ukraina raudteede, sadamate, piiripunktide ja teiste taristurajatiste taastamiseks, et riik saaks laiendada kaubavahetust Euroopaga, \u00fctles Blinken.\n520 miljonit on m\u00f5eldud abiks Venemaa r\u00fcnnakutes suuresti purustatud elektriv\u00f5rgu taastamisel ja turureformide l\u00e4biviimisel.\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud abist l\u00e4heb 100 miljonit dollarit tolliteenistuse uuendamiseks, seal hulgas \u00fcleminekuks digitehnoloogiale suurendamaks kaubanduse l\u00e4bipaistvust.\nBlinken r\u00f5hutas, et Washington hoiab silma peal korruptsioonil, mis v\u00f5ib kahandada kongressi toetust Ukraina abistamisele, ja kutsus Ukraina parlamenti monopolidevastast seadust heaks kiitma.\nTa \u00fctles, et USA suurendab abi korruptsioonivastaste organite, kodaniku\u00fchiskonna ja vaba meedia tugevdamiseks, sest need institutsioonid tagavad, et k\u00f5iki Ukrainale antavaid pretsedendituid ressursse kasutatakse vastutustundlikult.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"USA annab Ukrainale veel 1,3 miljardit dollari majandusabi (T\u00e4iendatud!)LONDON, 21. juuni, AFP-BNS \u2013 USA v\u00e4lisminister Antony Blinken teatas kolmap\u00e4eval veel 1,3 miljardi dollari suurusest majandusabist Ukrainale ja t\u00f5otas, et Venemaal tuleb \u00fchel p\u00e4eval sissetungi eest ka rahaliselt maksta.\n\"Kui Venemaa j\u00e4tkab h\u00e4vitamist, siis meie oleme siin, et aidata Ukrainat uuesti \u00fcles ehitada: ehitada uuesti \u00fcles elud, ehitada \u00fcles see riik ja tema tulevik,\" \u00fctles Blinken Londonis Ukraina taastamise konverentsil.\n\"\u00d6elgem selgelt v\u00e4lja: Venemaa p\u00f5hjustab Ukrainale h\u00e4vingut ja Venemaa tasub l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes Ukraina taastamise kulud,\" lisas ta, korrates Suurbritannia ja Euroopa Liidu liidrite m\u00f5tteavaldusi.\nLubatud raha tuleb summast, mille USA kongress on juba heaks kiitnud. \u00dchendriigid on toetanud Ukrainat alates Venemaa sissetungist 2022. aasta veebruarist juba 63 miljardi dollariga.\nUmbes 40 miljardit sellest on l\u00e4inud relvade ja muu julgeolekutoetusena.\nUuest abisummast l\u00e4heb 657 miljonit Ukraina raudteede, sadamate, piiripunktide ja teiste taristurajatiste taastamiseks, et riik saaks laiendada kaubavahetust Euroopaga, \u00fctles Blinken.\n520 miljonit on m\u00f5eldud abiks Venemaa r\u00fcnnakutes suuresti purustatud elektriv\u00f5rgu taastamisel ja turureformide l\u00e4biviimisel.\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud abist l\u00e4heb 100 miljonit dollarit tolliteenistuse uuendamiseks, seal hulgas \u00fcleminekuks digitehnoloogiale suurendamaks kaubanduse l\u00e4bipaistvust.\nBlinken r\u00f5hutas, et Washington hoiab silma peal korruptsioonil, mis v\u00f5ib kahandada kongressi toetust Ukraina abistamisele, ja kutsus Ukraina parlamenti monopolidevastast seadust heaks kiitma.\nTa \u00fctles, et USA suurendab abi korruptsioonivastaste organite, kodaniku\u00fchiskonna ja vaba meedia tugevdamiseks, sest need institutsioonid tagavad, et k\u00f5iki Ukrainale antavaid pretsedendituid ressursse kasutatakse vastutustundlikult.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Inimese loodud tehnoloogia  ei ole neutraalneEestil on potentsiaal olla maailma k\u00f5ige vastutustundlikum digi\u00fchiskond, Selleks peab siinse pragmaatilise teeme-\u00e4ra-hoiakuga kaasas k\u00e4ima ka vastutustundlik innovatsioon.V\u00e4lismaalased seostavad Eestit tihtipeale e-teenuste ja digiuuendustega. Eesti riigi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses arengus on kesksel kohal valitsusorganite ja kodanike vaheline suhtlus digitehnoloogia abil. Viimastel Riigikogu valimistel h\u00e4\u00e4letas juba \u00fcle poole valijatest interneti teel. Tallinna lennujaamast kiviviske kaugusel asub e-Eesti esitluskeskus, kus k\u00e4ib k\u00f5ikjalt m aailm ast riigiteenistujaid ja ettev\u00f5tjaid, kes soovivad s\u00fcvitsi uurida siinset digiarengut. Eesti tutvustab end j\u00e4rjekindlalt maailma k\u00f5ige arenenuma digi\u00fchiskonnana ja see s\u00f5num on v\u00e4lisriikidesse h\u00e4sti kohale j\u00f5udnud.Sellise arengu j\u00e4rsk l\u00f5ppemine oleks v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline. Digientusiastid valitsussektoris, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning akadeemilises maailmas on k\u00fcllaltki agarad v\u00e4lja m\u00f5tlema uusi avalikke teenuseid, mis teevad kodanike elu lihtsamaks.J\u00e4rgmine t\u00f5en\u00e4oline samm e-valitsemisel ja avalike teenuste osutamisel on tehisintellekti rakendamine. Tegelikult ongi juba k\u00fcmneid selliseid rakendusi Eesti avalike teenuste s\u00fcsteemides t\u00f6\u00f6s. N\u00e4iteks suunavad algoritmid politseipatrulle kindlal ajal vajalikesse kohtadesse ja t\u00f6\u00f6otsijaid neile sobivate t\u00f6\u00f6pakkumiste juurde. Arendamisel on \u00fcks ahvatlev rakendus, B\u00fcrokratt - virtuaalne abiline, mis v\u00f5imaldab kodanikel riigiga suhelda k\u00f5ne, kirja v\u00f5i viipekeele teel, ilma et inimene ise peaks t\u00e4pselt teadma, millise konkreetse ametniku poole oma murega p\u00f6\u00f6rduda.Tehisintellekti tumedam poolEesti ei ole ainus riik, mis rakendab \u00fchiskonnaelu h\u00f5lbustamiseks ja avalike teenuste lihtsustamiseks tehisintellekti. Paraku ei vasta k\u00f5ik kogemused kasutajate ootustele. Kiire pilk kolmele hiljutisele juhtumile illustreerib seda ilmekalt.Esimene n\u00e4ide puudutab eksamis\u00fcsteemi. 2020. aastal olid \u00f5petajad ja \u00f5ppej\u00f5ud \u00fcle maailma sunnitud v\u00e4ga kiiresti otsustama, kuidas korraldada \u00f5pet ja eksameid koroonapiirangute tingimustes. \u00dche lahendusena v\u00f5imalike pettuste tuvastamiseks pakuti rakendust, mis j\u00e4lgib kaugeksami ajal kaamera kaudu \u00f5pilase n\u00e4oilmeid ja silmade liikumist, klahvivajutusi ja taustahelisid. See tehnoloogia tundus p\u00e4ris hea, kuni selgus, et \u00f5pilastel, kelle nahav\u00e4rvus ei ole valge, oli sisselogimisel raskusi. Kui neil see ka \u00f5nnestus, m\u00e4rkis rakendus ebaproportsionaalselt sagedasti just nende n\u00e4oilmed kahtlust \u00e4ratavaks. Ilmselgelt ei saanud see rakendus mitteeuropiidsete n\u00e4ojoonte j\u00e4lgimisega hakkama.Teine n\u00e4ide: 2020. aasta jaanuaris vahistas politsei USA-s Detroidis afroameerika mehe Robert Julian-Borchak Williamsi, keda kahtlustati poevarguses. Eliljem selgus, et kahtlustus p\u00f5hines vigaselt t\u00f6\u00f6tanud n\u00e4otuvastustarkvaral, mida oli kasutatud turvakaam era salvestise uurimisel. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et kuigi see tarkvara t\u00f6\u00f6tas v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti europiidsete n\u00e4ojoontega meeste puhul, olid tulemused muude rahvastikur\u00fchmade korral m\u00e4rksa v\u00e4hem t\u00e4psed. Osaliselt oli probleem tingitud liiga \u00fchek\u00fclgsetest pildikogudest, mida oli algoritmide loomisel andmebaasides kasutatud.Kolmas n\u00e4ide on Hollandist, kus p\u00fc\u00fcti algoritmide abil tuvastada isikuid, kes olid riigilt v\u00e4lja petnud lastetoetusi. P\u00e4rast seda, kui meedias oli avaldatud artikleid pettusjuhtumitest, kus Bulgaaria pered kolisid Hollandisse, taotlesid toetusi ja seej\u00e4rel kolisid kohe j\u00e4lle \u00e4ra, otsustas maksuamet rakendada s\u00fcsteemis riskide hindamise algoritme, mis m\u00e4\u00e4raksid toetuse taotlejatele individuaalsed riskiskoorid.Esmalt tekkis probleem, et algoritmid m\u00e4rkisid \u00fclit\u00e4pselt \u00e4ra k\u00f5ik inimesed, kes olid oma taotluses teinud v\u00e4ikseimaidki vigu. Teine, t\u00f5en\u00e4oliselt suuremgi probleem seisnes aga selles, et tarkvara hakkas k\u00f5iki v\u00e4ljastpoolt Elollandit p\u00e4rit taotlejaid pidama t\u00f5en\u00e4olisemateks petturiteks. Elilisem anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et niisugune j\u00e4relduste muster oli tingitud peamiselt sellest, et osa pettusjuhtumeid oli sisestatud tarbetult \u00fckshaaval ja k\u00e4sitsi andm ekogusse, millega algoritmidel t\u00f6\u00f6tada lasti.Masin\u00f5ppe kasutamine pettuste tuvastamiseks mitte ainult ei v\u00f5imendanud aluseks olnud andmekogude algseid vigu, vaid l\u00f5i ka olukorra, kus toetuste v\u00e4ljamaksmine v\u00f5imalike petturitena m\u00e4rgitud perekondadele l\u00f5petati automaatselt, ilma et \u00fckski am etnik otsuse oleks \u00fcle vaadanud.Niisiis tuleb algoritmilisest valitsemisest r\u00e4\u00e4kides arvestada palju enamaga kui toreda looga sellest, kuidas tehnoloogia (ja ise\u00e4ranis tehisintellekt) aitab kodanike elu lihtsamaks ja ametnike t\u00f6\u00f6d t\u00f5husamaks muuta. Avalike teenuste pakkumine ei seisne ainult selles, kuidas v\u00f5imalikult v\u00e4ikese vaevaga tuludeklaratsiooni esitada v\u00f5i v\u00f5imalikult kiiresti lubasid-toetusi taotleda. See on ka v\u00f5itlus petuskeemide vastu sotsiaalvaldkonnas; see on inimese p\u00e4devust n\u00e4itavate ja tema tulevast karj\u00e4\u00e4ri m\u00e4\u00e4ravate tunnistuste v\u00e4ljaandmine; see on hoolitsemine selle eest, et seaduserikkujad tabatakse ja nad saavad \u00f5iglase karistuse, seaduskuulekad aga j\u00e4etakse rahule.Avalikud teenused v\u00f5ivad kahjustada kodanike vabadust ning puudutada \u00f5igluse, v\u00f5rdsuse ja \u00f5iguse tagamist. Valitsusorganite ja kodanike suhtluses avalike e-teenuste kaudu v\u00f5ime m\u00f5nikord r\u00f5hutada liiga palju e-d ja liiga v\u00e4he avalikkust. Teisis\u00f5nu, avalike e-teenuste pakkumine, ise\u00e4ranis algoritmiline valitsemine, on palju poliitilisem k\u00fcsimus, kui esmapilgul tundub.Eeskirjad kaitsevadMasin\u00f5ppe algoritmid t\u00f5statavad nii juba nende arendamise ajal kui ka kasutamise k\u00e4igus intrigeerivaid k\u00fcsimusi, kuidas kaitstakse digi\u00fchiskondades, sh Eestis, demokraatia p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi nagu \u00f5iglus, v\u00f5rdsus ja \u00f5igus. See on ajendanud Euroopa Parlamenti juba alates 2016. aastast arutama tehisintellekti k\u00e4sitlevaid m\u00e4\u00e4rusi. Euroopa Komisjon on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud n\u00f5uded Euroopa turule tulevate tehisintellekti rakenduste kohta, koheldes neid sam amoodi nagu muid, tavalisi tooteid. Euroopa N\u00f5ukogu on valinud fundamentaalsema seisukoha ning koostab konventsiooni, mis k\u00e4sitleb inim\u00f5iguste kaitset, demokraatiat ja \u00f5igusloomet tehisintellekti kasutuse kontekstis.Need algatused kohustavad juba praegu v\u00f5i v\u00e4hemasti l\u00e4hitulevikus p\u00f5hjalikumalt kaaluma, millised tehisintellekti kasutusviisid on vastuv\u00f5etavad ja lubatud, milliseid aga tuleks piirata v\u00f5i suisa keelata. On t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus on tehisintellekti andmete kvaliteet ja standardid veelgi t\u00e4psemini reguleeritud, ja see omakorda n\u00f5uab, et t\u00e4htsam ate otsuste \u00fcle oleks kontroll ikkagi inimestel. Esmased p\u00f5him\u00f5tted tehisintellekti kasutusviiside lubatavuse hindam isel on seega valvsus ja skeptilisus.\u00dcks osa Eesti mainest on pragmaatiline suhtum ine digiinnovatsiooni. Muidugi on suur kiusatus heita k\u00f5rvale skeptiline suhtumine tehisintellekti ning v\u00f5tta \u00f5igusakte ja eeskirju kui Eesti digiarengu piiranguid ja ohtu maailma arenenuima digi\u00fchiskonna kuvandile.Segu teeme-\u00e4ra-suhtumisest ja algoritmip\u00f5hise valitsemise poliitika tunnustam isest v\u00f5iks aga olla hea n\u00e4ide julgest, ent vastutustundlikust tehisintellekti kasutusest ning pakkuda realistlikku ja kutsuvat v\u00e4ljavaadet t\u00f5esti dem okraatlikule info\u00fchiskonnale.Selleks on vaja p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu mitmele asjaolule. Esiteks tuleb t\u00f5siselt v\u00f5tta kodanike ootusi tehisintellektile ja kogemusi sellega, ja mitte vaid s\u00f5nades, vaid ka otsustes ning tegudes. Ausalt \u00f6eldes on Eestil siin arenguruumi.Teiseks tuleb tekitada ja hoida arutelu arendajate, seadusandjate ja teadlaste vahel, otsustamaks, milliseid kasutusviise tegelikult vaja on ja m illistest ideedest tuleks loobuda.Ootan huviga aega, mil e-Eesti esitluskeskus jutustab oma k\u00fclalistele, kuidas Eesti lahendas demokraatliku maailma suure keerdk\u00fcsimuse: kuidas kujundada vastutustundliku pragmaatilisuse abil v\u00e4lja demokraatlik info\u00fchiskond.\u00a0Professor Vincent Homburg: tehisintellekti rakendused on m\u00f5jutatud eelarvamusestTartu \u00dclikooli e-valitsemise professor Vincent Homburg pidas aprillikuus oma inauguratsiooniloengu \u201e\u0415-valitsemise poliitilisus\", Professor Homburgi s\u00f5nul on ulatusliku digitaliseerimise ning algoritmide ja suurandmete kasutamise juures poliitikauuringute perspektiiv \u00fclimalt vajalik, Ta kirjeldas loengul oma uurimist\u00f6\u00f6d poliitika ja e-valitsemise suhetest ning selgitas, et see keskendub kahele k\u00fcsimusele: esiteks, kuidas ja miks digitehnoloogia poliitikute, poliitikakujundajate, riigiametnike ja kodanike k\u00e4itumist ja nendevahelisi suhteid m\u00f5jutab, ning teiseks, kuidas need r\u00fchmad oma suhtluses tehnoloogiat kasutavad, Homburg selgitas, et paljude e-valitsemise algatuste \u00fcks juhtm\u00f5tteid on, et tehnoloogia on neutraalne ning see t\u00f6\u00f6tab paremate avalike teenuste, suurema demokraatia ja parema vastutuse nimel iseseisvalt, Tegelikkuses on tehnoloogia, sh tehisintellekti rakendused kultuurilistest, majanduslikest ja poliitilistest eelarvamustest m\u00f5jutatud rohkem, kui me arvata oskame, ning seet\u00f5ttu ei ole see neutraalne, vaid sellel on selge poliitiline t\u00e4htsus ja m\u00f5ju, Ilmekas n\u00e4ide on sotsiaalmeedia, milles loodetakse n\u00e4ha kodanike kaasar\u00e4\u00e4kimise ja avalikes aruteludes osalemise platvormi, Sotsiaalmeedia pole aga loodud poliitilise osaluse ja arutelu platvormiks ega ratsionaalsete ja kaasavate arutelude v\u00f5imaldamiseks, \u00dcha selgem on, et sotsiaalmeedia algoritmid on konfigureeritud faktip\u00f5hisele tekstile eelistama vastuolulist ja emotsionaalselt ahvatlevat sisu, sest see lihtsalt k\u00f6idab kasutajate t\u00e4helepanu rohkem, Seet\u00f5ttu n\u00e4eme avatud ja ratsionaalsete debattide asemel ikka ja j\u00e4lle polariseerumist ning avaliku aruteluruumi idee asendumist \u00fcksteisest \u00fcha kaugemale triivivate digitaalsete infosaarekestega, nentis Homburg, E-valitsemine vajab tema s\u00f5nul h\u00e4dasti vastutustundlikku innovatsiooni, mis pole mitte ainult julge ja pragmaatiline, vaid k\u00e4sitleb digitaalsete uuenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, rakendamisel ja kasutamisel ka v\u00f5rd\u00f5iguslikkust, demokraatiat ja poliitilisi k\u00fcsimusi.Algoritmip\u00f5hissd avalikud tssnussd v\u00f5ivad kahjustada kodanike vabadust ning \u00f5igluse, v\u00f5rdsuse ja \u00f5iguse tagamistVINCENT HOMBURG"}
{"text":"Ukraina liitlased t\u00f5otavad panna Venemaa s\u00f5ja eest maksmaLONDON, 21. juuni, AFP-BNS \u2013 Ukraina \u00fclesehitust\u00f6\u00f6 rahastamist arutama kogunenud l\u00e4\u00e4neliitlased lubasid kolmap\u00e4eval panna Venemaa sissetungi eest maksma.\nMaailmapanga hinnangul l\u00e4heb Ukrainal s\u00f5japurustuste likvideerimiseks kohe vaja umbes 14 miljardit dollarit.\nMaailmapanga, \u00dcRO, Euroopa Liidu ja Ukraina valitsuse hiljutise uuringu p\u00f5hjal l\u00e4heb majanduse taastamine laiemalt maksma umbes 441 miljardit dollarit.\n\"\u00d6elgem selgelt v\u00e4lja: Venemaa p\u00f5hjustab Ukrainale h\u00e4vingut ja Venemaa tasub l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes Ukraina taastamise kulud,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister Anthony Blinken Londonis toimunud konverentsil.\nBriti peaminister Rishi Sunak esines samasuguse s\u00f5numiga, lubades s\u00e4ilitada karmid sanktsioonid Venemaale, kuni ta raha \u00e4ra maksab, ning kasutada konfiskeeritud varasid Ukraina jalule aitamiseks.\nUkraina v\u00e4ed on alustanud vastupealetungi, et L\u00e4\u00e4ne relvade toel vallutatud alad Venemaalt tagasi v\u00f5tta.\n\"Iga Venemaa agressiooni p\u00e4ev toob uued varemed, tuhanded ja tuhanded purustatud majad, laastatud t\u00f6\u00f6stuse, p\u00f5letatud elud,\" \u00fctles Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i videok\u00f5nes Londoni delegaatidele.\nTa kinnitas aga, et kogu h\u00e4vingust hoolimata on Ukraina valmis arenguks majandussektorites alates tehnoloogiast rohelise p\u00f5llumajanduse ja puhta energiani.\nRahvusvaheline abi Ukrainale saadab j\u00f5ulise s\u00f5numi maailma tulevastele p\u00f5lvkondadele, \u00fctles Zelensk\u00f5i.\n\"Maailm j\u00e4lgib ka, kas me taastame normaalse elu nii, et meie \u00fcleminek toob agressorile ideoloogilise l\u00fc\u00fcasaamise,\" lisas ta.\n\"Me kaitseme Ukrainat ja sellega vabadust. Ja ehitades Ukrainat ehitame me vabadust.\"\nRahvusvahelisest Ukraina taastamise konverentsist, mida t\u00e4navu peetakse teist korda, v\u00f5tab osa liidreid ja esindajaid rohkem kui 60 riigist.\nAafrika liidrid on aga mures, et Ukrainale abi pumbates taganeb L\u00e4\u00e4s lubadusest aidata neid arengus ja v\u00f5itluses kliimamuutusega.\nSunak \u00fctles delegaatidele, et Kiievi liitlased toetavad Ukrainat lahinguv\u00e4ljal ja muus nii kaua kui vaja.\nTa teatas, et \u00dchendkuningriik toetab Ukrainat umbes 3 miljardi dollariga, et too saaks k\u00e4tte h\u00e4davajaliku Maailmapanga laenu avalike teenuste, seal hulgas koolide ja haiglate toetamiseks.\nTagatis kehtib j\u00e4rgmiseks kolmeks aastaks. Lisaks teatas ta 240 miljonist naelast arenguabist humanitaarprojektide rahastamiseks.\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis teada 50 miljardi euro suurusest toetuspaketist j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks.\nEuroopa Liit teeb varsti ka teatavaks, kuidas toimitakse konfiskeeritud Vene varadega, lisas von der Leyen, sest \"kurjategija tuleb vastutusele v\u00f5tta\".\nSaksamaa annab sel aastal 381 miljonit eurot humanitaarabi, \u00fctles v\u00e4lisminister Annalena Baerbock.\nBlinken teatas veel 1,3 miljardi dollari suurusest USA majandusabist Ukrainale. \u00a0\n\"Kui Venemaa j\u00e4tkab h\u00e4vitamist, siis meie oleme siin, et aidata Ukrainat uuesti \u00fcles ehitada: ehitada uuesti \u00fcles elud, ehitada \u00fcles see riik ja tema tulevik,\" \u00fctles\nLisaks valitsustele on Ukrainale \u00fclesehitusabi oodata ka eraettev\u00f5tetelt.\nLondoni konverentsi delegaatide hulgas on suurte rahvusvaheliste ettev\u00f5tete ja korporatsioonide juhte, kes on allkirjastanud uue Ukraine Business Compacti nimelise programmi.\nProgramm kannustab aitama Ukrainat kaubanduse, investeeringute ja ekspertabiga, oodates vastutasuks Zelensk\u00f5i antud korruptsiooni v\u00e4ljajuurimise ning rahandus- ja \u00f5iguss\u00fcsteemi l\u00e4bipaistvuse suurendamise lubaduse t\u00e4itmist ning turu liberaliseerimist ja konkurentsiv\u00f5ime parandamist.\nSunak \u00fctles, et Ukrainale on taastus- ja \u00fclesehitusabi lubanud juba \u00fcle 400 firma 38 riigist.\nUkrainasse investeerimise riske aitab maandada Londonist l\u00e4htuv kindlustusskeem, mis k\u00f5rvaldab \u00fche suurematest takistustest ja annab investoritele tegutsemiseks vajaliku kindluse, \u00fctles ta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina liitlased t\u00f5otavad panna Venemaa s\u00f5ja eest maksmaLONDON, 21. juuni, AFP-BNS \u2013 Ukraina \u00fclesehitust\u00f6\u00f6 rahastamist arutama kogunenud l\u00e4\u00e4neliitlased lubasid kolmap\u00e4eval panna Venemaa sissetungi eest maksma.\nMaailmapanga hinnangul l\u00e4heb Ukrainal s\u00f5japurustuste likvideerimiseks kohe vaja umbes 14 miljardit dollarit.\nMaailmapanga, \u00dcRO, Euroopa Liidu ja Ukraina valitsuse hiljutise uuringu p\u00f5hjal l\u00e4heb majanduse taastamine laiemalt maksma umbes 441 miljardit dollarit.\n\"\u00d6elgem selgelt v\u00e4lja: Venemaa p\u00f5hjustab Ukrainale h\u00e4vingut ja Venemaa tasub l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes Ukraina taastamise kulud,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister Anthony Blinken Londonis toimunud konverentsil.\nBriti peaminister Rishi Sunak esines samasuguse s\u00f5numiga, lubades s\u00e4ilitada karmid sanktsioonid Venemaale, kuni ta raha \u00e4ra maksab, ning kasutada konfiskeeritud varasid Ukraina jalule aitamiseks.\nUkraina v\u00e4ed on alustanud vastupealetungi, et L\u00e4\u00e4ne relvade toel vallutatud alad Venemaalt tagasi v\u00f5tta.\n\"Iga Venemaa agressiooni p\u00e4ev toob uued varemed, tuhanded ja tuhanded purustatud majad, laastatud t\u00f6\u00f6stuse, p\u00f5letatud elud,\" \u00fctles Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i videok\u00f5nes Londoni delegaatidele.\nTa kinnitas aga, et kogu h\u00e4vingust hoolimata on Ukraina valmis arenguks majandussektorites alates tehnoloogiast rohelise p\u00f5llumajanduse ja puhta energiani.\nRahvusvaheline abi Ukrainale saadab j\u00f5ulise s\u00f5numi maailma tulevastele p\u00f5lvkondadele, \u00fctles Zelensk\u00f5i.\n\"Maailm j\u00e4lgib ka, kas me taastame normaalse elu nii, et meie \u00fcleminek toob agressorile ideoloogilise l\u00fc\u00fcasaamise,\" lisas ta.\n\"Me kaitseme Ukrainat ja sellega vabadust. Ja ehitades Ukrainat ehitame me vabadust.\"\nRahvusvahelisest Ukraina taastamise konverentsist, mida t\u00e4navu peetakse teist korda, v\u00f5tab osa liidreid ja esindajaid rohkem kui 60 riigist.\nAafrika liidrid on aga mures, et Ukrainale abi pumbates taganeb L\u00e4\u00e4s lubadusest aidata neid arengus ja v\u00f5itluses kliimamuutusega.\nSunak \u00fctles delegaatidele, et Kiievi liitlased toetavad Ukrainat lahinguv\u00e4ljal ja muus nii kaua kui vaja.\nTa teatas, et \u00dchendkuningriik toetab Ukrainat umbes 3 miljardi dollariga, et too saaks k\u00e4tte h\u00e4davajaliku Maailmapanga laenu avalike teenuste, seal hulgas koolide ja haiglate toetamiseks.\nTagatis kehtib j\u00e4rgmiseks kolmeks aastaks. Lisaks teatas ta 240 miljonist naelast arenguabist humanitaarprojektide rahastamiseks.\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis teada 50 miljardi euro suurusest toetuspaketist j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks.\nEuroopa Liit teeb varsti ka teatavaks, kuidas toimitakse konfiskeeritud Vene varadega, lisas von der Leyen, sest \"kurjategija tuleb vastutusele v\u00f5tta\".\nSaksamaa annab sel aastal 381 miljonit eurot humanitaarabi, \u00fctles v\u00e4lisminister Annalena Baerbock.\nBlinken teatas veel 1,3 miljardi dollari suurusest USA majandusabist Ukrainale. \u00a0\n\"Kui Venemaa j\u00e4tkab h\u00e4vitamist, siis meie oleme siin, et aidata Ukrainat uuesti \u00fcles ehitada: ehitada uuesti \u00fcles elud, ehitada \u00fcles see riik ja tema tulevik,\" \u00fctles\nLisaks valitsustele on Ukrainale \u00fclesehitusabi oodata ka eraettev\u00f5tetelt.\nLondoni konverentsi delegaatide hulgas on suurte rahvusvaheliste ettev\u00f5tete ja korporatsioonide juhte, kes on allkirjastanud uue Ukraine Business Compacti nimelise programmi.\nProgramm kannustab aitama Ukrainat kaubanduse, investeeringute ja ekspertabiga, oodates vastutasuks Zelensk\u00f5i antud korruptsiooni v\u00e4ljajuurimise ning rahandus- ja \u00f5iguss\u00fcsteemi l\u00e4bipaistvuse suurendamise lubaduse t\u00e4itmist ning turu liberaliseerimist ja konkurentsiv\u00f5ime parandamist.\nSunak \u00fctles, et Ukrainale on taastus- ja \u00fclesehitusabi lubanud juba \u00fcle 400 firma 38 riigist.\nUkrainasse investeerimise riske aitab maandada Londonist l\u00e4htuv kindlustusskeem, mis k\u00f5rvaldab \u00fche suurematest takistustest ja annab investoritele tegutsemiseks vajaliku kindluse, \u00fctles ta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Triniti advokaat pankadele: kui riske mitte v\u00f5tta, ei saa neid ka juhtidaKui finantsasutused ei taha riske v\u00f5tta, ei saa nad neid ju ka juhtida, kommenteerib Triniti advokaat Maarja Lehemets rahapesu t\u00f5kestamist.\n\u201cIsegi kui on virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenusepakkuja, kes suudab \u00e4ra n\u00e4idata, et ta on Eestis, p\u00e4riselt ajab oma \u00e4ri ja tal on korralik ja l\u00e4bim\u00f5eldud rahapesu t\u00f5kestamise s\u00fcsteem, ei saa ta ikka endale pangakontot, sest pangad on otsustanud, et nad mitte ei juhi seda riski, vaid ei v\u00f5tagi seda,\u201d r\u00e4\u00e4kis advokaat kasvuvaludest rahapesuga seotud regulatsioonide juures.\nSaate \"Triniti eetris\" teemaks on seekord rahapesu piiramisega seotud andmevahetus. V\u00e4idetavalt t\u00f5kestatakse maailmas vaid m\u00f5ni protsent rahapesust.\nKuiv\u00f5rd on tehnoloogia suurem kasutamine olukorda parandanud? Kuidas k\u00e4ib riskide hindamine ja kahtlaste tehingute v\u00f5i klientide tuvastamine? Miks m\u00f5nikord pangad eraisikuid ja ettev\u00f5tteid eba\u00f5iglaselt kohtlevad, neist loobuda tahes v\u00f5i keeldudes kliendiks v\u00f5tmast?\nNeil ja teistel teemadel arutlevad saates tehnoloogiafirma Salv peajurist Kelly N\u00f5mmiko, tootejuht Ester Eggert ja advokaadib\u00fcroo Triniti advokaat Maarja Lehemets. Saadet juhib ITuudised.ee toimetaja Indrek Kald."}
{"text":"Br\u00fcssel teatas Ukraina edusammudest EL-i liitumisk\u00f5neluste suunasBR\u00dcSSEL, 21. juuni, AFP-BNS \u2013 Br\u00fcssel teatas kolmap\u00e4eval, et Ukraina on t\u00e4itnud seitsmest Euroopa Liiduga \u00fchinemisk\u00f5neluste alustamiseks seatud reformitingimusest kaks.\nEuroopa Komisjon andis Ukraina senistest saavutustest \u00fclevaate liikmesriikide suursaadikutega kohtudes.\nEL andis suuresti s\u00fcmboolse sammuna eelmise aasta juunis Ukrainale kandidaadistaatuse.\nKomisjon seadis Kiievile liitumisk\u00f5neluste alustamiseks seitse tingimust, n\u00f5udes muu hulgas t\u00f5husamat v\u00f5itlust korruptsiooniga ja kohtureforme.\nEL-i diplomaatide s\u00f5nul on Kiiev t\u00e4itnud n\u00f5ude v\u00e4hendada poliitilist m\u00f5ju meediale ja reformida \u00f5iguss\u00fcsteemi.\nKa \u00fclej\u00e4\u00e4nud viies valdkonnas on Ukraina edasi l\u00e4inud, \u00fctlesid diplomaadid.\nEuroopa Komisjon annab Ukraina edusammudele taas hinnangu oktoobris ja avaldab siis arvamust, kas v\u00f5ib liitumisk\u00f5nelusi alustada.\nKiiev soovib, et k\u00f5nelused algaksid juba sel aastal ja v\u00e4idab, et teeb hoolimata Venemaaga k\u00e4ivast s\u00f5jast tingimuste t\u00e4itmiseks t\u00f5siseid pingutusi.\nLiitumisk\u00f5neluste alustamise peavad heaks kiitma k\u00f5ik 27 liikmesriiki.\nEL-iga liitumiseni seisab veel ees pikk tee ja Ukrainal tuleb l\u00e4bi viia hulk raskeid reforme.\nUkraina liikmesust toetavad tugevalt Poola ja Balti riigid, Saksamaa ja Holland aga ei tahaks sellega kiirustada.\nUkrainaga samal ajal kandidaadistaatuse saanud Moldova on t\u00e4itnud \u00fcheksast k\u00f5neluste alustamise tingimusest kolm, \u00fctlesid diplomaadid kolmap\u00e4eval.\nEelmisel aastal liitumistaotluse esitanud Gruusial on aga t\u00e4idetud kolm tingimust 12-st, et saada kandidaadistaatus.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Soomes t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lismaalased t\u00f6\u00f6tingimuste karmistamisest: \u201eSee n\u00e4ib diskrimineerimisena\u201cSoome uue valitsusprogrammi j\u00e4rgi tuleb v\u00e4lismaalastel, kes t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4des ei leia kolme kuu jooksul uut ametit, Soomest lahkuda. See on pannud v\u00f5\u00f5ramaalased muretsema.\nKaks aastat tagasi kolisid T\u00fcrgist Soome Aalto \u00fclikooli tudengid Ayse Pekdiker ja Buket Karakas. Nad t\u00f5devad, et n\u00e4evad immigratsioonipoliitika karmistamises mitmeid miinuseid, ja on mures. \u201eKolm kuud on v\u00e4ga l\u00fchike aeg, et \u00fchelt t\u00f6\u00f6kohalt teisele \u00fcle minna,\u201c kurtis Pekdiker. \u201eN\u00e4iteks IT-valdkonnas koondatakse ja vallandatakse praegu palju t\u00f6\u00f6tajaid ning olukord ei n\u00e4i minevat paremaks.\u201c\nV\u00e4listudeng lisas, et suvekuudel on uue t\u00f6\u00f6 leidmine keeruline. \u201eV\u00e4rbamist siis ei toimu.\u201c\nPekdiker ja Karakas osalesid l\u00e4inud p\u00fchap\u00e4eval Oodi raamatukogu ees toimunud meeleavaldusel. Seal osales paarsada meeleavaldajat, kes v\u00e4ljendasid muret valitsuse kavandatava karmima immigratsioonipoliitika p\u00e4rast.\n\u201eAjal, kui siia kolisin, sain \u00f5ppekoha ka Rootsis, Itaalias ja Hollandis. Soome tahtsin aga tulla just seet\u00f5ttu, et olin kuulnud, et siin on hea \u00f5hkkond, t\u00f6\u00f6p\u00f5hist immigratsiooni vaadatakse positiivselt. N\u00fc\u00fcd ma ei tea, mida arvata,\u201c nentis Karakas. \u201eOlen m\u00f5elnud, kas tasub Soome j\u00e4\u00e4da. T\u00f6\u00f6le asun augustis, nii et praegu j\u00e4\u00e4n, kuid kindlasti on palju neid, kes valivad hoopis n\u00e4iteks Rootsi v\u00f5i Taani.\u201c\nTema hinnangul m\u00f5jutab immigratsioonipoliitika karmistamine negatiivselt Soome atraktiivsusele. \u201eTuleb meeles pidada, et k\u00fcsimus pole ainult k\u00f5rgharitud t\u00f6\u00f6j\u00f5us, sest immigrandid t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5igis \u00fchiskonna sektorites, seega on sellel laiaulatuslikud m\u00f5jud kogu \u00fchiskonna toimimisele,\u201c \u00fctles Karakas.\nPekdikeri s\u00f5nul tahavad need, kes tulevad Soome \u00f5ppima ja t\u00f6\u00f6le, \u00fchiskonda aidata. \u201eMe ei ole osa probleemist, vaid selle lahendusest. Kui selliseid v\u00e4ljapressimisi tehakse, tuleks neist varem r\u00e4\u00e4kida, et inimesed saaksid kaaluda, kas nad \u00fcldse tahavad Soome tulla,\u201c \u00fctleb ta. \u201eSee n\u00e4ib diskrimineerimisena.\u201c"}
{"text":"MEEDIAKRIITIKLA: Internetis avanes presidentaalne erootikapood \u201eBuratino\u201c. Mihkelson Valgevenesse eriesindajaks! Urmas Otil oli \u00f5igus: sitapea j\u00e4\u00e4b sitapeaksT\u00e4nane Terevisioon oli riigimeedia tippsaavutus: v\u00f5\u00f5rustati endist presidendiametnikku Kersti Kaljulaidi ja Postimehe arvamustoimetuse juhti Martin Ehalat, jututeemaks Riigikogu poolt vastuv\u00f5etud geilaseadus.\nSaatejuht Anna Pihl oli tavakohaselt nii eetiline ja professionaalne, et pr. Kaljulaid r\u00e4\u00e4kis t\u00e4is umbes 90% selle \u201ediskussiooni\u201c eetrit, selle s\u00f5na igas m\u00f5ttes, h\u00e4rra Ehala aga ca 10%. Kusjuures iga kord, kui mees suu lahti tegi, hakkas kolhoosiesimehe Gavronski j\u00e4rglane kohe nihelema, sekkuma\u00a0 ja segama.\nETV-s on teadupoolest keelatud reklaam, sest see asutus saab niigi riigilt priskeid miljoneid. Sellegipoolest t\u00f5mbas K. Kaljulaid mingil hetkel kotist v\u00e4lja lisapusa \u201eArmastus on vaba\u201c, nagu teda ennast t\u00f5mmati kord Riigikogus kaabust nagu k\u00fc\u00fclikut, ja kinkis Ehalale, \u00f6eldes, et too pangu see kunstiteos oma toimetuse seinale. Emotsionaalselt \u00fclesk\u00f6etud Pihl aga n\u00f5udis vanemalt h\u00e4rralt kohest \u00fcmberriietamist kaamerasilma ees.\n\u201eTeised kahjuks peavad neid ostma, president Kaljulaidi kodulehelt leiate info, kuidas seda teha, veel jaanip\u00e4evani neid saab,\u201c reklaamis K.Kaljulaid oma uut kaupa, nimetades iseennast presidendiks.\nNii et meil on avatud uus seksipood \u201epresident Kaljulaid\u201c, kus saab osta selliseid pusasid, eeldatavasti ka kunstfalloseid, vibraatoreid, m\u00e4\u00e4rdeid, libesteid, m\u00e4hkmeid, piitsasid, maske ja muid seksilelusid. Ilmselt on saadaval ka fantaasiainstruktsioonide kogumikke: \u00fcks nimetab end \u201epresidendiks\u201c, teine \u201eriigikantsleriks\u201c, ja madin alaku.\nArvasin, et tegemist on siiski mingi naljaga, aga uue \u201epresiku seksipoe\u201c internetik\u00fcljele minnes veendusin, et t\u00f5esti, pusa saabki osta poolesaja euroraha eest, iga hilbu pealt l\u00e4heb 10 eurot LGBT-le. Kas ikka l\u00e4heb? Lehtme ka r\u00e4\u00e4kis, et raha l\u00e4heb ukraina ohvritele.\nAusalt, kaabakas Schr\u00f6der oli kuidagi soliidsem, kaubeldes p\u00e4rast erruminekut Putini nafta ja gaasiga. Ka Kaljulaid on Putinilt kohtumise v\u00e4lja pressinud.\n\u201eArmastus on vaba\u201c. Aga venelased \u00fctlevad veel, et \u201eLjubov zla \u2013 poljubi\u0161j i kozla\u201c ehk \u201earmastus on kuri, armus sikku J\u00fcri\u201c.\n\u00dches\u00f5naga, amor caecus.\n+ + + + + + +\nKersti Kaljulaidu \u201evaba armastuse\u201c valguses \u00fcllatas meeldivalt uudis sellest, et Valgevene kiitis heaks protokolli, mis lubab s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetute keemilist kastreerimist laste seksuaalset kuritarvitamist k\u00e4sitlevate artiklite alusel. Riigiprokuratuur teatas, et on heaks kiitnud tegevuskava laste kaitsmiseks seksuaalse kuritarvitamise ja \u00e4rakasutamise eest. Koostatud on kriminaalkoodeksi muudatused, mis n\u00e4evad ette \u201epedofiilia all kannatavate isikute\u201d sundravi.\nEsimene m\u00f5te oli, et antud valdkonnas v\u00f5iks ju Valgevenega isegi koost\u00f6\u00f6d teha, kuna pedofiilia on Eestis, kus n\u00fc\u00fcd veel m\u00fc\u00fcakse ka laialt t\u00f5lgendatavaid \u201epresidendi\u201c pusasid \u201earmastus on vaba\u201c, \u00fcsna levinud n\u00e4htus.\nKuna suhteid Valgevenega oleks praegu t\u00e4ies ulatuses arendada imelik, v\u00f5iks saata sinna suure diplomaatilise kogemusega Eesti eriesindaja pedofiilia alal.\nV\u00f5iks kaaluda kogenud Marko Mihkelsoni kandidatuuri. Oleks kasu eesti lastele ja temagi v\u00f5iks sealt \u00fckskord naasta hoopis teise inimesena.\n+ + + + + + +\nKunagine hea kolleeg raadiop\u00e4evilt, n\u00fc\u00fcdne kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht \u00a0\u00a0Meelis Kompus vastas EPL-is \u00fche v\u00e4simatu intrigaani ja lobamoka s\u00fc\u00fcdistustele.\nLugu kannab pealkirja \u201eMinisteerium vastab Remsule: s\u00fc\u00fcdistused antisemitismis ei ole asjakohased\u201c.\nLugu ise on \u00fcsna rutiinne \u2013 piisab Eestis mingit v\u00e4lismaalast piirata tema soovis esineda, korraldada ja laiata just seal, kus talle p\u00e4he tuleb, siis hakkab kohe pihta m\u00f5ne kohaliku soveti hala ja s\u00fc\u00fcdistused sallimatuses, natsionalismis, rassismis, russofoobias, antisemitismis jne. Seekord nii russofoobias kui ka antisemitismis. M\u00f5elda vaid \u2013 Eesti rahva muuseumis tahetakse eksponeerida eesti rahva v\u00e4rki. Milline jultumus!\nAntud juhul aga ei ole arusaadav, miks Remsu, kes nii p\u00f5lgab omaenda p\u00e4ritolu, et oma p\u00e4risnime all ei esinegi, seega on ise oma rahvuse \u201canti!\u201d ja \u201cfoob\u201d kokku, s\u00fc\u00fcdistab teisi foobiates. \u201eOma rahvust maha salata\u2026\u201c on ju suurim h\u00e4biasi. Kunstnikud ja artistid loogu kunstniku- v\u00f5i lavanime all, kui tahavad, aga oma arvamust kirjutagu ikka oma p\u00e4risnime all. Muidu on see sinu varjunime arvamus.\nOli siis vaja oma nime eestindada, kui ise ka eestlasi ei salli. \u00d5nnetu v\u00e4ike olevus. \u201eSa vaene vanemateta laps\u201c\u2026\n\u00d5igesti \u00fctles Urmas Ott tema kohta. V\u00e4ga \u00f5igesti.\nIvan Makarov"}
{"text":"President Karis Ukraina \u00fclesehituskonverentsil: meie vastus Venemaa agressiivsele h\u00e4vitust\u00f6\u00f6le Ukrainas on loovus ja \u00fclesehitus (pildigalerii)VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI\n\nPRESSITEADE\n\n21. juuni 2023\n\n\n\nPresident Karis Ukraina \u00fclesehituskonverentsil: meie vastus Venemaa\nagressiivsele h\u00e4vitust\u00f6\u00f6le Ukrainas on loovus ja \u00fclesehitus\n\n\u201eMeie vastus Venemaa agressiivsele h\u00e4vitust\u00f6\u00f6le Ukrainas on loomine\n\u2013 aitame ehitada \u00fcles uuenduslikku, kestlikku ja digitaalset Ukrainat.\nMe ei oota, kuni s\u00f5da l\u00e4bi saab. Me oleme juba alustanud. Eesti on valmis\njagama oma kogemusi ja aitama igati Ukraina \u00fclesehitusele kaasa,\u201c s\u00f5nas\npresident Alar Karis Londonis toimuval Ukraina \u00fclesehitamisele ning\nsellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval\nkonverentsil.\n\nPresident Karise s\u00f5nul sai Eesti riigi ja ettev\u00f5tjate koost\u00f6\u00f6s hiljuti\nvalmis esimene \u00fclesehitusprojekt - Ovrut\u0161i linnas \u017d\u00f5tom\u00f5ri oblastis\navati lasteaed. \u201eSee n\u00e4itab, et \u00fclesehitus pole mitte ainult vajalik,\nvaid see on juba v\u00f5imalik,\u201c lausus ta. Eesti riigipea kutsus\nrahvusvahelist kogukonda \u00fcles alustama \u00fclesehitust l\u00e4bim\u00f5eldud\nj\u00f5upingutustega ja mitte taastama vana, vaid ehitama tulevikukindlat\nUkrainat. \u201eSellega toetame ka Ukrainat tema Euroopa Liidu ja NATO teel.\nSelle tee edukus on meie \u00fchise eesm\u00e4rgi \u2013 rahumeelse Euroopa ja meie\ninvesteeringute kestlikkuse kaitsmise \u2013 saavutamiseks vajalik,\u201c lisas\nriigipea.\n\n\u201eEes seisva \u00fclesande ulatus on peaaegu kujuteldamatu, seet\u00f5ttu vajame\n\u00fchist l\u00e4henemisviisi, et ressursse k\u00f5ige paremini hallata. Kaasates\nselleks k\u00f5ik partnerid \u2013 suuri ja v\u00e4ikeseid, riike ja ettev\u00f5tjaid \u2013\nning samuti konkreetse piirkonna enda pikaajalisi kogemusi kasutades,\u201c\nk\u00f5neles president Karis. Ta m\u00e4rkis ka, et Eesti on valmis korraldama\nUkraina \u00fclesehituskonverentsi Tallinnas.\n\n\u201eEesti ettev\u00f5tted j\u00e4tkavad tegevust Ukrainas, m\u00f5ned neist ei peatanud\nka s\u00f5ja puhkemise j\u00e4rel tootmist ning j\u00e4tsid kogu personali t\u00f6\u00f6le,\u201c\n\u00fctles president Karis. Ta t\u00f5i n\u00e4ideteks BLRT Grupi, kes praegu laiendab\ntegevust Ukrainas ning Nortali, kes ostis vaid paar kuud p\u00e4rast s\u00f5ja\nalgust Ukraina IT-ettev\u00f5tte Skelia ning annab t\u00e4na Kiievis ja Lvivis\nasuvates kontorites t\u00f6\u00f6d 350 ukrainlasele. \u201eKa kaitset\u00f6\u00f6stuse\nettev\u00f5tted Threod Systems ja Milrmen Robotics on teinud edukat koost\u00f6\u00f6d,\ntarnides k\u00f5rgetasemelisi droone ja mehitamata maismaas\u00f5idukeid haavatute\nja varustuse transpordiks. Samuti on Eesti ehitusettev\u00f5tetel k\u00f5rge\nmotivatsioon koost\u00f6\u00f6ks Ukraina \u00fclesehitamise j\u00e4rgmistes etappides,\u201c\nlisas ta.\n\nSoovi teha koost\u00f6\u00f6d ja investeerida kinnitas ka president Karise ja Eesti\n\u00e4ridelegatsiooni hiljutine visiit Ukrainasse. \u201eUkrainal on potentsiaali\nsaada \u00fcheks edukamaks majanduseks Euroopas. N\u00e4gin seda kohtumistel\nUkraina \u00fcli\u00f5pilaste, teadlaste, riikliku korruptsioonit\u00f5rje b\u00fcroo\nt\u00f6\u00f6tajatega. Neis on tohutult entusiasmi ja tahet teha kauaoodatud\nmuutus,\u201c lausus riigipea.\n\nUkraina abistamisest k\u00f5neldes nentis president Karis, et Eesti on vastanud\nkiiresti ukrainlaste kriitilistele vajadustele nii finantstoetuse, aga ka\nseadmete, sealhulgas generaatorite, busside ja demineerimiseks vajaliku\nsaatmisega. \u201eHiljuti saatis Eesti Ukrainale kummipaate, veepumpe ja muid\nvajalikke seadmeid p\u00e4rast Kahhovka veehoidla tammi plahvatust, mis on\nVenemaa sissetungist p\u00f5hjustatud j\u00e4rjekordne katastroofiline\n\u00f6kotsiid,\u201c lisas ta.\n\nEesti on teinud Ukrainaga aastaid koost\u00f6\u00f6d, et toetada sealseid avaliku\nsektori reforme. Kahekordistasime oma panust 2014. aastal, kui algas\nVenemaa agressioon, ja uuesti veel enne Venemaa agressioonis\u00f5ja algust\n2022. aastal. Erasektoril on Eesti koost\u00f6\u00f6s oluline t\u00e4htsus, seda\nkinnitab n\u00e4iteks X-tee eeskujul rajatud Ukraina digivalitsuse selgroog\nTrembita, mis aitas riigil j\u00e4tkata avalike teenuste pakkumist isegi s\u00f5ja\najal. V\u00f5i ka hiljutine n\u00e4ide - lasteaia rajamine, mis sai teoks Eesti\npuitmajaklastri ja selle liikme Harmeti koost\u00f6\u00f6s ehitusettev\u00f5tte\nNordecon Ukraina t\u00fctarfirma Euroconiga.\n\n\n\nLondonis toimuvast \u00fclesehituskonverentsist olid korraldajate poolt\nkutsutud osa v\u00f5tma Ukrainas aktiivselt tegutsevad Eesti ettev\u00f5tted\nNortal, BLRT Grupp ning Eesti Puitmajaliidu ning kaitse- ja\nkosmoset\u00f6\u00f6stuse klastri esindajad, kes kuulusid ka riigipea delegatsiooni\njuuni alguses toimunud visiidil Ukrainasse. \u00dclesehituskonverents t\u00f5i\nkokku riikide juhid, rahvusvahelised organisatsioonid ning majandus- ja\nfinantsorganisatsioonid, samuti suurettev\u00f5tted, kokku enam kui tuhat\nosalejat.\n\n\n\nFotod: https:\/\/president.ee\/et\/meediakajastus\/fotod\/1105-ukraina-\nulesehituskonverents-londonis\n\n\n\nkommunikatsiooniosakond\n\ntel 521 6821\n\npress@vpk.ee\n\nwww.president.ee"}
{"text":"Karis: Eesti vastab Venemaa h\u00e4vitust\u00f6\u00f6le Ukraina \u00fclesehitusegaTALLINN, 21. juuni, BNS \u2013 President Alar Karis \u00fctles kolmap\u00e4eval Londonis Ukraina \u00fcleshituskonverentsil, et Eesti vastus Venemaa h\u00e4vitust\u00f6\u00f6le on aidata kaasa Ukraina \u00fclesehitusele.\n\u201eMeie vastus Venemaa agressiivsele h\u00e4vitust\u00f6\u00f6le Ukrainas on loomine \u2013 aitame ehitada \u00fcles uuenduslikku, kestlikku ja digitaalset Ukrainat. Me ei oota, kuni s\u00f5da l\u00e4bi saab. Me oleme juba alustanud. Eesti on valmis jagama oma kogemusi ja aitama igati Ukraina \u00fclesehitusele kaasa,\u201c s\u00f5nas president Alar Karis Ukraina \u00fclesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil.\nPresident Karise s\u00f5nul sai Eesti riigi ja ettev\u00f5tjate koost\u00f6\u00f6s hiljuti valmis esimene \u00fclesehitusprojekt - Ovrut\u0161i linnas \u017d\u00f5tom\u00f5ri oblastis avati lasteaed. \u201eSee n\u00e4itab, et \u00fclesehitus pole mitte ainult vajalik, vaid see on juba v\u00f5imalik,\u201c lausus ta. Eesti riigipea kutsus rahvusvahelist kogukonda \u00fcles alustama \u00fclesehitust l\u00e4bim\u00f5eldud j\u00f5upingutustega ja mitte taastama vana, vaid ehitama tulevikukindlat Ukrainat. \u201eSellega toetame ka Ukrainat tema Euroopa Liidu ja NATO teel. Selle tee edukus on meie \u00fchise eesm\u00e4rgi \u2013 rahumeelse Euroopa ja meie investeeringute kestlikkuse kaitsmise \u2013 saavutamiseks vajalik,\u201c lisas riigipea.\n\u201eEes seisva \u00fclesande ulatus on peaaegu kujuteldamatu, seet\u00f5ttu vajame \u00fchist l\u00e4henemisviisi, et ressursse k\u00f5ige paremini hallata. Kaasates selleks k\u00f5ik partnerid \u2013 suuri ja v\u00e4ikeseid, riike ja ettev\u00f5tjaid \u2013 ning samuti konkreetse piirkonna enda pikaajalisi kogemusi kasutades,\u201c k\u00f5neles president Karis. Ta m\u00e4rkis ka, et Eesti on valmis korraldama Ukraina \u00fclesehituskonverentsi Tallinnas.\n\u201eEesti ettev\u00f5tted j\u00e4tkavad tegevust Ukrainas, m\u00f5ned neist ei peatanud ka s\u00f5ja puhkemise j\u00e4rel tootmist ning j\u00e4tsid kogu personali t\u00f6\u00f6le,\u201c \u00fctles president Karis. Ta t\u00f5i n\u00e4ideteks BLRT Grupi, kes praegu laiendab tegevust Ukrainas ning Nortali, kes ostis vaid paar kuud p\u00e4rast s\u00f5ja algust Ukraina IT-ettev\u00f5tte Skelia ning annab t\u00e4na Kiievis ja Lvivis asuvates kontorites t\u00f6\u00f6d 350 ukrainlasele.\n\u201eKa kaitset\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tted Threod Systems ja Milrmen Robotics on teinud edukat koost\u00f6\u00f6d, tarnides k\u00f5rgetasemelisi droone ja mehitamata maismaas\u00f5idukeid haavatute ja varustuse transpordiks. Samuti on Eesti ehitusettev\u00f5tetel k\u00f5rge motivatsioon koost\u00f6\u00f6ks Ukraina \u00fclesehitamise j\u00e4rgmistes etappides,\u201c lausus president Karis.\nSoovi teha koost\u00f6\u00f6d ja investeerida kinnitas ka president Karise ja Eesti \u00e4ridelegatsiooni hiljutine visiit Ukrainasse. \u201eUkrainal on potentsiaali saada \u00fcheks edukamaks majanduseks Euroopas. N\u00e4gin seda kohtumistel Ukraina \u00fcli\u00f5pilaste, teadlaste, riikliku korruptsioonit\u00f5rje b\u00fcroo t\u00f6\u00f6tajatega. Neis on tohutult entusiasmi ja tahet teha kauaoodatud muutus,\u201c s\u00f5nas riigipea.\nUkraina abistamisest k\u00f5neldes nentis president Karis, et Eesti on vastanud kiiresti ukrainlaste kriitilistele vajadustele nii finantstoetuse, aga ka seadmete, sealhulgas generaatorite, busside ja demineerimiseks vajaliku saatmisega. \u201eHiljuti saatis Eesti Ukrainale kummipaate, veepumpe ja muid vajalikke seadmeid p\u00e4rast Kahhovka veehoidla tammi plahvatust, mis on Venemaa sissetungist p\u00f5hjustatud j\u00e4rjekordne katastroofiline \u00f6kotsiid,\u201c lisas ta.\nEesti on teinud Ukrainaga aastaid koost\u00f6\u00f6d, et toetada sealseid avaliku sektori reforme. Kahekordistasime oma panust 2014. aastal, kui algas Venemaa agressioon, ja uuesti veel enne Venemaa agressioonis\u00f5ja algust 2022. aastal. Erasektoril on Eesti koost\u00f6\u00f6s oluline t\u00e4htsus, seda kinnitab n\u00e4iteks X-tee eeskujul rajatud Ukraina digivalitsuse selgroog Trembita, mis aitas riigil j\u00e4tkata avalike teenuste pakkumist isegi s\u00f5ja ajal. V\u00f5i ka hiljutine n\u00e4ide - lasteaia rajamine, mis sai teoks Eesti puitmajaklastri ja selle liikme Harmeti koost\u00f6\u00f6s ehitusettev\u00f5tte Nordecon Ukraina t\u00fctarfirma Euroconiga.\u00a0\u00a0Londonis toimuvast \u00fclesehituskonverentsist olid korraldajate poolt kutsutud osa v\u00f5tma Ukrainas aktiivselt tegutsevad Eesti ettev\u00f5tted Nortal, BLRT Grupp ning Eesti Puitmajaliidu ning kaitse- ja kosmoset\u00f6\u00f6stuse klastri esindajad, kes kuulusid ka riigipea delegatsiooni juuni alguses toimunud visiidil Ukrainasse. \u00dclesehituskonverents t\u00f5i kokku riikide juhid, rahvusvahelised organisatsioonid ning majandus- ja finantsorganisatsioonid, samuti suurettev\u00f5tted, kokku enam kui tuhat osalejat.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"J\u00f5hvis v\u00f5ttis politsei kinni mehe, keda kahtlustatakse pangakelmusesMees on p\u00e4rit L\u00e4tist. Eesti alal esitles ta end aga Eesti Panga kullerina ja kasseeris lihtsameelsetelt sisse v\u00e4ljapetetud sularaha. Kas teie usaldaksite Eesti panga kullerile kogu oma pangaarvelt v\u00e4lja v\u00f5etud sularaha?"}
{"text":"Politsei pidas kinni J\u00f5hvi meest petta \u00fcritanud L\u00e4ti kelmiPolitsei pidas kinni pangakelmuses osalenud mehe, keda kahtlustatakse petuskeemi elluviimises.25. mail sai politsei teate, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid \u00fchelt eakalt mehelt v\u00e4lja petta 9000 eurot. End Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid talle ning r\u00e4\u00e4kisid toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rgiks on pangat\u00f6\u00f6tajast kelmi kinnip\u00fc\u00fcdmine. Ohvrit juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itvale Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.Kelmiks osutus l\u00e4tlaneRaha pidi \u00fcle antama 26. mai hommikul. Enne petuskeemi l\u00f5puleviimist sekkusid \"operatsiooni\" aga p\u00e4ris politseinikud, kes reede hommikul J\u00f5hvi kohale s\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel ka kinni pidasid. Kinnipeetud isik osutus L\u00e4ti kodanikuks, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljal korral samasuguse petuskeemi j\u00e4rgi Eesti kannatanutelt raha kokkukorjamises, millega tekitati kannatanutele ligemale 60 000 eurot kahju. L\u00e4ti kodaniku k\u00e4est v\u00f5eti \u00e4ra ka Eesti Panga nime ja muude s\u00fcmbolitega v\u00f5ltsitud dokumendid raha vastuv\u00f5tmise-\u00fcleandmise kohta.Menetluse k\u00e4igus on tuvastatud, et samasuguseid Eesti Panga kirjadega dokumente andis isik ka teistele kannatanutele raha k\u00e4ttesaamisel. Et isikut oli alust kahtlustada mitme kelmuse episoodi toimepanemises ning v\u00e4ltimaks isiku menetlusest k\u00f5rvalehoidmist, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus ka rahuldas, r\u00e4\u00e4kis Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.Ka m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks isikut, keda samuti kahtlustatakse samasuguste Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. Kahtlustuse kohaselt on isikud seotud 40 000 euro v\u00e4ljapetmises kahelt kannatanult. Nende saadetud kullerid pidas politsei selle aasta naistep\u00e4eval Narvas kannatanuga suhtlemisel kinni ning ka nende juurest leiti samasuguseid Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokumente.Raha raske tagasi saadaPolitseinik m\u00e4rkis, et ehkki konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud kelmuse episoodides kaotatud raha tagasisaamise v\u00f5imalus paraku \u00fcsna v\u00e4ike. \"V\u00e4lismaal kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \"kullerid\" toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud. Seet\u00f5ttu on politseil parimaks v\u00f5imaluseks kahju tekkimise v\u00e4ltimiseks teha ennetust\u00f6\u00f6d ja tegelda kelmustega seotud kohalike kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisega. Internetis levivad pakkumised liituda sellise kuritegeliku skeemiga v\u00f5ivad k\u00fcll t\u00e4hendada l\u00fchiajalist h\u00f5lptulu, kuid varem v\u00f5i hiljem ristuvad selliste inimeste ja politsei teed, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,\" r\u00f5hutas kriminaalpolitseinik.Vodja tuletas meelde, et ei politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad vii inimestega l\u00e4bi selliseid \"salaoperatsioone\", mis h\u00f5lmaksid isikult tema raha kellelegi \u00fcleandmist. Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel tema isikuv\u00f5i pangakontode andmeid. \"Kui sulle helistatakse politseist v\u00f5i pangast, v\u00f5id sa alati k\u00fcsida kohtumist politseijaoskonnas v\u00f5i pangakontoris ning ise veenduda, kellega p\u00e4riselt vestlus k\u00e4ib. Samuti on lihtne viis sellise kelmuse puhul petturite tuvastamiseks nendega telefonis eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine \u2212 \u00fcldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,\" toonitas Vodja.Politsei manitseb inimesi oma rahasse hoolikamalt suhtuma ja mitte usaldama juhuslike inimeste petujutte politsei \"salaoperatsioonidest\". PEETER LILLEV\u00c4LIERIK KALDA"}
{"text":"Eestlaste palgad polnud suured, aga ostuj\u00f5ud oli suurem kui soomlastelM\u00f5lemal pool Soome lahte oli kaua tavaks arvata, et s\u00f5dadevahelise aja Eesti oli eriti alul Soomest v\u00e4hemarenenum ning, peaasi, k\u00f5vasti vaesem maa, kuid j\u00f5udis kahe iseseisvusaastak\u00fcmnega talle k\u00f5vasti l\u00e4hemale nii elatustasemelt kui ka \u00fcldiselt arengult.\u00a0See arvamus l\u00e4ks k\u00fcll vastuollu teadmisega, et Soomes oli samal ajal kogu Euroopa kiireim majanduskasv, keskmiselt 4,5 protsenti aastas. See t\u00e4hendas \u00fcldise j\u00f5ukuse kahekordistumist vaid pooleteise aastak\u00fcmnega. Madalamalt tasemelt alustades ja aeglasemalt edenedes poleks Eesti niisiis mitte kuidagi saanud l\u00e4hemale j\u00f5uda.Esimene viga ongi siin juba l\u00e4htetasemetes. Eesti oli Tsaari-Venemaa arenenumaid piirkondi, vastupidiselt tavaarvamusele Soomest majandusarengus ees. Selle adumist omakorda on ilmselt seganud eestlaste komme v\u00f5rrelda Soomega ainult eestlasi, mitte kogu Eestit, st ka siinseid tollal valdavalt saksakeelseid \u00fcla- ja keskkihte. P\u00f5hjused p\u00f5hjusteks. Ka Soomes polnud need \u00fchiskonnakihid omas enamuses veel mitte soome-, vaid rootsikeelsed, ja nii p\u00fcsis see veel kaua.\nM\u00f5lema maa iseseisvumise ajal oli Eesti l\u00e4htepositsioon siiski palju kehvem. See oli maailma- ja Vabaduss\u00f5ja j\u00e4rel kurnatud, kapitali polnud, paljude ettev\u00f5tete sisseseade oli minema veetud, osa p\u00f5lde s\u00f6\u00f6tis, kariloomade arv j\u00e4rsult langenud, senised turud kaotatud. Soomes polnud s\u00f5da majanduslikus m\u00f5ttes nii palju matti v\u00f5tnud, oma riigi karkass oli varasemast autonoomiaajast olemas ning ka majanduspoliitika oli seal 1920.\u20131930. aastatel arukam, ilma suurte vigadeta.\nOma riigi karkass oli Soomes varasemast autonoomiaajast olemas ning ka majanduspoliitika oli seal 1920.\u20131930. aastatel arukam.\nKuid Jaak Valge n\u00e4itas kahe aastak\u00fcmne eest oma doktorit\u00f6\u00f6s (raamatuna: \u00abLahtirakendamine: Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918\u20131924\u00bb, Rahvusarhiiv, 2003), et p\u00e4rast esialgsest laosest jagusaamist \u00fcletas Eesti SKT per capita veel 1924\u20131926 Soome oma. Alles seej\u00e4rel hakkas tekkima mahaj\u00e4\u00e4mus, mis 1930. aastatel s\u00fcvenes.\nNimelt kulgesid naabermaades vastupidise suunaga protsessid: juba varem enamal m\u00e4\u00e4ral l\u00e4\u00e4neturule tootnud Soome industrialiseerus suure hooga edasi (eelk\u00f5ige metsa-, paberi- ja tselluloosit\u00f6\u00f6stus), tsaariaja l\u00f5pus rajatud suurte s\u00f5jatehastega Eesti kaotas aga nende turu ja tooraine ning muutus taas eelk\u00f5ige agraarmaaks. Eesti niisiis mitte ei p\u00fc\u00fcdnud iseseisvusaastail Soomet kinni, vaid lasi m\u00f6\u00f6da ja j\u00e4i maha.\n\nBerliini ekspressi algus- ja l\u00f5ppjaam asus Tallinna sadamas just soomlastest reisijate p\u00e4rast.\nrepro\n\nJaak Valge arvutusi korrigeeris hiljem Martin Klesment \u2013 \u00fcldiselt selgelt \u00fclespoole (vt nt tema artiklit \u00abEesti majandusarengu d\u00fcnaamika n\u00e4itajaid s\u00f5dadevahelisel perioodil\u00bb, Tuna 1\/2008). N\u00e4htavasti tuleks neid aga veelgi korrigeerida, sest l\u00e4hteandmed on Eesti osas endiselt suuresti hinnangulised ja sellistena just allapoole hinnatud.\n\n\u00abKuldsed\u00bb algusaastad\n\n2010. aastast tegutseb ajaloolise majandusstatistika kogumise, t\u00f6\u00f6tlemise ja v\u00f5rdlemisega nn The Maddison Project, nimetatud selle valdkonna suurkuju Angus Maddisoni (1926\u20132010) j\u00e4rgi. Juhib seda Groningeni \u00fclikool, rahastavad muu hulgas Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond.\nM\u00f5ne n\u00e4dala eest juhtis Raivo Vare \u00fchismeedias t\u00e4helepanu \u00fchele selle projekti tulemuste populariseerimisn\u00e4itele \u2013 20 j\u00f5ukaimat riiki l\u00e4bi ajaloo viimase paarisaja aasta v\u00e4ltel, mitte nominaalse SKT p\u00f5hjal, vaid ostuj\u00f5u pariteedi j\u00e4rgi \u00fcmber hinnatuna. Esitan sellest neli n\u00e4idet \u2013 aastad 1920 ja 1939 ehk meid hetkel huvitava perioodi algus ja l\u00f5pp ning nende vahelt 1924, mis oli raske majandusliku ja poliitilise kriisi aasta Eestile, ning 1933, mil esikahek\u00fcmnesse j\u00f5udis Soome.\n\nN\u00e4ha Eestit sellistel kohtadel on v\u00e4ga \u00fcllatav, eks ole, puhtinstinktiivselt hakkad kohe viga otsima. Mina loomulikult samuti. Et l\u00f5puks oli isegi L\u00e4ti juba tsaariaja l\u00f5pul t\u00e4nu suurlinnale Riiale j\u00f5ukam... Jah, oli k\u00fcll, kuid sai maailmas\u00f5jas ja selle j\u00e4relv\u00f5itlustes palju enam kannatada, j\u00e4rgnevalt olid seal veelgi suuremad probleemid varem ainult Vene turule tootnud suurtehastega, \u00fcldse olid L\u00e4ti l\u00e4htetingimused igati sandimad. V\u00f5i T\u0161ehhoslovakkia selle mitmek\u00fclgse majanduse ja innovaatiliste t\u00f6\u00f6stuskontsernidega \u2013 \u0160koda, Praga, Tatra \u2013, mida kogu s\u00f5dadevahelisel ajal kiputakse nii Eestist kui ka Soomest j\u00f5ukamaks pidama... Tegelikult on varasemastki teada, et enamasti oli vastupidi.\nEesti sai erakorralisi ja v\u00e4ga suuri lisatulusid, kuna oli 1920\u20131922 N\u00f5ukogude Venemaa jaoks esmalt ainus ja seej\u00e4rel peamine kaubandusaken maailma.\nAga siiski \u2013 kohe p\u00e4rast Vabaduss\u00f5da!? Osutan veel kord, et tegemist on SKT-ga siseturu ostuj\u00f5u alusel ning et arvestada tuleb mitte mingisuguse mediaan-eestlase, vaid kogu \u00fchiskonnaga. Lisaks sai Eesti just siis erakorralisi ja v\u00e4ga suuri lisatulusid seet\u00f5ttu, et oli 1920\u20131922 N\u00f5ukogude Venemaa jaoks esmalt ainus ja seej\u00e4rel peamine kaubandusaken maailma. Eestit l\u00e4bis sellal \u00fcle 700 miljonit kuldrubla endistest Tsaari-Venemaa kullavarudest, mida \u00fcle\u00fcldises laoses N\u00f5ukogude Venemaa k\u00f5ige talle vajaliku vastu vahetas. Lisaks Tartu rahuga \u2013 sestsamast allikast \u2013 saadud 15 miljonile kuldrublale teenis Eesti t\u00e4nu sellele hinnanguliselt veel kaks-kolm korda nii palju, st kokku 45\u201360 miljonit kuldrubla ehk 9\u201312 miljardit Eesti marka.\n\n16. m\u00e4rts 1920. Esimene osa Tartu rahulepingu alusel Eestile antud 15 miljonist kuldrublast on j\u00f5udnud Eesti Panga ette Tallinnas.\nSA Haapsalu Ja L\u00e4\u00e4nemaa Muuseumid kogu\n\nEesti seisukohast oli see \u2013 taas vastupidiselt tavaarvamusele \u2013 p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00e4iesti seaduslik. Valdavas enamuses polnud tegemist relvaostude v\u00f5i kommunistliku \u00f5\u00f5nestust\u00f6\u00f6 finantseerimisega, vaid t\u00f5esti h\u00e4davajalike esmatarbekaupadega, mille eest maksti selgelt \u00fcle. 200 miljonit l\u00e4ks \u00fcheleainsale hiiglaslikule veduritehingule. L\u00e4\u00e4nepoolseteks partneriteks olid esmaj\u00e4rjekorras Briti, Saksa ja Rootsi pangad (eriti SEB).\nEnamiku vahendustulust teenis riik \u2013 riigikassa ja Eesti Panga n\u00e4ol \u2013 ning ka \u00fclej\u00e4\u00e4nu j\u00e4i suuremalt jaolt Eestisse, mis sest, et ei j\u00f5udnud otse mediaan-eestlase rahakotti. \u00dchiskonna koguj\u00f5ukus ja statistiline keskmine kasvasid sellev\u00f5rra ju ikka. Jah, see tohutu rikkus raisati hiljem suures osas lihtsalt \u00e4ra \u2013 kuid sama suures osas ju sisemajandusse, v\u00e4ga \u00fcldistatult \u00f6eldes elatustaseme s\u00e4ilitamisse. Elati \u00e4ra.\nEestist hiljem Lenini valitsusega rahu s\u00f5lminud L\u00e4ti, Leedu ja Soome j\u00e4id sellest kullavihmast osasaamisele hiljaks. Ka neile makstud osa tsaariaegsest kullafondist oli v\u00e4iksem: L\u00e4til neli miljonit, Leedul kolm miljonit, oktoobris 1920 samuti Tartus rahulepinguni j\u00f5udnud Soomel \u2013 null.\n\nTallinna\u2013Berliini kiirrongi suvine s\u00f5iduplaan ajalehes Deutsche Zeitung 1935. aasta hiliskevadel. Kohale j\u00f5udis pisut enam kui \u00f6\u00f6p\u00e4evaga ehk siiski aeglasemalt kui tsaariaja l\u00f5puk\u00fcmnenditel.\nrepro\/dea.digar.ee\n\nJ\u00e4rgnevatel aastatel loodi Eestis aga uus oluline t\u00f6\u00f6stusharu \u2013 p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stus, suuresti Saksa Mendelssohni panga rahadega, mida siia vahendas Scheeli pangamaja. Eestist sai l\u00fchikese ajaga n-\u00f6 naftariik, ehkki taas \u2013 mediaan-eestlaseni tulu sellest otse ei j\u00f5udnud.\nKuid iga\u00fcheni Eestis j\u00f5udis \u00fcldine hinnalangus. Peamiste esmatarbekaupade ja osa teenuste (toit, k\u00fcte, valgustus, transport, post) hinnad langesid idaturu kaotanud ja l\u00e4\u00e4neturule mitteoodatud Eestis tsaariaja l\u00f5puga v\u00f5rreldes viiendiku kuni kolmandiku v\u00f5rra. Riidekaupade ja osa teenuste omad samas t\u00f5usid, linnades ka \u00fc\u00fcrid. Palgad kasvasid aga muidugi samuti ja korteriolud paranesid. V\u00f5rdluseks: Soomes oli ainult v\u00e4ga ajutisi hinnalangusi, kuid see-eest m\u00e4rksa kiirem nominaalne palgat\u00f5us.\nV\u00e4lismaal k\u00e4idi v\u00e4he, raha vahetuskurss teiste valuutade suhtes ei l\u00e4inud suurele enamusele eriti korda.\nTollane maailm polnud veel sedav\u00f5rd globaliseerunud kui n\u00fc\u00fcd, v\u00e4lismaal k\u00e4idi v\u00e4he, raha vahetuskurss teiste valuutade suhtes ei l\u00e4inud suurele enamusele eriti korda. Olulisem oli seet\u00f5ttu, mida palga eest koduturul sai. Ma ei hakka k\u00f5rvutama Eesti ja Soome t\u00f6\u00f6stust\u00f6\u00f6lisi v\u00f5i kontoriametnikke, toon sobiva n\u00e4ite parem kohe \u00abk\u00f5rgemalt\u00bb. Kaaperdatud on see Germo Valgenbergi 2017. aastal Tartu \u00dclikoolis kaitstud bakalaureuset\u00f6\u00f6st, mis v\u00f5rdleb Eesti ja Soome parlamendiliikmete t\u00f6\u00f6tasu aastatel 1919\u20131939.\n\n\u00dcle kolme aasta, 1934. aasta s\u00fcgisest 1938. aasta talve l\u00f5puni oli riigikogu \u00abvaikivas olekus\u00bb, seda ei kutsutud kokku, ehkki p\u00f5hipalka maksti edasi. Seda perioodi ei pea niisiis arvesse v\u00f5tma, kuid \u00fcldhinnanguks on siiski, et Soome rahvaesindajate palkadega juhtus sama, mis kogu majandusega \u2013 mindi Eestist m\u00f6\u00f6da ja nominaalselt olid need seej\u00e4rel m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgemad, l\u00f5pus juba pea poolteist korda. Kuid ostuj\u00f5u alusel avaneb vastupidine pilt \u2013 Eesti v\u00e4iksemate palkade eest sai oluliselt enam. Eestis viibides v\u00f5is soomlane end kohalikest j\u00f5ukamana tunda \u2013 ning eestlane Soomes (ja \u00fcldse v\u00e4lismaal) end selgelt vaesemana. Kuid omas kodus oli vastupidi ja see oli t\u00e4htsam. Neis Maddisoni projekti hinnangutes niisiis ei pruugigi erilist viga sees olla.\n\n\nEestis v\u00e4hem hierarhiat\n\nTeen veel \u00fche \u00fcldistuse: majanduskasv oli Soomes k\u00fcll kiirem, kuid sotsiaalmajanduslikult oli Eesti siiski d\u00fcnaamilisem. Peamine oli, et varem sisuliselt omandita eestlaste enamusest said iseseisvusajal t\u00e4nu maareformile ja teistele \u00fcmberjagamistele v\u00e4ikeomanikud ja senisest suuremal m\u00e4\u00e4ral oma eluk\u00e4igu eest vastutajad, oma \u00f5nne sepad. Vara l\u00e4ks uutele omanikele \u00fcle 20 miljardi Eesti marga (enam kui 100 miljoni kuldrubla) v\u00e4\u00e4rtuses. Eestlastest said peremehed omal maal. Siinse p\u00f5llumajandust\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6viljakus oli tollal v\u00e4idetavalt muide k\u00f5rgem kui Saksamaal.\nEestlastest said peremehed omal maal. Siinse p\u00f5llumajandust\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6viljakus oli tollal v\u00e4idetavalt muide k\u00f5rgem kui Saksamaal.\nK\u00f5ikide r\u00fc\u00fctlim\u00f5isate v\u00f5\u00f5randamise ja maareformi j\u00e4rel oli Eestis \u00fcle 133 000 erineva suurusega talundi. Ligemale 3,5 korda suurema rahvaarvu ning 7,5 korda suurema pindalaga Soomes, kus p\u00f5llumajanduses ja metsanduses h\u00f5ivatud elanikkonnaosa oli isegi veidi suurem kui Eestis (m\u00f5lemas \u00fcle 60 protsendi), ootaks niisiis 460 000\u2013470 000 talundit. Aga oli alla 250 000...\n\nSoome kaitseliitlased 1918. aasta jaanuarist maini v\u00e4ldanud kodus\u00f5ja ajal.\nWikimedia Commons\n\nSoomes oli p\u00e4rast 1918. aasta kodus\u00f5da k\u00fcll vastu v\u00f5etud seadus, mis v\u00f5imaldas torparitel oma popsikohad riigi abiga v\u00e4lja osta, ning Lex Kallio, mis lubas uute talude rajamiseks tasulisi sundv\u00f5\u00f5randamisi suuremate maavalduste k\u00fcljest, ja Lex Pulkkinen, mis takistas metsamaade koondamist (sh variisikute abil) suurte metsat\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete k\u00e4tte. Kuid Soomes olid endiselt olemas ka m\u00f5isad, lihtsalt palju v\u00e4hem kui neid oli olnud Eestis, sest sealsed olud on p\u00f5llumajandusele ebasoodsamad. Ent ikka noodsamad endised feodaalm\u00f5isad, mis oma viimased (maksustamisalased) privileegid kaotasid muide alles 1951. aastal. M\u00f5isad on Soomes alles seniajani.\nSama n\u00e4eme teistes majandusvaldkondades: Soomes oli v\u00e4ikeomanikke suhteliselt m\u00e4rksa v\u00e4hem ja palgat\u00f6\u00f6tajaid vastavalt rohkem. Soome oli \u00fcle\u00fcldse hierarhilisem, rohkem seisuse\u00fchiskonna j\u00e4\u00e4nuseid evinud \u2013 veel t\u00e4nagi eviv \u2013 riik ja \u00fchiskond.\n\nSoome parlamendihoone Eduskuntatalo 1930. aastate alguses.\nHelsingin Kaupunginmuseo\/Wikimedia Commons\n\nKas Soome majanduselus oli midagi selgelt paremini ka? Muidugi, palju asju oli paremini, sellest alustades, et Soome ei teinud 1920.\u20131930. aastatel suuri majanduspoliitilisi vigu, aur ei l\u00e4inud samal m\u00e4\u00e4ral vileks. Ainult devalveerimisega j\u00e4\u00e4di 1930. aastal, suure majanduskriisi alguses, m\u00f5ni kuu hiljaks \u2013 kuid mitte kolm aastat, nagu Eesti.\nN\u00e4iteks autode arv polnud k\u00fcll kummaski riigis suur, kuid Soomes siiski suhteliselt \u00fcle kahe korra k\u00f5rgem, umbes 48 000 Eesti umbes 6000 kohta. Suuremate vahemaade t\u00f5ttu see k\u00fcll pidigi nii olema. See-eest oli Eestis 1939. aastal 218 000 hobust, Soomes aga sama proportsiooni korral oodatava umbes 700 000 asemel alla 400 000. Ka raudteeliiklus oli Eestis tihedam.\nVeel \u00fcheks sobivaks n\u00e4iteks Eesti suuremast sotsiaalmajanduslikust d\u00fcnaamikast sobiks haridusolude v\u00f5rdlus. Taas \u2013 l\u00e4htetingimused olid erinevad, l\u00f5peks j\u00f5uti eestikeelse \u00fclikoolini alles 1919. aastal, mil Soomes oli juba aastak\u00fcmneid kaitstud isegi soomekeelseid doktorit\u00f6id. Just Soomest ja teistest P\u00f5hjamaadest kutsuti seej\u00e4rel selle suure murrangu elluviimiseks \u00f5ppej\u00f5ude. Kuid tegelikult oli g\u00fcmnasistide ja tudengite suhtarv eestlaste seas juba tsaariaja l\u00f5pus olnud sama mis Soomes. Kui kaasata Eesti puhul ka baltisakslased, siis arvud topelduvad ja polegi enam midagi v\u00f5rrelda.\n\nKummalgi maal sisuliselt polnud enam kirjaoskamatust, kuid riikide koolioludes olid suured erinevused. Soomes kehtestati \u00fcldine algkoolikohustus 1921. aastal, katva rahvakoolide v\u00f5rguni j\u00f5uti 1925. aastal ja k\u00f5ikide laste kaasamiseni 1930. aastate l\u00f5pus. Eestis oli \u00fcldise algkoolikohustuseni j\u00f5utud juba 1860.\u20131870. aastatel (eri valdades eri ajal). N\u00fc\u00fcd l\u00e4ks Eesti samamoodi m\u00f6\u00f6da ja kaugele ette k\u00f5rghariduses. Samasse aega j\u00e4\u00e4vad eesti teaduskeele teke, varasemaga v\u00f5rreldes tohutu hulk uusi raamatuid ja ajakirju, \u00fcldse k\u00f5ikv\u00f5imaliku loomingu ja kultuuritarbimise plahvatuslik kasv.\nKummalgi maal sisuliselt polnud enam kirjaoskamatust, kuid riikide koolioludes olid suured erinevused.\nHaritlaste \u00ab\u00fcletoodang\u00bb polnud nii v\u00e4ikese maa ja keeleruumi kohta \u00f5hust v\u00f5etud v\u00e4ide, haridusele vastavate t\u00f6\u00f6kohtade leidmisega oli suuri probleeme ja see omakorda suurendas \u00fchiskonnas tasapisi kuhjuvat rahulolematust. 1930. aastatel ette v\u00f5etud, haridusteel t\u00f5kkeid ja tupikuid tekitanud, kutseharidust soosinud haridusreform oli omas ajas isegi \u00f5igustatud, sest hoogu tuli maha v\u00f5tta.\n\nTegelikke \u00fchiskonnasiseseid vastuolusid n\u00e4itab muu hulgas kuritegevuse tase. See diagramm n\u00e4itab tapmiste arvu Soomes 100 000 inimese kohta. S\u00f5dadeaegsed eriolukorrad on v\u00e4lja j\u00e4etud, ka vasts\u00fcndinute tapmised ei kajastu. P\u00f6\u00f6rake t\u00e4helepanu teisele tulbale. V\u00f5rdluseks: Eestis k\u00f5ikus see suhtarv 3 \u00fcmber.\n1920. aastate kuritegevuse kasvu puhul tuleb arvestada kuiva seaduse m\u00f5ju, mis Soomes 1919\u20131932 kehtis ja mil eelk\u00f5ige Eestist veeti salakaubana suurtes kogustes piiritust \u2013 see oli enne iseseisvumist nimelt olnud meie t\u00e4htsaim p\u00f5llumajandustoode ja tootmisbaas oli ju alles. See oli Eestile endiselt nii oluline, et isegi elup\u00f5line t\u00e4iskarsklane ja karskusliikumise edendaja Jaan T\u00f5nisson ei v\u00f5tnud riigivanemana soomlasi selles k\u00fcsimuses kuulda. Konfiskeeritud alkoholi kogus \u00fcletas 1930. aastal juba miljon liitrit. Seaduse tulemused ja tagaj\u00e4rjed olid oodatule risti vastupidised, nagu \u00e4rakeelamiste puhul pahatihti ikka, ning detsembris 1931 toimunud rahvah\u00e4\u00e4letusel otsustati see suure \u00fclekaaluga t\u00fchistada.\n\nIga soomlane teab numbrikombinatsiooni 543210 t\u00e4hendust \u2013 5. aprillil 1932 kell 10 hommikul l\u00f5ppes keeluseadus ja taas sai poest v\u00e4gijooke osta.\nWikimedia Commons\n\nPiiritusevedamisel oli \u00e4ra kasutatud sajandite jooksul tekkinud kaupade ja inimeste salakaubaveo ning suhtlusv\u00f5rgustikku m\u00f5lemal pool Soome lahte, mis ei j\u00e4\u00e4nud tegevuseta veel rea aastate v\u00e4ltel. Muuhulgas pages seda kasutades Eesti kaudu N\u00f5ukogude Liitu mingi hulk Soome kommunismiihalejaid. Teemat pole k\u00fcll eriti uuritud. \u00dcldse oli selliseid \u00abloikkareid\u00bb, Soomest N\u00f5ukogude Liitu h\u00fcpanuid, 1920.\u20131930. aastatel \u00fcle 15 000. Muidugi leidus selliseid ka Eestis, kuid mitte tuhandeid.\n\nP\u00f5hisuund langes kokku\n\nOtsesed traumad olid Soome \u00fchiskonnas palju s\u00fcgavamad. Vaatamata \u00aboma\u00bb suurv\u00fcrstiriigile Vene impeeriumi sees oli see nii olnud juba enne iseseisvumist. Maata talurahvast ja popse (torpareid) oli Soomes Eestiga v\u00f5rreldes olnud suhteliselt rohkemgi ning vastuolud agraar\u00fchiskonna sees seet\u00f5ttu mitte v\u00e4iksemad. Soome kodus\u00f5da n\u00e4itas seda aastal 1918 ilmekalt.\n\nRiigikogu istungisaal 1920. aastatel.\nwww.riigikogu.ee\n\nSelle s\u00f5ja 30 000-le l\u00e4henev hukkunute arv oli suhteliselt v\u00f5ttes poolteist korda enam kui eesti rahva kaotused Vabaduss\u00f5jas, see langes kolm korda l\u00fchemale ajavahemikule ning kanti otseselt vennatapus\u00f5jas, samas kui meie Vabaduss\u00f5da oli palju v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kodus\u00f5da ja pigem \u00fchendas varem l\u00f5hestunud rahvast. Trauma niisiis pidigi Soomes r\u00e4ngem olema \u2013 koos m\u00f5lemapoolse vaikimiskultuuriga teatud asjadest.\nEestis polnud mingeid Soome, ammugi siis Vene m\u00f5ttes valgeid olnudki. Just eelk\u00f5ige sotsiaaldemokraadid ja t\u00f6\u00f6erakondlased l\u00f5idki siin vabariigi, selle riigikorra, p\u00f5hiseaduse jne; alles hiljem, sedam\u00f6\u00f6da, kuidas eestlaste enamus muutus v\u00e4ikeomanikeks, hakkasid poliitilised eelistused muutuma.\n1930. aastatel k\u00e4rbiti demokraatiat \u2013 parlamentaarse korra ja regulaarselt toimuvate enam-v\u00e4hem vabade valimiste m\u00f5ttes, t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses polnud demokraatiat tollal mitte kusagil \u2013 nii Eestis kui ka Soomes, kus Eduskund ja enamik erakondi siiski j\u00e4tkasid katkestusteta oma tegevust. Vasak- ja paremtiiba l\u00f5igati ikkagi maha ka seal.\n\nSoome president Pehr Evind Svinhufvud 1932. aastal Kloostrimetsas Konstantin P\u00e4tsi talus. Pildile j\u00e4id ka mitmed Eesti riigivanema pereliikmed kui ka riigitegelased.\nFotis\n\nSellele, miks parlamentaarne kord Eestis m\u00f5neks ajaks katkes, Soomes aga mitte, pole t\u00e4iesti \u00fchest vastust. Lisaks puhtsubjektiivsetele, teatud isikute rollile taanduvatele p\u00f5hjustele on siin k\u00fcsimus selle korra palju pikemates traditsioonides Soomes ja suure majanduskriisi raskemas k\u00e4igus Eestis. Osunduste peale meie esimese p\u00f5hiseaduse tekstile jne v\u00f5iks vastu k\u00fcsida, milline konstitutsioon kehtis Hitleri-Saksamaal? \u00d5ige, ikka see maailma k\u00f5ige demokraatlikum, Weimari vabariigi oma!\nSellele, miks parlamentaarne kord Eestis m\u00f5neks ajaks katkes, Soomes aga mitte, pole t\u00e4iesti \u00fchest vastust.\nPaber kannatab teatavasti k\u00f5ike. Paberil on ka Putini-Venemaal demokraatia, pluralism, erakondade paljusus, valimised jmt. Eesti oli 1920.\u20131930. aastatel alles siirde\u00fchiskond tsaariaegsest autoritaarsusest demokraatiasse, mitte veel demokraatia, ja teisiti poleks see saanudki olla. K\u00fcll tagasil\u00f6\u00f6kidega, kuid siiski p\u00fcsiva suunaga demokraatia poole. Ootamatum on ehk, et sedasama v\u00f5ib \u00f6elda Soome kohta."}
{"text":"Huvitav anomaalia: Slava Ukraini vapin\u00e4gu l\u00e4ks poliitikasse, liitus ParempoolsetegaKorruptsiooniskandaalist r\u00e4situd heategevus\u00fchingu Slava Ukraini vapin\u00e4gu Ilmar Raag liitus parempoolsetega.\nAsjast teatas ERR.\nHuvitav anomaalia: Slava juht Johanna-Maria Lehtme lahkus poliitikast, \u00fchingu tugisammas ja propagandist siirdus poliitikasse."}
{"text":"Politsei pidas kinni J\u00f5hvi meest petta \u00fcritanud L\u00e4ti kelmiPolitsei pidas kinni pangakelmuses osalenud mehe, keda kahtlustatakse petuskeemi elluviimises.25. mail sai politsei teate, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid \u00fchelt eakalt mehelt v\u00e4lja petta 9000 eurot. End Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid talle ning r\u00e4\u00e4kisid toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rgiks on pangat\u00f6\u00f6tajast kelmi kinnip\u00fc\u00fcdmine. Ohvrit juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itvale Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.\nKelmiks osutus l\u00e4tlane\nRaha pidi \u00fcle antama 26. mai hommikul. Enne petuskeemi l\u00f5puleviimist sekkusid \"operatsiooni\" aga p\u00e4ris politseinikud, kes reede hommikul J\u00f5hvi kohale s\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel ka kinni pidasid. Kinnipeetud isik osutus L\u00e4ti kodanikuks, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljal korral samasuguse petuskeemi j\u00e4rgi Eesti kannatanutelt raha kokkukorjamises, millega tekitati kannatanutele ligemale 60 000 eurot kahju. L\u00e4ti kodaniku k\u00e4est v\u00f5eti \u00e4ra ka Eesti Panga nime ja muude s\u00fcmbolitega v\u00f5ltsitud dokumendid raha vastuv\u00f5tmise-\u00fcleandmise kohta.\nMenetluse k\u00e4igus on tuvastatud, et samasuguseid Eesti Panga kirjadega dokumente andis isik ka teistele kannatanutele raha k\u00e4ttesaamisel. Et isikut oli alust kahtlustada mitme kelmuse episoodi toimepanemises ning v\u00e4ltimaks isiku menetlusest k\u00f5rvalehoidmist, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda isiku vahistamist kaheks kuuks, mille kohus ka rahuldas, r\u00e4\u00e4kis Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKa m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks isikut, keda samuti kahtlustatakse samasuguste Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. Kahtlustuse kohaselt on isikud seotud 40 000 euro v\u00e4ljapetmises kahelt kannatanult. Nende saadetud kullerid pidas politsei selle aasta naistep\u00e4eval Narvas kannatanuga suhtlemisel kinni ning ka nende juurest leiti samasuguseid Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokumente.\nRaha raske tagasi saada\nPolitseinik m\u00e4rkis, et ehkki konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud kelmuse episoodides kaotatud raha tagasisaamise v\u00f5imalus paraku \u00fcsna v\u00e4ike. \"V\u00e4lismaal kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \"kullerid\" toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud. Seet\u00f5ttu on politseil parimaks v\u00f5imaluseks kahju tekkimise v\u00e4ltimiseks teha ennetust\u00f6\u00f6d ja tegelda kelmustega seotud kohalike kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisega. Internetis levivad pakkumised liituda sellise kuritegeliku skeemiga v\u00f5ivad k\u00fcll t\u00e4hendada l\u00fchiajalist h\u00f5lptulu, kuid varem v\u00f5i hiljem ristuvad selliste inimeste ja politsei teed, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,\" r\u00f5hutas kriminaalpolitseinik.\nVodja tuletas meelde, et ei politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad vii inimestega l\u00e4bi selliseid \"salaoperatsioone\", mis h\u00f5lmaksid isikult tema raha kellelegi \u00fcleandmist. Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel tema isiku- v\u00f5i pangakontode andmeid. \"Kui sulle helistatakse politseist v\u00f5i pangast, v\u00f5id sa alati k\u00fcsida kohtumist politseijaoskonnas v\u00f5i pangakontoris ning ise veenduda, kellega p\u00e4riselt vestlus k\u00e4ib. Samuti on lihtne viis sellise kelmuse puhul petturite tuvastamiseks nendega telefonis eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine \u2212 \u00fcldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,\" toonitas Vodja."}
{"text":"Eesti Panga \u201eesindaja\u201c nabiti kinni25. mail sai politsei teate, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid eakalt v\u00e4lja petta 9000 eurot. End Eesti Panga t\u00f6\u00f6tajate ja politseinikena tutvustanud tuvastamata isikud helistasid h\u00e4rrale ning selgitasid, et toimub politsei salaoperatsioon, mille eesm\u00e4rk on p\u00fc\u00fcda kinni pangat\u00f6\u00f6tajast kelm. Eakat juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ning Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.Enne petuskeemi l\u00f5pule viimist sekkusid \u201eoperatsiooni\u201c p\u00e4ris politseinikud, kes J\u00f5hvi s\u00f5itnud Eesti Panga \u201ekulleri\u201c raha \u00fcleandmisel kinni pidasid. Isik osutus L\u00e4ti kodanikuks, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljal korral samasuguses petuskeemis, millega tekitati kannatanutele 60 000 eurot kahju. L\u00e4ti kodaniku k\u00e4est v\u00f5eti \u00e4ra Eesti Panga nime ja muude s\u00fcmbolitega v\u00f5ltsitud dokumendid raha vastuv\u00f5tmise ja \u00fcleandmise kohta. Politseinik m\u00e4rkis, et ehkki konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil kahju tekkimist ennetada, on juba toimunud kelmuse episoodides kaotatud raha tagasisaamise v\u00f5imalus \u00fcsna v\u00e4ike.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Eestlaste palgad polnud suured, aga ostuj\u00f5ud oli suurem kui soomlastelM\u00f5lemal pool Soome lahte oli kaua tavaks arvata, et s\u00f5dadevahelise aja Eesti oli eriti alul Soomest v\u00e4hem arenenum ning, peaasi, k\u00f5vasti vaesem maa, kuid j\u00f5udis kahe iseseisvusaastak\u00fcmnega talle k\u00f5vasti l\u00e4hemale nii elatustasemelt kui ka \u00fcldiselt arengult.See arvamus l\u00e4ks k\u00fcll vastuollu teadmisega, et Soomes oli samal ajal kogu Euroopa kiireim majanduskasv, keskmiselt 4,5 protsenti aastas. See t\u00e4hendas \u00fcldise j\u00f5ukuse kahekordistumist vaid pooleteise aastak\u00fcmnega. Madalamalt tasemelt alustades ja aeglasemalt edenedes poleks Eesti niisiis mitte kuidagi saanud l\u00e4hemale j\u00f5uda.Esimene viga ongi siin juba l\u00e4htetasemetes. Eesti oli Tsaari-Venemaa arenenumaid piirkondi, vastupidiselt tavaarvamusele Soomest majandusarengus ees. Selle adumist omakorda on ilmselt seganud eestlaste komme v\u00f5rrelda Soomega ainult eestlasi, mitte kogu Eestit, st ka siinseid tollal valdavalt saksakeelseid \u00fcla- ja keskkihte. P\u00f5hjused p\u00f5hjusteks. Ka Soomes polnud need \u00fchiskonnakihid omas enamikus veel mitte soome-, vaid rootsikeelsed, ja nii p\u00fcsis see veel kaua.M\u00f5lema maa iseseisvumise ajal oli Eesti l\u00e4htepositsioon siiski palju kehvem. See oli maailma- ja Vabaduss\u00f5ja j\u00e4rel kurnatud, kapitali polnud, paljude ettev\u00f5tete sisseseade oli minema veetud, osa p\u00f5lde s\u00f6\u00f6tis, kariloomade arv j\u00e4rsult langenud, senised turud kaotatud. Soomes polnud s\u00f5da majanduslikus m\u00f5ttes nii palju matti v\u00f5tnud, oma riigi karkass oli varasemast autonoomiaajast olemas ning ka majanduspoliitika oli seal 1920.-1930. aastatel arukam, ilma suurte vigadeta.Kuid Jaak Valge n\u00e4itas kahe aastak\u00fcmne eest oma doktorit\u00f6\u00f6s (raamatuna: \u00abLahtirakendamine: Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918-1924\u00bb, Rahvusarhiiv, 2003), et p\u00e4rast esialgsest laosest jagusaamist \u00fcletas Eesti SKT per capita veel 1924-1926 Soome oma. Alles seej\u00e4rel hakkas tekkima mahaj\u00e4\u00e4mus, mis 1930. aastatel s\u00fcvenes. Nimelt kulgesid naabermaades vastupidise suunaga protsessid: juba varem enamal m\u00e4\u00e4ral l\u00e4\u00e4neturule tootnud Soome industrialiseerus suure hooga edasi (eelk\u00f5ige metsa-, paberi- ja tselluloosit\u00f6\u00f6stus), tsaariaja l\u00f5pus rajatud suurte s\u00f5jatehastega Eesti kaotas aga nende turu ja tooraine ning muutus taas eelk\u00f5ige agraarmaaks. Eesti niisiis mitte ei p\u00fc\u00fcdnud iseseisvusaastail Soomet kinni, vaid lasi m\u00f6\u00f6da ja j\u00e4i maha.Jaak Valge arvutusi korrigeeris hiljem Martin Klesment - \u00fcldiselt selgelt \u00fclespoole (vt nt tema artiklit \u00abEesti majandusarengu d\u00fcnaamika n\u00e4itajaid s\u00f5dadevahelisel perioodil\u00bb, Tuna 1\/2008). N\u00e4htavasti tuleks neid aga veelgi korrigeerida, sest l\u00e4hteandmed on Eesti osas endiselt suuresti hinnangulised ja sellistena just allapoole hinnatud.\u00abKuldsed\u00bb algusaastad2010. aastast tegutseb ajaloolise majandusstatistika kogumise, t\u00f6\u00f6tlemise ja v\u00f5rdlemisega nn The Maddison Project, nimetatud selle valdkonna suurkuju Angus Maddisoni (1926-2010) j\u00e4rgi. Juhib seda Groningeni \u00fclikool, rahastavad muu hulgas Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond. M\u00f5ne n\u00e4dala eest juhtis Raivo Vare \u00fchismeedias t\u00e4helepanu \u00fchele selle projekti tulemuste populariseerimisn\u00e4itele - 20 j\u00f5ukaimat riiki l\u00e4bi ajaloo viimase paarisaja aasta v\u00e4ltel, mitte nominaalse SKT p\u00f5hjal, vaid ostuj\u00f5u pariteedi j\u00e4rgi \u00fcmber hinnatuna. Esitan sellest neli n\u00e4idet: aastad 1920 ja 1939 ehk meid hetkel huvitava perioodi algus ja l\u00f5pp ning nende vahelt 1924, mis oli raske majandusliku ja poliitilise kriisi aasta Eestile, ning 1933, mil esikahek\u00fcmnesse j\u00f5udis Soome.N\u00e4ha Eestit sellistel kohtadel on v\u00e4ga \u00fcllatav, eks ole, puhtinstinktiivselt hakkad kohe viga otsima. Mina loomulikult samuti. Et l\u00f5puks oli isegi L\u00e4ti juba tsaariaja l\u00f5pul t\u00e4nu suurlinn Riiale j\u00f5ukam... Jah, oli k\u00fcll, kuid sai maailmas\u00f5jas ja selle j\u00e4relv\u00f5itlustes palju enam kannatada, j\u00e4rgnevalt olid seal veelgi suuremad probleemid varem ainult Vene turule tootnud suurtehastega, \u00fcldse olid L\u00e4ti l\u00e4htetingimused igati sandimad.Aga siiski - kohe p\u00e4rast Vabaduss\u00f5da!? Jah, Eesti sai just siis erakorralisi lisatulusid seet\u00f5ttu, et oli 1920-1922 N\u00f5ukogude Venemaa jaoks esmalt ainus ja seej\u00e4rel peamine kaubandusaken maailma. Eestit l\u00e4bis sellal \u00fcle 700 miljonit kuldrubla endistest Tsaari-Venemaa kullavarudest, mida \u00fcle\u00fcldises laoses N\u00f5ukogude Venemaa k\u00f5ige talle vajaliku vastu vahetas. Lisaks Tartu rahuga - sestsamast allikast - saadud 15 miljonile kuldrublale teenis Eesti t\u00e4nu sellele hinnanguliselt veel kaks-kolm korda nii palju, st kokku 45-60 miljonit kuldrubla ehk 9-12 miljardit Eesti marka.Eesti seisukohast oli see - taas vastupidiselt tavaarvamusele - p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00e4iesti seaduslik. Valdavas enamikus polnud tegemist relvaostude v\u00f5i kommunistliku \u00f5\u00f5nestust\u00f6\u00f6 finantseerimisega, vaid t\u00f5esti h\u00e4davajalike esmatarbekaupadega, mille eest maksti selgelt \u00fcle. 200 miljonit l\u00e4ks \u00fcheleainsale hiiglaslikule veduritehingule. L\u00e4\u00e4nepoolseteks partneriteks olid esmaj\u00e4rjekorras Briti, Saksa ja Rootsi pangad (eriti SEB).Enamiku vahendustulust teenis riik - riigikassa ja Eesti Panga n\u00e4ol - ning ka \u00fclej\u00e4\u00e4nu j\u00e4i suuremalt jaolt Eestisse, mis sest, et ei j\u00f5udnud otse mediaaneestlase rahakotti. \u00dchiskonna koguj\u00f5ukus ja statistiline keskmine kasvasid sellev\u00f5rra ju ikka. Jah, see tohutu rikkus raisati hiljem suures osas lihtsalt \u00e4ra - kuid sama suures osas ju sisemajandusse, v\u00e4ga \u00fcldistatult \u00f6eldes elatustaseme s\u00e4ilitamisse. Elati \u00e4ra.Eestist hiljem Lenini valitsusega rahu s\u00f5lminud L\u00e4ti, Leedu ja Soome j\u00e4id sellest kullavihmast osasaamisele hiljaks. Ka neile makstud osa tsaariaegsest kullafondist oli v\u00e4iksem: L\u00e4til neli miljonit, Leedul kolm miljonit, oktoobris 1920 Tartus rahulepinguni j\u00f5udnud Soomel - null.J\u00e4rgnevatel aastatel loodi Eestis aga uus oluline t\u00f6\u00f6stusharu - p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stus, suuresti Saksa Mendelssohni panga rahadega, mida siia vahendas Scheeli pangamaja. Eestist sai l\u00fchikese ajaga n-\u00f6 naftariik, ehkki taas - mediaaneestlaseni tulu sellest otse ei j\u00f5udnud.Kuid iga\u00fcheni Eestis j\u00f5udis \u00fcldine hinnalangus. Peamiste esmatarbekaupade ja osa teenuste (toit, k\u00fcte, valgustus, transport, post) hinnad langesid idaturu kaotanud ja l\u00e4\u00e4neturule mitteoodatud Eestis tsaariaja l\u00f5puga v\u00f5rreldes viiendiku kuni kolmandiku v\u00f5rra. Riidekaupade ja osa teenuste omad samas t\u00f5usid, linnades ka \u00fc\u00fcrid. Palgad kasvasid aga muidugi samuti ja korteriolud paranesid. V\u00f5rdluseks: Soomes oli ainult v\u00e4ga ajutisi hinnalangusi, kuid see-eest m\u00e4rksa kiirem nominaalne palgat\u00f5us.Tollane maailm polnud veel sedav\u00f5rd globaliseerunud kui n\u00fc\u00fcd, v\u00e4lismaal k\u00e4idi v\u00e4he, raha vahetuskurss teiste valuutade suhtes ei l\u00e4inud suurele enamikule eriti korda. Olulisem oli seet\u00f5ttu, mida palga eest koduturul sai. Ma ei hakka k\u00f5rvutama Eesti ja Soome t\u00f6\u00f6stust\u00f6\u00f6lisi v\u00f5i kontoriametnikke, toon sobiva n\u00e4ite parem kohe \u00abk\u00f5rgemalt\u00bb. \u00abKaaperdatud\u00bb on see Germo Valgenbergi 2017. aastal Tartu \u00dclikoolis kaitstud bakalaureuset\u00f6\u00f6st, mis v\u00f5rdleb Eesti ja Soome parlamendiliikmete t\u00f6\u00f6tasu aastatel 1919-1939.\u00dcle kolme aasta, 1934. aasta s\u00fcgisest 1938. aasta talve l\u00f5puni oli riigikogu \u00abvaikivas olekus\u00bb, seda ei kutsutud kokku, ehkki p\u00f5hipalka maksti edasi. Seda perioodi ei pea niisiis arvesse v\u00f5tma, kuid \u00fcldhinnanguks on siiski, et Soome rahvaesindajate palkadega juhtus sama, mis kogu majandusega: mindi Eestist m\u00f6\u00f6da ja nominaalselt olid need seej\u00e4rel m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgemad, l\u00f5pus juba pea poolteist korda. Kuid ostuj\u00f5u alusel avaneb vastupidine pilt: Eesti v\u00e4iksemate palkade eest sai tunduvalt enam. Eestis viibides v\u00f5is soomlane end kohalikest j\u00f5ukamana tunda - ning eestlane Soomes (ja \u00fcldse v\u00e4lismaal) end selgelt vaesemana. Kuid omas kodus oli vastupidi ja see oli t\u00e4htsam.Eestis v\u00e4hem hierarhiatTeen veel \u00fche \u00fcldistuse: majanduskasv oli Soomes k\u00fcll kiirem, kuid sotsiaalmajanduslikult oli Eesti siiski d\u00fcnaamilisem. Peamine oli, et varem sisuliselt omandita eestlaste enamikust sai iseseisvusajal t\u00e4nu maareformile ja teistele \u00fcmberjagamistele v\u00e4ikeomanikud ja senisest suuremal m\u00e4\u00e4ral oma eluk\u00e4igu eest vastutajad. Vara l\u00e4ks uutele omanikele \u00fcle 20 miljardi Eesti marga (enam kui 100 miljoni kuldrubla) v\u00e4\u00e4rtuses. Eestlastest said peremehed omal maal. Siinse p\u00f5llumajandust\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6viljakus oli tollal v\u00e4idetavalt k\u00f5rgem kui Saksamaal.K\u00f5ikide r\u00fc\u00fctlim\u00f5isate v\u00f5\u00f5randamise ja maareformi j\u00e4rel oli Eestis \u00fcle 133 000 eri suurusega talundi. Ligemale 3,5 korda suurema rahvaarvu ning 7,5 korda suurema pindalaga Soomes, kus p\u00f5llumajanduses ja metsanduses h\u00f5ivatud elanikkonnaosa oli isegi veidi suurem kui Eestis (m\u00f5lemas \u00fcle 60 protsendi), ootaks niisiis 460 000-470 000 talundit. Aga oli alla 250 000...Soomes oli p\u00e4rast 1918. aasta kodus\u00f5da k\u00fcll vastu v\u00f5etud seadus, mis v\u00f5imaldas torparitel oma popsikohad riigi abiga v\u00e4lja osta, ning Lex Kallio, mis lubas uute talude rajamiseks tasulisi sundv\u00f5\u00f5randamisi suuremate maavalduste k\u00fcljest, ja Lex Pulkkinen, mis takistas metsamaade koondamist (sh variisikute abil) suurte metsat\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete k\u00e4tte. Kuid Soomes olid endiselt olemas ka m\u00f5isad, lihtsalt palju v\u00e4hem kui neid oli olnud Eestis, sest sealsed olud on p\u00f5llumajandusele ebasoodsamad. Ent ikka noodsamad endised feodaalm\u00f5isad, mis oma viimased (maksustamisalased) privileegid kaotasid muide alles 1951. aastal. M\u00f5isad on Soomes alles seniajani.Sama n\u00e4eme teistes majandusvaldkondades: Soomes oli v\u00e4ikeomanikke suhteliselt m\u00e4rksa v\u00e4hem ja palgat\u00f6\u00f6tajaid vastavalt rohkem. Soome oli \u00fcle\u00fcldse hierarhilisem, rohkem seisuse\u00fchiskonna j\u00e4\u00e4nuseid evinud - veel t\u00e4nagi evivriik ja \u00fchiskond.Kas Soome majanduselus oli midagi selgelt paremini ka? Muidugi, palju asju oli paremini, sellest alustades, et Soome ei teinud 1920.-1930. aastatel suuri majanduspoliitilisi vigu, aur ei l\u00e4inud samal m\u00e4\u00e4ral vileks. Ainult devalveerimisega j\u00e4\u00e4di 1930. aastal, suure majanduskriisi alguses, m\u00f5ni kuu hiljaks - kuid mitte kolm aastat, nagu Eesti.N\u00e4iteks autode arv polnud k\u00fcll kummaski riigis suur, kuid Soomes siiski suhteliselt \u00fcle kahe korra k\u00f5rgem, umbes 48 000, Eesti umbes 6000 kohta. Suuremate vahemaade t\u00f5ttu see k\u00fcll pidigi nii olema. See-eest oli Eestis 1939. aastal 218 000 hobust, Soomes aga sama proportsiooni korral oodatava umbes 700 000 asemel alla 400 000. Ka raudteeliiklus oli Eestis tihedam.Veel \u00fcheks sobivaks n\u00e4iteks Eesti suuremast sotsiaalmajanduslikust d\u00fcnaamikast sobiks haridusolude v\u00f5rdlus. Taas - l\u00e4htetingimused olid erinevad, l\u00f5peks j\u00f5uti eestikeelse \u00fclikoolini alles 1919. aastal, mil Soomes oli juba aastak\u00fcmneid kaitstud isegi soomekeelseid doktorit\u00f6id. Just Soomest ja teistest P\u00f5hjamaadest kutsuti seej\u00e4rel selle suure murrangu elluviimiseks \u00f5ppej\u00f5ude. Kuid tegelikult oli g\u00fcmnasistide ja tudengite suhtarv eestlaste seas juba tsaariaja l\u00f5pus olnud sama mis Soomes. Kui kaasata Eesti puhul ka baltisakslased, siis arvud topelduvad ja polegi enam midagi v\u00f5rrelda.Kummalgi maal sisuliselt polnud enam kirjaoskamatust, kuid riikide koolioludes olid suured erinevused. Soomes kehtestati \u00fcldine algkoolikohustus 1921. aastal, katva rahvakoolide v\u00f5rguni j\u00f5uti 1925. aastal ja k\u00f5ikide laste kaasamiseni 1930. aastate l\u00f5pus. Eestis oli \u00fcldise algkoolikohustuseni j\u00f5utud juba 1860.-1870. aastatel (eri valdades eri ajal). N\u00fc\u00fcd l\u00e4ks Eesti samamoodi m\u00f6\u00f6da ja kaugele ette k\u00f5rghariduses. Samasse aega j\u00e4\u00e4vad eesti teaduskeele teke, varasemaga v\u00f5rreldes tohutu hulk uusi raamatuid ja ajakirju, \u00fcldse k\u00f5ikv\u00f5imaliku loomingu ja kultuuritarbimise plahvatuslik kasv.Haritlaste \u00ab\u00fcletoodang\u00bb polnud nii v\u00e4ikese maa ja keeleruumi kohta \u00f5hust v\u00f5etud v\u00e4ide, haridusele vastavate t\u00f6\u00f6kohtade leidmisega oli suuri probleeme ja see omakorda suurendas \u00fchiskonnas tasapisi kuhjuvat rahulolematust. 1930. aastatel ette v\u00f5etud, haridusteel t\u00f5kkeid ja tupikuid tekitanud, kutseharidust soosinud haridusreform oli omas ajas isegi \u00f5igustatud, sest hoogu tuli maha v\u00f5tta.P\u00f5hisuund langes kokkuOtsesed traumad olid Soome \u00fchiskonnas palju s\u00fcgavamad. Vaatamata \u00aboma\u00bb suurv\u00fcrstiriigile Vene impeeriumi sees oli see nii olnud juba enne iseseisvumist. Maata talurahvast ja popse (torpareid) oli Soomes Eestiga v\u00f5rreldes olnud suhteliselt rohkemgi ning vastuolud agraar\u00fchiskonna sees seet\u00f5ttu mitte v\u00e4iksemad. Soome kodus\u00f5da n\u00e4itas seda aastal 1918 ilmekalt.Selle s\u00f5ja 30 000-le l\u00e4henev hukkunute arv oli suhteliselt v\u00f5ttes poolteist korda enam kui eesti rahva kaotused Vabaduss\u00f5jas, see langes kolm korda l\u00fchemale ajavahemikule ning kanti otseselt vennatapus\u00f5jas, samas kui meie Vabaduss\u00f5da oli palju v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kodus\u00f5da ja pigem \u00fchendas varem l\u00f5hestunud rahvast. Trauma niisiis pidigi Soomes r\u00e4ngem olema.Eestis polnud Soome, ammugi siis Vene m\u00f5ttes valgeid olnudki. Just eelk\u00f5ige sotsid ja t\u00f6\u00f6erakondlased l\u00f5idki siin vabariigi, selle riigikorra, p\u00f5hiseaduse jne; alles hiljem, sedam\u00f6\u00f6da, kuidas eestlaste enamik muutus v\u00e4ikeomanikeks, hakkasid poliitilised eelistused muutuma.1930. aastatel k\u00e4rbiti demokraatiat - parlamentaarse korra ja regulaarselt toimuvate enam-v\u00e4hem vabade valimiste m\u00f5ttes, t\u00e4nap\u00e4evases t\u00e4henduses polnud demokraatiat tollal mitte kusagil - nii Eestis kui ka Soomes, kus Eduskund ja enamik erakondi siiski j\u00e4tkasid katkestusteta oma tegevust. Vasakja paremtiiba l\u00f5igati ikkagi maha ka seal.Sellele, miks parlamentaarne kord Eestis m\u00f5neks ajaks katkes, Soomes aga mitte, pole t\u00e4iesti \u00fchest vastust. Lisaks puhtsubjektiivsetele, teatud isikute rollile taanduvatele p\u00f5hjustele on siin k\u00fcsimus selle korra palju pikemates traditsioonides Soomes ja suure majanduskriisi raskemas k\u00e4igus Eestis. Osunduste peale meie esimese p\u00f5hiseaduse tekstile jne v\u00f5iks vastu k\u00fcsida, milline konstitutsioon kehtis Hitleri-Saksamaal? \u00d5ige, ikka see maailma k\u00f5ige demokraatlikum, Weimari vabariigi oma!Paber kannatab teatavasti k\u00f5ike. Paberil on ka Putini-Venemaal demokraatia, pluralism, erakondade paljusus, valimised jmt. Eesti oli 1920.-1930. aastatel alles siirde\u00fchiskond tsaariaegsest autoritaarsusest demokraatiasse, mitte veel demokraatia, ja teisiti poleks see saanudki olla. K\u00fcll tagasil\u00f6\u00f6kidega, kuid siiski p\u00fcsiva suunaga demokraatia poole. Ootamatum on ehk, et sedasama v\u00f5ib \u00f6elda Soome kohta.Eesti rahvasaadik sai palgaraha eest hulga rohkem toidukaupuAastatel 1926, 1933 ja 1938 keskmiste v\u00e4ljamakstud parlamendipalkade eest ostetavate kaupade keskmised v\u00f5imalikud kogused jaehindades.Allikas: Germo Valgenberg, Eesti ja Soome parlamendiliikmete t\u00f6\u00f6tasud aastatel 1919-1939. Tartu \u00dclikooli bakalaureuset\u00f6\u00f6 2017.\"Oma riigi karkass oli Soomes varasemast autonoomiaajast olemas ning ka majanduspoliitika oli seal 1920.-1930. aastatel arukam.\"\"Eesti sai erakorralisi ja v\u00e4ga suuri lisatulusid, kuna oli 1920-1922 N\u00f5ukogude Venemaa jaoks esmalt ainus ja seej\u00e4rel peamine kaubandusaken maailma.\"Eesti oli soomlastele l\u00e4bis\u00f5iduhoov teel Euroopasse. \u00d5igemini k\u00fcll - Tallinn sellal oligi juba \u00abEuroopa\u00bb. Siitkaudu toimisid lisaks laevaliinidele ka peamised rongi- ja lennuliinid - kuni reisilennuki Kaleva allatulistamiseni venelaste poolt 14. juunil 1940.Soome president Pehr Evind Svinhufvud 1932. aastal Kloostrimetsas Konstantin P\u00e4tsi talus. Pildile j\u00e4id ka mitmed Eesti riigivanema pereliikmed ning riigi- ja s\u00f5jandustegelased.Riigikogu istungisaal 1920. aastatel.Soome parlamendihoone Eduskuntatalo 1930. aastate alguses.ANDRES ADAMSON, ajaloolane"}
{"text":"Politseiniku ja pangat\u00f6\u00f6tajana esinenud petiste s\u00fc\u00fcl j\u00e4i eakas mees ilma 1700 eurostPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus eakas h\u00e4rra, kes langes petuskeemi ohvriks ning j\u00e4i seet\u00f5ttu ilma pangakontol hoitud 1748 eurost.21. juunil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 80-aastane mees, kes sai k\u00f5ne end politseiametnikuna esitlenud inimeselt. V\u00e4idetav politseinik \u00fctles mehele, et tema SEB pangakontole tahetakse sisse minna ja tegevuse peataiseks \u00fchendati ta pangat\u00f6\u00f6tajaga.\nMees \u00fctles telefoni teel enda ID-kaardi andmed ja pangatunnused. Hiljem avastas mees, et tema pangakontolt on tema teadmata kantud v\u00f5\u00f5rastele kontodele 1748 eurot.\n\u00dchtlasi palus eile politsei abi 24-aastane naine, kes pani Facebook Marketplace\u2019i m\u00fc\u00fcki turvatooli. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes saatis talle Omniva lingi paki saatmiseks. Naine avas kullerteenuse lingi ja sisestas lehel n\u00f5utud andmed.\nHiljem avastas ta, et tema pangakontolt on tema teadmata tehtud v\u00f5\u00f5rastele kontodele \u00fclekandeid summas 760 eurot."}
{"text":"Euroopa Komisjon hakkab e-kaubanduse skeemitajaid pitsitamaEuroopa Komisjon lubab viimase poole sajandi suurimat tollireformi, mille k\u00e4igus luuakse ka Euroopa \u00fchtne tolliamet.\nMis t\u00e4pselt on neid pakkides ja kas sellelt on ka \u00f5iglaselt maksu makstud, ei tea l\u00f5puni mitte keegi.\nFoto: Liis Treimann\nAlates koroonapandeemia algusest on e-kaubandus paisunud plahvatusliku kiirusega. Seda mitte \u00fcksnes Euroopa Liidu \u00fchisturul, vaid import on p\u00fcstloodis kasvanud ka kolmandatest riikidest.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal k\u00e4is liikmesriikide tollist l\u00e4bi \u00fcle miljardi deklaratsiooni, mille puhul ei suuda aga Euroopa Liit p\u00e4riselt hinnata, kas kaupadelt on \u00f5iglaselt k\u00f5ik tollimaksud ja k\u00e4ibemaks tasutud. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcabki Br\u00fcssel olukorra \u00fcle kontrolli haarata.\nEuroopa Komisjon tutvustab tuleval n\u00e4dalal liikmesriikidele regulatsiooni, mille eesm\u00e4rk on panna suured kaubandusplatvormid ise tollitasude eest vastutama. Selle k\u00e4igus luuakse nii \u00fchtne Euroopa tolliamet kui ka andmevahetusplatvorm, et k\u00f5ik 27 liikmesriiki saaks rakendada regulatsiooni samadel alustel.\n\u201cOleme aastaid sellele teemale t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud. Meie hinnangul j\u00e4\u00e4b maksu- ja tolliametil igal aastal sadu miljoneid eurosid k\u00e4ibemaksu saamata, sest puudub info finantsasutustelt, kui palju ja kellele eestlased e-ostude raha viivad,\u201d \u00fctleb Eesti e-kaubanduse liidu juht T\u00f5nu V\u00e4\u00e4t.\nEuroopa Komisjon arvab, et kogu liidu peale on ainu\u00fcksi k\u00e4ibemaksupettuse ulatus 50 miljardit eurot aastas. Uus regulatsioon lihtsustaks ka tolliprotsesse, mille m\u00f5juks prognoositakse veel mitu miljardit eurot s\u00e4\u00e4ste.\nLoe pikemalt \u00c4rip\u00e4evast."}
{"text":"Tallinna halduskohus: Elmar Vaheri teenistusest k\u00f5rvaldamiseks ei olnud piisavalt alustTallinna Halduskohus rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri kaebuse, mis puudutas tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlust ja teenistusest k\u00f5rvaldamist.\n\u00a0Tallinna Halduskohus rahuldas t\u00e4nase kohtuotsusega Politsei- ja Piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri kaebuse ning t\u00fchistas Vabariigi Valitsuse 22.03.2023 korralduse, millega algatati Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlus ning k\u00f5rvaldati ta teenistusest.\nHalduskohus leidis, et kuna distsiplinaarkaristuse saab ametnikule m\u00e4\u00e4rata \u00fcksnes kahe aasta jooksul teenistuskohustuste s\u00fc\u00fclise rikkumisena k\u00e4sitatava teo toime panemisest arvates, siis eeldab distsiplinaarmenetluse algatamine ka vastavat teavet, mille pinnalt saab teo toimepanekut v\u00e4hemalt t\u00f5en\u00e4oliseks pidada.\nKonkreetsel juhul t\u00f5des kohus, et Vabariigi Valitsuse korralduses ei olnud viidet \u00fchelegi sellisele kaebaja teole. Kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuses, mis puudutab kelmusele kaasaaitamist ja millele Vabariigi Valitsus oma korralduses viitas, oli nimetatud k\u00fcll mitu kaebaja konkreetset tegu, ent k\u00f5ik need olid aset leidnud rohkem kui kaks aastat enne distsiplinaarmenetluse algatamist.\nHalduskohus leidis, et pelgalt see, et kaebajale oli kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus, ei saanud see olla piisav alus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja tema teenistusest k\u00f5rvaldamiseks distsiplinaarmenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi v\u00e4listatud, et ametniku teatavate k\u00e4itumisaktide osas on kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamine p\u00f5hjendatud, distsiplinaarmenetluse algatamine aga mitte.\nKuna kaebaja teenistusest k\u00f5rvaldamine oli just \u00f5igusvastaselt algatatud distsiplinaarmenetluse tagaj\u00e4rg, oli halduskohtu hinnangul lubamatu ka teenistusest k\u00f5rvaldamine. Selle ajal v\u00e4hendati kaebajale makstavat t\u00f6\u00f6tasu, mist\u00f5ttu tegi halduskohus Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse arvestada v\u00e4lja selle t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud tasu suurus ja see v\u00e4lja maksta.\nAsjaomane distsiplinaarmenetlus ise l\u00f5ppes kohtumenetluse ajal tulenevalt sellest, et kaebaja teenistust\u00e4htaeg l\u00f5ppes ja ta vabastati politseiteenistusest 02.05.2023.\nHalduskohtu otsus ei ole j\u00f5ustunud ning osapooltel on 30 p\u00e4eva jooksul \u00f5igus esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule."}
{"text":"Kohus t\u00fchistas valitsuse korralduse Vaheri t\u00f6\u00f6lt k\u00f5rvaldamise kohtaTALLINN, 22. juuni, BNS \u2013 Tallinna halduskohus rahuldas neljap\u00e4eval politsei- ja piirivalveameti (PPA) endise peadirektori Elmar Vaheri kaebuse ja t\u00fchistas valitsuse 22. m\u00e4rtsi korralduse, millega algatati Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlus ning k\u00f5rvaldati ta teenistusest.\nHalduskohus leidis, et kuna distsiplinaarkaristuse saab ametnikule m\u00e4\u00e4rata \u00fcksnes kahe aasta jooksul teenistuskohustuste s\u00fc\u00fclise rikkumisena k\u00e4sitatava teo toime panemisest arvates, siis eeldab distsiplinaarmenetluse algatamine ka vastavat teavet, mille pinnalt saab teo toimepanekut v\u00e4hemalt t\u00f5en\u00e4oliseks pidada.\nKohus t\u00f5des, et valitsuse korralduses ei olnud viidet \u00fchelegi sellisele kaebaja teole. Kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuses, mis puudutab kelmusele kaasaaitamist ja millele valitsus oma korralduses viitas, oli nimetatud k\u00fcll mitu kaebaja konkreetset tegu, ent k\u00f5ik need olid aset leidnud rohkem kui kaks aastat enne distsiplinaarmenetluse algatamist.\nHalduskohus leidis, et pelgalt see, et kaebajale oli kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus, ei saanud see olla piisav alus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja tema teenistusest k\u00f5rvaldamiseks distsiplinaarmenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi v\u00e4listatud, et ametniku teatavate k\u00e4itumisaktide osas on kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamine p\u00f5hjendatud, distsiplinaarmenetluse algatamine aga mitte.\u00a0\nKuna kaebaja teenistusest k\u00f5rvaldamine oli just \u00f5igusvastaselt algatatud distsiplinaarmenetluse tagaj\u00e4rg, oli halduskohtu hinnangul lubamatu ka teenistusest k\u00f5rvaldamine. Selle ajal v\u00e4hendati kaebajale makstavat t\u00f6\u00f6tasu, mist\u00f5ttu tegi halduskohus Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse arvestada v\u00e4lja selle t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud tasu suurus ja see v\u00e4lja maksta.\u00a0\nAsjaomane distsiplinaarmenetlus ise l\u00f5ppes kohtumenetluse ajal tulenevalt sellest, et kaebaja teenistust\u00e4htaeg l\u00f5ppes ja ta vabastati politseiteenistusest 2. mail.\u00a0\nHalduskohtu otsus ei ole j\u00f5ustunud ning osapooltel on 30 p\u00e4eva jooksul \u00f5igus esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kohus t\u00fchistas Vaheri teenistusest k\u00f5rvaldamise   Halduskohus rahuldas politsei- ja piirivalveameti (PPA) endise peadirektori Elmar Vaheri kaebuse tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse ja teenistusest k\u00f5rvaldamise osas ning m\u00f5istis talle v\u00e4lja saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu.   Halduskohus t\u00fchistas reedel valitsuse 22. m\u00e4rtsil antud korralduse, millega algatati Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlus ning k\u00f5rvaldati ta teenistusest, teatas kohus. Halduskohus leidis, et kuna distsiplinaarkaristuse saab ametnikule m\u00e4\u00e4rata \u00fcksnes kahe aasta jooksul teenistuskohustuste s\u00fc\u00fclise rikkumisena k\u00e4sitatava teo toime panemisest arvates, siis eeldab distsiplinaarmenetluse algatamine ka vastavat teavet, mille pinnalt saab teo toimepanekut v\u00e4hemalt t\u00f5en\u00e4oliseks pidada. Konkreetsel juhul t\u00f5des kohus, et valitsuse korralduses ei olnud viidet \u00fchelegi sellisele kaebaja teole. Kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuses, mis puudutab kelmusele kaasaaitamist ja millele valitsus oma korralduses viitas, oli nimetatud k\u00fcll mitu kaebaja konkreetset tegu, ent k\u00f5ik need olid aset leidnud rohkem kui kaks aastat enne distsiplinaarmenetluse algatamist. Halduskohus leidis, et pelgalt see, et kaebajale oli kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus, ei saanud see olla piisav alus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja tema teenistusest k\u00f5rvaldamiseks distsiplinaarmenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi v\u00e4listatud, et ametniku teatavate k\u00e4itumisaktide osas on kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamine p\u00f5hjendatud, distsiplinaarmenetluse algatamine aga mitte. Kuna kaebaja teenistusest k\u00f5rvaldamine oli just \u00f5igusvastaselt algatatud distsiplinaarmenetluse tagaj\u00e4rg, oli halduskohtu hinnangul lubamatu ka teenistusest k\u00f5rvaldamine. Selle ajal v\u00e4hendati kaebajale makstavat t\u00f6\u00f6tasu, mist\u00f5ttu tegi halduskohus valitsusele ettekirjutuse arvestada v\u00e4lja selle t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud tasu suurus ja see v\u00e4lja maksta. Distsiplinaarmenetlus ise l\u00f5ppes kohtumenetluse ajal tulenevalt sellest, et kaebaja\u00a0 teenistust\u00e4htaeg l\u00f5ppes ja ta vabastati politseiteenistusest 2. mail. Halduskohtu otsus ei ole j\u00f5ustunud ning osapooltel on 30 p\u00e4eva jooksul \u00f5igus esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule.   "}
{"text":"Kohus: valitsuse korraldus eemaldada Elmar Vaher teenistusest oli lubamatuHalduskohtu otsuse kohaselt peab valitsus h\u00fcvitama Elmar Vaherile teenistusest vabastamise t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud tasu.\nTallinna Halduskohus rahuldas t\u00e4nase kohtuotsusega politsei- ja piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri kaebuse ning t\u00fchistas Vabariigi Valitsuse 22. m\u00e4rtsi korralduse, millega algatati Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlus ning k\u00f5rvaldati ta teenistusest.\nHalduskohus leidis, et kuna distsiplinaarkaristuse saab ametnikule m\u00e4\u00e4rata \u00fcksnes kahe aasta jooksul teenistuskohustuste s\u00fc\u00fclise rikkumisena k\u00e4sitatava teo toime panemisest arvates, siis eeldab distsiplinaarmenetluse algatamine ka vastavat teavet, mille pinnalt saab teo toimepanekut v\u00e4hemalt t\u00f5en\u00e4oliseks pidada.\nKonkreetsel juhul t\u00f5des kohus, et Vabariigi Valitsuse korralduses ei olnud viidet \u00fchelegi sellisele kaebaja teole. Kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuses, mis puudutab kelmusele kaasaaitamist ja millele Vabariigi Valitsus oma korralduses viitas, oli nimetatud k\u00fcll mitu kaebaja konkreetset tegu, ent k\u00f5ik need olid aset leidnud rohkem kui kaks aastat enne distsiplinaarmenetluse algatamist.\nHalduskohus leidis, et pelgalt see, et kaebajale oli kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus, ei saanud see olla piisav alus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja tema teenistusest k\u00f5rvaldamiseks distsiplinaarmenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi v\u00e4listatud, et ametniku teatavate k\u00e4itumisaktide osas on kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamine p\u00f5hjendatud, distsiplinaarmenetluse algatamine aga mitte.\nKuna kaebaja teenistusest k\u00f5rvaldamine oli just \u00f5igusvastaselt algatatud distsiplinaarmenetluse tagaj\u00e4rg, oli halduskohtu hinnangul lubamatu ka teenistusest k\u00f5rvaldamine. Selle ajal v\u00e4hendati kaebajale makstavat t\u00f6\u00f6tasu, mist\u00f5ttu tegi halduskohus Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse arvestada v\u00e4lja selle t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud tasu suurus ja see v\u00e4lja maksta.\nAsjaomane distsiplinaarmenetlus ise l\u00f5ppes kohtumenetluse ajal tulenevalt sellest, et kaebaja teenistust\u00e4htaeg l\u00f5ppes ja ta vabastati politseiteenistusest 02.05.2023.\nHalduskohtu otsus ei ole j\u00f5ustunud ning osapooltel on 30 p\u00e4eva jooksul \u00f5igus esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule."}
{"text":"Mees veetis ligi kaks aastat New Delhi hotellis raha maksmataNEW DELHI, 22. juuni, AFP-BNS \u2013 India politsei uurib arvatavat kelmi, kes veetis ligi kaks aastat viiet\u00e4rnihotellis ega maksnud selle eest, teatas neljap\u00e4eval kohalik meedia.\nAnkush Dutta saabus New Delhi Roseate House'i hotelli 2019. aasta 30. mail ja pidi j\u00e4rgmisel p\u00e4eval lahkuma.\n\u00c4ra l\u00e4ks ta aga alles 22. jaanuaril 2021, olles \u00f6\u00f6binud hotellis 603 p\u00e4eva. Arve oli 70 000 dollarit, kuid seda ta ei maksnud.\n\"Raamatupidamist v\u00f5ltsiti, et varjata tegelikke maksmata arveid,\" tsiteeris ajaleht Indian Express politsei avaldust.\nHotell s\u00fc\u00fcdistab ka mitut t\u00f6\u00f6tajat vanden\u00f5us, v\u00f5ltsimises ja petmises. Ametnikud kahtlustavad, et kelm maksis t\u00f6\u00f6tajatele hotelli tarkvaras\u00fcsteemides muudatuste tegemise eest altk\u00e4emaksu.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tallinna halduskohus rahuldas Elmar Vaheri kaebuse teenistusest k\u00f5rvaldamise kohtaTallinna halduskohus rahuldas politsei- ja piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri kaebuse, mis puudutas tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlust ja teenistusest k\u00f5rvaldamist.\nTallinna halduskohus rahuldas t\u00e4nase kohtuotsusega politsei- ja piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri kaebuse ning t\u00fchistas Vabariigi Valitsuse 22.03.2023 korralduse, millega algatati Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlus ning k\u00f5rvaldati ta teenistusest.\nHalduskohus leidis, et kuna distsiplinaarkaristuse saab ametnikule m\u00e4\u00e4rata \u00fcksnes kahe aasta jooksul teenistuskohustuste s\u00fc\u00fclise rikkumisena k\u00e4sitatava teo toime panemisest arvates, siis eeldab distsiplinaarmenetluse algatamine ka vastavat teavet, mille pinnalt saab teo toimepanekut v\u00e4hemalt t\u00f5en\u00e4oliseks pidada.\nKonkreetsel juhul t\u00f5des kohus, et Vabariigi Valitsuse korralduses ei olnud viidet \u00fchelegi sellisele kaebaja teole. Kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuses, mis puudutab kelmusele kaasaaitamist ja millele Vabariigi Valitsus oma korralduses viitas, oli nimetatud k\u00fcll mitu kaebaja konkreetset tegu, ent k\u00f5ik need olid aset leidnud rohkem kui kaks aastat enne distsiplinaarmenetluse algatamist.\nHalduskohus leidis, et pelgalt see, et kaebajale oli kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus, ei saanud see olla piisav alus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja tema teenistusest k\u00f5rvaldamiseks distsiplinaarmenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi v\u00e4listatud, et ametniku teatavate k\u00e4itumisaktide osas on kriminaalmenetluses kahtlustuse esitamine p\u00f5hjendatud, distsiplinaarmenetluse algatamine aga mitte.\nKuna kaebaja teenistusest k\u00f5rvaldamine oli just \u00f5igusvastaselt algatatud distsiplinaarmenetluse tagaj\u00e4rg, oli halduskohtu hinnangul lubamatu ka teenistusest k\u00f5rvaldamine. Selle ajal v\u00e4hendati kaebajale makstavat t\u00f6\u00f6tasu, mist\u00f5ttu tegi halduskohus Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse arvestada v\u00e4lja selle t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud tasu suurus ja see v\u00e4lja maksta.\nAsjaomane distsiplinaarmenetlus ise l\u00f5ppes kohtumenetluse ajal tulenevalt sellest, et kaebaja\u00a0 teenistust\u00e4htaeg l\u00f5ppes ja ta vabastati politseiteenistusest 02.05.2023.\nHalduskohtu otsus ei ole j\u00f5ustunud ning osapooltel on 30 p\u00e4eva jooksul \u00f5igus esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule."}
{"text":"Peatoimetajate p\u00f6\u00f6rdumineEesti Meediaettev\u00f5tete Liitu kuuluvate \u00fcleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad: Kaja Kallase valitsuse maksureform kasvatab propaganda ja v\u00e4liskanalite m\u00f5ju.\nPoliitilise v\u00f5imu vaheldumine, opositsiooni kriitika valitsuse suunas, kodaniku\u00fchiskonna aktiivsus ja riigiv\u00f5imu vastutus ning l\u00e4bipaistvus on \u00fcheselt seotud vaba ja riigist s\u00f5ltumatu ajakirjanduse tugevusega. Ebav\u00f5rdse konkurentsi kiuste on Eesti ajakirjandusvabadus ja -kvaliteet maailma absoluutses tippklassis. Viimati k\u00e4ttesaadavate majandusaasta aruannete p\u00f5hjal on nii Eesti suuremad, \u00fcleriigilist ajakirjandust arendavad meediaettev\u00f5tted kui ka kohalikud ajalehed majanduslikult kahjumlikult tegutsevad \u2013 oma s\u00fc\u00fc on nii Eestist v\u00e4ljavoolaval reklaamirahal, kohatul riigiabil ja keelatud konkurentsil kui ka paberi ja muude sisendhindade r\u00f6\u00f6gatus hinnat\u00f5usus.\n\u00dchtmoodi miinuses v\u00f5i miinuse piiril tegutsesid \u00fcksikute kasumlike meediaettev\u00f5tete k\u00f5rval valdav enamus. Valitsuskoalitsiooni otsus t\u00f5sta ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu 5% pealt 9% peale l\u00e4heb arvestuslikult maksma umbes 100 ajakirjaniku t\u00f6\u00f6koha t\u00e4nasest 850st \u2013 see on selle 4 miljoni euro hind. Erinevalt luksusautodest ei ole ajakirjanduses ruumi maksut\u00f5usu kulu lugejale enam edasi kanda \u2013 eriti sellele lugejale, kelle side juba t\u00e4na riigiga \u00f5rnaks kipub j\u00e4\u00e4ma, ent mille s\u00e4ilimise nimel me iga p\u00e4ev v\u00f5itlust peame. Seda t\u00f6\u00f6d teevad nii meie investeeringud ajakirjandusse digip\u00f6\u00f6rdesse kui rindereporterid Ukrainas, kes sealse s\u00f5ja vahetut m\u00f5ju Eesti julgeolekule on aidanud sedastada.\nAjakirjandus on missiooniettev\u00f5tlus \u2013 \u00fcle kogu Euroopa. Kes tahab kvaliteeti hoida, teeb m\u00f6\u00f6ndusi tulemuslikkuses. Eesti ajakirjanduse reklaamituru suurus tammub samas kohas, kus 2006. aastal \u2013 suurusj\u00e4rgus 100 miljonit eurot. Reklaami m\u00fc\u00fcgilt maksavad v\u00e4ljaandjad k\u00e4ibemaksu muuseas hariliku m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, mis on p\u00e4rast maksut\u00f5use 22%. Senise v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi maksavad eestimaalased tellimuste eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud reklaamituru kulutused, kordades suurem summa, voolab Eestist v\u00e4lja, digihiidude rahakotti. Eesti ja teiste EL liikmesriikide suutmatus leppida kokku maksureeglites, mis maksustaks nende tulu seal, kus see teenitakse, on p\u00f5hjustanud ebav\u00f5rdset konkurentsi juba 15 aastat.\nSamas on Eesit ajakirjandus Eesti riigikaitsesse ja \u00fchiskonda panustanud l\u00e4bi kogu Eesti iseseisvuse ja seda s\u00f5ltumata riigieelarvelistest v\u00f5imalustest, reklaamiturust v\u00f5i Eesti majanduse hetkeseisust. Oleme olnud solidaarsed Eestiga igal hetkel ja teinud oma t\u00f6\u00f6d. Me ei saa ajutiselt sulgeda toimetusi, konserveerida oma inimesi, servereid v\u00f5i tr\u00fckipresse. Vastupidi \u2013 mida haavatum on majandus ja s\u00e4\u00e4stlikum raskete aegade sunnil riik, seda rohkem hoiab moraali vaba ajakirjandus. Vaba ja hakkamasaav ajakirjandus on hoidnud \u00fchiskonnal purjeid p\u00fcsti iseseisvuse taastamisest saadik. See on meid eristanud mitmestki siirde\u00fchiskonnast Kesk- ja Ida-Euroopas, kus v\u00f5imukoridoride k\u00f5ikidesse nurkadesse valgus ei p\u00e4\u00e4se ning korruptsioon ja stagnatsioon riike tagasi on hoidnud. Neis riikides on tuntav ka Venemaa propaganda m\u00f5ju, mida Eesti ajakirjandus siin kontrolli all on hoidnud.\nEuroopa Liidu rahandusministrid otsustasid 2021. aastal, laastava COVID-pandeemia tuules, et \u00f5ige samm on muuta k\u00e4ibemaksudirektiivi, et lubada ajakirjandusele sisse seada ka 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r \u2013 tunnistades seda seni lahendamatut konkurentsiprobleemi ja teisalt ajakirjanduse kriitilist rolli meie kultuuriruumis, meie arusaamas riigi ja kodanike suhete tasakaalupunktist. Eesti tegi seet\u00f5ttu \u00fcle-eelmise valitsuse ajal sammu \u00f5iges suunas ja kehtestas ajakirjandusele 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 direktiiv lubab kahte v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra hariliku m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rval ning Eestis on need 5% ja 9%; lisaks lubab direktiiv teatud valikule teenustest ja toodetest ka 0% m\u00e4\u00e4ra ja 0% ja 5% vahele j\u00e4\u00e4vat m\u00e4\u00e4ra \u2013 ajakirjandus on \u00fcks sellistest lubatud kategooriatest. T\u00e4naseks on rida EL-i ja ka sinna mittekuuluvaid Euroopa riike \u2013 Norra, Suurbritannia, Iiri, Belgia ja Taani \u2013 kehtestanud 0% m\u00e4\u00e4ra ning enamik riike 0% kuni 5% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra \u2013 p\u00f5hjendused on meil k\u00f5igil Euroopas sarnased.\nEesti on teinud viimase 15 aastaga digip\u00f6\u00f6rdes t\u00f5esti suuri samme; eriti h\u00e4sti on arenenud avalikud teenused ning riik ja poliitikud on rahvusvaheliselt l\u00f5iganud selle t\u00f6\u00f6 vilju. Ent Eesti ajakirjanduse kanda on j\u00e4\u00e4nud oluline osa \u00fchiskonna ja demokraatia digiteerimise kulupoolest. Kui riik on saanud oma suhtlemises kodanikega loobuda paberist, siis meie peame olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ikidele eestimaalastele s\u00f5ltumata nende tehnoloogilistest eelistustes \u2013 me tr\u00fckime ja toimetame Eesti inimeste elu puudutavad uudised, avaliku ruumi arutelud ja valikud, suurs\u00fcndmused, positiivse ja negatiivse \u2013 nende koju, t\u00e4helepanuv\u00e4lja k\u00e4tte.\nMaksut\u00f5us on paradoksaalne, sest teiselt poolt \u00fctleb valitsus koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on v\u00e4ga t\u00e4htis. \u00dcleminek eestikeelsele haridusele, Venemaa s\u00f5jategevus Ukrainas ning Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud muutused (\u00fcleminek p\u00f5levkivienergeetika v\u00e4\u00e4rtusahela t\u00f6\u00f6h\u00f5ivelt muudele t\u00f6\u00f6stustele ja ettev\u00f5tlusele) on tinginud, et valitsus soovib toetada Ida-Virumaad ja venekeelset ajakirjandust. \u00dche k\u00e4ega v\u00f5tame, teise k\u00e4ega anname.\nKutsume \u00fcles Vabariigi Valitsust ja Riigikogu liikmeid astuma oma taktikalistest heitlustest rahatabelitega korraks k\u00f5rvale ja vaatama suurt pilti \u2013 millist Eestit me nende sammudega ehitame; mida ja milleks teeme, mis on nende sammude otsesed ja teisesed tagaj\u00e4rjed. Kas t\u00f5esti tahame me \u00fchelt poolt v\u00e4hendada ajakirjanduse k\u00e4ttesaadavust Eesti erinevates kohtades, v\u00e4ljaspool suuri keskusi, ainult selleks, et teise k\u00e4ega lisada k\u00fcmneid miljoneid regionaalinvesteeringuid, et j\u00f5uga v\u00e4ljasuretatud kohtadesse eestikeelset m\u00f5tteelu tagasi viia? V\u00e4lismaal r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htsast v\u00f5itlusest Venemaa propagandaga, aga kodus takistada tegelikke samme selle elluviimiseks? Riigimeediale raha igal aastal juurde ja s\u00f5ltumatult meedialt raha \u00e4ra v\u00f5tta?\nKalev Annom, V\u00f5rumaa Teataja, peatoimetaja\nAlipi Borin, Vestnik Tartu, peatoimetaja\nPiret Eesmaa, Hiiu Leht, peatoimetaja kt\nSiiri Erala, P\u00e4rnu Postimees, peatoimetaja\nErik Gamzejev, P\u00f5hjarannik, peatoimetaja\nSirli Homuha, L\u00f5una-Eesti Postimees, peatoimetaja\nPriit H\u00f5bem\u00e4gi, Postimees, peatoimetaja\nTiit L\u00e4\u00e4ne, Vooremaa, peatoimetaja\nMeelis Mandel, \u00c4rip\u00e4ev, peatoimetaja\nSergei Metlev, Rus.Postimees, peatoimetaja\nMerili Nikkolo, Eesti Ekspress, peatoimetaja\nUrmas Paidre, L\u00f5unaLeht, peatoimetaja\nRannar Raba, Tartu Postimees, peatoimetaja\nVeli Valentin Rajasaar, Accelerista, peatoimetaja\nHeiki Raudla, \u00d5petajate Leht, peatoimetaja\nLiina Raudvassar, Eesti Kirik, peatoimetaja\nKaire Reiljan, L\u00e4\u00e4ne-Elu, peatoimetaja\nTiit Reinberg, J\u00e4rva Teataja, peatoimetaja\nHindrek Riikoja, Maaleht, peatoimetaja\n\u00dclo Russak, Harju Elu, peatoimetaja\nEva Samolberg-Palmi, Virumaa Teataja, peatoimetaja\nAndres Sepp, Saarte H\u00e4\u00e4l, peatoimetaja kt\nAndrei Shumakov, venekeelne Delfi, peatoimetaja\nUrmo Soonvald, Eesti P\u00e4evaleht ja Delfi, peatoimetaja\nMartin \u0160mutov, \u00d5htuleht, peatoimetaja\n\u00dclle Tamm, S\u00f5numitooja, peatoimetaja\nT\u00f5nis T\u00f5nisson, Raplamaa S\u00f5numid, peatoimetaja\nPolina Volkova, Delov\u00f5je Vedomosti, peatoimetaja\nHans V\u00e4re, Sakala, peatoimetaja"}
{"text":"USA seadusandjad kiitsid heaks kaubandusleppe TaiwanigaWASHINGTON, 22. juuni, AFP-BNS \u2013 USA seadusandjad kiitsid heaks Taiwaniga majandussidemete s\u00fcvendamiseks m\u00f5eldud leppe, millele Peking neljap\u00e4eval juba \u00e4rritunult reageeris.\nUSA-Taiwani 21. sajandi kaubandusalgatuse eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada t\u00f5rkeid tollikontrollis, parandada regulatiivseid protseduure ja kehtestada korruptsioonivastased meetmed.\nKongressi esindajatekoda kiitis leppe kolmap\u00e4eval heaks, edasi l\u00e4heb see senatisse, kus t\u00f5en\u00e4oliselt samuti ratifitseeritakse.\nHiina \u00fctles neljap\u00e4eval, et samm on t\u00f5sises vastuolus USA poole deklareeritud lubadusega pidada Taiwaniga \u00fcksnes mitteametlikke suhteid.\nPeking on resoluutselt selle vastu, et riigid, kellega tal on diplomaatilised sidemed, allkirjastavad \"Hiina Taiwani piirkonnaga suver\u00e4\u00e4nsusele viitavaid v\u00f5i ametliku iseloomuga kokkuleppeid\", \u00fctles v\u00e4lisministeerium.\nUSA peab lepepst otsekohe loobuma ning l\u00f5petama Taiwani separatistlikele j\u00f5ududele eksitavate signaalide saatmise, lisas ministeerium.\nWashingtonil ei ole Taiwaniga ametlikke diplomaatilisi suhteid. Mitteametlikud suhted k\u00e4ivad Taiwani Ameerika instituudi kaudu, mis toimib saatkonnana. Instituut allkirjastas lepingu juuni algul \u00dchendriikides Taipei majandus- ja kultuuriesindusega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"USA seadusandjad kiitsid heaks kaubandusleppe TaiwanigaWASHINGTON, 22. juuni, AFP-BNS \u2013 USA seadusandjad kiitsid heaks Taiwaniga majandussidemete s\u00fcvendamiseks m\u00f5eldud leppe, millele Peking neljap\u00e4eval juba \u00e4rritunult reageeris.\nUSA-Taiwani 21. sajandi kaubandusalgatuse eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada t\u00f5rkeid tollikontrollis, parandada regulatiivseid protseduure ja kehtestada korruptsioonivastased meetmed.\nKongressi esindajatekoda kiitis leppe kolmap\u00e4eval heaks, edasi l\u00e4heb see senatisse, kus t\u00f5en\u00e4oliselt samuti ratifitseeritakse.\nHiina \u00fctles neljap\u00e4eval, et samm on t\u00f5sises vastuolus USA poole deklareeritud lubadusega pidada Taiwaniga \u00fcksnes mitteametlikke suhteid.\nPeking on resoluutselt selle vastu, et riigid, kellega tal on diplomaatilised sidemed, allkirjastavad \"Hiina Taiwani piirkonnaga suver\u00e4\u00e4nsusele viitavaid v\u00f5i ametliku iseloomuga kokkuleppeid\", \u00fctles v\u00e4lisministeerium.\nUSA peab lepepst otsekohe loobuma ning l\u00f5petama Taiwani separatistlikele j\u00f5ududele eksitavate signaalide saatmise, lisas ministeerium.\nWashingtonil ei ole Taiwaniga ametlikke diplomaatilisi suhteid. Mitteametlikud suhted k\u00e4ivad Taiwani Ameerika instituudi kaudu, mis toimib saatkonnana. Instituut allkirjastas lepingu juuni algul \u00dchendriikides Taipei majandus- ja kultuuriesindusega.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Guatemalas korraldatakse p\u00fchap\u00e4eval presidendivalimisedGUATEMALA, 23. juuni, AFP-BNS \u2013 Guatemala elanikud l\u00e4hevad p\u00fchap\u00e4eval valima, kuid kaks populaarset kandidaati on diskvalifitseeritud ning mitu prokur\u00f6ri ja ajakirjanikku on kinni peetud v\u00f5i eksiilis, sest nad avaldasid valitsusele survet korruptsioonivastasteks j\u00f5upingutusteks.\nKandidaate on kokku 22, kellest kolm kindlalt juhtimas. Need on endine esileedi Sandra Torres, \u00dcRO diplomaat Edmond Mulet ja endise diktaatori t\u00fctar Zury Rios.\n\"K\u00f5ik kandidaadid on \u00fchesugused ja tulevad ainult rahvast r\u00f6\u00f6vima. Ma ei tea siiani, kas ma h\u00e4\u00e4letan,\" \u00fctles t\u00e4navam\u00fc\u00fcja Nestor Figueroa pealinnas Guatemalas uudisteagentuurile AFP.\nUmbes 9,4 miljonil riigi 17,6 miljonist elanikust on \u00f5igus osaleda autoritaarsuse suurendamises s\u00fc\u00fcdistatava konservatiivse presidendi Alejandro Giammattei v\u00e4ljavahetamises. Riigis on \u00fche ametiaja presidendilimiit.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Kr\u00fcptoraha t\u00f6\u00f6tasuna: v\u00e4heteatud v\u00f5imalus investeerida v\u00e4iksema maksukoormusegaIga kr\u00fcptoinvestor seisab varem v\u00f5i hiljem k\u00fcsimuse ees, kuidas tehinguid deklareerida ja mida arvesse v\u00f5tta. Advokaat selgitab millal ei deki isikul deklareerimiskohustust.\nKr\u00fcptoraha algseks eesm\u00e4rgiks saab pidada alternatiivi pakkumist tavarahale, selle s\u00f5ltumatust pankadest ning v\u00f5imalust teha tehinguid \u00fcle maailma v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikeste tehingutasudega. K\u00e4esoleval ajal n\u00e4hakse kr\u00fcptoraha siiski peamiselt \u00fche investeerimisv\u00f5imalusena. Varem v\u00f5i hiljem seisab iga kr\u00fcptoinvestor k\u00fcsimuse ees, kuidas tuleb kr\u00fcptorahaga tehtud tehinguid deklareerida ning mida v\u00f5tta arvesse kr\u00fcptoraha tehingute maksustamisel.\nErinevalt v\u00e4\u00e4rtpaberitest, mida k\u00e4sitatakse tulumaksuseaduses finantsvarana, k\u00e4sitatakse kr\u00fcptoraha lihtsalt varana. See t\u00e4hendab, et kr\u00fcptoraha maksustamisel puudub eriregulatsioon ning selliselt erineb kr\u00fcptorahaga tehtud tehingute maksustamine oluliselt n\u00e4iteks aktsiatega tehtud tehingute maksustamisest.\nAktsiate puhul on v\u00f5imalik kasutada investeerimiskonto s\u00fcsteemi ning v\u00f5tta maksustamisel arvesse v\u00f5\u00f5randamistehinguid, mille tulemusel saadi kahju. Investeerimiskonto on eraldi arvelduskonto, millel olevat raha investor kasutab \u00fcksnes tehingute tegemiseks v\u00e4\u00e4rtpaberitega. Kui investor on loonud omale investeerimiskonto, sidunud selle oma v\u00e4\u00e4rtpaberikontoga ja ostnud v\u00e4\u00e4rtpabereid investeerimiskontol oleva raha eest, laekub nende v\u00e4\u00e4rtpaberite v\u00f5\u00f5randamisest saadud summa investeerimiskontole. Investeerimiskonto s\u00fcsteem v\u00f5imaldab saadud kasult v\u00f5i tulult tulumaksukohustust edasi l\u00fckata. Maksukohustus tekib alles siis, kui investeerimiskontolt kantakse v\u00e4lja rohkem kui sinna on raha sisse kantud.\nKr\u00fcptorahade puhul eraisikust investoril sellist tulumaksukohustuse edasil\u00fckkamise v\u00f5imalust ei ole ning maksustamine toimub tehingup\u00f5hiselt. Eraisikul v\u00f5ib kr\u00fcptorahasse investeerimisel tekkida kasu kolmel juhul: kr\u00fcptoraha vahetatakse tavaraha vastu; kr\u00fcptoraha vahetatakse kr\u00fcptoraha vastu; kr\u00fcptoraha eest soetatakse kaupu v\u00f5i teenuseid. Deklareerida tuleb vaid need m\u00fc\u00fcgi- v\u00f5i vahetustehingud, millest saadi kasu ning iga v\u00f5\u00f5randamistehingut vaadatakse eraldi maksuobjektina. Kahju saadud tehinguid maksustamisel arvesse ei v\u00f5eta.\nVaatame \u00fchte n\u00e4idet. Investor on eraisikuna ostnud omale 20\u202f000 euro eest bitcoin\u2019i, 1500 euro eest ethereum\u2019i ja 80 euro eest litecoin\u2019i. Investor m\u00fc\u00fcb poole aasta p\u00e4rast bitcoin\u2019i 18\u202f000 euro eest, ethereum\u2019i 2200 euro ja litecoin\u2019i 100 euro eest maha ning kannab oma kr\u00fcptorahakotist oma pangas olevale arvelduskontole v\u00e4lja 1000 eurot. Siinjuhul ei v\u00f5eta arvesse seda, et investori v\u00e4ljamakse ei \u00fcleta ta sissemakset, sest kr\u00fcptorahakotti ei saa pidada investeerimiskontoks. Samuti ei v\u00f5eta arvesse seda, et investor on kokkuv\u00f5ttes kahjumis (bitcoin -2000, ethereum + 700, litecoin + 20, s.o -1280 eurot kahjum). Investor peab tasuma tulumaksu oma kasumlikelt tehingutelt ehk ethereum\u2019i m\u00fc\u00fcgist 700-lt eurolt ja litecoin\u2019i m\u00fc\u00fcgist 20-lt eurolt ning bitcoin\u2019i tehingut deklareerima ei pea. Isegi, kui investor midagi oma kr\u00fcptorahakotist pangakontole v\u00e4lja ei kanna v\u00f5i teeb platvormil kasumlikke tehinguid kr\u00fcptost kr\u00fcptosse, tekib siiski iga tehingu pealt maksukohustus.\nArusaadavalt ei ole selline s\u00fcsteem eraisikust investorile kuigi soodne. Samuti muudab see suure tehingutemahu puhul arvestuse pidamise k\u00fcllaltki keeruliseks ja koormavaks. Ainsa erandina lubab maksu- ja tolliamet olukorras, kus tehingute maht on v\u00e4ga suur, deklareerida kasumlike tehingute soetusmaksumuse ja m\u00fc\u00fcgihinna koondsummana. Siiski eeldab see, et isikul on vajadusel olemas MTA-le esitamiseks ka loetavas vormis tehingup\u00f5hine arvestus, mille alusel kujunes deklareeritud summa ehk tegemist on pelgalt v\u00f5imalusega t\u00e4ita deklaratsiooni lihtsustatult.\nSeejuures ilmneb kr\u00fcptoraha maksustamise seaduse puhul huvitav n\u00fcanss. Nimelt ei teki isikul deklareerimiskohustust, kui ta v\u00f5\u00f5randab t\u00f6\u00f6tasuna saadud kr\u00fcptoraha, mis on t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega maksustatud.\nKui isik investeerib t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega maksustatud kr\u00fcptoraha edasi ning saab investeerimisest kasu, siis tuleb kasumlikud tehingud ikkagi deklareerida. Kui aga isik lihtsalt hoiab kr\u00fcptorahas saadud t\u00f6\u00f6tasu, millelt on t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud tasutud, siis deklareerimiskohustust ei teki. Tulumaksuseadus ei s\u00e4testa piiri, millal kr\u00fcptoraha hoiustamine muutub investeeringuks. N\u00e4iteks kui isik saab palgatuluna 1 bitcoin\u2019i, v\u00f5tab tarbimisse 0,5 bitcoin\u2019i ning j\u00e4tab \u00fclej\u00e4\u00e4nud 0,5 bitcoin\u2019i kr\u00fcptorahakotti seisma, ei k\u00e4sitle MTA seda kui investeerimist. Seega isegi, kui seisma j\u00e4\u00e4nud bitcoin\u2019i v\u00e4\u00e4rtus ajas kasvab ning isik vahetab selle kasumlikult tavavaluuta vastu n\u00e4iteks alles poole aasta p\u00e4rast, ei teki sellelt tehingult tulumaksukohustust, sest tegemist on t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega maksustatud kr\u00fcptorahaga, olgugi, et v\u00f5\u00f5randamistehing ise on kasumlik. Sama loogika kehtib ka olukorras, kus eraisik saab kr\u00fcptorahas nt dividende, \u00fc\u00fcritulu, intresse vm maksustatavat tulu, millelt maksetegija on olenevalt tulu liigist vastavad maksud tasunud.\nSeega leidub justkui p\u00e4\u00e4setee keerulisest ja koormavast deklareerimiskohustusest ja ebasoodast maksustamise regulatsioonist neile kr\u00fcptoinvestoritele, kes ei soovi kr\u00fcptorahadega pidevalt kaubelda ega investeerida kr\u00fcptorahadesse \u00e4ri\u00fchingu kaudu, vaid soovivad soetada kr\u00fcptorahasid pikaaegse investeeringu eesm\u00e4rgil eraisikuna.\nOlukord v\u00f5ib muutuda keeruliseks, kui t\u00f6\u00f6tasuna saadud kr\u00fcptoraha seguneb kr\u00fcptorahakotis investeeringu eesm\u00e4rgil soetatud kr\u00fcptorahaga, mist\u00f5ttu oleks m\u00f5istlik hoida t\u00f6\u00f6tasuna saadud kr\u00fcptoraha eraldi rahakotis. T\u00f6\u00f6tasu saamisel kr\u00fcptorahas v\u00f5ib problemaatiliseks osutuda ka asjaolu, et maksustamise seisukohast MTA k\u00fcll kinnitab sellist v\u00f5imalust, kuid t\u00f6\u00f6lepinguseaduse (TLS) kohaselt makstakse t\u00f6\u00f6tasu rahas. Kr\u00fcptoraha ei saa k\u00e4esoleval ajal pidada rahaks TLS t\u00e4henduses ning t\u00f6\u00f6tasu kr\u00fcptorahas maksmise korral rikub t\u00f6\u00f6andja t\u00f5en\u00e4oliselt TLS regulatsiooni. Eelduslikult ei teki probleeme, kui pooltel on sellekohane selge kirjalik kokkulepe ning t\u00f6\u00f6andja tasub korrektselt t\u00f6\u00f6j\u00f5umakse, kuid puudub praktika, kuidas laheneks olukord n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5ppemisel t\u00f6\u00f6tasu n\u00f5ude vaidluse korral.\nOluline on ka t\u00e4hele panna, et kr\u00fcptorahaga seonduvad regulatsioonid on pidevas muutumises ning kohtupraktikat on v\u00e4he, mist\u00f5ttu k\u00e4esolevas artiklis esile toodud maksustamise n\u00fcansid ei pruugi enam n\u00e4iteks aasta p\u00e4rast olla samasugused. Sellest tulenevalt on igale investorile soovituslik enne investeerimisotsuste langetamist kontrollida info \u00fcle ning vajadusel ka n\u00f5u k\u00fcsida. Kui tuvastatakse, et maksukohustused on osaliselt j\u00e4\u00e4nud t\u00e4itmata, on maksukohustuse suurus v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata maksuhalduril, millisel juhul lisandub m\u00e4\u00e4ratud maksukohustuse summale intress 0,06% p\u00e4evas. Samuti on maksudest k\u00f5rvalehoidumise puhul isikut v\u00f5imalik olenevalt varjatud maksukohustuse summast v\u00f5tta vastutusele v\u00e4\u00e4rteokorras v\u00f5i kriminaalkorras.\nKokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib asuda seisukohale, et hetkel kehtiv kr\u00fcptoraha tehingute maksustamise regulatsioon tasuks seadusandjal \u00fcle vaadata. Regulatsiooni keerukuse t\u00f5ttu saab pidada t\u00f5en\u00e4oliseks, et arvestatav osa kr\u00fcptoinvestoreid j\u00e4tavad oma tehingud deklareerimata v\u00f5i deklareerivad eba\u00f5igesti, mist\u00f5ttu v\u00f5ib investoreid \u00e4hvardada oht vastutusele v\u00f5tmise ees ning lisaks j\u00e4\u00e4vad ka riigile maksud laekumata.\nRegulatsioon on eraisikust investorile liigselt koormav ja ebasoodne. Kr\u00fcptoraha puhul on k\u00fcll keeruline n\u00e4ha v\u00f5imalust luua aktsiatega sarnane v\u00f5imalus kasutada investeerimiskonto s\u00fcsteemi, kuiv\u00f5rd investeerimiskonto kasutamise eelduseks on, et tegemist oleks finantsvaraga ja see soetatakse krediidiasutuses, mida kr\u00fcptorahakoti teenust pakkuvad \u00e4ri\u00fchingud ei ole.\nSamas on kr\u00fcptoraha v\u00f5imalik soetada ka LHV panga vahendusel. V\u00f5imalik, et tulevikus hakkavad teisedki pangad sellist v\u00f5imalust pakkuma, mist\u00f5ttu v\u00f5iks panga vahendusel soetatud kr\u00fcptoraha puhul investeerimiskonto s\u00fcsteemi lubamist kaaluda. Igal juhul v\u00f5ib aga m\u00f5istikuks pidada seda, et kr\u00fcptoinvestor saaks sarnaselt v\u00e4\u00e4rtpaberi tehingutele maksustamisperoodil kr\u00fcptoraha v\u00f5\u00f5randamisest saadud kasust arvata maha samal perioodil v\u00f5\u00f5randamisest saadud kahju."}
{"text":"T\u00c4ISTEKST | Putin: igasugune sisemine rahutus on surmav oht meie riigile. Me ei lase 1917. aasta s\u00fcndmustel kordudaVenemaa president Vladimir Putin tegi laup\u00e4eva hommikul telep\u00f6\u00f6rdumise rahva poole. Putin r\u00e4\u00e4kis oma k\u00f5nes peamiselt sellest, kuidas 1917. aasta s\u00fcndmused ei tohi korduda ning Venemaa riigile ja rahvale on nuga selga l\u00f6\u00f6dud.\nDelfi avaldab Putini k\u00f5ne t\u00e4ismahus:\nMa p\u00f6\u00f6rdun Venemaa kodanike, relvaj\u00f5udude, \u00f5iguskaitseorganite ja eriteenistuste personali, v\u00f5itlejate ja komand\u00f6ride poole, kes praegu v\u00f5itlevad oma lahingupositsioonidel, t\u00f5rjuvad vaenlase r\u00fcnnakuid, teevad seda kangelaslikult \u2013 ma r\u00e4\u00e4kisin eile \u00f5htul taas k\u00f5igi suundade komand\u00f6ridega. Ma p\u00f6\u00f6rdun ka nende poole, keda petmine v\u00f5i \u00e4hvardused t\u00f5mbasid kuritegelikku seiklusesse ning keda t\u00f5ugati t\u00f5sise kuriteo \u2013 relvastatud m\u00e4ssu \u2013 teele.\nVenemaa peab t\u00e4na rasket v\u00f5itlust oma tuleviku eest, t\u00f5rjudes neonatside ja nende isandate agressiooni. Praktiliselt on kogu L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jaline, majanduslik ja informatsioonimasin on suunatud meie vastu. Me v\u00f5itleme oma rahva elu ja turvalisuse, oma suver\u00e4\u00e4nsuse ja iseseisvuse eest. \u00d5iguse eest olla ja j\u00e4\u00e4da Venemaaks, tuhandeaastase ajalooga riigiks.\nSee v\u00f5itlus, kus otsustatakse meie rahva saatus, n\u00f5uab k\u00f5igi j\u00f5udude \u00fchendamist, \u00fchtsust, koondumist ja vastutust. K\u00f5ik, mis meid n\u00f5rgestab, tuleb k\u00f5rvale heita \u2013 k\u00f5ik t\u00fclid, mida meie v\u00e4lised vaenlased saavad kasutada, et \u00f5\u00f5nestada meid seestpoolt.\nJa seet\u00f5ttu on meie \u00fchtsust l\u00f5hestavad tegevused tegelikult meie rahva ja v\u00f5itluskaaslaste \u2013 kes praegu rindel v\u00f5itlevad \u2013 h\u00fclgamine. See on l\u00f6\u00f6k meie riigi ja meie rahva selga.\nSee oli selline l\u00f6\u00f6k, mis anti Venemaale 1917. aastal, kui riik pidas esimest maailmas\u00f5da. Kuid v\u00f5it varastati. Intriigid ja t\u00fclid kujunesid suurimaks \u0161okiks \u2013 armee h\u00e4vitamiseks ja riigi kokkuvarisemiseks, tohutute territooriumide kaotamiseks. Selle tulemusel tekkis kodus\u00f5ja trag\u00f6\u00f6dia.\nVenelased tapsid venelasi, vennad vendi, ja igasugused poliitilised seiklejad ja v\u00e4lisj\u00f5ud, kes l\u00f5hestasid riiki ning rebisid selle t\u00fckkideks, said sellest kasu.\nMe ei lase sellel korduda. Me kaitseme nii oma rahvast kui ka riiki igasuguse ohu eest. Sealhulgas ka sisemise reetmise eest.\nJa see, millega me silmitsi seisame, on reetmine. \u00dclem\u00e4\u00e4rased ambitsioonid ja isiklikud huvid viisid reetmiseni. Reetmine meie riigi, meie rahva ja selle, mille eest koos meie teiste \u00fcksuste ja all\u00fcksustega v\u00f5itlesid ning surid Wagneri r\u00fchma s\u00f5durid ja komand\u00f6rid, k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rval. Kangelased, kes vabastasid Soledari ja Artjomovskit, Donbassi linnu ja asulaid, v\u00f5itlesid ja andsid oma elu Novorossija, Vene maailma \u00fchtsuse eest. Nende nime ja au reetsid ka need, kes p\u00fc\u00fcavad korraldada m\u00e4ssu, l\u00fckates riiki anarhia ja vennatapurluse poole.\nMa kordan, igasugune sisemine rahutus on surmav oht meie riigile, meile kui rahvusele. See on l\u00f6\u00f6k Venemaale, meie rahvale. Ja meie tegevus, et kaitsta isamaad sellise ohu eest, saab olema karm. K\u00f5ik need, kes asusid teadlikult reetmise teele, kes valmistasid ette relvastatud m\u00e4ssu, kes asusid v\u00e4ljapressimise ja terroristlike meetodite teele, kannatavad v\u00e4ltimatut karistust ning vastutavad nii seaduse kui ka meie rahva ees.\nRelvaj\u00f5ud ja teised valitsusasutused on saanud vajalikud korraldused ning Moskvas, Moskva oblastis ja mitmes teises piirkonnas v\u00f5etakse praegu kasutusele t\u00e4iendavad terrorismivastased meetmed. Samuti v\u00f5etakse otsustavaid meetmeid olukorra stabiliseerimiseks Rostovis. See on endiselt raske \u2013 tsiviil- ja s\u00f5jav\u00e4easutuste t\u00f6\u00f6 on blokeeritud.\nVenemaa presidendi ja \u00fclemjuhatajana ning Venemaa kodanikuna teen k\u00f5ik, et kaitsta riiki, p\u00f5hiseaduslikku korda, kodanike elu, julgeolekut ja vabadust.\nSee, kes korraldas ja valmistas ette s\u00f5jav\u00e4elise m\u00e4ssu, kes t\u00f5stis relvad oma v\u00f5itluskaaslaste vastu, reetis Venemaa. Ja nad vastutavad selle eest. Ja ma kutsun neid, kes on sellesse kuriteosse kaasa t\u00f5mmatud, mitte tegema saatuslikku ja traagilist ning ainulaadset viga, vaid tegema ainsa \u00f5ige valiku \u2013 l\u00f5petada kuritegelikes tegudes osalemine.\nMa usun, et me s\u00e4ilitame ja kaitseme seda, mis on meile kallis ja p\u00fcha, ning koos \u00fcletame k\u00f5ik katsumused ja saame veelgi tugevamaks."}
{"text":"Wagneri juht keeldub allumast Putini korraldusteleWagneri s\u00f5jalise grupeeringu juht Jevgeni Prigo\u017ein keeldub allumast president Valdimir Putini korraldusele relvad maha panna.\n\u201eKodumaa reetmise osas eksis president s\u00fcgavalt. Oleme oma kodumaa patrioodid, v\u00f5itlesime ja v\u00f5itleme. Keegi ei anna end presidendi, FSB v\u00f5i kellegi teise palvel \u00fcles, sest me ei taha, et riik elaks korruptsioonis, pettuses ja b\u00fcrokraatias.\u201d\nWagner on juba alla tulistanud mitu Vene v\u00e4gede kopterit ja v\u00e4hemalt \u00fche lennuki. Wagneri eesm\u00e4rk on v\u00f5im Venemaal \u00fcle v\u00f5tta ja \u201elikvideerida korralagedus\u201d seoses Ukraina s\u00f5jaga.\nPrigo\u017ein n\u00f5uab Moskvalt kaitseminister Sergei \u0160oigu ja kindralstaabi juhi Valeri Gerassimovi v\u00e4ljaandmist, kuna peab neid kodumaa reeturiteks nigela tegevuse t\u00f5ttu Ukrainas ."}
{"text":"P\u00e4ikeseelektri tootjatele terendavad uued v\u00f5imalusedKliimaminister Kristen Michal lubab muuta omatoodetud elektrienergia salvestamise atraktiivsemaks ning \u00fcletoodetud elektrit jagada sugulastega teistes linnades v\u00f5i kasutada oma linnakorteris. Kuidas, selgitab ka intervjuus l\u00e4hemaltMilline koht on t\u00e4nases Eesti energiapoliitikas v\u00e4ikestel hajatootjatel oma p\u00e4ikeseparkidega?\nEesti energiapoliitika \u00fcks l\u00e4biv s\u00f5num on aastaid olnud, et taastuvenergia toob elektri hinnad alla. T\u00e4naseks olemegi selleni j\u00f5udmas \u2013 rohkem tootmisi, puhas ja soodne energia. Hea nii tarbijale, majandusele kui ka loodusele. V\u00e4iketootjad on energeetika osa, enda tarbimise mahus p\u00e4iksepaneelide paigaldamine on j\u00e4tkuvalt tasuv ja kasulik, selles k\u00e4ivad turuj\u00f5ud ehk iga\u00fche rahaline kasu ja energeetikapoliitika \u2013 minna \u00fcle taastuvale \u2013 koos.\nKui aasta tagasi kutsuti \u00fcles rajama p\u00e4ikeseparke ja toetati seda tegevust, siis t\u00e4na on olukord elektriturul muutunud ja mikrotootjate investeeringu tasuvus muutunud kahtlaseks. Mida te soovitate neil teha?\nEnda tarbimise hulgas p\u00e4iksepaneelide paigaldamine on tasuv, kui pargi suurus ja tarbimise maht on l\u00e4hedased. Tasuvuse arvutusi tehes tuleb arvesse v\u00f5tta nii oma tarbimist kui ka seda, et v\u00f5rgust isegi nullhinnaga elektrit ostes lisanduvad tasud. Kui teha arvutus 15 kW tootmise peale 2023. aasta hinnaga eeldusel, et ise tarbida 50 protsenti, on tasuvus ligi 11 aastat, ise rohkem tarbides tasuvus kiireneb. Kui kasutada 2022\u20132023 hindu, siis on tasuvus sellest oluliselt kiirem.\nTeistele soovitusi naljalt ei jaga, kuid v\u00f5in \u00f6elda, et olen enda l\u00e4hedasel, kes p\u00e4iksepargi kodu tarbeks rajanud, soovitanud kaaluda tootmismahtu oma tarbimisega kohakuti ning m\u00f5elda tulevikus ka salvestuspakkumise peale. Tulevatel aastatel loome ka v\u00f5imalused, kuidas n\u00e4iteks suvila juures toodetud p\u00e4ikeseelektrit saab kasutada linnakorteris v\u00f5i m\u00fc\u00fca kokkulepitud hinnaga naabrile v\u00f5i s\u00f5brale. Lisaks tekib tarbijal v\u00f5imalus pidada \u00fches liitumispunktis mitut liitumist.\nKuidas see jagamine toimuma hakkab?\nElektri jagamiseks on kaks v\u00f5imalikku l\u00e4henemist. Esimese j\u00e4rgi tarbijad soetavad, rendivad, liisivad \u00fcheskoos n\u00e4iteks p\u00e4ikesepargi ja saavad sel juhul oma toodetud elektri elektriarvest maha arvata.\nTeine variant on, et tarbijad saavad toodetud elektrit jagada tasuta v\u00f5i tasu eest ka teiste tarbijatega n\u00e4iteks naabriga, vanavanematega, s\u00f5pradega, aga ka enamike ettev\u00f5tetega. Tarbijad on kodutarbijad, avaliku sektori asutused (sh kohalikud omavalitsused) ja v\u00e4ikese- ning keskmise suurusega ettev\u00f5tted.\nElektrit saab jagada \u00fche tunni sees. N\u00e4iteks kell 12:00-13:00 toodetud elektrit saab tarbija jagada vahemikus kella 12:00-13:00. Elektri jagamisele hakkavad t\u00f5en\u00e4oliselt kohalduma v\u00f5rgutasud, kuna elektriv\u00f5rku kasutatakse elektri jagamiseks. L\u00f5plik skeem ja tehniline lahendus selgub hilisemas etapis.\n\nNii n\u00e4eks tulevikus v\u00e4lja elektri jagatud kasutamine.\nKliimaministeerium\n\nKuidas suvilas toodetud elektri kasutamine linnakorteris v\u00e4lja n\u00e4eb?\nKui tarbija toodab suvilas kell 12:00-13:00 1 kWh elektrit ja tarbib kell 12:00-13:00 linnakorteris 0,5 kWh elektrit, siis saab ta linnakorteri tarbimisest 0,5 kWh maha arvata ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 0,5 kWh m\u00fc\u00fca elektriv\u00f5rku v\u00f5i jagada n\u00e4iteks oma teises linnas elava emaga.\nSoovitus tarbida ise oma elekter \u00e4ra on tore, aga suviti ei ole keskmises majapidamises suurt tarbimist, talvel j\u00e4lle pole midagi tarbida. Kui \u00fcks suur investeering p\u00e4ikeseparki on tehtud, kas selle p\u00e4\u00e4stmiseks on j\u00e4rgmine investeering akupanka: \u00fche mikrotootjale sobiva 15 kWh akupanga soetamiseks tuleb kulutada keskmiselt 11 000 eurot?\nP\u00e4iksepaneelidesse investeerimine oma tarbeks on kasulik, akulahenduse lisamine on hea v\u00f5imalus salvestada, kui energia on odav, ja m\u00fc\u00fca, kui hind k\u00f5rgem. Iga\u00fchel tasub valikud enda tarbimise ja v\u00f5imaluste kohaselt l\u00e4bi kaaluda. \u00d5nneks on ka akude hind aasta-aastalt odavnenud. S\u00fcgisel tuleme v\u00e4lja ka regulatsiooni muudatusettepanekutega, kuidas salvestusse investeerimine veelgi atraktiivsemaks muutuks.\nKuidas te salvestamist atraktiivsemaks muudate?\nSoov on eemaldada regulatiivseid barj\u00e4\u00e4re \u2013 nt maksab elektri salvestaja t\u00e4na v\u00f5rgutasusid kogu salvestatud elektri eest, kuid selle asemel v\u00f5ib olla m\u00f5istlik v\u00f5rku tagasim\u00fc\u00fcdav elekter v\u00f5rgutasudest vabastada. N\u00e4iteks: salvestatakse 100 \u00fchikut elektrit. 20 \u00fchikut l\u00e4heb kasutusse ja 80 m\u00fc\u00fcakse v\u00f5rku tagasi. T\u00e4na maksab salvestaja kogu 100 \u00fchiku eest v\u00f5rgutasu, kuid v\u00f5ib olla m\u00f5istlik tagasim\u00fc\u00fcdavad 80 \u00fchikut sellest tasust vabastada. Samuti on plaanis muudatused, mis v\u00f5imaldavad selgemalt eristada salvestusseadet taastuvelektri tootmisseadmest.\nMiks Eestis ei tasaarveldata v\u00e4iketootjatega kilovattides nii nagu m\u00f5nel pool mujal?\nHollandis on energiam\u00fc\u00fcjate kasuks loodud skeem tekitanud juhtumid, kus v\u00f5rku m\u00fc\u00fcdav energia on teatud tundidel hoopis -400 \u20ac\/MWh, kuna misiganes soodsamal ajahetkel v\u00f5rku surutav energia oleks samav\u00e4\u00e4rse v\u00e4\u00e4rtusega kui siis, kui seda napib ja vaja on k\u00e4ivitada kallim tootmine. F\u00fc\u00fcsikareeglid tingivad, et elektri hinda saab siiski arveldada selle hinnaga, mis on selles ajavahemikus tarbimise hind. Salvestuse puudumisel ei ole elekter niisama riiulil seisev kestvuskaup. Lihtsamalt \u2013 kilo maasikaid on suvel ja talvel erineva hinnaga, m\u00f5istame ju k\u00f5ik, miks.\nLisaks sellele, et tootjal tuleb osta v\u00f5rgust elektrit b\u00f6rsihinnaga, tuleb tal maksta veel marginaali, k\u00e4ibemaksu, aktsiisi, mida ta ise m\u00fc\u00fces ei saa. Lisaks v\u00f5rgutasu.\u00a0Kilovattides arveldamine oleks ausam.\u00a0\nKahjuks ilma salvestuseta ei ole v\u00f5imalik elektrit v\u00f5rgus salvestada\/varuks hoida. Samamoodi nagu \u00f5unu ja maasikaid, mille hind erineb s\u00f5ltuvalt aastaajast. Loomulikult v\u00f5ib k\u00f5va tahtmisega luua s\u00fcsteemi, kus juulis kokkuostjale \u00fcle antud maasikad v\u00f5i \u00f5unad saab sama hinnaga tagasi detsembris, kuid terve m\u00f5istusega eestlane saab aru, et keegi meist peab siis vahe kinni maksma. Maksumaksja rahast seda vahet maksta ei taha.\nAeg l\u00e4heb kiiresti ja p\u00e4ikesepaneelide eluiga saab l\u00e4bi. Kus ja kuidas neid utiliseeritakse ja mis see maksab?\nP\u00e4ikesepaneelide utiliseerimine nende t\u00f6\u00f6ajal l\u00f5pul on tootjate kohustus. P\u00e4ikesepaneelid on elektroonikaseadmed ning neile kehtib tootjavastutus ehk tootjatel on kohustus need j\u00e4\u00e4tmeteks muutununa tagasi v\u00f5tta ja \u00e4ra k\u00e4idelda. T\u00e4psemad k\u00e4itluskahendused on arendamisel, meie j\u00e4\u00e4tmeekspertidele antud arvamustel ning j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlejate hinnangul ei ole tegemist j\u00e4\u00e4tmetega, mille k\u00e4itlemisel v\u00e4ga suuri raskusi v\u00f5iks tekkida.\nMitmed suured rahvusvahelised taastuvenergiatootjad on teatanud plaanist Eesti oma tootmine p\u00fcsti panna. Kuidas see m\u00f5jutab meie elektriturgu ja v\u00e4iketootjaid?\nEnda tarbeks tootvatele ja \u00fclej\u00e4\u00e4ki v\u00f5rku m\u00fc\u00fcvatele ettev\u00f5tjatele uute tootmiste lisandumine on tegelikult hea. Kui tahame riigina rohereformiga panustada majanduse arengusse ja Eesti inimeste j\u00f5ukust kasvatada, siis teadmine, et meil on palju soodsat ja taastuvat energiat, saab olla osa p\u00f5hjusest, miks luua siin sedasama puhast ja soodsat energiat kasutavaid ettev\u00f5tteid, t\u00f6\u00f6kohti ja t\u00f6\u00f6stuseid.\nEesti majanduse jaoks ongi v\u00e4iksem keskkonnajalaj\u00e4lg seel\u00e4bi suurem konkurentsieelis. Taolised muutuvad ja uuenevad t\u00f6\u00f6stused on v\u00e4iksema keskkonnajalaj\u00e4ljega, hinnas konkurentsiv\u00f5imelised, p\u00e4\u00e4sevad kergemini eksporditurule \u2013 ELi ja Skandinaaviasse \u2013, leiavad lihtsama rahastuse finantssektorist. Elektriturgu m\u00f5jutab positiivselt olukord, kus tekib ettev\u00f5tteid, kes ostavad energiat \u00fchtaegu nii v\u00e4ikestelt kui ka suurtelt tootjatelt. Siis on, kellele taastuvenergia tootmist ka veidi enam kui oma tarbeks rajada.\nKuidas on Eleringi v\u00f5rk valmis nende lisanduvate v\u00f5imsuste vastuv\u00f5tuks?\nEleringi s\u00f5num on j\u00e4tkuvalt, et v\u00f5rku mahub Eesti 100% eesm\u00e4rgi saavutamiseks vajalik taastuvelektri kogus ilma suuremate \u00fcmberehitusteta \u00e4ra. V\u00e4ljakutse on olnud aga selles, et Eleringi v\u00f5rku tootmisseadmete liitumise maht \u00fcletab t\u00e4naseks juba mitu korda seda, mida vajame 100% eesm\u00e4rgi saavutamiseks. K\u00f5igi nende varasemate liitujatega tuleb arvestada uute liitumishuviliste pakkumiste koostamisel. Kahjuks aga ei ole k\u00f5ik liitujad olnud huvitatud oma projektidega kiiresti edasi liikumisest, vaid p\u00fc\u00fcdnud oma liitumispunktiga spekuleerima hakata.\nSee ongi p\u00f5hjus, miks m\u00f5nedes kohtades on v\u00f5rguga liitumise huvilised saanud kosmilisi pakkumisi. Selle probleemi lahendamiseks on vajalik seadusemuudatus juba j\u00f5ustunud. Eleringi v\u00f5rk vabaneb kahes faasis n-\u00f6 fantoomidest. Esimene laine on l\u00e4bitud liiga agaralt reserveeritud v\u00f5imsuste vabastamiseks, vabanenud on rohkem kui 1000 MW reserveeritud v\u00f5imsusi. Teine laine tuleb siis, kui tasu peab hakkama aasta-kahe jooksul maksma kasutamata ja v\u00f5rku kinni hoidvate v\u00f5imsuste eest.\nLisaks tuleb Eleringil teha v\u00f5rku investeeringuid. Ka jaotusv\u00f5rkudesse tuleb investeerida, nii ilmastikukindluseks kui ka loomaks energia liikumiseks vajalikke \u00fchendusi. Eelmine valitsus juba tegi otsuseid suunata v\u00f5rkudesse 38 miljonit eurot lisaraha ja lisandub veel 15 miljonit. Elektritranspordi lisanduv maht ei n\u00f5ua v\u00f5rku palju raha, pigem valmidust rajada taristu p\u00f5hitrassidele ja magalarajoonidesse koos korteri\u00fchistutega."}
{"text":"USA anal\u00fc\u00fcs: j\u00e4rgmised 24 tundi on Putini jaoks otsustavadKeegi ei uskunud, et see Vladimir Putini Venemaal juhtub. Eriti avalikult.\nVenemaa presidenti \u00e4hvardab k\u00f5ige t\u00f5sisem oht \u200b\u200boma v\u00f5imu hoidmisele kogu 23 aasta jooksul, mil ta tuumariiki on juhtinud. Ja on jahmatav vaadata, kuidas kogu selle aja s\u00e4ilitatud t\u00e4ieliku kontrolli kaitsekest \u2013 tema autokraatia \u00fclim m\u00fc\u00fcgiargument \u2013 \u200b\u200bmureneb \u00fcle\u00f6\u00f6, kirjutab CNN-i veebis\u00a0anal\u00fc\u00fctik Nick Paton Walsh.\nSee oli nii v\u00e4ltimatu kui ka v\u00f5imatu. V\u00e4ltimatu, sest s\u00f5ja halb juhtimine oli t\u00e4hendanud, et ainult nii homogeenselt suletud ja kriitikavaba s\u00fcsteem nagu Kreml v\u00f5is sellise kohutava \u00e4parduse \u00fcle elada. Ja see on v\u00f5imatu, kuna Putini kriitikud lihtsalt kaovad, kukuvad aknast v\u00e4lja v\u00f5i saavad eluohtliku m\u00fcrgituse. Ometi seisab praegu maailma suuruselt viiendal armeel ees n\u00e4dalavahetus, mil vennatapp \u2013 relvade p\u00f6\u00f6ramine kaass\u00f5durite vastu \u2013 on ainus, mis v\u00f5ib Moskva eliidi kokkuvarisemisest p\u00e4\u00e4sta.\nOleme nii harjunud suhtuma Putinisse kui meistertaktikusse, et Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini s\u00f5nakuulmatust peeti kohati pettuseks \u2013 Putini p\u00fc\u00fcdluseks hoida oma kindraleid trimmis isiku poolt, kes on nende otsekohene kriitik. Kuid see, mida me t\u00e4na n\u00e4eme \u2013 kui Putin on sunnitud tunnistama, et Doni-\u00e4\u00e4rne Rostov, tema peamine s\u00f5jaline tugipunkt on tema kontrolli alt v\u00e4ljas \u2013, annab aluse kahelda, et seda juhitakse Kremlist.\nT\u00f5en\u00e4oliselt on Wagneri \u00fcksused seda k\u00f5ike m\u00f5nda aega planeerinud. Selle m\u00e4ssu \u00f5igustus n\u00e4is pakiline ja spontaanne \u2013 ilmselge \u00f5hur\u00fcnnak Wagneri laagrile metsas, mida Venemaa kaitseministeerium on eitanud \u2013 ilmus m\u00f5ni tund p\u00e4rast seda, kui Prigo\u017ein lahkas avalikult s\u00f5ja p\u00f5hjuseid.\nTa r\u00e4\u00e4kis osaliselt t\u00f5tt s\u00f5ja katastroofilise alguse kohta: Venemaad ei \u00e4hvardanud NATO r\u00fcnnak ja venelasi ei kiusatud taga. \u00dcks pettus, mida ta s\u00e4ilitas oli v\u00e4ide, et sissetungiplaani taga on Venemaa tippjuhtkond, aga mitte Putin ise. Wagneri v\u00e4ed on end v\u00e4ga kiiresti kokku v\u00f5tnud ja kiiresti Rostovisse liikunud. Seda on raske spontaanselt \u00fche \u00f5htupooliku jooksul teha.\nV\u00f5ib-olla lootis Prigo\u017ein, et suudab Putinile peale suruda muudatused kaitseministeeriumi juhtkonnas, mida Wagneri juht on mitmeid kuid avalikult kritiseerinud. Kuid Putini laup\u00e4evahommikune p\u00f6\u00f6rdumine on selle v\u00e4ljavaate kaotanud. See on n\u00fc\u00fcd Venemaa eliidi jaoks eksistentsiaalne valik \u2013 presidendi vankumava re\u017eiimi ja tema musta t\u00f6\u00f6 tegemiseks loodud t\u00f5mmu palgas\u00f5duri Frankensteini vahel, mis on p\u00f6\u00f6ranud oma isandatele vastu.\nSee on t\u00f5ehetk ka Venemaa s\u00f5jav\u00e4e jaoks. Paar aastat tagasi oleks Prigo\u017eini leebe kriitika viinud selleni, et eri\u00fcksuslased oleks ta kinni v\u00f5tnud. N\u00fc\u00fcd aga liigub ta vabalt ringi, avalikult Moskva peale marssimas. Kus on FSB eri\u00fcksused? Kas nad on s\u00f5jast maha j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i ei taha relvastatud ja kogenud Wagneri v\u00f5itlejatele vastu seista?\nSee pole esimene kord, kui sel kevadel n\u00e4eme Moskvat n\u00f5rgana. Mais toimunud droonir\u00fcnnak Kremlile pani Putinit \u00fcmbritseva eliidi kahtlema, kuidas on pealinna kaitse nii n\u00f5rk. M\u00f5ned p\u00e4evad hiljem langesid Ukraina droonide sihtm\u00e4rgiks paljud eliitsuvilad. Vene rikaste seas eemaldavad reedesed s\u00fcndmused igasuguse k\u00fcsimuse selle kohta, kas nad peaksid kahtlema Putini v\u00f5imuhaardes.\nT\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5tab Ukraina r\u00f5\u00f5muga vastu selle vastuhaku hukatusliku ajastuste Venemaa jaoks. T\u00f5en\u00e4oliselt muudab see s\u00f5ja kulgu Kiievi kasuks. Kuid m\u00e4ssud l\u00f5pevad harva Venemaal \u2013 v\u00f5i kusagil mujal \u2013 soovitud tulemustega. Tsaar Nikolai II tagandamine 1917. aastal Venemaal t\u00f5i kaasa bol\u0161evike revolutsiooni, Lenini t\u00f5usu ja seej\u00e4rel N\u00f5ukogude impeeriumi tekke.\nAjal, kui see haruldane saatuslik draama vene inimliku n\u00f5rkuse kohta toimub, ei ole paratamatu, et sellele j\u00e4rgneb olukorra paranemine. Prigo\u017ein ei pruugi v\u00f5ita ja Kremli kontrolli alused ei pruugi kokku kukkuda. Kuid n\u00f5rgenenud Putin v\u00f5ib oma tugevuse t\u00f5estamiseks teha ootamatuid asju.\nTa ei pruugi l\u00e4hikuudel Ukraina eesliinil kaotusega leppida. Ta ei pruugi olla teadlik omaenda relvaj\u00f5udude rahulolematuse s\u00fcgavusest ja tal puudub nende tegevuse \u00fcle vajalik kontroll. Venemaa kui vastutustundliku tuumariigi positsioon p\u00f5hineb eliidi stabiilsusel.\nPalju rohkem v\u00f5ib valesti minna kui \u00f5igesti. Kuid on v\u00f5imatu ette kujutada, et Putini re\u017eiim naaseb sellest hetkest kunagi tagasi oma varasemale tasemele.. Ja see on paratamatu, et ees ootavad t\u00e4iendavad segadused ja muutused."}
{"text":"Anal\u00fc\u00fcs: kui Wagneri juhi tahe peale j\u00e4\u00e4b, siis muutub s\u00f5da Ukrainas v\u00e4ga koledaksVene president Vladimir Putin arvas, et suudab Ukraina \u00e4ra v\u00f5tta vaid m\u00f5ne p\u00e4evaga. N\u00fc\u00fcd aga \u00e4kitselt k\u00f5igub tema v\u00f5imuhaare Venemaal p\u00e4rast 48 tundi kestnud kaost.\nIsegi p\u00e4rast m\u00e4ssuliste juhi Jevgeni Prigo\u017eini \u00e4kilist otsust oma v\u00e4ed Moskvast tagasi p\u00f6\u00f6rata, on j\u00f5hker t\u00f5de see, et see m\u00e4ss on Putini 23-aastase ametiaega Kremlis dramaatiliselt destabiliseerinud. See v\u00f5ib kokku kukkuda n\u00fc\u00fcd, kui tema v\u00f5itmatuse ja kontrolli aura on parandamatult purustatud, kirjutab anal\u00fc\u00fctik Mark Almond v\u00e4ljaandes Daily Mail.\nKaks aastak\u00fcmmet on 70-aastase mehe s\u00f5na olnud Venemaal seadus. Ometi on tema endise kaitsealuse Prigo\u017eini otsus t\u00f5usta oma peremehe vastu koos ukrainlaste kangelasliku vastupanuga sissetungile paljastanud, kui ebakompetentne ja korrumpeerunud on tema s\u00f5jamasin.\nP\u00e4rast seda, kui Vene armee 1917. aastal m\u00e4ssama hakkas ja Esimesest maailmas\u00f5jast v\u00e4ljus, ei ole Vene riigiv\u00f5im relvastatud alusel sellise v\u00e4ljakutsega silmitsi seisnud.\nPutinit kummitab ajalugu. Selle t\u00f5estuseks oli asjaolu, et eilses telek\u00f5nes \u00fctles ta, et revolutsiooni ja kodus\u00f5ja s\u00fcnged aastad p\u00e4rast 1917. aastat \u00e4hvardavad tagasi tulla. Kuid ta ei tunnistanud, et Venemaa kriisi langemine on tema enda poliitika otsene tulemus.\nMandritevaheliste tuumarakettide k\u00f5rval \u00fcle Punase v\u00e4ljaku marssivate s\u00f5durite ridade fassaadi taga on Venemaa olnud korruptsiooni pesa.\nVenemaa moderniseerimise asemel on Putin lasknud korrata 400 aasta taguseid sisemisi v\u00f5itlusi s\u00f5japealike vahel. T\u00f5siasi, et tema endine kaaslane Prigo\u017ein suutis endale tulusa augu raiuda ja seej\u00e4rel ametliku Vene armee k\u00f5rvale oma palgas\u00f5durite armee luua, on erakordne \u00fclevaade sellest, kuidas Putin on \u00f5\u00f5nestanud Vene riigi autoriteeti.\nPutin arvas, et k\u00e4itus nutikalt, andes Prigo\u017einile sellise vabaduse ja v\u00f5itlusv\u00f5ime, et kasutada seda v\u00e4ljakuulutamata s\u00f5jas Ukraina idaosas p\u00e4rast 2014. aastat ja Aafrikas, kus mitmed re\u017eiimid on kasutanud v\u00f5imul p\u00fcsimiseks Wagneri palgas\u00f5dureid.\nSelline vabakutseline tegevus aitas kaasa ka Kremli p\u00fc\u00fcdlustele v\u00e4hendada L\u00e4\u00e4ne m\u00f5ju Aafrika mandril. See strateegia on aga Putinit hammustanud.\nPrigo\u017eini s\u00f5japealikuna reklaamimise eesm\u00e4rk oli kaitsta presidenti Vene s\u00f5jav\u00e4e v\u00f5imaliku riigip\u00f6\u00f6rde eest. Kuid see tegi Prigo\u017einist Frankensteini koletise.\nVeelgi enam, Wagneri grupeering pole Venemaa ainus eraarmee. T\u0161et\u0161eeni Vabariigi bossil Ramzan Kad\u00f5rovil on k\u00fcmneid tuhandeid relvastatud mehi ja ta \u00fctleb, et toetab Putinit \u2013 aga millise poliitilise hinnaga?\nHiiglaslik gaasifirma Gazprom v\u00e4idab, et v\u00e4rbab Ukrainas v\u00f5itlema eraarmee, kuid v\u00f5ib tegelikult teha seda selleks, et anda oma miljard\u00e4ridest \u00fclemustele Venemaa poliitikas m\u00f5juv\u00f5imu. Putin on lasknud kriisil kontrolli alt v\u00e4ljuda, toetades neid s\u00f5japealikke kui oma v\u00f5imu tagajaid ja suutmata seej\u00e4rel maha suruda Prigo\u017eini \u00fcha valjuh\u00e4\u00e4lsemat allumatust.\nV\u00e4hesed nutavad, kui ta v\u00f5imult kukub. Kuid on liiga vara sellele lootma j\u00e4\u00e4da.\nKeegi ei tohiks olla naiivne ja arvata, et iga uus Venemaa juht on automaatselt parem.\n\u00dchelt poolt on arusaadav, et ukrainlased loodavad, et vabanemine v\u00f5ib olla k\u00e4es, kui venelased omavahel t\u00fclli l\u00e4hevad. Kuid jahmatav t\u00f5de on see, et Prigo\u017ein on selgelt \u00f6elnud, et m\u00e4ssab seet\u00f5ttu, et Ukraina-vastast s\u00f5da on valesti juhitud, mitte sellep\u00e4rast, et see oleks s\u00f5jakuritegu. Prigo\u017eini ohjeldamatu j\u00f5hkrus t\u00e4hendab, et kui tal \u00f5nnestub Vene riik ja armee oma tahte j\u00e4rgi painutada, v\u00f5ib s\u00f5da Ukraina vastu j\u00f5uda uute \u00f5udusteni.\nSiiani on Putin tuumarelvade kasutamisest ainult r\u00e4\u00e4kinud, kuid sellise kurjategija nagu Prigo\u017eini vaoshoitusele ei saa lootma j\u00e4\u00e4da. Sest see on mees, kes on purustanud kuvaldaga allumatu s\u00f5duri pea.\nKas selline metsaline m\u00f5tleks enne tuumarelvade kasutamist nendega seotud tagaj\u00e4rgedele?\n\u00c4rgem unustagem, praegu on m\u00e4ngus Venemaa tohutu tuumaarsenali saatus. \u00dcksk\u00f5ik kui halb on Putini re\u017eiim Venemaale ja maailmale olnud, \u00e4hvardab uus v\u00f5imuv\u00f5itlus Kremli kontrolli eest viia maailma tuumakatastroofi \u00e4\u00e4rele. Mitte kunagi varem pole olnud kodus\u00f5da tuumarelvastatud riigis.\nKahjuks vaatavad Venemaa inimesed seda v\u00f5imuv\u00f5itlust passiivselt pealt. Telepildid t\u00e4navakoristajast, kes \u00fcksk\u00f5ikselt Rostovi linnas m\u00e4ssuliste tankide vahel pr\u00fcgi \u00fcles korjab, ilma pilku t\u00f5stmata, peegeldavad nii m\u00f5negi venelase poliitilist passiivsust.\nKuni vene rahvas ei ole muutunud, ei vabasta Putini kukkumine riigi 143 miljonit elanikku ega nende naabreid Kremlis valitseva isiku meelevaldsete ja j\u00f5hkrate tegude ohu eest.\nTuumarelvastatud anarhia on hirmutav v\u00e4ljavaade. Kuid praktikas saab L\u00e4\u00e4s olukorra kontrollimiseks v\u00e4he \u00e4ra teha.\n\u00dcksk\u00f5ik kui palju Putin v\u00e4\u00e4rib hukkam\u00f5istu, on need, kes ta kukutada v\u00f5ivad, veelgi v\u00e4hem etteaimatavad ja kontrollimatumad. Eilne kaos viitab sellele, et tema tulevane kukkumine tooks meile k\u00f5igile kaasa veel hullema aja."}
{"text":"Eestit on tabanud petus\u00f5numite laineJuunis on eestlasi tabanud j\u00e4rjekordne petus\u00f5numite laine \u2013 teenusepakkujate nimel laekub \u00f5ngitsuslehtedele viivate linkidega SMSe, aga ohukohti on\u00a0teisigi. Teenusepakkujad tuletavad meelde: j\u00e4lgige hoolikalt, millisele lingile vajutate ja millisele lehele sisse logite.Petturite ohvriks langemist soodustavad tavaliselt kaks faktorit \u2013 oskamatus kelmust oodata ja t\u00e4helepanematus detailide suhtes. Petturid kuritarvitavad inimeste usaldust teenusepakkujate vastu, kasutades n\u00e4iteks riigiasutuse, panga v\u00f5i kullerfirma nime selleks, et inimesi petulehele suunata ja nende andmetele v\u00f5i pangakontole ligi saada.\nPetulehele v\u00f5ib sattuda mitte ainult kirja v\u00f5i s\u00f5numiga saadetud lingile vajutades, aga ka n\u00e4iteks otsingumootorisse teenusepakkuja nime sisestamise j\u00e4rel esimeste seas pakutud lehele minnes v\u00f5i sotsiaalmeedias v\u00f5\u00f5ra inimesega m\u00f5ne asja ostmise v\u00f5i m\u00fc\u00fcmise \u00fcle suheldes.\n\nPalju pettusi m\u00fc\u00fcgikeskkondades\n\nHetkel esineb \u00fcha rohkem pettusi just m\u00fc\u00fcgikeskkondades. Ohvriks langenud inimesed on soovinud Facebook Marketplace\u2019i v\u00f5i teise m\u00fc\u00fcgiplatvormi kaudu oma asju m\u00fc\u00fca.\nSkeemi kohaselt v\u00f5tab pettur m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust, avaldab soovi kaup \u00e4ra osta ja palub selle talle kullerteenusega kohale toimetada. Ostja poolt tasutud kullerteenuse vormistamiseks saadab pettur m\u00fc\u00fcjale lingi justkui teenusepakkuja lehele ja palub, et paki saatja sinna oma andmed sisestaks. Muuhulgas palutakse veebilehel sisestada saatja kaardiandmeid, mille j\u00e4rel laekub ohvri telefonile ka kinnituskood. Kuigi ohvrile tundub, et ta kinnitab saadetise andmeid, kinnitab ta tegelikult raha \u00fclekannet v\u00f5i oma kontole sisselogimist. Raha kaotamisest saab ohver aru alles siis, kui saab oma pangalt teavituse vahendite broneerimisest v\u00f5i makse sooritamisest.\nKirjeldatud skeemi puhul v\u00f5ib \u00f6elda, et ohver v\u00f5inuks m\u00f5elda sellele, et juhul, kui teenuse eest maksab paki saaja, siis teenusepakkuja tegelikult saatja pangakonto andmeid ei vaja.\nKahjuks teiste levinud skeemide puhul ei pruugi selliseid loogikavigu esineda. N\u00e4iteks laekub ohvri telefonile SMS kullerfirma nimel, kus palutakse saabunud paki k\u00e4ttesaamiseks selle eest tollimaks v\u00f5i lisatasu tasuda v\u00f5i valed andmed uuendada. Kui ohver on kokkusattumusel t\u00f5epoolest saadetist ootamas, on suur t\u00f5en\u00e4osus, et ta annab pahaaimamatult oma andmeid petturitele. \u00abOmniva ei palu kunagi s\u00f5numi teel arve tasumist, isikuandmeid v\u00f5i makse tegemist. Palume olla t\u00e4helepanelikud ja v\u00e4himagi kahtluse korral p\u00f6\u00f6rduda Omniva klienditeenindusse,\u00bb \u00fctleb Omniva kvaliteedijuht Jaanika K\u00f6\u00f6p.\n\nInternetis ole valvas\n\nInternetis tegutsedes tuleb valvsust ilmutada ka siis, kui keegi \u2013 ei v\u00f5\u00f5ras inimene ega teenusepakkuja \u2013 otseselt teie poole ei p\u00f6\u00f6rdu. Oma rahast on v\u00f5imalik ilma j\u00e4\u00e4da ka siis, kui logite n\u00e4iteks libapangalehel sisse v\u00f5i sooritate ostu internetipoest ilma kaupmehe tausta korralikult kontrollimata.\nInimeste suunamiseks libalehtedele kasutavad petturid efektiivseid turundusv\u00f5tteid, avaldades sotsiaalmeedias v\u00e4ga head tehingut lubavat reklaami v\u00f5i t\u00f5stes otsingumootorite otsingutulemustes oma lehe k\u00f5rgemale kohale. Kuigi pangad ja teised teenusepakkujad j\u00e4lgivad internetis nende ametlikke veebilehti imiteerivate lehtede ilmumist ja tegutsevad operatiivselt nende mahav\u00f5tmiseks, leidub siiski juhtumeid, kus kliendid pahaaimamatult libalehtedele oma andmed sisestavad. Selliseid petulehti luuakse j\u00e4rjepidevalt \u2013 ainu\u00fcksi sellel aastal on n\u00e4iteks LHV panka j\u00e4ljendavaid petulehti tuvastatud juba 121.\n\nUuri tausta\n\nInternetis ostlemisel peaks heaks harjumuseks olema kaupmehe tausta uurimine ja t\u00e4helepanelik suhtumine tema poolt pakutavatesse maksev\u00f5imalustesse. Suuremad ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed kaupmehed kasutavad reeglina levinud ja turvalisi makselahendusi nagu PayPal, EveryPay jt. Turvalisemad maksed on alati need, mille sooritamisel k\u00fcsitakse lisatuvastust, n\u00e4iteks pangalehe kaudu kinnitamist v\u00f5i turvakoodi sisestamist.\nOluline on teadvustada, et internetist v\u00e4ljapetetud raha tagasisaamine \u00f5nnestub pigem harva. Kogenud e-ostleja teab, et juhul, kui kaupmehel ei ole mingil p\u00f5hjusel v\u00f5imalik ostetud kaupa v\u00e4lja saata v\u00f5i see tagastatakse, laekub raha ostja kontole kiiresti tagasi.\n\u00abKaarditehinguid k\u00e4itlevad s\u00fcsteemid nagu Mastercard ja Visa toimivad tavap\u00e4raselt nii, et juba makstud raha tagasisaamiseks peab kaupmees tehingu t\u00fchistamiseks oma n\u00f5usoleku andma,\u00bb selgitab LHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko. \u00abTavaolukorras kaitseb selline l\u00e4henemine nii ostjat kui ka kauplejat\u00bb.\nGoro\u0161ko s\u00f5nul kasutavad petturid aga reeglina v\u00e4iksema l\u00e4bipaistvusega s\u00fcsteeme, kui kauba eest makstes ostab ohver tegelikult kr\u00fcptoraha v\u00f5i raha\u00fclekandeteenust. \u00abSellisel juhul on keeruline raha tagasi saada, sest nendelt kontodelt kantakse laekunud summa kohe edasi uuele kontole. Kahjuks enamasti raha tagasi saada ei \u00f5nnestugi,\u00bb s\u00f5nas Goro\u0161ko.\n\nMeelespea internetis oma raha kaitsmiseks\n\n\n\tInternetikeskkonda sisse logides veenduge alati, et see on asutuse v\u00f5i teenusepakkuja ametlik leht. Sellele viitab veebilehe korrektne aadress, toimivad lingid ja korrektne, ilma \u00f5igekirja- v\u00f5i loogikavigadeta lehek\u00fclg.\n\n\n\n\tPangad ja teenusepakkujad ei k\u00fcsi SMSi, telefoni v\u00f5i e-posti teel teie pangakaardi numbrit v\u00f5i CVV koodi, kasutajatunnuseid, salas\u00f5nu ega palu teid sisestada PIN-koode.\n\n\n\n\tPidage meeles, et Smart-ID ja mobiil-ID PIN1 kasutatakse autoriseerimiseks, PIN2-koodiga allkirjastatakse \u00fcksnes lepinguid ning kinnitatakse makseid.\n\n\n\n\tVaadake \u00fcle oma pangakonto limiidid \u2013 m\u00f5istlikult madalad, igap\u00e4evasele raha kasutamisvajadusele vastavad limiidid v\u00e4hendavad potentsiaalset kahju pettuse ohvriks langemise korral.\n\n\n\n\tKui SMSis v\u00f5i e-kirjas olev link v\u00f5i veebileht, kus palutakse andmeid sisestada, tundub kahtlane, \u00e4rge vajutage lingile, pange leht kohe kinni ning v\u00f5tke ametliku kanali kaudu teenusepakkujaga \u00fchendust selleks, et t\u00e4psustada \u00fcle, kas tegemist v\u00f5is pettusega olla.\n\n"}
{"text":"FOTOD | Kelmist raamatupidaja \u00fcks majadest pandi sundm\u00fc\u00fcki. Mitmed firmad punasesOksjonikeskeskuse lehel on kohtut\u00e4ituri poolt m\u00fc\u00fcki pandud ettev\u00f5ttele Ilus\u00e4de O\u00dc kuuluv maja. See on \u00fche pika ja kentsaka saaga \u00fcks l\u00f5ppvaatuse osa. Raamatupidajana pettuse korraldanud naine peab oma v\u00f5lad tasuma.\nP\u00e4rnu linnas asuv maja on m\u00fc\u00fcgis alghinnaga 205 700 eurot. Registreerumine on alanud, kuid oksjon ise algab alles juuli l\u00f5pus ja peaks l\u00e4bi saama 4. augustiks. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul 245,8-ruutmeetrine elamu ja puurkaev. Seal on ka kasvuhoone ja muud hooned, mida ei ole registrisse kantud.\nIlus\u00e4de O\u00dc kuulub Karin Neemsalule, kellest Eesti Ekspress kirjutas hiljuti loo, kui raamatupidajast, kelle n\u00e4pud osutusid pikemaks kui arvati.\nP\u00f5hikirja j\u00e4rgi puhkemaja valdkonnas tegutsev ettev\u00f5te on sada protsenti punases ehk sel on esitamata aruanded, \u00fcks deklaratsioon ning maksu- ja tolliameti ees on 116 402 eurot v\u00f5lga. Kehtivaid makseh\u00e4ireid on eelmisest aastst \u00f5hus kaks, millest \u00fcks j\u00e4\u00e4b vahemikku 3200 kuni 12 800 eurot ning teine 64 000 ja enam eurot. T\u00f6\u00f6tajate arv on sel olnud k\u00f5rgajal neli, kuid viimastel andmetel \u00fcks.\nLisaks on Neemsalul veel kaks h\u00e4das ettev\u00f5tet \u2013 Reenuks ja BBA Assist. Esimese maksuv\u00f5lg on 59 049 eurot ning sel on \u00fcks makseh\u00e4ire (3200 kuni 12 800 eurot) ning sel on esitamata 4 deklaratsiooni ja puudub 2021. aasta aruanne. BBA Assisti puhul on maksuameti ees 56 215-eurone maksuv\u00f5lg. Puudub 2021. aasta aruanne. Tema nimel on ka kolm suhteliselt v\u00e4rsket firmat eelmisest aastast \u2013 Elamumajutuse Eesti O\u00dc, Sonne Shop O\u00dc ja Sonnshein O\u00dc. Nendega hetkel probleeme ei ole.\nEesti Ekspress kirjutas m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembri l\u00f5pul, kuidas Neemsalu pani raamatupidajana pihta \u00fcle 125 000 euro.\nL\u00e4\u00e4nemere sadamaid \u00fchendav mittetulundus\u00fching avastas ootamatult, et raamatupidaja on mitme aasta jooksul pihta pannud enam kui 125 000 eurot.\nKarin Neemsalu oli L\u00e4\u00e4nemere sadamaid koondava mittetulundus\u00fchingu Baltic Ports Organization raamatupidaja, kes omastas suure hulga oma kliendi vara. Avalikkus teab teda kui kurikuulsa looduskaitse alale loata rajatud P\u00e4rnu majutuskoha Riverbed Inn omanikuna.\nKahe aasta jooksul kandis Neemsalu oma kliendi arvelt raha nii enda kui ka oma \u00f5e Kristin Neemsalu ja venna Alar Neemsalu ettev\u00f5tete kontodele, \u00fchtekokku 127 520 eurot. \u00d5igust raha endale v\u00f5tta ja \u00fcmber jagada Neemsalul ei olnud. \u00dcle\u00fcldse pidanuks Neemsalu k\u00f5ik kanded ka Baltic Ports Organizationi juhatuse liikmetega koosk\u00f5lastama. Seda ta ei teinud ja v\u00e4ga pika aja jooksul ei saanud Baltic Ports Organization \u00fcldse aru, et nende kontolt on raha puudu. Enamikul juhatuse liikmetest puudus ligip\u00e4\u00e4s \u00fchingu arveldusarvetele.\nLoe pikemat lugu Eesti Ekspressist. https:\/\/delfi.ee\/a\/120116052"}
{"text":"Johan Randvere: mind huvitab alati k\u00f5ikjal inimeneJohan Randvere on oma p\u00f5lvkonna v\u00e4ljapaistev pianist, kes osaleb tihedalt meie kontserdielus. Esinemisi on tal nii \u00fcle Eesti kui ka v\u00e4ljaspool ning ta tuleb oma muusikaga sageli k\u00fclla ka Eestimaa v\u00e4iksematesse kohtadesse.\u00a0Oma loometeel on Johan Randvere \u00f5ppinud V\u00f5ru muusikakoolis (\u00f5p Merike Kapp), seej\u00e4rel Tallinna muusikakeskkoolis ja Eesti muusika- ja teatriakadeemias, kus tema \u00f5petajad olid Marja J\u00fcrisson ja Ivari Ilja. Hiljem t\u00e4iendas ta end Milanos Verdi-nimelises konservatooriumis Valerio Premuroso juures.\u00a0Johan Randvere on olnud edukas mitmetel konkurssidel: I koht konkursil\u201cKlaviermusik\u201d Vilniuses (2008), II koht EPTA konkursil Belgias (2010), I koht ja grand prix Itaalias Catanias (2012), III koht Luciano Luciani konkursil (2013), I koht ja grand prix Andrea Baldi konkursil Bolognas (2014), II preemia VIII Eesti pianistide konkursil (2014).\u00a0Johan Randvere on esinenud paljudes mainekates saalides, muuhulgas ka Carnegie Hallis, Moskva konservatooriumi suures saalis, Vancouveri Chan Centeris ja Milano Puccini saalis. Johanil on Klassikaraadios oma saade \u201cMust klahv, valge klahv\u201d. Tihti v\u00f5ib teda n\u00e4ha ka televisioonis, muuhulgas oli ta telekonkursi \u201cKlassikat\u00e4hed\u201d saatejuht. K\u00f5ige sellega on ta aidanud t\u00f5sta huvi klaverm\u00e4ngukunsti ja klassikalise muusika vastu.\u00a0Johan on alati positiivse meelega, suhtlemisaldis, ja nagu ta ise \u00fctleb \u2013 teda huvitab alati k\u00f5ikjal inimene.Oled \u00fcles kasvanud V\u00f5rus, sinu isa Jaan Randvere ja ema Mirja Randvere on V\u00f5ru muusikakooli \u00f5petajad. R\u00e4\u00e4gi palun l\u00e4hemalt oma lapsep\u00f5lvest ja\u00a0oma vanematest.\u00a0\u00a0Isa ja ema kohtusid Otsa koolis, kus nad m\u00f5lemad \u00f5ppisid. Nad olid noor pere, l\u00f5petasid kooli ja siis tulid tagasi V\u00f5rru. Isa on V\u00f5rust p\u00e4rit ja elukoht juba ootas. Meie maja on kohe muusikakooli k\u00f5rval. Mina olin juba olemas, samuti \u00f5de Maaren ja kohe s\u00fcndis ka mu \u00f5de Johanna. Isa \u00f5ppis Otsa koolis saksofoni, aga n\u00fc\u00fcd \u00f5petab ka oboed, trompetit ja trombooni. Eks see ole v\u00e4iksema koha asi, et tuleb \u00f5petada mitut pilli. Suguv\u00f5sas on meil muusikuid olnud, mu vanaonu on Kalle Kauksi. Varem m\u00e4ngis isa tegelikult ka p\u00e4ris palju d\u017e\u00e4ssi ja ka rocki. V\u00f5rus oli sel ajal selline legendaarne b\u00e4nd nagu Hetero. Mina kasvasin seda kuulates \u00fcles, nii et taust on mul mitmek\u00fclgne! Ema on vioolam\u00e4ngija, aga ta \u00f5petab k\u00f5ige rohkem viiulit.\u00a0Praegu tegeleb isa veel ka palju muusikakooli s\u00fcmfooniaorkestriga. Tagasihoidliku inimesena ta end dirigendiks ei nimeta, aga tal on muusikast nii hea arusaamine! Isaga on alati huvitav muusikast r\u00e4\u00e4kida ja \u00f5pilastega oskab ta ka teha t\u00f6\u00f6d niimoodi \u2013 \u00f5igesti. Kui abielupaar teeb koolis pikka aega ja j\u00e4rjepidevalt t\u00f6\u00f6d, siis tuleb sellest ka midagi v\u00e4lja!S\u00fcmfooniaorkester V\u00f5rus on k\u00fcll midagi v\u00e4ga erilist!T\u00f5epoolest on! Ja nad m\u00e4ngivad v\u00e4ga h\u00e4sti! Praegu on seal aga t\u00f5esti erakordne koosseis. Kui \u00f5pilased muusikakooli viimastes klassides hakkavad juba pilli h\u00e4sti oskama ja v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd just veel orkestris m\u00e4ngida, l\u00f5petavad nad kooli. Selle koosseisu \u00f5pilased l\u00f5petasid kooli, l\u00e4ksid edasi \u00f5ppima kes Tartusse Treffnerisse, kes V\u00f5ru g\u00fcmnaasiumi, aga j\u00e4tkasid orkestris m\u00e4ngimist. J\u00fcri-Ruut Kangur on neid valinud igale poole festivalidele esinema. Nad on k\u00e4inud Bulgaarias, Norras, Leedus ja n\u00fc\u00fcd suvel l\u00e4hevad Prantsusmaale.\u00a0See on t\u00f5esti suurep\u00e4rane, et sinu isa ja ema on seal selline maa sool ja tulevad sellised head viljad ja tulemused!\u00a0Eks muidugi loeb see, et isa on sealtsamast V\u00f5rust p\u00e4rit. Ma arvan, et emal oli algul p\u00e4ris raske, ta ei tundnud V\u00f5rus suurt kedagi. Ma arvan, et sel ajal r\u00e4\u00e4giti V\u00f5rus ilmselt ka v\u00e4ga palju murrakut. Ega sellest ole kerge aru saada, kui ei ole seal \u00fcles kasvanud. Ema on P\u00e4rnumaalt p\u00e4rit. Mina ikka ka veel oskan \u201cv\u00f5ro kiilt\u201d r\u00e4\u00e4kida. Aga \u00fcks huvitav asi: kui ma 2003. aastal muusikakeskkooli tulin, siis v\u00e4ljaspool Tallinna said inimesed murdes\u00f5nadest aru \u2013 ma ei r\u00e4\u00e4kinud kaugeltki seda k\u00f5ige keerulisemat murrakut, nagu V\u00f5rumaa kohalikud inimesed, lihtsalt eesti keelt V\u00f5ru moodi. Aga p\u00f5lised tallinlased enam ei saanud.\u00a0See on ju tegelikult erakordne, et Eestis on murded s\u00e4ilinud, m\u00f5nes piirkonnas veel eriti tugevalt.Eks neid spetsiaalselt hakatakse s\u00e4ilitama siis, kui tekib selline \u201cohustatud liigi\u201d tunne. Juba mu vanaema r\u00e4\u00e4kis, et koolis\u00fcsteem, raadio, televisioon v\u00f5tavad murraku \u00e4ra. Samuti see, et murdes r\u00e4\u00e4kimist v\u00f5etakse tihti nagu veidruse v\u00f5i tobedusena, kuigi ei peaks. Aga praegu on \u00f5nneks pigem nii, et kui kuuldakse, et oled V\u00f5rust v\u00f5i Saaremaalt, siis see tundub just lahe ja eksootiline.Kuidas tuli see, et l\u00e4ksid V\u00f5rust edasi muusikakeskkooli?See juhtus 2003. aasta augustis. Ega ma muusikakeskkoolist sel ajal suuremat ei teadnud. Teadsin ainult seda, et k\u00f5ige parem aeg aastas on august, sest siis toimuvad V\u00f5ru vaskpillip\u00e4evad ja Aavo Ots on oma perekonnaga seal. Mulle Otsade pojad hirmsasti meeldisid, nad m\u00e4ngisid jube h\u00e4sti pilli! Ja m\u00e4ngisid ka v\u00e4ga h\u00e4sti palli! Kuna meil on olnud perekondlikku l\u00e4bik\u00e4imist, siis tean, et n\u00e4iteks v\u00e4ike Meeli Ots on oma perega k\u00e4inud k\u00fclas minu vanavanaisa perel ja lihtsalt teadsin, et nad k\u00e4ivad mingis erilises koolis. Meeli Ots kuulis minu m\u00e4ngu ja r\u00e4\u00e4kis emale: Johan peab minema muusikakeskkooli! Ema oli vastanud midagi sellist, et no v\u00f5ibolla kunagi l\u00e4heb. Aga Meeli \u00fctles: mis m\u00f5ttes, septembris tuleb minna! Ja nii l\u00e4ksin sinna VII klassi, mulle ja \u00fchele trompetipoisile korraldati j\u00e4relkatsed.\u00a0Millised m\u00e4lestused sul muusikakeskkoolist on?Fantastilised m\u00e4lestused, see oli tore aeg! Nagu oleks Sigat\u00fc\u00fcka v\u00f5lukunsti kooli vastu v\u00f5etud. Muusikakeskkoolis ei olnud komplekse ega kiusamist, k\u00f5ik oli nii nutikas. Kool oli nagu \u00fcks suur lava, kogu aeg sai nalja. Ma ei m\u00e4leta, et kellelgi oleks liiga raske olnud pilli \u00f5ppida. Meie tahtsime k\u00fcll v\u00e4ga kindlalt muusikuteks saada.Tagantj\u00e4rele olen aru saanud, et need aastad olidki mingis m\u00f5ttes hea aeg. Internet ei olnud veel k\u00f5ike vallutanud, aga me avastasime sellise koha nagu YouTube ja kuidas me sealt lakkamatult muusikat kuulasime! V\u00e4ga head suhted olid ka \u00f5petajatega. Keskkoolis oli mu eriala\u00f5petaja Marja J\u00fcrisson \u2013 kuldne inimene \u2013 ja temaga oli v\u00e4ga hea klapp. Siis ma sattusin Ivari Ilja juurde ja see avas veel \u00fche j\u00e4rjekordse gigantlikult suure muusikamaailma ja samas ka inimhinge maailma. Mul on ikka t\u00f5esti v\u00e4ga vedanud. Me ei tahtnud v\u00e4lismaale \u00f5ppima minnagi, nii et Ilja pidi lausa t\u00f5ukama \u2013 minge n\u00fc\u00fcd, n\u00e4hke maailma! Milanosse minnes ma ikka nagu k\u00f5hklesin, et kuhu ja kelle juurde ma seal l\u00e4hen. Siis Ilja l\u00f5puks lihtsalt \u00fctles: j\u00e4ta h\u00e4daldamine, lihtsalt visku elukeerisesse!\u00a0Ilja ise on ju maailmalavade tipp-pianist. Ta on esinenud k\u00f5ige t\u00e4htsamatel lavadel \u00fcle maailma ja seda k\u00f5ike mituk\u00fcmmend aastat j\u00e4rjest. Kui ma tema juurde sain, siis r\u00e4\u00e4giti, et tema tunnis saab raske olema. Aga Ilja kommentaarid ja m\u00e4rkused pole kunagi suunatud isiku, vaid ikka tegemata t\u00f6\u00f6 pihta. R\u00e4\u00e4kimata sellest, kuidas ta ette m\u00e4ngib \u2013 seda v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da kuulama. Kokkuv\u00f5ttes t\u00e4iesti erakordne inimene.Kui olin juba l\u00e4inud Milano Verdi konservatooriumisse ja hiljem ka Moskvasse ja kui kuuldi, et minu \u00f5petaja on Ivari Ilja \u2013 see t\u00e4hendas palju!\u00a0Kui n\u00fc\u00fcd olid l\u00f5puks Milanos \u2013 mida sa seal n\u00e4gid ja kogesid?Seal oli mul j\u00e4lle \u00f5nne, et oli vaba \u00fcks heade s\u00f5prade katusekorter. \u00d5petaja m\u00f5ttes k\u00fcll p\u00e4rast Iljat ei olnud seal teab kui raske v\u00f5i keeruline \u00f5ppida. Aga muidugi oli see \u00fcks hoopis teine keskkond ja itaalia keel tuli igal juhul \u00e4ra \u00f5ppida. Mu sealne \u00f5petaja Valerio Premuroso oskas k\u00fcll itaalia, prantsuse, portugali, hispaania ja rumeenia keelt, aga mitte inglise keelt, mida j\u00e4lle mina valdasin. \u00d5nneks sain siiski suhteliselt varsti itaalia keeles otsa peale.\u00a0\u00a0Sain \u00f5petaja kaudu kontserte tema festivalidele, hakkasin k\u00e4ima konkurssidel. Itaalias on neid palju, ka v\u00e4iksematel on soliidne \u017e\u00fcrii, korralikud kohad. Need l\u00e4ksid p\u00e4ris h\u00e4sti, m\u00f5ned neist ka v\u00f5itsin. K\u00f5ik see aga l\u00f5ppes koroonaajaga. Mul pidi just siis tulema suur kontsert Milano konservatooriumi esindussaalis Sala Verdis, aga Itaalia sai koroonaga nii palju pihta, et need kontserdid j\u00e4id k\u00f5ik soiku.Enne koroonat ja s\u00f5da oli mul p\u00e4ris palju esinemisi ka Venemaal ja Valgevenes. Plaanis olid kontserdid T\u0161aikovski majamuuseumis, Rahmaninovi majamuuseumis \u2013 Venemaale olulised paigad, kus m\u00e4ngib sageli ka selline pianist nagu Nikolai Luganski, aga see on muidugi n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4davalt muutunud.\u00a0\u00a0Aga eks siis tekivad v\u00f5imalused mujal. Mul olid hiljuti kontserdid Norras, k\u00e4in p\u00e4ris tihti L\u00e4tis ja Leedus ning j\u00e4rgmisel aastal on mul kontsert Hollandis.\u00a0Koroonaaeg oli samas ju ka selline aeg, mis lasi s\u00fcveneda erinevatesse asjadesse ja andis aega, et perega olla.\u00a0Just sellep\u00e4rast ei olnud koroonaaeg mulle raske, et sain olla palju koos oma armsa perega. Meil on aiaga maja ja \u00f5petajana sain ju teha kaugt\u00f6\u00f6d. Vabakutselistel oli see aeg muidugi palju keerulisem. Eestis l\u00e4ks \u00fcldse koroonaaeg kergemini, kui ma v\u00f5rdlen kasv\u00f5i Saksa kolleegidega, kus elu pandi ikkagi pikaks ajaks t\u00e4iesti lukku.Kui n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda, milline on kontsertpianisti elu, mille poole paljud p\u00fc\u00fcdlevad ja \u00fcksikud selle saavutavad \u2013 iga m\u00f5ne p\u00e4eva tagant tuleb anda soolokontsert v\u00f5i esineda orkestriga. Eestis p\u00e4ris sellise kaliibriga kontsertpianisti veel ei ole, kuigi andeid on. Kuidas selleni v\u00f5iks j\u00f5uda?Mihkel Poll mu meelest on selleni k\u00fcll j\u00f5udnud: tal on rahvusvaheline agentuur ja kontserte Euroopa suurtes saalides. Kuigi v\u00f5ibolla mitte nii sageli, aga tal on ka palju t\u00f6\u00f6d muusikaakadeemias.\u00a0Aga kui ma vaatan kasv\u00f5i siin MUBAs t\u00f6\u00f6tades praegusi \u00f5pilasi, siis mulle tundub, et neil on mingi teine vaade muusiku elukutsele. V\u00f5ibolla ka meie \u00fchiskond ei anna selget peegeldust, milline on muusiku elukutse. Samas mind \u00f5pilasena see nagu kordagi ei vaevanud, mul oli lihtsalt v\u00e4ga vaja klaverit \u00f5ppida ja muusik olla. Polnud nagu eriti t\u00e4htsamaid asju. M\u00f5ned noored j\u00e4lgivad teisi asju kui p\u00f5lvkond tagasi, n\u00e4iteks on v\u00e4ga oluline, kui palju on kedagi vaadatud YouTube\u2019is v\u00f5i kuulatud Spotify\u2019s. Praeguse aja tendents on natuke see, et t\u00f6\u00f6tegemine pole enam justkui moes. Ja muidugi ka see, et kodus on nii hea olla, et k\u00f5ik tahavad seal viibida. Aga alati on l\u00f5puks keegi, kes tahab ja teeb!\u00a0T\u00f5epoolest, v\u00f5ib ka olla selline fantastiline juutuuber-pianist, kellel on \u00fcle miljoni vaatamise. Nii on ka v\u00f5imalik karj\u00e4\u00e4ri teha. Nagu n\u00e4iteks skandaalne Valentina Lisitsa.Tema oli jah, YouTube\u2019ist tulnud staar, keda kontserdisaalid ei saanud l\u00f5puks enam v\u00e4ltida.\u00a0\u00a0V\u00f5tmes\u00f5na on \u2013 tuleb n\u00e4htav olla.Aga eks mingi t\u00f5rge on ka selliste asjade vastu. Tahaks ju kuhugi j\u00f5uda pigem professionaalse konkursi kaudu.\u00a0Mis arvamus sul konkurssidest on? Sa ei jaga seda sageli kuuldud seisukohta, et nad on traumeerivad ja ei hinnata \u00f5iglaselt?Minu arvates on konkursid mitmes m\u00f5ttes v\u00e4ga kasulikud. Ja mulle isiklikult nad ka v\u00e4ga meeldivad. Esiteks see t\u00f6\u00f6, mida sa konkursiks valmistudes teed. \u00d5pid \u00e4ra mitu kava, esitad neid erilises, tavalisest pingelisemas olukorras. Eks konkursid v\u00f5ivad maailmas olla ju ka korrumpeerunud, alati pole ausat m\u00e4ngu, aga sealt saab kogemusi ja ikkagi avanevad iga kord mingid v\u00f5imalused. Seal k\u00e4imine viib igal juhul edasi, hakkad lihtsalt paremini m\u00e4ngima. Nad aitavad muusikuelus k\u00fcpseda ja edasi minna.Millised \u00fcldse on sinu pilgu l\u00e4bi Eestis tegutseval muusikul v\u00f5imalused tegutseda?V\u00f5imalused on olemas, kuigi Eesti v\u00e4iksus muidugi paneb teatud piirid, kasv\u00f5i n\u00e4iteks suurtele klaveri soolo\u00f5htutele. Kuigi meil on Eestis ju neli suurt kontserdimaja \u2013 Estonia, Vanemuine, P\u00e4rnu ja J\u00f5hvi \u2013, aga kui on juba mitmes majas kontsert olnud ja viimases proovi tehes saad aru, et vaat n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks hakata seda kava juba t\u00f5eliselt m\u00e4ngima, siis on tuur sellega kohe l\u00e4bi. Ma loomulikult m\u00f5istan, et igal aastal ei ole v\u00f5imalik saada soolokontserti n\u00e4iteks Estonia kontserdisaalis. Nii et selles m\u00f5ttes on see keeruline ja muidugi me, pianistid, t\u00f6\u00f6tame k\u00f5ik kuskil, eelk\u00f5ige muidugi \u00f5petajana.Aga v\u00f5imalusi t\u00f5esti on, eriti kui oled ise aktiivne. Interpreetide Liit teeb v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d, EMTAs toimub palju h\u00e4id kontserte. Viimasel aastavahetusel korraldas n\u00e4iteks Tartu Kontsertkorraldus mulle suure j\u00f5ulutuuri klassikalise muusika kavaga. T\u00e4itsa erakordne, sest nemad teevad muidu popmuusika kontserte. Mul oli 15 kontserti \u00fcle Eesti: Kuremaa lossis, T\u00f5rva kirik-kammersaalis, V\u00f5ru Kandles, Saku m\u00f5isas, Anija m\u00f5isas, Haapsalu kultuurikeskuses, Padise m\u00f5isas, Ravila m\u00f5isas, Viimsi p\u00fcha Jaakobi kirikus, Vihula m\u00f5isas, P\u00e4rnu Ammende villas, Keila-Joa lossis, Olustvere m\u00f5isas, Kuressaare kultuurikeskuses ja Tartu \u00fclikooli aulas. Need l\u00e4ksid p\u00e4ris h\u00e4sti! Inimesed tulevad k\u00fcll pianisti kuulama ja vaatama.Sellisel j\u00f5ulutuuril pidi ju kindlasti h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5tlema, mida m\u00e4ngida, et oleks ka laiemale publikule huvitav?Kuna ma olen teinud palju koolikontserte ja esinenud Eestis erinevates kohtades, siis ma enam-v\u00e4hem juba kujutan ette, mis sobiks ja pakuks huvi. J\u00f5ulutuuril oli mul kavas Liszti klaverits\u00fckkel \u201cJ\u00f5ulupuu\u201d, m\u00e4ngisin ka Bachi, Mozartit, Liszti, Chopini, mis ei olnud k\u00fcll otseselt j\u00f5uludega seotud, aga mulle tundus, et see muusika m\u00f5ttes sinna sobis. On ka teada, et ma sellistel salongi\u00f5htu moodi kontsertidel alati suhtlen publikuga, seda lausa oodatakse. Publikuga suhtlemise kogemused sain juba Itaalias. Seal ongi selline stiil kombeks, teisiti kohe nagu ei saanudki ja mulle see ei olnud raske.\u00a0Oma arvukatel esinemistel \u00fcle Eesti oled arvatavasti n\u00e4inud igasuguseid huvitavaid ja ilusaid kohti. Millised need on?Palju on olnud m\u00f5isate saale, mitmed ilusasti taastatud, aga klaverite olukord pole just alati kiita. P\u00e4ris palju klavereid k\u00fcll restaureeritakse ja ostetakse ka uusi, aga seda pole mitte igal pool. N\u00e4iteks Kuremaa loss on kihvt koht ja klaver pole ka halb, aga ikkagi m\u00f5tled, et kuna saal on juba nii hea k\u00f5laga, oleks see v\u00e4\u00e4rt veel paremat klaverit! V\u00e4ga meeldiv koht on T\u00f5rva kirik-kammersaal. V\u00f5i siis V\u00e4ndras L\u00fcdigi saal, mille Aivar M\u00e4e k\u00e4ima l\u00fckkas. Kui see veebruaris avati, k\u00e4isin seal klaverit testimas. Tore saal ja mulle tundub, et elu hakkab seal v\u00e4ga h\u00e4sti minema: juba praegu on uue hooaja kontsertide pileteid v\u00e4ga palju ostetud.Muusikakoolides on p\u00e4ris sageli h\u00e4id klavereid \u2013 enamasti kas uus Estonia v\u00f5i Petrof. V\u00f5ru muusikakoolis on aga saalis n\u00e4iteks Steinway. Kohalik \u00e4rimees tahtis midagi koolile teha ja nii see Steinway sinna ilmus.Tartu \u00fclikooli aulas on alati eriline tunne m\u00e4ngida. P\u00e4rast viimast kontserti tuli seal jutuks, et sellest v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd traditsioon saada. Ma \u00fcldse v\u00e4ga usun traditsioonidesse, ka kontserdikorralduse m\u00f5ttes. Neid v\u00f5iks meil igal pool rohkem olla. Mu meelest on eriti ERSO traditsiooni ja harjumuste j\u00f5ust \u00f5igesti aru saanud. See, mida nad pakuvad, on v\u00e4ga selge \u2013 s\u00fcmfooniline muusika Eesti esindussaalis reede \u00f5htul kell 19. Inimesed teavad ja tulevad. V\u00f5i n\u00e4iteks EMTAs kontserdisari \u201cTudengi teisip\u00e4ev\u201d. Seal k\u00e4iakse ka palju kuulamas. Ma t\u00f5esti arvan, et kammerkontsertidega v\u00f5iks proovida samamoodi traditsioone luua!V\u00e4ndra L\u00fcdigi saal on t\u00f5esti erakordne. Kuidas \u00f5nnestus seal \u00e4kki selline\u00a0elu k\u00e4ima panna?Aivar M\u00e4e oma v\u00e4rske energiaga tuli peale. V\u00e4ndra on ilus ajalooline koht ja ta n\u00e4gi seal potentsiaali. Kohalikud \u00e4rimehed olid ka rahul, et said kaasa aidata. Ma arvan, et niimoodi toetataks ka teistes kohtades, kui on raha ja v\u00f5imalust. Publikut tuli juba esimesele kontserdile arvukalt. Just algus on v\u00e4ga oluline. Kui see saab inimestele harjumuseks, siis see v\u00f5ib harjumuseks j\u00e4\u00e4dagi.Eestis on palju ka kultuurimaju ja rahvamaju, kus samuti toimub palju v\u00e4\u00e4rtuslikku. K\u00f5igepealt ju V\u00f5ru enda Kannel. R\u00e4\u00e4gi pisut ka sellest majast.\u00a0V\u00f5ru Kandle klassikasaal on v\u00e4ga hea, aga ka sinna oleks vaja uut klaverit. Teatrisaal on v\u00e4ga hea helitehnikaga.Olen t\u00e4hele pannud, et koolides ja kultuurimajades \u00fcldse on ostetud p\u00e4ris palju head tehnikat. Ja t\u00f5esti, kultuurihuvilist kuulajat j\u00e4tkub \u00fcle Eesti igale poole!Keerame majade osas n\u00fc\u00fcd korraks vaate koolide peale. Eestis on v\u00e4ga hea muusikakoolide v\u00f5rgustik ja n\u00fc\u00fcd ka seesama MUBA maja, kus me praegugi oleme. Probleemiks on aga, et muusikakoolides \u00f5petajaskond vananeb ja noori ei tule peale. Millisena sa n\u00e4ed MUBA osa muusikahariduses?\u00a0Ega see iga muusikakooliga nii ei ole, et \u00f5petajaskond vananeb ja noori ei tule peale. Kasv\u00f5i V\u00f5ru muusikakool. Siin \u00f5petab p\u00e4ris palju noori ja ka mitmeid v\u00e4lismaalasi, kes k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad ka eesti keelt. Integratsioon on toimunud, m\u00f5ned neist elavadki V\u00f5rus. Enamus neist on hispaaniakeelsetest maadest ja ma olen aru saanud, et neile just meeldib Tartu ja L\u00f5una-Eesti.\u00a0 Nad \u00fctlesid mulle, et Tallinnast nad ei leidnud seda soojust, mida nad otsisid. Ka t\u00f6\u00f6tingimused tunduvad neile sobivad. Palk v\u00f5iks olla k\u00fcll suurem, aga nad on \u00f6elnud, et see on ka t\u00e4itsa okei.Aga MUBA v\u00f5iks \u00fchel hetkel olla P\u00f5hja-Euroopa \u00fcks k\u00f5ige k\u00f5rgema tasemega koole. Ma leian, et v\u00e4ga oluline on seda kooli vaadata just sellises suures mastaabis, sest k\u00f5ik tingimused on siin olemas. Ja MUBA v\u00f5iks olla seotud \u00fcle Eesti k\u00f5igi muusikakoolidega. Meil on nii v\u00e4ike riik, et selliste sidemete loomine peaks olema v\u00f5imalik.Eesti v\u00e4ikese rahvaarvu pealt on alati tulnud v\u00e4ga h\u00e4id muusikuid ja n\u00fc\u00fcd sellise kooliga saaks neid tulla veel rohkem! MUBA maja v\u00f5iks inspireerida ainu\u00fcksi juba oma iluga. Kuigi \u2013 ega maja \u00fcksi m\u00e4ngima ei pane. Kui ma 2003. aastal l\u00e4ksin muusikakeskkooli \u00fcsna r\u00e4\u00e4mas majja, siis me sellest ei hoolinud. Me ei pannud seda nagu t\u00e4helegi, m\u00f5tlesime hoopis teistele asjadele.\u00a0Aga selles, kuidas tuldaks Tallinnast v\u00e4iksematesse kohtadesse t\u00f6\u00f6le \u2026 siin ongi raske v\u00e4lja pakkuda mingit selget lahendust. See on ilmselt laiem teema, mis on seotud sellega, et Eestis j\u00e4\u00e4vad k\u00fclad t\u00fchjaks. Ja niisama j\u00e4\u00e4vad k\u00fclad t\u00fchjaks Itaalias, Hispaanias. Seal on maha j\u00e4etud sajandeid vanu k\u00fclasid. Mulle tundub, et igal pool see nii pole, n\u00e4iteks Saksamaal. Seal on v\u00e4iksed k\u00fclad elu t\u00e4is. Kohtade vahel on paremad \u00fchendused, rongiteed ulatuvad igale poole. Aga Eesti osas ma m\u00f5tlen, et kas ma oma eluajal \u00fcldse n\u00e4en normaalselt toimivat \u00fchendust Eesti ja Euroopa vahel.Nii et selles m\u00f5ttes sa oleksid pigem Rail Balticu pooldaja?Mina olen k\u00fcll selle poolt. Mulle meeldivad \u00fchendused. Eesti \u00fchendusteede v\u00f5rgustik on praegugi veel, v\u00f5iks \u00f6elda, tsaariaegne, suunaga Venemaa poole. On aeg luua \u00fchendused Euroopaga.Millised heliloojad on olnud sulle l\u00e4hedased? Millised lood on sind vaimustanud, mida tahaksid tingimata tulevikus m\u00e4ngida?K\u00f5igepealt Bach. Bachi suudan ma kuulata absoluutselt alati. Siis viimastel aastatel meeldib mulle v\u00e4ga Prokofjev. Tal on k\u00f5ige \u00e4gedamad klaverikontserdid, tema klaverisonaadid on t\u00e4iesti erakordsed, tal on \u201cPetja ja hunt\u201d, on balletid, \u201cKlassikaline s\u00fcmfoonia\u201d \u2013 k\u00fcll tal on erilisi asju!Siis mulle v\u00e4ga meeldib Austraalia helilooja Carl Vine. Panen n\u00fc\u00fcd kokku oma uut soolokontserdi kava ja tahaks sinna kindlasti v\u00f5tta ka tema muusikat.\u00a0Kaasaegne muusika meeldib mulle samuti ja Eesti muusikat m\u00e4ngin alati hea meelega. Popmuusika inimene ma eriti ei ole, aga olen p\u00e4ris palju kuulanud d\u017e\u00e4ssi. Meeldib ka uus elektronmuusika. Ma olen \u00fcldse selline, et s\u00fcttin kiiresti, aga siis l\u00e4hen j\u00e4lle tagasi just eelk\u00f5ige klaverimuusika juurde.\u00a0\u00dcks teos, mis mind erakordselt k\u00f6idab, on Kreegi \u201cTaaveti laul\u201d 137 \u201cPaabeli j\u00f5gede kaldail\u201d. Seda ma v\u00f5in kuulata palju-palju ja just RO Estonia orkestri ja Arvo Volmeri esituses.Samas meeldimised kogu aeg muutuvad. Nooremana oli mu vaieldamatu lemmikteos Mussorgski \u201cPildid n\u00e4ituselt\u201d. See oli mu unistuste unistus ja n\u00fc\u00fcd ma olen saanudki seda p\u00e4ris palju ja olulistes kohtades esitada. T\u0161aikovski sonaati tahtsin v\u00e4ga m\u00e4ngida.\u00a0Aga praegusel eluperioodil olen kuidagi nii eklektiline. Mida rohkem ma millestki teada saan, seda rohkem tahaks selle kohta veel uurida ja niimoodi maailm haarab sind kogu aeg kaasa oma erinevatele teedele.T\u00f5epoolest, \u00fcks suur osa sinu tegevustest on meedias: sa teed raadiosaadet, oled telesaadetes. See meeldib sulle ju ka?\u00a0Kahtlemata meeldib. Raadios on see raskus, et kuulajaid ei n\u00e4e. Aga selgub, et saadet \u201cMust, klahv, valge klahv\u201d on p\u00e4ris palju kuulatud, inimesed on tulnud ja t\u00e4nanud ja \u00f6elnud, et neil on huvitav!Televisioonis tekib mingi omalaadne n\u00e4rv, aga tunnen end seal sellegipoolest p\u00e4ris h\u00e4sti. Otsesaated on muidugi keerulised. \u201cKlassikat\u00e4htede\u201d saadet juhtides oli mul kogu aeg k\u00f5rvas mikker v\u00f5i ees monitor. \u00d6eldi n\u00e4iteks: \u201cTa r\u00e4\u00e4gib liiga pikalt, oleme ajast 20 sekundit maas, l\u00f5ika talle n\u00fc\u00fcd vahele!\u201d V\u00f5i kui p\u00e4rast intervjuud pidi tulema mingi videol\u00f5ik, anti teada, et \u201cvideo ei l\u00e4he k\u00e4ima, pikenda n\u00fc\u00fcd aega!\u201d Aga teletiim, suured teleprofid Anu V\u00e4lba, Joonas Hellerma andsid n\u00f5u ja aitasid. Ja muidugi \u201cKlassikat\u00e4htedes\u201d osalejad, mu nooremad kolleegid olid nii toredad, nendega oli seda saadet v\u00e4ga inspireeriv teha.Saate juhtimine on t\u00f5esti \u00fcks omamoodi kunst. Samuti talk-show otse-eetris vajab palju meisterlikkust. V\u00f5ivad tulla ootamatud p\u00f6\u00f6rded v\u00f5i k\u00fcsimused-vastused minna hoopis seda teed, mis algselt plaanis ei olnud.Muidugi on see suur kunst. Joonas Hellerma valdab oma \u201cPlekktrummi\u201d tehes seda kunsti erakordselt h\u00e4sti.Pead olema nagu ps\u00fchholoog, otse-eetris ei saa midagi enam tagasi v\u00f5tta. Urmas Ott tegi fantastilisi intervjuusid, aga tal oli tihti ebamugavaid k\u00fcsimusi. Mina saatejuhina kiuslikke k\u00fcsimusi ei k\u00fcsi. See pole minu stiil.Kuidas sulle tundub, kas klassikaline muusika vajab tutvustamist ja propageerimist?Ma tegelikult arvan, et iga\u00fcks j\u00f5uab suure kunstini siis, kui ta peab j\u00f5udma. Klassikaline muusika on nii v\u00f5imas asi, seda ei pea turundamisega tegema lihtsamini k\u00e4ttesaadavaks. Aga ma olen veendunud, et klassikaline muusika peab kogu aeg olema pildil.\u00a0Pildil olek v\u00f5i turundamine t\u00e4hendab ka seda, et k\u00e4iakse ajaga kaasas. Kasv\u00f5i nii, et sa jagad asju Facebooki, Instagrami. Mina n\u00e4iteks j\u00e4lgin Viini filharmoonikute Instagrami, saan sealt igasugu vahvaid asju teada v\u00f5i n\u00e4ha nende backstage-momente, mida nad jagavad. Eks see on ju natuke nii ka, et Facebooki v\u00f5i Instagrami postitatakse elu parimaid ja erilisi hetki. Mis on minu meelest v\u00e4ga hea \u2013 see toob inimestest v\u00e4lja nende parema ja ilusama poole.Eelmisel aastal olin ma Eestis k\u00f5ige rohkem koolikontserte andnud artist ja ka selle p\u00f5hjal on mul kindel veendumus, et ei pea alati m\u00e4ngima lihtsamaid v\u00f5i end kergemini \u201ck\u00e4tte andvaid\u201d lugusid. Mul ei meenu koolidest mingeid halbu intsidente. Muidugi aitab palju kaasa see, kui sa suhtled publikuga ja r\u00e4\u00e4gid muusikast. Aga l\u00f5puks taandub k\u00f5ik ikkagi sellele, et tuleb oma asja teha nii h\u00e4sti kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik.\u00a0Millised on sul olnud l\u00e4hema aja kontserdid?Praegu mind huvitab v\u00e4ga muusika seos erinevate kunstidega, teeme kontserdid balletitantsijatega \u201cTantsi mulle muusikat\u201d. Mulle \u00fcldse meeldib tohutult ballett. Hiljuti olin Estonias, vaatasin \u201cLuikede j\u00e4rve\u201d, Milanos k\u00e4isin La Scalas vaatamas k\u00f5iki ballette, mida v\u00f5imalik. \u201cTantsi mulle muusikat\u201d kavas m\u00e4ngin Beethovenit, Liszti jt, k\u00f5lab Eesti luule ja tantsivad Ketlin Oja ja Cristiano Principato. Kontserdid olid meil Valgas, K\u00e4inas, Tallinnas ja on 18. juunil Haapsalus.\u00a0Aprillis m\u00e4ngisime Leedu pianisti Justas \u0160ervenikasega Rahmaninovi k\u00f5ik kahele klaverile kirjutanud teosed. Neid on p\u00e4ris palju, v\u00e4ga rasked, aga imeilusad. Viimsi Artiumis oli mul mais abikaasa Evelini s\u00fcnnip\u00e4evakontsert. Tema valis kava: Ligeti Et\u00fc\u00fcd \u201cF\u00e9m\u201d, Prokofjevi \u201cRomeo ja Julia\u201d, Bachi Tokaata g-moll jt.Uuel hooajal on plaanis soolo\u00f5htu muusikaakadeemias ja P\u00e4rnu Linnaorkestriga m\u00e4ngime taas koos Justas \u0160ervenikasega \u2013 algul P\u00e4rnu kontserdimajas, siis Kaunase filharmoonias. P\u00e4rnus on dirigent Henri Christofer Aavik.On sul muusika k\u00f5rval mingeid p\u00f5nevaid harrastusi, nagu abikaasa Evelinil tema keraamikahuvi, mis on t\u00f5eliselt k\u00f5rgel tasemel?Evelin on v\u00e4ga sihikindel k\u00f5iges, mida ta teeb. Ta alustas kunagi jooksutrenniga ja jooksis peagi juba poolmaratone. Teda huvitab eesti keel ja ta l\u00e4ks seda \u00f5ppima Tallinna \u00fclikooli. Praegu k\u00e4ib ta Olustvere keraamika- ja klaasikojas k\u00f5rgema j\u00e4rgu keraamikakursusel.Minul nii palju erihuvisid ei ole. \u00dcle k\u00f5ige on muusika ja siis teine suurem huvi on muusikameedia. Mind huvitab igal pool k\u00f5igepealt inimene. Ma loen romaani v\u00f5i vaatan maalikunsti alati l\u00e4bi selle prisma. Kuidas inimesed k\u00e4ituvad, milliseid valikuid nad \u00fchel v\u00f5i teisel eluhetkel teevad ja kuhu see k\u00f5ik v\u00e4lja viib.\u00a0\u00a0Perekond: ema Mirja, \u00f5ed Maaren ja Johanna ja isa Jaan. Pildilt puudub noorem vend Paul Peeter.Abikaasa Evelini ja t\u00fctre Anna Martaga. FOTO SCANPIX   \u00d5HTULEHT   STANISLAV MOSHKOVJ\u00f5ulutuuril Keila-Joa lossis.Saatejuht telekonkursil \"Klassikat\u00e4hed\u201d.Ia Remmel"}
{"text":"Terve Eesti t\u00f6\u00f6stusharu sattus koondamiskirve allaStora Enso tahab koondada 100 inimest, kuid see pole k\u00f5ik: metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted vaatavad \u00e4revalt, kes on j\u00e4rgmine. Selle aasta jooksul \u00e4hvardab t\u00f6\u00f6kaotus veel hulka inimesi. Tamreko juht Jaak Nigul n\u00e4eb probleeme.Tamreko juhi Jaak Nigul n\u00e4eb puidusektori probleemide taga Eesti valitsuse tegemisi ja tegemataj\u00e4tmisi,Millised peamised probleemid praegu puidusektorit tagasi hoiavad?Hetkel on muidugi majanduslangus, kuid majanduses on langused ja t\u00f5usud normaalsed, nendega saame hakkama. P\u00f5hiprobleemiks on see, et valitsus ja ametkonnad takistavad j\u00f5uga puiduturu toimimist ja \u00fcritavad oma maailmavaate alusel muuta bioloogia seadusp\u00e4rasusi.Kuidas olukord Tarmekot m\u00f5jutab? Kas olete pidanud tegema v\u00f5i plaanite teha \u00e4ris \u00fcmberkorraldusi?Suvepuhkus saab osadele t\u00f6\u00f6tajatele olema sunnitult pikem, linnurahu t\u00f5ttu veame palke L\u00e4tist ja meie arukasest tehtud tooted kaotavad maailmas omahinna t\u00f5ttu turgu okoumele, eukal\u00fcptile ja heveale. Turuosa on v\u00e4ga raske v\u00f5ita, kuid kerge kaotada. Meie ekspordiv\u00f5imekust m\u00f5jutab k\u00f5ige rohkem Keskkonnaamet, mitte EAS.Eesti puidusektori probleem on t\u00f5en\u00e4oliselt ka \u00fcldine madal n\u00f5udlus - inimestel j\u00e4\u00e4b laenumaksete suurenedes v\u00e4hem raha k\u00e4tte. Kui paljud puidusektori ettev\u00f5tted sellest n-\u00f6 eluga v\u00e4lja tulevad? Margus Kohava ennustas, et sel aastal n\u00e4eb veel sektoris sulgemisi ja koondamisi.Madala n\u00f5udluse korral langevad turumajanduse tingimustes ka toorme hinnad, mis v\u00f5imaldab ettev\u00f5tetel omahinda alandada ja olukorraga kohaneda. Ametkondade tegevuse t\u00f5ttu palgiturg paraku Eestis ei toimi. Ja miks siis j\u00e4\u00e4b inimestel laenumaksete suurenedes v\u00e4hem raha k\u00e4tte? P\u00f5hjuseks on ju riikide valitsussektorite, ka Eesti oma, aastak\u00fcmneid kestnud \u00fclekulutamine, mille katmiseks algatati rahatr\u00fckk, mis omakorda on p\u00f5hjustanud praeguse inflatsiooni ja mida \u00abravitakse\u00bb n\u00fc\u00fcd intressit\u00f5usuga. Tulemusena kannatavad erasektori inimesed ja ettev\u00f5tted, aga valitsussektor t\u00f5stab enda palkade t\u00f5stmiseks ettev\u00f5tete maksukoormust, mitte ei l\u00f5peta raiskamist. Kardan, et Margus Kohava ennustus on \u00f5ige.Mis aitaks sektoril kriisist v\u00e4lja tulla? Globaalset n\u00f5udlust m\u00f5jutada ei saa, euribori samuti mitte, aga on midagi, mida Eesti ise \u00e4ra teha saaks?Sektori k\u00e4ek\u00e4ik s\u00f5ltub sellest, kas puit p\u00e4\u00e4seb turule takistusteta ja kas selle hind vastab turu olukorrale. Peaks olema metsaomaniku otsustada, kas ta soovib oma metsast saada maksimaalselt palke v\u00f5i soovib saada vaid k\u00fcttepuid. Praegu m\u00e4\u00e4ravad seda suuresti ametnikud vastavalt oma maailmavaatele. Eesti valitsus saab teha seda, et raiemaht ei s\u00f5ltuks poliitikute v\u00f5i ametnike maailmavaatest, vaid puistute tervislikust ja vanuselisest olemist. Kui puistu terve vanuse tipus \u00fcksk\u00f5ik millisel ettek\u00e4\u00e4ndel uuendusraiet teha ei lubata v\u00f5i ei tehta, siis n\u00e4iteks arukase, sanglepa ja haava puistud vananevad v\u00e4ga kiiresti ja juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast k\u00f5lbab enamik puid vaid k\u00fcttepuiduks. M\u00e4nnipuistuid saab edukalt kasvatada ka pisut \u00fcle saja aasta vanaks, aga vaid \u00fcksikud m\u00e4nnid on v\u00f5imelised kasvama mitusada aastat. K\u00f5igil organismidel on paraku oma liigist s\u00f5ltuv tervena elatav eluiga, nii puud kui ka inimesed vananevad ja surevad. Vanadest puudest ei saa t\u00f6\u00f6stuslikult teha pikaealisi tooteid, need ei k\u00f5lba isegi keemiat\u00f6\u00f6stuse toormeks. Ametnikud v\u00f5iksid loobuda bioloogia vastu v\u00f5itlemisest majandatavates metsades \u2013 sellest oleks k\u00f5ige rohkem abi. K\u00f5ige muuga saame ise hakkama.Henrik V\u00e4lja \u00fctles, et soomlased kasutavad praegust madalseisu \u00e4ra investeeringute tegemiseks - kas Eestis on midagi sellist m\u00e4rgata?Teiste plaane ei tea, aga Tarmeko grupi ettev\u00f5tted investeerivad k\u00fcll vaatamata ametnike takistamisele. Ma ei tahaks kogu aeg ametnikke sarjata, aga kui tehase laiendamiseks t\u00f6\u00f6stuse territooriumil m\u00f5ne puu mahav\u00f5tmiseks n\u00f5utavat raieluba pead ootama peaaegu kaks kuud... Ei ole ju normaalne, et isegi detailplaneeringu olemasolu korral v\u00f5tab koosk\u00f5lastuste saamine kauem aega kui ehitamine. Pole vaja mingeid toetusi ettev\u00f5tetele, \u00e4rge ainult takistage, palun. K\u00fcll siis ka investeeritakse. Soomes kuuldavasti omavalitsused konkureerivad ettev\u00f5tete investeeringute p\u00e4rast, sest saavad aru, millest \u00fchiskond elab. Eestis on vastupidi.Eesti k\u00f5rgete hindade valguses tarbijak\u00fcsimus: kas on praegu m\u00f5istlik tuua ehituspuitu ja valmistoodangut Soomest-Rootsist?Kaupade import, mille toore on kohapeal olemas ja mida oskame ka ise toota, on rumal ja kahjulik. Sellega viime ju raha riigist v\u00e4lja, \u00fchiskond vaesub. J\u00f5ukus ja heaolu saavad kasvada ainult siis, kui me ekspordime rohkem kui impordime ehk jooksevkonto peab olema positiivne. Paraku 80% Eesti kogutarbimisest p\u00f5hineb impordil. Metsa-, puidu ja m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stus on juba aastaid olnud suurim jooksevkonto tasakaalustaja. Saame n\u00e4ha, milline sektor selle rolli \u00fcle v\u00f5tab. See saab olla sektor, mille tooraine on kohalik. Meil r\u00e4\u00e4gitakse palju teadmiste, ajude ekspordist. Paraku on ajud \u00abn\u00e4htavad\u00bb vaid siis, kui neid on puudu.Eesti Metsa- ja Puidut\u00f6\u00f6stuse Liidu tegevjuht Henrik V\u00e4lja.Tairo LutterHenrik V\u00e4lja: paremini l\u00e4heb vaid vineeritootjatel\n\nEesti metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stusliidu tegevjuht Henrik V\u00e4lja r\u00e4\u00e4kis, et olukord on keeruline terves sektoris \u2013 eksport on langenud umbes kolmandiku jagu, ees paistavad koondamised. \u00dcks osa probleemist on \u00fcldine majandussurutis, millele annavad hoogu Euroopa Keskpanga intressit\u00f5usu-otsused, mis j\u00e4tavad rahvale aina v\u00e4hem raha k\u00e4tte.Kuid probleem on V\u00e4lja s\u00f5nul ka selles, kuidas Eestis asju aetakse. Aetakse nii, et Eesti \u00fcmarpuit on Euroopa k\u00f5ige kallim. \u00abMure on selles, et tooraine on tootjale k\u00f5ige suurem kulu. Et isegi kui teistes riikides on kasv\u00f5i 5%, 10% odavam, siis see halvendab kohe konkurentsi,\u00bb \u00fctles V\u00e4lja.Naaberriikidest r\u00e4\u00e4kides \u2013 Rootsil on Eesti ees lisaeelis, kuna seal on k\u00e4ibel Rootsi kroon ning seal saab keskpank ise kurssi n\u00f5nda m\u00f5jutada kui oma eksportivale sektorile vaja. Olukord on selline, et kui praegu poest ehituspuitu ostma minna, v\u00f5ib juhtuda, et m\u00fc\u00fcakse Soome v\u00f5i Rootsi p\u00e4ritoluga toodangut \u2013 V\u00e4lja s\u00f5nul vaatavad ka suuremad ehituspoed, et saaksid tooteid v\u00f5imalikult soodsalt k\u00e4tte.Miks tooraine Eestis nii kallis on? V\u00e4lja n\u00e4eb siin kahte probleemi: linnurahu, mis l\u00fchendab Eestis teiste riikidega v\u00f5rreldes raieperioodi. Oma osa annavad juurde ka RMK pikaajalised lepingud, mis t\u00e4hendab, et puidu hind fikseeritakse \u00e4ra ca pool aastat ette. Kui hind vahepeal t\u00f5useb, siis on see ostjale hea, aga kui juhtub n\u00f5nda nagu praegu, kus hind on talvise tipuga v\u00f5rreldes v\u00e4hemalt kolmandiku alla tulnud, on raske teiste turuosalistega sammu pidada.See on toonud kaasa ka esimesed koondamised puidusektoris. Koondamislaine algas tegelikult juba mullu s\u00fcgisel, n\u00e4iteks 100 t\u00f6\u00f6taja koondamisest teatas Palmako. KPMG luges kokku, et l\u00e4inud aasta l\u00f5puks oli puidut\u00f6\u00f6stuses kadunud 8% t\u00f6\u00f6kohtadest. \u00abOotasime, et kevadel l\u00e4heb olukord paremaks, aga karta on, et N\u00e4pi koondamine pole viimane. Turgude elavnemist pole kuskilt n\u00e4ha,\u00bb nentis V\u00e4lja. Samas mainis V\u00e4lja, et omamoodi k\u00e4ib v\u00f5istlus selle nimel, kes esimesena turult lahkub \u2013 kui kui keegi eest \u00e4ra l\u00e4heb \u2013 nagu n\u00fc\u00fcd Stora Enso N\u00e4pi saeveskiga, siis l\u00e4heb olukord teiste jaoks lahedamaks.Ainus, kellel ehk paremini l\u00e4heb, on vineeritootjad, sest odav Venemaa vineer on turult santksioonide abil l\u00e4inud. Kuigi sedagi mitte t\u00e4ielikult \u2013 V\u00e4lja s\u00f5nul tuleb \u00fches EMTA ja keskkonnaametiga pidevalt tegeleda sellega, et illegaalne Venemaa vineer riiki sisse ei tuleks. Skeem on klassikaline \u2013 dokumentides v\u00e4idetakse, et puit on p\u00e4rit hoopis kolmandatest riikidest.Teised \u2013 need on eelk\u00f5ige Rootsi ja Soome. V\u00e4lja \u00fctleb, et hetkel vaatavad eestlased pealt, kuidas Rootsis ja Soomes puidut\u00f6\u00f6stuses suurinvesteeringuid tehakse, aga Eestis ei toimu midagi. V\u00e4lja r\u00f5hutab, et puidut\u00f6\u00f6stus ei ole ainult saeveski. Soomes n\u00e4iteks on investeeritud tselluloositehastesse, uuritakse, kuidas ligniin elektriauto aku tooraineks saaks.\u00abMeil on n\u00fc\u00fcd viimased viis aastat k\u00f5ik investeeringud k\u00fclmutatud, vaadatud, mis saab. Viimane suurinvesteering oli 20 aastat tagasi tehtud Estonian Cell. Eesti on liiga v\u00e4ike ja vaene, et ettev\u00f5tja \u00e4ririski rahaliselt katta, aga tahaks riigilt n\u00e4ha mingit plaani v\u00f5i strateegiat selles osas, et mida nad soovivad metsa-ja puidut\u00f6\u00f6stuselt, milline roll neil v\u00f5iks Eestis olla.\u00bbSee t\u00e4hendab \u00fchelt poolt maksuselgust, aga ka t\u00f6\u00f6j\u00f5uk\u00fcsimusi, energiav\u00f5rkude arendamist, transpordisektori arengut. Viimase osas nentis V\u00e4lja, et kuna Euroopa Liidu kliimaseadused n\u00e4evad ette, et t\u00f6\u00f6tused peavad n\u00e4itama toote s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge, t\u00e4hendab see, et kuna Eesti asub kauges idanurgas, et siinne toodang on automaatselt kehvemas konkurentsis. Rohep\u00f6\u00f6rdele on antud siiani pehmemat sisu, aga peaks andma konkreetsemat sisu. Eestis pole sellest v\u00e4ga r\u00e4\u00e4gitud, aga Euroopa Liidu tasandil on V\u00e4lja s\u00f5nul ette n\u00e4htud puidu suuremat kasutust ehituses, s\u00fcsiniku sidujana.Samas r\u00f5hutas V\u00e4lja, et kuigi praegu on olukord keeruline, siis laiemas vaates on puidusektori potentsiaal suur."}
{"text":"Eesti naise pihtimus: kallim oli m\u00e4nginud maha mu 40 000 eurot ja \u00fctles, et tahab ainult rahu. Vastasin, et tahan ainult rahaArmastus v\u00f5ib teha pimedaks, kurdiks ja m\u00f5nel eriti halval juhul ka rahast lagedaks.\n\u201eJagan seda lugu hoiatuseks ja \u00f5ppetunniks teistele, mitte selleks, et kedagi halvustada v\u00f5i kuidagi m\u00f5jutada olukorda, kuhu olen sattunud,\u201c \u00fctleb v\u00f5luva armukelmi ohvriks langenud Mari*.\n\u201eKohtasin teda kaks ja pool aastat tagasi, kui sattusime \u00fchises seltskonnas aega veetma. \u00c4sja oli l\u00f5ppenud minu paar aastat kestnud suhe, kus puudus vajalik t\u00e4helepanu ja \u00fcheskoos veedetud aeg. Olime m\u00f5lemad \u00fcksikud. Ka tema oli hiljuti lahku l\u00e4inud. Ta kutsus mind v\u00e4lja ja suhe sai kiiresti alguse. Vanusevahe meid ei seganud. Olin 41aastane, Mattias* minust 17 aastat noorem. Mul polnud kunagi varem olnud meest, kes mulle nii palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6raks ja t\u00f5otaks, kuidas minu heaolu on talle k\u00f5ige olulisem.\nKuigi... kui ma n\u00fc\u00fcd l\u00f5puni aus olen, siis juba suhte alguses oli episoode, kus ta t\u00f5ukas mind ootamatult eemale. N\u00e4iteks t\u00fchistas kokkulepitud kohtumise alles siis, kui olin juba poolel teel. Samuti olin \u00fchiste tuttavate kaudu kursis, et Mattias oli g\u00fcmnaasiumiajal ja oma eelmises suhtes v\u00e4givaldne olnud. Teadsin, et teda tabavad vahepeal vihahood. Kord n\u00e4gin isegi marraskil s\u00f5rmenukke. Saladuses ei hoidnud ta minu eest ka seda, et tegeleb kr\u00fcptorahaga ja oli paar kuud enne meie kohtumist suure summa raha kaotanud, mist\u00f5ttu tal olid krediitkaardiv\u00f5lad. Meie suhte algust \u00fckski neist punastest lippudest ei m\u00f5jutanud. Meil oli lihtsalt t\u00f5eliselt hea klapp, mis viis selleni, et kolisime kuue kuu p\u00e4rast kokku.\nMattias oli just t\u00f6\u00f6lt koondatud, aga tuli rahaga h\u00e4sti v\u00e4lja. Ta tegi tublisti kaasa t\u00f6\u00f6tukassa tegevusi, k\u00e4is koosolekutel ja kirjutas projekte. Ka kodus oli abivalmis, k\u00e4is poes ja kokkas.\nOlen peaaegu terve elu enda heaolu eest ise vastutanud. Samuti oli minus pikalt k\u00fcpsenud plaan kolida maale. Viimastel aastatel olin osa oma t\u00f6\u00f6tulust saanud aktsiate kujul. See oli mu esimene n-\u00f6 vaba raha. Kuna aktsiaturul l\u00e4ks mul h\u00e4sti, pakkus Mattias v\u00e4lja, et oleks hea aeg aktsiad maha m\u00fc\u00fca. Ta tutvustas mulle turuseisu ja eesk\u00e4tt just enda valdkonda \u2013 kr\u00fcptoraha. Nii otsustasingi seda teha. Teenisin m\u00fc\u00fcgist mituk\u00fcmmend tuhat eurot. Sellest tiivustatuna plaanisin m\u00fc\u00fca maha eksabikaasaga kahe peale ostetud korteri ja osta endale l\u00f5puks pangalaenuta maamaja. Lisaks polnud linnast \u00e4rakolimine ainult minu unistus. Mattias m\u00f5tles samamoodi \u2013 koliks maale, kasvataks endale ise s\u00fc\u00fca.\nKui ta palus mul oma 2000eurose krediitkaardiv\u00f5la kinni maksta, siis loomulikult ma aitasin kallimat. Kuigi ta ei k\u00e4inud parasjagu t\u00f6\u00f6l, siis v\u00e4idetavalt kirjutas ta projekti, et endale ettev\u00f5tjana ise t\u00f6\u00f6koht luua.\nKuna aktsiate m\u00fc\u00fck oli l\u00e4inud edukalt, hakkas Mattias r\u00e4\u00e4kima, et ehk tahaksin panna osa \u201eteenitud\u201c rahast kr\u00fcptorahasse. Appi tuleks bot \u2013 robot, mis on poogitud kr\u00fcptokonto k\u00fclge ja teeb v\u00e4ikesi tehinguid. Mattias v\u00e4itis, et erilist riski pole \u2013 kohe, kui summad hakkavad kukkuma, teeb robot korrektiivid. Kaotus pidi olema ainult v\u00e4ike protsent ja kogu tegevus \u00e4\u00e4rmiselt turvaline.\nMa polnud kunagi kr\u00fcptomaailma vastu huvi tundnud ega raham\u00e4gedest unistanud. Samuti ei meeldinud mulle riskid, aga kuna see ala oli kallima kirg, otsustasin sellele v\u00f5imaluse anda. Kui sul on kaaslane ja te armastate teineteist, siis sa ju usaldad teda 100%? V\u00e4hemalt mina tol hetkel arvasin, et see peaks nii olema. Mul ei tekkinud \u00fchtegi k\u00fcsimust. Praegu nimetan end naiivseks.\nKr\u00fcptoraha ostmiseks tegi Mattias mulle konto ja uue meiliaadressi. Mina kandsin ainult pangast raha \u00fcle. Samuti tuli tehingu kinnitamiseks m\u00f5eldud kood s\u00f5numiga minu numbrile. Iga kord, kui Mattias oli tehingu l\u00f5petanud, siis ta lihtsalt teatas, et kuule, kallis, sulle tuli kood, ning selgitas, et tal oli vaja kontol midagi s\u00e4ttida.\nV\u00e4idetavalt algaski raha sissevool. Ma tegelikult ei jaganud asja sisu \u00fcldse. Palju arve, mingid graafikud \u2013 j\u00e4tsin selle hea meelega talle teha, aga ta raporteeris iga p\u00e4ev, kui palju bot teeninud oli, ning summa paistis olevat p\u00e4ris hea.\nAlustuseks panin kontole veidi alla 20 000 euro ja iga p\u00e4ev tuli v\u00e4idetavalt paarsada eurot juurde. K\u00f5ik toimis. N\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes tuli Mattias minu juurde ja r\u00e4\u00e4kis, et ta n\u00e4eb head v\u00f5imalust trade\u2019ima (manuaalselt tehinguid tegema) minna. Kuna ta oli siiani nii h\u00e4sti rahaga majandanud, vastasin jaatavalt. Mul oli tema vastu t\u00e4ielik usaldus. Ma ei uurinud, mida ta t\u00e4psemalt teha tahab v\u00f5i millised riskid kaasnevad. Ka Mattias ei avaldanud tagamaade kohta midagi.\nTagantj\u00e4rele saan aru, et ta tegi palju riskantsemaid tehinguid. L\u00f5puks l\u00e4ks summa nii suureks, et Mattias pakkus v\u00e4lja, et v\u00f5iksin t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra tulla \u2013 kontol olevat suisa 90 000 eurot. R\u00f5\u00f5mus\u00f5numi peale l\u00e4ksime \u0161oppama! Ostsime mulle ratta ja kohvimasina. \u00dches\u00f5naga lasime hea maitsta.\nKeset rattaostu aga juhtus midagi. Mattias \u00fctles, et peab kiirustama koju arvuti ette, ehkki muidu sai tehinguid ka telefonist j\u00e4lgida. Ekraani taha j\u00e4i ta kaheks-kolmeks \u00f6\u00f6p\u00e4evaks. Kuigi ta oli ka varem n\u00f5nda \u201ekadunud\u201c, oli ta sel korral silman\u00e4htavalt stressis. Kauplemise l\u00f5petas ta alles siis, kui seis oli nullis. Ta k\u00fcsis kohe raha juurde, et kaotatud summa tagasi \u201ev\u00f5ita\u201c. Sellega oli v\u00e4ga kiire, ta k\u00e4is peale, nuttis, v\u00e4rises ja anus, sest teadis, et mul on veel veidi raha, mille olin majaostuks k\u00f5rvale pannud. Ta lubas, et paneb raha bot\u2019i alla ja trade\u2019ima ei l\u00e4he.\nImesid mees aga teha ei suutnud. Tagaj\u00e4rg oli see, et ka seda raha polnud enam varsti. Mitte midagi ei olnud. Tolleks ajaks olin andnud ka t\u00f6\u00f6l lahkumisavalduse sisse, sest Mattias oli lubanud mulle iga kuu sama palju palka maksta, kui varem teeninud olin.\nP\u00e4rast suurt rahakaotust muutus aga k\u00f5ik. Ta justkui polnud kodus. See pilk\u2026 Ma ei tundnud seda inimest, ta oli j\u00e4rsku keegi teine. Selliseid hetki oli varemgi olnud, ent n\u00fc\u00fcd oli see k\u00f5ik eriti intensiivne. Ma ei saanud temaga midagi arutada. Kui olin endast v\u00e4ljas, takistas ta mu liikumist ega lubanud kodust lahkuda. L\u00f5puks karjusin appi, sest tahtsin eemale. Kui s\u00f5brannadele r\u00e4\u00e4kisin, olid k\u00f5ik v\u00e4ga jahmunud ja andsid n\u00f5u, et see suhe tuleb kohe l\u00f5petada \u2013 j\u00e4\u00e4b mulje, et mees on ps\u00fchhopaat.\nL\u00f5puks tellisingi lukuabi. See oli minu kodu, kus ma ei julgenud enam olla. \u00dctlesin Mattiasele, et ta pole enam teretulnud, ja viskasin ta p\u00e4evapealt v\u00e4lja. Me ei n\u00e4inud k\u00fcll paar n\u00e4dalat, ent p\u00e4riselt lahku ei l\u00e4inud. Sel vahepealsel ajal Mattias pettis mind. Olin \u0161okis, kuna arvasin, et meil oli t\u00f5eline armastus. Peagi kohtusime taas. Ta \u00fctles, et igatseb mind. Meil m\u00f5lemal oli juhtunu t\u00f5ttu raske olnud. Mattias pakkus v\u00e4lja, et parandame oma katki l\u00e4inud suhte \u00e4ra, lisades, et nii oleks tal kergem ka oma rahalist olukorda parandada. Ta oli nii kaame, n\u00e4ost \u00e4ra. N\u00e4gin, kuidas see k\u00f5ik talle m\u00f5jus. Otsustasin anda meile uue v\u00f5imaluse ja ta tuli tagasi minu juurde elama.\nAga Mattias ei saanud ainult katust pea kohale: andsin talle ka uuesti raha, et bot saaks tiksuda ja tasapisi teenida. Kui esimene kord panin bot\u2019i alla 20 000 eurot, siis sel korral juba 25 000, lisaks 10 000 eurot mehele rahaga majandamiseks. Ma ei tea, kuidas see juhtus, aga j\u00e4rsku oli k\u00f5ik j\u00e4lle kadunud. Olgugi et olin talle s\u00f5nad peale lugenud, et ta ei l\u00e4heks selle rahaga trade\u2019ima, tegi ta seda ikka. Tal oli endiselt ligip\u00e4\u00e4s k\u00f5ikidele mu kontodele, samuti teadis Mattias mu telefoni paroole. Enamasti ta ikkagi k\u00fcsis minult koode, v\u00e4ites, et see on bot\u2019iga seotud. Tagasi vaadates on see k\u00f5ik uskumatu.\nVeel enne esimest kr\u00fcptokaotust olime koos maju vaadanud. Olime parasjagu reisil, kui leidsime sobiva variandi. Tegime maakleriga videok\u00f5ne. Selleks et majast mitte ilma j\u00e4\u00e4da, otsustasin selle \u00e4ra broneerida. Hiljem kaotasin ka broneerimistasu, sest mu majaostu raha oli kadunud kr\u00fcptoigavikku.\nKui olime \u00e4ra leppinud, siis hakkasime varsti taas koos \u2013 seekord odavamaid \u2013 maju otsima. Leidsime \u00fche, mis vajas k\u00fcll renoveerimist, kuid asukoht oli hea. Tegin taas broneeringu. Seej\u00e4rel k\u00e4is teine krahh. Olin \u0161okis. Sain aru, et see mees on ebastabiilne ja ma ei saa temaga kolida majja, mis vajab renoveerimist, katus vahetamist. Mis siis, kui j\u00e4\u00e4n \u00fcksi? Sain aru, et ma ei suuda sellist maja \u00fcleval pidada. Kuid minu soov kolida maale ei raugenud. J\u00e4i veel viimane variant \u2013 v\u00f5tta pangalaenu ja oma unistus teoks teha.\nN\u00fc\u00fcd elangi siin. See on \u00f5nnistus, et maale j\u00f5udsin. Kraapisin oma viimase raha kokku ja... kutsusin ka Mattiase kaasa. Tema pakkus, et v\u00f5iksin maja m\u00f5lema nimele kirjutada. Keeldusin, millele j\u00e4rgnes l\u00f5putu hala, et ta ei tunne ennast siin nagu kodus, sest maja pole tema oma.\nOlin kaotanud \u00fcle 40 000 euro, kuid panin kr\u00fcptokontole ka veel kolmandat korda raha. Sel korral vahetasin oma konto paroolid, nii et Mattias sai ainult bot\u2019iga majandada. Ta seadis tingimuse, et pool tulust, mis ta teenib, on tema oma. Minu meelest polnud see aga kuidagi aus, sest ta oli mulle k\u00fcmneid tuhandeid eurosid v\u00f5lgu \u2013 millal see siis l\u00f5puks tasutud saab? Lisaks ei k\u00e4inud ta endiselt t\u00f6\u00f6l ja ka t\u00f6\u00f6tukassa raha oli vahepeal otsa saanud. Ta teenis minu rahaga endale tulu.\nMajaostuga tuli kaasa kohustus paigaldada kanalisatsioon. Selle raha olin targu k\u00f5rvale pannud ja \u00e4ra ei andnud. Meie kooselu l\u00e4ks edasi, kuid t\u00fclid v\u00f5imendusid. Kui hirm rahakaotuse ees Mattiast halvas, hakkas ta k\u00f5iges mind s\u00fc\u00fcdistama. Oli nii vaimset kui ka f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda. Ta k\u00e4is mul j\u00e4rel, ei lubanud vabalt liikuda. V\u00f5ttis autov\u00f5tmed \u00e4ra, et ma ei saaks minema s\u00f5ita. L\u00e4ksin mitmel korral nii endast v\u00e4lja, et l\u00fckkasin v\u00f5i lausa tagusin teda.\nKord, kui Mattias mul taas tee peal ees seisis, vihastasin nii v\u00e4ga, et viskasin teda kuuma teetassiga. Sel korral tegi ta mulle p\u00e4ris k\u00f5vasti haiget, pigistas mu k\u00f5ri. Mul oli kolm n\u00e4dalat valus neelata.\nMiks ma seda k\u00f5ike talusin? Sest enamasti proovis ta olla hea mees ja meil oli hea klapp... aga siis olid teistsugused hetked, sellised, kus ta tegi v\u00e4ga hirmsaid asju.\nSaabus oktoober ja mul viskas \u00e4kitselt l\u00f5plikult \u00fcle. Meil olid olnud kaks p\u00e4eva kodus talgud. Kui Mattias tegi kaks p\u00e4eva t\u00f6\u00f6d, siis j\u00e4rgmised kolm istus toas arvuti ees. Muide, tagantj\u00e4rele on ta tunnistanud, et kui mina arvasin, et ta tegeleb arvutis kr\u00fcptorahaga, m\u00e4ngis ta sageli lihtsalt arvutim\u00e4nge.\nSaabus p\u00e4ev, mil ta pidi minema linna t\u00f6\u00f6intervjuule ja mind ootasid samuti asjatoimetused ees. Olin rahulolematu, sest kodused t\u00f6\u00f6d olid tegemata. Algas t\u00fcli. Mattiast h\u00e4iris mu mossitamine. Juba suvel olin \u00fcritanud talle selgeks teha, et ei soovi enam seda suhet ja vajan puhkust. Tema aga lihtsalt keeldus \u00e4ra minemast. Sel oktoobrikuu p\u00e4eval kordasin ennast. Mattias reageeris v\u00e4givallaga: hoidis mind kinni, viskas voodisse, istus mulle peale ega lasknud liikuda.\nL\u00f5puks asusime teele, mina l\u00e4ksin rooli. Esiteks polnud tal lube ja teiseks oli ta t\u00e4iesti endast v\u00e4ljas. Terve tee talusin m\u00f5nitusi, aga s\u00e4ilitasin rahu. Korraga Mattiase kannatus katkes. K\u00fcllap tahtis ta autov\u00f5tme s\u00fc\u00fctelukust v\u00e4lja t\u00f5mmata, ent murdis selle pooleks. Auto j\u00e4i keset liiklust seisma. See oli mulle \u0161okk. Palusin tal s\u00f5idukist lahkuda, ise v\u00e4risedes. Mattias keeldus. K\u00f5rval foori taga peatus auto. Kerisin viimases h\u00e4das akna alla ja palusin v\u00f5\u00f5ral noormehel politsei kutsuda. Sel momendil l\u00f5puks tundsin, et pean avalduse kirjutama, et sellest k\u00f5igest m\u00e4rk maha j\u00e4\u00e4ks, kui minuga midagi juhtuma peaks. Olin reaalselt j\u00f5udnud olukorda, kus kartsin \u00fcksi kodus olla. Ausalt \u00f6eldes pelgan seda siiani.\nPraegu valdab mind kergendus, sest mees on l\u00e4inud. Mul on selja taga pikk ja raske talv. Kogu juhtunu on j\u00e4tnud j\u00e4lje ka tervisele. Mattias lubas mulle tagasi maksta, ent kui selgus, et olen vahepeal suhelnud advokaadiga, vihastas see ta v\u00e4lja.\nTa tuli ja \u00fctles, et tahab ainult rahu. Mina \u00fctlesin, et tahan ainult raha.\nKaks n\u00e4dalat p\u00e4rast lahkuminekut oli tal juba uus suhe. V\u00e4idetavalt naisega, kes teda tingimusteta armastab. Praeguseks on see liit katki l\u00e4inud. Meeltesegaduses kirjutas ta minu advokaadile laimukirja ja v\u00e4itis, et tahab v\u00f5tta l\u00e4henemiskeelu, ehkki tema oli see, kes \u00fchel koosviibimisel mulle l\u00e4henes. Ta \u00fctles, et tahab ainult rahu. Mina \u00fctlesin, et tahan ainult raha.\nLahku minnes leppisime kokku summas 24 000 eurot. Lisasin kokkulepitud summale ka intressi, ent ta ei allkirjastanud lepingut kunagi. Telefonis ja Messengeris on Mattias mul ammu blokeeritud, aga ta on leidnud uusi viise, kuidas mind k\u00e4tte saada. N\u00e4iteks korduvalt on ta saatnud kirju sisuga: \u201eKallis, ma vaatan, et sa oled nii stressis. Tahaksin su teatrisse kutsuda ja seej\u00e4rel massaa\u017ei pakkuda.\u201c\nMis ma siit \u00f5ppisin? Kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis k\u00fcllap see seda ongi.\u201c\n* Nimed muudetud, allikas toimetusele teada.\nMillal p\u00f6\u00f6rduda politseisse?\nViimastel aastatel on kr\u00fcptoturgudele pettusega investeerima meelitamine \u00fcks suurimaid kuriteoliike maailmas. Enamasti teevad seda internetis v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rad inimesed (juhututtavad), kes esitlevad end kellegi teisena.\nSagedased on ka juhtumid, kus inimene ise leiab investeerimisreklaami, kl\u00f5psab sellel ja j\u00e4tab avanenud veebilehele oma kontaktid. Peagi v\u00f5tab \u00fchendust v\u00e4idetav investeerimisn\u00f5ustaja, kes tegelikult on kelm ja hakkab inimest \u00fclekannetega juhendama. Hiljem, kui inimene soovib raha v\u00e4lja v\u00f5tta, hakatakse n\u00f5udma uusi sissemakseid.\nIgasugune investeerimine on risk ja sellega tuleks siiski alustada oma kodupangast, kust antakse vajalikku n\u00f5u. Investoritel on reegel: investeeri t\u00e4pselt nii palju, kui palju oled valmis kaotama.\nL\u00e4hisuhtev\u00e4givald, nii vaimne kui ka f\u00fc\u00fcsiline, on igap\u00e4evane s\u00fc\u00fcteoteadete teema, millega politsei tegeleb. Konkreetsele juhtumile ei saa me anda t\u00e4ielikku juriidilist hinnangut, kuna selleks peaks kannatanu p\u00f6\u00f6rduma politseisse, et selgitada v\u00e4lja k\u00f5ik n\u00fcansid.\nPraeguse info p\u00f5hjal j\u00e4\u00e4b mulje, et kannatanu andis raha vabatahtlikult. Kr\u00fcptorahaga tegutseja v\u00f5is hinnata olukorda \u00fcle ja maalida pildi kannatanu jaoks ilusamaks. Mingitel juhtudel v\u00f5ib v\u00e4lja tulla, et toime on pandud kelmus, kuid selleks peaks kannatanu kindlasti koos k\u00f5ikide t\u00f5enditega p\u00f6\u00f6rduma politseisse, kus selgitatakse, kas tegu oli kuriteoga ja mis rahast tegelikult sai. Kui teguviisil on s\u00fc\u00fcteo tunnused, on politseil v\u00f5imalik esitada s\u00fc\u00fcdistus kelmuses.\nMiks teeb armastus naiivseks?\nSiin loos on m\u00e4rgata kognitiivse dissonantsi jooni. See on tunnetuslik ebak\u00f5la, kus inimesel on vastuolu kahe enda sees oleva tunde v\u00f5i teadmise vahel: \u00fchest k\u00fcljest armastatakse inimest, sest ta on nii hea ja tore, kuid teisalt teeb ta haiget ega ole usaldusv\u00e4\u00e4rne.\nInimene ei tule sellise vastuoluga toime, sest tavaliselt oleme \u00e4\u00e4rmuslikud \u2013 need, kes armastavad, teevad ainult head, ning need, kes ei armasta, teevad ainult halba. Tegelikkus ei ole nii mustvalge. Inimene, kes armastab ja hoolitseb, v\u00f5ib olla ka ohtlik ja kahjulik. Tihti ei ole kahjutegija isegi pahatahtlik, ta lihtsalt ei tule emotsioonidega toime, mis p\u00f5hjustab negatiivseid tagaj\u00e4rgi.\nKognitiivse dissonantsi puhul ihkab inimene koosk\u00f5la ja \u00fcritab leida kinnitust mingile aspektile. N\u00e4iteks kui partner armastab ja hoolitseb, siis j\u00e4relikult on ta turvaline ja usaldusv\u00e4\u00e4rne. K\u00f5ike, mis ei l\u00e4he kujutluspildiga kokku, eiratakse.\nNiisugustel hetkedel kasutatakse valikulist n\u00e4gemist ja t\u00e4henduse andmist. Siin loos j\u00e4ttis naine k\u00f5rvale k\u00f5ik ohum\u00e4rgid, sest need ei l\u00e4inud kokku tema teadmisega hoolivast inimesest. Armununa hakkab reaalsus kaduma. Teistele on k\u00fcll partneri vead silman\u00e4htavad, kuid tema neid ei taju. Talle on oluline tekitada koosk\u00f5la iseenda sees. N\u00f5nda hakataksegi mingeid asju \u00f5igustama, teisi eitama ja nii endale kujutlusi looma.\nInvesteerijatel, eriti kr\u00fcptoraha puhul, tekib efekt, et kui ma panen veel raha sisse, siis v\u00f5idan rohkem ja rohkem. Kui see ei \u00f5nnestu, tekib l\u00e4bikukkumistunne. Inimene ei tule sellega toime, sest ta on petnud ennast ja l\u00e4hedasi. N\u00f5nda ei suudeta ka realistlikult anal\u00fc\u00fcsida, et tegutseti valesti. Enne oldi eufoorias, n\u00fc\u00fcd tohutus kaoses, tuntakse, et viga tuleb parandada. Senine strateegia teeb aga katastroofi vaid hullemaks.\nSiinse paari puhul olid m\u00f5lemad pooled joovastunud oma kujutlusest. Tarvis on saada kaineks ja ratsionaalseks. Seda on olukorra sees v\u00e4ga raske teha. Soovitan m\u00f5elda, et kui su s\u00f5branna oleks samas situatsioonis, siis mida soovitaksid.\nL\u00e4hedased ei pruugi olukorda \u00fcldse m\u00f5ista, aga inimene, kes on saanud tohutult head tunnet kogeda, on sellest s\u00f5ltuvuses. Kui ollakse lahus, tekib naisel igatsus kogetud tunde j\u00e4rele.\nMehel v\u00f5is olla h\u00e4bi oma valede otsuste p\u00e4rast, ka hirm naisest ilma j\u00e4\u00e4da, paanika, et ta ei suuda olukorda paremaks teha. On selge, et ta ei suuda oma emotsioonide juhtimisega toime tulla. Heast tahtest siin ei piisa, tarvis on ps\u00fchholoogilist abi.\nOluline on enda eest vastutus v\u00f5tta. Hoolimata vastuolulistest l\u00e4bielamistest suutis Mari seda l\u00f5puks teha. Igal kogemusel on oma hind. Vastutuse v\u00f5tmisele aitab kaasa, kui k\u00fcsime endalt, kas oleme valmis kogemuse eest sellist hinda maksma.\nTekst: Carine Jessica Kostla | Fotod: XX"}
{"text":"5 olulist ohutunnust, mida raamatupidaja valikul tasub t\u00e4hele pannaPunase ohutule v\u00f5iks p\u00f5lema l\u00fc\u00fca n\u00e4iteks see, kui raamatupidaja ei taha oma t\u00f6\u00f6d kellelegi teisele usaldada, \u00fctleb Enno Lepvalts.\nRaamatupidamisb\u00fcroo Vesiir O\u00dc omanik ja juht Enno Lepvalts\nFoto: Meeli K\u00fcttim\nKuuleme v\u00f5i loeme aeg-ajalt lugusid ebaausatest raamatupidajatest, kes sirutavad k\u00e4e kliendi raha suunas ning on leidnud \u00fcsnagi nutikaid v\u00f5imalusi ettev\u00f5tete raha ebaausaks omandamiseks. Enno Lepvalts, raamatupidamisb\u00fcroo Vesiir O\u00dc omanik ja juht selgitab, milliseid ohutunnuseid tasub raamatupidaja valikul t\u00e4hele panna.\nVenitamistaktika ja puhkuseasendaja v\u00e4ltimine v\u00f5ib viidata pettusele\nKellelegi pole kirjutatud otsaette, et ta on ebaaus ja temaga ei tasu lepingut s\u00f5lmida. Sullerid oskavad inimesi h\u00e4sti \u00e4ra petta ning kahjuks tuleb valskus sageli v\u00e4lja alles pika aja p\u00e4rast.\nKui r\u00e4\u00e4kida ohutunnustest, siis peamised n\u00e4itajad on venitamistaktika ja asendajate v\u00e4ltimine, n\u00e4iteks puhkuste edasil\u00fckkamine. Punase ohutule v\u00f5iks l\u00fc\u00fca p\u00f5lema see, kui teie raamatupidaja v\u00e4ldib auditeid ja \u00fclevaatusi ega soovi oma t\u00f6\u00f6d kellelegi teisele usaldada. Suller ei taha, et tema teod avalikuks tuleksid ning ta p\u00fc\u00fcab hoida infot enda teada..\nKui raamatupidaja l\u00f5puks pideva k\u00fcsimise peale konto v\u00e4ljav\u00f5tte esitab, tuleb veenduda, et see on ehtne ning pank on selle kinnitanud.\nLepvalts toob n\u00e4iteks \u00fche petuloo, kus kasiinom\u00e4ngija esitas audiitoritele v\u00f5ltsitud v\u00e4ljav\u00f5tte. Tegelikult tuleb audiitoritele esitada digitaalselt allkirjastatud v\u00e4ljav\u00f5te \u2013 seda saab juhatuse liige ka ise pangast k\u00fcsida. Osav pettur v\u00f5ib ju pangasaldo n\u00e4iliselt klappima panna, ent sahkerdamise korral ei jookse k\u00e4ibenumbrid l\u00f5ppsaldoga kokku.\nAinult kindlustusele ei tasu lootma j\u00e4\u00e4da\n\u00dcldjuhul raamatupidamisb\u00fcroo v\u00e4ldib kliendi raha liigutamist ja kliendi eest arvete tasumist ja seda teeb ka Vesiir. Kui klient seda siiski tungivalt soovib, on b\u00fcrool vaja luua riske maandav t\u00f6\u00f6korraldus, et kliendi raha liiguks vaid vastavalt tema ootustele. Suured summad v\u00f5ivad tekitada pettuste ahvatlust, sestap tasub v\u00f5\u00f5rast raha liigutama usaldada vaid v\u00e4ga h\u00e4sti kontrollitud t\u00f6\u00f6tajaid. Paraku j\u00e4\u00e4b ka sel juhul riskiv\u00f5imalus alles.\nV\u00e4ljast tulevate \u00f5ngitsuskirjade \u00e4ratundmiseks peab olema teatav vaist. Kuigi raamatupidamisb\u00fcrood on oma teenuse t\u00f5en\u00e4oliselt kindlustanud, ei tarvitse kindlustus katta tahtlikke vargusi, vaid pigem inimlikke vigu. Need teemad tasub kindlasti \u00fcle vaadata ja oma tagala kindlustada m\u00f5istlikul viisil.\nEi tasu ainult kindlustusele lootma j\u00e4\u00e4da. Tuleb t\u00f5deda, et ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tades on v\u00e4ga keeruline selliseid asju endale lubada ning nii v\u00f5iks arvata, et p\u00e4ttust saavad teha pigem \u00fchemehefirmad ja \u00fcksik\u00fcritajad. Samas on Lepvalts kindel, et ka neist on 99% korralikud teenusepakkujad.\nPettur v\u00f5ib oma taskusse pista ka ettev\u00f5tte maksutagastuse\nKui maksu- ja tolliametist p\u00f6\u00f6rdutakse ettev\u00f5tja poole pettusekahtlusega, on asjad juba v\u00e4ga viltu. Ent on olnud ka juhtumeid, kus maksu- ja tolliameti t\u00f6\u00f6taja v\u00f5tab \u00fchendust nende ettev\u00f5tjatega, kes kasutavad pettusega vahelej\u00e4\u00e4nud raamatupidajat.\nLeidub ka selliseid juhtumeid, kus raha nii-\u00f6elda v\u00e4\u00e4natakse l\u00e4bi maksu- ja tolliameti. M\u00f5ned aastad tagasi oli konkreetne juhtum, kus raamatupidamisb\u00fcroo lasi kliendil maksta tegelikust rohkem makse, parandas seej\u00e4rel deklaratsiooni ning lasi tagasimakse teha kolmandale isikule. See on tegelikult lubatud, kuigi aina enam on hakatud selliseid tehinguid kontrollima ning n\u00f5utakse nii saaja nime kui ka registri- v\u00f5i isikukoodi. Ettev\u00f5tte enammakstud maksude pealt kolmandale isikule tagastust tehes peaks maksu- ja tolliametis punane lipp koheselt p\u00fcsti minema.\n\u00c4rge usaldage k\u00f5ike raamatupidajale\nRaamatupidaja valikul on v\u00e4ga oluline taustakontroll, samuti teiste klientide soovitused. Enne lepingu s\u00f5lmimist tasub omavahel kohtuda ja vaadata raamatupidaja oma silmaga \u00fcle. Kindlasti tuleb kasuks, kui tegemist on b\u00fcrooga, sest mitu pead on ikka mitu pead ning b\u00fcroos osatakse t\u00e4nu mitmek\u00fclgsetele kogemustele p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka ohuteguritele.\nAudiitorid on \u00f6elnud, et raha liigutamisel v\u00f5iks kasutada neljasilmaprintsiipi ehk kahte isikut, sest \u00fchest silmapaarist on kindlasti v\u00e4he. Usaldus peab olema teatud piirini ning kontrollimine on oluline.\nRaamatupidajal on liiga palju \u00f5igusi\nNeid v\u00f5imalusi on paraku palju, kus raamatupidajal on palju \u00f5igusi ning ta saab firmast v\u00f5i partneritelt raha \u00e4ra varastada. Inimene on \u00fcllatavalt leidlik! Seega on arvestuse tegemine ja rahak\u00e4itlemine on parem hoida lahus. See on k\u00f5igile osapooltele lihtsam ning enamasti ongi raamatupidamisb\u00fcroodes asjad sel viisil korraldatud.\nVargusev\u00f5imaluse tekitab enamasti laisk juhatuse liige\nRaamatupidamises k\u00e4ivad asjad pisikeste kuldsete reeglite j\u00e4rgi, aga vargusev\u00f5imaluse tekitab enamasti laisk inimene, kes ei viitsi asjadega tegeleda ning annab oma \u00f5igused vabatahtlikult k\u00e4est. Juhatuse liikme \u00fclesanne ei ole t\u00f5epoolest maksete ettevalmistus, aga kui raamatupidaja laeb arve \u00fcles, siis pole ju keeruline sinna oma kinnitus alla panna.\nV\u00e4ga t\u00e4htis on, et \u00fckski rahasumma ei liiguks firmast v\u00e4lja juhatuse liikme otsuseta.\nKui vajate abi oma ettev\u00f5tte raamatupidamise v\u00f5i dokumentidega seotud k\u00fcsimustega, siis helistage 502 5203, 680 6030 v\u00f5i kirjutage [email\u00a0protected] ja saame kokku!\nwww.vesiir.ee"}
{"text":"Koolil\u00f5petaja spikker: kuidas teha erialavalikutKoolil\u00f5petamistele t\u00f5mmati eelmisel n\u00e4dalal joon alla ja tuhanded noored seisavad valiku ees \u2013 mida tasub \u00f5ppida, et omandatud haridusest oleks kiirelt muutuvas keskkonnas kasu ka p\u00e4rast l\u00f5petamist? Kas keegi \u00fcldse teab, millised t\u00f6\u00f6d teeb tulevikus \u00e4ra robot v\u00f5i tehisintellekt ja millised tagavad hea sissetuleku? Edasi\u00f5ppimise valikute keerulisel maastikul jagab juhiseid Manpoweri personalipartner Maarja R\u00fc\u00fctel.\nP\u00f6\u00f6ra n\u00f5rkused enda kasuks\n\u00dcldiselt r\u00f5hutatakse alati, et enda tugevused tuleb t\u00f6\u00f6le panna, aga sama v\u00f5ib \u00f6elda n\u00f5rkuste kohta. Laiskus on olnud inimkonna arengu k\u00e4ivitav j\u00f5ud. Mida mugavamaks me muutume, seda rohkem on tarvis innovaatilisi lahendusi, mis k\u00f5ik ebamugavad tegevused enda peale v\u00f5taks. Lihtsalt laisk olemisest muidugi ei piisa. Kui \u00fcldiselt kipume oma n\u00f5rkusi varjama nii teiste kui enda eest, siis tulevikuks eriala valides v\u00f5iks neile kriitilise pilguga otsa vaadata ja m\u00f5elda, kus ja kuidas v\u00f5iks neist kasu olla. N\u00e4iteks pidev muretsemine on t\u00fc\u00fctu ja ebamugav, aga teatud erialadel v\u00f5ib sellest kasu olla. \u00dclearu muretsevad ja k\u00f5ike \u00fcle kontrollivad inimesed v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks head andmeanal\u00fc\u00fctikud, riskihaldurid, testijad v\u00f5i rahapesudetektiivid. Seega, alusta eneseanal\u00fc\u00fcsi n\u00f5rkuste kaardistamisest ja neile positiivsete k\u00fclgede otsimisest ja liigu alles seej\u00e4rel oma tugevuste juurde. Kui ise ei oska oma arengukohti \u00fcles leida, siis v\u00f5iks k\u00fcsida otsekohese loomuga \u00f5petajalt, s\u00f5bralt v\u00f5i pereliikmelt, aga minna v\u00f5ib ka karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustaja juurde.\nL\u00e4htu annetest ja huvidest\nKui m\u00f5ne \u00f5ppeaine puhul tundub juba 45 minutit koolitundi p\u00e4evas liiga palju v\u00f5i liiga igav, siis seda \u00fclikooli \u00f5ppima minna ei tasu. Kui tunniplaanile m\u00f5elda, siis v\u00f5iks k\u00fcsida endalt iga aine puhul kaks k\u00fcsimust: kas see on huvitav ja kas see tundub lihtne? Kui m\u00f5lemale k\u00fcsimusele on vastus jaatav, siis tasub eriala kindlasti kaaluda. Seejuures tuleb m\u00f5elda laiemalt \u2013 f\u00fc\u00fcsika ei ole ainult f\u00fc\u00fcsika, vaid ka inseneeria v\u00f5i arhitektuur, keemia pole pelgalt keemia, vaid ka biomeditsiin v\u00f5i farmaatsia. Kui reaalained \u00fcldse ei paelu ja tulevad raskelt k\u00e4tte, siis tuleks kaaluda midagi muud, hoolimata sellest, et reaalainete teadmisi v\u00f5ib t\u00f6\u00f6turul rohkem tarvis minna. Igas valdkonnas on v\u00f5imalik j\u00f5uda tippu ja teha edukat karj\u00e4\u00e4ri, aga see eeldab kombinatsiooni andekusest, tahtej\u00f5ust ja pingutusest.\n\u00c4ra vali eriala vanemate soovist l\u00e4htuvalt\nVanemad ja sugulased on alati k\u00f5ige suuremad soovitajad ja kuigi nad tahavad ainult head, peab valima iga\u00fcks ise oma tee. Enamasti p\u00e4\u00e4dib kellegi teisse soovitusel millegi \u00f5ppimine kas kooli pooleli j\u00e4tmisega v\u00f5i sellega, et \u00f5pitud erialal ei asuta kunagi t\u00f6\u00f6le.\n\u00d5pi kasv\u00f5i midagi, \u00e4ra j\u00e4ta aastat vahele\nM\u00f5nel noorel on \u00f5ppimise ees hirm, m\u00f5nel raskusi \u00f5ige valiku tegemisega, m\u00f5ni teab t\u00e4pselt, mida tahab, aga ei saa sellele erialale sisse. Aastat lihtsalt vahele j\u00e4tta ei tasu, pigem v\u00f5iks \u00f5ppida midagigi, sest isegi kui selgub, et \u00f5pitav eriala pole p\u00e4ris see, pole sa ikkagi nullpunktis. Poolelij\u00e4\u00e4nud haridus ei ole k\u00fcll kraadiga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne, aga on palju parem kui \u00fcldse mitte midagi. \u00dclikooli k\u00f5rval v\u00f5ib kaaluda m\u00f5nda praktilist kutseala v\u00f5i kasv\u00f5i l\u00fchikursust. Elu v\u00f5ib ka \u00fcllatada ja juhuslikult valitud eriala osutubki p\u00f5nevaks ja perspektiivikaks, samuti on \u00fcha populaarsem omandadagi elu jooksul mitu eriala.\n\u00c4ra tuubi, m\u00f5tle arengule\nAastal 2023 pole m\u00f5tet enam k\u00f5ike p\u00e4he \u00f5ppida, sest vajalik info on internetis olemas. Kuigi matemaatika ja ajalugu ajas palju ei muutu, siis muutub see, kuidas me infot kasutame. Paljudest t\u00e4na omandatavatest sisulistest teadmistest pole 10 aasta p\u00e4rast mingit kasu, seega tuleb \u00f5ppida hoopis paindlikult reageerima ja olema ise pidevas arengus. Ainult l\u00e4htekoht, et miski pole p\u00fcsiv ja me ise pole erialaselt kunagi k\u00fcpsed, viib edasi.\nKaalu kutsekooli\nKutseoskustega inimesi on vaja igal ajal. T\u00f5en\u00e4oliselt ei hakka inimesed niipea endale tehisintellekti abil koju v\u00f5i kontorisse elektris\u00fcsteeme ehitama v\u00f5i sanitaartehnilisi lahendusi looma. Samuti tellivad inimesed ka tulevikus kondiitrilt s\u00fcnnip\u00e4evatordi, viivad auto regulaarselt hooldusesse ja ootavad, et vajadusel on kiirabiautos m\u00f5ni \u00f5ppinud parameedik, mitte asjaarmastaja, kel on taskus tehisintellekt. Kutsekooli l\u00f5petamine annab \u00fchtlasi v\u00f5imaluse varem t\u00f6\u00f6turule siseneda, millel on mitmeid plusse.\nTee nutikas erialavalik\n\u00dchiskonna struktuursed muutused annavad hulga vihjeid, mida tulevikus tarvis on. Juba praegu on puudu \u00f5petajatest ja meditsiinit\u00f6\u00f6tajatest, aga see probleem s\u00fcveneb. Hariduss\u00fcsteem vajab lisaks \u00f5petajatele ja haridusjuhtidele ka enam eripedagooge, logopeede ja tugispetsialiste. Meditsiinis on p\u00f5ud nii arstidest kui \u00f5dedest, aga tulevikus kindlasti ka meditsiinianal\u00fc\u00fctikutest, laborit\u00f6\u00f6tajatest, vaimse tervise ekspertidest, meditsiinit\u00f5lkidest, farmatseutidest. Kindlasti on perspektiivikas roheenergeetika. Alati on tarvis erinevate valdkondade insenere ja anal\u00fc\u00fctikuid. Infotehnoloogia vajab inimesi, kes on valmis igap\u00e4evaselt juurde \u00f5ppima ja n\u00e4evad suurt pilti, mitte kitsast koodirida. Hetkel paistab, et ka juristide t\u00f6\u00f6 ei saa kunagi otsa, kuigi vaidluste sisu muutub. See nimekiri ei ole kaugeltki ammendav, aga suunab m\u00f5tlema tulevikule, milleks saab suuniseid juba t\u00e4nasest p\u00e4evast."}
{"text":"34-aastaselt professoriks saanud Ringa Raudla: doktorantuur \u00f5petab keerulistele probleemidele lahendusi leidmaPostimehe kolumnist, ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli fiskaalse valitsemise professor Ringa Raudla on hea n\u00e4ide, kuidas doktorikraad v\u00f5ib noore teadlase kiiret karj\u00e4\u00e4ri toetada. Teda k\u00fcsitles\u00a0Ingrid Laas.Ringa on ka Eesti Vabariigi sotsiaalteaduste valdkonna riikliku teaduspreemia laureaat, tema n\u00f5u ja soovitusi riigieelarve kohta kuulavad juba aastaid valitsus ja riigikogu, r\u00e4\u00e4kimata rahandusvaldkonna ekspertidest. Teadlane k\u00f5netab ka noori ning inspireerib neid edasi p\u00fcrgima. Selle kinnituseks on tal aasta \u00f5ppej\u00f5u tiitel.\nKui ta tehnika\u00fclikoolis 2010. aastal teadurina alustas, r\u00e4sis maailma masu. Vahepealsel ajal on arenenud nii riik kui ka tehnika\u00fclikool tundmatuseni \u2013 t\u00e4na on teadlastel v\u00e4ga head v\u00f5imalused teaduse tegemiseks.\nMida fiskaalse valitsemise valdkond uurib ja mis sind selle juures paelub?\nIgas riigis on nii, et paljuski just rahast s\u00f5ltub see, mis saab juhtuda \u2013 eelk\u00f5ige poliitikate elluviimisel.\nRaha kasutamine r\u00e4\u00e4gib seega \u00fchiskonna valikute kohta v\u00e4ga palju \u2013 millised on v\u00e4\u00e4rtused, kuhu koondub v\u00f5im ja kuidas arenevad \u00fchiskondlikud protsessid. Eelarvestamise raam on seega kriitilise t\u00e4htsusega riigi toimimise jaoks, samas on eri v\u00f5imalusi, kuidas eelarveotsuseid teha.\n\u00abPraeguses maailmas on infot nii palju, et eelise saavad need, kes suudavad eristada olulist ebaolulisest.\u00bb\nMina seda uuringi - fiskaalpoliitikat, eelarvepoliitikat, aga ka eelarvestamise s\u00fcsteeme - milline see poliitika on, aga ka milline see v\u00f5iks olla ja kuidas eelarves\u00fcsteemid toimivad. Milliseid instrumente v\u00f5iksime kasutada eelarvestamise parandamiseks ning millest eemalduda.\nOlen leidnud inspiratsiooni suurtest m\u00f5tlejatest nagu Schumpeter, kes \u00fctles, et selleks, et m\u00f5ista \u00fchiskonda v\u00f5i riiki, on k\u00f5ige parem alustuspunkt vaadata just riigi rahandust. Finantspoliitikal on v\u00f5imalik ka kodanikke kaitsta. Oleme n\u00e4inud erinevate pangakriiside ajal, et see, kuidas riik reguleerib finantssektorit, kas inimene j\u00e4\u00e4b oma rahast ja kodust ilma v\u00f5i mitte.\nOluline on ka riigi maine kaitsmine finantssektori reguleerimise abil. N\u00e4iteks Danske rahapesuskandaal kahjustas selgelt Eesti riigi ja majanduse mainet. Mainekahjud omakorda m\u00f5jutavad investeeringuid ja v\u00f5ivad kaasa tuua laiemad m\u00f5jud majandusele.\nKas teadsid alati, et soovid olla teadlane?\nKui ma Tartusse avalikku haldust \u00f5ppima l\u00e4ksin, oli mul selge ettekujutus Eesti elu paremaks tegemisest. Kujutasin ette, et v\u00f5iksin t\u00f6\u00f6tada n\u00e4iteks ministeeriumis v\u00f5i Euroopa Komisjonis. J\u00e4rk-j\u00e4rgult, t\u00e4nu heale n\u00f5ule, suunamisele ja v\u00f5imalustele sain aru, et tegelikult on minus peidus teadlane. Praegu ei kujuta ma enam ette, et mujal t\u00f6\u00f6taksin kui \u00fclikoolis.\nMuidugi oli sel teel ka palju toetust ja suunamist tarvis. Oma akadeemilisteks vanemateks pean professor Tiina-Randma Liivi ning professor Wolfgang Drechslerit, kes olid minu \u00f5ppej\u00f5ud avalikku haldust \u00f5ppides. Nad andsid mulle v\u00e4ga head n\u00f5u, t\u00e4nu millele sain oma doktori\u00f5pingutes Saksamaal keskenduda riigi rahandusele. Kui ma doktorantuuris alustasin 2000ndate aastate keskel, polnud Eestis riigi rahandust uurivaid teadlasi v\u00f5tta. Samal oli riigi poolt soov, et oleks ka Eestis seda teadmist ning nii ma sellele teemale p\u00fchendusin.\n\n\nTalTech\n\nMul on tunne, et akadeemilises maailmas domineeribki \u00fcldiselt koost\u00f6\u00f6. Koos kirjutamine, koos projektide tegemine, teeme omavahel palju koost\u00f6\u00f6d. Muidugi on konkurentsihetki n\u00e4iteks \u00fclikoolide vahel, aga see on teataval m\u00e4\u00e4ral paratamatu ning koost\u00f6\u00f6 r\u00f5hutamine on siiski olulisem kui konkurents.\nRahanduse m\u00f5jud on suured, aga samuti valdkonna v\u00f5imalused. Oled valinud teadlase ja uurija rolli, mis sind selle juurde t\u00f5i?\nMa olen v\u00e4ga uudishimulik inimene, mul on t\u00f5epoolest l\u00f5putu uudishimu. Kui ma peaksin pidevalt sama teemaga tegelema, hakkaks mul suhteliselt kiiresti igav. \u00dclikoolis teadlasena t\u00f6\u00f6tamine pakub ehk ainsat v\u00f5imalust seda piiritut uudishimu rahuldada. Lisaks on siin suur paindlikkus ning mulle v\u00e4ga meeldib vahetu t\u00f6\u00f6 tudengitega, n\u00e4iteks magistrante ja doktorante juhendada, arendada ning \u00f5petada.\n\u00abDoktorantuur \u00f5petabki kahtlema ja m\u00f5tlema.\u00bb\nOlen oma missiooniks v\u00f5tnud teaduslikuma m\u00f5tteviisi arendamise oma tudengite seas. Teaduslikud meetodid pakuvad v\u00f5imalust pidevaks arrogantsuskontrolliks ja v\u00f5imaldavad l\u00e4heneda k\u00f5igele skepsisega, ka iseenda ideedele. Seda oleks k\u00f5igil vaja, oskust kahelda ja uute t\u00f5endite valguses \u00fcmber m\u00f5elda.\nAkadeemiline t\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga mitmekesine \u2013 lisaks teadust\u00f6\u00f6le kuuluvad tegevuste hulka \u00f5petamine, juhendamine, ehk ka administratiivsed \u00fclesanded. Rahvusvahelistes projektides osalemine v\u00f5imaldab globaalsetes teadusringkondades osaleda. Pole vast \u00fchtegi teist t\u00f6\u00f6d, kus on niiv\u00f5rd lai tegevuste portfell ja samas vabadus ise m\u00e4\u00e4ratleda, mida ja kuidas ma teen.\nMilles peitub doktorantuuri v\u00e4\u00e4rtus, miks tasub edasi \u00f5ppima tulla?\nDoktorantuur \u00f5petab hoidma skepsist lahenduste suhtes, mis v\u00f5ivad olla populaarsed ja trendikad. Paljusid asju v\u00f5etakse iseenesestm\u00f5istetavalt \u2013 nii ongi ja nii peab olema, ka riigivalitsemises. N\u00e4iteks avaliku sektori praktikutel tekib tihti oma kogemuse najalt arusaam ainu\u00f5igest teest, aga ehk on lahenduste hulk hoopiski suurem?\n\u00abSuurte probleemide lahendamiseks magistrikraadist alati ei piisa.\u00bb\nDoktorantuur \u00f5petabki kahtlema ja m\u00f5tlema. Teaduskirjanduse lugemine ja toetatud koost\u00f6\u00f6 annab aga hulgaliselt teadmist, et k\u00f5ike ei pea ise leiutama. Siinkohal on abiks juhendajad, kes aitavad suunda valida \u2013 mida lugeda, millega tutvuda, p\u00e4ris \u00fcksi sellesse materjali hulka doktorandina sukelduma ei pea.\nMiks on t\u00e4nap\u00e4eva maailmas vaja teadlasi?\nTehnoloogia areng n\u00f5uab seda, et ka meie inimestena peame olema aina paremini varustatud. Praeguses maailmas on infot nii palju, et eelise saavad need, kes suudavad eristada olulist ebaolulisest.\nDoktorantuuri ja teadlase karj\u00e4\u00e4ris arendame ja kultiveerime oskust tuvastada mis on oluline info ja kuidas olla kindel, et see info on kvaliteetne \u2013 mida k\u00f5rvale j\u00e4tta, millele keskenduda.\nKa tehisintellekt (TI)\u00a0n\u00f5uab inimestelt laiap\u00f5hjalist arusaama infov\u00e4ljast, kus tegutseme. Kuidas on n\u00e4iteks v\u00f5imalik TI-ga vaielda, kui me ise ei orienteeru valdkonnas, mida see kirjeldab? Infok\u00fcllastunud maailmas orienteerumiseks pakub teadus vahendid ja arendab m\u00f5ttemustreid, mis aitab probleemidele s\u00fcsteemsemaid lahendusi leida.\nRiikide probleemid ei saa samuti otsa \u2013 vastupidi, neid tuleb aina juurde ja need muutuvad aina keerukamaks, mis t\u00e4hendab, et vaja on aina rohkem teadmisi. Suurte probleemide lahendamiseks magistrikraadist alati ei piisa. Doktorantuur toob l\u00e4hemale sisendi globaalselt tasemelt, seda lisaks teaduskirjandusele ka teadusringkondade kontaktide l\u00e4bi.\nMillised on sinu hobid, millega vabal ajal tegeled?\nMinu k\u00f5ige suurem kirg on seotud teadusega, seega tegelen ka vabal ajal lugemise ja kirjutamisega. Aga kuulan ka palju muusikat, mind huvitab muusikaajalugu, eriti alternatiivsemad voolud.\nMinu jaoks on t\u00e4htis mediteerimine ja teadlikkuse praktikad, mis peaksid olema vaimse h\u00fcgieeni osa. Reisimine ja romaanide lugemine meeldib mulle samuti\u00a0ja vahel kirjutan muudki kui teadust\u00f6id \u2013 luuletusi."}
{"text":"V\u00e4lismaalt miniekskavaatori tellinud mees sai vastu p\u00fckseMai alguses soovis 50aastane P\u00e4rnu mees osta Hispaaniast miniekskavaatorit koos tarvikutega. Masin pole siiani Eestisse j\u00f5udnud.\nEkskavaator pidi eeldatavasti kohale j\u00f5udma 22. mail. Mees pole saanud ostetud kaupa ega ka makstud raha tagasi. Tekitatud rahaline kahju on 9900 eurot.\nPolitsei on alustanud kriminaalmenetlust kelmuse asjus.\u00a0Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesm\u00e4rgil m\u00e4\u00e4ratakse rahaline karistus v\u00f5i kuni neljaaastane vangistus.\n"}
{"text":"Nukuteater metsa\u00e4ris \u2013 t\u00fc\u00fctu helistaja vahetas oma nime, et mets odavalt v\u00e4lja petta\u201e\u00dchel ilusal p\u00e4eval sain kummalise, ent \u00fcllatava telefonik\u00f5ne osaliseks - teiselpool toru tutvustas end h\u00e4rrasmees, kes tundis huvi minu maat\u00fcki vastu Hiiumaal. Tema jutt k\u00f5las veenvalt ja kaunis muinasjutuliselt, kuid selles oli kergelt \u00e4ratuntavat omakasup\u00fc\u00fcdlikust.\u201c Nii r\u00e4\u00e4gib metsaomanik Liis, kes oli h\u00e4das t\u00fc\u00fctu metsa\u00e4rikaga, kes p\u00e4rast mitmendat \u00e4ra\u00fctlemist vahetas isegi nime ja j\u00e4tkas metsaomaniku terroriseerimist.Liis l\u00fckkas h\u00e4rra p\u00fc\u00fcdlikud pakkumised ja ettepanekud tagasi, kuid sellest oli v\u00e4he kasu, sest mehel oli siht silme ees \u2013 osta mets v\u00f5imalikult soodsalt, t\u00e4pselt nii nagu see metsa\u00e4ris otsepakkumiste korral paraku k\u00e4ib. Ja juba m\u00f5ni n\u00e4dal p\u00e4rast esimest \u00e4ra\u00fctlemist helises Liisi telefon taas.\n\u201eJ\u00e4rjekindlalt \u00fcritas sama h\u00e4rra erinevaid demagoogiav\u00f5tteid kasutades mind \u00fcmber veenda. Seekord saatis ta juba tutvumiseks lepingu, millele oli kopeeritud eelmise metsamajandamiskava andmed,\u201c \u00fctleb naine. Lepingu saatmine ja pakkumise tegemine, tuginedes mitte just k\u00f5ige v\u00e4rskematele metsamajandamiskava andmetele, polnud Liisi jaoks paljut\u00f5otav. Pigem pani see m\u00f5tlema ja konkreetselt \u201eei\u201c \u00fctlema. \u201eL\u00f5petasin k\u00f5ne. \u00dctlesin, et ma pole huvitatud neile raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcmisest. Kuid paari p\u00e4eva p\u00e4rast helises telefon uuesti!\u201c Sellest sai paras n\u00e4item\u00e4ng, mis pakkus nalja, kuid l\u00f5ppes siiski metsa m\u00fc\u00fcmisega. \u00d5nneks mitte sellele \u201cm\u00fc\u00fcgigurule\u201d!\n\nLehmakauplemine j\u00e4tkus uue nime alt\n\nKui enam absurdsemaks ei kujuta, et asi minna v\u00f5ib, siis on see siiski v\u00f5imalik. Liisi telefon andis endast taas helinaga m\u00e4rku - v\u00f5\u00f5ras number, tuttav h\u00e4\u00e4l, sama huvi osta mets, kuid \u00fcle\u00f6\u00f6 oli muutunud isiku nimi ja firma, mille nimel k\u00f5ne tehti. Liis tundis teiselpool toru koheselt \u00e4ra \u00fclalpool mainitud r\u00f5\u00f5msa h\u00e4\u00e4le ja ladusa jutuga mehe, kes uskus, et kavalusega trumpab ta \u00fcle naise kindlameelsuse. N\u00fc\u00fcd sai naisele veelgi enam selgemaks, et k\u00f5ne tuleb j\u00e4rsult l\u00f5petada, kuid imelikul moel j\u00e4i metsa m\u00fc\u00fcgim\u00f5te painama.\nEt mitte k\u00e4ituda tormakalt ja esimese ettejuhtuva t\u00fcrgi turu kaupmehelaadse pakkumisega n\u00f5ustuda, asus Liis koos perega end tasa ja targu raie\u00f5iguste ja hindadega kurssi viima.\n\nAusaim v\u00e4\u00e4rtus tuleb oksjoni kaudu\n\nOksjonil metsa raie\u00f5igust v\u00f5i kinnistut m\u00fc\u00fces ei anna metsaomanik oma vara \u00e4ra odavalt. Metsa alghind kalkuleeritakse v\u00e4ga t\u00e4pselt l\u00e4htudes metsa t\u00fc\u00fcbist, asukohast, puistu koosseisust, hetke kokkuostuhindadest ja paljust muust, mille salaretsepti teavad h\u00e4sti metsaspetsialistid ning enamus juhtudel on stardipunkt ehk oksjoni alghind kordades k\u00f5rgem nendest pakkumistest, mida telefonitsi v\u00f5i muul moel tehakse. Seega saab oksjonil m\u00fc\u00fces vaid v\u00f5ita.\nSellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udsid p\u00e4rast pisikest \u201euurimust\u00f6\u00f6d\u201c ka Liis ja tema pere. V\u00e4ljavalituks osutus timber.ee oksjonikeskkond. \u201eJ\u00f5udsime Timberini l\u00e4bi interneti ja kuna tagasisidest selgus, et nad on professionaalsed ja kliendis\u00f5bralikud, siis otsustasime proovida,\u201c \u00fctleb Liis, kelle s\u00f5nul otsustati raie ette v\u00f5tta, kuna k\u00e4sil on maja ehitamine.\n\nAsjaajamine tasus end \u00e4ra\n\nT\u00e4naseks v\u00f5ib \u00f6elda, et majal on uus katus kaks n\u00e4dalat juba peal, uks ja aknad ees. Metsa\u00e4rikale kiirkorras m\u00fc\u00fces oleks neist vaid \u00fche pidanud valima, sest oksjoni l\u00f5pphind kujunes kolm korda k\u00f5rgemaks, kui tsirkust teinud metsavahendaja pakkumine. Raie\u00f5iguse enampakkumine l\u00f5ppes Timber.ee keskkonnas edukalt hinnaga 36 200 eurot.\nLiis j\u00e4i tulemusega enda s\u00f5nul v\u00e4ga rahule, kuid kokkuv\u00f5ttena \u00fctleb, et pelgas oksjonile eelnevat asjaajamist ning sedagi, kas oksjon \u00fcldse \u00f5nnestub, sest Hiiumaa on siiski meretagune koht \u00e4\u00e4realal, kuhu paljud metsafirmad naljalt raiet tegema ei pruugi tulla. See k\u00f5ik lisas paraja annuse n\u00e4rvik\u00f5di ning oksjoni viimastel p\u00e4evadel ja tundidel ei saanud rahu enam \u00fcldse. \u00d5nneks l\u00f5ppes oksjon positiivse tulemusega, kuid sellele aitas tublisti kaasa asjaajamine, mis sellele eelnes. Esmaj\u00e4rjekorras oli vaja valmis saada uus metsamajandamisekava. \u201eViimasest korrast oli veel meeles, et see oli pikk ja vaevaline protsess. N\u00fc\u00fcd k\u00e4is k\u00f5ik \u00f5litatult,\u201c m\u00e4rgib Liis, kes viitab asjaolule, et ka taksaatorit Hiiumaale saada pole sugugi kerge. Ent puht juhuslikult oli just \u00fcks spetsialist Hiiumaale end t\u00f6\u00f6le s\u00e4ttimas ning lahkesti n\u00f5us ka Liisi metsa ette v\u00f5tma.\nDokumendid said korda m\u00f5ne n\u00e4dalaga ning nendes \u00f6eldu kinnitas Liisi otsust raieks. Suur osa metsast oli juba tublisti \u00fcle oma parima ea.\n\nMetsaspetsialist hoidis k\u00e4est\n\n\n\n\u200bASi Timber metsaspetsialist Auli Pulk\n\nLiis hindab, et tagantj\u00e4rgi m\u00f5eldes ei olnud tegemist millegi keerulisega, sest metsaspetsialist Auli Pulk hoidis p\u00f5him\u00f5tteliselt alati \"k\u00e4est kinni\" ja \u00f5petas, mida ja kuidas teha. \u201eTehing l\u00e4bi Timberi keskkonna oli v\u00e4ga positiivne kogemus ja ma soovitan kindlasti seda teistele. Metsaspetsialist tegi oma t\u00f6\u00f6d hingega ja oli v\u00e4ga professionaalne,\u201c jagub Liisil vaid h\u00e4id s\u00f5nu.\nAS-i Timber staa\u017eikas metsaspetsialist Auli Pulk \u00fctleb ise, et antud raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgiga ja selle ettevalmistamisega l\u00e4ks k\u00f5ik sujuvalt ja h\u00e4sti. \u201eMeil l\u00e4ks t\u00f5esti h\u00e4sti, et saime heade kokkusattumiste t\u00f5ttu uue metsamajandamiskava kiiresti tehtud, mis andis meile hea \u00fclevaate, mis metsas toimub ja aluse hinna m\u00e4\u00e4ramiseks.\u201c Auli kinnitab, et Liisi hirmud asjaajamise ees ei ole midagi uut \u2013 need on samad pea k\u00f5ikidel metsaomanikel ning just seet\u00f5ttu on Timberi kollektiiv ja ka Timber.ee Metsa\u00fchistu spetsialistid alati metsaomanike k\u00f5rval, et neid samm-sammult aidata parima tulemuseni.\nKui ka sina soovid oma raie\u00f5igusele v\u00f5i metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raiet\u00f6\u00f6de eest, v\u00f5ta \u00fchendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta! Helista meile 6665050 v\u00f5i kirjuta info@timber.ee "}
{"text":"LHV: petturid kasutavad \u00e4ra inimeste k\u00f5rgeid pangakonto limiiteTALLINN, 26. juuni, BNS \u2013 LHV Panga s\u00f5nul kasutavad petturid \u00e4ra inimeste teadmatust nende konto- ja kaardilimiitide osas, mis on sageli ebam\u00f5istlikult k\u00f5rged; pank soovitab kahjude v\u00e4hendamiseks \u00fcle vaadata oma pangalimiidid ja hoida neid v\u00f5imalikult madalal tasemel.\nLHV jaepanganduse juhi Annika Goro\u0161ko kinnitusel teevad madalad maksete ja kaardilimiidid petturi elu keerulisemaks, sest isegi kui inimene annab ekslikult kurjategijale ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole, tuleb petturil asuda suurema summa saamiseks limiite t\u00f5stma. \"See on aga lisasamm, mille puhul suur osa ohvreid saab aru, et tegemist on pettusega,\" m\u00e4rkis Goro\u0161ko pressiteates.\u00a0\nPaljud pangakliendid ei m\u00e4leta v\u00f5i ei teagi, kui k\u00f5rgel on nende raha kasutamise limiidid. \"Hiljutise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et erakliendid hoiavad LHV internetipangas oma maksete kuulimiiti keskmiselt 5800 euro tasemel ja keskmine p\u00e4evalimiit on 2600 eurot. Eraklientide mediaan-kuulimiit on 3000 ja mediaan-p\u00e4evalimiit 1000 eurot,\" \u00fctles Goro\u0161ko.\u00a0\nKui aga k\u00f5rvutada limiitide statistika reaalsete v\u00e4ljuvate maksetega, siis on arveldavate eraklientide seas maksimaalne p\u00e4evane maksete summa ehk p\u00e4evalimiidi vajalik v\u00e4\u00e4rtus keskmiselt 1340 eurot ning mediaan 300 eurot. Kuus tehakse kokku keskmiselt 2280 euro v\u00e4\u00e4rtuses arveldusi ja maksete mediaan ulatub 580 euroni.\n\"Statistika n\u00e4itab selgelt, et inimesed hoiavad \u00fcldiselt limiite \"igaks juhuks\" rohkem kui kaks korda k\u00f5rgemal kui vaja l\u00e4heb. Samas t\u00e4hendab k\u00f5rge limiit seda, et kui inimene peaks pettuse ohvriks langema, on petturil limiidi ulatuses lihtsam toimetada,\" s\u00f5nas Goro\u0161ko.\u00a0\nSama olukord puudutab pangakaardi tehingute sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmise, kaardi- ja viipemaksete ning internetiostude p\u00e4eva- ja kuulimiite, mis on tegelikest kaardimaksete summadest oluliselt k\u00f5rgemal.\u00a0\n\"Soovitame limiite hoida v\u00f5imalikult madalal, igap\u00e4evastele vajadustele vastaval tasemel ja siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada. Oluline on ka p\u00e4rast suuremate ostude v\u00f5i maksete tegemist limiidid taas allapoole langetada,\" r\u00f5hutas Goro\u0161ko.\nTallinna toimetus, +372 53 267 243, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"LHV: petturid kasutavad \u00e4ra inimeste k\u00f5rgeid pangakonto limiiteTALLINN, 26. juuni, BNS \u2013 LHV Panga s\u00f5nul kasutavad petturid \u00e4ra inimeste teadmatust nende konto- ja kaardilimiitide osas, mis on sageli ebam\u00f5istlikult k\u00f5rged; pank soovitab kahjude v\u00e4hendamiseks \u00fcle vaadata oma pangalimiidid ja hoida neid v\u00f5imalikult madalal tasemel.\nLHV jaepanganduse juhi Annika Goro\u0161ko kinnitusel teevad madalad maksete ja kaardilimiidid petturi elu keerulisemaks, sest isegi kui inimene annab ekslikult kurjategijale ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole, tuleb petturil asuda suurema summa saamiseks limiite t\u00f5stma. \"See on aga lisasamm, mille puhul suur osa ohvreid saab aru, et tegemist on pettusega,\" m\u00e4rkis Goro\u0161ko pressiteates.\u00a0\nPaljud pangakliendid ei m\u00e4leta v\u00f5i ei teagi, kui k\u00f5rgel on nende raha kasutamise limiidid. \"Hiljutise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et erakliendid hoiavad LHV internetipangas oma maksete kuulimiiti keskmiselt 5800 euro tasemel ja keskmine p\u00e4evalimiit on 2600 eurot. Eraklientide mediaan-kuulimiit on 3000 ja mediaan-p\u00e4evalimiit 1000 eurot,\" \u00fctles Goro\u0161ko.\u00a0\nKui aga k\u00f5rvutada limiitide statistika reaalsete v\u00e4ljuvate maksetega, siis on arveldavate eraklientide seas maksimaalne p\u00e4evane maksete summa ehk p\u00e4evalimiidi vajalik v\u00e4\u00e4rtus keskmiselt 1340 eurot ning mediaan 300 eurot. Kuus tehakse kokku keskmiselt 2280 euro v\u00e4\u00e4rtuses arveldusi ja maksete mediaan ulatub 580 euroni.\n\"Statistika n\u00e4itab selgelt, et inimesed hoiavad \u00fcldiselt limiite \"igaks juhuks\" rohkem kui kaks korda k\u00f5rgemal kui vaja l\u00e4heb. Samas t\u00e4hendab k\u00f5rge limiit seda, et kui inimene peaks pettuse ohvriks langema, on petturil limiidi ulatuses lihtsam toimetada,\" s\u00f5nas Goro\u0161ko.\u00a0\nSama olukord puudutab pangakaardi tehingute sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmise, kaardi- ja viipemaksete ning internetiostude p\u00e4eva- ja kuulimiite, mis on tegelikest kaardimaksete summadest oluliselt k\u00f5rgemal.\u00a0\n\"Soovitame limiite hoida v\u00f5imalikult madalal, igap\u00e4evastele vajadustele vastaval tasemel ja siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada. Oluline on ka p\u00e4rast suuremate ostude v\u00f5i maksete tegemist limiidid taas allapoole langetada,\" r\u00f5hutas Goro\u0161ko.\nTallinna toimetus, +372 53 267 243, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00e4\u00e4rt n\u00f5uanded koolil\u00f5petajale: kuidas teha erialavalikut?Foto: Shutterstock\nKoolil\u00f5petamistele\u00a0t\u00f5mmati eelmisel n\u00e4dalal joon alla ja tuhanded noored seisavad valiku ees \u2013\u00a0mida tasub \u00f5ppida, et omandatud haridusest oleks kiirelt muutuvas keskkonnas\u00a0kasu ka p\u00e4rast\u00a0l\u00f5petamist? Kas keegi \u00fcldse teab, millised t\u00f6\u00f6d teeb tulevikus\u00a0\u00e4ra robot v\u00f5i tehisintellekt ja millised tagavad hea sissetuleku? Edasi\u00f5ppimise\u00a0valikute keerulisel maastikul jagab juhiseid\u00a0Manpoweri personalipartner Maarja\u00a0R\u00fc\u00fctel.\nP\u00f6\u00f6ra n\u00f5rkused enda kasuks\n\u00dcldiselt\u00a0r\u00f5hutatakse alati, et enda tugevused tuleb t\u00f6\u00f6le panna, aga sama v\u00f5ib \u00f6elda\u00a0n\u00f5rkuste kohta. Laiskus on olnud inimkonna arengu k\u00e4ivitav j\u00f5ud. Mida\u00a0mugavamaks me muutume, seda\u00a0rohkem on tarvis innovaatilisi lahendusi, mis k\u00f5ik\u00a0ebamugavad tegevused enda peale v\u00f5taks. Lihtsalt laisk olemisest muidugi ei\u00a0piisa. Kui \u00fcldiselt kipume oma n\u00f5rkusi varjama nii teiste kui\u00a0enda eest, siis\u00a0tulevikuks eriala valides v\u00f5iks neile kriitilise pilguga otsa vaadata ja\u00a0m\u00f5elda, kus ja kuidas v\u00f5iks neist kasu olla. N\u00e4iteks pidev muretsemine on t\u00fc\u00fctu\u00a0ja ebamugav, aga teatud\u00a0erialadel v\u00f5ib sellest kasu olla. \u00dclearu muretsevad ja\u00a0k\u00f5ike \u00fcle kontrollivad inimesed v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks head andmeanal\u00fc\u00fctikud,\u00a0riskihaldurid, testijad v\u00f5i rahapesudetektiivid. Seega, alusta\u00a0eneseanal\u00fc\u00fcsi\u00a0n\u00f5rkuste kaardistamisest ja neile positiivsete k\u00fclgede otsimisest ja liigu\u00a0alles seej\u00e4rel oma tugevuste juurde. Kui ise ei oska oma arengukohti \u00fcles\u00a0leida, siis v\u00f5iks k\u00fcsida\u00a0otsekohese loomuga \u00f5petajalt, s\u00f5bralt v\u00f5i\u00a0pereliikmelt, aga minna v\u00f5ib ka karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustaja juurde.\nL\u00e4htu\u00a0annetest ja huvidest\nKui m\u00f5ne \u00f5ppeaine\u00a0puhul tundub juba 45 minutit koolitundi p\u00e4evas liiga palju v\u00f5i liiga igav, siis\u00a0seda \u00fclikooli \u00f5ppima minna ei tasu. Kui tunniplaanile m\u00f5elda, siis v\u00f5iks k\u00fcsida\u00a0endalt iga aine puhul\u00a0kaks k\u00fcsimust: kas see on huvitav ja kas see tundub\u00a0lihtne? Kui m\u00f5lemale k\u00fcsimusele on vastus jaatav, siis tasub eriala kindlasti\u00a0kaaluda. Seejuures tuleb m\u00f5elda laiemalt \u2013 f\u00fc\u00fcsika ei ole\u00a0ainult f\u00fc\u00fcsika, vaid\u00a0ka inseneeria v\u00f5i arhitektuur, keemia pole pelgalt keemia, vaid ka biomeditsiin\u00a0v\u00f5i farmaatsia. Kui reaalained \u00fcldse ei paelu ja tulevad raskelt k\u00e4tte, siis tuleks\u00a0kaaluda\u00a0midagi muud, hoolimata sellest, et reaalainete teadmisi v\u00f5ib t\u00f6\u00f6turul\u00a0rohkem tarvis minna. Igas valdkonnas on v\u00f5imalik j\u00f5uda tippu ja teha edukat\u00a0karj\u00e4\u00e4ri, aga see eeldab kombinatsiooni\u00a0andekusest, tahtej\u00f5ust ja pingutusest.\n\u00c4ra vali eriala vanemate soovist l\u00e4htuvalt\nVanemad ja\u00a0sugulased on alati k\u00f5ige suuremad soovitajad ja kuigi nad tahavad ainult head,\u00a0peab valima iga\u00fcks ise oma tee. Enamasti p\u00e4\u00e4dib kellegi teisse soovitusel\u00a0millegi \u00f5ppimine kas\u00a0kooli pooleli j\u00e4tmisega v\u00f5i sellega, et \u00f5pitud erialal ei\u00a0asuta kunagi t\u00f6\u00f6le.\u00a0\n\u00d5pi kasv\u00f5i midagi, \u00e4ra j\u00e4ta aastat vahele\nM\u00f5nel noorel on\u00a0\u00f5ppimise ees hirm, m\u00f5nel raskusi \u00f5ige valiku tegemisega, m\u00f5ni teab t\u00e4pselt,\u00a0mida tahab, aga ei saa sellele erialale sisse. Aastat lihtsalt vahele j\u00e4tta ei\u00a0tasu, pigem v\u00f5iks\u00a0\u00f5ppida midagigi, sest isegi kui selgub, et \u00f5pitav eriala pole\u00a0p\u00e4ris see, pole sa ikkagi nullpunktis. Poolelij\u00e4\u00e4nud haridus ei ole k\u00fcll\u00a0kraadiga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne, aga on palju parem kui \u00fcldse mitte\u00a0midagi. \u00dclikooli k\u00f5rval\u00a0v\u00f5ib kaaluda m\u00f5nda praktilist kutseala v\u00f5i kasv\u00f5i l\u00fchikursust. Elu v\u00f5ib ka\u00a0\u00fcllatada ja juhuslikult valitud eriala osutubki p\u00f5nevaks ja perspektiivikaks,\u00a0samuti on \u00fcha\u00a0populaarsem omandadagi elu jooksul mitu eriala.\n\u00c4ra tuubi, m\u00f5tle arengule\nAastal 2023 pole\u00a0m\u00f5tet enam k\u00f5ike p\u00e4he \u00f5ppida, sest vajalik info on internetis olemas. Kuigi\u00a0matemaatika ja ajalugu ajas palju ei muutu, siis muutub see, kuidas me infot\u00a0kasutame. Paljudest\u00a0t\u00e4na omandatavatest sisulistest teadmistest pole 10 aasta\u00a0p\u00e4rast mingit kasu, seega tuleb \u00f5ppida hoopis paindlikult reageerima ja olema\u00a0ise pidevas arengus. Ainult l\u00e4htekoht, et miski pole\u00a0p\u00fcsiv ja me ise pole\u00a0erialaselt kunagi k\u00fcpsed, viib edasi.\nKaalu kutsekooli\nKutseoskustega\u00a0inimesi on vaja igal ajal. T\u00f5en\u00e4oliselt ei hakka inimesed niipea endale tehisintellekti\u00a0abil koju v\u00f5i kontorisse elektris\u00fcsteeme ehitama v\u00f5i sanitaartehnilisi\u00a0lahendusi looma.\u00a0Samuti tellivad inimesed ka tulevikus kondiitrilt\u00a0s\u00fcnnip\u00e4evatordi, viivad auto regulaarselt hooldusesse ja ootavad, et vajadusel\u00a0on kiirabiautos m\u00f5ni \u00f5ppinud parameedik, mitte asjaarmastaja,\u00a0kel on taskus\u00a0tehisintellekt. Kutsekooli l\u00f5petamine annab \u00fchtlasi v\u00f5imaluse varem t\u00f6\u00f6turule\u00a0siseneda, millel on mitmeid plusse.\nTee nutikas erialavalik\n\u00dchiskonna\u00a0struktuursed muutused annavad hulga vihjeid, mida tulevikus tarvis on. Juba\u00a0praegu on puudu \u00f5petajatest ja meditsiinit\u00f6\u00f6tajatest, aga see probleem s\u00fcveneb.\u00a0Hariduss\u00fcsteem\u00a0vajab lisaks \u00f5petajatele ja haridusjuhtidele ka enam\u00a0eripedagooge, logopeede ja tugispetsialiste. Meditsiinis on p\u00f5ud nii arstidest\u00a0kui \u00f5dedest, aga tulevikus kindlasti ka meditsiinianal\u00fc\u00fctikutest,\u00a0laborit\u00f6\u00f6tajatest, vaimse tervise ekspertidest, meditsiinit\u00f5lkidest,\u00a0farmatseutidest. Kindlasti on perspektiivikas roheenergeetika. Alati on tarvis\u00a0erinevate valdkondade insenere ja anal\u00fc\u00fctikuid.\u00a0Infotehnoloogia vajab inimesi,\u00a0kes on valmis igap\u00e4evaselt juurde \u00f5ppima ja n\u00e4evad suurt pilti, mitte kitsast\u00a0koodirida. Hetkel paistab, et ka juristide t\u00f6\u00f6 ei saa kunagi otsa, kuigi\u00a0vaidluste sisu\u00a0muutub. See nimekiri ei ole kaugeltki ammendav, aga suunab\u00a0m\u00f5tlema tulevikule, milleks saab suuniseid juba t\u00e4nasest p\u00e4evast.\u00a0"}
{"text":"LHV: petised kasutavad \u00e4ra inimeste k\u00f5rgeid pangakonto limiiteLHV Panga s\u00f5nul kasutavad petturid \u00e4ra inimeste teadmatust nende konto- ja kaardilimiitide osas, mis on sageli ebam\u00f5istlikult k\u00f5rged. Pank soovitab kahjude v\u00e4hendamiseks \u00fcle vaadata oma pangalimiidid ja hoida neid v\u00f5imalikult madalal tasemel.LHV jaepanganduse juhi Annika Goro\u0161ko kinnitusel teevad madalad maksete ja kaardilimiidid petturi elu keerulisemaks, sest isegi kui inimene annab ekslikult kurjategijale ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole, tuleb petturil asuda suurema summa saamiseks limiite t\u00f5stma. \u00abSee on aga lisasamm, mille puhul suur osa ohvreid saab aru, et tegemist on pettusega,\u00bb\u00a0m\u00e4rkis Goro\u0161ko pressiteates.\nPaljud pangakliendid ei m\u00e4leta v\u00f5i ei teagi, kui k\u00f5rgel on nende raha kasutamise limiidid. \u00abHiljutise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et erakliendid hoiavad LHV internetipangas oma maksete kuulimiiti keskmiselt 5800 euro tasemel ja keskmine p\u00e4evalimiit on 2600 eurot. Eraklientide mediaan-kuulimiit on 3000 ja mediaan-p\u00e4evalimiit 1000 eurot,\u00bb\u00a0\u00fctles Goro\u0161ko.\nKui aga k\u00f5rvutada limiitide statistika reaalsete v\u00e4ljuvate maksetega, siis on arveldavate eraklientide seas maksimaalne p\u00e4evane maksete summa ehk p\u00e4evalimiidi vajalik v\u00e4\u00e4rtus keskmiselt 1340 eurot ning mediaan 300 eurot. Kuus tehakse kokku keskmiselt 2280 euro v\u00e4\u00e4rtuses arveldusi ja maksete mediaan ulatub 580 euroni.\n\nLimiidid on suuremad kui vaja oleks\n\n\u00abStatistika n\u00e4itab selgelt, et inimesed hoiavad \u00fcldiselt limiite \u00abigaks juhuks\u00bb\u00a0rohkem kui kaks korda k\u00f5rgemal kui vaja l\u00e4heb. Samas t\u00e4hendab k\u00f5rge limiit seda, et kui inimene peaks pettuse ohvriks langema, on petturil limiidi ulatuses lihtsam toimetada,\u00bb\u00a0s\u00f5nas Goro\u0161ko.\nSama olukord puudutab pangakaardi tehingute sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmise, kaardi- ja viipemaksete ning internetiostude p\u00e4eva- ja kuulimiite, mis on tegelikest kaardimaksete summadest oluliselt k\u00f5rgemal.\n\u00abSoovitame limiite hoida v\u00f5imalikult madalal, igap\u00e4evastele vajadustele vastaval tasemel ja siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada.\u00bb\n\u00abSoovitame limiite hoida v\u00f5imalikult madalal, igap\u00e4evastele vajadustele vastaval tasemel ja siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada. Oluline on ka p\u00e4rast suuremate ostude v\u00f5i maksete tegemist limiidid taas allapoole langetada,\u00bb\u00a0r\u00f5hutas Goro\u0161ko."}
{"text":"Politsei pidas L\u00e4\u00e4ne-Nigula vallas kinni kakleja24. juunil kella poole kolme paiku \u00f6\u00f6sel sai politsei teate, et L\u00e4\u00e4ne-Nigula vallas l\u00f5i 42-aastane joobes mees t\u00fcli k\u00e4igus 26-aastast meest, kes sai viga. Politsei pidas 42-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\nP\u00e4rnumaa\nKelmus\nLOE KA:\nHaapsalu politsei tabas p\u00fchade ajal roolist kuus joobes juhti\nJaanip\u00fchadel hukkus liiklus\u00f5nnetustes kolm inimest, ohtralt oli perev\u00e4givalla juhtumeid\n22. juunil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et mai alguses soovis 50-aastane P\u00e4rnu mees osta Hispaaniast miniekskavaatorit koos tarvikutega. Ekskavaatori eeldatav saabumisaeg pidi olema 22. mail, kuid t\u00e4naseni ei ole mees ostetud kaupa saanud ega ole ka saanud makstud raha tagasi. Tekitatud rahaline kahju on 9900 eurot.\u00a0\nVargus\n26. juunil p\u00e4rast kella \u00fcht \u00f6\u00f6sel anti politseile teada, et P\u00e4rnus varastati pesulaboksist m\u00fcndikonteiner, milles oli 400 euro v\u00e4\u00e4rtuses m\u00fcnte. L\u00f5hkumise ja vargusega tekitatud varaline kahju on kokku 2900 eurot.\nKehalised v\u00e4\u00e4rkohtlemised\n24. juuni hilis\u00f5htul sai politsei teate, et Lihulas l\u00f5i 43-aastane mees korteris tuttavat 56-aastast meest.\n24. juunil kella \u00fche paiku \u00f6\u00f6sel anti politseile teada, et Kilingi-N\u00f5mmes l\u00f5i 41-aastane joobes mees oma joobes tuttavat 43-aastast meest.\n23. juuni hilis\u00f5htul p\u00e4rast kella 22 sai politsei teate, et Sindis l\u00f5i 22-aastane mees oma 18-aastast elukaaslast.\n22. juuni \u00f5htul anti politseile teada, et H\u00e4\u00e4demeeste vallas l\u00f5i 33-aastane mees r\u00fcseluse k\u00e4igus oma 43-aastast naabrimeest.\nRaplamaa\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\n26. juunil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 25. juunil l\u00f6\u00f6di Rapla vallas 50-aastast meest, kes sai viga. Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni 34-aastase mehe.\nJ\u00e4rvamaa\nVargus\n24. juunil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 24. juuni \u00f6\u00f6sel v\u00f5eti Paides eramaja hoovis ja s\u00f5iduautodest esemeid. Vargusega tekitatud varaline kahju on selgitamisel."}
{"text":"EBAEETILINE JA VASTUV\u00d5ETAMATU! Toidupakkide libahange tekitab poliitikutes imestust: seda asja peab uurima!Erus\u00f5jav\u00e4elased ja praegused poliitikud tunnistavad, et lugesid murelikult, et kaitsev\u00e4elastele m\u00f5eldud toidupakkidest on salap\u00e4raselt kadunud kalorid, magustoit ja veel \u00fcht-teist. \u201eSeda asja peab uurima korruptsioonij\u00e4relevalve komisjon, samuti riigikontroll. Sellest peab r\u00e4\u00e4kima,\u201c \u00fctleb kahtlasev\u00f5itu riigihanke kohta parlamendi riigikaitsekomisjoni aseesimees, erus\u00f5jav\u00e4elane Leo Kunnas.\n\u00d5htuleht kirjutas esmasp\u00e4eval, et kaitsev\u00e4e toidupakkide \u00fclikarmide tingimustega riigihankest kujunes farss, sest kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on p\u00e4rast hanke toimumist iseenda seatud n\u00f5uetele vilistanud \u2013 pakkides on v\u00e4hem kaloreid, puudub magustoit ja veel \u00fcht-teist ning isegi pakend ei vasta n\u00f5uetele. Tagatipuks leiab suurest osast kaitsev\u00e4e toidupakkidest kohvi asemel hoopis Venemaal toodetud tee.\nRiigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees ja erus\u00f5jav\u00e4elane Leo Kunnas \u00fctleb, et \u00d5htulehes avaldatud info teeb teda v\u00e4ga murelikuks. \u201eMa pole kunagi kuulnud, et magustoit toidupakkides puudub,\u201c tunnistab ta ja lisab, et s\u00e4\u00e4rast olukorda ei tohi lubada.\nP\u00e4rast artikli ilmumist r\u00e4\u00e4kis riigikogus EKRE fraktsiooni kuuluv Kunnas teistegi endiste s\u00f5jav\u00e4elastega. \u201eK\u00f5ik on v\u00e4ga imestunud: kuidas on v\u00f5imalik, et toidupakis on kaloreid alla normi?\u201c\nRiigikaitsekomisjoni aseesimehena kavatseb ta teemat edasi arutada. \u201eSeda asja peab uurima korruptsioonij\u00e4relevalve komisjon, samuti riigikontroll. Sellest peab r\u00e4\u00e4kima,\u201c \u00fctleb Kunnas.\nVASTUV\u00d5ETAMATU! Alar Laneman \u00fctleb, et s\u00f5ja ajal on s\u00f5durpoiste toidu kallale minek s\u00fcgavalt ebaeetiline. (Martin Ahven)\nKa endine siseminister ja erus\u00f5jav\u00e4elane Alar Laneman (EKRE) \u00fctleb, et artiklis kirjeldatu tuli talle halva \u00fcllatusena. \u201eS\u00f5ja ajal s\u00f5durpoiste toidu kallale minek on s\u00fcgavalt ebaeetiline ja vastuv\u00f5etamatu,\u201c s\u00f5nab ta. \u201eMeie s\u00f5durid ja nende heaolu peaks eriti praegu maailmas valitsevas olukorras meile v\u00e4ga olulised olema.\u201c\nLaneman ei m\u00f5ista, miks kaitseministeerium sel teemal s\u00f5na ei v\u00f5ta: \u201eKaitseministeerium v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd olukorda selgust tuua.\u201c\nParaku j\u00e4ttis kaitseministeerium vastamata \u00d5htulehe k\u00fcsimustele, kas ja mida peaks segase riigihanke valguses ette v\u00f5tma. \u201eMinisteerium ei kommenteeri RKIKi hankeid,\u201c selgitas ministeeriumi pressiesindaja Andra N\u00f5lvak.\nLanemani s\u00f5nul peab olukorda igal juhul uurima. \u201eKui riigihanke tulemustega on midagi viltu, peab ka riigihanke protsessi \u00fcle vaatama. Meil on selleks p\u00e4dev \u00f5iguss\u00fcsteem.\u201c\nMITTE MINGIL TINGIMUSEL: Erukindral Riho Terrase s\u00f5nul poleks Venemaa tee tohtinud toidupakki sattuda. (Teet Malsroos)\nEndine kaitsev\u00e4e juhataja, reformierakondlane Ants Laaneots \u00fctleb, et kui \u00d5htulehes avaldatud info vastab t\u00f5ele, v\u00f5iks protsessi \u00fcle vaadata ja kontrollida firmat, mis praegu kaitsev\u00e4elastele toitu pakub. Ta t\u00f5deb, et ei ole olukorraga v\u00e4ga h\u00e4sti kursis, mist\u00f5ttu ei saa detailselt kommenteerida.\nKa endine kaitsev\u00e4e juhataja, praegune poliitik Riho Terras (Isamaa) ei soostunud riigihankega seotut kommenteerima samal p\u00f5hjusel. K\u00fcll aga on tal resoluutne seisukoht toidupakki sattunud ja Venemaal toodetud Greenfieldi tee suhtes: \u201eVenemaalt ei tohi mitte midagi sinna sisse sattuda. Mitte mingil tingimusel!\u201c\nSama meelt on Laneman: \u201eIgasugune Venemaaga kauplemine t\u00e4hendab, et rahastame sellega s\u00f5jamasinat. See on vastuv\u00f5etamatu.\u201c"}
{"text":"Valetajate koalitsioon haub j\u00e4rjekordset m\u00e4damuna! Automaks kavatsetakse kehtestada veel sel aastal!Valetajate koalitsiooni rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (Reformierakond) \u00fctles, et soovib automaksu teemal avada \u201cavaliku debati\u201d p\u00e4rast oma puhkust juuli keskpaigas, kui on plaanis tulla v\u00e4lja automaksu eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisekavatsusega (VTK).\nV\u00f5rklaev automaksu sisust praegu r\u00e4\u00e4kida ei soovinud. \u201cMa sisu osas ei annaks praegu \u00fcldse kommentaare, sest see ongi selle VTK m\u00f5te, et tullagi nende m\u00f5tete ja k\u00fcsimustega v\u00e4lja ja arutada nende \u00fcle,\u201d lausus V\u00f5rklaev ERR-ile.\nSelle \u201carutamise\u201d m\u00f5tleb V\u00f5rklaev muidugi mitte arutamist, vaid automaksu idee j\u00f5uga kehtestamist ja avalikkusele p\u00e4hem\u00e4\u00e4rimist.\nValitsuse eesm\u00e4rk on s\u00fcgiseks saata automaksu eeln\u00f5u Riigikokku ja enne aasta l\u00f5ppu vastu v\u00f5tta. \u201cPlaan on meil olnud see s\u00fcgisel riigikogus \u00e4ra menetleda,\u201d \u00fctles V\u00f5rklaev.\nRigikogu liige Varro Vooglaid (EKRE) kommenteeris: \u201cOlemasolevad maksud t\u00f5stetud, asub valetajate koalitsioon kehtsetama uusi. Kui ma seejuures kuulen, et vastuvaidlemist mittesalliva l\u00e4birammimise plaani kirjeldamiseks kasutatakse j\u00e4lle s\u00f5nu \u201cavame arutelu\u201d, siis tekib lihtsalt iiveldustunne. Iseenesest pole muidugi \u00fcllatav, et valetajate retoorika ongi valelik. Samas on p\u00e4evselge, et see \u201carutelu\u201d ei ole midagi muud kui ette langetatud otsuse avalikkusel kurgust alla surumise meetod.\u201d\nRiigikogu liige ja EKRE fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme (EKRE)\u00a0 \u00fctles: \u201cMart V\u00f5rklaev ja Kaja Kallase valitsus hauvad eesti rahvale j\u00e4rjekordset m\u00e4damuna. Juulis, hapukurgihooaja ja puhkuste perioodil avada \u201carutelu\u201d automaksu \u00fcle. Kusjuures juba on ette m\u00e4\u00e4ratud, et septembris tuleb eeln\u00f5u ja uuest aastast hakkab automaks kehtima. Ja toob valitsusele sisse 120 miljonit. Ehk et kui k\u00f5ik \u00e4rkavad, on valitsuse \u201carutelu\u201d juba toimunud. Eks see l\u00e4he juba kevadel sissetallatud rada m\u00f6\u00f6da, kus Opositsioon teeb k\u00f5vasti obstruktsiooni, see defineeritakse kui riigi toimimise takistamine ja v\u00f5etakse kasutusele usaldush\u00e4\u00e4letus kui \u00f5igustus automaksu l\u00e4bisurumiseks.\nK\u00e4isin eile just V\u00f5rumaal, s\u00e4ngitasime mulda minu isa ja ema p\u00f5rmud Vastseliina kalmistule. S\u00f5itsin l\u00e4bi Eestimaa ja vaatasin, kuidas inimesed elavad. Ja just m\u00f5tlesin, et kui palju on neid n\u00f5uka-aegseid korterelamuid, kus elab suur hulk Eesti peresid. Kortermajade esised olid autosid t\u00e4is, sest inimesed s\u00f5ltuvad sealkandis suuresti auto olemasolust. Kui v\u00f5tta neilt \u00e4ra v\u00f5imalus autot omada v\u00f5i teha see veelgi kallimaks, siis muutub suuresti m\u00f5ttetuks ka sealkandis elamine tervikuna. L\u00f5una-Eesti v\u00e4hesed t\u00f6\u00f6andjad neis kohtades asuvad enamikest t\u00f6\u00f6tajatest autos\u00f5idu tee kaugusel.\nEhk et mis ma oskan \u00f6elda \u2013 s\u00fcgisel alustame j\u00e4rjekordset v\u00f5itlust selle stagneerunud ja korruptiivse seltskonna vastu, selle v\u00e4ikese kildkonna vastu, kes on kaaperdanud eesti rahvalt tema riigi ja arvab, et v\u00f5ib teha k\u00f5ike.\u201d"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Relvastatud m\u00e4ssu korraldajad said aru, et panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki,\" j\u00e4tkas Venemaa president esmasp\u00e4eva\u00f5htuses televisioonik\u00f5nes.\n\"M\u00e4ssu korraldajad m\u00f5istsid suurep\u00e4raselt, et nad panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki, mis seisab silmitsi kolossaalse v\u00e4lisohuga ja v\u00e4ljastpoolt tuleva enneolematu survega,\" seletas Putin.\n\"M\u00e4ssu korraldajad, olles reetnud oma riigi ja oma rahva, reetsid ka kuriteosse kaasatud, valetasid neile ja saatsid nad oma rahva pihta tulistama,\" j\u00e4tkas Putin.\n\"T\u00e4pselt sellist tulemust ehk vennatappu tahtsid Venemaa vaenlased ja Kiievi neonatsid, nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, et s\u00f5jav\u00e4elased ja tsiviilisikud saaksid surma,\" \u00fctles president.\n\"Nad h\u00f5\u00f5rusid k\u00e4si, unistades k\u00e4tte maksta eba\u00f5nnestumiste eest rindel ja niinimetatud vastupealetungil, kuid tegid valearvestuse. T\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jav\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes rindel ja m\u00e4ssu ajal j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" kordas Putin.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Relvastatud m\u00e4ssu korraldajad said aru, et panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki,\" j\u00e4tkas Venemaa president esmasp\u00e4eva\u00f5htuses televisioonik\u00f5nes.\n\"M\u00e4ssu korraldajad m\u00f5istsid suurep\u00e4raselt, et nad panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki, mis seisab silmitsi kolossaalse v\u00e4lisohuga ja v\u00e4ljastpoolt tuleva enneolematu survega,\" seletas Putin.\n\"M\u00e4ssu korraldajad, olles reetnud oma riigi ja oma rahva, reetsid ka kuriteosse kaasatud, valetasid neile ja saatsid nad oma rahva pihta tulistama,\" j\u00e4tkas Putin.\n\"T\u00e4pselt sellist tulemust ehk vennatappu tahtsid Venemaa vaenlased ja Kiievi neonatsid, nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, et s\u00f5jav\u00e4elased ja tsiviilisikud saaksid surma,\" \u00fctles president.\n\"Nad h\u00f5\u00f5rusid k\u00e4si, unistades k\u00e4tte maksta eba\u00f5nnestumiste eest rindel ja niinimetatud vastupealetungil, kuid tegid valearvestuse. T\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jav\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes rindel ja m\u00e4ssu ajal j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" kordas Putin.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Relvastatud m\u00e4ssu korraldajad said aru, et panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki,\" j\u00e4tkas Venemaa president esmasp\u00e4eva\u00f5htuses televisioonik\u00f5nes.\n\"M\u00e4ssu korraldajad m\u00f5istsid suurep\u00e4raselt, et nad panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki, mis seisab silmitsi kolossaalse v\u00e4lisohuga ja v\u00e4ljastpoolt tuleva enneolematu survega,\" seletas Putin.\n\"M\u00e4ssu korraldajad, olles reetnud oma riigi ja oma rahva, reetsid ka kuriteosse kaasatud, valetasid neile ja saatsid nad oma rahva pihta tulistama,\" j\u00e4tkas Putin.\n\"T\u00e4pselt sellist tulemust ehk vennatappu tahtsid Venemaa vaenlased ja Kiievi neonatsid, nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, et s\u00f5jav\u00e4elased ja tsiviilisikud saaksid surma,\" \u00fctles president.\n\"Nad h\u00f5\u00f5rusid k\u00e4si, unistades k\u00e4tte maksta eba\u00f5nnestumiste eest rindel ja niinimetatud vastupealetungil, kuid tegid valearvestuse. T\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jav\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes rindel ja m\u00e4ssu ajal j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" kordas Putin.\nVene riigipea t\u00e4nas eraldi Valgevene presidenti Aleksandr Luka\u0161enkot tema j\u00f5upingutuste eest lahendada rahumeelselt olukord, mis tekkis seoses s\u00f5jalise m\u00e4ssukatsega Venemaal.\n\"Olen Valgevene presidendile t\u00e4nulik tema j\u00f5upingutuste ja panuse eest olukorra rahumeelsesse lahendamisse,\" \u00fctles Putin televisioonik\u00f5nes.\nSamas r\u00f5hutas Putin, et selles olukorras m\u00e4ngis otsustavat rolli Venemaa \u00fchiskonna isamaaline vaim.\n\"Kordan veelkord, et otsustavat rolli m\u00e4ngis neil p\u00e4evil kodanike isamaaline meeleolu, kogu Venemaa \u00fchiskonna konsolideerumine,\" v\u00e4itis riigipea.\n\"Just see toetus v\u00f5imaldas meil \u00fcheskoos \u00fcletada meie kodumaa k\u00f5ige raskem katsumus. T\u00e4nan teid selle eest,\" \u00fctles Putin oma p\u00f6\u00f6rdumise l\u00f5pus.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Relvastatud m\u00e4ssu korraldajad said aru, et panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki,\" j\u00e4tkas Venemaa president esmasp\u00e4eva\u00f5htuses televisioonik\u00f5nes.\n\"M\u00e4ssu korraldajad m\u00f5istsid suurep\u00e4raselt, et nad panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki, mis seisab silmitsi kolossaalse v\u00e4lisohuga ja v\u00e4ljastpoolt tuleva enneolematu survega,\" seletas Putin.\n\"M\u00e4ssu korraldajad, olles reetnud oma riigi ja oma rahva, reetsid ka kuriteosse kaasatud, valetasid neile ja saatsid nad oma rahva pihta tulistama,\" j\u00e4tkas Putin.\n\"T\u00e4pselt sellist tulemust ehk vennatappu tahtsid Venemaa vaenlased ja Kiievi neonatsid, nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, et s\u00f5jav\u00e4elased ja tsiviilisikud saaksid surma,\" \u00fctles president.\n\"Nad h\u00f5\u00f5rusid k\u00e4si, unistades k\u00e4tte maksta eba\u00f5nnestumiste eest rindel ja niinimetatud vastupealetungil, kuid tegid valearvestuse. T\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jav\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes rindel ja m\u00e4ssu ajal j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" kordas Putin.\nVene riigipea t\u00e4nas eraldi Valgevene presidenti Aleksandr Luka\u0161enkot tema j\u00f5upingutuste eest lahendada rahumeelselt olukord, mis tekkis seoses s\u00f5jalise m\u00e4ssukatsega Venemaal.\n\"Olen Valgevene presidendile t\u00e4nulik tema j\u00f5upingutuste ja panuse eest olukorra rahumeelsesse lahendamisse,\" \u00fctles Putin televisioonik\u00f5nes.\nSamas r\u00f5hutas Putin, et selles olukorras m\u00e4ngis otsustavat rolli Venemaa \u00fchiskonna isamaaline vaim.\n\"Kordan veelkord, et otsustavat rolli m\u00e4ngis neil p\u00e4evil kodanike isamaaline meeleolu, kogu Venemaa \u00fchiskonna konsolideerumine,\" v\u00e4itis riigipea.\n\"Just see toetus v\u00f5imaldas meil \u00fcheskoos \u00fcletada meie kodumaa k\u00f5ige raskem katsumus. T\u00e4nan teid selle eest,\" \u00fctles Putin oma p\u00f6\u00f6rdumise l\u00f5pus.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Vladimir Putin: m\u00e4ssu korraldajad reetsid riigiVenemaa diktaator Vladimir Putin andis m\u00f5ista, et Jevgeni Prigo\u017ein on tema silmis reetur.\nVihase ilmega Putin teatas hilis\u00f5htuses telep\u00f6\u00f6rdumises, et Wagneri armee juhtkonna korraldatud m\u00e4ss oli \u201ekuritegelik tegevus, mille eesm\u00e4rk oli Vene riigi n\u00f5rgestamine\u201c ja \u201e\u00fchiskonna l\u00f5hestamine\u201c.\n\u201eIgasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele,\u201c kuulutas Putin. \u201eAvalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Vene \u00fchiskond v\u00f5ttis kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha \u2013 toetada p\u00f5hiseaduslikku korda.\u201c\n\u201eM\u00e4ssu korraldajad, kes reetsid oma riigi ja rahva, reetsid ka need, kelle nad oma kuriteosse kaasasid. Nad valetasid neile, t\u00f5ukasid nad surma, l\u00fckkasid nad tule alla, et tappa omaenda rahvast,\u201c r\u00e4\u00e4kis Putin.\nTema v\u00e4itel oleks relvastatud m\u00e4ss igal juhul maha surutud. \u201eM\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\u201c r\u00f5hutas Putin.\n\u201eJust taolist tulemust \u2013 vennatappu \u2013 tahtsidki Venemaa vaenlased: nii Kiievi neonatsid kui ka nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, tapaksid s\u00f5jav\u00e4elasi ja tsiviilisikuid, et l\u00f5puks Venemaa kaotaks ja \u00fchiskond l\u00f5heneks, l\u00e4mbuks verisesse siset\u00fclli,\u201c jutustas ta.\nTeisalt t\u00e4nas Putin wagnerlasi, kes \u201ev\u00f5tsid vastu \u00f5ige otsuse l\u00f5petada ja p\u00f6\u00f6rduda tagasi, et v\u00e4ltida verevalamist\u201c. Ta teatas, enamik neist on \u201epatrioodid\u201c, keda m\u00e4ssu korraldajate poolt lihtsalt \u00e4ra kasutati.\n\u201eT\u00e4na on teil v\u00f5imalus j\u00e4tkata Venemaa teenimist, s\u00f5lmides lepingu kaitseministeeriumi v\u00f5i teiste \u00f5iguskaitseorganitega, v\u00f5i naasta oma pere ja s\u00f5prade juurde. Kel soov, v\u00f5ib Valgevenesse minna. T\u00e4idan oma lubaduse. Kordan, valik on teie, kuid olen kindel, et see on nende Vene s\u00f5durite valik, kes on saanud aru oma traagilisest veast,\u201c r\u00f5hutas Putin.\nTa kiitis Valgevene riigijuhti Aljaksandr Luka\u0161enkat viimase panuse eest olukorra lahendamisel.\nT\u00e4nu avaldas Putin ka Venemaa avalikkusele \u2013 seda \u201etoetuse, patriotismi ja solidaarsuse\u201c eest.\nViimaks ei j\u00e4tnud Venemaa diktaator siiski s\u00fc\u00fcdistamata Ukrainat, jutustades \u2013 \u00fchtki t\u00f5endit esitamata \u2013 Kiievi seotusest ja nimetades \u00fclest\u00f5usu \u201ek\u00e4ttemaksuks nende (ukrainlaste -toim) eba\u00f5nnestunud vastupealetungi eest\u201c.\n\u00d5ige pea p\u00e4rast Putini telep\u00f6\u00f6rdumist avaldati Kremli kodulehel ka videol\u00f5ik Putini kohtumisest oma julgeolekuametnikega. Ta t\u00e4nas neid tehtud t\u00f6\u00f6 eest ja palus n\u00e4dalavahetusel aset leidnud \u201eolukorda\u201c anal\u00fc\u00fcsida.\nLaua taga v\u00f5is esimest korda alates m\u00e4ssu puhkemisest n\u00e4ha ka kaitseminister Sergei \u0160oigut.\nTema k\u00f5rval v\u00f5tsid n\u00f5upidamisest osa peaprokur\u00f6r Igor Krasnov, Kremli administratsiooni juht Anton Vaino, siseminister Vladimir Kolokoltsev, FSB direktor Aleksandr Bortnikov, rahvuskaardi \u00fclem Viktor Zolotov, FSO direktor Dmitri Kot\u0161nev ja ka uurimiskomitee juht Aleksandr Bastr\u00f5kin."}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud. Lisatud Wagneri kohta.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Relvastatud m\u00e4ssu korraldajad said aru, et panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki,\" j\u00e4tkas Venemaa president esmasp\u00e4eva\u00f5htuses televisioonik\u00f5nes.\n\"M\u00e4ssu korraldajad m\u00f5istsid suurep\u00e4raselt, et nad panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki, mis seisab silmitsi kolossaalse v\u00e4lisohuga ja v\u00e4ljastpoolt tuleva enneolematu survega,\" seletas Putin.\n\"M\u00e4ssu korraldajad, olles reetnud oma riigi ja oma rahva, reetsid ka kuriteosse kaasatud, valetasid neile ja saatsid nad oma rahva pihta tulistama,\" j\u00e4tkas Putin.\n\"T\u00e4pselt sellist tulemust ehk vennatappu tahtsid Venemaa vaenlased ja Kiievi neonatsid, nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, et s\u00f5jav\u00e4elased ja tsiviilisikud saaksid surma,\" \u00fctles president.\n\"Nad h\u00f5\u00f5rusid k\u00e4si, unistades k\u00e4tte maksta eba\u00f5nnestumiste eest rindel ja niinimetatud vastupealetungil, kuid tegid valearvestuse. T\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jav\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes rindel ja m\u00e4ssu ajal j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" kordas Putin.\nVene presidendi v\u00e4itel on valdav enamus eras\u00f5jafirma Wagneri v\u00f5itlejatest ja komand\u00f6ridest on Venemaa patrioodid, kuid neid \u00fcritati \u00e4ra kasutada.\n\"Me teadsime ja teame, et valdav enamus Wagneri v\u00f5itlejatest ja komand\u00f6ridest on samuti Venemaa patrioodid, kes on p\u00fchendunud oma rahvale ja riigile. Nad t\u00f5estasid seda oma julgusega lahinguv\u00e4ljal. Neid p\u00fc\u00fcti kasutada oma relvavendade vastu, kellega nad riigi ja selle tuleviku nimel koos v\u00f5itlesid,\" v\u00e4itis Putin.\nVene riigipea t\u00e4nas eraldi Valgevene presidenti Aleksandr Luka\u0161enkot tema j\u00f5upingutuste eest lahendada rahumeelselt olukord, mis tekkis seoses s\u00f5jalise m\u00e4ssukatsega Venemaal.\n\"Olen Valgevene presidendile t\u00e4nulik tema j\u00f5upingutuste ja panuse eest olukorra rahumeelsesse lahendamisse,\" \u00fctles Putin televisioonik\u00f5nes.\nSamas r\u00f5hutas Putin, et selles olukorras m\u00e4ngis otsustavat rolli Venemaa \u00fchiskonna isamaaline vaim.\n\"Kordan veelkord, et otsustavat rolli m\u00e4ngis neil p\u00e4evil kodanike isamaaline meeleolu, kogu Venemaa \u00fchiskonna konsolideerumine,\" v\u00e4itis riigipea.\n\"Just see toetus v\u00f5imaldas meil \u00fcheskoos \u00fcletada meie kodumaa k\u00f5ige raskem katsumus. T\u00e4nan teid selle eest,\" \u00fctles Putin oma p\u00f6\u00f6rdumise l\u00f5pus.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud. Lisatud Wagneri kohta.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Relvastatud m\u00e4ssu korraldajad said aru, et panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki,\" j\u00e4tkas Venemaa president esmasp\u00e4eva\u00f5htuses televisioonik\u00f5nes.\n\"M\u00e4ssu korraldajad m\u00f5istsid suurep\u00e4raselt, et nad panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki, mis seisab silmitsi kolossaalse v\u00e4lisohuga ja v\u00e4ljastpoolt tuleva enneolematu survega,\" seletas Putin.\n\"M\u00e4ssu korraldajad, olles reetnud oma riigi ja oma rahva, reetsid ka kuriteosse kaasatud, valetasid neile ja saatsid nad oma rahva pihta tulistama,\" j\u00e4tkas Putin.\n\"T\u00e4pselt sellist tulemust ehk vennatappu tahtsid Venemaa vaenlased ja Kiievi neonatsid, nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, et s\u00f5jav\u00e4elased ja tsiviilisikud saaksid surma,\" \u00fctles president.\n\"Nad h\u00f5\u00f5rusid k\u00e4si, unistades k\u00e4tte maksta eba\u00f5nnestumiste eest rindel ja niinimetatud vastupealetungil, kuid tegid valearvestuse. T\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jav\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes rindel ja m\u00e4ssu ajal j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" kordas Putin.\nVene presidendi v\u00e4itel on valdav enamus eras\u00f5jafirma Wagneri v\u00f5itlejatest ja komand\u00f6ridest on Venemaa patrioodid, kuid neid \u00fcritati \u00e4ra kasutada.\n\"Me teadsime ja teame, et valdav enamus Wagneri v\u00f5itlejatest ja komand\u00f6ridest on samuti Venemaa patrioodid, kes on p\u00fchendunud oma rahvale ja riigile. Nad t\u00f5estasid seda oma julgusega lahinguv\u00e4ljal. Neid p\u00fc\u00fcti kasutada oma relvavendade vastu, kellega nad riigi ja selle tuleviku nimel koos v\u00f5itlesid,\" v\u00e4itis Putin.\nVene riigipea t\u00e4nas eraldi Valgevene presidenti Aleksandr Luka\u0161enkot tema j\u00f5upingutuste eest lahendada rahumeelselt olukord, mis tekkis seoses s\u00f5jalise m\u00e4ssukatsega Venemaal.\n\"Olen Valgevene presidendile t\u00e4nulik tema j\u00f5upingutuste ja panuse eest olukorra rahumeelsesse lahendamisse,\" \u00fctles Putin televisioonik\u00f5nes.\nSamas r\u00f5hutas Putin, et selles olukorras m\u00e4ngis otsustavat rolli Venemaa \u00fchiskonna isamaaline vaim.\n\"Kordan veelkord, et otsustavat rolli m\u00e4ngis neil p\u00e4evil kodanike isamaaline meeleolu, kogu Venemaa \u00fchiskonna konsolideerumine,\" v\u00e4itis riigipea.\n\"Just see toetus v\u00f5imaldas meil \u00fcheskoos \u00fcletada meie kodumaa k\u00f5ige raskem katsumus. T\u00e4nan teid selle eest,\" \u00fctles Putin oma p\u00f6\u00f6rdumise l\u00f5pus.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Sillam\u00e4el ja Kauksis v\u00e4lkusid terariistad24. juunil teatati politseile, et Sillam\u00e4el Keskt\u00e4naval asuvas korteris l\u00f5i 39aastane naine oma elukaaslast terava esemega. Mees toimetati tervisekontrolliks haiglasse. Politsei pidas naise kinni.Samal p\u00e4eval tuli teade, et Alutaguse vallas Kauksi k\u00fclas l\u00f5i 45aastane mees 46aastast meest terava esemega. Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni.\nV\u00e4givald vohas t\u00e4navatel\n24. juunil sai politsei teate, et J\u00f5hvi vallas Edise k\u00fclas l\u00f5id seni tuvastamata isikud 44aastast meest. Kiirabi vaatas mehe kohapeal \u00fcle.\nSamal p\u00e4eval teatati, et Toila vallas Kohtla-N\u00f5mmel l\u00f5i seni tuvastamata isik 60aastast naist.\n25. juunil teatati politseile, et J\u00f5hvi vallas Kose k\u00fclas l\u00f5i seni tuvastamata isik 36aastast meest. Mees toimetati haiglasse.\nSamal p\u00e4eval tuli teade, et Kohtla-J\u00e4rvel Keskalleel toimus konflikt kolme mehe vahel. Politsei pidas konflikti alustanud 40aastase mehe kinni.\nJuhtumite t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nGaraa\u017eist varastati krossitsikkel\n20. juunil sai politsei teate, et J\u00f5hvi vallas Sompa k\u00fclas on lukustamata garaa\u017eist varastatud krossimootorratas. Vargusega tekitatud kahju on 800 eurot.\nKelmid petsid narvalannalt raha\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav naine, kellele oli helistanud kelm, tutvustades end politseiametnikuna ning v\u00e4ites, et naise nimel p\u00fc\u00fctakse laenu v\u00f5tta. Kelm suunas naise v\u00e4idetava pangat\u00f6\u00f6taja poole, kes palus naisel pangakonto kaitsmiseks sisestada Smart-ID PIN-koodid, mida naine ka tegi. Hiljem avastas kannatanu, et tema pangakontolt on kadunud 1500 eurot."}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud. Veel Wagneri kohta.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Relvastatud m\u00e4ssu korraldajad said aru, et panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki,\" j\u00e4tkas Venemaa president esmasp\u00e4eva\u00f5htuses televisioonik\u00f5nes.\n\"M\u00e4ssu korraldajad m\u00f5istsid suurep\u00e4raselt, et nad panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki, mis seisab silmitsi kolossaalse v\u00e4lisohuga ja v\u00e4ljastpoolt tuleva enneolematu survega,\" seletas Putin.\n\"M\u00e4ssu korraldajad, olles reetnud oma riigi ja oma rahva, reetsid ka kuriteosse kaasatud, valetasid neile ja saatsid nad oma rahva pihta tulistama,\" j\u00e4tkas Putin.\n\"T\u00e4pselt sellist tulemust ehk vennatappu tahtsid Venemaa vaenlased ja Kiievi neonatsid, nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, et s\u00f5jav\u00e4elased ja tsiviilisikud saaksid surma,\" \u00fctles president.\n\"Nad h\u00f5\u00f5rusid k\u00e4si, unistades k\u00e4tte maksta eba\u00f5nnestumiste eest rindel ja niinimetatud vastupealetungil, kuid tegid valearvestuse. T\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jav\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes rindel ja m\u00e4ssu ajal j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" kordas Putin.\nVene presidendi v\u00e4itel on valdav enamus eras\u00f5jafirma Wagneri v\u00f5itlejatest ja komand\u00f6ridest on Venemaa patrioodid, kuid neid \u00fcritati \u00e4ra kasutada.\n\"Me teadsime ja teame, et valdav enamus Wagneri v\u00f5itlejatest ja komand\u00f6ridest on samuti Venemaa patrioodid, kes on p\u00fchendunud oma rahvale ja riigile. Nad t\u00f5estasid seda oma julgusega lahinguv\u00e4ljal. Neid p\u00fc\u00fcti kasutada oma relvavendade vastu, kellega nad riigi ja selle tuleviku nimel koos v\u00f5itlesid,\" v\u00e4itis Putin.\nPutin teatas, et Wagneri v\u00f5itlejad v\u00f5ivad minna s\u00f5jav\u00e4kke v\u00f5i lahkuda Valgevenesse.\n\"T\u00e4na on teil v\u00f5imalus j\u00e4tkata Venemaa teenimist, s\u00f5lmides lepingu kaitseministeeriumi v\u00f5i teiste \u00f5iguskaitseorganitega v\u00f5i naasta oma pere ja l\u00e4hedaste juurde. Kes soovib, v\u00f5ib minna Valgevenesse,\" \u00fctles president.\nVene riigipea t\u00e4nas eraldi Valgevene presidenti Aleksandr Luka\u0161enkot tema j\u00f5upingutuste eest lahendada rahumeelselt olukord, mis tekkis seoses s\u00f5jalise m\u00e4ssukatsega Venemaal.\n\"Olen Valgevene presidendile t\u00e4nulik tema j\u00f5upingutuste ja panuse eest olukorra rahumeelsesse lahendamisse,\" \u00fctles Putin televisioonik\u00f5nes.\nSamas r\u00f5hutas Putin, et selles olukorras m\u00e4ngis otsustavat rolli Venemaa \u00fchiskonna isamaaline vaim.\n\"Kordan veelkord, et otsustavat rolli m\u00e4ngis neil p\u00e4evil kodanike isamaaline meeleolu, kogu Venemaa \u00fchiskonna konsolideerumine,\" v\u00e4itis riigipea.\n\"Just see toetus v\u00f5imaldas meil \u00fcheskoos \u00fcletada meie kodumaa k\u00f5ige raskem katsumus. T\u00e4nan teid selle eest,\" \u00fctles Putin oma p\u00f6\u00f6rdumise l\u00f5pus.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"Putin t\u00e4nas s\u00f5jav\u00e4ge ja julgeolekuj\u00f5ude truuduse eest (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud. Veel Wagneri kohta.\nMOSKVA, 26. juuni, Interfax-BNS - Venemaa president Vladimir Putin t\u00e4nas k\u00f5iki s\u00f5jav\u00e4elasi ja julgeolekut\u00f6\u00f6tajaid, kes oma vandele ja rahvale truuks j\u00e4id.\n\"T\u00e4nan k\u00f5iki meie kaitsev\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes m\u00e4ssuliste teel seisid. Nad j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" \u00fctles Putin esmasp\u00e4evases p\u00f6\u00f6rdumises.\n\"Langenud kangelaste-lendurite julgus ja eneseohverdus p\u00e4\u00e4stis Venemaa traagilistest laastavatest tagaj\u00e4rgedest,\" \u00fctles riigipea.\nPutin t\u00e4nas \u00fchtlasi venelasi p\u00f5hiseadusliku korra toetamise eest.\n\"T\u00e4nan teid vastupidavuse, solidaarsuse ja patriotismi eest. See kodaniku solidaarsus on n\u00e4idanud, et igasugune v\u00e4ljapressimine ja katsed tekitada sisemisi rahutusi on m\u00e4\u00e4ratud l\u00e4bikukkumisele. Kordan veel kord: n\u00e4idati \u00fchiskonna k\u00f5rgeimat konsolideerumist, t\u00e4idesaatvat ja seadusandlikku v\u00f5imu k\u00f5igil tasanditel,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Avalikud organisatsioonid, usulahud ja juhtivad erakonnad \u2013 tegelikult kogu Venemaa \u00fchiskond v\u00f5tsid kindla ja \u00fcheselt m\u00f5istetava seisukoha p\u00f5hiseadusliku korra toetuseks,\" v\u00e4itis president.\nRiigipea kinnitas \u00fchtlasi, et k\u00f5ik vajalikud meetmed relvastatud m\u00e4ssuga seoses tekkinud ohtude neutraliseerimiseks v\u00f5eti kohe algusest peale kasutusele.\n\"R\u00f5hutan, et s\u00fcndmuste algusest peale v\u00f5eti koheselt vastu k\u00f5ik vajalikud otsused, et neutraliseerida tekkinud oht, et kaitsta p\u00f5hiseaduslikku s\u00fcsteemi, meie kodanike elu ja julgeolekut,\" \u00fctles Putin venelastele.\nPresident toonitas, et relvastatud m\u00e4ss oleks igal juhul maha surutud.\n\"M\u00e4ssu korraldajatele, hoolimata adekvaatsuse kaotamisest, ei saanud see m\u00f5istmata j\u00e4\u00e4da. Nad k\u00f5ik m\u00f5istsid,\" s\u00f5nas Putin.\n\"Relvastatud m\u00e4ssu korraldajad said aru, et panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki,\" j\u00e4tkas Venemaa president esmasp\u00e4eva\u00f5htuses televisioonik\u00f5nes.\n\"M\u00e4ssu korraldajad m\u00f5istsid suurep\u00e4raselt, et nad panevad toime kuritegusid, l\u00f5hestavad ja n\u00f5rgestavad riiki, mis seisab silmitsi kolossaalse v\u00e4lisohuga ja v\u00e4ljastpoolt tuleva enneolematu survega,\" seletas Putin.\n\"M\u00e4ssu korraldajad, olles reetnud oma riigi ja oma rahva, reetsid ka kuriteosse kaasatud, valetasid neile ja saatsid nad oma rahva pihta tulistama,\" j\u00e4tkas Putin.\n\"T\u00e4pselt sellist tulemust ehk vennatappu tahtsid Venemaa vaenlased ja Kiievi neonatsid, nende l\u00e4\u00e4ne patroonid ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud rahvusreeturid. Nad tahtsid, et Vene s\u00f5durid tapaksid \u00fcksteist, et s\u00f5jav\u00e4elased ja tsiviilisikud saaksid surma,\" \u00fctles president.\n\"Nad h\u00f5\u00f5rusid k\u00e4si, unistades k\u00e4tte maksta eba\u00f5nnestumiste eest rindel ja niinimetatud vastupealetungil, kuid tegid valearvestuse. T\u00e4nan k\u00f5iki meie s\u00f5jav\u00e4elasi, korrakaitsjaid, eriteenistusi, kes rindel ja m\u00e4ssu ajal j\u00e4id truuks oma kohustusele, vandele ja oma rahvale,\" kordas Putin.\nVene presidendi v\u00e4itel on valdav enamus eras\u00f5jafirma Wagneri v\u00f5itlejatest ja komand\u00f6ridest on Venemaa patrioodid, kuid neid \u00fcritati \u00e4ra kasutada.\n\"Me teadsime ja teame, et valdav enamus Wagneri v\u00f5itlejatest ja komand\u00f6ridest on samuti Venemaa patrioodid, kes on p\u00fchendunud oma rahvale ja riigile. Nad t\u00f5estasid seda oma julgusega lahinguv\u00e4ljal. Neid p\u00fc\u00fcti kasutada oma relvavendade vastu, kellega nad riigi ja selle tuleviku nimel koos v\u00f5itlesid,\" v\u00e4itis Putin.\nPutin teatas, et Wagneri v\u00f5itlejad v\u00f5ivad minna s\u00f5jav\u00e4kke v\u00f5i lahkuda Valgevenesse.\n\"T\u00e4na on teil v\u00f5imalus j\u00e4tkata Venemaa teenimist, s\u00f5lmides lepingu kaitseministeeriumi v\u00f5i teiste \u00f5iguskaitseorganitega v\u00f5i naasta oma pere ja l\u00e4hedaste juurde. Kes soovib, v\u00f5ib minna Valgevenesse,\" \u00fctles president.\nVene riigipea t\u00e4nas eraldi Valgevene presidenti Aleksandr Luka\u0161enkot tema j\u00f5upingutuste eest lahendada rahumeelselt olukord, mis tekkis seoses s\u00f5jalise m\u00e4ssukatsega Venemaal.\n\"Olen Valgevene presidendile t\u00e4nulik tema j\u00f5upingutuste ja panuse eest olukorra rahumeelsesse lahendamisse,\" \u00fctles Putin televisioonik\u00f5nes.\nSamas r\u00f5hutas Putin, et selles olukorras m\u00e4ngis otsustavat rolli Venemaa \u00fchiskonna isamaaline vaim.\n\"Kordan veelkord, et otsustavat rolli m\u00e4ngis neil p\u00e4evil kodanike isamaaline meeleolu, kogu Venemaa \u00fchiskonna konsolideerumine,\" v\u00e4itis riigipea.\n\"Just see toetus v\u00f5imaldas meil \u00fcheskoos \u00fcletada meie kodumaa k\u00f5ige raskem katsumus. T\u00e4nan teid selle eest,\" \u00fctles Putin oma p\u00f6\u00f6rdumise l\u00f5pus.\nInterfax - Baltic News Service"}
{"text":"K\u00f5ne \u201ekeskpangast\u201c veenis eestimaalasi k\u00fcmneid tuhandeid eurosid v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rale l\u00e4tlasele andma\u00dcks ohver pidas kelmide juttu kahtlaseks ja helistas 112. Kuna ta vastust ei saanud, siis j\u00e4reldas, et ju ikkagi on osaline salajases operatsioonis.\nT\u00e4navu 13. jaanuaril helistati 68-aastasele Dmitrile (nimi muudetud) varjatud numbrilt. H\u00e4\u00e4le j\u00e4rgi 40-ndates naine esitles end politseit\u00f6\u00f6taja Tatjana Smirnovana ja r\u00e4\u00e4kis, et keegi Timo\u0161enko olevat \u00fcritanud Dmitri v\u00f5ltsitud volikirjaga pangas pettuse sooritada. Kaabaka tabamiseks tuleb Dmitril n\u00fc\u00fcd osaleda operatsioonis, kuhu on kaasatud ka Eesti Pank.\nSmirnova \u00fctles, et kohe suunatakse Dmitri Eesti Panga k\u00f5neliinile ja sealne inimene r\u00e4\u00e4gib asjast l\u00e4hemalt. \u201eTelefonis kostvate helide j\u00e4rgi aimasin, et mind suunati \u00fcmber,\u201c meenutas Dmitri. N\u00fc\u00fcd tutvustas end liinil olev Smirnovaga sarnase h\u00e4\u00e4lega naine Anna Samarinana ja v\u00e4itis, et tema t\u00f6\u00f6kohustuste hulka kuulub pankade tegevuse j\u00e4relevalve. \u201e\u00dctles, et pean kohe s\u00f5itma Swedbanki kontorisse, ja palus mul enda kontolt v\u00f5tta maksimaalne v\u00f5imalik summa,\u201c r\u00e4\u00e4kis Dmitri. \u201eSamarina selgitas, et nende tehniline osakond j\u00e4lgib varjatult pangat\u00f6\u00f6taja k\u00e4itumist. Pidin v\u00e4lja v\u00f5tma sularaha, mis olevat m\u00e4rgistatud.\u201c\nPoole tunni p\u00e4rast oli Dmitri juba pangakontoris ja palus telleril oma kontolt 10 000 eurot v\u00e4lja v\u00f5tta.\nTaas helistas Samarina, kuid kaotas viivuks Dmitri usalduse \u2013 Dmitri palus igaks juhuks helistada Eesti Panga ametlikult numbrilt.\nSamarina helistaski seej\u00e4rel suvalise lauatelefoni numbrilt tagasi ja see tundus Dmitrile usutav. Tuli uus palve: kanda 38 000 eurot v\u00f5\u00f5rale kontole. Dmitril polnud p\u00e4rast 10 000 euro sularahas v\u00e4ljav\u00f5tmist kontol enam nii palju raha ja ta \u00fctles, et tal oleks ehk ainult 30 000. Samarina palus siis \u00fcle kanda 28 000 eurot. Konto number saabus telefonile s\u00f5numiga.\nDmitri naasis pangakontorisse. Samarina juhendas, et kui panga teller k\u00fcsib \u00fclekande kohta, tuleb \u00f6elda, et see on Saksamaal ostetud auto v\u00f5i kinnisvara eest. \u201e\u00dclekande eesm\u00e4rk on Swedbank AS-i t\u00f6\u00f6tajate k\u00e4itumise ja nende Saksamaa sidemete kontrollimine,\u201c avaldati Dmitrile j\u00e4rjekordne \u201esaladus\u201c. Toimingu l\u00f5ppedes saatvat Samarina raha tagasi, lubati Dmitrile.\n\u00dclekande kohta tuli \u00f6elda, et see on Saksamaal ostetud auto v\u00f5i kinnisvara eest.\nEsimene teller keeldus \u00fclekannet tegemast ja soovis n\u00e4ha arvet. Teise teenindajaga aga \u00fclekanne \u00f5nnestus.\nDmitrile helistati seej\u00e4rel j\u00e4rjekordselt v\u00f5\u00f5ralt numbrilt. Kerge balti aktsendiga meesh\u00e4\u00e4l tutvustas end vanemuurija Aleksandr Tammena. \u201eTa kinnitas mulle, et osalen pangaoperatsioonis,\u201c meenutas Dmitri ja lisas, et otsustas ikkagi asja kontrollida.\n\u201eHelistasin 112 ja palusin kontrollida numbrit, millelt mulle helistas v\u00e4idetavalt keegi vanemuurija. Dispet\u0161er lubas tagasi helistada, kuid ei helistanud. V\u00f5tsin seda nii, et minule ei helistatud tagasi sellep\u00e4rast, et ma ilmselt osalengi mingis salajases politsei- v\u00f5i pangaoperatsioonis,\u201c selgitas Dmitri.\nJuba 28 000 euro jagu rikastunud \u201eSamarina\u201c v\u00f5ttis Dmitriga uuesti \u00fchendust ja r\u00f5hutas, et pangast v\u00e4lja v\u00f5etud 10 000 eurost ei tohi ta sentigi kulutada. Kup\u00fc\u00fcrid on m\u00e4rgistatud ja inkassaator tuleb neile j\u00e4rele.\n19. jaanuaril saabus Dmitri juurde \u201einkassaator\". Nagu Samarina oli varem telefonis \u00f6elnud, kandis kohale tulnud habemik peas panama m\u00fctsikest ja tema k\u00e4es oli punane mapp. Kokku oli lepitud salas\u00f5na \u201eJenissei\u201c.\nKohtumisel tekkis aga konflikt, sest Dmitri n\u00f5udis inkassaatorilt dokumenti, kuid seda polnud. Seet\u00f5ttu j\u00e4ttis Dmitri raha \u00fcle andmata.\nSamal ajal suhtles Dmitri telefonis Samarinaga. \u201eTa hakkas otsemaid mind ps\u00fchholoogiliselt survestama,\u201c kirjeldas Dmitri. V\u00f5ltsuurija v\u00e4itis, et Dmitri on kohustatud raha \u00e4ra andma. Siis helistas juba \u201evanemuurija\u201c Tamm ja avaldas samuti survet. Ta veenis Dmitrit m\u00e4rks\u00f5naga \u201em\u00e4rgistatud raha\u201c ja \u00fctles, et politsei territooriumil ei ole v\u00f5imalik raha \u00fcle anda, sest see ei ole \u201ekohtumiste paik\u201c.\nDmitri allus survele, andis raha \u00e4ra ja sai vastu punase mapi. N\u00fc\u00fcd oli ta kaotanud juba 38 000 eurot. \u201eSain aru, et see dokument kinnitab minu k\u00e4est m\u00e4rgistatud rahat\u00e4htede \u00e4ra v\u00f5tmist,\u201c oli Dmitri veendunud.\nNeli p\u00e4eva hiljem helistas taas Samarina. N\u00fc\u00fcd ta teatas, et keegi tahtvat v\u00f5tta Dmitri nimel laenu ja selleks et oma kontot kaitsta, peab Dmitri ise laenu taotlema ja raha v\u00e4lja v\u00f5tma.\nDmitri usaldaski Samarinale TeamVieweri rakenduse kaudu ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole ja v\u00f5ttis viieks aastaks 10 000 eurot laenu.\nPeagi leidiski aset kohtumine uue inkassaatoriga, kes oli pisut noorem ja r\u00e4\u00e4kis kaukaasia aktsendiga. K\u00e4es oli tal vana tuttav punane mapp, mille ta raha\u00fcmbriku vastu lahkelt Dmitrile ulatas. Kelmidele loovutatud rahasumma oli n\u00fc\u00fcd kasvanud juba 48 000 euroni.\nTeine \u201einkassaator\u201c oli l\u00e4tlane Matiss Melders. Politsei j\u00f5udis temani juhuslikult veebruaris toimunud \u201et\u00f6\u00f6otsa\u201c eba\u00f5nnestumise t\u00f5ttu. Tookord oli ohvriks 65-aastane Marina (nimi muudetud), kes l\u00e4ks samasuguse k\u00f5ne peale pangakontorisse, et oma arvel olnud 8000 eurot v\u00e4lja v\u00f5tta.\n\u201eSaime infot Swedbankilt, kui teller m\u00e4rkas, et nende klient soovib v\u00f5tta v\u00e4lja suure summa raha. Teller uuris, mida klient nii suure summaga plaanib teha, mille peale klient vastas, et osaleb salaoperatsioonis. Vestlust kuulis pealt ka teine klient, kes kinnitas samuti, et ka teda on kaasatud samasse operatsiooni,\u201c kirjeldas P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin m\u00e4rtsis pressiteates.\nPangakelmused on eestimaalastelt t\u00e4navu v\u00f5tnud juba \u00fcle miljoni euro\nSelle aasta jaanuarist mai l\u00f5puni on politseile teatatud 215-st pangakelmuse juhtumist, milles inimesed on ilma j\u00e4\u00e4nud kokku 1 160 568 eurost.\nViimatised, maikuu andmed n\u00e4itavad, et enamik juhtumeid oli seotud helistamistega. Helistajad v\u00e4itsid end olevat kas pangast, politseist v\u00f5i Google\u2019ist, misj\u00e4rel suunati k\u00f5ne pangat\u00f6\u00f6tajale. Teinekord helistati k\u00f5igi kolme nimel korraga.\nKui esmalt helistati politseist, siis v\u00e4ideti n\u00e4iteks, et keegi soovib kannatanu nimele laenu v\u00f5tta, keegi \u00fcritas saada pangas kannatanu arvele ligip\u00e4\u00e4su v\u00f5i arvelt raha v\u00e4lja v\u00f5tta.\nGoogle\u2019i t\u00f6\u00f6tajana esinejad v\u00e4itsid n\u00e4iteks, et kannatanu postkasti on sisse murtud, isiklikud andmed on lekkinud, kontol on avastatud kahtlane tegevus, nende andmetel on keegi \u00fcritanud kannatanu pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta.\nSkeem on ikka sarnane \u2013 saadakse kannatanu nutiseadmesse kaugjuurdep\u00e4\u00e4s, kannatanu sisestab oma pangaandmed ning tema kontolt v\u00f5etakse raha \u00e4ra v\u00f5i v\u00f5etakse tema nimel laenu.\nKahel juhul saadeti kannatanu telefoni LHV nimel SMS, mille sisuks oli, et konto on blokeeritud kahtlase tegevuse t\u00f5ttu. Deblokeerimiseks tuli vajutada petulingile ja ennast autentida. Selle tagaj\u00e4rjel tehti kannatanu kontolt \u00fclekanne teisele pangakontole.\nMarina sai siiski oma raha Lasnam\u00e4e Centrumi pangakontoris k\u00e4tte ja l\u00e4ks sama maja kasiinosse ootama, kuni saabub \u201euurija Aleksandr Tamm\u201c, kes oli tema teada juhtumiga tegelema hakanud.\nN\u00fc\u00fcdseks oli aga info juba politseini j\u00f5udnud ja kui p\u00e4rast kella 19 saabus punase mapiga kuller, ilmusid politseinikud ja pidasid end vanemuurija Aleksandrina esitlenud Meldersi kinni.\nMelders tunnistas teo \u00fcles. Ta r\u00e4\u00e4kis uurijatele enda versiooni, kuidas ta seesuguse kelmuseskeemiga liitus.\nTa olevat tutvunud s\u00f5bra kaudu Rafaeli-nimelise isikuga, kes rahvuselt tundus venelane, kuid m\u00f5istis ka l\u00e4ti keelt. Rafael tutvustas Meldersile head t\u00f6\u00f6otsa: tuleb s\u00f5ita Tallinnasse, kohtuda inimestega, korjata neilt sularaha ja anda neile vastu mingid dokumendid.\nMeldersi teenistus oleks k\u00fcmme protsenti saadavast sularahast.\nRafael tegelevat kr\u00fcptorahaga ja laskvat selle sularahaks konverteerida Eestis olevatel \u00e4ripartneritel. Meldersi teenistus oleks k\u00fcmme protsenti saadavast sularahast. Melders v\u00f5ttis kaasa s\u00f5ber Zimarsi ja kohtuski Rafaeliga Riia k\u00fclje all asuvas tanklas.\nEsimesel kohtumisel andis Rafael Meldersile punase mapi koos dokumentidega ja selgitas, et mapp tuleb anda \u00e4riklientidele, kes annavad vastu sularaha. Esimene ots oli 10 000 eurot ja \u201e\u00e4rikliendiks\u201c juba loo algusest tuttav Dmitri.\nEdaspidi sai Melders juba dokumendid meilitsi ja ostis mapid kontoritarvete poest ise. Juhiseid \u00e4riklientidega kohtumiseks sai ta telefonis\u00f5numitega.\n\u201eRafael\u201c: Need dokumendid tuleb v\u00e4lja printida ja \u00fchte mappi panna.\nMelders: See on 8k eest, jah? Kas neid 2 klienti veel pole?\nR: Veel t\u00f6\u00f6tame, ei ole saanud veel kokku leppida, et raha tagasi maksaksid.\nM: Selge. Printisime v\u00e4lja, s\u00f5idame edasi.\nR: Super.\n[- -]\nR: Kui paju Tallinnani veel on?\nM: 50 minutit. Aadress?\nR: Ootan aadressi kinnitust, siis annan.\nM: Ok.\nR: Mustakivi tee 13.\nM: Ok. Meil on 30 minutit j\u00e4\u00e4nud. Saada see aadress eesti keeles, vene keeles ei leia midagi.\n[- -]\nR: Autoga pole sinna k\u00f5rvale vaja s\u00f5ita. Seal on kaamerad. Peab jalgsi kliendi juurde minema.\nM: Mul on mustad p\u00fcksid, must d\u017eemper, hall mantel.\nR: Lepime ehk kohe kokku teise aadressi.\nR: Klient kardab mujal.\nM: Ok. Kas naine?\nR: Jah.\nM: Vana?\nR: Vana.\nM: Ok.\n[- -]\nR: Pargi sinna, kus kaameraid ei ole.\nM: Ok. Olen kohal.\nR: Kui k\u00fcsitakse, siis su nimi on Aleksandr.\nM: Ok.\nR: Kuidas seal on? Kas k\u00f5ik on korras?\nM: Jah. Ootan teda.\nR: Tere, mu nimi on Aleksandr, sularahakeskus. Salas\u00f5na Astra, siin on dokumendid.\nR: [Ta] kohe tuleb.\nM\u00f6\u00f6dub 50 minutit.\nR: Kas oled siin?\nR: Mis seal juhtus?\nR: Matiss?\nR: Sa oled ju v\u00f5rgus.\nR: Vasta.\nMelders peeti kinni ja v\u00f5eti vahi alla. Harju maakohus m\u00f5istis ta kaks kuud hiljem kelmuses s\u00fc\u00fcdi ja talle m\u00e4\u00e4rati kaheaastane vangistus, millest pidi \u00e4ra kandma vaid vahi all viibitud kaks kuud ja 20 p\u00e4eva. \u00dclej\u00e4\u00e4nut ei p\u00f6\u00f6rata tingimisi t\u00e4itmisele, kui ta ei pane kahe ja poole aasta jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena saadeti ta riigist v\u00e4lja ja m\u00e4\u00e4rati viieaastane Eestisse sisses\u00f5idu keeld. Rahuldati ka kahe kannatanu esitatud tsiviilhagi, mille j\u00e4rgi peab ta kummalegi tasuma 10 000 eurot. Tema valdustest leidud kuus punast dokumendimappi h\u00e4vitati.\nKui keegi on kokku puutunud s\u00e4\u00e4rase petuskeemiga, tunneb \u00e4ra pildil oleva kelmi v\u00f5i sertifikaadi, siis palume sellest politseile teada anda kas telefonil +372 337 2474 v\u00f5i kirjutada aadressile sergei.sei@politsei.ee.\nKullerid j\u00e4\u00e4vad vahele\nPolitsei andis eelmisel kolmap\u00e4eval teada, et pidas kinni j\u00e4rjekordse pangakelmuses osalenud mehe. Nimelt teatati mai l\u00f5pus, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid \u00fchelt eakalt mehelt v\u00e4lja petta 9000 eurot.\nEnd Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid talle ning r\u00e4\u00e4kisid talle toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rk on p\u00fc\u00fcda kinni pangat\u00f6\u00f6tajast kelm. Meest juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itvale Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.\nRaha \u00fcleandmine pidi toimuma 26. mail, reede hommikul. Enne petuskeemi l\u00f5pule viimist sekkusid \u201eoperatsiooni\u201c aga p\u00e4ris politseinikud, kes pidasid reede hommikul J\u00f5hvi s\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel kinni. Kinnipeetud isik osutus L\u00e4ti kodanikuks, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljas samasuguses petuskeemis. Ta kogus Eesti kannatanutelt raha, tekitades kannatanutele ligemale 60 000 eurot kahju, sedastas Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.\nKa m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks isikut, keda samuti kahtlustatakse samasuguse Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises. \u201eKahtlustuse kohaselt on isikud seotud 40 000 euro v\u00e4ljapetmisega kahelt kannatanult. Kullerid pidas politsei selle aasta naistep\u00e4eval Narvas kannatanuga suhtlemisel kinni ning ka nende juurest leiti Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokument,\u201c lisas Vodja.\nTa m\u00e4rkis, et konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil k\u00fcll kahju tekkimist ennetada, kuid juba toimunud kelmustes kaotatud raha tagasi saada on paraku \u00fcsna v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline.\nRaha viiakse riigist v\u00e4lja\n\u201eV\u00e4lismaa kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \u201ekullerid\u201c toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud. Seet\u00f5ttu on politsei parimaks v\u00f5imaluseks ja kahju tekkimise v\u00e4ltimiseks teha ennetust\u00f6\u00f6d ja tegeleda kelmustega seotud kohalike kurjategijate p\u00fc\u00fcdmisega. Internetis levivad pakkumised liitumaks taolise kuritegeliku skeemiga v\u00f5ivad k\u00fcll t\u00e4hendada l\u00fchiajalist h\u00f5lptulu, kuid varem v\u00f5i hiljem ristuvad selliste inimeste teed politseiga, mis omakorda toob kaasa kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise ja kriminaalkaristuse,\u201c r\u00f5hutas kriminaalpolitseinik.\nPolitseinik tuletas meelde, et politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad ei korralda inimestega selliseid \u201esalaoperatsioone\u201c, mis h\u00f5lmaksid nende raha kellelegi \u00fcle andmist. Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel nende isiku- ega pangakontode andmeid. \u201eKui sulle helistatakse politseist v\u00f5i pangast, v\u00f5id sa alati k\u00fcsida kohtumist politseijaoskonnas v\u00f5i pangakontoris ning ise veenduda, kellega p\u00e4riselt vestlus k\u00e4ib. Samuti on lihtne viis sellise kelmuse puhul petturite tuvastamiseks nendega telefonis eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine \u2013 \u00fcldjuhul sellised petturid eesti keelt ei valda,\u201c toonitas Vodja.\n\u201eTegemist on mitmetest l\u00fclidest koosneva h\u00e4sti organiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega ja raha tagasisaamine on pea v\u00f5imatu. Meie nopime \u00fcles Eestisse j\u00f5udnud petuskeemid ja p\u00fc\u00fcame tabada siin toimetavad kelmid, kuid tegelikku \u00e4ri juhitakse v\u00e4lismaalt. See omakorda t\u00e4hendab, et meie inimesed peavad oma raha ja kaubaga toimetades olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud, et mitte petta saada ning suurt kahju kanda,\u201c s\u00f5nas Vodja."}
{"text":"Poliitikud toidupakkide libahankest: asja tuleb igal juhul uurida!Erus\u00f5jav\u00e4elased ja praegused poliitikud tunnistavad, et lugesid murelikult, et kaitsev\u00e4elastele m\u00f5eldud toidupakkidest on salap\u00e4raselt kadunud kalorid, magustoit ja veel \u00fcht-teist. \u201eSeda asja peab uurima korruptsioonij\u00e4relevalve komisjon, samuti riigikontroll. Sellest peab r\u00e4\u00e4kima,\u201c \u00fctleb kahtlasev\u00f5itu riigihanke kohta parlamendi riigikaitsekomisjoni aseesimees, erus\u00f5jav\u00e4elane Leo Kunnas.\u00d5htuleht kirjutas esmasp\u00e4eval, et kaitsev\u00e4e toidupakkide \u00fclikarmide tingimustega riigihankest kujunes farss, sest kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on p\u00e4rast hanke toimumist iseenda seatud n\u00f5uetele vilistanud - pakkides on v\u00e4hem kaloreid, puudub magustoit ja veel \u00fcht-teist ning isegi pakend ei vasta n\u00f5uetele. Tagatipuks leiab suurest osast kaitsev\u00e4e toidupakkidest kohvi asemel hoopis Venemaal toodetud tee.Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees ja erus\u00f5jav\u00e4elane Leo Kunnas (pildil) \u00fctleb, et \u00d5htulehes avaldatud info teeb teda v\u00e4ga murelikuks. \u201eMa pole kunagi kuulnud, et magustoit toidupakkides puudub,\u201c tunnistab ta ja lisab, et s\u00e4\u00e4rast olukorda ei tohi lubada.P\u00e4rast artikli ilmumist r\u00e4\u00e4kis riigikogus EKRE fraktsiooni kuuluv Kunnas teistegi endiste s\u00f5jav\u00e4elastega. \u201eK\u00f5ik on v\u00e4ga imestunud: kuidas on v\u00f5imalik, et toidupakis on kaloreid alla normi?\u201cRiigikaitsekomisjoni aseesimehena kavatseb ta teemat edasi arutada. \u201eSeda asja peab uurima korruptsioonij\u00e4relevalve komisjon, samuti riigikontroll. Sellest peab r\u00e4\u00e4kima,\u201c \u00fctleb Kunnas.Ka endine siseminister ja erus\u00f5jav\u00e4elane Alar Laneman (EKRE, pildil) \u00fctleb, et artiklis kirjeldatu tuli talle halva \u00fcllatusena.\u201eS\u00f5ja ajal s\u00f5durpoiste toidu kallale minek on s\u00fcgavalt ebaeetiline ja vastuv\u00f5etamatu,\u201c s\u00f5nab ta. \u201eMeie s\u00f5durid ja nende heaolu peaks eriti praegu maailmas valitsevas olukorras meile v\u00e4ga olulised olema.\u201cLaneman ei m\u00f5ista, miks kaitseministeerium sel teemal s\u00f5na ei v\u00f5ta: \u201eKaitseministeerium v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd olukorda selgust tuua.\u201cParaku j\u00e4ttis kaitseministeerium vastamata \u00d5htulehe k\u00fcsimustele, kas ja mida peaks segase riigihanke valguses ette v\u00f5tma. \u201eMinisteerium ei kommenteeri RKIKi hankeid,\u201c selgitas ministeeriumi pressiesindaja Andra N\u00f5lvak.Lanemani s\u00f5nul peab olukorda igal juhul uurima. \u201eKui riigihanke tulemustega on midagi viltu, peab ka riigihanke protsessi \u00fcle vaatama. Meil on selleks p\u00e4dev \u00f5iguss\u00fcsteem.\u201cEndine kaitsev\u00e4e juhataja, reformierakondlane Ants Laaneots \u00fctleb, et kui \u00d5htulehes avaldatud info vastab t\u00f5ele, v\u00f5iks protsessi \u00fcle vaadata ja kontrollida firmat, mis praegu kaitsev\u00e4elastele toitu pakub. Ta t\u00f5deb, et ei ole olukorraga v\u00e4ga h\u00e4sti kursis, mist\u00f5ttu ei saa detailselt kommenteerida.Ka endine kaitsev\u00e4e juhataja, praegune poliitik Riho Terras (Isamaa, pildil) ei soostunud riigihankega seotut kommenteerima samal p\u00f5hjusel. K\u00fcll aga on tal resoluutne seisukoht toidupakki sattunud ja Venemaal toodetud Greenfieldi tee suhtes: \u201eVenemaalt ei tohi mitte midagi sinna sisse sattuda. Mitte mingil tingimusel!\u201cSama meelt on Laneman: \u201eIgasugune Venemaaga kauplemine t\u00e4hendab, et rahastame sellega s\u00f5jamasinat. See on vastuv\u00f5etamatu.\u201cANGELINA LON, HELEN MIHELSON"}
{"text":"Kehtetuks tunnistati kolm matemaatikaeksami t\u00f6\u00f6dTuvastatud pettuse t\u00f5ttu on haridus- ja noorteameti (HARNO) menetluse tulemusena kehtetuks tunnistatud kolm matemaatika riigieksamit\u00f6\u00f6d.HARNO matemaatika ja loodusainete hindamisvaldkonna juhi Alge Ilosaare s\u00f5nul saatsid koolid p\u00e4rast eksami toimumist eksamit\u00f6\u00f6d hindamiseks HARNOsse, kus m\u00f5ne matemaatika riigieksamit\u00f6\u00f6 hindamisel tekkis k\u00f5rvalise abi kasutamise kahtlus ja seet\u00f5ttu alustati menetlust. Kui eksamit\u00f6\u00f6 j\u00f5uab hindamisele ja selle raames tuvastatakse k\u00f5rvalise abi kasutamine v\u00f5i mahakirjutamine, tuleb t\u00f6\u00f6 tervikuna hinnata 0 punktiga, selgitas Ilosaar. Valdav enamik kahtlusi ei saanud kinnitust, kuid kolmel juhul v\u00f5eti vastu otsus lugeda eksam mittesooritatuks, lisas ta. Eksamitegija saab tulemuse vaidlustada viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul riigieksamitunnistuse k\u00e4ttesaadavaks tegemise p\u00e4evast arvates.SIIM RANDLA"}
{"text":"PolitseiSILLAM\u00c4EL JA KAUKSIS V\u00c4LKUSID TERARIISTAD24. juunil teatati politseile, et Sillam\u00e4el Keskt\u00e4naval asuvas korteris l\u00f5i 39aastane naine oma elukaaslast terava esemega. Mees toimetati tervisekontrolliks haiglasse. Politsei pidas naise kinni. Samal p\u00e4eval tuli teade, et Alutaguse vallas Kauksi k\u00fclas l\u00f5i 45aastane mees 46aastast meest terava esemega. Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni.V\u00c4GIVALD VOHAS T\u00c4NAVATEL24. juunil sai politsei teate, et J\u00f5hvi vallas Edise k\u00fclas l\u00f5id seni tuvastamata isikud 44aastast meest. Kiirabi vaatas mehe kohapeal \u00fcle.Samal p\u00e4eval teatati, et Toila vallas Kohtla-N\u00f5mmel l\u00f5i seni tuvastamata isik 60aastast naist.25. juunil teatati politseile, et J\u00f5hvi vallas Kose k\u00fclas l\u00f5i seni tuvastamata isik 36aastast meest. Mees toimetati haiglasse. Samal p\u00e4eval tuli teade, et Kohtla-J\u00e4rvel Keskalleel toimus konflikt kolme mehe vahel. Politsei pidas konflikti alustanud 40aastase mehe kinni.Juhtumite t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.GARAA\u017dIST VARASTATI KROSSITSIKKEL20. juunil sai politsei teate, et J\u00f5hvi vallas Sompa k\u00fclas on lukustamata garaa\u017eist varastatud krossimootorratas. Vargusega tekitatud kahju on 800 eurot.KELMID PETSID NARVALANNALT RAHAPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav naine, kellele oli helistanud kelm, tutvustades end politseiametnikuna ning v\u00e4ites, et naise nimel p\u00fc\u00fctakse laenu v\u00f5tta. Kelm suunas naise v\u00e4idetava pangat\u00f6\u00f6taja poole, kes palus naisel pangakonto kaitsmiseks sisestada Smart-ID PIN-koodid, mida naine ka tegi. Hiljem avastas kannatanu, et tema pangakontolt on kadunud 1500 eurot."}
{"text":"Riigieksamipetised: kehtetuks tunnistati kolm matemaatikaeksami t\u00f6\u00f6dTuvastatud pettuse t\u00f5ttu on haridus- ja noorteamet tunnistanud kehtetuks kolm matemaatika riigieksamit\u00f6\u00f6d.\nHaridus- ja noorteameti matemaatika ja loodusainete hindamisvaldkonna juht\u00a0Alge Ilosaare s\u00f5nul saatsid koolid p\u00e4rast eksami toimumist eksamit\u00f6\u00f6d haridus- ja noorteametisse hindamisele. Osade matemaatika riigieksamit\u00f6\u00f6de hindamisel tekkis aga kahtlus, et kasutati k\u00f5rvalist abi. Seet\u00f5ttu alustati asjaolude selgitamiseks menetlust.\nKui eksamit\u00f6\u00f6 j\u00f5uab hindamisele ja selle raames tuvastatakse k\u00f5rvalise abi kasutamine v\u00f5i mahakirjutamine \u2013 eri eksaminandide t\u00f6\u00f6des s\u00fcstemaatiliselt esinevad \u00fchesugused vead ja\/v\u00f5i parandused, \u00fclej\u00e4\u00e4nud vastuse loogikaga mittehaakuvad \u00fchesugused \u00f5iged v\u00f5i valed lisandused, loomevargus v\u00f5i muu selline \u2013, siis tuleb riigieksamit\u00f6\u00f6 tervikuna hinnata 0 punktiga, selgitas Ilosaar. Suurem osa kahtlustusi ei saanud kinnitust, kuid m\u00f5nel juhul v\u00f5eti vastu otsus eksam mittesooritatuks lugeda, lisas ta. Kehtetuks tunnistati kolm t\u00f6\u00f6d. Eksamitegija saab tulemust vaidlustada viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul riigieksamitunnistuse k\u00e4ttesaadavaks tegemise p\u00e4evast arvates."}
{"text":"K\u00f5ne \u201ekeskpangast\u201c veenis eestimaalasi k\u00fcmneid tuhandeid eurosid v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rale l\u00e4tlasele andma\u00dcks ohver pidas kelmide juttu kahtlaseks ja helistas 112. Kuna ta vastust ei saanud, siis j\u00e4reldas, et ju ikkagi on osaline salajases operatsioonis.T\u00e4navu 13. jaanuaril helistati 68-aastasele Dmitrile (nimi muudetud) varjatud numbrilt. H\u00e4\u00e4le j\u00e4rgi 40-ndates naine esitles end politseit\u00f6\u00f6taja Tatjana Smirnovana ja r\u00e4\u00e4kis, et keegi Timo\u0161enko olevat \u00fcritanud Dmitri v\u00f5ltsitud volikirjaga pangas pettuse sooritada. Kaabaka tabamiseks tuleb Dmitril n\u00fc\u00fcd osaleda operatsioonis, kuhu on kaasatud ka Eesti Pank.Smirnova \u00fctles, et kohe suunatakse Dmitri Eesti Panga k\u00f5neliinile ja sealne inimene r\u00e4\u00e4gib asjast l\u00e4hemalt. \u201eTelefonis kostvate helide j\u00e4rgi aimasin, et mind suunati \u00fcmber,\u201c meenutas Dmitri. N\u00fc\u00fcd tutvustas end liinil olev Smirnovaga sarnase h\u00e4\u00e4lega naine Anna Samarinana ja v\u00e4itis, et tema t\u00f6\u00f6kohustuste hulka kuulub pankade tegevuse j\u00e4relevalve. \u201e\u00dctles, et pean kohe s\u00f5itma Swedbanki kontorisse, ja palus mul enda kontolt v\u00f5tta maksimaalne v\u00f5imalik summa,\u201c r\u00e4\u00e4kis Dmitri. \u201eSamarina selgitas, et nende tehniline osakond j\u00e4lgib varjatult pangat\u00f6\u00f6taja k\u00e4itumist. Pidin v\u00e4lja v\u00f5tma sularaha, mis olevat m\u00e4rgistatud.\u201cPoole tunni p\u00e4rast oli Dmitri juba pangakontoris ja palus telleril oma kontolt 10 000 eurot v\u00e4lja v\u00f5tta.L\u00f5i kahtlemaTaas helistas Samarina, kuid kaotas viivuks Dmitri usalduse - Dmitri palus igaks juhuks helistada Eesti Panga ametlikult numbrilt.Samarina helistaski seej\u00e4rel suvalise lauatelefoni numbrilt tagasi ja see tundus Dmitrile usutav. Tuli uus palve: kanda 38 000 eurot v\u00f5\u00f5rale kontole. Dmitril polnud p\u00e4rast 10 000 euro sularahas v\u00e4ljav\u00f5tmist kontol enam nii palju raha ja ta \u00fctles, et tal oleks ehk ainult 30 000. Samarina palus siis \u00fcle kanda 28 000 eurot. Kontonumber saabus telefonile s\u00f5numiga.Dmitri naasis pangakontorisse. Samarina juhendas, et kui panga teller k\u00fcsib \u00fclekande kohta, tuleb \u00f6elda, et see on Saksamaal ostetud auto v\u00f5i kinnisvara eest. \u201e\u00dclekande eesm\u00e4rk on Swedbank AS-i t\u00f6\u00f6tajate k\u00e4itumise ja nende Saksamaa sidemete kontrollimine,\u201c avaldati Dmitrile j\u00e4rjekordne \u201esaladus\u201c. Toimingu l\u00f5ppedes saatvat Samarina raha tagasi, lubati Dmitrile.Esimene teller keeldus \u00fclekannet tegemast ja soovis n\u00e4ha arvet. Teise teenindajaga aga \u00fclekanne \u00f5nnestus.Dmitrile helistati seej\u00e4rel j\u00e4rjekordselt v\u00f5\u00f5ralt numbrilt. Kerge balti aktsendiga meesh\u00e4\u00e4l tutvustas end vanemuurija Aleksandr Tammena. \u201eTa kinnitas mulle, et osalen pangaoperatsioonis,\u201c meenutas Dmitri ja lisas, et otsustas ikkagi asja kontrollida.\u201eHelistasin 112 ja palusin kontrollida numbrit, millelt mulle helistas v\u00e4idetavalt keegi vanemuurija. Dispet\u0161er lubas tagasi helistada, kuid ei helistanud. V\u00f5tsin seda nii, et minule ei helistatud tagasi sellep\u00e4rast, et ma ilmselt osalengi mingis salajases politseiv\u00f5i pangaoperatsioonis,\u201c selgitas Dmitri.Juba 28 000 euro jagu rikastunud \u201eSamarina\u201c v\u00f5ttis Dmitriga uuesti \u00fchendust ja r\u00f5hutas, et v\u00e4lja v\u00f5etud 10 000 eurost ei tohi ta sentigi kulutada. Kup\u00fc\u00fcrid on m\u00e4rgistatud ja inkassaator tuleb neile j\u00e4rele.Punase mapiga inkassaator19. jaanuaril saabus Dmitri juurde \u201einkassaator\u201c. Nagu Samarina oli varem telefonis \u00f6elnud, kandis kohale tulnud habemik peas panama m\u00fctsikest ja tema k\u00e4es oli punane mapp. Kokku oli lepitud salas\u00f5na \u201eJenissei\u201c.Kohtumisel tekkis aga konflikt, sest Dmitri n\u00f5udis inkassaatorilt dokumenti, kuid seda polnud. Seet\u00f5ttu j\u00e4ttis Dmitri raha \u00fcle andmata.Samal ajal suhtles Dmitri telefonis Samarinaga. \u201eTa hakkas otsemaid mind ps\u00fchholoogiliselt survestama,\u201c kirjeldas Dmitri. V\u00f5ltsuurija v\u00e4itis, et Dmitri on kohustatud raha \u00e4ra andma. Siis helistas juba \u201evanemuurija\u201c Tamm ja avaldas samuti survet. Ta veenis Dmitrit m\u00e4rks\u00f5naga \u201em\u00e4rgistatud raha\u201c ja \u00fctles, et politsei territooriumil ei ole v\u00f5imalik raha \u00fcle anda, sest see ei ole \u201ekohtumiste paik\u201c.Dmitri allus survele, andis raha \u00e4ra ja sai vastu punase mapi. N\u00fc\u00fcd oli ta kaotanud juba 38 000 eurot. \u201eSain aru, et see dokument kinnitab minu k\u00e4est m\u00e4rgistatud rahat\u00e4htede \u00e4ra v\u00f5tmist,\u201c oli Dmitri veendunud.Peab laenu v\u00f5tmaNeli p\u00e4eva hiljem helistas taas Samarina. N\u00fc\u00fcd ta teatas, et keegi tahtvat v\u00f5tta Dmitri nimel laenu ja selleks et oma kontot kaitsta, peab Dmitri ise laenu taotlema ja raha v\u00e4lja v\u00f5tma.Dmitri usaldaski Samarinale Team-Vieweri rakenduse kaudu ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole ja v\u00f5ttis viieks aastaks 10 000 eurot laenu.Peagi leidiski aset kohtumine uue inkassaatoriga, kes oli pisut noorem ja r\u00e4\u00e4kis kaukaasia aktsendiga. K\u00e4es oli tal vana tuttav punane mapp, mille ta raha\u00fcmbriku vastu lahkelt Dmitrile ulatas. Kelmidele loovutatud rahasumma oli n\u00fc\u00fcd kasvanud juba 48 000 euroni.Inkassaator-vanemuurijaTeine \u201einkassaator\u201c oli l\u00e4tlane Matiss Melders. Politsei j\u00f5udis temani juhuslikult veebruaris toimunud \u201et\u00f6\u00f6otsa\u201c eba\u00f5nnestumise t\u00f5ttu. Tookord oli ohvriks 65-aastane Marina (nimi muudetud), kes l\u00e4ks samasuguse k\u00f5ne peale pangakontorisse, et oma arvel olnud 8000 eurot v\u00e4lja v\u00f5tta.\u201eSaime infot Swedbankilt, kui teller m\u00e4rkas, et nende klient soovib v\u00f5tta v\u00e4lja suure summa raha. Teller uuris, mida klient nii suure summaga plaanib teha, mille peale klient vastas, et osaleb salaoperatsioonis,\u201c kirjeldas P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin m\u00e4rtsis pressiteates.Marina sai siiski oma raha Lasnam\u00e4e Centrumi pangakontoris k\u00e4tte ja l\u00e4ks sama maja kasiinosse ootama, kuni saabub \u201euurija Aleksandr Tamm\u201c, kes oli tema teada juhtumiga tegelema hakanud.N\u00fc\u00fcdseks oli aga info juba politseini j\u00f5udnud ja kui p\u00e4rast kella 19 saabus punase mapiga kuller, ilmusid politseinikud ja pidasid end vanemuurija Aleksandrina esitlenud Meldersi kinni. Ta tunnistas teo \u00fcles. Ta r\u00e4\u00e4kis uurijatele enda versiooni, kuidas ta seesuguse kelmuseskeemiga liitus.Melders olevat tutvunud s\u00f5bra kaudu Rafaeli-nimelise isikuga, kes rahvuselt tundus venelane, kuid m\u00f5istis ka l\u00e4ti keelt. Rafael tutvustas Meldersile head t\u00f6\u00f6otsa: tuleb s\u00f5ita Tallinnasse, kohtuda inimestega, korjata neilt sularaha ja anda neile vastu mingid dokumendid. Rafael tegelevat kr\u00fcptorahaga ja laskvat selle sularahaks konverteerida Eestis olevatel \u00e4ripartneritel. Meldersi teenistus oleks 10% saadavast sularahast. Melders v\u00f5ttis kaasa s\u00f5ber Zimarsi ja kohtuski Rafaeliga Riia k\u00fclje all asuvas tanklas. Esimesel kohtumisel andis Rafael Meldersile punase mapi koos dokumentidega ja selgitas, et mapp tuleb anda \u00e4riklientidele, kes annavad vastu sularaha. Esimene ots oli 10 000 eurot ja \u201e\u00e4rikliendiks\u201c juba loo algusest tuttav Dmitri.Edaspidi sai Melders juba dokumendid meilitsi ja ostis mapid kontoritarvete poest ise. Juhiseid \u00e4riklientidega kohtumiseks sai ta telefonis\u00f5numitega.Melders peeti kinni ja v\u00f5eti vahi alla. Harju maakohus m\u00f5istis ta kaks kuud hiljem kelmuses s\u00fc\u00fcdi ja talle m\u00e4\u00e4rati kaheaastane vangistus, millest pidi \u00e4ra kandma vaid vahi all viibitud kaks kuud ja 20 p\u00e4eva. \u00dclej\u00e4\u00e4nut ei p\u00f6\u00f6rata tingimisi t\u00e4itmisele, kui ta ei pane kahe ja poole aasta jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena saadeti ta riigist v\u00e4lja ja m\u00e4\u00e4rati viieaastane Eestisse sisses\u00f5idu keeld. Rahuldati ka kahe kannatanu esitatud tsiviilhagi, mille j\u00e4rgi peab ta kummalegi tasuma 10 000 eurot. Tema valdustest leidud kuus punast dokumendimappi h\u00e4vitati.Kui keegi on kokku puutunud s\u00e4\u00e4rase petuskeemiga, tunneb \u00e4ra pildil oleva kelmi v\u00f5i sertifikaadi, siis palume sellest politseile teada anda kas telefonil +372 337 2474 v\u00f5i kirjutada aadressile sergei.sei@politsei.ee. 1\"Meldersi teenistus oleks 10% saadavast sularahast.\"\"Politsei ega pangad ei uuri inimestelt telefoni teel nende isikuv\u00f5i pangakontode andmeid.\"\"\u00dclekande kohta tuli \u00f6elda, et see on Saksamaal ostetud auto v\u00f5i kinnisvara eest.\"Pangakelmused on eestimaalastelt t\u00e4navu v\u00f5tnud juba \u00fcle miljoni euroSelle aasta jaanuarist mai l\u00f5puni on politseile teatatud 215-st pangakelmuse juhtumist, milles inimesed on ilma j\u00e4\u00e4nud kokku 1 160 568 eurost.Viimatised, maikuu andmed n\u00e4itavad, et enamik juhtumeid oli seotud helistamistega. Helistajad v\u00e4itsid end olevat kas pangast, politseist v\u00f5i Google'ist, misj\u00e4rel suunati k\u00f5ne pangat\u00f6\u00f6tajale. Teinekord helistati k\u00f5igi kolme nimel korraga.Kui esmalt helistati politseist, siis v\u00e4ideti n\u00e4iteks, et keegi soovib kannatanu nimele laenu v\u00f5tta, keegi \u00fcritas saada pangas kannatanu arvele ligip\u00e4\u00e4su v\u00f5i arvelt raha v\u00e4lja v\u00f5tta.Google'i t\u00f6\u00f6tajana esinejad v\u00e4itsid n\u00e4iteks, et kannatanu postkasti on sisse murtud, isiklikud andmed on lekkinud, kontol on avastatud kahtlane tegevus, nende andmetel on keegi \u00fcritanud kannatanu pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta.Skeem on ikka sarnane: kannatanu nutiseadmesse saadakse kaugjuurdep\u00e4\u00e4s, kannatanu sisestab oma pangaandmed ning tema kontolt v\u00f5etakse raha \u00e4ra v\u00f5i v\u00f5etakse tema nimel laenu.Kahel juhul saadeti kannatanu telefoni LHV nimel SMS, mille sisuks oli, et konto on blokeeritud kahtlase tegevuse t\u00f5ttu. Deblokeerimiseks tuli vajutada petulingile ja ennast autentida.Selle tagaj\u00e4rjel tehti kannatanu kontolt \u00fclekanne teisele pangakontole.Ohvritele n\u00e4idati punases mapis olnud \u201edokumente\u201c, mis pidid ilmselt usaldust tekitama. Dmitrile tundus asi kogu aeg pisut kahtlane ja ta palus abikaasal kohtumise inkassaatoriga pildile j\u00e4\u00e4dvustada. Matiss Melders Fotod: kohtutoimikDokument punasest mapist. \u00dcksikasjad asendati tekstis ohvrit ja summasid arvestades.Kullerid j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rjest sagedamini vahelePolitsei andis eelmisel kolmap\u00e4eval teada, et pidas kinni j\u00e4rjekordse pangakelmuses osalenud mehe. Nimelt teatati mai l\u00f5pus, et J\u00f5hvis p\u00fc\u00fcdsid kelmid \u00fchelt eakalt mehelt v\u00e4lja petta 9000 eurot.End Eesti Panga t\u00f6\u00f6taja ja politseinikuna tutvustanud tuvastamata isikud helistasid talle ning r\u00e4\u00e4kisid talle toimuvast politsei salaoperatsioonist, mille eesm\u00e4rk on p\u00fc\u00fcda kinni pangat\u00f6\u00f6tajast kelm. Meest juhendati kogu oma raha pangakontolt v\u00e4lja v\u00f5tma ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohale s\u00f5itvale Eesti Panga kullerile \u00fcle andma.Raha \u00fcleandmine pidi toimuma 26. mail ehk reede hommikul. Enne petuskeemi l\u00f5pule viimist sekkusid \u201eoperatsiooni\u201c aga p\u00e4ris politseinikud, kes pidasid reede hommikul J\u00f5hvis\u00f5itnud v\u00e4idetava Eesti Panga kulleri vahetult raha \u00fcleandmisel kinni.Kinnipeetud isik osutus L\u00e4ti kodanikuks, kelle kohta kogutud t\u00f5endid andsid alust kahtlustada teda viimase kolme kuu jooksul veel v\u00e4hemalt neljas samasuguses petuskeemis. Ta kogus Eesti kannatanutelt raha, tekitades kannatanutele ligemale 60 000 eurot kahju, sedastas Ida prefektuuri kriminaalteabetalituse juht Marika Vodja.Ka m\u00e4rtsi l\u00f5pus pidas politsei Tallinnas kinni kaks isikut, keda samuti kahtlustatakse samasuguse Eesti Panga kulleri legendiga kelmuste organiseerimises.\u201eKahtlustuse kohaselt on isikud seotud 40 000 euro v\u00e4ljapetmisega kahelt kannatanult. Kullerid pidas politsei selle aasta naistep\u00e4eval Narvas kannatanuga suhtlemisel kinni ning ka nende juurest leiti Eesti Panga kirjadega v\u00f5ltsitud dokument,\u201c lisas Vodja.Ta m\u00e4rkis, et konkreetselt teolt tabatud kelmide puhul \u00f5nnestus politseil k\u00fcll kahju tekkimist ennetada, kuid juba toimunud kelmustes kaotatud raha tagasi saada on paraku \u00fcsna v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline.Raha viiakse riigist v\u00e4lja \u201eV\u00e4lismaa kelmidega koost\u00f6\u00f6d tegevad kohalikud \u201ekullerid\u201c toimetavad raha esimesel v\u00f5imalusel riigist v\u00e4lja ning raha edasise liikumise j\u00e4lgimine on raskendatud.Politseinik tuletas meelde, et politseinikud ega pangat\u00f6\u00f6tajad ei korralda inimestega selliseid \u201esalaoperatsioone\u201c, mis h\u00f5lmaksid nende raha kellelegi \u00fcle andmist.Aleksander Pihlak"}
{"text":"Veebikelmi otsa sattunud mees j\u00e4i ilma enam kui 10 000 eurostTALLINN, 27. juuni, BNS - ATV-d osta soovinud mees sattus veebikelmi otsa ja j\u00e4i ilma enam kui 10 000 eurost.\n23. juunil leidis V\u00f5rumaal elav mees Marketplace m\u00fc\u00fcgikeskkonnast endale sobiliku ATV. Ta v\u00f5ttis m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust, kandis tema Soome pangakontole 10 490 eurot soovitud toote eest, kuid praeguseni ei ole ostja soovitud kaupa k\u00e4tte saanud, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\nNiisamuti ei saa ostja enam \u00fchendust m\u00fc\u00fcjaga. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaitsev\u00e4elaste toidupakkidest kadusid kaloridErus\u00f5jav\u00e4elased ja praegused poliitikud tunnistavad, et lugesid murelikult, et kaitsev\u00e4elastele m\u00f5eldud toidupakkidest on salap\u00e4raselt kadunud kalorid, magustoit ja veel \u00fcht-teist.\n\u00d5htuleht kirjutas esmasp\u00e4eval, et kaitsev\u00e4e toidupakkide \u00fclikarmide tingimustega riigihankest kujunes farss, sest kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on p\u00e4rast hanke toimumist iseenda seatud n\u00f5uetele vilistanud \u2013 pakkides on v\u00e4hem kaloreid, puudub magustoit ja veel \u00fcht-teist ning isegi pakend ei vasta n\u00f5uetele. Tagatipuks leiab suurest osast kaitsev\u00e4e toidupakkidest kohvi asemel hoopis\u00a0Venemaal toodetud tee.\n\u201eSeda asja peab uurima korruptsioonij\u00e4relevalve komisjon, samuti riigikontroll. Sellest peab r\u00e4\u00e4kima,\u201c \u00fctleb kahtlasev\u00f5itu riigihanke kohta parlamendi riigikaitsekomisjoni aseesimees, erus\u00f5jav\u00e4elane Leo Kunnas (EKRE).\nLoe lisaks:\nhttps:\/\/www.ohtuleht.ee\/1087694\/ebaeetiline-ja-vastuvoetamatu-toidupakkide-libahange-tekitab-poliitikutes-imestust-seda-asja-peab-uurima"}
{"text":"V\u00f5rumaa mees tahtuis veebi kaudu osta ATV-d, kahju 10 490 eurotEelmise n\u00e4dala reedel, 23. juunil leidis V\u00f5rumaal elav mees Marketplace m\u00fc\u00fcgikeskkonnast endale sobiliku ATV.\nTa v\u00f5ttis m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust, kandis tema Soome pangakontole 10 490 eurot soovitud toote eest, kuid t\u00e4naseni ei ole ostja soovitud kaupa k\u00e4tte saanud.\nNiisamuti ei saa ostja enam \u00fchendust m\u00fc\u00fcjaga. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"V\u00f5rumaal elav mees langes kelmuse ohvriks - Ostis ATV Marketplace'ist, kuid ei saanud kaupa k\u00e4tteV\u00f5rumaal elav mees leidis 23. juunil endale sobiva ATV Marketplace'i m\u00fc\u00fcgikeskkonnast.\nP\u00e4rast m\u00fc\u00fcjaga \u00fchenduse v\u00f5tmist kandis ta soovitud toote eest 10 490 eurot m\u00fc\u00fcja Soome pangakontole. Kahjuks pole ostja siiani soovitud kaupa k\u00e4tte saanud ning ei suuda m\u00fc\u00fcjaga enam \u00fchendust saada.\nPolitsei uurib kelmusjuhtumi \u00fcksikasju kriminaalmenetluses."}
{"text":"LHV: petturid kasutavad \u00e4ra inimeste k\u00f5rgeid pangakonto limiiteLHV Panga s\u00f5nul kasutavad petturid \u00e4ra inimeste teadmatust nende konto- ja kaardilimiitide osas, mis on sageli ebam\u00f5istlikult k\u00f5rged; pank soovitab kahjude v\u00e4hendamiseks \u00fcle vaadata oma pangalimiidid ja hoida neid v\u00f5imalikult madalal tasemel.\nPaljud pangakliendid ei m\u00e4leta v\u00f5i ei teagi, kui k\u00f5rgel on nende raha kasutamise limiidid.\nLHV jaepanganduse juhi Annika Goro\u0161ko kinnitusel teevad madalad maksete ja kaardilimiidid petturi elu keerulisemaks, sest isegi kui inimene annab ekslikult kurjategijale ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole, tuleb petturil asuda suurema summa saamiseks limiite t\u00f5stma. \"See on aga lisasamm, mille puhul suur osa ohvreid saab aru, et tegemist on pettusega,\" m\u00e4rkis Goro\u0161ko.\nPaljud pangakliendid ei m\u00e4leta v\u00f5i ei teagi, kui k\u00f5rgel on nende raha kasutamise limiidid. \"Hiljutise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et erakliendid hoiavad LHV internetipangas oma maksete kuulimiiti keskmiselt 5800 euro tasemel ja keskmine p\u00e4evalimiit on 2600 eurot. Eraklientide mediaan-kuulimiit on 3000 ja mediaan-p\u00e4evalimiit 1000 eurot,\" \u00fctles Goro\u0161ko.\u00a0\nKui aga k\u00f5rvutada limiitide statistika reaalsete v\u00e4ljuvate maksetega, siis on arveldavate eraklientide seas maksimaalne p\u00e4evane maksete summa ehk p\u00e4evalimiidi vajalik v\u00e4\u00e4rtus keskmiselt 1340 eurot ning mediaan 300 eurot. Kuus tehakse kokku keskmiselt 2280 euro v\u00e4\u00e4rtuses arveldusi ja maksete mediaan ulatub 580 euroni.\nStatistika n\u00e4itab selgelt, et inimesed hoiavad \u00fcldiselt limiite \"igaks juhuks\" rohkem kui kaks korda k\u00f5rgemal kui vaja l\u00e4heb. Samas t\u00e4hendab k\u00f5rge limiit seda, et kui inimene peaks pettuse ohvriks langema, on petturil limiidi ulatuses lihtsam toimetada,\ns\u00f5nas Goro\u0161ko.\u00a0\nSama olukord puudutab pangakaardi tehingute sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmise, kaardi- ja viipemaksete ning internetiostude p\u00e4eva- ja kuulimiite, mis on tegelikest kaardimaksete summadest oluliselt k\u00f5rgemal.\u00a0\n\"Soovitame limiite hoida v\u00f5imalikult madalal, igap\u00e4evastele vajadustele vastaval tasemel ja siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada. Oluline on ka p\u00e4rast suuremate ostude v\u00f5i maksete tegemist limiidid taas allapoole langetada,\" r\u00f5hutas Goro\u0161ko."}
{"text":"Audi endine tegevjuht sai Saksa Dieselgate'i asjas tingimisi karistuseM\u00dcNCHEN, 27. juuni, AFP-STT-BNS \u2013 Saksa kohus m\u00f5istis teisip\u00e4eval autofirma Audi endisele tegevjuhile Rupert Stadlerile \u00fche aasta ja \u00fcheksa kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse ja 1,1 miljoni euro suuruse kahjutasu seoses tema osalusega niinimetatud diisliskandaaliga seotud pettuses.\nM\u00fcncheni ringkonnakohtu otsus j\u00e4rgib eelmisel kuul saavutatud kokkulepet, mille kohaselt Stalder tunnistas end s\u00fc\u00fcdi.\nTemast sai k\u00f5rgeim tippjuht, kes on end Audi emafirmat Volkswagenit raputanud emissioonipettuses s\u00fc\u00fcdi tunnistanud.\n\"Stadler ei teavitanud 2015. aastal pettusest teada saades \u00e4ripartnereid ja leppis seel\u00e4bi asjaoluga, et ebaseadusliku tarkvaraga s\u00f5idukid l\u00e4hevad m\u00fc\u00fcki,\" \u00f6eldi varem kohtule avalduses, mille luges ette tema advokaat Ulrike Thole-Groll.\n\u00dclestunnistus oli osa kokkuleppest, millega Stadler v\u00e4ldib tegelikku vanglakaristust.\nAFP \u2013 STT \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Audi endine tegevjuht sai Saksa Dieselgate'i asjas tingimisi karistuseM\u00dcNCHEN, 27. juuni, AFP-STT-BNS \u2013 Saksa kohus m\u00f5istis teisip\u00e4eval autofirma Audi endisele tegevjuhile Rupert Stadlerile \u00fche aasta ja \u00fcheksa kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse ja 1,1 miljoni euro suuruse kahjutasu seoses tema osalusega niinimetatud diisliskandaaliga seotud pettuses.\nM\u00fcncheni ringkonnakohtu otsus j\u00e4rgib eelmisel kuul saavutatud kokkulepet, mille kohaselt Stalder tunnistas end s\u00fc\u00fcdi.\nTemast sai k\u00f5rgeim tippjuht, kes on end Audi emafirmat Volkswagenit raputanud emissioonipettuses s\u00fc\u00fcdi tunnistanud.\n\"Stadler ei teavitanud 2015. aastal pettusest teada saades \u00e4ripartnereid ja leppis seel\u00e4bi asjaoluga, et ebaseadusliku tarkvaraga s\u00f5idukid l\u00e4hevad m\u00fc\u00fcki,\" \u00f6eldi varem kohtule avalduses, mille luges ette tema advokaat Ulrike Thole-Groll.\n\u00dclestunnistus oli osa kokkuleppest, millega Stadler v\u00e4ldib tegelikku vanglakaristust.\nAFP \u2013 STT \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tea oma \u00f5igusi: t\u00f6\u00f6tajad on pahuksis tasustamata \u00fcletunde n\u00f5udvate t\u00f6\u00f6andjategaERGO kindlustuse andmetel on k\u00e4esoleva aasta esimeses pooles t\u00f6\u00f6vaidluste hulk v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga 30% v\u00f5rra kasvanud. K\u00f5ige sagemini leiavad aset eba\u00f5iglased t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemised, sundpuhkustele saatmised ja t\u00f6\u00f6tajate karistamised tasustamata \u00fcletundidega.\nAlates koroona-aastatest on t\u00f6\u00f6vaidluste hulk iga aastaga h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud. ERGO \u00f5igusabikulude kindlustuse portfelli juhi Maiko Kalveti s\u00f5nul tunnevad kliendid aina enam reaalset vajadust, et keegi neid \u00f5igustega kursis hoiaks. \u201eKui inimesel on kahtlus ja tal pole aega ega ressurssi ennast seadustega kurssi viia, on tal lihtsam meilt n\u00f5u k\u00fcsida ja saada vaid \u00fche telefonik\u00f5nega koheselt tagasisidet, kas temaga on eba\u00f5iglaselt k\u00e4itutud,\u201d lisas ta.\nKui on alust vaidlemiseks, avatakse kahjutoimik ja kindlustus teeb kliendi eest edasised vajalikud sammud ise \u00e4ra. \u201eOlukorras, kus alluvat ninapidi t\u00f5mmata \u00fcritav juht saab juristilt kirja, loobutakse reeglina ehmatusega omakasup\u00fc\u00fcdlikust pettuse katsest \u2013 mida varem asjatundlikult sekkuda, seda kiiremini saab olukord ka lahenduse,\u201d lisas Kalvet.\n\u00d5igusabikindlustusega on juristid alati telefonik\u00f5ne kaugusel ja erinevalt advokaadi tunnihinnast on keskmiselt 9-15 eurose kuumaksega asjatundlik n\u00f5u ja vajadusel \u00f5igusabikulude h\u00fcvitamine pea k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav. Kui hetkel on t\u00f6\u00f6vaidluste arv 30% v\u00f5rra t\u00f5usnud, siis Kalveti s\u00f5nul v\u00f5ib \u00fcsna julgelt prognoosida, et majandussurutise s\u00fcvenedes kasvab ka t\u00f6\u00f6vaidlustes \u00f5igusabi vajavate inimeste hulk.\n\u00dcheks levinumaks vaidluste p\u00f5hjuseks on Kalveti s\u00f5nul \u00fcletunnid \u2013 sageli ei v\u00f5eta t\u00f6\u00f6mahu suurenedes v\u00f5i m\u00f5ne t\u00f6\u00f6taja lahkudes juurde uusi t\u00f6\u00f6tajaid, vaid suurendatakse selle arvelt olemasolevate t\u00f6\u00f6tajate koormust. T\u00f6\u00f6andjad n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6tajatelt tasuta \u00fcletunde, v\u00e4ites, et see on normaalne osa \u201epaindlikust t\u00f6\u00f6ajast\u201d v\u00f5i \u201epalga sisse arvestatud\u201d.\n\u201eT\u00f6\u00f6ajaga manipuleerimist tuleb sageli ette just noortega, kes on kogenematud ja kahjuks on t\u00f6\u00f6andjaid, kes seda \u00e4ra kasutavad. \u00dcletunde p\u00f5hjendatakse reeglina argumentidega, et \u201esa oled v\u00f5rreldes teistega aeglasem ja seega peaksid j\u00e4\u00e4ma kauemaks\u201d v\u00f5i \u201ekuna sa l\u00f5hkusid t\u00e4na kliente teenindades klaasi, siis j\u00e4\u00e4d kauemaks\u201d. \u00dcletundide tegemine saab aga toimuda vaid t\u00f6\u00f6tajaga kokkuleppel ja peab olema tasustatud v\u00f5i t\u00e4iendava vaba ajaga premeeritud,\u201d r\u00f5hutas Kalvet.\nOlulised teadmised, mis hoiavad \u00e4ra v\u00f5imalikud vaidlused:\nT\u00f6\u00f6andja ei saa sind survestada t\u00f6\u00f6suhet l\u00f5petama ehk \u201epoolte kokkuleppel\u201d t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise kokkulepet allkirjastama.\nT\u00f6\u00f6andja ei saa n\u00f5uda, et v\u00f5taksid oma puhkuse v\u00e4lja perioodil, mil t\u00f6\u00f6andjal ei ole sulle t\u00f6\u00f6d pakkuda.\nJuhul, kui t\u00f6\u00f6andja annab m\u00e4rku, et sa ei pea t\u00e4na t\u00f6\u00f6le tulema, on oluline k\u00fcsida ka kirjalikku kinnitust, et t\u00f6\u00f6tajale ei ole v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d anda ning t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib kodus oodata kuniks taas t\u00f6\u00f6d tekib. See hoiab \u00e4ra v\u00f5imaluse hilisemaks argumendiks nagu poleks t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6le ilmunud.\nKui p\u00e4rast sinu koondamist palgatakse sinu ametikohale uus inimene, on tegemist ebaseadusliku koondamisega."}
{"text":"Tea oma \u00f5igusi: t\u00f6\u00f6tajad on pahuksis tasustamata \u00fcletunde n\u00f5udvate t\u00f6\u00f6andjategaERGO kindlustuse andmetel on k\u00e4esoleva aasta esimeses pooles t\u00f6\u00f6vaidluste hulk v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga 30% v\u00f5rra kasvanud. K\u00f5ige sagemini leiavad aset eba\u00f5iglased t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemised, sundpuhkustele saatmised ja t\u00f6\u00f6tajate karistamised tasustamata \u00fcletundidega.\nT\u00f6\u00f6andjad n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6tajatelt tasuta \u00fcletunde, v\u00e4ites, et see on normaalne osa \u201epaindlikust t\u00f6\u00f6ajast\u201c v\u00f5i \u201epalga sisse arvestatud\u201c.\nAlates koroona-aastatest on t\u00f6\u00f6vaidluste hulk iga aastaga h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud. ERGO \u00f5igusabikulude kindlustuse portfelli juhi Maiko Kalveti s\u00f5nul tunnevad kliendid aina enam reaalset vajadust, et keegi neid \u00f5igustega kursis hoiaks. \u201eKui inimesel on kahtlus ja tal pole aega ega ressurssi ennast seadustega kurssi viia, on tal lihtsam meilt n\u00f5u k\u00fcsida ja saada vaid \u00fche telefonik\u00f5nega koheselt tagasisidet, kas temaga on eba\u00f5iglaselt k\u00e4itutud,\u201c lisas ta.\nKui on alust vaidlemiseks, avatakse kahjutoimik ja kindlustus teeb kliendi eest edasised vajalikud sammud ise \u00e4ra.\nOlukorras, kus alluvat ninapidi t\u00f5mmata \u00fcritav juht saab juristilt kirja, loobutakse reeglina ehmatusega omakasup\u00fc\u00fcdlikust pettuse katsest \u2013 mida varem asjatundlikult sekkuda, seda kiiremini saab olukord ka lahenduse,\nlisas Kalvet.\n\u00d5igusabikindlustusega on juristid alati telefonik\u00f5ne kaugusel ja erinevalt advokaadi tunnihinnast on keskmiselt 9-15 eurose kuumaksega asjatundlik n\u00f5u ja vajadusel \u00f5igusabikulude h\u00fcvitamine pea k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav. Kui hetkel on t\u00f6\u00f6vaidluste arv 30% v\u00f5rra t\u00f5usnud, siis Kalveti s\u00f5nul v\u00f5ib \u00fcsna julgelt prognoosida, et majandussurutise s\u00fcvenedes kasvab ka t\u00f6\u00f6vaidlustes \u00f5igusabi vajavate inimeste hulk.\n\u00dcheks levinumaks vaidluste p\u00f5hjuseks on Kalveti s\u00f5nul \u00fcletunnid \u2013 sageli ei v\u00f5eta t\u00f6\u00f6mahu suurenedes v\u00f5i m\u00f5ne t\u00f6\u00f6taja lahkudes juurde uusi t\u00f6\u00f6tajaid, vaid suurendatakse selle arvelt olemasolevate t\u00f6\u00f6tajate koormust. T\u00f6\u00f6andjad n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6tajatelt tasuta \u00fcletunde, v\u00e4ites, et see on normaalne osa \u201epaindlikust t\u00f6\u00f6ajast\u201c v\u00f5i \u201epalga sisse arvestatud\u201c.\n\u201eT\u00f6\u00f6ajaga manipuleerimist tuleb sageli ette just noortega, kes on kogenematud, ja kahjuks on t\u00f6\u00f6andjaid, kes seda \u00e4ra kasutavad. \u00dcletunde p\u00f5hjendatakse reeglina argumentidega, et \u201esa oled v\u00f5rreldes teistega aeglasem ja seega peaksid j\u00e4\u00e4ma kauemaks\u201c v\u00f5i \u201ekuna sa l\u00f5hkusid t\u00e4na kliente teenindades klaasi, siis j\u00e4\u00e4d kauemaks\u201c. \u00dcletundide tegemine saab aga toimuda vaid t\u00f6\u00f6tajaga kokkuleppel ja peab olema tasustatud v\u00f5i t\u00e4iendava vaba ajaga premeeritud,\u201c r\u00f5hutas Kalvet.\nNeli kriitiliselt olulist teadmist, mis hoiavad \u00e4ra v\u00f5imalikud vaidlused:\nT\u00f6\u00f6andja ei saa sind survestada t\u00f6\u00f6suhet l\u00f5petama ehk \u201epoolte kokkuleppel\u201c t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise kokkulepet allkirjastama.\nT\u00f6\u00f6andja ei saa n\u00f5uda, et v\u00f5taksid oma puhkuse v\u00e4lja perioodil, mil t\u00f6\u00f6andjal ei ole sulle t\u00f6\u00f6d pakkuda.\nJuhul, kui t\u00f6\u00f6andja annab m\u00e4rku, et sa ei pea t\u00e4na t\u00f6\u00f6le tulema, on oluline k\u00fcsida ka kirjalikku kinnitust, et t\u00f6\u00f6tajale ei ole v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d anda ning t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib kodus oodata kuniks taas t\u00f6\u00f6d tekib. See hoiab \u00e4ra v\u00f5imaluse hilisemaks argumendiks nagu poleks t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6le ilmunud.\nKui peale sinu koondamist palgatakse sinu ametikohale uus inimene, on tegemist ebaseadusliku koondamisega."}
{"text":"Tsihhanovskaja: Luka\u0161enko osa Wagneri m\u00e4ssu peatamisel oli v\u00e4ikeKIIEV, 27. juuni, BNS \u2013 Valgevene pagulasopositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja soovitas v\u00e4ltida liialdamist Valgevene re\u017eiimi juhi Aleksandr Luka\u0161enko osaga Venemaa eras\u00f5jav\u00e4e Wagner juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssu peatamisel, vahendas Ukraina portaal Unian teisip\u00e4eval Briti ringh\u00e4\u00e4lingut.\nTsihhanovskaja \u00fctles usutluses BBC-le, et Luka\u0161enko oli Venemaa autoritaarse presidendi Vladimir Putini ja Prigo\u017eini t\u00fclis \"mitte vahendaja, vaid postiljon\".\n\"Ta oli Putini kuller,\" \u00fctles Tsihhanovskaja.\nSamas m\u00e4rkis ta, et Prigo\u017eini m\u00e4ss n\u00e4itas maailmale, kuidas Putin ei ole k\u00f5ikv\u00f5imas ja see m\u00f5jutab ka Luka\u0161enko seisundit.\n\"N\u00f5rk Putin t\u00e4hendab n\u00f5rka Luka\u0161enkot,\" \u00fctles ta.\nLisaks r\u00f5hutas ta, et Wagneri palgaarmee kohalolu Valgevenes toob riigis, kus on selletagi juba umbes 5000 Vene s\u00f5jav\u00e4elast, kaasa veelgi suurema ebakindluse.\nPrigo\u017ein algatas l\u00e4inud n\u00e4dala reedel m\u00e4ssu, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4idetavalt \"peatada\" kaitseministeeriumi\u00a0 korrumpeerunud juhtkond. Tema palgas\u00f5durid \u00fcletasid vabalt Venemaa piiri, h\u00f5ivasid Doni-\u00e4\u00e4rse Rostovi ja j\u00f5udsid Moskva oblastisse. Selle aja jooksul h\u00e4vitasid wagnerlased seitse Venemaa lennumasinat.\nLaup\u00e4eva \u00f5htul peatas Prigo\u017ein aga 200 kilomeetri kaugusel Moskvast s\u00f5jatehnika liikumise. Ta langetas selle otsuse p\u00e4rast l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Luka\u0161enkoga, kes andis kokkuleppel Putiniga v\u00e4idetavalt wagnerlastele julgeolekutagatised. Samuti teatati, et vestluse tulemusel siirdub Prigo\u017ein Valgevenesse.\nEsmasp\u00e4eval kirjutas v\u00e4ljaanne Vjorstka, et Valgevenes Magiljovi oblastis, 200 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, hakati ehitama Wagneri palgas\u00f5durite s\u00f5jaleeri, kuhu tuleb mitu laagrit.\nValgevene seirer\u00fchm Belaruski Gajun teatas varem teisip\u00e4eval, et Prigo\u017eini lennuk maandus Minski l\u00e4hedal asuval lennuv\u00e4ljal.\nBaltic News Service"}
{"text":"Tsihhanovskaja: Luka\u0161enko osa Wagneri m\u00e4ssu peatamisel oli v\u00e4ikeKIIEV, 27. juuni, BNS \u2013 Valgevene pagulasopositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja soovitas v\u00e4ltida liialdamist Valgevene re\u017eiimi juhi Aleksandr Luka\u0161enko osaga Venemaa eras\u00f5jav\u00e4e Wagner juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssu peatamisel, vahendas Ukraina portaal Unian teisip\u00e4eval Briti ringh\u00e4\u00e4lingut.\nTsihhanovskaja \u00fctles usutluses BBC-le, et Luka\u0161enko oli Venemaa autoritaarse presidendi Vladimir Putini ja Prigo\u017eini t\u00fclis \"mitte vahendaja, vaid postiljon\".\n\"Ta oli Putini kuller,\" \u00fctles Tsihhanovskaja.\nSamas m\u00e4rkis ta, et Prigo\u017eini m\u00e4ss n\u00e4itas maailmale, kuidas Putin ei ole k\u00f5ikv\u00f5imas ja see m\u00f5jutab ka Luka\u0161enko seisundit.\n\"N\u00f5rk Putin t\u00e4hendab n\u00f5rka Luka\u0161enkot,\" \u00fctles ta.\nLisaks r\u00f5hutas ta, et Wagneri palgaarmee kohalolu Valgevenes toob riigis, kus on selletagi juba umbes 5000 Vene s\u00f5jav\u00e4elast, kaasa veelgi suurema ebakindluse.\nPrigo\u017ein algatas l\u00e4inud n\u00e4dala reedel m\u00e4ssu, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4idetavalt \"peatada\" kaitseministeeriumi\u00a0 korrumpeerunud juhtkond. Tema palgas\u00f5durid \u00fcletasid vabalt Venemaa piiri, h\u00f5ivasid Doni-\u00e4\u00e4rse Rostovi ja j\u00f5udsid Moskva oblastisse. Selle aja jooksul h\u00e4vitasid wagnerlased seitse Venemaa lennumasinat.\nLaup\u00e4eva \u00f5htul peatas Prigo\u017ein aga 200 kilomeetri kaugusel Moskvast s\u00f5jatehnika liikumise. Ta langetas selle otsuse p\u00e4rast l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Luka\u0161enkoga, kes andis kokkuleppel Putiniga v\u00e4idetavalt wagnerlastele julgeolekutagatised. Samuti teatati, et vestluse tulemusel siirdub Prigo\u017ein Valgevenesse.\nEsmasp\u00e4eval kirjutas v\u00e4ljaanne Vjorstka, et Valgevenes Magiljovi oblastis, 200 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, hakati ehitama Wagneri palgas\u00f5durite s\u00f5jaleeri, kuhu tuleb mitu laagrit.\nValgevene seirer\u00fchm Belaruski Gajun teatas varem teisip\u00e4eval, et Prigo\u017eini lennuk maandus Minski l\u00e4hedal asuval lennuv\u00e4ljal.\nBaltic News Service"}
{"text":"Luka\u0161enko r\u00e4\u00e4kis armee lahingvalmidusse viimisest Wagneri m\u00e4ssu ajalMOSKVA, 27. juuni, AFP-BNS \u2013 Valgevene autoritaarne riigipea Aleksandr Luka\u0161enko \u00fctles teisip\u00e4eval, et andis oma armeele korralduse olla lahingvalmiduses naaberriigis Venemaal n\u00e4dalavahetusel aset leidnud p\u00f5gusa m\u00e4ssu ajal, mida juhtis eras\u00f5jav\u00e4e Wagner v\u00e4rvikas juht Jevgeni Prigo\u017ein.\n\"Andsin k\u00f5ik korraldused viia armee t\u00e4ielikku lahingvalmidusse,\" \u00fctles Luka\u0161enko riigimeedia vahendusel.\nLuka\u0161enkole on omistatud meedias vahendaja rolli Wagneri m\u00e4ssu l\u00f5petamisel, ehkki Valgevene pagulasopositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja soovitas v\u00e4ltida liialdamist Luka\u0161enko osaga selles.\nTsihhanovskaja \u00fctles usutluses Briti ringh\u00e4\u00e4lingule BBC, et Luka\u0161enko oli Venemaa autoritaarse presidendi Vladimir Putini ja Prigo\u017eini t\u00fclis \"mitte vahendaja, vaid postiljon\".\n\"Ta oli Putini kuller,\" vahendas Ukraina portaal Unian Tsihhanovskaja s\u00f5nu.\nSamas m\u00e4rkis ta, et Prigo\u017eini m\u00e4ss n\u00e4itas maailmale, kuidas Putin ei ole k\u00f5ikv\u00f5imas ja see m\u00f5jutab ka Luka\u0161enko seisundit.\n\"N\u00f5rk Putin t\u00e4hendab n\u00f5rka Luka\u0161enkot,\" \u00fctles ta.\nLisaks r\u00f5hutas ta, et Wagneri palgaarmee kohalolu Valgevenes toob riigis, kus on selletagi juba umbes 5000 Vene s\u00f5jav\u00e4elast, kaasa veelgi suurema ebakindluse.\nPrigo\u017ein algatas l\u00e4inud n\u00e4dala reedel m\u00e4ssu, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4idetavalt \"peatada\" kaitseministeeriumi korrumpeerunud juhtkond. Tema palgas\u00f5durid \u00fcletasid vabalt Venemaa piiri, h\u00f5ivasid Doni-\u00e4\u00e4rse Rostovi ja j\u00f5udsid Moskva oblastisse. Selle aja jooksul h\u00e4vitasid wagnerlased seitse Venemaa lennumasinat.\nLaup\u00e4eva \u00f5htul peatas Prigo\u017ein aga 200 kilomeetri kaugusel Moskvast s\u00f5jatehnika liikumise. Ta langetas selle otsuse p\u00e4rast l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Luka\u0161enkoga, kes andis kokkuleppel Putiniga v\u00e4idetavalt wagnerlastele julgeolekutagatised. Samuti teatati, et vestluse tulemusel siirdub Prigo\u017ein Valgevenesse.\nEsmasp\u00e4eval kirjutas v\u00e4ljaanne Vjorstka, et Valgevenes Magiljovi oblastis, 200 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, hakati ehitama Wagneri palgas\u00f5durite s\u00f5jaleeri, kuhu tuleb mitu laagrit.\nValgevene seirer\u00fchm Belaruski Gajun teatas varem teisip\u00e4eval, et Prigo\u017eini lennuk maandus Minski l\u00e4hedal asuval lennuv\u00e4ljal.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Luka\u0161enko r\u00e4\u00e4kis armee lahingvalmidusse viimisest Wagneri m\u00e4ssu ajalMOSKVA, 27. juuni, AFP-BNS \u2013 Valgevene autoritaarne riigipea Aleksandr Luka\u0161enko \u00fctles teisip\u00e4eval, et andis oma armeele korralduse olla lahingvalmiduses naaberriigis Venemaal n\u00e4dalavahetusel aset leidnud p\u00f5gusa m\u00e4ssu ajal, mida juhtis eras\u00f5jav\u00e4e Wagner v\u00e4rvikas juht Jevgeni Prigo\u017ein.\n\"Andsin k\u00f5ik korraldused viia armee t\u00e4ielikku lahingvalmidusse,\" \u00fctles Luka\u0161enko riigimeedia vahendusel.\nLuka\u0161enkole on omistatud meedias vahendaja rolli Wagneri m\u00e4ssu l\u00f5petamisel, ehkki Valgevene pagulasopositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja soovitas v\u00e4ltida liialdamist Luka\u0161enko osaga selles.\nTsihhanovskaja \u00fctles usutluses Briti ringh\u00e4\u00e4lingule BBC, et Luka\u0161enko oli Venemaa autoritaarse presidendi Vladimir Putini ja Prigo\u017eini t\u00fclis \"mitte vahendaja, vaid postiljon\".\n\"Ta oli Putini kuller,\" vahendas Ukraina portaal Unian Tsihhanovskaja s\u00f5nu.\nSamas m\u00e4rkis ta, et Prigo\u017eini m\u00e4ss n\u00e4itas maailmale, kuidas Putin ei ole k\u00f5ikv\u00f5imas ja see m\u00f5jutab ka Luka\u0161enko seisundit.\n\"N\u00f5rk Putin t\u00e4hendab n\u00f5rka Luka\u0161enkot,\" \u00fctles ta.\nLisaks r\u00f5hutas ta, et Wagneri palgaarmee kohalolu Valgevenes toob riigis, kus on selletagi juba umbes 5000 Vene s\u00f5jav\u00e4elast, kaasa veelgi suurema ebakindluse.\nPrigo\u017ein algatas l\u00e4inud n\u00e4dala reedel m\u00e4ssu, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4idetavalt \"peatada\" kaitseministeeriumi korrumpeerunud juhtkond. Tema palgas\u00f5durid \u00fcletasid vabalt Venemaa piiri, h\u00f5ivasid Doni-\u00e4\u00e4rse Rostovi ja j\u00f5udsid Moskva oblastisse. Selle aja jooksul h\u00e4vitasid wagnerlased seitse Venemaa lennumasinat.\nLaup\u00e4eva \u00f5htul peatas Prigo\u017ein aga 200 kilomeetri kaugusel Moskvast s\u00f5jatehnika liikumise. Ta langetas selle otsuse p\u00e4rast l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Luka\u0161enkoga, kes andis kokkuleppel Putiniga v\u00e4idetavalt wagnerlastele julgeolekutagatised. Samuti teatati, et vestluse tulemusel siirdub Prigo\u017ein Valgevenesse.\nEsmasp\u00e4eval kirjutas v\u00e4ljaanne Vjorstka, et Valgevenes Magiljovi oblastis, 200 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, hakati ehitama Wagneri palgas\u00f5durite s\u00f5jaleeri, kuhu tuleb mitu laagrit.\nValgevene seirer\u00fchm Belaruski Gajun teatas varem teisip\u00e4eval, et Prigo\u017eini lennuk maandus Minski l\u00e4hedal asuval lennuv\u00e4ljal.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"ISW: Putin ilmselt \u0160oigut ei vallandaKIIEV, 27. juuni, BNS \u2013 T\u00f5en\u00e4oliselt ei vallanda Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin Sergei \u0160oigut Venemaa kaitseministri kohalt, sest see n\u00e4iks j\u00e4releandmisena Wagneri erav\u00e4e juhile Jevgeni Prigo\u017einile, vahendas Ukraina portaal Unian teisip\u00e4eval Ameerika S\u00f5jauuringute Instituudi (ISW) v\u00e4rsket ettekannet.\nSelles m\u00e4rgitakse, et Prigo\u017eini p\u00fc\u00fcdlused veenda Putinit oma lojaalsuses eba\u00f5nnestusid selgelt, sest too iseloomustas m\u00e4ssu kui v\u00e4ljapressimist ja m\u00f5istis p\u00e4rast Prigo\u017eini avaldust selle korraldajad reeturitena hukka.\nPutini kasutatud s\u00f5na \"v\u00e4ljapressimine\" viitab, et Putin tundis, kuidas Prigo\u017ein \u00fcritas teda oma n\u00f5udmisi rahuldama panna, mitte ei kavatsenud Kremlit otseselt r\u00fcnnata.\n\"Ilmselt p\u00fc\u00fcab Kreml anda m\u00e4rku, et \u0160oigu s\u00e4ilitab esialgu oma koha ja Putin ei allu Prigo\u017eini v\u00e4ljapressimisele,\" seisis ettekandes.\nSamas m\u00e4rgib ISW, et ministeeriumi teatel k\u00fclastas \u0160oigu 26. juunil Vene v\u00e4e l\u00e4\u00e4ner\u00fchma tundmatut eesliini komandopunkti Ukrainas \u2013 see oli tema esimene avalik esinemine p\u00e4rast Prigo\u017eini saabumist Doni-\u00e4\u00e4rsesse Rostovisse ja marssi Moskva peale. See justkui kinnitaks, et \u0160oigu tegutseb ja j\u00e4\u00e4b ametisse.\nEttekandes \u00f6eldakse, et praegu ei ole selge, kas Kreml vahetab \u0160oigu ja Gerassimovi v\u00e4lja, kuid on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et Kreml teeks asjade korralduses koheselt nii drastilisi muudatusi, sest see t\u00e4hendaks j\u00e4releandmist Prigo\u017eini n\u00f5udmistele.\nISW on varem osutanud, et Putin v\u00e4\u00e4rtustab ustavust ning \u0160oigu ja Gerassimov on n\u00e4idanud Putinile oma ustavust.\nSamas lisab ISW, et Vene allikad j\u00e4tkasid p\u00e4rast Prigo\u017eini m\u00e4ssu Venemaa v\u00e4ejuhatuse muutmise ettepanekute tegemist, eelk\u00f5ige alustasid blogijad kampaaniat Tula oblasti kuberneri Aleksei Djumini edutamiseks \u0160oigu asemele Venemaa kaitseministriks.\nOsa blogijaist levitas videot, millel Djumin k\u00fclastas 25. juunil Tula vabatahtlike pataljoni. Samas v\u00e4itsid teised, et Venemaa riiklik julgeolekuteenistus FSB uurib n\u00fc\u00fcd Djumini sidemeid Prigo\u017einiga ja Wagneri juurdep\u00e4\u00e4su raketis\u00fcsteemidele Pantsir.\nBaltic News Service"}
{"text":"ISW: Putin ilmselt \u0160oigut ei vallandaKIIEV, 27. juuni, BNS \u2013 T\u00f5en\u00e4oliselt ei vallanda Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin Sergei \u0160oigut Venemaa kaitseministri kohalt, sest see n\u00e4iks j\u00e4releandmisena Wagneri erav\u00e4e juhile Jevgeni Prigo\u017einile, vahendas Ukraina portaal Unian teisip\u00e4eval Ameerika S\u00f5jauuringute Instituudi (ISW) v\u00e4rsket ettekannet.\nSelles m\u00e4rgitakse, et Prigo\u017eini p\u00fc\u00fcdlused veenda Putinit oma lojaalsuses eba\u00f5nnestusid selgelt, sest too iseloomustas m\u00e4ssu kui v\u00e4ljapressimist ja m\u00f5istis p\u00e4rast Prigo\u017eini avaldust selle korraldajad reeturitena hukka.\nPutini kasutatud s\u00f5na \"v\u00e4ljapressimine\" viitab, et Putin tundis, kuidas Prigo\u017ein \u00fcritas teda oma n\u00f5udmisi rahuldama panna, mitte ei kavatsenud Kremlit otseselt r\u00fcnnata.\n\"Ilmselt p\u00fc\u00fcab Kreml anda m\u00e4rku, et \u0160oigu s\u00e4ilitab esialgu oma koha ja Putin ei allu Prigo\u017eini v\u00e4ljapressimisele,\" seisis ettekandes.\nSamas m\u00e4rgib ISW, et ministeeriumi teatel k\u00fclastas \u0160oigu 26. juunil Vene v\u00e4e l\u00e4\u00e4ner\u00fchma tundmatut eesliini komandopunkti Ukrainas \u2013 see oli tema esimene avalik esinemine p\u00e4rast Prigo\u017eini saabumist Doni-\u00e4\u00e4rsesse Rostovisse ja marssi Moskva peale. See justkui kinnitaks, et \u0160oigu tegutseb ja j\u00e4\u00e4b ametisse.\nEttekandes \u00f6eldakse, et praegu ei ole selge, kas Kreml vahetab \u0160oigu ja Gerassimovi v\u00e4lja, kuid on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et Kreml teeks asjade korralduses koheselt nii drastilisi muudatusi, sest see t\u00e4hendaks j\u00e4releandmist Prigo\u017eini n\u00f5udmistele.\nISW on varem osutanud, et Putin v\u00e4\u00e4rtustab ustavust ning \u0160oigu ja Gerassimov on n\u00e4idanud Putinile oma ustavust.\nSamas lisab ISW, et Vene allikad j\u00e4tkasid p\u00e4rast Prigo\u017eini m\u00e4ssu Venemaa v\u00e4ejuhatuse muutmise ettepanekute tegemist, eelk\u00f5ige alustasid blogijad kampaaniat Tula oblasti kuberneri Aleksei Djumini edutamiseks \u0160oigu asemele Venemaa kaitseministriks.\nOsa blogijaist levitas videot, millel Djumin k\u00fclastas 25. juunil Tula vabatahtlike pataljoni. Samas v\u00e4itsid teised, et Venemaa riiklik julgeolekuteenistus FSB uurib n\u00fc\u00fcd Djumini sidemeid Prigo\u017einiga ja Wagneri juurdep\u00e4\u00e4su raketis\u00fcsteemidele Pantsir.\nBaltic News Service"}
{"text":"Paljud t\u00f6\u00f6tajad on pahuksis tasustamata \u00fcletunde n\u00f5udvate t\u00f6\u00f6andjategaK\u00e4esoleva aasta esimeses pooles t\u00f6\u00f6vaidluste hulk v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga 30% v\u00f5rra kasvanud. K\u00f5ige sagemini leiavad aset eba\u00f5iglased t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemised, sundpuhkustele saatmised ja t\u00f6\u00f6tajate karistamised tasustamata \u00fcletundidega.\nAlates koroona-aastatest on t\u00f6\u00f6vaidluste hulk iga aastaga h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud. ERGO \u00f5igusabikulude kindlustuse portfelli juhi Maiko Kalveti s\u00f5nul tunnevad kliendid aina enam reaalset vajadust, et keegi neid \u00f5igustega kursis hoiaks. \u201eKui inimesel on kahtlus ja tal pole aega ega ressurssi ennast seadustega kurssi viia, on tal lihtsam meilt n\u00f5u k\u00fcsida ja saada vaid \u00fche telefonik\u00f5nega koheselt tagasisidet, kas temaga on eba\u00f5iglaselt k\u00e4itutud,\u201c lisas ta.\nKui on alust vaidlemiseks, avatakse kahjutoimik ja kindlustus teeb kliendi eest edasised vajalikud sammud ise \u00e4ra. \u201eOlukorras, kus alluvat ninapidi t\u00f5mmata \u00fcritav juht saab juristilt kirja, loobutakse reeglina ehmatusega omakasup\u00fc\u00fcdlikust pettuse katsest \u2013 mida varem asjatundlikult sekkuda, seda kiiremini saab olukord ka lahenduse,\u201c lisas Kalvet.\n\u00d5igusabikindlustusega on juristid alati telefonik\u00f5ne kaugusel ja erinevalt advokaadi tunnihinnast on keskmiselt 9-15 eurose kuumaksega asjatundlik n\u00f5u ja vajadusel \u00f5igusabikulude h\u00fcvitamine pea k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav. Kui hetkel on t\u00f6\u00f6vaidluste arv 30% v\u00f5rra t\u00f5usnud, siis Kalveti s\u00f5nul v\u00f5ib \u00fcsna julgelt prognoosida, et majandussurutise s\u00fcvenedes kasvab ka t\u00f6\u00f6vaidlustes \u00f5igusabi vajavate inimeste hulk.\n\u00dcheks levinumaks vaidluste p\u00f5hjuseks on Kalveti s\u00f5nul \u00fcletunnid \u2013 sageli ei v\u00f5eta t\u00f6\u00f6mahu suurenedes v\u00f5i m\u00f5ne t\u00f6\u00f6taja lahkudes juurde uusi t\u00f6\u00f6tajaid, vaid suurendatakse selle arvelt olemasolevate t\u00f6\u00f6tajate koormust. T\u00f6\u00f6andjad n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6tajatelt tasuta \u00fcletunde, v\u00e4ites, et see on normaalne osa \u201epaindlikust t\u00f6\u00f6ajast\u201c v\u00f5i \u201epalga sisse arvestatud\u201c.\n\u201eT\u00f6\u00f6ajaga manipuleerimist tuleb sageli ette just noortega, kes on kogenematud ja kahjuks on t\u00f6\u00f6andjaid, kes seda \u00e4ra kasutavad. \u00dcletunde p\u00f5hjendatakse reeglina argumentidega, et \u201esa oled v\u00f5rreldes teistega aeglasem ja seega peaksid j\u00e4\u00e4ma kauemaks\u201c v\u00f5i \u201ekuna sa l\u00f5hkusid t\u00e4na kliente teenindades klaasi, siis j\u00e4\u00e4d kauemaks\u201c. \u00dcletundide tegemine saab aga toimuda vaid t\u00f6\u00f6tajaga kokkuleppel ja peab olema tasustatud v\u00f5i t\u00e4iendava vaba ajaga premeeritud,\u201c r\u00f5hutas Kalvet.\n3 kriitiliselt olulist teadmist, mis hoiavad \u00e4ra v\u00f5imalikud vaidlused:\nT\u00f6\u00f6andja ei saa sind survestada t\u00f6\u00f6suhet l\u00f5petama ehk \u201epoolte kokkuleppel\u201c t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise kokkulepet allkirjastama.\nT\u00f6\u00f6andja ei saa n\u00f5uda, et v\u00f5taksid oma puhkuse v\u00e4lja perioodil, mil t\u00f6\u00f6andjal ei ole sulle t\u00f6\u00f6d pakkuda.\nJuhul, kui t\u00f6\u00f6andja annab m\u00e4rku, et sa ei pea t\u00e4na t\u00f6\u00f6le tulema, on oluline k\u00fcsida ka kirjalikku kinnitust, et t\u00f6\u00f6tajale ei ole v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d anda ning t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib kodus oodata kuniks taas t\u00f6\u00f6d tekib. See hoiab \u00e4ra v\u00f5imaluse hilisemaks argumendiks nagu poleks t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6le ilmunud.\nKui peale sinu koondamist palgatakse sinu ametikohale uus inimene, on tegemist ebaseadusliku koondamisega.\n]]>"}
{"text":"Juhised libameditsiini ja libaeksperdi tuvastamiseksLibameditsiini viljelejad ja isehakanud vaimse tervise n\u00f5uandjad saavad Eestis laialdast k\u00f5lapinda. Osa nende \u00e4rimudelist on oma teooriate levitamine loengute, t\u00f6\u00f6tubade ja konverentside kaasabil. Libameditsiini esindajad on usinad esinejad raamatukogudes, muuseumides, lasteaedades, koolides.Tervist, sealhulgas vaimset tervist puudutavad n\u00f5uanded peavad tulema selleks vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud inimestelt. Puudulike teadmiste pinnalt antud soovitused v\u00f5ivad olla parimal juhul kasutud, halvimal juhul ohtlikud. Avaliku raha peal toimivad asutused peaksid p\u00fc\u00fcdma maksimaalselt t\u00f5rjuda libameditsiini ja tervisealast v\u00e4\u00e4rinfot ning siin toodud n\u00f5uannetega p\u00fc\u00fcame anda selleks lihtsaid t\u00f6\u00f6riistu.Kuidas \u00e4ra tunda, kas tegemist on libameditsiini edendamisega? Siinsed lihtsad k\u00fcsimused ei ole k\u00fcll 100% t\u00f5husad, aga pakuvad j\u00e4meda s\u00f5ela, mis filtreerib v\u00e4lja suure osa libaekspertidest.Meelelahutuse nime all ei pea avaliku rahaga toetama inimeste tervisele v\u00f5i majanduslikule olukorrale potentsiaalselt ohtlike s\u00f5numite levitamist. Astroloogia v\u00f5ib olla l\u00f5bus ajaviide, aga kui selle p\u00f5hjal hakatakse tegema terviseotsuseid v\u00f5i muutma rahalist k\u00e4itumist, siis sellele ei pea \u00f5lga alla panema koolides, raamatukogudes ja teistes teadmistep\u00f5hise riigi alusv\u00e4\u00e4rtusi kandvates asutustes. Kas esinejal on olemas v\u00e4hemalt baasharidus selles valdkonnas, mida ta k\u00e4sitleb? Terviseteemadel v\u00f5iksid s\u00f5na v\u00f5tta arstid, \u00f5ed, \u00e4mmaemandad, f\u00fcsioterapeudid. Vaimsest tervisest v\u00f5iksid r\u00e4\u00e4kida ps\u00fchholoogid, ps\u00fchhiaatrid, vaimse tervise \u00f5ed, peaasi.ee ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) spetsialistid. \u00c4\u00e4rmiselt alarmeeriv on, kui terviseteemalist loengut tulevad pidama n\u00e4iteks majandust, juurat v\u00f5i raamatupidamist \u00f5ppinud inimesed v\u00f5i kui vaimse tervise teemadel annavad isikliku kogemuse pinnalt n\u00f5u suure abistamissooviga, kuid ilma p\u00f5hjalikuma v\u00e4lja\u00f5ppeta inimesed.\u2022 kuid nende v\u00e4lja\u00f5pe annab p\u00e4devuse ainult selleks, mida nimi \u00fctleb:oma kogemuse jagamiseks ja teisele inimesele toe pakkumiseks. Tervisehariduseta kogemusn\u00f5ustajad ei ole p\u00e4devad haigusi diagnoosima v\u00f5i ravima.\u2022 soovitame ettevaatusega suhtuda sellesse, kui esineja haridustees puuduvad vastava teema osas riiklikult kinnitatud \u00f5ppekavaga asutused. \u00dcksk\u00f5ik kui edev loetelu t\u00e4iendkoolitustest ei kompenseeri puuduolevat s\u00fcsteemset tervisealast baasharidust.\u2022 kiire taustaotsinguga v\u00f5ib v\u00e4lja tulla varasem osalemine p\u00fcramiidskeemides, rahalised mahhinatsioonid, inimeste seksuaalne kuritarvitamine vm pettused.\u2022 majandustegevust kahtlasi huve omavate isikutega? Seda saab kontrollida v\u00e4ga h\u00f5lpsalt aadressil https:\/\/ariregister.rik.ee\/est.\u2022 t\u00f5endusp\u00f5hise meditsiini esindajatel t\u00f5siseid etteheiteid? N\u00e4iteks:hom\u00f6opaatia, MMS, osteopaatia, meditsiinimeedium, konstellatsioon, NLP (neurolingvistiline programmeerimine), reiki jpm?\u00a0EESTI PEREARSTIDE SELTS"}
{"text":"Sekusuaalne v\u00e4\u00e4rkohtlemine rohkem kui 20 m\u00e4ngija suhtes. \u201eTa soovis tehingu s\u00f5lmimiseks alasti pilte!\u201cRootsi jalgpalliagenti s\u00fc\u00fcdistatakse l\u00e4bi Snapchati mobiilirakenduse seksuaalses v\u00e4\u00e4rkohtlemises rohkem, kui 20 tippjalgpalluri suhtes.\nSnapchati agenti kirjeldatakse kui terava jalgpallisilma, m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ja muljetavaldavate teadmistega klubide v\u00f5imalikest tehingutest.\u201c\nTema firma k\u00e4ive on igal aastal mitu miljonit ja ta on olnud Rootsi eliitm\u00e4ngijate mitmete \u00fcleminekute taga.\nTema abistamiseks on tal mitu registreeritud agenti, kes formaalselt m\u00e4ngijaid esindavad. Mitmed erinevad m\u00e4ngijad, kelle vahendajaks on v\u00f5i on olnud Snapchati agent, \u00fctlevad, et \u201epaberil\u201c esindasid neid teised agendid. Nendega oli m\u00e4ngijate kontakt minimaalne v\u00f5i sootuks olematu. Snapchati agent ise pole Rootsi Jalgpalliliidus registreeritud.\nN\u00fc\u00fcd on paljastanud GP ja Football Channeli uurimine, et agent on mitmete m\u00e4ngijaid \u201eseksuaalselt kuritarvitanud\u201c. Ta palub m\u00e4ngijatel \u00fclemineku eest saata intiimseid pilte ja saadab klientidele fotosid ka enda privaatsetest kehapiirkondadest.\n\u00dcks m\u00e4ngija, kes oma nime ei soovinud avaldada kommenteeris toimuvat pikemalt. Ta tunnistas, et kartis toimunud teistele r\u00e4\u00e4kida, kuna tundis h\u00e4bi. Samuti ei soovinud ta enda m\u00e4ngijakarj\u00e4\u00e4riga riskida. Hetkel, mil ta muret jagas hakkasid asjad taas paika loksuma.\n\u201eTahtsin temaga heades suhetes olla. N\u00e4gin, et teised m\u00e4ngijad arenesid tema abiga. N\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele kahetsen, et ma sellest varem aru ei saanud. Ta kasutas oma positsiooni m\u00e4ngijate suhtes, kes tahtsid karj\u00e4\u00e4ris edasi liikuda,\u201c r\u00e4\u00e4kis \u00fcks m\u00e4ngija.\nTunnistusi on andnud ka teised m\u00e4ngijad, kuid nime avaldada ei soovi keegi. M\u00f5ni sellep\u00e4rast, et kardetakse, et nende karj\u00e4\u00e4r saab negatiivselt m\u00f5jutatud. Teine j\u00e4lle sellep\u00e4rast, et teema on tundlik ja \u00e4\u00e4rmiselt isiklik.\n\u201eTa selgitas mulle, et soovib tehingu s\u00f5lmimiseks minu riista n\u00e4ha. Ma keeldusin ja nii j\u00e4igi \u00fcleminek katki,\u201c kommenteeris j\u00e4rgmine m\u00e4ngija v\u00f5igast kogemust.\n\u201eTa on palunud mult videot, kus magan t\u00fcdrukuga. \u00dcks kord kirjutas ta mulle, et ma saadaksin talle pildi oma munandist,\u201c r\u00e4\u00e4kis veel \u00fcks isik ja j\u00e4tkas: \u201eMeil \u200b\u200boli peaaegu igap\u00e4evane kontakt ja tema k\u00fcsimused ja palved s\u00fcvenesid iga p\u00e4evaga - need muutusid \u00fcha isiklikumaks. K\u00f5ik juhtus v\u00e4ga kiiresti.\u201c\nP\u00f5hjus, miks lugu r\u00e4\u00e4kida soovitakse on k\u00f5ikidel siiski \u00fcks: \u201eSeda ei tohi rohkem juhtuda!\u201c\nSnapchati agent v\u00e4idab oma esindaja vahendusel, et paljud m\u00e4ngijad on otsustanud tema vastu laimukampaaniat korraldada, edastades meediale valeandmeid. Samuti on talle tehtud v\u00e4idetavalt mitu v\u00e4ljapressimiskatset.\nSamuti v\u00e4idab ta, et k\u00f5ik tunnistused, mis puudutavad n\u00e4iteks peenisepiltide, seksivideote ja alastipiltide saatmist, on seotud eelpoolmainitud v\u00e4ljapressimisega.\n\u201eTalle on tehtud kolm v\u00e4ljapressimiskatset, millest on politseile teatatud,\u201c nentis agendi esindaja.\nK\u00f5ikide lugude puhul on \u00fchiseks teguriks see, kuidas agent j\u00e4ttis m\u00e4ngijatele nii professionaalse kui ka karismaatilise mulje. Vaatamata sellele on Snapcahati agent k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdistused \u00fcmber l\u00fckanud"}
{"text":"Wise n\u00e4itab meeletut kasvuLondoni b\u00f6rsil noteeritud Wise avaldas finantstulemused, kust n\u00e4htub, et ettev\u00f5tte kasum, niisamuti k\u00e4ive on j\u00f5udsalt kasvanud.\nAruandest selgub, et Wise on maksueelset kasumit kasvatanud 234% ehk 43,9 miljonilt naelalt 146,5 miljonini. Ettev\u00f5tte k\u00e4ive on aga t\u00f5usnud 51% ehk 559,9 miljonilt 846,1 miljonini.\n\u201eMeie tugev kasv ja j\u00e4tkuv kasumlikkus on meie missioonile ja klientidele keskendumise otsene tulemus. Sel aastal valis ligikaudu 10 miljonit inimest ja \u00e4ri Wise'i selleks, et raha rahvusvaheliselt liigutada v\u00f5i hallata,\u201c nendib ettev\u00f5tte tegevjuht Kristo K\u00e4\u00e4rmann, lisades, et kasv on eelmise aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes olnud 34%.\nMuuhulgas t\u00f5deb ta ka seda, et nad aitasid klientidel \u00fcle piiri viia 105 miljardit naela, mis teeb aastases v\u00f5rdluses kasvuks 37%. K\u00e4\u00e4rmann tunnistab, et tegemist on alles algusega ning neil on tegelikult tohutult n\u00f6 teenindamata publikut, keda enda keskkonda tuua.\nEttev\u00f5tte finantsjuht Matt Briersi s\u00f5nul plaanib ettev\u00f5tte pea 80% enda intressituludest investeerida, lisades, et nad ei kavatse kasutada intresstulusid \u00fcldiste \u00e4rikulude katmiseks piiri\u00fcleste maksehindade langetamiseks.\n\u201eTuleval aastal keskendume maksete arvu suurendamisele ning oleme alustanud selle nimel t\u00f6\u00f6d India ja Poola jaoks,\u201c lisab K\u00e4\u00e4rmann, kelle s\u00f5nul tegelevad nad hoogsalt ka parendustega ning nad kiirendavad finantskuritegude kontrollimist. Niisamuti proovivad v\u00e4hendada peatatud \u00fclekannete arvu."}
{"text":"Tulevikut\u00f6\u00f6stus \u2013 j\u00e4rgmine buum?Eelduseid hakkab tekkima, et s\u00fcvatehnoloogiast v\u00f5iks tarkvarastartuppide eeskujul uus buum l\u00e4hiaastatel v\u00e4lja kujuneda mitmel p\u00f5hjusel. Kauem arenenud ettev\u00f5tted nagu Skeleton ja Starship hakkavad l\u00e4hiaastatel j\u00f5udma suurema \u00e4rilise eduni ning n\u00fc\u00fcd t\u00e4nu Saudide m\u00e4ngu tulekule on ka oluline rahastusp\u00f5ud v\u00f5ib-olla j\u00f5udsalt leevendust saamas. Peale nende\u00a0Milremi ostu on just viimase kahe n\u00e4dala jooksul on ilmnenud nende huvi lisaks Clevonile ka GScani, Auve Techi ja Yanu.ai vastu.\nFoto Auve Techi sotsiaalmeediast, autor kahjuks teadmata.\nKa tarkvarastartuppide vastu hakkas huvi h\u00fcppeliselt kasvama alles peale Bolti ja Wise\u2019i \u00fckssarvikuks j\u00f5udmist eelmise k\u00fcmnendi teises pooles. S\u00fcvat\u00f6\u00f6stus on sinna faasi j\u00f5udmas Skeletoni miljardik\u00e4ibega tehase avamisega j\u00e4rgmisel aastal ja hiljutise Starshipi-Bolti koost\u00f6\u00f6uudise valguses. Starshipi teenus on n\u00fc\u00fcdseks odavam kui inimkuller ja hinnas kiirelt alanev. \u00c4rilehe intervjuus r\u00e4\u00e4giti ka Starshipi kasumlikuks muutumisest l\u00e4hiaastail. S\u00fcvatehnoloogia on selgelt tulevik:\nUuest tehnoloogia k\u00e4ibest j\u00e4rjest kasvav osa tuleb s\u00fcvatehnoloogiast, (Tesla, Northvolti, Skeletoni n\u00e4itel pigem realistlik,) aga investorhuvi seni oluliselt v\u00e4hem olnud, v\u00e4ga heale tehinguvoole on oluliselt lihtsam jaole p\u00e4\u00e4seda kui tarkvaras. Allikas\nSeni on Eesti investoreil\u00a0 huvi leige olnud valdkonna vastu paljudel p\u00f5hjustel (aga\u00a0need v\u00f5iks muutuda):\nValdkond on algfaasis enne k\u00e4ivet ja \u00e4rilist edu oluliselt riskantsem ja kapitalimahukam, pikemate arendus- ja m\u00fc\u00fcgits\u00fcklitega. Tihti on enne k\u00e4ivet vaja isegi k\u00fcmneid v\u00f5i sadu miljoneid sisse panna enne pilooti v\u00f5i suuremat \u00e4rilist edu. N\u00e4iteks Skeleton saab see aasta 10 aasta vanuseks, Starship j\u00f5uab sinna j\u00e4rgmisel aastal.\nPole \u00e4rilisi edulugusid veel seni olnud, raske n\u00e4ha investoreil nii kuidas tootlus tulema peaks kui ka vigadest ja v\u00f5imalustest \u00f5ppida. Seet\u00f5ttu on see olnud ka:\nKa investoreile veel v\u00f5\u00f5ras maailm. Milleks panna kuhugi tarkvarastartuppidest veelgi riskantsemasse varaklassi miljoneid, kui ei tea mis saab ja kas ka j\u00e4tkuinvesteeringut tuleb, mis on eluliselt vajalik.\nKapitali v\u00e4he, exiti raha pole, fondid veel ei julge konkreetsemalt suuremalt investeerida, j\u00e4tkuinvesteeringud on tohutu k\u00fcsim\u00e4rk olnud. Laiemal ringil investoreil pole olnud teadmisi ja julgust investeerida vajalikke summasid.\nAjutiselt on mantra olnud kasum-kasum-kasum viimased 1-1,5 aastat, mis hakkab vaikselt oma aega \u00e4ra elama. Igal haibil on oma aeg, mis alati \u00fcmber saab mh n\u00e4iteks ajutiselt suure kasumlikkusega solari n\u00e4itel, ka pangandus on pigem oma \u201ctugevuse tipul\u201d (Arco Vara trademark), kinnisvara sealt m\u00f6\u00f6das. Clevon sai hea aja finishijoonel veel \u20ac5m k\u00e4tte, aga t\u00e4na ei saaks Eestist pigem ka\u00a0m\u00f5nda miljonit, v\u00e4hemalt mitte esimese\/ainsa rahana. K\u00fcll see muutub, nii Eesti kui maailma v\u00e4\u00e4rtuslikemad ettev\u00f5tted Boltist ja Wise\u2019ist ning Teslast Google\u2019i ja Amazonini olnud pikalt kahjumlikud alguses. Parim tootlus on olnud tehnoloogias viimasel 30 aastal, kuigi ts\u00fckli p\u00f5hjas ajutiselt ei pruugi nii tunduda. Loeme tibusid millalgi ts\u00fckli keskfaasis.\nToetused on Eestis tillukesed. Mujal aga Skeletoni n\u00e4itel Saksamaa on toetanud Skeletoni tehase ehitust \u20ac66 miljoniga, USA on toetamas nii kiibi- kui rohet\u00f6\u00f6stust sadade miljarditega, ka Euroopa riigid v\u00f5istlevad muuhulgas elektriautode, aku- ja kiibitehaste nimel toetuste ja maksusoodustusega miljardite ulatuses. Saab ka mujal tootmise p\u00fcsti panna kui Eesti tulevikutehaseid ei taha, mitmel pool mujal tahetakse.\nToetused pigem \u00fcldiselt ei meeldi majanduslikult m\u00f5tlevatele inimestele, aga sellise turumoonutuse on Hiina k\u00e4iku pannud ja ka USA on v\u00e4listootjatest (eelk\u00f5ige Taiwani-Hiina riski t\u00f5ttu) s\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamiseks, julgeoleku kaalutlustel, konkurentsis olemiseks, majanduskasvu nimel j\u00f5uliselt toetamas kohapeal tootmist nii kiibit\u00f6\u00f6stuses ($50B+ Chips Act) kui rohetehnoloogias ($369+ miljardit\u00a0Inflation Reduction Act). Ka Euroopa riigid on sarnaseid samme astumas, et tulevikut\u00f6\u00f6stuse lipulaevad Ameerikasse enda tehaseid ei koliks ja endale kliendiks olemise r\u00f5\u00f5m ainult ei j\u00e4\u00e4ks. Kas ka Eesti v\u00f5iks midagi sarnast kaaluda? N\u00e4iteks tehase ehituseks kui ettev\u00f5ttel on eellepingud m\u00fc\u00fcgiks s\u00f5lmitud vajalikus mahus Skeletoni kombel, omakapital t\u00f5stetud ja laen pankadelt saadud, siis 5-25% ulatuses USA eeskujul + maksusoodustus teatud mahus toetus v\u00f5ib ainult m\u00f5istlik olla. Saksamaa \u20ac66m suuresti laenu kujul toetus Skeletoni tehase \u00fclemeelitamiseks on kindlasti Saksa\u00a0majanduse, t\u00f6\u00f6kohtade, maksutulude, klastri tekkimise, teadmuse saamise\u00a0vaatest v\u00e4ga hea investeering. Annab hea investeeringuna teha k\u00fcll toetuseid.\nUSAs on t\u00e4nu toetustele tulevikutehnoloogia t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon algamas.\u00a0Allikas.\nEnamus neist p\u00e4rssivatest p\u00f5hjustest on n\u00fc\u00fcd muutumas vastutuulest taganthoovuseks, eks ulatus ja m\u00f5ju alles selgub.\nValdkond siiski selgelt j\u00e4\u00e4b kapitalimahukaks ja pikkade ts\u00fcklitega t\u00f6\u00f6stusharuks, seda ei muuda miski. K\u00fcll aga v\u00f5iks investorid ohtude k\u00f5rval ka v\u00f5imalusi n\u00e4gema, eriti kui v\u00e4lisinvestorid ja teiste riikide toetused Eesti tulevikut\u00f6\u00f6stuse mujal k\u00e4ima t\u00f5mbavad.\n\u00c4rilised edulood on suurelt esile kerkimas l\u00e4hiaastail ja vast ei j\u00e4\u00e4 ka Skeleton ja Starship ainsateks. Nendest saavad nii \u00f5ppida kui investeerimisjulgust juurde ka kohalikud investorid. Millalgi tulevikus tekib ka v\u00e4ljumiste raha.\nKasumlikkuse argument on ikka raske aja riskikartlikkuse aegne lugu, mis on enda parim enne aja selgelt \u00fcletanud, ammu hinnas sees. Nii kasumlikel (tugevuse tipu l\u00e4hedal) kui kahjumlikel (p\u00f5hja l\u00e4hedal). Pikemas vaates paljudes sektorites tuleb m\u00fc\u00fcgik\u00e4ibest kasum alles aastate p\u00e4rast, lisaks s\u00fcvatehnoloogiale ka n\u00e4iteks kinnisvaraarenduses, toorainete maardlates, ravimite arenduses. Investorite osaluste v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib ikkagi ka enne t\u00f5usta muuhulgas nii arendustegevuse tagaj\u00e4rjel, klientide saamisel kui ka turu sentimendi paranemisel t\u00e4iesti tuumatalvest ja aktiivsest heitimisest lihtsalt tavaliseks laiema ringi \u00fcksk\u00f5iksuseks, ei pea pulliturgu veel tulemagi.\u00a0 \u00dched parimad tootlused ongi olnud ts\u00fcklilisemate varade p\u00f5hjast ostmisel, tuleb ikkagi ahne olla siis kui turg kardab.\u00a0P\u00f5hjast p\u00f5rkeruumi on tohutult.\nSaudide n\u00e4ol on \u00fcks oluline j\u00e4tkuinvestor ja potentsiaalne v\u00e4ljumiste vektor (Milremi n\u00e4itel) t\u00f5en\u00e4oliselt siin suuremalt toimetama hakkamas, mis v\u00f5iks anda t\u00f5uke nii kohalikele varajastele investoritele valdkonna poole kui ka v\u00e4lisfondidele rohkem siia suunas vaatama, vast ka riigile tehaste siin hoidmise nimel. \u00dcldiselt on nad erinevates varaklassides l\u00f5putute taskute, k\u00fcllaltki v\u00e4he hinnatundlik ja pigem passiivne finantsinvestor olnud, startuppides nii otse kui n\u00e4iteks muu hulgas Softbanki kaudu $45 miljardiga. Selgelt on neil aga huvi tootmist oma riiki tuua, et majandust fossiilk\u00fctuste k\u00f5rval mitmekesistada.\nValdkonnas edenevate ettev\u00f5tete vaatest on olukord niisiis mitmes m\u00f5ttes paremaks minemas: oluline j\u00e4tkuinvestor juures valdkonda k\u00e4ima t\u00f5mbamas, vast aitab teistegi investorite ja riigi huvi t\u00f5sta. V\u00f5iks toetav olla nii Clevonile kui Grab2Go\u2018le n\u00e4iteks (oman m\u00f5lemat), kuigi Clevonis investoriks j\u00e4\u00e4mise v\u00e4ljavaated b\u00f6rsiv\u00e4liselt v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd pisut h\u00e4gusemad olla, tundmatuid muutujaid on juures. Vihjasin ka Grab2Go tiimile teiste startuppide k\u00e4est Saudide kontakte uurida.\nInvestori vaatest teeb sektori huvitavamaks ka t\u00f5ik, et \u00fchtegi heade v\u00f5i v\u00e4ga heade v\u00e4ljavaadetega sektorit ja varaklassi k\u00f5rval v\u00e4ga pole, investorhuvile on konkurentsi j\u00e4rjest v\u00e4hem. Eks AI buumib ja\u00a0selgelt ka mullitab nagu n\u00e4itas ka m\u00f5nen\u00e4dalase idu Mistrali \u20ac105 miljoni kaasamine enne igasugust sisulist tegevust. Seal pigem huvitavaid ostukohti pole, kordajad on k\u00f5rgemad kui 2021 tech mulli ajal. S\u00fcvatehnoloogias on aga hinnatase\u00a0 kriisi s\u00fcgaviku kuristiku oma. Kui siin puslet\u00fckid hakkavad paika jooksma, Saudid reaalselt esimesi investeeringuid teevad, vaatamata piiratud eelarvele tulemusi tulema hakkab, v\u00f5ib t\u00f5us ka pihta hakata ja mingi hetk tootlust otsiv raha ka suuremalt Eesti s\u00fcvatehnoloogiat vaatama hakata. Tillukese kauplemisaktiivsuse t\u00f5ttu ka hind kiirelt ja j\u00e4rsult kasvama hakata s\u00fcvikust kui sektor atraktiivsemaks, kasv\u00f5i v\u00e4hem mitteatraktiivseks l\u00e4heb. Kui peaks nii minema, siis v\u00f5ib siin enne seda olla v\u00f5imalik teha j\u00e4rgmise 5 aasta parimad investeeringud kriisi p\u00f5hja hinnatasemetel selgelt j\u00e4rjest paranevate v\u00e4ljavaadetega sektoris.\nKindlasti toob m\u00f5ni ka argumendi, et parim kraam ei j\u00f5ua laiema ringi ette. Tarkvarastartuppides on see kindlasti nii, v\u00e4ljumiste raha riisub koore, fondid j\u00e4rgmised parimad. S\u00fcvatehnoloogias on seis vastupidi, v\u00e4ljumisteraha pole, fondid on v\u00e4ga ettevaatlikud, ka parimatel on olnud keeruline, viimane aasta isegi v\u00e4ga keeruline midagigi kaasata, eriti enne pilooti ja k\u00e4ivet. Grab2Go n\u00e4itel neil on erakordselt tugev tiim, erakordne toode (esimesena euroopas ravimiameti k\u00f5rgetele standarditele vastav), tohutu turg t\u00e4iesti v\u00f5tmata, ajastus ideaalne, trendid selgelt toetamas. Ikkagi enamus investoreid teiste ettev\u00f5tete probleemide pealt vaatasid, et mis pettusega siin n\u00fc\u00fcd tegu on. Koputa ainult rahakotiga uksele, saab v\u00e4gagi ligi parimatele. V\u00f5ib m\u00f5ne aastaga muidugi muutuda.\nEesti eksportiva t\u00f6\u00f6stuse raskuste ja k\u00fcllaltki laiap\u00f5hjalise languse kontekstis on j\u00e4rjest olulisem Eesti majandusele, et meie tulevikut\u00f6\u00f6stus kasvama j\u00e4\u00e4ks ja tootmise ka siin hoiaks. Ka \u00f6konomistid hoiatavad juba pikka vindumist\u00a0ja langus on laiap\u00f5hjaline, 67% lisandv\u00e4\u00e4rtusest languses. Ilma tulevikut\u00f6\u00f6stuseta on raske n\u00e4ha laiap\u00f5hjalist tempokat kasvu ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud majanduses ja head tootlust teistes varaklassides.\nP\u00f5nevad ajad. Ongi Eesti investorite, riigi ja majandusmeedia teha, millist majanduskasvu me soovime v\u00f5i j\u00e4\u00e4bki pikk vindumine meie l\u00e4hemate aastate tulevikuks. Turuga pole m\u00f5tet vaielda, aga j\u00f5uliselt esile kerkivate trendide teadvustamine ja enda j\u00f5ukusevankri ette rakendamine v\u00f5ib aidata meil k\u00f5igil paremaid investeerimisotsuseid teha ja ka majanduse uuele kasvule saada. Vast Saudide tulek ja s\u00fcvat\u00f6\u00f6stuse \u00e4riline k\u00e4imaminek v\u00f5iks olla olulisteks katal\u00fcsaatoriteks, et ka kohalikku investorit mobiliseerida siiski Eesti tulevikut\u00f6\u00f6stust siia kasvama j\u00e4tma ja majandust uuele tasemele viima v\u00f5i laseme nende tootmisel parematele jahimaadele minna.\u00a0Triggereid selgelt on ja sektorit tasub kindlasti investoritel j\u00e4lgida ja uurida, see muutub j\u00e4rjest olulisemaks nii tootluse kui majanduse seisukohast.\nT\u00e4ielik lahti\u00fctelus: tegu pole investeerimissoovitusega, vaid informatiivsetel eesm\u00e4rkidel kirjat\u00fckiga. Mainitud varaklass on vist k\u00f5ige riskantsem ja ts\u00fcklilisem varaklass \u00fcldse, eriti varases staadiumis, tehke kodut\u00f6\u00f6 hoolikalt, arutage teiste investoritega, hajutage, pigem ka huvi korral peaks positsioonide suurus kuni 0,5% portfellist j\u00e4\u00e4ma mainitud varaklassis. Oman Grab2Go ja Clevonit.\nMeeldis see postitus? Jaga seda oma s\u00f5pradega!\nFacebookLinked In\nEnimloetud artiklid\nViimased artiklid"}
{"text":"Putin pagendas Wagneri Valgevenesse\u00dcLEVAADEWagneri eraarmee juhi Jevgeni Prigo\u017eini v\u00e4givaldse \u00fclest\u00f5usu j\u00e4rel teatas Venemaa president Vladimir Putin, et palgas\u00f5duritel on kolm valikut: minna Valgevenesse, j\u00e4\u00e4da koju v\u00f5i \u00fchineda Vene s\u00f5jav\u00e4ega.Esmasp\u00e4eva \u00f5htul ette teatamata tele-eetrisse ilmunud vihane Putin kuulutas, et Prigo\u017eini \u00fclest\u00f5us oli algusest peale hukule m\u00e4\u00e4ratud ning riik n\u00e4itas reetliku m\u00e4ssu valguses \u00fcles \u00fchtsust.\u00abIgasugune v\u00e4ljapressimine v\u00f5i soov tuua Venemaale segadust on hukule m\u00e4\u00e4ratud. Ma v\u00f5tsin ette samme, et v\u00e4ltida laialdast verevalamist,\u00bb lausus Putin, andes m\u00f5ista, et Wagneri \u00fcllatavalt kiire j\u00f5udmine Moskvast 200 aasta maist 2023. kilomeetri kaugusele tulenes tema aasta maini Wagnerikorraldusest v\u00e4gi- eraarmee palkadeks valda v\u00e4ltida. ja preemiateks \u00fcle Prigo\u017einit nimepidi nimetamata \u00fctles Putin, et \u00fclest\u00f5usu korraldajad olid reetnud oma riigi ja rahva. Riigipea kinnitas ka teateid, et Wagneri \u00fcksused tulistasid \u00fclest\u00f5usu k\u00e4igus Vene armee \u00f5hus\u00f5idukeid, mille tulemusel sai surma 13 pilooti.Tiibade k\u00e4rpimineEile korraldas Putin Kremli katedraali v\u00e4ljakul t\u00e4nu\u00fcrituse s\u00f5duritele, kes panustasid \u00fclest\u00f5usu mahasurumisse. \u00abNad p\u00f5him\u00f5tteliselt peatasid kodus\u00f5ja,\u00bb\u00fctles Putin, tuues eraldi v\u00e4lja armee, sisev\u00e4ed ja rahvuskaardi.M\u00f5ni tund varem oli rahvuskaardi juht Viktor Zolotov teatanud, et tema j\u00f5ud saavad peagi rasketehnika, nagu tankid ja suurt\u00fckid, kindlustamaks Vene riigi julgeolekut. Zolotovi s\u00f5nul ei oleks Wagneri v\u00f5itlejad suutnud Moskvat vallutada, kui nad oleksid oma marsiga j\u00e4tkanud, vahendab uudisteagentuur TASS.Putin r\u00f5hutas kohtumisel s\u00f5jav\u00e4elastega, et Wagneri rahastamise tagas riik. \u00abSeejuures tahan m\u00e4rkida, et k\u00f5ik me teaksime sellest: kogu Wagneri grupi \u00fclalpidamise tagas t\u00e4ielikult riik - kaitseministeeriumi kaudu, riigieelarvest. Meie rahastasime seda t\u00e4ielikult,\u00bb \u00fctles Putin.Tema s\u00f5nul maksis Vene riik ainu\u00fcksi 2022. aasta maist 2023. aasta maini Wagneri eraarmee palkadeks ja preemiateks \u00fcle 86 miljardi rubla (umbes miljard eurot). Lisaks eraldati tema s\u00f5nul kindlustusmakseteks \u00fcle 110 miljardi rubla.Putin viitas, et n\u00fc\u00fcdsest on palgas\u00f5duritel valik kas allkirjastada leping Vene kaitseministeeriumiga v\u00f5i liikuda soovi korral Valgevenesse, nagu n\u00e4eb ette kokkulepe, mille \u00fcle pidas Prigo\u017einiga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi naaberriigi president Aljaksandr Luka\u0161enka.Luka\u0161enka ise m\u00e4rkis eilsel kohtumisel kaitseministriga, et Wagneri s\u00f5durid v\u00f5ivad jagada riigile hindamatut informatsiooni s\u00f5japidamise kohta. \u00abKui nende komand\u00f6rid tulevad meie juurde ja meid aitavad. R\u00e4\u00e4givad meile relvadest - mis t\u00f6\u00f6tas h\u00e4sti, mis mitte. Ja taktikast - kuidas r\u00fcnnata, kuidas kaitsta. See on see, mida Wagnerilt saame,\u00bb lausus Luka\u0161enka.Valgevene president lisas, et Prigo\u017ein on juba Valgevenes. Valgevene vaatlus\u00fchenduse Belaruski Hajun s\u00f5nul maandus eile kell 7.35 Minskis usutavasti Prigo\u017einile kuuluv eralennuk Embraer Legacy 600. Kaks tundi varem oli see \u00f5hku t\u00f5usnud Doni-\u00e4\u00e4rsest Rostovist, mille Wagneri v\u00f5itlejad olid laup\u00e4eval igasuguse vastupanuta \u00fcle v\u00f5tnud. Belaruski Hajun lisas, et teine eralennuk, sedapuhku Peterburist, maandus samal lennuv\u00e4ljal eile kell 7.58.Luka\u0161enka v\u00e4itel keelitas ta Putinit Prigo\u017einit mitte tapma. \u00abMa \u00fctlesin Putinile - me v\u00f5ime ta (Prigo\u017eini) h\u00e4vitada, pole probleemi. Kui mitte esimesel katsel, siis teisel. Ma \u00fctlesin talle - \u00e4ra tee seda,\u00bb lausus Luka\u0161enka uudisteagentuuri AFP vahendusel eile riigi julgeolekuametnikega kohtudes.Vaid m\u00f5ni tund enne Putini esmasp\u00e4eva\u00f5htust telek\u00f5net oli Prigo\u017ein avaldanud oma esimese p\u00f6\u00f6rdumise p\u00e4rast laup\u00e4evast \u00fclest\u00f5usu. Ta kaitses Wagneri tegevust ja v\u00e4itis, et eesm\u00e4rk ei olnud Putini kukutamine.Prigo\u017eini s\u00f5nul oli m\u00e4ss n\u00e4idanud \u00abt\u00f5siseid probleeme meie riigi kogu territooriumi julgeolekus\u00bb ning et \u00ab\u00fchiskond n\u00f5udis seda\u00bb Vene s\u00f5jav\u00e4e juhtkonna l\u00e4bikukkumise t\u00f5ttu Ukrainas.Eraarmee juhi v\u00e4itel k\u00e4skis ta m\u00e4ssuga alustada p\u00e4rast seda, kui Vene armee sooritas raketir\u00fcnnaku \u00fchele Wagneri laagritest, tappes v\u00e4idetavalt 30 v\u00f5itlejat. Seega oli Prigo\u017eini v\u00e4itel tema ajendiks s\u00e4ilitada oma firma tegevus.Prigo\u017ein tunnistas m\u00e4ssu k\u00e4igus Vene s\u00f5jav\u00e4e \u00f5hutehnika allatulistamist, \u00f6eldes, et tema v\u00f5itlejad kahetsevad r\u00fcnnakuid, kuid \u00abnad r\u00fcndasid meie v\u00e4gesid pommide ja rakettidega\u00bb. Wagner tulistas laup\u00e4eval alla lennuki 11-22 ja kuus Vene s\u00f5jav\u00e4ekopterit.Lisaks v\u00e4itis eraarmee juht, et Wagneri v\u00e4gede ekskurss Moskva suunal oli \u00abmeistriklass\u00bb selles, kuidas Moskva oleks pidanud teostama 24. veebruaril alanud invasiooni Ukrainasse. \u00abKui Wagneri palgas\u00f5durid oleks neid \u00fclesandeid t\u00e4itnud, oleks \u00aberioperatsioon\u00bb ehk kestnud \u00fche p\u00e4eva,\u00bb parastas ta.Prigo\u017ein kinnitas ka laup\u00e4eva \u00f5htul saavutatud kokkulepet Luka\u0161enkaga. Tema s\u00f5nul pakkus Luka\u0161enka Wagnerile \u00abtegutsemist seaduslikus jurisdiktsioonis\u00bb, mis t\u00e4hendab ilmselt eraarmee kolimist Valgevenesse.Tegevus Aafrikas j\u00e4tkubVarem Putini kokana tuntud mehe s\u00f5nul olid Wagneri v\u00f5itlejad tugevalt vastu lepingute allkirjastamisele Vene kaitseministeeriumiga 1. juuliks seatud t\u00e4htajaks, sest see oleks grupi tegevuse l\u00f5petanud.Paistab, et Luka\u0161enkaga saavutatud kokkuleppe raames s\u00e4ilitatakse Wagneri varasem staatus erioperatsioone teostava \u00fcksusena, kuid see lahutatakse otsustavalt Vene s\u00f5jav\u00e4est. Vene v\u00e4lisminister Sergei Lavrov teatas esmasp\u00e4eval, et Wagneri \u00abinstruktorid\u00bb j\u00e4\u00e4vad Malisse ja Kesk-Aafrika Vabariiki, vahendab The Guardian.Eile v\u00e4itis Vene kaitseministeerium, et k\u00e4ivad ettevalmistused Wagneri valduses olnud rasketehnika \u00fcleviimiseks Vene armeele.Vene F\u00f6deraalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas eile, et Prigo\u017eini vastu algatatud kriminaalasjast on loobutud, sest \u00abtehti kindlaks, et 24. juunil peatasid osalised oma tegevuse, mille eesm\u00e4rk oli kuriteo sooritamine\u00bb.Ukraina relvaj\u00f5ud edenesid k\u00f5ikidel suundadelRinnet k\u00fclastanud Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kiitis s\u00f5durite edasiliikumist k\u00f5igis sektorites, samal ajal teatas Briti kaitseministeerium, et Ukraina on vallutanud tagasi ka 2014. aastal kaotatud alasid.\u00abT\u00e4na tegid meie s\u00f5durid k\u00f5igis sektorites edusamme.Tegu on r\u00f5\u00f5msa p\u00e4evaga. Ma soovisin poistele rohkem selliseid p\u00e4evi,\u00bb lausus Zelensk\u00f5i esmasp\u00e4eva \u00f5htul tehtud p\u00f6\u00f6rdumises, mille ta tegi rongiga rindelt naastes.Briti kaitseministeerium kinnitas eile, et Ukraina relvaj\u00f5ud edenesid pisut Donestki oblastis Krasnohorivka asulast ida suunas - alal, mis on olnud 2014. aastast Vene v\u00e4gede kontrolli all, vahendab BBC.Esmasp\u00e4eval kinnitas Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar Donetski oblastis Zapori\u017e\u017eja oblasti piiri l\u00e4hedal asuva Rivnopili vabastamist. Maliar lisas, et n\u00e4dalavahetusega edenesid Ukraina relvaj\u00f5ud ka \u00fcks-kaks kilomeetrit Bahmuti suunal ning veel mitmes paigas Donetski oblastis. Briti kaitseministeeriumi teatel on Ukraina relvaj\u00f5ud liikunud edasi nii Bahmuti l\u00f5una- kui ka p\u00f5hjatiival.Ukraina relvaj\u00f5udude Ida v\u00e4er\u00fchma pressiesindaja Serhi T\u0161erevat\u00f5i \u00fctles eile, et Bahmuti suunal on initsiatiiv Ukraina kaitsev\u00e4el. \u00abJ\u00e4tkame vaenlase survestamist l\u00f5una- ja p\u00f5hjatiival. Kuid vastane osutab meeleheitlikku vastupanu,\u00bb lausus T\u0161erevat\u00f5i.Ukraina samaaegsed r\u00fcnnakud \u00fcle kogu Donbassi rinde on t\u00f5en\u00e4oliselt piirkonnas tegutsevate isehakanud Donetski Rahvavabariigi ja t\u0161et\u0161eeni v\u00f5itlejate read \u00f5hukeseks venitanud, lisas Briti kaitseministeerium.L\u00f5una v\u00e4er\u00fchma komand\u00f6r Oleksandr Tarnavsk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eval, et Ukraina relvaj\u00f5ud liiguvad edasi ka riigi l\u00f5unaosas.V\u00e4idetavalt on ukrainlased \u00fcletanud Hersoni oblastis Dnepri j\u00f5e ja kindlustanud positsioone selle vasakul kaldal. Vene s\u00f5jablogija Sa\u0161a Kotsi s\u00f5nul on Ukraina relvaj\u00f5ud kaevanud end Dnepri vasakusse kaldasse ja \u00fcritavad liikuda sealt l\u00f5unasse.\u00abOn v\u00e4he t\u00f5endeid, et Venemaa s\u00e4ilitab mingitki m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset maav\u00e4e operatiivreservi, mida oleks v\u00f5imalik kasutada kaitse tugevdamiseks mitme ohu vastu, mis seisavad ees laialt eraldatud l\u00f5ikudes,\u00bb kirjutas Briti kaitseministeerium oma esmasp\u00e4evases \u00fclevaates. Need l\u00f5igud asuvad 200 kilomeetri ulatuses Bahmutist kuni Dnepri j\u00f5e idakaldani.Briti kaitseminister Ben Wallace \u00fctles parlamendile, et Ukraina relvaj\u00f5ud n\u00e4itavad j\u00e4rjekindlat taktikalist edu.\u00abUkraina on [suvekampaania k\u00e4igus] juba tagasi v\u00f5itnud ligi 300 ruutkilomeetrit - seda on rohkem kui Venemaa vallutas oma talvepealetungi jooksul,\u00bb lausus Wallace.Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i p\u00e4rast Donetski rinde k\u00fclastamist esmasp\u00e4eval.FOTO: UKRAINIAN PRESIDENTIAL PRESS SERVICE \/ REUTERS \/ SCANFIXVene president Vladimir Putin enne eilset k\u00f5net riigi s\u00f5jav\u00e4elastele.Loe ka ARVAMUST LK 10,11MARGUS PARTS"}
{"text":"Hooldekeskuse omanik m\u00f5isteti maakohtus s\u00fc\u00fcdiTartu maakohus m\u00f5istis tingimisi vanglakaristuse soodustuskelmust k\u00e4sitlevas s\u00fc\u00fcasjas L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse ASi omanikule Vambola Sipelgasele.Tartu maakohus tunnistas juunis ta s\u00fc\u00fcdi soodustuskelmust k\u00e4sitlevas paragrahvis ja v\u00f5ltsitud dokumendi kasutamist k\u00e4sitlevas paragrahvis ning karistas teda \u00fche aasta ning k\u00fcmnekuulise vangistusega tingimisi. Teist kohtualust, Ake Andessood karistas kohus kahe aasta ja k\u00fcmnekuulise vangistusega, millest kohesele \u00e4rakandmisele kuulub kuus kuud, \u00fclej\u00e4\u00e4nud vangistus j\u00e4\u00e4b tingimisi. L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse ASi tunnistas kohus s\u00fc\u00fcdi soodustuskelmust k\u00e4sitlevas paragrahvis ja m\u00f5istis talle rahalise karistuse 150 000 eurot, millest t\u00e4itmisele p\u00f6\u00f6ratakse 50 000 eurot eurot, \u00fclej\u00e4\u00e4nu on tingimisi. \u201eKohus rahuldas t\u00e4ielikult kannatanu Eesti vabariigi rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-\u00f5iguslik n\u00f5udeavalduse ning m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus ASilt Eesti vabariigi kasuks v\u00e4lja projekti \u201eV\u00f5isiku Kodu reorganiseerimine (L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS)\u201c raames s\u00f5lmitud ehitust\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot,\u201c \u00fctles Tartu maakohtu pressiesindaja Annett Silm \u00d5htulehele. \u201eSee t\u00e4hendab, et toetuse saajal tuleb see raha tagasi maksta,\u201c selgitas riigi tugiteenuste keskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov. Kohtuotsusele on v\u00f5imalik esitada apellatsioonkaebus Tartu ringkonnakohtule.\u201eProkuratuur on rahul, et esimese astme kohus n\u00f5ustus prokuratuuri seisukohaga ning m\u00f5istis s\u00fc\u00fcdistatavad soodustuskelmuses s\u00fc\u00fcdi ning rahuldas t\u00e4ielikult kannatanu n\u00f5udeavalduse,\u201c lausus L\u00f5una ringkonnaprokur\u00f6r K\u00fclli Saks. SIIM RANDLA"}
{"text":"Hooldekeskuse omanik m\u00f5isteti kohtus s\u00fc\u00fcdi: riigile tuleb tagasi maksta pool miljonit eurot toetustSoodustuskelmust k\u00e4sitlevas s\u00fc\u00fcasjas m\u00f5istis Tartu maakohus tingimisi vanglakaristuse L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse ASi omanikule Vambola Sipelgale: kohtuotsuse kohaselt rahuldati t\u00e4ielikult riigi esitatud n\u00f5udeavaldus ning L\u00f5una-Eesti\u00a0Hooldekeskuselt m\u00f5isteti v\u00e4lja toetusena saadud summa 563 438 eurot.\nTartu maakohus tunnistas juunis Vambola Sipelga\u00a0s\u00fc\u00fcdi soodustuskelmust k\u00e4sitlevas paragrahvis ja v\u00f5ltsitud dokumendi kasutamist k\u00e4sitlevas paragrahvis. Teda karistati \u00fche aasta ja k\u00fcmne kuu pikkuse vangistusega tingimisi. Teist kohtualust, Ake Andressood, karistas kohus kahe aasta ja k\u00fcmne kuu pikkuse vangistusega, millest kuulub kohe \u00e4rakandmisele kuus kuud vangistust, \u00fclej\u00e4\u00e4nud vangistus j\u00e4\u00e4b tingimisi.\nKohus tunnistas L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus ASi s\u00fc\u00fcdi soodustuskelmust k\u00e4sitlevas paragrahvis ja m\u00f5istis rahalise karistuse 150\u00a0000 eurot, millest t\u00e4itmisele p\u00f6\u00f6ratakse 50 000 eurot, \u00fclej\u00e4\u00e4nu on tingimisi. \u201eKohus rahuldas t\u00e4ielikult kannatanu Eesti vabariigi rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-\u00f5iguslik n\u00f5udeavalduse ning m\u00f5istis L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS-lt Eesti vabariigi kasuks v\u00e4lja projekti \u201eV\u00f5isiku Kodu reorganiseerimine (L\u00f5una-Eesti Hooldekeskus AS)\u201c raames s\u00f5lmitud ehitust\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot,\u201c \u00fctles Tartu maakohtu pressiesindaja\u00a0Annett Silm \u00d5htulehele. \u201eSee t\u00e4hendab, et toetuse saajal tuleb see raha tagasi maksta,\u201c s\u00f5nas Riigi Tugiteenuste Keskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov. Kohtuotsusele on v\u00f5imalik esitada apellatsioonkaebus Tartu ringkonnakohtule.\n\u201eProkuratuur on rahul, et esimese astme kohus n\u00f5ustus prokuratuuri seisukohaga ning m\u00f5istis s\u00fc\u00fcdistatavad soodustuskelmuses s\u00fc\u00fcdi ning rahuldas t\u00e4ielikult kannatanu n\u00f5udeavalduse,\u201c \u00fctles L\u00f5una ringkonnaprokur\u00f6r\u00a0K\u00fclli Saks. \u201ePettusega soodustuse saamisel v\u00f5etakse soodustuse saamise v\u00f5imalus neilt, kes seda tegelikult vajavad ja on valmis seda ausal teel taotlema. Seet\u00f5ttu on vajalik, et valeandmete esitamine toetuse saamisel tuleks avalikuks, pettusega saadu tagastatakse ning teo toimepanija saab ka teenitud karistuse,\u201c lisas ta."}
{"text":"Septembrist muutub osade v\u00e4lisinvestorite kaasamine1. septembril 2023 j\u00f5ustub v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seadus (VUHS), mis s\u00e4testab v\u00e4lisinvesteeringu loa kohustuse ning v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise tingimused ja korra.\nV\u00e4lisinvesteeringute hindamise eesm\u00e4rkideks on v\u00e4ltida ohtu Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule ning avalikule korrale ja tagada riigi toimimise seisukohalt oluliste huvide kaitse.\nV\u00e4lisinvesteeringute hindamise eesm\u00e4rkideks on v\u00e4ltida ohtu Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule ning avalikule korrale ja tagada riigi toimimise seisukohalt oluliste huvide kaitse. N\u00e4iteks eluliselt t\u00e4htsate teenuste toimepidevus, kaupade k\u00e4ttesaadavus, tarnekindlus ja kriitilise taristu kerksus. Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) viib VUHS-i alusel l\u00e4bi loamenetluse, mille k\u00e4igus ohud tuvastatakse ja k\u00f5rvaldatakse.\nV\u00e4lisinvesteeringu luba\nV\u00e4lisinvesteeringu luba on kohustuslik, kui f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i juriidiline isik v\u00e4ljapoolt Euroopa Liitu soovib osaleda Eesti julgeoleku v\u00f5i avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas ja soovib selleks teha investeeringu kindlaksm\u00e4\u00e4ratletud sektoris tegutsevasse ettev\u00f5tjasse.\nVastavalt v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seadusele on v\u00e4lisinvesteering tehing v\u00f5i seotud tehingud, mille kaudu v\u00e4lisinvestor:\nomandab otsese v\u00f5i kaudse olulise osaluse sihtettev\u00f5tjas;\nsaavutab otsese v\u00f5i kaudse kontrolli sihtettev\u00f5tja \u00fcle v\u00f5i\nomandab sihtettev\u00f5tja osa.\nLoamenetlus\n1. V\u00e4lisinvestor v\u00f5i tema esindaja esitab TTJA-le elektroonilise taotluse ja teavituse.\nTaotluses esitatakse v\u00e4lisinvesteeringu kirjeldus ning v\u00e4lisinvestori, sihtettev\u00f5tja, sihtettev\u00f5tja osa, nende omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning v\u00e4lisinvesteeringu v\u00e4\u00e4rtus, rahastamisallikas ja ajakava.\n2. Puudusteta taotlus esitatakse koosk\u00f5lastamiseks v\u00e4lisinvesteeringukomisjonile.\n3. V\u00e4lisinvesteeringu komisjoni koosk\u00f5lastuse alusel TTJA 30 kalendrip\u00e4eva jooksul annab v\u00e4lisinvesteeringu loa, keeldub loa andmisest v\u00f5i teatab taotlejale, et v\u00e4lisinvesteering ei ole loakohustusega.\nV\u00e4lisinvesteeringu m\u00f5ju hindamiseks v\u00f5ib TTJA t\u00e4htaega pikendada \u00fche korra kuni 90 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra. Kui v\u00e4lisinvestoriga on vaja pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi k\u00f5rvaltingimuste \u00fcle, mis kohustab v\u00e4lisinvestorit v\u00f5i sihtettev\u00f5tjat v\u00f5tma Eesti v\u00f5i muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku v\u00f5i avaliku korra ohustamise v\u00e4ltimiseks meetmeid, v\u00f5ib TTJA pikendada etten\u00e4htud t\u00e4htaegu veel kuni 60 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra.\nV\u00e4lisinvesteeringukomisjon\nV\u00e4lisinvesteeringukomisjon tegutseb TTJA juures ning sellesse kuuluvad ka kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi, kaitsepolitseiameti, politsei- ja piirivalveameti, rahapesu andmeb\u00fcroo ja riigikantselei esindajad. Komisjoni t\u00f6\u00f6korra kehtestab Vabariigi Valitsus m\u00e4\u00e4rusega."}
{"text":"Ettev\u00f5tetele suunatud k\u00fcberr\u00fcnnakute arv on kahekordistunudSEB Turbekeskus ja k\u00fcberr\u00fcnnakuid lahendav Cybers on m\u00e4rganud murettekitavat trendi, kus petuskeemide maht ettev\u00f5tete vastu on eelmise aastaga v\u00f5rreldes kahekordistunud.\nCybersi tegevjuht J\u00fcrgen Erm ja SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nFoto: SEB Pank\nPetuskeemid on kiirelt muutuvad ja j\u00e4rjest keerukamad, millest tulenevalt on ka v\u00e4lja petetud summad j\u00e4rjest suuremad. \u201eP\u00f5hilised ettev\u00f5tetele suunatud petuskeemid on v\u00f5ltsarved ja pangakonto andmete muutmine, online-kanalites tegevjuhina esinemine ning andmep\u00fc\u00fck, millega kogutakse vajaminevaid paroole, et siis juba rahalist kahju teha,\u201c kommenteeris SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk."}
{"text":"Kas Prigo\u017eini m\u00e4ss oli Putini lavastatud n\u00e4item\u00e4ng? Soome asjatundja peab seda t\u00f5en\u00e4oliseksKas s\u00f5jalise grupeeringu Wagner juht Jevgeni Prigo\u017ein tegutses n\u00e4dalavahetuse m\u00e4ssu ajal Venemaa presidendi Vladimir Putini korralduste kohaselt?\nMa arvan, et see on v\u00f5imalik. Selles valguses tundub see isegi t\u00f5en\u00e4oline, \u00fctleb v\u00e4ljaandele Iltalehti h\u00fcbriidohtudega v\u00f5itlemise kompetentsikeskuse v\u00f5rgustiku direktor Jukka Savolainen.\nTa tegi suure asja \u00e4ra, kui korraldas v\u00f5imaluse alustada selle valitsuse ajaloos t\u00e4iesti uut etappi, kus samal ajal saab k\u00e4ed puhtaks pesta sellest t\u00e4iesti valesti l\u00e4inud s\u00f5jast, j\u00e4tkab Savolainen.\nTa peab arusaadavaks, et Wagneri v\u00e4gesid Moskva suunas juhtinud ja laup\u00e4eval ootamatult edasitungi peatanud Prigo\u017ein ei oleks saanud mingil juhul ilma Vene valitsuse kaitseta l\u00e4bi Venemaa alade Valgevenesse siseneda. Sama kehtib ka tema vaba liikumise kohta Valgevenes. Savolainen peab v\u00e4ga v\u00f5imalikuks, et Prigo\u017einile oli v\u00e4hemalt mingisugune \u00fclesanne antud otse Kremlist.\nP\u00f5him\u00f5tteliselt on siin v\u00f5imalik, et see on Venemaa sisemise juhtimise d\u00fcnaamika, mida n\u00fc\u00fcd p\u00e4rast seda episoodi kasutatakse diktatuuri tugevdamiseks. Sealt algab siis selline s\u00fc\u00fcdlaste otsimine. Ja Prigo\u017ein on toonud v\u00e4lja selle tohutu korruptsiooni, mis keerleb \u00fcmber relvaj\u00f5udude.\nKui Vene valitsus hakkab puhastamise vaimus \u201es\u00fc\u00fcdlasi\u201d taga ajama, v\u00f5ivad Savolaineni s\u00f5nul pilgud kiiresti p\u00f6\u00f6rata nendele relvaj\u00f5udude ja rahvuskaardi \u00fcksustele, kes on asunud Prigo\u017einit toetama ega l\u00e4inud talle n\u00e4dalavahetusel vastu.\nSihtgruppe, keda valitakse ning keda otsitakse ja karistatakse, on lai valik. See h\u00f5lmab relvaj\u00f5ude, aga ka paljusid majanduselu instrumente, mille kohta v\u00f5ib v\u00e4ita, et on korrumpeerunud, m\u00e4rgib Savolainen.\nMitmed Venemaa ja julgeolekupoliitika eksperdid Soomes j\u00f5udsid n\u00e4dalavahetusel Venemaa s\u00fcndmuste kohta j\u00e4reldusele, et tegemist oli konkreetselt Wagneri v\u00e4gede m\u00e4ssuga ja isegi s\u00f5jalise riigip\u00f6\u00f6rde katsega. N\u00e4iteks v\u00e4lispoliitika instituudi (UPI) vanemteadur Jussi Lassila \u00fctles, et tema arvates pole tegemist lavastatud n\u00e4item\u00e4nguga, sest ta ei n\u00e4e, mis kasu oleks v\u00f5imalikust lavastusest Putinile.\n\u201eLoomulikult kirjutan alla t\u00f5lgendustele, et Putini jaoks on see olnud tundlik kriis ja Prigo\u017ein on ilmselt olnud selline ettearvamatu tegelane,\u201d kommenteerib asja Jukka Savolainen.\nOma arvamust Putini suunava rolli kohta s\u00fcndmuste ajal p\u00f5hjendab ta kommunistlike diktatuuride p\u00f5hilise toimimisega, kus vastasseis luuakse alati re\u017eiimi haarde tugevdamiseks.\nN\u00fc\u00fcd peaksime m\u00f5istma midagi, mida me siin L\u00e4\u00e4nes \u00fcldse ei tea, ja see on marksistlik dialektika. Kommunistid juhivad oma \u00fchiskonda traditsiooniliselt, luues alati vastasseise, mis p\u00f5hjustab selliseid jagunemisi. \u201eVale\u201d grupi kaudu alustatakse siis puhastusega. Nii saab juhtkonna haaret \u00fchiskonnas tunduvalt karmistada, sest suurpuhastuste ajal kardavad k\u00f5ik ja otsivad juhtkonna toetust, \u00fctleb Savolainen.\nTa meenutab, et kunagi N\u00f5ukogude Liitu juhtinud diktaator Jossif Stalin kasutas sama ideed tugevalt 1930ndatel aastatel ning samal ideel p\u00f5hines ka Hiina kultuurirevolutsioon 1960ndatel aastatel, kui Hiina triivis kodus\u00f5ja \u00e4\u00e4rele ja diktaator Mao Zedong naasis v\u00f5imule.\nSiin v\u00f5ib juhtuda, et n\u00fc\u00fcd saab Putini valitsus sellise operatsiooniga oma kilbi l\u00e4ikima l\u00fc\u00fca. Samas tuleb n\u00e4idata, et ka Ukraina s\u00f5da l\u00e4ks valesti, sest meil on sellised probleemid. Ja p\u00f6\u00f6ratakse pilk sissepoole."}
{"text":"TAAVI LIBE | Pangakonto v\u00f5i auto \u2013 juhtimis\u00f5iguseta ei tohiks roolida kumbagiEesti juturaadiote \u00fcks kummalisemaid relikte on politsei edastatud detailsete vigastatutega liiklus\u00f5nnetuste kajastamine. \u00d5nnetuste info saabub minuti t\u00e4psusega kellaajaga, auto markide ning \u00f5nnetuses osalenud inimeste soo ja vanusega. Kusjuures, kui \u00fcritada raadioeetris \u00f5nnetuste loetelust liigselt \u00fcldistades \u00fcle libiseda, siis leidub peaaegu alati pahaseid kuulajaid, kes pole sugugi rahul, et m\u00f5ni detail on diktaadist v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud.\nM\u00f5nes m\u00f5ttes on selline \u00f5nnetuste \u00fcksikasjade feti\u0161eerimine alati kummaline tundunud. Infojada taga on ju alati p\u00e4ris inimesed ja nende l\u00e4hedased, kelle jaoks niigi traagilise s\u00fcndmuse puhul on isegi anon\u00fc\u00fcmselt esitatud \u00f5nnetuse info valusasse intiimsf\u00e4\u00e4ri tungimine. V\u00f5rdlusena meenub mulle aeg noore spordiajakirjanikuna, kui vanem kolleeg noomis s\u00f5bralikult minu eakaaslasest kolleegi, kellel oli tekkinud harjumus v\u00f5istlustel eba\u00f5nnestunud sportlasi nende soorituse j\u00e4rel erakordselt detailselt usutleda.\n\u201eKui l\u00e4ks p***e, siis l\u00e4ks p***e. Kohe p\u00e4rast v\u00f5istlust pole m\u00f5tet niigi \u00f5nnetut sportlast traumeerida usutlusega, et millise nurga alt ja kui s\u00fcgavale sinnasamusesse siis ikkagi l\u00e4ks,\u201c oli kogenud kolleegi mahlakas, aga igati inimlik selgitus. Eks laias laastus sama v\u00f5iks \u00f6elda ka liiklus\u00f5nnetuste detailsete kirjelduste kohta.\n\u00d5nnetus kui \u00f5ppetund\nAga siiski! Igas \u00f5nnetuses peitub ju tegelikult \u00f5ppetund. Mitme masina kokkup\u00f5rke korral v\u00f5ib peaaegu m\u00fcrki v\u00f5tta, et keegi neist ei hoidnud piisavat pikivahet v\u00f5i polnud m\u00f6\u00f6das\u00f5iduman\u00f6\u00f6vrit tehes veendunud selle ohutuses. K\u00f5rvalteelt peateele liikudes on j\u00e4\u00e4nud selgeks tegemata, kellel tuleb ikkagi teed anda ja kellele kuulub s\u00f5idu\u00f5igus. Kihutamisest ja joobes juhtimisest ei maksa \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida, nende juhtumite korral on eksimus ilmne.\nKummalisel kombel on k\u00f5igi eespool nimetatud eksimuste tagaj\u00e4rjel liiklus\u00f5nnetusse sattunud inimesed suure t\u00f5en\u00e4osusega sooritanud edukalt liikluseksami, nii et neil peaks olema k\u00f5ik vajalikud teadmised, et selliseid olukordi v\u00e4ltida. Aga ikka juhtub! Meenutan kas v\u00f5i enese liikluseksameid. Teooriaeksamil tegin t\u00e4pselt \u00f5ige arvu vigu, et v\u00e4ltida l\u00e4bikukkumist, ning s\u00f5idueksamil sooritasin mulle muidu palju peavalu valmistanud k\u00fclgboksi parkimise kogemata kombel nii edukalt, et eksamineerijagi kratsis kukalt. L\u00e4ks \u00f5nneks!\nHilisemas autojuhikarj\u00e4\u00e4ris olen siiski \u00fcksjagu oma autot m\u00f5lkinud ja v\u00e4hemalt sama palju on ka kaasliiklejad mu autole liiga teinud. \u201eM\u00f5tlesin, et lipsan l\u00e4bi,\u201c pomises ligemale 90aastane autojuht omal ajal, kui oli peateelt vasakp\u00f6\u00f6ret sooritades mulle t\u00e4ie rahuga ette keeranud. Liiklusv\u00f5tete aabitsas vist sellist m\u00f5istet kui \u201el\u00e4bilipsamine\u201c ei eksisteeri, kuid teha polnud midagi. Igati kehtiva juhtimis\u00f5igusega vanah\u00e4rra tagus oma veneaegse masina raudse poritiiva jalaga sirgeks ja s\u00f5itis koju, mina j\u00e4in kukalt kratsides oma t\u00e4iesti sodiks s\u00f5idetud ninaga autokest imetlema.\nEksam pangakonto juhile?\nLiiklus on meie elus v\u00e4ltimatu osa ning v\u00e4ike eksimus v\u00f5ib rikkuda v\u00e4ga mitme inimese elu korraga. Aga selliseid valdkondi on meie \u00fcmber veel. N\u00e4dala alguses ilmus uudis, mille kohaselt on Eesti inimesed sel aastal erinevate petuskeemide kaudu kelmidele kaotanud 2,6 miljonit eurot. Uudist edasi lugedes toodi n\u00e4idetena v\u00e4lja, et kr\u00fcptokelmuste kaudu j\u00e4id meie viis \u00f5nnetut kaasmaalast ilma vastavalt 95 000, 85 000, 79 000, 70 000 ja 60 000 eurost. Nende k\u00fclmade numbrite taga v\u00f5ivad olla suure perekonna k\u00f5ik s\u00e4\u00e4stud. Mitme inimese elu v\u00f5ib olla kuristikku paisatud traagilisest s\u00fcndmusteahelast, mille algatajaks on suvaline telefonik\u00f5ne v\u00f5i e-kiri.\nPole kahtlustki, et selliste petuskeemide v\u00f5rku langemine on pigem kasvav tendents. T\u00f5en\u00e4oliselt on m\u00f6\u00f6das ajad, kui meiliaadressile saabus Google\u2019i t\u00f5lkeprogrammis puueestikeelseks v\u00e4\u00e4natud \u00f5ngitsuskiri. Tehisintellekti kiire areng annab kelmidele v\u00f5imsa t\u00f6\u00f6riista, millega skeemid t\u00e4iuseni viia. Ainus asi, mis sellisel puhul aitab, on vanarahvatarkus: \u00fcheksa korda m\u00f5\u00f5da, \u00fcks kord l\u00f5ika.\nV\u00f5ib-olla pole kaugel ajad, kui suuremate finantstehingute tegemis\u00f5iguseks peaks iga inimene samuti l\u00e4bima eksami ja regulaarse tervisekontrolli. Iseenda ja l\u00e4hedaste turvalisuse tagamiseks. Ja ajakirjanduses tuleks detailselt \u00fcles lugeda iga viimase kui pettuse ohvriks langenu t\u00e4pne anamnees. \u00d5petuseks teistele ja iseendale."}
{"text":"Pressin\u00f5ukogu otsus: Raplamaa S\u00f5numid ei rikkunud head ajakirjandustavaPressin\u00f5ukogu arutas Tanel Viksi kaebust Raplamaa S\u00f5numites 19. aprillil 2023 ilmunud artikli \u201eKehtna valla suhtes on esitatud korruptsioonikahtlus\" peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.\n\nArtikkel r\u00e4\u00e4gib sellest, et Kehtna valla haljasalade hooldushankes osales valla juristi firma.\nKehtna vallavanem Tanel Viks kaebas Pressin\u00f5ukogule, et leht ei pakkunud talle enne artikli ilmumist vastulause v\u00f5imalust ja samuti ei juhtinud toimetus hiljem t\u00e4helepanu sellele, et tema vastulause ei vasta n\u00f5uetele. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud enne artikli ilmumist kommenteerida korruptsiooni temaatikat.\nRaplamaa S\u00f5numid vastas Pressin\u00f5ukogule, et hankele esitatud v\u00e4ide tekstis on viidatud korruptsioonikahtlusele ja seda teksti toimetus kasutas. Leht kinnitas, et artiklis ei s\u00fc\u00fcdistatud kaebajat korruptsioonis, kuid ometi tuldi Tanel Viksile vastu j a muudeti veebis loo pealkiri \u00e4ra. Leht m\u00e4rkis, et vallavanema vastulause ei ilmunud seet\u00f5ttu, et see ei vastanud vastulause n\u00f5uetele ning peatoimetaja informeeris sellest ka kaebajat.\nPressin\u00f5ukogu otsustas, et Raplamaa S\u00f5numid ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressin\u00f5ukogu hinnangul sai Kehtna vallavanem Tanel Viks artiklis s\u00f5na s\u00fc\u00fcdistuste kommenteerimiseks. Kuna Tanel Viks sai enne loo ilmumist s\u00f5na, siis ei olnud vajadust talle enne artikli ilmumist vastulause v\u00f5imalust pakkuda.\nKui kaebaja saatis p\u00e4rast artikli ilmumist toimetusele kirja, mille ta nimetab vastulauseks, siis Pressin\u00f5ukogu hinnangul ei olnud toimetusel p\u00f5hjust seda avaldada, sest see ei vasta Pressin\u00f5ukogu hinnangul vastulause n\u00f5uetele. Pressin\u00f5ukogu hinnangul tulnuks toimetusel j\u00e4tkata kaebajaga dialoogi, et saada vastulause pooli rahuldavaks.\nPressin\u00f5ukogu juhib Raplamaa S\u00f5numite t\u00e4helepanu sellele, et kaevatav artikkel ja j\u00e4tkulugu ei ole omavahel seotud (lingitud), kuid lugejate informeerimise seisukohast on see oluline.\nSamuti juhib Pressin\u00f5ukogu Raplamaa S\u00f5numite t\u00e4helepanu sellele, et pealkirja ja juhtl\u00f5igu muutmisele tulnuks pealkirja juures viidata, mida ja millal muudeti, nagu n\u00e4eb ette veebis vigade parandamise hea tava leppe punkt 2.\n\n\nPressin\u00f5ukogu esimees Merili Nikkolo"}
{"text":"PolitseiteatedKohila vald\n20. juunil kella 13.30 paiku anti politseile teada, et 69-aastane joobes mees v\u00e4givallatses 33-aastase naise kallal. Politsei pidas mehe kuriteos kah\u00fcustatavana kinni.\n\nM\u00e4rjamaa vald\n20. juunil kell 12.40 toimus liiklus\u00f5nnetus M\u00e4rjamaa alevikus Oru tn 1 juures, kus 35-aastane mees s\u00f5itis s\u00f5iduautoga Volvo XC90 otsa paremal pool tee \u00e4\u00e4res seisnud 29-aastasele mehele. S\u00f5iduk lahkus s\u00fcndmuskohalt. Jalak\u00e4ija toimetati haiglasse.\n\nRapla vald\n22. juunil kell 4.15 teatati liiklus\u00f5nnetusest Raplas Viljandi maantee 126 juures, kus s\u00f5iduauto BMW 3161, mida juhtis 19-aastane mees, kaotas juhitavuse ja paiskus teelt v\u00e4lja. Juht hukkus s\u00fcndmuskohal.\n26. juuni hommikul anti politseile teada, et Kaiu alevikus v\u00f5ttis seni kindlaks tegemata isik omavoliliselt s\u00f5iduauto Audi. Auto leiti samal p\u00e4eval veidi hiljem Juuru alevikust.\n\nKelmus\n26. juunil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et aprillis soovis ettev\u00f5te osta Prantsusmaalt t\u00f6\u00f6riistaakusid ning m\u00fc\u00fcja lubas ostetud akud kullerfirmaga kohale saata. Soetatud kaupa ei ole ettev\u00f5te t\u00e4naseni saanud ega ole ka saanud makstud raha tagasi. Tekitatud kahju on 11 350 eurot.\nPolitsei-ja piirivalveamet"}
{"text":"Kehtna niitmishange - juriidiliselt korrektne, kuid teatava \u201emaiguga\"Kehtna valla haljasalade hoolduse hanke \u00fcmber on teatav poleemika olnud juba m\u00f5nda aega. Volikogu ja vallavalitsuse liikmed on teema osas j\u00e4\u00e4nud eriarvamustele.\nKevadel teostas rahandusministeerium j\u00e4relevalvet Kehtna valla haljasalade hooldamise hankele, mille kohta oli kolmanda isiku poolt esitatud huvide konflikti kahtlus. Nimelt osales hankes valla jurist Andi Liblikman, kes hanke ajal l\u00f5i oma ettev\u00f5tte Andiamo O\u00dc ja saavutas osalise v\u00f5idu. Kaebaja v\u00e4itel oli juristil oma ametikoha t\u00f5ttu ligip\u00e4\u00e4s hanget puudutavatele dokumentidele, mis andis talle eelise.\nVallavanem Tanel Viks l\u00fckkas selle v\u00e4ite \u00fcmber ning kinnitas, et Liblikmanil hankes osalemisel mingisugust eelist ei olnud. Ka rahandusministeeriumi j\u00e4relevalve tulemusest selgus, et juriidiliselt on k\u00f5ik korrektne, kuid hankijal soovitati edaspidi otsuste tegemisel olla hoolsam.\nRaplamaa S\u00f5numid on juhtunut kajastanud aprillis kahes lehenumbris, mille peale esitati Pressin\u00f5ukogusse kaks kaebust.\nKehtna vallavolikogu maikuu istungil andis valla ehitusn\u00f5unik Hans-J\u00fcrgen Schumann sel teemal selgitusi. Volikogu liikmetel oli mitmeid k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks k\u00fcsiti, kas hangete juures ei peaks edukaks osutunud ettev\u00f5tete puhul \u00fcheks n\u00e4itajaks olema kogemuse ja kvaliteedin\u00f5ue, mida v\u00f5itnud ettev\u00f5ttel Andiamo O\u00dc-1 sel hetkel ei olnud. Monica Schmidtil oli k\u00fcsimus, kas jurist j\u00f5uab oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt ettev\u00f5dusega tegeleda, ning Hendrik Ross t\u00f5i v\u00e4lja t\u00f5siasja, et kui niitmist\u00f6\u00f6de kohta peaks tulema kaebusi ja j\u00e4relevalvet teeb teine vallavalitsuse liige ehk kolleeg, kas ei l\u00e4he asjad segaseks ja h\u00e4gusaks.\nSchumanni s\u00f5nul on kindlasti tegemist halli alaga, kuid ta eeldab, et inimesed teevad oma t\u00f6\u00f6d professionaalselt. Mis puudutab ligip\u00e4\u00e4su hanke dokumentidele, \u00fctles ka ehitusspetsialist, et otsest riivemomenti ei olnud. K\u00fcll aga v\u00f5is Liblikman teada eeldatavaid hanke summasid, aga seda vaid seet\u00f5ttu, et on ka varem hangete l\u00e4biviimise protsessis osalenud.\nSchumann t\u00f5des, et alati j\u00e4\u00e4vad \u00f5hku k\u00fcsimused ja eriarvamused ja kuigi vallavalitsuse t\u00f6\u00f6tajal on \u00f5igus tegeleda \u00e4ritegevusega, v\u00f5ivad tekkida teatavad konfliktikohad. Ta pidas silmas asjaolu, et kuigi juriidiliselt on k\u00f5ik korrektne, j\u00e4\u00e4b ikka \u00f5hku k\u00fcsimus, kas see nii ka n\u00e4ib. Volikogu liikme Mait J\u00e4rviku k\u00fcsimuse peale, millal otsustati Liblikman hankekomisjonist taandada, \u00fctles Schumann, et see toimus \u00fcsna viimasel minutil.\nSiinkohal on paslik vaadata toimunu ajatelge. Hange haljastust\u00f6\u00f6de teostamiseks l\u00e4ks Riigihangete registrisse \u00fcles 23. detsembril 2022 ja kestis kuni 31.01.2023. Valla jurist Andi Liblikman l\u00f5i oma firma 9. jaanuaril 2023. Hanke viimasel p\u00e4eval on Kehtna vallavalitsus v\u00e4lja andnud korralduse enampakkumise hindamise alatise komisjoni ajutiseks muutmiseks. Selle aluseks oli 12. detsembri 2022 korraldus, millega oli \u00fcheks komisjoniliikmeks kinnitatud Andi Liblikman. 31. jaanuari korraldusega sai komisjoni liikmeks Liblikmani asemel Schumann.\n\nVallavalitsus l\u00e4heb eluga edasi\nVallavalitsus on ehitusspetsialisti s\u00f5nul arutanud erinevaid kommunikeerimise v\u00f5imalusi, mis aitaks edaspidi sarnaseid olukordi v\u00e4ltida. Ta tegi ettepaneku olukorrast \u00f5ppida ning kaaluda k\u00f5igil asjast huvitatutel korruptsiooni v\u00f5i huvide konflikti teemalisel koolitusel osalemist.\nJ\u00e4rvik soovis teada, kas vallavalitsus viib haljastuse hankes ilmnenud konflikti t\u00f5ttu l\u00e4bi sisejuurdluse ning esitab volikogule dokumendi toimunu kohta, kuid eraldi komisjoni Schumanni s\u00f5nul selleks tegema ei hakata. Vallavolikogu esimees Katrin Anto t\u00e4psustas, et juurdluseteemaline k\u00fcsimus peaks olema suunatud revisjonikomisjonile.\nAjakirjaniku lisak\u00fcsimustele vastas Schumann avatult ning \u00fctles, et vallavalitsus peab eluga edasi minema, kuid loomulikult j\u00e4\u00e4b teema \u00fcles nii-\u00f6elda arvamuste tasandil. \u201eSamas arvamus pole ju fakt. Teada on ju \u00fctlus: \u201eKui sina oled laulu sisse pandud, siis sealt sa enam v\u00e4lja ei saa'1,\" \u00fctles ta ning lisas, et kogu hanke korraldus peaks ka tagantj\u00e4rele n\u00e4ima korrektne. Juurde on aga j\u00e4\u00e4nud teatud \u201emaik\u201c. \u00abIsiklikult mulle ei meeldi see olukord, aga keegi peab sellega tegelema,\" v\u00f5ttis ehitusn\u00f5unik asja k\u00f6itku.\nKehtna valla revisjonikomisjoni esimees T\u00f5nis Blank leiab, et teemat ei ole m\u00f5tet enam kommenteerida, kuna rahandusministeerium on selle oma otsusega l\u00f5petanud. Kaebajad on Blangi s\u00f5nul tekitanud vallale palju kahju ning kogu teema on tema arvates t\u00f5siselt \u00fcle pingutatud. Blank on arvamusel, et iga\u00fcks v\u00f5ib oma ettev\u00f5tte luua suvalisel ajal ja seekord sattus see lihtsalt juhuslikult olema nii. Siiski leiab ta, et konfliktide \u00e4rahoidmiseks tuleks asju selgemini kommunikeerida ning erinevad kaalutlemised pikemalt lahti seletada.\nMaikuu istungil \u00fctles volikogu esimees Katrin Anto, et Liblikmaniga vesteldes selgus, et viimane ei tunne end tekkinud olukorra t\u00f5ttu h\u00e4sti. Raplamaa S\u00f5numid p\u00f6\u00f6rdus k\u00fcsimustega ka jurist Andi Liblikmani poole, kuid paratamatult j\u00e4i mulje, et jurist v\u00e4ldib ajakirjaniku k\u00fcsimusi. Selle asemel, et vastata, soovis ta pikas kirjavahetuses hoopis teada, mis lepinguga ajakirjanik t\u00f6\u00f6tab, millises formaadis lugu soovime teha, kes on selle osapooled, ja t\u00f5i v\u00e4lja nii ajakirjanduse kui ka volikogu toimimise seadusparagrahve. Teema kohta \u00fctles Liblikman vaid, et kui volikogu liikmetel on j\u00e4tkuvalt k\u00fcsimusi hanke kohta, on neil \u00f5igus saada vastavaid selgitusi vallavalitsuselt. K\u00fcsimustele, miks ta ennast juhtunu p\u00e4rast halvasti tunneb v\u00f5i miks otsustas hanke ajal ettev\u00f5tte luua, me vastuseid ei saanud.\n\u00abMina j\u00e4tkuvalt viitan Rahandusministeeriumi poolt l\u00e4biviidud riigihanke j\u00e4relevalvemenetluse l\u00f5petamisel koostatud seisukohale, milles hanke \u00f5igusvastasust ei leitud ning hanget ei t\u00fchistatud. Rahandusministeerium leidis, et hange oli igati seaduslik,\"\n\u00fctles Liblikman ning lisas, et kohtuv\u00e4line menetleja ei algatanud s\u00fc\u00fcteomenetlust hanke korraldaja ega ka pakkuja suhtes. \u00abHanke l\u00e4biviimist on kontrollinud nii Rahandusministeerium kui ka Politsei- ja Piirivalveamet. M\u00f5lemad j\u00e4relevalveorganid on tunnistanud hanke \u00f5igusp\u00e4raseks.\"\nRaplamaa S\u00f5numitele teadaolevalt ei ole asja Politsei- ja Piirivalveamet uurinud. Seda kinnitas ka valla ehitusspetsialist Hans-J\u00fcrgen Schumann. \u00abMeile teadaolevalt Politsei- ja Piirivalveamet teemaga tegelenud ei ole ja ega riigihangetega see asutus tegelegi. V\u00f5in t\u00e4ienduseks \u00f6elda, et kuskil on peetud nn konsulteerivaid vestlusi asjatundjatega, aga menetlusi vms pole,\" t\u00e4psustas Schumann.\n\nJustiitsministeeriumist vastati kommentaari k\u00fcsimisele, et konkreetset juhtumit nad ei kommenteeri, kuid kirjutamata reegel on, et asjad peaksid ka n\u00e4ima l\u00e4bipaistvad ja ausad ning et selles peab ka avalikkust veenma.\nHanke venimisega tekkis Kehtna vallale rahaline kahju 30 000 eurot, sest seonduvalt pakkumuste j\u00f5usoleku t\u00e4htaja saabumisega teavitas ettev\u00f5te Investigo O\u00dc, et ei soovi enam niitma tulla. Selle tulemusel osutus nii J\u00e4rvakandi kui ka Kehtna piirkonnas edukaks taas hoopis Andiamo O\u00dc.\n\n\nMariliis Vest"}
{"text":"Mis juhtus?27. juunil kell 22.38 k\u00e4isid p\u00e4\u00e4stjad R\u00f5uge vallas V\u00e4ike-Ruuga k\u00fclas teele kukkunud puud eemaldamas. P\u00e4\u00e4stjad saagisid puu l\u00e4bi ning vabastasid tee liiklusele.23. juunil leidis V\u00f5rumaal elav mees Marketplace'i m\u00fc\u00fcgikeskkonnast endale sobiliku ATV. Ta v\u00f5ttis m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust, kandis tema Soome pangakontole 10 490 eurot soovitud toote eest, kuid siiani ei ole ostja soovitud kaupa k\u00e4tte saanud. Niisamuti ei saa ostja enam \u00fchendust m\u00fc\u00fcjaga. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses. VT"}
{"text":"Kas digiriik teeb t\u00f6\u00f6le l\u00f5pu?Meie digiriik algab tegelikkuses\u00a0tavalisest inimesest \u2013 kuidas too t\u00e4idab k\u00fcberh\u00fcgieeni n\u00f5udeid, kirjutab\u00a0E-riigi Akadeemia SA tegevdirektor Hannes Astok.Oleme Eestis oma digitaalse eluga j\u00f5udnud sinnamaale, et t\u00e4navused g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajad pole oma elus t\u00f5en\u00e4oliselt kordagi pidanud \u00fchtegi riigi- v\u00f5i omavalitsuse asutust k\u00fclastama. Ja neil pole \u00f5rna aimugi, kus need asutused asuvad v\u00f5i millega tegelevad, sest kogu asjaajamine on k\u00e4inud l\u00e4bi digikanalite.\u202f\u202f\nSellist elu me olemegi ju tahtnud, et k\u00f5ik asjad riigiga saaks voodist v\u00f5i v\u00f5rkkiigest t\u00f5usmata korda ajada. Ja saaksime ise otsustada, kas asjaajamisest \u00fcle j\u00e4\u00e4nud vaba aega kasutada t\u00f6\u00f6tamiseks, sportimiseks v\u00f5i lihtsalt logelemiseks.\u202f\nMai l\u00f5pup\u00e4evadel Tallinnas E-riigi Akadeemia korraldatud \u00fcheksas e-valitsemise konverents\u202f keskendus sotsiaalsetele muudatustele \u00fchiskondades, mida digip\u00f6\u00f6re on esile kutsunud ja kutsumas. Neid sotsiaalseid muutusi n\u00e4eme igal sammul. Neli aastak\u00fcmmet tagasi oli lapsele k\u00f5ige suuremaks karistuseks, et teda ei lubatud \u00f5ue m\u00e4ngima. N\u00fc\u00fcdsel nutiseadmete ajastul on ilmselt k\u00f5ige suurem karistus, kui laps peab \u00f5ue m\u00e4ngima minema.\u202f\u202f\nAga \u00fchiskonnas on suuremaid muresid. \u00dcks oluline m\u00e4rks\u00f5na, mis konverentsil k\u00f5lama j\u00e4i, oli usaldus valitsejate ja riigi vastu. Peaminister Kaja Kallas r\u00f5hutas, et digilahenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ei ole pelgalt eesm\u00e4rk omaette v\u00f5i tehnoloogiline k\u00fcsimus, vaid digilahendused peavad aitama kaasa demokraatia loomisele ja arenemisele. V\u00e4ga paljud ei viitsi minna planeeringu arutelule m\u00f5nda kaugelasuvasse umbsesse saali, selmet avaldada arvamust veebikeskkonnas. Kuid demokraatia t\u00f6\u00f6riistana kasutatav veebikeskkond peab olema turvaline ning alluma samasugustele reeglitele nagu arutelu koolimaja saalis.\u202f\nUsaldus digiriigi vastu tekib siis, kui inimeste andmeid kasutatakse turvaliselt ja kasutajale arusaadavalt, see t\u00e4hendab usaldusv\u00e4\u00e4rselt. Digitaalse usalduse ehitamine on Eestis kestnud kaksk\u00fcmmend aastat ning see on vastu pidanud mitmed olulised tuleproovid, kui meenutada ID-kaardi kriisi v\u00f5i e-valimiste vastu sihitud k\u00fcber- ja s\u00f5nalisi r\u00fcndeid. Kahe aastak\u00fcmnega ehitatud usaldus v\u00f5ib kaduma minna kahek\u00fcmne minutiga, kui kaotame valvsuse.\u202f\u202f\nKuid demokraatia t\u00f6\u00f6riistana kasutatav veebikeskkond peab olema turvaline ning alluma samasugustele reeglitele nagu arutelu koolimaja saalis.\nL\u00e4inud aasta \u00fcks masendavamaid k\u00fcbers\u00fcndmusi juhtus Albaanias, kus Iraani riiklikud k\u00fcberp\u00e4tid v\u00f5tsid maha kogu valitsuse digitaalse toimimise: veebilehed, teenused, isegi e-posti. Ja mis veel hullem, selgus, et kurjamid olid valitsuse infos\u00fcsteemides \u00fcsna vabalt ringi tuuseldanud juba terve aasta. Tegevus oli m\u00f5istagi poliitiliselt motiveeritud, sest Albaania annab varjupaika Iraani poliitilise opositsiooni \u00fchele r\u00fchmale.\u202f\u202f\nV\u00f5ite olla kindlad, et ka Eesti infos\u00fcsteemide ukselinke logistatakse pidevalt. P\u00f5hjused on tavap\u00e4rased: kas ideoloogilised, uudishimust ajendatud, terroristlikud v\u00f5i lihtsalt raha v\u00e4ljapressimisele suunatud. Ja tavaliselt \u00fcritatakse \u00e4ra kasutada s\u00fcsteemi k\u00f5ige n\u00f5rgemat l\u00fcli \u2013 inimest.\u202f\u202f\nInimeste digioskused saavad aina otsustavamaks m\u00f5juriks \u00fche v\u00f5i teise riigi digitaalses eduloos ja seda \u00f5ige mitmes vaates. Igap\u00e4evaselt on oluline inimeste k\u00fcberh\u00fcgieen, et v\u00e4ltida k\u00fcberpettusi ja sissetunge. Digioskusi vajavad oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s raamatupidajad, vedurijuhid, \u00f5petajad, elektrikud, p\u00f5llumehed, sisuliselt k\u00f5igi elukutsete esindajad. Lisaks vajab iga riik aina enam \u00fclikooliharidusega digiprofessionaale, kes suudaks luua uusi digisisuga tooteid ja teenuseid, neid nii programmeerida kui kasutajatele arusaadavaks disainida.\u202f\u202f\nMe v\u00f5ime muuta oma inimesed lihtsalt digihaavatavaks, kui rakendused on liiga keerulised, seadmete ja interneti hind liiga kallis v\u00f5i levi puudulik. Konverentsil r\u00f5hutati korduvalt, et taskukohase hinnaga kiire interneti k\u00e4ttesaadavus on t\u00e4nap\u00e4evane inim\u00f5igus. Lehelugeja v\u00f5ib arvata, et jutt k\u00e4ib kaugest Aafrikast, kuid tegelikkus pole kuigi roosiline ka L\u00f5una-Eesti kuplite vahel. Moodne digihaavatavus v\u00f5ib puudutada iga\u00fcht.\u202f\nLisaks usaldusele r\u00e4\u00e4giti konverentsil palju kliendikogemusest ja inimeste harjumusest teenuseid kasutada, mis on aluseks digiteenuste loomisel ja disainimisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves t\u00f5i kasutajakogemuse kohta hea n\u00e4ite, kui m\u00e4rkis, et lisaks intressim\u00e4\u00e4radele konkureerivad pangad t\u00e4nap\u00e4eval selle poolest, milline on nende panga\u00e4pp v\u00f5i kui h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tab kodulehek\u00fclg.\u202f V\u00f5iks ju m\u00f5elda, et eriti oluline on kasutusmugavus noortele. Kuid samamoodi valivad pankasid ka ettev\u00f5tted, sest digitaalse \u00e4ripanganduse mugavus (ja stressivabad inimesed finantsosakonnas) v\u00f5ivad vabalt \u00fcles kaaluda m\u00f5ne komakohaj\u00e4rgse numbri krediidiintressides.\u202f \u202f\nOmaette veider lugu on ka avalike teenuste digitaliseerimisega. K\u00f5ige hullemal juhul pannakse tavaline b\u00fcrokraatlik paberavalduse vorm muutmata kujul internetti. Siis ei saa me mitte digiriiki, vaid paberlolluse asemel lihtsalt digilolluse. Digiriik v\u00f5imaldab meil andmeid taaskasutada ning muuta teenuse kasutamine lihtsamaks. Konverentsil k\u00f5nelenud teenuste disaini eksperdi Margus Klaari s\u00f5num avalike teenuste loojatele oli lihtne: lihtsusta, lihtsusta, lihtsusta! Korduskasutades andmeid, mis on riigil juba olemas, peaks juhiloa uuendamine taanduma \u00fchele ennetavale k\u00fcsimusele: Hannes, kas sa tahad uuendada juhiluba? Jah v\u00f5i ei? Ning kui ma vastan jah, siis edasine peaks olema automaatne protsess, sest k\u00f5ik vajalikud andmed on riigil olemas. Samas peaksime k\u00fcsima, kas meil \u00fcldse on vaja plastit\u00fckist juhiluba, mis tegelikult on vaid v\u00e4ljatr\u00fckk liiklusregistrist? Siseriiklikult ilmselt mitte, aga kuni L\u00e4ti ja Soome politsei tuvastab meie juhtimis\u00f5igust plastdokumendi abil, oleme juhiloaga endiselt kokku laulatatud.\u202f\nMe v\u00f5ime muuta oma inimesed lihtsalt digihaavatavaks, kui rakendused on liiga keerulised, seadmete ja interneti hind liiga kallis v\u00f5i levi puudulik.\nOleme harjunud m\u00f5tlema Eestist kui enim arenenud digiriigist, kuid viimastel aastatel on Ukraina astunud penikoormasaabastega meile j\u00e4rele. Osaliselt ka Eesti ekspertide ja lahenduste toel ja seda k\u00f5ike vaatamata s\u00f5jale. S\u00f5da on ainult hoogustanud Ukrainas digiteenuste, eriti aga mobiili\u00e4pi arendamist.\nEriti oluline on see olukorras, kus enam kui k\u00fcmme miljonit ukrainlast on kas kodumaalt lahkunud v\u00f5i sisep\u00f5genikud kodumaal. Kodust ja s\u00f5ja jalust pidid paljud lahkuma \u00fclejala, kaasa haarates vaid h\u00e4davajaliku. T\u00e4na on riigi mobiiili\u00e4pil Diia \u00fcle 19 miljoni kasutaja, kes moodustavad ligi 60 protsenti Ukraina t\u00e4iskasvanud elanikkonnast.\u202f\nLisaks e-teenuste arendamisele on Ukraina aktiivselt tegelenud riigi digitaalse identiteedi vastavusse viimisega Euroopa Liidu n\u00f5uetega ning vastastikuse tunnustusega, mis sai t\u00e4navu maikuus ka teoks. Konverentsil k\u00f5nelenud Ukraina asepeaministri ja digisiirde ministri M\u00f5hhailo Fedorovi s\u00f5nul on Euroopa Liit selle sammuga avanud ukrainlastele oma digitaalse piiri. Ukraina kodanike digiallkiri kehtib edaspidi ka Eestis ning teistes Euroopa Liidu riikides. Ja m\u00f5istagi vastupidi.\u202f\nEesti on olnud riigi digilahenduste leiutamisel ja nende kasutusele v\u00f5tmisel maailmas pikalt esirinnas. Aga meie edu ei m\u00e4\u00e4ra ainu\u00fcksi Maarjamaal toimuv, vaid pigem meiega kaasa tulevate ja samameelsete riikide edu. Piirideta maailmas tahame ju samu teenuseid kasutada ka piiri taga, n\u00e4iteks osta digiretseptiga ravimeid igas Euroopa apteegis, mitte ainult Portugalis v\u00f5i Soomes. Seega on oluline digip\u00f6\u00f6ret eest vedada ja tagant n\u00fcgida kogu maailmas. Enam kui 90 riigi esindajaid v\u00f5\u00f5rustav e-riigi konverents ja E-riigi Akadeemia viimase 20 aasta koost\u00f6\u00f6 enam kui 140 riigiga loovad digiriikide arengule igati soodsa pinnase.\u202f\u202f\nKas koos digimaailmaga saabub t\u00f6\u00f6 l\u00f5pp, nagu ennustas Jeremy Rifkin ligi kolm aastak\u00fcmmet tagasi? Ilmselt mitte. Saame lihtsalt juurde aega, et teha rohkem t\u00f6\u00f6d. Logelemise hetk tuleb ikka ise leida."}
{"text":"Soome v\u00e4rbab l\u00e4hiajal Aasia riikidest tuhat haigla\u00f5de \u2013 see maksab miljoneidMyanmarist p\u00e4rit San Nan lahkus aasta tagasi Singapuri haiglast. N\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tab kogenud haigla\u00f5de Kitees hooldusabilisena. Kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, omandab ta sel aastal Soomes hooldusabilise eriala.\nMul polnud \u00f5rna aimugi, mis riik Soome on. Sain YouTube\u2019ist teada, et Soome on maailma k\u00f5ige \u00f5nnelikum riik. Tahtsin teada, miks, r\u00e4\u00e4gib naine.\nMyanmari naine on hea n\u00e4ide sellest, kuidas Soome lahendab oma haigla\u00f5dede puudust: meelitades Aasia riikidest juba kvalifitseeritud \u00f5endust\u00f6\u00f6tajaid ja koolitades neid praktikalepinguga hooldus\u00f5dedeks.\nYle uuris Soome hoolekandepiirkondadelt, kui palju nad praegu v\u00e4lismaalt v\u00e4rbamisse investeerivad. Vastuste p\u00f5hjal saabub l\u00e4hiaastatel hoolekandepiirkondadesse v\u00e4hemalt tuhat hooldust\u00f6\u00f6tajat. Sellel oleks juba suur m\u00f5ju \u00f5endusabi olukorrale Soomes.\nKui m\u00f5nes hoolekandepiirkonnas on v\u00e4rbamine alles planeerimisel, siis teistes on see juba hoogsalt k\u00e4imas.\nN\u00e4iteks P\u00f5hja-Karjala hoolekandepiirkond on personaliteenistusega Silkkitie kokku leppinud 90 haigla\u00f5e v\u00e4rbamises igal aastal.\nEesm\u00e4rk on, et tulevikus tuleks hoolekandepiirkonda \u00fchtlane voog v\u00e4lismaa haigla\u00f5desid, \u00fctleb P\u00f5hja-Karjala hoolekandepiirkonna personalidirektor Pirjo Manninen.\nMannineni s\u00f5nul on P\u00f5hja-Karjala hoolekandepiirkonnas praegu puudus 400 hooldust\u00f6\u00f6tajast. J\u00e4rgmise 10 aasta jooksul l\u00e4heb pensionile 39 protsenti hooldajatest ja 24,5 protsenti haigla\u00f5dedest.\nSamal ajal rahvastik vananeb. Valdkonna atraktiivsus on v\u00e4henenud ja isegi kui noored kandideerivad \u00f5eks, siis sellest ei piisa. Meil on lihtsalt vaja rohkem t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, \u00fctleb Manninen.\nV\u00e4lismaalt \u00f5dede v\u00e4rbamine k\u00f5lab kiire lahendusena Soome \u00f5dede puudusele.\u00a0Sellega on aga mitmeid probleeme.\nSuur hulk hoolekandepiirkondi on t\u00f6\u00f6j\u00f5u hankimise allhanke korras andnud rahvusvahelisele v\u00e4rbamisele spetsialiseerunud ettev\u00f5tetele.\nYle uuringu p\u00f5hjal maksavad hoolekandepiirkonnad personalifirmale \u00fche filipiinlasest \u00f5e v\u00e4rbamise eest 5000\u201310 000 eurot. Igal aastal tuhande \u00f5e v\u00e4rbamine l\u00e4heks hoolekandepiirkondadele seega maksma miljoneid eurosid.\nSumma on murdosa hoolekandepiirkondade sadadesse miljonitesse ulatuvatest aastaeelarvetest. Teisest k\u00fcljest on see j\u00e4rjekordne kuluartikkel ja hoolekandepiirkonnad on juba praegu rahalistes raskustes.\nMiks hoolekandepiirkonnad ise v\u00e4rbamisega ei tegele?\nMeil \u200b\u200bei ole sisulisi teadmisi rahvusvahelisest v\u00e4rbamisest samamoodi nagu teenusepakkujatel, kellel on valmis v\u00f5rgustikud. Kui seda tehakse kohapeal, maksaks see palju rohkem, p\u00f5hjendab personalidirektor Manninen.\nRaha ei ole ainus v\u00e4lismaalt v\u00e4rbamise kulu.\nV\u00e4ljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda p\u00e4rit \u00f5dede haridus Soomes ei kehti. Praktikas omandavad nad pere\u00f5e kvalifikatsiooni t\u00f6\u00f6 juures \u00f5ppides. See seob niigi personalipuuduses olevate hoolekandepiirkondade t\u00f6\u00f6tajad juhendamist\u00f6\u00f6ga.\nRahvusvaheline v\u00e4rbamine on tohutu \u00e4ri, mis h\u00f5lmab selliseid kuritarvitamisi nagu inimkaubandus ja v\u00e4ljapressimine.\nV\u00e4rbamisahelad v\u00f5ivad olla pikad ja probleemid p\u00e4ritoluriigis ei pruugi Soome t\u00f6\u00f6andja k\u00f5rvu j\u00f5uda.\nSamuti v\u00e4rvatakse \u00f5desid piirkondadest, kus \u00f5dede puudus on oluliselt suurem kui Soomes.\u00a0Satakunta hoolekandepiirkond on hiljuti v\u00e4rvanud 49 \u00f5de Sambiast, kus \u00f5dedest on suur puudus.\nV\u00f5rdluseks: Soomes on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel umbes 210 \u00f5de 10 000 elaniku kohta, Sambias on vastav n\u00e4itaja umbes 17.\nWHO peab \u201ekeelatud nimekirja\u201d riikidest, kust sotsiaalkindlustuse valdkonna t\u00f6\u00f6tajaid ei tohiks v\u00e4rvata. Sambia lisati hiljuti nimekirja. Ka Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi enda soovituses on \u00f6eldud, et t\u00f6\u00f6j\u00f5udu ei tohiks v\u00e4rvata sellistest riikidest nagu Sambia.\nSatakunta hoolekandepiirkond p\u00f5hjendab sambialaste v\u00e4rbamist sellega, et kuigi Sambias on \u00f5desid liiga v\u00e4he, j\u00e4\u00e4b suur osa neist p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist riigi tervishoiusektori rahapuuduse t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tuks.\nOsa Soome saabunud ja saabuvatest inimestest on olnud t\u00f6\u00f6tud v\u00f5i t\u00f6\u00f6tanud vabatahtlikuna tervishoiuvaldkonna ametikohtadel, \u00fctleb Satakunta hoolekandepiirkonna personalijuht Kaisa Harjunp\u00e4\u00e4.\nSambiast aga Harjunp\u00e4\u00e4 s\u00f5nul enam ei v\u00e4rvata.\nRahvusvahelise v\u00e4rbamise eetika ning juhiste ja soovituste j\u00e4rgimine on Satakunta hoolekandepiirkonna jaoks \u00fclioluline. On selge, et Sambias sarnast projekti praegu ette ei v\u00f5etaks.\nJa kas suure vaevaga v\u00e4rvatud \u00f5ed j\u00e4\u00e4vad Soome k\u00fcladesse ja linnadesse v\u00f5i \u00fcldse Soome elama?\nMuu hulgas on uue valitsuse eesm\u00e4rk muuta alalise elamisloa ja kodakondsuse saamine praegusest keerulisemaks. Sellised asjad v\u00f5ivad olla olulised \u00f5endust\u00f6\u00f6tajatele, kes m\u00f5tlevad, millistesse riikidesse t\u00f6\u00f6le p\u00fcrgida.\nPaljudes riikides on vajadus \u00f5dede j\u00e4rele. T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5tlevad t\u00f6\u00f6tajad ka sellele, kuhu on lihtne kolida, \u00fctleb Myanmarist p\u00e4rit naine.\nLisaks v\u00f5ib soome keele \u00f5ppimine ja \u00f5e kvalifikatsiooni omandamine kesta aastaid. Protsessi aeglus v\u00f5ib meeleh\u00e4rmi tekitada kogenud \u00f5dedele, kes alustavad oma karj\u00e4\u00e4ri Soomes \u00f5dede abilisena.\nN\u00e4iteks on San Nan aastak\u00fcmneid t\u00f6\u00f6tanud \u00f5ena Myanmaris ja Singapuris. Soomes ei tohi ta esialgu isegi eakatele nende ravimeid jagada. See aga naist ei h\u00e4iri. Esiteks on hea keelt ja tervishoius\u00fcsteemi tundma \u00f5ppida, \u00fctleb ta.\nOlen rahulik, m\u00f5tlen positiivselt. Plaan on l\u00f5puks \u00f5eks saada, r\u00e4\u00e4gib ta.\nMuidugi on Soomel ka oma head k\u00fcljed. Myanmari naise jaoks on eriti oluline Soome suhteliselt stressivaba elustiil. Inimestel on siin palju vaba aega. Kitee on rahulik koht, minu jaoks imeline, m\u00e4rgib ta."}
{"text":"\u00d5iguse j\u00f5uetusRiigikogus v\u00e4lja kujunenud parlamentarismi olemusele vastuk\u00e4iv olukord, kus riigi probleemide lahendusi ei otsita l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teel, vaid j\u00f5u abil, on viinud erinevate soovitusteni, kuidas sellest seisust v\u00e4lja tulla. Valdavalt on need olnud puht \u00f5iguslikud ning nende sisu on seisnenud erinevates juriidiliselt enam-v\u00e4hem talutavates otsustes, mis v\u00f5imaldaksid opositsiooni l\u00f5putule obstruktsioonile l\u00f5pu teha, \u00abnii et riigikogu saaks rahuliku sisulise aruteluga edasi minna\u00bb.Arutelu \u00f5ige koht, arvamuste turuplats, oleks pidanud olema valimiseelsed debatid. Kui aga see \u00f5ige koht on m\u00f6\u00f6da lastud, liiati kui see on juhtunud oma vaadete varjamise ja petmise tulemusel, siis ei ole enam kohane \u00abrahva tahtest\u00bb r\u00e4\u00e4kida ning kutsuda opositsiooni \u00abvastutustundlikult\u00bb k\u00e4ituma ja kompromissi otsima.Poliitiline kompromiss ei saa olla \u00fche poole taandumine. Selle poolest erineb J\u00fcri Raidla - Allar J\u00f5ksi soovitus eelnenuist. Raidla ja J\u00f5ks \u00fctlevad samuti, et riigikogu juhatuse volitused obstruktsiooni piiramisel tuleks seaduses t\u00e4pselt s\u00e4testada, kusjuures selleks tuleb loobuda konsensuse n\u00f5udest ja kehtestada riigikogu juhatusele h\u00e4\u00e4lteenamusega otsuste tegemise kord.Kuid nende ettepanekul on ka teine sama oluline pool, mis varasematel ettepanekutel puudus. Nimelt tuleks riigikogu opositsioonile anda \u00f5igus esitada riigikohtusse taotlus mittej\u00f5ustunud seaduse p\u00f5hiseadusp\u00e4rasuse kontrolliks, kusjuures see kontroll peaks h\u00f5lmama nii materiaal\u00f5iguslikku sisu kui ka menetluslikke aspekte, sealhulgas hea \u00f5igusloome tava j\u00e4rgimist enne eeln\u00f5u riigikogu menetlusse andmist.Riigikogu v\u00e4hemuse sellist \u00f5igust \u00absaab kasutada parlamentaarse demokraatia toetamiseks, parlamendi enamuse v\u00f5imu kuritarvitamise \u00e4ra hoidmiseks ehk enamuse tahte hoidmiseks p\u00f5hiseaduse raamides\u00bb, kirjutavad Raidla ja J\u00f5ks.Teisis\u00f5nu on see m\u00f5eldud v\u00e4ltimaks \u00ablegaalset riigip\u00f6\u00f6ret\u00bb, nii nagu see leidis aset 1933. aastal Saksamaal. Selle ettepaneku alusidee \u00fctles J\u00fcri Raidla v\u00e4lja l\u00e4inud aasta 30. juuli Postimehes: \u00abTahaksin n\u00e4ha p\u00e4eva, kui riigikogust tuleb otsus, kus \u00f6eldakse, et \u00fcks v\u00f5i teine \u00f5igusakt on p\u00f5hiseadusvastane seet\u00f5ttu, et on vastuolus p\u00f5hiseaduse preambulis deklareeritud rahvuslike huvidega.\u00bbMillegip\u00e4rast ei peeta neist rahvuslikest huvidest viisakaks isegi r\u00e4\u00e4kida. See ongi see, mis praegu riigikogus toimub: vastuhakk p\u00f5hiseaduse preambulis deklareeritud rahvuslike huvide vastastele \u00f5igusaktidele ning demokraatlike printsiipide moonutamisele vale ja pettuse abil. Ja taganeda polegi enam kuhugi. Seni on opositsioon, ehkki j\u00e4rjest kahanevate lootustega, vaadanud \u00f5iguskantsleri ja vabariigi presidendi poole, aga tulutult.Miks p\u00f5hiseaduse preambulis v\u00e4ljendatud Eesti riigi kvintessentsi ei peeta osaks p\u00f5hiseadusest, nagu on n\u00f5udnud J\u00fcri Raidla, vaid selle ebaoluliseks lisandiks, seda on raske m\u00f5ista. Kuid peaks olema m\u00f5istetav, et see, kui pool eesti rahvast usub, et valitsusel on voli suruda j\u00f5uga l\u00e4bi eesti rahva kestmist ohustavaid seadusi ning legaalseid juriidilisi vahendeid selle t\u00f5kestamiseks ei ole, on Eesti riigile reaalne julgeolekuoht.TIIT K\u00c4RNER, f\u00fc\u00fcsik"}
{"text":"Kas digiriik teeb t\u00f6\u00f6le l\u00f5pu?Meie digiriik algab tegelikkuses tavalisest inimesest - kuidas too t\u00e4idab k\u00fcberh\u00fcgieeni n\u00f5udeid, kirjutab E-riigi Akadeemia SA tegevdirektor Hannes Astok.Meie digiriik algab tegelikkuses tavalisest inimesest - kuidas too t\u00e4idab k\u00fcberh\u00fcgieeni n\u00f5udeid, kirjutab E-riigi Akadeemia SA tegevdirektor Hannes Astok.Oleme Eestis oma digitaalse eluga j\u00f5udnud sinnamaale, et t\u00e4navused g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajad pole oma elus t\u00f5en\u00e4oliselt kordagi pidanud \u00fchtegi riigi- v\u00f5i omavalitsuse asutust k\u00fclastama. Ja neil pole \u00f5rna aimugi, kus need asutused asuvad v\u00f5i millega tegelevad, sest kogu asjaajamine on k\u00e4inud l\u00e4bi digikanalite.Sellist elu me olemegi ju tahtnud, et k\u00f5ik asjad riigiga saaks voodist v\u00f5i v\u00f5rkkiigest t\u00f5usmata korda ajada. Ja saaksime ise otsustada, kas asjaajamisest \u00fcle j\u00e4\u00e4nud vaba aega kasutada t\u00f6\u00f6tamiseks, sportimiseks v\u00f5i lihtsalt logelemiseks.Mai l\u00f5pup\u00e4evadel Tallinnas E-riigi Akadeemia korraldatud \u00fcheksas evalitsemise konverents keskendus sotsiaalsetele muudatustele \u00fchiskondades, mida digip\u00f6\u00f6re on esile kutsunud ja kutsumas. Neid sotsiaalseid muutusi n\u00e4eme igal sammul. Neli aastak\u00fcmmet tagasi oli lapsele k\u00f5ige suuremaks karistuseks, et teda ei lubatud \u00f5ue m\u00e4ngima. N\u00fc\u00fcdsel nutiseadmete ajastul on ilmselt k\u00f5ige suurem karistus, kui laps peab \u00f5ue m\u00e4ngima minema.Aga \u00fchiskonnas on suuremaid muresid. \u00dcks oluline m\u00e4rks\u00f5na, mis konverentsil k\u00f5lama j\u00e4i, oli usaldus valitsejate ja riigi vastu. Peaminister Kaja Kallas r\u00f5hutas, et digilahenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ei ole pelgalt eesm\u00e4rk omaette v\u00f5i tehnoloogiline k\u00fcsimus, vaid digilahendused peavad aitama kaasa demokraatia loomisele ja arenemisele. V\u00e4ga paljud ei viitsi minna planeeringu arutelule m\u00f5nda kaugelasuvasse umbsesse saali, selmet avaldada arvamust veebikeskkonnas. Kuid demokraatia t\u00f6\u00f6riistana kasutatav veebikeskkond peab olema turvaline ning alluma samasugustele reeglitele nagu arutelu koolimaja saalis.Usaldus digiriigi vastu tekib siis, kui inimeste andmeid kasutatakse turvaliselt ja kasutajale arusaadavalt, see t\u00e4hendab usaldusv\u00e4\u00e4rselt. Digitaalse usalduse ehitamine on Eestis kestnud kaksk\u00fcmmend aastat ning see on vastu pidanud mitmed olulised tuleproovid, kui meenutada ID-kaardi kriisi v\u00f5i e-valimiste vastu sihitud k\u00fcber- ja s\u00f5nalisi r\u00fcndeid. Kahe aastak\u00fcmnega ehitatud usaldus v\u00f5ib kaduma minna kahek\u00fcmne minutiga, kui kaotame valvsuse.L\u00e4inud aasta \u00fcks masendavamaid k\u00fcbers\u00fcndmusi juhtus Albaanias, kus Iraani riiklikud k\u00fcberp\u00e4tid v\u00f5tsid maha kogu valitsuse digitaalse toimimise: veebilehed, teenused, isegi e-posti. Ja mis veel hullem, selgus, et kurjamid olid valitsuse infos\u00fcsteemides \u00fcsna vabalt ringi tuuseldanud juba terve aasta. Tegevus oli m\u00f5istagi poliitiliselt motiveeritud, sest Albaania annab varjupaika Iraani poliitilise opositsiooni \u00fchele r\u00fchmale.V\u00f5ite olla kindlad, et ka Eesti infos\u00fcsteemide ukselinke logistatakse pidevalt. P\u00f5hjused on tavap\u00e4rased: kas ideoloogilised, uudishimust ajendatud, terroristlikud v\u00f5i lihtsalt raha v\u00e4ljapressimisele suunatud. Ja tavaliselt \u00fcritatakse \u00e4ra kasutada s\u00fcsteemi k\u00f5ige n\u00f5rgemat l\u00fcli - inimest.Inimeste digioskused saavad aina otsustavamaks m\u00f5juriks \u00fche v\u00f5i teise riigi digitaalses eduloos ja seda \u00f5ige mitmes vaates. Igap\u00e4evaselt on oluline inimeste k\u00fcberh\u00fcgieen, et v\u00e4ltida k\u00fcberpettusi ja sissetunge. Digioskusi vajavad oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s raamatupidajad, vedurijuhid, \u00f5petajad, elektrikud, p\u00f5llumehed, sisuliselt k\u00f5igi elukutsete esindajad. Lisaks vajab iga riik aina enam \u00fclikooliharidusega digiprofessionaale, kes suudaks luua uusi digisisuga tooteid ja teenuseid, neid nii programmeerida kui kasutajatele arusaadavaks disainida.Me v\u00f5ime muuta oma inimesed lihtsalt digihaavatavaks, kui rakendused on liiga keerulised, seadmete ja interneti hind liiga kallis v\u00f5i levi puudulik. Konverentsil r\u00f5hutati korduvalt, et taskukohase hinnaga kiire interneti k\u00e4ttesaadavus on t\u00e4nap\u00e4evane inim\u00f5igus. Lehelugeja v\u00f5ib arvata, et jutt k\u00e4ib kaugest Aafrikast, kuid tegelikkus pole kuigi roosiline ka L\u00f5una-Eesti kuplite vahel. Moodne digihaavatavus v\u00f5ib puudutada iga\u00fcht.Lisaks usaldusele r\u00e4\u00e4giti konverentsil palju kliendikogemusest ja inimeste harjumusest teenuseid kasutada, mis on aluseks digiteenuste loomisel ja disainimisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves t\u00f5i kasutajakogemuse kohta hea n\u00e4ite, kui m\u00e4rkis, et lisaks intressim\u00e4\u00e4radele konkureerivad pangad t\u00e4nap\u00e4eval selle poolest, milline on nende panga\u00e4pp v\u00f5i kui h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tab kodulehek\u00fclg. V\u00f5iks ju m\u00f5elda, et eriti oluline on kasutusmugavus noortele. Kuid samamoodi valivad pankasid ka ettev\u00f5tted, sest digitaalse \u00e4ripanganduse mugavus (ja stressivabad inimesed finantsosakonnas) v\u00f5ivad vabalt \u00fcles kaaluda m\u00f5ne komakohaj\u00e4rgse numbri krediidiintressides.Omaette veider lugu on ka avalike teenuste digitaliseerimisega. K\u00f5ige hullemal juhul pannakse tavaline b\u00fcrokraatlik paberavalduse vorm muutmata kujul internetti. Siis ei saa me mitte digiriiki, vaid paberlolluse asemel lihtsalt digilolluse. Digiriik v\u00f5imaldab meil andmeid taaskasutada ning muuta teenuse kasutamise lihtsamaks. Konverentsil k\u00f5nelenud teenuste disaini eksperdi Margus Klaari s\u00f5num avalike teenuste loojatele oli lihtne: lihtsusta, lihtsusta, lihtsusta! Korduskasutades andmeid, mis on riigil juba olemas, peaks juhiloa uuendamine taanduma \u00fchele ennetavale k\u00fcsimusele: Hannes, kas sa tahad uuendada juhiluba? Jah v\u00f5i ei? Ning kui ma vastan jah, siis edasine peaks olema automaatne protsess, sest k\u00f5ik vajalikud andmed on riigil olemas. Samas peaksime k\u00fcsima, kas meil \u00fcldse on vaja plastit\u00fckist juhiluba, mis tegelikult on vaid v\u00e4ljatr\u00fckk liiklusregistrist? Siseriiklikult ilmselt mitte, aga kuni L\u00e4ti ja Soome politsei tuvastab meie juhtimis\u00f5igust plastdokumendi abil, oleme juhiloaga endiselt kokku laulatatud.Oleme harjunud m\u00f5tlema Eestist kui enim arenenud digiriigist, kuid viimastel aastatel on Ukraina astunud penikoormasaabastega meile j\u00e4rele. Osaliselt ka Eesti ekspertide ja lahenduste toel ja seda k\u00f5ike vaatamata s\u00f5jale. S\u00f5da on ainult hoogustanud Ukrainas digiteenuste, eriti aga mobiili\u00e4pi arendamist.Eriti oluline on see olukorras, kus enam kui k\u00fcmme miljonit ukrainlast on kas kodumaalt lahkunud v\u00f5i sisep\u00f5genikud kodumaal. Kodust ja s\u00f5ja jalust pidid paljud lahkuma \u00fclejala, kaasa haarates vaid h\u00e4davajaliku. T\u00e4na on riigi mobiiili\u00e4pil Diia \u00fcle 19 miljoni kasutaja, kes moodustavad ligi 60 protsenti Ukraina t\u00e4iskasvanud elanikkonnast.Lisaks e-teenuste arendamisele on Ukraina aktiivselt tegelenud riigi digitaalse identiteedi vastavusse viimisega Euroopa Liidu n\u00f5uetega ning vastastikuse tunnustusega, mis sai t\u00e4navu maikuus ka teoks. Konverentsil k\u00f5nelenud Ukraina asepeaministri ja digisiirde ministri M\u00f5hhailo Fedorovi s\u00f5nul on Euroopa Liit selle sammuga avanud ukrainlastele oma digitaalse piiri. Ukraina kodanike digiallkiri kehtib edaspidi ka Eestis ning teistes Euroopa Liidu riikides. Ja m\u00f5istagi vastupidi.Eesti on olnud riigi digilahenduste leiutamisel ja nende kasutusele v\u00f5tmisel maailmas pikalt esirinnas. Aga meie edu ei m\u00e4\u00e4ra ainu\u00fcksi Maarjamaal toimuv, vaid pigem meiega kaasa tulevate ja samameelsete riikide edu. Piirideta maailmas tahame ju samu teenuseid kasutada ka piiri taga, n\u00e4iteks osta digiretseptiga ravimeid igas Euroopa apteegis, mitte ainult Portugalis v\u00f5i Soomes. Seega on oluline digip\u00f6\u00f6ret eest vedada ja tagant n\u00fcgida kogu maailmas. Enam kui 90 riigi esindajaid v\u00f5\u00f5rustav e-riigi konverents ja E-riigi Akadeemia viimase 20 aasta koost\u00f6\u00f6 enam kui 140 riigiga loovad digiriikide arengule igati soodsa pinnase.Kas koos digimaailmaga saabub t\u00f6\u00f6 l\u00f5pp, nagu ennustas Jeremy Rifkin ligi kolm aastak\u00fcmmet tagasi? Ilmselt mitte. Saame lihtsalt juurde aega, et teha rohkem t\u00f6\u00f6d. Logelemise hetk tuleb ikka ise leida.2 M\u00d5TET\u2022 Demokraatia t\u00f6\u00f6riistana kasutatav veebikeskkond peab olema turvaline ning alluma samasugustele reeglitele nagu arutelu koolimaja saalis.\u2022 Me v\u00f5ime muuta oma inimesed lihtsalt digihaavatavaks, kui rakendused on liiga keerulised, seadmete ja interneti hind liiga kallis v\u00f5i levi puudulik.Hannes Asto"}
{"text":"Koolitust ja eksamit oleks vaja ka pangatehinguteks?Eesti juturaadiote \u00fcks kummalisemaid relikte on politsei edastatud vigastatutega liiklus\u00f5nnetuste detailne kajastamine. \u00d5nnetuste info saabub minuti t\u00e4psusega kellaaja, autode markide ning \u00f5nnetuses osalenud inimeste soo ja vanusega. Kusjuures, kui \u00fcritada raadioeetris \u00f5nnetuste loetelust liigselt \u00fcldistades \u00fcle libiseda, leidub peaaegu alati pahaseid kuulajaid, kes pole sugugi rahul, et m\u00f5ni detail on diktaadist v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud.M\u00f5nes m\u00f5ttes on selline \u00f5nnetuste \u00fcksikasjade feti\u0161eerimine alati kummaline tundunud. Infojada taga on ju alati p\u00e4ris inimesed ja nende l\u00e4hedased, kelle jaoks niigi traagilise s\u00fcndmuse puhul on isegi anon\u00fc\u00fcmselt esitatud info valusasse intiimsf\u00e4\u00e4ri tungimine. V\u00f5rdlusena meenub mulle aeg noore spordiajakirjanikuna, kui vanem kolleeg noomis s\u00f5bralikult minu eakaaslasest kolleegi, kellel oli tekkinud harjumus sportlasi, kel v\u00f5istlus eba\u00f5nnestunud, nende soorituse j\u00e4rel erakordselt detailselt usutleda.\u00d5nnetus kui \u00f5ppetund\u201eKui l\u00e4ks p...e, siis l\u00e4ks p...e. Kohe p\u00e4rast v\u00f5istlust pole m\u00f5tet niigi \u00f5nnetut sportlast traumeerida usutlusega, et millise nurga alt ja kui s\u00fcgavale sinnasamusesse siis ikkagi l\u00e4ks,\u201c oli kogenud kolleegi mahlakas, aga igati inimlik selgitus. Eks laias laastus sama v\u00f5iks \u00f6elda ka liiklus\u00f5nnetuste detailsete kirjelduste kohta.Aga siiski, igas \u00f5nnetuses peitub ju tegelikult \u00f5ppetund. Mitme auto kokkup\u00f5rke korral v\u00f5ib peaaegu m\u00fcrki v\u00f5tta, et keegi neist ei hoidnud piisavat pikivahet v\u00f5i ei veendunud m\u00f6\u00f6das\u00f5iduman\u00f6\u00f6vrit tehes selle ohutuses. K\u00f5rvalteelt peateele liikudes on j\u00e4\u00e4nud selgeks tegemata, kellel tuleb ikkagi teed anda ja kellele kuulub s\u00f5idu\u00f5igus. Kihutamisest ja joobes juhtimisest ei maksa \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida, nende juhtumite korral on eksimus ilmne.Kummalisel kombel on k\u00f5igi nimetatud eksimuste tagaj\u00e4rjel \u00f5nnetusse sattunud inimesed suure t\u00f5en\u00e4osusega sooritanud edukalt liikluseksami, nii et neil peaks olemas olema k\u00f5ik vajalikud teadmised, et selliseid olukordi v\u00e4ltida. Aga ikka juhtub! Meenutan kas v\u00f5i enese liikluseksameid. Teooriaeksamil tegin t\u00e4pselt \u00f5ige arvu vigu, et v\u00e4ltida l\u00e4bikukkumist, ja s\u00f5idueksamil sooritasin mulle muidu palju peavalu valmistanud k\u00fclgboksi parkimise kogemata kombel nii edukalt, et eksamineerijagi kratsis kukalt. L\u00e4ks \u00f5nneks!Hilisemas autojuhikarj\u00e4\u00e4ris olen siiski \u00fcksjagu oma autot m\u00f5lkinud ja v\u00e4hemalt sama palju on ka kaasliiklejad mu s\u00f5idukile liiga teinud. \u201eM\u00f5tlesin, et lipsan l\u00e4bi,\u201c pomises ligemale 90aastane autojuht omal ajal, kui oli peateelt vasakp\u00f6\u00f6ret sooritades mulle t\u00e4ie rahuga ette keeranud. Liiklusv\u00f5tete aabitsas vist sellist m\u00f5istet nagu \u201el\u00e4bilipsamine\u201c ei eksisteeri, kuid teha polnud midagi. Igati kehtiva juhtimis\u00f5igusega vanah\u00e4rra tagus oma veneaegse masina raudse poritiiva jalaga sirgeks ja s\u00f5itis koju, mina j\u00e4in kukalt kratsides oma t\u00e4iesti sodiks s\u00f5idetud ninaga autokest imetlema.Liiklus on meie elus v\u00e4ltimatu osa ja v\u00e4ike eksimus v\u00f5ib rikkuda v\u00e4ga mitme inimese elu korraga. Aga selliseid valdkondi on veel. N\u00e4dala alguses ilmus uudis, mille kohaselt on Eesti inimesed sel aastal mitmesuguste petuskeemide kaudu kelmidele kaotanud 2,6 miljonit eurot. Uudises toodi n\u00e4idetena v\u00e4lja, et kr\u00fcptokelmuste kaudu j\u00e4id meie viis \u00f5nnetut kaasmaalast ilma vastavalt 95 000, 85 000, 79 000, 70 000 ja 60 000 eurost. Nende k\u00fclmade arvude taga v\u00f5ivad olla suure perekonna k\u00f5ik s\u00e4\u00e4stud. Mitme inimese elu v\u00f5ib olla kuristikku paisatud traagilisest s\u00fcndmusteahelast, mille algatajaks on suvaline telefonik\u00f5ne v\u00f5i e-kiri.Eksam pangakonto juhile?Pole kahtlustki, et selliste petuskeemide v\u00f5rku langemine on pigem kasvav tendents. T\u00f5en\u00e4oliselt on m\u00f6\u00f6das ajad, kui meiliaadressile saabus Google'i t\u00f5lkeprogrammis puueestikeelseks v\u00e4\u00e4natud \u00f5ngitsuskiri. Tehisintellekti kiire areng annab kelmidele v\u00f5imsa t\u00f6\u00f6riista, millega skeemid t\u00e4iuseni viia. Ainus asi, mis sellisel puhul aitab, on vanarahvatarkus: \u00fcheksa korda m\u00f5\u00f5da, \u00fcks kord l\u00f5ika.V\u00f5ib-olla pole kaugel ajad, kui suuremate finantstehingute tegemise \u00f5iguse saamiseks peaks iga inimene samuti l\u00e4bima eksami ja regulaarse tervisekontrolli. Iseenda ja l\u00e4hedaste turvalisuse tagamiseks. Ja ajakirjanduses tuleks detailselt \u00fcles lugeda iga viimase kui pettuse ohvriks langenu t\u00e4pne anamnees. \u00d5petuseks teistele ja iseendale.V\u00f5ib-olla pole kaugel ajad, kui suuremate finantstehingute tegemise \u00f5iguse saamiseks peaks iga inimene samuti l\u00e4bima eksami ja regulaarse tervisekontrolli. Iseenda ja l\u00e4hedaste turvalisuse tagamiseks.TAAVI LIBE tele- ja raadiosaatejuht"}
{"text":"Pressin\u00f5ukogu m\u00f5istis Raplamaa S\u00f5numid \u00f5igeksTALLINN, 29. juuni, BNS \u2013 Pressin\u00f5ukogu arutas Tanel Viksi kaebust Raplamaa S\u00f5numites 19. aprillil ilmunud artikli \"Kehtna valla suhtes on esitatud korruptsioonikahtlus\" peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.\nArtikkel r\u00e4\u00e4gib Kehtna valla haljasalade hooldushankest.\u00a0Kehtna vallavanem Tanel Viks kaebas pressin\u00f5ukogule, et leht ei pakkunud talle enne artikli ilmumist vastulause v\u00f5imalust ja samuti ei juhtinud toimetus hiljem t\u00e4helepanu sellele, et tema vastulause ei vasta n\u00f5uetele. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud enne artikli ilmumist kommenteerida korruptsiooni temaatikat.\nRaplamaa S\u00f5numid vastas pressin\u00f5ukogule, et hankele esitatud vaide tekstis on viidatud korruptsioonikahtlusele ja seda teksti toimetus kasutas. Leht kinnitas, et artiklis ei s\u00fc\u00fcdistatud kaebajat korruptsioonis, kuid ometi tuldi Tanel Viksile vastu ja muudeti veebis loo pealkiri \u00e4ra. Leht m\u00e4rkis, et vallavanema vastulause ei ilmunud seet\u00f5ttu, et see ei vastanud vastulause n\u00f5uetele ning peatoimetaja informeeris sellest ka kaebajat.\nPressin\u00f5ukogu otsustas, et Raplamaa S\u00f5numid ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressin\u00f5ukogu hinnangul sai Kehtna vallavanem Tanel Viks artiklis s\u00f5na s\u00fc\u00fcdistuste kommenteerimiseks. Kuna Tanel Viks sai enne loo ilmumist s\u00f5na, siis ei olnud vajadust talle enne artikli ilmumist vastulause v\u00f5imalust pakkuda.\nKui kaebaja saatis p\u00e4rast artikli ilmumist toimetusele kirja, mille ta nimetab vastulauseks, siis pressin\u00f5ukogu hinnangul ei olnud toimetusel p\u00f5hjust seda avaldada, sest see ei vasta pressin\u00f5ukogu hinnangul vastulause n\u00f5uetele. Pressin\u00f5ukogu hinnangul tulnuks toimetusel j\u00e4tkata kaebajaga dialoogi, et saada vastulause pooli rahuldavaks.\nPressin\u00f5ukogu juhib Raplamaa S\u00f5numite t\u00e4helepanu sellele, et kaevatav artikkel ja j\u00e4tkulugu ei ole omavahel seotud ehk lingitud, kuid lugejate informeerimise seisukohast on see oluline.\nSamuti juhib pressin\u00f5ukogu Raplamaa S\u00f5numite t\u00e4helepanu sellele, et pealkirja ja juhtl\u00f5igu muutmisele tulnuks pealkirja juures viidata, mida ja millal muudeti, nagu n\u00e4eb ette veebis vigade parandamise hea tava leppe punkt 2.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"K\u00fcberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto: \"K\u00fcberr\u00fcnnakut saab toime panna ka kaugloetavate veem\u00f5\u00f5tjatega.\"Ukraina s\u00f5da on toonud k\u00fcberkuritegevusse uue hoo ja r\u00fcnnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma loT ehk asjade internet, mille tagaj\u00e4rjel laieneb potentsiaalsete k\u00fcberrelvade hulk, r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise k\u00fcberkaitse\u00f5ppuse Locked Shield \u00fcks korraldajaid Urmas Ruuto.Seekordne \u00f5ppus oli suurem kui kunagi varem - korraldajaid umbes 400, osalejaid lausa ligi 2600 inimest. Urmas Ruuto \u00fclesandeks oli varustada \u00f5ppus vajaminevate s\u00fcsteemidega. \u201cLisaks traditsioonilistele IT-s\u00fcsteemidele oleme \u00f5ppusesse kaasanud kriitilise taristu komponente ja militaars\u00fcsteeme. Sellel aastal olid nendeks t\u00e4isfunktsionaalne 5G mobiilsidev\u00f5rk - tehnoloogia, mida kohalikud operaatorid veel ei kasutagi, satelliitside, taktikaline side, gaasijuhe ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem,\u201d loetleb ta. Aasta-aastalt osalejatele suurema v\u00e4ljakutse pakkumine on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse \u00fcks olulisemaid \u00fclesandeid. \u201cTreenitavate tase on aasta-aastalt paranenud, aga vaatamata sellele suudavad r\u00fcndajad nende s\u00fcsteemid maha v\u00f5tta,\u201d t\u00f5deb Ruuto.NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6 keskus loodi Tallinnasse 2008. aastal, peamiseks t\u00f5ukeks said pronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4rel Eesti riigiasutustele ja ettev\u00f5tetele osaks saanud massilised k\u00fcberr\u00fcnnakud. Praegu, 15 aastat hiljem, pole vaja enam kellelegi selgitada, miks peab lisaks maa, \u00f5hu ja veepiiri kaitsmisele hoidma silma peal k\u00fcberruumil ja sidev\u00f5rkudel. Urmas Ruuto kinnitab, et Ukraina s\u00f5da on Eestis k\u00fcberkallaletungide arvu kasvatanud ja muutunud on ka r\u00fcnnakute iseloom. \u201cVarasemalt levis peamiselt v\u00e4ljapressimisskeem, kus h\u00e4kker tekitas probleemi ja olukorra parandamiseks tuli talle maksta,\u201d kirjeldab Ruuto. \u201cAga s\u00f5da t\u00f5i kaasa r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult palju elu h\u00e4irida ja kahju teha ning polnud enam oluline, kui palju aega ja muud ressurssi nende korraldamiseks kulus\u201d Ta lisab, et eelk\u00f5ige on sellised r\u00fcnnakud sihitud Ukraina pihta, kuid m\u00f5ju on palju laiem. \u201cKui Venemaa r\u00fcndas s\u00f5ja algusp\u00e4evil Viasati satelliidiv\u00f5rku, kadus suurel osal ukrainlastel telepilt ja v\u00f5rgu\u00fchendus. Sama r\u00fcnnak m\u00f5jutas aga ka Saksamaad, kus mitu tuhat tuulegeneraatorit l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise.\u201dAjal, mil nii palju seadmeid kasutab internetti, kasvab ka kahjutegemise ulatus. Urmas Ruuto teab juhtumit, kus r\u00fcnnaku viisid l\u00e4bi kaugloetavad veem\u00f5\u00f5tjad. \u201cNeed on oma olemuselt v\u00e4ikesed arvutid ja n\u00f5rgalt kaitstud. Kui saada seda t\u00fc\u00fcpi seadmed kontrolli alla, v\u00f5ib h\u00e4kkeril olla sadu tuhandeid bot'te, mis hakkavad n\u00e4iteks m\u00f5nele veebilehele ummistusr\u00fcnnakuid tegema.\u201d Sarnase kogemuse on \u00fcle elanud ka NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse enda koduleht just aasta tagasi, kui toimus eelmise aasta Locked Shield. Ruuto s\u00f5nul polnud selles aga tegelikult suuremat traagikat, hullem on see, kui kokku jookseb m\u00f5ni elut\u00e4htsat teenust pakkuv veeb. \u201c\u00dcldiselt on kenasti n\u00e4ha, kuidas r\u00fcnnak on vastuseks mingile tegevusele. Nii n\u00e4iteks aktiveerusid h\u00e4kkerid ka Narva tanki teisaldamise j\u00e4rel.\"Huvi 5G vastu toob palju t\u00f6\u00f6dKuigi \u00f5ppus Locked Shield ja s\u00fcgisel toimuv teine k\u00fcber\u00f5ppus Crossed Swords on NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse aastas\u00fcndmused, ei kulu sealsete tippekspertide aur sugugi ainult \u00f5ppustele. Osa t\u00f6\u00f6st moodustab nii-\u00f6elda erialastele p\u00e4ringutele vastamine. \u201cMeie keskuse liikmesriigid saavad esitada meile \u00fclesandeid. Praegu on huviorbiidis 5G v\u00f5rk ja selle turvalisus. Isegi militaarvaldkond on hakanud 5G v\u00f5imalustest huvituma, ehkki varem oli selle kui tsiviiltehnoloogia osas kahtlusi. Seega tuleb palju p\u00e4ringuid ja \u00fclesandeid just 5G kohta. N\u00e4iteks Euroopa transpordikoridorid, kus tulevikus liiguvad ises\u00f5itvad autod, mis suhtlevad taristu ja teiste autodega. Kui aga sellesse koridori siseneb samasugune ises\u00f5itvate militaars\u00f5idukite kolonn ja kasutab k\u00f5iki kohapealseid kommertsteenuseid, siis peab teadma, kui usaldusv\u00e4\u00e4rne see on,\u201d r\u00e4\u00e4gib NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuse tehnoloogiajuht.Viimase m\u00f5nek\u00fcmne aastaga on telekommunikatsioonivaldkond drastiliselt arenenud. \u201c\u00dcheksak\u00fcmnendatel sai telekommunikatsiooni \u00f5ppida Tallinna Tehnika\u00fclikooli raadio-ja sidetehnika instituudis. Mobiilsidest meile sel ajal isegi suurt midagi ei \u00f5petatud. Kui mul avanes magistri\u00f5pingute ajal v\u00f5imalus minna Rootsi Ericsson Researchi, kus sel ajal k\u00e4is kolmanda mobiilside p\u00f5lvkonna ehk 3G v\u00f5rgu arendamise projekt, pidin h\u00fcppama t\u00e4iesti tundmatusse kohta. Samas sain tehnika\u00fclikoolist v\u00e4ga hea tehnilise tausta, ma suutsin kaasa m\u00f5elda ja tuua lagedale oma m\u00f5tted, mida katsetada. Meile \u00f6eldi juba \u00fclikooli sisseastumisel, et siin te \u00f5pite \u00f5ppima ja enamik tarkusi tuleb t\u00f6ises elus,\u201d meenutab Ruuto.Telekom ja IT on aina enam seotud\u00d5ppida on tulnud kogu elu, ikka sedam\u00f6\u00f6da, kuidas valdkond arenes. \u201cRootsist tulin tagasi Ericsson Eestisse sidev\u00f5rkude planeerijaks, alustasin GSM v\u00f5rkudega, sealt edasi tulid 3G, 4G, 5G. Ehkki NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskuses on mul t\u00f6\u00f6\u00fclesanded teised, tuleb sidev\u00f5rkude tundmine suureks kasuks,\u201d t\u00f5deb Ruuto ja lisab, et IT ja telekom on kaks \u00fcha enam teineteisele l\u00e4henevat valdkonda. \u201cK\u00f5ik need eksperdid, kes tegelevad asjade internetiga, peavad samuti m\u00f5istma mobiilside v\u00f5rgu toimimist. Telekommunikatsiooni valdkond aina kasvab ja 5G kasutamine j\u00f5uavad j\u00e4rjest uutesse ni\u0161\u0161idesse. Juba oli juttu transpordist ja liikluskorraldusest, kindlasti saab suureks kasutajaks meditsiin, p\u00f5llumajandus, energeetikasektor.\u201dUrmas Ruuto loodab, et uued suunad ja laienev t\u00f6\u00f6p\u00f5ld toob juurde ka telekommunikatsioonist huvitatud noori. Oma kunagise \u00fclikooliga on tippeksperdil side s\u00e4ilinud, ta on retsenseerinud telekommunikatsiooni \u00f5ppesuuna magistrantide l\u00f5put\u00f6id ja osalenud kaitsmiskomisjoni t\u00f6\u00f6s, teinud projektip\u00f5hist koost\u00f6\u00f6d 5G valdkonnas ja aidanud kokku panna uut v\u00f5rgutehnoloogiate ja -teenuste \u00f5ppekava. \u201cV\u00f5rreldes minu tudengiajaga on Tallinna Tehnika\u00fclikooli telekommunikatsiooni\u00f5pe muidugi k\u00f5vasti muutunud. Tegu on t\u00e4nap\u00e4evase ja konkurentsiv\u00f5imelise \u00f5ppekavaga, kuhu on lisandunud tarkvaraarendus, mis k\u00e4ib kommunikatsioonitehnoloogia juurde. Aga see suund, et \u00fclikool \u00f5petab m\u00f5tlemist, on j\u00e4\u00e4nud ja peab j\u00e4\u00e4ma. Tehnoloogia areneb kogu aeg ja sama t\u00f5de, millega kunagi meid teele saadeti, kehtib ka t\u00e4nap\u00e4eval: p\u00e4rast \u00fclikooli \u00f5ppimine alles algab!\u201dLingilt leiab m\u00f5ned artikli illustreerimiseks sobivad pildid \u00f5ppuselt Locked Shield 2023 ja ka Urmas Ruuto portreepildi. Portree fotograaf on Annika Metsla. \u00d5ppuse fotode autoriks peaks panema NATO k\u00fcberkaitse koost\u00f6\u00f6keskus."}
{"text":"Kuradima sulid: kuidas meediavihkajatest prints Harry ja Meghani produktsioonibisnis hapuks l\u00e4ksKuulsad inimesed, kel on sama kuulsad tuttavad \u2013 oleks nagu ideaalne positsioon, et alustada tulusat meedia\u00e4ri? K\u00fcllap m\u00f5lkusid ka Netflixi ja Spotify juhtide meeltes unistused eksklusiivsetest intervjuudest ja teemadest, aga tegelikkuses ei ole Harry ja Meghan neile tootnud pea leiget \u00f5hkugi. Sama valearvestuse t\u00f5ttu on puusse pandud ka Eestis: suurep\u00e4rane saade teeb tegijad kuulsaks, aga vastupidi juhtub pigem harva.\u00a0\nGeeniuse tellijale\n\u201cNad on ju kuradima sulid!\u201d See Spotify juhtide hulka kuuluva Bill Simmonsi raju kommentaar Harry ja Meghani kohta l\u00e4ks \u00fcle kogu maailma lendu loogilisel p\u00f5hjusel, sest just \u017eongleerivate petturite mulje on Briti-Ameerika kuninglik staaripaar endast paraku j\u00e4tnud.\u00a0\nEhkki vast mitte sihilikult \u2013 arvatavasti pidasid nad ise end v\u00e4hemalt esimese hooga jumala kingituseks, kui lepinguid allkirjastades raha vastu v\u00f5tsid, seej\u00e4rel endale v\u00e4geva luksusvilla ostsid ja takkapihta sai Meghan, selle asemel, et t\u00f6\u00f6d r\u00fcgada, veel teise lapse ja kuulutas, et j\u00e4\u00e4b temaga m\u00f5neks ajaks puhkusele.\u00a0\nMida rahvas ootab?\nKes ei m\u00e4leta, millest printsi ja Hollywoodi staarikese \u201cmeediaimpeerium\u201d alguse sai: Briti \u00f5ukonnast solvunult lahkunud Harry ja tema auahne abikaasa vajasid iseseisva elu alustamiseks miljoneid dollareid. Raha kokku kaapides sebisid kibekiiresti kuhja diile.\u00a0\nKolm aastat tagasi s\u00f5lmisid Harry ja Meghan voogedastusgigant Spotifyga 20 miljonit dollari v\u00e4\u00e4rtuses produktsioonilepingu, aga hiljutise pommuudise kohaselt loobus Rootsi meediagigant ootamatult nende teenetest. Ettek\u00e4\u00e4net ei olnud tegelikult tarvis: kuud ja aastad \u00fcha m\u00f6\u00f6dusid, aga paarikeselt ei laekunud suurt midagi k\u00f5lbulikku.\u00a0\nMeghani ainuke p\u00e4\u00e4suke, taskuh\u00e4\u00e4ling \u201cArchetypes\u201d, mille keskseks teemaks oli nais\u00f5iguslus, osutus igavaks nagu \u00f6\u00f6. Harry ja Meghani koost\u00f6\u00f6valmidus oli suisa nii loid, et v\u00e4idetavalt ei saa nad lepingusse m\u00e4rgitud summat n\u00fc\u00fcd tervenisti k\u00e4ttegi.\u00a0\nSimmons l\u00f5\u00f5pis, et palju huvitavama podcasti saaks tema pikast zoomi-k\u00f5nest Harryga, kus ta olla meeleheitlikult \u00fcritanud Sussexi hertsogilt mingeidki kasutusk\u00f5lbulikke ideid v\u00e4lja pressida. Vaene Simmons, m\u00f5tlesin seda lugedes, kuna siililegi selge, et Harry ja Meghan, kes vihkavad meediat kogu hingest, ei taipa rahva ootustest m\u00f5hkugi.\u00a0\nHapuks kipuvad kiskuma ka paarikese teised diilid. Nende Netflixi lepingus olla kirjas ca 100 miljonit dollarit, aga tootnud pole nad taas midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset, kui v\u00e4lja arvata nende oma elust jutustav dokumentaalne l\u00fchisari. Viimase vaadatavus oli, t\u00f5si, rekordiliselt k\u00f5rge, nii et erinevalt Spotifyst pole Netflixil esialgu p\u00f5hjust nuriseda.\u00a0\nTulevikku vaadates paistab pilt h\u00f5re: nende h\u00e4daldamisest on k\u00f5igil kopp ees ja \u201cnende t\u00f5de\u201d ei jaksa keegi uuesti kuulata. Rohkem lugusid ei paista neil varrukas olevat.\u00a0\nEvelin Ilves \u2013 Eesti Meghan?\u00a0\nMeghani ja Harry teine suur probleem on kramplik soov liiga paatoslikult maailmavalu ja woke-teemadega tegeleda. Aga mida teab maailmavalust vatis kasvanud Harry? T\u00f5eliselt rassismi all kannatanud aktivistid on Briti meedias nurisenud, et Los Angelese eliitlinnaosas sirgunud poolenisti valge Meghan ei m\u00f5ju mustanahaliste elust k\u00f5neldes veenvalt.\u00a0\nV\u00e4idetavalt l\u00fckkab Netflix paarikese kohtlasi ja eluv\u00f5\u00f5raid ideid \u00fcha tagasi. Neist \u00fcks jaburamaid: megahitiga \u201cEmily in Paris\u201d sarnanev seriaal, mille peategelaseks oleks Emily asemel hoopis mees. Harry aga olla unistanud intervjuude sarjast, kust ta lahkaks Putini, Trumpi ja teiste kurikuulsate riigitegelaste lapsep\u00f5lvetraumasid \u2026\nMeedia\u00e4rimehed v\u00f5iksid kuninglikest ullikestest kogenumad olla, ent miskip\u00e4rast trambitakse pimestava kuulsuses\u00e4ra reha otsas \u00fchtelugu. Eestiski on \u00e4pardusi ette tulnud, kui usutakse, et kellegi nimi tagab saatele automaatselt vaadatavuse ja ollakse siis h\u00e4mmingus, kui nii ei juhtu. Ka kuulsused ise n\u00e4ikse elavat veendumuses, et pruugib neil vaid kohale ilmuda ja k\u00f5ik tuleb iseenesest.\u00a0\nKes veel \u00fcldse m\u00e4letab endise presidendiproua Evelin Ilvese jutusaadet 2016. aasta s\u00fcgisel? See ei \u00e4ratanud vaatajate hulgas kaugeltki nii suurt huvi, kui telekanal lootis. (Meenutuseks: proua Ilves \u00fcritas omanimelises saates hakata Eesti oma Oprah\u2019ks v\u00f5i Dr. Philiks, aga kardetavasti oma staatuse t\u00f5ttu j\u00e4i ta sellele tasemele k\u00fc\u00fcndimiseks liiga hillitsetuks.)\u00a0\nEt kuulus nimi ei taga edukat saadet, t\u00f5estas ka seksikoolitaja Epp K\u00e4rsini katsetus telesaatejuhina. Kui sul pole teles h\u00e4davajalikku X-faktorit, ei aita muul erialal omandatud tuntus sind halastamatul ekraanil mitte kuidagi.\u00a0\nTeleajaloo h\u00e4marusest meenub taolise hoiatava n\u00e4itena veel paadip\u00f5genikuna tuntud seltskonnastaari Alex Lepaj\u00f5e p\u00fcha \u00fcritus teha miskit USA hilis\u00f5htuse v\u00f6\u00f6ndi jutusaadete sarnast: aastal 2003, kui tehti paratamatu otsus l\u00e4bi p\u00f5runud kummaline eksperiment eetrist maha v\u00f5tta, kommenteeris mees \u00d5htulehes, et eestlased lihtsalt ei m\u00f5ista tema talenti. \u201cV\u00e4lismaalased vaatavad minu saadet m\u00f5nuga ja kiidavad,\u201d praalis Lepaj\u00f5e.\u00a0\nHannes V\u00f5rno t\u00f5us ja langus\nV\u00e4he, et ainu\u00fcksi tuntud nimest telepubliku ligimeelitamiseks ei piisa, kannatavad kuulsused komplekside all, mis sunnib neid muretsema mitte selle p\u00e4rast, mis televaatajaid huvitaks, vaid kas nad ise paistavad v\u00e4lja piisavalt t\u00e4htsad ja targad.\u00a0\nEi imestaks, kui Meghan ja Harrygi lolliks j\u00e4\u00e4mise ja oma maine kahjustamise hirmus siplevad \u2013 Harry, kelle autobiograafia sisaldas p\u00e4ris pikantseid detaile, t\u00f5si, ehk v\u00e4hem kui Meghan, kes paistab olevat eriti valvas ja kontrolliv.\u00a0\nKas Eestis v\u00f5iks olla tehtud rahaliselt v\u00f5rreldavaid diile, mis on kasu asemel pigem kahjumit tootnud? Paraku pole seda ametlikult keegi kinnitanud, aga 2000ndate teisel poolel, kui majandusbuumi ajal igasuguseid pompoosseid ilmaimesid juhtus, liikus teleringkonnas kumu, nagu oleks Kanal 2 konkurent TV3-lt hirmsuure summa eest \u00fcle ostnud \u201cKes tahab saada miljon\u00e4riks\u201d saatejuhi Hannes V\u00f5rno. K\u00f5ige p\u00f6\u00f6rasemate k\u00f5lakate kohaselt olla V\u00f5rnole, kes oli siis oma kuulsuse tipus, suisa miljoneid pakutud.\u00a0\nOli rahaga, kuidas oli, aga igatahes paistsid kanali ja staari suhted \u00fchel hetkel sama pingelised nagu v\u00e4lismaa meediagigantidel kuningliku paariga: olles teineteisega lepingutpidi laulatatud, katsetati \u00fchte formaati, teist, kolmandat, neljandat, viiendat \u2013 aga loodetud superhitti ei saanud \u00fchestki.\u00a0\nMine tea, mis kulisside taga tegelikult juhtus, aga \u00fchel hetkel kadus V\u00f5rno televisioonist sootuks, ilmudes taas v\u00e4lja hoopis s\u00f5jav\u00e4elase mundris. Telekarj\u00e4\u00e4ri kohta oli tal siis jagada ainult m\u00f5rusid kommentaare, mis lasi arvata, et kanalist lahkus ta pettunult. Tema comeback Tallinna televisioonis j\u00e4i samuti \u00fc\u00fcrikeseks.\u00a0\nMida sellest j\u00e4reldada? Staar ei tee saadet, aga hiilgav saade v\u00f5ib teha staari. J\u00f5ud on televisioonis endas, mis v\u00f5imendab k\u00f5ike seda, millega kaameratel on loomup\u00e4rane keemia. Teleproduktsioonis ehk kaadri taga on aga vaja ennek\u00f5ike vaistu, mis saab tulla ainult kogemustest, aga samamoodi loomulikku annet, et publiku ootusi ja l\u00e4henevate trendide \u00f5huhoovusi tajuda."}
{"text":"VIDEO | Siseminister L\u00e4\u00e4nemets valitsuse pressikonverentsil: lisarahaga ei kiirenda kuidagi piiriehituse protsessiValitsus pidas t\u00e4na e-istungi, pressikonverentsil on kohal Lauri L\u00e4\u00e4nemets, Kalle Laanet ja Tiit Riisalo.\nPressikonverentsil r\u00e4\u00e4giti Ukrainasse abi saatmisest; Venemaaga koost\u00f6\u00f6kokkuleppe l\u00f5petamisest, mis oli seotud kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilitamisega; liikluskomisjoni eelmise aasta \u00fclevaatest; Eesti seisukohtadest kliimaneutraalse t\u00f6\u00f6stuse algatustest; korruptsioonivastase direktiivi eeln\u00f5ust ning idapiiri ehitamisest.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) andis vastuse Urmas Reinsalu (Isamaa) murele, miks Eesti piiriehitus v\u00f5tab kaua aega. \u201ePool maismaapiiri tarast on valmis ehitatud ning teise poole osa l\u00f5ikudele on riigihanked tehtud ja teised l\u00e4hevad tegemisele,\u201c \u00fctles ta. Siseminister lisas, et Eesti piiriehitust ei saa v\u00f5rrelda teiste, n\u00e4iteks Leedu ja Poola riigipiiride ehitusega, sest Eesti ehitab v\u00e4ga erineva kvaliteediga. \u201ePoola piiril j\u00e4eti tegemata k\u00f5ik l\u00f5igud, mis olid soised alad. Eesti selliseid auke sisse ei j\u00e4ta,\u201c selgitas ta.\nSamuti ehitatakse Eestis piiritara \u00fcmber liikumisteed, et oleks v\u00f5imalik igalt poolt l\u00e4heneda. Ministri s\u00f5nul rajatakse ka tehnoloogia n\u00e4iteks kaamerate ja muude seireseadmete kasutamiseks turvaline sise\u00fchendus. Seireseadmed on L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul olulised, sest annavad teada, millal keegi tahab \u00fcle piiri tulla ja seej\u00e4rel saab piirivalve reageerida.\nL\u00e4\u00e4nemets kordas veel \u00fcle, et Eesti tulevase piiri kvaliteet on v\u00f5rreldes teiste riikidega parem ning 2025. aasta l\u00f5puks on maismaapiir v\u00e4lja ehitatud. Lisaks r\u00e4\u00e4kis minister, et raha juurde lisamisega ei juhtuks mitte midagi, sest lisandrahaga protsessi ei kiirenda."}
{"text":"V\u00f5rklaeva eramu ehitus tekitab koduvallas juba aastaid k\u00fcsimusi   Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev ehitas Rae vallavanemana endale seitse aastat tagasi maja. Kinnistu hankis talle alluv, hoone projekteeris teine alluv ja maja ehitas kriminaalkaristuse saanud endine Rae vallavanem.   Reformierakondlasest rahandusminister V\u00f5rklaev on p\u00e4rit Rae vallast. Ta kasvas seal \u00fcles, lahkudes vaid \u00f5pinguteks ja naastes t\u00f6\u00f6tas ennast \u00fcles vallavalitsuse s\u00fcsteemis, t\u00f5ustes viimaks vallavanemaks. Vallavanemana \u00f5nnestus V\u00f5rklaeval ka endale kodu ehitada Rae valda \u2013 maja Pirita j\u00f5e kaldale. Kevadel uue koalitsiooni kokkupaneku j\u00e4rel, kui endisest riigikogu rahanduskomisjoni juhist sai rahandusminister, kerkis opositsiooni h\u00e4\u00e4lekandjas \u00fcles tema maja k\u00fcsimus. EKRE portaal \"Uued uudised\" \u00fcllitas artikli pealkirjaga \"Koalitsioonikaaslane kritiseerib tulevase rahandusministri tegevust vallavanemana\". Sisult refereeris lugu Mati Sareveti 2020. aasta sotsiaalmeediapostitust grupis \"Rae valla asjad\", kus endine reformierakondlane ja praegu valitsuskoalitsioonis oleva Eesti 200 ridadesse kuuluv mees heitis V\u00f5rklaevale erinevaid asju ette. Ka veel praegu on see postitus avalik. Sarevet \u00fctleb selles, et V\u00f5rklaev on vallavanemaks olemise ajal saanud isiklikku kasu eriti suures ulatuses, peamiselt seoses oma kodu ehitamisega. Samuti m\u00e4rgib Sarevet, et on enda koostatud materjalid edastanud \u00f5iguskaitseorganitele. Etteruttavalt: mingisugust menetlust algatatud ei ole. V\u00f5rklaev helistab ajakirjanikule ise. Nagu tihti juhtub, \u00fcritas veenda, et teemat ei ole, tegemist on vana asjaga, Sarevetil on tema vastu isiklik vimm ja ka teised ajakirjanikud on asja uurinud, kuid sellest aru saades, j\u00e4tnud teema kajastuseta. V\u00f5rklaev on n\u00f5us teemat selgitama ligi tunni, kuid ei ole n\u00f5us \u00f6eldu \u00e4ra tr\u00fckkimisega. Sarevet see-eest on j\u00e4tkuvalt valmis kolme aasta taguses postituses kirjutatut kordama. Ta kirjeldab Rae valda kui t\u00f5elist korruptsioonipesa, kus Mart V\u00f5rklaeva tegevus oli tavap\u00e4rasele korruptsioonitordile kirsiks. Sareveti s\u00f5nul on aastaid vallas viljeletud totaalset \u00f5igusliku nihilismi ja tema on \u00fcritanud sellele vastu seista. Aga tagasi V\u00f5rklaeva maja juurde. Nagu \u00f6eldud, paikneb V\u00f5rklaeva maja Pirita j\u00f5e kaldal. Kinnistu algne omanik oli vanem naine, kelle kuulunud maa oli detailplaneeringu j\u00e4rgi maatulundusmaa ehk sellele eluhooneid ehitada ei saanud. Maa asju ajas tema t\u00fctar. T\u00fctre s\u00f5nul soovis ta teada saada, mida oleks v\u00f5imalik antud krundiga ette v\u00f5tta. Sellele puudus eraldi juurdep\u00e4\u00e4s ja planeeringu j\u00e4rgi sinna ju ehitada ei saanud. Ta p\u00f6\u00f6rdus 2014. aastal Rae vallavalitsuse poole, et teada saada, mis oleksid m\u00f5istlikud edasised sammud. Rae vallas suhtles ta vallavalitsuse t\u00f6\u00f6taja Siim Oravaga.  Ost  Siim Orav oli just t\u00f5usnud planeeringute nooremspetsialistist valla peaarhitektiks. Kuna valla senine peaarhitekt siirdus lapsehoolduspuhkusele, tegi V\u00f5rklaev Oravale ettepaneku amet enda kanda v\u00f5tta, r\u00e4\u00e4kis Orav. Praeguseks on Orav Rae vallast juba mitu aastat eemal ja t\u00f6\u00f6tab P\u00e4rnu linnaarhitektina. Orava s\u00f5nul tutvus ta maaomaniku maa ja tema murega ja p\u00f6\u00f6rdus seej\u00e4rel v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega, erameililt maaomaniku t\u00fctre poole ettepanekuga 1,2-hektariline kinnistu \u00e4ra osta. Maaomaniku t\u00fctar \u00fctles, et kuiv\u00f5rd tal oli raha kiiresti vaja, siis pidas ta n\u00f5u \u00fche maakleriga ja leppis Oravaga kokku maa m\u00fc\u00fcgis umbes 30 000 kuni 40 000 euro eest. See oli esimene kord, kui Orav midagi sellist tegi - v\u00f5ttis \u00fchendust valla poole p\u00f6\u00f6rdunud inimesega, ostis temalt kinnisvara ja asus seda arendama, \u00fctles ta. Orav r\u00e4\u00e4kis, et n\u00e4hes kinnistut tekkis tal sinna soov endale maja ehitada. Seni elas ta Tallinnas \u00fc\u00fcrikorteris ja maale maja ehitada tundus hea plaan. K\u00fcll mitte tervele krundile. Enda s\u00f5nul oli tal juba algusest selge, et 1,2 hektari suurune kinnistu annab pooleks jagada ja teise poole maha m\u00fc\u00fca. Seda, et ta oleks oma plaanides kuidagi V\u00f5rklaeva huvidega arvestanud, ta eitab. Orav \u00fctles, et tal tuli m\u00f5te ja siis asus tegutsema. \"Huvi tuli sellest, et olin oma elus j\u00f5udnud sinna faasi, et soovisin oma kinnisvara. Kuna ma igap\u00e4evaselt konsulteerisin v\u00f5i soovitasin teistele, mida nad oma maadega teha saavad, siis leidsin, et aga miks ma ei v\u00f5i siis ise neid soovitusi kuulata ja tundus huvitav kinnistu,\" \u00fctles Orav. 2014. aasta 10. aprillil ostis Orav kinnistu. 28. aprillil esitas Orav Rae vallale taotluse detailplaneeringu algatamiseks omandatud kinnistul. Detsembris sai detailplaneering kehtestatud, krundid kaheks jaotatud ja sinna v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd hooneid ehitada. Orav \u00fctles, et Rae valla t\u00f6\u00f6tajana taandas ta end k\u00f5igist tema kinnistuga seotud menetlustest. Siiski liikusid asjad vallas tempokalt. Orav \u00fctles, et tal siiski oli tarvis ka \u00fcsna suuri kulutusi teha, et veenda naaberkinnistu omanikku lubama juurdep\u00e4\u00e4sutee rajamist, ehitades vastutasuks \u00fchiskasutusse j\u00e4\u00e4nud puurkaevu.  M\u00fc\u00fck ja projekteerimine  Kui algselt kinnistut soetades Oraval enda s\u00f5nul ei olnud selgust, kellele v\u00f5iks m\u00fc\u00fca teise kinnistupoole, siis V\u00f5rklaevaga koos t\u00f6\u00f6tades tekkis tal m\u00f5te, et V\u00f5rklaev v\u00f5ikski just ta naabriks saada. \"Tema oli teadlik, et selline kinnistu on ja kuna ta on ise Patika juurtega inimene, siis ta soovis ka oma kodukohas edasi elada. Oma kinnistul,\" \u00fctles Orav. Seda, et ta oleks kuidagi juba alguses vallavanema V\u00f5rklaeva huvides kinnisvara omandanud, Orav eitab. Orav \u00fctles, et pikki l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ei peetud ja \u00fcsna kiiresti j\u00f5uti tehinguni. M\u00fc\u00fcgilt ta enda s\u00f5nul suurt midagi ei teeninud, kuigi m\u00e4rkis, et ostis kinnistu maatulundusmaana ja m\u00fc\u00fcs elamumaana. 23. veebruaril 2015 ostis V\u00f5rklaev poole Oravale kuulunud kinnistust ja sai hakata tegelema sinna maja ehitamisega. Esmalt oli vaja maja projekteerida. Projekteerimise otsustas V\u00f5rklaev tellida teiselt valla t\u00f6\u00f6tajalt, kellega t\u00f5si k\u00fcll, sel hetkel t\u00f6\u00f6suhe oli peatunud - eelmiselt valla peaarhitektilt Stina Metsiselt. Samalt inimeselt, kes lapsehoolduspuhkusele siirdudes vabastas koha Oravale. Metsisele kuuluva arhitektuuriettev\u00f5tte kodulehel on V\u00f5rklaevale projekteeritud 276-ruutmeetrine kahekorruseline hoone j\u00e4tkuvalt referentsina \u00fcleval. Metsis \u00fctles, et ta oli parasjagu lapsega lapsehoolduspuhkusel, kui V\u00f5rklaev tuli tema juurde ettepanekuga maja projekteerida. \"Tema tellis minult t\u00f6\u00f6 ja tema maksis mulle selle eest,\" r\u00e4\u00e4kis Metsis. Ta \u00fctles, et t\u00e4pselt k\u00fcll ei m\u00e4leta millal, kuid tema ettev\u00f5tte kodulehek\u00fclje andmetel projekteeris ta maja 2014. aastal ja ehitatud sai see 2016. aastal. Ehk siis n\u00e4ib, et projekteerimine algas juba enne seda kui V\u00f5rklaev ametlikult maa omanikuks sai.  Ehitamisest  Ka ehitusteenuse otsustas V\u00f5rklaev tellida endiselt kolleegilt, seekord Rae valla eelmiselt vallavanema Veigo Gutmanni ehitusfirmalt Hansaviimistluse O\u00dc-lt. Gutmannil oli ka oluline roll V\u00f5rklaeva poliitikukarj\u00e4\u00e4ris. Gutmann nimelt anti kohtu alla toimingupiirangu rikkumise eest, kui ta vallavanemana menetles detailplaneeringut kinnistu osas, milles tal oli majanduslik huvi. 2014. aastal m\u00f5isteti ta s\u00fc\u00fcdi. Kui Gutmann kriminaalasja t\u00f5ttu 19. juunil 2012. aastal tagasi astus, siis t\u00e4nas ja tunnustas ta noorte tegijatena teiste hulgas nii Mart V\u00f5rklaeva, Siim Oravat kui ka Stina Metsist. Gutmanni abiga sai 2007. aastast Rae vallas t\u00f6\u00f6tanud ja 2012. aasta veebruaris abivallavanemaks saanud V\u00f5rklaevast Rae uus vallavanem. Usalduse vormistas V\u00f5rklaev 2013. aasta valimistel, mille tema juhitud Reformierakonna nimekiri Rae vallas v\u00f5itis. M\u00f5ni aasta hiljem hakkas Gutmanni firma V\u00f5rklaeva maja ehitama. Mati Sarevet \u00fctleb, et kui Gutmann V\u00f5rklaeva maja ehitas, siis oli Hansaviimistlusel lepingulisi suhteid vallaga ning vald menetles ka Gutmanni soovitud detailplaneeringut. See iseenesest ei ole kuidagi keelatud, kui keegi toimingupiirangut ei riku. Gutmann \u00fctles, et kuigi ta ettev\u00f5te V\u00f5rklaeva maja ehitas, siis mingisugust huvide konflikti ei esinenud. Jah, ta ise ja tema ettev\u00f5te on vallaga erinevates lepingutes olnud ja on ka muid suhteid vallaga, kuid ei midagi tavap\u00e4ratut. \"Ma ise elan siin, mu lapsed on siin koolis k\u00e4inud. Ma olen ise volikogu esimese ja vallavanem olnud. Mis ma pean siit vallast \u00e4ra kolima, et mind \u00fckskord rahule j\u00e4etaks. K\u00f5igis maailma h\u00e4dades mind ei s\u00fc\u00fcdistataks? Mis ma tegema pean? \u00d6elge mida te tahate?\" k\u00fcsis Gutmann. \"No otse loomulikult ma olen seotud. Mul naine t\u00f6\u00f6tab koolis. Mul laps k\u00e4ib koolis. Mul lapsed elavad siin. Mul t\u00f6\u00f6tajad t\u00f6\u00f6tavad siin. Mul ettev\u00f5te on siin. Ma olen terve elu siin elanud. Kuidas te saate mulle ette heita, et Rae vallaga seotud? Loomulikult ma olen Rae vallaga seotud,\" lisas ta. Gutmanni s\u00f5nul on ta ettev\u00f5te ehitanud suure hulga igasuguseid objekte ja ettev\u00f5tjana j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks ta ei peaks ehitama kellelegi maja, lihtsalt seep\u00e4rast, et ta kedagi tunneb. \"Muidugi ma tunnen inimesi. Reaalselt kas sa kujutad ette, et keegi saab vallavanemaks, kes kedagi ei tunne? V\u00f5i keegi saab volikogu esimeheks, kes kedagi ei tunne?\" \"Miks k\u00f5ik arvavad, et Veigo l\u00e4heb vallamajja ja k\u00f5ik viskavad kulpi. Ei viska. Sama moodi venivad asjad ja j\u00e4\u00e4vadki venima. Kas ma pean seda kuskile kurtma minema. Ma k\u00fcll ei tunne, et mulle eeliseid tehakse. Pigem t\u00f5mmatakse viimast vinti, et keegi j\u00e4lle ei \u00fctleks midagi,\" m\u00e4rkis Gutmann.  Edasi  V\u00f5rklaev saab oma maja 2016. aastal p\u00fcsti. Talle kinnistu m\u00fc\u00fcnud Oraval samas k\u00f5rvalkinnistul kuidagi ehitamiseks ei l\u00e4he. Orav \u00fctles, et plaanid muutusid. Elukaaslane ei soovinud enam maale kolida. Nii otsustas Orav talle kuuluva kinnistu \u00e4ra m\u00fc\u00fca, et raha vabastades endale Tallinnasse korter osta. Kinnistu ostmisest oli huvitatud V\u00f5rklaeva parteikaaslane ja s\u00f5ber Gerli Baida (praegu sotsiaalkaitseministri n\u00f5unik) ja tema abikaasa Oliver Baida. Seejuures on Oliver Baida isa Andres Baida staa\u017eikas reformierakondlane. Baidade maja omab visuaalselt sarnasust V\u00f5rklaeva majaga. Gutmann \u00fctles, et seda tema ei ehitanud. Orav eitas kategooriliselt nagu ta oleks kuidagi V\u00f5rklaeva huvides toimetanud v\u00f5i tema tankistiks olnud. Lihtsalt plaanid elus muutusid. Raha Orav enda s\u00f5nul oma kinnisvaraarenduse pealt eriti ei teeninud. Huvitavaid kokkusattumusi on veel. Kui aastaid l\u00e4ks hoonete k\u00f5rvalt m\u00f6\u00f6da vihmaga mudane ja kuivaga tolmav kruusatee, siis 2021. aasta oktoobris sai ka see mure lahendunud. Tee on n\u00fc\u00fcd kaetud viisaka ja sileda asfaldiga, kus ei puudu ka k\u00f5nnitee. Vallale l\u00e4ks tee asfalteerimine koos uue silla ehitamisega maksma umbes miljon eurot.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Huko Aasp\u00f5llu   "}
{"text":"Rahandusministri majaehitus tekitab koduvallas juba aastaid k\u00fcsimusi \u2013 vihjatakse korruptsioonileRahandusminister Mart V\u00f5rklaev ehitas Rae vallavanemana endale seitse aastat tagasi maja. Kinnistu hankis talle alluv, hoone projekteeris teine alluv ja maja ehitas kriminaalkaristuse saanud endine Rae vallavanem. V\u00f5rklaeva s\u00f5nul on teda ligi kaheksa aastat teemaga kiusatud.\nReformierakondlasest rahandusminister V\u00f5rklaev on p\u00e4rit Rae vallast. Ta kasvas seal \u00fcles, lahkudes vaid \u00f5pinguteks ja naastes t\u00f6\u00f6tas ennast \u00fcles vallavalitsuse s\u00fcsteemis, t\u00f5ustes viimaks vallavanemaks. Vallavanemana \u00f5nnestus V\u00f5rklaeval ka endale kodu ehitada Rae valda \u2013 maja Pirita j\u00f5e kaldale.\nKevadel uue koalitsiooni kokkupaneku j\u00e4rel, kui endisest riigikogu rahanduskomisjoni juhist sai rahandusminister, kerkis opositsiooni h\u00e4\u00e4lekandjas \u00fcles tema maja k\u00fcsimus.\nEKRE portaal \u201eUued uudised\u201d avaldas artikli pealkirjaga \u201eKoalitsioonikaaslane kritiseerib tulevase rahandusministri tegevust vallavanemana\u201d. Sisult refereeris lugu Mati Sareveti 2020. aasta sotsiaalmeediapostitust grupis \u201eRae valla asjad\u201d, kus endine reformierakondlane ja praegu valitsuskoalitsioonis oleva Eesti 200 ridadesse kuuluv mees heitis V\u00f5rklaevale erinevaid asju ette.\nKa veel praegu on see postitus avalik. Sarevet \u00fctleb selles, et V\u00f5rklaev on vallavanemaks olemise ajal saanud isiklikku kasu eriti suures ulatuses, peamiselt seoses oma kodu ehitamisega. Samuti m\u00e4rgib Sarevet, et on enda koostatud materjalid edastanud \u00f5iguskaitseorganitele. Etteruttavalt: mingisugust menetlust algatatud ei ole, vahendab ERR."}
{"text":"Minister Mart V\u00f5rklaeva kunagine majaehitus tekitab ikka veel k\u00fcsimusiUued Uudised on juba ammu kirjutanud, kuidas toonane Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees, praegune rahandusminister Mart V\u00f5rklaev skeemitas oma eramu ehitusel koduvallas, n\u00fc\u00fcd j\u00f5udis see info l\u00f5puks ka peavoolumeediasse.\nKui Mart V\u00f5rklaev veel Rae vallavanema ametis oli, lasi ta oma alluval t\u00fchise summa eest osta krundi esmaselt maaomanikult, kellele sisuliselt tehakse selgeks, et sellele kinnistule ei saa ehitada. Aasta hiljem vormistatakse ostu-m\u00fc\u00fcgitehing kus \u00fcllatus-\u00fcllatus \u201cheauskne ostja\u201d Mart V\u00f5rklaev saab omanikuks. Teine krunt m\u00fc\u00fcakse tema erakonnakaaslasele. Kuna detailplaneering mis n\u00fc\u00fcd on t\u00f5stnud krundi hinda k\u00fcmnekordseks, siis saab ka seada h\u00fcpoteegi ja pank annab laenuraha summas, mis pea k\u00fcmnekordselt \u00fcletab krundi algset ostuhinda esmaselt maaomanikult. Aga sellega veel asi ei piirdu. Nimelt ehitab Mart V\u00f5rklaeva maja valmis endine vallavanem, kes Mart V\u00f5rklaeva ametisse nimetas Veigo Gutmann oma ehitusfirmaga Hansaviimistlus. Samal ajal toimuvad aga mitmed valla ehitushanked, millel osaleb Hansaviimistlus ja hangete \u00fcle otsustab sama vallavanem Mart V\u00f5rklaev.\nN\u00fc\u00fcd kirjutab sellest ka ERR artiklis \u201eV\u00f5rklaeva eramu ehitus tekitab koduvallas juba aastaid k\u00fcsimusi\u201c, viidates ka Uute Uudiste artiklile.\n\u201eRahandusminister Mart V\u00f5rklaev ehitas Rae vallavanemana endale seitse aastat tagasi maja. Kinnistu hankis talle alluv, hoone projekteeris teine alluv ja maja ehitas kriminaalkaristuse saanud endine Rae vallavanem. V\u00f5rklaeva s\u00f5nul on teda ligi kaheksa aastat teemaga kiusatud.\nKevadel uue koalitsiooni kokkupaneku j\u00e4rel, kui endisest riigikogu rahanduskomisjoni juhist sai rahandusminister, kerkis opositsiooni h\u00e4\u00e4lekandjas \u00fcles tema maja k\u00fcsimus.\nEKRE portaal Uued Uudised \u00fcllitas artikli pealkirjaga \u201cKoalitsioonikaaslane kritiseerib tulevase rahandusministri tegevust vallavanemana\u201d. Sisult refereeris lugu Mati Sareveti 2020. aasta sotsiaalmeediapostitust grupis \u201cRae valla asjad\u201d, kus endine reformierakondlane ja praegu valitsuskoalitsioonis oleva Eesti 200 ridadesse kuuluv mees heitis V\u00f5rklaevale erinevaid asju ette.\nPraegugi veel on see postitus avalik. Sarevet \u00fctleb selles, et V\u00f5rklaev on vallavanemaks olemise ajal saanud isiklikku kasu eriti suures ulatuses, peamiselt seoses oma kodu ehitamisega. Samuti m\u00e4rgib Sarevet, et on enda koostatud materjalid edastanud \u00f5iguskaitseorganitele. Etteruttavalt: mingisugust menetlust algatatud ei ole.\nV\u00f5rklaev helistab ajakirjanikule ise. Nagu tihti juhtub, \u00fcritab veenda, et teemat ei ole, tegemist on vana asjaga, Sarevetil on tema vastu isiklik vimm ja ka teised ajakirjanikud on asja uurinud, kuid sellest aru saades j\u00e4tnud teema kajastamata..\nV\u00f5rklaev on n\u00f5us teemat selgitama ligi tunni, kuid ei ole n\u00f5us enda \u00f6eldu avaldamisega.\nHiljem, p\u00e4rast selle uudise ilmumist, helistas V\u00f5rklaev ERR-i ajakirjanikule ja \u00fctles, et teda on maja teemaga kiusatud ligi kaheksa aastat.\nSarevet see-eest on j\u00e4tkuvalt valmis kolme aasta taguses postituses kirjutatut kordama. Ta kirjeldab Rae valda kui t\u00f5elist korruptsioonipesa, kus Mart V\u00f5rklaeva tegevus oli kirss tavap\u00e4rasel korruptsioonitordil. Sareveti s\u00f5nul on aastaid vallas viljeletud totaalset \u00f5iguslikku nihilismi ja tema on \u00fcritanud sellele vastu seista.\u201c\nLoe t\u00e4ispikka ERR-i artiklit siit:\nhttps:\/\/www.err.ee\/1609020758\/vorklaeva-eramu-ehitus-tekitab-koduvallas-juba-aastaid-kusimusi\nSiin on Uute Uudiste artikkel t\u00e4navu aprillist:\nKoalitsioonikaaslane kritiseerib tulevase rahandusministri tegevust vallavanemana"}
{"text":"Petturid v\u00f5tsid naise teadmata tema nimele laenuViimase \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul laekus politseile \u00fcks teade kelmusest, millega tekitati rahaline kahju.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Vinni vallas elav naine, kelle abikaasale ja t\u00fctrele tuli v\u00e4idetav P\u00e4rnu maakohtu kutse, kus v\u00e4ideti, et naine on laenufirmale v\u00f5lgu.\nNaine ei ole aga laenu antud laenufirmast v\u00f5tnud ning laen on v\u00f5etud naise teadmata. Kelmusega tekitatud kahju on 7000 eurot.\nAlles mai l\u00f5pus kaotas \u00fcks L\u00e4\u00e4ne-Virumaal elav naine suure hulga raha, kui kelm sai ligip\u00e4\u00e4su tema isikuandmetele ning vormistas naise nimele laenu. Toona langes petturite saagiks 5000 eurot.\n"}
{"text":"L\u00f5una-Eesti hooldekeskuse omanik m\u00f5isteti kohtus s\u00fc\u00fcdi: riigile tuleb tagasi maksta pool miljonit eurot toetustSoodustuskelmust k\u00e4sitlevas s\u00fc\u00fcasjas m\u00f5istis Tartu maakohus tingimisi vanglakaristuse L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuse ASi omanikule Vambola Sipelgale: kohtuotsuse kohaselt rahuldati t\u00e4ielikult riigi esitatud n\u00f5udeavaldus ning L\u00f5una-Eesti Hooldekeskuselt m\u00f5isteti v\u00e4lja toetusena saadud summa 563 438 eurot.\nTartu maakohus tunnistas juunis Vambola Sipelga s\u00fc\u00fcdi soodustuskelmust k\u00e4sitlevas paragrahvis ja v\u00f5ltsitud dokumendi kasutamist k\u00e4sitlevas paragrahvis. Teda karistati \u00fche aasta ja k\u00fcmne kuu pikkuse vangistusega tingimisi. Teist kohtualust, Ake Andressood, karistas kohus kahe aasta ja k\u00fcmne kuu pikkuse vangistusega, millest kuulub kohe \u00e4rakandmisele kuus kuud vangistust, \u00fclej\u00e4\u00e4nud vangistus j\u00e4\u00e4b tingimisi, vahendab \u00d5htuleht.\nL\u00f5una-Eesti hooldekeskuse alla kuuluvad Hellenurme, Komsi, Kanepi, Karksi, Kose, Sangaste ja P\u00f5ltsamaa hooldekodud."}
{"text":"Olematu laenu p\u00e4rast tuli kohtukutsePolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Vinni vallas elav naine, kelle abikaasale ja t\u00fctrele tuli v\u00e4idetav P\u00e4rnu maakohtu kutse, kus v\u00e4ideti, et naine on laenufirmale v\u00f5lgu. Naine ei ole aga laenufirmast laenu v\u00f5tnud ning see on v\u00f5etud naise teadmata. Kelmusega tekitatud kahju on 7000 eurot. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Heidy Purga: \u201eVanemaks saades p\u00f6\u00f6rdud j\u00e4rjest rohkem tagasi traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste juurde.\u201c\u201eMa olen m\u00f5elnud sellele - kohe saan 50 -, et \u00fcksk\u00f5ik, mida sa oma elu jooksul proovid v\u00f5i oled l\u00e4bi elanud, mida katsetanud v\u00f5i mille vastu uudishimu tundnud - vanemaks saades p\u00f6\u00f6rdud ikka j\u00e4rjest rohkem tagasi traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste juurde,\u201c m\u00f5tiskleb kultuuriminister Heidy Purga. \u201eKogu liberaalsuse juures on ka minul oma konservatiivsed t\u00f5ekspidamised.\u201cMis tunne on inimest vallandada?K\u00f5ik inimestega seotud k\u00fcsimused on alati k\u00f5ige valusamad. Kui te viitate sellele, et kultuuriministeeriumis KOONDATI asekantsleri ametikoht, siis ametikoha koondamisega ei olnud nii suuri probleeme kui ikkagi inimestega nende taga. Siinne juhtimisstruktuur vajas muudatusi, sellesisulisi ettepanekuid oli tehtud ka varem.Kas Taaniel Raudsepp vallandati v\u00f5i koondati? Ma olen uudistes n\u00e4inud m\u00f5lemat s\u00f5na.Asekantsleri ametikoht koondati.Aga ikkagi te pidite kutsuma inimese kabinetti ja \u00fctlema, et n\u00fc\u00fcd on nii.Sisulisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi viis l\u00e4bi kantsler Tarvi Sits.\u00dches\u00f5naga: Heidy Purga veel ei tea, mis tunne on inimest vallandada?V\u00f5ib ka nii \u00f6elda, aga nagu ma alguses \u00fctlesin: k\u00f5ik inimestega seotud otsused on alati k\u00f5ige raskemad.Kui inimestega seotud otsused on k\u00f5ige raskemad, siis miks te hakkasite kultuuriministriks? Millega Kaja Kallas teid \u00e4ra r\u00e4\u00e4kis?Seda peab Kaja Kallase k\u00e4est k\u00fcsima, miks tal selline m\u00f5te p\u00e4he tuli.No teie v\u00f5tsite pakkumise vastu.Jaa, v\u00f5tsin vastu. Tundub, et Kaja Kallas usaldas mind sellel hetkel seda ametikohta t\u00e4itma. Eks aeg n\u00e4itab, kuidas ma hakkama saan.Kes veel kandidaadid olid? Koit Toome? Kristina \u0160migun? Karl Madis minu poolest.Ma ei tea, mul on tunne, et \u00d5htulehel on rohkem informatsiooni selle koha pealt kui minul.Kristina \u0160migunile ei pakutud seda ministrikohta?Ma ei tea, kas pakuti, ma tean seda - lehest lugedes, muide -, et pakuti k\u00fcll Liina Kersnale, aga tema \u00fctles \u00e4ra, ilmselt seet\u00f5ttu, et tema soov oli j\u00e4tkata haridus- ja teadusministrina.No ikkagi - kultuuriministeeriumi haldusalas k\u00e4ib iga p\u00e4ev lahing. Siin on palju ambitsioonikaid inimesi, v\u00e4ga paljud neist on kunstnikud, v\u00e4ga paljud neist arvavad, et on suured kunstnikud. Raha k\u00f5igi ambitsioonide katmiseks ja lennukate ideede elluviimiseks on v\u00e4hev\u00f5itu. Siin on intriigid, solvunult vaadatakse \u00fcksteise n\u00e4ppudele. See k\u00f5lab ametina, kus kohe l\u00e4hevad n\u00e4rvid l\u00e4bi.V\u00e4ga huvitav on lugeda, mis iseloomuomadusi omistatakse kultuurivaldkonnas tegutsevatele inimestele... Inimesed ei saagi olla Eesti 10 riigis k\u00f5ik \u00fchesugused, kultuurivaldkond ongi oman\u00e4oline ja nad ongi eluks teise ettevalmistusega, neil ongi teised \u00fclesanded. See, milliseid vahendeid nad valivad, see on see alus v\u00f5i baas, milliseid teadmisi nad on omandanud ja kuidas nad oma h\u00e4\u00e4lt suudavad edasi anda v\u00f5i oma m\u00f5tteid avalikkuseni tuua. Me ei pea olema k\u00f5ik \u00fchesugused - ainult \u00fclimalt ratsionaalsed, kalkuleerivad, r\u00e4\u00e4kima juristide v\u00f5i majandusteadlaste v\u00f5i ekspertide keeles.Ametnikel on ka veel eraldi keel.Jaa, ametnikel on ka, seda ma \u00f5pin siin isegi hoolega.Juba nii-\u00f6elda menetlete?Ka menetlen, jah, ning tegelen v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuste ja igasuguste muude huvitavate terminite ja dokumentidega.Tulles aga veel kord tagasi... Ma ei arva, et oleks p\u00e4ris \u00f5iglane neid (kultuurivaldkonnas t\u00f6\u00f6tavaid loomeinimesi)... noh, see on natuke selline inkrimineeritud kirjeldus, mida neile tihtipeale omistatakse.Kultuurivaldkonnas tegutsevad inimesed on meie riigis v\u00e4ga suur v\u00e4\u00e4rtus, nad loovad igap\u00e4evaselt sisejulgeolekut ja \u00fchist identiteeditunnetust. See on \u00fclioluline, mida nad teevad, ja arusaadav, et kultuurivaldkonnas on inimesed kriitilise loomuga, sest kui vaadata ka kultuuri osakaalu riigieelarvest, siis... Kui n\u00fc\u00fcd (raha)numbreid vaadata, tuleb t\u00f5deda, et ega need t\u00f5usnud ole viimastel aastatel.Viimati raamatukoguhoidjate ja... ma ei tea, kas see kultuurimajade t\u00f6\u00f6tajateni ulatus..., aga natukenegi palgat\u00f5usu moodi palgat\u00f5usu tegi vist minister Indrek Saar?Ka Piret Hartman viis palgat\u00f5usu l\u00e4bi, aga erinevatel ministritel on olnud \u00f5nneks paremaid aegu oma poliitikaid ellu viia, sest eks see s\u00f5ltub ka ajast ja valitsuse koosseisust ja sellest, mis meil parasjagu laual on - mida on v\u00f5imalik jagada.Praegu on aeg t\u00f5esti v\u00e4ga kriitiline ja tuline, samas j\u00e4llegi on see aeg heaks v\u00f5imaluseks ministeeriumis endas need read \u00fcle vaadata, et mida me siin ise saame kokku hoida. Ma loodan, et k\u00f5ige viimases j\u00e4rgus alles peab inimesteni j\u00f5udma. Ma loodan, et seda ei juhtu.Kui suurte ja s\u00e4ravate ideede ja missioonitunde ja k\u00f5ige muuga kultuurit\u00f6\u00f6taja ka pole - poes peab ta leiva, piima, singi ja veini eest maksma k\u00e4ibivas rahas, ning kui seda ei ole, siis on ikkagi halb.Vastab t\u00f5ele.Ja siis ta loeb uudist, et Linnar Viigi eramuuseumi avamist tervitab riik 100 000 euroga. Ma kujutan ette, et ta on t\u00e4iesti p\u00f5hjendatult solvunud.Ma saan aru sellest kriitikast. Minu meelest... noh, \u00fctleme niimoodi, et see otsus ja need protsessid olid enne minu ametiaega.Linnar Viigi muuseumile 100 000 euro eraldamisest on teie k\u00e4ed puutumata?Mina ei saa kahelda ekspertkomisjonide otsustes. Need otsused ja arutelud toimusid k\u00f5ik enne minu ametiaega ja austades komisjoni otsust panin ma sellele allkirja alla. Isiklikus plaanis v\u00f5in \u00f6elda, et v\u00f5ib-olla see toetus oli liiga suur, aga selleks, et minna n\u00fc\u00fcd tagasi k\u00f5ikidesse nendesse protsessidesse, sellesse aega, nendesse otsustustesse ja hakata \u00fcle k\u00fcsima... ma ei tea k\u00f5iki erinevaid kriteeriumeid, mille alusel otsustati... See protsess on l\u00e4inud ja selle eest vastutasid need inimesed. Mina ei kahelnud nende otsustusp\u00e4devuses.R\u00e4\u00e4gime ekspertkomisjonidest. Isegi spordis, kus m\u00f5\u00f5detakse stopperi ja joonlaua ja kilogrammiga, vaieldakse aeg-ajalt tulemuse \u00fcle. Mida t\u00e4hendab ekspertkomisjon kunsti vallas, kus joonlauda ei ole, kus rahastusotsus v\u00f5ib s\u00f5ltuda isiklikust maitsest, p\u00f5lvkondadevahelisest maitseerinevusest? S\u00f5na \u201ekomisjon\u201c juba k\u00f5lab siin, nagu oleks sinna kerge intriig ja v\u00f5ibolla isegi korruptsioon sisse kirjutatud. Seda enam, et Eestis on k\u00f5ik k\u00f5igiga s\u00f5brad ja vaenlased samal ajal.Kunstilise taseme m\u00f5\u00f5tmine v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratlemine, kes on teistest parem, ei ole ainult Eesti k\u00fcsimus v\u00f5i v\u00e4ljakutse. \u00dchine l\u00e4henemine on olnud aga ikkagi see, et valdkond nimetab ise enda seest eksperdid, kes siis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes otsustavad.Et: ise teeme liivakooke, ise kiidame?Millised on alternatiivid? Kas me peaksime v\u00f5tma eksperte kuskilt v\u00e4lisriigist?\u201eEesti laulu\u201c puhul me seda ju teeme.See on pisut meelevaldne n\u00e4ide.Valdkonna enda seest enda initsiatiivil esitatud inimesed(ekspertideks) on ikka k\u00f5ige \u00f5igem viis selliste asjade otsustamiseks. Ja ega komisjonid ole eluaegsed. Kultuurkapitali erinevad sihtkapitalid - kus toimub v\u00e4ga suur kultuuriraha jaotamine - vahetavad oma n\u00f5ukogu liikmeid minu meelest iga kahe aasta j\u00e4rel. Kui toimub rotatsioon, siis... ei saa kahelda nende otsuste l\u00e4bipaistvuses.Muide, olete te ise pannud t\u00e4hele, kust l\u00e4heb maitse ealine piir? Et vot noorematele n\u00fc\u00fcd see ikka \u00fcldse ei meeldi, ja vanematele too ikka \u00fcldse ei meeldi. Teatrite puhul, kus terve kollektiivi rahastus v\u00f5ib s\u00f5ltuda komisjoni otsusest, on see v\u00e4ga oluline, kas komisjonis on parajasti pigem nooremad v\u00f5i pigem vanemad.Ma arvan, et mingi tasakaal valitseb ka nendes otsustes v\u00f5i maitsek\u00fcsimustes. Ekspertkomisjonide kokkupanemisel l\u00e4htutakse ikkagi mingitest kriteeriumitest ja tingimustest, et kellest see komisjon peaks koosnema, ja alati on leitud kena kesktee v\u00f5i \u00fchine huvi ja eesm\u00e4rk, mille poolt siis k\u00f5ik on - arvestades sealjuures ka erinevaid arvamusi.Ma olen aga t\u00f5esti ka ise hiljaaegu m\u00f5elnud sellele - kohe saan 50 -, et \u00fcksk\u00f5ik, mida sa oma elu jooksul proovid v\u00f5i oled l\u00e4bi elanud, mida katsetanud v\u00f5i mille vastu uudishimu tundnud - vanemaks saades p\u00f6\u00f6rdud ikka j\u00e4rjest rohkem tagasi traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste juurde.Me r\u00e4\u00e4gime 20 aasta p\u00e4rast Heidy Purgaga kui konservatiiviga?Kogu liberaalsuse juures on ka minul oma konservatiivsed t\u00f5ekspidamised.T\u00f6\u00f6 ministeeriumis t\u00e4hendab seda, et ametnikud \u00fctlevad iga teie idee peale: \u201eSeda ei saa teha selle p\u00e4rast, et seda ei saa teha, sest et me ei ole seda kunagi teinud ja seda ei saagi teha!\u201c Olete juba tundnud seda m\u00fc\u00fcri?Ei, ma ei ole seda veel tundnud.Te j\u00f5udsite Taaniel Raudsepa enne lahti lasta?Ei, see n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris niimoodi ka ei ole, et... Ma ei ole ametnike vastuseisu enda ideedele tundnud, k\u00fcll aga olen ma olnud teinekord \u00fcllatunud - kui te viitate n\u00fc\u00fcd asekantslerile ja konkreetsele juhtumile -, et kui teatrite rahastamise s\u00fcsteemi oli juba pikki aastaid p\u00fc\u00fctud valmis saada ja selle m\u00e4\u00e4rusega l\u00e4ks ikkagi viltu, siis mis takistas neid ideid varem ennek\u00f5ike valdkonnale ja siis ka avalikkusele tutvustamast.Mina oma ideesid alles hakkan tutvustama.Teatrivaldkond on selles m\u00f5ttes sensitiivne, et raha on v\u00e4he nagu alati, lisaks on riigiteatrid, ma v\u00e4idan, ikkagi m\u00f5nes m\u00f5ttes mugavustsoonis, sest nad peavad proportsionaalselt v\u00e4hem teenima kui erateatrid. Arusaadav, et siin on konfliktid.Nojaa, aga riigi sihtasutustele, kui me n\u00fc\u00fcd teatritest r\u00e4\u00e4gime, on ka pandud palju suuremad \u00fclesanded ja riigi ootused nende t\u00e4itmiseks - alates repertuaarist kuni publiku ja erinevate piletihindadeni, lisaks ka regionaalsuse aspekt.Kui me regionaalsusest r\u00e4\u00e4gime, siis Narvas on Vaba Lava, ja rohkem vist polegi teatreid seal?Jah, Vaba Lava tegutseb ja on \u00fcsna... vist ikkagi n\u00fc\u00fcd \u00fcht-teist suutnud sinna tuua ka.Mida tuua? Raha?Sisu ennek\u00f5ike.Sisu tuua...? Ma sain aru, et p\u00e4rast kohtusk\u00e4iku said nad ikka riigi k\u00e4est raha ka k\u00e4tte.Vastab t\u00f5ele. Te olete reformierakondlane, liberaal. \u201e\u00c4ra anna inimesele kala, anna talle \u00f5ng.\u201c Kas teatrivaldkonnas ei peaks ka toetama rohkem eraettev\u00f5tlust ja erakapitali?Kindlasti on riigil tarvis teatrite osas vaadata rohkem \u00fcle ka mitmekesisuse pool, statistika j\u00e4rgi on erateatrite osakaal v\u00e4ga kiiresti t\u00f5usnud. Siin peab vaatama, millised on riigi esmased \u00fclesanded ja milline on see osa, mida mitmekesistamise d\u00fcnaamikas oleks tarvis tagada v\u00f5i juurde tuua. Ja kust see piir l\u00e4heb - see on tegelikult p\u00e4ris suur k\u00fcsimus. Selge on see, et riigi osalusega sihtasutustele, kes viljelevad etenduskunsti, on pandud suured \u00fclesanded, aga ka need ei saa kasvada \u00fclem\u00e4\u00e4ra suuremahulisteks. Kust see piir l\u00e4heb? Ma loodan, et uus kantsler, kes augustis majja tuleb, v\u00f5tab selle t\u00f6\u00f6 ette. See on tema esimene \u00fclesanne.Muide, ma pean tunnistama, et ka mina olen teatrisse puutuvas konservatiiv. Ma eelistan ka seda t\u00fc\u00fcpi teatrit, et mina istun saalis ja laval esitatakse mulle spektaaklit ning ma ei pea kartma, et saan vahepeal verise maksaga n\u00e4kku.Nojah, k\u00f5ik on maitses kinni, aga ma arvan, et meil on tarvis ka... ...verist maksa?...vahepeal ka verist kala.Muide, k\u00e4ib kumu, et asekantsler Taaniel Raudsepp olla teie juurde j\u00f5udnud ka ettepanekuga vahetada v\u00e4lja kogu Sirbi toimetus. Kas see klat\u0161 vastab t\u00f5ele?Ei! Kuulen sellest esimest korda.Siis ma pean oma allikad \u00fcles rivistama ja k\u00fcsima, et mis juttu nad r\u00e4\u00e4givad!Vabandust, Sirbi toimetus? Ei, see ei vasta t\u00f5ele! Ma saan aru, mis mind n\u00fc\u00fcd ees ootab... Ma ei m\u00f5elnud seda ise v\u00e4lja, selline jutt ringleb. R\u00e4\u00e4gime teist, \u00fcks teie suur t\u00f6\u00f6 on \u201eEesti laul\u201c. Miks me ikka veel riigina, rahvusringh\u00e4\u00e4linguna osaleme Eurovisionil, mis ei ole ammu Euroopa meistriv\u00f5istlused levi- v\u00f5i popmuusika alal. Eurovision on k\u00fcll tore ja naljakas s\u00f5u, eriti \u00e4ge on vaadata, kuidas riigid \u00fcksteisele punkte annavad, aga kas me peame seal riigina osalema?Aga miks see k\u00fcsimus \u00fcldse on... Millest see vastuseis, v\u00f5i mis on ajend?Eurovisionil osalemine on ju p\u00e4ris kallis.On jah kallis, aga eks seda tuleb ERRi k\u00e4est k\u00fcsida. Ma arvan, et \u00fcks osa p\u00f5hjendusest on siin traditsioon - see on midagi, mida Eesti rahvas igal aastal ootab. V\u00e4ga paljud vaatavad Eurovisioni, elavad sellele kaasa. See tekitab \u00fchise v\u00e4lja, kus ollakse, kas v\u00f5i jutuainese m\u00f5ttes v\u00f5i siis selles m\u00f5ttes, et me tunneme \u00e4ra mingeid laule - mis on ka osa kultuuriruumist.Minu aspekt \u201eEesti laulu\u201c tehes oli ikkagi vaadata rohkem, mis meil siin toimub, kes on meie artistid, anda neile platvorm enda muusika esitlemiseks.Ei saa salata, sealt on tulnud v\u00e4ga \u00e4gedaid laule.On! Siiamaani tuleb m\u00f5nikord raadiot kuulates meelde, et n\u00e4ed, nemad ja nemad k\u00e4isid meil \u201eEesti laulul\u201c. Eks me oleme saanud muidugi vanemaks, ka mina vaatan m\u00f5ningaid asju k\u00fcsiva pilguga, et kas selleks on ikka \u00f5ige aeg ja koht. See on aga see hetk, kus me elame ning need on need valikud, mida praegune \u201eEesti laulu\u201c produtsent ja \u017e\u00fcrii on teinud, eks palju s\u00f5ltu ka sellest, milliseid laule saadetakse. Kunagi ei saagi k\u00f5ik \u00fchesuguseks j\u00e4\u00e4da, muusika veel eriti, see on praegu v\u00e4ga kiires muutuses nii maitse kui ka produktsiooni m\u00f5ttes.Palju on r\u00e4\u00e4gitud rohep\u00f6\u00f6rdest. Mida see t\u00e4hendab kultuurivaldkonnale? Taaskasutust - v\u00f5tame uuesti ette Kitzbergi n\u00e4idendid ja \u201eVikerlased\u201c? K\u00fcllap on aga rohep\u00f6\u00f6re ka teatrite puhul rahaliselt m\u00f5\u00f5detav, ma kujutan ette, et kui Estonias tund aega laval tuled p\u00f5levad, maksab see neljakohalise summa.Energiateema on kindlasti \u00fcks aspekt, aga t\u00e4htis on ka k\u00f5ik muu sinna juurde kuuluv. Ma ei taha \u00f6elda, et kavasid peaks hakkama oluliselt v\u00e4hem tr\u00fckkima, aga ehk peaks \u00fcle vaatama, kuidas kasv\u00f5i paberit kasutatakse. Ennek\u00f5ike on aga sealgi rohep\u00f6\u00f6re seotud energiahindadega ja ka sellega, kui energiakulukas maja kokkuv\u00f5ttes on.Kas meie teiega n\u00e4eme \u00e4ra viimase eestikeelse paberlehe ilmumise?Ma arvan, et mitte.Teie loete Sirpi paberkandjal?Loen!Nii on mugavam?See on harjumus. Kui midagi on tarvis j\u00e4rele vaadata, siis ma kasutan Sirbi veebiv\u00e4ljaannet, aga muidu - viimane Sirp on, muideks, v\u00e4ga hea! - loen ikka paberit. Mis ei kehti k\u00f5ikide ajakirjandusv\u00e4ljaannete puhul. Kuidagi on kujunenud, et mingid v\u00e4ljaanded t\u00f6\u00f6tavad paberil paremini kui veebis. Nad on ka muidugi teistsuguse loomuga, ei ole kiired uudiste-v\u00e4ljaanded.Teatritel vaatajaid j\u00e4tkub, aga kas raamatutele lugejaid ka j\u00e4tkub? Teet Kallas kurtis juba 10-15 aastat tagasi, et k\u00f5ik kirjutavad, k\u00f5ik tr\u00fckivad, lugeda ei jaksa enam keegi.Oleneb, mida lugeda. Suur probleem on praegu raamatu kaanehinna kallinemine, j\u00e4llegi, kui vaadata neid m\u00fc\u00fcgi-top'e, siis... Ostjaskonna huvi on v\u00e4ga eriilmeline.Tugevalt esoteerika suunda kaldu?Jaa, just, sekka ka kokaraamatuid. See on t\u00f5esti v\u00e4ga h\u00fcplik pilt, mida raamatupoodide top'ides kohtab.Hiljuti r\u00e4\u00e4kisime Eesti kirjanike liidu esimehega raamatute laenutamisest ja ta t\u00f5des, et ka laenutamisel on omad kitsaskohad. Paljude autoriteni, kes laenutush\u00fcvitist v\u00e4\u00e4riksid, see ei j\u00f5ua, sest neid kirjanikke nii v\u00e4ga ei laenutata.Siin ei saa l\u00e4heneda turumajanduslikult, et turg panebki n\u00f5udluse paika: laenutame eneseabi\u00f5pikuid, kokaraamatuid ja paari-kolme autorit, kes kirjutavad v\u00e4ga heas ja ladusas keeles, aga v\u00f5ibolla ei ole otseselt Nobeli kandidaadid.See k\u00fcsimus on minu jaoks \u00fcsna uus ja vajab kindlasti t\u00e4psemat anal\u00fc\u00fcsi, kuidas aidata ka neid, kelleni laenutush\u00fcvitis ei j\u00f5ua. See on p\u00e4ris suur mure, mida lahendada, sest kirjas\u00f5na olulisus eesti keele ja kultuuri edasikandmise traditsioonide hoidmisel on \u00fclioluline.Me ei saa kindlasti j\u00e4\u00e4da lootma ainult selle peale, et laenutush\u00fcvitis katab k\u00f5ikide kirjanike mured. Sinna tuleks kindlasti ka ressurssi juurde lisada, aga samal ajal tuleb lahendada k\u00fcsimust kompleksselt, et v\u00f5imalikult paljud autorid saaksid sellest kasu, mitte ainult need, kes nii-\u00f6elda nupuvajutuse p\u00f5hjal laenutush\u00fcvitist saavad.Liiatigi on l\u00e4inud raamatute kaanehind meeletult kalliks. Ka minu tutvusringkonnas on v\u00e4ga paljud teinud ennast lugejateks raamatukogudes, mis iseenesest on v\u00e4ga tervitatav, et ei j\u00e4eta ennast kirjanduskogemusest ilma. Sestap on laenutuss\u00fcsteemil muidugi aina t\u00e4htsam ja kasvav roll, et raamatud oleksid ikka k\u00e4ttesaadavad.Minu ema on lugeja Elva raamatukogus ja ta \u00fctleb, et m\u00f5ne raamatu laenutusj\u00e4rjekord on ikka mitu n\u00e4dalat.Ema enam \u00fcldse raamatuid ei osta?Pigem harva, ta on v\u00e4ga usin laenutaja.Ma kujutan ette, et teie lapsep\u00f5lvekodus on - nagu Harju 1 kirjanikud vanasti muigasid - seinad soojustatud raamaturiiulitega.Minu kodus oli v\u00e4ga palju raamatuid ja on siiamaani.Vahepeal me mehega sorteerime raamatuid - sest neid ikka koguneb -, et mida viime suvilasse, mida j\u00e4tame koju. Vahepeal on hea raamaturiiuleid ka lihtsalt tuulutada, mida ma teen ka teinekord suviti suvilas - tassin k\u00f5ik vanad raamatud v\u00e4lja \u00f5ue peale ja siis tuulutan neid niimoodi, et nad tolmust vabaneksid. (Minister v\u00f5tab laualt teose ja laseb lehed s\u00f5rmede vahelt l\u00e4bi.) Mis raamat see \u00fcldse on? \u201eValik maailma armastussonette\u201c.Jaa, mul on siin laual v\u00e4ike valik, mis ma olen kodust kaasa toonud. See Loomingu kogumik \u201eKuldsete lehtede peal\u201c on k\u00fcll siin kingitud.Te kuskil \u00fctlesite, et teile meeldivad s\u00f5jaraamatud. Kas kuulsa Hiina s\u00f5jandusteadlase Sun Zi p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5pikust on kultuurivaldkonna juhtimisel kasu ka?Need on v\u00e4ga head meditatiivsed read, mida teinekord sirvida.M\u00e4letate, miks rebane j\u00e4nest k\u00e4tte ei saa?Ei, seda konkreetselt ei m\u00e4leta.Ma loodan, et see oli ka tema m\u00f5te: rebane jookseb selle p\u00e4rast, et tal on k\u00f5ht t\u00fchi, aga j\u00e4nes jookseb elu eest. Nii, r\u00e4\u00e4gime l\u00f5petuseks laulu- ja tantsupeost. Kas see \u00fcldrahvalikku joovastust pakkuv nauding ei peaks olema k\u00f5ikidele inimestele tasuta? 60eurone pilet paneb ikka m\u00f5tlema.K\u00f5ik hinnad on viimasel ajal t\u00f5usnud ning see teeb ka lauluja tantsupeo kulude planeerimise p\u00e4ris keerukaks, aga laulu- ja tantsupidu ei piirdu ainult hetkedega Tallinna lauluv\u00e4ljakul v\u00f5i Kalevi staadionil. Seda pidu valmistatakse ette pikki aastaid ja paralleelselt tegeletakse juba ka j\u00e4rgmiste pidude ettevalmistusprotsessiga.Piletite m\u00fc\u00fcmine aga aitab kindlasti korraldajatel tagada ka suurema turvalisuse n\u00e4iteks kohapeal olijatele.K\u00fcsimus ei ole kasumis, vaid lihtsalt selles, et meil on mahutavuse probleem... Just!...ja meil on turvalisuse probleem?Jaa, kindlasti! Ega see ettevalmistusprotsess ole lihtne. See on olnud p\u00e4ris suur v\u00e4ljakutse - kogu s\u00fcsteemi niimoodi hallata, et see oleks j\u00e4tkusuutlik ja noored osaleksid ja juhendajad oleksid motiveeritud ja rahvas tuleks kohale, ja vabad inimesed vabast tahtest laulaksid ja tantsiksid vabal maal. See n\u00f5uab toetust ja ressursse m\u00f5lemalt poolt.Te \u00fctlesite ETV \u201eEsimeses stuudios\u201c teatrite rahastusest r\u00e4\u00e4kides, et teatritel on \u00f5igustatud ootus lubatud rahale. Kuidas suurperedel ei olnud samasugune \u00f5igustatud ootus lubatud rahale?Seda otsust, mis puudutab sotsiaalpoliitilisi valikuid, on mul v\u00e4ga keeruline kommenteerida. Need valikud, mis said langetatud toona teises poliitilises koosseisus, on selgelt olnud riigile \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivad ja ebav\u00f5rdsed perekondade vaates, kes ei ole paljulapselised.Tuletage mulle meelde, mis peaministripartei toonases valitsuse koosseisus oligi?No see oli Reformierakond, kes tegi sellise kokkuleppe oma partneritega.Teades, et paari-kolme kuu p\u00e4rast peab selle \u00fcmber tegema?Ma ei tea, kas neil oli sellel hetkel teadmist, et see tuleks kohe \u00fcmber teha, aga millegip\u00e4rast see otsus toona valitsuses niimoodi tehti teatud kaalutlustel.Millal meie murdmaamehed ja -naised j\u00e4lle s\u00f5na otseses m\u00f5ttes suusad alla saavad?Suusatajaid meil jagub, v\u00e4hemalt harrastajate poole pealt ei saa... Ol\u00fcmpiamedaleid on viimasel ajal h\u00f5redamalt!No k\u00fcllap ka sinnamaani j\u00f5utakse, sest spordis on ajad k\u00e4inud ikkagi peamiselt \u00fcles-alla. K\u00fcll on tulnud \u00fched populaarsemad alad ja suured kangelased, ja siis j\u00e4llegi teised. See on sellises vahelduvvoolus ja me peame kaasa elama nendele, kellele meil praegu kaasa elada on, ja ootama uusi talente.P\u00f6idlad pihku.P\u00f6idlad pihku!\"\u201ePraegu on aeg t\u00f5esti v\u00e4ga kriitiline ja tuline, samas j\u00e4llegi on see aeg heaks v\u00f5imaluseks ministeeriumis endas need read \u00fcle vaadata, et mida me siin ise saame kokku hoida.\"\"\u201eLiiatigi on l\u00e4inud raamatute kaanehind meeletult kalliks. Ka minu tutvusringkonnas on v\u00e4ga paljud teinud ennast lugejateks raamatukogudes, mis iseenesest on v\u00e4ga tervitatav, et ei j\u00e4eta ennast kirjanduskogemusest ilma.\"\"\u201eInimesed ei saagi olla Eesti riigis k\u00f5ik \u00fchesugused, kultuurivaldkond ongi oman\u00e4oline ja nad ongi eluks teise ettevalmistusega, neil ongi teised \u00fclesanded. \/...\/ Me ei pea olema k\u00f5ik \u00fchesugused - ainult \u00fclimalt ratsionaalsed, kalkuleerivad, r\u00e4\u00e4kima juristide v\u00f5i majandusteadlaste v\u00f5i ekspertide keeles.\"MINISTER PURGA: Miks Heidy Purga hakkas kultuuriministriks? \u201eSeda peab Kaja Kallase k\u00e4est Tundub, et Kaja Kallas usaldas mind sellel hetkel seda ametikohta t\u00e4itma. Et k\u00fcsima, miks tal selline m\u00f5te p\u00e4he tuli. Eks aeg n\u00e4itab, kuidas ma hakkama saan.\u201c Remo T\u00f5nism\u00e4eRemo T\u00f5nism\u00e4eRAINER KERGE"}
{"text":"KERGE UURIB ELU | Kultuuriminister Heidy Purga, mis tunne on inimest vallandada?Kultuuriminister Heidy Purga tunnistab, et k\u00f5ik inimestega seotud otsused on alati k\u00f5ige raskemad. \u201eAsekantsleri ametikoht koondati,\u201c t\u00e4psustab ta. Purga selgitab, et kultuuriministeeriumi juhtimine vajas muudatusi ja neid plaanis teha juba enne tema ametisse asumist.\nMis tunne on inimest vallandada?\nK\u00f5ik inimestega seotud k\u00fcsimused on alati k\u00f5ige valusamad. Kui te viitate sellele, et kultuuriministeeriumis KOONDATI asekantsleri ametikoht, siis ametikoha koondamisega ei olnud nii suuri probleeme kui ikkagi inimestega nende taga. Siinne juhtimisstruktuur vajas muudatusi, sellesisulisi ettepanekuid oli tehtud ka varem.\nKas Taaniel Raudsepp vallandati v\u00f5i koondati? Ma olen uudistes n\u00e4inud m\u00f5lemat s\u00f5na.\nAsekantsleri ametikoht koondati.\nAga ikkagi te pidite kutsuma inimese kabinetti ja \u00fctlema, et n\u00fc\u00fcd on nii.\nSisulisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi viis l\u00e4bi kantsler Tarvi Sits.\n\u00dches\u00f5naga: Heidy Purga veel ei tea, mis tunne on inimest vallandada?\nV\u00f5ib ka nii \u00f6elda, aga nagu ma alguses \u00fctlesin: k\u00f5ik inimestega seotud otsused on alati k\u00f5ige raskemad.\nKui inimestega seotud otsused on k\u00f5ige raskemad, siis miks te hakkasite kultuuriministriks? Millega Kaja Kallas teid \u00e4ra r\u00e4\u00e4kis?\nSeda peab Kaja Kallase k\u00e4est k\u00fcsima, miks tal selline m\u00f5te p\u00e4he tuli.\nNo teie v\u00f5tsite pakkumise vastu.\nJaa, v\u00f5tsin vastu. Tundub, et Kaja Kallas usaldas mind sellel hetkel seda ametikohta t\u00e4itma. Eks aeg n\u00e4itab, kuidas ma hakkama saan.\nKes veel kandidaadid olid? Koit Toome? Kristina \u0160migun? Karl Madis minu poolest.\nMa ei tea, mul on tunne, et \u00d5htulehel on rohkem informatsiooni selle koha pealt kui minul.\nKristina \u0160migunile ei pakutud seda ministrikohta?\nMa ei tea, kas pakuti, ma tean seda \u2013 lehest lugedes, muide \u2013, et pakuti k\u00fcll Liina Kersnale, aga tema \u00fctles \u00e4ra, ilmselt seet\u00f5ttu, et tema soov oli j\u00e4tkata haridus- ja teadusministrina.\nNo ikkagi \u2013 kultuuriministeeriumi haldusalas k\u00e4ib iga p\u00e4ev lahing. Siin on palju ambitsioonikaid inimesi, v\u00e4ga paljud neist on kunstnikud, v\u00e4ga paljud neist arvavad, et on suured kunstnikud. Raha k\u00f5igi ambitsioonide katmiseks ja lennukate ideede elluviimiseks on v\u00e4hev\u00f5itu. Siin on intriigid, solvunult vaadatakse \u00fcksteise n\u00e4ppudele. See k\u00f5lab ametina, kus kohe l\u00e4hevad n\u00e4rvid l\u00e4bi.\nV\u00e4ga huvitav on lugeda, mis iseloomuomadusi omistatakse kultuurivaldkonnas tegutsevatele inimestele\u2026\nInimesed ei saagi olla Eesti riigis k\u00f5ik \u00fchesugused, kultuurivaldkond ongi oman\u00e4oline ja nad ongi eluks teise ettevalmistusega, neil ongi teised \u00fclesanded. See, milliseid vahendeid nad valivad, see on see alus v\u00f5i baas, milliseid teadmisi nad on omandanud ja kuidas nad oma h\u00e4\u00e4lt suudavad edasi anda v\u00f5i oma m\u00f5tteid avalikkuseni tuua. Me ei pea olema k\u00f5ik \u00fchesugused \u2013 ainult \u00fclimalt ratsionaalsed, kalkuleerivad, r\u00e4\u00e4kima juristide v\u00f5i majandusteadlaste v\u00f5i ekspertide keeles.\nAmetnikel on ka veel eraldi keel.\nJaa, ametnikel on ka, seda ma \u00f5pin siin isegi hoolega.\nJuba nii-\u00f6elda menetlete?\nKa menetlen, jah, ning tegelen v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuste ja igasuguste muude huvitavate terminite ja dokumentidega.\nTulles aga veel kord tagasi\u2026 Ma ei arva, et oleks p\u00e4ris \u00f5iglane neid (kultuurivaldkonnas t\u00f6\u00f6tavaid loomeinimesi)\u2026 noh, see on natuke selline inkrimineeritud kirjeldus, mida neile tihtipeale omistatakse.\nKultuurivaldkonnas tegutsevad inimesed on meie riigis v\u00e4ga suur v\u00e4\u00e4rtus, nad loovad igap\u00e4evaselt sisejulgeolekut ja \u00fchist identiteeditunnetust. See on \u00fclioluline, mida nad teevad, ja arusaadav, et kultuurivaldkonnas on inimesed kriitilise loomuga, sest kui vaadata ka kultuuri osakaalu riigieelarvest, siis\u2026 Kui n\u00fc\u00fcd (raha)numbreid vaadata, tuleb t\u00f5deda, et ega need t\u00f5usnud ole viimastel aastatel.\nViimati raamatukoguhoidjate ja\u2026 ma ei tea, kas see kultuurimajade t\u00f6\u00f6tajateni ulatus\u2026, aga natukenegi palgat\u00f5usu moodi palgat\u00f5usu tegi vist minister Indrek Saar?\nKa Piret Hartman viis palgat\u00f5usu l\u00e4bi, aga erinevatel ministritel on olnud \u00f5nneks paremaid aegu oma poliitikaid ellu viia, sest eks see s\u00f5ltub ka ajast ja valitsuse koosseisust ja sellest, mis meil parasjagu laual on \u2013 mida on v\u00f5imalik jagada.\nPraegu on aeg t\u00f5esti v\u00e4ga kriitiline ja tuline, samas j\u00e4llegi on see aeg heaks v\u00f5imaluseks ministeeriumis endas need read \u00fcle vaadata, et mida me siin ise saame kokku hoida. Ma loodan, et k\u00f5ige viimases j\u00e4rgus alles peab inimesteni j\u00f5udma. Ma loodan, et seda ei juhtu.\nKui suurte ja s\u00e4ravate ideede ja missioonitunde ja k\u00f5ige muuga kultuurit\u00f6\u00f6taja ka pole \u2013 poes peab ta leiva, piima, singi ja veini eest maksma k\u00e4ibivas rahas, ning kui seda ei ole, siis on ikkagi halb.\nVastab t\u00f5ele.\nJa siis ta loeb uudist, et Linnar Viigi eramuuseumi avamist tervitab riik 100 000 euroga. Ma kujutan ette, et ta on t\u00e4iesti p\u00f5hjendatult solvunud.\nMa saan aru sellest kriitikast. Minu meelest\u2026 noh, \u00fctleme niimoodi, et see otsus ja need protsessid olid enne minu ametiaega.\nLinnar Viigi muuseumile 100 000 euro eraldamisest on teie k\u00e4ed puutumata?\nMina ei saa kahelda ekspertkomisjonide otsustes. Need otsused ja arutelud toimusid k\u00f5ik enne minu ametiaega ja austades komisjoni otsust panin ma sellele allkirja alla. Isiklikus plaanis v\u00f5in \u00f6elda, et v\u00f5ib-olla see toetus oli liiga suur, aga selleks, et minna n\u00fc\u00fcd tagasi k\u00f5ikidesse nendesse protsessidesse, sellesse aega, nendesse otsustustesse ja hakata \u00fcle k\u00fcsima\u2026 ma ei tea k\u00f5iki erinevaid kriteeriumeid, mille alusel otsustati\u2026 See protsess on l\u00e4inud ja selle eest vastutasid need inimesed. Mina ei kahelnud nende otsustusp\u00e4devuses.\nR\u00e4\u00e4gime ekspertkomisjonidest. Isegi spordis, kus m\u00f5\u00f5detakse stopperi ja joonlaua ja kilogrammiga, vaieldakse aeg-ajalt tulemuse \u00fcle. Mida t\u00e4hendab ekspertkomisjon kunsti vallas, kus joonlauda ei ole, kus rahastusotsus v\u00f5ib s\u00f5ltuda isiklikust maitsest, p\u00f5lvkondadevahelisest maitseerinevusest? S\u00f5na \u201ekomisjon\u201c juba k\u00f5lab siin, nagu oleks sinna kerge intriig ja v\u00f5ib-olla isegi korruptsioon sisse kirjutatud. Seda enam, et Eestis on k\u00f5ik k\u00f5igiga s\u00f5brad ja vaenlased samal ajal.\nKunstilise taseme m\u00f5\u00f5tmine v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratlemine, kes on teistest parem, ei ole ainult Eesti k\u00fcsimus v\u00f5i v\u00e4ljakutse. \u00dchine l\u00e4henemine on olnud aga ikkagi see, et valdkond nimetab ise enda seest eksperdid, kes siis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes otsustavad.\nEt: ise teeme liivakooke, ise kiidame?\nMillised on alternatiivid? Kas me peaksime v\u00f5tma eksperte kuskilt v\u00e4lisriigist?\n\u201eEesti laulu\u201c puhul me seda ju teeme.\nSee on pisut meelevaldne n\u00e4ide.\nValdkonna enda seest enda initsiatiivil esitatud inimesed (ekspertideks) on ikka k\u00f5ige \u00f5igem viis selliste asjade otsustamiseks. Ja ega komisjonid ole eluaegsed. Kultuurkapitali erinevad sihtkapitalid \u2013 kus toimub v\u00e4ga suur kultuuriraha jaotamine \u2013 vahetavad oma n\u00f5ukogu liikmeid minu meelest iga kahe aasta j\u00e4rel. Kui toimub rotatsioon, siis\u2026 ei saa kahelda nende otsuste l\u00e4bipaistvuses.\nMuide, olete te ise pannud t\u00e4hele, kust l\u00e4heb maitse ealine piir? Et vot noorematele n\u00fc\u00fcd see ikka \u00fcldse ei meeldi, ja vanematele too ikka \u00fcldse ei meeldi. Teatrite puhul, kus terve kollektiivi rahastus v\u00f5ib s\u00f5ltuda komisjoni otsusest, on see v\u00e4ga oluline, kas komisjonis on parajasti pigem nooremad v\u00f5i pigem vanemad.\nMa arvan, et mingi tasakaal valitseb ka nendes otsustes v\u00f5i maitsek\u00fcsimustes. Ekspertkomisjonide kokkupanemisel l\u00e4htutakse ikkagi mingitest kriteeriumitest ja tingimustest, et kellest see komisjon peaks koosnema, ja alati on leitud kena kesktee v\u00f5i \u00fchine huvi ja eesm\u00e4rk, mille poolt siis k\u00f5ik on \u2013 arvestades sealjuures ka erinevaid arvamusi.\nMa olen aga t\u00f5esti ka ise hiljaaegu m\u00f5elnud sellele \u2013 kohe saan 50 \u2013, et \u00fcksk\u00f5ik, mida sa oma elu jooksul proovid v\u00f5i oled l\u00e4bi elanud, mida katsetanud v\u00f5i mille vastu uudishimu tundnud \u2013 vanemaks saades p\u00f6\u00f6rdud ikka j\u00e4rjest rohkem tagasi traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste juurde.\nMe r\u00e4\u00e4gime 20 aasta p\u00e4rast Heidy Purgaga kui konservatiiviga?\nKogu liberaalsuse juures on ka minul oma konservatiivsed t\u00f5ekspidamised.\nT\u00f6\u00f6 ministeeriumis t\u00e4hendab seda, et ametnikud \u00fctlevad iga teie idee peale: \u201eSeda ei saa teha selle p\u00e4rast, et seda ei saa teha, sest et me ei ole seda kunagi teinud ja seda ei saagi teha!\u201c Olete juba tundnud seda m\u00fc\u00fcri?\nEi, ma ei ole seda veel tundnud.\nTe j\u00f5udsite Taaniel Raudsepa enne lahti lasta?\nEi, see n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris niimoodi ka ei ole, et\u2026\nMa ei ole ametnike vastuseisu enda ideedele tundnud, k\u00fcll aga olen ma olnud teinekord \u00fcllatunud \u2013 kui te viitate n\u00fc\u00fcd asekantslerile ja konkreetsele juhtumile \u2013, et kui teatrite rahastamise s\u00fcsteemi oli juba pikki aastaid p\u00fc\u00fctud valmis saada ja selle m\u00e4\u00e4rusega l\u00e4ks ikkagi viltu, siis mis takistas neid ideid varem ennek\u00f5ike valdkonnale ja siis ka avalikkusele tutvustamast.\nMina oma ideesid alles hakkan tutvustama.\nTeatrivaldkond on selles m\u00f5ttes sensitiivne, et raha on v\u00e4he nagu alati, lisaks on riigiteatrid, ma v\u00e4idan, ikkagi m\u00f5nes m\u00f5ttes mugavustsoonis, sest nad peavad proportsionaalselt v\u00e4hem teenima kui erateatrid. Arusaadav, et siin on konfliktid.\nNojaa, aga riigi sihtasutustele, kui me n\u00fc\u00fcd teatritest r\u00e4\u00e4gime, on ka pandud palju suuremad \u00fclesanded ja riigi ootused nende t\u00e4itmiseks \u2013 alates repertuaarist kuni publiku ja erinevate piletihindadeni, lisaks ka regionaalsuse aspekt.\nKui me regionaalsusest r\u00e4\u00e4gime, siis Narvas on Vaba Lava, ja rohkem vist polegi teatreid seal?\nJah, Vaba Lava tegutseb ja on \u00fcsna\u2026 vist ikkagi n\u00fc\u00fcd \u00fcht-teist suutnud sinna tuua ka.\nMida tuua? Raha?\nSisu ennek\u00f5ike.\nSisu tuua\u2026? Ma sain aru, et p\u00e4rast kohtusk\u00e4iku said nad ikka riigi k\u00e4est raha ka k\u00e4tte.\nVastab t\u00f5ele.\nTe olete reformierakondlane, liberaal. \u201e\u00c4ra anna inimesele kala, anna talle \u00f5ng.\u201c Kas teatrivaldkonnas ei peaks ka toetama rohkem eraettev\u00f5tlust ja erakapitali?\nKindlasti on riigil tarvis teatrite osas vaadata rohkem \u00fcle ka mitmekesisuse pool, statistika j\u00e4rgi on erateatrite osakaal v\u00e4ga kiiresti t\u00f5usnud. Siin peab vaatama, millised on riigi esmased \u00fclesanded ja milline on see osa, mida mitmekesistamise d\u00fcnaamikas oleks tarvis tagada v\u00f5i juurde tuua. Ja kust see piir l\u00e4heb \u2013 see on tegelikult p\u00e4ris suur k\u00fcsimus. Selge on see, et riigi osalusega sihtasutustele, kes viljelevad etenduskunsti, on pandud suured \u00fclesanded, aga ka need ei saa kasvada \u00fclem\u00e4\u00e4ra suuremahulisteks. Kust see piir l\u00e4heb? Ma loodan, et uus kantsler, kes augustis majja tuleb, v\u00f5tab selle t\u00f6\u00f6 ette. See on tema esimene \u00fclesanne.\nMuide, ma pean tunnistama, et ka mina olen teatrisse puutuvas konservatiiv. Ma eelistan ka seda t\u00fc\u00fcpi teatrit, et mina istun saalis ja laval esitatakse mulle spektaaklit ning ma ei pea kartma, et saan vahepeal verise maksaga n\u00e4kku.\nNojah, k\u00f5ik on maitses kinni, aga ma arvan, et meil on tarvis ka\u2026\n\u2026verist maksa?\n\u2026vahepeal ka verist kala.\nMuide, k\u00e4ib kumu, et asekantsler Taaniel Raudsepp olla teie juurde j\u00f5udnud ka ettepanekuga vahetada v\u00e4lja kogu Sirbi toimetus. Kas see klat\u0161 vastab t\u00f5ele?\nEi! Kuulen sellest esimest korda.\nSiis ma pean oma allikad \u00fcles rivistama ja k\u00fcsima, et mis juttu nad r\u00e4\u00e4givad!\nVabandust, Sirbi toimetus? Ei, see ei vasta t\u00f5ele! Ma saan aru, mis mind n\u00fc\u00fcd ees ootab\u2026\nMa ei m\u00f5elnud seda ise v\u00e4lja, selline jutt ringleb. R\u00e4\u00e4gime teist, \u00fcks teie suur t\u00f6\u00f6 on \u201eEesti laul\u201c. Miks me ikka veel riigina, rahvusringh\u00e4\u00e4linguna osaleme Eurovisionil, mis ei ole ammu Euroopa meistriv\u00f5istlused levi- v\u00f5i popmuusika alal. Eurovision on k\u00fcll tore ja naljakas s\u00f5u, eriti \u00e4ge on vaadata, kuidas riigid \u00fcksteisele punkte annavad, aga kas me peame seal riigina osalema?\nAga miks see k\u00fcsimus \u00fcldse on\u2026 Millest see vastuseis, v\u00f5i mis on ajend?\nEurovisionil osalemine on ju p\u00e4ris kallis.\nOn jah kallis, aga eks seda tuleb ERRi k\u00e4est k\u00fcsida. Ma arvan, et \u00fcks osa p\u00f5hjendusest on siin traditsioon \u2013 see on midagi, mida Eesti rahvas igal aastal ootab. V\u00e4ga paljud vaatavad Eurovisioni, elavad sellele kaasa. See tekitab \u00fchise v\u00e4lja, kus ollakse, kas v\u00f5i jutuainese m\u00f5ttes v\u00f5i siis selles m\u00f5ttes, et me tunneme \u00e4ra mingeid laule \u2013 mis on ka osa kultuuriruumist.\nMinu aspekt \u201eEesti laulu\u201c tehes oli ikkagi vaadata rohkem, mis meil siin toimub, kes on meie artistid, anda neile platvorm enda muusika esitlemiseks.\nEi saa salata, sealt on tulnud v\u00e4ga \u00e4gedaid laule.\nOn! Siiamaani tuleb m\u00f5nikord raadiot kuulates meelde, et n\u00e4ed, nemad ja nemad k\u00e4isid meil \u201eEesti laulul\u201c. Eks me oleme saanud muidugi vanemaks, ka mina vaatan m\u00f5ningaid asju k\u00fcsiva pilguga, et kas selleks on ikka \u00f5ige aeg ja koht. See on aga see hetk, kus me elame ning need on need valikud, mida praegune \u201eEesti laulu\u201c produtsent ja \u017e\u00fcrii on teinud, eks palju s\u00f5ltu ka sellest, milliseid laule saadetakse. Kunagi ei saagi k\u00f5ik \u00fchesuguseks j\u00e4\u00e4da, muusika veel eriti, see on praegu v\u00e4ga kiires muutuses nii maitse kui ka produktsiooni m\u00f5ttes.\nPalju on r\u00e4\u00e4gitud rohep\u00f6\u00f6rdest. Mida see t\u00e4hendab kultuurivaldkonnale? Taaskasutust \u2013 v\u00f5tame uuesti ette Kitzbergi n\u00e4idendid ja \u201eVikerlased\u201c? K\u00fcllap on aga rohep\u00f6\u00f6re ka teatrite puhul rahaliselt m\u00f5\u00f5detav, ma kujutan ette, et kui Estonias tund aega laval tuled p\u00f5levad, maksab see neljakohalise summa.\nEnergiateema on kindlasti \u00fcks aspekt, aga t\u00e4htis on ka k\u00f5ik muu sinna juurde kuuluv. Ma ei taha \u00f6elda, et kavasid peaks hakkama oluliselt v\u00e4hem tr\u00fckkima, aga ehk peaks \u00fcle vaatama, kuidas kasv\u00f5i paberit kasutatakse. Ennek\u00f5ike on aga sealgi rohep\u00f6\u00f6re seotud energiahindadega ja ka sellega, kui energiakulukas maja kokkuv\u00f5ttes on.\nKas meie teiega n\u00e4eme \u00e4ra viimase eestikeelse paberlehe ilmumise?\nMa arvan, et mitte.\nTeie loete Sirpi paberkandjal?\nLoen!\nNii on mugavam?\nSee on harjumus. Kui midagi on tarvis j\u00e4rele vaadata, siis ma kasutan Sirbi veebiv\u00e4ljaannet, aga muidu \u2013 viimane Sirp on, muideks, v\u00e4ga hea! \u2013 loen ikka paberit. Mis ei kehti k\u00f5ikide ajakirjandusv\u00e4ljaannete puhul. Kuidagi on kujunenud, et mingid v\u00e4ljaanded t\u00f6\u00f6tavad paberil paremini kui veebis. Nad on ka muidugi teistsuguse loomuga, ei ole kiired uudiste-v\u00e4ljaanded.\nTeatritel vaatajaid j\u00e4tkub, aga kas raamatutele lugejaid ka j\u00e4tkub? Teet Kallas kurtis juba 10\u201315 aastat tagasi, et k\u00f5ik kirjutavad, k\u00f5ik tr\u00fckivad, lugeda ei jaksa enam keegi.\nOleneb, mida lugeda. Suur probleem on praegu raamatu kaanehinna kallinemine, j\u00e4llegi, kui vaadata neid m\u00fc\u00fcgi-top'e, siis\u2026 Ostjaskonna huvi on v\u00e4ga eriilmeline.\nTugevalt esoteerika suunda kaldu?\nJaa, just, sekka ka kokaraamatuid. See on t\u00f5esti v\u00e4ga h\u00fcplik pilt, mida raamatupoodide top'ides kohtab.\nHiljuti r\u00e4\u00e4kisime Eesti kirjanike liidu esimehega raamatute laenutamisest ja ta t\u00f5des, et ka laenutamisel on omad kitsaskohad. Paljude autoriteni, kes laenutush\u00fcvitist v\u00e4\u00e4riksid, see ei j\u00f5ua, sest neid kirjanikke nii v\u00e4ga ei laenutata.\nSiin ei saa l\u00e4heneda turumajanduslikult, et turg panebki n\u00f5udluse paika: laenutame eneseabi\u00f5pikuid, kokaraamatuid ja paari-kolme autorit, kes kirjutavad v\u00e4ga heas ja ladusas keeles, aga v\u00f5ib-olla ei ole otseselt Nobeli kandidaadid.\nSee k\u00fcsimus on minu jaoks \u00fcsna uus ja vajab kindlasti t\u00e4psemat anal\u00fc\u00fcsi, kuidas aidata ka neid, kelleni laenutush\u00fcvitis ei j\u00f5ua. See on p\u00e4ris suur mure, mida lahendada, sest kirjas\u00f5na olulisus eesti keele ja kultuuri edasikandmise traditsioonide hoidmisel on \u00fclioluline.\nMe ei saa kindlasti j\u00e4\u00e4da lootma ainult selle peale, et laenutush\u00fcvitis katab k\u00f5ikide kirjanike mured. Sinna tuleks kindlasti ka ressurssi juurde lisada, aga samal ajal tuleb lahendada k\u00fcsimust kompleksselt, et v\u00f5imalikult paljud autorid saaksid sellest kasu, mitte ainult need, kes nii-\u00f6elda nupuvajutuse p\u00f5hjal laenutush\u00fcvitist saavad.\nLiiatigi on l\u00e4inud raamatute kaanehind meeletult kalliks. Ka minu tutvusringkonnas on v\u00e4ga paljud teinud ennast lugejateks raamatukogudes, mis iseenesest on v\u00e4ga tervitatav, et ei j\u00e4eta ennast kirjanduskogemusest ilma. Sestap on laenutuss\u00fcsteemil muidugi aina t\u00e4htsam ja kasvav roll, et raamatud oleksid ikka k\u00e4ttesaadavad.\nMinu ema on lugeja Elva raamatukogus ja ta \u00fctleb, et m\u00f5ne raamatu laenutusj\u00e4rjekord on ikka mitu n\u00e4dalat.\nEma enam \u00fcldse raamatuid ei osta?\nPigem harva, ta on v\u00e4ga usin laenutaja.\nMa kujutan ette, et teie lapsep\u00f5lvekodus on \u2013 nagu Harju 1-e kirjanikud vanasti muigasid \u2013 seinad soojustatud raamaturiiulitega.\nMinu kodus oli v\u00e4ga palju raamatuid ja on siiamaani.\nVahepeal me mehega sorteerime raamatuid \u2013 sest neid ikka koguneb \u2013, et mida viime suvilasse, mida j\u00e4tame koju. Vahepeal on hea raamaturiiuleid ka lihtsalt tuulutada, mida ma teen ka teinekord suviti suvilas \u2013 tassin k\u00f5ik vanad raamatud v\u00e4lja \u00f5ue peale ja siis tuulutan neid niimoodi, et nad tolmust vabaneksid. (Minister v\u00f5tab laualt teose ja laseb lehed s\u00f5rmede vahelt l\u00e4bi.)\nMis raamat see \u00fcldse on? \u201eValik maailma armastussonette\u201c.\nJaa, mul on siin laual v\u00e4ike valik, mis ma olen kodust kaasa toonud. See Loomingu kogumik \u201eKuldsete lehtede peal\u201c on k\u00fcll siin kingitud.\nTe kuskil \u00fctlesite, et teile meeldivad s\u00f5jaraamatud. Kas kuulsa Hiina s\u00f5jandusteadlase Sun Zi p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5pikust on kultuurivaldkonna juhtimisel kasu ka?\nNeed on v\u00e4ga head meditatiivsed read, mida teinekord sirvida.\nM\u00e4letate, miks rebane j\u00e4nest k\u00e4tte ei saa?\nEi, seda konkreetselt ei m\u00e4leta.\nMa loodan, et see oli ka tema m\u00f5te: rebane jookseb selle p\u00e4rast, et tal on k\u00f5ht t\u00fchi, aga j\u00e4nes jookseb elu eest. Nii, r\u00e4\u00e4gime l\u00f5petuseks laulu- ja tantsupeost. Kas see \u00fcldrahvalikku joovastust pakkuv nauding ei peaks olema k\u00f5ikidele inimestele tasuta? 60eurone pilet paneb ikka m\u00f5tlema.\nK\u00f5ik hinnad on viimasel ajal t\u00f5usnud ning see teeb ka laulu- ja tantsupeo kulude planeerimise p\u00e4ris keerukaks, aga laulu- ja tantsupidu ei piirdu ainult hetkedega Tallinna lauluv\u00e4ljakul v\u00f5i Kalevi staadionil. Seda pidu valmistatakse ette pikki aastaid ja paralleelselt tegeletakse juba ka j\u00e4rgmiste pidude ettevalmistusprotsessiga.\nPiletite m\u00fc\u00fcmine aga aitab kindlasti korraldajatel tagada ka suurema turvalisuse n\u00e4iteks kohapeal olijatele.\nK\u00fcsimus ei ole kasumis, vaid lihtsalt selles, et meil on mahutavuse probleem\u2026\nJust!\n\u2026ja meil on turvalisuse probleem?\nJaa, kindlasti! Ega see ettevalmistusprotsess ole lihtne. See on olnud p\u00e4ris suur v\u00e4ljakutse \u2013 kogu s\u00fcsteemi niimoodi hallata, et see oleks j\u00e4tkusuutlik ja noored osaleksid ja juhendajad oleksid motiveeritud ja rahvas tuleks kohale, ja vabad inimesed vabast tahtest laulaksid ja tantsiksid vabal maal. See n\u00f5uab toetust ja ressursse m\u00f5lemalt poolt.\nTe \u00fctlesite ETV \u201eEsimeses stuudios\u201c teatrite rahastusest r\u00e4\u00e4kides, et teatritel on \u00f5igustatud ootus lubatud rahale. Kuidas suurperedel ei olnud samasugune \u00f5igustatud ootus lubatud rahale?\nSeda otsust, mis puudutab sotsiaalpoliitilisi valikuid, on mul v\u00e4ga keeruline kommenteerida. Need valikud, mis said langetatud toona teises poliitilises koosseisus, on selgelt olnud riigile \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivad ja ebav\u00f5rdsed perekondade vaates, kes ei ole paljulapselised.\nTuletage mulle meelde, mis peaministripartei toonases valitsuse koosseisus oligi?\nNo see oli Reformierakond, kes tegi sellise kokkuleppe oma partneritega.\nTeades, et paari-kolme kuu p\u00e4rast peab selle \u00fcmber tegema?\nMa ei tea, kas neil oli sellel hetkel teadmist, et see tuleks kohe \u00fcmber teha, aga millegip\u00e4rast see otsus toona valitsuses niimoodi tehti teatud kaalutlustel.\nMillal meie murdmaamehed ja -naised j\u00e4lle s\u00f5na otseses m\u00f5ttes suusad alla saavad?\nSuusatajaid meil jagub, v\u00e4hemalt harrastajate poole pealt ei saa\u2026\nOl\u00fcmpiamedaleid on viimasel ajal h\u00f5redamalt!\nNo k\u00fcllap ka sinnamaani j\u00f5utakse, sest spordis on ajad k\u00e4inud ikkagi peamiselt \u00fcles-alla. K\u00fcll on tulnud \u00fched populaarsemad alad ja suured kangelased, ja siis j\u00e4llegi teised. See on sellises vahelduvvoolus ja me peame kaasa elama nendele, kellele meil praegu kaasa elada on, ja ootama uusi talente.\nP\u00f6idlad pihku.\nP\u00f6idlad pihku!"}
{"text":"Kas oled seda kogenud? See on suhtes \u00fcks v\u00f5imsamaid manipuleerimisvormeEmotsionaalne v\u00e4ljapressimine on \u00fcks k\u00f5ige v\u00f5imsamaid manipuleerimisvorme. See v\u00e4ljendub selles, kui \u00fcks partner kas teadlikult v\u00f5i ebateadlikult sunnib tegema midagi hirmutades, s\u00fc\u00fctunnet tekitades v\u00f5i kaastundele r\u00f5hudes. N\u00e4iteks on emotsionaalne v\u00e4ljapressimine see, kui \u00fcks partner \u00e4hvardab suhte l\u00f5petada, kui ta oma tahtmist ei saa. V\u00f5i kui \u00fcks partner l\u00fckkab teise eemale v\u00f5i t\u00f5mbub ise eemale, kuni saab oma tahtmist. Kui su partner keeldub seksist v\u00f5i hellitustest v\u00f5i ignoreerib sind v\u00f5i vaikib demonstratiivselt iga kord, kui ta sinuga rahul pole, \u00e4hvardab kedagi teist leida v\u00f5i kasutab hirmutamistaktikat sinu kontrollimiseks, siis kasutab ta emotsionaalse v\u00e4ljapressimise taktikat.\nEmotsionaalse v\u00e4ljapressimise meetodid ei pruugi olla silmn\u00e4htavad. Tegelikult on need sageli vaevu aimatavad. N\u00e4iteks v\u00f5ib naine nalja heita, et kui peika teda endale hoida tahab, peab ta talle seksuaalselt rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. V\u00f5i kui mees tahab, et naine teeks nii, nagu talle sobib, v\u00f5ib ta \u00e4hvardada teda vihjates, et ega selliseid mehi pole kerge leida, kes kahe lapsega naist tahaks. Emotsionaalse v\u00e4ljapressimise puhul kasutatakse teise inimese ohjamiseks ka s\u00fc\u00fctunde tekitamist. Nii juhtus n\u00e4iteks mu kliendi Rubiniga. Rubini naine ei armastanud \u00fcksi olla. Eriti vihkas ta seda, kui mees komandeeringusse l\u00e4ks.\n\u201eIga kord, kui mul oli vaja t\u00f6\u00f6reisile minna, hakkas ta manguma, et ma ei l\u00e4heks. P\u00fc\u00fcdsin seletada, et ma pean, et ma j\u00e4\u00e4n t\u00f6\u00f6st ilma, kui seda ei tee. Aga tema v\u00e4itis, et kui ma teda armastaks, otsiks ma teise t\u00f6\u00f6. Sellise, kus reisima ei peaks. \u00c4ras\u00f5idup\u00e4eva hommikul vaatas ta mulle otsa haavunud lapse pilguga. Tundsin end tohutult s\u00fc\u00fcdlasena, et j\u00e4tsin ta \u00fcksi.\nMa pidin minema, aga tundsin end kohutavalt. Helistasin talle igal \u00f5htul ja tema nuttis ja anus, et ma koju tagasi l\u00e4heks. See oli s\u00fcdantl\u00f5hestav. Ja asja tegi hullemaks veel see, et kui ma \u00e4ra k\u00e4isin, j\u00e4i ta peaaegu iga kord haigeks veel ka. M\u00f5nikord oli asi nii hull, et ta sattus haiglasse. Pidin reisi katkestama ja koju tagasi s\u00f5itma.\nTa ei teeselnud haigust \u2013 ta p\u00e4riselt j\u00e4igi haigeks. Aga ta ka imetabaselt tervenes niipea, kui ma tagasi j\u00f5udsin. L\u00f5puks ma v\u00e4sisin enda s\u00fc\u00fcdi tundmisest nii \u00e4ra, et tulin t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra ja otsisin sellise, mis reisimist ei eelda. Kahjuks teenin ma n\u00fc\u00fcd poole v\u00e4hem ja meil on rahaliselt p\u00e4ris raske.\u201c\nToon j\u00e4rgnevalt \u00e4ra ohum\u00e4rgid, mille puhul v\u00f5ib eeldada, et tegemist on emotsionaalse v\u00e4ljapressimisega.\n\u2022 Su partner p\u00fc\u00fcab tekitada sinus tunnet, et sa oled isekas v\u00f5i halb inimene, kui sa teed midagi, mida ta ei taha, et sa teeks.\n\u2022 Su partner palub sul loobuda millestki v\u00f5i kellestki selleks, et t\u00f5estada oma armastust tema vastu.\n\u2022 Su partner \u00e4hvardab \u00e4ra minna, kui sa ei muutu.\n\u2022 Su partner \u00e4hvardab mitte anda raha v\u00f5i blokeerida arve, kui sa ei tee midagi, mida ta palunud on.\nT\u00fc\u00fcpilisel emotsionaalselt v\u00e4givaldsel inimesel on repertuaaris terve hulk t\u00f6\u00f6riistu, mida partneri manipuleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatakse. Mitte k\u00f5ik ei kasuta neid taktikaid teadlikult, kuid paljud teevad seda meelega.\nKatkend on p\u00e4rit kirjastuse Pilgrim poolt v\u00e4lja antud Beverly Engeli raamatust \u201eEmotsionaalne ja vaimne v\u00e4givald\u201c.\nBeverly Engel on rahvusvaheliselt tunnustatud ps\u00fchhoterapeut, kes on emotsionaalse ja vaimse v\u00e4givalla ohvritega t\u00f6\u00f6tanud juba \u00fcle kolmek\u00fcmne viie aasta. Oma kogemuste p\u00f5hjal on ta kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas bestselleriteks kujunenud \u201eThe Emotionally Abusive Relationship\u201c ja \u201eThe Emotionally Abused Woman\u201c."}
{"text":"Briti v\u00e4ljaanne: Putin on omadega l\u00e4bi, Venemaa laguneb peagi laialiViimane ettekujutus Vladimir Putinist kui Vene ajaloolisest valitsejast v\u00f5eti tal 24. juunil: relvastatud palgas\u00f5durite salk tungis peaaegu vastupanuta l\u00e4bi tema riigi, l\u00e4bides \u00fche p\u00e4evaga umbes 750 km, haarates kontrolli kahe suurlinna \u00fcle ja j\u00f5udes Moskvast 200 km kaugusele, enne kui puutumata lahkus.\nPutin kukkus reformijana juba ammu l\u00e4bi, olles juhtinud \u00fcha s\u00fcvenevat korruptsiooni ja majandusseisakut ega suutnud teha Venemaast midagi enamat kui s\u00fcsivesinike tarnijat just siis, kui nafta ja gaasi ajastu on l\u00f5ppemas. Ta kukub \u00fcha ilmsemalt l\u00e4bi suure s\u00f5jaaja komand\u00f6rina, 16 kuud p\u00e4rast sissetungi alustamist Ukrainasse, mis ta eeldas m\u00f5ne p\u00e4evaga l\u00f5ppevat, kuid mis on veninud pikale. N\u00fc\u00fcd on ta n\u00e4idanud, et ei suuda t\u00e4ita isegi juhi esimest ja suurimat kohustust, riigi julgeoleku tagamist, vahendab Economist.\n\u00dcksk\u00f5ik, kas Putini kukkumine tuleb varsti v\u00f5i kuude v\u00f5i aastate p\u00e4rast, selgub, et ta on p\u00e4tt. Ta pole mitte niiv\u00f5rd tsaar, kuiv\u00f5rd lihtsalt k\u00f5rgeim p\u00e4tt \u00f5\u00f5nsaks j\u00e4etud p\u00e4tiriigis, milleks ta on taandanud emakese Venemaa. Veelgi enam, maailmas, kus v\u00f5im on k\u00f5ik, n\u00e4eb ta n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja kui n\u00f5rgenenud p\u00e4tt.\nWagneri grupi juht Jevgeni Prigo\u017ein on n\u00e4ide k\u00f5igest, mis on Putini juures p\u00f5lastusv\u00e4\u00e4rne. Endisest petisest restoranipidajast sai m\u00f5rvarlik palgas\u00f5dur Aafrikas, S\u00fc\u00fcrias ja Ukrainas. Prigo\u017ein t\u00f5usis ainult Putini paranoia ja j\u00f5hkruse t\u00f5ttu. Putin ei usalda omaenda armeed, mist\u00f5ttu vajas ta ustavat p\u00e4ttide gruppi. Ta soovis, et m\u00f5nede oma r\u00e4ngemate tegudega v\u00e4lismaal teda ei seostataks, nii et \u201eerat\u00f6\u00f6v\u00f5tjad\u201d nagu Wagner panid kolmel kontinendil toime s\u00f5jakuritegusid. Ja Putin kasutas Prigo\u017einit, et sekkuda (taas, vaieldamatult) v\u00e4lismaistesse valimistesse, sealhulgas valimistesse, mis t\u00f5id 2016. aastal v\u00f5imule Donald Trumpi.\nWagneri m\u00e4ss k\u00e4tkeb endas ka Putini loodud riigi m\u00e4da. Keset vaenu rivaalidega oma regulaararmees otsustas Putin, et Wagner tuleks viia otse kaitseministeeriumi kontrolli alla. See \u00e4hvardas h\u00e4vitada Prigo\u017eini v\u00f5imubaasi, mist\u00f5ttu ta m\u00e4ssis, s\u00f5imates Putini valesti aetud s\u00f5da, Vene armee ebakompetentsust ja kaotusi, mida see Ukrainas kandis. Vaatamata kogu Prigo\u017eini j\u00f5hkrusele oli see t\u00f5de, mis l\u00f5ikas l\u00e4bi Kremli t\u00fchja propaganda.\nVeelgi \u0161okeerivam on see, et Prigo\u017ein on paljastanud Putini irdumise reaalsusest. N\u00e4ib, et m\u00e4ss \u00fcllatas Kremlit \u2013 nii korrodeerunud on luureagentuurid, mida juhib endine spioon. 24. juuni hommikul m\u00f5istis raputatud Putin hukka omaenda loodu kui reeturi ja lubas, et teda karistatakse. Ometi n\u00f5ustus ta vaid m\u00f5ne tunni p\u00e4rast andma Prigo\u017eini vabaks Valgevenesse, v\u00f5ttes kaasa Wagneri v\u00e4ed.\nOlles loonud \u00fchemehevalitsuse, n\u00e4is, et Putin ei suuda ka lojaalsust tagada. Kuigi toetus Prigo\u017einile \u00fcle ei l\u00e4inud, ei tulnud see ka Putinile ei t\u00e4navatel ega poliitilise ja s\u00f5jalise eliidi seas. 24 n\u00e4rves\u00f6\u00f6vat tundi oli Venemaa vaikne ja passiivne, oodates, kummalt poolt tuul puhub.\nOptimistid peavad Putini n\u00f5rkust t\u00f5endiks, et tema valitsus on hukule m\u00e4\u00e4ratud. Kui see vaid nii oleks. Tegelikkus on see, et despoodid, isegi n\u00f5rgad v\u00f5ivad kaua p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da, kui puudub ilmselge alternatiiv ja kui neil on endiselt palju relvi ja halastamatus neid kasutada. Vaadake Aleksandr Luka\u0161enkat naabruses Valgevenes v\u00f5i Bashar al-Assadit S\u00fc\u00fcrias.\nPutini vastu t\u00f6\u00f6tavad aga kaks lisategurit. Esimene on s\u00f5da ise. Ukraina vastur\u00fcnnak j\u00e4tkab pidevat edenemist. Kuigi see on oodatust aeglasem, v\u00e4hendab see territoriaalset edu, mida Venemaa on saavutanud alates 2022. aasta veebruarist, ning kohati v\u00f5tab isegi tagasi maad, mille Venemaa oma esimese sissetungi ajal 2014. aastal haaras.\nPutini v\u00f5iduteooria on see, et Venemaa peab kauem vastu kui L\u00e4\u00e4s. Kui Ukraina ei suuda saavutada vajalikke l\u00e4bimurdeid \u2013 Venemaad Krimmiga \u00fchendava maasilla katkestamine on v\u00f5tmet\u00e4htsusega \u2013, v\u00f5ib l\u00e4\u00e4nepoolne toetus aja jooksul murduma hakata. Kuid Putini teooria n\u00e4ib \u00fcha v\u00e4hem usutav. Jah, Venemaal on \u00f5nnestunud Ukrainale haiget teha; kuid see pole kaugeltki vallutatud, vaid on tugevnenud riigina ning on teel Euroopa Liidu ja v\u00f5ib-olla ka NATO liikmelisuse poole. Ning kaugel Putini n\u00e4gemusest L\u00e4\u00e4ne korratusest on NATO laienenud, h\u00f5lmates Soome ja peagi ka Rootsi; Euroopa kaitsekulutused on kasvanud; ja s\u00f5ltuvus Venemaa energiast on k\u00f5rvaldatud.\nSeevastu enam kui 100 000 hukkunud ja haavatud venelase kaotus ei ole isegi Kremli parimatele propagandistidele suurt edu toonud. Narratiiv on selle asemel, et on vaja \u00fcha rohkem ohverdada. Iga halb uudis Venemaale rindelt suurendab survet Putinile. Seet\u00f5ttu on vastur\u00fcnnak nii kriitiline ja seet\u00f5ttu on t\u00f5endid Venemaa ridade l\u00f5hestumise kohta nii teretulnud.\nPutini teine \u200b\u200bprobleem on majandus. Eelmisel aastal p\u00fcsis see \u00fcsna h\u00e4sti, t\u00e4nu nafta- ja gaasihindadele, mis t\u00f5usid s\u00f5ja ajal h\u00fcppeliselt. Naftasaadetised on j\u00e4tkunud ja sularaha j\u00e4tkub riigil k\u00fcllaga. Kuigi kasv on aeglustunud, n\u00e4ib t\u00e4iemahuline majanduskriis v\u00e4hemalt sel aastal ebat\u00f5en\u00e4oline.\nPutinil pole aga ressursse uueks suureks pealetungiks. Venemaa gaasitulud on kukkunud (see l\u00f5ikas ju \u00e4ra oma parima kliendi) ja ka nafta \u00fclemaailmne hind on langenud. L\u00f5he valitsuse kulutuste (sealhulgas s\u00f5ja tohutud kulud) ja laekumiste vahel s\u00fcveneb, sundides Venemaad oma s\u00e4\u00e4stude j\u00e4rele haarama. Rubla on viimase aastaga kaotanud ligi 40% oma v\u00e4\u00e4rtusest. Hiina on ostnud Venemaa naftat \u2013 allahindlusega -, kuid ta pole veel tarninud suuri koguseid relvi.\nPutin n\u00e4ib n\u00fc\u00fcd olevat kaldunud oma autoriteedi taaskehtestamisele, juhatades metsikuid repressioone ja puhastusi. Kuid varem v\u00f5i hiljem kaotab ta v\u00f5ime probleemidest \u00fcle s\u00f5ita. Maailm peab selleks valmis olema. Paljudest v\u00f5imalikest tagaj\u00e4rgedest oleks hirmutav v\u00f5imu kokkuvarisemine riigis, kus on rohkem kui 4000 tuumal\u00f5hkepead. Ometi on Putin n\u00e4idanud, et korrumpeerunud \u00fche mehe valitsemine ei ole viis superriigi juhtimiseks. Tee tagasi korra ja m\u00f5istuse poole saab Venemaa jaoks olema ohtlik, kuid seni, kuni Putin kannab krooni ja tema s\u00f5durid unistavad keiserlikust valitsemisest Ukraina \u00fcle, ei saa teekond isegi alata."}
{"text":"Mihkel Uiboleht: kihlveopettustega v\u00f5itlemiseks on vaja koost\u00f6\u00f6dTALLINN, 30. juuni, BNS \u2013 Eesti Jalgpall Liidu (EJL) t\u00f6\u00f6tajad ja Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) esindaja osalesid sel n\u00e4dalal Vilniuses toimunud UEFA kihlveopettuste vastase v\u00f5itluse seminaril.\u00a0\nSeminaril esines ettekandega EJL arendusdirektor ja distsiplinaarkomisjoni liige Mihkel Uiboleht, arutelust v\u00f5tsid osa EJL distsiplinaar- ja eetikakomisjoni esimees Uno Tutk ning EADSE spordiv\u00f5istlustega manipuleerimise ennetustegevuse koordinaator Kalle Roos. Peamisteks teemadeks olid kihlveopettuste vastane v\u00f5itlus, ennetamine ja uurimine, koost\u00f6\u00f6 kihlveokontoritega ning kihlveoturu viimased trendid.\u00a0\nUibolehe s\u00f5nul oli tegu vajaliku seminariga nii erinevate riikide vahel informatsiooni vahetamise kui uute teadmiste koha pealt. \"Kihlveopettused on \u00fcldjuhul rahvusvahelised kuriteod, mis t\u00e4hendab, et nende ennetamiseks ja neile reageerimiseks on tarvis v\u00e4ga head rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d. Vilniuses toimunud seminarilt saime olulist infot, kuidas oma t\u00f6\u00f6d selles valdkonnas paremini korraldada ja mis v\u00f5iksid olla j\u00e4rgmised sammud,\" \u00fctles Uiboleht.\u00a0\nSeminari aruteluplokis sai Uiboleht v\u00f5imaluse tutvustada, mida on Eestis viimastel aastatel kihlveopettuste vastases v\u00f5itluses tehtud. \"Esiteks on Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuses loodud v\u00f5imekus j\u00e4lgida ja uurida kihlveopettustega seotud teemasid \u2013 see on \u00fclioluline, sest kogu spordivaldkonnal peab olema toimuvast pilt ees ja oskus uurida. Teiseks tellis kultuuriministeerium kihlveopettuste leviku ja hoiakute kohta Eestis uuringu, mis oli esimene omalaadne ja andis v\u00e4ga olulise sisendi edasiste tegevuste planeerimiseks. Kolmas oluline samm oli kultuuriministeeriumi tellitud juriidiline anal\u00fc\u00fcs ja selle p\u00f5hjal kokku kutsutud t\u00f6\u00f6grupp Eesti seadusandluse edasiarendamiseks. Just seaduste edasiarendamine on asi, mida jalgpalliliidu poolt oleme pikki aastaid riigilt palunud ja meil on v\u00e4ga hea meel, et see edasi liigub, sest puudutab v\u00e4ga tugevalt kogu spordivaldkonna heaolu,\" r\u00e4\u00e4kis Uiboleht.\u00a0\nSeminaril osalesid lisaks Eestile Rootsi, Soome, L\u00e4ti, Leedu, Poola ja Ukraina alaliidu esindajad.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Saksamaal toimunud suurv\u00f5istluselt kadus 20 sportlast nagu tina tuhkaSaksamaal Berliinis toimunud eriol\u00fcmpialt kadus nagu tina tuhka 20 sportlast, kes ei naasnud koju. Kohalik politsei on alustanud otsinguid ning kahtlustab, et nad plaanisidki illegaalselt Euroopasse j\u00e4\u00e4da.Saksamaa kriminaalpolitsei andmetel on kadunuks j\u00e4\u00e4nud sportlased Al\u017eeeriast, Burundist, Guineast, Kamerunist, Liibanonist, Senegalist, Elevandiluurannikult, Pakistanist, Bangladeshist ja Liib\u00fcast.\n\u00abOleme \u00fchenduses politsei ja teadmata kadunud isikute b\u00fcrooga. Sellest teatati f\u00f6deraalpolitseile. \u00d5nnetusjuhtumile viiteid ei ole,\u00bb \u00fctles Berliini siseasjade eest vastutav minister Iris Spranger.\nKahtlustatakse, et eriol\u00fcmpial osalenud sportlaste saatjad said altk\u00e4emaksu, et lubada kadunud sportlastel Saksamaale j\u00e4\u00e4da, kirjutas Bild.\n16.-25. juunini Berliinis toimunud eriol\u00fcmpial osales 7000 sportlast 170 riigist ja 26 spordialal. Eesti oli esindatud 38 sportlasega ning kokku v\u00f5ideti 37 medalit \u2013 8 kulda, 15 h\u00f5bedat ja 14 pronksi."}
{"text":"Riina Solman: Madis Kallas, piinlik, et Kohtla-J\u00e4rve punat\u00e4nava nime muutmata j\u00e4tsidN\u00e4htusi, kus meie valitsus riigisisese venemeelsuse leviku haldamisega hakkama ei saa, on veel mitmeid. Ja see on v\u00e4ga libe tee.\nKaja Kallas v\u00f5itis valimised t\u00e4nu oma s\u00f5japrintsessi kuvandile. Kallas j\u00e4tkab k\u00fcll s\u00f5japrintsessina valitsemist, kuid vaenlased on muutunud \u2013 Kremli ja putinistide asemel said neneks lasterikkad pered. Paraku pelgas isegi president lasterikaste perede kiusamisele k\u00e4tt ette panna. Paradoksaalselt k\u00e4itub s\u00f5japrintsessi valitsus t\u00e4na riigisisese Vene maailmaga tegeledes kui hall hiireke, v\u00e4ltides isegi v\u00e4iksemate agressorriigi s\u00fcmbolite h\u00e4irimist.\nAlates aprilli l\u00f5pust on valitsus l\u00fchikese ajaga hakkama saadud selliste sigadustega, mille kohta kaks kuud tagasi ei osanud und ka n\u00e4ha. K\u00e4ib arutu v\u00f5itlus lasterikaste perede alandamiseks, r\u00e4\u00e4kimata maksut\u00f5usudeks ja inimeste magamistubadega tegelemiseks.\nK\u00f5ige halvem tegu on k\u00f5igi lastega perede kallale minek. Suvel, kui lasterikka pere vanemad peavad palehigis t\u00f6\u00f6d tegema, et lastele laagreid ja huviringe v\u00f5imaldada, k\u00e4rbiti nende perede raha. V\u00f5eti \u00e4ra tulumaksusoodustus k\u00f5igilt kahe lapsega peredelt ja lajatati k\u00f5igile omakorda selga maksut\u00f5usud. H\u00e4benematult menetleb rahandusminister juba uut automaksu, mis l\u00f6\u00f6b j\u00e4lle k\u00f5ige enam rohkema pereliikmete arvuga peresid, niigi haavatavaid \u00e4\u00e4realade elanikke, kel vaja pere huvides rohkem autoga s\u00f5ita.\nSotsiaalkaitseminister Signe Riisalo r\u00e4\u00e4kis viimased kaks kuud suure suuga vajadusp\u00f5hisest l\u00e4henemisest, aga miskip\u00e4rast ei teinud selleks mitte midagi. V\u00f5inuks ju t\u00f5mmata vajadusp\u00f5hise piiri, et alates viiendast lapsest ei k\u00e4rbita peretoetusi \u00fcldse. N\u00e4iteks alates seitsme lapsega peredelt raha \u00e4ra v\u00f5tmisega saavutas Riisalo riigieelarvele juurde vaid 300 000 eurot. Kokkuv\u00f5ttes s\u00e4\u00e4stis Riisalo sealt, kuhu raha kulub k\u00f5ige enam marjaks \u00e4ra. Kogu valitsusele jagati aga jutupunkte r\u00e4\u00e4kimaks v\u00f5rdsusest ja \u00f5iglusest, samas asetati suupered taas ebav\u00f5rdsemasse olukorda ja tekitati eba\u00f5iglust \u00fchiskonda juurde.\nEnt k\u00f5ige suurema pettumuse valmistas p\u00e4rast jaanip\u00e4eva president Karis, kel oli v\u00f5imalus suurperede eest seista ja seadus riigikogusse tagasi \u00fcmbervaatamiseks saata. Aga ei. Loen meediast, et n\u00fc\u00fcd on peaminister soovinud hakata lepitust otsima presidendi juhtimisel. Aga milleks siis \u00fcldse t\u00fcli noriti ja t\u00fclli mindi? J\u00e4\u00e4b mulje, et peaministri hoolimatul k\u00e4itumisel ei ole piire. President peab n\u00fc\u00fcd tulema lepitama, et koalitsiooniteerull saaks kogu rahva j\u00e4rgmiste maksudega veel lapikumaks s\u00f5ita.\nP\u00f5him\u00f5tteliselt on peaminister k\u00e4itunud kui r\u00f6\u00f6vlipealik ja s\u00f5itnud j\u00f5uguga inimestest \u00fcle. Ta sunnib presidenti otsima valitsusele j\u00e4rgmisteks sarnasteks tegudeks mandaati. Saan aru, et peaministril p\u00fchitseb eesm\u00e4rk abin\u00f5u, aga kas keegi saab aru ja oskab seda osa palun selgitada, kuidas peaks olema v\u00f5imalik p\u00f5him\u00f5ttelagedusega leppida?\nJ\u00e4rgmine veider paradoks, mille \u00fcle imestada, valitseb Eesti v\u00e4lis- ja sisepoliitika vahel. Meie valitsusliikmete jutu j\u00e4rgi ei tohi putinismil kohta olla Ukrainas ja Venemaal, aga Eestis sobib k\u00fcll. Sakslased ja ameeriklased andku Ukrainale tanke ja lennukeid, aga meie valitsus suuda end oma riigis positsioneerida kohaliku Vene kogukonna suhtes. Just selline silmakirjalikkus seab kahtluse alla meie v\u00e4lispoliitiliste s\u00f5numite t\u00f5siseltv\u00f5etavuse \u2013 teistelt n\u00f5uame, endalt mitte.\nAlles vallandas kultuuriminister asekantsler Raudsepa, kes ausalt kirjutas Vene teatri nuumamisest. Meil asub \u00fcks teater Eestis v\u00e4ljaspool \u00fcldisi reegleid. Asekantsler ei teinud ettepanekut midagi sulgeda, vaid viia rahastamine v\u00f5rdsetele alustele teiste teatritega, et j\u00e4tkuks raha ka erateatritele.\nJ\u00e4i arusaamatuks, miks ei v\u00f5inud \u00fcks ametnik selle varem v\u00e4lja \u00f6eldud s\u00f5numiga v\u00e4lja tulla? Valetajate koalitsioonivalituse minister pidi asekantsleri aususe p\u00e4rast lahti laskma, sest asekantsler julges p\u00fchaduse kallale minna, soovis hakata Vene teatrit rahastama teiste teatritega v\u00f5rdselt. Mis s\u00f5navabadusega riik me oleme, kui me sisemiselt nii ebakindlad oleme? Ja kuidas sellise valitsusega oleks kriisi korral v\u00f5imalik Venemaale vastu panna?\nHirm putinistide ees saab valitsuses aga aina hoogu juurde. 28. juunil tuli uudis, et samasugune argus on tabanud vahvat regionaalministrit Madis Kallast. Riigi kohanimede komisjon tegi omal ajal ettepaneku riigihalduse ministrile viia Rumjantsevi t\u00e4nav Eesti kohanimedega vastavusse. See ei ole t\u00e4na ajaloolaste ja kohanime ekspertide hinnangul vastavuses. Mihhail Rumjantsev oli N\u00f5ukogude armee ohvitseri, kes teadlikult valis okupatsiooniv\u00e4gede teenimise ja hukkus Afganistanis, nagu kirjeldas Eerik-Niiles Kross pikemalt Eesti P\u00e4evalehes.\nV\u00f5ib aimata, et Madis Kallase erakonnakaaslased p\u00fc\u00fcavad pikemat aega juba Ida-Virumaal valijabaasi laiendada ja seel\u00e4bi vene- ja n\u00f5ukogudemeelsetele vastu tulla. Seep\u00e4rast l\u00e4ks Narvas punam\u00f5rtsukate t\u00e4navanimede vahetus t\u00e4ide riigihalduse ministri pealek\u00e4imisel ja pideva l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimise tulemusel Narva sotsiaaldemokraadist linnapeaga. Ilma riigipoolse otsustava pealek\u00e4imiseta ei oleks protsess liikunud millimeetritki edasi ega muutunud mitte kui midagi.\nN\u00e4htusi, kus meie valitsus riigisisese venemeelsuse leviku haldamisega hakkama ei saa, on veel mitmeid. Ja see on v\u00e4ga libe tee. Seda, et riik ei ole valmis avaldama oma selgeid positsioone, nagu tehakse v\u00e4lispoliitikas, m\u00f5istab kohalik venemeelne ringkond kui argp\u00fckslikkust. Kohalikud venelased teavad v\u00e4ga h\u00e4sti Eesti riigi ametlikku suhtumist Ukraina s\u00f5tta ja sallimatust Putini-meelsusse. Need, kellele Eesti riik ei meeldi, ei hakka kindlasti paremini suhtuma Eesti riiki, kui me k\u00e4itume aralt. P\u00f5him\u00f5ttelagedus ja silmakirjalikkus ei vii mitte kuhugi.\nRumjantsevi t\u00e4nava n\u00e4ide ongi selline, kus on tehtud oodatust rohkem j\u00e4releandmisi, r\u00e4\u00e4kides \u00fchele \u00fchte ja teisele teist - eestlastele \u00fchte, venekeelsetele teist juttu. See tekitab juurde uut v\u00e4ljapressimistaktikat, sest ega venemeelsed pole rumalad. Kui n\u00e4hakse, et riik on ebakindel ja ei julge ennast kehtestada, siis leitakse viis seda \u00e4ra kasutada.\nVene emakeelega inimesed \u00fcldiselt teavad, mida eestlased ootavad, aga ma ei usu, et Madis Kallase sotsiaaldemokraatlik partei selle p\u00e4rast rohkem h\u00e4\u00e4li k\u00e4tte saab neilt, kellele Venemaa asjad on s\u00fcdamel\u00e4hedased. Keskerakonnaga siin v\u00f5idu joosta neil ei \u00f5nnestu. Ammugi, kui venemeelse valikuna on v\u00f5imalik juba t\u00e4na Stalnuhhinit toetada, kes on oma tegevuses valijate suunal v\u00e4hemalt aus ja ei r\u00e4\u00e4gi \u00fches keeles \u00fchte ja teises teist.\nKui palju halbu n\u00e4iteid on veel vaja, et peatada silmakirjalik, hoolimatu ja p\u00f5him\u00f5ttelage valitsus? Seda n\u00e4itavad l\u00e4hikuud."}
{"text":"Murepilved \u00c4rma talu kohal: president Ilvese ettev\u00f5tte seis on j\u00e4tkuvalt kehv. Kohus \u00e4hvardas firma kustutadaToomas Hendrik Ilvese ettev\u00f5tte Ermamaa O\u00dc j\u00e4tkamine on k\u00fcsim\u00e4rgi all ning kunagistest suurtest plaanidest pole enam j\u00e4lgegi.\n2022. majandusaasta aruanne n\u00e4itab, et Ermamaa O\u00dc on j\u00e4tkuvalt kahjumis. Aruandeaasta kahjum oli 26 115 eurot. Kui sellele lisada eelmiste aastate kahjum, on summa kokku 129 301 eurot. Samuti on 126 489 euroga miinuses omakapital. T\u00f6\u00f6tajaid ettev\u00f5ttes eelmisel aastal ei olnud.\nTegevusaruandes on kirjas, et 2022. aastal aktiivne majandustegevus ettev\u00f5ttel puudus. \u201eMajandusaasta l\u00f5petati kahjumiga ning selle tulemusena ei vasta ettev\u00f5tte netovara seaduses toodud n\u00f5uetele. Juhtkond tegeleb omakapitali n\u00f5ude taastamisega ja kavandab omakapitali korda saada 2023. aastal,\u201c lubatakse seal.\nMajandusaasta aruandes on ka kirjas: \u201eKuna olukord majanduses on ebakindel ja kiirelt muutuv, siis juhatus ei ole aruande koostamise ajal kindel kas ettev\u00f5te j\u00e4tkab tegevust.\u201c Hinnatakse siiski, et tegevust j\u00e4tkatakse v\u00e4hemalt j\u00e4rgmise 12 kuu jooksul.\n17. mail saabus Toomas Hendrik Ilvesele Tartu maakohtust \u00e4riregistrist kustutamise kavatsuse teade. Tegelikult oli presidenti hoiatatud juba 7. veebruaril, et olukord on hapu \u2013 netovara on ebapiisav ja sellega tuleb midagi ette v\u00f5tta.\nIlves \u00fctles Delfi \u00c4rilehele mai l\u00f5pus, et O\u00dc-d Ermamaa ei likvideerita. \u00c4riregister on andnud ettev\u00f5ttele t\u00e4htaja omakapitali seaduse n\u00f5uetega koosk\u00f5lla viimiseks koos \u201etavap\u00e4rase\u201c kustutamise hoiatusega. \u201eErmamaa O\u00dc viib omakapitali seaduse n\u00f5uetega vastavusse \u00e4riregistri antud t\u00e4htaja jooksul,\u201c lubas ta.\nToomas Hendrik Ilvese \u00c4rma talu sattus meedia huviorbiiti 2006. aastal, kui Ilves Eesti presidendiks valiti. Sellest ajast kasutati talu presidendi residentsina ja v\u00e4lisk\u00fclaliste vastuv\u00f5tuks.\nEvelin Ilves asutas 2005. aastal Ermamaa O\u00dc ja hakkas vana talu renoveerime, et sellest saaks populaarne turismitalu. EAS andis projektile 2006. aastal umbes 190 390 eurot toetust. Samas selgus, et kuna Toomas Hendrik Ilves on president, kehtivad talule ranged turvan\u00f5uded, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt keelasid talu kasutamise turismi eesm\u00e4rgil. Probleemi lahendamiseks v\u00f5ttis Toomas Hendrik Ilves talu Evelini ettev\u00f5ttelt rendile. Otsus sai palju kriitikat, kuna oli korruptsioonih\u00f5nguline.\nSuur skandaal puhkes 2016. aastal, kui EAS n\u00f5udis Ermamaa O\u00dc-lt tagasi 10% antud toetusest ehk 19 039 eurot. Teistelt samast fondist toetust saanud ettev\u00f5tetelt k\u00fcsiti summa tagasi t\u00e4ies ulatuses. Erandi tegemise p\u00f5hjusena t\u00f5i EAS v\u00e4lja, et presidendi ametisoleku ajal v\u00f5\u00f5rustati talus hulgaliselt v\u00e4lisk\u00fclalisi.\nRahandusministeerium viis l\u00e4bi auditi ja leidis, et EAS eksis ning toetus tuleks tagasi k\u00fcsida 90% ulatuses. Lisaks tahtis ministeerium, et toetus makstaks Euroopa Komisjonile tagasi. EAS maksiski selle ise Euroopale tagasi.\nErmamaa O\u00dc p\u00f5hitegevus on muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Mullu oli selleks veel enda v\u00f5i renditud kinnisvara \u00fc\u00fcrileandmine ja k\u00e4itus. Ettev\u00f5tte ainus juhatuse liige ja esindaja on Toomas Hendrik Ilves."}
{"text":"Horvaatia superstaari Luka Modricit \u00e4hvardab pikk vanglakaristusS\u00fc\u00fcdistused on seotud Horvaatia Dinamo Zagrebi endise tegevdirektori Zdravko Mamici juhtumiga. Mamicin m\u00f5isteti 2018. aastal klubi kassast mitme miljoni dollari v\u00e4ljapetmise eest kuueks ja pooleks aastaks vangi. Enne karistuse t\u00e4ideviimist p\u00f5genes ta aga Bosniasse ja Hertsegoviinasse, kirjutab\u00a0Ilta-Sanomat.\nModrici vastu polnud tol ajal piisavalt t\u00f5endeid ja ta m\u00f5isteti \u00f5igeks.\nKuid sel neljap\u00e4eval (27.06) \u00fctlesid Horvaatia prokur\u00f6rid, et neil on l\u00f5puks piisavalt t\u00f5endeid Modrici ja Lovreni vale\u00fctluste kohta.\nKui need kaks tunnistatakse s\u00fc\u00fcdi vale\u00fctluste andmises, v\u00f5ib neid oodata kuni viieaastane vanglakaristus. Kohtuprotsessi kuup\u00e4eva pole veel m\u00e4\u00e4ratud.\nPikka aega Horvaatia koondise v\u00f5tmem\u00e4ngijaks olnud Modric valiti 2018. aastal aasta jalgpalluriks."}
{"text":"Kirik, riik ja AntikristusTervet kiriku elu peab \u00fcheainsa palvena l\u00e4bima viienda halleelpsalmi s\u00f5na: \u00abMitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au\u00bb (Ps 115:1).\nKirik ja keisririik\nKolm \u00fclesannet m\u00e4\u00e4ravad kiriku eestpalve \u00fclemate eest, ja need kolm l\u00e4htuvad k\u00f5ik Uue Testamendi riigiteoloogiast (theologia Imperii). Riigiv\u00f5im on Jumalast seatud korraldus kaose v\u00e4gede tagasit\u00f5rjumiseks. Kirik palvetab seet\u00f5ttu riigiv\u00f5imu alalhoidmise eest (Tertullianus, Ad Scapulam 2). Poliitiline tegevus k\u00e4tkeb endasse erilisel kombel paratamatu patustamise traagika. Sest millal saavutab poliitilise v\u00f5imu poole p\u00fcrgib tahe ja maailmaajalooline tegu eesm\u00e4gi ilma eba\u00f5igluse ja v\u00e4givallata (Srk 10:8)? Kirik palvetab sellest johtuvalt asett\u00e4itvas meeleparanduspalves Gratia Dei [Jumala armu] p\u00e4rast valitsejale Jumala armust ja tema ajaloolisele tegutsemisele (1Tm 2:1jj). Civitas terrena [maine riik] kannab endas enese\u00fclendamise tendentsi, mis peab viima eneset\u00fchistamiseni. Kirik palvetab, et riik oma missiooni t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4ks puutumata enese\u00fclendamise kiusatusest (Clemensi 1. kiri 61).[1]\nKirik, kes oma liikmeid taolises vaimsuses kasvatas, oli \u00f5igusega \u00e4ra teeninud ainulaadse riigitruuduse taimelava aunimetuse. Sellest hoolimata heideti algkirikule pidevalt ette riigivaenulikkust (Lk 23:2; Jh 19:12jj; Ap 17:7; 24:5). Milles oli asi? Etteheide oli vana, olles \u00fcks paljudest laimuv\u00f5tetest, mida kasutas antisemitism (Tn 6:22j) ja mille juudid n\u00fc\u00fcd ise suunavad Jeesuse ja tema koguduse vastu (Jh 19:19). See oli mugav l\u00f6\u00f6ks\u00f5na \u00fcksk\u00f5iksete suus ning teretulnud relv pahatahtlike ja Kristuse vaenlaste k\u00e4es. Kuid m\u00f5ttetute poliitiliste etteheidete seas oli \u00fcksainus s\u00fc\u00fcdistus, mille esimesed kristlased omaks v\u00f5tsid ja mida nad pididki tegema, kuna see vastas t\u00f5ele: algristikogudus l\u00fckkas tagasi riigiv\u00f5imu mistahes apoteoosi [jumalikustamise]! \u00abAndke Jumalale, mis kuulub Jumalale!\u00bb Jeesus ise seadis oma manitsusele kodanikukohuse t\u00e4itmise kohta selle varutingimuse. Meil on v\u00f5lg, mida peame tasuma Jumalale. Mis v\u00f5lg see on? Meie Isa palve esimene palve annab vastuse: see on t\u00e4nuv\u00f5lg! Me v\u00f5lgneme Jumalale tema Nime p\u00fchitsemise (Pr 44). Tema p\u00e4ralt on au ja ainult tema p\u00e4ralt. Ent riigile kuulub kuulekus, niiv\u00f5rd kui j\u00e4\u00e4b puutumata ainulise Jumala ainuline austamine. Seesugune on Jeesuse varutingimus riigiv\u00f5imu apoteoosi vastu.[2]\nEi ole muud \u00fclemust kui Jumalalt (Rm 13:1). Kindlasti. Ainult Jumal on ikka j\u00e4lle kutsunud ja tegutsema pannud \u00fclemaid, kes langesid deemonliku enese\u00fclendamise kiusatusse, kes julgesid puudutada ainu\u00fcksi Jumalale kuuluvat au ning takistasid Tema \u00fclistamist, kes naersid eestpalveid ja n\u00f5udsid iseenda kummardamist (Mart Pol 8:2[3]). Siis ootab Jumal oma kirikult mitte \u00abjah\u00bb-, vaid \u00abei\u00bb-s\u00f5na \u00fclematele. Missuguses vormis pani algristikogudus selle \u00abei\u00bb maksma? Mitte protestiaktsioonidega, vaid lihtsas ja kindlas tunnistuses: \u00abJumalat peab rohkem kuulama kui inimest\u00bb (Ap 4:19; 5:27; vrd 1Mak 2:19jj; 2Mak 7:30; Sanhedrin 49a). Makkabid vastasid Jumala vaenlastele ja p\u00fchade m\u00f5rvajaile P\u00fcha S\u00f5jaga, mida alustati Jumala \u00fclesandel ning Jumala \u00f5nnistusega (1Mak 5:55j; Hb 11:33j). Jeesus keeldus P\u00fchast S\u00f5jast enda isiku heaks (Mt 26:52jj). Varane kirik vastab keisri r\u00fcnnakule Jumala ainulise au ja \u00fclistamise vastu t\u00e4ielikult 1Pt 2:17 m\u00f5ttes jumalakartlike kartmatusega: \u00abLugupidamine keisrile kui keisrile, ent kartus Jumalale.\u00bb Kas tahab keiser kuulutada s\u00f5ja oma riigikodanikele? Seda k\u00fcll, n\u00f5nda ta hoolitseb ise selle eest, et kiriku ajalooteoloogiline reservatsioon riigi suhtes ei ununeks (Pr 17). Jumala m\u00e4rtrid lahkuvad Civitas terrena valdkonnast tunnistuss\u00f5nad huulil: \u00abMeie riigi pealinn on taevas\u00bb (Pr 38). Kas keiser tahab purustada Jumala altari? Nii t\u00f5useb m\u00f5rvatud Jumala teenrite vere ohvrisuits kolmekordselt P\u00fcha palge ette! \u00abKartke Jumalat ja ande temale austust!\u00bb (Ilm 14:7; 15:4).\nIlm 13:18 \u00abmetsalise arv\u00bb 666 langeb kokku keiser Nero tiitli ja nime t\u00e4htede arvulise v\u00e4\u00e4rtusega. Nero kujutisega kuldm\u00fcnt, taustal W. Turneri maal \u00abRooma p\u00f5lemine\u00bb. Allikas: Wikimedia\nM\u00e4rtrite kirik\nKristus v\u00f5itles Gloria Dei [Jumala au] eest selle maailma deemonliku enese\u00fclendamise vastu. Sellep\u00e4rast viis selle maailma v\u00fcrst ta ristipuule. Kirik v\u00f5itleb edasi Jeesuse Kristuse v\u00f5itlust. N\u00fc\u00fcd suunab vastane l\u00f6\u00f6gij\u00f5u Kristuse kirikule. N\u00f5nda muutub mart\u00fc\u00fcriumi doksoloogiline interpretatsioon antagonistlikuks: \u00abkiusaja\u00bb, \u00abpealekaebaja\u00bb, \u00abvastane\u00bb, \u00ab\u00e4ge vaenlane ja laimaja ja kuri, \u00f5iglaste sugup\u00f5lve vaenlane\u00bb paneb liikuma k\u00f5ik, mis kannab maailma nime, et Jumala p\u00fchasid oma veendumustest lahti \u00fctlema sundida v\u00f5i h\u00e4vitada (Mt 24:9jj; 1Ts 3:3.5; Ilm 2:10.13; Didache 16:4j; Ignatiose kiri roomlastele 5:3; 7:1[4]; Mart Pol 3:1; 17:1; Eelia apokal\u00fcps 35j; Eusebiose Hist Eccl 5:1,5). Kuningad ja aukandjad, \u00fclivagad ja valeprohvetid seisavad Civitas Diaboli [Saatana riigi] teenistuses. Isegi perekonna ja suguv\u00f5sa \u00e4ssitab vastane Jumalale ustavaksj\u00e4\u00e4jate vastu (Mt 10:21; 1Ts 2:14). Ta eelistab kasutada juute t\u00f6\u00f6riistana (Ilm 2:9; 3:9; Mart Pol 12:2; 13:1; 17:2; 18:1[5]). S\u00fc\u00fctute kahtlustamine on tema armastatud v\u00f5itlusvahend. P\u00e4evakorral on valekaebused ja -tunnistused. On ju laimamine \u00fcks Diabolos\u2019e algfunktsioone (1Pt 4:14jj; Jk 2:7). N\u00f5nda keskendub maailma jumalavihkamine Kristuse kirikule; kolme esimese sajandi kirikulugu, nagu Eusebios seda m\u00f5istab ja kirjeldab, on risti all seisva kiriku ajalugu (Hist Eccl 5 Prol).\nJumalarahvas talub Jumala vaenlaste pear\u00fcnnakut jumalakartlike kartmatusega (Fl 1:14.28). \u00ab\u00c4rge kartke neid, kes tapavad ihu,\u00bb \u00fctleb Jeesus oma j\u00fcngritele. \u00abKartke teda, kellel on meelevald p\u00e4rast tapmist heita p\u00f5rgusse\u00bb (Lk 12:4j; vrd 4Mak 13:14j; Mart Pol 2:3; 11:2[6]). Kes kardab Jumalat, peab eitama ebajumalateenistust mistahes kujul; ta ei tohi Jumala templis kummardada \u00abh\u00e4vituse koletist\u00bb ega paganate \u00absaatana auj\u00e4rge\u00bb.\n\u00abLangenud, langenud on suur Paabel\u2026\u00bb (Ilm 18:2) Gustave Dor\u00e9 illustratsioon, Wikimedia\nAntikristuse t\u00e4ielik ilmumine\nJumala-vaenulik liikumine, mis l\u00e4bib k\u00f5iksuslugu \u00fcrglangemisest peale, ei kahane, vaid kasvab. Kristuse s\u00fcndmusega pole sellest jagu saadud, vaid see on veelgi intensiivistunud (Pr 21; 28; 46). Juba n\u00fc\u00fcd tegutseb seadusetuse m\u00fcsteerium (2Ts 2:7; 1Jh 2:18jj; Barnabase kiri 4:3[7]). Kuid haripunkti saavutab deemonlik vastandliikumine l\u00f5puajal (Tn 8:23; Mt 24:12; Didache 16:4[8]). Selle liikumise algataja on nagu ikka vastane ise (2Ts 2:9; Ilm 16:13). Selle liikumise l\u00f5puajaliseks kandjaks saab olema Antikristus. Kuidas v\u00f5itleb Antikristus Jumala \u00fcrituse ja Jumala rahva vastu? Ta kasutab kahte relva, mida nimetatakse v\u00e4givallaks ja valeks.\nAntikristus on v\u00f5imsaim maailmavalitseja ajaloos. Temasse on koondatud kogu poliitiline v\u00e4givald (Tn 7:23; 8:5jj.23; Didache 16:4; Barnabase kiri 4:5[9]). Siin on ta deemonlikult potentseeritud. Tema deemonlikku olemust reedab ta looduvaenulik iseloom. Viimased kantsid, mis Looja rajas kaose v\u00e4gede vastu, langevad kokku Antikristuse pealetungil (Ilm 11:3jj). Langeb ka korraldav riigiv\u00f5im (Pr 17). Civitas Antichristi [Antikristuse riik] levitab enda \u00fcmber hirmu ja h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d (Tn 7:7jj; 12:1; Mk 13:5jj; 2Ts 2:7; Didache 16:4). N\u00f5nda nagu Naatsareti Jeesuse p\u00e4evil \u00fchisrindes tema vastu said s\u00f5pradeks Heroodes ja Pilatus, variserid ja saduserid (Pr 28), n\u00f5nda \u00fchineb Antikristuse p\u00e4evil ecclesia [kiriku] vastu k\u00f5ik, mis kannab maailma nime (Tn 7:21.25; 11:33; Mt 16:18; vrd Saalomoni oodid 24:5jj). Pealekaebamine, taganemine, reetmine levivad viimsel katsumisajal kirikurahva seas (Tn 11:30jj; Mk 13:9; Mt 24:12; 2Ts 2:3; Didache 16:5[10]). Kas kirik langeb? P\u00f5rgu v\u00e4ravad ei saa tema \u00fcle v\u00f5imust (Mt 16:18)!\nSuur v\u00f5im ja palju kavalust \u2013 need m\u00f5lemad s\u00fcsteemiks \u00fchinenud Antikristuse v\u00f5itlusvahendid tulevad n\u00e4htavale Ilm 13jj. Antikristus on eshatoloogiline [l\u00f5puaja] maailmavalitseja, kes v\u00f5tab enda teenistusse valevaimu! N\u00f5nda nagu traditsioonilises tagakiusamispoleemikas v\u00f5rreldakse Jumala vaenlasi kiskjate loomadega, nii ilmub Antikristus siin mitmepealise koletisena. Tema s\u00fcnnikoht on kaose meres\u00fcgavus. Saatan ise, keda n\u00e4hakse p\u00f5rgulohe kujul, annab tema k\u00e4tte valitsusv\u00f5imu (13:1\u201310). Antikristus kuulutab v\u00e4lja Civitas Diaboli mobilisatsiooni (16:14), ta juhatab kogunenud v\u00e4ehulkade paraadi (16:16), ta formeerib poliitilise \u00fchisrinde. Maa elanikud on \u00fcksmeelsed, kuna nad k\u00f5ik on \u00fchel meelel Antikristusega. Tema tahet nad viivad ellu ning annavad v\u00f5imu ja riigi metsalisele (17:12j.17). Issanda ingel paneb \u00e4ravalituile Kristuse pitseri (Pr 36). Kuid valeprohvet p\u00fc\u00fcdleb selle poole, et kogu maailm m\u00e4rgistaks end Antikristuse m\u00e4rgiga (13:6; 14:9). Kes seda sigillum\u2019it [pitserit] ei kanna, see ei tohi Antikristuse riigis osta ega m\u00fc\u00fca.\nS\u00f5jaline, poliitiline ja majanduslik \u00fchteliitmine j\u00f5uab l\u00f5pule religioosses \u00fchisrindes \u2013 Civitas Dei [Jumala riigi] universaalse missiooni kuratlikus vastandis (vrd Mk 13:10). Religioosne \u00fchisrinne on valeprohveti saavutus, kes n\u00e4eb v\u00e4lja nagu Tall, ent r\u00e4\u00e4gib lohe kombel (Ilm 13:11\u201318; vrd 16:13; 19:20; 20:10). Tema on Antikristuse religioonipoliitiline heerold ja ta v\u00f5idab austajaid eksitavate imetegude l\u00e4bi. Tema lemmikteemaks on loomuvastane Suure Reede s\u00f5num Antikristuse surmahaavast ning selle imep\u00e4rasest tervenemisest (Ilm 13:12). Nagu laastav katk raevutseb kirikurahva hulgas \u00e4ralangemine (Ilm 13:8jj). Kuid kes on m\u00e4rgistatud n\u00e4htamatu p\u00e4\u00e4stmispitseriga, neid ei lase Issand \u00e4ra v\u00f5tta (Ilm 14:1jj; Ephraem gr III 143, J. S. Assemani v\u00e4ljaandest).\nMiks Antikristus j\u00e4litab jumalarahvast? Ta tahab maailmast kaotada Jumala \u00fclistamist. Miks ta v\u00f5itleb Jumala austamise vastu? Kuna ta soovib omaenese isiku kultust. Ammust ajast on \u00fcksikud v\u00f5imukandjad v\u00f5i imetegijad lasknud austada oma jumalikku olemust (Js 47:7; Tn 4:30; 6:8; Jdt 6:2; Ap 8:9; 12:21j; vrd 14:11; 26:6). Antikristus \u00fcletab neid k\u00f5iki. Tema \u00abMina\u00bb-proklamatsioonides saavutab inimliku eneseapoteoosi ajalugu deemonliku k\u00f5rgpunkti (vrd Mk 13:6.14.22). Ta \u00fctleb ise enese kohta, et ta on Jumal (2Ts 2:4). Ta teatab: \u00abMina olen salvitu\u00bb (Eelija apokal\u00fcps, 31; 40). \u00abMina olen jumal, enne mind pole olnud kedagi\u00bb (Ascensio Issiae, 4:6). Kristus tuli Isa nimel ja maailm ei v\u00f5tnud Teda vastu. Antikristus tuleb iseenda nimel ja ta v\u00f5etakse omaks (Jh 5:43; siia juurde Irenaeus 5,25,4). Teda imetletakse ja kummardatakse (Ilm 13:12jj). \u00abKes on metsalise sarnane?\u00bb (Ilm 13:4). \u00abSee on jumal ja peale tema ei ole \u00fchtki teist\u00bb.\nAntikristus on kreatuurliku enese\u00fclendamise l\u00f5puleviidud ilmutus. Deemonlik enesepaljastamine viib liialduste kaudu kohtum\u00f5istmisele enese \u00fcle, mis on ajalooliselt paratamatu. Looduvaenulikud j\u00f5ud, mis vastane liikuma pani, p\u00f6\u00f6rduvad l\u00f5puks tema enese vastu: vastastikune tapmine, n\u00e4lg, maav\u00e4risemised ja maailmam\u00f5\u00f5tmelised katastroofid on vaid Civitas Diaboli eshatoloogilise eneseh\u00e4vituse erivormid (Etioopia Eenoki raamat 80:2jj; Mk 13:7; Ilm 16:18). Vale l\u00f5pp on \u00fcmberl\u00fckkamine iseeneses, kuratliku pettuse l\u00f5pp \u2013 petetute pettumine. Kui linnud langevad surnult taevast ja meredes kuivavad, siis hakkavad patused h\u00e4dalda: \u00abMis sa tegid meile, sa seadusetuse poeg\u2026 H\u00e4da meile, et kuulasime sind. Vaata, n\u00fc\u00fcd oleme suures viletsuses ja kitsikuses!\u00bb Antikristus ise \u00fctleb: \u00abH\u00e4da mulle\u2026 N\u00fc\u00fcd hukkun \u00fches teiega\u00bb (Eelija apokal\u00fcps 40).\nKriis on t\u00e4ielik. Selle aiooni [ajastu] surnumatja Antikristus on ilmunud ja l\u00f5pule viinud oma t\u00f6\u00f6. K\u00f5iksuslugu on j\u00f5udnud surnud punkti. N\u00fc\u00fcd on saabunud Inimese Poja tund.\nK\u00f5iksuse valitseja Kristus. Mosaiik Cefal\u00f9 katedraalis Sitsiilias. Foto: Wikimedia Commons\nKristuse t\u00e4ielik ilmumine\nKunagi tuli Kristus maa peale kui Rex absconditus [varjatud kuningas]. Kuid aegade l\u00f5pul ta saabub kui Rex triumphans, Deus et Salvator revelatus [v\u00f5idukas kuningas, avalikuks saanud Jumal ja P\u00e4\u00e4stja]. Kuidas algkirik kujutles selle tulemise kulgu?\nErineva p\u00e4ritoluga \u00fcksikmotiividest kinnistus juba varakult mosaiigitaoline tervikpilt, mida tahame siin skitseerida, pidades silmas erinevusi ja pingeid. Jumala k\u00e4skiv s\u00f5na annab m\u00e4rku teeleminekuks. Peaingel annab selle k\u00e4su edasi h\u00e4\u00e4lega, mis kajab piksena l\u00e4bi universumi (1Ts 4:16; vrd Ilm 6:1; 7:2). Taevat\u00e4hed kaotavad korrap\u00e4rasuse (Mk 13:24j; vrd Ilm 16:18). Taevas avaneb, ilmub Inimese Poja tunnusm\u00e4rk.[11] K\u00f5lab trompetiheli (Saalomoni psalmid 11:1; 4Esr 6:23; Aabrahami apokal\u00fcps 31; Kaheksateist palvet 10; Mt 24:31; 1Ts 4:16; 1Kr 15:52; Didache 16:6). P\u00fchad t\u00f5usevad \u00fcles haudadest ja \u00fchinevad elusolevate kristlaste hulgaga (Tn 12:1j; Mk 13:27; 1Ts 4:16j; 1Kr 15:23; Jh 5:25; Didache 16:6j). N\u00fc\u00fcd toimub Inimese Poja kiirgav ilmumine (Kl 3:4; Hb 12:14; 1Pt 4:13; 5:1). Ta tuleb taeva pilvedel oma aulisuse s\u00e4ras, \u00fcmbritsetuna inglitest (Tn 7:13; 4Esr 13:2jj; Mk 13:26; 14:62; Mt 24:26; 2Ts 1:7; Didache 16:7[12]). \u00dclest\u00f5usnud ja alles elavad Kristuse tunnistajad t\u00f5stetakse \u00fcheskoos pilvedele pidulikult vastu v\u00f5tma Kyrios\u2019t [Issandat]. Antiiksed linnaelanikud v\u00f5tsid saabuvat valitsejat vastu suure kaaskonnaga. Juubeldavate h\u00fc\u00fcetega v\u00f5tsid Jeruusalemma elanikud esimesel advendip\u00e4eval vastu Taaveti poega ja p\u00e4\u00e4stjat. Terve eluaja on Kristusele ustavad ristiinimesed oodanud p\u00e4\u00e4stekuninga saabumist taevasest riigipealinnast (Fl 3:20j; vrd Mt 25:1.6). N\u00fc\u00fcd nad j\u00e4tavad maha Civitas terrena v\u00e4ravad, et juhtida Civitas Dei valitseja triumfirongk\u00e4igus maisesse linna.\nKristus tuleb maailma, kus valitseb Antikristus. Selle t\u00f5ttu on parusia-draama[13] l\u00f5ppvaatuseks paratamatult jumalavaenulike j\u00f5udude alistamine. Tn 7:11jj j\u00e4rgi Jumal ise, noorema apokal\u00fcptika p\u00f5hjal Inimese Poeg likvideerib maailmariigi (Etioopia Eenoki raamat 46:4jj; 51:2j; vrd 90:37; 4Esr 13:3jj). See noorem vaateviis m\u00f5jutab hiljem algristikogudust. Sest kui Lk 19:27 v\u00fcrst j\u00f5uab oma riiki, siis ta h\u00fc\u00fcab: \u00abAga need mu vaenlased, kes ei tahtnud mind kuningaks, tooge t\u00e4nna ja tapke nad \u00e4ra minu ees.\u00bb N\u00f5nda toimisid L\u00e4his-Ida v\u00f5idukad valitsejad (vrd Pr 17). N\u00f5nda talitab Inimese Poeg (vrd 2Ts 1:7jj; 2:8; Fl 2:10j; 3:21; Ef 1:21j). K\u00f5ige suurejoonelisemalt kirjeldab Ilm tulevase Kristuse s\u00f5jak\u00e4iku. Seitsmenda ja viimase pasuna fanfaariheli kuulutab juba (Ilm 10:7; 11:15jj) Kristuse avalikku v\u00f5imuhaaramist. Salmist 17:4 kuuleme kuningate kuninga ja isandate Issanda ning \u00e4ravalitute v\u00f5idust Civitas Diaboli \u00fchendatud j\u00f5udude \u00fcle. Salmis 19:11j avaneb taeva v\u00e4rav ja kuningate kuningas ratsutab v\u00e4lja valge hobuse seljas, et v\u00f5idelda Antikristuse ning selle s\u00f5jav\u00e4ega (vrd 3Mak 3:25). Tema nimi on \u00abJumala Logos\u00bb ja tema suust v\u00e4ljub terav m\u00f5\u00f5k (vrd Pr 10). Taeva s\u00f5jav\u00e4ehulk ratsutab tema j\u00e4rel. Antikristus kutsub kokku maailma kuningad ning kogub nende s\u00f5jaj\u00f5ud viimaseks lahinguks (vrd Septuaginta Ps 2:2; 4Esr 13:5jj). Ta kaotab v\u00f5itluse ning uputatakse \u00fches k\u00f5igi valeprohvetitega p\u00f5levasse v\u00e4\u00e4vlim\u00fclkasse l\u00f5plikult (vrd Tn 7:11; Etioopia Eenoki raamat 90:25). Tema k\u00f5rgeim v\u00e4ejuht Saatan aheldatakse ning suletakse s\u00fcgavikku (Ilm 20:2j) N\u00fc\u00fcd on l\u00f5ppenud deemonliku maailmavalitsemise ajaj\u00e4rk (vrd Lk 4:6). N\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik maailma riigis Kyrios\u2019e k\u00e4es!\nKatkendeid Ethelbert Staufferi \u00abUue Testamendi teoloogia\u00bb (Die Theologie des Neuen Testaments, Stuttgart, 1948) eestikeelsest k\u00e4sikirjalisest t\u00f5lkest (Torma, 1985). Teksti on toimetatud, kohandatud ja kommenteeritud siinsel veebilehel avaldamise tarvis.\n[1] Clemensi esimene kiri, LXI, 1\u20132: \u00ab\u2026anna, Issand, tervist, rahu, \u00fcksmeelt, kindlust, et nad toimetaksid sinu poolt neile antud juhiametit laidetamatult. Sest sina, taevane valitseja, ajastute kuningas, annad inimesepoegadele kirkust ja au ja v\u00f5imu nende \u00fcle, kes on olemas maa p\u00e4\u00e4l. Sina, Issand, juhi nende meelt ilusat ja sinu ees meelep\u00e4rast m\u00f6\u00f6da, et nad, toimetades rahus ja lahkuses jumalakartlikult sinu poolt neile antud v\u00f5imu, leiaksid sinu heldena.\u00bb Uku Masingu t\u00f5lge, v\u00e4ljaandes: Apostlikud isad. Kreeka keelest t\u00f5lkinud ja kokku seadnud Kalle Kasemaa. Kommentaarid ja m\u00e4rkused Anne Kull. Tallinn, Eesti keele Sihtasutus, 2002, lk 45. Toim. m\u00e4rkus.\n[2] Sellest varutingimusest vaikib Paulus Rm 13. Selle t\u00f5ttu paistab Rm 13:2, nagu n\u00f5uaks kuulekus Jumala vastu igal juhul tingimusteta kuuletumist \u00fclemustele ega lubaks mingisugust kuuletumisest keeldumist. See vaikimine torkab seda enam silma, kuna Paulus mitte sugugi ei alahinnanud \u2013 nagu v\u00e4idetakse \u2013 konfliktiv\u00f5imalusi impeeriumi ja Kristuse kiriku vahel, vaid k\u00f5neleb tihedas kontekstis laimuk\u00f5nedest ja tagakiusamistest Roomas (1Pt 2:13jj p\u00f5hjal kuuluvad Rm 12:14jj ja Rm 13:1jj \u00fchte). Igatahes on algristikoguduse ajalugu selle eest hoolitsenud, et reservatsioon riigiv\u00f5imu apoteoosi vastu unustusse ei vajuks. Autori m\u00e4rkus (l\u00fchendatult).\n[3] P\u00fcha Polykarpose mart\u00fc\u00fcrium, VIII, 2: \u00abJa talle tulid vastu rahukohtunik Herodes ja selle isa Niketes, kes teda vankrile pannes (ja) tema k\u00f5rval istudes veensid, \u00f6eldes: \u00abMis on ju halba \u00f6elda \u00abIssand keiser\u00bb ja ohverdada sellele, teha (k\u00f5ike) j\u00e4rgnevat ja (sel kombel) p\u00e4\u00e4seda?\u00bb Esmalt ju ei vastanud ta neile; kui nad aga j\u00e4tkasid, \u00fctles ta: \u00abMa ei kavatse teha, mida te mulle soovitate.\u00bb\u00bb Vt ka IX, 2, kus prokonsul veenab Polykarpost Kristust salgama: \u00abVannu keisri \u00f5nne(jumalate) nimel, muuda meelt\u2026 Vannu, ja ma lasen sind vabaks; sajata Kristust\u00bb. Apostlikud isad, lk 169. Toim. m\u00e4rkus.\n[4] Ignatiose kiri Rooma kogudusele, V, 3 \u00abTuli ja rist, metsloomade karjad, katkil\u00f5ikamised, t\u00fckeldamised, kontide laialipillutamised, liikmete \u00e4raraiumine, kogu keha l\u00f6mastamine, saatana kurjad nuhtlused tulgu minu \u00fcle, kui vaid saavutan Jeesuse Kristuse\u00bb; VII, 1: \u00abSelle ajastu valitsejal on n\u00f5uks mind (endale) riisuda ja rikkuda mu Jumalasse suunatud meelt. Seep\u00e4rast \u00e4rgu \u00fckski teie hulgas olijaist aidaku teda; pigem saage minu omaks, see on Jumala (omaks). \u00c4rge k\u00f5nelege Jeesusest Kristusest, ihaldades ju maailma.\u00bb Apostlikud isad, lk 129. Toim. m\u00e4rkus.\n[5] Vt nt Polykarpose mart\u00fc\u00fcrium XII, 2: \u00abKui heerold siis seda oli \u00f6elnud, karjus kogu paganate ja juutide hulk suure h\u00e4\u00e4lega: \u00abTema on Aasia \u00f5petaja, kristlaste isa, meie jumalate hukutaja, kes paljusid \u00f5petab mitte ohverdama ja kummardama.\u00bb ja seda \u00f6eldes nad h\u00fc\u00fcdsid ja n\u00f5udsid asiarh Philipposelt, et ta laseks Polykarpose peale lahti l\u00f5vi.\u00bb XVIII, 1: \u00abKui n\u00fc\u00fcd s\u00f5japealik n\u00e4gi juutide tekitatud t\u00fcli, p\u00f5letas ta tema, pannes ta (tuleriida) keskele, nagu neil oli kombeks.\u00bb Apostlikud isad, lk 170, 173. Toim. m\u00e4rkus.\n[6] Polykarpose mart\u00fc\u00fcrium II, 3: \u00abJa Kristuse armule meelt suunates p\u00f5lgasid nad \u00e4ra maised piinad, \u00fche tunni l\u00e4bi end igavesest karistusest lahti ostes. Ja ebainimlike piinajate tuli oli neile jahutuseks. Sest neil oli silme ees igavesest ja mitte iial kustuvast tulest p\u00e4\u00e4semine, ja s\u00fcdame silmadega vaatlesid nad p\u00fcsima j\u00e4\u00e4jaile tallele pandud h\u00fcvesid\u2026\u00bb XI, 2: \u00abPolykarpos aga \u00fctles: \u00ab\u00c4hvardad (mind) tulega, mis p\u00f5leb (ainult) tunni ja peagi kustub; sest sa ei tunne tulevase kohtu ja igavese karistuse tuld, mis jumalakartmatuid ootab\u00bb.\u00bb Apostlikud isad, lk 166\u2013167, 170. Toim. m\u00e4rkus.\n[7] Barnabase kiri, IV, 3: \u00abT\u00e4ielik pahandus on ligi j\u00f5udnud, millest on kirjutatud, nagu Eenok \u00fctleb.\u00bb Apostlikud isad, lk 70. Toim. m\u00e4rkus.\n[8] Didache ehk Kaheteistk\u00fcmne apostli \u00f5petus, XVI, 4: \u00abSest \u00fclekohtu kasvades nad vihkavad \u00fcksteist ja kiusavad taga ja annavad \u00e4ra, ja siis ilmub maailmaeksitaja kui Jumala poeg ja teeb tunnust\u00e4hti ja imetegusid, ja maa antakse tema k\u00e4tte, ja ta teeb \u00f5elusi, mida veel iialgi igavikust peale pole s\u00fcndinud.\u00bb Apostlikud isad, lk 212. Toim. m\u00e4rkus.\n[9] Barnabase kiri, IV, 5: \u00abN\u00f5ndasamuti sama (asja) kohta \u00fctleb Taaniel: Ja ma n\u00e4gin neljandat metslooma, tigedat ja tugevat ja kurjemat maa k\u00f5igist loomadest, ja kuidas temast t\u00f5usid k\u00fcmme sarve ja nendest v\u00e4ike k\u00f5rvalsarv, ja kuidas see \u00fchekorraga alandas kolme suurt sarve (Tn 7:7j)\u00bb. Apostlikud isad, lk 70\u201371. Toim. m\u00e4rkus.\n[10] Didache, XVI, 5: \u00abSiis l\u00e4heb inimeste maailm katsumistulle, ja paljud pahanduvad ja l\u00e4hevad kaotsi. Need aga, kes on p\u00fcsinud usus, p\u00e4\u00e4stetakse neetu enda poolt.\u00bb Apostlikud isad, lk 212. Toim. m\u00e4rkus.\n[11] Didache XVI, 6: \u00abJa siis ilmuvad t\u00f5e tunnust\u00e4hed, esmalt avanemise m\u00e4rk taevas, siis pasunah\u00e4\u00e4le m\u00e4rk ja kolmandaks surnute \u00fclest\u00f5usmine.\u00bb Apostlikud isad, lk 212. Autori ja toim. m\u00e4rkus.\n[12] Didache XVI, 7\u20138: \u00abTuleb Issand ja k\u00f5ik p\u00fchad koos temaga. Siis n\u00e4eb maailm Issandat tulemas taeva pilvedel.\u00bb Apostlikud isad, lk 212. Toim. m\u00e4rkus.\n[13] Kreeka k parousia \u2013 tulemine; m\u00f5eldakse Kristuse teist tulemist aegade l\u00f5pul. Toim. m\u00e4rkus."}
{"text":"Nigel Farage kaalub \u00dchendkuningriigist lahkumist, kuna ei saa seal omada pangakontotBrexiti \u00fcks peamisi arhitekte Nigel Farage avaldas, et talle teatati tema kauaaegsete pangakontode sulgemisest. Kuna tal ei ole \u00f5nnestunud ka seitsmes teises pangas uut kontot avada, siis kaalub ta n\u00fc\u00fcd \u00dchendkuningriigist lahkumist. Ta on veendunud, et see on pankade k\u00e4ttemaks Brexiti eest.\nBrexiti eestvedaja, endine poliitik ja praegune saatejuht Nigel Farage andis Twitteri vahendusel teada, et pank, mille kliendiks ta on olnud alates 1980. aastast, on n\u00fc\u00fcd otsustanud tema pangakontod sulgeda.\nThe establishment are trying to force me out of the UK by closing my bank accounts.\nI have been given no explanation or recourse as to why this is happening to me.\nThis is serious political persecution at the very highest level of our system.\nIf they can do it to me, they\u2026 pic.twitter.com\/O4xQ1h79ub\n\u2014 Nigel Farage (@Nigel_Farage) June 29, 2023\n\"Ma olen viimased paar kuud elanud millegagi, mis v\u00f5ib p\u00f5hjapanevalt m\u00f5jutada minu tulevast karj\u00e4\u00e4ri ning isegi seda, kas mul on v\u00f5imalik j\u00e4\u00e4da siia riiki elama,\" r\u00e4\u00e4kis Farage.\nTa selgitas, et on olnud sama panganduskontserni klient alates aastast 1980. Tal on nende juures olnud nii oma isiklikud kui ka \u00e4rikontod. Viimastel aastatel on avanud ta konto nende harupanga juures. Ta lisas, et tegemist on suure ja prestii\u017ee panganduskontserniga, kuid ta ei ole valmis veel nende nime avaldama.\n\"Ma sain m\u00f5ne kuu eest telefonik\u00f5ne, milles \u00f6eldi, et me sulgeme teie kontod,\" j\u00e4tkas ta.\n\"Ma k\u00fcsisin miks, kuid mingit p\u00f5hjust ei antud. Mulle \u00f6eldi, et mulle saadetakse kiri, milles seletatakse k\u00f5ik \u00e4ra. \u00dcks kiri saabus ning selles \u00f6eldi lihtsalt, et me sulgeme teie kontod\u2026 me tahame selle viia l\u00f5pule kuup\u00e4eval, mis on n\u00fc\u00fcd kohe k\u00e4tte j\u00f5udmas.\"\nFarage'i s\u00f5nul ei osanud ta esmalt sellele h\u00e4sti reageeridagi. Ta esitas kaebuse ja saatis e-kirja ka panga esimehele. Seej\u00e4rel helistas talle \u00fcks \"lakei\" ning andis teada, et see olevat olnud \u00e4riline otsus, kuid Farage ei usu seda hetkekski.\nSeej\u00e4rel otsustas ta, et tal tuleb endale lihtsalt uus pank leida, kuid seni ei ole tal \u00f5nnestunud \u00fcheski uut kontot avada:\n\"Ma olen tegelikult k\u00e4inud seitsmes pangas ja k\u00fcsinud neilt, kas ma saaksin nende juures avada isikliku ning \u00e4rikonto ning vastus on iga kord olnud eitav.\"\nTema s\u00f5nul ei ole tema tegevuses midagi tavatut \u2013\u00a0sissetulevad ja v\u00e4ljaminevad maksed on iga kuu \u00fcsna samasugused. Samuti on tal enda s\u00f5nul \u00fcsna palju rahalisi vahendeid oma \u00e4rikontol, mis peaks olema kasulik ka panga jaoks.\n\"Seega, miks see minuga juhtub?\" k\u00fcsib ta endalt.\n\u00dcheks selgituseks peab ta seda, et m\u00f5ned aastad tagasi v\u00f5ttis Euroopa Liit kasutusele sellise m\u00e4\u00e4ratluse nagu \"riikliku taustaga isik\" ehk PEP (politically exposed person).\nFarage selgitab, et see m\u00e4\u00e4ratlus v\u00f5ib h\u00f5lmata iga\u00fcht alates peaministrist kuni kohaliku volikogu liikmeni ning selle kasutusele v\u00f5tmise p\u00f5hjenduseks oli v\u00f5itlus altk\u00e4emaksude ja korruptsiooni vastu, millega ta ka mingil m\u00e4\u00e4ral n\u00f5ustub.\n\"Kuid see on k\u00f5ik ju t\u00f5lgendamise k\u00fcsimus. Ning mida pangad v\u00e4idavad, on see, et hallata riikliku taustaga isiku kontot suurendab nende n\u00f5uete t\u00e4itmisega seotud kulusid,\" selgitas Farage.\nTema s\u00f5nul on lootust, et seda Euroopa Liidu m\u00e4\u00e4ratlust, mis v\u00f5eti kasutusele ka briti seadustes, v\u00f5idakse mingil m\u00e4\u00e4ral l\u00f5dvendada.\nTa r\u00f5hutab aga, et iga pank v\u00f5i m\u00f5ni muu organisatsioon saab valida kuidas \"riikliku taustaga isiku\" t\u00e4hendust t\u00f5lgendada ning kas avada neile konto v\u00f5i mitte.\n\"Minu teada ei ole kellegagi poliitika maailmas k\u00e4itutud nii nagu minuga,\" lisas Farage.\n\"Kuid vaadake, pangad on selles riigis ka ise osa suurtest korporatiivsetest struktuuridest \u2013\u00a0need on organisatsioonid, kes ei tahtnud, et Brexit aset leiaks ning ma leian, et minu puhul ei andesta korporatiivne maailm mulle ilmselt kunagi, kuna nad teavad, et kui ma ei oleks teinud seda, mida ma tegin tuhandete inimeste abiga meie \"rahvaarmees\", siis ei oleks kunagi olnud referendumit ega ammugi v\u00f5itu.\"\n\"Mina olen see, kes peab kandma seda s\u00fc\u00fcd,\" nendib ta.\nSeega teiseks p\u00f5hjuseks, miks ta ei saa endale pangakontot avada on briti institutsioonidest tulenev eelarvamus.\nKolmanda p\u00f5hjusena toob ta v\u00e4lja alusetu s\u00fc\u00fcdistuse nagu oleks ta saanud suuri rahasummasid Venemaa valitsuselt. Farage kinnitab, et tegelikult ei ole ta aga saanud sentigi \u00fchestki allikast, millel v\u00f5iks olla isegi mingi seos Venemaaga.\nFarage n\u00f5udis ka vabandust Briti parlamendisaadikult Sir Chris Bryantilt, kes selle alusetu s\u00fc\u00fcdistuse esitas, kuid siiani tema ees vabandatud ei ole.\nTa usub, et see s\u00fc\u00fcdistus v\u00f5ib olla samuti osa probleemi p\u00f5hjusest.\nFarage on palganud ka \u00fche juhtiva Londoni \u00f5igusb\u00fcroo, et saada p\u00e4ringute teel selgust selle osas, mida talle rahvusvaheliste agentuuride ja tema senise panga poolt ette heidetakse.\n\"Kuid m\u00f5elge sellele \u2013\u00a0ilma pangakontota muutute te sisuliselt mitte-isikuks. Teid ei ole tegelikult olemas. See meenutab 20. sajandi keskpaiga k\u00f5ige hullemaid re\u017eiime\u00a0\u2013\u00a0olgu need siis Venemaal v\u00f5i Saksamaal \u2013\u00a0te lakkate s\u00f5na otseses m\u00f5ttes olemast isik.\"\nFarage lisab, et erinevalt varasemast ajast ei ole teil praegu ka enam \u00f5igust pangakonto omamisele.\nTa k\u00fcll mainib, et m\u00f5ne finantstehnoloogia ettev\u00f5tte kaudu oleks tal v\u00f5imalik raha vastu v\u00f5tta v\u00f5i makseid teha, mis aitaks teda mingil m\u00e4\u00e4ral h\u00e4dast v\u00e4lja, kuid kuna tegemist pole siiski pangakontoga, siis ei saa ta n\u00e4iteks teenida intressitulu oma hoiustatud raha pealt ning ta ei saa laenata raha ega v\u00f5tta eluasemelaenu, kui tal peaks selleks soov tekkima. \"Seda keelatakse mulle t\u00e4ielikult,\" nendib ta.\n\"Mul ei oleks deebetkaarti, mis on otseselt seotud minu kontoga. Ma ei saaks tegelikult eksisteerida ja funktsioneerida kaasaegses 21. sajandi Suurbritannias,\" v\u00f5tab Farage oma olukorra kokku.\n\"Ma hakkan m\u00f5tlema, et ehk on elu \u00dchendkuningriigis muutunud n\u00fc\u00fcd t\u00e4ielikult elamisk\u00f5lbmatuks, kuna minu suhtes on nii palju eelarvamusi,\" nendib ta l\u00f5petuseks.\nToimetas Martin Vaher"}
{"text":"RIA kutsub kampaaniaga IT-vaatlikkust testimaTALLINN, 3. juuli, BNS \u2013 Riigi Infos\u00fcsteemi Amet (RIA) p\u00f6\u00f6rab juulis k\u00fcberteadlikkuse t\u00f5stmise kampaaniaga t\u00e4helepanu k\u00fcberruumis valitsevatele ohtudele, mille t\u00f5ttu ettev\u00f5tted ja inimesed v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4vad ilma olulistest andmetest, kontodest ja rahast.\u00a0\u00a0Kampaaniaga kutsutakse inimesi \u00fcles oma harjumusp\u00e4rast k\u00e4itumist teadlikumalt j\u00e4lgima ning testima oma IT-teadmisi www.itvaatlik.ee\/test lehel.\nRIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juhi M\u00e4rt Hiietamme s\u00f5nul on muutunud teated sellest, kuidas keegi on j\u00e4\u00e4nud internetis ilma oma rahast, igap\u00e4evaseks. \"Need summad ei ole v\u00e4ikesed, ulatudes teinekord tuhandete eurodeni. Kahjuks teevad inimesed oma hooletuse v\u00f5i teadmatusega tihti k\u00fcberkurjategijate elu v\u00e4ga palju lihtsamaks. Oleme mitme aasta v\u00e4ltel n\u00e4inud, et suurem teadlikkus k\u00fcberruumis varitsevatest ohtudest aitab kaitsta nii inimest ennast kui ka terveid s\u00fcsteeme,\u201d \u00fctles Hiietamm.\u00a0Alates juunist on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav k\u00fcberteadlikkuse test veebilehel www.itvaatlik.ee\/test. Praktiliste \u00f5ppevideote abil selgitatakse, kuidas ennast levinumate k\u00fcberohtude eest kaitsta ning enda teadmisi saab proovile panna l\u00e4bides 12 k\u00fcsimusega testi. Test on j\u00f5ukohane k\u00f5igile, ka neile, kes igap\u00e4evaselt internetis ei toimeta.\u00a0\u00a0\u201cPaljud pettused ja muud k\u00fcberintsidendid oleks olemata, kui inimesed j\u00e4rgiks k\u00fcberh\u00fcgieeni p\u00f5hireegleid. Just nende selgitamiseks ja kinnistamiseks ongi videod ja test m\u00f5eldud,\u201d s\u00f5nas M\u00e4rt Hiietamm.\nKampaania kestab 4. augustini ning kampaania s\u00f5numeid kohtab nii t\u00e4navapildis kui ka meediakanalites. Lisaks stardib esmasp\u00e4eval ka k\u00fcmneosaline k\u00fcberturvalisuse saatesari nimega \u201eOhtlik klikk\u201c, mis l\u00e4heb igal esmasp\u00e4eval eetrisse Kuku Raadios. Saatesarja eesm\u00e4rk on teavitada elanikke ohtudest ja murekohtadest k\u00fcberruumis ning isiklikust vastutusest k\u00fcberintsidentide ennetamisel ja tagaj\u00e4rgedega tegelemisel.\u00a0\u00a0T\u00e4navu esimese viie kuuga registreeris RIA ligi 550 \u00f5ngitsuslehte, mille kaudu petavad kelmid inimestelt v\u00e4lja pangakaardi andmeid ja PIN-koode. Lisaks registreeris RIA ka ligi 1200 intsidenti, millel oli m\u00f5ju andmete v\u00f5i infos\u00fcsteemide konfidentsiaalsusele ja k\u00e4ideldavusele, ning tuvastas ka ligi 5000 seadet, mis oli pahavaraga nakatunud.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"RIA kutsub kampaaniaga IT-vaatlikkust testimaTALLINN, 3. juuli, BNS \u2013 Riigi Infos\u00fcsteemi Amet (RIA) p\u00f6\u00f6rab juulis k\u00fcberteadlikkuse t\u00f5stmise kampaaniaga t\u00e4helepanu k\u00fcberruumis valitsevatele ohtudele, mille t\u00f5ttu ettev\u00f5tted ja inimesed v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4vad ilma olulistest andmetest, kontodest ja rahast.\u00a0\u00a0Kampaaniaga kutsutakse inimesi \u00fcles oma harjumusp\u00e4rast k\u00e4itumist teadlikumalt j\u00e4lgima ning testima oma IT-teadmisi www.itvaatlik.ee\/test lehel.\nRIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juhi M\u00e4rt Hiietamme s\u00f5nul on muutunud teated sellest, kuidas keegi on j\u00e4\u00e4nud internetis ilma oma rahast, igap\u00e4evaseks. \"Need summad ei ole v\u00e4ikesed, ulatudes teinekord tuhandete eurodeni. Kahjuks teevad inimesed oma hooletuse v\u00f5i teadmatusega tihti k\u00fcberkurjategijate elu v\u00e4ga palju lihtsamaks. Oleme mitme aasta v\u00e4ltel n\u00e4inud, et suurem teadlikkus k\u00fcberruumis varitsevatest ohtudest aitab kaitsta nii inimest ennast kui ka terveid s\u00fcsteeme,\u201d \u00fctles Hiietamm.\u00a0Alates juunist on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav k\u00fcberteadlikkuse test veebilehel www.itvaatlik.ee\/test. Praktiliste \u00f5ppevideote abil selgitatakse, kuidas ennast levinumate k\u00fcberohtude eest kaitsta ning enda teadmisi saab proovile panna l\u00e4bides 12 k\u00fcsimusega testi. Test on j\u00f5ukohane k\u00f5igile, ka neile, kes igap\u00e4evaselt internetis ei toimeta.\u00a0\u00a0\u201cPaljud pettused ja muud k\u00fcberintsidendid oleks olemata, kui inimesed j\u00e4rgiks k\u00fcberh\u00fcgieeni p\u00f5hireegleid. Just nende selgitamiseks ja kinnistamiseks ongi videod ja test m\u00f5eldud,\u201d s\u00f5nas M\u00e4rt Hiietamm.\nKampaania kestab 4. augustini ning kampaania s\u00f5numeid kohtab nii t\u00e4navapildis kui ka meediakanalites. Lisaks stardib esmasp\u00e4eval ka k\u00fcmneosaline k\u00fcberturvalisuse saatesari nimega \u201eOhtlik klikk\u201c, mis l\u00e4heb igal esmasp\u00e4eval eetrisse Kuku Raadios. Saatesarja eesm\u00e4rk on teavitada elanikke ohtudest ja murekohtadest k\u00fcberruumis ning isiklikust vastutusest k\u00fcberintsidentide ennetamisel ja tagaj\u00e4rgedega tegelemisel.\u00a0\u00a0T\u00e4navu esimese viie kuuga registreeris RIA ligi 550 \u00f5ngitsuslehte, mille kaudu petavad kelmid inimestelt v\u00e4lja pangakaardi andmeid ja PIN-koode. Lisaks registreeris RIA ka ligi 1200 intsidenti, millel oli m\u00f5ju andmete v\u00f5i infos\u00fcsteemide konfidentsiaalsusele ja k\u00e4ideldavusele, ning tuvastas ka ligi 5000 seadet, mis oli pahavaraga nakatunud.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Investor Akim Arhipovi iduportfell: kolme aastaga 17 investeeringut ja \u00fcks exitEttev\u00f5tja ja \u00e4riingel Akim Arhipov on tegelenud investeerimisega t\u00f5sisemalt alles viimased kolm aastat, aga t\u00e4naseks on tema portfellis kokku juba 17 idufirmat. Arhipov ise usub, et k\u00f5ige edukamad portfelliettev\u00f5tted on alles selgumisel.\u00a0\u00a0\nPRO tellijale\nSellest, kuidas Arhipov paar aastat tagasi investeerimiseni j\u00f5udis, saab l\u00e4hemalt\u00a0lugeda siin. T\u00e4na t\u00f5deb ta DigiPRO-le oma 17 investeeringust r\u00e4\u00e4kides, et ei oskagi nende seast esimese hooga lemmikut valida ja kinnitab, et k\u00f5ik tema portfelliidud on toredad. \u201cLemmikuid valida on raske, sest olen investeerinud alles nii v\u00e4he aega. Pikas perspektiivis need k\u00f5ige edukamad alles selguvad,\u201d selgitab ta.\n\u00d6eldakse, et j\u00e4nesed \u0161ampust ei joo. Ja tulevik on julgete p\u00e4ralt. DigiPRO artiklisarjas\u00a0\u201c\u00dckssarvikute kasvatajad\u201d\u00a0tutvustame Eesti t\u00e4nase\u00a0startup-maastiku k\u00f5ige olulisemaid riskiinvestoreid, kelle julgus oma raha just idufirmadesse paigutada on aidanud siinsel ettev\u00f5tlusel \u00f5itseda.\nSamas toob ta esile oma esimese investeeringu L\u00e4ti ettev\u00f5ttesse Atom Mobility, kuhu s\u00fcstiti raha koos Kristjan Raudaga. Arhipov usub, et mobiilsus on aina kasvav valdkond, mida kannab tulevikus veelgi suurem edu.\u00a0\n\u201cOlen neid kolm aastat j\u00e4lginud ja nad on v\u00e4ga edukad \u2013 lisavad aina uusi tooteid ja kasvavad,\u201d r\u00e4\u00e4gib Arhipov. \u201cAtomi asutajad on eelk\u00f5ige ka tugevad, ei allu survele ja ei tule vastu suvalistele kompromissidele.\u201d\nArhipovi s\u00f5nul v\u00f5lusid teda Atom Mobility puhul eelk\u00f5ige asutajad, kes on kasvanud sarnases keskkonnas tema endaga. Samuti meeldib talle asutajate l\u00e4bipaistev tegutsemine. \u201cNad ei r\u00e4\u00e4kinud ainult edust, vaid ka eba\u00f5nnestumisest,\u201d lisab ta.\u00a0\nPunaseid lippe ignoreerides tehtud rahas\u00fcst\nKui r\u00e4\u00e4kida pettumust valmistanud idufirmadest, siis Arhipov nimesid ei avalda, k\u00fcll aga toob ta n\u00e4iteks \u00fche olukorra, kus oleks ise pidanud t\u00e4helepanelikum olema.\u00a0\n\u201cKui ma ettev\u00f5ttega kohtusin, siis olin \u00fcsna vaimustuses, sest nende turg kasvas h\u00e4sti ja m\u00f5tlesin, et kasutan nende teenuseid igap\u00e4evaselt. Kohtusin ka asutajate ja investoritega, kes olid v\u00e4ga prominentsed,\u201d meenutab Arhipov.\n\u201cM\u00e4letan, et tegelikult mulle ettev\u00f5tte valuatsioon ei meeldinud, aga arvasin, et turg on t\u00f5usuteel ja kui vaja, siis neil on v\u00f5imalus teha pivot.\u201d\nHiljaaegu sulges see ettev\u00f5te aga oma arenduse ning Arhipov sai aru, et oli oma investeeringu teinud kutsikavaimustusest ja punaseid lippe ignoreerides. \u201c\u00dctlen ausalt, need asutajad on sellise profiiliga, et sobivad juba edukasse ettev\u00f5ttesse, mitte varajases staadiumis idufirmasse,\u201d \u00fctleb Arhipov.\u00a0\nTema s\u00f5nul polegi idufirmandus k\u00f5igi jaoks. Inimesed k\u00fcll arvavad, et see on hea viis raha tegemiseks v\u00f5i millegi ehitamiseks, aga ei arvesta selle valdkonna keerukusega. \u201c99% inimestele ma seda ei soovitaks \u2013 sa pead olema enesekindel, vaimselt terve ja vastupidav, sest raskeid olukordi on palju,\u201d selgitab ta.\u00a0\nEsimene exit\nArhipov on teinud oma l\u00fchikese investorikarj\u00e4\u00e4ri jooksul ka esimese exit\u2019i. Tegemist on USA ettev\u00f5ttega PeerBoard, mis arendas kogukonnatarkvara ja m\u00fc\u00fcdi maha Kanada ettev\u00f5ttele Docebo.\u00a0\n\u201cSee oli hea ja \u00fcsna kiire exit. Investeerisin ja k\u00f5igest kuue kuuga m\u00fc\u00fcdi ettev\u00f5te maha,\u201d r\u00e4\u00e4gib Arhipov.\u00a0\nNumbreid ta ei avalda, kuid \u00fctleb, et tegemist oli kaks korda suurema summaga, kui see, mis ta algselt ettev\u00f5ttesse investeeris. \u201cEttev\u00f5ttel l\u00e4heb h\u00e4sti ja on \u00fcleminekuperioodil,\u201d lisab ta.\u00a0\nAKIM ARHIPOVI IDUPORTFELL\n1. Filmustage\u00a0\nFilmustage on USA ettev\u00f5te, mis v\u00f5imaldab filmi -ja videotegijatel luua oma projektid paari kl\u00f5psuga. Sisuliselt ehitab ettev\u00f5te platvormi, kus tegijad saavad \u00fcles laadida oma skripti PDF-vormingus ning see jaotatakse automaatselt vajalikeks kategooritakseks: osat\u00e4itjad, rekvisiidid, asukohad, grimm jne. Teisis\u00f5nu automatiseeritakse varasemalt paberi ja pliiatsiga v\u00f5i Excelis tehtav t\u00f6\u00f6.\u00a0\nEttev\u00f5te on kaasanud kaks rahastusringi \u2013 kokku 550 000 eurot. Viimane rahastusring toimus 2023. aasta m\u00e4rtsis ning investeerimisringis osales neli investorit, nende seas Vesta Capital ja Geek Ventures.\u00a0\n2. PeerBoard (exit)\nUSA-s 2019. aastal Mikhail Larionovi poolt asutatud PeetBoard on ettev\u00f5te, mis arendas \u201cplug and play\u201d kogukonnatarkvara. Ettev\u00f5te tegi kokku kolm rahastusringi, millest viimane toimus 2020. aasta oktoobris.\u00a0\n2023. aasta aprillis ostis PeerBoardi \u00e4ra Kanada ettev\u00f5te Docebo. Summat ei avaldatud, kuid sellega tegi ettev\u00f5ttest exit\u2019i ka Akim Arhipov.\u00a0\nKatana juhtkond: Hannes Kert, Kristi Schumann, Brett Astrid V\u00f5mma, Priit\nKaasik, Gristel Tali, Kristjan Vilosius, Oliver Vesi. (c) Foto: Katana\n3. KatanaMRP\n2017. aastal asutatud idufirma Katana MRP arendab tootmistarkvara ja teeb koost\u00f6\u00f6d 1500 tootmisettev\u00f5ttega USA-st Uus-Meremaani. Ettev\u00f5tte (Katana Technologies O\u00dc) asutajateks on Kristjan Vilosius, Hannes Kert ja Priit Kaasik.\u00a0\nKatana on kaasanud riskikapitalifondidelt ja ingelinvestoritelt praeguseks kokku \u00fcle 51 miljoni dollari. 2022. aasta oktoobris kogus Katana B-seeria rahastusringis 35 miljonit dollarit.\u00a0\nTeatmik.ee andmetel t\u00f6\u00f6tab Katanas selle aasta esimese kvartali seisuga 113 inimest ja 2022. aastal oli ettev\u00f5ttel maksustatavat k\u00e4ivet kokku 6,5 miljonit eurot. 2021. aasta aruandes kirjutatakse, et ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgitulu oli 1,8 miljonit eurot, aasta aga l\u00f5petati \u00fcle 4 miljoni eurose kahjumiga.\u00a0\nMajandusaasta aruandes kirjutab ettev\u00f5te, et keskendus 2021. aastal 2021. aastal peamiselt tarkvara arendamisele ja selle m\u00fc\u00fcgile \u00fcle maailma. Katana asutas 2021. aastal Kanadas t\u00fctarettev\u00f5tte Katana Technologies Ltd, kuid 2021. aastal t\u00fctarettev\u00f5ttes majandustegevust ei toimunud. 2022. aastaks lubas ettev\u00f5te j\u00e4tkata kiiret kasvu ning tootearendusse panustamist.\u00a0\n4. Swag42\u00a0\nSwag42 on Poola ettev\u00f5te, mis asutati 2019. aastal Sandra ja Alexander Bondare poolt. Ettev\u00f5te\u00a0arendab tellimisplatvormi, et \u00e4rikliendid saaksid tellida kingitusi ja meeneid. K\u00f5ik korraldatakse tellija eest \u00e4ra, alustades materjalidest l\u00f5petades tarnimisega.\u00a0\n5. Bolt\n2013. aastal vendade Villigute asutatud idufirma Bolt on eelk\u00f5ige tuntud oma taksovahendusteenuse poolest ning t\u00e4nasel p\u00e4eval ka t\u00f5ukerataste, elektrirataste renditeenuse ja kullerteenuse arendamise kaudu. 2018. aastal sai idufirmast \u00fckssarvik.\u00a0\nEestis tegutseb Bolt t\u00f6\u00f6andjana kahe suure \u00e4rikehana: Bolt Technology O\u00dc-s, kus t\u00f6\u00f6tab viimastel andmetel 477 inimest. Bolt Operations O\u00dc-s, kus t\u00f6\u00f6tab viimase kvartali seisuga 808 t\u00f6\u00f6tajat. Ehk et Bolti Eesti filiaalis t\u00f6\u00f6tab t\u00e4na kokku 1285 inimest.\nBolti emafirma on Bolt Technology O\u00dc, mille 2021. aasta m\u00fc\u00fcgitulu oli kokku 500,8 miljonit eurot, koondkahjum 547,2 miljonit eurot.\u00a0\nBolt Technology O\u00dc kirjutab oma 2021. aasta aruandes tunamullu j\u00e4tkati kiire laienemisega ning tegutseti enam 400 linnas ja rohkem kui 45 riigis. Lisaks laienemisele lisati juurde ka uusi teenuseid: Bolt Drive ja Bolt Market. \u201cPakume n\u00fc\u00fcdseks kokku viit teenust, mis aitavad veelgi enam kinnistada Bolti positsiooni Euroopa esimese super\u00e4pina,\u201d kirjutab ettev\u00f5te.\u00a0\n\u201c2021. aasta jooksul sai Boltist Euroopa suurim kergliikurite rendi operaator, mis tegutses hooaja k\u00f5rghetkel 20 riigis ja \u00fcle 170 linnas \u2013 see n\u00e4itab meie p\u00fchendumust liikuda s\u00e4\u00e4stvamate transpordiliikide suunas,\u201d kirjutab Bolt aastaaruandes.\u00a0\n\u00c4sja avaldatud mulluses aruandes on n\u00e4ha, et viimase pooleteise aastaga on Bolt astunud olulise sammu edasi kasumlikkuse poole \u2013 t\u00e4naseks on kahjumit v\u00e4hendatud \u00a072,9 miljonile eurole, k\u00e4ivet aga kasvatatud 1,3 miljardi euroni.\nEttev\u00f5tte juht Markus Villig on lubanud Bolti kasumisse viia juba j\u00e4rgneva 12 kuu jooksul. B\u00f6rsile soovitakse minna 2025. aastal.\nRecruitLabi tuumiktiim.Foto: Jake Farra\n6. RecruitLab\n2020. aastal Paavo Heili, Marie Evarti ja Karl-Sander Erssi loodud idufirma RecruitLab aitab ettev\u00f5tteid v\u00e4rbamisel \u2013 sisuliselt lubab ettev\u00f5te automatiseerida k\u00f5ik v\u00e4rbamisprotsessid, mida \u00fcldse on v\u00f5imalik automatiseerida.\nTeatmik.ee andmetel tegi RecruitLab (Recruitment Software O\u00dc) 2022. aastal 304 900 eurot maksustatavat k\u00e4ivet. 2021. aasta majandusaruande kohaselt oli ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgitulu tunamullu 71 500 eurot, kahjumisse j\u00e4\u00e4di aga 173 600 euroga. 2023. aasta esimese kvartali j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tab ettev\u00f5ttes 11 inimest.\u00a0\nRecruitLab on kokku kaasanud 2,2 miljonit eurot. Viimane rahastusring toimus 2022. aasta augustis, mil ettev\u00f5te kaasas 1,9 miljonit eurot.\u00a0\n7. Modash\u00a0\nModash on Eesti idufirma, mis v\u00f5imaldab ettev\u00f5tetel suunamudijate abiga oma k\u00e4ivet kasvatada. Sisuliselt loob ettev\u00f5te kogu maailma m\u00f5juisikute andmebaasi.\u00a0\n2023. aasta esimese kvartali seisuga t\u00f6\u00f6tab ettev\u00f5ttes \u00fcheksa inimest ja 2022. aastal oli ettev\u00f5ttel maksustatavat k\u00e4ivet kokku 2,5 miljonit eurot. Majandusaasta aruande j\u00e4rgi oli ettev\u00f5ttel 2021. aastal m\u00fc\u00fcgitulu kokku \u00fcle 720 500 eurot, kasum suisa 396 000 eurot.\u00a0\nModash O\u00dc kirjutab 2021. aasta aruandes, et ettev\u00f5te suutis tunamullu oma tulusid ja kliendibaasi oluliselt kasvatada.\n\u201cOleme s\u00fcvendanud olemasolevaid tootepakkumisi ja tutvustanud uusi. Samuti suurendasime oma t\u00f6\u00f6tajate arvu \u00fcha k\u00f5rgema taseme konsultantidega. Oleme lisanud oma meeskonda fantastilisi vanemeksperte turunduses, m\u00fc\u00fcgis ja tehnilistel ametikohtadel. Oleme samal ajal parandanud oma tegevuse efektiivsust ja ettev\u00f5te teenib j\u00e4tkuvalt puhaskasumit.\u201d\nSamas tuuakse aruandes v\u00e4lja, et neidki m\u00f5jutavad makromajanduslikud olud, mist\u00f5ttu on teatud segmentides kasv tunduvalt aeglasem kui algselt eeldati. \u201cJ\u00e4rgmise 6-9 kuu jooksul loodame lisada 1 000 000 USD iga-aastasesse korduvasse tulusse. Loodame l\u00f5petada 2023. aasta kogutuluga 9 000 000 USD,\u201d kirjutab ettev\u00f5te.\u00a0\nInsly tiim.Foto: Insly\n8. Insly\u00a0\nEttev\u00f5tja Risto Rossar asutas pilvep\u00f5hise kindlustustarkvara idufirma Insly p\u00e4rast seda, kui oli oma 2000. aastal asutatud kindlustusfirma IIZI 2014. aastal maha m\u00fc\u00fcnud. T\u00e4naseks pakub idufirma oma teenust juba 1000 kliendile.\nEttev\u00f5te kaasas oma viimase kapitaliringi, 1,1-miljonilise bridge-rahastuse vooru mullu s\u00fcgisel. Poole sellest summast panustasid olemasolevad investorid \u2014 Concentric ja Uniqa Ventures \u2014 ning teise poole inglid s\u00fcndikaadist Fund Fellow Founders. Sellega on idufirma t\u00e4na kaasanud kokku 5,8 miljonit eurot.\n2021. aasta majandusaruandes \u00fctleb Insly O\u00dc, et teenis tunamullu m\u00fc\u00fcgitulu enam kui 2,4 miljoni euro jagu, sealjuures kujunes perioodi puhaskasumiks 117 300 eurot.\n2020. aastal oli ettev\u00f5tte k\u00e4ive 1,5 miljonit ja kahjum 131 000 eurot. Majandusaasta aruandes nenditakse, et m\u00fc\u00fcgitulu kasv v\u00f5rreldes 2020. aastaga oli seotud siirdehindade muutusest emaettev\u00f5ttega (Insly Ltd). Teatmik.ee andmetel teenis idufirma 2022. aastal maksustatavat k\u00e4ivet 4 miljonit eurot.\n9. Apata\u00a0\nApata on 2021. aastal Iirimaal Niall Hogani ja Shekinah Adewumi poolt asutatud ettev\u00f5te, mis loob lahendust fintech ettev\u00f5tetele, et v\u00f5idelda finantskuritegevuse vastu.\u00a0\nEttev\u00f5tte viimane rahastusring toimus 2022. aasta mais, kui kaasati kokku 3,5 miljonit dollarit.\u00a0\n10. Scramble\u00a0\nScramble on 2020. aastal Kamil Kurmakayevi poolt asutatud Eesti idufirma, mis ehitab laenuplatvormi, mis v\u00f5imaldab ettev\u00f5tetel laenu saada. 2023. aasta esimese kvartali j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tab ettev\u00f5ttes \u00fcks inimene.\u00a0\nEttev\u00f5te on kokku teinud 10 rahastusringi ning on kokku kaasanud pea 383 000 eurot. Teatmik.ee andmetel oli Scramble O\u00dc 2022. aasta maksustatav k\u00e4ive kokku libi 8000 eurot. 2021. aastal oli ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgik\u00e4ive kokku 42 700 eurot, kahjum j\u00e4i aga 192 100 euro juurde. 2021. aasta jooksul kaasas Scramble konverteeritavate laenude kaudu 700 000 eurot.\u00a0\n\u201c2021. aastal j\u00e4tkas ettev\u00f5te teenuse protot\u00fc\u00fcbi (mida tavaliselt nimetatakse minimaalseks eluj\u00f5uliseks tooteks) testimist ja turu reaktsiooni hindamist ettev\u00f5tte pakkumisele erinevate investorite ja alustavate ettev\u00f5tete segmentide seas. Aasta jooksul viis ettev\u00f5te sisse muudatusi tootepakkumises (finantstingimused ja riskimaandamisviis stardilaenu tootele), rakenduste veebilehe liidesesse, klientide otsingu- ja hankimismeetoditesse,\u201d kirjutab ettev\u00f5te aastaaruandes.\u00a0\n2021. aastal arendas ettev\u00f5te aktiivselt kliendisuhtluskanaleid, sealhulgas ettev\u00f5tte sotsiaalmeedia kontosid Instagramis, Facebookis, LinkedInis ja kliendivestlusgruppe Telegramis ning Facebookis. 2021. aastal registreeris end platvormile 76 eraklienti ja 3 \u00e4riklienti.\nDriveXi tiim.Foto: DriveX\n11. DriveX\u00a0\n2019. aastal Rauno Siguri, Kentti Koppeli ja Valter L\u00e4lli asutatud DriveX Technologies pakub tehisintellektiga varustatud tarkvaralahendust, mille abil on v\u00f5imalik fikseerida s\u00f5iduki seisukord n\u00e4iteks kindlustusfirma \u00fclevaatuseks, ilma et autot peaks kodu\u00f5uest v\u00e4lja ajamagi.\u00a0\nPraeguseks mitmesse Euroopa riiki laienenud ettev\u00f5te kaasas aasta tagasi miljon dollarit ehk \u00fcle 900 000 euro. Vooru juhtis T\u0161ehhi riskikapitaliettev\u00f5te DEPO Ventures, osales ka Silicon Valley hinnatumaid riskikapitalifonde Plug and Play Ventures. Ettev\u00f5te kaasas raha ka 2020. aastal, toona kuulusid 200 000 euro suuruse rahastusringi investorite hulka ka Taavi R\u00f5ivas ja Kristjan Rahu.\n2021. aasta majandusaruandes kirjutab DriveX Technologies O\u00dc, et tunamullu j\u00e4\u00e4di kahjumisse \u00fcle 211 00 euroga, m\u00fc\u00fcgitulu teeniti 58 500 eurot. Maksuametile esitatud andmete j\u00e4rgi oli ettev\u00f5tte k\u00e4ive 2022. aastal 196 200 eurot ning idufirmas t\u00f6\u00f6tas 6 inimest.\n12. Membo\u00a0\u00a0\nEndise Wise\u2019i t\u00f6\u00f6taja Vahur Hanseni ja Paula Kinki asutatud Membo ehitab virtuaalset toidukauba turuplatsi. 2021. aastal valiti idufirma Ameerika \u00fche hinnatuma \u00e4rikiirendi Y Combinator programmi.\nEttev\u00f5te on kokku teinud \u00fche rahasturingi, milles kaasati 90 000 eurot. Selle aasta esimeses kvartalis tegi Membo O\u00dc t\u00f6\u00f6tajate poolest t\u00f5sise languse \u2013 kui 2022. aasta viimases kvartalis t\u00f6\u00f6tas Membos 16 inimest, siis selle aasta esimeses kvartalis vaid kuus.\u00a0\n2022. aastal oli Membol maksustatavat k\u00e4ivet hinnanguliselt kokku 1,6 miljonit eurot. Aastaaruande j\u00e4rgi oli Membo 2021. aasta m\u00fc\u00fcgitulu kokku 285 600 eurot, kahjumit see-eest 391 200 eurot. Teatmik.ee andmetel on Membol ka 16 194 euro suurune maksuv\u00f5lg.\u00a0\nMembo kirjutas majandusaasta aruandes, et ettev\u00f5te kasvas vahemikus 2020-2021 detsember 20-kordselt. \u201cAntud aasta m\u00f6\u00f6dus meeletu kiirusega ning meie suurimaks v\u00e4ljakutseks oli \u00fcha suurenevate tellimuste mahtude edukalt \u00e4ra teenindamine. Kaasasime ning kaasame ka edaspidi investoritelt t\u00e4iendavat kapitali, et v\u00f5imendada kasvu, laieneda \u00fcle terve eesti ning hiljem ka \u00fcle terve Euroopa.\u201d\nVotemo tiim.Foto: Votemo\n13. Votemo\u00a0\n2018. aastal asutatud idufirma Votemo arendab interaktiivseid publiku kaasamise lahendusi h\u00fcbriid- ja virtuaals\u00fcndmustele, striimijatele ning televisioonile.\u00a0\nAsutajad Dagmar M\u00e4e, Maarit M\u00e4eveer ja T\u00f5nis Vassar panid Votemole aluse sooviga pakkuda tele-eetris jooksvatele otsesaadetele erinevaid kaasamislahendusi. 2018. aastal sai idufirma selleks 150 000-eurose investeeringu ka sideettev\u00f5ttelt Levira AS. 2020. aastal muudeti \u00e4risuunda ning sellest ajast peale on ettev\u00f5te keskendunud hoopis \u00fcritussektorile.\u00a0\n2022. aastal teatas Votemo, et on v\u00e4rskes seemneringis rahvusvahelistelt ja kohalikelt investoritelt kaasanud 250 000 eurot. Vooru juhtis \u00e4sja uue investorv\u00f5rgustikuga lagedale tulnud Akim Arhipov. Uue rahastusega plaaniti v\u00e4rvata suurem m\u00fc\u00fcgimeeskond, hoogustada arenenud turundus- ja m\u00fc\u00fcgitegevusi ning laiendada oma \u00e4ri.\nHiljuti teatas ettev\u00f5te, et on \u00fcks kolmest Eesti idust, kes valiti ka maailmakuulsasse Techstars Stockholmi kiirendiprogrammi. Seal osalemisega kaasneb 120 000 dollari suurune rahas\u00fcst.\nMajandusperioodil, mis kestis 2021. aasta septembrist 2022. aasta augustini, teeniti m\u00fc\u00fcgitulu ligi 31 500 eurot. Kahjumisse j\u00e4i ettev\u00f5te ligi 241 200 euroga.\n14. Coursy\u00a0\n2019. aastal Agu Remmelgi ja Sven Kristjanseni asutatud Coursy.io on t\u00f6\u00f6tajate koolitamise t\u00f5hustamiseks loodud e-\u00f5ppe keskkond.\nEttev\u00f5te on kokku teinud neli rahastusringi, millest viimane toimus 2022. aasta s\u00fcgisel, kui kaasati 600 000 eurot. Ettev\u00f5tte investoriteks on Soome riskikapitalifond Gorilla Capital ja Thorgate Ventures.\nTeatmik.ee andmetel t\u00f6\u00f6tab ettev\u00f5ttes 2023. aasta esimese kvartali seisuga kuus inimest. 2022. aastal oli ettev\u00f5ttel hinnangulist maksustatavat k\u00e4ivet kokku 389 600 eurot. Aastaaruande kohaselt oli Coursy 2021. aasta m\u00fc\u00fcgitulu kokku 275 600 eurot, millega j\u00e4\u00e4di aasta l\u00f5pus kahjumisse 84 800 euroga.\u00a0\n\u201c2021. aastal kasvatas ettev\u00f5ttel klientide arvu 50% v\u00f5rra ja tugevdas liidripositsioon Eestis ning Baltikumis. Ettev\u00f5tte klientide hulka kuuluvad Eesti suuremad haiglad, jaekaubandusketid ja muud ettev\u00f5tted. Baltikumi suuremad kliendid on finants-, jaekaubandus ja tootmissektorist,\u201d kirjutab ettev\u00f5te aruandes.\u00a0\n15. imagiLabs\u00a0\nimagiLabs on 2018. aastal asutatud Rootsi ettev\u00f5te, mis loob \u00e4ppi, et \u00f5petada noortele programmeerimist l\u00e4bi m\u00e4ngude. Ettev\u00f5tte asutajateks on Beatrice Lonascu ja Dora Palfi.\u00a0\nEttev\u00f5te on kokku teinud viis rahastusringi ning kaasanud sellega ligikaudu 414 000 eurot. Lisaks Akim Arhipovile on idufirmale hoogu andnud ka Kristel Kruust\u00fck.\u00a0\n16. Jeff App\u00a0\nL\u00e4ti idufirma loodud Jeff App on SaaS-p\u00f5him\u00f5ttel t\u00f6\u00f6tav platvorm, mille eesm\u00e4rgiks on \u00fchendada pangandusteenustest seni k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud inimesed l\u00e4bi mobiilirakenduse otse finantsteenuste pakkujatega.\n2021. aastal kaasas l\u00e4tlaste idufirma EstBAN-i s\u00fcndikaadi eestvedamisel 840 000 eurot. Ringiga liitusid ka Startup Wise Guys, Taavi Tamkivi ja mitmed teised \u00e4riinglid. Sellele j\u00e4rgnes 1,5 miljoni dollariline j\u00e4tkuinvesteering, mida juhtis J12 Ventures.\n17. Atom Mobility\u00a0\nAtom Mobility asutas 2018. aastal Arturs Burnins, et anda ettev\u00f5tjatele v\u00f5imalus k\u00e4ivitada oma s\u00f5idukite jagamise ja rentimise platvorme. Sellega v\u00e4hendab idufirma teiste ettev\u00f5tjate peavalu uute lahenduste loomisel.\u00a0\nEttev\u00f5te on praeguseks kokku kaasanud 465 800 eurot. Viimane rahastusring toimus kaks aastat tagasi ja siis kaasas ettev\u00f5te 137 000 eurot.\nStartup Wise Guys valiti Global Startup Awardsil maailma parimaks kiirendiks.Foto: GSA\n18. Startup Wise Guys\n2012. aastal Tallinnas asutatud Startup Wise Guys on B2B-suunitlusega \u00e4rikiirendi, mille abil on aastate jooksul lendu t\u00f5usnud sadu idufirmasid. Lisaks B2B valdkonnale pakutakse tuge ka finantstehnoloogia, k\u00fcberturvalisuse, AR\/VR, j\u00e4tkusuutlikkuse ja \u201ct\u00f6\u00f6stus 4.0\u201d suunitlusega idufirmadele.\nVarasemalt on nende kiirendis osalenud sellised idufirmad nagu VitalFields, Stebby ja MRPeasy. 2022. aasta l\u00f5pus valis Financial Timesi \u00e4riportaal Sifted Startup Wise Guysi ka Euroopa viie parima \u00e4rikiirendi hulka.\n2023. aasta alguses kaasas Startup Wise Guys 25 miljonit eurot oma uutesse fondidesse, mille eesm\u00e4rk on investeerida turgudel, kus on suurim potentsiaal kapitaliinvesteeringuteks. Startup Wise Guys on praeguseks kogunud 14 fondi kaudu kokku 74,9 miljonit eurot.\u00a0\nStartup Wise Guysil on Eestis kolm aktiivset \u00e4rikeha. Neist \u00fche, Wise Guys Ventures O\u00dc viimase majandusaasta aruande andmetel oli fondi 2021. aasta m\u00fc\u00fcgik\u00e4ive 396 200 eurot, kasumisse j\u00e4\u00e4di ligi 16 500 euroga. Teatmik.ee andmetel selles juriidilises kehas \u00fchtegi t\u00f6\u00f6tajat pole registeeritud. 2022. aastal oli ettev\u00f5tte hinnanguline maksustatav k\u00e4ive 3,8 miljonit eurot.\nStartup Wise Guysiga on seotud ka juriidiline keha Wise Guys Holding O\u00dc, kus Teatmik.ee andmetel t\u00f6\u00f6tas 2023. aasta esimeses kvartalis \u00fcheksa inimest. Majandusaasta aruande j\u00e4rgi oli Wise Guys Holding O\u00dc m\u00fc\u00fcgik\u00e4ive 2021. aastal 1,6 miljonit eurot, kahjumisse j\u00e4\u00e4di 313 000 euroga. Teatmik.ee andmetel oli selle juriidilise keha hinnanguline maksustatav k\u00e4ive 2022. aastal 109 800 eurot.\nFondiga on seotud ka kolmas juriidiline keha Wise Guys Fund SPV 1 O\u00dc, millega aktiivselt investeeringuid ei tehta, vaid hallatakse olemasolevaid investeeringuid. Sellel juriidilisel kehal puuduvad ka t\u00f6\u00f6tajaid. 2021. aasta aruande kohaselt tegi Wise Guys Fund SPV 1 O\u00dc m\u00fc\u00fcgik\u00e4ivet 100 eurot. Kasumit teeniti kokku 172 200 eurot."}
{"text":"RIA kutsub inimesi \u00fcles testima oma IT-vaatlikkustRiigi Infos\u00fcsteemi Amet (RIA) p\u00f6\u00f6rab juulis aset leidva k\u00fcberteadlikkuse t\u00f5stmise kampaaniaga t\u00e4helepanu ohtudele, mis Eesti inimesi k\u00fcberruumis varitsevad ning mille t\u00f5ttu meie ettev\u00f5tted ja inimesed v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4vad ilma olulistest andmetest, kontodest ja rahast.\nKampaaniaga kutsutakse inimesi \u00fcles oma harjumusp\u00e4rast k\u00e4itumist teadlikumalt j\u00e4lgima ning testima oma IT-teadmisi www.itvaatlik.ee\/test lehel.\n\u201cTeated sellest, kuidas keegi on j\u00e4\u00e4nud internetis ilma oma rahast, on muutunud igap\u00e4evaseks. Need summad ei ole v\u00e4ikesed, ulatudes teinekord tuhandete eurodeni. Kahjuks teevad inimesed oma hooletuse v\u00f5i teadmatusega tihti k\u00fcberkurjategijate elu v\u00e4ga palju lihtsamaks. Oleme mitme aasta v\u00e4ltel n\u00e4inud, et suurem teadlikkus k\u00fcberruumis varitsevatest ohtudest aitab kaitsta nii inimest ennast kui ka terveid s\u00fcsteeme,\u201d m\u00e4rkis RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht M\u00e4rt Hiietamm.\nAlates juunist on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav k\u00fcberteadlikkuse test veebilehel www.itvaatlik.ee\/test. Kaasahaaravate ja praktiliste \u00f5ppevideote abil selgitatakse, kuidas ennast levinumate k\u00fcberohtude eest kaitsta ning enda teadmisi saab proovile panna l\u00e4bides 12 k\u00fcsimusega testi. Test on j\u00f5ukohane k\u00f5igile, ka neile, kes igap\u00e4evaselt internetis ei toimeta.\n\u201cV\u00e4ga paljud pettused ja muud k\u00fcberintsidendid oleks olemata, kui inimesed j\u00e4rgiks k\u00fcberh\u00fcgieeni p\u00f5hireegleid. Just nende selgitamiseks ja kinnistamiseks ongi videod ja test m\u00f5eldud,\u201d s\u00f5nas M\u00e4rt Hiietamm.\nKampaania kestab 4. augustini ning kampaania s\u00f5numeid kohtab nii t\u00e4navapildis kui ka meediakanalites. Lisaks stardib 3. juulil ka 10-osaline k\u00fcberturvalisuse saatesari nimega \u201eOhtlik klikk\u201c, mis l\u00e4heb igal esmasp\u00e4eval eetrisse Kuku Raadios. Saatesarja eesm\u00e4rk on teavitada elanikke ohtudest ja murekohtadest k\u00fcberruumis ning isiklikust vastutusest k\u00fcberintsidentide ennetamisel ja tagaj\u00e4rgedega tegelemisel.\nSelle aasta esimese viie kuu jooksul registreeris RIA ca 550 \u00f5ngitsuslehte, mille kaudu petavad kelmid inimestelt v\u00e4lja pangakaardi andmeid ja PIN-koode. Registreerisime ka ca 1200 intsidenti, millel oli m\u00f5ju andmete v\u00f5i infos\u00fcsteemide konfidentsiaalsusele ja k\u00e4ideldavusele, ning tuvastasime ca 5000 seadet, mis oli pahavaraga nakatunud.\nM\u00f5ned n\u00e4ited k\u00fcberr\u00fcnnakutest:\nMais teavitati CERT-EE-d rohkelt erinevate teenusepakkujate nimel saadetud s\u00f5numitest, milles olev link viis kurjategijate loodud andmeid koguvale lehele. Eriti tihti tehti seda postiteenuste pakkujate nimel. Aasta alguses oli senisest enam ka Smart-ID kasutajaandmete \u00f5ngitsusi.\nKasvab e-posti v\u00f5i sotsiaalmeedia kontode \u00fclev\u00f5tmine. \u00dcldjuhul ei saa kasutaja enam ise enda kontole ligi, sest seotud e-posti aadress ja parool on \u00e4ra vahetatud ning ligip\u00e4\u00e4su taastamine on k\u00fcllalt keeruline. Tihti on e-posti kontoga seotud paljude teiste keskkondade paroolide taastamine, mis annab r\u00fcndajale v\u00f5imaluse ka need salas\u00f5nad \u00e4ra muuta.\nMais sattus k\u00fcberr\u00fcnnaku ohvriks tuntud tehnoloogiatootja veebipood, mille k\u00e4igus paigaldati lehele pahaloomuline skript. R\u00fcnnak oli v\u00f5imalik, sest ohver ei olnud uuendanud tarkvara.\n\u00dclikoolide nimel saadetakse kirju, millele oli lisatud manusena troojan-t\u00fc\u00fcpi pahavaraga nakatunud DOCX-failid, mille avamisel on r\u00fcndajal v\u00f5imalik saada ligip\u00e4\u00e4s kasutaja seadmele.\nM\u00e4rtsis tabas \u00fcht Tallinnas asuvat m\u00f6\u00f6blitootjat arvepettus, kui nende v\u00e4lismaal asuvale kliendile saadeti nende\u00a0meilikonto alt kurjategijate pangarekvisiitidega arve.\nM\u00e4rtsis tuvastasime mitusada Eesti veebilehte, mis v\u00f5isid olla RedStealer-nimelise nuhkvaraga nakatunud. Antud pahavara eesm\u00e4rgiks on varastada ohvri kasutajatunnuseid ja muid tundlikke andmeid.\nVeebruaris toimus \u00fche IT teenusepakkuja vastu lunavarar\u00fcnnak, mille k\u00e4igus kr\u00fcpteeriti serverites ja t\u00f6\u00f6kohaarvutites olnud andmed ning varukoopiad. R\u00fcnde t\u00f5ttu katkes t\u00f6\u00f6 kahes ettev\u00f5ttes, kellele r\u00fcnnaku alla sattunud IT-firma teenuseid osutab.\nKui IT-vaatlik oled sina? Testi enda teadmisi \u2013 www.itvaatlik.ee\/test\n]]>"}
{"text":"\u00c4ra saa petta \u2013 testi oma IT-vaatlikkustRiigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) k\u00fcberteadlikkuse t\u00f5stmise kampaania t\u00f5mbab t\u00e4helepanu veebis varitsevatele ohtudele, mille t\u00f5ttu ettev\u00f5tted ja inimesed v\u00f5ivad kaotada olulisi andmeid, kasutajakontosid ja raha. IT-vaatlikkuse veebilehel on selleks loodud spetsiaalne k\u00fcberteadlikkuse test.\nKaheteistk\u00fcmne\u00a0k\u00fcsimusega test on j\u00f5ukohane k\u00f5igile, ka neile, kes igap\u00e4evaselt internetis ei toimeta. Samal lehel selgitatakse ka praktiliste \u00f5ppevideote abil, kuidas ennast levinumate k\u00fcberohtude eest kaitsta.\nRIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juhi M\u00e4rt Hiietamme s\u00f5nul on muutunud teated sellest, kuidas keegi on j\u00e4\u00e4nud internetis ilma oma rahast, igap\u00e4evaseks. \"Need summad ei ole v\u00e4ikesed, ulatudes teinekord tuhandete eurodeni. Kahjuks teevad inimesed oma hooletuse v\u00f5i teadmatusega tihti k\u00fcberkurjategijate elu v\u00e4ga palju lihtsamaks. Oleme mitme aasta v\u00e4ltel n\u00e4inud, et suurem teadlikkus k\u00fcberruumis varitsevatest ohtudest aitab kaitsta nii inimest ennast kui ka terveid s\u00fcsteeme. Paljud pettused ja muud k\u00fcberintsidendid oleks olemata, kui inimesed j\u00e4rgiks k\u00fcberh\u00fcgieeni p\u00f5hireegleid.\"\u00a0\u00fctles Hiietamm.\nKampaania kestab 4. augustini ning kampaania s\u00f5numeid kohtab nii t\u00e4navapildis kui ka meediakanalites. Lisaks stardib esmasp\u00e4eval ka k\u00fcmneosaline k\u00fcberturvalisuse saatesari nimega \"Ohtlik klikk\", mis l\u00e4heb igal esmasp\u00e4eval eetrisse Kuku Raadios.\n"}
{"text":"Kuulus v\u00e4ljaspool sulgpalliROBERT ANTROPOV ei ole k\u00fcll noorte ega t\u00e4iskasvanute klassis medaleid v\u00f5itnud, aga seeniorina on ta \u00fcks Eesti paremaid sulgpallureid. Antropov oli ka Eesti Sulgpalliliidu president aastatel 2008-2012. Tuntud on aga Antropov eelk\u00f5ige Politseiameti peadirektorina ja Riigikogu asendusliikmena.Marina Kaljurand on tuntud kui Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtpoliitik, endine v\u00e4lisminister ja Euroopa Parlamendi liige, aga nooruses m\u00e4ngis ta edukalt sulgpalli. Rahvuselt venelanna (neiup\u00f5lvenimi Rajevskaja) \u00f5ppis eestikeelses koolis (Tallinna 7. keskkool, praegune Inglise Kolled\u017e) ja abiellus teise eduka Eesti sulgpallini Kalle Kaljurannaga Marina Kaljurand on Eesti meistriv\u00f5istlustelt v\u00f5itnud 23 medalit, nende seas nais\u00fcksikm\u00e4ngu kuld aastal 1991.Prakash Padukone teenis 1983. aasta sulgpalli MM-v\u00f5istlustel pronksmedali, aga tema nimi sai pigem tuntuks t\u00fctre kaudu. 1986. aastal s\u00fcndinud Deepika Padukone on praegu India kino ehk \u201eBollywoodi\" kuumimja k\u00f5rgeimalt tasustatud naisn\u00e4itleja.TAUFIK HIDAYAT, kes t\u00f5i Indoneesiale 2004. aastal ol\u00fcmpiakulla meeste \u00fcksikm\u00e4ngus ja on samal alal neli medalit (1+1+2) v\u00f5itnud MM-v\u00f5istlustest, astus 2018. aastal poliitikasse ja temast sai riigi ekspresidendi Susilo Bambang Yudhoyono juhitud Demokraatliku partei \u00fcks liidreid, aga juba on sulgpallistaar m\u00e4ssitud altk\u00e4emaksuskandaali ja tema tulevik poliitikuna ebakindel.1988. aasta juulis vapustas Indiat sulgpallur Syed Modi m\u00f5rv - kahjuks sai ta suurima kuulsuse just selle traagilise s\u00fcndmuse l\u00e4bi. Sulgpallurina tuli ta 1982. aastal Briti Rahvaste \u00dchenduse m\u00e4ngude v\u00f5itjaks ja teenis kolm pronksi Aasia m\u00e4ngudelt. Tema tapmise eest sai eluaegse vanglakaristuse Bhagwati Singh, aga m\u00f5istatus j\u00e4i paljude arvates lahendamata. V\u00e4idetavalt tellisid m\u00f5rva Modi abikaasa Ameeta Kulkarni ja tolle armuke, Uttar Pradeshi osariigi spordiminister Sanjay Singh, aga neid pole s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud.TEKST: AJAKIRI TENNIS FOTOD: MUIS, VIKIPEEDIA, ERAKOGU"}
{"text":"Riia linnapea lahkus, kuna ei saa enam volikogu otsuste eest vastutadaRIIA, 3. juuli, LETA-BNS \u2013 Riia linnapea M\u0101rti\u0146\u0161 Sta\u0137is selgitas esmasp\u00e4eval pressikonverentsil oma tagasiastumist, tuues peap\u00f5hjuseks, et ei suuda enam Riia linnavolikogu otsuste eest vastutada.\nSta\u0137ise s\u00f5nul moodustasid tema endised koalitsioonipartnerid \u2013 Uus \u00dchtsus, Rahvuslaste \u00dchendus \/ L\u00e4ti Regioonide Liit ja Riia Kood tegelikult \u00dcksmeelega uue koalitsiooni ja tegid otsuseid teistes kabinettides, mitte Poolt\/Progressiivsete fraktsiooniga.\nSeda kinnitab transpordiosakonnas toimunud v\u00f5imalike rikkumiste uurimiseks uue komisjoni loomise h\u00e4\u00e4letus, milles senised koalitsioonipartnerid h\u00e4\u00e4letasid koos \u00dcksmeelega. Seega ei pidanud Riia linnapea enam v\u00f5imalikuks linnavolikogu otsuste eest vastutada.\nP\u00e4rast linnapea ametlikku tagasiastumisavaldust tuleb see j\u00e4rgmisel volikogu istungil ette lugeda ja sellest hetkest ei ole Sta\u0137is enam esimees. Volikogu istung on kavas j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal, kuid v\u00f5idakse kokku kutsuda ka erakorraline istung.\nSta\u0137is \u00fctles, et otsustas tagasi astuda vaid linnapea kohalt, kuid ta ei loobu oma volikogumandaadist ja j\u00e4tkab t\u00f6\u00f6d fraktsioonis.\nK\u00fcsimusele, kas ta saaks j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6d samas koalitsioonis, kuid juba lihtsaadikuna, vastas Sta\u0137is, et ei oska sellele k\u00fcsimusele veel vastata, kuid \"praeguse tunde j\u00e4rgi\" mitte.\nLinnapea m\u00e4rkis taas, et \u00fcks tema t\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tteid Riia linnavolikogus on aus juhtimine, mis v\u00e4ljendub avatud konkurssides, munitsipaalettev\u00f5tete asjatundlikus juhtimises, sallimatuses raiskamise, korruptsiooni ja poliitiliste nominentide vastu.\nKoalitsioonipartnerid p\u00fc\u00fcdsid aga m\u00f5juvaldkondi jagada nii, et teised neisse ei sekku. N\u00e4iteks soovis abilinnapea Edvards Ratnieks saavutada m\u00f5ju ettev\u00f5tte R\u012bgas Nami \u00fcle. Sta\u0137is ei saanud sellise juhtimismudeliga n\u00f5ustuda. Selline mudel oli varasemates volikogus, kui \u00dcksmeel ja Au Teenida Riiat jagasid m\u00f5juvaldkonnad omavahel \u00e4ra ning see t\u00f5i kaasa korruptsiooni, \u00fctles Sta\u0137is.\nBaltic News Service"}
{"text":"Riia linnapea lahkus, kuna ei saa enam volikogu otsuste eest vastutadaRIIA, 3. juuli, LETA-BNS \u2013 Riia linnapea M\u0101rti\u0146\u0161 Sta\u0137is selgitas esmasp\u00e4eval pressikonverentsil oma tagasiastumist, tuues peap\u00f5hjuseks, et ei suuda enam Riia linnavolikogu otsuste eest vastutada.\nSta\u0137ise s\u00f5nul moodustasid tema endised koalitsioonipartnerid \u2013 Uus \u00dchtsus, Rahvuslaste \u00dchendus \/ L\u00e4ti Regioonide Liit ja Riia Kood tegelikult \u00dcksmeelega uue koalitsiooni ja tegid otsuseid teistes kabinettides, mitte Poolt\/Progressiivsete fraktsiooniga.\nSeda kinnitab transpordiosakonnas toimunud v\u00f5imalike rikkumiste uurimiseks uue komisjoni loomise h\u00e4\u00e4letus, milles senised koalitsioonipartnerid h\u00e4\u00e4letasid koos \u00dcksmeelega. Seega ei pidanud Riia linnapea enam v\u00f5imalikuks linnavolikogu otsuste eest vastutada.\nP\u00e4rast linnapea ametlikku tagasiastumisavaldust tuleb see j\u00e4rgmisel volikogu istungil ette lugeda ja sellest hetkest ei ole Sta\u0137is enam esimees. Volikogu istung on kavas j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal, kuid v\u00f5idakse kokku kutsuda ka erakorraline istung.\nSta\u0137is \u00fctles, et otsustas tagasi astuda vaid linnapea kohalt, kuid ta ei loobu oma volikogumandaadist ja j\u00e4tkab t\u00f6\u00f6d fraktsioonis.\nK\u00fcsimusele, kas ta saaks j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6d samas koalitsioonis, kuid juba lihtsaadikuna, vastas Sta\u0137is, et ei oska sellele k\u00fcsimusele veel vastata, kuid \"praeguse tunde j\u00e4rgi\" mitte.\nLinnapea m\u00e4rkis taas, et \u00fcks tema t\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tteid Riia linnavolikogus on aus juhtimine, mis v\u00e4ljendub avatud konkurssides, munitsipaalettev\u00f5tete asjatundlikus juhtimises, sallimatuses raiskamise, korruptsiooni ja poliitiliste nominentide vastu.\nKoalitsioonipartnerid p\u00fc\u00fcdsid aga m\u00f5juvaldkondi jagada nii, et teised neisse ei sekku. N\u00e4iteks soovis abilinnapea Edvards Ratnieks saavutada m\u00f5ju ettev\u00f5tte R\u012bgas Nami \u00fcle. Sta\u0137is ei saanud sellise juhtimismudeliga n\u00f5ustuda. Selline mudel oli varasemates volikogus, kui \u00dcksmeel ja Au Teenida Riiat jagasid m\u00f5juvaldkonnad omavahel \u00e4ra ning see t\u00f5i kaasa korruptsiooni, \u00fctles Sta\u0137is.\nBaltic News Service"}
{"text":"Inimesed kaotasid kelmidele taas tuhandeid eurosidTALLINN, 3. juuli, BNS \u2013 Ida prefektuur uurib kelmusi, milles kannatanud j\u00e4id ilma tuhandetest eurodest.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Ahtmes elav mees, kellele helistas kelm tutvustades end politseinikuna ning v\u00e4itis, et mehe nimele on laenu v\u00f5etud. Kelm palus laenu t\u00fchistamiseks mehel arvutisse alla laadida AnyDesk programmi, mida mees ka tegi. Hiljem avastas mees, et tema pangakontolt on kadunud 5400 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Sillam\u00e4el elav mees, kellele helistas kelm l\u00e4bi WhatsAppi keskkonna ja tutvustas end Swedbanki t\u00f6\u00f6tajana ning v\u00e4itis, et mehe nimele on v\u00f5etud laenu. Seej\u00e4rel \u00fchendati mees v\u00e4idetava politseinikuga, kes samuti v\u00e4itis, et kannatanu nimele proovitakse laenu v\u00f5tta ning protsessi takistamiseks, tuleb telefoni alla laadida AnyDesk programm, mida mees ka tegi. Kannatanu sisestas oma ID kaardi koodid ning hiljem selgus, et mehe nimele v\u00f5eti teisest pangast laenu 6500 eurot, millest 450 eurot kandsid kelmid teisele pangakontole \u00fcle. \u00dclej\u00e4\u00e4nud summat kelmid aga k\u00e4tte ei saanud, kuna Swedbank blokeeris tehingu kahtlase tegevuse t\u00f5ttu.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Sillam\u00e4el elav naine, kellele helistas kelm tutvustades end Swedbanki t\u00f6\u00f6tajana ning v\u00e4itis, et naise nimele on laenu v\u00f5etud. Kelmi juhendamisel sisestas kannatanu oma Smart-ID PIN koodid ning hiljem avastas, et tema nimele on laenu v\u00f5etud 2000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Teated kaotatud rahast on muutunud igap\u00e4evaseks - RIA kutsub inimesi \u00fcles oma teadlikkust k\u00fcberruumi ohtudest t\u00f5stmaRiigi Infos\u00fcsteemi Amet (RIA) p\u00f6\u00f6rab juulis aset leidva k\u00fcberteadlikkuse t\u00f5stmise kampaaniaga t\u00e4helepanu ohtudele, mis Eesti inimesi k\u00fcberruumis varitsevad ning mille t\u00f5ttu meie ettev\u00f5tted ja inimesed v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4vad ilma olulistest andmetest, kontodest ja rahast.\nKampaaniaga kutsutakse inimesi \u00fcles oma harjumusp\u00e4rast k\u00e4itumist teadlikumalt j\u00e4lgima ning testima oma IT-teadmisi.\n\u201eTeated sellest, kuidas keegi on j\u00e4\u00e4nud internetis ilma oma rahast, on muutunud igap\u00e4evaseks. Need summad ei ole v\u00e4ikesed, ulatudes teinekord tuhandete eurodeni. Kahjuks teevad inimesed oma hooletuse v\u00f5i teadmatusega tihti k\u00fcberkurjategijate elu v\u00e4ga palju lihtsamaks. Oleme mitme aasta v\u00e4ltel n\u00e4inud, et suurem teadlikkus k\u00fcberruumis varitsevatest ohtudest aitab kaitsta nii inimest ennast kui ka terveid s\u00fcsteeme,\u201c m\u00e4rkis RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht M\u00e4rt Hiietamm.\nAlates juunist on k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav k\u00fcberteadlikkuse test veebilehel www.itvaatlik.ee\/test. Kaasahaaravate ja praktiliste \u00f5ppevideote abil selgitatakse, kuidas ennast levinumate k\u00fcberohtude eest kaitsta ning enda teadmisi saab proovile panna l\u00e4bides 12 k\u00fcsimusega testi. Test on j\u00f5ukohane k\u00f5igile, ka neile, kes igap\u00e4evaselt internetis ei toimeta.\n\u201eV\u00e4ga paljud pettused ja muud k\u00fcberintsidendid oleks olemata, kui inimesed j\u00e4rgiks k\u00fcberh\u00fcgieeni p\u00f5hireegleid. Just nende selgitamiseks ja kinnistamiseks ongi videod ja test m\u00f5eldud,\u201c s\u00f5nas M\u00e4rt Hiietamm.\nKampaania kestab 4. augustini ning kampaania s\u00f5numeid kohtab nii t\u00e4navapildis kui ka meediakanalites. Lisaks stardib 3. juulil ka 10-osaline k\u00fcberturvalisuse saatesari nimega \u201eOhtlik klikk\u201c, mis l\u00e4heb igal esmasp\u00e4eval eetrisse Kuku Raadios. Saatesarja eesm\u00e4rk on teavitada elanikke ohtudest ja murekohtadest k\u00fcberruumis ning isiklikust vastutusest k\u00fcberintsidentide ennetamisel ja tagaj\u00e4rgedega tegelemisel.\nSelle aasta esimese viie kuu jooksul registreeris RIA ca 550 \u00f5ngitsuslehte, mille kaudu petavad kelmid inimestelt v\u00e4lja pangakaardi andmeid ja PIN-koode. Registreerisime ka ca 1200 intsidenti, millel oli m\u00f5ju andmete v\u00f5i infos\u00fcsteemide konfidentsiaalsusele ja k\u00e4ideldavusele, ning tuvastasime ca 5000 seadet, mis oli pahavaraga nakatunud.\nM\u00f5ned n\u00e4ited k\u00fcberr\u00fcnnakutest:\n1. Mais teavitati CERT-EE-d rohkelt erinevate teenusepakkujate nimel saadetud s\u00f5numitest, milles olev link viis kurjategijate loodud andmeid koguvale lehele. Eriti tihti tehti seda postiteenuste pakkujate nimel. Aasta alguses oli senisest enam ka Smart-ID kasutajaandmete \u00f5ngitsusi.\n2. Kasvab e-posti v\u00f5i sotsiaalmeedia kontode \u00fclev\u00f5tmine. \u00dcldjuhul ei saa kasutaja enam ise enda kontole ligi, sest seotud e-posti aadress ja parool on \u00e4ra vahetatud ning ligip\u00e4\u00e4su taastamine on k\u00fcllalt keeruline. Tihti on e-posti kontoga seotud paljude teiste keskkondade paroolide taastamine, mis annab r\u00fcndajale v\u00f5imaluse ka need salas\u00f5nad \u00e4ra muuta.\n3. Mais sattus k\u00fcberr\u00fcnnaku ohvriks tuntud tehnoloogiatootja veebipood, mille k\u00e4igus paigaldati lehele pahaloomuline skript. R\u00fcnnak oli v\u00f5imalik, sest ohver ei olnud uuendanud tarkvara.\n4. \u00dclikoolide nimel saadetakse kirju, millele oli lisatud manusena troojan-t\u00fc\u00fcpi pahavaraga nakatunud DOCX-failid, mille avamisel on r\u00fcndajal v\u00f5imalik saada ligip\u00e4\u00e4s kasutaja seadmele.\n5. M\u00e4rtsis tabas \u00fcht Tallinnas asuvat m\u00f6\u00f6blitootjat arvepettus, kui nende v\u00e4lismaal asuvale kliendile saadeti nende meilikonto alt kurjategijate pangarekvisiitidega arve.\n6. M\u00e4rtsis tuvastasime mitusada Eesti veebilehte, mis v\u00f5isid olla RedStealer-nimelise nuhkvaraga nakatunud. Antud pahavara eesm\u00e4rgiks on varastada ohvri kasutajatunnuseid ja muid tundlikke andmeid.\n7. Veebruaris toimus \u00fche IT teenusepakkuja vastu lunavarar\u00fcnnak, mille k\u00e4igus kr\u00fcpteeriti serverites ja t\u00f6\u00f6kohaarvutites olnud andmed ning varukoopiad. R\u00fcnde t\u00f5ttu katkes t\u00f6\u00f6 kahes ettev\u00f5ttes, kellele r\u00fcnnaku alla sattunud IT-firma teenuseid osutab.\nKui IT-vaatlik oled sina? Testi enda teadmisi \u2013 www.itvaatlik.ee\/test"}
{"text":"Siim Kallas: Prigo\u017eini m\u00e4ssust on palju erinevaid vanden\u00f5uteooriaid. See k\u00f5ik h\u00e4irib mind veidiVene rahvas on s\u00f5jaleer, mille s\u00f5jakus kasvab, nagu uudised k\u00f5nelevad. Ja seda rahvast on palju. Inimelu ja kannatused ei maksa midagi. Neile on t\u00e4htis impeeriumi taastamine.\nMeie rahva suur laulupidu on selleks korraks l\u00e4bi. T\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rab mujale. Mulle helistas \u00fcks s\u00f5ber: \u201eKuule, mis sa sellest Prigo\u017einist arvad?\u201c\nMaailma ja Eesti ajakirjandus kubiseb erinevatest seletustest, erinevatest vanden\u00f5uteooriatest, erinevatest arvamustest. Peamine on anal\u00fc\u00fcsida erinevaid vanden\u00f5uteooriaid ja Putini peatset hukku. See k\u00f5ik h\u00e4irib mind veidi. Poliitikas on tihti nii, et eriti tagantj\u00e4rele menetletakse igasuguseid keerulisi kombinatsioone, tegelikult on asjad palju rohkem juhuslikud ja mitte nii keerulised.\nJevgeni Prigo\u017ein oli juba peaaegu rahvuskangelane, k\u00f5va s\u00f5jamees. Iga p\u00e4ev n\u00e4itas televisioon tema n\u00e4gu ja tema s\u00f5dalaste v\u00e4git\u00fckke. Tal oli palju h\u00e4id tuttavaid Venemaa s\u00f5jalises ja poliitilises ladvikus. Ja Prigo\u017ein oli meeletult edev, tema enesehinnang t\u00f5usis taevasse.\nJa siis tulid s\u00f5brad s\u00f5jav\u00e4e ja FSB kindralite hulgast ja r\u00e4\u00e4kisid: \u201eVenemaal on k\u00f5ik m\u00e4da, eriti s\u00f5jav\u00e4es, aga ka poliitikas. Korruptsioon, ebakompetentsus. Jevgeni, sina oled liider. Midagi tuleb ette v\u00f5tta! V\u00f5ta juhtimine enda peale!\u201c\nJa Jevgeni otsustas tegutseda. Tankid s\u00f5itsid Moskva peale. Noorukid h\u00fc\u00fcdsid: \u201eElagu Wagner! Elagu Jevgeni!\u201c\nAga k\u00f5ik muud tegelased olid vait. Jevgeni s\u00f5brad, FSB ja s\u00f5jav\u00e4e kindralid olid vait. Poliitikud ka. Jevgeni sai aru, et oli teinud saatusliku eksituse. Ta sai aru, et tal ei ole palju aega elada j\u00e4\u00e4nud, ja otsustas p\u00f5geneda. Kuidas ta Valgevene asjamehe r\u00fcppe sattus, seda saame hiljem teada. Siin on k\u00fcll \u00f5ige mitmeid variante, kuidas see toimuda v\u00f5is.\nKGB mehe Putini esimene reaktsioon sai ainult olla: \u201emaha l\u00fc\u00fca! H\u00e4vitada m\u00e4ssulised!\u201c Aga t\u00f5en\u00e4oliselt leidus n\u00f5uandjaid, kes soovitasid tal maha jahtuda. Kui l\u00e4heb t\u00f5esti tulistamiseks, ei ole kindel, kuidas see l\u00f5peb. Las parem l\u00e4heb. Siis on m\u00e4ssul l\u00f5pp ka. Ja nii l\u00e4kski.\nKas Putin kukub? Ei tea. Aga Ukraina vabaduss\u00f5ja seisukohalt pole see v\u00e4ga oluline. Ei maksa teha illusioone. Tuleb lugeda Mihhail \u0160i\u0161kinit (\u201eS\u00f5da v\u00f5i rahu?\u201c) ja markii de Custine`i (\u201eKirjad Venemaalt\u201c). Vene rahvas on s\u00f5jaleer, mille s\u00f5jakus kasvab, nagu uudised k\u00f5nelevad. Ja seda rahvast on palju. Inimelu ja kannatused ei maksa midagi. Neile on t\u00e4htis impeeriumi taastamine.\nPutini propaganda on \u00f5nnestunud peamises \u2013 rahvas on \u00fcha rohkem uskuma j\u00e4\u00e4nud, et Venemaale on kallale tunginud NATO, see t\u00e4hendab \u2013 meie. S\u00f5da v\u00f5ita pole probleem, on vaid vaja leida \u00f5ige vaenlane. Nii olevat \u00f6elnud Hitler.\nHea on olla pessimist. Pessimist ei pettu kunagi, pessimisti saab alati meeldivalt \u00fcllatada. Mina k\u00fcll ei arva, et s\u00f5ja l\u00f5pp, sellisena, nagu tahame meie ja tahab Ukraina, saabub kergelt. Palju raskeid aegu on veel ees. Aga ma olen r\u00f5\u00f5mus, kui ma eksin."}
{"text":"Politsei hoiatab: inimestele tehakse politsei nimelt petuk\u00f5nesidSagenenud on teated inimestelt, et politsei nimelt p\u00fc\u00fcavad kelmid andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Politsei neid k\u00f5nesid ei tee ja need tuleb koheselt l\u00f5petada.Alates m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimelt ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardiga v\u00f5i erinevate andmetega on tekkinud probleeme ja selle lahendamiseks ning politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril number \u00ab1\u00bb.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee. \u00abViimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt sarnaseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb koheselt kinni vajutada,\u00bb \u00fctles politseinik.\nTegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on ka varasemalt inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \u00abP\u00e4rast number \u00ab1\u00bb vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse inimesel kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u00bb kirjeldas ta.\n\nKui saad kahtlase k\u00f5ne, siis l\u00f5peta see kohe \u00e4ra:\n\u00c4ra hakka p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petad, lihtsalt l\u00f5peta k\u00f5ne.\nKui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4ra v\u00f5ta k\u00f5ne vastu ja blokeeri number.\nR\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu vaid eesti keeles.\n\u00c4ra jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode:\nNeid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.\nKui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti.\nHelista kiirelt panka ja lase k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja v\u00f5ib hakata sinu kontolt raha varastama.\nAllikas: politsei- ja piirivalveamet\n"}
{"text":"Politseinikena esinevad kurjategijad teevad inimestele petuk\u00f5nesidTALLINN, 3. juuli, BNS \u2013 Politsei teatel on viimastel p\u00e4evadel sagenenud kaebused inimestelt, et politsei nimel p\u00fc\u00fcavad kelmid andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta.\nAlates m\u00f6\u00f6dunud reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimelt ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardiga v\u00f5i erinevate andmetega on tekkinud probleeme ja selle lahendamiseks ning politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril number \u00fcks, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja esmasp\u00e4eval.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee. \"Viimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt sarnaseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb koheselt kinni vajutada,\u201c \u00fctles politseinik.\nTegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on ka varasemalt inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \"P\u00e4rast number \"1\u201c vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse inimesel kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nKui tuleb kahtlase k\u00f5ne, siis peab selle kohe \u00f6ra l\u00f5petama. \"\u00c4ra hakka p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petad, lihtsalt l\u00f5peta k\u00f5ne; kui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4ra v\u00f5ta k\u00f5ne vastu ja blokeeri number ning r\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu vaid eesti keeles,\" \u00fctles pressiesindaja.\nKunagi ega kellelegi ei tohi oma PIN 1 ja PIN 2 koode jagada. \"Neid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga, kui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti.Helista kiirelt panka ja lase k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja v\u00f5ib hakata sinu kontolt raha varastama.\"\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Politsei hoiatab: inimestele tehakse politsei nimelt petuk\u00f5nesidSagenenud on teated inimestelt, et politsei nimelt p\u00fc\u00fcavad kelmid andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Politsei neid k\u00f5nesid ei tee ja need tuleb koheselt l\u00f5petada.\nAlates m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimelt ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardiga v\u00f5i erinevate andmetega on tekkinud probleeme ja selle lahendamiseks ning politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril number \u201e1\u201d. P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee. \u201eViimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt sarnaseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb koheselt kinni vajutada,\u201d \u00fctles politseinik.\nTegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on ka varasemalt inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \u201eP\u00e4rast number \u201e1\u201d vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse inimesel kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u201d kirjeldas ta.\nKui saad kahtlase k\u00f5ne, siis l\u00f5peta see kohe \u00e4ra:\n\u00c4ra hakka p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petad, lihtsalt l\u00f5peta k\u00f5ne.\nKui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4ra v\u00f5ta k\u00f5ne vastu ja blokeeri number.\nR\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu vaid eesti keeles.\n\u00c4ra jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode:\nNeid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.\nKui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti.\nHelista kiirelt panka ja lase k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja v\u00f5ib hakata sinu kontolt raha varastama."}
{"text":"Politsei hoiatab: inimestele tehakse politsei nimelt petuk\u00f5nesidFoto Pixabay\nSagenenud on teated inimestelt, et politsei nimelt p\u00fc\u00fcavad kelmid andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Politsei neid k\u00f5nesid ei tee ja need tuleb koheselt l\u00f5petada.\nAlates m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimelt ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardiga v\u00f5i erinevate andmetega on tekkinud probleeme ja selle lahendamiseks ning politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril number \u201e1\u201c. P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee. \u201eViimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt sarnaseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb koheselt kinni vajutada,\u201c \u00fctles politseinik.\nTegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on ka varasemalt inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \u201eP\u00e4rast number \u201e1\u201c vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse inimesel kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u201c kirjeldas ta.\nKui saad kahtlase k\u00f5ne, siis l\u00f5peta see kohe \u00e4ra:\n\u00c4ra hakka p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petad, lihtsalt l\u00f5peta k\u00f5ne.\nKui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4ra v\u00f5ta k\u00f5ne vastu ja blokeeri number.\nR\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu vaid eesti keeles.\n\u00c4ra jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode:\nNeid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.\nKui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti.\nHelista kiirelt panka ja lase k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja v\u00f5ib hakata sinu kontolt raha varastama."}
{"text":"Politsei hoiatab: inimestele tehakse politsei nimelt petuk\u00f5nesidSagenenud on teated inimestelt, et politsei nimelt p\u00fc\u00fcavad kelmid andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Politsei neid k\u00f5nesid ei tee ja need tuleb kohe l\u00f5petada.\nAlates m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimelt ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardiga v\u00f5i erinevate andmetega on tekkinud probleeme ja selle lahendamiseks ning politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril number \u201e1\u201c. P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee. \u201eViimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt sarnaseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb koheselt kinni vajutada,\u201c \u00fctles politseinik.\nTegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on ka varasemalt inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \u201eP\u00e4rast number \u201e1\u201c vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse inimesel kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u201c kirjeldas ta.\nKui saad kahtlase k\u00f5ne, siis l\u00f5peta see kohe \u00e4ra:\n\u00c4ra hakka p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petad, lihtsalt l\u00f5peta k\u00f5ne.\nKui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4ra v\u00f5ta k\u00f5ne vastu ja blokeeri number.\nR\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu vaid eesti keeles.\n\u00c4ra jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode:\nNeid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.\nKui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti.\nHelista kiirelt panka ja lase k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja v\u00f5ib hakata sinu kontolt raha varastama."}
{"text":"Kolm inimesy langges kelmide ohvriksPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Ahtmes elav mees, kellele oli helistanud kelm, kes tutvustas end politseiametnikuna ning v\u00e4itis, et mehe nimele on laenu v\u00f5etud.Kelm palus laenu t\u00fchistamiseks mehel arvutisse alla laadida programm AnyDesk ning seda too ka tegi. Hiljem avastas mees, et tema pangakontolt on kadunud 5400 eurot.\nSillam\u00e4el elav mees p\u00f6\u00f6rdus politseisse p\u00e4rast seda, kui talle oli l\u00e4bi WhatsAppi keskkonna helistanud kelm, tutvustades end Swedbanki t\u00f6\u00f6tajana ning v\u00e4ites, et mehe nimele on v\u00f5etud laenu. Seej\u00e4rel \u00fchendati mees v\u00e4idetava politseiametnikuga, kes r\u00e4\u00e4kis samuti, et kannatanu nimele proovitakse laenu v\u00f5tta ning protsessi takistamiseks tuleb telefoni alla laadida AnyDeski programm. Seda mees ka tegi. Kannatanu sisestas oma ID-kaardi PIN-koodid ning hiljem selgus, et tema nimele oli teisest pangast v\u00f5etud 6500 eurot laenu, millest 450 eurot kandsid kelmid \u00fcle teisele pangakontole. \u00dclej\u00e4\u00e4nud summat kelmid aga k\u00e4tte ei saanud, kuna kahtlase tegevuse t\u00f5ttu blokeeris Swedbank tehingu.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus ka Sillam\u00e4el elav naine, kellele helistanud kelm tutvustas end Swedbanki t\u00f6\u00f6tajana ning v\u00e4itis, et naise nimele on laenu v\u00f5etud. Kelmi juhendamisel sisestas kannatanu oma Smart-ID PIN-koodid ning avastas hiljem, et tema nimele on v\u00f5etud 2000 eurot laenu.\nMehed l\u00e4ksid korteris kaklema\n1. juulil teatati politseile, et Kohtla-J\u00e4rvel Aia t\u00e4nava korteris l\u00f5i 25aastane meesterahvas 58aastast meest. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni.\nL\u00f5i endist abikaasat\n2. juulil sai politsei teate, et Kohtla-J\u00e4rve Ahtme linnaosas S\u00f5pruse t\u00e4nava korteris l\u00f5i 51aastane mees oma eksabikaasat. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni."}
{"text":"Petturid v\u00f5tsid naise nimel laenuPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Vinni vallas elav naine, kelle abikaasale ja t\u00fctrele oli tulnud v\u00e4idetav P\u00e4rnu maakohtu kutse, kus oli kirjas, et naine on laenufirmale v\u00f5lgu.Naine ei ole aga laenu antud laenufirmast v\u00f5tnud ning see on v\u00f5etud tema teadmata.Kelmusega tekitatud kahju on 7000 eurot.Alles mai l\u00f5pus kaotas \u00fcks L\u00e4\u00e4ne-Virumaal elav naine suure hulga raha, kui kelm sai ligip\u00e4\u00e4su tema isikuandmetele ning vormistas naise nimel laenu. Toona langes petturite saagiks 5000 eurot.(VT)"}
{"text":"PolitseiKOHTLA-J\u00c4RVE KORTERIS KAKLESID MEHED1. juulil teatati politseile, et Kohtla-J\u00e4rvel Aia t\u00e4nava korteris l\u00f5i 25aastane meesterahvas 58aastast meest. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni.L\u00d5I ENDIST ABIKAASAT2. juulil sai politsei teate, et Kohtla-J\u00e4rve Ahtme linnaosas S\u00f5pruse t\u00e4nava korteris l\u00f5i 51aastane mees oma eksabikaasat. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni.KOLM INIMEST LANGES KELMIDE OHVRIKSPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Ahtmes elav mees, kellele oli helistanud kelm, kes tutvustas end politseiametnikuna ning v\u00e4itis, et mehe nimele on laenu v\u00f5etud. Kelm palus laenu t\u00fchistamiseks mehel arvutisse alla laadida programm AnyDesk ning seda too ka tegi. Hiljem avastas mees, et tema pangakontolt on kadunud 5400 eurot. Sillam\u00e4el elav mees p\u00f6\u00f6rdus politseisse p\u00e4rast seda, kui talle oli l\u00e4bi WhatsAppi keskkonna helistanud kelm, tutvustades end Swedbanki t\u00f6\u00f6tajana ning v\u00e4ites, et mehe nimele on v\u00f5etud laenu. Seej\u00e4rel \u00fchendati mees v\u00e4idetava politseiametnikuga, kes r\u00e4\u00e4kis samuti, et kannatanu nimele proovitakse laenu v\u00f5tta ning protsessi takistamiseks tuleb telefoni alla laadida AnyDeski programm. Seda mees ka tegi. Kannatanu sisestas oma ID-kaardi PIN-koodid ning hiljem selgus, et tema nimele oli teisest pangast v\u00f5etud 6500 eurot laenu, millest 450 eurot kandsid kelmid \u00fcle teisele pangakontole. \u00dclej\u00e4\u00e4nud summat kelmid aga k\u00e4tte ei saanud, kuna kahtlase tegevuse t\u00f5ttu blokeeris Swedbank tehingu. Politseisse p\u00f6\u00f6rdus ka Sillam\u00e4el elav naine, kellele helistanud kelm tutvustas end Swedbanki t\u00f6\u00f6tajana ning v\u00e4itis, et naise nimele on laenu v\u00f5etud. Kelmi juhendamisel sisestas kannatanu oma Smart-ID PIN-koodid ning avastas hiljem, et tema nimele on v\u00f5etud 2000 eurot laenu."}
{"text":"T\u0161et\u0161eenia kohus m\u00f5istis erukohtunik Jangulbajevi abikaasa vangiGROZN\u00d5I, 4. juuli, Interfax-BNS \u2013 T\u0161et\u0161eenia Grozn\u00f5i Ahmati ringkonnakohus m\u00f5istis endise kohtuniku Saidi Jangulbajevi abikaasa Zarema Mussajeva s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja politseivastases v\u00e4givallas, teatas kohtu pressiteenistus Interfaxile.\n\"Mussajeva sai karistuseks viis aastat ja kuus kuud koloonias,\" \u00fctles allikas.\nMeedia teatel v\u00f5tsid T\u0161et\u0161eenia julgeolekuj\u00f5udud Mussajeva 21. jaanuaril Ni\u017eni Novgorodis kinni ja toimetasid Grozn\u00f5isse. Seal r\u00fcndas Mussajeva politseinikku, teatas hiljem vabariigi juht Ramzan Kad\u00f5rov.\nGrozn\u00f5i Vissaitovi ringkonnakohus vahistas Mussajeva 2. veebruaril v\u00e4givalla kasutamise p\u00e4rast v\u00f5imuesindaja vastu.\nTeisip\u00e4eval peksid tundmatud isikud peksid l\u00e4bi Grozn\u00f5i Ahmati ringkonnakohtusse Mussajeva otsust kuulama lennanud advokaat Aleksandr Nemovi ja ajakirjanik Jelena Mila\u0161ina, kirjutas meedia.\nVenemaa inim\u00f5igusvolinik kindral Tatjana Moskalkova p\u00f6\u00f6rdus selle asjaolu p\u00e4rast T\u0161et\u0161eenia juurdluskomitee ja prokuratuuri poole. Ohvrid toimetatakse abi saamiseks Beslani.\nMussajeva on endise T\u0161et\u0161eenia f\u00f6deraalkohtuniku, n\u00fc\u00fcdseks re\u017eiimi p\u00f5lu alla langenud Saidi Jangulbajevi naine.\nAbielupaari poeg Abubakar Jangulbajev t\u00f6\u00f6tas advokaadina vaba\u00fchenduses Piinamisvastane Komitee, kuid lahkus detsembris p\u00e4rast \u00fclekuulamist Venemaalt.\nKad\u00f5rov alustas perekonna vastu kampaaniat, korraldades Grozn\u00f5is v\u00e4idetavalt spontaanse 400 000 osalejaga meeleavalduse Jangulbajevite vastu. Grozn\u00f5is on alla 300 000 elaniku.\nKad\u00f5rov postitas Internetti video meeleavaldusest Grozn\u00f5i peav\u00e4ljakul, milles n\u00e4isid osalevat ainult mehed, kes tallasid Jangulbajeveid kujutavatel plakatitel ja panid need siis p\u00f5lema.\nPiinamisvastane komitee saatis AFP-le turvakaamera video tundmatutest meestest, kes tirivad T\u0161et\u0161eeniast 1800 kilomeetri kaugusel Ni\u017eni Novgorodis vahistatud silmn\u00e4htavalt h\u00e4iritud Mussajevat liftist v\u00e4lja.\nKomitee teatel anti asi Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtusse.\nInim\u00f5igusorganisatsioon Amnesty International nimetas Mussajeva vahistamist inimr\u00f6\u00f6viks ja n\u00f5udis, et Venemaa ta otsekohe vabastaks.\nInterfax \u2013 Baltic News Service\u00a0"}
{"text":"T\u0161et\u0161eenia kohus m\u00f5istis erukohtunik Jangulbajevi abikaasa vangiGROZN\u00d5I, 4. juuli, Interfax-BNS \u2013 T\u0161et\u0161eenia Grozn\u00f5i Ahmati ringkonnakohus m\u00f5istis endise kohtuniku Saidi Jangulbajevi abikaasa Zarema Mussajeva s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja politseivastases v\u00e4givallas, teatas kohtu pressiteenistus Interfaxile.\n\"Mussajeva sai karistuseks viis aastat ja kuus kuud koloonias,\" \u00fctles allikas.\nMeedia teatel v\u00f5tsid T\u0161et\u0161eenia julgeolekuj\u00f5udud Mussajeva 21. jaanuaril Ni\u017eni Novgorodis kinni ja toimetasid Grozn\u00f5isse. Seal r\u00fcndas Mussajeva politseinikku, teatas hiljem vabariigi juht Ramzan Kad\u00f5rov.\nGrozn\u00f5i Vissaitovi ringkonnakohus vahistas Mussajeva 2. veebruaril v\u00e4givalla kasutamise p\u00e4rast v\u00f5imuesindaja vastu.\nTeisip\u00e4eval peksid tundmatud isikud peksid l\u00e4bi Grozn\u00f5i Ahmati ringkonnakohtusse Mussajeva otsust kuulama lennanud advokaat Aleksandr Nemovi ja ajakirjanik Jelena Mila\u0161ina, kirjutas meedia.\nVenemaa inim\u00f5igusvolinik kindral Tatjana Moskalkova p\u00f6\u00f6rdus selle asjaolu p\u00e4rast T\u0161et\u0161eenia juurdluskomitee ja prokuratuuri poole. Ohvrid toimetatakse abi saamiseks Beslani.\nMussajeva on endise T\u0161et\u0161eenia f\u00f6deraalkohtuniku, n\u00fc\u00fcdseks re\u017eiimi p\u00f5lu alla langenud Saidi Jangulbajevi naine.\nAbielupaari poeg Abubakar Jangulbajev t\u00f6\u00f6tas advokaadina vaba\u00fchenduses Piinamisvastane Komitee, kuid lahkus detsembris p\u00e4rast \u00fclekuulamist Venemaalt.\nKad\u00f5rov alustas perekonna vastu kampaaniat, korraldades Grozn\u00f5is v\u00e4idetavalt spontaanse 400 000 osalejaga meeleavalduse Jangulbajevite vastu. Grozn\u00f5is on alla 300 000 elaniku.\nKad\u00f5rov postitas Internetti video meeleavaldusest Grozn\u00f5i peav\u00e4ljakul, milles n\u00e4isid osalevat ainult mehed, kes tallasid Jangulbajeveid kujutavatel plakatitel ja panid need siis p\u00f5lema.\nPiinamisvastane komitee saatis AFP-le turvakaamera video tundmatutest meestest, kes tirivad T\u0161et\u0161eeniast 1800 kilomeetri kaugusel Ni\u017eni Novgorodis vahistatud silmn\u00e4htavalt h\u00e4iritud Mussajevat liftist v\u00e4lja.\nKomitee teatel anti asi Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtusse.\nInim\u00f5igusorganisatsioon Amnesty International nimetas Mussajeva vahistamist inimr\u00f6\u00f6viks ja n\u00f5udis, et Venemaa ta otsekohe vabastaks.\nInterfax \u2013 Baltic News Service\u00a0"}
{"text":"Meile Meeldib M\u00e4ngida 206 \u2013 Suur pettus m\u00e4ngumaailmas[embedded content]\nAvalikustame m\u00e4ngumaailma suure pettuse. \u201cCall of Duty\u201d m\u00e4ngijad n\u00e4evad hallutsinatsioone. Kuid olukord pole kiita ka mujal. Kahtlast kraami on tarbinud ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja m\u00f5nede m\u00e4ngustuudiote juhid, kes n\u00e4evad tonti seal, kus seda pole.\n00:00 Steam keelab AI kunsti sisaldavad m\u00e4ngud\n06:26 Daedalic Entertainment l\u00f5petab m\u00e4ngude tegemise\n07:20 Niantic laseb inimesi lahti ja paneb m\u00e4nge kinni\n09:58 Suur pettus m\u00e4ngumaailmas\n12:42 Baldur\u2019s Gate 3\n20:19 CD Projekti arvates peksid m\u00e4ngijad Cyberpunk 2077 p\u00f5hjuseta\n22:27 Prantsusmaa president Emmanuel Macron s\u00fc\u00fcdistab rahutustes sotsiaalmeediat ja videom\u00e4nge\n25:00 Call of Duty petturid n\u00e4evad hallutsinatsioone\n28:38 Iraanis tehakse tulistamism\u00e4ngu Revenge\n32:20 Sony-Microsoft-Activision lekked\n41:15 Ubisoft teeb Black Flagist uusversiooni?\n42:43 \u201cAmong Us\u201d saab omale animasarja\n43:34 BlizzCon 2023 toimub novembris ja piletid maksavad 300-800 dollarit\n46:18 Soodsalt v\u00f5i tasuta\n50:55 Synapse \u2013 Hea m\u00e4ng\n1:01:39 Omar m\u00e4ngib j\u00e4tkuvalt Far Cry 6\n1:04:25 Master Detective Archives: Rain Code \u2013 Hea detektiivim\u00e4ng\n1:10:36 Phantom Doctrine \u2013 Keskp\u00e4rane kraam\n1:17:15 John Wick Hex \u2013 Algus on \u00e4ge, kuid siis l\u00e4heb korduvaks\n1:22:49 Pikmin 1+2 \u2013 Ei soovita\nNB! Otsesaate kuulajad\/vaatajad teenivad omale ka lojaalsuspunkte, mida saab auhindade vastu vahetada.\nMeile Meeldib M\u00e4ngida saadet saab\u00a0YouTube\u2019is\u00a0otse-eetris vaadata ja kuulata igal p\u00fchap\u00e4eval kell 20:00. Kui p\u00fchap\u00e4eval aega pole, siis saab saadet j\u00e4relvaadata v\u00f5i kuulata allj\u00e4rgnevatest kohtadest:\n\u201cP\u00e4rast saadet\u201d saateosa, kus m\u00e4ngime m\u00e4nge, vastame kuulajate k\u00fcsimustele ja r\u00e4\u00e4gime niisama juttu, on j\u00e4relvaatamiseks ja kuulamiseks k\u00e4ttesaadav Meile Meeldib M\u00e4ngida patroonidele.\nMeile Meeldib M\u00e4ngida tegemisi saab toetada Patreoni kaudu. Patroonid saavad T-s\u00e4rgi, Discordis sissep\u00e4\u00e4su VIP ruumi, ligip\u00e4\u00e4su patroonidele m\u00f5eldud sisule ja eelisj\u00e4rjekorras m\u00e4ngu\u00f5htutega liituda ning iga kuu lojaalsuspunkte. Meie Patreoni lehe leiad aadressilt\u00a0https:\/\/patreon.com\/meilemeeldibmangida"}
{"text":"Hoiatus: kelmid p\u00fc\u00fcavad inimestelt politseinikena esinedes raha v\u00e4lja pettaFoto: Shutterstock\nSagenenud on teated inimestelt, et politsei nimelt p\u00fc\u00fcavad kelmid andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Politsei neid k\u00f5nesid ei tee ja need tuleb koheselt l\u00f5petada.\nAlates m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimelt ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardiga v\u00f5i erinevate andmetega on tekkinud probleeme ja selle lahendamiseks ning politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril number \u201e1\u201c. P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee. \u201eViimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt sarnaseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb koheselt kinni vajutada,\u201c \u00fctles politseinik.\nTegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on ka varasemalt inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \u201eP\u00e4rast number \u201e1\u201c vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse inimesel kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u201c kirjeldas ta.\nKui saad kahtlase k\u00f5ne, siis l\u00f5peta see kohe \u00e4ra:\n\u00c4ra hakka p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petad, lihtsalt l\u00f5peta k\u00f5ne.\nKui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4ra v\u00f5ta k\u00f5ne vastu ja blokeeri number.\nR\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu vaid eesti keeles.\n\u00c4ra jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode:\nNeid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.\nKui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti.\nHelista kiirelt panka ja lase k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koode ja v\u00f5ib hakata sinu kontolt raha varastama."}
{"text":"Urmas Vainot ja ERRi kasutati kahtlase teenuse reklaamimiseks libauudises\u00abMinuga on see seotud ainult nii palju, et kasutatud on pilti minust,\u00bb r\u00e4\u00e4gib ajakirjanik Urmas Vaino, keda kujutati kavala petuskeemi reklaamis,\u00a0et m\u00e4\u00e4rida lugejatele p\u00e4he v\u00e4idetavat kr\u00fcptotarkvara rakendust, millega \u00fcle\u00f6\u00f6 miljon\u00e4riks saada.Elu24 toimetusele laekus vihje, et nii ajakirjanik Urmas Vainot, Andres Kuuske, ERRi kui ka Eesti Panka on kujutatud libauudistes, et reklaamida kr\u00fcptotarkvara rakendust\u00a0Immediate Connect.\nLibauudis on tehtud niiv\u00f5rd osavalt, et esimesel vaatamisel ei saa arugi, et tegemist ei ole\u00a0ERRi ametliku kodulehega.\nV\u00f5ltsitud artiklis v\u00e4idetakse, et Eesti Pank kaebas Urmas Vaino kohtusse kommentaari eest, mis ta otse-eetris tegi. Ja seda selleks, et kr\u00fcptorakendus eriti kavalalt ja skandaalselt lugejale maha m\u00fc\u00fca.\nLibauudistes kirjutatakse, et Urmas Vaino andis otse-eetris intervjuu, mille k\u00e4igus paljastas ta kogemata enda raha teenimise saladuse, mis olevat nii hea, et Eesti Pank keelas mehel rakenduse jagamist, sest muidu saaks pankadel t\u00f6\u00f6 otsa. Artikli s\u00f5nul palus Vaino ka k\u00f5ik salvestused otse-eetrist\u00a0kustutada. Tegelikkusest on asi aga kaugel.\n\u00abP\u00e4rast Urmas Vaino s\u00f5nav\u00f5ttu puhkes televisiooni otse\u00fclekandes skandaal. Vaatajad hakkasid p\u00e4rast n\u00e4htut saate toimkonnale helistama, kuid \u00fclekande katkestas k\u00f5ne Eesti Pangast, mis n\u00f5udis \u00fclekande kohest peatamist ja k\u00f5igi salvestiste kustutamist,\u00bb seisab libauudises.\n\n\nKuvat\u00f5mmis libauudisest.\n\nPetturid v\u00e4idavad, et suutsid veenda telesaate \u00abEsimene stuudio\u00bb\u00a0re\u017eiss\u00f6\u00f6ri andma neile saate salvestise koopia, hoiatades, et see v\u00f5ib peagi kustuda, nagu ka\u00a0\u00abskandaalne intervjuu\u00bb, mida tegelikkuses ei toimunudki.\u00a0\nV\u00e4idetavas\u00a0\u00abkustutatud intervjuus\u00bb \u00fctles petturite s\u00f5nul Urmas Vaino, et\u00a0rikkaks saamiseks ei pea t\u00f6\u00f6tama ja tal on saladus, kuidas\u00a0viimase kolme aasta jooksul oma vara teenis.\n\u00abM\u00f5elge selle \u00fcle. Kui mehest v\u00f5ib v\u00e4hem kui kahe kuuga miljon\u00e4r saada, miks siis edasi t\u00f6\u00f6tada.\u00a0Muidugi v\u00f5ivad k\u00f5ik minu meetodit kasutada, aga kes siis t\u00f6\u00f6taks restoranides, kauplustes v\u00f5i tehastes, kui k\u00f5ik oleksid j\u00f5ukad,\u00bb seisab osavalt s\u00f5nastatud libauudises.\nSeej\u00e4rel kirjutavad petturid, et Vaino olevat saatejuht\u00a0Andres Kuusele n\u00e4idanud oma telefonist rakendust, millega ta v\u00e4idetavalt k\u00fcmneid tuhandeid eurosid p\u00e4evas teenib ja seda k\u00f5ike lillegi liigutamata. Petised t\u00f5mbasid \u00fcles ka korraliku skandaali, v\u00e4ites, et Vaino jagatud kiivalt slajas hoitud rakendus\u00a0j\u00e4i kaamerapilti ning n\u00fc\u00fcd peab mees enda saladuse avalikustama.\nLibauudises kirjutatakse, et Vaino \u00e4hvardas ERRi kohtusse kaevata, mille peale olevat saatejuht ta \u00fcmber veennud enda saladust jagama, mida v\u00e4idetavalt Vaino tegigi.\nK\u00fcll reklaamitakse, et teenus on lihtne. Ainus, mida peab tegema, on saldo kontrollimine ja tulude v\u00e4ljav\u00f5tmine.\nNagu petuskeemidele omane, n\u00f5uab ka selles libauudises reklaamitav teenus\u00a0minimaalset 250-eurost sissemakset.\u00a0\u00abRaha saab v\u00e4lja v\u00f5tta igal ajal. See kantakse kontole 2\u20133 tunni jooksul (olenevalt pangast),\u00bb seisab petturite\u00a0kirjutatud libauudises.\n\n\nKuvat\u00f5mmis Immediate Connecti kodulehelt\n\nPetuskeem v\u00f5ttis aga uue p\u00f6\u00f6rde, kui libauudises v\u00e4ideti, et saatejuht\u00a0Andres Kuusk l\u00f5i endale samuti antud platvormile kasutaja ning testis seda n\u00e4dala\u00a0jooksul, mille v\u00e4ltel olevat ta teeninud pea 4000 eurot.\nTegelikkuses pole aga midagi sellist juhtunud. V\u00f5tsime \u00fchendust asjaosalistega, et selgitada v\u00e4lja loo tagamaad.\nKeskpanga s\u00f5nul ei ole nad libauudisest teadlikud. Ka ajakirjanik\u00a0Andres Kuusk ei tea asjast midagi.\u00a0\nAjakirjanik Urmas Vaino s\u00f5nul on libauudis temaga seotud vaid nii palju, et kasutatud on pilti temast.\u00a0\u00abMuu osas on seos vist null.\u00bb Kuid siiski on\u00a0paljud ajakirjanikule\u00a0kirjutanud ja viidanud, et tema n\u00e4gu kahtlase rakenduse reklaamiks kasutatakse. \u00abInimesed on valvsad,\u00bb s\u00f5nab Vaino."}
{"text":"T\u00f5eministeeriumi loomise katse on veider ja ebakompetentneTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) tuli lagedale ettepanekuga lisada meediateenuste seaduse eeln\u00f5usse kohustus \u00abtagada faktide ja s\u00fcndmuste t\u00f5ene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine uudistesaadetes\u00bb. Peaks olema m\u00f5istetav, et iga laiemale auditooriumile pretendeeriv uudistekanal p\u00fc\u00fcabki neid eesm\u00e4rke j\u00e4rgida.Ahvatlev on m\u00f5elda, et kui ajakirjanduslik ideaal seaduses kohustuseks muuta, siis tulevad meil veel paremad uudised, mis sisaldavad endas t\u00f5de ja ainult puhast t\u00f5de.\nSiiski peaks j\u00e4relevalveasutus enne t\u00e4iendava regulatsiooni esitamist p\u00fc\u00fcdma vastata m\u00f5nele olulisele k\u00fcsimusele.\nEsiteks, kas Eesti meedia tervikuna \u2013 eesk\u00e4tt v\u00f5imalikule regulatsioonile allutatav rahvusringh\u00e4\u00e4ling, era\u00f5iguslike ringh\u00e4\u00e4linguorganisatsioonide saated ning suuremate ajalehtede veebisaated \u2013 kannatab mingi suurema pahe all v\u00f5i edastab s\u00fcstemaatiliselt desinformatsiooni?\nKui see nii peaks olema, siis tuleb esitada vastavad v\u00e4ited ja n\u00e4ited. Meile teadaolevalt paistab Eesti silma eesk\u00e4tt k\u00f5rge meediavabaduse indeksiga, millega on vastavuses edastatava teabe k\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsus. \u00dclereguleerimine hea eneseregulatsiooniga meediamaastikku paremaks ei muuda, pigem ikka vastupidi.\nTTJA m\u00e4rgib \u00f5igesti, et \u00abdesinformatsiooni kujutatav oht on ilmnenud nii Covid-19 pandeemia kui Venemaa t\u00e4iemahulise agressiooni k\u00e4igus Ukraina vastu\u00bb. Paraku j\u00e4tab ta m\u00e4rkimata Eesti ajakirjanduse rolli selle ohu minimeerimisel.\nMeie h\u00e4sti toimiv meediaregulatsioon on \u00fcles ehitatud ajakirjanduseetikale ning vajadusel vastulausete ja \u00f5ienduste esitamisele.\nTeiseks tuleb k\u00fcsida, kes ja kuidas hakkab uudistesaateid hindama. Kas tuleb m\u00f5ni \u00abt\u00f5ekomisjon\u00bb, mis tagab \u00abfaktide ja s\u00fcndmuste t\u00f5ese esitamise\u00bb? Klassikud nagu George Orwell on seda nimetanud ka \u00abt\u00f5eministeeriumiks\u00bb ning see on omane totalitaarsele \u00fchiskonnakorrale.\nMeie meediaregulatsioon seevastu on \u00fcles ehitatud ajakirjanduseetikale ning vajadusel vastulausete ja \u00f5ienduste esitamisele. Kahtlaste v\u00e4idete puhul tuleb kasutada faktikontrolli. K\u00fcsimus on selles, kas j\u00e4\u00e4da vana hea p\u00f5him\u00f5tte juurde, et \u00abusalda, aga kontrolli\u00bb, v\u00f5i v\u00f5tta omaks paranoiline \u00abkontrolli ja \u00e4ra usalda\u00bb.\nEestile vaenulike kanalite v\u00e4ltimiseks on TTJA koost\u00f6\u00f6 kaitsepolitseiameti v\u00f5i rahapesu andmeb\u00fcrooga igati p\u00f5hjendatud, kuid selleks pole vaja sellist seadusemuudatust.\nMeenutame, et oht meediateenuste seadus \u00fcle reguleerida oli esil juba eelmise riigikogu koosseisu ajal. N\u00fc\u00fcd on s\u00fcndimas uus katse, mida toidab algatajate puudulik arusaam meediavabadusest.\nT\u00f5siselt tuleb v\u00f5tta meedialiidu osutust, mille j\u00e4rgi TTJA ehk t\u00e4itevv\u00f5imu kontroll meedia \u00fcle l\u00e4heb vastuollu Euroopa meediavabadusaktiga, mille eesm\u00e4rk on tagada meediaturu s\u00f5ltumatus ja pluralism.\nOsutus \u00dchendkuningriigi ja L\u00e4ti praktikale, samuti piiri\u00fclese televisiooni Euroopa konventsioonile j\u00e4\u00e4b aga \u00fclds\u00f5naliseks, see ei ava teiste riikide regulatsioonide erip\u00e4ra ega vasta k\u00fcsimusele, millist probleemi me tegelikult lahendame.\nTTJA-lt tahaks kuulda sellekohast selgitust, samuti hinnangut sellele, mis Eestis ajakirjanduse s\u00f5ltumatust ja pluralistlikku meediaturgu k\u00f5ige enam kammitseb. Praegu pakutakse lahendust pigem olematule probleemile."}
{"text":"JuhtusPuud olid teedelEsmasp\u00e4eval tuli p\u00e4\u00e4stjatel Tartumaal ja J\u00f5gevamaal teha ligi k\u00fcmme v\u00e4ljas\u00f5itu, et eemaldada \u00e4ikesetormi ajal teedele ja elektriliinidele langenud puid.Purjus mees lebas k\u00f5rbeva toidu k\u00f5rvalEsmasp\u00e4eval kella 23 paiku teatati, et Tartus \u00d5nne t\u00e4naval on \u00fches kortermajas tunda suitsul\u00f5hna ja \u00fches korteris on pikali inimene.Ohuolukorra avastas turvafirma esindaja, kes oli reageerinud Nublu vingu- ja suitsuanduri h\u00e4ire peale.P\u00e4\u00e4stjad avasid j\u00f5uga ukse ning tuvastasid, et tuleoht l\u00e4htus pliidile k\u00f5rbema unustatud toidust. Oht k\u00f5rvaldati. Maas lebanud mehel olid tugevad joobetunnused, kuid tema elu ohus polnud.Arvelt kadus raha3. juulil p\u00f6\u00f6rdus abi saamiseks politseisse 24-aastane naine, kelle s\u00f5nul k\u00fcsiti temalt internetipangas \u00fclekandeid tehes Smart-ID PIN-koode.Enda v\u00e4itel ta koode kuhugi ei sisestanud, ent ometi kadus tema kontolt varsti 796 eurot. Juhtumi asjaolud peab politsei v\u00e4lja selgitama kriminaalmenetluses.Vargad said kaupa ja ratta3. juulil teatati politseisse, et Tartus S\u00f5bra t\u00e4naval asuvast kauplusest on varastatud 715 euro eest kaupa.Samal p\u00e4eval laekus ka teade Kuperjanovi t\u00e4navalt, kus rattaparklast oli \u00e4ra v\u00f5etud valge lukustatud White jalgratas. Viimase vargusega tekitatud kahju on ligi 400 eurot."}
{"text":"Ligi kolmandik luksusautodest on registreeritud t\u00f6\u00f6s\u00f5idukitena   Ligi kolmandik transpordiameti s\u00f5idukiregistris olevatest luksusautomarkide Bentley, Bugatti, Ferrari, Maserati ja Lamborghini s\u00f5iduautodest on registreeritud seal t\u00f6\u00f6s\u00f5idukitena. Maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul ei pruugi see siiski t\u00e4hendada, et neid kasutatakse ka eras\u00f5itudeks.   Transpordiameti esitatud andmete kohaselt on suurim t\u00f6\u00f6s\u00f5idukite osakaal registreeritud Lamborghinide hulgas, madalaim t\u00f6\u00f6s\u00f5idukite osakaal on Maseratidel. Kokku oli juuni l\u00f5pu seisuga eelnimetatud viie automargi s\u00f5idukeid registris 580, millest v\u00e4idetavalt t\u00f6\u00f6s\u00f5ite tehakse 174 autoga (30 protsenti). Juuni l\u00f5pu seisuga on registris 113 Lamborghinit, millest t\u00f6\u00f6s\u00f5itude m\u00e4rkega autosid oli 46 (40,7 protsenti). Sama seisuga oli registris 188 Bentley't, millest t\u00f6\u00f6s\u00f5ite tehakse 63 autoga (33,5 protsenti). Ferrarisid oli registris 124, neist t\u00f6\u00f6s\u00f5itudeks kasutatakse 34 (27,4 protsenti) autot. Maseratisid oli 30. juuni seisuga registris 155, neist t\u00f6\u00f6s\u00f5ite tehakse 31-ga (20 protsenti). Suve keskpaigas ei olnud Eesti autoregistris \u00fchtegi Bugattit. Kui arvestada ka peatatud kandega s\u00f5idukeid, siis on iga nimetatud luksusautomargi s\u00f5idukite arv registris umbes k\u00fcmnendiku v\u00f5rra suurem. Transpordiameti andmeil registreeriti 2021. aastal esmaselt 288 s\u00f5iduautot, mille mootori v\u00f5imsus on \u00fcle 400 kW, neist uusi autosid oli 140. Eelmisel aastal registreeriti sama v\u00f5imsaid s\u00f5idukeid 405 (neist uusi 204) ning t\u00e4navu kuue kuuga on registreeritud 215 nii v\u00f5imast autot, neist on uusi 128.  Maksuamet: luksusautosid saab ka t\u00f6\u00f6ks kasutada  Maksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Madis Laas \u00fctles ERR-ile, et ainu\u00fcksi soetatud s\u00f5iduki mark ei pruugi t\u00e4hendada seda, et s\u00f5idukit ei kasutata 100-protsendiliselt t\u00f6\u00f6s\u00f5itudeks. \"N\u00e4itena v\u00f5iks tuua \u00e4ri\u00fchingud, mille tegevusalaks on s\u00f5iduautode rent. Sellised \u00e4ri\u00fchingud tegelevadki s\u00f5idukite, sealhulgas kallite s\u00f5idukite rentimisega ning nende puhul tavaliselt ei teki ohtu, et ettev\u00f5tte nimel olevaid s\u00f5idukeid kasutatakse eras\u00f5itudeks.\u00a0Teisis\u00f5nu, luksusautode soetamine ja t\u00f6\u00f6s\u00f5itudeks m\u00e4rkimine ei ole alati tehtud maksudest k\u00f5rvale hoidumise eesm\u00e4rgil, vaid \u00e4rilistel p\u00f5hjustel,\" selgitas Laas. \"Kuiv\u00f5rd \u00fcheski seaduses ei ole ette kirjutatud, kui kalli s\u00f5iduki \u00e4ri\u00fching oma ettev\u00f5ttele v\u00f5ib osta, siis ainu\u00fcksi s\u00f5iduki margist tulenevalt kalleid s\u00f5idukeid soetanud \u00e4ri\u00fchingud MTA-l eraldi fookuses ei ole,\" lisas Laas. K\u00fcll aga tuleb mistahes \u00e4ri\u00fchingu s\u00f5iduauto kasutamisel ka eras\u00f5itudeks tasuda erisoodustusmaksud ning s\u00f5iduki ja selle tarbeks kaupade-teenuste soetamisel on tasutud k\u00e4ibemaksu mahaarvamine lubatud vaid osaliselt, r\u00f5hutas MTA esindaja. \"Nendele asjaoludele MTA maksukontrollide k\u00e4igus kindlasti ka t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rab ning kui tuvastatakse 100-protsendiliselt t\u00f6\u00f6s\u00f5itudeks registreeritud s\u00f5iduauto kasutus ka eras\u00f5itudeks, on t\u00e4iendavate maksukohustuste m\u00e4\u00e4ramine kontrolli k\u00e4igus tavap\u00e4rane,\" \u00fctles ameti juhtiv maksuaudiitor.  Eras\u00f5itudeks kasutatava auto maksum\u00e4\u00e4r s\u00f5ltub selle v\u00f5imsusest  Maksuameti kodulehel avaldatud teabe kohaselt tekib erisoodustus t\u00f6\u00f6andja s\u00f5iduauto eras\u00f5itudeks kasutamise v\u00f5imaldamisel. See t\u00e4hendab, et\u00a0ei ole oluline t\u00f6\u00f6andja s\u00f5iduauto kasutamine eras\u00f5itudeks, vaid s\u00f5iduauto kasutamise v\u00f5imaldamine. Samuti ei ole\u00a0oluline t\u00f6\u00f6andja s\u00f5iduauto kasutamisel eras\u00f5itude h\u00fcvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist. Erisoodustus on oma olemuselt saaja ehk t\u00f6\u00f6taja tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija ehk t\u00f6\u00f6andja kohustus. Erisoodustused ehk t\u00f6\u00f6andja poolt t\u00f6\u00f6tajale antud h\u00fcved maksustatakse tulumaksuga m\u00e4\u00e4ras 20\/80 ning sotsiaalmaksuga m\u00e4\u00e4ras 33 protsenti. Erisoodustuse maksukohustus arvutatakse s\u00f5iduauto v\u00f5imsuse j\u00e4rgi, mis uuel s\u00f5iduautol on 1,96 eurot kW kohta ja vanema kui viieaastasel s\u00f5iduautol 1,47 eurot kW kohta. N\u00e4iteks uue 400 kW v\u00f5imsusega s\u00f5iduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 \u00d7 400 = 784 eurot ning sellelt arvutatakse tulumaks vastavalt 784 \u00d7 20\/80 = 196 eurot ja sotsiaalmaks (784 + 196) \u00d7 33% = 326,67 eurot, maksukohustus kokku on seega 196 + 326,67 = 522,67 eurot kuus.\u00a0   "}
{"text":"Idee meedia reguleerimisest pahandas pressiliitusidEesti ajakirjanduse riiklik j\u00e4relevalveasutus ehk tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) tegi kultuuriministrile ettepaneku lisada meediateenuste seaduse eeln\u00f5usse j\u00e4rgmine kohustus: uudistesaated peavad tagama faktide ja s\u00fcndmuste t\u00f5ese, erapooletu ja tasakaalustatud esitamise.Viimastel aastatel on eriti selgelt ilmnenud desinformatsiooni negatiivne m\u00f5ju inimeste tervisele ja elule, demokraatlikele protsessidele ja nende legitiimsusele, avalikule korrale ja riigi julgeolekule, teavitas TTJA. \u00abDesinformatsiooni kujutatav oht on ilmnenud nii Covid-19 pandeemia kui Venemaa t\u00e4iemahulise agressiooni k\u00e4igus Ukraina vastu,\u00bb loetles TTJA ministrile ning lisas, et seet\u00f5ttu ongi oluline, et riik v\u00f5taks kasutusele k\u00f5ikv\u00f5imalikud meetmed, et kaitsta eetilist vaba ajakirjandust, rahva tervist ja p\u00f5hiseaduslikku korda.Enesedistsipliini teadvustusTTJA info\u00fchiskonna talituse juhataja Helen Rohtla t\u00e4psustas intervjuus Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingule (ERR), et m\u00f5te tuleb tegelikult Euroopa Liidus juba kehtivast piiri\u00fclese televisiooni Euroopa konventsioonist, millesarnane regulatsioon kehtib juba ka \u00dchendkuningriikides ja L\u00e4tis.\u00abSelle s\u00e4tte m\u00f5te on teadvustada nii-\u00f6elda enesedistsipliini igale meediateenuse osutajale, et see info, mis uudistesaadetes antakse, peab t\u00f5esti olema tasakaalustatud ja erapooletu,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Rohtla.Ehkki TTJA ettepanek eeln\u00f5us h\u00f5lmas eesk\u00e4tt n-\u00f6 klassikalisi uudistesaateid, siis meediaseaduse puhul puudutaks see ajakirjandust laiemalt, sh veebisaateid.M\u00f5juulatus on Rohtla s\u00f5nul veel aga arutelukoht. \u00abSee p\u00f5him\u00f5te kajastub tegelikult ajakirjanduse eetikakoodeksis ehk siis igal juhul peab see tegevus olema erapooletu ja tasakaalustatud.\u00bbEeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses on ka v\u00e4lja toodud, et TTJA v\u00f5iks telekanalitele lubade v\u00e4ljastamisel konsulteerida rahapesu andmekaitseb\u00fcroo ja kaitsepolitseiga, et tutvuda n\u00e4iteks kanali omaniku taustaga.Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) on ameti idee suhtes halastamatult kriitiline.\u00abEesti on Piirideta Reporterite pressivabaduse indeksis praegu 8. kohal. See on fakt. Aga kas t\u00f5de on see, et Eestis on k\u00f5ik pressivabadusega h\u00e4sti v\u00f5i et mujal on lihtsalt asjad palju halvemini?\u00bb arutles liidu esimees Helle Tiikmaa (pildil), kelle s\u00f5nul ei peaks ametnike ja seaduste abil t\u00f5e kehtestamine kuuluma ajakirjanduse iseseisvust hindavasse Eestisse.Usaldamatuse v\u00e4ljendusAjakirjanike liidu hinnangul v\u00e4ljendab seadusega t\u00f5e ja tasakaalustatuse kohustuse kehtestamine usaldamatust Eesti ajakirjanduse vastu. Samuti soodustab see liidu silmis ajakirjanike enesetsensuuri ning uudiste proforma tasakaalustamise p\u00fc\u00fcdeid.Samas ei m\u00f5ju see t\u00f5en\u00e4oliselt meediav\u00e4ljal tegutsevaile ajakirjanduslaadsetele kanalitele.\u00abEesti ajakirjandusvabaduse peamine tugi on usaldusv\u00e4\u00e4rne eneseregulatsioon, milles sisu hindavad ajakirjanikud ja eksperdid, mitte ametnikud ega poliitikud,\u00bb lisas liidu juht Helle Tiikmaa.\u00abMeedialiit on t\u00e4ielikult ja absoluutselt vastu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses v\u00e4lja toodud seisukohale, nagu saaks t\u00e4itevv\u00f5im (tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA)) olla terve meediaturu m\u00f5ttes s\u00f5ltumatu meediaregulaator,\u00bb kommenteeris ka meediaettev\u00f5tete liidu juht Merle Viirmaa-Treifeldt (pildil).L\u00e4hiaastail j\u00f5ustub Euroopa meediavabadusakt (EMFA), mis peaks nii avalik-\u00f5iguslikku kui ka erameediat reguleerima ja kaitsma.TTJA ettepanekut arvesse v\u00f5ttes tegutseks Eesti liidu meelest selle akti eesm\u00e4rgile vastassuunas.Meedialiit viitas Euroopa Liidu seadustele\u00abMeedialiit on t\u00e4ielikult ja absoluutselt vastu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses v\u00e4lja toodud seisukohale, nagu saaks t\u00e4itevv\u00f5im (tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) olla terve meediaturu m\u00f5ttes s\u00f5ltumatu meediaregulaator,\u00bb kommenteeris ajakirjanike liit TTJA m\u00f5tet meediat sisuliselt reguleerima hakata.L\u00e4hiaastail j\u00f5ustub Euroopa meediavabadusakt (EMFA), mis peaks nii avalik\u00f5iguslikku kui ka erameediat reguleerima ja kaitsma. TTJA ettepanekut arvesse v\u00f5ttes tegutseks Eesti liidu meelest selle akti eesm\u00e4rgile vastassuunas: \u00abAjakirjandus saab olla s\u00f5ltumatu \u00fcksnes siis, kui ta ei ole ei otseselt ega kaudselt allutatud t\u00e4itevv\u00f5imu kontrollile.\u00bb Samuti vajab meedialiidu s\u00f5nul arutelu see, keda nimetada EMFA n\u00f5ukogu Eesti esindajaks. \u00abMeedialiit n\u00f5ustub, et t\u00e4nase meediateenuse seaduse \u00fcle j\u00e4relevalveks v\u00f5ib TTJA olla kohane asutus, kuid EMFA n\u00f5ukotta kuulumiseks peaks Eesti esindaja olema ajakirjandusekspert, mitte tehnilise j\u00e4relevalve ekspert.\u00bbTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti v\u00e4lja k\u00e4idud m\u00f5te pani ajakirjanikud ja ametnikud kihama: laias laastus n\u00e4hakse idees vabale ajakirjandusele p\u00e4itsete p\u00e4he panemist.Loe ka JUHTKIRJA LK 10BRITA-MARIA ALAS, ajakirjanik"}
{"text":"Juhtkiri: T\u00f5e monopolTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet (TTJA) tuli lagedale ettepanekuga lisada meediateenuste seaduse eeln\u00f5usse kohustus \u00abtagada faktide ja s\u00fcndmuste t\u00f5ene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine uudistesaadetes\u00bb. Peaks olema m\u00f5istetav, et iga laiemale auditooriumile pretendeeriv uudistekanal p\u00fc\u00fcabki neid eesm\u00e4rke j\u00e4rgida.Ahvatlev on m\u00f5elda, et kui ajakirjanduslik ideaal seaduses kohustuseks muuta, siis tulevad meil veel paremad uudised, mis sisaldavad endas t\u00f5de ja ainult puhast t\u00f5de.Siiski peaks j\u00e4relevalveasutus enne t\u00e4iendava regulatsiooni esitamist p\u00fc\u00fcdma vastata m\u00f5nele olulisele k\u00fcsimusele.Esiteks, kas Eesti meedia tervikuna - eesk\u00e4tt v\u00f5imalikule regulatsioonile allutatav rahvusringh\u00e4\u00e4ling, era\u00f5iguslike ringh\u00e4\u00e4linguorganisatsioonide saated ning suuremate ajalehtede veebisaated - kannatab mingi suurema pahe all v\u00f5i edastab s\u00fcstemaatiliselt desinformatsiooni?Kui see nii peaks olema, siis tuleb esitada vastavad v\u00e4ited ja n\u00e4ited. Meile teadaolevalt paistab Eesti silma eesk\u00e4tt k\u00f5rge meediavabaduse indeksiga, millega on vastavuses edastatava teabe k\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsus. \u00dclereguleerimine hea eneseregulatsiooniga meediamaastikku paremaks ei muuda, pigem ikka vastupidi.TTJA m\u00e4rgib \u00f5igesti, et \u00abdesinformatsiooni kujutatav oht on ilmnenud nii Covid-19 pandeemia kui Venemaa t\u00e4iemahulise agressiooni k\u00e4igus Ukraina vastu\u00bb. Paraku j\u00e4tab ta m\u00e4rkimata Eesti ajakirjanduse rolli selle ohu minimeerimisel.Teiseks tuleb k\u00fcsida, kes ja kuidas hakkab uudistesaateid hindama. Kas tuleb m\u00f5ni \u00abt\u00f5ekomisjon\u00bb, mis tagab \u00abfaktide ja s\u00fcndmuste t\u00f5ese esitamise\u00bb? Klassikud nagu George Orwell on nimetanud seda ka \u00abt\u00f5eministeeriumiks\u00bb ning see on omane totalitaarsele \u00fchiskonnakorrale.Meie meediaregulatsioon seevastu on \u00fcles ehitatud ajakirjanduseetikale ning vajadusel vastulausete ja \u00f5ienduste esitamisele. Kahtlaste v\u00e4idete puhul tuleb kasutada faktikontrolli. K\u00fcsimus on selles, kas j\u00e4\u00e4da vana hea p\u00f5him\u00f5tte juurde, et \u00abusalda, aga kontrolli\u00bb, v\u00f5i v\u00f5tta omaks paranoiline \u00abkontrolli ja \u00e4ra usalda\u00bb.Eestile vaenulike kanalite v\u00e4ltimiseks on TTJA koost\u00f6\u00f6 kaitsepolitseiameti v\u00f5i rahapesu andmeb\u00fcrooga igati p\u00f5hjendatud, kuid selleks pole vaja sellist seadusemuudatuseMeenutame, et oht meediateenuste seadus \u00fcle reguleerida oli esil juba eelmise riigikogu koosseisu ajal. N\u00fc\u00fcd on s\u00fcndimas uus katse, mida toidab algatajate puudulik arusaam meediavabadusest.T\u00f5siselt tuleb v\u00f5tta meedialiidu osutust, mille j\u00e4rgi TTJA ehk t\u00e4itevv\u00f5imu kontroll meedia \u00fcle l\u00e4heb vastuollu Euroopa meediavabadusaktiga, mille eesm\u00e4rk on tagada meediaturu s\u00f5ltumatus ja pluralism.Osutus \u00dchendkuningriigi ja L\u00e4ti praktikale, samuti piiri\u00fclese televisiooni Euroopa konventsioonile j\u00e4\u00e4b aga \u00fclds\u00f5naliseks, see ei ava teiste riikide regulatsioonide erip\u00e4ra ega vasta k\u00fcsimusele, millist probleemi me tegelikult lahendame.TTJA-lt tahaks kuulda sellekohast selgitust, samuti hinnangut sellele, mis Eestis ajakirjanduse s\u00f5ltumatust ja pluralistlikku meediaturgu k\u00f5ige enam kammitseb. Praegu pakutakse lahendust pigem olematule probleemile.\"Meie h\u00e4sti toimiv meediaregulatsioon on \u00fcles ehitatud ajakirjanduseetikale ning vajadusel vastulausete ja \u00f5ienduste esitamisele.\""}
{"text":"Endine Manchester City m\u00e4ngija tegi abikaasaga seksivideo ja langes v\u00e4ljapressimise ohvriksRootsi koondise kauaaegne m\u00e4ngija John Guidetti ja tema abikaasa Sanna Guidetti langesid v\u00e4ljapressimise ohvriteks.\nSanna Guidetti paljastas rootsi meediale, et tema ja ta abikaasa olid aastaid tagasi kaamera ees vahekorras. Hotellitoas filmitud video tehti jalgpalluri telefoniga. Kuna rootslase k\u00e4sutuses oli kaks nudiseadet, siis ei teinud ta \u00fche kaotamisest v\u00e4ljagi. Hiljem maksis see karmilt k\u00e4tte.\nP\u00e4rast kahen\u00e4dalast perioodi Rootsi koondise juures hakkasid jalgpallurile laekuma \u00e4hvardava sisuga s\u00f5numid. Guidetti telefon oli leitud ning selle uus omanik oli seksivideo tutvust teinud. Talt n\u00f5uti suurt summat raha, muidu oleks video j\u00f5udnud internetti.\nJalgpallur ei andnud v\u00e4ljapressijale j\u00e4rele, kuna kartis, et isegi raha tasumise korral ei j\u00e4eta teda rahule. Ta leidis probleemile siiski lahenduse.\n\u201eJohn ei r\u00e4\u00e4kinud mulle v\u00e4ljapressimisest, sest ta teab, et oleksin sattunud paanikasse. Ta r\u00e4\u00e4kis sellest oma tuttavatele, kes kellegagi r\u00e4\u00e4kisid. See viis selleni, et \u00fcks meie tuttavatest sai v\u00e4ljapressijaga kokku ja v\u00f5ib-olla \u00e4hvardas teda. Igatahes saime telefoni tagasi,\u201c r\u00e4\u00e4kis Sanna Guidetti.\nSamas tunnistas Sanna, et oleks olnud n\u00f5us maksma v\u00e4ljapressijatele vajaliku summa.\nM\u00f5lemad Guidettid elavad n\u00fc\u00fcd Rootsis. John m\u00e4ngib kohalikus k\u00f5rgliigas Stockholmi AIK ridades, kuhu ta siirdus aasta tagasi Hispaania k\u00f5rgliigaklubist Alaves. K\u00e4imasoleval hooajal on 31-aastane kesktormaja l\u00f6\u00f6nud \u00fcheksa m\u00e4nguga \u00fche v\u00e4rava."}
{"text":"EPL: V\u00f5rklaev rikkus vallavanemana toimingupiirangut   Praegune rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (Reformierakond) rikkus Rae vallavanemana t\u00f6\u00f6tades toimingupiirangut, kui \u00fc\u00fcris vallale omaenda autot lubatust suurema summa eest, kirjutas Eesti P\u00e4evaleht riigikontrolli 2016. aasta auditile viidates.   \"Vallavanem ja abivallavanem s\u00f5lmisid vastastikku autode \u00fc\u00fcrilepingud, millega vallavanem rikkus korruptsioonivastase seadusega etten\u00e4htud toimingupiirangut. Kokkuleppe j\u00e4rgi tuli kummalegi maksta \u00fc\u00fcri, mis oli oluliselt suurem kui volikogu vallajuhtide ametis\u00f5itudega seotud h\u00fcvitiste piirm\u00e4\u00e4r 450 eurot kuus,\" vahendas EPL riigikontrolli auditit. Kuigi Rae vald oli otsustanud, et vallavanem ja abivallavanem saavad katta oma isikliku s\u00f5iduauto kasutamisega seotud kulusid kas 450 euro eest v\u00f5i k\u00fctusekulu 400 liitri eest kuus, siis V\u00f5rklaev ja abivallavanem Priit P\u00f5ldm\u00e4e kasutasid m\u00f5lemat, kusjuures autode kasutamise eest said nad volikogu otsusega m\u00e4\u00e4ratud h\u00fcvitisest suurema \u00fc\u00fcrisumma ja tegelikuks \u00fc\u00fcriks kujunes 450 euro asemel 569,62 eurot. \"Seega maksis Rae vald isikliku s\u00f5iduauto \u00fc\u00fcrilepingute alusel 2013. aasta novembrist 2014. aasta juunini koos tulumaksuga v\u00e4lja 7190 eurot, sealhulgas vallavanemale 956,96 eurot ja abivallavanemale 578,24 eurot rohkem, kui volikogu vallajuhtide h\u00fcvedeks ette oli n\u00e4inud,\" t\u00f5des EPL. \"Vallavolikogu ei ole vallavanema ja abivallavanema isikliku s\u00f5iduauto \u00fc\u00fcrimist Rae vallale heaks kiitnud ka tagantj\u00e4rele. Riigikontrolli arvates on selline \u00fc\u00fcrileping, mille s\u00f5lmimisel puudus abivallavanemal valla esindus\u00f5igus ja kus vallavanem rikkus korruptsioonivastases seaduses etten\u00e4htud toimingupiirangut, t\u00fchine,\" vahendas EPL riigikontrolli hinnangut. Riigikontroll t\u00f5i esile, et vallavanem V\u00f5rklaevaga s\u00f5lmitud s\u00f5iduki \u00fc\u00fcrilepingu allkirjastas Rae vallavalitsuse nimel abivallavanem ja ka l\u00f5petas selle ilma volikogu sellest teavitamata, mis V\u00f5rklaeva selgituse kohaselt toimus nii, kuna ta ei saanud korraga kahe isiku, see t\u00e4hendab nii enda kui ka valla eest lepingule alla kirjutada ega iseendaga tehingut teha. Riigikontrolli v\u00f5rreldud kuludest selgus ka, et kui kaks abivallavanemat kasutasid ametis\u00f5itudeks valla autosid, siis V\u00f5rklaeva ja P\u00f5ldm\u00e4e otsus kasutada tasu eest isiklikke autosid, l\u00e4ks vallale auditeeritud perioodil (2013-2014) v\u00e4hemalt 11 109 eurot kallimaks. Aastatel 2012-2019 Rae vallavanema t\u00f6\u00f6tanud V\u00f5rklaev \u00fctles lehele, et pole seadusi rikkunud: \"Minu k\u00f5ik tegevused on toimunud seaduse alusel ja volikogu otsuste kohaselt.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Eesti maasikate puhul on n\u00fc\u00fcdsest v\u00f5imalik kinnitada p\u00e4ritoluEesti maasikate puhul on n\u00fc\u00fcdsest v\u00f5imalik kinnitada p\u00e4ritolu\n\nToiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu\ntoiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja\nreguleerimiseni v\u00e4lja. 2020. aastal sai Maaeluministeeriumi toel ellu\nkutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \"Eesti p\u00e4ritolu maasikate\nreferentsandmekogu loomine\".\n\n\"Projekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\" kinnitab\nMaaelu Teadmuskeskuse (METK) teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina\nKruus. \"Oleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid\nPoola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel\nsuudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\"\n\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul,\nn\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga\nh\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\n\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga AGROISOLAB GmbH,\nkellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja\nt\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi\nandmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa\nm\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\n\n\"Puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\" r\u00e4\u00e4gib\nSvetlana Jankovenko P\u00f5llumajandus- ja Toiduametist. \"On v\u00e4ga hea meel, et\non olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et\nseda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava\nt\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu\npettusega.\"\n\n\"Peame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\" r\u00f5hutab\nmaasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \"See\nprojekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused\njuurutatakse peatselt ka praktikasse.\"\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada P\u00f5llumajandus ja\nToiduametit, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\n\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti\nk\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21\nmaasikakasvataja p\u00f5llult. Baltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti\nmaasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. 2022. aastal\nkaasati projekti ka P\u00f5llumajandus- ja Toiduameti ametnike v\u00f5etud viis\nmaasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\n\nRohkem infot projekti kohta: https:\/\/metk.agri.ee\/2020-2022-projekt-eesti-\nparitolu-maasikad\n\n\nTeate edastas:\n\nKrista K\u00f5iv\n511 2562 | krista.koiv@metk.agri.ee<mailto:krista.koiv@metk.agri.ee>\nturundus- ja kommunikatsioonijuht\nMaaelu Teadmuskeskus (METK)\nTeaduse 4, 77501, Saku, Harjumaa\nmetk.ee<https:\/\/metk.agri.ee\/>\n\n\n\n01.01.2023 alustas t\u00f6\u00f6d Maaelu Teadmuskeskus (METK). Uus asutus t\u00e4idab\nk\u00f5iki Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja P\u00f5llumajandusuuringute Keskuse\nseniseid \u00fclesandeid. K\u00f5ik senised kontaktandmed j\u00e4\u00e4vad m\u00f5neks ajaks\nkehtima, paralleelselt t\u00f6\u00f6tavad ka uued aadressid kujul\neesnimi.perekonnanimi@metk.agri.ee. Maaelu Teadmuskeskuse koduleht on\nmetk.agri.ee, kuid esialgu toimivad ka etki.ee ja pmk.agri.ee veebilehed.\n\nThe Centre of Estonian Rural Research and Knowledge (METK) has started\noperating on the 1st of January 2023. The new institution will fulfill all\nthe tasks of the Estonian Crop Research Institute and the Agricultural\nResearch Centre. All previous contact details will remain valid for some\ntime, simultaneously with new addresses in the form\nfirstname.lastname@metk.agri.ee. The homepage of the Centre of Estonian\nRural Research and Knowledge is metk.agri.ee, but for the time being, the\netki.ee and pmk.agri.ee websites will also remain working.\n\n<p><\/p>"}
{"text":"Uurime j\u00e4rele: kas Facebooki turuplatsi petturid saavad \u00fcldse karistada?PPA vastab, kas Facebooki turuplatsi kelmid saavad ka karistada.Foto: Shutterstock\nGeeniuse tellijale\nViimasel ajal on \u00fcha rohkem internetikelme, kes panevad Facebooki turuplatsile midagi ahvatleva hinnaga m\u00fc\u00fcgile, siis lasevad mitmel inimesel oma pangakontole \u00fclekande teha ning p\u00e4rast seda kustutavad konto v\u00f5i hakkavad lihtsalt ignoreerima. Uurisime politsei- ja piirivalveameti Ida-Harju jaoskonna menetlustalitluse juhilt Inna Toaterilt, kuidas pettureid karistatakse.\nKui keeruline on s\u00e4\u00e4raste kelmide karistamine?\nInterneti kaudu ostmine on muutunud populaarseks ja kahtlemata on see ka mugav, kuid sellel on ka negatiivne pool. Ostja jaoks ongi k\u00f5ige ebameeldivamad olukorrad need, kui rahast j\u00e4\u00e4dakse ilma ja soetatud asja ei saada.\nFacebook Marketplace\u2019is on nii-\u00f6elda kohalikke kelme, aga ka neid, kes tegutsevad v\u00e4lismaalt. Politsei saab v\u00f5tta vastutusele need Eesti elanikud, kes panevad teadlikult midagi m\u00fc\u00fcki ja lasevad raha \u00fcle kanda, aga kaupa ostjale ei anna. Kui keegi j\u00e4\u00e4b oma rahast ilma ja ei saa ka soetatud asja k\u00e4tte, tasub kindlasti p\u00f6\u00f6rduda politsei poole.\nKaristus tuleneb seadusest ja arvestatakse ka toimepanija tausta. Kelmuse puhul v\u00f5idakse m\u00e4\u00e4rata kuni nelja aasta pikkune vangistus v\u00f5i rahaline karistus. Varguse eest v\u00f5ib saada rahalise karistuse v\u00f5i kuni viieaastase vangistuse.\nMilliseid trende te olete m\u00e4rganud selliste kelmuste puhul?\nPolitsei ei saa v\u00f5tta Eestis vastutusele neid kelme, kes tegutsevad v\u00e4lismaalt. Viimasel ajal levib skeem, kus millegi ostjaks osutub kelm, kes pakub m\u00fc\u00fcjale, et kuller tuleb isiklikult kohale ja m\u00fc\u00fcja ei pea muud tegema, kui ainult andma oma telefoninumbri ja e-posti aadressi ning sisestama \u00fchele veebilehele oma pangakaardi andmed.\u00a0\nTegelik eesm\u00e4rk ei ole eseme ost, vaid kelmid k\u00fcsivad neid andmeid j\u00e4rgmiste pettuste l\u00e4biviimiseks ja raha varastamiseks.\nMida saavad inimesed teha, et selliseid olukordi v\u00e4ltida?\nSoovitan asju osta ettev\u00f5tete veebilehtede kaudu, aga ka sel juhul eelnevalt guugeldada tausta. Eraisikute k\u00e4est ostmisel on suurem risk saada petta, mist\u00f5ttu tuleks samuti alati enne ostu sooritamist uurida m\u00fc\u00fcja tausta.\nKui aga inimene otsustab soetada eraisiku k\u00e4est v\u00f5i m\u00fc\u00fcb ise esemeid, siis ei tohi vajutada vestluses saadud lingile ega sisestada avaneval veebilehel oma andmeid. Nendel juhtudel on tegu kelmusega.\nMis on teie seisukoht erinevate v\u00f5lgnike ja petturite Facebooki gruppide teemal, kuhu pannakse selliste petturite pilte ja nimesid \u00fcles?\nPolitsei \u00fcksi turvalisemat keskkonda ei loo ja on igati tervitatav, kui inimesed teisi hoiatavad, n\u00e4iteks panevad pildi esemest, mida p\u00fc\u00fctakse pettuse teel m\u00fc\u00fca. K\u00fcll aga tuleb arvestada, et isikuandmeid avalikult jagada ei tohi.\nSee lugu ilmus ajakirjas Digi nr 219, juuni 2023\nK\u00f5ik selle ajakirja lood"}
{"text":"Eesti maasikaid saab eristada Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatestTALLINN, 5. juuli, BNS \u2013 Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teatel saab n\u00fc\u00fcdsest Eesti maasikaid eristada Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest ning on ootus, et lisaelementide toel saab varsti hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\nToiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu toiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja reguleerimiseni v\u00e4lja, teatas METK-i pressiesindaja kolmap\u00e4eval. 2020. aastal sai maaeluministeeriumi toel ellu kutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \u201cEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u201d.\n\u201cProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u201d s\u00f5nas METK-i teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \"Oleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u201d\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga Agroisolab GmbH, kellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa m\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\n\u201cPuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u201d r\u00e4\u00e4kis Svetlana Jankovenko p\u00f5llumajandus- ja toiduametist (PTA). \u201cOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u201d\n\u201cPeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u201d r\u00f5hutas maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u201cSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u201d\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada PTA-d, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult. Baltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. 2022. aastal kaasati projekti ka PTA ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\nRohkem teavet projekti kohta leiab https:\/\/metk.agri.ee\/2020-2022-projekt-eesti-paritolu-maasikad .\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Petturite elu l\u00e4heb kibedamaks? Laborianal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldab kinnitada, kas tegu on Eesti maasikagaKolm aastat tagasi ellu kutsutud projekti toel on loodud andmebaas, mis v\u00f5imaldavad eristada\u00a0Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest.Toiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu toiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja reguleerimiseni v\u00e4lja. 2020. aastal sai Maaeluministeeriumi toel ellu kutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \u201cEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u201d.\n\u201cProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u201d kinnitab Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \u201eOleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u201d\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga AGROISOLAB GmbH, kellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa m\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\nOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse.\n\u201cPuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u201d r\u00e4\u00e4gib Svetlana Jankovenko P\u00f5llumajandus- ja Toiduametist. \u201cOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u201d\n\u201cPeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u201d r\u00f5hutab maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u201cSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u201d\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada P\u00f5llumajandus ja Toiduametit, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult.\nBaltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult.\n2022. aastal kaasati projekti ka P\u00f5llumajandus- ja Toiduameti ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist."}
{"text":"Maasikad Eestist, Kreekast v\u00f5i Poolast? Laboris tehakse asjad selgeksMaaelu teadmuskeskuse (METK) teatel saab n\u00fc\u00fcdsest Eesti maasikaid eristada Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest ning on ootus, et lisaelementide toel saab varsti hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.Toiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu toiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja reguleerimiseni v\u00e4lja, teatas METK-i pressiesindaja kolmap\u00e4eval. 2020. aastal sai maaeluministeeriumi toel ellu kutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \u201cEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u201d.\n\u201cProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u201d s\u00f5nas METK-i teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \"Oleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u201d\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga Agroisolab GmbH, kellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa m\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\n\u201cPuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u201d r\u00e4\u00e4kis Svetlana Jankovenko p\u00f5llumajandus- ja toiduametist (PTA). \u201cOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u201d\n\u201cPeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u201d r\u00f5hutas maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u201cSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u201d\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada PTA-d, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\n\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult. Baltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. 2022. aastal kaasati projekti ka PTA ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\n"}
{"text":"Eesti maasikate puhul on n\u00fc\u00fcdsest v\u00f5imalik kinnitada p\u00e4ritoluToiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu toiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja reguleerimiseni v\u00e4lja. 2020. aastal sai Maaeluministeeriumi toel ellu kutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \u201eEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u201d.\n\u201eProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u201d kinnitab Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \u201eOleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u201d\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga AGROISOLAB GmbH, kellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa m\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\n\u201ePuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u201d r\u00e4\u00e4gib Svetlana Jankovenko P\u00f5llumajandus- ja Toiduametist. \u201eOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u201d\n\u201ePeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u201d r\u00f5hutab maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u201eSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u201d\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada P\u00f5llumajandus ja Toiduametit, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult. Baltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. 2022. aastal kaasati projekti ka P\u00f5llumajandus- ja Toiduameti ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\nRohkem infot projekti kohta: https:\/\/metk.agri.ee\/2020-2022-projekt-eesti-paritolu-maasikad"}
{"text":"Eesti maasikate puhul on n\u00fc\u00fcdsest v\u00f5imalik kinnitada p\u00e4ritoluToiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu toiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja reguleerimiseni v\u00e4lja. 2020. aastal sai Maaeluministeeriumi toel ellu kutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \u201cEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u201d.\n\u201cProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u201d kinnitab Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \u201eOleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u201d\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga AGROISOLAB GmbH, kellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa m\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\n\u201cPuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u201d r\u00e4\u00e4gib Svetlana Jankovenko P\u00f5llumajandus- ja Toiduametist. \u201cOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u201d\n\u201cPeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u201d r\u00f5hutab maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u201cSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u201d\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada P\u00f5llumajandus ja Toiduametit, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult. Baltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. 2022. aastal kaasati projekti ka P\u00f5llumajandus- ja Toiduameti ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\n]]>"}
{"text":"Eesti maasikate puhul on n\u00fc\u00fcdsest v\u00f5imalik kinnitada p\u00e4ritoluToiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu toiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja reguleerimiseni v\u00e4lja. 2020. aastal sai Maaeluministeeriumi toel ellu kutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \u201eEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u201c.\n\u201eProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u201c kinnitab Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \u201eOleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u201c\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga AGROISOLAB GmbH, kellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa m\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\n\u201ePuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u201c r\u00e4\u00e4gib Svetlana Jankovenko P\u00f5llumajandus- ja Toiduametist. \u201eOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u201c\n\u201ePeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u201c r\u00f5hutab maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u201eSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u201c\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada P\u00f5llumajandus ja Toiduametit, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult. Baltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. 2022. aastal kaasati projekti ka P\u00f5llumajandus- ja Toiduameti ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\nRohkem infot projekti kohta: https:\/\/metk.agri.ee\/2020-2022-projekt-eesti-paritolu-maasikad"}
{"text":"Vello Loemaa: vana varese m\u00f5tted liiklusest   Lenduritel on enesedistsipliini omadused, mida soovitan j\u00e4rgida ka autojuhtidel. Kuid maapinnal liiklejate puhul on siiski vaja paremat j\u00e4relevalvet. Kuna liiklus on d\u00fcnaamiline protsess, siis j\u00e4lgida tuleb just liiklust ennast, mitte kabinettides pabereid v\u00f5i ankeete uurides, kirjutab Vello Loemaa.   Paar korda aastas tekib meedia vahendusel poleemika rehvide teemal ning j\u00e4relmina m\u00f5nele liiklus\u00f5nnetusele, milles osaliseks eakas autojuht, vanemas eas inimeste materdamine. Lendurite seas on vahel kasutusel m\u00f5iste vana vares (old crow), mis on tegelikult selles seltskonnas \u00fcpris austusv\u00e4\u00e4rne suhtumine. Paradoksaalselt olin ise nooremast peast nagu vana vares ja vanemas eas noor sohver, kuna autojuhiloa sain k\u00e4tte peale 15 aastat lendamist. Mootorrattajuhi luba oli k\u00fcll veel 16-aastaselt saadud, kuid polnud ei ratast ega s\u00f5idupraktikat. Mis iganes, ka vares k\u00e4ib kahel jalal maa peal ja n\u00fc\u00fcdseks on mul seljataga piisavalt lennukogemust ning kilomeetreid autoroolis, r\u00e4\u00e4kimata aastatest. Kuna minu tee autorooli oli ebaloomulik, siis v\u00f5ib olla on vaade lennukogemuse poolt \u00f5petlik ka tavalistele liiklejatele. Lendasin kiirustega, mis olid k\u00fcmme korda suuremad tavalisest t\u00e4nava- ja maanteeliiklusest. N\u00e4iteks, 900 km\/h oli v\u00e4gagi tavaline kiirus, polnud mingi ime lennata kiirusega 1200 v\u00f5i 1800 km\/h. Piiranguna 600 km\/h t\u00e4hendas liiklemist lennuv\u00e4lja l\u00e4heduses ning 300 km\/h v\u00f5is n\u00e4ha ainult \u00f5hkut\u00f5usul v\u00f5i maandumisel, sest lennata kestvalt sellel kiirusel polnud v\u00f5imalik. Kes aga jagab nurkkiirustest ja soovib kiidelda paarisajase tunnikiirusega maanteel, siis v\u00f5rrelgu seda kiirusega 1000 km\/h k\u00f5rgusel 15 m. Siit ka esimene arusaam: suurem kiirus t\u00e4hendab palju suuremat ohtu ning vastavat distsipliini liikluses. Teedel muidugi pole kolmandat dimensiooni, st k\u00f5rguse j\u00e4lgimine pole probleem. Kuid teiste liiklejate jaoks on vaja, et juht hoiaks s\u00f5idurida ning liiguks ainult lubatud kiirusel. Asustatud paikades suudavad inimesed, nagu ka metsaasukad, arvestada s\u00f5idukite kiirusega kuni 50 km\/h. Palju suurema kiiruse puhul nende \"arvuti\" lihtsalt ei suuda v\u00e4lja arvestada liikumiseks ohutud parameetrid, et mitte kokku p\u00f5rgata endast palju raskema ja kiirema ohuallikaga. Mitmed valemid kasutavad kiirust ja ka kiirendust ruudus. Mass inertsina t\u00e4hendab samuti palju ja eriti oludes, kus on tegemist pidurdamisega. Kokkup\u00f5rge on aga j\u00e4rsk pidurdus. Massi ja kiiruse ruudu jagame k\u00fcll kaheks, kuid sellest piisab, et ka jalgrattur v\u00f5i elektrit\u00f5uksi hooletu juht v\u00f5ib jalak\u00e4ijale vigastusi tekitada, r\u00e4\u00e4kimata suuremast s\u00f5idukist. Jalak\u00e4ija aga peab alati arvestama, et ta on n\u00f5rgim liikleja ning k\u00f5ik s\u00f5iduvahendid on temast kas raskemad v\u00f5i siis palju suurema energiaga. Lihtne reegel on, et keskendu liiklusele ja hoia iseennast. Nagu elus, nii ka liikluses m\u00e4ngib t\u00e4htsat rolli inimfaktor. Kui oled v\u00f5imeline m\u00f5istma teise liikleja m\u00f5ttek\u00e4iku, on palju kergem ette arvata s\u00fcndmuste k\u00e4iku. Ka lennukikabiinis tuli n-\u00f6 lennata oma lennukist eespool ja mitte piitsutada end juba tehtud vigade p\u00e4rast. Liiklusvoos piisab kellelgi piduritulede vilgutamisest, kui kogu s\u00f5idukite rivi hakkab j\u00f5nksutama. Suurte liiklusvoogude puhul n\u00e4ibki nii, et tavalised f\u00fc\u00fcsikaseadused on tugevasti m\u00f5jutatud inimtegurist. On ka palju pisikesi detaile. Mitmed autojuhid kipuvad kalduma, n\u00e4iteks enne vasakp\u00f6\u00f6ret, veidi paremale, mis kitsaste intervallide puhul v\u00f5ib osutuda ohtlikuks. \u00dcliaeglane inertsi najal liikumine v\u00f5ib osutuda kellegi jaoks m\u00e4rkamatuks. Inimsilm pole k\u00f5ikv\u00f5imas ja k\u00f5igil \u00fchesugune, et eristada \u00fcliv\u00e4ikest distantsi v\u00f5i k\u00f5rguse muutumist. S\u00f5elujad ja muud n\u00e4rvilised liiklejad v\u00f5ivad tekitada kaasliiklejates lausa n\u00e4rvivapustusi. Nii m\u00f5nelgi uljaspeal j\u00e4tkus raha suunatulede soetamiseks, kuid sisse neid ei l\u00fclita, arvatavasti kokkuhoiu m\u00f5ttes. Samas, suunatuli on k\u00f5igi teiste liiklejate jaoks oluline m\u00e4rguanne, mitte ainult autojuhtidele. Muidugi on inimfaktoril ka positiivsed omadused ning j\u00e4rsku tekkinud kitsaskohad liikluses saavad inimlikul kombel l\u00e4bitud ilma vihapurseteta. Pidades silmas n\u00f5rgimate liiklejate ohutust, peavad k\u00f5ik liiklejad vahel m\u00f5istvalt suhtuma \u00fcksteise v\u00f5imalustesse ning \u00fcheskoos lahendama keeruliseks muutunud olukorra. Selleks piisab sageli lihtsalt silmsidest, arusaadavatest \u017eestidest ja heatahtlikkusest. Nooremad arvatavasti ei tea, kuid paljud ohutusmeetmed tulid meie ellu alles 1960. aastatel. N\u00e4iteks jalak\u00e4ija eelis\u00f5igus s\u00f5idutee \u00fcletamisel selleks etten\u00e4htud kohas ja kiivri kandmise kohustus mootorratturitele. Nii et praegused eakad juhid on \u00f5ppinud neid j\u00e4rgima juba ammu. M\u00f5nikord tuleb meeles pidada, et mitte \u00fckski heategu ei j\u00e4\u00e4 karistuseta ning liiklusreeglitest on mingil momendil rohkem kasu kui heasoovliku liikleja \u017eestist. Inimfaktori t\u00e4htsateks omadusteks on oskus teha end ettearvatavaks ja n\u00e4htavaks, muidugi mitte poosetamine. Inimfaktoril on ka \u00fcks halb k\u00fclg, kui juhitooli p\u00e4\u00e4semiseks ja s\u00f5iduki t\u00e4navale lubamiseks p\u00fc\u00fctakse s\u00fcsteemi petta ning m\u00f6\u00f6da hiilida kehtestatud normidest. Kuid korruptsiooniga v\u00f5ideldakse ning enamus inimesi nii ei tegutse. Mootors\u00f5idukid, nagu ka lennukid, liiklevad aastaringselt, p\u00e4eval ja \u00f6\u00f6l, igasuguse ilmaga. Olude muutumisel keerulisemaks on lennukil kindlad eelised, sest teedel liikudes toetub juht p\u00f5hiliselt oma meeltele, lennukil on aga palju rohkem abivahendeid. Lisaks ka s\u00f5iduki haakumine pinnasega m\u00e4ngib oma rolli, vahel v\u00e4gagi saatuslikku. Selles m\u00f5ttes v\u00f5ib olla polegi paha j\u00f5uda arenguetappi, kus k\u00f5ik suudavad lennata, nii autod kui ka mootorrattad... Ainult et siis peaksid neid s\u00f5idukeid juhtima juba vajaliku aruga varustatud autpiloodid. Raske on ette kujutada paljusid uljaid s\u00f5idukijuhte omavolitsemas kolmem\u00f5\u00f5tmelises ruumis. Tasapisi on tulnud ka autode lisavarustusse vidinaid, mis aitavad juhti keerulistes oludes. \u00d6\u00f6vaatlusseade, kokkup\u00f5rke v\u00e4ltimise s\u00fcsteem, juhi seisundist l\u00e4htuvad ohtuss\u00fcsteemid (alkohol, uni) jne. Sellegipoolest on s\u00f5idu kulgemine suuresti s\u00f5ltuv juhi enda v\u00f5imetest.\"Lennundusest on maapealsetesse s\u00f5iduvahenditesse nii m\u00f5ndagi \u00fcle v\u00f5etud, miks mitte ka lennundusmeditsiinist?\"Lenduritel ja autojuhtidel siiski suur erinevus, sest enne lenduriistmele sattumist tuleb l\u00e4bida palju hoolikam valikus\u00f5el koos vastavate katsete, testide ja perioodiliste arstlike kontrollidega. Lennundusest on maapealsetesse s\u00f5iduvahenditesse nii m\u00f5ndagi \u00fcle v\u00f5etud, miks mitte ka lennundusmeditsiinist? Iseenesest l\u00e4htuvalt maapealse s\u00f5iduki omadustest pole midagi hullu, tsentrifuugile v\u00f5i barokambrisse pole n\u00e4iteks kedagi vaja saata. K\u00fcll tuleks uurida, mis kasu on olnud juhiloa saamise v\u00f5i selle kehtivuse pikendamise puhul tervisedeklaratsioonist? Kui Ameerika \u00dchendriikides sain privileegina kohaliku autojuhiloa, siis enne seda kontrolliti mu silman\u00e4gemist aparaadiga, kus tulukeste abil m\u00e4\u00e4rati nii reaktsiooni kui ka silmavaate laiust. Kontrolli teostas sama t\u00e4di, kes v\u00e4ljastas juhiloa, mitte arst ega isegi mitte optometrist. Minu tervise \u00fcksikasjad aga j\u00e4id minu ja perearsti p\u00e4devusse. Veel \u00fche omap\u00e4rana kuulsin, et Belgias tuli v\u00e4ljastada P\u00f5hja-Ameerikast tulnud autojuhtidele kohalik autojuhiluba p\u00f5hjusel, et neil polnud kogemust suurem\u00f5\u00f5duliste autode parkimisega Euroopa kitsastes oludes. Uutes oludes m\u00f5lkimise v\u00e4ltimiseks tulnuks veidi harjutada. Kas see n\u00fc\u00fcd oli t\u00f5si v\u00f5i mitte, kuid jutt oli ikkagi praktilise probleemi lahendamisest. K\u00f5ik teevad vigu. Omaenda vigade m\u00e4rkamine ja parandamine v\u00f5tab erinevatel inimestel aega samuti erinevalt. S\u00f5elujad ja \u00fcldse n\u00e4rvilised juhid\u00a0 panevad oma tegevusega teisi liiklejaid vigu tegema. Kui on kaasliikleja ettearvamatu k\u00e4itumise v\u00f5imalus, tuleb teha enda poolt k\u00f5ik, et v\u00f5imalikku ohuolukorda v\u00e4ltida. K\u00f5ik see aga n\u00f5uab keskendumist. Minu lennupraktika ajal polnud mobiiltelefone olemaski, kuid sellegipoolest on v\u00f5imatu ette kujutada, et lendur hoiab lennu ajal mobiili k\u00f5rva \u00e4\u00e4res ja juhib reisijaid t\u00e4is lennukit. Usun, et paljudel on n\u00e4iteid kaasliiklejatest, kes juhikohal teevad uskumatuid asju. Ega pole ka kergem juhtum jalak\u00e4ijatega, kes \u00fcletavad teed \u00fcldsegi kontrollimata, kas see on ohutu, endal nina telefonis. Lenduri tegevus oma erialal on ajaliselt piiratud ja m\u00f5nes organisatsioonis seotud ka otseselt vanusega. Maismaas\u00f5idukite puhul on selles m\u00f5ttes lihtsam. Lihtsam ka seet\u00f5ttu, et erinevalt lennukist v\u00f5ib igasuguse tavas\u00f5iduki peatada ja t\u00f5mmata teepervele. S\u00f5idukijuhtidel tuleb j\u00e4lgida kahte olulist omaduste paketti. \u00dcks neist on seotud f\u00fc\u00fcsisega ja \u00fcldse tervisega. Teine aga professionaalsete omaduste ning sealjuures kogemusega. T\u00e4pselt nagu inimorganismis toimub koost\u00f6\u00f6 ja asendamine, t\u00e4iendavad erinevad omadused \u00fcksteist s\u00f5iduki juhtimisel. V\u00f5in tuua n\u00e4iteks \u00fcle 65-aastase \"vanap\u00e4ssi\", kes oli katselendur tehases, kus valmistati h\u00e4vituslennukeid. Tavaelus on meil autojuhtidena p\u00f5hiline vajadus liikuda punktist A punkti\u00f5 B. N\u00f5uded terviseseisundile ja professionaalsetele omadustele tavas\u00f5iduki juhi puhul on hoopis madalamast klassist. Oluliseks vajaduseks on aga kogemuse alalhoidmine, st perioodiliselt tuleb ikkagi s\u00f5ita. Sealjuures, kui pikkadel p\u00e4evadel suvel ja enamasti hea ilmaga seda saab rohkem, siis pimedal ajal ja sademetega tuleb j\u00e4llegi veidi harjuda nende tingimustega. \u00c4\u00e4rmuslikke n\u00e4iteid v\u00f5ib tuua ka nooremaealiste inimeste tervise ja f\u00fc\u00fcsiliste v\u00f5imete kohta, mitte ainult vanainimeste seast. \"Ekraanisilmad\" paistab olevat uus nuhtlus ning praeguste noorte inimeste silmad rikutakse kiiremini. \u00dcha rohkem tuleb ette noorte sportlaste \u00e4kksurmasid. Vanemad inimesed v\u00f5tavad k\u00fcll rohkem tablette, kuid ega ka nooremate puhul pole p\u00fcsiravimite tarbimine haruldane n\u00e4htus. Hea veel, kui ainult raviks. Ma tunnen \u00e4revust \u00fchtemoodi, kui n\u00e4en mingit ebatavalist olukorda. N\u00e4iteks asetas noor ema lapse tema istmele, istus rooli taha ja alustas parkimiskohast tagurdades s\u00f5itu, endal telefon k\u00f5rva \u00e4\u00e4res. V\u00f5i siis vanainimene, kes kukkus autoukse avamisel ning ilma k\u00f5rvalise abita ei suutnud t\u00f5usta ja juhiistmele istuda. Aga m\u00f5lemal juhul nad s\u00f5itsid. Sattusin kunagi vestlusringi, kus v\u00e4\u00e4rikad inimesed arutasid omavahel, kui kiiresti keegi oli Tallinna ja Tartu vahemaa l\u00e4binud. Siis veel polnud nelja- ja kolmerealisi teel\u00f5ike ehitatud. Tulemused, mida kuulsin, panid m\u00f5tlema, et need sellid v\u00f5inuks ka v\u00e4ikesele kopterile silmad ette teha. Mis aga puudutab pohmakaid v\u00f5i p\u00e4riselt lubamatute promillidega veres gaasipedaali vajutamist, siis see on rohkem nooremate p\u00e4rusmaa. Lenduritel on enesedistsipliini omadused, mida soovitan j\u00e4rgida ka autojuhtidel. Kuid maapinnal liiklejate puhul on siiski vaja paremat j\u00e4relevalvet. Kuna liiklus on d\u00fcnaamiline protsess, siis j\u00e4lgida tuleb just liiklust ennast, mitte kabinettides pabereid v\u00f5i ankeete uurides. Tosin aastat tagasi saabusid L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse p\u00e4riselt talvised olud ning n\u00f5udlus talverehvide j\u00e4rgi kasvas j\u00e4rsult, muutes nad m\u00f5neks ajaks lausa defitsiidiks. S\u00f5itsin Br\u00fcsselist Eestisse l\u00e4bi Saksamaa ning kuulsin, et seal pole talverehvid kohustuslikud. Kuid juhul, kui j\u00e4id talvel liiklus\u00f5nnetuses h\u00e4tta suverehvidel autoga, siis olid ise s\u00fc\u00fcdi. Nii on ju tegelikult iga asjaga liikluses. Kui ise pole omalt poolt k\u00f5ik teinud ohutuse tagamiseks, siis nii ongi, s\u00f5ltumata vanusest vms. Praktilise k\u00fclje pealt soovin, et t\u00fchistatakse tervisedeklaratsiooni n\u00f5ue, sest sellel pole mingit m\u00f5tet. Arstit\u00f5end ja s\u00f5idueksami tulemus annavad koost\u00f6\u00f6s vastuse k\u00fcsimusele, kas juhiluba v\u00e4ljastatakse v\u00f5i mitte. Mis puudutab s\u00f5idukogemust, siis autoomanike puhul saab l\u00e4bis\u00f5idetud kilomeetrite andmed tema auto tehnilise \u00fclevaatuse k\u00e4igus. Eks ka kindlustusfirmadel on midagi kaasa \u00f6elda s\u00f5idukijuhtide kogemuse kohta. Perioodilised kontrolls\u00f5idud k\u00f5igi s\u00f5idukijuhtidega pole v\u00f5imalikud, k\u00fcll aga pisteliselt t\u00f5eliste riskigruppide seas. J\u00e4relevalve osas aga soovitan k\u00e4sile v\u00f5tta lisaks kiirustajatele ka s\u00f5elujad. Andmeid viimaste kohta poleks ju raske hankida meie info\u00fchiskonnas. Vana vares on kraaksatanud. Kas n\u00fc\u00fcd sellest kasu oli, kuid ikkagi soovin ohutut kulgemist meie toredal Eestimaal.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Kurjategijad v\u00f5tsid pettuse abil naise nimele 4000 eurot laeneTALLINN, 5. juuli, BNS \u2013 Tele2 ning Swedbanga t\u00f6\u00f6tajatena esinenud kurjategijad petsid Narvas elavalt naiselt v\u00e4lja koodid ja v\u00f5tsid tema nimele 4000 eurot laene.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav naine, kellele helistasid kelmid tutvustades ennast Tele2 ning Swedbanga t\u00f6\u00f6tajatena, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja kolmap\u00e4eval. Naisele v\u00e4ideti, et tema telefonis on palju viiruseid ning seet\u00f5ttu v\u00f5ivad petturid tema nimel laenu v\u00f5tta.\nNaise arvelduskonto kontrollimiseks palusid kurjategijad alla laadida kaugjuurdep\u00e4\u00e4su v\u00f5imaldava programmi ning sisestada Smart-ID PIN-koodid, mida naine ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema nimele on vormistatud mitu laenu summas 4000 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Klient v\u00e4idab, et automaattankla v\u00f5ttis tehingult vahelt, Olerex selgitab olukordaKui Ikla automaattanklas tankinud klient kahtlustab, et tegu on alatu pettusega, siis Olerex n\u00e4itab hoopis kliendi poole. \u00abKient vabastas tankimise l\u00fcliti enne, kui sisestatud summa t\u00e4itus,\u00bb selgitab Olerex. Viimase s\u00f5nul tagastatakse raha kliendile.\u00a010. juuni \u00f5htul tankis Eiki\u00a0Iklas Olerexi\u00a0automaattanklas. Alguses sisestas ta automaati 100 eurot, siis veel\u00a050 eurot.\u00a0\n\u00abS\u00f5itsime juba \u00e4ra, kui tee peal vaatasin, et m\u00f5lema\u00a0tehingu pealt on \u00fcle viie\u00a0euro lisaks v\u00f5etud.\u00bb\u00a0Ta\u00a0helistas kohe t\u0161ekil olevale telefoninumbrile. \u00abKes t\u0161ekki ei vaata, siis ongi see viis eurot nagu \u00abkingitus\u00bb,\u00bb m\u00f5tiskeb Eiki.\nEttev\u00f5te lubas teha tagasimakse. V\u00e4idetavalt ei saanud ta juhtunu kohta selgitust\u00a0ega soovitud vabandust. Nii t\u00f5mmati teema \u00fcles ka Facebookis: \u00abHoiatus k\u00f5igile! Nii v\u00e4ljastab Olerex Ikla kiirtanklas k\u00fctet. Kui raha tagasi ei k\u00fcsi, j\u00e4\u00e4bki neile ilus kasum.\u00bb\n\nTankimise t\u0161ekid\nErakogu\n\nOlerexi eest k\u00f5nelenud\u00a0Liis Leppik selgitas, et klient sisestas raha ja alustas tankimist,\u00a0mingil p\u00f5hjusel vabastas ta aga tankimise l\u00fcliti enne, kui\u00a0sisestatud summa t\u00e4itus. \u00abMiks ta seda tegi,\u00a0ei oska me kommenteerida. V\u00f5ib-olla sai paak t\u00e4is enne, kui\u00a0t\u00e4itus sisestatud summa v\u00e4\u00e4ringus kogus k\u00fctust,\u00bb spekuleerib Leppik.\n\nTankimise v\u00f5imalused\n\nLeppik selgitas, et automaattanklas on v\u00f5imalik tankimise alustamiseks kasutada kaht\u00a0v\u00f5imalust. M\u00f5lemal puhul tuleb tasuda enne tankima hakkamist.\u00a0\n\u00abKui klient ei tea t\u00e4pselt, kui palju liitreid paaki mahub, on soovituslik tasuda pangakaardiga. Automaattanklas pangakaardiga\u00a0tasumisel broneerib pank enne tehingusse lubamist (s.o tankima hakkamist) 150 eurot\u00a0ja kui on tangitud, vabastab pank tehingu maksumust \u00fcletava summa broneeringust,\u00bb\u00a0selgitas Leppik.\u00a0\nTeine variant on tasuda sularahas. Klient sisestab tankuri sularaha sisestusaknasse summa ja tankur v\u00e4ljastab k\u00fctust sisestatud rahasumma ulatuses. (Klient ise aktiveerib p\u00e4\u00e4stiku ja ka sulgeb selle.)\n\u00abJuhtumite puhul, kui klient sisestab\u00a0suurema sularahakup\u00fc\u00fcri,\u00a0kui ta tegelikult k\u00fctust tangib, on kliendil v\u00f5imalus meie klienditoe poole p\u00f6\u00f6rduda\u00a0ja teha juhtumi kohta avaldus,\u00bb toob Leppik v\u00e4lja. \u00abRaamatupidamine kontrollib tehingut ja raha tagastatakse avalduses esitatud arveldusarvele.\u00bb\n\nTankla\nMargus Ansu\n"}
{"text":"Inimestele tehakse politsei nimelt petuk\u00f5nesidSagenenud on teated, et kelmid p\u00fc\u00fcavad politsei nimelt andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Politsei neid k\u00f5nesid ei tee ja need tuleb otsekohe l\u00f5petada.\nAlates m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse\u00a0ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardi\u00a0v\u00f5i eri andmetega on tekkinud probleeme ning nende lahendamiseks ja politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril numbri \u201c1\u201d.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee. \u201cViimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt selliseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb kohe\u00a0kinni vajutada,\u201d\u00a0\u00fctles politseinik.\nTegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on varemgi\u00a0inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \u201cP\u00e4rast numbri \u201c1\u201d\u00a0vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse\u00a0kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u201d kirjeldas Milenin.\n\nKui saate kahtlase k\u00f5ne, l\u00f5petage see kohe \u00e4ra:\n\u00c4rge hakake p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petate, lihtsalt l\u00f5petage k\u00f5ne.\nKui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4rge v\u00f5tke k\u00f5net vastu ja blokeerige number.\nR\u00e4\u00e4kige v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu vaid eesti keeles.\n\u00c4rge kunagi jagage kellelegi oma PIN1- ja PIN2-koode:\nNeid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.\nKui aga seda juba tegite, blokeerige need kiiresti.\nHelistage kiirelt panka ja laske k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab teie PIN-koode ja v\u00f5ib hakata teie kontolt raha varastama.\nAllikas: politsei- ja piirivalveamet\n\n"}
{"text":"Kurjategijad v\u00f5tsid pettuse abil naise nimele 4000 eurot laeneTele2 ning Swedbanga t\u00f6\u00f6tajatena esinenud kurjategijad petsid Narvas elavalt naiselt v\u00e4lja koodid ja v\u00f5tsid tema nimele 4000 eurot laene, vahendas BNS.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav naine, kellele helistasid kelmid tutvustades ennast Tele2 ning Swedbanga t\u00f6\u00f6tajatena, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja kolmap\u00e4eval. Naisele v\u00e4ideti, et tema telefonis on palju viiruseid ning seet\u00f5ttu v\u00f5ivad petturid tema nimel laenu v\u00f5tta.\nNaise arvelduskonto kontrollimiseks palusid kurjategijad alla laadida kaugjuurdep\u00e4\u00e4su v\u00f5imaldava programmi ning sisestada Smart-ID PIN-koodid, mida naine ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema nimele on vormistatud mitu laenu summas 4000 eurot.\u00a0\n]]>"}
{"text":"Kuusalu. Kohalik veidrus tekitab uhkust ja t\u00f5ukab eemaleKus sa elad? Kuusalus. Kui sa ei vasta sellele kalasilmadega \u00abm\u00f6h\u00f6h\u00bb, siis ma t\u00e4psustan, et tegelikult Kuusalust m\u00f6\u00f6da maanteed edasi ida poole, Kahalas. M\u00f5ni on kaardi peal j\u00e4rve n\u00e4inud ja m\u00f5elnud sinna ujuma minekust. Tundub selline ilus sinine laiguke Tallinnast mitte liiga kaugel.Aga j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde ei saa; see on igast k\u00fcljest soostunud, vett on umbes meeter ja selle all p\u00f5hjatu muda, mis on omakorda kaitse all. Nii et ei, kallis Hummeriga hoovile s\u00f5itnu, ma p\u00e4riselt ei saa sind sinna juhatada ja ei, see pole kohaliku kadedus.\nMa ei ole Kahalas ei s\u00fcndinud ega ka elanud veel pooltki elust, aga p\u00e4rit olen ma sealt k\u00fcll. Kahala ja laiemalt Kuusalu on minu jaoks ehedaim n\u00e4ide eestlaslikust lehma lellepoja kujundist. K\u00fclajoodik on sugulane, seda on ka kohalik legendaarne ajaloo\u00f5petaja, iga kolmas vallavalitsuse liige ja t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ik poem\u00fc\u00fcjad. N\u00fc\u00fcd Tartus elades on Kuusalu sidemed mitmekordistunud: tutvusringkonnast hea kolmandik k\u00e4ib seal vanaema juures v\u00f5i lihtsalt suvitamas, on lapsep\u00f5lves\u00f5ber m\u00f5ne minu k\u00fcla poisiga v\u00f5i on m\u00f5ne eelneva tegelase sugulane. Selles m\u00f5ttes ju ropp intsest. Aga samas ka maailma naba tunne. K\u00f5ik teed ja k\u00f5ik sugupuud viivad Kuusallu!\nMinu jaoks algas see suvekodust, mis p\u00e4rast kuuendat klassi muutus lihtsalt koduks. Et ma aga kooli j\u00e4in k\u00e4ima Tallinnasse, ongi see p\u00e4ritolu k\u00fcsimus alati natuke keeruline. Kui ma enamiku viiest p\u00e4evast n\u00e4dalas veetsin s\u00fcdalinnakooli seinte vahel v\u00f5i trammiga Narva maanteed n\u00fchkides, siis kui v\u00e4ga ma ikka maalaps olen? Kuigi kodu oli metsas, k\u00e4isin sealt iga p\u00e4ev autoga \u00e4ra. Kohalikke noori ma ei tundnud; ainus kontakt oli naabrit\u00fcdruk, kes alevis koolis k\u00e4is, aga ka tema kaudu ei k\u00fc\u00fcndinud ma Kuusalu kampadeni. Ausalt \u00f6eldes kardan ma neid senini veidi. Ma ei tagunud nendega panelkade vahel palli ega r\u00fc\u00fcbanud esimest longerot Grossi taga. K\u00f5ik \u00fcleminekuriitused tegin \u00e4ra Hirvepargis ja NoKus, aga lippasin ikkagi l\u00f5puks viimase kodubussi peale, kuhu vanemad mulle kell 11 vastu pidid tulema.\n\n\nErakogu\n\nKohalik veidrus on samal ajal uhkust tekitav ja veidi eemalet\u00f5ukav. Meilt on p\u00e4rit Rasmus Merivoo! \u00abTulnukas\u00bb ja \u00abKratt\u00bb on inspiratsiooni saanud ja \u00fcles v\u00f5etud siinsamas alevike vahel; \u00e4ge on kohti ja tegelaskujusid ekraanil \u00e4ra tunda, aga samas on see m\u00f5nikord ikka kohutavalt masendav. V\u00f5ib-olla olen ma seoses linnakoolis k\u00e4imisega liiga \u00fcleolev ja pirts, aga kurb on teada, et k\u00f5ik need rullnokad, kohalikud litsid ja kummiliiminuusutajad ongi ehtsad, nad elavad siin kogu oma elu \u00e4ra, sigivad ja kasvatavad (v\u00e4lja arvatud juhul, kui nad vahepeal vangi satuvad) lapsi ja l\u00e4llavad ja loobivad pudeleid puruks ja s\u00fc\u00fctavad lillepeenraid p\u00f5lema ja annavad sugulastele (kes on suure t\u00f5en\u00e4osusega ka sinu sugulased) peksa v\u00f5i nuga.\nKohtulikult hooldekoju m\u00e4\u00e4ratud tegelased luusivad rannas ringi, korruptsioon ja inimlik lollus lokkavad, jumalasulane kimab purjus peaga ringi ja p\u00fcstitab katoliiklikke jessukesi t\u00e4nava \u00e4\u00e4rde. Loed seda k\u00f5ike S\u00f5numitoojast v\u00f5i \u00abKuusalu kuulutaja\u00bb Facebooki-grupist, ohkad ja viskud sealsamas Andineeme rannas pahkluus\u00fcgavusse kristallselgesse vette, ainult et enam ei visku, sest kohalike instantside saamatuse tulemusel jookseb sinna n\u00fc\u00fcd uusarendusrajooni kanalisatsioon.\nMis siis veel uhkust saab tekitada? Kultuurilooline minevik on paigal igatahes v\u00e4\u00e4rikas ja kui see oma s\u00fcdameasjaks teha, \u00f5nnestub siinkandis liikuda ja aega veeta Tormise v\u00f5i eesti keele s\u00fcnni radadel. Loodus on loomulikult vaimustav; ma elan s\u00f5na otseses m\u00f5ttes Lahemaa rahvuspargis (ehkki \u00fchel j\u00f5ulureedel selgus, et see ei t\u00e4henda kaugeltki, et eraomanik ei v\u00f5iks siin harvesteriga ringi kimada), Viru raba tundus pandeemia aegu Eesti populaarseim turismiobjekt olevat ja t\u00e4iesti viisaka eurooplase matka v\u00f5ib alustada koduhoovist.\nMina isiklikult kelgin veel kogu selle autentse p\u00e4rimusloominguga, mis just siinkandis kirja on saanud ja t\u00e4nap\u00e4evast rahvakultuuri toidab. Aga on kuidagi hale loetleda neid turismipamfleti-punktikesi, sest Kuusalu tegelik v\u00f5lu avaldub mulle iga p\u00e4ev l\u00e4bi geniaalsete kohtumiste ja seoste, mis inimeste vahel s\u00fcnnivad.\nTegelik r\u00f5\u00f5m on siis, kui selgub, et eluaegne tuttav on ka olnud ka eluaegne naaber, isegi kui teed on seni ainult paralleelselt kulgenud. Kui saad rannast leitud prillid oma k\u00fcla inimesele koduhoovi\u00a0\u00e4ra viia. Kui Eesti teises otsas poekese m\u00fc\u00fcjaga vesteldes selgub, et ta on tegelikult senise elu k\u00f5rvalk\u00fclas veetnud ja p\u00e4randab sulle h\u00e4rdal meelel oma parimad seenekohad. Kui leiad uurimist\u00f6\u00f6 informandi koduj\u00e4rve vastaskaldalt ja avastad, et sinu enda l\u00e4hedal tegutseb kirjeldamatult vahvaid, andekaid, tarku ja m\u00f5nusaid inimesi.\nIga tee serva tekib aina rohkem tuttavaid teeotsi, millest m\u00f6\u00f6dudes tead, et selle teises otsas nokitseb keegi parasjagu kodu renoveerida, paneb kartulit maha, koostab rannakeele s\u00f5naraamatut, pusib oma lammaste villast k\u00e4pikuid kududa, s\u00e4tib end minuga samale \u00fcritusele valmis, paitab kassi v\u00f5i teeb jumal teab mida, aga tunneb end h\u00e4sti ja on seda iga hetk valmis k\u00f5igiga jagama.\nV\u00f5\u00f5rad n\u00e4od on \u00fche juhusliku vestluse kaugusel headest tuttavatest v\u00f5i parematest s\u00f5pradest. Ja see k\u00f5ik allub rangetele standarditele. Meie uued naabrid niitsid oma metsmaasikaid t\u00e4is tagaaia keset p\u00f5uda nulli. Nendega me ei kavatse s\u00f5braks saada. Puhume vaid h\u00e4bi tundmata suvehommikuti\u00a0hoovis pasunat."}
{"text":"Eesti maasikate puhul on n\u00fc\u00fcdsest v\u00f5imalik kinnitada p\u00e4ritoluToiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu toiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja reguleerimiseni v\u00e4lja. 2020. aastal sai Maaeluministeeriumi toel ellu kutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \u201cEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u201d.\n\u201cProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u201d kinnitab Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \u201eOleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u201d\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga AGROISOLAB GmbH, kellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa m\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\n\u201cPuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u201d r\u00e4\u00e4gib Svetlana Jankovenko P\u00f5llumajandus- ja Toiduametist. \u201cOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u201d\n\u201cPeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u201d r\u00f5hutab maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u201cSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u201d\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada P\u00f5llumajandus ja Toiduametit, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult. Baltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. 2022. aastal kaasati projekti ka P\u00f5llumajandus- ja Toiduameti ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\nRohkem infot projekti kohta leiab siit!"}
{"text":"Eesti maasikaid saab eristada Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatestMaaelu Teadmuskeskuse (METK) teatel saab n\u00fc\u00fcdsest Eesti maasikaid eristada Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest ning on ootus, et lisaelementide toel saab varsti hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\nToiduainete autentsus on oluline k\u00fcsimus nii tarbijatele kui ka kogu toiduainet\u00f6\u00f6stusele tootmisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kuni turustamise ja reguleerimiseni v\u00e4lja, teatas METK. 2020. aastal sai maaeluministeeriumi toel ellu kutsutud kolmeaastane uurimisprojekt \u00abEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u00bb.\n\u00abProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u00bb s\u00f5nas METK-i teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \u00abOleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u00bb\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga Agroisolab GmbH, kellel on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Laborist on v\u00f5imalik tellida maasika p\u00e4rituolumaa m\u00e4\u00e4ramiseks vajalikke anal\u00fc\u00fcse ka edaspidi.\n\u00abPuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Svetlana Jankovenko p\u00f5llumajandus- ja toiduametist (PTA). \u00abOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u00bb\n\u00abPeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u00bb r\u00f5hutas maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u00abSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u00bb\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada PTA-d, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\nEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult. Baltimaade v\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. 2022. aastal kaasati projekti ka PTA ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\n"}
{"text":"T\u00f6\u00f6tajad on pahuksis tasustamata \u00fcletunde n\u00f5udvate t\u00f6\u00f6andjategaAlates koroona-aastatest on t\u00f6\u00f6vaidluste hulk iga aastaga h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud. ERGO \u00f5igusabikulude kindlustuse portfelli juhi Maiko Kalveti s\u00f5nul tunnevad kliendid aina enam reaalset vajadust, et keegi neid \u00f5igustega kursis hoiaks.\nKui on alust vaidlemiseks, avatakse kahjutoimik ja kindlustus teeb kliendi eest edasised vajalikud sammud ise \u00e4ra. \u201eOlukorras, kus alluvat ninapidi t\u00f5mmata \u00fcritav juht saab juristilt kirja, loobutakse reeglina ehmatusega omakasup\u00fc\u00fcdlikust pettuse katsest \u2013 mida varem asjatundlikult sekkuda, seda kiiremini saab olukord ka lahenduse,\u201c lisas Kalvet.\nKui hetkel on t\u00f6\u00f6vaidluste arv 30% v\u00f5rra t\u00f5usnud, siis Kalveti s\u00f5nul v\u00f5ib \u00fcsna julgelt prognoosida, et majandussurutise s\u00fcvenedes kasvab ka t\u00f6\u00f6vaidlustes \u00f5igusabi vajavate inimeste hulk.\n\u00dcheks levinumaks vaidluste p\u00f5hjuseks on Kalveti s\u00f5nul \u00fcletunnid \u2013 sageli ei v\u00f5eta t\u00f6\u00f6mahu suurenedes v\u00f5i m\u00f5ne t\u00f6\u00f6taja lahkudes juurde uusi t\u00f6\u00f6tajaid, vaid suurendatakse selle arvel olemasolevate t\u00f6\u00f6tajate koormust. T\u00f6\u00f6andjad n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6tajatelt tasuta \u00fcletunde, v\u00e4ites, et see on normaalne osa \u201epaindlikust t\u00f6\u00f6ajast\u201c v\u00f5i \u201epalga sisse arvestatud\u201c.\n\u201eT\u00f6\u00f6ajaga manipuleerimist tuleb sageli ette just noortega, kes on kogenematud ja kahjuks on t\u00f6\u00f6andjaid, kes seda \u00e4ra kasutavad. \u00dcletunde p\u00f5hjendatakse reeglina argumentidega, et \u201esa oled v\u00f5rreldes teistega aeglasem ja seega peaksid j\u00e4\u00e4ma kauemaks\u201c v\u00f5i \u201ekuna sa l\u00f5hkusid t\u00e4na kliente teenindades klaasi, siis j\u00e4\u00e4d kauemaks\u201c. \u00dcletundide tegemine saab aga toimuda vaid t\u00f6\u00f6tajaga kokkuleppel ja peab olema tasustatud v\u00f5i t\u00e4iendava vaba ajaga premeeritud,\u201c r\u00f5hutas Kalvet.\nTea oma \u00f5igusi\n\u2022 T\u00f6\u00f6andja ei saa sind survestada t\u00f6\u00f6suhet l\u00f5petama ehk \u201epoolte kokkuleppel\u201c t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise kokkulepet allkirjastama.\n\u2022 T\u00f6\u00f6andja ei saa n\u00f5uda, et v\u00f5taksid oma puhkuse v\u00e4lja perioodil, mil t\u00f6\u00f6andjal ei ole sulle t\u00f6\u00f6d pakkuda.\n\u2022 Juhul kui t\u00f6\u00f6andja annab m\u00e4rku, et sa ei pea t\u00e4na t\u00f6\u00f6le tulema, on oluline k\u00fcsida ka kirjalikku kinnitust, et t\u00f6\u00f6tajale ei ole v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d anda ning t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib kodus oodata, kuniks taas t\u00f6\u00f6d tekib. See hoiab \u00e4ra v\u00f5imaluse hilisemaks argumendiks, nagu poleks t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6le ilmunud.\n\u2022 Kui p\u00e4rast sinu koondamist palgatakse sinu ametikohale uus inimene, on tegemist ebaseadusliku koondamisega.\nLiitumisega n\u00f5ustud, et \u00c4rip\u00e4ev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad n\u00f5usoleku tagasi v\u00f5tta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma \u00f5iguste kohta l\u00e4hemalt privaatsustingimustest"}
{"text":"8 m\u00e4rki, mis n\u00e4itavad, et globalistide futuristlik kontrollkava edeneb v\u00e4lkkiirestiFoto: Pixabay \/ geralt\nTulevik on k\u00e4es ja kui teile meeldib, et teie \u00fcle valitsevad kontrollifriigid, harjute sellega kiiresti \u00e4ra. \u201cDigitaalne identifitseerimine\u201d on \u00fcks peamisi valdkondi, millele globalistid praegu keskenduvad ning kavandatavad radikaalsed muudatused on \u00e4\u00e4rmiselt hirmutavad. Kuid enamikul inimestest pole aimugi, et midagi sellest toimumas on, vaid keskenduvad m\u00f5ttetutele draamadele, mida uudistev\u00e4ljaanded pidevalt peale suruvad. Samal ajal saavutavad globalistid kiiresti oma eesm\u00e4rke ja seda peaaegu ilma igasuguse vastupanuta.\n\u00a0\nLoe, mis on need kaheksa m\u00e4rki, mis n\u00e4itavad, et globalistide futuristlik kontrollifriikide tegevuskava arendeb j\u00f5udsalt.\n\u00a0\n#1 Digi-ID rahakott EL-is\nAlates septembrist peavad k\u00f5ik EL liikmesriigid pakkuma oma kodanikele ja ettev\u00f5tetele digitaalset identiteedi rahakotti.\nEuroopa Liit kehtestab digitaalse identiteedi eIDAS 2.0 raames, mis j\u00f5ustub 2023. aasta septembris ja tagab, et k\u00f5ik liikmesriigid pakuvad kodanikele ja ettev\u00f5tetele digitaalse identiteedi rahakotti (DIW). Euroopa Komisjoni hinnangul peaks 2030. aastaks olema v\u00e4hemalt 80%-l kodanikest v\u00f5imalus kasutada digi-ID lahendust, et p\u00e4\u00e4seda ligi olulistele avalikele teenustele.\n\u00a0\n#2 Digitaalsete s\u00f5rmej\u00e4lgede s\u00fcsteem\u00a0\nAmeeriklaste digitaalsete s\u00f5rmej\u00e4lgede s\u00fcsteem on ootamatult muutunud Barack Obama suurimaks probleemiks.\nUSA endine president Barack Obama soovitas hiljutises intervjuus v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada \u201cdigitaalsed s\u00f5rmej\u00e4ljed\u201d, et v\u00f5idelda valeinformatsiooniga ja eristada tarbijate jaoks t\u00f5eseid ja eksitavaid uudiseid.\nObama vestles oma endise Valge Maja vanemn\u00f5uniku David Axelrodiga viimase taskuh\u00e4\u00e4lingusaates \u201cThe Axe Files\u201d CNN Audios. Intervjuu ajal m\u00e4rkis Axelrod, et tema arvates r\u00fcnnatakse Obamat \u201cdesinformatsiooni ja deep fake\u2019idega.\n\u00a0\n#3 Digi-ID pangakontode kasutamisel\n\u00dcRO poliitikajuhend, mille leiad siit, pakub v\u00e4lja globaalse digitaalse identifitseerimise s\u00fcsteemi, mis on seotud meie pangakontodega.\n\u201ePanga- v\u00f5i mobiilikontodega seotud digitaalsed ID-d v\u00f5ivad parandada sotsiaalse kaitse ulatust ja aidata paremini j\u00f5uda abivajajateni. Samuti v\u00f5ivad digitaalsed tehnoloogiad aidata v\u00e4hendada lekkeid, vigu ja kulusid sotsiaalkaitseprogrammide kavandamisel,\u201c k\u00f5lab loosung.\n\u00a0\n#4 Digitaalne Covidi sertifikaat\nMaailma Terviseorganisatsioon (WHO) v\u00f5ttis vastu \u201cEuroopa Liidu (EL) digitaalse COVID-19 sertifitseerimise s\u00fcsteemi\u201d ja kavatseb muuta selle \u201cglobaalseks s\u00fcsteemiks\u201d.\n\u00a02023. aasta juunis v\u00f5ttis WHO kasutusele Euroopa Liidu (EL) digitaalse COVID-19 sertifitseerimiss\u00fcsteemi, et luua \u00fclemaailmne s\u00fcsteem, mis aitab h\u00f5lbustada \u00fclemaailmset liikuvust ja \u201ekaitsta\u201c kodanikke kogu maailmas k\u00e4imasolevate ja tulevaste terviseohtude, sealhulgas olematute pandeemiate eest. See on WHO \u00fclemaailmse digitaalse tervisesertifikaadi v\u00f5rgustiku (GDHCN) esimene ehitusplokk, mis arendab laia valikut digitaalseid tooteid, et pakkuda k\u00f5igile paremat tervist.\n\u201cTuginedes ELi \u00fcliedukale digitaalse sertifitseerimise v\u00f5rgustikule, soovib WHO pakkuda k\u00f5igile WHO liikmesriikidele juurdep\u00e4\u00e4su avatud l\u00e4htekoodiga digitaalsele terviset\u00f6\u00f6riistale, mis p\u00f5hineb \u00f5igluse, innovatsiooni, l\u00e4bipaistvuse ning andmekaitse ja privaatsuse p\u00f5him\u00f5tetel,\u201d \u00fctles koroonaterrorist dr Tedros Adhanom Ghebreyesus, WHO peadirektor. \u201cUute arendatavate digitaalsete tervisetoodete eesm\u00e4rk on aidata inimestel k\u00f5ikjal saada kvaliteetseid tervishoiuteenuseid kiiresti ja t\u00f5husamalt.\u201d\n\u00a0\n#5 Kodanike andmete kogumine\nAmeerika \u00dchendriikide f\u00f6deraalasutused on andmevahendajatelt ostnud tohutul hulgal teavet USA kodanike kohta ja meid hoiatatakse, et sellist teavet v\u00f5idakse potentsiaalselt kasutada \u201cv\u00e4ljapressimiseks, j\u00e4litamiseks, ahistamiseks ja avalikuks h\u00e4bistamiseks\u201d.\n\u00a0F\u00f6deraalsed agentuurid koguvad salaja andmeid, mida saaks kasutada Ameerika kodanike \u201cv\u00e4ljapressimiseks, j\u00e4litamiseks, ahistamiseks ja avalikuks h\u00e4bistamiseks\u201d. See v\u00e4ide ei p\u00e4rine roosajuukseliselt kodanikuvabaduste fanaatikult, vaid on p\u00e4rilt riigi peaspiooni\u00fclema Avril Hainesi uuest raportist.\n\u00a0\n#6 S\u00f5jav\u00e4gi j\u00e4lgib varjatult rahulolematuid\nOn selgunud, et Pentagon on kasutanud ulatuslikult veebit\u00f6\u00f6riistu, et \u201cvarjatult j\u00e4lgida, leida ja tuvastada iga\u00fcks, kes v\u00e4ljendab eriarvamust v\u00f5i rahulolematust USA s\u00f5jav\u00e4e ja selle juhtkonna tegevusega\u201c.\n\u00a0The Intercepti 17. juunil avaldatud \u0161okeerivas raportis on selgunud \u00fcksikasjad USA riikliku julgeoleku seirestrateegiast, mille eesm\u00e4rk on varjatult j\u00e4lgida, leida ja tuvastada iga\u00fcks, kes v\u00e4ljendab eriarvamust v\u00f5i isegi rahulolematust USA s\u00f5jav\u00e4e ja selle juhtkonna tegevusega.\nArmee kaitseteenistuse rakendatud meetmete eesm\u00e4rk on kaitsta tippkindraleid \u201cm\u00f5rva, inimr\u00f6\u00f6vi, vigastuste v\u00f5i piinlikku olukorda sattumise eest\u201d.\n\u00a0\n#7 Tehnoloogiaettev\u00f5tted t\u00f5eministeeriumi teenistuses\n\u00dcRO on koost\u00f6\u00f6s suurte tehnoloogiaettev\u00f5tete ja Sorose rahastatud organisatsioonidega v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud \u00fclemaailmse faktide kontrollimise s\u00fcsteemi, mida tuntakse iVerify nime all. Selle eesm\u00e4rk on kontrollida \u201cdesinformatsiooni\u201d ja \u201cvihak\u00f5net\u201d kogu maailmas ehk teisis\u00f5nu on t\u00f6\u00f6le pandud t\u00f5eministeerium.\n\u00dchinenud Rahvaste Organisatsioon avalikustas Big-Techi ja Sorose rahastatud organisatsioonidega koost\u00f6\u00f6s projekti raames automatiseeritud faktikontrolli teenuse, et v\u00f5idelda niinimetatud desinformatsiooni ja vihak\u00f5ne vastu internetis.\n\u00dcRO Arenguprogramm (UNDP) k\u00e4ivitas vastuseks \u201cveebis levivale teabereostusele\u201d, mis on \u201c\u00fclemaailmne v\u00e4ljakutse\u201d, platvormi iVerify, et v\u00f5idelda v\u00e4idetava desinformatsiooni ja vihak\u00f5ne vastu internetis.\n\u00a0\n#8 \u00dclemaailmne CBDC platvorm\nIMF tunnistab avalikult, et ehitab \u201c\u00fclemaailmset CBDC platvormi\u201d k\u00f5igi riikide keskpankade digitaalsete valuutade jaoks, mis peagi kasutusele v\u00f5etakse.\n\u00a0Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektor Kristalina Georgieva teatas Marokos toimunud konverentsil peetud ettekandel, et \u00fclemaailmne organ \u201ct\u00f6\u00f6tab pingeliselt \u00fclemaailmse CBDC platvormi kontseptsiooni kallal\u201d.\nGeorgieva \u00fctles, et keskpanga digitaalsed valuutad peavad olema riikide vahel koostalitlusv\u00f5imelised, m\u00e4rkides: \u201cKui tahame olla edukad, ei saa CBDC-d olla killustatud riiklikud vahendid. Selleks, et tehingud oleksid t\u00f5husamad ja \u00f5iglasemad, vajame s\u00fcsteeme, mis \u00fchendavad riike \u2013 teisis\u00f5nu, vajame koostalitlusv\u00f5imet.\u201d\n\u00a0\nKas me sellist maailma tahamegi?\nGlobalistid ehitavad \u00fclemaailmset digitaalset juhtimisv\u00f5rku, mis annaks neile potentsiaalselt enneolematu v\u00f5imu iga mehe, naise ja lapse elu \u00fcle kogu maailmas. Sellise s\u00fcsteemi korral v\u00f5idakse teie juurdep\u00e4\u00e4s digitaalsele s\u00fcsteemile t\u00e4ielikult t\u00fchistada, kui te millegagi ei n\u00f5ustu.\nMida sa siis teeksid? Kuidas sa elaksid, kui ei saaks osta, m\u00fc\u00fca, t\u00f6\u00f6d leida ega pangakontot avada?\nArenenud tehnoloogia, mis meil t\u00e4na kasutusel on, on v\u00f5imaldanud teha palju t\u00f5eliselt h\u00e4id asju, kuid sellel on ka potentsiaali muutuda t\u00fcrannia kehtestamise relvaks \u00fclemaailmsel tasandil.\nPeame vastu seisma nendele muutustele, mida globalistid \u00fcritavad meile peale suruda. Kahjuks enamik inimestest neist isegi ei r\u00e4\u00e4gi, sest peavoolumeedia survel keskenduvad nad muudele asjadele.\n\u00a0\nAllikas: theeconomiccollapseblog.com\n\u00a0\nToimetas Hando T\u00f5numaa"}
{"text":"Rikkust oodatakse Tallinna B\u00f6rsilt ja kinnisvarastRiigikogulaste portfellid pahupidiAmetnike majandushuvide deklaratsioonidest selgub, et 17 riigikogu liiget on p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt ka investorid, suurim laenukohustusega rahvasaadiku v\u00f5lg k\u00fc\u00fcndib \u00fcle 660 000 euro.K\u00f5ige aktiivsemad investorid on Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide saadikud. Kummagi fraktsiooni ridadest on viis liiget viinud oma raha b\u00f6rsidele. Eesti 200 esindajatest vaatab vastu kolm ning Isamaa, EKRE ja Keskerakonna nimekirjast iga\u00fchest \u00fcks investor.K\u00f5ige priskemad portfellid kuuluvad reformierakondlastele Toomas Kivim\u00e4ele ja Aivar Soerdile. Veel tegelevad oravaparteis investeerimisega nende kolleegid Ants Laaneots, Kristo Enn Vaga, Erkki Keldo ja Anti Haugas.Sotsidest investeerivad n\u00e4iteks Jevgeni Ossinovski ja Eduard Odinets, kelle deklaratsioonis leiduvad vaid investeeringud indeksifondidesse. Eesti 200 liikmetest on v\u00e4\u00e4rtpaberiinvesteeringuid Toomas Uibol, Liisa-Ly Pakostal ja Tarmo Tammel. EKREst on portfell Arvo Alleril, Isamaast T\u00f5nis Lukasel ning Keskerakonnast T\u00f5nis M\u00f6lderil.Kindel tulevikReformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo on teinud suurima panuse Enefit Greeni aktsiale, omades 9356 roheettev\u00f5tte aktsiat. Veel kuulub tema portfelli 714 Coop Panga, 600 Tallinna Sadama, 250 LHV Groupi, 54 Tallinna Kaubamaja ning 23 Hepsori aktsiat. Oma 33. M eluaastaks on Keldo deklareeritud portfelli koguv\u00e4\u00e4rtus praeguste turuhindade juures 48 193 eurot.\u201cAlustasin investeerimisega, et pikemas vaates oma tulevikku kindlustada,\u201d s\u00f5nas Keldo. \u201cSoovin t\u00e4iendava passiivse sissetulekuga toetada nii iseennast kui lapsi, olen v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks v\u00e4iksemate sissemaksetega oma portfelli aastatega j\u00e4rjest suurendada.\u201d Tema minimaalne eesm\u00e4rk on \u00fcletada inflatsiooni ning sealt edasi saavutada v\u00e4hemalt viieprotsendiline reaaltootlus.Keldo strateegia on lihtne: investeerida ettev\u00f5tetesse, mille tegevusest saab ta aru. See on ka p\u00f5hjus, miks ta on praeguseni soetanud valdavalt Eesti firmade aktsiaid. Keldo \u00fctles, et panustab energeetikale, peamiselt roheenergiale.\u201cUsun roheenergia valdkonna tulevikku ja seal tegutsevatesse firmadesse. Samamoodi proovin omada osalust ettev\u00f5tetes, kes maksavad m\u00f5istlikus mahus ja regulaarselt dividende,\u201d s\u00f5nas Keldo. Investeeringutega teenitava omanikutulu suunab ta tagasi oma portfelli.Riske maandab Keldo seel\u00e4bi, et p\u00fc\u00fcab portfellis hoida erinevate sektorite b\u00f6rsifirmade aktsiaid. Samuti hajutab ta oma oste ajas. \u201cKindlasti ma ei osta, m\u00fc\u00fc ega vaheta aktsiaid iga p\u00e4ev, vaid investeerin pikaajalise eesm\u00e4rgiga ega ehmata iga languse peale \u00e4ra.\u201d\"Kasutan ka teise ja kolmanda pensionisamba pakutavaid v\u00f5imalusi - need on turvalised ja mugavad,\u201d m\u00e4rkis ta. Pensionisambad hoiab Keldo indeksit j\u00e4rgivates fondides. Lisaks on tal investeerimiskonto, kus pank ostab tema eest valitud fondide osakuid. \u201cMul endal pole piisavalt aega, et k\u00f5iki fonde iga p\u00e4ev hallata ning olla detailselt kursis v\u00e4listurgudel ja indeksifondides toimuvaga. Kasutan v\u00f5imalust, et pank teeb v\u00e4ikese teenustasu eest seda k\u00f5ike minu eest.\u201d Oma senise parima investeeringuna nimetab ta Enefit Greeni aktsiat. Keldol on anda k\u00f5igile, kes soovivad oma j\u00f5ukust kasvatada, vaid \u00fcks soovitus: \u201cInvesteerimist ei tasu karta ja seda saab alustada ka v\u00e4iksemate summadega. Eestis on v\u00e4ga palju \u00f5ppimisv\u00f5imalusi ja positiivseid eeskujusid, kes oma kogemustest r\u00e4\u00e4givad.\u201dLisaks kuulub Keldole \u00fcks korter Tallinnas ning kaasomandis kinnisasi Saue vallas. Ta s\u00f5idab 2021. aasta \u0160koda Kodiaqiga ning kohustustena on tal \u00fcleval 322 000 euro suurune kodulaen Swedbankist ning samast pangast 18 350 eurot autoliisingut.Portfell kui pensionisammasRiigikogu korruptsioonivastasesse erikomisjoni kuuluv Eduard Odinets \u00fctles \u00c4rip\u00e4evale, et tema v\u00f5tab investeerimist kui v\u00f5imalust kindlustada pensionip\u00f5lve. Samas nimetab ta end passiivseks investoriks, kes igap\u00e4evaselt oma rahapaigutustel silma peal ei hoia. Seet\u00f5ttu on Odinets valinud oma portfelli kolm indeksifondi, kuhu regulaarselt raha juurde paneb.\u201cMa ei ole teadlik ja suurte eesm\u00e4rkidega investor, mul oli lihtsalt natuke vaba raha ning otsisin k\u00f5ige kergema tee selle paigutamiseks,\u201d r\u00e4\u00e4kis Odinets. \u201cKolmes indeksifondis mul mingi summa vaikselt tiksub, valisin indeksid end huvitavate valdkondade j\u00e4rgi,\u201d m\u00e4rkis ta.T\u00e4psemalt on Odinetsi portfellis sellised fondid nagu iShares Stoxx Europe 600 (EXSA), iShares Nasdaq-100 UCITS (EXXT) ning iShares Electric Vehicles and Driving Technology UCITS (ECAR). See t\u00e4hendab, et saadik on teinud oma panused Euroopa 600 suurimale ettev\u00f5ttele, tehnoloogisektorisse ning elektris\u00f5idukitele.\u201cIgap\u00e4evaselt ma oma investeeringuid ei j\u00e4lgi ega osta-m\u00fc\u00fc, kuid praegu olen v\u00e4ga h\u00e4sti plussis,\u201d \u00fctles Odinets. Ta ei v\u00e4listanud, et v\u00f5ib tulevikus vaadata ka aktsiate poole. \u201cKui kunagi tekib aega ja v\u00f5imalust, siis vaatan edasi. Praegu usaldan panka ning olen rahul siis, kui minu investeeringud on rohelised,\u201d l\u00f5petas ta.Odinetsi portfelli koguv\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b loo kirjutamise hetkel 11 000 euro kanti.Veel selgub Odinetsi majanduslike huvide deklaratsioonist, et ta omab \u00fchte korterit Tallinnas, s\u00f5idab 2020. aasta Honda CR-Vga ning kohustustest on tal teenindada 55 500 euro suurune kodulaen Swedbankis ja 11 546 euro suurune liisinguj\u00e4\u00e4k Luminoris.Panus kinnisvaraleTallinna b\u00f6rsi v\u00e4\u00e4rtpaberitesse on investeerinud ka T\u00f5nis Lukas Isamaast, kelle kontol on 1710 Tallinna Vee aktsiat, mille turuv\u00e4\u00e4rtus on hetkel 12 eurot \u00fchiku kohta. Seega on Lukasel aktsiates 20 520 eurot.Ka Lukas nendib, et sarnaselt Odinetsiga pole temagi aktiivne investor. \u201cTallinna Vee aktsiad on mul isalt \u00fcle v\u00f5etud, kuid ma ei ole selle investeeringuga aktiivselt tegelenud,\u201d nentis ta.Siiski \u00fctleb saadik, et aktsiaid m\u00fc\u00fca ta ei kavatse, kuna Tallinna Vee teenus on eluks vajalik ning n\u00f5udlus selle j\u00e4rele alati garanteeritud. \u201cVeevarustus on kindel kapital, seet\u00f5ttu pole ma neid aktsiaid m\u00fc\u00fcnud ega kavatse ka m\u00fc\u00fca. Lihtsalt j\u00e4lgin aeg-ajalt, mis nendega toimub.\u201dLisaks kuulub Lukasele veel hulgaliselt kinnisvara. T\u00e4psemalt on tal kaks korterit Tallinnas ning kaks \u00fchisomandis korterit Tartus. Veel on Lukase nimel kaks kinnistut T\u00f5rva vallas ning \u00fcks L\u00e4\u00e4neranna vallas.\u201cOlen soetanud need korterid investeerimise eesm\u00e4rgil,\u201d kinnitas ta. Siiski plaanib ta oma nimele kogunenud kinnisvara peagi lastele edasi anda.Deklaratsiooni kohaselt on Lukasel ka auto - 2017. aasta Toyota mahtuniversaal. Laenukohustused endisel ministril puuduvad.Sarnasus investor ToomasegaAivar Soerd Reformierakonnast r\u00f5hutab, et tema investeerib nii eraisikuna kui ettev\u00f5tte alt. Tema eraisiku portfellist vaatavad vastu 35 000 Tallinki, 2500 Tallinna Kaubamaja, 500 LHV Groupi ning 1500 Tallinna Sadama aktsiat. Eraisikuna on ta raha paigutanud veel Bigbanki kaheksaprotsendilise tootlusega v\u00f5lakirjadesse, Neste, Nordea Banki, Ignitis Groupi, Fortumi, \u0160iauliu Bankase, Coop Panga, Saunumi, Hepsori ja Enefit Greeni aktsiatesse.\u201cSuurema osa oma investeeringutest olen viimased 10-15 aastat teinud l\u00e4bi \u00e4ri\u00fchingu, seega majanduslike huvide deklaratsioon kajastab vaid osa koguportfellist,\u201d m\u00e4rkis ta.\u201cMinu \u00fcks viimaste aastate p\u00e4ris hea investeering on olnud (USA kindlustuskonglomeraat - toim) Berkshire Hathaway. See \u00f5nnestus osta pandeemia ajal, 2020. aastal mingis v\u00e4iksemas osas turu p\u00f5hjast ja haruldase hinnaga,\u201d r\u00f5\u00f5mustas Soerd. \u201cHiljem sai ostetud k\u00f5rgematelt tasemetel! juurde,\u201d lisas ta.Oma edulugudena nimetab Soerd veel investeeringut LHV Groupi aktsiasse, mida ta on pidevalt juurde ostnud alates 2016. aastal toimunud IPOst. LHV hoiab Soerdi portfellis ka suurimat osakaalu.Oma halvimateks investeeringuteks peab Soerd panuseid vesinikutehnoloogiale ehk Plug Powerisse ja Ballard Powerisse. \u201c\u00d5ppetund on, et pole vaja trendidega kaasa joosta. \u00d5nneks pole nende aktsiate osakaal minu portfellis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Vigu tuleb paratamatult ette ja neist pole m\u00f5tet ehmuda,\u201d r\u00f5hutas ta.Riskide hajutamise eesm\u00e4rgil investeerib ka tema erinevatesse varaklassidesse - kinnisvarasse, aktsiatesse ja v\u00f5lakirjadesse. \u201cSamuti on oluline pikaajaline vaade: mina l\u00fchiajalise kauplemisega ei tegele,\u201d lausus ta.\u201cMinu investeerimismuster sarnaneb \u00c4rip\u00e4eva investor Toomase strateegiaga ning aktsiaid jaotan globaalselt - Eesti, Euroopa ja USA vahel,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. Samuti peab Soerd oluliseks valdkondadevahelist hajutatust ning kinnitas, et on oma portfellis suurendamas dividendiaktsiate osakaalu.T\u00e4navu on Soerdi ootus tootlusele aga konservatiivne. \u201cMinu arusaamise j\u00e4rgi osutub keskpankadel inflatsiooni mahasurumine rahapoliitika abil keerulisemaks, kui seni eeldatud. Riikide l\u00f5tv eelarvepoliitika t\u00f6\u00f6tab vastu inflatsiooni mahasurumise meetmetele, intressit\u00f5usud pole veel l\u00e4bi ja intresse tuleb ilmselt k\u00f5rgel tasemel hoida kauem, kui seni arvatud. See tekitab majanduslanguse riski ja sellest tulenevad m\u00f5jud finantsturgudele,\u201d selgitas Soerd.Soerdi nimel on veel kaks kinnisasja Viimsi vallas ning \u00fcks L\u00e4\u00e4ne-Harju vallas. Ta s\u00f5idab 2016. aasta Volvo universaaliga, omab lOOprotsendilist osalust ettev\u00f5ttes O\u00dc Ranna Konsult ning kohustusi on Soerdil liisingulepingu vormis 60 451 euro jagu.Kopsakas portfell ka rahandusministrilRiigikokku mitte kuuluvatest reformierakondlastest paistab aktiivse investorina silma veel n\u00e4iteks valitsuses riigi rahandust vedav reformierakondlane Mart V\u00f5rklaev. Tema portfellis leidub omajagu Balti aktsiaid, millest suurimad positsioonid on LHV Group, Enefit Green, Tallinna Sadam ja Tallink. Talle kuulub ka v\u00e4lismaiste ettev\u00f5tete aktsiaid - Swedbanki, AppleTt, Finnairi, Fortumit ja Wise'i. Lisaks onV\u00f5rklaeval kinnisasjad Kose ja Rae vallas.Kohustustest on rahandusministril 101 346 euro suurune kodulaen Swedbankist ning 9228 euro suurune liisinguleping SEBst. Ta s\u00f5idab 2019. aasta Subaru Foresteriga.\u00a0Lugu p\u00f5hineb 29.05 l\u00f5unaks EMTAs avaldatud ametnike majanduslike huvide deklaratsioonidelV\u00c4\u00c4RTPABERIPORTFELLI OMAB CA 15% RIIGIKOGU SAADIKUTESTReformierakond 6\u2022 Isamaa1 SDE 5\u2022 Keskerakond 1 Eesti 2003 \u2022 EKRE 1RIIGIKOGU LIIKMETEST ERAINVESTORITE PORTFELLIDIsamaa\n\t\t\t\nReili\n\t\t\tRandTallinna\n\t\t\tSadam500T\u00f5nis\n\t\t\tLukasCoop\n\t\t\tPank800Tallinna\n\t\t\tVesi1710Priit\n\t\t\tLomp\u0160iauliu\n\t\t\tBankas420Sotsiaaldemokraadid\n\t\t\t\nPRFoods550Nordic\n\t\t\tFireboard100Jevgeni\n\t\t\tOssinovskiTallinna\n\t\t\tSadam100First\n\t\t\tInvestment\n\t\t\tBank9189Coop\n\t\t\tPank50Centrus\n\t\t\tEnergy Corp18000Tallink600Tuleva\n\t\t\tosakud11324Harju\n\t\t\tElekter90Tallinna\n\t\t\tSadam8143Tiit\n\t\t\tMaranKeskerakond\n\t\t\t\nCoop\n\t\t\tPank170Eduard\n\t\t\tOdinetsT\u00f5nis\n\t\t\tM\u00f6lderEXSA\n\t\t\t- iShares Stoxx\n\t\t\tEurope 60056,232Enefit\n\t\t\tGreen230EXXT\n\t\t\tishares Nasdaq-100\n\t\t\tUCITS\n\t\t\tETF 41901LHV\n\t\t\tGroup560ECAH\n\t\t\t- ishares Electric VehiclesCoop\n\t\t\tPank265and\n\t\t\tDriving Technology\n\t\t\tUCITS ETF382285Harju\n\t\t\tElekter200RIIGIKOGU LIIKMETEST ERAINVESTORITE PORTFELLID Eesti200Kristo\n\t\t\t\tEnn Vaga Enefit Green250Tarmo\n\t\t\t\tTammLHV\n\t\t\t\tGroup320Enefit\n\t\t\t\tGreen4722Tallink\n\t\t\t\tGrupp1000LHV\n\t\t\t\tGroup6830Klaipedos\n\t\t\t\tNafta1000Nordecon1025Siauliu\n\t\t\t\tBankas1000Coop\n\t\t\t\tPank2300Amazon12Tallink3100Freyr\n\t\t\t\tBattery100Tallinna\n\t\t\t\tKaubamaja225Ignitis\n\t\t\t\tGrupe30Liisa-Ly\n\t\t\t\tPakostaiShares\n\t\t\t\tDigital Security ETF50EfTEN\n\t\t\t\tUnited Property\n\t\t\t\tFund100Lyxor\n\t\t\t\tSSP 500 UCITS EOF45Toomas\n\t\t\t\tUiboNovaturas100Nordic\n\t\t\t\tFireboard10Wise40Trigon\n\t\t\t\tProperty\n\t\t\t\tDevelpoment10Xtrackers\n\t\t\t\tEuropeSilvano\n\t\t\t\tFashion\n\t\t\t\tGroup10Real\n\t\t\t\tEstate33Ants\n\t\t\t\tLaaneotsEnefit\n\t\t\t\tGreen1642Tallinna\n\t\t\t\tVesi1960Toomas\n\t\t\t\tKivim\u00e4giTallinna\n\t\t\t\tSadam10\n\t\t\t\t852Siauliu\n\t\t\t\tBankas51\n\t\t\t\t710Coop\n\t\t\t\tPank10000Bigbanki\n\t\t\t\tv\u00f5lakiri [2032,8%]2000Aivar\n\t\t\t\tSoerdEnefit\n\t\t\t\tGreen7121Enefit\n\t\t\t\tGreen450LHV\n\t\t\t\tGroup16\n\t\t\t\t849LHV\n\t\t\t\tGroup1090Merko\n\t\t\t\tEhitus400Hepsor21Textmagic217Tallinna\n\t\t\t\tSadam1500Reiden18Saunum\n\t\t\t\tGroup7Tallink500Coop\n\t\t\t\tPank50Tallinna\n\t\t\t\tKaubamaja4020Tallinna\n\t\t\t\tKaubamaja150Ampler\n\t\t\t\tBikes200EUR\n\t\t\t\t8.00 BigbankiFunderbeam\n\t\t\t\tAPref 6342allutatud\n\t\t\t\tv\u00f5lakiri 22-20321\n\t\t\t\t000UOD\n\t\t\t\tGroup171Tallink\n\t\t\t\tGrupp35\n\t\t\t\t000Silen367Siauliu\n\t\t\t\tBankas2500Apple700Fortum100Alphabet40Ignitis\n\t\t\t\tGrupe100Nordea\n\t\t\t\tBank7996Neste135SEB1726Nordea\n\t\t\t\tBank100Erkki\n\t\t\t\tKeldoEnefit\n\t\t\t\tGreen9356EKRELHV\n\t\t\t\tGroup250Hepsor23Arvo\n\t\t\t\tAllerTallinna\n\t\t\t\tSadam600Coop\n\t\t\t\tPanki\n\t\t\t\t5,5% v\u00f5lakiri2000Coop\n\t\t\t\tPank714Enefit\n\t\t\t\tGreen\n\t\t\t\taktsia1027Tallinna\n\t\t\t\tKaubamaja54Tallinna\n\t\t\t\tSadam1000Anti\n\t\t\t\tHaugasCoop\n\t\t\t\tPank1500Enefit\n\t\t\t\tGreen42Tallink1156Suurim laen \u0160migun-V\u00e4hilRiigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonidest hakkab silma, et rahvasaadikutest on k\u00f5ige rohkem kohustusi reformierakondlasel Kristina \u0160migun-V\u00e4hil, kes v\u00f5lgneb LHV-le kodulaenu 425 754 euro jagu.Lisaks tuleb tal tasuda LHV-le veel 43 699 eurot liisingu p\u00f5hiosa ning oma abikaasa Kristjan-Thor V\u00e4hi ees on tal n\u00f5ude loovutamise lepingu eest 197 140 euro suurune kohustus.\"Alustasin investeerimisega, et pikemas vaates oma tulevikku kindlustada Soovin t\u00e4iendava passiivse sissetulekuga toetada nii iseennast kui lapsi.Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo\"\"Veevarustus on kindel kapital, seet\u00f5ttu pole ma neid aktsiaid m\u00fc\u00fcnud ega kavatse ka m\u00fc\u00fca. Lihtsalt j\u00e4lgin aeg-ajalt, mis nendega toimub.Isamaalase T\u00f5nis Lukase portfellis on veel isalt \u00fcle v\u00f5etud Tallinna Vee aktsiad.\"INDREK MAE"}
{"text":"ERR: kolmandik luksusautodest on registreeritud t\u00f6\u00f6s\u00f5idukitenaLigi kolmandik transpordiameti s\u00f5idukiregistris olevatest luksusautomarkide Bentley, Bugatti, Ferrari, Maserati ja Lamborghini s\u00f5iduautodest on registreeritud seal t\u00f6\u00f6s\u00f5idukitena, kirjutab ERR. Maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul ei pruugi see siiski t\u00e4hendada, et neid kasutatakse ka eras\u00f5itudeks.\nTranspordiameti esitatud andmete kohaselt on suurim t\u00f6\u00f6s\u00f5idukite osakaal registreeritud Lamborghinide hulgas, v\u00e4ikseim t\u00f6\u00f6s\u00f5idukite osakaal on Maseratidel. Kokku oli juuni l\u00f5pu seisuga luksuss\u00f5idukeid registris 580, millest v\u00e4idetavalt t\u00f6\u00f6s\u00f5ite tehakse 174 autoga (30 protsenti).\nMaksu- ja tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Madis Laas \u00fctles ERR-ile, et ainu\u00fcksi soetatud s\u00f5iduki mark ei pruugi t\u00e4hendada seda, et s\u00f5idukit ei kasutata 100-protsendiliselt t\u00f6\u00f6s\u00f5itudeks.\n\u201eN\u00e4itena v\u00f5iks tuua \u00e4ri\u00fchingud, mille tegevusala on s\u00f5iduautode rent. Sellised \u00e4ri\u00fchingud tegelevadki s\u00f5idukite, sealhulgas kallite s\u00f5idukite rentimisega, ning nende puhul tavaliselt ei teki ohtu, et ettev\u00f5tte nimel olevaid s\u00f5idukeid kasutatakse eras\u00f5itudeks. Teisis\u00f5nu, luksusautode soetamine ja t\u00f6\u00f6s\u00f5itudeks m\u00e4rkimine ei ole alati tehtud maksudest k\u00f5rvale hoidumise eesm\u00e4rgil, vaid \u00e4rilistel p\u00f5hjustel,\u201c selgitas Laas.\n\u201eKuiv\u00f5rd \u00fcheski seaduses ei ole ette kirjutatud, kui kalli s\u00f5iduki \u00e4ri\u00fching oma ettev\u00f5ttele v\u00f5ib osta, siis ainu\u00fcksi s\u00f5iduki margist tulenevalt kalleid s\u00f5idukeid soetanud \u00e4ri\u00fchingud MTA-l eraldi fookuses ei ole,\u201c lisas Laas.\nK\u00fcll aga tuleb mistahes \u00e4ri\u00fchingu s\u00f5iduauto kasutamisel ka eras\u00f5itudeks tasuda erisoodustusmaksud ning s\u00f5iduki ja selle tarbeks kaupade-teenuste soetamisel on tasutud k\u00e4ibemaksu mahaarvamine lubatud vaid osaliselt, r\u00f5hutas MTA esindaja.\nLoe pikemalt ERR-ist!"}
{"text":"Riskijulge Peeter Matz ehk Sada aastat Eesti esimese tulekindla savi kaevanduse rajamisestVaatamata kelmustele ja avant\u00fc\u00fcridele, tuleb hinnata Peeter Matzi kui n\u00e4htust. Mehe algatus viis tulekindla savi avastamiseni Eestis ja innustas kohalikke savimaardlaid kasutusele v\u00f5tma.\nIseseisvunud noores Eesti riigis valitses s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel suur puudus kodumaisest ja odavast ehitusmaterjalist.\nN\u00f5udlus tulekindla savi j\u00e4rele oli arenevas p\u00f5levkivi- ja keemiat\u00f6\u00f6stuses, samuti mitmetes destilleerimisvabrikutes ja sulatusahjudes.\nPealegi oli 1920. aastatel riigi ehituspoliitikas v\u00f5etud suund tulekindlate kivi- ja saviehitiste p\u00fcstitamisele seniste puithoonete asemel. Ehitusmaterjali tootmine hakkas \u00fcha enam p\u00f5hinema kodumaisel loodus- ja maavaral, sest kohapealne toodang tuli sisseveetavast mitu korda odavamalt k\u00e4tte.\nEhituskivide, eriti \u0161amottkivide toorme leiukohtade uurimine Kagu-Eestis algas 1920. aastate l\u00f5pul. Uurimiseks andis kindlasti julgustust tulekindla savi leidmine Kagu-Eestis. P\u00f5lva l\u00e4hedal Joosul pani (n\u00fc\u00fcdseks 100 aastat tagasi) savikaevandamisele aluse V\u00f5rumaa juurtega mees Peeter Matz.\nPeeter Matz oli v\u00e4rvikas isik, kes kogus omal ajal (kuri)kuulsust eelk\u00f5ige poliitilise seiklejana. Tuntuim n\u00e4ide on vast seotud Eesti Vabariigi kohtuministri J\u00fcri Vilmsi kadumise looga. Saksa okupatsiooni alguses 1918. aasta aprillis s\u00f5itis Vilms Soome, lootes asuda korraldama riigi v\u00e4lisdelegatsiooni t\u00f6\u00f6d, ent j\u00e4i segastel asjaoludel kaduma.\nPeeter Matzi isik on andnud ainest ka kirjanik Jaan Krossile. J\u00fcri Vilmsi surma k\u00e4sitlevas romaanis \u201eTabamatus\u201c (ilmus 1993) kujutab Kross \u201eh\u00e4rra Matzi\u201c \u00fche k\u00f5rvaltegelasena.\nPeeter Matzil ja tema kaaskondlastel k\u00fcpses avant\u00fcristlik plaan asuda riigimehe maiste j\u00e4\u00e4nuste otsingutele. Selleks \u00f5nnestus neil Eesti riigilt v\u00e4lja kaubelda kenake summa. Matzi hangitud \u201ekinnitatud t\u00f5endite\u201c alusel l\u00e4ks Eestis pikaks ajaks k\u00e4ibele versioon, et J\u00fcri Vilmsi ja tema kaaslased hukkasid Helsingis suhkruvabriku \u00f5uel sakslased.\nEesti riigimehe hukkamise asjaolud, sealhulgas fotov\u00f5ltsingu, seadis k\u00e4esoleva sajandi algul kahtluse alla soome ajaloolane Seppo Zetterberg, t\u00f5endades, et Matzi hangitud t\u00f5endid olid fabritseeritud (p\u00f5hjalikumalt vt S. Zetterberg, \u201eJ\u00fcri Vilmsi surm\u201c. Tln, 2004).\nPeeter Matzi isik on andnud ainest ka kirjanik Jaan Krossile. J\u00fcri Vilmsi surma k\u00e4sitlevas romaanis \u201eTabamatus\u201c (ilmus 1993) kujutab Kross \u201eh\u00e4rra Matzi\u201c \u00fche k\u00f5rvaltegelasena.\nPeeter Matz s\u00fcndis 25. novembril 1888 Koiola vallas. P\u00e4rast algkooli ja P\u00f5lva kihelkonnakonnakooli l\u00f5petamist t\u00e4iendas noormees end p\u00f5llumajanduse alal Venemaal, seej\u00e4rel Soomes Vilippula p\u00f5llumajanduskoolis ja Kurkijoe k\u00f5rgemas p\u00f5llumajanduskoolis. Viimane j\u00e4i tal l\u00f5petamata v\u00e4idetavalt ebaausa k\u00e4itumise t\u00f5ttu (poolikuks j\u00e4\u00e4nud erialaharidus ei seganud edaspidi end agronoomina v\u00f5i keemikuna tutvustamast).\nP\u00f5llumeheameti vahetas Peeter Matz Soomes peagi s\u00f5jav\u00e4elase oma vastu. 1917. aastal l\u00f5petas ta Viiburis intendantuuri (s\u00f5jav\u00e4e varustusvalitsuse) kursused ja t\u00f6\u00f6tas Soome s\u00f5jav\u00e4e varustusvalitsuse ametnikuna, alates 1919. aasta jaanuarist reservametnikuna, teenides v\u00e4lja leitnandi aukraadi.\nAmbitsiooni noorel mehel j\u00e4tkus. N\u00e4iteks oli ta 1919. aasta suvel saatnud v\u00e4lisministrile avalduse palvega m\u00e4\u00e4rata end Viiburisse Eesti konsuliks, mis siiski ei teostunud. P\u00e4rast piirituseveo skandaali Soomes otsustas peaminister saadik Oskar Kallase m\u00e4rgukirja peale Matzi Soomest tagasi kutsuda. 1. jaanuarist 1921 vabastati leitnant Matz s\u00f5jav\u00e4eteenistusest ja arvati reservi.\nT\u00f5en\u00e4oliselt seej\u00e4rel tekkiski erus\u00f5jav\u00e4elasel m\u00f5te end edaspidi ettev\u00f5tlusega siduda.\nPeeter Matzi enda v\u00e4itel oli ta alustanud tulekindlate savide otsimist ja uurimist juba 1919. aastal. Sellele oli kaasa aidanud suur juhus. Nimelt olevat ta Vabaduss\u00f5ja ajal s\u00f5jamehena V\u00f5rumaal juhuslikult sattunud \u00fchte tallu, kus k\u00f6eti ahju. Ahju laest rippuvaid valgeid \u201esavinaelu\u201c m\u00e4rgates oletas ta, et tegu v\u00f5ib olla k\u00f5rgev\u00e4\u00e4rtusliku savi kaoliiniga.\nPeremees n\u00e4idanud k\u00e4tte l\u00e4heduses leiduva savihaua, Matz v\u00f5tnud sealt kaasa v\u00e4ikese proovi, mille hiljem saatnud Saksamaale uuringuteks. Savi osutunudki tulekindlaks.\nM\u00f5jutusi k\u00f5rgev\u00e4\u00e4rtuslike savide uurimiseks olevat Matz saanud Soomes \u00fchelt keraamikaprofessorilt. Iseasi, kas savi leidmise lugu p\u00e4ris t\u00f5ele vastas, kuid 1921. aasta l\u00f5pul sai ta Eesti kaubandus-t\u00f6\u00f6stusministeeriumilt loa tulekindla savi uurimiseks 400 ha suurusel maa-alal V\u00f5rumaal Joosul (P\u00f5lva-Joosul).\nPoolteist aastat hiljem, 1923. aasta kevadel, sai Matz kontsessiooni ehk kaeveloa Joosu ja Oleski m\u00f5isa maadelt 100 hektari suuruselt alalt, igal aastal 100 tonni tulekindla savi kaevandamiseks.\nLeping s\u00f5lmiti 35 aastaks. Tagatiseks tuli maksta 30 000 marka ja igalt toodangu vagunit\u00e4ielt tasuda riigimaksu v\u00f5i anda 5% toodangust riigile.\nPostimehe 1923. aasta augustinumbris kajastati seda kui tule- ja happekindla savi leiukohta.\nPeeter Matzil olid suured plaanid. N\u00e4iteks kavatses ta rajada tulekindlate kivide (\u0161amottkivide) tootmiseks t\u00f6\u00f6stuse ja t\u00f6\u00f6delda aastas 10 000 tonni tulekindlat savi. Edaspidi kavandas veel ka tehast happe- ja tulekindlate seadmete ja n\u00f5ude tootmiseks.\nKuigi ajalehes Vaba Maa kirjutati 1923. aasta kevadel, et Peeter Matzil olla plaanis vabriku sisseseade soetada ning juba augustist vabrik k\u00e4ima panna, ei saanud kohapealse t\u00f6\u00f6stuse asutamisest n\u00e4htavasti asja. Seevastu kaevandus toimis ja hakkas toodangut andma. Kuni 1925. aasta juuli keskpaigani oli Matz kaevandanud Joosul \u00fcle 600 tonni toorsavi, mida saadeti peamiselt tutvustamiseks naabermaadesse L\u00e4tti ja Soome.\nN\u00e4ib, et esialgu polnud kaevandamine kuigi tulutoov, sest miks muidu palus ettev\u00f5tja Matz 1925. aasta juulis pangalt 350 000 marga suurust laenu.\nRaskustesse sattumise p\u00f5hjenduseks m\u00e4rkis savit\u00f6\u00f6stur asjaolu, et algne tulekindla savi toodang l\u00e4inud enamasti tutvustuseks. Seda saadetud katsetusteks mitmele klaasi- ja m\u00e4\u00e4rdevabrikule, ettev\u00f5tted olevat tasunud saatjale \u00fcksnes transpordikulud, 20\u201325 marka \u00fchelt savipuudalt (puud =16 kg).\nTeisalt v\u00f5is olla p\u00f5hjuseks k\u00f5rge veosekulu Joosult V\u00f5ru raudteejaama, mis kujunes veost raudteel koguni kuus korda kallimaks. Nii otsustas m\u00e4eamet Matzilt 1924. aasta eest kontsessioonitasu mitte n\u00f5uda, et esimest tulekindla savi t\u00f6\u00f6stust Eestis jalule aidata.\nSavi \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamisega Matz ei tegelenud, seda pidid tegema tarnijad ise vastavalt kaevanduse omaniku juhistele. Joosu tulekindlate savidega tehtud katsetused rahuldasid mitmeid Eesti ja v\u00e4lismaa ettev\u00f5tteid.\nMatzi savi leidis edaspidi kasutust nii m\u00f5neski keemiatehases, seda tarvitas ka kodumaine p\u00f5llut\u00f6\u00f6riistade ja masinavabrik AS Tegur Tartus. Tallinnas olid tellijateks tuntud ettev\u00f5tted \u2013 Franz Krulli tehased, aktsiaselts Ilmarine, Vene-Balti tehased, osa\u00fchisus Savi, P\u00f5hja Paberi ja Puupapi Vabrik ning metallit\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te AS Aivaz ja Ko.\nAastatel 1923\u20131939 kaevandati Joosul 3277 tonni tulekindlat savi, kokku mitusada vagunit\u00e4it.\nSiiski j\u00e4i kohapealne tootmine \u00fcpris algeliseks, kaevanduses ei tarvitatud j\u00f5umasinaid, puudusid ka savi t\u00f6\u00f6tlemiseks vajalikud tootmishooned.\nPeeter Matzi tegevus oli aga \u00fcsna laiahaardeline. N\u00e4iteks sai ta 1931. aasta jaanuaris loa magneesiumi ja kaltsiumisoolade uurimiseks Virumaal 100 hektari suurusel alal. Ka tegeles ta leiutamisega, tehes katsetusi moodsate ehituskivide ja eri segudest tulekindlate kivide tootmiseks, saades isegi kaks patenti.\nLisaks kaevandusele rajas Peeter Matz 1932. aastal keraamikat\u00f6\u00f6stuse Tallinnas Kopli kunagise s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse hoonesse kavatsusega toota majapidamiskeraamikat ja lauan\u00f5usid. \u00c4rikaaslaseks \u00f5nnestus tal kaasata \u0161okolaadit\u00f6\u00f6stur August Brandmann.\nEttev\u00f5te l\u00e4ks pankrotti. Matz s\u00fc\u00fcdistas Brandmanni, et too \u201eh\u00fcppas viimasel minutil alt \u00e4ra\u201c, kuid m\u00f5ne t\u00f6\u00f6lise arvates oli kogu tehnoloogia suurtootmiseks lihtsalt ette valmistamata. 1935. aasta augustis s\u00fcttis t\u00f6\u00f6stus liigsest k\u00fctmisest. P\u00f5leng k\u00fcll kustutati, kuid tootmine soikus.\nRiskivalmi ettev\u00f5tjana olevat Matz \u00fcritanud 1930. aastate l\u00f5pul rajada soomlastega uut, P\u00f5hja-Eesti savi kasutavat keraamikat\u00f6\u00f6stust. See \u00fcritus j\u00e4i soiku Teise maailmas\u00f5ja puhkemise t\u00f5ttu.\nEsimesel n\u00f5ukogude aastal Peeter Matz Joosul savi enam ei kaevandanud. V\u00f5imalik, et tootmine j\u00e4tkus Saksa okupatsiooni ajal, sest aastatel 1940\u20131941 oli ta m\u00e4eameti registris m\u00e4rgitud 25tonnise savitagavara omajana.\nPeeter Matz abiellus 28aastaselt endast pisut vanema soomlanna Fanny-Maria Kantalaga, kooselust s\u00fcndis t\u00fctar Sirkka-Liisa (suri 2014). Lahutuse j\u00e4rel loobusid naine ja t\u00fctar Eesti kodakondsusest ning lahkusid Soome.\nHiljem oli Matz abielus endast 17 aastat noorema ettev\u00f5tliku naise Meeta Freibachiga, neil oli \u00fchine t\u00fctar Mia Mai (suri 1996). Matzi kaasaegsete meenutuste j\u00e4rgi olevat endine ettev\u00f5tja saanud k\u00fcpses eas veel kolmandatki korda isaks. Keraamik Juta Matvei on meenutanud: \u201eTema j\u00e4ndrikust kehast ja punetavast n\u00e4ost \u00f5hkus tervist ja energiat ning ta kasvatas vanast peast veel noorukest t\u00fctart.\u201c\nKunagist Joosu savimaardlat meenutab karj\u00e4\u00e4ri tekkinud veekogu nimega Savij\u00e4rv.\n1953. aasta m\u00e4rtsis Peeter Matz arreteeriti ja saadeti, s\u00fc\u00fcdistatuna koost\u00f6\u00f6s sakslastega, Siberisse. Kuigi m\u00e4\u00e4rati 25aastane vangistus koos viieaastase asumisega, p\u00e4\u00e4ses ta tagasi juba 1954. aasta oktoobris.\nV\u00e4idetavalt olevat savit\u00f6\u00f6sturi k\u00f5ige karmimasse laagrisse saatmisest p\u00e4\u00e4stnud \u00fcksnes \u00f5nnelik juhus. Ta ise on meenutanud seda nii: \u201e\u00c4\u00e4repealt oleksin Vorkutasse sattunud. Aga venekeelsetes nimekirjades oli mu nime l\u00f5pp z-ga kirjutatud. \u00dcks juudi arst kontrollis meie tervist ainult nimekirjade j\u00e4rgi, arvas l\u00f5pu z-i p\u00e4rast, et suguvend ja kirjutas, et ei kannata viletsa tervise p\u00e4rast p\u00f5hja raskeid tingimusi v\u00e4lja.\u201c\nPeeter Matz suri 84aastasena 2. juulil 1973. aastal Tallinnas ning maeti P\u00e4rnam\u00e4e kalmistule.\nKunagist Joosu savimaardlat meenutab karj\u00e4\u00e4ri tekkinud veekogu nimega Savij\u00e4rv."}
{"text":"Riskijulge Peeter Matz ehk Sada aastat Eesti esimese tulekindla savi kaevanduse rajamisestAJALUGU Vaatamata kelmustele ja avant\u00fc\u00fcridele, tuleb hinnata Peeter Matzi kui n\u00e4htust. Mehe algatus viis tulekindla savi avastamiseni Eestis ja innustas kohalikke savimaardlaid kasutusele v\u00f5tma.Iseseisvunud noores Eesti riigis valitses s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel suur puudus kodumaisest ja odavast ehitusmaterjalist.N\u00f5udlus tulekindla savi j\u00e4rele oli arenevas p\u00f5levkivi- ja keemiat\u00f6\u00f6stuses, samuti mitmetes destilleerimisvabrikutes ja sulatusahjudes.Pealegi oli 1920. aastatel riigi ehituspoliitikas v\u00f5etud suund tulekindlate kivi- ja saviehitiste p\u00fcstitamisele seniste puithoonete asemel. Ehitusmaterjali tootmine hakkas \u00fcha enam p\u00f5hinema kodumaisel loodus- ja maavaral, sest kohapealne toodang tuli sisseveetavast mitu korda odavamalt k\u00e4tte.Ehituskivide, eriti \u0161amottkivide toorme leiukohtade uurimine Kagu-Eestis algas 1920. aastate l\u00f5pul. Uurimiseks andis kindlasti julgustust tulekindla savi leidmine Kagu-Eestis. P\u00f5lva l\u00e4hedal Joosul pani (n\u00fc\u00fcdseks 100 aastat tagasi) savikaevandamisele aluse V\u00f5rumaa juurtega mees Peeter Matz.Avant\u00fcrist ja seiklejaPeeter Matz oli v\u00e4rvikas isik, kes kogus omal ajal (kuri)kuulsust eelk\u00f5ige poliitilise seiklejana. Tuntuim n\u00e4ide on vast seotud Eesti Vabariigi kohtuministri J\u00fcri Vilmsi kadumise looga. Saksa okupatsiooni alguses 1918. aasta aprillis s\u00f5itis Vilms Soome, lootes asuda korraldama riigi v\u00e4lisdelegatsiooni t\u00f6\u00f6d, ent j\u00e4i segastel asjaoludel kaduma.Peeter Matzil ja tema kaaskondlastel k\u00fcpses avant\u00fcristlik plaan asuda riigimehe maiste j\u00e4\u00e4nuste otsingutele. Selleks \u00f5nnestus neil Eesti riigilt v\u00e4lja kaubelda kenake summa. Matzi hangitud \u201ekinnitatud t\u00f5endite\u201c alusel l\u00e4ks Eestis pikaks ajaks k\u00e4ibele versioon, et J\u00fcri Vilmsi ja tema kaaslased hukkasid Helsingis suhkruvabriku \u00f5uel sakslased.Eesti riigimehe hukkamise asjaolud, sealhulgas fotov\u00f5ltsingu, seadis k\u00e4esoleva sajandi algul kahtluse alla soome ajaloolane Seppo Zetterberg, t\u00f5endades, et Matzi hangitud t\u00f5endid olid fabritseeritud (p\u00f5hjalikumalt vt S. Zetterberg, \u201eJ\u00fcri Vilmsi surm\u201c. Tln, 2004).Peeter Matzi isik on andnud ainest ka kirjanik Jaan Krossile. J\u00fcri Vilmsi surma k\u00e4sitlevas romaanis \u201eTabamatus\u201c (ilmus 1993) kujutab Kross \u201eh\u00e4rra Matzi\u201c \u00fche k\u00f5rvaltegelasena.Savit\u00f6\u00f6sturi eluk\u00e4igustPeeter Matz s\u00fcndis 25. novembril 1888 Koiola vallas. P\u00e4rast algkooli ja P\u00f5lva kihelkonnakooli l\u00f5petamist t\u00e4iendas noormees end p\u00f5llumajanduse alal Venemaal, seej\u00e4rel Soomes Vilippula p\u00f5llumajanduskoolis ja Kurkijoe k\u00f5rgemas p\u00f5llumajanduskoolis. Viimane j\u00e4i tal l\u00f5petamata v\u00e4idetavalt ebaausa k\u00e4itumise t\u00f5ttu (poolikuks j\u00e4\u00e4nud erialaharidus ei seganud edaspidi end agronoomina v\u00f5i keemikuna tutvustamast).P\u00f5llumeheameti vahetas Peeter Matz Soomes peagi s\u00f5jav\u00e4elase oma vastu. 1917. aastal l\u00f5petas ta Viiburis intendantuuri (s\u00f5jav\u00e4e varustusvalitsuse) kursused ja t\u00f6\u00f6tas Soome s\u00f5jav\u00e4e varustusvalitsuse ametnikuna, alates 1919. aasta jaanuarist reservametnikuna, teenides v\u00e4lja leitnandi aukraadi.Ambitsiooni noorel mehel j\u00e4tkus. N\u00e4iteks oli ta 1919. aasta suvel saatnud v\u00e4lisministrile avalduse palvega m\u00e4\u00e4rata end Viiburisse Eesti konsuliks, mis siiski ei teostunud. P\u00e4rast piirituseveo skandaali Soomes otsustas peaminister saadik Oskar Kallase m\u00e4rgukirja peale Matzi Soomest tagasi kutsuda. 1. jaanuarist 1921 vabastati leitnant Matz s\u00f5jav\u00e4eteenistusest ja arvati reservi.T\u00f5en\u00e4oliselt seej\u00e4rel tekkiski erus\u00f5jav\u00e4elasel m\u00f5te end edaspidi ettev\u00f5tlusega siduda.Peeter Matzi enda v\u00e4itel oli ta alustanud tulekindlate savide otsimist ja uurimist juba 1919. aastal. Sellele oli kaasa aidanud suur juhus. Nimelt olevat ta Vabaduss\u00f5ja ajal s\u00f5jamehena V\u00f5rumaal juhuslikult sattunud \u00fchte tallu, kus k\u00f6eti ahju. Ahju laest rippuvaid valgeid \u201esavinaelu\u201c m\u00e4rgates oletas ta, et tegu v\u00f5ib olla k\u00f5rgev\u00e4\u00e4rtusliku savi kaoliiniga.Peremees n\u00e4idanud k\u00e4tte l\u00e4heduses leiduva savihaua, Matz v\u00f5tnud sealt kaasa v\u00e4ikese proovi, mille hiljem saatnud Saksamaale uuringuteks. Savi osutunudki tulekindlaks.M\u00f5jutusi k\u00f5rgev\u00e4\u00e4rtuslike savide uurimiseks olevat Matz saanud Soomes \u00fchelt keraamikaprofessorilt. Iseasi, kas savi leidmise lugu p\u00e4ris t\u00f5ele vastas, kuid 1921. aasta l\u00f5pul sai ta Eesti kaubandus-t\u00f6\u00f6stusministeeriumilt loa tulekindla savi uurimiseks 400 ha suurusel maa-alal V\u00f5rumaal Joosul (P\u00f5lva-Joosul).Kaevandamise algusPoolteist aastat hiljem, 1923. aasta kevadel, sai Matz kontsessiooni ehk kaeveloa Joosu ja Oleski m\u00f5isa maadelt 100 hektari suuruselt alalt, igal aastal 100 tonni tulekindla savi kaevandamiseks.Leping s\u00f5lmiti 35 aastaks. Tagatiseks tuli maksta 30 000 marka ja igalt toodangu vagunit\u00e4ielt tasuda riigimaksu v\u00f5i anda 5% toodangust riigile.Postimehe 1923. aasta augustinumbris kajastati seda kui tule- ja happekindla savi leiukohta.Peeter Matzil olid suured plaanid. N\u00e4iteks kavatses ta rajada tulekindlate kivide (\u0161amottkivide) tootmiseks t\u00f6\u00f6stuse ja t\u00f6\u00f6delda aastas 10 000 tonni tulekindlat savi. Edaspidi kavandas veel ka tehast happe- ja tulekindlate seadmete ja n\u00f5ude tootmiseks.Kuigi ajalehes Vaba Maa kirjutati 1923. aasta kevadel, et Peeter Matzil olla plaanis vabriku sisseseade soetada ning juba augustist vabrik k\u00e4ima panna, ei saanud kohapealse t\u00f6\u00f6stuse asutamisest n\u00e4htavasti asja. Seevastu kaevandus toimis ja hakkas toodangut andma. Kuni 1925. aasta juuli keskpaigani oli Matz kaevandanud Joosul \u00fcle 600 tonni toorsavi, mida saadeti peamiselt tutvustamiseks naabermaadesse L\u00e4tti ja Soome.N\u00e4ib, et esialgu polnud kaevandamine kuigi tulutoov, sest miks muidu palus ettev\u00f5tja Matz 1925. aasta juulis pangalt 350 000 marga suurust laenu.Raskustesse sattumise p\u00f5hjenduseks m\u00e4rkis savit\u00f6\u00f6stur asjaolu, et algne tulekindla savi toodang l\u00e4inud enamasti tutvustuseks. Seda saadetud katsetusteks mitmele klaasi- ja m\u00e4\u00e4rdevabrikule, ettev\u00f5tted olevat tasunud saatjale \u00fcksnes transpordikulud, 20-25 marka \u00fchelt savipuudalt (puud =16 kg).Teisalt v\u00f5is olla p\u00f5hjuseks k\u00f5rge veosekulu Joosult V\u00f5ru raudteejaama, mis kujunes veost raudteel koguni kuus korda kallimaks. Nii otsustas m\u00e4eamet Matzilt 1924. aasta eest kontsessioonitasu mitte n\u00f5uda, et esimest tulekindla savi t\u00f6\u00f6stust Eestis jalule aidata.Tootmine kogub hooguSavi \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamisega Matz ei tegelenud, seda pidid tegema tarnijad ise vastavalt kaevanduse omaniku juhistele. Joosu tulekindlate savidega tehtud katsetused rahuldasid mitmeid Eesti ja v\u00e4lismaa ettev\u00f5tteid.Matzi savi leidis edaspidi kasutust nii m\u00f5neski keemiatehases, seda tarvitas ka kodumaine p\u00f5llut\u00f6\u00f6riistade ja masinavabrik AS Tegur Tartus. Tallinnas olid tellijateks tuntud ettev\u00f5tted - Franz Krulli tehased, aktsiaselts Ilmarine, Vene-Balti tehased, osa\u00fchisus Savi, P\u00f5hja Paberi ja Puupapi Vabrik ning metallit\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te AS Aivaz ja Ko.Aastatel 1923-1939 kaevandati Joosul 3277 tonni tulekindlat savi, kokku mitusada vagunit\u00e4it.Siiski j\u00e4i kohapealne tootmine \u00fcpris algeliseks, kaevanduses ei tarvitatud j\u00f5umasinaid, puudusid ka savi t\u00f6\u00f6tlemiseks vajalikud tootmishooned.Peeter Matzi tegevus oli aga \u00fcsna laiahaardeline. N\u00e4iteks sai ta 1931. aasta jaanuaris loa magneesiumi ja kaltsiumisoolade uurimiseks Virumaal 100 hektari suurusel alal. Ka tegeles ta leiutamisega, tehes katsetusi moodsate ehituskivide ja eri segudest tulekindlate kivide tootmiseks, saades isegi kaks patenti.Lisaks kaevandusele rajas Peeter Matz 1932. aastal keraamikat\u00f6\u00f6stuse Tallinnas Kopli kunagise s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse hoonesse kavatsusega toota majapidamiskeraamikat ja lauan\u00f5usid. \u00c4rikaaslaseks \u00f5nnestus tal kaasata \u0161okolaadit\u00f6\u00f6stur August Brandmann.Ettev\u00f5te l\u00e4ks pankrotti. Matz s\u00fc\u00fcdistas Brandmanni, et too \u201eh\u00fcppas viimasel minutil alt \u00e4ra\u201c, kuid m\u00f5ne t\u00f6\u00f6lise arvates oli kogu tehnoloogia suurtootmiseks lihtsalt ette valmistamata. 1935. aasta augustis s\u00fcttis t\u00f6\u00f6stus liigsest k\u00fctmisest. P\u00f5leng k\u00fcll kustutati, kuid tootmine soikus.Riskivalmi ettev\u00f5tjana olevat Matz \u00fcritanud 1930. aastate l\u00f5pul rajada soomlastega uut, P\u00f5hja-Eesti savi kasutavat keraamikat\u00f6\u00f6stust. See \u00fcritus j\u00e4i soiku Teise maailmas\u00f5ja puhkemise t\u00f5ttu.Esimesel n\u00f5ukogude aastal Peeter Matz Joosul savi enam ei kaevandanud. V\u00f5imalik, et tootmine j\u00e4tkus Saksa okupatsiooni ajal, sest aastatel 1940-1941 oli ta m\u00e4eameti registris m\u00e4rgitud 25tonnise savitagavara omajana.V\u00e4rvikas perekonnaeluPeeter Matz abiellus 28aastaselt endast pisut vanema soomlanna Fanny-Maria Kantalaga, kooselust s\u00fcndis t\u00fctar Sirkka-Liisa (suri 2014). Lahutuse j\u00e4rel loobusid naine ja t\u00fctar Eesti kodakondsusest ning lahkusid Soome.Hiljem oli Matz abielus endast 17 aastat noorema ettev\u00f5tliku naise Meeta Freibachiga, neil oli \u00fchine t\u00fctar Mia Mai (suri 1996). Matzi kaasaegsete meenutuste j\u00e4rgi olevat endine ettev\u00f5tja saanud k\u00fcpses eas veel kolmandatki korda isaks. Keraamik Juta Matvei on meenutanud: \u201eTema j\u00e4ndrikust kehast ja punetavast n\u00e4ost \u00f5hkus tervist ja energiat ning ta kasvatas vanast peast veel noorukest t\u00fctart.\u201c1953. aasta m\u00e4rtsis Peeter Matz arreteeriti ja saadeti, s\u00fc\u00fcdistatuna koost\u00f6\u00f6s sakslastega, Siberisse. Kuigi m\u00e4\u00e4rati 25aastane vangistus koos viieaastase asumisega, p\u00e4\u00e4ses ta tagasi juba 1954. aasta oktoobris.V\u00e4idetavalt olevat savit\u00f6\u00f6sturi k\u00f5ige karmimasse laagrisse saatmisest p\u00e4\u00e4stnud \u00fcksnes \u00f5nnelik juhus. Ta ise on meenutanud seda nii: \u201e\u00c4\u00e4repealt oleksin Vorkutasse sattunud. Aga venekeelsetes nimekirjades oli mu nime l\u00f5pp z-ga kirjutatud. \u00dcks juudi arst kontrollis meie tervist ainult nimekirjade j\u00e4rgi, arvas l\u00f5pu z-i p\u00e4rast, et suguvend ja kirjutas, et ei kannata viletsa tervise p\u00e4rast p\u00f5hja raskeid tingimusi v\u00e4lja.\u201cPeeter Matz suri 84aastasena 2. juulil 1973. aastal Tallinnas ning maeti P\u00e4rnam\u00e4e kalmistule.Kunagist Joosu savimaardlat meenutab karj\u00e4\u00e4ri tekkinud veekogu nimega Savij\u00e4rv.\"Kunagist Joosu savimaardlat meenutab karj\u00e4\u00e4ri tekkinud veekogu nimega Savij\u00e4rv.\"Peeter Matzi isik on andnud ainest ka kirjanik Jaan Krossile. J\u00fcri Vilmsi surma k\u00e4sitlevas romaanis \u201eTabamatus\" (ilmus 1993) kujutab Kross \u201eh\u00e4rra Matzi\" \u00fche k\u00f5rvaltegelasena.Peeter Matzi enda v\u00e4itel oli ta tulekindlate savide otsimist ja uurimist alustanud juba 1919. aastal. Fotod: ERA Joonis Peeter Matzi kaevandusest.ELVI NASSAR, Eesti Vaba\u00f5humuuseumi teadur"}
{"text":"Eesti riik peab oma rahaasjad korda saamaEesti riigi rahaasjad pole korras, see on aga takistuseks majanduse jalule saamiseks ja soodustab korruptsiooni teket.T\u00e4na avaldatud riigikontrolli m\u00e4rgukirjast rahandusministrile n\u00e4htub, et Eesti riik on jaganud viimase k\u00fcmne aastaga eri asutuste vahendusel \u00fcle 36 000 Eesti ettev\u00f5ttele enam kui neli miljardit eurot, \u00abkuid j\u00e4tnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate v\u00e4hese koost\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu kasutamata selle majanduspoliitika hoova t\u00e4ieliku potentsiaali\u00bb.\n\u00abRiik saaks anda ettev\u00f5tetele soovi korral hoogu palju t\u00e4psemalt (innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi), kui toetuspoliitika kujundajate k\u00e4sutuses oleks terviklikum ja usaldusv\u00e4\u00e4rsem info senise abi ning selle m\u00f5ju kohta,\u00bb \u00fctleb m\u00e4rgukiri.\nLisaks selgub, et k\u00f5ik\u00a0riigiabi saajad ei ole teada, sest nad pole esitanud oma andmeid riigiabi registrisse, ning vastava registri koostamine on aegan\u00f5udev ja riigi toetustest tervikpildi saamine seega keeruline.\nEesti majandus kahanes eelmisel aastal 1,3 protsenti ning Euroopa Komisjoni prognoosi j\u00e4rgi kahaneb sellelgi aastal veel 0,4 protsenti. J\u00e4relikult on \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et riigi toetus majandusraskustes vaevlevatele ettev\u00f5tetele oleks efektiivne ning teeniks \u00fcldise majanduskasvu eesm\u00e4rke. Kui need toetused on aga arusaamatud ning puudub tervikpilt vajalikest hoobadest, kannatab ka majanduskasv. M\u00f5istagi s\u00f5ltub Eesti majanduskasv ka muudest teguritest, olgu selleks Ukraina s\u00f5da ja sellest tulenevad hinnat\u00f5usud, ent toetustega seotu saaksime ise korda teha.\nKui koalitsioonipoliitikud kinnitavad, et 50 miljoni euro suurust k\u00e4rbet on keeruline teha, siis \u00fcks v\u00f5imalus on parandada ettev\u00f5tetele antavate toetuste korda.\nKindlasti leidub toetuste jagamiss\u00fcsteemi korrastamisel ja nende kohta tervikpildi saamisel kokkuhoiuv\u00f5imalusi. Kui koalitsioonipoliitikud kinnitavad, et 50 miljoni euro suurust k\u00e4rbet on keeruline teha, siis \u00fcks v\u00f5imalusi on parandada ettev\u00f5tetele antavate toetuste korda. Valitsuskoalitsioon on n\u00e4inud eelarve kohendamiseks ette maksut\u00f5use, millest ei r\u00e4\u00e4gitud enne valimisi ja mis tekitab suurt pahameelt. Pahameelt peab tekitama ka riigi kui rahajagamisaparaadi kehv olukord. Kes vastutab? Maksut\u00f5us tundub riigikontrolli m\u00e4rgukirja valguses k\u00f5ige lihtsam viis eelarvet kohendada, kuid peab k\u00fcsima, kas ja kui t\u00f5siselt m\u00f5eldi eelarve lappimise alternatiividele.\nLisaks riigi majanduse v\u00e4hik\u00e4igule tekitab segane v\u00f5i must raha v\u00f5imaluse korruptsiooniks. Kui raha jagamise p\u00f5him\u00f5tted pole selged v\u00f5i k\u00f5iki toetusi pole riigiabi registris, tekib alati kiusatus seda raha \u00abvasakule\u00bb panna ja kasutada seda omakasu huvides. Korruptsioon avab ukse m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemisele ja semukapitalismile \u2013 n\u00e4htused, mille Eesti peaks olema ammu seljataha j\u00e4tnud.\nEesti on end alates taasiseseisvumisest reklaaminud kui selgete p\u00f5him\u00f5tetega majanduskeskkonda, kus m\u00e4ngureeglid on k\u00f5ikidele ettev\u00f5tetele \u00fchesugused. Kas see on ka praegu nii, on suure k\u00fcsim\u00e4rgiga. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b rahandusministeeriumil vastata riigikontrollile, kuid muidugi ei tohi vastus j\u00e4\u00e4da lihtsalt s\u00f5nadeks, vaid see peab muutuma tegudeks. Sest toetuste korrastamine ja tervikpilt riigi rahaasjadest on meie k\u00f5igi huvides."}
{"text":"Kuidas moodne kelm 2023. aastal eestlaselt raha v\u00e4lja petab?Kelmuste arv on taas t\u00f5usuteel. T\u00e4navu on Eesti inimesed kelmidele kaotanud \u00fcle kolme koma \u00fche miljoni euro. Kokku on kahjusaajaid 520 ning enim on kaotatud raha investeerimise ja petuk\u00f5nede kaudu. Politsei manitseb inimesi olema ettevaatlikud linkide avamisel ja oma andmete sisestamisel."}
{"text":"Inimestele tehakse politsei nimelt petuk\u00f5nesidSagenenud on teated, et kelmid p\u00fc\u00fcavad politsei nimelt andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Politsei neid k\u00f5nesid ei tee ja need tuleb otsekohe l\u00f5petada.Alates m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardi v\u00f5i eri andmetega on tekkinud probleeme ning nende lahendamiseks ja politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril numbri \u00ab1\u00bb.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee.\u00abViimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt selliseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb kohe kinni vajutada,\u00bb \u00fctles politseinik.Tegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on varemgi inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \u00abP\u00e4rast numbri \u00ab1\u00bb vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u00bb kirjeldas Milenin. (PP)\u00a0KUI SAATE KAHTLASE K\u00d5NE, L\u00d5PETAGE SEE KOHE \u00c4RA:\u2022 \u00c4rge hakake p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petate, lihtsalt l\u00f5petage k\u00f5ne.\u2022 Kui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4rge v\u00f5tke k\u00f5net vastu ja blokeerige number.\u2022 R\u00e4\u00e4kige v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu vaid eesti keeles.\u00c4RGE KUNAGI JAGAGE KELLELEGI OMA PIN1- JA PIN2-KOODE:\u2022 Neid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.\u2022 Kui aga seda juba tegite, blokeerige need kiiresti. \u2022 Helistage kiirelt panka ja laske k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab teie PIN-koode ja v\u00f5ib hakata teie kontolt raha varastama.Allikas: politsei- ja piirivalveamet"}
{"text":"Juhtkiri: Segane rahaEesti riigi rahaasjad pole korras, see on aga takistuseks majanduse jalule saamiseks ja soodustab korruptsiooni teket.Eile avaldatud riigikontrolli m\u00e4rgukirjast rahandusministrile n\u00e4htub, et Eesti riik on jaganud viimase k\u00fcmne aastaga eri asutuste vahendusel \u00fcle 36 000 Eesti ettev\u00f5ttele enam kui neli miljardit eurot, \u00abkuid j\u00e4tnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate v\u00e4hese koost\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu kasutamata selle majanduspoliitika hoova t\u00e4ieliku potentsiaali\u00bb.\u00abRiik saaks anda ettev\u00f5tetele soovi korral hoogu palju t\u00e4psemalt (innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi), kui toetuspoliitika kujundajate k\u00e4sutuses oleks terviklikum ja usaldusv\u00e4\u00e4rsem info senise abi ning selle m\u00f5ju kohta,\u00bb \u00fctleb m\u00e4rgukiri.Lisaks selgub, et k\u00f5ik riigiabi saajad ei ole teada, sest nad pole esitanud oma andmeid riigiabi registrisse, ning vastava registri koostamine on aegan\u00f5udev ja riigi toetustest tervikpildi saamine seega keeruline.Eesti majandus kahanes eelmisel aastal 1,3 protsenti ning Euroopa Komisjoni prognoosi j\u00e4rgi kahaneb sellelgi aastal veel 0,4 protsenti. J\u00e4relikult on \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et riigi toetus majandusraskustes vaevlevatele ettev\u00f5tetele oleks efektiivne ning teeniks \u00fcldise majanduskasvu eesm\u00e4rke. Kui need toetused on aga arusaamatud ning puudub tervikpilt vajalikest hoobadest, kannatab ka majanduskasv. M\u00f5istagi s\u00f5ltub Eesti majanduskasv ka muudest teguritest, olgu selleks Ukraina s\u00f5da ja sellest tulenevad hinnat\u00f5usud, ent toetustega seotu saaksime ise korda teha.Kindlasti leidub toetuste jagamiss\u00fcsteemi korrastamisel ja nende kohta tervikpildi saamisel kokkuhoiuv\u00f5imalusi. Kui koalitsioonipoliitikud kinnitavad, et 50 miljoni euro suurust k\u00e4rbet on keeruline teha, siis \u00fcks v\u00f5imalusi on parandada ettev\u00f5tetele antavate toetuste korda. Valitsuskoalitsioon on n\u00e4inud eelarve kohendamiseks ette maksut\u00f5use, millest ei r\u00e4\u00e4gitud enne valimisi ja mis tekitab suurt pahameelt. Pahameelt peab tekitama ka riigi kui rahajagamisaparaadi kehv olukord. Kes vastutab? Maksut\u00f5us tundub riigikontrolli m\u00e4rgukirja valguses k\u00f5ige lihtsam viis eelarvet kohendada, kuid peab k\u00fcsima, kas ja kui t\u00f5siselt m\u00f5eldi eelarve lappimise alternatiividele.Lisaks riigi majanduse v\u00e4hik\u00e4igule tekitab segane v\u00f5i must raha v\u00f5imaluse korruptsiooniks. Kui raha jagamise p\u00f5him\u00f5tted pole selged v\u00f5i k\u00f5iki toetusi pole riigiabi registris, tekib alati kiusatus seda raha \u00abvasakule\u00bb panna ja kasutada seda omakasu huvides. Korruptsioon avab ukse m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemisele ja semukapitalismile - n\u00e4htused, mille Eesti peaks olema ammu seljataha j\u00e4tnud.Eesti on end alates taasiseseisvumisest reklaaminud kui selgete p\u00f5him\u00f5tetega majanduskeskkonda, kus m\u00e4ngureeglid on k\u00f5ikidele ettev\u00f5tetele \u00fchesugused. Kas see on ka praegu nii, on suure k\u00fcsim\u00e4rgiga. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b rahandusministeeriumil vastata riigikontrollile, kuid muidugi ei tohi vastus j\u00e4\u00e4da lihtsalt s\u00f5nadeks, vaid see peab muut\u00fcma tegudeks. Sest toetuste korrastamine ja tervikpilt riigi rahaasjadest on meie k\u00f5igi huvides.\u00a0\"Kui koalitsioonipoliitikud kinnitavad, et 50 miljoni euro suurust k\u00e4rbet on keeruline teha, siis \u00fcks v\u00f5imalus on parandada ettev\u00f5tetele antavate toetuste korda.\""}
{"text":"Poole aastaga on inimesed kelmidele kaotanud \u00fcle 3,1 miljoni euroTALLINN, 6. juuli, BNS -\u00a0Selle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\u00a0\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u201c \u00fctles politseinik.\nTa soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000 eurot suurem.\nPeamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\n\u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.\u00a0\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole.\nM\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 000 eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79 kogukahjuga 53 000 eurot.\n\u201eJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u201c kirjeldas politseinik.\nInimene on pettuste eest kaitstud, kui ta ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel. Samuti tasuv end viia kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustada sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast. \u00dchtlasi tasub olla t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saadakse tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Eestis on inimesed poole aastaga kelmidele kaotanud \u00fcle 3,1 miljoni euroPolitsei andmetel on selle aasta algusest Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.Politsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks.\nKuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u00abEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u00bb\u00a0\u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000\u00a0eurot suurem.\nPeamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\n\u00abKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid.\nTelefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 000\u00a0eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 000\u00a0eurot.\n\u00abJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u00bb\u00a0kirjeldas politseinik.\nPolitsei tuletab inimestele meelde, et pettuste ollakse\u00a0kaitstud, kui:\u00a0ei jagata oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode, ega sisestata neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\u00a0viiakse\u00a0end kurssi investeerimisega seotud riskidest;\u00a0ollakse t\u00e4helepanelik linkide osas, mis tulevad\u00a0tundmatutelt saatjatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga."}
{"text":"Poole aastaga on kelmidele kaotatud \u00fcle 3,1 miljoni euroSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme,\u201c \u00fctles Milenin.\n\u201eParaku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u201c \u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 tuhat eurot suurem.\nPeamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\n\u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole.\nM\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 tuhat eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 tuhat eurot.\n\u201eJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm,\u201c kirjeldas politseinik.\n\u201eKa on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u201c lisas ta.\nPettuste eest oled kaitstud, kui:"}
{"text":"Libeda jutuga petturid r\u00e4\u00e4kisid heausklikelt v\u00e4lja \u00fcle 3 miljoni euroSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.Politsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u201c \u00fctles politseinik.\nTa soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000 eurot suurem.\nPeamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\n\u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole.\nM\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 000 eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79 kogukahjuga 53 000 eurot.\n\u201eJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u201c kirjeldas politseinik.\n\nInimene on pettuste eest kaitstud, kui ta ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel. Samuti tasuv end viia kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustada sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast. \u00dchtlasi tasub olla t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saadakse tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga.\n\n"}
{"text":"Politsei: Poole aastaga on kelmidele kaotatud \u00fcle 3,1 miljoni euroSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u201c \u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 tuhat eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid. \u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u201d r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 tuhat eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 tuhat eurot. \u201eJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u201d kirjeldas politseinik.\nPettuste eest oled kaitstud, kui:\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\nviid end kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast;\noled t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga."}
{"text":"Poole aastaga on kelmidele kaotatud \u00fcle 3,1 miljoni euroSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u201c \u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 tuhat eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid. \u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 tuhat eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 tuhat eurot. \u201eJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u201c kirjeldas politseinik.\nPettuste eest oled kaitstud, kui:\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\nviid end kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast;\noled t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga.\n]]>"}
{"text":"VIDEO Jaak Madison: 11 kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi hakatakse rohep\u00f6\u00f6rde kohta laulma laulu, mida valija kuulda tahabEKRE eurosaadik Jaak Madison annab n\u00e4dala\u00fclevaate oma t\u00f6\u00f6st Euroopa Parlamendis.\nTeemadeks on:\n1) Ukraina missiooni edasil\u00fckkumine;\n2) J\u00e4rgmise n\u00e4dala t\u00e4iskoguistungid, kus tulevad debatid ja h\u00e4\u00e4letused n\u00e4iteks rohep\u00f6\u00f6rde k\u00fcsimustes, kus tahetakse \u201cloodust taastada\u201d, kuid meie toidujulgeoleku ja p\u00f5llumajanduse hinnaga;\n3) Raport koroonapandeemia j\u00e4reldustest, kuhu tegime tugevaid muudatusettepanekuid ja t\u00f5ime v\u00e4lja lehkava v\u00f5imaliku korruptsiooni (Euroopa Komisjon s\u00f5lmis Pfizeriga lepingu, millega kohustus ostma kuni 2027 4,6 miljardit vaktsiinidoosi summas 71 miljardit eurot!).\nVideot saab n\u00e4ha ka SIIT"}
{"text":"CANNES | Mobiilikategooria Grand Prix sisaldas midagi, mida k\u00f5ik vihkavad. Kuld paljastas aga korruptsiooniMobiiltelefone n\u00e4hakse t\u00f6\u00f6riistadena, millega helistada, s\u00f5numeid saata ja samme lugeda. Kui sellest kaugemale vaadata, v\u00f5ib leida vahendi, mille abil inimestega emotsionaalseid ja sotsiaalseid sidemeid luua. V\u00e4hemalt nii r\u00e4\u00e4kis Cannes Mobile Lionsi \u017e\u00fcrii.\nKarikas j\u00f5udis koju! Foto: PedidosYa\nToome sellest kategooriast v\u00e4lja kaks t\u00f6\u00f6d \u2013 kulla ning Grand Prix. M\u00f5lemad p\u00e4rinevad L\u00f5una-Ameerikast, kahe igip\u00f5lise rivaali sulest. Argentiinlased viisid koju mobiilil\u00f5vide k\u00f5ige magusama tiitli, brasiillased r\u00f5\u00f5mustasid kulla \u00fcle. M\u00f5nesm\u00f5ttes on tegemist t\u00e4iesti vastandlikke t\u00f6\u00f6dega, \u00fcks pakkus tohutult r\u00f5\u00f5mu, teine tuletas meelde, et asjad on p\u00e4ris kehvad.\u00a0\nAlustame teisest ehk kullast. Brasiilia s\u00f5ltumatu uudisteportaal Congresso em Foco ning Sao Paulo AKQA \u00fcritasid enne valimisi v\u00e4lja nuputada, kuidas Brasiilia poliitika l\u00e4bipaistvamaks teha. K\u00e4kitegu, eks? Nad olid igatahes \u00fclesannete k\u00f5rgusel.\n\u201cNende lahendus oli t\u00f6\u00f6riist, mis tegi kaht asja: pani \u00fcmber m\u00f5tlema, mis on l\u00e4bipaistvus ning n\u00e4itas demokraatlikku valitsuse vastutust,\u201d kirjeldas t\u00f6\u00f6d \u017e\u00fcriiliige ning USA R\/GA Connected Communications\u2019i Chief Creative Officer Shannon Washington. \u201cPealegi oli see v\u00e4ga kena disainiga.\u201d\nBrasiilias on suur probleem korruptsiooni ning sellega, kuidas poliitikud riigi raha kulutavad. V\u00e4idetavalt l\u00e4heb seet\u00f5ttu iga aasta kaotsi 40 miljardit dollarit (u 37 miljardit eurot). \u00dc\u00fcratu summa. Kohalikel on \u00f5igus ja v\u00f5imalus n\u00e4ha, kuidas raha kulutatakse, kuid andmete leidmine ja j\u00e4lgimine on v\u00e4gagi keeruline.\u00a0\n[embedded content]\nNii loodigi Transparency Card, mis saatis inimestele automaatselt teateid, kui m\u00f5ni poliitik taas maksumaksja raha kulutas. Info saamiseks polnud vaja \u00e4ppi, vaid see saabus t\u00e4nu mobile wallet\u2019ile, mis t\u00e4nap\u00e4eval pea igas telefonis olemas.\u00a0\nK\u00fcll tuli inimesel esmalt k\u00fclastada ettev\u00f5tmise veebilehte, valida umbes 500 poliitiku hulgast v\u00e4lja need, kelle kulutustel ta silma peal tahtis hoida ning siis lihtsalt mobiiliteateid oodata. \u017d\u00fcriile avaldas muljet, kuidas raskesti k\u00e4ttesaadavatest andmetest oli tehtud v\u00e4gagi ligip\u00e4\u00e4setav info.\nKuidas karikas koju kippus\n\u00dcldiselt otsis \u017e\u00fcrii t\u00f6\u00f6dest r\u00f5\u00f5mu. Grand Prix seda ka pakkus. Tegemist oli \u00fclilihtsa lahendusega, mille peale kulus t\u00e4pselt 0 eurot meediaraha.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud aasta 18. detsembril hullus terve Argentina \u2013 nende vutitiim tuli kolmandat korda ajaloos maailmameistriks ning Lionel Messi j\u00f5udis viimaks jalgpalluri ihaldatuima tiitlini. Riik hakkas pidutsema ja ootama, mil kuldne karikas MM-i toimumispaigast Katarist kodumaale j\u00f5uab. Ootus\u00e4revu kasutasid filigraanselt \u00e4ra Buenose Airese GUT agentuur ning toidukulleri \u00e4pp PedidosYa.\u00a0\nNimelt saatis \u00e4pp kuuele miljonile inimesele notification\u2019i, et teie tellimus on teel. Inimesed olid esmalt segaduses \u2013 lausa kerges paanikas \u2013 ning m\u00f5tlesid, kas neid on \u00e4kki h\u00e4kitud, sest nad ei tellinud ju mitte midagi. Kiirelt sai selgeks, et \u00e4pp n\u00e4itab Argentina jalgpallimeeskonna (ning seel\u00e4bi ka MM-karika) lennuteekonda. Nii said k\u00f5ik igal hetkel silma peal hoida, kui kaugel v\u00f5idutrofee Buenos Airesest on.\u00a0\n[embedded content]\nArgentiinlased on jalgpallihullud. T\u00f5esti on. Seet\u00f5ttu on k\u00f5ige metsikum see, et Lionel Messi suurima saavutuse ajal oli Argentina netiavarustes k\u00f5ige trendikam ja populaarsem teema PedidosYa, mis j\u00f5udis selle tembuga \u00fcle 25 miljoni inimeseni (riigi rahvaarv on 46 miljonit).\u00a0\n\u017d\u00fcrii vaidles veidi Grand Prix teemadel, aga kui k\u00f5ige vaiksem liige \u00fctles, et see t\u00f6\u00f6 tekitab temas tohutult r\u00f5\u00f5mu ja heameelt, siis saadi aru, et tegemist on k\u00f5ige priskemat autasu v\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6ga.\u00a0\n\u201cMe k\u00f5ik m\u00f5tlesime, et oleks tahtnud seda ise teha,\u201d r\u00e4\u00e4kis Shannon Washington kampaaniast, mis v\u00f5itis Cannes\u2019is mitmeid auhindu. \u201cSee pakkus r\u00f5\u00f5mu kuuele miljonile inimesele. Ei tasu unustada, et see oli tegelikult v\u00e4ga riskantne kampaania. Paljud br\u00e4ndid ei teeks seda. Kui sa saadad kuuele miljonile inimesele ootamatu notification\u2019i, v\u00f5ib palju valesti minna. Mobiili notification on midagi, mida k\u00f5ik vihkavad.\u201d\nDIGITAS China tegevdirektor ning samuti \u017e\u00fcriis olnud Sharon Ho s\u00f5nas, et ta soovib Hiinas oma tiimile ja tervele valdkonnale jagada seda, et mobiil ei t\u00e4henda ainult sotsiaalmeediat. See on rohkemat kui TikTok ja teised platvormid. Mobiili abil saab elu lihtsustada ning \u00fcldse on ses tillukeses seadmekeses palju potentsiaali. Loovinimeste \u00fclesandeks j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas maksimum v\u00f5tta.\u00a0\nAutor: Siim Kera, Cannes-Tallinn\nK\u00f5ik uudised"}
{"text":"Kurjategijad v\u00f5tsid Ahtmes elava naise nimele 4400 eurot laenuTALLINN, 6. juuli, BNS \u2013 Politseiniku ja Eesti Keskpanga t\u00f6\u00f6tajana esinenud kurjategijad v\u00f5tsid v\u00e4ljapetetud koodie kasutades Ida-Virumaal elava naise nimele 4400 eurot laenu ja varastasid tema kontolt 190 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Ida-Virumaal Ahtmes elav naine, kellele helistanud kurjategijad tutvustastasid end politseiametnikuna ning Eesti Keskpanga t\u00f6\u00f6tajana, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja neljap\u00e4eval.\nNaisele v\u00e4ideti, et tema nimele on petturid laenu v\u00f5tnud ja kelmide takistamiseks paluti naisel \u00f6elda oma isikukood ja panga kasutajatunnus, mida naine ka tegi.\nSeej\u00e4rel sisestas naine enda Mobiil-ID PIN-koodid. Hiljem avastas naine, et tema nimele on v\u00f5etud laenu 4400 eurot ning samuti oli kadunud ka pangakontolt 190 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Poole aastaga on kelmidele kaotatud \u00fcle 3,1 miljoni euroSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u201c \u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 tuhat eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid. \u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 tuhat eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 tuhat eurot. \u201eJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u201c kirjeldas politseinik.\nPettuste eest oled kaitstud, kui:\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\nviid end kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast;\noled t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga."}
{"text":"Parvel Pruunsild annetas opositsiooniparteidele miljon eurot. Mihhail K\u00f5lvarti leeri survel annab Keskerakond oma osa tagasiVarem Isamaad suurte summadega toetanud Parvel Pruunsild (Isamaa) pani n\u00fc\u00fcd \u00f5la alla riigikogu opositsioonile tervikuna. Ta annetas 400 000 eurot Isamaale, 300 000 EKRE-le ning 300 000 Keskerakonnale. Viimase puhul p\u00f5hjustas see paksu verd partei sees. Keskerakond annab praeguse seisuga oma summa tagasi.\nKeskerakonnal oli t\u00e4na kell 9 erakorraline juhatuse koosolek, kus arutati mainitud annetust. Delfi andmetel toimus h\u00e4\u00e4letus, mille tulemusena otsustati summa tagasi maksta. Seda m\u00f5tet toetasid Mihhail K\u00f5lvart ja tema toetajad, t\u00e4psemini Yana Toom, Vladimir Svet, Jaan Toots, Valentina Bortnovski, Vadim Belobrovtsev, Andrei Korobeinik, Siret Kotka, Mihkel Undrest, Lauri Laats. H\u00e4\u00e4led jagunesid 9 : 7, sest \u00fcks k\u00fcmnest nn K\u00f5lvarti leeri esindajast osales veebi teel ja ei saanud h\u00e4\u00e4letada. Vastu h\u00e4\u00e4letasid erakonna esimees J\u00fcri Ratas, aseesimehed Jaanus Karilaid ja Tanel Kiik, samuti Taavi Aas, Jaak Aab, Enn Eesmaa ja T\u00f5nis M\u00f6lder.\nV\u00e4idetavalt ei tahtnud raha tagasi l\u00fckkamise poolt h\u00e4\u00e4letajad, et neid pandaks kunagise nn EKREIKE valitsuse sildi alla. Lisaks ei soovitud v\u00f5tta toetust \u00e4rimehelt, kes ise on uurimise all.\nDelfile andis kommentaari ka Mihhail K\u00f5lvart: \u201eMeil loomulikult ei ole etteheiteid lugupeetud ettev\u00f5tja suhtes. Ta on lugupeetud inimene ja tuntud \u00e4rimees, aga peame tunnistama, et erakond on sellises olukorras, kus nii poliitilises kui ka \u00f5iguslikus plaanis saab sellest annetusest teha j\u00e4reldusi, mis on erakonna suhtes eksistentsiaalse t\u00e4hendusega. Esiteks peame tunnistama, et erakond on kriminaalkorras karistatud, ja kahjuks on nii, et see on fakt, mitte hinnang, et ka annetaja on kriminaalmenetluse osaline. Teiseks, k\u00f5ik suuremad erakonna skandaalid, aga ka kohtusaagad on seotud just annetustega.\u201c\nK\u00f5lvart lisas, et kuna juhtus nii, et erakonna juhatus ei saanud Pruunsillaga viimase v\u00f5imaluse puudumisel kohtuda, ei olnud v\u00f5imalik riskidest piisavalt r\u00e4\u00e4kida. \u201eOtsustama pidime juba sel n\u00e4dalal.\u201c K\u00f5lvart \u00fctles, et avalikkusele tuleb anda v\u00e4ga selge signaal, et erakonnal peab olema puhas poliitiline maine ja finantsasjad peavad olema l\u00e4bipaistvad. Kus ei leita seletusi, kus avalikkusel v\u00f5ivad tekkida kahtlused ja k\u00fcsimused, tuleb erakonnal K\u00f5lvarti s\u00f5nul tunnistada v\u00f5imalikke eksistentsiaalseid probleeme.\nErakonna aseesimees Jaanus Karilaid tunnistas, et koosolek oli pingeline ja emotsionaalne: \u201eMina sain aru, et vene tiiva jaoks oli see liiga isamaaline.\u201c Ta \u00fctles, et annetus on suunatud Eesti tulevikule ja Eesti s\u00fcndivusele, mis olid Keskerakonna programmis juba 2019. aasta riigikogu valimistel.\n\u201eErakonnas on tugev konflikt. Mihhal K\u00f5lvart on otsustanud torpedeerida erakonna arendamist J\u00fcri Ratase poolt,\u201c \u00fctles Kariliaid. Ta selgitas, et raha abil oli plaanis anda v\u00e4lja erakonna ajalehte Keskn\u00e4dal, samuti suunata arendusrahasid maapiirkondadesse. Karilaid arvas, et vaja on erakorralist parteikongressi, kuigi just sellise K\u00f5lvarti toetajate ettepaneku l\u00fckkas nn Ratase tiib kevadel tagasi. \u201eErakonna tegevus on paral\u00fcseeritud,\u201c nentis Karilaid.\nK\u00f5lvart: \u201eIgal erakonna liikmel on v\u00f5imalik seda n\u00f5uda. Ka mina tegin [kuid tagasi] selle ettepaneku, aga seda volikogu ei toetanud.\u201c Tema s\u00f5nul on veel \u00fcks ohtlik aspekt see, et m\u00f5ned juhatuse liikmed, sealhulgas Karilaid, leidsid, et raha tuleb kiiresti vastu v\u00f5tta ja sellele ka kohe rakendus leida. \u201eSee ei ole minu arvates vastutustundlikkuse puudumine, vaid suure ohu, suure riski tekitamine erakonnale.\u201c\nRatas erakorralisest kongressist: peab arutama\n\u201eSellises seisus peab arutama, kuidas siit edasi minna,\u201c \u00fctles Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas erakorralise kongressi kohta. Lisaks Karilaiu poolt juba mainitud Keskn\u00e4dala v\u00e4ljaandmisele ja piirkondade paremale arendamisele ja uute arendusjuhtide palkamisele t\u00f5i Ratas v\u00e4lja ka vajaduse maksta riigikogu valimiskampaaniaga seonduv v\u00f5lg kiiremini tagasi. \u201eSeda suunda Mihhail K\u00f5lvarti survel ei toetatud,\u201c nentis ta.\n\u201eMa soovin kohtuda erakonna liikmetega, plaanin homme suuremat koosolekut,\u201c \u00fctles Keskerakonna esimees ja lisas, et peab silmas piirkondade esindajaid. \u201eKeskerakond on tegutsenud Eesti poliitmaastikul \u00fcle 30 aasta. Tegutsen selle nimel, et m\u00f5ni inimene seda l\u00f5hki ei ajaks,\u201c lisas ta.\nErinevalt Karilaiust ei n\u00f5ustunud Ratas K\u00f5lvartit ja tema toetajaid \u201evene tiivaks\u201c nimetama: \u201eNimesid ma k\u00fcll kellelegi ei pane. Keskerakonna tugevus on see, et oleme p\u00fchendunud m\u00f5lemale rahvusgrupile.\u201c Ta ei t\u00f5tanud ka K\u00f5lvartit tekkinud l\u00f5hes s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istma ning kitsendas konflikti juhatuse, mitte terve erakonna tasemele. \u201eMinu soov on hoida erakonda, kuhu olen ise \u00fcle 20 aasta kuulunud, Eesti poliitmaastikul alles.\u201c\n\u201eErakonnas on ka varem sisepingeid olnud,\u201c \u00fctles K\u00f5lvart partei v\u00e4idetava l\u00f5hkimineku kohta. \u201eKui oleksime tekitanud erakonnale t\u00e4iendavaid eksistentsiaalseid riske, siis puudutanuks see k\u00f5iki, s\u00f5ltumata sellest, kes on piltlikult \u00f6eldes \u00fche v\u00f5i teise leeri esindaja. See puudutaks erakonna tulevikku, mitte ainult \u00fcksikuid liikmeid.\u201c\nPruunsilla kahtlustuse kohta \u00fctles Karilaid, et Tartu linna juhtum ei ole Keskerakonnaga seotud. \u201eJaan Tootsi juhtimisel oleme seal s\u00fcgavas opositsioonis,\u201c viitas ta partei Tartu piirkonna juhile, kes h\u00e4\u00e4letas samuti Pruunsillalt raha v\u00f5tmise vastu.\n\u201ePuhtamat maailmavaatelist toetust, kui Parvel Pruunsild tegi, on raske leida. Kogu meedia ja avalikkus teavad, mis on tema maailmavaade. Kui ta toetab erakonda, mis tegeleb Eesti iibe k\u00fcsimusega ja l\u00e4htub oma programmist... Mis siis veel on maailmavaateline toetamine?\u201c s\u00f5nas Karilaid.\nMiks Isamaa erakonda kuuluv Pruunsild neid \u00fcldse toetas? Isamaa esimees Urmas Reinsalu ei paistnud teemaga kursis olevat, aga lubas oma erakonnaga \u00fchendust v\u00f5tta ja v\u00e4lja uurida.\nEelmises kvartalis toetas Pruunsild Isamaad 100 000 euroga. See oli tema jaoks tavap\u00e4rane taks, n\u00f5nda toetas ta n\u00e4iteks mullu Isamaad kokku 400 000 euroga.\nEKRE aseesimees Mart Helme s\u00f5nas, et Pruunsild on alati toetanud seda maailmavaadet, mida esindab ka EKRE. \u201eTa on seda avalikult ka r\u00e4\u00e4kinud, see pole saladus,\u201c m\u00e4rkis ta. Samas on Pruunsild varem ju pannud \u00f5la alla ikka Isamaale. \u201eOpositsioon oli kevadel \u00fchtne ja v\u00e4ga j\u00f5uline obstruktsiooniga. Loogiline, et Pruunsild on selle poolt, ta ju on paljulapseline isa. See, mis toimus pereh\u00fcvitistega, pole normaalne.\u201c\nHelme r\u00f5hutas, et mingeid n\u00f5udmisi, n\u00e4iteks mingi poliitika elluviimiseks, Pruunsild ei esitanud. \u201eSee pole nii, et inimene, kes tahab toetada, k\u00e4ib m\u00f6\u00f6da erakondade juhatusi ja r\u00e4\u00e4gib, kuidas hakkab raha andma. Mina teda isegi ei tunne, ei m\u00e4leta, kas oleme kunagi kohtunud. V\u00f5ib-olla kuskil seltskonnas,\u201c v\u00e4itis ta. \u201eOleme absoluutselt s\u00f5ltumatu erakond.\u201c Helme jutust j\u00e4i k\u00f5lama, et Pruunsild lihtsalt kandis \u00fchel hetkel raha \u00fcle. \u00c4rimees on parajasti uurimise all, kuid Helme s\u00f5nutsi EKRE selles probleemi ei n\u00e4e ja toetus v\u00f5etakse vastu.\nParvel Pruunsild Delfi k\u00f5nele ja SMSile ei vastanud.\nBigbanki suuromanik ja erakonna Isamaa toetaja Pruunsild m\u00e4rkis 31. mai hommikul meediale saadetud kirjas, et on sattunud Korp! Sakala ostetud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone t\u00f5ttu kaitsepolitsei uurimise keskmesse.\nProkuratuur kinnitas, et esitas Pruunsillale ning Tartu abilinnapeale Priit Humalale (Isamaa) kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Humalat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, Pruunsilda aga toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.\nKahtlustus on seotud vana Eesti Rahva Muuseumi hoonega Tartus Kuperjanovi t\u00e4naval, mis ERMi kolimise j\u00e4rel 2017. aastal t\u00fchjaks j\u00e4i ning mille n\u00fc\u00fcd ostis endale Korp! Sakala, mille liige Pruunsild on.\nProkuratuuri s\u00f5nul soovis kinnistut endale Tartu linn, kel oli ostmiseks ka ees\u00f5igus. Kahtlustuse kohaselt suunas Pruunsild abilinnapead Priit Humalat nii, et linn tehingust loobuks.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Gerd Raudsepp \u00fctles, et kuigi Tartu linn tegi kinnistu kasutamiseks plaane, hakkas linnavarade ja rahanduse eest vastutav abilinnapea erinevatel koosolekutel v\u00e4ljendama seisukohta, et linn peaks ostuees\u00f5igusest loobuma. T\u00e4navu kevadel, p\u00e4rast seda, kui Tartu linn oli oma ostuees\u00f5igusest loobunud, korraldas RKAS kinnistule avaliku enampakkumise, mille v\u00f5itis Pruunsillaga seotud MT\u00dc.\nPruunsilla s\u00f5nutsi maksis MT\u00dc hoone eest 1,2 miljonit eurot. \u201eJ\u00e4\u00e4b v\u00e4gisi mulje, et kogu protsess on algatatud lihtsalt minu maine m\u00e4\u00e4rimiseks, sest s\u00fc\u00fcdim\u00f5istvat otsust sellises asjas niikuinii tulla ei saa. Ainu\u00fcksi sellise kahtlustuse esitamisega on kahju aga mulle ja mu perele juba tekitatud,\u201c m\u00e4rkis Pruunsild. \u201eOlen alati toetanud mulle maailmavaateliselt l\u00e4hedasi poliitikuid ja erakondi ausalt ja l\u00e4bipaistvalt ja pole teinud \u00fchtegi korruptiivset tegu. P\u00fc\u00fcan seega uskuda meie \u00f5igusriiki ja kaitsen oma kodaniku\u00f5igusi nii uurimise kui v\u00f5imaliku hilisema kohtuprotsessi k\u00e4igus.\u201c\nEkspress kajastas sel n\u00e4dalal, et prokuratuuri laekus hiljuti pankur Pruunsilla advokaadi Paul Kerese kohtuv\u00e4line n\u00f5ue, milles n\u00f5utakse vanemprokur\u00f6r Kretel Tamme vabandamist ERRis avaldatud arvamusartikli \u201e\u201eRikkad t\u00f5llas, vaesed v\u00f5llas\u201c aeg v\u00f5iks l\u00e4bi olla\u201c p\u00e4rast. N\u00f5ude kohaselt haavas prokur\u00f6r Pruunsilla au."}
{"text":"Zapori\u017e\u017eja tuumajaama katusele ilmusid uued tundmatud objektidKIIEV, 6. juuli, BNS \u2013 Satelliit tuvastas uute tundmatute objektide ilmumise Venemaa kontrolli all oleva Zapori\u017e\u017eja tuumajaama neljanda reaktori katusele, mille mineerimisest teatas varem Ukraina relvaj\u00f5udude peastaap, kirjutas portaal Unian neljap\u00e4eval.\nRaadiojaama Vabadus vene toimetuse teatel kinnitavad uute objektide ilmumist katusele Planet Labsi 5. juuli satelliitfotod.\n\"Pildi teravus ei v\u00f5imalda aru saada, mis t\u00e4pselt katusele ilmus. V\u00f5ib vaid kindlalt v\u00e4ita, et \u00fchelgi teisel neljanda reaktori satelliitpildil ei ole viimase pooleteise aasta jooksul \u00fchtegi sellist objekti,\" m\u00e4rkis toimetus.\nUkraina peastaap teatas varem ka kolmanda reaktori katuse mineerimisest.\nUkraina relvaj\u00f5udude peastaap hoiatas teisip\u00e4eval ametlikult v\u00f5imalike provokatsioonide eest Zapori\u017e\u017eja tuumajaamas. Venelased viisid Zapori\u017e\u017eja tuumajaama kolmanda ja neljanda reaktori katusele objekte, mis meenutasid l\u00f5hkekehi.\nSamas \u00fctles kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse pressiesindaja Andri Jussov, et esialgu on jutt Vene okupantide j\u00e4rjekordsest v\u00e4ljapressimisest.\nUSA j\u00e4lgib hoolikalt olukorda Zapori\u017e\u017eja tuumajaama \u00fcmber ning m\u00e4rkis, et jaam ei saa olla objekt lahingualal.\nBaltic News Service"}
{"text":"Euroopa Komisjon: erakondade rahastamise kontroll vajab seadustamistTALLINN, 6. juuli, BNS \u2013 Euroopa Komisjoni aruanne \u00f5igusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides m\u00e4rgib, et erakondade rahastamise j\u00e4relevalve t\u00f5hustamiseks vajalikke seadusemuudatusi ei ole Eestis j\u00e4tkuvalt vastu v\u00f5etud.\nMurekohana on raportis esile toodud ka riigikogu poolt kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonide rahastamine riigieelarvest, mille tarbeks puuduvad l\u00e4bipaistvad ja objektiivsed reeglid.\nSamuti vajab hindajate s\u00f5nul j\u00e4tkuvalt t\u00e4helepanu andmetele juurdep\u00e4\u00e4su v\u00f5imaldamise reeglistik, et isikuandmed oleksid h\u00e4sti kaitstud ja avalik teave oleks \u00fchiskonnale h\u00e4sti k\u00e4ttesaadav. Ehkki kohtute t\u00f6\u00f6korralduse muutmiseks vastu v\u00f5etud seadusemuudatused on olnud vajalikud kohtunike suure t\u00f6\u00f6koormuse leevendamiseks, on aruandes kajastatud ka kohtunike v\u00e4ljendatud muret spetsialiseeritud osakondade v\u00f5imaliku m\u00f5ju suhtes kohtunike t\u00f6\u00f6korraldusele.\nEesti s\u00f5na- ja meediavabadus on raporti j\u00e4rgi h\u00e4sti tagatud ning rahva usaldus avalik-\u00f5igusliku ringh\u00e4\u00e4lingu meedia vastu p\u00fcsib k\u00f5rge.\u00a0Samuti tunnustatakse Euroopa Komisjoni aruandes Eestit edusammude eest kohtus\u00fcsteemi digitaliseerimises ning korruptsiooniennetuses.\nJustiitsministeeriumi \u00f5iguspoliitika osakonna n\u00f5unik Kadi Karus t\u00f5i v\u00e4lja, et Eesti edusamme kohtus\u00fcsteemi digitaliseerimises ning korruptsiooniennetuses tunnustavad hindajad juba neljandat aastat j\u00e4rjest. \u201eKohtus\u00fcsteemi digitaliseerimise puhul toodi sel korral esile veebiplatvormi kasutamist kohtudokumentide t\u00f5husamaks k\u00e4ttetoimetamiseks. Korruptsiooniennetuse vallas on positiivselt \u00e4ra m\u00e4rgitud huvide konflikti v\u00e4ltimise ning lobitegevuse reeglite tutvustamise protseduur teiste seas igale ametisse asuvale ministrile ja tema n\u00f5unikele,\u201c m\u00e4rkis Karus.\nMuude teemade seast t\u00f5steti aruandes esile Eesti silmapaistvaid edusamme riigi koosloome keskkonna digitaalplatvormi arendamisel, mille abil muutub \u00f5igusloomeprotsess senisest kaasavamaks ja l\u00e4bipaistvamaks. Samuti tunnustati \u00f5iguskantsleri aktiivset rolli \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete tagamisel.\n\u00d5igusriigi \u00fclevaadet avaldab Euroopa Komisjon alates 2020. aastast, t\u00e4navune on j\u00e4rjekorras neljas. \u00d5igusriigi seisukorda hinnatakse aruandes nelja p\u00f5hivaldkonna kaudu, milleks on kohtus\u00fcsteem, korruptsioonivastane tegevus, meediavabadus ja meedia mitmekesisus ning muud riigi institutsioonidega seotud tegevused.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Zapori\u017e\u017eja tuumajaama katusele ilmusid uued tundmatud objektidKIIEV, 6. juuli, BNS \u2013 Satelliit tuvastas uute tundmatute objektide ilmumise Venemaa kontrolli all oleva Zapori\u017e\u017eja tuumajaama neljanda reaktori katusele, mille mineerimisest teatas varem Ukraina relvaj\u00f5udude peastaap, kirjutas portaal Unian neljap\u00e4eval.\nRaadiojaama Vabadus vene toimetuse teatel kinnitavad uute objektide ilmumist katusele Planet Labsi 5. juuli satelliitfotod.\n\"Pildi teravus ei v\u00f5imalda aru saada, mis t\u00e4pselt katusele ilmus. V\u00f5ib vaid kindlalt v\u00e4ita, et \u00fchelgi teisel neljanda reaktori satelliitpildil ei ole viimase pooleteise aasta jooksul \u00fchtegi sellist objekti,\" m\u00e4rkis toimetus.\nUkraina peastaap teatas varem ka kolmanda reaktori katuse mineerimisest.\nUkraina relvaj\u00f5udude peastaap hoiatas teisip\u00e4eval ametlikult v\u00f5imalike provokatsioonide eest Zapori\u017e\u017eja tuumajaamas. Venelased viisid Zapori\u017e\u017eja tuumajaama kolmanda ja neljanda reaktori katusele objekte, mis meenutasid l\u00f5hkekehi.\nSamas \u00fctles kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse pressiesindaja Andri Jussov, et esialgu on jutt Vene okupantide j\u00e4rjekordsest v\u00e4ljapressimisest.\nUSA j\u00e4lgib hoolikalt olukorda Zapori\u017e\u017eja tuumajaama \u00fcmber ning m\u00e4rkis, et jaam ei saa olla objekt lahingualal.\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei avaldas, kui suure summa on Eesti inimesed petistele sellel aastal kaotanudAlates selle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.Politsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u00abEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u00bb\u00a0\u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\n\u00abKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega.\u00bb\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 tuhat eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\n\u00abKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4kis Milenin.\n\nLevinum pangapettus on telefonik\u00f5ne\n\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 tuhat eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 tuhat eurot.\n\u00abJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u00bb\u00a0kirjeldas politseinik.\n\nPettuste eest oled kaitstud, kui:\n\n\n\tsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\n\tviid end kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast;\n\toled t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga.\n\n"}
{"text":"Zapori\u017e\u017eja tuumajaama katusele ilmusid uued tundmatud objektidSatelliit tuvastas uute tundmatute objektide ilmumise Venemaa kontrolli all oleva Zapori\u017e\u017eja tuumajaama neljanda reaktori katusele, mille mineerimisest teatas varem Ukraina relvaj\u00f5udude peastaap, kirjutas portaal Unian t\u00e4na.Raadiojaama Vabadus vene toimetuse teatel kinnitavad uute objektide ilmumist katusele Planet Labsi 5. juuli satelliitfotod.\n\u00abPildi teravus ei v\u00f5imalda aru saada, mis t\u00e4pselt katusele ilmus. V\u00f5ib vaid kindlalt v\u00e4ita, et \u00fchelgi teisel neljanda reaktori satelliitpildil ei ole viimase pooleteise aasta jooksul \u00fchtegi sellist objekti,\u00bb m\u00e4rkis toimetus.\nUkraina peastaap teatas varem ka kolmanda reaktori katuse mineerimisest.\nUkraina relvaj\u00f5udude peastaap hoiatas teisip\u00e4eval ametlikult v\u00f5imalike provokatsioonide eest Zapori\u017e\u017eja tuumajaamas. Venelased viisid Zapori\u017e\u017eja tuumajaama kolmanda ja neljanda reaktori katusele objekte, mis meenutasid l\u00f5hkekehi.\nSamas \u00fctles kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse pressiesindaja Andri Jussov, et esialgu on jutt Vene okupantide j\u00e4rjekordsest v\u00e4ljapressimisest.\nUSA j\u00e4lgib hoolikalt olukorda Zapori\u017e\u017eja tuumajaama \u00fcmber ning m\u00e4rkis, et jaam ei saa olla objekt lahingualal."}
{"text":"Autot ja raha auhinnaks lootnud saarlane kaotas kelmile ligi 8000 eurot5. juulil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 53-aastase saarlasega v\u00f5ttis Messengeri kaudu \u00fchendust naine, kes teatas mehele, et viimane on v\u00f5itnud raha ja s\u00f5iduauto.Auhinna k\u00e4ttesaamiseks pidi mees tasuma erinevaid tasusid, mida ta ka tegi.\nKui saarlaselt n\u00f5uti ka transporditasu, siis keeldus ta rohkem \u00fclekandeid tegemast. Tekitatud rahaline kahju on kokku 7700 eurot."}
{"text":"Seksiorje v\u00e4rvanud Hollywoodi n\u00e4itlejanna vabanes ennet\u00e4htaegselt vanglastUSAs vabanes ennet\u00e4htaegselt vanglast telet\u00e4ht Allison Mack (40), kes oli v\u00e4rvanud noori naisi seksisekti ning ka ise isiklikku orja pidanud ja naisi endaga seksima sundinud.\nMack tunnistas end 2019. aasta aprillis s\u00fc\u00fcdi v\u00e4ljapressimises ja vanden\u00f5u sepitsemises. 2021. aasta juulis m\u00f5isteti ta kolmeks aastaks trellide taha. BBC Newsi teatel kinnitasid USA v\u00f5imud, et Mack lasti sel esmasp\u00e4eval vabadusse.\nMack oli v\u00e4rvanud noori naisi v\u00e4idetavasse enesearengur\u00fchmitusse NXIVM (h\u00e4\u00e4ldub \u201eneksium\u201c), mis tegelikult osutus sadistlikuks seksisektiks. \u201eSmallville'i\u201c t\u00e4ht oli ka ise isiklikku orja pidanud ning naisi endaga seksima sundinud.\nSekti juhile Keith Raniere'ile (62) m\u00f5isteti arvukate kuritegude, sealhulgas noorte naiste sundimise eest oma seksiorjadeks, 120 vangla-aastat. Tunnistajate s\u00f5nul sunniti Nxivmis naisi oma isandatega seksuaalvahekorda, neid n\u00e4ljutati ning nende kehale p\u00f5letati Raniere'i initsiaalid. Mack kinnitas, et oli p\u00fchendunud Raniere'i \u00f5petustele. \u201eUskusin siiralt, et tema mentorlus teeb mind paremaks, valgustatumaks. See oli mu elu suurim viga ja kahetsus.\u201c\nView this post on Instagram\nA post shared by Catherine Oxenberg (@catherineoxenberg)\n\u00dcks seksisekti ohvritest oli omaaegse menusarja \u201eD\u00fcnastia\u201c t\u00e4he Catherine Oxenbergi t\u00fctar India, kes oli NCIVMiga seotud aastatel 2011\u20132018. Endine lapsn\u00e4itleja avaldas 2020. aastal oma katsumustest m\u00e4lestusteraamatu \u201eStill Learning: A Memoir\u201c ning t\u00f5i produtsendina ekraanile doksarja \u201eSeduced: Inside the NXIVM Cult\u201c, milles ka ise osales."}
{"text":"Kelmid on j\u00e4rjest kavalamad ja kannatanud j\u00e4rjest lihtsameelsemadL\u00e4\u00e4ne prefektuur menetleb 53-aastase saarlasega juhtunud lugu, kus mees lootis saada auto ja raha, aga j\u00e4i hoopis ise 7700 eurost ilma.\n53-aastase saarlasega v\u00f5ttis Messengeri kaudu \u00fchendust naine, kes teatas mehele, et viimane on v\u00f5itnud raha ja s\u00f5iduauto. Auhinna k\u00e4ttesaamiseks pidi mees aga tasuma erinevaid \"arveid\", mida ta ka tegi.\n\u200bKui saarlaselt n\u00f5uti ka transporditasu, siis keeldus ta rohkem \u00fclekandeid tegemast ning p\u00f6\u00f6rdus politsei poole. Kokku j\u00f5udis ta kelmile maksta\u00a07700 eurot.\n"}
{"text":"Politsei: poole aastaga on kelmidele kaotatud \u00fcle kolme miljoni euro\n\nSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\n\n\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega.\n\u00abEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u00bb \u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000 eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\n\u00abKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole.\nM\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 000 eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 000 eurot.\n\u00abJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u00bb kirjeldas politseinik.\nPettuste eest oled kaitstud, kui:\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teistega ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\nviid end kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast;\noled t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas, aga ka teksts\u00f5numiga.\n"}
{"text":"Kui v\u00f5idab sport, kas siis v\u00f5idavad k\u00f5ik?\u25a0 N\u00f5mmel on ettevalmistamisel mitmed suurejoonelised spordirajatised. N\u00f5mme S\u00f5numites nr 2 (2023) kirjutab linnaosavanem Karmo Kuri, et P\u00e4\u00e4sk\u00fcla pr\u00fcgim\u00e4ele ei saavat praegu suusakeskust rajada, tulevikus k\u00fcll.\nSotsiaalmeedias jagab Kuri teavet, et on alustatud h\u00fcppetorni rekonstrueerimise suure projektiga. H\u00fcppetorni kinnistule (Vana-Mustam\u00e4e 16), tuntud enam N\u00f5mme lumepargi nime all, on kavandamisel hulgaliselt erinevaid spordirajatisi.\nSuurejooneline on ka N\u00f5mme spordikeskuse terviseradade rekonstrueerimise projekt, mida ei ole veel avalikkusele tutvustatud, kuid ehitusluba on juba antud.\nSuusakeskusi on kerkimas nagu seeni - plaanide kohaselt. Tahan k\u00fcsida, kas ehitamine on nii universaalne avalik h\u00fcve, et avalik v\u00f5im peab neid suusakeskusi ehitama?\nAedlinnas peaks ehitamine olema avalik huvi niipalju, et iga uus hoone on mitte ainult omanikule, vaid ka naabritele r\u00f5\u00f5muks. Maitsekalt renoveeritud Paju villa (Vabaduse pst 88), julgen arvata, vastab sellele kriteeriumile. Kuid \u00fcleproportsioneeritud karpmaja, mida \u00fcleaedsed altkulmu vaatavad, ei ole avalikus huvis. Ehitamine peaks seega arvestama \u00fcmbritsevate inimestega.\nN\u00f5mme spordirajatiste ehitamise kavu vaadates aga tundub, et domineerivad hoopis kitsad huvid.\nSee puudutab h\u00fcppetorni\/lumepargi rekonstrueerimist, N\u00f5mme spordikeskuse laienemisprojekte, Hiiu kergej\u00f5ustikustaadioni andmist profijalgpalliklubile ja minu arvates osalt ka v\u00e4lij\u00f5usaalide ehitamist.\nV\u00f5ib v\u00e4ita, et v\u00f5idab sport. Aga kas v\u00f5idavad k\u00f5ik? H\u00fcppetorni\/lumepargi projektis kahtlemata on kaotajaks N\u00f5mme loodus. Vana-Mustam\u00e4e 16 asub N\u00f5mme-Mustam\u00e4e maastikukaitsealal.\nRuumiprogrammist ja eskiisidest n\u00e4htub, et ala tahetakse maksimaalselt t\u00e4is ehitada. Naiivne oleks arvata, et nii intensiivse ehitustegevuse m\u00f5jud kaitsealale laiemalt ei levi. Kaotajad on N\u00f5mme-Mustam\u00e4e metsas jalutajad, loodusl\u00e4hedaste liikumis- ja spordiviiside harrastajad. Kaotajad on ka N\u00f5mme elanikud, kelle t\u00e4navaid pidi suurenenud liiklusvood hakkavad k\u00e4ima. Juba praegu voorib lumeparki pidevalt autosid, parkimisega on kitsas.\nL\u00f5puks on kaotajad ka N\u00f5mme linnaosa muud investeerimist ootavad objektid. Avalikku raha v\u00f5iks ehk panna hoopis uue kultuurimaja ehitamisele? Vanal majal paistab olevat mingi parandamatu ehitush\u00e4da - remont venib aastaid.\nAvalikku raha v\u00f5iks ehk panna N\u00f5mme keskuse ajakohastamiseks - \u00f5htutundidel on keskus nagu v\u00e4lja surnud. Kui N\u00f5mmel tingimata peab olema k\u00f5rgehitisi (vaateplatvormiga torn), siis need ehk sobiksid paremini Kahro nn pilvel\u00f5hkuja (P\u00e4rnu mnt 326) k\u00f5rvale, mitte looduskaitsealale?\nRahvusvahelise suusakeskuse rajamise ambitsioon on N\u00f5mme spordimeestel olnud aastaid. Juba 1999. a kirjutas \u00d5htuleht (\u00abPearu ja Andres N\u00f5mmel\u00bb, 29.09.1999) N\u00f5mmele rajatavast rahvusvahelisest suusakeskusest. Andrus Veerpalu oli just v\u00f5itnud Ramsau MM-il 50 km h\u00f5beda.\nMehed olid k\u00e4inud Ramsaus ja tekkis tahtmine samasugune ehitada. Rahvusvahelised v\u00f5istlused kuni MK-etapini olevat tulevikus v\u00f5imalikud, oli tollane ja on ilmselt ka praegune plaan.\nKuid kas rahvusvahelise klassi suusakeskus - isegi mitu t\u00fckki (N\u00f5mme spordikeskus, lumepark, P\u00e4\u00e4sk\u00fcla) - N\u00f5mmele mahub? Teiseks maksab see palju. 1999. a oli plaan, et leitakse erainvestor. N\u00fc\u00fcd aga on leitud, et on v\u00f5imalik ehitada avaliku rahaga. Kas suusakeskus on ikka nii laiades huvides, et seda peaks ehitama maksumaksja rahaga? Suusagurmaanide teatel maksab Austrias rajapilet 7 eurot.\nKeila suusaraja hoolduse kvaliteet olevat aga N\u00f5mme-Harku tasemest nii palju \u00fcle, et n\u00f5udlikum suusas\u00f5ber s\u00f5idab pigem Keilasse. Tuleks arutada, mis kvaliteet, kellele ja millise raha eest on reaalne. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib suusakeskuse pidamise mitmekihiline skeem. Taristu ehitab (maksumaksja rahaga) v\u00e4lja linn, haldab linnavalitsuse asutus N\u00f5mme Spordikeskus, m\u00e4epileti raha kasseerib aga Lumeakadeemia.\nMillistele p\u00f5him\u00f5tetele toetudes siis liikumis- ja spordirajatisi N\u00f5mmele kavandada?\nLoe t\u00e4ispikka artiklit\nwww.tallinn.ee\/nomme.\n\n\nPRIIT PARMAKSON"}
{"text":"Poole aastaga on inimesed kelmidele kaotanud \u00fcle 3,1 miljoni euroSelle aasta algusest on kogu Eestis kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, kes on kokku ilma j\u00e4\u00e4nud enam kui 3,1 miljonist eurost. Peamiselt satutakse libainvestorite ja petuk\u00f5nede ohvriks.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega.\n\u00abEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud summa tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4ljapetetud raha liigub kiirelt pankade ja kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u00bb k\u00f5neles ta.\nMullu oli esimese poole aastaga\u00a089\u00a0investeerimispettuse ohvrit, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000 eurot suurem.\nPeamiselt satuti libainvesteerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma lisasissemakseid.\nMilenin toonitas, et investeerimist alustades\u00a0peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju skeeme, mis lubavad tuua kiire rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on pettus. \u00abGuugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima, ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimisn\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on see pettus.\u00bb\nLevinuim pangapettus on petuk\u00f5ne, mis oleks justkui usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koodid, mis annavad\u00a0ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole.\nPolitsei r\u00f5hutab, et pettuste v\u00e4ltimiseks ei tohi anda v\u00f5\u00f5rastele oma isiklikke andmeid, n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koodi ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel. Samuti tasub end viia kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustada sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast. \u00dchtlasi peab olema ettevaatlik veebilinkidega, mis on saadud tundmatutelt saatjatelt."}
{"text":"Noortele meediahuvilisteleH\u00e4\u00e4demeeste Seltsimaja meediaring on tegutsenud juba pikka aega vahelduva eduga. M\u00f5ned aastad tekkis vahele v\u00e4ikene paus, kuid 2023. a kevadel alustasime taas uue hooga. Meediaring pakub noortele koolitundidele lisa, kuid samas \u00f5pitu kinnistamist teises v\u00f5tmes - kasutame video, foto ja audio v\u00f5imalusi enesev\u00e4ljenduseks.\nSel aastal sai natukene rohkem infot jagatud programmide osas, mida saaks kasutada erinevate formaatide jaoks. Fotoning videomaterjali v\u00f5iks julgelt kasutada ka kooli- ning lasteaia\u00f5petajate poolt tunni p\u00f5nevamaks muutmisel. Leian, et selleks, et \u00f5ppimine oleks s\u00fcgavam ja m\u00f5testatum, oleks baslik kasutada erisuguseid enesev\u00e4ljendusmeetodeid n\u00e4iteks fotokollaa\u017ei, intervjueerimist, luuletuste\/laulude kirjutamist, m\u00f5ne s\u00fcndmuse etendamist, tantsimist, joonistamist jne, midagi, et noor saaks edastada seda, mis talle k\u00f5ige olulisem \u00f5pitava teema juures on. Samuti on vajalik oskus, mida ka meediaringis p\u00e4ris palju harjutanud oleme, suhtlemine v\u00f5\u00f5rastega ehk intervjueerimine ja koost\u00f6\u00f6 nii intervjueeritava kui ka kogu meediaringi meeskonnaga. Kuidas k\u00fcsida \u00f5igeid k\u00fcsimusi nii, et vastused oleks informeerivad, kuidas leida endas julgus, et esineda kaamera ees, kuidas k\u00e4sitleda oskuslikult kaamerat ja muud tehnikat ning mida teha olukordades, kui k\u00f5ik ei l\u00e4he p\u00e4ris nii nagu planeeritud on. K\u00f5ik need vilumused, mida l\u00e4heb ka igap\u00e4evases elus tarvis ning on \u00f5pitavad, kuid mida v\u00f5iks harjutada nii nooremad kui ka vanemad. Meediaringist ei puudu ka p\u00f5hiline A ja O, ehk kuidas v\u00e4ltida internetis levivaid pettuseid kui ka pettureid, noorte \u00f5igused sotsiaalmeediat kasutades ning mida teha, kui olukord on juba v\u00e4ljunud kontrolli alt.\nT\u00e4nan k\u00f5iki, kes on osalenud meie ringis ning aidanud noortel praktiseerida ja t\u00e4iustada oma oskusi.\nAit\u00e4h H\u00e4\u00e4demeeste Keskkool, Tiiu lillepood Runtzu O\u00dc, H\u00e4\u00e4demeeste muuseum ning H\u00e4\u00e4demeeste Seltsimaja!\nLoodan, et ka uuel hooajal tuleb koost\u00f6\u00f6pakkumisi, et meediaringis tegutsejad saaksid j\u00e4tkata oma arendamist ning t\u00e4iendamist. Kindlasti on plaanis kutsuda k\u00fclla erinevaid oma ala spetsialiste ning minna ka v\u00e4ikestele ekskursioonidele. Seda k\u00f5ike aga juba j\u00e4rgmisel hooajal.\nKohtumiseni s\u00fcgisel!\nMeediaringi kollaa\u017e. Piltide autoriteks on Heivi Lepik, Kristiana Murulauk ja Klea Erim\u00e4e\n\nKaili Viljak H\u00e4\u00e4demeeste Seltsimaja meediaringi juhendaja"}
{"text":"Omap\u00e4rane kelmus Saaremaal: mehele teatati, et on v\u00f5itnud auto, j\u00e4i ilma 7700 eurostKolmap\u00e4eval, 5. juulil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 53-aastase saarlasega v\u00f5ttis Messengeri kaudu \u00fchendust naine, kes teatas mehele, et viimane on v\u00f5itnud raha ja s\u00f5iduauto.\nAuhinna k\u00e4ttesaamiseks pidi mees tasuma erinevaid tasusid, mida ta ka tegi. Kui saarlaselt n\u00f5uti ka transporditasu, siis keeldus ta rohkem \u00fclekandeid tegemast.\nTekitatud rahaline kahju on kokku 7700 eurot."}
{"text":"Urmas \u201c\u00e4raostmatu\u201d Reinsalu ja Martin \u201cnulltolerants korruptsioonile\u201d Helme Parvel Pruunsilla erakondande ostmise jaoks raha tagastamise osas: \u201cEi!\u201dEesti \u00fcks esirikkureid Parvel Pruunsild andis kolmele Eesti ierakonnale \u201cniisama\u201d miljon eurot. Kuigi rahah\u00e4das Keskerakond otsustas, nemad raha vastu ei v\u00f5ta, otsustasid teised, et annetatud raha on \u201ckossher.\u201d.\nT\u00e4na tuli avalikuks info, et \u00fckS Eesti eririkkureid Parvel Pruunsild, kes on kriminaaluurimise all, annab Eesti opositsiononierakondadele miljon eurot.\u2019\nKeskerakond keeldus\n\u201cMeie ei v\u00f5ta vastu mingit suurt raha, mis pole \u201c\u00f5nnistatud ja annetatud erakonna suursponsrodi poolt,\u201d teatas Keskerakonna volikogu t\u00e4na meediale.\n\u201cKui oleks annetatud m\u00f5ni kohvimasin v\u00f5i buss laste kooliviimiseks, oleks olnud teine jutt,\u201d m\u00e4rkis Keskerakonna juht J\u00fcri Ratas.\nTeised opoisitsioonis olevd erakonnad n\u00e4gi Parveli \u201cannetust\u201d teises valguses.\n\u201cOlles Eetis ku tundud erakond , kes on \u00e4raostmatu, siis on mul raske v\u00f5tta vastu raha ,mis meile erakonna omanik annab,\u201d kommenteeris Reinsalu.\nTalle sekundeeris Eeesti k\u00f5ige nulltoleratnsim korrputsioonierakond EKRE, kes on seni p\u00fc\u00fcdnud hakkama saama rahadega, mis pole j\u00e4litatavad.\n\u201cJaks saab ka meil otsa, Parveli rahad samas kestavad kaua,\u201d m\u00e4rkis EKRE juht Martin Helme.\nKuigi Keskerakond keeldus Parvel Pruunsilla miljonitest, siis teised erakonnad j\u00e4tkavad selle kasutamist oma j\u00e4rgijate hurraaade taustal.\n\u201cMul on teised \u00e4rimehed, kes mind toetavad. Te tunnete need l\u00e4hiajal \u00e4ra, sest nende kinnisvaraprojektid l\u00e4hevad l\u00e4bi, teistel mitte,\u201d \u00fctles K\u00f5lvart.\nLugejakiri.ee meeldib? No siis\u00a0kliki\u00a0siia\u00a0ja toeta Eesti k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema ja t\u00f5siseltv\u00f5etavama uudisteallika ilmumist!"}
{"text":"Poole aastaga on kelmidele kaotatud \u00fcle 3,1 miljoni euroSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega.\nLOE KA:\nPolitsei hoiatab: inimestele tehakse politsei nimel petuk\u00f5nesid\nL\u00e4\u00e4ne prefektuuris alustab t\u00f6\u00f6d lastekaitsegrupp\n\u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u201c \u00fctles politseinik. Ta soovitas inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 tuhat eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\n\u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole.\nM\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 000 eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 tuhat eurot.\n\u201eJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u201c kirjeldas politseinik.\nPettuste eest oled kaitstud, kui:\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\nviid end kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast;\noled t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga."}
{"text":"Karuse j\u00e4rel nuhkimine oli \u00f5igusvastaneT\u00e4nane riigikogu liige, keskerakondlane Ester Karuse (30, pildil) oli 2021. aasta l\u00f5pul keskkriminaalpolitsei salajase j\u00e4lgimise all. Korruptsiooniuurijad kuulasid pealt naise mobiiltelefonik\u00f5nesid ja sisenesid salaja tema andmekandjatesse. Uurimisversiooni kohaselt v\u00f5isid Ester Karuse ja tema isa Allain Karuse osta tollal toimunud kohalikel valimistel Valgas endale h\u00e4\u00e4li.Pealtkuulamise tulemusena ei saanud politsei \u00fchtegi t\u00f5endit, et Ester Karuse v\u00f5iks olla seotud m\u00f5ne kuriteoga. Naise advokaat Silver Reinsaar seadis nuhkimise seaduslikkuse kahtluse aha. Veidi enne jaanip\u00e4eva tegi Tartu ringkonnakohus teatavaks oma seisukoha: kogu j\u00e4litamine kuulutati \u00f5igusvastaseks. EE"}
{"text":"Politsei hoiatab: inimestele tehakse politsei nimelt petuk\u00f5nesidSagenenud on teated inimestelt, et politsei nimelt p\u00fc\u00fcavad kelmid andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Politsei neid k\u00f5nesid ei tee ja need tuleb koheselt l\u00f5petada.Alates m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala reedest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimelt ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardiga v\u00f5i erinevate andmetega on tekkinud probleeme ja selle lahendamiseks ning politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril numbri \u201e1\u201c. P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitab, et politsei neid k\u00f5nesid ei tee. \u201eViimastel p\u00e4evadel on inimesed massiliselt sarnaseid petuk\u00f5nesid saanud. Tuletan meelde, et s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned, kus v\u00e4idetakse, et teie andmete v\u00f5i pangakontoga on tekkinud probleem, tuleb koheselt kinni vajutada,\" \u00fctles politseinik.Tegemist ei ole uue skeemiga ja kelmid on ka varasemalt inimestele taoliselt l\u00e4henenud. \u201eP\u00e4rast number \u201e1\u201c vajutamist k\u00f5ne katkeb ning peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse inimesel kinnitada tehingud PIN-koodidega,\u201c kirjeldas ta.Kui saad kahtlase k\u00f5ne, siis l\u00f5peta see kohe \u00e4ra:* \u00c4ra hakka p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petad, lihtsalt l\u00f5peta k\u00f5ne.* Kui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4ra v\u00f5ta k\u00f5ne vastaja blokeeri number.* R\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vasta vaid eesti keeles.* \u00c4ra jaga kunagi kellelegi oma PIN 1 ja PIN 2 koode.* Neid koode ei tohi mitte kellegagi jagada, isegi panga ega politseiga.* Kui aga seda juba tegid, siis blokeeri need kiiresti.* Helista kiirelt panka ja lase k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest keegi teine teab sinu PIN-koodi ja v\u00f5ib hakata sinu kontolt raha varastama.LL"}
{"text":"Pressin\u00f5ukogu otsus: Raplamaa S\u00f5numid ei rikkunud head ajakirjandustavaPressin\u00f5ukogu esimees Merili Nikkolo\nPressin\u00f5ukogu arutas Tanel Viksi kaebust Raplamaa S\u00f5numites 19. aprillil 2023 ilmunud artikli \u201eKehtna valla suhtes on esitatud korruptsioonikahtlus\u201c peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.\nArtikkel r\u00e4\u00e4gib sellest, et Kehtna valla haljasalade hooldushankes osales valla juristi firma.\nKehtna vallavanem Tanel Viks kaebas Pressin\u00f5ukogule, et leht ei pakkunud talle enne artikli ilmumist vastulause v\u00f5imalust ja samuti ei juhtinud toimetus hiljem t\u00e4helepanu sellele, et tema vastulause ei vasta n\u00f5uetele. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud enne artikli ilmumist kommenteerida korruptsiooni temaatikat.\nRaplamaa S\u00f5numid vastas Pressin\u00f5ukogule, et hankele esitatud vaide tekstis on viidatud korruptsioonikahtlusele ja seda teksti toimetus kasutas. Leht kinnitas, et artiklis ei s\u00fc\u00fcdistatud kaebajat korruptsioonis, kuid ometi tuldi Tanel Viksile vastu ja muudeti veebis loo pealkiri \u00e4ra. Leht m\u00e4rkis, et vallavanema vastulause ei ilmunud seet\u00f5ttu, et see ei vastanud vastulause n\u00f5uetele ning peatoimetaja informeeris sellest ka kaebajat.\nPressin\u00f5ukogu otsustas, et Raplamaa S\u00f5numid ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressin\u00f5ukogu hinnangul sai Kehtna vallavanem Tanel Viks artiklis s\u00f5na s\u00fc\u00fcdistuste kommenteerimiseks. Kuna Tanel Viks sai enne loo ilmumist s\u00f5na, siis ei olnud vajadust talle enne artikli ilmumist vastulause v\u00f5imalust pakkuda.\nKui kaebaja saatis p\u00e4rast artikli ilmumist toimetusele kirja, mille ta nimetab vastulauseks, siis Pressin\u00f5ukogu hinnangul ei olnud toimetusel p\u00f5hjust seda avaldada, sest see ei vasta Pressin\u00f5ukogu hinnangul vastulause n\u00f5uetele. Pressin\u00f5ukogu hinnangul tulnuks toimetusel j\u00e4tkata kaebajaga dialoogi, et saada vastulause pooli rahuldavaks.\nPressin\u00f5ukogu juhib Raplamaa S\u00f5numite t\u00e4helepanu sellele, et kaevatav artikkel ja j\u00e4tkulugu ei ole omavahel seotud (lingitud), kuid lugejate informeerimise seisukohast on see oluline.\nSamuti juhib Pressin\u00f5ukogu Raplamaa S\u00f5numite t\u00e4helepanu sellele, et pealkirja ja juhtl\u00f5igu muutmisele tulnuks pealkirja juures viidata, mida ja millal muudeti, nagu n\u00e4eb ette veebis vigade parandamise hea tava leppe punkt 2.\n\u00a0"}
{"text":"PolitseiteatedPolitseiteated\nKohila vald\n20. juunil kella 13.30 paiku anti politseile teada, et 69-aastane joobes mees v\u00e4givallatses 33-aastase naise kallal. Politsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\nM\u00e4rjamaa vald\n20. juunil kell 12.40 toimus liiklus\u00f5nnetus M\u00e4rjamaa alevikus Oru tn 1 juures, kus 35-aastane mees s\u00f5itis s\u00f5iduautoga Volvo XC90 otsa paremal pool tee \u00e4\u00e4res seisnud 29-aastasele mehele. S\u00f5iduk lahkus s\u00fcndmuskohalt. Jalak\u00e4ija toimetati haiglasse.\nRapla vald\n22. juunil kell 4.15 teatati liiklus\u00f5nnetusest Raplas Viljandi maantee 126 juures, kus s\u00f5iduauto BMW 316I, mida juhtis 19-aastane mees, kaotas juhitavuse ja paiskus teelt v\u00e4lja. Juht hukkus s\u00fcndmuskohal.\n26. juuni hommikul anti politseile teada, et Kaiu alevikus v\u00f5ttis seni kindlaks tegemata isik omavoliliselt s\u00f5iduauto Audi. Auto leiti samal p\u00e4eval veidi hiljem Juuru alevikust.\nKelmus\n26. juunil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et aprillis soovis ettev\u00f5te osta Prantsusmaalt t\u00f6\u00f6riistaakusid ning m\u00fc\u00fcja lubas ostetud akud kullerfirmaga kohale saata. Soetatud kaupa ei ole ettev\u00f5te t\u00e4naseni saanud ega ole ka saanud makstud raha tagasi. Tekitatud kahju on 11\u00a0350 eurot.\nPolitsei- ja piirivalveamet\nP\u00e4\u00e4steteated\nJ\u00e4relevalveta l\u00f5kkes p\u00f5les ehituspraht\n25. juunil kell 22.33 s\u00f5itsid p\u00e4\u00e4stjad M\u00e4rjamaa valda Vigala-Vanam\u00f5isa k\u00fclla, kus p\u00f5les j\u00e4relevalveta j\u00e4etud l\u00f5ke. P\u00e4\u00e4stjad leidsid eest kaks tuleaset, kus p\u00f5letati heina, saepuru ja ehitusprahti. L\u00f5kked kustutati.\nMetsaveotraktor p\u00f5les\n26. juunil kell 23.26 s\u00f5itsid p\u00e4\u00e4stjad Kohila valda Vilivere k\u00fclla, kus metsaveotraktor oli s\u00fcttinud. P\u00e4\u00e4stjate saabudes p\u00f5les traktor lausleegiga, mis kustutati kell 00.35. Kuna ligip\u00e4\u00e4s p\u00f5lengukohta oli raskendatud ning tule leviku oht metsa oli suur, reageeriti s\u00fcndmusele mitme p\u00e4\u00e4stemeeskonnaga. Tulekahju k\u00e4isid kustutamas Keila ja Rapla kutselised ning Saku vabatahtlikud p\u00e4\u00e4stjad. Kustutust\u00f6\u00f6del oli abiks kolm maastikumasinat.\nL\u00e4\u00e4ne p\u00e4\u00e4stekeskus\n\u00a0"}
{"text":"Mis juhtusPurjus naine hammustas politseinikku24. juunil peatasid politseinikud V\u00f5rumaal kontrolliks \u00fche kiirust \u00fcletanud s\u00f5iduki. Selles viibinud inimeste kontrollimisel muutus masinas viibinud 24-aastane naine politseiniku suhtes agressiivseks ning hammustas menetlustoimingute k\u00e4igus ametnikku k\u00e4est. Politsei pidas joobes naise kinni ning viis kainenema. Juhtunu asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.Varas viis kokkamisvahendi30. juunil teatati politseile, et Otep\u00e4\u00e4 vallas asuvalt kinnistult on varastatud grill-pliit. Vargusega tekitatud kahju on 500 eurot.Piiri \u00e4\u00e4rest leiti salasigarette, arvatavad smugeldajad tabati29. juunil leidsid Saatse kordoni piirivalvurid V\u00f5rumaal Setomaa vallas neli musta kilesse pakitud kasti, milles sigaretid. S\u00fcndmuskoha l\u00e4histel tabati autoga liikumas kolm Eesti meest, kes s\u00fcndmusega seotud v\u00f5ivad olla. Inimesed peeti kinni ning viidi esialgu arestimajja, masin paigutati V\u00e4rska teenistuskohta. Salakaup anti t\u00e4iendavateks toiminguteks \u00fcle tolliametnikele, kes tuvastasid menetluse k\u00e4igus kastidest 50 000 Valgevene maksum\u00e4rgiga sigaretti. Menetlust viib l\u00e4bi maksu-ja tolliamet ning k\u00f5ik juhtunu t\u00e4psemad \u00fcksikasjad on selgitamisel.Purjus mees r\u00fcndas elukaaslast30. juunil sai politsei teate, et V\u00f5ru vallas r\u00fcndas alkoholijoobes 34-aastane mees oma 27-aastast elukaaslast. Politseinikud pidasid mehe kahtlustatavana kinni. V\u00e4givallajuhtumi asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.Puidufirmas s\u00fcttis hakkepuit28. juunil keha 15 ajal kutsuti p\u00e4\u00e4stjad V\u00f5ru valda Varese k\u00fclla, kus s\u00fcttinud olid hakkepuidu hunnikud. P\u00e4\u00e4stjad kinnitasid esialgseks p\u00f5lengualaks umbes 10 ruutmeetrit, kuid see suurenes tuule t\u00f5ttu kiiresti. Kustutust\u00f6\u00f6de k\u00e4igus avati saekaatri tehnikaga aunad, et tulekolletele ligi p\u00e4\u00e4seda. Kella 16 paiku oli p\u00f5leng lokaliseeritud. Tulekahju kustutati l\u00f5plikult kaks ja pool tundi p\u00e4rast v\u00e4ljakutse laekumist. Kokku p\u00f5les umbes 100 ruutmeetrit hakkepuitu. Tulekahju sai alguse s\u00fcttinud s\u00f5idukist, mille t\u00f6\u00f6tajad suutsid k\u00fcll ise kustutada, kuid hake l\u00e4ks sellest ikkagi p\u00f5lema. Kustutust\u00f6id teostasid Antsla, Otep\u00e4\u00e4 ja V\u00f5ru kutselised ja R\u00f5uge vabatahtlikud.ATV ostja sai petta23. juunil leidis V\u00f5rumaal elav mees Marketplace m\u00fc\u00fcgikeskkonnast endale sobiliku ATV. Ta v\u00f5ttis m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust, kandis tema Soome pangakontole 10 490 eurot soovitud toote eest, kuid t\u00e4naseni ei ole ostja soovitud kaupa k\u00e4tte saanud. Niisamuti ei saa ostja enam \u00fchendust m\u00fc\u00fcjaga. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Viga saanud matkaja vajas abi26. juuni \u00f5htupoolikul s\u00f5itsid p\u00e4\u00e4stjad P\u00f5lva valda Taevaskoja k\u00fclla matkarajale, kus inimene oli metsas kukkunud ning murdnud jalaluu. P\u00e4\u00e4stjad t\u00f5id kannatu ATVga metsast v\u00e4lja ning aitasid ta kiirabiautosse t\u00f5sta.Jaanikuline j\u00e4i telefonist ilmaPolitseile laekus teade, et 22. juunil varastati Otep\u00e4\u00e4 vahas jaanitullise taskust iPhone mobiiltelefon. Vargusega tekitatud kahju on 1279 eurot.Elektriliinidest puhkesid p\u00f5lengud28. juunil keha 17 ajal s\u00f5itsid p\u00e4\u00e4stjad V\u00f5ru linna Pikale t\u00e4navale, kus elektriliinide ah oli s\u00fcttinud kulu. P\u00e4\u00e4stjad leidsid s\u00fcndmuskohast maas lebava elektriliini, mille \u00fcmber p\u00f5les umbes \u00fcks hektar pinnast. Drooniga p\u00f5lenguala kontrollides selgus, et p\u00f5leng oli ringikujuliselt \u00fcmber posti, kuid \u00f5nneks metsani polnud veel j\u00f5udnud. P\u00e4\u00e4stjad suutsid enne kella 20 tulekahju kustutada. Selgus, et p\u00f5lengupaigas oli maas kaks elektriposti koos liinidega. Kohale saabunud elektrikud alustasid liini taastamist\u00f6\u00f6dega.3. juuli \u00f5htupoolikul teatati, et P\u00f5lva vallas Uibuj\u00e4rve k\u00fclas on teele kukkunud osaliselt purunenud elektrikaablid. P\u00e4\u00e4stjad eemaldasid \u00fche kaabli teelt, kuid \u00fcks j\u00e4i ohtlikult tee kohale rippuma. Elektriv\u00f5rgu esindaja loal l\u00f5igati elektrikaabel l\u00e4bi ja eemaldati. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid ka kaablite l\u00fchisest suitsema hakanud metsaaluse.K\u00f5rvalhoone likvideerimine t\u00f5i p\u00e4\u00e4stjad kohale26. juuni \u00f5htul kutsuti p\u00e4\u00e4stjad R\u00e4pina valda K\u00f6strim\u00e4e k\u00fclla, kus p\u00f5les maja. P\u00e4\u00e4stjate saabudes p\u00f5les k\u00f5rvalhoone lahtise leegiga. P\u00f5leng kustutati tunniga. Selgus, et omanik oli lagunenud hoone ise p\u00f5lema pannud, eesm\u00e4rgiga krunt korda teha. Inimene oli lootnud, et tuli ei paisu suureks ning saab hoone sees oleva puitmaterjali ohutult \u00e4ra p\u00f5letada. Tal olid ka esmased kustutusvahendid juures."}
{"text":"Tartumaa mees tahtis veebi kaudu osta kutsikat, j\u00e4i ilma 1450 eurostNeljap\u00e4eval, 6. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 29-aastane mees, kes soovis veebist osta kutsikat. M\u00fc\u00fcjaga lepiti kokku summas 400 eurot.\n250 eurot kandis mees kohe Belgia panga arvelduskontole. Kutsikas pidi tulema transpordifirmaga Eestisse.\nFirma v\u00f5ttis mehega \u00fchendust ning k\u00fcsis temalt lisaks vaktsiinide ja konteineri eest 1200 eurot, mille ostja ka tasus.\nHiljem n\u00f5uti mehelt veel 2400 eurot, aga siis sai ostja aru, et tegemist on petuskeemiga.\nKelmusega tekitatud kahju on 1450 eurot."}
{"text":"Salap\u00e4rane firma t\u00f5mbas fiktiivse kutsikaga Tartumaa kodaniku lohku6. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 29-aastane Tartumaa mees, kes soovis veebist osta kutsikat.M\u00fc\u00fcjaga lepiti kokku summas 400 eurot, millest 250 eurot kandis mees kohe Belgia panga arvelduskontole. Kutsikas pidi tulema transpordifirmaga Eestisse. Firma v\u00f5ttis mehega \u00fchendust ning k\u00fcsis temalt lisaks vaktsiinide ja konteineri eest 1200 eurot, mille ostja ka tasus.\nHiljem n\u00f5uti mehelt veel 2400 eurot, aga siis sai ostja aru, et tegemist on petuskeemiga. Kelmusega tekitatud kahju on 1450 eurot."}
{"text":"\u00dclitundlikkus TTJA meediavabaduse piiramise ettepaneku suhtes on v\u00e4gagi \u00f5igustatudEesti ajakirjanike negatiivne reageering TTJA plaanile piirata meediavabadust on t\u00e4iesti loomulik ja \u00f5igustatud, \u00fctleb toimetaja Meelis Oidsalu.Veebiv\u00e4ljaanne \u00c4rip\u00e4ev avaldas eile kummastava juhtkirja sel n\u00e4dalal Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti (TTJA) eba\u00f5nnestunud s\u00f5navabaduse piiramise ettepaneku teemal. Huvitaval kombel oli juhtkirja sedastus ja j\u00e4reldus omavahel vastuolus. \u00dchelt poolt \u00f6eldakse, et \u00abametnikud tahtsid endale seadusesse \u00fcsnagi hullumeelset carte blanche'i. Eesti ministeeriumides tahetakse kahjuks \u00fcldse pidevalt v\u00e4ga laiu volitusi.\u00bb\u00a0Teisalt aga heidetakse teistele toimetustele ette, et praegusel\u00a0juhul pole kajastamise mastaap vastavuses probleemi ulatusega ning \u00fcle\u00fcldse ei tohtivat ajakirjandus enda huvide eest liiga h\u00e4\u00e4lekalt seista, sest et muidu see \u00abannab alust kahtlusele, et muudegi teemade kajastamisel v\u00f5idakse l\u00e4htuda mingitest enda v\u00f5i kellegi kolmanda osapoole huvidest.\u00bb Huvitav, kes ajakirjanduse huvide eest seisma peaksid, kui seda ei tee ajakirjanikud ise?\nTeiseks tasuks TTJA juhtumi puhul korraks veel m\u00f5elda, millele toimetused \u00f5igupoolest reageerisid? Seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsusele, see aga ongi igati kohane hetk sekkumiseks ja oma arvamuse v\u00e4lja\u00fctlemiseks. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsusi selleks kirjutatakse ja avaldataksegi, et neile laiapindselt reageeritaks.\nEraldi k\u00fcsimus on, miks kultuuriministeerium kirjutava\u00a0meedia toimetusi\u00a0varem selle v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse arutellu pole kaasanud, juba koostamise k\u00e4igus ja enne koosk\u00f5lastust, nagu riigi avatud valitsemise arendamise programm (kus r\u00e4\u00e4gitakse seaduste koosloome p\u00f5him\u00f5ttest) ette n\u00e4eb? Oleks \u00e4kki m\u00f5ned hirmud varem maha saanud ning ettepanekud esitamata j\u00e4\u00e4nud.\nHuvipoolte riigi \u00f5igusloomesse kaasamisega on praegu \u00fcldse kehv seis, veidi kehvem, kui praeguse\u00a0TTJA juhtumi puhul. TTJA oma koosk\u00f5lastuskirjas kultuurministeeriumile tegi suisa ettepaneku k\u00f5ik VTK ideed meediaettev\u00f5tete ja telkodega \u00fchiselt l\u00e4bi arutada. Tr\u00fckimeedia pole riigi jaoks ametnike keeli v\u00e4ljendudes \u00abmeediateenuste seaduse skoobis\u00bb. Kultuuriministeerium kaasas v\u00e4idetavalt k\u00f5ik televisiooni- ja raadiomajad VTK tagasisidestamisse. Nii et praeguse\u00a0eeln\u00f5uga on k\u00f5ik praegu veel h\u00e4sti: tehti v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus, \u00fcks idee sai avaliku kriitika osaliseks ja see kriitika oli m\u00f5jus, isegi kui selle peale kulutatud energia m\u00e4\u00e4r k\u00f5ikidele ajalehetoimetustele ei meeldinud.\nKui v\u00f5rdleme meediateenuste seaduse menetlust praegu koosk\u00f5lastusel oleva nn kobarkriisiseaduse ja hiljuti valitsuses heakskiidu saanud vaenuk\u00f5neseaduse menetlusega, tundub TTJA juhtum suisa pisiasjana, \u00f5nnetu m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimisena.\nHuvipoolte riigi \u00f5igusloomesse kaasamisega on praegu \u00fcldse kehv seis. Ajakirjanike liidu juht Helle Tiikmaa \u00fctles Postimehele, et justiitsministeerium oli lubanud liitu kaasata hiljuti valitsuses heakskiidu saanud vaenuk\u00f5ne seaduse eeln\u00f5u m\u00f5jude avalikku arutellu. Lubatud arutelu j\u00e4i toimumata. Miks riik neid arutelusid meedias pidada eelistab?\nMe ei tea praegu tegelikult, mis oleks juhtunud siis, kui toimetused poleks TTJA s\u00f5nastusettepanekule \u00ab\u00fcle reageerinud\u00bb. On \u00fcsna v\u00f5imalik, et see idee oleks mingis s\u00f5nastuses siiski ka seaduseeln\u00f5usse j\u00f5udnud, nii nagu \u00fcsna m\u00e4rkamatult j\u00f5udsid n\u00e4iteks riigikaitse ja tsiviilkriisi seaduse (nn kobarkriisiseaduse) eeln\u00f5usse kriisiaegset tsensuuri massin\u00e4htuseks kujundavad s\u00e4tted. Selle seaduse eeln\u00f5u saatis riigisekret\u00e4r 28. veebruaril \u00fchegi poliitiku allkirjata koosk\u00f5lastusele.\nAjakirjanike liidu juht Helle Tiikmaa \u00fctles Postimehele, et justiitsministeerium oli lubanud liitu kaasata hiljuti valitsuses heakskiidu saanud vaenuk\u00f5ne seaduse eeln\u00f5u m\u00f5jude avalikku arutellu. Lubatud arutelu j\u00e4i toimumata.\nKui seni on olnud tsensuuri\u00f5igus ministrite p\u00e4rusmaa, siis ametnikud kirjutasid t\u00e4itsa omap\u00e4i j\u00e4\u00e4nuna kobarkriisiseaduse eeln\u00f5usse s\u00e4tte, mis lubab tsensoriks hakata k\u00f5ikidel Eesti sadadest haldusorganitel, kel puudub oma tegude eest poliitiline vastutus ning ilmselt mitmelgi neist tsensoriks hakkamisel ka igasugune varasem kogemus v\u00f5i oskused. Postimees on sellest eeln\u00f5ust kahel korral kirjutanud ja seda ministeeriumiametnike algatusel. Ametnikud ise olid mures p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse p\u00e4rast! Kas ka nemad reageerisid Postimehe poole p\u00f6\u00f6rdudes \u00fcle?\nToimetuste tundlikkust meedia- ja s\u00f5navabaduse selgitavaid arenguid on veel. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud vaenuk\u00f5ne seaduse eeln\u00f5u s\u00e4tted on nii \u00fcldised, et nende tegelik m\u00f5ju selgub kohtupraktikas. Justiitsminister Kalle Laanet kinnitas intervjuus Postimehele, et seaduse rakenduslike asjaolude \u00fcle (sh Eesti elanike n\u00f5ustamine sel teemal, mis \u00fcldse on vaenuk\u00f5ne ja kuidas seda v\u00e4ltida) pole m\u00f5eldud, sest et see olevat puhtalt ennetav\u00a0(loe: hirmutav) eeln\u00f5u. K\u00f5igi nende arengute m\u00f5jul on \u00fclitundlikkus TTJA ametniku algatuse \u00fcle igati m\u00f5istetav, isegi kui see pole l\u00f5puni p\u00f5hjendatud TTJA algatusega \u2013 kes nagu iga rakendusasutus soovib oma k\u00e4sutuses olevaid hoobasid tugevdada \u2013 vaid j\u00e4rsult halvenenud Eesti \u00f5igusloomekultuuriga.\nKoroonapandeemia alguses v\u00e4lja kuulutatud eriolukorra puhul k\u00f5las vaid m\u00f5ne \u00fcksiku ajakirjaniku suust hoiatused, et peame hoolega j\u00e4lgima, kas ja kuidas pandeemiaga v\u00f5itlus meedia- ja isikuvabaduste seisu Eestis moonutab ja muudab. Et kas saame k\u00f5ik vabadused p\u00e4rast \u00aberiolukorra\u00bb\u00a0l\u00f5ppu tagasi. Peaminister Kaja Kallas on oma kolmanda valitsemisaja alguses\u00a0opositsiooni reipal kaasabil tekitanud riigikogu kiireloomuliste kobareeln\u00f5udega ummistades omalaadse uue \u00f5igusloomelise \u00aberiolukorra\u00bb, sellise, millel puudub muu p\u00f5hjendus kui erakonnapoliitiline.\nKaasava \u00f5igusloomeruumi lagunemise (lagundamise) t\u00f5ttu on toimetuste \u00fclitundlikkus TTJA meediaregulatsiooni ettepaneku suhtes v\u00e4gagi m\u00f5istetav. Carri Ginteri ja Allar J\u00f5ksi 2022. aasta riigi \u00f5igusloome kohta koostatud ekspertarvamuses nenditakse, et riik suhtub liiga kergek\u00e4eliselt p\u00f5hi\u00f5iguste riivega seotud seadusemuudatustesse ning p\u00f5hjendab neid pealiskaudselt. Mitmete muudatustega tulevad ametnikud v\u00e4lja seaduse teisel lugemisel riigikogus, st p\u00e4rast seda, kui eeln\u00f5u on koosk\u00f5lastatud ja riigikogule \u00fcle antud. Ka meediateenuste seaduse tulevasel menetlusel tasub seet\u00f5ttu silm peal hoida.\nKoroonapandeemia alguses v\u00e4lja kuulutatud eriolukorra puhul k\u00f5las vaid m\u00f5ne \u00fcksiku ajakirjaniku suust hoiatused, et peame hoolega j\u00e4lgima, kas ja kuidas pandeemiaga v\u00f5itlus meedia- ja isikuvabaduste seisu Eestis moonutab ja muudab.\nGinter ja J\u00f5ks toovad oma raportis v\u00e4lja, et p\u00f5hi\u00f5iguste riivet reguleeritakse kergek\u00e4eliselt ning p\u00f5hjendamata. Mida rohkem olen sel teemal justiitsministeeriumi, riigikantselei ja teiste asjaosalistega suhelnud, seda enam olen veendunud, et k\u00fcsimus pole ametnike v\u00f5imuhimus, vaid mugavuses. Riiki ongi mugavam valitseda, kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste asemel saab jagada korraldusi ja kui mingid kriisiohjet \u00absegavad\u00bb tegevused lihtsalt \u00e4ra keelata. Ka mugavus korrumpeerib v\u00f5imu, veidi teistmoodi kui raha, aga siiski. (Euro)formalism, millega h\u00f5lbustatakse ja \u00f5igustatakse p\u00f5hi\u00f5iguste j\u00e4rsemat riivet, peaks meid hirmutama m\u00e4rksa rohkem, kui Ukraina s\u00f5ja ajal hirmuda m\u00e4rkame. See pole ametniku pahatahtlikkus, vaid mugavus, aga elaniku jaoks pole sisulist vahet, kas tema vabadust piiratakse mugavusest v\u00f5i pahatahtlikkusest \u2013 vabadust j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks.\nTTJA ettepaneku arutelu puhul on r\u00f5hk l\u00e4inud sellele, kas need\u00a0olid v\u00e4lismaised\u00a0meediapakkujad\u00a0v\u00f5i kodumaised, keda piirangud ja riigipoolne kontroll hakkaksid puudutama. Aga kas seal s\u00f5navabaduse m\u00f5ttes ongi nii v\u00e4ga vahet, kes seda Eesti pinnal teostab? Ettepaneku sisu tuleks kriitiliselt hinnata s\u00f5ltumata sellest, kes meediateenust pakub.\nEilses Eesti P\u00e4evalehes viitab Herman Kelomees veel \u00fchele olulisele k\u00fcsimusele. Eesti avalikkuse jaoks \u00fcsna m\u00e4rkamatult on Euroopa Liidus algatatud Euroopa meediavabaduse seaduse vastuv\u00f5tmine. Erinevalt 2010. aasta direktiivist oleks see seadus riikidele rakendamiseks kohustuslik. Viimane aeg on hakata selle eeln\u00f5u \u00fcle arutama ja seda tasuks Eesti riigil teha koos meediaettev\u00f5tete ja ajalehetoimetustega. Euroopa Liidu otsuste kaasava aruteluga on Eestil seni olnud olukord pigem kesine, et mitte \u00f6elda \u2013 v\u00e4ga kehv. Mingid k\u00fcsimused, mis Eesti valitseva eliidi jaoks Br\u00fcsselis toimuvate arutelude k\u00e4igus juba normaliseeritud on, j\u00f5uavad Eesti aruteluruumi lubamatu viitega. Teeks seekord teisiti?"}
{"text":"Eakas naine langes kelmuse ohvriksPolitsei andis teada, et Marketplace'i kelmused pole kuskile kadunud ning neljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politsei poole selle ohvriks langenud 77-aastane Viljandimaa naine.\nNaisega, kes m\u00fc\u00fcs Facebook Marketplace\u2019is 55 euroga lastevoodit, v\u00f5ttis \u00fchendust ennast ostjana esitlev inimene ning saatis talle v\u00e4idetavalt kullerlingi, kuhu tuli sisestada oma konto andmed ja PIN-koodid. M\u00fc\u00fcja sisestas koodid ning hiljem avastas, et tema kontolt on l\u00e4inud L\u00e4ti pangakontole 2500 eurot.\nFacebook Marketplace\u2019is ostes v\u00f5i m\u00fc\u00fces on inimesed viimaste kuude jooksul kelmidele kaotanud tuhandeid eurosid ning kelmide skeem n\u00e4eb v\u00e4lja selline, et kauba ostjale v\u00f5i m\u00fc\u00fcjale saadetakse kullerteenuse link, millel inimene peaks sisestama n\u00e4iteks pangakaardi numbri, Mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Kui inimene on oma andmed sisestanud, kantakse m\u00f5ne aja p\u00e4rast tema kontolt summa v\u00f5\u00f5rale pangakontole ja tagasi seda \u00fcldjuhul enam ei saa.\n\n  Kuidas ennast kelmuste eest kaitsta? \n  \u2022 \u00c4ra jaga kunagi kellegagi oma PIN1- ja PIN2-koodi. Neid ei tohi jagada isegi panga ega politseiga. Kui aga oled seda juba teinud, helista kiiresti panka ja lase k\u00f5ik \u00fclekanded blokeerida, sest see, kes teab sinu PIN-koode, v\u00f5ib hakata sinu kontolt raha varastama.\n\u2022 Kui ostad midagi v\u00f5\u00f5ralt inimeselt, kontrolli internetist tema tausta. V\u00f5\u00f5ralt inimeselt ostmisega kaasneb alati risk. Tee lihtne otsing internetis, sest sageli on selliste kelmide kohta juba hoiatavat infot. Mida suurema summaga on tegemist, seda kindlam on teha ostu-m\u00fc\u00fcgitehing vaid inimesega, kellega oled kohtunud.\n\u2022 \u00c4ra vajuta kohe lingile, mis sulle SMS-iga on saadetud. Kui tuleb s\u00f5num n\u00e4iteks kullerfirmalt, kuid sa ei ole \u00fchtegi pakki tellinud, siis on see kelmus ja linki ei tohi avada. Kui s\u00f5num tundub kahtlane, ignoreeri seda v\u00f5i kustuta see telefonist.\n\u2022 Kui avastad, et oled kelmidele pangamakse teinud, helista kohe oma panka. Kui tegutsed kiiresti, saab pank \u00fclekande t\u00fchistada v\u00f5i vaidlustada. Anna pangale teada, millist infot kelmidele oma konto kohta andsid, selle info abil aitab pank konto taas turvaliseks teha. Seej\u00e4rel teavita politseid.\n\u2022 \u00c4ra n\u00f5ustu telefoni teel \u00fchegi rahalise tehingu v\u00f5i panga\u00fclekandega. Alati, kui kahtled, helista panka v\u00f5i v\u00f5ta \u00fchendust veebipolitseinikuga ja k\u00fcsi, kas tegu v\u00f5ib olla kelmusega. Tee taustakontrolli: otsi internetist helistaja kohta infot, vahest on seal juba hoiatavaid s\u00f5numeid teistelt ohvritelt.\nAllikas: politsei\n\n"}
{"text":"Poole aastaga on eestlased kelmidele kaotanud \u00fcle 3,1 miljoni euroFoto: Shutterstock\nSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u201c \u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.\nEelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 tuhat eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid. \u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 tuhat eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 tuhat eurot. \u201eJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\u201c kirjeldas politseinik.\nPettuste eest oled kaitstud, kui:\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\nviid end kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks oma kodupangast;\noled t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka teksts\u00f5numiga"}
{"text":"N\u00fc\u00fcd saab maasikapettused anal\u00fc\u00fcsidega kindlaks tehaAastaid on \u00f5hus olnud kahtlused, et siinse maasikahooaja alguses m\u00fc\u00fcakse turul kallima hinnaga Eesti maasikate p\u00e4he hoopis Kreeka v\u00f5i Poola marju.\nMaaleht t\u00f5stis teema neli aastat tagasi j\u00f5uliselt \u00fcles (Suur pettus turgudel. Inimesed, teil pole aimugi, mida ostate!) ja kirjutas ka sellest, et Soomes on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata isotoopmeetodil maasikate p\u00e4ritolu. Selleks oli aga eelnevalt vaja luua andmebaas.\nKolm aastat tagasi alustati Eestis maaeluministeeriumi toel uurimisprojekti \u201eEesti p\u00e4ritolu maasikate referentsandmekogu loomine\u201c, mis sai n\u00fc\u00fcd l\u00e4bi.\nundefined\nP\u00e4ritolumaad saab laboratoorselt m\u00e4\u00e4rata juba paljude toodete puhul, n\u00e4iteks liha, oliivi\u00f5li, kanamunad ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga h\u00e4sti marjade ja marjap\u00f5histe toodete p\u00e4ritolu tuvastamiseks.\n\u201eProjekti tulemustega oleme rahul, oleme andmebaasi loonud,\u201c kinnitas Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teravilja ja s\u00f6\u00f6tade labori juhataja Liina Kruus. \u201eOleme leidnud seosed, mis v\u00f5imaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania v\u00f5i Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka L\u00e4ti, Leedu ja Soome maasikaid.\u201c\nProjekti k\u00e4igus v\u00f5eti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja p\u00f5llult. V\u00f5rdlusandmete tarbeks v\u00f5eti maasikaproovid ka 11 L\u00e4ti ja seitsme Leedu tootja p\u00f5llult. Eelmisel aastal kaasati projekti ka P\u00f5llumajandus- ja Toiduameti ametnike v\u00f5etud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaem\u00fc\u00fcgist.\nAlgul anal\u00fc\u00fcsiti ka kohalike kasvatajate juurest v\u00f5etud vee- ja mullaproove, kuid Kruusi s\u00f5nul selgus, et see pole erinevate riikide maasikate eristamiseks h\u00e4davajalik. Need anal\u00fc\u00fcsid aitavad p\u00e4ritolu tuvastada lausa talude tasandil. Nii et vee- ja mulla anal\u00fc\u00fcsimisest loobuti. \u201eMeil ei ole vaja eristada talusid omavahel, vaid pigem Eesti maasikaid v\u00e4lismaistest,\u201c p\u00f5hjendas Kuus.\nEesti maasikaid ei saa veel eristada L\u00e4ti ja Leedu maasikatest, kuna l\u00f5unanaabrid ei ole veel oma andmebaasi loodud. \u201eKui vaatame turgudel ringi, siis importmaasikatest on m\u00fc\u00fcgil eelk\u00f5ige Poolast, Kreekast ja veidi Hispaaniast p\u00e4rit maasikad. Olulised on need riigid,\u201c selgitas Liina Kruus kinnitades, et nende riikide p\u00e4ritolu on maasikaproovides v\u00f5imalik tuvastada v\u00e4hemalt 99,5% kindlusega. \u201eOleme v\u00e4ga positiivsed tulemi osas,\u201c lisas ta.\nProjekti k\u00e4igus j\u00f5uti koost\u00f6\u00f6ni Saksamaa laboriga AGROISOLAB GmbH, kus on maasikate p\u00e4ritolumaa m\u00e4\u00e4ramise metoodika juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja kes omab t\u00e4nu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi andmetega. Sealtpoolt pakuti Eesti jaoks analoogse metoodika v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamist. Eesti loobus sellest, kuna praegu on kasutus veel v\u00e4ga v\u00e4ike ja andbaaside loomine v\u00f5tab palju aega.\nSeega tuleb maasikate p\u00e4ritolu kindlaks tegemiseks saata maasikaproovid anal\u00fc\u00fcsimiseks Saksamaale. Koos saatmiskuludega, kui saata \u00fcks proov, l\u00e4heks anal\u00fc\u00fcs maksma 300 euro ringis. Mitmete proovide koos saatmisel oleks kulu v\u00e4iksem.\n\u201ePuu- ja k\u00f6\u00f6giviljade p\u00e4ritolu v\u00f5ltsimine on aktuaalne teema,\u201c \u00fctles Svetlana Jankovenko P\u00f5llumajandus- ja Toiduametist. \u201eOn v\u00e4ga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks ning et seda uuritakse ja t\u00e4iustatakse. Seda on v\u00f5imalik kasutada t\u00e4iendava t\u00f6\u00f6riistana t\u00f5endamaks, et tuvastatud n\u00f5uete rikkumise puhul oli tegu pettusega.\u201c\n\u201ePeame olema valmis j\u00e4rgmisteks v\u00e4ljakutseteks,\u201c r\u00f5hutas maasikakasvataja Helen Kaskema O\u00dcst Kindel K\u00e4si. \u201eSee projekt annab selleks hea v\u00f5imaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.\u201c\nIga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada P\u00f5llumajandus ja Toiduametit, kes v\u00f5tab saadud info uurimisele.\nLoe - Kuidas kasvatada pirakaid maasikaid ja milliseid vigu tuleb kindlasti v\u00e4ltida"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis Oliver Kruuda maksuasjas s\u00fc\u00fcdiEndine suur\u00e4rimees Oliver Kruuda m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi valeandmete esitamises Tere piimat\u00f6\u00f6stuse k\u00e4ibedeklaratsioonides. Kohus m\u00e4\u00e4ras Kruudale tingimisi vanglakaristuse.\nProkuratuur on rahul, et ringkonnakohus leidis, et maksukuriteo toimepanemine on t\u00f5endatud."}
{"text":"Raamatupidajad on finantspettuste v\u00e4ltimisel viimaseks kaitsem\u00fc\u00fcriksElisa \u00e4rikliendi\u00fcksuse juht Artur PraunFoto: Jake Farra\nPRO tellijale\nEttev\u00f5tete vastu suunatud pettused on iga p\u00e4evaga muutumas sagedasemaks. Organisatsiooni kaitsmise kohustus lasub k\u00fcll k\u00f5igil t\u00f6\u00f6tajatel, kuid Elisa \u00e4rikliendi\u00fcksuse juht Artur Praun m\u00e4rgib, et \u00fcks suuremaid koormaid on alati kanda just finantsteemadega tegelevatel t\u00f6\u00f6tajatel \u2013 nemad peavad olema need, kes sunnivad vajadusel ka tippjuhte j\u00e4rgima arvete kinnitamise protsesse ja kui neid protsesse veel loodud pole, m\u00f5jutama juhtkonda need looma.\nPettuse ohvriks langemine pole keeruline ning paikapandud protsesse j\u00e4rgimata on lihtne kanda kahjusid. M\u00f5ne aja eest saime seda tunda omal k\u00e4el. Vahetult p\u00e4rast uue tegevjuhi ametisse astumist edastati justkui juhi nime all t\u00f6\u00f6tajale kiri, kus paluti sooritada makse. Liialt detailidele keskendumata edastati korraldus raamatupidamisse ja kuna ka siis ei suunatud v\u00e4ljamakse tegemist korrektsele kinnitusringile, kantigi raha pahalase pangakontole.\nSee on juhtum, mida on Eesti ettev\u00f5tetes esinenud rohkem kordi kui lugeda jaksab. T\u00e4helepanematust ja \u00e4sja muutunud juhtimisstruktuuri kasutatakse \u00e4ra kurja tegemiseks. K\u00f5ike seda saaks aga ennetada, kui j\u00e4rgitaks korrektseid protsesse: enne, kui \u00fckski arve p\u00e4riselt \u00e4ra makstakse, peavad tehingu kinnitama k\u00f5ik vajalikud osapooled, alates arve edastaja otsesest juhist kuni \u00fcksuse juhini ja raamatupidajateni v\u00e4lja.\nNeed protsessid olid paigas ka meil, kuid kahjuks ei peetud neist sel juhul kinni. Sel korral oli tegu lihtsalt uudse olukorra ja m\u00f5istmatusega, kas n\u00fc\u00fcd ongi nii \u00f5ige, kuid pole ka ennekuulmatu, et samad olukorrad tekivad lihtsalt seet\u00f5ttu, et asjade \u00f5igesti tegemine on t\u00fc\u00fctum.\nEnda kaitsmine v\u00f5ibki olla ebamugav\nTurvalisuse ja pettuste tagamine v\u00f5ibki m\u00f5nikord t\u00fc\u00fctu olla \u2013 turvalisus on alati tasakaalupunkti leidmine kasutusmugavuse ja ohutuse vahel \u2013 ning see t\u00e4hendab, et keegi peab m\u00f5nel hetkel olema kuri kubjas ja vaatama, et lihtsama vastupanu teed minemine poleks lihtsalt v\u00f5imalik. \u00dcldise k\u00fcberturvalisuse vaates on selleks inimeseks infoturbejuht, finantsteemade puhul peab aga vajadusel jala maha panema raamatupidaja v\u00f5i finantsjuht.\nFinantsosakond ei saa k\u00fcll kunagi olla vastutav selle eest, kas m\u00f5ni ettev\u00f5ttele laekunud arve on sisult selline nagu ta peab olema, k\u00fcll aga peaks nende kontrolli all olema see, kuidas arve makstud saab. See t\u00e4hendab, et finantsmeeskond peab olema v\u00f5imustatud ja julgustatud tagama, et protsessid oleks ajakohased ja neid ka p\u00e4riselt j\u00e4rgitaks. Kui keegi \u00fcritab saata otse raamatupidajale arvet ja \u00f6elda, et see tuleks \u00e4ra maksta, peavad nad saama \u00f6elda \u201cei\u201d ja suunama arve l\u00e4bima k\u00f5iki instantse, mis enne makse sooritamist l\u00e4bida tuleb.\nK\u00f5ike seda isegi siis, kui k\u00e4su makse sooritamiseks on andnud raamatupidaja otsene juht, juht kolm taset \u00fcleval v\u00f5i ettev\u00f5tte tegevjuht. Just nagu ka ettev\u00f5tte juhtkond peaks olema kaasatud k\u00fcber\u00f5ppustesse, kuigi nad seda igal hetkel soovida ei pruugi, peavad finantsturvalisust tagavad reeglid kehtima ka neile. Mida julgemalt saavad raamatupidajad kehtestatud reeglite j\u00e4rgmist tagada, seda parem tervele ettev\u00f5ttele.\nOn oluline, et iga ettev\u00f5tte raamatupidamistiim, finantsosakond ja laiem juhtkond m\u00f5istaks, et \u00fckski ettev\u00f5te pole pettuse ohvriks langemiseks liiga ebaoluline. Turvalisuse tagamine ja \u00f5igete protsesside juurutamine on k\u00fcll k\u00f5ikide t\u00f6\u00f6tajate \u00fchine \u00fclesanne, kuid kuskil peab olema keegi, kes konkreetsest valdkonnast k\u00f5ige rohkem teab. Finantspettuste puhul on v\u00e4ltimatu, et selleks kellekski on need inimesed, l\u00e4bi kelle k\u00e4te k\u00e4ivad k\u00f5ik sendid ja eurod, mis ettev\u00f5ttes liiguvad.\nFinantsinimesed peavad julgema end kehtestada ja ettev\u00f5tte juhtkond peab looma t\u00f6\u00f6keskkonna, kus enese kehtestamine on tolereeritud, julgustatud ja eeldatud. Vaid nii saab tagada, et t\u00e4helepanematuse peal s\u00f5itvad kurjategijad ettev\u00f5tet uppi ei l\u00f6\u00f6.\nRaamatupidaja meelespea pettuste peatamiseks\nArtur Praun m\u00e4rkis, et kuigi vastutus arvete korrektsuse ja ajakohasuse ees lasub arve kinnitajal, on raamatupidamisosakonnal siiski m\u00e4ngida oluline roll. Raamatupidajad n\u00e4evad k\u00f5iki majja j\u00f5udvaid arveid ning kuigi ei saa eeldada, et nad teaks v\u00f5i m\u00e4letaks iga arvega seotud detaile, omavad nad sellegi poolest v\u00e4ga laia \u00fclevaadet.\nSelleks, et pettusi v\u00e4ltida, soovitab ta raamatupidajatel t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata j\u00e4rgnevale:\nKui raamatupidamisse j\u00f5uab arve, mis p\u00e4rineb partnerilt, kellega sageli arveldatakse, tasuks p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu rekvisiitidele. Kui viimased aasta aega on maksed l\u00e4inud \u00fchele kontonumbrile ning j\u00e4rsku on see muutunud, tasuks see kinnitusringi eel esile tuua ja lasta arve kinnitajal \u00fcle uurida, kas tegu on ikka \u00f5ige asjaga.\nJuhul, kui m\u00f5nelt partnerilt laekub info rekvisiitide muutuste kohta, tasuks talitada ettevaalikult. N\u00e4iteks kui saabub meil, kus viidatakse, et ettev\u00f5tte X kontonumber on n\u00fc\u00fcd teistsugune, tuleks \u00fcritada partnerilt selle kohta lisakinnitus saada. Kindlasti ei tohiks vastata samale meiliaadressile, vaid pigem oma kontaktile helistada v\u00f5i eraldi kirjutada, et vajalik lisakinnitus k\u00e4tte saada.\nErilist t\u00e4helepanu tuleks arvete korrektsusele p\u00f6\u00f6rata aegadele, mil majas on toimumas suuremad muutused. Kui vahetub tegevjuht v\u00f5i muu tippjuht, \u00fcritavad kurjategijad kaasnevat segadust enda huvides \u00e4ra kasutada. Kui p\u00e4rast juhi vahetust peaks uue juhi poolt raamatupidamisse j\u00f5udma arve, millesarnast varem n\u00e4htud pole, tasuks kindlasti \u00fcle uurida, kas tegemist on ikka millegi sobivaga. Niisamuti tasuks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ja h\u00e4irekella l\u00fc\u00fca juhtudel, kui p\u00e4rast juhtide vahetust m\u00f5ni regulaarne arve j\u00e4rsku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suuremaks muutub \u2013 on v\u00f5imalik, et keegi \u00fcritab muutunud olulsid enda huvides \u00e4ra kasutada.\nFinantsmeeskonna kohustuseks on ka parimate praktikate juurutamine ja nende t\u00e4itmise kontrollimine. See t\u00e4hendab, et iga raamatupidaja v\u00f5i finantsjuhi s\u00fcdameasjaks peaks olema, et arvetega k\u00e4iks kaasas ka korrektsed protsessid \u2013 arvete kinnitusringid, v\u00e4ljamaksete kinnitamine ja andmete \u00f5igsuse kontroll. Kui neid protsesse t\u00e4na veel loodud pole, tuleks panna juhtkond m\u00f5istma, miks neid vaja l\u00e4heb. Kui need aga loodud on ja keegi neist m\u00f6\u00f6da hiilida \u00fcritab, peab julgema raamatupidaja \u00f6elda, et sel moel k\u00e4ituda ei saa.\nRaamatupidajad peavad teadma, kes ja miks raha kulutada tohivad. See t\u00e4hendab, et raamatupidamine peab end varustama infoga erinevate t\u00f6\u00f6tajate eelarvete osas ning m\u00f5istma, kes ja mis kulutusi teha tohivad. Kui raamatupidajad teavad, et \u00fcksuse juht v\u00f5ib autoriseerida makseid kuni X euroni, valdkonnajuht Y euroni ja reat\u00f6\u00f6taja \u00fchtegi makse tegemist paluda ei saa, on potentsiaalsete pettuste ja majandusliku kahju kandmise risk oluliselt v\u00e4iksem. Mida rohkem finantstiim majas tervikuna toimuvast teab, seda kindlamat kaitset nad ka tagada suudavad."}
{"text":"\u201eInimkond seisab sellise ohuga vastamisi esmakordselt.\u201c Millise stsenaariumi j\u00e4rgi toimuks avarii Zapori\u017e\u017eja tuumajaamas?\u201eZapori\u017e\u017eja reaktorid on teistsugused kui T\u0161ornob\u00f5li jaama omad ning avarii leiaks aset teistsuguse stsenaariumi j\u00e4rgi,\u201c r\u00e4\u00e4gib Fortele tuumaenergia ja -ohutuse spetsialist Olga Ko\u0161arna.\nUkraina s\u00f5jav\u00e4eluure juht Kirill Budanov teatas, et Venemaa on l\u00f5petanud ettevalmistused terrorir\u00fcnnaku korraldamiseks Zapori\u017e\u017eja tuumajaamas. Tema s\u00f5nul paigutas Vene armee l\u00f5hkelaengud nelja reaktori juurde. Lisaks on mineeritud tema s\u00f5nul ka jaama jahutusbassein. Selle plahvatuses v\u00f5ivad reaktorid sulada 10 tunni kuni 14 p\u00e4eva jooksul. Budanovi v\u00e4itel on Venemaa juhtkond terrorir\u00fcnnaku plaani heaks kiitnud.\nValge Maja riikliku julgeolekun\u00f5ukogu pressiesindaja John Kirby teatas see-eest, et USA ei n\u00e4e m\u00e4rke, et Venemaa oleks valmis jaama \u00f5hku laskma v\u00f5i Ukraina s\u00f5jas tuumarelvi kasutama.\nMis praegu Zapori\u017e\u017eja tuumajaamas toimub, uuris Forte Ukraina tuumaenergia ja tuumaohutuse eksperdilt Olga Ko\u0161arnalt.\nPraegu v\u00f5ib realiseeruda hulk erinevaid stsenaariume. Okupandid hakkasid jaama mineerima juba eelmise aasta 4. m\u00e4rtsil, kui nad sinna j\u00f5udsid. Esimesena panid nad miinid j\u00f5epoolsele k\u00fcljele. Eelmise aasta suvel mineerisid \u00e4ra nad basseinid, kust v\u00f5etakse reaktoritele jahutusvett. Basseinides asuvad spetsiaalsed ehitised, seal on n\u00e4ha juhtmeid ning selle p\u00e4rast on jaama t\u00f6\u00f6tajad kindlad, et basseinid on mineeritud. Lisaks on teada, et esimese ja teise energiaploki masinasaali ajasid venelased rasked veoautod, sel kevadel toodi veoautod ka neljanda ploki masinasaali. Masinasaalide katustele on venelased rajanud laskepesad, v\u00f5imalik, et snaiprite jaoks.\nSeoses l\u00f5hkekehadega on juba aset leidnud ka erinevaid intsidente. 12. aprillil \u00fcks neljanda energiaploki k\u00f5rvale pandud l\u00f5hkekehadest plahvatas ja energiaploki aknad purunesid. \u00dcks mu tuttav viibis sel hetkel seal ja v\u00f5ib seda kinnitada. Rahvusvaheline aatomienergia agentuur \u00fcritas p\u00e4rast v\u00e4ita, et plahvatus toimus jaamast kaugemal, kuid see pole t\u00f5si. Tuumajaama juures l\u00f5hkeb pidevalt miine ka hulkuvate koerte t\u00f5ttu, keda on piirkonnas v\u00e4ga palju. Mu tuttavad, kes jaamas t\u00f6\u00f6tavad, on r\u00e4\u00e4kinud, et see on tavaline, kui hulkuvad koerad tuumajaama aia \u00e4\u00e4res miini otsa satuvad ja \u00f5hku lendavad, nii et vaesest koerast ei j\u00e4\u00e4 midagi j\u00e4rele.\nVenelased ei suuda reaktoreid endid \u00f5hku lasta, sest see eeldaks v\u00e4ga suurt hulka l\u00f5hkeainet. Reaalsem stsenaarium on see, et venelased kahjustavad reaktori jahutuss\u00fcsteemi. Isegi kui reaktor ei tooda elektrienergiat, siis sealt, kus asub k\u00fctus, eraldub ikkagi soojust ning vaja on jahutust. Juba kasutatud tuumak\u00fctust tuleb hoida viis aastat viiendas basseinis ning seda tuleb viie aasta v\u00e4ltel veel hoida sobival temperatuuril ja jahutada. Viie aasta m\u00f6\u00f6dudes saab selle laadida betoonkonteineritesse ja transportida spetsiaalsesse hoidlasse. Vesi on tuumajaamas p\u00f5hiline element, mis aitab tagada ohutuse.\nTegelikult pole see reaalne, sest reaktorid on Zapori\u017e\u017ejas teise ehitusega, kui need olid T\u0161ornob\u00f5lis avarii ajal. Zapori\u017e\u017ejas on nn korpusreaktorid, see t\u00e4hendab, et piltlikult \u00f6eldes katab reaktori p\u00f5hiosa suur kastrul. Reaktoril on esimene ja teine ahel, m\u00f5lemas on jahutusvesi. T\u0161ornob\u00f5li reaktoritel ei olnud korpust ja hermeetilist kesta, nagu on Zapori\u017e\u017eja reaktoritel. Reaktorit katab Zapori\u017e\u017ejas meetripaksune tugevdatud betoonikiht ning sinna sisse on paigutatud spetsiaalsed filtrid, mis peavad raadionukliite kinni hoidma, ning katal\u00fcsaatorid, mis peavad v\u00e4hendama vesiniku kontsentratsiooni reaktori katuse all. Aga kui sellest s\u00fcsteemist vesi \u00e4ra kaob, hakkab tuumak\u00fctus kuumenema ning l\u00f5puks j\u00f5uab see temperatuurideni, mil hakkab \u00e4ra sulama tsirkoonsulam, mida kasutatakse reaktori sees uraani hoidmiseks.\nFukushimas juhtus sama asi: seal sulas k\u00fctus reaktorites ning hoiubasseinides ilma jahutuseta \u00e4ra. Miks see ohtlik on? Sest sellisel juhul eraldub suur hulk vesinikku. Jah, on olemas katal\u00fcsaatorid reaktori sees, mis peaksid vesiniku kontsentratsiooni v\u00e4hendama, kuid need ei suuda seda ka igavesti teha. 4% vesinikku \u00f5hus on juba plahvatusohtlik segu ning Fukushimas toimuski vesinikuplahvatus. See poleks tuumaplahvatus, aga vesinik t\u00f5mbaks reaktorist kaasa radioaktiivse I-131 ning strontsiumi ja kannaks selle suurele maa-alale laiali.\nT\u0161ornob\u00f5li ja isegi Fukushimaga Zapori\u017e\u017eja v\u00f5imalikku avariid v\u00f5rrelda ei saaks. T\u0161ornob\u00f5li reaktori ehitus oli hoopis teine, seal kasutati tuumareaktsioonide aeglustamiseks ja esimese ahela jahutuseks \u00fcldse grafiiti ning k\u00f5ik reaktori sisu lendas laiali \u2013 selle l\u00f5hustumiseks looduses kulub \u00fcle 2000 aasta. Zapori\u017e\u017eja reaktorid on sellised, et isegi kui tuumak\u00fctus \u00e4ra sulab, j\u00e4\u00e4b see reaktori korpuse sisse.\nTuumaelektrijaamu pole kunagi ehitatud s\u00f5jalisi ohte silmas pidades. Uute ehitatavate jaamade reaktorisektsiooni peal oleva hermeetilise kesta tugevus on m\u00f5eldud kerge lennuki tabamusele vastu pidamiseks, maav\u00e4rinateks ja \u00fcleujutusteks. S\u00f5jalist tegurit ei v\u00f5etud kunagi arvesse. Inimkond seisab selle probleemiga vastakuti esmakordselt, sest 1977. aasta Genfi konventsioonide I protokollis on fikseeritud, et tammide ja tuumarajatiste l\u00e4heduses on keelatud l\u00e4bi viia s\u00f5jalisi operatsioone. Inimkond puutub sellise probleemiga kokku esimest korda.\nTeiseks. S\u00fcdamiku sulamine koos radioaktiivsuse vabanemisega toimus n\u00e4iteks Fukushimas, kui tuumareaktorite ja kasutatud tuumk\u00fctuse basseinide jahutamiseks veevarustus \u00e4ra kadus. Selle tulemusena algas sulamine, eraldus suur kogus vesinikku ja ei toimunud mitte tuumaplahvatus, nagu m\u00f5ned ajakirjanikud kirjutavad, vaid vesiniku plahvatus, sest neli protsenti vesinikust \u00f5hus on, nagu ma \u00fctlesin, plahvatusohtlik segu. Ja see t\u00f5i reaktoris radioaktiivsuse v\u00e4lja.\nRadionukliidide leviku modelleerimiseks on olemas vahendid erinevateks olukordadeks kiirgusjuhtumi korral, olenevalt ilmastikutingimustest ja muust. Ukrainas Euroopa RODOS-s\u00fcsteemi juurutamisel aktiivselt osalenud professor Ivan Kovalets, keda ma h\u00e4sti tunnen, on hoiatanud, et kui k\u00f5ik reaktorid on jaamas seisatud, oleks halvimal juhul tagaj\u00e4rjeks 20-kilomeetrine tsoon jaama \u00fcmber, kust inimesed tuleb \u00e4ra evakueerida.\nEelmisel aastal simuleerisid nad t\u00f6\u00f6tavat reaktoriga juhtunud \u00f5nnetust. Siis olid tagaj\u00e4rjed muidugi v\u00e4ga t\u00f5sised ja radioaktiivne saaste levis suurele territooriumile. Olenevalt tuule suunast haaras see ka Venemaal Krasnodari krai ja m\u00f5ne stsenaariumi j\u00e4rgi Bulgaaria, T\u00fcrgi jne.\nReaktorid ei tooda elektrit, ent need n\u00f5uavad pidevat jahutust. Tuuma ahelreaktsiooni ei toimu, ent eraldub j\u00e4\u00e4ksoojus, mist\u00f5ttu on vajalik teise ahela jahutamine. Esimene ahel on aktiivne tsoon ja seda on vaja jahutada 70 protsenti. Viiendat energiaplokki hoiavad venelased meelega t\u00f6\u00f6s. Seal on esimese ahela jahutusvedeliku temperatuur 275 kraadi. Nad hoiavad seda, et hoida minimaalset kontrollitavat v\u00f5imsust. Aga isegi 1 protsent muutust muudaks raske \u00f5nnetuse korral radionukliidide koostist. Venelased teevad seda meelega v\u00e4ljapressimise jaoks.\nElektrit pole jaamas toodetud alates 2022. aasta septembrist, vaid vastupidi, seda tarbitakse Ukraina \u00fchtsest energias\u00fcsteemist pumpade, ohutuss\u00fcsteemide jms t\u00f6\u00f6ks. \u00dcks 750 kV liin on juba seitse korda h\u00e4vinud ja praeguseks on \u00fcle mindud diiselgeneraatorile."}
{"text":"Veebist kutsikat soovinu sai t\u00fcnga6. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 29aastane mees, kes soovis veebist kutsikat osta. M\u00fc\u00fcjaga lepiti kokku summas 400 eurot, millest 250 eurot kandis mees kohe Belgia panga arvelduskontole. Koer pidi tulema Eestisse transpordifirmaga. Firma v\u00f5ttis mehega \u00fchendust ning k\u00fcsis temalt lisaks vaktsiinide ja konteineri eest 1200 eurot, mille ostja ka tasus. Hiljem n\u00f5uti temalt veel 2400 eurot, aga siis sai ostja aru, et tegu on petuskeemiga. Kelmusega tekitatud kahju on 1450 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"India L\u00e4\u00e4ne-Bengali osariigis k\u00e4ivad ohtra v\u00e4givalla saatel valimisedKOLKATA, 8. juuli, AFP-BNS \u2013 V\u00e4hemalt seitse inimest on sasnud surma ja k\u00fcmned viga, kui valimiskampaaniate ajal puhkeva v\u00e4givalla poolest tuntud India L\u00e4\u00e4ne-Bengali osariigis k\u00e4ivad kohalikud valimised.\u00a0\nIndiat valitsev Bharatiya Janata (BJP) partei on viimastel aastatel k\u00f5vasti vaeva n\u00e4inud, et saavutada edu ka L\u00e4\u00e4ne-Bengalis, mida suure osa oma ajaloost on valitsenud kompartei.\n104 miljoni elanikuga osariigis k\u00e4ib kohalike valimiste h\u00e4\u00e4letus, milleks on \u00fcles seatud \u00fcle 200 000 erineva kandidaadi.\n\"Osariigi erinevates k\u00fclades on valimistega seotud v\u00e4givallas hukkunud seitse inimest ja k\u00fcmneid on saanud viga,\" r\u00e4\u00e4kis L\u00e4\u00e4ne-Bengali politsei abidirektor Jawed Shamim AFP-le.\nTeine politseiametnik, kes soovis j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks, kuna tal pole luba meediaga r\u00e4\u00e4kida, \u00fctles, et viis hukkunut on osariiki valitsevast Trinamooli Kongressiparteist.\nHukkunud on ka \u00fcks BJP ning \u00fcks India Kommunistliku Partei esindaja.\u00a0\nKohalike ringh\u00e4\u00e4lingujaamade eetris olnud kaadritel on n\u00e4ha, kuidas konkureerivad parteit\u00f6\u00f6tajad tiirutasid kurikad k\u00e4es m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid; samuti oli n\u00e4ha valimisjaoskondade ees p\u00f5lema pandud h\u00e4\u00e4letuskaste.\nH\u00e4\u00e4letuskabiinide \u00fcmber olid valves julgeolekuj\u00f5ud ning pools\u00f5jav\u00e4elised \u00fcksused.\nPolitsei on konfiskeerinud \u00fcle 200 nn toorpommi, mis on L\u00e4\u00e4ne-Bengali valimistega kaasnev peamine toode. Pomme saab mustalt turult odavalt osta, et h\u00e4\u00e4letajaid hirmutada v\u00f5i neile viga teha.\u00a0\nL\u00e4\u00e4ne-Bengalit on alates 2011. aastast juhtinud Trinamooli Kongressipartei juht Mamata Banerjee, kes v\u00f5ttis v\u00f5imu \u00fcle varem kolm aastak\u00fcmmet osariiki juhtinud kommunistidelt.\u00a0\nBanerjee kritiseerib India peaministri Narendra Modi juhitud BJP hindunatsionalistlikku poliitikat, mis on viinud suure moslemiv\u00e4hemusega riigi suurte usut\u00fclideni.\nModi seevastu s\u00fc\u00fcdistab L\u00e4\u00e4ne-Bengali administratsiooni endeemilises korruptsioonis.\u00a0\nOsariigi poliitilise v\u00e4givalla juured ulatuvad aga aastak\u00fcmnete taha ning politsei on alates 1960. aastatest registreerinud valimiste ajal tuhandeid m\u00f5rvu.\n2021. aasta kohalikel valimistel, kui Trinamool kindlalt v\u00f5itis, kuid ka BJP oma positsioone tugevdas, tulistati v\u00f5i raiuti surnuks mitu m\u00f5lema partei aktivisti ning nende kehad riputati m\u00f5nikord hirmutamiseks puude otsa.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Karlovy Vary filmifestivali peaauhinna v\u00f5itis Bulgaaria-Saksa draamaPRAHA, 9. juuli, AFP-BNS \u2013 T\u0161ehhis 57. korda peetaval Karlovy Vary filmifestivalil, mis on Euroopas \u00fcks t\u00e4htsamaid kultuuris\u00fcndmusi, v\u00f5itis laup\u00e4eval peaauhinna Kristallgloobuse Bulgaaria-Saksa draama \"Blaga \u00f5ppetunnid\".\nBulgaaria kogenud re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Stephan Komandarevi lugu r\u00e4\u00e4gib hiljuti lesestunud eakast naisest, kes satub telefonikelmide ohvriks ning kaotab oma s\u00e4\u00e4stud. Ent s\u00fcdikas naine otsustab olukorra enda kasuks p\u00f6\u00f6rata ning hakkab ise kelmustega tegelema.\nHollywoodi t\u00e4ht Russell Crowe p\u00e4lvis Kristallgloobuse v\u00e4ljapaistva kunstilise panuse eest maailmakinosse varem T\u0161ehhi l\u00e4\u00e4neosa kuurortlinnas. Peamiselt peaosadega \"Gladiaatoris\" (\"Gladiator\"), \"Los Angelese r\u00e4pased saladused\" (\"LA Confidential\") ja \"Piinatud geenius\" (\"A Beautiful Mind\") tuntust kogunud Austraalia n\u00e4itleja esines ka festivali avakontserdil oma b\u00e4ndiga\u00a0Indoor Garden Party.\nUSA n\u00e4itlejatar Robin Wright, kelle tuntuimad rollid on Jenny \"Forrest Gumpis\" ja Claire Underwood Netflixi k\u00f5ige esimeses algup\u00e4rases sarjas, poliitilises draamas \"Kaardimaja\" (\"House of Cards\"), p\u00e4lvis laup\u00e4eval festivali presidendi auhinna.\nRootsi n\u00e4itlejatar Alicia Vikander, kes on tuntud \"Taani t\u00fcdruku\" (\"The Danish Girl\"), \"Ex Machina\" ja \"Tomb Raideri\" filmidest, sai varem samuti festivali presidendi auhinna.\nKorraldajad m\u00fc\u00fcsid 30. juunil alanud festivali linastustele 123 000 piletit, mida on umbes 15 000 v\u00f5rra v\u00e4hem kui koroonapandeemia eelsel festivalil.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis Oliver Kruuda maksuasjas s\u00fc\u00fcdiEndine piimat\u00f6\u00f6stur Oliver Kruuda m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi valeandmete esitamises Tere piimat\u00f6\u00f6stuse k\u00e4ibedeklaratsioonides. Kohus m\u00e4\u00e4ras Kruudale tingimisi vanglakaristuse.\nKohus m\u00f5istis Oliver Kruuda maksuasjas s\u00fc\u00fcdi.\nFoto: Liis Treimann\nProkuratuur on rahul, et ringkonnakohus leidis, et maksukuriteo toimepanemine on t\u00f5endatud."}
{"text":"Mees kaotas politseinikuna esinenud kelmile 15 000 eurotTALLINN, 10. juuli, BNS \u2013 End politseinikuna esinenud kelm v\u00f5ttis p\u00fchap\u00e4eval mehe nimel laenu ja avas tema teadmata konto, kust n\u00e4ppas kokku 15 000 eurot.8. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 22-aastane mees, kelle s\u00f5nul helistas talle end politseinikuna esitlenud mees, kes v\u00e4itis, et tema andmed on lekkinud ja turvalisuse tagamiseks on vaja teha turvakontroll, teatas BNS-ile L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja.Mees lubas helistajatel rakenduse kaudu siseneda oma isiklikku arvutisse, msj\u00e4rel mindi tema Swedbanki pangakontole. Lisaks v\u00f5eti mehe nimele Coop pangast laenu summas 5000 eurot ning tema teadmata tehti talle LHV panka konto, kust liikus 10 000 eurot Leedu arveldusarve numbrile.Kelmusjuhtumi \u00fcksikasjad selgitab politsei kriminaaluurimises.\u00a0Tallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.eeBaltic News Service"}
{"text":"Tippadvokaat Keres n\u00f5uab peaminister Kallaselt eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamistIsamaa erakonna suurrahastajat Parvel Pruunsilda esindava advokaadib\u00fcroo Levin vandeadvokaat Paul Keres on saatnud n\u00f5ude peaminister Kaja Kallasele, et valitsusjuht tunnistaks eba\u00f5igete andmete esitamist Pruunsilla miljonieurose annetuse kohta kolmele opositsioonierakonnale, l\u00fckkaks need andmed \u00fcmber ja vabandaks tema kliendi ees.Kallas \u00fctles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil, et pole veel artiklit Pruunsilla tehtud suurannetuse kohta lugenud, kuid usub, et eelmise aasta kuulujuttudel, nagu oleks Pruunsild toetanud Keskerakonna soovi suurendada pereh\u00fcvitisi ja teha koost\u00f6\u00f6d EKRE-ga, on alust. \u00abSiis k\u00e4isid linna peal jutud, et Parvel Pruunsild on neile k\u00f5igile maksnud selle eest, et nad selle valitsuse l\u00f5huksid ja teeksid [koalitsiooni] koos,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Kallas. \u00abT\u00f5esti, need kuulujutud k\u00e4isid ja tundub, et nendel kuulujuttudel oli siis p\u00e4riselt alus.\u00bb\nKeres kirjutab Kallasele saadetud eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamise n\u00f5udes, et too on esitanud esiteks v\u00e4ite kuulujuttude leviku ja nende sisu kohta eelmisel, 2022. aastal, ning teiseks esitanud kinnituse nende kuulutujuttude t\u00f5esuse kohta.\nKeres viitab Riigikohtule, kes on selgitanud, et isikut v\u00f5idakse \u00fcldsuse ees kujutada eba\u00f5igesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest m\u00f5istlikult saab j\u00e4reldada mingeid otseseid fakte, mis k\u00e4ivad hageja kohta.\nKeres kirjutab oma n\u00f5udes, et arvestades Kallasele pressikonverentsil esitatud k\u00fcsimust ning Kallase antud vastust, m\u00f5istab keskmine m\u00f5istlik isik tema \u00f6eldut j\u00e4rgmiselt: \u00ab2022. aastal maksis Parvel Pruunsild Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad l\u00f5huksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond.\u00bb\nKerese k\u00e4sitluses on Kallase v\u00e4ide \u00f5igusliku kvalifikatsiooni j\u00e4rgi faktiv\u00e4ide, kuna selle t\u00f5esus on faktiliselt t\u00f5endatav v\u00f5i \u00fcmberl\u00fckatav. Teisis\u00f5nu: on faktiliselt kontrollitav, kas Pruunsild maksis nimetatud erakondadele 2022. aastal raha.\nSamuti on Kerese s\u00f5nul faktiliselt kontrollitav, kas juhul, kui selline s\u00fcndmus aset leidis, oli sellega seotud kokkulepe, et raha maksmise tingimuseks on Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni l\u00f5petamine ning uue, Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooni loomine.\nKeres res\u00fcmeerib, et Kallase pressikonverentsil esitatud v\u00e4ide on eba\u00f5ige ja \u00f5igusvastane, kuna teotab Pruunsilla au ja head nime. Ta lisab, et v\u00e4ide on eba\u00f5ige juba seet\u00f5ttu, et 2022. aastal ei ole Pruunsild teinud mis tahes rahalisi makseid Keskerakonnale ega EKRE-le.\nSamuti on Kerese s\u00f5nul eba\u00f5ige Kallase v\u00e4ide, et Pruunsilla toetused kolmele opositsioonierakonnale oleksid seotud kokkuleppega mingi konkreetse vastusoorituse tegemise kohta toetuse saajailt. \u00abParvel Pruunsild annetab oma raha avalikult ja \u00f5igusp\u00e4raselt maailmavaatelistel eesm\u00e4rkidel,\u00bb kirjutab Keres peaministrile l\u00e4kitatud n\u00f5udes.\nPruunsild on hiljuti Keskerakonnale, Isamaale ja EKRE-le annetatud miljonit eurot \u2013 Keskerakond oma osast, 300 000 eurost eelmisel n\u00e4dala loobus \u2013 selgitanud sellega, et talle on s\u00fcmpaatne nende kolme erakonna tegevus peretoetuste kaitsel, kuna see langeb kokku tema maailmavaatega.\nKerese s\u00f5nul v\u00f5imaldavad aga Kallase v\u00e4ited v\u00e4\u00e4rtustada Pruunsilda isikuna, kes kasutab oma vara korruptiivsel eesm\u00e4rgil, soovides raha maksmisega saavutada olukorda, kus valitsusi l\u00f5petatakse v\u00f5i moodustatakse tema suva j\u00e4rgi, vastuolus demokraatliku \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete ning seadusega.\n\u00abTeie rikkumise raskust suurendab asjaolu, et olete need v\u00e4ited esitanud asjaolusid kontrollimata, ent peaministri positsioonilt vabariigi valitsuse pressikonverentsil, kus neid kuulis kogu Eesti meedia,\u00bb kirjutab Keres l\u00e4kitatud n\u00f5udes. \u00abSelliselt k\u00e4itudes olete Pruunsilda laimanud Eesti valitsusjuhina k\u00f5ige n\u00e4htavamalt platvormilt, eesm\u00e4rgiga tekitada poliitilist skandaali ja kahjustada Pruunsilda koos erakondadega, keda ta toetab.\u00bb\nKeres kirjutab Kallasele, et eelnevast tulenevalt ja juhindudes seadusest on peaminister kohustatud avaldatud v\u00e4ited \u00fcmber l\u00fckkama ning tegema seda samas mahus ja samal viisil, nagu leidis aset nende avaldamine. Seega n\u00f5uab Keres, et Kallas avaldaks selle n\u00e4dala neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil j\u00e4rgmise avalduse:\n\u00ab6. juulil 2023 toimunud Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil avaldasin, et 2022. aastal maksis Parvel Pruunsild Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad l\u00f5huksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond. See v\u00e4ide on vale, esitatud minu poolt l\u00e4bim\u00f5tlematult ja sel p\u00f5hjusel vabandan Parvel Pruunsilla ees.\u00bb\nPostimees saatis t\u00e4na riigikantselei kaudu peaminister Kallasele k\u00fcsimuse, kas ta on valmis j\u00e4rgmisel valitsuse pressikonverentsil edastama vabanduse Pruunsilla aadressil \u00f6eldu kohta, ja palus sellele vastata nii kiiresti, kui v\u00f5imalik.\nT\u00e4navu aprilli l\u00f5pus m\u00f5istis Harju maakohus Kereselt v\u00e4lja 15 000 eurot, kuna too oli v\u00f5rrelnud peaminister Kallast korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatuna kohtu all oleva endise keskerakondlasest haridusministri Mailis Repsiga."}
{"text":"Mees j\u00e4i soovitud telefonist ilmaEndale uut telefoni soetada soovinud V\u00f5rumaa mees langes t\u00f5en\u00e4oliselt pettuse ohvriks.Reedel p\u00f6\u00f6rdus politseisse 42-aastane mees, kes tahtis soov.ee veebilehelt osta mobiiltelefoni iPhone 11 Pro Max.\nMees tasus m\u00fc\u00fcjale 335 eurot, aga ei ole siiani telefoni k\u00e4tte saanud. Politsei uurib juhtunut kriminaalmenetluses kelmust k\u00e4sitleva paragrahvi alusel."}
{"text":"Keres n\u00f5uab peaminister Kallaselt eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamistTALLINN, 10. juuli, BNS \u2013\u00a0Isamaa erakonna suurrahastajat Parvel Pruunsilda esindav vandeadvokaat Paul Keres n\u00f5uab peaminister Kaja Kallaselt, et valitsusjuht tunnistaks eba\u00f5igete andmete esitamist Pruunsilla miljonieurose annetuse kohta kolmele opositsioonierakonnale, l\u00fckkaks need andmed \u00fcmber ja vabandaks tema kliendi ees, kirjutab Postimees.\nKeres kirjutab Kallasele saadetud eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamise n\u00f5udes, et too on esitanud esiteks v\u00e4ite kuulujuttude leviku ja nende sisu kohta eelmisel, 2022. aastal, ning teiseks esitanud kinnituse nende kuulutujuttude t\u00f5esuse kohta.\nKallas \u00fctles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil, et pole veel artiklit Pruunsilla tehtud suurannetuse kohta lugenud, kuid usub, et eelmise aasta kuulujuttudel, nagu oleks Pruunsild toetanud Keskerakonna soovi suurendada pereh\u00fcvitisi ja teha koost\u00f6\u00f6d EKRE-ga, on alust. \"Siis k\u00e4isid linna peal jutud, et Parvel Pruunsild on neile k\u00f5igile maksnud selle eest, et nad selle valitsuse l\u00f5huksid ja teeksid [koalitsiooni] koos,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas. \"T\u00f5esti, need kuulujutud k\u00e4isid ja tundub, et nendel kuulujuttudel oli siis p\u00e4riselt alus.\"\nKeres viitab Riigikohtule, kes on selgitanud, et isikut v\u00f5idakse \u00fcldsuse ees kujutada eba\u00f5igesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest m\u00f5istlikult saab j\u00e4reldada mingeid otseseid fakte, mis k\u00e4ivad hageja kohta.\nKeres kirjutab oma n\u00f5udes, et arvestades Kallasele pressikonverentsil esitatud k\u00fcsimust ning Kallase antud vastust, m\u00f5istab keskmine m\u00f5istlik isik tema \u00f6eldut j\u00e4rgmiselt: \"2022. aastal maksis Parvel Pruunsild Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad l\u00f5huksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond.\"\nKerese k\u00e4sitluses on Kallase v\u00e4ide \u00f5igusliku kvalifikatsiooni j\u00e4rgi faktiv\u00e4ide, kuna selle t\u00f5esus on faktiliselt t\u00f5endatav v\u00f5i \u00fcmberl\u00fckatav. Teisis\u00f5nu: on faktiliselt kontrollitav, kas Pruunsild maksis nimetatud erakondadele 2022. aastal raha.\nSamuti on Kerese s\u00f5nul faktiliselt kontrollitav, kas juhul, kui selline s\u00fcndmus aset leidis, oli sellega seotud kokkulepe, et raha maksmise tingimuseks on Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni l\u00f5petamine ning uue, Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooni loomine.\nKeres res\u00fcmeerib, et Kallase pressikonverentsil esitatud v\u00e4ide on eba\u00f5ige ja \u00f5igusvastane, kuna teotab Pruunsilla au ja head nime. Ta lisab, et v\u00e4ide on eba\u00f5ige juba seet\u00f5ttu, et 2022. aastal ei ole Pruunsild teinud mis tahes rahalisi makseid Keskerakonnale ega EKRE-le.\nSamuti on Kerese s\u00f5nul eba\u00f5ige Kallase v\u00e4ide, et Pruunsilla toetused kolmele opositsioonierakonnale oleksid seotud kokkuleppega mingi konkreetse vastusoorituse tegemise kohta toetuse saajailt. \"Parvel Pruunsild annetab oma raha avalikult ja \u00f5igusp\u00e4raselt maailmavaatelistel eesm\u00e4rkidel,\" kirjutab Keres peaministrile l\u00e4kitatud n\u00f5udes.\nPruunsild on hiljuti Keskerakonnale, Isamaale ja EKRE-le annetatud miljonit eurot \u2013 Keskerakond oma osast, 300 000 eurost eelmisel n\u00e4dala loobus \u2013 selgitanud sellega, et talle on s\u00fcmpaatne nende kolme erakonna tegevus peretoetuste kaitsel, kuna see langeb kokku tema maailmavaatega.\nKerese s\u00f5nul v\u00f5imaldavad aga Kallase v\u00e4ited v\u00e4\u00e4rtustada Pruunsilda isikuna, kes kasutab oma vara korruptiivsel eesm\u00e4rgil, soovides raha maksmisega saavutada olukorda, kus valitsusi l\u00f5petatakse v\u00f5i moodustatakse tema suva j\u00e4rgi, vastuolus demokraatliku \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete ning seadusega.\n\"Teie rikkumise raskust suurendab asjaolu, et olete need v\u00e4ited esitanud asjaolusid kontrollimata, ent peaministri positsioonilt vabariigi valitsuse pressikonverentsil, kus neid kuulis kogu Eesti meedia,\" kirjutab Keres l\u00e4kitatud n\u00f5udes. \"Selliselt k\u00e4itudes olete Pruunsilda laimanud Eesti valitsusjuhina k\u00f5ige n\u00e4htavamalt platvormilt, eesm\u00e4rgiga tekitada poliitilist skandaali ja kahjustada Pruunsilda koos erakondadega, keda ta toetab.\"\nKeres kirjutab Kallasele, et eelnevast tulenevalt ja juhindudes seadusest on peaminister kohustatud avaldatud v\u00e4ited \u00fcmber l\u00fckkama ning tegema seda samas mahus ja samal viisil, nagu leidis aset nende avaldamine. Seega n\u00f5uab Keres, et Kallas avaldaks selle n\u00e4dala neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil j\u00e4rgmise avalduse:\n\"6. juulil toimunud valitsuse pressikonverentsil avaldasin, et 2022. aastal maksis Parvel Pruunsild Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad l\u00f5huksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond. See v\u00e4ide on vale, esitatud minu poolt l\u00e4bim\u00f5tlematult ja sel p\u00f5hjusel vabandan Parvel Pruunsilla ees.\"\nT\u00e4navu aprilli l\u00f5pus m\u00f5istis Harju maakohus Kereselt v\u00e4lja 15 000 eurot, kuna too oli v\u00f5rrelnud peaminister Kallast korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatuna kohtu all oleva endise keskerakondlasest haridusministri Mailis Repsiga.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Petsid v\u00e4lja ligi8000 eurot5. juulil alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 53-aastase saarlasega v\u00f5ttis Messengeri kaudu \u00fchendust naine, kes teatas mehele, et viimane on v\u00f5itnud raha ja s\u00f5iduauto.Auhinna k\u00e4ttesaamiseks pidi mees tasuma erinevaid tasusid, mida ta ka tegi.Kui saarlaselt n\u00f5uti ka transporditasu, siis keeldus ta rohkem \u00fclekandeid tegemast. Tekitatud rahaline kahju on kokku 7700 eurot."}
{"text":"Vandeadvokaat Keres n\u00f5uab peaminister Kallaselt eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamistIsamaa erakonna suurrahastajat Parvel Pruunsilda esindav vandeadvokaat Paul Keres n\u00f5uab peaminister Kaja Kallaselt, et valitsusjuht tunnistaks eba\u00f5igete andmete esitamist Pruunsilla miljonieurose annetuse kohta kolmele opositsioonierakonnale, l\u00fckkaks need andmed \u00fcmber ja vabandaks tema kliendi ees, kirjutab Postimees.\nPaul Keres, vandeadvokaat\nKeres kirjutab Kallasele saadetud eba\u00f5igete andmete \u00fcmberl\u00fckkamise n\u00f5udes, et too on esitanud esiteks v\u00e4ite kuulujuttude leviku ja nende sisu kohta eelmisel, 2022. aastal, ning teiseks esitanud kinnituse nende kuulutujuttude t\u00f5esuse kohta.\nKallas \u00fctles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil, et pole veel artiklit Pruunsilla tehtud suurannetuse kohta lugenud, kuid usub, et eelmise aasta kuulujuttudel, nagu oleks Pruunsild toetanud Keskerakonna soovi suurendada pereh\u00fcvitisi ja teha koost\u00f6\u00f6d EKRE-ga, on alust.\n\"Siis k\u00e4isid linna peal jutud, et Parvel Pruunsild on neile k\u00f5igile maksnud selle eest, et nad selle valitsuse l\u00f5huksid ja teeksid [koalitsiooni] koos,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas.\nT\u00f5esti, need kuulujutud k\u00e4isid ja tundub, et nendel kuulujuttudel oli siis p\u00e4riselt alus.\nKeres viitab Riigikohtule, kes on selgitanud, et isikut v\u00f5idakse \u00fcldsuse ees kujutada eba\u00f5igesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest m\u00f5istlikult saab j\u00e4reldada mingeid otseseid fakte, mis k\u00e4ivad hageja kohta.\nKeres kirjutab oma n\u00f5udes, et arvestades Kallasele pressikonverentsil esitatud k\u00fcsimust ning Kallase antud vastust, m\u00f5istab keskmine m\u00f5istlik isik tema \u00f6eldut j\u00e4rgmiselt: \"2022. aastal maksis Parvel Pruunsild Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad l\u00f5huksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond.\"\nKerese k\u00e4sitluses on Kallase v\u00e4ide \u00f5igusliku kvalifikatsiooni j\u00e4rgi faktiv\u00e4ide, kuna selle t\u00f5esus on faktiliselt t\u00f5endatav v\u00f5i \u00fcmberl\u00fckatav. Teisis\u00f5nu: on faktiliselt kontrollitav, kas Pruunsild maksis nimetatud erakondadele 2022. aastal raha.\nSamuti on Kerese s\u00f5nul faktiliselt kontrollitav, kas juhul, kui selline s\u00fcndmus aset leidis, oli sellega seotud kokkulepe, et raha maksmise tingimuseks on Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni l\u00f5petamine ning uue, Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooni loomine.\nKeres res\u00fcmeerib, et Kallase pressikonverentsil esitatud v\u00e4ide on eba\u00f5ige ja \u00f5igusvastane, kuna teotab Pruunsilla au ja head nime. Ta lisab, et v\u00e4ide on eba\u00f5ige juba seet\u00f5ttu, et 2022. aastal ei ole Pruunsild teinud mis tahes rahalisi makseid Keskerakonnale ega EKRE-le.\nSamuti on Kerese s\u00f5nul eba\u00f5ige Kallase v\u00e4ide, et Pruunsilla toetused kolmele opositsioonierakonnale oleksid seotud kokkuleppega mingi konkreetse vastusoorituse tegemise kohta toetuse saajailt. \"Parvel Pruunsild annetab oma raha avalikult ja \u00f5igusp\u00e4raselt maailmavaatelistel eesm\u00e4rkidel,\" kirjutab Keres peaministrile l\u00e4kitatud n\u00f5udes.\nPruunsild on hiljuti Keskerakonnale, Isamaale ja EKRE-le annetatud miljonit eurot \u2013 Keskerakond oma osast, 300 000 eurost eelmisel n\u00e4dala loobus \u2013 selgitanud sellega, et talle on s\u00fcmpaatne nende kolme erakonna tegevus peretoetuste kaitsel, kuna see langeb kokku tema maailmavaatega.\nKerese s\u00f5nul v\u00f5imaldavad aga Kallase v\u00e4ited v\u00e4\u00e4rtustada Pruunsilda isikuna, kes kasutab oma vara korruptiivsel eesm\u00e4rgil, soovides raha maksmisega saavutada olukorda, kus valitsusi l\u00f5petatakse v\u00f5i moodustatakse tema suva j\u00e4rgi, vastuolus demokraatliku \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete ning seadusega.\n\"Teie rikkumise raskust suurendab asjaolu, et olete need v\u00e4ited esitanud asjaolusid kontrollimata, ent peaministri positsioonilt vabariigi valitsuse pressikonverentsil, kus neid kuulis kogu Eesti meedia,\" kirjutab Keres l\u00e4kitatud n\u00f5udes. \"Selliselt k\u00e4itudes olete Pruunsilda laimanud Eesti valitsusjuhina k\u00f5ige n\u00e4htavamalt platvormilt, eesm\u00e4rgiga tekitada poliitilist skandaali ja kahjustada Pruunsilda koos erakondadega, keda ta toetab.\"\nKeres kirjutab Kallasele, et eelnevast tulenevalt ja juhindudes seadusest on peaminister kohustatud avaldatud v\u00e4ited \u00fcmber l\u00fckkama ning tegema seda samas mahus ja samal viisil, nagu leidis aset nende avaldamine. Seega n\u00f5uab Keres, et Kallas avaldaks selle n\u00e4dala neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil j\u00e4rgmise avalduse:\n6. juulil toimunud valitsuse pressikonverentsil avaldasin, et 2022. aastal maksis Parvel Pruunsild Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad l\u00f5huksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond. See v\u00e4ide on vale, esitatud minu poolt l\u00e4bim\u00f5tlematult ja sel p\u00f5hjusel vabandan Parvel Pruunsilla ees.\nT\u00e4navu aprilli l\u00f5pus m\u00f5istis Harju maakohus Kereselt v\u00e4lja 15 000 eurot, kuna too oli v\u00f5rrelnud peaminister Kallast korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatuna kohtu all oleva endise keskerakondlasest haridusministri Mailis Repsiga."}
{"text":"Tartumaa mees sai telefonik\u00f5ne v\u00e4idetavalt politseinikult, kahju 10 500 eurotLaup\u00e4eval, 8. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 22-aastane mees, kelle s\u00f5nul helistas talle end politseiametnikuna esitlenud mees, kes v\u00e4itis, et tema andmed on lekkinud ja turvalisuse tagamiseks on vaja teostada turvakontroll.\nMees lubas helistajatel rakenduse kaudu siseneda oma isiklikku arvutisse, mille j\u00e4rel mindi tema Swedbanki pangakontole. Lisaks v\u00f5eti mehe nimele Coop pangast laenu summas 5000 eurot ning tema teadmata tehti talle LHV panka konto, kust liikus 10\u00a0000 eurot Leedu arveldusarvenumbrile.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaaluurimises."}
{"text":"Koolid ei saa ainsana vastutada laste meediateadmiste eestEhkki uuendatud \u00f5ppekava j\u00e4rgi peavad koolid tulevikus rakendama ka meediap\u00e4devus\u00f5petust, ei tohi laste meediateadmiste arendamine j\u00e4\u00e4da vaid koolide kohustuseks. Oluline osa on t\u00e4ita lapsevanematel.\u00a0\nViljandi [eel]arvamusfestivalil korraldas Tartu \u00fclikooli juhitava Balti infoh\u00e4irete sekkekeskuse meediap\u00e4devuste spetsialist Inger Klesment vestlusringi \"Miks need noored kogu aeg telefonis passivad?\". Muude teemade hulgas k\u00e4sitleti seda, kus ja millal peaks lastele meediateadmisi \u00f5petama.\u00a0\nK\u00f5ik lapsed ei ole nutiseadmest s\u00f5ltuvuses\nViljandi g\u00fcmnaasiumi direktor Juhan-Mart Salum\u00e4e s\u00f5nas, et meediap\u00e4devus\u00a0ei ole \u00fcks spetsiifiline oskus, vaid\u00a0see kuulub \u00fcldp\u00e4devuste hulka. \"Ideaalpilt oleks see, et need teadmised k\u00e4iksid l\u00e4bi k\u00f5ikidest tundidest, ka matemaatikast ja \u00fchiskonna\u00f5petusest, aga integreerimine ja sildade loomine ei ole k\u00f5ige lihtsam,\" \u00fctles ta.\u00a0\nM\u00f5ni noor veedab nutiseadmes kaheksa kuni k\u00fcmme tundi p\u00e4evas ning seega on g\u00fcmnaasiumid\u00a0j\u00e4tnud seljataha k\u00fcsimuse, kas noored oskavad digivahendeid kasutada. \"Pigem on v\u00e4ljakutse see, et neid v\u00f5imalusi, mida nutiseadmes teha, tuleb kiirelt peale,\" lausus Salum\u00e4e.\nVestlusringis osalenud 10-aastane Iko Mengel s\u00f5nas, et paljud tema s\u00f5brad on internetiohtudest teadlikud ja seega leiavad sotsiaalmeediast v\u00f5imalusi enda harimiseks. \"N\u00e4iteks mina olen \u00f5ppinud keemiat ja geograafiat, mida ma koolis oma vanuses veel \u00f5ppida ei saa,\" \u00fctles ta.\u00a0\nPolitsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak lausus, et politseinikud ei puutu kokku otseselt laste v\u00f5i noorte nutis\u00f5ltuvusega, k\u00fcll aga tulevad neile teated \u00f5pilastest, kes nutiseadme kasutamise t\u00f5ttu enam kooli ei j\u00f5ua. Teisalt p\u00f6\u00f6rdutakse politseisse ka nutimaailmas juhtunud \u00f5nnetuste t\u00f5ttu, n\u00e4iteks siis, kui laps on hakanud suhtlema v\u00f5\u00f5ra inimesega, kes teda s\u00f5imab v\u00f5i temalt raha v\u00e4lja pressib.\u00a0\n\u00a0\nTeadlikkus on olulisem keelamisest\n\"Lapsevanemal on v\u00e4ga suur roll,\" toonitas Maarja Punak. Tema s\u00f5nul on t\u00e4htis, et vanem n\u00e4itaks \u00fcles huvi lapse tegemiste vastu, n\u00e4iteks m\u00e4ngiks koos temaga Robloxit v\u00f5i huvituks TikTokis n\u00e4htavast. Huvi \u00fclesn\u00e4itamine ennetab olukorda, kus laps ei julge murest r\u00e4kis sellep\u00e4rast, et neist teemadest ei ole varem k\u00f5neldud. \"Sa ei pea t\u00e4pselt teadma, kuidas Snapchat v\u00f5i TikTok t\u00f6\u00f6tab, aga vanemana pead lahendama oma lapse mure,\" lausus Punak.\nKa Eesti rahvusraamatukogu meediap\u00e4devuste spetsialisti Eva Ladva s\u00f5nutsi on t\u00e4htis koost\u00f6\u00f6 vanematega. \"Lapsevanemal on sama t\u00e4htis roll kui koolil ja mitteformaalset haridust pakkuval asutusel nagu raamatukogu\u00a0v\u00f5i isegi politseil,\" nentis ta. \"Ei saa niimoodi olla, et lapsevanem palub koolil v\u00f5i politseil nutis\u00f5ltlasest lapse korda teha, see on ikkagi koost\u00f6\u00f6.\"\nJuhan-Mart Salum\u00e4e s\u00f5nas, et nutiseadme keelamine koolis ei ole lahendus. \"Noored on v\u00e4ga nutikad ja leiavad viisi, kuidas telefonis olla,\" nentis ta ja lisas, et k\u00fcsimus peitub selles, mida noored ja lapsed nutiseadmes teevad ning kas vanemad teavad nendest tegevusest.\nPunak r\u00f5hutas, et kindlasti ei tohi lapse nutiseadmetes salaja nuhkida ja s\u00f5numeid lugeda. Ilma kokkuleppeta on selline tegevus illegaalne. \u00dchtlasi murrab see ka lapse usalduse. \"Kui oled \u00fche korra usaldust rikkunud, on keeruline seda tagasi saada,\" lausus Punak. Seega on oluline, et lapsel oleks oma usaldusisik. \"See on ka p\u00f5hjus, miks ma \u00fctlen, et ole lapse jaoks olemas \u2013 ta tuleb ja r\u00e4\u00e4gib ise sulle, mida ta nutimaailmas teeb,\" nentis Punak.\nIko Mengel n\u00f5ustus, et avatud suhtlus vanematega v\u00f5ib \u00e4ra hoida erinevaid internetikasutusega kaasnevaid probleeme. Ta lisas, et ka lapsed v\u00f5ivad \u00fcksteisele toeks olla. \"Minu s\u00f5brad on minult abi palunud, kui nad ei ole kindlad, kas miski on p\u00e4ris \u2013 koos kontrollime.\"\nEva Ladva lisas l\u00f5petuseks, et lapsevanem ei pea oma probleemidega \u00fcksinda j\u00e4\u00e4ma. \"Kui lapsel v\u00f5i noorel on midagi nutiseadmes juhtunud, siis see v\u00f5ib tunduda nagu maailma l\u00f5pp, aga uskuge, et kellelgi on see juba varem juhtunud, ja julgege abi paluda,\"\u00a0\u00fctles ta.\u00a0\n"}
{"text":"Ole ettevaatlik! Nahaalsed internetikelmid pole kusagile kadunudIgavest armastust ja truudust lubavad Kanada peigmehed on minevik ning internetikelmid on t\u00e4nap\u00e4eval juba palju kavalamad. Ainu\u00fcksi viimase poole aastaga on erinevate petuskeemide ohvriks langenud \u00fcle 500 eestlase. Nende rahakottidest on kelmidele l\u00e4inud \u00fcle 3 miljoni euro.\n\u201eK\u00f5ige populaarsemad skeemid, millega on tekitatud k\u00f5ige suuremat kahju, on pangak\u00f5ne skeem ja investeerimisskeem. Pangak\u00f5ne skeem on sama skeem, kus kasutatakse politsei nime ja panga nime, sellega on poole aastaga tekitatud kahju 251 inimesele summas 1,7 miljonit,\u201c \u00fctles P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin.\nLisaks on levinud ka investeerimis- ning pakikelmused. Kuna internetiostlemine ja pakkide koju tellimine on alates koroonapandeemia algusest aina suurenenud, on p\u00e4tid oma haaret ka sinna laiendanud ning nende skeem on pealtn\u00e4ha vettpidav \u2013 mobiiltelefonile tuleb s\u00f5num, kus ohvritel palutakse paki k\u00e4ttesaamiseks tasuda tollimaks v\u00f5i \u00fcmbersuunamistasu. Koduleht, kuhu inimene suunatakse, on v\u00f5rdlemisi realistlik. Isegi nii realistlik, et vahel on rahast ilma j\u00e4\u00e4nud inimesed ka Omnivaga pahandanud.\n\u201eK\u00f5ige olulisem ongi meeles pidada, et me ei k\u00fcsi raha ega isikuandmeid ei SMSi ega lingi teel. Samamoodi tasub t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata telefoninumbritele ja meiliaadressidele, kus s\u00f5numid tulevad. Lisaks on Omniva kodulehe avalehel olemas t\u00e4psemad juhised, kuidas pettuseid \u00e4ra tunda ja kui on kahtlus, siis kindlasti tasub meile helistada v\u00f5i kodulehele piiluda,\u201c \u00fctles Omniva kvaliteedijuht Jaanika K\u00f6\u00f6p.\nIsegi kui pangakonto on parasjagu t\u00fchi, saavad kelmid seal ikka pahandust teha, n\u00e4iteks ohvri nimele laenu v\u00f5tta.\n\u201eT\u00f5si on see, et rahad liiguvad kiiresti ja raha tagasi saamine v\u00f5ib olla suur probleem. Pangana me muidugi reageerime kiiresti ja p\u00fc\u00fcame inimesi aidata,\u201c \u00fctles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.\nHea lugeja, kas oled hiljuti sattunud m\u00f5ne kelmuse ohvriks ning sooviksid oma lugu l\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4kida ja teisi hoiatada? Kui jah, siis kirjuta meile: [email\u00a0protected]ee. Tagame soovi korral anon\u00fc\u00fcmsuse.\nVaata l\u00e4hemalt ka p\u00e4ises olevast videost!"}
{"text":"\u00dcLEVAADE | Julged seksm\u00e4nguasjad, meelad poosid Jaguaril ja kadunud abikaasa: kes on taas leheveergudele sattunud \u00e4rinaine Terje Aru?Paar p\u00e4eva tagasi ilmus Eesti P\u00e4evalehes lugu, et \u00e4rinaise Terje Aru (58) osalusega ettev\u00f5tte sidusfirmad, juhid ja kaasomanikud on teeninud Venemaa kaitset\u00f6\u00f6stuse lepingutest miljoneid eurosid, sealhulgas Ukraina s\u00f5ja ajal. \u00c4ridaam Terje Aru on omaaegne v\u00e4rvikas Kroonika persoon, kes pakkunud k\u00f5neainet l\u00e4bi aastate.\n\u00c4ridaam Terje Aru sai kuulsaks 90ndatel, kuid mitte oma rikkuse poolest. Toona h\u00fc\u00fcdnimega \u201eLahja eelm\u00e4ngu Terje\u201c tituleeritud naise tuntusele tegid teene tegelikult 1999. aasta kevadel paigaldatud valimisplakatid, millel ta oma Jaguari kapotile n\u00f5jatudes veripunaseks v\u00e4rvitud huultega meelalt naeratades poseeris, seljas punane minikost\u00fc\u00fcm. Valimiskampaania ei \u00f5nnestunud ning rahvasaadikut naisest siiski ei saanud, vahendab Kroonika.\nVeel kuulsamaks sai \u00e4rinaine pool aastat hiljem, kui jagas Kroonika veergudel naistele nippe, kuidas ennast saab ise end rahuldada: \u201eN\u00e4iteks v\u00f5ib ihualasti olles ennast karvam\u00fctsiga silitada. V\u00f5i k\u00fclma teelusikaga. Terje julgustas ajakirja vahendusel naisi enesega h\u00e4sti l\u00e4bi saama: \u201eNaine peab endale selgeks tegema, mis talle meeldib. Sa ju tead ometi, mis muusika sulle meeldib, mis materjali sa naudid ja kas sulle istub soe v\u00f5i k\u00fclm.\u201c\n2000. aasta aprillis oli Terje avalikkuse huviorbiidis, kui ta abikaasa Lembit Aru j\u00e4\u00e4davalt kadunuks j\u00e4i. T\u00e4nase p\u00e4evani ei ole kinnitatud lahkumise p\u00f5hjust, kuid on pakutud v\u00e4lja mitmeid spekulatsioone. K\u00f5ige enam levis versioon, et abikaasa kadumise taga on Terje Aru ise. \u201eNii Vigala Sass kui ka Vormsi Enn on \u00f6elnud, et Lembit tuleb \u00fckskord tagasi!\u201c \u00fctles Terje toona \u00d5htulehe intervjuus. \u201eTean k\u00fcll, et see k\u00f5lab nagu mingi naistekas, mida ma harilikult ei usuks, aga seda meeldib uskuda!\u201c vahendab \u00d5htuleht. Terjel on kadunuks j\u00e4\u00e4nud abikaasa Lembituga \u00fchine poeg Mihkel.\nKuigi see ei olnud ega ei j\u00e4\u00e4nud Terje ainsaks abieluks. \u201eOlen olnud kolm korda abielus. Esimest korda abiellusin 19-aastaselt ja armastus kestis neli kuud, siis l\u00e4ks abikaasa s\u00f5jav\u00e4kke ja kui tagasi tuli, oli meie vahel vaid s\u00f5prus. Lahutasime \u00e4ra. Aga vanematele ei julgenud me seda paar aastat \u00f6elda ning elasime s\u00f5pradena kaks aastat koos,\u201c r\u00e4\u00e4kis Terje aastaid hiljem Kroonikale intervjuus. Oma esimesest abielust on tal t\u00fctar Karita, vahendab Kroonika.\nAastal 2008 abiellus Terje oma \u00e4ripartneriga Aleksandr T\u0161usiga, kes v\u00f5ttis naise perekonnanime Aru. Spontaanne j\u00e4relpidu toimus Pariisis: \u201e\u00dcllatuse tegid venemaalastest s\u00f5brad, kes juhuslikust Tallinna reisib\u00fcroost ostsid v\u00e4iksemale seltskonnale hotelli ja piletid ning panid meid lihtsalt fakti ette- homme pidutseme edasi Pariisis!\u201c\n\u201eMe l\u00e4hme lapsega talle uksele vastu ja kui ta on v\u00e4sinud, aitan tal kasuka seljast ja v\u00f5tan saapad jalast. Ma tean, et naised l\u00e4hevad selle jutu peale turri, aga minu mees teeb minuga sama,\u201c kirjeldas Terje, kuidas talle meeldib oma uue kallima eest hoolitseda. Koos on neil laps Alex Erik.\nMitme lapse ja lapselapse ema Terje elu ei ole viimastel aastatel p\u00e4rast pulmi ajakirjanduse veergudel kajastatud. Vaikus l\u00f5ppes, kui avalikustati maksupettus ja \u00e4riside Vene kaitsej\u00f5ududega. N\u00fc\u00fcd \u00e4hvardab tema Ukrainas arestitud tehast riigistamine.\nLoe rohkem Eesti P\u00e4evalehest."}
{"text":"NATO dilemma: Ukraina peab saama Vilniuses konkreetseid lubadusi - aga need ei tohi olla konkreetsedUks on valla, ent siseneda ei tohi. NATO kaks leeri r\u00e4\u00e4givad justkui sama, aga r\u00f5hk on erinev.Teisip\u00e4eval Vilniuses algaval NATO kohtumisel on ilmselt keerukaim Ukraina liitumise arutelu. L\u00e4hemas plaanis on asi selge: Ukraina ei liitu NATO-ga ei t\u00e4navu, j\u00e4rgmisel ega ka \u00fclej\u00e4rgmisel aastal. Pikem plaan oleks justkui sama selge. 2008. aastal sai Bukarestis nii Ukrainale kui ka Gruusiale lubatud, et tulevikus on nad liituma oodatud. Alla kirjutasid k\u00f5ik tollased liitlased, ka praegu Ukraina vastu avalikult vaenulik Ungari peaminister Viktor Orban. \u201eMe k\u00f5ik oleme n\u00f5us, et Ukrainast saab alliansi liige,\u201c \u00fctles NATO peasekret\u00e4r Jens Stoltenberg juunis sellele otsusele viidates. \u201eJa me k\u00f5ik oleme n\u00f5us, et NATO liitlased ja Ukraina otsustavad ise, millal on \u00f5ige aeg Ukraina alliansi liikmeks kutsuda.\u201cSeekordsel kohtumisel ei ole Ukrainal sellist kutset loota, aga suur osa liitlasi tunneb vajadust anda Ukrainale midagi k\u00e4egakatsutavamat kui 15 aasta tagune lubadus. Diplomaatilisuse poolest tuntud Stoltenbergil ja teistel liidritel tuleb l\u00f5hestada juuksekarvu ja k\u00f5ndida noateral, et leida kompromiss mitme vastandliku seisukoha vahel. Eesti-sugused idatiiva riigid n\u00f5uavad, et Ukraina edasisele teele joonistataks ette selged r\u00f5ngad: h\u00fcppate neist k\u00f5igist l\u00e4bi ja saategi liitumiskutse. \u00dcsna j\u00f5uliste Ukrainat toetavate avaldustega on v\u00e4lja tulnud veel Skandinaavia riigid, \u00dchendkuningriik ja paljude \u00fcllatuseks ka Prantsusmaa. \u201ePrantsuse positsioon on n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemal Poola kui Saksamaa omale,\u201c m\u00e4rkis \u00fcks diplomaat juunis ajalehele Le Monde. Prantsusmaa meedia teatel on vaidlus l\u00e4inud nii teravaks, et rikub Saksa-Prantsuse suhteid ja president Emmanuel Macroni Saksamaa visiidi \u00e4raj\u00e4tmine oli samav\u00f5rd seotud nii Ukrainaga kui ka Prantsusmaal toimunud rahutustega.Teine leer r\u00e4\u00e4gib justkui t\u00e4pselt sama, aga r\u00f5huasetus on erinev. Ukraina juhidki on korduvalt t\u00f5denud, et s\u00f5jategevuse ajal ei oleks liitumine m\u00f5eldav, sest kollektiivkaitse p\u00f5him\u00f5te t\u00e4hendaks siis kohest s\u00f5da ka NATO ja Venemaa vahel. Ukraina liitumise aktiivsed toetajad r\u00e4\u00e4givad, et Ukraina vajaks tuleviku jaoks kas liitumise tegevuskava (MAP) v\u00f5i mingit muud selges\u00f5nalist kirjeldust, milliseid kriteeriume on vaja liitumiseks t\u00e4ita.\u201ePeame saama selge kinnituse, et Ukraina saab NATO liikmeks ja lepitakse kokku, kuidas selle eesm\u00e4rgini j\u00f5utakse,\u201c \u00fctles esmasp\u00e4eval v\u00e4lisminister Margus Tsahkna. Skeptikud kinnitavad samuti, et Venemaal ei ole NATO tegevuse \u00fcle veto\u00f5igust ja NATO uks j\u00e4\u00e4b avatuks. Aga sisse astuda sellest ei tohi. Konkreetsete tegevuskavade asemel r\u00f5hutavad need liitlased oma avaldustes fakti, et Ukrainale ei saa kohe liitumiskutset esitada, justnagu teised riigid oleksid midagi sellist n\u00f5udnud. \u201ePeame vaatama olukorda kainelt, ka Ukraina valitsus ise on \u00f6elnud, et NATO-ga liitumine on v\u00e4listatud, kuni Venemaa Ukrainas s\u00f5dib,\u201c s\u00f5nas Saksa parlamendi ees kantsler Olaf Scholz.Samasuguseid m\u00e4rks\u00f5nu kasutab Ukraina peamine s\u00f5jaline toetaja USA. President Joe Bideni julgeolekun\u00f5unik Jake Sullivan keeras reedel ajakirjanike k\u00fcsimustele vastates j\u00e4lle jutu sellele, et Vilniuses Ukrainale liitumiskutset ei anta. \u201eMe ei \u00fcrita kolmandat maailmas\u00f5da alustada,\u201c r\u00f5hutas Sullivan ilmselget.Uks j\u00e4\u00e4b avatuks, sisse astuda ei tohiBiden pidas juunis vajalikuks \u00f6elda, et NATO uksed on k\u00fcll lahti, aga tingimusi Ukraina jaoks lihtsustama ei hakata. Kuid \u00fckski Ukraina toetaja ei olegi n\u00f5udnud mingit lihtsustamist, vaid vastupidi, hoopis konkreetsete liitumisn\u00f5uete s\u00f5nastamist. \u201eSiin on palju teemasid. Kas nende s\u00fcsteem on turvaline, kas see on korruptsioonivaba, kas see vastab NATO standarditele?\u201c loetles Biden. \u201eMa arvan, et nad [kunagi] liituvad, aga see ei ole automaatne.\u201c P\u00fchap\u00e4eval kordas Biden j\u00e4lle, et liitumine saab toimuda alles p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu.Politico teatel r\u00f5hutavad teisedki skeptikud, et kuigi tingimuste t\u00e4itmist on vaja, ei tohi see t\u00e4hendada, et n\u00f5uete t\u00e4itmisega kaasneb automaatne liitumiskutse. Selle asemel proovitakse leida mingit vahevarianti, mis oleks Bukaresti deklaratsiooniga v\u00f5rreldes konkreetsem, aga mitte p\u00e4ris konkreetne. Kuidas see v\u00e4lja peaks n\u00e4gema, \u00fcritavad diplomaadid isekeskis aru saada. Vaated l\u00e4hevad lahku selleski, kas liitumine saab toimuda ka n\u00e4iteks siis, kui tulevahetus l\u00f5peb, aga rahulepet ei s\u00f5lmita ja Ukraina pole kogu oma territooriumi tagasi saanud. Toetajad meenutavad k\u00fcll, et L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa liitus 1955. aastal olenemata sellest, et N\u00f5ukogude Liit okupeeris samal ajal Saksamaa idaosa. Ent kuna tollal valmistutigi m\u00f5lemal poolel maailmas\u00f5jaks, ei saa praeguseid kahtlejaid selle v\u00f5rdlusega eriti rahustada. \u00d5petlikum n\u00e4ide on praegu Rootsi liitumisega kaasnevad raskused ja P\u00f5hja-Makedoonia 2020. aastal liitumine, mida naaberriigid Bulgaaria ja Kreeka m\u00e4rksa t\u00fchisemate kahepoolsete vaidluste t\u00f5ttu aastaid pidurdasid. Vastuseisu seljatamiseks pidi v\u00e4ikeriik l\u00f5puks oma nime praeguse vastu vahetama ja bulgaarlastele eri\u00f5igused tagama. Kauplemine \u00e4hvardaks Ukrainat ka siis, kui Venemaa faktorit ei eksisteeriks.Riikide toetusavaldused ei n\u00e4ita tingimata kogu pilti. Politico kirjutab, et ka Ukraina liitumise avalike toetajate seas on neid, kes tegelikult jagavad USA ja Saksamaa skeptilisust. Osa arvab, et see k\u00fcsimus peaks j\u00e4\u00e4ma Venemaa ja Ukraina tulevaste rahuk\u00f5neluste teemaks. Ukraina meedias j\u00e4lgitakse neid s\u00f5nav\u00f5tte siiski suure t\u00e4helepanuga. N\u00e4iteks Itaalia peaminister Giorgia Meloni r\u00e4\u00e4kis veel aasta alguses ainult \u201eavatud uste poliitikast\u201c, aga maikuus koos Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5iga tehtud avalduses juba soovist \u201eaidata Ukrainal rajada Bukaresti deklaratsiooni j\u00e4rel teed euroatlandi perekonda\u201c, mida t\u00f5lgendati m\u00f5nes v\u00e4ljaandes selge m\u00e4rgina, et Itaalia hoiak on muutunud.Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves \u00fctles t\u00e4navu kevadel Lennart Meri konverentsil tehtud vahekommentaaris, et terminoloogiale keskendumine tundub talle asendustegevusena. V\u00e4rskeim liige Soome esitas liitumisavalduse mullu mais ja sai alla aasta hiljem NATO liikmeks, ilma et sellega oleks kaasnenud mingisugust \u201eteekaarti\u201c v\u00f5i keerukate sammude jada. Ilves m\u00e4rkis, et kui p\u00e4riselt tahetaks, v\u00f5etaks ka Ukraina samamoodi vastu. Nii-\u00f6elda k\u00e4egakatsutavatest sammudest alustab seekordsel kohtumisel t\u00f6\u00f6d NATO-Ukraina n\u00f5ukogu, mis vahetab v\u00e4lja senise NATO-Ukraina komisjoni. Vahe on p\u00f5him\u00f5tteliselt selles, et komisjonis arutasid NATO riigid Ukraina esindaja juuresolekul Ukrainaga tehtavat koost\u00f6\u00f6d, aga n\u00f5ukogus arutavad NATO ja Ukraina juhid asju v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsete\u00a0 partneritena. M\u00e4rgiliselt tegutses varem sarnase \u00fclesehitusega NATO-Vene komisjon, mille t\u00f6\u00f6 on praeguseks peatatud.Tulevased lahendused juba praegu? Kuni NATO kollektiivkaitse nende puhul ei kehti, tahaks Ukraina l\u00e4\u00e4nelt muid julgeolekutagatisi. Biden \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval CNN-i avaldatud intervjuus, et USA on valmis pakkuma Ukrainale samasugust pikaajalist partnerlust nagu Iisraelile. \u201eAnnaksime relvi ja v\u00f5imet ennast kaitsta, juhul kui s\u00f5lmitakse relvarahu ja rahuleping,\u201c selgitas Biden. V\u00e4lismeedia teatel osalevad koos ameeriklastega julgeolekutagatiste arutelus aktiivselt ka \u00dchendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa.Relvi annavad USA ja teised NATO riigid Ukrainale praegugi ning j\u00e4\u00e4b segaseks, mida uut v\u00f5ib Vilniuse kohtumine sellesse tuua. Eelmine NATO peasekret\u00e4r Anders Fogh Rasmussen \u00fctles, et kui NATO ei langeta laienemise kohta selget otsust, v\u00f5ib osa liitlasi otsustada oma s\u00f5durid kahepoolse kokkuleppe alusel Ukrainasse saata. \u201eTeame, et Poola on v\u00e4ga aktiivselt pakkunud Ukrainale konkreetset abi,\u201c \u00fctles Rasmussen ajalehele Guardian. \u201eJa ma ei v\u00e4listaks, et Poola v\u00f5ib siin veelgi j\u00f5ulisemalt sekkuda ja neile j\u00e4rgnevad ka Balti riigid. See v\u00f5ib h\u00f5lmata ka s\u00f5durite kohalesaatmist.\u201c 1\"Kui NATO ei langeta otsust, v\u00f5ib osa liitlasi oma s\u00f5durid kahepoolse kokkuleppega Ukrainasse saata.\"\"\u00d5petlikum n\u00e4ide on Rootsi liitumisega kaasnevad raskused ja P\u00f5hja-Makedoonia 2020. aastal liitumine.\"\u201eMe ei \u00fcrita kolmandat maailmas\u00f5da alustada,\"r\u00f5hutas Jake Sullivan.Mida arvavad Euroopa liitlased Ukrainale liitumistee andmisest?TOETAV ETTEVAATLIK VASTUPortugal PEAVALU Hispaania Island Suurbritannia Prantsusmaa Holland Luksemburg Norra Taani SaksamaaItaalia T\u0161ehhi Sloveenia Soome Poola Eesti L\u00e4ti LeeduSlovakkia Horvaatia Ungari Montenegro P\u00f5hja-MakedooniaAlbaania Rumeenia Kreeka Bulgaaria T\u00fcrgiUngari k\u00e4itub v\u00e4ljapressijana, aga ei n\u00f5ua midagiEnim peavalu tekitab teistes liitlastes Ungari, kes loobib peale Ukraina toetamise kaikaid kodaratesse ka Rootsi liitumisele. Probleeme tekitab teadup\u00e4rast ka T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan, kes esitas p\u00fchap\u00e4eval j\u00e4rjekordse n\u00f5udmise, et Rootsi NATO-sse p\u00e4\u00e4semiseks tuleks edasi liikuda ka T\u00fcrgi ja EL-i liitumisk\u00f5nelustega.Ent v\u00e4hemasti on Erdo\u011fanil teada-tuntud n\u00f5udmised, mille osalise t\u00e4itmise korral on endiselt lootust, et T\u00fcrgi vastuseis pehmeneb. \u00dcheks p\u00f5hiteemaks peetakse USA lennukite F16 tarnet. Nii USA kui ka T\u00fcrgi eitavad j\u00e4rjepidevalt, et lennukid on Rootsi liitumisega kuidagi seotud, ent kahest teemast r\u00e4\u00e4gitakse ometi alatasa korraga. \u201eM\u00f5lemad on meie hinnangul Euroopa julgeolekuks h\u00e4davajalikud,\u201c \u00fctles mais USA v\u00e4lisminister Antony Blinken. Teemasid seob omavahel ka USA kongress, mis on seadnud Rootsi liitumise lennukite saamise tingimuseks.Orb\u00e1n aga ei n\u00f5ua venitamise l\u00f5petamiseks otseselt midagiega too sellele ka p\u00f5hjendusi.See teeb liitlasi topelt murelikuks, sest Ungari valitsus ei paista praegusel juhul v\u00f5itlevat mingite enda riiklike soovide, vaid \u00fcksnes Venemaa huvide eest.Praeguse seisuga on Ungari parlament l\u00fckanud Rootsi liitumise arutamise s\u00fcgisesse. Soome puhul venitati otsusega, kuni oli selge, et t\u00fcrklased kiidavad selle heaks. Siis eraldati Soome k\u00fcsimus Rootsi omast ja Ungari parlament kinnitas kiiresti liitumise.PUNASED JOONEDUus USA relvaabiEelmisel n\u00e4dalal kinnitas Biden Ukrainale uue 800 miljoni dollarise relvaabipaketi andmist ja esimest korda sisaldab pakett ka kobarpomme. Kuna kobarpommidest keskeltl\u00e4bi iga sajas j\u00e4\u00e4b kasutamise k\u00e4igus l\u00f5hkemata ja ohustab tulevikus tsiviilelanikke, on nende kasutamise keelanud enamik NATO riike, aga mitte n\u00e4iteks Eesti, L\u00e4ti ja Soome, samuti mitte USA. Samasuguseid pomme on praeguses s\u00f5jas kasutanud ka Venemaa ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral Ukraina, kes on neid varem soetanud T\u00fcrgist.J\u00e4rgmiseks USA relvaabi \u201epunaseks jooneks\u201c, mille purunemist t\u00e4navu oodatakse, on HIMARS-i raketis\u00fcsteemi juurde k\u00e4ivad kaugmaaraketid ATACMS. Kui kobarpommid h\u00f5lbustavad kaevikutes peituvate vastastega v\u00f5itlemist, siis 300 kilomeetri kaugusele ulatuv ATACMS seaks senisest veel ohtlikumasse olukorda tagalas asuvad Vene laod, staabid ja muu taristu.NATO peasekret\u00e4ril Jens Stoltenbergil on probleeme rohkem kui k\u00f5rini.Kaarel Kressa;Jake Sullivan USA rahvuslik julgeolekun\u00f5unikL\u00e4\u00e4neriikide lisaj\u00f5ud idatiival (veebruarist 2022)Saksamaa 650-2200Prantsusmaa 300-1000USA 5000-24000"}
{"text":"NATO dilemma: Ukraina peab saama Vilniuses konkreetseid lubadusi \u2013 aga need ei tohi olla konkreetsedUks on valla, ent siseneda ei tohi. NATO kaks leeri r\u00e4\u00e4givad justkui sama, aga r\u00f5hk on erinev.\nTeisip\u00e4eval Vilniuses algaval NATO kohtumisel on ilmselt keerukaim Ukraina liitumise arutelu. L\u00e4hemas plaanis on asi selge: Ukraina ei liitu NATO-ga ei t\u00e4navu, j\u00e4rgmisel ega ka \u00fclej\u00e4rgmisel aastal. Pikem plaan oleks justkui sama selge. 2008. aastal sai Bukarestis nii Ukrainale kui ka Gruusiale lubatud, et tulevikus on nad liituma oodatud. Alla kirjutasid k\u00f5ik tollased liitlased, ka praegu Ukraina vastu avalikult vaenulik Ungari peaminister Viktor Orb\u00e1n. \u201eMe k\u00f5ik oleme n\u00f5us, et Ukrainast saab alliansi liige,\u201c \u00fctles NATO peasekret\u00e4r Jens Stoltenberg juunis sellele otsusele viidates. \u201eJa me k\u00f5ik oleme n\u00f5us, et NATO liitlased ja Ukraina otsustavad ise, millal on \u00f5ige aeg Ukraina alliansi liikmeks kutsuda.\u201c\nEesti-sugused idatiiva riigid n\u00f5uavad, et Ukraina edasisele teele joonistataks ette selged r\u00f5ngad: h\u00fcppate neist k\u00f5igist l\u00e4bi ja saategi liitumiskutse.\nSeekordsel kohtumisel ei ole Ukrainal sellist kutset loota, aga suur osa liitlasi tunneb vajadust anda Ukrainale midagi k\u00e4egakatsutavamat kui 15 aasta tagune lubadus. Diplomaatilisuse poolest tuntud Stoltenbergil ja teistel liidritel tuleb l\u00f5hestada juuksekarvu ja k\u00f5ndida noateral, et leida kompromiss mitme vastandliku seisukoha vahel. Eesti-sugused idatiiva riigid n\u00f5uavad, et Ukraina edasisele teele joonistataks ette selged r\u00f5ngad: h\u00fcppate neist k\u00f5igist l\u00e4bi ja saategi liitumiskutse.\n\u00dcsna j\u00f5uliste Ukrainat toetavate avaldustega on v\u00e4lja tulnud veel Skandinaavia riigid, \u00dchendkuningriik ja paljude \u00fcllatuseks ka Prantsusmaa. \u201ePrantsuse positsioon on n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemal Poola kui Saksamaa omale,\u201c m\u00e4rkis \u00fcks diplomaat juunis ajalehele Le Monde. Prantsusmaa meedia teatel on vaidlus l\u00e4inud nii teravaks, et rikub Saksa-Prantsuse suhteid ja president Emmanuel Macroni Saksamaa visiidi \u00e4raj\u00e4tmine oli samav\u00f5rd seotud nii Ukrainaga kui ka Prantsusmaal toimunud rahutustega.\nTeine leer r\u00e4\u00e4gib justkui t\u00e4pselt sama, aga r\u00f5huasetus on erinev. Ukraina juhidki on korduvalt t\u00f5denud, et s\u00f5jategevuse ajal ei oleks liitumine m\u00f5eldav, sest kollektiivkaitse p\u00f5him\u00f5te t\u00e4hendaks siis kohest s\u00f5da ka NATO ja Venemaa vahel. Ukraina liitumise aktiivsed toetajad r\u00e4\u00e4givad, et Ukraina vajaks tuleviku jaoks kas liitumise tegevuskava (MAP) v\u00f5i mingit muud selges\u00f5nalist kirjeldust, milliseid kriteeriume on vaja liitumiseks t\u00e4ita.\n\u201ePeame saama selge kinnituse, et Ukraina saab NATO liikmeks ja lepitakse kokku, kuidas selle eesm\u00e4rgini j\u00f5utakse,\u201c \u00fctles esmasp\u00e4eval v\u00e4lisminister Margus Tsahkna.\nSkeptikud kinnitavad samuti, et Venemaal ei ole NATO tegevuse \u00fcle veto\u00f5igust ja NATO uks j\u00e4\u00e4b avatuks. Aga sisse astuda sellest ei tohi. Konkreetsete tegevuskavade asemel r\u00f5hutavad need liitlased oma avaldustes fakti, et Ukrainale ei saa kohe liitumiskutset esitada, justnagu teised riigid oleksid midagi sellist n\u00f5udnud. \u201ePeame vaatama olukorda kainelt, ka Ukraina valitsus ise on \u00f6elnud, et NATO-ga liitumine on v\u00e4listatud, kuni Venemaa Ukrainas s\u00f5dib,\u201c s\u00f5nas Saksa parlamendi ees kantsler Olaf Scholz. \u201eSellep\u00e4rast seisan selle eest, et keskenduksime Vilniuses praegu absoluutsele prioriteedile ehk Ukraina tegeliku v\u00f5itlusv\u00f5ime tugevdamisele.\u201c\n\u201eMe ei \u00fcrita kolmandat maailmas\u00f5da alustada,\u201c r\u00f5hutas Jake Sullivan.\nSamasuguseid m\u00e4rks\u00f5nu kasutab Ukraina peamine s\u00f5jaline toetaja USA. President Joe Bideni julgeolekun\u00f5unik Jake Sullivan keeras reedel ajakirjanike k\u00fcsimustele vastates j\u00e4lle jutu sellele, et Vilniuses Ukrainale liitumiskutset ei anta. \u201eMe ei \u00fcrita kolmandat maailmas\u00f5da alustada,\u201c r\u00f5hutas Sullivan ilmselget.\nBiden pidas juunis vajalikuks \u00f6elda, et NATO uksed on k\u00fcll lahti, aga tingimusi Ukraina jaoks lihtsustama ei hakata. Kuid \u00fckski Ukraina toetaja ei olegi n\u00f5udnud mingit lihtsustamist, vaid vastupidi, hoopis konkreetsete liitumisn\u00f5uete s\u00f5nastamist. \u201eSiin on palju teemasid. Kas nende s\u00fcsteem on turvaline, kas see on korruptsioonivaba, kas see vastab NATO standarditele?\u201c loetles Biden. \u201eMa arvan, et nad [kunagi] liituvad, aga see ei ole automaatne.\u201c P\u00fchap\u00e4eval kordas Biden j\u00e4lle, et liitumine saab toimuda alles p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu.\nUus USA relvaabi\nEelmisel n\u00e4dalal kinnitas Biden Ukrainale uue 800 miljoni dollarise relvaabipaketi andmist ja esimest korda sisaldab pakett ka kobarpomme. Kuna kobarpommidest keskeltl\u00e4bi iga sajas j\u00e4\u00e4b kasutamise k\u00e4igus l\u00f5hkemata ja ohustab tulevikus tsiviilelanikke, on nende kasutamise keelanud enamik NATO riike, aga mitte n\u00e4iteks Eesti, L\u00e4ti ja Soome, samuti mitte USA. Samasuguseid pomme on praeguses s\u00f5jas kasutanud ka Venemaa ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral Ukraina, kes on neid varem soetanud T\u00fcrgist.\nJ\u00e4rgmiseks USA relvaabi \u201epunaseks jooneks\u201c, mille purunemist t\u00e4navu oodatakse, on HIMARS-i raketis\u00fcsteemi juurde k\u00e4ivad kaugmaaraketid ATACMS. Kui kobarpommid h\u00f5lbustavad kaevikutes peituvate vastastega v\u00f5itlemist, siis 300 kilomeetri kaugusele ulatuv ATACMS seaks senisest veel ohtlikumasse olukorda tagalas asuvad Vene laod, staabid ja muu taristu.\nPolitico teatel r\u00f5hutavad teisedki skeptikud, et kuigi tingimuste t\u00e4itmist on vaja, ei tohi see t\u00e4hendada, et n\u00f5uete t\u00e4itmisega kaasneb automaatne liitumiskutse. Selle asemel proovitakse leida mingit vahevarianti, mis oleks Bukaresti deklaratsiooniga v\u00f5rreldes konkreetsem, aga mitte p\u00e4ris konkreetne. Kuidas see v\u00e4lja peaks n\u00e4gema, \u00fcritavad diplomaadid isekeskis aru saada.\nVaated l\u00e4hevad lahku selleski, kas liitumine saab toimuda ka n\u00e4iteks siis, kui tulevahetus l\u00f5peb, aga rahulepet ei s\u00f5lmita ja Ukraina pole kogu oma territooriumi tagasi saanud. Toetajad meenutavad k\u00fcll, et L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa liitus 1955. aastal olenemata sellest, et N\u00f5ukogude Liit okupeeris samal ajal Saksamaa idaosa. Ent kuna tollal valmistutigi m\u00f5lemal poolel maailmas\u00f5jaks, ei saa praeguseid kahtlejaid selle v\u00f5rdlusega eriti rahustada. \u00d5petlikum n\u00e4ide on praegu Rootsi liitumisega kaasnevad raskused ja P\u00f5hja-Makedoonia 2020. aastal liitumine, mida naaberriigid Bulgaaria ja Kreeka m\u00e4rksa t\u00fchisemate kahepoolsete vaidluste t\u00f5ttu aastaid pidurdasid. Vastuseisu seljatamiseks pidi v\u00e4ikeriik l\u00f5puks oma nime praeguse vastu vahetama ja bulgaarlastele eri\u00f5igused tagama. Samasugune kauplemine \u00e4hvardaks Ukrainat ka siis, kui Venemaa faktorit ei eksisteeriks.\n\u00d5petlikum n\u00e4ide on Rootsi liitumisega kaasnevad raskused ja P\u00f5hja-Makedoonia 2020. aastal liitumine, mida naaberriigid Bulgaaria ja Kreeka m\u00e4rksa t\u00fchisemate kahepoolsete vaidluste t\u00f5ttu aastaid pidurdasid.\nRiikide toetusavaldused ei n\u00e4ita tingimata kogu pilti. Politico kirjutab, et ka Ukraina liitumise avalike toetajate seas on neid, kes tegelikult jagavad USA ja Saksamaa skeptilisust. Osa arvab, et see k\u00fcsimus peaks j\u00e4\u00e4ma Venemaa ja Ukraina tulevaste rahuk\u00f5neluste teemaks. Ukraina meedias j\u00e4lgitakse neid s\u00f5nav\u00f5tte siiski suure t\u00e4helepanuga. N\u00e4iteks Itaalia peaminister Giorgia Meloni r\u00e4\u00e4kis veel aasta alguses ainult \u201eavatud uste poliitikast\u201c, aga maikuus koos Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5iga tehtud avalduses juba soovist \u201eaidata Ukrainal rajada Bukaresti deklaratsiooni j\u00e4rel teed euroatlandi perekonda\u201c, mida t\u00f5lgendati m\u00f5nes v\u00e4ljaandes selge m\u00e4rgina, et Itaalia hoiak on muutunud.\nEesti endine president Toomas Hendrik Ilves \u00fctles t\u00e4navu kevadel Lennart Meri konverentsil tehtud vahekommentaaris, et terminoloogiale keskendumine tundub talle asendustegevusena. V\u00e4rskeim liige Soome esitas liitumisavalduse mullu mais ja sai alla aasta hiljem NATO liikmeks, ilma et sellega oleks kaasnenud mingisugust \u201eteekaarti\u201c v\u00f5i keerukate sammude jada. Ilves m\u00e4rkis, et kui p\u00e4riselt tahetaks, v\u00f5etaks ka Ukraina samamoodi vastu.\nKomisjonis arutasid NATO riigid Ukraina esindaja juuresolekul Ukrainaga tehtavat koost\u00f6\u00f6d, aga n\u00f5ukogus arutavad NATO ja Ukraina juhid asju v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsete partneritena.\nNii-\u00f6elda k\u00e4egakatsutavatest sammudest alustab seekordsel kohtumisel t\u00f6\u00f6d NATO-Ukraina n\u00f5ukogu, mis vahetab v\u00e4lja senise NATO-Ukraina komisjoni. Vahe on p\u00f5him\u00f5tteliselt selles, et komisjonis arutasid NATO riigid Ukraina esindaja juuresolekul Ukrainaga tehtavat koost\u00f6\u00f6d, aga n\u00f5ukogus arutavad NATO ja Ukraina juhid asju v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsete partneritena. M\u00e4rgiliselt tegutses varem sarnase \u00fclesehitusega NATO-Vene komisjon, mille t\u00f6\u00f6 on praeguseks peatatud, aga mis pole p\u00e4ris laiali saadetud.\nKuni NATO kollektiivkaitse nende puhul ei kehti, tahaks Ukraina l\u00e4\u00e4nelt muid julgeolekutagatisi. Biden \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval CNN-i avaldatud intervjuus, et USA on valmis pakkuma Ukrainale samasugust pikaajalist partnerlust nagu Iisraelile. \u201eAnnaksime relvi ja v\u00f5imet ennast kaitsta, juhul kui s\u00f5lmitakse relvarahu ja rahuleping,\u201c selgitas Biden. V\u00e4lismeedia teatel osalevad koos ameeriklastega julgeolekutagatiste arutelus aktiivselt ka \u00dchendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa.\nKui NATO ei langeta laienemise kohta selget otsust, v\u00f5ib osa liitlasi otsustada oma s\u00f5durid kahepoolse kokkuleppe alusel Ukrainasse saata.\nRelvi aga annavad USA ja teised NATO riigid Ukrainale teatavasti praegugi ning j\u00e4\u00e4b segaseks, mida uut v\u00f5ib Vilniuse kohtumine sellesse tuua. Eelmine NATO peasekret\u00e4r Anders Fogh Rasmussen \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal, et kui NATO ei langeta laienemise kohta selget otsust, v\u00f5ib osa liitlasi otsustada oma s\u00f5durid kahepoolse kokkuleppe alusel Ukrainasse saata. \u201eTeame, et Poola on v\u00e4ga aktiivselt pakkunud Ukrainale konkreetset abi,\u201c \u00fctles Rasmussen ajalehele Guardian. \u201eJa ma ei v\u00e4listaks, et Poola v\u00f5ib siin veelgi j\u00f5ulisemalt sekkuda ja neile j\u00e4rgnevad ka Balti riigid. See v\u00f5ib h\u00f5lmata ka s\u00f5durite kohalesaatmist.\u201c\nDeklaratsioonid julgeolekutagatiste kohta aitaksid v\u00e4hemalt n\u00e4idata, et l\u00e4\u00e4neriigid on valmis Ukrainat pikemat aega toetama. \u201eHea uudis on see, et osa neid tulevasi julgeolekutagatisi on juba ellu viidud,\u201c tunnistas Ukraina NATO-saadik Natalia Galibarenko v\u00e4ljaandele Politico. \u201eN\u00e4iteks s\u00f5jaline abi, v\u00e4lja\u00f5pe, sanktsioonid, rahaline abi ning Venemaa survestamine ja isoleerimine.\u201c Ta m\u00e4rkis siiski, et NATO kollektiivkaitse 5. artikliga v\u00f5rreldavat julgeolekutagatist pole olemas.\nUngari k\u00e4itub v\u00e4ljapressijana, aga ei n\u00f5ua midagi\nEnim peavalu tekitab teistes liitlastes Ungari, kes on loopinud peale Ukraina toetajate kaikaid kodaratesse ka Rootsi liitumisele. Probleeme tekitas teadup\u00e4rast ka T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan, kes viitas p\u00fchap\u00e4eval j\u00e4rjekordsele n\u00f5udmisele, et Rootsi NATO-sse p\u00e4\u00e4semiseks tuleks edasi liikuda ka T\u00fcrgi ja EL-i liitumisk\u00f5nelustega.\nEnt v\u00e4hemasti olid Erdo\u011fanil selged n\u00f5udmised. \u00dcheks p\u00f5hiteemaks on peetud USA lennukite F16 tarnet. Nii USA kui ka T\u00fcrgi eitavad j\u00e4rjepidevalt, et lennukid on Rootsi liitumisega kuidagi seotud, ent kahest teemast on ometi r\u00e4\u00e4gitud alatasa korraga. \u201eM\u00f5lemad on meie hinnangul Euroopa julgeolekuks h\u00e4davajalikud,\u201c \u00fctles mais USA v\u00e4lisminister Antony Blinken. Teemasid seob omavahel ka USA kongress, mis on seadnud Rootsi liitumise lennukite saamise tingimuseks. Esmasp\u00e4eva hilis\u00f5htul laekuski kauaoodatud teade, et T\u00fcrgi vastuseis on l\u00f5ppenud ja riigi parlament valmistub Rootsi liitumist ratifitseerima.\nOrb\u00e1n aga ei ole n\u00f5udnud venitamise l\u00f5petamiseks otseselt midagi ega toonud sellele ka p\u00f5hjendusi. See teeb liitlasi topelt murelikuks, sest Ungari valitsus ei paista v\u00f5itlevat mingite enda riiklike soovide, vaid \u00fcksnes Venemaa huvide eest. Praeguse seisuga on Ungari parlament l\u00fckanud Rootsi liitumise arutamise s\u00fcgisesse. Soome puhul venitati otsusega, kuni oli selge, et t\u00fcrklased kiidavad selle heaks. Siis eraldati Soome k\u00fcsimus Rootsi omast ja Ungari parlament kinnitas kiiresti liitumise.\n."}
{"text":"Mees j\u00e4i uue telefonitaEndale uut telefoni soetada soovinud V\u00f5rumaa mees langes t\u00f5en\u00e4oliselt pettuse ohvriks.Reedel p\u00f6\u00f6rdus politseisse 42-aastane mees, kes tahtis soov.ee veebilehelt osta mobiiltelefoni iPhone 11 Pro Max.Mees tasus m\u00fc\u00fcjale 335 eurot, aga ei ole siiani telefoni k\u00e4tte saanud. Politsei uurib juhtunut kriminaalmenetluses kelmust k\u00e4sitleva paragrahvi alusel. LEPM"}
{"text":"Kelmid petsid v\u00e4lja \u00fcle 3,1 miljoni euroAasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, neist enim investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu. Kokku kaotas kuue kuuga teadaolevalt kelmidele oma raha 520 inimest.Levinum pangapettus on petuk\u00f5ne. Kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja telekomiettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, et p\u00e4\u00e4seda ligi k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. Petuk\u00f5ne ohvriks langes 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.130 teadaolevat kelmust pandi toime investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Peamiselt satuti investeerima internetireklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\u00abLevimas on v\u00e4ga palju erisuguseid skeeme, mille puhul v\u00f5ib tunduda, et need toovad kohe rahalise vabaduse, kuid tegemist on pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid, enne kui hakkate investeerima. Ja kui keegi soovitab tuttavat investeerimisn\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin (pildil).Eelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini.M\u00e4rgatav pettuste t\u00f5us on olnud ka postipakikelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele kokku 81 000 eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 000 eurot.\u00abPeamiselt saadeti inimestele kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on probleeme. S\u00f5numisse oli lisatud link, millele vajutades avanes veebileht, kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegemist oli aga v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatja oli kelm,\u00bb kirjeldas Milenin.Ka on tema s\u00f5nul t\u00f5usmas pettuste hulk ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid.Milenin r\u00f5hutas, et kelmide eest kaitseb eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkus. \u00abEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest see liigub kiirelt pankade ja eri kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse sularahas v\u00e4lja,\u00bb \u00fctles politseinik.Pettuste eest saab ennast kaitsta, kui sa ei jaga oma isiklikke andmeid, n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega ega sisesta neid oma seadmes teiste inimeste palvel. Samuti tuleb end kurssi investeerimisega seotud riskidega ja alustada sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast, n\u00e4iteks kodupangast. Eriti t\u00e4helepanelik tuleb olla linkide suhtes, mis tulevad tundmatutelt saatjatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas v\u00f5i teksts\u00f5numiga. LEPMP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin t\u00f5des, et Eesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. KONSTANTIN SEDNEV"}
{"text":"Eakas naine langes kelmuse ohvriksPolitsei andis teada, et Marketplace'i kelmused pole kuskile kadunud ning eelmise n\u00e4dala neljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politsei poole selle ohvriks langenud 77-aastane Viljandimaa naine.Naisega, kes m\u00fc\u00fcs Facebook Marketplace'is 55 euroga lastevoodit, v\u00f5ttis \u00fchendust ennast ostjana esitlev inimene ning saatis talle v\u00e4idetavalt kullerlingi, kuhu tuli sisestada oma konto andmed ja PIN-koodid. M\u00fc\u00fcja sisestas koodid ning hiljem avastas, et tema kontolt on l\u00e4inud L\u00e4ti pangakontole 2500 eurot.Facebook Marketplace'is ostes v\u00f5i m\u00fc\u00fces on inimesed viimaste kuude jooksul kelmidele kaotanud tuhandeid eurosid ning kelmide skeem n\u00e4eb v\u00e4lja selline, et kauba ostjale v\u00f5i m\u00fc\u00fcjale saadetakse kullerteenuse link, millel inimene peaks sisestama n\u00e4iteks pangakaardi numbri, Mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Kui inimene on oma andmed sisestanud, kantakse m\u00f5ne aja p\u00e4rast tema kontolt summa v\u00f5\u00f5rale pangakontole ja tagasi seda \u00fcldjuhul enam ei saa.TRIIN LOIDE"}
{"text":"L\u00f5peb arhitektuurikonkurss Ukraina peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti leidmiseks\u202fTALLINN, 11. juuli, BNS \u2013\u00a0 Teisip\u00e4evaga l\u00f5peb arhitektuurikonkurss Ukrainasse rajatavate peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti leidmiseks.\nS\u00f5jalise agressiooni vastu v\u00f5itlev Ukraina loob juba praegu orbudele asendus- ja perekodude s\u00fcsteemi ja Eesti toetab sellise s\u00fcsteemi loomist arhitektuuriv\u00f5istlusega, mille raames otsitakse peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti parimat lahendust.\nArhitektuuriv\u00f5istlust korraldavad Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit ja kultuuriministeerium. Peremajade formaat pakub orvuks j\u00e4\u00e4nud Ukraina lastele v\u00f5imaluse elada kuni kaheksakesi koos asendusvanemaga kaasaegses v\u00e4ikemajas. Arhitektide liidule on oluline pakkuda Ukrainale abi, milleks on meie teadmised kvaliteetse puitarhitektuuri ja lapses\u00f5braliku keskkonna loomisel.\nESTDEV-i Ukraina ehitusprojektide juhi Tarmo Needo s\u00f5nul Eesti on asunud toetama Ukrainat nii sotsiaalhoolekande s\u00fcsteemi \u00fcmberkorraldamisel kui ka peremajadele parima arhitektuurse lahenduse leidmisel ja nende valmis ehitamisel.\n\"Arhitektuuriv\u00f5istluse tulemusena s\u00fcndiv peremaja t\u00fc\u00fcpprojekt peaks nutikalt \u00fchendama Eesti parimad oskused ruumiloomes ja kogemuse asenduskodude s\u00fcsteemi \u00fclesehitamisel,\u201c \u00fctles Needo.\n\"Lisaks uuenenud peremaja kontseptsioonile on Ukraina kontekstis oluline ka avaliku v\u00f5istluse formaadi kasutamine. Eesti avaliku sektori pikaajaline kogemus tellida uued hooned l\u00e4bi avalike arhitektuuriv\u00f5istluste n\u00e4itab, et just nii saame parima v\u00f5imaliku arhitektuurilahenduse ning \u00fchtlasi on see ka t\u00f5hus meetod v\u00f5imaliku korruptsiooni v\u00e4ltimiseks,\u201c \u00fctles Eesti Arhitektide Liidu president Andro M\u00e4nd.\nArhitektuuriv\u00f5istlusel otsitakse k\u00f5rgetasemelise arhitektuuriga puithoonet, mida oleks v\u00f5imalik toota tehases ning kohandada erinevatele t\u00fchjadele kruntidele. T\u00fc\u00fcpprojekt tutvustab juba Eestis aastaid kasutusel olevat pedagoogilist l\u00e4henemist hubase v\u00e4ikese peremaja n\u00e4ol. Tavap\u00e4rasesse elupiirkonda rajatavad peremajad sulanduvad kesklinliku milj\u00f6\u00f6ga ja ei m\u00f5ju suurte muust elukeskkonnast eraldatud institutsionaalsete lastekodu kompleksidena. Peremajas peab olema tagatud ka ligip\u00e4\u00e4s ja kasutusmugavus erivajadustega pereliikmetele.\nArhitektuuriv\u00f5istlusel osalemiseks on kohustuslik kaasata t\u00fc\u00fcpprojekti loomisse ka Ukraina arhitekte ehk v\u00f5istlusele tuleb esitada ideekavand, mis on valminud Eesti ja Ukraina arhitektide \u00fchist\u00f6\u00f6na.\n\"\u00dchelt poolt aitab see toetada erialaselt Ukraina arhitekte, teiselt poolt aga annab sisendi kohaliku konteksti ja ruumikultuuri paremaks tunnetamiseks. V\u00f5idut\u00f6\u00f6 puhul on Ukraina koost\u00f6\u00f6partneri kaasamine oluline ka ehitusloa saamise ja autorij\u00e4relevalve teostamise seisukohalt,\u201c s\u00f5nas kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disainin\u00f5unik Johanna J\u00f5ekalda.\nKonkursit\u00f6\u00f6de esitamise t\u00e4htaeg on teisip\u00e4eval. V\u00f5istluse \u017e\u00fcriisse kuuluvad ESTDEV-i poolt Tarmo Needo, Eva-Maria Liimets ja Anna Silem, kultuuriministeeriumi poolt Johanna J\u00f5ekalda, EAL-i poolt Andro M\u00e4nd ja Siiri Vallner, Ukraina Arhitektide Liidu poolt Olena Oliynyk. V\u00f5istlustingimused on koosk\u00f5lastatud Ukraina Arhitektide Liiduga.\nV\u00f5istluse preemiafond on 20 000 eurot, fondi rahastavad kultuuriministeerium, ESTDEV ja Thermory.\nArhitektuuriv\u00f5istlus on osa suuremast koost\u00f6\u00f6st kultuuriministeeriumi ja ESTDEV-i vahel, mille eesm\u00e4rk on tagada Ukraina \u00fclesehitamisel Davosi kvaliteetse ruumikultuuri p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine. \u00dclesehitust\u00f6\u00f6de k\u00e4igus loodav keskkond peab sisaldama ka kultuurilisi kihistusi ja looma uut v\u00e4\u00e4rtust.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"JuhtusVaras vajas t\u00f6\u00f6riistu ning \u0161okolaadi10. juulil teatati politseile, et Tartus Riia t\u00e4nava ehituspoest on varastatud akul\u00f6\u00f6kmutrikeeraja, akulaadija, kaks m\u00f5\u00f5dulinti ja kaks piima\u0161okolaadi. Vargusega tekitatud kahju on kokku 907 eurot.Veok vajus k\u00fclili, juht sai viga10. juulil kell 8.42 teatati, et Mustvee vallas V\u00f5tikvere k\u00fclas vajus metsateel veok k\u00fclili. Kiirabi viis viga saanud juhi haiglasse. P\u00e4\u00e4stjad sulgesid mastiksi abil k\u00fctusepaagi lekke. Ootama j\u00e4\u00e4di teist autot, millesse k\u00fctus \u00fcmber pumbata.Ei raha, ei telefoni9. juulil p\u00f6\u00f6rdus Tartu politseisse 44-aastane naine, kes soovis Facebooki kaudu osta mobiiltelefoni iPhone 12 Pro Max. Ostja tasus m\u00fc\u00fcjale telefoni eest 297 eurot, aga ei ole p\u00e4rast makse tegemist telefoni k\u00e4tte saanud.Diivan ja kuppel v\u00f5tsid tuld9. juulil kella 12.17 ajal s\u00fcttisid Tartus Ropka t\u00e4nava korteris diivan ja lambikuppel.Elanik kustutas p\u00f5lengut veega. P\u00e4\u00e4stjad kastsid p\u00f5lenud diivaniosad ja lambikupli veega \u00fcle. Tulekahju esialgne tekkp\u00f5hjus on hooletu suitsetamine.Kuur p\u00f5les lausleekides8. juulil kell 0.20 teatati, et Elvas Kesk t\u00e4naval p\u00f5leb 100-ruutmeetrine kuur. P\u00e4\u00e4stjate saabudes oli kuur lausleekides, p\u00f5les ka sellega \u00fchenduses olev kelder ja suitses l\u00e4hedal asuva maja sein.P\u00e4\u00e4stjad jahutasid k\u00f5igepealt maja seinu ning kustutasid seej\u00e4rel kuuri. P\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6d l\u00f5petati kell 1.43. P\u00f5lengus said lisaks kuurile kannatada l\u00e4hedal asuvad majad, mille aknad kuumusest purunesid. \u00dche maja sein ja uks said samuti kuumakahjustusi.P\u00f5lengu tekkep\u00f5hjust veel uuritakse.Kelm tekitas noorele mehele suure kahju8. juulil p\u00f6\u00f6rdus Tartu politseisse 22-aastane mees, kelle s\u00f5nul helistas talle end politseiametnikuna esitlenud mees, kes v\u00e4itis, et tema andmed on lekkinud ja turvalisuse tagamiseks on vaja teostada turvakontroll.Mees lubas helistajal rakenduse kaudu siseneda oma arvutisse, seej\u00e4rel mindi tema Swedbanki pangakontole. Lisaks v\u00f5eti mehe nimele Coopi pangast 5000 eurot laenu ning tema teadmata tehti talle LHV panka konto, kust liikus 10 000 eurot Leedu arveldusarvele.Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju uurib politsei kriminaalmenetluses.S\u00e4rtsuratas s\u00fcttis7. juulil kell 19.02 teatati, et Tartus Riiam\u00e4e bussipeatuse l\u00e4hedal l\u00e4ks p\u00f5lema elektrijalgratta aku.P\u00e4\u00e4stjad kustutasid p\u00f5lengu esmaste vahenditega."}
{"text":"NB8 riikide v\u00e4lisministrid toetavad Ukraina teed NATO-sseTALLINN, 11. juuli, BNS - Ajaleht Washington Post avaldas esmasp\u00e4eva \u00f5htul P\u00f5hja- ja Baltimaade (NB8) v\u00e4lisministrite \u00fchisavalduse, millega toetatakse Ukraina teed NATO-sse.\nEesti v\u00e4lisminister Margus Tsahkna r\u00f5hutas, et Eesti toetab Ukraina teekonda Euroopa Liitu ja NATO-sse. \u201eEesti eesm\u00e4rk on anda Vilniuse tippkohtumisel Ukrainale selge tegevuskava NATO-ga liitumiseks ja kinnitada alliansi avatud uste poliitikat,\u201c \u00fctles Tsahkna.\u00a0\n\u00dchisavaldusele kirjutasid alla v\u00e4lisministrid Lars L\u00f8kke Rasmussen Taanist, Margus Tsahkna Eestist, Elina Valtonen Soomest, Thordis Kolbrun Reykfjord Gylfadottir Islandilt, Arturs Krisjanis Karins L\u00e4tist, Gabrielius Landsbergis Leedust, Anniken Huitfeldt Norrast ja Tobias Billstr\u00f6m Rootsist.\nV\u00e4lisministris t\u00f5id esiel, et P\u00f5hja- ja Baltimaad esindavad koos ainulaadset osa Euro-Atlandi integratsiooni ajaloos. P\u00f5hjamaade v\u00e4lispoliitika \u00fcks suurem saavutus oli Balti riikidega p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5da ulatuslike suhte arendamine. P\u00f5hjamaad toetasid oma balti naabrite v\u00f5itlust iseseisvuse taastamise nimel ja nende teekonda Euro-Atlandi perre. N\u00fc\u00fcd tegutsevad P\u00f5hja- ja Baltimaad v\u00f5rdses ja vabas partnerluses \u00f5itsvate demokraatlike riikide vahel.\n\"On aeg kasutada Balti riikide 1990. aastate kogemusi meie \u00fchistes j\u00f5upingutustes, millega toetame Ukrainat teekonnal Euroopa Liitu. Oma vankumatu toetuse n\u00e4itamiseks k\u00e4isid P\u00f5hja- ja Baltimaade v\u00e4lisministrid aprillis koos Ukrainas. Visiit j\u00e4ttis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse mulje ja kinnitas taas meie veendumust, et j\u00f5uline ja p\u00fcsiv toetus Ukrainale mitmes valdkonnas on ainus m\u00f5eldav teguviis,\" seisab avalduses.\u00a0\nV\u00e4lisministrite s\u00f5nul ei saa lasta Venemaal l\u00f5igata agressiooni vilju. \"Ukraina ja selle inimeste tulevik on Euro-Atlandi peres. Euroopa Liit on seda kinnitanud Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatuse andmisega. Eelmine kuu t\u00e4histas mitte ainult aasta m\u00f6\u00f6dumist selle ajaloolise otsuse langetamisest, vaid ka niinimetatud Kopenhaageni kriteeriumite vastuv\u00f5tmise 30. aastap\u00e4eva. Kopenhaageni kriteeriumid on EL-i laienemise alus ning kujundavad n\u00f5udeid demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste, majanduse stabiilsuse ja \u00f5igusaktide vallas, millele liikmeks p\u00fcrgijad peavad vastama,\" seusab p\u00f6\u00f6rdumises.\u00a0\nP\u00f5hjamaad seisid Balti riikide k\u00f5rval, kui need EL-i liikmesust taotlesid, m\u00f5istes, kui oluline on piirkondlik koost\u00f6\u00f6 ja \u00fchised v\u00e4\u00e4rtused. \"N\u00fc\u00fcd toetame samadest solidaarsuse ja \u00fchtsuse p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htudes Ukraina p\u00fc\u00fcdlusi Kopenhaageni kriteeriumite t\u00e4itmisel ja Euroopa standardite j\u00e4rgi joondumisel,\" r\u00f5hutavad v\u00e4lisministrid.\u00a0\nOlles ise vahetult kogenud Euroopa integratsiooni muutvat j\u00f5udu, soovivad P\u00f5hja- ja Baltimaad jagada Ukrainaga oma teadmisi, oskusteavet ja parimaid tavasid. EL-i integratsioon k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es Ukraina taastamis- ja \u00fclesehitust\u00f6\u00f6dega, mis peavad viivitamatult algama. Ambitsioonikas ja pikaajaline tegevus on oluline, et Ukrainal oleks j\u00f5udu teostada taastamis- ja \u00fclesehitust\u00f6id selliselt, et uusi v\u00f5imalusi luuakse k\u00f5igile ukrainlastele.\u00a0\n\"On \u00fclimalt oluline kaasata k\u00f5iki asjassepuutuvaid partnereid, sealhulgas erasektorit ja rahvusvahelisi finantsasutusi. Seisame Ukraina k\u00f5rval, et ehitada \u00fcles t\u00e4nap\u00e4evane ja j\u00f5ukas riik, mis on kindlalt Euroopa kursil ja millel on vahendid enda kaitsmiseks.\u00a0Siin m\u00e4rgime \u00e4ra president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i soovi muuta p\u00f5hjalikult Ukraina riigiasutusi, juurida v\u00e4lja korruptsioon, kindlustada \u00f5igusriiki ning muuta Ukraina avatuks ja l\u00e4bipaistvaks. Need on suured ambitsioonid, kuid oleme veendunud, et meie pikaajalise toetusega v\u00f5ib Ukraina need eesm\u00e4rgid saavutada,\" leiavad BN8 v\u00e4lisministrid.\u00a0\nNende kinnitusel on Ukraina julgeolek osa Euroopa julgeolekust. \"T\u00f5en\u00e4oliselt ohustab Venemaa veel kaua Ukraina ja ka meie julgeolekut. Seega peab meie toetus olema j\u00e4rjekindel, p\u00fcsiv ja pikaajaline. Ukrainal on \u00f5igus oma julgeolekukorralduse \u00fcle ise otsustada. K\u00f5ik NATO liitlased on \u00fchel n\u00f5ul, et Ukrainast saab alliansi liige,\" r\u00f5hutavad v\u00e4lisministrid.\u00a0\nAllakirjutanute s\u00f5nul on praegu k\u00f5ige olulisem ja pakilisem \u00fclesanne aidata Ukrainal see s\u00f5da v\u00f5ita. \"Sel n\u00e4dalal Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel soovime n\u00e4ha ambitsioonikaid samme Ukraina NATO-le l\u00e4hemale toomisel ning praktilise abi suurendamist \u2013 nii rahaliselt kui ka pikemaks ajaks,\" seisab p\u00f6\u00f6rdumises.\u00a0\n\"Praeguses kriitilises punktis peame hoolitsema selle eest, et ajalugu ei korduks. President Zelensk\u00f5i \u201erahuvalem\u201c \u00f5iglase ja p\u00fcsiva rahu kehtestamiseks, mis p\u00f5hineb Ukraina suver\u00e4\u00e4nsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamisel, soovibki seda saavutada. P\u00f5hja- ja Baltimaad toetavad aktiivselt Ukraina j\u00f5upingutusi selle nimel, et rahuvalemi rakendamisele kindlustatakse v\u00f5imalikult lai rahvusvahelise kogukonna osalus,\" m\u00e4rkisid v\u00e4lisministrid.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"NB8 riikide v\u00e4lisministrid toetavad Ukraina teed NATO-sseTALLINN, 11. juuli, BNS - Ajaleht Washington Post avaldas esmasp\u00e4eva \u00f5htul P\u00f5hja- ja Baltimaade (NB8) v\u00e4lisministrite \u00fchisavalduse, millega toetatakse Ukraina teed NATO-sse.\nEesti v\u00e4lisminister Margus Tsahkna r\u00f5hutas, et Eesti toetab Ukraina teekonda Euroopa Liitu ja NATO-sse. \u201eEesti eesm\u00e4rk on anda Vilniuse tippkohtumisel Ukrainale selge tegevuskava NATO-ga liitumiseks ja kinnitada alliansi avatud uste poliitikat,\u201c \u00fctles Tsahkna.\u00a0\n\u00dchisavaldusele kirjutasid alla v\u00e4lisministrid Lars L\u00f8kke Rasmussen Taanist, Margus Tsahkna Eestist, Elina Valtonen Soomest, Thordis Kolbrun Reykfjord Gylfadottir Islandilt, Arturs Krisjanis Karins L\u00e4tist, Gabrielius Landsbergis Leedust, Anniken Huitfeldt Norrast ja Tobias Billstr\u00f6m Rootsist.\nV\u00e4lisministris t\u00f5id esiel, et P\u00f5hja- ja Baltimaad esindavad koos ainulaadset osa Euro-Atlandi integratsiooni ajaloos. P\u00f5hjamaade v\u00e4lispoliitika \u00fcks suurem saavutus oli Balti riikidega p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5da ulatuslike suhte arendamine. P\u00f5hjamaad toetasid oma balti naabrite v\u00f5itlust iseseisvuse taastamise nimel ja nende teekonda Euro-Atlandi perre. N\u00fc\u00fcd tegutsevad P\u00f5hja- ja Baltimaad v\u00f5rdses ja vabas partnerluses \u00f5itsvate demokraatlike riikide vahel.\n\"On aeg kasutada Balti riikide 1990. aastate kogemusi meie \u00fchistes j\u00f5upingutustes, millega toetame Ukrainat teekonnal Euroopa Liitu. Oma vankumatu toetuse n\u00e4itamiseks k\u00e4isid P\u00f5hja- ja Baltimaade v\u00e4lisministrid aprillis koos Ukrainas. Visiit j\u00e4ttis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse mulje ja kinnitas taas meie veendumust, et j\u00f5uline ja p\u00fcsiv toetus Ukrainale mitmes valdkonnas on ainus m\u00f5eldav teguviis,\" seisab avalduses.\u00a0\nV\u00e4lisministrite s\u00f5nul ei saa lasta Venemaal l\u00f5igata agressiooni vilju. \"Ukraina ja selle inimeste tulevik on Euro-Atlandi peres. Euroopa Liit on seda kinnitanud Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatuse andmisega. Eelmine kuu t\u00e4histas mitte ainult aasta m\u00f6\u00f6dumist selle ajaloolise otsuse langetamisest, vaid ka niinimetatud Kopenhaageni kriteeriumite vastuv\u00f5tmise 30. aastap\u00e4eva. Kopenhaageni kriteeriumid on EL-i laienemise alus ning kujundavad n\u00f5udeid demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste, majanduse stabiilsuse ja \u00f5igusaktide vallas, millele liikmeks p\u00fcrgijad peavad vastama,\" seusab p\u00f6\u00f6rdumises.\u00a0\nP\u00f5hjamaad seisid Balti riikide k\u00f5rval, kui need EL-i liikmesust taotlesid, m\u00f5istes, kui oluline on piirkondlik koost\u00f6\u00f6 ja \u00fchised v\u00e4\u00e4rtused. \"N\u00fc\u00fcd toetame samadest solidaarsuse ja \u00fchtsuse p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htudes Ukraina p\u00fc\u00fcdlusi Kopenhaageni kriteeriumite t\u00e4itmisel ja Euroopa standardite j\u00e4rgi joondumisel,\" r\u00f5hutavad v\u00e4lisministrid.\u00a0\nOlles ise vahetult kogenud Euroopa integratsiooni muutvat j\u00f5udu, soovivad P\u00f5hja- ja Baltimaad jagada Ukrainaga oma teadmisi, oskusteavet ja parimaid tavasid. EL-i integratsioon k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es Ukraina taastamis- ja \u00fclesehitust\u00f6\u00f6dega, mis peavad viivitamatult algama. Ambitsioonikas ja pikaajaline tegevus on oluline, et Ukrainal oleks j\u00f5udu teostada taastamis- ja \u00fclesehitust\u00f6id selliselt, et uusi v\u00f5imalusi luuakse k\u00f5igile ukrainlastele.\u00a0\n\"On \u00fclimalt oluline kaasata k\u00f5iki asjassepuutuvaid partnereid, sealhulgas erasektorit ja rahvusvahelisi finantsasutusi. Seisame Ukraina k\u00f5rval, et ehitada \u00fcles t\u00e4nap\u00e4evane ja j\u00f5ukas riik, mis on kindlalt Euroopa kursil ja millel on vahendid enda kaitsmiseks.\u00a0Siin m\u00e4rgime \u00e4ra president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i soovi muuta p\u00f5hjalikult Ukraina riigiasutusi, juurida v\u00e4lja korruptsioon, kindlustada \u00f5igusriiki ning muuta Ukraina avatuks ja l\u00e4bipaistvaks. Need on suured ambitsioonid, kuid oleme veendunud, et meie pikaajalise toetusega v\u00f5ib Ukraina need eesm\u00e4rgid saavutada,\" leiavad BN8 v\u00e4lisministrid.\u00a0\nNende kinnitusel on Ukraina julgeolek osa Euroopa julgeolekust. \"T\u00f5en\u00e4oliselt ohustab Venemaa veel kaua Ukraina ja ka meie julgeolekut. Seega peab meie toetus olema j\u00e4rjekindel, p\u00fcsiv ja pikaajaline. Ukrainal on \u00f5igus oma julgeolekukorralduse \u00fcle ise otsustada. K\u00f5ik NATO liitlased on \u00fchel n\u00f5ul, et Ukrainast saab alliansi liige,\" r\u00f5hutavad v\u00e4lisministrid.\u00a0\nAllakirjutanute s\u00f5nul on praegu k\u00f5ige olulisem ja pakilisem \u00fclesanne aidata Ukrainal see s\u00f5da v\u00f5ita. \"Sel n\u00e4dalal Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel soovime n\u00e4ha ambitsioonikaid samme Ukraina NATO-le l\u00e4hemale toomisel ning praktilise abi suurendamist \u2013 nii rahaliselt kui ka pikemaks ajaks,\" seisab p\u00f6\u00f6rdumises.\u00a0\n\"Praeguses kriitilises punktis peame hoolitsema selle eest, et ajalugu ei korduks. President Zelensk\u00f5i \u201erahuvalem\u201c \u00f5iglase ja p\u00fcsiva rahu kehtestamiseks, mis p\u00f5hineb Ukraina suver\u00e4\u00e4nsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamisel, soovibki seda saavutada. P\u00f5hja- ja Baltimaad toetavad aktiivselt Ukraina j\u00f5upingutusi selle nimel, et rahuvalemi rakendamisele kindlustatakse v\u00f5imalikult lai rahvusvahelise kogukonna osalus,\" m\u00e4rkisid v\u00e4lisministrid.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tartumaa naine m\u00fc\u00fcs veebi kaudu asju, j\u00e4i ilma 4044 eurostEsmasp\u00e4eval, 10. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 24-aastane naine, kes m\u00fc\u00fcs Facebook Marketplace\u2019i kaudu enda asju.\nTemaga v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes saatis talle kullerteenuse lingi ja kuhu naine pidi sisestama oma pangakaardi andmed.\nHiljem avastas naine, et tema pangakontolt on l\u00e4inud Leedu arveldusarvele 4044 eurot."}
{"text":"Naine langes veebikelmuse ohvriks ja kaotas suure rahasummaL\u00f5una prefektuur alustas kriminaalmenetlust noore naise avalduse alusel, millest selgus, et veebi kaudu kaupa m\u00fc\u00fca soovinud naine sattus kelmi ohvriks ja j\u00e4i ilma suurest rahasummast.\u00a0\nEsmasp\u00e4eval politseisse p\u00f6\u00f6rdunud\u00a024-aastane naine kurtis, et m\u00fc\u00fcs Facebooki Marketplace\u2019i kaudu enda asju. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes saatis talle kullerteenuse lingi, kuhu naine pidi sisestama oma pangakaardi andmed, kirjeldas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja toimunut.\nHiljem avastas naine, et tema pangakontolt on l\u00e4inud Leedu arveldusarvele 4044 eurot.\u00a0"}
{"text":"V\u00f5rumaa mees kahtlustab k\u00fclmaine m\u00fc\u00fcjat kelmusesEsmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal politseisse vanem meesterahvas, kes tellis Soomest enam kui 2000 euro eest k\u00fclmainet, kuid pole seda k\u00e4tte saanud.10. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 79-aastane mees, kes soovis Soomest osta k\u00fclmainet ja tasus m\u00fc\u00fcjale 2170 eurot. Mees pole raha tagasi saanud ja kaup pole samuti temani j\u00f5udnud."}
{"text":"S\u00d5JARAPORT | Jaanika Merilo: Ukraina ootab peale s\u00f5da kiirendatud liitumisv\u00f5imalust NATOga. Paistab, et tulemuseni ka j\u00f5utiT\u00fcrgi s\u00f5nul on Ukraina NATOga liitumise \u00e4ra teeninud.\nT\u00e4na on see kauaoodatud p\u00e4ev, kus Ukraina saab konkreetsema teekaardi tulevikus liitumiseks NATOga. Jens Stoltenbegi poolt pakutud lahendus p\u00e4ev enne suurkohtumist on m\u00f5nede meelest kompromiss, teiste meelest aga \u201es\u00f5ja venitamine\u201c.\nT\u00e4na algavalt NATO tippkohtumiselt Ukraina alliansiga liitumise kutset realistlikult hinnates ka ei oota, m\u00f5istes just artikli 5 v\u00e4ljakutseid. K\u00fcll aga ootab Ukraina selget ja \u201eSoome-Rootsi t\u00fc\u00fcpi\u201c l\u00fchendatud NATOga liitumise stsenaariumit peale s\u00f5da ning s\u00f5ja kestel julgeolekugarantiisid.\nPaistab, et selle tulemuseni oldi p\u00e4ev enne tippkohtumist ka j\u00f5utud ning NATO peasekret\u00e4r Jens Stoltenberg kinnitas omalt poolt, et Ukrainale pakutakse garantiisid nii relvastuse kui finantsabi n\u00e4ol, Ukraina NATO relvastusele ja standarditele \u00fcleviimist ja vastavat v\u00e4lja\u00f5pet, spetsiaalse Ukraina-NATO n\u00f5ukoja loomist, et kiirendada tuleviku liitumist ning lihtsustatud liitumisprotsessi.\nStoltenbergi kinnitusel toetavad k\u00f5ik NATO liikmed tulevikus Ukraina liitumist ning hiljutisel kohtumisel kinnitas heas m\u00f5ttes ootamatult ka T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5ile, et \u201eUkraina on liitumise \u00e4ra teeninud\u201c.\nSamas on aga olukord keerulisem n\u00e4iteks Ungaris ja Bulgaarias. Kui tavaliselt n\u00f5uab Ungari toetust Ukrainale, v\u00f5i v\u00e4hemalt peaminister Viktor Orb\u00e1ni pidevat veenmist eri meetoditega toetust mitte blokeerida, siis keeruliseks on osutunud ka suhted aeg-ajalt Vene retoorikat kasutava president Rumen Radeviga.\nSamal ajal kui Nikolai Denkovi poolt juhitud valitsus on Ukrainat toetanud laskemoona ning relvadega \u00fcsna s\u00f5ja algusest ligi 200 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses, \u00fctles president Radev veel m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi peetud kohtumisel Zelensk\u00f5iga, et \u201ekonflikti peab lahendama rahumeelselt diplomaatilisel teel\u201c, kasutades seega tavalisi Vene narratiive.\nMida aga osad Ukraina anal\u00fc\u00fctikud ja poliitikud veel ootaksid NATOlt oleks \u201eIisraeli-stsenaariumi j\u00e4rgi turvagarantiid\u201c, millele on viidanud ka USA president Joe Biden. Antud stsenaarium sisaldaks nii laiamahulist relvaabi kui ka relvastuse \u00fchist tootmist ja v\u00e4gede v\u00e4lja\u00f5pet. President Bideni stsenaarium ei sisaldaks k\u00fcll aga vaikimisi tuumarelvastuse valmistamise ja omamise \u00f5igust, erinevalt Iisraelist, vaatamata riigi poolt tuumarelvastuse omamise avalikult mitte tunnistamisele.\nVastavalt 1994. aastal allkirjastatud Budapesti memorandumile Ukraina aga osaliselt h\u00e4vitas, osaliselt andis Venemaale \u00fcle oma tuumarelvastuse. Omakorda pidid memorandumi allkirjastanud Venemaast, Suurbritanniast ning USAst saama Ukraina jaoks julgeolekugarantii. Kusjuures \u00fcheks allkirjastamise protsessist osav\u00f5tjaks oli USA suursaadik Donald Blinken, praeguse \u00fche suurima Ukraina s\u00f5bra USA v\u00e4lisministri Anthony Blinkeni isa.\nR\u00e4\u00e4kides aga finantsabist ja relvastusest Ukrainale on Kiel Ukraine Support Trackeri andmetel k\u00f5ik riigid kokku osutanud Ukrainale 166 miljardi dollari suuruses abi. Kuigi iseenesest ei ole see parim v\u00f5rdlus, siis tuues lihtsalt n\u00e4itena suurusj\u00e4rgud: Browni \u00fclikooli hinnangul olid USA kulutused Afganistani s\u00f5jale aastatel 2001-2022 \u00fcle 2,3 triljoni dollari.\nJulgeolekugarantiide l\u00e4henemise skeptikud on aga n\u00e4iteks endine NATO peasekret\u00e4r Anders Fogh Rasmussen, kes leiab, et \u201ePutin ei tohi olla NATO uksehoidja\u201c, ehk et liitumist ei saa panna s\u00f5ltuma s\u00f5ja l\u00f5pust. Selline l\u00e4henemine motiveerivat Venemaad s\u00f5da veel pikalt j\u00e4tkama. Sama meelt on ka osad Ukraina anal\u00fc\u00fctikud, m\u00f5istes samas, et \u201ekiirtee\u201c liitumiseks peale s\u00f5ja l\u00f5ppu ning seni finantstoe, relvastuse, v\u00e4lja\u00f5ppe ja tugevama poliitilise koost\u00f6\u00f6 lubadused on ilmselt enim, millele Ukraina praeguse s\u00f5jategevuse faasis loota saab. Seega oleks antud plaan Ukrainale pigem \u201ev\u00f5it\u201c (\u201e\u043f\u0435\u0440\u0435\u043c\u043e\u0433\u0430\u201c) kui \u201ereetmine\u201c (\u201e\u0437\u0440\u0430\u0434\u0430\u201c), nagu Ukraina sotsiaalmeedias on populaarne kategoriseerida.\nAmeerika S\u00f5jauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Ukraina vastupealetungi k\u00e4igus praeguseks vabastanud 253km2 territooriumi, mis on Instituudi hinnangul pea sama palju kui Venemaa on suutnud ajutiselt kontrolli alla v\u00f5tta alates selle aasta esimesest jaanuarist.\nViimase \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul on j\u00e4tkunud aga rasked lahingud lausa viiel suunal: Kupjansk, Liman, Bahmut, Avdijivka ja Mariinsk. S\u00f5ja 503. p\u00e4evaks on Venemaa kaotanud surnute ja haavatutena \u00fcle 253 000 v\u00f5itleja ning Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) andmetel ligi 40% oma tankidest. Bloombergi hinnangul on Ukrainal praeguseks tanke rohkem kui Venemaal, kuid eksperdid suhtuvad sellesse paraku pigem skeptiliselt, oletades et arvesse ei ole v\u00f5etud k\u00f5iki vanade tankide varusid.\nEsimest korda ilmus Venemaal avalikkuse ette ka alates Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssust kadunud relvaj\u00f5udude kindralstaabi \u00fclem Valeri Gerassimov, hajutades ajutiselt Venemaa s\u00f5jablogijate kahtlused tema asendamise kohta kindral Mihhail Teplinskiga, kes on But\u0161a kuritegudes osalemise eest ka Suurbritannia sanktsioonide all.\n\u00dchelt poolt n\u00e4itaks praegune v\u00e4gede \u00fclemjuhtide v\u00e4ljavahetamine Vladimir Putini j\u00e4rjekordset n\u00f5rkust: v\u00e4ljapressijale antakse j\u00e4rele, teiselt poolt on Putinile veelgi t\u00e4htsamaks muutunud talle lojaalsed juhid. Parem mitte k\u00f5ige professionaalsem, aga lojaalne kaitseminister Sergei \u0160oigu kui professionaalne, see-eest v\u00f5imalik, et p\u00e4eva l\u00f5puks kui mittelojaalne uus juht.\nUkrainale tuleb selline l\u00e4henemine pigem kasuks, eriti tasapisi j\u00e4tkuvas pealetungis, kus puhastatakse miinidest maad, v\u00f5idetakse iga p\u00e4ev kilomeetrite kaupa samm-sammu j\u00e4rel tagasi oma territooriume ning oodatakse uut relvastust ning lennukeid.\nKindlasti aitab vastupealetungile kaasa ka vastuoluline kobarmoon, mille eraldamise kasuks teatud m\u00f5ttes ootamatult otsustas USA, aidates oma otsusega v\u00e4hemalt ajutiselt \u00fcle saada laskemoona kriisist. On ju ka Euroopa v\u00e4lissuhete n\u00f5ukoja ekspert Camille Grand kommenteerinud, et \u201e\u00fcks p\u00e4ev Ukrainas v\u00f5rdub kuuga Afganistanis\u201c just laskemoona kasutamise m\u00f5ttes.\nL\u00fclitume aga \u00fcmber NATO suurkohtumise lainele ning juba kell 14:00 algab Delfis erisaade, kus anal\u00fc\u00fcsime vahepealseid tulemusi nii Eesti kui ka muidugi Ukraina seisukohast."}
{"text":"Millist eriala valida?Koolil\u00f5petamistele\u00a0t\u00f5mmati eelmisel n\u00e4dalal joon alla ja tuhanded noored seisavad valiku ees \u2013\u00a0mida tasub \u00f5ppida, et omandatud haridusest oleks kiirelt muutuvas keskkonnas\u00a0kasu ka p\u00e4rast\u00a0l\u00f5petamist?\nKas keegi \u00fcldse teab, millised t\u00f6\u00f6d teeb tulevikus\u00a0\u00e4ra robot v\u00f5i tehisintellekt ja millised tagavad hea sissetuleku? Edasi\u00f5ppimise\u00a0valikute keerulisel maastikul jagab juhiseid\u00a0Manpoweri personalipartner Maarja\u00a0R\u00fc\u00fctel.\n1)\u00a0 \u00a0\u00a0P\u00f6\u00f6ra n\u00f5rkused enda kasuks\n\u00dcldiselt\u00a0r\u00f5hutatakse alati, et enda tugevused tuleb t\u00f6\u00f6le panna, aga sama v\u00f5ib \u00f6elda\u00a0n\u00f5rkuste kohta. Laiskus on olnud inimkonna arengu k\u00e4ivitav j\u00f5ud. Mida\u00a0mugavamaks me muutume, seda\u00a0rohkem on tarvis innovaatilisi lahendusi, mis k\u00f5ik\u00a0ebamugavad tegevused enda peale v\u00f5taks. Lihtsalt laisk olemisest muidugi ei\u00a0piisa. Kui \u00fcldiselt kipume oma n\u00f5rkusi varjama nii teiste kui\u00a0enda eest, siis\u00a0tulevikuks eriala valides v\u00f5iks neile kriitilise pilguga otsa vaadata ja\u00a0m\u00f5elda, kus ja kuidas v\u00f5iks neist kasu olla. N\u00e4iteks pidev muretsemine on t\u00fc\u00fctu\u00a0ja ebamugav, aga teatud\u00a0erialadel v\u00f5ib sellest kasu olla. \u00dclearu muretsevad ja\u00a0k\u00f5ike \u00fcle kontrollivad inimesed v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks head andmeanal\u00fc\u00fctikud,\u00a0riskihaldurid, testijad v\u00f5i rahapesudetektiivid. Seega, alusta\u00a0eneseanal\u00fc\u00fcsi\u00a0n\u00f5rkuste kaardistamisest ja neile positiivsete k\u00fclgede otsimisest ja liigu\u00a0alles seej\u00e4rel oma tugevuste juurde. Kui ise ei oska oma arengukohti \u00fcles\u00a0leida, siis v\u00f5iks k\u00fcsida\u00a0otsekohese loomuga \u00f5petajalt, s\u00f5bralt v\u00f5i\u00a0pereliikmelt, aga minna v\u00f5ib ka karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustaja juurde.\n2)\u00a0 \u00a0\u00a0L\u00e4htu\u00a0annetest ja huvidest\nKui m\u00f5ne \u00f5ppeaine\u00a0puhul tundub juba 45 minutit koolitundi p\u00e4evas liiga palju v\u00f5i liiga igav, siis\u00a0seda \u00fclikooli \u00f5ppima minna ei tasu. Kui tunniplaanile m\u00f5elda, siis v\u00f5iks k\u00fcsida\u00a0endalt iga aine puhul\u00a0kaks k\u00fcsimust: kas see on huvitav ja kas see tundub\u00a0lihtne? Kui m\u00f5lemale k\u00fcsimusele on vastus jaatav, siis tasub eriala kindlasti\u00a0kaaluda. Seejuures tuleb m\u00f5elda laiemalt \u2013 f\u00fc\u00fcsika ei ole\u00a0ainult f\u00fc\u00fcsika, vaid\u00a0ka inseneeria v\u00f5i arhitektuur, keemia pole pelgalt keemia, vaid ka biomeditsiin\u00a0v\u00f5i farmaatsia. Kui reaalained \u00fcldse ei paelu ja tulevad raskelt k\u00e4tte, siis tuleks\u00a0kaaluda\u00a0midagi muud, hoolimata sellest, et reaalainete teadmisi v\u00f5ib t\u00f6\u00f6turul\u00a0rohkem tarvis minna. Igas valdkonnas on v\u00f5imalik j\u00f5uda tippu ja teha edukat\u00a0karj\u00e4\u00e4ri, aga see eeldab kombinatsiooni\u00a0andekusest, tahtej\u00f5ust ja pingutusest.\n3)\u00a0 \u00a0\u00a0\u00c4ra vali eriala vanemate soovist l\u00e4htuvalt\nVanemad ja\u00a0sugulased on alati k\u00f5ige suuremad soovitajad ja kuigi nad tahavad ainult head,\u00a0peab valima iga\u00fcks ise oma tee. Enamasti p\u00e4\u00e4dib kellegi teisse soovitusel\u00a0millegi \u00f5ppimine kas\u00a0kooli pooleli j\u00e4tmisega v\u00f5i sellega, et \u00f5pitud erialal ei\u00a0asuta kunagi t\u00f6\u00f6le.\u00a0\n4)\u00a0 \u00a0\u00a0\u00d5pi kasv\u00f5i midagi, \u00e4ra j\u00e4ta aastat vahele\nM\u00f5nel noorel on\u00a0\u00f5ppimise ees hirm, m\u00f5nel raskusi \u00f5ige valiku tegemisega, m\u00f5ni teab t\u00e4pselt,\u00a0mida tahab, aga ei saa sellele erialale sisse. Aastat lihtsalt vahele j\u00e4tta ei\u00a0tasu, pigem v\u00f5iks\u00a0\u00f5ppida midagigi, sest isegi kui selgub, et \u00f5pitav eriala pole\u00a0p\u00e4ris see, pole sa ikkagi nullpunktis. Poolelij\u00e4\u00e4nud haridus ei ole k\u00fcll\u00a0kraadiga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne, aga on palju parem kui \u00fcldse mitte\u00a0midagi. \u00dclikooli k\u00f5rval\u00a0v\u00f5ib kaaluda m\u00f5nda praktilist kutseala v\u00f5i kasv\u00f5i l\u00fchikursust. Elu v\u00f5ib ka\u00a0\u00fcllatada ja juhuslikult valitud eriala osutubki p\u00f5nevaks ja perspektiivikaks,\u00a0samuti on \u00fcha\u00a0populaarsem omandadagi elu jooksul mitu eriala.\n5)\u00a0 \u00a0\u00a0\u00c4ra tuubi, m\u00f5tle arengule\nAastal 2023 pole\u00a0m\u00f5tet enam k\u00f5ike p\u00e4he \u00f5ppida, sest vajalik info on internetis olemas. Kuigi\u00a0matemaatika ja ajalugu ajas palju ei muutu, siis muutub see, kuidas me infot\u00a0kasutame. Paljudest\u00a0t\u00e4na omandatavatest sisulistest teadmistest pole 10 aasta\u00a0p\u00e4rast mingit kasu, seega tuleb \u00f5ppida hoopis paindlikult reageerima ja olema\u00a0ise pidevas arengus. Ainult l\u00e4htekoht, et miski pole\u00a0p\u00fcsiv ja me ise pole\u00a0erialaselt kunagi k\u00fcpsed, viib edasi.\n6)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Kaalu kutsekooli\nKutseoskustega\u00a0inimesi on vaja igal ajal. T\u00f5en\u00e4oliselt ei hakka inimesed niipea endale tehisintellekti\u00a0abil koju v\u00f5i kontorisse elektris\u00fcsteeme ehitama v\u00f5i sanitaartehnilisi\u00a0lahendusi looma.\u00a0Samuti tellivad inimesed ka tulevikus kondiitrilt\u00a0s\u00fcnnip\u00e4evatordi, viivad auto regulaarselt hooldusesse ja ootavad, et vajadusel\u00a0on kiirabiautos m\u00f5ni \u00f5ppinud parameedik, mitte asjaarmastaja,\u00a0kel on taskus\u00a0tehisintellekt. Kutsekooli l\u00f5petamine annab \u00fchtlasi v\u00f5imaluse varem t\u00f6\u00f6turule\u00a0siseneda, millel on mitmeid plusse.\n7)\u00a0 \u00a0\u00a0Tee nutikas erialavalik\n\u00dchiskonna\u00a0struktuursed muutused annavad hulga vihjeid, mida tulevikus tarvis on. Juba\u00a0praegu on puudu \u00f5petajatest ja meditsiinit\u00f6\u00f6tajatest, aga see probleem s\u00fcveneb.\u00a0Hariduss\u00fcsteem\u00a0vajab lisaks \u00f5petajatele ja haridusjuhtidele ka enam\u00a0eripedagooge, logopeede ja tugispetsialiste. Meditsiinis on p\u00f5ud nii arstidest\u00a0kui \u00f5dedest, aga tulevikus kindlasti ka meditsiinianal\u00fc\u00fctikutest,\u00a0laborit\u00f6\u00f6tajatest, vaimse tervise ekspertidest, meditsiinit\u00f5lkidest,\u00a0farmatseutidest. Kindlasti on perspektiivikas roheenergeetika. Alati on tarvis\u00a0erinevate valdkondade insenere ja anal\u00fc\u00fctikuid.\u00a0Infotehnoloogia vajab inimesi,\u00a0kes on valmis igap\u00e4evaselt juurde \u00f5ppima ja n\u00e4evad suurt pilti, mitte kitsast\u00a0koodirida. Hetkel paistab, et ka juristide t\u00f6\u00f6 ei saa kunagi otsa, kuigi\u00a0vaidluste sisu\u00a0muutub. See nimekiri ei ole kaugeltki ammendav, aga suunab\u00a0m\u00f5tlema tulevikule, milleks saab suuniseid juba t\u00e4nasest p\u00e4evast.\u00a0\n]]>"}
{"text":"Mart V\u00f5rklaev: meil on ligi miljard eurot, mida n\u00fc\u00fcd targalt kasutada   Euroopa Liidu N\u00f5ukogu kinnitas hiljuti Eesti uuendatud taastekava mahuga 953 miljonit eurot, millest enam kui pool (59 protsenti) on suunatud rohereformiga seotud investeeringuteks nii era- kui ka avalikus sektoris. Ajal, mil majandus jaheneb, on meil j\u00e4rgneva kolme aasta jooksul investeeringuteks kasutada t\u00e4iendavad 300 miljonit eurot aastas, kirjutab Mart V\u00f5rklaev   Olgu selguse m\u00f5ttes \u00f6eldud, et Euroopa Liidult saame erinevaid toetusi l\u00f5ppeva ja uue perioodi peale kokku \u00fcle kaheksa miljardi euro. Kuna kogusumma on detailidesse laskumiseks hoomamatult suur ja koosneb erinevatest toetusfondidest, keskendun sel korral taaste- ja vastupidavusrahastule. Selle eesm\u00e4rk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on h\u00e4davajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks kriisidest ning rohe- ja digireformide toetamiseks. Kui koroonapandeemiast oleme juba taastumas, siis n\u00fc\u00fcd seisame silmitsi uute kriiside m\u00f5jude ja tagaj\u00e4rgedega: Venemaa t\u00e4iemahuline agressioon Ukrainas, energiakriis, tarneahelate katkemised ja \u00fcldine hindade t\u00f5us. Meie majandus vajab ergutamist l\u00e4bi selle nutikamaks ja rohelisemaks muutmise. T\u00e4nu taastekavale on meil ligi miljard eurot, mida n\u00fc\u00fcd ja praegu targalt kasutada ning mis on Eesti uue majanduskasvu alus. Mida saame selle rahaga majanduse elavdamiseks ja elukvaliteedi t\u00f5stmiseks teha? Saame v\u00e4hendada meie majanduse CO2 heidet, piirates eelk\u00f5ige p\u00f5levkivi osakaalu elektritootmisel, toetada ettev\u00f5tteid rohereformide ja digip\u00f6\u00f6rde l\u00e4biviimisel, pakkuda tuge kohalikele omavalitsustele, parandada tervishoiuteenuste k\u00e4ttesaadavust, muuta transpordis\u00fcsteemi kestlikumaks ning v\u00e4ike- ja korterelamuid energiat\u00f5husamaks. Varasemast mahukamad investeeringud on m\u00f5eldud taastuvenergia tootmise suurendamiseks, avamere tuuleparkide arendamiseks ja elektriv\u00f5rgu tugevdamisse. Need parandavad Eesti energiajulgeolekut ja v\u00e4hendavad nii ettev\u00f5tete kui ka elanike kulusid fossiilk\u00fctustele. N\u00e4iteks t\u00e4nu uutesse \u00f5huradaris\u00fcsteemidesse investeerimisele on v\u00f5imalik luua rohkem tootlikumaid tuuleparke ning seejuures panustada varustuskindlusesse. Uus \u00f5huseire radaris\u00fcsteem v\u00f5imaldab \u00f5hupilti segamata paigaldada merre \u00fcle 350 meetri k\u00f5rguseid tuulegeneraatoreid, mille kasutegur on oluliselt k\u00f5rgem kui seni Eestis kasutusel olnud tuulegeneraatoritel, mis on riigikaitseliste k\u00f5rgusepiirangute t\u00f5ttu seni oluliselt madalamad olnud. See t\u00e4hendab rohkem tuuleenergiat turul, mist\u00f5ttu see h\u00e4davajalik investeering ka taastekavasse lisati. Samuti on meil k\u00fcmneid miljoneid, et hoogustada rohereformi ettev\u00f5tetes, kus olulisel kohal on uute \u00e4rimudelite kasutuselev\u00f5tt ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine, et suurendada ressursside ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u tootlikkust ning konkurentsiv\u00f5imet. Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u tootlikkus on kasvanud, kuid piirkondlikult eba\u00fchtlaselt ja alla oodatud tempo, sealhulgas on t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus erinevalt \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopast v\u00e4iksema tootlikkusega kui teised harud. Sedagi probleemi aitaks lahendada uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tt, aga seni on digitehnoloogiate integreerimine ettev\u00f5tlussektoris olnud Eestis tagasihoidlik. Taasterahastu abil saame olukorda paremaks muuta. Digivaldkonnas on investeeringud olulised eelk\u00f5ige v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5tete puhul, sest EL-i digitaalmajanduse- ja \u00fchiskonna indeksi (DESI) alusel oleme digitaalsete avalike teenuste poolest Euroopa esirinnas, kuid ettev\u00f5tjatel on digitehnoloogiate kasutamises veel arenguruumi. Taastekavas sellele arenguh\u00fcppele ka keskendume.\"Avaliku sektori digitaalse v\u00f5imekuse kasv loob eeldused ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse t\u00f5hustamiseks.\"Lisaks on ette n\u00e4htud investeeringud digitaalsete valitsusteenuste ajakohastamiseks uusima tehnoloogia abil, et parandada riigi IT-s\u00fcsteemide vastupanuv\u00f5imet, turvalisust ja t\u00f5husust ning v\u00e4hendada nii kodanike kui ka ettev\u00f5tjate halduskoormust. Avaliku sektori digitaalse v\u00f5imekuse kasv loob eeldused ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse t\u00f5hustamiseks, et s\u00e4ilitada usaldus riigi finantss\u00fcsteemi vastu ja tagada selle stabiilsus. Ka s\u00e4\u00e4stliku ja keskkonnas\u00f5braliku transpordi arendamiseks on kindlad tegevused paika pandud. \"Eesti 2035\" strateegias ja kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisel on transpordisektoris oluline roll kasvuhoonegaase v\u00e4hendavatel investeeringutel. Saame luua lahendusi, mis toetavad linnapiirkondades aktiivsete liikumisviiside kasutamist ja eri transpordiliikide koostoimet, et v\u00e4hendada autostumist. Kohalikud omavalitsused saavad abi, et arendada jalgratta- ja jalgteid liiklejate ohutuse suurendamiseks ning parema \u00fchenduse loomiseks t\u00f6\u00f6kohtade ja \u00fchistranspordiga. Tegevuskavast ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4lja ka Rail Baltic, mille jaoks on planeeritud toetus viie raudtee\u00fcles\u00f5idukoha ehitamiseks. Kokkuv\u00f5ttes on Eestile kasutada olevast miljardist eurost kasu meie majandusele, ettev\u00f5tetele ja inimestele. Taastekaval on oluline positiivne m\u00f5ju reaalsele SKP-le. M\u00f5ju saavutab haripunkti 2024. aastal, mil taastekava tulemusel on reaalne SKP umbes \u00fcks protsent suurem. Positiivne m\u00f5ju h\u00f5ivele ilmneb suhteliselt koheselt taastekava vahendite majandusse lisandumisel ehk 2024. aastal ning perioodil 2021\u20132026 on taastekava t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6h\u00f5ive keskmiselt umbes 0,4% k\u00f5rgem, mis t\u00e4hendab taastekava m\u00f5jul kokku ca 4000 t\u00f6\u00f6koha loomist. Eesti saab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasu ka teiste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadest, mille \u00fclekanduv m\u00f5ju v\u00f5ib moodustada 2026. aastal 0,5 protsenti SKP-st. Lisanduvad ka pikaajalised m\u00f5jud nagu n\u00e4iteks innovatsiooni suurenemine, efektiivsemad teenused ja \u00fcldine heaolu kasv. Euroopa Komisjonilt oli lisaks saadavale taasterahastu toetusele v\u00f5imalik sama programmi kaudu ka laenu v\u00f5tta, kuid Eesti otsustas seda mitte teha. Esiteks, taasterahastu saamisel pannakse k\u00f5igepealt paika tegevusplaan, mida on vaja ja soovitakse teha, seej\u00e4rel vaadatakse, kuidas neid tegevusi finantseeritakse. Vajadusel laenatakse juurde ning seda tehakse parimal v\u00f5imalikul moel. V\u00f5tsime hoopis erinevate EL-i toetuste eest elluviidavate projektide riigipoolseks kaasfinantseerimiseks Euroopa Investeerimispangalt 300 miljonit eurot laenu (osa suuremast, kuni 600 miljonilisest laenust), mille tingimused on paindlikumad ja millega kaasneb v\u00e4hem b\u00fcrokraatiat. Teiseks, laenuinstrumendist s\u00f5ltumata suurendavad laenud Eesti laenukoormust, mida on meil vaja hoopis v\u00e4hendada. Laenurahast veelgi olulisem on aga see, et meile kinnitatud miljardi jagu toetusraha kiiremas korras v\u00f5imalikult targalt investeeringutena majandusse j\u00f5uaks. V\u00e4ikese ent t\u00f5husa ja d\u00fcnaamilise riigina peaksime suutma olla ise uue majanduse eeskuju, mille poole vaatavad ja mida soovivad endale ka teised. Just edukalt l\u00e4bi viidud rohereform ning digi- ja energiap\u00f6\u00f6re loovad meile selleks head eeldused. Planeeritud eesm\u00e4rkide saavutamiseks on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega nii riigi kui ka ettev\u00f5tete panus taastekavas olevate tegevuste sihikindlal ja \u00f5igeaegsel elluviimisel. L\u00fckkame koos meie majanduse mootori t\u00e4isv\u00f5imsusel k\u00e4ima.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Kannik: T\u00fcrgi valis v\u00f5itjate poolel olemise   Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Indrek Kanniku s\u00f5nul n\u00e4itavad T\u00fcrgi viimase n\u00e4dala v\u00e4lispoliitilised sammud, et president Recep Tayyip Erdogan on m\u00f5istnud, et konfliktis Venemaaga on v\u00f5itmas l\u00e4\u00e4neriigid ning asetas T\u00fcrgi strateegiliselt v\u00f5itjate poolele.   T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdogan kohtus eelmisel reedel Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskiga ja \u00fctles, et Ukraina v\u00e4\u00e4rib NATO liikmeks olemist. Samuti teatas T\u00fcrgi, et kui Venemaa viljalepingut ei pikenda, siis T\u00fcrgi s\u00f5jalaevad asuvad saatma Ukraina sadamatest v\u00e4ljuvaid viljalaevu. Venemaad h\u00e4iris ka T\u00fcrgis koduarestis olnud Aasovi v\u00f5itlejate vabastamine ja Ukrainale tagasi andmine. Ning k\u00f5ige v\u00e4rskem uudis on see, et T\u00fcrgi otsustas loobuda vastuseisust Rootsi NATO-ga liitumisele. \"Need on k\u00f5ik \u00fcsna m\u00e4rgilised sammud. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem j\u00e4reldus on see, et Erdogan on enda jaoks langetanud otsuse, et Venemaast pikas perspektiivis ei ole kuidagiviisi v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset vastast l\u00e4\u00e4nele. Ja siis on igal juhul kasulikum hoida nii-\u00f6elda \u00f5igele poole ja v\u00f5itjate poole,\" kommenteeris Kannik ERR-ile. Samas meenutas Kannik, et Venemaa ja T\u00fcrgi suhted ei ole kunagi p\u00e4ris pilvitud olnud ja viitas 2015. aasta juhtumile kui T\u00fcrgi s\u00f5jav\u00e4gi tulistas alla riigipiiri rikkunud Vene h\u00e4vitaja. Hiljem on Venemaa ja T\u00fcrgi sattunud vastuseisu ka S\u00fc\u00fcrias ja Liib\u00fcas. Erinevad huvid on riikidel olnud ka Armeenia ja Azerbaid\u017eaani konfliktis. \"Ajalooliselt on T\u00fcrgi ja Venemaa alati olnud vastaspooltel,\" s\u00f5nas Kannik. T\u00fcrgi on Kanniku s\u00f5nul Venemaaga proovinud h\u00e4sti l\u00e4bi saada Erdogani presidendiks oleku ajal. \"T\u00f5en\u00e4oliselt on praegu langetatud otsus, et Venemaa n\u00f5rgenemine on j\u00f5udnud faasi, kus pigem tuleb taastada oma traditsioonilised suhted l\u00e4\u00e4neriikidega,\" s\u00f5nas Kannik.  N\u00f5udmine Euroopa Liiduga liitumiseks oli m\u00f5eldud kodupublikule  Esmasp\u00e4eval \u00fctles, et Erdogan, et toetab Rootsi liitumist NATO-ga, kui Euroopa Liit j\u00e4tkab T\u00fcrgiga pikalt seiskunud liitumisk\u00f5nelusi. Samas kohtus esmasp\u00e4eval Erdogan ka Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni ja NATO peasekret\u00e4ri Jens Stoltenbergiga ning Stoltenbergi s\u00f5nul oli Erdogan n\u00f5us edastama Rootsi liitumistaotluse T\u00fcrgi parlamendile ja tagama ratifitseerimise. Kanniku hinnangul Erdogan t\u00f5en\u00e4oliselt Euroopa Liidu liikmeks saamiseks v\u00e4ljapressimist harrastama ei hakka. \"Ma arvan, et seda eilset asja v\u00f5ib ka kodupublikule n\u00e4itamiseks Erdogan kasutada selleks, et n\u00e4idata, et T\u00fcrgi on ikkagi koost\u00f6\u00f6aldis ja s\u00f5bralik, vaatamata sellele, et T\u00fcrgit on Euroopa liidu poolt aastak\u00fcmnete jooksul naeruv\u00e4\u00e4ristatud,\" s\u00f5nas ta. \"Me tegelikult ju oleme ka praegu selles olukorras, kus T\u00fcrgile anti Euroopa Liidu liitumisperspektiiv v\u00e4ga-v\u00e4ga ammu. Aga t\u00e4naseks on mitmed riigid, k\u00f5ige selgemalt vast Prantsusmaa, Holland ja Austria \u00f6elnud, et nad seda liitumisperspektiivi ei n\u00e4e ja on taganetud oma kunagi antud lubadustest,\" lisas Kannik. \"Ma arvan, et need paar retoorilist avaldust, mida T\u00fcrgi eile sai Euroopa Liidu esindajate poolt, et nad uuesti p\u00fc\u00fcavad suhteid omalt poolt parandada ja kiirendada... Seal v\u00f5ivad olla konkreetsed teemad, kus v\u00f5idakse proovida edasi liikuda, tolliliidu k\u00fcsimustes teatud asjades. V\u00f5ib-olla ka viisavabaduse k\u00fcsimuses teatud asjades. Aga kiiret T\u00fcrgi liitumist Euroopa Liiduga praegu k\u00fcll kusagilt paista ei ole,\" kommenteeris Kannik veel. K\u00fcsimusele, kas tegelikult v\u00f5ib Erdogan veel \u00fcmber m\u00f5elda ja asuda Euroopa Liidult v\u00f5i m\u00f5nelt konkreetselt riigilt Rootsi NATO liikmesuse k\u00fcsimust kasutades midagi v\u00e4lja pressima, vastas Kannik, et ta seda ei usu. \"Ma arvan, et see asi tehakse ikka n\u00fc\u00fcd \u00e4ra,\" \u00fctles ta.  Lisaks L\u00e4\u00e4nemerele v\u00f5ib ka Mustast merest saada \"NATO j\u00e4rv\"  Kannik m\u00e4rkis, et T\u00fcrgi selge strateegiline l\u00e4\u00e4neriikide poolele asumine tugevdaks oluliselt NATO l\u00f5unatiiba. \"Kui see n\u00fc\u00fcd nii l\u00e4heb, selles l\u00f5plikult j\u00e4tkuvalt veel kindel ei oleks. Kuigi t\u00f5epoolest siin viimase n\u00e4dala-kahe s\u00fcndmused selles suunas viitavad. Siis see kindlasti NATO l\u00f5unatiiba oluliselt tugevdab. Eks T\u00fcrgi on oluline liitlane ikkagi kogu aeg olnud, vaatamata sellele, et on ka keeruline liitlane olnud. Ta annab ikkagi NATO-le hoopis teise dimensiooni. Ta muudab NATO siiski \u00fcsnagi domineerivaks riigiks Musta mere \u00e4\u00e4res. Eriti kui Ukrainal peaks \u00f5nnestuma oma l\u00f5una alad kunagi taastada, siis v\u00f5ib \u00f6elda, et mingil hetkel kujuneb ka Mustast merest peaaegu NATO j\u00e4rv, nagu L\u00e4\u00e4nemerest n\u00fc\u00fcd on kujunemas. See on ikka v\u00e4ga suure strateegilise t\u00e4htsusega, kui T\u00fcrgi p\u00fcsib nii-\u00f6elda paadis,\" anal\u00fc\u00fcsis Kannik. Kanniku s\u00f5nul v\u00f5is T\u00fcrgi positsioone m\u00f5jutada ka v\u00f5imalik lubadus USA-lt m\u00fc\u00fca T\u00fcrgile uusi h\u00e4vitajaid F-16. Seni on USA keeldunud T\u00fcrgile F-16 h\u00e4vitajaid m\u00fc\u00fcmast, viidates T\u00fcrgi sisepoliitilisele olukorrale, aga sellele, et T\u00fcrgi on ostnud Venemaalt S-400 \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme. Kannik r\u00f5hutas, et USA president Joe Biden \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal, et m\u00f5istab T\u00fcrgi soovi uuendada oma F-16 h\u00e4vitajaid, aga samas ka Kreeka soovi uuendada oma \u00f5huv\u00e4ge. \"Neid asju tuleb n\u00e4ha komplekssetena. T\u00f5en\u00e4oliselt proovitakse j\u00f5uda lahenduseni, kus Kreeka ja T\u00fcrgi saaksid samaaegselt uue v\u00f5imekuse ja et kumbki pool ei saaks eelist, sest T\u00fcrgi ja Kreeka omavahelised suhted on keerulised,\" r\u00e4\u00e4kis Kannik.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Internetist kauplemine l\u00f5ppes ostjale suure rahasumma kaotusegaL\u00f5una prefektuur alustas kriminaalmenetlust noore naise avalduse alusel, millest selgus, et veebi kaudu kaupa m\u00fc\u00fca soovinud naine sattus kelmi ohvriks ja j\u00e4i ilma suurest rahasummast.\u00a0\nEsmasp\u00e4eval politseisse p\u00f6\u00f6rdunud\u00a024-aastane naine kurtis, et m\u00fc\u00fcs Facebooki Marketplace\u2019i kaudu enda asju. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes saatis talle kullerteenuse lingi, kuhu naine pidi sisestama oma pangakaardi andmed, kirjeldas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja toimunut.\nHiljem avastas naine, et tema pangakontolt on l\u00e4inud Leedu arveldusarvele 4044 eurot.\u00a0\n]]>"}
{"text":"ERAKONDADE RAHAKOTT | Korruptsioonikuriteos kahtlustuse saanud pankurilt tuli koguni kolmveerand Isamaa rahakoti sisustSee oli teada juba varemgi, et pankur Parvel Pruunsild toetas miljoni euroga kolme opositsioonierakonda. Uus teadmine on aga see, kui suure osakaalu tema annetused erakondade rahakoti sisust annavad. Ilmneb, et teises kvartalis tuli Pruunsillalt ligi 80% Isamaa arvele laekunud summadest, Keskerakonna ja EKRE rahast aga pisut \u00fcle poole. Ehkki keskerakondlased lubasid Pruunsillalt saadud 300 000 eurot tagastada, pole sellest veel m\u00e4rkigi.\nErakonnad peavad esitama erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile annetuste aruanded hiljemalt 10. kuup\u00e4eval p\u00e4rast kvartali l\u00f5ppu. Seekord said t\u00e4htaegse esitamisega hakkama k\u00f5ik olulisemad erakonnad. Aruanded esitatakse 30. juuni seisuga ning neis veel ei kajastu Keskerakonna juhatuse otsus kanda Pruunsillale raha tagasi.\nSelle aasta alguses, riigikogu valimiste ajal, olid annetajate rahakraanid p\u00e4rani. Kolme kuuga kukkus erakondade kukrusse 2,9 miljoni euro eest annetusi. Teises kvartalis on aga paljud annetajad j\u00e4ljetult kadunud: kokku laekus 1,3 miljonit eurot, kuid sellest \u00fcks miljon on Bigbanki suuromaniku Parvel Pruunsilla raha.\nPruunsild on Isamaa pikaaegne liige, kellele kaitsepolitsei esitas mai l\u00f5pus kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Kahtlustuse teine osapool oli Tartu abilinnapea Priit Humal, kes on samuti Isamaa pikaaegne liige. Pruunsild toetas juuni viimasel p\u00e4eval koduerakonda 400 000 euroga ning EKREt ja Keskerakonda 300 000 euroga. Summad on nii suured, et j\u00e4tavad varju kogu muu raha, mida opositsioonierakonnad said riigitoetuse, liikmemaksude v\u00f5i muude isikute annetustena. Isamaa rahast andis Pruunsilla annetus koguni 78%, EKRE ja Keskerakonna omast 55%.\nKolmel opositsioonierakonnal muid suuremaid annetusi polnudki. Keskerakonna suuruselt teine rahaline toetaja oli erakonna esimees J\u00fcri Ratas 5743 euroga, EKRE-l riigikogu liige Jaak Valge 3000 euroga ning Isamaal varasem justiitsminister, riigikokku mitte p\u00e4\u00e4senud Lea Danilson-J\u00e4rg 1000 euroga.\nReformierakond kogus annetustena 164 372 eurot, sellest suurima panuse andis Saaremaal v\u00e4ikelaevu tootva Baltic Workboats \u00fcks omanikest ja juhtidest Margus Vanaselja: 50 000 eurot. Tegu on tema esimese annetusega peaministriparteile. Varem on ta ise ning tema \u00e4ripartner toetanud sotse. Oravaid toetasid suurelt ka riigikogulased Andres Sutt ja Vilja Toomast: vastavalt 16 325 ja 10 189 eurot. Muud summad j\u00e4\u00e4vad juba alla 10 000 euro.\nSotsiaaldemokraatidele tegi suurima annetuse ettev\u00f5tja, varasem N\u00f5mme linnaosa vanem Lauri Paeveer: 10 720 eurot. Kokku said sotsid annetustena 65 312 eurot. Sotside aruandes kajastub ka 450 000eurone laen: neil oli riigikogu valimistest maksmata arveid, reklaamiagentuuridelt aga erakonnad v\u00f5lgu v\u00f5tta ei tohi.\nEesti 200 kogus annetustena vaid 6157 eurot. Suurima panuse andis transpordiametis tee-ehituse eksperdina t\u00f6\u00f6tav Aivo Salum: 2000 eurot.\nRiigikogust v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud Parempoolsed kogusid kolme kuuga 43 891 eurot annetusi. Suurima panuse, 10 000 eurot, andis jaem\u00fc\u00fcgiga tegelev \u00e4rimees Oleg Gross."}
{"text":"Kuidas taaskasutada hingeMateriaalse j\u00e4tkusuutlikkuse, aegluse ja v\u00e4henemise poole p\u00fcrgimine, mis on lugematute n\u00e4ituste, installatsioonide ja konverentside fookuses, toimub vaimse j\u00e4tkusuutlikkuse arvelt ja j\u00e4tkuvalt intensiivse projektielu k\u00f5rvalt. Samas on k\u00fcsitav, kas v\u00e4ljakujunenud kultuuriformaadid viivad k\u00e4egakatsutavate muutusteni. \u00dche l\u00e4bip\u00f5lenu m\u00f5tted.s\u00f6ed mu k\u00f5hus h\u00f5\u00f5guvad vihaselt ja ma ei saa p\u00fcsti seista. stress toodab autonarkootikume, millest hormoonid l\u00e4hevad agressiivseks ja aju j\u00e4\u00e4b s\u00f5ltuvusse. l\u00e4bip\u00f5lemine on j\u00e4rsk adrenaliinipuudus, arutu, libidinaalne igatsus kire ja j\u00f5u j\u00e4rele. iga p\u00e4ev on halb uni; ma ootan - uut s\u00fcsti; veedan piinavalt \u00fcksikuid tunde meeleheitlike kujutluspiltidega, milles lapsik iha n\u00e4tsutab kummiseid ohvreid v\u00f5imatutes, oksele ajavates olukordades. vajan endast v\u00e4lja. valusvenivate tundide jooksul vahetan skisofreeniliselt veendumusi: vabakutseline kultuuritegelane olla on ikkagi p\u00e4ris mitmek\u00fclgne ja tore - kui ainult saaks veel seda \u00e4rategemise tunnet, palun, palun teeme koos asju - kellele neid asju tegelikult vaja on?! - m\u00f5ttetud \u00fclesanded on kohutavalt m\u00f5ttetud - ma pole kunagi olnud nii \u00fcksik - palun, laske mul haihtuda. tulevikku korraga ei ole ja samas see s\u00e4deleb mingis naiivses, labases ohtruses, sosistades \u00fchte k\u00f5rva:\u201eon nii palju, mida sa veel saaksid teha, kellega \u00fchendust v\u00f5tta, kuhu panustada! ole \u00f5nnelik, et su t\u00f6\u00f6 sind huvitab, t\u00e4idab vajalikke l\u00fcnki ja on hulga m\u00f5testatum kui valdaval enamikul! sul on v\u00f5imalus osutada meie osalusele looduses, anda voli k\u00e4sit\u00f6\u00f6le ja materjalidele, v\u00e4ikesele ja unustatule, propageerida aeglust ja \u00fchisust! ela ja s\u00e4ra!\u201dja teise:\u201emiks on nii, et loodusesse j\u00f5uad sa ainult t\u00f6\u00f6projektide raames? millal viimati s\u00f5pradega \u00f5htust s\u00f5id, trenni tegid, arstil k\u00e4isid, enda eest hoolitsesid enam kui veinija video\u00f5htuga? mitu v\u00f5ileivakarpi ja kilepakki j\u00e4lle sel n\u00e4dalal soetasid? lendad tolle koost\u00f6\u00f6 jaoks uuesti v\u00e4lismaale, jah? kuidas aitab see k\u00f5ik liikuda l\u00e4hemale sellele teistsugusele elule, mille v\u00f5imalikkusest sa jutlustad?\u201dMulle meeldib vaadata vanade raamatute tagumistest impressumitest, kui palju aega nende ladumiseks l\u00e4ks. \u00d5hema raamatu puhul 4-5 kuud, paksema puhul kuni aasta. Tr\u00fckise v\u00e4ljamanamine metallisegust, tselluloosikiust ja \u00f5liv\u00e4rvist v\u00f5ttis aega, n\u00f5udis aega, sai aega. Ladujad t\u00f6\u00f6tasid tr\u00fckikojas oma vahetuse \u00e4ra ja l\u00e4ksid taidlusringi end teostama. Graafilise disainiga seotud t\u00f6\u00f6tajad on olnud ajalooliselt puhkuse ja muude t\u00f6\u00f6liste \u00f5iguste n\u00f5udmisel esirinnas. Tunnen, et olen oma eelk\u00e4ijaid alt vedanud. V\u00f5in aega n\u00f5uda, aga seda ei ole kuskilt v\u00f5tta, sest kataloogid peavad olema valmis n\u00e4ituste avamise ajaks ja t\u00f6\u00f6tada saab ju ka kodus, rongis v\u00f5i kesk\u00f6\u00f6l. Peadp\u00f6\u00f6ritavalt pragulistest projektiplaanidest tuleb v\u00e4lja pressida ka eneseteostus - s\u00fcvenemise, t\u00e4henduse ja vajalikkuse illusioon.Ma ohverdan oma n\u00e4dalavahetused, sest v\u00e4\u00e4rtustan eksperimentaalset ja kvaliteetset koost\u00f6\u00f6d olulistel teemadel (ja kuna olen \u00fcldiselt terve ja mul pole lapsihoolealuseid). Ja seep\u00e4rast, et ma tunnetan vastutust nende loodusressursside ees, mille meie kunsti- ja kultuuriprojektid ohvriks toovad. Kui juba teha, siis v\u00f5imalikult \u00e4gedalt ja l\u00e4bim\u00f5eldult, materjaliteadlikult ja -s\u00e4\u00e4stlikult.Igava koopiapaberil v\u00e4ljaprindi v\u00f5i \u00fchekordse vin\u00fc\u00fclkleepsu asemel leiutan n\u00e4itustele-installatsioonidele viise, kuidas taaskasutada olemasolevat paberit ja p\u00e4randtr\u00fckitehnikaid. Ajalooliste k\u00e4sit\u00f6\u00f6v\u00f5tetega tahan tuletada digistandarditega harjunud publikule meelde arvuti taga peituvaid aegan\u00f5udvaid materiaalseid metamorfoose - vaadake, aeglasem ja j\u00e4tkusuutlikum elu on (olnud) v\u00f5imalik! K\u00e4igu pekki kiirus, t\u00f5husus ja standardiseeritus; kohanegem kahanemisega, tehkem ise, hooligem tagaj\u00e4rgedest, ressursid on l\u00f5plikud\u2026 Need on kandvad ideed enamikus kunsti- ja kultuuriprojektides, milles disainerina osalen. Ometi leian end ikka ja j\u00e4lle r\u00f6\u00f6pr\u00e4hklemisest k\u00f5rbenuna veeretamas painavat k\u00fcsimust: kas j\u00e4tkusuutlikkusega tegelev loomet\u00f6\u00f6 saab \u00fcldse olla j\u00e4tkusuutlik?Materiaalne ja sotsiaalne j\u00e4tkusuutlikkus on kirjutatud tingimusena sisse aina enamatesse ettev\u00f5tmistesse. See on muidugi tore, sest suunab meid k\u00f5iki rohkem tajuma omavahelisi rists\u00f5ltuvusi: meie igap\u00e4evaluksused tulevad pea alati millegi v\u00f5i kellegi arvelt ja t\u00e4hendavad moel v\u00f5i teisel vastutustundetuid tagaj\u00e4rgi. Vaimse heaolu nimel tehtud mugavad valikud (nt lennuk rongi v\u00f5i plastkarbil\u00f5una isevalmistatu asemel) v\u00f5rduvad tavaliselt materiaalse raiskamise ja keskkonnakriisi panustamisega. Selliseid hetki v\u00f5ib t\u00f6ise linnainimese elus kuhjuda l\u00fchikese aja jooksul p\u00e4ris palju. (Kas olete \u00fcritanud ette kujutada, kui palju pr\u00fcgi olete kogu oma elu jooksul tekitanud ja mis on sellest n\u00fc\u00fcdseks saanud?) Praegu toimib see seos aga vastupidi t\u00e4pselt samamoodi: materiaalse j\u00e4tkusuutlikkuse rakendamine toimub vaimse kestlikkuse arvelt. Ringmajanduslike eksperimentidega tegeletakse lisaks p\u00f5hit\u00f6\u00f6le ja -projektidele. Ajakavad j\u00e4\u00e4vad samaks, kultuurivormid niisamuti. Aina rohkem on \u00f6kokriisiteemalisi n\u00e4itusi, konverentse, paneeldiskussioone, vestlusringe, lavastusi, festivale, residentuure, koolitusi, rahvusvahelisi biennaale. S\u00e4\u00e4rases kampaaniaformaadis tekitab teema akuutsus aktivistliku atmosf\u00e4\u00e4ri, mis v\u00f5imaldab l\u00fcpsta kultuurit\u00f6\u00f6taja missioonitundest maksimumi. 1 Koroonaaegne hinget\u00f5mme on viimseni v\u00e4lja puhutud; \u00fcrituselt \u00fcritusele \u00e4hkides p\u00fc\u00fcame meeleheitlikult \u00fcksteise inspiratsioonist pilve j\u00e4\u00e4da.Maikuus toimunud Biotoopia konverentsil r\u00e4\u00e4giti - nagu ikka omataolistel - palju inimkonna vajadusest kokku t\u00f5mmata, v\u00e4heneda, standardeid muuta. Karismaatiline Bayo Akomolafe esitas paeluva metafoori, et inimesed peaksid laskma loodusel end nakatada ja \u00fcle v\u00f5tta nagu seeninfektsioonil sarjas \u201eThe Last of Us\u201d, ning kiirustas p\u00e4rast oma etteastet j\u00e4rgmisele konverentsile San Franciscos. (Pahh! kaob v\u00f5lukunstnik mitmesajatonnise s\u00fcsinikupilve sisse.) Kui palju erinevaid t\u00fchje s\u00f5nastusi narratiivist \u201ek\u00f5ik on pekkis, aga \u00e4rme kaota lootust\u201d suudab inimene taluda? Kui pikalt petta end enese\u00f5igustusega, et kultuuri ja kunsti roll teadlikkuse t\u00f5stja ja ideede vahendajana on piisav? Kuidas saavad kujutelmad \u00f5iglasematest ja ilusamatest alternatiividest praktikaks, kui iga meie ennastohverdav samm on nii ilmselgelt illusoorne ja silmakirjalik?Humanitaaria \u00fchiskondlik \u00fclesanne peaks olema selle h\u00e4davajaliku infektsiooni kehastamine, mitte ainult selle eest k\u00f5nelemine. Kuidas p\u00e4riselt anda aega, teha v\u00e4hem, peatada busi\/yness-as-usual, muuta harjumusp\u00e4raseid standardeid ja vorme? Kuidas me j\u00f5uame sinna, et plastkarbitoidu asemel oleks iga\u00fchel meist v\u00f5imalus teha l\u00f5unat kollektiivselt isekasvatatud k\u00f6\u00f6giviljadest? Et me ei teeks aastas n\u00e4iteks rohkem kui kaht edasi-tagasi v\u00e4lismaalendu? Et me n\u00e4eks reisimise v\u00f5i linnaelu asemel ihaldusv\u00e4\u00e4rsena \u00f6kokommuunides osalemist ja maa eest hoolitsemist? \u0160oppamise asemel ise kanga ja tarbeesemete meisterdamist? Tuumikpere asemel reaalse praktilise alternatiivina kogukondlikku lastekasvatamist? Kuidas nakatada inimest arusaamaga, et tal ei ole mitte \u00fchelegi mugavusele p\u00e4riselt \u00f5igust, niiviisi, et see ei v\u00f5taks eluisu? Kuidas teha trendikast s\u00f5nak\u00f5lksust - kogukond, keskkonnahoid, rohep\u00f6\u00f6re - midagi k\u00e4egakatsutavat ja suunda n\u00e4itavat?Et ka hingest saaks s\u00f6ehunniku asemel taastuv energiaallikas.ps\u00fchholoog dikteerib ja ma kirjutan:\u201einimene ei ole k\u00f5ikv\u00f5imas. inimesel ei ole kontrolli tuleviku \u00fcle. mina olen inimene.\u201d(milline vastuvaidlematu dissonants.) ent \u00fchtlasi soovitab ta jagada unistused pisikesteks m\u00f5testatud ja usutavateks trepiastmeteks.juba neli aastat olen h\u00e4beliku salakaupmehena \u00fcritanud m\u00fc\u00fca s\u00f5pradele-tuttavatele m\u00f5tet eestisse isevarustava loome-\u00f6kok\u00fcla rajamisest.1 see v\u00f5iks olla midagi enamat kui loomeresidentuur v\u00f5i mahetalu, aga mitte ka p\u00e4ris k\u00fclg k\u00fclje vastas hipikommuun. sotsiaalkodud pensionita vabakutselistele? p\u00e4rand-disainitalu ja kogukondlik permap\u00f5ld? variante on palju, aga tunnen, et ei saa ega tohi sellist plaani teha \u00fcksi.kutse \u00fchelt pisikeselt trepiastmelt: palun v\u00f5ta minuga \u00fchendust, kui ka sina oleksid valmis taolise elu kavandamises-ehitamises kampa l\u00f6\u00f6ma.Muuk, M. 2019. Dear Friend, nr 8. - gd.artun.ee.: 25\"Leian end ikka ja j\u00e4lle r\u00f6\u00f6pr\u00e4hklemisest k\u00f5rbenuna veeretamas painavat k\u00fcsimust: kas j\u00e4tkusuutlikkusega tegelev loomet\u00f6\u00f6 saab \u00fcldse olla j\u00e4tkusuutlik?\"\"Koroonaaegne hinget\u00f5mme on viimseni v\u00e4lja puhutud; \u00fcrituselt \u00fcritusele \u00e4hkides p\u00fc\u00fcame meeleheitlikult \u00fcksteise inspiratsioonist pilve j\u00e4\u00e4da.\"\"Vaimse heaolu nimel tehtud mugavad valikud (nt lennuk rongi v\u00f5i plastkarbil\u00f5una isevalmistatu asemel) v\u00f5rduvad tavaliselt materiaalse raiskamise ja keskkonnakriisi panustamisega.\"\"Kuidas saavad kujutelmad \u00f5iglasematest ja ilusamatest alternatiividest praktikaks, kui iga meie ennastohverdav samm on nii ilmselgelt illusoorne ja silmakirjalik?\"Maria Muuk on graafiline disainer ja uurija, kes tegutseb peamiselt Eesti kultuuriv\u00e4ljal.Ingmar J\u00e4rve (alias GUTFACE) on J\u00f5hvist p\u00e4rit multidistsiplinaarne kunstnik, kes tegutseb alates 2012. aastast Tartus. T\u00e4helepanu on kunstnik saanud eelk\u00f5ige t\u00e4navakunstis, kuid ta teostab ennast mitmes loomevaldkonnas. Igap\u00e4evat\u00f6\u00f6na teeb ta oma stuudios festivalidele, muusikutele ja kultuuri\u00fcritustele graafilist disaini, animatsioone ja illustratsioone. Lisaks on ta aktiivne Ajuokse kunstir\u00fchmituse liige.Kirjutas Maria Muuk, illustreeris Ingmar J\u00e4rve"}
{"text":"\u201eV\u00f5itlus on terav. K\u00e4ib k\u00f5va andmine.\u201c Keskerakonna saatus s\u00f5ltub sellest, mis juhtub p\u00e4rast erikongressiKadri Simsonist parteijuhi tegemine eba\u00f5nnestus. Ja kui pangaomanik Pruunsild \u00fcllatas erakonda suure rahas\u00fcstiga, puhkes v\u00f5imuv\u00f5itlus.Keskerakonna l\u00f5henemise hind oli 300 000 eurot.Just nii suure annetuse tegi reedel, 30. juunil Parvel Pruunsild. Partei ei v\u00f5tnud seda vastu.Raha seisab teist n\u00e4dalat erakonna kontol, sest nagu \u00fctleb peasekret\u00e4r Andre Hanim\u00e4gi, ei piisa nii suure summa tagasikandmiseks nupule vajutamisest internetipangas. \u201eSelleks tuleb teha rohkem toiminguid.\u201cHanim\u00e4gi s\u00f5nul oli erakonna juhatuses juttu, et Pruunsild v\u00f5iks parteile annetada, ent tal polnud aimugi, kui suur on summa ja millal see laekub.\u201eV\u00f5is olla lootusi, aga mitte ootusi,\u201c m\u00e4rgib ka juhatuse liige Jaanus Karilaid. \u201eAnda nii palju opositsioonierakonnale - see oli mulle \u00fcllatus.\u201c\u201eTegin jah \u00fcllatuse,\u201c \u00fctleb Parvel Pruunsild. \u201eMitte midagi ei olnud kokku lepitud.\u201cM\u00f6\u00f6dunud aastal sai Keskerakond v\u00e4ljastpoolt oma liikmeskonda annetusi vaid 66 654 eurot. N\u00fc\u00fcd andis \u00fcks mees peaaegu viis korda nii palju!Pruunsild saab seda teha. Talle kuulub pool Bigbanki-nimelisest h\u00e4sti \u00f5litatud rahamasinast. Tunamullu maksis pank Pruunsillale kolm miljonit eurot dividende, mullu samuti ja t\u00e4navu tegi juhatus ettepaneku, et saab j\u00e4lle sama palju.See raha sobib!300 000 eurot m\u00f5jus Keskerakonnale nagu taevamanna juutidele, kui nood Egiptuse vangip\u00f5lvest pagesid. Partei rahaline seis on kehv. Aastaaruandes tunnistab erakond \u201etungivat vajadust tugeva finantsdistsipliini j\u00e4rele, et tagada likviidsus ning erakonna maksej\u00f5ulisus\u201c.Ent iga annetus ei sobi isegi n\u00e4ljasele. Suvel 2020 paljastas Ekspress, et \u00fche 50 000 euro suuruse annetuse puhul Keskerakonnale oli tegemist kriminaalse varjatud rahastamisega.P\u00e4rast seda kehtestas Keskerakonna juhatus annetuste vastuv\u00f5tmise korra ja moodustas komisjoni, mis peab uurima 3000 eurost suuremate annetuse tausta.Komisjoni pandi eksministridTanel Kiik, Jaak Aab ja Kristjan Jaani. Kui Jaani poliitikast lahkus, sai tema koha Taavi Aas, kes on samuti endine minister.N\u00fc\u00fcd helistaski Kiik Pruunsillale ja uuris, miks ta sellise annetuse tegi. Pankur vastas, et tegemist oli maailmavaatelise toetusega. Sama kinnitas ta peasekret\u00e4r Hanim\u00e4gile.Isamaa ridadesse kuuluv Pruunsild v\u00f5itleb Eesti rahva p\u00fcsima j\u00e4\u00e4mise eest. Suurem s\u00fcndimus on tema s\u00fcdameteema. Keskerakonna t\u00f6\u00f6 peretoetuste suurendamisel ja seej\u00e4rel nende v\u00e4hendamise vastu v\u00f5itlemisel l\u00e4ks talle korda.\u201eK\u00f5igile on teada, et see Pruunsillale meeldib,\u201c \u00fctleb Karilaid. \u201eErakonnad peavad saama maailmavaatelisi annetusi ja see raha oli k\u00f5ige puhtakujulisem maailmavaateline annetus.\u201cKiige komisjon tunnistaski pankurilt saadud raha ko\u0161\u0161eriks.Aga \u00fcks mees pidas neid eurosid juudaseekliteks.See raha ei sobi! Partei esimehe J\u00fcri Ratase kangeim rivaal, Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart soovis, et juhatus tuleks kokku ja arutaks annetuse tagamaid.\u201eSelline soov ei olnud \u00fcllatus. Aga ma ei uskunud, et ta tahab raha tagasi anda,\u201c \u00fctleb \u00fcks juhatuse liige.Kuid just sellise ettepaneku K\u00f5lvart tegi.Ratas selgitas, et 300 000 eurot saaks kasutada v\u00f5lgade tasumiseks, piirkondade toetamiseks, Keskn\u00e4dala v\u00e4lja andmiseks ja nii edasi. K\u00f5lvart n\u00f5udis aga annetuse tagastamist, sest Keskerakond on saanud h\u00e4mara rahastamise t\u00f5ttu karistada ja n\u00fc\u00fcd tekiks uus oht, sest prokuratuur kahtlustab Pruunsilda korruptsioonikuriteos. NB! Kahtlustab, mitte ei s\u00fc\u00fcdista.Asi l\u00e4ks h\u00e4\u00e4letamisele. K\u00f5lvart v\u00f5itis 9 : 7.See n\u00e4itas, et Ratas esimehena ei kontrolli juhatust.Ta tunnistaski ausalt, et juhatus on l\u00f5hki ning t\u00fclil\u00f5ke p\u00f5leb heleda leegiga.\u201e300 000 euro suuruse maailmavaatelise annetuse tagasi l\u00fckkamine oli t\u00e4pp i-le,\u201c kuulutas volikogu aseesimees Ester Karuse.Eurosaadik Yana Toom n\u00e4gi \u201eehtsat sisev\u00f5itlust\u201c.\u201eK\u00f5lvarti juhitud Keskerakonda mul usku ei ole,\u201c p\u00f5rutas Jaanus Karilaid.Br\u00fcsseli kalliskiviJuuli alguses k\u00e4is Br\u00fcsselis s\u00f5pradel k\u00fclas Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni juht Tanel Kiik. Ta laadis Facebooki foto, kus poseeris nendega juubelipargis, taustaks Arcade du Cinquantenaire'i v\u00f5imas kaar.Kuid Kiik kaardistas Belgias ka eurovolinik Kadri Simsoni plaane.Juba t\u00fckk aega k\u00e4ivad spekulatsioonid, et Ratas kavatseb tuleva aasta suvel kandideerida Euroopa Parlamenti ning kolida Br\u00fcsselisse. Partei esimehe koht j\u00e4\u00e4b vabaks.See amet sobiks h\u00e4sti Simsonile, kes on Ratase truu v\u00f5itluskaaslane ja pinginaaber Toompea aegadest. Simsonil ei ole ju pikka pidu, sest tuleval aastal l\u00f5peb Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu t\u00f6\u00f6aeg. Kuna Keskerakond ei kuulu valitsusse, on ette teada, et Simsonit ei saadeta sinna teiseks ametiajaks.\u201ePaljud meist on \u00fcritanud teda tagasi saada. Meil ongi l\u00e4inud v\u00e4ga meestekeskseks,\u201c \u00fctleb juhatuse liige Jaak Aab.Samalaadset, kuid palju k\u00f5rgemal tasemel vangerdust soovis USA president Joe Biden teha sakslanna Ursula von der Leyeniga - kui teda ei valita uuesti Euroopa Komisjoni esimeheks, hakaku juhtima NATOt. Aga von der Leyen \u00fctles j\u00e4nkile \u00e4ra.Samamoodi \u00fctles kamraadidele koduparteist ei Simson.\u201eMuidugi oleks ta meile hea juht. Ta on naine ja v\u00f5taks Kaja Kallaselt osa fluidumist \u00e4ra. Teiseks on tal euroopalik m\u00f5\u00f5de,\u201c hindab \u00fcks partei juhtkonna liige. \u201eAga miks ta peaks tahtma juhtida erakonda, mille siseelu on x ja tulevik y?\u201c\u201eKeegi ei ole Kadrile kindlustanud, et ta v\u00f5idab,\u201c hoiatab teine.Praegu kuulubki Simsoni af\u00e4\u00e4r rubriiki \u201eAjaloo ilu\u201c, sest Keskerakond saab uue juhi juba sel suvel.K\u00f5lvarti kaks nappi kaotustEsimene t\u00f5sine m\u00f5ra J\u00fcri Ratase v\u00f5imus ilmnes avalikkusele mullu juunis, kui Kallas oli partei valitsusest v\u00e4lja visanud ning Ratase lemmik T\u00f5nis M\u00f6lder edestas erakonna volikogu juhi valimistel Jaan Tootsi vaid \u00fche h\u00e4\u00e4lega (50 : 49).Augustis valiti Ratas Tootsi ees esimeheks v\u00f5imsa \u00fclekaaluga (470 : 201).T\u00e4navukevadised riigikogu valimised kinnitasid aga, et partei suurim staar on K\u00f5lvart. Tema h\u00e4\u00e4lesaak oli Ratase omast palju suurem.Keskerakond kaotas parlamendis 26 kohast 10.Erakond sai lakki ka rahaliselt, sest need k\u00fcmme kohta andnuks valimists\u00fckli jooksul kaks miljonit eurot riiklikku rahastust. \u201eSee on raju. Selle eest saanuks teha terve valimiskampaania! Ratas pidanuks kohe p\u00e4rast valimisi tagasi astuma,\u201c hindab tuntud Keskerakonna liige. \u201eMe ei saanud seekord enam eestlaste h\u00e4\u00e4li. Isegi Ratas sai riigikokku t\u00e4nu venelaste h\u00e4\u00e4ltele, mida aitas koguda [Maardu linnapea Vladimir] Arhipov. Tantsusaatest ei olnud \u00fcldse kasu.\u201cK\u00f5lvart tegi seepeale katse juhtimine \u00fcle v\u00f5tta. Kuid korraline kongress pidi toimuma alles suvel 2024.K\u00f5lvart teadis, et nurin Ratase aadressil v\u00f5ib selleks ajaks lahtuda. Tal oli vaja kokku kutsuda erakorraline kongress v\u00f5imalikult kiiresti.Kongressi korraldamine on erakonna volikogu p\u00e4devuses.Vahetult enne volikogu teatas Ratas, et tema ei kavatse kongressi korraldamise korral kandideerida. Ta pakkus aga v\u00e4lja sobivad kandidaadid: Aab, Toom, Karilaid ja Kiik.H\u00e4\u00e4letusel kaotas K\u00f5lvarti tiib taas \u00fche h\u00e4\u00e4lega (74 : 75). Erakorraline kongress j\u00e4i \u00e4ra.Ratas esitles end v\u00f5itjana. \u201eJu see n\u00e4itab, et olen erakonna esimehena teinud \u00f5igeid samme,\u201c kiitis ta ERRis ja andis m\u00f5ista, et soovib juhtida Keskerakonda nii kaua, kui partei teda usaldab.Seekord 2 : 0 K\u00f5lvartileP\u00e4rast Pruunsilla annetuse juhtumit tegi Ratas ise ettepaneku korraldada erakorraline kongress. N\u00fc\u00fcd on temal kiire, sest jokutades v\u00f5ib lahtuda pahameel, et 300 000 eurot j\u00e4i vastu v\u00f5tmata.Samas kinnitas Ratas, et ta ise ei kandideeri. \u201eJ\u00fcrist oli see ainuv\u00f5imalik k\u00e4ik. Ta ei tahtnud (K\u00f5lvartiga) laupkokkup\u00f5rkesse minna, sest kardab kaotada,\u201c hindab \u00fcks partei tippe.\u201eK\u00f5lvart tegi 2 : 0. Esiteks sai ta erakorralise kongressi ja isegi kiiremini, kui oli arvestanud. Teiseks ju Ratas ei kandideeri,\u201c \u00fctleb teine tuntud tegija.Ratas tahab kongressi 19. augustil Paides.K\u00f5lvartile meeldib september, sest siis saaks ta pikemalt valmistuda.Peasekret\u00e4r Hanim\u00e4gi s\u00f5nul j\u00e4tkub aega piisavalt ka siis, kui teha kongress augustis. \u201eMeil toimuvad viiendal ja kuuendal augustil (V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4res) suvep\u00e4evad. See on hea koht, kus debatte korraldada.\u201cKandidaate on seni kaks: Mihhail K\u00f5lvart ja Tanel Kiik.Jaak Aab, keda Ratas kevadel promos, \u00fctleb, et talle on k\u00fcll helistatud, kuid juba 2015. aastal Soomest tagasi tulles teatas ta, et tal pole juhiambitsioone. \u201eToetan nooremaid,\u201c m\u00e4rgib ta.Teine soosik Jaanus Karilaid peab end liiga konfliktseks. \u201eJuhil peab olema pikk s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6r. Olen m\u00f5nes asjas liiga mustvalge.\u201cKolmas favoriit Yana Toom h\u00fcppas K\u00f5lvarti leeri, h\u00e4\u00e4letades Pruunsillale raha tagastamise poolt.Nii j\u00e4igi Ratase tiival kandidaadi roll Tanel Kiigele.\u00dcks ei ole hea ja teine ka! \u201eV\u00f5itlus on h\u00e4sti terav. S*tt keeb. Siselistis k\u00e4ib k\u00f5va andmine. See ei ole mingi m\u00e4ng. \u00d6elda, kumb pool v\u00f5idab, on raske. Erakond on pooleks,\u201c hindab \u00fcks partei taibudest. \u201eTanel on h\u00e4sti tubli, Hanno Pevkuri t\u00fc\u00fcpi juht. Aga tema taha ei kandu h\u00e4\u00e4led.\u201cRiigikogu valimistel p\u00e4lvis Kiik 2070 h\u00e4\u00e4lt. See oli Keskerakonnas kaheksas tulemus. Isegi K\u00f5lvarti abikaasa sai rohkem h\u00e4\u00e4li.Venelastele, kes on Keskerakonna tuumiktoetajad, ei ole Kiik oma. Eelmine esimees Edgar Savisaar oli batja, tema sobis. Ratas on Savisaare kasvuhoones kasvanud, tema k\u00e4ib ka. K\u00f5lvart on t\u00e4itsa oma. Aga Kiik? Njet!Samamoodi n\u00e4hakse vigu K\u00f5lvartis. Ta ei m\u00f5ju magnetina paljudele eestlastele. \u201eMul olid riigikogu eelmise koosseisu ajal k\u00f5ige suuremad konfliktid just K\u00f5lvartiga. Teda \u00e4rritas eestikeelne \u00f5pe, mis on mulle meelep\u00e4rane. Samuti punamonumentide \u00e4raviimine. Vene kodanike relvalubade teema,\u201c loetleb Karilaid. \u201eMa ei n\u00e4e Keskerakonnas eluj\u00f5udu, kui K\u00f5lvarti tiib saab kontrolli. K\u00fcsimus on inimeste maailmavaates. Mida nad p\u00e4riselt m\u00f5tlevad. Rahvariiete selga panemisest on v\u00e4he.\u201cParteis teatakse, et eriti oluline on, mis saab p\u00e4rast kongressi. \u201eUue juhtkonna k\u00f5ige prioriteetsem \u00fclesanne on tuua j\u00f5ulurahu,\u201c toonitab peasekret\u00e4r Hanim\u00e4gi.Mis saab aga siis, kui kordub olukord, kus esimeheks valitu ei kontrolli juhatust?V\u00f5i kui isegi kontrollib, siis kas ta suudab vastastele andestada? V\u00f5i juhtub nii, et kui Kiik saab esimeheks, toetab ta oma liitlastega linnavolikogus linnapea umbusaldamist? V\u00f5i proovib K\u00f5lvart oma v\u00f5idu korral Kiige minema puksida riigikogu fraktsiooni esimehe positsioonilt?Ja kas K\u00f5lvart kavatseb kandideerida eurovalimistel? Sel juhul v\u00f5tab ta h\u00e4\u00e4li \u00e4ra Toomilt ja Ratas saab suurema \u0161ansi Br\u00fcsselisse p\u00e4\u00e4seda. Kui aga linnapea ei kandideeri, v\u00f5ib Toom Ratasega 1 : 0 teha.\u201eErakond j\u00e4\u00e4b \u00fchtseks,\u201c lubab K\u00f5lvart. \u201eMa luban toetada uut esimeest ja juhatust ning j\u00e4\u00e4n erakonda ka siis, kui v\u00f5itjaks osutub konkurent.\u201c\u201eLeppimist on raske ette n\u00e4ha,\u201c ohkab \u00fcks juhatuse liige. \u201eAga see ei ole v\u00f5imatu. Savisaare viimane samurai on ju n\u00fc\u00fcd Ratase kaikamees (viide Karilaiule - EE). Tegelikult v\u00f5ime ka lumememme esimeheks panna. Meil on riigikogu selle koosseisu juures v\u00e4ga v\u00e4he kombinatsioone valitsusse p\u00e4\u00e4seda.\u201cKirves pea kohal: partei v\u00f5ib kaotada veel 1,25 miljonit eurotRahah\u00e4das Keskerakond kandis eelmisel aastal seoses nn Hillar Tederi korruptsiooniprotsessiga riigile 120 000 eurot. Partei m\u00e4rkis, et ei pea s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istmist t\u00f5en\u00e4oliseks.Ent riiklik s\u00fc\u00fcdistaja Taavi Pern n\u00f5udis t\u00e4navu jaanip\u00e4eva eel partei karistuseks m\u00e4rksa rohkem, koguni miljon eurot! Suur\u00e4rimees Teder ju lubas \u201esupsutada\u201c parteid \u201emingi milliga\u201c.S\u00fc\u00fcdi tunnistamisel, v\u00f5ib riik v\u00e4lja n\u00f5uda ka varasema 250 000 euro suuruse tingimisi karistuse.\u201eTegelikult v\u00f5ime me ka lumememme esimeheks panna.\"Keskerakonna juhatuse liige\u201eJuhil peab olema pikk s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6r. Olen m\u00f5nes asjas liiga mustvalge.\"Jaanus Karilaid iseendastK\u00d5LVARTID: Enne kevadist v\u00f5imuv\u00f5tmise katset tegi Mihhail K\u00f5lvart hoogsalt kampaaniat. Muu hulgas lasi ta ETV uuriva saate \u201ePealtn\u00e4gija\u201c isegi oma koju. Kuvat\u00f5mmis ETV \u201ePealtn\u00e4gija\u201c PRAEGUNE JA J\u00c4RGMINE JUHT? Selles riigikogus on J\u00fcri Ratas ja Tanel Kiik pinginaabrid. Nende ees istub peasekret\u00e4r Andre Hanim\u00e4gi ja seljataga punases volikogu asesimees, Ratase leeri \u00fcks s\u00f5jakamaid liikmeid Ester Karuse.Sulev Vedler"}
{"text":"M\u00d5RV RAHA P\u00c4RAST? Tai politsei leidis s\u00fcgavk\u00fclmikust Saksa \u00e4rimehe t\u00fckeldatud surnukehaViimati v\u00f5is 62aastast Hans-Peter Macki n\u00e4ha 4. juulil vuramas oma Mercedesega Tais Pattaya kuurordis. Seej\u00e4rel polnud temast midagi kuulda ega n\u00e4ha. Murelik perekond pani Macki leidmiseks v\u00e4lja vaevatasu. Paraku aga leidsid uurijad tema surnukeha, mis oli t\u00fckkideks saetud, kottidesse topitud ja s\u00fcgavk\u00fclmikusse pandud.\nMack elas Pattayas juba aastaid ning tegutses seal kinnisvara\u00e4ris. Tema 24aastane abikaasa Piraya on tailanna. Oma sakslannast eksnaisega on tal kaks poega, \u00fcks neist elas samuti Tais ning teine viibis Hispaanias. Abikaasa oligi see, kes tema kadumisest teatas. Nimelt pidi mees temaga l\u00f5unale minema, ent ei ilmunud enam v\u00e4lja. Piraya sai abikaasa numbrilt tekstis\u00f5numi, et too helistab talle hiljem tagasi. Veidi hiljem tuli uus SMS, et Mack tegeleb \u00fche kliendiga. Kas need s\u00f5numid saatis ikka abikaasa v\u00f5i juba keegi teine? Piraya arvates oli kogu s\u00f5numiv\u00e4rk igatahes kahtlane, sest kogu nende viie aasta pikkuse suhte jooksul polnud Hans-Peter temaga kunagi SMSi teel suhelnud.\nHakkas n\u00e4ima, et mehega v\u00f5is olla midagi halba juhtunud. \u00dcks sakslanna, kellega Mack 4. mail \u00e4riasjus kohtus, kinnitas, et too lahkus p\u00e4rast kohtumist talle teadmata suunas. Lisaks k\u00f5igele muule kahtlasele oli Macki pangakontolt kadunud \u00fc\u00fcratu rahasumma. Pere pani tema vabastamise eest v\u00e4lja kolme miljoni baadi (u 78 500 euro) suuruse tasu.\nLeiti tuttava majast\nTai meedia teatel kasutasid uurijad Macki leidmiseks turvakaamerate salvestisi. Otsingud viisid Pattaya naaberlinnas Nong Prues asuva kortermaja juurde, mille ette oli pargitud tema Mercedes. N\u00e4is, et keegi oli seda hiljuti hoolikalt k\u00fc\u00fcrinud, politsei hinnangul \u00fcsna kindlalt selleks, et oma j\u00e4lgi varjata. Ajaleht Bangkok Post kirjutab, et \u00fche pealtn\u00e4gija s\u00f5nul, kes peab kortermaja l\u00e4hedal s\u00f6\u00f6giputkat, seisis mersu tolle hoone juures juba m\u00f5nd aega. Ta n\u00e4gi auto parkimise j\u00e4rel sellest v\u00e4ljuvat mitte meest, vaid kaht naist.\nVideokaamerate j\u00e4ljerada ning pealtn\u00e4gijate vihjed viisid l\u00f5puks \u00fche eramu juurde. Maja garaa\u017eis seisis kastiauto, mille lastiks oli s\u00fcgavk\u00fclmik, selle sees omakorda pr\u00fcgikottides olevad Macki t\u00fckeldatud j\u00e4\u00e4nused. Lisaks ka elektrisaag ja hekik\u00e4\u00e4rid. Mehe pea ning j\u00e4semed olid tema kere k\u00fcljest \u00e4ra l\u00f5igatud. Kuulnud, et kadumal\u00e4inud L\u00e4\u00e4ne \u00e4rimees on sealt leitud, kogunes maja juurde asja uudistama suur rahvamass.\nTai politsei s\u00f5nul on neil pilk peal mitmel kahtlusalusel, nii Saksa kui ka Tai rahvusest. V\u00e4ljaanne Pattaya News aga teab vahendada, et kodu, millest Macki surnukeha t\u00fckid leiti, kuulus \u00fchele tema sakslasest tuttavale. Nii tema kui ta samuti Saksa rahvusest naine pidid politseile \u00fctlusi andma, nagu ka veel \u00fcks kolmas Saksa p\u00e4ritolu isik. Saksa ajalehe Bild andmeil oligi too seesama naine, kellega Mack oma viimase \u00e4rikohtumise pidas. Uurijad usuvad, et keegi, kes pidi mehe majandusliku olukorraga kursis olema, \u00fcritas temalt raha v\u00e4lja pressida."}
{"text":"Euroopa vajab suurt visiooniEsmasp\u00e4eva \u00f5htul toimus diplomaatiline ime, kui T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u01e7an teatas oma vastuseisu l\u00f5ppemisest Rootsi saamisele NATO liikmeks. Seega saab Rootsi suure t\u00f5en\u00e4osusega varsti alliansi liikmeks, sest ka p\u00e4rast T\u00fcrgit viimasena Rootsit blokeerinud Ungari leidis \u00e4kki Rootsi NATO-k\u00f5lbuliku olevat, kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.\nErdo\u01e7ani v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdistada v\u00e4ljapressimistaktikas \u2013 oli ta ju enne imelist kokkulepet sidunud Rootsi NATOsse saamise T\u00fcrgi saamisega Euroopa Liitu, kuid m\u00f5nes aspektis peame olema talle t\u00e4nulikud. Esmalt viis see t\u00e4helepanu T\u00fcrgi (mitte)liikumisele Euroopa Liidu suunas. See on olnud ebamugav teema, sest \u00fchest k\u00fcljest ei kipu T\u00fcrgi t\u00e4itma liitumiseks vajaminevaid Kopenhaageni kriteeriume, kuid teisest k\u00fcljest on avalik saladus mitme Euroopa Liidu liikmesriigi vastuseis T\u00fcrgi saamisele ELi.\nSellest aga tuleneb j\u00e4rgmine aspekt: ei ole tegelikult hea l\u00fckata ebamugavaid rahvusvahelisi k\u00fcsimusi kalevi alla. Sest l\u00f5puks tuleb need ikkagi lahendada \u2013 olgu selleks siis T\u00fcrgi ELi v\u00f5i Ukraina NATO liikmesus. Samamoodi nagu T\u00fcrgi ELi tee kadus kuhugi \u00e4ra, oli enne Ukraina t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust kadunud ka Ukraina tee NATOsse. 2008. aasta NATO Bukaresti tippkohtumisel kuulutas allianss k\u00fcll, et nii Ukraina kui ka Gruusia saavad NATOsse, ent liikmesuse tegevuskava (MAP) ei j\u00e4rgnenud ja Venemaa r\u00fcndas samal aastal Gruusiat. Ukraina NATO liikmesusest polnud lihtsalt hea toon r\u00e4\u00e4kida. Seega tuleks lahendada ka Gruusia ja Moldova saamine Euroopa Liitu.\nOn p\u00e4evselge, et kui T\u00fcrgi ja Ukraina saavad kunagi Euroopa Liitu, muutub \u00fchenduse kese kindlasti idapoolsemaks.\nKui Rootsi NATO liikmesus suurendab kahtlemata L\u00e4\u00e4nemere piirkonna julgeolekut, tasub m\u00f5elda ka Mustale merele. Enne Eesti ja teiste L\u00e4\u00e4nemereriikide (v.a Venemaa) saamist Euroopa Liitu tehti palju juttu sellest, kuidas Euroopa Liidu laienemine muudab L\u00e4\u00e4nemere piirkonna stabiilsemaks ja siseturu reeglid kaotavad omavahelised t\u00f5kked L\u00e4\u00e4nemereriikide vahelt. See ongi juhtunud.\nN\u00fc\u00fcd v\u00f5iks sama m\u00f5elda Musta mere puhul. Kuidas nii Ukraina kui ka T\u00fcrgi Euroopa Liidu ning NATO liikmesus suurendavad stabiilsust Mustal merel. Samas tulevad m\u00e4ngu ka geopoliitilised kaalutlused \u2013 on p\u00e4evselge, et kui T\u00fcrgi ja Ukraina saavad kunagi Euroopa Liitu, muutub \u00fchenduse kese kindlasti idapoolsemaks. Ent t\u00e4iemahuline Ukraina s\u00f5da muutis tegelikult juba seda keset \u2013 T\u00fcrgi ja Ukraina liitumine ELiga vaid vormistaks ametlikult selle, mis on praegu juhtumas. Muidugi tekivad Euroopa Liidu liikmesuse juures tehnilised k\u00fcsimused (lisaks Kopenhaageni kriteeriumidele n\u00e4iteks \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika laienemine Ukrainale ja T\u00fcrgile), kuid t\u00e4htis oleks praegu n\u00e4idata \u00fcles suurt visiooni ja mitte tegeleda Euroopas mingite t\u00e4iesti ebaoluliste k\u00fcsimustega.\n"}
{"text":"Tuulepargiarendajate v\u00f5idujooks ajaga: tuleviku kolm korda soodsam elektri hind on vaja \u00e4ra otsustadaElektri hind on tulevikus universaalteenuse hinnast ligi kolm korda odavam, lubab suure meretuulepargi arendaja. Aga selle tuulepargi valmimiseks peab ta saama k\u00f5igepealt ise lubaduse, et riik h\u00fcvitab miinimumist allapoole langenud hinna.\nEnergiakriis l\u00e4ks Eestile eelmisel aasta maksma ligi miljard eurot: sellise j\u00e4relduse v\u00f5ib teha Utilitas Windi juhatuse liikme Rene Tammisti jutust. Tema andmetel maksti Eestis 2022. aastal majapidamiste elatustaseme languse, majanduse konkurentsiv\u00f5ime alanemise ja riigiv\u00f5la kasvu arvelt elektri eest ligi miljard eurot tavap\u00e4rasest rohkem.\nTuleviku tootmisportfellis oleksid meretuulepargid. Tarbijatele on see ligi kolm korda soodsam, kui oli universaalteenuse hind, see aitaks eksportivat t\u00f6\u00f6stus- ja teenindussektorit kliimaneutraalsete toodete ja teenustega v\u00e4listurgudel, panustaks majanduskasvu ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivesse ning aitaks turule uuenduslikke energialahendusi, kujutab Tammist ilusat tulevikku.\nEestis on langetatud riiklik otsus, et selline ilus tulevik peab meieni j\u00f5udma hiljemalt 2030. aastaks. Selleks ajaks peab Eesti suutma katta kogu elektrienergia tarbimise enda toodetud taastuvenergiaga. Meil on planeerimises ka piisavalt meretuuleparkide projekte, mis kataksid Eesti elektritarbimise vajaduse suure varuga. Ka nende v\u00f5imalik valmimine on praegu veel graafikus. Kuid lahendust vajab selliste suurte projektide finantseerimine.\nEnergiaturgude ekspert, Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson m\u00e4rgib, et elektri hinna k\u00f5ikumine on suur probleem. Kui varem ainult r\u00e4\u00e4giti, et elektri hind v\u00f5ib langeda miinusesse, siis maikuus oli see Alliksoni s\u00f5nul k\u00e4ega katsutav. \u201e\u00dckski finantseerija ei taha teada, et tootja m\u00fc\u00fcs nullhinnaga elektrit ja kavatseb selle eest veel ka laenu tagasi maksta,\u201c ilmestas ta probleemi.\n\u201eEi ole realistlik eeldada, et Eestis, kuhu pole kunagi meretuuleparke rajatud, suudaksid arendajad ilma [garantiita] hakkama saada.\u201c\nTuruusku majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar on varem olnud kindlal seisukohal, et taastuvenergia tootmise \u00fcksused suudavad tagada finantskindluse suurtarbijatega s\u00f5lmitavate pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute abil. Tavaliselt on need suurt\u00f6\u00f6stused. Ja kui Eestis ei ole sedav\u00f5rd suuri t\u00f6\u00f6stusi, siis v\u00f5iksid v\u00e4iksemad t\u00f6\u00f6stused koonduda, et teha \u00fchine pikaajaline elektriostuleping. Allikson on n\u00f5us, et suuri tuuleparke finantseeritakse t\u00f5epoolest 10\u201315-aastaste lepingutega. Kui Tatarile meeldib sellise skeemi puhul eeskujuks tuua p\u00f5hjanaabreid, siis Soomes on Alliksoni s\u00f5nul v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6stus ja rahvusvahelised ettev\u00f5tted, kes suudavad planeerida k\u00fcmneid aastaid ette. Eestis oleks sellist m\u00f5\u00f5tu t\u00f6\u00f6stus \u00fcksnes Eesti suurim elektritarbija Estonian Cell. Allikson arvab, et k\u00f5ik taastuvenergiatootjad on k\u00e4inud oma pakkumisega Estonian Celli jutul, kuid pole kuulda, et keegi oleks sellise pikaajalise lepingu s\u00f5lminud.\n\u00dcllatusena vastas Eesti suurima elektritarbija Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe Delfi \u00c4rilehele, et ei ole saanud kelleltki meretuuleparkidega seotud hinnapakkumist. Ettev\u00f5te on seni s\u00f5lminud lepinguid kolmeks-neljaks aastaks, kuni 50% ulatuses oma eeldatavast sisseostumahust. \u201eOleme aruteludeks avatud,\u201c kinnitas Lahe. Ta lisas siiski, et pakkumine peab olema koosk\u00f5las regiooni tulevikuhindadega ja \u00f6\u00f6p\u00e4evap\u00f5hine: hinda peab elektrile pakkuma kogu \u00f6\u00f6p\u00e4evaks, mitte ainult tuulisteks tundideks. Ta t\u00f5des, et energiahinnad on siiani v\u00e4ga turbulentsed ja Eesti kohta turul p\u00f5hinevaid tulevikuprognoose pole, mist\u00f5ttu v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline j\u00f5uda nii ostjat kui ka m\u00fc\u00fcjat rahuldava hinnastamiseni. \u201eSoome tulevikuhindadega oleksime lepinguaruteludeks avatud,\u201c andis ta v\u00f5imaliku hinnasihi.\nTammist on seisukohal, et pikaajalistest elektrim\u00fc\u00fcgilepingutest ei piisa selleks, et minna taastuvenergiale \u00fcle kiirendatud tempos. \u201eMere- ega maismaatuuleparkide arendamine ei ole Eesti-suuruses riigis suuremas mahus ja turup\u00f5hiselt v\u00f5imalik. Meil ei ole piisavalt suuri t\u00f6\u00f6stustarbijaid, kes oleksid pankade vaatest vastaspooleks sobilikud. T\u00f6\u00f6stussektor on Eestis \u00fcsna v\u00e4ike ja hetkel suurte v\u00e4ljakutsete ees,\u201c r\u00e4\u00e4kis Tammist. Tema v\u00e4itel ei ole terves meie regioonis veel \u00fchtegi v\u00e4hemalt 1000 MW tuuleparki finantseeritud pikaajaliste elektrim\u00fc\u00fcgilepingutega. Tammisti s\u00f5nul on kogu Euroopas teistsugune reaalsus. K\u00f5igest neljandik k\u00f5ikidest Euroopas tuuleenergiasse tehtavatest investeeringutest kavandatakse pikaajaliste elektri ostu-m\u00fc\u00fcgilepingute vastu. Tema s\u00f5nul on see nii ka Eestist palju suuremates ja v\u00e4ljaarenenud energiamahuka t\u00f6\u00f6stusega riikides.\nAlliksoni s\u00f5nul levib Euroopas suurte taastuvenergia tootmis\u00fcksuste finantseerimiseks \u00fcha enam CFD-lahendus. Tegu on fikseeritud hinnavahemikuga. Elektritootja m\u00fc\u00fcb kogu toodangu turule. Kui elektri hind on hinnavahemikust madalam, maksab riik tootjale vahe kinni. Kui hind on kokkulepitud vahemikust k\u00f5rgem, maksab elektritootja \u00fclemist piiri \u00fcletava summa riigile tagasi. Alliksoni s\u00f5nul on lahendus hea ka seet\u00f5ttu, et ei teki momenti, kus elektritootja teeniks \u00fclikasumit.\nTammist kinnitas, et ainult riikliku garantii alusel ongi v\u00f5imalik suuri taastuvenergiatootmise \u00fcksusi rajada ja Euroopas on sellest aru saadud. Suurbritannia ja Saksamaa on meretuuleparkide arendamises turuliidrid. Eelmise aasta seisuga oli nende k\u00e4es 75% Euroopas rajatud meretuuleparke. Tammisti s\u00f5nul on m\u00f5lemad kasutanud investeeringuriskide maandamiseks riiklikke vahendeid. Tema kinnitusel ongi 2030. aastani Euroopa Liidu liikmesriikides tehtavatele investeeringutele antud riiklik garantii. \u201eNeed plaanid on v\u00e4lja \u00f6elnud riigid, kellel on pikaajaline meretuuleparkide rajamise kogemus,\u201c lisas ta. \u201eEi ole realistlik eeldada, et Eestis, kuhu pole kunagi meretuuleparke rajatud, suudaksid arendajad ilma hakkama saada. Eeldame liiga sageli, et suudame \u00fches paja servas tummisemat suppi keeta, aga see pole lihtsalt v\u00f5imalik.\u201c\nEnne t\u00e4navusi parlamendivalimisi, eelmise valitsuse ajal tuli majandusministeeriumist seisukohti, et meretuuleparkide rajamiseks ei ole riigi tuge vaja. Uue koalitsiooni toon muutus. Koalitsioonileppes on kirjas, et taastuvelektri 100% eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks korraldatakse hinnalae ja miinimumhinna v\u00e4hempakkumised, sealhulgas meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks. \u201eMeil ei ole p\u00f5hjust selles kahelda,\u201c s\u00f5nas Tammist.\nKui Utilitas ootab riigi garantiisid, et teha investeerimisotsus 5 TWh elektrit aastas tootva Saare-Liivi meretuulepargi kohta, siis sama ootus\u00e4rev on Enefit Green. B\u00f6rsiettev\u00f5te, kuid osaliselt ka riigile kuuluv ettev\u00f5te on 4 TWh elektrit aastas tootma hakkava Liivi meretuulepargiga juba \u00fcsna kaugele j\u00f5udnud. N\u00fc\u00fcd on vaja uusi otsuseid teha. Ka nende teada t\u00f6\u00f6tatakse ministeeriumites n\u00fc\u00fcd juba v\u00e4lja riigi garantiisid. Enefit Greeni tuuleenergia valdkonna juht Lauri Ulm \u00fctles, et talle teadaolevalt teeb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium anal\u00fc\u00fcsi, selgitamaks, kuidas v\u00f5iks meretuuleenergiat Eestis arendada. Ministeeriumist on nende poole p\u00f6\u00f6rdutud k\u00fcsimusega, millist v\u00e4\u00e4rtust v\u00f5iksid meretuulepargid Eestile luua nii ehituse ajal kui ka valmides. \u201eSeega on meie arusaamise j\u00e4rgi valitsus seisukohal, et meretuuleenergia vajab t\u00e4iendavaid garantiisid, ja teeb samme, et nende ehitamine oleks v\u00f5imalik m\u00f5istliku tootmishinnaga,\u201c avaldas Ulm lootust. Tema s\u00f5nul on paljudel riikidel \u2013 Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Norral, Belgial, Hollandil jpt \u2013 kavas korraldada meretuuleparkide arendamiseks suures mahus oksjoneid. \u201eArusaamine, et meretuuleenergia projekte ehitatakse ilma riiklike garantiideta, on viimase paari aastaga muutunud,\u201c t\u00f5des Ulmgi.\n\u201eMeretuuleparke ei saa tulla l\u00f5putult. \u00dchel hetkel on hind selline, et \u00e4ra ei tasu enam \u00fchegi tuulepargi ehitamine.\u201c\nKliimaminister Kristen Michal kinnitas Delfi \u00c4rilehele, et nii ongi: koalitsiooniga ollakse kokku leppinud, et valitsus arutab taastuvenergeetika eesm\u00e4rkide saavutamiseks eri v\u00f5imalusi, sh miinimum- ja maksimumhinna t\u00fc\u00fcpi v\u00e4hempakkumisi. T\u00e4psemalt ei ole ta aga valmis v\u00f5imalike riigi garantiide sisu avama. Michal lubas, et \u00fcksikasjalikumalt tutvustatakse valikuid ja ettepanekuid, kui valitsusele esitatav materjal on koos, ning osalised saavad materjaliga tutvuda ja tagasisidet anda. P\u00f5hjalikum meretuulega seotud kulude ja kadude anal\u00fc\u00fcs ning \u00fches sellega ettepanekud esitatakse valitsusele arutamiseks s\u00fcgisel.\nS\u00fcgis on ka viimane aeg, et Eesti meretuuleparkide arendajad ei j\u00e4\u00e4ks tootmis\u00fcksuste rajamise v\u00f5idujooksus kaotajaks. Allikson nentis, et praegu k\u00e4ib v\u00f5istlus selle nimel, kes suudab luua tingimused selleks, investeering just nende piirkonna tootmis\u00fcksusesse tehtaks. \u201eMeretuuleparke ei saa tulla l\u00f5putult. \u00dchel hetkel on hind selline, et \u00e4ra ei tasu enam \u00fchegi tuulepargi ehitamine,\u201c \u00fctles ta.\nTammisti andmetel kavatsevad P\u00f5hjamere-\u00e4\u00e4rsed Euroopa riigid investeerida 2030. aastani meretuuleparkidesse suuremas mahus, kui seda v\u00f5imaldab tootjate tarneahel. Kui tahta p\u00e4\u00e4seda l\u00f6\u00f6gile ka oma tellimustega, on Tammisti s\u00f5nutsi \u00fclimalt kriitiline langetada otsused 2023. aastal.\nKa Ulm teab, et n\u00f5udlus tuulikute, laevade ja ekspertide j\u00e4rele on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud. Seet\u00f5ttu loodab temagi, et meretuulepargi garantiiotsus tehakse selle aasta l\u00f5puks ning oksjonitel osalemise tingimused selguvad j\u00e4rgmise aasta esimeses pooles. Ulmi s\u00f5nul teeb Enefit Green t\u00f6\u00f6d eesm\u00e4rgiga osaleda 2025. aastal garantiioksjonil."}
{"text":"\u201eV\u00f5itlus on terav. K\u00e4ib k\u00f5va andmine.\u201c Keskerakonna saatus s\u00f5ltub sellest, mis juhtub p\u00e4rast erikongressiKadri Simsonist parteijuhi tegemine eba\u00f5nnestus. Ja kui pangaomanik Pruunsild \u00fcllatas erakonda suure rahas\u00fcstiga, puhkes v\u00f5imuv\u00f5itlus.\nKeskerakonna l\u00f5henemise hind oli 300 000 eurot.\nJust nii suure annetuse tegi reedel, 30. juunil Parvel Pruunsild. Partei ei v\u00f5tnud seda vastu.\nRaha seisab teist n\u00e4dalat erakonna kontol, sest nagu \u00fctleb peasekret\u00e4r Andre Hanim\u00e4gi, ei piisa nii suure summa tagasikandmiseks nupule vajutamisest internetipangas. \u201eSelleks tuleb teha rohkem toiminguid.\u201c\nHanim\u00e4gi s\u00f5nul oli erakonna juhatuses juttu, et Pruunsild v\u00f5iks parteile annetada, ent tal polnud aimugi, kui suur on summa ja millal see laekub.\n\u201eV\u00f5is olla lootusi, aga mitte ootusi,\u201c m\u00e4rgib ka juhatuse liige Jaanus Karilaid. \u201eAnda nii palju opositsioonierakonnale \u2013 see oli mulle \u00fcllatus.\u201c\n\u201eTegin jah \u00fcllatuse,\u201c \u00fctleb Parvel Pruunsild. \u201eMitte midagi ei olnud kokku lepitud.\u201c\nM\u00f6\u00f6dunud aastal sai Keskerakond v\u00e4ljastpoolt oma liikmeskonda annetusi vaid 66 654 eurot. N\u00fc\u00fcd andis \u00fcks mees peaaegu viis korda nii palju!\nPartei moodustas komisjoni, mis peab uurima 3000 eurost suuremate annetuse tausta.\nPruunsild saab seda teha. Talle kuulub pool Bigbanki-nimelisest h\u00e4sti \u00f5litatud rahamasinast. Tunamullu maksis pank Pruunsillale kolm miljonit eurot dividende, mullu samuti ja t\u00e4navu tegi juhatus ettepaneku, et saab j\u00e4lle sama palju.\n300 000 eurot m\u00f5jus Keskerakonnale nagu taevamanna juutidele, kui nood Egiptuse vangip\u00f5lvest pagesid. Partei rahaline seis on kehv. Aastaaruandes tunnistab erakond \u201etungivat vajadust tugeva finantsdistsipliini j\u00e4rele, et tagada likviidsus ning erakonna maksej\u00f5ulisus\u201c.\nEnt iga annetus ei sobi isegi n\u00e4ljasele. Suvel 2020 paljastas Ekspress, et \u00fche 50 000 euro suuruse annetuse puhul Keskerakonnale oli tegemist kriminaalse varjatud rahastamisega.\nP\u00e4rast seda kehtestas Keskerakonna juhatus annetuste vastuv\u00f5tmise korra ja moodustas komisjoni, mis peab uurima 3000 eurost suuremate annetuse tausta.\nKomisjoni pandi eksministrid Tanel Kiik, Jaak Aab ja Kristjan Jaani. Kui Jaani poliitikast lahkus, sai tema koha Taavi Aas, kes on samuti endine minister.\nN\u00fc\u00fcd helistaski Kiik Pruunsillale ja uuris, miks ta sellise annetuse tegi. Pankur vastas, et tegemist oli maailmavaatelise toetusega. Sama kinnitas ta peasekret\u00e4r Hanim\u00e4gile.\nIsamaa ridadesse kuuluv Pruunsild v\u00f5itleb Eesti rahva p\u00fcsima j\u00e4\u00e4mise eest. Suurem s\u00fcndimus on tema s\u00fcdameteema. Keskerakonna t\u00f6\u00f6 peretoetuste suurendamisel ja seej\u00e4rel nende v\u00e4hendamise vastu v\u00f5itlemisel l\u00e4ks talle korda.\n\u201eK\u00f5igile on teada, et see Pruunsillale meeldib,\u201c \u00fctleb Karilaid. \u201eErakonnad peavad saama maailmavaatelisi annetusi ja see raha oli k\u00f5ige puhtakujulisem maailmavaateline annetus.\u201c\nKiige komisjon tunnistaski pankurilt saadud raha ko\u0161\u0161eriks.\nAga \u00fcks mees pidas neid eurosid juudaseekliteks.\nPartei esimehe J\u00fcri Ratase kangeim rivaal, Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart soovis, et juhatus tuleks kokku ja arutaks annetuse tagamaid.\n\u201eSelline soov ei olnud \u00fcllatus. Aga ma ei uskunud, et ta tahab raha tagasi anda,\u201c \u00fctleb \u00fcks juhatuse liige.\nKuid just sellise ettepaneku K\u00f5lvart tegi.\nRatas selgitas, et 300 000 eurot saaks kasutada v\u00f5lgade tasumiseks, piirkondade toetamiseks, Keskn\u00e4dala v\u00e4lja andmiseks ja nii edasi. K\u00f5lvart n\u00f5udis aga annetuse tagastamist, sest Keskerakond on saanud h\u00e4mara rahastamise t\u00f5ttu karistada ja n\u00fc\u00fcd tekiks uus oht, sest prokuratuur kahtlustab Pruunsilda korruptsioonikuriteos. NB! Kahtlustab, mitte ei s\u00fc\u00fcdista.\nAsi l\u00e4ks h\u00e4\u00e4letamisele. K\u00f5lvart v\u00f5itis 9 : 7.\nSee n\u00e4itas, et Ratas esimehena ei kontrolli juhatust.\nTa tunnistaski ausalt, et juhatus on l\u00f5hki ning t\u00fclil\u00f5ke p\u00f5leb heleda leegiga.\n\u201e300 000 euro suuruse maailmavaatelise annetuse tagasi l\u00fckkamine oli t\u00e4pp i-le,\u201c kuulutas volikogu aseesimees Ester Karuse.\nEurosaadik Yana Toom n\u00e4gi \u201eehtsat sisev\u00f5itlust\u201c.\n\u201eK\u00f5lvarti juhitud Keskerakonda mul usku ei ole,\u201c p\u00f5rutas Jaanus Karilaid.\nK\u00f5lvart: k\u00fcsitava v\u00e4\u00e4rtusega rahas\u00fcst ei aita erakonda Kuidas kavatsete enda poole meelitada piirkondade juhid olukorras, kus vastasleer r\u00e4\u00e4gib, et nad oleks andnud suure osa k\u00f5nealusest rahast piirkondadele ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4vad nad sellest summast ilma?\nMihhail K\u00f5lvart: \u201e\u00dchekordse annetusega ei ole v\u00f5imalik lahendada s\u00fcsteemset rahapuuduse probleemi. Selleks on vaja stabiilset rahastust. Kui t\u00f5stame erakonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja t\u00f5useb valijate toetus, siis saame ka rohkem mandaate Riigikogu valimistel. Just Riigikogu valimiste tulemus on aluseks riigipoolsele toetusele, mis on erakonna peamine tuluallikas. Koos k\u00f5rgema reitinguga ja parandatud mainega tulevad ka regulaarsed annetused. K\u00fcsitava tagamaaga rahas\u00fcst sellele kaasa ei aita.\nEi ole m\u00f5eldav, et \u00fchekordse toetuse alusel v\u00f5etakse erakonnale pikaajalisi finantskohustusi. Piirkonna koordinaatorite palkamine maksaks aastas mitusada tuhat ja Keskn\u00e4dala v\u00e4ljaandmine veel sada tuhat aastas. Piirkondadele jagamiseks ei j\u00e4\u00e4ks midagi. Aastaga on raha otsas ja tekib vajadus k\u00f5ik tegevused l\u00f5petada. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et erakonnal juba on v\u00f5lad. Olen kindel, et erakonnale on praegu vajalik pikaajaline arengustrateegia, mitte sisepoliitilise v\u00f5itluse taktika.\u201c\nJuuli alguses k\u00e4is Br\u00fcsselis s\u00f5pradel k\u00fclas Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni juht Tanel Kiik. Ta laadis Facebooki foto, kus poseeris nendega juubelipargis, taustaks Arcade du Cinquantenaire\u2019i v\u00f5imas kaar.\nKuid Kiik kaardistas Belgias ka eurovolinik Kadri Simsoni plaane.\nJuba t\u00fckk aega k\u00e4ivad spekulatsioonid, et Ratas kavatseb tuleva aasta suvel kandideerida Euroopa Parlamenti ning kolida Br\u00fcsselisse. Partei esimehe koht j\u00e4\u00e4b vabaks.\nSee amet sobiks h\u00e4sti Simsonile, kes on Ratase truu v\u00f5itluskaaslane ja pinginaaber Toompea aegadest. Simsonil ei ole ju pikka pidu, sest tuleval aastal l\u00f5peb Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu t\u00f6\u00f6aeg. Kuna Keskerakond ei kuulu valitsusse, on ette teada, et Simsonit ei saadeta sinna teiseks ametiajaks.\n\u201ePaljud meist on \u00fcritanud teda tagasi saada. Meil ongi l\u00e4inud v\u00e4ga meestekeskseks,\u201c \u00fctleb juhatuse liige Jaak Aab.\nSamalaadset, kuid palju k\u00f5rgemal tasemel vangerdust soovis USA president Joe Biden teha sakslanna Ursula von der Leyeniga \u2013 kui teda ei valita uuesti Euroopa Komisjoni esimeheks, hakaku juhtima NATOt. Aga von der Leyen \u00fctles j\u00e4nkile \u00e4ra.\nSamamoodi \u00fctles kamraadidele koduparteist ei Simson.\nKirves pea kohal: partei v\u00f5ib kaotada veel 1,25 miljonit eurot\nRahah\u00e4das Keskerakond kandis \u00fcle-eelmisel aastal seoses nn Hillar Tederi korruptsiooniprotsessiga riigile 120 000 eurot. Partei m\u00e4rkis, et ei pea s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istmist t\u00f5en\u00e4oliseks.\nEnt riiklik s\u00fc\u00fcdistaja Taavi Pern n\u00f5udis t\u00e4navu jaanip\u00e4eva eel partei karistuseks m\u00e4rksa rohkem, koguni miljon eurot! Suur\u00e4rimees Teder ju lubas \u201esupsutada\u201c parteid \u201emingi milliga\u201c.\nS\u00fc\u00fcdi tunnistamisel, v\u00f5ib riik v\u00e4lja n\u00f5uda ka varasema 250 000 euro suuruse tingimisi karistuse.\n\u201eMuidugi oleks ta meile hea juht. Ta on naine ja v\u00f5taks Kaja Kallaselt osa fluidumist \u00e4ra. Teiseks on tal euroopalik m\u00f5\u00f5de,\u201c hindab \u00fcks partei juhtkonna liige. \u201eAga miks ta peaks tahtma juhtida erakonda, mille siseelu on x ja tulevik y?\u201c\n\u201eKeegi ei ole Kadrile kindlustanud, et ta v\u00f5idab,\u201c hoiatab teine.\nPraegu kuulubki Simsoni af\u00e4\u00e4r rubriiki \u201eAjaloo ilu\u201c, sest Keskerakond saab uue juhi juba sel suvel.\nEsimene t\u00f5sine m\u00f5ra J\u00fcri Ratase v\u00f5imus ilmnes avalikkusele mullu juunis, kui Kallas oli partei valitsusest v\u00e4lja visanud ning Ratase lemmik T\u00f5nis M\u00f6lder edestas erakonna volikogu juhi valimistel Jaan Tootsi vaid \u00fche h\u00e4\u00e4lega (50 : 49).\nAugustis valiti Ratas Tootsi ees esimeheks v\u00f5imsa \u00fclekaaluga (470 : 201).\nT\u00e4navukevadised riigikogu valimised kinnitasid aga, et partei suurim staar on K\u00f5lvart. Tema h\u00e4\u00e4lesaak oli Ratase omast palju suurem.\n\u201eTegelikult v\u00f5ime me ka lumememme esimeheks panna.\u201c\nKeskerakond kaotas parlamendis 26 kohast 10.\nErakond sai lakki ka rahaliselt, sest need k\u00fcmme kohta andnuks valimists\u00fckli jooksul kaks miljonit eurot riiklikku rahastust. \u201eSee on raju. Selle eest saanuks teha terve valimiskampaania! Ratas pidanuks kohe p\u00e4rast valimisi tagasi astuma,\u201c hindab tuntud Keskerakonna liige. \u201eMe ei saanud seekord enam eestlaste h\u00e4\u00e4li. Isegi Ratas sai riigikokku t\u00e4nu venelaste h\u00e4\u00e4ltele, mida aitas koguda [Maardu linnapea Vladimir] Arhipov. Tantsusaatest ei olnud \u00fcldse kasu.\u201c\nK\u00f5lvart tegi seepeale katse juhtimine \u00fcle v\u00f5tta. Kuid korraline kongress pidi toimuma alles suvel 2024.\nK\u00f5lvart teadis, et nurin Ratase aadressil v\u00f5ib selleks ajaks lahtuda. Tal oli vaja kokku kutsuda erakorraline kongress v\u00f5imalikult kiiresti.\nKongressi korraldamine on erakonna volikogu p\u00e4devuses.\nVahetult enne volikogu teatas Ratas, et tema ei kavatse kongressi korraldamise korral kandideerida. Ta pakkus aga v\u00e4lja sobivad kandidaadid: Aab, Toom, Karilaid ja Kiik.\nH\u00e4\u00e4letusel kaotas K\u00f5lvarti tiib taas \u00fche h\u00e4\u00e4lega (74 : 75). Erakorraline kongress j\u00e4i \u00e4ra.\nRatas esitles end v\u00f5itjana. \u201eJu see n\u00e4itab, et olen erakonna esimehena teinud \u00f5igeid samme,\u201c kiitis ta ERRis ja andis m\u00f5ista, et soovib juhtida Keskerakonda nii kaua, kui partei teda usaldab.\nAvalikkus ei teadnud aga, et Ratase v\u00f5im oli habras.\nP\u00e4rast Pruunsilla annetuse juhtumit tegi Ratas ise ettepaneku korraldada erakorraline kongress. N\u00fc\u00fcd on temal kiire, sest jokutades v\u00f5ib lahtuda pahameel, et 300 000 eurot j\u00e4i vastu v\u00f5tmata.\nSamas kinnitas Ratas, et ta ise ei kandideeri. \u201eJ\u00fcrist oli see ainuv\u00f5imalik k\u00e4ik. Ta ei tahtnud (K\u00f5lvartiga) laupkokkup\u00f5rkesse minna, sest kardab kaotada,\u201c hindab \u00fcks partei tippe.\n\u201eK\u00f5lvart tegi 2 : 0. Esiteks sai ta erakorralise kongressi ja isegi kiiremini, kui oli arvestanud. Teiseks ju Ratas ei kandideeri,\u201c \u00fctleb teine tuntud tegija.\n\u201eJuhil peab olema pikk s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6r. Olen m\u00f5nes asjas liiga mustvalge.\u201c\nRatas tahab kongressi 19. augustil Paides.\nK\u00f5lvartile meeldib september, sest siis saaks ta pikemalt valmistuda.\nPeasekret\u00e4r Hanim\u00e4gi s\u00f5nul j\u00e4tkub aega piisavalt ka siis, kui teha kongress augustis. \u201eMeil toimuvad viiendal ja kuuendal augustil (V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4res) suvep\u00e4evad. See on hea koht, kus debatte korraldada.\u201c\nKandidaate on seni kaks: Mihhail K\u00f5lvart ja Tanel Kiik.\nJaak Aab, keda Ratas kevadel promos, \u00fctleb, et talle on k\u00fcll helistatud, kuid juba 2015. aastal Soomest tagasi tulles teatas ta, et tal pole juhiambitsioone. \u201eToetan nooremaid,\u201c m\u00e4rgib ta.\nTeine soosik Jaanus Karilaid peab end liiga konfliktseks. \u201eJuhil peab olema pikk s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6r. Olen m\u00f5nes asjas liiga mustvalge.\u201c\nKolmas favoriit Yana Toom h\u00fcppas K\u00f5lvarti leeri, h\u00e4\u00e4letades Pruunsillale raha tagastamise poolt.\nNii j\u00e4igi Ratase tiival kandidaadi roll Tanel Kiigele.\n\u201eV\u00f5itlus on h\u00e4sti terav. Sitt keeb. Siselistis k\u00e4ib k\u00f5va andmine. See ei ole mingi m\u00e4ng. \u00d6elda, kumb pool v\u00f5idab, on raske. Erakond on pooleks,\u201c hindab \u00fcks partei taibudest. \u201eTanel on h\u00e4sti tubli, Hanno Pevkuri t\u00fc\u00fcpi juht. Aga tema taha ei kandu h\u00e4\u00e4led.\u201c\nRiigikogu valimistel p\u00e4lvis Kiik 2070 h\u00e4\u00e4lt. See oli Keskerakonnas kaheksas tulemus. Isegi K\u00f5lvarti abikaasa sai rohkem h\u00e4\u00e4li.\n\u201eUue juhtkonna k\u00f5ige prioriteetsem \u00fclesanne on tuua j\u00f5ulurahu.\u201c\nVenelastele, kes on Keskerakonna tuumiktoetajad, ei ole Kiik oma. Eelmine esimees Edgar Savisaar oli batja, tema sobis. Ratas on Savisaare kasvuhoones kasvanud, tema k\u00e4ib ka. K\u00f5lvart on t\u00e4itsa oma. Aga Kiik? Njet!\nSamamoodi n\u00e4hakse vigu K\u00f5lvartis. Ta ei m\u00f5ju magnetina paljudele eestlastele. \u201eMul olid riigikogu eelmise koosseisu ajal k\u00f5ige suuremad konfliktid just K\u00f5lvartiga. Teda \u00e4rritas eestikeelne \u00f5pe, mis on mulle meelep\u00e4rane. Samuti punamonumentide \u00e4raviimine. Vene kodanike relvalubade teema,\u201c loetleb Karilaid. \u201eMa ei n\u00e4e Keskerakonnas eluj\u00f5udu, kui K\u00f5lvarti tiib saab kontrolli. K\u00fcsimus on inimeste maailmavaates. Mida nad p\u00e4riselt m\u00f5tlevad. Rahvariiete selga panemisest on v\u00e4he.\u201c\nParteis teatakse, et eriti oluline on, mis saab p\u00e4rast kongressi. \u201eUue juhtkonna k\u00f5ige prioriteetsem \u00fclesanne on tuua j\u00f5ulurahu,\u201c toonitab peasekret\u00e4r Hanim\u00e4gi.\nMis saab aga siis, kui kordub olukord, kus esimeheks valitu ei kontrolli juhatust?\nV\u00f5i kui isegi kontrollib, siis kas ta suudab vastastele andestada? V\u00f5i juhtub nii, et kui Kiik saab esimeheks, toetab ta oma liitlastega linnavolikogus linnapea umbusaldamist? V\u00f5i proovib K\u00f5lvart oma v\u00f5idu korral Kiige minema puksida riigikogu fraktsiooni esimehe positsioonilt?\nJa kas K\u00f5lvart kavatseb kandideerida eurovalimistel? Sel juhul v\u00f5tab ta h\u00e4\u00e4li \u00e4ra Toomilt ja Ratas saab suurema \u0161ansi Br\u00fcsselisse p\u00e4\u00e4seda. Kui aga linnapea ei kandideeri, v\u00f5ib Toom Ratasega 1 : 0 teha.\n\u201eV\u00e4ga palju oleneb esimehest ja juhatuse koosseisust,\u201c mainib Jaak Aab.\n\u201eErakond j\u00e4\u00e4b \u00fchtseks,\u201c lubab Mihhail K\u00f5lvart. \u201eKeskerakonna v\u00e4\u00e4rtusi jagavad m\u00f5lemad esimehe kandidaadid. Ma luban toetada uut esimeest ja juhatust ning j\u00e4\u00e4n erakonda ka siis, kui v\u00f5itjaks osutub konkurent.\u201c\n\u201eLeppimist on raske ette n\u00e4ha,\u201c ohkab \u00fcks juhatuse liige. \u201eAga see ei ole v\u00f5imatu, kui m\u00f5elda, mis juhtus Ratase ja Savisaare vahel. Savisaare viimane samurai on ju n\u00fc\u00fcd Ratase kaikamees (viide Karilaiule \u2013 EE). Tegelikult v\u00f5ime ka lumememme esimeheks panna, parlamendi matemaatika j\u00e4\u00e4b ikka samaks. Meil on riigikogu selle koosseisu juures v\u00e4ga v\u00e4he kombinatsioone valitsusse p\u00e4\u00e4seda.\u201c\nKisma siselistis\nKeskerakonna volikogu aseesimees Ester Karuse tegi partei juhtide siselistis maha Mihhail K\u00f5lvartit. N\u00e4iteks teatas ta, et \u201eK\u00f5lvart on tubli kritiseerija, kuid tema enda positiivsest programmist mul teadmine puudub. Kuulata juttu, et erakonna aseesimees ei tea, mille ja kelle eest Keskerakond seisab, on pehmelt \u00f6eldes hale. Avaliku laimuga n\u00e4itas K\u00f5lvart vaid enda ebaprofessionaalsust.\u201c\nKaruse mainis, et Tallinna linnapeal on raskusi igakuiste annetuste tegemisega erakonnale. Jne.\nPartei pressiesindaja Andres Kalvik saatis Karuse jutu edasi Delfile, kes selle avaldas.\nSiselistis puhkes terav arutelu, et kas nii ikka sobib. Tallinna Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe teatas, et \u201eKaruse artikkel on kahjuks j\u00e4rjekordne otsene isiklik r\u00fcnnak, erakonnakaaslaste avalik maha tegemine meedias, mustamine, seda on piinlik lugeda ja selles on palju v\u00e4iteid, mis vajaksid n\u00fc\u00fcd avalikult meedias \u00fcmber l\u00fckkamist. Kas peaksime n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik hakkama meedia kaudu \u00fcksteisega suhtlema? [---] Kuid nagu ka siin mitmed \u00fcles kutsusid, siis ei ole selline poriloopimine m\u00f5istlik ega aita erakonda edasi. Minu meelest langeb artikli tulemusena meie reiting veelgi!\u201c"}
{"text":"Tuleviku kolm korda soodsam elektri hind on vaja \u00e4ra otsustadaArendajad ootavad riigilt otsust, millega lubataks h\u00fcvitada miinimumist allapoole langenud hind.Energiakriis l\u00e4ks Eestile eelmisel aasta maksma ligi miljard eurot: sellise j\u00e4relduse v\u00f5ib teha Utilitas Windi juhatuse liikme Rene Tammisti jutust. Tema andmetel maksti Eestis 2022. aastal majapidamiste elatustaseme languse, majanduse konkurentsiv\u00f5ime alanemise ja riigiv\u00f5la kasvu arvelt elektri eest ligi miljard eurot tavap\u00e4rasest rohkem.Tuleviku tootmisportfellis oleksid meretuulepargid. Tarbijatele on see ligi kolm korda soodsam, kui oli universaalteenuse hind, see aitaks eksportivat t\u00f6\u00f6stus- ja teenindussektorit kliimaneutraalsete toodete ja teenustega v\u00e4listurgudel, panustaks majanduskasvu ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivesse ning aitaks turule uuenduslikke energialahendusi, kujutas Tammist ilusat tulevikku.Eestis on langetatud riiklik otsus, et selline ilus tulevik peab meieni j\u00f5udma hiljemalt 2030. aastaks. Selleks ajaks peab Eesti suutma katta kogu elektrienergia tarbimise enda toodetud taastuvenergiaga. Meil on planeerimises ka piisavalt meretuuleparkide projekte, mis kataksid Eesti elektritarbimise vajaduse suure varuga. Ka nende v\u00f5imalik valmimine on praegu veel graafikus. Kuid lahendust vajab selliste suurte projektide finantseerimine.Elektri hinna k\u00f5ikumine takistabEnergiaturgude ekspert, Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson m\u00e4rkis, et elektri hinna k\u00f5ikumine on suur probleem. Kui varem ainult r\u00e4\u00e4giti, et elektri hind v\u00f5ib langeda miinusesse, siis maikuus oli see Alliksoni s\u00f5nul k\u00e4ega katsutav. \u201e\u00dckski finantseerija ei taha teada, et tootja m\u00fc\u00fcs nullhinnaga elektrit ja kavatseb selle eest veel ka laenu tagasi maksta,\u201c ilmestas ta probleemi.Turuusku majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar on varem olnud kindlal seisukohal, et taastuvenergia tootmise \u00fcksused suudavad tagada finantskindluse suurtarbijatega s\u00f5lmitavate pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute abil. Tavaliselt on need suurt\u00f6\u00f6stused. Ja kui Eestis ei ole sedav\u00f5rd suuri t\u00f6\u00f6stusi, siis v\u00f5iksid v\u00e4iksemad t\u00f6\u00f6stused koonduda, et teha \u00fchine pikaajaline elektriostuleping. Allikson on n\u00f5us, et suuri tuuleparke finantseeritakse t\u00f5epoolest 10-15-aastaste lepingutega. Kui Tatarile meeldib sellise skeemi puhul eeskujuks tuua p\u00f5hjanaabreid, siis Soomes on Alliksoni s\u00f5nul v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6stus ja rahvusvahelised ettev\u00f5tted, kes suudavad planeerida k\u00fcmneid aastaid ette. Eestis oleks sellist m\u00f5\u00f5tu t\u00f6\u00f6stus \u00fcksnes Eesti suurim elektritarbija Estonian Cell. Allikson arvab, et k\u00f5ik taastuvenergiatootjad on k\u00e4inud oma pakkumisega Estonian Celli jutul, kuid pole kuulda, et keegi oleks sellise pikaajalise lepingu s\u00f5lminud.\u00dcllatusena vastas Eesti suurima elektritarbija Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe Delfi \u00c4rilehele, et ei ole saanud kelleltki meretuuleparkidega seotud hinnapakkumist. Ettev\u00f5te on seni s\u00f5lminud lepinguid kolmeks-neljaks aastaks, kuni 50% ulatuses oma eeldatavast sisseostumahust. \u201eOleme aruteludeks avatud,\u201c kinnitas Lahe. Ta lisas siiski, et pakkumine peab olema koosk\u00f5las regiooni tulevikuhindadega ja \u00f6\u00f6p\u00e4evap\u00f5hine: hinda peab elektrile pakkuma kogu \u00f6\u00f6p\u00e4evaks, mitte ainult tuulisteks tundideks. Ta t\u00f5des, et energiahinnad on siiani v\u00e4ga turbulentsed ja Eesti kohta turul p\u00f5hinevaid tulevikuprognoose pole, mist\u00f5ttu v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline j\u00f5uda nii ostjat kui ka m\u00fc\u00fcjat rahuldava hinnastamiseni. \u201eSoome tulevikuhindadega oleksime lepinguaruteludeks avatud,\u201c andis ta v\u00f5imaliku hinnasihi.Tammist on seisukohal, et pikaajalistest elektrim\u00fc\u00fcgilepingutest ei piisa selleks, et minna taastuvenergiale \u00fcle kiirendatud tempos. \u201eMereega maismaatuuleparkide arendamine ei ole Eesti-suuruses riigis suuremas mahus ja turup\u00f5hiselt v\u00f5imalik. Meil ei ole piisavalt suuri t\u00f6\u00f6stustarbijaid, kes oleksid pankade vaatest vastaspooleks sobilikud. T\u00f6\u00f6stussektor on Eestis \u00fcsna v\u00e4ike ja hetkel suurte v\u00e4ljakutsete ees,\u201c r\u00e4\u00e4kis Tammist. Tema v\u00e4itel ei ole terves meie regioonis veel \u00fchtegi v\u00e4hemalt 1000 MW tuuleparki finantseeritud pikaajaliste elektrim\u00fc\u00fcgilepingutega. Tammisti s\u00f5nul on kogu Euroopas teistsugune reaalsus. K\u00f5igest neljandik k\u00f5ikidest Euroopas tuuleenergiasse tehtavatest investeeringutest kavandatakse pikaajaliste elektri ostu-m\u00fc\u00fcgilepingute vastu. Tema s\u00f5nul on see nii ka Eestist palju suuremates ja v\u00e4ljaarenenud energiamahuka t\u00f6\u00f6stusega riikides.Alliksoni s\u00f5nul levib Euroopas suurte taastuvenergia tootmis\u00fcksuste finantseerimiseks \u00fcha enam CFD-lahendus. Tegu on fikseeritud hinnavahemikuga. Elektritootja m\u00fc\u00fcb kogu toodangu turule. Kui elektri hind on hinnavahemikust madalam, maksab riik tootjale vahe kinni. Kui hind on kokkulepitud vahemikust k\u00f5rgem, maksab elektritootja \u00fclemist piiri \u00fcletava summa riigile tagasi. Alliksoni s\u00f5nul on lahendus hea ka seet\u00f5ttu, et ei teki momenti, kus elektritootja teeniks \u00fclikasumit.Tammist kinnitas, et ainult riikliku garantii alusel ongi v\u00f5imalik suuri taastuvenergiatootmise \u00fcksusi rajada ja Euroopas on sellest aru saadud. Suurbritannia ja Saksamaa on meretuuleparkide arendamises turuliidrid. Eelmise aasta seisuga oli nende k\u00e4es 75% Euroopas rajatud meretuuleparke. Tammisti s\u00f5nul on m\u00f5lemad kasutanud investeeringuriskide maandamiseks riiklikke vahendeid. Tema kinnitusel ongi 2030. aastani Euroopa Liidu liikmesriikides tehtavatele investeeringutele antud riiklik garantii. \u201eNeed plaanid on v\u00e4lja \u00f6elnud riigid, kellel on pikaajaline meretuuleparkide rajamise kogemus,\u201c lisas ta. \u201eEi ole realistlik eeldada, et Eestis, kuhu pole kunagi meretuuleparke rajatud, suudaksid arendajad ilma hakkama saada. Eeldame liiga sageli, et suudame \u00fches paja servas tummisemat suppi keeta, aga see pole lihtsalt v\u00f5imalik.\u201cRiigi seisukoht on muutunudEnne t\u00e4navusi parlamendivalimisi, eelmise valitsuse ajal tuli majandusministeeriumist seisukohti, et meretuuleparkide rajamiseks ei ole riigi tuge vaja. Uue koalitsiooni toon muutus. Koalitsioonileppes on kirjas, et taastuvelektri 100% eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks korraldatakse hinnalae ja miinimumhinna v\u00e4hempakkumised, sealhulgas meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks. \u201eMeil ei ole p\u00f5hjust selles kahelda,\u201c s\u00f5nas Tammist.Kui Utilitas ootab riigi garantiisid, et teha investeerimisotsus 5 TWh elektrit aastas tootva Saare-Liivi meretuulepargi kohta, siis sama ootus\u00e4rev on Enefit Green. B\u00f6rsiettev\u00f5te, kuid osaliselt ka riigile kuuluv ettev\u00f5te on 4 TWh elektrit aastas tootma hakkava Liivi meretuulepargiga juba \u00fcsna kaugele j\u00f5udnud. N\u00fc\u00fcd on vaja uusi otsuseid teha. Ka nende teada t\u00f6\u00f6tatakse ministeeriumites n\u00fc\u00fcd juba v\u00e4lja riigi garantiisid. Enefit Greeni tuuleenergia valdkonna juht Lauri Ulm \u00fctles, et talle teadaolevalt teeb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium anal\u00fc\u00fcsi, selgitamaks, kuidas v\u00f5iks meretuuleenergiat Eestis arendada. \u201eArusaamine, et meretuuleenergia projekte ehitatakse ilma riiklike garantiideta, on viimase paari aastaga muutunud,\u201c t\u00f5des Ulm.Kliimaminister Kristen Michal kinnitas Delfi \u00c4rilehele, et nii ongi: koalitsiooniga ollakse kokku leppinud, et valitsus arutab taastuvenergeetika eesm\u00e4rkide saavutamiseks eri v\u00f5imalusi, sh miinimum- ja maksimumhinna t\u00fc\u00fcpi v\u00e4hempakkumisi. T\u00e4psemalt ei ole ta aga valmis v\u00f5imalike riigi garantiide sisu avama. Michal lubas, et \u00fcksikasjalikumalt tutvustatakse valikuid ja ettepanekuid, kui valitsusele esitatav materjal on koos, ning osalised saavad materjaliga tutvuda ja tagasisidet anda. P\u00f5hjalikum meretuulega seotud kulude ja kadude anal\u00fc\u00fcs ning \u00fches sellega ettepanekud esitatakse valitsusele arutamiseks s\u00fcgisel.S\u00fcgis on ka viimane aeg, et Eesti meretuuleparkide arendajad ei j\u00e4\u00e4ks tootmis\u00fcksuste rajamise v\u00f5idujooksus kaotajaks. Allikson nentis, et praegu k\u00e4ib v\u00f5istlus selle nimel, kes suudab luua tingimused selleks, investeering just nende piirkonna tootmis\u00fcksusesse tehtaks. \u201eMeretuuleparke ei saa tulla l\u00f5putult,\u201c \u00fctles ta.Tammisti andmetel kavatsevad P\u00f5hjamere-\u00e4\u00e4rsed Euroopa riigid investeerida 2030. aastani meretuuleparkidesse suuremas mahus, kui seda v\u00f5imaldab tootjate tarneahel. Kui tahta p\u00e4\u00e4seda l\u00f6\u00f6gile ka oma tellimustega, on Tammisti s\u00f5nutsi \u00fclimalt kriitiline langetada otsused 2023. aastal.\u00a0\"Et tellimustega l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seda, on Tammisti s\u00f5nul \u00fclikriitiline langetada otsused 2023. aastal.\"\"CFD-lahendus on hea ka seet\u00f5ttu, et ei teki momenti, kus elektritootja teeniks \u00fclikasumit.\"Eesti t\u00f6\u00f6stuse elektritarbimisest j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks, et nende abil rajada suuri meretuuleparkeEri sektorite elektritarbimine Eestis ja l\u00e4hiregioonis, TWh aastasAllikas: Eurostat T\u00f6\u00f6stussektorRootsiKodumajapidamised \u00c4ri- ja avalik sektorSoomeL\u00c4TI, LEEDU, EESTI ROOTSI SOOME EESTIEesti L\u00e4ti Leedu0,8 5,2 Muud 0,2\u201eMere- ega maismaatuuleparkide arendamine ei ole Eesti-suuruses riigis suuremas mahus ja turup\u00f5hiselt v\u00f5imalik,\u201c oli Rene Tammist konkreetne.Rene TammistTanel Raig"}
{"text":"Kuriteokahtlustuse saanud pankurilt tuli kolmveerand Isamaa rahakoti sisustSee oli teada juba varemgi, et pankur Parvel Pruunsild toetas miljoni euroga kolme opositsioonierakonda. Uus teadmine on aga see, kui suure osakaalu tema annetused erakondade rahakoti sisust annavad. Ilmneb, et teises kvartalis tuli Pruunsillalt ligi 80 protsenti Isamaa arvele laekunud summadest, Keskerakonna ja EKRE rahast aga pisut \u00fcle poole. Ehkki keskerakondlased lubasid Pruunsillalt saadud 300 000 eurot tagastada, pole sellest veel m\u00e4rkigi.Erakonnad peavad esitama annetuste aruanded erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile hiljemalt 10. kuup\u00e4eval p\u00e4rast kvartali l\u00f5ppu. Seekord said t\u00e4htaegse esitamisega hakkama k\u00f5ik olulisemad erakonnad. Aruanded esitati 30. juuni seisuga ja neis veel ei kajastu Keskerakonna juhatuse otsus Pruunsillale raha tagasi kanda.Selle aasta alguses, riigikogu valimiste ajal, olid annetajate rahakraanid p\u00e4rani. Kolme kuuga kukkus erakondade kukrusse 2,9 miljoni euro eest annetusi. Teises kvartalis olid aga paljud annetajad j\u00e4ljetult kadunud: kokku laekus 1,3 miljonit eurot, kuid sellest \u00fcks miljon oli Bigbanki suuromaniku Parvel Pruunsilla raha.Pruunsild on Isamaa pikaaegne liige, kellele kaitsepolitsei esitas mai l\u00f5pus kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Kahtlustuse teine osapool oli Tartu abilinnapea Priit Humal, kes on samuti Isamaa kauaaegne liige. Pruunsild toetas juuni viimasel p\u00e4eval koduerakonda 400 000 euroga ning EKREt ja Keskerakonda kumbagi 300 000 euroga. Summad on nii suured, et j\u00e4tavad varju kogu muu raha, mida opositsioonierakonnad said riigitoetuse, liikmemaksude ja muude isikute annetustena. Isamaa rahast andis Pruunsilla annetus koguni 78 protsenti, EKRE ja Keskerakonna omast 55 protsenti.Kolmel opositsioonierakonnal muid suuremaid annetusi polnudki. Keskerakonna suuruselt teine rahaline toetaja oli erakonna esimees J\u00fcri Ratas 5743 euroga, EKRE-l riigikogu liige Jaak Valge 3000 euroga ja Isamaal varasem justiitsminister, riigikokku mitte p\u00e4\u00e4senud Lea Danilson-J\u00e4rg 1000 euroga.Reformierakond kogus annetustena 164 372 eurot, sellest suurima panuse, 50 000 eurot andis Saaremaal v\u00e4ikelaevu tootva Baltic Workboats \u00fcks omanikest ja juhtidest Margus Vanaselja. Tegu oli tema esimese annetusega peaministriparteile, varem on ta ise ja tema \u00e4ripartner toetanud sotse. Oravaid toetasid suurelt ka riigikogulased Andres Sutt ja Vilja Toomast: vastavalt 16 325 ja 10 189 eurot. Muud summad j\u00e4\u00e4vad juba alla 10 000 euro.Sotsiaaldemokraatidele tegi suurima annetuse, 10 720 eurot ettev\u00f5tja, varasem N\u00f5mme linnaosa vanem Lauri Paeveer. Kokku said sotsid annetustena\u00a065 312 eurot. Sotside aruandes kajastub ka 450 000eurone laen - neil oli riigikogu valimistest maksmata arveid, reklaamiagentuuridelt aga erakonnad v\u00f5lgu v\u00f5tta ei tohi.Eesti 200 kogus annetustena k\u00f5igest 6157 eurot. Suurima panuse, 2000 eurot andis transpordiametis tee-ehituse eksperdina t\u00f6\u00f6tav Aivo Salum.Riigikogust v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud Parempoolsed kogusid kolme kuuga 43 891 eurot annetusi. Suurima summa, 10 000 eurot andis jaem\u00fc\u00fcgiga tegelev \u00e4rimees Oleg Gross. JUBA 24 AASTAT SAMA PILT: Bigbanki suuromanik Parvel Pruunsild on \u00e4rimees, kes pildile ei kipu, aga toetab oma pikaaegset koduerakonda suurte summadega. T\u00e4navu juuni l\u00f5pus laekus temalt Isamaale 400 000 eurot.VAATA TABELEIDohtuleht.ee\/1088402PRIIT P\u00c4RNAPUU\n"}
{"text":"M\u00f5rv raha p\u00e4rast?Tai politsei leidis s\u00fcgavk\u00fclmikust Saksa \u00e4rimehe t\u00fckeldatud surnukehaViimati v\u00f5is 62aastast Hans-Peter Macki n\u00e4ha 4. juulil vuramas oma Mercedesega Tais Pattaya kuurordis. Seej\u00e4rel polnud temast midagi kuulda ega n\u00e4ha. Murelik perekond pani Macki leidmiseks v\u00e4lja vaevatasu. Paraku aga leidsid uurijad tema surnukeha, mis oli t\u00fckkideks saetud, kottidesse topitud ja s\u00fcgavk\u00fclmikusse pandud.Mack elas Pattayas juba aastaid ning tegutses seal kinnisvara\u00e4ris. Tema 24aastane abikaasa Piraya on tailanna. Oma sakslannast eksnaisega on tal kaks poega, \u00fcks neist elas samuti Tais ning teine viibis Hispaanias. Abikaasa oligi see, kes tema kadumisest teatas. Nimelt pidi mees temaga l\u00f5unale minema, ent ei ilmunud enam v\u00e4lja. Piraya sai abikaasa numbrilt tekstis\u00f5numi, et too helistab talle hiljem tagasi. Veidi hiljem tuli uus SMS, et Mack tegeleb \u00fche kliendiga. Kas need s\u00f5numid saatis ikka abikaasa v\u00f5i juba keegi teine? Piraya arvates oli kogu s\u00f5numiv\u00e4rk igatahes kahtlane, sest kogu nende viie aasta pikkuse suhte jooksul polnud Hans-Peter temaga kunagi SMSi teel suhelnud.Leiti tuttava majastHakkas n\u00e4ima, et mehega v\u00f5is olla midagi halba juhtunud. \u00dcks sakslanna, kellega Mack 4. mail \u00e4riasjus kohtus, kinnitas, et too lahkus p\u00e4rast kohtumist talle teadmata suunas. Lisaks k\u00f5igele muule kahtlasele oli Macki pangakontolt kadunud \u00fc\u00fcratu rahasumma. Pere pani tema vabastamise eest v\u00e4lja kolme miljoni baadi (u 78 500 euro) suuruse tasu.Tai meedia teatel kasutasid uurijad Macki leidmiseks turvakaamerate salvestisi. Otsingud viisid Pattaya naaberlinnas Nong Prues asuva kortermaja juurde, mille ette oli pargitud tema Mercedes. N\u00e4is, et keegi oli seda hiljuti hoolikalt k\u00fc\u00fcrinud, politsei hinnangul \u00fcsna kindlalt selleks, et oma j\u00e4lgi varjata. Ajaleht Bangkok Post kirjutab, et \u00fche pealtn\u00e4gija s\u00f5nul, kes peab kortermaja l\u00e4hedal s\u00f6\u00f6giputkat, seisis mersu tolle hoone juures juba m\u00f5nd aega. Ta n\u00e4gi auto parkimise j\u00e4rel sellest v\u00e4ljuvat mitte meest, vaid kaht naist.Videokaamerate j\u00e4ljerada ning pealtn\u00e4gijate vihjed viisid l\u00f5puks \u00fche eramu juurde. Maja garaa\u017eis seisis kastiauto, mille lastiks oli s\u00fcgavk\u00fclmik, selle sees omakorda pr\u00fcgikottides olevad Macki t\u00fckeldatud j\u00e4\u00e4nused. Lisaks ka elektrisaag ja hekik\u00e4\u00e4rid. Mehe pea ning j\u00e4semed olid tema kere k\u00fcljest \u00e4ra l\u00f5igatud. Kuulnud, et kadumal\u00e4inud L\u00e4\u00e4ne \u00e4rimees on sealt leitud, kogunes maja juurde asja uudistama suur rahvamass.Tai politsei s\u00f5nul on neil pilk peal mitmel kahtlusalusel, nii Saksa kui ka Tai rahvusest. V\u00e4ljaanne Pattaya News aga teab vahendada, et kodu, millest Macki surnukeha t\u00fckid leiti, kuulus \u00fchele tema sakslasest tuttavale. Nii tema kui ta samuti Saksa rahvusest naine pidid politseile \u00fctlusi andma, nagu veel \u00fcks kolmas Saksa p\u00e4ritolu isikki. Saksa ajalehe Bild andmeil oligi too seesama naine, kellega Mack oma viimase \u00e4rikohtumise pidas. Uurijad usuvad, et keegi, kes pidi mehe majandusliku olukorraga kursis olema, \u00fcritas temalt raha v\u00e4lja pressida.\u00d5\u00d5VASTAV: K\u00fclmikus, millest reporter pilti teeb, olid peidus sakslasest kinnisvara\u00e4rimehe maised j\u00e4\u00e4nused, mis olid topitud mustadesse pr\u00fcgikottidesse. AP ScanpixGREETE K\u00d5RVITS"}
{"text":"Euroopa vajab suurt visiooniP\u00c4EVAKOMMENTAAREsmasp\u00e4eva \u00f5htul toimus diplomaatiline ime, kui T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdogan teatas oma vastuseisu l\u00f5ppemisest Rootsi saamisele NATO liikmeks. Seega saab Rootsi suure t\u00f5en\u00e4osusega varsti alliansi liikmeks, sest ka p\u00e4rast T\u00fcrgit viimasena Rootsit blokeerinud Ungari leidis \u00e4kki Rootsi NATO-k\u00f5lbuliku olevat.Erdogani v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdistada v\u00e4ljapressimistaktikas - oli ta ju enne imelist kokkulepet sidunud Rootsi NA-TOsse saamise T\u00fcrgi saamisega Euroopa Liitu, kuid m\u00f5nes aspektis peame olema talle t\u00e4nulikud. Esmalt viis see t\u00e4helepanu T\u00fcrgi (mitte)liikumisele Euroopa Liidu suunas. See on olnud ebamugav teema, sest \u00fchest k\u00fcljest ei kipu T\u00fcrgi t\u00e4itma liitumiseks vajaminevaid Kopenhaageni kriteeriume, kuid teisest k\u00fcljest on avalik saladus mitme Euroopa Liidu liikmesriigi vastuseis T\u00fcrgi saamisele ELi.Sellest aga tuleneb j\u00e4rgmine aspekt: ei ole tegelikult hea l\u00fckata ebamugavaid rahvusvahelisi k\u00fcsimusi kalevi alla. Sest l\u00f5puks tuleb need ikkagi lahendada - olgu selleks siis T\u00fcrgi ELi v\u00f5i Ukraina NATO liikmesus. Samamoodi nagu T\u00fcrgi ELi tee kadus kuhugi \u00e4ra, oli enne Ukraina t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust kadunud ka Ukraina tee NATOsse. 2008. aasta NATO Bukaresti tippkohtumisel kuulutas allianss k\u00fcll, et nii Ukraina kui ka Gruusia saavad NATOsse, ent liikmesuse tegevuskava (MAP) ei j\u00e4rgnenud ja Venemaa r\u00fcndas samal aastal Gruusiat. Ukraina NATO liikmesusest polnud lihtsalt hea toon r\u00e4\u00e4kida. Seega tuleks lahendada ka Gruusia ja Moldova saamine Euroopa Liitu.Kui Rootsi NATO liikmesus suurendab kahtlemata L\u00e4\u00e4nemere piirkonna julgeolekut, tasub m\u00f5elda ka Mustale merele. Enne Eesti ja teiste L\u00e4\u00e4nemereriikide (v.a Venemaa) saamist Euroopa Liitu tehti palju juttu sellest, kuidas Euroopa Liidu laienemine muudab L\u00e4\u00e4nemere piirkonna stabiilsemaks ja siseturu reeglid kaotavad omavahelised t\u00f5kked L\u00e4\u00e4nemereriikide vahelt. See ongi juhtunud.N\u00fc\u00fcd v\u00f5iks sama m\u00f5elda Musta mere puhul. Kuidas nii Ukraina kui ka T\u00fcrgi Euroopa Liidu ning NATO liikmesus suurendavad stabiilsust Mustal merel. Samas tulevad m\u00e4ngu ka geopoliitilised kaalutlused - on p\u00e4evselge, et kui T\u00fcrgi ja Ukraina saavad kunagi Euroopa Liitu, muutub \u00fchenduse kese kindlasti idapoolsemaks. Ent t\u00e4iemahuline Ukraina s\u00f5da muutis tegelikult juba seda keset - T\u00fcrgi ja Ukraina liitumine ELiga vaid vormistaks ametlikult selle, mis on praegu juhtumas. Muidugi tekivad Euroopa Liidu liikmesuse juures tehnilised k\u00fcsimused (lisaks Kopenhaageni kriteeriumidele n\u00e4iteks \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika laienemine Ukrainale ja T\u00fcrgile), kuid t\u00e4htis oleks praegu n\u00e4idata \u00fcles suurt visiooni ja mitte tegeleda Euroopas mingite t\u00e4iesti ebaoluliste k\u00fcsimustega.ERKKI BAHOVSKI, arvamustoimetaja"}
{"text":"JuhtusKortermajas \u00fc\u00fcrgas suitsuandur11. juulil kell 4.24 teatati, et Tartus P\u00f5hja puiesteel on kortermaja trepikojas suitsul\u00f5hn ja kuulda suitsuanduri h\u00e4iret.Korteriust, kust suitsu tuli, koputuste peale ei avatud. P\u00e4\u00e4stjad sisenesid redelauto abil r\u00f5du kaudu elamisse, kus praeahjus k\u00f5rbes toit. Tuleoht k\u00f5rvaldati.Korterist leiti magav mees, kelle tervist kontrollis kiirabi. P\u00e4\u00e4stjad hoiatavad, et s\u00f6\u00f6givalmistamise ajal ei tohi magama heita ja toidutegu omap\u00e4i j\u00e4tta. P\u00f5lema l\u00e4inud toidust s\u00fcttib \u00fcmbrus ja v\u00f5ib tekkida raskete tagaj\u00e4rgedega tulekahju.Kasu asemel tekkis suur kahju10. juulil p\u00f6\u00f6rdus Tartu politseisse 24-aastane naine, kes m\u00fc\u00fcs Facebook Marketplace! kaudu oma asju.Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes saatis talle kullerteenuse lingi, kuhu naine pidi sisestama oma pangakaardi andmed. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on l\u00e4inud Leedu arveldusarvele 4044 eurot.Juhtmed k\u00e4rssasid10. juulil kella 14.15 ajal teatati Tartus Kaunase puiestee korteris k\u00e4rssama l\u00e4inud juhtmetest.P\u00e4\u00e4stjate saabumise ajaks oli p\u00f5lenguoht k\u00f5rvaldatud ja rikkis juhtmed lahti \u00fchendatud.Mees ja naine olid uppumisohus9. juulil kell 17.18 teatati, et Mustvee vallas Lohusuus J\u00f5e t\u00e4nava juures Avij\u00f5es on uppumisohus kaks inimest.P\u00e4\u00e4stjate saabumise ajaks olid pealtn\u00e4gijad veest v\u00e4lja toonud mehe ja naise ning meest oli ka elustatud. P\u00e4\u00e4stjad vaatasid kannatanud \u00fcle ja tagasid kiirabi saabumiseni nende turvalisuse."}
{"text":"\u201eSEE ON NAGU N\u00d5IARING!\u201c Reisi jaoks v\u00f5etud v\u00e4ikelaenust on saanud s\u00f5ltuvus\u201eVabadus valida,\u201c \u201eintressivaba\u201c \u2013 nii reklaamivad pangad v\u00e4ikelaene. Sel aastal on v\u00e4ljastatud laene \u00fcle miljardi euro. Eriti hoogustub tarbimislaenude v\u00f5tmine suve hakul, et remontida kodu, paigaldada p\u00e4ikesepaneelid v\u00f5i reisida. Laenu saab lihtsalt, kuid selle tagasimaksmine v\u00f5ib olla l\u00f5putu n\u00f5iaring.\u201eRaha pole mul kunagi olnud, aga tahan h\u00e4sti elada. Alati olen kuidagi skeemitanud ja aukude klapitamiseks \u00fche asja arvelt raha teisele t\u00f5stnud,\u201d r\u00e4\u00e4gib Anne. Esimese laenu v\u00f5ttis ta 2004. aastal, kui l\u00e4ks rahvatantsutrupiga Ameerikasse esinema. Kuna t\u00f6\u00f6koht ja palk olid head, sai ta tollasest Sampo pangast 15 000 krooni v\u00e4ikelaenu. See vormistati vaba tagasimaksega krediitkaardile, mille intress oli 22 protsenti. Reisikulud said kenasti kaetud ja lisaks kasutas ta t\u00f6\u00f6lt saadud puhkuseraha.Anne \u00f5hkab, et ostis kohapealt lastele, emale, s\u00f5brannale ja endale palju odavaid asju. Kuna kohvrisse ei mahtunud k\u00f5ik enam \u00e4ra, andis teda v\u00f5\u00f5rustanud perekond talle veel oma kohvri lisaks. Kogu reis l\u00e4ks maksma 18 000 krooni. Ta plaanis maksta oma kuupalgast \u2013 15 000 krooni \u2013 igal kuul laenu tagasi 1500 krooni. Selle arvestuse j\u00e4rgi oleks ta suutnud aastaga laenu koos intressiga tagasi maksta.20aastane koorem\u201eSee krediit tiksub mul juba 20 aastat. Ma pole seda siiani tagasi maksnud, sest pidevalt on ootamatuid asju,\u201c tunnistab Anne. Intress on n\u00fc\u00fcdseks veidi madalam \u2013 18 protsenti. M\u00f5ni aasta hiljem v\u00f5ttis ta veel laenu, et oma juubelit suurelt t\u00e4histada. Ta arvestas, et \u00fcmbrikus kingitud rahaga maksab ta selle summa kohe tagasi. Pidu maksis 30 000 krooni, millele ta maksis peale veel 3000. Selle summa sai ta ka k\u00fclaliste kingitud rahana tagasi. \u201eKas arvad, et maksin laenu tagasi? Muidugi kulus k\u00f5ik see raha \u00e4ra. Olen s\u00fc\u00fcdimatu!\u201c tunnistab ta, et ostis endale ka auto.N\u00fc\u00fcdseks on ta need kaks laenu refinantseerinud \u00fcheks. Laenuj\u00e4\u00e4k on praegu 2300 eurot. \u201e\u00dchel hetkel j\u00f5udsin laenuga nulli. Kaart seisis k\u00fcmme kuud kasutamata, aga siis oli vaja kodus remonti teha. Ma olen n\u00f5iaringis!\u201c t\u00f5deb ta.S\u00f5branna soovitas tal kaardi lihtsalt katki l\u00f5igata, et ta ei saaks seda enam kasutada. \u201eMiski takistab mul seda teha. \u00c4kki tuleb olukord, kus mul on kaarti vaja?\u201c m\u00f5tiskleb Anne. Samas teab ta, et kui temaga peaks midagi juhtuma, saavad lapsed laenu enda kaela. Oma peas saab ta h\u00e4sti aru, kui palju maksab pidevalt jooksev intress. Kuu l\u00f5pus oli see 27 eurot, mis teeb aastaga \u00fcle 300 euro. Anne on arvutanud, et ta oleks ligi 20 aastaga makstud intresside eest saanud v\u00e4hemalt kolm reisi Ameerikasse.RAHA HETKEGA OLEMAS: V\u00e4ikelaenu on lihtne v\u00f5tta, kuid kas selle tagasimaksmiseks on piisavalt v\u00f5imalusi ja tahtmist?(Prostock-studio \/ Alamy \/ Vida Press)Laenu eest ostetakse m\u00f6\u00f6blit ja tarbekaupuPankade statistika p\u00f5hjal on n\u00e4ha tarbimislaenude v\u00f5tmise hooajalisust. \u201eHuvi tarbimislaenude vastu on suurim mais ja juunis ning p\u00fcsib \u00fcsna k\u00f5rge ka p\u00e4rast jaanip\u00e4eva. M\u00f5ju avaldavad ka kampaaniad ja sooduspakkumised,\u201c selgitab Swedbanki v\u00e4ikefinantseerimise valdkonnajuht\u00a0Reinhold Mutli.SEB eraklientide panganduse divisjoni juht\u00a0Sille Hallang \u00fctleb, et ligikaudu kolmandik (30 protsenti) v\u00e4ljastatud v\u00e4ikelaenudest l\u00e4heb kodu renoveerimiseks ning m\u00f6\u00f6bli soetamiseks, samas mahus laenatakse ka elektroonika ja tarbekaupade ostuks. Nendele j\u00e4rgneb auto ostuks v\u00f5etav laen, mis moodustab k\u00f5igist v\u00e4ljastatavatest v\u00e4ikelaenudest pea neljandiku ehk 23 protsenti. Lisaks v\u00f5etakse v\u00e4ikelaenu n\u00e4iteks meditsiiniliste vajaduste katmiseks ja kodu energiat\u00f5hususe parandamiseks, sealhulgas p\u00e4ikesepaneelide ostuks.\u201eRahatargalt tegutsemiseks tuleb enne suuremate tarbimiskulutuste tegemist ning v\u00e4ikelaenu v\u00f5tmist v\u00e4ljamineku suurus ja selle kasutamise eesm\u00e4rgid h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5elda. Oluline on seejuures anal\u00fc\u00fcsida, kas tullakse toime v\u00f5etud kohustuse ja sellega kaasnevate kulude tagasimaksmisega,\u201c r\u00f5hutab Hallang.Eesti Panga\u00a0\u00f6konomisti Mari Tamme s\u00f5nul oli t\u00e4navu pankade antud tarbimislaenude maht mai l\u00f5pu seisuga 647 miljonit eurot. Kokku anti 372 389 laenu, keskmise summaga 1737 eurot. Need on kaupade ja teenuste soetamiseks antud laenud, sealhulgas krediitkaardilaenud ja arvelduskrediit.Pankadega mitteseotud krediidiandjad \u2013 piiks-piiks ja raha tuleb! \u2013 v\u00e4ljastasid 189 997 lepingut. Nende v\u00e4ljastatud tarbijakrediidi j\u00e4\u00e4k ulatus 263 miljoni euroni ning keskmine summa oli 1382 eurot. Pankadega seotud krediidiandjate v\u00e4ljastatud laenude ja liisingute maht ulatus t\u00e4navu esimese kvartali seisuga 1,3 miljardi euroni, millest autoliising moodustas 874 miljonit eurot ja muu tarbijakrediit 391 miljonit eurot. Kokku v\u00e4ljastati 219 359 lepingut, mis teeb keskmiseks summaks 1785 eurot."}
{"text":"Huvide deklaratsioonid esitas t\u00e4htajaks 78 protsenti deklarantidestTALLINN, 12. juuli, BNS \u2013 Sellel aastal esitas huvide deklaratsiooni t\u00e4htajaks ehk 31. maiks 3439 inimest ehk 78 protsenti neist, kes olid seda kohustatud tegema ning ligi 2 protsenti deklarantidest ei olnud huvide deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg \u00fchegi t\u00f6\u00f6andja juures veel saabunud.\n\"On v\u00e4ga oluline, et deklareerimise kohustusega inimesed v\u00f5taksid seda t\u00f5siselt. T\u00e4nan kohalikke omavalitsusi, kes justiits- ning rahandusministeeriumi \u00fcleskutsel t\u00e4navu kevadel deklarantide andmeid registris ajakohastasid ning sellega andmete kvaliteeti parandasid. Lisaks hindan k\u00f5rgelt asutuste pingutusi, kes registri automaatsetele meeldetuletustele t\u00e4iendavalt oma deklarantidele t\u00e4htaja saabumist meelde tuletasid. Kahjuks on siiski veel suur hulk neid, kes ei esita deklaratsioone \u00f5igeaegselt,\" \u00fctles justiitsministeeriumi siseaudiitor Terly Toomast.\nT\u00e4htajaks oli deklaratsioon esitamata 946 ametikohal, kellel see kohustus on. P\u00f5hiosa ehk 88 protsenti esitamata deklaratsioonidest moodustasid kohalike omavalitsuste ametiisikud. Ametikohtade j\u00e4rgi olid natuke alla poole ehk 45 protsenti k\u00f5ikidest esitamata deklaratsioonidest volikogude liikmete omad. Lisaks oli palju k\u00f5ikidest deklaratsioonidest esitamata omavalitsuse asutatud ettev\u00f5tja v\u00f5i sihtasutuse juhtorgani liikmetel ehk 14 protsenti, valla v\u00f5i linna ametiasutuse v\u00f5i hallatava asutuse juhtidel 11 protsenti, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liikmetel 9 protsenti ning valla v\u00f5i linna ametiisikutel 9 protsenti.\nRiigikogu liikmetest oli deklaratsioon t\u00e4htajaks esitamata 12-protsendil. \"Samas olid hilinenult pea pooled esitamata deklaratsioonidest 20. juuniks esitatud. \u00dcheksal uuel parlamendisaadikul polnud riigikogu liikme rollist tulenevalt deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg veel saabunud, mis on pea k\u00f5igil 1. augustil. Ministri ameti t\u00f5ttu esitajate seas olid t\u00e4htajaks huvid avaldamata neljal inimesel, ent 20. juuniks olid nad k\u00f5ik deklaratsiooni esitanud. Pea k\u00f5ik kantslerid ning valitsusasutuse juhid esitasid deklaratsiooni t\u00e4htaegselt,\" m\u00e4rkis Toomast.\nKohtunikest oli deklaratsioon t\u00e4htajaks esitamata 6-protsendil. Samas esitati 20. juuniks hilinenult pooled esitamata deklaratsioonidest. Kohtuniku ametikoha t\u00f5ttu oli deklaratsiooni kohustatud esitamata kokku 265 inimest, sealjuures kahe kohtuniku deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg polnud veel saabunud.\nAsutusi, kelle sisestatud isikud olid avaldanud huvid t\u00e4htaegselt, oli kokku k\u00fcmme. Arvukama deklarantide koosseisuga olid j\u00e4rgmised asutused: V\u00f5ru vallavalitsus (27 deklaranti), keskkonnaamet (24 deklaranti) ning justiitsministeerium (22 deklaranti). Deklarantide v\u00e4iksem koosseis oli tervisekassal (4 deklaranti), PRIA-l (3 deklaranti), riigikontrollil (3 deklaranti), Tartu \u00fclikoolil (2 deklaranti), vabariigi presidendi kantseleil (2 deklaranti) ning H\u00e4irekeskusel ja P\u00e4rnu maakohtul (m\u00f5lemal vastavalt 1 deklarant).\nHuvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust.\nHuvide deklaratsioonide registrisse oli 20. juuni seisuga sisestatud 4433 isikut. \u00dchel isikul v\u00f5ib olla mitu ametikohta, mille t\u00f5ttu on tal huvide deklareerimise kohustus.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Huvide deklaratsioonid esitas t\u00e4htajaks 78 protsenti deklarantidestSellel aastal esitas huvide deklaratsiooni t\u00e4htajaks ehk 31. maiks 3439 inimest ehk 78 protsenti neist, kes olid seda kohustatud tegema ning ligi 2-protsendil\u00a0deklarantidest ei olnud huvide deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg \u00fchegi t\u00f6\u00f6andja juures veel saabunud.\u00abOn v\u00e4ga oluline, et deklareerimise kohustusega inimesed v\u00f5taksid seda t\u00f5siselt. T\u00e4nan kohalikke omavalitsusi, kes justiits- ning rahandusministeeriumi \u00fcleskutsel t\u00e4navu kevadel deklarantide andmeid registris ajakohastasid ning sellega andmete kvaliteeti parandasid. Lisaks hindan k\u00f5rgelt asutuste pingutusi, kes registri automaatsetele meeldetuletustele t\u00e4iendavalt oma deklarantidele t\u00e4htaja saabumist meelde tuletasid. Kahjuks on siiski veel suur hulk neid, kes ei esita deklaratsioone \u00f5igeaegselt,\u00bb\u00a0\u00fctles justiitsministeeriumi siseaudiitor Terly Toomast.\nT\u00e4htajaks oli deklaratsioon esitamata 946 ametikohal, kellel see kohustus on. P\u00f5hiosa ehk 88 protsenti esitamata deklaratsioonidest moodustasid kohalike omavalitsuste ametiisikud. Ametikohtade j\u00e4rgi olid natuke alla poole ehk 45 protsenti k\u00f5ikidest esitamata deklaratsioonidest volikogude liikmete omad.\nLisaks oli palju k\u00f5ikidest deklaratsioonidest esitamata omavalitsuse asutatud ettev\u00f5tja v\u00f5i sihtasutuse juhtorgani liikmetel ehk 14 protsenti, valla v\u00f5i linna ametiasutuse v\u00f5i hallatava asutuse juhtidel 11 protsenti, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liikmetel 9 protsenti ning valla v\u00f5i linna ametiisikutel 9 protsenti.\nRiigikogu liikmetest oli deklaratsioon t\u00e4htajaks esitamata 12-protsendil. \"Samas olid hilinenult pea pooled esitamata deklaratsioonidest 20. juuniks esitatud. \u00dcheksal uuel parlamendisaadikul polnud riigikogu liikme rollist tulenevalt deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg veel saabunud, mis on pea k\u00f5igil 1. augustil. Ministri ameti t\u00f5ttu esitajate seas olid t\u00e4htajaks huvid avaldamata neljal inimesel, ent 20. juuniks olid nad k\u00f5ik deklaratsiooni esitanud. Pea k\u00f5ik kantslerid ning valitsusasutuse juhid esitasid deklaratsiooni t\u00e4htaegselt,\" m\u00e4rkis Toomast.\nKohtunikest oli deklaratsioon t\u00e4htajaks esitamata 6-protsendil. Samas esitati 20. juuniks hilinenult pooled esitamata deklaratsioonidest. Kohtuniku ametikoha t\u00f5ttu oli deklaratsiooni kohustatud esitamata kokku 265 inimest, sealjuures kahe kohtuniku deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg polnud veel saabunud.\nAsutusi, kelle sisestatud isikud olid avaldanud huvid t\u00e4htaegselt, oli kokku k\u00fcmme. Arvukama deklarantide koosseisuga olid j\u00e4rgmised asutused: V\u00f5ru vallavalitsus (27 deklaranti), keskkonnaamet (24 deklaranti) ning justiitsministeerium (22 deklaranti). Deklarantide v\u00e4iksem koosseis oli tervisekassal (4 deklaranti), PRIA-l (3 deklaranti), riigikontrollil (3 deklaranti), Tartu \u00fclikoolil (2 deklaranti), vabariigi presidendi kantseleil (2 deklaranti) ning h\u00e4irekeskusel ja P\u00e4rnu maakohtul (m\u00f5lemal vastavalt 1 deklarant).\nHuvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud.\nKohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust.\nHuvide deklaratsioonide registrisse oli 20. juuni seisuga sisestatud 4433 isikut. \u00dchel isikul v\u00f5ib olla mitu ametikohta, mille t\u00f5ttu on tal huvide deklareerimise kohustus.\n"}
{"text":"Huvide deklareeerimise kohustust t\u00e4itis 78% deklarantidestJustiitsministeerium annab teada, et sellel aastal esitas huvide deklaratsiooni t\u00e4htajaks ehk 31. maiks 3439 inimest, mis on 78% neist, kes olid seda kohustatud tegema. Ligi 2% deklarantidest ei olnud huvide deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg \u00fchegi t\u00f6\u00f6andja juures veel saabunud.\n\u201cOn v\u00e4ga oluline, et deklareerimise kohustusega inimesed v\u00f5taksid seda t\u00f5siselt. T\u00e4nan kohalikke omavalitsusi, kes justiits- ning rahandusministeeriumi \u00fcleskutsel t\u00e4navu kevadel deklarantide andmeid registris ajakohastasid ning sellega andmete kvaliteeti parandasid. Lisaks hindan k\u00f5rgelt asutuste pingutusi, kes registri automaatsetele meeldetuletustele t\u00e4iendavalt oma deklarantidele t\u00e4htaja saabumist meelde tuletasid. Kahjuks on siiski veel suur hulk neid, kes ei esita deklaratsioone \u00f5igeaegselt,\u201d \u00fctles justiitsministeeriumi siseaudiitor Terly Toomast.\nT\u00e4htajaks oli deklaratsioon esitamata 946 ametikohal, kellel see kohustus on. P\u00f5hiosa (88%) esitamata deklaratsioonidest moodustasid kohalike omavalitsuste ametiisikud. Ametikohtade j\u00e4rgi olid natuke alla poole (45%) k\u00f5ikidest esitamata deklaratsioonidest volikogude liikmete omad. Lisaks oli palju k\u00f5ikidest deklaratsioonidest esitamata omavalitsuse asutatud ettev\u00f5tja v\u00f5i sihtasutuse juhtorgani liikmetel (14%), valla v\u00f5i linna ametiasutuse v\u00f5i hallatava asutuse juhtidel (11%), valla- v\u00f5i linnavalitsuse liikmetel (9%) ning valla v\u00f5i linna ametiisikutel (9%).\nRiigikogu liikmetest oli deklaratsioon t\u00e4htajaks esitamata 12%-l. \u201cSamas olid hilinenult pea pooled esitamata deklaratsioonidest 20. juuniks esitatud. \u00dcheksal uuel parlamendisaadikul polnud riigikogu liikme rollist tulenevalt deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg veel saabunud, mis on pea k\u00f5igil 1. augustil. Ministri ameti t\u00f5ttu esitajate seas olid t\u00e4htajaks huvid avaldamata neljal inimesel, ent 20. juuniks olid nad k\u00f5ik deklaratsiooni esitanud. Pea k\u00f5ik kantslerid ning valitsusasutuse juhid esitasid deklaratsiooni t\u00e4htaegselt,\u201d m\u00e4rkis Toomast.\nKohtunikest oli deklaratsioon t\u00e4htajaks esitamata 6%-l. Samas esitati 20. juuniks hilinenult pooled esitamata deklaratsioonidest. Kohtuniku ametikoha t\u00f5ttu oli deklaratsiooni kohustatud esitamata kokku 265 inimest, sealjuures kahe kohtuniku deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaeg polnud veel saabunud.\nAsutusi, kelle sisestatud isikud olid avaldanud huvid t\u00e4htaegselt, oli kokku k\u00fcmme. Arvukama deklarantide koosseisuga olid j\u00e4rgmised asutused: V\u00f5ru vallavalitsus (27 deklaranti), keskkonnaamet (24 deklaranti) ning justiitsministeerium (22 deklaranti). Deklarantide v\u00e4iksem koosseis oli tervisekassal (4 deklaranti), PRIA-l (3 deklaranti), riigikontrollil (3 deklaranti), Tartu \u00fclikoolil (2 deklaranti), vabariigi presidendi kantseleil (2 deklaranti) ning H\u00e4irekeskusel ja P\u00e4rnu maakohtul (m\u00f5lemal vastavalt 1 deklarant).\nHuvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust.\nHuvide deklaratsioonide registrisse oli 20. juuni seisuga sisestatud 4433 isikut. \u00dchel isikul v\u00f5ib olla mitu ametikohta, mille t\u00f5ttu on tal huvide deklareerimise kohustus."}
{"text":"Bidenite perekonnaskandaalid saavad pidevalt t\u00e4iendustAmeerika \u00dchendriikides on j\u00f5udnud avalikkuse ette j\u00e4rjekordne Bidenite perekonna korruptsiooniskandaali dokument. Nimelt ilmnes eelmise n\u00e4dala neljap\u00e4eval, et riigi \u00f5iguskaitset\u00f6\u00f6tajad korraldasid kohtumise Bidenite perekonna n-\u00f6 kaduma l\u00e4inud vilepuhuja Gal Luftiga, kelle v\u00e4itel arreteeriti ta hiljem K\u00fcprosel eesm\u00e4rgiga takistada tema koost\u00f6\u00f6d kongressi esindajatekoja j\u00e4relevalvekomisjoni esimehe James Comeriga.\nComer tahtis k\u00fcsitleda Lufti kui v\u00f5imalikku tunnistajat, kuid Luft p\u00f5genes kautsjoni all olles ja USAle v\u00e4lja andmist oodates K\u00fcproselt, kuna ei uskunud, et teda v\u00f5iks oodata New Yorkis ees \u00f5iglane kohtum\u00f5istmine. N\u00fc\u00fcd v\u00e4idab Luft, et oma tunnistusega komisjoni ees oleks ta suutnud t\u00f5estada Bidenite perekonna raha saamist Hiina energiaettev\u00f5ttelt CEFC China Energy, mis on t\u00e4ielikult seotud Hiina kommunistliku parteiga. Lisaks oli Bidenitel Lufti s\u00f5nul FBIs nuhk, kes jagas pere \u00e4ritegevuse jaoks kasulikku teavet.\nLufti s\u00f5nul edastas ta FBIle ja USA justiitsministeeriumile inkrimineerivaid t\u00f5endeid Bidenite seaduserikkumiste kohta juba 2019. aasta m\u00e4rtsis Br\u00fcsselis toimunud salajasel kohtumisel, kuid v\u00f5imud ei reageerinud tema tunnistusele. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal avalikustas aga New Yorki Posti ajakirjanik Miranda Devine dokumendi, millest ilmneb, et salakohtumine Luftiga leidis ikkagi aset. Dokument kinnitab, et v\u00e4hemalt osa Lufti v\u00e4idetest vastab t\u00f5ele.\nLufti kinnitusel osales Br\u00fcsseli kohtumisel kuus USA v\u00f5imude esindajat: neli FBI agenti ja kaks New Yorki prokur\u00f6ri (Daniel Richenthal ja Catherine Ghosh). \u201eMiks s\u00f5idutas valitsus nii mitu inimest Euroopasse?\u201c k\u00fcsis Luft eelmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval New York Postis avaldatud videos. \u201eNad teadsid v\u00e4ga h\u00e4sti, et ma olen usaldusv\u00e4\u00e4rne tunnistaja ja et mul siseinfot Bidenite perekonda rikastanud gruppide ja eraisikute kohta.\u201c Luft lisas, et kahe p\u00e4evase v\u00e4ga intensiivse kohtumise k\u00e4igus jagas ta talle teadaolevat infot Bidenite perekonna ja CEFC vaheliste finants\u00fclekannete kohta, mainides isegi v\u00e4ga konkreetseid summasid. Ta mainis ka Rob Walkeri nime, keda teatakse kui Hunter Bideni kahtlaste \u00e4ride korraldajat.\nWalker oli lisatud koopiana ka 2017. aasta e-kirjavahetusesse, milles Hunter ja tema kaks endist \u00e4ripartnerit, Tony Bobulinski ja James Gilliar, r\u00e4\u00e4kisid k\u00fcmnest protsendist, mille \u201eH hoiab big guy [ingl k: suur mees] jaoks\u201c. N\u00fc\u00fcdseks on ilmnenud, et nn big guy oli tollal asepresidendi ametis olev Joe Biden. \u00dche vilepuhuja tunnistuse kohaselt takistasid USA ametnikud prokur\u00f6ridel Walkeri k\u00fcsitlemist e-kirjade teemal.\nAllikas: Breitbart News"}
{"text":"Microsoft avastas NATO tippkohtumisel \u00f5ngitsusr\u00fcnnaku, mis \u00fcritab n\u00e4pata salajasi andmeidMicrosoft teatas eile, et avstas Vilniuses toimuva\u00a0NATO tippkohtumise vastu suunatud \u00f5ngitsusr\u00fcnnaku, mis kasutab \u00e4ra nii-\u00f6elda nullp\u00e4eva turvaohtu. \u00d5ngitsuse eesm\u00e4rgiks on saada ligi salajastele dokumentidele ja neist andmeid varastada.R\u00fcnnaku taga on h\u00e4kker v\u00f5i h\u00e4kkerite r\u00fchm\u00a0Storm-0978. Sama r\u00fcndaja on varemgi \u00fcritanud sihtida\u00a0kaitse- ja valitsusasutusi Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas.\n\u00d5ngitsuskampaanias taheti \u00e4ra kasutada turvaauku CVE-2023-36884, mis lubab eemalt k\u00e4ivitada programme kasutaja arvutis. R\u00fcnnaku l\u00e4biviimine oli aga t\u00fc\u00fcpiline \u00f5ngitsusr\u00fcnnak, mille k\u00e4igus sokutati kasutajale e-kirjaga pealtn\u00e4ha s\u00fc\u00fctu Wordi dokumendi allalaadimise link, kuid selle avamisel k\u00e4ivituski aken eemalt arvutisse p\u00e4\u00e4semiseks.\nNATO Vilniuse tippkohtumise osalistelt \u00fcritati andmeid v\u00e4lja \u00f5ngitseda lihtsa peibutisega,\u00a0neile saadeti Ukraina maailmakongressiga seotud pealtn\u00e4ha ametlik dokument, mis oli tegelikult nakatatud. Ka veebiaadress oli v\u00e4ga sarnane \u00f5igele veebilehele.\nStorm-0978 (v\u00f5i RomCom, mis on ka nende tagaukse nimi) on Venemaalt p\u00e4rit k\u00fcberkurjategijate r\u00fchmitus, mis Microsoftile teadaolevalt viib l\u00e4bi lunavara- ja v\u00e4ljapressimisoperatsioone, aga ka sihitud r\u00fcnnakuid kindlate sihtm\u00e4rkide pihta.\nStorm-0978 tuntuim\u00a0\u00abtoode\u00bb on RomComi nimeline tagauks, millega sokutatakse ohvri arvutisse lunavara. See kr\u00fcpteerib kasutaja andmed ja k\u00fcsib vabastamiseks vajaliku kr\u00fcptov\u00f5tme eest lunaraha.\nNende lunavara on Microsofti andmetel tihedalt seotud pahavaraga Industrial Spy, mida esmakordselt t\u00e4heldati levimas eelmise\u00a0aasta mais.\nStorm-0978 sihitud operatsioonid on m\u00f5jutanud valitsus- ja s\u00f5jalisi organisatsioone peamiselt Ukrainas, aga ka Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas, kui need on olnud seotud Ukraina abistamisega. Tuvastatud lunavarar\u00fcnnakud on muu hulgas m\u00f5jutanud telekommunikatsiooni- ja finantsettev\u00f5tteid.\n\nSelline n\u00e4gi v\u00e4lja \u00f5ngitsuskiri, mis suunas nakatunud dokumente alla laadima.\nMicrosoft\n\n\nSelline on \u00fcks dokumentidest, millega NATO tippkohtumisel osalejate arvutitest \u00fcritatakse salajast infot alla sikutada. Troojalane n\u00e4eb v\u00e4lja, nagu \u00fcks ametlikest Ukraina Maailmakongressi dokumentidest.\nMicrosoft\n\nMicrosofti turvatoode\u00a0Microsoft 365 Defender tuvastab Storm-0978 tegevuse ja kaitseb failide eest, mis \u00fcritavad \u00e4ra kasutada turvan\u00f5rkust CVE-2023-36884. Praeguseks on enamus turvatarkvarasid selle vastu abin\u00f5u\u00a0v\u00e4lja lasknud.\nKui siiski ei saa turvatarkvaraga ohu eest kaitsta, v\u00f5ivad tehnilisema lahenduse kasutajad m\u00e4\u00e4rata oma Windowsiga arvutis registriv\u00f5tme FEATURE_BLOCK_CROSS_PROTOCOL_FILE_NAVIGATION, kuid see pidi ka osaliselt Microsofti kontoritarkvara t\u00f6\u00f6d m\u00f5jutama.\nTeadaolevate sissetungimiste p\u00f5hjal on Microsoft avastanud, et Storm-0978 on r\u00fcnnaku k\u00e4igus ligi p\u00e4\u00e4senud Windowsi registrile, kus on\u00a0kustutatud turvakontohalduri (SAM) paroolir\u00e4si. Sellele juurdep\u00e4\u00e4suks peavad r\u00fcndajad omandama s\u00fcsteemitaseme \u00f5igusi.\nUkraina k\u00fcberintsidente k\u00e4sitlev asutus CERT-UA on samuti v\u00e4ljastanud hoiatuse, et Ukraina Maailmakongressi (ametlik ja ainus veebileht\u00a0www.ukrainianworldcongress.org) ingliskeelne veebileht on kopeeritud ja \u00fcles pandud sarnastele libadomeenidele. Sealt saabki alla laadida nakatunud dokumente nimega\u00a0Overview_of_UWCs_UkraineInNATO_campaign.docx ja Letter_NATO_Summit_Vilnius_2023_ENG(1).docx.\nNende dokumentide ja saadetud \u00f5ngitsuskirjade sisu vihjab, et r\u00fcnnak on suunatud just NATO tippkohtumisel osalejatele."}
{"text":"K\u00f5rg\u00f5zstan siiski ei sulge Raadio Vabaduse kohalikku haruBI\u0160KEK, 12. juuli, AFP-BNS \u2013 K\u00f5rg\u00f5zstan teatas kolmap\u00e4eval, et p\u00f6\u00f6ras \u00fcmber otsuse sulgeda USA rahastatava Raadio Vaba Euroopa\/Raadio Vabaduse kohalik haru, kui see n\u00f5ustus k\u00f5rvaldama video, mida v\u00f5imud kritiseerisid.\nRadio Azatt\u00f5k on riigi \u00fcks mainekamaid meediav\u00e4ljaandeid ja kajastab sageli opositsiooni\u00fchenduste tegevust ning uurib korruptsiooni.\n\"Azattyk Media eemaldas oma platvormidelt loo, mis sisaldas ebausaldusv\u00e4\u00e4rset infot piirikonflikti kohta,\" teatas kultuuriministeerium, viidates konfliktile naaberriigi Tad\u017eikistaniga. \"\u00d5iguslikud meetmed on peatatud.\"\nTeade tehti p\u00e4rast seda kui Bi\u0161keki kohus andis heakskiidu poolte kokkuleppele.\nJaanuaris teatas kultuuriministeerium, et esitas hagi meediakanali sulgemiseks, kuna see keeldus eemaldamast videot K\u00f5rg\u00f5zstani ja Tad\u017eikistani piirikokkup\u00f5rgete kohta, mis n\u00f5udsid umbes sada inimelu.\nAprillis andis kohus korralduse Radio Azatt\u00f5k sulgeda. Inim\u00f5igusr\u00fchmitused Amnesty International ja Piirideta Reporterid (RSF) m\u00f5istis otsuse hukka.\nK\u00f5rg\u00f5zstanis on s\u00f5navabadus v\u00f5rreldes regiooni teiste riikidega suhteliselt kaitstud, kuid inim\u00f5iguslased taunivad v\u00f5imude kasvavat survet ajakirjandusele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"K\u00f5rg\u00f5zstan siiski ei sulge Raadio Vabaduse kohalikku haruBI\u0160KEK, 12. juuli, AFP-BNS \u2013 K\u00f5rg\u00f5zstan teatas kolmap\u00e4eval, et p\u00f6\u00f6ras \u00fcmber otsuse sulgeda USA rahastatava Raadio Vaba Euroopa\/Raadio Vabaduse kohalik haru, kui see n\u00f5ustus k\u00f5rvaldama video, mida v\u00f5imud kritiseerisid.\nRadio Azatt\u00f5k on riigi \u00fcks mainekamaid meediav\u00e4ljaandeid ja kajastab sageli opositsiooni\u00fchenduste tegevust ning uurib korruptsiooni.\n\"Azattyk Media eemaldas oma platvormidelt loo, mis sisaldas ebausaldusv\u00e4\u00e4rset infot piirikonflikti kohta,\" teatas kultuuriministeerium, viidates konfliktile naaberriigi Tad\u017eikistaniga. \"\u00d5iguslikud meetmed on peatatud.\"\nTeade tehti p\u00e4rast seda kui Bi\u0161keki kohus andis heakskiidu poolte kokkuleppele.\nJaanuaris teatas kultuuriministeerium, et esitas hagi meediakanali sulgemiseks, kuna see keeldus eemaldamast videot K\u00f5rg\u00f5zstani ja Tad\u017eikistani piirikokkup\u00f5rgete kohta, mis n\u00f5udsid umbes sada inimelu.\nAprillis andis kohus korralduse Radio Azatt\u00f5k sulgeda. Inim\u00f5igusr\u00fchmitused Amnesty International ja Piirideta Reporterid (RSF) m\u00f5istis otsuse hukka.\nK\u00f5rg\u00f5zstanis on s\u00f5navabadus v\u00f5rreldes regiooni teiste riikidega suhteliselt kaitstud, kuid inim\u00f5iguslased taunivad v\u00f5imude kasvavat survet ajakirjandusele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u00abS\u00f5ber k\u00fcsis eesti keeles telefoninumbrit, ega ei osanudki kohe midagi halba kahtlustada\u00bbEestlasi kimbutavad petuskeemid l\u00e4hevad j\u00e4rjest kavalamaks ja k\u00fc\u00fcnilisemaks.\u00a0\u00abK\u00fcsib numbrit, siis \u00fctleb, et loosib mingi v\u00f5idu v\u00e4lja. Seej\u00e4rel tuleb sinu saadetud numbrile s\u00f5num, mille palub ta sul edasi saata,\u00bb\u00a0kirjeldab Illimar skeemi, mille ohvriks oleks ta alles hiljuti peaaegu\u00a0langenud.Facebookis levib uus pettus, kus pealtn\u00e4ha ustav s\u00f5ber s\u00f5bralistist kirjutab ja k\u00fcsib telefoninumbrit. Tegelikkuses on konto siiski kaaperdatud ning vanal tuttaval sinu telefoninumbri vastu huvi puudub.\u00a0\n\u00abK\u00fcsib numbrit, siis \u00fctleb, et loosib mingi v\u00f5idu v\u00e4lja. Seej\u00e4rel tuleb sinu saadetud numbrile s\u00f5num, mille palub ta sul edasi saata,\u00bb kirjeldab IT-haridusega\u00a0Illimar\u00a0skeemi, mille ohvriks\u00a0oleks alles hiljuti \u00e4\u00e4repealt langenud.\nMees lisab, et seej\u00e4rel k\u00fcsib vana tuttav sinult numbrit, mis on sulle s\u00f5numiga saadetud.\u00a0\u00abSiis saad teada, kui palju sa v\u00f5itnud oled, aga tegelikult on see hoopis Facebooki konto parooli muutmise kood,\u00bb selgitab ta.\u00a0\u00abL\u00e4ksin ise ka natuke\u00a0\u00f5nge, sest polnud s\u00f5pra ammu n\u00e4inud ja kui ta\u00a0puhtas eesti keeles minult numbrit k\u00fcsis, siis ei oska midagi halba kahtlustada.\u00bb\nIllimar selgitab, et muutis kohe uuesti Facebooki parooli \u00e4ra.\u00a0\u00abSee pidi v\u00e4ga levinud pettus olema!\u00bb\n\nFacebooki vestlus\nErakogu\n\n\u00abHetkel teadaolevalt ei ole l\u00e4hiajal sellise skeemi ohvriks langenud veebipolitseinike poole p\u00f6\u00f6rdunud,\u00bb\u00a0\u00fctleb veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman.\u00a0\nTa lisab, et iseenesest ei ole selles\u00a0skeemis midagi uut ning sarnasel p\u00f5him\u00f5ttel t\u00f6\u00f6tavad skeemid levivad ikka aeg-ajalt ja eri platvormidel. \u00abSeep\u00e4rast tasub alati olla t\u00e4helepanelik, isegi kui sinu s\u00f5ber saadab sulle lingi pealtn\u00e4ha lotov\u00f5idust, k\u00f5mu-uudisest, tasuvast t\u00f6\u00f6kohast v\u00f5i millestki muust tavap\u00e4ratust, v\u00f5ib tegu olla pahatahtliku lingiga, mis kas kaaperdab sinu konto, annab ligip\u00e4\u00e4su sinu seadmele, mille kaudu \u00f5ngitsetakse muid andmeid v\u00f5i p\u00fc\u00fctakse toime panna kelmust,\u00bb\u00a0r\u00e4\u00e4kis Kreitsman.\u00a0\nVeebipolitseinik paneb s\u00fcdamele, et kui s\u00f5bra s\u00f5num tundub kahtlane,\u00a0helista talle ja k\u00fcsi \u00fcle, kas tema kirjutas sulle v\u00f5i on midagi ta kontoga lahti. \u00ab\u00c4ra kiirusta linkidele vajutamise ja manuste avamisega, vaid v\u00f5ta hetk.\u00bb\n\nKui sinu kontosse on h\u00e4kitud, siis:\n\n\n\tProovi esmalt taastada ligip\u00e4\u00e4s oma kontole, selleks kasuta Facebooki abikeskust, kus on kirjas t\u00e4psemad juhised.\n\tKui konto taastamine ei \u00f5nnestu, siis tuleb Facebookile sellest teada anda, kasutades Facebooki kaaperdatud konto abimeest.\n\tKui sul endal puudub Facebookile ligip\u00e4\u00e4s, siis palu, et keegi sinu s\u00f5bralistis olevatest inimestest teavitaks sinu konto kaaperdamisest Facebooki.\n\tTeavita enda konto kaaperdamisest ka oma s\u00f5bralistis olevaid inimesi v\u00f5i palu teha m\u00f5nel s\u00f5bral sellest sotsiaalmeediapostitus. Nii hoiad \u00e4ra kaaperdamise j\u00e4rgmisi ohvreid.\n\tKui sinu konto on seotud krediitkaardiga, siis teavita panka ja sulge kaart ehk vaheta see \u00fcmber.\n\n\nTuleb meeles pidada, et parim kaitse h\u00e4kkimise ja konto kaaperdamise vastu on turvaline parool, kaheastmeline autentimine ja ettevaatlikkus linkidele vajutamisel ja manuste avamisel.\n\nKui oled vajutanud Facebookis kahtlasele v\u00f5i kaaperdatud kontolt tulnud lingile:\n\n\n\tVaheta kohe parool.\n\tAktiveeri kaheastmeline autentimine\/sisselogimine.\n\tVaata oma kontol \u00fcle seotud seadmed ja eemalda soovimatud\/v\u00f5\u00f5rad seadmed loetelust.\n\n"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | Mihkelson: Ukraina liitumiskutsega venitamine v\u00f5ib viia p\u00f6\u00f6rdumatult suure s\u00f5jani Venemaa ja NATO vahelUkraina peab saama j\u00e4rgmise aasta Washingtoni tippkohtumisel liitumiskutse.\nNATO tippkohtumine Vilniuses oli alliansi kogu 74-aastase ajaloo \u00fcks olulisemaid. Seda v\u00e4ga lihtsal p\u00f5hjusel: mitte kunagi varem NATO ajaloos pole Euroopas peetud t\u00e4iemahulist s\u00f5da, kus agressoriks on Venemaa. Riik, kelle ohu t\u00f5rjumiseks ja heidutamiseks 1949. aastal allianss loodi.\nVilniuse kohtumine pidi andma selge vastuse, kuidas NATO n\u00e4eb Venemaa ohtu t\u00e4na ja mida teha allianssi ning kogu demokraatlikku maailma kaitsva vapra Ukraina liitumisavaldusega.\nV\u00e4rsked muljed \u00e4sja l\u00f5ppenud tippkohtumisest on kahetised. Eestile ja kogu alliansile olid positiivseteks s\u00f5numiteks T\u00fcrgi ja Rootsi erimeelsuste lahenemine ning koos sellega kogu P\u00f5hja-Euroopa l\u00f5plik \u00fchinemine sama kaitsekilbi alla.\nRegionaalsete kaitseplaanide kinnitamine, roteeruva \u00f5hukaitsemissiooni loomine meie regioonis ning liitlaste lubadus suurendada kaitsekulusid ja -investeeringuid aga samuti Venemaa kui suurima ohu \u00fchtne markeerimine t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5ik ka Eesti julgeoleku tugevdamise nimel.\nKremli propagandas\u00f5durid taovad kuude viisi zombistatud rahvale p\u00e4he teadmist, et kogu l\u00e4\u00e4s on Venemaaga s\u00f5jas ja v\u00f5itlus k\u00e4ib Venemaa allesj\u00e4\u00e4mise nimel.\nOmeti kujunes juba ette tippkohtumise k\u00f5ige olulisemaks k\u00fcsimuseks Ukraina saatus ja tema v\u00f5imalik liikmelisus NATO-s. Veel m\u00f5ned kuud tagasi polnud \u00fcldse kindel, et see teema j\u00f5uab tippkohtumisele, sest m\u00f5ned liitlased olid kategooriliselt selle vastu.\nEesti ja mitmete meiega samameelsete riikide diplomaatiliste j\u00f5upingutuste tulemusel v\u00f5eti Ukraina k\u00fcsimus ikkagi p\u00e4evakorda. P\u00e4rast seda, kui Ukraina oli eelmisel s\u00fcgisel esitanud ametlikult liitumisavalduse, polnud lihtsalt v\u00f5imalik tippkohtumisel seda maha vaikida.\nTeatavasti kinnitas NATO juba 15 aastat tagasi Bukaresti tippkohtumisel, et Ukraina tulevik on NATO-s. N\u00fc\u00fcd oodati selget s\u00f5numit, kuidas ja millise teekaardi alusel Ukraina reaalselt alliansiga liituda v\u00f5iks. Eesti diplomaatide t\u00f6\u00f6 kandis paljuski vilja ning meie pakutud m\u00e4rks\u00f5nad j\u00f5udsid l\u00f5ppdokumenti.\nKuid sinna j\u00f5udis ka v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d varjutav lause \u2013 NATO esitab Ukrainale liitumiskutse, kui liitlased selles kokku lepivad ja kui Ukraina vastab tingimustele. Kahjuks peegeldub selles laialivalguvas, sisemisi erimeelsusi, k\u00fcmneid tuhandeid elusid ohverdava Ukraina alav\u00e4\u00e4ristamist ja Venemaa-suunalist n\u00f5rkust v\u00e4ljendavas s\u00f5nastuses alliansi liiderriigi Ameerika \u00dchendriikide strateegilise selguse puudumine.\nSuurt s\u00f5da Venemaaga on v\u00f5imalik veel \u00e4ra hoida. Selleks on vaja teha julge geopoliitilise kaaluga otsus Ukraina suunal.\nMeil tuleb iga hetk silmas pidada, et Venemaa s\u00f5da Ukraina riikluse h\u00e4vitamiseks omab kaugelt suuremat strateegilist eesm\u00e4rki. Kremli propagandas\u00f5durid taovad kuude viisi zombistatud rahvale p\u00e4he teadmist, et kogu l\u00e4\u00e4s on Venemaaga s\u00f5jas ja v\u00f5itlus k\u00e4ib Venemaa allesj\u00e4\u00e4mise nimel.\nSeep\u00e4rast on vaenlaseks mitte ainult ukrainlased, vaid NATO ja kogu kollektiivne \u201erussofoobne\u201c l\u00e4\u00e4s. Vaatamata suurtele kaotustele ja ebaedule Ukrainas ei ole Venemaal loobutud arusaamisest, et see s\u00f5da on veel pikk ja kokkup\u00f5rge NATO-ga on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu.\nSama arvab ka USA Euroopa v\u00e4gede endine komand\u00f6r, erukindral Ben Hodges. Vilniuse kohtumiselt v\u00f5is Kreml saada ekslikuna n\u00e4iva signaali, et USA ja tema liitlased on sisemiselt k\u00f5hklevad ning kardavad Venemaad. See aga v\u00f5ib valearvestuste reas viia p\u00f6\u00f6rdumatult suure s\u00f5jani Venemaa ja NATO vahel.\nVilniuse kohtumiselt v\u00f5is Kreml saada ekslikuna n\u00e4iva signaali, et USA ja tema liitlased on sisemiselt k\u00f5hklevad ning kardavad Venemaad. See aga v\u00f5ib valearvestuste reas viia p\u00f6\u00f6rdumatult suure s\u00f5jani Venemaa ja NATO vahel.\nUSA juhtkond eksib, kui arvab, et liitumiskutse Ukrainale viib NATO koheselt s\u00f5tta Venemaaga. Kahjuks just liitumiskutsega venitamine, Venemaa v\u00e4ljapressimisele n\u00f5ksutamine ning pidev hirm kolmanda maailmas\u00f5ja ees sillutab ise teed suure katastroofini.\nSeep\u00e4rast on n\u00fc\u00fcd oluline, et Vilniuse tippkohtumise j\u00e4rel ei langeks NATO rahulolus puhkuselainele, vaid alustaks kiiret kokkulepitu t\u00e4itmist ning v\u00f5taks ette edasised diplomaatilised sammud selleks, et juba tuleva aasta aprillis toimuval Washingtoni tippkohtumisel saaks Vilniuses tehtud viga parandatud. Ukraina peab saama liitumiskutse.\nSuurt s\u00f5da Venemaaga on v\u00f5imalik veel \u00e4ra hoida. Selleks on vaja teha julge geopoliitilise kaaluga otsus Ukraina suunal, aidata Ukraina v\u00f5idule Venemaa \u00fcle ning tugevdada maksimaalselt ja maksimaalse kiirusega alliansi kaitsev\u00f5imet moonavarudest kuni kaitseplaanides etten\u00e4htud v\u00e4ev\u00f5imekuste tagamisele ja nende kokkuharjutamisele. Vilniusest hakkas kell tagurpidi t\u00f6\u00f6le. Ka Eestist s\u00f5ltub, kas suudame selle peatada."}
{"text":"Gotlandi liitumine NATOga muudab Eesti jaoks paljuRIIGIKAITSE Ehkki Eesti poliitikud ja diplomaadid aimasid, et NATO Vilniuse tippkohtumisel v\u00f5ib saabuda l\u00e4bimurre seoses Rootsi alliansi liikmeks v\u00f5tmisega, hoidsid nad l\u00f5puni hinge kinni.Kui T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan teisip\u00e4eva \u00f5htul Vilniuse kesklinnas asuvast hotellist v\u00e4ljus ja luksusliku Mercedes-Maybachi poole suundus, p\u00e4lvis ta \u00f5ues oodanud inimeste aplausi. Vabas ja demokraatlikus Leedus v\u00f5ib seda pidada veidi kummaliseks, sest T\u00fcrgit juba \u00fcle 20 aasta valitsenud Erdo\u011fani on s\u00fc\u00fcdistatud nii autokraatlikes kalduvustes kui ka korruptsioonis. Nii m\u00f5nigi \u00fctleb tema kohta otse - diktaator.V\u00f5ib-olla vaimustusid hotelli ees seisnud leedukad lihtsalt kuulsa inimese n\u00e4gemisest, aga v\u00f5ib-olla oli see ka t\u00e4nuavaldus Erdo\u011fanile selle eest, et Leedu pealinnas toimunud tippkohtumise v\u00f5ib seoses Rootsi NATOsse p\u00e4\u00e4semise uudisega t\u00f5epoolest ajalooliseks lugeda. Leedu elas v\u00e4ga kaasa sellele, kui h\u00e4sti nende v\u00f5\u00f5rustatav alliansi kogunemine l\u00e4heb.Enam kui \u00fchised v\u00e4\u00e4rtusedR\u00f5\u00f5mustamiseks v\u00f5ib leida ka palju kaugemale ulatuvaid p\u00f5hjuseid, mis peaks t\u00e4pselt sama head meelt valmistama Eestiski. Meie diplomaadid on t\u00fcrklastega vesteldes alati r\u00f5hutanud, et Eesti ja teiste l\u00e4hiriikide jaoks pole Rootsi liitumine oluline ainult poliitiliselt, \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste t\u00f5ttu, vaid Eestile on see otseselt riigikaitseline k\u00fcsimus. Rootsi liitumine on seotud Eesti territooriumi kaitsega, sest n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib L\u00e4\u00e4nemerest saada sisuliselt NATO sisemeri. S\u00f5jaeksperdid v\u00f5ivad pikalt r\u00e4\u00e4kida, kui suure vahe teeb Balti riikide kaitsmisel see, et Gotland on edaspidi NATO saar.Soe esmasp\u00e4evane suve\u00f5htu Vilniuses oli toonud l\u00e4bimurde. Juba samal \u00f5htul v\u00f5is selle hotelli ees n\u00e4ha rahulolevaid pintsaku ja lipsuga T\u00fcrgi mehi (nende delegatsioon torkab silma selle poolest, et naisi selles eriti ei ole).Eesti kaitseminister Hanno Pevkur oli sel ajal veel kodus, aga viimasel NATO kaitseministrite kohtumisel oli T\u00fcrgi kolleeg talle v\u00e4ikese vihje andnud. \u201eL\u00e4bi lillede, lindude keeles \u00fctles ta mulle, et on tulemas h\u00e4id uudiseid,\u201c meenutas Pevkur.V\u00f5tmed olid Bideni k\u00e4es\u201eSiin peab tunnustama NATO peasekret\u00e4ri Jens Stoltenbergi, kes on tublit t\u00f6\u00f6d teinud, et neid otsi kokku s\u00f5lmida,\u201c kommenteeris Eesti peaminister Kaja Kallas.\u00dcks Eesti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika tegija v\u00e4ljendas end taustavestluses aga v\u00e4hem diplomaatiliselt: \u201eMe ei tea l\u00f5puni, mis diilid USAga tehti.\u201cNeed kaks avaldust v\u00f5tavadki kokku kaks erinevat lugu sellest, kuidas Rootsi NATO liikmesuse teekond fini\u0161isse j\u00f5udis. Et Stockholmis hiljuti koraani p\u00f5letati, oli T\u00fcrgis suur teema ja abiks ei tulnud. Eesti diplomaadid \u00fctlevad aga, et k\u00fcsimus t\u00fcrklaste F-16 h\u00e4vituslennukite pargi uuendamisest oli siiski palju suurema kaaluga.T\u00e4helepanelik uudiste j\u00e4lgija m\u00e4rkas, et Rootsi peaminister Ulf Kristersson k\u00e4is vahetult enne NATO tippkohtumist Washingtonis. F-16 k\u00fcsimuses olid v\u00f5tmed l\u00f5puks USA presidendi Joe Bideni k\u00e4es. Kuigi sellele pole ametlikku kinnitust, teatas T\u00fcrgi uudisteagentuur Anadolu peagi p\u00e4rast T\u00fcrgi-Rootsi kokkulepet, et USA m\u00fc\u00fcb T\u00fcrgile F-16 lennukeid.Viimase sammuna Rootsi vastu v\u00f5tmiseks peab veel otsuse vormistama T\u00fcrgi parlament.Unustada ei tohi ka Ungarit, kes on samuti Rootsi liitumislepingu ratifitseerimist pidurdanud. Kusjuures nemad on seda teinud pealtn\u00e4ha arusaamatutel p\u00f5hjustel, ilma midagi n\u00f5udmata v\u00f5i mis tahes etteheiteid esitamata. \u201eMis on nende tegelikud motiivid, on v\u00e4ga raske \u00f6elda,\u201c nentis \u00fcks Eesti diplomaat. N\u00fc\u00fcd on Ungari aga lubanud, et nende taha asi enam toppama ei j\u00e4\u00e4, t\u00e4pselt nagu varem Soome liitumise puhul.ULTIMAATUMIDPutin sai t\u00e4pselt selle, mida ta ei tahtnudKui Venemaa valitseja Vladimir Putin 2021. aasta detsembris l\u00e4\u00e4nele ultimaatumid esitas, n\u00e4is tema peamine eesm\u00e4rk olevat NATO laienemise peatamine. Sel juhul olevat v\u00f5imalik t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukrainas \u00e4ra hoida.Eesti v\u00e4lispoliitika ringkondades seda v\u00e4idet muidugi ei usuta - lauspealetung saabunuks niikuinii, \u00fctleks enamus.Soome ja Rootsi liitumine NATOga ei olnud sel hetkel kummaski riigis suur teema. M\u00f5lemas oli poliitilisi j\u00f5ude, kes alliansiga liitumise m\u00f5tet toetasid, ent need olid rohkem asjaarmastajate arutelud, mis k\u00f5nelesid sellest teemast teoreetiliselt v\u00f5i kaugema tuleviku v\u00f5tmes.LIIKMESUSTAOTLUSUkraina liigutati \u00fchest ooteruumist teiseRootsi NATO liikmeks saamine polnud aga leedukate suurim soov tippkohtumiselt.Ilmselt said Balti riigid Ukrainale seoses nende liikmesustaotlusega parima v\u00f5imaliku realistliku tulemuse, kuid ukrainlastele on see suur pettumus - NATO l\u00e4ks k\u00fcll kaugemale varem antud paljas\u00f5nalisest liikmeks v\u00f5tmise lubadusest, aga alliansi liikmeks siiski ei kutsu.\"Et Stockholmis hiljuti koraani p\u00f5letati, oli T\u00fcrgis suur teema ja abiks ei tulnud.\"\u201eL\u00e4bi lillede, lindude keeles \u00fctles T\u00fcrgi kaitseminister mulle, et on tulemas h\u00e4id uudiseid.\"HANNO PEVKUR kaitseministerT\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan v\u00f5eti teisip\u00e4eval hotellist v\u00e4ljudes vastu aplausiga. Fotod: Ilmar SaabasHERMAN KELOMEES"}
{"text":"Bideni asemel j\u00e4i tippkohtumise viimane s\u00f5na Erdo\u011fanile\u00dchel hetkel n\u00e4is, et Vilniuse tippkohtumine l\u00f5ppeb vaikse visinaga, sest t\u00e4htsamad liidrid hiilisid pikema jututa minema.\nNATO peasekret\u00e4r Jens Stoltenberg taasesitas l\u00f5pupressikonverentsil alates esmasp\u00e4evast k\u00f5lanud loosungeid, kui suured edulood on alliansi liikmesuse tegevuskavast loobumine ja NATO-Ukraina N\u00f5ukogu asutamine.\nSellele j\u00e4rgnes t\u00fchjus kohal, kus tavaliselt astub j\u00e4rgmisena suurele lavale USA president ja p\u00e4rast teda tihti ka \u00dchendkuningriigi peaminister. President Joe Biden pidas ajakirjanike k\u00fcsimustele vastamise asemel k\u00f5ne Vilniuse \u00dclikoolis. Briti peaminister Rishi Sunak eelistas NATO territooriumilt kaduda ja organiseeris pressikonverentsi vaid teda saatvale meediale.\nAga loodus t\u00fchja kohta ei salli: \u00abS\u00f5prade\u00bb ja \u00abMidsomeri m\u00f5rvade\u00bb asemel j\u00f5udis eetrisse \u00abSajandi armastus\u00bb. \u00dcllatuslikult tuli rahvusvahelise pressiga suurelt lavalt suhtlema T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan.\nIdapoolkera liitlastest suurima armeega riigi president pidas maha pressikonverentsi, mille k\u00f5rval angloliitlaste esinemised tunduvad \u00fcksluised ja k\u00fcsijate valikul kitsarinnalised.\n\n\n\n\n\nSultani show\n\n\n\n\n\nErdo\u011fan alustas p\u00f5hjalikest t\u00e4nus\u00f5nadest v\u00f5\u00f5rustajatest leedulastele, andis kahe p\u00e4eva istungitest kiir\u00fclevaate, kirjeldas Ukraina s\u00f5da koos selle laiemate globaalsete tagaj\u00e4rgedega, mainides Aafrikat, Aasiat ja Balkanit, toidupuudust, inflatsiooni ja energiahindu.\nTa ei j\u00e4tnud ka r\u00f5hutamata T\u00fcrgi rolli kriisi leevendamises. Muuseas t\u00f5i ta v\u00e4lja seda, kuidas T\u00fcrgi pole vastavalt Montreux\u2019 konventsioonile lasknud l\u00e4bi Bosporuse s\u00f5jalaevu, ja nende rolli Ukraina vilja ekspordi aitamises.\nSeej\u00e4rel nurises Erdo\u011fan s\u00f5na \u00absolidaarsus\u00bb pruukides selle \u00fcle, et liitlased pole piisavalt v\u00f5idelnud kurdi terroristidega ning on lausa toetanud r\u00fchmitusi, mida nemad loevad Kurdistani T\u00f6\u00f6lispartei liitlasteks ehk S\u00fc\u00fcria YPGd ja PYDd.\nAvas\u00f5nav\u00f5tu l\u00f5petuseks viitas Erdo\u011fan Rootsi p\u00fcrgimisele NATO liikmeks. \u00abT\u00fcrgi on alati olnud v\u00e4ga toetav NATO avatud uste poliitikale,\u00bb lausus ta. \u00abMe ei ole kunagi meelevaldselt takistanud \u00fchegi riigi liitumist.\u00bb\n\u00abMe ei andnud kunagi lubadusi, mida me ei saa pidada. Me ei eiranud kunagi lubadusi, mida me andnud oleme,\u00bb tegi Erdo\u011fan arvatava viite esmasp\u00e4eva hilis\u00f5htul saavutatud kokkuleppele Stockholmiga.\nMuuseas \u00fctles T\u00fcrgi riigipea ka t\u00e4hendusrikkalt: \u00abRootsi valitsus ei kiitnud heaks kohutavaid r\u00fcnnakuid meie p\u00fcha raamatu koraani vastu ja me oleme nende positsiooni t\u00e4hele pannud.\u00bb\nUsun, et saame NATOsse, kui julgeolekuolukord stabiliseerub. See t\u00e4hendab, et s\u00f5da l\u00f5ppeb.\n\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i\n\nAvak\u00f5nele j\u00e4rgnes pressikonverents, mida Erdo\u011fan ka ise juhatas, andes s\u00f5na vasakule ja paremale, v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt nii talle arvatavasti tuttavatele ja suurte v\u00e4ljaannete ajakirjanikele kui ka M\u00e4gi-Karabahhias Aserbaid\u017eaani lippu r\u00fcvetanud Vene s\u00f5durite kohta k\u00fcsinud aserile ja Hispaania peaministri Pedro S\u00e1ncheze kohta uurinud katalaanile.\nVastates s\u00e4ilitas Erdo\u011fan kannatlik-isaliku tooni. Selgitas aserile, et Vene s\u00f5duritel on \u00f5igus olla M\u00e4gi-Karabahhias 2025. aastani. Ning katalaanile, et ta ei sekku Hispaania sisepoliitikasse, aga \u00fcldiselt on S\u00e1nchez tema s\u00f5ber, kellele ta soovib palju edu eelseisvatel valimistel ning ootab Hispaania ELi eesistumise ajal ja kaalub taas hispaanlastega lennukikandja ehitamist.\nKui Rootsi ajakirjanikud p\u00fc\u00fcdsid v\u00e4lja meelitada kuup\u00e4eva, mil neil oleks lootus NATOsse p\u00e4\u00e4seda, libises Erdo\u011fan t\u00e4psusest elegantselt \u00fcle. Ta selgitas, et T\u00fcrgi parlament on s\u00fcgiseni puhkusel.\n\u00abT\u00fcrgi parlament on loomulikult number \u00fcks ratifitseerimise juures, p\u00e4rast seda tuleb see minu k\u00e4tte,\u00bb k\u00f5neles Erdo\u011fan. Tema s\u00f5nul on parlamendil ootel veel mitu t\u00e4htsat dokumenti ja tuleb prioriteete seada.\n\n\n\n\n\nLeebunud Zelensk\u00f5i\n\n\n\n\n\nErdo\u011fani j\u00e4rel astus veel korra lavale Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i. Tema sihiks n\u00e4is olla pehmendada Ukraina pettumuse muljet.\n\u00abMis on selle tippkohtumise tulemus? \u00dctleksin, et meil on palju positiivseid tulemusi. Liidrid toetasid Ukrainat ja Ukraina NATOsse v\u00f5tmist. Ma ei tea, millal see t\u00e4pselt juhtub, aga kui vaadata liidrite s\u00f5nu NATO-Ukraina N\u00f5ukogu istungil, saime tugeva toetuse,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.\n\u00abUsun, et saame NATOsse, kui julgeolekuolukord stabiliseerub. See t\u00e4hendab, et s\u00f5da l\u00f5ppeb,\u00bb avaldas ta lootust.\nUkraina president n\u00e4is kimbatuses, kui Briti ajakirjanik k\u00fcsis talt nende kaitseministri Ben Wallace\u2019i s\u00f5nade kohta. Wallace teatas m\u00f5ni tund varem briti ajakirjanikele, et \u00dchendkuningriik pole Amazoni kulleriteenus Ukrainale relvade toomiseks ning Kiiev v\u00f5iks n\u00e4idata \u00fcles t\u00e4nulikkust toetajate suhtes.\n\u00abUsun, et me oleme alati olnud \u00dchendkuningriigile t\u00e4nulikud. Me oleme alati olnud t\u00e4nulikud nende peaministritele ja kaitseministrile,\u00bb s\u00f5nas Zelensk\u00f5i. \u00abMa ei tea, mida ta m\u00f5tles, kuidas me peaksime olema t\u00e4nulikud ja kuidas me peaksime veel oma t\u00e4nu v\u00e4ljendama.\u00bb\nEt k\u00f5ik ikka korralikult v\u00e4ljendatud saaks, t\u00f5usis spontaanselt p\u00fcsti saalis istunud Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ja t\u00e4nas ka veel kord britte.\n\nKeir Giles: l\u00fchidalt \u00f6eldes on see suur v\u00f5it Venemaal\n\n\nChatham House\u2019i Venemaa ja Euraasia programmi vanemkonsultant\u00a0Keir Giles\nMunira Mustaffa\n\nM\u00f5ned ootustest, mida oleme kuulnud Ukrainalt ja tema toetajatelt \u2013 kuni selleni v\u00e4lja, et nad tuleks kohe NATO liikmeks v\u00f5tta \u2013 olid p\u00f6\u00f6raselt ebarealistlikud. Kuid ma arvasin, et pidanuks olema v\u00f5imalik leida kesktee selle ja teise \u00e4\u00e4rmuse ehk selle vahel, et korratakse katastroofilist 2008. aasta Bukaresti tippkohtumise tulemust, kus \u00f6eldi, et Ukraina ja Gruusia v\u00f5ivad saada liikmeiks \u2013 aga mitte praegu \u2013, mis andis Venemaale lisamotiivi Gruusia r\u00fcndamiseks samal aastal.\nSee oli NATO jaoks julguse ja kujutlusv\u00f5ime proov, milles ta l\u00e4bi kukkus. Selle tulemusel pole olukord Ukraina ja NATOga 15 Bukarestile j\u00e4rgnenud aasta jooksul edasi liikunud ning on v\u00e4he midagi, mis v\u00f5iks pakkuda heidutust Venemaale, et too ei l\u00e4heks oma kolonialistliku s\u00f5jaga edasi.\nNATO komm\u00fcnikee pakub Ukrainale liikmesuse v\u00f5imalust juhul, kui \u00abtingimused on t\u00e4idetud\u00bb. Kuid see on vaid nende libedate s\u00f5nade kordus, mida oleme kuulnud tippkohtumisele eelnenud n\u00e4dalail selle kohta, kuidas Ukraina lastakse sisse siis, kui \u00abaeg on k\u00fcps\u00bb. Selge t\u00e4psustuseta, millal see aeg k\u00e4tte j\u00f5uab v\u00f5i mis tingimused tuleb t\u00e4ita, ei vii see meid kuidagi edasi. Selle asemel kinnistab see Ukraina staatust Euroopa julgeoleku hallis tsoonis \u2013 ja nagu me juba teame, t\u00e4hendab hall tsoon Venemaa silmis rohelist tuld.\nPaistab, et NATO pingutab, et Ukraina staatuse osa k\u00f5vasti suhkurdada ning t\u00f5mmata fookust Rootsi liitumisele kui suurele edule. Aga ka siin on v\u00f5idur\u00f5\u00f5m kohatu.\nRootsi ja Soome avastasid kohe NATOga liituma asudes, et konsensuslik organisatsioon on pantvang \u00fcksikute liikmesriikide k\u00e4es, kes on valmis kasutama seda konsensust oma isiklike kitsaste huvide edendamiseks.\nRootsi ja Soome vaatasid Ukraina s\u00f5da ning tundsid kohe, et Euroopas on vahe nende riikide vahel, keda kaitstakse ja keda ei kaitsta, ning et see vahe on NATO liikmesus. Sestap astusid nad kohe samme selleks, et see piir \u00fcletada. Ning leidsid end selle k\u00e4igus T\u00fcrgi v\u00e4ljapressimise pantvangidena, kus neilt \u00fcritati enne NATO liikmesuse heakskiitu v\u00e4lja pressida j\u00e4releandmisi.\nSee oli kibe sissejuhatus sellesse, kui piiratud on julgeolekukokkulepped, mis n\u00f5uavad edasiliikumiseks \u00fcksmeelset heakskiitu. Rootsi ja Soome saavad vaid loota, et see ei ole eelhoiatus sellele, mis juhtuks, kui peaks arutama artikli 5 kasutamist NATO p\u00e4ristegevusse saatmiseks.\n\n"}
{"text":"ARVUSTUS | T\u00f5de v\u00f5ib tekitada kaose, mida ei soovi tegelikult keegiVahel kipuvad naised meestes l\u00f5putult urgitsema, andmata endale aru, et tulemuseks v\u00f5ib olla see, mida nad tegelikult kuulda ei taha.\nKas vale v\u00f5ib olla parem kui t\u00f5de ja kas ebameeldivast asjast mitte r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5rdub valetamisega? Aga kui vale v\u00f5i m\u00f5ne asja enda teada j\u00e4tmine on k\u00f5igi jaoks parem, s\u00fcdamerahu s\u00e4ilitav otsus? Nendele k\u00fcsimustele ei pruugi olla \u00fchest vastust.\nTeeristi villa teatrigaraa\u017eis m\u00e4ngitav Florian Zelleri \u201eVale\u201c viskab \u00f5hku just sellised k\u00fcsimused. Tegemist pole erakordselt originaalse s\u00fc\u017eee ja inimt\u00fc\u00fcpidest kubiseva etendusega. Korduvalt on hetki, kus s\u00fcndmuste j\u00e4rgmine k\u00e4ik on selgelt ette n\u00e4ha. Vaheajal s\u00f5pradega vesteldes arutasime, kuhu teises vaatuses v\u00e4lja j\u00f5utakse, ja t\u00e4pselt nii ka l\u00e4ks.\nSee aga ei t\u00e4henda, et pealinna vaates \u00e4\u00e4remaale suunduvat reisi ei tasuks teatrielamuse ootuses ette v\u00f5tta. Vaatamist on k\u00fcllaga. Dialoogid on hoogsad ja vaimukad ning n\u00e4itlejad m\u00e4ngivad h\u00e4sti. Eriti muidugi Argo Aadli, kes on vaieldamatult selle etenduse staar.\nAadli t\u00f5useb v\u00f5ib-olla isegi liiga esile, j\u00e4ttes oma m\u00e4nguga lavapartnerid varju. Tal on selleks k\u00e4es k\u00f5ik trumbid, sest Pauli roll on justkui talle loodud. Natuke kohmetu, p\u00e4sserdav, olemuselt kokkuhoidlik, kodus askeldav ja kaugel n-\u00f6 laheda selli v\u00f5rdkujust. Aga Aadli m\u00e4ngib selle t\u00fc\u00fcbi naljakaks ja s\u00fcmpaatseks.\nEtenduses osalevast \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmikust on isegi natuke kahju. Hilje Murel, Harriet Toompere ja Andero Ermel on head n\u00e4itlejad ja sobivad oma rollidesse, kuid Aadli tegelaskuju on keskne, annab v\u00f5imaluse vallutada kogu lava ja hoida publikut enda pihus. See teeb \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmele n\u00e4itlejale liiga, kuid seekord on nad taustategelased, kelleta ei saa.\nAga tagasi alguses mainitud peamiselt naistele omase urgitsemise juurde. \u201eR\u00e4\u00e4gi, sa oled seda teinud. Tunnista, ma ei pahanda. Oled ju? No r\u00e4\u00e4gi mulle, sellest ei ole midagi.\u201c Umbes sellises stiilis p\u00fc\u00fcab Alice (Hilje Murel) Pauli r\u00e4\u00e4kima saada. Neid vastuseid on vaja oma s\u00fcdame rahustuseks ja eriti hea oleks see, kui need vastused annaksid \u00f5igustuse oma tegudele.\nKui v\u00e4lja mangutud \u201e\u00fclestunnistus\u201c on k\u00e4es, ei suudeta sellele teadmisele reageerida sugugi nii rahulikult, kui alguses lubati. Emotsioonid keevad \u00fcle pea. Abikaasat enam oma voodisse ei lasta, \u00fcle huulte lipsab lahutuse soov. Kas sellisel kujul aususel on m\u00f5tet?\nKui selline v\u00e4ljapressimine on oma pattude pehmendamiseks vajalik, v\u00f5ib urgitsemist m\u00f5ista. Aga muul juhul\u2026 Vanas\u00f5nagi \u00fctleb, et \u00e4ra kratsi sealt, kust ei s\u00fcgele. Aga on inimt\u00fc\u00fcpe, kes muudmoodi ei saa. Ning seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6ratakse k\u00f5ik pea peale.\nT\u00e4iesti vabalt v\u00f5ib minna ka nii, et painavast p\u00e4rimisest p\u00e4\u00e4semiseks tunnistad l\u00f5puks \u00fcles asju, mida tegelikult polegi olnud. K\u00f5lab m\u00f5istusevastaselt, kuid tegelikult on see igati v\u00f5imalik asjade k\u00e4ik.\nKui v\u00e4lja mangutud \u201e\u00fclestunnistus\u201c on k\u00e4es, ei suudeta sellele teadmisele reageerida sugugi nii rahulikult, kui alguses lubati.\nK\u00f5ik eelnev ei t\u00e4henda vale \u00f5igustamist. Kaugel sellest, ausus peaks olema igasse inimesse kodeeritud. Ideaalmaailmas. Sest kui palju on tegelikult neid inimesi, kes suudavad sellele truuks j\u00e4\u00e4da? Mitte kunagi, mitte kellelegi ja mitte midagi ei valeta? Kui keegi h\u00fc\u00fcatab n\u00fc\u00fcd m\u00f5ttes, et tema on, v\u00f5ib olla \u00fcsna kindel, et ta valetab iseendale.\nVanem p\u00f5lvkond on ilmselt k\u00fcmneid kordi n\u00e4inud Eesti filmiklassikasse kuuluvat \u201eViini postmarki\u201c, kus J\u00fcri J\u00e4rveti kehastatav peategelane Martin Roll kohustus kihlveo v\u00f5itmiseks r\u00e4\u00e4kima ainult t\u00f5tt. Mis sellest v\u00e4lja tuli? Kaos.\nEluski kipub peaaegu alati nii juhtuma, seep\u00e4rast valitakse t\u00f5e asemel suuremaid v\u00f5i v\u00e4iksemaid valesid ning peetakse targemaks asjadest mitte r\u00e4\u00e4kida. Nii on k\u00f5igile parem. Kui ainult s\u00fcdametunnistus ei hakkaks piinama.\n\u201eVale\u201c pole s\u00fcgav ja suur kunst. Aga ei peagi olema. See on pildike meie k\u00f5igi igap\u00e4evaelust, pannes vaataja igal juhul vale ja t\u00f5e olemuse \u00fcle m\u00f5tlema, sest k\u00f5rvalt vaadates on ikka parem asjade \u00fcle targutada kui ise oma tegusid ja m\u00f5tteid anal\u00fc\u00fcsida. Kui seejuures saab ka natuke naerda, on \u00f5htu juba kordal\u00e4inud. Seda enam et Teeristi villa teatrigaraa\u017ei tasub igal juhul minna.\nV\u00e4ljast paistab see tavalise kolhoosiaegse k\u00fc\u00fcnina, kuid sisenedes satuvad teatris\u00f5brad esmalt justkui poole sajandi tagusesse USA-sse. Stiilselt kujundatud saal, mille nurgas asub iga teatrietenduse kohustuslikuks elemendiks olev kohvik, kust kohvi ja koogi k\u00f5rvale saab tellida ka pitsi Vana Tallinna \u2013 \u00fche enne etendust ja \u00fche vaheajal.\nTeatrisse minek pole ju pelgalt etenduse vaatamine. Kui juba Noarootsi kanti s\u00f5ita, tasub varuda aega ja seal veidi ringi vaadata. V\u00f5in kinnitada, et vallakeskusest leiab m\u00f5nusa s\u00f6\u00f6gikoha ja samas saab teha toreda jalutusk\u00e4igu. Seej\u00e4rel tasub s\u00f5ita aegsasti teatrigaraa\u017ei ja nautida sealset milj\u00f6\u00f6d.\nLAVASTUS\n\u201eVale\u201c\nAutor: Florian Zeller\nLavastaja: Vilja Nyholm-Palm\nOsades: Argo Aadli, Hilje Murel, Andero Ermel, Harriet Toompere\nEsietendus 30. juunil.\nM\u00e4ngitakse Teeristi villa teatrigaraa\u017eis."}
{"text":"Gotlandi liitumine NATOga muudab Eesti jaoks paljuEhkki Eesti poliitikud ja diplomaadid aimasid, et NATO Vilniuse tippkohtumisel v\u00f5ib saabuda l\u00e4bimurre seoses Rootsi alliansi liikmeks v\u00f5tmisega, hoidsid nad l\u00f5puni hinge kinni.\nKui T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan teisip\u00e4eva \u00f5htul Vilniuse kesklinnas asuvast hotellist v\u00e4ljus ja luksusliku Mercedes-Maybachi poole suundus, p\u00e4lvis ta \u00f5ues oodanud inimeste aplausi. Vabas ja demokraatlikus Leedus v\u00f5ib seda pidada veidi kummaliseks, sest T\u00fcrgit juba \u00fcle 20 aasta valitsenud Erdo\u011fani on s\u00fc\u00fcdistatud nii autokraatlikes kalduvustes kui ka korruptsioonis. Nii m\u00f5nigi \u00fctleb tema kohta otse \u2013 diktaator.\nV\u00f5ib-olla vaimustusid hotelli ees seisnud leedukad lihtsalt kuulsa inimese n\u00e4gemisest, aga v\u00f5ib-olla oli see ka t\u00e4nuavaldus Erdo\u011fanile selle eest, et Leedu pealinnas toimunud tippkohtumise v\u00f5ib seoses Rootsi NATOsse p\u00e4\u00e4semise uudisega t\u00f5epoolest ajalooliseks lugeda. Leedu elas v\u00e4ga kaasa sellele, kui h\u00e4sti nende v\u00f5\u00f5rustatav alliansi kogunemine l\u00e4heb.\nR\u00f5\u00f5mustamiseks v\u00f5ib leida ka palju kaugemale ulatuvaid p\u00f5hjuseid, mis peaks t\u00e4pselt sama head meelt valmistama Eestiski. Meie diplomaadid on t\u00fcrklastega vesteldes alati r\u00f5hutanud, et Eesti ja teiste l\u00e4hiriikide jaoks pole Rootsi liitumine oluline ainult poliitiliselt, \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste t\u00f5ttu, vaid Eestile on see otseselt riigikaitseline k\u00fcsimus. Rootsi liitumine on seotud Eesti territooriumi kaitsega, sest n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib L\u00e4\u00e4nemerest saada sisuliselt NATO sisemeri. S\u00f5jaeksperdid v\u00f5ivad pikalt r\u00e4\u00e4kida, kui suure vahe teeb Balti riikide kaitsmisel see, et Gotland on edaspidi NATO saar.\nSoe esmasp\u00e4evane suve\u00f5htu Vilniuses oli toonud l\u00e4bimurde. Juba samal \u00f5htul v\u00f5is selle hotelli ees n\u00e4ha rahulolevaid pintsaku ja lipsuga T\u00fcrgi mehi (nende delegatsioon torkab silma selle poolest, et naisi selles eriti ei ole).\nEesti kaitseminister Hanno Pevkur oli sel ajal veel kodus, aga viimasel NATO kaitseministrite kohtumisel oli T\u00fcrgi kolleeg talle v\u00e4ikese vihje andnud. \u201eL\u00e4bi lillede, lindude keeles \u00fctles ta mulle, et on tulemas h\u00e4id uudiseid,\u201c meenutas Pevkur.\n\u201eSiin peab tunnustama NATO peasekret\u00e4ri Jens Stoltenbergi, kes on tublit t\u00f6\u00f6d teinud, et neid otsi kokku s\u00f5lmida,\u201c kommenteeris Eesti peaminister Kaja Kallas.\n\u00dcks Eesti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika tegija v\u00e4ljendas end taustavestluses aga v\u00e4hem diplomaatiliselt: \u201eMe ei tea l\u00f5puni, mis diilid USAga tehti.\u201c\nNeed kaks avaldust v\u00f5tavadki kokku kaks erinevat lugu sellest, kuidas Rootsi NATO liikmesuse teekond fini\u0161isse j\u00f5udis. Et Stockholmis hiljuti koraani p\u00f5letati, oli T\u00fcrgis suur teema ja abiks ei tulnud. Eesti diplomaadid \u00fctlevad aga, et k\u00fcsimus t\u00fcrklaste F-16 h\u00e4vituslennukite pargi uuendamisest oli siiski palju suurema kaaluga.\nT\u00e4helepanelik uudiste j\u00e4lgija m\u00e4rkas, et Rootsi peaminister Ulf Kristersson k\u00e4is vahetult enne NATO tippkohtumist Washingtonis. F-16 k\u00fcsimuses olid v\u00f5tmed l\u00f5puks USA presidendi Joe Bideni k\u00e4es. Kuigi sellele pole ametlikku kinnitust, teatas T\u00fcrgi uudisteagentuur Anadolu peagi p\u00e4rast T\u00fcrgi\u2013Rootsi kokkulepet, et USA m\u00fc\u00fcb T\u00fcrgile F-16 lennukeid.\nViimase sammuna Rootsi vastu v\u00f5tmiseks peab veel otsuse vormistama T\u00fcrgi parlament.\nUnustada ei tohi ka Ungarit, kes on samuti Rootsi liitumislepingu ratifitseerimist pidurdanud. Kusjuures nemad on seda teinud pealtn\u00e4ha arusaamatutel p\u00f5hjustel, ilma midagi n\u00f5udmata v\u00f5i mis tahes etteheiteid esitamata. \u201eMis on nende tegelikud motiivid, on v\u00e4ga raske \u00f6elda,\u201c nentis \u00fcks Eesti diplomaat. N\u00fc\u00fcd on Ungari aga lubanud, et nende taha asi enam toppama ei j\u00e4\u00e4, t\u00e4pselt nagu varem Soome liitumise puhul.\nPutin sai t\u00e4pselt selle, mida ta ei tahtnud\nKui Venemaa valitseja Vladimir Putin 2021. aasta detsembris l\u00e4\u00e4nele ultimaatumid esitas, n\u00e4is tema peamine eesm\u00e4rk olevat NATO laienemise peatamine. Sel juhul olevat v\u00f5imalik t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukrainas \u00e4ra hoida.\nEesti v\u00e4lispoliitika ringkondades seda v\u00e4idet muidugi ei usuta \u2013 lauspealetung saabunuks niikuinii, \u00fctleks enamus.\nSoome ja Rootsi liitumine NATOga ei olnud sel hetkel kummaski riigis suur teema. M\u00f5lemas oli poliitilisi j\u00f5ude, kes alliansiga liitumise m\u00f5tet toetasid, ent need olid rohkem asjaarmastajate arutelud, mis k\u00f5nelesid sellest teemast teoreetiliselt v\u00f5i kaugema tuleviku v\u00f5tmes.\nUkraina liigutati \u00fchest ooteruumist teise\nRootsi NATO liikmeks saamine polnud aga leedukate suurim soov tippkohtumiselt.\nIlmselt said Balti riigid Ukrainale seoses nende liikmesustaotlusega parima v\u00f5imaliku realistliku tulemuse, kuid ukrainlastele on see suur pettumus \u2013 NATO l\u00e4ks k\u00fcll kaugemale varem antud paljas\u00f5nalisest liikmeks v\u00f5tmise lubadusest, aga alliansi liikmeks siiski ei kutsu."}
{"text":"Suur t\u00fcli NATO-s: Briti kaitseminister vihastas Ukraina presidendi peale s\u00f5nadega: Ma pole mingi AmazonBriti kaitseminister Ben Wallace avalikustas Leedus toimunud NATO tippkohtumisel, et oli Ukraina presidendile \u00f6elnud otsekoheselt: Ma pole mingi Amazon.\nWallace \u00fctles seda p\u00e4rast seda, kui Ukraina ametnikud esitasid talle eelmisel, 2022. aasta vahetult p\u00e4rast Kiievisse s\u00f5itu \u201eostunimekirja\u201d, vahendab Daily Mail.\nWallace v\u00e4itis, et Ukraina v\u00f5imud pole n\u00e4idanud \u00fcles piisavalt t\u00e4nulikkust materiaalse toetuse eest, mida ta oli saanud p\u00e4rast sissetungi 2022. aasta veebruaris.\nBriti peaminister Rishi Sunak distantseeris end avalikult oma ministri s\u00f5nadest, \u00f6eldes, et Zelenski on \u201ev\u00e4ljendanud oma t\u00e4nu selle eest, mida oleme mitmel korral teinud\u201d.\nWallace reageeris p\u00e4rast seda, kui Ukraina president oli v\u00e4ljendanud oma pettumust NATO 31 liikmesriigi vastumeelsuse \u00fcle leppida kokku kindlas liikmestaatuse ajakavas.\nJoe Bideni valitsus on samuti Ukrainale \u00f6elnud, et USA v\u00e4\u00e4rib oma miljardite dollarite suuruse s\u00f5jalise toetuse eest teatavat t\u00e4nu.\n\u00dcllatavalt j\u00f5uliste m\u00e4rkustega Vilniuses toimunud \u00fcritusel \u00fctles Wallace ajakirjanikele: \u201eSiin on v\u00e4ike hoiatus, mis t\u00e4hendab, et inimesed tahavad n\u00e4ha t\u00e4nulikkust, kas see meile meeldib v\u00f5i mitte.\u201d\n\u201eMinu n\u00f5u ukrainlastele\u2026 te veenate riike oma varudest loobuma. Ja jah, s\u00f5da on \u00fcllas s\u00f5da ja jah, me n\u00e4eme seda nii, et te ei s\u00f5di mitte ainult enda, vaid ka meie vabaduste eest. Aga m\u00f5nikord peate veenma Ameerika seadusandjaid. Peate veenma teiste riikide kahtlevaid poliitikuid, et see on seda v\u00e4\u00e4rt ning nad saavad selle eest midagi,\u201d m\u00e4rkis Wallace.\nH\u00e4mmeldunud Zelenski \u00fctles hiljem, et on v\u00e4lisabi eest alati t\u00e4nulik ja lisas: \u201eMa ei saa k\u00fcsimustest selgelt aru. Olime alati t\u00e4nulikud \u00dchendkuningriigile, peaministritele ja kaitseministrile.\u201d\nT\u00e4na hommikul edastas USA riikliku julgeoleku n\u00f5unik Jake Sullivan Kiievile hoiatuse.\nTa l\u00fckkas vihaselt tagasi Ukraina korruptsioonivastase aktivisti Darja Kalenjuki v\u00e4ited, et president \u201ekardab Venemaad\u201d, kuna ei m\u00e4\u00e4ranud Ukrainale s\u00f5jalise liiduga liitumise t\u00e4htaega.\n\u201eAmeerika \u00dchendriigid on panustanud, et pakkuda tohutut v\u00f5imsust, et aidata tagada, et Ukraina vapratel s\u00f5duritel oleks laskemoon, \u00f5hut\u00f5rje, jalav\u00e4e varustus, lahingumasinad, miinit\u00f5rjeseadmed ja palju muud, et nad saaksid t\u00f5husalt kaitsta Venemaa pealetungi vastu ja ka territooriumi tagasi v\u00f5tta,\u201d \u00fctles ta.\n\u201eMa arvan, et ameeriklased v\u00e4\u00e4rivad teatud m\u00e4\u00e4ral t\u00e4nu Ameerika \u00dchendriikide valitsuselt nende valmisoleku eest panustada, ja seda ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmalt,\u201d j\u00e4tkas Sullivan.\nSullivan \u00fctles, et Zelenski kriitikas oma l\u00e4\u00e4neliitlaste suhtes on m\u00f5ned USA vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistused \u201et\u00e4iesti alusetud ja p\u00f5hjendamatud\u201d.\nAmeerika \u00dchendriigid on vaieldamatult suurim Ukrainale s\u00f5jalise toetuse andja, andes Kiievile rohkem kui 46 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses varustust, selgub Saksamaa m\u00f5ttekoja andmetest.\nKongressi seadusandjad on eraldanud koguni 100 miljardit dollarit, kuid kogu seda abi pole veel Ukraina valitsuse abistamiseks \u00e4ra kasutatud.\nEnamik Ukrainasse tarnitud relvadest on toodetud USA-s, mis suurendab t\u00f6\u00f6kohti riigi kaitsesektoris.\nSuuruselt teine \u200b\u200brahastaja on Suurbritannia, kes on Kieli Maailmamajanduse Instituudi Ukraina toetuse j\u00e4lgimise andmetel andus veidi \u00fcle 6 miljardi dollari."}
{"text":"Anti Poolamets: \u201cEeln\u00f5u, mis kujutab p\u00f5hiseadusvastast tsensuuri kehtestamist, ei tohi vastu v\u00f5tta!\u201dPostimees k\u00fcsis poliitikutel oma M\u00f5ttekoja rubriigis, millisena nad n\u00e4evad \u00f5iguskaitseorganite rolli tulevikus uue vihak\u00f5neseaduse t\u00f5lgendamisel ja kui teo puhul v\u00f5ib kuriteokoosseis oleneda n\u00e4iteks isikust ja tema m\u00f5juv\u00f5imust, siis mil viisil saaks v\u00f5i tuleks eeln\u00f5u muuta, et seadusest ei s\u00fcnniks rohkem eba\u00f5iglust.\nRiigikogu EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets vastas:\n\u201eEeln\u00f5u, mis kujutab p\u00f5hiseadusvastast tsensuuri kehtestamist, ei tohi mingil juhul vastu v\u00f5tta. Paljude riikide ajalooline kogemus on n\u00e4idanud, et p\u00f5hi\u00f5iguste rikkumised v\u00f5imu enda poolt pakendatakse n\u00e4iliselt s\u00fc\u00fctusse vormi. Nn vihak\u00f5ne kriminaliseerimine on m\u00f5eldud vasakliberaalide maailmavaateliste konkurentide suukorvistamiseks. Tsensuurid\u017einni pudelist v\u00e4lja laskmine on v\u00e4ga ohtlik ning v\u00f5ib bumerangina tabada hoopis neid, kes selle kehtestasid. Kui tehakse ebam\u00e4\u00e4rase sisuga seaduses\u00e4te, siis hakatakse selge sisuta paragrahvi kasutama v\u00e4ga vabalt. See viib kuritarvitamiseni. Kuriteokoosseisu rakendamisel v\u00f5idakse hakata esmalt jahtima avaliku elu tegelasi, et tekitada \u00fchiskonnas hirmufoon. Kergeks saagiks v\u00f5ivad kujuneda sotsiaalmeedias postitajad, kes ei aimagi, et poliitika kritiseerimine v\u00f5ib sattuda politsei huviorbiiti. Ka ajakirjanikud on ohustatud grupp, sest nii m\u00f5nigi poliitik v\u00f5ib haista v\u00f5imalust ajakirjanike vaigistamiseks. Hiljuti pidasin riigikohtuni vaidlust Rakvere endise linnapea Andres Jaadlaga, kes n\u00f5udis, et tema karistamist korruptsiooni eest ei tohi enam kusagil meelde tuletada. Ta viitas oma absurdse n\u00f5udmise p\u00f5hjenduseks Euroopa andmekaitse reeglitele.\n\u00d5iguskaitseorganid on ebamugavas seisus: paragrahv justkui on, aga p\u00f5hiseadus kaitseb s\u00f5navabadust. Palju s\u00f5ltub kohtunike s\u00fcdametunnistusest \u2013 kas nad on ise poliitiliselt meelestatud v\u00f5i suudavad j\u00e4\u00e4da erapooletuks. V\u00e4lisriikide praktika on n\u00e4idanud, et aja jooksul tekib kohtupraktika, mis paneb paika, millest \u00fchiskonnas tohib r\u00e4\u00e4kida ning mis on vihak\u00f5ne j\u00e4rgi tabuteemad. Soome Kristlike Demokraatide endise juhi P\u00e4ivi R\u00e4s\u00e4neni suhtes aastaid kestnud kriminaalprotsess, mille k\u00e4igus on tahetud karistada R\u00e4s\u00e4neni piibli tsiteerimise kui vihak\u00f5ne eest, n\u00e4itab, kuhu selle seadusemuudatusega j\u00f5utakse.\u201c"}
{"text":"T\u00f5de v\u00f5ib tekitada kaose, mida ei soovi tegelikult keegiLAVASTUSVahel kipuvad naised meestes urgitsema, saades tulemuseks selle, mida nad tegelikult kuulda ei taha.Kas vale v\u00f5ib olla parem kui t\u00f5de ja kas ebameeldivast asjast mitte r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5rdub valetamisega? Aga kui vale v\u00f5i m\u00f5ne asja enda teada j\u00e4tmine on k\u00f5igi jaoks parem, s\u00fcdamerahu s\u00e4ilitav otsus?Teeristi villa teatrigaraa\u017eis m\u00e4ngitav Florian Zelleri \u201eVale\u201c viskab \u00f5hku just sellised k\u00fcsimused. Tegemist pole erakordselt originaalse s\u00fc\u017eee ja inimt\u00fc\u00fcpidest kubiseva etendusega. Korduvalt on hetki, kus s\u00fcndmuste j\u00e4rgmine k\u00e4ik on selgelt ette n\u00e4ha. Vaheajal s\u00f5pradega vesteldes arutasime, kuhu teises vaatuses v\u00e4lja j\u00f5utakse, ja t\u00e4pselt nii ka l\u00e4ks.Aadli varjutab kaaslasedSee aga ei t\u00e4henda, et pealinna vaates \u00e4\u00e4remaale suunduvat reisi ei tasuks teatrielamuse ootuses ette v\u00f5tta. Vaatamist on k\u00fcllaga. Dialoogid on hoogsad ja vaimukad ning n\u00e4itlejad m\u00e4ngivad h\u00e4sti. Eriti muidugi Argo Aadli, kes on vaieldamatult selle etenduse staar.Aadli t\u00f5useb v\u00f5ib-olla isegi liiga esile, j\u00e4ttes oma m\u00e4nguga lavapartnerid varju. Tal on selleks k\u00e4es k\u00f5ik trumbid, sest Pauli roll on justkui talle loodud. Natuke kohmetu, p\u00e4sserdav, olemuselt kokkuhoidlik, kodus askeldav ja kaugel n-\u00f6 laheda selli v\u00f5rdkujust. Aga Aadli m\u00e4ngib selle t\u00fc\u00fcbi naljakaks ja s\u00fcmpaatseks.Etenduses osalevast \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmikust on isegi natuke kahju. Hilje Murel, Harriet Toompere ja Andero Ermel on head n\u00e4itlejad ja sobivad oma rollidesse, kuid Aadli tegelaskuju on keskne, annab v\u00f5imaluse vallutada kogu lava ja hoida publikut enda pihus. See teeb \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmele n\u00e4itlejale liiga, kuid seekord on nad taustategelased, kelleta ei saa.Aga tagasi alguses mainitud peamiselt naistele omase urgitsemise juurde. \u201eR\u00e4\u00e4gi, sa oled seda teinud. Tunnista, ma ei pahanda. Oled ju? No r\u00e4\u00e4gi mulle, sellest ei ole midagi.\u201c Umbes sellises stiilis p\u00fc\u00fcab Alice (Hilje Murel) Pauli r\u00e4\u00e4kima saada. Neid vastuseid on vaja oma s\u00fcdame rahustuseks ja eriti hea oleks see, kui need vastused annaksid \u00f5igustuse oma tegudele.Kui v\u00e4lja mangutud \u201e\u00fclestunnistus\u201c on k\u00e4es, ei suudeta sellele teadmisele reageerida sugugi nii rahulikult, kui alguses lubati. Emotsioonid keevad \u00fcle pea. Abikaasat enam oma voodisse ei lasta, \u00fcle huulte lipsab lahutuse soov. Kas sellisel kujul aususel on m\u00f5tet?Kui selline v\u00e4ljapressimine on oma pattude pehmendamiseks vajalik, v\u00f5ib urgitsemist m\u00f5ista. Aga muul juhul... Vanas\u00f5nagi \u00fctleb, et \u00e4ra kratsi sealt, kust ei s\u00fcgele. Aga on inimt\u00fc\u00fcpe, kes muudmoodi ei saa. Ning seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6ratakse k\u00f5ik pea peale.T\u00e4iesti vabalt v\u00f5ib minna ka nii, et painavast p\u00e4rimisest p\u00e4\u00e4semiseks tunnistad l\u00f5puks \u00fcles asju, mida tegelikult polegi olnud. K\u00f5lab m\u00f5istusevastaselt, kuid tegelikult on see igati v\u00f5imalik asjade k\u00e4ik.Nii juhtub peaaegu alatiK\u00f5ik eelnev ei t\u00e4henda vale \u00f5igustamist. Kaugel sellest, ausus peaks olema igasse inimesse kodeeritud. Ideaalmaailmas. Sest kui palju on tegelikult neid inimesi, kes suudavad sellele truuks j\u00e4\u00e4da? Mitte kunagi, mitte kellelegi ja mitte midagi ei valeta? Kui keegi h\u00fc\u00fcatab n\u00fc\u00fcd m\u00f5ttes, et tema on, v\u00f5ib olla \u00fcsna kindel, et ta valetab iseendale.Vanem p\u00f5lvkond on ilmselt k\u00fcmneid kordi n\u00e4inud Eesti filmiklassikasse kuuluvat \u201eViini postmarki\u201c, kus J\u00fcri J\u00e4rveti kehastatav peategelane Martin Roll kohustus kihlveo v\u00f5itmiseks r\u00e4\u00e4kima ainult t\u00f5tt. Mis sellest v\u00e4lja tuli? Kaos.Eluski kipub peaaegu alati nii juhtuma, seep\u00e4rast valitakse t\u00f5e asemel suuremaid v\u00f5i v\u00e4iksemaid valesid ning peetakse targemaks asjadest mitte r\u00e4\u00e4kida. Nii on k\u00f5igile parem. Kui ainult s\u00fcdametunnistus ei hakkaks piinama.\u201eVale\u201c pole s\u00fcgav ja suur kunst. Aga ei peagi olema. See on pildike meie k\u00f5igi igap\u00e4evaelust, pannes vaataja igal juhul vale ja t\u00f5e olemuse \u00fcle m\u00f5tlema, sest k\u00f5rvalt vaadates on ikka parem asjade \u00fcle targutada kui ise oma tegusid ja m\u00f5tteid anal\u00fc\u00fcsida. Kui seejuures saab ka natuke naerda, on \u00f5htu juba kordal\u00e4inud. Seda enam et Teeristi villa teatrigaraa\u017ei tasub igal juhul minna.V\u00e4ljast paistab see tavalise kolhoosiaegse k\u00fc\u00fcnina, kuid sisenedes satuvad teatris\u00f5brad esmalt justkui poole sajandi tagusesse USA-sse. Stiilselt kujundatud saal, mille nurgas asub iga teatrietenduse kohustuslikuks elemendiks olev kohvik, kust kohvi ja koogi k\u00f5rvale saab tellida ka pitsi Vana Tallinna - \u00fche enne etendust ja \u00fche vaheajal.Teatrisse minek pole ju pelgalt etenduse vaatamine. Kui juba Noarootsi kanti s\u00f5ita, tasub varuda aega ja seal veidi ringi vaadata. V\u00f5in kinnitada, et vallakeskusest leiab m\u00f5nusa s\u00f6\u00f6gikoha ja samas saab teha toreda jalutusk\u00e4igu. Seej\u00e4rel tasub s\u00f5ita aegsasti teatrigaraa\u017ei ja nautida sealset milj\u00f6\u00f6d. 1Kui v\u00e4lja mangutud \u201e\u00fclestunnistus\" on k\u00e4es, ei suudeta sellele reageerida sugugi nii rahulikult, kui alguses lubati.\u201eVale\u201cAutor: Florian Zeller Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm Osades: Argo Aadli, Hilje Murel, Andero Ermel, Harriet ToompereEsietendus 30. juunil. M\u00e4ngitakse Teeristi villa teatrigaraa\u017eis.N\u00e4itlejad m\u00e4ngivad h\u00e4sti. Eriti muidugi Argo Aadli, kes on vaieldamatult selle etenduse staar. Fotol on Argo Aadli, Hilje Murel ja Harriet Toompere.ARVUSTUS Peep Pahv;spordiajakirjanik"}
{"text":"V\u00f5rumaa mees kahtlustab k\u00fclmaine m\u00fc\u00fcjat kelmusesV\u00f5rumaal p\u00f6\u00f6rdus esmasp\u00e4eval politseisse 79-aastane mees, kes soovis Soomest osta k\u00fclmainet ja tasus m\u00fc\u00fcjale selle eest 2170 eurot.Paraku polnud esmasp\u00e4evaks kaup temani j\u00f5udnud. Ka polnud mees raha tagasi saanud. Kuhu raha ja kaup j\u00e4id, uurib politsei algatatud kriminaalmenetluses. LEPM"}
{"text":"\u201eSee on nagu n\u00f5iaring!\u201c suvereisi jaoks v\u00f5etud v\u00e4ikelaenust sai s\u00f5ltuvus\u201eVabadus valida,\u201c \u201eintressivaba\u201c - nii reklaamivad pangad v\u00e4ikelaene. Sel aastal on v\u00e4ljastatud laene \u00fcle miljardi euro. Eriti hoogustub tarbimislaenude v\u00f5tmine suve hakul, et remontida kodu, paigaldada p\u00e4ikesepaneelid v\u00f5i reisida. Laenu saab lihtsalt, kuid selle tagasimaksmine v\u00f5ib olla l\u00f5putu n\u00f5iaring.\u201eRaha pole mul kunagi olnud, aga tahan h\u00e4sti elada. Alati olen kuidagi skeemitanud ja aukude lappimiseks \u00fche asja arvelt raha teisele t\u00f5stnud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Anne. Esimese laenu v\u00f5ttis ta 2004. aastal, kui l\u00e4ks rahvatantsutrupiga Ameerikasse esinema. Kuna t\u00f6\u00f6koht ja palk olid head, sai ta tollasest Sampo pangast 15 000 krooni v\u00e4ikelaenu. See vormistati vaba tagasimaksega krediitkaardile, mille intress oli 22 protsenti. Reisikulu sai kenasti kaetud ja lisaks kasutas ta t\u00f6\u00f6lt saadud puhkuseraha.Anne \u00f5hkab, et ostis kohapealt lastele, emale, s\u00f5brannale ja endale palju odavaid asju. Kuna kohvrisse ei mahtunud k\u00f5ik enam \u00e4ra, andis teda v\u00f5\u00f5rustanud perekond talle veel oma kohvri lisaks. Kogu reis l\u00e4ks maksma 18 000 krooni. Ta plaanis maksta oma kuupalgast - 15 000 krooni - igal kuul laenu tagasi 1500 krooni. Selle arvestuse j\u00e4rgi oleks ta suutnud aastaga laenu koos intressiga tagasi maksta.20aastane koorem\u201eSee krediit tiksub mul juba 20 aastat. Ma pole seda siiani tagasi maksnud, sest pidevalt on ootamatuid asju,\u201c tunnistab Anne. Intress on n\u00fc\u00fcdseks veidi madalam - 18 protsenti. M\u00f5ni aasta hiljem v\u00f5ttis ta veel laenu, et oma juubelit suurelt t\u00e4histada. Ta arvestas, et \u00fcmbrikus kingitud rahaga maksab ta selle summa kohe tagasi. Pidu maksis 30 000 krooni, millele ta maksis peale veel 3000. Selle summa sai ta ka k\u00fclaliste kingitud rahana tagasi. \u201eKas arvad, et maksin laenu tagasi? Muidugi kulus k\u00f5ik see raha \u00e4ra. Olen s\u00fc\u00fcdimatu!\u201c tunnistab ta, et ostis endale ka auto.N\u00fc\u00fcdseks on ta need kaks laenu refinantseerinud \u00fcheks. Laenuj\u00e4\u00e4k on praegu 2300 eurot. \u201e\u00dchel hetkel j\u00f5udsin laenuga nulli. Kaart seisis k\u00fcmme kuud kasutamata, aga siis oli vaja kodus remonti teha. Ma olen n\u00f5iaringis!\u201c t\u00f5deb ta.S\u00f5branna soovitas tal kaardi lihtsalt katki l\u00f5igata, et ta ei saaks seda enam kasutada. \u201eMiski takistab mul seda teha. \u00c4kki tuleb olukord, kus mul on kaarti vaja?\u201c m\u00f5tiskleb Anne. Samal ajal teab ta, et kui temaga peaks midagi juhtuma, saavad lapsed laenu enda kaela. Oma peas saab ta h\u00e4sti aru, kui palju maksab pidevalt jooksev intress. Kuu l\u00f5pus oli see 27 eurot, mis teeb aastaga \u00fcle 300 euro. Anne on arvutanud, et ta oleks ligi 20 aastaga makstud intresside eest saanud v\u00e4hemalt kolm Ameerika-reisi.Laenu eest ostetakse m\u00f6\u00f6blit ja tarbekaupuPankade statistika p\u00f5hjal on n\u00e4ha tarbimislaenude v\u00f5tmise hooajalisust. \u201eHuvi tarbimislaenude vastu on suurim mais ja juunis ning p\u00fcsib \u00fcsna k\u00f5rge ka p\u00e4rast jaanip\u00e4eva. M\u00f5ju avaldavad ka kampaaniad ja sooduspakkumised,\u201c selgitab Swedbanki v\u00e4ikefinantseerimise valdkonnajuht Reinhold Mutli.SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang \u00fctleb, et ligikaudu kolmandik (30 protsenti) v\u00e4ljastatud v\u00e4ikelaenudest l\u00e4heb kodu renoveerimiseks ning m\u00f6\u00f6bli soetamiseks, samas mahus laenatakse ka elektroonika ja tarbekaupade ostuks. Nendele j\u00e4rgneb auto ostuks v\u00f5etav laen, mis moodustab k\u00f5igist v\u00e4ljastatavatest v\u00e4ikelaenudest pea neljandiku ehk 23 protsenti. Samuti v\u00f5etakse v\u00e4ikelaenu n\u00e4iteks meditsiiniliste vajaduste katmiseks ja kodu energiat\u00f5hususe parandamiseks, sealhulgas p\u00e4ikesepaneelide ostuks.\u201eRahatargalt tegutsemiseks tuleb enne suuremate tarbimiskulutuste tegemist ning v\u00e4ikelaenu v\u00f5tmist v\u00e4ljamineku suurus ja selle kasutamise eesm\u00e4rgid h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5elda. Oluline on seejuures anal\u00fc\u00fcsida, kas tullakse toime v\u00f5etud kohustuse ja sellega kaasneva kulu tagasimaksmisega,\u201c r\u00f5hutab Hallang.Eesti Panga \u00f6konomisti Mari Tamme s\u00f5nul oli t\u00e4navu pankade antud tarbimislaenude maht mai l\u00f5pu seisuga 647 miljonit eurot. Kokku anti 372 389 laenu keskmise summaga 1737 eurot. Need on kaupade ja teenuste soetamiseks antud laenud, sealhulgas krediitkaardilaenud ja arvelduskrediit.Pankadega mitteseotud krediidiandjad - piiks-piiks ja raha tuleb! - v\u00e4ljastasid 189 997 lepingut. Nende v\u00e4ljastatud tarbijakrediidi j\u00e4\u00e4k ulatus 263 miljoni euroni ja keskmine summa oli 1382 eurot. Pankadega seotud krediidiandjate v\u00e4ljastatud laenude ja liisingute maht ulatus t\u00e4navu esimese kvartali seisuga 1,3 miljardi euroni, millest autoliising moodustas 874 miljonit eurot ja muu tarbijakrediit 391 miljonit eurot. Kokku v\u00e4ljastati 219 359 lepingut, mis teeb keskmiseks summaks 1785 eurot.KALLIS PIDU: Laenuga saab k\u00fcll osta k\u00f5ike, mida hing ihaldab, kuid see tuleb ka tagasi maksta. Pilt on illustratiivne. \u0110or\u0111e Savi\u0107 (Teodor Lazarev)   Vida PressProstock-studio   Alamy   Vida Press PIIKS-PIIKS JA RAHA TULEB: enim kulub laenuraha koduremondile ning m\u00f6\u00f6bli ja tarbekaupade ostmisele.HELEN SERKA-SANCHEZ"}
{"text":"Microsoft avastas NATO tippkohtumisel \u00f5ngitsusr\u00fcnnakuMicrosoft teatas teisip\u00e4eval, et avastas Vilniuses toimunud NATO tippkohtumise vastu suunatud \u00f5ngitsusr\u00fcnnaku, mis kasutab \u00e4ra nullp\u00e4eva turvaohtu. \u00d5ngitsuse eesm\u00e4rk oli saada ligi salajastele dokumentidele ja neist andmeid varastada.R\u00fcnnaku taga on h\u00e4kker v\u00f5i h\u00e4kkerite r\u00fchm Storm-0978. Sama r\u00fcndaja on varemgi sihtinud kaitse- ja valitsusasutusi Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas.Andmen\u00e4ppamiseks taheti \u00e4ra kasutada turvaauku CVE-2023-36884, mis lubab arvutis eemalt programme k\u00e4ivitada. NATO Vilniuse tippkohtumise osalistelt \u00fcritati andmeid \u00f5ngitseda lihtsa peibutisega. Neile saadeti Ukraina maailmakongressiga seotud pealtn\u00e4ha ametlik dokument, mis oli tegelikult nakatatud. Ka veebiaadress oli v\u00e4ga sarnane \u00f5ige veebilehe omaga.Storm-0978 (v\u00f5i RomCom, mis on ka nende loodud tagaukse nimi) on Venemaalt p\u00e4rit k\u00fcberkurjategijate r\u00fchmitus, mis Microsoftile teadaolevalt viib l\u00e4bi lunavara- ja v\u00e4ljapressimisoperatsioone, aga ka sihitud r\u00fcnnakuid kindlate sihtm\u00e4rkide pihta.Storm-0978 tuntuim \u00abtoode\u00bb on tagauks RomCom, millega sokutatakse ohvri arvutisse lunavara. See kr\u00fcpteerib arvutikasutaja andmed ja k\u00fcsib vabastamiseks vajaliku kr\u00fcptov\u00f5tme eest lunaraha.Storm-0978 sihitud operatsioonid on m\u00f5jutanud valitsusja s\u00f5jalisi organisatsioone peamiselt Ukrainas, aga ka Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas, kui need on olnud seotud Ukraina abistamisega. Tuvastatud lunavarar\u00fcnnakud on muu hulgas m\u00f5jutanud telekommunikatsiooni- ja finantsettev\u00f5tteid.Microsofti turvatoode Microsoft 365 Defender tuvastab Storm-0978 tegevuse ja kaitseb failide eest, mis \u00fcritavad \u00e4ra kasutada turvan\u00f5rkust CVE-202336884. Praeguseks on enamik turvatarkvarasid selle vastu abin\u00f5u v\u00e4lja lasknud.H\u00e4kkerid l\u00f5id Ukraina organisatsiooniga sarnase nimega domeeni, kuhu suunati Vilniuses toimuva NATO tippkohtumise osalisi alla laadima nakatunud dokumente.PM"}
{"text":"Valitsus kinnitas v\u00e4lisinvesteeringukomisjoni t\u00f6\u00f6korraTALLINN, 13. juuli, BNS \u2013 Valitsus kiitis neljap\u00e4evasel istungil heaks m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u, millega reguleeritakse v\u00e4lisinvesteeringukomisjoni otsustusprotsessi v\u00e4lisinvesteeringu loa taotluse koosk\u00f5lastamisel.\nV\u00e4lisinvesteeringud vajavad tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) v\u00e4lisinvesteeringu luba, mis antakse komisjoni koosk\u00f5lastusel. V\u00e4lisinvesteeringu loa saamiseks esitab v\u00e4lisinvestor TTJA-le elektroonilise taotluse, mille ametedastab komisjonile loa andmise koosk\u00f5lastamiseks, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\nSeaduses on s\u00e4testatud komisjoni koosseis ja p\u00e4devus. Komisjon tegutseb TTJA juures ja sellesse kuuluvad Kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi, kaitsepolitseiameti, politsei- ja piirivalveameti, rahapesu andmeb\u00fcroo, v\u00e4lisluureameti, ttja ning riigikantselei esindajad.\nAsutused nimetavad komisjoni liikmeks v\u00e4hemalt kaks esindajat. Komisjonis osalevad asutused on valitud l\u00e4htudes p\u00e4devusest v\u00e4lisinvesteeringu hindamisel. Komisjoni esimees on TTJA peadirektor, kes juhib komisjoni t\u00f6\u00f6d ja allkirjastab komisjoni koostatud dokumendid.\nKomisjon koosk\u00f5lastab v\u00e4lisinvesteeringu loa andmise v\u00f5i j\u00e4tab selle p\u00f5hjendatult koosk\u00f5lastamata, kui on komisjoni liikmete p\u00f5hjendatud arvamused \u00e4ra kuulanud ning asjaolusid kaalunud. Komisjon koosk\u00f5lastab v\u00e4lisinvesteeringu loa andmise, kui v\u00e4lisinvesteering ei ohusta Eesti v\u00f5i muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda.\nJuhul, kui v\u00e4hemalt \u00fcks komisjoni liige on p\u00f5hjendatud arvamusel, et v\u00e4lisinvesteering v\u00f5ib ohustada julgeolekut v\u00f5i avalikku korda ja seda ohtu ei ole komisjoni hinnangul v\u00f5imalik k\u00f5rvaltingimusega v\u00e4ltida, j\u00e4tab komisjon v\u00e4lisinvesteeringu loa andmise koosk\u00f5lastamata.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 505. p\u00e4ev \u2013 Ukraina laskude arv t\u00f5usuteelL\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.\nUkraina 13. juuli 2023:\ntundub, et Ukraina kaudtulelaskude arv on kogu rindel pisu t\u00f5usuteel, Kiievit ei j\u00e4eta juba kolmas \u00f6\u00f6 rahule, suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud, pisu NATO tippkohtumisest l\u00e4bi kremli ja Ukraina silmade ning venemaal p\u00e4ris h\u00e4sti ei l\u00e4he\u2026\n1. Pisu v\u00e4henes Ukraina piiri\u00e4\u00e4rsete k\u00fclade pommitamine. Kiievile tehti juba kolmas j\u00e4rjestikune \u00f6ine droonir\u00fcnnak ja miskit olla lennanud M\u00f5kolajevi kandis.\n2. Plahvatuste arv kolmes Ukraina piiri\u00e4\u00e4rses vene oblastis pisu t\u00f5usis.\n3. Kupiansk-Kreminna: pingeline olukord nii Novoselivske kui Torske juures j\u00e4tkub.\n4. Siversk: vaid kaudtuli.\n5. Bahmut: vene poole tugevamad vastur\u00fcnnakud j\u00e4tkuvad, Klisiivka\/Kurdjumivka kandis j\u00e4tkab Ukraina v\u00e4ikeste sammudega edenemist.\n6. Donetsk: vene pool t\u00f5stis siin l\u00f5igus r\u00fcnnakute arvu, aga muutusi see rindejoones ei toonud.\n7. L\u00f5unarinne: kahes rindel\u00f5igus lahingud j\u00e4tkusid, aja puudusel kahjuks ei suutnud tuvastada, kus m\u00f5ne uue possa Ukraina enda kontrolli alla sai.\n8. Herson: Antonovski sillapea p\u00fcsib ja ala laienevat, teiste sillapeade kohta info puudub.\n9. NATO tippkohtumine l\u00e4bi kremli vaate.\n10. venemaa ja putini maine maailmas langeb.\n11. venemaa tootmisettev\u00f5tetes on puudu u 660 000 spetsialisti.\n12. kreml \u00fcritab leida v\u00f5imalusi j\u00e4rgmiste aastate eelarve aukude lappimiseks.\n13. L\u00f5puks k\u00f5ige olulisem: Ukraina vaade NATO tippkohtumise tulemusele l\u00e4bi Andri Jermaki s\u00f5nade (Ukraina presidendi kantselei juht).\n1. Pisu h\u00f5renes Ukraina piiri\u00e4\u00e4rsete k\u00fclade pommitamine. Tundub, et Ukraina suutis tabada sealseid vene kaudtule\u00fcksusi m\u00f5nes l\u00f5igus ja sestap pommitamist v\u00e4hem oligi. Kolmandat \u00f6\u00f6d j\u00e4rjest on Kiievi suunal ports Iraani droone teele saadetud ja t\u00e4na varahommikuks oli info, et peaaegu k\u00f5ik alla lasti. Hakkab tunduma, et peatselt v\u00f5ib Kiievi suunal suurem raketir\u00fcnnak tulla. Olla ka m\u00f5ned raketid Sevastoopoli kandist kuhugi Odessa poole teele saadetud ning miskit olla alla lastud M\u00f5kolajevi kandis.\n2. vene poole ikka kurdab edasi, et neid pommitatakse..\n3. Kupiansk-Kreminna: Novoselivske ja Torske l\u00e4histel pingeline olukord j\u00e4tkub, eile siiski rindejoones muutusi ei tuvastanud.\n4. Siversk: eile r\u00fcnnakuid ja rindejoone muutusi ei tuvastanud.\n5. Bahmut: vene pool t\u00f5stab oma vastur\u00fcnnakute tugevust nii Bahmutist kirde-, loode- kui edelesuunal. Eile suutsid Ukrainlased Kurdjumivka kandis lausa 2 T-90 tanki \u00e4ra lasta, sestap arvab, et siia on vene pool pisu paremaid \u00fcksusi appi toonud. Eile Bahmuti \u00fcmber suuremaid rindejoone muutusi siiski ei tuvastanud. Hetkel vene kaudtuld jagus palju kogu rindel\u00f5igule.\n6. Donetsk: vene pool t\u00f5stis r\u00fcnnakusuundade arvu ning prooviti nii otse Avdiivka poole, Vodyanest p\u00f5hja poole, otse Pervomaiske, Nevelske ja Pobieda poole ning lahingud j\u00e4tkusid Marinkas. Tundub, et on antud tugevam k\u00e4sk kuskilt l\u00e4bimurre saada.\n7. L\u00f5unarinne: lahingud j\u00e4tkusid kahes rindel\u00f5igus (Berdjansk ja Tokmak). Mitmes kohas j\u00e4tkab ka vene pool oma vastur\u00fcnnakutega ja vaatamata nende kiitlemisele oma edusammude kohta neid siiski tuvastada ei suuda. Ukraina kinnitab, et j\u00e4tkas eilegi m\u00f5lemas suunas v\u00e4ikeste sammudega edenemist, aga kaartidel ega blogidest aja puuduse t\u00f5ttu rohkem infot ei leidnud. Ukraina kaudtuli ulatus kuni Mariupolini. P\u00e4ris valusad tabamused vene poole tagalas j\u00e4tkuvad ja olla tabatud paarisaja mehega majutuskohta, Hukkunute arv hetkel teadmata. K\u00fcll v\u00f5eti maha senine l\u00f5unarinde \u00fclem ja miskit ebaselgust on j\u00e4tkuvalt kogu Ukraina suuna k\u00f5rgemate vene poole s\u00f5jaliste juhtidega. Hetkel spekulatsioone ja k\u00f5lakaid ei jagaks.\nLisaks liigub k\u00f5lakaid, et kremlis susisevat ja wagneri suunal kuidagi v\u00e4ga vastuolulist infot tuleb. V\u00f5ib olla saab paari p\u00e4evaga pilt pisu selgemaks.\n8. Herson: ei saa vene pool jagu Antonovski sillapeast ja kurdab, et olla seal veelgi Ukraina ala laiendanud ja v\u00f5itlejaid olla lisaks tulnud. Seni on Ukraina suutnud hoida enamus vene kaudtule\u00fcksusi sillapeast piisavalt kaugel, et seda poleks lihtne tabada. Kaugemalt proovib vene pool enamasti rakettidega, aga need seni pole eriti oma t\u00e4psusega hiilanud ja vene poole t\u00f5relemine selle ebat\u00e4psuse \u00fcle j\u00e4tkub. Lisaks tuli vene poolelt info, et m\u00f5ned possad seal kandis veel maha j\u00e4eti. Hetkel puudub info, mis toimub Krinki sillapea juures, seni pole ka vene pool teatanud, et selle likvideeris. K\u00fcll tuli vene poolelt info, et pisu Hersonist l\u00f5unas olla veel \u00fcks sillapea lisandunud. Njah, just riputasid Ukraina omad \u00fcles video, kuidas nad harjutavad pontoonsildadega \u00f6\u00f6sel j\u00f5e \u00fcletust\u2026\n9. kremli reageeringud NATO tippkohtumise j\u00e4rgselt. \u00dcritan j\u00e4tta enda kommentaarid andmata, aga neid vist pole vajagi:\nkremli pressiesindaja dmitri peskovi \u00fctlused kolmap\u00e4eval toimunud briifingul. Tema s\u00f5nul on NATO Vilniuse tippkohtumisel arutlusel olev G7 riikide otsus suurendada s\u00f5jalist toetust Kiievile \u201e\u00e4\u00e4rmiselt vale ja potentsiaalselt v\u00e4ga ohtlik\u201d. \u201eAndes Ukrainale julgeolekugarantiid, eiravad need riigid rahvusvahelist julgeoleku jagamatuse p\u00f5him\u00f5tet. See t\u00e4hendab, et Ukrainale julgeolekugarantiide andmisega ohustavad nad venemaa f\u00f6deratsiooni julgeolekut,\u201d \u00fctles peskov. Ta lisas, et keskpikas, pikas ja isegi l\u00fchiajalises perspektiivis on sellel \u201ev\u00e4ga-v\u00e4ga negatiivsed tagaj\u00e4rjed\u201d (tsitaadid Interfaxilt).\nKuigi NATO tippkohtumisel ei saanud Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski soovitud kutset NATO-sse ega ka selget ajakava v\u00f5imalikuks alliansiga liitumiseks, lubasid bloki v\u00f5tmeriigid Kiievile uusi s\u00f5jalise abi pakette ja teatasid tarnetest aastateks.\nSiia otsa sobib ka Ungari juhi Orbani videoavaldusest kokkuv\u00f5te ja seegi kommentaarideta: Orban kutsus \u00fcles pidama rahuk\u00f5nelusi, l\u00f5petama Ukrainale relvade tarnimine ja Ukraina s\u00f5durite v\u00e4lja\u00f5pe ning selle asemel on vaja parandada NATO liikmesriikide kaitsev\u00f5imet.\n\u00dcldiselt oli kremlist kuidagi \u00fclileige arvamuste avaldamine ja eks t\u00e4nane p\u00e4ev vast toob rohkem selgust\u2026\n10. Kaasam\u00f5tlemiseks: venemaa maine maailmas langeb: rohkem kui kaheksa inimest k\u00fcmnest maailmas suhtuvad venemaasse ja selle liidrisse negatiivselt \u2013 sellist negatiivset taset pole Pew Research Centeri korraldatud rahvusvahelistes k\u00fcsitlustes varem n\u00e4htud. 24 riigis, kus uuring l\u00e4bi viidi, on 82% t\u00e4iskasvanutest (mediaan) venemaa suhtes negatiivne; vaid 15% pooldab seda.\nSamas ei usu 87%, et putin suudab rahvusvahelistes suhetes \u00f5igesti k\u00e4ituda.\nVaenulikkus on muutunud peaaegu t\u00e4ielikuks (85% v\u00f5i rohkem) Poolas, Rootsis, Hispaanias, Jaapanis, L\u00f5una-Koreas, Austraalias, Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal, \u00dchendkuningriigis ja USA-s. K\u00f5rgeid, kui mitte nii k\u00f5rgeid n\u00e4itajaid m\u00e4rgitakse ka arengumaades: Mehhikos, Argentinas ja Brasiilias ei usalda putinit 54-68%, Nigeerias, Keenias ja L\u00f5una-Aafrikas \u2013 46-57%; k\u00f5ikjal on see n\u00e4itaja t\u00f5usnud 10% v\u00f5i enamgi alates 2019. aastast, mil Pew viimati nendes riikides uuringu l\u00e4bi viis (isiklike intervjuude paus oli tingitud koroonaviiruse pandeemiast).\nErandiks on Indoneesia ja India, millest sai p\u00e4rast s\u00f5ja algust venemaa nafta peamine ostja. Nendes riikides on putini usaldajate arv viimase nelja aastaga kasvanud 36%-lt 43%-le ja 42%-lt 59%-le (kuigi umbusaldajate arv kasvas ka Indias 13%-lt 30%-le).\nHiinas, mille liider Xi Jinping toetab Putinit, leppides kokku \u201epiirideta partnerluses\u201d vahetult enne s\u00f5ja algust, k\u00fcsitlust ei korraldatud.\nSuhtumine Ukraina presidenti Vladimir Zelenskisse on segane, kuigi \u00fcldiselt on see palju parem kui putinisse. 39% ei usu Zelenski v\u00f5imesse rahvusvahelistes suhetes \u00f5igesti k\u00e4ituda, samas kui 51% usaldab (putin 11% vastu). Samal ajal ei j\u00e4\u00e4 Zelenski isegi Indias putinile usalduse poolest palju alla: 50% versus 59%.\nK\u00f5ige v\u00e4hem usaldatakse Ukraina liidrit Ungaris (11%), k\u00f5ige enam Rootsis (86%).\nTalle antud hinnangud langevad \u00fcldiselt kokku l\u00e4\u00e4ne juhtide hinnangutega. USA presidendi Joe Bideni v\u00e4lispoliitikat usaldab 54% vastajatest, Prantsusmaa president Emmanuel Macroni \u2013 50%, Saksamaa kantsler Olaf Scholzi \u2013 49%.\nUuring viidi l\u00e4bi 20. veebruarist 22. maini 2023, selles osales 30 861 vastajat 24 riigist.\nPew Research ei k\u00fcsitlenud endiste liiduvabariikide elanikke, kuid isegi seal, nagu n\u00e4itas hiljutine Gallupi uuring, on suhtumine venemaasse ja putinisse p\u00e4rast sissetungi Ukrainasse oluliselt halvenenud.\n11. S\u00f5da Ukrainaga, 300 tuhande inimese rindele saatmine ja selle taustal veel umbes miljoni venelase v\u00e4ljar\u00e4nne j\u00e4ttis venemaa t\u00f6\u00f6stuse ilma t\u00f6\u00f6listeta.\nTootmisettev\u00f5tetes, mis peaksid v\u00f5imude plaanide kohaselt asendama importi l\u00e4\u00e4neriikidest, napib umbes 660 000 spetsialisti, \u00fctles vene f\u00f6deratsiooni t\u00f6\u00f6stus- ja kaubandusministri esimene aset\u00e4itja Vassili Osmakov. \u201eT\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses on puudu 660 tuhat inimest, just seda n\u00e4eb t\u00f6\u00f6ministeerium. Selge on see, et tegemist on nii v\u00e4ljar\u00e4nde kui ka mobilisatsiooniga ja kaadrivooluga kaitseettev\u00f5tetesse. Praegu k\u00e4ib v\u00f5itlus lihtsalt personali p\u00e4rast, seda on n\u00e4ha isegi makronumbrites,\u201d \u00fctles Osmakov Jekaterinburgis Innoprom rahvusvahelisel t\u00f6\u00f6stusn\u00e4itusel (tsiteerib TASS).\nTema s\u00f5nul on personaliressurss venemaal ammendatud \u201enii kohalikult kui strateegiliselt\u201d. Enne seda m\u00e4rkis Osmakov, et t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudus on venemaa t\u00f6\u00f6stuse peamine v\u00e4ljakutse p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja sanktsioonide kehtestamist. Ta kinnitas, et venemaa t\u00f6\u00f6stusel on investeerimisressurss ja tehnoloogilised kompetentsid, \u201eaga personali potentsiaal: inimesed kui projektide vedajad, inimesed kui juhid ja inimesed kui t\u00f6\u00f6tajad \u2013 see on tegelikult v\u00f5ti.\u201d\n12. venemaa v\u00f5imud valmistuvad \u201emobiliseerima\u201d f\u00f6deraaleelarvet, mis peab l\u00e4hiaastatel kulutama armeele ja julgeolekuj\u00f5ududele rekordsummasid ajal, mil nafta- ja gaasitulud kiiresti langevad ning varud tasapisi kahanevad. K\u00e4esoleva aasta eelarves t\u00f5siseid riske ei ole \u2013 raha leitakse k\u00f5igi planeeritud \u00fclesannete t\u00e4itmiseks, kuid j\u00e4rgmise kolme aasta eelarve n\u00f5uab lisavahendeid, \u00fctles rahandusminister anton siluanov kolmap\u00e4eval.\nTema s\u00f5nul on see teema praegu valitsuses arutusel. \u201eJah, raha l\u00e4heb vaja,\u201d \u00fctles minister. \u201eT\u00f6\u00f6tame koos kolleegidega v\u00e4lja ressursside mobiliseerimise \u00fclesandeid.\u201d (tsitaadid Interfaxilt).\nEsimese poolaasta tulemuste kohaselt v\u00e4henesid f\u00f6deraaleelarve nafta- ja gaasitulud 47%, 3,4 triljoni rublani (34 miljardi euroni), maksutulud aga 12%, 12,4 triljoni rublani 124 miljardi euroni). Kulutused kasvasid samal ajal 20% ja ulatusid ligi 15 triljoni rublani (150 miljardi euroni) t\u00e4nu assigneeringutele salajaste esemete jaoks (venemaa eelarves on see kulurida nii riigikaitse kui julgeolekuga seotud), mis kasvasid h\u00fcppeliselt 10 korda. Eelarvesse on seet\u00f5ttu tekkinud 2,6 triljoni rubla (26 miljardi euro) suurune auk, mis aasta l\u00f5puks v\u00f5ib vene f\u00f6deratsiooni riigikassa kuluplaani j\u00e4rgi kasvada 3,8 triljonini (38 miljardi euroni).\nTegelikkuses v\u00f5ib eelarve puuduj\u00e4\u00e4k \u00fcletada 5 triljonit rubla (50 miljardit eurot), prognoosisid Deutsche Banki anal\u00fc\u00fctikud varem. Nende s\u00f5nul kaotab venemaa majandus Euroopa embargo, nafta allahindluste ja Euroopa gaasitarnete k\u00e4rbete t\u00f5ttu 500 miljonit dollarit p\u00e4evas. Kui Ukraina s\u00f5ja kulud j\u00e4\u00e4vad samaks ning venemaa nafta- ja gaasit\u00f6\u00f6stuse vastased sanktsioonid j\u00e4tkuvad, ei pruugi eelarves enne 2024. aasta presidendivalimisi olla vahendeid traditsiooniliseks elanikkonnale raha jagamiseks, hoiatas DB.\nEi aita ka sellest aastast kohustuslikuks tehtud suurfimade nn s\u00f5jamaks, k\u00fctusefirmadele kompensatsioonide maksmise l\u00f5petamine (huvitav, mis hind seej\u00e4rel venemaa tanklates tuleb?) ja pension\u00e4ride arvu v\u00e4hendamine. Juba r\u00e4\u00e4gitakse maksut\u00f5usudest ning \u201eebaoluliste\u201d kulude kaotamisest. Pisu loodab k\u00fcll alles j\u00e4rgmisest aastast venemaal rahva rahulolematuse kasvu, mis v\u00f5ib p\u00e4\u00e4dida pisu suurema protestilainega\u2026\n13. Ukraina vaade NATO tippkohtumise ja G7 riikide l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemustele l\u00e4bi Andri Jermaki s\u00f5nade (Ukraina presidendi kantselei juht):\n\u201eT\u00e4nane deklaratsioon on \u00fchistoode, mis arvestab nii Ukraina vajadusi kui ka liitlaste v\u00f5imeid. See poleks olnud v\u00f5imalik ilma liitlaste meeskondade tohutu t\u00f6\u00f6 ja p\u00f5hjaliku v\u00e4lja\u00f5ppeta.\nDeklaratsioon ise on raam\u00fclddokument. J\u00e4rgmine samm on kahepoolsete julgeolekulepingute s\u00fcsteemi s\u00f5lmimine Ukraina ja \u00fcksikute garantiiriikide vahel, mida \u00fchendab mitmepoolse koost\u00f6\u00f6 raamistik.\nDeklaratsiooni v\u00f5tmeteesiks on kinnitus t\u00f5siasjale, et Ukraina julgeolek on Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku komponent. Seda teesi toetab mainimine Ukraina tulevase NATO liikmelisuse kohta.\nMillised on turvagarantiid?\nNeed sisaldavad j\u00e4rgmisi komponente\nMeetmed, mis aitavad Ukrainal end kaitsta ja uut agressiooni ennetada, eelk\u00f5ige relvade tarnimine, kaitset\u00f6\u00f6stuse arengu toetamine, v\u00e4lja\u00f5pe, koost\u00f6\u00f6 luure ja k\u00fcberjulgeoleku vallas. Lisaks aitavad k\u00e4endajariigid t\u00f5sta Ukraina majanduse ja energiat\u00f6\u00f6stuse stabiilsust ning pakuvad tehnilist ja rahalist abi.\nMeetmed uue agressiooni korral, mis h\u00f5lmavad viivitamatuid konsultatsioone, et tagada Ukrainale v\u00f5imalikult l\u00fchikese aja jooksul k\u00f5ik kaitseks vajalik. K\u00f5ik need p\u00f5him\u00f5tted s\u00e4testati Rasmussen-Yermaki grupi Kiievi julgeolekukokkuleppe kontseptsioonis.\nToetus venemaa f\u00f6deratsiooni vastutusele v\u00f5tmisel agressiooni ning majanduslikku ja juriidilist laadi sammude eest, mille eesm\u00e4rk on venemaa karistamine ja s\u00f5jakulude suurendamine. Nende hulgas: sanktsioonide surve edasine tugevdamine, varade k\u00fclmutamine, mehhanismide loomine reparatsioonide sissen\u00f5udmiseks ning Ukraina ja ukrainlaste vastu suunatud kuritegudes s\u00fc\u00fcdi olevate isikute vastutusele v\u00f5tmiseks vastavalt rahvusvahelise \u00f5iguse normidele. See t\u00e4hendab, et G7 liikmesriigid toetavad igati presidendi kantselei algatusi sanktsioonipoliitika ja \u00f5igusem\u00f5istmise vallas.\nSee dokument on avatud ja v\u00f5imaldab teistel G7-sse mittekuuluvatel riikidel \u00fchineda julgeolekugarantiidega.\nOn oluline, et 2024. aasta NATO tippkohtumiseks Washingtonis v\u00f5idaksime s\u00f5ja ja allkirjastaksime oma riigi julgeolekugarantiid. Nad tegutsevad NATO-ga liitumise hetkeni.\nJ\u00e4tkame t\u00f6\u00f6d.\u201d\nJa eks meiegi pea pingutama, aidata saab Ukrainat mitmeti, lisaks v\u00f5ib panustada osaledes nii vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses Kaitseliidus v\u00f5i minna appi PPA-le v\u00f5i P\u00e4\u00e4steametile. Ka vabatahtlikuna hooldekodusse appi minek on tugev panus!\nKokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastatavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega."}
{"text":"Septembrist muutub v\u00e4lisinvesteeringu hindaminePRO tellijale01.09.2023 j\u00f5ustub v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seadus, mis s\u00e4testab v\u00e4lisinvesteeringu loa kohustuse ning v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise tingimused ja korra.V\u00e4lisinvesteeringute hindamise eesm\u00e4rkideks on v\u00e4ltida ohtu Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule ning avalikule korrale ja tagada riigi toimimise seisukohalt oluliste huvide kaitse. N\u00e4iteks eluliselt t\u00e4htsate teenuste toimepidevus, kaupade k\u00e4ttesaadavus, tarnekindlus ja kriitilise taristu kerksus. Tarbijakaitse ja j\u00e4relvalve amet viib v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seaduse alusel l\u00e4bi loamenetluse, mille k\u00e4igus ohud tuvastatakse ja k\u00f5rvaldatakse.V\u00e4lisinvesteeringu lubaV\u00e4lisinvesteeringu luba on kohustuslik, kui f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i juriidiline isik v\u00e4ljapoolt Euroopa Liitu soovib osaleda Eesti julgeoleku v\u00f5i avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas ja soovib selleks teha investeeringu kindlaksm\u00e4\u00e4ratletud sektoris tegutsevasse ettev\u00f5tjasse.Vastavalt v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seadusele on v\u00e4lisinvesteering tehing v\u00f5i seotud tehingud, mille kaudu v\u00e4lisinvestor:omandab otsese v\u00f5i kaudse olulise osaluse sihtettev\u00f5tjas;saavutab otsese v\u00f5i kaudse kontrolli sihtettev\u00f5tja \u00fcle v\u00f5iomandab sihtettev\u00f5tja osa.Kes on v\u00e4lisinvestor?V\u00e4lisinvestoriks on kolmanda riigi ehk riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, kodakondsust omav v\u00f5i kodakondsuseta f\u00fc\u00fcsiline isik v\u00f5i kolmanda riigi \u00f5iguse alusel asutatud ettev\u00f5tja v\u00f5i eelmainitud isiku poolt kontrollitud ettev\u00f5tja, olenemata tema asutamiskohast.Mis on oluline osalus?Oluliseks osaluseks on v\u00e4hemalt 10%-line osalus \u00e4ri\u00fchingu aktsia- v\u00f5i osakapitalis, seda v\u00e4ljendavatest k\u00f5igist \u00f5igustest v\u00f5i k\u00f5igist h\u00e4\u00e4ltest \u00e4ri\u00fchingus v\u00f5i mis v\u00f5imaldab olulise m\u00f5ju \u00e4ri\u00fchingu juhtorganite \u00fcle (v\u00e4\u00e4rtpaberituru seaduse \u00a7 9).Mis on sihtettev\u00f5tja osa?Sihtettev\u00f5tja osa on sihtettev\u00f5tja vara v\u00f5i organisatsiooniline eraldiseisev osa, mis on asjakohase majandustegevuse aluseks v\u00f5i tegutsemiseks vajalik. N\u00e4iteks on varaks sihtettev\u00f5tja tegevuse aluseks olev tootmishoone, tehnoloogia ja intellektuaalomand, samuti organisatsiooniliselt eraldiseisev t\u00fctarettev\u00f5tja.Kes on sihtettev\u00f5tja?Sihtettev\u00f5tjaks on Eesti julgeoleku v\u00f5i avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas ja kindlaksm\u00e4\u00e4ratletud sektorites tegutsev ettev\u00f5tja.Sihtettev\u00f5tjateks on:elut\u00e4htsate teenuste ja kaupade toimepidavuse tagaja ja selleks vajaliku taristu omaja;riigi olulise osalusega \u00e4ri\u00fching;s\u00f5jaliste kaupade v\u00f5i kahesuguse kasutusega kaupade tootja v\u00f5i tarnija;\u00fcleriigilise televisiooni- v\u00f5i raadioteenuse osutaja ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, samuti tr\u00fckimeedias ja internetis uudiste, ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja;geoloogilise uuringu v\u00f5i p\u00f5levkivi v\u00f5i Eestis leiduva muu kriitilise t\u00e4htsusega toorme uurimiseks v\u00f5i kaevandamiseks luba omav ettev\u00f5tja;riigi tegevusvaruga seotud ettev\u00f5tja;v\u00e4hemalt 200 meetri k\u00f5rguste mastide taristu omaja;lennuv\u00e4lja v\u00f5i kopteriv\u00e4ljaku k\u00e4itaja;\u00fcleeuroopalisse transpordiv\u00f5rku kuuluva Eesti meresadama pidaja.Sihtettev\u00f5tja t\u00e4psem loetelu v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamise seadus \u00a7-st 4V\u00e4lisinvesteeringu loa menetlusV\u00e4lisinvesteeringu loa saamiseks peab v\u00e4lisinvestor v\u00f5i tema esindaja esitama tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ametile:elektroonilise taotluse eesti keeles;teavituse inglise keeles;lisadokumentide vandet\u00f5lgi kinnitatud t\u00f5lked eesti v\u00f5i inglise keelde;lisadokumentide kinnitatud t\u00f5lked eesti keelde, kui lisadokumendid ei ole eesti v\u00f5i inglise keeles.Taotluses esitatakse v\u00e4lisinvesteeringu kirjeldus ning v\u00e4lisinvestori, sihtettev\u00f5tja, sihtettev\u00f5tja osa, nende omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning v\u00e4lisinvesteeringu v\u00e4\u00e4rtus, rahastamisallikas ja ajakava.V\u00e4lisinvesteeringu loa taotlemiseks:t\u00e4ida taotlus ja teavitus;lisa juurde t\u00e4iendavad dokumendid;esita taotlus digiallkirjastatult info@ttja.ee.T\u00e4htajadTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet edastab puudusteta taotluse ja sellele lisatud dokumendid v\u00e4lisinvesteeringu loa koosk\u00f5lastamiseks tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti juures tegutsevale v\u00e4lisinvesteeringukomisjonile.V\u00e4lisinvesteeringu komisjoni koosk\u00f5lastuse alusel tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet30 kalendrip\u00e4eva jooksul puudusteta taotluse esitamisest arvates:annab v\u00e4lisinvesteeringu loa;keeldub loa andmisest v\u00f5iteatab taotlejale, et v\u00e4lisinvesteering ei ole loakohustusega.V\u00e4lisinvesteeringu m\u00f5ju hindamiseks v\u00f5ib tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet t\u00e4htaega pikendada \u00fche korra kuni 90 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra.Kui v\u00e4lisinvestoriga on vaja pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi k\u00f5rvaltingimuse \u00fcle, mis kohustab v\u00e4lisinvestorit v\u00f5i sihtettev\u00f5tjat v\u00f5tma Eesti v\u00f5i muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku v\u00f5i avaliku korra ohustamise v\u00e4ltimiseks meetmeid, v\u00f5ib tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet pikendada etten\u00e4htud t\u00e4htaegu veel kuni 60 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra.V\u00e4lisinvesteeringu loa andmisest keeldumineTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet keeldub v\u00e4lisinvesteeringu loa andmisest, kui:v\u00e4lisinvesteeringukomisjon ei koosk\u00f5lasta v\u00e4lisinvesteeringu loa andmist, sest v\u00e4lisinvesteering v\u00f5ib ohustada Eesti v\u00f5i muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut v\u00f5i avalikku korda.Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet v\u00f5ib keelduda v\u00e4lisinvesteeringu loa andmisest, kui:on p\u00f5hjendatud alus kahelda esitatud andmete ja dokumentide ehtsuses v\u00f5i nende sisu \u00f5igsuses;taotleja ei ole esitanud v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamiseks tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti poolt n\u00f5utud t\u00e4iendavaid andmeid, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada v\u00e4lisinvesteeringu loa andmist v\u00f5i sellest keeldumist;v\u00e4lisinvesteering v\u00f5ib m\u00f5jutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte v\u00f5i programme Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse (EL) 2019\/452 artikli 8 t\u00e4henduses.V\u00e4lisinvesteeringu loa andmisest keeldumise aluseks olevaid p\u00f5hjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja t\u00f5endeid ei avaldata ulatuses, milles see v\u00f5ib ohustada Eesti v\u00f5i muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut v\u00f5i avaliku korra kaitset v\u00f5i milles sellele kohaldub seaduses s\u00e4testatud juurdep\u00e4\u00e4supiirang, n\u00e4iteks kui tegu on ettev\u00f5tja \u00e4risaladusega.V\u00e4lisinvesteeringu luba k\u00f5rvaltingimusegaV\u00e4lisinvesteeringu luba v\u00f5ib sisaldada k\u00f5rvaltingimust, mis kohustab v\u00e4lisinvestorit v\u00f5i sihtettev\u00f5tjat v\u00f5tma Eesti v\u00f5i muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku v\u00f5i avaliku korra ohustamise v\u00e4ltimiseks meetmeid, nt v\u00f5\u00f5randama sihtettev\u00f5tjas teatud suurusega osalust v\u00f5i j\u00e4tkama kehtivaid toodete tarnimise v\u00f5i teenuste osutamise lepinguid.V\u00e4lisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamineTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet v\u00f5ib tunnistada v\u00e4lisinvesteeringu loa kehtetuks, kui:v\u00e4lisinvestor v\u00f5i sihtettev\u00f5tja ei t\u00e4ida loa andmisel ette n\u00e4htud k\u00f5rvaltingimust;v\u00e4lisinvestor on esitanud eba\u00f5igeid v\u00f5i eksitavaid andmeid v\u00f5i dokumente, mis olid otsuse tegemisel m\u00e4\u00e4ravad.V\u00e4lisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on v\u00e4lisinvestor, sihtettev\u00f5tja ja v\u00e4lisinvesteeringu muu osaline kohustatud tegema viivitamata vajalikud toimingud v\u00e4lisinvesteeringueelse olukorra v\u00f5imalikult suures ulatuses taastamiseks.J\u00e4relevalve ja vastutusV\u00e4lisinvesteeringu tegemise loa kohustuse ja vastavate n\u00f5uete t\u00e4itmise \u00fcle riiklikku j\u00e4relevalvet teeb tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet.Kui loakohustusega v\u00e4lisinvesteering on tehtud v\u00e4lisinvesteeringu loata v\u00f5i v\u00e4lisinvestor, sihtettev\u00f5tja v\u00f5i v\u00e4lisinvesteeringu muu osaline ei t\u00e4ida v\u00e4lisinvesteeringu loa andmisel ette n\u00e4htud k\u00f5rvaltingimust, v\u00f5ib tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet teha v\u00e4lisinvestorile, sihtettev\u00f5tjale ja v\u00e4lisinvesteeringu muule osalisele ettekirjutuse, kohustades teda:k\u00f5rvaltingimust t\u00e4itma;osalust v\u00f5i sihtettev\u00f5tja osa v\u00f5\u00f5randama;tehingut tagasi t\u00e4itma;tegema muid toiminguid v\u00e4lisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.Tehtud ettekirjutuse t\u00e4itmata j\u00e4tmise korral v\u00f5ib tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet rakendada sunniraha asendust\u00e4itmise ja sunniraha seaduses s\u00e4testatud korras \u00fclemm\u00e4\u00e4raga 100 000 eurot.V\u00e4lisinvesteeringu hindamise seadusV\u00e4lisinvesteeringu loa taotluse esitamise kordV\u00e4lisinvesteeringukomisjoni t\u00f6\u00f6kordEuroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rus (EL) 2019\/452, 19. m\u00e4rts 2019, millega luuakse liitu tehtavate v\u00e4lismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik.V\u00e4lisinvesteeringukomisjonV\u00e4lisinvesteeringukomisjon tegutseb tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti juures ning sellesse kuuluvad ka kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi, kaitsepolitseiameti, politsei- ja piirivalveameti, rahapesu andmeb\u00fcroo ja riigikantselei esindajad.Komisjoni t\u00f6\u00f6korra kehtestab Vabariigi Valitsus m\u00e4\u00e4rusega.Komisjoni \u00fclesanded:hinnata v\u00e4lisinvesteeringu m\u00f5ju Eesti v\u00f5i muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale ning koosk\u00f5lastada v\u00e4lisinvesteeringu loa andmine v\u00f5i j\u00e4tta see koosk\u00f5lastamata;ettepaneku tegemine v\u00e4lisinvesteeringu loa k\u00f5rvaltingimuse kehtestamiseks ja hinnangu andmine k\u00f5rvaltingimuse kohta;Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse (EL) 2019\/452 alusel m\u00e4rkuste esitamise otsustamine ja m\u00e4rkuste koostamine.Komisjoni \u00f5igused \u00fclesannete t\u00e4itmisel:saada v\u00e4lisinvestorilt, muult isikult ja asutuselt ning andmekogudest teavet v\u00e4lisinvesteeringu usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta;teha koost\u00f6\u00f6d teiste riikide p\u00e4devate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide p\u00e4devatelt asutustelt, Euroopa Komisjonilt ja j\u00e4relevalveasutustelt teavet.Allikas:\u00a0Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet"}
{"text":"Eesti 200 toetus langeb tempokalt juba n\u00e4dalaid. Erakonna juhatus ei lase end sellest h\u00e4irida ja muutusi ei plaaniSellel n\u00e4dalal avaldati j\u00e4rjekordne uuring, mis n\u00e4itab, et Eesti 200 toetus valijate hulgas kukub kolinal. Erakonna juhatusele aga reitingu langus muret ei valmista ning midagi erakordset nad ette v\u00f5tta ei plaani.\nSel n\u00e4dalal avaldatud MT\u00dc \u00fchiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS k\u00fcsitlus inimeste erakondliku eelistuse kohta n\u00e4itas, et Eesti 200 reiting langes veelgi ning n\u00fc\u00fcd on see 7,7 protsenti.\nKiratsevad ka annetused - neid saadi teises kvartalis \u00fcksnes 6157 euro ulatuses.\nEesti 200 aseesimees Kristina Kallas s\u00f5nas, et tema erakonna reitingu p\u00e4rast liialt ei muretse, sest on suvi ning siis kipubki reiting madal olema. \u201eNaljaga pooleks, et mulle tuleb eelmise suve situatsioon t\u00e4pselt ette, et oli samasugune seis, kui juuni-juuli langes, augustis hakkas uuesti t\u00f5usma,\u201c \u00fctles Kallas. Tema hinnangul ongi trend parajasti selline, et suveperioodil erakondade toetused langevad ja t\u00f6\u00f6perioodil p\u00f6\u00f6rduvad uuesti t\u00f5usule. \u201eKui t\u00f6\u00f6 k\u00e4ima l\u00e4heb, siis tegelikult toetus t\u00f5useb,\u201c \u00fctles Kallas.\nEesti 200 liige Z\u00fcleyxa Izmailova usub samuti, et inimesed ei soovi suvel poliitikasse s\u00fc\u00fcvida ning see on tinginud reitingu languse. K\u00fcll aga n\u00e4eb ta, et p\u00e4rast arvamusfestivali reiting t\u00f5useb.\nErakonna liige Kalev Stoicescu s\u00f5nul reitingu pidev langus meeldiv ei ole, aga seda ei tohiks ka \u00fcle dramatiseerida. Tema s\u00f5nul peab erakond reitingu langust loomulikuks reaktsiooniks. Stoicescu hinnangul on valitsuse suunal \u00fcksjagu kriitikat olnud ning opositsioon on selle enda kasuks p\u00f6\u00f6ranud, mist\u00f5ttu on ka Eesti 200 reiting langenud. \u201eV\u00f5ib-olla on m\u00f5jutanud ka avalikkuse t\u00e4helepanu Slava Ukrainiga ja teistega seonduv, aga ma loodan, et ka need leiavad positiivse lahenduse ja inimesed n\u00e4evad, et nad olid liiga \u00fcles puhutud,\u201c \u00fctles Stoicescu.\nEesti 200 tegevjuhi Kadri Napritson-Acuna arvates on \u201ev\u00e4hemalt osaliselt\u201c erakonna toetuse muutus tingitud ebapopulaarsetest otsustest, mida valitsus kevadel tegi, kuid mis olid tema s\u00f5nul vajalikud. Kuigi otsused on avalikkuses kriitikat saanud, s\u00f5nas Napritson-Acuna, et Eesti 200 on oma p\u00f5him\u00f5tetele kindlaks j\u00e4\u00e4nud. Napritson-Acuna s\u00f5nul saab lausa v\u00e4ita, et erakonna reiting on juba t\u00f5usuteel. \u201eKui vaadata Norstati k\u00fcsitluse tulemusi n\u00e4dalases v\u00f5rdluses, siis saab pigem t\u00e4heldada n\u00e4dalast toetuse kasvu 1,4 protsendipunkti v\u00f5rra, mis on pigem positiivne suund,\u201c \u00fctles ta.\nT\u00f5si, kui juuni viimasel n\u00e4dalal oli reiting 5,9 protsenti, siis juuli alguses oli toetus t\u00f5usnud 1,4 protsendipunkti ehk 7,3 protsendile. Samas kui v\u00f5rrelda seda \u00fcle-eelmise n\u00e4dalaga, kus reiting oli 9,3 protsenti, ei ole reiting siiski nii palju tagasi t\u00f5usnud.\nNapritson-Acuna s\u00f5nul keskendub erakond reitingu j\u00e4lgimise asemel enda poliitiliste eesm\u00e4rkide elluviimisele.\nErakonna aseesimees Hendrik Terras r\u00e4\u00e4kis, et erakond j\u00e4lgib toetuse taset, aga mures nad sellep\u00e4rast ei ole. Olulisem on Terrase s\u00f5nul hoopis see, millised j\u00e4reldused sellest tehakse. \u201eMeie j\u00e4reldus on see, et teha riik korda ja eks see reiting tihtipeale elab ka oma elu. See on ka varasemalt k\u00e4inud \u00fcles-alla, see on normaalne protsessi osa ja see ei valmista erakordset muret,\u201c s\u00f5nas Terras.\nTerrase s\u00f5nul on erakond \u00fchtne ning liiguvad selles suunad, et teha Eesti elu paremaks. \u201eMeie siseeluga on ka k\u00f5ik korras, et see mis siin avalikkuse ees oli, sel tegelikult mingit otsest alust ei olnud,\u201c \u00fctles Terras. Selle all viitas ta Liina Normeti ja Karin Kaup-Lap\u00f5nini teemale, mis meedias palju t\u00e4helepanu sai. \u201eSkandaal oli suur aga tegelikult sisuliselt seal midagi valesti ei olnud,\u201c avas ta p\u00f5gusalt ka erakonna \u00fche skandaali tegelikust.\nIzmailova arvates on erakonna reiting oluline v\u00e4hemalt oma endises hiilguses taastada Euroopa Parlamendi valimisteks, mis toimuvad v\u00e4hem kui aasta p\u00e4rast. \u201eMe sooviks erakonnana n\u00e4ha juunis v\u00e4hemalt \u00fchte saadikut Br\u00fcsseli poole s\u00f5itmas,\u201c r\u00e4\u00e4kis Izmailova.\nEesti 200 tulu oli teises kvartalis kokku 188 036 eurot, millest riigipoolne toetus 179 478 eurot. Annetusi saadi 6157 euro ulatuses. Liikmemaksu kogunes 2402 eurot.\nV\u00f5rreldes esimese kvartaliga, kui erakond sai annetajatelt lausa 805 505 eurot, v\u00f5ib \u00f6elda, et sisuliselt kuivasid nende annetused kokku nagu k\u00fclmkapis olnud kolm n\u00e4dalat vana kurk.\nErakonna tegevjuhi Kadri Napritson-Acuna s\u00f5nul k\u00e4ivad annetused koos kulutustega. \u201eKuna praegu ei ole k\u00e4imas \u00fchtegi valimiskampaaniat, siis anname ka annetajatele puhkust. Eesti 200 rahaline seis on hea ning saame ka t\u00e4navuste riigikogu valimiste v\u00f5lad aasta l\u00f5puks makstud,\u201c \u00fctles ta.\nKa aseesimees Hendrik Terras r\u00e4\u00e4kis, et rahaga neil kitsas k\u00e4es ei ole. \u201eRahaline seis mulle kui aseesimehele muret ei valmista,\u201c kinnitas Terras.\nMargus Tsahkna: oleme uus erakond. Meie suhtes ollakse n\u00f5udlikumad Kas olete anal\u00fc\u00fcsinud, mis juhtus teie erakonna reitinguga?\nMa ei ole pidev reitingu j\u00e4lgija, tunnistan ausalt. Ma isegi ei tea, mis see t\u00e4pselt on praegu, see peaks olema natuke alla k\u00fcmne protsendi. Esiteks on see enam-v\u00e4hem see, mis meil tavaliselt olnud on. Teiseks, Eesti 200 lubas asju, mis on t\u00e4iesti ebapopulaarsed. Me lubasime riigi rahanduse korda teha. Lubasime majanduse k\u00e4ima t\u00f5mmata ja null-eelarvet. Oleme olnud sunnitud ka viimaste valitsuste peoarved kinni maksma, kus telliti [piltlikult \u00f6eldes] j\u00e4rjest rohkem paremaid jooke-s\u00f6\u00f6ke r\u00e4\u00e4kinud. Me oleme sellest t\u00e4iesti ausalt r\u00e4\u00e4kinud. Abieluv\u00f5rdsus on t\u00e4na reaalsus suuresti t\u00e4nu Eesti 200le. See v\u00e4\u00e4rtuste nihe on \u00e4ra toimunud. Kindlasti see ka v\u00e4ga paljudele inimestele ei meeldi, aga me oleme v\u00f5tnud t\u00e4ie vastutuse. Me ei ole lubanud enne valimisi ega p\u00e4rast valimisi midagi populaarset. See on normaalne, et me seda kanname. Oleme uus erakond. Eks me t\u00e4na teeme \u00e4ra k\u00f5ik vead, mille peame tegema.\nKas saate m\u00f5ne vea nimetada? Loetlesite ebapopulaarseid saavutusi.\nMa ei n\u00e4e, et oleksime teinud mingeid p\u00f5him\u00f5ttelisi vigu. Meie suhtes ollakse palju n\u00f5udlikumad, kui vanade erakondade suhtes. Kui Keskerakond k\u00e4ib j\u00e4rjekordselt rahulikult kohtus teemal, kas nad on korruptandid v\u00f5i mitte, siis see ei \u00fcleta uudisek\u00fcnnist. N\u00e4iteks Slava Ukraini tegevus v\u00f5eti totaalselt t\u00fckkideks ja Johanna-Maria Lehtme v\u00f5eti korralikult ette olukorras, kus Eesti 200l puudub igasugune puutumus Slava Ukraini tegevusega. See nuheldi meie kaela.\nTe olite pikka aega ebalevad v\u00f5i kaitsvad.\nMe ei olnud ebalevad, vaid \u00fctlesime selgelt, et tahame teada, mis on tegelikult toimunud. T\u00e4naseks on selgunud siseauditist, et ei ole midagi sellist toimunud, milles s\u00fc\u00fcdistati.\nSiseaudit ei r\u00e4\u00e4kinud nendesse s\u00fcgavustesse, millest lood kirjutati.\nAga need lood olid suunatud ka Eesti 200 peale. Mis on meie tegevuse seos Slava Ukrainiga? Meie s\u00f5num oli v\u00e4ga selge \u2013 ka meie tahame t\u00e4pselt teada, mis on toimunud. See on t\u00e4iesti normaalne. Poliitika on paratamatult selline, et see nuheldi ka meie kaela. Poliitika ongi eba\u00f5iglane ja sellega tuleb arvestada. Ma ei kurda selle \u00fcle. P\u00e4riselt. Ma arvan, et on olnud Eesti rahva huvides, kes on olnud v\u00e4ga abivalmis [Ukraina vastu], et selguvad tegelikud asjaolud. Siis on ka meedia vastutus see \u00e4ra klaarida, kui selguv, et tegelikult ei ole s\u00fc\u00fcdistustel alust olnud. Ma v\u00e4ga loodan, et meedia v\u00f5tab selle samasuguse aktiivsusega ette, nagu esimese otsa. Kui aga selgub, et on kuritarvitatud, siis peab vastutama kes iganes sellega seotud on nii Eestis kui ka Ukrainas. Oleme olnud v\u00e4ga selgelt sellel positsioonil.\nReitingu v\u00f5i toetuse m\u00f5ttes peame keskenduma sellele, et teha oma lubadused, mille olema andnud ja koalitsioonilepingusse saanud, \u00e4ra tegema. Siis saavad inimesed otsustada, kas Eesti 200 on olnud edukas ja \u00f5igustanud oma \u00fcle ootuste suurt toetust. Praegu on valimistest m\u00f5ned kuud m\u00f6\u00f6das ja me alles stardime, aga juba on v\u00e4ga suured otsused \u00e4ra tehtud \u2013 eelarve otsused riigikogus ja v\u00e4ga suur v\u00e4\u00e4rtusmuutus, mis puudutab abieluv\u00f5rdsust. See on ajalooline asi. Juba selle nimel oli Eesti 200 tegemine ja tulemine v\u00e4ga suurele osale \u00fchiskonnast \u00e4ra tasunud."}
{"text":"MEEDIAKROONIKLA: P.resident tuleb lihtsalt koondada, nagu tehakse paljude teiste eesti inimestega. T\u00e4na Vitebskis: Putini ja Luka\u0161enka suur\u00fcritusele saabus ajaloo suurim Eesti delegatsioon! Tiit Aunaste: Postimees, jumal k\u00fcll, mis saasta te avaldate?Eestis k\u00e4ib k\u00f5ik sissetallatud radu pidi: j\u00e4rjekordsed \u201eajutised raskused\u201c, milles peaminister Kaja Kallas iga kord s\u00fc\u00fcdistab mitte oma korrumpeerunud ja eestivaenulikku v\u00f5imuerakonda, vaid keskerakonna, EKRE ja Isamaa kunagist valitsust ja Ukraina s\u00f5da, lastakse rahval kanda: peretoetusi k\u00e4rbitakse, makse t\u00f5stetakse ja uusi leiutatakse, aga ametnikel ja juhtivatel poliitikutel m\u00f5ni tuhat kuus tilgub j\u00e4lle juurde.\nP\u00f5hjenduseks alati see, et nii olevat mingis seaduses ja kokkuleppes ette n\u00e4htud, et l\u00e4bikukkunutel masuurikatest riigijuhtidel t\u00f5usevad palgad automaatselt. Rahva paljaksr\u00f6\u00f6vimiseks seadusi muudetakse, sakste rikastumise peatamiseks aga mitte. Sealjuures n\u00f5uavad nad kogu aeg juurde igasuguseid kuluh\u00fcvitisi ja lisarahasid riigieelarvest.\nPostimees kirjutab: \u201eEELARVE PITSITAB \/ Presidendi kantselei peab teisel poolaastal rihma koomale t\u00f5mbama\u201c.\nKui n\u00fc\u00fcd vaadata p.residendi j\u00e4ssakat poliitilist figuuri, siis eks see peab \u00fcks j\u00e4me koormarihm olema, ja selle pingutamisega tuleks j\u00e4lgida, et mitte j\u00e4\u00e4da v\u00e4ljapurskava fuagraa ette.\n\u201eNagu mullugi,\u00a0peab ka t\u00e4navu vabariigi presidendi kantselei (VPK) aasta teises pooles oma rahalisele seisule kriitilise pilguga otsa vaatama. Lisarahalootuse asemel terendab aga s\u00e4\u00e4sture\u017eiim. 2021. aasta suvel vahetus president ja toona tekkis\u00a0meediatorm\u00a0selle \u00fcle, kas kantseleil on Alar Karise ametisse tulekuga seotud lisakuludeks raha olemas v\u00f5i tuleb seda riigieelarvest juurde k\u00fcsida.\u00a0Tookord\u00a0lisaraha taotlemist siiski vaja ei l\u00e4inud. K\u00fcll aga mullu, 2022. aastal, kui kantselei taotles julgeolekuv\u00f5imekuse t\u00f5stmiseks ja energiahindade t\u00f5usu leevendamiseks lisaeelarvest kokku pea 250 000 eurot,\u201c vahendab Postimees.\nVeerand miljonit lisaraha elektrikulu kompenseerimiseks Kadriorus! \u00dcksnes selle summa eest oleks v\u00f5inud j\u00e4tta ellu mitu eesti laste kooli! Kui otsustada t\u00f6\u00f6kvaliteedi ja \u2013hulga j\u00e4rgi, siis piisanuks presidendiametnikule m\u00f5nest kasepeeru pakist. Mida te teete seal selle elektriga? Keedate mune ja vorste kogu Baltimaade elanikkonna tarvis?\n\u201eRahaliselt keeruline seis peegeldub kantseleist ka praegu.\u00a0Presidendi kantselei t\u00e4navuse aasta eelarve oli 6,5 miljonit eurot, investeeringuteks eraldati 686 000 eurot. 2023. aasta majanduskulude eelarvest on kantselei s\u00f5nul praeguseks t\u00e4idetud juba 61 protsenti, kusjuures hulk juunikuu arveid on veel laekumata,\u201c vahendab Postimees.\nEi saa n\u00fc\u00fcd aru: kas \u00fcle 7 miljoni eest saame me kaheksa valel ja v\u00e4givallal rajaneva eestivaenuliku seaduse korraga v\u00e4ljah\u00f5ikamise ja boonusena rea lapsikuid s\u00f5nav\u00f5tte lasteaedades ja muusika\u00fcritustel? Jah, veel vaene Rootsi kunn sai tasuta l\u00f5una.\nM\u00f5elge: \u00fcle seitsme miljoni eurot. Mille eest? Et mingi meesisik saaks olla rasvane kukkurhamstri kujuline kummitempel Kaja Kallase p\u00f5ues? Soe ja m\u00f5nus koht, aga kas just rahvas peaks selle eest maksma?\nSee naeruv\u00e4\u00e4rsel moel m\u00e4\u00e4ratud p.resident koos kogu tema kantseleij\u00f5ugu ja endise KGB-lasega tuleks saata laiali ja anda need 7 miljonit eesti rahvale tagasi.\n+ + + + + + +\nAndres Mustonen esines Siberis toimunud kontserdil ja sai Eestis m\u00f6\u00f6da p\u00e4id ja jalgu. Asja eest.\n\u00c4kki n\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu ka nendele, kes viivad meie lapsi karjakaupa ametlike Eesti delegatsioonidena putinistlikele propaganda\u00fcritustele?\nEile algas suur politiseeritud festival \u201eSlavjanski bazar v Vitebske\u201c, mille p\u00f5hiteemaks on \u201eriikide liit\u201c (sojuznoje gosudarstvo). Pidulik avamine toimub t\u00e4na ja seal esinevad presidendid Luka\u0161enka ja Putin, \u00fcritus l\u00f5ppeb 17. juulil, teatab TACC. Esineb ka tosin Putinile k\u00f5ige ustavamat Venemaa estraadistaari.\n\u201eEsmakordselt \u201eSlaavi turu\u201c ajaloos k\u00fclastab Valgevene p\u00f5hja kultuuripealinna k\u00f5ige suurem delegatsioon Eestist. Laste muusikakonkursil esindab meie riiki nooruke talent Veronika Jel\u00f5kova. Eesti ooperidiiva Maria Veretenina on Rahvusvahelise konkursi \u017e\u00fcrii liige ja ka ise esineb festivali laval. Ja veel, juba teist aastat j\u00e4rjest tuleb Valgevenesse \u00fchiskonna- ja kultuuritegelaste delegatsioon,\u201c vahendab baltija.eu, m\u00e4rkides, et Eesti osaluse projekti juht \u201eon valgevene seltsi direktor Diana Verman, kelle elus toimus sel aastal veel \u00fcks t\u00e4htis s\u00fcndmus: temast sai Eesti ametlik esindaja Rahvusvahelisel kunstide festivalil \u201eSlavjanski Bazar v Vitebske\u201c.\nAllikas j\u00e4tkab: \u201eSlavjanski turul\u201c viibib delegatsioon kolm p\u00e4eva\u2026 Loomulikult k\u00fclastatakse ka festivali peas\u00fcndmust \u2013ametliku avamise kontserti, milles osaleb Riigi pea (\u201e\u0441 \u0443\u0447\u0430\u0441\u0442\u0438\u0435\u043c \u0433\u043b\u0430\u0432\u044b \u0413\u043e\u0441\u0443\u0434\u0430\u0440\u0441\u0442\u0432\u0430.\u201c)\nKeda peeti silmas \u201eRiigi pea\u201c all \u2013 kas Putinit v\u00f5i Luka\u0161enkat \u2013 ei t\u00e4psustata.\n\u00c4kki EV kultuuriminister Heidy Purga m\u00f5istab paremini oma \u201eametliku Eesti esindaja\u201c emotsionaalselt \u00fclesk\u00f6etud juttu. Kultuuriministeerium toetab ju Eestis tegutsevaid rahvusseltse?\n+ + + + + + +\nRahvuslehe Postimees peatoimetajate sikuh\u00fcppem\u00e4ng on m\u00f5neks ajaks takerdunud, see-eest vahetati arvamustoimetaja juht Martin Ehala n\u00fc\u00fcd Mart Raudsaare vastu. Mart Raudsaar, kes ka oli vahepeal peatoimetaja, tuli seega ringiga tagasi.\nM\u00f5lemad on v\u00e4\u00e4rikad mehed, kuid j\u00e4\u00e4b selline mulje, et ETV saadetes iga kord saatejuhi ja teiste osaliste peksupoisiks olnud h\u00e4rra Ehala on j\u00e4rjekordne tolerastide ohver.\nAga Postimehe allak\u00e4ik j\u00e4tkub. Kuidas teile meeldib n\u00e4iteks j\u00e4rgmine seal avaldatud tekst?\n\u201eSisulooja Kristina P\u00e4rtelpoja TV3 t\u00f5sielusaate \u00ab\u00dcks n\u00e4dal Kristinaga\u00bb seitsmes ja \u00fchtlasi viimane osa on viimaks Go3 platvormil n\u00e4htav. Tegevusterohke n\u00e4dala viimasel p\u00e4eval\u00a0k\u00e4ib P\u00e4rtelpoeg n\u00e4iteks koos Anu Saagimiga kanuumatkal. Kusjuures matkal k\u00e4isid ka P\u00e4rtelpoja m\u00e4ned\u017eer Marjen V\u00f5sujalg ja P\u00f5hja-Tallinna esir\u00e4ppar Jaanus Saks. Lisaks sellele istub P\u00e4rtelpoeg laua taha koos kaardimoor\u00a0Kirsti Timmeriga, kes ennustab sisuloojale tulevikku.\u201c\nOli see vist eelmisel suvel, kui p.resident Alar Karis ka mingil paadimatkal k\u00e4is? Koos \u00fclalmainitud nimedega j\u00e4\u00e4b selline mulje, et meil tegelevad paadimatkamisega kuidagi eriti m\u00f5ttetud inimesed.\nAga nendest veel m\u00f5ttetumad tegelased panevad nende m\u00f5ttetute inimeste m\u00f5ttetud tegevused lehte, mis \u201ekindlalt seisab\u201c.\nHead seismist siis. Hoidke k\u00f5va.\nIvan Makarov"}
{"text":"Kuidas \u00e4ra tunda petus\u00f5numit v\u00f5i -k\u00f5ne, kui p\u00f5hit\u00f5dedest enam ei piisa?Kui saad kahtlase k\u00f5ne, katkesta see kohe. Mida peab veel tegema, kui pettur \u00fchendust v\u00f5tab?Foto: ShutterstockSuvi ja puhkused on t\u00e4ies hoos, aga kahjuks petturid ei puhka. Alles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal levis uudis, et nii Tele2 kui ka Swedbanki t\u00f6\u00f6tajatena esinenud kurjategijad petsid Narvas elavalt naiselt telefoni teel v\u00e4lja Smart-ID PIN-koodid ning v\u00f5tsid tema nimele 4000 euro eest laene. RIA hoiatab \u00f5ngitsuslehtede buumi eest ja politsei loeb s\u00f5nu peale, et eestlased ingliskeelsete libapolitseinike l\u00f5ksu ei langeks.Pettuste puhul v\u00f5ib teatud juhtudel k\u00fcll rolli m\u00e4ngida ka inimese enda lihtsameelsus, aga pahalased muutuvad aina kavalamaks. Kuidas siis \u00e4ra tunda petus\u00f5numit v\u00f5i -k\u00f5ne, kui see tuleb pealtn\u00e4ha \u00f5igelt numbrilt ja selles ei k\u00fcsita isiklikke andmeid? Teeme puust ja punaseks!Tele2 Eesti IT turvaspetsialisti Triin Paltsi s\u00f5nul on ettev\u00f5tteni juba mitmel korral j\u00f5udnud info, et operaatori nime alt tehakse petuk\u00f5nesid. \u201cPetturid esitlevad k\u00f5nedes ennast kui Tele2 t\u00f6\u00f6tajad ja toovad helistamise p\u00f5hjusena v\u00e4lja numbri peatamise, iseteenindusse uue numbriga sisselogimise v\u00f5i muu sarnase teema. M\u00f5nel juhul suunavad nad inimesi parooli v\u00f5i PIN-koodide kaudu iseteenindusse v\u00f5i paluvad kliendil alla laadida tundmatu rakenduse, mille n\u00e4ol oli arvatavasti tegemist nuhktarkvaraga,\u201d kirjeldab Palts.Petturid v\u00f5tavad Tele2 klientidega \u00fchendust erinevate n-\u00f6 varastatud mobiilinumbrite pealt ja tagasi helistades v\u00f5tab vastu numbri tegelik omanik, kes ei tea asjast midagi. \u201cPettuste arv on iga n\u00e4dalaga kasvanud ja kuigi siiani on k\u00f5ned toimunud vaid vene keeles, palume k\u00f5ikidel oma klientidel valvsad olla. Tele2 taolisi k\u00f5nesid kindlasti ei tee, ega oma klientide iseteenindusse ajutise parooliga ega \u00fchelgi teisel viisil ise sisse ei logi,\u201d r\u00f5hutab Palts.Uusi \u00f5ngitsuslehti tekib iga p\u00e4ev k\u00fcmmekondKui varem on \u00f5ngitsuskirju saadetud peamiselt meilitsi, siis n\u00fc\u00fcd on aina tavap\u00e4rasemaks muutunud telefoni ja SMS-i teel levivad pettused. Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) andmetel on viimase aja \u00fcks levinumaid skeeme kullerfirma teavitus valele aadressile saabunud paki kohta. Vahel v\u00e4idetakse teavituses ka seda, et paki saajal tuleb saadetise k\u00e4ttesaamiseks tasuda tollimaks ning selleks suunatakse kasutaja \u00f5ngitsuslehele oma pangakaardi andmeid sisestama. Sarnaseid SMS-ide kaudu saadetavaid \u00f5ngitsusi levib ka teiste, sh tuntud teenusepakkujate, n\u00e4iteks pankade ja telekommunikatsioonifirmade nimelt.Juuni algul teatas RIA oma ohuhinnangus, et on viimastel n\u00e4dalatel tuvastanud iga p\u00e4ev suurusj\u00e4rgus k\u00fcmmekond uut \u00f5ngitsuslehte, mille kaudu petavad kelmid inimestelt pangakaardi andmeid ja PIN-koode v\u00e4lja. Teadaolevalt on Eesti inimesed j\u00e4\u00e4nud ilma kokku tuhandetest eurodest, \u00fchel puhul kaotati korraga \u00fcle 2300 euro. Kuigi ilmsiks tulnud \u00f5ngitsuslehed on RIA sulgenud, n\u00e4itab k\u00fcberruumi pidev seire, et neid tuleb juurde nagu seeni p\u00e4rast vihma. Niisiis on t\u00e4htis ise silmad lahti hoida, et mitte pettuse \u00f5nge sattuda.Viimase aja \u00fcks levinumaid skeeme on kullerfirma teavitus valele aadressile saabunud paki kohta.Kuidas petus\u00f5numit v\u00f5i -k\u00f5ne \u00e4ra tunda?Petus\u00f5numite ja -k\u00f5nede \u00e4ratundmine ei ole enam \u00fcldse nii lihtne kui arvata v\u00f5iks. Kui veel m\u00f5ne aasta eest saatsid \u201cNigeeria printsid\u201d vigases inglise keeles e-kirju, siis t\u00e4na v\u00f5ib SMS tulla pealtn\u00e4ha \u00f5igelt saatjalt t\u00e4iesti usutava s\u00f5nastusega ja korrektses eesti keeles. V\u00e4ga t\u00e4htis on meeles pidada, et s\u00f5numi saatjat \u2013 nii telefoninumbrit kui ka nime \u2013 on selleks loodud t\u00f6\u00f6riistade abil suhteliselt lihtne v\u00f5ltsida, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad \u00f5ngitsuss\u00f5numid ilmuda ka p\u00e4ris organisatsiooniga peetud vestluse l\u00f5ime ja j\u00e4tta seel\u00e4bi t\u00f5ese mulje. Niisiis ei saa s\u00f5numi saatja j\u00e4rgi kohe kindlaks teha, kas tegemist on \u00f5ige asja v\u00f5i pettusega.Siiski on m\u00f5ned olulised m\u00e4rgid, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ning mis v\u00f5ivad aidata petus\u00f5numeid ja -k\u00f5nesid tuvastada.1. S\u00f5numi v\u00f5i k\u00f5ne sisu viitab probleemi kiireloomulisusele. Petturid \u00fcritavad sageli tekitada paanikat v\u00f5i hirmu, et inimene reageeriks kiiresti ega j\u00f5uaks pikemalt j\u00e4rele m\u00f5elda v\u00f5i n\u00f5u k\u00fcsida. N\u00e4iteks v\u00f5ivad petturid v\u00e4ita, et konto on blokeeritud, arve maksmata v\u00f5i on teisi probleeme ning k\u00fcsida \u201cprobleemi lahendamiseks\u201d kohe isiklikke andmeid v\u00f5i raha.2. S\u00f5num sisaldab kahtlast veebilinki. Tihti p\u00fc\u00fctakse lingiga j\u00e4ljendada ettev\u00f5tet v\u00f5i asutust, kelle klientidelt \u00fcritatakse andmeid v\u00f5i raha v\u00e4lja petta. Kui tegemist on keerukama pettusega, v\u00f5ib link viia n-\u00f6 libakodulehele, mis n\u00e4eb samuti t\u00f5etruu v\u00e4lja. Sellistele lehtedele andmeid sisestada v\u00f5i sisse logida ei tohi.Isegi kui link ei tundu peale vaadates kahtlane, on targem sellele mitte klikkida. N\u00e4iteks kui s\u00f5num n\u00f5uab pangaandmete uuendamist, on alati turvalisem siseneda panka ametliku kodulehe, mitte s\u00f5numis oleva lingi kaudu.3. S\u00f5num v\u00f5i k\u00f5ne tuleb asutuselt, mis ei p\u00f6\u00f6rdu tavaliselt kliendi poole s\u00f5numi v\u00f5i telefoni teel. Petus\u00f5numite ja -k\u00f5nede korral v\u00f5ib pettur esitleda end kellegi teisena, n\u00e4iteks pangat\u00f6\u00f6taja, teenusepakkuja v\u00f5i j\u00f5uasutuse esindajana. Petturid v\u00f5ivad paluda jagada oma isiklikke andmeid, paroole v\u00f5i PIN-koode ning v\u00e4ita, et need on vajalikud mingi probleemi lahendamiseks. Oluline on olla teadlik, et p\u00e4riselt ei k\u00fcsi usaldusv\u00e4\u00e4rsed asutused kunagi isiklikke andmeid ega n\u00f5ua nende jagamist telefoni v\u00f5i s\u00f5numi teel.Keerulisem on asi ettev\u00f5tetega, kes t\u00f5esti suhtlevad klientidega SMS-i v\u00f5i telefoni teel, nt postifirmad v\u00f5i teleteenusepakkujad. Siis tuleb taaskord j\u00e4rgida 1. ja 2. soovitust.4. S\u00f5num v\u00f5i k\u00f5ne tuleb kahtlaselt ja\/v\u00f5i v\u00e4lismaa numbrilt. Nagu \u00f6eldud, ei pruugi see alati paika pidada, kuna telefoninumbrit annab v\u00f5ltsida. Siiski aitab numbri osas valvel olek k\u00f5ige labasema telefonipettuse vastu.5. S\u00f5numil on kehv \u00f5igekiri ja\/v\u00f5i ebaloogiline lausete \u00fclesehitus. Seegi pole tehisintellekti ja t\u00f5lkeprogrammide arengut arvestades enam rusikareegel, et petus\u00f5numid kehvalt kirjutatud on, aga paljud neist on siiski ka t\u00e4na keeleliselt vigased v\u00f5i eestlase jaoks imeliku s\u00f5nastusega.Petuk\u00f5nesid tehakse sageli kas vene v\u00f5i inglise keeles \u2013 alles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal hoiatas politsei ingliskeelsete automaatk\u00f5nede eest, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardiga v\u00f5i erinevate andmetega on tekkinud probleeme ning selle lahendamiseks ja politseiga suhtlemiseks tuleb valida klaviatuuril number 1. P\u00e4rast numbri vajutamist helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimeselt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid, PIN-koode v\u00f5i palutakse koodidega tehinguid kinnitada. Politsei soovitus on v\u00f5\u00f5rkeelsele k\u00f5nele vastu r\u00e4\u00e4kida vaid eesti keeles.Mida teha, kui pettur \u00fchendust v\u00f5tab?On oluline meeles pidada, et kui asi tundub kahtlane, on alati parem olla ettevaatlik. Tele2 IT turvaspetsialist soovitab enda kaitsmiseks petturite eest:Kui saad kahtlase k\u00f5ne, katkesta see kohe. \u00c4ra hakka p\u00f5hjendama, miks k\u00f5ne l\u00f5petad, lihtsalt l\u00f5peta k\u00f5ne. \u00c4ra lase petturil endaga manipuleerida.Kui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, \u00e4ra v\u00f5ta k\u00f5ne vastu ja blokeeri number.Suhtu kriitiliselt soovimatutesse s\u00f5numitesse v\u00f5i k\u00f5nedesse, mis paluvad avaldada isiklikke andmeid v\u00f5i suunavad m\u00f5nda tarkvara alla laadima v\u00f5i veebilehti k\u00fclastama.Ole ettevaatlik ja \u00e4ra kunagi jaga oma PIN-koode ega isiklikke andmeid. \u00dckski usaldusv\u00e4\u00e4rne asutus ei k\u00fcsi sellist infot telefoni v\u00f5i SMS-i teel.Kui pettus on toime pandud sinu pangakonto v\u00f5i krediitkaardiga, tuleks p\u00f6\u00f6rduda koheselt enda panga poole. Kui oled langenud pettuse ohvriks, siis teavita sellest v\u00f5imalikult kiiresti politseid. See aitab pettuse edasist levikut t\u00f5kestada ja v\u00e4hendada ohvrite arvu. Politseid saad teavitada k\u00fcberkuritegudest sellelt lehelt: cyber.politsei.ee\/report."}
{"text":"Politsei teated11. juulil kell 14.24 toimus liiklus\u00f5nnetus Mustvee vallas Aovere-Kallaste-Omedu maantee 57. kilomeetril, kus 25-aastane mees s\u00f5itis s\u00f5iduautoga BMW 725TDS m\u00f6\u00f6da eess\u00f5itvast s\u00f5iduautost Ford S-Max, mida juhtis 65-aastane mees. M\u00f6\u00f6das\u00f5idu ajal m\u00e4rkas BMW juht, et vastassuunav\u00f6\u00f6ndis s\u00f5idab talle vastu auto. Kokkup\u00f5rke v\u00e4ltimiseks tagasi reastudes riivas BMW Fordi. Kokkupuute tagaj\u00e4rjel paiskus Ford vasakule teelt v\u00e4lja kraavi. Fordis kaass\u00f5itjana viibinud 75-aastane naine toimetati haiglasse.Kelmus12. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 38-aastane mees, kes tahtis soov.ee m\u00fc\u00fcgikeskkonnast osta traktorit hinnaga 3999 eurot. Ostja v\u00f5ttis m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust ning lepiti kokku, et ta kannab ettemaksuna 499 eurot ning l\u00e4heb traktorile j\u00e4rele. Hiljem m\u00fc\u00fcja enam mehe k\u00f5nedele ja s\u00f5numitele ei vastanud. Ostja ei ole traktorit k\u00e4tte saanud ja samuti pole m\u00fc\u00fcja talle raha tagasi kandnud.Kehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine12. juulil teatati politseile, et P\u00f5ltsamaa vallas l\u00f5i 28-aastane mees oma 41-aastast elukaaslast. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.PPA\/VOOREMAA"}
{"text":"Erdo\u011fan j\u00e4tkab v\u00e4ljapressimist. Rootsile NATO-ga liitumise kutset ikkagi niipea ei antaRootsi v\u00f5ib olla k\u00f5ik ultimaatumid t\u00e4itnud, aga tegelik otsus oleneb T\u00fcrgi, Kreeka ja USA l\u00e4bisaamisest.Vaid kaks p\u00e4eva p\u00e4rast lubadust Rootsi NATO-sse aidata tegi T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan pool sammu tagasi ja teatas, et vastavat eeln\u00f5u ta parlamendile esitada ei saa. T\u00fcrgi parlament l\u00e4heb puhkusele ja koguneb oktoobris. L\u00f5ppenud n\u00e4dalal oli parlament t\u00f6\u00f6l, ent nii kiiresti T\u00fcrgis asju ei aeta.\u201eSee ei k\u00e4i nii, et vajutad nupule ja j\u00e4rgmine p\u00e4ev on tehtud. Nii et ma ei n\u00e4e seda sel n\u00e4dalal juhtumas.\u201cErdo\u011fani selgitus pole t\u00f5siseltv\u00f5etav, sest T\u00fcrgi poliitika praeguste j\u00f5ujoonte t\u00f5ttu tehakse parlamendis otsuseid tegelikult t\u00e4pselt nii kiiresti, kui president tahab. Raske poleks ka parlamenti puhkuse ajal kokku kutsuda, nagu tehti n\u00e4iteks mullu suvel terviset\u00f6\u00f6tajate vastase v\u00e4givalla arutamiseks. Survet suurendas teisip\u00e4eval v\u00e4iksem valitsuspartner MHP, kelle juhi v\u00e4itel pole Rootsi v\u00e4idetava terrorilembuse k\u00fcsimus ikka veel lahendatud. Rootsi tegevus v\u00f5i tegevusetus enam olukorda ilmselt ei m\u00f5juta. Diplomaatilised allikad kinnitavad v\u00e4ljaandele Al-Monitor, et venitamine on endiselt seotud USA lubadusega T\u00fcrgile F-16 lennukeid tarnida. Selle elluviimises veel t\u00e4ielikku kindlust ei ole.P\u00f5hiroll F-16-tel ja Kreekal. Samuti oleneb Rootsi liikmekssaamine sellest, kas Vilniuses toimunud T\u00fcrgi-Kreeka ettevaatlik pingel\u00f5dvendus p\u00f6\u00f6rdub taas v\u00f5i mitte. Nimelt on USA senatis F-16 m\u00fc\u00fcgi kinnitamise p\u00f5hiroll v\u00e4liskomitee juhil Bob Menendezel, kelle valijaskonnas on palju T\u00fcrgi vastu vaenulikke USA kreeklasi ja armeenlasi. Sel n\u00e4dalal \u00fctles poliitik, et kuigi T\u00fcrgi agressiivne k\u00e4itumine Egeuse merel on ajutiselt peatunud, vajab Kreeka idanaabrilt ja USA-lt veel kindlamaid julgeolekutagatisi. T\u00fcrgit \u00e4rritab seejuures see, et USA tahab Kreekale m\u00fc\u00fca eriti moodsaid h\u00e4vitajaid F-35, mille \u00fchistootmine l\u00f5petati T\u00fcrgis p\u00e4rast Erdo\u011fani otsust Vene \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme osta. Kogu sasipundart poleks tekkinud, kui Erdo\u011fan oleks eksperte kuulanud ja 2019. aastal Vene S-400 rakettide ostmisest loobunud. \u00d5nneks l\u00e4ks v\u00e4hemalt Erdo\u011fani kohtumine Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega kolmap\u00e4eval k\u00fcllalt h\u00e4sti. M\u00f5lema poole s\u00f5nul oli atmosf\u00e4\u00e4r hea, ehkki midagi veel kokku ei lepitud. \u201eProbleem tekib siis, kui T\u00fcrgi ja Kreeka l\u00e4henemine peaks l\u00e4bi kukkuma,\u201c selgitas olukorda USA m\u00f5ttekoja FPRI ekspert Aaron Stein. Seni saab Rootsile \u00f6elda, et T\u00fcrgi parlament puhkab ja midagi pole teha.\"T\u00fcrgi poliitika praeguste j\u00f5ujoonte t\u00f5ttu tehakse parlamendis otsused tegelikult t\u00e4pselt nii kiiresti, kui president tahab.\"Ka Ungari ootab s\u00fcgiseniP\u00e4rast Erdo\u011fani esmasp\u00e4evast lubadust teatas Ungari, et nende jaoks olevat Rootsi liitumise kinnitamine k\u00f5igest \u201etehniline k\u00fcsimus\u201c. Millal seda aga tehakse, pole selge. Parlament pidi otsuse \u00fcle h\u00e4\u00e4letama veidi enne NATO kohtumist, ent l\u00fckkas selle taas edasi. N\u00fc\u00fcd mindi ka seal suvepuhkusele, mille saaks soovi korral katkestada. J\u00e4rgmine kord koguneb parlament septembris, h\u00e4\u00e4letuse aega kindlaks m\u00e4\u00e4ratud ei ole.Erdo\u011fani s\u00f5nul l\u00e4ks T\u00fcrgi parlament puhkusele ja midagi ei saa parata. Tegelikkus on keerulisem, nagu ikka.Kaarel Kressa"}
{"text":"Vene s\u00f5jav\u00e4eringkondades algas puhastusKIIEV, 14. juuli, BNS - P\u00e4rast ers\u00f5jafirma Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssukatset Venemaal algas s\u00f5jav\u00e4eringkondades puhastus kuid erinevalt Prigo\u017einist ei lange Vene kindralid nii lihtsalt, vahendas reedel uudisteagentuur UNIAN.\nNagu m\u00e4rkis venekeelse v\u00e4ljaande The Insider uudistetoimetaja Timur Olevski telekanali Freedom eetris, siis v\u00f5eti Prigo\u017ein t\u00f6\u00f6le rahateenimiseks ja nii\u00f6elda musta t\u00f6\u00f6 tegemiseks. Prigo\u017eini k\u00f5rvaldamisega seotud probleemiks on ka see, et siis tuleb tema varad kellelegi teisele \u00fcle anda.\nAjakirjaniku s\u00f5nul annab Putin m\u00f5ista, et Prigo\u017ein on erijuhus ja k\u00f5iki teisi vastuhakkajaid karistatakse teisiti. Sellest annab tunnistust Vene s\u00f5jav\u00e4e\u00fclemate puudumine avalikus ruumis.\n\"Prigo\u017eini projekt on eriline. T\u00e4iesti \u00f5ige on teda kutsuda projektiks. Prigo\u017ein on Putini teenistuses sadist. Tunnustatud, legitiimne ja t\u00e4idab t\u00e4pselt seda funktsiooni, milleks ta palgati - olla sadist ja teenida mustade operatsioonide eest musta raha,\" r\u00e4\u00e4kis ajakirjanik.\nSamas m\u00e4rkis Olevski, et hoolimata isolatsioonist pole Vene kindralitega midagi t\u00f5sist juhtunud.\n\"Ajaleht Wall Street Journal avaldas t\u00e4na oma allikatele viidates andmed, et v\u00e4hemalt 10 inimest on, \u00fctleme nii korralikult, vangistuses ja 15 inimest on ametist k\u00f5rvaldatud. See arv on esmapilgul usutav, sest mis on v\u00e4ga oluline, et s\u00f5jav\u00e4es on inimesed, kes tunnevad isiklikult neid, kellega ei saada \u00fchendust ja m\u00f5istavad n\u00fc\u00fcd, et rahulolematuse katse v\u00f5ib l\u00f5ppeda samamoodi. Kuid pange t\u00e4hele, et konkreetsete inimeste nimesid ei nimetata ja see on natuke piinlik, sest tegelikult, kui me r\u00e4\u00e4gime sellise tasemega ohvitseridest, siis nende nimed peaksid olema kuulda ja nende kadumine peaks olema v\u00e4gagi m\u00e4rgatav,\" seletas ajakirjanik.\nBaltic News Service"}
{"text":"Vene s\u00f5jav\u00e4eringkondades algas puhastusKIIEV, 14. juuli, BNS - P\u00e4rast ers\u00f5jafirma Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssukatset Venemaal algas s\u00f5jav\u00e4eringkondades puhastus kuid erinevalt Prigo\u017einist ei lange Vene kindralid nii lihtsalt, vahendas reedel uudisteagentuur UNIAN.\nNagu m\u00e4rkis venekeelse v\u00e4ljaande The Insider uudistetoimetaja Timur Olevski telekanali Freedom eetris, siis v\u00f5eti Prigo\u017ein t\u00f6\u00f6le rahateenimiseks ja nii\u00f6elda musta t\u00f6\u00f6 tegemiseks. Prigo\u017eini k\u00f5rvaldamisega seotud probleemiks on ka see, et siis tuleb tema varad kellelegi teisele \u00fcle anda.\nAjakirjaniku s\u00f5nul annab Putin m\u00f5ista, et Prigo\u017ein on erijuhus ja k\u00f5iki teisi vastuhakkajaid karistatakse teisiti. Sellest annab tunnistust Vene s\u00f5jav\u00e4e\u00fclemate puudumine avalikus ruumis.\n\"Prigo\u017eini projekt on eriline. T\u00e4iesti \u00f5ige on teda kutsuda projektiks. Prigo\u017ein on Putini teenistuses sadist. Tunnustatud, legitiimne ja t\u00e4idab t\u00e4pselt seda funktsiooni, milleks ta palgati - olla sadist ja teenida mustade operatsioonide eest musta raha,\" r\u00e4\u00e4kis ajakirjanik.\nSamas m\u00e4rkis Olevski, et hoolimata isolatsioonist pole Vene kindralitega midagi t\u00f5sist juhtunud.\n\"Ajaleht Wall Street Journal avaldas t\u00e4na oma allikatele viidates andmed, et v\u00e4hemalt 10 inimest on, \u00fctleme nii korralikult, vangistuses ja 15 inimest on ametist k\u00f5rvaldatud. See arv on esmapilgul usutav, sest mis on v\u00e4ga oluline, et s\u00f5jav\u00e4es on inimesed, kes tunnevad isiklikult neid, kellega ei saada \u00fchendust ja m\u00f5istavad n\u00fc\u00fcd, et rahulolematuse katse v\u00f5ib l\u00f5ppeda samamoodi. Kuid pange t\u00e4hele, et konkreetsete inimeste nimesid ei nimetata ja see on natuke piinlik, sest tegelikult, kui me r\u00e4\u00e4gime sellise tasemega ohvitseridest, siis nende nimed peaksid olema kuulda ja nende kadumine peaks olema v\u00e4gagi m\u00e4rgatav,\" seletas ajakirjanik.\nBaltic News Service"}
{"text":"Vene s\u00f5jav\u00e4eringkondades algas ajakirjaniku s\u00f5nul puhastus (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 14. juuli, BNS - P\u00e4rast ers\u00f5jafirma Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssukatset Venemaal algas s\u00f5jav\u00e4eringkondades puhastus kuid erinevalt Prigo\u017einist ei lange Vene kindralid nii lihtsalt, vahendas reedel uudisteagentuur UNIAN.\nNagu m\u00e4rkis venekeelse v\u00e4ljaande The Insider uudistetoimetaja Timur Olevski telekanali Freedom eetris, siis v\u00f5eti Prigo\u017ein t\u00f6\u00f6le rahateenimiseks ja nii\u00f6elda musta t\u00f6\u00f6 tegemiseks. Prigo\u017eini k\u00f5rvaldamisega seotud probleemiks on ka see, et siis tuleb tema varad kellelegi teisele \u00fcle anda.\nAjakirjaniku s\u00f5nul annab Putin m\u00f5ista, et Prigo\u017ein on erijuhus ja k\u00f5iki teisi vastuhakkajaid karistatakse teisiti. Sellest annab tunnistust Vene s\u00f5jav\u00e4e\u00fclemate puudumine avalikus ruumis.\n\"Prigo\u017eini projekt on eriline. T\u00e4iesti \u00f5ige on teda kutsuda projektiks. Prigo\u017ein on Putini teenistuses sadist. Tunnustatud, legitiimne ja t\u00e4idab t\u00e4pselt seda funktsiooni, milleks ta palgati - olla sadist ja teenida mustade operatsioonide eest musta raha,\" r\u00e4\u00e4kis ajakirjanik.\nSamas m\u00e4rkis Olevski, et hoolimata isolatsioonist pole Vene kindralitega midagi t\u00f5sist juhtunud.\n\"Ajaleht Wall Street Journal avaldas t\u00e4na oma allikatele viidates andmed, et v\u00e4hemalt 10 inimest on, \u00fctleme nii korralikult, vangistuses ja 15 inimest on ametist k\u00f5rvaldatud. See arv on esmapilgul usutav, sest mis on v\u00e4ga oluline, et s\u00f5jav\u00e4es on inimesed, kes tunnevad isiklikult neid, kellega ei saada \u00fchendust ja m\u00f5istavad n\u00fc\u00fcd, et rahulolematuse katse v\u00f5ib l\u00f5ppeda samamoodi. Kuid pange t\u00e4hele, et konkreetsete inimeste nimesid ei nimetata ja see on natuke piinlik, sest tegelikult, kui me r\u00e4\u00e4gime sellise tasemega ohvitseridest, siis nende nimed peaksid olema kuulda ja nende kadumine peaks olema v\u00e4gagi m\u00e4rgatav,\" seletas ajakirjanik.\nOlevski usub, et Putin teeb \u200b\u200br\u00fc\u00fctlik\u00e4igu ja m\u00f5ne aja p\u00e4rast ilmub teleekraanidele kurb kindral Surovikin, kes vannub Putinile veel sada korda truudust.\n\"Selleks, et neile, kes v\u00f5ivad arvata, et ta on m\u00e4ssaja, selgeks teha, et tegelikult peab iga m\u00e4ssaja meeles pidama, kes on riigis kuningas,\" s\u00f5nas ajakirjanik.\nVenemaal tagandati ametist Ukraina l\u00f5unaosas v\u00e4gesid juhtinud kindral, kes r\u00e4\u00e4kis avalikult probleemidest, millega tema s\u00f5durid silmitsi seisavad.\nJuhtum toob v\u00e4lja uued l\u00f5hed Vene relvaj\u00f5udude ladvikus Jegveni Prigo\u017eini eras\u00f5jafirma m\u00e4ssu j\u00e4rel.\nZapori\u017e\u017ejas s\u00f5diva 58. armee komand\u00f6r kindralmajor Ivan Popov \u00fctles kolmap\u00e4eva \u00f5htul tehtud audiop\u00f6\u00f6rdumises oma s\u00f5duritele, et ta tagandati p\u00e4rast kohtumist relvaj\u00f5udude juhtidega.\nPopovi s\u00f5nul vihastas neid tema otsekohene s\u00f5nav\u00f5tt raskuste kohta, millega tema v\u00e4ed silmitsi seisavad, sealhulgas radarite puudumine vaenlase suurt\u00fckitule seiramiseks, mis on viinud tohutute ohvriteni Vene armee ridades.\nUudis Popovi tagandamisest tuli p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui Ukraina raketil\u00f6\u00f6gis oli \u00a0surma saanud teine Vene okupatsiooniv\u00e4gede k\u00f5rge juht, kindralleitnant Oleg Tsokov.\nErukindral Andrei Gurulev, endine 58. armee komand\u00f6r, \u00fctles, et Tsokov hukkus, kui Ukraina andis Suurbritannia tarnitud Storm Shadow rakettidega l\u00f6\u00f6gi Berdjanski linnale.\nVene kaitseministeerium ei ole Tsokovi hukkumist kinnitanud.\nVene s\u00f5jablogijate s\u00f5nul \u00e4rritas Popovi s\u00f5nav\u00f5tt kindralstaabi \u00fclemat Valeri Gerassimovi, kes andis k\u00e4su ta tagandada.\nPopov r\u00e4\u00e4kis muu hulgas sellest, et tema s\u00f5dureid, kes on alates juuni algusest Ukraina vastupealetungi t\u00f5rjunud, tuleks roteerida.\nBaltic News Service"}
{"text":"Vene s\u00f5jav\u00e4eringkondades algas ajakirjaniku s\u00f5nul puhastus (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 14. juuli, BNS - P\u00e4rast ers\u00f5jafirma Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssukatset Venemaal algas s\u00f5jav\u00e4eringkondades puhastus kuid erinevalt Prigo\u017einist ei lange Vene kindralid nii lihtsalt, vahendas reedel uudisteagentuur UNIAN.\nNagu m\u00e4rkis venekeelse v\u00e4ljaande The Insider uudistetoimetaja Timur Olevski telekanali Freedom eetris, siis v\u00f5eti Prigo\u017ein t\u00f6\u00f6le rahateenimiseks ja nii\u00f6elda musta t\u00f6\u00f6 tegemiseks. Prigo\u017eini k\u00f5rvaldamisega seotud probleemiks on ka see, et siis tuleb tema varad kellelegi teisele \u00fcle anda.\nAjakirjaniku s\u00f5nul annab Putin m\u00f5ista, et Prigo\u017ein on erijuhus ja k\u00f5iki teisi vastuhakkajaid karistatakse teisiti. Sellest annab tunnistust Vene s\u00f5jav\u00e4e\u00fclemate puudumine avalikus ruumis.\n\"Prigo\u017eini projekt on eriline. T\u00e4iesti \u00f5ige on teda kutsuda projektiks. Prigo\u017ein on Putini teenistuses sadist. Tunnustatud, legitiimne ja t\u00e4idab t\u00e4pselt seda funktsiooni, milleks ta palgati - olla sadist ja teenida mustade operatsioonide eest musta raha,\" r\u00e4\u00e4kis ajakirjanik.\nSamas m\u00e4rkis Olevski, et hoolimata isolatsioonist pole Vene kindralitega midagi t\u00f5sist juhtunud.\n\"Ajaleht Wall Street Journal avaldas t\u00e4na oma allikatele viidates andmed, et v\u00e4hemalt 10 inimest on, \u00fctleme nii korralikult, vangistuses ja 15 inimest on ametist k\u00f5rvaldatud. See arv on esmapilgul usutav, sest mis on v\u00e4ga oluline, et s\u00f5jav\u00e4es on inimesed, kes tunnevad isiklikult neid, kellega ei saada \u00fchendust ja m\u00f5istavad n\u00fc\u00fcd, et rahulolematuse katse v\u00f5ib l\u00f5ppeda samamoodi. Kuid pange t\u00e4hele, et konkreetsete inimeste nimesid ei nimetata ja see on natuke piinlik, sest tegelikult, kui me r\u00e4\u00e4gime sellise tasemega ohvitseridest, siis nende nimed peaksid olema kuulda ja nende kadumine peaks olema v\u00e4gagi m\u00e4rgatav,\" seletas ajakirjanik.\nOlevski usub, et Putin teeb \u200b\u200br\u00fc\u00fctlik\u00e4igu ja m\u00f5ne aja p\u00e4rast ilmub teleekraanidele kurb kindral Surovikin, kes vannub Putinile veel sada korda truudust.\n\"Selleks, et neile, kes v\u00f5ivad arvata, et ta on m\u00e4ssaja, selgeks teha, et tegelikult peab iga m\u00e4ssaja meeles pidama, kes on riigis kuningas,\" s\u00f5nas ajakirjanik.\nVenemaal tagandati ametist Ukraina l\u00f5unaosas v\u00e4gesid juhtinud kindral, kes r\u00e4\u00e4kis avalikult probleemidest, millega tema s\u00f5durid silmitsi seisavad.\nJuhtum toob v\u00e4lja uued l\u00f5hed Vene relvaj\u00f5udude ladvikus Jegveni Prigo\u017eini eras\u00f5jafirma m\u00e4ssu j\u00e4rel.\nZapori\u017e\u017ejas s\u00f5diva 58. armee komand\u00f6r kindralmajor Ivan Popov \u00fctles kolmap\u00e4eva \u00f5htul tehtud audiop\u00f6\u00f6rdumises oma s\u00f5duritele, et ta tagandati p\u00e4rast kohtumist relvaj\u00f5udude juhtidega.\nPopovi s\u00f5nul vihastas neid tema otsekohene s\u00f5nav\u00f5tt raskuste kohta, millega tema v\u00e4ed silmitsi seisavad, sealhulgas radarite puudumine vaenlase suurt\u00fckitule seiramiseks, mis on viinud tohutute ohvriteni Vene armee ridades.\nUudis Popovi tagandamisest tuli p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui Ukraina raketil\u00f6\u00f6gis oli \u00a0surma saanud teine Vene okupatsiooniv\u00e4gede k\u00f5rge juht, kindralleitnant Oleg Tsokov.\nErukindral Andrei Gurulev, endine 58. armee komand\u00f6r, \u00fctles, et Tsokov hukkus, kui Ukraina andis Suurbritannia tarnitud Storm Shadow rakettidega l\u00f6\u00f6gi Berdjanski linnale.\nVene kaitseministeerium ei ole Tsokovi hukkumist kinnitanud.\nVene s\u00f5jablogijate s\u00f5nul \u00e4rritas Popovi s\u00f5nav\u00f5tt kindralstaabi \u00fclemat Valeri Gerassimovi, kes andis k\u00e4su ta tagandada.\nPopov r\u00e4\u00e4kis muu hulgas sellest, et tema s\u00f5dureid, kes on alates juuni algusest Ukraina vastupealetungi t\u00f5rjunud, tuleks roteerida.\nBaltic News Service"}
{"text":"Investeerimispettused on mitmekordselt hoogustunudTALLINN, 14. juuli, BNS \u2013 SEB andmetel on alates eelmise n\u00e4dala l\u00f5pust j\u00f5udsalt kasvanud investeerimispettuste arv.\nV\u00f5rreldes eelnevate kuudega on kasv mitmekordne ja heausksed alustavad investeerimishuvilised kaotavad ekstreemsemate juhtumite korral isegi k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\nSEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk \u00fctles, et viimastel p\u00e4evadel on mitmekordselt sagenenud juhtumid, kus kurjategijad on pakkunud ohvrile telefoni teel v\u00f5i sotsiaalmeedias atraktiivse tootlusega investeerimisv\u00f5imalust ja on petnud nii v\u00e4lja tuhandeid eurosid.\nKui viimastel kuudel sai tema s\u00f5nul r\u00e4\u00e4kida vaid \u00fcksikutest sellistest pettustest, siis t\u00e4na tegeletakse v\u00e4hemalt viie juhtumiga p\u00e4evas. Ekstreemsemate juhtumite tagaj\u00e4rjel on heauskne investor kaotanud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, mis valdavalt kr\u00fcptorahasse suunatakse.\nPetturid v\u00f5tavad ohvriga \u00fchendust telefonik\u00f5ne, suhtlusrakenduse (Viber, Watsapp) ja sotsiaalmeedia kaudu, samuti v\u00f5ib leida teemakohaseid reklaame internetist. Investeerimispettuse v\u00f5ib \u00e4ra tunda selle j\u00e4rgi, et pakutakse \u00fclitulusat v\u00f5imalust paigutada oma raha n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i kr\u00fcptorahasse. Vestluse k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse survestada ohvrit tegema investeerimisotsus nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja antakse lubadusi saada osa kiirest v\u00f5idust igasuguse riskita.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Jeffrey A. Tucker: korporatismi p\u00f5lvnemineM\u00f5ttekoja Brownstone Institute'i asutaja ja juht Jeffrey A. Tucker kirjeldab, kuidas 21. sajandi suurimaks nuhtluseks on \u00fcleilmastunud etatistlik korporatism ja teeb l\u00fchi\u00fclevaate selle ajaloost.\nSee ei ole kapitalism. See ei ole sotsialism. S\u00f5na, mis sobib k\u00f5ige paremini t\u00e4nase \u00fchiskonna kirjeldamiseks on \"korporatism\". \"Korporatism\" t\u00e4hendab ettev\u00f5tluse ja riigi \u00fchinemist \u00fchtseks \u00fcksuseks, mille eesm\u00e4rgiks on j\u00f5uda mingisuguse suure n\u00e4gemuse l\u00f5ppeesm\u00e4rgini. Inimeste vabadused v\u00f5ib selle juures \u00e4ra unustada. S\u00f5na \"korporatism\" on vanem kui selle j\u00e4rglane \"fa\u0161ism\". Paraku on \"f-s\u00f5na\" v\u00e4\u00e4rkasutamise t\u00f5ttu muutunud arusaamatuks ja kasutuks ning nii on selguse huvides m\u00f5istlik kasutada vanemat oskuss\u00f5na [korporatism].\u00a0\u00a0\nKui tarbijad hakkavad s\u00fcstidele vastu, siis nagu n\u00e4ha, kehtestab valitsus vaktsineerimissunni.\nVaatame \u00fchte k\u00f5ige ilmsemat korporatismi n\u00e4idet \u2013 suurt ravimit\u00f6\u00f6stust. Seal on suurep\u00e4raselt v\u00e4lja arenenud p\u00f6\u00f6rduks ettev\u00f5tete juhtkondade ja riiklike kontrollorganite vahel. Valitsus rahastab tihti ravimite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist ja kiidab need kummitemplina samuti heaks. Samamoodi kinnitab valitsus patendid, mida see ka j\u00f5ustab. Vaktsiinide tootjad on vabastatud tervisekahjude h\u00fcvitamisest. Kui tarbijad hakkavad s\u00fcstidele vastu, siis nagu n\u00e4ha, kehtestab valitsus vaktsineerimissunni. J\u00e4rgmisena v\u00f5ib osutada, et ravimit\u00f6\u00f6stus ostab \u00e4ra kuni 75 protsenti \u00f5htuse televisiooni reklaamidest, mis tagab nende toodangule soosiva kajastuse ja inimeste tervisele p\u00f5hjustatud kahjude maha vaikimise.\u00a0\u00a0\nSelline on korporatismi t\u00f5eline olemus. Kuid see ei kehti ainult ravimit\u00f6\u00f6stuses. Korporatismi kaal on veelgi suurem tehnoloogiasektoris, kaitset\u00f6\u00f6stuses, ameti\u00fchingutes, toidut\u00f6\u00f6stuses, keskkonnahoius, rahvaterviset\u00f6\u00f6stuses ja paljudes muudes valdkondades. Suured ettev\u00f5tted on koondunud hiiglaslikeks jurakateks, mis kurnavad turult v\u00e4lja igasuguse d\u00fcnaamilisuse.\nSuured ettev\u00f5tted on koondunud hiiglaslikeks jurakateks, mis kurnavad turult v\u00e4lja igasuguse d\u00fcnaamilisuse.\nKorporatismi erip\u00e4radest r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4psemalt v\u00e4ga harva. Inimestele meeldib rohkem r\u00e4\u00e4kida abstraktsetest ideaalidest, millel pole reaalsusega suurt pistmist. Need on ideaalid, mis teevad vahet pahemal ja paremal ilmavaatel, samas kui t\u00f5elised ohud j\u00e4\u00e4vad varjatuks. See on kummaline, sest korporatism on inimeste ellu v\u00e4gagi sekkuv reaalsus. See v\u00f5ttis kahek\u00fcmnendal sajandil \u00fcle suurema osa \u00fchiskondadest ja ahistab t\u00e4na inimkonda nagu ei kunagi varem.\nKorporatismil on pikk ideoloogiline ajalugu, mis ulatub kahe sajandi taha. See algas p\u00f5him\u00f5ttelise r\u00fcnnakuga ideoloogia vastu, mida toona nimetati liberalismiks. Liberalism sai alguse sajandeid varem, kui Euroopas l\u00f5ppesid usus\u00f5jad ja saadi aru, et usuvabaduse lubamine on l\u00f5puks hea k\u00f5igi jaoks. Liberalism v\u00e4hendab \u00fchiskonnas v\u00e4givalda ja samas s\u00e4ilib k\u00f5igi jaoks v\u00f5imalus p\u00fchendunult oma usku j\u00e4rgida. Selline n\u00e4gemus t\u00f5i l\u00f5puks kaasa \u00fcldise s\u00f5na-, reisimise- ja ettev\u00f5tlusvabaduse.\u00a0\nKorporatism v\u00f5ttis kahek\u00fcmnendal sajandil \u00fcle suurema osa \u00fchiskondadest ja ahistab t\u00e4na inimkonda nagu ei kunagi varem.\n19. sajandi alguses, johtudes Ameerika Revolutsioonist, p\u00fchkis liberalismi idee \u00fcle Euroopa. Idee oli selles, et riik ei suuda oma v\u00f5imu all olevaid \u00fchiskondi eriti h\u00e4sti hallata ja parem on neil lasta orgaaniliselt areneda ilma, et selle juures kehtestatakse riigi teleokraatilisi (traditsiooniline \u00fclevalt alla juhtn\u00f6\u00f6ridega planeerimine) l\u00f5ppeesm\u00e4rke. Teleokraatiat iseloomustab tsentralism, mis p\u00fc\u00fcdleb konkreetse sihi poole, mida tihti esitatakse suurema h\u00fcvena v\u00f5i \u00fchiste eesm\u00e4rkidena, millega omakorda \u00f5igustatakse isikuvabaduste piiramist. Liberalism [selle klassikalises, mitte progressiusu m\u00f5istes] on teleokraatia vastand ja see n\u00e4eb riigi ainsa eesm\u00e4rgina k\u00f5igi inimeste vabadust.\nTraditsioonilisele liberalismile hakkas vastu sakslasest filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel (eluaaastad 27. august 1770 \u2013 14. november 1831), kes selgitas [Saksamaa] territooriumite kaotust Napoleoni s\u00f5dade l\u00f5pus kui ainult ajutist tagasil\u00f6\u00f6ki Saksa rahva ajaloolises ettem\u00e4\u00e4ratuses. Tema poliitika n\u00e4gemuses saadab rahvust kui \u00fchtset tervikut saatus, mis on koosk\u00f5las ajaloo postuleeritud seadustega. Selline holistiline n\u00e4gemus h\u00f5lmas kirikut, ettev\u00f5tlust, perekonda ja \u00fcksikisikuid: k\u00f5ik pidid marssima \u00fches suunas.\u00a0\nHegel kirjutas raamatus \"\u00d5igusfilosoofia p\u00f5hijooned\", et tervik j\u00f5uab oma haripunkti riigi asutamisega, mis \"on eetilise idee reaalsus, eetilise terviklikkuse m\u00f5istusp\u00e4rasus\", \"jumalik idee, mis eksisteerib Maa peal\" ja \"kunstiteos, milles inimese vabadus saavutab t\u00e4iuslikkuse ja see lepitatakse terviku vabadusega\".\u00a0\nKui see k\u00f5ik k\u00f5lab nagu paras pudru ja kapsad, siis tere tulemast Hegeli maailma, kes sai esmalt hariduse teoloogias ja seej\u00e4rel v\u00f5imutses v\u00e4ga pikka aega Saksa poliitilises filosoofias. Tema j\u00e4rgijad lahknesid etatismis parem- ja vasakpoolseteks versioonideks, mis kulmineerusid nii Marxis kui Hitleris, kes m\u00f5lemad olid \u00fchel meelel, et riik on elu keskpunkt, kuigi j\u00e4id lahkarvamusele osas, mida see peab tegema.\u00a0\nKorporatism on \"parema tiiva\" hegelianismi manifestatsioon, mis t\u00e4hendab, et see ei l\u00e4he nii kaugele ja ei n\u00f5ua hilisemate marksistide kombel, et religiooni, eraomanduse ja perekonna peaks \u00e4ra kaotama. Pigem peavad k\u00f5ik need institutsioonid teenima tervikut esindavat riiki.\nKorporatismi majanduslik pool sai hoogu juurde T\u00fcbingeni \u00dclikooli avaliku halduse professori Friedrich Listi (6. august 1789 \u2013 30. november 1846) t\u00f6\u00f6des, kuid kes j\u00e4i t\u00f6\u00f6kohast ilma ja suundus peale seda Ameerika \u00dchendriikidesse, kus ta l\u00f5i kaasa raudteede rajamises ja kuulutas t\u00f6\u00f6stusliku merkantilismi \"riikliku s\u00fcsteemi\" (National System). Uskudes, et ta j\u00e4tkab Alexander Hamiltoni t\u00f6\u00f6d, seisis List riikliku iseenesele piisav olemise ehk autarkia eest, mis pidi t\u00e4hendama \u00f5iglast kaup kauba vastu kaubavahetuse haldamist. Sedasi hakkas ta vastu tervele liberaalsele traditsioonile, mille s\u00f5nastas oma t\u00f6\u00f6des Adam Smith ja mille v\u00e4ljenduseks oli vabakaubandus.\u00a0\n\u00dchendkuningriigis leidis Hegeli riigi visioon v\u00e4ljenduse \u0160oti filosoofi Thomas Carlyle'i (4. detsember 1795 \u2013 5. veebruar 1881) raamatutes, mis kandsid pealkirju \"Kangelastest\", \"Kangelaste kummardamine\", \"Kangelaslikkus ajaloos\" ja \"Prantsuse revolutsioon: ajalugu\" (On Heroes, Hero-Worship, The Heroic in History ja The French Revolution: A History). Ta kaitses orjanduslikku korda ja diktatuure ning leiutas majandusteaduse kohta v\u00e4ljendi \"masendav teadus\" (the dismal science), kuna majandusteadus oli selleks ajaks j\u00f5udnud veendumuseni, et orjandus on majandusele kahjulik.\nToorid h\u00fcppasid Hegeli ree peale j\u00e4rgides juhtiva Inglise viktoriaanliku ajastu kunstikriitiku, heategija ja Oxfordi \u00dclikooli esimese (Felix) Slade'i kaunite kunstide professori John Ruskini (8. veebruar 1819 \u2013 20. jaanuar 1900) kirjutatut. Ruskin asutas vastumeetmena kaubanduslikule kapitalismile ja tavainimestele suunatud massitootmisele P\u00fcha J\u00fcri Gildi (Guild of Saint George). Tema t\u00f6\u00f6des v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas tarbijate vaenulikkus p\u00f5imus kenasti kokku aristokraatliku klassip\u00f5hise \u00fchiskonna igatsusega, mis seadis liberaalsete egalitaarsete ajendite arvel esikohale tuleviku j\u00f5ukuse.\nInimeste j\u00e4rglaste saamise j\u00e4tmist vaba tahte voliks n\u00e4hti hullumeelse kaose allikana.\nAmeerikas v\u00f5eti 1880. ja j\u00e4rgnenud aastak\u00fcmnetel eugeenika n\u00e4ol ette t\u00f5sisem Charles Darwini t\u00f6\u00f6de v\u00e4\u00e4rkasutamine ning riigi \u00fche \u00fclesandena n\u00e4hti elanikkonna kvaliteedi tagamist. Samasugune liikumine kinnitas kanda ka Euroopas. Inimeste j\u00e4rglaste saamise j\u00e4tmist vaba tahte voliks n\u00e4hti hullumeelse kaose allikana. Ameerika Majandus\u00fching (American Economic Association), koos mitmete teiste akadeemiliste \u00fchendustega n\u00e4gi eugeenika teooriaga nii palju vaeva, et sellest sai peavoolu teaduse osa. See oli nii veel sada aastat tagasi (1920ndatel).\nEuroopas kinnitas 1. Maailmas\u00f5ja j\u00e4rel kanda hegelianismi uus vorm, milles segati \u00fcheks pakiks kokku eugeenika, autarkia, rahvuslus ja toores etatism. Briti-Saksa p\u00e4ritolu filosoof Houston Stewart Chamberlain (9. september 1855 \u2013 9. jaanuar 1927) r\u00e4ndas m\u00f6\u00f6da Euroopat ja armus t\u00f5eliselt Wagnerisse ning Saksa kultuuri ja temast sai \u00fcks Hitleri juhtivatest eestk\u00f5nelejatest. Ta \u00f5igustas verejanulist juudivastasust ja kirjutas raamatu \"19. sajandi alused\" (The Foundations of the Nineteenth Century), milles r\u00f5hutas Euroopa teutooni juuri.\nTeised korporatismi t\u00e4htautorid on veel:\nWerner Sombart (18. jaanuar 1863 \u2013 18. mai 1941) \u2013 Saksa akadeemik, ajaloolise koolkonna majandusteadlane ja sotsioloog, kes alustas kommunistina, kuid liikus kergel sammul \u00fcle natsionaalsotsialistide poolele.\u00a0Frederick Hoffman (2. mai 1865 \u2013 23. veebruar 1946) \u2013 s\u00fcndis Saksamaal ja Ameerika \u00dchendriikides sai temast statistik. Ta kirjutas raamatu \"Ameerika neegrirassi omadused ja tunnusjooned\" (The Race Traits and Tendencies of the American Negro), milles kirjeldati musti ameeriklasi teistest rassidest alamana. Juutide ja teiste mitte valgete kohta esitas ta erinevaid v\u00e4iteid.\u00a0Madison Grant (19. november 1865 \u2013 30 mai 1937) \u2013 l\u00f5petas Yale'i \u00dclikooli ning juurakraadi sai Columbia \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonnast. Peale \u00fclikooli l\u00f5petamist huvitus ta eugeenikast ja hakkas uurima Euroopa rassiajalugu ning kirjutas menuki \"Kuidas suursugune rass k\u00e4ib alla\" (The Passing of the Great Race). Ta oli m\u00f5jukas keskkonnakaitsja ja seisis kummalistel eugeenilistel p\u00f5hjustel metsade riigistamise eestCharles Davenport (1. juuni 1866 \u2013 18. veebruar 1944) \u2013 oli Harvardi \u00fclikooli eugeenikat uuriv zoloogiaprofessor, kes kirjutas raamatu \"P\u00e4rilikkuse s\u00f5ltuvus eugeenikast\" (Heredity in Relation to Eugenics) ja asutas Eugeenikaarhiivi (Eugenics Record Office) ning Rahvusvahelise Eugeenikaorganisatsioonide F\u00f6deratsiooni (Federation of Eugenics Organizations). Ta oli \u00fcks m\u00f5jukamaid eugeenilise riigi \u00fclesehitamise taga olevaid isikuid.Henry H. Goddard (14. august 1866 \u2013 18. juuni 1957) \u2013 oli ps\u00fchholoog, eugeenik ja Vinelandi N\u00f5rgam\u00f5istuslike Poiste ja T\u00fcdrukute Ametikooli teadusdirektor (Vineland Training School for Feeble-Minded Girls and Boys). Ta populariseeris IQ uuringuid ja tegi nendest riigi k\u00e4es planeeritud \u00fchiskonna loomise relva, millega loodi hierarhiad, mida m\u00e4\u00e4rasid ja j\u00f5ustasid riigiteenistujatest b\u00fcrokraadid.Edward A. Ross (12. detsember 1866 \u2013 22. juuli 1951) \u2013 teaduskraadi sai ta Johns Hopkinsi \u00dclikoolist, \u00f5petas Stanfordi \u00fclikoolis ja oli \u00fcks Ameerika \u00dchendriikide sotsioloogiateaduse rajajatest. Ta \u00fcllitas 1905. aastal raamatu \"Patt ja \u00fchiskond\" (Sin and Society). Ta hoiatas, et naiste t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine m\u00f5jub nende geenidele kahjulikult ja seisis seaduste eest, mis keelasid naistel k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l.Robert DeCourcy Ward (29. november 1867 \u2013 12. november 1931) \u2013 oli Harvardi \u00fclikooli meteoroloogia ja kliimateaduse professor ning \u00fcks Sisser\u00e4nde Piiramise \u00dchingu (Immigration Restriction League) kaasasutajatest. Tema s\u00f5nul m\u00f5jusid segaabielud juutide, slaavi ja itaalia p\u00e4ritolu inimestega geenidele kahjulikult. Suuresti t\u00e4nu temale sulgesid Ameerika \u00dchendriigid 1924. aastal oma piirid sisser\u00e4ndajatele, mille t\u00f5ttu v\u00f5ib arvata, et Euroopas tapeti miljoneid inimesi.Giovanni Gentile (30. mai 1875 \u2013 15. aprill 1944) \u2013 Itaalia uushegeliaanist idealistlik filosoof, kes l\u00f5i intellektuaalse aluse Itaalia korporatismile ja fa\u0161ismile ning aitas Benito Mussolinil kirjutada \"Fa\u0161ismi \u00f5petuse\" (The Doctrine of Fascism). L\u00fchikeseks ajaks sai ta t\u00e4nu oma intellektile ja vaadetele kuulsaks ka Ameerika \u00dchendriikides.\u00a0Lewis Terman (15. jaanuar 1877 \u2013 21. detsember 1956) \u2013 eugeenik, kes keskendus IQ j\u00e4rele m\u00f5\u00f5detud intelligentsete laste uuringutele. Doktorikraadi sai ta Clarki \u00dclikoolist, ta oli eugeenilise Inimeste Paremaks Muutmise \u00dchingu (Human Betterment Foundation) liige ja Ameerika Ps\u00fchholoogia \u00dchingu (American Psychology Association) president. Ta seisis range segregatsiooni, sunniviisilise steriliseerimise, sisser\u00e4nde kontrollimise, s\u00fcnnitamise lubade ja k\u00f5ikeh\u00f5lmavalt planeeritud \u00fchiskonna eest.Oswald Spengler (29. mai 1880 \u2013 8. mai 1936) \u2013 l\u00f5petas Saksamaal Halle'i \u00dclikooli, temast sai \u00f5petaja ja 1918. aastal kirjutas ta \"\u00d5htumaa allak\u00e4igu\", milles selgitas ajaloo ts\u00fckleid ning muutuseid, millega \u00fcritas selgitada Saksamaa kaotust 1. Maailmas\u00f5jas. Ta kuulutas uut teutooni h\u00f5imuautoritaarsust, mis aitab vastu seista liberaalsele individualismile.Ezra Pound (30. oktoober 1885 \u2013 1. november 1972) \u2013 Ameerika \u00dchendriikidest \u00e4ra kolinud luuletaja, kes hakkas natsionaalsotsialistiks ja s\u00fc\u00fcdistas 1. maailmas\u00f5da liigkasuv\u00f5tmise ja rahvusvahelise kapitalismi p\u00f5hjustamises ning 2. maailmas\u00f5ja ajal toetas Mussolinit ja Hitlerit. V\u00e4ljapaistev, kuid suurte probleemide k\u00fc\u00fcsis vaevlev mees. 2. maailmas\u00f5ja ajal ja enne seda avaldas ta artikleid \u00dchendkuningriigi natsionaalsotsialistlikes ajalehtedes.Carl Schmitt (11. juuli 1888 \u2013 7. aprill 1985) \u2013 natsionaalsotsialistist jurist ja poliitikateoreetik, kes kirjutas raamatus \"Poliitilise kontseptsioon\" (The Concept of the Political) suurt hulka valdkondi h\u00f5lmavalt ja vaenulikult klassikalisest liberalismist. Tema n\u00e4gemuses on riik totaalne, mis peab oma v\u00f5imu halastuseta kehtestama. Ta austas despootlikkust, s\u00f5da ja Hitlerit.\u00a0Charles Edward Coughlin (25. oktoober 1891 \u2013 27. oktoober 1979) \u2013 v\u00e4ga m\u00f5jukas Kanada-USA preester, kelle raadiosaateid kuulasid 1930. aastatel k\u00fcmned miljonid inimesed. Ta j\u00e4lestas kapitalismi, toetas Uut Kurssi ja sukeldus j\u00f5ulisesse juudivastasusse ning natsionaalsotsialistide \u00f5petusse. Ta avaldas enda nime all Goebbelsi k\u00f5nesid. T\u00e4nu tema raadiosaatele protesteerisid tuhanded inimesed USA linnade t\u00e4navatel juudi sisser\u00e4ndajate vastu.Julius Caesar Evola (19. mai 1898 \u2013 11. juuni 1974) \u2013 \u00e4\u00e4rmuslik traditsionalistist Itaalia filosoof, kes keskendus ajaloole ja religioonile ning \u00fclistas v\u00e4givalda. Tema austajate seas oli Mussolini ja ta kirjutas Hitlerile \u00fclistavaid kirju. Ta kulutas terve elu naiste meestele allutamise ning holokausti \u00f5igustamiseleFrancis Parker Yockey (18. september 1917 \u2013 16. juuni 1960) \u2013 Ameerika \u00dchendriikide advokaat ja p\u00fchendunud natsionaalsotsialist. Kirjutas raamatu \"Impeerium: ajaloo filosoofia ja poliitika\", milles v\u00e4itis, et l\u00e4\u00e4ne kultuuri on v\u00f5imalik kaitsta juutide eest kultuurip\u00f5hisel totalitaarsel viisil. Kolmanda Reichi langus on tema s\u00f5nul ajutine tagasil\u00f6\u00f6k. Passi v\u00f5ltsimise eest saadeti ta vangi, kus sooritas enesetapu. Yockey oli Willis Carto (1926\u20132015), kes oli s\u00f5jaj\u00e4rgse aja \u00fcks tuntumatest natsionaalsotsialistliku teooria eestk\u00f5nelejatest, suur m\u00f5jutaja.\u00a0\nSelline on l\u00fchike sissevaade korporatismi intellektuaalsesse juurestikku ja m\u00f5tlemisse. Lisatud on m\u00f5ned \u00e4\u00e4rmuslikumad ideoloogilised n\u00e4ited. Keskendumine teleokraatlikule rahvuslusele v\u00e4ljendub iga juhtumi puhul riigi l\u00f5hestamises \"jaga ja valitse\" p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rele. Tavaliselt on sellise l\u00e4henemise teostajaks m\u00f5ni \"suur inimene\" ja olukord, kus \"ekspertidel\" lubatakse teerulliga s\u00f5ita \u00fcle tavainimeste rahust ning heaolust.\u00a0\nKorporatistlik mudel v\u00f5eti 1. maailmas\u00f5ja ajal kasutusele enamuses riikides, millest sai tsentralismi (majanduse keskse planeerimise) suurim katsetamine ja milles l\u00f5id kaasa relvat\u00f6\u00f6sturid ning teised suured ettev\u00f5tted. Seda rakendati koos kohustusliku s\u00f5jav\u00e4eteenistuse, tsensuuri, inflatsiooni ja tohutu suure tapamasinaga. Esimese maailmas\u00f5ja aegsest korporatismist sai eeskuju tervele p\u00f5lvkonnale intellektuaalidele ja riigijuhtidele. Ameerika \u00dchendriikide Uut Kurssi, koos selle hinnakontrolli ja t\u00f6\u00f6stuskartellidega, juhtisid suuremas osas inimesed nagu Rexford Tugwell (1891-1979), kes sai ajendi korporatismi j\u00f5ustamiseks 1. maailmas\u00f5ja kogemusest. Sama muster kordus Teise maailmas\u00f5ja ajal.\nT\u00e4nane korporatism ei ole enam riigip\u00f5hine, vaid ulatuselt \u00fcleilmastunud.\nEespool kirjeldatud l\u00fchikene genealoogia l\u00f5peb 20. sajandi keskpaigaga. T\u00e4nane korporatism n\u00e4eb v\u00e4lja teisiti. See ei ole enam riigip\u00f5hine, vaid ulatuselt \u00fcleilmastunud. Lisaks valitsustele ja suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele l\u00f6\u00f6vad selles kaasa v\u00f5imsad valitsusv\u00e4lised organisatsioonid, vaba\u00fchendused, MT\u00dcd ja tohutute varanduste toel rajatud hiiglaslikud sihtasutused. See on \u00fchekorraga nii avalik- kui era\u00f5iguslik. Kuid sellest hoolimata on see sama l\u00f5hestav, julm ja hegemooniline kui minevikus.\nKaasaegne korporatism on samuti loobunud oma k\u00f5ige jubedamatest (ja piinlikumatest) \u00f5petustest. Selle asemele on tulnud asjade korraldus, kus maailma riikide valitsused teevad otse koost\u00f6\u00f6d suurimate meedia- ja tehnoloogiakorporatsioonidega, et sepistada \u00fchiselt ainumas n\u00e4gemus, nagu seda s\u00f5nastab Maailma Majandusfoorum progressi teel marssiva inimkonna jaoks. Koos sellega k\u00e4ib tsensuur ja nii ettev\u00f5tlus- kui isikuvabaduste piiramine.\nKorporatism h\u00e4vitab v\u00f5istleva kapitalismi konkurentsid\u00fcnaamika ja asendab selle oligarhide juhitud kartellidega.\nNeed on ainult probleemide algus. Korporatism h\u00e4vitab v\u00f5istleva kapitalismi konkurentsid\u00fcnaamika ja asendab selle oligarhide juhitud kartellidega. See v\u00e4hendab majanduskasvu ja inimeste j\u00f5ukust. See on eranditult korrumpeerunud. See lubab t\u00f5husust, kuid tulemuseks on ainult pettus. See suurendab l\u00f5het vaeste ja rikaste vahel ning loob ja kinnistab s\u00fcgavad l\u00f5hed valitsejate ning alamate vahele. See loobub paikkondlikkusest, religioossetest erip\u00e4radest, perekonna \u00f5igustest ja esteetilisest traditsionalismist. Samuti l\u00f5peb see v\u00e4givallaga.\u00a0\u00a0\nKorporatism on k\u00f5ike muud kui \u00e4\u00e4rmuslik. Sde s\u00f5na sobib t\u00e4iuslikult kirjeldama 20. sajandi k\u00f5ige edukamat etatismi vormi. 21. sajandil on see saanud \u00fcleilmse ulatusega uue elu ja eesm\u00e4rgi. Mis puutub aga Ameerika ideaalidesse ja valgustusaja v\u00e4\u00e4rtustesse, mis n\u00e4gid ette vabaduse k\u00f5igi jaoks, siis esindab korporatism k\u00f5ike vastupidist.\nSamuti on see k\u00f5ige hullem probleem, millega inimkond t\u00e4na vastakuti seisab. See on jubedam kui mure vanade sotsialismi ja kapitalismi arhet\u00fc\u00fcpide p\u00e4rast. Ameerika \u00dchendriikide kontekstis v\u00f5ib korporatism esineda maskeerituna nii parem- kui vasakpoolse maailman\u00e4gemusesse. Kuid ei tohi lasta ennast eksitada: selle vaenlaseks on alati vabadus, nagu seda traditsiooniliselt m\u00f5istetakse.\u00a0\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Investeerimispettused on mitmekordselt hoogustunudSEB andmetel on alates eelmise n\u00e4dala l\u00f5pust j\u00f5udsalt kasvanud investeerimispettuste arv.\nK\u00e4tlin Kukk, SEB turbekeskuse turbejuht\nV\u00f5rreldes eelnevate kuudega on kasv mitmekordne ja heausksed alustavad investeerimishuvilised kaotavad ekstreemsemate juhtumite korral isegi k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\nSEB turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk \u00fctles, et viimastel p\u00e4evadel on mitmekordselt sagenenud juhtumid, kus kurjategijad on pakkunud ohvrile telefoni teel v\u00f5i sotsiaalmeedias atraktiivse tootlusega investeerimisv\u00f5imalust ja on petnud nii v\u00e4lja tuhandeid eurosid.\nKui viimastel kuudel sai tema s\u00f5nul r\u00e4\u00e4kida vaid \u00fcksikutest sellistest pettustest, siis t\u00e4na tegeletakse v\u00e4hemalt viie juhtumiga p\u00e4evas. Ekstreemsemate juhtumite tagaj\u00e4rjel on heauskne investor kaotanud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, mis valdavalt kr\u00fcptorahasse suunatakse.\nPetturid v\u00f5tavad ohvriga \u00fchendust telefonik\u00f5ne, suhtlusrakenduse (Viber, Whatsapp) ja sotsiaalmeedia kaudu, samuti v\u00f5ib leida teemakohaseid reklaame internetist. Investeerimispettuse v\u00f5ib \u00e4ra tunda selle j\u00e4rgi, et pakutakse \u00fclitulusat v\u00f5imalust paigutada oma raha n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i kr\u00fcptorahasse. Vestluse k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse survestada ohvrit tegema investeerimisotsus nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja antakse lubadusi saada osa kiirest v\u00f5idust igasuguse riskita."}
{"text":"SEB hoiatab: Eestit on tabanud investeerimispettuste laviin, inimesed kaotav k\u00fcmneid tuhandeid eurosidAlates eelmise n\u00e4dala l\u00f5pust on j\u00f5udsalt kasvanud investeerimispettused, v\u00f5rreldes eelnevate kuudega on kasv mitmekordne ja heausksed alustavad investeerimishuvilised kaotavad ekstreemsemate juhtumite korral isegi k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, teatab SEB.\u00abKui viimastel kuudel tegelesime \u00fcksikute juhtumitega, kus kurjategijad pakkusid ohvrile telefoni teel v\u00f5i sotsiaalmeedias atraktiivse tootlusega investeerimisv\u00f5imalust ja petsid nii v\u00e4lja tuhandeid eurosid, siis t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime juba v\u00e4hemalt viiest juhtumist p\u00e4evas ehk kasv on mitmekordne. Ekstreemsemate juhtumite tagaj\u00e4rjel on heauskne investor kaotanud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, mis valdavalt kr\u00fcptorahasse suunatakse,\u00bb\u00a0\u00fctles SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.SEB teatel\u00a0v\u00f5tavad petturid ohvriga \u00fchendust reeglina telefonik\u00f5ne, suhtlusrakenduse (Viber, Watsapp) ja sotsiaalmeedia kaudu, samuti v\u00f5ib leida teemakohaseid reklaame internetist. Investeerimispettuse v\u00f5ib \u00e4ra tunda selle j\u00e4rgi, et pakutakse \u00fclitulusat v\u00f5imalust paigutada oma raha n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i kr\u00fcptorahasse. Vestluse k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse survestada ohvrit tegema investeerimisotsus nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja antakse lubadusi saada osa kiirest v\u00f5idust igasuguse riskita.Kuidas end kaitsta?Soovitame pettuste eest kaitsmiseks j\u00e4rgmist:\u00c4rge kiirustage reageerimisega - v\u00f5tke aega, et pakutud v\u00f5imalust kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida.Uurige tausta ja t\u00e4psustage, millise inimese v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust.Kui investeerimispakkumine tehakse teile telefoni teel, m\u00f5nes suhtlusrakenduses v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu, siis on see ilmselge vihje pettusele. Selline suhtlus tuleks koheselt katkestada.Kui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, koopiaid dokumentidest, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi.Enne \u00fclekande v\u00f5i kaarditehingu tegemist tuleks veenduda, kellele oma raha saatmas olete.Kui olete pettuse ohvriks langenud v\u00f5i kahtlustate pettust, tuleks p\u00f6\u00f6rduda viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad. Samuti tuleks p\u00f6\u00f6rduda politseisse.\u00abIga investeerimisotsus vajab hoolikat l\u00e4bim\u00f5tlemist ja anal\u00fc\u00fcsi. Sealjuures ei tohiks unustada investeerimise olulisi p\u00f5hit\u00f5desid \u2013 enne alustamist on oluline tutvuda v\u00e4\u00e4rtpaberi tingimustega, investeerimisega kaasnevad alati riskid ning raha paigutades on m\u00f5istlik riske hajutada ehk investeerida erinevatesse instrumentidesse, piirkondadesse ja valdkondadesse. Vajadusel saab parima v\u00f5imaliku lahenduse leidmiseks alati p\u00f6\u00f6rduda ka panga poole,\u00bb\u00a0lisas Kukk."}
{"text":"P\u00f5lvamaa mees sai 4000 euroga pettaP\u00f5lvamaal p\u00f6\u00f6rdus neljap\u00e4eval politsei poole mees, kes j\u00e4i sotsiaalmeedia kaudu \u00e4ri ajades ilma rohkem kui 4000 eurost.Mees oli Facebookis avaldanud kuulutuse sooviga osta raider Stiga. Temaga v\u00f5ttist \u00fchendust keegi, kes pakkus sellist seadet Soome ettev\u00f5tte kaudu m\u00fc\u00fca, vahendas PPA L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja.\nKannatanu kandis m\u00fc\u00fcjale 4029 eurot, aga kaup pole tellijani j\u00f5udnud ega ka raha tagastatud.\nPolitsei algatas uurimise arvutikelmuse paragrahvi j\u00e4rgi."}
{"text":"Investeerimispettused on mitmekordselt hoogustunudSEB andmetel on alates eelmise n\u00e4dala l\u00f5pust j\u00f5udsalt kasvanud investeerimispettuste arv.\nV\u00f5rreldes eelnevate kuudega on kasv mitmekordne ja heausksed alustavad investeerimishuvilised kaotavad ekstreemsemate juhtumite korral isegi k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\nSEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk \u00fctles, et viimastel p\u00e4evadel on mitmekordselt sagenenud juhtumid, kus kurjategijad on pakkunud ohvrile telefoni teel v\u00f5i sotsiaalmeedias atraktiivse tootlusega investeerimisv\u00f5imalust ja on petnud nii v\u00e4lja tuhandeid eurosid.\nKui viimastel kuudel sai tema s\u00f5nul r\u00e4\u00e4kida vaid \u00fcksikutest sellistest pettustest, siis t\u00e4na tegeletakse v\u00e4hemalt viie juhtumiga p\u00e4evas. Ekstreemsemate juhtumite tagaj\u00e4rjel on heauskne investor kaotanud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, mis valdavalt kr\u00fcptorahasse suunatakse.\nPetturid v\u00f5tavad ohvriga \u00fchendust telefonik\u00f5ne, suhtlusrakenduse (Viber, Watsapp) ja sotsiaalmeedia kaudu, samuti v\u00f5ib leida teemakohaseid reklaame internetist. Investeerimispettuse v\u00f5ib \u00e4ra tunda selle j\u00e4rgi, et pakutakse \u00fclitulusat v\u00f5imalust paigutada oma raha n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i kr\u00fcptorahasse. Vestluse k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse survestada ohvrit tegema investeerimisotsus nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja antakse lubadusi saada osa kiirest v\u00f5idust igasuguse riskita."}
{"text":"Pank: hoogustunud on investeerimispettusedAlates eelmise n\u00e4dala l\u00f5pust on j\u00f5udsalt kasvanud investeerimispettused, v\u00f5rreldes eelnevate kuudega on kasv mitmekordne ja heausksed alustavad investeerimishuvilised kaotavad ekstreemsemate juhtumite korral isegi k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\n\u201eKui viimastel kuudel tegelesime \u00fcksikute juhtumitega, kus kurjategijad pakkusid ohvrile telefoni teel v\u00f5i sotsiaalmeedias atraktiivse tootlusega investeerimisv\u00f5imalust ja petsid nii v\u00e4lja tuhandeid eurosid, siis t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime juba v\u00e4hemalt viiest juhtumist p\u00e4evas ehk kasv on mitmekordne. Ekstreemsemate juhtumite tagaj\u00e4rjel on heauskne investor kaotanud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, mis valdavalt kr\u00fcptorahasse suunatakse,\u201d \u00fctles SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nKuidas investeerimispettust \u00e4ra tunda?\nPetturid v\u00f5tavad ohvriga \u00fchendust telefonik\u00f5ne, suhtlusrakenduse (Viber, Watsapp) ja sotsiaalmeedia kaudu, samuti v\u00f5ib leida teemakohaseid reklaame internetist. Investeerimispettuse v\u00f5ib \u00e4ra tunda selle j\u00e4rgi, et pakutakse \u00fclitulusat v\u00f5imalust paigutada oma raha n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i kr\u00fcptorahasse. Vestluse k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse survestada ohvrit tegema investeerimisotsus nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja antakse lubadusi saada osa kiirest v\u00f5idust igasuguse riskita.\nKuidas end kaitsta?\nSoovitame pettuste eest kaitsmiseks j\u00e4rgmist:\n\u00c4rge kiirustage reageerimisega \u2013 v\u00f5tke aega, et pakutud v\u00f5imalust kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida.\nUurige tausta ja t\u00e4psustage, millise inimese v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust.\nKui investeerimispakkumine tehakse teile telefoni teel, m\u00f5nes suhtlusrakenduses v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu, siis on see ilmselge vihje pettusele. Selline suhtlus tuleks koheselt katkestada.\nKui teilt k\u00fcsitakse isikuandmeid, koopiaid dokumentidest, pangaandmeid v\u00f5i paroole, olge eriti ettevaatlik, neid ei tohiks edastada mitte kellelegi.\nEnne \u00fclekande v\u00f5i kaarditehingu tegemist tuleks veenduda, kellele oma raha saatmas olete.\nKui olete pettuse ohvriks langenud v\u00f5i kahtlustate pettust, p\u00f6\u00f6rduge viivitamatult oma panka, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisem on kiiremini sulgeda edasist kuritarvitust v\u00f5imaldavad teekonnad. Samuti tuleks p\u00f6\u00f6rduda politseisse.\n\u201eIga investeerimisotsus vajab hoolikat l\u00e4bim\u00f5tlemist ja anal\u00fc\u00fcsi. Sealjuures ei tohiks unustada investeerimise olulisi p\u00f5hit\u00f5desid \u2013 enne alustamist on oluline tutvuda v\u00e4\u00e4rtpaberi tingimustega, investeerimisega kaasnevad alati riskid ning raha paigutades on m\u00f5istlik riske hajutada ehk investeerida erinevatesse instrumentidesse, piirkondadesse ja valdkondadesse. Vajadusel saab parima v\u00f5imaliku lahenduse leidmiseks alati p\u00f6\u00f6rduda ka panga poole,\u201d lisas Kukk."}
{"text":"Ohvrid kaotasid kelmidele poole aastaga \u00fcle kolme miljoni euroSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.Politsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha v\u00e4lja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin. \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end iga\u00fcks, seda eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u201eEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4lja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\" \u00fctles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivate pettustega ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.Eelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000 eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimispettuste otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4eti. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid. \u201eKui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju erinevaid skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise n\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\" r\u00e4\u00e4kis Milenin.Levinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on saanud telefonik\u00f5nesid, mis v\u00e4idetavalt on usaldusv\u00e4\u00e4rselt ametiasutuselt v\u00f5i ettev\u00f5ttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid. Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk inimestelt k\u00e4tte saada PIN-koode, millega saavad nad ligip\u00e4\u00e4su k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole.M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 000 eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 000 eurot. .Juhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli s\u00f5numi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist v\u00f5ltsitud veebilehega ja s\u00f5numi saatjaks oli kelm. Ka on t\u00f5usmas pettused ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,\" kirjeldas politseinik.Pettuste eest oled kaitstud, kui:\u2022 sa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teistega ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\u2022 viid end kurssi investeerimisega seotud riskidega ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rsest kohast n\u00e4iteks oma kodupangast;\u2022 oled t\u00e4helepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas, aga ka teksts\u00f5numiga.ALLIKAS: PPALL"}
{"text":"Uus petuskeem tungib pealeJuuli algusest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimel ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardi v\u00f5i m\u00f5nede andmetega on tekkinud probleeme ning nende lahendamiseks ja politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril number 1.\u00a0\nP\u00e4rast 1\u00a0vajutamist k\u00f5ne katkeb, kuid peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid ja\u00a0PIN-koode v\u00f5i palutakse kinnitada tehing\u00a0PIN-koodidega.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin kinnitas, et Eestis levib mitmesuguseid pettusi ja kelmid muudavad tihti oma l\u00e4henemisviise.\u00a0\n\"Nii on ka selle konkreetse n\u00e4ite puhul: kelm helistab inimesele ja esitleb end politseinikuna,\"\u00a0r\u00e4\u00e4kis Milenin. \"K\u00f5nes v\u00e4idetakse, et kontol toimub midagi kahtlast v\u00f5i keegi p\u00fc\u00fcab inimese nimele laenu v\u00f5tta.\"\nMilenin r\u00f5hutas, et oluline on see, et inimesed ei kinnitaks PIN-koodidega telefonik\u00f5ne ajal algatatud tehinguid ega jagaks neid v\u00e4idetavale politseiametnikule v\u00f5i muu ettev\u00f5tte esindajale.\u00a0\n\"Neid koode ei k\u00fcsi mitte \u00fckski asutus ega ettev\u00f5te,\"\u00a0kinnitas Milenin ja lisas, et viimased kaks aastat on kelmide ohvriks langenud igast vanusest ja rahvusest inimesi. \"V\u00e4rske skeem, kus helistatakse ja r\u00e4\u00e4gitakse inglise keeles, on \u00fcles ehitatud niiviisi seet\u00f5ttu, et sellega p\u00fc\u00fcavad kelmid saada rohkem ohvreid, n\u00e4iteks\u00a0nooremad valdavad k\u00f5ige paremini v\u00f5\u00f5rkeelena just inglise keelt.\"\nMilenin toonitas, et kui inimene saab sellise k\u00f5ne, on m\u00f5istlik see kohe katkestada ja mitte alustada suhtlemist.\n\"Isegi kui inimene arvab, et ta on helistajast kavalam, v\u00f5ib ta kelmuse ohvriks langeda,\"\u00a0\u00fctles raskete kuritegude talituse juht. \"Rahast ilma j\u00e4\u00e4nud ohvril on peaaegu v\u00f5imatu seda tagasi saada.\"\nMilenin toonitas, et kindlasti tuleks sellistest k\u00f5nedest politseid teavitada, kirjutades politsei- ja piirivalveameti \u00fcldmeilile\u00a0ppa@politsei.ee v\u00f5i helistades numbril\u00a01247.\u00a0\n\"Abiks on see, kui inimene, kes on sellise k\u00f5ne saanud, kirjeldab, milliselt numbrilt k\u00f5ne tehti, millest k\u00f5nes r\u00e4\u00e4giti ja mida paluti teha. Iga infokild on abiks juhtumite uurimisel,\"\u00a0r\u00f5hutas Milenin ning lisas, et k\u00f5ige levinumad petuskeemid on endiselt pangak\u00f5ned, investeerimispettused ja kullerteenuse lingid. \"Samuti saadetakse petukirju, aga \u00f5nneks nende puhul on inimeste teadlikkus suurem ja saadakse aru, et tegemist on kelmusega.\"\n\n\nVjat\u0161eslav Milenin\nKonstantin Sednev\n\nPolitsei soovitab kahtlase telefonik\u00f5ne kohe l\u00f5petada ilma p\u00f5hjendamata,\u00a0miks k\u00f5ne l\u00f5petakse. Kui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, ei tasu k\u00f5net vastu v\u00f5tta ja number tuleks blokeerida.\nSelle aasta algusest on kogu Eestis kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, kes on ilma j\u00e4\u00e4nud enam kui 3,1 miljonist eurost. Enamasti satutakse libainvestorite ja petuk\u00f5nede ohvriks. Mullu oli esimese poole aastaga 89 investeerimispettuse ohvrit, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000 eurot suurem.\n"}
{"text":"SEB hoiatab: investeerimispettused kasvavad, karmimal juhul j\u00e4\u00e4dakse ilma k\u00fcmnetest tuhandetestAlates eelmise n\u00e4dala l\u00f5pust on j\u00f5udsalt kasvanud investeerimispettused. Heauskselt alustavad investeerimishuvilised kaotavad ekstreemsemate juhtumite korral isegi k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\n\u201eKui viimastel kuudel tegelesime \u00fcksikute juhtumitega, kus kurjategijad pakkusid ohvrile telefoni teel v\u00f5i sotsiaalmeedias atraktiivse tootlusega investeerimisv\u00f5imalust ja petsid nii v\u00e4lja tuhandeid eurosid, siis t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime juba v\u00e4hemalt viiest juhtumist p\u00e4evas ehk kasv on mitmekordne. Ekstreemsemate juhtumite tagaj\u00e4rjel on heauskne investor kaotanud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, mis valdavalt kr\u00fcptorahasse suunatakse,\u201c \u00fctles SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nPetturid v\u00f5tavad ohvriga \u00fchendust telefonik\u00f5ne, suhtlusrakenduse (Viber, Watsapp) ja sotsiaalmeedia kaudu, samuti v\u00f5ib leida teemakohaseid reklaame internetist. Investeerimispettuse v\u00f5ib \u00e4ra tunda selle j\u00e4rgi, et pakutakse \u00fclitulusat v\u00f5imalust paigutada oma raha n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i kr\u00fcptorahasse. Vestluse k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse survestada ohvrit tegema investeerimisotsus nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja antakse lubadusi saada osa kiirest v\u00f5idust igasuguse riskita.\n\u201eIga investeerimisotsus vajab hoolikat l\u00e4bim\u00f5tlemist ja anal\u00fc\u00fcsi. Sealjuures ei tohiks unustada investeerimise olulisi p\u00f5hit\u00f5desid \u2013 enne alustamist on oluline tutvuda v\u00e4\u00e4rtpaberi tingimustega, investeerimisega kaasnevad alati riskid ning raha paigutades on m\u00f5istlik riske hajutada ehk investeerida erinevatesse instrumentidesse, piirkondadesse ja valdkondadesse. Vajadusel saab parima v\u00f5imaliku lahenduse leidmiseks alati p\u00f6\u00f6rduda ka panga poole,\u201c lisas Kukk."}
{"text":"Netikelm kasutas lapsek\u00e4ru m\u00fc\u00fcjat labaselt \u00e4ra13. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse Tartumaal elav 37-aastane naine, kes m\u00fc\u00fcs Facebook Marketplace\u2019is lapsek\u00e4ru.Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes saatis naisele kullerteenuse lingi. M\u00fc\u00fcja avas selle ja sisestas vajalikud andmed. P\u00e4rast avastas naine, et tema pangakontolt on l\u00e4inud v\u00f5\u00f5rale kontole 361 eurot."}
{"text":"POLIITIKARADAR | Parteide suured riskid: raha tuleb \u00fchest korvist, mitmeski erakonnas on skandaalil\u00e4hedane olukordT\u00e4nane men\u00fc\u00fc: Erakondade liiga \u00fchek\u00fclgne rahastamine; v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuste t\u00e4hetunnid; riik jagab heldelt toetusi\u2026kuhugi ja kellelegi.\nTahad lugeda Poliitikaradari uudiskirja juba neljap\u00e4eval? Tee uudiskirja tellimus ja saad selle oma meilikasti.\nPoliitikasse saabunud rahulikku vaikelu h\u00e4iris vaid Parvel Pruunsilla initsieeritud m\u00fcrgel Keskerakonnas ja seegi on juba j\u00e4\u00e4nud eelmisse n\u00e4dalasse. K\u00fcll k\u00e4ib erakonnas ettevalmistus volikoguks ning seej\u00e4rel erakorraliseks kongressiks. Sinnamaani viinud t\u00fcli ettek\u00e4\u00e4ndeks v\u00f5i ajendiks \u2013 kellele kuidas \u2013 on raha. Ka teistel erakondadel on rahaasjade \u00fcle m\u00f5elda, sest kuigi m\u00f5ni rahaj\u00f5gi v\u00f5ib olla suur, on neid v\u00e4he. Liiga v\u00e4he. Ministeeriumites k\u00e4ivad samal ajal puhkuseperioodist hoolimata ettevalmistused m\u00f5nede \u00fcsna oluliste eeln\u00f5udega. Need peaksid hakkama koalitsiooni poliitikateks vormuma s\u00fcgisel.\nSuurettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla miljoniannetus kolmele erakonnale t\u00f5mbas \u00fcles korraliku skandaali, mis keskendus Keskerakonnale. Erakond l\u00e4ks annetuse tagastamise osas pooleks. Aga skandaalil\u00e4hedane on olukord ka teiste suuremate erakondadega.\nMis juhtus? II kvartali andmed erakondade rahastamise kohta n\u00e4itavad, et parteide rahastamine on v\u00e4ga \u00fchek\u00fclgne. \u00dcksikud annetajad domineerivad nii j\u00f5uliselt, et kui riigi toetus v\u00e4lja arvata, elavad parteid \u00fcksikute inimeste toetuse pealt.\nMiks see on oluline? Muidugi pole probleem uus, aga Pruunsilla annetused t\u00f5id selle eriti selgelt esile. Parteid ripuvad v\u00e4heste toetajate otsas, mis teeb nad v\u00e4ga haavatavaks.\nMida andmed n\u00e4itavad? Vaatame ERJK andmeid. Pruunilla annetus on pea 80% rahast, mida Isamaa 1. aprillist 30. juunini kokku sai. Tema annetus EKRE-le on samal perioodil 55% kogu nende II kvartali sissetulekutest, Keskerakonna puhul samuti 55%. Reformierakonna suurim annetus Margus Vanaseljalt on 8% nende sissetulekutest. Sotsid on v\u00f5tnud pea pool miljonit eurot laenu.\nMida m\u00f5tleb peasekret\u00e4r? Kujuteldav peasekret\u00e4r vaatab sellises olukorras erakonna eelarve-Excelit, kus \u00fche rahastaja annetusest s\u00f5ltub pool kvartali eelarvest ja m\u00f5tleb:\nMida see kokku t\u00e4hendab? Liiga \u00fchek\u00fclgne rahastamine ei pea t\u00e4hendama korruptsiooni, seaduste ostmist ja poliitikate m\u00fc\u00fcmist. Aga suur s\u00f5ltuvus kindlatest rahastajatest muudab need t\u00f5en\u00e4olisemaks. Sest raha on v\u00e4ga vaja, see ei taga valimistel v\u00f5itu, aga v\u00f5ib tagada need 1\u20132% toetust, mis eristavad v\u00f5itjat teise koha omanikust.\nP\u00e4rast seda kui valitsus surus riigikogul k\u00f5rist alla hulga suurte m\u00f5judega eeln\u00f5usid ilma, et neile oleks isegi m\u00f5eldud teha v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatust ehk VTK-d, siis n\u00fc\u00fcd on just need olnud mitmel korral t\u00e4helepanu keskpunktis.\nMis see on? VTK on dokument, mis eelneb seaduseeln\u00f5u algatamisele. L\u00fchidalt \u00f6eldes peaks see kirjeldama probleemi, v\u00f5imalikke lahendusvariante ja nende m\u00f5jusid ning sellega kinnitama, et seaduse muutmine mingil konkreetsel viisil on t\u00f5esti ainus, mida probleemi lahendamiseks teha saab. See on hea paber neile, kes soovivad teada, kui p\u00f5hjalikult on mingi seaduse muutmise plaan l\u00e4bi m\u00f5eldud.\nMis juhtus? Mitu VTK-d on saanud suurt t\u00e4helepanu:\nMida see kokku t\u00e4hendab? P\u00e4rast kevadist hoogt\u00f6\u00f6d on uus koalitsioon v\u00f5tmas ette asju, millega pole olnud nii kiire, aga mis v\u00f5iksid olla kas mingile erakonnale v\u00f5i konkreetsele ministrile m\u00e4rgilised.\nJuba eelmisel n\u00e4dalal saatis riigikontroll rahandusministrile m\u00e4rgukirja, milles t\u00f5detakse, et Eesti riik ei tea kuigi h\u00e4sti, kellele ja milleks ettev\u00f5tetele rahalisi toetusi jagatakse.\nMis juhtus? Riigikontroll suutis tuvastada, et k\u00fcmne aastaga on enam kui 36 000 ettev\u00f5tet saanud riigilt erinevate asutuste kaudu kokku neli miljardit eurot k\u00f5iksugu toetusi. Terviklikku andmebaasi sellest aga ei ole.\nMiks see on oluline? Riigil pole t\u00e4it \u00fclevaadet, kes kui palju ja mille jaoks on toetust saanud ja kuidas seda kasutanud. Ka eriti t\u00e4pset toetuste sihtimist selline hajutatud s\u00fcsteem ei v\u00f5imalda. Ehk siis \u2013 me ei tea, palju on kulunud raha sinna, kuhu poleks seda vaja kulutada.\nAga. Igasugune tihedam kontroll t\u00e4hendab b\u00fcrokraatiat, uusi ametnikke, kes aruandeid koguvad, neid l\u00e4bi vaatavad ja kontrollivad. Eurotoetustega on Eesti riigil niikuinii probleem, et neid ei suudeta piisavalt kiiresti piisavas mahus kasutusele v\u00f5tta. Igasugune s\u00f5ela tihendamine aeglustaks seda veelgi.\nMis saab edasi? Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev on reageerinud nii nagu ikka kui riigikontroll m\u00f5ne ilmse jama avastab \u2013 t\u00e4nanud t\u00e4helepanekute eest, kinnitanud probleemi olulisust, vajadust s\u00fcveneda ning soovi sellega tegeleda.\nErakondade sissetulekud: II kvartal 2023\nPruunsilla annetused (300 000 eurot Keskerakonnale ja EKRE-le ning 400 000 eurot Isamaale) on riigitoetuste k\u00f5rval domineeriv tulu.\nAnnetused\nLiikmemaks\nRiigitoetus\nPangalaen\nKeskerakond\n330 148\n11 006\n205 116\nEKRE\n320 337\n8 448\n217 938\nReformierakond\n164 374\n5 160\n474 333\nEesti 200\n6 142\n2 402\n179 478\nSDE\n65 318\n7 014\n115 377\n450 000\nIsamaa [ct] => General [t] => g\n403 378\n6 835\n102 558\nAllikas: ERJK."}
{"text":"Aimar Ventsel: FSB olemus on v\u00e4ga mitmetahuline ja mitmekihiline   FSB on suur organisatsioon, millel on t\u00f6\u00f6tajaid \u00fcle terve Venemaa. Asi on aga selles, et mida allapoole hierarhias, seda v\u00e4hem sarnaneb see tolle k\u00f5ikv\u00f5imsa institutsiooni kuvandiga, mida me teame, tunneme ja millest armastame r\u00e4\u00e4kida, m\u00e4rgib Aimar Ventsel Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.   Kunagi ammu, aastaid tagasi, kohtusin ma Cambridge'i \u00fclikoolis korraldatud Siberi-teemalisel seminaril \u00fche huvitava kanadalasega. Ta oli t\u00fckk aega t\u00f6\u00f6tanud Venemaal, eriti Siberis. Seal oli tal tekkinud huvi Siberi etnoloogia vastu ja ta oli l\u00e4inud seda \u00f5ppima Scott Polar Research Institute'i, mis on siiamaani \u00fcks olulisemaid l\u00e4\u00e4nemaailma Siberi-uuringute keskusi Tartu \u00dclikooli k\u00f5rval. Nojah, too kanadalane r\u00e4\u00e4kis siis j\u00e4rgmise loo. Ta t\u00f6\u00f6tas pikka aega Venemaal \u00fches suures eraturvafirmas, mis tegutses terve riigi territooriumil. \u00dckskord olid t\u00f6\u00f6asjad paisanud ta Kamt\u0161atkale, Venemaa k\u00f5ige idapoolsemasse otsa. Mingis v\u00e4ikeses k\u00fclas tekkis tal konflikt kohaliku miilitsa\u00fclemaga, keskealise \u00fclekaalulise naisega (ma kujutan sellist v\u00e4ga h\u00e4sti ette, tavaliselt on neil liiga kitsas vormipluus ja tihkelt \u00fcmber puusade vormiseelik, juuksed kuklas kas krunnis v\u00f5i patsis). Ning juhtus nii, et too kohalik miilitsa\u00fclem hakkas \u00f5elutsema ja pani meie kanadalase sisuliselt koduaresti ning v\u00f5ttis talt lisaks k\u00f5ik dokumendid \u00e4ra. Kuna koduarest hakkas mingil hetkel pikaks ja t\u00fc\u00fctuks kujunema ja miilitsa\u00fclem ei n\u00e4idanud leebumise m\u00e4rke, siis kontakteerus kanadalane oma t\u00f6\u00f6andjaga, firmaga, millel olid sidemed Moskva v\u00f5imukoridorides. Kui pikk lugu paari lausega \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida, siis firma l\u00fckkas k\u00f5ik rattad k\u00e4ima, loosse sekkus Kanada saatkond Moskvas, Venemaa saatkond Ottawas ja FSB. Kui saabus l\u00f5puks k\u00fclla regiooni FSB-ohvitser ja n\u00f5udis kandalase vabastamist, siis l\u00f5i miilitsa\u00fclemus tr\u00e4\u00e4sa lauale ja \u00fctles: \"Kui neil seal Moskvas teda (ehk siis kandalast) nii v\u00e4ga vaja on, siis las tulevad ise siia temale j\u00e4rele!\". Kanadalane sai l\u00f5puks vabadusse hoopis nii, et tema eest kostis kohaliku kooli direktor, kelle majas ta koduarestis istus. See lugu tuleb mulle alati meelde, kui igat masti s\u00e4ravad eksperdid ja anal\u00fc\u00fctikud j\u00e4rjekordselt v\u00e4idavad, kuidas Venemaal on k\u00f5ik FSB kontrolli all. FSB-st hakati j\u00e4lle r\u00e4\u00e4kima kui \u00fchest v\u00f5imalikust osapoolest Jevgeni Prigo\u017eini l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4nud m\u00e4ssus. FSB ehk ametlikult \u0424\u0435\u0434\u0435\u0440\u0430\u043b\u044c\u043d\u0430\u044f \u0441\u043b\u0443\u0436\u0431\u0430 \u0431\u0435\u0437\u043e\u043f\u0430\u0441\u043d\u043e\u0441\u0442\u0438 \u0420\u043e\u0441\u0441\u0438\u0439\u0441\u043a\u043e\u0439 \u0424\u0435\u0434\u0435\u0440\u0430\u0446\u0438\u0438 on Venemaa julgeolekuteenistus, kurikuulsa KGB j\u00e4reltulija. See on suur organisatsioon, mille ridades on avalike andmete j\u00e4rgi 66 200 inimest, ja millele allub lisaks Venemaa piirivalve, kus on kuni 200 000 inimest. FSB-l paistabki olevat k\u00e4si sees igal pool ning selle suutlikkus n\u00e4ib olevat m\u00f5\u00f5tmatu. M\u00f5rvad kodu- ja v\u00e4lismaal, dopinguskandaalid, Venemaa ekspordi kontroll ning k\u00fcbertegevus on vaid v\u00e4hesed valdkonnad, millega kurikuulus kolmet\u00e4heline organisatsioon teadup\u00e4rast tegeleb. Muidugi kultiveerib ka FSB ise hea meelega k\u00f5ikv\u00f5imsuse m\u00fc\u00fcti, \u00fcritades hoida sellise organisatsiooni kuvandit, millega James Bond omal ajal hambad ristis ja igasugu imevidinaid kasutades v\u00f5itles. Ma olen Venemaa eriteenistustega otse ja kaudselt kokku puutunud k\u00fcll. Mitte et mind oleks keegi kunagi v\u00e4rvata \u00fcritanud v\u00f5i et mind oleks veetud kuhugi piinakeldrisse, et minult mingeid saladusi v\u00e4lja pressida. Asi on selles, et j\u00f5uametid ei eksisteeri Venemaal vaakumis. Ma olen kunagi istunud Moskvas pulmas ja \u00fcle minu laua istus GRU eruohvitser. R\u00e4\u00e4kisime peamiselt vist ajaloost. Jakutskis tean ma inimest, kes on kohalikus FSB kolled\u017eis kehalise kasvatuse \u00f5petaja, ja arsti, kes v\u00e4he sellest, et teenindab FSB-d, mitmed tema kunagised \u00fclikoolikaaslased on n\u00fc\u00fcd FSB-lased. Aastate eest sattusin Mirn\u00f5i linnas \u0161a\u0161l\u00f5kki tegema ja napsi v\u00f5tma seltskonnas, kus oli ka kohalik FSB k\u00f5rge ohvitser. Ja m\u00f5nel mu Venemaa kolleegil on vanemad t\u00f6\u00f6tanud KGB-s\/FSB-s. V\u00e4ga huvitav oli juhtum mu viimasel visiidil Jakutskisse. Linna keskv\u00e4ljakul toimus mingi \u00fcritus, me l\u00e4ksime s\u00f5braga seda vaatama ja meie \u00fcmber hakkas keerlema k\u00f5hn vuntsidega jakuudi mees. L\u00f5puks k\u00e4is ta minu k\u00e4est suitsu v\u00f5i kella k\u00fcsimas ja muu seas uuris, et ega ma ameeriklane ole (Jakuutias on muide k\u00f5ik v\u00e4lismaalased ameeriklased, aga see on teine lugu). Mu s\u00f5ber siis p\u00e4rast \u00fctles, et 1990. aastatel oli too t\u00fc\u00fcp olnud r\u00e4ketis, kasseeris turul katuseraha ja n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tab kohalikus FSB-s. FSB on suur organisatsioon, millel on t\u00f6\u00f6tajaid \u00fcle terve Venemaa. Asi on aga selles, et mida allapoole hierarhias, seda v\u00e4hem sarnaneb see tolle k\u00f5ikv\u00f5imsa institutsiooni kuvandiga, mida me teame, tunneme ja millest armastame r\u00e4\u00e4kida.\"Ehkki FSB on f\u00f6deraalses alluvuses, peavad regionaalsed t\u00f6\u00f6tajad arvestama kohaliku eliidiga.\"Regionaalne FSB, eriti mittevene regioonides, on tegelikult suure dilemma ees. Ehkki FSB on f\u00f6deraalses alluvuses, peavad regionaalsed t\u00f6\u00f6tajad arvestama kohaliku eliidiga, eriti kui neid seovad nendega ka klanni- ja sugulussidemed. Kohalik v\u00f5im, kui sellega t\u00fclli minna, v\u00f5ib FSB-lase elu kibedaks teha. N\u00e4iteks ei v\u00f5eta last lasteaeda v\u00f5i eliitkooli, naine ei leia h\u00e4stimakstud t\u00f6\u00f6d ja n\u00f5nda edasi. Nii on alama astme FSB-lased pidevalt huvide konflikti keskmes ning nende lojaalsus on kahetine. See k\u00f5ik p\u00e4rsib muidugi ka kurikuulsa kolmet\u00e4helise organisatsiooni t\u00f6\u00f6 efektiivsust.\u00a0 Kui tuleb karm k\u00e4sk Moskvast, siis muidugi tehakse regioonis, mida vaja. Aga kui pole v\u00e4ga karm, ent ebameeldiv k\u00e4sk, siis v\u00f5ib selle t\u00e4itmisega raskeks minna. Mitte et otseselt k\u00e4ske ei t\u00e4idetaks, aga viilitakse \u00e4ra. \u00d6eldakse, et regionaalne FSB t\u00f6\u00f6taja ei saanud k\u00e4sku vastu v\u00f5tta, sest oli kala p\u00fc\u00fcdmas ja seega levist v\u00e4ljas. Venemaal v\u00f5ib alati purjus olla, see ei \u00fcllata kedagi. Ja neid meetodeid \u00e4ra viilida on veel. Lisaks ei pruugi ta olla oma \u00fclesannete k\u00f5rgusel, nagu endine katuseraha v\u00e4ljapressija Jakutskis, kes ei j\u00e4tnud just k\u00f5ige teravama pliiatsi muljet. Nii v\u00f5i teisiti, FSB olemus on v\u00e4ga mitmetahuline ja mitmekihiline. Mida see ei ole, on kuni viimase detailini ideaalselt t\u00f6\u00f6tav masinav\u00e4rk. Mulle meeldis see, mida \u00fcks endine ja n\u00fc\u00fcdseks l\u00e4\u00e4nde putkanud Venemaa eriteenistuja t\u00f6\u00f6taja kunagi intervjuus \u00fctles: \"Kui terves riigis on bardakk, siis on \u00fcleliigne oodata, et seda pole j\u00f5uametites\". K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt.  ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email\u00a0protected]. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.     \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Erakonnad maksku ikka ise oma laulu eestErakonnad s\u00f5ltuvad \u00fcksikute suurannetajate rahas\u00fcstidest liiga palju, see on korruptsioonirisk. Seejuures lebab iga parlamendipartei ees v\u00f5imalus ise oma tulu igati l\u00e4bipaistvalt suurendada, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev juhtkirjas.\nPankur Parvel Pruunsilla miljoniannetus riigikogu kolmele opositsioonierakonnale on kutsunud esile Keskerakonna juhtimiskriisi ja erakorralise kongressi kokkukutsumise ning Pruunsilla v\u00f5imaliku kohtulahingu peaminister Kaja Kallasega. Lisaks muule annab see k\u00f5ik tunnistust suurettev\u00f5tjate raha m\u00f5just erakondade \u00fcle."}
{"text":"L\u00e4\u00e4ne riigijuhtide lemmiksultanT\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan v\u00f5iks olla osav pokkerim\u00e4ngija: ta k\u00e4is pikalt pihus hoitud kaardid m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul lauda sedav\u00f5rd kavalalt, et NATO tippkohtumise l\u00f5puks n\u00e4isid k\u00f5ik alliansi juhid tahtvat autoritaarsusega hoogsalt flirtivale liidrile tunnustavalt \u00f5lale patsutada.\nN\u00e4ib ju, et l\u00f5puks valis Erdo\u011fan selgelt Venemaa asemel l\u00e4\u00e4ne, lubas Ukrainale igak\u00fclgset tuge ja isegi l\u00fckkas Rootsile NATO tee valla.\nOsaliselt on mais valimistel uue ametiaja kindlustanud Erdo\u011fani meelemuutuse taga ilmselt teadmine, et kodupublikut pole enam tarvis k\u00f5igiti meelitada. Teisalt tasub tema praegustel f\u00e4nnidel arvestada, et mesin\u00e4dalad v\u00f5ivad olla \u00fc\u00fcrikesed, sest Erdo\u011fan valib ikka rammusama porgandi \u2013 kaoses Venemaast on tal praegu lihtsalt v\u00e4hem kasu kui USA ja ELi s\u00f5prusest.\nLisaks kinnitas Erdo\u011fan selgi korral, et v\u00e4ljapressimine on tema eelistatuim l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistaktika.\n"}
{"text":"Inimesed sageli alahindavad riskeKAJABPankadega otsesemalt v\u00f5i kaudsemalt seotud pettused on Eestis viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt sagenenud. Kurjategijad on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uusi ja keerukaid skeeme, millega soovitakse inimeste pangakontodel olevat raha v\u00e4lja petta.Kuna sularaha kasutatakse \u00fcha v\u00e4hem ja raha liigutatakse peamiselt digitaalselt, p\u00fc\u00fcavad petturid leida eri v\u00f5imalusi inimeste pangakontodel oleva raha varastamiseks maksete v\u00f5i kaarditehingute kaudu. Klientide ootus pangale on, et nende raha on igati kaitstud. Pangad hoiavadki klientide vara turvaliselt, kuid probleemid tekivad siis, kui kliendid annavad ise petturitele ligip\u00e4\u00e4su oma kontodele.Silmast silma petujutu asemel on t\u00e4nased kelmid haaranud telefonid, et t\u00f5mmata inimesed k\u00f5nega konksu otsa, pakkudes n\u00e4iteks investeeringutele ulmelisi kasumeid. Nad loovad autentsena tunduvaid, aga vale aadressiga veebilehti, mis panevad uskuma, et oled \u00f5iges kohas, kuhu maksmiseks oma PIN-koodid sisestada. Ringlevad petukirjad ja SMSid, mille kurjategijad saadavad panga v\u00f5i m\u00f5ne muu teenusepakkuja nime alt, et suunata pahaaimamatuid edasi lingile, kus on j\u00e4lle vaja PIN-koodid sisestada.Veel m\u00f5ni aasta tagasi olid petukirjad ja -lehed kergesti \u00e4ratuntavad, kuid praegu n\u00e4evad need v\u00e4ga usutavad v\u00e4lja. Olgu \u00f6eldud, et \u00fckski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMSi ega e-kirja teel pangakonto paroole v\u00f5i krediitkaardi andmeid kuhugi saata v\u00f5i sisestada.Panga t\u00f6\u00f6s n\u00e4eme iga p\u00e4ev haritud ja arukaid igas vanuses inimesi, olenemata soost, kes on sattunud m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Pettuste ohvriks v\u00f5ib langeda iga\u00fcks. Uuringud t\u00f5estavad, et inimesed sageli alahindavad riske ja \u00fclehindavad oma v\u00f5imet petuskeeme \u00e4ra tunda. Sageli s\u00f5ltub pettasaamine pelgalt juhusest.On oluline m\u00f5ista, et PIN-koodide sisestamine v\u00f5rdub allkirjaga ja iga tehingu kinnitamisel peab kasutaja olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik.Kliendid eeldavad sageli, et pangad suudavad kurjategijaid j\u00e4litada ja raha tagasi saada. See on keerulisem, kui paljud arvavad, kuna raha liigub kiiresti v\u00e4lisriikidesse ja saaja kontolt edasi. N\u00e4iteks kaardiandmete lekkimise korral v\u00f5ib kaardiorganisatsioon aidata raha tagasi saada, kuid see ei laiene k\u00f5igile maksetele.Kui inimene satub pettuse ohvriks, on oluline teha politseisse avaldus, kuna pettuste uurimine ja lahendamine kuulub politsei p\u00e4devusse. Pettuste lahendus- ja ennetusmeetmete t\u00e4psed \u00fcksikasjad ei ole sageli avalikud, et v\u00e4ltida kurjategijate teadlikkust meetmetest.Pettuste ennetamiseks tegelevad pangad teavitust\u00f6\u00f6ga, arendavad oma s\u00fcsteeme pettusekindlamaks ja teevad aktiivset monitooringut petulehtede avastamiseks ja eemaldamiseks.Pettuste vastu v\u00f5itlemine on pankade ja klientide \u00fchine \u00fclesanne. Et raha oleks kindlalt kaitstud, on vajalik klientide ja pankade koost\u00f6\u00f6d ja teadlikkust.Fredi Oja, LHV pettuste ennetamise juht"}
{"text":"Mees sai 4000 euroga pettaP\u00f5lvamaal p\u00f6\u00f6rdus neljap\u00e4eval politsei poole mees, kes j\u00e4i sotsiaalmeedia kaudu \u00e4ri ajades ilma rohkem kui 4000 eurost.Mees oli Facebookis avaldanud kuulutuse sooviga osta raider Stiga. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust keegi, kes pakkus sellist seadet Soome ettev\u00f5tte kaudu m\u00fc\u00fca. Kannatanu kandis m\u00fc\u00fcjale 4029 eurot, aga kaup pole tellijani j\u00f5udnud ega ole talle ka raha tagastatud.Politsei algatas uurimise arvutikelmuse paragrahvi j\u00e4rgi. LEPM"}
{"text":"Teile helistatakse inglise keeles Eesti politseist? Uus petuskeem tungib pealeJuuli algusest on sagenenud teated, et inimestele tehakse politsei nimel ingliskeelseid automaatk\u00f5nesid, milles \u00f6eldakse, et ID-kaardi v\u00f5i m\u00f5nede andmetega on tekkinud probleeme ning nende lahendamiseks ja politseinikuga suhtlemiseks peab valima klaviatuuril number 1.P\u00e4rast 1 vajutamist k\u00f5ne katkeb, kuid peagi helistab tagasi kelm, kes v\u00e4idab, et on politseinik. K\u00f5ne ajal p\u00fc\u00fctakse inimestelt k\u00e4tte saada isiklikke andmeid ja PIN-koode v\u00f5i palutakse kinnitada tehing PIN-koodidega.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin (pildil) kinnitas, et Eestis levib mitmesuguseid pettusi ja kelmid muudavad tihti oma l\u00e4henemisviise.\u00abNii on ka selle konkreetse n\u00e4ite puhul: kelm helistab inimesele ja esitleb end politseinikuna,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Milenin. \u00abK\u00f5nes v\u00e4idetakse, et kontol toimub midagi kahtlast v\u00f5i keegi p\u00fc\u00fcab inimese nimele laenu v\u00f5tta.\u00bbMilenin r\u00f5hutas, et oluline on see, et inimesed ei kinnitaks PIN-koodidega telefonik\u00f5ne ajal algatatud tehinguid ega jagaks neid v\u00e4idetavale politseiametnikule v\u00f5i muu ettev\u00f5tte esindajale.\u00abNeid koode ei k\u00fcsi mitte \u00fckski asutus ega ettev\u00f5te,\u00bb kinnitas Milenin ja lisas, et viimased kaks aastat on kelmide ohvriks langenud igast vanusest ja rahvusest inimesi. \u00abV\u00e4rske skeem, kus helistatakse ja r\u00e4\u00e4gitakse inglise keeles, on \u00fcles ehitatud niiviisi seet\u00f5ttu, et sellega p\u00fc\u00fcavad kelmid saada rohkem ohvreid, n\u00e4iteks nooremad valdavad k\u00f5ige paremini v\u00f5\u00f5rkeelena just inglise keelt.\u00bbMilenin toonitas, et kui inimene saab sellise k\u00f5ne, on m\u00f5istlik see kohe katkestada ja mitte alustada suhtlemist.\u00abIsegi kui inimene arvab, et ta on helistajast kavalam, v\u00f5ib ta kelmuse ohvriks langeda,\u00bb \u00fctles raskete kuritegude talituse juht. \u00abRahast ilma j\u00e4\u00e4nud ohvril on peaaegu v\u00f5imatu seda tagasi saada.\u00bbMilenin toonitas, et kindlasti tuleks sellistest k\u00f5nedest politseid teavitada, kirjutades politsei- ja piirivalveameti \u00fcldmeilile ppa@politsei.ee v\u00f5i helistades numbril 1247.\u00abAbiks on see, kui inimene, kes on sellise k\u00f5ne saanud, kirjeldab, milliselt numbrilt k\u00f5ne tehti, millest k\u00f5nes r\u00e4\u00e4giti ja mida paluti teha. Iga infokild on abiks juhtumite uurimisel,\u00bb r\u00f5hutas Milenin ning lisas, et k\u00f5ige levinumad petuskeemid on endiselt pangak\u00f5ned, investeerimispettused ja kullerteenuse lingid. \u00abSamuti saadetakse petukirju, aga \u00f5nneks nende puhul on inimeste teadlikkus suurem ja saadakse aru, et tegemist on kelmusega.\u00bbPolitsei soovitab kahtlase telefonik\u00f5ne kohe l\u00f5petada ilma p\u00f5hjendamata, miks k\u00f5ne l\u00f5petakse. Kui kahtlaselt numbrilt uuesti helistatakse, ei tasu k\u00f5net vastu v\u00f5tta ja number tuleks blokeerida.Selle aasta algusest on kogu Eestis kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, kes on ilma j\u00e4\u00e4nud enam kui 3,1 miljonist eurost. Enamasti satutakse libainvestorite ja petuk\u00f5nede ohvriks. Mullu oli esimese poole aastaga 89 investeerimispettuse ohvrit, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv kasvanud ja kogukahju 400 000 eurot suurem.MARGUS HAAV"}
{"text":"L\u00e4\u00e4ne riigijuhtide lemmiksultanT\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdogan v\u00f5iks olla osav pokkerim\u00e4ngija: ta k\u00e4is pikalt pihus hoitud kaardid m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul lauda sedav\u00f5rd kavalalt, et NATO tippkohtumise l\u00f5puks n\u00e4isid k\u00f5ik alliansi juhid tahtvat autoritaarsusega hoogsalt flirtivale liidrile tunnustavalt \u00f5lale patsutada. N\u00e4ib ju, et l\u00f5puks valis Erdogan selgelt Venemaa asemel l\u00e4\u00e4ne, lubas Ukrainale igak\u00fclgset tuge ja isegi l\u00fckkas Rootsile NATO tee valla.\nOsaliselt on mais valimistel uue ametiaja kindlustanud Erdogani meelemuutuse taga ilmselt teadmine, et kodupublikut pole enam tarvis k\u00f5igiti meelitada. Teisalt tasub tema praegustel f\u00e4nnidel arvestada, et mesin\u00e4dalad v\u00f5ivad olla \u00fc\u00fcrikesed, sest Erdogan valib ikka rammusama porgandi - kaoses Venemaast on tal praegu lihtsalt v\u00e4hem kasu kui USA ja ELi s\u00f5prusest.\nLisaks kinnitas Erdogan selgi korral, et v\u00e4ljapressimine on tema eelistatuim l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistaktika.\n\n\nBerit Nuka"}
{"text":"Inimesed sageli alahindavad riske ja \u00fclehindavad enda v\u00f5imeid petuskeemide \u00e4ratundmisel\nOTSESELT v\u00f5i kaudselt pankadega seotud pettused on Eestis viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt sagenenud. Kurjategijad on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud \u00fcha uusi ja uusi keerukaid skeeme, millega soovitakse inimestelt nende pangakontodel olev raha v\u00e4lja petta.\nEt sularaha kasutatakse \u00fcha v\u00e4hem ning raha liigutatakse valdavalt digitaalselt, p\u00fc\u00fcavad petturid leida erinevaid v\u00f5imalusi inimeste pangakontodel oleva raha varastamiseks maksete v\u00f5i kaarditehingute kaudu. Kliendid ootavad pangalt, et nende raha oleks igati kaitstud. Pangad hoiavadki klientide vara turvaliselt, kuid probleemid tekivad siis, kui kliendid annavad petturitele ise oma kontodele ligip\u00e4\u00e4su.\nSilmast silma petujutu asemel on t\u00e4nap\u00e4evased kelmid haaranud telefonid, et t\u00f5mmata inimesed k\u00f5nega konksu otsa, pakkudes n\u00e4iteks investeeringutele ulmelisi kasumeid. Nad loovad autentsena tunduvaid, aga vale aadressiga veebilehti, mis panevad uskuma, et oled \u00f5iges kohas ja kuhu sisestad maksmiseks oma PIN-koodid. Ringlevad ka petukirjad ja SMS-id, mille kurjategijad saadavad panga v\u00f5i m\u00f5ne muu teenusepakkuja nime alt, et suunata pahaaimamatuid edasi lingile, kus on j\u00e4lle vaja PIN-koode.\nVEEL m\u00f5ned aastad tagasi olid petukirjad ja -lehed kergesti \u00e4ratuntavad, kuid t\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4evad need enamasti v\u00e4ga usutavad v\u00e4lja. Olgu \u00f6eldud, et \u00fckski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMS-i ega e-kirja teel pangakonto paroole v\u00f5i krediitkaardi andmeid kuhugi saata v\u00f5i sisestada.\nLevinud on arusaam \"Minuga seda ei juhtu ja ma saan aru, kui mind petetakse\u2019\". Panga t\u00f6\u00f6s n\u00e4eme iga p\u00e4ev igas vanuses haritud ja arukaid inimesi, kes on sattunud m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Pettuste ohvriks v\u00f5ib langeda iga\u00fcks. Uuringud t\u00f5estavad, et inimesed sageli alahindavad riske ja \u00fclehindavad enda v\u00f5imeid petuskeeme \u00e4ra tunda. Sageli s\u00f5ltub petta saamine lihtsalt pelgalt juhusest.\nOn oluline m\u00f5ista, et PIN-koodide sisestamine v\u00f5rdub allkirjaga ning iga tehingu kinnitamisel peab kasutaja olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik. Kliendid eeldavad sageli, et pangad suudavad kurjategijaid j\u00e4litada ja raha tagasi saada. See on keerulisem, kui paljud arvavad, sest raha liigub kiiresti v\u00e4lisriikidesse ning seej\u00e4rel saaja kontolt edasi. N\u00e4iteks kaardiandmete lekkimise korral v\u00f5ib kaardiorganisatsioon aidata raha tagasi saada, kuid see ei laiene k\u00f5ikidele maksetele.\nKui inimene satub pettuse ohvriks, on oluline teha politseisse avaldus, sest pettuste uurimine ja lahendamine kuulub politsei p\u00e4devusse. Pettuste lahendus- ja ennetusmeetmete t\u00e4psed \u00fcksikasjad ei ole sageli avalikud, et v\u00e4ltida kurjategijate teadlikkust nende vastastest meetmetest.\nMIDA saavad pangad teha klientide kaitsmiseks ja mida mitte?\nPettuste ennetamiseks tegelevad pangad teavitust\u00f6\u00f6ga, arendavad oma s\u00fcsteeme pettusekindlamaks ning hoiavad v\u00f5rgul petulehtede avastamiseks ja nende eemaldamiseks usinasti silma peal. N\u00e4iteks on t\u00e4navu tehtud juba \u00fcle 150 petulehe, mis matkivad LHV veebilehte: enamjaolt j\u00f5uavad need internetis \u00fcleval olla vaid m\u00f5nik\u00fcmmend minutit, sest pank saab neile reeglina \u00fcsna kiiresti j\u00e4lile.\nPettuste lahendamise osas tegelevad pangad klientide informeerimise ja n\u00f5ustamisega ning suhtlevad kaardiorganisatsioonidega kaardipettuste korral. Lisaks teevad pangad koost\u00f6\u00f6d politseiga andmete jagamiseks ja teiste pankadega suhtlemiseks.\nSamuti arendavad pangad pettuste vastu v\u00f5itlemiseks t\u00f6\u00f6riistu, mis suudavad pettusemustreid \u00e4ra tunda, riske ennetada ning pettusi peatada. Kiiresti muutuvas maailmas on kelmid aga muutunud \u00fcha nutikamaks ja kasutavad v\u00e4ga erinevaid viise, et inimeste t\u00e4helepanu eemale juhtida. Nii pangad kui politsei teevad j\u00f5upingutusi turvalisema elukeskkonna tagamiseks, kuid ka inimesed peavad olema valvsad ning arvestama, et pettused v\u00f5ivad tabada isegi inimest ennast.\nPETTUSTE vastu v\u00f5itlemine on aga pankade ja klientide \u00fchine \u00fclesanne.\nPangad tegelevad pettuste ennetamise ja lahendamisega erinevate meetmete abil ning klientidel on oluline olla petuskeemidest teadlik ja kasutada oma raha ettevaatlikult. Et raha oleks kindlalt kaitstud, on vajalik nii klientide kui ka pankade koost\u00f6\u00f6 ja teadlikkus.\n"}
{"text":"J\u00e4tkusuutlik investeerimine - v\u00e4lditakse k\u00fcll CO2-mahukaid ettev\u00f5tteid, kuid lennukiga lennatakse edasiMis on fondide j\u00e4tkusuutlik investeerimine, kuidas see praktikas v\u00e4lja n\u00e4eb ja millised on senised tulemused? \u00dclevaate teeb Swedbank Investeerimisfondide investeeringute juht Igors Danilov.Viimastel aastatel on finantsturgudel uue trendina esile kerkinud j\u00e4tkusuutlik investeerimine. Euroopas investeeritakse peaaegu kogu investeerimisfondide raha j\u00e4tkusuutlikesse fondidesse ja juba kaks kolmandikku Euroopa b\u00f6rsil kaubeldavatest fondidest (ETF) arvestavad j\u00e4tkusuutlikkuse n\u00f5uetega.\u00dcldiselt t\u00e4hendab j\u00e4tkusuutlik investeerimine, et arvestatakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimism\u00f5\u00f5dikutega, mist\u00f5ttu nimetatakse j\u00e4tkusuutlikke investeeringuid vahel ka ESG investeeringuteks. Eesm\u00e4rk on teenida tulu eetiliselt, pikaajaliselt ja v\u00e4iksema riskiga. N\u00e4iteks fondivalitseja, kes pakub j\u00e4tkusuutlikku fondi, valib investeerimisportfelli k\u00f5rge ESG reitinguga ettev\u00f5tteid, kes pakuvad j\u00e4tkusuutlikke energialahendusi, tooteid ja teenuseid ning v\u00e4listab investeeringud madala j\u00e4tkusuutlikkuse reitinguga ettev\u00f5tetesse, n\u00e4iteks tubaka-, relva- v\u00f5i naftatootjatesse.Kuidas hindab finantsturg ESG investeerimist?E viitab keskkonnale (ingl. environment) ja siin on peamine n\u00e4itaja ettev\u00f5tte otsesed ja kaudsed kasvuhoonegaaside heitkogused. Tavaliselt m\u00f5\u00f5detakse ja v\u00f5rreldakse ettev\u00f5tte CO2 heidet \u00fche miljoni dollari tulu kohta. Olulised on ka n\u00e4iteks ettev\u00f5tte kliima- v\u00f5i j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluspoliitika. S viitab ettev\u00f5tte sotsiaalsele vastutustundele (ingl. social) ning siin m\u00f5\u00f5detakse ettev\u00f5tte poliitikaid t\u00f6\u00f6tajate, klientide, tarnijate ja \u00fchiskonna kui terviku suhtes. N\u00e4iteks hinnatakse, kui turvaline on t\u00f6\u00f6keskkond, kas ettev\u00f5te suhtub klientidesse eetiliselt ja kas tarnijad vastavad ESG standarditele. G viitab juhtimiskvaliteedile (ingl. corporate governance) ja investorid keskenduvad ettev\u00f5tte juhtimise anal\u00fc\u00fcsile. Hindamisel l\u00e4htutakse sellest, kui s\u00f5ltumatu on ettev\u00f5tte juhatus ja n\u00f5ukogu, kas see on kaasav, milline on naiste ja v\u00e4hemuste osakaal, milline on juhatuse tasustamispoliitika ning ettev\u00f5tte korruptsioonivastane ja riskijuhtimise poliitika.Praktikas toimubki fondide j\u00e4tkusuutlik investeerimine finantsturgudel peamiselt v\u00e4listamise kaudu. K\u00f5ige sagedamini filtreeritakse vastavalt investori valitud j\u00e4tkusuutlikkuse tasemele v\u00e4lja 5% kuni 75% k\u00f5igist aktsiaturu v\u00f5i indeksi ettev\u00f5tetest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud ettev\u00f5tetesse, mida loetakse j\u00e4tkusuutlikeks, teeb fond investeeringu. Roheliste investeeringute hulk kasvab iga aastaga ja Euroopas liigub turuosaliste hinnangul peaaegu kogu uus raha j\u00e4tkusuutlikesse investeeringutesse. Euroopa ETF-i turul arvestab iga kolmas fond ETF j\u00e4tkusuutlikkuse kriteeriumeid. UCITS b\u00f6rsil kaubeldavast 1900 fondist kasutab ESG filtrit juba 600.Kuidas koostatakse j\u00e4tkusuutliku fondi portfell?K\u00f5ik algab ESG metoodikast ehk l\u00e4henemisest ettev\u00f5tete filtreerimisele. Igale emitendile antakse ESG reiting ja seej\u00e4rel j\u00e4etakse v\u00e4lja madala reitinguga ettev\u00f5tted v\u00f5i isegi terved t\u00f6\u00f6stusharud. Eelistatakse k\u00f5rge ESG reitinguga emitente. K\u00f5ige populaarsemad ESG-reitingute pakkujad on investeerimisuuringute ettev\u00f5tted Morgan Stanley Capital International (MSCI) ja Sustainalytics. K\u00f5ige pehmem MSCI ESG-filtriga indeks (ESG Screened) v\u00e4listab umbes 7% k\u00f5igist ettev\u00f5tetest, samas kui k\u00f5ige rangem SRI (sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud) v\u00e4listab juba 75% k\u00f5igist emitentidest.Indeksi metoodika p\u00fc\u00fcab s\u00e4ilitada sektorite vahel tasakaalu kui v\u00e4lja arvata nafta- ja maagaasi t\u00f6\u00f6tlemine, mis on sageli t\u00e4ielikult v\u00e4listatud. Seet\u00f5ttu t\u00e4hendab j\u00e4tkusuutlikkus tavaliselt rohkem tehnoloogia ja tervishoiu suurettev\u00f5tete investeeringuid ning v\u00e4hem investeeringuid nafta- ja gaasitootjatesse ning v\u00e4ikeettev\u00f5tetesse.Kui tootlikud on j\u00e4tkusuutlikud investeeringud?MSCI ESG aktsiaturuindeksite j\u00e4rgi otsustades oli j\u00e4tkusuutlike investeeringute tootlus kuni 2018. aastani praktiliselt v\u00f5rdne nn tavaindeksitega, kuid siis hakkasid ESG investeeringud laiadest turuindeksitest m\u00f6\u00f6da minema. K\u00f5ige rohelisem ja populaarseim MSCI World SRI indeks, mis filtreerib ESG parameetrite j\u00e4rgi 75% k\u00f5igist ettev\u00f5tetest, on 2017. aasta l\u00f5pust praeguseni edestanud tavalist MSCI World indeksit 9% v\u00f5rra. 2022 oli ainus aasta, mil roheliste investeeringutega oli raskusi ning mitu finantsturgude trendi p\u00f6\u00f6rdus pea peale \u2013 v\u00f5lakirjaturud n\u00e4itasid ajaloo suurimat langust, tehnoloogiasektori aktsiad langesid ja k\u00f5ige paremini l\u00e4ks nafta- ja gaasiettev\u00f5tetel. N\u00e4iteks MSCI World Energy kasvas eurodes 55% ja MSCI Maailm langes 13%.T\u00f5en\u00e4oliselt on ESG investeeringute senine positiivne d\u00fcnaamika seotud uue raha sissevooluga j\u00e4tkusuutlikku investeerimisideesse ja n\u00fc\u00fcd on paljudel k\u00fcsimus, kas see on suhtarvudelt liiga k\u00f5rge hinnatase. Ettev\u00f5tte tulu ja turuv\u00e4\u00e4rtuse suhte (P\/E) alusel on MSCI World SRI indeks 18% kallim kui MSCI World. Siinkohal tuleb aga v\u00e4lja tuua, et j\u00e4tkusuutlikult investeerides investeerite igal juhul rohkem tehnoloogiasektorisse, kus P\/E v\u00e4\u00e4rtused on k\u00f5rged, sest ettev\u00f5tete oodatav kasv on suurem.Igal uuel positiivsel trendil on ka negatiivseid k\u00fclgi. J\u00e4tkusuutlike fondide puhul on v\u00e4henenud investeeringute hajutamine, indeks ei vasta enam majanduse tegelikkusele, sest v\u00e4lditakse k\u00fcll investeerimist CO2-mahukatesse ettev\u00f5tetesse, kuid samal ajal eelistatakse eratransporti ja lennatakse lennukitega, lisaks lahkuvad ebaeetilised ja saastavad ettev\u00f5tted avalikult turult erakapitaliturule ning finantsturg politiseerub.Fondiinvesteeringutest 5\u201375% ettev\u00f5tete v\u00e4ljaj\u00e4tmise t\u00f5ttu kannatab portfelli mitmekesisus ja tasakaal. Ajalugu n\u00e4itab aga, et vaatamata emitentide v\u00e4ljaj\u00e4tmisele ei ole ESG- ja SRI-indeksid olnud laiadest indeksitest k\u00f5ikuvamad. Mitterohelistel ettev\u00f5tetel on j\u00e4rjest raskem rahastust kaasata, sest ka pangad, kes j\u00e4rjest parandavad oma j\u00e4tkusuutlikkuse parameetreid, ei paku finantseerimist. Finantsturu politiseerimise osas j\u00e4\u00e4b veel lahtiseks k\u00fcsimus, kui palju on ESG trend vasakpoolsete poliitiliste j\u00f5udude teene ja kuidas j\u00e4tkusuutlikkus tulevikus areneb, kui parempoolne poliitika muutub USA-s ja mujal maailmas m\u00f5jukamaks.Kasulik eetiliselt ja rahaliseltKokkuv\u00f5ttes on j\u00e4tkusuutlik investeerimine seni olnud mitte ainult eetiliselt, vaid ka rahaliselt kasulik. T\u00f5en\u00e4oliselt on selle p\u00f5hjus investorite suur huvi ja raha sissevool uude investeerimisideesse. J\u00e4tkusuutliku investeerimise eesm\u00e4rk ei ole raha teenida l\u00fchiajaliselt, vaid pikaajaliselt ja v\u00e4iksema riskiga. See on endiselt uus ja kiiresti arenev investeerimisv\u00f5imalus, mist\u00f5ttu ei tohiks seda tasuvusn\u00e4itajate esimeste languste korral maha kanda. N\u00e4iteks kehtivad Euroopa Liidus standardid ja n\u00f5uded j\u00e4tkusuutlikele investeeringutele alles v\u00e4ga l\u00fchikest aega ning populaarsust koguvad uued fondid, mis vastavad \u00dcRO Pariisi kliimaleppe p\u00f5him\u00f5tetele. Sellised fondid filtreerivad tavaliselt v\u00e4lja umbes pooled turu emitentidest ja panevad rohkem r\u00f5hku kliimaaspektidele.Tulevik n\u00e4itab, kas j\u00e4tkusuutliku investeerimise positiivne hoog j\u00e4tkub, kuid see trend on tulnud selleks, et muutuda uueks investeerimisstandardiks."}
{"text":"Miljon\u00e4r Kristo K\u00e4\u00e4rmann m\u00e4ssiti libauudisesseFacebookist v\u00f5ib lugeda nii Urmas Vaino miljon\u00e4rikas saamisest, Kaja Kallase \u00absaladuse\u00bb\u00a0paljastumist kui Kristo K\u00e4\u00e4rmanni \u00abuuest\u00a0projektist\u00bb.Facebookis ringlevad \u00abpommuudised\u00bb nagu \u00abMiljon\u00e4r Kristo K\u00e4\u00e4rmann p\u00f6\u00f6rdu oma uue projektiga tagasi Eestisse\u00bb\u00a0ja\u00a0\u00abEesti pank kaebas Urmas Vaino kohtusse kommentaari eest, mis ta otseetris tegi\u00bb.\u00a0\nLoe pikemalt siit:\nUrmas Vainot ja ERRi kasutati kahtlase teenuse reklaamimiseks libauudises\nTegu on aga osavate libauudistega, kuhu on m\u00e4ssitud ka mitmed v\u00e4ljaanded nagu ERR ja \u00d5htuleht. Seda eesm\u00e4rgiga teha libaartikkel usutavamaks ja seel\u00e4bi meelitada inimesi kahtlasesse investeerimisskeemi.\nNimelt on libaartiklis \u00abSUUR UUDIS: Miljon\u00e4r Kristo K\u00e4\u00e4rmann p\u00f6\u00f6rdub oma uue projektiga tagasi Eestisse\u00bb lingid, kuhu vajutades pakutakse soodsat investeerimisv\u00f5imalust.\n\u00abArtikkel\u00bb\u00a0on kirjutatud aga eriti mahlases kastmes.\u00a0\n\u00abHiljuti esines ta [Kristo K\u00e4\u00e4rmann] ETV saates ning teatas uuest \u00abrikkuse seaduseaugust\u00bb, mis muudab tema s\u00f5nul iga\u00fche 3\u20134 kuuga miljon\u00e4riks. K\u00e4\u00e4rmann kutsus k\u00f5iki eestlasi \u00fcles sellest imelisest v\u00f5imalusest osa saama enne, kui suurpangad selle l\u00f5plikult sulgevad,\u00bb kirjutatakse uudises, kuhu on lisatud kuvat\u00f5mmised ka K\u00e4\u00e4rmanni v\u00e4idetavast kontov\u00e4ljav\u00f5ttest.\u00a0\u00abMitte kunagi varem ei ole meil olnud sellist imelist v\u00f5imalus, mida tavainimesed saaksid h\u00f5lpsasti \u00e4ra kasutada, et teenida l\u00fchikese ajaga suuri summasid,\u00bb meelitatakse loos linkidele klikkima.\u00a0\nVeiko-nimele h\u00e4rra sellele lingile ka vajutas.\u00a0\n\n\u00abSUUR UUDIS: Miljon\u00e4r Kristo K\u00e4\u00e4rmann p\u00f6\u00f6rdub oma uue projektiga tagasi Eestisse\u00bb\nKuvat\u00f5mmis libauudisest\n\n\u00abEsimesel korral vajutasin lingile, et millega tegemist on, sisestasin registreerimiseks nime, telefoni ja meiliaadressim\u00bb r\u00e4\u00e4gib toimetusele Veiko, kes l\u00e4ks napilt pettuse \u00f5nge.\u00a0\u00abKuna k\u00fcsiti t\u00e4psemaid andmeid ja 2500 eurot esimeseks investeerimiseks, siis ma edasi enam ei l\u00e4inud, aga sellegipoolest tehti mulle pea kohe k\u00f5ne, vene keeles.\u00bb\nNiisiis sai Veiko hetk p\u00e4rast enda telefoninumbri sisestamis saama telefonik\u00f5nesid. \u00abTeavitasin, et ei soovi ei nende pakkumisi, ega ka edasist k\u00f5ne j\u00e4tkamist. Pealet\u00fckkivalt j\u00e4tkati mulle helistamist,\u00a0et kui juba olen registreerinud, pean ka investeerima,\u00bb\u00a0meenutab Veiko. Ta blokeeris numbri, ent k\u00f5nede laviini see ei peatanud. \u00abSiis helistati juba L\u00e4ti ja UK suunakoodiga numbritelt...\u00bb\n\nTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) ettev\u00f5tluse osakonna reklaamiekspert Diana Lints\u00a0on varasemalt kommenteerinud, et reklaamiseaduse kohaselt ei tohi reklaamis ilma isiku eelneva kirjaliku n\u00f5usolekuta viidata isikule ega kasutada tema h\u00e4\u00e4lt, kujutist v\u00f5i pildimaterjali tema kohta.\nKui rikkumine leiab aset sotsiaalmeedias, soovitab ta teatada platvormipidajale. K\u00fcll aga m\u00f6\u00f6nab Lints, et juhtudel, kus reklaami on teinud kolmanda riigi ettev\u00f5tja, j\u00e4\u00e4vad nende k\u00e4ed paraku l\u00fchikeseks, kui just platvormipidajaga (nt Facebook) koost\u00f6\u00f6s ei \u00f5nnestu reklaami eemaldada.\nPPA\u00a0kommunikatsioonib\u00fcroo politseikapten Maarja Punak\u00a0t\u00f5i v\u00e4lja, et tuntud eestlaste identiteedi \u00e4rakasutamine on praegu teravalt \u00fcles kerkinud probleem. \u00abKui inimene end seal m\u00e4rkab, tasub v\u00f5tta \u00fchendust veebipolitseinikega, kes saavad CERT Eesti abiga aidata selliseid libalehti eemaldada ja kontode ning reklaamide kohta raporteerida,\u00bb jagas Punak soovitusi.\n"}
{"text":"Eesti maasikaid soovinud viljandlane sai vastu p\u00fckse ja m\u00f5ru maigu suhu. Maasikakasvataja: \"Paraku t\u00e4iesti igap\u00e4evane lugu\"Neljap\u00e4eval neli kilo kirjade j\u00e4rgi Tartumaal kasvatatud maasikaid ostnud viljandlane avastas \u00f5htul maasikaid s\u00f6\u00f6ma asudes, et marjad on seest roiskunud. Maasikakasvatajale saadetud kirja peale sai ta aga teada, et on langenud p\u00e4ritolupettuse ohvriks. Sellised pettused on Eestis v\u00e4ga tavalised ning j\u00e4relevalvet oluliselt karmistamata seda probleemi lahendada pole maasikakasvataja s\u00f5nutsi v\u00f5imalik.\nViljandlane Peedu P\u00f5ld ostis neljap\u00e4eva hommikul Viljandi turult neli kilo maasikaid. Maasikaid m\u00fc\u00fcnud meesterahvas v\u00e4itis, et tegu on Eestis kasvatatud Sonata sordi maasikatega. Ka kasti k\u00fcljes olev infokleeps andis P\u00f5llule teada, et maasikatootja peaks olema osa\u00fching Kindel K\u00e4si, mis tegutseb Tartumaal N\u00f5o vallas. P\u00f5ld ostiski heas usus neli kilo marju ja viis need koju.\n\u00d5htul koos perega maasikaid s\u00f6\u00f6ma asunud P\u00f5ld avastas seej\u00e4rel, et maasikad s\u00fc\u00fca ei k\u00f5lba ning neil on vastik roiskunud maitse. \"L\u00e4hemalt vaadates olid marjad seest pruunid,\" r\u00e4\u00e4kis P\u00f5ld, kelle s\u00f5nutsi v\u00e4liselt riknemist m\u00e4rgata polnud. Kuna marjade s\u00f6\u00f6gik\u00f5lbmatus avastati \u00f5htul, siis polnud neid ka v\u00f5imalik tagasi m\u00fc\u00fcjale viia.\nP\u00f5ld p\u00f6\u00f6rdus asjas selguse saamiseks ja \u00f5iguse n\u00f5utamiseks kirja teel otse osa\u00fchingu Kindel K\u00e4si poole ning soovis ettev\u00f5tjalt olukorrale kommentaari.\nSellist sorti ei kasvatatagi\nOsa\u00fching Kindel K\u00e4si toimetab Tartumaal N\u00f5o vallas. Talu perenaiselt Helen Kaskemalt sai Peedu P\u00f5ld teada, et nende ettev\u00f5ttes Sonata nimelist sorti enam ei kasvatata ning seega ei saa nad seda ka mitte kuidagi m\u00fc\u00fca. Maasikakasvataja hinnang olukorrale oli \u00fchem\u00f5tteline: \"P\u00e4ritolupettus, need pole meie maasikad.\"\n\n\nNeljap\u00e4eval Viljandi turult ostetud maasikad osutusid riknenuks ning ostja langes p\u00e4ritolupettuse ohvriks.\nPeedu P\u00f5ld\n\n\u00a0\nNelja kilo maasikate eest maksis P\u00f5ld 30 eurot ning sisuliselt k\u00f5ik marjad r\u00e4ndasid pr\u00fcgikasti ja raha korstnasse, sest nagu P\u00f5ld \u00fctles, siis suurt midagi sealt p\u00e4\u00e4sta ei andnud ning katsest \u00fckshaaval m\u00f5ned k\u00f5lblikud marjad siiski \u00fcles leida loobuti kiiresti.\nEnda s\u00f5nutsi pole P\u00f5ld turul m\u00fc\u00fcjaid varem kahtlustanud ning on seni usaldanud nii m\u00fc\u00fcjaid kui silte. Omateada pole ta ka seni petta saanud. Marjad on alati s\u00fc\u00fca k\u00f5lvanud ning p\u00e4ritolumaa osas pole P\u00f5llul seni kahtlusi tekkinud. Marju ta aga kehvast kogemusest hoolimata tulevikus koha peal pooleks l\u00f5ikama siiski ei hakka. \"T\u00f5sisemalt hakkan neile samas otsa vaatama k\u00fcll,\" t\u00e4hendas ta. \"Aga usaldan siiski meie m\u00fc\u00fcjaid ja p\u00f5llumehi edasi, sest ega nad suurt midagi selle eest vastu saa, mis ise sisse panevad. Meie p\u00f5llumajanduses tehakse kohati ikka imet.\"\nEttev\u00f5tjat, kelle Eesti Maasika talu nimel pettus tehti, tahtis P\u00f5ld aga eraldi tunnustada. \"V\u00e4ga kiiresti ja v\u00e4ga vara hommikul tuli neilt vastus,\" kiitis P\u00f5ld. \"Kohe n\u00e4ha, et seal talus teevad inimesed tublisti t\u00f6\u00f6d!\"\nSusserdamisega kaasneb oht\u00a0...\nLaup\u00e4eva hommikul Viljandi turul Peedu P\u00f5llu antud kirjeldusele sobivat maasikam\u00fc\u00fcjat kommentaari k\u00fcsimiseks ei olnud. Teisi maasikam\u00fc\u00fcjaid oli aga mitmeid ning huvi maasikate j\u00e4rele suur.\nKarksi l\u00e4hedal maasikaid kasvatava Teeve K\u00e4ndra arvates ei ole p\u00e4ritolupettused, n\u00e4iteks Poola v\u00f5i muude riikde maasikate Eesti maasikate p\u00e4he m\u00fc\u00fcmine, t\u00e4nap\u00e4eval enam kuigi tavalised, sest p\u00f5llumajandus- ja toiduameti inspektorid hoiavad olukorral j\u00f5udum\u00f6\u00f6da silma peal. Lugu neljap\u00e4eval ostetud petumaasikatest tuli talle suure \u00fcllatusena ning tema k\u00f5rvu pole selliseid juhtumeid kuigi palju sattunud.\nM\u00fc\u00fcjaid k\u00e4ib p\u00f5llumajandus- ja toiduamet pisteliselt kontrollimas, samuti kontrollitakse v\u00e4ga usinasti ka vihjeid, mis inimesed v\u00f5i teised m\u00fc\u00fcjad saadavad. \u00d5igel m\u00fc\u00fcjal on alati korrektsed saatelehed ning inspektoritele peavad need alati olema ette n\u00e4idata. Lisaks peavad kastidel olema \u00f5iged kleepsud. \"K\u00f5ik on t\u00e4nap\u00e4eval nii kontrollitav, et ega naljalt keegi ei hakka sellist susserdust tegema,\" arvas ta.\nK\u00e4ndra valikus on ka teiste kasvatajate maasikaid, sest enda talu saak j\u00e4i \u00f6\u00f6k\u00fclmade ja p\u00f5ua t\u00f5ttu v\u00e4ga kasinaks, ent marjade ja muu kauba p\u00e4ritolus ta veendub, saatelehed on korras ning klientidega on aastatepikkuse maasikakasvatamise ja -m\u00fc\u00fcmise t\u00f5ttu tekkinud usaldus. Sestap ei ole K\u00e4ndra pidanud kokku puutuma ka kahtlustavate klientidega, kellele maasikate p\u00e4ritolu t\u00f5estama peaks, sest omi inimesi tuntakse ja usaldatakse, eriti v\u00e4ikestes kohtades, ning kord rikutud mainet oleks raske parandada.\n... aga mitte piisavalt suur\nOsa\u00fchingu Kindel K\u00e4si omanik Helen Kaskema s\u00f5nas laup\u00e4eval ohates, et paraku olukord siiski nii roosiline ei ole ning pettused on turgudel tegelikult t\u00e4iesti igap\u00e4evane asi. Seejuures ka Viljandi turul, kust Kaskema on ennegi saanud teateid, et kirjade j\u00e4rgi on m\u00fc\u00fcgil nende marjad.\n\"Meie marju m\u00fc\u00fcakse turgudel praegu v\u00e4ga v\u00e4he,\" r\u00f5hutas maasikakasvataja. \"Tallinnas N\u00f5mme turul m\u00fc\u00fcakse ning Tartus on \u00fcks kohalik maasikakasvataja, kes natuke ka meie marju m\u00fc\u00fcb. K\u00f5ik. Rohkem turgudel meie marju ei m\u00fc\u00fcda ning meie ametlik edasim\u00fc\u00fcja on NoBananas, kes m\u00fc\u00fcb marju poolekilostes karpides, mitte kastides.\"\nTeateid maasikate kohta, mille juures on nende ettev\u00f5tte silt, edastavad nii peretuttavad, kes juhtuvad neid m\u00e4rkama, kui ka murelikud kliendid, kes soovivad marjade p\u00e4ritolus veenduda. \"Helistati n\u00e4iteks, et leidsime maasikakastist \u00f5unapuu lehe, kas teie talus on \u00f5unapuid,\" t\u00f5i ta n\u00e4ite. \"T\u00e4iesti v\u00e4listatud, et meie talu maasikad, sest \u00fckski p\u00f5ld ei ole meil \u00f5unapuude l\u00e4hedal. See on t\u00e4iesti tavaline ja kahjuks t\u00e4iesti igap\u00e4evane, aga me ei j\u00f5ua iga m\u00fc\u00fcgileti juurde.\"\n\n\u200b\nOsa\u00fching Kindel K\u00e4si m\u00fc\u00fcb turul maasikaid \u00fcksnes \u00fche kindla edasim\u00fc\u00fcja vahendusel Tallinnas N\u00f5mme turul ja Tartu turul. Viljandis nad maasikaid ametlikult ei m\u00fc\u00fc, ometi on Viljandi turul nende ettev\u00f5tte siltidega kaupa m\u00fc\u00fcgil ka praegu.\nJan Randar Raidma\n\n\u00a0\nKaskema on enda s\u00f5nutsi \u00fcsna pessimistlik v\u00f5imaluse osas, et p\u00e4ritolupettustega Eestis asjad niipea paremaks muutuvad. J\u00e4relevalve on k\u00fcll justkui olemas, aga siiski n\u00f5rk ning pettuste suure hulga taga on tema arvates p\u00f5llumajandus- ja toiduameti piiratud ressursid. Igale poole inspektorid piisava tihedusega ei j\u00f5ua, saatelehti pole keeruline v\u00f5ltsida ning marjade anal\u00fc\u00fcsiks vajalikke testide tegemine on aja- ja rahakulukas tegevus.\nKui suur hulk Eesti turgudel m\u00fc\u00fcdavaid marju on petumarjad, on Kaskema hinnangul v\u00e4ga keeruline \u00f6elda. Pettusi tuleb aga ette k\u00f5ikjal ning hinnanguliselt kolmandik, kui mitte enam, v\u00f5ivad olla petumarjad. Seejuures pole vahet, kas k\u00fclastatakse v\u00e4ikelinna v\u00f5i suure linna turgu, pettused on levinud igal pool, ehkki neist ei pruugita v\u00e4ga r\u00e4\u00e4kida. \"Pada s\u00f5imab katelt: v\u00e4ikesed linnad s\u00fc\u00fcdistavad suuri, suured v\u00e4ikeseid,\" nentis ta. \"Aga see on v\u00e4ikestel turgudel t\u00e4pselt sama levinud kui suurtel.\"\nTa t\u00f5i n\u00e4iteks Soome, mis v\u00f5ttis p\u00e4ritolupettused erilise luubi alla ning igap\u00e4evasest kohalike maasikakasvatajate murest sai t\u00f5esti \u00fcsna haruldane juhus ja p\u00e4ritolupettused raugesid sisuliselt \u00fche hooajaga. \"Seejuures v\u00f5in \u00f6elda, et kui enne j\u00e4relevalve karmistamist olid m\u00fc\u00fcdud marjadest paberite j\u00e4rgi kohalikud umbes \u00fcheksak\u00fcmmend protsenti, siis p\u00e4rast karmistamist langes kohalike marjade m\u00fc\u00fcgi hulk umbes kuuek\u00fcmne protsendini,\" m\u00e4rkis ta. \"Ehk siis umbes kolmandik m\u00fc\u00fcdust oli ilmselgelt pettus ning umbes samas suurusj\u00e4rgus v\u00f5ib see olla ka Eestis.\"\nKaskema ei osanud t\u00e4pselt \u00f6elda, kui palju petised sellise t\u00f6\u00f6ga vaheltkasu teenivad, sest ta pole hulgihindadega kursis, ent eelk\u00f5ige saavad sellega kahju kohalikud ausad kasvatajad, kelle kaup konkureerib eba\u00f5iglastel alustel odavalt sisseveetud marjadega, mida saab \u00f5ige pisut odavamalt m\u00fc\u00fca. Ent kahju kannatab ka tarbija ise. \"Aastaid on inimesed r\u00e4\u00e4kinud, et kohalikud maasikad maitsesid minevikus h\u00e4sti, t\u00e4nap\u00e4eval enam aga mitte, et kas tase ja kvaliteet on alla k\u00e4inud,\" r\u00e4\u00e4kis ta. \"Tegelikult ei ole, aga pettused on lihtsalt nii levinud, et see tekitab sellise mulje.\"\n\u00dchtegi head n\u00f5ksu pettuste v\u00e4ltimiseks Kaskema anda ei osanud, sest eelk\u00f5ige seisab asi p\u00f5llumajandus- ja toiduameti j\u00e4relevalve taga kinni. Olukorra paranemist oleks loota alles siis, kui j\u00e4relvalve tugevneb ja amet saab rohkem ressursse selle t\u00f5husaks korraldamiseks.\nKindlasti tasub tema s\u00f5nutsi osta oma maasikaid ainult \u00fche ja v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rse m\u00fc\u00fcja k\u00e4est, kes m\u00fc\u00fcb kindla kasvataja m\u00fc\u00fcdud marju. Alati v\u00f5ib k\u00fcsimustega p\u00f6\u00f6rduda ka kasvatajate poole ning uurida, et kas m\u00f5ne m\u00fc\u00fcgileti kaup on ikka nende ametlik edasim\u00fc\u00fcja. \"Ma ei n\u00e4e, et see olukord enne laheneks,\" t\u00f5des ta.\nKui on v\u00e4lja otsitud kindel m\u00fc\u00fcja ning veendutud, kas ta m\u00fc\u00fcb enda talu marju v\u00f5i on tegu maasikakasvataja ametliku edasim\u00fc\u00fcjaga, siis on lootust, et petiste \u00f5nge langeb v\u00e4hem inimesi. Kindlasti tasub tema hinnangul j\u00e4lgida ka kirjavigu sordinimedes ning v\u00f5imaluse korral tundmatuid m\u00fc\u00fcjaid lihtsalt v\u00e4ltida.\n"}
{"text":"\u201eOota, kuhu sa selle raha panid?\u201c Tarmo Tanilas vaidleb investeerimise populaarsele k\u00e4ibet\u00f5ele vastu\u201eOota, kuhu sa selle raha panid?\u201c on \u00c4rilehe Investeerimisportaali igan\u00e4dalane v\u00e4rske rubriik, kus saame kohalikke investoreid veidike enam tundma \u00f5ppida.Eesti \u00fcks tuntumaid investeerimiseksperte, Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas t\u00f5des investori ankeedis, et on investeeringuid tehes langenud \u00fche Hiina firma ohvriks, mis tegeles raamatupidamispettusega. \u201eKaotasin ca 80% tollest investeeringust, aga teadlikult ei olnud sinna paigutatud summa suur. Peale seda olen muutunud veel s\u00fcsteemsemaks ning valivamaks.\u201cSeet\u00f5ttu valib ta oma portfelli vaid kvaliteetsete firmade aktsiaid. Sealjuures avaldas Tanilas, millise USA firma aktsiat v\u00f5ib ta rahus hoida ka j\u00e4rgnevad 20 aastat nii, et seda poleks tarvis maha m\u00fc\u00fca. Eesm\u00e4rk on vastupidine: osta juurde aina rohkem aktsiaid.Mis on viimane investeering, mille tegid ning miks?Hiljuti hakkasin vaikselt \u00fcles ehitama positsiooni Bonavas, mis oli eelmisel aastal ka Eestis enim kortereid m\u00fc\u00fcnud kinnisvarafirma. Pole mingi uudis, et kinnisvara on praegu t\u00f5usvate intresside tingimustes \u00fcks enim vihatud sektoreid ja just see annabki pikaajalisele ja kannatlikule investorile hea v\u00f5imaluse osta aktsiaid soodusm\u00fc\u00fcgist. Ettev\u00f5te on enda kahjumlikematest turgudest v\u00e4ljumas ning kaupleb suhtarvudelt samal tasemel nagu Swedbank aastal 2009, kui seda sai osta pisut enam kui 15 Rootsi krooni eest (praegu kaupleb 188 krooni juures \u2013 toim) ning aktsia kauples siis neli korda alla enda raamatupidamisliku v\u00e4\u00e4rtuse.Lisaks teeb ettev\u00f5tte aktsia atraktiivseks euro suhtes ajaloo n\u00f5rgimal tasemel kauplev Rootsi rahvusvaluuta. Kuna kinnisvaraturu taastumisega l\u00e4heb aega, siis on plaan osta Bonavat n-\u00f6 ts\u00fcklist l\u00e4bi, kuni intressid taas vaikselt langema hakkavad. Aktsia hoidmisperiood v\u00f5iks olla v\u00e4hemalt keskmise majandusts\u00fckli jagu ehk seitse ja rohkem aastat.Kui suur langus portfellis paneks p\u00f5lve v\u00e4risema?Enam ei pane midagi p\u00f5lve v\u00e4risema ja \u00f5nneks on portfell ka piisavalt hajutatud ning mitmes kriisis juba kondiproovile vastu pidanud.Kui tihti on ette tulnud FOMO-efekti ehk hirmu v\u00f5i kahetsust, et mingi investeering j\u00e4i tegemata?Ostmata pole midagi j\u00e4\u00e4nud, pigem vastupidi \u2013 kuna huvitavaid ideid on pidevalt aina enam kui uute investeeringute tegemiseks vajalikke vabu ressursse, siis olen k\u00e4rsitusest osa investeeringuid liiga vara \u00e4ra m\u00fc\u00fcnud. Peale 2000ndate aastate b\u00f6rsimulli l\u00f5hkemist ostsin 5 dollari eest 1000 Amazoni aktsiat. N\u00fc\u00fcd eriti just vaadata ei taha, kui palju see aktsia praegu maksab.Kas oled teinud investeeringuid\/spekuleerinud millegagi, millest valjult r\u00e4\u00e4kida ei taha? Kuidas tootlus oli?Midagi erilist ei ole olnud. \u00dclikooli ajal 90ndate aastate l\u00f5pus, kui pangandus ei olnud veel piisavalt elektrooniliselt arenenud, ostsin Tartus P\u00f5hja-Eesti pangast Eesti kroonide eest Jaapani jeene ja viisin need \u00fcle tee Eesti \u00dchispanka ning konverteerisin kroonideks tagasi. Arbitraa\u017e oli nii suur, et teenisin veidi \u00fcle 500 krooni, mis oli tollal \u00fcli\u00f5pilase jaoks v\u00e4ga suur raha. Loomulikult l\u00e4ksin P\u00f5hja-Eesti panka tagasi, et mustrit korrata, aga kahjuks olid neil k\u00f5ik jeenid otsas. Et selliseid asju m\u00e4rgata, tuli lihtsalt lahtiste silmadega ringi k\u00e4ia.Mis on k\u00f5ige obskuursem investeering su portfellis?Obskuurseid asju pole juba ammu. Mul on nimekiri ca 200-st minu arvates maailma parimatest firmadest, mida pidevalt j\u00e4lgin, ja vahelduva eduga on suurem osa neist mu portfellist aja jooksul ka l\u00e4bi k\u00e4inud.Maailmas on v\u00e4ga palju erinevaid aktsiaid ning see tekitab hulgaliselt m\u00fcra. Soovin omada vaid kvaliteetsete firmade aktsiaid. Kunagi oli mul portfellis \u00fcks Hiina aktsia ning alles tagantj\u00e4rele selgus, et nad tegelesid raamatupidamispettusega. Kaotasin ca 80% tollest investeeringust, aga teadlikult ei olnud sinna paigutatud summa suur. Peale seda olen muutunud veel s\u00fcsteemsemaks ning valivamaks.Kui tekiks sund m\u00fc\u00fca \u00fcks investeering oma portfellist, siis mis see oleks?Eks see peaks siis olema midagi sellist, mis on tol hetkel k\u00f5ige n\u00f5rgema v\u00e4ljavaatega. Praegu m\u00fc\u00fcksin ilmselt midagi v\u00f5lakirjadest v\u00f5i siis tehnoloogiaaktsiatest.Millisesse aktsiasse oled olnud justkui ebaratsionaalselt palju kiindunud?\u00d5nneks pole sellist asja olnud, kuna olen endale loonud mudeli, mis aktsiaid nii osta kui ka m\u00fc\u00fca saab, kui olulised n\u00e4itajad on \u00fches v\u00f5i teises suunas kaldu l\u00e4inud.Millist investeeringut suudaksid hoida rahulikult ka sedasi, et seda poleks j\u00e4rgmise 20 aasta jooksul vaja maha m\u00fc\u00fca?R\u00e4\u00e4kisin sellest ka investeerimisfestivalil ja minu jaoks on selline aktsia USA kinnisvarafirma Realty Income, kes on oma tegevusajaloo jooksul 29 aastaga investorite vara keskmiselt 14,4% v\u00f5rra aastas kasvatanud.Kogu selle aja jooksul on ettev\u00f5te vaid \u00fchel aastal olnud kahjumis. Lisaks meeldib mulle, et ettev\u00f5te maksab dividende igakuiselt ja on neid keskmiselt suutnud kasvatada 4,4% aastas. Aktsia tugevaks plussiks on ka turust selgelt madalam volatiilsus.Kuna minu pensionip\u00f5lv saabubki ca 20 aasta p\u00e4rast, pole mul mingit plaani Realty Income\u2019i aktsiaid varem m\u00fc\u00fca. Vastupidi \u2013 ma ostan neid igakuiselt juurde ning soovin pensionip\u00f5lveks neid omada koguses, et nad tulevase riigipensioni summa v\u00e4hemalt kolmekordistaks.Mis on k\u00f5ige totram investeerimisn\u00f5u v\u00f5i -v\u00f5imalus, mida sa kuulnud-n\u00e4inud oled?Erinevad hoiu- ja laenu\u00fchistute pakkumised, kus televisiooni vahendusel garanteeritult inimestele k\u00f5rget tootlust on pakutud.Millise investeerimise k\u00e4ibet\u00f5ega sa kunagi n\u00f5ustuda ei saa?Et investeerimisega alustamisega pole kunagi hilja. Iga p\u00e4ev ja aasta on arvel ning iga aasta, mis investeerimisega alustamist edasi l\u00fckatakse, t\u00e4hendab seda, et tuleb sama l\u00f5pptulemuse saavutamiseks v\u00f5tta suuremaid riske v\u00f5i s\u00e4\u00e4sta ja investeerida igakuiselt rohkem v\u00f5rreldes inimesega, kes alustas investeerimisega varem.Nvidia v\u00f5i Ignitis?Kuna Nvidia hind on parajasti kosmoses ning on ettev\u00f5tte \u00f5iglasest hinnast kaugel ees, eelistan praegu Ignitist.Tesla v\u00f5i Merko Ehitus?Ma ei tahaks neid kumbagi kohe osta, aga kui peab \u00fche valima, siis Merko, sest sarnaselt Nvidiale on Tesla hinnasilt minu jaoks praegu lihtsalt liiga kallis.Millest koosneb Tarmo Tanilase praegune portfell ning mis on investeerimiseesm\u00e4rk?Eesm\u00e4rk on m\u00f5istliku riskiga tugeva rahavooga firmade ostmine ning liitintress enda kasuks pikaajaliselt t\u00f6\u00f6le panna. Vastavalt sellele on siis ka aktsiad portfelli valitud."}
{"text":"Peeter Espak: avalikkuse ette paisatavad hullumeelsed ideed v\u00f5ivad olla m\u00f5eldud t\u00e4helepanu hajutamiseksHetkel eri ametkondadest tulevaid \u00fcha hullumeelsemana k\u00f5lavaid ideid anal\u00fc\u00fcsides tahaks paratamatult j\u00e4reldada, et toimuva taga v\u00f5iks olla hoopiski valitsusmeelsete j\u00f5udude kaval PR strateegiaga eestimeelsete ringkondade kas rahustamiseks v\u00f5i siis tasal\u00fclitamiseks.\nNimelt lastakse avalikkusesse t\u00e4iesti jaburaid, l\u00f5puni hullumeelseid ja ka vabas \u00fchikonnas teostamatuid regulatsioone ja ideid (sh meediatsensuur) \u2013 ning siis justkui deus ex machina tuleb keegi valitsusringkondade meelsuskonnast ning \u00fctleb kogu rahvale ja ka vastavale sektorile rahustuseks \u201cSellist asja ei luba me k\u00fcll s\u00fcndida! Meie teeme k\u00f5ik, et s\u00f5navabadus ja isikuvabadused s\u00e4iliks! Meie oleme tegelikult hoopis head j\u00f5ud\u201d. Ning siis surutakse t\u00e4helepanu hajutatuse olukorras omakorda l\u00e4bi k\u00f5ige j\u00f5hkramad eestivastased ning kahjulikud-destruktiivsed ideed ja seadused \u00fcldse. Mis aga tunduvad ametnikelt tulnud t\u00e4ieliku ulme k\u00f5rval siiski teataval m\u00e4\u00e4ral m\u00f5istusp\u00e4rased v\u00f5i siis mitte nii paralleelreaalsusest saabunuina.\nEhk ma t\u00f5esti ei suuda lihtsalt uskuda, et meil on j\u00e4rsku p\u00e4eva pealt tekkinud terve plejaad ametnikke, kes s\u00e4\u00e4rast ulmet plaanivad ja ka teostavad. See saab olla ainult mingi n\u00e4item\u00e4ng!\nSamas \u2013 kui anal\u00fc\u00fcsida Eesti teadusb\u00fcrokraatias ja selle ametnike poolt korraldatavas ja hallatavas toimunut, mille \u00fcle pole viimase k\u00fcmnendi jooksul mitte \u00fckski poliitik mitte kunagi mitte \u00fchelgi moel proovinud kontrolli omada v\u00f5i kasv\u00f5i \u00fchte hullumeelsust ja lollust tasandada \u2013 siis taaskord teadus- ja k\u00f5rgharidusametnike ja b\u00fcrokraatiastruktuuride tegutsemise baasilt, kus juba hetkel kehtivad hullumeelsed reeglistikud ja ka toimetavad nende tuules korruptiivsed seltskonnad \u2013 ei saa ka v\u00e4listada, et need asjad s\u00fcnnivadki t\u00f5epoolest ametnike endi t\u00f5ttu. Sest eeskujud t\u00e4ielikust bardakist ja ka absurdist on juba pikka aega saanud segamatult tegutseda. Seda on aga lihtsalt ikkagi k\u00f5ike raske uskuda, sest eeldaks, et nii jaburaid inimesi Eestisse ei j\u00e4tku lihtsalt igale poole.\nEhk ei teagi, et kumb tegelikult oleks hullem \u2013 kas \u201cvanden\u00f5u\u201d (mida siiski veavad ratsionaalsed PR inimesed) v\u00f5i siis puhas lollus ja idiokraatia (mida veavad eelpoolkirjeldatud tiitlitega isikud). Sageli aga elus siiski ongi nii, et salap\u00e4rase ja tumedate j\u00f5udude vanden\u00f5una tundubki miskit, mida aga tegelikkuses arendab hoopiski seltskond naturaalseid lollp\u00e4id. Ja kuna keskmine inimene ei suuda lihtsalt rumaluse ja juhmuse niis suurt kontsentratsiooni uskuda ja t\u00f5eseks pidada, siis usutaksegi pigem vanden\u00f5ud.\nPeeter Espak, orientalist ja \u00fchiskonnateadlane"}
{"text":"\u00d5ism\u00e4e elanikud on h\u00e4das provokatiivsete ja raha nuiajatest kampadegaHaabersti linnaosa elanikud on avaldanud oma mure seoses \u00d5ism\u00e4e kandis tegutsevate noorte kampadega. Olukord on kahandanud inimeste turvatunnet ning Pealinn.ee otsustas asja l\u00e4hemalt uurida.\nMeile r\u00e4\u00e4kis oma isikliku kogemuse Markus, kes elanud \u00d5ism\u00e4el lapsep\u00f5lvest saadik ning kelle s\u00f5nul on noorte h\u00e4irivat tegevust n\u00e4htud ka varasematel aastatel. Hiljuti sattus ta ka ise kamba k\u00fc\u00fcsi Harku j\u00e4rvel suplemas k\u00e4ies.\n\u201eK\u00e4isin paar n\u00e4dalat tagasi s\u00f5braga Harku j\u00e4rvel ujumas. Koju suundudes m\u00e4rkasin, et meid j\u00e4litatakse neljaliikmelise pundi poolt. V\u00e4limuse j\u00e4rgi \u00fctleksin, et tegu oli alaealiste ja kohati hooleta j\u00e4etud lastega. \u00dchel hetkel kadus kambast neljas liige ning \u00fcks neist hakkas minult v\u00e4gagi agressiivsel moel suitsu \u201epommima\u201c,\u201c kirjeldas Markus konflikti algust ning lisas, et keeldus noortele sigarette andmast, kuna tema hinnangul oli tegu alaealistega.\n\u201e\u00dctlesin talle, et me ei suitseta ning palusin meid rahule j\u00e4tta. Tema aga ei otsustanudki l\u00f5petada. Selle asemel asus meid meelega provotseerima ja ootas meilt vastureaktsiooni, mida neile aga ei kinkinud. Jalutasime rahulikult minema,\u201c \u00fctles Markus ja lisas, et neid k\u00f5netanud poiss jooksis meestele erinevaid roppusi karjudes j\u00e4rele.\nMarkus\nPilt: Erakogu\nSigareti k\u00fcsimisest rahan\u00f5udeni.\nLisaks enda kogemusele on Markus n\u00e4inud sarnaseid juhtumeid ka varem, aga nendel kordadel on asi l\u00f5ppenud ka v\u00e4ljapressimistega. \u201eKaks v\u00f5i kolm noort astuvad t\u00e4iskasvanutele ligi, \u00fcks neist on puu taga peidus ja filmib situatsiooni. Noored hakkavad t\u00e4iskasvanuid provotseerima. Kui t\u00e4iskasvanud nende k\u00e4itumisele reageerisid, hakkasid noored karjuma, et \u00fcritagu nad neid puutuda, kuna neil on videod r\u00fcnnakutest ja vastutasuks videoklipile n\u00f5uavad inimestelt raha,\u201c s\u00f5nas mees.\nKaks v\u00f5i kolm noort astuvad t\u00e4iskasvanutele ligi, \u00fcks neist on puu taga peidus ja filmib situatsiooni.\nHaabersti linnaosavanema Oleg Siljanovi s\u00f5nul on neil teada millistes linnaosa piirkondades sagedamini avaliku korra rikkumisi ette tuleb. Selleks, et parandada turvalisust, s\u00f5lmis Haabersti Linnaosa Valitsus lepingu turvafirmaga O\u00dc K Security, mis osutab linnaosas turvateenust k\u00e4esoleva aasta 15. maist kuni 15.septembrini.\u00a0\nMarko Haruoja\nPilt: K Security O\u00dc\nKorrarikkujaid m\u00e4rgates v\u00f5ib julgelt turvafirma poole p\u00f6\u00f6rduda.\nK Security O\u00dc juhatuse liikme Marko Haruoja s\u00f5nul pole hetke seisuga nende ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajatel probleemsete noortega Haabersti piirkonnas probleeme esinenud. Olenemata nende poole p\u00f6\u00f6rdumiste puudumisest v\u00f5ib seda vajadusel siiski teha. Turvafirma on linnaosa poolt palgatud k\u00f5ige muu hulgas ka noortega tegemiseks.\nTurvapatrulli p\u00f5hir\u00f5hk on avalikus kohas alkoholi tarbimise keelust kinnipidamise kontrollimine ja vajadusel ka napsitajate korrale kutsumine.\n\u201cTurvaettev\u00f5tte roll noortega tegelemisel Tallinna erinevates linnaosades on toetav ja t\u00e4iendav politsei ja teiste asutuste t\u00f6\u00f6le. Aitame kaasa turvalise keskkonna loomisele, \u00f5igusem\u00f5istmisele ning noorte teadlikkuse ja ennetust\u00f6\u00f6 t\u00f5hustamisele. Teeme koost\u00f6\u00f6d politsei, koolide, noorsoot\u00f6\u00f6tajate ja teiste noortega tegelevate osapooltega. Jagame teavet, teeme koost\u00f6\u00f6d ennetavates programmides ning anname tagasisidet \u00f5iguserikkumiste kohta, et toetada terviklikku ja koordineeritud l\u00e4henemist noorte probleemide lahendamisele,\u201d \u00fctles Pealinnale Marko Haruoja.\nAitame kaasa turvalise keskkonna loomisele, \u00f5igusem\u00f5istmisele ning noorte teadlikkuse ja ennetust\u00f6\u00f6 t\u00f5hustamisele.\nHaaberstis p\u00f6\u00f6ratakse piirkonniti suuremat t\u00e4helepanu aktiivse kasutusega puhkealadele, n\u00e4iteks Harku j\u00e4rve puhkealale, \u00d5ism\u00e4e tiigi pargialale ning spordi- ja m\u00e4nguv\u00e4ljakutele. \u201eLisaks oleme ise mitmetesse probleemsetesse kohtadesse paigaldanud kaamerad,\u201c \u00fctles linnaosavanem Oleg Siljanov.\u00a0\nOma panuse saavad anda k\u00f5ik m\u00e4rkajad.\n\u201eKui inimesed m\u00e4rkavad linnaosas avaliku korra rikkumist, siis kutsun k\u00f5iki sellest teada andma turvapatrullile v\u00f5i numbrile 112,\u201c r\u00f5hutas linnaosa vanem.\nInfot Haaberstis toimunud avaliku korra rikkumistest saab edastada iga p\u00e4ev kell 10-22 ka telefonile 56686298.\n]]>"}
{"text":"N\u00e4itleja Hendrik Toompere sai kahtlase s\u00f5numi: ilmselt on minu andmed lekkinudEestlasi kimbutavad petuskeemid l\u00e4hevad j\u00e4rjest kavalamaks ja k\u00fc\u00fcnilisemaks.\u00a0\u00abInimestel tekib t\u00e4iesti loomulik k\u00fcti korilase tunne - ohoo mulle tuli saak!\u00bb r\u00e4\u00e4gib lavastaja ja n\u00e4itleja Hendrik Toompere, kes\u00a0oleks alles hiljuti langenud kavala petuskeemi ohvriks.\u00a0\u00abOlen varemgi nende k\u00fc\u00fcsi langenud, maksab t\u00e4helepanelik olla!\u00bbSelle n\u00e4dala alguses kirjutasime, et levimas on uus petuskeem, kus\u00a0pealtn\u00e4ha ustav s\u00f5ber s\u00f5bralistist kirjutab ja k\u00fcsib telefoninumbrit. Tegelikkuses on konto siiski kaaperdatud ning vanal tuttaval sinu telefoninumbri vastu huvi puudub.\nPetturid on viimasel hetkel aga eriti agarad, sest levimas on j\u00e4rjekorne skeem.\u00a0\u00abEndiste, k\u00fcttide korilastena,\u00a0oleme alati \u00f5nnelikud,\u00a0kui midagi juhuslikult leiame v\u00f5i mingi ootamatu saak iseenesest s\u00fclle jookseb. Kuid selle lihtsa ps\u00fchholoogiline n\u00f5ksu on \u00e4ra tajunud ka petturid, keda on viimasel ajal palju v\u00e4lja ilmunud,\u00bb selgitab\u00a0n\u00e4itleja ja lavastaja Hendrik Toompere, kes on varem ka ise petturite k\u00fc\u00fcsi langenud.\u00a0\nPettus seisneb selles, et tundmatu number saadab s\u00f5numi sisuga: \u00abPaki aadress on vale ja pakki ei saa sorteerida. Enne v\u00e4rskendamist ei saa saata.\u00bb S\u00f5numisse on lisatud ka aktiivne link, mille avamisel j\u00f5uavad petturid arvatavasti sinu telefoni. \u00abV\u00e4ga imelik veebiaadress,\u00a0maksab t\u00e4helepanelik olla,\u00bb\u00a0paneb ka Toompere s\u00fcdamele.\u00a0\nV\u00e4hem kui \u00f6\u00f6p\u00e4evaga on Toompere sotsiaalmeedia\u00a0postitus lendama l\u00e4inud, sest kommentaariumis r\u00e4\u00e4givad paljud kaasa, et on sarnase sisuga s\u00f5numi saanud. \u00abNeed vanad armastuskirjad. Olen ka saanud,\u00bb m\u00e4rgib Ervin. Henri r\u00e4\u00e4gib, et ka tema telefonile tuli eile t\u00e4pselt sama s\u00f5num.\n\nViis aastat tagasi leidis n\u00e4itleja Facebookist, et hinnalisi asju m\u00fc\u00fcakse edasi praktiliselt olematu hinnaga.\u00a0\u00abOstsin siis l\u00e4bi Facebooki \u00fche\u00a0Rimowa kohvri, sest need on \u00fcli kvalitseetsed ja reeglina neid poes alla ei hinnata,\u00bb r\u00e4\u00e4gib n\u00e4itleja 700 eurosest kohvrist, mille ta l\u00e4bi Facebooki sai k\u00f5igest saja euroga.\u00a0\u00abLoomulikult pole ma seda kohvrit\u00a0n\u00e4inud.\u00bb\nToompere nendib, et tegemist on siiski reegliga, kui keegi midagi kingitusena v\u00f5i tasuta anda tahab, siis on tegemist pettusega.\u00a0\u00abAlles hiljuti k\u00e4isin ma\u00a0Chicagos, kui\u00a0\u00e4kki helistab\u00a0mulle mingi suvaline number,\u00bb jagab Toompere seika, et telefonitoru ta \u00f5nneks siiski ei haaranud.\u00a0\u00abHiljem teistega r\u00e4\u00e4kides selgus, et ka neile on helistatud. V\u00e4he usutav, et tegemist oli mingi filmipakkumisega,\u00bb\u00a0selgitas n\u00e4itleja.\u00a0\u00abS\u00fcsteem on seal\u00a0selline, et v\u00f5tad vastu ja su arvelt tiksub korralik summa.\u00bb\nVeneetsiasse reisides kordus Tooperega aga sama asi.\u00a0\u00abKogu aeg mingid erinevad numbrid. Ilmselt on andmed lekkinud kuskilt,\u00a0kui ei reageeri, siis p\u00e4\u00e4sed jamast,\u00bb\u00a0m\u00e4rgib ta.\u00a0\n\nKui sinu kontosse on h\u00e4kitud, siis:\nProovi esmalt taastada ligip\u00e4\u00e4s oma kontole, selleks kasuta Facebooki abikeskust, kus on kirjas t\u00e4psemad juhised.\nKui konto taastamine ei \u00f5nnestu, siis tuleb Facebookile sellest teada anda, kasutades Facebooki kaaperdatud konto abimeest.\nKui sul endal puudub Facebookile ligip\u00e4\u00e4s, siis palu, et keegi sinu s\u00f5bralistis olevatest inimestest teavitaks sinu konto kaaperdamisest Facebooki.\nTeavita enda konto kaaperdamisest ka oma s\u00f5bralistis olevaid inimesi v\u00f5i palu teha m\u00f5nel s\u00f5bral sellest sotsiaalmeediapostitus. Nii hoiad \u00e4ra kaaperdamise j\u00e4rgmisi ohvreid.\nKui sinu konto on seotud krediitkaardiga, siis teavita panka ja sulge kaart ehk vaheta see \u00fcmber.\n\nTuleb meeles pidada, et parim kaitse h\u00e4kkimise ja konto kaaperdamise vastu on turvaline parool, kaheastmeline autentimine ja ettevaatlikkus linkidele vajutamisel ja manuste avamisel.\n\nKui oled vajutanud Facebookis kahtlasele v\u00f5i kaaperdatud kontolt tulnud lingile:\nVaheta kohe parool.\nAktiveeri kaheastmeline autentimine\/sisselogimine.\nVaata oma kontol \u00fcle seotud seadmed ja eemalda soovimatud\/v\u00f5\u00f5rad seadmed loetelust.\n"}
{"text":"Naine kaotas kelmidele tuhandeid eurosidTALLINN, 17. juuli, BNS \u2013 Politsei uurib juhtumit, kus Raplamaal elav naine kaotas kelmidele tuhandeid eurosid.\nNaisele helistas vene keeles k\u00f5nelev mees, kes hoiatas, et naise pangakontole tahetakse laenu v\u00f5tta ja selle v\u00e4ltimiseks palus helistaja naisel siseneda telefonis olevasse pangarakendusse.\nHelistaja juhendamisel paigaldas naine oma telefoni Anydesk rakenduse, mille abil v\u00f5eti \u00fcle tema telefoniekraan ja naine tegi helistaja juhendamisel oma Smart-ID koode sisestades oma pangakontolt \u00fclekande teisele kontole. Kelmusega tekitatud kahju on 8300 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Raplamaal elavale naisele helistas vene keelt k\u00f5nelenud mees, kahju 8300 eurotReedel, 14. juulil sai politsei teate, et Raplamaal elavale naisele helistas vene keeles k\u00f5nelev mees, kes hoiatas, et naise pangakontolt tahetakse laenu v\u00f5tta ja selle v\u00e4ltimiseks palus helistaja naisel siseneda telefonis olevasse pangarakendusse.\nHelistaja juhendamisel paigaldas naine oma telefoni Anydesk rakenduse, mille abil v\u00f5eti \u00fcle tema telefoniekraan ja naine tegi helistaja juhendamisel oma Smart-ID koode sisestades oma pangakontolt \u00fclekande teisele kontole.\nKelmusega tekitatud kahju on 8300 eurot."}
{"text":"Rekordiline t\u00f5us: Eestis oli juunis sama palju k\u00fcberr\u00fcnnakuid kui m\u00f6\u00f6dunud aasta esimese kuue kuu peale kokkuViimased kuud on Eesti k\u00fcberruumi kaasa toonud hulgaliselt uusi ohte ning k\u00fcberr\u00fcnnakute hulk on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud. Juunis tuli Elisa Netivalvuri teenusel ohtudele reageerida enam kui 600 000 korral, mis on 3000% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, maiga v\u00f5rreldes kasvas tuvastatud ohtude hulk 120 000 v\u00f5rra.Tuvastatud k\u00fcberr\u00fcnnakute hulk on t\u00f5usvas joones liikunud terve esimese poolaasta v\u00e4ltel. Kui veel aasta esimeses kvartalis j\u00e4i igakuine ohtude hulk alla 200 000, siis aasta teises kvartalis olukord muutus.\n\u00abK\u00fcbermaailm on muutumas aina keerukamaks ja ohuallikaid v\u00f5ib leida k\u00f5ikjalt. Seda illustreerivad selgelt ka viimased tulemused \u2013 juunis tuvastatud ohtude hulk on pea sama suur, kui terve 2022. aasta peale kokku. Tooni annavad nii pahavara, raha v\u00e4lja petmiseks loodud \u00f5ngitsusskeemid kui ka roboti- ja r\u00e4mpspostir\u00fcnnakud,\u00bb kommenteeris k\u00fcbermaailmas toimuvat Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu.\nV\u00f5rreldes m\u00f6\u00f6dunud aasta esimese poolaastaga kasvas eestlaste vastu suunatud r\u00fcnnakute hulk kokku enam kui 2600 protsenti. K\u00f5ige ohtlikumaks kuuks kujunes juuni, k\u00f5ige v\u00e4hem-ohtlikuks jaanuar.\nElisa erakliendi\u00fcksuse juht Mailiis Ploomann m\u00e4rkis, et \u00fchelt poolt m\u00f5jutab tuvastatud ohtude kasvu k\u00fcberh\u00fcgieeni paranemine ja j\u00e4rjest sagedasem kaitsvate teenuste kasutuselev\u00f5tt, teisalt on kurjategijad muutumas j\u00e4rjest aktiivsemaks.\n\u00abPahalased on muutumas aina leidlikumaks nakatunud veebilehtede, petuk\u00f5nede, postiteenuseid j\u00e4ljendavate s\u00f5numite, libalooside ja veel paljude muude petuskeemidega. Potentsiaalselt r\u00fcnnaku ohvriks sattumiseks pole vaja palju pingutada. Piisab vaid olla valel ajal vales kohas ning lasta valvsusel korraks hajuda, kui\u00a0kaotad\u00a0andmeid v\u00f5i raha,\u00bb lisas Ploomann.\nN\u00e4iteks on viimastel kuudel levinud viimistletud v\u00e4limusega v\u00f5ltsitud pangalehed ja e-poed, mille kaudu on saadud ligip\u00e4\u00e4s inimeste pangakontole, et sealt raha varastada. Niisamuti on aktiivselt levinud v\u00f5ltsitud Outlooki ja Tinderi sisselogimislehed.\nTuntud lehti j\u00e4ljendavate pettuste k\u00f5rval on aktiivselt levinud ka portaalid, mis lubasid inimestele raha selle eest, et nad kr\u00fcptovaluutade reklaame vaataksid."}
{"text":"\u201c\u00dckssarvikute kasvatajad\u201d | Jevgeni Kabanov oma k\u00f5ige t\u00fclikamast otsusest:\u00a0ma needsin kolm korda!Iduettev\u00f5tja ja Bolti tippjuht Jevgeni Kabanov alustas oma ingelinvestori karj\u00e4\u00e4ri\u00a0viis aastat tagasi. Selle ajaga on ta enda jaoks selgeks saanud mitu olulist t\u00f5de: b\u00f6rsil ta enam l\u00fchiajalisi investeeringuid ei tee ja inglis\u00fcndikaate ka ise kokku ei pane.PRO tellijale\u00d6eldakse, et j\u00e4nesed \u0161ampust ei joo. Ja tulevik on julgete p\u00e4ralt. DigiPRO artiklisarjas\u00a0\u201c\u00dckssarvikute kasvatajad\u201d\u00a0tutvustame Eesti t\u00e4nase startup-maastiku k\u00f5ige olulisemaid riskiinvestoreid, kelle julgus oma raha just idufirmadesse paigutada on aidanud siinsel ettev\u00f5tlusel \u00f5itseda.Juba 16-aastasena ettev\u00f5tlusega alustanud Jevgeni Kabanov on praeguseks j\u00e4rele proovinud pea k\u00f5ik erinevad elud, mida idusektoris l\u00e4bi m\u00e4ngida on v\u00f5imalik. Ettev\u00f5tjana asutas ta 2007. aastal koos Toomas R\u00f6meriga idufirma ZeroTurnaround, mille k\u00fcmme aastat hiljem USA tarkvarafirmale Rogue Wave Software maha m\u00fc\u00fcs. Tehingust saadud 7 miljoni euroga pani ta alguse oma ingelinvestori karj\u00e4\u00e4rile ja liitus riskipartnerina ka Startup Wise Guysiga. Pisut ootamatu sammuna otsustas Kabanov lisaks minna ka palgat\u00f6\u00f6le ning alustas 2018. aastal t\u00f6\u00f6d Bolti tootejuhina.\u00a0T\u00e4naseks on Kabanovi ametinimetus Boltis \u201cpresident\u201d \u2013 sisuliselt on temast saanud ettev\u00f5tte t\u00e4htsuselt teine inimene, kellega tegevjuht Markus Villig erinevate valdkondade juhtimise \u00e4ra on jaganud. Ja kuigi Kabanovi iduportfellil on viimase viie aasta jooksul tulnud \u00fcle elada nii m\u00f5ndagi, tegeleb ta taas aktiivselt ka ingelinvesteeringutega. T\u00e4na leiab tema portfellist juba \u00fcle 20 idufirma.Oma esimesi samme ingelinvestorina meenutab Kabanov n\u00fc\u00fcd juba kerge muigega. \u201cKui ma m\u00fc\u00fcsin ZeroTurnaroundi, tuli mu kontole koos rahaga ka paanika,\u201d meenutab ta. \u201cMul oli selline tunne, et see raha hakkab kohe v\u00e4\u00e4rtust kaotama, kui ma sellega midagi ei tee,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kabanov.\u201cIstusin maha ja hakkasin m\u00f5tlema, kuhu ma siis investeerima peaksin \u2013 kus mul oleks mingi eelis v\u00f5rreldes teistega; miski, millest ma saaksin paremini aru kui teised. Ja siis arvasingi, et v\u00f5ib-olla on mul idumaailmas ikkagi mingi eelis olemas \u2013 \u00e4kki on mulle seal ka diilid paremini k\u00e4ttesaadavad,\u201d s\u00f5nab ta.K\u00e4si valgeks Samoa saarelOma esimese iduinvesteeringu tegi Kabanov 2018. aastal Comodule\u2019isse. See, kuidas raha l\u00f5puks startup\u2019i arvele j\u00f5udis, on aga juba omaette lugu.Comodule asutajad asutajad (vasakult): Heigo Varik, Teet Praks ja Kristjan Maruste.FOTO: ComoduleKabanov meenutab, et kohtus Comodule\u2019i asutaja Kristjan Marustega enne seda, kui l\u00e4ks perega pikemale \u00fcmbermaailmareisile. Kuna startup j\u00e4ttis v\u00e4ga hea mulje, sai Maruste temalt ka n\u00f5usoleku j\u00e4rgmises investeeringuringis osaleda.\u00a0\u201cMa l\u00e4ksin siis oma tripile ja vaatan j\u00e4rsku, et Kristjan helistab. Ma olin tol hetkel Samoa saarel \u2013 Eestist kaugemal vist ei olegi v\u00f5imalik kuidagi olla,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kabanov. \u201cJa Kristjan \u00fctleb siis, et kuule, n\u00fc\u00fcd on vaja kohe raha panna! Et me l\u00e4hme j\u00e4rgmise kolme p\u00e4eva p\u00e4rast Saksamaale \u2013 sa pead seal notaris kohal olema v\u00f5i tegema mulle dokumendi, et ma saaksin sinu eest olla,\u201d r\u00e4\u00e4gib investor.Kuna sellise tunnistuse vormistamine ei olnud tol hetkel enam v\u00f5imalik, p\u00fc\u00fcdis Kabanov esialgu ringis osalemisest loobuda. Mispeale Maruste vastas, et ka selline lahendus ei p\u00e4de, kuna Kabanovi nimi on juba k\u00f5igis dokumentides sees.\u201cJa siis ma tegin selleks lihtsalt eraldi ettev\u00f5tte, panin tema (Maruste \u2013 toim) selleks juhatusse, et ta saaks minu eest Comodule\u2019isse investeerida. Ja see oligi minu esimene investeering,\u201d lisab investor naerdes.Samoa saarel telefonis asutatud ettev\u00f5te sai Eesti \u00e4riregistrisse kantud 10 minutiga. Kusjuures k\u00f5ige keerulisem osa oli Kabanovi s\u00f5nul LHV-s uue konto avamine.JKR Ventures O\u00dc kandev ettev\u00f5te on aga \u00fcleval t\u00e4naseni. \u201cMul on veel majandusaasta aruandedki esitamata,\u201d naerab Kabanov. Toonane Comodule\u2019isse tehtud 10 000 eurone investeering on ettev\u00f5tte seni ainus tehing.Comodule\u2019ile j\u00e4rgnesid Katana, millest Kabanov on praeguseks j\u00e4relturul ka v\u00e4ljunud, ja Montonio, mis on t\u00e4naseni \u00fcks tema suuri lemmikuid.Esimeste investeeringuteni aitas Kabanovil j\u00f5uda partnerlus kiirendifondide firmaga Startup Wise Guys. \u201cMa j\u00e4lgin nende diile t\u00e4naseni. Ja kui keegi mulle l\u00e4heneb, saadan ma nad tavaliselt edasi just nende juurde,\u201d m\u00e4rgib ta.Elu viimane s\u00fcndikaatExit\u2018eid on Kabanov t\u00e4naseks teinud sisuliselt kolm. Esiteks m\u00fc\u00fcs ta j\u00e4relturul maha oma osaluse Katanas, millest teenitud tulu oli l\u00f5puks neljakordne, ning ka osa Boltist, kus Kabanov t\u00f6\u00f6tab t\u00e4na presidendina. \u201cMa panin p\u00e4ris palju raha Bolti, kui ma tulin, sest m\u00f5tlesin, et okei, tegelikult n\u00e4eb see k\u00f5ik v\u00e4ga hea v\u00e4lja,\u201d s\u00f5nab ta naerdes. \u201cMingi raha olen ma juba tagasi ka saanud, aga mitte v\u00e4ga palju.\u201dK\u00f5ige kiirem exit tuli aga Vochist, valgevenelaste loodud TikToki filtrite arendajast. \u201cSee on ka p\u00e4ris naljakas lugu,\u201d nendib Kabanov.\u201cKui ma ei eksi, sain ma selle referral\u2019i Rando Rannuse k\u00e4est. Ta lihtsalt saatis, et kuule vaata; ja ma vaatasingi, et okei, p\u00e4ris huvitav, numbrid n\u00e4evad head v\u00e4lja. R\u00e4\u00e4kisin t\u00fc\u00fcpidega ja t\u00fc\u00fcbid tundusid ka p\u00f5nevad. Aga siis tuli v\u00e4lja, et nad ei tahtnud v\u00e4ikest investeeringut, tahtsid hoopis suuremat. Ja siis ma tegin \u00fche v\u00e4ga suure vea \u2013 ma tegin s\u00fcndikaadi,\u201d s\u00f5nab investor iroonilise muigega.Tegemist oli teise \u2013 ja t\u00f5en\u00e4oliselt viimase \u2013 korraga, kui Kabanov ise m\u00f5nda idufirmasse investeerimiseks inglite s\u00fcndikaadi kokku on pannud. Esimese katsetuse tegi ta omal ajal Katanaga.\u00a0Kui asi p\u00e4riselt tehinguni j\u00f5udis ja k\u00f5ik investeeringu dokumendid juba alla olid kirjutatud, selgus aga, et idufirma pank n\u00f5udis \u00fclekande tegemiseks ka p\u00f5hjalikku hoolsuskontrolli ehk due diligence\u2019i. \u201cMa pidin hakkama hullult dokumente korjama ja saatma,\u201d meenutab Kabanov.\u201cMa needsin kolm korda seda hetke, kui ma otsustasin sinna raha panna! Aga jama oli selles, et k\u00f5ik dokid olid juba \u00e4ra kirjutatud, kogu raha mulle \u00fcle kantud. K\u00f5ik seal taga oli juba nii keeruline, et ma t\u00f5mbasin sellest protsessist end kuidagi l\u00e4bi. Aga see v\u00f5ttis ikka konkreetselt mingi paar kuud aega,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta.\u201cK\u00f5ige naljakam oli see, et nad k\u00fcsisid mu nime vaadates, ega ma ikkagi ei ole Vene sanktsioonide all, sest mingi teine Jevgeni Kabanov oli sanktsioonide all. Nad k\u00fcsisid, mis mu isa nimi on. Viimased 20 aastat pole keegi mult k\u00fcsinud, mis mu isa nimi on!\u201dK\u00f5ige t\u00fclikam exitKui investeering sai l\u00f5puks tehtud, l\u00e4ks m\u00f6\u00f6da k\u00f5igest paar kuud, mil Kabanov Vochi asutajatelt uue telefonik\u00f5ne sai. K\u00f5ne sisu oli lihtne: Pinterest oli ettev\u00f5tte \u00e4ra ostnud.Vochisse paigutatud 75 000 eurost sai Kabanov l\u00f5puks tagasi 3-4-kordse tulu, aga sellega ei olnud investori h\u00e4dad veel paraku l\u00e4bi. Kuna rahastus oli tehtud Kabanovi kokku pandud s\u00fcndikaadiga, pidi ta teiste investorite nimel l\u00e4bi lugema ka 150 lehek\u00fclge paberimajandust, enne kui lepingule alla kirjutas.\u201cJa siis ma hakkasin j\u00e4lle needma!\u201d naerab ta. \u201cSest raha, mis ma sinna l\u00f5puks ise panin, oli v\u00e4ike, aga seda t\u00f6\u00f6d, mida ma pidin selle jaoks tegema, oli disproportsionaalselt palju. See oli teine ja viimane s\u00fcndikaat, mida ma oma elus olen n\u00f5us tegema!\u201dValdkonnast v\u00f5iks aru saadaIngelinvestorina eelistab Kabanov valdkondi, millest ta suudab aru saada ja kus tal v\u00f5iks seet\u00f5ttu olla ka mingi eelis. N\u00e4iteks meeldivad talle n-\u00f6 operatsioonilisemad valdkonnad, kus Kabanovil on kogemus olemas\u201cPaljudel olen ma aidanud ka strateegiat t\u00e4nu sellele paika panna. Montonioga ma n\u00e4iteks tegin varakult p\u00e4ris palju t\u00f6\u00f6d, et aidata neil v\u00e4lja m\u00f5elda, mis need j\u00e4rgmised sammud v\u00f5iks olla. Ja mingit kasu, ma loodan, sellest ka oli. Ma v\u00e4hemalt n\u00e4en, et neid asju, mis me kunagi arutasime, nad n\u00fc\u00fcd ka teevad. V\u00f5ib-olla aitasin ma neil kiiremini sinna j\u00f5uda. V\u00f5ib-olla,\u201d pakub investor.Ent vahel laseb ta sellest kriteeriumist ka lahti. Kabanov toob eelnevalt mainitud idufirma Vochi, mis arendas TikToki filtreid. \u201cMa vaatasin neid numbreid, aga ega ma ju tegelikult ei teadnud, millised need head numbrid seal valdkonnas peaks v\u00e4lja n\u00e4gema,\u201d meenutab ta.\u201cV\u00f5i n\u00e4iteks marketingi tarkvara Postoplan \u2013 seal ka kuidagi raha tuli, raha l\u00e4ks, aga ega ma ei saanud tegelikult sellest \u00e4rist eriti h\u00e4sti aru,\u201d tunnistab Kabanov.Bolti president ja ingelinvestor Jevgeni Kabanov.Foto: BoltMeeskond ja turg on olulisemad kui toode\u201c\u00dcks naljakas asi on see, et tootejuhina ei ole ma peaaegu kunagi \u00fchtegi neist toodetest ise n\u00e4inud v\u00f5i proovinud, kui investeerida otsustan. Sest toode ei ole minu jaoks t\u00e4htis,\u201d t\u00f5deb Kabanov.P\u00f5hjendus on \u00fchelt poolt p\u00e4ris proosaline: tippjuhina pole tal selleks sageli lihtsalt aega. Teisalt on toode ise kui selline lihtsalt meeskonna ja turu l\u00f5pp-produkt. \u201cKui mul on usku meeskonda ja turgu, siis ma tean, et tootega saab ka k\u00f5ik korda,\u201d \u00fctleb ta.Neil, kes Kabanovilt investeeringut saada soovivad, tasub temaga \u00fchendust v\u00f5tta LinkedInis. K\u00fcsimuse peale, kas tal t\u00f5esti on aega k\u00f5ik kirjad ise l\u00e4bi lugeda ja neile vastata, m\u00e4rgib investor muigega: \u201cMa loen\u2026 Ja m\u00f5nikord isegi vastan.\u201dVastamise t\u00f5en\u00e4osus s\u00f5ltub muidugi sellest, kui hea pakkumisega on tegu. Alustada tuleks sellest, et kiri peaks olema konkreetne. Kuna Kabanov tegeleb ingelinvesteeringute tegemisega oma p\u00e4evat\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt, ei ole tal lihtsalt aega, et lugeda l\u00e4bi suuri tekstimassiive.\u201cL\u00f5puks on m\u00fc\u00fck ja turundus minu meelest suhteliselt universaalsed, printsiibid on samad. Ma tahan teada, mis on see v\u00e4\u00e4rtus, mida sa mulle kui investorile pakud. Minu huvi on saada return\u2019i ja selleks, et sinna raha panna, on mul vaja aru saada, mis see turg on; milline on meeskond; mis on see v\u00e4\u00e4rtus, mida kliendile pakutakse; ja millised on proof point\u2019id, mis n\u00e4itavad, et asi on p\u00e4ris,\u201d selgitab ta.Kui asutajad saavad aru, mida investorid teada tahavad, ning oskavad oma v\u00e4\u00e4rtustpakkumist ka vastavalt s\u00f5nastada, on see hea m\u00e4rk. \u201cSee n\u00e4itab, et nad suudavad ka oma klientidele selle arusaadavaks teha \u2013 l\u00f5puks on seal ju printsiibid samad,\u201d s\u00f5nab Kabanov.N\u00f5uandjana peab Kabanov end aga \u201cgeneralistiks\u201d. Tihti k\u00fcsivad asutajad temalt abi just tootejuhtimisega seoses, aga oma tugevustena toob Kabanov v\u00e4lja ka n\u00e4iteks turulemineku strateegia, organisatsiooni struktuuri ja hinnastamise paika paneku.\u201cJa siis ma olen ps\u00fchholoogina ka toetanud,\u201d lisab ta. \u201cM\u00f5nikord helistab inimene oma murega ja siis sa \u00fctled talle: jah, ongi jama, ongi raske; mul oli ka raske ja ma tunnen sulle kaasa! Ja kutsud, et tule, joome m\u00f5ned \u00f5lled ja r\u00e4\u00e4gime, kui crap see elu on. See on \u00fcks osa kogu asjast.\u201dBolti huvid j\u00e4\u00e4vad alati pealeSeda, et Kabanovil tuleks Boltis t\u00f6\u00f6tamisega seoses v\u00f5imaliku konflikti t\u00f5ttu teatud valdkondade idudesse investeerimisest \u00e4ra \u00f6elda, praktiliselt ei juhtu. Kuigi toidukauba vahendusplatvormi Membo julges ta t\u00f5esti investeerida alles p\u00e4rast seda, kui Bolti asutaja Markus Villig ise idufirmasse rahas\u00fcsti oli teinud.\u201cMe mingi hetk r\u00e4\u00e4kisime Markusega sellest ja kuidas \u00f6elda\u2026 l\u00f5puks ei ole see ju meie jaoks konflikt, sest meil k\u00f5igil on nii suur osa finantsilist upside\u2019i seotud just Boltiga. Pigem on see nende idufirmade jaoks konflikt. Ja kui neil on meie k\u00e4est okei raha v\u00f5tta, siis whatever\u2019s clever. Bolti jaoks ei tee ma kunagi \u00fchtegi otsust teistpidi, sest mul on mingi v\u00e4ike bet kuskil ettev\u00f5tetes,\u201d r\u00f5hutab ta.See-eest tuleb tal meelde juhtum Boltis tootejuhina t\u00f6\u00f6tamise algusaegadest, mil kannatama pidi hoopis \u00fcks Kabanovi portfelliidudest.\u201cMa pidin esimese asjana Comodule\u2019i v\u00e4lja l\u00f5ikama Boltist. Tol hetkel kasutasime me nende karpe, aga seal olid probleemid ja ma pidin need asendama,\u201d meenutab ta.\u201cMa olin Kristjaniga palju aega koos veetnud ja n\u00fc\u00fcd oli p\u00e4ris jama, et pidin temast hoopis lahti saama. Sellest oli p\u00e4ris kahju tegelikult,\u201d nendib Kabanov.Boltiga liitus Jevgeni Kabanov 2018. aastal tootearendusjuhina.FOTO: ErakoguB\u00f6rsi osakaal on v\u00e4henenudKui Kabanov oma investeerimisstrateegia p\u00e4rast ZeroTurnaroundi m\u00fc\u00fcki paika pani, oli plaan j\u00e4rgmine: suunata idufirmadesse j\u00e4rgneva viie aasta jooksul umbes 20-30 protsenti varast, \u00fclej\u00e4\u00e4nu pidi minema kinnisvarasse ja b\u00f6rsile. N\u00fc\u00fcdseks on investoril tulnud oma strateegiat aga veidi kohendada.\u201cB\u00f6rsil olen peaaegu nullis,\u201d t\u00f5deb ta. \u201cMa tegin pandeemia ajal k\u00f5ik valed bet\u2019id, sest ma arvasin, et k\u00f5ik t\u00f5mbab kokku. Aga k\u00f5ik l\u00e4ks muudkui \u00fcles. Siis sain ma aru, et ma ikkagi ei tohi raha panna sellesse kohta, millest ma aru ei saa,\u201d lisab ta lepliku naeratusega.Enda arvates suudab Kabanov b\u00f6rsil trende prognoosida isegi p\u00e4ris h\u00e4sti, ent ajastus ei ole tema jaoks just tugev k\u00fclg. Seet\u00f5ttu teeb ta b\u00f6rsil n\u00fc\u00fcd pikaajalisemaid investeeringuid ja on fookuse p\u00f6\u00f6ranud rohkem ingelinvesteeringute poole. \u201cSinna, kus ma ikkagi midagi saan aru,\u201d m\u00e4rgib investor.\u201cAga ma olen ka selle nii \u00e4ra optimeeritud, et kulutan \u00fche investeeringu peale maksimum pool tundi. Mul on praegu ka kaks t\u00fckki t\u00f6\u00f6s \u2013 m\u00f5lemad tulid Wise Guysi kaudu. \u00dcks on mingi L\u00e4ti pank, mis on v\u00f5ib-olla rohkem private equity kui ingelinvesteering, aga sarnane. Ja teine on \u00fcks startup, mida mu kolleeg on tegelikult t\u00fckk aega aidanud. Mina tean neid ka juba t\u00fckk aega ja n\u00fc\u00fcd on nad valmis raha t\u00f5stma,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta.Majandusraskuste m\u00f5juKabanov tunnistab, et hiljuti oli pikem periood, kus ta tegelikult ingelinvesteeringutega ei tegelenudki. \u201cMa ei n\u00e4inud t\u00fckk aega \u00fchtegi head head diil. Ja tegelikult olen ma iga aasta ka t\u00f5stnud seda latti, kus ma olen n\u00f5us investeerima,\u201d nendib ta.Lisaks on tema ingelinvesteeringuid m\u00f5jutanud ka keeruline majanduskeskkond. \u201cVahepeal olid mu b\u00f6rsiinvesteeringud nii maas, et ma lihtsalt t\u00f5mbasin k\u00f5ik nulli ja ootasin,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kabanov.\u201cMa hoidsin b\u00f6rsil v\u00e4ga suurt osa oma likviidsusest ja see likviidsus oli sellises miinuses, et ma ei tahtnud oma positsioone m\u00fc\u00fca. Ma umbes teadsin, et nad tulevad tagasi, aga mul ei olnud ka v\u00f5imalik midagi osta, mis paremini perform\u2019iks. Ma pidin lihtsalt \u00e4ra ootama, kuni ma olen n\u00f5us sealt likviidsust j\u00e4lle v\u00e4lja v\u00f5tma,\u201d selgitab ta.\u201cJa siis mul ei olnudki t\u00fckk aega piisavalt vaba likviidsust, et kuskile investeerida. Peaaegu aasta aega ma eriti ei investeerinudki, mingid v\u00e4ga v\u00e4iksed bet\u2019id olid. N\u00fc\u00fcd olen ma hakanud vaikselt j\u00e4lle investeerima. Selles m\u00f5ttes oli m\u00f5ju ikka v\u00e4ga-v\u00e4ga suur,\u201d s\u00f5nab Kabanov.Keeruline olukord maailma aktsiaturgudel andis tunda ka iduportfelli sisemiselt. \u201cMembo ja Postoplan ei suutnud raha t\u00f5sta sellesama olukorra p\u00e4rast,\u201d \u00fctleb investor.Membo ongi Kabanov oma portfellist praeguseks juba maha kandnud. Ka turundusidu Postoplan, mille hinnanguline v\u00e4\u00e4rtus oli oma tipus 30-40 korda k\u00f5rgem kui Kabanovi sisenemise hetkel, on n\u00fc\u00fcdseks k\u00f5vasti kukkunud.OvercorrectionKrahhieelsest idufirmade buumist r\u00e4\u00e4kides usub Kabanov, et Eestis ei j\u00f5udnud idufirmade mull tegelikult kunagi nii suureks paisuda kui mujal. \u201cKui ma vaatasin kas v\u00f5i Bolti perspektiivis, millise valuatsiooniga need t\u00f5uksitegijad t\u00f5mbasid raha, siis see oli ulmeline! N\u00fc\u00fcd on neil natuke probleeme, sest nende correction tuli v\u00e4ga suur,\u201d m\u00e4rgib ta naerdes.Kabanov arvab aga, et p\u00e4rast eelmise aasta paanikat on idufirmade rahastusvoorude tingimused liigagi konservatiivseks muutunud. \u201cNagu alati, l\u00e4ks overcorrection\u2019iks \u00e4ra,\u201d m\u00e4rgib ta.\u201cMul \u00fcks t\u00fc\u00fcp just helistas; \u00fctles, et t\u00f5stab raha ja r\u00e4\u00e4kis, mis talle pakutakse. Ma \u00fctlesin talle, et see ei ole hea diil. See ei ole ka investoritele hea diil. T\u00fc\u00fcbid andsid 20 protsenti ettev\u00f5ttest \u00e4ra ja said selle eest mingi 12 kuud runway\u2019d,\u201d kirjeldab Kabanov.\u201cSee ei ole meeskonnale motiveeriv ja samas sa ei osta sellega piisavalt hingamisruumi. L\u00f5puks peavad ka investorid natuke strateegilisemalt m\u00f5tlema \u2013 mitte et kuidas k\u00f5ige rohkem raha v\u00e4lja pressida, vaid et kuidas sealt k\u00f5ige suurema t\u00f5en\u00e4osusega midagi suurt tuleb,\u201d r\u00f5hutab ta.\u201cPraegu, ma arvan, l\u00e4ks natukene liiga l\u00fchiajaliseks see m\u00f5tlemine. Aga eks see hakkab vaikselt, ma loodan, ka paranema.\u201d"}
{"text":"Naine kaotas kelmidele tuhandeid eurosidPolitsei uurib juhtumit, kus Raplamaal elav naine kaotas kelmidele tuhandeid eurosid, vahendas BNS.\nNaisele helistas vene keeles k\u00f5nelev mees, kes hoiatas, et naise pangakontole tahetakse laenu v\u00f5tta ja selle v\u00e4ltimiseks palus helistaja naisel siseneda telefonis olevasse pangarakendusse.\nHelistaja juhendamisel paigaldas naine oma telefoni Anydesk rakenduse, mille abil v\u00f5eti \u00fcle tema telefoniekraan ja naine tegi helistaja juhendamisel oma Smart-ID koode sisestades oma pangakontolt \u00fclekande teisele kontole. Kelmusega tekitatud kahju on 8300 eurot.\n]]>"}
{"text":"Kadri K\u00f5usaar Milan Kunderast: n\u00fcansimeistri lahkumine\u201eKunderat on s\u00fc\u00fcdistatud misog\u00fc\u00fcnias, naistevaenulikkuses \u2013 minu arust teenimatult,\u201c kirjutab Kadri K\u00f5usaar.\nMilan Kundera (1929-2023) oli \u00fcks mu noorp\u00f5lve lemmikkirjanikke. Tema p\u00f5hiteoseid hakati eesti keeles avaldama just sellel ajal \u2013 1990ndatel ja 2000ndate alguses \u2013, kui ma olin eas, mida Kundera nimetab l\u00fc\u00fcriliseks.\nSee on iga, kus inimene on pea eranditult keskendunud iseendale, v\u00f5imetu n\u00e4gema, taipama ja j\u00e4reldusi tegema maailmast, mis teda \u00fcmbritseb. Isiksuslik k\u00fcpsemine eeldab l\u00fc\u00fcrilise vaatevinkli h\u00fclgamist. Kundera j\u00e4rgi on romaanikirjanik (ja lugeja!) Saulusest koorunud Paulus, l\u00fc\u00fcrilise ea varemetest ja kompostist hakkab kasvama see p\u00e4ris asi.\nKas ma oleks Kunderast vaimustunud, kui ma oleks juba olnud l\u00fc\u00fcrilisest east v\u00e4ljas? V\u00f5i just muuhulgas t\u00e4nu temale ma saingi sest east v\u00e4lja? (Sest l\u00fc\u00fcriline iga v\u00f5ib ju vaimselt kesta igavesti, sa ei saagi sealt v\u00e4lja.) V\u00f5i oleks kunderalikud naeruv\u00e4\u00e4rsed stseenid ja suurt\u00e4htedega m\u00f5isted nagu Suur Marss ja Ajalugu m\u00f5junud liiga pateetiliselt? Teisalt ei saa ma eitada Kundera m\u00f5ju oma maailmatunnetuse kujunemisele \u2013 isegi niiv\u00f5rd, et m\u00f5ni stseen talletus minus kohe kui \u201ekunderalik\u201c, isegi enne, kui see oli l\u00f5ppenud. Just Kunderaga seostus mulle poliitiline, aga ka erootiline ebakorrektsus; kerged, koomilised, \u00fcle-elulised, isegi piinlikud olukorrad, mille taga v\u00f5is aga hiilida hirm v\u00f5i nukrus \u2013 esimeste hallide karvade avastamine juustes; s\u00e4desilmne, aga seksuaalselt r\u00fcndav \u00f6\u00f6rongi konduktor, kellele aga \u00fcht\u00e4kki meenuvad Jumal ja Perekond (just nimelt nii, selles j\u00e4rjekorras ja suurte t\u00e4htedega) ja ta p\u00f5lvitab kupeep\u00f5randal, paludes andestust nii oma ohvrilt kui k\u00f5igev\u00e4gevamalt; kummituslik unen\u00e4gu, mis hakkab segama reaalsust... Just sellistel hetkedel tundsin ma elu \u00e4kilise tiheduse ilu \u2013 v\u00e4ljend, mida Kundera kasutab oma esseekogus \u201eEesriie\u201c.\nKundera jaatas elu ja selle erinevaid vorme k\u00f5igis oma n\u00fcanssides ja v\u00e4rvides ning ta teadis, et seda ei tohi liiga t\u00f5siselt v\u00f5tta. Trag\u00f6\u00f6dia ja kom\u00f6\u00f6dia kulgevad k\u00e4sik\u00e4es \u2013 romaanis \u201eNali\u201c saadab spontaanse armukadeduss\u00f6\u00f6stu all kannatav noormees oma pruudile totaka s\u00f5numiga kirja, too seda ei m\u00f5ista, teavitab \u201eorganeid\u201c ja noormees saadetakse sunnit\u00f6\u00f6le...\nTegelikult sedastab kunderalikku elutunnetust p\u00e4ris tabavalt l\u00f5ik tema viimaseks j\u00e4\u00e4nud romaanist \u201eT\u00fchisuse pidu\u201c, mis ilmus autori 83. eluaastal p\u00e4rast pikka vaikust. \u201eTeame juba ammu, et meil pole enam v\u00f5imalik maailma muuta, \u00fcmber kujundada ega selle ohtlikku tormis\u00f6\u00f6stu parandada. On vaid \u00fcks v\u00f5imalik vastupanu: mitte seda t\u00f5siselt v\u00f5tta.\u201c\nPeale selle meeldis mulle Kundera t\u00e4pne poeetiline stiil, kust k\u00f5ik \u00fcleliigne oli v\u00e4lja pressitud. Ka Kundera romaanides esinevad filosoofilised k\u00f5rvalep\u00f5iked, miniesseed, ei m\u00f5junud pingutatult pikana. Isegi kui sisuliselt ei pruukinud nendega n\u00f5ustuda (Suur Marss v\u00f5ib olla massih\u00fcsteeriline kit\u0161, aga ilma suurte marssideta poleks ei t\u00f6\u00f6liste, naiste, laste, tumedanahaliste, homoseksuaalide jt \u00f5igusi), n\u00e4isid need tegelaste (m\u00f5tte)ilma kirjeldamisel p\u00f5hjendatuna. Veel tekitasid sellised autor-jumala positsioonilt kirjutatud vahepalad suvalise seelikuk\u00fcti v\u00f5i keskp\u00e4rase ametniku \u00fcmber mingi salap\u00e4ra \u2013 pinge, et midagi hakkab juhtuma, selgeks saama. Kundera oskas stseene aeglustada. Nagu oleks mingi hetk pandud aegluupi ja seda siis suurendusklaasiga, millimeeterhaaval lahti kodeeritud.\nKunderat on s\u00fc\u00fcdistatud misog\u00fc\u00fcnias, naistevaenulikkuses \u2013 minu arust teenimatult. Jah, meestegelased on tal ehk n\u00fcansseeritumad ja naised m\u00f5nel juhul vaid ilusad imetlusobjektid, kuid ma ei n\u00e4e siin vaenulikkust, vaid lihtsalt teatud inimt\u00fcpaa\u017eide kirjeldust. Kui parafraseerida Kundera k\u00f5ige m\u00f5juvamat romaani, siis olemise talumatut kergust m\u00e4rkas ta k\u00f5igi puhul.\nKaastundliku muige ja irooniaga j\u00e4lgis ta iga\u00fche koperdamisi ja \u00f5nnep\u00fc\u00fcdlusi, olgu tegu naiivse tudengineiu v\u00f5i vastuolulise meesg\u00fcnekoloogiga \u201eH\u00fcvastij\u00e4tuvalsis\u201c.\nT\u00e4nu oma muusikuharidusele oli Kundera kompositsiooni friik: romaan nagu muusikateos pidi koosnema seitsmest v\u00f5rdsest osast \u2013 muidu ei vastaks see vormilisele t\u00e4iusele, r\u00f5hud oleks paigast. 1987. aastal Paris Review\u2019le antud intervjuus s\u00f5nastab Kundera seda nii: \u201eMa ei allu mingile ebausule maagiliste numbrite osas ega tee ka ratsionaalset arvutust. Pigem ajendab mind s\u00fcgav, alateadlik, m\u00f5istetamatu vajadus, formaalne arhet\u00fc\u00fcp, mille eest ma ei saa p\u00f5geneda. K\u00f5igi minu romaanide arhitektuur p\u00f5hineb arvul seitse.\u201c\nSelle poolest oli Kundera eeskuju t\u0161ehhi minimalistlik helilooja Jan\u00e1\u010dek (k\u00fcllap meeldis Kunderale ka Arvo P\u00e4rt, kes samuti v\u00e4ldib liialdusi). Kundera ise kirjeldab samas Paris Review intervjuus oma Jan\u00e1\u010deki-m\u00f5jusid nii: \u201eMurranguline oli tema otsus muusika oma p\u00f5hiolemuseni lahti koorida. Muidugi h\u00f5lmab iga muusikateos suures osas tehnikat \u2013 teemade p\u00fcstitust, nende arendust, variatsioone, pol\u00fcfoonilist t\u00f6\u00f6d (mis on sageli v\u00e4ga automaatne), orkestratsiooni, \u00fcleminekuid jne. T\u00e4nap\u00e4eval saab muusikat komponeerida arvutiga \u2013 kui vaja, v\u00f5iksid heliloojad kirjutada sonaate ilma \u00fchegi originaalse ideeta, lihtsalt \u201ek\u00fcberneetiliselt\u201c laiendades kompositsioonireegleid. Jan\u00e1\u010deki eesm\u00e4rk oli see arvuti h\u00e4vitada! Julmad kontrastid \u00fcleminekute asemel; kordus variatsiooni asemel \u2013 ja alati asjade tuumani: ainult noodil, millel on midagi olulist \u00f6elda, on \u00f5igus eksisteerida. Peaaegu sama on romaaniga; ka seda koormab \u201etehnika\u201c, reeglid, mis teevad autori t\u00f6\u00f6 tema eest: tutvustage tegelast, kirjeldage milj\u00f6\u00f6d, tooge tegevus ajaloolisse konteksti, t\u00e4itke tegelaste eluiga m\u00f5ttetute episoodidega. [- - -] Minu eesm\u00e4rk on nagu Jan\u00e1\u010dekil: vabastada romaan romaanitehnika automaatikast.\u201c\nRomaan t\u00e4histas Kunderale k\u00f5ige \u00fclemat, n\u00fcansseeritumat kunstivormi \u2013 midagi, mille \u00fcle ta pead murdis ja s\u00fcdant valutas paljudes esseedes (neist vast kuulsaim on \u201eRomaanikunst\u201c). Veelgi enam \u2013 romaan oli tema jaoks ka Euroopa kultuuri kvintessents, ja selle kultuuri h\u00e4\u00e4bumist, (Ameerika) kellade-vilede-tele-filmi pealetungi tunnistasid ju ka tema silmad.\nKui Kundera 1968. aastal Praha kevadet kuulutas ja p\u00f5lu alla langes (ta oli kommunistliku partei liige, aga visati sealt \u00fches teiste rohkem liberaalsust soovinud intellektuaalidega v\u00e4lja), leidis ta endale uue kodumaa Prantsusmaal. Kodumaa T\u0161ehhiga j\u00e4igi suhe problemaatiliseks \u2013 on veidi s\u00fcrreaalne, et n\u00e4iteks eesti keeles j\u00f5udsid Kundera pearomaanid ilmuda varem kui kodumaal T\u0161ehhis originaalis.\nKas Kundera oli t\u0161ehhi v\u00f5i prantsuse kirjanik? Julgeksin \u00f6elda, et ta oli Euroopa kirjanik, vale oleks teda kuidagi geograafiliselt lahterdada. Samas \u2013 l\u00e4hiajaloost pole vist peale Milo\u0161 Formani teada olulisemat t\u0161ehhi taustaga kultuuritegelast...\nKas Kundera oli poliitiline kirjanik? Ei ja jaa. Ta armastas r\u00f5hutada, et teos on alati kirjanikust targem, laiaulatuslikum \u2013 seda nii juhuse kui tahte t\u00f5ttu, ja teost ega selle tegelaste veendumusi ei tohi samastada autoriga. Autor t\u00f5statab k\u00fcsimusi, teemasid \u2013 midagi pole l\u00f5plik... See oli ka p\u00f5hjus, miks Kundera lausa paaniliselt meediat ja intervjuusid v\u00e4ltis \u2013 ta ei sallinud kategoorilisi paikapanemisi, j\u00e4ika \u201eametlikku\u201c t\u00f5lgendust. Kundera suhe T\u0161ehhiga ei muutunud paremaks ka p\u00e4rast raudse eesriide ja idabloki kokkuvarisemist \u2013 \u00f5li lisas tulle 2008. aastal puhkenud skandaal, kui ajakirjas Respekt s\u00fc\u00fcdistas \u00fcks kultuuriloolane Kunderat oma tuttava noormehe, l\u00e4\u00e4ne agendi \u00fclesandmises 1950ndatel, mist\u00f5ttu too paarik\u00fcmneks aastaks kinni pandi. S\u00fc\u00fcdistus osutus valeks \u2013 aga sellele ei j\u00e4rgnenud mingit vabandust ega selgitust, vaid v\u00e4iklane, parastav kisa nii paremalt kui vasakult. Kundera reputatsioon oleks h\u00e4vinud peaaegu samas kurjas r\u00fctmis nagu tema romaanis \u201eNali\u201c... Pealegi h\u00e4iris Kunderat, et tema \u00fcldinimlikke tekste \u00fcritati seal mingite poliitiliste suundade ette rakendada, n\u00e4iteks antikommunismi loosungi alla, mis oma teatud vormides on sama rumal ja s\u00f5jakas kui kommunism. (Noor Kundera tahtis t\u0161ehhi kommunismi reformida millekski sotsiaaldemokraatia sarnaseks.)\n\u201eRomaanikunstis\u201c kirjutas Kundera: \u201eOlles mudel maailmast, mis p\u00f5hineb inimlike asjade suhtelisusel ja kahem\u00f5ttelisusel, on romaan totalitaarse s\u00fcsteemiga kokkusobimatu. See sobimatus on s\u00fcgavam kui see, mis eraldab dissidenti aparat\u0161ikust, inim\u00f5iguste eest v\u00f5itlejat julmast piinajast, sest see pole mitte \u00fcksnes poliitiline ja moraalne, vaid ka ontoloogiline. See t\u00e4hendab: maailm, mis p\u00f5hineb \u00fchel ja ainsal T\u00f5el, ning kahem\u00f5tteline ja suhteline romaanimaailm on vormitud t\u00e4iesti eri materjalist.\u201c\nAit\u00e4h, Milan Kundera, et sa olid ja l\u00f5id maailma, millel on tuhandeid varjundeid, tundehoovuseid ja t\u00f5ekilde."}
{"text":"Eelistaks eestimaist kaupa, kui saaksSeda, et turul v\u00f5ib petta saada, kiputakse ikka kahtlustama ning paraku on m\u00f5nikord sellistel kahtlustel t\u00f5e\u00adp\u00f5hi all.\n\u00dcks pettusejuhtum kahjustab aga kaudselt k\u00f5igi turum\u00fc\u00fcjate mainet ning nagu osa\u00fchingu Kindel K\u00e4si esindaja Viljandi turu maasikapettust kommenteerides tabavalt \u00fctles, siis k\u00f5ige suuremad kannatajad on kohalikud tootjad. Paljud inimesed ostavad eestimaist kaupa p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast ning selleks, et siinset majandust ja p\u00f5llumeest toetada. T\u00e4nap\u00e4eval on j\u00e4rjest suuremale hulgale inimestele oluline keskkonnale j\u00e4etud jalaj\u00e4lg. Kui kaob usk sellesse, et kaup on Eestis kasvatatud, v\u00f5idaksegi hakata ostma v\u00e4lismaist, sest see on ju odavam ning petistele raha anda ei taheta. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et viletsat petukaupa kellegi nime all m\u00fc\u00fces saab kohaliku tootja nimi pleki k\u00fclge.\nSelline pettus v\u00f5ib olla m\u00e4rksa laiem k\u00fcsimus kui ainult hooajalised maasikad v\u00f5i muud marjad. Selliste kaupadega on lihtsalt v\u00f5imalik rohkem vahelt teenida, sest eestimaise ning \u00fcsna l\u00fchikest aega m\u00fc\u00fcgil oleva kauba eest ollaksegi n\u00f5us rohkem maksma. Pole aga v\u00e4listatud, et Eesti sibulate, kartulite ja porgandite p\u00e4he m\u00fc\u00fcakse m\u00f5nikord samuti v\u00e4lismaistelt hulgim\u00fc\u00fcjatelt ostetut, sest ka k\u00fcmme senti kilo eest rohkem saada on ju maast leitud raha. Kindlalt seda v\u00e4ita ei saa, sest me lihtsalt ei tea pettuste ulatust. P\u00f5llumajandus- ja toiduamet korraldab p\u00f5hjalikke reide harva.\nLihtne on ameti poole n\u00e4puga n\u00e4idata, et tehku paremat t\u00f6\u00f6d, m\u00e4rksa raskem on vastata k\u00fcsimusele, kust ta selleks ressursse peaks leidma. Krooniline t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja rahanappus kimbutab ju peaaegu k\u00f5iki riigiameteid, alles m\u00f5ne kuu eest kirjutasime Sakalas sellest, et Viljandi politseijaoskonnas on inimesi puudu ning peaprokur\u00f6r on andnud juhised, et pole lihtsalt m\u00f5tet menetluses hoida kuriteoteateid, mille lahendamiseks lootust pole.\nKindlasti tasuks ametil siiski oma sisemine t\u00f6\u00f6korraldus ja olemasolevad ressursid \u00fcle vaadata pilguga, et ehk on v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d pettuste avastamiseks paremini korraldada. Kui see pole v\u00f5imalik, siis oleks suur abi sellestki, kui amet v\u00f5taks \u00fche suvise hooaja ning korraldaks turgudele reide, nagu kunagi minevikus tehtud on. Ent p\u00fcsiv lahendus peitub ikka pidevas ja p\u00fcsivas rahas, mille peaks andma riik. Jutud p\u00f5llumajanduse toetamisest ja vajadusest tagada Eesti toidujulgeolek on ju \u00fcsna sisut\u00fchjad, kui ametil pole raha, et p\u00f5llumehi kaitsta ebaausa konkurentsi, pettuste ja turu solkimise eest.\n"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma Venemaata (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 18. juuli, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Musta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\" \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\"Ukraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\"Ukraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma Venemaata (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 18. juuli, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Musta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\" \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\"Ukraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\"Ukraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma Venemaata (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 18. juuli, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Musta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\" \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\"Ukraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\"Ukraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma Venemaata (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 18. juuli, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Musta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\" \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\"Ukraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\"Ukraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma VenemaataUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\u00abMusta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\u00bb \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\u00abUkraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\u00bb s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\u00abUkraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis president.\nMusta mere teraviljavedu v\u00f5imaldav leping aegus, sest Venemaa ei n\u00f5ustunud seda pikendam, vahendasid teisip\u00e4eval uudisteagenuurid.\nLeping on v\u00f5imaldanud Ukrainast vilja eksportida meritsi, kuigi riiki tunginud Venemaa on muidu Ukraina mere\u00fchendused sulgenud. T\u00e4nu kokkuleppele on teravilja hinnad maailmaturul p\u00fcsinud stabiilsena.\n\u00dchendriigid nimetasid Venemaa esmasp\u00e4evast otsust lahkuda Musta mere viljaleppest m\u00f5istusevastaseks, sest see t\u00f5stab maailmas n\u00e4lgivate inimeste jaoks toiduainete hindu veelgi.\n\u00abVenemaa lahkumine Ukraina teraviljalepingust on julm tegu,\u00bb \u00fctles esmasp\u00e4eval USA suursaadik \u00dcRO juures ja s\u00fc\u00fcdistas Moskvat inimkonna pantvangistamises.\n\u00abAjal, mil Venemaa m\u00e4ngib poliitilisi m\u00e4nge, kannatavad p\u00e4ris inimesed,\u00bb s\u00f5nas Linda Thomas-Greenfield New Yorgis asuvas \u00dcRO peakorteris ajakirjanikele.\n\u00abVenemaa poolt toiduainete relvadena kasutamise tulemuseks on toidu hankimise raskendamine kohtades, kus seda h\u00e4dasti vajatakse ja hinnad t\u00f5usevad. See on m\u00f5istusevastane,\u00bb \u00fctles USA v\u00e4lisminister Antony Blinken.\nBlinken s\u00f5nas telekanalile CNN, et lepingut tuleb v\u00f5imalikult kiiresti uuendada.\n\u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres \u00fctles varem p\u00e4eval, et Venemaa otsus Ukraina teraviljalepingust lahkuda annab k\u00f5ikjal hoobi abivajajate pihta.\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen m\u00f5istis samuti hukka Venemaa otsuse peatada osalemine Musta mere viljaleppes.\n\u00abEuroopa Liit teeb t\u00f6\u00f6d tagamaks maailma haavatavate elanikkonnar\u00fchmade toidujulgeolek,\u00bb \u00fctles Euroopa Komisjoni president."}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma Venemaata (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 18. juuli, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Musta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\" \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\"Ukraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\"Ukraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nMusta mere teraviljavedu v\u00f5imaldav leping aegus, sest Venemaa ei n\u00f5ustunud seda pikendam, vahendasid teisip\u00e4eval uudisteagenuurid.\nLeping on v\u00f5imaldanud Ukrainast vilja eksportida meritsi, kuigi riiki tunginud Venemaa on muidu Ukraina mere\u00fchendused sulgenud. T\u00e4nu kokkuleppele on teravilja hinnad maailmaturul p\u00fcsinud stabiilsena.\n\u00dchendriigid nimetasid Venemaa esmasp\u00e4evast otsust lahkuda Musta mere viljaleppest m\u00f5istusevastaseks, sest see t\u00f5stab maailmas n\u00e4lgivate inimeste jaoks toiduainete hindu veelgi.\n\"Venemaa lahkumine Ukraina teraviljalepingust on julm tegu,\" \u00fctles esmasp\u00e4eval USA suursaadik \u00dcRO juures ja s\u00fc\u00fcdistas Moskvat inimkonna pantvangistamises.\n\"Ajal, mil Venemaa m\u00e4ngib poliitilisi m\u00e4nge, kannatavad p\u00e4ris inimesed,\" s\u00f5nas Linda Thomas-Greenfield New Yorgis asuvas \u00dcRO peakorteris ajakirjanikele.\n\"Venemaa poolt toiduainete relvadena kasutamise tulemuseks on toidu hankimise raskendamine kohtades, kus seda h\u00e4dasti vajatakse ja hinnad t\u00f5usevad. See on m\u00f5istusevastane,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister Antony Blinken.\nBlinken s\u00f5nas telekanalile CNN, et lepingut tuleb v\u00f5imalikult kiiresti uuendada.\n\u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres \u00fctles varem p\u00e4eval, et Venemaa otsus Ukraina teraviljalepingust lahkuda annab k\u00f5ikjal hoobi abivajajate pihta.\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen m\u00f5istis samuti hukka Venemaa otsuse peatada osalemine Musta mere viljaleppes.\n\"Euroopa Liit teeb t\u00f6\u00f6d tagamaks maailma haavatavate elanikkonnar\u00fchmade toidujulgeolek,\" \u00fctles Euroopa Komisjoni president.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma Venemaata (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 18. juuli, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Musta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\" \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\"Ukraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\"Ukraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nMusta mere teraviljavedu v\u00f5imaldav leping aegus, sest Venemaa ei n\u00f5ustunud seda pikendam, vahendasid teisip\u00e4eval uudisteagenuurid.\nLeping on v\u00f5imaldanud Ukrainast vilja eksportida meritsi, kuigi riiki tunginud Venemaa on muidu Ukraina mere\u00fchendused sulgenud. T\u00e4nu kokkuleppele on teravilja hinnad maailmaturul p\u00fcsinud stabiilsena.\n\u00dchendriigid nimetasid Venemaa esmasp\u00e4evast otsust lahkuda Musta mere viljaleppest m\u00f5istusevastaseks, sest see t\u00f5stab maailmas n\u00e4lgivate inimeste jaoks toiduainete hindu veelgi.\n\"Venemaa lahkumine Ukraina teraviljalepingust on julm tegu,\" \u00fctles esmasp\u00e4eval USA suursaadik \u00dcRO juures ja s\u00fc\u00fcdistas Moskvat inimkonna pantvangistamises.\n\"Ajal, mil Venemaa m\u00e4ngib poliitilisi m\u00e4nge, kannatavad p\u00e4ris inimesed,\" s\u00f5nas Linda Thomas-Greenfield New Yorgis asuvas \u00dcRO peakorteris ajakirjanikele.\n\"Venemaa poolt toiduainete relvadena kasutamise tulemuseks on toidu hankimise raskendamine kohtades, kus seda h\u00e4dasti vajatakse ja hinnad t\u00f5usevad. See on m\u00f5istusevastane,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister Antony Blinken.\nBlinken s\u00f5nas telekanalile CNN, et lepingut tuleb v\u00f5imalikult kiiresti uuendada.\n\u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres \u00fctles varem p\u00e4eval, et Venemaa otsus Ukraina teraviljalepingust lahkuda annab k\u00f5ikjal hoobi abivajajate pihta.\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen m\u00f5istis samuti hukka Venemaa otsuse peatada osalemine Musta mere viljaleppes.\n\"Euroopa Liit teeb t\u00f6\u00f6d tagamaks maailma haavatavate elanikkonnar\u00fchmade toidujulgeolek,\" \u00fctles Euroopa Komisjoni president.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma Venemaata (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 18. juuli, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Musta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\" \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\"Ukraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\"Ukraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nMusta mere teraviljavedu v\u00f5imaldav leping aegus, sest Venemaa ei n\u00f5ustunud seda pikendam, vahendasid teisip\u00e4eval uudisteagenuurid.\nLeping on v\u00f5imaldanud Ukrainast vilja eksportida meritsi, kuigi riiki tunginud Venemaa on muidu Ukraina mere\u00fchendused sulgenud. T\u00e4nu kokkuleppele on teravilja hinnad maailmaturul p\u00fcsinud stabiilsena.\n\u00dchendriigid nimetasid Venemaa esmasp\u00e4evast otsust lahkuda Musta mere viljaleppest m\u00f5istusevastaseks, sest see t\u00f5stab maailmas n\u00e4lgivate inimeste jaoks toiduainete hindu veelgi.\n\"Venemaa lahkumine Ukraina teraviljalepingust on julm tegu,\" \u00fctles esmasp\u00e4eval USA suursaadik \u00dcRO juures ja s\u00fc\u00fcdistas Moskvat inimkonna pantvangistamises.\n\"Ajal, mil Venemaa m\u00e4ngib poliitilisi m\u00e4nge, kannatavad p\u00e4ris inimesed,\" s\u00f5nas Linda Thomas-Greenfield New Yorgis asuvas \u00dcRO peakorteris ajakirjanikele.\n\"Venemaa poolt toiduainete relvadena kasutamise tulemuseks on toidu hankimise raskendamine kohtades, kus seda h\u00e4dasti vajatakse ja hinnad t\u00f5usevad. See on m\u00f5istusevastane,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister Antony Blinken.\nBlinken s\u00f5nas telekanalile CNN, et lepingut tuleb v\u00f5imalikult kiiresti uuendada.\n\u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres \u00fctles varem p\u00e4eval, et Venemaa otsus Ukraina teraviljalepingust lahkuda annab k\u00f5ikjal hoobi abivajajate pihta.\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen m\u00f5istis samuti hukka Venemaa otsuse peatada osalemine Musta mere viljaleppes.\n\"Euroopa Liit teeb t\u00f6\u00f6d tagamaks maailma haavatavate elanikkonnar\u00fchmade toidujulgeolek,\" \u00fctles Euroopa Komisjoni president.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i s\u00f5nul tuleb teraviljaalgatusega j\u00e4tkata ilma Venemaata (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 18. juuli, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas esmasp\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et tegi T\u00fcrgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Musta mere teravilja algatus saab ja peaks toimima ka tulevikus. Kui ilma Venemaata, siis ilma Venemaata. Teraviljaekspordi leping \u2013 see on leping T\u00fcrgi ja maailmaorganisatsiooniga \u2013 j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse. Praegu on vaja ainult leida v\u00f5imalused selle rakendamiseks ja maailma j\u00e4tkuv otsustav surve terroririigi vastu,\" \u00fctles president \u00f5htuk\u00f5nes ukrainlastele.\nSellega seoses m\u00e4rkis Ukraina president, et saatis T\u00fcrgi presidendile Recep Tayyip Erdo\u011fanile ja \u00dcRO peasekret\u00e4rile Ant\u00f3nio Guterresele ametlikud kirjad ettepanekuga j\u00e4tkata Musta mere teraviljaalgatuse v\u00f5i sellega samav\u00e4\u00e4rse algatusega t\u00f6\u00f6d kolmepoolses vormis.\n\"Ukraina, \u00dcRO ja T\u00fcrgi saavad \u00fchiselt tagada toidukoridori toimimise ja laevade kontrolli,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nRiigipea toonitas, et see on vajalik k\u00f5igile maailmas. President lisas, et t\u00e4nu Musta mere teraviljaalgatusele on juba ligi 33 miljonit tonni p\u00f5llumajandussaadusi eksporditud 45 maailma riiki ning eelk\u00f5ige on 60 protsenti kogustest l\u00e4inud Aafrika ja Aasia riikidesse.\n\"Ukraina seisukoht on alati olnud ja on v\u00f5imalikult selge, et kellelgi pole \u00f5igust h\u00e4vitada \u00fchegi rahva toiduga kindlustatust. Kui kamp inimesi kuskil Kremlis usub, et neil on v\u00e4idetavalt \u00f5igus otsustada, kas toit on laual erinevates riikides nagu Egiptuses v\u00f5i Sudaanis, Jeemenis v\u00f5i Bangladeshis, Hiinas, Indias, T\u00fcrgis, Indoneesias, siis on maailmal v\u00f5imalus n\u00e4idata, et v\u00e4ljapressimine pole kellelegi lubatud,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nMusta mere teraviljavedu v\u00f5imaldav leping aegus, sest Venemaa ei n\u00f5ustunud seda pikendam, vahendasid teisip\u00e4eval uudisteagenuurid.\nLeping on v\u00f5imaldanud Ukrainast vilja eksportida meritsi, kuigi riiki tunginud Venemaa on muidu Ukraina mere\u00fchendused sulgenud. T\u00e4nu kokkuleppele on teravilja hinnad maailmaturul p\u00fcsinud stabiilsena.\n\u00dchendriigid nimetasid Venemaa esmasp\u00e4evast otsust lahkuda Musta mere viljaleppest m\u00f5istusevastaseks, sest see t\u00f5stab maailmas n\u00e4lgivate inimeste jaoks toiduainete hindu veelgi.\n\"Venemaa lahkumine Ukraina teraviljalepingust on julm tegu,\" \u00fctles esmasp\u00e4eval USA suursaadik \u00dcRO juures ja s\u00fc\u00fcdistas Moskvat inimkonna pantvangistamises.\n\"Ajal, mil Venemaa m\u00e4ngib poliitilisi m\u00e4nge, kannatavad p\u00e4ris inimesed,\" s\u00f5nas Linda Thomas-Greenfield New Yorgis asuvas \u00dcRO peakorteris ajakirjanikele.\n\"Venemaa poolt toiduainete relvadena kasutamise tulemuseks on toidu hankimise raskendamine kohtades, kus seda h\u00e4dasti vajatakse ja hinnad t\u00f5usevad. See on m\u00f5istusevastane,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister Antony Blinken.\nBlinken s\u00f5nas telekanalile CNN, et lepingut tuleb v\u00f5imalikult kiiresti uuendada.\n\u00dcRO peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres \u00fctles varem p\u00e4eval, et Venemaa otsus Ukraina teraviljalepingust lahkuda annab k\u00f5ikjal hoobi abivajajate pihta.\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen m\u00f5istis samuti hukka Venemaa otsuse peatada osalemine Musta mere viljaleppes.\n\"Euroopa Liit teeb t\u00f6\u00f6d tagamaks maailma haavatavate elanikkonnar\u00fchmade toidujulgeolek,\" \u00fctles Euroopa Komisjoni president.\nBaltic News Service"}
{"text":"Iga kolmas maasikaostja v\u00f5ib petta saadaPeedu P\u00f5ld ostis neljap\u00e4eva hommikul Viljandi turult neli kilo maasikaid. Maasikaid m\u00fc\u00fcnud meesterahvas v\u00e4itis, et tegu on Eestis kasvatatud Sonata sordi maasikatega. Ka kasti k\u00fcljes olev infokleeps andis P\u00f5llule teada, et maasikatootja peaks olema osa\u00fching Kindel K\u00e4si, mis tegutseb Tartumaal N\u00f5o vallas. P\u00f5ld ostiski heas usus neli kilo marju ja viis need koju.\u00d5htul koos perega maasikaid s\u00f6\u00f6ma asunud P\u00f5ld avastas seej\u00e4rel, et maasikad s\u00fc\u00fca ei k\u00f5lba ning neil on vastik roiskunud maitse. \u00abL\u00e4hemalt vaadates olid marjad seest pruunid,\u00bb \u00fctles P\u00f5ld, kelle s\u00f5nul v\u00e4liselt riknemist m\u00e4rgata polnud. Et marjade s\u00f6\u00f6gik\u00f5lbmatus avastati \u00f5htul, siis polnud neid ka v\u00f5imalik m\u00fc\u00fcjale tagasi viia.P\u00f5ld p\u00f6\u00f6rdus asjas selguse saamiseks ja \u00f5iguse n\u00f5utamiseks kirja teel otse osa\u00fchingu Kindel K\u00e4si poole ning soovis ettev\u00f5tjalt olukorrale kommentaari.Talu perenaiselt Helen Kaskemalt sai Peedu P\u00f5ld teada, et nende ettev\u00f5te Sonata-nimelist sorti enam ei kasvata, seega ei saa nad seda ka mitte kuidagi m\u00fc\u00fca. Maasikakasvataja hinnang olukorrale oli \u00fchem\u00f5tteline: \u00abP\u00e4ritolupettus, need pole meie maasikad.\u00bbOsa\u00fchingu Kindel K\u00e4si omanik Helen Kaskema s\u00f5nas, et pettused on turgudel tegelikult t\u00e4iesti igap\u00e4evane asi. \u00abMeie marju m\u00fc\u00fcakse turgudel praegu v\u00e4ga v\u00e4he,\u00bb r\u00f5hutas ta.Teateid maasikate kohta, mille juures on osa\u00fchingu Kindel K\u00e4si silt, edastavad nii peretuttavad, kes juhtuvad neid m\u00e4rkama, kui ka murelikud ostjad, kes soovivad marjade p\u00e4ritolus veenduda. \u00abHelistati n\u00e4iteks, et leidsime maasikakastist \u00f5unapuu lehe, kas teie talus on \u00f5unapuid,\u00bb t\u00f5i ta n\u00e4ite. \u00abT\u00e4iesti v\u00e4listatud, et meie talu maasikad, sest \u00fckski p\u00f5ld ei ole meil \u00f5unapuude l\u00e4hedal. See on t\u00e4iesti tavaline ja kahjuks t\u00e4iesti igap\u00e4evane, aga me ei j\u00f5ua iga m\u00fc\u00fcgileti juurde.\u00bbKaskema on enda \u00fctlust m\u00f6\u00f6da \u00fcsna pessimistlik v\u00f5imaluse suhtes, et p\u00e4ritolupettustega Eestis asjad niipea paremaks l\u00e4ehvad. J\u00e4relevalve on k\u00fcll justkui olemas, aga siiski n\u00f5rk ning pettuste suure hulga taga on tema arvates p\u00f5llumajandus- ja toiduameti piiratud v\u00f5imalused.Igale poole inspektorid k\u00fcllaldase tihedusega ei j\u00f5ua, saatelehti pole keeruline v\u00f5ltsida ning marjade anal\u00fc\u00fcsiks vajalikke testide tegemine on aja- ja rahakulukas tegevus.Kui suur hulk Eesti turgudel m\u00fc\u00fcdavaid marju on petumarjad, seda on Kaskema hinnangul keeruline \u00f6elda. Pettusi tuleb aga ette k\u00f5ikjal ning hinnanguliselt kolmandik, kui mitte rohkem, v\u00f5ivad olla petumarjad. Seejuures pole vahet, kas k\u00e4ia v\u00e4ikelinna v\u00f5i suure linna turul, pettused on levinud igal pool, ehkki neist ei pruugita v\u00e4ga r\u00e4\u00e4kida. \u00abPada s\u00f5imab katelt: v\u00e4ikesed linnad s\u00fc\u00fcdistavad suuri, suured v\u00e4ikeseid,\u00bb lausus ta. \u00abAga see on v\u00e4ikestel turgudel t\u00e4pselt sama levinud kui suurtel.\u00bb (Sakala)"}
{"text":"Juhtkiri: pettustele piir pealeJUHTKIRISeda, et turul v\u00f5ib petta saada, kiputakse ikka kahtlustama ning paraku on m\u00f5nikord sellistel kahtlustel t\u00f5ep\u00f5hi all.\u00dcks pettusejuhtum kahjustab aga kaudselt k\u00f5igi turum\u00fc\u00fcjate mainet ning nagu osa\u00fchingu Kindel K\u00e4si esindaja Viljandi turu maasikapettust kommenteerides tabavalt \u00fctles, siis k\u00f5ige suuremad kannatajad on kohalikud tootjad. Paljud inimesed ostavad eestimaist kaupa p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast ning selleks, et siinset majandust ja p\u00f5llumeest toetada. T\u00e4nap\u00e4eval on j\u00e4rjest suuremale hulgale inimestele oluline keskkonnale j\u00e4etud jalaj\u00e4lg. Kui kaob usk sellesse, et kaup on Eestis kasvatatud, v\u00f5idaksegi hakata ostma v\u00e4lismaist, sest see on ju odavam ning petistele raha anda ei taheta. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et viletsat petukaupa kellegi nime all m\u00fc\u00fces saab kohaliku tootja nimi pleki k\u00fclge.Selline pettus v\u00f5ib olla m\u00e4rksa laiem k\u00fcsimus kui ainult hooajalised maasikad v\u00f5i muud marjad. Selliste kaupadega on lihtsalt v\u00f5imalik rohkem vahelt teenida, sest eestimaise ning \u00fcsna l\u00fchikest aega m\u00fc\u00fcgil oleva kauba eest ollaksegi n\u00f5us rohkem maksma. Pole aga v\u00e4listatud, et Eesti sibulate, kartulite ja porgandite p\u00e4he m\u00fc\u00fcakse m\u00f5nikord samuti v\u00e4lismaistelt hulgim\u00fc\u00fcjatelt ostetut, sest ka k\u00fcmme senti kilo eest rohkem saada on ju maast leitud raha. Kindlalt seda v\u00e4ita ei saa, sest me lihtsalt ei tea pettuste ulatust. P\u00f5llumajandus- ja toiduamet korraldab p\u00f5hjalikke reide harva.Lihtne on ameti poole n\u00e4puga n\u00e4idata, et tehku paremat t\u00f6\u00f6d, m\u00e4rksa raskem on vastata k\u00fcsimusele, kust ta selleks ressursse peaks leidma. Krooniline t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja rahanappus kimbutab ju peaaegu k\u00f5iki riigiameteid, alles m\u00f5ne kuu eest kirjutasime Sakalas sellest, et Viljandi politseijaoskonnas on inimesi puudu ning peaprokur\u00f6r on andnud juhised, et pole lihtsalt m\u00f5tet menetluses hoida kuriteoteateid, mille lahendamiseks lootust pole.Kindlasti tasuks ametil siiski oma sisemine t\u00f6\u00f6korraldus ja olemasolevad ressursid \u00fcle vaadata pilguga, et ehk on v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d pettuste avastamiseks paremini korraldada. Kui see pole v\u00f5imalik, siis oleks suur abi sellestki, kui amet v\u00f5taks \u00fche suvise hooaja ning korraldaks turgudele reide, nagu kunagi minevikus tehtud on. Ent p\u00fcsiv lahendus peitub ikka pidevas ja p\u00fcsivas rahas, mille peaks andma riik. Jutud p\u00f5llumajanduse toetamisest ja vajadusest tagada Eesti toidujulgeolek on ju \u00fcsna sisut\u00fchjad, kui ametil pole raha, et p\u00f5llumehi kaitsta ebaausa konkurentsi, pettuste ja turu solkimise eest.\"Kui kaob usk sellesse, et kaup on Eestis kasvatatud, v\u00f5idaksegi hakata ostma v\u00e4lismaist, sest see on ju odavam ning petistele raha anda ei taheta.\""}
{"text":"Eesti maasikaid soovinud viljandlane sai vastu p\u00fckse ja m\u00f5ru maigu suhuPETUKAUP\nNeljap\u00e4eval neli kilo kirjade j\u00e4rgi Tartumaal kasvatatud maasikaid ostnud viljandlane avastas \u00f5htul maasikaid s\u00f6\u00f6ma asudes, et marjad on seest roiskunud. Maasikakasvatajale saadetud kirja peale sai ta aga teada, et on langenud p\u00e4ritolupettuse ohvriks. Sellised pettused on Eestis v\u00e4ga tavalised ning j\u00e4relevalvet oluliselt karmistamata seda probleemi lahendada pole maasikakasvataja s\u00f5nutsi v\u00f5imalik.\nViljandlane Peedu P\u00f5ld ostis neljap\u00e4eva hommikul Viljandi turult neli kilo maasikaid. Maasikaid m\u00fc\u00fcnud meesterahvas v\u00e4itis, et tegu on Eestis kasvatatud Sonata sordi maasikatega. Ka kasti k\u00fcljes olev infokleeps andis P\u00f5llule teada, et maasikatootja peaks olema osa\u00fching Kindel K\u00e4si, mis tegutseb Tartumaal N\u00f5o vallas. P\u00f5ld ostiski heas usus neli kilo marju ja viis need koju.\n\u00d5htul koos perega maasikaid s\u00f6\u00f6ma asunud P\u00f5ld avastas seej\u00e4rel, et maasikad s\u00fc\u00fca ei k\u00f5lba ning neil on vastik roiskunud maitse. \u00abL\u00e4hemalt vaadates olid marjad seest pruunid,\u00bb r\u00e4\u00e4kis P\u00f5ld, kelle s\u00f5nutsi v\u00e4liselt riknemist m\u00e4rgata polnud. Kuna marjade s\u00f6\u00f6gik\u00f5lbmatus avastati \u00f5htul, siis polnud neid ka v\u00f5imalik tagasi m\u00fc\u00fcjale viia.\nP\u00f5ld p\u00f6\u00f6rdus asjas selguse saamiseks ja \u00f5iguse n\u00f5utamiseks kirja teel otse osa\u00fchingu Kindel K\u00e4si poole ning soovis ettev\u00f5tjalt olukorrale kommentaari.\n\nSellist sorti ei kasvatatagi\nOsa\u00fching Kindel K\u00e4si toimetab Tartumaal N\u00f5o vallas. Talu perenaiselt Helen Kaskemalt sai Peedu P\u00f5ld teada, et nende ettev\u00f5ttes Sonata-nimelist sorti enam ei kasvatata ning seega ei saa nad seda ka mitte kuidagi m\u00fc\u00fca. Maasikakasvataja hinnang olukorrale oli \u00fchem\u00f5tteline: \u00abP\u00e4ritolupettus, need pole meie maasikad.\u00bb\nNelja kilo maasikate eest maksis P\u00f5ld 30 eurot ning sisuliselt k\u00f5ik marjad r\u00e4ndasid pr\u00fcgikasti ja raha korstnasse, sest nagu P\u00f5ld \u00fctles, siis suurt midagi sealt p\u00e4\u00e4sta ei andnud ning katsest \u00fckshaaval m\u00f5ned k\u00f5lblikud marjad siiski \u00fcles leida loobuti kiiresti.\nEnda s\u00f5nutsi pole P\u00f5ld turul m\u00fc\u00fcjaid varem kahtlustanud ning on seni usaldanud nii m\u00fc\u00fcjaid kui silte. Omateada pole ta ka seni petta saanud. Marjad on alati s\u00fc\u00fca k\u00f5lvanud ning p\u00e4ritolumaa osas pole P\u00f5llul seni kahtlusi tekkinud. Marju ta aga kehvast kogemusest hoolimata tulevikus kohapeal pooleks l\u00f5ikama siiski ei hakka. \u00abT\u00f5sisemalt hakkan neile samas otsa vaatama k\u00fcll,\u00bb t\u00e4hendas ta. \u00abAga usaldan siiski meie m\u00fc\u00fcjaid ja p\u00f5llumehi edasi, sest ega nad suurt midagi selle eest vastu saa, mis ise sisse panevad. Meie p\u00f5llumajanduses tehakse kohati ikka imet.\u00bb\nEesti maasikatalu, kelle nimel pettus tehti, tahtis P\u00f5ld aga eraldi tunnustada. \u00abV\u00e4ga kiiresti ja v\u00e4ga vara hommikul tuli neilt vastus,\u00bb kiitis P\u00f5ld. \u00abKohe n\u00e4ha, et seal talus teevad inimesed tublisti t\u00f6\u00f6d!\u00bb\n\nSusserdamisega kaasneb oht ...\n\nLaup\u00e4eva hommikul Viljandi turul Peedu P\u00f5llu antud kirjeldusega sobivat maasikam\u00fc\u00fcjat kommentaari k\u00fcsimiseks ei olnud. Teisi maasikam\u00fc\u00fcjaid oli aga mitmeid ning huvi maasikate vastu suur.\nKarksi l\u00e4hedal maasikaid kasvatava Teeve K\u00e4ndra arvates ei ole p\u00e4ritolupettused, n\u00e4iteks Poola v\u00f5i muude riikide maasikate m\u00fc\u00fcmine Eesti maasikate p\u00e4he, t\u00e4nap\u00e4eval enam kuigi tavalised, sest p\u00f5llumajandusja toiduameti inspektorid hoiavad olukorral j\u00f5udum\u00f6\u00f6da silma peal. Lugu neljap\u00e4eval ostetud petumaasikatest tuli talle suure \u00fcllatusena ning tema k\u00f5rvu pole selliseid juhtumeid kuigi palju sattunud.\nM\u00fc\u00fcjaid k\u00e4ib p\u00f5llumajandusja toiduamet pisteliselt kontrollimas, samuti kontrollitakse v\u00e4ga usinasti ka vihjeid, mida ostjad v\u00f5i teised m\u00fc\u00fcjad saadavad. \u00d5igel m\u00fc\u00fcjal on alati korrektsed saatelehed ning inspektoritele peavad need alati olema ette n\u00e4idata. Lisaks peavad kastidel olema \u00f5iged kleepsud. \u00abK\u00f5ik on t\u00e4nap\u00e4eval nii kontrollitav, et ega naljalt keegi ei hakka sellist susserdust tegema,\u00bb arvas ta.\nK\u00e4ndra kaubavalikus on ka teiste kasvatajate maasikaid, sest enda talu saak j\u00e4i \u00f6\u00f6k\u00fclmade ja p\u00f5ua t\u00f5ttu v\u00e4ga kasinaks, ent marjade ja muu kauba p\u00e4ritolus on ta veendunud, saatelehed on korras ning klientidel on tema kui kauaaegse maasikakasvataja ja -m\u00fc\u00fcja suhtes tekkinud usaldus. Sestap ei ole K\u00e4ndra pidanud kokku puutuma ka kahtlustavate klientidega, kellele maasikate p\u00e4ritolu t\u00f5estama peaks, sest omi inimesi tuntakse ja usaldatakse, eriti v\u00e4ikestes kohtades, ning kord rikutud mainet oleks raske parandada.\n\n... aga mitte piisavalt suur\nOsa\u00fchingu Kindel K\u00e4si omanik Helen Kaskema s\u00f5nas laup\u00e4eval ohates, et paraku olukord siiski nii roosiline ei ole ning pettused on turgudel tegelikult t\u00e4iesti igap\u00e4evane asi. Seejuures ka Viljandi turul, kust Kaskema on ennegi saanud teateid, et kirjade j\u00e4rgi on m\u00fc\u00fcgil nende marjad.\n\u00abMeie marju m\u00fc\u00fcakse turgudel praegu v\u00e4ga v\u00e4he,\u00bb r\u00f5hutas maasikakasvataja. \u00abTallinnas N\u00f5mme turul m\u00fc\u00fcakse ning Tartus on \u00fcks kohalik maasikakasvataja, kes natuke ka meie marju m\u00fc\u00fcb. K\u00f5ik. Rohkem turgudel meie marju ei m\u00fc\u00fcda ning meie ametlik edasim\u00fc\u00fcja on NoBananas, kes m\u00fc\u00fcb marju poolekilostes karpides, mitte kastides.\u00bb\nTeateid maasikate kohta, mille juures on nende ettev\u00f5tte silt, edastavad nii peretuttavad, kes juhtuvad neid m\u00e4rkama, kui ka murelikud kliendid, kes soovivad marjade p\u00e4ritolus veenduda. \u00abHelistati n\u00e4iteks: leidsime maasikakastist \u00f5unapuu lehe. Kas teie talus on \u00f5unapuid?\u00bb t\u00f5i ta n\u00e4ite. \u00abT\u00e4iesti v\u00e4listatud, et meie talu maasikad, sest \u00fckski p\u00f5ld ei ole meil \u00f5unapuude l\u00e4hedal. See on t\u00e4iesti tavaline ja kahjuks t\u00e4iesti igap\u00e4evane, aga me ei j\u00f5ua iga m\u00fc\u00fcgileti juurde.\u00bb\nKaskema on enda s\u00f5nutsi \u00fcsna pessimistlik v\u00f5imaluse osas, et p\u00e4ritolupettustega Eestis asjad niipea paremaks muutuvad. J\u00e4relevalve on k\u00fcll justkui olemas, aga siiski n\u00f5rk ning pettuste suure hulga taga on tema arvates p\u00f5llumajandus- ja toiduameti piiratud ressursid. Igale poole inspektorid piisava tihedusega ei j\u00f5ua, saatelehti pole keeruline v\u00f5ltsida ning marjade anal\u00fc\u00fcsiks vajalike testide tegemine on aja- ja rahakulukas tegevus.\nKui suur hulk Eesti turgudel m\u00fc\u00fcdavaid marju on petumarjad, on Kaskema hinnangul v\u00e4ga keeruline \u00f6elda. Pettusi tuleb aga ette k\u00f5ikjal ning hinnanguliselt kolmandik, kui mitte enam, v\u00f5ivad olla petumarjad. Seejuures pole vahet, kas k\u00fclastatakse v\u00e4ikelinna v\u00f5i suure linna turgu, pettused on levinud igal pool, ehkki neist ei pruugita v\u00e4ga r\u00e4\u00e4kida. \u00abPada s\u00f5imab katelt: v\u00e4ikesed linnad s\u00fc\u00fcdistavad suuri, suured v\u00e4ikeseid,\u00bb nentis ta. \u00abAga see on v\u00e4ikestel turgudel t\u00e4pselt sama levinud kui suurtel.\u00bb\nTa t\u00f5i n\u00e4iteks Soome, kus v\u00f5eti p\u00e4ritolupettused erilise luubi alla ning igap\u00e4evasest kohalike maasikakasvatajate murest sai t\u00f5esti \u00fcsna haruldane juhus ja p\u00e4ritolupettused raugesid sisuliselt \u00fche hooajaga. \u00abSeejuures v\u00f5in \u00f6elda, et kui enne j\u00e4relevalve karmistamist olid m\u00fc\u00fcdud marjadest paberite j\u00e4rgi kohalikud umbes 90 protsenti, siis p\u00e4rast karmistamist langes kohalike marjade m\u00fc\u00fcgi hulk umbes 60 protsendini,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abEhk siis umbes kolmandik m\u00fc\u00fcdust oli ilmselgelt pettus ning umbes samas suurusj\u00e4rgus v\u00f5ib see olla ka Eestis.\u00bb\nKaskema ei osanud t\u00e4pselt \u00f6elda, kui palju petised sellise t\u00f6\u00f6ga vaheltkasu teenivad, sest ta pole hulgihindadega kursis, ent eelk\u00f5ige saavad sellega kahju kohalikud ausad kasvatajad, kelle kaup konkureerib eba\u00f5iglastel alustel odavalt sisseveetud marjadega, mida saab \u00f5ige pisut odavamalt m\u00fc\u00fca. Ent kahju kannatab ka tarbija ise. \u00abAastaid on inimesed r\u00e4\u00e4kinud, et kohalikud maasikad maitsesid minevikus h\u00e4sti, t\u00e4nap\u00e4eval enam aga mitte, et kas tase ja kvaliteet on alla k\u00e4inud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta. \u00abTegelikult ei ole, aga pettused on lihtsalt nii levinud, et see tekitab sellise mulje.\u00bb\n\u00dchtegi head n\u00f5ksu pettuste v\u00e4ltimiseks Kaskema anda ei osanud, sest eelk\u00f5ige seisab asi p\u00f5llumajandus- ja toiduameti j\u00e4relevalve taga kinni. Olukorra paranemist oleks loota alles siis, kui j\u00e4relevalve tugevneks ja amet saaks rohkem ressursse selle t\u00f5husaks korraldamiseks.\nKindlasti tasub tema s\u00f5nutsi osta endale maasikaid ainult \u00fche ja v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rse m\u00fc\u00fcja k\u00e4est, kes m\u00fc\u00fcb talle teadaoleva kasvataja marju. Alati v\u00f5ib k\u00fcsimustega p\u00f6\u00f6rduda ka kasvatajate poole ning uurida m\u00f5ne m\u00fc\u00fcgileti kohta, kas seal ikka on nende ametlik edasim\u00fc\u00fcja. \u00abMa ei n\u00e4e, et see olukord enne laheneks,\u00bb t\u00f5des ta.\nKui on v\u00e4lja otsitud kindel m\u00fc\u00fcja ning veendutud, kas ta m\u00fc\u00fcb enda talu marju v\u00f5i on tegu maasikakasvataja ametliku edasim\u00fc\u00fcjaga, siis on lootust, et petiste \u00f5nge langeb v\u00e4hem inimesi. Kindlasti tasub tema hinnangul j\u00e4lgida ka kirjavigu sordinimedes ning v\u00f5imaluse korral tundmatuid m\u00fc\u00fcjaid lihtsalt v\u00e4ltida.\n\nPEEDUP\u00d5LD\nOsa\u00fching Kindel K\u00e4si m\u00fc\u00fcb turul maasikaid \u00fcksnes \u00fche kindla edasim\u00fc\u00fcja vahendusel Tallinnas N\u00f5mme turul ja Tartu turul. Viljandis nad maasikaid ametlikult ei m\u00fc\u00fc, ometi on Viljandi turul nende ettev\u00f5tte siltidega kaupa m\u00fc\u00fcgil. 2 \u00d7 JAN RANDAR RAIDMAViljandis Helen Kaskema teada nende talu maasikaid \u00fcldse ei m\u00fc\u00fcdagi, ometi kirjade j\u00e4rgi saab neid justkui osta.Neljap\u00e4eval Viljandi turult ostetud maasikad osutusid riknenuks ning ostja langes p\u00e4ritolupettuse ohvriks.\n\nTRIIN LOIDE"}
{"text":"Naised kaotasid kelmidele tuhandeid eurosidTALLINN, 18. juuli, BNS \u2013 Politsei uurib kaht juhtumit, kus naised kaotasid kelmidele tuhandeid eurosid.\nEsmasp\u00e4eval alustas politsei menetlust juhtumis, kus Lasnam\u00e4el elavale 50-aastasele naisele helistati v\u00e4idetavalt Elisast ning teavitati, et keegi v\u00f5\u00f5ras on saanud juurdep\u00e4\u00e4su tema andmetele ning on loodud teine Smart-ID lahendus. Seej\u00e4rel paluti naisel erinevatel ettek\u00e4\u00e4netel ja erinevate isikute poolt alla laadida RustDesk ja Remote Desktop tarkvara, siseneda internetipanka ja sisestada PIN-koodid. Kuiv\u00f5rd naine ei kahelnud helistajate usaldusv\u00e4\u00e4rsuses, siis t\u00e4itis ta k\u00f5ik korraldused. Hiljem selgus, et naise nimel v\u00f5eti erinevatest krediidiasutustest laene kogusummas 4053 eurot, mis omakorda kanti raha edasi v\u00e4lismaa platvormidele.\nEsmasp\u00e4eval alustas politsei menetlust juhtumis, kus Maardus elavale 50-aastasele naisele helistati v\u00e4idetavalt pangast ja politseist ning teavitati, et tema andmed on lekkinud ning tema nimel on v\u00f5etud laenu. Naisele tehti ettepanek osaleda salajases operatsioonis kurjategija tabamiseks. Selleks paluti alla laadida kaugjuurdep\u00e4\u00e4su tarkvara AnyDesk, veendi teda v\u00f5tma laenu ja meelitati pettusega m\u00fc\u00fcma oma s\u00f5idukit. Kuiv\u00f5rd naine ei kahelnud helistajate usaldusv\u00e4\u00e4rsuses, siis t\u00e4itis ta k\u00f5ik korraldused. Hiljem naine m\u00f5istis, et tegu on kelmusega, kui tema kontolt oli tehtud \u00fclekanne 4500 eurot v\u00f5\u00f5rale pangakontole.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"P\u00f5hja prefektuur hoiatab veebis leviva uue kelmuse eestTALLINN, 18. juuli, BNS - P\u00f5hja prefektuur hoiatab, et kelmid ei pea suvepuhkust ning on veebis asunud levitama uut petuskeemi.\u00a0\n\"Taas on v\u00e4lja m\u00f5eldud petuskeem, kuidas inimestelt raha v\u00e4lja meelitada. Nimelt on sotsiaalmeediasse pandud jooksma reklaam, mis lubab, et p\u00e4rast panga teenuste hindamist kantakse teie kontole 25 eurot,\" kirjutab politsei sotsiaalmeedias.\u00a0\n\"Tundub nagu kerge rahateenimise v\u00f5imalus? Tegelikult on aga tegemist petulehek\u00fcljega, mille tunned \u00e4ra, kui t\u00e4helepanelikult vaatad aadressiriba, kuhu sind on edasi suunatud.Ole t\u00e4helepanelik,\" j\u00e4tkas prefektuur.\u00a0\nKahtluse puhul on k\u00f5ige kindlam kirjutada brauseri aadressireale ise www.lhv.ee, mitte vajutada lingil, mis tundub sarnane, kuid on tegelikult m\u00f5ne t\u00e4hekombinatsiooni poolest siiski erinev, soovitab politsei.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"P\u00f5hja prefektuur hoiatab veebis leviva uue kelmuse eestP\u00f5hja prefektuur hoiatab, et kelmid ei pea suvepuhkust ning on veebis asunud levitama uut petuskeemi.\u00a0\nUus petuskeem on liikvel.\n\"Taas on v\u00e4lja m\u00f5eldud petuskeem, kuidas inimestelt raha v\u00e4lja meelitada. Nimelt on sotsiaalmeediasse pandud jooksma reklaam, mis lubab, et p\u00e4rast panga teenuste hindamist kantakse teie kontole 25 eurot,\" kirjutab politsei sotsiaalmeedias.\u00a0\n\"Tundub nagu kerge rahateenimise v\u00f5imalus? Tegelikult on aga tegemist petulehek\u00fcljega, mille tunned \u00e4ra, kui t\u00e4helepanelikult vaatad aadressiriba, kuhu sind on edasi suunatud.\u00a0Ole t\u00e4helepanelik,\" j\u00e4tkas prefektuur.\u00a0\nKahtluse puhul on k\u00f5ige kindlam kirjutada brauseri aadressireale ise www.lhv.ee, mitte vajutada lingil, mis tundub sarnane, kuid on tegelikult m\u00f5ne t\u00e4hekombinatsiooni poolest siiski erinev, soovitab politsei."}
{"text":"P\u00f5hja prefektuur hoiatab veebis leviva uue kelmuse eestP\u00f5hja prefektuur hoiatab, et kelmid ei pea suvepuhkust ning on veebis asunud levitama uut petuskeemi, vahendas BNS.\n\u201cTaas on v\u00e4lja m\u00f5eldud petuskeem, kuidas inimestelt raha v\u00e4lja meelitada. Nimelt on sotsiaalmeediasse pandud jooksma reklaam, mis lubab, et p\u00e4rast panga teenuste hindamist kantakse teie kontole 25 eurot,\u201d kirjutab politsei sotsiaalmeedias.\u00a0\n\u201cTundub nagu kerge rahateenimise v\u00f5imalus? Tegelikult on aga tegemist petulehek\u00fcljega, mille tunned \u00e4ra, kui t\u00e4helepanelikult vaatad aadressiriba, kuhu sind on edasi suunatud.\nOle t\u00e4helepanelik,\u201d j\u00e4tkas prefektuur.\u00a0\nKahtluse puhul on k\u00f5ige kindlam kirjutada brauseri aadressireale ise www.lhv.ee, mitte vajutada lingil, mis tundub sarnane, kuid on tegelikult m\u00f5ne t\u00e4hekombinatsiooni poolest siiski erinev, soovitab politsei.\u00a0\n]]>"}
{"text":"RIA: petturid k\u00fcsivad paar eurot, kuid v\u00f5ivad v\u00f5tta kogu kontol oleva rahaRiigi infos\u00fcsteemide ameti (RIA) k\u00fcberintsidentide k\u00e4sitlemise osakonna\u00a0CERT-EE juht T\u00f5nu Tammer \u00fctles Vikerraadios, et RIA saab iga p\u00e4ev ettev\u00f5tete esindajatelt ja tavainimestelt infot, et neile on petturite poolt saadetud \u00f5ngituskirju e-postile v\u00f5i telefoni, milles palutakse postipaki transpordi eest juurde maksta.S\u00f5numites on kirjas, et paki transpordiga on tekkinud t\u00f5rge ja seet\u00f5ttu peab klient transpordi eest maksma paarieurose lisatasu. S\u00f5numis on veebilink, millele vajutades k\u00fcsitakse kliendi pangakaardi andmeid. \u00abV\u00f5ib ju tunduda, et paar eurot, t\u00fchja temaga aga tegelikult jagades krediitkaardiandmeid on v\u00f5imalik varastada kogu limiidi ulatus,\u00bb\u00a0\u00fctles Tammer.\nTammer selgitas, et \u00fcldjuhul ei juhtu midagi, kui inimene vajutab \u00f5ngistuskirjas olevale lingile, kuid kindlasti ei tohiks ta sisestada seal k\u00fcsitud andmeid.\nKurjategijad k\u00fcsivad andmeid selleks, et andmed teistele ebaseadluslikku \u00e4ri ajavatele petturitele edasi m\u00fc\u00fca.\nTavaliselt k\u00fcsitakse kahtlastele lingile vajutades lisaks krediitkaardinumbritele ka teisi isiklikke andmeid, n\u00e4iteks elukoha aadressi. Kurjategijad k\u00fcsivad andmeid selleks, et neid teistele ebaseadluslikku\u00a0\u00e4ri ajavatele petturitele edasi m\u00fc\u00fca. Andmeid\u00a0kasutakse omakorda j\u00e4rgmistes \u00f5ngistuskirjades, \u00fctles Tammer.\nTammer \u00fctles, et kui inimene on juba oma krediitkaardi andmed sisestanud ja tal tekkib hiljem kahtlus, et tegemist v\u00f5ib\u00a0olla petuskeemiga, siis peaks ta helistama koheselt panka, et tema kaart suletaks.\nLisaks v\u00f5iks teavitada RIA-t, et nad saaksid uurida, millega on t\u00e4psemalt tegemist. Kui tegemist on pahatahtliku sisuga veebileega, v\u00f5tavad nad \u00fchendust lehe haldajaga. RIA ei saa alati tagada, et petturite poolt \u00fclesseatud veebilehed kinni pandaks, kuid nad saavad blokeerida sellele juurdep\u00e4\u00e4su."}
{"text":"Ettevaatust: Soome postifirma nimel levivad pettusedSMS-s\u00f5numite pettused Posti nimel on taas levimas. V\u00e4ljaanne Ilta-Sanomat n\u00e4gi hiljuti tekstis\u00f5numit, milles v\u00e4ideti, et kliendi pakk on k\u00e4ttetoimetamiseks valmis. Antud veebilingi kaudu tuli kinnitada vaid tollitasu 54,45 eurot.\nNagu paljude sarnaste kelmuste puhul, liikus ka see s\u00f5num Posti t\u00f5eliste s\u00f5numite juurde. Sama n\u00e4htust on pandud t\u00e4hele ka n\u00e4iteks pangakelmuste puhul. S\u00f5num l\u00e4heb telefonis panga ehtsate s\u00f5numitega samasse kohta.\nLibas\u00f5numi ilmumine \u00f5igete s\u00f5numite sekka suurendab usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Telefonioperaatoritel on aga olnud raske probleemiga tegeleda varem tehtud tehniliste valikute t\u00f5ttu.\nIlta-Sanomat k\u00fclastas lingitud veebisaiti vero-pay.org t\u00e4na teisip\u00e4eval, 18. juulil l\u00f5una paiku. J\u00e4i mulje, et tegemist on pettusega, mille k\u00e4igus ohvrit meelitatakse ostma kurjategijate jaoks bitcoini kr\u00fcptovaluutat.\nPetus\u00f5numis lingitud veebisait suunab ettev\u00f5tte Simplex ilmselt ehtsale makselehele, mis k\u00fcsib bitcoinide ostmiseks maksekaardi andmeid. Selles etapis t\u00f5usis ka n\u00f5utav summa s\u00f5numi 54,45 eurolt 75,24 euroni. Hind v\u00f5ib varieeruda olenevalt bitcoini vahetuskursist.\nSeoses sellega, et petus\u00f5numi ilmumist ehtsate s\u00f5numite vahel on raske \u00e4ra hoida, j\u00f5ustub Soomes peagi seaduse muudatus, millega piiratakse telefoninumbrite v\u00f5ltsimise v\u00f5imalust.\nPaljud petturid on soomlastele helistanud numbritelt, mis tunduvad kodumaised. K\u00fcll aga kohustab amet operaatoreid oktoobris v\u00e4ltima helistaja numbri muutmist ja petuk\u00f5nede suunamist k\u00f5ne saajatele."}
{"text":"Fredi Oja: inimesed \u00fclehindavad enda v\u00f5imeid petuskeemide \u00e4ratundmisel   J\u00e4rjest sagenevate pangapettustega v\u00f5itlemisel peavad pangad ja kliendid koost\u00f6\u00f6d tegema, kirjutab LHV pettuste ennetamise juht Fredi Oja.    Pankadega otsesemalt v\u00f5i kaudsemalt seotud pettused on Eestis viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt sagenenud. Kurjategijad on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uusi ja keerukaid skeeme, millega soovitakse inimeste pangakontodel olevat raha v\u00e4lja petta.\u00a0 Kuna sularaha kasutatakse \u00fcha v\u00e4hem ning raha liigutatakse valdavalt digitaalselt, p\u00fc\u00fcavad petturid leida erinevaid v\u00f5imalusi inimeste pangakontodel oleva raha varastamiseks l\u00e4bi maksete v\u00f5i kaarditehingute. Klientide ootus pangale on, et nende raha on igati kaitstud. Pangad hoiavadki klientide vara turvaliselt, kuid probleemid tekivad siis, kui kliendid annavad petturitele ise ligip\u00e4\u00e4su oma kontodele. Silmast silma petujutu asemel on t\u00e4nased kelmid haaranud telefonid, et t\u00f5mmata inimesed k\u00f5nega konksu otsa, pakkudes n\u00e4iteks investeeringutele ulmelisi kasumeid. Nad loovad autentsena tunduvaid, aga vale aadressiga veebilehti, mis panevad uskuma, et oled \u00f5iges kohas, kuhu maksmiseks oma PIN-koodid sisestada. Ringlevad ka petukirjad ja SMS-id, mille kurjategijad saadavad panga v\u00f5i m\u00f5ne muu teenusepakkuja nime alt, et suunata pahaaimamatuid edasi lingile, kus on j\u00e4lle vaja PIN-koodid sisestada.\u00a0 Veel m\u00f5ned aastad tagasi olid petukirjad ja -lehed kergesti \u00e4ratuntavad, kuid t\u00e4na n\u00e4evad need v\u00e4ga usutavad v\u00e4lja. Olgu \u00f6eldud, et \u00fckski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMS-i ega e-kirja teel pangakonto paroole v\u00f5i krediitkaardi andmeid kuhugi saata v\u00f5i sisestada.  Levinud arusaam: \"Minuga seda ei juhtu ja ma saan aru, kui mind petetakse.\"  Panga t\u00f6\u00f6s n\u00e4eme iga p\u00e4ev haritud ja arukaid inimesi igas vanuses, olenemata soost, kes on sattunud m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Pettuste ohvriks v\u00f5ib langeda iga\u00fcks. Uuringud t\u00f5estavad, et inimesed sageli alahindavad riske ja \u00fclehindavad enda v\u00f5imeid petuskeeme \u00e4ra tunda. Sageli s\u00f5ltub petta saamine pelgalt juhusest.\u00a0 On oluline m\u00f5ista, et PIN-koodide sisestamine v\u00f5rdub allkirjaga ning iga tehingu kinnitamisel peab kasutaja olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik. Kliendid eeldavad sageli, et pangad suudavad kurjategijaid j\u00e4litada ja raha tagasi saada. See on keerulisem, kui paljud arvavad, kuna raha liigub kiiresti v\u00e4lisriikidesse ning saaja kontolt edasi. N\u00e4iteks kaardiandmete lekkimise korral v\u00f5ib kaardiorganisatsioon aidata raha tagasi saada, kuid see ei laiene k\u00f5ikidele maksetele. Kui inimene satub pettuse ohvriks, on oluline teha politseisse avaldus, kuna pettuste uurimine ja lahendamine kuulub politsei p\u00e4devusse. Pettuste lahendus- ja ennetusmeetmete t\u00e4psed \u00fcksikasjad ei ole sageli avalikud, et v\u00e4ltida kurjategijate teadlikkust meetmetest.  Mida saavad pangad teha klientide kaitsmiseks ja mida mitte?\u00a0  Pettuste ennetamiseks tegelevad pangad teavitust\u00f6\u00f6ga, arendavad oma s\u00fcsteeme pettusekindlamaks ning teostavad aktiivset monitooringut petulehtede avastamiseks ja eemaldamiseks. N\u00e4iteks on t\u00e4navu tehtud juba \u00fcle 150 petulehe, mis matkivad LHV veebilehte: enamjaolt j\u00f5uavad need internetis \u00fcleval olla vaid m\u00f5nik\u00fcmmend minutit, sest pank saab nendele reeglina kiirelt j\u00e4lile.\u00a0 Pettuste lahendamiseks tegelevad pangad klientide informeerimise ja n\u00f5ustamisega ning suhtlevad kaardiorganisatsioonidega kaardipettuste korral. Lisaks teevad pangad koost\u00f6\u00f6d politseiga andmete jagamiseks ja teiste pankadega suhtlemiseks. Lisaks pettuste vastu v\u00f5itlemisele arendavad pangad t\u00f6\u00f6riistu, mis suudaksid pettusemustreid \u00e4ra tunda, ennetada riske ning pettusi peatada. Kiiresti muutuvas maailmas on kelmid muutunud \u00fcha nutikamaks ning kasutavad erinevaid meetmeid, et inimeste t\u00e4helepanu eemale juhtida. Nii pangad kui ka politsei teevad j\u00f5upingutusi turvalisema elukeskkonna tagamiseks, kuid ka inimesed peavad olema valvsad ning arvestama, et pettused v\u00f5ivad tabada ka neid endid. Pettuste vastu v\u00f5itlemine on pankade ja klientide \u00fchine \u00fclesanne. Pangad tegelevad pettuste ennetamise ja lahendamisega erinevate meetmete abil ning klientidel on oluline olla teadlik petuskeemidest ja kasutada oma raha ettevaatlikult. Et raha oleks kindlalt kaitstud, on vajalik koost\u00f6\u00f6 ja teadlikkus nii klientide kui ka pankade poolt.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"PolitseiteatedKehtna vald\n16. juulil kell 15.58 toimus liiklus\u00f5nnetus Lelle alevikus, kus juhtimis\u00f5iguseta 17-aastane noormees s\u00f5itis rolleriga vastu t\u00e4navavalgustusposti. Kannatanu toimetati haiglasse.\n\nKohila vald\nPolitsei alustas kriminaalmenetlust selles, et ajavahemikul 4.-6. juuli varastati Kohilas raudteejaama rattahoidjast lukustatud jalgratas Virus Pro. Vargusega tekitatud varaline kahju on 300 eurot.\n14. juulil kella 13.40 paiku toimus liiklus\u00f5nnetus K\u00f5nnu teel Metsavahi raudtee\u00fcles\u00f5idukohal.\n\nM\u00e4rjamaa vald\nPolitsei alustas kriminaalmenetlust selles, et 11. juuli \u00f5htul l\u00f6\u00f6di korteris 52-aastast meest.\n15. juulil kesk\u00f6\u00f6 paiku teatati politseile, et tekkinud konflikti k\u00e4igus l\u00f5i 55-aastane mees oma 50-aastast naabrimeest.\n\nArvutikelmus\n14. juulil sai politsei teate, et Raplamaal elavale naisele helistas vene keeles k\u00f5nelev mees, kes hoiatas, et naise pangakontolt tahetakse laenu v\u00f5tta ja selle v\u00e4ltimiseks palus helistaja naisel siseneda telefonis olevasse pangarakendusse. Helistaja juhendamisel paigaldas naine oma telefoni Anydesk rakenduse, mille abil v\u00f5eti \u00fcle tema telefoniekraan ja naine tegi helistaja juhendamisel oma Smart-ID koode sisestades oma pangakontolt \u00fclekande teisele kontole. Kelmusega tekitatud kahju on 8300 eurot.\n\n\nPolitsei-ja piirivalveamet"}
{"text":"Venezuela kinnipeetavad hoiavad pantvangis nelja politseinikkuCARACAS, 18. juuli, AFP-BNS \u2013\u00a0Venezuela eeluurimisvanglas m\u00e4ssavad kinnipeetavad hoiavad pantvangis nelja politseinikku, teatas teisip\u00e4eval vangi\u00f5iguste r\u00fchmitus.\nOrganisatsiooni Una Ventana a la Libertad (Aken vabadusse) andmetel ei ole l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kohtuametnikega 24 tundi p\u00e4rast nelja korravalvuri kinniv\u00f5tmist tulemusi andnud.\nAvalduses \u00f6eldakse, et m\u00e4ss puhkes esmasp\u00e4eval politseinikke rikkumistes s\u00fc\u00fcdistanud kinnipeetavate seas P\u00f5hja-Aragua osariigi eeluurimisvanglas. Kinniv\u00f5tmise hetkel tegelesid politseinikud vangide loendamisega.\u00a0\nKinnipeetavad sundisid neli politseinikku enda kambrisse.\nSotsiaalmeedia videotes on n\u00e4ha trellide taga kolme mees- \u00fcht naispolitseinikku, kelle k\u00e4ed on kinni seotud, kuid kes kinnitavad, et neid ei kohelda halvasti.\nKinnipeetavad v\u00e4itsid, et vangistajad \u00fcritasid neilt toidu, perek\u00fclastuste v\u00f5i kohtusse \u00fcleviimise eest raha v\u00e4lja pressida.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kaur Lass kutsub vaidlustama \u00fcldplaneeringu rikkumistStrateegilise ja ruumilise planeerimisega tegelev viimsilasest planeerimisekspert Kaur Lass on 14. juulil teinud oma Facebooki lehel \u00fcleskutse vaidlustada Viimis vallavalitsuse p\u00fc\u00fcdu rikkuda kehtivat \u00fcldplaneeringut.\nAvaldame selle postituse t\u00e4ismahus ja muutmata kujul.\n\u201cKutsun sind \u00fcles vaidlustama Viimsi Vallavalitsuse p\u00fc\u00fcdu rikkuda oma kehtivat \u00fcldplaneeringut! Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee katastri\u00fcksuste detailplaneeringuga antakse ehitus\u00f5igus jalghalli p\u00fcstitamiseks \u00fcldplaneeringu vastaselt.\nSelle hoone max ehitisealune pind on 1,1 ha ja max k\u00f5rgus 20 m, st tegu on Viimis aleviku SUURIMA hoonega. Hoone on umbes katlamaja uute korstende k\u00f5rgune ja pindalalt suurem kui naabruse kaarhallid kokku.\nSelgitan, seda jalgpallihalli surutakse l\u00e4bi kehtiva Viimsi valla mandriosa \u00fcldplaneeringu kohasele kerget\u00f6\u00f6stuse maale (t\u00e4hisega \u00fcldplaneeringu kaardil: Tk), kuhu selliseid \u00fchiskondlike objekte ei ole lubatud.\nPlaneeringuala ala on k\u00fcll ka v\u00e4ikses mahus \u00fcldkasutatavate hoonete (t\u00e4hisega AR, mis on \u00fchiskondlike hoonete reservmaa) ja kuna see on seda alla pooles planeeringuala suuruses, siis on siin korrektne koostada \u00fcldplaneeringut muutev, st laia avalikkuse kaasamisega, detailplaneering.\nLisaks on planeerigualal ka osaliselt haljasmaa (t\u00e4hisega H) ning lisaks osaliselt pruuni ja lilla v\u00e4rviga kavandatud teede alla j\u00e4\u00e4v maa. Selline \u00fcldplaneeringu muutise peitmine ja detailplaneeringu l\u00e4bisurumine toimub ajal, kui vald ise massiliselt kiusab maaomanike, kes \u00fcldplaneeringu kohaseid planeeringuid menetleda soovib ja on \u00fcldplaneering muutmise keelanud. Asja l\u00e4bisurumiseks kasutatakse propagandat (eskiisi avaliku arutelu j\u00e4rel ilmunud artikkel esitab lausvalesid, millest saab aru iga\u00fcks, kes arutelul viibis) ja vassib fakte ning vaikib maha kodanike vastuseisud ja \u00f5igusrikkumised, sellist asja ei tohi kodaniku\u00fchiskonnas taluda.\nN\u00e4iteks selgelt on ekslik 26.10.2022 Viimsi Vallavalitsuse korralduse nr 437 Lisa 1: kus on toodud \u201eDetailplaneering vastab Viimsi valla mandriosa \u00fcldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele \u2013 \u00fcldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala \u00fcldkasutatavate hoonete maa juhtotstarbega alal.\u201c Korraldus ignoreerib fakti, et jalgpallihall on paigutatud suures osas DP jooniste j\u00e4rgi kerget\u00f6\u00f6stuse maale.\nArvatavasti on eksimus mitte kogemata, vaid eesm\u00e4rgiga uinutada piirkonna elanike t\u00e4helepanu. Viimast n\u00e4itab ka valitud avalikustamise aeg \u2013 juulis puhkuste perioodil, kui inimesed ei uuri koduvallas toimuvat.\nEnne selle planeeringu algatamist proovis Viimsi Vallavalitsus \u00f5iguslikult ekslikel alustel ja vastuolus kehtiva \u00fcldplaneeringuga v\u00e4ljastada jalgpalli hoone rajamiseks ilma detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimusi (info sellest on leitaval valla kodulehel.\nOlukorras kus \u201eViimsi Teataja\u201c selgitab \u00fcldplaneeringute muutmise keelamist valla elanikele on seega t\u00e4nane Viimsi Vallavalitsus ise \u00fcldplaneeringut enda poolt valesti menetletava detailplaneeringuga \u00fcldplaneeringuid ja seadusi salaja rikkuv. See on nii eetiline kui \u00f5iguslik eksimus.\nKehtiva \u00fcldplaneeringu muutmine saab k\u00e4ija VAID l\u00e4bi \u00fcldplaneeringut muutva detailplaneeringu, kus avalikkuse kaasa r\u00e4\u00e4kimise \u00f5igus on suurem (sh on pikemad sellise DP avalikustamise perioodid).\n\u00dcldplaneeringuga vastuolu kajastamata j\u00e4tmine DP algatamise otsuses ja DP seletuskirjas ning kaardimaterjalides on viga. Sellest veast on tulenenud nii valesti tehtud algatamise otsus, sest \u00fcldplaneeringut muutvaid planeeringuid peab algatama vallavolikogu, mitte vallavalitsus.\nEnamus osas kergt\u00f6\u00f6stusmaale (\u00fcldplaneeringu j\u00e4rgi Tk) kavandatav uus jalgpallihall on massiivne suurhoone mille m\u00f5\u00f5dud on ca 123 m x 75 m (kohati kuni 85 m l\u00fchema k\u00fclje laiemas osas). Selle suurhoone ehitisealune pind on ca 1 ha. See \u00fcletab kordades naabruses olevate kaarhallide jt Viimsi alevikus paiknevate hoonete pindala.\nDP alusel kavandatud hoone k\u00f5rgus \u00fcle 20 m, mis on \u00fcletab naabruses olevate korterelamute k\u00f5rguseid.\nIllustratiivne 3D vaade jalgpallihallile on tehtud n\u00f6 kotkavaates ning ei anna \u00fclevaadet hoone tegelikust k\u00f5rgusest (kuvat\u00f5mmis Viimsi vallavalitsuse veebist).\nSee massiivne hoone on kaugelt m\u00e4rgatav ja j\u00e4\u00e4ks silma isegi Toompea vaateplatvormidelt. Kaugvaadete m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs ja ka kavandatava hoone v\u00f5rdlus naabruse hoonetega on keskkonnam\u00f5ju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata j\u00e4tmise aluseks olnud eelhinnangus maha vaikitud. See on viinud eelhinnagu sisulised j\u00e4reldused valeks.\nKuna ma elan Viimsi alevikus siis ma tajun, et selle hoone asukoha valiku juures on ununenud kontekst, sh lisaks Tallinnast vaadeldavusele ka selle vaadeldavus l\u00e4hiala elamualadelt.\nSiinset l\u00f5iku v\u00f5ib iga\u00fcks copy-paste kasutada ja esitada \u00f5igusrikkumise ja Viimsi aleviku milj\u00f6\u00f6 rikkumise kohta oma vastuv\u00e4ite. Tagumine aeg selleks on 31.07.2023!\nKes soovib, siis olen n\u00f5us ka kirjade koostamist n\u00f5ustama. Reformierakonna valedel baseeruv t\u00fcrannia Eestis tuleb peatada, muidu j\u00f5uame peagi d\u00fcstoopiasse. See mis siin riigis, nii riigi kui KOV tasandil, nende v\u00f5imu all toimub on kodaniku\u00fchiskonna propagandistlik tasal\u00fclitamine. Aeg on seda muuta. Siin on selleks \u00fcks v\u00f5imalus. Palun jaga infot edasi!\nAvalikustamise teade. \u201d\nTunnusfoto: Kaur Lassi Facebooki profiilipilt.\nLoe samal teemal:\n\u201cOpositsioon esitas 4 arup\u00e4rimist Tammelaane, jalgpallihalli ja lasteaiakohtade teemadel\u201d\n\u201cLauri Hussar Eesti P\u00e4evalehes: t\u00f5sine korruptsioonikahtlus seoses Martin Reimiga\u201d\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"Kelm teenis j\u00e4lle paar tuhat eurot17. juulil p\u00f6\u00f6rdus Tartu politseisse 36-aastane naine, kellele helistas tundmatu inimene ja teatas, et naine tegi avalduse telefoninumbri blokeerimiseks.\nNaine ei soovinud tegelikult oma numbrit blokeerida ning helistaja palus tal laadida alla rakenduse, kust saab teada, kuidas selline avaldus tehti. Naine laadis rakenduse alla ja sisestas sinna PIN-koodid. Hiljem avastas ta, et pangakontolt on kadunud 2200 eurot."}
{"text":"Riik maksab Elmar Vaherile 4392 eurotKOHALIK\n\nRiik maksab teenistusest k\u00f5rvaldatud politsei- ja piirivalveameti endisele peadirektorile Elmar Vaherile 4392 eurot.\nTallinna halduskohus on rahuldanud Elmar Vaheri kaebuse ning t\u00fchistanud valitsuse 22. m\u00e4rtsi korralduse, millega algatati Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlus ja k\u00f5rvaldati ta teenistusest. Kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuses, mis puudutab kelmusele kaasaaitamist ja millele valitsus oma korralduses viitas, oli nimetatud k\u00fcll mitu kaebaja konkreetset tegu, ent k\u00f5ik need olid aset leidnud rohkem kui kaks aastat enne distsiplinaarmenetluse algatamist. Teenistusest k\u00f5valdamise ajal v\u00e4hendati kaebajale makstavat t\u00f6\u00f6tasu, mist\u00f5ttu tegi kohus valitsusele ettekirjutuse arvestada v\u00e4lja k\u00f5rvaldamise t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud tasu suurus ja see v\u00e4lja maksta. Riigi tugiteenuste keskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov \u00fctles \u00d5htulehele, et Vaheri saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu suurus on 4392,56 eurot (bruto).\n\n\nSIIM RANDLA"}
{"text":"Riik maksab Elmar Vaherile 4392 eurotRiik maksab teenistusest k\u00f5rvaldatud politsei- ja piirivalveameti endisele peadirektorile Elmar Vaherile 4392 eurot.\nTallinna halduskohus on rahuldanud Elmar Vaheri kaebuse ning t\u00fchistanud valitsuse 22. m\u00e4rtsi korralduse, millega algatati Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlus ning k\u00f5rvaldati ta teenistusest. Kohus leidis , et kuna distsiplinaarkaristuse saab ametnikule m\u00e4\u00e4rata \u00fcksnes kahe aasta jooksul teenistuskohustuste s\u00fc\u00fclise rikkumisena k\u00e4sitatava teo toime panemisest arvates, siis eeldab distsiplinaarmenetluse algatamine ka vastavat teavet, mille pinnalt saab teo toimepanekut v\u00e4hemalt t\u00f5en\u00e4oliseks pidada. Konkreetsel juhul t\u00f5des kohus, et valitsuse korralduses ei olnud viidet \u00fchelegi sellisele kaebaja teole. Kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuses, mis puudutab kelmusele kaasaaitamist ja millele Vabariigi Valitsus oma korralduses viitas, oli nimetatud k\u00fcll mitu kaebaja konkreetset tegu, ent k\u00f5ik need olid aset leidnud rohkem kui kaks aastat enne distsiplinaarmenetluse algatamist. Kuna kaebaja teenistusest k\u00f5rvaldamine oli \u00f5igusvastaselt algatatud distsiplinaarmenetluse tagaj\u00e4rg, on kohtu hinnangul lubamatu ka teenistusest k\u00f5rvaldamine. Selle ajal v\u00e4hendati kaebajale makstavat t\u00f6\u00f6tasu, mist\u00f5ttu tegi kohus valitsusele ettekirjutuse arvestada v\u00e4lja selle t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud tasu suurus ja see v\u00e4lja maksta.\nRiigi Tugiteenuste Keskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov \u00fctles \u00d5htulehele, et Vaheri saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu summa on 4392,56 (bruto)."}
{"text":"Politsei pidas kinni tankla r\u00f6\u00f6vimises kahtlustatava mehePolitsei pidas eile kinni mehe, keda kahtlustatakse Tartus 17. juuli \u00f6\u00f6sel tankla r\u00f6\u00f6vimises ja 15. juulil toimunud tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\u00d6\u00f6l vastu 17. juulit sisenes kahtlustuse kohaselt Tartus Aruk\u00fcla teel tanklasse mees, kes suundus klienditeenindaja juurde, haaras taskust relvataolise eseme ning n\u00f5udis, et klienditeenindaja avaks seifi. Seifist haaras mees 4950 eurot ja p\u00f5genes tanklast. Klienditeenindaja viga ei saanud.\n\u00d6\u00f6l vastu 15. juulit p\u00fc\u00fcdis kahtlustuse kohaselt sama mees r\u00f6\u00f6vida Tartumaal Aoveres asuvat tanklat, kus n\u00f5udis relvataolise esemega \u00e4hvardades, et klienditeenindaja avaks seifi. Kuna klienditeenindaja ei teadnud v\u00f5tme asukohta, p\u00f5genes mees tanklast. Ka sel korral klienditeenindaja viga ei saanud. M\u00f5lemas kuriteos kahtlustatavana peeti kinni 23-aastane varem kriminaalkorras karistamata mees.\nL\u00f5una prefektuuri Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto s\u00f5nul asus politsei kohe peale teate saamist t\u00f5endeid koguma, et kahtlustatav ja tema asukoht tuvastada. \u00abOtsisime teavet mehe kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikest kanalitest ja t\u00e4nu kogutud informatsioonile \u00f5nnestus mees eile P\u00f5ltsamaal kinni pidada. Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav varguste ja kelmustega. Mees kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. \u00d5ppetund, mis sellest juhtumist kaasa v\u00f5tta, on see, et kindlasti tuleb alati esimesel v\u00f5imalusel helistada 112 ja kutsuda politsei, et kahtlustatav saaks v\u00f5imalikult kiirelt tabatud,\u00bb\u00a0\u00fctles Laanisto.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Laura J\u00f5gisoo s\u00f5nul taotleb prokuratuur kohtult luba kahtlustatava vahistamiseks. \u00abKriminaalmenetluses kogume t\u00f5endeid, et selgitada v\u00e4lja nii mehe k\u00e4itumise motiiv kui ka teised olulised asjaolud. K\u00fcll aga on t\u00f5endite p\u00f5hjal alust arvata, et vabaduses viibides v\u00f5ib kahtlustatav j\u00e4tkata kuritegude toime panemist, sest kahtlustuse kohaselt on ta l\u00fchikese aja jooksul pannud juba toime kaks t\u00f5sist kuritegu. Tema senine k\u00e4itumine annab alust arvata, et vabadusse j\u00e4\u00e4des v\u00f5ib ta hakata ka kriminaalmenetlusest k\u00f5rvale hoidma. Seet\u00f5ttu taotleme kohtult luba kahtlustatava vahi alla v\u00f5tmiseks,\u00bb\u00a0\u00fctles J\u00f5gisoo.\nJ\u00f5gisoo lisas, et senises praktikas on politsei sellistes r\u00f6\u00f6vimistes kahtlustatavad \u00fcldjuhul varem v\u00f5i hiljem k\u00e4tte saanud. \u00abRelvalaadse esemega \u00e4hvardades v\u00f5i korduvalt toime pandud r\u00f6\u00f6vimise eest v\u00f5ib kohus karistada isegi kuni 15 aasta pikkuse vangistusega, seega on kindel, et r\u00f6\u00f6vimine ei tasu \u00e4ra. S\u00fc\u00fcditunnistamisel j\u00e4\u00e4b kurjategija ilma nii kuriteoga saadud varast kui ka vabadusest,\u00bb\u00a0lausus prokur\u00f6r.\nKohtueelset menetlust viib l\u00e4bi L\u00f5una prefektuur ja juhib L\u00f5una ringkonnaprokuratuur."}
{"text":"Politsei tabas tanklast raha r\u00f6\u00f6vinud meheTALLINN, 19. juuli, BNS \u2013\u00a0Politsei tabas teisip\u00e4eval P\u00f5ltsamaal 23-aastase mehe, keda kahtlustatakse Tartus esmasp\u00e4eva \u00f6\u00f6sel tanklast relva \u00e4hvardusel ligi 5000 euro r\u00f6\u00f6vimises ja laup\u00e4eval Tartumaal Auveres tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\u00a0\nM\u00f5lemas kuriteos kahtlustatavana peeti kinni 23-aastane varem kriminaalkorras karistamata mees, teatas BNS-ile prokuratuuri pressiesindaja.\nL\u00f5una prefektuuri Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto s\u00f5nul \u00f5nnestus t\u00e4nu kogutud infole mees teisip\u00e4eval P\u00f5ltsamaal kinni pidada. \"Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav varguste ja kelmustega. Mees kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. \u00d5ppetund, mis sellest juhtumist kaasa v\u00f5tta, on see, et kindlasti tuleb alati esimesel v\u00f5imalusel helistada 112 ja kutsuda politsei, et kahtlustatav saaks v\u00f5imalikult kiirelt tabatud,\u201c \u00fctles Laanisto.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Laura J\u00f5gisoo s\u00f5nul taotleb prokuratuur kohtult luba kahtlustatava vahistamiseks. \u201eKriminaalmenetluses kogume t\u00f5endeid, et selgitada v\u00e4lja nii mehe k\u00e4itumise motiiv kui ka teised olulised asjaolud. K\u00fcll aga on t\u00f5endite p\u00f5hjal alust arvata, et vabaduses viibides v\u00f5ib kahtlustatav j\u00e4tkata kuritegude toime panemist, sest kahtlustuse kohaselt on ta l\u00fchikese aja jooksul pannud juba toime kaks t\u00f5sist kuritegu. Tema senine k\u00e4itumine annab alust arvata, et vabadusse j\u00e4\u00e4des v\u00f5ib ta hakata ka kriminaalmenetlusest k\u00f5rvale hoidma. Seet\u00f5ttu taotleme kohtult luba kahtlustatava vahi alla v\u00f5tmiseks,\u201c \u00fctles J\u00f5gisoo.\nJ\u00f5gisoo lisas, et senises praktikas on politsei sellistes r\u00f6\u00f6vimistes kahtlustatavad \u00fcldjuhul varem v\u00f5i hiljem k\u00e4tte saanud. \u201eRelvalaadse esemega \u00e4hvardades v\u00f5i korduvalt toime pandud r\u00f6\u00f6vimise eest v\u00f5ib kohus karistada isegi kuni 15 aasta pikkuse vangistusega, seega on kindel, et r\u00f6\u00f6vimine ei tasu \u00e4ra. S\u00fc\u00fcditunnistamisel j\u00e4\u00e4b kurjategija ilma nii kuriteoga saadud varast kui ka vabadusest,\u201c lausus prokur\u00f6r.\u00a0\nEsmasp\u00e4eva \u00f6\u00f6sel sisenes Tartus Aruk\u00fcla teel tanklasse mees, kes suundus klienditeenindaja juurde, haaras taskust relvataolise eseme ning n\u00f5udis, et klienditeenindaja avaks seifi. Mees haaras seifist 4950 eurot ja p\u00f5genes tanklast. Klienditeenindaja viga ei saanud.\nSama mees p\u00fc\u00fcdis laup\u00e4eva \u00f6\u00f6sel r\u00f6\u00f6vida Tartumaal Aoveres asuvat tanklat, kus n\u00f5udis relvataolise esemega \u00e4hvardades, et klienditeenindaja avaks seifi. Kuna klienditeenindaja ei teadnud v\u00f5tme asukohta, p\u00f5genes mees tanklast. Ka sel korral klienditeenindaja viga ei saanud.\nKohtueelset menetlust viib l\u00e4bi L\u00f5una prefektuur ja juhib L\u00f5una ringkonnaprokuratuur.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei pidas kinni relvaga tankla r\u00f6\u00f6vimises kahtlustatava mehePolitsei pidas eile kinni mehe, keda kahtlustatakse Tartus esmasp\u00e4eva \u00f6\u00f6sel tankla r\u00f6\u00f6vimises ja m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal toimunud tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\n\u00d6\u00f6l vastu esmasp\u00e4eva sisenes kahtlustuse kohaselt Tartus Aruk\u00fcla teel tanklasse mees, kes suundus klienditeenindaja juurde, haaras taskust relvataolise eseme ning n\u00f5udis, et klienditeenindaja avaks seifi. Seifist haaras mees 4950 eurot ja p\u00f5genes tanklast. Klienditeenindaja viga ei saanud.\n\u00d6\u00f6l vastu 15. juulit p\u00fc\u00fcdis kahtlustuse kohaselt sama mees r\u00f6\u00f6vida Tartumaal Aoveres asuvat tanklat, kus n\u00f5udis relvataolise esemega \u00e4hvardades, et klienditeenindaja avaks seifi. Kuna klienditeenindaja ei teadnud v\u00f5tme asukohta, p\u00f5genes mees tanklast. Ka sel korral klienditeenindaja viga ei saanud. M\u00f5lemas kuriteos kahtlustatavana peeti kinni 23-aastane varem kriminaalkorras karistamata mees.\nL\u00f5una prefektuuri Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto s\u00f5nul asus politsei kohe peale teate saamist t\u00f5endeid koguma, et kahtlustatav ja tema asukoht tuvastada. \u201eOtsisime teavet mehe kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikest kanalitest ja t\u00e4nu kogutud informatsioonile \u00f5nnestus mees eile P\u00f5ltsamaal kinni pidada. Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav, kuna oli toime pannud varguseid ja kelmusi. Mees kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. \u00d5ppetund, mis sellest juhtumist kaasa v\u00f5tta, on see, et kindlasti tuleb alati esimesel v\u00f5imalusel helistada 112 ja kutsuda politsei, et kahtlustatav saaks v\u00f5imalikult kiirelt tabatud,\u201c \u00fctles Laanisto.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Laura J\u00f5gisoo s\u00f5nul taotleb prokuratuur kohtult luba kahtlustatava vahistamiseks. \u201eKriminaalmenetluses kogume t\u00f5endeid, et selgitada v\u00e4lja nii mehe k\u00e4itumise motiiv kui ka teised olulised asjaolud. K\u00fcll aga on t\u00f5endite p\u00f5hjal alust arvata, et vabaduses viibides v\u00f5ib kahtlustatav j\u00e4tkata kuritegude toime panemist, sest kahtlustuse kohaselt on ta l\u00fchikese aja jooksul pannud toime juba kaks t\u00f5sist kuritegu. Tema senine k\u00e4itumine annab alust arvata, et vabadusse j\u00e4\u00e4des v\u00f5ib ta hakata ka kriminaalmenetlusest k\u00f5rvale hoidma. Seet\u00f5ttu taotleme kohtult luba kahtlustatava vahi alla v\u00f5tmiseks,\u201c \u00fctles J\u00f5gisoo.\nJ\u00f5gisoo lisas, et senises praktikas on politsei sellistes r\u00f6\u00f6vimistes kahtlustatavad \u00fcldjuhul varem v\u00f5i hiljem k\u00e4tte saanud. \u201eRelvalaadse esemega \u00e4hvardades v\u00f5i korduvalt toime pandud r\u00f6\u00f6vimise eest v\u00f5ib kohus karistada isegi kuni 15 aasta pikkuse vangistusega, seega on kindel, et r\u00f6\u00f6vimine ei tasu \u00e4ra. S\u00fc\u00fcditunnistamisel j\u00e4\u00e4b kurjategija ilma nii kuriteoga saadud varast kui ka vabadusest,\u201c lausus prokur\u00f6r.\nKohtueelset menetlust viib l\u00e4bi L\u00f5una prefektuur ja juhib L\u00f5una ringkonnaprokuratuur."}
{"text":"Politsei pidas kinni tankla r\u00f6\u00f6vimises kahtlustatava mehePolitsei pidas teisip\u00e4eval kinni mehe, keda kahtlustatakse Tartus \u00fche tankla r\u00f6\u00f6vimises ja teise tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\n\u00d6\u00f6l vastu 17. juulit sisenes kahtlustuse kohaselt Tartus Aruk\u00fcla teel tanklasse mees, kes suundus klienditeenindaja juurde, haaras taskust relvataolise eseme ning n\u00f5udis, et klienditeenindaja avaks seifi. Seifist haaras mees 4950 eurot ja p\u00f5genes tanklast. Klienditeenindaja viga ei saanud.\n\u00d6\u00f6l vastu 15. juulit p\u00fc\u00fcdis kahtlustuse kohaselt sama mees r\u00f6\u00f6vida Tartumaal Aoveres asuvat tanklat, kus n\u00f5udis relvataolise esemega \u00e4hvardades, et klienditeenindaja avaks seifi. Kuna klienditeenindaja ei teadnud v\u00f5tme asukohta, p\u00f5genes mees tanklast. Ka sel korral klienditeenindaja viga ei saanud. M\u00f5lemas kuriteos kahtlustatavana peeti kinni 23aastane varem kriminaalkorras karistamata mees.\nL\u00f5una prefektuuri Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto s\u00f5nul asus politsei kohe peale teate saamist t\u00f5endeid koguma, et kahtlustatav ja tema asukoht tuvastada. \u201eOtsisime teavet mehe kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikest kanalitest ja t\u00e4nu kogutud informatsioonile \u00f5nnestus mees eile P\u00f5ltsamaal kinni pidada. Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav varguste ja kelmustega. Mees kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. \u00d5ppetund, mis sellest juhtumist kaasa v\u00f5tta, on see, et kindlasti tuleb alati esimesel v\u00f5imalusel helistada 112 ja kutsuda politsei, et kahtlustatav saaks v\u00f5imalikult kiirelt tabatud,\u201c \u00fctles Laanisto.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Laura J\u00f5gisoo s\u00f5nul taotleb prokuratuur kohtult luba kahtlustatava vahistamiseks. \u201eKriminaalmenetluses kogume t\u00f5endeid, et selgitada v\u00e4lja nii mehe k\u00e4itumise motiiv kui ka teised olulised asjaolud. K\u00fcll aga on t\u00f5endite p\u00f5hjal alust arvata, et vabaduses viibides v\u00f5ib kahtlustatav j\u00e4tkata kuritegude toime panemist, sest kahtlustuse kohaselt on ta l\u00fchikese aja jooksul pannud juba toime kaks t\u00f5sist kuritegu. Tema senine k\u00e4itumine annab alust arvata, et vabadusse j\u00e4\u00e4des v\u00f5ib ta hakata ka kriminaalmenetlusest k\u00f5rvale hoidma. Seet\u00f5ttu taotleme kohtult luba kahtlustatava vahi alla v\u00f5tmiseks,\u201c \u00fctles J\u00f5gisoo.\nJ\u00f5gisoo lisas, et senises praktikas on politsei sellistes r\u00f6\u00f6vimistes kahtlustatavad \u00fcldjuhul varem v\u00f5i hiljem k\u00e4tte saanud. \u201eRelvalaadse esemega \u00e4hvardades v\u00f5i korduvalt toime pandud r\u00f6\u00f6vimise eest v\u00f5ib kohus karistada isegi kuni 15 aasta pikkuse vangistusega, seega on kindel, et r\u00f6\u00f6vimine ei tasu \u00e4ra. S\u00fc\u00fcditunnistamisel j\u00e4\u00e4b kurjategija ilma nii kuriteoga saadud varast kui ka vabadusest,\u201c lausus prokur\u00f6r.\nKohtueelset menetlust viib l\u00e4bi L\u00f5una prefektuur ja juhib L\u00f5una ringkonnaprokuratuur."}
{"text":"4 p\u00f5hjust, miks koerad k\u00e4ppa annavadOn see lihtsalt trikk, mille oleme neile \u00f5petanud, v\u00f5i peitub koera innukuse taga k\u00e4ppa ulatada veel midagi?\nAjakiri \"The Dog Clinic\" viitab, et koerad on v\u00e4ga suhtlemisaltid t\u00e4nu pikaajalisele sidemele inimestega. Seega on k\u00e4pa ulatamine \u00fcks v\u00f5imalus oma s\u00f5bralikkust n\u00e4idata. Siin on neli n\u00e4idet, millised on koera motiivid, kui ta k\u00e4ppa annab.\n1.Ta soovib su t\u00e4helepanu\nKoer annab k\u00e4ppa, kui tahab, et seda temast v\u00e4lja teeksid. T\u00e4helepanu ei koosne ainult toidu ja vee tagamises, koer on sotsiaalne loom, kes tahab seltsi. K\u00e4pa andmine on v\u00f5imalus tema keeles \u00f6elda: pane mind t\u00e4hele!\n2.Tal on n\u00e4lg\n\u00dcks v\u00f5imalus norida endale toidupalukest on sirutada k\u00e4pp v\u00e4lja. Koertespetsialistid ei soovita sellest siiski traditsiooni luua, sest vastasel juhul on koer varsti v\u00e4ljapressija rollis.\n3. Ta on stressis v\u00f5i \u00e4revil\nM\u00f5nikord ulatab koer oma k\u00e4pa ka siis, kui tunneb end ebakindlalt, saamaks sinult mingit tagasisidet. Lahenduseks on palju \u00fchist ja aktiivset aega, m\u00e4ngimist ja lohutamist.\n4.Ta armastab sind\nJah, ta armastab sind, aga ei saa seda s\u00f5nadesse panna. Seega ulatab ta kiindumuse m\u00e4rgiks oma k\u00e4pa.\nAllikas: antena3.com"}
{"text":"Volinik Pruunsilla rahast: saabki niimoodi otsuseid \u00fcles osta v\u00f5i?!T\u00e4navu aasta kooliks valitud Metsk\u00fcla kooli lapsed. Urmas Lauri\nL\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu arutab homsel istungil, mida teha 40 000 euroga, mille suur\u00e4rimees Parvel Pruunsild annetas Metsk\u00fcla kooli pidamiseks tuleval \u00f5ppeaastal.\nSuure t\u00f5en\u00e4osusega kannab kohalik omavalitsus annetatud raha tagasi. Teisip\u00e4eva \u00f5htul saatis L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega. \u201eVaevalt, et volikogus leiab \u00fcksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise v\u00f5imalus,\u201c kirjutas Reinmaa, \u201eja vaevalt, et L\u00e4\u00e4neranna vald oma tegevuses (avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites) tahab olla m\u00f5jutatud mistahes \u201e\u00e4rimeeste\u201c poolt tehtavatest \u201eannetustest\u201c.\u201c Reinmaa m\u00e4rkis, et kohalik omavalitsus ei saa k\u00e4tt ette panna, kui keegi tahab toetada erakooli algatust, kuid valla arvelduskontole \u201esuvaliste kannete tegemine\u201c ei lahenda haridusv\u00f5rgu olukorda.\nL\u00e4\u00e4ne Elu konsulteeris mitme juristiga, kes kinnitasid, et suur\u00e4rimehe annetust ei saa k\u00e4sitleda korruptsioonina juba p\u00f5hjusel, et raha kanti valla, mitte m\u00f5ne ametiisiku arvele. Korruptsioonivastase seaduse l\u00f5ige, millele Reinmaa oma kirjas volinikele ja ametnikele viitab, s\u00e4testab, et ametiisik peab asutusele viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuv\u00f5tmisest, \u00fchelegi ametiisikule aga ei ole raha \u00fcle kantud.\nSuure t\u00f5en\u00e4osusega ei kaalugi L\u00e4\u00e4neranna vallajuhid v\u00f5imalust Metsk\u00fcla kooli sulgemisotsus tagasi v\u00f5tta. \u201cSee on \u00fcheks aastaks,\u201d \u00fctles Reimnaa L\u00e4\u00e4ne Elule. \u201cVald peab vaatama j\u00e4tkusuutlikkust. See otsus on volikogu p\u00e4devus, mina ei oska kommenteerida.\u201d\nValla haridusjuht Jane Mets \u00fctles, et on puhkusel ega tea Pruunsilla annetusest midagi. \u201cEi ole kuulnud. Huvitav,\u201d s\u00f5nas Mets. \u201cEi oska midagi \u00f6elda. Mulle ei meeldi niisugused asjad.\u201d\nL\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu hariduskomisjoni juht Janar S\u00f5ber m\u00e4rkis, et ei saa aru, miks peaks \u00fchte kooli (Metsk\u00fcla kooli) teistele eelistama. \u201cMiks mitte L\u00f5pe kooli?!\u201d k\u00fcsis S\u00f5ber.\nL\u00e4\u00e4neranna kooliv\u00f5rgureform suleb s\u00fcgisest L\u00f5pe ja Metsk\u00fcla kooli ning k\u00e4rbib Virtsu \u00fcheksaklassilise kooli neljaklassiliseks. \u201cKui vaadata tervet kooliv\u00f5rku, siis tuleks k\u00f5ikide koolidega arvestada,\u201d \u00fctles S\u00f5ber. \u201cSaabki niimoodi kohaliku omavalitsuse otsuseid \u00fcles osta v\u00f5i?! Lihtsalt rahaga silmade vahele l\u00fc\u00fca?!\u201d\nS\u00f5ber kinnitas, et kooliv\u00f5rgu kokkut\u00f5mbamine L\u00e4\u00e4neranna vallas on h\u00e4davajalik. \u201cNaljakas olukord, et \u00fcks kool on teistest t\u00e4htsam,\u201d s\u00f5nas S\u00f5ber. \u201cMiks \u00fche kooli lapsed on rohkem fookuses kui teise kooli lapsed?!\u201d\nL\u00e4\u00e4neranna vallavanem Ingvar Saare m\u00e4rkis, et veel \u00fcks aasta Metsk\u00fcla kooli lahti hoida ei lahenda midagi. \u201cKui midagi ei muutu ja aasta p\u00e4rast on olukord sama, siis ei tundu olevat eriti ratsionaalne hakata aasta p\u00e4rast k\u00f5iki neid vaidlusi uuesti pidama, aga see on puhtalt volikogu otsus,\u201d \u00fctles Saare. Vallajuhid on p\u00f5hjendanud kooliv\u00f5rgureformi rahapuudusega.\nSaare \u00fctles, et r\u00e4\u00e4kis Pruunsillaga, et teada saada, mis on pikem plaan. \u201c\u00dctles, et see on \u00fchekordne toetus, et aastaks. Pikas vaates tundub, et see pole v\u00f5luvits,\u201d s\u00f5nas Saare. \u201cKas tuleb tuleval aastal j\u00e4rgmine rahaga?!\u201d\nSaare \u00fctles, et ei tea, kas ja millal rakendub haridusministeeriumi meede, mis annaks raha v\u00e4ikekoolide pidamiseks. \u201cKas oleme aasta p\u00e4rast samas olukorras, ei tea,\u201d m\u00e4rkis Saare.\n\u201cJuba oli rahulikum ja selgem,\u201d s\u00f5nas S\u00f5ber. \u201cN\u00fc\u00fcd on j\u00e4lle vesi sogane.\u201d Esmasp\u00e4eval otsustas Tallinna halduskohus, et ei anna Metsk\u00fcla koolile esialgset \u00f5iguskaitset ja vald sai vabad k\u00e4ed Metsk\u00fcla kool s\u00fcgisest kinni panna.\n40 000 eurot sihtotstarbelist toetust Metsk\u00fcla algkoolile tuleva \u00f5ppeaasta kulude katteks laekus L\u00e4\u00e4neranna valla arvele teisip\u00e4eva hommikul. \u201eLoodan, et sellest on abi, et aasta vastu pidada,\u201c \u00fctles Pruunsild L\u00e4\u00e4ne Elule. \u201eAasta on pikk aeg. Selle aja jooksul j\u00f5uab \u00fcht-teist muutuda. Hoian neile p\u00f6ialt.\u201c Pruunsild m\u00e4rkis, et on end Metsk\u00fcla kooli sulgemise teemaga kursis hoidnud. \u201eMaakoolide teema on mulle s\u00fcdamel\u00e4hedane,\u201c s\u00f5nas Pruunsild. \u201eSee sobitub minu n\u00e4gemisega sellest, keda toetada.\u201c\n40 000 eurot on summa, mis kuluks Metsk\u00fcla kooli pidamise peale aastas, sama suure summa on kohalik omavalitsus v\u00f5tnud kohaliku omavalitsuse reservfondist, et k\u00e4ia kohut viie suletava ja k\u00e4rbitava kooli lastevanematega.\n\u00a0"}
{"text":"Allar J\u00f5ks: Pruunsilla annetust ei ole v\u00f5imalik k\u00e4sitleda korruptsiooninaAllar J\u00f5ks. Arvo Tarmula foto\nVandeadvokaat Allar J\u00f5ks kinnitas L\u00e4\u00e4ne Elule, et suur\u00e4rimees Parvel Pruunsilla annetust L\u00e4\u00e4neranna vallale ei ole v\u00f5imalik k\u00e4sitleda korruptsioonina.\n\u201cKorruptsiooniohuga \u00e4hvardamist tuleks v\u00f5tta katsena vallavolinikke m\u00f5jutada, et nad Metsk\u00fcla algkooli k\u00fcsimuses ei l\u00e4htuks kogukonna ja laste huvidest,\u201d m\u00e4rkis J\u00f5ks.\nTeisip\u00e4eva \u00f5htul saatis L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega\n\u201eVaevalt, et volikogus leiab \u00fcksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise v\u00f5imalus,\u201c kirjutas Reinmaa, \u201eja vaevalt, et L\u00e4\u00e4neranna vald oma tegevuses (avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites) tahab olla m\u00f5jutatud mistahes \u201e\u00e4rimeeste\u201c poolt tehtavatest \u201eannetustest\u201c.\u201c\nReinmaa m\u00e4rkis, et kohalik omavalitsus ei saa k\u00e4tt ette panna, kui keegi tahab toetada erakooli algatust, kuid valla arvelduskontole \u201esuvaliste kannete tegemine\u201c ei lahenda haridusv\u00f5rgu olukorda.\nKorruptsioonivastase seaduse \u00a7 4 lg 1 kohaselt on korruptiivne tulu ametiisikule endale v\u00f5i kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse t\u00f5ttu pakutud v\u00f5i ametiisiku poolt n\u00f5utud varaline v\u00f5i muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus.\n\u201cAvalikult k\u00e4ttesaadavast allikatest n\u00e4htub, et Pruunsild ei pakkunud 40 000 eurot ametiisiku(te)le, vaid ta kandis selle L\u00e4\u00e4neranna vallavalitsuse arvele sihtotstarbeliselt Metsk\u00fcla algkooli \u00fclalpidamiseks,\u201d m\u00e4rkis J\u00f5ks. \u201cSeega mitte \u00fckski ametiisik sellest rahast varalist soodustust ei saaks.\u201d"}
{"text":"Politsei pidas kinni Tartu tankla r\u00f6\u00f6vimises kahtlustatava mehePolitsei pidas eile kinni mehe, keda kahtlustatakse Tartus 17. juuli \u00f6\u00f6sel tankla r\u00f6\u00f6vimises ja 15. juulil toimunud tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\n\u00d6\u00f6l vastu 17. juulit sisenes kahtlustuse kohaselt Tartus Aruk\u00fcla teel tanklasse mees, kes suundus klienditeenindaja juurde, haaras taskust relvataolise eseme ning n\u00f5udis, et klienditeenindaja avaks seifi. Seifist haaras mees 4950 eurot ja p\u00f5genes tanklast. Klienditeenindaja viga ei saanud.\n\u00d6\u00f6l vastu 15. juulit p\u00fc\u00fcdis kahtlustuse kohaselt sama mees r\u00f6\u00f6vida Tartumaal Aoveres asuvat tanklat, kus n\u00f5udis relvataolise esemega \u00e4hvardades, et klienditeenindaja avaks seifi. Kuna klienditeenindaja ei teadnud v\u00f5tme asukohta, p\u00f5genes mees tanklast. Ka sel korral klienditeenindaja viga ei saanud. M\u00f5lemas kuriteos kahtlustatavana peeti kinni 23-aastane varem kriminaalkorras karistamata mees.\nL\u00f5una prefektuuri Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto s\u00f5nul asus politsei kohe peale teate saamist t\u00f5endeid koguma, et kahtlustatav ja tema asukoht tuvastada. \u201eOtsisime teavet mehe kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikest kanalitest ja t\u00e4nu kogutud informatsioonile \u00f5nnestus mees eile P\u00f5ltsamaal kinni pidada. Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav varguste ja kelmustega. Mees kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. \u00d5ppetund, mis sellest juhtumist kaasa v\u00f5tta, on see, et kindlasti tuleb alati esimesel v\u00f5imalusel helistada 112 ja kutsuda politsei, et kahtlustatav saaks v\u00f5imalikult kiirelt tabatud,\u201d \u00fctles Laanisto.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Laura J\u00f5gisoo s\u00f5nul taotleb prokuratuur kohtult luba kahtlustatava vahistamiseks. \u201eKriminaalmenetluses kogume t\u00f5endeid, et selgitada v\u00e4lja nii mehe k\u00e4itumise motiiv kui ka teised olulised asjaolud. K\u00fcll aga on t\u00f5endite p\u00f5hjal alust arvata, et vabaduses viibides v\u00f5ib kahtlustatav j\u00e4tkata kuritegude toime panemist, sest kahtlustuse kohaselt on ta l\u00fchikese aja jooksul pannud juba toime kaks t\u00f5sist kuritegu. Tema senine k\u00e4itumine annab alust arvata, et vabadusse j\u00e4\u00e4des v\u00f5ib ta hakata ka kriminaalmenetlusest k\u00f5rvale hoidma. Seet\u00f5ttu taotleme kohtult luba kahtlustatava vahi alla v\u00f5tmiseks,\u201d \u00fctles J\u00f5gisoo.\nJ\u00f5gisoo lisas, et senises praktikas on politsei sellistes r\u00f6\u00f6vimistes kahtlustatavad \u00fcldjuhul varem v\u00f5i hiljem k\u00e4tte saanud. \u201eRelvalaadse esemega \u00e4hvardades v\u00f5i korduvalt toime pandud r\u00f6\u00f6vimise eest v\u00f5ib kohus karistada isegi kuni 15 aasta pikkuse vangistusega, seega on kindel, et r\u00f6\u00f6vimine ei tasu \u00e4ra. S\u00fc\u00fcditunnistamisel j\u00e4\u00e4b kurjategija ilma nii kuriteoga saadud varast kui ka vabadusest,\u201d lausus prokur\u00f6r.\nKohtueelset menetlust viib l\u00e4bi L\u00f5una prefektuur ja juhib L\u00f5una ringkonnaprokuratuur."}
{"text":"Urmas Vaino v\u00f5itleb j\u00e4tkuvalt sotsiaalmeedia libareklaamidega. Politsei midagi teha ei saaKuu alguses hakkasid Facebookis j\u00f5uliselt levima libareklaamid, mis kujutavad nii Eesti kui ka v\u00e4lismaa avaliku elu tegelasi.\n\u00dcks kannatanutest on endine telet\u00e4ht Urmas Vaino. Tema s\u00f5nul pole reklaamid t\u00e4naseni kuhugi kadunud, vaid vastupidi, ilmuvad ikka uuesti ja uuesti.\n\u201eTegin ka politseisse avalduse lootuses, et seda kaudu saab olukorda uurida, aga Eesti seadused ei n\u00e4e ette uurimist, kui keegi pole vahetut materiaalset kahju saanud,\u201c s\u00f5nas Vaino \u00c4rilehele.\nSamas usub ta, et pettuste \u00f5nge l\u00e4inud inimesi v\u00f5ib siiski olla. \u201eMulle on umbes k\u00fcmmekond inimest kirjutanud ja k\u00fcsinud, kas see on p\u00e4ris ning \u00f6elnud, et nad registreerisid sinna. P\u00e4rast seda hakati neile sealt ka helistama,\u201c jutustas ta. Seet\u00f5ttu palub ta pettuse ohvriks langemise juhul teavitama sellest ka politseid.\nT\u00e4nast s\u00fcsteemi Vaino aga heaks ei kiida. \u201eT\u00e4na peame ootama kuni reaalne kannataja v\u00e4lja ilmub, aga tegelikult peaks sellega tegelema juba varem. Kui me t\u00e4naval piirame v\u00e4givalda sellega, et me kutsume agressiivselt k\u00e4ituva inimese korrale, siis veebikeskkonnas meil seda t\u00e4na ei tehta.\u201c\nMeta kommunikatsiooniosakonnast s\u00f5nati, et j\u00e4ljendamine ja pettused rikuvad nende ettev\u00f5tte p\u00f5him\u00f5tteid. \u201eKui saame teada, et tegemist on pettusereklaamiga, siis v\u00f5tame need maha, nagu me ka antud juhul tegime.\u201c\nMeta ise usub sinisilmselt, et n\u00e4evad vaeva ja panustavad t\u00e4na piisavalt. \u201eMe tahame, et reklaamid oleksid inimestele ohutud ja asjakohased. Pahatahtlikud reklaamid, mille eesm\u00e4rk on inimesi petta, v\u00e4hendavad usaldust meie teenuste vastu ja seep\u00e4rast oleme eraldanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid vahendeid selliste reklaamide vastu v\u00f5itlemiseks ning v\u00f5tnud kasutusele mitmek\u00fclgse l\u00e4henemisviisi, mis h\u00f5lmab tugevamat anal\u00fc\u00fcsi, paremat j\u00f5ustamist ja m\u00f5nel juhul ka \u00f5iguskaitseorganitele reageerimist,\u201c lisasid nad. Samuti julgustavad nad inimesi teavitama, kui n\u00e4evad sotsiaalmeedias libareklaame."}
{"text":"Ajakirjanik Urmas Vaino langes taas kord kavalate petturite k\u00fc\u00fcsiJuuli alguses hakkasid \u00fchismeedias levima erinevad libareklaamid, kus on \u00abreklaamn\u00e4ona\u00bb\u00a0kasutatud ka ajakirjanik Urmas Vainot.\u00a0\u00abSee ei ole p\u00e4ris!\u00bb pani mees sotsiaalmeedia kasutajatele s\u00fcdamele.\u00abMinuga on see seotud ainult nii palju, et kasutatud on pilti minust,\u00bb selgitas juuli alguses\u00a0Urmas Vaino,\u00a0kelle n\u00e4gu on ka varem kasutatud kavala petuskeemi tarvis.\nVaino s\u00f5nas\u00a0toona\u00a0oma sotsiaalmeedia postituses, et tema k\u00f5nealuseid postitusi n\u00e4inud ei ole. \u00abSee ei ole p\u00e4ris! Ma ei ole kuulnud midagi, ma ei ole r\u00e4\u00e4kinud midagi,\u00bb kinnitas ajakirjanik, lisades, et kui keegi tahab oma\u00a0raha \u00e4ra anda,\u00a0siis v\u00f5ib esmalt temaga \u00fchendust v\u00f5tta.\nLoe pikemalt siit: Urmas Vainot ja ERRi kasutati kahtlase teenuse reklaamimiseks libauudises\nVaino n\u00e4gu on enne kujutatud libauudistes, et reklaamida kr\u00fcptotarkvara rakendust Immediate Connect. Sel korral on petturite k\u00e4itumine muutnud veel k\u00fc\u00fcnilisemaks.\u00a0Nimelt ringlevad \u00fchismeedias fotod, kus on kujutatud Vainot justkui arreteerituna.\n\n\nTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) ettev\u00f5tluse osakonna reklaamiekspert Diana Lints on varem kommenteerinud, et reklaamiseaduse kohaselt ei tohi reklaamis ilma isiku eelneva kirjaliku n\u00f5usolekuta viidata isikule ega kasutada tema h\u00e4\u00e4lt, kujutist v\u00f5i pildimaterjali tema kohta.\nKui rikkumine leiab aset sotsiaalmeedias, soovitab ta teatada platvormipidajale. K\u00fcll aga m\u00f6\u00f6nis Lints, et juhtudel, kus reklaami on teinud kolmanda riigi ettev\u00f5tja, j\u00e4\u00e4vad nende k\u00e4ed paraku l\u00fchikeseks, kui just platvormipidajaga (nt Facebook) koost\u00f6\u00f6s ei \u00f5nnestu reklaami eemaldada.\nPPA kommunikatsioonib\u00fcroo politseikapten Maarja Punak t\u00f5i v\u00e4lja, et tuntud eestlaste identiteedi \u00e4rakasutamine on praegu teravalt \u00fcles kerkinud probleem. \u00abKui inimene end seal m\u00e4rkab, tasub v\u00f5tta \u00fchendust veebipolitseinikega, kes saavad CERT Eesti abiga aidata selliseid libalehti eemaldada ja kontode ning reklaamide kohta raporteerida,\u00bb jagas Punak soovitusi.\n"}
{"text":"Petised v\u00f5tsid Eesti firma meilivestluse \u00fcle ja 30 000 eurot oligi l\u00e4inudKas sina saaksid aru, kui kirjavahetus poole pealt kaaperdatakse? RIA eksperdid \u00f5petavad, kuidas \u00f5nge minemisest p\u00e4\u00e4seda.Foto: Shutterstock\nJuunis langes s\u00f5idukite m\u00fc\u00fcgiga tegelev Eesti ettev\u00f5te arvepettuse ehk BEC-skeemi (business e-mail compromise) ohvriks. Ettev\u00f5te suhtles meili teel enda koost\u00f6\u00f6partneriga ega m\u00e4rganud, kui \u00fchel hetkel v\u00f5tsid kirjavahetuse \u00fcle hoopis kurjategijad. Firma sai \u00e4ripartneri kaaperdatud meilikontolt v\u00f5ltsitud arve ning tasus selle. Alles hiljem saadi pihta, et makse oli tehtud petiste kontole \u2013 kahjusummaks ligi 30 000 eurot.\nRIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) registreeris eelmisel kuul 243 m\u00f5juga intsidenti (st intsidenti, millel oli m\u00f5ju andmete v\u00f5i infos\u00fcsteemide konfidentsiaalsusele, terviklusele v\u00f5i k\u00e4ideldavusele). Sarnase skeemi ja kahju kohta, nagu eespool kirjeldatud, sai RIA teate ka veel teiselt Eesti ettev\u00f5ttelt.\nMillised ohud k\u00fcbermaailmas valitsevad, kuidas eestlasi k\u00f5ige tihemini lohku t\u00f5mmatakse ja mis nippidega ennast selle k\u00f5ige eest kaitsta, r\u00e4\u00e4givad RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juhataja M\u00e4rt Hiietamm ja juhtivanal\u00fc\u00fctik Marju Hendre. See RIA \u00fcksus tegeleb ohuhinnangute, juhtumite anal\u00fc\u00fcsi ja k\u00fcberruumi \u00fclevaadete kirjutamisega ning on t\u00e4navu valmis saanud k\u00fcbertesti, mis v\u00f5imaldab iga\u00fchel oma teadmised kriitilises valdkonnas proovile panna.\nCERT-EE registreeris juunis 243 m\u00f5juga intsidenti, mis on viimase poole aasta keskmisel tasemel. Meedias kuuleme peamiselt juhtumitest, kuidas m\u00f5ni vanaproua telefonitsi pangaandmed kelmidele usaldab. Kas see on vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp?\nM\u00e4rt: See teema on kindlasti mitmetahulisem. M\u00f5juga intsidentide hulka kuuluvad nt \u00f5ngitsused, kontode \u00fclev\u00f5tmised, teenuset\u00f5kestusr\u00fcnded, kr\u00fcptopettused, pahavaraga nakatumised. Viimasel ajal oleme k\u00f5ige rohkem tuvastanud \u00f5ngitsuslehtedega seotud juhtumeid, nii ka juunikuus \u2013 iga p\u00e4ev leiame kuni k\u00fcmmekond uut \u00f5ngitsuslehte, mille kaudu petavad kelmid inimestelt pangakaardi andmeid ja PIN-koode v\u00e4lja.\nK\u00f5igest meile teada ei anta. K\u00fcberturvalisuse seadus \u00fctleb, kes peab RIA-t teavitama, kui midagi juhtub. Kasv\u00f5i tavalisel eraettev\u00f5ttel sellist kohustust ei ole, nad l\u00e4hevad v\u00f5ib-olla hoopis politseisse v\u00f5i m\u00f5ne k\u00fcberturbeettev\u00f5tte juurde. Seet\u00f5ttu k\u00f5ike me RIA-s ei n\u00e4e. Ma ei \u00fctleks, et see p\u00e4ris j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp on, aga ilmselt j\u00e4\u00e4b ikkagi suhteliselt palju meie eest varjatuks.\nMarju: Mina \u00fctleks, et nii vanaprouade kui \u00fcldiselt eraisikutega juhtuvaid intsidente on ikkagi \u00fcllatavalt palju.\nKui palju on neid ohte, mille eest ei ole kaitstud ka keskmisest teadlikum inimene?\nM\u00e4rt: Oleme kunagi \u00f6elnud, et kui hoiad p\u00f5hiasjad korras, oled juba 95 protsendi ohtude vastu kaitstud. See oli k\u00fcll k\u00f5hutunde pealt \u00f6eldud, aga kujutan ette, et umbes nii ongi. Pigem on ikkagi v\u00e4ike t\u00f5en\u00e4osus, et asjad juhtuvad teadlike ja kaitstud kasutajatega.\nMarju: Aga seda v\u00f5ib k\u00fcll \u00f6elda, et pettused l\u00e4hevad j\u00e4rjest nutikamaks. See t\u00e4hendab, et neid ei ole enam nii kerge \u00e4ra tunda. \u00dcks n\u00e4ide on Omniva nimel saadetud s\u00f5numid, mille \u00f5nge on l\u00e4inud ka inimesed, kes muidu selliseid rumalusi ei tee \u2013 kui ootad pakki, siis saadetakse s\u00f5num, et pakk on kohal ja sisesta oma andmed. Tavaliselt saab telefoninumbri j\u00e4rgi aru, et tegemist on nt v\u00e4lismaa numbriga, aga on juhtumeid, kus v\u00f5ltsitakse ka numbrit, nii et SMS l\u00e4heb samasse kohta, kus on samalt ettev\u00f5ttelt varem tulnud s\u00f5numid. Petturid arenevad ja m\u00f5tlevad j\u00e4rjest uusi skeeme v\u00e4lja.\nInimesele saabunud \u00f5ngitsuss\u00f5num \u00fclal koos legitiimse s\u00f5numiga all.\n\u00d5ngitsuss\u00f5num saabunud paki kohta.\nMida siis teha, kui s\u00f5num n\u00e4ebki t\u00e4iesti t\u00f5etruu v\u00e4lja ja ei oska kuidagi kontrollida, kas see on p\u00e4ris v\u00f5i mitte?\nMarju: Kui pank v\u00f5i postifirma p\u00f6\u00f6rdub sinu poole ja palub mingeid andmeid sisestada, siis \u00e4ra kliki mitte lingile, vaid mine panga v\u00f5i mistahes ettev\u00f5tte ametliku kodulehe kaudu. Nt kui LHV saadab s\u00f5numi, et palun uuenda internetipangas andmeid, siis l\u00e4hed brauserist LHV kodulehele ja logid sisse, mitte ei sisene s\u00f5numi kaudu. \u00dcksk\u00f5ik kas tegemist on pettusega v\u00f5i mitte, ametliku kodulehe kaudu saad selle asja nagunii tehtud. Ja kui selgub, et tegelikult pole vaja andmeid uuendada vms, saad sealtkaudu ka ettev\u00f5ttele teada anda, et nende nimel on \u00f5ngitsuskiri saadetud.\nKui palju intsidente juhtub ikkagi sellest, et inimestel lihtsalt ei ole piisavalt teadlikkust?\nMarju: Muidugi on ka selliseid pettusi ja \u00f5ngitsusi, mille puhul tekib k\u00fcsimus, kas inimesed \u00fcldse ei m\u00f5tle. N\u00e4iteks eelmisel aastal levis skeem, kus inimestele saadeti politseid imiteeriv e-kiri, v\u00e4ites, et kahtlaste v\u00f5i keelatud saitide k\u00fclastamise t\u00f5ttu on alustatud juurdlust ning inimene peaks kohe \u00fchendust v\u00f5tma lisatud meiliaadressil. Edasi k\u00fcsitakse juba raha, et menetlus \u00e4ra j\u00e4tta. Selliste pettuste puhul aitaks v\u00e4henegi teadlikkus kahju \u00e4ra hoida.\nM\u00e4rt: Kui \u201cEesti politsei\u201d helistab sulle inglise v\u00f5i vene keeles, siis see ei ole Eesti politsei. On kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et inimesed ikka selliste asjade \u00f5nge l\u00e4hevad.\nHiljuti oli Eestis arvepettuse keiss, kus s\u00f5idukite m\u00fc\u00fcgiga tegeleva ettev\u00f5tte kirjavahetus kaaperdati poole pealt ja firma kandis 30 000 eurot valele arvele. Kas siin on s\u00fc\u00fcdi t\u00e4helepanematus v\u00f5i saavad petturid j\u00e4ljendamisega t\u00f5esti nii h\u00e4sti hakkama?\nMarju: Arvepettuseid tehakse nii keerukamaid kui labasemaid. Keerukamate puhul hakkab koost\u00f6\u00f6partneri asemel sinuga \u00fchel hetkel suhtlema hoopis pettur ja see v\u00f5ib tegelikult p\u00e4ris ehtne v\u00e4lja n\u00e4ha. See ei ole niiviisi, et lambist tuleb meil, et palun kanna raha hoopis sinna arvele. Alles siis kui usaldus on loodud, edastatakse info, et pank muutus. V\u00f5i siis ei \u00f6eldagi seda v\u00e4lja, vaid arve peal lihtsalt number muutub. Kui ettev\u00f5tte raamatupidaja ei tea, et selliseid pettusi tehakse ja peale tema keegi arveid ei vaata, siis v\u00f5ibki kergesti \u00f5nge minna.\nKuidas petturid niimoodi kirjavahetusse vahele satuvad?\nMarju: N\u00e4iteks p\u00e4\u00e4sevad nad sisse ettev\u00f5tte v\u00f5rku ja v\u00f5tavad kellegi inbox\u2019i \u00fcle. V\u00f5ib-olla on kunagi lekkinud m\u00f5ne t\u00f6\u00f6taja parool ja kasutajanimi, v\u00f5i siis on ettev\u00f5te enda teadmata nakatunud pahavaraga. Kurjategijad j\u00e4lgivad meilivestlust ja n-\u00f6 \u00f5igel ajal sekkuvad. See on keerukam viis, lihtsamal juhul tuleb petturi kiri ikkagi valelt meiliaadressilt.\nMida teha, et sellist pettust \u00e4ra tunda?\nMarju: Meie soovitus on alati, et kui tuleb koost\u00f6\u00f6partnerilt info, et arve number on muutunud, siis kontrolli see muud kanalit kasutades \u00fcle. Paraku on olnud ka juhtumeid, kus pettur on v\u00f5ltsinud ka n\u00e4iteks WhatsAppi konto ettev\u00f5tte nimel, nii et ka \u00fclekontrollimine toimub tegelikult libakanalist. Selliseid keerukaid skeeme ongi v\u00e4ga raske tuvastada.\nM\u00e4rt: Ettev\u00f5tte puhul on k\u00f5ige olulisem t\u00f6\u00f6tajaid pidevalt koolitada, et sellised ohud on olemas ja need ei pruugi olla kergesti \u00e4ratuntavad. Kui teadlikkust pole, siis ei oska sellise pilguga isegi vaadata. RIA kodulehelt leiab ka l\u00fchijuhendi, kuidas arvepettusi \u00e4ra hoida.\nRIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juhataja M\u00e4rt Hiietamm ja juhtivanal\u00fc\u00fctik Marju Hendre.Foto: RIA\nSellest aastast pakub RIA enda loodud k\u00fcbertesti, mille eesm\u00e4rk peakski olema just teadlikkuse t\u00f5stmine. Kellele see suunatud on ja mida test endast kujutab?\nM\u00e4rt: Meie aprillis valminud k\u00fcbertest (kybertest.ee) on suunatud eelk\u00f5ige riigiasutustele, sh valitusasutused, p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid ja kohalikud omavalitsused, aga tegelikult ootame koolitusel osalema k\u00f5iki huvilisi. Selleks tuleb l\u00e4bida k\u00fcll teatud b\u00fcrokraatlikud formaalsused, aga kui see on tehtud, tekib asutuse v\u00f5i ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajatele ligip\u00e4\u00e4s platvormile, kus saab alguses l\u00e4bida videokursuse erinevatel olulistel teemadel ning seej\u00e4rel oma teadmisi testida. Uuendame seda igal aastal vastavalt k\u00fcberturvalisuse trendidele, nii et korra aastas v\u00f5iks iga (riigi)t\u00f6\u00f6taja testi l\u00e4bi teha. Nii koolitus kui ka test on k\u00f5igile tasuta.\nKui kaua see \u00fcks kord aega v\u00f5tab?\nM\u00e4rt: Videod kestavad ca 30\u201340 minutit ja testi jaoks tasub arvestada teine samapalju juurde. Mina l\u00e4bisin selle testi k\u00fcll umbes 15 minutiga.\nKui keeruline test see on? Kas seda on m\u00f5tet teha ka nendel vanaprouadel, kellest enne r\u00e4\u00e4kisime?\nM\u00e4rt: V\u00e4ga teadlikule inimesele on see test pigem lihtne, RIA t\u00f6\u00f6tajate keskmine tulemus on ca 95%. Keskmisele riigit\u00f6\u00f6tajale on seal ilmselt ikkagi \u00f5ppemoment juures. Meil on olemas ka k\u00f5ikidele inimestele suunatud lihtne ja l\u00fchike test, mille leiab aadressil itvaatlik.ee\/test. Seal on \u00fcheksa l\u00fchikest, umbes minutilist l\u00f5busat \u00f5ppevideot ja 12 k\u00fcsimust, mis p\u00f5hinevad videotes r\u00e4\u00e4gitul. Selle eelis on, et ei ole vaja mingeid formaalsusi l\u00e4bida ega kuhugi registreerida, vaid vaatad videod \u00e4ra ja saad kohe k\u00fcsimustele vastata.\nMarju: Kui tahad, v\u00f5id ka ilma videoid vaatamata kohe k\u00fcsimuste juurde minna. Itvaatlik.ee test peaks olema j\u00f5ukohane absoluutselt k\u00f5igile. Oleme aastaid teinud erinevaid kampaaniaid ja \u00f5ppevideosid ning n\u00e4inud, et teatud gruppideni \u00fchiskonnas on k\u00fcberturbeteemadega raske j\u00f5uda. Vanemaealistele tunduvad need teemad hirmutavad ja v\u00f5\u00f5rad. Selle testiga p\u00fc\u00fcdsime seda probleemi lahendada. Seal ei ole spetsiifilist s\u00f5navara v\u00f5i kui on, siis see on lahti seletatud. See on h\u00e4sti lihtsalt omandatav. Kutsun teadlikku Geeniuse lugejat \u00fcles itvaatlik.ee testi oma vanematele sugulastele soovitama.\nKas neist testidest joonistub ka see v\u00e4lja, millistele k\u00fcsimustele k\u00f5ige rohkem valesti vastatakse?\nMarju: K\u00f5ige raskem on ikkagi \u00f5ngitsuslehtede \u00e4ratundmine. Samuti, et mida siis teha, kui oled juba sattunud \u00f5ngitsuslehele v\u00f5i oma andmed kogemata sisestanud.\nEnne r\u00e4\u00e4kisime, et kui p\u00f5hiasjad hoida korras, on 95% ohtudest juba maha v\u00f5etud. Mis need p\u00f5hiasjad on, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata?\nM\u00e4rt: Need on elementaarsed asjad, mida enamik teab, aga sageli mugavusest ei j\u00e4rgita. Itvaatlik.ee testis on k\u00f5ik p\u00f5hiteemad olemas, jagatud kolme plokki ja videotega n\u00e4itlikustatud. Esiteks paroolid \u2013 paroolide tugevus, unikaalsus ja mitmeastmeline autentimine. See t\u00e4hendab, et paroolid peavad olema tugevad, eri kohtades eri paroolid ja kus v\u00f5imalik, seal kaheastmeline autentimine sisse l\u00fclitatud. Kui sellega on korras, on juba palju turvalisem. Seda peaks iga ettev\u00f5te ka oma t\u00f6\u00f6tajatele meelde tuletama.\nTeises plokis r\u00e4\u00e4gime tarkvara uuendamisest, andmete varundamisest ja sellest, et oma internetis olevatel seadmetel ei kasutataks tehases\u00e4tteid. K\u00f5ige lihtsam n\u00e4ide viimasest: paned WiFi ruuterile uue parooli, mitte ei j\u00e4ta seda numbri- v\u00f5i t\u00e4hekombinatsiooni, millega ruuter alguses tuli.\nViimane plokk ongi teadlikkus \u2013 \u00e4ra jaga sotsiaalmeedias enda kohta liiga palju infot, \u00e4ra kliki kahtlastele saitidele, \u00f5pi \u00e4ra tundma \u00f5ngitsuslehti.\nMarju: Kui vaadata intsidentide registrit, siis v\u00e4ga palju asju juhtub sellep\u00e4rast, et inimestel on erinevates keskkondades \u00fched ja samad paroolid. Kui parool m\u00f5nest suvalisemast keskkonnast lekib, siis saab sellega ligi sotsiaalmeedia- v\u00f5i meilikontole. Siis pole tugevast paroolist enam mingit kasu.\nEttev\u00f5tte puhul on see keerulisem. Ettev\u00f5te peab vastavalt oma suurusele ja \u00e4ririskidele ise hindama, kas piisab k\u00fcberi baastasemest v\u00f5i on neil nt andmeid, mille t\u00f5ttu on vaja k\u00f5rgemat standardit j\u00e4rgida. Seda v\u00f5ib ka ettev\u00f5tetele s\u00fcdamele panna, et t\u00f6\u00f6tajate kohta v\u00e4ga palju ja v\u00e4ga detailset infot oma kodulehel ei tasu jagada. Ka selle v\u00f5ivad kelmid kokku korjata ja kurjasti \u00e4ra kasutada.\n\u00dcks praktiline vahek\u00fcsimus. Kuidas k\u00f5ik need paroolid meelde j\u00e4tta, kui kasutad igal lehel erinevat tugevat salas\u00f5na?\nMarju: On olemas paroolihalduri \u00e4pid, kuhu saad k\u00f5ik oma paroolid salvestada. Siis tuleb teha kindlasti ise taustat\u00f6\u00f6d, et veenduda \u00e4pi turvalisuses, kuna ka need andmebaasid on minevikus lekkinud. Minu meelest on ka see variant okei, kui kirjutad paroolid paberile ja paned ainult sulle teada olevasse kohta. See on juba v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et keegi varastab paberi \u00e4ra.\nM\u00e4rt: Minul on ka paroolid osaliselt paberi peal. Aga siis on t\u00e4htis, et see paber ei oleks m\u00e4rkmepaberiga arvuti k\u00fcljes.\nKas kuidagi saab nii ka, et ei peaks muretsema? Tundub, et pettused muutuvad aina nutikamaks ja kogu aeg lisandub m\u00f5ni uus oht.\nM\u00e4rt: Oleme ligi viis aastat teinud RIA-s igakuist \u00fclevaadet toimuvast ja tegelikult pole registreeritud m\u00f5juga intsidentide arv v\u00e4ga palju muutunud. Pigem joonistuvad v\u00e4lja trendid selles m\u00f5ttes, et kindlat t\u00fc\u00fcpi pettused v\u00f5i r\u00fcnded on mingitel perioodidel rohkem p\u00e4evakorras.\nKui m\u00f5ni oht lisandub, siis anname avalikkusele sellest alati teada. Samamoodi hoiavad politsei ja pangad k\u00e4tt pulsil. Oleme aastast 2019 teinud koost\u00f6\u00f6d statistikaametiga, kes meie palvel inimesi k\u00fcberh\u00fcgieeni teemadel k\u00fcsitleb. Nende nelja aasta l\u00f5ikes on n\u00e4ha, et inimesed on j\u00e4rjekindlalt muutunud teadlikumaks. Tahaksime loota, et see on muuhulgas t\u00e4nu sellele, et oleme aastaid teinud teavitus- ja ennetust\u00f6\u00f6d.\nMarju: Tooksin analoogia n-\u00f6 tavamaailmaga. Kui sa tead liiklusreegleid ja hoolitsed s\u00f5iduki korrasoleku eest, siis see ei t\u00e4henda, et saad ennast liikluses \u201cl\u00f5dvaks lasta\u201d. Samamoodi peab ettevaatlik olema k\u00fcbermaailmas, isegi kui ohte tead.\nEt k\u00fcberteemadega kursis olla, on k\u00f5ige lihtsam j\u00e4lgida RIA Facebooki lehte, kus jagame jooksvalt infot. Sinna j\u00f5uavad meie kuu\u00fclevaated ja ka jooksvad teavitused, kui on suurem kriis v\u00f5i mistahes oht."}
{"text":"\u00abT\u00d5DE ON ILMSIKS TULNUD!\u00bb Ott Leplandi n\u00e4gu ja nime kasutatakse petuskeemisAlles juuli alguses ja ka kolmap\u00e4eval, 19. juulil, kirjutasime sellest, kuidas \u00fchismeedias hakkasid levima erinevad libareklaamid, kus on \u00abreklaamn\u00e4ona\u00bb kasutatud ka ajakirjanik Urmas Vainot. \u00abSee ei ole p\u00e4ris!\u00bb pani mees sotsiaalmeedia kasutajatele s\u00fcdamele. N\u00fc\u00fcd on sama asi juhtunud ka muusik Ott Leplandiga.\u00abHead s\u00f5brad! Viimastel n\u00e4dalatel on erinevate kontode alt minu nime ja pildiga ringi liikumas mingitaoline eksitava r\u00e4mpssisuga reklaam,\u00bb teatab Lepland \u00fchismeedias ning soovitab\u00a0k\u00f5igile antud linkidele mitte klikkida.\u00a0\u00abRaporteerige Facebookis iga taolist reklaami, mida n\u00e4ete.\u00bb\nNimelt jagatakse \u00fchismeedias ansambli Classixx konto alt erinevaid pilte Ott Leplandist, kus meelitatakse klikkima v\u00f5\u00f5rali lingile. N\u00e4iteks kasutatakse \u00e4ra muusiku libatsitaati:\u00a0\u00abMul on h\u00e4bi selle p\u00e4rast, mida ma olen teinud.\u00bb. Lisaks seisab\u00a0lingi pealkirjas\u00a0\u00abT\u00f5de on ilmsiks tulnud!\u00bb ning all on ka lause, et loe intervjuud.\u00a0\n\nEestlane Georg kirjutab Classixxi kontol oleva pildi alla aga hoiatuse:\u00a0\u00abTeie kontot kasutatakse k\u00fcberkiusamise kampaanias Eestis tuntud inimeste vastu. Vaadake \u00fcle reklaamid, mille eest on teie kontolt tasutud. N\u00e4ib, et keegi esindab teid valesti.\u00bb. Kommentaari all seisab aga ka teine kommentaar, kus \u00f6eldakse, et sama tehakse ka Ungari avaliku elu tegelastega.\u00a0\n\n\nKuvat\u00f5mmis Facebookist\n\nJustkui arreteeritud Urmas Vaino\nSamas olukorras Leplandiga on ka ajakirjanik Urmas Vaino. \u00abMinuga on see seotud ainult nii palju, et kasutatud on pilti minust,\u00bb selgitas juuli alguses Vaino, kelle n\u00e4gu on ka varem kasutatud kavala petuskeemi tarvis.\nVaino s\u00f5nas toona oma sotsiaalmeedia postituses, et tema k\u00f5nealuseid postitusi n\u00e4inud ei ole. \u00abSee ei ole p\u00e4ris! Ma ei ole kuulnud midagi, ma ei ole r\u00e4\u00e4kinud midagi,\u00bb kinnitas ajakirjanik, lisades, et kui keegi tahab oma raha \u00e4ra anda, siis v\u00f5ib esmalt temaga \u00fchendust v\u00f5tta.\nKui enne on Vaino n\u00e4gu kujutatud libauudistes, et reklaamida kr\u00fcptotarkvara rakendust Immediate Connect, siis sel korral on petturite k\u00e4itumine muutnud veel k\u00fc\u00fcnilisemaks. Nimelt ringlevad \u00fchismeedias fotod, kus on kujutatud Vainot justkui arreteerituna.\nLOE SIIT:\u00a0FOTO \u232a Ajakirjanik Urmas Vaino langes taas kord kavalate petturite k\u00fc\u00fcsi\n\nTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) ettev\u00f5tluse osakonna reklaamiekspert Diana Lints on varem kommenteerinud, et reklaamiseaduse kohaselt ei tohi reklaamis ilma isiku eelneva kirjaliku n\u00f5usolekuta viidata isikule ega kasutada tema h\u00e4\u00e4lt, kujutist v\u00f5i pildimaterjali tema kohta.\nKui rikkumine leiab aset sotsiaalmeedias, soovitab ta teatada platvormipidajale. K\u00fcll aga m\u00f6\u00f6nis Lints, et juhtudel, kus reklaami on teinud kolmanda riigi ettev\u00f5tja, j\u00e4\u00e4vad nende k\u00e4ed paraku l\u00fchikeseks, kui just platvormipidajaga (nt Facebook) koost\u00f6\u00f6s ei \u00f5nnestu reklaami eemaldada.\nPPA kommunikatsioonib\u00fcroo politseikapten Maarja Punak t\u00f5i v\u00e4lja, et tuntud eestlaste identiteedi \u00e4rakasutamine on praegu teravalt \u00fcles kerkinud probleem. \u00abKui inimene end seal m\u00e4rkab, tasub v\u00f5tta \u00fchendust veebipolitseinikega, kes saavad CERT Eesti abiga aidata selliseid libalehti eemaldada ja kontode ning reklaamide kohta raporteerida,\u00bb jagas Punak soovitusi.\n"}
{"text":"Volinik Pruunsilla rahast: saabki niimoodi otsuseid \u00fcles osta v\u00f5i?L\u00c4\u00c4NERANNA KOOLIV\u00d5RGU REFORML\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu arutab t\u00e4nasel istungil, mida teha 40 000 euroga, mille suur\u00e4rimees Parvel Pruunsild annetas Metsk\u00fcla kooli pidamiseks.Suure t\u00f5en\u00e4osusega kannab kohalik omavalitsus raha tagasi ega kavatse seda t\u00e4navu aasta kooliks valitud v\u00e4ikese Metsk\u00fcla kooli heaks kasutada. 40 000 eurot v\u00f5imaldaks v\u00e4ikekooli lahti hoida, nii et vald ei peaks tuleval \u00f5ppeaastal selle peale sentigi kulutama.Teisip\u00e4eva \u00f5htul saatis L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega.\u201eVaevalt, et volikogus leiab \u00fcksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise v\u00f5imalus,\u201d kirjutas Reinmaa, \u201eja vaevalt, et L\u00e4\u00e4neranna vald oma tegevuses (avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites) tahab olla m\u00f5jutatud mis tahes \u201e\u00e4rimeeste\u201d poolt tehtavatest \u201eannetustest\u201d. \u201eReinmaa nentis kirjas, et kohalik omavalitsus ei saa k\u00e4tt ette panna, kui keegi tahab toetada erakooli, kuid valla arvelduskontole \u201esuvaliste kannete tegemine\u201d ei lahenda haridusv\u00f5rgu olukorda.Katse m\u00f5jutadaL\u00e4\u00e4ne Elu konsulteeris mitme juristiga, kes kinnitasid, et suur\u00e4rimehe annetust ei saa k\u00e4sitleda korruptsioonina juba p\u00f5hjusel, et raha kanti valla, mitte m\u00f5ne ametiisiku arvele. Korruptsioonivastase seaduse l\u00f5ige, millele Reinmaa viitab, s\u00e4testab, et ametiisik peab teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuv\u00f5tmisest, \u00fchelegi ametiisikule aga ei ole raha antud.\u201eKorruptsiooniohuga \u00e4hvardamist tuleks v\u00f5tta katsena vallavolinikke m\u00f5jutada, et nad Metsk\u00fcla algkooli k\u00fcsimuses ei l\u00e4htuks kogukonna ega laste huvidest,\u201d \u00fctles L\u00e4\u00e4ne Elule vandeadvokaat Allar J\u00f5ks. \u201eAvalikult k\u00e4ttesaadavatest allikatest n\u00e4htub, et Pruunsild ei pakkunud 40 000 eurot ametiisiku(te)le, vaid kandis selle vallavalitsuse arvele sihtotstarbeliselt Metsk\u00fcla algkooli \u00fclalpidamiseks. Seega mitte \u00fckski ametiisik sellest rahast varalist soodustust ei saaks.\u201dKorruptsioonivaba Eesti tegevjuht Steven-Hristo Evestus kinnitas L\u00e4\u00e4ne Elule, et olemasolevate andmete pinnalt ei tuvasta ta korruptsiooni tunnuseid, kuna korruptsioon eeldaks ametiisiku p\u00e4devuse kasutamist erahuvides ehk omakasu. \u201eSamuti ei paista olemasolevatest andmetest v\u00e4lja annetaja isiklikku seotust annetuse saajaga,\u201d m\u00e4rkis Evestus.Kuigi regionaalminister Madis Kallas (SDE) kinnitas L\u00e4\u00e4ne Elule teisip\u00e4eval, et v\u00e4ikeste kuueklassiliste maakoolide toetus tuleb ja selle asjaolud pannakse paika juba l\u00e4hin\u00e4dalatel, ei kaalugi kohalik omavalitsus v\u00f5imalust Metsk\u00fcla kooli sulgemisotsus v\u00e4hemalt aastakski tagasi v\u00f5tta. \u201eSee on \u00fcheks aastaks,\u201d \u00fctles Reinmaa Parvel Pruunsilla annetuse kohta. \u201eVald peab vaatama j\u00e4tkusuutlikkust. Otsus on volikogu p\u00e4devus, mina ei oska kommenteerida.\u201dValla haridusjuht Jane Mets \u00fctles L\u00e4\u00e4ne Elule, et on puhkusel ega tea Pruunsilla annetusest midagi. \u201eEi ole kuulnud. Huvitav,\u201d s\u00f5nas Mets. \u201eMa ei oska midagi \u00f6elda. Mulle ei meeldi niisugused asjad.\u201dL\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu hariduskomisjoni juht Janar S\u00f5ber \u00fctles, et ei saa aru, miks peaks \u00fchte kooli teistele eelistama. \u201eMiks mitte L\u00f5pe koolile?!\u201d k\u00fcsis S\u00f5ber. L\u00e4\u00e4neranna kooliv\u00f5rgu reform suleb s\u00fcgisest L\u00f5pe ja Metsk\u00fcla kooli ning k\u00e4rbib Virtsu \u00fcheksaklassilise kooli neljaklassiliseks. \u201eKui vaadata tervet kooliv\u00f5rku, siis tuleks k\u00f5ikide koolidega arvestada,\u201d \u00fctles S\u00f5ber. \u201eSaabki niimoodi kohaliku omavalitsuse otsuseid \u00fcles osta v\u00f5i?! Lihtsalt rahaga silmade vahele l\u00fc\u00fca?!\u201d S\u00f5ber kinnitas, et kooliv\u00f5rgu kokku t\u00f5mbamine L\u00e4\u00e4neranna vallas on h\u00e4davajalik. \u201eNaljakas olukord, et \u00fcks kool on teistest t\u00e4htsam,\u201d s\u00f5nas S\u00f5ber. \u201eMiks \u00fche kooli lapsed on rohkem fookuses kui teise kooli lapsed?!\u201dPuhtalt volinike otsusL\u00e4\u00e4neranna vallavanem Ingvar Saare m\u00e4rkis, et \u00fcks aasta Metsk\u00fcla kooli lahti hoida ei lahenda midagi. \u201eKui midagi ei muutu ja aasta p\u00e4rast on olukord sama, siis ei tundu olevat eriti ratsionaalne hakata aasta p\u00e4rast k\u00f5iki neid vaidlusi uuesti pidama, aga see on puhtalt volikogu otsus,\u201d \u00fctles Saare.Saare \u00fctles, et r\u00e4\u00e4kis Pruunsillaga, et teada saada, mis on pikem plaan. \u201e\u00dctles, et see on \u00fchekordne toetus, et aastaks. Pikas vaates tundub, et see pole v\u00f5luvits,\u201d \u00fctles Saare. \u201eKas tuleb j\u00e4rgmisel aastal j\u00e4rgmine rahaga?!\u201d Saare \u00fctles, et ei tea, kas ja millal rakendub haridusministeeriumi meede, mis annaks raha v\u00e4ikekoolide pidamiseks. \u201eKas oleme aasta p\u00e4rast samas olukorras, ei tea,\u201d \u00fctles Saare.\u201eJuba oli rahulikum ja selgem,\u201d m\u00e4rkis S\u00f5ber. \u201eN\u00fc\u00fcd on j\u00e4lle vesi sogane.\u201d Esmasp\u00e4eval otsustas Tallinna halduskohus, et ei anna Metsk\u00fcla koolile esialgset \u00f5iguskaitset.40 000 eurot sihtotstarbelist toetust Metsk\u00fcla algkoolile tuleva \u00f5ppeaasta kulude katteks laekus L\u00e4\u00e4neranna valla arvele teisip\u00e4eva hommikul. \u201eLoodan, et sellest on abi, et aasta vastu pidada,\u201d \u00fctles Pruunsild L\u00e4\u00e4ne Elule. \u201eAasta on pikk aeg. Selle aja jooksul j\u00f5uab \u00fcht-teist muutuda. Hoian neile p\u00f6ialt.\u201d Pruunsild m\u00e4rkis, et on end Metsk\u00fcla kooli sulgemise teemaga kursis hoidnud. \u201eMaakoolide teema on mulle s\u00fcdamel\u00e4hedane,\u201d s\u00f5nas Pruunsild. \u201eSee sobitub minu n\u00e4gemusega sellest, keda toetada.\u201d40 000 eurot on summa, mis kuluks Metsk\u00fcla kooli pidamise peale aastas, sama suure summa on kohalik omavalitsus v\u00f5tnud reservfondist, et k\u00e4ia kohut viie suletava ja k\u00e4rbitava kooli vanematega.\u201eKui vaadata tervet kooliv\u00f5rku, siis tuleks k\u00f5ikide koolidega arvestada.\"\u201eVaevalt, et L\u00e4\u00e4neranna vald oma tegevuses (avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites) tahab olla m\u00f5jutatud mis tahes \u201e\u00e4rimeeste\" poolt tehtavatest \u201eannetustest\".\u201eParvel Pruunsild \u00fctles, et see on \u00fchekordne toetus, et aastaks.Pikas vaates tundub, et see pole v\u00f5luvits.\"kaie@le.ee3XKAIRE REILJANKAIE ILVES"}
{"text":"K\u00fcberr\u00fcnnakud on aasta algusest sagenenudK\u00fcberr\u00fcnnakute sagedus on aasta algusest t\u00f5usnud, samuti on ohvreid pea poole v\u00f5rra rohkem. Internetikuritegudega pistavad rinda ka mobiilsideoperaatorid, kes t\u00f5kestavad igal aastal sadu tuhandeid r\u00fcnnakuid oma klientide suunal.Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) eksperdid tuvastasid vastu suve iga p\u00e4ev suurusj\u00e4rgus k\u00fcmmekond uut \u00f5ngitsuslehte, mille kaudu p\u00fc\u00fcti inimestelt pangakaardi andmeid ja PIN-koode v\u00e4lja petta. Selliseid \u00f5ngitsusi saadetakse nii e-mailile kui ka s\u00f5numina telefoni. Enamasti teeskleb nende saatja, et on kullerfirmast ja kliendi pakk on saabunud valele aadressile v\u00f5i ootab tollimaks tasumist.Taolisel viisil on ilma j\u00e4\u00e4dud tuhandetest eurodest.\"Kui meil aasta alguses oli intsidentide tase suurusj\u00e4rgus 40 m\u00f5juga intsidenti n\u00e4dalas, siis juuni alguse seisuga me olime peaaegu 75 intsidendi peal n\u00e4dalas. See oli keskmine. Juunis pigem on natuke kukkunud, aga me n\u00e4eme iga p\u00e4ev, et r\u00fcnded endiselt j\u00e4tkuvad,\" selgitas RIA k\u00fcberintsidentide k\u00e4sitlemise juhataja T\u00f5nu Tammer.Mobiilsideoperaatorid nagu Elisa ja Tele2, kes m\u00fc\u00fcvad oma klientidele ka internetiteenust, on k\u00fcberohtude v\u00e4hendamiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamas \u00fcha uusi lahendusi. Tihti on nende turvaseade juba telefoni v\u00f5i arvutisse seadistatud.Juunikuus registreeriti Elisa klientide hulgas seni k\u00f5ige suurem hulk r\u00fcndeid, kokku \u00fcle 600 000 korra. Kusjuures, k\u00fcberkurjategija v\u00f5ib teeselda ka mobiilsideoperaatorit ennast.\"Tehakse nii Elisa nimel k\u00f5nesid klientidele, helistatakse, et iseteenindusel on vaja mingeid andmeid uuendada, v\u00f5i siis ka teiste operaatorite nimel,\" \u00fctles Elisa infoturbejuht Mai Kraft.Tele2 internetipakettides on t\u00e4navu \u00e4ra hoitud miljoneid pahavarar\u00fcnnakuid ning t\u00f5kestatud \u00fcle 100 000 andmete \u00f5ngitsuse katse. Enamik r\u00fcnnetest k\u00e4ib automaatselt tarkvararoboti abiga.\"See on selline koodijupp, mis k\u00e4ib ja testib kogu aeg sinu v\u00f5rgun\u00f5rkusi ja sellep\u00e4rast on nad h\u00e4sti efektiivsed. Kui sul on kogu aeg automatiseeritud asi, mis ei s\u00f6\u00f6, ei joo, ei maga, siis ta ainult kogu aeg k\u00e4ibki ja vaatab, kus ta saab pl\u00f5ksutada selle ukse lahti,\" selgitas Tele2 interneti \u00e4rijuht Linda Marie Ormus.Selleks, et inimene ise oskaks end pahavara eest kaitsta, on Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti esimene soovitus mitte jagada oma PIN-koode ja paroole. Samuti tasub veenduda, et aadress, millele kiri suunab, \u00fchtiks t\u00e4ht-t\u00e4helt organisatsiooni domeeniga.Toimetaja:Merili Nael Allikas:\"Aktuaalne kaamera\" "}
{"text":"Aeg on riigiv\u00f5im oma s\u00f5nade ja tegude eest vastutama pannaKuigi Kaja Kallas v\u00e4idab, et Eesti on osa L\u00e4\u00e4nest, on see riik just tema v\u00f5imutsedes saanud sovjetlikuks osakeseks kaugeimast Ida-Euroopast, sest siin v\u00f5etakse vastu kaalukaid otsuseid, sealhulgas senist v\u00e4\u00e4rtusruumi h\u00e4vitavaid, kuid mistahes tagaj\u00e4rgede eest ei vastuta keegi. Nagu ei vastutanud ei Kaja Kallas, Tanel Kiik ega Liina Kersna ei roiskunud vaktsiinide, riigile kahjuliku hanketesti ega ka praeguse kokkurabatud vaktsiinide mahakandmise eest. Eliidi ja ametnike vastutamatus aga on omane k\u00f5ige korrumpeerunumatele riikidele.\nAlustaks automaksust. Kolmap\u00e4eval r\u00e4\u00e4kis rahandusminister Mart V\u00f5rklaev sellest pikalt ja laialt, tuues p\u00f5hjuseks puhtama keskkonna saavutamise maksupoliitika abil (kuigi ilmselgelt on tegu riigikassa t\u00e4itmisega).\nTulgu siis riik Mart V\u00f5rklaevale vastu. Koos automaksu kehtestava seadusega v\u00f5etagu vastu ka seaduseks s\u00f5lmitav poliitiline otsus, et valitsuse, ministeeriumide ja riigiametite autopark viiakse kiirendatud tempos (eeskujuna ammu enne 2035. aastat) \u00fcle v\u00f5imalikult odavatele (nii ostuhinna kui \u00fclalpidamise poolest) ja s\u00e4\u00e4stlikele mudelitele, kusjuures k\u00f5ik riigi v\u00f5imuisikud ja ametnikud kohustuvad v\u00f5imalikult v\u00e4he autoparki kasutama. Et hoida Maa kliimat.\nV\u00f5ttes arvesse valitsuse poliitilist kurssi ja enamust parlamendis, peaks see olema tervitatav ja vastuv\u00f5etav igasuguse k\u00f5hkluse ja vastuseisuta.\nKuna kogu vasakliberaalne leer ehk Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 on kliimav\u00f5itluse ja kokkuhoiu propageerijad ning \u00fcks parlamendisaadikutest tegi isegi oma oaasikese Riigikogu ette, siis tuleks k\u00f5igil v\u00f5imukoalitsiooni poliitikutel avalikult deklareerida ja seej\u00e4rel teoks teha \u00fcleminek s\u00e4\u00e4stlikele, odavatele ja v\u00e4iksematele autodele ka isiklikus autopargis \u2013 ei maasturitele ja t\u00e4navaristlejatele, riigiv\u00f5im istugu Mr. Beani autodesse.\nSama n\u00f5uab \u00fcks Uutele Uudistele kirjutanu: \u201cRahvasaadikud peaks n\u00e4itama eeskuju. Mitte nii nagu aastate eest, kui v\u00f5eti vastu seadus, mis keelas autoroolis telefoniga r\u00e4\u00e4kimise ja meedia tabas samalt istungilt lahkuvad saadikuid ise roolis telefoniga lobisemas\u2026 Vaja oleks Riigikogu saali ja edasi meedia ette viia \u00f5iglane n\u00f5ue, et kui mitte kogu Riigikogu liikmete mantsavt, siis v\u00e4hemalt valitsus peaks s\u00f5itma nt Renault Cliodega, mille saaste on alla 99 g\/ km kohta ja neil peaks olema keelatud omada \u00fchtegi saastavamat s\u00f5idukit. Keskkond ennek\u00f5ike on ju nende endi n\u00f5ue. Muidu j\u00e4\u00e4b v\u00e4gisi tunne, et p\u00fc\u00fcavad lihtrahvast niisama r\u00f6\u00f6vida.\u201d\nKas k\u00f5ik need \u00fcleskutsed leiavad tormilist heakskiitu valetajate koalitsiooni poolt? Uued Uudised kahtlevad selles v\u00e4ga, sest hetkel v\u00f5imulolijad on selleks liiga valelikud ja korrumpeerunud, et tegutseda ise eeskujuna oma poliitika elluviimisel. Vasakliberaalid on alati variserlikud \u2013 n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4nes n\u00f5uavad nad pisarsilmi ja rusikaid vibutades migrantide vastuv\u00f5tmist (Welcome, refugees! Wir haben Platz!), aga enda juurde neid ei v\u00f5eta, maale aidatud pagulasi peab hoidma ja poputama riik maksumaksja raha eest.\nKuiv\u00f5rd tulemas on vaenuk\u00f5neseadus (k\u00f5ige parem oleks kui seda \u00fcldse ei tuleks), siis soovitusi sinnagi, et s\u00f5navabaduse piiramine ei muutuks ainult konservatiivide suukorvistamiseks. Esiteks, seadusesse tuleb kirjutada, et lisaks viha \u00f5hutamisele v\u00e4hemuste vastu on karistatav ka v\u00e4hemuste viha\u00f5hutus enamuse vastu. Parim n\u00e4ide on Kaja Kallase valitsuse rahastatav venekeelne meedia, kus Postimehe ja Delfi venekeelsetes keskkondades \u00f5hutab vene v\u00e4hemus k\u00f5ige otsemalt viha eestlaste vastu ja neile sekundeerib n\u00e4iteks siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets, kes v\u00e4itis, et isamaalased tahtsid Narvas venelaste-vastast pronksi\u00f6\u00f6d esile kutsuda. Teiseks viha\u00f5hutajaks on kahtlemata seksistlik neljat\u00e4hegrupeering, kes lubas homoparaadil \u201cMe tahame ka abielup\u00fchadust r\u00fcvetada!\u201d, traditsioonilise perekonna kadu on n\u00f5udnud ka noorsotsid.\nVaenuk\u00f5neseadusesse tuleb kirjutada ka see, et keelatud on riigiv\u00f5imu- ja meedia-poolne viha\u00f5hutamine maailmavaatelisel alusel ehk kedagi ei tohi diskrimineerida poliitilistel ja maailmavaatelistel p\u00f5hjustel. Nii on EKRE seaduslik ja t\u00e4iesti legaalne erakond, kelle tegevuse seaduslikkust pole kunagi kahtluse alla pandud \u2013 ja kui keegi, n\u00e4iteks Reformierakond, kutsub teda poliitiliselt blokeerima, siis on see viha\u00f5hutamine ja \u00fcles\u00e4ssitamine rahvuskonservatiivse maailmavaate vastu, mis v\u00f5ibki l\u00f5ppeda v\u00e4givallaga erakonna liikmete vastu.\nKa meedia on tegelenud otsese vaenu\u00f5hutamisega EKRE vastu, kui erakonda seostati Prigo\u017eini ja Wagneriga, kuid seda pole siiani ajakirjanduse poolt dokumentaalselt t\u00f5estatud, k\u00fcll aga muudeti sellega oluliselt valimistulemust, mis on t\u00e4iesti demokraatia reeglite vastu. Meedia peab vastutama viha\u00f5hutamise eest nii maailmavaate, erakondade kui ka \u00fcksikisikute vastu (t\u00fchistamiskampaaniad).\nAeg on Eestis sealmaal, et k\u00f5ik, ka v\u00f5imupoliitikud ja nende \u201c\u00f5iged\u201d ideoloogiad peavad samamoodi vastutama vaenukampaaniate eest, nagu seda n\u00f5utakse praegu ainult konservatiividelt. Ja k\u00f5ik Kallased, Kersnad, Rosimannused, V\u00f5rklaevad, Pevkurid ja teised peavad isiklikult vastutama valeotsuste ja jamade p\u00e4rast oma haldusalal.\nAlustuseks ootaks seda, et Mart V\u00f5rklaev s\u00f5idab edaspidi v\u00e4ikese s\u00e4\u00e4stliku elektriautoga ja homoparaadil v\u00f5taks politsei homode k\u00e4est \u00e4ra sildid, mis kutsuvad abielup\u00fchadust r\u00fcvetama. Aga keegi meist ei usu ju, et see nii l\u00e4heb, amoraalsust tekitav seenhaigus on riigiv\u00f5imu juba ammu enda haardesse v\u00f5tnud.\nUued Uudised"}
{"text":"Vallavolikogu juht n\u00e4eb Pruunsilla toetuses korruptsiooni tunnuseid. Metsk\u00fcla kooli direktor: j\u00e4rjekordne otsitud p\u00f5hjusMetsk\u00fcla algkooli direktor Pille Kaisel peab volikogu esimehe Armand Reinmaa s\u00f5nav\u00f5ttu katseks istungi eel volinike h\u00e4\u00e4lt m\u00f5jutada.\nSogaseks aetud vesi peaks homme selginema: L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu arutab Metsk\u00fcla kooli puudutava eeln\u00f5u puhul ka suur\u00e4rimehe Parvel Pruunsilla annetatud raha k\u00fcsimust.\nSulgemise vastu puikleva Metsk\u00fcla kooli eest seisjatele koitis sel n\u00e4dalal valguskiir, kui suur\u00e4rimees Parvel Pruunsild kandis valla pangakontole 40 000 eurot, et katta Metsk\u00fcla kooli \u00fche \u00f5ppeaasta \u00fclalpidamiskulud. Koolis oldi uudise peale k\u00fcll r\u00f5\u00f5msad, kuid liialt ei julgetud lootust hellitada. See, mis Metsk\u00fcla algkooliga toimub, on kui Ameerika m\u00e4ed, nagu \u00fctles kooli direktor Pille Kaisel.\nT\u00e4na ilmnes, et Ameerika m\u00e4gede asjus oli Kaislal \u00f5igus: ei tasunudki ennetavalt h\u00f5isata ega loota, et volikogu t\u00f5ttaks annetuse peale muutma otsust kool t\u00e4navu septembrist sulgeda. Nimelt saatis vallavolikogu juht Armand Reinmaa volikogu liikmetele kirja, kus viitas, et korruptsioonijuhtumis kahtlustatava Pruunsilla saadetud raha v\u00f5ib olla korruptiivne ja et vald ei peaks end sellega siduma.\nKooli direktor peab sellist sammu volikogu liikmete m\u00f5jutamiseks ja hindab Reinmaa vaatenurka \u201elausvaleks\u201c.\nVallavolikogu esimehe Armand Reinmaa kiri volikogule\nTere\nMinule teadaolevalt ei ole keegi k\u00e4esolevaks hetkeks esitanud p\u00e4evakorra osas muudatusettepanekuid seoses eraisiku kandega L\u00e4\u00e4neranna Valla arvelduskontole.\nK\u00fcll v\u00e4\u00e4rib k\u00f5igil volikogu liikmetel uuesti tutvuda korruptsioonivastase seadusega, enne kui asume mistahes kujul arutama meile seadusega antud avalike \u00fclesannete t\u00e4itmist (milleks kahtlemata haridusv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamise otsused on) puudutavaid k\u00fcsimusi, kui need on m\u00f5jutatud eraisiku poolt tehtud annetustest.\nKorruptsioonivastase seaduse \u00a7 4 lg 2 esimene lause s\u00e4testab, et ametiisik peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuv\u00f5tmisest oma asutusele ja sama l\u00f5ike viimane lause s\u00e4testab, et \u00fcleantud soodustus v\u00f5i selle v\u00e4\u00e4rtus rahas antakse riigi omandisse v\u00f5i saadetakse tagasi, kui seadus nii s\u00e4testab.\nVaevalt et volikogus leiab \u00fcksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise v\u00f5imalus ja vaevalt et L\u00e4\u00e4neranna vald oma tegevuses (avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites) tahab olla m\u00f5jutatud mistahes \u201e\u00e4rimeeste\u201c poolt tehtavatest \u201eannetustest\u201c. Loomulikult on olukord teine, kui vald korraldab v\u00e4hem- v\u00f5i enampakkumise teatud juhtudel erakapitali kaasamiseks. K\u00e4esoleval juhul sellist otsust volikogu poolt tehtud pole.\nVald ei saa k\u00e4tt ette panna, kui keegi soovib toetada erakooli algatust, kuid sellisel kujul valla arvelduskontole suvaliste kannete tegemine ei lahenda meie haridusv\u00f5rgu olukorda.\nKohtumiseni neljap\u00e4eval.\nArmand\n\u201eTundub, et meie valla juhtidel on j\u00e4rg k\u00e4est, mis p\u00f5hjusel siis ikkagi Metsk\u00fcla kool sulgeda tuleb. Alguses oli selleks hariduse kvaliteedi t\u00f5stmine vallas. Esialgse \u00f5iguskaitse t\u00fchistamise taotluses m\u00e4rgiti, et kool tuleb sulgeda, sest muidu ei ole v\u00f5imalik saada laenu Lihulasse uue koolimaja ehitamiseks, ja see oligi peamine argument, millest kohtunik oma otsuses l\u00e4htus. N\u00fc\u00fcd, kui valla arvele laekus t\u00e4pselt 40 000, et kool saaks v\u00e4hemalt j\u00e4rgmise \u00f5ppeaasta rahulikult \u00fcle elada ja lapsevanemad algava s\u00fcgise suhtes kindluse, v\u00e4idab volikogu esimees, et tegelikult polegi olnud probleemiks rahapuudus, vaid hoopis v\u00e4ike \u00f5pilaste arv,\u201c m\u00e4rkis Metsk\u00fcla kooli direktor n\u00f6rdinult. \u201eAga Metsk\u00fcla \u00f5pilaste arv on olnud juba pikemat aega kasvutrendis. Ja viimane uudis, et annetusele p\u00fc\u00fctakse k\u00fclge kleepida korruptsiooni silti ning seel\u00e4bi m\u00f5jutada volinikke rahast loobuma, et Metsk\u00fcla kooli sulgemisotsus ikka j\u00f5usse j\u00e4\u00e4ks, on juba t\u00e4iesti uus tase. See on j\u00e4rjekordne otsitud p\u00f5hjus, et volinikke m\u00f5jutada, see on sisuline lausvale.\u201c\nSee on j\u00e4rjekordne otsitud p\u00f5hjus, et volinikke m\u00f5jutada.\nKaisel m\u00e4rkis, et kooli eest seisvad aktivistid \u00fcritasid t\u00e4na vallavolinikke k\u00e4tte saada ja nendega Reinmaa kirja teemal suhelda. Tema s\u00f5nul ei v\u00f5tnud paljud toru. \u00dcks volikogu liige olnud juba Reinmaa kirjutisest vedu v\u00f5tnud, n\u00e4is talle telefonitsi. \u201eR\u00e4\u00e4gib t\u00e4pselt seda juttu, mida volikogu esimees oma kirjas. Kust ta muidu oleks selle peale tulnud,\u201c \u00fctles Kaisel.\nKuidas suhtub Kaisla s\u00fc\u00fcdistusse, justkui volikogu juht m\u00f5jutaks oma kirjaga volinikke, Reinmaa ise?\n\u201eSee on Pille Kaisla arvamus. Kui tema arvab, et see on m\u00f5jutamine, ei saa ma kuidagi seda \u00fcmber l\u00fckata ega sel teemal l\u00e4bi ajakirjanduse diskuteerida. Mina juhtisin asjale t\u00e4helepanu selliselt, nagu mina asjast aru saan,\u201c m\u00e4rkis Reinmaa EPL-ile.\nMiks Reinmaa Pruunsilla annetuse puhul korruptsiooniaspekti esile t\u00f5i? Mis teda ajendas?\n\u201eMina volikogu esimehena pean ju korraldama volikogu t\u00f6\u00f6d. Pidasin vajalikuks teistel tutvuda korruptsioonivastase seadusega ja sellest tulenevalt selle kirja kirjutasingi. Laiemalt pole kuidagimoodi seda avada,\u201c s\u00f5nas ta.\nMida arvatakse Pruunsilla annetuse kohta tekkinud vaatenurgast volikogus?\nHeino Sabiin Keskerakonnast s\u00f5nas, et tema hinnangul on k\u00f5ik valla koolid v\u00f5rdsed ja neid saaks lahti hoida \u00fcksnes siis, kui Eesti iive hakkaks t\u00f5usma. \u201eKeda sa siis ikka eelistad? N\u00e4gude v\u00f5i seelikute j\u00e4rgi?\u201c k\u00fcsis ta. \u201eMina olen ilmselt seda meelt, et k\u00f5iki tuleb v\u00f5rdselt kohelda ja lapsi tuleb juurde teha, siis on k\u00f5ik koolid lahti!\u201c\nKuigi Janar S\u00f5ber L\u00e4\u00e4neranna valla valimisliidust n\u00e4eb, et Metsk\u00fcla tulevikku puudutav on veel lahtine, n\u00f5ustub ta Sabiiniga: \u00fchte kooli ei saa teistest t\u00e4htsamaks pidada.\nKuidas leitakse kooli sulgemiseks k\u00f5ikidest seadustest paragrahvid, kuid kuidas ei leita \u00fchtki paragrahvi selleks, et kool s\u00e4ilitada?\n\u201eSee oleks natukene eba\u00f5iglane. \u00dches\u00f5naga keeruline olukord on,\u201c t\u00f5des ta. Siiski ei v\u00e4lista S\u00f5ber \u00fchtegi lahendust. \u201ePeab arutama ja otsustama. Ilmselt ikkagi k\u00f5ik v\u00f5imalused on laual,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nValimisliidu Tegusad Kogukonnad esindaja Andres Hirvela \u00fctles aga resoluutselt, et Reinmaa hommikuses kirjas on t\u00e4iesti \u201ejama jutt\u201c.\n\u201eMingit seost seal pole,\u201c avaldas ta oma arvamust. \u201eEks neil on tuli takus, sest sulgemisotsuse muutmine n\u00e4itaks ju neid nende arvates n\u00f5rgana. Seep\u00e4rast punnivad ja otsivad ettek\u00e4\u00e4ndeid, muud v\u00f5imalust ega varianti polegi. Eneseuhkus ei luba j\u00e4rele anda. K\u00f5ik \u00fcmberringi n\u00e4evad ja saavad aru, et tegeleme jamaga, aga nende au ja uhkus ei anna j\u00e4rele. Seet\u00f5ttu punnivad nii kohtuprotsessi kui muuga.\u201c\nL\u00e4\u00e4neranna volikogu liige Eeva Helme (EKRE) ei n\u00e4e Reinmaa kirjutises \u00fchtki argumenti, mis ka tegelikult kehtiks.\n\u201eLugesin selle kirja lausa kolm korda l\u00e4bi ja sisu oli \u00fcllatav. Mitte kuskilt otsast ei tuvasta ma, mis alusel saab seda k\u00e4sitleda korruptiivse annetusena v\u00f5i soodustusena. Ma ei saa aru, kuidas on v\u00f5imalik seda isegi nii vaadata,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eKui raha on olemas, siis on k\u00f5ik terve m\u00f5istusega v\u00f5etavad argumendid kooli sulgemiseks lihtsalt otsa saanud. Kuidas leitakse kooli sulgemiseks k\u00f5ikidest seadustest paragrahvid, kuid kuidas ei leita \u00fchtki paragrahvi selleks, kuidas kool s\u00e4ilitada? See oli t\u00e4itsa h\u00e4mmastav.\u201c\nReinmaa m\u00e4rkis, et neljap\u00e4eval tuleb volikogus ilmselt arutlusele Isamaa liikme Raul Oberschneideri eeln\u00f5u, mis puudutab Metsk\u00fcla kooli kohta m\u00e4rtsis tehtud otsuse t\u00fchistamist. Seel\u00e4bi peaks tema s\u00f5nul tekkima selgus Pruunsilla raha kasutamise asjus.\n\u201eKui h\u00e4\u00e4letatakse eeln\u00f5u vastu v\u00f5i kui otsustatakse seda mitte menetleda, siis minu meelest on ka otsustatud Pruunsilla annetuse k\u00fcsimus,\u201c s\u00f5nas Reinmaa.\nHirvela avaldas lootust, et Metsk\u00fcla kooli puudutav sulgemisotsus p\u00f6\u00f6ratakse homsel istungil tagasi. Sama lootust hellitab ka Helme, kuid tal on eeln\u00f5u l\u00e4biminemisse v\u00e4he usku.\n\u201eMina kutsun homme volinikke \u00fcles Raul Oberschneideri eeln\u00f5u toetama. Kuid ma ei usu, et see l\u00e4bi l\u00e4heb. See on erakorraline istung ning osa volinikke on puhkusel v\u00f5i ei saa osaleda. Nende seas on mitu inimest, kes h\u00e4\u00e4letasid koolireformi vastu,\u201c nentis Helme.\nK\u00fcll aga on Helmel veel \u00fcks idee varuks.\n\u201ePakun v\u00e4lja, et vald v\u00f5taks annetuse ikka vastu. Vallal on v\u00f5imalik ise v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada kava, kuidas Metsk\u00fcla kool lahti hoida. Aasta on praegu m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega \u2013 kui suudaksime hoida Metsk\u00fcla kooli lahti, oleks v\u00f5ib-olla juba valitsusel uuel aastal omad meetmed, millega suudetaks v\u00e4ikseid maakoole elus hoida,\u201c p\u00f5hjendas ta oma algatust.\nEnt Reinmaa pole Helmega sama meelt. \u201eVald ei saa sellisel juhul j\u00e4tta seda raha enda kontole. See oleks alusetu rikastumine,\u201c s\u00f5nas volikogu juht l\u00f5petuseks.\nMida arvab jurist korruptsioonile viitamisest?\nJurist ja MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti endine juht Steven-Hristo Evestus ei arva, et tegu v\u00f5iks olla korruptsioonis\u00fc\u00fcteo koosseisu kuuluva annetusega. \u201eSee annetus ei ole kantud konkreetselt \u00fchelegi ametiisikule ega ole seostatav ametikohustuse t\u00e4itmisega,\u201c \u00fctles ta. Ei saa v\u00e4ita, et realiseeritaks korruptsioonis\u00fc\u00fctegu.\nSamuti t\u00f5i Evestus esile, et volikogu esimehe laiali saadetud e-kirjas on tunda liigset negatiivset tooni. Ta juhtis seejuures t\u00e4helepanu lauseosale \u201e... mistahes \u201e\u00e4rimeeste\u201c poolt tehtavatest \u201eannetustest\u201c.\n\u201eMiks see annetus jutum\u00e4rkides oli? Ja kas seal on veel mingid poliitilised p\u00f5hjused taga, et seda kindlasti k\u00f5rvale l\u00fckata?\u201c k\u00fcsib Evestus. \u201e\u201e\u00c4rimeeste\u201c ja \u201eannetused\u201c on jutum\u00e4rkides \u2013 loomulikult realiseerib Pruunsild oma p\u00f5him\u00f5tteid ja huvisid, aga samas on ta kahtlustatav ja s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni j\u00e4rgi ta ei ole s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud.\u201c\nEvestuse s\u00f5nul on alati v\u00f5imalik leida p\u00f5hjendusi, miks summast loobuda. \u201eKui keegi ei taha ennast siduda sellises olukorras, siis see on ka nende asi otsustada ja p\u00f5hjendada, miks sellest summast on m\u00f5istlik loobuda,\u201c \u00fctles ta."}
{"text":"L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu juht n\u00e4eb Pruunsilla Metsk\u00fcla kooli toetuses korruptsiooni tunnuseidMetsk\u00fcla algkooli direktor n\u00e4eb volikogu esimehe s\u00f5nav\u00f5tus katset volinike h\u00e4\u00e4lt m\u00f5jutada.Sogaseks aetud vesi peaks neljap\u00e4eval selginema: L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu arutab Metsk\u00fcla kooli puudutava eeln\u00f5u puhul ka suur\u00e4rimehe Parvel Pruunsilla annetatud raha k\u00fcsimust.Sulgemise vastu puikleva Metsk\u00fcla kooli eest seisjatele koitis sel n\u00e4dalal valguskiir, kui suur\u00e4rimees Parvel Pruunsild kandis valla pangakontole 40 000 eurot, et katta Metsk\u00fcla kooli \u00fche \u00f5ppeaasta \u00fclalpidamiskulud. Koolis oldi uudise peale k\u00fcll r\u00f5\u00f5msad, kuid liialt ei julgetud lootust hellitada. See, mis Metsk\u00fcla algkooliga toimub, on kui Ameerika m\u00e4ed, nagu \u00fctles kooli direktor Pille Kaisel.Eile ilmnes, et Ameerika m\u00e4gede asjus oli Kaislal \u00f5igus: ei tasunudki ennetavalt h\u00f5isata ega loota, et volikogu t\u00f5ttaks annetuse peale muutma otsust kool t\u00e4navu septembrist sulgeda. Nimelt saatis vallavolikogu juht Armand Reinmaa volikogu liikmetele kirja, milles viitas, et korruptsioonijuhtumis kahtlustatava Pruunsilla saadetud raha v\u00f5ib olla korruptiivne ja vald ei peaks end sellega siduma.Muutuvad p\u00f5hjusedKooli direktor peab sellist sammu volikogu liikmete m\u00f5jutamiseks ja hindab Reinmaa vaatenurka \u201elausvaleks\u201c.\u201eTundub, et meie valla juhtidel on j\u00e4rg k\u00e4est, mis p\u00f5hjusel siis ikkagi Metsk\u00fcla kool sulgeda tuleb. Alguses oli selleks hariduse kvaliteedi t\u00f5stmine vallas. Esialgse \u00f5iguskaitse t\u00fchistamise taotluses m\u00e4rgiti, et kool tuleb sulgeda, sest muidu ei ole v\u00f5imalik saada laenu Lihulasse uue koolimaja ehitamiseks, ja see oligi peamine argument, millest kohtunik oma otsuses l\u00e4htus. N\u00fc\u00fcd, kui valla arvele laekus t\u00e4pselt 40 000, et kool saaks v\u00e4hemalt j\u00e4rgmise \u00f5ppeaasta rahulikult \u00fcle elada ja lapsevanemad algava s\u00fcgise suhtes kindluse, v\u00e4idab volikogu esimees, et tegelikult polegi olnud probleemiks rahapuudus, vaid hoopis v\u00e4ike \u00f5pilaste arv,\u201c m\u00e4rkis Metsk\u00fcla kooli direktor n\u00f6rdinult. \u201eAga Metsk\u00fcla \u00f5pilaste arv on olnud juba pikemat aega kasvutrendis. Ja viimane uudis, et annetusele p\u00fc\u00fctakse k\u00fclge kleepida korruptsiooni silti ning seel\u00e4bi m\u00f5jutada volinikke rahast loobuma, et Metsk\u00fcla kooli sulgemisotsus ikka j\u00f5usse j\u00e4\u00e4ks, on juba t\u00e4iesti uus tase. See on j\u00e4rjekordne otsitud p\u00f5hjus, et volinikke m\u00f5jutada, see on sisuline lausvale.\u201cEriarvamused volikogusKaisel m\u00e4rkis, et kooli eest seisvad aktivistid \u00fcritasid eile vallavolinikke k\u00e4tte saada ja nendega Reinmaa kirja teemal suhelda. Tema s\u00f5nul ei v\u00f5tnud paljud toru. \u00dcks volikogu liige olnud juba Reinmaa kirjutisest vedu v\u00f5tnud, n\u00e4is talle telefonitsi. \u201eR\u00e4\u00e4gib t\u00e4pselt seda juttu, mida volikogu esimees oma kirjas. Kust ta muidu oleks selle peale tulnud,\u201c \u00fctles Kaisel.Kuidas suhtub Kaisla s\u00fc\u00fcdistusse, justkui volikogu juht m\u00f5jutaks oma kirjaga volinikke, Reinmaa ise?\u201eSee on Pille Kaiseli arvamus. Kui tema arvab, et see on m\u00f5jutamine, ei saa ma kuidagi seda \u00fcmber l\u00fckata ega sel teemal l\u00e4bi ajakirjanduse diskuteerida. Mina juhtisin asjale t\u00e4helepanu selliselt, nagu mina asjast aru saan,\u201c m\u00e4rkis Reinmaa EPL-ile.Miks Reinmaa Pruunsilla annetuse puhul korruptsiooniaspekti esile t\u00f5i? Mis teda ajendas?\u201eMina volikogu esimehena pean ju korraldama volikogu t\u00f6\u00f6d. Pidasin vajalikuks teistel tutvuda korruptsioonivastase seadusega ja sellest tulenevalt selle kirja kirjutasingi. Laiemalt pole kuidagimoodi seda avada,\u201c s\u00f5nas ta.L\u00e4\u00e4neranna volikogu liige Eeva Helme (EKRE) ei n\u00e4e Reinmaa kirjutises \u00fchtki argumenti, mis ka tegelikult kehtiks.\u201eLugesin selle kirja lausa kolm korda l\u00e4bi ja sisu oli \u00fcllatav. Mitte kuskilt otsast ei tuvasta ma, mis alusel saab seda k\u00e4sitleda korruptiivse annetusena v\u00f5i soodustusena. Ma ei saa aru, kuidas on v\u00f5imalik seda isegi nii vaadata,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eKui raha on olemas, siis on k\u00f5ik terve m\u00f5istusega v\u00f5etavad argumendid kooli sulgee miseks lihtsalt otsa saanud.Kuidas leitakse kooli sulgemiseks k\u00f5ikidest seadustest paragrahvid, kuid kuidas ei leita \u00fchtki paragrahvi selleks, kuidas kool s\u00e4ilitada? See oli t\u00e4itsa h\u00e4mmastav.\u201cNeljap\u00e4eval on oodata selgustReinmaa m\u00e4rkis, et neljap\u00e4eval tuleb volikogus ilmselt arutlusele Isamaa liikme Raul Oberschneideri eeln\u00f5u, mis puudutab Metsk\u00fcla kooli kohta m\u00e4rtsis tehtud otsuse t\u00fchistamist. Seel\u00e4bi peaks tema s\u00f5nul tekkima selgus Pruunsilla raha kasutamise asjus.\u201eKui h\u00e4\u00e4letatakse eeln\u00f5u vastu v\u00f5i kui otsustatakse seda mitte menetleda, siis minu meelest on ka otsustatud Pruunsilla annetuse k\u00fcsimus,\u201c s\u00f5nas Reinmaa.Hirvela avaldas lootust, et Metsk\u00fcla kooli puudutav sulgemisotsus p\u00f6\u00f6ratakse neljap\u00e4evasel istungil tagasi. Sama lootust hellitab ka Helme, kuid tal on eeln\u00f5u l\u00e4biminemisse v\u00e4he usku.\u201eMina kutsun homme volinikke \u00fcles Raul Oberschneideri eeln\u00f5u toetama. Kuid ma ei usu, et see l\u00e4bi l\u00e4heb. See on erakorraline istung ning osa volinikke on puhkusel v\u00f5i ei saa osaleda,\u201c nentis Helme.K\u00fcll aga on Helmel veel \u00fcks idee varuks.\u201ePakun v\u00e4lja, et vald v\u00f5taks annetuse ikka vastu. Vallal on v\u00f5imalik ise v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada kava, kuidas Metsk\u00fcla kool lahti hoida. Aasta on praegu m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega - kui suudaksime hoida Metsk\u00fcla kooli lahti, oleks v\u00f5ib-olla juba valitsusel uuel aastal omad meetmed, millega suudetaks v\u00e4ikseid maakoole elus hoida,\u201c p\u00f5hjendas ta.Reinmaa pole Helmega sama meelt. \u201eVald ei saa sellisel juhul j\u00e4tta seda raha enda kontole. See oleks alusetu rikastumine,\u201c s\u00f5nas volikogu juht l\u00f5petuseks. 1P\u00d6\u00d6RDUMINEVolikogu esimehe Armand Reinmaa kiri volikoguleTere Minule teadaolevalt ei ole keegi k\u00e4esolevaks hetkeks esitanud p\u00e4evakorra osas muudatusettepanekuid seoses eraisiku kandega L\u00e4\u00e4neranna Valla arvelduskontole.K\u00fcll v\u00e4\u00e4rib k\u00f5igil volikogu liikmetel uuesti tutvuda korruptsioonivastase seadusega, enne kui asume mistahes kujul arutama meile seadusega antud avalike \u00fclesannete t\u00e4itmist (milleks kahtlemata haridusv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamise otsused on) puudutavaid k\u00fcsimusi, kui need on m\u00f5jutatud eraisiku poolt tehtud annetustest.Korruptsioonivastase seaduse \u00a7 4 lg 2 esimene lause s\u00e4testab, et ametiisik peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuv\u00f5tmisest oma asutusele ja sama l\u00f5ike viimane lause s\u00e4testab, et \u00fcleantud soodustus v\u00f5i selle v\u00e4\u00e4rtus rahas antakse riigi omandisse v\u00f5i saadetakse tagasi, kui seadus nii s\u00e4testab.Vaevalt et volikogus leiab \u00fcksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise v\u00f5imalus ja vaevalt et L\u00e4\u00e4neranna vald oma tegevuses tahab olla m\u00f5jutatud mistahes \u201e\u00e4rimeeste\u201c poolt tehtavatest \u201eannetustest\u201c. Loomulikult on olukord teine, kui vald korraldab v\u00e4hem- v\u00f5i enampakkumise teatud juhtudel erakapitali kaasamiseks. K\u00e4esoleval juhul sellist otsust tehtud pole.Vald ei saa k\u00e4tt ette panna, kui keegi soovib toetada erakooli algatust, kuid sellisel kujul valla arvelduskontole suvaliste kannete tegemine ei lahenda meie haridusv\u00f5rgu olukorda.Kohtumiseni neljap\u00e4eval. ArmandMetsk\u00fcla kooli sulgemine on taas avalikkuse huviorbiidis.Eeva H lm eMetsk\u00fcla kooli direktor Pille Kaisel peab Reinmaa korruptiivse annetuse selgitust j\u00e4rjekordseks otsitud p\u00f5hjuseks, miks kool kinni panna.Grete P\u00f5lluste;Kristopher Muraveiski"}
{"text":"Lihtne ja \u00fchetaoline. Automaksu tasugu t\u00e4ie rauaga ka maapiirkonna elanikRahandusminister Mart V\u00f5rklaev esitles eile mootors\u00f5idukimaksu kaht v\u00f5imalikku versiooni.Automaksu m\u00e4rks\u00f5nad on lihtsus ja \u00fchetaolisus, erandeid on napilt. V\u00f5rklaev m\u00f6\u00f6nis, et osalt soovitakse sedasi v\u00e4ltida olukordi, kus inimesed skeemitamisega maksmisest k\u00f5rvale hiilivad.Kaks stsenaariumiEsimene stsenaarium on \u201elaiem keskkonnam\u00f5ju\u201c, mis l\u00e4htub mootors\u00f5iduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnam\u00f5just laiemalt selle eluts\u00fckli ajal. Arvesse l\u00e4heks: baasosa (aastamaksul 30 eurot, registreerimisel 300 eurot) + CO2\/ v\u00f5imsus + t\u00fchimass - vanus. Teine stsenaarium on \u201ekitsam kliimam\u00f5ju\u201c, mis l\u00e4htub mootors\u00f5iduki m\u00f5just kitsamalt, peamiseks komponendiks on CO2. Arvesse l\u00e4heb: baasosa + CO2 - vanus.N\u00e4iteks 123 000 eurot maksva uhiuue Porsche 911 Carrera puhul tuleks esimese versiooni puhul registreerimisel maksta 3500 eurot ja siis aastas 350 eurot. Teise versiooni puhul 3658 eurot ja 366 eurot. Tesla Model Y (hind 54 000 eurot) puhul oleksid vastavad summad: 820 ja 245 eurot ning 300 ja 30 eurot.Vana Audi lisab 300 eurotV\u00f5rklaeva suu kaudu sai kevadel kurikuulsaks 1992. aasta Audi, kui ta r\u00e4\u00e4kis selle n\u00e4itel ETV \u201eEsimeses stuudios\u201c, et automaksust p\u00e4\u00e4semiseks tuleks vana autoga s\u00f5itvatel inimestel sarnases v\u00e4\u00e4ringus s\u00e4\u00e4stlikum variant soetada.N\u00fc\u00fcd v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud stsenaariumid r\u00e4\u00e4givad siiski vanade mudelite omamise kasuks. Nimelt on \u00fcle 20-aastaste s\u00f5idukite aastamaks 30 eurot ja registreerimismaks 300 eurot ehk nn baasosa.Trikid sissekirjutusegaMaal elavatel inimestel pole tihtilugu auto kasutamisele alternatiivi. Kas olukorda ei aitaks siis lahendada n\u00e4iteks regionaalsed erisused? Ka see k\u00fcsimus on diskussiooni k\u00e4igus kerkinud, ent eile \u00fctles V\u00f5rklaev kindlalt, et seda teed ei minda. Ta r\u00f5hutas, et see annaks ka vabad k\u00e4ed maksu kuritarvitamiseks ehk s\u00f5iduk registreeritaks sinna, kus on odavam. \u201ePole vaja, et k\u00f5ige saastavamad autod liiguvad maapiirkondade registrisse, kuigi tegelikult s\u00f5idetakse nendega linnades,\u201c illustreeris ta.Eesti puuetega inimeste koda soovis, et puuetega inimesed vabastataks maamaksust. \u201eUue piirangu lisamisel kitsendab riik veelgi rohkem puuetega inimeste v\u00f5imalusi \u00fchiskonnaelus osalemisel, sh t\u00f6\u00f6l k\u00e4imisel,\u201c seisis nende p\u00f6\u00f6rdumises.V\u00f5rklaev r\u00f5hutas, et kindlasti v\u00f5etakse neid k\u00fcsimusi v\u00e4ga t\u00f5siselt ja suheldakse veel sihtgrupi esindajatega. Siiski oli aru saada, et pigem seda v\u00f5imalust ei n\u00e4hta. V\u00f5rklaev t\u00f5i ise n\u00e4iteks, et oleme ju k\u00f5ik n\u00e4inud luksuslikke autosid, mil on invam\u00e4rk. \u201eKas on alati p\u00f5hjendatud, ei tea...\u201cIgasugu arvutused on teoreetilised, aga rahandusministeeriumi hinnangul v\u00f5iks maks m\u00f5lema mudeli p\u00f5hjal tuua igal aastal riigi kaukasse 120 miljonit eurot. 1\"\u201ePole vaja, et saastavaimad autod liiguks maapiirkondade registrisse, kuigi nendega s\u00f5idetakse linnades.\"Mida maksustatakse?SKEEM\u201eMakse objektiks on registreerimiskohustusega kuni 3,5 tonni kaaluv M1 ja M1G ning N1 ja N1G kategooria s\u00f5iduauto v\u00f5i kaubik (olenemata nende k\u00fctuseliigist) ja L3e-L7e s\u00f5idukid (mootorrattad, mopeedautod jne),\u201c tutvustab rahandusministeerium. Maksmisest on vabastatud k\u00f5igest t\u00e4histatud alarms\u00f5idukid ja kaitsev\u00e4e musta v\u00e4rvi numbrim\u00e4rgiga autod. V\u00f5rklaev t\u00f5i eraldi esile, et seega on maksustatud isegi need s\u00f5idukid, mis on presidendi ja ministrite k\u00e4sutuses. On nii esmane registreerimismaks kui ka iga-aastane maks.Rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul on oluline hoida s\u00fcsteemi lihtsa ja lollikindlana.Karoliina Vasli"}
{"text":"Poliitiliselt ja erootiliselt ebakorrektne Milan Kundera\u201eKunderat on s\u00fc\u00fcdistatud misog\u00fc\u00fcnias, naistevaenulikkuses - minu arust teenimatult,\" kirjutab Kadri K\u00f5usaar.Milan Kundera (1929-2023) oli \u00fcks mu noorp\u00f5lve lemmikkirjanikke. Tema p\u00f5hiteoseid hakati eesti keeles avaldama I just sellel ajal - 1990-ndatel ja 2000. aastate alguses kui ma olin eas, mida Kundera nimetab l\u00fc\u00fcriliseks.See on iga, kus inimene on pea eranditult keskendunud iseendale, v\u00f5imetu midagi n\u00e4gema, taipama ja j\u00e4reldama maailmast, mis teda \u00fcmbritseb. Isiksuslik k\u00fcpsemine eeldab l\u00fc\u00fcrilise vaatevinkli h\u00fclgamist. Kundera j\u00e4rgi on romaanikirjanik (ja lugeja!) Saulusest koorunud Paulus, l\u00fc\u00fcrilise ea varemetest ja kompostist hakkab kasvama see p\u00e4ris asi.\u00c4kilise tiheduse iluKas ma oleksin Kunderast vaimustunud, kui oleksin juba olnud l\u00fc\u00fcrilisest east v\u00e4ljas? V\u00f5i just muu hulgas t\u00e4nu temale saingi sest east v\u00e4lja? (Sest l\u00fc\u00fcriline iga v\u00f5ib ju vaimselt kesta igavesti, sa ei saagi sealt v\u00e4lja.) V\u00f5i oleks kunderalikud naeruv\u00e4\u00e4rsed stseenid ja suurt\u00e4htedega m\u00f5isted nagu Suur Marss ja Ajalugu m\u00f5junud liiga pateetiliselt? Teisalt ei saa ma eitada Kundera m\u00f5ju oma maailmatunnetuse kujunemisele - isegi niiv\u00f5rd, et m\u00f5ni stseen talletus minus kohe kui \u201ekunderalik\u201c, isegi enne, kui see oli l\u00f5ppenud. Just Kunderaga seostus mulle poliitiline, aga ka erootiline ebakorrektsus; kerged, koomilised, \u00fcleelulised, isegi piinlikud olukorrad, mille taga v\u00f5is aga hiilida hirm v\u00f5i nukrus - esimeste hallide karvade avastamine juustes; s\u00e4desilmne, aga seksuaalselt r\u00fcndav \u00f6\u00f6rongikonduktor, kellele aga \u00fcht\u00e4kki meenuvad Jumal ja Perekond (just nimelt nii, selles j\u00e4rjekorras ja suurte t\u00e4htedega) ja ta p\u00f5lvitab kupeep\u00f5randal, paludes andestust nii oma ohvrilt kui ka k\u00f5igev\u00e4gevamalt; kummituslik unen\u00e4gu, mis hakkab segama reaalsust...Just sellistel hetkedel tundsin ma elu \u00e4kilise tiheduse ilu - v\u00e4ljend, mida Kundera kasutab oma esseekogus \u201eEesriie\u201c.Kundera jaatas elu ja selle eri vorme k\u00f5igis selle n\u00fcanssides ja v\u00e4rvides ning ta teadis, et seda ei tohi liiga t\u00f5siselt v\u00f5tta. Trag\u00f6\u00f6dia ja kom\u00f6\u00f6dia kulgevad k\u00e4sik\u00e4es - romaanis \u201eNali\u201c saadab spontaanse armukadeduss\u00f6\u00f6stu all kannatav noormees oma pruudile totaka s\u00f5numiga kirja, too seda ei m\u00f5ista, teavitab \u201eorganeid\u201c ja noormees saadetakse sunnit\u00f6\u00f6le...Tegelikult sedastab kunderalikku elutunnetust p\u00e4ris tabavalt l\u00f5ik tema viimaseks j\u00e4\u00e4nud romaanist \u201eT\u00fchisuse pidu\u201c, mis ilmus autori 83. eluaastal p\u00e4rast pikka vaikust. \u201eTeame juba ammu, et meil pole enam v\u00f5imalik maailma muuta, \u00fcmber kujundada ega selle ohtlikku tormis\u00f6\u00f6stu parandada. On vaid \u00fcks v\u00f5imalik vastupanu: mitte seda t\u00f5siselt v\u00f5tta.\u201cPeale selle meeldis mulle Kundera t\u00e4pne poeetiline stiil, kust k\u00f5ik \u00fcleliigne oli v\u00e4lja pressitud. Ka Kundera romaanides esinevad filosoofilised k\u00f5rvalep\u00f5iked, miniesseed, ei m\u00f5junud pingutatult pikana. Isegi kui sisuliselt ei pruukinud nendega n\u00f5ustuda (Suur Marss v\u00f5ib olla massih\u00fcsteeriline kit\u0161, aga ilma suurte marssideta poleks t\u00f6\u00f6liste, naiste, laste, tumedanahaliste, homoseksuaalide jt \u00f5igusi), n\u00e4isid need tegelaste (m\u00f5tte) ilma kirjeldamisel p\u00f5hjendatuna. Veel tekitasid sellised autorjumala positsioonilt kirjutatud vahepalad suvalise seelikuk\u00fcti v\u00f5i keskp\u00e4rase ametniku \u00fcmber mingi salap\u00e4ra -pinge, et midagi hakkab juhtuma, selgeks saama. Kundera oskas stseene aeglustada. Nagu oleks mingi hetk pandud aegluupi ja seda siis suurendusklaasiga, millimeeterhaaval lahti kodeeritud.K\u00fcllap meeldis Kunderale ka Arvo P\u00e4rtKunderat on s\u00fc\u00fcdistatud misog\u00fc\u00fcnias, naistevaenulikkuses - minu arust teenimatult. Jah, meestegelased on tal ehk n\u00fcansseeritumad ja naised m\u00f5nel juhul ainult ilusad imetlusobjektid, kuid ma ei n\u00e4e siin vaenulikkust, vaid lihtsalt teatud inimt\u00fcpaa\u017eide kirjeldust. Kui parafraseerida Kundera k\u00f5ige m\u00f5juvamat romaani, siis olemise talumatut kergust m\u00e4rkas ta k\u00f5igi puhul.Kaastundliku muige ja irooniaga j\u00e4lgis ta iga\u00fche koperdamisi ja \u00f5nnep\u00fc\u00fcdlusi, olgu tegu naiivse tudengineiu v\u00f5i vastuolulise meesg\u00fcnekoloogiga \u201eH\u00fcvasti-j\u00e4tuvalsis\u201c.T\u00e4nu oma muusikuharidusele oli Kundera kompositsioonifriik: romaan nagu muusikateos pidi koosnema seitsmest v\u00f5rdsest osast - muidu ei vastaks see vormilisele t\u00e4iusele, r\u00f5hud oleksid paigast. 1987. aastal Paris Review\u2019le antud intervjuus s\u00f5nastab Kundera selle nii: \u201eMa ei allu mingile ebausule maagiliste arvude kohta ega tee ka ratsionaalset arvutust. Pigem ajendab mind s\u00fcgav, alateadlik, m\u00f5istetamatu vajadus, formaalne arhet\u00fc\u00fcp, mille eest ma ei saa p\u00f5geneda. K\u00f5igi minu romaanide arhitektuur p\u00f5hineb arvul seitse.\u201cSelle poolest oli Kundera eeskuju t\u0161ehhi minimalistlik helilooja Janacek (k\u00fcllap meeldis Kunderale ka Arvo P\u00e4rt, kes samuti v\u00e4ldib liialdusi). Kundera ise kirjeldab samas Paris Review\u2019 intervjuus oma Janaceki-m\u00f5jusid nii: \u201eMurranguline oli tema otsus muusika selle p\u00f5hiolemuseni lahti koorida. Muidugi h\u00f5lmab iga muusikateos suures osas tehnikat - teemade p\u00fcstitust, nende arendust, variatsioone, pol\u00fcfoonilist t\u00f6\u00f6d (mis on sageli v\u00e4ga automaatne), orkestratsiooni, \u00fcleminekuid jne. T\u00e4nap\u00e4eval saab muusikat komponeerida arvutiga - kui vaja, v\u00f5iksid heliloojad kirjutada sonaate ilma \u00fchegi originaalse ideeta, lihtsalt \u201ek\u00fcberneetiliselt\u201c laiendades kompositsioonireegleid. Janaceki eesm\u00e4rk oli see arvuti h\u00e4vitada! Julmad kontrastid \u00fcleminekute asemel; kordus variatsiooni asemel - ja alati asjade tuumani: ainult noodil, millel on midagi olulist \u00f6elda, on \u00f5igus eksisteerida. Peaaegu sama on romaaniga; ka seda koormab \u201etehnika\u201c, reeglid, mis teevad autori t\u00f6\u00f6 tema eest: tutvustage tegelast, kirjeldage milj\u00f6\u00f6d, tooge tegevus ajaloolisse konteksti, t\u00e4itke tegelaste eluiga m\u00f5ttetute episoodidega. [---] Minu eesm\u00e4rk on nagu Janacekil: vabastada romaan romaanitehnika automaatikast.\u201cRomaan t\u00e4histas Kunderale k\u00f5ige \u00fclemat, n\u00fcansseeritumat kunstivormi -midagi, mille \u00fcle ta pead murdis ja s\u00fcdant valutas paljudes esseedes (neist ehk kuulsaim on \u201eRomaanikunst\u201c). Veelgi enam -romaan oli tema jaoks ka Euroopa kultuuri kvintessents, ja selle kultuuri h\u00e4\u00e4bumist, (Ameerika) kellade-vilede-telefilmi pealetungi tunnistasid ju ka tema silmad.Euroopa kirjanikKui Kundera 1968. aastal Praha kevadet kuulutas ja p\u00f5lu alla langes (ta oli kommunistliku partei liige, aga visati sealt \u00fches teiste rohkem liberaalsust soovinud intellektuaalidega v\u00e4lja), leidis ta endale uue kodumaa Prantsusmaal. Kodumaa T\u0161ehhiga j\u00e4igi suhe problemaatiliseks -on veidi s\u00fcrreaalne, et n\u00e4iteks eesti keelesj\u00f5udsid Kundera pearomaanid ilmuda varem kui kodumaal T\u0161ehhis originaalis.Kas Kundera oli T\u0161ehhi v\u00f5i Prantsuse kirjanik? Julgeksin \u00f6elda, et ta oli Euroopa kirjanik, vale oleks teda geograafiliselt lahterdada. Samas - l\u00e4hiajaloost pole vist peale Milo\u0161 Formani teada olulisemat t\u0161ehhi taustaga kultuuritegelast...Kas Kundera oli poliitiline kirjanik? Ei ja jah. Ta armastas r\u00f5hutada, et teos on alati kirjanikust targem, laiaulatuslikum - seda nii juhuse kui ka tahte t\u00f5ttu, ja teost ega selle tegelaste veendumusi ei tohi samastada autoriga. See oli ka p\u00f5hjus, miks Kundera lausa paaniliselt meediat ja intervjuusid v\u00e4ltis - ta ei sallinud kategoorilisi paikapanemisi, j\u00e4ika \u201eametlikku\u201c t\u00f5lgendust. Kundera suhe T\u0161ehhiga ei muutunud paremaks ka p\u00e4rast raudse eesriide langemist ja idabloki lagunemist - \u00f5li lisas tulle 2008. aastal puhkenud skandaal, kui ajakirjas Respekt s\u00fc\u00fcdistas \u00fcks kultuuriloolane Kunderat oma tuttava noormehe, l\u00e4\u00e4ne agendi \u00fclesandmises 1950-ndatel. S\u00fc\u00fcdistus osutus valeks -aga sellele ei j\u00e4rgnenud mingit vabandust ega selgitust, vaid v\u00e4iklane, parastav kisa nii paremalt kui ka vasakult. Kundera reputatsioon oleks h\u00e4vinud peaaegu samas kurjas r\u00fctmis nagu tema romaanis \u201eNali\u201c... Pealegi h\u00e4iris Kunderat, et tema \u00fcldinimlikke tekste \u00fcritati seal mingite poliitiliste suundade ette rakendada, n\u00e4iteks antikommunismi loosungi alla, mis oma teatud vormides on sama rumal ja s\u00f5jakas kui kommunism.\u201eRomaanikunstis\u201c kirjutas Kundera: \u201eOlles mudel maailmast, mis p\u00f5hineb inimlike asjade suhtelisusel ja kahem\u00f5ttelisusel, on romaan totalitaarse s\u00fcsteemiga kokkusobimatu. See sobimatus on s\u00fcgavam kui see, mis eraldab dissidenti aparat\u0161ikust, inim\u00f5iguste eest v\u00f5itlejat julmast piinajast, sest see pole mitte \u00fcksnes poliitiline ja moraalne, vaid ka ontoloogiline. See t\u00e4hendab: maailm, mis p\u00f5hineb \u00fchel ja ainsal T\u00f5el, ning kahem\u00f5tteline ja suhteline romaanimaailm on vormitud t\u00e4iesti eri materjalist.\u201cAit\u00e4h, Milan Kundera, et sa olid ja l\u00f5id maailma, millel on tuhandeid varjundeid, tundehoovuseid ja t\u00f5ekilde.\u00a0Kundera tuntuim romaan on \u201eOlemise talumatu kergus\u201c (1984). Teose populaarsusele aitas kaasa Philip Kaufmani filmiversioon (1988), kus peaosalisi Toma\u0161t ja Terezat m\u00e4ngisid Daniel Day-Lewis ja Juliette Binoche.Foto: Margaret Herrick, Scanpix"}
{"text":"Kaalumisel on kaks autoomaniku jaoks kehva automaksuvariantiRahandusministeerium pakkus kolmap\u00e4eval v\u00e4lja kaks v\u00f5imalikku automaksu mudelit. Need peavad tooma riigi rahakotti 120 miljonit eurot aastas, kuid kergitavad samas autoomaniku kulusid kuni k\u00fcmnendiku v\u00f5rra.\nRahandusministeerium saatis koosk\u00f5lastusringile seaduseeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse (VTK), mille alusel kehtestatakse mootors\u00f5idukimaks suurele osale Eesti s\u00f5idukitest. \u00abEesti on \u00fcks v\u00e4heseid riike, kus automaks puudub. Samas s\u00f5idukite arv meie teedel aina kasvab,\u00bb seletas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE). \u00abMeie s\u00f5idukipark vananeb ja saastab keskkonda, olgu selleks siis \u00fcldine tervist kahjustav \u00f5husaaste v\u00f5i ummikud linnades. Puhtama ja s\u00e4\u00e4stlikuma elukeskkonna tagamiseks on meil vaja seda trendi muuta, \u00fcks abivahend on maksupoliitika.\u00bb\nRegistreerimismaks on suunatud autode ostmise v\u00e4hendamisele ja s\u00e4\u00e4stlikumate eelistamisele. Aastamaksuga maksustatakse auto omamist, et motiveerida inimesi oma s\u00f5idukipargi suurust ja v\u00f5imsust \u00fcle vaatama ning eelistama keskkonnas\u00f5bralikumat ja v\u00e4iksemate kuludega autot.\n\u00a0\n\n@import url('https:\/\/v.postimees.ee\/graafikud\/2023\/automaksu-tabel\/css\/app.css');\n\nV\u00e4ike, aga t\u00f5hus\n\n\n\n\n\n\u00abSamuti loodame aastamaksuga lahendada probleemi looduses ja kortermajade parklates seisvate romudega. Tahaksime j\u00f5uda sellise maksumudelini, mis paneks inimesed oma romud kokku korjama ja lammutama,\u00bb s\u00f5nas minister.\nKui riigi tulude ja autoomanike kulude asjus on selgus laias laastus k\u00e4es, siis sellega, kuidas m\u00f5jutab maks inimesi loodushoidlikumalt k\u00e4ituma, on lood segased. V\u00f5rklaeva hinnangul on seda keeruline ennustada, kuid teiste riikide kogemused n\u00e4itavad, et maksude m\u00f5jul valitakse s\u00e4\u00e4stvamaid autosid.\nVTKs aga nenditakse, et registreerimismaksu m\u00f5ju nii autode ostmisele kui ka l\u00e4bis\u00f5idule on pigem v\u00e4ike, kuid lisatakse, et see v\u00e4ike efekt on siiski suurem kui aastamaksul. \u00abKokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib oodata, et mootors\u00f5idukimaksu kehtestamise m\u00f5jul v\u00e4heneb Eesti autopark \u00fcks-kaks protsenti; t\u00e4psemalt \u00f6eldes kasv pidurdub,\u00bb seisab VTKs.\nSeega tunnistatakse, et keskkonna h\u00fcvanguks maks just palju ei anna.\nVTKs on maksu arvestamiseks v\u00e4lja toodud kaks v\u00f5imalikku mudelit. Esimene l\u00e4htub laiemalt mootors\u00f5iduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnam\u00f5just (tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel) ja teine kitsamalt, keskendudes vaid CO2 heitele s\u00f5iduki kasutamise ajal.\n\nMaksta tuleb iga mootors\u00f5iduki eest\n\n\n\n\n\tMootors\u00f5idukimaks hakkab kava j\u00e4rgi kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.\n\tMaks on s\u00f5idukip\u00f5hine ehk kui inimesel\/ettev\u00f5ttel on mitu s\u00f5idukit, tuleb maksta nende k\u00f5igi eest. Maksu tasub s\u00f5iduki omanik v\u00f5i liisinguv\u00f5tja.\n\tMaks h\u00f5lmab k\u00f5iki kuni 3500 kg kaaluvaid M1- ja M1G-kategooria s\u00f5iduautosid, kategooriatesse N1 ja N1G kuuluvaid kaubikud ning kategooriate L3e\u2013L7e s\u00f5idukeid (mootorrattad, mopeedautod jne).\n\tMais oli liiklusregistris aktiivses staatuses 741 088 maksuobjekti alla kuuluvat s\u00f5iduautot ja kaubikut. Kategooriate L3e\u2013L7e s\u00f5idukeid oli registris 47 926.\n\n\n\n\nKui v\u00f5tta aluseks \u00fcks Eestis levinumatest autodest, diiselmootoriga \u0160koda Octavia, siis laiema maksumudeli puhul oleks uue auto registreerimismaks 900 eurot ja aastamaks 160 eurot. Kitsa mudeli puhul vastavalt 688 ja 69 eurot, sest selle diisel\u00adauto s\u00fcsinikuheide on k\u00fcllaltki v\u00e4ike. \u00dcldiselt suureneb ministeeriumi hinnangul auto omamise kulu 5\u201310 protsenti.\nSuuremat aktsiisit\u00f5usu, mis auto kasutamist k\u00f5ige enam v\u00e4hendaks, minister ei toeta, sest siis koliksid maksud j\u00e4lle L\u00e4tti ja pealegi v\u00f5taks see rohkem raha maal elavatelt inimestelt, kel s\u00f5itmist enam ja pikemalt.\nKuid miks ei v\u00f5eta rohkem maksu kallimate autode omanikelt? Praeguse laiema maksustamismudeli puhul maksaks n\u00e4iteks 115 000-eurose m\u00fc\u00fcgihinnaga elektriauto Porsche Taycani registreerimine 1000 eurot ja 22 000-eurose \u0160koda Fabia registreerimine pea sama palju ehk 950 eurot. \u00abLuksusmaksu me kehtestada ei taha, k\u00fcll aga on tavaliselt kallimad autod ka suurema kaaluga ning seel\u00e4bi me siiski neid suuremalt maksustame,\u00bb kommenteeris V\u00f5rklaev.\nSamas on vanemad autod j\u00e4lle odavamalt maksustatud. \u00abPaljus paigus on auto h\u00e4davajalik ja k\u00f5ik vanemate autode omanikud ei jaksa soetada s\u00e4\u00e4stlikumaid s\u00f5idukeid.,\u00bb s\u00f5nas rahandusminister, m\u00e4rkides, et s\u00f5iduki vanus v\u00e4hendab maksu suurust.\nKuigi mootors\u00f5idukimaks on saanud palju kriitikat, kuna maapiirkondades elavatel ja t\u00f6\u00f6tavatel inimestel on auto sageli h\u00e4davajalik, piirkonniti erisusi ei tehta. Ministri hinnangul hakataks sellisel juhul s\u00f5idukite registreerimisel skeemitama. \u00abS\u00f5idukimaksu geograafiline eristamine ja tulemuslik rakendamine on keeruline, mist\u00f5ttu tegeletakse selle k\u00fcsimusega maksev\u00f5ime kaudse arvesse v\u00f5tmisega maksu m\u00e4\u00e4ramisel,\u00bb p\u00f5hjendatakse VTKs.\nMis aga saab nendest ligi 300 000 s\u00f5idukist, mille kanne registris on peatatud ja millest paljud on praeguseks romud v\u00f5i juba ammu lammutatud?\nMinister m\u00e4rkis, et selleks et anda nende s\u00f5idukite omanikele ja riigiasutustele m\u00f5istlik aeg nende utiliseerimiseks v\u00f5i muu lahenduse leidmiseks, kehtestatakse peatatud kandega s\u00f5idukite maksustamisele kaheaastane \u00fcleminekuaeg.\n\nAutoomanike liit: samal ajal, kui hakkab kehtima automaks, t\u00f5stab valitsus k\u00fctuseaktsiisi\n\nEesti Autoomanike Liidu (EAOL) hinnangul on rahandusministeeriumi automaksu kehtestamise eeln\u00f5u autoomanike ja maksumaksjate suhtes tervikuna \u00fclekohtune, sest suurendab autoomaniku niigi ebaproportsionaalselt suurt maksukoormat ega t\u00e4ida peale raha kogumise \u00fchtegi arusaadavat eesm\u00e4rki.\n\nPriit Tammeraid\nEero Vabam\u00e4gi\n\nEAOLi juhatuse esimehe Priit Tammeraidi (pildil) s\u00f5nul katab Eestis juba kehtiv automaks ehk k\u00fctuseaktsiis enam kui kahekordselt teedev\u00f5rgule kuluva summa, mist\u00f5ttu pole autode pealt veel 120 miljoni euro korjamine p\u00f5hjendatud. \u00abN\u00e4iteks Soome kulutas 2021. aastal teedele 3,1 miljardit eurot olukorras, kus k\u00fctuseaktsiisist laekus 2,5 miljardit eurot,\u00bb \u00fctles Tammeraid. \u00abLisaks koguti Soomes mootors\u00f5idukite aasta- ja registreerimismaksuga veel 1,6 miljardit eurot. Kogusummast kolm neljandikku l\u00e4ks aga teedev\u00f5rku, kuid meil suunatakse sel aastal teedev\u00f5rku v\u00e4hem kui 50 protsenti kogutud aktsiisist.\u00bb\nPealegi hakkab 2024. aastast Eestis t\u00f5usma mootorik\u00fctuse aktsiis. \u00abValitsus on v\u00e4ga k\u00f5rget mootorik\u00fctuse aktsiisi l\u00e4bi aegade p\u00f5hjendanud automaksu puudumisega. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, et valija saab maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise asemel maksuga vastu k\u00fc\u00fcru ehk tulevad nii aktsiisit\u00f5us kui ka automaks,\u00bb \u00fctles Tammeraid.\nEAOL peab kahetsusv\u00e4\u00e4rseks, et automaksu eeln\u00f5u koostajad pole sisuliselt \u00fchtegi argumenti arvesse v\u00f5tnud. \u00abTuletame meelde, et automaksu kehtestamisel pidi rahandusministeerium arvestama ka regionaalseid erip\u00e4rasid. Seda tehtud ei ole. Lisaks j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, kuhu ja miks kodanikku suunata tahetakse,\u00bb \u00fctles Tammeraid. \u00abInimesed valivad auto ikka vajaduse p\u00e4rast. Ega automaks n\u00e4iteks kolme last kuidagi v\u00e4iksemasse autosse ei mahuta. K\u00fcll aga on perekonnal juures kulu, mida tuleb millegi arvelt maksta.\u00bb\nEestis kehtib mootorik\u00fctuse aktsiisim\u00e4\u00e4r bensiinik\u00fctusele 56,3 ja diislik\u00fctusele 37,2 senti liitri kohta. Diislik\u00fctuse aktsiis hakkab t\u00f5usma 2024. aastast ja j\u00f5uab 2027. aastal summani 49,3 senti liitri kohta.\n\n\n\n\n\n\nRomud maksu alla\n\n\n\n\n\n\u00abSeisvad autod on loodusele ohtlikud ja koledad. Seet\u00f5ttu teeme ettepaneku maksustada ka ajutiselt v\u00f5i automaatselt peatatud registrikandega s\u00f5idukid,\u00bb kirjutatakse VTKs.\nAutom\u00fc\u00fcja Amserv juhi Rene Vareki hinnangul paneb v\u00e4ide, et mootors\u00f5iduki maks viib meid puhtama keskkonna poole, s\u00fcgavalt kahtlema, sest CO2 heitel p\u00f5hinev osa maksust on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike.\n\u00abTeadaolevalt planeeritakse maksustada mootori v\u00f5imsust ehk v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega annab see soodsamad tingimused diiselautodele, mille v\u00f5imsus on madalam kui h\u00fcbriidautodel, elektriautodel v\u00f5i tavalistel bensiiniautodel,\u00bb selgitas Varek. \u00abSee omakorda viitab, et Eestis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud automaksu s\u00fcsteem aitab kaasa Eestis pigem diiselmootoriga s\u00f5idukite m\u00fc\u00fcgi arengule.\u00bb\nKuna \u00fchtlasi on planeeritud vanemaid autosid madalamalt maksustada, siis arvestades seda, et Eesti on juba \u00fcks k\u00f5ige vanema autopargiga riike, loob selline maksus\u00fcsteem Vareki hinnangul eeldused selleks, et Eesti autopark vananeb veelgi. \u00abPigem oleks oodanud vastupidist koefitsienti \u2013 mida vanem auto, seda k\u00f5rgem maks.\u00bb\nEbaloogiline tundub Varekile ka plaan maksustada autosid kaalu j\u00e4rgi, sest h\u00fcbriid- ja elektriautod ongi raskemad. \u00abSeega toetame endiselt CO2-p\u00f5hist maksustamist ning s\u00f5iduki vanusega seotud plaaniga vastupidist koefitsienti ehk mida uuem auto, seda madalam maks.\u00bb\n"}
{"text":"Tanklar\u00f6\u00f6vel tabati, aga k\u00e4tte saadi vaid v\u00e4ike osa rahastPolitsei pidas \u00fcleeile kinni mehe, keda kahtlustatakse Tartus 17. juuli \u00f6\u00f6sel tankla r\u00f6\u00f6vimises ja 15. juulil toimunud tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Laura J\u00f5gisoo s\u00f5nul sai politsei kahtlustatava kinnipidamisel k\u00e4tte \u00f5hkrelva, millega r\u00f6\u00f6vimine toime pandi. \u00abSamuti saadi k\u00e4tte v\u00e4ike osa rahast, \u00fclej\u00e4\u00e4nu oli kahtlustuse kohaselt \u00e4ra kulutatud. K\u00fcll aga m\u00f5istetakse r\u00f6\u00f6vimisega saadud raha s\u00fc\u00fcditunnistamisel kannatanu kasuks v\u00e4lja ja lisaks karistuse kandmisele tuleb see kahtlustataval h\u00fcvitada,\u00bb \u00fctles J\u00f5gisoo BNSile.\nL\u00f5una prefektuuri Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto s\u00f5nul asus politsei kohe p\u00e4rast teate saamist t\u00f5endeid koguma, et kahtlustatav tuvastada. \u00abOtsisime teavet mehe kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikest kanalitest ja t\u00e4nu kogutud informatsioonile \u00f5nnestus mees eile P\u00f5ltsamaal kinni pidada. Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav varguste ja kelmustega. Mees vastupanu ei osutanud,\u00bb \u00fctles Laanisto.\nJ\u00f5gisoo lisas, et senises praktikas on politsei sellistes r\u00f6\u00f6vimistes kahtlustatavad \u00fcldjuhul varem v\u00f5i hiljem k\u00e4tte saanud. \u00abRelvalaadse esemega \u00e4hvardades v\u00f5i korduvalt toime pandud r\u00f6\u00f6vimise eest v\u00f5ib kohus karistada kuni 15 aastase vangistusega, seega on kindel, et r\u00f6\u00f6vimine ei tasu \u00e4ra,\u00bb lausus prokur\u00f6r.\nJ\u00f5gisoo s\u00f5nul taotleb prokuratuur kohtult luba kahtlustatava vahistamiseks. \u00abT\u00f5endite p\u00f5hjal on alust arvata, et vabaduses viibides v\u00f5ib kahtlustatav j\u00e4tkata kuritegude toimepanemist, sest kahtlustuse kohaselt on ta l\u00fchikese aja jooksul pannud juba toime kaks t\u00f5sist kuritegu. Seet\u00f5ttu taotleme kohtult luba kahtlustatava vahi alla v\u00f5tmiseks,\u00bb \u00fctles J\u00f5gisoo.\n\u00d6\u00f6l vastu 17. juulit sisenes kahtlustuse kohaselt Tartus Aruk\u00fcla teel tanklasse mees, kes suundus klienditeenindaja juurde, haaras taskust relvataolise eseme ning n\u00f5udis, et teenindaja avaks seifi. Seifist haaras mees 4950 eurot ja p\u00f5genes tanklast. Klienditeenindaja viga ei saanud.\n\u00d6\u00f6l vastu 15. juulit p\u00fc\u00fcdis kahtlustuse kohaselt sama mees r\u00f6\u00f6vida Tartumaal Aoveres asuvat tanklat, kus n\u00f5udis relvataolise esemega \u00e4hvardades, et teenindaja avaks seifi. Kuna teenindaja ei teadnud v\u00f5tme asukohta, p\u00f5genes mees tanklast.\n"}
{"text":"Petturitel suvepuhkust poleUue laadija paigaldamine DMITRI KOTJUH Politsei hoiatab, et kelmid ei pea suvepuhkust ja on veebis asunud levitama uut petuskeemi.Taas on v\u00e4lja m\u00f5eldud skeem, kuidas inimestelt raha v\u00e4lja meelitada. Nimelt on sotsiaalmeediasse pandud jooksma reklaam, mis lubab, et p\u00e4rast pangateenuste hindamist kantakse teie kontole 25 eurot.Tundub nagu kerge rahateenimise v\u00f5imalus, tegelikult on see petulehek\u00fclg, mille tunneb \u00e4ra, kui t\u00e4helepanelikult vaadata aadressiriba, kuhu kasutaja on edasi suunatud. (JT)"}
{"text":"Tanklar\u00f6\u00f6vel tabati, aga k\u00e4tte saadi v\u00e4ike osa rahastPolitsei pidas \u00fcleeile kinni mehe, keda kahtlustatakse Tartus 17. juuli \u00f6\u00f6sel tankla r\u00f6\u00f6vimises ja 15. juulil toimunud tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\nL\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ri Laura J\u00f5gisoo s\u00f5nul sai politsei kahtlustatava kinnipidamisel k\u00e4tte \u00f5hkrelva, millega r\u00f6\u00f6v toime pandi. \u00abSamuti saadi k\u00e4tte v\u00e4ike osa rahast, \u00fclej\u00e4\u00e4nu oli kahtlustuse kohaselt \u00e4ra kulutatud. K\u00fcll aga m\u00f5istetakse r\u00f6\u00f6vimisega saadud raha s\u00fc\u00fcditunnistamisel kannatanu kasuks v\u00e4lja ja lisaks karistuse kandmisele tuleb see kahtlustataval h\u00fcvitada,\u00bb \u00fctles J\u00f5gisoo BNSile.\nL\u00f5una prefektuuri Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto s\u00f5nul asus politsei kohe p\u00e4rast teate saamist t\u00f5endeid koguma, et kahtlustatav tuvastada. \u00abOtsisime teavet mehe kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikest kanalitest ja t\u00e4nu kogutud informatsioonile \u00f5nnestus mees eile P\u00f5ltsamaal kinni pidada. Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav varguste ja kelmustega. Mees vastupanu ei osutanud,\u00bb \u00fctles Laanisto.\nJ\u00f5gisoo lisas, et senises praktikas on politsei sellistes r\u00f6\u00f6vimistes kahtlustatavad \u00fcldjuhul varem v\u00f5i hiljem k\u00e4tte saanud. \u00abRelvalaadse esemega \u00e4hvardades v\u00f5i korduvalt toime pandud r\u00f6\u00f6vimise eest v\u00f5ib kohus karistada kuni 15-aastase vangistusega, seega on kindel, et r\u00f6\u00f6vimine ei tasu \u00e4ra,\u00bb lausus prokur\u00f6r.\nJ\u00f5gisoo s\u00f5nul taotleb prokuratuur kohtult luba kahtlustatava vahistamiseks. \u00abT\u00f5endite p\u00f5hjal on alust arvata, et vabaduses viibides v\u00f5ib kahtlustatav j\u00e4tkata kuritegude toimepanemist, sest kahtlustuse kohaselt on ta l\u00fchikese aja jooksul pannud juba toime kaks t\u00f5sist kuritegu. Seet\u00f5ttu taotleme kohtult luba kahtlustatava vahi alla v\u00f5tmiseks,\u00bb \u00fctles J\u00f5gisoo.\nKahtlustuse j\u00e4rgi sisenes mees \u00f6\u00f6l vastu 17. juulit Tartus Aruk\u00fcla teel tanklasse, suundus klienditeenindaja juurde, haaras taskust relvataolise eseme ning n\u00f5udis, et teenindaja avaks seifi. Seifist haaras mees 4950 eurot ja p\u00f5genes tanklast. Klienditeenindaja viga ei saanud.\n\u00d6\u00f6l vastu 15. juulit p\u00fc\u00fcdis kahtlustuse j\u00e4rgi sama mees r\u00f6\u00f6vida Tartumaal Aoveres asuvat tanklat, kus n\u00f5udis relvataolise esemega \u00e4hvardades, et teenindaja avaks seifi. Kuna teenindaja ei teadnud v\u00f5tme asukohta, p\u00f5genes mees tanklast.\nOlerexi tankla Aruk\u00fcla teel.\n\nEILI ARULA Tartu Postimees"}
{"text":"Kaalumisel on kaks autoomaniku jaoks kehva automaksuvariantiRahandusministeerium pakkus kolmap\u00e4eval v\u00e4lja kaks v\u00f5imalikku automaksu mudelit. Need peavad tooma riigi rahakotti 120 miljonit eurot aastas, kuid kergitavad samas autoomaniku kulusid kuni k\u00fcmnendiku v\u00f5rra.Rahandusministeerium saatis koosk\u00f5lastusringile seaduseeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse (VTK), mille alusel kehtestatakse mootors\u00f5idukimaks suurele osale Eesti s\u00f5idukitest. \u00abEesti on \u00fcks v\u00e4heseid riike, kus automaks puudub. Samas s\u00f5idukite arv meie teedel aina kasvab,\u00bb seletas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE). \u00abMeie s\u00f5idukipark vananeb ja saastab keskkonda, olgu selleks siis \u00fcldine tervist kahjustav \u00f5husaaste v\u00f5i ummikud linnades. Puhtama ja s\u00e4\u00e4stlikuma elukeskkonna tagamiseks on meil vaja seda trendi muuta, \u00fcks abivahend on maksupoliitika.\u00bbRegistreerimismaks on suunatud autode ostmise v\u00e4hendamisele ja s\u00e4\u00e4stlikumate eelistamisele. Aastamaksuga maksustatakse auto omamist, et motiveerida inimesi oma s\u00f5idukipargi suurust ja v\u00f5imsust \u00fcle vaatama ning eelistama keskkonnas\u00f5bralikumat ja v\u00e4iksemate kuludega autot.V\u00e4ike, aga t\u00f5hus\u00abSamuti loodame aastamaksuga lahendada probleemi looduses ja kortermajade parklates seisvate romudega. Tahaksime j\u00f5uda sellise maksumudelini, mis paneks inimesed oma romud kokku korjama ja lammutama,\u00bb s\u00f5nas minister.Kui riigi tulude ja autoomanike kulude asjus on selgus laias laastus k\u00e4es, siis sellega, kuidas m\u00f5jutab maks inimesi loodushoidlikumalt k\u00e4ituma, on lood segased. V\u00f5rklaeva hinnangul on seda keeruline ennustada, kuid teiste riikide kogemused n\u00e4itavad, et maksude m\u00f5jul valitakse s\u00e4\u00e4stvamaid autosid.VTKs aga nenditakse, et registreerimismaksu m\u00f5ju nii autode ostmisele kui ka l\u00e4bis\u00f5idule on pigem v\u00e4ike, kuid lisatakse, et see v\u00e4ike efekt on siiski suurem kui aastamaksul. \u00abKokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib oodata, et mootors\u00f5idukimaksu kehtestamise m\u00f5jul v\u00e4heneb Eesti autopark \u00fcks-kaks protsenti; t\u00e4psemalt \u00f6eldes kasv pidurdub,\u00bb seisab VTKs.Seega tunnistatakse, et keskkonna h\u00fcvanguks maks just palju ei anna.VTKs on maksu arvestamiseks v\u00e4lja toodud kaks v\u00f5imalikku mudelit. Esimene l\u00e4htub laiemalt mootors\u00f5iduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnam\u00f5just (tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel) ja teine kitsamalt, keskendudes vaid CO2 heitele s\u00f5iduki kasutamise ajal.Kui v\u00f5tta aluseks \u00fcks Eestis levinumatest autodest, diiselmootoriga \u0160koda Octavia, siis laiema maksumudeli puhul oleks uue auto registreerimismaks 900 eurot ja aastamaks 160 eurot. Kitsa mudeli puhul vastavalt 688 ja 69 eurot, sest selle diiselauto s\u00fcsinikuheide on k\u00fcllaltki v\u00e4ike. \u00dcldiselt suureneb ministeeriumi hinnangul auto omamise kulu 5-10 protsenti.Suuremat aktsiisit\u00f5usu, mis auto kasutamist k\u00f5ige enam v\u00e4hendaks, minister ei toeta, sest siis koliksid maksud j\u00e4lle L\u00e4tti ja pealegi v\u00f5taks see rohkem raha maal elavatelt inimestelt, kel s\u00f5itmist enam ja pikemalt.Kuid miks ei v\u00f5eta rohkem maksu kallimate autode omanikelt? Praeguse laiema maksustamismudeli puhul maksaks n\u00e4iteks 115 000-eurose m\u00fc\u00fcgihinnaga elektriauto Porsche Taycani registreerimine 1000 eurot ja 22 000-eurose \u0160koda Fabia registreerimine pea sama palju ehk 950 eurot. \u00abLuksusmaksu me kehtestada ei taha, k\u00fcll aga on tavaliselt kallimad autod ka suurema kaaluga ning seel\u00e4bi me siiski neid suuremalt maksustame,\u00bb kommenteeris V\u00f5rklaev.Samas on vanemad autod j\u00e4lle odavamalt maksustatud. \u00abPaljus paigus on auto h\u00e4davajalik ja k\u00f5ik vanemate autode omanikud ei jaksa soetada s\u00e4\u00e4stlikumaid s\u00f5idukeid.,\u00bb s\u00f5nas rahandusminister, m\u00e4rkides, et s\u00f5iduki vanus v\u00e4hendab maksu suurust.Kuigi mootors\u00f5idukimaks on saanud palju kriitikat, kuna maapiirkondades elavatel ja t\u00f6\u00f6tavatel inimestel on auto sageli h\u00e4davajalik, piirkonniti erisusi ei tehta. Ministri hinnangul hakataks sellisel juhul s\u00f5idukite registreerimisel skeemitama. \u00abS\u00f5idukimaksu geograafiline eristamine ja tulemuslik rakendamine on keeruline, mist\u00f5ttu tegeletakse selle k\u00fcsimusega maksev\u00f5ime kaudse arvesse v\u00f5tmisega maksu m\u00e4\u00e4ramisel,\u00bb p\u00f5hjendatakse VTKs.Mis aga saab nendest ligi 300 000 s\u00f5idukist, mille kanne registris on peatatud ja millest paljud on praeguseks romud v\u00f5i juba ammu lammutatud?Minister m\u00e4rkis, et selleks et anda nende s\u00f5idukite omanikele ja riigiasutustele m\u00f5istlik aeg nende utiliseerimiseks v\u00f5i muu lahenduse leidmiseks, kehtestatakse peatatud kandega s\u00f5idukite maksustamisele kaheaastane \u00fcleminekuaeg.Romud maksu alla\u00abSeisvad autod on loodusele ohtlikud ja koledad. Seet\u00f5ttu teeme ettepaneku maksustada ka ajutiselt v\u00f5i automaatselt peatatud registrikandega s\u00f5idukid,\u00bb kirjutatakse VTKs.Autom\u00fc\u00fcja Amserv juhi Rene Vareki hinnangul paneb v\u00e4ide, et mootors\u00f5iduki maks viib meid puhtama keskkonna poole, s\u00fcgavalt kahtlema, sest CO2 heitel p\u00f5hinev osa maksust on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike.\u00abTeadaolevalt planeeritakse maksustada mootori v\u00f5imsust ehk v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega annab see soodsamad tingimused diiselautodele, mille v\u00f5imsus on madalam kui h\u00fcbriidautodel, elektriautodel v\u00f5i tavalistel bensiiniautodel,\u00bb selgitas Varek. \u00abSee omakorda viitab, et Eestis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud automaksu s\u00fcsteem aitab kaasa Eestis pigem diiselmootoriga s\u00f5idukite m\u00fc\u00fcgi arengule.\u00bbKuna \u00fchtlasi on planeeritud vanemaid autosid madalamalt maksustada, siis arvestades seda, et Eesti on juba \u00fcks k\u00f5ige vanema autopargiga riike, loob selline maksus\u00fcsteem Vareki hinnangul eeldused selleks, et Eesti autopark vananeb veelgi. \u00abPigem oleks oodanud vastupidist koefitsienti - mida vanem auto, seda k\u00f5rgem maks.\u00bbEbaloogiline tundub Varekile ka plaan maksustada autosid kaalu j\u00e4rgi, sest h\u00fcbriid- ja elektriautod ongi raskemad. \u00abSeega toetame endiselt CO2-p\u00f5hist maksustamist ning s\u00f5iduki vanusega seotud plaaniga vastupidist koefitsienti ehk mida uuem auto, seda madalam maks.\u00bbAutomaksu kaks variantiMaksu arvestamiseks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud kaks v\u00f5imalikku mudelit: nn lai ja kitsas mudel. Esimene mudel l\u00e4htub laiemalt mootors\u00f5iduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnam\u00f5just (tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel) ja teine kitsamalt, keskendudes vaid CO2 heitele s\u00f5idukikasutamise ajal.\u00a0M\u00f5lemad mudelid v\u00f5tavad arvesse auto saaste ja vanuse osakaal vanust: mida vanem auto, seda v\u00e4iksem maks.\u00a0\u00dcle 20-aastaste s\u00f5idukite aastamaks on 30 eurotja registreerimismaks 300 eurot.LAI KITSAS MAKSUTA \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 eurodes eurodes eurodes saaste ja vanuse osakaalmaksu kogusummast\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 regist\u00adreerimis\u00admaksaasta\u00admaksregist\u00adreerimis\u00admaksaasta\u00admaks\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 turuhind g\/km vanus Audi 80, bensiin,   103 kW, X g, 1,3 t (1992) 300 30 300 30 500 \u00a0 0% Audi A4, diisel,   118 kW, 204 g, 1,4 t (2008) 600 50 606 61 3 000 204 10% Skoda Enyaq,   elekter, 70 kW, 0 g, 2 t (uus) 790 160 300 30 50 000 0 100% Tesla Model Y, elekter, 153 kW, 0 g, 1,9 t (uus) 820 245 300 30 54 000 0 100% \u0160koda Octavia, diisel, 85 kW, 120 g, 1,5 t (uus) 900 160 729 73 32 000 120 100% \u0160koda Octavia, diisel, 85 kW, 125 g, 1,5 t (2017) 900 145 788 43 14 000 125 91% Skoda Fabia,   bensiiin, 81 kW, 126 g, 1,2 t (uus) 950 148 858 86 22 000 126 100% Porsche Taycan,   elekter, 140 kW, 2,4 t (uus) 1000 240 300 30 115 000 0 100% Toyota RAV4,   bensiin\/elekter, 131 kW, 131 g, 1,7 t (uus) 1300 214 974 97 40 000 131 100% VW Passat, bensiin, 130 kW,   188 g, 1,73 t (2013) 1670 130 1674 92 9 000 188 55% Toyota RAV4, bensin   129 kW, 163g 1,7 t (uus) 2000 206 1883 188 33 000 163 100% Subaru Forester, bensiin, 110 kW,   182g, 1,6t (2016) 2100 160 2155 119 14 000 182 82% Porsche 911,   bensiin, 272 kW, 208 g, 1,6 t (uus) 3500 350 3420 342 123 000 208 100% Audi Q7, diisel\/elekter, 210 kW, 213g, 2,5 t (uus) 4200 317 3495 350 80 000 213 100% Toyota Land Cruiser, diisel, 150 kW, 256   g, 2,4 t (uus) 6100 250 4140 414 70 000 256 100% Allikas: rahandusministeeriumMaksta tuleb nii auto kui mootorratta omanikel\u2022 Mootors\u00f5idukimaks hakkab kava j\u00e4rgi kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.\u2022 Maks on s\u00f5idukip\u00f5hine ehk kui inimesel\/ettev\u00f5ttel on mitu s\u00f5idukit, tuleb maksta nende k\u00f5igi eest. Maksu tasub s\u00f5iduki omanik v\u00f5i liisinguv\u00f5tja.\u2022 Maks h\u00f5lmab k\u00f5iki kuni 3500 kg kaaluvaid Ml- ja MIG-kategooria s\u00f5iduautosid, kategooriatesse Nl ja NIG kuuluvaid kaubikud ning kategooriate L3e-L7e s\u00f5idukeid (mootorrattad, mopeedautod jne).\u2022 Mais oli liiklusregistris aktiivses staatuses 741 088 maksuobjekti alla kuuluvat s\u00f5iduautot ja kaubikut. Kategooriate L3e-L7e s\u00f5idukeid oli registris 47 926.Autoomanike liit: samal ajal, kui hakkab kehtima automaks, t\u00f5stab valitsus k\u00fctuseaktsiisiEesti Autoomanike Liidu (EAOL) hinnangul on rahandusministeeriumi automaksu kehtestamise eeln\u00f5u autoomanike ja maksumaksjate suhtes tervikuna \u00fclekohtune, sest suurendab autoomaniku niigi ebaproportsionaalselt suurt maksukoormat ega t\u00e4ida peale raha kogumise \u00fchtegi arusaadavat eesm\u00e4rki.EAOLi juhatuse esimehe Priit Tammeraidi (pildil) s\u00f5nul katab Eestis juba kehtiv automaks ehk k\u00fctuseaktsiis enam kui kahekordselt teedev\u00f5rgule kuluva summa, mist\u00f5ttu pole autode pealt veel 120 miljoni euro korjamine p\u00f5hjendatud. \u00abN\u00e4iteks Soome kulutas 2021. aastal teedele 3,1 miljardit eurot olukorras, kus k\u00fctuseaktsiisist laekus 2,5 miljardit eurot,\u00bb \u00fctles Tammeraid. \u00abLisaks koguti Soomes mootors\u00f5idukite aasta- ja registreerimismaksuga veel 1,6 miljardit eurot. Kogusummast kolm neljandikku l\u00e4ks aga teedev\u00f5rku, kuid meil suunatakse sel aastal teedev\u00f5rku v\u00e4hem kui 50 protsenti kogutud aktsiisist.\u00bbPealegi hakkab 2024. aastast Eestis t\u00f5usma mootorik\u00fctuse aktsiis.\u00abValitsus on v\u00e4ga k\u00f5rget mootorik\u00fctuse aktsiisi l\u00e4bi aegade p\u00f5hjendanud automaksu puudumisega. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, et valija saab maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise asemel maksuga vastu k\u00fc\u00fcru ehk tulevad nii aktsiisit\u00f5us kui ka automaks,\u00bb \u00fctles Tammeraid.EAOL peab kahetsusv\u00e4\u00e4rseks, et automaksu eeln\u00f5u koostajad pole sisuliselt \u00fchtegi argumenti arvesse v\u00f5tnud. \u00abTuletame meelde, et automaksu kehtestamisel pidi rahandusministeerium arvestama ka regionaalseid erip\u00e4rasid. Seda tehtud ei ole. Lisaks j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, kuhu ja miks kodanikku suunata tahetakse,\u00bb \u00fctles Tammeraid. \u00abInimesed valivad auto ikka vajaduse p\u00e4rast. Ega automaks n\u00e4iteks kolme last kuidagi v\u00e4iksemasse autosse ei mahuta. K\u00fcll aga on perekonnal juures kulu, mida tuleb millegi arvelt maksta.\u00bbEestis kehtib mootorik\u00fctuse aktsiisim\u00e4\u00e4r bensiinik\u00fctusele 56,3 ja diislik\u00fctusele 37,2 senti liitri kohta. Diislik\u00fctuse aktsiis hakkab t\u00f5usma 2024. aastast ja j\u00f5uab 2027. aastal summani 49,3 senti liitri kohta.Loe ka JUHTKIRJA LK 12"}
{"text":"Kui palju sina maksma hakkad?Vanade autode omanikud v\u00f5ivad kergendatult hingataRahandusministeerium avaldas kolmap\u00e4eval automaksu v\u00f5imalikud suurused. Kergendatult v\u00f5ivad hingata vanade autode omanikud, sest nende maks j\u00e4\u00e4b tagasihoidlikuks.Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev kuulutab pressiteates uhkelt, et automaks viib meid puhtama keskkonna poole. Ometi ei suuda ta ka pikema pinnimise peale \u00f6elda, kui palju s\u00f5idukite arv maksustamise j\u00e4rel v\u00e4heneda v\u00f5iks: \u201eKui eeln\u00f5uni j\u00f5uame, soovime seda kindlasti t\u00e4psustada.\u201cSee-eest teab ta t\u00e4pselt, kui palju riigieelarvesse raha tuleb: ligikaudu 120 miljonit eurot aastas.V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses on kirjas automaksu peap\u00f5hjuski: \u201eSarnaselt k\u00f5igi maksudega on s\u00f5idukite maksustamisel ka maksutulu kogumise eesm\u00e4rk riigi erinevate kulutuste finantseerimiseks.\u201cSamuti tuntakse seal muret, et maksutulu v\u00f5ib v\u00e4heneda, kui s\u00e4\u00e4stlike s\u00f5idukite osakaal kasvab. Lahendus? Minimaalset maksutaset peab t\u00f5stma!Rahandusministeerium esitas kaks maksuvarianti. Kitsam arvestaks vaid auto CO2-heitmeid, laiema puhul lisataks valemisse mootori v\u00f5imsus ning auto t\u00fchimass.Fantoomautodele kaks aastat armuaegaAutomaksu tuleb tasuda nii s\u00f5iduki registreerimisel kui ka igal aastal. Registreerimismaks rakendub ka juba registris olevate autode esimesel omanikuvahetusel. Esialgne plaan ei n\u00e4e ette v\u00f5imalust maksta automaksu igakuiste osamaksetena, vaid see tuleb tasuda iga aasta 15. veebruariks.Rahandusministeerium pole seni leidnud vastust k\u00fcsimusele, mis saab nii-\u00f6elda fantoomautodest, mis on juba aastaid tagasi mitteametlikult lammutatud. K\u00fcll aga antakse nende puhul kaheaastane \u00fcleminekuaeg. Kui aktiivses kasutuses s\u00f5idukitele kehtestatakse automaks 2024. aasta 1. juulist, siis mitteaktiivsetele 2026. aasta 1. juulist. S\u00e4\u00e4raseid autosid on registris lausa 220 000. Kui vahepeal lahendust ei leita, tuleb nende omanikel kolme aasta p\u00e4rast automaksu tasuma hakata. Mis sest, et s\u00f5idukit pole enam ammu olemas.\u201eNeil inimestel, kel on t\u00e4na registris mingi auto, mille ta on kunagi \u00e4ra andnud v\u00f5i v\u00f5\u00f5randanud, tasuks teha m\u00f5istlik pingutus auto \u00fcles leida ja asjad korda ajada,\u201c s\u00f5nab V\u00f5rklaev. Maks hakkab kehtima ka nii-\u00f6elda muuseumiautodele, millega keegi ei s\u00f5ida.S\u00f5iduki hinda ei arvesta aga kumbki kahest maksuvariant. Seet\u00f5ttu tuleb 22 000 eurot maksva \u0160koda Fabia registreerimisel maksu tasuda rohkem kui Tesla Model Y eest, mille hind on kaks ja pool korda k\u00f5rgem. Kui k\u00e4iku l\u00e4heb maksuvariant, mis arvestab vaid CO2-heitmega, j\u00e4\u00e4b madalamaks ka Tesla aastamakse.V\u00f5rklaeva s\u00f5nul muudaks auto hinnaga arvestamine maksu haldamise liialt keeruliseks, sest inimesed hakkaksid leiutama v\u00f5imalusi skeemitamiseks. Ta toob n\u00e4iteks, et Soomes tegeleb automaksuga 90 ametnikku, kellest 20 \u00fclesanne on s\u00f5idukite v\u00e4\u00e4rtuse hindamine.\u201eLisaks polevat s\u00f5iduki hind automaksu puhul niikuinii k\u00f5ige \u00f5igem parameeter,\u201c lausub V\u00f5rklaev: \u201eMootors\u00f5idukimaksu eesm\u00e4rk pole maksustada nii, et sina oled rikas ja sina vaesem.\u201cVanadel autodel v\u00e4ike maksRegionaalkomponenti automaksul olema ei saa. Rahandusministeerium loodab sama efekti saavutada vanemate autode v\u00e4iksema maksustamisega. N\u00e4iteks \u00fcle 20 aasta vanade s\u00f5idukite pealt tuleb tasuda vaid miinimummaksu: esimesel omanikuvahetusel 300 eurot ning seej\u00e4rel 30 eurot aastas. \u201eKurikuulsa 1992. aasta Audi aastamaks on seega 30 eurot,\u201c \u00fctleb rahandusminister. V\u00f5rklaev p\u00f5hjendab s\u00e4\u00e4rast lahendust faktiga, et nii tekib v\u00e4hem v\u00f5imalusi maksu kuritarvitamiseks.M\u00f5ned otsad j\u00e4\u00e4vad endiselt lahtiseks. N\u00e4iteks annab V\u00f5rklaev lootust, et puuetega inimestel, kel on auto liikumiseks h\u00e4davajalik, v\u00f5ib \u00f5nnestuda eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise k\u00e4igus erand saada: \u201eSeda veel anal\u00fc\u00fcsitakse, nendega kohtutakse.\u201cSamuti pole teada, mis saab v\u00e4lismaal registreeritud s\u00f5idukitest. Neile Eesti automaks kehtima ei hakka. Samas liigub teedel tuhandeid T\u0161ehhi numbrim\u00e4rgiga autosid, sest nii on teatud mudeleid Eestis juba praegu odavam omada.V\u00f5rklaev arvab, et lahendus on eelk\u00f5ige tugevam j\u00e4relevalve, sest tegelikult peaks alaline Eesti elanik oma auto viie p\u00e4eva jooksul kohalikku registrisse \u00fcle tooma: \u201eMa usun, et tulevikus seda t\u00f5hustatakse.\u201cSamas ei v\u00e4lista minister v\u00f5imalust, et v\u00e4lismaistele autodele kehtestatakse sarnaselt enamiku Euroopa riikidega teemaks: \u201eTahame seda t\u00e4psemalt anal\u00fc\u00fcsida, aga antud eeln\u00f5u raames me ei j\u00f5ua seda p\u00f5hjalikult teha, mist\u00f5ttu j\u00e4tsime selle tulevikuteemaks.\u201cRemo T\u00f5nism\u00e4e HINNAKOMPONENTI POLE: Sinu auto tegelik v\u00e4\u00e4rtus automaksu suurust ei m\u00f5juta.EKVARD JOAKIT"}
{"text":"Leht: vald tagastab t\u00f5en\u00e4oliselt kooli heaks tehtud annetuseTALLINN, 20. juuli, BNS - Ajaleht L\u00e4\u00e4ne Elu prognoosib, et L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu otsustab tagastada \u00e4rimees Parvel Pruunsillale 40 000 eurot, mille ettev\u00f5tja annetas Metsk\u00fcla kooli j\u00e4tkamise heaks.\nTeisip\u00e4eva \u00f5htul saatis L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega. \u201eVaevalt, et volikogus leiab \u00fcksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise v\u00f5imalus,\u201c kirjutas Reinmaa. \u201eJa vaevalt, et L\u00e4\u00e4neranna vald oma tegevuses avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites tahab olla m\u00f5jutatud mistahes \u201e\u00e4rimeeste\u201c poolt tehtavatest \u201eannetustest\u201c.\u201c\nReinmaa m\u00e4rkis, et kohalik omavalitsus ei saa k\u00e4tt ette panna, kui keegi tahab toetada erakooli algatust, kuid valla arvelduskontole \u201esuvaliste kannete tegemine\u201c ei lahenda haridusv\u00f5rgu olukorda.\nL\u00e4\u00e4ne Elu konsulteeris mitme juristiga, kes kinnitasid, et suur\u00e4rimehe annetust ei saa k\u00e4sitleda korruptsioonina juba p\u00f5hjusel, et raha kanti valla, mitte m\u00f5ne ametiisiku arvele. Korruptsioonivastase seaduse l\u00f5ige, millele Reinmaa oma kirjas volinikele ja ametnikele viitab, s\u00e4testab, et ametiisik peab asutusele viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuv\u00f5tmisest, \u00fchelegi ametiisikule aga ei ole raha \u00fcle kantud.\nSuure t\u00f5en\u00e4osusega ei kaalugi L\u00e4\u00e4neranna vallajuhid v\u00f5imalust Metsk\u00fcla kooli sulgemisotsus tagasi v\u00f5tta. \u201cSee on \u00fcheks aastaks,\u201d \u00fctles Reimnaa L\u00e4\u00e4ne Elule. \u201cVald peab vaatama j\u00e4tkusuutlikkust. See otsus on volikogu p\u00e4devus, mina ei oska kommenteerida.\u201d\nValla haridusjuht Jane Mets \u00fctles, et on puhkusel ega tea Pruunsilla annetusest midagi. \u201cEi ole kuulnud. Huvitav,\u201d s\u00f5nas Mets. \u201cEi oska midagi \u00f6elda. Mulle ei meeldi niisugused asjad.\u201d\nL\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu hariduskomisjoni juht Janar S\u00f5ber m\u00e4rkis, et ei saa aru, miks peaks \u00fchte kooli teistele eelistama. \u201cMiks mitte L\u00f5pe kooli?!\u201d k\u00fcsis S\u00f5ber.\nL\u00e4\u00e4neranna kooliv\u00f5rgureform suleb s\u00fcgisest L\u00f5pe ja Metsk\u00fcla kooli ning k\u00e4rbib Virtsu \u00fcheksaklassilise kooli neljaklassiliseks. \u201cKui vaadata tervet kooliv\u00f5rku, siis tuleks k\u00f5ikide koolidega arvestada,\u201d \u00fctles S\u00f5ber. \u201cSaabki niimoodi kohaliku omavalitsuse otsuseid \u00fcles osta v\u00f5i?! Lihtsalt rahaga silmade vahele l\u00fc\u00fca?!\u201d\nL\u00e4\u00e4neranna vallavanem Ingvar Saare m\u00e4rkis, et veel \u00fcks aasta Metsk\u00fcla kooli lahti hoida ei lahenda midagi. \u201cKui midagi ei muutu ja aasta p\u00e4rast on olukord sama, siis ei tundu olevat eriti ratsionaalne hakata aasta p\u00e4rast k\u00f5iki neid vaidlusi uuesti pidama, aga see on puhtalt volikogu otsus,\u201d \u00fctles Saare.\nTa \u00fctles, et r\u00e4\u00e4kis Pruunsillaga, et teada saada, mis on pikem plaan. \u201c\u00dctles, et see on \u00fchekordne toetus, et aastaks. Pikas vaates tundub, et see pole v\u00f5luvits,\u201d s\u00f5nas Saare. \u201cKas tuleb tuleval aastal j\u00e4rgmine rahaga?!\u201d\n40 000 eurot sihtotstarbelist toetust Metsk\u00fcla algkoolile tuleva \u00f5ppeaasta kulude katteks laekus L\u00e4\u00e4neranna valla arvele teisip\u00e4eva hommikul. \u201eLoodan, et sellest on abi, et aasta vastu pidada,\u201c \u00fctles Pruunsild L\u00e4\u00e4ne Elule. \u201eAasta on pikk aeg. Selle aja jooksul j\u00f5uab \u00fcht-teist muutuda. Hoian neile p\u00f6ialt.\u201c\nPruunsild m\u00e4rkis, et on end Metsk\u00fcla kooli sulgemise teemaga kursis hoidnud. \u201eMaakoolide teema on mulle s\u00fcdamel\u00e4hedane,\u201c s\u00f5nas Pruunsild. \u201eSee sobitub minu n\u00e4gemisega sellest, keda toetada.\u201c\n40 000 eurot on summa, mis kuluks Metsk\u00fcla kooli pidamise peale aastas, sama suure summa on kohalik omavalitsus v\u00f5tnud kohaliku omavalitsuse reservfondist, et k\u00e4ia kohut viie suletava ja k\u00e4rbitava kooli lastevanematega.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Pettust kartev valitsus petab ise rahvastAlles n\u00e4dal tagasi \u00fctles rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (Reformierakond), et automaksu puhul arvestatakse piirkondlike erip\u00e4radega. Eile selgus, et siiski mitte, sest kardab petuskeeme.\n\u201eSelle jutu kohta, et \u201criik pelgab petuskeeme\u201d, meenub \u00fcks aastaid tagasi baarmani k\u00e4est kuuldud \u00fctlemine: \u201cVarasta ise v\u00e4hem, siis kahtlustad teisi v\u00e4hem varastamises!\u201d kommenteeris EKRE poliitik Rain Epler.\nN\u00e4dal tagasi lubas V\u00f5rklaev, et automaksu kehtestamisel arvestatakse maa ja linna erinevustega, sest p\u00f5hieesm\u00e4rk olevat linnas autostumist v\u00e4hendada.\nN\u00fc\u00fcd selgus, et maapiirkondade elanikud ja puuetega inimesed peavad automaksu tasuma t\u00e4ie rauaga, sest riik pelgab petuskeeme.\nLoe siit:\nhttps:\/\/www.err.ee\/1609032335\/vorklaev-lubab-automaksu-kehtestamisel-arvestada-maa-ja-linna-erinevustega\nhttps:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120217911\/maapiirkondade-elanikud-ja-puuetega-inimesed-peavad-automaksu-tasuma-taie-rauaga-riik-pelgab-petuskeeme"}
{"text":"Pressiteade: Euromoney hinnangul on Eesti parim pank SwedbankPressiteade\n20.7.2023\n\nEuromoney hinnangul on Eesti parim pank Swedbank\n\nMaailma \u00fcks juhtivaid majandusajakirju Euromoney nimetas Swedbanki taas\nEesti parimaks pangaks. Awards for Excellence nimelisi pangandusauhindu\njagati juba 31. korda.\n\n\u201eMeil on v\u00e4ga hea meel olla taaskord p\u00e4rjatud Eesti parima panga\ntiitliga. Pingutame Eesti suurima pangana igap\u00e4evaselt selle nimel, et\npakkuda oma klientidele parimaid lahendusi l\u00e4bi personaalse l\u00e4henemise ja\nsee auhind on meie t\u00f6\u00f6 kvaliteedim\u00e4rk,\u201c \u00fctles Swedbank Eesti juhatuse\nesimees Olavi Lepp.\n\nSwedbankile t\u00f5i seekord edu tugevate rahapesu ja terrorismi rahastamise\nvastaste meetmete rakendamine. Lisaks t\u00f5stis Euromoney esile ka 2022.\naasta tugevaid majandustulemusi, aga ka kasvanud laenude mahtu, mis\nmoodustab n\u00fc\u00fcd 38,4% kogu Eesti laenuturust.\n\n\u201eNii ettev\u00f5tted kui ka eraisikud t\u00e4idavad laenukohustusi korrektselt\nning v\u00f5lgnevuste osakaal on j\u00e4\u00e4nud ajalooliselt v\u00e4ikeseks. Swedbanki\nlaenupoliitika aluseks on vastutustundlikkus \u2013 laenude v\u00e4ljastamisel\narvestame v\u00f5imalike intressimuudatustega ning kaalume iga kliendi puhul\nl\u00e4bi tema riskid ja v\u00f5imalused,\u201c lisas Lepp.\n\nEelmisel n\u00e4dalal avalikustatud mainekate Euromoney pangaauhindade tipus\nolid seekord rahvusvaheline pank BNP Paribas, kes p\u00e4lvis maailma parima\npanga tiitli. Maailma parimaks investeerimispangaks valiti Morgan Stanley\nja aasta pankuriks Deutche Banki tegevjuht Christian Sewing.\n\n\nMartin K\u00f5rv\nkommunikatsiooni valdkonnajuht\nSwedbank AS\nLiivalaia 12, 15040 Tallinn, Harjumaa\nTel: +372 888 2536\nMob: +372 520 6417"}
{"text":"ONLINE-INTERVJUU | Kurikuulus automaks. Mis s\u00f5idukite eest ja palju ikkagi maksma peab? Esita oma k\u00fcsimusedRahandusministeerium eesotsas minister Mart V\u00f5rklaevaga esitles eile kahte versiooni v\u00f5imalikust mootors\u00f5idukimaksust. K\u00fcsimusi aga j\u00e4i \u00f5hku ohtralt.\nKui ka sul on t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi ministeeriumile, kirjuta need kommentaariumisse. Ministeeriumi poolt vastatakse neile online-intervjuus.\nDelfi kirjutas eile, et esimene stsenaarium on \u201elaiem keskkonnam\u00f5ju\u201c, mis l\u00e4htub mootors\u00f5iduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnam\u00f5just laiemalt selle eluts\u00fckli ajal (tootmine, tarbimine, utiliseerimine). Arvesse l\u00e4heb: baasosa (aastamaksul 30 eurot, registreerimisel 300 eurot) + CO2\/v\u00f5imsus + t\u00fchimass \u2013 vanus. Teine stsenaarium on \u201ekitsam kliimam\u00f5ju\u201c, mis l\u00e4htub mootors\u00f5iduki m\u00f5just kitsamalt, peamiseks komponendiks on CO2. Arvesse l\u00e4heb: baasosa + CO2 \u2013 vanus.\nN\u00e4iteks 123 000 eurot maksva uhiuue Porsche 911 Carrera puhul tuleks esimese versiooni puhul registreerimisel maksta 3500 eurot ja siis aastas 350 eurot. Teise versiooni puhul 3658 eurot ja 366 eurot. Tesla Model Y (hind 54 000 eurot) puhul oleks vastavad arvud 820 eurot ja 245 eurot; 300 eurot ja 30 eurot.\n\u00dchtlasi selgus, et maapiirkondade elanikud ja puuetega inimesed peavad automaksu tasuma t\u00e4ie rauaga. Riik pelgab petuskeeme, mistap erandeid on napilt.\nOotame k\u00fcsimusi kommentaariumisse t\u00e4nase p\u00e4eva jooksul."}
{"text":"Vallavanem tegi ettepaneku Metsk\u00fcla kool muuta erakooliks   L\u00e4\u00e4neranna vallavanem Ingvar Saare tegi neljap\u00e4eval vallavolikogu istungil ettepaneku, et Metsk\u00fcla algkooli v\u00f5iks muuta erakooliks ning suunata ettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla 40 000 euro suurune annetus erakooli pidamiseks.   Saare meenutas, et vallavalitsus tegi juba m\u00e4rtsis Metsk\u00fcla kultuuri\u00fchingule ettepaneku arutada Metsk\u00fcla algkooli pidamist erakoolina. Ja et vallavalitsus oli valmis andma selleks kogukonnale aasta aega lisaaega, et saaks erakooli loomisega edasi minna. \"23. m\u00e4rtsil Metsk\u00fcla kultuuri\u00fching vastas, et antud hetkel nad ei pea vajalikuks erakooli loomist arutada. Seet\u00f5ttu ka volikogu otsuses (24. m\u00e4rtsil otsustas volikogu osa valla koole sulgeda ja osade astmeid v\u00e4hendada - toim) aastaarvu ei muudetud. Praeguses olukorras n\u00e4eb vallavalitsus, et kogukond koost\u00f6\u00f6s vallaga v\u00f5iks erakooli loomise v\u00f5imalust samadel alustel kui m\u00e4rtsis uuesti arutada ja vallavalitsus on valmis selle aja ka kogukonnale andma.\" Vallavanem lisas, et see eeldaks ka seda, et leitakse kompromiss, mis puudutab ka k\u00e4imasolevaid kohtuvaidlusi. \"Vallavalitsuse seisukohalt on Metsk\u00fcla kooli n\u00e4ol tegemist kooliga, kus enamik kooli\u00f5pilasi ei ela piirkonnas. Olemuselt on vallal v\u00f5imalus toetada erakooli pidamist - anda koolile kinnisvara tasuta ja toetada ka vallavalitsuse eelarvest. Kui n\u00fc\u00fcd on n\u00e4ha Parvel Pruunsilla 40 000 suurune toetus, siis see n\u00e4itab, et Metsk\u00fcla erakooli pidamiseks on kogukonnal v\u00f5imalik ka erakapitali kaasata. See annetus tuleks kanda valla arvelt erakooli pidajale. Ehk me oleme valmis arutama Metsk\u00fcla erakooli loomist, kui kooli kogukonna poolt selline algatus tuleb,\" s\u00f5nas Saare. Vallavanema ettepanek t\u00f5i kaasa erinevaid hinnanguid. Eriti teravalt reageeris volikogu opositsiooni kuuluv Meelis Malk (EKRE). Samuti EKRE saadikuna volikogusse kuuluv Eeva Helme \u00fctles, et Parvel Pruunsilla 40 000 euro suurune annetus tuleks vastu v\u00f5tta ja suunata see Metsk\u00fcla kooli tegevuse j\u00e4tkamiseks munitsipaalkoolina veel aastaks. \"Selle aasta v\u00e4ltel saab selgeks, milline saab olema riigi poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud meede maakoolide toetamiseks. Kuid selle annetuse n\u00e4ol on meil vahendid aastaseks \u00f5ppet\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamiseks olemas,\" s\u00f5nas Helme. Ta ei n\u00f5ustunud vallavolikogu esimehe Armand Reinmaa poolt volinikele saadetud kirjas v\u00e4lja tooduga, et Pruunsilla annetuse vastuv\u00f5tmine v\u00f5ib t\u00e4hendada korruptsiooni. \"Kust l\u00e4htub korruptsioonioht? 40 000 eurot ei tulnud \u00fchegi ametisiku arvele ega ka mitte koolile, vaid vallale. Koolile on ulatatud abik\u00e4si. Siin vallavanem on \u00f6elnud, et on vestelnud Parvel Pruunsillaga. Kas Pruunsild soovis endale abivallavanema kohta v\u00f5i oma abikaasale t\u00f6\u00f6d koolis,\" k\u00fcsis Helme retooriliselt. Eeva Helme res\u00fcmeeris oma s\u00f5nav\u00f5tu, et Metsk\u00fcla kooli sulgemiseks ei ole \u00fchtegi ratsionaalset argumenti alles j\u00e4\u00e4nud. Vallavanem Saare vastas, et vestles t\u00f5esti Pruunsillaga, sest ta tahtis teada, kas annetus on j\u00e4rjepidev toetus koolile v\u00f5i \u00fchekordne. \"Parvel Pruunsild vastas, et temal teadmised L\u00e4\u00e4neranna haridusv\u00f5rgus toimimisest puuduvad ja see oli spontaanne otsus toetada \u00fchte konkreetset kooli \u00fchel aastal. Vallavalitsuse seisukoht aga on, et me ei saa kooli pidada \u00fche aasta toetuse perspektiivis, sest oleme aasta p\u00e4rast olukorras, kus t\u00e4na oleme. Seega ei saa me toetada praegu vallavolinik Raul Oberschneideri eeln\u00f5u, sest selguse asemel tekitaks see selgusetust,\" s\u00f5nas Saare. Oberschneider esitas eeln\u00f5u, mis puudutas Metsk\u00fcla kooli kohta m\u00e4rtsis tehtud vallavolikogu otsuse t\u00fchistamist.\u00a0Volikogu otsustas h\u00e4\u00e4ltega kuus poolt ja 10 vastu eeln\u00f5u mitte toetada. Samuti \u00fctles vallavanem, et riigi poolt plaanitav maakoolide toetus pole raha eraldamine, vaid taotlemine. \"Kas mingi kool raha saab, s\u00f5ltub iga-aastasest ministeeriumi otsusest. Mis kaalutlusel ta seda teeb, seda me t\u00e4na ei tea. Seet\u00f5ttu ei saa vallavalitsus toetuda meetmele, mis on alles koostamisel. Seda enam et vabariigi valitsus on kommunikeerinud, et toetusmeetme vastuv\u00f5tmine k\u00e4ib koos riigieelarvega ehk l\u00e4hiajal selgust selle meetme osas loota kahjuks pole,\" s\u00f5nas Saare. L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu otsustas 24. m\u00e4rtsil, et s\u00fcgisel suletakse Metsk\u00fcla ja L\u00f5pe kool, Virtsu kool muudetakse p\u00f5hikoolist neljaklassiliseks ning Varbla ja Koonga kool muutuvad 2024. aasta s\u00fcgisest kuueklassiliseks. Metsk\u00fcla kool valiti t\u00e4navu Aasta Kooliks.   "}
{"text":"Vanad vitsad peksavad: Saksa suurpangal tuleb Danske Eesti jamade p\u00e4rast v\u00e4lja k\u00e4ia k\u00fcmneid miljoneidDeutsche Bankil tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia k\u00fcmneid miljoneid dollareid, sest Danske Eesti haru kahtlastele tehingutele vaadati l\u00e4bi s\u00f5rmede.\nTrahv tuli USA f\u00f6deraalreservilt ehk keskpangalt. Otsuses nenditakse, et Saksa suurpank pole juba pikka aega suutnud korda teha t\u00f5siseid vajakaj\u00e4\u00e4misi reeglite j\u00e4rgimisel. Deutsche Bankis logisevad ameeriklaste arvates nii sanktsioonide j\u00e4rgimise, tehingute kui ka rahapesu tuvastamise kontrollimehhanismid.\nDeutsche on varemgi f\u00f6deraalreservilt sama jama eest trahvi saanud \u2013 nii 2015ndal kui ka 2017. aastal. Toona lubasid sakslased asja korda ajada, ent pole seda siiani teinud.\nKokku tuleb Deutschel trahvideks v\u00e4lja k\u00e4ia 186 miljonit dollarit. Pangale pole see just suur summa, mullu oli Frankfurdi kaksiktornidest juhitava 85 000 t\u00f6\u00f6tajaga hiiu k\u00e4ive \u00fcle 27 miljardi euro.\nOluline osa trahvist on seotud jamadega Danske Eesti haru riskitehingutega. Enamik maailma m\u00f5ttes v\u00e4ikeseid panku ise otse dollarimakseid teha ei saa, vaid neil tuleb kasutada suurte partnerite abi. S\u00f5lmitakse leping ja niinimetatud korrespondentpank t\u00f6\u00f6tleb maksed \u00e4ra.\nOluline osa trahvist on seotud jamadega Danske Eesti haru riskitehingutega.\nDanske korrespondentpank oli Deutsche, mis teenindas Eesti haru aastatel 2007\u20132015. Ameeriklaste s\u00f5nul k\u00e4is Deutsche k\u00e4est nende aastate jooksul l\u00e4bi 267 miljardit Danske Eesti haru raha. Sellest omakorda moodustasid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa Danske k\u00f5rge riskiga mitteresidentidest klientide tehingud.\nOtsuses nendib USA keskpank, et sakslastel polnud kliendisuhte ajal Danske Eesti haruga \u201epiisavaid\u201c sisemisi rahapesu kontrollimehhanisme. Ameeriklaste s\u00f5nul ei suudetud riske piisavalt maandada \u2013 hoolimata sellest, et Danske Eesti haru riskin\u00e4itajad olid k\u00f5rged ja teateid v\u00f5imalikest kahtlastest tehingutest jagus rohkesti.\nKa Deutsche enda palgal olevad kontrollispetsid andsid nii 2013ndal kui ka 2014. aastal teada, et Danske Eesti \u00e4ris paistavad v\u00e4ga t\u00f5sised riskid, ent seegi ei ajanud asju joonde. Kliendisuhe Danskega l\u00f5petati alles 2015. aasta s\u00fcgisel.\nN\u00fc\u00fcd tuleb Deutschel Danske Eesti haru p\u00e4rast f\u00f6deraalreservile v\u00e4lja k\u00e4ia 46,2 miljonit dollarit. Trahvi p\u00f5hjenduseks tuuakse ohtlik ja v\u00e4\u00e4r k\u00e4itumine, mille taga olid vead vastavuskontrolli ning rahapesu t\u00f5kestamise s\u00fcsteemides.\nP\u00e4rast Danske skandaali avalikuks tulemist l\u00f5petas Deutsche dollarimaksete vahendamise Eestisse. Ehkki k\u00e4ik polnud ootamatu, t\u00f5i see toona omajagu segadust: dollarites arveldamine on eksportivatele ettev\u00f5tetele v\u00e4ga t\u00e4htis ning Deutsche oli oluline korrespondent.\nPraeguseks on k\u00f5igil Eesti pankadel uued dollarimaksete korrespondendid \u2013 Swedbankil Wells Fargo, LHV-l ja Luminoril Citi ning SEB-l Citi ja Bank of New York Mellon."}
{"text":"Eeva Helme: Metsk\u00fcla koolile ulatati abik\u00e4si, aga volikogus tehakse k\u00f5ik, maksku see, mis maksab, et kool j\u00e4tkata ei saaksL\u00e4\u00e4neranna valla volikogu istung sai l\u00e4bi. Metsk\u00fcla Algkool ei saanud Pruunsilla annetusest hoolimata aastast pikendust \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga j\u00e4tkamiseks. L\u00e4\u00e4neranna vald teeb sellega ajalugu: ilmselt pole Eesti omariikluse ajaloos \u00fckski vallav\u00f5im \u00fcheski Eestimaa otsas sedav\u00f5rd kompromissitult s\u00f5dinud oma rahva soovi vastu s\u00e4ilitada maakoolid.\nIstungil v\u00f5ttis s\u00f5na EKRE saadik Eeva Helme.\n\u201cLugupeetud vallavanem, volikogu esimees, kolleegid volikoguliikmed!\nSeoses ettev\u00f5tja Parvel Pruunsilla tehtud sihtotstarbelise annetusega 18. juulil L\u00e4\u00e4neranna vallale Metsk\u00fcla Algkooli tegevuse j\u00e4tkamiseks 2023\/2024 \u00f5ppeaastal, p\u00f6\u00f6rdun teie poole palvega v\u00f5tta annetatud 40 000 eurot vastu ning suunata see, nagu ta ette n\u00e4hti, Metsk\u00fcla kooli tegevusse.\nAnnetus on \u00fchekordne ja aitab koolil teostada \u00f5ppet\u00f6\u00f6d veel \u00fche aasta. Selle aasta v\u00e4ltel saab selgeks, milline on siis riigi poolt praegu v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel olev meede maakoolide s\u00e4ilitamiseks.\nPole kahtlust, et koolis \u00f5ppimise j\u00e4tkamise v\u00f5imalust ootab kogu Metsk\u00fcla kogukond, kooli praegused ja tulevased kooli\u00f5pilased. Selle v\u00e4ikese \u00f5ppeasutuse tulevikule elab kaasa v\u00e4ga suur osa meie valla elanikest. T\u00e4naseks juba ka arvestatav osa eestlasi \u00fcle riigi.\nValla eesm\u00e4rk on olnud kooliv\u00f5rgu reformi ellu viimisel t\u00f5sta \u00f5ppekvaliteeti ja hoida kokku raha. Metsk\u00fcla kool on t\u00f5estanud arvukatel ol\u00fcmpiaadidel, et \u00f5ppekvaliteet on koolis k\u00f5rge, n\u00fc\u00fcd on k\u00f5rvaldatud ka rahaline probleem \u2013 vahendid aastaseks \u00f5ppet\u00f6\u00f6ks on olemas!\nVolikogu esimees oma 18. juuni kirjas volikogu listi viitas seoses laekunud annetusega Korruptsioonivastasele seadusele \u2013 t\u00e4psemalt paragrahv neli, l\u00f5ige kaks, mis s\u00e4testab:\n\u201cAmetiisik peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuv\u00f5tmisest oma asutusele v\u00f5i tema ametisse nimetamise \u00f5igusega isikule v\u00f5i organile. Ametiisik peab korruptiivse tuluna m\u00e4\u00e4ratletava soodustuse vastuv\u00f5tmisest keelduma v\u00f5i, kui see ei ole v\u00f5imalik, soodustuse viivituseta oma asutusele v\u00f5i tema ametisse nimetamise \u00f5igusega isikule v\u00f5i organile \u00fcle andma. Kui soodustuse \u00fcleandmine ei ole v\u00f5imalik, peab ametiisik selle asemel tasuma soodustuse turuv\u00e4\u00e4rtuse. \u00dcleantud soodustus v\u00f5i selle v\u00e4\u00e4rtus rahas antakse riigi omandisse v\u00f5i saadetakse tagasi, kui seadus nii s\u00e4testab.\u201d\nLoen seda l\u00f5iku ja tekib k\u00fcsimus, kust l\u00e4htub antud annetuse puhul korruptsiooni oht ning kuidas liigitub see ametikohustustega seostatavaks soodustuseks? \u00dcle kantud 40 000 eurot ei ole laekunud \u00fchegi ametiisiku arveldusarvele ega ka valla asutuse \u2013 Metsk\u00fcla kooli arvele, vaid valla omale sihtotstarbelise annetusena konkreetse kooli tegevuse j\u00e4tkamiseks. Koolile on ulatatud abik\u00e4si!\nMeedia vahendusel on teada, et vallavanem Ingvar Saare on isiklikult Parvel Pruunsillaga ka telefonitsi vestelnud. Kas sellest vestlusest tuli siis nt signaal, et ettev\u00f5tja on edaspidi huvitatud mingitest m\u00f5jupositsioonidest v\u00f5i soodustustest vallas? Nt abivallavanema kohast v\u00f5i soovib ta oma abikaasat Metsk\u00fcla kooli \u00f5ppealajuhatajaks sokutada?\nPruunsild on ise annetust kommenteerinud j\u00e4rgnevalt, tsiteerin: \u201eMaakoolide toetamine on minu meelest selline eestluse hoidmise kants.\u201c\nJa just nii seda v\u00f5tta tulebki! On ettev\u00f5tja \u2013 inimene, kellele ei ole \u00fcksk\u00f5ik, mis siin riigis tulevikus Eestist, eestlastest ja eestlusest saab. Tal j\u00e4tkub suuremeelsust, et isiklike rahaliste vahenditega toetada \u00fcht meie valla v\u00e4ikest kooli \u2013 aasta kooli! Aga meie siin volikogus otsime v\u00e4lja paragrahvi, v\u00f5ibolla teisegi ja maksku, mis maksab ei luba Metsk\u00fcla koolil koolina j\u00e4tkata.\nMa ei ole algusest saati koolireformi vajalikkusest sellisel kujul nagu ta meil 24. m\u00e4rtsil ellu otsustati viia, aru saanud ega toetanud. T\u00e4na aga ei ole Metsk\u00fcla kooli sulgemiseks enam mitte \u00fchtki ratsionaalset ja t\u00f5siselt v\u00f5etavat argumenti alles j\u00e4\u00e4nud.\nSeega palun teid annetust kasutada selleks etten\u00e4htud korras \u2013 Metsk\u00fcla kooli tegevuse j\u00e4tkamiseks, samuti kutsun \u00fcles kolleeg Raul Oberschneideri eeln\u00f5ud toetama. Variant on ka muidugi, et vallavalitsus t\u00f6\u00f6tab ise v\u00e4lja kava Metsk\u00fcla kooli \u00f5ppet\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamiseks eeloleval \u00f5ppeaastal.\u201d"}
{"text":"Leedu l\u00fckkas tagasi Venemaa ettepaneku sanktsioonide leevendamisestVILNIUS, 20. juuli, BNS \u2013 Leedu l\u00fckkab tagasi Venemaa ettepaneku leevendada Euroopa Liidu sanktsioone vastutasuks lepingule Ukraina teravilja ohutuks v\u00e4ljaveoks \u00fcle Musta mere, \u00fctles neljap\u00e4eval Leedu asev\u00e4lisminister.\n\"V\u00e4ljapressija on t\u00e4pselt nii tugev, kui me lubame tal olla,\" \u00fctles asev\u00e4lisminister Jovita Neljup\u0161ien\u0117 Br\u00fcsselis usutluses Leedu rahvusringh\u00e4\u00e4lingule LRT.\n\"Arvan, et me ei peaks p\u00fc\u00fcdma teha j\u00e4releandmisi, sest kui anname n\u00e4pu, n\u00e4rivad nad t\u00f5en\u00e4oliselt otsast terve k\u00e4e,\" lisas diplomaat Br\u00fcsselis EL-i v\u00e4lisministrite n\u00f5ukogu eel, kus arutatakse s\u00f5da Ukrainas ja \u00fchenduse sel puhul rakendatavaid meetmeid.\n\u00dcks anon\u00fc\u00fcmsust palunud EL-i diplomaat \u00fctles LRT-le, et \u00fchendus on valmis kuulama Venemaa ettepanekuid \u00dcRO-le Ukraina teraviljaekspordi lepingu pikendamiseks. \u00dcks neist on m\u00f5ningate Moskva-vastaste sanktsioonide t\u00fchistamine.\nSelle n\u00e4dala alguses \u00fctles Kreml selle lepingu \u00fcles.\n\"See ei ole esimene v\u00e4ljapressimisjuhtum. See katse kasutada teravilja, toitu, toiduga kindlustatust relvana t\u00f5estab veel kord, et Venemaa agressioonil ja tegevusel ei ole piire,\" \u00fctles Neljup\u0161ien\u0117.\n\"Arvan, et sanktsioonide leevendamine ei lahenda seda k\u00fcsimust,\" lisas ta.\nTa r\u00f5hutas aga, et L\u00e4\u00e4s peab leidma v\u00f5imalused Ukraina teravilja ekspordi tagamiseks.\n\"Baltimaade sadamate kaudu saaksime eksportida \u00fcle 25 miljoni tonni,\" \u00fctles aseminister.\nKlaip\u0117da sadama juht Algis Latakas \u00fctles selle n\u00e4dala alguses, et Leedu v\u00f5ib\u00a0 v\u00f5tta vastu \u00fcle 10 miljoni tonni teravilja, kuid suurimaks mureks on endiselt vilja toimetamine sadamasse.\nLatakase s\u00f5nul on Klaip\u0117da sadama praegune v\u00f5imsus koos Leedu teraviljatootjate ekspordiga ligikaudu 3,5 miljonit tonni 10-15 miljonit tonni teravilja.\nP\u00e4rast seda, kui mullu puhkes Ukrainas s\u00f5da ja Venemaa t\u00f5kestas Ukraina Musta mere sadamad, eksporditi Ukraina teravilja ajutiselt teiste EL-i riikide kaudu.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu l\u00fckkas tagasi Venemaa ettepaneku sanktsioonide leevendamisestVILNIUS, 20. juuli, BNS \u2013 Leedu l\u00fckkab tagasi Venemaa ettepaneku leevendada Euroopa Liidu sanktsioone vastutasuks lepingule Ukraina teravilja ohutuks v\u00e4ljaveoks \u00fcle Musta mere, \u00fctles neljap\u00e4eval Leedu asev\u00e4lisminister.\n\"V\u00e4ljapressija on t\u00e4pselt nii tugev, kui me lubame tal olla,\" \u00fctles asev\u00e4lisminister Jovita Neljup\u0161ien\u0117 Br\u00fcsselis usutluses Leedu rahvusringh\u00e4\u00e4lingule LRT.\n\"Arvan, et me ei peaks p\u00fc\u00fcdma teha j\u00e4releandmisi, sest kui anname n\u00e4pu, n\u00e4rivad nad t\u00f5en\u00e4oliselt otsast terve k\u00e4e,\" lisas diplomaat Br\u00fcsselis EL-i v\u00e4lisministrite n\u00f5ukogu eel, kus arutatakse s\u00f5da Ukrainas ja \u00fchenduse sel puhul rakendatavaid meetmeid.\n\u00dcks anon\u00fc\u00fcmsust palunud EL-i diplomaat \u00fctles LRT-le, et \u00fchendus on valmis kuulama Venemaa ettepanekuid \u00dcRO-le Ukraina teraviljaekspordi lepingu pikendamiseks. \u00dcks neist on m\u00f5ningate Moskva-vastaste sanktsioonide t\u00fchistamine.\nSelle n\u00e4dala alguses \u00fctles Kreml selle lepingu \u00fcles.\n\"See ei ole esimene v\u00e4ljapressimisjuhtum. See katse kasutada teravilja, toitu, toiduga kindlustatust relvana t\u00f5estab veel kord, et Venemaa agressioonil ja tegevusel ei ole piire,\" \u00fctles Neljup\u0161ien\u0117.\n\"Arvan, et sanktsioonide leevendamine ei lahenda seda k\u00fcsimust,\" lisas ta.\nTa r\u00f5hutas aga, et L\u00e4\u00e4s peab leidma v\u00f5imalused Ukraina teravilja ekspordi tagamiseks.\n\"Baltimaade sadamate kaudu saaksime eksportida \u00fcle 25 miljoni tonni,\" \u00fctles aseminister.\nKlaip\u0117da sadama juht Algis Latakas \u00fctles selle n\u00e4dala alguses, et Leedu v\u00f5ib\u00a0 v\u00f5tta vastu \u00fcle 10 miljoni tonni teravilja, kuid suurimaks mureks on endiselt vilja toimetamine sadamasse.\nLatakase s\u00f5nul on Klaip\u0117da sadama praegune v\u00f5imsus koos Leedu teraviljatootjate ekspordiga ligikaudu 3,5 miljonit tonni 10-15 miljonit tonni teravilja.\nP\u00e4rast seda, kui mullu puhkes Ukrainas s\u00f5da ja Venemaa t\u00f5kestas Ukraina Musta mere sadamad, eksporditi Ukraina teravilja ajutiselt teiste EL-i riikide kaudu.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu l\u00fckkas tagasi Venemaa ettepaneku sanktsioonide leevendamisestVILNIUS, 20. juuli, BNS \u2013 Leedu l\u00fckkab tagasi Venemaa ettepaneku leevendada Euroopa Liidu sanktsioone vastutasuks lepingule Ukraina teravilja ohutuks v\u00e4ljaveoks \u00fcle Musta mere, \u00fctles neljap\u00e4eval Leedu asev\u00e4lisminister.\n\"V\u00e4ljapressija on t\u00e4pselt nii tugev, kui me lubame tal olla,\" \u00fctles asev\u00e4lisminister Jovita Neljup\u0161ien\u0117 Br\u00fcsselis usutluses Leedu rahvusringh\u00e4\u00e4lingule LRT.\n\"Arvan, et me ei peaks p\u00fc\u00fcdma teha j\u00e4releandmisi, sest kui anname n\u00e4pu, n\u00e4rivad nad t\u00f5en\u00e4oliselt otsast terve k\u00e4e,\" lisas diplomaat Br\u00fcsselis EL-i v\u00e4lisministrite n\u00f5ukogu eel, kus arutatakse s\u00f5da Ukrainas ja \u00fchenduse sel puhul rakendatavaid meetmeid.\n\u00dcks anon\u00fc\u00fcmsust palunud EL-i diplomaat \u00fctles LRT-le, et \u00fchendus on valmis kuulama Venemaa ettepanekuid \u00dcRO-le Ukraina teraviljaekspordi lepingu pikendamiseks. \u00dcks neist on m\u00f5ningate Moskva-vastaste sanktsioonide t\u00fchistamine.\nSelle n\u00e4dala alguses \u00fctles Kreml selle lepingu \u00fcles.\n\"See ei ole esimene v\u00e4ljapressimisjuhtum. See katse kasutada teravilja, toitu, toiduga kindlustatust relvana t\u00f5estab veel kord, et Venemaa agressioonil ja tegevusel ei ole piire,\" \u00fctles Neljup\u0161ien\u0117.\n\"Arvan, et sanktsioonide leevendamine ei lahenda seda k\u00fcsimust,\" lisas ta.\nTa r\u00f5hutas aga, et L\u00e4\u00e4s peab leidma v\u00f5imalused Ukraina teravilja ekspordi tagamiseks.\n\"Baltimaade sadamate kaudu saaksime eksportida \u00fcle 25 miljoni tonni,\" \u00fctles aseminister.\nKlaip\u0117da sadama juht Algis Latakas \u00fctles selle n\u00e4dala alguses, et Leedu v\u00f5ib\u00a0 v\u00f5tta vastu \u00fcle 10 miljoni tonni teravilja, kuid suurimaks mureks on endiselt vilja toimetamine sadamasse.\nLatakase s\u00f5nul on Klaip\u0117da sadama praegune v\u00f5imsus koos Leedu teraviljatootjate ekspordiga ligikaudu 3,5 miljonit tonni 10-15 miljonit tonni teravilja.\nP\u00e4rast seda, kui mullu puhkes Ukrainas s\u00f5da ja Venemaa t\u00f5kestas Ukraina Musta mere sadamad, eksporditi Ukraina teravilja ajutiselt teiste EL-i riikide kaudu.\nBaltic News Service"}
{"text":"Tartumaa mehe nimele oli v\u00f5etud laen, millest ta ise polnud teadlik, kahju 2233 eurotKolmap\u00e4eval, 19. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse 20-aastane mees, kelle nimele oli v\u00f5etud laen, millest ta ise polnud teadlik.\nKelmusega tekitatud kahju on 2233 eurot."}
{"text":"GRAAFIK | Selliseks kujuneks automaks keskmiselt eri maakondadesRegistriandmete p\u00f5hjal arvutatud aastane automaks on k\u00f5ige k\u00f5rgem Harjumaal - keskmiselt k\u00fcmmekond eurot kuus. Praegune maksuplaan aga ei esita, milline on maksu m\u00f5ju keskkonnale v\u00f5i riigieelarvele. Dokumendi jaluses \u00f6eldakse otse: enim on m\u00f5jutatud vaesemad inimesed.\nEile esitas rahandusministeerium esimese plaani automaksu kehtestamiseks. See, kuidas automaksu t\u00e4pselt arvutama hakatakse, pole veel kivisse raiutud. Siiski on selle plaani p\u00f5hjal v\u00f5imalik teha esimesed arvutused ja n\u00e4ha, milline v\u00f5iks olla maksukoormus eri maakondades.\nPraegu teadaoleva info p\u00f5hjal hakkavad Eesti automaksu enim m\u00f5jutama auto v\u00f5imsus, mass ja vanus.\nNeljanda n\u00e4itajana soovitakse maksu arvutamisel arvesse v\u00f5tta seda, kui suur on auto CO2 heide. CO2 m\u00e4\u00e4ra lisamine auto registreerimisandmetesse on aga suhteliselt uus n\u00f5ue ja enamiku autode kohta see info puudub. Seet\u00f5ttu arvutasime v\u00f5imaliku automaksu suuruse v\u00e4lja, toetudes autode mootoriv\u00f5imsusele.\nKuidas see graafik s\u00fcndis\nArvutuste tegemiseks on valitud mediaanv\u00e4\u00e4rtused, sest matemaatilise keskmise puhul moonutaks maksusumma suurust \u00e4\u00e4rmused, nagu j\u00f5uautod v\u00f5i v\u00e4ga vanad uunikumid.\nK\u00f5igi maakondade mediaanv\u00e4\u00e4rtused on v\u00e4lja arvutatud vastavalt selles maakonnas registreeritud autode registreerimisaastale, mootoriv\u00f5imsusele, t\u00fchimassile.\nKasutasime arvutamiseks valemit, kus auto massi iga 100 kilogrammi korrutati l\u00e4bi 3 euroga, iga kilovatt v\u00f5rdus 1 euroga ning see on omakorda l\u00e4bi korrutatud s\u00f5iduki vanusekoefitsiendiga. Viimaks liitsime summale automaksu baasm\u00e4\u00e4ra 30 eurot.\nSee on \u00fcks viis automaksu kalkuleerida, mille rahandusministeerium v\u00e4lja k\u00e4is. Ministeerium ei v\u00e4lista, et maksu arvutamise valem t\u00e4ieneb ja muutub.\nKaardil n\u00e4htav kajastab maakondades registreeritud ning eeldatavalt ka seal liikuvaid s\u00f5idukeid. Samuti n\u00e4itlikustab see v\u00f5imaliku mediaanmaksum\u00e4\u00e4ra erinevust maakondade vahel. Selle baasilt ei tasu siiski teha j\u00e4reldusi \u00fche perekonna s\u00f5idukite kohta.\nOleme v\u00e4lja toonud ka iga maakonna viis populaarsemat automudelit. Need viis mudelit ei ole arvutatud maksum\u00e4\u00e4ra ainsaks aluseks, kuid annavad aimu maksu suuruse kujunemisest.\nNagu kaardilt n\u00e4ha, oleks k\u00f5ige suurem (mediaan)maks Harjumaal. Harjumaa k\u00f5rgem tasu tuleneb asjaolust, et sealsed autod on uuemad kui mujal Eestis.\nV\u00f5imsamad autod (ja k\u00f5rgem v\u00f5imalik maks) on sarnaselt Harjumaaga Tartumaal, kus on teiste maakondadega v\u00f5rreldes ka rohkem elanikke, samuti k\u00f5rgem mediaanpalk.\nMilline on aga maksukoormus eri maakondades elavatele inimestele?\nSelle hindamiseks k\u00f5rvutasime mediaansissetuleku mediaanmaksuga. Ilmneb, et P\u00e4rnumaa inimesedki peavad maksma keskmisest kr\u00f5bedamat aastast automaksu, kuigi sealne mediaanpalk pole Eestis esirinnas. Maksum\u00e4\u00e4r p\u00e4rnakatele on siiski v\u00f5rreldes teiste maakondadega pigem k\u00f5rgem.\nK\u00f5ige v\u00e4iksem teenistus on statistikaameti andmetel 2023. aasta esimeses kvartalis olnud Ida-Virumaal ja Valgamaal, esimese puhul oli mediaanpalk 1100 eurot kuus, teise puhul neli eurot k\u00f5rgem. Valgamaal peaks mediaanautomaks j\u00e4\u00e4ma esialgse info p\u00f5hjal 77 euro juurde, Ida-Virumaal aga tuleks t 81 eurot.\nKuigi kahe maakonna elanikud teenivad pigem sarnast palka, siis Ida-Virumaal on rohkem v\u00f5imsama mootoriga s\u00f5idukeid ning sealsed autojuhid peaksid tulevikus oma masina eest v\u00e4lja k\u00e4ima rohkem.\nK\u00f5ige odavama automaksuga peaksid praeguse rahandusministeeriumi plaani kohaselt \u201ep\u00e4\u00e4sema\u201c P\u00f5lvamaa ja Hiiumaa autoomanikud, kelle mediaanmaks on arvutuste kohaselt 66 eurot. Nendes maakondades on peaaegu identne mediaanpalk, Hiiumaal 1168 ja P\u00f5lvamaal 1167 eurot.\nMediaanautomaksu suhe mediaanpalkadesse on \u00fcle Eesti v\u00f5rdlemisi \u00fchetaoline. S\u00f5ltuvalt maakonnast makstakse palgast auto kohta 0,4\u20130,6 protsenti maksuks. Kuna igas maakonnas arvutatakse maksu sama valemi j\u00e4rgi, on 2014. aasta Passati maksum\u00e4\u00e4r Harjumaal ning P\u00f5lvas samasugune. Sissetulekut arvestades koormab maks p\u00f5lvamaalasest Passati omanikku suuremal m\u00e4\u00e4ral.\nKeskkonnamaksu asemel varamaks: esimese kehtestamiseks andmed puuduvad\nAutomaksu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses (VTK) seisavad read: \u201eMootoris\u00f5idukimaks aitab [...] liikuda [...] kasvuhoonegaaside heite olulise v\u00e4henemise suunas.\u201c Selle tarbeks tsiteeritakse kava jaluses teadust\u00f6id, mis viitavad CO2 m\u00e4\u00e4ra maksustamisele autokasutamisel.\nRahandusministeerium ei too aga arvuliselt v\u00e4lja \u00fchtegi keskkonda s\u00e4\u00e4stvat eesm\u00e4rki. M\u00e4rgitakse, et uus maks viib kasvuhoonegaaside olulise v\u00e4henemise suunas, kuid ei selgitata, kui palju autosid ministeeriumi prognooside j\u00e4rgi t\u00e4navatelt kaob, kui palju peaks asemele tulema elektriautosid ning kui paljud inimesed \u201ekasutavad oma autod l\u00f5puni\u201c.\nVTKs r\u00e4\u00e4gitakse kolmest maksukomponendist. \u00dcks on registreerimismaks, teine aastamaks. Aastamaksu kehtestamiseks on v\u00e4lja pakutud kaks mudelit, mis h\u00f5lmavad auto CO2 heite maksustamist. \u00dcks neist kasutab maksu alusena CO2 heitem\u00e4\u00e4ra asemel autode mootori v\u00f5imsust, mida m\u00f5\u00f5detakse kilovattides.\nP\u00f5hjus, miks \u00fche variandina arvutatakse maksu mootori v\u00f5imsuse, mitte saastem\u00e4\u00e4ra p\u00f5hjal, on lihtne.\nVTK j\u00e4rgi l\u00e4hevad maksu alla enam kui miljon liiklusregistris olevat s\u00f5idukit. Miljonist enam kui 700 000 s\u00f5iduki puhul pole aga CO2 heitem\u00e4\u00e4ra teada. Hiiglaslik andmel\u00fcnk viitab, et riigil pole laialdast \u00fclevaadet sellest, millise CO2 saastem\u00e4\u00e4raga autod Eestis ringi s\u00f5idavad.\nSeda andmel\u00fcnka tunnistavad nii VTK v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tajad kui ka rahandusminister. Seega kuigi on soov maksustada CO2 heidet, ei saa selle m\u00e4\u00e4ra alusel maksu rakendada.\nMaksu alla l\u00e4hevad seejuures k\u00f5ik autod: olgu inimesel elektri-, h\u00fcbriid-, bensiin-, v\u00f5i diiselauto. Viimasele on plaan juurde luua t\u00e4iendav koefitsient, esimesele kahele maksum\u00e4\u00e4ra v\u00e4hendamise kavatsust pole.\nMaksu m\u00f5ju linnade autostumisele pole selge\nKuigi statistikaameti andmete p\u00f5hjal haigutab n\u00e4iteks Harjumaa ja Valgamaa inimeste nii keskmise kui mediaanpalga vahel suur l\u00f5he, ei n\u00e4e praegused maksuplaanid ette regionaalsete erisuste tegemist.\nRahandusminister Mart V\u00f5rklaev (Reformierakond) p\u00f5hjendas seda kartusega maksust k\u00f5rvalehiilimise ees. Samal p\u00f5hjusel j\u00e4\u00e4vad soodsamast maksust ilma erivajadusega inimesed.\nLisaks m\u00e4rkis rahandusminister \u201eAktuaalses kaameras\u201c, et maksuga tahab ministeerium v\u00e4hendada autostumist eelk\u00f5ige linnades.\nSamas pole maksuskeemis selgitatud, kuidas automaks teistega v\u00f5rreldes enam just n\u00e4iteks Tallinna elanikke, kes teenivad statistiliselt \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti elanikega v\u00f5rreldes rohkem ning kelle rahakotti koormab maks seega v\u00e4hem.\nAutode hulk ei v\u00e4hene, kuid s\u00f5idukid muutuvad vaesematele k\u00e4ttesaamatumaks\nVTKs seisab, et maksu kehtestamise eesm\u00e4rk on muuta tarbija k\u00e4itumist nii, et Eesti liiguks Euroopa Liidu keskkonnaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmise poole.\nPlaanis tunnistatakse samas, et maksukava m\u00f5ju tarbijate k\u00e4itumisele on v\u00e4ike \u2013 kui \u00fcldse, siis m\u00f5jutab see vaesemaid inimesi.\n\u201eKeeruline on t\u00e4pselt hinnata, kui palju v\u00e4heneb autode soetamine ja omamine just Eestis [...] registreerimismaksul on pigem v\u00e4ike m\u00f5ju nii autode omamisele kui ka l\u00e4bis\u00f5idule ning seel\u00e4bi kulutatud k\u00fctusele,\u201c seisab dokumendis. Seega autode tarbimise v\u00e4hendamise plaani juures tunnistatakse kohe, et teadusp\u00f5hist materjali automaksu m\u00f5just tarbimise v\u00e4hendamisele napib.\n\u201eKuna autod muutuvad kallimaks ning inimesed t\u00f5en\u00e4oliselt proportsionaalselt oma tarbimist ei v\u00e4henda [...] v\u00e4heneb Eesti inimeste kasutatav sissetulek. See on probleemiks eelk\u00f5ige k\u00f5ige vaesema osa elanikkonna jaoks,\u201c tunnistatakse dokumendis. Lahenduseks pakutakse, et sellisel inimesel on v\u00f5imalik valida v\u00e4iksema maksukoormusega auto, mis t\u00e4hendaks kas vanemat v\u00f5i v\u00e4iksemat s\u00f5idukit.\nLisaks ei ole rahandusministeeriumil v\u00e4hemalt praegu plaanis maksustada luksusautosid, kuigi n\u00e4iteks Soomes m\u00f5jutab automaksu ka auto hind, seda just registreerimisel. Eestis m\u00f5jutaks praeguste plaanide uue auto ostmisel registreerimismaksu suurust auto parameetrid nagu t\u00fchimass, saastem\u00e4\u00e4r ja mootori v\u00f5imsus, kuid mitte tema hind.\nEuroopa transpordi- ja keskkonnaf\u00f6deratsiooni avaldatud uuring kajastas m\u00f6\u00f6dunud aasta oktoobris Euroopa riikide automaksus\u00fcsteeme ning kiitis just Soome varianti, toomata v\u00e4lja \u00fchtegi murekohta.\nEesti maksukavas m\u00e4rgitakse, et Eestis oleks s\u00f5idukite v\u00e4\u00e4rtuse hindamine \u201ehalduslikult problemaatiline\u201c ja \u201ehead otsest lahendust pole\u201c."}
{"text":"Politsei pidas P\u00f5ltsamaal kinni r\u00f6\u00f6vis kahtlustatavaPolitsei asus kohe p\u00e4rast tanklar\u00f6\u00f6vist ja r\u00f6\u00f6vi katsest teada saamist t\u00f5endeid koguma, et kahtlustatav ja tema asukoht tuvastada. \u201eOtsisime teavet mehe kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikest kanalitest ja t\u00e4nu kogutud informatsioonile \u00f5nnestus 23-aastane varem kriminaalkorras karistamata mees kolmap\u00e4eval P\u00f5ltsamaal kinni pidada. Politsei kinnitusel ei olnud tegemist kohaliku elanikuga. Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav, kuna oli toime pannud varguseid ja kelmusi. Mees kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. \u00d5ppetund, mis sellest juhtumist kaasa v\u00f5tta, on see, et kindlasti tuleb alati esimesel v\u00f5imalusel helistada 112 ja kutsuda politsei, et kahtlustatav saaks v\u00f5imalikult kiirelt tabatud,\u201c \u00fctles L\u00f5una prefektuuri Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto.\nKinnipeetud meest kahtlustatakse Tartus esmasp\u00e4eva \u00f6\u00f6sel tankla r\u00f6\u00f6vimises ja m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal toimunud tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\n\n\nVOOREMAA"}
{"text":"EDETABEL | Viimase k\u00fcmnendi dramaatilisimad poliitheitlused on toimunud kahe erakonna seesKeskerakonna siseheitlusest inspireerituna v\u00f5ttis LP luubi alla viimase k\u00fcmne aasta k\u00f5mulisimad erakonnasisesed vastasseisud ja seadis need pingeritta.\nVastasseisude m\u00f5ju hinnati nende esikaheksat koostades eesk\u00e4tt selle j\u00e4rgi, kui suurelt on need m\u00f5jutanud peaministritooli p\u00e4rast m\u00e4ngitavat m\u00e4ngu. Edetabelisse p\u00e4\u00e4sesidki \u00fcksnes Reformierakond ja Keskerakond, kuiv\u00f5rd EKRE-s ei ole suurt m\u00f5\u00f5duv\u00f5ttu kunagi olnud ning teised parteid pole viimase k\u00fcmne aasta jooksul suurde liigasse p\u00e4\u00e4senud.\n10. septembril Paides h\u00e4\u00e4letusele tuleva vastasseisu t\u00e4hendust on veel raske hinnata. M\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4su sellest ei ole, sest erakond ei saa normaalselt toimida, kui tema esimehel ei ole juhatuse toetust. Juhatuse otsus tagastada pankur Parvel Pruunsilla annetatud 300 000 eurot hoolimata Ratase vastasseisust n\u00e4itas just seda. Ratas on endiselt esimees, Mihhail K\u00f5lvart aga de facto Keskerakonna juhatuse esimees.\nHalvimal juhul markeerib Paide kongress Keskerakonna kui k\u00f5rgliiga partei l\u00f5ppu. Et t\u00e4navustel valimistel saadi v\u00f5rreldes Reformierakonnaga alla poole v\u00e4hem riigikogu kohti, v\u00f5ib olla selle protsessi suurem murrang juba \u00e4ra olnud. Keskerakond on kaotanud nii eesti- kui ka venekeelsete valijate toetust ja on raske n\u00e4ha, et Kiigest v\u00f5i K\u00f5lvartist v\u00f5iks saada Savisaare v\u00f5i ka Ratta t\u00fc\u00fcpi suurpartei juht, sest viimati mainitu valiti kaks korda peaministriks. Eriti, kui arvestada partei nigelat majandusseisu.\nPevkur v\u00f5itis h\u00e4\u00e4ltega 1048 : 635, aga peaministrit temast ei saanud. Sisemiste vastuolude t\u00f5ttu otsustas ta juba sama aasta l\u00f5pus, et ei vii parteid 2019. aasta valimistele ja toetab uue esimehena Kaja Kallast, kuigi Pevkuri ning Kaja ja Siim Kallase vaheline h\u00f5\u00f5rumine j\u00e4tkus. Sahistati vanden\u00f5udest, mille kohaselt olla Kallased Michaliga koost\u00f6\u00f6d teinud.\nPevkuri seni parim v\u00f5imalus valitsusjuhiks saada l\u00e4ks m\u00f6\u00f6da neli aastat varem, kui peaaegu \u00fcheksa aastat Stenbocki majas teeninud Andrus Ansip oli lahkumas ja Siim Kallas sinna naasmas. Mis juhtus edasi, saab lugeda juba siinses edetabelis pronks- ja h\u00f5bemedali p\u00e4lvinud vastasseisude juurest.\nK\u00f5ik siinse edetabeli duellid ei ole seotud parteijuhi valimistega. 2021. aasta 12. novembril oli koroonaolukord karm ja Reformierakonna reiting viimaste aastate madalpunktis, j\u00e4\u00e4des alla nii EKRE kui ka Keskerakonna omale. Delfi saates \u201eVilja k\u00fcsib\u201c kommenteeris ekspeaminister Andrus Ansip Kallase v\u00e4idet selle kohta, et tema ametist lahkumisele j\u00e4rgneks valitsus, kus on EKRE: \u201eAinult isekas m\u00f5isapreili v\u00f5ib m\u00f5elda, et temaga kogu elu m\u00f5isas algab ja ka l\u00f5peb, et kogu elu keerleb ainult \u00fcmber tema. Keegi meist pole ei ajaloo algus ega l\u00f5pp.\u201c\nReformierakonna fraktsioonis kirjutati seepeale valmis Kallast toetav avaldus, ent fraktsiooni toetust see ei p\u00e4lvinud. Peaministri positsioon paistis v\u00e4ga halb ja tema v\u00f5imalike j\u00e4rglaste nimedega m\u00e4ngiti hoogsalt. Kallas pidas vastu, kuigi veel j\u00e4rgnenud aasta veebruari alguses oli Reformierakonna reiting endiselt sama kehv. 2022. aasta 24. veebruar muutis aga k\u00f5ike. M\u00f6\u00f6dunud aastal saavutasid oravad Kallase juhtimisel valimistel rekordtulemuse ja Kallas moodustas juba oma kolmanda valitsuse.\nEsimese pooleldi t\u00f5siseltv\u00f5etava Edgar Savisaare kukutamise katse tegi J\u00fcri Ratas 2011. aastal. \u201eEdgar, on aeg anda teatepulk edasi,\u201c \u00fctles toonasel Keskerakonna kongressil Siiri Oviir, \u00fcks partei toonaseid k\u00e4ilakujusid. Kongressi varjutas pool aastat varem puhkenud nn idarahaskandaal, \u00fcks praegusaja Eesti poliitika suurimaid maav\u00e4rinaid \u2013 kapo s\u00f5nul oli Edgar Savisaar Keskerakonnale Venemaalt raha k\u00fcsinud.\n2011. aastal v\u00f5itis Savisaar Ratast h\u00e4\u00e4ltega 925 : 643. \u00dclekaal oli \u00fcsna suur, ent oli selge, et ka Keskerakonna siseopositsioonil on tugev jalgealune. Savisaar pidas veel j\u00e4rgmiste, 2015. aasta riigikogu valimisteni vastu. Juba 2014. aasta europarlamendi valimiste stuudios oli tabanud Savisaart n\u00f5rkushoog, nagu kirjutati. J\u00e4rgmisel aastal, vahetult p\u00e4rast valmistel kolmandat j\u00e4rjestikust korda Reformierakonnale kaotamist sai poliitlegend lihas\u00f6\u00f6jabakteri, mille t\u00f5ttu vaakus ta m\u00f5nda aega elu ja surma piiril. Keskerakonna esimehe jalg amputeeriti ja ta ilmus avalikkuse ette alles sama aasta 20. augustil, kolm kuud enne Keskerakonna esimehe valimistel viimaseks j\u00e4\u00e4nud v\u00f5itu. Kuu aega hiljem otsis kapo l\u00e4bi Savisaare Hundisilma talu ja talle esitati kahtlustus korduvas altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. Kaks kuud hiljem Kadri Simsoni \u00fcle h\u00e4\u00e4ltega 541 : 486 saavutatud v\u00f5it oli juba p\u00e4ris napp. L\u00f5pp oli alanud.\nMiks peaks Savisaar kandideerima valimistel, mille v\u00f5itmise lootust tal ei ole, k\u00fcsis Delfi, kui selgus, et ka parteijuht ise p\u00fcrib koos fraktsioonijuht Mailis Repsiga presidendiks. V\u00f5ib-olla ei tahtnud ta n\u00e4ha, kuidas presidendiks p\u00fcrgiv Reps Eestit m\u00f6\u00f6da reisib, kampaaniat teeb ja sellega potentsiaalseks erakonna esimehe kampaaniaks pinda laob.\nSavisaare jaoks realiseerus halvim stsenaarium, sest ta ei suutnud Repsi presidendikandidaadiks saamist \u00e4ra hoida. Lisaks sai talle osaks h\u00e4bi ja sellise parteijuhi kuvand, kelle k\u00e4es pole ohjad. Samamoodi nagu praegu Ratase puhul, mis puudutab Pruunsilla raha. Reps v\u00f5itis Keskerakonna volikogus h\u00e4\u00e4ltega 90 : 78. Kurjakuulutav kaotus n\u00e4itas, et Edgar Savisaare \u00f5nn v\u00f5ib t\u00f5esti otsa saada.\nEsikolmikusse p\u00e4\u00e4sesid ainult k\u00f5ige otsustavamad, peaministrim\u00e4ngu otseselt muutnud s\u00fcndmused. Siim Kallasel oli kaks ametiaega Euroopa Komisjoni volinikuna seljataga ja kolmandat reeglid talle enam ei lubanud. Br\u00fcsseli koridorid ootasid n\u00fc\u00fcd peaaegu \u00fcheksa aastat peaministriametit pidanud Andrus Ansipi saabumist. Kallasel oli valitsusliit sotsiaaldemokraatidega juba koos, kui juhtus midagi t\u00e4iesti ootamatut.\n\u201eP\u00f5hjus on see, et see klaperjaht, mis minu vastu on alanud, ei l\u00f5pe kunagi,\u201c \u00fctles ta vahetult p\u00e4rast peaministriks p\u00fcrgimisest loobumise otsust. Paljudel on sellest ajast meeles s\u00f5na \u201eh\u00f5bekuul\u201c. Sahistati, et valitsuse vahetusega v\u00f5imult kukkuvad IRL-i poliitikud korraldasid Kallase vastu infooperatsiooni, kasutades tema Eesti Panga juhina v\u00e4ljastatud hiigelgarantiikirju. Ajakirjandus k\u00fcsis palju k\u00fcsimusi, kuid Siim Kallasel polnud k\u00f5igile neist kohe selgeid vastuseid.\nSiim Kallase dramaatilise lahkumise tuules tegi Reformierakond j\u00e4rgmised otsused \u00fclikiiresti, veel samal p\u00e4eval. Moodustamisel oli uus koalitsioon, sotsidega, ning peataolek \u00e4hvardas Reformierakonna opositsiooni kukutada. Egas muud kui juhatus kokku ja valikut tegema.\n\u201eDelfi andmetel v\u00f5ib peaministrikandidaadiks saada Pevkur, Paet loobus,\u201c kirjutati 12. m\u00e4rtsil. Et peaministriks hakkab p\u00fcrgima ka Taavi R\u00f5ivas, tuli ajakirjanikele t\u00e4iesti ootamatult. Ta v\u00f5itiski k\u00f5igest \u00fche h\u00e4\u00e4lega juhatuses toimunud h\u00e4\u00e4letuse.\nEpohhi loov ja l\u00f5petav vastasseis. \u201eMe ei l\u00e4he valitsusse Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga.\u201c Seda \u00fctlesid paljud parteid pika aja jooksul, viidates Keskerakonna pikaaegse esimehega seotud skandaalidele, tema vastasseisule Euroopa Liiduga liitumisele, autokraatlikule juhtimisstiilile, vasakpopulistlikele hoiakutele ja Venemaa-sidemetele.\nSavisaare jalgealust oli uuristatud sama kaua, kui tal Eesti poliitikas v\u00f5imu oli. Vast legendaarseim juhtum oli 1991. aasta 20. augustil. \u201eTa oli nii solvunud, et isegi siis, kui k\u00f5ik juubeldasid ja l\u00f5id \u0161ampuseklaase kokku, istus ta j\u00e4lle \u00fcksi nurgas ja keeldus teiste sekka tulemast,\u201c kirjeldas Marju Lauristin. Hiljem on v\u00e4idetud, et Savisaarele ei olnud meeltm\u00f6\u00f6da Eesti riigi taastamine \u00f5igusj\u00e4rgluse alusel, tema eelistanud n-\u00f6 nullist alustamist koos k\u00f5igile toonastele Eesti elanikele kodakondsuse andmisega.\nKeeruline oleks k\u00f5iki Keskerakonna siset\u00fclisid kokku lugeda. 1990. aastatel oli k\u00f5ige t\u00e4htsam nn lindiskandaalile j\u00e4rgnenu, kui salaja poliitkonkurentide ja teistega peetud vestlusi salvestanud Savisaar j\u00e4i ilma nii ministriametist kui ka korraks isegi Keskerakonna juhi positsioonist. Andra Veidemann ei saanud seda ametit kaua pidada ja l\u00e4ks uut erakonda asutama, sest Savisaarele lojaalne Keskerakonna osa oli ikkagi \u00fclekaalus. Uude sajandisse j\u00e4i mitu pereheitmist ning 2011. ja 2015. aasta vastasseisud vastavalt Ratase ja Simsoniga.\n2016. aasta 4. novembril teatas suur poliitik, et ei tule Keskerakonna kongressile ja palub h\u00e4\u00e4letada Ratase vastu kandideeriva Yana Toomi poolt. \u201eSimson, Reps, Ratas ja teised on h\u00e4lbinud keskerakondlikust m\u00f5tteviisist, nad p\u00fc\u00fcavad endale koguda punkte \u00fche isiku r\u00fcndamisega,\u201c \u00fctles Savisaar.\nSellega l\u00f5ppes Eesti poliitikas \u00fcle veerandsajandi kestnud Savisaare ajastu, kui Rahvarinde kaasasutaja oli siinse v\u00f5imurinde p\u00f5hiline pahalane ja sellega justkui p\u00f5hjanael, kellega v\u00f5rreldes teised parteid end defineerida said. Ratas v\u00f5itis Toomi h\u00e4\u00e4ltega 654 : 348. 17 aastat j\u00e4rjest valitsusvastutust kandnud Reformierakond l\u00f6\u00f6di sealt viieks aastaks minema. Savisaare ja Keskerakonna asemel kerkis Eesti poliitika piksevardaks \u00fchel ajal Savisaare tervise h\u00e4\u00e4bumisega Toompea v\u00e4ravatest sisenenud EKRE."}
{"text":"JUHTKIRI | Automaks riigieelarve kratiksPole vist vaja enam teeselda, et paljukardetud automaksu taga pole niiv\u00f5rd soov eesk\u00e4tt keskkonda hoida, vaid hoopis soov riigieelarvet t\u00e4ita. Viimaks ometi konkreetsemaid numbreid n\u00e4idanud maksukavand lubab teenida maksumaksja arvelt ligikaudu 120 miljonit eurot aastas.Siiski kuulutab rahandusminister Mart V\u00f5rklaev eri s\u00f5nastuses\u00a0uhkelt, et automaks viib meid puhtama keskkonna poole. Laual on kaks maksuvarianti. Kitsam neist j\u00e4lgiks vaid auto CO2-heitmeid. Laiema variandi puhul lisataks valemisse ka mootori v\u00f5imsus ning s\u00f5iduki t\u00fchimass. Palju aga on veel muutuses.Kindlasti tekitab osas maksumaksjates paksu verd plaan, mille p\u00f5hjal tuleks automaksu tasuda iga aasta 15. veebruariks. Ehk umbes samaks p\u00e4evaks, kui esimesed \u00f5nnelikud saavad esitada tuludeklaratsiooni. V\u00f5rklaev lubab siiski, et v\u00f5ib-olla luuakse v\u00f5imalus maksed aasta peale \u00e4ra ajatada.Lahtine on veel seegi k\u00fcsimus, mida hakata pihta nn romudega, mis on k\u00fcll registris, aga ei s\u00f5ida ringi. Neid on umbkaudu 220\u00a0000.Omajagu segadust loob ka t\u00f5ik, et s\u00f5iduki hinda ei arvestata. \u00d5htuleht on arvutanud, et nii tuleb n\u00e4iteks 22 000-eurose \u0160koda Fabia registreerimisel rohkem maksu tasuda kui Tesla Model Y eest, mis maksab kaks ja pool korda rohkem. Kui k\u00e4iku l\u00e4heb maksuvariant, mis arvestab vaid CO2 heitmega, j\u00e4\u00e4b madalamaks ka Tesla aastamakse.Seega on k\u00fcsimusi palju. Et automaks on asi, mis puudutab paljusid meist, on siin vaja v\u00f5imalikult selget ja kiiret kommunikatsiooni. Praegu puuduvad seaduses regionaalsed erisused, ometigi on nigela \u00fchistranspordiga maapiirkondades auto h\u00e4davajalik tarbeese. Ka haavab see inimesi, kelle jaoks auto on h\u00e4davajalik t\u00f6\u00f6vahend. Statistikaameti andmetel elab Eesti 15 haldus\u00fcksuslikus linnas kokku 59,2 ning 64 vallas 40,8 protsenti elanikest.Samuti kasutas minister masendavalt palju p\u00f5hjendusena v\u00f5imalike petuskeemide v\u00e4ltimist. See aga ei tohi kunagi olla t\u00f5kend tarbijas\u00f5bralikuma s\u00fcsteemi loomisel."}
{"text":"Juhtkiri: Automaksu s\u00fc\u00fcdistav p\u00e4hem\u00e4\u00e4rimine  solvab k\u00f5ikiJUHTKIRIMis see n\u00fc\u00fcd oli? Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev andis sel n\u00e4dalal automaksu variante tutvustades m\u00f5ista, et ootab elanikelt riigi petmist: \u00fctles, et ei saa maapiirkondade elanikele erisusi lubada, sest siis hakataks skeemitama. Et inimesed v\u00f5ivad end paarik\u00fcmne euro nimel kuus registreerida piirkondadesse, kus maks on madalam, ja j\u00e4tta nii riigi loodetud tulust ilma.Esiteks, kodaniku seisukohast oleks elukohaga m\u00e4ngimine iseenesest samasugune optimeerimine nagu \u201etasuta\u201c \u00fchistranspordi nimel end Tallinnasse registreerimine, nii et p\u00e4ris koduvald j\u00e4\u00e4b tulumaksu osast ilma. Regionaalpoliitika vallas v\u00f5iks nii \u201eskeemitamisest\u201c isegi tulu t\u00f5usta.Ent t\u00f5esti, eranditeta on lihtsam. Kui Eesti kehtestas p\u00e4rast iseseisvuse taastamist \u00fchtse ja tulust s\u00f5ltumatu maksus\u00fcsteemi, olime maailmas pioneerirollis. Lihtsus v\u00f5imaldas v\u00e4hendada t\u00f5lgendamisv\u00f5imalusi ja seega nii pettusi kui ka b\u00fcrokraatiat. N\u00fc\u00fcdseks on erisusi lisandunud juba palju, muu hulgas seet\u00f5ttu, et lihtne ei ole tingimata \u00f5iglane.Ent veelgi eba\u00f5iglasemad on valitsuse petus\u00fc\u00fcdistused oma kodanike pihta. Maksuameti uuringu j\u00e4rgi maksab 93% Eesti inimesi oma makse korrektselt, \u00fcheksa k\u00fcmnendikku peab maksude tasumist oma kodanikukohuseks. Neil k\u00f5igil on p\u00f5hjust end solvununa tunda. Enne maksumaksjate ennetavat kurjategijaks sildistamist ootaks v\u00e4hemalt hinnanguid, milline on pettuste potentsiaal - kui paljudel \u00fcldse on nii v\u00f5imalik kui ka kasulik trikitada.Kui riik oma kodanikke juba niiv\u00f5rd umbusaldab, siis miks ei peaks see k\u00e4ima ka vastupidi? Seda enam et v\u00f5imupartei fantaasiakommunikatsioon kipub liigagi sageli reaalsust varjutama. Meenutagem v\u00f5i \u00fchenduse SALK n\u00f5uannete kasutamist, millele tuginedes esitas Reformierakond valimiste eel nimme vildakat s\u00f5numit, v\u00e4ltides selles \u00fcldse vajadust makse t\u00f5sta.Miks peaks keegi uskuma kinnitusi, et automaksu eesm\u00e4rk on ennek\u00f5ike keskkonda s\u00e4\u00e4sta ja meile ei aeta j\u00e4lle \u00fcleval toonil mingit h\u00e4ma? Ehkki autode maksustamine aitaks t\u00f5epoolest kaasa ka kliimaeesm\u00e4rkide saavutamisele, ei lase juba otsustatu k\u00f5rist allatampimine kuidagi tekkida muljel, et valitsuse selgitused on siirad. \u00dclbe suhtlusstiil \u00fcksnes kinnitab muljet, et ega sisulist arutelu soovitagi.\"Toimetuse seisukoht Sisulise arutelu asemel sildistatakse Eesti maksumaksjad \u00fche vitsaga petturiteks. Hoopis valitsuse selgitused ei m\u00f5ju siirana.\""}
{"text":"Viimase k\u00fcmnendi dramaatilisemad  poliitheitlused on toimunud kahe erakonna seesEDETABELKeskerakonna sisev\u00f5itlusest inspireerituna v\u00f5ttis LP luubi alla viimase k\u00fcmne aasta k\u00f5mulisimad erakonnasisesed vastasseisud ja seadis need pingeritta.Vastasseisude m\u00f5ju hinnati nende esikaheksat koostades eesk\u00e4tt selle j\u00e4rgi, kui suurelt on need m\u00f5jutanud peaministritooli p\u00e4rast m\u00e4ngitavat m\u00e4ngu. Edetabelisse p\u00e4\u00e4sesidki \u00fcksnes Reformierakond ja Keskerakond, kuiv\u00f5rd EKRE-s ei ole suurt m\u00f5\u00f5duv\u00f5ttu kunagi olnud ning teised parteid pole viimase k\u00fcmne aasta jooksul suurde liigasse p\u00e4\u00e4senud.8. Tanel Kiik vs. Mihhail K\u00f5lvart, 2023. 10.septembril Paides h\u00e4\u00e4letusele tuleva vastasseisu t\u00e4hendust on veel raske hinnata. M\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4su sellest ei ole, sest erakond ei saa normaalselt toimida, kui tema esimehel ei ole juhatuse toetust. Juhatuse otsus tagastada pankur Parvel Pruunsilla annetatud 300 000 eurot hoolimata Ratase vastasseisust n\u00e4itas just seda. Ratas on endiselt esimees, Mihhail K\u00f5lvart aga de facto Keskerakonna juhatuse esimees.Halvimal juhul markeerib Paide kongress Keskerakonna kui k\u00f5rgliiga partei l\u00f5ppu. Et t\u00e4navustel valimistel saadi v\u00f5rreldes Reformierakonnaga alla poole v\u00e4hem riigikogu kohti, v\u00f5ib olla selle protsessi suurem murrang juba \u00e4ra olnud. Keskerakond on kaotanud nii eestikui ka venekeelsete valijate toetust ja on raske n\u00e4ha, et Kiigest v\u00f5i K\u00f5lvartist v\u00f5iks saada Savisaare v\u00f5i ka Ratta t\u00fc\u00fcpi suurpartei juht, sest viimati mainitu valiti kaks korda peaministriks. Eriti, kui arvestada partei nigelat majandusseisu.7. Hanno Pevkur vs. Kristen Michal, 2017.Pevkur v\u00f5itis h\u00e4\u00e4ltega 1048 : 635, aga peaministrit temast ei saanud. Sisemiste vastuolude t\u00f5ttu otsustas ta juba sama aasta l\u00f5pus, et ei vii parteid 2019. aasta valimistele ja toetab uue esimehena Kaja Kallast, kuigi Pevkuri ning Kaja ja Siim Kallase vaheline h\u00f5\u00f5rumine j\u00e4tkus. Sahistati vanden\u00f5udest, mille kohaselt olla Kallased Michaliga koost\u00f6\u00f6d teinud.Pevkuri seni parim v\u00f5imalus valitsusjuhiks saada l\u00e4ks m\u00f6\u00f6da neli aastat varem, kui peaaegu \u00fcheksa aastat Stenbocki majas teeninud Andrus Ansip oli lahkumas ja Siim Kallas sinna naasmas. Mis juhtus edasi, saab lugeda juba siinses edetabelis pronks- ja h\u00f5bemedali p\u00e4lvinud vastasseisude juurest.6. Kaja Kallas vs. Andrus Ansip, 2021.K\u00f5ik siinse edetabeli duellid ei ole seotud parteijuhi valimistega. 2021. aasta 12. novembril oli koroonaolukord karm ja Reformierakonna reiting viimaste aastate madalpunktis, j\u00e4\u00e4des alla nii EKRE kui ka Keskerakonna omale. Delfi saates \u201eVilja k\u00fcsib\u201ckommenteeris ekspeaminister Andrus Ansip Kallase v\u00e4idet selle kohta, et tema ametist lahkumisele j\u00e4rgneks valitsus, kus on EKRE: \u201eAinult isekas m\u00f5isapreili v\u00f5ib m\u00f5elda, et temaga kogu elu m\u00f5isas algab ja ka l\u00f5peb, et kogu elu keerleb ainult \u00fcmber tema. Keegi meist pole ei ajaloo algus ega l\u00f5pp.\u201cReformierakonna fraktsioonis kirjutati seepeale valmis Kallast toetav avaldus, ent fraktsiooni toetust see ei p\u00e4lvinud. Peaministri positsioon paistis v\u00e4ga halb ja tema v\u00f5imalike j\u00e4rglaste nimedega m\u00e4ngiti hoogsalt. Kallas pidas vastu, kuigi veel j\u00e4rgnenud aasta veebruari alguses oli Reformierakonna reiting endiselt sama kehv. 2022. aasta 24. veebruar muutis aga k\u00f5ike. M\u00f6\u00f6dunud aastal saavutasid oravad Kallase juhtimisel valimistel rekordtulemuse ja Kallas moodustas juba oma kolmanda valitsuse.5. Edgar Savisaar vs. Kadri Simson, 2015.Esimese pooleldi t\u00f5siseltv\u00f5etava Edgar Savisaare kukutamise katse tegi J\u00fcri Ratas 2011. aastal.2011. aastal v\u00f5itis Savisaar Ratast h\u00e4\u00e4ltega 925 : 643. \u00dclekaal oli \u00fcsna suur, ent oli selge, et ka Keskerakonna siseopositsioonil on tugev jalgealune. Savisaar pidas veel j\u00e4rgmiste, 2015. aasta riigikogu valimisteni vastu. Juba 2014. aasta europarlamendi valimiste stuudios oli tabanud Savisaart n\u00f5rkushoog, nagu kirjutati. J\u00e4rgmisel aastal, vahetult p\u00e4rast valmistel kolmandat j\u00e4rjestikust korda Reformierakonnale kaotamist sai poliitlegend lihas\u00f6\u00f6jabakteri, mille t\u00f5ttu vaakus ta m\u00f5nda aega elu ja surma piiril. Keskerakonna esimehe jalg amputeeriti ja ta ilmus avalikkuse ette alles sama aasta 20. augustil, kolm kuud enne Keskerakonna esimehe valimistel viimaseks j\u00e4\u00e4nud v\u00f5itu. Kuu aega hiljem otsis kapo l\u00e4bi Savisaare Hundisilma talu ja talle esitati kahtlustus korduvas altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. Kaks kuud hiljem Kadri Simsoni \u00fcle h\u00e4\u00e4ltega 541 : 486 saavutatud v\u00f5it oli juba p\u00e4ris napp. L\u00f5pp oli alanud.4. Edgar Savisaar vs. Mailis Reps, 2016.Miks peaks Savisaar kandideerima valimistel, mille v\u00f5itmise lootust tal ei ole, k\u00fcsis Delfi, kui selgus, et ka parteijuht ise p\u00fcrib koos fraktsioonijuht Mailis Repsiga presidendiks. V\u00f5ib-olla ei tahtnud ta n\u00e4ha, kuidas presidendiks p\u00fcrgiv Reps Eestit m\u00f6\u00f6da reisib, kampaaniat teeb ja sellega potentsiaalseks erakonna esimehe kampaaniaks pinda laob.Savisaare jaoks realiseerus halvim stsenaarium, sest ta ei suutnud Repsi presidendikandidaadiks saamist \u00e4ra hoida. Lisaks sai talle osaks h\u00e4bi ja sellise parteijuhi kuvand, kelle k\u00e4es pole ohjad. Samamoodi nagu praegu Ratase puhul, mis puudutab Pruunsilla raha. Reps v\u00f5itis Keskerakonna volikogus h\u00e4\u00e4ltega 90 : 78.3. Siim Kallas vs. \u201eh\u00f5bekuul\u201c, 2014. Esikolmikusse p\u00e4\u00e4sesid ainult k\u00f5ige otsustavamad, peaministrim\u00e4ngu otseselt muutnud s\u00fcndmused. Siim Kallasel oli kaks ametiaega Euroopa Komisjoni volinikuna seljataga ja kolmandat reeglid talle enam ei lubanud. Kallasel oli valitsusliit sotsiaaldemokraatidega juba koos, kui juhtus midagi t\u00e4iesti ootamatut.\u201eP\u00f5hjus on see, et see klaperjaht, mis minu vastu on alanud, ei l\u00f5pe kunagi,\u201c \u00fctles ta vahetult p\u00e4rast peaministriks p\u00fcrgimisest loobumise otsust. Paljudel on sellest ajast meeles s\u00f5na \u201eh\u00f5bekuul\u201c. Sahistati, et valitsuse vahetusega v\u00f5imult kukkuvad IRL-i poliitikud korraldasid Kallase vastu infooperatsiooni, kasutades tema Eesti Panga juhina v\u00e4ljastatud hiigelgarantiikirju. Ajakirjandus k\u00fcsis palju k\u00fcsimusi, kuid Siim Kallasel polnud k\u00f5igile neist kohe selgeid vastuseid.2. Taavi R\u00f5ivas vs. Hanno Pevkur, 2014.Siim Kallase dramaatilise lahkumise tuules tegi Reformierakond j\u00e4rgmised otsused \u00fclikiiresti, veel samal p\u00e4eval. Moodustamisel oli uus koalitsioon, sotsidega, ning peataolek \u00e4hvardas Reformierakonna opositsiooni kukutada. Egas muud kui juhatus kokku ja valikut tegema.\u201eDelfi andmetel v\u00f5ib peaministrikandidaadiks saada Pevkur, Paet loobus,\u201c kirjutati 12. m\u00e4rtsil. Et peaministriks hakkab p\u00fcrgima ka Taavi R\u00f5ivas, tuli ajakirjanikele t\u00e4iesti ootamatult. Ta v\u00f5itiski k\u00f5igest \u00fche h\u00e4\u00e4lega juhatuses toimunud h\u00e4\u00e4letuse.1. J\u00fcri Ratas vs. Edgar Savisaar. Epohhi loov ja l\u00f5petav vastasseis. \u201eMe ei l\u00e4he valitsusse Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga.\u201c Seda \u00fctlesid paljud parteid pika aja jooksul, viidates Keskerakonna pikaaegse esimehega seotud skandaalidele, tema vastasseisule Euroopa Liiduga liitumisele, autokraatlikule juhtimisstiilile, vasakpopulistlikele hoiakutele ja Venemaa-sidemetele.Keeruline oleks k\u00f5iki Keskerakonna siset\u00fclisid kokku lugeda. 1990. aastatel oli k\u00f5ige t\u00e4htsam nn lindiskandaalile j\u00e4rgnenu, kui salaja poliitkonkurentide ja teistega peetud vestlusi salvestanud Savisaar j\u00e4i ilma nii ministriametist kui ka korraks isegi Keskerakonna juhi positsioonist.Andra Veidemann ei saanud seda ametit kaua pidada ja l\u00e4ks uut erakonda asutama, sest Savisaarele lojaalne Keskerakonna osa oli ikkagi \u00fclekaalus. Uude sajandisse j\u00e4i mitu pereheitmist ning 2011. ja 2015. aasta vastasseisud vastavalt Ratase ja Simsoniga.2016. aasta 4. novembril teatas suur poliitik, et ei tule Keskerakonna kongressile ja palub h\u00e4\u00e4letada Ratase vastu kandideeriva Yana Toomi poolt. \u201eSimson, Reps, Ratas ja teised on h\u00e4lbinud keskerakondlikust m\u00f5tteviisist, nad p\u00fc\u00fcavad endale koguda punkte \u00fche isiku r\u00fcndamisega,\u201c \u00fctles Savisaar.Sellega l\u00f5ppes Eesti poliitikas \u00fcle veerandsajandi kestnud Savisaare ajastu, kui Rahvarinde kaasasutaja oli siinse v\u00f5imurinde p\u00f5hiline pahalane ja sellega justkui p\u00f5hjanael, kellega v\u00f5rreldes teised parteid end defineerida said. Ratas v\u00f5itis Toomi h\u00e4\u00e4ltega 654 : 348. 17 aastat j\u00e4rjest valitsusvastutust kandnud Reformierakond l\u00f6\u00f6di sealt viieks aastaks minema. Savisaare ja Keskerakonna asemel kerkis Eesti poliitika piksevardaks \u00fchel ajal Savisaare tervise h\u00e4\u00e4bumisega Toompea v\u00e4ravatest sisenenud EKRE.\"Et peaministriks hakkab p\u00fcrgima ka Taavi R\u00f5ivas, tuli ajakirjanikele t\u00e4iesti ootamatult.\"\u201eSimson, Reps, Ratas ja teised on h\u00e4lbinud keskerakondlikust m\u00f5tteviisist,\" s\u00f5nas Savisaar.poliitikatoimetajaMitte ainult vastased. Savisaar ja Ratas tegid palju \u00e4ra ka koos. Pildil Tallink Spa avamine 2006. aastal, kui Ratas oli Tallinna linnapea ning Savisaar majandus- ja kommunikatsiooniminister.2014. aasta oktoobris veetsid Savisaar ja Simson Hundisilma talus \u00fcheksa tundi jalutades ja r\u00e4\u00e4kides. K\u00f5neainet jagus: pidi ju j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kogunema Keskerakonna juhatus, et otsustada, kummast saab peaministrikandidaat. ANDRES PUTTING\u201eTundub, et R\u00f5ivas sai peaministrikandidaadiks ajalooliste kokkusattumuste summana,\u201c p\u00fc\u00fcdis toimunut selgitada Eesti P\u00e4evalehega r\u00e4\u00e4kinud kogenud poliitikan\u00f5unik.Herman Kelomees"}
{"text":"Automaksu plaanid on t\u00e4is \u00fcletamatuid vastuolusidSee pole \u00f6eldud isegi etteheitena. Samamoodi on vastuolud ka k\u00f5ikide teiste riikide automaksudes. L\u00f5plikult ei olegi v\u00f5imalik neid vastuk\u00e4ivusi \u00fcletada, sest proovitakse lahendada mitut vastandlikku eesm\u00e4rki korraga: s\u00e4\u00e4stlikkus versus \u00f5iglus; linn versus maa; keskkond versus liikuvus. Mingid komponendid Eesti maksukavas toovad kaasa selle, et vaesemad hakkavad subsideerima rikkamaid. Teised komponendid proovivad seda pehmendada ja panna suuremat koormust j\u00f5ukamate peale. Tervikuna ei \u00f5nnestu kumbki.Ministeerium on avalikuks teinud kaks maksuversiooni, mille kohta nad ise \u00fctlevad \u00ablai\u00bb ja \u00abkitsas\u00bb. M\u00f5lemad peaks riigieelarvesse tooma 120 miljonit eurot aastas. \u00abKitsas\u00bb versioon tehakse kolmekomponendiline: baas\u00adosa, auto vanus ja selle j\u00e4\u00e4tmeheide (CO2). \u00abLaia\u00bb versiooni puhul l\u00e4hevad lisaks arvesse auto mass ja v\u00f5imsus. V\u00e4him, mis tuleb iga mootors\u00f5iduki (ka mootorratta) eest maksta, on 300 eurot registreerimismaksu ja 30 eurot aastamaksu.\nUue pisikese \u0160koda Fabia eest tuleks \u00ablaiaks\u00bb nimetatud maksukava j\u00e4rgi tasuda 950 eurot registreerimismaksu ning 148 eurot aastamaksu. \u00abKitsa\u00bb versiooni puhul vastavalt 858 ja 58 eurot. Uue t\u00e4is\u00adelektrilise Porsche Taycani eest tuleks \u00ablaia\u00bb variandi puhul v\u00e4lja k\u00e4ia 1000 eurot registreerimise eest ja 240 eurot aastamaksu, \u00abkitsa\u00bb puhul vastavalt 300 eurot ja 30 eurot.\n\nSeadistamise k\u00fcsimus\n\nVastuolu paistab kohe v\u00e4lja. Kuidas k\u00e4sitleda uues automaksuskeemis elektriautosid? Mainitud elektrilise Porsche Taycani letihind on 123 000 eurot ilma k\u00e4ibemaksuta. \u0160koda Fabial letihind aga 22 000 eurot ilma k\u00e4ibemaksuta. Taycan on miljon\u00e4riauto, Fabia \u00fcks odavamaid v\u00e4ikeautosid, mis Eestis m\u00fc\u00fcgil. Aga kitsa maksuversiooni puhul maksaks miljon\u00e4r \u0161iki sportliku luksuse eest v\u00e4iksemat automaksu kui Fabia omanik.\nEnamik inimesi ja t\u00f5en\u00e4oliselt isegi paljud Porschede omanikud n\u00e4evad siin vastuolu \u00f5iglusega. Osaliselt just selle vastuolu lahendamiseks on ministeerium v\u00e4lja pakkunud \u00ablaia\u00bb versiooni, kus v\u00f5etakse arvesse ka auto v\u00f5imsust ja kaalu. Selle abil t\u00f5useb Taycani maksukoormus napilt Fabiast m\u00f6\u00f6da. Probleemi see k\u00fcll ei lahenda, aga n\u00e4eb natuke ilusam v\u00e4lja. Samas Tesla mudel Y \u2013 ilma k\u00e4ibemaksuta letihind 70 000 eurot \u2013 ei ole luksusauto, aga igal juhul kallis auto, ent selle maksukoormus j\u00e4\u00e4ks igal juhul Fabiast madalamaks.\nEesm\u00e4rk on iseenesest arusaadav. Elektriautod ei saasta \u00f5hku (v\u00e4hemalt mitte otseselt) ja seet\u00f5ttu tahaks rahandusministeerium neid kuidagi soodustada. Aga kuna elektriautod on praegu ikkagi oluliselt kallimad kui muud, siis s\u00f5ltumata versioonist on maksul ikkagi perversne k\u00f5rvalm\u00f5ju: v\u00e4hem teenivad inimesed hakkavad subsideerima rohkem teenivate inimeste tarbimist.\nTeistes riikides tehtud uuringud n\u00e4itavad, et kui v\u00f5tta arvesse k\u00f5ik inimesed, on automaksud reeglina kergelt progressiivsed. Kui v\u00f5tta arvesse ainult autokasutajad, on maks j\u00e4lle kergelt regressiivne ehk v\u00e4hem teenivad autoomanikud saavad suhteliselt v\u00f5ttes natuke rohkem pihta kui suuremapalgalised autoomanikud.\nRootsi majandusteadlane Jonas Eliasson on koos kolleegidega uurinud Rootsi automaksu efekte s\u00f5ltuvalt kasutajast. (\u00abDistributional effects of taxes on car fuel, use, ownership\u200b and purchases\u00bb.) Regionaalsusest r\u00e4\u00e4kides jagatakse Rootsi kolmeks piirkonnaks: suurlinnad (Stockholm, G\u00f6teborg, Malm\u00f6), muud linnad ja maa. Automaks v\u00e4hendab k\u00f5igi automanike heaolu, aga suurlinnu ja maapiirkondi v\u00f5rreldes on viimaste heaolu v\u00e4henemine kaks-kolm korda suurem. Loogiline. Maal on autot rohkem vaja, seda kasutatakse rohkem, aga samas on sissetulekud v\u00e4iksemad.\nSeesama vastuolu hakkab kehtima ka Eestis ning veelgi teravamalt. Erinevalt Rootsist, kus maksus\u00fcsteemi ja muude meetmete abil lihvitakse sissetulekute vahesid v\u00e4iksemaks, on Eestis tuluerinevused suuremad. Rootsi statistika n\u00e4itab, et kui suurlinnade (Stockholm, G\u00f6teborg, Malm\u00f6) elanike keskmine aastasissetulek on 234 000 Rootsi krooni, siis maaelanike keskmine aastasissetulek 209 000 krooni. Linnaelaniku kasuks, aga siiski mitte nii suur erinevus.\n\nPilt aastast 2021, mil Raplamaal Kaiu-Vahastu maanteel avanes eriskummaline vaatepilt. P\u00f5llul s\u00e4rasid varasuviselt k\u00f5rge heina vahelt vastu k\u00fcmnete s\u00f5idukite katused. FOTOd: Madis Veltman\nMadis Veltman\n\n\nP\u00fc\u00fcdmatu ideaal\n\nKuna Eestis ei ole astmelist tulumaksu ega muid v\u00f5rdsustajaid mis Rootsis, siis Eestis on suurlinna (Tallinn) ja maapiirkondade inimeste elatustasemes suuremad k\u00e4\u00e4rid. Mis t\u00e4hendab, et kui automaks karistab Rootsi maaelanikku suhteliselt rohkem kui Rootsi linnaelanikku, siis Eestis on efekt veelgi tugevam. Eelnev lause pole \u00fcleskutse astmelise tulumaksu kehtestamiseks, aga kui reformierakondlasest rahandusminister toob Eestisse regressiivse maksus\u00fcsteemi, siis v\u00f5iks seda v\u00e4hemalt teadvustada. Tulevikus hakkavad j\u00e4rgmised parteid seda \u00f5iglasemaks lihvima, see t\u00e4hendab maksukoormust t\u00f5stma.\nIseenesest ei ole rahandusministeeriumile regressiivsuse probleem teadmata. Selle leevendamiseks on Eesti automaksus\u00fcsteemi toodud auto vanuse komponent, kus maksukoormus v\u00e4heneb koos auto vananemisega. Euroopa kontekstis on haruldane lahendus, et vanema auto maksukoormus on madalam kui uuema oma, sest \u00fcldiselt soovitakse ikkagi soosida uuemaid, turvalisemaid ja s\u00e4\u00e4stlikumaid autosid.\nAga j\u00e4lle arusaadav, miks ministeerium tahab seda teha. M\u00f5eldakse, et vaesemad ja maainimesed s\u00f5idavad keskmiselt vanemate autodega, pakume vanematele autodele madalamat maksu, leevendame nende maksuhoopi. Mis omakorda toob tagasi eelmise vastuolu juurde: soodustame rohkem k\u00fctust v\u00f5tvaid vanemaid autosid uuemate, v\u00e4hem k\u00fctust v\u00f5tvate autode arvelt. Nokk kinni, saba lahti.\nPaljudes Euroopa riikides kasutatakse automaksu m\u00e4\u00e4ramisel auto hinda. Kallimad autod maksavad rohkem maksu. Eesti seda teed ei l\u00e4inud. V\u00f5rklaev \u00fctles, et p\u00f5hjuseks on suurem halduskoormus ja maksupettuse oht. Oma t\u00f5etera v\u00e4ites on, aga on ka teine p\u00f5hjus, mida reformierakondlasel poliitiliselt ebamugavam v\u00e4lja \u00f6elda: hinnap\u00f5hine maksustamine sarnaneb luksus- ja kadedusmaksule ning Reformierakonna valijale see ei meeldi. Kuna aga raha tuleb maksuga ikkagi kokku koguda ja kallimates autodes on raha rohkem, on l\u00e4henetud \u00fcmbernurga: maksustame k\u00f5rgemalt auto kaalu ja mootori v\u00f5imsust.\nL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on maksus\u00fcsteemi disainitud veider ristsubsideerimine. Mingites aspektides subsideerivad vaesemad rikkamaid, mingites aspektides vastupidi. Nii nagu teised Euroopa riigid, pole ka Eesti suutnud automaksus\u00fcsteemiga vastuolusid \u00fcletada. Pihta saavad k\u00f5ik, aga p\u00fc\u00fcame iga\u00fchele mingi kondi visata: anname elektriautode omanikele midagi, uute autode omanikele midagi, vanade autode omanikele midagi, maainimestele midagi, linnainimestele midagi."}
{"text":"JUHTKIRI | Automaksu s\u00fc\u00fcdistav p\u00e4hem\u00e4\u00e4rimine solvab k\u00f5ikiMis see n\u00fc\u00fcd oli? Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev andis sel n\u00e4dalal automaksu variante tutvustades m\u00f5ista, et ootab elanikelt riigi petmist.\nMinister \u00fctles, et ei saa maapiirkondade elanikele erisusi lubada, sest sellisel juhul hakataks skeemitama. Et inimesed v\u00f5ivad end paarik\u00fcmne euro nimel kuus registreerida piirkondadesse, kus maks on madalam, ja j\u00e4tta nii riigi loodetud tulust ilma.\nSisulise arutelu asemel sildistatakse Eesti maksumaksjad \u00fche vitsaga petturiteks. Hoopis valitsuse selgitused ei m\u00f5ju siirana.\nEsiteks, kodaniku seisukohast oleks elukohaga m\u00e4ngimine iseenesest samasugune optimeerimine nagu \u201etasuta\u201c \u00fchistranspordi nimel end Tallinnasse registreerimine, nii et p\u00e4ris koduvald j\u00e4\u00e4b tulumaksu osast ilma. Regionaalpoliitika vallas v\u00f5iks nii \u201eskeemitamisest\u201c isegi tulu t\u00f5usta.\nEnt t\u00f5esti, eranditeta on lihtsam. Kui Eesti kehtestas p\u00e4rast iseseisvuse taastamist \u00fchtse ja tulust s\u00f5ltumatu maksus\u00fcsteemi, olime maailmas pioneerirollis. Lihtsus v\u00f5imaldas v\u00e4hendada t\u00f5lgendamisv\u00f5imalusi ja seega nii pettusi kui ka b\u00fcrokraatiat. N\u00fc\u00fcdseks on erisusi lisandunud juba palju, muu hulgas seet\u00f5ttu, et lihtne ei ole tingimata \u00f5iglane.\nEnt veelgi eba\u00f5iglasemad on praeguse valitsuse petus\u00fc\u00fcdistused oma kodanike pihta. Maksuameti uuringu j\u00e4rgi maksab 93% Eesti inimesi oma makse korrektselt, \u00fcheksa k\u00fcmnendikku peab maksude tasumist oma kodanikukohuseks. Neil k\u00f5igil on p\u00f5hjust end hooletult heidetud kahtluse p\u00e4rast solvununa tunda.\nEnne maksumaksjate ennetavat kurjategijaks sildistamist ootaks v\u00e4hemalt hinnanguid, milline on pettuste potentsiaal \u2013 kui paljudel \u00fcldse on nii v\u00f5imalik kui ka kasulik trikitada. Oleks \u00fcleolevast pl\u00e4rtsumisest ikka midagi faktip\u00f5hisemat.\nKui riik oma kodanikke juba niiv\u00f5rd umbusaldab, siis miks ei peaks see k\u00e4ima ka vastupidi? Seda enam et v\u00f5imupartei fantaasiakommunikatsioon kipub liigagi sageli reaalsust varjutama. Meenutagem v\u00f5i \u00fchenduse SALK n\u00f5uannete kasutamist, millele tuginedes esitas Reformierakond valimiste eel nimme vildakat s\u00f5numit, v\u00e4ltides selles \u00fcldse vajadust makse t\u00f5sta.\nMiks peaks keegi uskuma kinnitusi, et automaksu eesm\u00e4rk on ennek\u00f5ike keskkonda s\u00e4\u00e4sta ja meile ei aeta j\u00e4lle \u00fcleval toonil mingit h\u00e4ma? Ehkki autode maksustamine aitaks t\u00f5epoolest kaasa ka kliimaeesm\u00e4rkide saavutamisele, ei lase juba otsustatu k\u00f5rist allatampimine kuidagi tekkida muljel, et valitsuse selgitused on siirad. \u00dclbe suhtlusstiil \u00fcksnes kinnitab muljet, et ega sisulist arutelu soovitagi."}
{"text":"Automaksu plaanid on t\u00e4is \u00fcletamatuid vastuolusidANAL\u00dc\u00dcSRahandusministeeriumi l\u00f5puks v\u00e4lja k\u00e4idud automaksuplaan on t\u00e4is vastuolusid. Et maksukavas on vastuolud, tunnistasid uusi maksuideid tutvustades \u00fcleeile t\u00e4itsa avameelselt ka rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE) ning ministeeriumi anal\u00fc\u00fctik Madis Aben.See pole \u00f6eldud isegi etteheitena. Samamoodi on vastuolud ka k\u00f5ikide teiste riikide automaksudes. L\u00f5plikult ei olegi v\u00f5imalik neid vastuk\u00e4ivusi \u00fcletada, sest proovitakse lahendada mitut vastandlikku eesm\u00e4rki korraga: s\u00e4\u00e4stlikkus versus \u00f5iglus; linn versus maa; keskkond versus liikuvus. Mingid komponendid Eesti maksukavas toovad kaasa selle, et vaesemad hakkavad subsideerima rikkamaid. Teised komponendid proovivad seda pehmendada ja panna suuremat koormust j\u00f5ukamate peale. Tervikuna ei \u00f5nnestu kumbki.Ministeerium on avalikuks teinud kaks maksuversiooni, mille kohta nad ise \u00fctlevad \u00ablai\u00bb ja \u00abkitsas\u00bb. M\u00f5lemad peaks riigieelarvesse tooma 120 miljonit eurot aastas. \u00abKitsas\u00bb versioon tehakse kolmekomponendiline: baasosa, auto vanus ja selle j\u00e4\u00e4tmeheide (CO2). \u00abLaia\u00bb versiooni puhul l\u00e4hevad lisaks arvesse auto mass ja v\u00f5imsus. V\u00e4him, mis tuleb iga mootors\u00f5iduki (ka mootorratta) eest maksta, on 300 eurot registreerimismaksu ja 30 eurot aastamaksu.Uue pisikese \u0160koda Fabia eest tuleks \u00ablaiaks\u00bb nimetatud maksukava j\u00e4rgi tasuda 950 eurot registreerimismaksu ning 148 eurot aastamaksu. \u00abKitsa\u00bb versiooni puhul vastavalt 858 ja 58 eurot. Uue t\u00e4iselektrilise Porsche Taycani eest tuleks \u00ablaia\u00bb variandi puhul v\u00e4lja k\u00e4ia 1000 eurot registreerimise eest ja 240 eurot aastamaksu, \u00abkitsa\u00bb puhul vastavalt 300 eurot ja 30 eurot.Seadistamise k\u00fcsimusVastuolu paistab kohe v\u00e4lja. Kuidas k\u00e4sitleda uues automaksuskeemis elektriautosid? Mainitud elektrilise Porsche Taycani letihind on 123 000 eurot ilma k\u00e4ibemaksuta. \u0160koda Fabial letihind aga 22 000 eurot ilma k\u00e4ibemaksuta. Taycan on miljon\u00e4riauto, Fabia \u00fcks odavamaid v\u00e4ikeautosid, mis Eestis m\u00fc\u00fcgil. Aga kitsa maksuversiooni puhul maksaks miljon\u00e4r \u0161iki sportliku luksuse eest v\u00e4iksemat automaksu kui Fabia omanik.Enamik inimesi ja t\u00f5en\u00e4oliselt isegi paljud Porschede omanikud n\u00e4evad siin vastuolu \u00f5iglusega. Osaliselt just selle vastuolu lahendamiseks on ministeerium v\u00e4lja pakkunud \u00ablaia\u00bb versiooni, kus v\u00f5etakse arvesse ka auto v\u00f5imsust ja kaalu. Selle abil t\u00f5useb Taycani maksukoormus napilt Fabiast m\u00f6\u00f6da. Probleemi see k\u00fcll ei lahenda, aga n\u00e4eb natuke ilusam v\u00e4lja. Samas Tesla mudel Y - ilma k\u00e4ibemaksuta letihind 70 000 eurot - ei ole luksusauto, aga igal juhul kallis auto, ent selle maksukoormus j\u00e4\u00e4ks igal juhul Fabiast madalamaks.Eesm\u00e4rk on iseenesest arusaadav. Elektriautod ei saasta \u00f5hku (v\u00e4hemalt mitte otseselt) ja seet\u00f5ttu tahaks rahandusministeerium neid kuidagi soodustada. Aga kuna elektriautod on praegu ikkagi oluliselt kallimad kui muud, siis s\u00f5ltumata versioonist on maksul ikkagi perversne k\u00f5rvalm\u00f5ju: v\u00e4hem teenivad inimesed hakkavad subsideerima rohkem teenivate inimeste tarbimist.Teistes riikides tehtud uuringud n\u00e4itavad, et kui v\u00f5tta arvesse k\u00f5ik inimesed, on automaksud reeglina kergelt progressiivsed. Kui v\u00f5tta arvesse ainult autokasutajad, on maks j\u00e4lle kergelt regressiivne ehk v\u00e4hem teenivad autoomanikud saavad suhteliselt v\u00f5ttes natuke rohkem pihta kui suuremapalgalised autoomanikud.Rootsi majandusteadlane Jonas Eliasson on koos kolleegidega uurinud Rootsi automaksu efekte s\u00f5ltuvalt kasutajast. (\u00abDistributional effects of taxes on car fuel, use, ownership and purchases\u00bb.) Regionaalsusest r\u00e4\u00e4kides jagatakse Rootsi kolmeks piirkonnaks: suurlinnad (Stockholm, G\u00f6teborg, Malm\u00f6), muud linnad ja maa. Automaks v\u00e4hendab k\u00f5igi automanike heaolu, aga suurlinnu ja maapiirkondi v\u00f5rreldes on viimaste heaolu v\u00e4henemine kaks-kolm korda suurem. Loogiline. Maal on autot rohkem vaja, seda kasutatakse rohkem, aga samas on sissetulekud v\u00e4iksemad.Seesama vastuolu hakkab kehtima ka Eestis ning veelgi teravamalt. Erinevalt Rootsist, kus maksus\u00fcsteemi ja muude meetmete abil lihvitakse sissetulekute vahesid v\u00e4iksemaks, on Eestis tuluerinevused suuremad. Rootsi statistika n\u00e4itab, et kui suurlinnade (Stockholm, G\u00f6teborg, Malm\u00f6) elanike keskmine aastasissetulek on 234 000 Rootsi krooni, siis maaelanike keskmine aastasissetulek 209 000 krooni. Linnaelaniku kasuks, aga siiski mitte nii suur erinevus.P\u00fc\u00fcdmatu ideaalKuna Eestis ei ole astmelist tulumaksu ega muid v\u00f5rdsustajaid mis Rootsis, siis Eestis on suurlinna (Tallinn) ja maapiirkondade inimeste elatustasemes suuremad k\u00e4\u00e4rid. Mis t\u00e4hendab, et kui automaks karistab Rootsi maaelanikku suhteliselt rohkem kui Rootsi linnaelanikku, siis Eestis on efekt veelgi tugevam. Eelnev lause pole \u00fcleskutse astmelise tulumaksu kehtestamiseks, aga kui reformierakondlasest rahandusminister toob Eestisse regressiivse maksus\u00fcsteemi, siis v\u00f5iks seda v\u00e4hemalt teadvustada. Tulevikus hakkavad j\u00e4rgmised parteid seda \u00f5iglasemaks lihvima, see t\u00e4hendab maksukoormust t\u00f5stma.Iseenesest ei ole rahandusministeeriumile regressiivsuse probleem teadmata. Selle leevendamiseks on Eesti automaksus\u00fcsteemi toodud auto vanuse komponent, kus maksukoormus v\u00e4heneb koos auto vananemisega. Euroopa kontekstis on haruldane lahendus, et vanema auto maksukoormus on madalam kui uuema oma, sest \u00fcldiselt soovitakse ikkagi soosida uuemaid, turvalisemaid ja s\u00e4\u00e4stlikumaid autosid.Aga j\u00e4lle arusaadav, miks ministeerium tahab seda teha. M\u00f5eldakse, et vaesemad ja maainimesed s\u00f5idavad keskmiselt vanemate autodega, pakume vanematele autodele madalamat maksu, leevendame nende maksuhoopi. Mis omakorda toob tagasi eelmise vastuolu juurde: soodustame rohkem k\u00fctust v\u00f5tvaid vanemaid autosid uuemate, v\u00e4hem k\u00fctust v\u00f5tvate autode arvelt. Nokk kinni, saba lahti.Paljudes Euroopa riikides kasutatakse automaksu m\u00e4\u00e4ramisel auto hinda. Kallimad autod maksavad rohkem maksu. Eesti seda teed ei l\u00e4inud. V\u00f5rklaev \u00fctles, et p\u00f5hjuseks on suurem halduskoormus ja maksupettuse oht. Oma t\u00f5etera v\u00e4ites on, aga on ka teine p\u00f5hjus, mida reformierakondlasel poliitiliselt ebamugavam v\u00e4lja \u00f6elda: hinnap\u00f5hine maksustamine sarnaneb luksus- ja kadedusmaksule ning Reformierakonna valijale see ei meeldi. Kuna aga raha tuleb maksuga ikkagi kokku koguda ja kallimates autodes on raha rohkem, on l\u00e4henetud \u00fcmbernurga: maksustame k\u00f5rgemalt auto kaalu ja mootori v\u00f5imsust.L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on maksus\u00fcsteemi disainitud veider ristsubsideerimine. Mingites aspektides subsideerivad vaesemad rikkamaid, mingites aspektides vastupidi. Nii nagu teised Euroopa riigid, pole ka Eesti suutnud automaksus\u00fcsteemiga vastuolusid \u00fcletada. Pihta saavad k\u00f5ik, aga p\u00fc\u00fcame iga\u00fchele mingi kondi visata: anname elektriautode omanikele midagi, uute autode omanikele midagi, vanade autode omanikele midagi, maainimestele midagi, linnainimestele midagi.VASTUOKSLIK PLAANAutomaks on paratamatu kompromiss, t\u00e4is vastandlikke eesm\u00e4rke.Pilt aastast 2021, mil Raplamaal Kaiu-Vahastu maanteel avanes eriskummaline vaatepilt. P\u00f5llul s\u00e4rasid varasuviselt k\u00f5rge heina vahelt vastu k\u00fcmnete s\u00f5idukite katused. fotod: madis veltmanIsamaa korraldas superministeeriumi juures automaksuvastase meeleavalduse.EESTI LK 2MIKK SALU ajakirjanik"}
{"text":"Euromoney hinnangul on Eesti parim pank SwedbankTALLINN, 21. juuli, BNS -\u00a0Maailma \u00fcks juhtivaid majandusajakirju Euromoney nimetas Swedbanki taas Eesti parimaks pangaks - Awards for Excellence\u00b4i nimelisi pangandusauhindu jagati juba 31. korda.\n\u201eMeil on v\u00e4ga hea meel olla taaskord p\u00e4rjatud Eesti parima panga tiitliga. Pingutame Eesti suurima pangana igap\u00e4evaselt selle nimel, et pakkuda oma klientidele parimaid lahendusi l\u00e4bi personaalse l\u00e4henemise ja see auhind on meie t\u00f6\u00f6 kvaliteedim\u00e4rk,\u201c \u00fctles Swedbank Eesti juhatuse esimees Olavi Lepp.\nSwedbankile t\u00f5i seekord edu tugevate rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete rakendamine. Lisaks t\u00f5stis Euromoney esile ka 2022. aasta tugevaid majandustulemusi, aga ka kasvanud laenude mahtu, mis moodustab n\u00fc\u00fcd 38,4 protsenti kogu Eesti laenuturust.\u00a0\n\u201eNii ettev\u00f5tted kui ka eraisikud t\u00e4idavad laenukohustusi korrektselt ning v\u00f5lgnevuste osakaal on j\u00e4\u00e4nud ajalooliselt v\u00e4ikeseks. Swedbanki laenupoliitika aluseks on vastutustundlikkus \u2013 laenude v\u00e4ljastamisel arvestame v\u00f5imalike intressimuudatustega ning kaalume iga kliendi puhul l\u00e4bi tema riskid ja v\u00f5imalused,\u201c lisas Lepp.\nEelmisel n\u00e4dalal avalikustatud mainekate Euromoney pangaauhindade tipus olid seekord rahvusvaheline pank BNP Paribas, kes p\u00e4lvis maailma parima panga tiitli. Maailma parimaks investeerimispangaks valiti Morgan Stanley ja aasta pankuriks Deutche Banki tegevjuht Christian Sewing.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Euromoney hinnangul on Eesti parim pank SwedbankTALLINN, 21. juuli, BNS -\u00a0Maailma \u00fcks juhtivaid majandusajakirju Euromoney nimetas Swedbanki taas Eesti parimaks pangaks - Awards for Excellence\u00b4i nimelisi pangandusauhindu jagati juba 31. korda.\n\u201eMeil on v\u00e4ga hea meel olla taaskord p\u00e4rjatud Eesti parima panga tiitliga. Pingutame Eesti suurima pangana igap\u00e4evaselt selle nimel, et pakkuda oma klientidele parimaid lahendusi l\u00e4bi personaalse l\u00e4henemise ja see auhind on meie t\u00f6\u00f6 kvaliteedim\u00e4rk,\u201c \u00fctles Swedbank Eesti juhatuse esimees Olavi Lepp.\nSwedbankile t\u00f5i seekord edu tugevate rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete rakendamine. Lisaks t\u00f5stis Euromoney esile ka 2022. aasta tugevaid majandustulemusi, aga ka kasvanud laenude mahtu, mis moodustab n\u00fc\u00fcd 38,4 protsenti kogu Eesti laenuturust.\u00a0\n\u201eNii ettev\u00f5tted kui ka eraisikud t\u00e4idavad laenukohustusi korrektselt ning v\u00f5lgnevuste osakaal on j\u00e4\u00e4nud ajalooliselt v\u00e4ikeseks. Swedbanki laenupoliitika aluseks on vastutustundlikkus \u2013 laenude v\u00e4ljastamisel arvestame v\u00f5imalike intressimuudatustega ning kaalume iga kliendi puhul l\u00e4bi tema riskid ja v\u00f5imalused,\u201c lisas Lepp.\nEelmisel n\u00e4dalal avalikustatud mainekate Euromoney pangaauhindade tipus olid seekord rahvusvaheline pank BNP Paribas, kes p\u00e4lvis maailma parima panga tiitli. Maailma parimaks investeerimispangaks valiti Morgan Stanley ja aasta pankuriks Deutche Banki tegevjuht Christian Sewing.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Politsei pidas P\u00f5ltsamaal kinni r\u00f6\u00f6vis kahtlustatavaPolitsei asus kohe p\u00e4rast tanklar\u00f6\u00f6vist ja r\u00f6\u00f6vi katsest teada saamist t\u00f5endeid koguma, et kahtlustatav ja tema asukoht tuvastada. \u201eOtsisime teavet mehe kohta k\u00f5ikv\u00f5imalikest kanalitest ja t\u00e4nu kogutud informatsioonile \u00f5nnestus 23-aastane varem kriminaalkorras karistamata mees kolmap\u00e4eval P\u00f5ltsamaal kinni pidada. Politsei kinnitusel ei olnud tegemist kohaliku elanikuga. Kahtlustatav oli politseile varasemast tuttav, kuna oli toime pannud varguseid ja kelmusi. Mees kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. \u00d5ppetund, mis sellest juhtumist kaasa v\u00f5tta, on see, et kindlasti tuleb alati esimesel v\u00f5imalusel helistada 112 ja kutsuda politsei, et kahtlustatav saaks v\u00f5imalikult kiirelt tabatud,\u201c \u00fctles L\u00f5una prefektuuri\u00a0Tartu uurimisgrupi juhi Indrek Laanisto.\nKinnipeetud meest kahtlustatakse Tartus esmasp\u00e4eva \u00f6\u00f6sel tankla\u00a0r\u00f6\u00f6vimises\u00a0ja m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal toimunud tankla r\u00f6\u00f6vimise katses.\nVOOREMAA"}
{"text":"Olgem korrektsed \u2013 Swedbank on Eestis tegutsev, kuid mitte Eesti pankRahvasuus Homopanga nime saanud Swedbank on Eestis negatiivse mainega ja pole sugugi \u00f5ige nimetada Swed-liitega panka Eesti pangaks.\nBNS vahendab: \u201cMaailma \u00fcks juhtivaid majandusajakirju Euromoney nimetas Swedbanki taas Eesti parimaks pangaks \u2013 Awards for Excellence\u00b4i nimelisi pangandusauhindu jagati juba 31. korda.\u201d\nNagu \u00f6eldud, pole tegu Eesti, vaid Rootsi pangaga \u2013 Swedbank teenib Eestis k\u00fcll hiigelkasumeid, aga siia j\u00e4\u00e4b sellest v\u00e4he, raha voolab emamaale. V\u00e4hemalt rahva silmis on Swedbank pigem kapitali v\u00e4ljaviija, kellest Eestile on v\u00e4he kasu.\nERR kirjutas aprillis: \u201cSwedbank AS-i aasta esimese kolme kuu puhaskasum oli 105,2 miljonit eurot. V\u00f5rreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga oli kasum 31,8 miljonit eurot suurem ja v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga lausa 70,8 miljonit suurem.\u201d Swedbank maksab Eestis k\u00fcll t\u00f6\u00f6j\u00f5umakse, kuid tema teenitud kasum rikastab Rootsit, mitte Eestit.\nTeiseks, Swedbank osales suures Vene rahapesus l\u00e4bi Eesti Reformierakonna valitsemise ajal. \u201cSwedbanki Vene p\u00e4ritolu kliendid tegid Eestis 10 aastaga 135 miljardi euro eest \u00fclekandeid, nende k\u00f5rge riskiga klientide teenindamisel tehti Swedbanki siseraporti j\u00e4rgi suuri eksimusi rahapesu-vastastes reeglites,\u201d kirjutas \u00c4rip\u00e4ev 2019. aastal.\n\u201cSwedbankile t\u00f5i seekord edu tugevate rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete rakendamine,\u201d kirjutab BNS. Paraku ei tohiks oma kuritegelike m\u00f6\u00f6dalaskmiste heastamine olla aluseks sellele, et \u00fcks pank edukaks kuulutada.\nSwedbanki \u00fcks negatiivsemaid momente on sekkumine v\u00e4\u00e4rtuste konflikti Eestis uusmarksistlike \u201cv\u00e4\u00e4rtuste\u201d poolel \u2013 nimelt toetas pank avalikult homon\u00e4dalat ja -paraadi. Rahandusasutuse eesm\u00e4rk olgu kasum, mitte seksuaalrevolutsiooni toetamine, seda enam, et nii s\u00fclitatakse n\u00e4kku konservatiivsele pangakliendile.\nSwedbank ei v\u00e4\u00e4ri parima Eesti panga nime \u2013 pigem on ta edukaim woke-pank Eestis.\nUued Uudised\nLoe ka EKRE: Valitsus peaks oma rahva koorimise asemel maksustama pankade hiigelkasumid"}
{"text":"Danske Bank t\u00f5stis kasumiprognoosi ja maksab dividendiDanske Bank t\u00f5stis kogu selle aasta kasumiprognoosi.Panga teise kvartali kasum \u00fcletas anal\u00fc\u00fctikute ootuseid. Pank valmistub dividendi makseks.\n\u00abMeie kasum paranes esimesel poolaastal,\u00bb\u00a0m\u00e4rkis pangajuht Carsten Egeriis.\nPank teatas, selle aasta varasema 16,5-18,5 miljardi Taani krooni asemel kipub kasum tulema 18,5-20,5 miljardi Taani krooni ehk 2,5-2,75 miljardi euro vahele, kirjutab Reuters.\nPangajuht m\u00e4rkis, et nad teenivad hoiustelt suuremat tulu, marginaalid on kasvanud ja klientidele hakkavad kehtima aina k\u00f5rgemad laenuintressid. Ka panga kauplemistulu on paranenud.\nPanga teise kvartali kasum kasvas mulluselt 1,7 miljardilt kroonilt viie miljardi kroonini. Anal\u00fc\u00fctikud ootasid 4,6 miljardi kroonist kasumit.\nKuna pangal on Eesti rahapesuskandaalist tingituna k\u00e4sil kahe miljardi dollari suurune kokkuleppemenetlus USA ja Taaniga, ei makstud eelmine aasta dividendi. 26. juulil plaanib pank maksta seitse Taani krooni dividendi aktsia kohta.\nDanske Banki aktsia odavnes reede hommikul \u00fche protsendi v\u00f5rra 161 Taani kroonini. Aastaga on aktsia kallinenud 61,1 protsenti."}
{"text":"\u201cT\u00d5DE ON ILMSIKS TULNUD!\u201d OTT LEPLANDI PILTI kasutatakse petuskeemisSeltskonnauudised\n\u201cT\u00d5DE ON ILMSIKS TULNUD!\u201d OTT LEPLANDI PILTI kasutatakse petuskeemis\n21. juuli 2023 | 13:35\nOtt Lepland \u2014 FOTO: TV3\nViimasel ajal on paljude tuntud inimeste pilte kasutatud petuskeemides. N\u00fc\u00fcd on ohvriks langenud ka armastatud laulja Ott Lepland\n,,Head s\u00f5brad! Viimastel n\u00e4dalatel on erinevate kontode alt minu nime ja pildiga ringi liikumas mingitaoline eksitava r\u00e4mpssisuga reklaam,\u201d alustab Lepland postitust. Ta soovitab k\u00f5igil antud linkidele mitte klikkida ning raporteerida need Facebookile.\u00a0\u00a0\nLibaintervjuu kannab pealkirja: ,,T\u00f5de on ilmsiks tulnud.\u201d Samuti on postituses kasutatud Ott Leplandi v\u00e4idetavat tsitaati: ,,Mul on h\u00e4bi selle p\u00e4rast, mida ma teinud olen.\u201d\u00a0"}
{"text":"\u201eTAHAN AINULT OMA POEGA TAGASI!\u201c P\u00f5hja-Koreasse putkanud USA s\u00f5durist pole endiselt midagi teadaTeisip\u00e4eval p\u00f5genes reamees Travis King (pildil) kahte Koread eraldavast demilitariseeritud tsoonist naerulaginal P\u00f5hja-Korea poolele. Seni ei m\u00f5ista keegi t\u00e4pselt, miks ta seda tegi ja mis temast sai. K\u00f5ige veidram on aga see, et P\u00f5hja-Korea propagandamasin on ise nagu kult rukkis.\nReamees Kingist kirjutas \u00d5htuleht pikemalt varemgi. Ent l\u00fchidalt meeldetuletuseks: kaklustesse sattunud ja riigist v\u00e4lja saadetud King pidanuks esmasp\u00e4eval Seoulis lennuki pardale astuma. Ta valetas aga, et unustas passi koju ning lennujaama t\u00f6\u00f6taja juhatas ta lihtsalt v\u00e4lja. P\u00e4ev hiljem liitus King turismigrupiga, kes bussiga tsooni uudistama s\u00f5idutati. Seal aga p\u00f5genes tsiviilriietes s\u00f5dur pealtn\u00e4gijate suureks \u0161okiks \u00fcle piiri P\u00f5hja-Korea poolele.\n\u201eTeeme k\u00f5ik, mis suudame, et tema asukoht, k\u00e4ek\u00e4ik ja tervislik seisund v\u00e4lja selgitada ja v\u00e4ljendada v\u00e4ga selgelt, et tahame, et ta turvaliselt ja kiiresti USAsse ja oma pere juurde tagasi toimetatakse,\u201c s\u00f5nas Valge Maja pressiisik John Kirby ajakirjanikele. Ta lisas: \u201eAsi pole selles, et me ei \u00fcrita, meil lihtsalt polegi midagi.\u201c\nKirby ei eksi. K\u00f5ige kummalisem on, et Pyongyangi jaoks peaks reamees Kingi sugune tegelane olema t\u00f5eline trofee. \u00dcldiselt meeldib re\u017eiimile k\u00e4tte saadud L\u00e4\u00e4ne inimesest tsirkuseloom teha ja teda oma meedias n\u00e4idata, ent P\u00f5hja-Korea propagandamasin on talle mitteomaselt vaikne. USA v\u00e4lisministeeriumi suhtlemiskatseid eiratakse.\nJulgeolekuekspert Anthony Ruggiero oletab usutluses ABC Newsiga, et P\u00f5hja-Korea v\u00f5tab meelega aega, vastavad v\u00f5imuorganid ilmselt k\u00fcsitlevad Kingi ja re\u017eiim pole veel v\u00e4lja nuputanud, mida temaga teha v\u00f5i kuidas peaks teda esitlema. See, et diplomaatilised kanalid vaikivad, pole midagi erilist, Pyongyang v\u00f5ib sedasi k\u00e4ituda veel n\u00e4dalaid. Ruggiero osutab ka asjaolule, et Kingi s\u00f5duristaatus polnud tema p\u00f5genemise ajal kohe silmaga n\u00e4ha. Kui re\u017eiim taipab, kelle ta k\u00e4tte on saanud, v\u00f5ib ta \u00fcritada reameest m\u00f5ne h\u00fcve v\u00e4ljapressimiseks \u00e4ra kasutada. Samas ei pruugi vaenlase poolele jooksnud ning pealegi ka kodumaal peapesu oodanud s\u00f5dur olla Valge Maja jaoks piisavalt prioriteetne tegelane, kelle nimel suuri ohvreid tuua.\n\u201eMa tahan ainult oma poega tagasi. Tooge mu poeg koju. Tooge mu poeg koju ja palvetage. Palvetage, et ta tuleb tagasi,\u201c kommenteeris Kingi ema Claudine ukse taha tulnud ajakirjanikele."}
{"text":"K\u00fcsitlusMerike Jaanus, m\u00fc\u00fcgijuht:Mina ei n\u00e4e sellele mingit \u00f5igustust \u2212 miks ma peaksin mingit asja omades selle eest veel maksma? Meil on ju juba k\u00fctuseaktsiis \u2212 sellest piisab. Mina vaatan ise, kui palju ja millise autoga on mul parem s\u00f5ita.Olga Janina, iluvaldkonna spetsialist:Arvan, et ma ei ole p\u00e4dev seda hindama, kuid lihtsa inimesena \u00fctlen, et ei tahaks seda. Seda maksu ei ole vaja, ehkki mulle tundub, et rahva arvamus ei muuda midagi \u2212 seadus v\u00f5etakse vastu ja meil tuleb seda t\u00e4ita. S\u00e4\u00e4raseid n\u00e4iteid on.Toomas N\u00f5mmiste, pedagoog:Iga kuu paar eurot maksta ehk polekski midagi hullu, kuid see on pigem \u00f5igluse k\u00fcsimus. T\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata neile, kes luksusautodega s\u00f5idavad \u2212 nemad p\u00fc\u00fcavad selle maksmist v\u00e4ltida, vormistades s\u00f5idukid t\u00f6\u00f6autodeks ja firma ei hakka nende eest ka maksma. Nagu veaks Ferrariga kaupa... Tuleb m\u00f5elda, kuidas s\u00e4\u00e4raseid skeeme v\u00e4ltida.Heinar Rammo, s\u00f5idukijuht:On selge, et riik vajab raha, kuid automaks oleks eba\u00f5iglane \u2212 juba on olemas k\u00fctuseaktsiis, mida plaanitakse samuti t\u00f5sta. Kehtestatakse uus maks, aga mis sest muutub? Kas teed l\u00e4hevad paremaks v\u00f5i saavad inimesed sest mingit kasu? Ei usu.Timofei Korepov, ametnik:Ei, sest see halvendab inimeste elu, v\u00e4hendab autom\u00fc\u00fcki ning l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on sel negatiivne m\u00f5ju riigi majandusele. Ma ei tea, kui suured summad seal taga on, kuid igal juhul oleks see v\u00e4ga halb lahendus riigieelarve t\u00e4itmiseks. Tuleb otsida muid v\u00f5imalusi."}
{"text":"Vene digiarenguministri aset\u00e4itja tagandati seoses korruptsioonigaMOSKVA, 21. juuli, Interfax-BNS \u2013 Venemaa digiarengu ja massikommunikatsiooni ministri aset\u00e4itja Maksim Par\u0161in vabastati ametist, teda s\u00fc\u00fcdistatakse korruptsioonis.\nValitsuse m\u00e4\u00e4rus Par\u0161ini tagandamise kohta postitati reedel \u00f5igusteabe portaali. Dokumendis k\u00fcll m\u00e4rgitakse, et aseminister lahkus ametist omal soovil.\nPar\u0161in pandi eelmisel n\u00e4dalal kuni 12. septembrini koduaresti. Kohtuinfo kohaselt s\u00fc\u00fcdistatakse teda v\u00e4ga suure altk\u00e4emaksu vastuv\u00f5tmises.\nAseminister vastutas muu hulgas toetuste jagamise eest IT-firmadele.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vene digiarenguministri aset\u00e4itja tagandati seoses korruptsioonigaMOSKVA, 21. juuli, Interfax-BNS \u2013 Venemaa digiarengu ja massikommunikatsiooni ministri aset\u00e4itja Maksim Par\u0161in vabastati ametist, teda s\u00fc\u00fcdistatakse korruptsioonis.\nValitsuse m\u00e4\u00e4rus Par\u0161ini tagandamise kohta postitati reedel \u00f5igusteabe portaali. Dokumendis k\u00fcll m\u00e4rgitakse, et aseminister lahkus ametist omal soovil.\nPar\u0161in pandi eelmisel n\u00e4dalal kuni 12. septembrini koduaresti. Kohtuinfo kohaselt s\u00fc\u00fcdistatakse teda v\u00e4ga suure altk\u00e4emaksu vastuv\u00f5tmises.\nAseminister vastutas muu hulgas toetuste jagamise eest IT-firmadele.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pettusekahtlus, mis sunnib t\u00f5de v\u00e4lja selgitamaEesti metsast kuulub riigile, see t\u00e4hendab meile k\u00f5igile, umbes 40 protsenti. Me oleme palganud oma metsa majandama asutuse nimega RMK, kes kontrollib v\u00e4ga rangelt, missuguseid puid v\u00f5ib meie metsa istutada. Sobivad ainult istikud, mis on v\u00f5rsunud meie metsas kasvanud puude seemnetest ja RMK enda kasvatatud.\nKa teised istikukasvatajad v\u00f5ivad osta RMK-lt sertifitseeritud seemet ja kasvatada neist istikuid. Seejuures kontrollib keskkonnaamet v\u00e4ga p\u00f5hjalikult, et ei toimuks pettust ja seemnepassis n\u00e4idatud seemnekogus vastaks tegelikule p\u00f5llul kasvavale kogusele.\nK\u00f5ik Eesti erametsaomanikud v\u00f5ivad neid istikuid osta ja majandada oma erametsa samasuguse ettevaatuse ja hoolsusega, nagu teeb seda meile k\u00f5igile kuuluvas metsas RMK. Aga nad v\u00f5ivad ka seda mitte teha. Nad v\u00f5ivad osta istikuid, mis on k\u00fcll samuti kasvatatud Eesti puude seemnetest, kuid mis on kasvanud m\u00f5nes v\u00e4lisriigis, n\u00e4iteks Saksamaal.\nPaljud erametsaomanikud just nii teevadki, sest sellised istikud on kasvanud soojemas kliimas ja seet\u00f5ttu kasvult suuremad. Iga neljas erametsa istutatud puutaim on imporditud.\nEesti metsateadlased teavad h\u00e4sti, et meie metsades ei kasva puud, mis on p\u00e4rit kaugemalt kui kaks laiuskraadi, ja sellep\u00e4rast ongi kaugemalt kui L\u00e4tist p\u00e4rit seemnetest v\u00f5rsunud istikute m\u00fc\u00fck meil keelatud. Keeld on kehtestatud metsaomanike kaitseks. Kuidas k\u00e4ituvad meie metsades Eesti seemnetest, kuid mujal istikuks kasvatatud puud, meie metsateadlased veel ei tea.\nLisaks on selgunud, et keskkonnaametil pole n\u00f5utud dokumente, mis t\u00f5estaksid, et Saksamaalt toodud istikud on t\u00f5epoolest kasvatatud Eestist p\u00e4rit seemnest.\nKui on \u00fcleval kahtlus, et erametsaomanikke peteti, siis tuleb t\u00f5de v\u00e4lja selgitada. Siin ei saa olla kahtpidi m\u00f5tlemist \u2013 pettuse suhtes peab valitsema nulltolerants.\nSiin on peidus risk, mis v\u00f5ib avalduda alles paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Alles siis v\u00f5ib selguda, et metsa asemel on ostetud v\u00f5sa, ja pahane metsaomanik p\u00f6\u00f6rab s\u00fc\u00fcdistava pilgu riigi poole: \u00abKas me sellist metsa tahtsimegi?\u00bb\nHea on see, et meile k\u00f5igile kuuluvates metsades pole sellist riski v\u00f5etud. V\u00e4hem hea on see, et arvestatav hulk erametsaomanikke on selle riski v\u00f5tnud, ja siinkohal on \u00f5igustatud k\u00fcsida: kas oli \u00f5ige lubada neil seda v\u00f5tta?\nK\u00fcsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Postimees toetab ettev\u00f5tlusvabadust ja selle loo osalistel on k\u00f5igil omad \u00e4rihuvid. Kuid teiselt poolt ei saa me lubada kauboikapitalismi ja ammugi mitte h\u00e4marat semukapitalismi.\nKui on \u00fcleval kahtlus, et erametsaomanikke peteti, siis tuleb t\u00f5de v\u00e4lja selgitada. Siin ei saa olla kahtpidi m\u00f5tlemist \u2013 pettuse suhtes peab valitsema nulltolerants.\nOn hea, et ametnikud on hakanud ennast liigutama. On v\u00e4hem hea, et see juhtus alles p\u00e4rast Postimehes avaldatud artiklit.\nLisaks teame n\u00fc\u00fcd, et meil puudub praegu v\u00f5ime teha istikutele DNA-anal\u00fc\u00fcsi ja l\u00f5plikku t\u00f5de on raske v\u00e4lja selgitada. Kui nii, siis tuleb ettevaatusprintsiipi eelistada ettev\u00f5tlusvabadusele ja teistest riikidest istikute toomine \u00e4ra l\u00f5petada. Risk ei ole ainult majanduslik, on ka oht rikkuda meie metsa tervist.\n"}
{"text":"Vene maailma \u00e4pardunud katse 1990ndate Ida-VirumaalT\u00e4navu suvel m\u00f6\u00f6dub 30 aastat s\u00fcndmustest, mis panid noore Eesti Vabariigi t\u00f5siselt proovile \u2013 Ida-Virumaa linnade juhid \u00fcritasid referendumi abil kehtestada kohalike seaduste \u00fclimuslikkust vabariigi omade ees \u2013 selle kava \u00f5nnestumine oleks seadnud kahtluse alla Eesti Vabariigi terviklikkuse ja Ida-Virumaa oleks t\u00f5en\u00e4oliselt korranud korrumpeerunud juhtkonnaga n\u00f5ukogude p\u00e4randit ihaleva separatistliku Transnistria Moldaavia Vabariigi saatust.\nAjalugu l\u00e4ks aga teisiti \u2013 kuigi referendumil osalenud olid pea sajaprotsendiliselt autonoomia poolt, kuulutas riigikohus referendumi \u00f5igust\u00fchiseks. Hinnanguliselt osales referendumil 20\u201325 protsenti narvalastest. Referendumil h\u00e4\u00e4letanute nimekirjad h\u00e4vitasid selle korraldajad kiiresti peale s\u00fcndmust.\n\nEbaseaduslik autonoomiareferendum\n\n\n\n\n\t16. ja 17. juulil 1993 Narvas ja Sillam\u00e4el toimunud ebaseaduslik referendum rahvuslik-territoriaalse autonoomia k\u00fcsimuses, mille organiseerisid Narva ja Sillam\u00e4e linnavolikogu.\n\t\u00d5iguskantsler esitas 3. augustil 1993 Riigikohtule taotluse, milles tegi ettepaneku tunnistada Sillam\u00e4e Linnavolikogu 6. juuli 1993. aasta otsus \u00ab1993. aasta 30. juuni miitingust osav\u00f5tnute juhendite t\u00e4itmisest\u00bb kehtetuks.\n\tRiigikohus tunnistas 11. augustil 1993 oma otsusega Narva ja Sillam\u00e4e referendumi tulemused kehtetuks.\n\n\n\n\nS\u00f5da Ukrainas annab v\u00e4ga selge kujutluse, mis asi on Moskva kultiveeritud \u00abVene maailm\u00bb ning kuidas seda p\u00fc\u00fctakse maailmale kaela m\u00e4\u00e4rida. See on v\u00f5ti m\u00f5istmaks, et ei n\u00f5ukogude v\u00f5im, punane ideoloogia, tsaariimpeeriumi \u00fclistamine ega niinimetatud \u00abvene hing\u00bb pole muu kui katse iga hinna eest ennast kehtestada naaberrahvaste peal.\n\nEesti lootusrikka tuleviku l\u00e4vel,\u00a0taas impeeriumi k\u00fcljest lahtimurdmise aegu \u2013 narvalased protestivad Eesti ja Vene NSFV majanduspiiri kehtestamise vastu \u2013 13.10.1990.\u00a0\nLembit Michelson\/Rahvusarhiiv\n\nSeda on tehtud provotseerides ja improviseerides ning kui kiilud on saak\u00fchiskonda sisse l\u00f6\u00f6dud, siis edasi eskaleerida, et see \u00fcle v\u00f5tta. 1993. aastal Narvas ja Sillam\u00e4el referendumeid korraldades ei j\u00f5utud provotseerimisest kaugemale, kuid v\u00f5ib kindel olla, et nii sealsetel kohalikel impeeriumimeelsetel tegelastel kui ka Venemaa revan\u0161istlike j\u00f5ududel olid suuremad plaanid.\n\nNarvalaste protest Eesti ja Vene NSFV majanduspiiri kehtestamise vastu, \u00fche pakati teksti j\u00e4rgi v\u00f5ib m\u00f5ista, et majanduspiiri kehtestamist peeti inim\u00f5iguste rikkumiseks Eestis.\nLembit Michelson\/Rahvusarhiiv\n\nSaades 1991. aasta augustis taas vabaks, tuli Eesti valitsusel \u00fche esimese asjana v\u00f5tta kontrolli alla Kirde-Eesti linnad, sest sealsed juhid tegid varjamatut koost\u00f6\u00f6d Moskva put\u0161istidega, kelle riigip\u00f6\u00f6re toona ei \u00f5nnestunud. Demokraatial ja vabadusel tekkis Venemaal korraks lootus, kuid nagu teame, mitte kauaks.\n\nSillam\u00e4el \u00fcles pandud referendumiplakat 1993. aastal.\u00a0\nLembit Michelson\/Rahvusarhiiv\n\nEestil oli v\u00f5imalus end kiiresti lahti haakida Venemaa m\u00f5juv\u00e4ljast, kuid m\u00f5istagi ei saanud n\u00f5ukogude koloniaalpoliitika tulemusena siia asunud sajad tuhanded venelased veel t\u00fckk aega aru, mis oli toimunud. Tegelikult pole m\u00f5istmatus kuhugi kadunud, mida n\u00e4itas aasta tagasi Narvas toimunud trall tanki ja teiste okupatsiooniv\u00f5imude monumentide \u00fcmber.\n\n\n\n\n\nProbleemide kaardistamine ja lahendused\n\n\n\n\n\nEesti valitsus k\u00e4sitles Ida-Virumaad ja Narva linna piirkonnana, mis vajas erandlikku erikohtlemist kuni 1993. aasta s\u00fcgiseni, kui toimusid kohalike omavalitsuste valimised ning nii Narva, Sillam\u00e4e kui ka Kohtla-J\u00e4rve said p\u00f5hiseaduse kohased volikogud. Maakonna suurtes linnades olid siis vaid Kohtla-J\u00e4rve elanikest paark\u00fcmmend protsenti eestlased, kuid Narvas j\u00e4i see alla nelja protsendi ning 1991. aastani t\u00e4iesti suletud linnas Sillam\u00e4el oli eestlasi veelgi v\u00e4hem. Praegu n\u00e4eb kogu maailm vene rahva s\u00fcgaval hinges istuvat impeeriumieelsust, millega k\u00e4ib kaasas \u00fcleolekutunne teiste inimeste suhtes ja teisekeelsete p\u00f5lgamine ning on selge, et enamik Eestisse sattunud venelastest kandsid sama meelsust.\n\nNarvas \u00fcles pandud referendumiplakat.\u00a0\nLembit Michelson\/Rahvusarhiiv\n\nNii meie kui ka teiste Vene imperialismi ohvrite \u00f5nneks on aga venelaste eneseorganiseerimise v\u00f5ime v\u00e4ga madal, kuna kodaniku\u00fchiskonna ja vabaduse kogemus neil praktiliselt puudub. Nad on harjunud kuuletuma juhile ning aktsepteerivad \u00fclekaalukat j\u00f5udu, mis teebki nad massina \u00e4\u00e4rmiselt kergelt manipuleeritavateks. Seda oleme n\u00e4inud l\u00e4bi ajaloo ning sellele tegid ilmselt panuse ka Narvas 1993 aastal tegutsenud kohalikud venelaste liidrid.\n\nJuri Mi\u0161in kannab referendumi sedelite kasti.\u00a0\nLembit Michelson\/Rahvusarhiiv\n\nEesti valitsuse esimeseks eriesindajaks Ida-Virumaale m\u00e4\u00e4ras Edgar Savisaare valitsus (Savisaare valitsus \u2013 3.04.1990\u201330.01.1992 \u2013 toim) transpordiminister Tiit V\u00e4hi. Otsusekindla ja tulemustele suunatud juhtimisstiiliga V\u00e4hi vahetaski 1991. aasta s\u00fcgiseks v\u00e4lja suurte linnade juhid ning v\u00f5ttis \u00fcleliidulised s\u00f5jatehased Eesti valitsuse kontrolli alla.\nK\u00f5ige reaktsioonilisemad tegelased lasid Eestist jalga v\u00f5i olid lihtsalt peidus, kuid 1992. ja 1993. aastal hakkasid mitmed neist uuesti avalikus elus tegutsema. Meil ei ole teada, kes m\u00f5tles v\u00e4lja Narva ja Sillam\u00e4e referendumite kava, v\u00f5imalik, et selle eestvedajaid inspireeris valitsusjuhi Savisaare 1990. aastal v\u00e4lja k\u00e4idud Ida-Virumaa autonoomia idee, mille ohtlikkus oli juba siis v\u00e4ga selge, mist\u00f5ttu kaugemale ei mindud.\nKuid t\u00f5en\u00e4oliselt olid \u00abvene maailma\u00bb sepitsejad Moskvas, Peterburis ja mujal nagunii otsimas teid, kuidas N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rele \u00abvene maad\u00bb taas kokku koguda.\nKui 1992. aasta veebruarist sai Tiit V\u00e4hist \u00fcleminekuvalituse (Tiit V\u00e4hi esimene valitsus \u2013 30.01.1992\u201321.10.1992 \u2013 toim) peaminister ning ta moodustas valitsuskomisjoni Narva probleemidega tegelemiseks. Seda juhtis transpordiminister Enn Sarap ning igap\u00e4evast tegevust korraldas valitsusn\u00f5unik Aimar Altosaar. S\u00fcgiseks j\u00f5uti \u00e4ra kaardistada Narva ja Ida-Virumaa peamised probleemid, vajadused ja v\u00f5imalused neid lahendada.\nSama aasta oktoobrist t\u00f6\u00f6le asunud Mart Laari valitsus (Mart Laari esimene valitsus \u2013 21.10.1992\u20138.11.1994 \u2013 toim) l\u00f5i Ida-Virumaa probleemidega tegeleva valitsuskomisjoni, mille esimeheks sai keskkonnaminister Andres Tarand. Komisjoni t\u00f6\u00f6d viis edasi sama valitsusn\u00f5unik.\nT\u00e4nu eelmise valitsuskomisjoni t\u00f6\u00f6le oli v\u00f5imalik hakata kiiresti Ida-Virumaal olukorda muutma. N\u00e4iteks vahetati 1993. aasta alguseks \u00e4ra hiiglasliku s\u00f5jatehase Baltijets juhtkond. Impeeriumimeelsed ringkonnad nii Narvas kui ka mujal Eestis p\u00fc\u00fcdsid aasta algusest peale moodustada igasuguseid \u00abesinduskogusid\u00bb, et nende kaudu n\u00f5uda venelastele ja vene keele tarvitamisile Eesti j\u00e4tkuvalt eri\u00f5igusi. Eesti kodakondsus- ja keelepoliitika k\u00e4is neile eriti n\u00e4rvidele.\n\nReferendumil osalejad Narvas 16.07. 1993.\u00a0\nLembit Michelson\/Rahvusarhiiv\n\nKui vabariigi valitsuse \u00fclesandel hakkas Rootsist valitsusn\u00f5unikuks tulnud jurist Aino Lepik von Wir\u00e9n koos Mart Nuti ja M\u00e4rt Piiskopiga v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama v\u00e4lismaalaste seadust, \u00e4rritusid impeeriumimeelsed eriti. Protestide laviin kulmineerus p\u00e4rast 22. juunit, kui seadus riigikogus vastu v\u00f5eti, Narva ja Sillam\u00e4e volikogus autonoomia referendumite v\u00e4ljakuulutamisega.\n\nNarva autonoomiareferendumi h\u00e4\u00e4letussedel.\u00a0\nRepro\n\nOn spekuleeritud teemal, et Eestis korraldatud referendumid kui esimene aste \u00fchiskonna l\u00f5hkumisel oli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud Peterburis sama t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt, kes andis t\u00f5uke Moldovast Dnestri-\u00e4\u00e4rse separatistliku Venemaa vasallriigikese eraldamiseks.\nTolleaegne kurikuulus Peterburi imperialistlik teleajakirjanik Aleksandr Nevzorov k\u00e4is isiklikult Dnesti \u00e4\u00e4res separatistide kaevikutes, aga samal ajal k\u00e4is seal ka Narva linnan\u00f5ukogu (ametlikult nimetatud k\u00fcll juba volikoguks) esimees Vladimir T\u0161uikin. Tema korraldas Venemaa eskaleeritud s\u00f5jakoldesse ka Narva meeste saatmist, kellest v\u00e4hemalt \u00fcks seal ka langes.\n\nNarva referendumi j\u00e4rel toimunud korraldajate pressikonverents \u2013 vasakul toonane Narva linnavolikogu liige ja Venemaa Kodanike Liidu juht Juri Mi\u0161in, paremal toonane Narva linnavolikogu esimees Vladimir T\u0161uikin.\u00a0\nIrina Kivim\u00e4e\/Rahvusarhiiv\n\nKuid vastu ootusi ei s\u00fctitanud noore mehe matus mitte impeeriumimeelseid patriotismitundeid, vaid pigem s\u00fc\u00fcdistati noore mehe surmas linna juhtpoliitik T\u0161uikinit. Ei tema ega ka Narva vene kodanike liidu juht Juri Mi\u0161in olnud linnas kuigi populaarsed, kuid v\u00e4hemalt T\u0161uikinil oli piisavalt m\u00f5juj\u00f5udu, et linnavolinikud autonoomia referendumit toetama mobiliseerida.\n\n\n\n\n\nValitsuse kohapealne kontakt narvalastega\n\n\n\n\n\nAlates 1993. aasta juunist v\u00f5ttis vabariigi valitsus t\u00f6\u00f6le eriesindajaks Indrek Tarandi, kes hoiaks Narvas kohalikul elul silma peal ning selgitaks kohalike inimestele referendumi ohtlikkust ja ebaseaduslikkust. Tallinnas t\u00f6\u00f6tanud valitsusn\u00f5unik oli selleks ajaks moodustanud terve ajutise b\u00fcroo, et anal\u00fc\u00fcsida olukorda ning korraldada kiiresti olukorra stabiilsena hoidmiseks vajalike otsuste vastuv\u00f5tmine valitsuse ja ametkondade tasandil. See b\u00fcroo tagas ka eriesindajale Narvas kindla seljataguse ja operatiivse infovahetuse.\n\nEriesindaja Narvas Indrek Tarand: \u00abAutonoomia korral v\u00f5etakse teilt Eesti kroon!\u00bb\n\n\nIndrek Tarand\nTairo Lutter\n\nV\u00e4lismaalaste seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja vastuv\u00f5tmine andsid venelaste poliitilistele esindajatele Ida-Virumaal ettek\u00e4\u00e4nde korraldada referendum piirkondliku autonoomia k\u00fcsimuses. Valitsus otsustas lisaks riigikantselei juures t\u00f6\u00f6tanud valitsuskomisjonile saata 1993. aasta juunist Narva ka eriesindaja. Meenutame eriesindajana oma poliitilist karj\u00e4\u00e4ri alustanud Indrek Tarandiga 30 aasta taguseid aegu, kui m\u00f5lemad tegutsesime selle nimel, et hoida Ida-Virumaa suurtes linnades olukord stabiilsena ja Eesti valitsuse kontrolli all.\nKuidas sinust sai eriesindaja?\nAsi v\u00e4ga lihtne. Tulin \u00fclikoolist, k\u00f5ik olid siin riiki loomas, minul midagi teha ei olnud. K\u00e4isin m\u00f6\u00f6da Karja t\u00e4navat, kus Nutt, Luik ja Kannik, v\u00f5ib-olla ka M\u00e4rt Piiskop \u2013 olid Suur-Karja 18 terrassil. M\u00f6\u00f6dusin neist, \u00fctlesin tere. J\u00fcri Luik h\u00fc\u00fcdis aga \u2013 et sind just ongi vaja. R\u00e4\u00e4kisime. Luik \u00fctles, et kui me praegu ei tee midagi, siis me riskime v\u00e4ga paljuga, me peame eriesindaja sinna panema.\nL\u00e4ksin Harju t\u00e4navale, k\u00f6\u00f6gis oli minu onu Juhan Viiding. \u00dctlesin: \u00abN\u00e4e onu, mul on kolm-neli t\u00f6\u00f6pakkumist, mida teha? Onu \u00fctles, n\u00e4ita, pane paberile kirja. Ta vaatas k\u00f5iki ja kommenteeris nii: siit sa teeniksid kindlasti raha, see teine t\u00f6\u00f6 v\u00f5iks olla lihtsalt huvitav, aga see mis on v\u00e4ljakutsuv ja ka huvitav t\u00f6\u00f6, on see eriesindaja t\u00f6\u00f6.\u00bb Konkurssi sellele kohale ei olnud.\nMilline tunne oli, kui sa siis esimest korda valitsuse eriesindajana Narva l\u00e4ksid?\nPalju valida polnud, sest olukord oli ju teada, seal oli 4 protsenti eestlasi. See oli kui v\u00e4ike kivi, mille peal seisad, \u00fclej\u00e4\u00e4nud oli nagu turbaraba. Minul aga ei olnud ka mingeid illusioone, mis laadi rahvas on n\u00f5ukogude rahvas.\nSa oli vene kroonus k\u00e4inud?\nJah. Selles m\u00f5ttes ei olnud mul mingit optimismi. Kuid ma p\u00fc\u00fcdsin olla siiski ka nagu vajalik inimene, pingutada selle nimele, et omariiklus ikka k\u00e4ima saaks. Kui siin on mingi probleem, l\u00f5ik, millega ei j\u00f5uta piisavalt tegeleda, siis ma pean selle t\u00f6\u00f6 v\u00f5tma. Sain aru, et see v\u00f5ib olla minu rindel\u00f5ik. Kuigipalju olin vene armees ka vene keelt \u00f5ppinud, v\u00f5ib-olla mitte selle keele k\u00f5ige kultuursemat osa, aga see tuli kasuks.\u00a0\nMillest sa alustasid?\nL\u00e4ksin esimese asjana Vladimir Mi\u017eui, Narva linnapea juurde. Meie k\u00e4sutuses koos Ants Liimetsaga (kes oli juba saanud abilinnapeaks Riigikantselei soovitusel) oli tema vastas kabinet. L\u00e4ksin \u00fctlesin Mi\u017euile tere. Ta kuivatas selle peale taskur\u00e4tiga oma laupa. Andsin teada, et ma hakkan n\u00fc\u00fcd \u00fcle vastuv\u00f5tutoa teisel pool kabinetis koos Liimetsaga t\u00f6\u00f6le. See oli selles m\u00f5ttes juba strateegiliselt hea koht, et sai n\u00e4ha, kes Mi\u017eui juures k\u00e4isid. Seej\u00e4rel l\u00e4ksin teise tiiba, kus oli linna volikogu ja asus Vladimir T\u0161uikini kabinet. Ka tema ei keeldunud minuga kohtumisest, oli ametlik, aga temal oli oma taktika. Ta \u00fctles, et ei saa minuga eriti arvestada, sest minul ei olnud tema arvates volitusi. Tal oli siis juba autonoomse v\u00fcrsti enesetunnetus, et tema juurde peab keegi tulema volikirjadega.\nSind koheldi siis kui teise riigi saadikut?\nJah, saadikuna! Siis l\u00e4ksin oma kabinetti tagasi, kus oli olemas telefaks. Sina organiseerisid siis mulle Pruuli allkirjaga faksi, mis oli nagu \u00abKolmes musket\u00e4ris\u00bb vormistatud, et \u00abselle kirja etten\u00e4itaja tegutseb Prantsusmaa huvides ja minu korraldusel\u00bb. \u00abJa palume teda v\u00e4ga lahkesti vastu v\u00f5tta ja kohelda!\u00bb\nSelliseid asju sai siis tehtud t\u00f5esti!\nOleksin v\u00f5inud ju v\u00f5tta ka hoiaku \u2013 et \u00abkuulge, me t\u00f6\u00f6tame ju Eesti Vabariigis, mille esindajale ei ole mingeid volitusi vaja\u00bb, kuid alguses ja \u00fclikoolist otse sellisesse ametisse tulnuna \u2013 meil oli seal ka selline distsipliin nagu konfliktide juhtimine rahvuste vahelistes suhetes \u2013 kus \u00f5petati, et tuleb olla empaatiline ja peab p\u00fc\u00fcdma teist poolt m\u00f5ista. Selline teadmine oli mul ka olemas. Ka tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes \u2013 ega ma ikka pingutasin \u2013 ma ei teinud seda, mida nad olid tegelikult juba v\u00e4lja teeninud ja mida me Ukraina s\u00f5ja kontekstis v\u00f5ime korrata, et ryss\u00e4 on aina ryss\u00e4 \u2013 aga otsustasin, et teeme viisakalt. K\u00fcsisin, et mis teil mureks on? Kas ei ole mitte see mure, et tahate N.Liitu taastada? Ei \u2013 seda nad ei tahtvat. Nendel oli ju ka oma taktika. Ju olid nemad ka seda asja \u00f5ppinud, kuidas konflikte juhtida. Nii see ai l\u00e4ks.\nMis siis edasi toimus?\nNarvas oli tollel ajal traatraadio, kus Narva kohalikud poliitikud k\u00e4isid kogu aeg oma jutte r\u00e4\u00e4kimas. Meil \u00f5nnestus siis ka v\u00e4lja kaubelda v\u00f5i n\u00f5uda, et valitsuse esindaja peab ka seal s\u00f5na saama. Tegime seal korra saadet koos Vladimir Malkovskiga (oli kompartei kohalik juht ja varasem \u00fclemn\u00f5ukogu liige). \u00dche korra tegime T\u0161uikiniga, teise korra Malkovskiga. Kuna see oligi ainus operatiivne kanal ning v\u00e4ga paljud inimesed seda kuulasid nii kodus kui ka t\u00f6\u00f6kohal, siis see oli neile oluline. Vaidlus l\u00e4ks aga mitte neile soodsas suunas, sest sain seal ka midagi selgitada. Siis nad aga hakkasid tegema sellist asja, mida tuli keegi raadioinsener seletama sama haridusega Ants Liimetsale, et Malkovski on k\u00e4skinud mikrofoni v\u00e4lja l\u00fclitada, kui mina r\u00e4\u00e4kisin ning sellel ajal oli raadios vaikus. Kontrollisin seda teadet ja selgus, et nii oligi! Selgitasin neile, et nii ei l\u00e4he. V\u00f5tsin siis eraldi aja, kui nemad olid oma tund aega \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, siis tuli minu tund. Kuid see oli v\u00e4ga raske r\u00e4\u00e4kida tund aega vene keeles. Aega ettevalmistuseks palju olnud. Nende tekst tuli \u00e4ra kuulata, j\u00f5udsin teha m\u00f5ned m\u00e4rkmed ja siis minna ise r\u00e4\u00e4kima.\n\u00dche sellise saatega said sa v\u00e4ga kuulsaks?\nSealt siis s\u00fcndis ka improvisatsiooniline hetk, kus ma \u00fctlesin, et tahate autonoomiat ja olla eraldi, et siis ma garanteerin valitsuse esindajana, et teil v\u00f5etakse ka Eesti kroon \u00e4ra. Rubla tuleb teile tagasi! Kas Vene rubla v\u00f5i Narva rubla, aga eesti kroon v\u00f5etakse \u00e4ra. Ning tuleb kauplemispiir, mis tuleb sama tihe, kui oli Berliini m\u00fc\u00fcr. Kui stuudiost \u00e4ra tulin, siis juba jooksis sinna Liimets, olles \u00e4hmis, \u00fctles, et on mingi jama. Tegelased juba tunglesid ka \u00fcmber, T\u0161uikin, Kuznetsov ja teised, kes k\u00fcsisid, et mis m\u00f5ttes v\u00f5tan raha neilt \u00e4ra. \u00dctlesin, et v\u00e4ga lihtsalt \u2013 kui teete oma autonoomiat, siis on teil oma, autonoomia jah, kuid meie raha l\u00e4heb siit minema. K\u00f5ik. Siis k\u00fcsiti, et mis m\u00fc\u00fcr siia tuleb. Vastasin, et kuidas siis teisiti, sest tollipiir peab ja siis tulema. Siis nad kirjutasid Riigikogu esimees \u00dclo Nugisele kaebekirja, palvega Valitsuse eriesindaja v\u00e4lja vahetada. Nad kirjutasid, et pole \u00fcldse eriesindaja vastu, see on v\u00e4ga hea asi, aga me tahaksime \u00abpalju diplomaatilisemat inimest, kes meid ei \u00e4hvardaks.\u00bb See oli siis neile paras p\u00f5\u00f5n. See t\u00f6\u00f6tas \u2013 inimesed turul ja t\u00f6\u00f6l arutasid seda teemat.\nEks me teame, et narvalaste seltskonnas on kogu aeg olnud v\u00e4ga erineva m\u00f5ttelaadiga inimesi. Kui palju oli sul vestlusi narvalastega kavandatava referendumi sisust ja m\u00f5ttest?\nNeid vestlusi oli v\u00e4ga palju. \u00dcks koht oli volikogu, mis oli sisuliselt siis veel linnan\u00f5ukogu. Nemad kasutasid ikka m\u00f5istet \u00abgorsovjet\u00bb.\nKus sa veel k\u00e4isid r\u00e4\u00e4kimas?\nK\u00e4isin Baltijetsis, Kreenholmis \u2013 see oli nii suur, et tuli mitu korda k\u00e4ia. Seal olid naised, neil on teised instinktid ega soovi kohe kellegi pead l\u00f5hki l\u00fc\u00fca. Nendega tuli r\u00e4\u00e4kida majandusest, t\u00f6\u00f6kohtadest, sotsiaalsest poolest. Elektrijaamas oli amet\u00fchinguliider Poniatkovski, igavene juurikas. Tal oli ka terav m\u00f5istus, tundis Tartu rahulepingut, teadis paljut. Temaga vaidlemine oli mulle v\u00e4ga ebav\u00f5rdne. Esiteks juba sellep\u00e4rast, et erinevalt minut oli ta vene emakeelega ja ma kunagi ei teadnud, millise nurga alt ta hakkab panema. Oli aga n\u00e4ha, et energeetikud teda kuulasid. Ainus, kes temast jagu sai, oli Anatoli Paal. Esiteks oli tema juba vene keeles v\u00e4ga tugev, teiseks oli temal ka juhi ja inseneri autoriteet. R\u00e4\u00e4kisin politseiga, kooli\u00f5petajatega, k\u00f5igiga oli vaja suhelda. Ma pidin arvestama seal juba eksisteeriva struktuuri ka kombestikuga, polnud ju m\u00f5eldav hakata korraldama miitingut referendumi vastu. Seal valitses n\u00f5ukogude formaat, t\u00f6\u00f6kollektiiv.\nKuidas see referendumi lugu l\u00f5ppes?\nReferendumi j\u00e4rel toimus Narva volikogu pressikonverents. Volikogu uks oli lukku pandud, kuid mina sain \u00fche lahtise akna kaudu ikkagi sinna sisse. N\u00e4gin \u00f5ues, et \u00fche tualeti aken oli lahti, t\u00f5mbasin end sealt sisse. L\u00e4ksin ka pressikonverentsile \u00f6eldes, et halloo \u2013 see kukkus teil k\u00fcll halvasti v\u00e4lja. Financial Times sai minult teada ja pani selle kohe uudistesse \u00e4ra, et referendumi osalus j\u00e4i alla poole. Linnajuhtidel l\u00e4ks seet\u00f5ttu plaan j\u00e4lle nihu.\n\nNarva linnapea t\u00f6\u00f6ruumi k\u00f5rval asunud kabinet oli juba 1992. aasta suvest valitsusn\u00f5uniku kasutuses, kus v\u00f5is kuulata narvalaste muresid ning see aitas valitsuskomisjonil tagada tihedamat kontakti linnavalitsusega. 1993. aasta kevadest asus sinna abilinnapeana t\u00f6\u00f6le Ants Liimets, kes varem t\u00f6\u00f6tas riigikantseleis ning kes hiljem oli \u00fcle kahek\u00fcmne aasta Narva linnasekret\u00e4r.\nV\u00e4ga suur roll Narva v\u00f5itmises Eesti kontrolli alla on olnud kohalike eestlaste liidritel \u2013 Rein Annikul, Anatoli Paalil, Raivo Murdil ja Manfred Sillandil, kes olid 1989. aastal valitud Narva volikogu liikmed. Koos mitme eestimeelse venelasega volikogus olid nad tugevaks vastukaaluks \u00abreferendumiparteile\u00bb.\nNarva eestikeelse ja -meelse seltskonna \u00fcheks lemmikkohaks kujunes Narva kindluse kohvik Rondeel ning selle peremehe Mart Punga panust hubase ja asjaliku eestimeelse keskkonna loomisel ei tohiks ka alahinnata.\nReferendumi eel korraldas valitsuskomisjon Narva arvukalt ametnike dessante, kes suhtlesid aktiivselt Narva linnavalituse t\u00f6\u00f6tajate ning k\u00f5igi asutuste, suuremate ettev\u00f5tete ja koolide t\u00f6\u00f6tajatega.\n\nEesti valitsuskomisjoni v\u00e4lja antud ajalehe Pravitelstvennaja Ekstra, nr 3, esikaanel lugu toonase eriesindaja Indrek Tarandiga.\u00a0\nMemorial\n\nValitsuskomisjon andis v\u00e4lja kolm numbrit ajalehte Valitsuse Ekstra (Pravitelstvennaja Ekstra), mis pandi Narvas ajalehe Narvskaja Gazeta vahele ning nii j\u00f5udis riigipoolne selgitust\u00f6\u00f6 Eesti riigi \u00f5igusest, kodakondsus- ja v\u00e4lismaalaste seadustest pea iga narvalase koju. Lehte panustas k\u00f5ige rohkem literaat Valeri Kalabugin, kes hoolitses selle eest, et meie valitsuse s\u00f5num oleks kirjas heas vene keeles.\n\nLiteraat Valeri Kalabugin (1947-2014) riiklike teenetem\u00e4rkide k\u00e4tteandmisel 2006. aastal.\u00a0\nPeeter Langovits\n\nEesti keskv\u00f5im tegi \u00e4ra suure t\u00f6\u00f6, et narvalased maha rahuneksid ega l\u00e4heks provokatsioonidega kaasa. Selle nimel n\u00e4gid vaeva v\u00e4ga paljud inimesed nii Narvas, kui ka Tallinnas, nii eestlased kui ka paljud venelased, kellele oli juba siis Eesti riik omane ja oluline.\n\nKasakad Jaanilinnast k\u00e4isid T\u0161uikini jutul\n\n\nRein Annik\nKonstantin Sednev\n\nRein Annik, Narva volikogu liige 1993:\nMeenub \u00fcks Kohtla-J\u00e4rvel toimunud k\u00f5igi Ida-Viru linnade volikogude volinike kokkutulek. Seda organiseerisid seal kohalikud n-\u00f6 punased. P\u00fc\u00fcti anda kavandatavale referendumile \u00f5iguslik alus ja taheti t\u00f5estada, et regioonis k\u00e4itub v\u00f5im venelaste suhtes ikkagi halvasti.\nSeal olid k\u00f5igepealt s\u00f5nav\u00f5tud, enne pandi h\u00e4\u00e4letusele. Esinesid T\u0161uikin jt kangemad tegelased. Meie, eestlased, h\u00e4\u00e4letasime vastu, kuid eestlaste osakaal oli volinike hulgas niiv\u00f5rd v\u00e4ike, siis otsustati referendum l\u00e4bi viia. Seal toimus selle asja eelm\u00e4ng.\nT\u00e4pselt ei m\u00e4leta enam, kas enne v\u00f5i peale referendumit tulid kasakad Jaanilinna ja sealt Narva T\u0161uikini juurde. Aga see oli umbes samal ajal. Arvan siiski, et see oli enne referendumit, et kindlustada korraldajate plaane. Nende m\u00f5te oli, et kui tuleb uus piir regioonis kusagile panna, siis oleksid kasakad tulnud ja aidanud seda piiri kaitsta.\nSee ei l\u00e4he elu l\u00f5puni meelest \u00e4ra. Olin trepil teisele korrusele t\u00f5usmas, kui nad tulid T\u0161uikini kabinetist v\u00e4lja. Nad olid ikka v\u00f5imsad kogud, omamoodi riides. M\u00e4letan, et mul l\u00f5i ikka kananaha ihule, n\u00e4hes neid trepil. Nad k\u00e4isid kabinetis arutamas, aga hobustega neid \u00fcle ei lastud, hobused j\u00e4id teisele poole piiri, Jaanilinna. Olen elav tunnistaja, et nad k\u00e4isid seal.\nKasakate vorm, rinna peal padrunivoldid nagu t\u0161erkessidel, m\u00f5\u00f5k k\u00fclje peal ja suured vuntsid. Need j\u00e4id kohe meelde. Papaahad peas. Neil olid kroomnahast saapad suurte helkivate kannustega. Rinnas olid ordenid.\nT\u0161uikini tolleaegne m\u00f5ttekaaslane oli Peterburi teleajakirjanik Aleksandr Nevzorov. Tema oli siis ju Dnestri-\u00e4\u00e4rse Vabariigi poolel ja s\u00f5dis seal kaevikutes moldovlastega. T\u0161uikin oma meeskonnaga ja Nevzorov k\u00e4isid samal ajal Dnestri \u00e4\u00e4res. Kas nad kokku said, seda t\u00e4pselt ei tea, kuid v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline on see k\u00fcll.\nVladimir Zirinovski ootas teisel pool Narva j\u00f5ge Jaanilinnas ja tahtis ka Narva tulla. Oma kodumaale, nagu ise v\u00e4ljendas, sest N\u00f5ukogude Liit oli tema jaoks ikka alles. Arutasime, et keelama me ei hakka. Vormistasime viisat hirmus pikalt. Vabandasime, et ei oska veel kiiresti. Zirinovski t\u00fcdines ootamast ja l\u00e4ks \u00e4ra, aga ega ta midagi \u00f6elda ka ei saanud.\n\n\nTsuikin \u00e4hvardas kasakad appi kutsuda\n\n\nAnts Liimets\nIlja Smirnov\/P\u00f5hjarannik\n\nAnts Liimets, Narva abilinnapea 1993:\nT\u0161uikin \u00e4hvardas, et kasakad on Ivangorodis ja v\u00f5imelised tulema ja v\u00f5tma v\u00f5imu \u00fcle. Seda \u00fctles ta oma t\u00f6\u00f6kabinetis. Sellega ta \u00e4hvardas, et \u00e4rge te siin midagi meile vastu hakake, kasakad tulevad meil appi. Mina sain \u00fche kasakaga ise kokku m\u00f5ni aeg peale referendumit ning siis tundusid nad olema \u00fcsna leplikud ja eestlasi tunnustavad. Mulle paistsid nad siis Jeltsini-meelsetena.\nSergei Gorohhov (sotsioloog, Narva volikogu liige) t\u00f5i v\u00e4lja, et omal ajal oli Ida-Viru ja Narva h\u00f5ivamiseks tehtud Peterburis plaan. Aga see l\u00e4ks k\u00e4iku hoopis Dnestri \u00e4\u00e4res. Eestis ei tekkinud sellist vaenulikkust venelaste vastu, mida oleks pidanud rahustama tulema. Narvas oli eestlasi nii v\u00e4he, et nemad k\u00fcll venelasi peksma ei oleks hakanud. Kuna konflikti ei tekkinud, siis ei olnud p\u00f5hjust ka v\u00e4gesid sisse tuua.\n\n\nPiiril keegi kasakaid ei n\u00e4inud\n\n\nRiho Breivel\nPeeter Lillev\u00e4li\/P\u00f5hjarannik\n\nRiho Breivel, piirikaitseameti Ida-Viru juhtimiskeskuse \u00fclem 1991\u20131997:\nPiirist k\u00e4isid \u00fcle igasugused t\u00fc\u00fcbid. Kuulsime ka vist kasakatest, kuid meil oli sellel ajal piiril valves tugevdatud toimkond. Annikuga r\u00e4\u00e4kisin ka sellel ajal neist, kuid me ei suutnud paraku tuvastada. Kuid k\u00fcllap suutis Annik j\u00e4lgida T\u0161uikini kabinetti rohkem. Kuid v\u00e4hemalt papaahadega ja ratsakost\u00fc\u00fcmis tegelasi meie ei n\u00e4inud.\nSellest referendumite perioodist m\u00e4letan seda, et meie panime tugevdatud valve peale ja \u00fcldiselt oli soovitus, et mundris piirivalvurid n\u00e4itaksid ennast linna peal v\u00f5imalikult tihti. Olin arvamisel, et mida rohkem me ennast niimoodi n\u00e4itame, seda suuremate ja tugevamatena m\u00f5jume. Venelased arvasidki, et piirivalvureid on kohal v\u00e4ga palju, seega meie tegevusel oli tulemus. Kuid ega meil muud palju teha ei olnudki, et veenvamatena tunduda.\n\n\nLas olla kangelased need, kes said medaleid\n\n\nVladimir T\u0161uikin paar aastat tagasi Moskvas Kremlis, viimati kirjutas ajakirjandus temast, kui ta valiti Eestis elavate Vene kaasmaalaste esindajaks.\nErakogu\n\nVladimir T\u0161uikin, Narva linnavolikogu esimees 1989\u20131993:\nVastan vaid \u00fchele k\u00fcsimusele. Rohkem pole mul midagi \u00f6elda.\nOngi \u00fcks k\u00fcsimus: Teie kabinetis k\u00e4isid kasakad. Millest nendega r\u00e4\u00e4kisite? Nad olevat tulnud teile abi pakkuma.\n\u00dctlen seda, et viimastel aastatel on selle referendumi kohta v\u00e4ga palju asju v\u00e4lja m\u00f5eldud. Seal hulgas ka Rein Annik. V\u00e4lja on ilmunud selle referendumi uued kangelased. Las siis Rein Annik ollagi selle referendumi kangelane. Aga tollel ajal korraldatud referendumi kohta \u00fctlen, et praegused Narva ja Eesti v\u00f5imukandjad teevad n\u00fc\u00fcd sama mida toona, kuid vastupidiselt. Sellep\u00e4rast ma enam mingeid intervjuusid andma ei hakka.\nNii et te ei taha selle kohta enam midagi \u00f6elda?\nEi taha jah! 30 aastat k\u00f5ik olid vait, olid \u00fched ja teised kangelased, vaat nendega r\u00e4\u00e4kigegi. Kuid mina, kui selle referendumi organisaator olen parem vait. Las olla kangelased teised, kes said selle eest medaleid ja kodakondsuse eriliste teenete eest. Seega k\u00f5ik, poisid, tervitused!\n\n\nKodakondsus eriteenete eest\n\n\n\n\n\tP\u00e4rast referendumikatse nurjamist t\u00f6\u00f6tas Indrek Tarand veel kolm kuud Narvas, korraldades kohalike omavalituste valimisteks valijate nimekirju. Samuti oli vaja julgustada kodakondsusega isikuid osalema valimistel volikogu liikme kandidaatidena. Tarand leidis endale kiiresti abilised, kes k\u00e4isid majavalitsustes, kuhu oli k\u00f5igil linnaelanikel aeg-ajalt asja.\n\tAbilinnapea Ants Liimetsa abil j\u00f5uti k\u00f5ik nimed \u00f5igeks ajaks valijate registrisse kanda. Paljud aktiivsemad narvalased, kes ei olnud end positsioneerinud Eesti vastu ning aitasid luua usaldust valitsuse vastu, said eriteenete eest kodakondsuse. Nii sai v\u00f5imalikuks, et lisaks Narva Eesti Seltsi valimisnimekirjale osales valimistel ka eesti-vene seganimekiri.\n\tReferendumi ideega ei ole Narvas enam v\u00e4lja tuldud, Vladimir T\u0161uikin on aga poliitikast lahkunud, elab ikka Narvas ja k\u00e4ib aeg-ajalt Moldovas, kus on tema juured.\n\n\n\n\n"}
{"text":"755 eurot l\u00e4inud, aga kohvimasinat ei kusagilAhtmes elav mees soovis internetist Facebooki Marketplace\u00b4i kaudu kohvimasinat soetada. Ta leppis m\u00fc\u00fcjaga kokku, et too saadab kohvimasina talle kulleriga. M\u00fc\u00fcja edastas mehele lingi, mis suunas ta edasi internetipanka. Seej\u00e4rel sisestas mees oma pangaandmed, kuid m\u00e4rkas hiljem, et tema pangakontolt on tehtud viis panga\u00fclekannet kogusummas 755 eurot. Kohvimasinat aga pole ta senini saanud.Mehed klohmisid naisi\nNeljap\u00e4eval sai politsei Ida-Virumaal kolm teadet naiste peksmise kohta.\nKohtla-J\u00e4rvel J\u00e4rvek\u00fcla tee korteris l\u00f5i 43aastane mees oma abikaasat.\nKohtla-J\u00e4rvel Toruj\u00f5e t\u00e4nava korteris l\u00f5i 40aastane mees oma elukaaslast.\nNarvas Soldina t\u00e4nava korteris l\u00f5i 22aastane mees oma endist elukaaslast.\nEkskavaatori paagist v\u00f5eti k\u00fctus \u00e4ra\nKolmap\u00e4eval sai politsei teada, et L\u00fcganuse vallas Koljala k\u00fclas oli p\u00f5llul seisnud ekskavaatorist varastatud 300 liitrit k\u00fctust.\nP\u00c4\u00c4STEAMET\nPurupurjus mees magas p\u00f5leval diivanil\nNeljap\u00e4eval kell 15.14 sai h\u00e4irekeskus teate, et Sillam\u00e4el Viru puiestee 9korruselise maja \u00fchelt r\u00f5dult tuleb suitsu. Kui p\u00e4\u00e4stjad s\u00fcndmuspaigale j\u00f5udsid, oli korteri uks avatud. \u00dcks naabritest kallas parajasti \u00e4mbrist vett p\u00f5levale diivanile ja p\u00fc\u00fcdis \u00e4ratada diivanil maganud korteriomanikku, kes oli s\u00fcgava joobe tunnustega.\nP\u00e4\u00e4stjate hinnangul v\u00f5is p\u00f5leng alguse saada hooletust suitsetamisest voodis. Kiirabit\u00f6\u00f6tajad kontrollisid mehe tervist ja leidsid, et teda haiglasse viia pole vajadust.\nMees j\u00e4i pesumasina ja vanni vahele kinni \nNeljap\u00e4eva l\u00f5una ajal aitasid p\u00e4\u00e4stjad Narvas Kerese t\u00e4nava korteris meest, kes oli kukkudes j\u00e4\u00e4nud \u00f5nnetult pesumasina ja vanni vahele kinni ega saanud sealt ise p\u00fcsti. Kohale saabunud p\u00e4\u00e4stjad t\u00f5stsid mehe \u00fcles ja viisid voodisse.\nP\u00e4\u00e4stjad aitasid liftist v\u00e4lja kaks t\u00fcdrukut\nKolmap\u00e4eva \u00f5htul p\u00e4rast kella seitset ei p\u00e4\u00e4senud kaks t\u00fcdrukut Kalevi t\u00e4nava kortermaja liftist v\u00e4lja. Nad helistasid lifti seinal oleval hooldusfirma telefoninumbril, kuid sel ajal keegi neile ei vastanud. Appi kutsutud p\u00e4\u00e4stjad avasid lifti uksed ja t\u00fcdrukud p\u00e4\u00e4sesid v\u00e4lja.\nL\u00f5hkenud rehv pani veoki paagist \u00f5li tilkuma\nKolmap\u00e4eva hommikul kell 9.45 l\u00f5hkes Kauksi maanteel liikunud veoauto rehv sellisel moel, et kahjustas ka \u00f5lipaaki. Maanteele tilkus ligemale 60 liitrit \u00f5li. P\u00e4\u00e4stjad kogusid saepuru abil \u00f5li maanteelt kokku."}
{"text":"Kas automaksu kehtestamine on \u00f5igustatud?Rahandusministeeriumis valminud automaksu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse j\u00e4rgi hakkaks s\u00f5iduki eest aastas k\u00fcsitav maks s\u00f5ltuma selle v\u00f5imsusest, massist ja vanusest. Maksu hakkaks riik koguma j\u00e4rgmisest suvest.\n\n\nPeeter Lillev\u00e4li\n\nMerike Jaanus, m\u00fc\u00fcgijuht:\nMina ei n\u00e4e sellele mingit \u00f5igustust \u2212 miks ma peaksin mingit asja omades selle eest veel maksma? Meil on ju juba k\u00fctuseaktsiis \u2212 sellest piisab. Mina vaatan ise, kui palju ja millise autoga on mul parem s\u00f5ita.\n\n\n\n\nPeeter Lillev\u00e4li\n\nOlga Janina, iluvaldkonna spetsialist:\nArvan, et ma ei ole p\u00e4dev seda hindama, kuid lihtsa inimesena \u00fctlen, et ei tahaks seda. Seda maksu ei ole vaja, ehkki mulle tundub, et rahva arvamus ei muuda midagi \u2212 seadus v\u00f5etakse vastu ja meil tuleb seda t\u00e4ita. S\u00e4\u00e4raseid n\u00e4iteid on.\n\n\n\n\nPeeter Lillev\u00e4li\n\nToomas N\u00f5mmiste, pedagoog:\nIga kuu paar eurot maksta ehk polekski midagi hullu, kuid see on pigem \u00f5igluse k\u00fcsimus. T\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata neile, kes luksusautodega s\u00f5idavad \u2212 nemad p\u00fc\u00fcavad selle maksmist v\u00e4ltida, vormistades s\u00f5idukid t\u00f6\u00f6autodeks ja firma ei hakka nende eest ka maksma. Nagu veaks Ferrariga kaupa... Tuleb m\u00f5elda, kuidas s\u00e4\u00e4raseid skeeme v\u00e4ltida.\n\n\n\n\nPeeter Lillev\u00e4li\n\nHeinar Rammo, s\u00f5idukijuht:\nOn selge, et riik vajab raha, kuid automaks oleks eba\u00f5iglane \u2212 juba on olemas k\u00fctuseaktsiis, mida plaanitakse samuti t\u00f5sta. Kehtestatakse uus maks, aga mis sest muutub? Kas teed l\u00e4hevad paremaks v\u00f5i saavad inimesed sest mingit kasu? Ei usu.\n\n\n\n\nPeeter Lillev\u00e4li\n\nTimofei Korepov, ametnik:\nEi, sest see halvendab inimeste elu, v\u00e4hendab autom\u00fc\u00fcki ning l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on sel negatiivne m\u00f5ju riigi majandusele. Ma ei tea, kui suured summad seal taga on, kuid igal juhul oleks see v\u00e4ga halb lahendus riigieelarve t\u00e4itmiseks. Tuleb otsida muid v\u00f5imalusi.\n"}
{"text":"Kui palju teenisid mullu Viljandimaa omavalitsusjuhid ja opositsiooniliidridHuvide deklaratsiooni kohaselt teenis Viljandimaa k\u00f5ige vaesema valla vallavanem l\u00e4inud aastal k\u00f5ige rohkem raha ning Viljandi valla opositsiooniliider sai oma s\u00f5nutsi hakkama ainult paari tuhande euroga. Missugune on meie maakonna juhtide ja rahvateenrite majanduslik seis? Kes on k\u00f5ige rikkam, kes k\u00f5ige vaesem?Korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi peavad huvide deklaratsiooni esitama ametiisikud, kelle hulka kuuluvad president, riigikogu liikmed, ministrid, kohtunikud, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler ja teised Eesti valitsusasutuste juhid, samuti kohaliku omavalitsuse liikmed. Deklaratsioon esitatakse mulluse aastatulu, varade ja rahaliste kohustuste kohta. Sellesse m\u00e4rgitakse ka aktsiad ja v\u00f5lakirjad.Rahvaesindajad peavad huvide deklaratsiooni aastatuluna kirja panema sama summa, mille esitasid maksu- ja tolliametile tuludeklaratsioonis. S\u00f5idukitel m\u00e4rgitakse deklaratsiooni esmane registreerimisaasta. Kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust pole v\u00f5imalik kokku arvutada ja j\u00e4\u00e4b \u00fcle l\u00e4htuda lihtsast loogikast, et maja Tallinnas on v\u00e4\u00e4rtuslikum kui Viljandis.Vaatluse alla v\u00f5tsime omavalitsuste juhid ehk siis linnapead, abilinnapead, vallavanemad ja abivallavanemad, lisaks neile ka volikogude esimehed ning Viljandimaa volikogude neli opositsiooniliidrit. Huvide deklaratsiooni esitamise poolest v\u00f5ib meie maakonna juhte usinaks hinnata, \u00f5igeks ajaks oli deklaratsiooni esitamata j\u00e4tnud ainult \u00fcks.Omavalitsuste juhidMadis TimpsonMarko SaarmMadis Timpson, Viljandi linnapea ReformierakondViljandi omavalitsuste liidu juhatuse liige 2021. aasta detsembri l\u00f5puni.Aastane teenitud tulu oli 62 739 eurot.Linnapeale kuulub Tallinnas Liivaoja t\u00e4naval korter ja Tallinnas Bensiini t\u00e4naval korter koos panipaigaga. Viljandimaal tal kinnisvara ei ole.Timpsoni v\u00e4\u00e4rtpaberiportfelli kuulub 1550 Enefit Greeni aktsiat, 350 LHV aktsiat, 999 Clevoni lihtaktsiat, 5000 Tallink Grupi aktsiat ja 100 Tallinna Kaubamaja aktsiat. Kokku v\u00e4\u00e4rtus umbes 12 790 eurot. V\u00e4lismaistest aktsiatest on portfellis 23 Apple Inci, 50 Fort Motor Co, kolm Microsoft Corporationi ja 17 Nike Inc Cl B aktsiat. Kokku v\u00e4\u00e4rtus 8011 dollarit ehk umbes 7189 eurot.S\u00f5idukitest kuulub linnapeale mootorratas Kawazaki Z650 (2019) ja s\u00f5iduauto Honda Civic (2018).Laene pole, liisingusse on v\u00f5etud Honda Civic. Liisingu suurus teadmata.Alar KaruElmo RiigAlar Karu, Viljandi vallavanem IsamaaViljandi omavalitsuste liidu, Mulgimaa arenduskoja ja mittetulundus\u00fchingu V\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond juhatuste liige ning 2022. aasta maini mittetulundus\u00fchingu Eesti J\u00e4\u00e4tmehoolduskeskus juhatuse liige.Aasta sissetulek 74 793 eurot.P\u00e4rnumaal H\u00e4\u00e4demeeste vallas Penu k\u00fclas on tal hoonestatud kinnistu, Viljandis neli korterit ning Tartus ja Tallinnas \u00fcks korter.1\/24 osalust garaa\u017ei\u00fchistus Satelliit.V\u00e4\u00e4rtpabereid ja laene pole.Imre Jugom\u00e4eElmo RiigImre Jugom\u00e4e, Mulgi vallavanem KeskerakondAbja spordiklubi, Eesti linnade ja valdade liidu, Mulgimaa arenduskoja, Viljandi Tallinna t\u00e4nav 59 korteri\u00fchistu ja Viljandimaa omavalitsuste liidu juhatuse liige.Aastane tulu 51 669 eurot.Kaasomandis korter Viljandis Tallinna t\u00e4naval.1993. aastal registrisse kantud s\u00f5iduauto Audi.65 256 euro suurune eluasemelaen Luminori pangast ning Volkswagen Passati 7523 euro suurune liising SEB pangast.V\u00e4\u00e4rtpabereid pole.Karel T\u00f6lpElmo RiigKarel T\u00f6lp, P\u00f5hja-Sakala vallavanem Aastane palgatulu 75 175 eurot.Kaheksa ainuomandis kinnisasja P\u00e4rnumaal, neist seitse Tori vallas ja \u00fcks H\u00e4\u00e4demeeste vallas.Sajaprotsendiline osalus osa\u00fchingutes Eriku Grupp, Murru Teravili ja Roigu. 40,94-protsendiline osalus osa\u00fchingus K\u00f5pu PM.Osa\u00fchingu Eriku Grupp puhaskasum oli mullu 203 135 eurot ja Murru Teravilja puhaskasum 24 222 eurot. Roigu j\u00e4i 41 177 euroga miinusesse. K\u00f5pu PM-i eelmise aasta puhaskasum oli 1 268 331 eurot, T\u00f6lbi osa sellest on 519 255 eurot. Kokku sai ta oma osalusega ettev\u00f5tetest eelmisel aastal kasumit 705 435 eurot.V\u00f5istluss\u00f5iduk Ford (2008).900 Clevoni lihtaktsiat v\u00e4\u00e4rtuses 846 eurot.Laene ja liisinguid pole.Karel T\u00f6lp s\u00f5nas, et tegutsemine ettev\u00f5tjana ei sega kuigiv\u00f5rd t\u00f6\u00f6d vallavanemana, sest paljuski on \u00fclesanded delegeeritud teistele ning m\u00f5istlikult jaotatud. \u00abPaberimajandust haldab suuresti n\u00e4iteks raamatupidaja, seda ei tee ma ise,\u00bb s\u00f5nas ta. P\u00f5llul k\u00e4ib ta aga meelsasti ning kasutab selleks puhkusep\u00e4evi. K\u00fcsimuse peale, kas selline asi tervisele ei hakka, vajus vallavanem m\u00f5ttesse. \u00abMida n\u00fc\u00fcd puhkusena v\u00f5tta,\u00bb s\u00f5nas ta l\u00f5puks. \u00abMasinatega p\u00f5llule minek on hoopis midagi teistsugust kui t\u00f6\u00f6 vallamajas.\u00bbMiks edukas ettev\u00f5tja \u00fcldse vallavanemana t\u00f6\u00f6tab? \u00abIgav hakkas!\u00bb vastas T\u00f6lp ja hakkas naerma. Ta selgitas, et p\u00f5llumajandusettev\u00f5ttes ei k\u00e4i t\u00f6\u00f6 hommikust \u00f5htuni ja iga p\u00e4ev, kiiremad ajad vahelduvad aeglasematega ning vahepeal hakkavad k\u00e4ed s\u00fcgelema millegi muu j\u00e4rele. \u00abLisaks see eelnenud koroonaaeg ning omaette kodus istumine, kusjuures mul \u00f5nnestus veel endalgi koroona saada\u00a0... See k\u00f5ik ajendas nii-\u00f6elda kodust v\u00e4lja tulema.\u00bbSamas T\u00f6lp tunnistas, et m\u00f5te vallavanema t\u00f6\u00f6le k\u00e4ega l\u00fc\u00fca ja lihtsalt minema minna on tal olnud k\u00fcll. \u00abK\u00f5igil P\u00f5hja-Sakala vallamajas on,\u00bb lausus ta t\u00f5siselt. \u00abJa ka volikogu liikmed on \u00f6elnud, et nemad ei jaksa enam. Ma teadsin enne ametikoha vastuv\u00f5tmist k\u00fcll, et see saab olema raske, aga et nii raske\u00a0... Omavahelist kemplemist on nii palju ja arusaamist sellest, mida teha tuleb, liiga v\u00e4he. H\u00e4id ja k\u00f5igile meeldivaid lahendusi praegu olukorrale ei ole ning tehted, mida teeme, ongi paraku lahutustehted. Enne esmasp\u00e4evast umbusaldusavaldust arutasime t\u00e4itsa t\u00f5siselt, et mida ja kuidas edasi.\u00bbT\u00f6lp tunnustab L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu, et too on olnud n\u00f5us vastu v\u00f5tma selliseid raskeid, aga vajalikke otsuseid nagu Metsk\u00fcla kooli sulgemine ega l\u00e4htu \u00fcksnes hirmust, et ehk ei valita ebapopulaarsete otsuste langetamise t\u00f5ttu j\u00e4rgmistel valimistel enam tagasi.Majandus- ja ehitusvaldkonna omavalitsusjuhidKalvi M\u00e4rtinElmo RiigKalvi M\u00e4rtin, Viljandi abilinnapea ReformierakondViljandis Posti t\u00e4nav 10 korteri\u00fchistu juhatuse liige.Aastane tulu 48 271 eurot.Kaasomandis maja Viljandis Maasika t\u00e4naval ja kaks kaasomandis korterit Viljandis. Lisaks kaks kaasomandis korterit Tartus ja kolm ainuomandis korterit Viljandis.S\u00f5idukitest kuulub Kalvi M\u00e4rtinile 1982. aastal registrisse kantud veomotoroller TMZ, Mercedes-Benzi kabriolett (1998) ning omavalmistatud paadiveok (2013). Lisaks v\u00e4ikelaev Bayliner (2002).M\u00e4rtinile kuulub sajaprotsendiline osalus osa\u00fchingutes Kadri Varahaldus, Kadri Viljandi ja Riilsteit Rent. Lisaks viiek\u00fcmneprotsendiline osalus osa\u00fchingus Recotec.Kadri Varahaldus j\u00e4i eelmisel aastal miinusesse 9188 ja Kadri Viljandi 26 499 euroga. Riilsteit Rendil l\u00e4ks eelmine aasta siiski paremini ning see j\u00e4i 38 230 euroga kasumisse. Osa\u00fchingu Recotec kasum oli 197 eurot. M\u00e4rtini osa sellest kasumist oli 98 eurot. Kokku sai M\u00e4rtin oma osalusega ettev\u00f5tetest eelmisel aastal 2641 eurot kasumit.Tal on Swedbankist v\u00f5etud 58 010 euro suurune eluasemelaen.Alvar P\u00e4hkelViljandi VallavalitsusAlvar P\u00e4hkel, Viljandi abivallavanem Sihtasutuse Holstre-Polli Spordikeskus n\u00f5ukogu liige ja L\u00f5una politsei spordiklubi juhatuse liige.Annab t\u00f6\u00f6lepingu alusel loenguid Viljandi kutse\u00f5ppekeskuses ja mittetulundus\u00fchingus Eesti Liiklusk\u00e4itumise Arenduskeskus.Aastatulu 57 254 eurot.Kaasomandis ridaelamuboks Viljandis.2023. aasta \u0160koda Kodiaq, mille eest Swedbankile 29\u00a0762 eurone liisingukohustus. Lisaks 20 246 euro suurune eluasemelaen, mis samuti Swedbankist v\u00f5etud.V\u00e4\u00e4rtpabereid Alvar P\u00e4hklil pole.Jaanur RahulaElmo RiigJaanus Rahula, P\u00f5hja-Sakala abivallavanem T\u00f6\u00f6tas t\u00e4navu mai l\u00f5puni P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallavalitsuses.P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallavolikogu liige.Oli eelmise aasta m\u00e4rtsi l\u00f5puni osa\u00fchingu Koksvere Maja juhatuse liige.Rohelise J\u00f5emaa koost\u00f6\u00f6kogu juhatuse liige.Aastatulu 30 918 eurot.Kaasomandis maja P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas V\u00e4ndra alevis.S\u00f5idukeid ja v\u00e4\u00e4rtpabereid pole.SEB pangast on Rahulal v\u00f5etud 6366 euro suurune s\u00f5iduki kapitalirent ning 4460 euro suurune laen. Lisaks Swedbankist 77 841 euro suurune laen.Dmitri OravMarko SaarmDmitri Orav, Mulgi abivallavanem IsamaaOsa\u00fchingute Dimardo Forest ja Luuka Turism, Mulgimaa arenduskoja ja mittetulundus\u00fchingu Karksi Turism ja Keskkond juhatuse liige.Aastatulu 34 717 eurot.Kaasomandis maja Karksi-Nuias ja kaasomandis korter Tallinnas Haabersti linnaosas.2003. aasta mahtuniversaal ja 1998. aasta sedaan, m\u00f5lemad firmalt Mercedes-Benz.Oravale kuulub viiek\u00fcmneprotsendiline osalus osa\u00fchingutes Dimardo Forest ja Luuka Turism. Dimardo Forest teenis eelmisel aastal 598 eurot kasumit ja Luuka Turism j\u00e4i 163 euroga kahjumisse. Orav sai kahest ettev\u00f5ttest eelmisel aastal 217 eurot.Laenukohustusi pole.Sotsiaal- ja kultuurivaldkonna omavalitsusjuhidTonio TamraElmo RiigTonio Tamra, Viljandi abilinnapea Sotsiaaldemokraatlik ErakondMai l\u00f5puni t\u00f6\u00f6tas Viljandi muusikakooli direktorina.Mittetulundus\u00fchingu Eesti P\u00e4rimusmuusika Keskus n\u00f5ukogu liige eelmise aasta aprillini. Aktsiaseltsi Viljandi Veev\u00e4rk n\u00f5ukogu liige eelmise aasta novembri l\u00f5puni. Praegu sihtasutuse Viljandi Haigla n\u00f5ukogu liige. Registreeritud f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana.Aastatulu 47 830 eurot.Ainuomandis maamaja Viljandi vallas ja kaasomandis maja Viljandis.S\u00f5idukitest kuulub Tamrale 2017. aasta Subaru Outback ning 1991. aasta Opel, mille juures on m\u00e4rge, et seda enam ei eksisteeri, ent registrist seda maha kanda ei saa.Aktsiaseltsi SEB Liising ees on Tamral 20 250 euro suurune kohustus Subaru Outbacki kapitalirendi t\u00f5ttu. Muid laene tal pole.Irma V\u00e4reElmo RiigIrma V\u00e4re, Viljandi abivallavanemIsamaaIrma V\u00e4rel oli avalike huvide deklaratsioon 20. juulini esitamata. Selle toimingu t\u00e4htaeg oli 31. mai.Abivallavanemale tuli teave esitamata j\u00e4\u00e4nud deklaratsioonist ebameeldiva \u00fcllatusena, sest oma teada oli ta selle \u00e4ra esitanud. Ta lubas asja \u00fcle vaadata ning vea esimesel v\u00f5imalusel parandada. \u00abMidagi mul varjata pole,\u00bb kinnitas V\u00e4re. \u00abMidagi seal deklaratsioonis eelmiste aastatega v\u00f5rreldes muutunud ka pole.\u00bbAsjaolusid uurinud abivallavanem avastas, et oli 16. mail alustanud deklaratsiooni esitamist ning see oli miskip\u00e4rast pooleli j\u00e4\u00e4nud. \u00abN\u00fc\u00fcd on esitatud!\u00bb kinnitas ta 20. juuli p\u00e4rastl\u00f5unal.Deklaratsioonist v\u00f5ib lugeda, et Irma V\u00e4re oli l\u00e4inud aasta veebruarini Holstre-Polli spordikeskuse juhatuse liige ja praegu on ta usaldus\u00fchingus Asu Torut\u00f6\u00f6d usaldusosanik.Aasta sissetulek 77 686 eurot.Talle kuulub Viljandi vallas Asu k\u00fclas 48,6-hektariline kinnistu koos majaga ja s\u00f5iduauto Citro\u00ebn (2017).Eelmisel aastal usaldus\u00fchingul Asu Torut\u00f6\u00f6d k\u00e4ive ja kasum puudusid.Abivallavanemal on SEB pangast v\u00f5etud 11 736 euro suurune eluasemelaen ning Swedbankist 3300 euro suurune autolaen.Kaie ToobalElmo RiigKaie Toobal, P\u00f5hja-Sakala abivallavanem P\u00e4rnu spordiliidu juhatuse liige.Aastatulu 50 250 eurot.Maja P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas, samas kinnistusraamatu andmeil Toobalil kinnisvara pole.2016. aasta mahtuniversaal Nissan.Laene ja v\u00e4\u00e4rtpabereid pole.Ardo AgasildElmo RiigArdo Agasild, Mulgi abivallavanem Mittetulundus\u00fchingu Eesti Eriol\u00fcmpia juhatuse liigeAastatulu 35 156 eurot.Maamaja Viljandi vallas Matapera k\u00fclas.2010. aasta Toyota mahtuniversaal.Laene ja v\u00e4\u00e4rtpabereid pole.Volikogu esimehedHelmen K\u00fcttEero Vabam\u00e4giHelmen K\u00fctt,Viljandi linnavolikogu esimees Sotsiaaldemokraatlik ErakondRiigikogu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse, Viljandi Pauluse koguduse n\u00f5ukogu ja Johannes Mihkelsoni keskuse n\u00f5ukogu liige.Aastatulu 68 398 eurot.Kaasomandis maja Viljandis Endla t\u00e4naval ja riiklikku registrisse kantud 2016. aasta Audi A6. Abikaasaga \u00fchisomandis kaubik Mercedes-Benz Vito 111 DI.SEB pangast s\u00f5iduauto kapitalirent summas 13 972 eurot, lisaks samast pangast v\u00f5etud arvelduslaen ja p\u00fcsimaksega krediitkaart, limiidid m\u00f5lemal kasutamata.Swedbankis k\u00e4endatud \u00f5ppelaen summas 17 352 eurot. Coop pangast v\u00f5etud v\u00e4ikelaen summas 19 396 eurot. Bigbankist v\u00f5etud v\u00e4ikelaen summas 13 635 eurot.V\u00e4\u00e4rtpabereid pole.Mait AllasElmo RiigMait Allas, Viljandi vallavolikogu esimees ReformierakondOsa\u00fchingu Projex Estonia juhatuse liige.Aastatulu 56 244 eurot.Isiklikku kinnisvara ja s\u00f5idukeid pole.Sajaprotsendiline osalus osa\u00fchingus Projex Estonia, mille mullune puhaskasum pole teada, sest Allasel on eelmise aasta majandusaruanne esitamata. 2021. aastal j\u00e4i ettev\u00f5te 30 euroga kahjumisse.Swedbankist v\u00f5etud autoliising summas 28 800 eurot, muid laene pole.Aino ViinapuuElmo RiigAino Viinapuu, P\u00f5hja-Sakala vallavolikogu esimees Kalastusklubi Suure-Jaani S\u00e4ga ja Rohelise J\u00f5emaa koost\u00f6\u00f6kogu juhatuste liige.Aastatulu 35 564 eurot.Ainuomandis maamaja P\u00f5hja-Sakala vallas S\u00fcrgavere k\u00fclas.1997. aasta sedaan Mazda.Laene, liisinguid ja v\u00e4\u00e4rtpabereid pole.Arvo MalingMarko SaarmArvo Maling, Mulgi vallavolikogu esimees IsamaaAktsiaseltsi Nuia PMT juhatuse, mittetulundus\u00fchingu Rahvatantsuselts S\u00f5lesepad juhatuse, osa\u00fchingute Akemal, Akemal TM ja Karksi-Nuia Apteek juhatuse liige.Aastatulu 117 888 eurot.Viis ainuomandis Mulgi valla kinnistut, mille liigiks on maatulundusmaa, neist \u00fchel talu. 2009. aasta mootorratas Honda.13,69-protsendilise osalusega aktsion\u00e4r aktsiaseltsis Nuia PMT, 100-protsendiline osalus osa\u00fchingus Karksi-Nuia Apteek, 48,94-protsendiline osalus osa\u00fchingus Akemal ja 50-protsendiline osalus osa\u00fchingus Akemal TM. Karksi-Nuia Apteek teenis mullu 0 eurot kasumit. Osa\u00fching Akemal teenis 72 803 eurot kasumit ja Akemal TM 4053 eurot kahjumit. Malingu puhaskasum j\u00e4i 33 603 euro suuruseks.Arvo Malingu v\u00e4\u00e4rtpaberiportfellis on 1000 Enefit Greeni aktsiat, 3000 Clevoni lihtaktsiat, 36 Hepsori aktsiat, 3786 Coop Panga aktsiat, 500 Tallink Grupi aktsiat ja 700 Tallinna Kaubamaja Grupi aktsiat. Kokku v\u00e4\u00e4rtus umbes 24 574 eurot. Lisaks 9368 Nuia PMT aktsiat, mis pole avalikult kaubeldavad.Lisaks on tal 10 000 v\u00f5lakirja \u00abEUR 8.00 Bigbank allutatud v\u00f5lakiri 22-2033\u00bb ja 3000 v\u00f5lakirja \u00abEUR 10.00 Tuul v\u00f5lakiri 22-2027\u00bb.SEB pangast on Mulgi vallavolikogu esimehel v\u00f5etud 90 000 euro suurune eluasemelaen.OpositsiooniliidridHelir-Valdor SeederElmo RiigHelir-Valdor Seeder, Viljandi linnavolikogu liige IsamaaRiigikogu liige.Eelmise aasta juulini Eesti k\u00e4sipalliliidu juhatuse liige. Erakonna Isamaa, mittetulundus\u00fchingu Viha ja Viisnurk, Eestimaa spordiliidu ja Eesti ol\u00fcmpiakomitee juhatuste liige.Aastatulu 74 379 eurot.Maja Viljandis Suur-Kaare t\u00e4naval ja maamaja Viljandi vallas Loodi k\u00fclas.2010. aastal registrisse kantud kvadrik ehk maastikus\u00f5iduk \u00adCFMoto ja 2007. aastal registrisse kantud j\u00e4relhaagis Respo.Eluaseme- ega v\u00e4ikelaene pole, SEB Liisingult on v\u00f5etud s\u00f5iduauto Toyota Yaris Cross kasutusrent summas 12 214 eurot.Valmar HaavaAivo_kallasValmar Haava, Viljandi vallavolikogu liigeEesti Konservatiivne RahvaerakondOsa\u00fchingute Agronomic Service, Baltic Barley ja K\u00e4rstna Vili juhatuse liige, lisaks Kohaliku Elu Edendamise mittetulundus\u00fchingu juhatuse liige.Aastatulu 2500 eurot.Kinnisvara Valmar Haaval pole.Viljandi valla opositsion\u00e4\u00e4rile kuulub viis isiklikku s\u00f5idukit: luukp\u00e4rad Nissan (2002) ja Hyundai (2004 ja 2006), j\u00e4relhaagis Brentex-Trailer (2008) ja sedaan BMW (1999).T\u00e4isosalus osa\u00fchingutes Agronomic Service, Baltic Barley ja K\u00e4rstna Vili. Agronomic Service\u2019i puhaskasum eelmisel aastal oli 38 307 eurot, Baltic Barley kasum oli 62 884 eurot ja K\u00e4rstna Vilja kasum 235\u00a0264 eurot.Laene Haaval ei ole.K\u00fcsimuse peale, kuidas ta 2500-eurose aastasissetulekuga \u00e4ra elab, hakkas Haava naerma. \u00abVolikogu liikme palgaga t\u00f5esti niisama \u00e4ra ei elaks,\u00bb s\u00f5nas ta l\u00f5busasti ning selgitas siis, et elabki v\u00e4ga kokkuhoidlikult. V\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas ei k\u00e4i ta \u00fcldse ning elu on paljuski naturaalmajanduslik, nagu maal kipub olema. \u00abK\u00e4ib s\u00f5ber, toob kartulit, k\u00e4ib teine, toob mune,\u00bb kirjeldas Haava. \u00abToitu kasvatame ka ise nii palju kui v\u00f5imalik ja Eesti Energiat nuumame nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik. Ma olen seda varemgi Sakala veergudel kirjeldanud, kuidas liha ostmine k\u00e4ib poole sea kaupa ning liha s\u00f6\u00f6ngi peres sisuliselt ainult mina.\u00bbHaava s\u00f5nas, et iga v\u00e4ikeettev\u00f5tja v\u00f5ib seda kinnitada, et tihtipeale ei ole v\u00f5imalik esimestel tegutsemisaastatel iseendale palka maksta. \u00abMaksud on nii k\u00f5rged, et esialgu maksad t\u00f6\u00f6tajatele ja nende pealt maksud ning endale ei maksa midagi. Hiljuti hakkasin aga ka endale palka maksma, sest ettev\u00f5tetel on hakanud paremini minema,\u00bb s\u00f5nas ta.Priit ToobalElmo RiigPriit Toobal, P\u00f5hja-Sakala vallavolikogu liige KeskerakondMittetulundus\u00fchingute Kildu Ratsaklubi ja Rahvusvaheline Artur Kapi \u00dching ning osa\u00fchingute Kildu Grupp, Kildu Hobused ja Kildu Toitlustus juhatuste liige.Aastatulu 17 508 eurot.Kinnistu koos majaga Suure-Jaanis M\u00e4e t\u00e4naval. P\u00f5hja-Sakala vallas V\u00f5lli k\u00fclas 7,32 hektari suurune kinnistu koos majaga ning Sandra k\u00fclas 1,15 hektarit metsamaad.P\u00f5hja-Sakala vallas eelmistel kohalikel valimistel enim h\u00e4\u00e4li korjanud Priit Toobalil, kes m\u00f5nda aega teenis valda ka volikogu esimehena, on t\u00e4isosalus kolmes ettev\u00f5ttes: osa\u00fchingutes Kildu Grupp, Kildu Hobused ja Kildu Toitlustus. Kildu Grupi puhaskasum eelmisel aastal oli 154 103 eurot. Kildu Hobused j\u00e4i 32 071 euroga miinusesse ning Kildu Toitlustusel on majandusaruanne viimased kolm aastat esitamata.Toobal selgitas, et osa\u00fching Kildu Toitlustus pole kolm aastat tegutsenud ning plaanis on see likvideerida. \u00abSeni pole vajadust olnud selleks,\u00bb \u00fctles ta ning lisas, et praegu on Kildu Toitlustuse tegevuse \u00fcle v\u00f5tnud Kildu Grupp.Laene ja liisinguid Priit Toobalil pole.Mati IlissonMarko SaarmMati Ilisson, Mulgi vallavolikogu liige Mittetulundus\u00fchingu Meie Mulgimaa ja osa\u00fchingu WL Estonia juhatuse liige.Aastatulu 20 025 eurot.2022. aasta paadiveok Tiki ja 1997. aasta matkaauto Home-Car, lisaks kaks v\u00e4ikelaeva Amber (2021 ja 2022) ning v\u00e4ikelaev Bush, mille esmane registrikanne on aastast 2016. Riiklikku s\u00f5idukite registrisse on kantud mahtuniversaal Subaru.Majaga kinnistu Mulgi vallas Karksi-Nuias, korter Viljandi vallas Ramsil ja maja Tallinnas Haabersti linnaosas.Mati Ilissonil on sajaprotsendiline osalus osa\u00fchingus WL Estonia, mis j\u00e4i mullu 1399 euroga miinusesse.SEB pangast on v\u00f5etud 15 655 euro suurune eluasemelaen."}
{"text":"Juhtkiri:  kas me sellist metsa tahtsimegi?Eesti metsast kuulub riigile, see t\u00e4hendab meile k\u00f5igile, umbes 40 protsenti. Me oleme palganud oma metsa majandama asutuse nimega RMK, kes kontrollib v\u00e4ga rangelt, missuguseid puid v\u00f5ib meie metsa istutada. Sobivad ainult istikud, mis on v\u00f5rsunud meie metsas kasvanud puude seemnetest ja RMK enda kasvatatud.Ka teised istikukasvatajad v\u00f5ivad osta RMK-lt sertifitseeritud seemet ja kasvatada neist istikuid. Seejuures kontrollib keskkonnaamet v\u00e4ga p\u00f5hjalikult, et ei toimuks pettust ja seemnepassis n\u00e4idatud seemnekogus vastaks tegelikule p\u00f5llul kasvavale kogusele.K\u00f5ik Eesti erametsaomanikud v\u00f5ivad neid istikuid osta ja majandada oma erametsa samasuguse ettevaatuse ja hoolsusega, nagu teeb seda meile k\u00f5igile kuuluvas metsas RMK. Aga nad v\u00f5ivad ka seda mitte teha. Nad v\u00f5ivad osta istikuid, mis on k\u00fcll samuti kasvatatud Eesti puude seemnetest, kuid mis on kasvanud m\u00f5nes v\u00e4lisriigis, n\u00e4iteks Saksamaal.Paljud erametsaomanikud just nii teevadki, sest sellised istikud on kasvanud soojemas kliimas ja seet\u00f5ttu kasvult suuremad. Iga neljas erametsa istutatud puutaim on imporditud.Eesti metsateadlased teavad h\u00e4sti, et meie metsades ei kasva puud, mis on p\u00e4rit kaugemalt kui kaks laiuskraadi, ja sellep\u00e4rast ongi kaugemalt kui L\u00e4tist p\u00e4rit seemnetest v\u00f5rsunud istikute m\u00fc\u00fck meil keelatud. Keeld on kehtestatud metsaomanike kaitseks. Kuidas k\u00e4ituvad meie metsades Eesti seemnetest, kuid mujal istikuks kasvatatud puud, meie metsateadlased veel ei tea.Lisaks on selgunud, et keskkonnaametil pole n\u00f5utud dokumente, mis t\u00f5estaksid, et Saksamaalt toodud istikud on t\u00f5epoolest kasvatatud Eestist p\u00e4rit seemnest.Siin on peidus risk, mis v\u00f5ib avalduda alles paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Alles siis v\u00f5ib selguda, et metsa asemel on ostetud v\u00f5sa, ja pahane metsaomanik p\u00f6\u00f6rab s\u00fc\u00fcdistava pilgu riigi poole: \u00abKas me sellist metsa tahtsimegi?\u00bbHea on see, et meile k\u00f5igile kuuluvates metsades pole sellist riski v\u00f5etud. V\u00e4hem hea on see, et arvestatav hulk erametsaomanikke on selle riski v\u00f5tnud, ja siinkohal on \u00f5igustatud k\u00fcsida: kas oli \u00f5ige lubada neil seda v\u00f5tta?K\u00fcsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Postimees toetab ettev\u00f5tlusvabadust ja selle loo osalistel on k\u00f5igil omad \u00e4rihuvid. Kuid teiselt poolt ei saa me lubada kauboikapitalismi ja ammugi mitte h\u00e4marat semukapitalismi.Kui on \u00fcleval kahtlus, et erametsaomanikke peteti, siis tuleb t\u00f5de v\u00e4lja selgitada. Siin ei saa olla kahtpidi m\u00f5tlemist - pettuse suhtes peab valitsema nulltolerants.On hea, et ametnikud on hakanud ennast liigutama. On v\u00e4hem hea, et see juhtus alles p\u00e4rast Postimehes avaldatud artiklit.Lisaks teame n\u00fc\u00fcd, et meil puudub praegu v\u00f5ime teha istikutele DNA-anal\u00fc\u00fcsi ja l\u00f5plikku t\u00f5de on raske v\u00e4lja selgitada. Kui nii, siis tuleb ettevaatusprintsiipi eelistada ettev\u00f5tlusvabadusele ja teistest riikidest istikute toomine \u00e4ra l\u00f5petada. Risk ei ole ainult majanduslik, on ka oht rikkuda meie met- LOE KA sa tervist. LK 3JUHTKIRI Kui on \u00fcleval kahtlus, et erametsaomanikke peteti, siis tuleb t\u00f5de v\u00e4lja selgitada.Siin ei saa olla kahtpidi m\u00f5tlemist - pettuse suhtes peab valitsema nulltolerants.\""}
{"text":"Kui palju teenisid mullu Viljandimaa omavalitsusjuhid ja opositsiooniliidridHuvide deklaratsiooni kohaselt teenis Viljandimaa k\u00f5ige vaesema valla vallavanem l\u00e4inud aastal k\u00f5ige rohkem raha ning Viljandi valla opositsiooniliider sai oma s\u00f5nutsi hakkama ainult paari tuhande euroga. Missugune on meie maakonna juhtide ja rahvateenrite majanduslik seis? Kes on k\u00f5ige rikkam, kes k\u00f5ige vaesem?Korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi peavad huvide deklaratsiooni esitama ametiisikud, kelle hulka kuuluvad president, riigikogu liikmed, ministrid, kohtunikud, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler ja teised Eesti valitsusasutuste juhid, samuti kohaliku omavalitsuse liikmed. Deklaratsioon esitatakse mulluse aastatulu, varade ja rahaliste kohustuste kohta. Sellesse m\u00e4rgitakse ka aktsiad ja v\u00f5lakirjad.Rahvaesindajad peavad huvide deklaratsiooni aastatuluna kirja panema sama summa, mille esitasid maksu- ja tolliametile tuludeklaratsioonis. S\u00f5idukitel m\u00e4rgitakse deklaratsiooni esmane registreerimisaasta. Kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust pole v\u00f5imalik kokku arvutada ja j\u00e4\u00e4b \u00fcle l\u00e4htuda lihtsast loogikast, et maja Tallinnas on v\u00e4\u00e4rtuslikum kui Viljandis.Vaatluse alla v\u00f5tsime omavalitsuste juhid ehk siis linnapead, abilinnapead, vallavanemad ja abivallavanemad, lisaks neile ka volikogude esimehed ning Viljandimaa volikogude neli opositsiooniliidrit. Huvide deklaratsiooni esitamise poolest v\u00f5ib meie maakonna juhte usinaks hinnata, \u00f5igeks ajaks oli deklaratsiooni esitamata j\u00e4tnud ainult \u00fcks.OMAVALITSUSTE JUHIDMADIS TIMPSON, Viljandi linnapea ReformierakondViljandi omavalitsuste liidu juhatuse liige 2021. aasta detsembri l\u00f5puni.Aastane teenitud tulu oli 62 739 eurot.Linnapeale kuulub Tallinnas Liivaoja t\u00e4naval korter ja Tallinnas Bensiini t\u00e4naval korter koos panipaigaga. Viljandimaal tal kinnisvara ei ole.Timpsoni v\u00e4\u00e4rtpaberiportfelli kuulub 1550 Enefit Greeni aktsiat, 350 LHV aktsiat, 999 Clevoni lihtaktsiat, 5000 Tallink Grupi aktsiat ja 100 Tallinna Kaubamajaaktsiat. Kokku v\u00e4\u00e4rtus umbes 12 790 eurot. V\u00e4lismaistest aktsiatest on portfellis 23 Apple Inci, 50 Fort Motor Co, kolm Microsoft Corporationi ja 17 Nike Inc Cl B aktsiat. Kokku v\u00e4\u00e4rtus 8011 dollarit ehk umbes 7189 eurot.S\u00f5idukitest kuulub linnapeale mootorratas Kawazaki Z650 (2019) ja s\u00f5iduauto Honda Civic (2018).Laene pole, liisingusse on v\u00f5etud Honda Civic. Liisingu suurus teadmata.ALAR KARU, Viljandi vallavanem IsamaaViljandi omavalitsuste liidu, Mulgimaa arenduskoja ja mittetulundus\u00fchingu V\u00f5rtsj\u00e4rve Kalanduspiirkond juhatuste liige ning 2022. aasta maini mittetulundus\u00fchingu Eesti J\u00e4\u00e4tmehoolduskeskus juhatuse liige.Aasta sissetulek 74 793 eurot.P\u00e4rnumaal H\u00e4\u00e4demeeste vallas Penu k\u00fclas on tal hoonestatud kinnistu, Viljandis neli korterit ning Tartus ja Tallinnas \u00fcks korter.1\/24 osalust garaa\u017ei\u00fchistus Satelliit.V\u00e4\u00e4rtpabereid ja laene pole.IMRE JUGOM\u00c4E, Mulgi vallavanem KeskerakondAbja spordiklubi, Eesti linnade ja valdade liidu, Mulgimaa arenduskoja, Viljandi Tallinna t\u00e4nav 59 korteri\u00fchistu ja Viljandimaa omavalitsuste liidu juhatuse liige.Aastane tulu 51 669 eurot.Kaasomandis korter Viljandis Tallinna t\u00e4naval.1993. aastal registrisse kantud s\u00f5iduauto Audi.65 256 euro suurune eluasemelaen Luminori pangast ning Volkswagen Passati 7523 euro suurune liising SEB pangast.V\u00e4\u00e4rtpabereid pole.KAREL T\u00d6LP, P\u00f5hja-Sakala vallavanemAastane palgatulu 75 175 eurot.Kaheksa ainuomandis kinnisasja P\u00e4rnumaal, neist seitse Tori vallas ja \u00fcks H\u00e4\u00e4demeeste vallas.Sajaprotsendiline osalus osa\u00fchingutes Eriku Grupp, Murru Teravili ja Roigu. 40,94-protsendiline osalus osa\u00fchingus K\u00f5pu PM.Osa\u00fchingu Eriku Grupp puhaskasum oli mullu 203 135 eurot ja Murru Teravilja puhaskasum 24 222 eurot. Roigu j\u00e4i 41 177 euroga miinusesse. K\u00f5pu PM-i eelmise aasta puhaskasum oli 1 268 331 eurot, T\u00f6lbi osa sellest on 519 255 eurot. Kokku sai ta oma osalusega ettev\u00f5tetest eelmisel aastal kasumit 705 435 eurot.V\u00f5istluss\u00f5iduk Ford (2008).eurot.Laene ja liisinguid pole.Karel T\u00f6lp s\u00f5nas, et tegutsemine ettev\u00f5tjana ei sega kuigiv\u00f5rd t\u00f6\u00f6d vallavanemana, sest paljuski on \u00fclesanded delegeeritud teistele ning m\u00f5istlikult jaotatud. \u00abPaberimajandust haldab suuresti n\u00e4iteks raamatupidaja, seda ei tee ma ise,\u00bb s\u00f5nas ta. P\u00f5llul k\u00e4ib ta aga meelsasti ning kasutab selleks puhkusep\u00e4evi. K\u00fcsimuse peale, kas selline asi tervisele ei hakka, vajus vallavanem m\u00f5ttesse. \u00abMida n\u00fc\u00fcd puhkusena v\u00f5tta,\u00bb s\u00f5nas ta l\u00f5puks. \u00abMasinatega p\u00f5llule minek on hoopis midagi teistsugust kui t\u00f6\u00f6 vallamajas.\u00bbMiks edukas ettev\u00f5tja \u00fcldse vallavanemana t\u00f6\u00f6tab? \u00abIgav hakkas!\u00bb vastas T\u00f6lp ja hakkas naerma. Ta selgitas, et p\u00f5llumajandusettev\u00f5ttes ei k\u00e4i t\u00f6\u00f6 hommikust \u00f5htuni ja iga p\u00e4ev, kiiremad ajad vahelduvad aeglasematega ning vahepeal hakkavad k\u00e4ed s\u00fcgelema millegi muu j\u00e4rele. \u00abLisaks see eelnenud koroonaaeg ning omaette kodus istumine, kusjuures mul \u00f5nnestus veelendalgi koroona saada ... See k\u00f5ik ajendas nii-\u00f6elda kodust v\u00e4lja tulema.\u00bbSamas T\u00f6lp tunnistas, et m\u00f5te vallavanema t\u00f6\u00f6le k\u00e4ega l\u00fc\u00fca ja lihtsalt minema minna on tal olnud k\u00fcll. \u00abK\u00f5igil P\u00f5hja-Sakala vallamajas on,\u00bb lausus ta t\u00f5siselt. \u00abJa ka volikogu liikmed on \u00f6elnud, et nemad ei jaksa enam. Ma teadsin enne ametikoha vastuv\u00f5tmist k\u00fcll, et see saab olema raske, aga et nii raske ... Omavahelist kemplemist on nii palju ja arusaamist sellest, mida teha tuleb, liiga v\u00e4he. H\u00e4id ja k\u00f5igile meeldivaid lahendusi praegu olukorrale ei ole ning tehted, mida teeme, ongi paraku lahutustehted. Enne esmasp\u00e4evast umbusaldusavaldust arutasime t\u00e4itsa t\u00f5siselt, et mida ja kuidas edasi.\u00bbT\u00f6lp tunnustab L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu, et too on olnud n\u00f5us vastu v\u00f5tma selliseid raskeid, aga vajalikke otsuseid nagu Metsk\u00fcla kooli sulgemine ega l\u00e4htu \u00fcksnes hirmust, et ehk ei valita ebapopulaarsete otsuste langetamise t\u00f5ttu j\u00e4rgmistel valimistel enam tagasi.MAJANDUS- JA EHITUSVALDKONNA OMAVALITSUSJUHIDKALVI M\u00c4RTIN,Viljandi abilinnapeaReformierakondViljandis Posti t\u00e4nav 10 korteri\u00fchistu juhatuse liige.Aastane tulu 48 271 eurot.Kaasomandis maja Viljandis Maasika t\u00e4naval ja kaks kaasomandis korterit Viljandis. Lisaks kaks kaasomandis korterit Tartus ja kolm ainuomandis korterit Viljandis.S\u00f5idukitest kuulub Kalvi M\u00e4rtinile 1982. aastal registrisse kantud veomotoroller TMZ, Mercedes-Benzi kabriolett (1998) ning omavalmistatud paadiveok (2013). Lisaks v\u00e4ikelaev Bayliner (2002).M\u00e4rtinile kuulub sajaprotsendiline osalus osa\u00fchingutes Kadri Varahaldus, Kadri Viljandi ja Riilsteit Rent. Lisaks viiek\u00fcmneprotsendiline osalus osa\u00fchingus Recotec.Kadri Varahaldus j\u00e4i eelmisel aastal miinusesse 9188 ja Kadri Viljandi 26 499 euroga. Riilsteit Rendil l\u00e4ks eelmine aasta siiski paremini ning see j\u00e4i 38 230 euroga kasumisse. Osa\u00fchingu Recotec kasum oli 197 eurot. M\u00e4rtini osa sellest kasumist oli 98 eurot. Kokku sai M\u00e4rtin oma osalusega ettev\u00f5tetest eelmisel aastal 2641 eurot kasumit.Tal on Swedbankist v\u00f5etud 58 010 euro suurune eluasemelaen.ALVAR P\u00c4HKEL,ViljandiabivallavanemSihtasutuse Holstre-Polli Spordikeskus n\u00f5ukogu liige ja L\u00f5una politsei spordiklubi juhatuse liige.Annab t\u00f6\u00f6lepingu alusel loenguid Viljandi kutse\u00f5ppekeskuses ja mittetulundus\u00fchingus Eesti Liiklusk\u00e4itumise Arenduskeskus.Aastatulu 57 254 eurot.Kaasomandis ridaelamuboks Viljandis.2023. aasta \u0160koda Kodiaq, mille eest Swedbankile 29 762 eurone liisingukohustus. Lisaks 20 246 euro suurune eluasemelaen, mis samuti Swedbankist v\u00f5etud.V\u00e4\u00e4rtpabereid Alvar P\u00e4hklil pole.JAANUS RAHULA,P\u00f5hja- SakalaabivallavanemT\u00f6\u00f6tas t\u00e4navu mai l\u00f5puni P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallavalitsuses.P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallavolikogu liige.Oli eelmise aasta m\u00e4rtsi l\u00f5puni osa\u00fchingu Koksvere Maja juhatuse liige.Rohelise J\u00f5emaa koost\u00f6\u00f6kogu juhatuse liige.Aastatulu 30 918 eurot.Kaasomandis maja P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas V\u00e4ndra alevis.S\u00f5idukeid ja v\u00e4\u00e4rtpabereid pole.SEB pangast on Rahulal v\u00f5etud 6366 euro suurune s\u00f5iduki kapitalirent ning 4460 euro suurune laen. Lisaks Swedbankist 77 841 euro suurune laen.DMITRI ORAV,Mulgi abivallavanemIsamaaOsa\u00fchingute Dimardo Forest ja Luuka Turism, Mulgimaa arenduskoja ja mittetulundus\u00fchingu Karksi Turism ja Keskkond juhatuse liige.Aastatulu 34 717 eurot.Kaasomandis maja Karksi-Nuias ja kaasomandis korter Tallinnas Haabersti linnaosas.2003. aasta mahtuniversaal ja 1998. aasta sedaan, m\u00f5lemad firmalt Mercedes-Benz.Oravale kuulub viiek\u00fcmneprotsendiline osalus osa\u00fchingutes Dimardo Forest ja Luuka Turism. Dimardo Forest teenis eelmisel aastal 598 eurot kasumit ja Luuka Turism j\u00e4i 163 euroga kahjumisse. Orav sai kahest ettev\u00f5ttest eelmisel aastal 217 eurot.Laenukohustusi pole.SOTSIAAL- JA KULTUURIVALDKONNA OMAVALITSUSJUHIDTONIO TAMRA,Viljandi abilinnapeaSotsiaaldemokraatlikErakondMai l\u00f5puni t\u00f6\u00f6tas Viljandi muusikakooli direktorina.Mittetulundus\u00fchingu Eesti P\u00e4rimusmuusika Keskus n\u00f5ukogu liige eelmise aasta aprillini. Aktsiaseltsi Viljandi Veev\u00e4rk n\u00f5ukogu liige eelmise aasta novembri l\u00f5puni. Praegu sihtasutuse Viljandi Haigla n\u00f5ukogu liige. Registreeritud f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana.Aastatulu 47 830 eurot.Ainuomandis maamaja Viljandi vallas ja kaasomandis maja Viljandis.S\u00f5idukitest kuulub Tamrale 2017. aasta Subaru Outback ning 1991. aasta Opel, mille juures on m\u00e4rge, et seda enam ei eksisteeri, ent registrist seda maha kanda ei saa.Aktsiaseltsi SEB Liising ees on Tamral 20 250 euro suurune kohustus Subaru Outbacki kapitalirendi t\u00f5ttu. Muid laene tal pole.IRMA V\u00c4RE,Viljandi abivallavanemIsamaaIrma V\u00e4rel oli avalike huvide deklaratsioon 20. juulini esitamata.Selle toimingu t\u00e4htaeg oli 31. mai.Abivallavanemale tuli teave esitamata j\u00e4\u00e4nud deklaratsioonist ebameeldiva \u00fcllatusena, sest oma teada oli ta selle \u00e4ra esitanud. Ta lubas asja \u00fcle vaadata ning vea esimesel v\u00f5imalusel parandada. \u00abMidagi mul varjata pole,\u00bb kinnitas V\u00e4re. \u00abMidagi seal deklaratsioonis eelmiste aastatega v\u00f5rreldes muutunud ka pole.\u00bbAsjaolusid uurinud abivallavanem avastas, et oli 16. mail alustanud deklaratsiooni esitamist ning see oli miskip\u00e4rast pooleli j\u00e4\u00e4nud. \u00abN\u00fc\u00fcd on esitatud!\u00bb kinnitas ta 20. juuli p\u00e4rastl\u00f5unal.Deklaratsioonist v\u00f5ib lugeda, et Irma V\u00e4re oli l\u00e4inud aasta veebruarini Holstre-Polli spordikeskuse juhatuse liige ja praegu on ta usaldus\u00fchingus Asu Torut\u00f6\u00f6d usaldusosanik.Aasta sissetulek 77 686 eurot.Talle kuulub Viljandi vallas Asu k\u00fclas 48,6-hektariline kinnistu koos majaga ja s\u00f5iduauto Citro\u00ebn (2017).Eelmisel aastal usaldus\u00fchingul Asu Torut\u00f6\u00f6d k\u00e4ive ja kasum puudusid.Abivallavanemal on SEB pangast v\u00f5etud 11 736 euro suurune eluasemelaen ning Swedbankist 3300 euro suurune autolaen.KAIE TOOBAL,P\u00f5hja-SakalaabivallavanemP\u00e4rnu spordiliidu juhatuse liige.Aastatulu 50 250 eurot.Maja P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas, samas kinnistusraamatu andmeil Toobalil kinnisvara pole.2016. aasta mahtuniversaal Nissan.Laene ja v\u00e4\u00e4rtpabereid pole.ARDO AGASILD,Mulgi abivallavanemMittetulundus\u00fchingu Eesti Eriol\u00fcmpia juhatuse liigeAastatulu 35 156 eurot.Maamaja Viljandi vallas Matapera k\u00fclas.2010. aasta Toyota mahtuniversaal.Laene ja v\u00e4\u00e4rtpabereid pole.VOLIKOGU ESIMEHEDHELMEN K\u00dcTT,Viljandi linnavolikogu esimeesSotsiaaldemokraatlikErakondRiigikogu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse, Viljandi Pauluse koguduse n\u00f5ukogu ja Johannes Mihkelsoni keskuse n\u00f5ukogu liige.Aastatulu 68 398 eurot.Kaasomandis maja Viljandis Endla t\u00e4naval ja riiklikku registrisse kantud 2016. aasta Audi A6. Abikaasaga \u00fchisomandis kaubik Mercedes-Benz Vito 111 DI.SEB pangast s\u00f5iduauto kapitalirent summas 13 972 eurot, lisaks samast pangast v\u00f5etud arvelduslaen ja p\u00fcsimaksega krediitkaart, limiidid m\u00f5lemal kasutamata.Swedbankis k\u00e4endatud \u00f5ppelaen summas 17 352 eurot. Coop pangast v\u00f5etud v\u00e4ikelaen summas 19 396 eurot. Bigbankist v\u00f5etud v\u00e4ikelaen summas 13 635 eurot.V\u00e4\u00e4rtpabereid pole.MAIT ALLAS,Viljandi vallavolikogu esimeesReformierakondOsa\u00fchingu Projex Estonia juhatuse liige.Aastatulu 56 244 eurot.Isiklikku kinnisvara ja s\u00f5idukeid pole.Sajaprotsendiline osalus osa\u00fchingus Projex Estonia, mille mullune puhaskasum pole teada, sest Allasel on eelmise aasta majandusaruanne esitamata. 2021. aastal j\u00e4i ettev\u00f5te 30 euroga kahjumisse.Swedbankist v\u00f5etud autoliising summas 28 800 eurot, muid laene pole.AINO VIINAPUU,P\u00f5hja-Sakala vallavolikoguesimeesKalastusklubi Suure-Jaani S\u00e4ga ja Rohelise J\u00f5emaa koost\u00f6\u00f6kogu juhatuste liige.Aastatulu 35 564 eurot.Ainuomandis maamaja P\u00f5hja-Sakala vallas S\u00fcrgavere k\u00fclas.1997. aasta sedaan Mazda.Laene, liisinguid ja v\u00e4\u00e4rtpabereid pole.ARVO MALING,Mulgi vallavolikogu esimeesIsamaaAktsiaseltsi Nuia PMT juhatuse, mittetulundus\u00fchingu Rahvatantsuselts S\u00f5lesepad juhatuse, osa\u00fchingute Akemal, Akemal TM ja Karksi-Nuia Apteek juhatuse liige.Aastatulu 117 888 eurot.Viis ainuomandis Mulgi valla kinnistut, mille liigiks on maatulundusmaa, neist \u00fchel talu. 2009. aasta mootorratas Honda.13,69-protsendilise osalusega aktsion\u00e4r aktsiaseltsis Nuia PMT, 100-protsendiline osalus osa\u00fchingus Karksi-Nuia Apteek, 48,94-protsendiline osalus osa\u00fchingus Akemal ja 50-protsendiline osalus osa\u00fchingus Akemal TM. Karksi-Nuia Apteek teenis mullu 0 eurot kasumit. Osa\u00fching Akemal teenis 72 803 eurot kasumit ja Akemal TM 4053 eurot kahjumit. Malingu puhaskasum j\u00e4i 33 603 euro suuruseks.Arvo Malingu v\u00e4\u00e4rtpaberiportfellis on 1000 Enefit Greeni aktsiat, 3000 Clevoni lihtaktsiat, 36 Hepsori aktsiat, 3786 Coop Panga aktsiat, 500 Tallink Grupi aktsiat ja 700 Tallinna Kaubamaja Grupi aktsiat. Kokku v\u00e4\u00e4rtus umbes 24 574 eurot. Lisaks 9368 Nuia PMT aktsiat, mis pole avalikult kaubeldavad.Lisaks on tal 10 000 v\u00f5lakirja \u00abEUR 8.00 Bigbank allutatud v\u00f5lakiri 22-2033\u00bb ja 3000 v\u00f5lakirja \u00abEUR 10.00 Tuul v\u00f5lakiri 22-2027\u00bb.SEB pangast on Mulgi vallavolikogu esimehel v\u00f5etud 90 000 euro suurune eluasemelaen.OPOSITSIOONILIIDRIDHELIR-VALDOR SEEDER, Viljandi linnavolikogu liige IsamaaRiigikogu liige.Eelmise aasta juulini Eesti k\u00e4sipalliliidu juhatuse liige. Erakonna Isamaa, mittetulundus\u00fchingu Viha ja Viisnurk, Eestimaa spordiliidu ja Eesti ol\u00fcmpiakomitee juhatuste liige.Aastatulu 74 379 eurot.Maja Viljandis Suur-Kaare t\u00e4naval ja maamaja Viljandi vallas Loodi k\u00fclas.2010. aastal registrisse kantud kvadrik ehk maastikus\u00f5iduk CFMoto ja 2007. aastal registrisse kantud j\u00e4relhaagis Respo.Eluaseme- ega v\u00e4ikelaene pole, SEB Liisingult on v\u00f5etud s\u00f5iduauto Toyota Yaris Cross kasutusrent summas 12 214 eurot.VALMAR HAAVA,Viljandi vallavolikogu liigeEesti KonservatiivneRahvaerakondOsa\u00fchingute Agronomic Service,Baltic Barley ja K\u00e4rstna Vili juhatuse liige, lisaks Kohaliku Elu Edendamise mittetulundus\u00fchingu juhatuse liige.Aastatulu 2500 eurot.Kinnisvara Valmar Haaval pole.Viljandi valla opositsion\u00e4\u00e4rile kuulub viis isiklikku s\u00f5idukit: luukp\u00e4rad Nissan (2002) ja Hyundai (2004 ja 2006), j\u00e4relhaagis Brentex-Trailer (2008) ja sedaan BMW (1999).T\u00e4isosalus osa\u00fchingutes Agronomic Service, Baltic Barley ja K\u00e4rstna Vili. Agronomic Service\u2019i puhaskasum eelmisel aastal oli 38 307 eurot, Baltic Barley kasum oli 62 884 eurot ja K\u00e4rstna Vilja kasum 235 264 eurot.Laene Haaval ei ole.K\u00fcsimuse peale, kuidas ta 2500-eurose aastasissetulekuga \u00e4ra elab, hakkas Haava naerma. \u00abVolikogu liikme palgaga t\u00f5esti niisama \u00e4ra ei elaks,\u00bb s\u00f5nas ta l\u00f5busasti ning selgitas siis, et elabki v\u00e4ga kokkuhoidlikult. V\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas ei k\u00e4i ta \u00fcldse ning elu on paljuski naturaalmajanduslik, nagu maal kipub olema. \u00abK\u00e4ib s\u00f5ber, toob kartulit, k\u00e4ib teine, toob mune,\u00bb kirjeldas Haava. \u00abToitu kasvatame ka ise nii palju kui v\u00f5imalik ja Eesti Energiat nuumame nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik. Ma olen seda varemgi Sakala veergudel kirjeldanud, kuidas liha ostmine k\u00e4ib poole sea kaupa ning liha s\u00f6\u00f6ngi peres sisuliselt ainult mina.\u00bbHaava s\u00f5nas, et iga v\u00e4ikeettev\u00f5tja v\u00f5ib seda kinnitada, et tihtipeale ei ole v\u00f5imalik esimestel tegutsemisaastatel iseendale palka maksta. \u00abMaksud on nii k\u00f5rged, et esialgu maksad t\u00f6\u00f6tajatele ja nende pealt maksud ning endale ei maksa midagi. Hiljuti hakkasin aga ka endale palka maksma, sest ettev\u00f5tetel on hakanud paremini minema,\u00bb s\u00f5nas ta.PRIIT TOOBAL, P\u00f5hja-Sakala vallavolikogu liige KeskerakondMittetulundus\u00fchingute Kildu Ratsaklubi ja Rahvusvaheline Artur Kapi \u00dching ning osa\u00fchingute Kildu Grupp, Kildu Hobused ja Kildu Toitlustus juhatuste liige.Aastatulu 17 508 eurot.Kinnistu koos majaga Suure-Jaanis M\u00e4e t\u00e4naval. P\u00f5hja-Sakala vallas V\u00f5lli k\u00fclas 7,32 hektari suurune kinnistu koos majaga ning Sandra k\u00fclas 1,15 hektarit metsamaad.P\u00f5hja-Sakala vallas eelmistel kohalikel valimistel enim h\u00e4\u00e4li kor janud Priit Toobalil, kes m\u00f5nda aega teenis valda ka volikogu esimehena, on t\u00e4isosalus kolmes ettev\u00f5ttes: osa\u00fchingutes Kildu Grupp, Kildu Hobused ja Kildu Toitlustus. Kildu Grupi puhaskasum eelmisel aastal oli 154 103 eurot. Kildu Hobused j\u00e4i 32 071 euroga miinusesse ning Kildu Toitlustusel on majandusaruanne viimased kolm aastat esitamata.Toobal selgitas, et osa\u00fching Kildu Toitlustus pole kolm aastat tegutsenud ning plaanis on see likvideerida. \u00abSeni pole vajadust olnud selleks,\u00bb \u00fctles ta ning lisas, et praegu on Kildu Toitlustuse tegevuse \u00fcle v\u00f5tnud Kildu Grupp.Laene ja liisinguid Priit Toobalil pole.MATI ILISSON,Mulgi vallavolikoguliigeMittetulundus\u00fchingu Meie Mulgimaa ja osa\u00fchingu WL Estonia juhatuse liige.Aastatulu 20 025 eurot.2022. aasta paadiveok Tiki ja 1997. aasta matkaauto Home-Car, lisaks kaks v\u00e4ikelaeva Amber (2021 ja 2022) ning v\u00e4ikelaev Bush, mille esmane registrikanne on aastast 2016. Riiklikku s\u00f5idukite registrisse on kantud mahtuniversaal Subaru.Majaga kinnistu Mulgi vallas Karksi-Nuias, korter Viljandi vallas Ramsil ja maja Tallinnas Haabersti linnaosas.Mati Ilissonil on sajaprotsendiline osalus osa\u00fchingus WL Estonia, mis j\u00e4i mullu 1399 euroga miinusesse.SEB pangast on v\u00f5etud 15 655 euro suurune eluasemelaen."}
{"text":"\u201eTahan ainult oma poega tagasi!\u201c P\u00f5hja-Koreasse putkanud USA s\u00f5durist pole endiselt midagi teadaTeisip\u00e4eval p\u00f5genes reamees Travis King kahte Koread eraldavast demilitariseeritud tsoonist naerulaginal P\u00f5hja-Korea poolele.Seni ei m\u00f5ista keegi t\u00e4pselt, miks ta seda tegi ja mis temast sai. K\u00f5ige veidram on aga see, et P\u00f5hja-Korea propaganda on ise nagu kult rukkis.Reamees Kingist kirjutas \u00d5htuleht pikemalt neljap\u00e4evases numbris. Ent l\u00fchidalt meeldetuletuseks: kaklustesse sattunud ja riigist v\u00e4lja saadetud King pidanuks esmasp\u00e4eval Seoulis lennuki pardale astuma. Ta valetas aga, et unustas passi koju ning lennujaama t\u00f6\u00f6taja juhatas ta lihtsalt v\u00e4lja. P\u00e4ev hiljem liitus King turismigrupiga, kes bussiga tsooni uudistama s\u00f5idutati. Seal aga p\u00f5genes tsiviilriietes s\u00f5dur pealtn\u00e4gijate suureks \u0161okiks \u00fcle piiri P\u00f5hja-Korea poolele.\u201eTeeme k\u00f5ik, mis suudame, et tema asukoht, k\u00e4ek\u00e4ik ja tervislik seisund v\u00e4lja selgitada ja v\u00e4ljendada v\u00e4ga selgelt, et tahame, et ta turvaliselt ja kiiresti USAsse ja oma pere juurde tagasi toimetatakse,\u201c s\u00f5nas Valge Maja pressiisik John Kirby ajakirjanikele. Ta lisas: \u201eAsi pole selles, et me ei \u00fcrita, meil lihtsalt polegi midagi.\u201cKirby ei eksi. K\u00f5ige kummalisem on, et Pyongyangi jaoks peaks reamees Kingi sugune tegelane olema t\u00f5eline trofee. \u00dcldiselt meeldib re\u017eiimile k\u00e4tte saadud L\u00e4\u00e4ne inimesest tsirkuseloom teha ja teda oma meedias n\u00e4idata, ent P\u00f5hja-Korea propagandamasin on talle mitteomaselt vaikne. USA v\u00e4lisministeeriumi suhtlemiskatseid eiratakse.Julgeolekuekspert Anthony Ruggiero oletab usutluses ABC Newsiga, et P\u00f5hja-Korea v\u00f5tab meelega aega, vastavad v\u00f5imuorganid ilmselt k\u00fcsitlevad Kingi ja re\u017eiim pole veel v\u00e4lja nuputanud, mida temaga teha v\u00f5i kuidas peaks teda esitlema. See, et diplomaatilised kanalid vaikivad, pole midagi erilist, Pyongyang v\u00f5ib sedasi k\u00e4ituda veel n\u00e4dalaid. Ruggiero osutab ka asjaolule, et Kingi s\u00f5duristaatus polnud tema p\u00f5genemise ajal kohe silmaga n\u00e4ha. Kui re\u017eiim taipab, kelle ta k\u00e4tte on saanud, v\u00f5ib ta \u00fcritada reameest m\u00f5ne h\u00fcve v\u00e4ljapressimiseks \u00e4ra kasutada. Samas ei pruugi vaenlase poolele jooksnud ning pealegi ka kodumaal peapesu oodanud s\u00f5dur olla Valge Maja jaoks piisavalt prioriteetne tegelane, kelle nimel suuri ohvreid tuua.\u201eMa tahan ainult oma poega tagasi. Tooge mu poeg koju. Tooge mu poeg koju ja palvetage. Palvetage, et ta tuleb tagasi,\u201c kommenteeris Kingi ema Claudine ukse taha tulnud ajakirjanikele.AP Scanpix Reamees Travis Kingi saatus on teadmata.GREETE K\u00d5RVITS"}
{"text":"( : ) kivisildnik: Nad raiuvad jalad maha, et v\u00e4hendada jalaj\u00e4lgiM\u00f5ned nendest, kes on koolis k\u00e4inud, ehk m\u00e4letavad veel kurba lugu \u00f5nnetust Kalevipojast, kellel l\u00f5igati jalad otsast. See pole niisama t\u00fchi jutt laste hirmutamiseks. \u201cKalevipoeg\u201d on kujunemas oluliseks prohvetikuulutuseks, milles Kreutzwald kirjeldab globalistide alatuid inimsusevastaseid sepitsusi.\nJust \u00e4sja kujunes suureks hitiks USA asepresidendi Kamala Harrise k\u00f5ne, milles ta kutsub \u00fcles v\u00e4hendama planeedi elanikkonda, et lapsed saaksid hingata v\u00e4rsket \u00f5hku jne jne. Ilmselt siis hakatakse v\u00e4hendama t\u00e4isikka j\u00f5udnud planeedi elanikke, et lastel, siilidel ja konnadel oleks hea olla ja m\u00f5nus t\u00e4iel rinnal hingata. Aga kuulake ja vaadake ise SIIT.\nMuidugi ei meeldinud see jutt paljudele, kes olid kuskilt lugenud, et inimestel on \u00f5igus elule ja neid ei tohi mingil juhul v\u00e4hendama hakata. Ajalugu tunneb mitmeid roimareid, kes inimkonna arvukust tuntavalt k\u00e4rpisid ja kellest enamik hiljem ka hukka m\u00f5isteti, esimesena tulevad meelde Stalin, Trotski, Mao, Pol Pot ja need sigudikud, kes Artur Sirgu\u00a0aknast alla viskasid.\nMingid kommunistidest t\u00f6llakad korraldasid Ukrainas metsiku n\u00e4ljah\u00e4da, mille t\u00f5ttu hukkus kuni 6 000 000 inimest. \u00dched \u00fctlevad, et neli miljonit \u2013 nagu oleks see siis t\u00fchiasi. Ka miljon ei ole t\u00fchiasi, sest eestlasi on alla miljoni. Tuletan neid vanu asju meelde selle p\u00e4rast, et kommunistid ja korruptandid on ennegi inimkonda v\u00e4hendanud. See on reaalne oht, sest vasakterroristide meetodid on v\u00e4ga verised.\nTehnika on edenenud, t\u00e4nap\u00e4eval osatakse teha kavalaid viiruseid, mis hiinlasi ja a\u0161kenazi juute ei sega, ent valgeid ja musti niidavad k\u00fcll ja veel. Nii kinnitas teadusuuringule toetudes liitlase presidendikandidaat Robert F. Kennedy Jr, tapetud Kennedyte suguv\u00f5sast. N\u00fc\u00fcd on ta tunnustatud antisemiit, rassist, paha ja m\u00f5istagi ka venelaste k\u00e4silane. Ei maksa ikka teadusega vehkida ja l\u00f5ugu laiutada. V\u00f5id v\u00e4lguga kuklasse saada.\nAga tuleme tagasi poolpresident Harrise jutu juurde, see planeedi elanikonna v\u00e4hendamise asi. Ta \u00fctles tingivas k\u00f5neviisis: kui me v\u00e4hendame, siis lapsed hingavad puhast. Kes on need meie? Kuidas v\u00e4hendatakse? Keda v\u00e4hendatakse? Need k\u00fcsimused j\u00e4id hetkel selgitamata, aga raamotsus, nagu ma n\u00e4en, on langetatud. Inimkonna v\u00e4hendamise jutule j\u00e4rgnes kestev ja tormiline kiiduavaldus. See jutt meeldis verej\u00e4nulisele publikule v\u00e4ga.\nTelepastor Rick Wiles kommenteeris seda naerdes, et nad v\u00e4hendavad jalgu, et v\u00e4hendada jalaj\u00e4lgi. Nii saan sellest ka mina aru. Vahepeal olin ilma elektrita metsas ja ei hakanud v\u00e4hest akut eesti lehtede peale kulutama, aga ma loodan v\u00e4ga, et planeedi puhtaks rookimine liitlase geniaalsel juhtimisel kiideti \u00fcksmeelselt heaks. Kommunistide puudust Eesti vabariigis ei ole.\nMujal maailmas l\u00e4ks aga etteoodatult vingumiseks, ja p\u00e4rast hakati seletama ja vabandma, et Kamala ajas j\u00e4lle k\u00f5ik sassi ja ta tahtis tegelikult v\u00e4hendada pollutsioone, mitte populatsioone. Aga miks siis saal r\u00f5kkas, kui ta t\u00e4iega segast peksis, on nad seal k\u00f5ik mingid tobukesed v\u00f5i? Miks ei h\u00f5iganud keegi vahele, et miks sa, koer, juba ei v\u00e4henda. Ei midagi sellist, nii oli \u00f6eldud ja et see oli ka nii m\u00f5eldud, on mulle selge \u00f5ige mitmel p\u00f5hjusel.\n\u00dcks nendest p\u00f5hjustest on see, et juba t\u00e4na on k\u00e4igus \u00f5ige mitmed t\u00f5husad jalaraiumise projektid. Triibud taevas on muidugi laste kopsurohi \u2013 pertusiin200, aga n\u00e4lja tekitamise algatused on ilmselgelt inimeste arvukuse v\u00e4hendamiseks. Planeedi elanikonna v\u00e4hendamiseks 75% ulatuses on k\u00e4ima t\u00f5mmatud l\u00e4mmastikv\u00e4etise vastane v\u00f5itlus.\nK\u00f5igest sellest kirjutab \u201dMakroskoop\u201d, loed ja nutt tuleb peale. J\u00e4lle korraldavad need kaabakad n\u00e4ljah\u00e4da, j\u00e4lle peavad paljud surema, aga mitte miljonid nagu omal ajal Ukrainas, vaid miljardid kogu planeedil. Osundan: \u201cIlma v\u00e4etiseta oleme sunnitud tunnistama n\u00e4ljah\u00e4dade naasemist kogu maailmas, millega peavoolu \u201cnetonulli\u201d monomaaniasse langenud poliitikud peavad hakkama l\u00e4hitulevikus tegelema. V\u00f5ltsvooruslikkust v\u00e4ljendavad rohelised luulud \u201ctagasi metsikusse ellu p\u00f6\u00f6rdumisest\u201d, putukatest toitumisest ja mahep\u00f5llumajandusest ei suuda reaalsuses toita isegi neljandikku maailma elanikkonnast.\u201d\nKes ei suuda toita \u00fchte neljandikku elanikonnastki, see matab rohkem kui kolm neljandikku inimkonnast \u2013 see teeb siis 6 miljardit tapetut j\u00e4medas joones. Mina arvan, et globaalsatanistide plaanid ei \u00f5nnestu kunagi t\u00e4ielikult ja maha tuleb siiski kanda vaid neli-viis miljardit helesinise planeedi isikkoosseisust. Ei oska \u00f6elda, kas seda on v\u00e4ga palju, hullumeelsest palju v\u00f5i nii palju, et pane pampers alla.\nSamas, kui arvestada seda, et inimene ikkagi peab s\u00f6\u00f6ma, seda on ajaloolased tuvastanud juba keskajast peale, ja kui ta ei saa paar n\u00e4dalat isegi kr\u00f5buskeid, siis muutub ta rahutuks, paranoiliseks ning ustavus sotsialismi ideele hakkab kuhtuma. Tulemuseks on metsik laamendamine, kannibalism ja muud sellised pahandused, mis v\u00e4hendavad laulurahvast ja teisigi omakorda ja mitte v\u00e4he. L\u00e4heb siia miljard v\u00f5i kolm rehkendusele otsa, kes teab.\nViirus muidugi ei tule alati h\u00e4sti v\u00e4lja ja ega vaktsiin ka puhast nurka ei tee. N\u00e4lg on aga kvaliteetteenus ja see v\u00f5tab ikka t\u00e4iega. Seega ei korraldata globaalset n\u00e4ljah\u00e4da mitte ilma tagam\u00f5tteta. Lehmapeeruvastane v\u00f5itlus ja muud p\u00f5llumajanduse demoniseerimise alatud trikid haisevad \u00fchishaua j\u00e4rgi.\nToon konkreetse n\u00e4ite. Kui arstid surevad n\u00e4lga, siis v\u00e4ljuvad lampjalad kontrolli alt. Kui arsti hoitakse aga elus, siis pole neil j\u00e4lle kedagi ravida, ka probleem. Kui \u00f5gimist ei ole, siis k\u00f5iki elus hoida lihtsalt ei saa \u2013 rohkem kui 75% peab suunduma n\u00e4ljaohvrite nimekirja. Loodan et see, kes l\u00e4heb ja kes ei l\u00e4he, valitakse demokraatlikult ja vastavalt inim\u00f5iguse keskuse soovitustele.\nKuidas siis Kamala eksis, kui v\u00e4hendamine juba k\u00e4ib? Nad t\u00f5mbavad p\u00f5llumajandust koomale ja loovad sellega \u00fcleilmse n\u00e4ljah\u00e4da eeldused. Viits\u00fctikuga pomm. Loll eit Annu\u0161ka on \u00f5li juba maha valanud, kui klassikuid tsiteerida. Lisaks veel see paha asi, et m\u00f5nel mandril rahvastik muudkui vohab ja vohab. Toitu j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, inimesi tuleb aga aina juurde. K\u00f5iki kavatsetava \u00f5uduse peensusi ei n\u00e4e ette \u201cMakroskoop\u201d ega N\u00f5id Nastja, mina veel kaugeltki mitte, aga ka ilma peenh\u00e4\u00e4letuseta on pilt l\u00e4hitulevikust enneolematult verine.\nNad teevad sulle l\u00f5pu peale. See ei ole nali. Vali Sven Sildnik riigikokku v\u00f5i t\u00f5mba endale valge lina \u00fcmber ja mine. Vali paberil, vali elu!\n( : ) kivisildnik\nP\u00e4rnus 22.07.2013"}
{"text":"BLOGI Blinken: Ukraina on v\u00f5tnud tagasi umbes 50 protsenti h\u00f5ivatud territooriumistP\u00fchap\u00e4ev, 23. juuli. K\u00e4imas on s\u00f5ja 515. p\u00e4ev. \u00d6\u00f6sel r\u00fcndas Venemaa Ukrainas \u00f5igeusu kirikut, Odessa Issandamuutmise katedraali. Hukkus \u00fcks tsiviilisik ning vigastada said 18. Venelased pommitavad edasi Sum\u00f5 oblastit, viimase \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul p\u00f5hjustasid r\u00fcnnakud 113 plahvatust.\n\u00dclevaade viimastest s\u00fcndmustest:\n\u00d6\u00f6sel r\u00fcndas Venemaa Ukrainas \u00f5igeusu kirikut, Odessa Issandamuutmise katedraali. Hukkus \u00fcks tsiviilisik ning vigastada said 18.\nVladimir Putin aga s\u00fc\u00fcdistas katedraali kahjustamises Ukrainat. Ja l\u00e4ks tunde peale Ukraina \u00f5igeusu kiriku r\u00fcndamist Vene \u00f5igeusu kirikusse Peterburis.\nVenelased pommitavad edasi Sum\u00f5 oblastit, viimase \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul p\u00f5hjustasid r\u00fcnnakud 113 plahvatust.\nUkraina president\u00a0Volod\u00f5m\u00f5r\u00a0Zelensk\u00f5i\u00a0lubas Odessa r\u00fcnnaku eest venelastele k\u00e4tte maksta.\nValgevene president Aleksandr Luka\u0161enka \u00fctles, et peab Wagneri v\u00e4gedega ettevaatlik olema, sest nemad tahavad v\u00e4ga r\u00fcnnata Poolat. \u201eT\u00fc\u00fcbid Wagnerist on hakanud meid stressama - nad tahavad minna l\u00e4\u00e4nde. 'L\u00e4hme reisile Varssavisse ja Rzeszowi',\u201c tsiteeris presidendi \u00fcks Valgevene v\u00e4ljaanne.\nAleksandr Luka\u0161enka \u00fctles muuhulgas, et Poola tahab endale L\u00e4\u00e4ne-Ukraina ja L\u00e4\u00e4ne-Valgevene territooriumi. \u201eSee pole meie jaoks aktsepteeritav. Kui L\u00e4\u00e4ne-Ukraina elanikel l\u00e4heb abi vaja, me kindlasti toetame neid! Ma tahan, et ka teie meid toetaksite,\u201c \u00fctles Luka\u0161enka Putinile.\nDonetski oblastis hukkus Vene r\u00fcnnakus neli inimest.\nAllikad: The Guardian, Reuters, CNN, Sky News\n\u00d6\u00f6l vastu 23. juulit kahjustas Venemaa raketir\u00fcnnak Odessa kesklinnas viit lasteaeda, nelja kooli ja veel kahte \u00f5ppeasutust. Kaks nendest olid kesklinna arhitektuurilised vaatamisv\u00e4\u00e4rsused ja neid ei saa taastada.\nOn the night of July 23, a russian missile attack on the city center damaged five kindergartens, four schools, and two educational institutions in Odesa. Two were architectural landmarks in the city center and cannot be restored. pic.twitter.com\/SYQ88Tncap\n\u2014 Defense of Ukraine (@DefenceU) July 23, 2023\n\u201eMe ei saa lubada inimestel \u00fcle maailma terrorir\u00fcnnakutega harjuda. K\u00f5igi nende rakettide sihtm\u00e4rgiks ei ole ainult linnad, k\u00fclad ega inimesed. Nende sihtm\u00e4rk on inimkond ja kogu meie Euroopa kultuuri alused. Eile \u00f5htul tabas Odessa Issanda Muutumise katedraali altarit Vene rakett \u2013 see oli X-22, laevat\u00f5rjerakett...\nUkraina \u00fcks hinnalisemaid katedraale, mida 1936. aastal r\u00fc\u00fcstasid ja h\u00e4vitasid bol\u0161evikud. Katedraal taastati iseseisvas Ukrainas. Ja n\u00fc\u00fcd \u00fcritavad terroristid seda uuesti h\u00e4vitada. Ainu\u00fcksi eile \u00f5htul sai Odessas kannatada ligi 50 hoonet, neist 25 olid arhitektuurim\u00e4lestised. Ajalooline keskus, mille UNESCO on v\u00f5tnud oma kaitse alla maailmap\u00e4randi nimistusse. Kannatada sai ka Kreeka konsulaadi hoone, see on juba teine konsulaarb\u00fcroo Odessas, mida Venemaa terror tabab. Vaid kolm p\u00e4eva tagasi kahjustas j\u00e4rjekordne selline r\u00fcnnak Hiina konsulaadi hoonet.\nIlmselgelt on see k\u00f5ik \u00fclemaailmne oht. Linnade h\u00e4vitamine, kultuuri h\u00e4vitamine, sadamate, mis on maailma toiduga varustamise jaoks \u00fcliolulised, h\u00e4vitamine. Pole kunagi olnud terroristi, kes suudaks maailmast jagu saada ja see ei \u00f5nnestu ka Kremli hulludel,\u201c \u00fctles president Zelensk\u00f5i oma videop\u00f6\u00f6rdumises.\nWe cannot allow people around the world to get used to terrorist attacks. The target of all these missiles is not just cities, villages or people. Their target is humanity and the foundations of our entire European culture. Last night, a Russian missile \u2013 it was an X-22, an\u2026 pic.twitter.com\/RItCBNNZE9\n\u2014 \u0412\u043e\u043b\u043e\u0434\u0438\u043c\u0438\u0440 \u0417\u0435\u043b\u0435\u043d\u0441\u044c\u043a\u0438\u0439 (@ZelenskyyUa) July 23, 2023\n23. juulil v\u00f5etud uued fotod Wagneri v\u00e4lilaagrist Mogilevi oblastis Asipovit\u0161is Tselis.\nKaldkujutised n\u00e4itavad t\u00e4iendavaid \u00fcksikasju hiljuti sellesse rajatisse saabunud s\u00f5idukite arvu ja t\u00fc\u00fcpide kohta.\nNeed pildid annavad laagri \u00fcldise perspektiivi ning n\u00e4itavad, et s\u00f5idukid, mis on praegu pargitud s\u00f5idukite hoiualale ja selle \u00fcmbrusesse, koosnevad peamiselt sadadest autodest, v\u00e4ikestest veoautodest ja ligikaudu 35 poolhaagisest.\nNew images of the Wagner Field Camp in Tsel, Asipovichy, Mogilev Oblast collected today on July 23, 2023.\nThe oblique imagery reveals additional details about the numbers and types of vehicles that have recently arrived at this facility.\nSome observations below.\n: @Maxar pic.twitter.com\/fuelFmOVDN\n\u2014 George Barros (@georgewbarros) July 23, 2023\nNATO peasekret\u00e4r Jens Stoltenberg m\u00e4\u00e4ras \u00e4sja moodustatud Ukraina-NATO n\u00f5ukogu kohtumise 26. juuliks, kinnitas NATO pressiesindaja Oana Lungescu 23. juulil Saksa uudisteagentuurile dpa.\nKohtumine toimub p\u00e4rast Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i konkreetset palvet. \u201eOsapooled kogunevad, et konsulteerida viimaste arengute \u00fcle ja arutada Ukraina vilja veo \u00fcle Musta mere kaudu,\u201c \u00fctles ta.\nKiireloomuline \u00fcleskutse Ukraina ja NATO n\u00f5ukogu kohtumiseks tuli vastuseks olukorrale Mustal merel ja \u00fcliolulise teraviljakoridori katkemisele, nagu r\u00f5hutas president Zelensk\u00f5i oma 22. juuli videok\u00f5nes.\nV\u00f5itlejatele ei selgitatud midagi.\nUudised | MaailmWagneri v\u00f5itleja m\u00e4ssust: me ei teadnud, mis toimub\nUkraina on tagasi v\u00f5tnud umbes 50% Venemaa vallutatud territooriumist, kuid Kiievi vastur\u00fcnnak kestab mitu kuud, \u00fctles USA v\u00e4lisminister.\n\u201ePraegu on veel suhteliselt esmased vastur\u00fcnnaku p\u00e4evad. See on raske, see ei l\u00f5pe j\u00e4rgmise n\u00e4dala v\u00f5i paari jooksul. Ma arvan, et see kestab veel mitu kuud,\u201c \u00fcrtles Antony Blinken CNN-ile.\nVenemaa raketir\u00fcnnakute p\u00f5hieesm\u00e4rk Odessale on isoleerida Ukraina juurdep\u00e4\u00e4sust Mustale merele, neutraliseerides samal ajal rahvusvahelised j\u00f5upingutused viljakoridori taastamiseks, \u00fctles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu sekret\u00e4r Oleksi Danilov 23. juulil Facebookis.\n\u201eKremli plaani kohaselt p\u00fc\u00fcavad nad kunstlikult luua tingimusi, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada n\u00e4ljah\u00e4da ja ohustada eriti Aafrika riike, eskaleerides migratsiooniriske Euroopale. Venelased loodavad, et nad suudavad v\u00e4ljapressimistaktikaga survestada l\u00e4\u00e4nt n\u00f5ustuma Putini viljaultimaatumiga,\u201c kirjutas Danilov.\nUkraina infrastruktuuri h\u00e4vitamine on osa suuremast skeemist, mille eesm\u00e4rk on muuta maailm s\u00f5ltuvaks Venemaa teraviljast, logistikast ja v\u00f5imetest.\n\u201eEesm\u00e4rk on suruda maailm p\u00f5lvili ja muuta Venemaa ainsaks ja eksklusiivseks teravilja tarnijanaks,\u201c lisas Danilov.\nKreml teatas 17. juulil Musta mere viljaleppe, mis h\u00f5lbustas kolme Ukraina sadama avamist toiduainete ekspordiks, peatamisest.\nUkraina palus T\u00fcrgil ja \u00dcRO-l j\u00e4tkata viljakoridori operatsioone ilma Venemaad kaasamata.\nNende arengute taustal alustas Venemaa ulatuslikke r\u00fcnnakuid Ukraina sadamate ja teraviljataristu vastu, v\u00f5ttes sihikule Odessa ja M\u00f5kolaivi sadamalinnad. Nende r\u00fcnnakute tulemusel h\u00e4vis tsiviilinfrastruktuur ja hukkus tsiviilelanikke.\nM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on see, et 23. juuli \u00f6\u00f6sel andsid Vene v\u00e4ed Odesa ajaloolisele keskusele laastava l\u00f6\u00f6gi, mille tulemusel hukkus v\u00e4hemalt \u00fcks inimene, sai vigastada 22 ja linn sai m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju.\nVladimir Putin on v\u00e4ljendanud valmisolekut kaaluda teraviljalepingu juurde naasmist, kui t\u00e4idetakse Venemaa tingimused.\n\u201eS\u00f5da ei l\u00f5pe 1991. aasta Ukraina riigipiirini j\u00f5udmisega. Rahuleping Venemaaga t\u00e4histab s\u00f5ja l\u00f5ppu. Ukrainast ei saa enne seda NATO liiget,\u201c kirjutab Ukraina siseministeeriumi n\u00f5unik Anton Gera\u0161t\u0161enko Twitteris.\n\u201eVenemaa osaline isoleerimine tundub praeguses maailmamajanduses v\u00f5imatu. Venemaa on \u00fcletanud oma 2021. aasta n\u00e4itajaid keerukate kaupade\/seadmete\/mitmesuguse kasutusega komponentide impordi osas. Tundub, et globaalne maailm jaguneb \u00fcha enam kaheks osaks, l\u00e4htudes oma suhtumisestsuurde s\u00f5tta.\u201c\nGera\u0161t\u0161enko t\u00f5deb, et Venemaa kiiret lagunemist on ennatlik loota.\u201cPeame eeldama, et s\u00f5da kestab kaua.\u201c\nAn analysis of the situation and development prospects of the Black Sea region by Andriy Klymenko, project manager at Black Sea Strategic Research Institute\nCurrent situation:\n1\u20e3No one can predict when the war will end.\nThe war will not end with reaching the 1991 state\u2026\n\u2014 Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) July 23, 2023\nValgevene president Aleksander Luka\u0161enka on kindel, et Ukraina soov liituda NATO-ga pole p\u00e4ris: teemat t\u00f5steti selleks, et anda L\u00e4\u00e4ne-Ukraina territooriumi Poolale. Poola ihaldab tema s\u00f5nul ka L\u00e4\u00e4ne-Valgevene territooriumi.\nUudised | MaailmVIDEO | VALGEVENE DIKTAATOR L\u00c4KS HULLUKS? Luka\u0161enka: Poola tahab \u00fcle v\u00f5tta L\u00e4\u00e4ne-Ukrainat ja L\u00e4\u00e4ne-Valgevenet\nNATO Ukraina N\u00f5ukogu kohtub 26. juulil, et arutada julgeolekut Mustal merel p\u00e4rast Venemaa taganemist teraviljalepingust, teatas NATO pressiesindaja Oana Lungescu.\nTeadaanne tuli samal p\u00e4eval, kui president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i palus NATO peasekret\u00e4r Jens Stoltenbergil arutada l\u00f5petatud Musta mere teravilja algatust.\nNATO k\u00e4ivitas n\u00f5ukogu, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imaldada tihedamat koordinatsiooni Kiievi ja alliansi vahel, 11. juulil. Ukraina sai NATO tippkohtumisel vaid murdosa sellest, mida soovis.\nVenemaa 17. juuli taganemine teraviljalepingust oli l\u00f6\u00f6k \u00fclemaailmsele toiduohutusele.\nT\u00fcrgi ja \u00dcRO vahendatud teraviljaleping v\u00f5imaldas Ukrainal s\u00f5jaaegadel eksportida oma p\u00f5llumajandustoodangut l\u00e4bi Musta mere Aafrikasse, Aasiasse ja Euroopasse.\nP\u00e4rast lepingust taganemist on Venemaa v\u00e4ed korraldanud mitmeid \u00f5hur\u00fcnnakuid Ukraina Musta mere sadamalinnade vastu, sealhulgas Odesas, h\u00e4vitades sadamainfrastruktuuri ja k\u00fcmneid tonne teravilja.\nDiktaatorid k\u00e4isid koos ka kirikus.\nLoetuid tunde peale Vene v\u00e4gede r\u00fcnnakut Odessa \u00f5igeusu katedraalile Ukrainas l\u00e4ks Venemaa president Vladimir Putin koos oma Valgevene kolleegiga Peterburi \u00f5igeusu katedraali palvetama.\nVene inimesed tulid nende juurde, et selfie-d teha.\nVenemaa l\u00e4hedal Ukrainas hukkunud vene s\u00f5jareporteri surm on tekitanud poliitikute seas pahameelt. Rostislav \u017duravljov, kes t\u00f6\u00f6tas riigile kuuluvas uudisteagentuuris RIA, hukkus tule all Zapori\u017e\u017eja piirkonnas, teatas Venemaa kaitseministeerium.\nTeatatavalt said veel kolm ajakirjanikku vigastada.\nVenemaa on s\u00fc\u00fcdistanud Ukrainat klastrim\u00fcrskude kasutamises. \u00dclemkoja aseesimees Konstantin Kosat\u0161ov nimetas klastrim\u00fcrskude kasutamist ebainimlikuks ja \u00fctles, et vastutus lasub nii Ukrainal kui ka Ameerika \u00dchendriikidel. Alamkoja parteijuht Leonid Slutski nimetas seda koletuks kuriteoks. Konteksti saamiseks: Ukraina sai sel kuul klastrim\u00fcrske Ameerika \u00dchendriikidelt, kes on lubanud neid kasutada ainult Venemaa s\u00f5jav\u00e4elaste baaside r\u00fcndamiseks.\nKlastrim\u00fcrskude kasutamine on paljudes riikides keelatud, kuna need paiskavad laiali l\u00f5hkemata pomme, mis tekitavad laialdaselt haavat\u00fckke ja v\u00f5ivad ohustada tsiviilelanikke. M\u00f5ned neist v\u00f5ivad tavaliselt mitu aastat hiljem plahvatada.\nTwitteris teatakse, et r\u00fcnnakus Odessa vastu sai kahjustada teadlaste maja. See pidevat olema oluline ajalooline objekt.\nThe house of scientists after the night attack of the Russians on Odesa. This is an architectural monument. pic.twitter.com\/V81qqjSaj5\n\u2014 Devana (@DevanaUkraine) July 23, 2023\nPaistab, et kohtumisel ei joonud diktaatorid ainult teed. Valgevene liider teatas, et Valgevene on valmis kaitsma L\u00e4\u00e4ne-Ukrainat Poola eest. Viimane tahab diktaatori s\u00f5nul v\u00e4ga vallutada Ukraina l\u00e4\u00e4neosa. Luka\u0161enka arvates n\u00e4eb n\u00f5nda v\u00e4lja NATO-ga liitumine \u2013 osa riigist l\u00e4heb lihtsalt Poolale.\nLukashenko: the transfer of Ukrainian lands to Poland is unacceptable, if Western Ukraine asks for help, we will provide. pic.twitter.com\/EqeGzb7kP7\n\u2014 MARIA (@its_maria012) July 23, 2023\nUkrainlanna s\u00e4utsub kummalise saatuse kohta. Tema vanaisa oli Natsi-Saksamaaga s\u00f5dinud N\u00f5ukogude v\u00e4gede rindemeedik. N\u00fc\u00fcd aga aitavad sakslased tema lapselapse varustada Ukraina rindemeedikuid s\u00f5jas Natsi-Venemaaga.\n\u201eMidagi selle juures ravib minu p\u00f5lvkondlikku traumat,\u201c pihib neiu.\nMy grandpa was a combat medic in the war with Nazi Germany.\nNow Germans are helping me supply medics in the war with Nazi Russia.\nSomething about this is healing my generational trauma.\n#RussiaUkraineWar #StandWithUkraine pic.twitter.com\/Yi9CrOy9he\n\u2014 Anna Filippova (@AnnaFil_Ukraine) July 23, 2023\nL\u00e4\u00e4ne riikide juhid teadsid, et Ukraina v\u00e4gedel on v\u00e4ga keeruline Vene v\u00e4gesid vastur\u00fcnnakuga positsioonidest v\u00e4lja t\u00f5rjuda, teatab Wall Street Journal.\nS\u00fcgavad ja surmavad miiniv\u00e4ljad, ulatuslikud kindlustused ja Vene \u00f5huj\u00f5ud on \u00fchinenud, et takistada oluliselt Ukraina v\u00e4gede edasiminekut.\nL\u00e4\u00e4ne s\u00f5jandus\u00f5petus \u00fctleb, et kaevikutesse varjunud vastase r\u00fcndamiseks peaks r\u00fcndav j\u00f5ud olema v\u00e4hemalt kolm korda suurem ja kasutada tuleks h\u00e4sti koordineeritud kombinatsiooni \u00f5hu- ja maav\u00e4gedest.\nKiievi v\u00e4ed ei suuda neid soovitusi j\u00e4rgida v\u00e4lja\u00f5ppe ja ressursside puudumise t\u00f5ttu. \u00dckski L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jav\u00e4gi ei \u00fcritaks ka r\u00fcnnata kindlalt loodud kaitset ilma \u00f5huv\u00f5imeta.\nLuka\u0161enka tuli oma Vene \u00fclemusele k\u00fclla. Valgevene allikates kirjutatakse, kuidas Luka\u0161enka tegi nalja Poola r\u00fcndamise \u00fcle.\nS\u00d5BRAD: Valgevene liider k\u00e4ib tihti Kremlis.\n(Alexander Demyanchuk \/ APA \/ Scanpix)\nVenemaa tulistas 23. juulil Donetski oblastit. Neli inimest said surma ja 11 haavata, \u00fctleb Donetsk Oblasti kuberner Pavlo K\u00f5r\u00f5lenko.\nTema s\u00f5nul hukkusid inimesed Sofiivka, Avdiivka, Toretsk ja Fedorivka asulates.\nProkuratuur teatas, et Vene v\u00e4ed tulistasid oblasti p\u00f5hjaosa suurt\u00fckkide ja raketiheitjatega. Prokuratuuri teatel hukkusid kolm naist ja 51-aastane mees. Raporti kohaselt hospitaliseeriti r\u00fcnnakute j\u00e4rel \u00fcheksa inimest vanuses 31\u201371.\nK\u00f5r\u00f5lenko s\u00f5nul tekitas Venemaa tulistamine kahju mitmetele hoonetele \u00fcle oblasti.\nSuur osa Donetski oblastist on Venemaa v\u00e4gede poolt okupeeritud ning piirkond j\u00e4\u00e4b korduvate r\u00fcnnakute ja tulistamise sihtm\u00e4rgiks.\n1. juulil tappis Vene r\u00fcnnak Donetski oblastis kahte last.\n\u201e\u00dcks m\u00fcrsk tabas \u00f5ue, kus lapsed olid, 10-aastane poiss ja 16-aastane t\u00fcdruk. Vend ja \u00f5de. Nende vigastused olid eluga kokkusobimatud,\u201c kirjutas K\u00f5r\u00f5lenko r\u00fcnnaku j\u00e4rel.\nUSA poliitika ei ole muutunud Ukrainale kaugmaarakettide tarnimise osas, hoolimata Kongressi ja Kiievi kasvavast survest, vahendab Washington Post.\nUSA kaitseametnikud \u00fctlesid lehele, et sellel teemal pole viimastel kuudel sisulist arutelu peetud. Ukraina soovib saada 1,5 miljoni dollari v\u00e4\u00e4rtuses rakette, mis suudaksid tabada Venemaa baase rindejoone taga.\nUSA president Joe Biden \u00fctles mais, et ATACMS-i ehk armee taktikalise raketis\u00fcsteemi pakkumise v\u00f5imalus on varasematest keeldumistest hoolimata endiselt \u00f5hus.\nAmetnike s\u00f5nul on ATACMS-ide arv Ameerika varudes fikseeritud. Lockheed Martin toodab endiselt igal aastal 500 ATACMS-i, kuid kogu see toodang on m\u00f5eldud m\u00fc\u00fcgiks teistesse riikidesse.\nSuurbritannia ja Prantsusmaa on juba tarninud umbes 140-miilise lennuraadiusega tiibrakette tingimusel, et neid ei kasutata Venemaa territooriumi r\u00fcndamiseks.\nVaimulikud peavad Odessa Issanda Muutmise katedraali k\u00f5rval \u00f5ues jumalateenistust p\u00e4rast seda, kui kirikut tabas eile \u00f5htul Vene raketi otsetabamus.\nThe priests at the Transfiguration Cathedral in central Odesa, which took a direct hit by a Russian missile overnight, are doing an outdoor service. pic.twitter.com\/iDkzJMyZ06\n\u2014 Shaun Walker (@shaunwalker7) July 23, 2023\n\u201eKurjus ei v\u00f5ida kunagi, Venemaa vastutab k\u00f5igi oma agressioonide ja s\u00f5jakuritegude eest,\u201c kinnitab president Alar Karis.\n515 days of Russia's barbaric war against . Again missiles hit Odesa damaging civilian buildings & leaving historic cathedral in ruins. Nothing is sacred for RU regime. Evil never wins, RU will be accountable for all its aggression & war crimes committed in #SpecialTribunal\n\u2014 Alar Karis (@AlarKaris) July 23, 2023\nTa pidi m\u00e4ngima WTA 250 turniiril Varssavis, kuid Poola siseministeerium teatas, et tal takistati reedel riiki sisenemast. Ministeeriumi s\u00f5nul saabus ta Prantsuse viisaga Belgradist. Ta j\u00e4i Varssavi lennujaama transiiditsooni ja laup\u00e4eval lendas ta edasi Montenegrosse.\nZvonareva, kes on hetkel maailma edetabelis 60. kohal, pidi osalema PNB Paribas Warsaw Open turniiril, mis algab esmasp\u00e4eval. Poola teatas, et Zvonarevat ei lubatud Poola riigi ja avaliku julgeoleku p\u00f5hjustel.\nRiigi ametlik seisukoht on see, et Poola on j\u00e4rjekindel Venemaa ja Valgevene presidendi Vladimir Putini ja Aleksandr Luka\u0161enka re\u017eiimi vastu ning ei luba inimestel, kes toetavad Venemaa ja Valgevene tegevusi, riiki siseneda.\nVenemaa on eitanud r\u00fcnnakut Odessa linna katedraali vastu Ukrainas. Odessa katedraal sai \u00f5hur\u00fcnnakutes t\u00f5siseid kahjustusi, milles hukkus v\u00e4hemalt \u00fcks inimene ja vigastada sai 22 elanikku.\nKuid just avaldatud avalduses v\u00e4idab Venemaa, et Ukraina v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele. Venemaa s\u00f5nul oli sihtm\u00e4rgiks rajatised, mis olid valmistumas terroristlikeks aktideks Vene F\u00f6deratsiooni vastu ning nad olid kirikust kaugel.\nKremli teatel on s\u00fc\u00fcdi hoopis Ukraina v\u00e4gede hooletus, sest nad paigutasid ohtlikke relvi kiriku l\u00e4hedale.\nVladimir Putin \u00fctles, et Ukraina vastur\u00fcnnak on eba\u00f5nnestunud, kui ta v\u00f5\u00f5rustas Valgevene liidrit Aleksandr Luka\u0161enkat Peterburis. Vene uudisteagentuuride s\u00f5nul \u00fctles Luka\u0161enka: \u201eVastur\u00fcnnakut pole.\u201c\nVene president v\u00e4idetavalt vastas sellele: \u201eSee k\u00e4ib, kuid see on eba\u00f5nnestunud.\u201c\nUkraina alustas kauaoodatud vastur\u00fcnnakut eelmisel kuul, kuid on seni teinud vaid v\u00e4ikeseid edusamme h\u00e4sti kindlustatud Vene v\u00e4gede vastu, kes kontrollivad rohkem kui kuuendikku Ukraina territooriumist.\nUSA kindral Mark Milley \u00fctles teisip\u00e4eval, et Ukraina pealetung on kaugel l\u00e4bikukkumisest, kuid see saab olema pikk, raske ja verine. Samal ajal tsiteeris Luka\u0161enka Telegrami kanal, mis on temaga seotud, teda naljatlevalt \u00fctlemas, et Wagneri v\u00f5itlejad, kes treenivad Valgevene armeed, on huvitatud liikumisest Poola piiri suunas. \u201eNeed Wagneri kutid hakkavad meid stressama - nad tahavad minna l\u00e4\u00e4nde. 'L\u00e4hme reisile Varssavi ja Rzeszowi',\u201c tsiteeriti teda.\nEi olnud m\u00e4rke sellest, et Luka\u0161enko t\u00f5siselt seda m\u00f5tet kaalus. Poola suunab t\u00e4iendavaid v\u00e4gesid Valgevene piiri suunas vastuseks Wagneri v\u00e4gede saabumisele, kes liikusid sinna p\u00e4rast Venemaal m\u00f5ne aja tagasi toimunud l\u00fchikest m\u00e4ssu.\n\u00dcks Wagneri palgas\u00f5durite grupi liige on r\u00e4\u00e4kinud meediale, kuidas ta ja tema v\u00f5itluskaaslased ei teadnud \u00fcldse, mis toimub Wagneri Vladimir Putini vastu korraldatud m\u00e4ssu ajal. BBC kirjutab, et Gleb (nimi muudetud) oli nooremohvitser, kes leidis ennast tegevuse keskpunktist.\nM\u00e4ssu alguse ajal puhkas tema \u00fcksus koos kasarmutes Venemaa okupeeritud Luhanski piirkonnas. Ta \u00fctles, et neile tuli k\u00e4sk liituda Wagneri v\u00f5itlejate kolonni liikumisega Ukrainast v\u00e4lja 23. juuni hommikul \u2013 k\u00e4sk tuli juhilt, keda juhtis palgas\u00f5durigrupi n\u00fc\u00fcdseks Valgevene pagenud \u00fclemus Jevgeni Prigo\u017ein.\nGleb r\u00e4\u00e4kis BBC-le, et keegi ei \u00f6elnud, kuhu kolonn suundub \u2013 ja ta oli \u00fcllatunud, kui m\u00f5istis, et nad liiguvad eemale rindejoonest. Wagneri v\u00f5itlejatel ei tekkinud vastupanu, kui nad \u00fcletasid Venemaa piiri Rostovi piirkonda, \u00fctles ta. \u201eMa ei n\u00e4inud \u00fchtegi piirivalvurit,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta BBC-le. \u201eAga liikluspolitsei tervitas meid teel.\u201c\nUkraina \u00f5huj\u00f5ud teatasid, et 23. juuli \u00f6\u00f6sel lasti alla neli Vene Kalibr-kalist raketit ja viis Iskanderi l\u00fchimaaraketit, mis tulistati Odessa oblasti suunas.\n\u00d5huj\u00f5udude teatel lasi Venemaa Mustalt merelt ja okupeeritud Krimmist kokku v\u00e4lja 19 raketti, tappes \u00fche inimese ja vigastades 19 inimest, sealhulgas neli last.\nOdessa oblasti kuberner Oleh Kiper \u00fctles, et r\u00fcnnak h\u00e4vitas v\u00f5i kahjustas kuut eluhoonet, kaht arhitektuurim\u00e4lestist ning k\u00fcmneid autosid.\nOdessa ajaloolises kesklinnas asuva katedraali arhiidiakon Andrii Palt\u0161uk on \u00f6elnud, et kahju kirikule on tohutu.\n\u201eTuhastust on tohutult, pool katedraali on n\u00fc\u00fcd katuseta,\u201c \u00fctles ta. P\u00f5rand oli vee all, sest t\u00f6\u00f6tajad kustutasid tulekahju.\nKirikuisa \u00fctles, et hoones viibinud kaks inimest said haavata. \u201eKuid Jumala abiga taastame selle,\u201c \u00fctles ta.\nKatedraal kuulub Ukraina \u00f5igeusu kirikule ja v\u00f5eti sel aastal Unesco kaitse alla, kui Odessa ajalooline keskus kuulutati sel aastal \u00dcRO kultuuriasutuse maailmap\u00e4randi ohustatud alaks. Vene \u00f5igeusu kirikupea, patriarh Kirill \u00f5nnistas selle isiklikult.\nUkraina parlamendisaadik Kira Rudik \u00fctles Sky Newsile, et \u00f6ine r\u00fcnnak Odessale oli t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige julmem alates Venemaa t\u00e4ismahus invasiooni algusest.\nTa jagas ka Twitteris fotosid linnas tekitatud h\u00e4vingust, \u00f6eldes, et see oli p\u00f5rgulik \u00f6\u00f6 ja \u00fctles, et ukrainlased j\u00f5uavad k\u00f5ige k\u00f5rgemasse valuskaalani.\nKas Odessast v\u00f5ib saada j\u00e4rgmine Mariupol?\nVenemaa v\u00e4ed r\u00fcndasid 23. juuli \u00f6\u00f6l raske suurt\u00fckitulega Dnipropetrovski oblasti Nikopoli, teatas kuberner Serhii L\u00f5sak.\nL\u00f5saki s\u00f5nul kahjustas r\u00fcnnak kolme eluhoonet ja kolme majapidamisrajatist. Samuti sai pihta elektriliin ja \u00fcks auto, lisas ta. L\u00f5saki s\u00f5nul ei olnud r\u00fcnnakus hukkunuid.\nNikopol, linn, kus enne s\u00f5da elas \u00fcle 115 000 elaniku, on olnud Venemaa v\u00e4gede poolt pideva tulistamise all.\nLinn asub Dnepri j\u00f5e vastaskaldal Venemaa kontrolli all oleva Enerhodari l\u00e4hedal.\nNikopol asub Kahhovka veehoidla kaldal, mis on kuivanud p\u00e4rast seda, kui Venemaa v\u00e4ed h\u00e4vitasid 6. juunil Kahhovka h\u00fcdroelektrijaama paisu.\nPaisu purunemine on p\u00f5hjustanud ulatusliku keskkonna- ja humanitaarkatastroofi L\u00f5una-Ukrainas ning p\u00f5hjustanud veevarustuse probleeme Krimmis ja neljas Ukraina oblastis, sealhulgas Dnipropetrovski oblastis.\nVenemaa kaotused Ukraina andmetel:\nRussia's estimated losses as of day 515 of its full-blown invasion of Ukraine pic.twitter.com\/2qESukCbKA\n\u2014 Euromaidan Press (@EuromaidanPress) July 23, 2023\n\u201eVene r\u00fcnnakud Odessale saab peatada, v\u00e4hemalt osaliselt. On vajalik tabada Sevastopoli sadamat. Seal asub Bastion ranniku-raketis\u00fcsteem, millelt tulistatakse Onyx rakette. Seal on ka laevu, kust r\u00fcnnatakse Odessat,\u201c arvab Ukraina aktivist ja blogger Serhii Sternenko.\nTa on kindel, et Ukrainal on vaja 300 km ulatusega rakette, et peatada Vene r\u00fcnnakuid Odessale.\nElanikud aitavad linnas korda l\u00fc\u00fca:\nOdesa residents are cleaning the city after the Russian attack. It\u2019s 22 wounded already\u2026 pic.twitter.com\/nasRfrSXAH\n\u2014 Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) July 23, 2023\nVaata videost, kuidas n\u00e4eb v\u00e4lja Odessa peale j\u00e4rjekordset Vene r\u00fcnnakut:\nOdesa city center this morning.\nThe city center is on UNESCO World Heritage List. No military objects there, obviously.\n: suspilne pic.twitter.com\/K4TnEayesX\n\u2014 Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) July 23, 2023\nZelensk\u00f5i lubas Odessa eest k\u00e4tte maksta.\n\u201eVenemaa kurjusele ei ole mingit vabandust. Nagu alati, kaotab see kurjus. Ja kindlasti tuleb vastul\u00f6\u00f6k Venemaa terroristidele Odessa eest. Nad tunnevad selle vastul\u00f6\u00f6gi \u00e4ra,\u201c kirjutas Zenesk\u00f5i Twitteris.\nPresident lubas, et k\u00f5ik, kes kannatasid selle viimase terroristir\u00fcnnaku all, saavad abi. \u201eOlen t\u00e4nulik k\u00f5igile, kes aitavad inimesi, ja k\u00f5igile, kes m\u00f5tlevad ja tunnevad kaasa Odessale. Me saame sellest \u00fcle. Me taastame rahu. Selleks peame aga v\u00f5itma Venemaa kurjuse.\u201c\nMissiles against peaceful cities, against residential buildings, a cathedral... There can be no excuse for Russian evil. As always, this evil will lose. And there will definitely be a retaliation to Russian terrorists for Odesa. They will feel this retaliation.\nAll those who\u2026 pic.twitter.com\/gcpD30BFP1\n\u2014 \u0412\u043e\u043b\u043e\u0434\u0438\u043c\u0438\u0440 \u0417\u0435\u043b\u0435\u043d\u0441\u044c\u043a\u0438\u0439 (@ZelenskyyUa) July 23, 2023\nViimastel kuudel on surmavad r\u00fcnnakud Vene linnade vastu tekitanud kaost ja p\u00f5hjustanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju. Ukrainaga seotud paramilitaarsed j\u00f5ud on r\u00fcnnanud piiri\u00fcletusel otse Venemaad, mis on \u00fcks esimesi kordi, kui s\u00f5da on toodud otse vene rahva ette.\nSky News kogus igap\u00e4evaseid tulistamise raporteid Belgorodi piirkonnas. K\u00f5iki juhtumeid ei saa iseseisvalt kinnitada, kuid need esindavad informatsiooni, mida esitatakse Vene kodanikele. Belgorodi piirkonda on kahe kuu jooksul tabatud 620 korda, k\u00f5ige rohkem on kannatanud \u0160ebekino linn.\nVene president Vladimir Putin ja Valgevene liider Alexander Luka\u0161enka kohtuvad p\u00fchap\u00e4eval.\nMoskva hoiatas kaks p\u00e4eva tagasi, et igasugune agressioon nende naabri ja kindla liitlase vastu t\u00e4hendaks r\u00fcnnakut Venemaale endale.\nPoola otsustas sel n\u00e4dalal viia s\u00f5jav\u00e4e\u00fcksused l\u00e4hemale oma piirile Valgevenega vastuseks Vene Wagneri grupi v\u00e4gede saabumisele Valgevenesse. Putin teatas seepeale, et Moskva kasutab k\u00f5iki vahendeid, et reageerida igasugusele vaenulikkusele Minski suunal.\nKreml teatas, et Luka\u0161enka tuleb t\u00f6\u00f6visiidile Venemaale ja arutab Putiniga riikide strateegilise partnerluse edasist arengut.\nNende kahe riigi vahel on sellest ajast peale toimunud mitmeid \u00fchiseid s\u00f5jav\u00e4e\u00f5ppusi ning juunis lubas Luka\u0161enka oma riigi kasutamist Venemaa tuumarelvade baasina.\nUkraina merev\u00e4gi teatas oma ametliku Telegrami kanali kaudu, et nad v\u00f5tsid 22. juulil vangi kuni 10-liikmelise Vene v\u00f5itlejate grupi ning h\u00e4vitasid nende varude ladu.\nUkraina meremehed h\u00e4vitasid ka kolm veokit ja Vene varustusladu.\nMerev\u00e4e kanalile postitatud video n\u00e4itab plahvatust Vene lipuga hoones.\nVene v\u00e4gede s\u00f5jatehnika ja varustuse h\u00e4vitamine on endiselt Ukraina j\u00e4tkuva vastur\u00fcnnaku oluline osa.\nVene r\u00fcnnakud viie asula suunas Sum\u00f5 oblastis tapsid \u00fche inimese ja vigastasid kuut, teatas Sum\u00f5 oblasti s\u00f5jav\u00e4eadministratsioon.\nSuurt\u00fckituli Krasnopillia piirikogukonnas tappis \u00fche inimese ja vigastas neli teist. Tulistamine kahjustas ka eluhooneid ja gaasijuhet.\nSered\u00f5na-Budas vigastas Vene kamikaze droonir\u00fcnnak kahte inimest. Bilopillias toimunud tulistamine kahjustas elektriliini.\nLisaks droonidele ja suurt\u00fckitulele tulistasid Vene v\u00e4ed piirkonna kohal olevatelt helikopteritelt juhitamata rakette. Selle p\u00e4eva r\u00fcnnakud p\u00f5hjustasid Sum\u00f5 piiri \u00e4\u00e4res 113 plahvatust.\nAlates 2022. aasta kevadest, mil Ukraina v\u00e4ed osa oblastist vabastasid, on Vene v\u00e4ed Sum\u00f5 oblastit terroriseerinud igap\u00e4evaste r\u00fcnnakutega.\n\u00d5igeusu kirik Venemaal on v\u00e4ga oluline propaganda t\u00f6\u00f6riist. Venemaa ametlike andmete j\u00e4rgi on riigis umbes 70-80 miljonit inimest, kes seda usku t\u00e4htsaks peavad. Patriarh Kirill, Vene \u00f5igeusu kiriku t\u00e4htsaim mees, on korduvalt v\u00e4ljendanud toetust Putinile ning kutsunud inimesi \u00fcles palvetama nende s\u00f5durite eest. Kirill on \u00f6elnud, et s\u00f5duritele andestab jumal k\u00f5ik patud, sest nad kaitsevad kodumaad.\nS\u00f5ja algusest on Venemaa s\u00fc\u00fcdistanud Ukrainat kirikute l\u00f5hkumises ja \u00f5igeusuliste diskrimineerimises. S\u00f5ja p\u00e4rast lahkusid mitmed Ukraina \u00f5igeusu kirikut Moskva patriarhaadist.\nVene raketi r\u00fcnnakud 22.-23. juuli \u00f6\u00f6l tekitasid Odessa ajaloolisele \u00f5igeusu kirikule, Keerup\u00fchitsuse katedraalile, m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju..\nOdessa linnapea Hennadii Trukhanov k\u00fclastas s\u00fcndmuskohta 23. juuli varahommikul. Hoone oli osaliselt h\u00e4vinud ja mitmed \u00f5igeusu p\u00fchakojad olid kahjustatud. P\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6tajad t\u00f5id rusude alt v\u00e4lja ikooni, Jumalaema Kasperovskaja ikooni. Administratsioon nimetas seda ikooni \u201eOdessa kaitsep\u00fchakuks\u201c.\nKatedraal sai \u00f6ise raketi r\u00fcnnaku tagaj\u00e4rjel tabamuse, mis n\u00f5udis \u00fche tsiviilisiku elu ja vigastas 18 inimest, sealhulgas neli last.\nKeerup\u00fchitsuse katedraal asutati aastal 1794. Algup\u00e4rane hoone h\u00e4vitati N\u00f5ukogude v\u00e4gede poolt 1936. aastal ja uus katedraal rajati 2003. aastal. N\u00fc\u00fcd pommitasid venelased kirikut uuesti.\nVenemaa v\u00e4ed r\u00fcndasid Odessat sel n\u00e4dalal korduvalt, lastes rakette v\u00e4\u00e4rtuslikule infrastruktuurile ja tappes ning haavates tsiviilelanikke.\nLoe eelmise p\u00e4eva blogi siit:\nUudised | MaailmBLOGI | Saksa kaameramees sai Ida-Ukrainas Vene kobarpommir\u00fcnnakus haavata"}
{"text":"Kaljurand lubab kandideerida ka j\u00e4rgmistel europarlamendi valimistelTALLINN, 23. juuli, BNS \u2013 Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) ja europarlamendi liige Marina Kaljurand kinnitas sotsiaalmeedias, et kandideerib ka j\u00e4rgmisesse europarlamendi koosseisu.\n\"Kinnitasin erakonnakaaslastele, et kandideerin EP valimistel ning teen k\u00f5ik endast oleneva, et korrata 2019 valimiste edu,\" kirjutas Kaljurand.\nSaadiku s\u00f5nul vestles ta partei- ja parlamendikaaslase Sven Mikseriga europarlamendi rollist \u00fcldisemalt, stereot\u00fc\u00fcpidest ja suurimatest \u00fcllatustest, oma tegevusest europarlamendis ning Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei fraktsiooni (S&D) prioriteetidest \u2013 sealhulgas sotsiaalteemadest, digi- ja rohep\u00f6\u00f6rdest ja s\u00f5jast Ukrainas \u2013 ning ka mullu detsembris lahvatanud Qatargate'i skandaalist, viidates Katari ja Maroko huvisid edendanud pistisev\u00f5rgustikule, mille raames leidis politsei v\u00e4hemalt 1,5 miljoni euro jagu sularaha.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"K\u00f5lvart tuleb t\u00f5rjuda linnapea kohalt ja Keskerakonna juhtimisestMe tahame elada Euroopa linnas. K\u00f5lvart peab tagasi astuma Tallinna linnapea kohalt. K\u00f5ik t\u00e4navad on \u00fcles kaevatud, \u00fchistransport ei toimi, linna juhitakse Lasnam\u00e4elt ning eestikeelse hariduse vastu v\u00f5ideldakse, kirjutab\u00a0Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees P\u00e4rtel-Peeter Pere.Aitab. On aeg K\u00f5lvarti umbusaldamiseks.Nagu n\u00e4ha l\u00e4heb inimestele \u00fchistransport korda. Ka siis, kui see on halvasti korraldatud ning kui linnavalitsus pakub seda tasuta nagu vaesteabi. Valdavalt eestikeelne 4000 elanikuga Kose asum j\u00e4etakse toimivast bussi\u00fchendusest ilma. Buss number viis on \u00fcks v\u00e4heseid liine, mis on toiminud aastak\u00fcmneid ning sidunud \u00fche linna otsa ning mitu linnajagu \u00e4ra teisega.N\u00fc\u00fcd otsustas Tallinna linnapea n\u00e4idata, kes on kes. Venelastele n\u00e4idatakse, kes siin linnas otsustab. Eestlastest ei hoolita. K\u00f5ige tipuks on ajastus: on kultuuritu juuli keskel rikkuda \u00e4ra linlaste raskesti k\u00e4tte v\u00f5ideldud puhkused ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud suvi.Aastaid on r\u00e4\u00e4gitud kuidas pealinna \u00fchistransport kiratseb. Et buss, troll ja tramm ei s\u00f5ida sealt sinna, kus inimesed elavad ja t\u00f6\u00f6l ja koolis k\u00e4ivad. Kasutajate osakaal langeb alates 2014. aastast, kui piletit enam ei k\u00fcsita. Helsingi eelarve on Tallinna omast viis korda suurem, investeeringud \u00fchistransporti 10 korda suuremad.T\u00f5hus peab olema linnatransport, \u00fctles \u00fchel neljap\u00e4eval Pirital ahastuses ja pahastele inimestele linnavalitsus. Midagi raiskavamat kui tasuta \u00fchistransport on raske leida. Miks muidu on viimasel paaril aastal valminud kolme eraldiseisvat uuringut riigikontrolli, transpordiameti ning rahvusvaheliselt isegi OECD sulest, mis k\u00f5ik \u00fctlevad: l\u00f5petage tasuta \u00fchistransport, see ei toimi, sest investeeringud j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik tegemata ning inimesi ei motiveeri olematu kvaliteedi kasutamine ka siis, kui peale makstakse.Kas teadsite, et Harjumaal eri \u00fchistranspordis\u00f5ite kombineerides maksab pilet rohkem kui Pariisis ja Helsingis? T\u00e4pselt nii k\u00f5lab transpordiameti uuringu j\u00e4reldus. Andmep\u00f5hine Tallinna \u00fchistransporti ei ole ega tule, \u00fcksk\u00f5ik mida \u00fctleb miski arusaamatu ja l\u00e4bipaistmatu liiklusmudel kuskil linnavalitsuse k\u00f5vakettal. Tartu tegi andmep\u00f5hiselt \u00fcmber \u00fchistranspordi vaid m\u00f5ne aasta eest tervikuna (!) ja kasutajate osakaal t\u00f5usis 15 protsenti.Pealinna juhib mitmekordselt kriminaalkorras karistatud erakond. Korruptsioon Tallinna linnavalitsuses ei pane inimesi enam ei kulme kergitama ega valima minema. Sest miks eestlane valima l\u00e4heb, kui linnavalitsuse jaoks on k\u00f5ik \u00fcks suur Lasnam\u00e4gi?Mis t\u00f5hususest me r\u00e4\u00e4gime linnavalitsuses, kus linnapea on riigi k\u00f5ige tuntum mikromanageerija, kes \u00fcksipulgi vaatab iga detailplaneeringu l\u00e4bi? Miks on linnas mullu vastu v\u00f5etud kaheksa detailplaneeringut, kuigi aastas on 12 kuud?\u00a0Kuulake inimesi Pirital. Kose asub eesliinil: nad on Lasnam\u00e4e k\u00fclje all ning on pidanud aastast aastasse n\u00e4gema, kuidas K\u00f5lvarti valijaskond nende elus rohkem ja rohkem tooni annab. Aedlinna elukeskkonast on saanud m\u00fcrarikas, saastav ja ohtlik l\u00e4bis\u00f5idukoridor. Sealne eestikeelne kool suleti, kui p\u00e4rast koolihoone kordategemist avati sama \u00f5ppeasutus hoopis vene l\u00fctseumina.Tallinna linnapea kui mitte ei dikteeri, siis mikromanageerib k\u00f5ike ja k\u00f5iki, r\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcll erakondades, k\u00fcll ametnike suust.Vene kultuuris v\u00f5rdub v\u00f5im ja juhtimine teiste \u00fcle k\u00e4skimisega juba aastasadu, kirjutab Mihhail \u0160i\u0161kin raamatus \u00abS\u00f5da v\u00f5i rahu\u00bb, v\u00f5ttes kokku Venemaa ajaloo ning t\u00e4nap\u00e4eva. Nii ka Tallinnas: linnapea kui mitte ei dikteeri, siis mikromanageerib k\u00f5ike ja k\u00f5iki, r\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcll erakondades, k\u00fcll ametnike suust. Mis t\u00f5hususest me r\u00e4\u00e4gime linnas, mis segregeerub Euroopas pea k\u00f5ige kiiremas tempos? Kus autostumine kasvab viis protsenti\u00a0aastas ning linnavalitsus keeldub asjaga tegelemast, tahtes vaid lasnam\u00e4elikke magistraale l\u00e4bi linna raiuda? See on k\u00f5ige ebat\u00f5husam viis korraldada transporti ja linna planeerida. Ja see m\u00f5tteviis on sovjetlik.V\u00f5rdlus Eesti Vabariigile otseselt vaenulike j\u00f5ududega eile ja t\u00e4na on kohane. Lugege ajalehes Sirp (30.6)\u00a0ilmunud emeriitprofessor Rein Ruutsoo anal\u00fc\u00fcsi Keskerakonna ja K\u00f5lvarti kohta. See on p\u00f5hjalik kokkuv\u00f5te temast kui fa\u0161istliku terrorriigi, Vene F\u00f6deratsiooni s\u00f5brast Eesti Vabariigis. Pole midagi nii, et vene kaardi k\u00e4ivad v\u00e4lja ainult poliitikud paremate ideede puudumisel v\u00f5i vaenu \u00f5hutamiseks. Meil r\u00e4\u00e4gib ja kirjutab linnavalitsus vene keeles, v\u00f5itleb eestikeelse hariduse vastu t\u00e4pselt samade argumentidega, millega okupandid Interrindes 1980ndatel v\u00f5itlesid vaba Eesti ning eestikeelse hariduse vastu. Lahendusi ei pakuta, ainult kurdetakse.K\u00f5lvart valmistub kohalikeks valimisteks usinalt, \u00fcritades teha Keskerakonnast vene munitsipaalerakonda; nende eesti tiib on raskes olukorras. Olgugi, et olen Keskerakonna vastane, tuleb mul neile j\u00f5udu soovida. Nende puudustest hoolimata kaotaks Eesti poliitiline maastik tsentristliku\u00a0j\u00f5u. Tundub aga juba m\u00f5nda aega, et see juba on kaotatud. Domineerib rahvus, mitte maailmavaade. Nii on ka vaid aja k\u00fcsimus, millal sotsid koalitsioonist v\u00e4lja visatakse.Midas oli Kreeka kuningas, kes muutis kullaks k\u00f5ik, mida puudutas. K\u00f5ik, mida K\u00f5lvart Lasnam\u00e4elt autoroolis linna juhtides puudutab, muutub samuti millekski, kullaks igatahes aga mitte. Venekeelne kool siin, kultuurikeskus seal, putiniste toetav ajakirjanik riigikokku, venekeelsed inimesed volikokku ja linnavalitsusse.Aitab venekeelsest\u00a0ja -meelsest linnajuhtimisest. Reformierakond on nende seas, kes ei taha, et Tallinna valitsetaks Lasnam\u00e4elt. See on vale, et linnavalitsus v\u00f5itleb eestikeelse hariduse vastu, sunnib inimesi ehitama ja ostma parkimiskohti, mida nad ise ei soovi. See on vastuv\u00f5etamatu, et \u00fchistransporti ja rattaliiklust korraldatakse risti vastupidi ekspertide soovitustele. Rohepealinn on halb paroodia: rattaliiklust linnavalitsus isegi ei m\u00f5\u00f5da mitte.Suve l\u00f5pus, kui volikogu taas koguneb, algatame K\u00f5lvarti umbusalduse. Tallinlased v\u00e4\u00e4rivad paremat juhtimist. Kutsun \u00fcles ka Keskerakonna kolleege \u00fcles h\u00e4\u00e4letama K\u00f5lvarti vastu."}
{"text":"Miljard eurot \u00e4rimeestele: Eesti rahvas maksab juba \u00fcht suurt kliimamaksuKuigi Eestis rajatakse aina enam taastuvenergialahendusi ka t\u00e4itsa ilma riigipoolse toetuseta, maksavad elektritarbijad siiski iga kuu miljoneid eurosid nn taastuvenergiatasu, mis l\u00e4heb siis edasi tootjatele. Riik maksu mahav\u00f5tmisega ei kiirusta.Samal ajal kui valitsus aina makse t\u00f5stab, maksavad k\u00f5ik eestimaalased j\u00e4tkuvalt \u00fcht maksu, mille kaotamise ametnikud ise juba mitu aastat tagasi v\u00e4lja pakkusid.\nTegu on taastuvenergiatasuga, mis kogutakse iga energiaarve pealt ja millest ei p\u00e4\u00e4se keegi. Kui automaksuga p\u00fc\u00fctakse koguda aastas 120 miljonit eurot, siis taastuvenergiamaksuga kogutakse inimestelt julgelt samas suurusj\u00e4rgus raha. Sealjuures teenivad varasemate valitsuste soovide t\u00f5ttu paljud energiafiramad j\u00e4tkuvalt inimeste pealt kena summa.\nKui kena? Konkurentsiamet \u00fctles juba 2021. aasta alguses, et taastuvenergiatoetused tuleks j\u00e4rk-j\u00e4rgult kaotada. Kuigi t\u00e4na on taastuvenergia puhul kasutusel v\u00e4hempakkumise s\u00fcsteem,siis tuleb meenutada, et 2007. aastal m\u00e4\u00e4rati elektrituruseadusega taastuvenergia toetuste perioodiks 12 aastat ning viimased 12-aastased toetused sai 2021. aastal v\u00f5rku l\u00e4inud jaam. See t\u00e4hendab, et 2007. aastal tootmist alustanud ettev\u00f5tja sai toetust kuni 2019. aastani. Kuigi tehniliselt on t\u00e4naseks \u00fcle mindud v\u00e4hempakkumise-p\u00f5hisele s\u00fcsteemile, mis elektritootjatele enam nii lihtsalt raha jagada ei lase, siis vana skeemi sisse p\u00e4\u00e4ses veel koroona-aastalgi, mis t\u00e4hendab, et Eesti inimesed peavad veel v\u00e4hemalt 2031. aastani elektrifirmade kasumitesse panustama.\nVanas skeemis ehk fikseeritud toetusm\u00e4\u00e4raga toetuste all on kliimaministeeriumi andmetel 743 MW v\u00f5imsust, v\u00e4hempakkumiste toetusskeemis 5 MW v\u00f5imsust ning viimasesse peaks l\u00e4hiaastatel lisanduma veel 405 MW v\u00f5imsust.\n\u201eT\u00e4na kehtiva toetusskeemi juures on ka tarbijatele pandud p\u00f5hjendamatult suur maksukoormus, mis j\u00e4tkub veel aastak\u00fcmneid. Eesti on t\u00e4itnud k\u00fcll v\u00f5etud taastuvenergia kohustused, kuid tarbija jaoks ei ole see tulnud odavalt. Prognooside kohaselt ulatuvad tarbijate poolt makstud subsiidiumid 2030. aastani 1,5 miljardi euroni ning eeldatavalt makstakse toetusi aastani 2045,\u201c leiti konkurentsiameti poolt tehtud anal\u00fc\u00fcsis. Kaks aastat tagasi ei tahtnud majandus-ja kommunikatsiooniministeerium toetuste v\u00e4hendamisest midagi kuulda, ja t\u00e4naseks pole olukord muutunud.\n\u201eKindlasti on riigi taastuvenergia arendamise eesm\u00e4rk j\u00f5uda punkti, kus taastuvenergia projektide rahastamine ja rajamine ei vajaks enam riigi\/maksumaksja tuge. Samm-sammult oleme sinna poole ka teel. Aina enam levinud on taastuvenergia projektid, mida rajatakse t\u00e4iesti turup\u00f5hiselt, ilma riigi toetusskeemide abita,\u201c vastab Kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.\n\u201eKui taastuvenergia varasemad toetusskeemid n\u00e4gid ette taastuvenergia tootjatele toetuse maksmist igasuguse turuhinna juures, siis praegu rakendatav taastuvenergia v\u00f5istlev v\u00e4hempakkumine p\u00f5hineb loogikal, et toetust makstakse \u00fcksnes siis, kui elektri turuhind langeb alla tootja v\u00e4hempakkumisel esitatud l\u00e4vendi. Viimati toiminud v\u00e4hempakkumisel j\u00e4id edukaks osutunud taastuvenergia tootjate l\u00e4vendid vahemikku 19-35 eurot\/MWh. See t\u00e4hendab, et nendest tasemetest k\u00f5rgemate turuhindade puhul v\u00e4hempakkumisel edukaks osutunud tootjad lisatoetust ei saa,\u201c lisas Tatar. Tatar r\u00f5hutas, et taastuvenergia varasemate toetusskeemide alusel tootjatele makstavad toetused on igal aastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henemas, sest toetust on \u00f5igus saada \u00fcksnes 12 aastat tootmise alustamisest. Valdav osa vana toetusskeemi alusel toetust saanud tootjaid alustasid tegevust 2010.\u20132016. aastal.\n\u201eLeiame, et taastuvenergia tasu toetusskeemi tagasiulatuvalt sekkumine v\u00e4hendaks Eesti taastuvenergia investeerimiskeskkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Seep\u00e4rast ei pea Kliimaministeerium vana toetusskeemi tagasiulatuvalt muutmist m\u00f5istlikuks,\u201c \u00fctles Tatar.\n\nKui palju me maksame\n\nElering teatas vastu suve, et langetab alates juulist taastuvenergia tasu 1,24 sendilt 1,13 sendile kWh kohta, millele lisandub k\u00e4ibemaks. Elering p\u00f5hjendas hinnalangust asjaoluga, et tegelikud kulud toetuste v\u00e4ljamaksmiseks taastuvenergia tootjatele on sellel aastal olnud prognoositust madalamad.\n\"Toetuste mahtu on m\u00f5jutanud ilmastikuolud ehk p\u00e4ikeseliste tundide v\u00e4henemine ja kehvemad tuuleolud v\u00f5rreldes aastataguse ajaga, aga samuti elektrijaamade ehituse ja tegelike t\u00f6\u00f6tundidega seotud \u00fchekordse iseloomuga asjaolud. Samuti v\u00e4hendavad toetusteks kuluva raha vajadust riikidevahelisest statistikakaubandusest laekunud tulud,\" teatas Elering.\nElering teatas, et kuna toetust saavate elektrijaamade hulgas on kasvanud just p\u00e4ikesejaamade osakaal, t\u00e4hendab see seda, et p\u00e4ikesepaistelistel kuudel suurendab see makstavate toetuste summat. Toetust tuleb neile maksta siis nii palju, et see \u00fcletab suvekuudel tarbijatelt kogutava tasu summat.\n\nKuidas t\u00f6\u00f6tab vana skeem\n\nToetust makstakse kaksteist aastat alates kuup\u00e4evast, mil v\u00f5rguettev\u00f5tja poolt n\u00f5uetele vastavaks tunnistatud tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat v\u00f5rku v\u00f5i otseliini.\nTaastuvenergia toetuse m\u00e4\u00e4r on 5,37 s\/kWh ehk 0,0537 eurot kilovatt-tunni kohta.\nT\u00f5husa koostootmise toetuse m\u00e4\u00e4r on 3,2 s\/kWh ehk 0,032 eurot kilovatt-tunni kohta.\n\nUus skeem\n\nV\u00e4hempakkumise v\u00f5itja toetuse \u00fclemm\u00e4\u00e4r k\u00f5nealuse v\u00e4hempakkumise puhul on:\nTaastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise puhul 0,0537 EUR\/kWh pluss eelmise kuu Eesti hinnapiirkonna keskmine b\u00f6rsihind, kuid mitte rohkem kui 0,093 EUR\/kWh;\nT\u00f5husa koostootmise re\u017eiimil elektrienergia tootmise puhul 0,032 EUR\/kWh pluss eelmise kuu Eesti hinnapiirkonna keskmine b\u00f6rsihind, kuid mitte rohkem kui 0,072 EUR\/kWh.\nTaastuvenergia toetuse summa jaguneb eeldatavalt j\u00e4rgmiselt: 37 protsenti kulub p\u00e4ikeseelektijaamade toetuseks, 35 protsenti biomassist ja biogaasist toodetud elektrienergia toetamiseks ja 28 protsenti tuulikute toetamiseks.\n"}
{"text":"Eesti rahvas maksab juba \u00fcht suurt kliimamaksuTALLINN, 24. juuli, BNS \u2013 Kuigi Eestis rajatakse aina enam taastuvenergialahendusi ka t\u00e4itsa ilma riigipoolse toetuseta, maksavad elektritarbijad siiski iga kuu miljoneid eurosid nn taastuvenergiatasu, mis l\u00e4heb siis edasi tootjatele ning riik maksu mahav\u00f5tmisega ei kiirusta, kirjutab Postimees.\nSamal ajal kui valitsus aina makse t\u00f5stab, maksavad k\u00f5ik eestimaalased j\u00e4tkuvalt \u00fcht maksu, mille kaotamise ametnikud ise juba mitu aastat tagasi v\u00e4lja pakkusid. Tegu on taastuvenergiatasuga, mis kogutakse iga energiaarve pealt ja millest ei p\u00e4\u00e4se keegi. Kui automaksuga p\u00fc\u00fctakse koguda aastas 120 miljonit eurot, siis taastuvenergiamaksuga kogutakse inimestelt julgelt samas suurusj\u00e4rgus raha. Sealjuures teenivad varasemate valitsuste soovide t\u00f5ttu paljud energiafiramad j\u00e4tkuvalt inimeste pealt kena summa.\nKonkurentsiamet \u00fctles juba 2021. aasta alguses, et taastuvenergiatoetused tuleks j\u00e4rk-j\u00e4rgult kaotada. Kuigi t\u00e4na on taastuvenergia puhul kasutusel v\u00e4hempakkumise s\u00fcsteem,siis tuleb meenutada, et 2007. aastal m\u00e4\u00e4rati elektrituruseadusega taastuvenergia toetuste perioodiks 12 aastat ning viimased 12-aastased toetused sai 2021. aastal v\u00f5rku l\u00e4inud jaam. See t\u00e4hendab, et 2007. aastal tootmist alustanud ettev\u00f5tja sai toetust kuni 2019. aastani. Kuigi tehniliselt on t\u00e4naseks \u00fcle mindud v\u00e4hempakkumise-p\u00f5hisele s\u00fcsteemile, mis elektritootjatele enam nii lihtsalt raha jagada ei lase, siis vana skeemi sisse p\u00e4\u00e4ses veel koroona-aastalgi, mis t\u00e4hendab, et Eesti inimesed peavad veel v\u00e4hemalt 2031. aastani elektrifirmade kasumitesse panustama.\nVanas skeemis ehk fikseeritud toetusm\u00e4\u00e4raga toetuste all on kliimaministeeriumi andmetel 743 MW v\u00f5imsust, v\u00e4hempakkumiste toetusskeemis 5 MW v\u00f5imsust ning viimasesse peaks l\u00e4hiaastatel lisanduma veel 405 MW v\u00f5imsust.\n\"T\u00e4na kehtiva toetusskeemi juures on ka tarbijatele pandud p\u00f5hjendamatult suur maksukoormus, mis j\u00e4tkub veel aastak\u00fcmneid. Eesti on t\u00e4itnud k\u00fcll v\u00f5etud taastuvenergia kohustused, kuid tarbija jaoks ei ole see tulnud odavalt. Prognooside kohaselt ulatuvad tarbijate poolt makstud subsiidiumid 2030. aastani 1,5 miljardi euroni ning eeldatavalt makstakse toetusi aastani 2045,\" leiti konkurentsiameti poolt tehtud anal\u00fc\u00fcsis. Kaks aastat tagasi ei tahtnud majandus-ja kommunikatsiooniministeerium toetuste v\u00e4hendamisest midagi kuulda, ja t\u00e4naseks pole olukord muutunud.\n\"Kindlasti on riigi taastuvenergia arendamise eesm\u00e4rk j\u00f5uda punkti, kus taastuvenergia projektide rahastamine ja rajamine ei vajaks enam riigi\/maksumaksja tuge. Samm-sammult oleme sinna poole ka teel. Aina enam levinud on taastuvenergia projektid, mida rajatakse t\u00e4iesti turup\u00f5hiselt, ilma riigi toetusskeemide abita,\" \u00fctles kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.\n\"Kui taastuvenergia varasemad toetusskeemid n\u00e4gid ette taastuvenergia tootjatele toetuse maksmist igasuguse turuhinna juures, siis praegu rakendatav taastuvenergia v\u00f5istlev v\u00e4hempakkumine p\u00f5hineb loogikal, et toetust makstakse \u00fcksnes siis, kui elektri turuhind langeb alla tootja v\u00e4hempakkumisel esitatud l\u00e4vendi. Viimati toiminud v\u00e4hempakkumisel j\u00e4id edukaks osutunud taastuvenergia tootjate l\u00e4vendid vahemikku 19-35 eurot\/MWh. See t\u00e4hendab, et nendest tasemetest k\u00f5rgemate turuhindade puhul v\u00e4hempakkumisel edukaks osutunud tootjad lisatoetust ei saa,\" lisas Tatar.\nTatar r\u00f5hutas, et taastuvenergia varasemate toetusskeemide alusel tootjatele makstavad toetused on igal aastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henemas, sest toetust on \u00f5igus saada \u00fcksnes 12 aastat tootmise alustamisest. Valdav osa vana toetusskeemi alusel toetust saanud tootjaid alustasid tegevust 2010.\u20132016. aastal.\n\"Leiame, et taastuvenergia tasu toetusskeemi tagasiulatuvalt sekkumine v\u00e4hendaks Eesti taastuvenergia investeerimiskeskkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Seep\u00e4rast ei pea Kliimaministeerium vana toetusskeemi tagasiulatuvalt muutmist m\u00f5istlikuks,\" \u00fctles Tatar.\nElering teatas vastu suve, et langetab alates juulist taastuvenergia tasu 1,24 sendilt 1,13 sendile kWh kohta, millele lisandub k\u00e4ibemaks. Elering p\u00f5hjendas hinnalangust asjaoluga, et tegelikud kulud toetuste v\u00e4ljamaksmiseks taastuvenergia tootjatele on sellel aastal olnud prognoositust madalamad.\u00a0\"Toetuste mahtu on m\u00f5jutanud ilmastikuolud ehk p\u00e4ikeseliste tundide v\u00e4henemine ja kehvemad tuuleolud v\u00f5rreldes aastataguse ajaga, aga samuti elektrijaamade ehituse ja tegelike t\u00f6\u00f6tundidega seotud \u00fchekordse iseloomuga asjaolud. Samuti v\u00e4hendavad toetusteks kuluva raha vajadust riikidevahelisest statistikakaubandusest laekunud tulud,\" teatas Elering.\nElering teatas, et kuna toetust saavate elektrijaamade hulgas on kasvanud just p\u00e4ikesejaamade osakaal, t\u00e4hendab see seda, et p\u00e4ikesepaistelistel kuudel suurendab see makstavate toetuste summat. Toetust tuleb neile maksta siis nii palju, et see \u00fcletab suvekuudel tarbijatelt kogutava tasu summat.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Eesti rahvas maksab juba \u00fcht suurt kliimamaksuTALLINN, 24. juuli, BNS \u2013 Kuigi Eestis rajatakse aina enam taastuvenergialahendusi ka t\u00e4itsa ilma riigipoolse toetuseta, maksavad elektritarbijad siiski iga kuu miljoneid eurosid nn taastuvenergiatasu, mis l\u00e4heb siis edasi tootjatele ning riik maksu mahav\u00f5tmisega ei kiirusta, kirjutab Postimees.\nSamal ajal kui valitsus aina makse t\u00f5stab, maksavad k\u00f5ik eestimaalased j\u00e4tkuvalt \u00fcht maksu, mille kaotamise ametnikud ise juba mitu aastat tagasi v\u00e4lja pakkusid. Tegu on taastuvenergiatasuga, mis kogutakse iga energiaarve pealt ja millest ei p\u00e4\u00e4se keegi. Kui automaksuga p\u00fc\u00fctakse koguda aastas 120 miljonit eurot, siis taastuvenergiamaksuga kogutakse inimestelt julgelt samas suurusj\u00e4rgus raha. Sealjuures teenivad varasemate valitsuste soovide t\u00f5ttu paljud energiafiramad j\u00e4tkuvalt inimeste pealt kena summa.\nKonkurentsiamet \u00fctles juba 2021. aasta alguses, et taastuvenergiatoetused tuleks j\u00e4rk-j\u00e4rgult kaotada. Kuigi t\u00e4na on taastuvenergia puhul kasutusel v\u00e4hempakkumise s\u00fcsteem,siis tuleb meenutada, et 2007. aastal m\u00e4\u00e4rati elektrituruseadusega taastuvenergia toetuste perioodiks 12 aastat ning viimased 12-aastased toetused sai 2021. aastal v\u00f5rku l\u00e4inud jaam. See t\u00e4hendab, et 2007. aastal tootmist alustanud ettev\u00f5tja sai toetust kuni 2019. aastani. Kuigi tehniliselt on t\u00e4naseks \u00fcle mindud v\u00e4hempakkumise-p\u00f5hisele s\u00fcsteemile, mis elektritootjatele enam nii lihtsalt raha jagada ei lase, siis vana skeemi sisse p\u00e4\u00e4ses veel koroona-aastalgi, mis t\u00e4hendab, et Eesti inimesed peavad veel v\u00e4hemalt 2031. aastani elektrifirmade kasumitesse panustama.\nVanas skeemis ehk fikseeritud toetusm\u00e4\u00e4raga toetuste all on kliimaministeeriumi andmetel 743 MW v\u00f5imsust, v\u00e4hempakkumiste toetusskeemis 5 MW v\u00f5imsust ning viimasesse peaks l\u00e4hiaastatel lisanduma veel 405 MW v\u00f5imsust.\n\"T\u00e4na kehtiva toetusskeemi juures on ka tarbijatele pandud p\u00f5hjendamatult suur maksukoormus, mis j\u00e4tkub veel aastak\u00fcmneid. Eesti on t\u00e4itnud k\u00fcll v\u00f5etud taastuvenergia kohustused, kuid tarbija jaoks ei ole see tulnud odavalt. Prognooside kohaselt ulatuvad tarbijate poolt makstud subsiidiumid 2030. aastani 1,5 miljardi euroni ning eeldatavalt makstakse toetusi aastani 2045,\" leiti konkurentsiameti poolt tehtud anal\u00fc\u00fcsis. Kaks aastat tagasi ei tahtnud majandus-ja kommunikatsiooniministeerium toetuste v\u00e4hendamisest midagi kuulda, ja t\u00e4naseks pole olukord muutunud.\n\"Kindlasti on riigi taastuvenergia arendamise eesm\u00e4rk j\u00f5uda punkti, kus taastuvenergia projektide rahastamine ja rajamine ei vajaks enam riigi\/maksumaksja tuge. Samm-sammult oleme sinna poole ka teel. Aina enam levinud on taastuvenergia projektid, mida rajatakse t\u00e4iesti turup\u00f5hiselt, ilma riigi toetusskeemide abita,\" \u00fctles kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.\n\"Kui taastuvenergia varasemad toetusskeemid n\u00e4gid ette taastuvenergia tootjatele toetuse maksmist igasuguse turuhinna juures, siis praegu rakendatav taastuvenergia v\u00f5istlev v\u00e4hempakkumine p\u00f5hineb loogikal, et toetust makstakse \u00fcksnes siis, kui elektri turuhind langeb alla tootja v\u00e4hempakkumisel esitatud l\u00e4vendi. Viimati toiminud v\u00e4hempakkumisel j\u00e4id edukaks osutunud taastuvenergia tootjate l\u00e4vendid vahemikku 19-35 eurot\/MWh. See t\u00e4hendab, et nendest tasemetest k\u00f5rgemate turuhindade puhul v\u00e4hempakkumisel edukaks osutunud tootjad lisatoetust ei saa,\" lisas Tatar.\nTatar r\u00f5hutas, et taastuvenergia varasemate toetusskeemide alusel tootjatele makstavad toetused on igal aastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henemas, sest toetust on \u00f5igus saada \u00fcksnes 12 aastat tootmise alustamisest. Valdav osa vana toetusskeemi alusel toetust saanud tootjaid alustasid tegevust 2010.\u20132016. aastal.\n\"Leiame, et taastuvenergia tasu toetusskeemi tagasiulatuvalt sekkumine v\u00e4hendaks Eesti taastuvenergia investeerimiskeskkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Seep\u00e4rast ei pea Kliimaministeerium vana toetusskeemi tagasiulatuvalt muutmist m\u00f5istlikuks,\" \u00fctles Tatar.\nElering teatas vastu suve, et langetab alates juulist taastuvenergia tasu 1,24 sendilt 1,13 sendile kWh kohta, millele lisandub k\u00e4ibemaks. Elering p\u00f5hjendas hinnalangust asjaoluga, et tegelikud kulud toetuste v\u00e4ljamaksmiseks taastuvenergia tootjatele on sellel aastal olnud prognoositust madalamad.\u00a0\"Toetuste mahtu on m\u00f5jutanud ilmastikuolud ehk p\u00e4ikeseliste tundide v\u00e4henemine ja kehvemad tuuleolud v\u00f5rreldes aastataguse ajaga, aga samuti elektrijaamade ehituse ja tegelike t\u00f6\u00f6tundidega seotud \u00fchekordse iseloomuga asjaolud. Samuti v\u00e4hendavad toetusteks kuluva raha vajadust riikidevahelisest statistikakaubandusest laekunud tulud,\" teatas Elering.\nElering teatas, et kuna toetust saavate elektrijaamade hulgas on kasvanud just p\u00e4ikesejaamade osakaal, t\u00e4hendab see seda, et p\u00e4ikesepaistelistel kuudel suurendab see makstavate toetuste summat. Toetust tuleb neile maksta siis nii palju, et see \u00fcletab suvekuudel tarbijatelt kogutava tasu summat.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Paar m\u00f5tlematut nupulevajutust ja oledki petuskeemi ohverAutentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud. K\u00f5ige enam eksitakse p\u00f5hit\u00f5dede vastu.\nFoto: Pixabay\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \u201eKui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\u201c t\u00f5des Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik."}
{"text":"Paar m\u00f5tlematut nupulevajutust ja oledki petuskeemi ohverAutentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud. K\u00f5ige enam eksitakse p\u00f5hit\u00f5dede vastu.\nFoto: Pixabay\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \u201eKui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\u201c t\u00f5des Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik."}
{"text":"Luminor tuletab meelde: petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saadaLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul on autentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud. K\u00f5ige enam eksitakse lihtsa p\u00f5hit\u00f5e vastu, et autentimisvahendite, n\u00e4iteks Smart-ID ja mobiil-ID, PIN-koode ei tohi kellelegi avaldada.\n\u201eTelefoni teel PIN-koodide k\u00fcsimisse tuleb igal juhul suhtuda skeptiliselt ning alati m\u00f5elda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada v\u00f5i kellegi palvel midagi kinnitada. Kuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi \u00f6elda. Kindlasti ei k\u00fcsi koodide avalikustamist pangat\u00f6\u00f6taja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda \u00fcritab. Tuleb meeles pidada, et petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saada,\u201d \u00fctles Kiik.\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \u201eKui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\u201d t\u00f5des spetsialist.\nPIN1-koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse n\u00e4iteks internetipanka sisse logimine. PIN2 toimib seevastu nagu digitaalne allkiri ehk sellega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik kinnitada makseid. Turvakoodid on t\u00e4pselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, seet\u00f5ttu tuleb PIN-koode ja paroole v\u00f5\u00f5raste silmade eest kaitsta \u2013 kunagi ei tasu neid hoida n\u00e4htavas kohas nagu k\u00fclmkapiuks v\u00f5i kontori t\u00f6\u00f6laud.\n\u201eKui kirjutada koodid paberit\u00fckile, tuleb hoolt kanda ka selle eest, et paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja k\u00f5rvalistel isikutel v\u00e4listatud sellele ligip\u00e4\u00e4s. K\u00f5ige parem, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna k\u00f5ike meelde j\u00e4tta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida,\u201d lisas Kiik. N\u00e4iteks pole telefoniga tehtud foto v\u00f5i kuvat\u00f5mmis kaugeltki parim variant info talletamiseks.\nParoolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Kiik soovitab tutvuda erinevate v\u00f5imalustega ning leida endale sobivaim. Pettuste t\u00f5kestamise spetsialist paneb inimestele s\u00fcdamele, et paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida l\u00e4bi pole loetud."}
{"text":"Tuleb taas meenutada: petturitega jagatud info teeb su rahast lagedaksFoto: Shutterstock\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul on autentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud. K\u00f5ige enam eksitakse lihtsa p\u00f5hit\u00f5e vastu, et autentimisvahendite, n\u00e4iteks Smart-ID ja mobiil-ID, PIN-koode ei tohi kellelegi avaldada.\n\u201eTelefoni teel PIN-koodide k\u00fcsimisse tuleb igal juhul suhtuda skeptiliselt ning alati m\u00f5elda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada v\u00f5i kellegi palvel midagi kinnitada. Kuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi \u00f6elda. Kindlasti ei k\u00fcsi koodide avalikustamist pangat\u00f6\u00f6taja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda \u00fcritab. Tuleb meeles pidada, et petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saada,\u201c \u00fctles Kiik.\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \u201eKui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\u201c t\u00f5des spetsialist.\nPIN1-koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse n\u00e4iteks internetipanka sisse logimine. PIN2 toimib seevastu nagu digitaalne allkiri ehk sellega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik kinnitada makseid. Turvakoodid on t\u00e4pselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, seet\u00f5ttu tuleb PIN-koode ja paroole v\u00f5\u00f5raste silmade eest kaitsta \u2013 kunagi ei tasu neid hoida n\u00e4htavas kohas nagu k\u00fclmkapiuks v\u00f5i kontori t\u00f6\u00f6laud.\n\u201eKui kirjutada koodid paberit\u00fckile, tuleb hoolt kanda ka selle eest, et paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja k\u00f5rvalistel isikutel v\u00e4listatud sellele ligip\u00e4\u00e4s. K\u00f5ige parem, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna k\u00f5ike meelde j\u00e4tta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida,\u201c lisas Kiik. N\u00e4iteks pole telefoniga tehtud foto v\u00f5i kuvat\u00f5mmis kaugeltki parim variant info talletamiseks.\nParoolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Kiik soovitab tutvuda erinevate v\u00f5imalustega ning leida endale sobivaim. Pettuste t\u00f5kestamise spetsialist paneb inimestele s\u00fcdamele, et paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida l\u00e4bi pole loetud."}
{"text":"Venestuvas Tallinnas pannakse juba ka linnaliiklus vene valija kasuks t\u00f6\u00f6lePealinnas on pingestumas olukord linnaliini nr 5 \u00fcmber, mille kulgemisteekond tahetakse viia eestikeelselt Pirita-Koselt rohkem venekeelsemasse kanti ehk Priisle suunale. Juba levivad jutud, et Mihhail K\u00f5lvart loob sellega paremad tingimused Lasnam\u00e4ele, kus elavad tema valijad.\nIsegi kui K\u00f5lvart seda teadlikult ei tee, on juttudel siiski vundament olemas. Eestlased on t\u00e4nu Reformierakonna algatatud massir\u00e4ndele endisest N\u00f5ukogude Liidust muutumas venekeelestuvas pealinnas marginaalseks v\u00e4hemuseks. V\u00f5im Tallinnas on riigiv\u00f5imu aastatepikkuse tiivaripsutamise t\u00f5ttu venelastega l\u00e4inud Keskerakonna kaudu venelastele.\nPole mingit p\u00f5hjust K\u00f5lvartit ja Ossinovskit putinimeelseteks pidada, kuid venemeelsed on nad kindlasti. Ehk siis ei huvita neid eestluse saatus (Ossinovski v\u00f5itleb aktiivselt eesti rahvusluse vastu) ja poliitikamaastikul m\u00e4ngivad nad oma venekeelsete valijate kasuks.\nVene poliitikud on Tallinna valitsemisse toonud t\u00fc\u00fcpilised v\u00f5tted, mis on omased k\u00f5igi Venemaa linnade valitsemisele. Esiteks, nad aitavad igati \u201comasid\u201d, kelleks Tallinnas on siinsed venekeelsed, seda ka n\u00e4iteks Lasnam\u00e4e arendamisega.\nTeiseks, nad on riigitruud. Ei, mitte truud Eesti riigile, vaid liberaalide ametlikule poliitikale \u2013 Tallinn viib p\u00e4ris elavalt ellu kliimapoliitikat. K\u00f5lvart on tark poliitik, ta teab, et selle vastu s\u00f5dida pole m\u00f5tet, selle saab hoopis oma kasuks teenima panna, n\u00e4iteks eurorahade saamiseks. Nii ongi Tallinnas algatatud igasuguseid ettev\u00f5tmisi, n\u00e4iteks jalgrattadeteede osas, mille tulemus on nagu saates \u201cV\u00f5imalik vaid Venemaal\u201d ehk absurd.\nVene poliitikutel on sellest \u201cpoohui\u201d \u2013 nad teavad, et aeg t\u00f6\u00f6tab Eestis venelaste heaks. Kui Reformierakond m\u00f5tleb, et saaks taskud raha t\u00e4is kohe ja praegu, siis vene poliitikud on pigem hiinlaste moodi, kes m\u00f5tlevad ka saja aasta peale ette, arvestamata seda, kas neid endid on siis enam alles.\nNad t\u00f6\u00f6tavad selle nimel, et venelased j\u00e4\u00e4ksid Tallinnasse alles ja muudaksid selle liberaalide kaudsel toel vene linnaks. Praegu t\u00f6\u00f6tab kogu t\u00f6\u00f6j\u00f5u-, r\u00e4nde- ja muugi poliitika venestumise kasuks. Muide, sotsid on siin \u00fchendusl\u00fcli venelaste ja Reformierakonna venestajate vahel, sest nad on ainsana nii Tallinnas kui kogu riigis v\u00f5imul.\nNii lasevadki K\u00f5lvart ja teised Tallinnas vohada nii kliimav\u00f5itlusel, Kaja Kallase r\u00e4ndepoliitikal, homoagendal kui ka k\u00f5igel muul \u2013 nad teavad kindlalt, et k\u00f5ik see on neile kasulik. Kliimav\u00f5itlus viib absurdini, aga see pole valija silmis mitte K\u00f5lvarti, vaid Kaja Kallase riigipoliitika. Homoparaadid vihastavad venekeelse valija v\u00e4lja ja panevad ta ikkagi K\u00f5lvarti heaks h\u00e4\u00e4letama, sest see pole mitte linnapea, vaid peaministri poliitika. R\u00e4ndevabadus aga on neile igati tervitatav, sest isegi kui tulevad ukrainlased, t\u00e4hendab see vene keele positsiooni tugevnemist.\nTallinn on ka Vene linnade kombel paras korruptsioonipesa, kus \u201comad\u201d saavad parimad palad. Hea n\u00e4ide on Deniss Borodit\u0161, kes osteti Reformierakonnast \u00e4ra soojale kohale linnatranspordis, samuti Gruz 200-s maandunud roheline Z\u00fcleyxa Izmailova, kes osteti \u00fcles Reidi tee ehitamise ajaks abilinnapeaks. Keskerakondlike mustrite kohta on palju teada, aga k\u00f5ik otsad on \u00fcldjuhul vette peidetud.\u00a0K\u00f5lvart on Tallinnast teinud ehtsa vene mentaliteediga valitsetava linna, mis sarnaneb omaaegsele Juri Lu\u017ekovi Moskvale.\nVenelastel poleks vaja Delfi ja Postimehe venekeelses ruumis l\u00f5ugu laiutada, sest aeg t\u00f6\u00f6tab igati nende kasuks, Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 venestava poliitika t\u00f5ttu on neil poliitiline v\u00f5im Ida-Virumaal, Maardus, Tallinnas ja mitmel pool mujalgi juba k\u00e4es. Kui K\u00f5lvart Keskerakonna enda k\u00e4tte saab ja poliitoravate siiaveetud venekeelsetega oma valijaskonda suurendab, on tal lootust ka peaministrikoht saada. Muidugi mitte kohe, aga varsti, ja siis m\u00e4\u00e4rab lisaks Kristina Kallase sugustele globalistidele rahvusriigi poliitikat ka al-Assadi s\u00f5branna Yana Toom.\n\u00dcks huvitav kommentaar loo alt, mis puudutab liini nr 5: \u201cM\u00e4nniku poolelt on 5 liin sedav\u00f5rd tigedaid M\u00e4nniku venelasi t\u00e4is, et isegi kusagil Viljandi maantee kandis elavad neegrid ei s\u00f5ida selle bussiga.\u201d\nUued Uudised"}
{"text":"2000 riigi- ja valitsusesindajat arutlevad tippkohtumisel 50 teemalTALLINN, 24. juuli, BNS \u2013 6.-7. septembril kaheksandat korda Tallinnas toimuva avatud valitsemise partnerluse (AVP) tippkohtumise raames korraldatakse ligi 50 arutelu, milles osaleb kokku rohkem kui 2000 riigi- ja valitsusesindajat, kodaniku\u00fchenduste eestvedajat ja poliitikakujundajat.\n\u00dcrituse keskmes on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalemine, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kriisivalmidus, teatas riigikantselei BNS-ile.\nAVP valitsuse kaaseesistuja, riigisekret\u00e4r Taimar Peterkopi s\u00f5nul on tippkohtumise teemad Eesti jaoks erilise t\u00e4htsusega. \u201eViimased aastad on n\u00e4idanud, kuiv\u00f5rd oluline roll on kodaniku\u00fchiskonnal kriisidega toimetulekul,\u201c \u00fctles Peterkop. \u201eKoosloome vaimus on r\u00f5\u00f5mustav n\u00e4ha, et programmi loomisele aitasid kaasa nii paljud inimesed. Programmi on koostatud enam kui 50 riigi ja vaba\u00fchenduse koost\u00f6\u00f6s,\u201c lisas riigisekret\u00e4r.\nAvatud valitsemise partnerluse tippkohtumise programm l\u00e4htub AVP strateegia 2023\u20132028 koostamise k\u00e4igus t\u00f5statunud k\u00fcsimustest ning kaaseesistujate tegevusplaanist. Koosloome k\u00e4igus s\u00fcndinud AVP tippkohtumise programm pakub mitmek\u00fclgseid arutelusid, t\u00f6\u00f6tubasid ja v\u00f5imalusi vabas vormis kohtumisteks osalejatele \u00fchiselt v\u00e4ljakutsetele lahenduste leidmiseks ja kitsaskohtadele t\u00e4helepanu juhtimiseks. Tippkohtumisele oodatakse enam kui 2000 riigi- ja valitsusesindajaid, kodaniku\u00fchenduste eestvedajaid ja poliitikakujundajaid.\nProgrammi koostamisel l\u00e4htuti AVP p\u00f5him\u00f5ttest, mille kohaselt on kaasavate protsesside keskmeks l\u00e4biv koost\u00f6\u00f6 k\u00f5igi osapooltega. Esialgne programm avaldati mais ning iga\u00fchel oli v\u00f5imalus programmi kavandamisel kaasa r\u00e4\u00e4kida, pakkudes v\u00e4lja ideid ning jagades kogemusi. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tasid tippkohtumise korraldajad ja n\u00f5uandekogu tagasiside l\u00e4bi ning tegid vajalikud t\u00e4iendused.\n\u00dcrituse kodulehel avaldatud info sessioonide kohta t\u00e4ieneb jooksvalt. Detailne ajakava koos arutelude toimumise p\u00e4eva, toimumisaja ja ruumiga avaldatakse augusti alguses.\nLisaks temaatilistele aruteludele on tippkohtumisel erinevaid v\u00f5imalusi kogemusi jagada ning kontakte luua. N\u00e4iteks on AVP kogukonnal on v\u00f5imalik korraldada 4. ja 8. septembril v\u00e4ljaspool p\u00f5hiprogrammi lisas\u00fcndmusi \u2013 t\u00f6\u00f6tubasid, konsultatsioone ja kohtumisi.\u00a0\nLisaks toimub p\u00e4ev enne tippkohtumise ametlikku algust, 5. septembril AVP kontaktpunktidele ja vaba\u00fchendustele suunatud kogukonnap\u00e4ev ning samuti AVP juhtkomitee kohtumine.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tallinlased kaotasid kelmidele tuhandeid eurosidTALLINN, 24. juuli, BNS \u2013 Politsei uurib nelja juhtumit, kus tallinlased kaotasid kelmidele tuhandeid eurosid.\n21. juulil alustati menetlust juhtumis, kus Kesklinnas elavale 76-aastasele naisele helistati v\u00e4idetavalt nii nii politseist kui ka pangast ning teavitati kahtlastest tehingutest pangakontol. Ebaseaduslike tegevuste peatamiseks paluti alla laadida kaugjuurdep\u00e4\u00e4su tarkvara, millest naine keeldus. Seej\u00e4rel paluti kinnitada toiminguid Smart-ID PIN-koodidega, mida naine ka vastavalt juhistele tegi. Hiljem selgus, et naise pangakontolt tehti \u00fclekandeid tundmatutele pangakontodele Kelmusega tekitatud varaline kahju 13 435 eurot.\n21. juulil alustati menetlust juhtumis, kus Lasnam\u00e4el elavale 55-aastasele mehele helistati ja esitleti ennast politseit\u00f6\u00f6tajana ning teavitati sellest, et keegi soovib tema nimel laenu taotleda ja tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Ebaseaduslike tegevuste peatamiseks paluti tal edastada oma isikukood ja internetipanga kasutajatunnus, siseneda internetipanka ning kinnitada tegevused Smart-ID PIN-koodidega. Seej\u00e4rel kanti raha summas 9150 eurot edasi j\u00e4rgmistele kontodele.\n21. juulil alustati menetlust juhtumis, kus N\u00f5mmel elavale 48-aastasele mehele saabus SMS v\u00e4idetavalt Omnivast, kus teavitati, et paki aadress on vale ja pakki ei saa sorteerida. Mees vajutas lingile, mis oli SMS-iga saabunud. Mees sisestas sinna enda pangakaardi andmed, misj\u00e4rel toimus tema kontolt neli tehingut kogusummas 900 eurot.\n21. juulil helistati Kesklinnas elavale 53-aastasele naisele v\u00e4idetavalt politseist ja pangast ning teavitati sellest, et keegi soovib tema nimele v\u00f5tta laenu. Asjaolude kontrollimiseks paluti naisel alla laadida kaugjuurdep\u00e4\u00e4su rakendus AnyDesk ning siseneda internetipanka. Kontol oleva raha kaitsmiseks pakuti v\u00f5imalust kanda see turvalisele arvele, millega naine n\u00f5ustus ja kinnitas tehinguid Mobiil-ID PIN-koodidega. Hiljem avastas ta, et nii tema isiklikult kui ka ettev\u00f5tete kontodelt on tehtud mitmeid \u00fclekandeid. Kelmusega tekitatud kahju kokku 24 050 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Eesti rahvas maksab juba \u00fcht suurt kliimamaksuKuigi Eestis rajatakse aina enam taastuvenergialahendusi ka t\u00e4itsa ilma riigipoolse toetuseta, maksavad elektritarbijad siiski iga kuu miljoneid eurosid nn taastuvenergiatasu, mis l\u00e4heb siis edasi tootjatele ning riik maksu mahav\u00f5tmisega ei kiirusta.\nEesti rahvas maksab juba \u00fcht suurt kliimamaksu\nSamal ajal kui valitsus aina makse t\u00f5stab, maksavad k\u00f5ik eestimaalased j\u00e4tkuvalt \u00fcht maksu, mille kaotamise ametnikud ise juba mitu aastat tagasi v\u00e4lja pakkusid. Tegu on taastuvenergiatasuga, mis kogutakse iga energiaarve pealt ja millest ei p\u00e4\u00e4se keegi. Kui automaksuga p\u00fc\u00fctakse koguda aastas 120 miljonit eurot, siis taastuvenergiamaksuga kogutakse inimestelt julgelt samas suurusj\u00e4rgus raha. Sealjuures teenivad varasemate valitsuste soovide t\u00f5ttu paljud energiafiramad j\u00e4tkuvalt inimeste pealt kena summa.\nKonkurentsiamet \u00fctles juba 2021. aasta alguses, et taastuvenergiatoetused tuleks j\u00e4rk-j\u00e4rgult kaotada. Kuigi t\u00e4na on taastuvenergia puhul kasutusel v\u00e4hempakkumise s\u00fcsteem,siis tuleb meenutada, et 2007. aastal m\u00e4\u00e4rati elektrituruseadusega taastuvenergia toetuste perioodiks 12 aastat ning viimased 12-aastased toetused sai 2021. aastal v\u00f5rku l\u00e4inud jaam. See t\u00e4hendab, et 2007. aastal tootmist alustanud ettev\u00f5tja sai toetust kuni 2019. aastani. Kuigi tehniliselt on t\u00e4naseks \u00fcle mindud v\u00e4hempakkumise-p\u00f5hisele s\u00fcsteemile, mis elektritootjatele enam nii lihtsalt raha jagada ei lase, siis vana skeemi sisse p\u00e4\u00e4ses veel koroona-aastalgi, mis t\u00e4hendab, et Eesti inimesed peavad veel v\u00e4hemalt 2031. aastani elektrifirmade kasumitesse panustama.\nVanas skeemis ehk fikseeritud toetusm\u00e4\u00e4raga toetuste all on kliimaministeeriumi andmetel 743 MW v\u00f5imsust, v\u00e4hempakkumiste toetusskeemis 5 MW v\u00f5imsust ning viimasesse peaks l\u00e4hiaastatel lisanduma veel 405 MW v\u00f5imsust.\n\"T\u00e4na kehtiva toetusskeemi juures on ka tarbijatele pandud p\u00f5hjendamatult suur maksukoormus, mis j\u00e4tkub veel aastak\u00fcmneid. Eesti on t\u00e4itnud k\u00fcll v\u00f5etud taastuvenergia kohustused, kuid tarbija jaoks ei ole see tulnud odavalt. Prognooside kohaselt ulatuvad tarbijate poolt makstud subsiidiumid 2030. aastani 1,5 miljardi euroni ning eeldatavalt makstakse toetusi aastani 2045,\" leiti konkurentsiameti poolt tehtud anal\u00fc\u00fcsis. Kaks aastat tagasi ei tahtnud majandus-ja kommunikatsiooniministeerium toetuste v\u00e4hendamisest midagi kuulda, ja t\u00e4naseks pole olukord muutunud.\n\"Kindlasti on riigi taastuvenergia arendamise eesm\u00e4rk j\u00f5uda punkti, kus taastuvenergia projektide rahastamine ja rajamine ei vajaks enam riigi\/maksumaksja tuge. Samm-sammult oleme sinna poole ka teel. Aina enam levinud on taastuvenergia projektid, mida rajatakse t\u00e4iesti turup\u00f5hiselt, ilma riigi toetusskeemide abita,\" \u00fctles kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.\n\"Kui taastuvenergia varasemad toetusskeemid n\u00e4gid ette taastuvenergia tootjatele toetuse maksmist igasuguse turuhinna juures, siis praegu rakendatav taastuvenergia v\u00f5istlev v\u00e4hempakkumine p\u00f5hineb loogikal, et toetust makstakse \u00fcksnes siis, kui elektri turuhind langeb alla tootja v\u00e4hempakkumisel esitatud l\u00e4vendi. Viimati toiminud v\u00e4hempakkumisel j\u00e4id edukaks osutunud taastuvenergia tootjate l\u00e4vendid vahemikku 19-35 eurot\/MWh. See t\u00e4hendab, et nendest tasemetest k\u00f5rgemate turuhindade puhul v\u00e4hempakkumisel edukaks osutunud tootjad lisatoetust ei saa,\" lisas Tatar.\nTatar r\u00f5hutas, et taastuvenergia varasemate toetusskeemide alusel tootjatele makstavad toetused on igal aastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henemas, sest toetust on \u00f5igus saada \u00fcksnes 12 aastat tootmise alustamisest. Valdav osa vana toetusskeemi alusel toetust saanud tootjaid alustasid tegevust 2010.\u20132016. aastal.\n\"Leiame, et taastuvenergia tasu toetusskeemi tagasiulatuvalt sekkumine v\u00e4hendaks Eesti taastuvenergia investeerimiskeskkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Seep\u00e4rast ei pea Kliimaministeerium vana toetusskeemi tagasiulatuvalt muutmist m\u00f5istlikuks,\" \u00fctles Tatar.\nElering teatas vastu suve, et langetab alates juulist taastuvenergia tasu 1,24 sendilt 1,13 sendile kWh kohta, millele lisandub k\u00e4ibemaks. Elering p\u00f5hjendas hinnalangust asjaoluga, et tegelikud kulud toetuste v\u00e4ljamaksmiseks taastuvenergia tootjatele on sellel aastal olnud prognoositust madalamad.\n\u00a0\n\"Toetuste mahtu on m\u00f5jutanud ilmastikuolud ehk p\u00e4ikeseliste tundide v\u00e4henemine ja kehvemad tuuleolud v\u00f5rreldes aastataguse ajaga, aga samuti elektrijaamade ehituse ja tegelike t\u00f6\u00f6tundidega seotud \u00fchekordse iseloomuga asjaolud. Samuti v\u00e4hendavad toetusteks kuluva raha vajadust riikidevahelisest statistikakaubandusest laekunud tulud,\" teatas Elering.\nElering teatas, et kuna toetust saavate elektrijaamade hulgas on kasvanud just p\u00e4ikesejaamade osakaal, t\u00e4hendab see seda, et p\u00e4ikesepaistelistel kuudel suurendab see makstavate toetuste summat. Toetust tuleb neile maksta siis nii palju, et see \u00fcletab suvekuudel tarbijatelt kogutava tasu summat."}
{"text":"Vincent Homburg: inimese loodud tehnoloogia ei ole neutraalne   Eestil on potentsiaal olla maailma k\u00f5ige vastutustundlikum digi\u00fchiskond. Selleks peab siinse pragmaatilise teeme-\u00e4ra-hoiakuga kaasas k\u00e4ima ka vastutustundlik innovatsioon, kirjutab professor Vincent Homburg.   V\u00e4lismaalased seostavad Eestit tihtipeale e-teenuste ja digiuuendustega. Eesti riigi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses arengus on kesksel kohal valitsusorganite ja kodanike vaheline suhtlus digitehnoloogia abil. Viimastel Riigikogu valimistel h\u00e4\u00e4letas juba \u00fcle poole valijatest interneti teel. Tallinna lennujaamast kiviviske kaugusel asub e-Eesti esitluskeskus, kus k\u00e4ib k\u00f5ikjalt maailmast riigiteenistujaid ja ettev\u00f5tjaid, kes soovivad s\u00fcvitsi uurida siinset digiarengut. Eesti tutvustab end j\u00e4rjekindlalt maailma k\u00f5ige arenenuma digi\u00fchiskonnana ja see s\u00f5num on v\u00e4lisriikidesse h\u00e4sti kohale j\u00f5udnud. Sellise arengu j\u00e4rsk l\u00f5ppemine oleks v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline. Digientusiastid valitsussektoris, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning akadeemilises maailmas on k\u00fcllaltki agarad v\u00e4lja m\u00f5tlema uusi avalikke teenuseid, mis teevad kodanike elu lihtsamaks. J\u00e4rgmine t\u00f5en\u00e4oline samm e-valitsemisel ja avalike teenuste osutamisel on tehisintellekti rakendamine. Tegelikult ongi juba k\u00fcmneid selliseid rakendusi Eesti avalike teenuste s\u00fcsteemides t\u00f6\u00f6s. N\u00e4iteks suunavad algoritmid politseipatrulle kindlal ajal vajalikesse kohtadesse ja t\u00f6\u00f6otsijaid neile sobivate t\u00f6\u00f6pakkumiste juurde. Praegu on arendamisel veel \u00fcks ahvatlev rakendus, B\u00fcrokratt. See on virtuaalne abiline, mis v\u00f5imaldab kodanikel riigiga suhelda k\u00f5ne, kirja v\u00f5i viipekeele teel, ilma et inimene ise peaks t\u00e4pselt teadma, millise konkreetse ametniku poole oma murega p\u00f6\u00f6rduda.  Tehisintellekti tumedam pool  Eesti ei ole ainus riik, mis rakendab \u00fchiskonnaelu h\u00f5lbustamiseks ja avalike teenuste lihtsustamiseks tehisintellekti. Paraku ei vasta k\u00f5ik kogemused kasutajate ootustele. Kiire pilk kolmele hiljutisele juhtumile illustreerib seda ilmekalt. Esimene n\u00e4ide puudutab eksamis\u00fcsteemi. 2020. aastal olid \u00f5petajad ja \u00f5ppej\u00f5ud \u00fcle maailma sunnitud v\u00e4ga kiiresti otsustama, kuidas korraldada \u00f5pet ja eksameid koroonapiirangute tingimustes. \u00dche lahendusena v\u00f5imalike pettuste tuvastamiseks pakuti rakendust, mis j\u00e4lgib kaugeksami ajal kaamera kaudu \u00f5pilase n\u00e4oilmeid ja silmade liikumist, klahvivajutusi ja taustahelisid. See tehnoloogia tundus p\u00e4ris hea, kuni selgus, et \u00f5pilastel, kelle nahav\u00e4rvus ei ole valge, oli sisselogimisel raskusi. Kui neil see ka \u00f5nnestus, m\u00e4rkis rakendus ebaproportsionaalselt sagedasti just nende n\u00e4oilmed kahtlust \u00e4ratavaks. Ilmselgelt ei saanud see rakendus mitteeuropiidsete n\u00e4ojoonte j\u00e4lgimisega hakkama. Teine n\u00e4ide: 2020. aasta jaanuaris vahistas politsei Detroidis afroameerika mehe Robert Julian-Borchak Williamsi, keda kahtlustati poevarguses. Hiljem selgus, et kahtlustus p\u00f5hines vigaselt t\u00f6\u00f6tanud n\u00e4otuvastustarkvaral, mida oli kasutatud turvakaamera salvestise uurimisel. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et kuigi see tarkvara t\u00f6\u00f6tas v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti europiidsete n\u00e4ojoontega meeste puhul, olid tulemused muude rahvastikur\u00fchmade korral m\u00e4rksa v\u00e4hem t\u00e4psed. Osaliselt oli probleem tingitud liiga \u00fchek\u00fclgsetest pildikogudest, mida oli algoritmide loomisel andmebaasides kasutatud. Kolmas n\u00e4ide on Hollandist, kus p\u00fc\u00fcti algoritmide abil tuvastada isikuid, kes olid riigilt v\u00e4lja petnud lastetoetusi. P\u00e4rast seda, kui meedias oli avaldatud artikleid pettusjuhtumitest, kus Bulgaaria pered kolisid Hollandisse, taotlesid toetusi ja seej\u00e4rel kolisid kohe j\u00e4lle \u00e4ra, otsustas maksuamet rakendada s\u00fcsteemis riskide hindamise algoritme, mis m\u00e4\u00e4raksid toetuse taotlejatele individuaalsed riskiskoorid. Esmalt tekkis probleem, et algoritmid m\u00e4rkisid \u00fclit\u00e4pselt \u00e4ra k\u00f5ik inimesed, kes olid oma taotluses teinud v\u00e4iksemaidki vigu. Teine, t\u00f5en\u00e4oliselt suuremgi probleem seisnes aga selles, et tarkvara hakkas k\u00f5iki v\u00e4ljastpoolt Hollandit p\u00e4rit taotlejaid pidama t\u00f5en\u00e4olisemateks petturiteks. Hilisem anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et niisugune j\u00e4relduste muster oli tingitud peamiselt sellest, et osa pettusjuhtumeid oli sisestatud tarbetult \u00fckshaaval ja k\u00e4sitsi andmekogusse, millega algoritmidel t\u00f6\u00f6tada lasti. Masin\u00f5ppe kasutamine pettuste tuvastamiseks mitte ainult ei v\u00f5imendanud aluseks olnud andmekogude algseid vigu, vaid l\u00f5i ka olukorra, kus toetuste v\u00e4ljamaksmine v\u00f5imalike petturitena m\u00e4rgitud perekondadele l\u00f5petati automaatselt, ilma et \u00fckski ametnik otsuse oleks \u00fcle vaadanud. Niisiis tuleb algoritmilisest valitsemisest r\u00e4\u00e4kides arvestada palju enamaga kui toreda looga sellest, kuidas tehnoloogia (ja ise\u00e4ranis tehisintellekt) aitab ainult kodanike elu lihtsamaks ja ametnike t\u00f6\u00f6d t\u00f5husamaks muuta. Avalike teenuste pakkumine ei seisne ainult selles, kuidas v\u00f5imalikult v\u00e4ikese vaevaga tulumaksudeklaratsiooni esitada v\u00f5i v\u00f5imalikult kiiresti lubasid-toetusi taotleda. See on ka v\u00f5itlus petuskeemide vastu sotsiaalvaldkonnas; see on inimese p\u00e4devust n\u00e4itavate ja tema tulevast karj\u00e4\u00e4ri m\u00e4\u00e4ravate tunnistuste v\u00e4ljaandmine; see on hoolitsemine selle eest, et seaduserikkujad tabatakse ja nad saavad \u00f5iglase karistuse, seaduskuulekad aga j\u00e4etakse rahule. Avalikud teenused v\u00f5ivad kahjustada kodanike vabadust ning puudutada \u00f5igluse, v\u00f5rdsuse ja \u00f5iguse tagamist. Valitsusorganite ja kodanike suhtluses avalike e-teenuste kaudu v\u00f5ime m\u00f5nikord r\u00f5hutada liiga palju e-d ja liiga v\u00e4he avalikkust. Teisis\u00f5nu, avalike e-teenuste pakkumine, ise\u00e4ranis algoritmiline valitsemine, on palju poliitilisem k\u00fcsimus, kui esmapilgul tundub.  Eeskirjad kaitsevad  Masin\u00f5ppe algoritmid t\u00f5statavad nii juba nende arendamise ajal kui ka kasutamise k\u00e4igus intrigeerivaid k\u00fcsimusi, kuidas tegeldakse digi\u00fchiskondades, sealhulgas Eestis, demokraatia p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustega nagu \u00f5iglus, v\u00f5rdsus ja \u00f5igus. Need k\u00fcsimused on ajendanud Euroopa Parlamenti juba alates 2016. aastast arutama tehisintellekti k\u00e4sitlevaid m\u00e4\u00e4rusi. Euroopa Komisjon on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud n\u00f5uded Euroopa turule tulevate tehisintellekti rakenduste kohta, koheldes neid samamoodi nagu muid, tavalisi tooteid. Euroopa N\u00f5ukogu on valinud fundamentaalsema seisukoha ning koostab konventsiooni, mis k\u00e4sitleb inim\u00f5iguste kaitset, demokraatiat ja \u00f5igusloomet tehisintellekti kasutuse kontekstis. Need algatused kohustavad juba praegu v\u00f5i v\u00e4hemasti l\u00e4hitulevikus p\u00f5hjalikumalt kaaluma, millised tehisintellekti kasutusviisid on vastuv\u00f5etavad ja lubatud, milliseid aga tuleks piirata v\u00f5i suisa keelata. On t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus on tehisintellekti andmete kvaliteet ja standardid veelgi t\u00e4psemini reguleeritud, ja see omakorda n\u00f5uab, et t\u00e4htsamate otsuste \u00fcle oleks kontroll ikkagi inimestel. Esmased p\u00f5him\u00f5tted tehisintellekti kasutusviiside lubatavuse hindamisel on seega valvsus ja skeptilisus. \u00dcks osa Eesti mainest on pragmaatiline suhtumine digiinnovatsiooni. Muidugi on suur kiusatus heita k\u00f5rvale skeptiline suhtumine tehisintellekti ning v\u00f5tta \u00f5igusakte ja eeskirju kui Eesti digiarengu piiranguid ja ohtu maailma arenenuima digi\u00fchiskonna kuvandile. Segu teeme-\u00e4ra-suhtumisest ja algoritmip\u00f5hise valitsemise poliitika tunnustamisest v\u00f5iks aga olla hea n\u00e4ide julgest, ent vastutustundlikust tehisintellekti kasutusest ning pakkuda realistlikku ja kutsuvat v\u00e4ljavaadet t\u00f5esti demokraatlikule info\u00fchiskonnale. Selleks on vaja p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu mitmele asjaolule. Esiteks tuleb t\u00f5siselt v\u00f5tta kodanike ootusi tehisintellektile ja kogemusi sellega, ja mitte vaid s\u00f5nades, vaid ka otsustes ning tegudes. Ausalt \u00f6eldes on Eestil siin arenguruumi. Teiseks tuleb tekitada ja hoida arutelu arendajate, seadusandjate ja teadlaste vahel, otsustamaks, milliseid kasutusviise tegelikult vaja on ja millistest ideedest tuleks loobuda. Ootan huviga aega, mil e-Eesti esitluskeskus jutustab oma k\u00fclalistele, kuidas Eesti lahendas demokraatliku maailma suure keerdk\u00fcsimuse: kuidas kujundada vastutustundliku pragmaatilisuse abil v\u00e4lja demokraatlik info\u00fchiskond. Artikkel ilmus esialgselt Universitas Tartuensises    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Ekspert selgitab: millised k\u00fcberr\u00fcnnakud on t\u00e4navu sagenenud?K\u00fcberr\u00fcnnakute arv on t\u00e4navu suurenenud.Foto: Shutterstock\nIT-teenuseid pakkuva OIXIO k\u00fcberturbe ja v\u00f5rgu \u00e4risuuna juht Andres Vallistu r\u00e4\u00e4kis, et t\u00e4navu on m\u00e4rgatud k\u00fcberruumis r\u00fcndekatsete arvu kasvu.\nNii riigi infos\u00fcsteemi amet kui mitmed ettev\u00f5tted on viimasel ajal viidanud, et k\u00fcberr\u00fcnnakute arv on aasta algusest sagenenud. Riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) eksperdid tuvastasid vastu suve iga p\u00e4ev suurusj\u00e4rgus k\u00fcmmekond uut \u00f5ngitsuslehte, mille kaudu p\u00fc\u00fcti inimestelt pangakaardi andmeid ja PIN-koode v\u00e4lja petta, kirjutas hiljuti ERR. Selliseid \u00f5ngitsusi saadetakse nii e-mailile kui ka s\u00f5numina telefoni. Enamasti teeskleb nende saatja, et on kullerfirmast ja kliendi pakk on saabunud valele aadressile v\u00f5i ootab tollimaks tasumist.\nKuu keskel teatas Elisa, et tuvastatud ohtude hulk on viimastel kuudel j\u00e4rjest t\u00f5usnud. Tuvastatud r\u00fcnnete hulk on ettev\u00f5tte andmeil liikunud t\u00f5usvas joones terve esimese poolaasta v\u00e4ltel.\nAndres Vallistu kommenteeris, et m\u00f5juga r\u00fcnnakuid pole esinenud OIXIO klientide seas, kuhu kuuluvad Eesti suuremad ja v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted, aga r\u00fcndekatseid toimub pidevalt. \u201eV\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga on m\u00e4rgata ca 25-protsendist r\u00fcndekatsete t\u00f5usu. N\u00e4iteks \u00f5ngitsusr\u00fcnnakud, r\u00fcnded avalike veebide vastu, brute force r\u00fcnded kasutaja kontode pihta jne. \u00d5nneks on j\u00e4\u00e4nud r\u00fcndekatsed vaid pelgalt katseteks, sest klientide poolt kasutusel olevad turbetehnoloogiad on oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti teinud,\u201c t\u00f5i ta v\u00e4lja.\n\u201eLoomulikult \u00f5ngitsusr\u00fcnnakud on t\u00e4na k\u00f5ige levinum r\u00fcndeviis ja r\u00fcnnakud on muutunud varasemaga v\u00f5rreldes oluliselt professionaalsemaks ja raskemini tuvastatavaks. K\u00fcberp\u00e4tid on selles suunas v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d teinud ja isegi vilunud arvutikasutajad v\u00f5ivad kogemata oma mandaadid m\u00f5nele \u00f5ngitsussaidile sisestada. Globaalne statistika \u00fctleb, et 94 protsenti m\u00f5juga lunavarar\u00fcnnakute taga on justnimelt \u00f5nnestunud \u00f5ngitsusr\u00fcnnak. Ehk siis probleem on p\u00e4ris akuutne\u2026\u201c selgitas ta.\nVallistu s\u00f5nul on \u00f5ngitsusr\u00fcnnakutest tulenevate k\u00fcberintsidentide \u00e4rahoidmiseks on mitmeid v\u00f5imalusi. \u201eOluline on investeerida parimasse k\u00fcberturbe tehnoloogiasse, rakendada pidevat turvaintsidentide seiret \u00fcle kogu IT-taristu ning koolitada t\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcberohte \u00e4ra tundma,\u201c m\u00e4rkis ekspert.\n\u201eKlassikaline k\u00fcberh\u00fcgieeni koolitus t\u00f5stab t\u00f6\u00f6tajate teadlikust kahtlemata teoreetilisel tasemel, aga praktikas ei pruugi sellest piisata. Kuidas siis praktilisi teadmisi suurendada, et ohuolukorras edukalt toime tulla? Selleks on vaja teha pidevat \u201etrenni\u201c ja siinkohal on abi \u00f5ngitsusr\u00fcnnakute matkimise teenusest, kus teenusepakkuja poolt imiteeritakse ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate suunal erinevaid \u00f5ngitsusr\u00fcnnakuid. Selline kindla regulaarsusega tehtav treening hoiab ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajad \u00e4rksana ja annab v\u00f5imaluse tuvastada k\u00f5rgema riskik\u00e4itumisega inimesed ettev\u00f5ttes, keda on v\u00f5imalik t\u00e4iendavalt koolitada ja seel\u00e4bi riski maandada,\u201c lisas ta."}
{"text":"PANKROTILOOD | Kuidas viisid Venemaaga seotud skeemid Eesti \u00fche nimekama toidut\u00f6\u00f6stuse pankrotti?Eesti \u00fche suurima toidut\u00f6\u00f6stuse Uvicu p\u00f5hjak\u00e4ik tuli paljudele ootamatult, sest firma tooted olid kahtlemata populaarsed. Paraku maksis riskantsel ajal ette v\u00f5etud \u00e4riseiklus Venemaal valusalt k\u00e4tte.\n1990ndatel Eestisse suundunud Aleksander Musarov j\u00e4ttis oma arstipaberid sinnapaika ja tegi olulisi tegusid sootuks teisel elualal. Nimelt pani ta k\u00e4ima Uvicu toidut\u00f6\u00f6stuse, millega teenis \u00e4ra pelmeenikuninga h\u00fc\u00fcdnime. See oli teenitud tiitel.\nArtikliseeria \u201cPankrotilood\u201d vaatab tagasi Eesti l\u00e4hiajaloo suurematele pankrottidele, nende p\u00f5hjustele ja tagaj\u00e4rgedele.\n\u2013 Kuidas aastaid kasumlikult tegutsenud ehitusfirma j\u00e4rsku k\u00f5rvuni v\u00f5lgades l\u00f5petas?\n\u2013 Kuidas investorite raha p\u00f5letanud puidut\u00f6\u00f6stus oma l\u00f5pu leidis?\nUvic osutus v\u00e4gagi edukaks ja kasvas eksponentsiaalselt isegi l\u00e4bi 2008. aasta suure majanduskriisi. Rahvas hindas nende tooteid. kui esimesed 15 aastat tegutseti pea puhtalt Eestis, siis edaspidi laienes nende m\u00fc\u00fck ja tootmine ka Baltikumi ning mujale Euroopasse. Paraku t\u00f5i see t\u00f6\u00f6stuse juhile p\u00e4he saatuslikus saanud idee. Venemaa turg oli suur, t\u00f6\u00f6j\u00f5ud odav ning tooraine samuti.\nV\u00f5imas kasv\nUvic AS-i algus j\u00e4\u00e4b pikkade aastate taha. T\u00e4psemalt pani moskvalasest arst Aleksander Musarov Eestisse t\u00f6\u00f6stuse \u00fcles keset 1990ndate aastate keskme kauboikapitalismi. Kodumaise toidutootja algus oli vaieldamatult hoogne. P\u00f5hiliselt hakkas ettev\u00f5te koguma tuntust poolvalmistoodetega nagu pelmeenid, pannkoogid ja muu.\nNii suudeti ka turgu lennult haarata. Vaid paari tegutsemisaastaga kasvatati k\u00e4ive t\u00e4nases v\u00e4\u00e4ringus poole miljoni euroni. Inflatsiooni arvestades ulatuks see summa miljoni l\u00e4hedusse. Kasum oli samuti korralik. J\u00e4rgneva viie aastaga paisus m\u00fc\u00fcgitulu Uvicu edu tuules juba nelja miljoni euroni, t\u00f6\u00f6lisi oli aga 90 ringis. 2010. aastaks ulatus k\u00e4ive 13 miljoni euroni.\nKasumit l\u00f5igati sealjuures aastas kuni 1,5 miljonit eurot. See k\u00f5ik oli suuresti t\u00e4nu kodumaise \u00e4ri edule, kuigi 2000ndatel lisandusid ka L\u00e4ti ja Leedu, mida Uvic nimetas samuti koduturuks. \u00dcle aastate osutusid Uvicu tooted k\u00f5rgelt hinnatuteks, saades auhindu ettev\u00f5tte elu l\u00f5puni. Samuti laiendati 2000ndatel hoogsalt Eesti tootmisv\u00f5imsusi algsest J\u00fcri tehasest edasi.\nS\u00fc\u00fces kasvab isu\nKohalik edu inspireeris aga 2010ndate alguses Musarovit m\u00f5lgutama m\u00f5tteid tootmise ning m\u00fc\u00fcgiga Venemaale laienemisest. See oleks toona olnud igati loogiline samm \u2013 odav tooraine ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, samas tohutu turg. Tegelikult oli suurte laienemisplaanide juures hoiatavaks n\u00e4iteks juba Balti turule p\u00fcrgimine.\nNimelt panustati 2011. aastal L\u00e4tis asuvasse Druva Food AS-i j\u00e4\u00e4tisestehasesse heldelt finantse. Selle tulemusel kujunes sama aasta Uvicu majanduspildis erandlikuks ja j\u00e4\u00e4di miljoni euroga miinusesse. Samuti j\u00e4i \u00fc\u00fcrikeseks ka 2013. aastal alanud r\u00f5\u00f5m lihatoodete Venemaale eksportimisest. 2014. aasta majandusaruandes tunnistas ettev\u00f5te, et idanaabri turul teha suudetud k\u00e4ive kukkus sigade katku Eestisse saabumisega nulli.\nUvicu juhil oli aga selge siht silme ees. Ta tahtis ka tootmise Venemaa turule laiendada ning ei lasknud end kulukusest h\u00e4irida. \u201cKui ma olen mingi otsuse vastu v\u00f5tnud ja pean seda ettev\u00f5tte jaoks \u00f5igeks, siis nii ka j\u00e4\u00e4b,\u201d s\u00f5nas Musarov intervjuus 2010ndate algul end autoritaarse juhina kirjeldades.\nRiskantne investeering\n2016. aastal panigi Uvic m\u00e4ngu tohutud summad, et reaalne toiduainete kasvatus ja tootmine Novgorodi oblastisse viia. Seal suudeti isegi suur majand avada. Ka Krimmi annekteerimise ja sellega kaasnenud sanktsioonide valguses oli samm loogiline. Nimelt oli lootus, et idanaabrite enda kodumaine tootmine saab uue hoo, seega olnuks kohapeal tootjatel ilmselge eelis.\nToonaselt peaministrilt Dmitri Medvedevile oli Uvic isegi kinnituse saanud, et plaan v\u00f5ib k\u00e4iku minna. Plaanide j\u00e4rgi pidanuks sellest saama regiooni \u00fcks mastaapsemaid p\u00f5llumajandusprojekte.\n\u201cMina \u00fctlen k\u00fcll, et suur ait\u00e4h nende optimismi eest, et nad ei karda Venemaale investeerida,\u201d \u00fctles oblasti p\u00f5llumajandusjuht Vadim Ko\u017eemjakin toona meediale. Majandi juurde pidi majutatama kuni 500 spetsialisti. T\u00f6\u00f6stus pidi sisaldama kartuli-, j\u00e4\u00e4tise-, rapsi\u00f5litehast ning mitmetuhendepealisi loomakasvatusi.\nSuur t\u00fckk ajab suu l\u00f5hki\nNii v\u00f5ttis Musarov erinevatest kohtadest laenu ning investeeris tootmisesse 10 miljonit eurot. Kokku pidanuks need Venemaa siseselt tehtud investeeringutega ulatuma \u00fcle 100 miljoni euro. Paraku ajas niiv\u00f5rd suur t\u00fckk ettev\u00f5ttel siiski suu l\u00f5hki. 2016. aasta kahjumiks kujunes 12,6 miljonit eurot. Samal ajal kukkus firma miljonilisse maksuv\u00f5lga.\nSelle tulemusel \u00fcritati asja siluda saneerimisega. Selle protsessi k\u00e4igus tulid v\u00e4lja k\u00fcllaltki karmid t\u00f5siasjad. Nimelt oli Uvic kaasanud palju v\u00e4iksemaid ja suuremaid investeeringuid, alates m\u00f5nesajast tuhandest kuni miljonitesse eurodesse. Paraku oli enamikele investoritele \u00fcllatuseks, et teise ettev\u00f5tte alt k\u00e4inud Venemaa \u00e4riarendust otse Uvicu v\u00f5lakirjadest rahastati.\n\u201cKeegi ei osanud toona ette n\u00e4hagi, et v\u00f5lakirjade raha mittesihtotstarbeliselt kasutatakse,\u201c s\u00f5nas \u00fche invstori, Redgate Capitali esindaja Valeria Kiisk. Saneerimiskatsete k\u00e4igus \u00fcritati t\u00f6\u00f6valmis t\u00f6\u00f6stust maha m\u00fc\u00fca teistele toidutootjatele, n\u00e4iteks Maagile. Paraku said takistuseks just rahaasjadest v\u00e4lja tulnud ebak\u00f5lad.\nMastaapne pankrot\nSkeemile tekkis aga j\u00e4rjest kihte juurde. Kuna raskuste t\u00f5ttu j\u00e4i toppama tohutult raha neelanud Venemaa arendus, tekkisid Musarovil ka piiri taga v\u00f5lad. Nii tuli v\u00e4lja, et saneerimise k\u00f5rvalt on Uvicu looja v\u00f5lgade katteks vaikselt \u00e4ra andnud \u00fche USAs paikneva emafirma enamusosaluse. Uueks omanikuks oli Vene \u00e4rimees Juri Petrunin. Samuti liikus teatud vara Musarovi abikaasa k\u00e4tte.\nNii kuulutati 2020. aastal pankroti v\u00e4lja. Seda n\u00f5udis Luminori pank, kes tahtis tagasi 5,5 miljonit laenatud eurot. Samuti oli Musarov isiklikult juba 2017. aastal pankrotti j\u00f5udnud. Vahepealsetel aastatel kaugelt \u00fcle 100 t\u00f6\u00f6taja palganud t\u00f6\u00f6stus vabastas toona t\u00f6\u00f6lt oma viimased 70 palgalist. Tegemist oli nii suure krahhiga, et Uvic j\u00f5udis 2020. aastal kolme suurima pankrotistuja sekka."}
{"text":"Haritud inimesed ei p\u00f5leta \u00fcksteise raamatuid, vaid loevad neidMida mitmeti t\u00f5lgendavamaks teha reeglistikud, seda rohkem hakatakse neis r\u00e4gastikes\u00a0auke leidma ja\u00a0kurjasti \u00e4ra kasutama, kirjutab usundiloolane Peeter Espak p\u00fchakirjade p\u00f5letamisest.Rootsis viimase aasta jooksul toimunud koraanip\u00f5letamised on sattunud rahvusvahelise ajakirjanduse laiema t\u00e4helepanu alla - islamiusu s\u00fcmbolit teotati. Nagu olen varasemalt kirjutanud, rahvusvaheliste inim\u00f5igusv\u00f5rgustike agendas on peamiselt olnud islami \u00f5iguste kaitse ning islamofoobia vastane v\u00f5itlus nii l\u00e4\u00e4neriikides kui L\u00e4his-Idas. Samal ajal kui kristlaste, juutide v\u00f5i ka mingis riigis elavate p\u00f5liselanike \u00f5iguste kaitse j\u00e4\u00e4b enamasti tahaplaanile v\u00f5i vaikitakse t\u00e4iesti maha (ERR 20.07.21).\nTeisena on teema t\u00e4helepanu keskmes seet\u00f5ttu, et T\u00fcrgi kasutab mistahes leiduvat ajendit l\u00e4\u00e4nemaailmalt endale kasulike otsuste v\u00f5i suhtumise v\u00e4ljapressimiseks. President Erdo\u011fan teab, et Rootsi v\u00f5imalikult kiire NATOsse vastuv\u00f5tmine on alliansile praeguses s\u00f5jaolukorras nii maineliselt kui s\u00f5jaliselt eluliselt vajalik. Ning selle tuules leitakse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel survestamiseks mistahes \u00absolvavaid\u00bb\u00a0aspekte ja n\u00e4htusi, mille k\u00f5rvaldamist saab siis eeltingimusena Rootsilt v\u00f5i kogu l\u00e4\u00e4nemaailmalt n\u00f5uda.\nLoomulikult ei saa Rootsi loobuda enda kehtivate seaduste j\u00e4rgimisest. Ei saa lihtsalt hommep\u00e4ev \u00f6elda, et meil kehtivad taas p\u00fchaduse teotamist keelavad ususeadused nagu pool sajandit varem, sest T\u00fcrgi president nii tahab. Seda teavad loomulikult j\u00e4llegi ka t\u00fcrklased, kes saavad s\u00e4\u00e4rast kassi-hiire m\u00e4ngu edukalt edasi m\u00e4ngida. Ja seda kuniks mingis vallas saavutavad endale piisavalt head l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistulemused nagu ka loodetava \u201eaustuse\u201c ja \u00abaktsepteerimise\u00bb\u00a0l\u00e4\u00e4nelt.\n\nP\u00f5hjused oleks leitud niikuinii\n\nKui aga keegi poleks parasjagu p\u00f5letanud Koraani, oleks leitud t\u00f5en\u00e4oliselt mingid muud p\u00f5hjused. Rootsi on kokku kogunenud niiv\u00f5rd v\u00e4rvikas seltskond erinevaid \u00abtagakiusatuid\u00bb, kellele k\u00f5igile on antud as\u00fc\u00fcli sellet\u00f5ttu, et neid enamasti \u00abootab oma kodumaal vangla\u00bb v\u00f5i \u00abm\u00f5tete p\u00e4rast tagakius\u00bb. T\u00f5en\u00e4oliselt oleks Erdo\u011fanil vajadusel k\u00e4ep\u00e4rast p\u00e4ris suur valik, millist \u201eterroristi\u201c v\u00f5i \u00abr\u00fchmitust\u00bb\u00a0n\u00f5uda Rootsilt kas \u00e4ra keelama v\u00f5i v\u00e4lja andma.\nNii v\u00f5ib m\u00f5negi riigi meedia\u00fcldsust ja arvamusliidreid pressides panna nad lausa n\u00f5udma omaenda riigi seaduste muutmist. V\u00f5i m\u00f5ne arulageda vihak\u00f5neseaduse karmistamist ja seda ka meil Eestis.\nPeat\u00e4helepanu v\u00f5iks minna hoopis sellele, et karmistada meie riikidesse sisenevate inimeste taustakontrolli ning anda as\u00fc\u00fcli v\u00f5i pagulasestaatust ainult neile inimestele, kes seda ka p\u00e4riselt v\u00e4\u00e4riks. Mitte kogu maailma kirevale paljususele, kes \u00fctlevad, et neid \u00e4hvardavat oma kodumaal vangla v\u00f5i tagakius. Kuigi enamik saabujaid on majanduspagulased, leidub siiski v\u00e4ga sageli just ka v\u00e4ga halbade m\u00f5tete ja neile j\u00e4rgnenud tegude eest p\u00f5genejaid, kelle kohta v\u00f5ib sageli \u00f6elda, et v\u00f5ibolla nad peakski olema justnimelt oma enda kodumaal enda tegude eest kas vangis v\u00f5i v\u00e4hemalt veidigi tagakiusatud.\nKa mingi riigi armeest p\u00f5genenud desert\u00f6\u00f6r v\u00f5i s\u00f5jalise r\u00fchmituse liige ei pea saama koheselt elamisluba ja poliitilist kaitset sellep\u00e4rast, et ta oma enda v\u00f5itlusest v\u00f5i ka riigi relvaj\u00f5udude teenistusest deserteerus. Oma \u00abheade\u00bb\u00a0ideede ja ka riigi eest peabki vajadusel s\u00f5dima ning v\u00f5itluse eest \u201ehalbade\u201c vastu p\u00f5genemine ei saa olla t\u00e4isealise meesterahva argumendiks kuskil turvalise elu hankimiseks.\n\nSalwan Momika\n\nKa viimaste koraanip\u00f5letamisinitsiatiividega kuulsaks saanud 37-aastane Salwan Momika ei n\u00e4i olevat oma riigi, kultuuri ja usu musteresindja. Ta ei n\u00e4i olevat \u00f5iglust ja headust kehastava opositsiooniliikumise tegelane (France24 10.07.23).\u00a0Sellise j\u00e4relduse tegemine on ehk ennatlik info fragmentaarsuse t\u00f5ttu. Kuid L\u00e4\u00e4ne, L\u00e4his-Ida v\u00f5i ka India meediav\u00e4ljaannetest tema tausta kohta leitav materjal ei viita just k\u00f5ige puhtama mineviku ja motiividega aktivistile.\nTegu olla Iraagi kristliku taustaga, n\u00fc\u00fcdseks aga ennast valgustatud ateistina identifitseeriva, endise erinevate r\u00fchmituste liikmega. V\u00e4idetavalt olla ta sattunud vastuollu ka enda relvar\u00fchmitustega, millel sidemed n\u00e4iteks eri Iraani terrorigruppidega. Kuid Rootsis olla talle m\u00e4\u00e4ratud karistusena inimese noaga \u00e4hvardamise ja maha l\u00fc\u00fca lubamise eest \u00fchiskondliku t\u00f6\u00f6 tegemine.\nRootsi v\u00f5imud talle p\u00fcsivat elamisluba igaljuhul ei v\u00e4ljastanud. See on vastava aktivisti eelpoolkirjeldatud k\u00e4itumuslike tendentside t\u00f5ttu suure t\u00f5en\u00e4osusega t\u00f5epoolest v\u00e4ga m\u00f5istlik otsus ning seel\u00e4bi puudub tal ka v\u00f5imalus taotleda edaspidi Rootsi kodakondsust. J\u00e4rgmisel aastal olevat tema elamisluba l\u00f5ppemas ning ei saa v\u00e4listada, et aktivist saadetakse oma kodumaale tagasi.\n\nSealiha ja surmanuhtlus\n\nSee seletab muide v\u00e4ga kujukalt ka \u00e4ra, mis v\u00f5is olla tema poolt korraldatud m\u00f5ne koraani lehe p\u00f5letamise ja koraanile ka sealihat\u00fckkide asetamise aktsiooni p\u00e4riseesm\u00e4rk. Nimelt sel viisil toimides sooritas ta t\u00f5epoolest teo, mis tema kodumaal on t\u00f5lgendatav r\u00e4nga eksimuse ja usuteotamisena ning tema elu ongi edaspidi k\u00f5ikjal islamistlike j\u00f5ududega piirkondades h\u00e4daohus. Samasugustel motiividel vahetavad ka paljud ajutise kaitse saanud moslemid sageli oma usku ning liituvad m\u00f5ne kristliku kirikuga, sest teadup\u00e4rast on islami h\u00fclgamine (sh ateismi kasuks) t\u00e4naseni mitmes islamienamusega riigis karistatav surmanuhtlusega, paljudes aga endiselt eri moel kriminaliseeritud.\nKa riikides, kus v\u00e4ga karmid vastavad riiklikud karistusmeetmed enam seaduses ei kehti (sh Iraak), on suhteliselt t\u00f5en\u00e4oline, et usuh\u00fclgajate ning -vahetajate v\u00f5i koraanip\u00f5letaja elu sattub ikkagi ohtu. Seda seet\u00f5ttu, et mingi \u00abomakohus\u00bb\u00a0viib usuliselt n\u00f5utava otsuse ikkagi t\u00e4ide. Ka Rootsis viimase koraanip\u00f5letamisega (milles osales ainult Salwan Momika ise ning s\u00fcndmust filminud isik) meediak\u00fcnnise \u00fcletamise j\u00e4rgselt olla ta asunud Rootsi riigilt oma elule kaitset n\u00f5udma v\u00e4idetavalt juba paar tundi p\u00e4rast aktsiooni toimepanemist.\n\nKristlaste vastu suunatud v\u00e4givald tagaplaanil\n\nT\u00f5epoolest, l\u00e4\u00e4ne meedias \u00fcletab vahetevahel harva ka uudisk\u00fcnnise n\u00e4iteks kristlaste vastu suunatud v\u00e4givald v\u00f5i teadlik ja s\u00fcstemaatiline usus\u00fcmbolite h\u00e4vitamine ja p\u00f5letamine. Kuid \u00fcldjuhtumil sellele mingit erilist emotsionaalset vastureaktsiooni ajakirjanduselt, arvamusliidritelt ja enamasti ka l\u00e4\u00e4ne valitsustelt ei j\u00e4rgne. Pigem v\u00f5ib oodata kristlaste \u00f5iguste kaitset olgu India v\u00f5i kasv\u00f5i m\u00f5ne L\u00e4his-Ida riigi ametiv\u00f5imudelt, aga mitte valdava osa Euroopa riikide poolt.\n\u00dches maailma k\u00f5ige totalitaarsemas ning usu- ja m\u00f5ttevabadust allasuruvamas diktatuuris, president Xi ainuv\u00f5imuga Hiinas, ei toimu samuti ainult islamiusuliste uiguuride s\u00fcstemaatiline tagakiusamine, mida v\u00f5ib paljude arvates liigitada ka genotsiidiks. Samasugune vaenamine on alanud ka kristlaste ja kristluse vastu.\nN\u00e4iteks aastal 2018 Hiina v\u00f5imude poolt l\u00e4bi viidud usus\u00fcmbolite h\u00e4vitamised ning v\u00e4idetavad piiblip\u00f5letamised ei k\u00f6itnud olulisel m\u00e4\u00e4ral l\u00e4\u00e4ne avalikkuse tundeid.\u00a0Ning Hiina null-COVID kampaania k\u00e4igus tegeleti samas s\u00fcstemaatiliselt kristlaste \u00f5iguste ja tegutsemisv\u00f5imaluste allasurumisega kogu riigi president Xi ainuaustamisele allutamise eesm\u00e4rgil.\u00a0S\u00e4\u00e4raseid uudiseid kristlaste vastu l\u00e4biviidavatest tagakiusudest raporteerivad meile l\u00e4\u00e4nes peamiselt konservatiivsesse meediatiiba kuuluvad v\u00e4ljaanded. Samal ajal kui progressiivne v\u00f5i vasakliberaalne meedia \u00fcldiselt \u00fcritab teemat pigem v\u00e4ltida.\n\nVihak\u00f5neseadused lubavad p\u00f5letada\n\nKa praegu \u00fcritatakse progressiivses \u00fcldsuses ja meedias k\u00e4sitleda koraanip\u00f5letamise probleemi viha\u00f5hutamise v\u00f5i vihakuriteona islamofoobia v\u00f5ltsnarratiivi rakkes. Loomulikult on m\u00e4ngu toodud ka \u00abpahad\u00bb\u00a0parempopulistlikud parteid, kellega \u00abs\u00fc\u00fcdlane\u00bb\u00a0olevat v\u00e4idetavalt seotud. Tegelikkus n\u00e4itab aga seda, et osavad aktivistid suudavad edukalt k\u00f5ikv\u00f5imalikud vihak\u00f5neseadused hoopiski enda huvides t\u00f6\u00f6le panna.\nNimelt Koraani v\u00f5i ka Piibli p\u00f5letamist ei saa k\u00e4sitleda Rootsi vihak\u00f5neseaduste raames, sest viha ei ole ju \u00f5hutatud mitte \u00fchegi inimr\u00fchma, vaid hoopis usu kui m\u00f5ttes\u00fcsteemi vastu. Kuidas ongi aga v\u00f5imalik \u00e4ra keelata kellegi \u00abviha \u00f5hutamist\u00bb\u00a0mistahes usulise v\u00f5i filosoofilise \u00f5petustekogumi vastu.\nKristluse vastu viha \u00fclesn\u00e4itamine ja selle religiooni k\u00f5ikides aspektides madaldamine n\u00e4ib aga olevat progressiivse maailmapildi \u00fcks konstitueerivaid osasid! Ning kui poleks lubatud p\u00f5letada Koraani, v\u00f5iks sama argumendiga ju \u00f6elda, et Karl Marxi \u00abKommunistliku partei manifesti\u00bb\u00a0v\u00f5i \u00abKapitali\u00bb\u00a0p\u00f5letamine on viha \u00f5hutamine \u00fche m\u00f5ttes\u00fcsteemi vastu. Me k\u00f5ik teame, et erinevad vihak\u00f5neseadused on peamiselt loodud selleks, et kaitsta islamit ja \u00fcha uusi seksuaalv\u00e4hemusi, anda hoovad \u00abkriitikute\u00bb\u00a0korralekutsumiseks.\nN\u00fc\u00fcd aga n\u00e4eme, et v\u00e4ga tugevalt ja silmaga n\u00e4htavalt silmakirjalikus maailmas, saab igast reeglist alati auke otsides k\u00f5rvale hiilida. Mida mitmetit\u00f5lgendavamaks ja ka mahukamaks teha k\u00f5ikv\u00f5imalikud reeglistikud, seda rohkem aga hakatakse neis reeglir\u00e4gastikes ka auke leidma ja muuhulgas kurjasti \u00e4ra kasutama. Ning l\u00f5puks elamegi N\u00f5ukogude Liidu m\u00f5ttemaailmaga sarnases \u00f5hustikus, kus mitte \u00fckski avalik s\u00f5na ega tegu ei t\u00e4henda p\u00e4riselt seda, mida tekst v\u00f5i visuaalne kujutis otse \u00fctleb. Sest m\u00f5te v\u00f5i ka soov on ridade vahel.\nNii on ka koraanip\u00f5letamise \u00fcmber toimuvaga. See on absurdini viidud poliitkorrektse maailma reeglistike k\u00f5ikide osapoolte poolt omakasu v\u00f5i siis oma narratiivi edendamise nimel \u00e4rakasutatav farss. Selline, kus k\u00f5ikidel osapooltel on omad konkreetsed huvid, aga mitte keegi ei \u00fctle neid otse v\u00e4lja \u2013 toimub peitem\u00e4ng kuvandite ja s\u00fcmbolite \u00fcmber.\nKui rootsi rahval oleks olnud \u00f5igus ilma igasuguste vihak\u00f5neseaduste ja -reeglistiketa otse ja ausalt v\u00e4lja \u00f6elda, et nad ei soovi oma riiki k\u00f5ikv\u00f5imalikke usufanaatikuid, kahtlasi poliitilisi aktiviste ja ka oportunistlikke majanduspagulasi, ei p\u00f5letataks t\u00e4na ka t\u00e4navatel peiteaktsioonide k\u00e4igus raamatuid ega oleks t\u00e4navatel ka enneolematult suurt kuritegevust. Haritud inimesed nimelt ei \u00e4hvarda \u00fcksteist nugadega ja ei p\u00f5leta ka \u00fcksteise raamatuid, vaid loevad neid. Ja kui selleks vajadus tekib, \u00fctlevad ilma riiklikku tagakiusu kartmata otse ja ausalt v\u00e4lja ka neis raamatutes leiduvate halbade asjade nagu ka neid j\u00e4rgivate inimeste kohta v\u00e4lja oma kriitika.\n"}
{"text":"Euromoney hinnangul on Eesti parim pank SwedbankMaailma \u00fcks juhtivaid majandusajakirju Euromoney nimetas Swedbanki taas Eesti parimaks pangaks. Awards for Excellence nimelisi pangandusauhindu jagati juba 31. korda.\u201eMeil on v\u00e4ga hea meel olla taaskord p\u00e4rjatud Eesti parima panga tiitliga. Pingutame Eesti suurima pangana igap\u00e4evaselt selle nimel, et pakkuda oma klientidele parimaid lahendusi l\u00e4bi personaalse l\u00e4henemise ja see auhind on meie t\u00f6\u00f6 kvaliteedim\u00e4rk,\u201c \u00fctles Swedbank Eesti juhatuse esimees Olavi Lepp.\nSwedbankile t\u00f5i seekord edu tugevate rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste meetmete rakendamine. Lisaks t\u00f5stis Euromoney esile ka 2022. aasta tugevaid majandustulemusi, aga ka kasvanud laenude mahtu, mis moodustab n\u00fc\u00fcd 38,4% kogu Eesti laenuturust.\n\u201eNii ettev\u00f5tted kui ka eraisikud t\u00e4idavad laenukohustusi korrektselt ning v\u00f5lgnevuste osakaal on j\u00e4\u00e4nud ajalooliselt v\u00e4ikeseks. Swedbanki laenupoliitika aluseks on vastutustundlikkus \u2013 laenude v\u00e4ljastamisel arvestame v\u00f5imalike intressimuudatustega ning kaalume iga kliendi puhul l\u00e4bi tema riskid ja v\u00f5imalused,\u201c lisas Lepp.\nEelmisel n\u00e4dalal avalikustatud mainekate Euromoney pangaauhindade tipus olid seekord rahvusvaheline pank BNP Paribas, kes p\u00e4lvis maailma parima panga tiitli. Maailma parimaks investeerimispangaks valiti Morgan Stanley ja aasta pankuriks Deutche Banki tegevjuht Christian Sewing.\n"}
{"text":"Millist t\u00fc\u00fcpi m\u00e4ngijaid sa kasiinodes enim kohtad?Nii kasiinodesse endisse kui ka inimestesse, kes kasiinosid k\u00fclastavad, kiputakse sageli suhtuma teatud umbusuga. Arvatakse, et k\u00f5iki kasiinokliente \u00fchendab vaid hasart ning kirg kasiinom\u00e4ngude vastu. Tegelikult k\u00fclastavad kasiinosid aga v\u00e4ga erinevad inimesed, kel on sinna minemiseks mitmeid erinevaid p\u00f5hjuseid. V\u00f5ttes aluseks kasiinos viibimise eesm\u00e4rgi, v\u00f5ime jagada kasiinok\u00fclastajad neljaks erinevaks r\u00fchmaks.1.Juhuslikud kliendid\n\nKuigi arvatakse, et \u201einimesed t\u00e4navalt\u201c kasiinodesse p\u00e4ris niisama ei satu, pole see kaugeltki nii. P\u00e4riselus on pea pooled maapealsete kasiinode klientidest j\u00f5udnud sinna t\u00e4iesti juhuslikult. Seejuures pole paljud neist tulnud isegi niiv\u00f5rd m\u00e4ngima, vaid n\u00e4iteks m\u00f5nda esinemist vaatama, pokkeriturniirile, spordiv\u00f5istlusi j\u00e4lgima v\u00f5i lihtsalt aega veetma. Ajendiks v\u00f5ib olla ka odav alkohol v\u00f5i parajasti m\u00e4ngusaalis viibivad s\u00f5brad. Samuti moodustavad olulise osa juhuslikest klientidest turistid. Aga ka internetikasiinodesse satutakse sageli \u00fcsna juhuslikult. N\u00e4iteks m\u00f5ne reklaamb\u00e4nneri avamise j\u00e4rel, s\u00f5bra soovitusel v\u00f5i siis lihtsalt uudishimust.\nJuhuslike klientide k\u00e4itumine on k\u00f5ige ettearvamatum. Paljud neist ei p\u00f6\u00f6ra kasiinom\u00e4ngudele mingit t\u00e4helepanu, kuid m\u00f5ni v\u00f5ib m\u00e4ngida ka k\u00f5rgetele panustele. Kuna osadest juhuslikest k\u00fclastajatest v\u00f5ivad saada perspektiivsed kasiinokliendid, pingutavad k\u00f5ik kasiinod selle nimel, et neile j\u00e4\u00e4ks (esimesest) k\u00fclastusest hea mulje ning oleks hiljem p\u00f5hjust tagasi tulla. Selleks meelitatakse juhuslikke kliente v\u00e4hemalt oma andmeid esitama, et nendega tulevikus suhelda. Kindlasti ei p\u00e4\u00e4se sellest klassikalistes internetikasiinodes, kus tuleb juba kontot avades oma meiliaadress sisestada. Seevastu paljud kiirkasiinod Eestis seda ilmtingimata ei n\u00f5ua.\n\n2.Meelelahutusm\u00e4ngijad\n\nSinna kliendir\u00fchma kuuluvad m\u00e4ngijad on kasiinode jaoks kahtlemata k\u00f5ige ideaalsem sihtgrupp. Nad tulevad kasiinosse l\u00f5butsema ning enamasti on meelelahutusm\u00e4ngijatel ka piisavalt raha, et v\u00f5imalike kaotustega leppida. Neid huvitab eelk\u00f5ige hea meelelahutus ning nad teavad, et pikemas perspektiivis kasumisse j\u00e4\u00e4da on sisuliselt v\u00f5imatu. Sageli meelitavad meelelahutusm\u00e4ngijad kasiinodesse ka oma s\u00f5pru ning osalevad sotsiaalmeedias toimuvates kampaaniates, aidates sel viisil kasiinodel end reklaamida.\nMeelelahutusm\u00e4ngijatele p\u00f6\u00f6ratakse alati enim t\u00e4helepanu. Nende ergutamiseks on palju boonuseid, nendega suheldakse personaalselt ning neile on suunatud erinevad p\u00fcsikliendiprogrammid. Suurim oht meelelahutusm\u00e4ngijaid kaotada tekib siis, kui konkurent hakkab pakkuma paremal tasemel meelelahutust. Suurtes linnades v\u00f5ib see v\u00e4ljenduda n\u00e4iteks uue ja suurema kasiino asutamises, internetis aga kliendi meelitamises mugavama, kiirema arveldamise v\u00f5i parema klienditeenindusega m\u00e4ngukeskkonda.\n\n3.M\u00e4ngus\u00f5ltlased\n\nM\u00e4ngus\u00f5ltlased on enamasti k\u00f5ige tulusam, kuid ka k\u00f5ige ohtlikum sihtgrupp. Arvatakse, et nende osakaal kasiinoklientide \u00fcldarvust on vahemikus 5-25%, kuid tegelikult on seda numbrit v\u00e4ga keeruline m\u00e4\u00e4rata. See s\u00f5ltub nii kasiino asukohast, suurusest kui paljudest muudest erip\u00e4radest. Lisaks on mitmeid kliente, kes k\u00f5iguvad kuskil \u201es\u00f5ltlaste\u201c v\u00f5i \u201emeelelahutusm\u00e4ngijate\u201c r\u00fchma vahel.\nM\u00e4ngus\u00f5ltlased on kirglikud m\u00e4ngijad, nende k\u00e4ibed on suured ning kokkuv\u00f5ttes teenivad kasiinod t\u00e4nu probleemsetele m\u00e4ngijatele palju raha. Leidub koguni selliseid m\u00e4ngusaale, mis p\u00fcsivadki elus vaid t\u00e4nu v\u00e4ikesele grupile s\u00f5ltlastele. Siiski on oma \u00e4ri ehitamine s\u00f5ltuvusprobleemidega inimestele ebaeetiline ning ka \u00e4riliselt \u00e4\u00e4rmiselt libedal j\u00e4\u00e4l k\u00f5ndimine.\nPaljudel s\u00f5ltlastel on halb maine ning raha, millega nad m\u00e4ngivad, pole alati hangitud ausal teel. Neid iseloomustavad s\u00fcgavad ps\u00fchholoogilised probleemid, mis v\u00f5ivad v\u00e4ljenduda halvas k\u00e4itumises ning kasiinot\u00f6\u00f6tajate kiusamises. Nad vajavad erinevaid boonuseid ning erilist t\u00e4helepanu, vahetades vastasel juhul m\u00e4ngukohta. Samuti v\u00f5ivad s\u00f5ltlased kehtestada endale ka m\u00e4ngukeelu ning m\u00e4ngimise t\u00e4ielikult l\u00f5petada.\nIdeaalis eelistasid kasiinod olukorda, kus k\u00f5ikidest s\u00f5ltlastest saaksid meelelahutusm\u00e4ngijad. See t\u00e4hendab, et nad m\u00e4ngisid endiselt edasi, kuid ei paneks alati k\u00f5ike m\u00e4ngu ning tuleksid kasiinosse eelk\u00f5ige l\u00f5bu ja emotsioone otsima. Leidub isegi selliseid m\u00e4ngukorraldajad, kes p\u00fc\u00fcavad ise oma m\u00e4ngijad ohjes hoida. N\u00e4iteks Paf m\u00e4\u00e4rab k\u00f5ikidele oma klientidele \u2013 tahavad nad seda v\u00f5i mitte \u2013 aastase kaotuste limiidi. Seejuures on kaotuste limiit seotud m\u00e4ngija vanusega.\n\n4.Elukutselised m\u00e4ngijad\n\nKui k\u00f5ik eelmised kolm kliendigruppi on tulnud kasiinosse piltlikult \u00f6eldes raha kulutama, siis neljanda - elukutseliste m\u00e4ngijate \u2013 eesm\u00e4rk on risti vastupidine. Nemad teenivad kasiinodes elatist v\u00f5i lisatulu ning on oma otsustes alati ratsionaalsed. Vaid v\u00e4hesed neist tarvitavad alkoholi ning sedagi vaid marginaalses koguses. Elukutselised m\u00e4ngijad ei m\u00e4ngi \u00fchtegi m\u00e4ngu, kus \u201emajal\u201c on eelis ning peavad \u00fclej\u00e4\u00e4nuid m\u00e4ngijaid ullikesteks.\nElukutseliste m\u00e4ngijate hulka kuuluvad n\u00e4iteks pokkeriprofid, spordiennustajad, kaardilugejad Blackjacki laudades ning vaid tulusates boonuskampaaniates osalevad m\u00e4ngijad. Kui varasemalt kuulusid sellesse kategooriasse ka kaardipetturid ning muu sulid, siis viimasel ajal neid v\u00e4hemalt Eestis praktiliselt ei leidu. \u00dchiskond on v\u00e4ike ning kasiinodes tipptasemel turvaseadmed ja piisavalt tihe kontroll, mis pettused eos v\u00e4listab. Lisaks ootab kasv\u00f5i \u00fchel korral millegi kahtlasega vahele j\u00e4\u00e4nud sullereid pikaajaline v\u00f5i suisa eluaegne m\u00e4ngukeeld.\nKuna elukutseliste m\u00e4ngijate sihiks on raha teenimine, siis kasiinod neid kindlasti ei armasta. Teatavaks erandiks on vaid pokkeriprofid, kuna viimaste sissetuleku allikaks pole kasiino, vaid teised m\u00e4ngijad. Seevastu elukutseliste spordiennustajate panuste limiite k\u00e4rbitakse ning internetikasiinodes ainult boonuseid jahtivad m\u00e4ngijad l\u00fclitatakse edasistest pakkumistest v\u00e4lja. Ka mitmed kasiino m\u00e4ngud on ajapikku reegleid muutnud ning endised trikid (n\u00e4iteks kaartide lugemine Blackjackis) enam ei t\u00f6\u00f6ta. Kui keegi ka piirangutest hoolimata endiselt ainult v\u00f5idab, v\u00f5etakse tema tegevus nii v\u00f5i naa luubi alla ning v\u00f5ib juhtuda, et \u00fchel hetkel kehtestatakse talle lihtsalt vastavasse kasiinosse sisenemise keeld. V\u00e4listada ei saa sedagi, et kasiinod problemaatiliste klientide andmeid konkurentidega jagavad v\u00f5i vahetavad."}
{"text":"Fredi Oja: petturid on \u00fcha kavalamadPankadega otsesemalt v\u00f5i kaudsemalt seotud pettused on Eestis viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt sagenenud. Kurjategijad on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uusi ja keerukaid skeeme, et inimeste pangakontodelt raha v\u00e4lja petta.\nKuna sularaha kasutatakse \u00fcha v\u00e4hem ning raha liigutatakse valdavalt digitaalselt, p\u00fc\u00fcavad petturid leida v\u00f5imalusi kontodel oleva raha varastamiseks maksete v\u00f5i kaarditehingute kaudu. Klientide ootus pangale on m\u00f5istagi, et nende raha on igati kaitstud. Pangad hoiavadki klientide vara turvaliselt, kuid probleemid tekivad, kui kliendid annavad petturitele ise ligip\u00e4\u00e4su oma kontodele.\nSilmast silma petujutu asemel on t\u00e4nased kelmid haaranud telefonid, et t\u00f5mmata inimesed k\u00f5nega konksu otsa, pakkudes n\u00e4iteks investeeringutele ulmelisi kasumeid. Nad loovad autentsena tunduvaid, aga vale aadressiga veebilehti, mis panevad uskuma, et oled \u00f5iges kohas, kuhu maksmiseks oma PIN-koodid sisestada. Ringlevad ka petukirjad ja SMSid, mille kurjategijad saadavad panga v\u00f5i m\u00f5ne muu teenusepakkuja nime alt, et suunata pahaaimamatuid edasi lingile, kus on j\u00e4lle vaja PIN-koodid sisestada.\nVeel m\u00f5ned aastad tagasi olid petukirjad ja -lehed kergesti \u00e4ratuntavad, kuid praegu n\u00e4evad need v\u00e4ga usutavad v\u00e4lja. Samas olgu \u00f6eldud, et \u00fckski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMSi ega e-kirja teel pangakonto paroole v\u00f5i krediitkaardi andmeid kuhugi saata v\u00f5i sisestada.\nSilmast silma petujutu asemel on t\u00e4nased kelmid haaranud telefonid, et t\u00f5mmata inimesed k\u00f5nega konksu otsa, pakkudes n\u00e4iteks investeeringutele ulmelisi kasumeid.\n\nPanga t\u00f6\u00f6s n\u00e4eme iga p\u00e4ev haritud ja arukaid inimesi igas vanuses, olenemata soost, kes sattunud m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Uuringud t\u00f5estavad, et inimesed sageli alahindavad riske ja \u00fclehindavad enda v\u00f5imeid petuskeeme \u00e4ra tunda. Sageli s\u00f5ltub petta saamine pelgalt juhusest.\nOn oluline m\u00f5ista, et PIN-koodide sisestamine v\u00f5rdub allkirjaga ning iga tehingu kinnitamisel peab kasutaja olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik.\nKliendid eeldavad sageli, et pangad suudavad kurjategijaid j\u00e4litada ja raha tagasi saada. See on keerulisem, kui paljud arvavad, kuna raha liigub kiiresti v\u00e4lisriikidesse ning saaja kontolt edasi. N\u00e4iteks kaardiandmete lekke korral v\u00f5ib kaardiorganisatsioon aidata raha tagasi saada, kuid see ei laiene k\u00f5ikidele maksetele.\nKui inimene satub pettuse ohvriks, on oluline teha politseisse avaldus, kuna pettuste uurimine ja lahendamine kuulub politsei p\u00e4devusse. Pettuste lahendus- ja ennetusmeetmete \u00fcksikasjad ei ole sageli avalikud, et v\u00e4ltida kurjategijate teadlikkust meetmetest.\n\u00dckski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMSi ega e-kirja teel pangakonto paroole v\u00f5i krediitkaardi andmeid kuhugi saata v\u00f5i sisestada.\n\nPettuste ennetamiseks tegelevad pangad teavitust\u00f6\u00f6ga, arendavad oma s\u00fcsteeme pettusekindlamaks ning teevad aktiivset monitooringut petulehtede avastamiseks ja eemaldamiseks. N\u00e4iteks on t\u00e4navu tehtud juba \u00fcle 150 petulehe, mis matkivad LHV veebilehte: enamjaolt j\u00f5uavad need internetis \u00fcleval olla vaid m\u00f5nik\u00fcmmend minutit, sest pank saab nendele reeglina kiirelt j\u00e4lile.\nPettuste lahendamiseks tegelevad pangad klientide informeerimise ja n\u00f5ustamisega ning suhtlevad kaardiorganisatsioonidega kaardipettuste korral. Lisaks teevad pangad koost\u00f6\u00f6d politseiga andmete jagamiseks ja teiste pankadega suhtlemiseks.\nNii pangad kui ka politsei teevad j\u00f5upingutusi turvalisema elukeskkonna tagamiseks, kuid ka inimesed peavad olema valvsad. Pangad tegelevad pettuste ennetamise ja lahendamisega mitmesuguste meetmete abil ning klientidel on oluline olla teadlik petuskeemidest ja kasutada oma raha ettevaatlikult. Et raha oleks kindlalt kaitstud, on vajalik nii klientide kui ka pankade koost\u00f6\u00f6 ja teadlikkus.\n"}
{"text":"Petturid on \u00fcha kavalamadInimesed sageli alahindavad riske ja \u00fclehindavad enda v\u00f5imeid petuskeeme \u00e4ra tunda. Sestap juhib panga juhtivt\u00f6\u00f6taja t\u00e4helepanu tundem\u00e4rkidele, mis aitavad juba eos raha\u00f5ngitsemise katsetele j\u00e4lile j\u00f5uda.Pankadega otsesemalt v\u00f5i kaudsemalt seotud pettused on Eestis viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt sagenenud. Kurjategijad on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uusi ja keerukaid skeeme, et inimeste pangakontodelt raha v\u00e4lja petta.Kuna sularaha kasutatakse \u00fcha v\u00e4hem ning raha liigutatakse valdavalt digitaalselt, p\u00fc\u00fcavad petturid leida v\u00f5imalusi kontodel oleva raha varastamiseks maksete v\u00f5i kaarditehingute kaudu. Klientide ootus pangale on m\u00f5istagi, et nende raha on igati kaitstud. Pangad hoiavadki klientide vara turvaliselt, kuid probleemid tekivad, kui kliendid annavad petturitele ise ligip\u00e4\u00e4su oma kontodele.Silmast silma petujutu asemel on t\u00e4nased kelmid haaranud telefonid, et t\u00f5mmata inimesed k\u00f5nega konksu otsa, pakkudes n\u00e4iteks investeeringutele ulmelisi kasumeid. Nad loovad autentsena tunduvaid, aga vale aadressiga veebilehti, mis panevad uskuma, et oled \u00f5iges kohas, kuhu maksmiseks oma PIN-koodid sisestada. Ringlevad ka petukirjad ja SMSid, mille kurjategijad saadavad panga v\u00f5i m\u00f5ne muu teenusepakkuja nime alt, et suunata pahaaimamatuid edasi lingile, kus on j\u00e4lle vaja PIN-koodid sisestada.Veel m\u00f5ned aastad tagasi olid petukirjad ja -lehed kergesti \u00e4ratuntavad, kuid praegu n\u00e4evad need v\u00e4ga usutavad v\u00e4lja. Samas olgu \u00f6eldud, et \u00fckski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMSi ega e-kirja teel pangakonto paroole v\u00f5i krediitkaardi andmeid kuhugi saata v\u00f5i sisestada.Panga t\u00f6\u00f6s n\u00e4eme iga p\u00e4ev haritud ja arukaid inimesi igas vanuses, olenemata soost, kes sattunud m\u00f5ne petuskeemi ohvriks. Uuringud t\u00f5estavad, et inimesed sageli alahindavad riske ja \u00fclehindavad enda v\u00f5imeid petuskeeme \u00e4ra tunda. Sageli s\u00f5ltub petta saamine pelgalt juhusest.On oluline m\u00f5ista, et PIN-koodide sisestamine v\u00f5rdub allkirjaga ning iga tehingu kinnitamisel peab kasutaja olema \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik.Kliendid eeldavad sageli, et pangad suudavad kurjategijaid j\u00e4litada ja raha tagasi saada. See on keerulisem, kui paljud arvavad, kuna raha liigub kiiresti v\u00e4lisriikidesse ning saaja kontolt edasi. N\u00e4iteks kaardiandmete lekke korral v\u00f5ib kaardiorganisatsioon aidata raha tagasi saada, kuid see ei laiene k\u00f5ikidele maksetele.Kui inimene satub pettuse ohvriks, on oluline teha politseisse avaldus, kuna pettuste uurimine ja lahendamine kuulub politsei p\u00e4devusse. Pettuste lahendus- ja ennetusmeetmete \u00fcksikasjad ei ole sageli avalikud, et v\u00e4ltida kurjategijate teadlikkust meetmetest.Pettuste ennetamiseks tegelevad pangad teavitust\u00f6\u00f6ga, arendavad oma s\u00fcsteeme pettusekindlamaks ning teevad aktiivset monitooringut petulehtede avastamiseks ja eemaldamiseks. N\u00e4iteks on t\u00e4navu tehtud juba \u00fcle 150 petulehe, mis matkivad LHV veebilehte: enamjaolt j\u00f5uavad need internetis \u00fcleval olla vaid m\u00f5nik\u00fcmmend minutit, sest pank saab nendele reeglina kiirelt j\u00e4lile.Pettuste lahendamiseks tegelevad pangad klientide informeerimise ja n\u00f5ustamisega ning suhtlevad kaardiorganisatsioonidega kaardipettuste korral. Lisaks teevad pangad koost\u00f6\u00f6d politseiga andmete jagamiseks ja teiste pankadega suhtlemiseks.Nii pangad kui ka politsei teevad j\u00f5upingutusi turvalisema elukeskkonna tagamiseks, kuid ka inimesed peavad olema valvsad. Pangad tegelevad pettuste ennetamise ja lahendamisega mitmesuguste meetmete abil ning klientidel on oluline olla teadlik petuskeemidest ja kasutada oma raha ettevaatlikult. Et raha oleks kindlalt kaitstud, on vajalik nii klientide kui ka pankade koost\u00f6\u00f6 ja teadlikkus.\"\u00dckski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMSi ega e-kirja teel pangakonto paroole v\u00f5i krediitkaardi andmeid kuhugi saata v\u00f5i sisestada.\"FREDI OJA, LHV PANGA PETTUSTE ENNETAMISE JUHT"}
{"text":"Eesti inimesed maksavad juba aastaid kopsakat kliima-maksuKuigi Eestis rajatakse aina enam taastuvenergialahendusi ka ilma riigi toetuseta, maksavad elektritarbijad siiski iga kuu miljoneid eurosid nn taastuvenergiatasu, mis l\u00e4heb edasi tootjatele. Riik maksu mahav\u00f5tmisega ei kiirusta.Samal ajal kui valitsus aina makse t\u00f5stab, tasuvad k\u00f5ik eestimaalased truisti \u00fcht maksu, mille kaotamise ametnikud ise juba mitu aastat tagasi v\u00e4lja pakkusid.Tegu on taastuvenergiatasuga, mis kogutakse iga energiaarve pealt ja millest ei p\u00e4\u00e4se keegi. Kui automaksuga p\u00fc\u00fctakse koguda aastas 120 miljonit eurot, siis taastuvenergiamaksuga kogutakse inimestelt igal aastal julgelt samas suurusj\u00e4rgus raha. Seejuures teenivad varasemate valitsuste soovide t\u00f5ttu paljud energiafirmad inimeste pealt kena summa.Kui kena? Konkurentsiameti hinnangul liiga kena: amet \u00fctles juba 2021. aasta alguses, et taastuvenergiatoetused tuleks j\u00e4rk-j\u00e4rgult kaotada, sest koormus Eesti rahva jaoks on p\u00f5hjendamatult suur. Kuid toona ei tahtnud valitsus toetuste v\u00e4hendamisest midagi kuulda, skeemi j\u00e4tkamist p\u00f5hjendati ettev\u00f5tete \u00f5igustatud ootustega.Toetus andis kindluseKuigi praegu on taastuvenergia puhul kasutusel v\u00e4hempakkumise s\u00fcsteem, tuleb meenutada, et 2007. aastal m\u00e4\u00e4rati elektrituruseadusega taastuvenergiatoetuste perioodiks 12 aastat ning viimase 12-aastase toetuse sai 2021. aastal v\u00f5rku l\u00e4inud jaam. See t\u00e4hendab, et 2007. aastal tootmist alustanud ettev\u00f5tja sai toetust tema saab alati oma garanteeritud miinimumsumma k\u00e4tte, kas siis tarbijatelt v\u00f5i l\u00e4bi valitsuse toetuse. Teine p\u00f5hjus seisnes pankades: kui oli vaja investeeringuid teha, oli hea pankuritele n\u00e4idata, et nulliring investeeringust tulla ei saa, sest riik paneb teatud summadega \u00f5la alla.Kus on, sinna antakseKuid nagu k\u00f5ik asjad maailmas, muutus ka taastuvenergia turg. J\u00e4rsku olid elektrihinnad k\u00f5rged, firmad superkasumis, aga toetust puistati ettev\u00f5tetele maksumaksja rahast endiselt.See ei meeldinud isegi konkurentsiametile. \u00abPraeguse toetusskeemi juures on ka tarbijatele pandud p\u00f5hjendamatult suur maksukoormus, mis j\u00e4tkub veel aastak\u00fcmneid. Eesti on t\u00e4itnud k\u00fcll v\u00f5etud taastuvenergia kohustused, kuid tarbija jaoks ei ole see tulnud odavalt. Prognooside kohaselt ulatuvad tarbijate makstud subsiidiumid 2030. aastani 1,5 miljardi kuni 2019. aastani. Kuigi tehniliselt on n\u00fc\u00fcdseks \u00fcle mindud v\u00e4hempakkumisp\u00f5hisele s\u00fcsteemile, mis elektritootjatele enam nii lihtsalt raha jagada ei lase, p\u00e4\u00e4ses vana skeemi sisse veel koroona-aastalgi, mis t\u00e4hendab, et Eesti inimesed peavad veel v\u00e4hemalt 2031. aastani elektrifirmade kasumitesse panustama.Vana skeem t\u00e4hendas rahas 5,37 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta. Selle skeemi ehk fikseeritud m\u00e4\u00e4raga toetuste varal toodetakse kliimaministeeriumi andmetel 743 megavatti (MW) energiat, v\u00e4hempakkumiste j\u00e4rgi makstava toetusskeemi alusel praegu 5 MW ning viimasesse peaks l\u00e4hiaastatel lisanduma veel 405 MW v\u00f5imsust.Taastuvenergiatasu m\u00f5te oli \u00f5ilis: riik tahtis, et loodaks rohkem p\u00e4ikese- ja tuuleparke, ning toetus pidi siin kahtepidi kaasa aitama. S\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab nii, et vahet ei ole, milline on elektri b\u00f6rsihind v\u00f5i millise summa eest tootja elektrit v\u00f5rku m\u00fc\u00fcb - elektritarbija maksab ikka 5,37 s\/kWh peale. Esiteks: tootja teab, et tulgu mis tuleb, euroni ning eeldatavalt makstakse toetusi aastani 2045,\u00bb leiti konkurentsiameti anal\u00fc\u00fcsis.Kaks aastat tagasi ei tahtnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetuste v\u00e4hendamisest midagi kuulda ja suhtumine pole muutunud siiani.K\u00f5ige markantsem olukord tekkis l\u00e4inud aasta augustis, mil elektri b\u00f6rsihind k\u00fc\u00fcndis m\u00f5nel tunnil 4000 euroni MWh kohta, aga ka nende tundide eest pakuti tootjatele heldelt pealemaksu.\u00abKindlasti on riigi taastuvenergia arendamise eesm\u00e4rk j\u00f5uda punkti, kus taastuvenergiaprojektide rahastamine ja rajamine ei vajaks enam riigi ehk maksumaksja tuge. Samm-sammult oleme sinnapoole ka teel. Aina levinumad on taastuvenergiaprojektid, mida rajatakse t\u00e4iesti turup\u00f5hiselt, ilma toetusskeemide abita,\u00bb vastab kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.\u00abKui taastuvenergia varasemad toetusskeemid n\u00e4gid ette taastuvenergia tootjatele toetuse maksmist igasuguse turuhinna juures, siis praegu rakendatav taastuvenergia v\u00f5istlev v\u00e4hempakkumine p\u00f5hineb loogikal, et toetust makstakse \u00fcksnes siis, kui elektri turuhind langeb alla tootja v\u00e4hempakkumisel esitatud l\u00e4vendi. Viimasel v\u00e4hempakkumisel j\u00e4id edukaks osutunud taastuvenergia tootjate l\u00e4vendid vahemikku 19-35 eurot\/MWh. See t\u00e4hendab, et nendest tasemetest k\u00f5rgemate turuhindade puhul tootjad lisatoetust ei saa,\u00bb lisas Tatar. Ta r\u00f5hutas, et taastuvenergia varasemate toetusskeemide alusel tootjatele makstavad toetused v\u00e4henevad igal aastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult, sest toetust on \u00f5igus saada \u00fcksnes 12 aastat tootmise alustamisest. Valdav osa vana toetusskeemi alusel toetust saanud tootjaid alustas tegevust aastail 2010-2016.\u00abTaastuvenergia toetusskeemi tagasiulatuvalt sekkumine v\u00e4hendaks Eesti taastuvenergia investeerimiskeskkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Seep\u00e4rast ei pea kliimaministeerium vana toetusskeemi tagasiulatuvalt muutmist m\u00f5istlikuks,\u00bb \u00fctles Tatar.Kui palju me maksameElering teatas vastu suve, et langetab alates juulist taastuvenergia tasu 1,24 sendilt 1,13 sendile kWh kohta, millele lisandub k\u00e4ibemaks. Elering p\u00f5hjendas hinnalangust asjaoluga, et tegelikud kulud toetuste v\u00e4ljamaksmiseks taastuvenergia tootjatele on sellel aastal olnud prognoositust madalamad.\u00abToetuste mahtu on m\u00f5jutanud ilmastikuolud ehk p\u00e4ikeseliste tundide v\u00e4henemine ja kehvemad tuuleolud v\u00f5rreldes aastataguse ajaga, aga samuti elektrijaamade ehituse ja tegelike t\u00f6\u00f6tundidega seotud \u00fchekordse iseloomuga asjaolud. Samuti v\u00e4hendavad toetusteks kuluva raha vajadust riikidevahelisest statistikakaubandusest laekunud tulud,\u00bb teatas Elering.Elering teatas, et kuna toetust saavate elektrijaamade hulgas on kasvanud just p\u00e4ikesejaamade osakaal, t\u00e4hendab see, et p\u00e4ikesepaistelistel kuudel suurendab see makstavate toetuste summat. Toetust tuleb neile maksta siis nii palju, et see \u00fcletab suvekuudel tarbijatelt kogutava tasu summat.Kindlasti on riigi taastuvenergia arendamise eesm\u00e4rk j\u00f5uda punkti, kus taastuvenergiaprojektide rahastamine ja rajamine ei vajaks enam riigi ehk maksumaksja tuge.Kliimaministeeriumi asekantsler Timo TatarTaastuvenergiatoetusVana skeemToetust makstakse kaksteist aastat alates kuup\u00e4evast, mil v\u00f5rguettev\u00f5tja poolt n\u00f5uetele vastavaks tunnistatud tootmis0,0537eurot\/kWhseade andis esimest korda elektrienergiat v\u00f5rku v\u00f5i otseliini.0,032eurot\/kWhTaastuv- T\u00f5husa energia- koostoottoetus mise toetusUus skeemV\u00e4hempakkumise v\u00f5itja toetus: 0,0537 eurot\/kWh kuid mitte rohkem kui 0,093 eurot\/kWhTaastuv- + Eesti hinnaenergia- piirkonna kesktoetus mine b\u00f6rsihind0,032eurot\/kWhEesti Energial oli hea aasta\u2022 m\u00fc\u00fcgitulu 2022. aastal:2,2 miljardit eurot\u2022 puhaskasum 2022. aastal:215,7 miljonit eurotkuid mitte rohkem kui 0,072 eurot\/kWhT\u00f5husa + Eesti hinnakoostoot- piirkonna keskmise toetus mine b\u00f6rsihindTaastuvenergia toetuse summa jaguneb eeldatavalt j\u00e4rgmiselt:p\u00e4ikeseelektrijaamade -n, toetuseks\u00a037%elektrienergia toetuseks tuulikute- toetuseksTaastuvenergia tootmisele pealemaksmine aitas s\u00e4\u00e4stliku energiatootmise k\u00e4ima saada, n\u00fc\u00fcdseks tekitab pealemaksmine k\u00fcsimusi.LIINA LAKS ajakirjanik"}
{"text":"Kes vastutab aastaaruande vigade eest?Vigade p\u00f5hjuseks v\u00f5ib paraku olla ka info varjamine omanike, t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5i koost\u00f6\u00f6partnerite eest ning tegemist v\u00f5ib olla ka teadliku pettusega.\nTegemist v\u00f5ib olla teadliku pettusega\nFoto: pexels\nJuriidiline isik on kohustatud \u00c4riregistrile esitama majandusaasta aruande ja sellega koos vajalikud lisadokumendid."}
{"text":"Volinike t\u00f6\u00f6laualt tegelikkuseksMaardu Linnavolikogu eelmise kuu istung toimus 20. juunil.Majandusaasta aruanneAruanne annab \u00fclevaate Maardu Linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste 2022. aasta majandustegevustest ja finantsseisundist, aasta jooksul toimunud olulistest s\u00fcndmustest ning eeldatavatest arengusuundadest j\u00e4rgmisel majandusaastal.Aruanne sisaldab: \u2022 tegevusaruannet, sh \u00fclevaadet linna valitseva ja olulise m\u00f5ju all olevate \u00e4ri\u00fchingute ning sihtasutuse tegevustest;\u2022 Maardu linna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, sh linna eelarve t\u00e4itmise aruannet; \u2022 vandeaudiitori aruannet.Konsolideerimisgrupi olulisemad finantsn\u00e4itajad olid seisuga 31.12.2022 allj\u00e4rgnevad:\u2022 konsolideerimisgrupi bilansimaht 63,4 miljonit eurot ja netovara 53,9 miljonit eurot;\u2022 aruandeaasta tegevustulud 28,3 miljonit eurot ja tegevuskulud 28,4 miljonit eurot;\u2022 linna konsolideerimisgrupi kahjum 170 tuhat eurot.Maardu linna I lisaeelarveK\u00e4esoleva aasta eelarve v\u00f5eti vastu 31. jaanuari istungil. Aasta jooksul on v\u00f5imalik eelarvet muuta lisaeelarvega, millega lisatakse vajadusel eelarvesse peale eelarve kinnitamist laekunud sihtotstarbelised tulud, s\u00f5lmitud lepingute v\u00f5i otsuste alusel laekuvad tulud ja nende arvel tehtavad kulud ning muudetakse mitmeid muid tulude ja kulude eelarveid vastavalt t\u00e4psustunud andmetele.20. juunil vastu v\u00f5etud I lisaeelarve tulude maht on 1 582 680 eurot, kulud moodustavad 1 182 680 eurot.Lisaeelarve vastuv\u00f5tmise j\u00e4rel on 2023. aasta eelarve p\u00f5hitegevuse tulude kogumaht 28 700 637 eurot, kulude maht 28 300 637 eurot. Investeerimistegevuseks on 2023. aastaks planeeritud 10 730 864 eurot, finantseerimistegevuseks 6 936 985 eurot.Liikluskorraldusskeem Uue skeemi peamiseks eesm\u00e4rgiks on parandada liiklusohutust liikluskorralduse muutmise teel. Ette on n\u00e4htud puuduolevate liiklusm\u00e4rkide paigaldamine v\u00f5i sobimatute eemaldamine, lubatud s\u00f5idukiiruse kohatine muutmine ja n\u00e4htavuse suurendamiseks liikluspeeglite paigaldamine.Skeem ei h\u00f5lma Maardu linna haldusalasse j\u00e4\u00e4vate riigimaanteede liikluskorralduse korraldamist ning ei sisalda fooriristmike ega muude elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamist.Lasteaia osalustasuL\u00e4htudes m\u00e4\u00e4ruse muudatusest on alates 01. septembrist 2023 vanemate poolt kaetava osalustasum\u00e4\u00e4r juhul, kui laps ja lapse seadusliku esindaja elukoht ei ole Eesti rahvastikuregistri andmetel Maardu linn 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rast kuus, s.o k\u00e4esoleval aastal 145 eurot.Muudatus ei puuduta neid, kelle laps ja lapse seadusliku esindaja elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Maardu linn. Sellisel juhul on osalustasuks j\u00e4tkuvalt 40 eurot.2024. aasta maamaksum\u00e4\u00e4rMaa-amet korraldas 2022. aasta s\u00fcgisel maade \u00fcmberhindamise, mille tulemused hakkavad kehtima 2024. aastal. Maamaksuseaduse kohaselt pidi kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestama uued maamaksum\u00e4\u00e4rad 1. juuliks 2023.Eelnevale toetudes on Maardu linnas alates 01.01.2024 maksum\u00e4\u00e4rad allj\u00e4rgnevad:1) elamumaale ja maatulundusmaa \u00f5uemaa k\u00f5lvikule 0,5% maa maksustamishinnast aastas;2) punktis 1 nimetamata maatulundusmaale 0,5% maa maksustamishinnast aastas;3) punktides 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 1,0% maa maksustamishinnast aastas.4) Kirjaliku avalduse alusel on represseeritutel v\u00f5imalik saada maamaksust vabastus kuni 45 euro ulatuses.Toetused korterelamuteleT\u00e4iendati kahte m\u00e4\u00e4rust. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise korra muudatusest l\u00e4htudes on n\u00fc\u00fcdsest toetust v\u00f5imalik saada kuni 24 korteriga elamul.Korterelamute hoovide heakorrastamist\u00f6\u00f6de toetamise korda viidi sisse muudatus, millest l\u00e4htudes on taotluste esitamise t\u00e4htajaks n\u00fc\u00fcdsest 31. m\u00e4rts. Samuti n\u00e4hti ette v\u00f5imalus toetada ka neid korteri\u00fchistute projekte, mille elluviimisega on alustatud varem, kui on saadud linnavalitsuse positiivne otsus projekti rahastamise kohta. Seda juhul, kui linnaeelarves on j\u00e4\u00e4nud veel rahalisi vahendeid korteri\u00fchistute tegevuse toetamiseks. Oluline on, et projekti elluviimist on alustatud taotluse esitamise aastal.\u00dcldhooldusteenuse osutamineUue korra vastuv\u00f5tmise peamine p\u00f5hjus oli alates 01.07.2023 kehtiv hooldusreform. Selle tulemusel peab keskmist pensioni saav kodus \u00fcksi mitte toime tulev eakas saama hooldekodukoha lisatasuta.V\u00f5rreldes eelnevalt kehtinud seadusega v\u00e4heneb inimese osalus hooldekodukoha eest tasumisel. Omaosaluseks j\u00e4\u00e4b majutus ja toitlustus ning muud isiklike vajadustega seotud kulud. Arvestuslikult saab 2023. aasta keskmise vanaduspensioniga (u 700 eurot) omaosaluse kulud kaetud. Kui inimese sissetulek on keskmisest vanaduspensionist madalam (2023. aastal alla 636 euro), h\u00fcvitab omavalitsus puuduj\u00e4\u00e4va osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni.Hooldekodukoha tasu hulka arvestatavaid hooldus- ja abihooldust\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid ja t\u00f6\u00f6riietuse, tervisekontrolli ning koolituskulusid hakkab tasuma kohalik omavalitsus.L\u00fchidaltMaardu Linnavolikogu revisjonikomisjon esitas tegevusaruande. Kiideti heaks otsus, millega lisati Harju maakonna arengustrateegia 2040+ tegevuskavasse tulevikus investeeringuid vajavad Maardu linna objektid.Volikogu v\u00f5\u00f5randas Viimsi vallale tasuta Viieaia tee L3 kinnistu. Antud katastri\u00fcksus on esmajoones vajalik Viimsi valla Laiak\u00fcla elanikele. Sellest l\u00e4htuvalt esineb Viimsi vallal oluline ja \u00fclekaalukas avalik huvi ehitada piirkonna liikluskoormuse hajutamiseks v\u00e4lja Viieaia tee.AILAR LYRA Maardu Linnavolikogu esimees"}
{"text":"Politsei hoiatab: petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keeles\u200bViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.Kelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201c lisas ta.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201c lisas Tambre.\n\nKelmide eest oled kaitstud, kui:\nkatkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.\n"}
{"text":"Petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keeles\nViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.\nKelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nKelmide eest oled kaitstud, kui:\n\n\tkatkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;\n\tsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.\n\tAndmed: PPA\n\n\u00a0\n\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \"Hetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\" lisas ta.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \"Me ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\" lisas Tambre.\n"}
{"text":"Kelmid teevad petuk\u00f5nesid n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesTALLINN, 25. juuli, BNS \u2013 Ligi k\u00fcmme inimest on viimastel p\u00e4evadel teatanud politseile, et on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad heal tasemel eesti keelt.\u00a0\nKelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Helistajaks on v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja, kes r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varem on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\u00a0\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\u00a0\nEsmasp\u00e4eva hommikul teatas \u00fcks inimene politseile, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politseinik ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi ettepaneku kohtumiseks politseimajas. K\u00f5ne vastuv\u00f5tnu katketsas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\u00a0\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201c lubas Tambre.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitas, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201c lisas Tambre.\u00a0\nKelmide eest kaitsmiseks palub politsei katkestada k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast. Lisaks palub politsei mitte jagada oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisestada neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei hoiatab: petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.\nKelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \"Hetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\" lisas ta.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \"Me ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\" lisas Tambre.\nKelmide eest oled kaitstud, kui:\n\n\tkatkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;\n\tsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.\n\n"}
{"text":"Politsei hoiatab: petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.\nKelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201c lisas ta.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201c lisas Tambre.\nKelmide eest oled kaitstud, kui:\nkatkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"Politsei hoiatab: petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesFoto: Pixabay\nViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.\nKelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201c lisas ta.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201c lisas Tambre.\n\u00a0\nKelmide eest oled kaitstud, kui:\nkatkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"Politsei hoiatab: petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.Kelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201c lisas ta.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201c lisas Tambre.\nKelmide eest oled kaitstud, kui:\n\n\n\tkatkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;\n\tsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.\n"}
{"text":"Hiina ametnik m\u00f5isteti altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eest tingimisi surmaPEKING, 25. juuli, AFP-BNS \u2013 Hiina Kommunistliku Partei endine juht Hangzhou linnas m\u00f5isteti 23 miljoni euro ulatuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eest tingimisi surma, vahendas teisip\u00e4eval riigimeedia.\nKorruptsioonivastasest v\u00f5itlusest on saanud president Xi Jinpingi v\u00f5imuperioodi \u00fcks keskseid programme ja see on m\u00f5jutanud rohkem kui 1,5 miljonit ametnikku, n\u00e4itavad ametlikud andmed.\nS\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu Zhou Jiangyong oli kompartei endine sekret\u00e4r Hangzhous, e-kaubanduse hiiu Alibaba kodulinnas, vahendas rahvusringh\u00e4\u00e4ling CCTV.\nKohus m\u00f5istis ta s\u00fc\u00fcdi 182 miljoni j\u00fcaani ehk 23 miljoni euro ulatuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ja m\u00e4\u00e4ras talle karistuseks tingimisi surmanuhtluse kaheaastase katseajaga, vahendas ringh\u00e4\u00e4ling.\nHiina tava kohaselt muudetakse tingimisi surmanuhtlus eluaegseks vanglakaristuseks kui surmam\u00f5istetud katseaja jooksul uutes kuritegudes s\u00fc\u00fcdi ei m\u00f5isteta.\nZhou suhtes alustati uurimist 2021. aastal. Briti \u00e4rileht Financial Times kirjutas aasta hiljem, et Alibabaga seotud Ant Groupile tehti soodustust kinnisvara ostult p\u00e4rast investeeringut Zhou vennale kuuluvatesse mobiilimaksete firmadesse.\nKohus leidis, et Zhou kasutas ametivolitusi teenete osutamiseks altk\u00e4emaksu eest ehitus- ja kinnisvarasektoris.\nKorruptsioonivastast v\u00f5itlust on kujutatud kui h\u00e4davajalikku riigi- ja parteiaparaadi puhastust, kuid kriitikute s\u00f5nul kasutab Xi seda ka oma rivaalide k\u00f5rvaldamiseks.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.Kelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks.\nVarasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201c lisas ta.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201c lisas Tambre.\n\nKelmide eest oled kaitstud, kui:\n\n\n\tkatkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;\n\tsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.\n\n"}
{"text":"KUULA | RAHA PANEB VALED K\u00c4IMA: investeerimisskeemid valeinfo superlevitajate tagaKas infom\u00fcra on k\u00f5igest kattevari, mille arvelt rikastuda? Eesti valeinfo superlevitajate tagant leiame alatihti investeerimisskeemid, mille kaudu v\u00e4\u00e4rinfo uskujaid enda rahakotti avama meelitakse.\nOlgu selleks kulla\u00e4ri, kr\u00fcptovaluuta v\u00f5i nii-\u00f6elda \u201emajandus\u00fchistud\u201c \u2013 valeinfo levitajate loodud v\u00f5rgustikud on k\u00e4ima pannud korralikud rahamasinad. Seekordses \u201eValeinfo: paljastatud!\u201c podcastis just nendest skeemidest juttu ongi.\nJuba koroonalainetega tekkinud valeinfo levitajate erinevaid skeeme on ajakirjanik Martin Laine korduvalt uurinud. Toona tuli p\u00e4evavalgele n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4rinfo levimise ja kulla\u00e4ride seos Eesti \u201ealternatiivuudiste\u201c lehek\u00fclgedel. N\u00e4iteks Telegrami \u00e4rikeha Telegram Media O\u00dc 49% osanik on hoopis sakslasest kulla\u00e4rimees ja raamatute kirjastaja. \u201eMe toona tabasime \u00e4ra, et temalt tuleb Telegramile palju reklaamiraha, aga p\u00e4rast seda on see omanikuseos ka ametlikuks saanud,\u201c m\u00e4rkis Laine, viidates 2020. aastal ilmunud uurivale artiklile.\nLoe l\u00e4hemalt siit: \u201eVanden\u00f5uteoreetikute hall kardinal: valeinfo superlevitaja Eestis on saksa kullamiljon\u00e4r\u201c\n\u201eKriise v\u00f5imendades rikkaks: Eesti kulla\u00e4rimeeste raha vanden\u00f5uteooriate taga\u201c\nValeinfo levitajad kasutavad ka peale koroonat \u00e4ra endale loodud v\u00f5rgustikke, s\u00f6\u00f6tes neile ette skeeme, millega ise raha teenivad. N\u00e4iteks viimase aasta jooksul ehk aktuaalseim r\u00fchmitus ja poliitpartei KOOS, mis on oma tegutsemisaja v\u00e4ltel j\u00e4rjepidevalt kahjulikku ja eestivaenulikku valeinfot levitanud ning terve see aeg ka sujuvalt enda j\u00e4lgijaskonnale erinevaid finantsskeeme s\u00f6\u00f6tnud.\nN\u00e4iteks mullu s\u00fcgisel hakkas r\u00fchmituse KOOS liider \u2013 kes oli juba varem \u00fcks v\u00e4ga oluline pettuses kahtlustatava Dagcoini turundaja \u2013 selle Telegrami sotsiaalmeediakanalis reklaamima oma j\u00e4lgijatele j\u00e4rjekordset investeerimisskeemi. Suur roll selles skeemis on Dogbossi kr\u00fcptovaluutal, mille \u00e4rikeha asub k\u00fcll Eestis ning seda juhivad ametlikult 20-aastased noormehed, kuid mida Oleg Ivanov selgelt v\u00e4ga agressiivselt enda sotsmeedias turundab.\n\u00dcks hetk tekkis KOOS Telegrami kanali k\u00f5rvale salajasem grupp \u201eRahvusvaheline koost\u00f6\u00f6\u201c. Nimetatud grupis on heal juhul 60 liiget, kuid kaks neist on Dogbossi Venemaa vedurid Pavel Aljoshin ning Ruslan Zakharin. Viimane on kusjuures Venemaa kohalikus poliitikas tegev v\u00e4ike-influentser. Aljoshin on IT-\u00e4rimees.\nMilliseid investeerimisskeeme sellised grupid t\u00e4psemalt ajavad? Kuidas inimesi v\u00f5rku p\u00fc\u00fctakse? Sellest r\u00e4\u00e4gime t\u00e4psemalt \u201eValeinfo: paljastatud!\u201c saates. Eelmisi episoode saate j\u00e4rele kuulata Delfi Taskust, Spotifyst ja Apple podcastist. J\u00e4rgmine episood ilmub \u00fclej\u00e4rgmisel n\u00e4dalal."}
{"text":"UUS PILETIPAANIKA: petturid m\u00fc\u00fcvad The Weekndi kontserdile v\u00f5ltsitud pileteid\u201eAinult eestlaste k\u00e4est ostaks, kuigi neid ei usalda ka enam. Korraldaja ei soovita kelleltki pileteid osta. On ka neid, kes on piletid saanud 80 euroga ja m\u00fc\u00fcvad edasi ulmehindadega. Ma poleks uskunud, et \u00fcks kontsert v\u00f5ib sellise teema tekitada!\u201c r\u00e4\u00e4gib naine, kes on proovinud osta The Weekndi kontserdile pileteid j\u00e4relturult.\nKanada popstaar The Weeknd esineb v\u00e4hem kui kolme n\u00e4dala p\u00e4rast, 12. augustil esmakordselt Eestis, Tallinna lauluv\u00e4ljakul. Kontserdi korraldaja Live Nation m\u00e4rkis juba mullu detsembris, et k\u00f5ik piletid on v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Eelmisel n\u00e4dalal, 19. juulil tulid m\u00fc\u00fcki lisapiletid, kuid ka need l\u00e4ksid nagu soojad saiad.\nN\u00f5udlus piletite j\u00e4rele on suur ning paljud loodavad neid saada sotsiaalmeediagruppidest. Seal varitsevad piletiostjaid aga petturid, kes on saanud raha nii m\u00f5neltki heausklikult inimeselt.\nKa Anni (nimi muudetud) t\u00f5deb, et on otsinud pileteid nii Yaga m\u00fc\u00fcgiplatvormilt kui sotsiaalmeediagruppidest. Facebookis olevat piletite m\u00fc\u00fcgiks ja ostuks eraldi grupp. \u201eOlen sealt saanud v\u00e4lismaa nimega inimestelt t\u00e4pselt sama tekstiga s\u00f5numeid, et saada DM (s\u00f5num postkasti \u2013 toim). On tehtud hoiatavaid postitusi, et nende nimedega inimestelt ei ostetaks pileteid, aga ikka ja j\u00e4lle kirjutavad needsamad. Ma ei reageeri enam nendele kirjadele,\u201c r\u00e4\u00e4gib Anni.\nT\u00f5epoolest, pileteid m\u00fc\u00fcakse agaralt avalikus Facebooki grupis \u201eTallinna lauluv\u00e4ljak \u2013 The Weeknd: After Hours til Dawn Tour \u2013 12.08.2023\u201c. Piletiotsijaid lisandub iga tunniga. Postituste all kommenteerivad piletipakkujad on suuresti v\u00f5\u00f5ramaalased, kellel on tihti kolm, neli v\u00f5i koguni viis piletit \u201e\u00fcle\u201c. Petturid on j\u00f5udnud isegi nii kaugele, et teevad piletite m\u00fc\u00fcgiks v\u00f5ltsitud veebilehti ning ostavad Instagramis spetsiaalseid reklaame.\nPETTUS! Instagramis reklaamitakse usinasti veebilehti, kus m\u00fc\u00fcakse v\u00f5ltsitud pileteid.\n(Kuvat\u00f5mmis reklaamist)\u201eHoiatan petturi eest!\u201c\nAvalikku gruppi on lisatud m\u00f5ned hoiatavad postitused ka v\u00f5ltspiletitega \u00e4ritsevast petturist nimega Yvonne Kr\u00fcger. L\u00e4tlane M\u0101rcis kirjutab, et langes pettuse ohvriks. \u201eYvonne Kru\u0308ger saadab v\u00f5ltspileteid. Tema k\u00e4itumine tundus kahtlane, seega otsustasime tasuda vaid \u00fche pileti eest, et enne teise ostmist kontrollida, kas piletid on seaduslikud ja kehtivad,\u201c kirjeldab M\u0101rcis.\nMees saigi pileti, mis oli v\u00f5lts. Isegi artisti nimi oli piletile valesti kirjutatud! \u201eAmetlik piletim\u00fc\u00fcja Piletilevi kinnitas, et Yvonne saadetud piletid on v\u00f5ltsitud. Raha, mille talle saatsin, ei tee mind vaeseks, aga tahan teisi hoiatada, et nad seda inimest ei usaldaks!\u201c s\u00f5nab ta.\nRingo Raudvee on teinud piletim\u00fc\u00fcgi gruppi postituse, kuidas petturid \u00e4ra tunda. \u201eEnamik, kellega olen siin suhelnud, on paraku pesuehtsad scammer'id (inglise k \u2013 petturid). Olen sel teemal \u00fcsna vilunud, nad tunneb \u00e4ra v\u00f5rdlemisi kergelt. Otsisin mitu kuud pileteid ja k\u00f5ik \u00fcksteise j\u00e4rel olid scam. Eile l\u00e4ks k\u00f5igest paar minutit ja m\u00f5ni teravam k\u00fcsimus, et saada aru \u2013 j\u00e4rjekordne scammer,\u201c kirjutab ta.\nRaudvee juhib t\u00e4helepanu, et see pole kuigi realistlik, et piletite m\u00fc\u00fcja on p\u00e4rit USAst v\u00f5i v\u00e4ljastpoolt Euroopat. \u201eTuleb loogika t\u00f6\u00f6le panna! Usalda vaid l\u00e4hiriikide pakkujaid,\u201c soovitab mees. Lisaks on hoiatusm\u00e4rk, kui m\u00fc\u00fcja tahab pileteid saata m\u00f5ne teise keskkonna kaudu. \u201eAga miks ta ei jaga siis seda linki, kust saaks otse pileti osta. Ehk tagaks see turvalise ostu. J\u00e4lle loogikaviga. Maksad PayPali kaudu \u00e4ra ja kontserdi asemel v\u00f5id YouTube\u2019ist The Weekndi videoid vaadata!\u201c kirjutab Raudvee.\nLiiga hea, et olla t\u00f5si\nT\u00e4helepanu tasuks p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kui m\u00fc\u00fcja soovib PayPali makset tingimusel \u201efor friends and family\u201c \u2013 sel juhul puudub ostul kaitse. See on Raudvee s\u00f5nul selge ohum\u00e4rk. Mees lisab, et pettusele viitab ka see, kui m\u00fc\u00fcja ja PayPali konto nimi ei kattu. \u201eN\u00e4iteks m\u00fc\u00fcja on neiu, PayPali konto nimi viitab aga mehele, johnlasevesipeale@gmail.com vms,\u201c j\u00e4tkab Raudvee.\nKahtlane on ka see, kui m\u00fc\u00fcja soovib Revoluti \u00fclekannet. Raudvee mainib veel ohum\u00e4rke: \u201eM\u00fc\u00fcja toob p\u00f5hjenduseks, et tema \u00f5el on samal ajal pulmad ja ta ei saa ise Tallinnasse tulla. M\u00fc\u00fcja elab-\u00f5pib Tallinnas, aga ei tea, kummal pool Viru t\u00e4navat asub McDonald\u2019s. M\u00fc\u00fcja ei taha vastata ebamugavatele k\u00fcsimustele. Liiga hea pakkumine ongi valdavalt l\u00f5ks! M\u00fc\u00fcja Facebooki profiil on liiga v\u00e4rske, ajaloota v\u00f5i varjatud sisuga. Isegi, kui konto on leedu nimega \u2013 l\u00f5ks, proovib tekitada usaldust!\u201c\nLive Nationi turundusjuht Ott-Sander Palm hoiatab, et Instagramis reklaamitakse j\u00e4relturul tegutsevaid lehek\u00fclgi. \u201ePaljud inimesed on juba pettuse ohvriks langenud. Palume igal juhul selliseid m\u00fc\u00fcgiplatvorme v\u00e4ltida. The Weekndi pileteid m\u00fc\u00fcdi piletilevi.ee ja Ticketmasteri keskkondades,\u201c selgitab ta.\nPalm r\u00f5hutab veelkord, et v\u00f5\u00f5raste sotsiaalmeedias v\u00f5i mujal platvormidel m\u00fc\u00fcdavate piletite ostmisel on oht sattuda pettuse ohvriks, kuna pileti autentsust pole v\u00f5imalik peale vaadates tuvastada. Ta kinnitab: \u201eOn t\u00f5en\u00e4oline, et sama piletit on m\u00fc\u00fcdud edasi mitmele inimesele v\u00f5i see on v\u00f5ltsitud. Live Nation Estonia ei saa pettuse puhul aidata v\u00f5i vastutada ega tee eraldi piletite kontrolli.\u201c"}
{"text":"Sotsiaalmeedia: Reformierakonna keelepoliitika siiski t\u00f6\u00f6tab \u2013 kurjategijad petavad n\u00fc\u00fcd raha v\u00e4lja puhtas eesti keelesSotsiaalmeedias naerdakse, et Reformierakond on siiski midagi eesti keele \u00f5petamisel saavutanud \u2013 nendemoodi kraaded pole enam p\u00e4ris umbkeelsed, v\u00e4hemalt v\u00e4ljapetmises on eesti keelega paremaks l\u00e4inud.\nBNS vahendab: \u201cKelmid teevad petuk\u00f5nesid n\u00fc\u00fcd ka eesti keeles\u201d.\u00a0Ehk siis: \u201cLigi k\u00fcmme inimest on viimastel p\u00e4evadel teatanud politseile, et on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad heal tasemel eesti keelt.\nHelistajaks on v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja, kes r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varem on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\u201d\nReformierakond, sotsid ja kahesajatajad on tuntud poliitiliste petjatena, kes petsid inimestel h\u00e4\u00e4led v\u00e4lja, r\u00e4\u00e4kimata neile seejuures, et kavatsevad valimiste j\u00e4rel j\u00e4rsult maksukoormust t\u00f5sta. Ehk siis on nad kelmide m\u00f5tte- ja hingekaaslased poliitikas.\nEesti venestav valetajate valitsus, kelle eeln\u00f5ud eesti keele kaitseks venestamise tingimustes on teostamatu naljanumber, on n\u00fc\u00fcd midagi ikkagi saavutanud, venekeelsete juttudega vist enam midagi v\u00e4lja ei peta ja vargad l\u00e4hevad \u00fcle eesti keelele \u2013 v\u00e4hemalt oravaparteilaste m\u00e4nguruumis. On ju erakond tuntud paljude rahaskandaalide poolest: Siim Kallase k\u00fcmme miljonit, VEB Fond, Kristen Michali kilekotirahad, Liina Kersna \u00fclikallis testihange omade kaasamisega\u2026\nAga inimestele hoiatuseks: kriminaalb\u00fcroo juht kinnitas, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201c lisas Tambre.\nKelmide eest kaitsmiseks palub politsei katkestada k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast. Lisaks palub politsei mitte jagada oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisestada neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"Vallavolinik selgitab, kuidas ta 2500-eurose aastatuluga \u00e4ra elab ja 3500-eurose valimiskampaania tegiViljandi vallavolikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni juhi, opositsiooniliidri Valmar Haava 2500-eurone aastasissetulek, millest Sakala laup\u00e4eval kirjutas, pani nii m\u00f5negi kulmu kergitama: kuidas on v\u00f5imalik keskmiselt 208 euroga kuus \u00e4ra elada? Lisaks tavalistele v\u00e4ljaminekutele tuli Haaval selle aasta alguses kanda riigikogu valimiskampaania kulud, kuid oma s\u00f5nul aitavad tal toime tulla kasinus ja varem kogutud s\u00e4\u00e4stud.\nP\u00e4rast Viljandimaa poliitikute avalike huvide deklaratsioone k\u00e4sitlenud lugu postitas Viljandi vallavalitsuse liige Viljar Lohu Isamaast oma Facebooki seinale artikli kuvat\u00f5mmise ning kirjutas, et Haava on tema arvates maksupetturist suli.\n\"Ei ole k\u00fcll viisakas teiste rahakotis sorida, aga kuna Sakala seda juba teinud on... Siis on hea meel t\u00f5deda, et valla juhtimisse on kaasatud inimesi igast sotsiaal-majanduslikust klassist. Ka madalaimast,\" ironiseeris Lohu ja lisas kommentaarides: \"Tavaline suli, kes makse ei maksa.\"\nVallavolikogu liikme ja EKRE Viljandi valla osakonna esimehe Valmar Haava mullune sissetulek polnud erandlikult v\u00e4ike. 2021. aastal olid tema tulud 2398 eurot 74 senti, 2020. aastal deklareeris ta oma tuludeks aga vaid 720 eurot 60 senti. Sellest varasemad andmed pole k\u00e4ttesaadavad, sest enne seda ei olnud Haava poliitikuna tegev ega pidanud seet\u00f5ttu ka oma huve deklareerima.\nMulluste tulude, kulude ja hakkamasaamiste kohta \u00fctles Haava m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Sakalale, et elabki v\u00e4ga kokkuhoidlikku elu, v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas ei k\u00e4i, saab osa toidust talupidajatest s\u00f5pradelt ning auto on t\u00f6\u00f6auto. \"K\u00e4ib s\u00f5ber, toob kartulit, k\u00e4ib teine, toob mune,\" kirjeldas Haava 22. juuli artiklis oma eluviisi. \"Toitu kasvatame ka ise nii palju kui v\u00f5imalik ja Eesti Energiat nuumame nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik. Ma olen seda varemgi Sakala veergudel kirjeldanud, kuidas liha ostmine k\u00e4ib poole sea kaupa ning liha s\u00f6\u00f6ngi peres sisuliselt ainult mina.\"\nViljar Lohu \u00fctles, et tema hinnang, et vallavolinik Haava on tavaline suli, kes makse ei maksa, p\u00f5hineb Sakalas toodud huvide deklaratsiooni andmetel. Haavaga tal isiklikult suuremaid kokkupuuteid ei ole ning kahtlusi v\u00f5imaliku maksupettuse v\u00f5i mustalt maksmise kohta Lohul varem polnud. Haava enda jutt sellest, et ta elabki v\u00e4ga kasinat ja tagasihoidlikku elu, tundub Lohule siiski kahtlane. \"Kui ta suudab t\u00f5esti 200 euroga kuus \u00e4ra elada, siis see oleks ju v\u00f5rdlemisi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne saavutus,\" t\u00e4hendas ta.\nValmar Haava eitas igasuguseid s\u00fc\u00fcdistusi maksupettuses ning s\u00f5nas, et maksuamet on teretulnud tema ettev\u00f5tete majapidamist \u00fcle vaatama. \"Mitte midagi varjata ei ole,\" kinnitas ta.\nVallavolinikuna istungitel osaledes ja komisjonides t\u00f6\u00f6d tehes teenib Haava oma s\u00f5nutsi paar-kolmsada eurot kuus. Umbes teist sama palju tuleb tema s\u00f5nutsi sellest, et minevikus on ta s\u00f5pradele raha laenanud ning need maksavad laene tagasi. \"Me r\u00e4\u00e4gime k\u00fcmnetest tuhandetest eurodest,\" t\u00e4psustas Haava. \"Ma olen eluaeg k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d r\u00fcganud ning otsinud viise, kuidas hakkama saada. Aastaid tagasi tegelesin n\u00e4iteks kr\u00fcptoraha kaevandamisega, aga need seadmed m\u00fc\u00fcsin maha, sest ma ei ole siiski suurem asi itimees. Lisaks m\u00fc\u00fcsin kr\u00fcptoraha maha, sest selle v\u00e4\u00e4rtus oli piisavalt t\u00f5usnud. Juba sealt sain ma tuhandeid eurosid. Bisnismen olen juba noorest saadik olnud, ostnud, m\u00fc\u00fcnud ja vahetanud, enne ettev\u00f5tjaks hakkamist olin ka palgat\u00f6\u00f6line.\"\nOma kolmest firmast suurimasse, osa\u00fchingusse K\u00e4rstna Vili vormistas Haava ennast osalise t\u00f6\u00f6ajaga aasta algusest t\u00f6\u00f6le, sest eelmine aasta oli majanduslikult edukas, ning maksab endale n\u00fc\u00fcd ka v\u00e4ikest palka. Talle kuulub veel kaks teist ettev\u00f5tet, neis ta t\u00f6\u00f6l ei ole. Miks ta seda siis n\u00fc\u00fcd tegi? \"Juba \u00fcksnes haigekassa ja pensionistaa\u017ei saamiseks,\" r\u00e4\u00e4kis Haava. \"Ilma naljata, olen juba vanem kui kolmk\u00fcmmend aastat, aasta algusest on vaja olnud mitu korda arsti juures k\u00e4ia ja tulevikule on ka vaja m\u00f5telda.\"\nPuhaskasum ei t\u00e4henda kasusaamist\nVallavolinikust ettev\u00f5tja s\u00f5nas, et tema arvates on ka veidi eksitav v\u00e4lja tuua ettev\u00f5tete puhaskasum, sest inimesed v\u00f5ivad arvata, et see liigub otse tema taskusse. Enamik kasumist j\u00e4\u00e4b aga v\u00e4lja v\u00f5tmata ning l\u00e4heb parandusteks ja investeeringutena tagasi ettev\u00f5tetesse.\n\"Et kui keegi vaatab, et ohoo! K\u00e4rstna Viljal eelmisel aastal \u00fcle kahesaja tuhande kasumit! Hakkame vaatama: meestel t\u00f5stsin eelmisel aastal palka, masinaparki sai uuendatud, K\u00e4rstna Viljale sai \u00fcks uus kinnistu ostetud,\" loetles Haava kuluartikleid. Seda, et ta t\u00f6\u00f6tajatele osa palka \u00fcmbrikus maksaks, eitas Haava samuti ning s\u00f5nas, et p\u00f5llumajandusettev\u00f5ttes ei ole aasta ringi nii palju t\u00f6\u00f6d, et meestele k\u00f5rgemat palka maksta. N\u00f5nda tuleb igakuine palk suhteliselt v\u00e4ike, aga tihti on on ka t\u00f6\u00f6koormus pisike.\n\n\n\n\n\nHaava s\u00f5nas, et esmapilgul v\u00f5ib ju n\u00e4iteks osa\u00fchingu K\u00e4rstna Vili kasum (eelmisel aastal 235 264 eurot, kasumimarginaal 54,7 protsenti) t\u00f5esti tunduda suur, aga kuna see j\u00e4etakse v\u00e4lja v\u00f5tmata ja investeeritakse ettev\u00f5ttesse tagasi, on pigem k\u00fcsimus selles, kuidas ots otsaga kokku tulla.\n\"Mullu oli v\u00e4ga hea aasta, sest etten\u00e4gelikult vara valmis ostetud v\u00e4etis \u00f5nnestus odavalt k\u00e4tte saada ning Ukrainas lahvatanud s\u00f5da paiskas vilja hinna lakke,\" r\u00e4\u00e4kis Haava. \"Selle kasumiga saime hulga tehnikat v\u00e4lja vahetada. T\u00e4navu j\u00e4\u00e4me t\u00f5en\u00e4oliselt aga kahjumisse. Odavat v\u00e4etist enam osta ei saa ning vilja hinnad on kukkunud. Vilja ei tule, talivili l\u00e4ks osaliselt tuksi ning pidime \u00fclek\u00fclvi tegema.\"\nTa r\u00e4\u00e4kis, et inimesed ei tea ka seda, kui kallid on p\u00f5llumajandusmasinad. \"Algusaastatel kasutasime \u00fcldse v\u00e4ga vanu masinaid, j\u00f5udum\u00f6\u00f6da oleme ostnud v\u00f5i liisinud uuemaid,\" r\u00e4\u00e4kis ta. \"Need on kallid ja sul ei ole v\u00f5imalik kasumit v\u00e4lja v\u00f5tta v\u00f5i endale tuhande v\u00f5i paari tuhande euro suurust palka maksta. Lihtsalt ei ole. K\u00f5igepealt on vaja hoolitseda selle eest, et t\u00f6\u00f6tajatele saaks palka maksta ning oleks korralik masinapark. Viimastel aastatel oleme v\u00e4ga palju masinaid v\u00e4lja vahetanud.\"\nHaava loetles t\u00e4psemalt ka masinapargi peale kuluvat raha: John Deere\u2018i traktor \u2013 165 000 eurot pluss k\u00e4ibemaks; kasutatud kombain \u2013 154 000 eurot pluss k\u00e4ibemaks, m\u00f5lemad liisiitud. K\u00fclvik osteti aga kohe v\u00e4lja ja l\u00e4ks maksma 30 000 eurot. \"Teeh\u00f6\u00f6vli ostsime, \u00fche kasutatud traktori ostsime, 60 000 eurot pluss k\u00e4ive, auto ostsime, tehnilise bussi ostsime, haagise\u00a0...\" meenutas ta. \"Ja palgap\u00e4ev on meil sisuliselt kord aastas, s\u00fcgisel p\u00e4rast viljakoristust. Talviti toob teehooldus ka midagi sisse, aga mitte palju: eelmisel talvel pidin rentima kolm masinat lisaks ja palkama kolm lisat\u00f6\u00f6tajat. Lisaks intressid: eelmise aasta alguses maksin kombaini pealt 280 eurot kuus intressi, aga kaks kuud tagasi oli intress 780 peale kerkinud. Need on \u00fc\u00fcratud summad ja ma ei ole t\u00f5esti saanud endale palka maksta ja ei jaksa ka praegu suurt palka maksta.\"\nKinnisvara Valmar Haaval ametlikult puudub, aga sellega on tema s\u00f5nutsi hoopis omaette lugu.\nHaava elab K\u00e4rstnas P\u00e4rna t\u00e4naval kortermajas, mis koos paljude teiste majadega on registrisse kandmata. Seda k\u00fcsimust on \u00fcritatud lahendada juba sellest ajast, kui elupaik asus Tarvastu vallas, aga protsess on l\u00e4inud vaevaliselt ning p\u00e4rast suure Viljandi valla tekkimist on Haava s\u00f5nutsi ametnikel \u00fcldse j\u00e4rg k\u00e4est l\u00e4inud, mis ja kus toimub. \"Selle kohta v\u00f5in ausalt \u00f6elda, et elan t\u00e4iesti ehku peal,\" t\u00f5des Haava. \"Usalduse peal. Mul on korter, mille ostu-m\u00fc\u00fcgilepinguga juba nooruses ostsin, aga registrisse seda pandud pole. Sisuliselt on tehing toimumata ja elan justkui v\u00f5\u00f5ras korteris. Ja ma pole jaksanud seda asja ajada enam.\"\nHaava lisas l\u00f5petuseks, et kui Viljar Lohu nimetab teda madalaima klassi inimeseks, siis see teda ei solva. \"Ma olen pigem selle \u00fcle uhke,\" m\u00e4rkis ta. \"Ja vaat olengi n\u00f5ndanimetatud madala klassi inimene! Eluaeg olen olnud. Ja mis sellest siis on?\"\nKuidas rahastas Haava valimiskampaaniat?\nT\u00e4navustel riigikogu valimistel kandideeris Valmar Haava EKRE nimekirjas riigikokku ning tegi selleks siin \u00fche silmapaistvama kampaania. Erakondade j\u00e4relevalve komisjonile esitatud andmete kohaselt kulutas ta selleks 3496 eurot isiklikku raha. Arvete maksmise kuup\u00e4evad ulatuvad k\u00e4esoleva aasta 21. jaanuarist 2. m\u00e4rtsini.\nHaava s\u00f5nul finantseeris ta kampaaniat peamiselt s\u00e4\u00e4studest ja v\u00e4hestest sissetulekutest. Natuke raha andsid talle valimiskampaaniaks ka s\u00f5brad. Ta \u00fctles, et summa oli tuhande euro ringis, aga ta pigem j\u00e4\u00e4ks vastuse v\u00f5lgu, sest ei soovi valeinfot jagada. K\u00fcsimuse peale, kas see mitte keelatud annetus pole, j\u00e4i Haava samuti vastuse v\u00f5lgu. \"Ma t\u00f5esti ei tea, ei m\u00f5elnud selle peale,\" tunnistas ta. \"Kas s\u00f5pradelt kingituse vastuv\u00f5tmine on keelatud annetus\u00a0...?\"\nErakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni esimees Liisa Oviir s\u00f5nas Valmar Haava juhtumi kommentaariks, et jutt umbes paarisajaeurosest igakuisest sissetulekust, s\u00f5pradest, kes laene tagasi maksavad, ning 3500-eurosest valimiskampaaniast on esmapilgul kahtlane, ent kahtlane ei t\u00e4henda keelatut. \"Paljud poliitikud v\u00f5tavad isikliku valimiskampaaniaga v\u00f5etud kuludeks n\u00e4iteks laenu,\" r\u00e4\u00e4kis Oviir ning lisas, et kuidagi ei saa v\u00e4listada seda, et inimesel t\u00f5epoolest ongi s\u00e4\u00e4stud, mida ta sellisteks asjadeks kasutab.\nSeaduse j\u00e4rgi on annetused juriidilistelt isikutelt, n\u00e4iteks ettev\u00f5tetelt keelatud ning keelatud on ka varjatud sponsorlus, n\u00e4iteks variant, et ettev\u00f5te tasub poliitiku arved reklaamib\u00fcroole. Lubatud on \u00fcksnes eraisikute annetused ning need on vaja n\u00f5uetekohaselt deklareerida. Anon\u00fc\u00fcmsed annetused lubatud pole. Sularahas tehtud annetused tuleb samuti deklareerida ning arvestada, et nende puhul kehtib annetuse suuruse piirang: annetada tohib kuni 100 eurot kuus ehk siis 1200 eurot majandusaasta jooksul. Seega pole annetused s\u00f5pradelt v\u00f5i sugulastelt keelatud, kui need on n\u00f5uetekohased ja deklareeritud.\nLiisa Oviir lisas, et seadus n\u00e4eb ette, et keelatud annetused tuleb tagastada, aga kui tegu on siiski lubatud annetustega, mis on teadmatusest v\u00f5i varjamissoovist deklareerimata j\u00e4\u00e4nud, siis tuleb see esimesel v\u00f5imalusel lihtsalt deklareerida.\nValmar Haava kinnitas, et valimiskampaania heaks m\u00f5eldud annetused s\u00f5pradelt tulid panga\u00fclekandega, aga ta ei m\u00e4leta, kas deklareeris need v\u00f5i mitte. \"Esimesel v\u00f5imalusel uurin j\u00e4rele ning vajadusel deklareerin kohe \u00e4ra,\" kinnitas Viljandi valla EKRE osakonna esimees.\n"}
{"text":"K\u00f5ne tundmatult numbrilt andis lootust. Metsk\u00fcla koolijuht v\u00f5itleb valla v\u00e4ikekooli eest juba teist korda21 aastat Metsk\u00fcla algkooli juhtinud Pille Kaisel ei saa aru, miks tahab vald t\u00e4navust aasta kooli iga hinna eest erakooliks kujundada. \u201eSee on mu elut\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6elu,\u201c lubab Kaisel kooli s\u00e4ilitamise nimel edasi v\u00f5idelda.\nTeisip\u00e4eval, 18. juulil helises Pille Kaiseli mobiiltelefon. Kaiselil polnud tuju v\u00f5tta vastu v\u00f5\u00f5rast k\u00f5net tundmatult numbrilt. Ta oli masendunud, sest p\u00e4ev varem oli ringkonnakohus t\u00fchistanud nende esialgse \u00f5iguskaitse v\u00f5itluses Metsk\u00fcla algkooli s\u00e4ilitamise nimel.\nEnt k\u00fcmme minutit hiljem hakkas Kaiselil kripeldama ja ta helistas tundmatule numbrile siiski tagasi. Telefon andis kinnist, kuid veidi aja p\u00e4rast helistas tundmatu taas, alustades k\u00f5net s\u00f5nadega:\n\u201eTere, olen Parvel Pruunsild, m\u00f5tlesin Metsk\u00fcla kooli toetada 40 000 euroga.\u201c\nKaisel oli keeletu. Ta teadis \u00e4rimees Pruunsilda meediast, kuid isiklik kokkupuude puudus. T\u00f5en\u00e4oliselt tajus ka Pruunsild koolidirektori kohmetust ning t\u00e4psustas kohe, et kas kool ehk ei tahagi seda raha.\nAlles siis sai Kaisel k\u00f5nev\u00f5ime tagasi ja kinnitas kiirelt, et tahab k\u00fcll!\nK\u00f5ne Pruunsillaga kestis k\u00fcmmekond minutit.\nMetsk\u00fcla algkool on p\u00e4\u00e4stetud, lootis Kaisel k\u00f5net l\u00f5petades. Aga paistab, et nii lihtsalt need asjad ei k\u00e4i.\nKui Pille Kaisel \u00fclikoolis geograafia\u00f5pingud l\u00f5petas ning oli oma noorema lapse kolmeaastaseks kasvatanud, kutsus \u201edr Noormann\u201c ehk Lihula kooli juht T\u00f5nu Ots ta Lihulasse \u00f5ppealajuhatajaks ja \u00f5petajaks. Neli aastat \u00f5petaski Kaisel seal bioloogiat ja inglise keelt. Tema oma t\u00fctar \u00f5ppis samal ajal Metsk\u00fcla koolis, mis asub umbes viie kilomeetri kaugusel Matsalust.\nEnt 2002. aastal kutsuti Pille Kaisel juhtima Metsk\u00fcla algkooli, sest senine direktor Ann Polma lahkus siitilmast. Polma oli koos abikaasa Gunnariga 1989. aastal Metsk\u00fcla algkooli (taas)avanud ja vaheldumisi olid nad seda ka juhtinud. Esimeses klassis oli alguses neli last ja see oligi kogu kool. Tasapisi kasvati kuueklassiliseks.\nKui Kaisel kooli juhtimise \u00fcle v\u00f5ttis, \u00f5ppis seal 17 last. Ta alustas kohe erinevate projektide kirjutamist, et vallalt v\u00f5imalikult v\u00e4he raha k\u00fcsida. Laste \u00f5pitase oli nii k\u00f5rge, et n\u00e4iteks pranglimise ja looduse tundmise \u00fcleriigilistel v\u00f5istlustel edestati isegi toona Gunnar Polma juhitud Tallinna Reaalkooli.\nT\u00e4navu kevadel valiti Metsk\u00fcla algkool aasta kooliks. \u00d5pilased osalevad maakondlikel ja \u00fcleriigilistel ol\u00fcmpiaadidel, kus saavad h\u00e4id kohti. On \u00f5ues\u00f5pe, matkamine, orienteerumine, rahvatants, pillim\u00e4ng, kunst, robootika. Koolis tegutsevad kodut\u00fctred ja noorkotkad ning tehakse rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d. Kahel lapsel on tugiisik, \u00fcle poole lastest k\u00e4ib \u00f5piabir\u00fchmas.\nKaisel peab Metsk\u00fcla kooli eest juba mitmendat v\u00f5itlust. 2011. aastal tahtis vald sulgeda nii Metsk\u00fcla kui ka Tuudi ja Kasari algkoole. Kaisel seisis vastu. \u201eTegime k\u00f5va kisa, suutsime selgeks teha, et see pole hea m\u00f5te, ja k\u00f5ik kolm kooli j\u00e4id alles.\u201c Hiljem Tuudi ja Kasari koolid siiski suleti. Kaisel sai kooli p\u00e4\u00e4stmise eest kodanikup\u00e4eva aum\u00e4rgi.\n\u201eTegime k\u00f5va kisa, suutsime selgeks teha, et see pole hea m\u00f5te, ja k\u00f5ik kolm kooli j\u00e4id alles.\u201c\nEnne haldusreformi oli Lihula vallas kokkulepe, et kuueklassilised koolid tegutsevad seni, kuni \u00f5pilaste arv ei lange alla 12. T\u00e4navu oli Metsk\u00fcla koolis lapsi 21, sellest hoolimata algasid kevadel taas jutud kooli sulgemisest. Ka n\u00fc\u00fcd, mil suurettev\u00f5tja Pruunsild kandis valla arvele kooli \u00fche aasta tegutsemisraha, ei tea keegi, mis edasi saab.\nJuba paar p\u00e4eva p\u00e4rast Pruunsilla raha laekumist teatas L\u00e4\u00e4neranna volikogu esimees Armand Reinmaa, et Pruunsilla raha kui \u201e\u00e4rimeeste poolt tehtav annetus\u201c v\u00f5ib olla korruptsioon.\nKaisel pole senini saanud vallajuhtidele otse selgitada, miks kooli sulgeda ei tohiks. Volikogu juht Reinmaa viskas m\u00e4rtsis Kaiseli volikogu istungilt v\u00e4lja.\nEsmasp\u00e4eva, 24. juuli hommikul kell pool k\u00fcmme oli Kaiselil ja Metsk\u00fcla rahval kokku lepitud kohtumine nii Reinmaa kui vallavanema Ingvar Saarega, kuid Reinmaa ei saanud tulla.\nIngvar Saarega arutati erinevaid v\u00f5imalusi, millest \u00fcks on teistest konkreetsem \u2013 Metsk\u00fcla algkool v\u00f5tab k\u00f5ik hagid kohtust tagasi ja kool j\u00e4tkab tulevikus erakoolina. K\u00fcsimus on, millal. Nimelt on Pruunsild \u00f6elnud, et tema raha on m\u00f5eldud 2023\/24. \u00f5ppeaastaks.\n\u201eErakool peab loodud olema 31. m\u00e4rts 2024,\u201c \u00fctleb Saare ja lubab, et nemad on n\u00f5us iga \u00f5pilase \u00f5ppimist edaspidi toetama 100 euroga kuus.\nKaiselile erakooli m\u00f5te ei meeldi, kuid temagi on t\u00f6\u00f6rahu poolt.\n\u201eKui nad annaksid meile kaks aastatki, siis ehk j\u00f5uaksime (erakooli asutada \u2013 EE),\u201c \u00fctleb Kaisel, kes ei m\u00f5ista, mida kooli sulgemisega saavutada tahetakse. Selline \u201ekooliv\u00f5rgu korrastamine\u201c tema s\u00f5nul erilist kokkuhoidu ei anna. Ta teab 40 inimest, kes on viimase 10 aasta jooksul kolinud L\u00e4\u00e4neranna valda just Metsk\u00fcla kooli p\u00e4rast. Nad on viinud sinna valda oma maksuraha. N\u00e4iteks L\u00e4\u00e4neranna vallavanem Ingvar Saare ise ei ole oma juhitavasse valda sisse kirjutatud, tema tulumaks l\u00e4heb Kihnu.\n\u201eKui paljud pered j\u00e4\u00e4vad siia edaspidi tulemata?\u201c k\u00fcsib Kaisel. \u201eKa nende tulumaks j\u00e4\u00e4b saamata. Ja kui meie eluj\u00f5uline kogukond laiali jookseb, ei tule enam ka nende maksuraha.\u201c\nMetsk\u00fcla kooli sulgemine on tema jaoks seda kummalisem, et riik soovib eluj\u00f5ulised maakoolid oma tiiva alla v\u00f5tta. Ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on lubanud leida omavalitsustega lahendused kodul\u00e4hedaste v\u00e4ikekoolide s\u00e4ilitamiseks.\nVallavanem Saare \u00fctleb, et asi pole ainult rahas, vaid eelk\u00f5ige valla kooliv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamises, sest raha vallal on \u2013 n\u00e4iteks eraldati reservfondist 40 000 eurot kohtukuludeks.\nAga miks t\u00f5stavad volikogu liikmed, kes seda k\u00f5ike teavad, siiski k\u00e4e, et Metsk\u00fcla algkool sulgeda? Kaisel ei tea. Kevadel esitas Metsk\u00fcla kooli hoolekogu vallale 14 lehek\u00fclge p\u00f5hjendusi, miks kooli ei tohiks kinni panna. Nendega ei arvestatud.\n\u201eMeil pole kunagi olnud rohkem \u00f5pilasi, s\u00fcgisel lisanduks 5\u20136 last, kooli mahub kuni 30 last. 90ndatel oli korra 28 last, varsti on see meil taas nii,\u201c n\u00e4eb Kaisel koolil tulevikku. Ega muidu poleks tehtud ka kooli juurdeehitise projekti.\nKa vallavanem Saare \u00fctleb, et asi pole ainult rahas, vaid eelk\u00f5ige valla kooliv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamises, sest raha vallal on \u2013 n\u00e4iteks eraldas vald oma reservfondist 40 000 eurot kohtukuludeks. Umbes nii palju maksab \u00fcks Metsk\u00fcla algkooli \u00f5ppeaasta.\nMis koolist saab, peab selge olema 1. augustiks, sest L\u00e4\u00e4neranna valla volikogu peab 10. augustil tegema l\u00f5pliku otsuse."}
{"text":"Politsei hoiatab: petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.\nKelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201d lisas ta.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201d lisas Tambre.\nKelmide eest oled kaitstud, kui:\nkatkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;\nsa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"End v\u00e4idetavalt Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imehena esitlenud saarlane saadetakse kelmuse s\u00fc\u00fcdistusega kohtu etteAugustis astub kohtu ette Marek Alle-Lundberg-Ollen-Tamm-Stell, kes v\u00e4idetavalt esitles end\u00a0Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imehena\u00a0ja t\u00f5mbas seel\u00e4bi \u00e4ripartneritele koti p\u00e4he.M\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00e4rtsis oli eetris\u00a0\u00abKuuuurija\u00bb saade saarlasest\u00a0Marek\u00a0Tammest, kes on v\u00e4idetavalt enda libeda jutu ja osava pildit\u00f6\u00f6tlusega aastate jooksul\u00a0\u00e4ripartneritelt v\u00e4lja petnud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\nNimelt olevat saarlane enda \u00e4ripartneritele v\u00e4itnud,\u00a0et on Rootsi ettev\u00f5tja, miljard\u00e4r\u00a0Fredrik Lundbergi t\u00fctre Johanna Lundbergi elukaaslane. Mees olevat loonud endale miljon\u00e4rikuvandi, kelle Facebooki s\u00f5prade seas olid mitmed staarid ja riigikogu liikmed.\n\nKollaa\u017e Saarte H\u00e4\u00e4lest.\u00a0\nSaarte H\u00e4\u00e4l\n\nAugusti alguses astub mees kohtu ette s\u00fc\u00fcdistatuna korduvas kelmuses.\u00a0\u00abMarek Stelli s\u00fc\u00fcdistatakse kelmuses ehk selles, et ta tekitas teistele inimestele tegelikest asjaoludest teadvalt eba\u00f5ige ettekujutuse ja p\u00f5hjustas neile nii varalise kahju,\u00bb lisas prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Allan Rajavee.\u00a0Saarte H\u00e4\u00e4l aga kirjutab, et 52-aastane Stell on \u00e4ripartneritelt aastate v\u00e4ltel kokku\u00a0v\u00e4lja petnud 62 000 eurot.\nS\u00fc\u00fcdistuse t\u00e4psem\u00a0sisu avatakse\u00a0kohtuistungil.\n\nKott p\u00e4he?\n\nM\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00e4rtsis r\u00e4\u00e4kis ettev\u00f5tja Peeter Anninon\u00a0\u00abKuuuurija\u00bb saates, kuidas Stell talle v\u00e4idetavalt koti p\u00e4he t\u00f5mbas. Nimelt olevat Stell pakkunud Anninonile abi ettev\u00f5tluse laiendamisel. Hiljem hakati koos ka\u00a0\u00f5lle\u00e4ri ajama.\u00a027 000 eurot Stellile kandnud ettev\u00f5tja seda summat aga enam ei n\u00e4inudki.\u00a0\u00abTa oskab luua kontosid ja kuvandit endast.\u00a0Sa ei suuda inimesena ette kujutada, et viiek\u00fcmnendates mees nii jultunult valetab,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Anninon toona saates.\nLoe pikemalt siit:\nEnd Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imeheks valetanud Saaremaa mees suutis \u00e4ripartneritelt v\u00e4lja petta hunniku raha\nKa m\u00f6\u00f6dunud aastal kirjutas Saarte H\u00e4\u00e4l, et\u00a0\u00abRootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imees\u00bb\u00a0t\u00f5mbas v\u00e4idetavalt haneks kuulsa ukraina kunstniku Alla Shlyakhova ja pettis Shlyakhovalt ja tema kaasalt v\u00e4lja 5000 eurot.\u00a0\n\u00abTa v\u00e4itis, et tal on sidemeid Rootsi kuningliku perekonnaga,\u00bb r\u00e4\u00e4kis kunstnik toona. \u00abSuhtluse k\u00e4igus tekkis k\u00fcsimus, kas ta v\u00f5iks korraldada Stockholmis mu maalidest heategevusn\u00e4ituse ja tutvustada mulle Rootsi kuningat Carl XVI Gustafit.\u00bb\n\nMarek Lunberg\u00a0\nKuvat\u00f5mmis saatest\n\nS\u00f5numivahetuse teel lepiti\u00a0maalin\u00e4ituse korraldamine Rootsis kokku, ent selleks pidi Shlyakhova kandma \u00fcle 5000 eurot. Kui esialgu oli v\u00e4idetavalt jutt, et raha l\u00e4heb v\u00e4lisministeeriumile, siis hiljem tuli naise s\u00f5nul ilmsiks, et 5000 eurot l\u00e4ks Stelli varjatud kontole.\nN\u00e4itust aga\u00a0l\u00f5ppude l\u00f5puks ei toimunudki. Selle asemel hakkas v\u00e4idetavalt \u00fcks keerutamine ja tagaajamine.\nMarek Stell on k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdistused siiani tagasi l\u00fckanud.\u00a0\u00abSee ei ole t\u00f5si! Meil oli hoopis teine lepe. Esiteks nad ei ole mulle raha kandnud,\u00bb kommenteeris ta Saarte H\u00e4\u00e4lele,\u00a0v\u00e4ites, ei ole kedagi petnud.\u00a0\u00abMina ei ole seda raha saanud. V\u00f5in n\u00e4idata isegi pangav\u00e4ljav\u00f5tteid, mul ei ole sellist raha kunagi tulnud. Ma ei tea, kust see jutt \u00fcldse tulnud on,\u00bb j\u00e4i Stell endale kindlaks.\u00a0\nVaata t\u00e4ispikka \u00abKuuuurija\u00bb\u00a0intervjuud Marek Stelliga siit:\u00a0\nT\u00c4ISPIKK INTERVJUU \u232a Saaremaa mees Marek Stell esitab oma versiooni vaidlustest\n\n\nKelmused ja v\u00f5ltsimine\n\nKohtu ees on mees aga varemgi seisnud. 2017. aastal m\u00f5isteti ta Harju maakohtus s\u00fc\u00fcdi kelmuses\u00a0ja v\u00f5ltsimises.\u00a0Stelli karistati nelja-aastase liitvangistusega, mis asendati 1440 tunni \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6ga.\n\nMarek Stell\u00a0\nKuvat\u00f5mmis \u00abKuuuurija\u00bb\u00a0saatest.\n"}
{"text":"Kelmid teevad petuk\u00f5nesid n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesLigi k\u00fcmme inimest on viimastel p\u00e4evadel teatanud politseile, et on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad heal tasemel eesti keelt.Kelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Helistajaks on v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja, kes r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varem on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEsmasp\u00e4eva hommikul teatas \u00fcks inimene politseile, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politseinik ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi ettepaneku kohtumiseks politseimajas. K\u00f5ne vastuv\u00f5tnu katketsas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u00ab lubas Tambre.\nKriminaalb\u00fcroo juht kinnitas, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u00bb lisas Tambre.\nKelmide eest kaitsmiseks palub politsei katkestada k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast. Lisaks palub politsei mitte jagada oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisestada neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"Heido Vitsur: miks meil on ikkagi vaja teises pensionisambas raha \u201ep\u00f5letada\u201c? Vastus on lihtneMeil pole eriti kombeks m\u00f5elda sellele, milline on elu p\u00e4rast 65. eluaastat ning miks on pension\u00e4ride v\u00f5imalused Eestis ja teistes arenenud maades nii erinevad.\nSiiski elavad Eestiski inimesed p\u00e4rast 65. s\u00fcnnip\u00e4eva keskmiselt veel 15 aastat, aga erinevalt enamikust arenenud maadest on paljude meie pension\u00e4ride saatus endiselt elada need 15 aastat vaesena. \u00dcks selle p\u00f5hjus on ilmselt 1990. aastate alguse erakordselt madal stardipakk, mille j\u00e4rgi hakati k\u00f5ikidele pension\u00e4ridele maksma \u00fchesugust elatisraha. See summa oli nii v\u00e4ike, et kattis h\u00e4davaevu minimaalsed vajadused, kuid inimesed leppisid sellega, sest vabadus tundus tollal piisava tasuna.\nParaku koostatakse Eestis riigieelarve suuresti nn baasist l\u00e4htudes: aluseks v\u00f5etakse eelmise aasta kulutuste tase ja neid on raske tuntaval m\u00e4\u00e4ral suurendada. Viimasel ajal on lisandunud teinegi pension\u00e4ride kahjuks t\u00f6\u00f6tav tegur: riik ei arvesta piisavalt tulevikuga. Pensioni valdkonnas tuleb n\u00e4ha ette v\u00e4hemalt inimese elukaare pikkust ajal\u00f5iku, aga parem kui veel pikemat.\nKa Eestis elavad inimesed p\u00e4rast 65. s\u00fcnnip\u00e4eva keskmiselt veel 15 aastat, aga erinevalt enamikust arenenud maadest tihti vaesena.\nL\u00fchiajalises maailmas \u2013 see t\u00e4hendab aasta v\u00f5i m\u00f5ne jooksul \u2013 ei muutu tingimused, soovid ega ka v\u00f5imalused ja nende omavahelised seosed m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Ent kui anal\u00fc\u00fcsida ees olevat 40 aastat, mis on tavalisest k\u00fcmme korda pikem planeerimise periood ja v\u00f5rdne inimese aktiivse elueaga, siis pilt muutub.\nParaku ei ole demograafia ainuke jooksva rahastamise s\u00fcsteemi piiraja. Just niisama, nagu pole me suutnud oma suva j\u00e4rgi muuta praeguses sotsiaal-majanduslikus keskkonnas inimeste demograafilist k\u00e4itumist, pole me suutnud v\u00e4ltida ka avalike kulutuste kasvu. Kuskil pole suudetud seda teha, ent Eesti eelarve on tugevama surve all kui rikkamatel naabritel.\nMida t\u00e4hendavad need sotsiaalseteks vajadusteks mineva raha protsendid, paistab k\u00f5ige paremini v\u00e4lja pensionide t\u00f6\u00f6tasu asendusm\u00e4\u00e4rades. Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja arengu organisatsioon (OECD) hindab pensionis\u00fcsteemide adekvaatsust selle j\u00e4rgi, milline on meeste keskmine pension v\u00f5rreldes nende pensionieelse t\u00f6\u00f6tasuga. Eesti oli selle n\u00e4itaja poolest 2020. aastal 50 riigi v\u00f5rdluses L\u00f5una-Aafrika ja Leedu j\u00e4rel 28% asendusm\u00e4\u00e4raga tagantpoolt kolmandal kohal. See t\u00e4hendab OECD ja Euroopa Liidu keskmisest 52% asendusm\u00e4\u00e4rast 1,9 korda viletsamat taset.\nSotsiaalmaksu suurendamisele kui t\u00e4iendavale katteallikale pole pensionide maksmisel m\u00f5tet loota. Eriti selgelt paistab see t\u00f5siasi v\u00e4lja neist maksut\u00f5usudest, mida kavandatakse eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks, samuti k\u00e4rbetest, mida tuleb teha maksude t\u00f5stmisest hoolimata.\nSeega ei ole Eestil praeguses olukorras rohkem valikuid kui t\u00e4iendada oma pensionikorraldust selliselt, et pensionide inimv\u00e4\u00e4rikale tasemele t\u00f5stmine ei oleneks riigi tuludest. Ent sellel teel on \u00fcksjagu takistusi. Esiteks, nagu juba \u00f6eldud, ei t\u00e4htsusta me vanadusega kaasnevaid probleeme ja elame l\u00fchiajalises maailmas. Teiseks pole ka valitsuse tegemised, makro\u00f6konoomiline keskkond ja kogu avalik ruum soodustanud elanike pikaajalist majanduslikku m\u00f5tlemist.\nMe v\u00f5ime ju vaielda selle \u00fcle, kas teine pensionisammas on t\u00e4naseid ja ka homseid esimese samba pensione v\u00e4hendanud v\u00f5i mitte, kuid teise sambasse kogujatele on see sammas kasulik igal juhul \u2013 isegi kui inflatsioon kiireneb m\u00f5nel aastal 25%-ni. Paneb ju riik igale eurole kaks juurde ja 200% on igal juhul kaheksa korda rohkem kui 25%.\nOsa lahendusest on t\u00f6\u00f6tajatele teise samba suuremate sissemaksete v\u00f5imaldamine ja t\u00f6\u00f6andjapensioni rakendamise toetamine.\nPensionitega Euroopa keskmisele tasemele j\u00f5udmiseks tuleb meil oma kitsit pensionis\u00fcsteemi veelgi arendada ja paraku ka keerukamaks. Arenenud riikides levinud pensionide rahastamise allikate paljusus ei ole tekkinud ilmaasjata: seda on n\u00f5udnud inimeste erinevad soovid ja v\u00f5imalused ning pidevas muutumises olev elu.\nLahendust otsides tuleks alustada k\u00f5ige lihtsamast ja maailmas ammu j\u00e4rele proovitust: t\u00f6\u00f6tajatele teise pensionisamba suuremate sissemaksete v\u00f5imaldamine ja t\u00f6\u00f6andjapensioni laialdasema rakendamise toetamine. Kumbki poleks v\u00f5luvits, kuid nende koosm\u00f5jus saaks pension\u00e4ride eluj\u00e4rg hakata tuntavalt paranema.\nLisaks tuleb hakata vanadusp\u00e4evadeks oma raha k\u00f5rvale panema. Professionaalselt juhitud pensionifondid on hoiukontost tunduvalt paremad raha kogumise ja s\u00e4\u00e4stude ostuj\u00f5u s\u00e4ilitamise instrumendid. Isegi kui inflatsiooni v\u00f5i karuturu t\u00f5ttu haihtub sambast ajutiselt \u00fcle viiendiku, m\u00f5jutab selline v\u00e4\u00e4rtuse k\u00f5ikumine \u00fcksnes neid, kes v\u00f5tavad sellel \u00f5nnetul perioodil kogu oma raha teisest sambast v\u00e4lja. Neile, kelle raha j\u00e4i valitud fondidesse alles v\u00f5i kes v\u00f5tsid seda v\u00e4lja kuu kaupa, tuleb see \u201ehaihtunud\u201c raha alati tagasi.\nMajanduslanguste draama j\u00e4\u00e4b k\u00fcll heast ajast paremini meelde, kuid langused on alati olnud keskmiselt viis korda l\u00fchemad kui t\u00f5usuperioodid. Viimase saja aasta andmed n\u00e4itavad, et majanduskasvu ajaj\u00e4rkudel on eelmise languse ajal kaotatu tagasi teenitud keskeltl\u00e4bi \u00fcheksakordselt.\nTeise samba plussid matemaatika keeles\nEt teise pensionisamba kasu paremini hoomata, v\u00f5tame vaatluse alla kaks inimest. \u00dcks neist on 32-aastane, kes hakkas t\u00f6\u00f6tama 2014. aastal ja v\u00f5tab teisest sambast \u00fcksk\u00f5ik mis otstarbel v\u00e4lja selle vanuser\u00fchma keskmise 6800 eurot. Teine inimene on 57-aastane.\nEsimene n\u00e4ide, 32-aastane inimene\nEesti keskmine 32-aastane kogumise l\u00f5petaja, kes teenib keskmisest 10% k\u00f5rgemat palka, kaotab oma sammuga (peale tulumaksu) v\u00f5imaluse saada k\u00fcmne aasta jooksul riigilt 12 000 eurot. Isegi kui fondid suudavad korvata \u00fcksnes inflatsioonikahju (pikaajaliselt suudavad nad enamat), ulatub see summa kokku 14 500 euroni.\nLisaks on ta \u00e4ra andnud v\u00f5imaluse hakata saama 65-aastaseks saades arvestamisv\u00e4\u00e4rset pensionilisa, mida saavad need tema eakaaslased, kes kogumist j\u00e4tkavad. Isegi kui pensionifondide tulusus j\u00e4\u00e4b selliseks, nagu oli viimased 20 aastat, oleks 2014. aastal t\u00f6\u00f6tamist alustanud inimese esimene II samba v\u00e4ljamakse 1000 eurot kuus. Kui ta valib v\u00e4ljamaksete tegemiseks fondipensioni, on see summa 15 aastat hiljem 1800 eurot kuus.\nSeejuures oleks tema enda panus 40 aasta jooksul 37 000 eurot ja riigi oma 74 000 eurot. \u00dclej\u00e4\u00e4nu kogunenud 265 000 eurost annaks 3\u20134% nominaaltootlus, mis \u00fcletaks inflatsiooni 0,5\u20131%.\nT\u00f5si, teisest sambast lahkudes oleks meie keskmisel 32-aastasel pensionis\u00fcsteemist lahkujal ka v\u00e4ike eelis. Kui praegune esimese samba skeem j\u00e4tkub ja pensioneid indekseeritakse rahandusministeeriumi prognoositavas tempos (pikaajaliselt 3% aastas), hakkaks ta juhul, kui ta ei lahku teisest sambast, saama 2065. aastal esimese samba pensioni ligikaudu 1800 eurot kuus, lahkumise korral aga 1950 eurot kuus.\nValik teie: kas lahkuda teisest sambast ja teha panus 150 euro v\u00f5rra suurema esimese samba pensioni saamisele v\u00f5i j\u00e4tkata kogumist, et saada 150 euro v\u00f5rra v\u00e4iksemale esimese samba pensionile lisaks 1000-eurost fondipensioni makset. Seejuures tasub meelde j\u00e4tta, et see 850-eurone vahe saab aastatega ainult kasvada.\nTeine n\u00e4ide, 57-aastane inimene\nSambast raha v\u00e4lja v\u00f5ttev 57-aastane inimene kaotaks eelseisva kaheksa kuni k\u00fcmne aasta jooksul riigi 4% osalusest ilmaj\u00e4\u00e4mise t\u00f5ttu \u00fcmmarguselt 12 000 eurot ja kogutud 20 000 eurolt makstud tulumaksu. P\u00e4rast 65-aastaseks saamist j\u00e4\u00e4b ta ilma ka teise pensionisamba v\u00e4ljamaksetest.\nKui ta poleks pensionikogumisest loobunud ja oleks valinud fondipensioni, moodustaks saadav summa 15 aasta jooksul kokku 66 000 eurot. Esimene teise samba v\u00e4ljamakse oleks seejuures 270 eurot.\nNagu 32-aastasel v\u00e4heneks m\u00f5nev\u00f5rra ka selle inimese esimese samba pension, kellel oli pensionini j\u00e4\u00e4nud k\u00fcmme aastat. Juhul kui ta on teisest sambast lahkunud, hakkaks ta k\u00fcmne aasta p\u00e4rast saama 970\u20131050 eurot kuus (eeldusel, et l\u00e4hiaastatel suurendatakse pensione 3% aastas). Kui ta aga j\u00e4tkab teise sambasse kogumist, j\u00e4\u00e4ks tema esimese samba pension 900\u2013950 euro piiresse, mis on 70\u2013100 eurot v\u00e4hem.\nJa j\u00e4lle on valik sinu: kas valida 85 euro v\u00f5rra suurem esimese samba pension v\u00f5i eelistada 900 eurole lisaks pensioniaastatel esimesest sambast kiiremini kasvavat 260-eurost fondipensionit.\n\u00dclaltoodust j\u00e4reldub, et teise sambasse kogutud raha v\u00e4ljav\u00f5tmise korral ei ole kindlasti m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida rahalisest v\u00f5idust."}
{"text":"Luminor tuletab meelde: petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saadaLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul on autentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud. K\u00f5ige enam eksitakse lihtsa p\u00f5hit\u00f5e vastu, et autentimisvahendite, n\u00e4iteks Smart-ID ja mobiil-ID, PIN-koode ei tohi kellelegi avaldada.\u201eTelefoni teel PIN-koodide k\u00fcsimisse tuleb igal juhul suhtuda skeptiliselt ning alati m\u00f5elda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada v\u00f5i kellegi palvel midagi kinnitada. Kuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi \u00f6elda. Kindlasti ei k\u00fcsi koodide avalikustamist pangat\u00f6\u00f6taja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda \u00fcritab. Tuleb meeles pidada, et petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saada,\u201c \u00fctles Kiik.\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \u201eKui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\u201c t\u00f5des spetsialist.\nPIN1-koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse n\u00e4iteks internetipanka sisse logimine. PIN2 toimib seevastu nagu digitaalne allkiri ehk sellega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik kinnitada makseid. Turvakoodid on t\u00e4pselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, seet\u00f5ttu tuleb PIN-koode ja paroole v\u00f5\u00f5raste silmade eest kaitsta \u2013 kunagi ei tasu neid hoida n\u00e4htavas kohas nagu k\u00fclmkapiuks v\u00f5i kontori t\u00f6\u00f6laud.\n\u201eKui kirjutada koodid paberit\u00fckile, tuleb hoolt kanda ka selle eest, et paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja k\u00f5rvalistel isikutel v\u00e4listatud sellele ligip\u00e4\u00e4s. K\u00f5ige parem, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna k\u00f5ike meelde j\u00e4tta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida,\u201c lisas Kiik. N\u00e4iteks pole telefoniga tehtud foto v\u00f5i kuvat\u00f5mmis kaugeltki parim variant info talletamiseks.\nParoolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Kiik soovitab tutvuda erinevate v\u00f5imalustega ning leida endale sobivaim. Pettuste t\u00f5kestamise spetsialist paneb inimestele s\u00fcdamele, et paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida l\u00e4bi pole loetud.\n"}
{"text":"Kiirelt kasvava Nordica m\u00fc\u00fcgiks on aeg k\u00fcpsKliimaminister Kristen Michali (RE) v\u00e4lja \u00f6eldud plaan lennufirma Nordica m\u00fc\u00fcmiseks l\u00f5petab Eesti riikliku lennunduse pika saaga. L\u00f5pp on kibemagus, aga turg on soodne ja l\u00f5puks on maksumaksjal v\u00f5imalik tagasi saada lennu\u00adfirmasse pandud raha.\nFirma loodi 2015. aasta s\u00fcgisel, kui peaministriks oli Taavi R\u00f5ivas (RE) ja majandusministriks just Michal. Kui praegune erastamisplaan \u00f5nnestub, v\u00f5ib \u00f6elda, et Michal oli selle firma looja ning ka l\u00f5petaja.\nKaheksa aasta jooksul on valitsus andnud lennundusse umbes 90 miljonit eurot: asutamisel 32 miljonit Transpordi Varahalduse aktsiakapitali, 40 miljonit Nordic Aviation Groupile ja viimasele koroonaajal veel 22 miljonit lisaks. Praegusel hetkel on m\u00fc\u00fcgihinnast r\u00e4\u00e4kimine puhas spekulatsioon, aga \u00fcks ametnik \u00fctles Postimehele, et alla 100 miljoni pole m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida.\nErastamiskava on kaheastmeline. K\u00f5igepealt tuleb panna \u00fchte kontserni kokku aktsiaselts Transpordi Varahaldus ja aktsiaselts Nordic Aviation Group ehk NAG ning seej\u00e4rel asi m\u00fc\u00fca. Teiste lennufirmadega v\u00f5rreldes on Eesti oma isegi lihtsa struktuuriga, aga segaduste v\u00e4ltimiseks v\u00f5ib \u00fcle korrata. On kaks ettev\u00f5tet, millest \u00fcks (Varahaldus) omab lennukeid ja teine (NAG) lendab nende lennukitega. NAG omakorda koosneb kahest osast. Esimene on k\u00f5igile tuntud Nordica kaubam\u00e4rgi kaudu, mille alt lennati 2019. aastani. Teine on v\u00e4hem tuntud \u2013 see on NAGi t\u00fctarfirma Regional Jet \u2013, kuid sisuliselt olulisem, sest just nemad kasvasid, teenisid p\u00e4riselt raha, teevad kasumit ja l\u00f5id kogu grupile v\u00e4\u00e4rtuse.\nEi saa v\u00e4listada, et isegi kui Varahaldus ja NAG kokku pannakse, siis tehingu tegemise hetkel m\u00fc\u00fcakse nad ikkagi eraldi. Varahalduse \u00e4ri on lennukite omamine ja v\u00e4ljarentimine. NAGi \u00e4ri l\u00e4bi t\u00fctarfirma Regional Jet on lendamine. Eri ostjatel v\u00f5ib olla erinev huvi. Mis iganes viisil l\u00f5puks m\u00fc\u00fck vormistatakse, on valitsuse huvi m\u00fc\u00fca \u00abkogu kupatus\u00bb. Varianti, kus mingi jupp j\u00e4\u00e4b veel riigi omaks, ei soovita.\n\n\n\n\n\nPalm\u00e9r lennufirmat ei osta\n\n\n\n\n\nKuna teade lennufirma m\u00fc\u00fcgist langes samasse aega kui uudis, et aasta l\u00f5pus lahkub ka lennufirma juht Jan Palm\u00e9r, siis paratamatult t\u00f5i see kaasa spekulatsiooni, et \u00e4kki tahab Palm\u00e9r ise osta. Et paneb kokku konsortsiumi ja ostab riigilt lennufirma v\u00e4lja. Juhtide poolt v\u00e4ljaostmine on iseenesest tavaline \u00e4ripraktika, kuid enda puhul Palm\u00e9r eitab sellist kava. \u00abKinnitan, et mul ei ole plaani v\u00e4ljaostmise osas,\u00bb s\u00f5nab ta, aga lisab diplomaatiliselt, et on valmis valitsust aitama m\u00fc\u00fcgi korraldamises. Palm\u00e9r \u00fctleb, et tema lahkumine on seotult puhtalt vanusega, tahaks m\u00f5nusalt pensionit veeta, muud plaani selle taga pole.\nKaheksa aastat tegutsenud riikliku lennufirma saaga on fini\u0161\u200bisirgel. Lootused, mis alguses pandi, pole t\u00e4itunud, aga kui just uut suurt katastroofi (uut pandeemiat n\u00e4iteks) ei tule, saab t\u00f5en\u00e4oliselt ettev\u00f5ttesse paigutatud raha v\u00e4hemalt tagasi. Kolmest \u00fclesandest, mis firmal aastate jooksul olnud, on kaks t\u00e4idetud ja \u00fcks mitte.\nEsimene \u00fclesanne oli tollal akuutne probleem \u2013 pankrotti mineva Estonian Airi lendude ja liinide \u00fclev\u00f5tmine. Et Tallinnast ei kaoks lendamine. Nii Mi\u00adchal kui majandusministeeriumi kantsler (tollal asekantsler) Ahti Kuningas, samuti k\u00f5ik teised, kes Eesti lennunduse \u00fcmber toimetanud, on alati toonud paralleeli Leedu pealinna Vilniusega. Seal l\u00e4ks omal ajal riiklik lennufirma pankrotti, kedagi asemele ei tulnud ja m\u00f5ne aasta jooksul Vilniusest sisuliselt kvaliteetsel moel Euroopasse lennata ei saanud. See osa l\u00e4ks suhteliselt valutult: Estonian Air kadus ja NAG s\u00fcndis, v\u00f5eti \u00fcle liinid ja lendamine ei l\u00f5ppenud.\nKolmest \u00fclesandest, mis firmal aastate jooksul olnud, on kaks t\u00e4idetud ja \u00fcks mitte.\nTeine etapp oli uue lennufirma ehitamine Nordica kaubam\u00e4rgi alla. Et \u00f5pime Estonian Airi vigadest ja teeme ilusamalt, puhtamalt ja paremini. V\u00f5imalik, et tehtigi paremini, aga l\u00f5puks see \u00fclesanne luhtus ja 2019. aastal Nordica lendamine Tallinnast l\u00f5ppes.\nNAGi ehk Nordica trumbiks, kuid ka komistuskiviks sai ettev\u00f5tte alla loodud t\u00fctarfirma Regional Jet. Paar aastat p\u00e4rast asutamist toodi seda juhtima rootslane Jan Palm\u00e9r. Ta oli niikuinii Nordicat n\u00f5ustanud, aga n\u00fc\u00fcd tehti asi ametlikumaks. Selleks hetkeks oli seis suhteliselt hapu. Nordica k\u00fcll lendas, aga suure kahjumiga; t\u00fctarfirma Regional Jet nagu teenis midagi, aga ei midagi erilist.\nPalm\u00e9ri juhtimisel l\u00e4ks t\u00fctarfirma Regional Jet aga kiiresti lendu. Ta suutis tuua k\u00fcmnete miljonite eurode eest uusi lepinguid. K\u00f5ige magusamad muidugi SASiga. Sisuliselt tegi Palm\u00e9ri juhitud Regional Jet allhanget teistele lennufirmadele alates SASist ja l\u00f5petades Nordica endaga. Poliitikud ja ametnikud hakkasid r\u00e4\u00e4kima, et see ongi uus \u00e4riplaan, kuidas Regional Jet teeb Skandinaavias tulusat \u00e4ri ja teenitud rahaga saab toetada Nordica otselende Tallinnast. T\u00fctar toetab ema.\nSellesse mudelisse oli algusest peale aga sisse kodeeritud mitmekordne pinge. \u00dcks pool, Palm\u00e9ri juhitav Regional Jet kasvab, teenib raha ja laieneb, teine pool ehk Nordica kaotab raha, kidub ja kahaneb. Ja kes on kelle \u00fclemus? \u00dchelt poolt nagu Nordic Avation Grupi juhid \u2013 l\u00e4bi aegade Jaan Tamm, Hannes Saarpuu ja Erki Urva \u2013 peaks olema t\u00fctre, mida juhtis Palm\u00e9r, \u00fclemused. Sisuliselt muutus p\u00e4ris bossiks aga Palm\u00e9r.\nEriti absurdseks muutus olukord Erki Urva ajal, kui NAG (Nordica kaubam\u00e4rgi alt) l\u00f5petas sisuliselt \u00fcldse lendamise ja j\u00e4i tegelema \u00e4hmase strateegia ning m\u00fc\u00fcgiplatvormi teemaga. Kes veel m\u00e4letab, siis \u00fchel hetkel toodi NAGi juhtima Gunnar Kobin, aga viimasel hetkel \u00fctles Kobin \u00e4ra, sest n\u00e4gi ametis lihtsalt k\u00f5rgepalgalist esindusfunktsiooni, mitte sisulist lennufirma juhirolli. Ka majandusministrid ja ametnikud, kui neil oli vaja p\u00e4ris lennundus\u00e4ri juttu ajada, ajasid seda Palm\u00e9ri, mitte NAGi inimestega.\nKasvas ka stress firma sees. Inimesed, kes l\u00e4ksid Nordicasse t\u00f6\u00f6le, Eesti lennundus\u00e4ri ajama, avastasid kiiresti, et p\u00f5nevad asjad, st lendamine ja \u00e4ri, k\u00e4ivad hoopis t\u00fctarfirmas. Mis t\u00e4hendas, et kui oli v\u00e4hegi nutti ja ambitsiooni valdkonnas karj\u00e4\u00e4ri teha, tuli hoopiski Palm\u00e9ri poole vaadata.\n\n\n\n\n\nPraegune seis on hea\n\n\n\n\n\nLisaks pinge ameti\u00fchingutega. V\u00e4idetavalt \u00e4hvardas Palm\u00e9r t\u00e4navu kevadel \u00e4ri \u00fcldse Eestist \u00e4ra viia, kui ameti\u00fchingud j\u00e4rele ei anna. \u00dcks Palm\u00e9ri l\u00e4hedane \u00fctleb tema kaitseks, et rootslane on harjunud ameti\u00fchingutega diile tegema, kui need on normaalsed nagu Rootsis, aga Eesti lendureid esindab transpordi ameti\u00fching ehk bussi- ja vedurijuhid, kes ei tea lendamisest midagi ja oskavad ainult v\u00e4lja pressida. Kus t\u00f5de ka ei oleks, aga maksumaksja raha eest loodud riikliku firma puhul tekitavad laused stiilis \u00abmuidu viin \u00e4ri Eestis \u00e4ra\u00bb \u2013 isegi kui need on majanduslikult ratsionaalsed \u2013 poliitikutele jubedat peavalu.\nEelmisel aastal vormistati Palm\u00e9r l\u00f5puks ka NAGi juhiks. Sisuliselt juhtis ta kogu seda asja juba ammu. Igatahes oli seegi \u00fcks v\u00e4ike samm firma korrastamise ning m\u00fc\u00fcgiks ettevalmistamise teel. Muuseas, kuigi m\u00fc\u00fcgiplaani seostatakse Michali nimega, on see kava vanem. Juba Taavi Aasa (KE) ajal 2021. aastal tehti otsus Varahaldus ja NAG \u00fchendada ning m\u00fc\u00fcgiks ette valmistada. Otsus tuli, aga vahepeal pole sellega lihtsalt eriti tegeletud.\nPraegu on riiklik lennufirma heas seisus. Kiirm\u00fc\u00fcki ei toimu. Otseselt midagi ei p\u00f5le. Aga strateegilist m\u00f5tet riigil selles \u00e4ris osaline olla, nagu s\u00f5nastab minister Michal, enam pole. Parem m\u00fc\u00fca siis, kui firmade eest v\u00f5iks teenida. Oleks ju tore, kui ettev\u00f5tte peakorter j\u00e4\u00e4ks ka p\u00e4rast m\u00fc\u00fcki Eestisse, aga seda enam keegi ei garanteeri.\n\nKui palju v\u00f5iks lennufirma m\u00fc\u00fcgist raha saada?\n\nValitsus on aastate jooksul kahte lennundusfirmasse paigutanud natuke \u00fcle 90 miljoni euro. Lisaks kaheksa miljoni eurone koroonalaen Nordic Aviation Groupile.\nLihtsam on hinnata Transpordi Varahalduse seisu. Nemad ostavad lennukeid, mootoreid ja varuosi ning rendivad neid NAGile, t\u00e4psemalt selle t\u00fctarfirmale Regional Jet. See on spetsiifiline, erialast juriidikat t\u00e4is, aga muidu \u00fcpris igav \u00e4ri. Nemad on pidevalt kasumis. Eelmise aasta aruandes olid nad oma varade v\u00e4\u00e4rtuseks hinnanud 85 miljonit eurot. Bilansis on neil ka ca 20 miljoni eurone laen, mis v\u00f5etud LHVst.\nV\u00f5imalik, et neil on ka ruumi oma varasid veel \u00fclespoole hinnata, sest koroonaajal hindasid alla. L\u00f5ppeks on see aga lihtsalt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00fcsimus, kui palju lennukid ja mootorid maksavad. K\u00fcsimus on ka selles, kas m\u00fc\u00fcakse ainult tehnikat v\u00f5i m\u00fc\u00fcakse koos tuluteenivate lepingutega, kas m\u00fc\u00fcakse eraldi v\u00f5i koos NAGiga. Igal juhul saab Varahaldusest kenasti sinna pandud raha tagasi ja j\u00e4\u00e4b \u00fclegi.\nNAGi ehk sisuliselt selle t\u00fctarfirmat Regional Jeti on hoopis keerulisem hinnata. Eelmisel aastal said nad 90\u00a0miljoni eurose k\u00e4ibe juures 1,5 miljonit kasumit. Veelgi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem, et suutsid olla v\u00e4ikeses kasumis ka 2021. aastal, kui suuresti kehtisid veel koroonapiirangud. V\u00e4idetavalt oli tollal Euroopas ainult kaks firmat \u2013Ryanair ja NAG \u2013, mis teenisid kasumit.\nNAGi puhul on kasumist r\u00e4\u00e4kimise asemel pigem k\u00fcsimus selles, kas v\u00f5imalik ostja usub sellise \u00e4ri kasvu. Tegu on kasvuettev\u00f5ttega. Aastaga on t\u00f6\u00f6tajate arv kasvanud 400-lt 700 peale. Ka praegu on NAGi kodulehel \u00fcleval umbes 70 t\u00f6\u00f6pakkumist, enamik neist k\u00fcll mitte Eestis. Kui NAG nii kiiresti ei kasvaks, v\u00f5iks nad juba praegu teenida hoopis kopsakamat kasumit, hetkel enamik sellest ikkagi investeeritakse.\nNad on ka avalikult v\u00e4lja \u00f6elnud, et on hiljuti pikendanud ja s\u00f5lminud mitmeaastased lepingud ette. Kellega ja mis tingimustel, pole avalikustatud, aga on t\u00f5en\u00e4oline oletada, et tegu on SASiga. See v\u00f5iks juba t\u00e4hendada mitmek\u00fcmne miljoni eest garanteeritud tulevikutulu. Kui ostja usub sellisesse \u00e4risse, siis saab ka NAGi kenasti m\u00fc\u00fca.\n\n"}
{"text":"Mali kaitseminister sanktsioonide allUSA rahandusministeerium kehtestas sanktsioonid Mali kaitseministrile Sadio Camarale, p\u00f5hjendades seda Wagneriga tehtud koost\u00f6\u00f6ga. Samuti tabas v\u00f5imalike varade k\u00fclmutamine ja \u00e4ritegevuse keeld Mali \u00f5huj\u00f5udude juhte. EPL"}
{"text":"\u201eKui antaks meile kaks aastatki\u201c21 aastat Metsk\u00fcla algkooli juhtinud Pille Kaisel ei saa aru, miks tahab vald t\u00e4navust aasta kooli iga hinna eest erakooliks kujundada. \u201eSee on mu elut\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6elu,\u201c lubab Kaisel kooli s\u00e4ilitamise nimel edasi v\u00f5idelda.\nTeisip\u00e4eval, 18. juulil helises Pille Kaiseli mobiiltelefon. Kaiselil polnud tuju v\u00f5tta vastu v\u00f5\u00f5rast k\u00f5net tundmatult numbrilt. Ta oli masendunud, sest p\u00e4ev varem oli ringkonnakohus t\u00fchistanud nende esialgse \u00f5iguskaitse v\u00f5itluses Metsk\u00fcla algkooli s\u00e4ilitamise nimel.\nEnt k\u00fcmme minutit hiljem hakkas Kaiselil kripeldama ja ta helistas tundmatule numbrile siiski tagasi. Telefon andis kinnist, kuid veidi aja p\u00e4rast helistas tundmatu taas, alustades k\u00f5net s\u00f5nadega:\n\u201eTere, olen Parvel Pruunsild, m\u00f5tlesin Metsk\u00fcla kooli toetada 40 000 euroga.\u201c\nKaisel oli keeletu. Ta teadis \u00e4rimees Pruunsilda meediast, kuid isiklik kokkupuude puudus. T\u00f5en\u00e4oliselt tajus ka Pruunsild koolidirektori kohmetust ning t\u00e4psustas kohe, et kas kool ehk ei tahagi seda raha. Alles siis sai Kaisel k\u00f5nev\u00f5ime tagasi ja kinnitas kiirelt, et tahab k\u00fcll!\nK\u00f5ne Pruunsillaga kestis k\u00fcmmekond minutit. Metsk\u00fcla algkool on p\u00e4\u00e4stetud, lootis Kaisel k\u00f5net l\u00f5petades. Aga paistab, et nii lihtsalt need asjad ei k\u00e4i.\n\nNeljast lapsest kuue klassini\nKui Pille Kaisel \u00fclikoolis geograafia\u00f5pingud l\u00f5petas ning oli oma noorema lapse kolmeaastaseks kasvatanud, kutsus \u201edr Noormann\u201c ehk Lihula kooli juht T\u00f5nu Ots ta Lihulasse \u00f5ppealajuhatajaks ja \u00f5petajaks. Neli aastat \u00f5petaski Kaisel seal bioloogiat ja inglise keelt. Tema oma t\u00fctar \u00f5ppis samal ajal Metsk\u00fcla koolis, mis asub umbes viie kilomeetri kaugusel Matsalust.\nEnt 2002. aastal kutsuti Pille Kaisel juhtima Metsk\u00fcla algkooli, sest senine direktor Ann Polma lahkus siitilmast. Polma oli koos abikaasa Gunnariga 1989. aastal Metsk\u00fcla algkooli (taas)avanud ja vaheldumisi olid nad seda ka juhtinud. Esimeses klassis oli alguses neli last ja see oligi kogu kool. Tasapisi kasvati kuueklassiliseks.\nKui Kaisel kooli juhtimise \u00fcle v\u00f5ttis, \u00f5ppis seal 17 last. Ta alustas kohe erinevate projektide kirjutamist, et vallalt v\u00f5imalikult v\u00e4he raha k\u00fcsida. Laste \u00f5pitase oli nii k\u00f5rge, et n\u00e4iteks pranglimise ja looduse tundmise \u00fcleriigilistel v\u00f5istlustel edestati isegi toona Gunnar Polma juhitud Tallinna Reaalkooli.\nT\u00e4navu kevadel valiti Metsk\u00fcla algkool aasta kooliks. \u00d5pilased osalevad maakondlikel ja \u00fcleriigilistel ol\u00fcmpiaadidel, kus saavad h\u00e4id kohti. On \u00f5ues\u00f5pe, matkamine, orienteerumine, rahvatants, pillim\u00e4ng, kunst, robootika. Koolis tegutsevad kodut\u00fctred ja noorkotkad ning tehakse rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d. Kahel lapsel on tugiisik, \u00fcle poole lastest k\u00e4ib \u00f5piabir\u00fchmas.\n\nPole esimene kord\nKaisel peab Metsk\u00fcla kooli eest juba mitmendat v\u00f5itlust. 2011. aastal tahtis vald sulgeda nii Metsk\u00fcla kui ka Tuudi ja Kasari algkoole. Kaisel seisis vastu. \u201eTegime k\u00f5va kisa, suutsime selgeks teha, et see pole hea m\u00f5te, ja k\u00f5ik kolm kooli j\u00e4id alles.\u201c Hiljem Tuudi ja Kasari koolid siiski suleti. Kaisel sai kooli p\u00e4\u00e4stmise eest kodanikup\u00e4eva aum\u00e4rgi.\nEnne haldusreformi oli Lihula vallas kokkulepe, et kuueklassilised koolid tegutsevad seni, kuni \u00f5pilaste arv ei lange alla 12. T\u00e4navu oli Metsk\u00fcla koolis lapsi 21, sellest hoolimata algasid kevadel taas jutud kooli sulgemisest. Ka n\u00fc\u00fcd, mil suurettev\u00f5tja Pruunsild kandis valla arvele kooli \u00fche aasta tegutsemisraha, ei tea keegi, mis edasi saab.\n\n\u201eKorruptsioon!\u201c Juba paar p\u00e4eva p\u00e4rast Pruunsilla raha laekumist teatas L\u00e4\u00e4neranna volikogu esimees Armand Reinmaa, et Pruunsilla raha kui \u201e\u00e4rimeeste poolt tehtav annetus\u201c v\u00f5ib olla korruptsioon.\nKaisel pole senini saanud vallajuhtidele otse selgitada, miks kooli sulgeda ei tohiks. Volikogu juht Reinmaa viskas m\u00e4rtsis Kaiseli volikogu istungilt v\u00e4lja.\nEsmasp\u00e4eva, 24. juuli hommikul kell pool k\u00fcmme oli Kaiselil ja Metsk\u00fcla rahval kokku lepitud kohtumine nii Reinmaa kui vallavanema Ingvar Saarega, kuid Reinmaa ei saanud tulla. Ingvar Saarega arutati erinevaid v\u00f5imalusi, millest \u00fcks on teistest konkreetsem - Metsk\u00fcla algkool v\u00f5tab k\u00f5ik hagid kohtust tagasi ja kool j\u00e4tkab tulevikus erakoolina. K\u00fcsimus on, millal. Nimelt on Pruunsild \u00f6elnud, et tema raha on m\u00f5eldud 2023\/24. \u00f5ppeaastaks.\n\u201eErakool peab loodud olema 31. m\u00e4rts 2024,\u201c on Saare \u00f6elnud ja lisanud, et nemad on n\u00f5us iga \u00f5pilase \u00f5ppimist edaspidi toetama 100 euroga kuus.\nKaiselile erakooli m\u00f5te ei meeldi, kuid temagi on t\u00f6\u00f6rahu poolt.\n\u201eKui nad annaksid meile kaks aastatki, siis ehk j\u00f5uaksime (erakooli asutada - EE),\u201c \u00fctleb Kaisel, kes ei m\u00f5ista, mida kooli sulgemisega saavutada tahetakse. Selline \u201ekooliv\u00f5rgu korrastamine\u201c tema s\u00f5nul erilist kokkuhoidu ei anna. Ta teab 40 inimest, kes on viimase 10 aasta jooksul kolinud L\u00e4\u00e4neranna valda just Metsk\u00fcla kooli p\u00e4rast. Nad on viinud sinna valda oma maksuraha. N\u00e4iteks L\u00e4\u00e4neranna vallavanem Ingvar Saare ise ei ole oma juhitavasse valda sisse kirjutatud, tema tulumaks l\u00e4heb Kihnu.\n\u201eKui paljud pered j\u00e4\u00e4vad siia edaspidi tulemata?\u201c k\u00fcsib Kaisel. \u201eKa nende tulumaks j\u00e4\u00e4b saamata. Ja kui meie eluj\u00f5uline kogukond laiali jookseb, ei tule enam ka nende maksuraha.\u201c\nMetsk\u00fcla kooli sulgemine on tema jaoks seda kummalisem, et riik soovib eluj\u00f5ulised maakoolid oma tiiva alla v\u00f5tta. Ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on lubanud leida omavalitsustega lahendused kodul\u00e4hedaste v\u00e4ikekoolide s\u00e4ilitamiseks.\nAga miks t\u00f5stavad volikogu liikmed, kes seda k\u00f5ike teavad, siiski k\u00e4e, et Metsk\u00fcla algkool sulgeda? Kaisel ei tea. Kevadel esitas Metsk\u00fcla kooli hoolekogu vallale 14 lehek\u00fclge p\u00f5hjendusi, miks kooli ei tohiks kinni panna. Nendega ei arvestatud.\n\u201eMeil pole kunagi olnud rohkem \u00f5pilasi, s\u00fcgisel lisanduks 5-6 last, kooli mahub kuni 30 last. 90ndatel oli korra 28 last, varsti on see meil taas nii,\u201c n\u00e4eb Kaisel koolil tulevikku. Ega muidu poleks tehtud ka kooli juurdeehitise projekti.\nKa vallavanem Saare \u00fctleb, et asi pole ainult rahas, vaid eelk\u00f5ige valla kooliv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamises, sest raha vallal on - n\u00e4iteks eraldas vald oma reservfondist 40 000 eurot kohtukuludeks. Umbes nii palju maksab \u00fcks Metsk\u00fcla algkooli \u00f5ppeaasta.\nMis koolist saab, peab selge olema 1. augustiks, sest L\u00e4\u00e4neranna valla volikogu peab 10. augustil tegema l\u00f5pliku otsuse.\n\n\"Vallavanem Saare \u00fctleb, et asi pole ainult rahas, vaid eelk\u00f5ige valla kooliv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamises, sest raha vallal on - n\u00e4iteks eraldati reservfondist 40 000 eurot kohtukuludeks.\"\n\n\nKirsti Vaink\u00fcla"}
{"text":"Kiirelt kasvava Nordica m\u00fc\u00fcgiks on aeg k\u00fcpsANAL\u00dc\u00dcSKliimaminister Kristen Michali (RE) v\u00e4lja \u00f6eldud plaan lennufirma Nordica m\u00fc\u00fcmiseks l\u00f5petab Eesti riikliku lennunduse pika saaga. L\u00f5pp on kibemagus, aga turg on soodne ja l\u00f5puks on maksumaksjal v\u00f5imalik tagasi saada lennufirmasse pandud raha.Firma loodi 2015. aasta s\u00fcgisel, kui peaministriks oli Taavi R\u00f5ivas (RE) ja majandusministriks just Michal. Kui praegune erastamisplaan \u00f5nnestub, v\u00f5ib \u00f6elda, et Michal oli selle firma looja ning ka l\u00f5petaja.Kaheksa aasta jooksul on valitsus andnud lennundusse umbes 90 miljonit eurot: asutamisel 32 miljonit Transpordi Varahalduse aktsiakapitali, 40 miljonit Nordic Aviation Groupile ja viimasele koroonaajal veel 22 miljonit lisaks. Praegusel hetkel on m\u00fc\u00fcgihinnast r\u00e4\u00e4kimine puhas spekulatsioon, aga \u00fcks ametnik \u00fctles Postimehele, et alla 100 miljoni pole m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida.Erastamiskava on kaheastmeline. K\u00f5igepealt tuleb panna \u00fchte kontserni kokku aktsiaselts Transpordi Varahaldus ja aktsiaselts Nordic Aviation Group ehk NAG ning seej\u00e4rel asi m\u00fc\u00fca. Teiste lennufirmadega v\u00f5rreldes on Eesti oma isegi lihtsa struktuuriga, aga segaduste v\u00e4ltimiseks v\u00f5ib \u00fcle korrata. On kaks ettev\u00f5tet, millest \u00fcks (Varahaldus) omab lennukeid ja teine (NAG) lendab nende lennukitega. NAG omakorda koosneb kahest osast. Esimene on k\u00f5igile tuntud Nordica kaubam\u00e4rgi kaudu, mille alt lennati 2019. aastani. Teine on v\u00e4hem tuntud - see on NAGi t\u00fctarfirma Regional Jet -, kuid sisuliselt olulisem, sest just nemad kasvasid, teenisid p\u00e4riselt raha, teevad kasumit ja l\u00f5id kogu grupile v\u00e4\u00e4rtuse.Ei saa v\u00e4listada, et isegi kui Varahaldus ja NAG kokku pannakse, siis tehingu tegemise hetkel m\u00fc\u00fcakse nad ikkagi eraldi. Varahalduse \u00e4ri on lennukite omamine ja v\u00e4ljarentimine. NAGi \u00e4ri l\u00e4bi t\u00fctarfirma Regional Jet on lendamine. Eri ostjatel v\u00f5ib olla erinev huvi. Mis iganes viisil l\u00f5puks m\u00fc\u00fck vormistatakse, on valitsuse huvi m\u00fc\u00fca \u00abkogu kupatus\u00bb. Varianti, kus mingi jupp j\u00e4\u00e4b veel riigi omaks, ei soovita.Palmer lennufirmat ei ostaKuna teade lennufirma m\u00fc\u00fcgist langes samasse aega kui uudis, et aasta l\u00f5pus lahkub ka lennufirma juht Jan Palmer, siis paratamatult t\u00f5i see kaasa spekulatsiooni, et \u00e4kki tahab Palmer ise osta. Et paneb kokku konsortsiumi ja ostab riigilt lennufirma v\u00e4lja. Juhtide poolt v\u00e4ljaostmine on iseenesest tavaline \u00e4ripraktika, kuid enda puhul Palmer eitab sellist kava.\u00abKinnitan, et mul ei ole plaani v\u00e4ljaostmise osas,\u00bb s\u00f5nab ta, aga lisab diplomaatiliselt, et on valmis valitsust aitama m\u00fc\u00fcgi korraldamises. Palmer \u00fctleb, et tema lahkumine on seotult puhtalt vanusega, tahaks m\u00f5nusalt pensionit veeta, muud plaani selle taga pole.Kaheksa aastat tegutsenud riikliku lennufirma saaga on fini\u0161isirgel. Lootused, mis alguses pandi, pole t\u00e4itunud, aga kui just uut suurt katastroofi (uut pandeemiat n\u00e4iteks) ei tule, saab t\u00f5en\u00e4oliselt ettev\u00f5ttesse paigutatud raha v\u00e4hemalt tagasi. Kolmest \u00fclesandest, mis firmal aastate jooksul olnud, on kaks t\u00e4idetud ja \u00fcks mitte.Esimene \u00fclesanne oli tollal akuutne probleem - pankrotti mineva Estonian Airi lendude ja liinide \u00fclev\u00f5tmine. Et Tallinnast ei kaoks lendamine. Nii Michal kui majandusministeeriumi kantsler (tollal asekantsler) Ahti Kuningas, samuti k\u00f5ik teised, kes Eesti lennunduse \u00fcmber toimetanud, on alati toonud paralleeli Leedu pealinna Vilniusega. Seal l\u00e4ks omal ajal riiklik lennufirma pankrotti, kedagi asemele ei tulnud ja m\u00f5ne aasta jooksul Vilniusest sisuliselt kvaliteetsel moel Euroopasse lennata ei saanud. See osa l\u00e4ks suhteliselt valutult: Estonian Air kadus ja NAG s\u00fcndis, v\u00f5eti \u00fcle liinid ja lendamine ei l\u00f5ppenud.Teine etapp oli uue lennufirma ehitamine Nordica kaubam\u00e4rgi alla. Et \u00f5pime Estonian Airi vigadest ja teeme ilusamalt, puhtamalt ja paremini. V\u00f5imalik, et tehtigi paremini, aga l\u00f5puks see \u00fclesanne luhtus ja 2019. aastal Nordica lendamine Tallinnast l\u00f5ppes.NAGi ehk Nordica trumbiks, kuid ka komistuskiviks sai ettev\u00f5tte alla loodud t\u00fctarfirma Regional Jet. Paar aastat p\u00e4rast asutamist toodi seda juhtima rootslane Jan Palmer. Ta oli niikuinii Nordicat n\u00f5ustanud, aga n\u00fc\u00fcd tehti asi ametlikumaks. Selleks hetkeks oli seis suhteliselt hapu. Nordica k\u00fcll lendas, aga suure kahjumiga; t\u00fctarfirma Regional Jet nagu teenis midagi, aga ei midagi erilist.Palmeri juhtimisel l\u00e4ks t\u00fctarfirma Regional Jet aga kiiresti lendu. Ta suutis tuua k\u00fcmnete miljonite eurode eest uusi lepinguid. K\u00f5ige magusamad muidugi SASiga. Sisuliselt tegi Palmeri juhitud Regional Jet allhanget teistele lennufirmadele alates SA-Sist ja l\u00f5petades Nordica endaga. Poliitikud ja ametnikud hakkasid r\u00e4\u00e4kima, et see ongi uus \u00e4riplaan, kuidas Regional Jet teeb Skandinaavias tulusat \u00e4ri ja teenitud rahaga saab toetada Nordica otselende Tallinnast. T\u00fctar toetab ema.Sellesse mudelisse oli algusest peale aga sisse kodeeritud mitmekordne pinge. \u00dcks pool, Palmeri juhitav Regional Jet kasvab, teenib raha ja laieneb, teine pool ehk Nordica kaotab raha, kidub ja kahaneb. Ja kes on kelle \u00fclemus? \u00dchelt poolt nagu Nordic Avation Grupi juhid - l\u00e4bi aegade Jaan Tamm, Hannes Saarpuu ja Erki Urva - peaks olema t\u00fctre, mida juhtis Palmer, \u00fclemused. Sisuliselt muutus p\u00e4ris bossiks aga Palmer.Eriti absurdseks muutus olukord Erki Urva ajal, kui NAG (Nordica kaubam\u00e4rgi alt) l\u00f5petas sisuliselt \u00fcldse lendamise ja j\u00e4i tegelema \u00e4hmase strateegia ning m\u00fc\u00fcgiplatvormi teemaga. Kes veel m\u00e4letab, siis \u00fchel hetkel toodi NAGi juhtima Gunnar Kobin, aga viimasel hetkel \u00fctles Kobin \u00e4ra, sest n\u00e4gi ametis lihtsalt k\u00f5rgepalgalist esindusfunktsiooni, mitte sisulist lennufirma juhirolli. Ka majandusministrid ja ametnikud, kui neil oli vaja p\u00e4ris lennundus\u00e4ri juttu ajada, ajasid seda Palmeri, mitte NAGi inimestega.Kasvas ka stress firma sees. Inimesed, kes l\u00e4ksid Nordicasse t\u00f6\u00f6le, Eesti lennundus\u00e4ri ajama, avastasid kiiresti, et p\u00f5nevad asjad, st lendamine ja \u00e4ri, k\u00e4ivad hoopis t\u00fctarfirmas. Mis t\u00e4hendas, et kui oli v\u00e4hegi nutti ja ambitsiooni valdkonnas karj\u00e4\u00e4ri teha, tuli hoopiski Palmeri poole vaadata.Praegune seis on heaLisaks pinge ameti\u00fchingutega. V\u00e4idetavalt \u00e4hvardas Palmer t\u00e4navu kevadel \u00e4ri \u00fcldse Eestist \u00e4ra viia, kui ameti\u00fchingud j\u00e4rele ei anna. \u00dcks Palmeri l\u00e4hedane \u00fctleb tema kaitseks, et rootslane on harjunud ameti\u00fchingutega diile tegema, kui need on normaalsed nagu Rootsis, aga Eesti lendureid esindab transpordi ameti\u00fching ehk bussi- ja vedurijuhid, kes ei tea lendamisest midagi ja oskavad ainult v\u00e4lja pressida. Kus t\u00f5de ka ei oleks, aga maksumaksja raha eest loodud riikliku firma puhul tekitavad laused stiilis \u00abmuidu viin \u00e4ri Eestis \u00e4ra\u00bb - isegi kui need on majanduslikult ratsionaalsed - poliitikutele jubedat peavalu.Eelmisel aastal vormistati Palmer l\u00f5puks ka NAGi juhiks. Sisuliselt juhtis ta kogu seda asja juba ammu. Igatahes oli seegi \u00fcks v\u00e4ike samm firma korrastamise ning m\u00fc\u00fcgiks ettevalmistamise teel. Muuseas, kuigi m\u00fc\u00fcgiplaani seostatakse Michali nimega, on see kava vanem. Juba Taavi Aasa (KE) ajal 2021. aastal tehti otsus Varahaldus ja NAG \u00fchendada ning m\u00fc\u00fcgiks ette valmistada. Otsus tuli, aga vahepeal pole sellega lihtsalt eriti tegeletud.Praegu on riiklik lennufirma heas seisus. Kiirm\u00fc\u00fcki ei toimu. Otseselt midagi ei p\u00f5le. Aga strateegilist m\u00f5tet riigil selles \u00e4ris osaline olla, nagu s\u00f5nastab minister Michal, enam pole. Parem m\u00fc\u00fca siis, kui firmade eest v\u00f5iks teenida. Oleks ju tore, kui ettev\u00f5tte peakorter j\u00e4\u00e4ks ka p\u00e4rast m\u00fc\u00fcki Eestisse, aga seda enam keegi ei garanteeri.\"Kolmest\u00a0 \u00fclesandest, mis firmal aastate jooksul olnud, on kaks t\u00e4idetud ja \u00fcks mitte.\"\"-Maksumaksja raha eest loodud riikliku firma puhul tekitavad laused stiilis \u00abmuidu viin \u00e4ri Eestist \u00e4ra\u00bb poliitikutele jubedat peavalu.\"M\u00dc\u00dcGIKS SOBIV AEGLennuettev\u00f5ttesse Nordica tambitud raha on v\u00f5imalik m\u00fc\u00fcgiga tagasi saada.Kui palju v\u00f5iks lennufirma m\u00fc\u00fcgist raha saada?Valitsus on aastate jooksul kahte lennundusfirmasse paigutanud natuke \u00fcle 90 miljoni euro. Lisaks kaheksa miljoni eurone koroonalaen Nordic Aviation Groupile.Lihtsam on hinnata Transpordi Varahalduse seisu. Nemad ostavad lennukeid, mootoreid ja varuosi ning rendivad neid NAGile, t\u00e4psemalt selle t\u00fctarfirmale Regional Jet. See on spetsiifiline, erialast juriidikat t\u00e4is, aga muidu \u00fcpris igav \u00e4ri. Nemad on pidevalt kasumis. Eelmise aasta aruandes olid nad oma varade v\u00e4\u00e4rtuseks hinnanud 85 miljonit eurot. Bilansis on neil ka ca 20 miljoni eurone laen, mis v\u00f5etud LHVst.V\u00f5imalik, et neil on ka ruumi oma varasid veel \u00fclespoole hinnata, sest koroonaajal hindasid alla. L\u00f5ppeks on see aga lihtsalt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00fcsimus, kui palju lennukid ja mootorid maksavad. K\u00fcsimus on ka selles, kas m\u00fc\u00fcakse ainult tehnikat v\u00f5i m\u00fc\u00fcakse koos tuluteenivate lepingutega, kas m\u00fc\u00fcakse eraldi v\u00f5i koos NAGiga. Igal juhul saab Varahaldusest kenasti sinna pandud raha tagasi ja j\u00e4\u00e4b \u00fclegi.NAGi ehk sisuliselt selle t\u00fctarfirmat Regional leti on hoopis keerulisem hinnata. Eelmisel aastal said nad 90 miljoni eurose k\u00e4ibe juures 1,5 miljonit kasumit. Veelgi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem, et suutsid olla v\u00e4ikeses kasumis ka 2021. aastal, kui suuresti kehtisid veel koroonapiirangud. V\u00e4idetavalt oli tollal Euroopas ainult kaks firmat - Ryanair ja NAG -, mis teenisid kasumit.NAGi puhul on kasumist r\u00e4\u00e4kimise asemel pigem k\u00fcsimus selles, kas v\u00f5imalik ostja usub sellise \u00e4ri kasvu. Tegu on kasvuettev\u00f5ttega. Aastaga on t\u00f6\u00f6tajate arv kasvanud 400-lt 700 peale. Ka praegu on NAGi kodulehel \u00fcleval umbes 70 t\u00f6\u00f6pakkumist, enamik neist k\u00fcll mitte Eestis. Kui NAG nii kiiresti ei kasvaks, v\u00f5iks nad juba praegu teenida hoopis kopsakamat kasumit, hetkel enamik sellest ikkagi investeeritakse.Nad on ka avalikult v\u00e4lja \u00f6elnud, et on hiljuti pikendanud ja s\u00f5lminud mitmeaastased lepingud ette. Kellega ja mis tingimustel, pole avalikustatud, aga on t\u00f5en\u00e4oline oletada, et tegu on SASiga. See v\u00f5iks juba t\u00e4hendada mitmek\u00fcmne miljoni eest garanteeritud tulevikutulu. Kui ostja usub sellisesse \u00e4risse, siis saab ka NAGi kenasti m\u00fc\u00fca.Praegu on Nordica heas seisus, mille eest v\u00f5ib t\u00e4nada lennufirmat vedanud Jan Palmeri. Kuna tema firmat osta ei taha, saab endise majandus-, praeguse kliimaministri\u00a0Kristen Michali v\u00e4lja \u00f6eldud plaanist lennufirma Nordica maha m\u00fc\u00fca Eesti riikliku lennunduse l\u00f5pupunkt.\u00a0 EESTI LK 4-5"}
{"text":"Noor mees sai kaela suure v\u00f5laTartu politseisse p\u00f6\u00f6rdus hiljuti 20-aastane mees, kelle nimele oli v\u00f5etud laen, millest ta ise polnud teadlik. Kelmusega tekitatud kahju on 2233 eurot.\nSamuti otsis politseist abi 20-aastane mees, kes soovis Immediate Connecti \u00e4pi kaudu raha teenida, aga langes kelmuse ohvriks. Petised tekitasid talle 231 eurot kahju."}
{"text":"Zelensk\u00f5i hoiatas \"riigile vastanduvaid\" riigiametnikkeTALLINN, 26. juuli, BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00f5hutas teisip\u00e4eva\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises, et keegi ei andesta seadusandjatele, kohtunikele, s\u00f5jav\u00e4ekomissaridele ega teistele ametnikele riigile vastandumist, vahendas portaal Unian hiljutistele skandaalidele, riigireetmises s\u00fc\u00fcdistatud parlamendiliikme ja korruptsioonis kahtlustatud s\u00f5jav\u00e4ekomissari vahistamisele viidates.\u00a0\u00a0\n\"Miljonid ukrainlased, ukrainlannad on p\u00e4evast p\u00e4eva, maksimaalselt keskendunud \u00fchele. Mitte iseendale, mitte oma mingitele soovidele, vaid riigi ja elu kaitsmisele. Kuid kahjuks arvavad m\u00f5ned, et s\u00f5da on kusagil neist kaugel,\" \u00fctles riigipea.\n\"Nagu \u00fclemraada kuppel v\u00f5i m\u00f5ne kabineti seinad v\u00f5i mingite volituste loetelu saaksid reaalsuse eest varjata. Keegi ei andesta saadikutele, kohtunikele ega \"s\u00f5jav\u00e4ekomissaridele\" v\u00f5i \u00fcks\u00f5ik millistele muudele ametiisikutele enese vastandamist riigile. M\u00f5nele s\u00f5ja ajal saared ja kuurordid, m\u00f5nele sissetulek s\u00f5jakomissariaadis, m\u00f5nele altk\u00e4emaks kohtus,\" r\u00e4\u00e4kis president.\nTa r\u00f5hutas, et iga riigiametniku jaoks on see riigi p\u00f5him\u00f5tete ja \u00fchiskonna huvide reetmine.\n\"Kui otsid p\u00e4evast-p\u00e4eva riigile relvi, kui kogu t\u00e4helepanu on sellel, et oleks suurt\u00fckiv\u00e4gi, oleksid raketid, oleksid droonid, kui pidevalt n\u00e4ed, pidevalt tunned, millise moraalse j\u00f5u t\u00f5id Ukrainale meie s\u00f5durid, meie inimesed, kes teevad k\u00f5ik v\u00f5imaliku ja v\u00f5imatu, et v\u00f5ita ja s\u00e4ilitada vabadust, siis igasugune sisemine reetmine, igasugune \"plaa\u017e\" v\u00f5i isiklik rikastumine Ukraina huvide asemel p\u00f5hjustab v\u00e4hemalt raevu. Raevu. Pidage meeles. Kujutage ette, kui palju miljoneid s\u00fcdameid Ukrainas tunneb samasugust raevu,\" \u00fctles president.\nZelensk\u00f5i teatas, et talle teisip\u00e4eval esitatud s\u00f5jakomissariaatide kontrollimise esialgsed tulemused valmistavad pettumuse.\n\"Ma tahan \u00f6elda k\u00f5igile s\u00f5jav\u00e4ekomissaridele ja k\u00f5igile teistele ametnikele, kes mingil p\u00f5hjusel arvavad, et \u00fchiskond lihtsalt vaatab pealt, et justnagu v\u00f5ib kuskil tagalas jultunuks muutuda. Me v\u00f5idame selle s\u00f5ja mille Venemaa alustas. Ja v\u00f5idame Ukrainale sellise riigielu, mis v\u00e4\u00e4rib kangelaslikke kaitsjaid, k\u00f5iki, kes praegu kogu oma j\u00f5u kaitsele p\u00fchendavad. Sellises elus pole kohta v\u00e4\u00e4ritutel,\" res\u00fcmeeris ta.\nUkraina kohus vahistas 25. juulil kautsjoni\u00f5iguseta riigireetmises kahtlustatuna keelatud erakonda Opositsiooniplatvorm kuuluva rahvasaadiku Oleksandr Ponomarjovi, kes Zapori\u017e\u017eja oblasti ajutiselt okupeeritud territooriumil viibides asus vabatahtlikult venelastega koost\u00f6\u00f6d tegema.\nSeadusandja registreeris tema kontrolli all olevad ettev\u00f5tted \u00fcmber Venemaa seaduste alusel, avas arved Vene F\u00f6deratsiooni pangaasutuste \"kohalikes harudes\" ning organiseeris ka aineliste varade tootmist ja nende \u00fcleandmist okupatsiooniv\u00e4gedele.\nLisaks m\u00e4\u00e4rati ennetava meetmena arest Odessa oblasti v\u00e4rbamis- ja sotsiaaltoetuste keskuse endisele juhile Evhen Borissovile, kelle perekond ostis s\u00f5ja ajal Hispaanias kalli kinnisvara v\u00e4\u00e4rtusega \u00fcle kolme miljoni euro. Vara registreeriti Borissovi emale. Borissovi kautsjoniks m\u00e4\u00e4rati 150 miljonit grivnat ehk \u00fcle 3,6 miljoni euro.\u00a0\nUkraina riiklik juurdlusb\u00fcroo alustas 2023. aasta mais Borissovi suhtes menetlust v\u00f5imu kuritarvitamise suhtes. Uurijate s\u00f5nul andis ta oma alluvatele korraldusi j\u00e4tta osa inimesi kindla tasu eest mobiliseerimata.\nBaltic News Service"}
{"text":"Arvutikelm l\u00fcpsis oma tuttava ja kiirlaenu\u00e4rid rahast lagedaksPaide kohtumajas andis oma tegudest aru arvutikelmuses s\u00fc\u00fcdistatav naine.Tehti kindlaks, et teisi inimese isikuandmeid ja elektroonilist identiteeti kasutades laenas asjaosaline interneti teel muudkui raha ning v\u00f5ttis selle erinevate kontode kaudu endale. Summad olid suured, k\u00fc\u00fcndides episoodilistelt tuhandetesse ja kokkuv\u00f5ttes k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse.\nNaine tunnistati arvutikelmustes s\u00fc\u00fcdi ja ta sai karistuseks kolm aastat vangistust. Tingimisi ja kolmeaastase katseajaga. Menetluskuludena tuleb tal tasuda 1090,95 eurot ja \u00fchtlasi h\u00fcvitada ka kannatanutele tekitatud kahjum mis k\u00fc\u00fcndib 20 000 euro ligi. (JT)"}
{"text":"Arvutikelm tegi oma tuttava ja kiirlaenu\u00e4rid rahast t\u00fchjaksTALLINN, 26. juuli, BNS \u2013 Paide kohtumajas andis oma tegudest aru arvutikelmuses s\u00fc\u00fcdistatav naine, kirjutab J\u00e4rva Teataja.\nTehti kindlaks, et teisi inimese isikuandmeid ja elektroonilist identiteeti kasutades laenas asjaosaline interneti teel muudkui raha ning v\u00f5ttis selle erinevate kontode kaudu endale.\nSummad olid suured, k\u00fc\u00fcndides episoodilistelt tuhandetesse ja kokkuv\u00f5ttes k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse.\nNaine tunnistati arvutikelmustes s\u00fc\u00fcdi ja ta sai karistuseks tingimisi kolm aastat vangistust kolmeaastase katseajaga.\nMenetluskuludena tuleb tal tasuda 1090,95 eurot ja \u00fchtlasi h\u00fcvitada ka kannatanutele tekitatud kahjum ehk ligi 20 000 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Varro Vooglaid: riik on praegu pigem rahva riisujate kui rahva teenistusesTraditsionalistist poliitik ja Riigikogu liige Varro Vooglaid juhib t\u00e4helepanu sellele, kuidas Kaja Kallase valitsus jaotab varasid \u00fcmber, olles seejuures riisujate, mitte abivajajate poolel.\n\u201cSeda, mida eelmisel aastal n\u00e4gime nn elektrib\u00f6rsi kaudu inimestelt raha r\u00f6\u00f6vimise n\u00e4ol, n\u00e4eme sel aastal pankade poolt euribori t\u00f5stmisest saadud hiigelkasumite riisumise n\u00e4ol. M\u00f5lemal puhul kanditakse selgelt eba\u00f5iglaste skeemide kaudu sajad miljonid eurod rahva raha suurte korporatsioonide taskuisse, valitsus vaatab aga seda tegevusetult pealt.\nOluline on m\u00f5ista, et siin n\u00e4htub selgelt, kuidas riik kukub l\u00e4bi \u00fches oma k\u00f5ige p\u00f5him\u00f5ttelisemas \u00fclesandes \u2013 seista \u00fchise h\u00fcve kaitsel ning hoolitseda j\u00f5umonopoli positsioonilt selle eest, et tugevamad ei saaks n\u00f5rgemaid paljaks riisuda. Sedasi on valitsus pigem rahva riisujate kui rahva teenistuses. Nii k\u00e4itudes ei v\u00e4\u00e4ri valitsus valitsuse nime.\nSelle asemel, et p\u00fchenduda oma loomulikule \u00fclesandele takistada tugevamatel n\u00f5rgemate vara riisuda (mh takistades liigkasuv\u00f5tmist), keskendub valitsus sotsialistlikus vaimus \u00fcha enam vara \u00fcmberjagamisele. Kusjuures \u00fcha enam jagatakse seda n\u00f5rgematelt tugevamatele (m\u00f5tle nt nn rohep\u00f6\u00f6rdele), mitte vastupidi.\nEhk tugevamatel lastakse n\u00f5rgemaid riisuda, aga samas luuakse vara \u00fcmberjagamise teel illusiooni, nagu seistaks \u00f5igluse kaitsel. Tegelikult reedetakse sedasi riigi primaarne kohustus olla \u00fchiskonnas \u00f5igluse tagajaks ning selle asemel saadakse ise osaks eba\u00f5igluse struktuurist.\u201d"}
{"text":"Arvutikelm tegi oma tuttava ja kiirlaenu\u00e4rid rahast t\u00fchjaksPaide kohtumajas andis oma tegudest aru arvutikelmuses s\u00fc\u00fcdistatav naine, kirjutab J\u00e4rva Teataja.\nTehti kindlaks, et teisi inimese isikuandmeid ja elektroonilist identiteeti kasutades laenas asjaosaline interneti teel muudkui raha ning v\u00f5ttis selle erinevate kontode kaudu endale.\nSummad olid suured, k\u00fc\u00fcndides episoodilistelt tuhandetesse ja kokkuv\u00f5ttes k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse.\nNaine tunnistati arvutikelmustes s\u00fc\u00fcdi ja ta sai karistuseks tingimisi kolm aastat vangistust kolmeaastase katseajaga.\nMenetluskuludena tuleb tal tasuda 1090,95 eurot ja \u00fchtlasi h\u00fcvitada ka kannatanutele tekitatud kahjum ehk ligi 20 000 eurot.\u00a0\n]]>"}
{"text":"Folgi piletim\u00fc\u00fck meelitab kelmePraeguseks on Tartu, Tallinna ja Viljandi veebipolitseinikule tulnud neli v\u00f5i viis teadet selle kohta, et folgi piletite heauskseid ostjaid on petetud.\nVeebipolitsei otsustas kiiresti infot jagada, sest on inimesi, kes j\u00e4tavad p\u00e4\u00e4smeostu viimasele hetkele, oodates pakkumisi neilt, kes mingil p\u00f5hjusel peavad oma piletist loobuma ja panevad selle odavamalt m\u00fc\u00fcki. \"Suures \u00f5hinas soovivad inimesed hea hinnaga piletit hankida, aga sageli ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu, kui turvaline selline ost siiski on,\" s\u00f5nas veebipolitseini Elerin Tetsmann.\nPettus levib Facebookis Marketplace\u2018i keskkonnas, kus kelmurkonto omanik kirjutab otse festivalipassist huvitatud inimesele. Kui ostja on pakkujale raha \u00fcle kandnud, pakub kelm, et saadab piletid postiautomaati, ning \u00fcldjuhul on tal m\u00fc\u00fcgiga kiire. Kui tehing on tehtud, piletim\u00fc\u00fcja enam ei vasta ja konto on kustutatud. \"Kelmus on suhteliselt naiivselt \u00fclesehitatud ja v\u00f5iks tegelikult ostjas kohe kahtlusi tekitada, kuid soodne hind meelitab inimesi ostma,\" lausus Tetsmann.\nKelmid on pakkunud festivalipassi 60 euroga, kuigi praegune k\u00f5ige odavam\u00a0hind on 152,85 eurot.\n\"Ei imestaks, kui peagi levib sama skeem vastupidi:\u00a0pettur soovib piletit osta ja tahab sellele j\u00e4rele saata kullerit, selleks aga peab m\u00fc\u00fcja kandma libakullerfirmale ettemaksu ja transpordikulud,\" r\u00e4\u00e4kis Tetsmann.\nFolgi pileti- ja turvapealiku Anu Rannu s\u00f5nul on v\u00e4ga kurb teada saada, et Viljandi p\u00e4rimusmuusika festivali nime kasutatakse sedaviisi \u00e4ra.\u00a0\"Arusaadav, et inimesed otsivad \u00fchelt poolt v\u00f5imalust oma p\u00e4\u00e4sme edasim\u00fc\u00fcmiseks olukorras, kus ise festivalil osaleda ei saa, ja teisalt on igal aastal neid, kes pole mingil p\u00f5hjusel varem festivalipassi soetanud ning otsides soodsamat v\u00f5imalust, v\u00f5tavad teatava riski j\u00e4relturul kaupa tehes,\" r\u00e4\u00e4kis Rannu.\u00a0\nEelmised aastad\nElerin Tetsmannile\u00a0ei meenu, et varasematel aastatel oleks folgipiletitega selliseid pettusi toime pandud. Ka Anu Rannu kinnitusel pole\u00a0selliseid juhtumeid olnud. \"Olen Viljandi p\u00e4rimusmuusika festivali piletim\u00fc\u00fcki korraldanud 2009. aastast ning suuri petuskeeme piletitega pole selle aja jooksul esinenud,\" lausus ta ja lisas, et\u00a0on olnud inimlikke eksimusi, kus on tuldud kas maksekinnituse v\u00f5i eelmise aasta passiga.\nNoored p\u00fc\u00fcavad folgi ajal leida festivalialale sisenemiseks mitteametlikke radasid. \"Et meie turvat\u00f6\u00f6tajad on pikaaegse kogemusega, on neile seesugused pettused tuttavad,\" lausus Rannu.\nK\u00f5ige rohkem on Viljandi folgi t\u00f6\u00f6tajaid p\u00fc\u00fctud petta v\u00f5ltsitud k\u00e4epaeltega.\u00a0\nKuidas \u00e4ra hoida\nPettasaamisest saab veebipolitseiniku\u00a0s\u00f5nul hoiduda, kui osta\u00a0p\u00e4\u00e4se ametlikust piletim\u00fc\u00fcgikeskkonnast.\nEraisikult piletit ostes tuleb veenduda, et see pilet on p\u00e4riselt olemas. \"K\u00f5ik m\u00fc\u00fcjad pole petturid ja kindlasti on ka neid, kes t\u00f5esti oma piletit m\u00fc\u00fcvad, kuid siis oleks k\u00f5ige kindlam saada m\u00fc\u00fcjaga kokku, teha k\u00f5ikv\u00f5imalikud Google\u2018i p\u00e4ringud ning veenduda, et ost on turvaline,\" lausus Tetsmann ning lisas, et inimesed peaksid olema v\u00e4ga valvsad.\u00a0\nKui inimene m\u00f5istab, et on petturi \u00f5nge l\u00e4inud, tuleb\u00a0v\u00f5tta \u00fchendust kodupangaga ja uurida, kas \u00fclekannet on v\u00f5imalik tagasi kutsuda.\u00a0Samuti soovitab politsei teha kohe endale\u00a0avalduse, kuhu m\u00e4rkida kogu teadaolev info m\u00fc\u00fcja kohta ning\u00a0konto, millele raha kanti.\nK\u00f5ige kindlam on piletiost sooritada festivali ametlikul kodulehel.\u00a0\"Kui siiski on kindel soov j\u00e4relturul ost sooritada, palume olla hoolikad ja veenduda enne nii pileti olemasolus kui ka piletim\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses,\" s\u00f5nas Rannu.\u00a0\n"}
{"text":"Viljandi folgipeo piletim\u00fc\u00fck meelitab kelmeTALLINN, 26. juuli, BNS \u2013 Tartu, Tallinna ja Viljandi veebipolitseinikud on saanud neli v\u00f5i viis teadet selle kohta, et Viljandi folgipeo piletite ostjaid on petetud, kirjutab Sakala.\nVeebipolitsei otsustas kiiresti infot jagada, sest on inimesi, kes j\u00e4tavad p\u00e4\u00e4smeostu viimasele hetkele, oodates pakkumisi neilt, kes mingil p\u00f5hjusel peavad oma piletist loobuma ja panevad selle odavamalt m\u00fc\u00fcki. \"Suures \u00f5hinas soovivad inimesed hea hinnaga piletit hankida, aga sageli ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu, kui turvaline selline ost siiski on,\" \u00fctles veebipolitseinik Elerin Tetsmann.\nPettus levib Facebookis Marketplace\u2018i keskkonnas, kus kelmurkonto omanik kirjutab otse festivalipassist huvitatud inimesele. Kui ostja on pakkujale raha \u00fcle kandnud, pakub kelm, et saadab piletid postiautomaati, ning \u00fcldjuhul on tal m\u00fc\u00fcgiga kiire. Kui tehing on tehtud, piletim\u00fc\u00fcja enam ei vasta ja konto on kustutatud. \"Kelmus on suhteliselt naiivselt \u00fclesehitatud ja v\u00f5iks tegelikult ostjas kohe kahtlusi tekitada, kuid soodne hind meelitab inimesi ostma,\" lausus Tetsmann.\nKelmid on pakkunud festivalipassi 60 euroga, kuigi praegune k\u00f5ige odavam hind on 152,85 eurot.\nPettasaamisest saab veebipolitseiniku s\u00f5nul hoiduda, kui osta p\u00e4\u00e4se ametlikust piletim\u00fc\u00fcgikeskkonnast. Eraisikult piletit ostes tuleb veenduda, et see pilet on p\u00e4riselt olemas. \"K\u00f5ik m\u00fc\u00fcjad pole petturid ja kindlasti on ka neid, kes t\u00f5esti oma piletit m\u00fc\u00fcvad, kuid siis oleks k\u00f5ige kindlam saada m\u00fc\u00fcjaga kokku, teha k\u00f5ikv\u00f5imalikud Google\u2018i p\u00e4ringud ning veenduda, et ost on turvaline,\" lausus Tetsmann ning lisas, et inimesed peaksid olema v\u00e4ga valvsad.\u00a0\nKui inimene m\u00f5istab, et on petturi \u00f5nge l\u00e4inud, tuleb v\u00f5tta \u00fchendust kodupangaga ja uurida, kas \u00fclekannet on v\u00f5imalik tagasi kutsuda. Samuti soovitab politsei teha kohe avalduse, kuhu m\u00e4rkida kogu teadaolev info m\u00fc\u00fcja kohta ning konto, millele raha kanti.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Telefonikelmide j\u00f5ugud on kaasanud oma ridadesse ka eesti keele oskajaidKui varasematel aastatel on telefoni ja interneti teel inimestelt raha v\u00e4lja petnud suhelnud ohvritega vene v\u00f5i inglise keeles, siis n\u00fc\u00fcd hoiatab politsei ka eestikeelsete petuk\u00f5nede eest.Viimastel p\u00e4evadel on ligi k\u00fcmme inimest teavitanud politseid, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt. Politsei andmetel kannatanuid hetkel ei ole.\nKelmide skeem on sarnane varasemate petuk\u00f5nedega. Nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tolle pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning et keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, ent kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.\nEsmasp\u00e4eva hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcab volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku politseimajas kohtuda. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.\nP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontodel toimuvatest kahtlastest tehingutest. \"Me ei n\u00e4e kodanike pangakontode andmeid ega saa nendel kontodel toimuva kohta hoiatusi anda,\" lisas Tambre.\nKelmide eest oled kaitstud, kui katkestad k\u00f5ne kohe, kui keegi v\u00e4idab, et su pangakontol toimub midagi kahtlast."}
{"text":"Vaba S\u00f5na I M\u00e4rt P\u00f5der: \u201cE-h\u00e4\u00e4letuse puhul ristuvad mitmed huvid ja mitmed valdkonnad\u201dKonservatiivide vestlussaates \u201cVaba s\u00f5na\u201d on saatejuht Anti Poolametsa k\u00fclaliseks seekord filosoof, publitsist, t\u00f5lkija ja digi\u00f5iguste aktivist M\u00e4rt P\u00f5der, kellega tuleb juttu eesk\u00e4tt e-valimistest. Just M\u00e4rt P\u00f5der on \u00fcks neist, kes on pidevat esitanud k\u00fcsimusi e-valimiste turvalisuse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kohta.\n\u201cE-h\u00e4\u00e4letuse puhul ristuvad mitmed huvid ja mitmed valdkonnad,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta, lisades, et isegi kohus leidis, et midagi tuleb muuta, kuid mida, seda pole \u00f6eldud. Usaldus on tagaj\u00e4rg, seda ennast ei saa kasvatada ega v\u00e4lja pressida, lisab P\u00f5der.\n\u201eVaba s\u00f5na\u201c levib suvel k\u00f5igis Tre Raadio kanalites ja l\u00e4heb kuni augusti l\u00f5puni eetrisse igal kolmap\u00e4eval kell 19 ning kordusena laup\u00e4eviti kell 12. Virumaa Tre Raadios, P\u00f5hja-Eesti Tre Raadios, Rapla Tre Raadios, P\u00e4rnu Tre Raadios, Ring FM-is, Ruut FM-is. Kesk-Eesti Tre Raadios hakkab saade eetris olema neljap\u00e4eviti."}
{"text":"EL kiitis heaks karmimad sanktsioonid Valgevene suhtesEuroopa Liidu liikmesriigid leppisid kolmap\u00e4eval kokku, et karmistavad sanktsioone Valgevene suhtes seoses Venemaa abistamisega Ukraina r\u00fcndamisel ja Minski poolse opositsiooni mahasurumisega, teatasid ametnikud.\n\u00a0Euroopa Liidu eesistujariik Hispaania teatas, et ELi suursaadikud toetasid kohtumisel uusi meetmeid, sealhulgas Valgevene ametnike lisamist viisakeelu ja varade k\u00fclmutamise musta nimekirja.\nMitmed Euroopa diplomaadid \u00fctlesid AFP-le, et uute sanktsioonidega tahetakse peamiselt piirata kahesuguse kasutusega varustust, mida saab kasutada lahinguv\u00e4ljal, ja peatada lennukiosade liikumine Valgevenesse.\nValgevene juht Aleksandr Luka\u0161enka on Venemaa presidendi Vladimir Putini l\u00e4him liitlane ja on lubanud, et tema riiki kasutatakse Moskva r\u00fcnnaku peatuspaigana Ukraina vastu.\nEL on juba korduvalt kehtestanud Minski suhtes sanktsioone, kuna Luka\u0161enka on alates 2020. aastast opositsiooni j\u00f5hkralt represseerinud ning ka seoses nende tegevusega Ukraina s\u00f5jas.\u00a0Need h\u00f5lmavad n\u00e4iteks Valgevene liidri ja tema pereliikmete musta nimekirja kandmist.\nELi riigid on aasta algusest saadik vaielnud Valgevene vastu suunatud sanktsioonide tugevdamise \u00fcle, eesm\u00e4rgiga \u00fchtlustada meetmed Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidega.\nSeda sammu on pidurdanud erimeelsused seoses m\u00f5nede riikide \u00fcleskutsetega j\u00e4tta v\u00e4etisetootjad mustast nimekirjast v\u00e4lja, arvestades muret \u00fclemaailmse toiduvarustuse p\u00e4rast.\nAmetnikud kurdavad, et Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamata j\u00e4tmine j\u00e4tab ELi Moskva-vastastesse meetmetesse suure l\u00fcnga, kuna sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu saab Valgevenest Venemaale \u00fcmber suunata.\n\u00dche diplomaadi s\u00f5nul on kolmap\u00e4eval kokku lepitud sanktsioonid, mis v\u00f5etakse ametlikult vastu l\u00e4hip\u00e4evil, esimene samm\u00a0ja Valgevene sanktsioone v\u00f5idakse arutada ja laiendada veel selle aasta jooksul."}
{"text":"\u00d5hust ja armastusest elav vallavolinikMinimalism l\u00e4heb maailmas \u00fcha enam moodi. Sul on majake, kasvatad n\u00e4iteks kanu, sigu, pead ehk lehma. Sul on aiamaa, p\u00f5llulapp, p\u00e4ikesepaneelid katusel. Kui niimoodi elades s\u00f5ita t\u00f6\u00f6autoga ning t\u00f5epoolest elada v\u00e4ga kasinalt, siis teoreetiliselt on v\u00f5imalik endal hing sees hoida. Teisest k\u00fcljest aga\u00a0...\nKui usutav see n\u00fc\u00fcd on, et Viljandi vallavolikogu liige, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Viljandi valla osakonna esimees ning opositsiooniliidri rolli hoidev Valmar Haava elas mullu 2500-eurose aastasissetulekuga, \u00fcle-eelmisel 2398 ning 2020. aastal vaid 720 euroga? V\u00f5imalik, et t\u00f5esti panustavad Haava ellu s\u00f5brad, kes isekasvatatud toidukraamiga teda toetavad v\u00f5i kellele ta kunagi suuri rahasummasid on laenanud. Sellisel juhul tekib k\u00fcsimus, kust ta siis laenatava raha sai, sest tema ettev\u00f5tete majandustulemused l\u00e4bi aastate ei anna kuigi suurt kindlust, et tal oleks v\u00f5imalik olnud selliseid summasid k\u00f5rvale panna.\nNiisugused juhtumid on hea meeldetuletus, miks on huvide deklaratsiooni esitamine vajalik. Haava pole sugugi esimene. Igal aastal tuleb deklaratsioonidest v\u00e4lja pealtn\u00e4ha t\u00e4iesti varatuid ja justkui sissetulekuta poliitikuid, kes seejuures sugugi r\u00e4balaid ei kanna ja kes annavad oma rahaallikate kohta \u00fcsna uduseid vastuseid. 2019. aastal P\u00e4rnu linnavolikokku p\u00e4\u00e4senud Edmond Penu EKRE-st keeldus n\u00e4iteks P\u00e4rnu Postimehele omal ajal tuhandeeurose aastasissetuleku kohta selgitusi jagamast ning samuti EKRE ridadesse kuuluv Meelis Malk s\u00f5nas, et tuleb 686-eurose aastasissetulekuga toime \u00abJumala abiga\u00bb.\nEt Haava lahkesti maksuameti endale ja oma ettev\u00f5tetesse k\u00fclla kutsus, siis v\u00f5iks amet sellest v\u00f5imalusest t\u00f5epoolest kinni v\u00f5tta ning asjaolud j\u00e4rele uurida. Miks? Sest enamik inimesi n\u00e4eb viimastel aastatel r\u00e4nka vaeva, et ka mitu korda suurema sissetulekuga leib laual ja riided seljas hoida. Lihtsalt ei tundu usutav, et s\u00f5prade v\u00f5i jumala abiga suudab \u00fcks ettev\u00f5tja ning alles hiljuti riigikokku p\u00fcrginud poliitik ja volikogus valijaid esindav inimene elada \u00f5hust ja armastusest.\nRahvaesindajate \u00fcliv\u00e4ike sissetulek tekitab veel kaks ohukohta. Esiteks loob see korruptsiooniriski, sest halvas majanduslikus seisus, kuid v\u00f5imu juures olevaid inimesi on lihtne m\u00f5jutada. Teiseks pole kuigi suurt kindlust, et inimesed, kes teenivad ebanormaalselt v\u00e4he, on p\u00e4devad otsustama omavalistuse rahaasjade, eelk\u00f5ige eelarve \u00fcle.\n"}
{"text":"L\u00fchidaltTELEFONIKELMIDE J\u00d5UGUD ON KAASANUD OMA RIDADESSE KA EESTI KEELE OSKAJAID EESTI. Kui varasematel aastatel on telefoni ja interneti teel inimestelt raha v\u00e4lja petnud suhelnud ohvritega vene v\u00f5i inglise keeles, siis n\u00fc\u00fcd hoiatab politsei ka eestikeelsete petuk\u00f5nede eest.Viimastel p\u00e4evadel on ligi k\u00fcmme inimest teavitanud politseid, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt. Politsei andmetel kannatanuid hetkel ei ole. Kelmide skeem on sarnane varasemate petuk\u00f5nedega. Nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tolle pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks.N\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning et keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, ent kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.Esmasp\u00e4eva hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcab volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku politseimajas kohtuda. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontodel toimuvatest kahtlastest tehingutest. \"Me ei n\u00e4e kodanike pangakontode andmeid ega saa nendel kontodel toimuva kohta hoiatusi anda,\" lisas Tambre.Kelmide eest oled kaitstud, kui katkestad k\u00f5ne kohe, kui keegi v\u00e4idab, et su pangakontol toimub midagi kahtlast."}
{"text":"Petuk\u00f5ned n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesKELMID \u203a Viimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel praegu kannatanuid ei ole.Kelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele: helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varem on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.N\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oli kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis p\u00e4rast seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.Esmasp\u00e4eva hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oli helistanud v\u00e4idetavalt politsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks politseimajas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201d lisas ta.Kriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nende kontodel toimuva osas hoiatusi anda. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid kohe ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u201d lisas Tambre.Kelmide eest oled kaitstud, kui: katkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast. Sa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.VT"}
{"text":"Hoiatus: petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligemale k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel praegu kannatanuid ei ole.Petiste skeem sarnaneb varasemate petuk\u00f5nedega, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ja r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varem olid need k\u00f5ned ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga head eesti keelt.N\u00e4iteks v\u00f5eti \u00fchendust inimesega ja v\u00e4ideti, et helistatakse politseist ning et keegi p\u00fc\u00fcab parajasti tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses r\u00e4\u00e4kis kelm vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis p\u00e4rast seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.Eile hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et temalegi oli helistanud v\u00e4idetavalt politseinik ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja k\u00f5neles eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku politseimajas kohtuda. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel meid petturite eest enam ei kaitse ja kurjategijad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u00abPraegu on info veel uus, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas petised tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegu v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u00bb lisas ta.Kriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u00abMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ega saa nendel kontodel toimuva asjus hoiatusi anda. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid kohe politseid, et andme\u2022 katkestate kohe need k\u00f5ned, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;KELMIDE EEST OLETE KAITSTUD, KUI:\u2022 te ei jaga teistega oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1- ja PIN2-koode, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.\u00f5ngitsejad teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitusele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada teisigi kodanikke,\u00bb lisas Tambre.\"Praegu on info veel uus, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegu v\u00e4lismaal viibivate eestlastega.Urmet TambreP\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht\"Andmed: PPA\u2022 K\u00f5ne alguses r\u00e4\u00e4kis kelm vene keeles, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis p\u00e4rast seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles. Tairo LutterToimetas Kristo Niglas"}
{"text":"Arvutikelm l\u00fcpsis oma tuttava ja kiirlaenu\u00e4rid rahast lagedaksPaide kohtumajas andis oma tegudest aru arvutikelmuses s\u00fc\u00fcdistatav naine.Tehti kindlaks, et teise inimese isikuandmeid ja elektroonilist identiteeti kasutades laenas asjaosaline interneti teel korduvalt raha ning v\u00f5ttis selle eri kontode kaudu endale. Summad olid suured, k\u00fc\u00fcndides episoodilistelt tuhandetesse ja kokkuv\u00f5ttes k\u00fcmnetesse tuhandetesse eurodesse.Naine tunnistati arvutikelmustes s\u00fc\u00fcdi ja ta sai karistuseks kolm aastat tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Menetluskuludena tuleb tal tasuda 1090,95 eurot ja \u00fchtlasi h\u00fcvitada ka kannatanutele tekitatud kahju, mis k\u00fc\u00fcndib 20 000 euro ligi. (JT)"}
{"text":"Politsei hoiatab: Petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel praegu kahju kannatajaid ei ole.Kelmide skeem on sarnane varasemate petuk\u00f5nedega, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult vene- ja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.N\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses r\u00e4\u00e4kis kelm vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.Esmasp\u00e4eva hommikul andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale helistas v\u00e4idetavalt politsei ja \u00fctles, et keegi p\u00fc\u00fcab volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku politseimajas kohtuda. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oli palunud jutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel meid enam kelmide eest ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u00abPraegu on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u00bb lisas ta.Kriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u00abMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeid ja ei saa nende kontodel toimuva kohta hoiatusi anda. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid kohe ka politseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu neile teavitustele saame hakata uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\u00bb lisas Tambre. (JT)KELMIDE EEST OLED KAITSTUD, KUI:katkestad k\u00f5ne kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast;ei jaga oma Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"Juhtkiri: \u00d5hust ja armastusestJUHTKIRIMinimalism l\u00e4heb maailmas \u00fcha enam moodi. Sul on majake, kasvatad n\u00e4iteks kanu, sigu, pead ehk lehma. Sul on aiamaa, p\u00f5llulapp, p\u00e4ikesepaneelid katusel. Kui niimoodi elades s\u00f5ita t\u00f6\u00f6autoga ning t\u00f5epoolest elada v\u00e4ga kasinalt, siis teoreetiliselt on v\u00f5imalik endal hing sees hoida. Teisest k\u00fcljest aga ...Kui usutav see n\u00fc\u00fcd on, et Viljandi vallavolikogu liige, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Viljandi valla osakonna esimees ning opositsiooniliidri rolli hoidev Valmar Haava elas mullu 2500-eurose aastasissetulekuga, \u00fcle-eelmisel 2398 ning 2020. aastal vaid 720 euroga? V\u00f5imalik, et t\u00f5esti panustavad Haava ellu s\u00f5brad, kes isekasvatatud toidukraamiga teda toetavad v\u00f5i kellele ta kunagi suuri rahasummasid on laenanud. Sellisel juhul tekib k\u00fcsimus, kust ta siis laenatava raha sai, sest tema ettev\u00f5tete majandustulemused l\u00e4bi aastate ei anna kuigi suurt kindlust, et tal oleks v\u00f5imalik olnud selliseid summasid k\u00f5rvale panna.Niisugused juhtumid on hea meeldetuletus, miks on huvide deklaratsiooni esitamine vajalik. Haava pole sugugi esimene. Igal aastal tuleb deklaratsioonidest v\u00e4lja pealtn\u00e4ha t\u00e4iesti varatuid ja justkui sissetulekuta poliitikuid, kes seejuures sugugi r\u00e4balaid ei kanna ja kes annavad oma rahaallikate kohta \u00fcsna uduseid vastuseid. 2019. aastal P\u00e4rnu linnavolikokku p\u00e4\u00e4senud Edmond Penu EKRE-st keeldus n\u00e4iteks P\u00e4rnu Postimehele omal ajal tuhandeeurose aastasissetuleku kohta selgitusi jagamast ning samuti EKRE ridadesse kuuluv Meelis Malk s\u00f5nas, et tuleb 686-eurose aastasissetulekuga toime \u00abJumala abiga\u00bb.Et Haava lahkesti maksuameti endale ja oma ettev\u00f5tetesse k\u00fclla kutsus, siis v\u00f5iks amet sellest v\u00f5imalusest t\u00f5epoolest kinni v\u00f5tta ning asjaolud j\u00e4rele uurida. Miks? Sest enamik inimesi n\u00e4eb viimastel aastatel r\u00e4nka vaeva, et ka mitu korda suurema sissetulekuga leib laual ja riided seljas hoida. Lihtsalt ei tundu usutav, et s\u00f5prade v\u00f5i jumala abiga suudab \u00fcks ettev\u00f5tja ning alles hiljuti riigikokku p\u00fcrginud poliitik ja volikogus valijaid esindav inimene elada \u00f5hust ja armastusest.Rahvaesindajate \u00fcliv\u00e4ike sissetulek tekitab veel kaks ohukohta. Esiteks loob see korruptsiooniriski, sest halvas majanduslikus seisus, kuid v\u00f5imu juures olevaid inimesi on lihtne m\u00f5jutada. Teiseks pole kuigi suurt kindlust, et inimesed, kes teenivad ebanormaalselt v\u00e4he, on p\u00e4devad otsustama omavalitsuse rahaasjade, eelk\u00f5ige eelarve \u00fcle.\"Pole kuigi suurt kindlust, et inimesed, kes teenivad ebanormaalselt v\u00e4he, on p\u00e4devad otsustama omavalitsuse rahaasjade, eelk\u00f5ige eelarve \u00fcle.\""}
{"text":"Folgipeo piletim\u00fc\u00fck meelitab kelmePOLITSEIKolmap\u00e4eva l\u00f5unaks olid Tartu, Tallinna ja Viljandi veebipolitseinikud saanud neli-viis teadet selle kohta, et folgi piletite heauskseid ostjaid on petetud.Veebipolitsei otsustas kiiresti infot jagada, sest m\u00f5ni inimene j\u00e4tab p\u00e4\u00e4smeostu viimasele hetkele, oodates pakkumisi neilt, kes mingil p\u00f5hjusel loobuvad oma piletist ja panevad selle odavamalt m\u00fc\u00fcki. \u00abSuures \u00f5hinas soovivad inimesed hea hinnaga piletit hankida, aga sageli ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu, kui turvaline selline ost siiski on,\u00bb s\u00f5nas veebipolitseinik Elerin Tetsmann.Pettus levib Facebookis Marketplace'i keskkonnas, kus kelmurkonto omanik kirjutab otse festivalipassist huvitatud inimesele. Kui ostja on pakkujale raha \u00fcle kandnud, pakub kelm, et saadab piletid postiautomaati, ning \u00fcldjuhul on tal m\u00fc\u00fcgiga kiire. Kui tehing on tehtud, piletim\u00fc\u00fcja enam ei vasta ja konto on kustutatud. \u00abKelmus on suhteliselt naiivselt \u00fcles ehitatud ja v\u00f5iks tegelikult ostjas kohe kahtlusi tekitada, kuid soodne hind meelitab inimesi ostma,\u00bb lausus Tetsmann.Kelmid on pakkunud festivalipassi 60 euroga, kuigi praegune k\u00f5ige odavam hind on 152,85 eurot.\u00abEi imestaks, kui peagi levib sama skeem vastupidi: pettur soovib piletit osta ja tahab sellele j\u00e4rele saata kullerit, selleks aga peab m\u00fc\u00fcja kandma libakullerfirmale ettemaksu ja transpordikulud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Tetsmann.Folgi pileti- ja turvapealiku Anu Rannu s\u00f5nul on v\u00e4ga kurb teada saada, et Viljandi p\u00e4rimusmuusika festivali nime kasutatakse sedaviisi \u00e4ra. \u00abArusaadav, et inimesed otsivad \u00fchelt poolt v\u00f5imalust oma p\u00e4\u00e4sme edasim\u00fc\u00fcmiseks olukorras, kus ise festivalil osaleda ei saa, ja teisalt on igal aastal neid, kes pole mingil p\u00f5hjusel varem festivalipassi soetanud ning otsides soodsamat v\u00f5imalust, v\u00f5tavad teatava riski j\u00e4relturul kaupa tehes,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Rannu.Eelmised aastadElerin Tetsmannile ei meenu, et varasematel aastatel oleks folgipiletitega selliseid pettusi toime pandud. Ka Anu Rannu kinnitusel pole selliseid juhtumeid olnud. \u00abOlen Viljandi p\u00e4rimusmuusika festivali piletim\u00fc\u00fcki korraldanud 2009. aastast ning suuri petuskeeme piletitega pole selle aja jooksul esinenud,\u00bb lausus ta ja lisas, et on olnud inimlikke eksimusi, kus on tuldud kas maksekinnituse v\u00f5i eelmise aasta passiga.Noored p\u00fc\u00fcavad folgi ajal leida festivalialale sisenemiseks mitteametlikke radasid. \u00abEt meie turvat\u00f6\u00f6tajad on pikaaegse kogemusega, on neile seesugused pettused tuttavad,\u00bb lausus Rannu.K\u00f5ige rohkem on Viljandi folgi t\u00f6\u00f6tajaid p\u00fc\u00fctud petta v\u00f5ltsitud k\u00e4epaeltega.Kuidas \u00e4ra hoidaPettasaamisest saab veebipolitseiniku s\u00f5nul hoiduda, kui osta p\u00e4\u00e4se ametlikust piletim\u00fc\u00fcgikeskkonnast.Eraisikult piletit ostes tuleb veenduda, et see pilet on p\u00e4riselt olemas. \u00abK\u00f5ik m\u00fc\u00fcjad pole petturid ja kindlasti on ka neid, kes t\u00f5esti oma piletit m\u00fc\u00fcvad, kuid siis oleks k\u00f5ige kindlam saada m\u00fc\u00fcjaga kokku, teha k\u00f5ikv\u00f5imalikud Google'i p\u00e4ringud ning veenduda, et ost on turvaline,\u00bb lausus Tetsmann ning lisas, et inimesed peaksid olema v\u00e4ga valvsad.Kui inimene m\u00f5istab, et on petturi \u00f5nge l\u00e4inud, tuleb v\u00f5tta \u00fchendust kodupangaga ja uurida, kas \u00fclekannet on v\u00f5imalik tagasi kutsuda. Samuti soovitab politsei teha kohe avaldus, kuhu m\u00e4rkida kogu teadaolev info m\u00fc\u00fcja kohta ning konto number, millele raha kanti.K\u00f5ige kindlam on sooritada piletiost festivali ametlikul kodulehel. \u00abKui siiski on kindel soov j\u00e4relturul ost sooritada, palume olla hoolikas ja veenduda enne nii pileti olemasolus kui ka piletim\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses,\u00bb s\u00f5nas Rannu.Viljandi p\u00e4rimusmuusika festivali piletit on k\u00f5ige kindlam osta ametlikust m\u00fc\u00fcgikohast, siis v\u00f5ib kindel olla, et selle saab ka festivalialal k\u00e4epaela vastu vahetada. ELMO RIIGHANNA PAAL"}
{"text":"Vallavolinik selgitab, kuidas ta 2500-eurose aastatuluga \u00e4ra elab ja 3500-eurose valimiskampaania tegiRAHAKOTT LUUBI ALLViljandi vallavolikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni juhi, opositsiooniliidri Valmar Haava 2500-eurone aastasissetulek, millest Sakala laup\u00e4eval kirjutas, pani nii m\u00f5negi kulmu kergitama: kuidas on v\u00f5imalik keskmiselt 208 euroga kuus \u00e4ra elada? Lisaks tavalistele v\u00e4ljaminekutele tuli Haaval selle aasta alguses kanda riigikogu valimiskampaania kulud, kuid oma s\u00f5nul aitavad tal toime tulla kasinus ja varem kogutud s\u00e4\u00e4stud.P\u00e4rast Viljandimaa poliitikute avalike huvide deklaratsioone k\u00e4sitlenud lugu postitas Viljandi vallavalitsuse liige Viljar Lohu Isamaast oma Facebooki seinale artikli kuvat\u00f5mmise ning kirjutas, et Haava on tema arvates maksupetturist suli.\u00abEi ole k\u00fcll viisakas teiste rahakotis sorida, aga kuna Sakala seda juba teinud on ... Siis on hea meel t\u00f5deda, et valla juhtimisse on kaasatud inimesi igast sotsiaal-majanduslikust klassist. Ka madalaimast,\u00bb ironiseeris Lohu ja lisas kommentaarides: \u00abTavaline suli, kes makse ei maksa.\u00bbVallavolikogu liikme ja EKRE Viljandi valla osakonna esimehe Valmar Haava mullune sissetulek polnud erandlikult v\u00e4ike. 2021. aastal olid tema tulud 2398 eurot 74 senti, 2020. aastal deklareeris ta oma tuludeks aga vaid 720 eurot 60 senti. Sellest varasemad andmed pole k\u00e4ttesaadavad, sest enne seda ei olnud Haava poliitikuna tegev ega pidanud seet\u00f5ttu ka oma huve deklareerima.Mulluste tulude, kulude ja hakkamasaamiste kohta \u00fctles Haava m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Sakalale, et elabki v\u00e4ga kokkuhoidlikku elu, v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas ei k\u00e4i, saab osa toidust talupidajatest s\u00f5pradelt ning auto on t\u00f6\u00f6auto. \u00abK\u00e4ib s\u00f5ber, toob kartulit, k\u00e4ib teine, toob mune,\u00bb kirjeldas Haava 22. juuli artiklis oma eluviisi. \u00abToitu kasvatame ka ise nii palju kui v\u00f5imalik ja Eesti Energiat nuumame nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik. Ma olen seda varemgi Sakala veergudel kirjeldanud, kuidas liha ostmine k\u00e4ib poole sea kaupa ning liha s\u00f6\u00f6ngi peres sisuliselt ainult mina.\u00bbViljar Lohu \u00fctles, et tema hinnang, et vallavolinik Haava on tavaline suli, kes makse ei maksa, p\u00f5hineb Sakalas toodud huvide deklaratsiooni andmetel. Haavaga tal isiklikult suuremaid kokkupuuteid ei ole ning kahtlusi v\u00f5imaliku maksupettuse v\u00f5i mustalt maksmise kohta Lohul varem polnud. Haava enda jutt sellest, et ta elabki v\u00e4ga kasinat ja tagasihoidlikku elu, tundub Lohule siiski kahtlane. \u00abKui ta suudab t\u00f5esti 200 euroga kuus \u00e4ra elada, siis see oleks ju v\u00f5rdlemisi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne saavutus,\u00bb t\u00e4hendas ta.Valmar Haava eitas igasuguseid s\u00fc\u00fcdistusi maksupettuses ning s\u00f5nas, et maksuamet on teretulnud tema ettev\u00f5tete majapidamist \u00fcle vaatama. \u00abMitte midagi varjata ei ole,\u00bb kinnitas ta.Vallavolinikuna istungitel osaledes ja komisjonides t\u00f6\u00f6d tehes teenib Haava oma s\u00f5nutsi paar-kolmsada eurot kuus. Umbes teist sama palju tuleb tema s\u00f5nutsi sellest, et minevikus on ta s\u00f5pradele raha laenanud ning need maksavad laene tagasi. \u00abMe r\u00e4\u00e4gime k\u00fcmnetest tuhandetest eurodest,\u00bb t\u00e4psustas Haava. \u00abMa olen eluaeg k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d r\u00fcganud ning otsinud viise, kuidas hakkama saada. Aastaid tagasi tegelesin n\u00e4iteks kr\u00fcptoraha kaevandamisega, aga need seadmed m\u00fc\u00fcsin maha, sest ma ei ole siiski suurem asi itimees. Lisaks m\u00fc\u00fcsin kr\u00fcptoraha maha, sest selle v\u00e4\u00e4rtus oli piisavalt t\u00f5usnud. Juba sealt sain ma tuhandeid eurosid. Bisnismen olen juba noorest saadik olnud, ostnud, m\u00fc\u00fcnud ja vahetanud, enne ettev\u00f5tjaks hakkamist olin ka palgat\u00f6\u00f6line.\u00bbOma kolmest firmast suurimasse, osa\u00fchingusse K\u00e4rstna Vili vormistas Haava ennast osalise t\u00f6\u00f6ajaga aasta algusest t\u00f6\u00f6le, sest eelmine aasta oli majanduslikult edukas, ning maksab endale n\u00fc\u00fcd ka v\u00e4ikest palka. Talle kuulub veel kaks teist ettev\u00f5tet, neis ta t\u00f6\u00f6l ei ole. Miks ta seda siis n\u00fc\u00fcd tegi? \u00abJuba \u00fcksnes haigekassa ja pensionistaa\u017ei saamiseks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Haava. \u00abIlma naljata, olen juba vanem kui kolmk\u00fcmmend aastat, aasta algusest on vaja olnud mitu korda arsti juures k\u00e4ia ja tulevikule on ka vaja m\u00f5telda.\u00bbPuhaskasum ei t\u00e4henda kasusaamistVallavolinikust ettev\u00f5tja s\u00f5nas, et tema arvates on ka veidi eksitav v\u00e4lja tuua ettev\u00f5tete puhaskasum, sest inimesed v\u00f5ivad arvata, et see liigub otse tema taskusse. Enamik kasumist j\u00e4\u00e4b aga v\u00e4lja v\u00f5tmata ning l\u00e4heb parandusteks ja investeeringutena tagasi ettev\u00f5tetesse.\u00abEt kui keegi vaatab, et ohoo! K\u00e4rstna Viljal eelmisel aastal \u00fcle kahesaja tuhande kasumit! Hakkame vaatama: meestel t\u00f5stsin eelmisel aastal palka, masinaparki sai uuendatud, K\u00e4rstna Viljale sai \u00fcks uus kinnistu ostetud,\u00bb loetles Haava kuluartikleid. Seda, et ta t\u00f6\u00f6tajatele osa palka \u00fcmbrikus maksaks, eitas Haava samuti ning s\u00f5nas, et p\u00f5llumajandusettev\u00f5ttes ei ole aasta ringi nii palju t\u00f6\u00f6d, et meestele k\u00f5rgemat palka maksta. N\u00f5nda tuleb igakuine palk suhteliselt v\u00e4ike, aga tihti on on ka t\u00f6\u00f6koormus pisike.Haava s\u00f5nas, et esmapilgul v\u00f5ib ju n\u00e4iteks osa\u00fchingu K\u00e4rstna Vili kasum (eelmisel aastal 235 264 eurot, kasumimarginaal 54,7 protsenti) t\u00f5esti tunduda suur, aga kuna see j\u00e4etakse v\u00e4lja v\u00f5tmata ja investeeritakse ettev\u00f5ttesse tagasi, on pigem k\u00fcsimus selles, kuidas ots otsaga kokku tulla.\u00abMullu oli v\u00e4ga hea aasta, sest etten\u00e4gelikult vara valmis ostetud v\u00e4etis \u00f5nnestus odavalt k\u00e4tte saada ning Ukrainas lahvatanud s\u00f5da paiskas vilja hinna lakke,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Haava. \u00abSelle kasumiga saime hulga tehnikat v\u00e4lja vahetada. T\u00e4navu j\u00e4\u00e4me t\u00f5en\u00e4oliselt aga kahjumisse. Odavat v\u00e4etist enam osta ei saa ning vilja hinnad on kukkunud. Vilja ei tule, talivili l\u00e4ks osaliselt tuksi ning pidime \u00fclek\u00fclvi tegema.\u00bbTa r\u00e4\u00e4kis, et inimesed ei tea ka seda, kui kallid on p\u00f5llumajandusmasinad. \u00abAlgusaastatel kasutasime \u00fcldse v\u00e4ga vanu masinaid, j\u00f5udum\u00f6\u00f6da oleme ostnud v\u00f5i liisinud uuemaid,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta. \u00abNeed on kallid ja sul ei ole v\u00f5imalik kasumit v\u00e4lja v\u00f5tta v\u00f5i endale tuhande v\u00f5i paari tuhande euro suurust palka maksta. Lihtsalt ei ole. K\u00f5igepealt on vaja hoolitseda selle eest, et t\u00f6\u00f6tajatele saaks palka maksta ning oleks korralik masinapark. Viimastel aastatel oleme v\u00e4ga palju masinaid v\u00e4lja vahetanud.\u00bbHaava loetles t\u00e4psemalt ka masinapargi peale kuluvat raha: John Deere'i traktor - 165 000 eurot pluss k\u00e4ibemaks; kasutatud kombain - 154 000 eurot pluss k\u00e4ibemaks, m\u00f5lemad liisitud. K\u00fclvik osteti aga kohe v\u00e4lja ja l\u00e4ks maksma 30 000 eurot. \u00abTeeh\u00f6\u00f6vli ostsime, \u00fche kasutatud traktori ostsime, 60 000 eurot pluss k\u00e4ive, auto ostsime, tehnilise bussi ostsime, haagise ...\u00bb meenutas ta. \u00abJa palgap\u00e4ev on meil sisuliselt kord aastas, s\u00fcgisel p\u00e4rast viljakoristust. Talviti toob teehooldus ka midagi sisse, aga mitte palju: eelmisel talvel pidin rentima kolm masinat lisaks ja palkama kolm lisat\u00f6\u00f6tajat. Lisaks intressid: eelmise aasta alguses maksin kombaini pealt 280 eurot kuus intressi, aga kaks kuud tagasi oli intress 780 peale kerkinud. Need on \u00fc\u00fcratud summad ja ma ei ole t\u00f5esti saanud endale palka maksta ja ei jaksa ka praegu suurt palka maksta.\u00bbKinnisvara Valmar Haaval ametlikult puudub, aga sellega on tema s\u00f5nutsi hoopis omaette lugu.Haava elab K\u00e4rstnas P\u00e4rna t\u00e4naval kortermajas, mis koos paljude teiste majadega on registrisse kandmata. Seda k\u00fcsimust on \u00fcritatud lahendada juba sellest ajast, kui elupaik asus Tarvastu vallas, aga protsess on l\u00e4inud vaevaliselt ning p\u00e4rast suure Viljandi valla tekkimist on Haava s\u00f5nutsi ametnikel \u00fcldse j\u00e4rg k\u00e4est l\u00e4inud, mis ja kus toimub. \u00abSelle kohta v\u00f5in ausalt \u00f6elda, et elan t\u00e4iesti ehku peal,\u00bb t\u00f5des Haava. \u00abUsalduse peal. Mul on korter, mille ostu-m\u00fc\u00fcgilepinguga juba nooruses ostsin, aga registrisse seda pandud pole. Sisuliselt on tehing toimumata ja elan justkui v\u00f5\u00f5ras korteris. Ja ma pole jaksanud seda asja ajada enam.\u00bbHaava lisas l\u00f5petuseks, et kui Viljar Lohu nimetab teda madalaima klassi inimeseks, siis see teda ei solva. \u00abMa olen pigem selle \u00fcle uhke,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abJa vaat olengi n\u00f5ndanimetatud madala klassi inimene! Eluaeg olen olnud. Ja mis sellest siis on?\u00bbKuidas rahastas Haava valimiskampaaniat?T\u00e4navustel riigikogu valimistel kandideeris Valmar Haava EKRE nimekirjas riigikokku ning tegi selleks siin \u00fche silmapaistvama kampaania. Erakondade j\u00e4relevalve komisjonile esitatud andmete kohaselt kulutas ta selleks 3496 eurot isiklikku raha. Arvete maksmise kuup\u00e4evad ulatuvad k\u00e4esoleva aasta 21. jaanuarist 2. m\u00e4rtsini.Haava s\u00f5nul finantseeris ta kampaaniat peamiselt s\u00e4\u00e4studest ja v\u00e4hestest sissetulekutest. Natuke raha andsid talle valimiskampaaniaks ka s\u00f5brad. Ta \u00fctles, et summa oli tuhande euro ringis, aga ta pigem j\u00e4\u00e4ks vastuse v\u00f5lgu, sest ei soovi valeinfot jagada. K\u00fcsimuse peale, kas see mitte keelatud annetus pole, j\u00e4i Haava samuti vastuse v\u00f5lgu. \u00abMa t\u00f5esti ei tea, ei m\u00f5elnud selle peale,\u00bb tunnistas ta. \u00abKas s\u00f5pradelt kingituse vastuv\u00f5tmine on keelatud annetus ...?\u00bbMida arvab asjast erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon?Erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni esimees Liisa Oviir s\u00f5nas Valmar Haava juhtumi kommentaariks, et jutt umbes paarisajaeurosest igakuisest sissetulekust, s\u00f5pradest, kes laene tagasi maksavad, ning 3500-eurosest valimiskampaaniast on esmapilgul kahtlane, ent kahtlane ei t\u00e4henda keelatut. \u00abPaljud poliitikud v\u00f5tavad isikliku valimiskampaaniaga v\u00f5etud kuludeks n\u00e4iteks laenu,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Oviir ning lisas, et kuidagi ei saa v\u00e4listada seda, et inimesel t\u00f5epoolest ongi s\u00e4\u00e4stud, mida ta sellisteks asjadeks kasutab.Seaduse j\u00e4rgi on annetused juriidilistelt isikutelt, n\u00e4iteks ettev\u00f5tetelt keelatud ning keelatud on ka varjatud sponsorlus, n\u00e4iteks variant, et ettev\u00f5te tasub poliitiku arved reklaamib\u00fcroole. Lubatud on \u00fcksnes eraisikute annetused ning need on vaja n\u00f5uetekohaselt deklareerida. Anon\u00fc\u00fcmsed annetused lubatud pole. Sularahas tehtud annetused tuleb samuti deklareerida ning arvestada, et nende puhul kehtib annetuse suuruse piirang: annetada tohib kuni 100 eurot kuus ehk siis 1200 eurot majandusaasta jooksul. Seega pole annetused s\u00f5pradelt v\u00f5i sugulastelt keelatud, kui need on n\u00f5uetekohased ja deklareeritud.Liisa Oviir lisas, et seadus n\u00e4eb ette, et keelatud annetused tuleb tagastada, aga kui tegu on siiski lubatud annetusega, mis on teadmatusest v\u00f5i varjamissoovist deklareerimata j\u00e4\u00e4nud, siis tuleb see esimesel v\u00f5imalusel lihtsalt deklareerida.Valmar Haava kinnitas, et valimiskampaania heaks m\u00f5eldud annetused s\u00f5pradelt tulid panga\u00fclekandega, aga ta ei m\u00e4leta, kas deklareeris need v\u00f5i mitte. \u00abEsimesel v\u00f5imalusel uurin j\u00e4rele ning vajadusel deklareerin kohe \u00e4ra,\u00bb kinnitas Viljandi valla EKRE osakonna esimees.Eelmisel aastal 2500-eurose aastasissetuleku deklareerinud Valmar Haava sai \u00fchismeedias vallavalitsuse liikmelt maksupettuse s\u00fc\u00fcdistuse. MARKO SAARMTRIIN LOIDE"}
{"text":"Landsbergis: Wagnerit v\u00f5ib Valgevenes kasutada vastasseisuks EuroopagaVILNIUS, 27. juuli, BNS \u2013 Vene eras\u00f5jafirma Wagner palgas\u00f5dureid\u00a0 Valgevenes saab kasutada Euroopaga vastasseisu astumiseks, leiab Leedu iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne esimene riigipea Vytautas Landsbergis.\nTa v\u00e4itis, et Vene diktaator Vladimir Putin v\u00f5ib saata palgas\u00f5durid Euroopa vastu, et nood h\u00e4vitada.\n\"Putin v\u00f5ib neid karta v\u00f5i tahab ta lihtsalt \u00e4ssitada nad Euroopa kallale n\u00e4iteks l\u00e4bi Leedu, ja et nad kas h\u00e4vitavad midagi ise v\u00f5i h\u00e4vitatakse nemad, aga mitte Putini k\u00e4tega,\" \u00fctles Landsbergis kolmap\u00e4eval ringh\u00e4\u00e4lingule.\nTema arvates oleks Leedule parem, kui naabruses palgas\u00f5dureid poleks: \u201cParem, kui neid siin ei oleks, las p\u00f5genevad kuhugi Aafrikasse, neil on seal maardlad, igasugused korrumpeerunud riigid, s\u00f5itku sinna, kui Putin neid Venemaal ei vaja.\nLandsbergis \u00fctles ka, et Leedul ei ole vaja oodata, millal riigi julgeolek satub ohtu v\u00f5i midagi juhtub.\n\"Kui see juhtub, siis v\u00f5ime \u00f6elda, et arvasime, et midagi ei juhtunud. Kui tekib selline uus olukord, kus see v\u00f5ib juhtuda, siis on see juba juhtunud,\u201d \u00fctles Landsbergis.\nPeaminister Ingrida \u0160imonyt\u0117 \u00fctles esmasp\u00e4eval, et Wagneri erav\u00e4e Valgevenesse saabumise j\u00e4rel on Leedu valmisolek v\u00f5imalikeks ohtudeks praegusele olukorrale kohane.\nR\u00fchmitus Belarusski Gajun, mis j\u00e4lgib s\u00f5jalisi operatsioone Valgevenes, teatas, et alates juuli keskpaigast on riiki saabunud umbes 2000 Wagneri palgas\u00f5durit.\nWagner hakkas Valgevenesse kolima p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud juunim\u00e4ssu Venemaal, mille aitas l\u00f5petada Valgevene re\u017eiimi juht Luka\u0161enko, kes lubas Vene palgas\u00f5durid\u00a0oma riiki.\nBaltic News Service"}
{"text":"Landsbergis: Wagnerit v\u00f5ib Valgevenes kasutada vastasseisuks EuroopagaVILNIUS, 27. juuli, BNS \u2013 Vene eras\u00f5jafirma Wagner palgas\u00f5dureid\u00a0 Valgevenes saab kasutada Euroopaga vastasseisu astumiseks, leiab Leedu iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne esimene riigipea Vytautas Landsbergis.\nTa v\u00e4itis, et Vene diktaator Vladimir Putin v\u00f5ib saata palgas\u00f5durid Euroopa vastu, et nood h\u00e4vitada.\n\"Putin v\u00f5ib neid karta v\u00f5i tahab ta lihtsalt \u00e4ssitada nad Euroopa kallale n\u00e4iteks l\u00e4bi Leedu, ja et nad kas h\u00e4vitavad midagi ise v\u00f5i h\u00e4vitatakse nemad, aga mitte Putini k\u00e4tega,\" \u00fctles Landsbergis kolmap\u00e4eval ringh\u00e4\u00e4lingule.\nTema arvates oleks Leedule parem, kui naabruses palgas\u00f5dureid poleks: \u201cParem, kui neid siin ei oleks, las p\u00f5genevad kuhugi Aafrikasse, neil on seal maardlad, igasugused korrumpeerunud riigid, s\u00f5itku sinna, kui Putin neid Venemaal ei vaja.\nLandsbergis \u00fctles ka, et Leedul ei ole vaja oodata, millal riigi julgeolek satub ohtu v\u00f5i midagi juhtub.\n\"Kui see juhtub, siis v\u00f5ime \u00f6elda, et arvasime, et midagi ei juhtunud. Kui tekib selline uus olukord, kus see v\u00f5ib juhtuda, siis on see juba juhtunud,\u201d \u00fctles Landsbergis.\nPeaminister Ingrida \u0160imonyt\u0117 \u00fctles esmasp\u00e4eval, et Wagneri erav\u00e4e Valgevenesse saabumise j\u00e4rel on Leedu valmisolek v\u00f5imalikeks ohtudeks praegusele olukorrale kohane.\nR\u00fchmitus Belarusski Gajun, mis j\u00e4lgib s\u00f5jalisi operatsioone Valgevenes, teatas, et alates juuli keskpaigast on riiki saabunud umbes 2000 Wagneri palgas\u00f5durit.\nWagner hakkas Valgevenesse kolima p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud juunim\u00e4ssu Venemaal, mille aitas l\u00f5petada Valgevene re\u017eiimi juht Luka\u0161enko, kes lubas Vene palgas\u00f5durid\u00a0oma riiki.\nBaltic News Service"}
{"text":"Landsbergis: Wagnerit v\u00f5ib Valgevenes kasutada vastasseisuks EuroopagaVILNIUS, 27. juuli, BNS \u2013 Vene eras\u00f5jafirma Wagner palgas\u00f5dureid\u00a0 Valgevenes saab kasutada Euroopaga vastasseisu astumiseks, leiab Leedu iseseisvuse taastamise j\u00e4rgne esimene riigipea Vytautas Landsbergis.\nTa v\u00e4itis, et Vene diktaator Vladimir Putin v\u00f5ib saata palgas\u00f5durid Euroopa vastu, et nood h\u00e4vitada.\n\"Putin v\u00f5ib neid karta v\u00f5i tahab ta lihtsalt \u00e4ssitada nad Euroopa kallale n\u00e4iteks l\u00e4bi Leedu, ja et nad kas h\u00e4vitavad midagi ise v\u00f5i h\u00e4vitatakse nemad, aga mitte Putini k\u00e4tega,\" \u00fctles Landsbergis kolmap\u00e4eval ringh\u00e4\u00e4lingule.\nTema arvates oleks Leedule parem, kui naabruses palgas\u00f5dureid poleks: \u201cParem, kui neid siin ei oleks, las p\u00f5genevad kuhugi Aafrikasse, neil on seal maardlad, igasugused korrumpeerunud riigid, s\u00f5itku sinna, kui Putin neid Venemaal ei vaja.\nLandsbergis \u00fctles ka, et Leedul ei ole vaja oodata, millal riigi julgeolek satub ohtu v\u00f5i midagi juhtub.\n\"Kui see juhtub, siis v\u00f5ime \u00f6elda, et arvasime, et midagi ei juhtunud. Kui tekib selline uus olukord, kus see v\u00f5ib juhtuda, siis on see juba juhtunud,\u201d \u00fctles Landsbergis.\nPeaminister Ingrida \u0160imonyt\u0117 \u00fctles esmasp\u00e4eval, et Wagneri erav\u00e4e Valgevenesse saabumise j\u00e4rel on Leedu valmisolek v\u00f5imalikeks ohtudeks praegusele olukorrale kohane.\nR\u00fchmitus Belarusski Gajun, mis j\u00e4lgib s\u00f5jalisi operatsioone Valgevenes, teatas, et alates juuli keskpaigast on riiki saabunud umbes 2000 Wagneri palgas\u00f5durit.\nWagner hakkas Valgevenesse kolima p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud juunim\u00e4ssu Venemaal, mille aitas l\u00f5petada Valgevene re\u017eiimi juht Luka\u0161enko, kes lubas Vene palgas\u00f5durid\u00a0oma riiki.\nBaltic News Service"}
{"text":"Putiniga samas akadeemias \u00f5ppinud eriagent: \u00abVenemaal m\u00f5tleb iga mees, et ta on James Bond\u00bb38-aastane Aliia Roza, kes on praegu Ameerika \u00dchendriikides elav motivatsioonik\u00f5neleja, filantroop, telesaatejuht, produtsent, n\u00e4itleja ja suunamudija on \u00fcles kasvanud Venemaal ning aastaid t\u00f6\u00f6tanud eriagendina Vene luure kasuks, kuid siis tagakiusatud ning p\u00f5genenud l\u00e4\u00e4namaailma. Aliia avab venelaste m\u00f5ttemaailma, r\u00e4\u00e4gib militaarakadeemias \u00f5petatud tehnikatest, hiljem spioonina t\u00f6\u00f6tamise ajast ning proovib lahti m\u00f5testada Venemaa presidendi Vladimir Putini mentaliteeti.V\u00e4ljaandele The Sun antud intervjuus, \u00fctleb\u00a0Aliia Roza,\u00a0et diktaator Putini v\u00f5imutuleku ja tema kurikuulsa \u00abkangelase\u00bb kuvandi eest vastutab just agendiks \u00f5ppimise ajal akadeemias omandatud propagandistlikud manipuleerivad tehnikad. Need oskused arenesid aastak\u00fcmneid n\u00f5ukogudeaegse luure suletud maailmas, enne kui ta 2000. aastal oma nime hakkas k\u00f5igepealt Venemaal ja siis maailmaareenil tegema.\n\nVene luure jaoks aastaid t\u00f6\u00f6tanud Aliia Roza.\nCaters News Agency\/Caters News Agency\n\n\nKui Putin oli umber 15-aastane, marssis ta KGB direktoraati sisse ja palus\u00a0endale t\u00f6\u00f6d, teadmata, et komitee ei aktsepteeri juhuslikke sisseastumisi ega avaldusi. Seepeale avastas noor mehehakatisest Putin, et tal on vaja s\u00f5jalist v\u00e4lja\u00f5pet v\u00f5i k\u00f5rgharidust enne, kui spiooniagentuur \u00fcldse kaalub teda t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmast.\n\u00abSellest hetkest hakkasin valmistuma sisseastumiseks Leningradi \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonda,\u00bb meenutab Putin oma esimeses autobiograafias \u00abEsimene inimene\u00bb.\n\u00abP\u00f5hjus, miks ma paljastasin oma n\u00e4o ja elan avalikku elu, on see, et see on minu ja mu poja kindlustus. Mida avalikum ma olen, seda rohkem saan olla vaba.\u00bb Aliia Roza\nViimase \u00fclikooliaasta jooksul p\u00f6\u00f6rdus Putini poole v\u00f5\u00f5ras mees, kes k\u00fcsis, kas nad v\u00f5iksid r\u00e4\u00e4kida \u00abpotentsiaalsest karj\u00e4\u00e4rist\u00bb. See oli Putini lapsep\u00f5lveunistuse t\u00e4itumine ning sellele j\u00e4rgnenud viis aastat spioonikoolitusi kujundasid tema isiksust tulevaseks\u00a0karj\u00e4\u00e4riks.\n\nNoor Vladimir Putin.\nRussian Archives\/ZUMAPRESS.com\n\n\u00abTa sai \u00f5pitud tehnikatest nii v\u00f5imsaks... Ma tean ka neid tehnikaid. Kuid, siis hakkas [Putin] ta seda moraalse kasu vastu kasutama,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Aliia.\nAliia lisab: \u00abP\u00e4rast kommunismi pole midagi muutunud. \u00d6eldakse, et k\u00fclm s\u00f5da on l\u00f5ppenud, kuid tegelikult on see ikka veel k\u00e4imas. Ta manipuleerib kogu maailmaga, \u00f6eldes, et kui nad teda ei kuula, alustab ta tuumas\u00f5da. See on k\u00f5ige lihtsam v\u00e4ljapressimine.\u00bb\nKGB m\u00e4nguraamatut kaasas kandes pole Putini maailmavallutamise plaanid ja manipuleerimise meisterlik kasutamine kunagi j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamatuks. Tema sama halastamatu spioonitehnika on p\u00fcsinud, kui ta p\u00fc\u00fcab juba aastaid s\u00e4ilitada oma raudse rusika valitsemist ka praegu Venemaa k\u00f5ige ebastabiilsemal perioodil.\n\u00abSee on agentide DNA-s,\u00bb \u00fctles Aliia.\n\nKaksikelu ja br\u00e4ndi loomine \u2014 mida \u00f5petatakse\u00a0Venemaa F\u00f6deratsiooni F\u00f6deraalses Julgeolekuteenistus (FSB)?\n\nAliia r\u00e4\u00e4gib, kuidas militaarakadeemias \u00f5petati neile, kuidas elada kaksikelu ja kuidas luua oma br\u00e4nd nii tugevaks, et inimesed usuksid neid 100 protsenti.\n\u00abOlete n\u00e4inud ju fotosid h\u00e4rra Putinist, kes ratsutab poolalasti hobusega, sukeldub ookeani p\u00f5hja, tulistab erinevat t\u00fc\u00fcpi relvadest ja k\u00e4itub nagu superkangelane.\u00bb\n\u00abSee on James Bondiga nii sarnane br\u00e4nd. Venemaal tahab iga mees olla\u00a0nagu James Bond.\u00bb toob Aliia v\u00e4lja paralleele.\u00a0\n\u00abNii keskendus Putin aastaid enda tugeva kaubam\u00e4rgi loomisele, eesm\u00e4rgiga, et k\u00f5ik inimesed teda kummardaksid. Ja see on ka \u00fcks super-eriagendi tehnikatest.\u00bb lisas endine naisspioon.\n\nT\u00fcdruk, keda kasvatati \u00fcles \u00absuurema eesm\u00e4rgi\u00bb nimel\n\nAliia s\u00fcndis 1985. aastal N\u00f5ukogude Liidus uhkesse perre \u2014 tema isa on\/oli (m\u00e4rkus \u2014 info tema perekonna kohta on salastatud) teise maailmas\u00f5ja kangelane. Nii kasvatati Aliiat \u00absuurema eesm\u00e4rgi nimel\u00bb.\n\u00abSee on peaaegu nagu s\u00f5tta minemine ja kangelasena suremine \u2014 nii ma tundsin.\u00bb\nNoorest peale treenis isa teda vaimselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt tulevaseks rolliks luureteenistuses, \u00f6eldes talle, et \u00abt\u00fctar, sa pead olema tugev nagu s\u00f5dur\u00bb.\n\u00abMa ei saanud tol hetkel aru, mis toimub \u2014 olin liiga noor,\u00bb \u00fctles Aliia.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by ? Women Empowerment Activist & Coach (@aliiaroza)\n\n\n18-aastaselt saadeti ta KGB s\u00f5jav\u00e4eakadeemiasse, mis oli ette n\u00e4htud ainult k\u00f5rgete ametnike poegadele ja t\u00fctardele \u2014 sama programmi, mille Putin l\u00f5petas 1975. aastal.\nAliiat valiti koos teise nelja t\u00fcdrukuga f\u00fc\u00fcsiliste tingimuste, v\u00e4limuse ja intelligentsuse p\u00f5hjal v\u00e4lja 350st kandidaadist salajase treeningprogrammi jaoks.\n\u00ab...See k\u00f5ik puudutab ps\u00fchholoogiat, neurolingvistilist programmeerimist, aju toimimist, ja sinna juurde kuuluvad ka seksitehnikad.\u00bb\nSeal \u00f5ppis Aliia v\u00f5rgutamise, m\u00f5jutamise ja manipuleerimise kunsti \u2014 sealhulgas seda, kuidas sihtm\u00e4rki huvitada, ta endast \u00abs\u00f5ltuvaks\u00bb teha ja seej\u00e4rel programmeerida teist \u00abtegema, mida tahad\u00bb.\n\u00abNii\u00a0et see k\u00f5ik puudutab ps\u00fchholoogiat, neurolingvistilist programmeerimist, aju toimimist, ja sinna juurde kuuluvad ka seksitehnikad\u00bb \u00fctles ta.\u00a0\n\n38-aastane endine Vene spioon on Vene luure akadeemias omandanud oskused p\u00f6\u00f6ranud \u00e4riideeks. N\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalik osa saada tema kursusest, kus ta \u00f5petab tehnikaid meeste v\u00f5rgutamiseks.\nCaters News Agency\/Caters News Agency\n\n\n\u00abKui olete \u00fcles kasvanud patriootlikus kommunistlikus riigis, olete valmis ohverdama oma elu ja keha.\u00bb\n\nOotamatu p\u00f6\u00f6re\n\nKuid asjad v\u00f5tsid p\u00f6\u00f6rde, kui k\u00f5rge ametnik teda v\u00e4gistas, kuritarvitas ja ahistas.\n\u00abMa ei saanud \u00f6elda \u00abei\u00bb, ma ei saanud midagi teha,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Aliia.\nP\u00e4rast seda, kui ta mehe kavatsused tagasi l\u00fckkas, saadeti ta missioonile, kus teda seati k\u00e4ttemaksuhimus \u00fcliohtlikusse olukorda.\n\u00abEmana ma ei tahtnud selle jamaga enam tegeleda. Puhastasin end sellest ajupesus\u00fcsteemist t\u00e4ielikult v\u00e4lja.\u00bb\nKui Aliia oli k\u00e4tte saadud, peksti teda r\u00e4ngalt, enne kui nende juht p\u00e4\u00e4stis ta ja aitas tal Venemaalt p\u00f5geneda.\u00a0\u00abTa teadis, et mu elu p\u00e4\u00e4stes ohverdab ta oma,\u00bb \u00fctles naine.\n\nUus algus\n\nDiktaatorriigist p\u00f5genemine kulges konarlikult. Talle saadeti spioone j\u00e4rele, kelle eest Aliia varjus T\u00fcrgis, \u0160veitsis, Kreekas, Prantsusmaal ja Itaalias. Teda ahistanud mees tapeti ning l\u00f5puks v\u00f5ttis Vene riik kogu j\u00f5ugu maha.\nFSB \u00fcritas teda sundida j\u00e4tkamast t\u00f6\u00f6d agendina, leides ta \u00fcles isegi Kreekast ning \u00e4hvardades talt \u00e4ra v\u00f5tta aastase poja.\n\u00abPaljud venelased ei saa tegelikult toimuvast aru, eriti vanemad inimesed. Nad ei tea, kuidas p\u00e4\u00e4seda juurde mitteriiklikule meediale, kasutada VPN-i ega r\u00e4\u00e4kida inglise keelt. Nad teavad ainult seda, mis on kirjutatud vene keeles, kuid see on on t\u00e4ielikult pullis**t.\u00bb\n\u00abEmana\u00a0ma ei tahtnud selle jamaga enam tegeleda. Puhastasin end sellest ajupesus\u00fcsteemist t\u00e4ielikult v\u00e4lja,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.\nSiis alustas ta\u00a0oma \u00abuut\u00bb elu.\n\nAliia Roza elab n\u00fc\u00fcd Los Angelases, USAs, ning t\u00f6\u00f6tab motivatsioonik\u00f5neleja, koolitaja, telesaatejuhi, produtsendi, n\u00e4itleja ja suunamudijana.\nJoe Seer\/Shutterstock\n\nAliia kolis Londonisse ja hakkas imbuma kuulsuste ja eksklusiivsetesse ringkondadesse \u2014 suheldes kuningliku perekonna liikmete ja moet\u00e4htedega.\nPraegu elab ta LA-s koos oma teismelise pojaga ning tema sotsiaalmeediakontodelt vaatavad vastu uhked pildid, kuidas ta s\u00e4rab punasel vaibal \u00fcmbritsetud kuulsatest n\u00e4gudest.\n\u00abP\u00f5hjus, miks ma paljastasin oma n\u00e4o ja elan avalikku elu, on see, et see on minu ja mu poja kindlustus. Mida avalikum ma olen, seda rohkem saan olla vaba.\u00bb selgitab Aliia.\n\u00abJumal t\u00e4natud, p\u00e4rast 20 aastat v\u00f5in olla vaba.\u00bb\n\nKGB v\u00f5tted \u00fcllate eesm\u00e4rkide heaks\n\nEndine spioon kinnitab, et neid KGBs ja hiljem FSBs \u00f5petatud v\u00f5tteid on v\u00f5imalik kasutada ka \u00fcllate eesm\u00e4rkide heaks. Hoolimata sellest, et Aliia elab praegu\u00a0luksuslikku elu, tahab ta aidata venelastel m\u00f5ista, mis Ukraina s\u00f5jas tegelikult toimub.\n\u00abMa ei n\u00f5ustu s\u00f5jaga. Hakkasin s\u00f5ja osas s\u00f5na v\u00f5tma, sest mind koolitati ja kasvatati inimesi kaitsma.\u00bb\n\u00abPaljud venelased ei saa tegelikult toimuvast aru, eriti vanemad inimesed. Nad ei tea, kuidas p\u00e4\u00e4seda juurde mitteriiklikule meediale, kasutada VPN-i ega r\u00e4\u00e4kida inglise keelt. Nad teavad ainult seda, mis on kirjutatud vene keeles, kuid see on t\u00e4ielikult\u00a0pullis**t,\u00bb \u00fctles ta.\n\u00abTeadmised on teie peamine relv...seep\u00e4rast on propaganda \u00fcks suurep\u00e4rasest ja v\u00f5imsast salatehnikast. [Spioonagentuurid] ei tahaks kunagi, et nad oleksid avalikud v\u00f5i l\u00e4bipaistvad, sest see t\u00e4hendab automaatset v\u00f5imu kaotust.\u00bb\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by ? Women Empowerment Activist & Coach (@aliiaroza)\n\n\nAliiat v\u00e4\u00e4rkoheldi ja ahistati ning ta oli pikalt meeste domineerimise all. Seep\u00e4rast tunneb ta, et tema missioon ja \u00fclesanne on oma teadmisi naistega jagada.\nTa lisas: \u00abSeisan rahu eest ja see on minu valik.\u00a0Ma valisin vabaduse ja valisin elu\u00bb."}
{"text":"BUDUAARI PEOL esinev Laura Kassin: Edukuse saavutamiseks ei ole vaja uhket haridust ega suurt kapitaliNipinurk\nBUDUAARI PEOL esinev Laura Kassin: Edukuse saavutamiseks ei ole vaja uhket haridust ega suurt kapitali\n27. juuli 2023 | 11:11\nLaura Kassin \u2014 FOTO: Kerttu Jahhu\nFinantsvabadus on teema, millest paljud meist on ilmselt t\u00e4naseks kuulnud, kuid mida pole kodus ega koolis v\u00e4ga palju \u00f5petatud. Teadmatus omakorda p\u00f5hjustab ebaselgust, mis on suureks takistuseks edu saavutamisel. J\u00f5ukust v\u00f5ib kasvatada meist iga\u00fcks \u2013 vajalik on ainult \u00f5ige mentor v\u00f5i kogukond, kes annaks kogu vajaliku informatsiooni sulle edasi lihtsasti ja arusaadavalt. Personalileidja ja investor Laura Kassin on viimase kahe jooksul t\u00f6\u00f6tanud ja \u00f5ppinud koos inimestega, kes soovivad enda j\u00f5ukust kasvatada. Starfish Academy siseringi toetava kogukonnaga liitumine on Laura jaoks olnud teadlik valik \u2013 eelmisel aastal oli naine veel palgat\u00f6\u00f6taja, kuid mingi hetk otsustas ta otsida paremat v\u00e4ljundit. T\u00e4nu Starfishi siseringile leidis ta julguse alustada enda ettev\u00f5tlusega ning k\u00f5igest aastaga pani ta kokku enda meeskonna, leidis esimesed kliendid, tegi esimesed investeeringud ja viis l\u00e4bi esimesed koolitused.\nEdukuse saavutamiseks ei ole vaja uhket haridust ega suurt kapitali\nPaljud meist on ilmselt enda elu jooksul kogenud teadmist, et edukuse ja j\u00f5ukuse saavutamiseks on meil vaja uhket erialast haridust ja ohtralt kapitali, et \u00fcldse investeerimisega alustada.\n\u201eSee ei ole t\u00f5si! Sinu taust, haridus ja kogemus ei defineeri sinu v\u00f5imalusi seoses finantsharidusega, mida enamikele meist koolis ilmselt ei \u00f5petatud,\u201c t\u00f5deb Laura.\nJ\u00e4rgnevad soovitused sobivad kahte t\u00fc\u00fcpi inimestele \u2013 algajatele, kes saavad teada, kuidas alustada enda teekonda rahalise vabaduse poole ning edasij\u00f5udnutele, kes on juba j\u00f5udnud teha enda esimesed tehingud, saavad aru, kuidas nad investeerimise teekonnal paigutuvad ja kuidas enda j\u00f5ukust veelgi teadlikumalt edasi kasvatada.\nKolm saladust finantsvabaduseni j\u00f5udmiseks\nLaura on kokku koondanud kolm salajast v\u00f5tit finantsvabaduse teekonna alustamiseks:\nKogukonna j\u00f5ud \u2013 rakenda kiirteed majandusliku heaoluni, ehk tea, kus sa oma finantsteekonnal hetkel asud, leia sarnaselt m\u00f5tlevad inimesed ja fokuseeri v\u00e4ikestele sammudele. Viimaseks \u2013 \u00f5pi, vii ellu ja jaga kogukonnas teistega!\nInvestori teekaart \u2013 Esimene tase sellel teekaardil on elluj\u00e4\u00e4mine, sa saad enda arved tasutud ning elad lihtsalt kuust-kuusse (2\/3 eestlastest kuulub selle taseme alla). Teine tase on turvalisuse tase, kus kogutud on v\u00e4hemalt kolme kuu keskmise palga ulatuses rahavarusid ning istutatud on esimene seeme investeeringuteks. Kolmandale tasemele, ehk heaolu tasemele j\u00f5udmiseks on esmalt vajalik turvalisuse plaan \u2013 me peame t\u00e4pselt teadma, kus me oleme ja kuhu me tahame minna. Selle tasemel on oluline ka tulude suurendamine, \u201ehalva v\u00f5la\u201c likvideerimine ning kapitali kasvatamine v\u00e4hemalt 10 000 euroni. Neljas tase, ehk j\u00f5ukuse tase n\u00f5uab j\u00f5ukuse plaani, tarka ajalist panustamist (v\u00e4hemalt 80% ajast varude loomiseks), hea v\u00f5la kasvatamist, kindla rahavoo omamist ning v\u00f5imalusel \u00e4ri -ja investeerimistiimi kaasamist. Viimane, ehk viies tase on see, kus sa lood p\u00f5lvkondade vahelist j\u00f5ulist. Rahalise vabaduse tase n\u00f5uab portfelli plaani, kapitali kasvatamist v\u00e4hemalt miljoni euroni, rahavoo hajutamist ja kasvatamist ning investeerimisn\u00f5ustajate tiimi kaasamist.\nV\u00f5itjate m\u00f5tteviis \u2013 inspireerivad tsitaadid investeerimisega alustamiseks: \u201esul ei ole vaja raha, et teha raha\u201c, \u201emeil on alati aega, see on lihtsalt prioriteetide k\u00fcsimus\u201c, \u201eme ei pea teadma k\u00f5iki vastuseid, et saavutada tulemusi\u201c, \u201ekuhu l\u00e4heb fookus, sinna voolab ka energia\u201c.\nL\u00f5petuseks \u00fctleb Laura, et investeerimisel on alati olemas risk, mida ei saa t\u00e4iesti nulli viia. \u201eOsad investeeringud on turvalisemad, kui teised. Kindlasti tasub uurida investeerimisv\u00f5imaluse pakkuja tausta \u2013 kas tegu on m\u00f5ne tunnustatud ettev\u00f5ttega ning teha p\u00f5hjalik eelt\u00f6\u00f6, et tegu ei oleks m\u00f5ne laialt leviva petuskeemiga,\u201c soovitab naine. Kokkuv\u00f5tteks soovitab ta k\u00f5igil otsused, koos hoolika eelneva uuringuga teha ise."}
{"text":"Kr\u00fcptovaluutasse investeerida tahtnud mees kaotas 26 500 eurotTALLINN, 27. juuli, BNS \u2013 Raplamaa mees kaotas ligi 26 500 eurot kui ta kurjategijate juttu uskuma j\u00e4\u00e4des innvesteeris enda arvates kr\u00fcptovaluutasse.\nPolitsei sai kolmap\u00e4eval teate, et alates aprillist helistasid Raplamaal elavale mehele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid talle v\u00f5imalust teenida raha investeerides kr\u00fcptovaluutasse, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja neljap\u00e4eval.\nMehele tehti erinevatele veebilehtedele ja investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha, mida lubati mitmekordistada. Kelmusega tekitatud kahju on ligi 26 500 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Noarootsis \u00e4hvardasid mehed kaaslast jahip\u00fcssiga25. juulil sai politsei teate, et Noarootsi osavallas \u00e4hvardasid \u00fcheskoos aega veetnud seltskonnas tekkinud konflikti k\u00e4igus 54-aastane ja 46-aastane mees jahip\u00fcssiga oma tuttavat, 41-aastast meest.\nPolitsei pidas 54-aastase ja 46-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\nP\u00e4rnumaa\nLOE KA:\nLaskuri t\u00e4naval lekkis teele k\u00fctust\nHaapsalus s\u00f5itis auto otsa jalgratturile\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\n26. juulil sai politsei teate, et P\u00e4rnus korterelamus l\u00f5i 28-aastane naine oma 26-aastast s\u00f5brannat.\nRaplamaa\nKelmus\n26. juulil sai politsei teate, et alates aprillist helistasid Raplamaal elavale mehele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid mehele v\u00f5imalust teenida raha investeerides kr\u00fcptovaluutasse. Mehele tehti erinevatele veebilehtedele ja investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha, mida lubati mitmekordistada. Kelmusega tekitatud kahju on ligi 26 500 eurot."}
{"text":"Kr\u00fcptovaluutasse raha \"kasvama\" pannud mees kaotas hiiglasliku summa26. juulil sai politsei teate, et alates aprillist helistasid J\u00e4rva- ja Raplamaad \u00fchendava Kesk-Eesti politseijaoskonnas elavale mehele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid mehele v\u00f5imalust teenida raha investeerides kr\u00fcptovaluutasse.Mehele tehti erinevatele veebilehtedele ja investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha, mida lubati mitmekordistada.\nKelmusega tekitatud kahju on ligi 26 500 eurot.\n"}
{"text":"Raplamaa mehele pakuti v\u00f5imalust investeerida kr\u00fcptovaluutasse, kahju 26 500 eurotKolmap\u00e4eval, 26. juulil sai politsei teate, et alates aprillist helistasid Raplamaal elavale mehele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid mehele v\u00f5imalust teenida raha investeerides kr\u00fcptovaluutasse.\nMehele tehti erinevatele veebilehtedele ja investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha, mida lubati mitmekordistada.\nKelmusega tekitatud kahju on ligi 26 500 eurot."}
{"text":"Eestis kasvanud vene telekaunitari 180 000 eurot kadus nagu tina tuhka\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by \u041c\u0438\u043b\u0435\u043d\u0430 \u0411\u0435\u0437\u0431\u043e\u0440\u043e\u0434\u043e\u0432\u0430 (@buff_tipsy)\n\nPopulaarsest vene t\u00f5sielusarjast \u00abMaja 2\u00bb tuntuks saanud Eesti p\u00e4ritolu venelanna Milena Bezborodova (23) avaldas \u00fchismeedias, et on kaotanud 180 000 eurot ja ta ei m\u00f5ista siiani, miks ja kuidas see t\u00e4pselt juhtus.Tallinna lastekodus kasvanud Milena Bezborodova avaldas \u00fchismeedias, et enam kui pool aasta tagasi komistas ta investeerimisega seotud finantsettev\u00f5tte kodulehele. 23-aastane Milena andis ettev\u00f5ttele oma s\u00e4\u00e4stud ja soovitas ka enda f\u00e4nnidel firmasse investeerida.\nMilena soovituse peale otsustasid selle firma kaudu investeerida\u00a0mitte ainult tavakodanikud, vaid ka teised \u00abMaja 2\u00bb staarid. Puhkes metsik skandaal, kuna finantsettev\u00f5te, mida Milena \u00f5hinal soovitas, osutus pettuseks, vahendab Limon.\n\u00abSee on teada, et ma sain inimeste kutsumise eest mingi protsendi, \u00fctlen seda avameelselt,\u00bb tunnistas Milena \u00fchismeedias. \u00abEsimene ring minu t\u00fcdrukutega l\u00e4ks h\u00e4sti, teise ringi ajal j\u00e4i raha toppama. Minu enda raha on samuti kinni ja keegi levitab kuulujutte, et ma v\u00f5tsin k\u00f5ik raha endale,\u00bb kirjutab ta oma postituses.\nEesti p\u00e4ritolu sisulooja s\u00f5nul on ta juba poolteist kuud \u00e4hvardusi saanud: \u00abM\u00f5istan, et mina vastutan soovituse eest investeerida, kuid inimestel peaks endal m\u00f5istus peas olema. Olen alati \u00f6elnud, et investeerige vaba raha!\u00bb\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by \u041c\u0438\u043b\u0435\u043d\u0430 \u0411\u0435\u0437\u0431\u043e\u0440\u043e\u0434\u043e\u0432\u0430 (@buff_tipsy)\n\n\nTa tunnistas, et kahetseb tehtud investeeringuid ja selle soovitamist. Eelk\u00f5ige selle soovitamist s\u00f5pradele, kes n\u00fc\u00fcd naise s\u00f5nul talle ei andesta ja temalt raha n\u00f5uavad.\n\u00abProovisin igal moel aidata, palusin kallimal raha \u00fcles leida, et see tagasi anda,\u00bb viitas Milena oma endisele s\u00f5brannale Irinale, kes samuti petuskeemi\u00a0ohvriks langes, \u00absest olin enda raha juba \u00e4ra andnud, mul ei olnud enam sellist summat. Pakkusin talle 10 000 eurot enda isiklikust rahakotist, ta keeldus.\u00bb Irina olevat kaotanud petuskeemile 50 000 eurot.\n\u00c4hvarduste eest p\u00f5genes Milena Dubaisse: \u00abMa ei l\u00e4inud sinna puhkama, p\u00f5genesin\u00a0inimeste eest, kes tahtsid haiget teha. K\u00fcll mul on\u00a0\u00e4ge elu.\u00bb\nT\u00e4naseks on olukorrast m\u00f6\u00f6das pea seitse kuud ja see ei ole Milena s\u00f5nul siiani lahenenud. \u00abOleks mulle keegi \u00f6elnud, kui ma olin 20-aastane, et kolme aasta p\u00e4rast j\u00e4\u00e4n ilma 180 000 eurost, ei oleks ma teda uskunud. Ausalt \u00f6eldes ma ei saa siiani aru, kuidas ja miks see juhtus,\u00bb nentis neiu Instagramis. Milena ise investeeris esialgu 26 000 eurot, hiljem veel 32 000 ja l\u00f5puks kulus tal suur summa selleks, et ennast ja l\u00e4hedasi \u00e4hvarduste eest kaitsta.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by \u041c\u0438\u043b\u0435\u043d\u0430 \u0411\u0435\u0437\u0431\u043e\u0440\u043e\u0434\u043e\u0432\u0430 (@buff_tipsy)\n\n\nAndes petturile 32 000 eurot, lootis Milena enda s\u00f5nul, et v\u00e4hemalt teised ohvrid saavad oma raha tagasi. Seda ei juhtunud.\nPraegu on Milena lootusrikas. \u00abUsun, et pettur saab karistada ja l\u00e4heb peagi vangi. Tean, et ta loeb seda postitust. [...] Olen seitse kuud oodanud, et ta annaks mulle v\u00e4hemalt 1000 eurot, aga ma ei ole seni veel sentigi n\u00e4inud.\u00bb\nSisulooja s\u00f5nul on skeemi taga olev\u00a0pettur nimega Arkadi inimestelt v\u00e4lja petnud 20 miljonit eurot. Arkadil on Milena s\u00f5nul raha k\u00fcll, sest tal on mitu luksusautot ja ta hellitab oma\u00a0t\u00fcdruks\u00f5pra kallite kingitustega.\nKuidas kogu olukord laheneb, on veel lahtine, kuid hetkel ootavad Milena f\u00e4nnid ja teised petuskeemi ohvrid petturi paljastamist.\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by \u041c\u0438\u043b\u0435\u043d\u0430 \u0411\u0435\u0437\u0431\u043e\u0440\u043e\u0434\u043e\u0432\u0430 (@buff_tipsy)\n\n\nSkandaalse minevikuga Milena s\u00fcndis Tallinnas, tema peres oli kolm last, keda kasvatas \u00fcksikema. Kuna ema ei saanud lastekasvatamisega hakkama, j\u00e4id lapsed vanaema hoolde. Vanaema surma j\u00e4rel sattusid lapsed lastekodusse.\u00a0\nP\u00e4rast lastekodust lahkumist kolis Milena Venemaale ja hakkas osalema kurikuulsas t\u00f5sielusarjas \u00abMaja 2\u00bb. Algul j\u00e4ttis Milena endast t\u00f5sielusaates tagasihoidliku mulje, kuid peagi tema iseloom muutus. \u00c4kiliste vihapursete, t\u00fclide ja skandaali t\u00f5ttu pidi Milena t\u00f5sielusaatest l\u00f5puks lahkuma.\u00a0\nT\u00e4nu saates \u00abMaja 2\u00bb saadud tuntusele hakkas Milena tegutsema Instagramis, kus tal on n\u00fc\u00fcdseks \u00fcle 800 000 f\u00e4nni.\u00a0"}
{"text":"Hiina s\u00f5jav\u00e4gi v\u00f5itleb korruptsiooniga relvahangetesPEKING, 27. juuli, AFP-BNS \u2013 Hiina relvaostude eest vastutav s\u00f5jav\u00e4eametkond asus likvideerima korruptsiooni \u00a0relvahangetes ning kutsus avalikkust andva vihjeid onupojapoliitika, kokkum\u00e4ngude ja muu kahtlase tegevuse kohta.\nKesks\u00f5jav\u00e4ekomisjoni (CMC) tehnoloogiaarendusamet kannustas kolmap\u00e4eval avalikkust teatama rikkumistest hanketegevuses aastast 2017, et \"luua hea relvahangete, konkursside ja hindamise \u00f6kos\u00fcsteem\".\nCMC varustusarendusosakond postitas WeChati kaheksa t\u00fc\u00fcpi rikkumisi, mille juurdlus sihikule v\u00f5tab. Nende hulgas on aktiivne saladuste lekitamine, kontrolli puudumine ja ebaaus tegevus.\nOsakond on p\u00fc\u00fcdnud juba m\u00f5nda aega oma ridadest korruptsiooni v\u00e4lja rookida ja 2019. aastal loodi rikkumistest teatamiseks spetsiaalne telefoniliin.\nKolmap\u00e4eval kutsus Hiina president Xi Jinping \u00fcles suurendama kontrolli s\u00f5jav\u00e4e \u00fcle soovitas luua s\u00f5jav\u00e4e juhtimiseks t\u00e4nap\u00e4evase s\u00fcsteemi.\nMullu kolmandaks ametiajaks Hiina liidriks saanud Xi on v\u00f5tnud korruptsiooniga v\u00f5itlemise \u00fcheks valitsusaja t\u00e4htsamaks eesm\u00e4rgiks. Selle kampaania v\u00f5rku on langenud juba \u00fcle 1,5 miljoni ametniku.\nHiina v\u00f5imud r\u00f5hutavad, et kampaaniat on vaja riigiorganite puhastamiseks, kuid kriitikud kardavad, et Xi kasutab ka v\u00f5imalust poliitilistest vastastest vabaneda.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kr\u00fcptovaluutasse investeerida tahtnud mees kaotas 26 500 eurotRaplamaa mees kaotas ligi 26 500 eurot kui ta kurjategijate juttu uskuma j\u00e4\u00e4des innvesteeris enda arvates kr\u00fcptovaluutasse, vahendas BNS.\nPolitsei sai kolmap\u00e4eval teate, et alates aprillist helistasid Raplamaal elavale mehele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid talle v\u00f5imalust teenida raha investeerides kr\u00fcptovaluutasse, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja neljap\u00e4eval.\nMehele tehti erinevatele veebilehtedele ja investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha, mida lubati mitmekordistada. Kelmusega tekitatud kahju on ligi 26 500 eurot.\u00a0\n]]>"}
{"text":"Viktor Levada jalgpalliklubi \u00e4hvardavast ohust: ma ei kavatse kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada\u00c4rip\u00e4ev kirjutas t\u00e4na, et suur\u00e4rimees Viktor Levada pikaaegse ihuadvokaadi Raul Markuse isiklik pankrot toob lagedale, kust p\u00e4rinevad miljonid eurod, millega on \u00e4rimees oma jalgpalliklubi FCI Levadiat viimastel aastatel \u00fcleval hoidnud. Levada s\u00f5nul ei vasta aga jutt Levadia v\u00f5imalikust pankrotist t\u00f5ele.\nAvaldame siinkohal Viktor Levada p\u00f6\u00f6rdumise t\u00e4ismahus.\n\u00c4rip\u00e4ev avaldas 27.juulil 2023 artikli \u201e\u201cKingituseks\u201c saadud miljonid \u00e4hvardavad Levadia pankrotti viia\u201c, mis tugineb Eestis tuntud kriminaalsete ringkondadega seotud inimestelt kuuldule. Pankrotiv\u00e4idete seotust kriminaalidega n\u00e4itab ka artikkel.\nArtikkel kajastab, kuidas \u201ev\u00e4rvikas seltskond, kes esitas sel n\u00e4dalal jalgpalliklubi vastu pankrotiavalduse\u201c, \u00fcritab mullu Advokatuurist v\u00e4lja heidetud advokaadi Raul Markuse isiklikku pankrotiga seotud summasid n\u00f5uda jalgpalliklubilt. Sellistel n\u00f5udmistel pole mingisugust \u00f5iguslikku alust.\nLoos nimetatakse t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatut pankrotiavaldust k\u00fcll jalgpalliklubi rahale hamba ihumiseks, kuid l\u00e4htutakse sellegi poolest kriminaalide pakutavast narratiivist. Rohkete, segaste ja omavahel sidumatute v\u00e4idete \u00fche pealkirja alla paigutamine ergutab fantaasiat, \u00fcritades juhatada lugejat eksiteele.\nJuhtum meenutab 90ndate aastate r\u00e4kitit, kui tursked poisid n\u00f5udsid v\u00e4givallaga \u00e4hvardades ettev\u00f5tjatelt n\u00f6 katuseraha. Kaasaegseks muudab selle loo v\u00e4ljapressimine v\u00e4ljam\u00f5eldud pseudo\u00f5iguslike survevahenditega. Sarnaselt tegutsevad ka lihtsameelseid ohvreid p\u00fc\u00fcdvad telefonipetturid, kelle eest politsei sageli hoiatab. Nii nagu 90ndatel, nii ka praegu ei kavatse ma kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada.\nElasin kinnisvaraturul toimunud dramaatiliste muutuste t\u00f5ttu 13 aastat tagasi \u00fcle \u00e4ri\u00fchingute pankroti. Jalgpalliklubi Levadia n\u00e4itab suurep\u00e4raseid sportlikke tulemusi, sest pole olnud seotud kinnisvaraturu kokku kukkumises kannatada saanud \u00e4riga.\nFCI Levadia uurib \u00c4rip\u00e4eva artiklis esitatud v\u00e4iteid t\u00e4helepanelikult."}
{"text":"\u201cT\u0161ekki ei saa!\u201d Kadrioru Russki Mir'i teemapargis kaob sularaha nagu musta aukuKui tahta kogeda lihtsat ja m\u00f5nusat Vene elu ning sellega kaasnevat \u00e4revust ja surmahirmu, siis tuleb seada oma sammud Kadrioru l\u00f5bustusparki. Nii tegi ka Indrek perega.Oma vaadetelt on Indrek veendunud masohist. Maakeeli t\u00e4hendab see seda, et k\u00f5iksugu alandused pakuvad Intsule naudingut. \"Ega ma siis muidu inimestele kaubanduskeskustes Elisa pakette p\u00e4he ei m\u00e4\u00e4riks.\" Kadrioru l\u00f5bustuspargist kuulis Ints oma \u00e4mma k\u00e4est. \"Ta sai seal kultuuri\u0161oki ja n\u00fc\u00fcd koha peal ringi vaadanuna v\u00f5in \u00f6elda, et ega elektri\u0161okk ka kaugel olnud!\" muheleb mees.Rusikaga makku nagu mehed muisteIndreku s\u00f5nul v\u00f5ib s\u00e4\u00e4rast post-sovetlikku ja samas ka apokal\u00fcptilist \u00f5hkkonda leida veel vaid Ida-Virumaal, Maardus ja venelaste poolt okupeeritud Mariupolis - m\u00f5nusad r\u00e4\u00e4mas atraktsioonid, asfal-dipragude vahelt turritav umbrohi ning umbkeelne ja lapseohtu t\u00f6\u00f6j\u00f5ud. \"\u00dctlen ausalt, kuradiratta ees suitsu tegevaid blatnoisid j\u00e4lgides olin hetkega tagasi aastas 1984 ehk lapsep\u00f5lve-Lasnam\u00e4el. Teate k\u00fcll seda tervet noorusaja v\u00e4ldanud \u00e4revustunnet, et kohe tulevad vene poisid, s\u00f5idavad sulle rusikaga makku ja v\u00f5tavad su Desna jalgratta igaveseks endale,\" muljetab perepea.Venekeelsetele karjatustele j\u00e4rgnesid s\u00f6\u00f6studMehele oh meeltm\u00f6\u00f6da ka see, et umbkeelsed klienditeenindajad mitte ei k\u00f5ndinud, vaid tegid atraktsioonide vahel soostusid. \"S\u00f6\u00f6studele eelnesid atraktsioonidenimelised venekeelsed karjatused.Selline m\u00f5nus koolitulistamise vaib, et kas peaks ka nagu igaks juhuks jooksma v\u00f5i hoopis varjuma? Igasugu muid musti m\u00f5tteid tekkis ka - kuni selleni v\u00e4lja, et ju nad spurdivad seet\u00f5ttu, et ehk on m\u00f5ni laps \u00fcle plastmassluige \u00e4\u00e4re sogasesse vette sulpsatanud ja seal elektril\u00f6\u00f6gi saanud, kuid siis m\u00f5istsin, et pargis on lihtsalt liiga v\u00e4he t\u00f6\u00f6tajaid ning sellest ka see jube \u00e4ge ja paanikat tekitav sprintimine erinevate objektide vahel.\"Tapvalt k\u00f5rged hinnad tekitasid omajagu erutustK\u00f5ige magusam hoobi sai Indrek l\u00f5bustuspargi k\u00fclastuse alguses. \"Need hinnad olid kurjakuulutavalt \u00e4gedad. Vaatasin ja m\u00f5tlesin, et jaa, kuu l\u00f5pp saab n\u00fc\u00fcd k\u00fcll p\u00f5nev purgisupiralli olema. Iga atraktsiooni eest kasseeriti ligi viis euri. K\u00f5ige erutavam oh aga see, kui h\u00e4\u00e4l kassaluugist teatas, et sulas makstes t\u0161ekki ei saa! M\u00f5tlesin siis vaimusilmas nendele paljulastelisteks peredeks maskeerunud maksuametnikele, kes siia \u00fchel p\u00e4eval haarangut tegema tulevad!\"Vene Maailm oli edasi arenenudMuide, kui teatasin, et kas olen \u00f5igel teel kui j\u00e4reldan, et toodate siin musta raha, kostis sealt samast kassaluugist ainult korpulentse daami naerulaginat. M\u00f5nes m\u00f5ttes oh see v\u00e4ike pettumus. Oleksin oodanud juhendeid kuhu minna ning \u00fchtlasi ka tr\u00fckimusta mittekannatavat ettekannet minu emast. Selles m\u00f5ttes oh tol p\u00e4eval Vene Maailm korra viisakamaks edasi arenenud ja \u00e4\u00e4retult kurb, et see just minuga juhtuma pidi.\""}
{"text":"Viktor Levada klubi \u00e4hvardavast ohust: ma ei kavatse kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidadaT\u00e4na kirjutas \u00c4rip\u00e4ev, et \u00e4rimees Viktor Levadale kuuluvat Eesti jalgpalliklubi FCI Levadiat \u00e4hvardab Levada m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendi h\u00e4gusate rahaasjade t\u00f5ttu pankrot. Levada ise\u00a0\u00fctles, et jutt Levadia v\u00f5imalikust pankrotist ei vasta t\u00f5ele.Avaldame Viktor Levada p\u00f6\u00f6rdumise:\n\u00abJalgpalliklubi Levadia seisab nii finantsiliselt kui ka sportlikult tugeval alusel. L\u00fckkan kindlalt \u00fcmber meedias esitatud v\u00e4ite pankrotiohust, mida saab v\u00f5rrelda 90nendate aastate stiilis r\u00e4kitiga.\n\u00c4rip\u00e4ev avaldas 27.juulil 2023 artikli \u00abKingituseks\u00a0saadud miljonid \u00e4hvardavad Levadia pankrotti viia\u00bb, mis tugineb Eestis tuntud kriminaalsete ringkondadega seotud inimestelt kuuldule. Pankrotiv\u00e4idete seotust kriminaalidega n\u00e4itab ka artikkel.\nArtikkel kajastab, kuidas \u00abv\u00e4rvikas seltskond, kes esitas sel n\u00e4dalal jalgpalliklubi vastu pankrotiavalduse\u00bb, \u00fcritab mullu Advokatuurist v\u00e4lja heidetud advokaadi Raul Markuse isiklikku pankrotiga seotud summasid n\u00f5uda jalgpalliklubilt. Sellistel n\u00f5udmistel pole mingisugust \u00f5iguslikku alust.\nLoos nimetatakse t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatut pankrotiavaldust k\u00fcll jalgpalliklubi rahale hamba ihumiseks, kuid l\u00e4htutakse sellegi poolest kriminaalide pakutavast narratiivist. Rohkete, segaste ja omavahel sidumatute v\u00e4idete \u00fche pealkirja alla paigutamine ergutab fantaasiat, \u00fcritades juhatada lugejat eksiteele.\nJuhtum meenutab 90nendate aastate r\u00e4kitit, kui tursked poisid n\u00f5udsid v\u00e4givallaga \u00e4hvardades ettev\u00f5tjatelt n\u00f6 katuseraha. Kaasaegseks muudab selle loo v\u00e4ljapressimine v\u00e4ljam\u00f5eldud pseudo\u00f5iguslike survevahenditega. Sarnaselt tegutsevad ka lihtsameelseid ohvreid p\u00fc\u00fcdvad telefonipetturid, kelle eest politsei sageli hoiatab. Nii nagu 90nendatel, nii ka praegu ei kavatse ma kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada.\nElasin kinnisvaraturul toimunud dramaatiliste muutuste t\u00f5ttu 13 aastat tagasi \u00fcle \u00e4ri\u00fchingute pankroti. Jalgpalliklubi Levadia n\u00e4itab suurep\u00e4raseid sportlikke tulemusi, sest pole olnud seotud kinnisvaraturu kokku kukkumises kannatada saanud \u00e4riga.\nFCI Levadia uurib \u00c4rip\u00e4eva artiklis esitatud v\u00e4iteid t\u00e4helepanelikult,\u00bb kirjutas Levada meediale saadetud p\u00f6\u00f6rdumises."}
{"text":"Viktor Levada l\u00fckkab pankrotiv\u00e4ited \u00fcmber: sellistel n\u00f5udmistel pole mingisugust \u00f5iguslikku alust (0)\u00c4rip\u00e4ev avaldas\u00a0t\u00e4na, et k\u00fcmnekordse Eesti meisterklubi FCI Levadia vastu on esitatud\u00a0pankrotiavaldus. Levadia president Viktor Levada l\u00fckkab v\u00e4ited \u00fcmber, \u00f6eldes, et neid levitavad kriminaalsed ringkonnad.\u00a0Soccernet.ee avaldab Levadia presidendi p\u00f6\u00f6rdumise t\u00e4ismahus.\n\"Jalgpalliklubi Levadia seisab nii finantsiliselt kui ka sportlikult tugeval alusel. L\u00fckkan kindlalt \u00fcmber meedias esitatud v\u00e4ite pankrotiohust, mida saab v\u00f5rrelda 90nendate aastate stiilis r\u00e4kitiga.\n\u00c4rip\u00e4ev avaldas 27. juulil 2023 artikli \"\"Kingituseks\" saadud miljonid \u00e4hvardavad Levadia pankrotti viia\", mis tugineb Eestis tuntud kriminaalsete ringkondadega seotud inimestelt kuuldule. Pankrotiv\u00e4idete seotust kriminaalidega n\u00e4itab ka artikkel.\nArtikkel kajastab, kuidas \"v\u00e4rvikas seltskond, kes esitas sel n\u00e4dalal jalgpalliklubi vastu pankrotiavalduse\", \u00fcritab mullu Advokatuurist v\u00e4lja heidetud advokaadi Raul Markuse isiklikku pankrotiga seotud summasid n\u00f5uda jalgpalliklubilt. Sellistel n\u00f5udmistel pole mingisugust \u00f5iguslikku alust.\nLoos nimetatakse t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatut pankrotiavaldust k\u00fcll jalgpalliklubi rahale hamba ihumiseks, kuid l\u00e4htutakse sellegipoolest kriminaalide pakutavast narratiivist. Rohkete, segaste ja omavahel sidumatute v\u00e4idete \u00fche pealkirja alla paigutamine ergutab fantaasiat, \u00fcritades juhatada lugejat eksiteele.\nJuhtum meenutab 90-ndate aastate r\u00e4kitit, kui tursked poisid n\u00f5udsid v\u00e4givallaga \u00e4hvardades ettev\u00f5tjatelt nii-\u00f6elda katuseraha. Kaasaegseks muudab selle loo v\u00e4ljapressimine v\u00e4ljam\u00f5eldud pseudo\u00f5iguslike survevahenditega. Sarnaselt tegutsevad ka lihtsameelseid ohvreid p\u00fc\u00fcdvad telefonipetturid, kelle eest politsei sageli hoiatab. Nii nagu 90-ndatel, nii ka praegu ei kavatse ma kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada.\nElasin kinnisvaraturul toimunud dramaatiliste muutuste t\u00f5ttu 13 aastat tagasi \u00fcle \u00e4ri\u00fchingute pankroti. Jalgpalliklubi Levadia n\u00e4itab suurep\u00e4raseid sportlikke tulemusi, sest pole olnud seotud kinnisvaraturu kokku kukkumises kannatada saanud \u00e4riga.\""}
{"text":"Firma j\u00f5udis tegutseda vaid m\u00f5ned kuud kuni maksuamet kontod arestisMaksuamet tegeleb ettev\u00f5tjaga intensiivselt juba paar aastat.Foto Eero Vabam\u00e4gi, Postimees\nPRO tellijale\nVaid pool aastat tegutsenud firma varad arestiti, sest see oli l\u00fchikese ajaga kogunud arvestatava maksuv\u00f5la.\nLoe ka: \u201cPantvangis\u201d maja ja kopsakad v\u00f5lad: maksupetturist \u00e4rimehe firma l\u00e4ks viimaks hingusele\nTartu \u00e4rimehele kuuluv toitlustaja Foodsale O\u00dc sattus kevadel maksuameti t\u00e4helepanu alla, sest selle arvemajandus oli enamuses t\u00e4iesti l\u00e4bipaistmatu. Firma omaniku s\u00f5nul oli tegemist tavap\u00e4rase vahejuhtumiga.\nOmeti n\u00e4ib, et sama omaniku teistel ettev\u00f5tetel on juba pikemat aega t\u00f5siseid probeeme maksude maksmisega. V\u00f5lad ulatuvad k\u00fcmnetesse tuhandetesse nii riigi kui partnerite ees, samas raha kaob ettev\u00f5tete kontodelt vaikselt ning j\u00e4ljetult.\nNoore firma suur maksun\u00f5ue\nEttev\u00f5tlik Tartu mees Ilmar Veski registreeris Foodsale O\u00dc nimelise firma \u00f5ige hiljuti \u2013 alles eelmise aasta viimastel p\u00e4evadel. \u00dcrituste toitlustusega tegelenud ettev\u00f5te pole veel j\u00f5udnud k\u00e4ivet ametlikult raporteeridagi ning esmajoones pasitab sellega k\u00f5ik korras olevat. Paraku j\u00f5udis Foodsale juba kevadel, pool aastat tegutsenuna, maksuameti fookusesse sattuda.\nNimelt oli aprillikuine kontroll avastanud eelneva kolme kuu jooksul rea \u00fclekandeid, mille p\u00f5hjal m\u00e4\u00e4rati Foodsale\u2019ile tagantj\u00e4rele tervelt 17 000 eurone maksukohustus. Selle silumiseks n\u00f5udsid maksuametnikud mais ettev\u00f5tte kontode eelarestimist.\n\u201cTegevusmustrit arvestades on oht, et p\u00e4rast maksuotsuse v\u00e4ljastamist viiakse kogu laekumine \u00fcle kolmandate isikute pangakontodele, avatakse uued pangakontod teistes pankades v\u00f5i \u00e4ri\u00fching l\u00f5petab tegevuse,\u201d p\u00f5hjendas maksuamet kohtule ettevaatlikkust.\nKahtlased v\u00e4ljamaksed\nMis aga oli see tegutsemismuster? S\u00fc\u00fcdistused \u00e4sja tegevust alustanud firma vastu olid karmid. Kahtlustati, et nad on k\u00e4ivet varjanud ning firmast raha \u00e4ra kantinud. N\u00e4iteks andis Foodsale teada vaid oma Coop panga kontost, kontrolli k\u00e4igus avastati aga alternatiivne konto ka Luminoris.\nV\u00e4ljav\u00f5tted andsid aimu k\u00fcllaltki usinast \u00e4ritegevusest kohe esimestel kuudel. Nimelt ulatus Foodsale\u2019i k\u00e4ive ligi 42 000 euroni. Sealjuures ei olnud 40 000 euro ulatuses v\u00e4ljamaksete, \u00fclekannete ning sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmiste kohta mitte mingeid selgitusi. Selleks hetkeks, kui maksuametnikud j\u00e4lile j\u00f5udsid, oli pangakontodel j\u00e4rgi kokku 387 eurot.\nJuba m\u00fc\u00fcgitulu pealt pidanuks maksuametnike esialgse hinnangu j\u00e4rgi arvestama 6900 eurot k\u00e4ibemaksu, sellele lisandus veel 10 000 oletatava dokumenteerimata tulu t\u00f5ttu. Seep\u00e4rast lubas kohus ka poole aasta vanuse ettev\u00f5tte kontode arestimise.\nHilinesid lihtsalt dokumentidega?\nT\u00e4naseks on Foodsale\u2019i maksuprobleemid aga \u00e4riregistri j\u00e4rgi lahendatud. Maksu- ja tolliamet konkreetsete firmade saatust ei kommenteeri, kuid Veski n\u00f5ustus ettev\u00f5tte probleemide tausta veidi avama, kuigi mitte detailis.\nFoodsale\u2019i juhi v\u00e4itel tehakse selliseid arvelduskontode eelareste sageli ja \u00fcsna kiirelt, seda ka juhul, kui ettev\u00f5te on lihtsalt dokumentatsiooni esitamisega hiljaks j\u00e4\u00e4nud. Veski viitas, et just viimase vea oli tema firma teinud. \u201cKui esitatakse dokumendid ja k\u00f5ik klapib, siis arest kustutatakse \u2013 ning nii see toimiski,\u201d s\u00f5nas ta.\nTartu \u00e4rimehele kuulub tegelikult veel kaks ettev\u00f5tet \u2013 K\u00fc\u00fctri Kohvipood O\u00dc ja Iluxia O\u00dc. Nende arvemajandus v\u00f5ib selgitada, miks maksuamet oli Foodsale\u2019i ebak\u00f5lade ilmnedes nii \u00e4kiline.\nSariv\u00f5lgniku taust\nT\u00e4psemalt on t\u00e4naseni tegutsev ja toitlustusega tegelev K\u00fc\u00fctri t\u00f5sistes maksujamades jube eelmisest suvest saati. Maksuamet avastas, et firma optimeeris oma k\u00e4ibemaksu. Samuti tehti firma arvelt t\u00f5endamata v\u00e4ljamakseid ilma, et tulumaksu oleks makstud. \u201cViimase v\u00e4ljav\u00f5tte j\u00e4rgi oli kontol 31. jaanuari 2022. a seisuga 1,48 eurot,\u201d raporteerisid maksuametnikud toona.\nSamas m\u00e4rgiti, et juhatuse ainus liige \u2013 Veski ise \u2013 \u00e4gab 16 000 euro kohtut\u00e4iturite n\u00f5uete all. \u201cT\u00f6\u00f6tasu v\u00e4ljamakseid talle ei deklareerita t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjusel, et [neid] mitte maksta,\u201d v\u00e4itis maksuhaldur. Kehvas rahalises seisus kohvipood otsustas maksuotsused ajatada ning sattus ka nende maksmisega h\u00e4tta.\nSeet\u00f5ttu arestis maksuamet eelmisel suvel 24 000 euro tagasi saamiseks ka selle ettev\u00f5tte kontod. Vahepeal m\u00f6\u00f6da voolanud pooleteise aasta jooksul on K\u00fc\u00fctri kohvipoe maksuv\u00f5lg aga paisunud 32 000 euroni.\nK\u00fc\u00fctri kohvipoe omandusse kuuluv Iluxia O\u00dc ei ole aga juba aastaid majandusaruandeid esitanud. Nende maksuv\u00f5lg ulatub ligi 27 000 euroni. ning t\u00f5en\u00e4oliselt moodustabki suure osa kohvipoe v\u00f5last. Omanik on ometigi solidaarselt vastutav. Sel kevadel n\u00f5udis \u00fc\u00fcrileandja ettev\u00f5ttelt tagasi ka enam kui 8000 eurot maksmata rendiraha."}
{"text":"Levada: ma ei kavatse kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidadaTALLINN, 27. juuli, BNS \u2013 Ettev\u00f5tja Viktor Levada s\u00f5nul ei vasta v\u00e4ited jalgpalliklubi FCI Levadia pankrotist t\u00f5ele, kirjutab Postimees.\nViktor Levada tegi avaliku p\u00f6\u00f6rdumise, milles m\u00e4rkis, et jalgpalliklubi Levadia seisab nii finantsiliselt kui ka sportlikult tugeval alusel ning ta l\u00fckkab kindlalt \u00fcmber meedias esitatud v\u00e4ite pankrotiohust, mida saab v\u00f5rrelda 90nendate aastate stiilis r\u00e4kitiga.\nTa lisas, et \u00c4rip\u00e4ev avaldas 27. juulil artikli \"Kingituseks saadud miljonid \u00e4hvardavad Levadia pankrotti viia\", mis tugineb Eestis tuntud kriminaalsete ringkondadega seotud inimestelt kuuldule ning pankrotiv\u00e4idete seotust kriminaalidega n\u00e4itab ka artikkel.\n\"Artikkel kajastab, kuidas \"v\u00e4rvikas seltskond, kes esitas sel n\u00e4dalal jalgpalliklubi vastu pankrotiavalduse\", \u00fcritab mullu advokatuurist v\u00e4lja heidetud advokaadi Raul Markuse isiklikku pankrotiga seotud summasid n\u00f5uda jalgpalliklubilt. Sellistel n\u00f5udmistel pole mingisugust \u00f5iguslikku alust.\u00a0Loos nimetatakse t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatut pankrotiavaldust k\u00fcll jalgpalliklubi rahale hamba ihumiseks, kuid l\u00e4htutakse sellegi poolest kriminaalide pakutavast narratiivist. Rohkete, segaste ja omavahel sidumatute v\u00e4idete \u00fche pealkirja alla paigutamine ergutab fantaasiat, \u00fcritades juhatada lugejat eksiteele,\" m\u00e4rkis Levada.\nTema s\u00f5nul meenutab juhtum 90nendate aastate r\u00e4kitit, kui tursked poisid n\u00f5udsid v\u00e4givallaga \u00e4hvardades ettev\u00f5tjatelt n\u00f6 katuseraha. \"Kaasaegseks muudab selle loo v\u00e4ljapressimine v\u00e4ljam\u00f5eldud pseudo\u00f5iguslike survevahenditega. Sarnaselt tegutsevad ka lihtsameelseid ohvreid p\u00fc\u00fcdvad telefonipetturid, kelle eest politsei sageli hoiatab. Nii nagu 90nendatel, nii ka praegu ei kavatse ma kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada,\" \u00fctles Levada.\n\"Elasin kinnisvaraturul toimunud dramaatiliste muutuste t\u00f5ttu 13 aastat tagasi \u00fcle \u00e4ri\u00fchingute pankroti. Jalgpalliklubi Levadia n\u00e4itab suurep\u00e4raseid sportlikke tulemusi, sest pole olnud seotud kinnisvaraturu kokku kukkumises kannatada saanud \u00e4riga.FCI Levadia uurib \u00c4rip\u00e4eva artiklis esitatud v\u00e4iteid t\u00e4helepanelikult,\" kirjutas Levada meediale saadetud p\u00f6\u00f6rdumises.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Levada: ma ei kavatse kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidadaTALLINN, 27. juuli, BNS \u2013 Ettev\u00f5tja Viktor Levada s\u00f5nul ei vasta v\u00e4ited jalgpalliklubi FCI Levadia pankrotist t\u00f5ele, kirjutab Postimees.\nViktor Levada tegi avaliku p\u00f6\u00f6rdumise, milles m\u00e4rkis, et jalgpalliklubi Levadia seisab nii finantsiliselt kui ka sportlikult tugeval alusel ning ta l\u00fckkab kindlalt \u00fcmber meedias esitatud v\u00e4ite pankrotiohust, mida saab v\u00f5rrelda 90nendate aastate stiilis r\u00e4kitiga.\nTa lisas, et \u00c4rip\u00e4ev avaldas 27. juulil artikli \"Kingituseks saadud miljonid \u00e4hvardavad Levadia pankrotti viia\", mis tugineb Eestis tuntud kriminaalsete ringkondadega seotud inimestelt kuuldule ning pankrotiv\u00e4idete seotust kriminaalidega n\u00e4itab ka artikkel.\n\"Artikkel kajastab, kuidas \"v\u00e4rvikas seltskond, kes esitas sel n\u00e4dalal jalgpalliklubi vastu pankrotiavalduse\", \u00fcritab mullu advokatuurist v\u00e4lja heidetud advokaadi Raul Markuse isiklikku pankrotiga seotud summasid n\u00f5uda jalgpalliklubilt. Sellistel n\u00f5udmistel pole mingisugust \u00f5iguslikku alust.\u00a0Loos nimetatakse t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatut pankrotiavaldust k\u00fcll jalgpalliklubi rahale hamba ihumiseks, kuid l\u00e4htutakse sellegi poolest kriminaalide pakutavast narratiivist. Rohkete, segaste ja omavahel sidumatute v\u00e4idete \u00fche pealkirja alla paigutamine ergutab fantaasiat, \u00fcritades juhatada lugejat eksiteele,\" m\u00e4rkis Levada.\nTema s\u00f5nul meenutab juhtum 90nendate aastate r\u00e4kitit, kui tursked poisid n\u00f5udsid v\u00e4givallaga \u00e4hvardades ettev\u00f5tjatelt n\u00f6 katuseraha. \"Kaasaegseks muudab selle loo v\u00e4ljapressimine v\u00e4ljam\u00f5eldud pseudo\u00f5iguslike survevahenditega. Sarnaselt tegutsevad ka lihtsameelseid ohvreid p\u00fc\u00fcdvad telefonipetturid, kelle eest politsei sageli hoiatab. Nii nagu 90nendatel, nii ka praegu ei kavatse ma kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada,\" \u00fctles Levada.\n\"Elasin kinnisvaraturul toimunud dramaatiliste muutuste t\u00f5ttu 13 aastat tagasi \u00fcle \u00e4ri\u00fchingute pankroti. Jalgpalliklubi Levadia n\u00e4itab suurep\u00e4raseid sportlikke tulemusi, sest pole olnud seotud kinnisvaraturu kokku kukkumises kannatada saanud \u00e4riga.FCI Levadia uurib \u00c4rip\u00e4eva artiklis esitatud v\u00e4iteid t\u00e4helepanelikult,\" kirjutas Levada meediale saadetud p\u00f6\u00f6rdumises.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Levada l\u00fckkas pankrotijutud \u00fcmber: ma ei pea kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi   \u00c4rip\u00e4ev kirjutas neljap\u00e4eval, et k\u00fcmnekordset Eesti meistrit FCI Levadiat \u00e4hvardab pankrot. Klubi president Viktor Levada l\u00fckkas avalikus p\u00f6\u00f6rdumises v\u00e4ited \u00fcmber.   Neljap\u00e4eval ilmus \u00c4rip\u00e4evas artikkel \"\"Kingituseks\" saadud miljonid \u00e4hvardavad Levadia pankrotti viia\", kus kirjutatakse, et Levadale kuulunud Levadia Metalli varad liikusid enne pankrotistumist 2010. aastal ettev\u00f5ttesse, mille \u00fcheks omanikuks sai Levadat erinevates pankrotiasjades abistanud endine advokaat Raul Markus, t\u00e4psemalt tema firma Bolg Advisors. Kui Markus hiljem metalli\u00e4ri maha m\u00fc\u00fcs, l\u00e4ks m\u00fc\u00fcgist saadud raha Levadaga seotud firmadele, inimestele ja jalgpalliklubile. Markus teenis m\u00fc\u00fcgist 2,2 miljonit eurot ja\u00a0seej\u00e4rel laekus tema firma Bolg Advisorsi kontolt jalgpalliklubi Levadia arvele kaks miljonit eurot. Laenuks antud raha pole Bolg jalgpalliklubilt tagasi saanud, mist\u00f5ttu viisid Markuse v\u00f5lausaldajad kohtusse FCI Levadia pankrotiavalduse\u00a0ning\u00a0Capital Inkasso O\u00dc k\u00e4es on 2,4 miljoni euro suurune v\u00f5lan\u00f5ue jalgpalliklubi vastu. * Levada saatis neljap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal Eesti meediav\u00e4ljaannetele kirja, mille avaldame t\u00e4ismahus: \"Jalgpalliklubi Levadia seisab nii finantsiliselt kui ka sportlikult tugeval alusel. L\u00fckkan kindlalt \u00fcmber meedias esitatud v\u00e4ite pankrotiohust, mida saab v\u00f5rrelda 90-ndate aastate stiilis r\u00e4kitiga. \u00c4rip\u00e4ev avaldas 27. juulil 2023 artikli \"\"Kingituseks\" saadud miljonid \u00e4hvardavad Levadia pankrotti viia\", mis tugineb Eestis tuntud kriminaalsete ringkondadega seotud inimestelt kuuldule. Pankrotiv\u00e4idete seotust kriminaalidega n\u00e4itab ka artikkel. Artikkel kajastab, kuidas \"v\u00e4rvikas seltskond, kes esitas sel n\u00e4dalal jalgpalliklubi vastu pankrotiavalduse\", \u00fcritab mullu Advokatuurist v\u00e4lja heidetud advokaadi Raul Markuse isiklikku pankrotiga seotud summasid n\u00f5uda jalgpalliklubilt. Sellistel n\u00f5udmistel pole mingisugust \u00f5iguslikku alust. Loos nimetatakse t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatut pankrotiavaldust k\u00fcll jalgpalliklubi rahale hamba ihumiseks, kuid l\u00e4htutakse sellegipoolest kriminaalide pakutavast narratiivist. Rohkete, segaste ja omavahel sidumatute v\u00e4idete \u00fche pealkirja alla paigutamine ergutab fantaasiat, \u00fcritades juhatada lugejat eksiteele. Juhtum meenutab 90-ndate aastate r\u00e4kitit, kui tursked poisid n\u00f5udsid v\u00e4givallaga \u00e4hvardades ettev\u00f5tjatelt nii-\u00f6elda katuseraha. Kaasaegseks muudab selle loo v\u00e4ljapressimine v\u00e4ljam\u00f5eldud pseudo\u00f5iguslike survevahenditega. Sarnaselt tegutsevad ka lihtsameelseid ohvreid p\u00fc\u00fcdvad telefonipetturid, kelle eest politsei sageli hoiatab. Nii nagu 90-ndatel, nii ka praegu ei kavatse ma kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada. Elasin kinnisvaraturul toimunud dramaatiliste muutuste t\u00f5ttu 13 aastat tagasi \u00fcle \u00e4ri\u00fchingute pankroti. Jalgpalliklubi Levadia n\u00e4itab suurep\u00e4raseid sportlikke tulemusi, sest pole olnud seotud kinnisvaraturu kokku kukkumises kannatada saanud \u00e4riga.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  ERR Sport   "}
{"text":"Eesti lastelt v\u00f5tab Kaja Kallas raha \u00e4ra, aga Ukraina laenu jaoks \u201cpappi jagub\u201dMida aeg edasi, seda \u00fclbemaks muutub Reformierakond oma satelliitidega \u2013 eesti rahva p\u00fcksirihm pingutatakse viimase auguni, aga korruptiivne (kuigi s\u00f5jas vapper) Ukraina, kus raha kaob nagu mutiauku, saab raha iga kell.\nEesti Ekspress vahendab: \u201cEesti aitab Ukrainal ligi 6 miljoni euro ulatuses laenu maksta\u201d. T\u00e4psemalt aitab Eesti Ukraina eest maksta abilaenu intresse. Praegu antud \u00fcldabi ulatub 20 miljardi juurde.\nReformierakond on alti olnud tasakaalus eelarve feti\u0161is ning keeldunud majanduse elavdamiseks laenu v\u00f5tmast ka siis, kui see on \u00fclisoodne olnud. Aga teiste laene k\u00e4endama (nagu J\u00fcrgen Ligi Kreeka laenu puhul) v\u00f5i lausa kinni maksma ollakse varmalt n\u00f5us.\nSamas k\u00e4ib pidev vingumine, et raha olevat v\u00e4he, selle saamiseks t\u00f5stetakse makse, j\u00e4etakse lastega pered ja koolimajad rahata, kuid v\u00f5\u00f5rastele loobitakse raha lausa kamaluga \u2013 Reformierakond k\u00e4sutab Eesti maksumaksja raha nagu enda kilekotiraha v\u00f5i Kallaste k\u00fcmmet miljonit.\nUkraina ongi ju ainus teema, kus Reformierakond ja Kaja Kallas veel mingit odavat populaarsust l\u00f5igata saavad, sest oma majandus on tuksis ja oma rahvast on \u201csavi\u201d.\nUued Uudised"}
{"text":"Levada l\u00fckkas FCI Levadia pankrotijutud \u00fcmberJALGPALLNeljap\u00e4eval ilmus \u00c4rip\u00e4evas artikkel, kus kirjutati, et FCI Levadiat \u00e4hvardab presidendi Viktor Levada (pildil) kunagiste ettev\u00f5tmiste t\u00f5ttu pankrot. Nimelt olla jalgpalliklubi vastu esitatud 2,4 miljoni euro suurune v\u00f5lan\u00f5ue. Levada l\u00fckkas omapoolses kirjas aga v\u00e4ite pankrotiohust \u00fcmber.\u00abSellistel n\u00f5udmistel pole mingisugust \u00f5iguslikku alust,\u00bb kinnitas ta. \u00abLoos nimetatakse t\u00e4iesti p\u00f5hjendamatut pankrotiavaldust jalgpalliklubi rahale hamba ihumiseks, kuid l\u00e4htutakse kriminaalide pakutavast narratiivist. Rohkete, segaste ja omavahel sidumatute v\u00e4idete \u00fche pealkirja alla paigutamine ergutab fantaasiat, \u00fcritades juhatada lugejat eksiteele. Juhtum meenutab 90ndate aastate r\u00e4kitit, kui tursked poisid n\u00f5udsid v\u00e4givallaga \u00e4hvardades ettev\u00f5tjatelt n-\u00f6 katuseraha. Kaasaegseks muudab selle loo v\u00e4ljapressimine v\u00e4ljam\u00f5eldud pseudo\u00f5iguslike survevahenditega. Sarnaselt tegutsevad ka lihtsameelseid ohvreid p\u00fc\u00fcdvad telefonipetturid, kelle eest politsei sageli hoiatab. Nii nagu 90ndatel, nii ka praegu ei kavatse ma kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada.\u00bb"}
{"text":"Valitsus plaanib paari hiidettev\u00f5tte \u00fclekuldamist \u2013 kas rahvale j\u00e4\u00e4b t\u00fchi tasku?Paari meretuulepargi arendaja \u00fclekuldamine v\u00f5ib k\u00e4ristada meie \u00fchisesse rahakotti suurema augu kui LNG-kai, Saaremaa s\u00fcvasadam ja muud kahjumlikud projektid kokku, hoiatavad kriitikud valitsust enne \u00fclit\u00e4htsa otsuse langetamist, viidates sahtlisse peidetud anal\u00fc\u00fcsile.Regulaarselt v\u00e4idab kitsas grupp ettev\u00f5tjaid, et Eestis on vaja v\u00e4ga kiiresti v\u00e4ga suurt (1000 MW) meretuuleparki ning seda saab teha ainult nii, et riik peab maksma neile m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset toetust, vastasel juhul j\u00e4\u00e4vat Eesti 2030 taastuvenergia eesm\u00e4rgid t\u00e4itmata, elektrihind k\u00f5rgeks ja riik naabritest L\u00e4\u00e4nemere regioonis maha, kirjutasid p\u00f6\u00f6rdumises Postimehele mitu tuuleenergiatootmise planeerijat, kes on koos teiste huvilistega n-\u00f6 meepotist eemale t\u00f5rjutud.\nNeile teeb muret koalitsioonilepingu punkt: \u00abTaastuvelektri 100 protsendi eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks korraldame hinnalae ja -p\u00f5randaga v\u00e4hempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks.\u00bb Eesm\u00e4rk on, et Eesti suudaks aastal 2030 katta kogu elektri sisetarbimise taastuv\u00adelektriga, ja ettev\u00f5tjad on kuulnud, et riik plaanivat oksjoneid juba selleks s\u00fcgiseks.\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud anal\u00fc\u00fcs aga n\u00e4itas, et eesm\u00e4rgi saab t\u00e4ita ka ilma meretuuleta, energiaparkidega maismaal. Meretuuleparkide arendamine poleks Eesti energias\u00f5ltumatuse huvides ja sisaldab suurt riski hakata neile aastaid sadades miljonites peale maksma. Kas see anal\u00fc\u00fcs on visatud pr\u00fcgikasti?\n\nHuvilised kiirustavad takka\n\nMeretuulepargi arendamisel esimeste sekka j\u00f5udnud Utilitas ja Enefit Green on aga viimastel kuudel utsitanud nii meedias ((\u00abRene Tammist ei pea valitsuse lubatavat garantiid veel piisavaks\u00bb Delfi \u00c4rileht 04.04.2023, Maailma suurim meretuuleparkide rajaja: Eesti ja teiste jaoks tiksub kell armutult. Delfi \u00c4rileht 20.01.2023 jne) kui otse valitsust koalitsioonilepingu eesm\u00e4rki otsuseks vormistama.\nP\u00f5rand-lagi-lahendus t\u00e4hendab lepingu saanud ettev\u00f5ttele seda, et kui elektri hind langeb alla teatud piiri (p\u00f5randa), maksab riik tootjale peale, ja kui t\u00f5useb \u00fcle teatud piiri (lae), m\u00fc\u00fcb firma elektrit nn laehinnaga. Sisuliselt on tegu riigi toetuse ehk garantiiga.\nKriitiliste ettev\u00f5tjate s\u00f5nul ei pea aga tuulepargid sisuliselt kunagi riigile alla turuhinna elektrit m\u00fc\u00fcma, vastupidi aga ikka juhtub: \u00abKui tuul puhub, on elektrihind madal (ja tuleb maksta toetust), ja kui ei puhu, siis v\u00f5ib hind hinnalage \u00fcletada, kuid tulu ikkagi ei teki, kuna tootmist pole.\u00bb\n\u00abOtsusega ei ole nii kiire,\u00bb leidis \u00fcks kriitikutest, taastuvenergia ettev\u00f5tte Sunly regulaatorsuhete juht Peeter Raudsik. \u00abKui kaup on hea, siis makstakse selle eest mitte ainult head, vaid v\u00e4ga k\u00f5rget hinda. Oluline on, et toetuste andmisel oleks tagatud konkurents.\u00bb\n\u00abKui tuuleparkide valmimise t\u00e4htajaks seataks 2030. aasta, siis on reaalse pakkumise tegemise v\u00f5imalus vaid v\u00e4ga v\u00e4hestel,\u00bb m\u00e4rkis Raudsik. \u00abV\u00e4listataks enamik Eesti merealale hoonestusloa taotlusi esitanud ettev\u00f5tteid. Mida v\u00e4hem on pakkujaid, seda v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega tuleks sealt ka konkurentsiv\u00f5imeline hind.\u00bb\nUtilitase ja Enefit Greeni lobitegevusest on j\u00e4\u00e4nud mulje, nagu just neil kahel oleks diil riigiga juba sisuliselt taskus.\n\u00abMa arvan, et oleksime ainsad, kes j\u00f5uaksid 2030. aastal tootmist alustada,\u00bb hindas aga Saaremaa l\u00e4hedal meretuuleparki arendava Saare Wind Energy O\u00dc osanik Kuido Kartau (pildil). \u00abMeil on menetlus k\u00f5ige kaugemal. Meil on partner Hollandist ja meil on p\u00e4riselt need laevad, mis ehitavad. Praegu on globaalne probleem, et tahetakse rohkem, kui suudetakse teha. Kogu Euroopa on deklareerinud taastuvenergia seitsmekordset kasvu. Tarneahel pingutab, et teha 2,5 korda rohkem kui varem.\u00bb\nP\u00f5rand-lagi-lahendust ta ainuv\u00f5imalikuks ei pea, kuid nentis, et pankade jaoks on see arusaadav garantii ehituseks miljardilaenude andmisel.\n\u00abProbleem, mis v\u00f5ib tulla, on see, et asume Saaremaast l\u00e4\u00e4nes ja l\u00e4him v\u00f5rk asub Lihulas,\u00bb nentis Kartau. \u00abSelle jupi Lihulast peab ikka Elering tegema. Ega me enne ehitama ei hakka, kui see \u00fchendus tuleb.\u00bb Kuna n\u00f5utud \u00fchendus on riigifirmale hiidkallis, pole kriitikute hinnangul usutav, et Elering selle ehitaks.\n\nTuuleparkide jaoks v\u00e4lja valitud alad Eesti ja L\u00e4ti vetes.\nPm\n\n\nMujal makstakse peale\n\nKriitikud viitavad, et enamik L\u00e4\u00e4nemere-\u00e4\u00e4rsetest riikidest p\u00f5rand-lagi-meetodil toetusi ei maksa, vaid Poola teeb seda. Saksamaa pani sel kuul enampakkumisele \u00f5igused kolme avamere tuulepargi ehitamiseks. Kolm rajatist P\u00f5hjamerel ja \u00fcks L\u00e4\u00e4nemerel t\u00f5id Saksa riigile sisse 12,6 miljardit eurot.\u00a0(Esimene Saksa avamere tuuleparkide oksjon kogus miljardeid AFP\/PM 12.07.2023)\n\u00abMitte ei k\u00fcsitud riigilt toetust, vaid makstakse peale,\u00bb t\u00e4hendas Raudsik. \u00abArendaja tasub Saksa riigile 20 aasta jooksul kaks miljardit eurot. Riigi \u00fclesanne on rajada merepargile \u00fchendus maismaaga. Saame l\u00e4htuda samadest p\u00f5him\u00f5tetest ehk proovida oma mereala rohkem v\u00e4\u00e4rindada.\u00bb\n\u00abL\u00e4tiga kahasse arendatava ELWind-i n\u00e4ol on riigil olemas ka konkreetne projekt, mille v\u00e4\u00e4rtust saaks tublisti t\u00f5sta. Viimatiste Leedu ja Saksamaa oksjonite 70-kordne hinnavahe on siinkohal hea n\u00e4ide, kuiv\u00f5rd palju seel\u00e4bi saab l\u00f5pptulemust \u00fches v\u00f5i teises suunas m\u00f5jutada.\u00bb Leedus toimunud (700 MW) oksjonil tasuti meretuule arendamise v\u00f5imaluse eest riigile 20 miljonit eurot.\nKuido Kartau \u00fctles, et Saksa numbrid tunduvad rajud, kuid Eestisse skeemi \u00fcle kanda ei saa. \u00abSee on nagu v\u00f5rrelda \u00f5unu ja p\u00e4hkleid,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00abEsiteks on seal v\u00f5rk olemas, v\u00f5rguhaldur on investeerinud miljardeid p\u00f5hiv\u00f5rgu viimiseks merealajaama juurde. Teiseks on v\u00f5imalik teha suuri ja pikki elektritarbimise lepinguid. Meil oleks see nii, nagu teeksime leivatehase ja tuleb \u00fcks t\u00e4di, ostab p\u00e4tsi leiba.\u00bb\nMKM hindas, et suuri tuuleparke ei saaks t\u00f5esti Eestisse rajada ilma riigi garantiide ja toetusteta, mis t\u00e4hendab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kulu \u2013 kuni 200 miljonit eurot aastas. Sellest ka k\u00fcsimus, kas \u00fcldse on m\u00f5istlik meretuuleparke rajada.\nMida teha, et meretuule toetamine ei suurendaks p\u00f5hjendamatult Eesti elektri l\u00f5pphinda ega v\u00e4hendaks majanduse konkurentsiv\u00f5imet, v\u00f5rreldes teiste L\u00e4\u00e4nemere riikidega? MKM viskas \u00f5hku sama k\u00fcsimuse ja j\u00f5udiski t\u00f5demuseni, et taastuvenergia tootmise eesm\u00e4rgi saaks t\u00e4idetud ka maismaatuuleparkidega, kui riik nende rajamist kiirendab ja takistusi k\u00f5rvaldab. N\u00e4iteks radaripiirangud juba v\u00f5eti maha ja kiirendati loamenetlusi.\nKliimaminister Kristen Mi\u00adchali (RE) jutust koorus aga v\u00e4lja, et veel pole seegi selge, kas meretuuleparke \u00fcldse toetama hakatakse. Kui vastav otsus ka tuleb, siis oksjoniteni ei j\u00f5uta enne uut aastat. \u00abOtsused mereparkide kohta teeme anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal, mille kliimaministeeriumi energeetikud koos erasektori ja teiste ekspertidega valitsusele oktoobriks koostavad,\u00bb \u00fctles ta.\nMKMi anal\u00fc\u00fcsiga on kliimaminister tuttav: teoorias saaks maismaaparkidega saavutada suurema osa taastuvelektri tootmise eesm\u00e4rgist, m\u00f6\u00f6nab ta. K\u00f5ik plaanid ei pruugi aga \u00f5nnestuda.\n\nVaja veel anal\u00fc\u00fcsida\n\n\u00abMina sooviks tervikvaadet, mida Eesti rahvas v\u00f5imsuste kasvuga saab, alates soodsamast ja puhtamast energiast, kuid ka lisanduvast ekspordiv\u00f5imelisest tootmisest v\u00f5i teenustest,\u00bb s\u00f5nas Michal. \u00abSee ongi v\u00f5tmekoht, kui suudame puhta ja soodsa energia kasutada j\u00f5ukuse loomiseks l\u00e4bi k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega ekspordiv\u00f5imelise t\u00f6\u00f6stuse. Ideaalne oleks, kui suudame luua lisandv\u00e4\u00e4rtuse ehk puhta energia ning inimesed liiguvad v\u00e4hem tasuvalt t\u00f6\u00f6lt uuele ja tasuvamale, nii saame k\u00f5ik kasu rohereformist.\u00bb\nMichali hinnangul tuleks arutada ka v\u00f5imalusi teha pikemad energiahanked. See t\u00e4hendaks kindlat hinda pikaks ajaks.\n\u00abRiigi toetusmeetmete kaalumisel taastuvenergia arengu kindlustamiseks tuleb loomulikult veenduda meetmete proportsionaalsuses: kas soovitud eesm\u00e4rki oleks v\u00f5imalik saavutada v\u00f5imalikult v\u00e4ikese riigi (ja elektritarbijate) sekkumisega,\u00bb lisas asekantsler Timo Tatar.\n\n\nTaavi Veskim\u00e4gi.\nMihkel Maripuu\n\n\nTaavi Veskim\u00e4e hinnangul l\u00e4heb meretuuleelekter kokkuv\u00f5ttes liiga palju maksma\n\nEleringi kauaaegne juht Taavi Veskim\u00e4gi\u00a0on l\u00e4bi aastate korduvalt v\u00e4ljendanud skepsist, et mitte \u00f6elda vastumeelsust meretuuleparkide suhtes. T\u00e4psemalt mitte tuule\u00adparkide endi, vaid riiklike garantiide ja toetuste vastu. Kui mitte identne, siis sarnane on kliimaministeeriumi asekantsleri Timo Tatari seisukoht.\nProovides m\u00f5nev\u00f5rra lihtsustatult Veskim\u00e4e vaadet tema s\u00f5nav\u00f5ttude p\u00f5hjal kokku panna, on see j\u00e4rgmine. Arvestades maismaatuuleparkide ehitamiskavasid Eestis, Soomes ja Rootsis (Veskim\u00e4e k\u00e4sitluse j\u00e4rgi on Eesti elektriturg Soome-Rootsi turu \u00fcks osa) ning EstLink3 plaani, pole tulevikus meretuulest tehtavale elektrile Eesti turul lihtsalt ruumi.\nKui \u00fcldse meretuuleparke kaaluda, siis ainult \u00fchte. Nii-\u00f6elda s\u00fcdame\u00adrahustuseks ja riskide maandamiseks. \u00dche suure meretuulepargi kannatab ka Eesti elektriv\u00f5rk \u00e4ra. Tuleb k\u00fcll natuke lisaks investeerida, kuid see j\u00e4\u00e4b m\u00f5istlikkuse piiridesse. Hakates aga \u00fche suure meretuulepargi asemel ka teist, kolmandat v\u00f5i teab mitmendat tegema, tuleb ka Eesti elektriv\u00f5rku k\u00f5vasti tugevdada. Ja see on v\u00e4ga kallis.\nTegemist on muidugi vaatega tulevikku ja tulevik on alati ebakindel. Ent kui Veskim\u00e4e vaade \u00f5igeks osutub, t\u00e4hendab see, et 2030. aasta paiku on Eestis piisavalt soodsa hinnaga elektrit ja meretuuleelektrit pole vaja, aga kui valitsus on meretuule\u00adelektrile vahepeal ikkagi garanteerinud tulu (hinnap\u00f5rand), siis kokkuv\u00f5ttes hakkab Eesti maksumaksja seda lihtsalt kinni maksma. N\u00e4iteks Enefitile, Utilitasele v\u00f5i kes iganes merre tuuleparke teeb.\nSee risk ei ole ka pidev ja staatiline, vaid muutuv. Tegu ei ole \u00fchekordse dotatsiooniga, vaid maksumaksja muudkui maksab aastast aastasse. Lisaks s\u00f5ltub risk parkide arvust. \u00dche meretuulepargi ehitamine on riskantsem kui \u00fcldse mitte ehitamine. Kahe ehitamine on riskantsem kui \u00fche ehitamine. Kolme ehitamine riskantsem kui kahe ja nii edasi.\nPoliitilise valiku m\u00f5ttes lisab see veel \u00fche dimensiooni. K\u00fcsimus pole pelgalt selles, kas eelistada mere- v\u00f5i maismaaparke, kas anda mereparkidele hinnap\u00f5rand v\u00f5i mitte. Aga ka selles, mitu neid ikkagi tuleb ja kuidas sellisel juhul toetusskeem t\u00f6\u00f6tab. Kas k\u00f5ige pikema k\u00f5rre t\u00f5mbab Enefit? V\u00f5i Utilitas? Praeguse poliitilise lobby m\u00f5ttes Enefit ja Utilitas \u00fchel pool rindejoont ning Sunly teisel pool, sest esimesed tahavad mereparke ja hinnap\u00f5randat ning teine mitte. Aga kui n\u00e4iteks l\u00f5puks tehakse skeem, mille alusel toetatakse ainult \u00fchte mereparki, siis jooksevad ka Utilitase ja Enefiti suusad risti. Veel kord Veskim\u00e4ele viidates: kui \u00fcldse meretuuleparkidest r\u00e4\u00e4kida, siis ainult \u00fchest.\nPraeguse teema kontekstis on elektrist m\u00f5eldes olulised kaks poolt: varustuskindlus ja kliimaeesm\u00e4rgid. Varustuskindlus on pidev teema. Aga kliimaeesm\u00e4rkide puhul s\u00f5idab sisse ka ajakava. Praegune valitsus on ise enda otsustamist kitsendanud ja teinud raskemaks, sest on pannud eesm\u00e4rgi, et aastal 2030 peab Eesti tootma oma elektri taastuvatest allikatest. Aga kui protsessi k\u00e4igus selgub, et maismaatuuleparkide ja Soome kaabli abil j\u00f5uab eesm\u00e4rkideni mitte 2030., vaid 2035. aastaks \u2013 kas sellisel juhul eelistada kiiremat, aga ka tunduvalt kallimat mereparkide teed? V\u00f5i minna aeglasema, aga tunduvalt odavamate maismaaparkide teed?\nKaja Kallasel ning Kristen Michalil on piisavalt m\u00f5elda, kuidas otsustada. Aastal 2030 ei ole Kallas muidugi enam peaminister ega Michal kliimaminister, nii v\u00f5ib \u00f6elda, et poliitilise vastutuse m\u00f5ttes on \u00fcksk\u00f5ik. Eks tulevikupoliitikud vastutavad ja kui midagi m\u00f6\u00f6da l\u00e4ks, veeretavad s\u00fc\u00fc eelnevate kaela. Aga aasta-paari jooksul panevad Kallas ja Michal siiski paika tee, millelt hiljem on juba raske k\u00f5rvale astuda. Kui tehakse vale valik, l\u00e4heb see Eesti maksumaksjale kalliks maksma.\nMikk Salu\n"}
{"text":"AASTAGA 120 000 KELMIDE KUKRUSSE! R\u00e4ngalt t\u00fcssatud Aivar: \u201eTundus, et n\u00fc\u00fcd on maailmal\u00f5pp.\u201c\u201eOlen ikka portsu otsas,\u201d tunnistas Aivar Rea, kui m\u00f5istis, et on sattunud investeerimiskelmide l\u00f5ksu. Kelmid olid teda suutnud aasta aega lubaduste ja ilusate summade n\u00e4itamisega l\u00f5a otsas hoida. V\u00f5lgu oli mehel aga juba 120 000 euro ringis.\nAivar Rea hakkas investeerimisv\u00f5imalusi otsima 2019. aastal, kui tema asutatud remondiettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6maht v\u00e4henes. Ta registreeris \u00fchel reklaamitud investeeringutega tegeleval veebilehel oma e-posti aadressi, kust temaga ka \u00fchendust v\u00f5eti. Sealt k\u00f5ik k\u00e4ima l\u00e4kski.\n\u201eEsimesed tuhanded laenasin ettev\u00f5tte kontolt ja edasised juba Skype'i kaudu juhendamisel laenukontoritest nagu Bondora ja Omaraha,\u201d meenutab ta. Kelmid selgitasid, kuidas kanda raha kr\u00fcpto vahetusportaali kaudu b\u00f6rsiplatvormile ning seej\u00e4rel soovitati, mida osta ja j\u00e4lgida. Aivarile j\u00e4ttis see legaalse investeerimise mulje.\nJ\u00e4rjekindlad kelmid utsitavad takka\nKui tekkisid suuremad kahjumid, siis teda rahustati, et raha saab tagasi, kui teha kindlustus. Kuna kindlustuse jaoks tuli kontole raha juurde kanda, siis pidi Aivar tuttavatelt laenu v\u00f5tma. Raha saadi justkui tagasi, sest virtuaalselt oli see olemas. Aivar otsustas investeeringud v\u00e4lja v\u00f5tta, sest tema ettev\u00f5ttel olid tekkinud v\u00f5lad ja v\u00f5lausaldajad soovisid oma raha tagasi saada. Kogunema hakkasid esimesed murepilved.\nPEA P\u00dcSTI! Aivar Rea ei andnud alla, vaid leidis lisat\u00f6id, et pankrot kiiremini l\u00e4bi teha.\n(Erakogu)\nRaha sai v\u00e4lja v\u00f5tta Singapuris asuva panga kaudu ja selleks tuli maksta tulumaksu. Kui vajalikud protseduurid olid tehtud, sai Aivar kinnituskirja, et tulumaksusumma on laekunud ja raha kantakse \u00fcle m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul. \u201eKuid mida polnud, oli raha. Sel hetkel hakkas tunduma, et see ei ole ikka \u00f5ige asi,\u201d t\u00f5deb Aivar. Investeerimiskelmid helistasid edasi, kinnitades, et see on vaid pankade vaheline asi. Ja et sellest hoolimata v\u00f5iks Aivar ikkagi edasi investeerida.\nMehe ettev\u00f5te oli selleks ajaks keerulises seisus, sest v\u00f5lausaldajad ei andnud enam kaupu v\u00e4lja ja ka senine rendipind \u00f6eldi \u00fcles. Laenukontoritest oli ta selleks ajaks v\u00f5lgu v\u00f5tnud 48 000 eurot, sellele lisandus v\u00f5lausaldajate krediit. Kokku k\u00fc\u00fcndis summa 120 000 euroni. Seda ei olnud ta v\u00f5imeline tagasi maksma.\nAivar konsulteeris juristide ja v\u00f5lan\u00f5ustajaga ning parimaks lahenduseks peeti eraisiku pankrotti. Selleks m\u00e4\u00e4ras kohus talle pankrotihalduri, kes v\u00f5lad kokku koondas ja hakkas haldama nende tasumist. V\u00f5lgade tagasimaksmisel kaotas Aivar ka oma kodumaja. K\u00f5ik tema pangakontod suleti. See osa palgast, mis oli talle elamiseks etten\u00e4htud, saadeti mehele usaldusisiku vahendusel.\nMustad m\u00f5tted peas\nEnamasti ei r\u00e4\u00e4gita pankrotist v\u00f5i investeerimiskelmuste ohvriks sattumisest oma l\u00e4hedastele. Ka Aivar hoidis seda pikalt saladuses. \u201eSee olukord ja emotsioon, mis mind valdasid, olid kohutavad. Nende tunnetega ei oska midagi peale hakata. Tundus, et n\u00fc\u00fcd on maailmal\u00f5pp. Isegi nii \u00f5udne, et lausa mustad m\u00f5tted olid peas,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nOlukord m\u00f5jutas tema k\u00e4itumist, mist\u00f5ttu abikaasa sai aru, et midagi on halvasti. L\u00f5puks otsustas Aivar talle k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida. Ta oli arvestanud ka sellega, et j\u00e4\u00e4b ilma toeta ning peab oma asjadega \u00fcksi tegelema. Abikaasa suhtus aga k\u00f5igesse m\u00f5istvalt. \u201eT\u00e4nu talle ja tema toele suutsin hoida pea p\u00fcsti, hoolimata sellest, millesse oli end m\u00e4ssinud. \u00dcksinda ei oleks ma sellega toime tulnud ja oleksin elule k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud,\u201c arvab ta.\nPankroti v\u00e4lja kuulutamisest kuni selle l\u00f5puni l\u00e4ks 28 kuud. V\u00f5lgade tagasimaksmiseks tuli minna palgat\u00f6\u00f6le. Esmalt t\u00f6\u00f6tas ta veokijuhina, vedades Baltikumis s\u00f5iduautosid, kuid koroonapiirangute t\u00f5ttu sai t\u00f6\u00f6 \u00fchel hetkel otsa. Samas oli puudus bussijuhtidest ning Aivar hakkas juhtima busse linna- ja maakonnaliinidel. \u201eTahtsin kaotatud raha v\u00f5imalikult kiiresti l\u00e4bi pankrotihalduri v\u00f5lausaldajatele tagasi maksta. Nii otsisin lisateenimisv\u00f5imalusi ja tegin juhuvedusid,\u201c r\u00e4\u00e4gib Aivar, kuidas sattus Ukraina s\u00f5ja puhkedes ukrainlasi Poola piirilt Eestisse tooma. T\u00e4nu sellele sai ta t\u00f6\u00f6le oma praeguse t\u00f6\u00f6andja juurde pikamaas\u00f5ite tegema.\nSelle aasta veebruaris vabanes ta pankrotist. N\u00fc\u00fcd saab ta kogu palga taas vaid enda k\u00e4sutusse. Kuna pankrot \u00f5petas teda s\u00e4\u00e4stlikult elama, siis hoiab ta kulud endised ning saab \u00fclej\u00e4\u00e4nu s\u00e4\u00e4sta. \u201eRatsa rikkaks ei saa,\u201d nimetab Aivar suurima \u00f5ppetunni kogu oma loost. Samas pole ta investeerimishuvi kaotanud. Valdkonna on ta endale n\u00fc\u00fcd h\u00e4sti selgeks teinud, kasutades selleks Eesti investorite raamatuid ja podcast'e. Teema huvitab teda lausa niiv\u00f5rd, et ta astus Tartu \u00fclikooli P\u00e4rnu kolled\u017eisse ja alustab s\u00fcgisest \u00f5pinguid ettev\u00f5tluse ja projektijuhtimise erialal.\nKuidas investeerimispettust \u00e4ra tunda?\nPetturid v\u00f5tavad ohvriga \u00fchendust telefonik\u00f5ne, suhtlusrakenduse (Viber, WhatsApp) v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu, samuti leidub teemakohaseid reklaame internetis. Investeerimispettuse v\u00f5ib \u00e4ra tunda selle j\u00e4rgi, et pakutakse \u00fclitulusat v\u00f5imalust paigutada raha n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i kr\u00fcptorahasse. Vestluse k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse survestada ohvrit tegema investeerimisotsust v\u00f5imalikult ruttu ja antakse lubadusi saada osa kiirest v\u00f5idust igasuguse riskita.\n\u201eIga investeerimisotsus vajab hoolikat l\u00e4bim\u00f5tlemist ja anal\u00fc\u00fcsi,\u201c r\u00f5hutab SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk. Unustada ei tohi investeerimise olulisi p\u00f5hit\u00f5desid \u2013 enne alustamist tutvu v\u00e4\u00e4rtpaberi tingimustega, investeerimisega kaasnevad alati riskid ning raha paigutades on m\u00f5istlik riske hajutada.\nInvesteerimiseks laenuraha kasutades tuleb arvestada sellega, et investeeringult teenimisv\u00f5imalus v\u00e4heneb veel laenuga seotud kohustuste, n\u00e4iteks intressi v\u00f5rra. \u201eEnamasti pole tegu rahatarga k\u00e4itumisega ning see loob petturile soodsa v\u00f5imaluse ohvri survestamiseks ja raha v\u00e4ljapetmiseks. Investeerimiseks oleks m\u00f5istlik kasutada raha, mida pole kahju kaotada,\u201c selgitab ta.\nEsimeseks pettuse ohum\u00e4rgiks v\u00f5ib lugeda investeeringu pakkumist telefoni teel. Sel juhul on kurjategija suunitluseks petta ohvrilt v\u00e4lja v\u00f5imalikult suur rahasumma. Tihti \u00f5hutades ka laenu v\u00f5tma. Laenu v\u00f5tmisel tuleb arvestada kohustusega kaasneva igakuise maksega, mist\u00f5ttu tasub otsus teha vastustundlikult.\nM\u00d5TLE L\u00c4BI: SEB Turbekeskuse turbejuhi K\u00e4tlin Kuke s\u00f5nul vajab iga investeering hoolikat anal\u00fc\u00fcsi.\n(SEB)Kuidas end kaitsta?\n\u00c4ra kiirusta reageerimisega \u2013 v\u00f5ta aega, et pakutud v\u00f5imalust kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida.\nUuri tausta ja t\u00e4psusta, millise inimese v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab kaardistada detaile ja saada selgust.\nKui investeerimispakkumine tehakse telefoni teel, m\u00f5nes suhtlusrakenduses v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu, siis on see ilmselge vihje pettusele. Selline suhtlus tuleks kohe katkestada.\nKui sinult k\u00fcsitakse isikuandmeid, koopiaid dokumentidest, pangaandmeid v\u00f5i paroole, ole eriti ettevaatlik. Neid ei tohiks edastada mitte kellelegi.\nEnne \u00fclekande v\u00f5i kaarditehingu tegemist tuleks veenduda, kellele oma raha saatmas oled.\nKui oled pettuse ohvriks langenud v\u00f5i kahtlustad pettust, p\u00f6\u00f6rdu viivitamatult oma panka, kasutades selle ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt saab edasise kuritarvituse v\u00f5imalused ruttu sulgeda. Samuti tuleks p\u00f6\u00f6rduda politseisse.\nKelmid teenivad investeerimispettustelt miljoneid eurosid\nM\u00f6\u00f6dunud aastal langes politsei andmetel investeerimiskelmide ohvriks 268 inimest, kellelt peteti v\u00e4lja 3 078 412 eurot. See teeb keskmiseks petturitele kaotatud summaks 11 487 eurot. Sellele eelneval 2021. aastal j\u00e4i oma rahast ilma 308 inimest, kellelt kelmid said k\u00e4tte 4 496 455 eurot. Rekordilise summaga j\u00e4\u00e4b silma aasta 2020, kui kelmid said 170 inimeselt k\u00e4tte 5 652 016 eurot. Keskmine kaotatud summa oli 33 247 eurot."}
{"text":"Mehed kaklesid Haapsalu ujulas27. juulil sai politsei teate, et Haapsalus Lihula maanteel ujulas l\u00f5i seni tuvastamata mees tekkinud konflikti k\u00e4igus 55-aastast meest.\n27. juulil alustati kriminaalmenetlust selles, et 11. juulil saadeti L\u00e4\u00e4nemaal elava mehe telefonile s\u00f5num, milles \u00f6eldi, et tema DHL-i pakk on saadetud tollile ja et paki kohaletoimetamiseks tuleb veebilehe kaudu maksta paari euro suurune summa. Mees sisestas oma krediitkaardi andmed, mille tulemusena l\u00e4ks tema kontolt kahel korral maha raha. Kelmusega tekitatud kahju kokku on \u00fcle 200 euro.\nP\u00e4rnumaa\nLOE KA:\nNoarootsis \u00e4hvardasid mehed kaaslast jahip\u00fcssiga\nLaskuri t\u00e4naval lekkis teele k\u00fctust\nVargused\n27. juulil sai politsei teate, et P\u00e4rnus Kastani t\u00e4navalt varastati j\u00e4relhaagis Respo. Vargusega tekitatud kahju on ligi 1000 eurot.\n27. juulil alustati kriminaalmenetlust selles, et 20. juulil varastati P\u00e4rnus Ehitajate teel tankla juurest rattahoidlast jalgratas Scott. Vargusega tekitatud kahju on 400 eurot.\nJ\u00e4rvamaa\nVargus\n26. juulil sai politsei teate, et J\u00e4rva vallas Koigi k\u00fclas varastati korteri keldriboksist erinevaid alkohoolseid jooke. Tekitatud kahju on umbes 270 eurot."}
{"text":"Politsei: ujulas l\u00f6\u00f6di meest27. juulil sai politsei teate, et Haapsalus Lihula maanteel ujulas l\u00f5i seni tuvastamata mees tekkinud konflikti k\u00e4igus 55-aastast meest.\nSamal p\u00e4eval alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et 11. juulil saadeti L\u00e4\u00e4nemaal elava mehe telefonile s\u00f5num, milles \u00f6eldi, et teie DHL pakk on saadetud tollile ja et paki kohaletoimetamiseks tuleb veebilehe kaudu maksta paari euro suurune summa. Mees sisestas oma krediitkaardi andmed, mille tulemusena l\u00e4ks tema kontolt kahel korral maha raha. Kelmusega tekitatud kahju kokku on \u00fcle 200 euro."}
{"text":"Valitsus kaalub paari hiidettev\u00f5tte \u00fclekuldamist \u2013 kas rahvale j\u00e4\u00e4b t\u00fchi tasku?Paari meretuulepargi arendaja \u00fclekuldamine v\u00f5ib k\u00e4ristada meie \u00fchisesse rahakotti suurema augu kui LNG-kai, Saaremaa s\u00fcvasadam ja muud kahjumlikud projektid kokku, hoiatavad kriitikud valitsust enne \u00fclit\u00e4htsa otsuse langetamist, viidates sahtlisse peidetud anal\u00fc\u00fcsile.Regulaarselt v\u00e4idab kitsas grupp ettev\u00f5tjaid, et Eestis on vaja v\u00e4ga kiiresti v\u00e4ga suurt (1000 MW) meretuuleparki ning seda saab teha ainult nii, et riik peab maksma neile m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset toetust, vastasel juhul j\u00e4\u00e4vat Eesti 2030. aasta taastuvenergia eesm\u00e4rgid t\u00e4itmata, elektrihind k\u00f5rgeks ja riik naabritest L\u00e4\u00e4nemere regioonis maha, kirjutasid p\u00f6\u00f6rdumises Postimehele mitu tuuleenergiatootmise planeerijat, kes on koos teiste huvilistega n-\u00f6 meepotist eemale t\u00f5rjutud.\nNeile teeb muret \u00fcks koalitsioonilepingu punkt:\u00a0\u00abTaastuvelektri 100 protsendi eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks korraldame hinnalae ja -p\u00f5randaga v\u00e4hempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks.\u00bb Eesm\u00e4rk on, et Eesti suudaks 2030. aastal\u00a0katta kogu elektri sisetarbimise taastuv\u00adelektriga, ja ettev\u00f5tjad on kuulnud, et riik plaanivat oksjoneid juba selleks s\u00fcgiseks.\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud anal\u00fc\u00fcs aga n\u00e4itas, et eesm\u00e4rgi saab t\u00e4ita ka ilma meretuuleta, energiaparkidega maismaal. Meretuuleparkide arendamine poleks Eesti energias\u00f5ltumatuse huvides ja sisaldab suurt riski hakata neile aastaid sadades miljonites peale maksma. Kas see anal\u00fc\u00fcs on visatud pr\u00fcgikasti?\n\nHuvilised kiirustavad takka\n\nMeretuulepargi arendamisel esimeste sekka j\u00f5udnud Utilitas ja Enefit Green on aga viimastel kuudel utsitanud nii meedias (\u00abRene Tammist ei pea valitsuse lubatavat garantiid veel piisavaks\u00bb Delfi \u00c4rileht 04.04.2023, Maailma suurim meretuuleparkide rajaja: Eesti ja teiste jaoks tiksub kell armutult. Delfi \u00c4rileht 20.01.2023 jne) kui ka otse valitsust koalitsioonilepingu eesm\u00e4rki otsuseks vormistama.\nP\u00f5rand-lagi-lahendus t\u00e4hendab lepingu saanud ettev\u00f5ttele seda, et kui elektrihind langeb alla teatud piiri (p\u00f5randa), maksab riik tootjale peale, ja kui t\u00f5useb \u00fcle teatud piiri (lae), m\u00fc\u00fcb firma elektrit nn laehinnaga. Sisuliselt on tegu riigi toetuse ehk garantiiga.\nKriitiliste ettev\u00f5tjate s\u00f5nul ei pea aga tuulepargid sisuliselt kunagi riigile alla turuhinna elektrit m\u00fc\u00fcma, vastupidi aga ikka juhtub: \u00abKui tuul puhub, on elektrihind madal (ja tuleb maksta toetust), ja kui ei puhu, v\u00f5ib hind hinnalage \u00fcletada, kuid tulu ikkagi ei teki, kuna tootmist pole.\u00bb\n\u00abOtsusega ei ole nii kiire,\u00bb leidis \u00fcks kriitik, taastuvenergia ettev\u00f5tte Sunly regulaatorsuhete juht Peeter Raudsik. \u00abKui kaup on hea, siis makstakse selle eest mitte ainult head, vaid v\u00e4ga k\u00f5rget hinda. Oluline on, et toetuste andmisel oleks tagatud konkurents.\u00bb\n\u00abKui tuuleparkide valmimise t\u00e4htajaks seataks 2030. aasta, siis on v\u00f5imalus reaalset pakkumist\u00a0teha v\u00e4ga v\u00e4hestel,\u00bb m\u00e4rkis Raudsik. \u00abV\u00e4listataks enamik Eesti merealale hoonestusloa taotlusi esitanud ettev\u00f5tteid. Mida v\u00e4hem on pakkujaid, seda v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega tuleks sealt ka konkurentsiv\u00f5imeline hind.\u00bb\nUtilitase ja Enefit Greeni lobitegevusest on j\u00e4\u00e4nud mulje, nagu just neil kahel oleks diil riigiga juba sisuliselt taskus.\n\u00abMa arvan, et oleksime ainsad, kes j\u00f5uaksid 2030. aastal tootmist alustada,\u00bb hindas aga Saaremaa l\u00e4hedal meretuuleparki arendava Saare Wind Energy O\u00dc osanik Kuido Kartau (pildil). \u00abMeil on menetlus k\u00f5ige kaugemal. Meil on partner Hollandist ja meil on p\u00e4riselt laevad, mis ehitavad. Praegu on globaalne probleem, et tahetakse rohkem, kui suudetakse teha. Kogu Euroopa on deklareerinud taastuvenergia seitsmekordset kasvu. Tarneahel pingutab, et teha 2,5 korda rohkem kui varem.\u00bb\nP\u00f5rand-lagi-lahendust ta ainuv\u00f5imalikuks ei pea, kuid nentis, et pankadele on see arusaadav garantii ehituseks miljardilaenude andmisel.\n\u00abProbleem, mis v\u00f5ib tulla, on see, et asume Saaremaast l\u00e4\u00e4nes ja l\u00e4him v\u00f5rk asub Lihulas,\u00bb nentis Kartau. \u00abSelle jupi Lihulast peab ikka Elering tegema. Ega me enne ehitama ei hakka, kui see \u00fchendus tuleb.\u00bb Kuna n\u00f5utud \u00fchendus on riigifirmale hiidkallis, pole kriitikute hinnangul usutav, et Elering selle ehitaks.\n\nTuuleparkide jaoks v\u00e4lja valitud alad Eesti ja L\u00e4ti vetes\nPm\n\n\nMujal makstakse peale\n\nKriitikud viitavad, et enamik L\u00e4\u00e4nemere-\u00e4\u00e4rsetest riikidest p\u00f5rand-lagi-meetodil toetusi ei maksa, vaid seda teeb Poola. \u00a0Saksamaa pani sel kuul enampakkumisele kolme avamere tuulepargi ehitamise \u00f5igused. Kolm rajatist P\u00f5hjamerel ja \u00fcks L\u00e4\u00e4nemerel t\u00f5id Saksamaale sisse 12,6 miljardit eurot.\u00a0(Esimene Saksa avamere tuuleparkide oksjon kogus miljardeid AFP\/PM 12.07.2023)\n\u00abRiigilt ei k\u00fcsitud mitte toetust, vaid makstakse peale,\u00bb t\u00e4hendas Raudsik. \u00abArendaja tasub Saksamaale 20 aasta jooksul kaks miljardit eurot. Riigi \u00fclesanne on rajada merepargile \u00fchendus maismaaga. Saame l\u00e4htuda samadest p\u00f5him\u00f5tetest ehk proovida oma mereala rohkem v\u00e4\u00e4rindada.\u00bb\n\u00abL\u00e4tiga kahasse arendatava ELWindi n\u00e4ol on riigil olemas ka konkreetne projekt, mille v\u00e4\u00e4rtust saaks tublisti t\u00f5sta. Viimatiste Leedu ja Saksamaa oksjonite 70-kordne hinnavahe on siinkohal hea n\u00e4ide, kuiv\u00f5rd palju saab seel\u00e4bi l\u00f5pptulemust \u00fches v\u00f5i teises suunas m\u00f5jutada.\u00bb Leedus toimunud (700 MW) oksjonil tasuti meretuule arendamise v\u00f5imaluse eest riigile 20 miljonit eurot.\nKuido Kartau \u00fctles, et Saksa numbrid tunduvad rajud, kuid Eestisse ei saa skeemi \u00fcle kanda. \u00abSee on nagu v\u00f5rrelda \u00f5unu ja p\u00e4hkleid,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00abEsiteks on seal v\u00f5rk olemas, v\u00f5rguhaldur on investeerinud miljardeid p\u00f5hiv\u00f5rgu viimiseks merealajaama juurde. Teiseks on v\u00f5imalik teha suuri ja pikki elektritarbimise lepinguid. Meil oleks see nii, nagu teeksime leivatehase ja tuleb \u00fcks t\u00e4di, ostab p\u00e4tsi leiba.\u00bb\nMKM hindas, et suuri tuuleparke ei saaks t\u00f5esti Eestisse rajada ilma riigi garantiide ja toetusteta, mis t\u00e4hendab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kulu:\u00a0kuni 200 miljonit eurot aastas. Sellest ka k\u00fcsimus, kas \u00fcldse on m\u00f5istlik meretuuleparke rajada.\nMida teha, et meretuule toetamine ei suurendaks p\u00f5hjendamatult Eesti elektri l\u00f5pphinda ega v\u00e4hendaks majanduse konkurentsiv\u00f5imet\u00a0v\u00f5rreldes teiste L\u00e4\u00e4nemere riikidega? MKM viskas \u00f5hku sama k\u00fcsimuse ja j\u00f5udiski t\u00f5demuseni, et taastuvenergia tootmise eesm\u00e4rgi saaks t\u00e4idetud ka maismaatuuleparkidega, kui riik nende rajamist kiirendab ja takistusi k\u00f5rvaldab. N\u00e4iteks radaripiirangud v\u00f5eti juba maha ja loamenetlusi kiirendati.\nKliimaminister Kristen Mi\u00adchali (RE) jutust koorus aga v\u00e4lja, et veel pole selge seegi, kas meretuuleparke \u00fcldse toetama hakatakse. Kui vastav otsus ka tuleb, siis oksjoniteni ei j\u00f5uta enne uut aastat. \u00abOtsused mereparkide kohta teeme anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal, mille kliimaministeeriumi energeetikud koos erasektori ja teiste ekspertidega valitsusele oktoobriks koostavad,\u00bb \u00fctles ta.\nMKMi anal\u00fc\u00fcsiga on kliimaminister tuttav: teoorias saaks maismaaparkidega saavutada suurema osa taastuvelektri tootmise eesm\u00e4rgist, m\u00f6\u00f6nab ta. K\u00f5ik plaanid ei pruugi aga \u00f5nnestuda.\n\nVaja veel anal\u00fc\u00fcsida\n\n\u00abMina sooviks tervikvaadet, mida Eesti rahvas v\u00f5imsuste kasvuga saab, alates soodsamast ja puhtamast energiast, kuid ka lisanduvast ekspordiv\u00f5imelisest tootmisest v\u00f5i teenustest,\u00bb s\u00f5nas Michal. \u00abV\u00f5tmekoht ongi see, kui suudame puhta ja soodsa energia kasutada j\u00f5ukuse loomiseks l\u00e4bi k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega ekspordiv\u00f5imelise t\u00f6\u00f6stuse. Ideaalne oleks, kui suudame luua lisandv\u00e4\u00e4rtuse ehk puhta energia ning inimesed liiguvad v\u00e4hem tasuvalt t\u00f6\u00f6lt uuele ja tasuvamale, nii saame k\u00f5ik rohereformist kasu.\u00bb\nMichali hinnangul tuleks arutada ka v\u00f5imalusi teha pikemad energiahanked. See t\u00e4hendaks kindlat hinda pikaks ajaks.\n\u00abRiigi toetusmeetmete kaalumisel taastuvenergia arengu kindlustamiseks tuleb loomulikult veenduda meetmete proportsionaalsuses: kas soovitud eesm\u00e4rki oleks v\u00f5imalik saavutada riigi (ja elektritarbijate) v\u00f5imalikult v\u00e4hese sekkumisega,\u00bb lisas asekantsler Timo Tatar.\n\n\nTaavi Veskim\u00e4gi\nMihkel Maripuu\n\n\nTaavi Veskim\u00e4e hinnangul l\u00e4heb meretuuleelekter kokkuv\u00f5ttes liiga palju maksma\n\nEleringi kauaaegne juht Taavi Veskim\u00e4gi on l\u00e4bi aastate korduvalt v\u00e4ljendanud skepsist, et mitte \u00f6elda vastumeelsust meretuuleparkide suhtes. T\u00e4psemalt mitte tuule\u00adparkide endi, vaid riiklike garantiide ja toetuste vastu. Kui mitte identne, siis sarnane on kliimaministeeriumi asekantsleri Timo Tatari seisukoht.\nProovides m\u00f5nev\u00f5rra lihtsustatult Veskim\u00e4e vaadet tema s\u00f5nav\u00f5ttude p\u00f5hjal kokku panna, on see j\u00e4rgmine: arvestades maismaatuuleparkide ehitamiskavasid Eestis, Soomes ja Rootsis (Veskim\u00e4e k\u00e4sitluse j\u00e4rgi on Eesti elektriturg Soome-Rootsi turu osa) ning EstLink3 plaani, pole tulevikus meretuulest tehtavale elektrile Eesti turul lihtsalt ruumi.\nKui \u00fcldse meretuuleparke kaaluda, siis ainult \u00fcht. Nii-\u00f6elda s\u00fcdame\u00adrahustuseks ja riskide maandamiseks. \u00dche suure meretuulepargi kannatab Eesti elektriv\u00f5rk \u00e4ra. Tuleb k\u00fcll natuke lisaks investeerida, kuid see j\u00e4\u00e4b m\u00f5istlikkuse piiridesse. Hakates aga \u00fche suure meretuulepargi asemel ka teist, kolmandat v\u00f5i teab mitmendat tegema, tuleb ka Eesti elektriv\u00f5rku k\u00f5vasti tugevdada. Ja see on v\u00e4ga kallis.\nSee on muidugi vaade tulevikku ja tulevik on alati ebakindel. Ent kui Veskim\u00e4e vaade \u00f5igeks osutub, t\u00e4hendab see, et 2030. aasta paiku on Eestis piisavalt soodsa hinnaga elektrit ja meretuuleelektrit pole vaja, aga kui valitsus on meretuule\u00adelektrile vahepeal ikkagi garanteerinud tulu (hinnap\u00f5rand), siis kokkuv\u00f5ttes hakkab Eesti maksumaksja seda lihtsalt kinni maksma. N\u00e4iteks Enefitile, Utilitasele v\u00f5i kes iganes merre tuuleparke teeb.\nSee risk ei ole ka pidev ja staatiline, vaid muutuv. Tegu ei ole \u00fchekordse dotatsiooniga, vaid maksumaksja muudkui maksab aastast aastasse. Lisaks s\u00f5ltub risk parkide arvust. \u00dcht meretuuleparki ehitada on riskantsem kui \u00fcldse mitte ehitada. Kaht ehitada on riskantsem kui \u00fcht. Kolme ehitada on riskantsem kui kaht ja nii edasi.\nPoliitilise valiku m\u00f5ttes lisab see veel \u00fche dimensiooni. K\u00fcsimus pole pelgalt selles, kas eelistada mere- v\u00f5i maismaaparke, kas anda mereparkidele hinnap\u00f5rand v\u00f5i mitte. Aga ka selles, mitu neid ikkagi tuleb ja kuidas sellisel juhul toetusskeem t\u00f6\u00f6tab. Kas Enefit t\u00f5mbab k\u00f5ige pikema k\u00f5rre? V\u00f5i Utilitas? Praeguse poliitilise lobi\u00a0m\u00f5ttes on Enefit ja Utilitas \u00fchel pool rindejoont ning Sunly teisel pool, sest esimesed tahavad mereparke ja hinnap\u00f5randat ning teine mitte. Aga kui l\u00f5puks tehakse skeem, mille alusel toetatakse ainult \u00fcht mereparki, siis jooksevad ka Utilitase ja Enefiti suusad risti. Veel kord Veskim\u00e4ele viidates: kui \u00fcldse meretuuleparkidest r\u00e4\u00e4kida, siis ainult \u00fchest.\nPraeguse teema kontekstis on elektrist m\u00f5eldes olulised kaks poolt: varustuskindlus ja kliimaeesm\u00e4rgid. Varustuskindlus on pidev teema. Aga kliimaeesm\u00e4rkide puhul s\u00f5idab sisse ka ajakava. Praegune valitsus on ise enda otsustamist kitsendanud ja raskemaks teinud, sest on pannud eesm\u00e4rgi, et 2030. aastal peab Eesti tootma oma elektri taastuvatest allikatest. Aga kui protsessi k\u00e4igus selgub, et maismaatuuleparkide ja Soome kaabli abil j\u00f5uab eesm\u00e4rkideni mitte 2030., vaid 2035. aastaks \u2013 kas sellisel juhul eelistada kiiremat, aga ka tunduvalt kallimat mereparkide teed? V\u00f5i minna aeglasemat, aga tunduvalt odavamat maismaaparkide teed?\nKaja Kallasel ja Kristen Michalil on piisavalt aega m\u00f5elda, kuidas otsustada. Aastal 2030 ei ole Kallas muidugi enam peaminister ega Michal kliimaminister. V\u00f5ib \u00f6elda, et poliitilise vastutuse m\u00f5ttes on \u00fcksk\u00f5ik. Eks tulevikupoliitikud vastutavad ja kui midagi m\u00f6\u00f6da l\u00e4ks, veeretavad s\u00fc\u00fc eelnevate kaela. Aasta-paari jooksul panevad Kallas ja Michal siiski paika tee, millelt on hiljem juba raske k\u00f5rvale astuda. Kui tehakse vale valik, l\u00e4heb see Eesti maksumaksjale kalliks maksma.\nMikk Salu\n"}
{"text":"Kert Kingo: isikliku auto omamise asemel rentige\u2026. Bolti!?V\u00e4ga selgelt koorub v\u00e4lja, kelle huvides seda automaksu nii julmalt rahvale peale surutakse. Loobuge isiklikest autodest ja selle asemel hoopis rentige autosid \u2026 Bolt\u2019ist! Selleks muidugi, et mingi Bolt saaks ikka rohkem tulu teenida.\nRahvakeeli nimetatakse seda seaduse ostuks \u2013 meie toetame teid rahaliselt (Bolt\u2019i suuromanikud on praeguste valitsusparteide rahastajad) kui teie teete ja surute l\u00e4bi meile kasulikud ja vajalikud seadused!\nArtiklist:\nBolt: \u201cErinevaid v\u00f5imalusi linnaruumis liikumiseks tuleks vaadelda ja arendada s\u00fcsteemselt avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6s. Kergliikurid, \u00fchistransport, s\u00f5idujagamisteenus ja jagatud s\u00f5idukid on k\u00f5ik alternatiivid isiklikule autole ja t\u00e4iendavad teineteist.\u201d\n\u201c\u2026 kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, peaks nende (Bolt) autopark selle aasta jooksul suurenema kaks korda.\u201d\n(https:\/\/majandus.postimees.ee\/7818445\/autoparki-suurendav-bolt-automaksust-vahem-autosid-linnades-on-moistlik )\nHmm, iga m\u00f5tlev inimene saab ju aru, et isiklike autode vahetamine rendiautode vastu ei v\u00e4henda kuidagimoodi automaksu argumendina kasutatavat autostumist. See on puhas h\u00e4ma.\nJa prokuratuur, kapo ega politsei ei n\u00e4e taas nagu tellitult mitte mingit korruptsiooni. (https:\/\/www.err.ee\/\u2026\/andres-parmas-toimingupiirang-on\u2026 )\nOlgu tervitatud reformierakondlik \u201c\u00f5igusriik\u201d!\nKert Kingo, Riigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"Mis on VPN ja millal seda kasutama peaksid?Aina enam \u00fcritatakse internetis pettuse teel kasutajatel nende isikuandmeid v\u00e4lja meelitada ning tundlikku infot enda valdusse saada. Tihti on selle p\u00f5hjuseks ebaturvalise WiFi-v\u00f5rgu kasutamine, mille abil kurikaelad taolist infot varastavad. VPN ehk virtuaalne privaatv\u00f5rk aitab sellistes olukordades kahjusid v\u00e4ltida, kuid on kasulik ka muudel juhtudel.\nMis on VPN?\nVPN-i abil on v\u00f5imalik veebilehtedega v\u00f5i teenustega luua turvaline \u00fchendus nii, et p\u00e4ringu saanud veebiserver ei suuda nende andmete edastajat ega t\u00e4pset asukohta kindlaks teha. Seda sellep\u00e4rast, et andmed edastatakse kr\u00fcpteeritult, mis muudab need kolmandatele osapooltele loetamatuks.\nAndmeid liigutatakse justkui virtuaalse tunneli kaudu, VPN-teenuse pakkuja serveri vahendusel, kus need turvaliselt \u00e4ra pakitakse. Teenusepakkuja veebileht saab seega p\u00e4ringu sellelt VPN-i serverilt, mida parajasti kasutad.\nMilleks VPN kasulik on?\nVPN-i on v\u00f5imalik kasutada mitmel juhul. N\u00e4iteks saab selle abil oma interneti\u00fchenduse turvalisemaks muuta, kui kasutad avalikke WiFi-v\u00f5rke.\nLisaks on VPN kasutusel paljudes ettev\u00f5tetes, et oleks v\u00f5imalik tagada sisev\u00f5rgule ligip\u00e4\u00e4s kontorihoonest v\u00e4ljaspool. Virtuaalse privaatv\u00f5rgu abil saavad t\u00f6\u00f6tajad seda turvaliselt kasutada ka kodus v\u00f5i reisil olles, kui on tarvidus kasutada n\u00e4iteks avalikku WiFi-v\u00f5rku.\n\u00dcks populaarsemaid kasutusviise on aga geoblokeeringute v\u00e4ltimine. Taoliste regioonipiirangute seadmisel v\u00f5imaldab VPN vajadusel oma asukohta muuta ning tarbida teenuseid, mis on saadaval ainult kindlas riigis v\u00f5i regioonis. N\u00e4iteks on paljudes riikides Netflixi voogedastusplatvormil saadaval erinev sisu. VPN-i abil on v\u00f5imalik n\u00e4ha ka neid seriaale ja filme, mida meie regioonis pole.\nKuidas seda kasutada?\nVPN-i kasutamiseks on tarvis k\u00f5igepealt liituda m\u00f5ne taolise teenuse pakkujaga. Saadaval on nii tasuta kui ka tasulisi teenuseid, kuid enamasti kehtib reegel, et saad seda, mille eest maksad. Seega kui plaanid VPN-i regulaarselt kasutada, siis tasub eelistada tasulist varianti.\nTeenusepakkujaid on turul palju ning lisaks hinnale tasub pilk peale heita ka lisateenustele, mis erinevate pakettidega kaasnevad. N\u00e4iteks on osadel teenusepakkujatel juba pahavarat\u00f5rje sisse ehitatud ning mugavuse lisamiseks saab eraldi versiooni kasutada nii arvutis kui ka nutiseadmes.\nKuigi VPN-i pakkujaid on turul palju, tasub alustada tuntumatest tegijatest. N\u00e4iteks v\u00f5iks alustuseks \u00fcle vaadata ExpressVPN, Surfshark, NordVPN ja ProtonVPN."}
{"text":"Politsei hoiatab: petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole.Kelmide skeem on sarnane varasematele petuk\u00f5nedele, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult veneja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.N\u00e4iteks v\u00f5ttis kelm \u00fchendust inimesega ja v\u00e4itis, et helistab politseist ning keegi p\u00fc\u00fcab hetkel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. K\u00f5ne alguses oh kelm r\u00e4\u00e4kinud vene keelt, kuid kui k\u00f5ne vastuv\u00f5tja palus r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis peale seda k\u00f5netas teda juba teine inimene, kes r\u00e4\u00e4kis sama juttu t\u00e4iesti selges eesti keeles.Esmasp\u00e4eval andis \u00fcks kodanik teada, et ka temale oh helistanud v\u00e4idetavalt pohtsei ja r\u00e4\u00e4kinud, et keegi p\u00fc\u00fcdis volitusega tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Helistaja r\u00e4\u00e4kis eesti keeles ja tegi isegi ettepaneku kohtumiseks po\u00fctsei majas. Kodanik katkestas k\u00f5ne, kui kelm oh palunudjutu j\u00e4tkamiseks r\u00e4\u00e4kida vene keeles.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid.\u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\" \u00fcsas ta.Kriminaalb\u00fcroo juht kinnitab, et Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. \u201eMe ei n\u00e4e kodanike pangakonto andmeidja ei saa nendel kontodel toimuva osas anda hoiatusi. T\u00e4nan k\u00f5iki inimesi, kes tundsid petuk\u00f5ned \u00e4ra ja teavitasid koheselt ka po\u00fctseid, et kelmid teevad n\u00fc\u00fcd petuk\u00f5nesid ka eesti keeles. T\u00e4nu nende teavitamisele saame hakata kohe uurima, kes on nende petuk\u00f5nede taga ja hoiatada ka teisi kodanikke,\" \u00fcsas Tambre.Kelmide eest oled kaitstud, kui: 1. katkestad need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast; 2. sa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, LD-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"Puust ja punaseks: kui kalliks l\u00e4heb maarahvale automaks?Arvutame konkreetsete n\u00e4idete puhul, kui kalliks l\u00e4heb Kagu-Eesti inimesele vana, keskmises vanuses ja uue auto pidamine ning milliste uute v\u00e4ljaminekutega tuleb arvestada neliveolise masina omanikul.Rahandusministeeriumis valminud automaksu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuse j\u00e4rgi hakkaks s\u00f5iduki eest aastas k\u00fcsitav maks s\u00f5ltuma selle v\u00f5imsusest, massistja vanusest. Maksu hakkaks riik koguma j\u00e4rgmisest suvest.Eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuses toob ministeerium maksu arvestamiseks v\u00e4lja kaks v\u00f5imalikku mudelit. Esimene l\u00e4htub laiemalt s\u00f5iduki keskkonnam\u00f5just selle tootmisel, tarbimisel ja utiliseerimisel ning teine kitsamalt, keskendudes vaid CO2heitmele s\u00f5iduki kasutamise ajal.Vanemate autode eest tasutav maks oleks plaanide j\u00e4rgi v\u00e4iksem, et soodustada autode l\u00f5puni kasutamist ning et autod oleksid k\u00e4ttesaadavad ka neile, kes ei saa endale s\u00e4\u00e4stlikumaid s\u00f5idukeid lubada.V\u00f5imsuse j\u00e4rgi arvutades oleks v\u00e4iksema v\u00f5imsusega ehk v\u00e4hem saastaval autol v\u00e4iksem maks. Registreerimismaks tasutakse esmasel kandel liiklusregistrisse v\u00f5i esimesel omanikuvahetusel Eestis. Selle eesm\u00e4rk on ennek\u00f5ike autode ostmise pidurdamine ja s\u00e4\u00e4stlikumate autode eelistamine.Maks on s\u00f5idukip\u00f5hine ehk mitme s\u00f5iduki omanikul tuleb maksta nende k\u00f5ige eest. Lisaks registreerimismaksule tuleks tasuda maksu peale 1. juulit 2024 k\u00f5igilt Eestisse toodud s\u00f5idukitelt, \u00fcsaks s\u00f5idukitelt, mis Eestis maksu kehtima hakkamise j\u00e4rel esimest korda omanikku vahetavad. Kui s\u00f5idukilt on Eestis registreerimistasu juba makstud, seda rohkem maksma ei pea.T\u00e4psemalt on rahandusministeerium v\u00e4lja k\u00e4inud kaks v\u00f5imalust, kuidas v\u00f5iks autosid tulevikus maksustada. Nende kahe plaani vahel v\u00f5iks rahandusministeeriumi hinnangul l\u00e4hema kuu aja jooksul valida. Kumbki mudel peaks tooma eelarvesse 120 miljonit eurot aastas.Esimese ehk laia mudeli puhul kasutatakse registreerimismaksu komponentidena CO2heidet ja s\u00f5iduki t\u00fchimassi ning vanust ning aastamaksu puhul mootori v\u00f5imsust (kilovattides), t\u00fchimassija vanust. M\u00f5lemaljuhul lisandub baasosa (300 ja 30 eurot). Vanuse komponent v\u00e4hendab teiste komponentide v\u00e4\u00e4rtust, nii et viimaks \u00fcle 20-aastaste s\u00f5idukite registreerimisel tuleb tasuda vaid baasosa ehk 300 eurot.Aastamaks leitakse laia mudeli puhul s\u00f5iduki v\u00f5imsuse, t\u00fchimassi ja vanuse p\u00f5hjal, millele lisatakse baasosa. Ka siin v\u00e4hendab vanuse komponent aastatasu, nii et \u00fcle 20-aastaste s\u00f5idukite eest tuleks tasuda vaid baasosa ehk 30 eurot aastas.Kitsam mudel keskenduks just rohkem CO2-heitme v\u00e4hendamisele ja maksustaks v\u00e4hem elektriautosid. Selles pakutavas variandis oleks maksubaasiks ainult heide, aga samuti v\u00e4heneks vastavalt s\u00f5iduki vanusele. S\u00f5iduki registreerimisel tuleks tasuda baasosa 300 eurot, millele lisanduks CO2-heitme tasu alates heitme tasemest 95 g\/km ning kasvaks \u00fchtlaselt progresseeruvalt tasemeni 200 g\/km. Maksum\u00e4\u00e4ra baastase on 0 eurot CO2 g\/km kohta ning maksimumtase on 15 eurot CO2 g\/km kohta.Aastamaks l\u00e4htub kitsa mudeli puhul sarnasest loogikast, kuid tulenevalt palju suuremast maksubaasistja jooksvast iseloomust on k\u00fcmme korda v\u00e4iksemate m\u00e4\u00e4radega. Kuni 95 g\/km CO2-heidet tekitavate v\u00f5i 20-aastaste autode omanikud maksavad vaid 30-eurost baasosa.K\u00f5lab keerukalt? T\u00f5si. Toome m\u00f5ned n\u00e4ited.L\u00f6unaLeht otsustas v\u00f5tta automaksuplaanide m\u00f5ju peamiseks konkreetseks n\u00e4iteks vanema Volkswagen Passati, mis juhuslikus poeparklas esimesena ette j\u00e4\u00e4b. Palun, siin ta on: transpordiameti andmetel universaalkerega Passat aastast 1996, 1,9-liitrine diiselmootor ja 66 kW v\u00f5imsust. Ilmselgelt h\u00e4sti hooldatud, sest esimese kordus\u00fclevaatuse (veermik ja vedrustus) on 400 000 kilomeetrit s\u00f5itnud masin saanud alles t\u00e4navuning korralise \u00fclevaatusega juba samal p\u00e4eval korduva edukalt l\u00e4binud. Auto on omal ajal vuranud pealinnas, k\u00e4inud varem \u00fclevaatusel P\u00f5lvas, viimati Tartus, ja sattus kaamera ette R\u00e4pinas.Arvutasime ka seda, millised oleksid konkreetse rahvaauto maksud, kui see oleks tuliuus.Maksuarvutused said tehtud L\u00f5unaLehe toimetuse masinaparki kuuluva 2016. aasta Citroen C4 ja esimesena silma j\u00e4\u00e4nud maastikusuutliku ehk paljudele maainimestele h\u00e4davajaliku auto kohta. Esimeseks juhuslikuks neliveoliseks osutus 2014. aasta Subaru Legacy.\u00dcle 20 aasta vana Passati registreerimine maksab laia skeemij\u00e4rgi 300 eurot, aastamaks on sel 30 eurot.Kui t\u00e4pselt samade parameetritega Passat oleks kuni viis aastat vana, siis oleks selle uuena registreerimise maks kallim. Heitmenormi pole sel vanakesel m\u00e4rgitud, ligi 1300-kilone t\u00fchimass t\u00e4hendab 130-eurost t\u00fchimassi komponenti, millest uuema auto puhul l\u00e4heb maksmisele 100%. Nii oleks uue Passati registreerimismaks (lai) kokku 430 eurot.Kuna kitsad automaksud s\u00f5ltuvad CO2-heitmest, mida sel Passatil pole m\u00e4rgitud, siis j\u00e4\u00e4b selle registreerimismaksuks ka n-\u00f6 uuena baasosa 300 ning aastamaksuks samuti baasosa 30 eurot.Lai aastamaks oleks sellisel Passatil uuena 100% v\u00f5imsuse ja t\u00fchimassi komponendist, millele lisandub baasosa. 66 kW v\u00f5imsust t\u00e4hendab 66 eurot, 13 tsentnerit kaalu t\u00e4hendab 39 eurot. Kokku tuleks aastamaksu tasuda 135 eurot - kui see Passat oleks samade parameetritega veerenud liinilt maha viimase viie aastajooksul.L\u00f5unaLehe Citroeni lai registreerimismaksu arvutusk\u00e4ik oleks j\u00e4rgnev. 300 (baasosa) + 99 (\u00fcks euro iga kilomeetri kohta heidetud CO2 grammi kohta) + 196 (1400-kilose t\u00fchimassi puhul 14 eurot korda 14 tsentnerit). 295 eurost baasosale lisanduvast maksust l\u00e4heb seitsmeaastase masina puhul maksmisele 80% ehk 236 eurot. Kokku oleks lai registreerimismaks 536 eurot.\u201eSidruni\u201d aastamaks k\u00e4iks nii. 30 (baasosa) +73 (\u00fcks euro iga v\u00f5imsuse kilovati kohta) + 42 (kolm eurot iga tsentneri kohta). 115-eurosest lisamaksust l\u00e4heb seitsmeaastasel autol maksmisele 80% ehk 92 eurotja kokku tuleb aastamaksuks laia skeemi puhul 122 eurot.Citroeni kitsas registreerimismaks k\u00e4iks juba keerukama valemi j\u00e4rgi. 300 eurot (baasosa) + 99x (99-95) x 15\/105 = 300 + 396 x 0,14 = 357 eurot. 99 on konkreetse auto kilovattide arv ja 95 kujutab n-\u00f6 rohelise ja minimaalselt maksustatava auto heidetava CO2 gramme kilomeetri kohta.Kitsas aastamaks k\u00e4iks nii. 80 protsenti (seitsmeaastane auto) CO2 arvutusvalemi summast. Valem on arvudega asendatuna selline: 30 + 99 x (99-95) x 1,5\/105 = 35,7. Napilt \u201erohelise\u201d piiri \u00fcletavate heitmetega diiselauto kitsas aastamaks oleks seega 28,5 eurot.J\u00f5uame 2014. aasta Subaru juurde. Kaheliitrisel mootoril on 110 kilovatti v\u00f5imsust, CO2 heidetakse 166 g\/km ja t\u00fchimass on \u00fcheksa-aastasel masinal 1,7 tonni.Lai registreerimismaks oleks sel autol L\u00f5unaLehe arvutuste kohaselt 1141 eurot ja lai aastamaks ligi 115 eurot.Sama neliveolise masina kitsas registreerimismaks oleks 1984 eurot ja kitsas aastamaks 119 eurot. L\u00fchidalt: ka keskealise neliveolise \u00fclalpidamine pole tulevikus odav l\u00f5bu.JANAR KOTKAS"}
{"text":"Virve Linder: mida aeg edasi, seda paremini ma end linnapea rollis tunnenKuigi Kohtla-J\u00e4rvet painab rahaline kitsikus ja tuleb pidevalt teha ebapopulaarseid otsuseid, t\u00f5deb n\u00fc\u00fcdseks ligemale pool aastat linnavalitsust juhtinud Virve Linder, et tunneb end linnapea rollis \u00fcha paremini, olgugi et vahel on tulnud selle koorma all ka pisaraid poetada. J\u00f5udu annavad linnaelanike toetus ja usk, et Kohtla-J\u00e4rve paremad ajad on ees.Teie sotsiaalmeediakonto p\u00f5hjal j\u00e4\u00e4b mulje, et linnapea k\u00e4ib p\u00f5hiliselt \u00fcrituselt \u00fcritusele, osaleb talgutel, k\u00fcmbleb linnap\u00e4evadel t\u00fcnnisaunas, osaleb jooksuv\u00f5istlustel ja nii edasi. Pildil olek ja linna esindamine on oluline osa t\u00f6\u00f6st, aga milline on olnud see linnapea t\u00f6\u00f6 sisu, mis tavaliselt pildile ei j\u00e4\u00e4?Lisaks k\u00f5igele sellele toredale ja l\u00f5busale, mis sotsiaalmeediast v\u00e4lja paistab, on palju igap\u00e4evast rutiinset t\u00f6\u00f6d. V\u00e4ga palju kohtumisi nii erinevate koost\u00f6\u00f6partnerite kui ka oma meeskonna inimestega. Seal k\u00e4ib ideede arutamine ja eesm\u00e4rkide seadmine, tegevuskavade koostamine soovitud suundades liikumiseks.Ja muidugi igap\u00e4evane probleemidega tegelemine \u2212 need tulevad pidevalt nii linnaelanikelt, aga on tulnud ka p\u00e4randusena.Kui palju neid nii-\u00f6elda mineviku miine on ette tulnud?\u00dcllatusi tuleb ikka iga p\u00e4ev. Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsus on varem olnud suhteliselt suletud. Seda infot, mis siin t\u00e4pselt on toimunud ja millised on tegelikult probleemid, ei ole olnud lihtne leida. Ka inimestel, kes on olnud palju aastaid volikogus, ka opositsioonis, ei ole olnud t\u00e4it ettekujutust, mis on tegelikult linnas toimunud ja kuidas on asju korraldatud.Me iga p\u00e4ev vaikselt avastame neid asju ning p\u00fc\u00fcame neid olukordi kuidagi oma v\u00e4\u00e4rtustega kohandada ja parandada.Kuidas te oskate seda teha? Praeguse linnavalitsuse jaoks v\u00f5ib \u00fchelt poolt olla tugev k\u00fclg, et te k\u00f5ik olete tulnud puhta lehena mujalt, samas ei ole kellelgi teist omavalitsuses t\u00f6\u00f6tamise kogemust. Kes on need, kes annavad teile head n\u00f5u?See on t\u00f5si, et meil ongi praegu suur \u00f5ppimise periood. Abi oleme k\u00fcsinud inimestelt, keda me usaldame.Keda te usaldate? Mul endal on eelmisest ametist [juhtis Viru vangla projektijuhina Ida-Virumaa riigiametnike klubi] suur riigiametnikest koosnev tutvusringkond. Nende k\u00e4est saan k\u00fcsida head n\u00f5u, mis ei ole kuidagi poliitiliselt kallutatud. Samamoodi on ka teistel linnavalitsuse liikmetel s\u00e4ilinud usalduslikud suhted eelmiste koost\u00f6\u00f6partnerite ja t\u00f6\u00f6andjatega. Suurel osal meist on ka oma poliitiline tugi, kellelt n\u00f5u k\u00fcsida.Kellest see seltskond koosneb?Nii volikogu liikmetest kui ka erinevate erakondade inimestest vastavalt kuuluvusele [Virve Linder kuulub Isamaasse, abilinnapea Erik Set\u0161kov Reformierakonda, abilinnapea Olga Pihlak erakonda Eesti 200, Kaire J\u00f5e on parteitu].Kes on need konkreetsed inimesed, kelle n\u00f5u te k\u00f5ige rohkem usaldate?Oleneb teemast. Ma ei tahaks konkreetseid nimesid nimetada. See n\u00f5uandjate nimekiri on mul peas ja telefonis, vastavalt olukorrale v\u00f5tan nende inimestega \u00fchendust.Kuidas on ametnikkond teid siin hallis majas vastu v\u00f5tnud? Suur osa neist on aastak\u00fcmneid t\u00f6\u00f6tanud teistsuguste inimeste juhtimisel. Kui paljud on teie muutustega kaasa tulnud? Kui palju on tunda vaikset hammaste kiristamist, mida v\u00e4lja ei n\u00e4idata?Inimesed on erinevad. On ametnikke, kes on sellist muutust pikka aega oodanud ja elavad meile v\u00e4ga kaasa ning s\u00f5nade ja tegudega toetavad. Kindlasti on ka neid, kellele meie kogenematu meeskond on v\u00f5ib-olla stressiallikas. Samas tuleb neil olla meile suuremaks toeks ja v\u00f5ib-olla rohkemgi panustada kui varem. Konkreetset vastut\u00f6\u00f6tamist ma ei n\u00e4e. Aga kindlasti on osa ametnikke, kellega koost\u00f6\u00f6 ei suju nii h\u00e4sti, kui sooviks.Oleme \u00f6elnud, et me pole tulnud tegema siia mingit poliitilist puhastust. Suhtume k\u00f5igisse inimestesse, kes siin majas t\u00f6\u00f6tavad, positiivse meelestatusega. Proovime \u00fcles ehitada toimivat meeskonnat\u00f6\u00f6d. Kui h\u00e4sti see \u00f5nnestub, eks selle kohta annab aeg arutust. Poole aasta jooksul ei tehta tavaliselt suuri edusamme ega muudatusi. Terve esimene aasta v\u00f5ib kuluda s\u00fcsteemi ja inimeste tundma\u00f5ppimiseks ning arengusuundade m\u00e4\u00e4ramiseks.Vahel v\u00f5ivad m\u00f5ne juhi puhul tuntavad tulemused tulla ka alles kolme aasta p\u00e4rast, aga meil ei ole nii palju aega, me peame tunduvalt kiiremini tegutsema.Mis on linnapea t\u00f6\u00f6s hoopis teistmoodi, v\u00f5rreldes sellega, mida te varem arvasite?Kohtla-J\u00e4rvel on t\u00f6\u00f6protsessid niimoodi \u00fcles ehitatud, et linnapeal on v\u00e4ga palju administreerivaid \u00fclesandeid. \u00dckski linnavalitsusse tulev asi ei l\u00e4he k\u00e4iku enne, kui see on k\u00e4inud l\u00e4bi minu laualt. Ma pean iga asja puhul otsustama, kes sellega tegelema hakkab. Seet\u00f5ttu ma ka m\u00f5istan, miks eelnevad linnajuhid ei ole olnud v\u00e4ga palju v\u00e4ljapoole oma t\u00f6\u00f6lauda tegutsejad.Nad on uppunud administreerimisse?Jah, just nimelt. Tulebki teha valikuid. Kui oled kohtumistel, siis ei saa samal ajal dokumente kinnitada ja edasi suunata. See ongi selline tasakaalu otsimise koht.Kaheksa tunniga \u00f6\u00f6p\u00e4evas seda t\u00f6\u00f6d \u00e4ra ei tee?Kindlasti mitte. Juba sellep\u00e4rast ei tee, et v\u00e4ga paljud meie linnakodanikele olulised s\u00fcndmused leiavadki aset \u00f5htusel ajal, sageli ka kohtumised koost\u00f6\u00f6partneritega. Sellised sotsialiseerumise ja koost\u00f6\u00f6 arendamise tegevused venivad sageli \u00fcle tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. P\u00e4rast seda tuleb vaadata, mis postkastis ees ootab.Et kell \u00fcksteist \u00f5htul tuleb hakata dokumentidega t\u00f6\u00f6tama ja digiallkirju panema?Jah, m\u00f5nikord on nii, et j\u00f5uan kell k\u00fcmme \u00f5htul koju, teen arvuti lahti, s\u00f6\u00f6n \u00fche k\u00e4ega ja teise k\u00e4ega kinnitan v\u00f5i allkirjastan dokumente.Ma ei tahaks \u00e4ra j\u00e4tta neid linnavalitsusest v\u00e4ljapoole suunatud tegevusi. On \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et Kohtla-J\u00e4rve oleks tugevamalt meie k\u00f5rgete riigiametnike ja poliitikute teadvuses. Et meie enda inimesed tunneksid, et linnav\u00f5im on osa kogukonnast, et linnapea osaleb nende \u00fcritustel, m\u00f5tleb ja r\u00e4\u00e4gib kaasa, kogub infot ning arvestab sellega oma tegevuses.Kas sellised kohtumised laevad ka ennast positiivselt ja annavad energiat?Jah, absoluutselt! Me toimetame ju linna inimeste huvides ning nendelt saadav tagasiside inspireerib ja motiveerib meid endid.Kui palju olete selle poole aastaga omavalitsuss\u00fcsteemi uustulnukana kogenud, et mitmete pealtn\u00e4ha lihtsate asjade tegemisel on nii tugev b\u00fcrokraatlik m\u00fc\u00fcr ees, et tuleb ahastus peale?B\u00fcrokraatia on t\u00f5esti \u00fcllatanud. See, et iga asi v\u00f5tab tohutult aega, v\u00f5rreldes n\u00e4iteks eraettev\u00f5tluse v\u00f5i tavaeluga, on olnud \u0161okeeriv. Tahad ruttu midagi \u00e4ra teha, aga siis selgub, et selleks kulub k\u00f5igi m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatute protseduuridega mitu kuud v\u00f5i isegi kauem.Kui riskida ja kiirustades teha, siis v\u00f5ib korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse ka saada?Jah, k\u00f5ike tuleb k\u00fcmme korda \u00fcle kontrollida. Kas ma ikka tegin k\u00f5ike \u00f5igesti, sest m\u00f5nel pealtn\u00e4ha t\u00e4htsusetul asjal v\u00f5ivad olla \u00fcllatavad tagaj\u00e4rjed.Katri Raik on \u00f6elnud, et ta poleks uskunud, et Narva linnapea ametisse asudes tuleb tal teha endaga nii palju kompromisse. Selleks, et oleks v\u00f5imalik suuremas plaanis soovitud asju teha. Kui tihti olete teie j\u00f5udnud oma sisemise minaga Kohtla-J\u00e4rve linnapeana t\u00fclli minna?Mingil m\u00e4\u00e4ral kindlasti tuleb teha kompromisse. Aga ma pole veel pidanud minema oma p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuste kallale. Kompromisside puhul liigud samm sammu haaval selles suunas, kuhu tahad j\u00f5uda. Seda \u00f5iget eesm\u00e4rki tuleb ikka silmas pidada ja seejuures on asju, mida ma pean m\u00f5ningatel hetkedel alla neelama. Ma usun, et see on pikas perspektiivis seda v\u00e4\u00e4rt.Tooge m\u00f5ni n\u00e4ide. Kohtla-J\u00e4rvel tuleb aru saada, et meil on siin erinevad kogukonnad ja rahvused, erinev ajalook\u00e4sitlus. V\u00e4ga \u00e4kiliste liigutustega ei j\u00f5ua \u00fchise arusaamiseni. Aga ma arvan, et inimlikult ja kannatlikult selgitades ning suunates asju sinnapoole, mida ma pean \u00f5igeks, on v\u00f5imalik tasapisi selle poole liikuda.Eestikeelsed inimesed on sotsiaalmeedias j\u00e4tkuvalt \u00fcsna \u00fcksmeelselt vaimustuses teie tegevusest linnapeana, venekeelsed inimesed mitte nii v\u00e4ga ja on tunduvalt kriitilisemad...Ma ei tahaks nii \u00f6elda. Inimestega otse suhtlemise p\u00f5hjal, aga ka selle tagasiside p\u00f5hjal, mis mu postkasti j\u00f5uab, ma ei tunne seda. Ma kutsun inimesi j\u00e4lgima oma Facebooki kontot. Seal infot jagades ma ei ilusta asju, saan r\u00e4\u00e4kida asjadest vabamalt ja inimlikumalt kui linna ametlikul kontol.Avalikel \u00fcritustel k\u00f5nelete erinevalt eelk\u00e4ijatest ainult eesti keeles. On see p\u00f5him\u00f5tteline hoiak?\u00dcldiselt jah. T\u00f5si, kui on olnud kitsama ringi kohtumisi linnaelanikega, siis olen r\u00e4\u00e4kinud ka vene keeles, olenevalt sihtr\u00fchmast. Ma olen harjunud Kohtla-J\u00e4rve ja Ida-Virumaa eluga selles osas, et iga inimene r\u00e4\u00e4gib talle k\u00f5ige omasemas ja mugavamas keeles. Kui vene emakeelega inimene r\u00e4\u00e4gib vene keeles ja mina eesti keeles, siis me saame \u00fcksteisest aru. T\u00f5rge tekib vahel sellest, et ei suudeta nii h\u00e4sti end v\u00e4ljendada teises keeles. Seet\u00f5ttu eelistan ma alati r\u00e4\u00e4kida eesti keeles.Viimastel n\u00e4dalatel on Kohtla-J\u00e4rve sotsiaalmeedias kirgi k\u00fctnud linnapea kleidiskandaal [\u00fcks linnakodanik t\u00f5i sotsiaalmeedias suurelt v\u00e4lja, et volikogu istungil paistis laekaamerast suvekleidis olnud linnapea pool rinda v\u00e4lja]. Kuidas see teile endale m\u00f5jus?Meeldiv see kindlasti ei olnud. Sel on nii palju erinevaid tahke ja inimesed on andnud nii palju t\u00e4hendusi. Minule oli see lihtsalt \u00f5nnetu hetk, mis tulenes kaameranurgast, minu kehaasendist ja kleidist. Selles polnud midagi siivutut. See oli \u00fcks hetk. Ma oleksin eelistanud mitte sattuda sellisese emotsioonide keerisesse. Samas ma ei v\u00f5ta seda liiga t\u00f5siselt. Inimesed kritiseerivad mind nii siis, kui ma midagi teen, ja ka siis, kui ma mitte midagi ei tee. Siis, kui ma n\u00e4en \u00fclikonservatiivne v\u00e4lja, ja ka siis, kui olen selline, nagu ma olen. Mul ei ole kommunikatsioonin\u00f5unikku, ma lahendasin seda olukorda endale k\u00f5ige loogilisemal ja loomulikumal moel.Oma s\u00e4ravad k\u00f5ned kirjutate ka ise ja enamasti \u00f6\u00f6tundidel?Jah. Mu telefoni m\u00e4rkmikus on p\u00e4ris palju k\u00f5nede kavandeid. Kui tuleb m\u00f5ni hea m\u00f5te, mis v\u00f5iks hiljem m\u00f5nda k\u00f5nesse sobida, siis ma kirjutan selle kohe \u00fcles. Tihtipeale tulevad need head m\u00f5tted enne uinumist.Olete selle poole aasta jooksul m\u00f5ned pisarad ka poetanud, kui tuleb ahastus peale, et seda k\u00f5ike, mida tahaks teha, on korraga nii palju, et j\u00f5ud ja v\u00f5imalused ei k\u00e4i \u00fcle? V\u00f5i tunnete eba\u00f5iglust, kui inimesed reageerivad teie meelest \u00f5igetele asjadele sootuks teisiti?Neid pisaraid on olnud. Mitte \u00fcleliia palju. M\u00f5nikord ma isegi soovin, et need pisarad tuleksid. Siis, kui tunnen, et stressi tase on lihtsalt niiv\u00f5rd k\u00f5rgeks kruvinud ja selle pinge mahasaamiseks on vaja \u00fcks korralik peat\u00e4is nutta v\u00f5i m\u00f5ned kibedad pisarad poetada.\u00dcldiselt, mida aeg edasi, seda paremini ma end selles rollis tunnen ja tajun ka aina suuremat toetust. Selle eest olen v\u00e4ga t\u00e4nulik nii linnavalitsuse inimestele, volikogu liikmetele kui ka linnakodanikele. See muudab nende raskuste talumise tunduvalt kergemaks, kui on kindel seljatagune.Miks on tore olla juba pool aastat Kohtla-J\u00e4rve linnapea olukorras, kui linnakassa on peaaegu t\u00fchi, v\u00f5lakohustuste koorem suur ja tuleb pidevalt teha ebapopulaarseid otsuseid?Jah, olukord on olnud keeruline, aga vaatame j\u00e4rgmisesse aastasse juba palju optimistlikumalt. Oleme \u00e4ra teinud palju valusaid otsuseid, aga need on olnud vajalikud selleks, et j\u00e4rgmisel aastal oleks kergem ja parem. Oleme poole aastaga saanud ka parema \u00fclevaate sellest, mis linnas toimub. Kus on need kohad, kus saame teha tulevikku vaatavaid tarku otsuseid, mis avaldaksid samas positiivset m\u00f5ju ka meie majanduslikule olukorrale.Keeruline olukord on sundinud meid olema nutikad ja uuenduslikud. Mulle heidetakse sageli ette seda, et r\u00e4\u00e4gime kogu aeg, et raha ei ole, aga samal ajal teeme kogu aeg mingeid \u00fcritusi. Minu meelest on see kompliment. Me ise teame, kui palju on tulnud nendele \u00fcritustele kulutada mitte raha, vaid vaimset ressurssi, inimeste ideid ja aega, et kaasata neid vabatahtlikku tegevusse. Muidu ei saaks praeguses olukorras midagi teha.Palju on tehtud tunduvalt odavamalt kui varem. H\u00e4sti lihtne on korraldada linna\u00fcritusi, kui eelarves on selleks palju raha. Palju keerulisem, kuid samas tagasiandvam on see, kui k\u00f5igi linnaasutuste inimesed tegutsevad \u00fcheskoos selle nimel, et meil oleksid toredad \u00fcritused ka siis, kui meil nende korraldamiseks raha v\u00e4ga v\u00e4he on.Millised on need suuremad asjad, mida tahaksite l\u00e4hiaastatel Kohtla-J\u00e4rvel \u00e4ra teha?K\u00f5ige suurem valukoht on meie koolide ja lasteaiahoonete olukord. Loodame, et koost\u00f6\u00f6s riigiga hakkab see paranema. Loodame, et Kesklinna p\u00f5hikooli ehitusel ei tule enam suuremaid tagasil\u00f6\u00f6ke. Sellised uued majad on lisaks lastele vajalikud ka selleks, et sinna tahaksid tulla t\u00f6\u00f6le v\u00e4ga head \u00f5petajad ja koolijuhid.\u00dcks asi on koolimaja. Aga nagu \u00fctleb ka riigig\u00fcmnaasiumi direktor Hendrik Agur, et koolimaja v\u00f5ib uus ja moodne olla, aga kui linnakeskkond j\u00e4\u00e4b endiseks, siis pikemat aega peavad mujalt tulnud \u00f5petajatest vastu vaid \u00fcksikud. Kuidas neid Kohtla-J\u00e4rvel hoida?Ma usun seda, et meil on peale kasvamas uus p\u00f5lvkond v\u00e4ga \u00e4gedaid kohalikke noori, kes on omandanud v\u00e4ga heal tasemel eesti keele ja k\u00f5rghariduse. Osa neist on l\u00e4inud ka kaugemale. N\u00fc\u00fcd nad tunnevad ja tajuvad seda, et Kohtla-J\u00e4rve on see koht, kus saab midagi suurt \u00e4ra teha. Et meie linnal on suur arengupotentsiaal, mida n\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalik teostama asuda. Nad on valmis tulema tagasi ja andma oma panuse.Nendele inimestele, kes on siit p\u00e4rit, ei ole see linnakeskkond nii v\u00f5\u00f5ras ja raskesti talutav. Neil on palju lihtsam siin kohaneda ja hakkama saada ning hinnata neid edusamme, mis kaugemalt tulijaile tunduvad v\u00f5ib-olla t\u00fchistena.Ma ei tunne, et peaksime panustama ainult mujalt p\u00e4rit inimeste siia meelitamisele, vaid sellele, et meie linna enda noored, haritud ja intelligentsed noored n\u00e4eksid siin karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi.Linnavalitsus on ka otsinud sel aastal t\u00f6\u00f6le mitmeid spetsialiste, kes on mujalt Eestist p\u00e4rit. Milliste argumentidega te nad n\u00f5usse r\u00e4\u00e4gite?H\u00e4sti tore on, et osale inimestele on nii Kohtla-J\u00e4rve kui ka Ida-Virumaa tervikuna osutunud avastamata p\u00e4rliks. Nad on tulnud m\u00f5ningase eelarvamusega, aga kohapeal avastanud selle v\u00f5lu, et neile lihtsalt meeldib siin.Mis neile siin meeldib? Meeldib ka see, et Kohtla-J\u00e4rvel on selline Eestis \u00fcsna ainulaadne linnastunud piirkond. Et on palju tegutsemisv\u00f5imalusi, mitmekesine loodus ja arenguv\u00f5imalused. Siin on noored inimesed oodatud, nad n\u00e4evad, et siin on v\u00f5imalik teha suuri asju ja mastaabid on hoopis teistsugused kui enamikus teistes maakondades.Te olete l\u00fchikese ajaga oma isikuga Kohtla-J\u00e4rve linna kogu Eestis tugevalt pildile toonud ja suuremaks teinud. Kuidas seda praegust t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata reaalseks kasuks linna jaoks?See on oluline k\u00fcsimus. Varsti peame teada saama, kas sel on ka mingi k\u00e4egakatsutav tulemus. Maine kujundamine on \u00fcks pool, aga me oleme p\u00fc\u00fcdnud oma meeskonnaga kinni v\u00f5tta k\u00f5ikv\u00f5imalikest projektidest, otsida rahastust plaanidele. Kui oleme pildil ja otsustajatel on positiivne meelestatus meiega koost\u00f6\u00f6d teha, siis see annabki linnale v\u00f5imaluse areneda.Pikalt v\u00f5imul olnud keskerakondlased, kes taovad vastu rinda, et nende ajal ehitati spordikeskus, tehti korda kultuurikeskus ja loomemaja, Keskallee ja metsapark ning palju muid asju, hakkavad ju varsti k\u00fcsima, kus on teie t\u00f6\u00f6 nii-\u00f6elda monumendid.Ega nemad neid asju poole aastaga teinud \u2212 selleks kulus aastak\u00fcmneid. Me k\u00f5ik, ka inimesed, kes toetavad meid, oleme k\u00e4rsitud, sest oleme oodanud muutust ja v\u00f5imalust v\u00e4ga pikalt. Ma v\u00e4ga loodan, et nad ka m\u00f5istavad, et see k\u00f5ik v\u00f5tab aega ja tulemusi saame hinnata aastate p\u00e4rast.Praegu oleme \u00f5nnelikud v\u00e4ikeste v\u00f5itude \u00fcle. Me ise n\u00e4eme, et liigume selles suunas, kuhu tahame j\u00f5uda.Kuidas pealinna poliitikud ja ametnikud, kellega teil on olnud palju kohtumisi, saavad ka tegelikult aru, mida tegelikult on Ida-Virumaal vaja? Kui paljud teevad lihtsalt n\u00e4ilisi asju linnukese p\u00e4rast, n\u00e4itamaks, et nad tegelevad Ida-Virumaa muredega?Mida rohkem me ise nendega ausalt ja avatult r\u00e4\u00e4gime, seda paremini meid ka m\u00f5istetakse. On olnud kohtumisi, kust lahkun suure t\u00e4nutundega, kuna ma tajun, et mind v\u00f5eti kuulda, ja n\u00e4en hilisemates tegevustes, et t\u00f5esti nad hoolivad sellest. Aga on olnud ka kohtumisi, p\u00e4rast mida on kahju oma ajast. Tajudki, et tuldi lihtsalt t\u00e4itma oma mingit kohustust, aga tegelikku huvi kuulata, aru saada ja aidata, kaasa m\u00f5elda eriti ei olnudki.Kas nimekiri sellistest kohtumistest ilmub ka teie Facebooki kontole?(Naerab.) Ma tahan anda inimestele veel v\u00f5imalusi. Ma loodan, et need rabedad kohtumised, mis on olnud, toovad tulevikus ka tulemusi. Me l\u00e4heme alati lahku positiivsel noodil, kuigi esmane tunne j\u00e4\u00e4b, et ega neid meie asjad v\u00e4ga huvitanud.Ma olen v\u00e4ga t\u00e4nulik ajakirjanikele, et nad on Kohtla-J\u00e4rvele ja erinevatele teemadele palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud. See arusaamine Kohtla-J\u00e4rvest j\u00f5uab l\u00e4bi selle paremini nii poliitiliste otsustajate kui ka tavainimesteni.Virve Linder on ligemale pool aastat Kohtla-J\u00e4rvet juhtinud koos abilinnapeade Kaire J\u00f5e, Erik Set\u0161kovi ja Olga Pihlakuga. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4 FOTOD: Matti K\u00e4m\u00e4r\u00e4, Peeter Lillev\u00e4li, Erik GamzejevERIK GAMZEJEV"}
{"text":"V\u00e4sitav rahapesu ja veidi Beethovenit\nRahapesu keset magusat m\u00e4nnil\u00f5hna\nEsimese soovituse peale kratsivad paljud ilmselt kukalt ja imestavad, mis aastas ma elan. Mis puudutab voogedastusteenuste l\u00f5putuid originaalsarju, siis \u00fcldjuhul kiputakse neist r\u00e4\u00e4kima t\u00e4pselt niikaua, kuni nad jooksevad, siis aga liigutakse uuemate p\u00f5nevate seriaalide juurde. Sarjavaatajana liigun mina rahulikumas tempos, avastan aeg-ajalt aastatevanuseid h\u00e4id sarju ja nii kibelen neid ka soovitama, kui ette satub midagi t\u00f5eliselt kvaliteetset, nagu 2017. aastal alanud ja mullu l\u00f5ppenud \u00abOzark\u00bb, mis hargneb lahti kui \u00abBreaking Badi\u00bb hallim ja m\u00fcrgisem kasuvend.\n\n\u00abOzarkis\u00bb peab Jason Batemani kehastatud finantsn\u00f5ustaja Marty Byrde lohistama kogu oma pere Chicagost Missouri metsade ja m\u00e4gede vahele, sest tema salat\u00f6\u00f6 Mehhiko narkokartellide rahapesijana kisub kiiva ja mees loodab elu p\u00e4\u00e4stmiseks j\u00e4tkata rahapesu turismivoos. Juba sarja alguses seatakse paika rida takistusi: lootus pesta puhtaks kaheksa miljonit dollarit Missouri linnakeses on \u00f5hk\u00f5rn, tema rahahunnikutele panevad pilgu peale kohalikud p\u00e4tid, tema j\u00e4lgi hakkab ajama FBI ja selle k\u00f5ige taustal seisab Marty perekond, kes peagi tema kuritegelikust varjut\u00f6\u00f6st teada saab. Neljast hooajast koosnev \u00abOzark\u00bb on usutavalt n\u00e4ideldud, suurep\u00e4raselt pingestatud ja kummastavalt rahuliku atmosf\u00e4\u00e4riga seriaal krimif\u00e4nnidele. Soovitan tungivalt!\n\nTimo Steineri \u00abCrisise\u00bb avatud proov. Dirigeerib T\u00f5nu Kaljuste.\nMadis Veltman\n\nFestival algab suure kriisiga\n4. augustil algav Birgitta festival v\u00f5lub \u00fcheks n\u00e4dalaks Pirita kloostri varemetesse talendik\u00fcllast ooperir\u00f5\u00f5mu Timo Steineri \u00abCrisise\u00bb ja Richard Wagneri \u00abTristani ja Isolde\u00bb abil, seevastu James MacMillani \u00fchevaatuselise kammerooperiga \u00abHalastus\u00bb liigub festival esimest korda kloostri varemetest v\u00e4lja Theatrumi saali.\n\nPiiblilugudest ja legendidest, aga ka tragikoomilistest eksistentsiaalsetest v\u00f5itlustest \u00fcles ehitatud ooperite k\u00f5rvale mahuvad Birgitta festivalil m\u00e4lestuslik Ultima Thule kontsert ja Beethoveni 9. s\u00fcmfoonia, mis annab festivalile v\u00f5imsa l\u00f5ppakordi ja paneb varemed muusika raskuse all \u00e4gama.\n\nPangar\u00f6\u00f6vlid ja politseinikud keset kuulirahet: Tartuffil linastub kuulus krimip\u00f5nevik \u00abPinge\u00bb.\nFilmikaader\n\nArmastus k\u00e4ib kino kaudu\n31. juulil algab Tartu armastusfilmide festival Tartuff, mille jooksul saab nii Tartu Raekoja platsil kui ka Tartu Elektriteatris nautida kinoklassikat ja uusi festivalidelt korjatud filme. Vanadest filmidest v\u00e4\u00e4rivad \u00e4ram\u00e4rkimist Michael Manni kolmetunnine krimip\u00f5nevik \u00abPinge\u00bb, milles toimuv pangar\u00f6\u00f6vlite ja politseinike tulevahetus keset Los Angelesest on \u00fcks filmiajaloo meeldej\u00e4\u00e4vamaid, ja Peeter Simmi v\u00e4rskelt 40-aastaseks saanud kogupereseiklus \u00abArabella, merer\u00f6\u00f6vli t\u00fctar\u00bb.\n\nElektriteatrist leiab aga valiku uusi dokumentaalfilme, mille seast tooksin esile Alzheimeri t\u00f5ve hirmsat kulgu kaardistava \u00abIgavese m\u00e4lu\u00bb T\u0161iili filmitegijalt Maite Alberdilt. \u00dche n\u00e4dala jooksul on v\u00f5imalik Tartus tasuta \u00e4ra vaadata nii suur hulk filme, et kinopohmell kestab ilmselt septembrini v\u00e4lja. Vaba\u00f5hukinos tuleb ainult ilmajumalaid paluda, et paduvihma ei tuleks.\n"}
{"text":"Virve Linder: mida aeg edasi, seda paremini ma end linnapea rollis tunnenKuigi Kohtla-J\u00e4rvet painab rahaline kitsikus ja tuleb pidevalt teha ebapopulaarseid otsuseid, t\u00f5deb n\u00fc\u00fcdseks ligemale pool aastat linnavalitsust juhtinud Virve Linder, et tunneb end linnapea rollis \u00fcha paremini, olgugi et vahel on tulnud selle koorma all ka pisaraid poetada. J\u00f5udu annavad linnaelanike toetus ja usk, et Kohtla-J\u00e4rve paremad ajad on ees.Teie sotsiaalmeediakonto p\u00f5hjal j\u00e4\u00e4b mulje, et linnapea k\u00e4ib p\u00f5hiliselt \u00fcrituselt \u00fcritusele, osaleb talgutel, k\u00fcmbleb linnap\u00e4evadel t\u00fcnnisaunas, osaleb jooksuv\u00f5istlustel ja nii edasi. Pildil olek ja linna esindamine on oluline osa t\u00f6\u00f6st, aga milline on olnud see linnapea t\u00f6\u00f6 sisu, mis tavaliselt pildile ei j\u00e4\u00e4?\nLisaks k\u00f5igele sellele toredale ja l\u00f5busale, mis sotsiaalmeediast v\u00e4lja paistab, on palju igap\u00e4evast rutiinset t\u00f6\u00f6d. V\u00e4ga palju kohtumisi nii erinevate koost\u00f6\u00f6partnerite kui ka oma meeskonna inimestega. Seal k\u00e4ib ideede arutamine ja eesm\u00e4rkide seadmine, tegevuskavade koostamine soovitud suundades liikumiseks.\nJa muidugi igap\u00e4evane probleemidega tegelemine \u2212 need tulevad pidevalt nii linnaelanikelt, aga on tulnud ka p\u00e4randusena.\n\nVirve Linder.\nPeeter Lillev\u00e4li \/ P\u00f5hjarannik\n\nKui palju neid nii-\u00f6elda mineviku miine on ette tulnud?\n\u00dcllatusi tuleb ikka iga p\u00e4ev. Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsus on varem olnud suhteliselt suletud. Seda infot, mis siin t\u00e4pselt on toimunud ja millised on tegelikult probleemid, ei ole olnud lihtne leida. Ka inimestel, kes on olnud palju aastaid volikogus, ka opositsioonis, ei ole olnud t\u00e4it ettekujutust, mis on tegelikult linnas toimunud ja kuidas on asju korraldatud.\nMe iga p\u00e4ev vaikselt avastame neid asju ning p\u00fc\u00fcame neid olukordi kuidagi oma v\u00e4\u00e4rtustega kohandada ja parandada.\nKuidas te oskate seda teha? Praeguse linnavalitsuse jaoks v\u00f5ib \u00fchelt poolt olla tugev k\u00fclg, et te k\u00f5ik olete tulnud puhta lehena mujalt, samas ei ole kellelgi teist omavalitsuses t\u00f6\u00f6tamise kogemust. Kes on need, kes annavad teile head n\u00f5u?\nSee on t\u00f5si, et meil ongi praegu suur \u00f5ppimise periood. Abi oleme k\u00fcsinud inimestelt, keda me usaldame.\nKeda te usaldate?\nMul endal on eelmisest ametist [juhtis Viru vangla projektijuhina Ida-Virumaa riigiametnike klubi] suur riigiametnikest koosnev tutvusringkond. Nende k\u00e4est saan k\u00fcsida head n\u00f5u, mis ei ole kuidagi poliitiliselt kallutatud. Samamoodi on ka teistel linnavalitsuse liikmetel s\u00e4ilinud usalduslikud suhted eelmiste koost\u00f6\u00f6partnerite ja t\u00f6\u00f6andjatega. Suurel osal meist on ka oma poliitiline tugi, kellelt n\u00f5u k\u00fcsida.\nKellest see seltskond koosneb? \nNii volikogu liikmetest kui ka erinevate erakondade inimestest vastavalt kuuluvusele [Virve Linder kuulub Isamaasse, abilinnapea Erik Set\u0161kov Reformierakonda, abilinnapea Olga Pihlak erakonda Eesti 200, Kaire J\u00f5e on parteitu].\nKes on need konkreetsed inimesed, kelle n\u00f5u te k\u00f5ige rohkem usaldate?\nOleneb teemast. Ma ei tahaks konkreetseid nimesid nimetada. See n\u00f5uandjate nimekiri on mul peas ja telefonis, vastavalt olukorrale v\u00f5tan nende inimestega \u00fchendust.\n\nVirve Linder.\nErik Gamzejev \/ P\u00f5hjarannik\n\nKuidas on ametnikkond teid siin hallis majas vastu v\u00f5tnud? Suur osa neist on aastak\u00fcmneid t\u00f6\u00f6tanud teistsuguste inimeste juhtimisel. Kui paljud on teie muutustega kaasa tulnud? Kui palju on tunda vaikset hammaste kiristamist, mida v\u00e4lja ei n\u00e4idata?\nInimesed on erinevad. On ametnikke, kes on sellist muutust pikka aega oodanud ja elavad meile v\u00e4ga kaasa ning s\u00f5nade ja tegudega toetavad. Kindlasti on ka neid, kellele meie kogenematu meeskond on v\u00f5ib-olla stressiallikas. Samas tuleb neil olla meile suuremaks toeks ja v\u00f5ib-olla rohkemgi panustada kui varem. Konkreetset vastut\u00f6\u00f6tamist ma ei n\u00e4e. Aga kindlasti on osa ametnikke, kellega koost\u00f6\u00f6 ei suju nii h\u00e4sti, kui sooviks.\nOleme \u00f6elnud, et me pole tulnud tegema siia mingit poliitilist puhastust. Suhtume k\u00f5igisse inimestesse, kes siin majas t\u00f6\u00f6tavad, positiivse meelestatusega. Proovime \u00fcles ehitada toimivat meeskonnat\u00f6\u00f6d. Kui h\u00e4sti see \u00f5nnestub, eks selle kohta annab aeg arutust. Poole aasta jooksul ei tehta tavaliselt suuri edusamme ega muudatusi. Terve esimene aasta v\u00f5ib kuluda s\u00fcsteemi ja inimeste tundma\u00f5ppimiseks ning arengusuundade m\u00e4\u00e4ramiseks.\nVahel v\u00f5ivad m\u00f5ne juhi puhul tuntavad tulemused tulla ka alles kolme aasta p\u00e4rast, aga meil ei ole nii palju aega, me peame tunduvalt kiiremini tegutsema.\nMis on linnapea t\u00f6\u00f6s hoopis teistmoodi, v\u00f5rreldes sellega, mida te varem arvasite?\nKohtla-J\u00e4rvel on t\u00f6\u00f6protsessid niimoodi \u00fcles ehitatud, et linnapeal on v\u00e4ga palju administreerivaid \u00fclesandeid. \u00dckski linnavalitsusse tulev asi ei l\u00e4he k\u00e4iku enne, kui see on k\u00e4inud l\u00e4bi minu laualt. Ma pean iga asja puhul otsustama, kes sellega tegelema hakkab. Seet\u00f5ttu ma ka m\u00f5istan, miks eelnevad linnajuhid ei ole olnud v\u00e4ga palju v\u00e4ljapoole oma t\u00f6\u00f6lauda tegutsejad.\nNad on uppunud administreerimisse?\nJah, just nimelt. Tulebki teha valikuid. Kui oled kohtumistel, siis ei saa samal ajal dokumente kinnitada ja edasi suunata. See ongi selline tasakaalu otsimise koht.\nKaheksa tunniga \u00f6\u00f6p\u00e4evas seda t\u00f6\u00f6d \u00e4ra ei tee?\nKindlasti mitte. Juba sellep\u00e4rast ei tee, et v\u00e4ga paljud meie linnakodanikele olulised s\u00fcndmused leiavadki aset \u00f5htusel ajal, sageli ka kohtumised koost\u00f6\u00f6partneritega. Sellised sotsialiseerumise ja koost\u00f6\u00f6 arendamise tegevused venivad sageli \u00fcle tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. P\u00e4rast seda tuleb vaadata, mis postkastis ees ootab.\nEt kell \u00fcksteist \u00f5htul tuleb hakata dokumentidega t\u00f6\u00f6tama ja digiallkirju panema?\nJah, m\u00f5nikord on nii, et j\u00f5uan kell k\u00fcmme \u00f5htul koju, teen arvuti lahti, s\u00f6\u00f6n \u00fche k\u00e4ega ja teise k\u00e4ega kinnitan v\u00f5i allkirjastan dokumente.\nMa ei tahaks \u00e4ra j\u00e4tta neid linnavalitsusest v\u00e4ljapoole suunatud tegevusi. On \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et Kohtla-J\u00e4rve oleks tugevamalt meie k\u00f5rgete riigiametnike ja poliitikute teadvuses. Et meie enda inimesed tunneksid, et linnav\u00f5im on osa kogukonnast, et linnapea osaleb nende \u00fcritustel, m\u00f5tleb ja r\u00e4\u00e4gib kaasa, kogub infot ning arvestab sellega oma tegevuses.\nKas sellised kohtumised laevad ka ennast positiivselt ja annavad energiat?\nJah, absoluutselt! Me toimetame ju linna inimeste huvides ning nendelt saadav tagasiside inspireerib ja motiveerib meid endid.\nKui palju olete selle poole aastaga omavalitsuss\u00fcsteemi uustulnukana kogenud, et mitmete pealtn\u00e4ha lihtsate asjade tegemisel on nii tugev b\u00fcrokraatlik m\u00fc\u00fcr ees, et tuleb ahastus peale?\nB\u00fcrokraatia on t\u00f5esti \u00fcllatanud. See, et iga asi v\u00f5tab tohutult aega, v\u00f5rreldes n\u00e4iteks eraettev\u00f5tluse v\u00f5i tavaeluga, on olnud \u0161okeeriv. Tahad ruttu midagi \u00e4ra teha, aga siis selgub, et selleks kulub k\u00f5igi m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatute protseduuridega mitu kuud v\u00f5i isegi kauem.\nKui riskida ja kiirustades teha, siis v\u00f5ib korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse ka saada?\nJah, k\u00f5ike tuleb k\u00fcmme korda \u00fcle kontrollida. Kas ma ikka tegin k\u00f5ike \u00f5igesti, sest m\u00f5nel pealtn\u00e4ha t\u00e4htsusetul asjal v\u00f5ivad olla \u00fcllatavad tagaj\u00e4rjed.\n\nVirve Linder.\nMatti K\u00e4m\u00e4r\u00e4 \/ P\u00f5hjarannik\n\nKatri Raik on \u00f6elnud, et ta poleks uskunud, et Narva linnapea ametisse asudes tuleb tal teha endaga nii palju kompromisse. Selleks, et oleks v\u00f5imalik suuremas plaanis soovitud asju teha. Kui tihti olete teie j\u00f5udnud oma sisemise minaga Kohtla-J\u00e4rve linnapeana t\u00fclli minna?\nMingil m\u00e4\u00e4ral kindlasti tuleb teha kompromisse. Aga ma pole veel pidanud minema oma p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuste kallale. Kompromisside puhul liigud samm sammu haaval selles suunas, kuhu tahad j\u00f5uda. Seda \u00f5iget eesm\u00e4rki tuleb ikka silmas pidada ja seejuures on asju, mida ma pean m\u00f5ningatel hetkedel alla neelama. Ma usun, et see on pikas perspektiivis seda v\u00e4\u00e4rt.\nTooge m\u00f5ni n\u00e4ide.\nKohtla-J\u00e4rvel tuleb aru saada, et meil on siin erinevad kogukonnad ja rahvused, erinev ajalook\u00e4sitlus. V\u00e4ga \u00e4kiliste liigutustega ei j\u00f5ua \u00fchise arusaamiseni. Aga ma arvan, et inimlikult ja kannatlikult selgitades ning suunates asju sinnapoole, mida ma pean \u00f5igeks, on v\u00f5imalik tasapisi selle poole liikuda.\nEestikeelsed inimesed on sotsiaalmeedias j\u00e4tkuvalt \u00fcsna \u00fcksmeelselt vaimustuses teie tegevusest linnapeana, venekeelsed inimesed mitte nii v\u00e4ga ja on tunduvalt kriitilisemad...\nMa ei tahaks nii \u00f6elda. Inimestega otse suhtlemise p\u00f5hjal, aga ka selle tagasiside p\u00f5hjal, mis mu postkasti j\u00f5uab, ma ei tunne seda. Ma kutsun inimesi j\u00e4lgima oma Facebooki kontot. Seal infot jagades ma ei ilusta asju, saan r\u00e4\u00e4kida asjadest vabamalt ja inimlikumalt kui linna ametlikul kontol.\nAvalikel \u00fcritustel k\u00f5nelete erinevalt eelk\u00e4ijatest ainult eesti keeles. On see p\u00f5him\u00f5tteline hoiak?\n\u00dcldiselt jah. T\u00f5si, kui on olnud kitsama ringi kohtumisi linnaelanikega, siis olen r\u00e4\u00e4kinud ka vene keeles, olenevalt sihtr\u00fchmast. Ma olen harjunud Kohtla-J\u00e4rve ja Ida-Virumaa eluga selles osas, et iga inimene r\u00e4\u00e4gib talle k\u00f5ige omasemas ja mugavamas keeles. Kui vene emakeelega inimene r\u00e4\u00e4gib vene keeles ja mina eesti keeles, siis me saame \u00fcksteisest aru. T\u00f5rge tekib vahel sellest, et ei suudeta nii h\u00e4sti end v\u00e4ljendada teises keeles. Seet\u00f5ttu eelistan ma alati r\u00e4\u00e4kida eesti keeles.\nViimastel n\u00e4dalatel on Kohtla-J\u00e4rve sotsiaalmeedias kirgi k\u00fctnud linnapea kleidiskandaal [\u00fcks linnakodanik t\u00f5i sotsiaalmeedias suurelt v\u00e4lja, et volikogu istungil paistis laekaamerast suvekleidis olnud linnapea pool rinda v\u00e4lja]. Kuidas see teile endale m\u00f5jus? \nMeeldiv see kindlasti ei olnud. Sel on nii palju erinevaid tahke ja inimesed on andnud nii palju t\u00e4hendusi. Minule oli see lihtsalt \u00f5nnetu hetk, mis tulenes kaameranurgast, minu kehaasendist ja kleidist. Selles polnud midagi siivutut. See oli \u00fcks hetk. Ma oleksin eelistanud mitte sattuda sellisese emotsioonide keerisesse. Samas ma ei v\u00f5ta seda liiga t\u00f5siselt. Inimesed kritiseerivad mind nii siis, kui ma midagi teen, ja ka siis, kui ma mitte midagi ei tee. Siis, kui ma n\u00e4en \u00fclikonservatiivne v\u00e4lja, ja ka siis, kui olen selline, nagu ma olen. Mul ei ole kommunikatsioonin\u00f5unikku, ma lahendasin seda olukorda endale k\u00f5ige loogilisemal ja loomulikumal moel.\nOma s\u00e4ravad k\u00f5ned kirjutate ka ise ja enamasti \u00f6\u00f6tundidel?\nJah. Mu telefoni m\u00e4rkmikus on p\u00e4ris palju k\u00f5nede kavandeid. Kui tuleb m\u00f5ni hea m\u00f5te, mis v\u00f5iks hiljem m\u00f5nda k\u00f5nesse sobida, siis ma kirjutan selle kohe \u00fcles. Tihtipeale tulevad need head m\u00f5tted enne uinumist.\nOlete selle poole aasta jooksul m\u00f5ned pisarad ka poetanud, kui tuleb ahastus peale, et seda k\u00f5ike, mida tahaks teha, on korraga nii palju, et j\u00f5ud ja v\u00f5imalused ei k\u00e4i \u00fcle? V\u00f5i tunnete eba\u00f5iglust, kui inimesed reageerivad teie meelest \u00f5igetele asjadele sootuks teisiti?\nNeid pisaraid on olnud. Mitte \u00fcleliia palju. M\u00f5nikord ma isegi soovin, et need pisarad tuleksid. Siis, kui tunnen, et stressi tase on lihtsalt niiv\u00f5rd k\u00f5rgeks kruvinud ja selle pinge mahasaamiseks on vaja \u00fcks korralik peat\u00e4is nutta v\u00f5i m\u00f5ned kibedad pisarad poetada.\n\u00dcldiselt, mida aeg edasi, seda paremini ma end selles rollis tunnen ja tajun ka aina suuremat toetust. Selle eest olen v\u00e4ga t\u00e4nulik nii linnavalitsuse inimestele, volikogu liikmetele kui ka linnakodanikele. See muudab nende raskuste talumise tunduvalt kergemaks, kui on kindel seljatagune.\n\nVirve Linder.\nPeeter Lillev\u00e4li \/ P\u00f5hjarannik\n\nMiks on tore olla juba pool aastat Kohtla-J\u00e4rve linnapea olukorras, kui linnakassa on peaaegu t\u00fchi, v\u00f5lakohustuste koorem suur ja tuleb pidevalt teha ebapopulaarseid otsuseid?\nJah, olukord on olnud keeruline, aga vaatame j\u00e4rgmisesse aastasse juba palju optimistlikumalt. Oleme \u00e4ra teinud palju valusaid otsuseid, aga need on olnud vajalikud selleks, et j\u00e4rgmisel aastal oleks kergem ja parem. Oleme poole aastaga saanud ka parema \u00fclevaate sellest, mis linnas toimub. Kus on need kohad, kus saame teha tulevikku vaatavaid tarku otsuseid, mis avaldaksid samas positiivset m\u00f5ju ka meie majanduslikule olukorrale.\nKeeruline olukord on sundinud meid olema nutikad ja uuenduslikud. Mulle heidetakse sageli ette seda, et r\u00e4\u00e4gime kogu aeg, et raha ei ole, aga samal ajal teeme kogu aeg mingeid \u00fcritusi. Minu meelest on see kompliment. Me ise teame, kui palju on tulnud nendele \u00fcritustele kulutada mitte raha, vaid vaimset ressurssi, inimeste ideid ja aega, et kaasata neid vabatahtlikku tegevusse. Muidu ei saaks praeguses olukorras midagi teha.\nPalju on tehtud tunduvalt odavamalt kui varem. H\u00e4sti lihtne on korraldada linna\u00fcritusi, kui eelarves on selleks palju raha. Palju keerulisem, kuid samas tagasiandvam on see, kui k\u00f5igi linnaasutuste inimesed tegutsevad \u00fcheskoos selle nimel, et meil oleksid toredad \u00fcritused ka siis, kui meil nende korraldamiseks raha v\u00e4ga v\u00e4he on.\nMillised on need suuremad asjad, mida tahaksite l\u00e4hiaastatel Kohtla-J\u00e4rvel \u00e4ra teha?\nK\u00f5ige suurem valukoht on meie koolide ja lasteaiahoonete olukord. Loodame, et koost\u00f6\u00f6s riigiga hakkab see paranema. Loodame, et Kesklinna p\u00f5hikooli ehitusel ei tule enam suuremaid tagasil\u00f6\u00f6ke. Sellised uued majad on lisaks lastele vajalikud ka selleks, et sinna tahaksid tulla t\u00f6\u00f6le v\u00e4ga head \u00f5petajad ja koolijuhid.\n\u00dcks asi on koolimaja. Aga nagu \u00fctleb ka riigig\u00fcmnaasiumi direktor Hendrik Agur, et koolimaja v\u00f5ib uus ja moodne olla, aga kui linnakeskkond j\u00e4\u00e4b endiseks, siis pikemat aega peavad mujalt tulnud \u00f5petajatest vastu vaid \u00fcksikud. Kuidas neid Kohtla-J\u00e4rvel hoida?\nMa usun seda, et meil on peale kasvamas uus p\u00f5lvkond v\u00e4ga \u00e4gedaid kohalikke noori, kes on omandanud v\u00e4ga heal tasemel eesti keele ja k\u00f5rghariduse. Osa neist on l\u00e4inud ka kaugemale. N\u00fc\u00fcd nad tunnevad ja tajuvad seda, et Kohtla-J\u00e4rve on see koht, kus saab midagi suurt \u00e4ra teha. Et meie linnal on suur arengupotentsiaal, mida n\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalik teostama asuda. Nad on valmis tulema tagasi ja andma oma panuse.\nNendele inimestele, kes on siit p\u00e4rit, ei ole see linnakeskkond nii v\u00f5\u00f5ras ja raskesti talutav. Neil on palju lihtsam siin kohaneda ja hakkama saada ning hinnata neid edusamme, mis kaugemalt tulijaile tunduvad v\u00f5ib-olla t\u00fchistena.\nMa ei tunne, et peaksime panustama ainult mujalt p\u00e4rit inimeste siia meelitamisele, vaid sellele, et meie linna enda noored, haritud ja intelligentsed noored n\u00e4eksid siin karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi.\nLinnavalitsus on ka otsinud sel aastal t\u00f6\u00f6le mitmeid spetsialiste, kes on mujalt Eestist p\u00e4rit. Milliste argumentidega te nad n\u00f5usse r\u00e4\u00e4gite? \nH\u00e4sti tore on, et osale inimestele on nii Kohtla-J\u00e4rve kui ka Ida-Virumaa tervikuna osutunud avastamata p\u00e4rliks. Nad on tulnud m\u00f5ningase eelarvamusega, aga kohapeal avastanud selle v\u00f5lu, et neile lihtsalt meeldib siin.\nMis neile siin meeldib?\nMeeldib ka see, et Kohtla-J\u00e4rvel on selline Eestis \u00fcsna ainulaadne linnastunud piirkond. Et on palju tegutsemisv\u00f5imalusi, mitmekesine loodus ja arenguv\u00f5imalused. Siin on noored inimesed oodatud, nad n\u00e4evad, et siin on v\u00f5imalik teha suuri asju ja mastaabid on hoopis teistsugused kui enamikus teistes maakondades.\n\nVirve Linder.\nErakogu\n\nTe olete l\u00fchikese ajaga oma isikuga Kohtla-J\u00e4rve linna kogu Eestis tugevalt pildile toonud ja suuremaks teinud. Kuidas seda praegust t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata reaalseks kasuks linna jaoks?\nSee on oluline k\u00fcsimus. Varsti peame teada saama, kas sel on ka mingi k\u00e4egakatsutav tulemus. Maine kujundamine on \u00fcks pool, aga me oleme p\u00fc\u00fcdnud oma meeskonnaga kinni v\u00f5tta k\u00f5ikv\u00f5imalikest projektidest, otsida rahastust plaanidele. Kui oleme pildil ja otsustajatel on positiivne meelestatus meiega koost\u00f6\u00f6d teha, siis see annabki linnale v\u00f5imaluse areneda.\nPikalt v\u00f5imul olnud keskerakondlased, kes taovad vastu rinda, et nende ajal ehitati spordikeskus, tehti korda kultuurikeskus ja loomemaja, Keskallee ja metsapark ning palju muid asju, hakkavad ju varsti k\u00fcsima, kus on teie t\u00f6\u00f6 nii-\u00f6elda monumendid.\nEga nemad neid asju poole aastaga teinud \u2212 selleks kulus aastak\u00fcmneid. Me k\u00f5ik, ka inimesed, kes toetavad meid, oleme k\u00e4rsitud, sest oleme oodanud muutust ja v\u00f5imalust v\u00e4ga pikalt. Ma v\u00e4ga loodan, et nad ka m\u00f5istavad, et see k\u00f5ik v\u00f5tab aega ja tulemusi saame hinnata aastate p\u00e4rast.\nPraegu oleme \u00f5nnelikud v\u00e4ikeste v\u00f5itude \u00fcle. Me ise n\u00e4eme, et liigume selles suunas, kuhu tahame j\u00f5uda.\nKuidas pealinna poliitikud ja ametnikud, kellega teil on olnud palju kohtumisi, saavad ka tegelikult aru, mida tegelikult on Ida-Virumaal vaja? Kui paljud teevad lihtsalt n\u00e4ilisi asju linnukese p\u00e4rast, n\u00e4itamaks, et nad tegelevad Ida-Virumaa muredega? \nMida rohkem me ise nendega ausalt ja avatult r\u00e4\u00e4gime, seda paremini meid ka m\u00f5istetakse. On olnud kohtumisi, kust lahkun suure t\u00e4nutundega, kuna ma tajun, et mind v\u00f5eti kuulda, ja n\u00e4en hilisemates tegevustes, et t\u00f5esti nad hoolivad sellest. Aga on olnud ka kohtumisi, p\u00e4rast mida on kahju oma ajast. Tajudki, et tuldi lihtsalt t\u00e4itma oma mingit kohustust, aga tegelikku huvi kuulata, aru saada ja aidata, kaasa m\u00f5elda eriti ei olnudki.\nKas nimekiri sellistest kohtumistest ilmub ka teie Facebooki kontole?\n(Naerab.) Ma tahan anda inimestele veel v\u00f5imalusi. Ma loodan, et need rabedad kohtumised, mis on olnud, toovad tulevikus ka tulemusi. Me l\u00e4heme alati lahku positiivsel noodil, kuigi esmane tunne j\u00e4\u00e4b, et ega neid meie asjad v\u00e4ga huvitanud.\nMa olen v\u00e4ga t\u00e4nulik ajakirjanikele, et nad on Kohtla-J\u00e4rvele ja erinevatele teemadele palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud. See arusaamine Kohtla-J\u00e4rvest j\u00f5uab l\u00e4bi selle paremini nii poliitiliste otsustajate kui ka tavainimesteni."}
{"text":"\u00d5uedaamist kahekordseks hertsoginnaks t\u00f5usnud Kuramaa printsess DorotheaVaatamata vastasseisudele lahinguv\u00e4ljal oli tsaar Aleksander I Napoleonile inimesena meeldiv. Seda kahe mehe vahelist rohkete p\u00f5semusidega \u00f5nnistatud s\u00fcmpaatiat iseloomustab vahest k\u00f5ige paremini Napoleoni tuntud \u00fctlus: kui Aleksander I oleks naine, siis v\u00f5iks temast saada minu armuke, kirjutab maalikunstnik Urmo Raus.P\u00e4rast Tilsiti vaherahu s\u00f5lmimist toimus 1808. aasta s\u00fcgisel kuulus Erfurdi kongress, mis pidi klaarima Prantsusmaa ja Venemaa vahel tekkinud pinged. Napoleon, kelle taga seisis v\u00e4lispoliitilistes k\u00fcsimustes de Talleyrand-P\u00e9rigord, toetas Venemaast ja Preisimaast s\u00f5ltumatut tugevat Poola kuningriiki. Poolakate jaoks oligi Napoleon vabastaja ja prantslased n\u00e4gid tugevas Poolas Kesk-Euroopa geopoliitilise tasakaalu v\u00f5tit. Poola staatus kui \u00fcks p\u00f5hilisi suurv\u00f5imudevahelise vastasseisu p\u00f5hjuseid m\u00e4ngis hiljem olulist rolli ka Viini kongressil (millest oli juttu eelmises osas ja kus otsustati Napoleoni-j\u00e4rgse Euroopa saatus).\nMitte juhuslikult ei valinud de Talleyrand-P\u00e9rigord oma esindusdaamiks Viini kongressil Kuramaa printsessi Dorothea de Talleyrand-P\u00e9rigordi. Naise bioloogiline isa oli m\u00f5jukas poola krahv Oleg Batowski.\n\nKuramaa printsess Dorothea de Talleyrand-P\u00e9rigord\nWikimedia Commons\n\nErfurdi kongressi ajal toimus ka de Talleyrand-P\u00e9rigordi esimene salajane kohtumine Vene tsaariga. Prantsuse diplomaat andis m\u00f5ista, et ei ole Napoleoniga k\u00f5iges \u00fchel meelel ja on valmis koost\u00f6\u00f6ks liitlastega. Enne ja p\u00e4rast kongressi peatus tsaar L\u00f6bischaus Anna Dorothea von Medemi m\u00f5isas. L\u00f6bischaus oli siis aruteluks Kuramaa hertsoginna 16-aastase t\u00fctre Dorothea v\u00f5imalik abielu de Talleyrand-P\u00e9rigordi vennapoja Edmondiga.\nK\u00f5ik Anna Dorothea von Medemi t\u00fctred olid saanud hariduse Saksamaal ja olid Napoleoni s\u00f5dade ajal selgelt frankofoobselt meelestatud. Napoleon oli viinud Preisimaa pankroti \u00e4\u00e4rele ning vastu v\u00f5tta idee abiellumisest vaenlase armee ohvitseriga ja seej\u00e4rel veel vaenlase territooriumile elama kolimisest vajas t\u00f5sist enese\u00fcletamist. Siit ka p\u00f5hjus, miks Vene tsaar pidi Kuramaa hertsoginnat ja printsessi nii mitu korda veenma, andes hertsoginnale k\u00fcllaltki palju kauplemisruumi.\nJ\u00e4ttes k\u00f5rvale k\u00f5ik poliitilis-s\u00f5jalised teemad, triivis Napoleoni ja Aleksander I omavaheline suhe l\u00f5plikult kraavi \u00fche teise, samuti Erfurdis k\u00e4ima l\u00fckatud abieluplaani p\u00e4rast. Sellegi idee t\u00f5statas de Talleyrand-P\u00e9rigord.\nNapoleoni uue abikaasa Maria-Louisaga kohtus Viinis taas ka tema endine \u00f5uedaam Dorothea. S\u00f5brannad nad kindlasti polnud, kuid naisi liitis sarnane saatus: m\u00f5lemad olid olnud riigijuhtide vahelise poliitm\u00e4ngu kauplemise objektid.\nNapoleon, nagu iga valitseja, soovis endale v\u00e4\u00e4rikat troonip\u00e4rijat. Ta oli abielus endast kuus aastat vanema Jos\u00e9phine de Beauharnais\u2019ga, kuid mingil p\u00f5hjusel polnud neil j\u00e4rglasi. Seep\u00e4rast otsustas Napoleon 1809. aastal abielu lahutada ja proovida \u00f5nne m\u00f5ne Euroopa m\u00f5juka d\u00fcnastia printsessiga. J\u00e4rgmisel aastal lahutus j\u00f5ustuski ja uue abikaasa otsingul j\u00e4i Napoleoni silm esimesena pidama Aleksander I 14-aastasel \u00f5el Katariina Pavlovnal.\nKui valitseja aga ametlikult abiellumissoovist teatas, ei vastanud tsaar sellele \u2013 lasi mitu kuud oodata ja l\u00f5puks keeldus. M\u00f5nede prantsuse ajaloolaste arvates oli just venelaste \u00e4ra\u00fctlemisest tulenev isiklik solvumine peamine ajend, miks Napoleon otsustas Venemaad kui Troojat r\u00fcnnata.\nKeeldumise taga olid esmajoones Vene tsaari perekonna naised, kes pidasid vaevalt lapseeast v\u00e4lja j\u00f5udnud Katariina Pavlovnat abiellumiseks liiga nooreks ja kartsid tema tervise p\u00e4rast. Napoleon otsis ju naist, kellega kohe ka laps saada. Lisaks suhtuti sel ajal Venemaal Napoleonisse kahetiselt. Nooremate inimeste hulgas oli palju imperaatori imetlejaid, kuid veel rohkem oli neid, kes pidasid teda mittesinivereliseks krantsiks ja jultunud v\u00e4ljapressijaks, kui ta n\u00f5udis abielu Romanovite soost printsessiga.\nSaanud Venemaalt ametlikult korvi, p\u00f6\u00f6ras Napoleon pilgu nimekirjas printsessi number kaks poole. Selleks oli Habsburgide j\u00e4reltulija, 18-aastane Maria-Louisa. Abielu s\u00f5lmitigi juba samal aastal ja peaaegu kohe, kui oli tulnud Vene tsaari eitav vastus. Pariisi kolinud Maria-Louisa \u00fcheks \u00f5uedaamiks sai aga ei keegi muu kui \u00e4sja de Talleyrand-P\u00e9rigordi vennapojaga abiellunud Kuramaa printsess Dorothea.\n\nPrantsuse diplomaat Charles Maurice de Talleyrand-P\u00e9rigord.\nWikimedia Commons\n\nP\u00e4rast Napoleoni l\u00fc\u00fcasaamist 1814. aastal kolis Maria-Louisa koos poja Napol\u00e9on Fran\u00e7ois Bonaparte\u2019iga tagasi isakoju Austria kuninga Franz II Sch\u00f6nbrunni lossi Viinis. Seal elas ta pojaga ka Viini kongressi ajal. Sellal kui arutati Napoleoni-j\u00e4rgse Euroopa saatust, juhtis mundris laps-Napoleon puum\u00f5\u00f5gaga vehkides oma m\u00e4nguarmeed liitlaste vastu. Nii kirjeldasid seda kongressi k\u00fclalised, kes v\u00e4ikest Napoleon II Sch\u00f6n\u00adbrunnis vaatamas k\u00e4isid. Maria-Louisaga kohtus Viinis taas ka tema endine \u00f5uedaam Dorothea. S\u00f5brannad nad kindlasti polnud, kuid naisi liitis sarnane saatus: m\u00f5lemad olid olnud riigijuhtide vahelise poliitm\u00e4ngu kauplemise objektid.\nViini kongressi ajal tekkis Dorotheal oma abikaasa onuga l\u00e4hedane suhe. Vaatamata pea 40-aastasele vanusevahele kiindusid need kaks teineteisesse. Charles Maurice de Talleyrand-P\u00e9ri\u00adgord hakkas armastama Dorothead, nagu oli varem armastanud tema ema Anna Dorothea von Medemit. \u00d5ieti, suhe t\u00fctrega ei t\u00e4hendanud, et de Talleyrand-P\u00e9rigord oleks loobunud armastamast v\u00f5i imetlemast tema ema. Ta armastas n\u00fc\u00fcd m\u00f5lemat. P\u00e4rast Anna Dorothea von Medemi surma lausus mees, et ei usu, et maa peal on kunagi elanud veel rohkem jumaldamist v\u00e4\u00e4rivat naist.\n1820. aastal j\u00e4i Dorothea kolmandat korda lapseootele ja tema t\u00fctre Pauline\u2019i isaks peetakse de Talleyrand-P\u00e9rigordi, kellega nad j\u00e4idki p\u00e4rast Viini kongressi kokku elama. K\u00fcmme aastat hiljem kolis paar Londonisse, kui diplomaat m\u00e4\u00e4rati sinna Prantsuse saadikuks. 1838. aastal, vahetult enne mehe surma, sai Dorotheast hertsoginna de Talleyrand.\n1845. aastal sai ta Preisi kuningalt aga teisegi tiitli, Sagani hertsoginna, mille p\u00e4ris koos Sagani hertsogiriigiga tema poeg eelmisest abielust Edmond de Talleyrand-P\u00e9rigordiga. Sagani hertsogiriigis veetiski Dorothea, hertsoginna de Talleyrand, k\u00f5ik oma j\u00e4rgnevad elup\u00e4evad.\nLugu j\u00e4tkub."}
{"text":"\u00d5uedaamist kahekordseks hertsoginnaks t\u00f5usnud Kuramaa printsess DorotheaV\u00c4HETUNTUD NAISEDVaatamata vastasseisudele lahinguv\u00e4ljal oli tsaar Aleksander I Napoleonile inimesena meeldiv. Seda kahe mehe vahelist rohkete p\u00f5semusidega \u00f5nnistatud s\u00fcmpaatiat iseloomustab vahest k\u00f5ige paremini Napoleoni tuntud \u00fctlus: kui Aleksander I oleks naine, siis v\u00f5iks temast saada minu armuke.P\u00e4rast Tilsiti vaherahu s\u00f5lmimist toimus 1808. aasta s\u00fcgisel kuulus Erfurdi kongress, mis pidi klaarima Prantsusmaa ja Venemaa vahel tekkinud pinged. Napoleon, kelle taga seisis v\u00e4lispoliitilistes k\u00fcsimustes de Talleyrand-Perigord, toetas Venemaast ja Preisimaast s\u00f5ltumatut tugevat Poola kuningriiki. Poolakate jaoks oligi Napoleon vabastaja ja prantslased n\u00e4gid tugevas Poolas Kesk-Euroopa geopoliitilise tasakaalu v\u00f5tit. Poola staatus kui \u00fcks p\u00f5hilisi suurv\u00f5imudevahelise vastasseisu p\u00f5hjuseid m\u00e4ngis hiljem olulist rolli ka Viini kongressil (millest oli juttu eelmises osas ja kus otsustati Napoleoni-j\u00e4rgse Euroopa saatus).Mitte juhuslikult ei valinud de Talleyrand-Perigord oma esindusdaamiks Viini kongressil Kuramaa printsessi Dorothea de Talleyrand-Perigordi. Naise bioloogiline isa oli m\u00f5jukas poola krahv Oleg Batowski.Erfurdi kongressi ajal toimus ka de Talleyrand-Perigordi esimene salajane kohtumine Vene tsaariga. Prantsuse diplomaat andis m\u00f5ista, et ei ole Napoleoniga k\u00f5iges \u00fchel meelel ja on valmis koost\u00f6\u00f6ks liitlastega. Enne ja p\u00e4rast kongressi peatus tsaar L\u00f6bischaus Anna Dorothea von Medemi m\u00f5isas. L\u00f6bischaus oli siis aruteluks Kuramaa hertsoginna 16-aastase t\u00fctre Dorothea v\u00f5imalik abielu de Talleyrand-Perigordi vennapoja Edmondiga.K\u00f5ik Anna Dorothea von Medemi t\u00fctred olid saanud hariduse Saksamaal ja olid Napoleoni s\u00f5dade ajal selgelt frankofoobselt meelestatud. Napoleon oli viinud Preisimaa pankroti \u00e4\u00e4rele ning vastu v\u00f5tta idee abiellumisest vaenlase armee ohvitseriga ja seej\u00e4rel veel vaenlase territooriumile elama kolimisest vajas t\u00f5sist enese\u00fcletamist. Siit ka p\u00f5hjus, miks Vene tsaar pidi Kuramaa hertsoginnat ja printsessi nii mitu korda veenma, andes hertsoginnale k\u00fcllaltki palju kauplemisruumi.J\u00e4ttes k\u00f5rvale k\u00f5ik poliitilis-s\u00f5jalised teemad, triivis Napoleoni ja Aleksander I omavaheline suhe l\u00f5plikult kraavi \u00fche teise, samuti Erfurdis k\u00e4ima l\u00fckatud abieluplaani p\u00e4rast. Sellegi idee t\u00f5statas de Talleyrand-Perigord.Napoleon, nagu iga valitseja, soovis endale v\u00e4\u00e4rikat troonip\u00e4rijat. Ta oli abielus endast kuus aastat vanema Josephine de Beauharnais'ga, kuid mingil p\u00f5hjusel polnud neil j\u00e4rglasi. Seep\u00e4rast otsustas Napoleon 1809. aastal abielu lahutada ja proovida \u00f5nne m\u00f5ne Euroopa m\u00f5juka d\u00fcnastia printsessiga. J\u00e4rgmisel aastal lahutus j\u00f5ustuski ja uue abikaasa otsingul j\u00e4i Napoleoni silm esimesena pidama Aleksander 114-aastasel \u00f5el Katariina Pavlovnal.Kui valitseja aga ametlikult abiellumissoovist teatas, ei vastanud tsaar sellele - lasi mitu kuud oodata ja l\u00f5puks keeldus. M\u00f5nede prantsuse ajaloolaste arvates oli just venelaste \u00e4ra\u00fctlemisest tulenev isiklik solvumine peamine ajend, miks Napoleon otsustas Venemaad kui Troojat r\u00fcnnata.Keeldumise taga olid esmajoones Vene tsaari perekonna naised, kes pidasid vaevalt lapseeast v\u00e4lja j\u00f5udnud Katariina Pavlovnat abiellumiseks liiga nooreks ja kartsid tema tervise p\u00e4rast. Napoleon otsis ju naist, kellega kohe ka laps saada. Lisaks suhtuti sel ajal Venemaal Napoleonisse kahetiselt. Nooremate inimeste hulgas oli palju imperaatori imetlejaid, kuid veel rohkem oli neid, kes pidasid teda mittesinivereliseks krantsiks ja jultunud v\u00e4ljapressijaks, kui ta n\u00f5udis abielu Romanovite soost printsessiga.Saanud Venemaalt ametlikult korvi, p\u00f6\u00f6ras Napoleon pilgu nimekirjas printsessi number kaks poole. Selleks oli Habsburgide j\u00e4reltulija, 18-aastane Maria-Louisa. Abielu s\u00f5lmitigi juba samal aastal ja peaaegu kohe, kui oli tulnud Vene tsaari eitav vastus. Pariisi kolinud Maria-Louisa \u00fcheks \u00f5uedaamiks sai aga ei keegi muu kui \u00e4sja de Talleyrand-Perigordi vennapojaga abiellunud Kuramaa printsess Dorothea.P\u00e4rast Napoleoni l\u00fc\u00fcasaamist 1814. aastal kolis Maria-Louisa koos poja Napoleon Fran^ois Bonaparte'iga tagasi isakoju Austria kuninga Franz II Sch\u00f6nbrunni lossi Viinis. Seal elas ta pojaga ka Viini kongressi ajal. Sellal kui arutati Napoleoni-j\u00e4rgse Euroopa saatust, juhtis mundris laps-Napoleon puum\u00f5\u00f5gaga vehkides oma m\u00e4nguarmeed liitlaste vastu. Nii kirjeldasid seda kongressi k\u00fclalised, kes v\u00e4ikest Napoleon II Sch\u00f6nbrunnis vaatamas k\u00e4isid. Maria-Louisaga kohtus Viinis taas ka tema endine \u00f5uedaam Dorothea. S\u00f5brannad nad kindlasti poinud, kuid naisi liitis sarnane saatus: m\u00f5lemad olid olnud riigijuhtide vahelise poliitm\u00e4ngu kauplemise objektid.Viini kongressi ajal tekkis Dorotheal oma abikaasa onuga l\u00e4hedane suhe. Vaatamata pea 40-aastasele vanusevahele kiindusid need kaks teineteisesse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord hakkas armastama Dorothead, nagu oli varem armastanud tema ema Anna Dorothea von Medemit. \u00d5ieti, suhe t\u00fctrega ei t\u00e4hendanud, et de Talleyrand-Perigord oleks loobunud armastamast v\u00f5i imetlemast tema ema. Ta armastas n\u00fc\u00fcd m\u00f5lemat. P\u00e4rast Anna Dorothea von Medemi surma lausus mees, et ei usu, et maa peal on kunagi elanud veel rohkem jumaldamist v\u00e4\u00e4rivat naist.1820. aastal j\u00e4i Dorothea kolmandat korda lapseootele ja tema t\u00fctre Pauline'i isaks peetakse de Talleyrand-Perigordi, kellega nad j\u00e4idki p\u00e4rast Viini kongressi kokku elama. K\u00fcmme aastat hiljem kolis paar Londonisse, kui diplomaat m\u00e4\u00e4rati sinna Prantsuse saadikuks. 1838. aastal, vahetult enne mehe surma, sai Dorotheast hertsoginna de Talleyrand.1845. aastal sai ta Preisi kuningalt aga teisegi tiitli, Sagani hertsoginna, mille p\u00e4ris koos Sagani hertsogiriigiga tema poeg eelmisest abielust Edmond de Talleyrand-Perigordiga. Sagani hertsogiriigis veetiski Dorothea, hertsoginna de Talleyrand, k\u00f5ik oma j\u00e4rgnevad elup\u00e4evad.Lugu j\u00e4tkub.URMO RAUS, maalikunstnik"}
{"text":"Kelmidele 120 000 kaotanud mees: \u00f5udne lugu, mustad m\u00f5tted olid peas\u201eOlukord ja emotsioon, mis mind valdas, oli kohutav. Isegi nii \u00f5udne, et lausa mustad m\u00f5tted olid peas. Nende tunnetega ei oska midagi peale hakata. Tundus, et n\u00fc\u00fcd on maailma l\u00f5pp,\u201c meenutab Aivar Rea hetke, kui m\u00f5istis, et on 120 000 eurot suurte investeerimisv\u00f5imaluste asemel hoopis kelmidele kaotanud.Aivar Rea hakkas investeerimisv\u00f5imalusi otsima 2019. aastal, kui tema asutatud remondiettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6maht v\u00e4henes. Ta registreeris \u00fchel reklaamitud investeeringutega tegeleval veebilehel oma e-posti aadressi, kust temaga ka \u00fchendust v\u00f5eti. Sealt k\u00f5ik k\u00e4ima l\u00e4kski.\u201eEsimesed tuhanded laenasin ettev\u00f5tte kontolt ja edasised juba Skype'i kaudu juhendamisel laenukontoritest, nagu Bondora ja Omaraha,\u201c meenutab ta. Kelmid selgitasid, kuidas kanda raha kr\u00fcptovahetusportaali kaudu b\u00f6rsiplatvormile, ning seej\u00e4rel soovitati, mida osta ja j\u00e4lgida. Aivarile j\u00e4ttis see legaalse investeerimise mulje.J\u00e4rjekindlad kelmid utsitavad takkaKui tekkisid suuremad kahjumid, siis teda rahustati, et raha saab tagasi, kui teha kindlustus. Kuna selleks tuli kontole raha juurde kanda, pidi Aivar tuttavatelt laenu v\u00f5tma. Raha saadi justkui tagasi, sest virtuaalselt oli see olemas. Aivar otsustas investeeringud v\u00e4lja v\u00f5tta, sest tema ettev\u00f5ttel olid tekkinud v\u00f5lad ja v\u00f5lausaldajad soovisid oma raha tagasi saada. Kogunema hakkasid esimesed murepilved.Raha sai v\u00e4lja v\u00f5tta Singapuris asuva panga kaudu ja selleks tuli maksta tulumaksu. Kui vajalikud protseduurid olid tehtud, sai Aivar kinnituskirja, et tulumaksusumma on laekunud ja raha kantakse \u00fcle m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul. \u201eKuid mida polnud, oli raha. Sel hetkel hakkas tunduma, et see ei ole ikka \u00f5ige asi,\u201c \u00fctleb ta. Investeerimiskelmid helistasid edasi, kinnitades, et see on vaid pankadevaheline asi. Ja et sellest hoolimata v\u00f5iks Aivar ikkagi edasi investeerida.Tema ettev\u00f5te oli selleks ajaks22 keerulises seisus, sest v\u00f5lausaldajad ei andnud enam kaupu v\u00e4lja ja ka senine rendipind \u00f6eldi \u00fcles. Laenukontoritest oli ta selleks ajaks v\u00f5lgu v\u00f5tnud 48 000 eurot, sellele lisandus v\u00f5lausaldajate krediit. Kokku k\u00fc\u00fcndis summa 120 000 euroni. Seda ei olnud ta v\u00f5imeline tagasi maksma.Aivar konsulteeris juristide ja v\u00f5lan\u00f5ustajaga ning parimaks lahenduseks peeti eraisiku pankrotti. Selleks m\u00e4\u00e4ras kohus talle pankrotihalduri, kes v\u00f5lad koondas ja nende tasumist haldama hakkas. V\u00f5lgade tagasimaksmisel kaotas Aivar ka oma kodumaja. K\u00f5ik tema pangakontod suleti. See osa palgast, mis oli talle elamiseks ette n\u00e4htud, saadeti talle usaldusisiku vahendusel.Pankrotist v\u00f5i investeerimiskelmuste ohvriks sattumisest l\u00e4hedastele sagedasti ei r\u00e4\u00e4gita. Ka Aivar hoidis seda pikalt saladuses. \u201eOlukord ja emotsioon, mis mind valdas, oli kohutav. Isegi nii \u00f5udne, et lausa mustad m\u00f5tted olid peas. Nende tunnetega ei oska midagi peale hakata. Tundus, et n\u00fc\u00fcd on maailma l\u00f5pp,\u201c tunnistab ta.Kuna olukord m\u00f5jutas tema k\u00e4itumist, sai abikaasa aru, et midagi on halvasti. L\u00f5puks otsustas Aivar talle k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida. Ta oli arvestanud ka sellega, et j\u00e4\u00e4b ilma toeta ning peab oma asjadega \u00fcksi tegelema. Abikaasa suhtus aga k\u00f5igesse m\u00f5istvalt. \u201eT\u00e4nu talle ja tema toele suutsin hoida pea p\u00fcsti hoolimata sellest, millesse olin end m\u00e4ssinud. \u00dcksinda ei oleks ma sellega toime tulnud ja oleksin elule k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud,\u201c arvab Aivar.Pankroti v\u00e4ljakuulutamisest kuni sellest vabanemiseni l\u00e4ks 28 kuud. V\u00f5lgade tagasimaksmiseks tuli minna palgat\u00f6\u00f6le. Esmalt t\u00f6\u00f6tas ta veokijuhina, vedades Baltikumis s\u00f5iduautosid, kuid koroonapiirangute t\u00f5ttu sai t\u00f6\u00f6 \u00fchel hetkel otsa. Samas oli puudus bussijuhtidest ning Aivar hakkas juhtima busse linna- ja maakonnaliinidel. \u201eTahtsin kaotatud raha v\u00f5imalikult kiiresti l\u00e4bi pankrotihalduri v\u00f5lausaldajatele tagasi maksta. Nii otsisin lisateenimisv\u00f5imalusi ja tegin juhuvedusid,\u201c r\u00e4\u00e4gib Aivar, kuidas ta sattus Ukraina s\u00f5ja puhkedes ukrainlasi Poola piirilt Eestisse tooma. T\u00e4nu sellele sai ta t\u00f6\u00f6le oma praeguse t\u00f6\u00f6andja juurde pikamaas\u00f5ite tegema.Pankrotist vabanes Aivar selle aasta veebruaris. N\u00fc\u00fcd saab ta kogu palga taas vaid enda k\u00e4sutusse. Kuna pankrot \u00f5petas teda s\u00e4\u00e4stlikult elama, siis hoiab ta kulud endised ning saab \u00fclej\u00e4\u00e4nu s\u00e4\u00e4sta. \u201eRatsa rikkaks ei saa,\u201c nimetab Aivar suurima \u00f5ppetunni kogu oma loost. Samas pole ta investeerimishuvi kaotanud. Valdkonna on ta endale n\u00fc\u00fcd h\u00e4sti selgeks teinud, kasutades selleks Eesti investorite raamatuid ja podcast'e. Teema huvitab Aivarit lausa niiv\u00f5rd, et ta astus Tartu \u00fclikooli P\u00e4rnu kolled\u017eisse ja alustab s\u00fcgisest \u00f5pinguid ettev\u00f5tluse ja projektijuhtimise erialal.KUIDAS PETTUST \u00c4RA TUNDA?Petturid v\u00f5tavad ohvriga \u00fchendust telefonik\u00f5ne, suhtlusrakenduse (Viber, WhatsApp) v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu, samuti leidub teemakohaseid reklaame internetis. Investeerimispettuse v\u00f5ib \u00e4ra tunda selle j\u00e4rgi, et pakutakse \u00fclitulusat v\u00f5imalust paigutada raha n\u00e4iteks aktsiatesse, v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i kr\u00fcptorahasse. Vestluse k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse survestada ohvrit tegema investeerimisotsust v\u00f5imalikult ruttu ja antakse lubadusi saada osa kiirest v\u00f5idust igasuguse riskita.\u201eIga investeerimisotsus vajab hoolikat l\u00e4bim\u00f5tlemist ja anal\u00fc\u00fcsi,\u201c r\u00f5hutab SEB turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk (pildil). Unustada ei tohi investeerimise olulisi p\u00f5hit\u00f5desid - enne alustamist tutvu v\u00e4\u00e4rtpaberi tingimustega, investeerimisega kaasnevad alati riskid ning raha paigutades on m\u00f5istlik riske hajutada.Investeerimiseks laenuraha kasutades tuleb arvestada sellega, et teenimisv\u00f5imalus investeeringult v\u00e4heneb veel laenuga seotud kohustuste, n\u00e4iteks intressi v\u00f5rra. \u201eEnamasti pole tegu rahatarga k\u00e4itumisega ning see loob petturile soodsa v\u00f5imaluse ohvri survestamiseks ja raha v\u00e4ljapetmiseks. Investeerimiseks oleks m\u00f5istlik kasutada raha, mida pole kahju kaotada,\u201c selgitab Kukk.Esimeseks pettuse ohum\u00e4rgiks v\u00f5ib lugeda investeeringu pakkumist telefoni teel. Sel juhul on kurjategija suunitluseks petta ohvrilt v\u00e4lja v\u00f5imalikult suur rahasumma. Tihti \u00f5hutades ka laenu v\u00f5tma. Laenu v\u00f5tmisel tuleb arvestada kohustusega kaasneva igakuise maksega, mist\u00f5ttu tasub otsus teha vastutustundlikult.Kuidas end kelmuse eest kaitsta?\u00c4ra kiirusta reageerimisega - v\u00f5ta aega, et pakutud v\u00f5imalust kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida.Uuri tausta ja t\u00e4psusta, millise inimese v\u00f5i organisatsiooniga on tegu. See aitab v\u00e4lja uurida detaile ja saada asjas selgust.Kui investeerimispakkumine tehakse telefoni teel, m\u00f5nes suhtlusrakenduses v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu, siis on see ilmselge vihje pettusele. Selline suhtlus tuleks kohe katkestada.Kui sinult k\u00fcsitakse isikuandmeid, koopiaid dokumentidest, pangaandmeid v\u00f5i paroole, ole eriti ettevaatlik. Neid ei tohiks edastada mitte kellelegi.\u00a0 Enne \u00fclekande v\u00f5i kaarditehingu tegemist tuleks veenduda, kellele oma raha saatmas oled. Kui oled pettuse ohvriks langenud v\u00f5i kahtlustad pettust, p\u00f6\u00f6rdu viivitamatult oma panka, kasutades selle ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Mida kiiremini pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt saab edasise kuritarvituse v\u00f5imalused ruttu sulgeda. Samuti tuleks p\u00f6\u00f6rduda politseisse.Kelmid teenivad investeerimispettustelt miljoneid eurosidM\u00f6\u00f6dunud aastal langes investeerimiskelmide ohvriks politsei andmetel 268 inimest, kellelt peteti v\u00e4lja 3 078 412 eurot. See teeb keskmiseks petturitele kaotatud summaks 11 487 eurot. Sellele eelneval 2021. aastal j\u00e4i oma rahast ilma 308 inimest, kellelt kelmid said k\u00e4tte 4 496 455 eurot. Rekordilise summaga j\u00e4\u00e4b silma aasta 2020, kui kelmid said 170 inimeselt k\u00e4tte 5 652 016 eurot. Keskmine kaotatud summa oli 33 247 eurot.Erakogu Skorzewiak   Alamy   Vida Press KELMID KUKIL: Investeerimiskelmuse ohvriks sattunud Aivar Read m\u00f5jutasid petturid laenu v\u00f5tma ja kaotusest hoolimata edasi investeerima.HELEN SERKA-SANCHEZ"}
{"text":"Luminor: petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saadaTALLINN, 29. juuli, BNS \u2013 Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul on autentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud, sealjuures eksitakse k\u00f5ige enam lihtsa p\u00f5hit\u00f5e vastu, et autentimisvahendite, n\u00e4iteks Smart-ID ja mobiil-ID, PIN-koode ei tohi kellelegi avaldada.\n\"Telefoni teel PIN-koodide k\u00fcsimisse tuleb igal juhul suhtuda skeptiliselt ning alati m\u00f5elda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada v\u00f5i kellegi palvel midagi kinnitada. Kuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi \u00f6elda. Kindlasti ei k\u00fcsi koodide avalikustamist pangat\u00f6\u00f6taja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda \u00fcritab. Tuleb meeles pidada, et petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saada,\" toonitas Kiik pressiteates.\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \"Kui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\" t\u00f5des spetsialist.\nPIN1-koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse n\u00e4iteks internetipanka sisse logimine. PIN2 toimib seevastu nagu digitaalne allkiri ehk sellega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik kinnitada makseid. Turvakoodid on t\u00e4pselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, seet\u00f5ttu tuleb PIN-koode ja paroole v\u00f5\u00f5raste silmade eest kaitsta \u2013 kunagi ei tasu neid hoida n\u00e4htavas kohas nagu k\u00fclmkapiuks v\u00f5i kontori t\u00f6\u00f6laud.\n\"Kui kirjutada koodid paberit\u00fckile, tuleb hoolt kanda ka selle eest, et paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja k\u00f5rvalistel isikutel v\u00e4listatud sellele ligip\u00e4\u00e4s. K\u00f5ige parem, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna k\u00f5ike meelde j\u00e4tta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida,\" lisas Kiik. N\u00e4iteks pole telefoniga tehtud foto v\u00f5i kuvat\u00f5mmis kaugeltki parim variant info talletamiseks.\nParoolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Kiik soovitab tutvuda erinevate v\u00f5imalustega ning leida endale sobivaim. Pettuste t\u00f5kestamise spetsialist paneb inimestele s\u00fcdamele, et paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida l\u00e4bi pole loetud.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Luminor: petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saadaTALLINN, 29. juuli, BNS \u2013 Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul on autentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud, sealjuures eksitakse k\u00f5ige enam lihtsa p\u00f5hit\u00f5e vastu, et autentimisvahendite, n\u00e4iteks Smart-ID ja mobiil-ID, PIN-koode ei tohi kellelegi avaldada.\n\"Telefoni teel PIN-koodide k\u00fcsimisse tuleb igal juhul suhtuda skeptiliselt ning alati m\u00f5elda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada v\u00f5i kellegi palvel midagi kinnitada. Kuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi \u00f6elda. Kindlasti ei k\u00fcsi koodide avalikustamist pangat\u00f6\u00f6taja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda \u00fcritab. Tuleb meeles pidada, et petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saada,\" toonitas Kiik pressiteates.\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \"Kui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\" t\u00f5des spetsialist.\nPIN1-koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse n\u00e4iteks internetipanka sisse logimine. PIN2 toimib seevastu nagu digitaalne allkiri ehk sellega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik kinnitada makseid. Turvakoodid on t\u00e4pselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, seet\u00f5ttu tuleb PIN-koode ja paroole v\u00f5\u00f5raste silmade eest kaitsta \u2013 kunagi ei tasu neid hoida n\u00e4htavas kohas nagu k\u00fclmkapiuks v\u00f5i kontori t\u00f6\u00f6laud.\n\"Kui kirjutada koodid paberit\u00fckile, tuleb hoolt kanda ka selle eest, et paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja k\u00f5rvalistel isikutel v\u00e4listatud sellele ligip\u00e4\u00e4s. K\u00f5ige parem, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna k\u00f5ike meelde j\u00e4tta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida,\" lisas Kiik. N\u00e4iteks pole telefoniga tehtud foto v\u00f5i kuvat\u00f5mmis kaugeltki parim variant info talletamiseks.\nParoolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Kiik soovitab tutvuda erinevate v\u00f5imalustega ning leida endale sobivaim. Pettuste t\u00f5kestamise spetsialist paneb inimestele s\u00fcdamele, et paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida l\u00e4bi pole loetud.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saadaLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul on autentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud, sealjuures eksitakse k\u00f5ige enam lihtsa p\u00f5hit\u00f5e vastu, et autentimisvahendite, n\u00e4iteks Smart-ID ja mobiil-ID, PIN-koode ei tohi kellelegi avaldada.\n\n\u00a0\n\u00abTelefoni teel PIN-koodide k\u00fcsimisse tuleb igal juhul suhtuda skeptiliselt ning alati m\u00f5elda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada v\u00f5i kellegi palvel midagi kinnitada. Kuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi \u00f6elda. Kindlasti ei k\u00fcsi koodide avalikustamist pangat\u00f6\u00f6taja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda \u00fcritab. Tuleb meeles pidada, et petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saada,\u00bb toonitas Kiik pressiteates.\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \u00abKui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\u00bb t\u00f5des spetsialist.\nPIN1-koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse n\u00e4iteks internetipanka sisse logimine. PIN2 toimib seevastu nagu digitaalne allkiri ehk sellega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik kinnitada makseid. Turvakoodid on t\u00e4pselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, seet\u00f5ttu tuleb PIN-koode ja paroole v\u00f5\u00f5raste silmade eest kaitsta \u2013 kunagi ei tasu neid hoida n\u00e4htavas kohas nagu k\u00fclmkapiuks v\u00f5i kontori t\u00f6\u00f6laud.\n\u00abKui kirjutada koodid paberit\u00fckile, tuleb hoolt kanda ka selle eest, et paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja k\u00f5rvalistel isikutel v\u00e4listatud sellele ligip\u00e4\u00e4s. K\u00f5ige parem, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna k\u00f5ike meelde j\u00e4tta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida,\u00bb lisas Kiik. N\u00e4iteks pole telefoniga tehtud foto v\u00f5i kuvat\u00f5mmis kaugeltki parim variant info talletamiseks.\nParoolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Kiik soovitab tutvuda erinevate v\u00f5imalustega ning leida endale sobivaim. Pettuste t\u00f5kestamise spetsialist paneb inimestele s\u00fcdamele, et paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida l\u00e4bi pole loetud."}
{"text":"Petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saadaLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul on autentimisvahendid muutunud ajas turvalisemaks, kuid nendega seotud pettused pole kuhugi kadunud, sealjuures eksitakse k\u00f5ige enam lihtsa p\u00f5hit\u00f5e vastu, et autentimisvahendite, n\u00e4iteks Smart-ID ja mobiil-ID, PIN-koode ei tohi kellelegi avaldada.\n\u201cTelefoni teel PIN-koodide k\u00fcsimisse tuleb igal juhul suhtuda skeptiliselt ning alati m\u00f5elda enne, kui kellelegi mingisugust infot avaldada v\u00f5i kellegi palvel midagi kinnitada. Kuna PIN1 ja PIN2 on turvakoodid, mis peaksid olema teada vaid sellele inimesele, kellele need kuuluvad, siis ei tohi neid kellelegi edasi \u00f6elda. Kindlasti ei k\u00fcsi koodide avalikustamist pangat\u00f6\u00f6taja, kelleks pettur sageli telefoni teel kehastuda \u00fcritab. Tuleb meeles pidada, et petturitele \u00f6eldud info v\u00f5ib kontoj\u00e4\u00e4gile saatuslikuks saada,\u201d toonitas Kiik pressiteates.\nKui inimese seade k\u00fcsib PIN-koodide sisestamist ajal, mil ta seda ise ei algatanud, siis on see kindlasti suur ohum\u00e4rk. Nii v\u00f5ib \u00fcksnes paar nupuvajutust viia olukorrani, kus petuskeemi ohvriks langenud inimesel tuleb tegeleda kurbade tagaj\u00e4rgedega. \u201cKui inimene on koodid ise sisestanud ning selle tulemusel on toimunud tehingud, siis on hiljem tehtut raske tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4olised ka olukorrad, kus pettusega kaotatud raha on v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada,\u201d t\u00f5des spetsialist.\nPIN1-koodi kasutatakse isikutuvastamiseks ning sellega autoriseeritakse n\u00e4iteks internetipanka sisse logimine. PIN2 toimib seevastu nagu digitaalne allkiri ehk sellega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik kinnitada makseid. Turvakoodid on t\u00e4pselt nii turvalised kui meetmed, mida nende kaitsmiseks rakendatakse, seet\u00f5ttu tuleb PIN-koode ja paroole v\u00f5\u00f5raste silmade eest kaitsta \u2013 kunagi ei tasu neid hoida n\u00e4htavas kohas nagu k\u00fclmkapiuks v\u00f5i kontori t\u00f6\u00f6laud.\n\u201cKui kirjutada koodid paberit\u00fckile, tuleb hoolt kanda ka selle eest, et paberi edasine hoiustamine oleks turvaline ja k\u00f5rvalistel isikutel v\u00e4listatud sellele ligip\u00e4\u00e4s. K\u00f5ige parem, kui turvakoodid oleksid inimesel peas, kuid kuna k\u00f5ike meelde j\u00e4tta on keeruline, tasub paroolide asukohta hoolega valida,\u201d lisas Kiik. N\u00e4iteks pole telefoniga tehtud foto v\u00f5i kuvat\u00f5mmis kaugeltki parim variant info talletamiseks.\nParoolide ja koodide hoiustamiseks on olemas ka spetsiaalsed rakendused. Kiik soovitab tutvuda erinevate v\u00f5imalustega ning leida endale sobivaim. Pettuste t\u00f5kestamise spetsialist paneb inimestele s\u00fcdamele, et paroole ja turvakoode tuleb hoolega kaitsta ning hoiduda nende jagamisest kolmandate isikutega nii, nagu hoidutakse allkirja kirjutamisest lepingule, mida l\u00e4bi pole loetud.\n]]>"}
{"text":"Keenia opositsioon teatas leppest valitsusega k\u00f5nelusi pidadaNAIROBI, 29. juuli, AFP-BNS \u2013 Keenia opositsioon teatas laup\u00e4eval, et j\u00f5udis n\u00e4dalaid kestnud meeleavalduste j\u00e4rel valitsusega leppeni moodustada \"erimeelsuste s\u00f5bralikuks lahendamiseks\" \u00fchiskomitee.\n\"Lahendamaks erimeelsused s\u00f5bralikult ja kogu rahva heaolu arvesse v\u00f5ttes, j\u00f5udsime (v\u00f5imuliidu) Kenya Kwanzaga leppeni luua komitee,\" teatati opositsiooni avalduses.\nKeenias on peetud hooti v\u00e4givaldseks kiskunud meeleavaldusi alates opositsioonijuhi Raila Odinga m\u00e4rtsikuisest \u00fcleskutsest seista vastu president William Ruto valitsusele.\nOdinga v\u00e4idab, et kaotas mullused presidendivalimised pettuse teel ja s\u00fc\u00fcdistab valitsust elukalliduse kriisis ning politseiv\u00e4givallas. Meeleavaldustel on tapetud v\u00e4hemalt 20 inimest.\nRahutused Ida-Aafrika piirkonna \u00fches stabiilsemas demokraatias on viinud \u00fcleskutseteni, et pooled lahendaks t\u00fcli l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kaudu, kuid Odinga on v\u00e4listanud k\u00f5neluste pidamise kolmandast osapoolest vahendajata.\nOpositsiooni\u00fchenduse Azimio teatel j\u00f5uti Nigeeria ekspresidendi Olusegun Obasanjo vahendusel leppeni luua t\u00fcli lahendamiseks k\u00fcmneliikmeline komitee.\nRohkem \u00fcksikasju ei avaldatud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Testi oma teadmisi! Kui h\u00e4sti m\u00e4letad neid vanu kuulsaid seebikaid?\"Vaprad ja ilusad\" on \u00fcks maailma pikimalt jooknud seriaal.Foto: IMDB\nSeebikate vaatamine on tegelikult ilmselt palju suurema hulga inimeste guilty pleasure kui arvata v\u00f5iks. Ja kes neid ise vaadanud pole, on ikka ema-vanaema telekavaatamise tagaj\u00e4rjel tahtmatult p\u00f5hiasjadega kursis. Nii et kontrolli j\u00e4rgi, kui h\u00e4sti sa asja jagad!\nMis oli sarja \u201eSanta Barbara\u201c peategelastest paari nimi?\nFoto: IMDB\nEden ja Cruz\nNancy ja Dick\nMarilyn ja John\nCorrect!\nWrong!\nKuidas sattus sarja \u201eMetsik roos\u201c peategelasest agulit\u00fcdruk Rosa rikkasse perekonda Ricardo pruudiks?\nFoto: Rosa Salvaje \/ Youtube\nK\u00e4is rikkas majas ploomiraksus ja j\u00e4i Ricardo kurjale \u00f5ele Tulsinale ja perekonna majapidajannale vahele.\nOtsustas, et tal on vaesest elust k\u00f5rini ja k\u00e4is Ricardol nii kaua sabas, kuni see oli n\u00f5us Rosaga leivad \u00fchte kappi panema.\nSelgus, et et ta on tegelikult p\u00e4rit rikkast perekonnast ja Ricardo lootis temaga abielludes k\u00f5vasti raha teenida.\nCorrect!\nWrong!\nSari \u201eVaprad ja ilusad\u201c on eetris jooksnud juba pikalt ja l\u00f5ppu n\u00e4ha pole. Mis aastal esimene osa eetrisse l\u00e4ks?\nFoto: IMDB\n1973\n1987\n2001\nCorrect!\nWrong!\nMille poolest on eriline Brasiilias 1970. aastatel valminud sari \u201eOrjatar Isaura\u201c?\nFoto: IMDB\nSarja \u00fcht peaosalist m\u00e4ngis Eestist p\u00e4rit n\u00e4itleja.\nTegemist on olulisima inimkaubandusteemalise armastuslooga, mis teleekraanidel jooksnud on.\nSee oli esimene l\u00e4\u00e4nepool valminud seebikas, mida N\u00f5ukogude liidus televisioonis n\u00e4idati.\nCorrect!\nWrong!\nMilliste s\u00f5nadega algab sarja \u201eKodus ja v\u00f5\u00f5rsil\u201c tunnuslaul?\nFoto: IMDB\nOn ainult s\u00f5nadeta tunnusmeloodia\nWhen I wake up in the morning\nAnd the alarm gives out a warning\nYou know we belong tohether\nYou and I forever and ever\nCorrect!\nWrong!\nMillises valdkonnaga teenis raha Soome TV vahendusel Eestiski juba 1970. aastatel suure huviga j\u00e4lgitud saraja \u201eDallas\u201c peategelastest perekond?\nFoto: Dallas \/Youtube\nloomakasvatusega\nv\u00e4ljapressimisega\nnafta\u00e4riga\nCorrect!\nWrong!\nKus asub sarjale \u201eMelrose Place\u201c nime andnud piirkond?\nFoto: IMDB\nSydneys\nHollywoodis\nKaplinnas\nCorrect!\nWrong!\nTesti oma teadmisi! Kui h\u00e4sti m\u00e4letad veel neid vanu kuulsaid seebikaid?\nT\u00e4ielik seebikavaldkonna asjatundmatus\nSeebikatest ei tea sa k\u00fcll mitte midagi. Ei teagi, kas selle p\u00e4rast n\u00fc\u00fcd lohutada v\u00f5i pigem \u00f5nne soovida.\nK\u00f5va keskmine\nPole paha, hoiad ennast ikka filmikunsti saavutustega kursis. Sekka kuluks v\u00f5ib olla muidugi \u00e4ra ka m\u00f5ni film Alfred Hitchcockilt v\u00f5i teiselt meistrilt.\nEkspert!\nSa tead seebikatest k\u00f5ike. Loodetavasti j\u00e4\u00e4b sul nende k\u00f5rvalt aega ka muudeks tegemisteks.\nElisa Huub\u00a0on t\u00e4iesti eraldiseisvalt tellitav voogedastusteenus \u2013 vaja ei ole muud, kui \u00fcksk\u00f5ik millise teenusepakkuja interneti\u00fchendust.\nSee on Elisa poolt kureeritud ja toimetatud blogi, mis tutvustab firma p\u00f5nevamaid s\u00fcndmusi, persoone ja tehnoloogiaid."}
{"text":"K\u00fcmned tuhanded iisraellased avaldasid taas meelt kohtureformi vastuJERUUSALEMM, 30. juuli, AFP-STT-BNS \u2013 Iisraelis tulid k\u00fcmned tuhanded inimesed laup\u00e4eval taas t\u00e4navaile avaldama meelt paremreligioosse valitsuse kohtureformi vastu.\u00a0\nReformivastased kogunesid Tel Avivi, et protestida parlamendi esmasp\u00e4evase otsuse vastu kiita heaks reformipaketi oluline klausel. Opositsioon boikottis knessetis toimunud h\u00e4\u00e4letust.\u00a0\nIisraeli telekanali Channel 13 hinnangul osales laup\u00e4evastel meeleavaldustel umbes 170 000 inimest. Massilised protestid uuenduse vastu on j\u00e4tkunud sestsaati, kui seadusreformi jaanuaris tutvustati.\n\"Armastame seda riiki endiselt ja p\u00fc\u00fcame k\u00f5ik probleemid lahendada,\" \u00fctles filmihelilooja Itay Amram uudisteagentuurile AFP.\nIisraeli arstid osalesid meeleavaldusel l\u00fchikese t\u00f6\u00f6seisakuga, samas kui mitmed riigi relvaj\u00f5udude veteranid on lubanud oma vabatahtliku t\u00f6\u00f6 l\u00f5petada ja ameti\u00fchingud kaaluvad uusi streike.\n\"Me keeldume diktatuuri teenimast,\" v\u00f5is lugeda Tel Avivis \u00fche protestija plakatit.\nParlament h\u00e4\u00e4letas esmasp\u00e4eval niinimetatud m\u00f5istlikkuse klausli eemaldamise poolt seadusest. Klausli abil on \u00fclemkohus saanud t\u00fchistada valitsuse otsused, n\u00e4iteks ministrite m\u00e4\u00e4ramisi. Selle kehtetuks tunnistamise heakskiitmine knessetis oli esimene oluline samm \u00f5igusreformi seadustamisel.\nReform n\u00f5rgestaks \u00fclemkohtu positsiooni ja suurendaks valitsuse v\u00f5imu kohtus\u00fcsteemi \u00fcle. Seda on peetud ohuks riigi demokraatiale.\nIisraeli peaminister Benjamin Netanyahu s\u00f5nul on muudatused vajalikud parema j\u00f5udude tasakaalu tagamiseks.\nReformi vastased s\u00fc\u00fcdistavad kohtus korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega v\u00f5idelnud Netanyahut huvide konfliktis ning m\u00f5ned meeleavaldajad on teda tembeldanud \"kurjategijast ministriks\".\nM\u00f5istlikkuse klausel on reformipaketi esimene suurem osa. Muud kavandatavad muudatused h\u00f5lmavad valitsusele suuremat s\u00f5na\u00f5igust kohtunike ametissenimetamisel.\nProtestid on p\u00e4lvinud toetust kogu poliitilisest spektri ulatuses, ilmalike ja religioossete r\u00fchmituste, sinikraede ja tehnoloogiasektori t\u00f6\u00f6tajate, rahuaktivistide ja reservv\u00e4elaste seas.\nAFP \u2013 STT \u2013 Baltic News Service\n."}
{"text":"Naine, kelle mehel on piirialane isiksuseh\u00e4ire: mind justkui v\u00e4gistatakse suhtesPaaridega t\u00f6\u00f6tades olen m\u00e4rganud, et \u00fcks keerulisemaid suhtepartnereid on piirialase isiksuseh\u00e4irega mees. Sellest t\u00fc\u00fcbist r\u00e4\u00e4gitakse aga v\u00e4he, sest enamasti omistatakse piirialast k\u00e4itumist naistele.\n\u201eSee on n\u00fc\u00fcd l\u00f5plikult l\u00e4bi!\u201c r\u00f5\u00f5mustab Eva* viimasel teraapiaseansil. P\u00e4rast aasta kestnud j\u00e4rjepidevat teraapiat \u00f5nnestus tal l\u00f5petada suhe, millest oli emotsionaalselt sama keeruline v\u00e4lja tagurdada kui korgitsal veinipudeli tihkest korgist.\nEva on iseseisev naine \u2013 tal on oma korter ja kindel sissetulek. Ta polnud kurnava partneriga abielus ega kasvatanud \u00fchiseid lapsi. Teiste s\u00f5nadega: neid ei kammitsenud majanduslikud, juriidilised v\u00f5i vanemlikud sidemed ega vastastikune s\u00f5ltuvus.\nOmeti osutus lahkuminek keeruliseks, sest partner rakendas mitmeid tugevaid manipulatsioone, mida tihti ei oska suhete alguses m\u00e4rgata ega liidu arenedes \u00f5igesti t\u00f5lgendada. See on ka p\u00f5hjus, miks Eva lubas oma lugu jagada \u2013 ta loodab, et ehk saavad sellest julgustust ja toetust need, kes end sarnasest olukorrast leiavad ning ekslikult arvavad, et hoopis neil on midagi viga v\u00f5i on nemad natuke hullud.\nPiirialase (borderline) isiksuseh\u00e4irega mehe puhul r\u00e4\u00e4gime inimesest, kes suhte algfaasis on \u00fclimeeldiv ja \u0161armantne, naised kirjeldavad teda tihtipeale kui parimat \u2013 seda \u00f5iget, kes teeb ja \u00fctleb just neid asju, mida on igatsetud nii ammu kogeda. Ta l\u00e4heneb kiiresti ja j\u00f5uliselt, seega ei saa tekkida aega hingamisruumiks ega j\u00e4relem\u00f5tlemiseks.\nNii saabus ka Sten* Eva ellu tohutu positiivse energiaga, millega naise \u00fcle ujutas. Ta ilmus ka sobival ajal, just siis, kui Eva vajas tunnustust ja hellitavaid s\u00f5nu ning neid Stenil jagus. Ta oli t\u00e4helepanelik ja m\u00f5istev, tuli Evale t\u00f6\u00f6le vastu, kaasas kohv ja saiakesed, kuulas tema muresid ning n\u00e4is olevat just selline mees, keda iga naine igatseb.\nKui suhe muutus Steni jaoks kindlamaks, hakkas avalduma ka tema teine pool: jonnakus, n\u00f5udlikkus, kapriisid, \u00e4kilised meeleolumuutused, klammerdumine, tunnetega manipuleerimine, \u00e4\u00e4rmuslik armukadedus. Mehe intensiivne emotsioon v\u00f5is vallanduda ootamatult ja pisiasjade peale, mida polnud v\u00f5imalik ette n\u00e4ha ja seel\u00e4bi v\u00e4ltida.\nN\u00e4iteks kui Eva ei istunud (kallistades ja silitades) pidevalt tema k\u00f5rval, oli oma m\u00f5tetes (st ei vaadanud talle kogu \u00f5htu armastavate silmadega otsa) v\u00f5i ei oodanud teda p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva naeratades koduuksel (vaid soovis omaette olla). Sten pahandas, kui talle ei tehtud s\u00fc\u00fca, eriti aga raevus siis, kui ei saanud seksi v\u00f5i kui temalt \u00fchisellu panustamist oodati.\nMees n\u00f5udis, et Eva t\u00e4helepanu oleks j\u00e4\u00e4gitult temal. Aegam\u00f6\u00f6da loobus naine sportimisest ja oma teistest k\u00e4ikudest, sest sellega kaasnes liiga palju draamat.\nMees muutus h\u00e4irivalt armukadedaks, kui Eva l\u00e4ks s\u00f5pradega reisile, r\u00e4\u00e4kis oma emaga, k\u00fclastas haiget vanaema, hoolitses s\u00f5branna kassi eest v\u00f5i \u00f5petas \u00f5et\u00fctrele matemaatikat. Pidev draama k\u00e4is teema \u00fcmber, et Eva ei hooli Stenist piisavalt ja et k\u00f5ik teised on talle olulisemad. Selle tulemusena hakkas naine j\u00e4rjest enam l\u00e4hedastest eemalduma \u2013 et t\u00f5estada Stenile oma lojaalsust. Eva pere j\u00e4llegi ei soovinud, et agressiivselt ja pealet\u00fckkivalt k\u00e4ituv mees nende \u00fchis\u00fcritustest osa v\u00f5taks, mis aga suurendas Eva distantsi veelgi.\nKui Sten sai teada, et naine oli suhelnud oma eelmise partneriga, lubas ta mehe \u00e4ra tappa. \u201eL\u00f5ikan tal rehvid l\u00e4bi. Teen nii, et ta ise kaevab endale haua,\u201c sajatas ta. Piirialasele inimesele on \u00e4\u00e4rmuslik armukadedus ja \u00e4hvardused omased. Nad n\u00e4evad petmist igal pool, kuigi tegelikult t\u00f5endid puuduvad. Kui neil on aga hirm mahaj\u00e4tmise ees, \u00e4hvardavad piirialase k\u00e4itumisega mehed enesetapuga.\nToon n\u00e4ite \u00fchest teisest loost, kus 23aastane mees meelitas endaga suhtesse 16aastase neiu. Viimase s\u00f5nul polnud ta endast vanemast kaaslasest s\u00fcgavalt huvitatud. Selline tutvumine-katsetamine on noorele inimesele normaalne etapp, enne kui leitakse see p\u00e4riselt sobilik kaaslane. Kuna neiul nappis elukogemust, ei saanud ta ka aru, kuidas ta suhtesse manipuleeriti. Nimelt lavastas mees enesetapukatse, p\u00f5hjuseks olukord, kus neiu v\u00f5ttis vastu koolikaaslase k\u00f5ne. Olukorrale j\u00e4rgnes raevukas \u017eest: mees pildistas haiglas \u00fcles voolikuid, saatis sellest fotosid ja lisas juurde, et see on armastatu s\u00fc\u00fc.\nKahjuks ei saanud noor naine oma vanematelt vajalikku toetust: see on t\u00f5siselt h\u00e4iritud inimene. Jookse nii, kuis jalad v\u00f5tavad! Kodused k\u00fcsisid hoopis: mis sa teinud oled?! S\u00fc\u00fcdistavast k\u00fcsimusest piisas, et oma lapse enesekindlust \u00f5\u00f5nestada. Olukord l\u00f5ppes suhtega, mis noort inimest t\u00f5siselt kahjustas, kuna manipuleeriva partneriga tulid kaasa pidevad tujuk\u00f5ikumised, tugevad agressioonihood, enesetapuga \u00e4hvardamised ja \u00e4\u00e4rmuslik seksivajadus, mida naine pidi rahuldama, et meest maandada.\nP\u00e4eva jooksul v\u00f5is mees saata naisele poolsada seksuaalselt perversset s\u00f5numit eeldades, et kaaslane peaks olema sellest samav\u00f5rd erutatud kui tema. Kui partneri reaktsioon polnud ootusp\u00e4rane, siis mees solvus ja algatas emotsionaalselt kurnavaid dialooge. Ka see lahkuminek osutus keeruliseks, kuid siiski v\u00f5imalikuks.\nTihtipeale algatas Sten vaidlusi vastu \u00f6\u00f6d, kui naine soovis vaid puhata. Sten v\u00f5is Eva s\u00f5nul jaurata tunde ja p\u00e4evi. L\u00f5puks ei lausunud Eva omalt poolt enam s\u00f5nagi, lootuses, et mees rahuneb, mille peale l\u00e4ks Sten aga veel vihasemaks \u2013 trampis korteris edasi-tagasi ja r\u00e4uskas nii valjusti, et Eval oli naabrite ees piinlik.\nTa kruttis end j\u00e4rjest enam \u00fcles ja \u00e4hvardas lahkuda, lootuses, et Eva hakkab paluma tal j\u00e4\u00e4da. M\u00f5nel korral naine sellesse l\u00f5ksu ka astus, kuid kuna kurnatus oli vahepeal juba nii suureks kasvanud, ei jaksanud ta enam Steni manguda, vaid lootis salamisi, et too l\u00e4hebki \u00e4ra ja ta saab l\u00f5puks v\u00e4lja puhata.\nM\u00f5nikord mees lahkuski, kuid oli j\u00e4rgmisel hommikul tagasi, nagu poleks midagi juhtunud. Ta ei arutanud eelmise \u00f6\u00f6 draamat. Kui naine avaldas soovi lahku minna, muutus Sten h\u00e4rdaks. Ta nuttis ja lubas, et olukord ei kordu kunagi.\nKaaslase \u00e4kiline muutus vihasest r\u00fcndajast haledaks beebiks, kes kardab \u00fcle k\u00f5ige h\u00fclgamist, p\u00e4rssis Eva v\u00f5imet temast lahku minna. Tal hakkas mehest kahju kuni j\u00e4rgmise \u00fcllatava hetkeni. \u201eV\u00f5ta end paljaks!\u201c v\u00f5is Sten ootamatult n\u00f5uda, kuigi olukord oli k\u00f5ike muud kui erootilist energiat ergutav.\nSeksuaalne agressioon on \u00fcks sellise paarisuhte d\u00fcnaamika tunnuseid. Mees v\u00f5ib n\u00e4iteks paariteraapias kurta, et neil on seksiga probleeme ja nad pole ammu seksinud. Naiselt selle kohta uurides aga selgub, et vahele on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5igest \u00fcks p\u00e4ev, millele eelnes ka t\u00fcli. Varem on mees n\u00f5udnud \u2013 ja ka saanud \u2013 olla naisega vahekorras mitu korda p\u00e4evas, lausa viisil, mis on viimasele p\u00f5hjustanud f\u00fc\u00fcsilisi vaevusi.\nPiirialaste meestega suhtes naised kirjeldavad sageli, et nad vahetavad riideid kiiresti ja salaja, sest kui mees neid poolpaljana n\u00e4eb, hakkab ta kohe naist krahmama ja seksile sundima. Privaatsusele ei saa loota ei magamistoas ega du\u0161i all. Kui naine seksida ei soovi, siis mees solvub ja \u201ek\u00e4ib ajudele\u201c nii kaua, kuni naine ei suuda enam vastu v\u00f5idelda.\nNii juhtus ka Evaga, kes oli \u00f5nnetu olukorra \u00fcle, kus ei suutnud end Steni eest kaitsta. Ja kuigi ta ei tahtnud olla temaga vahekorras, tegi ta seda siiski, et tagada endale l\u00fchikeseks hetkeks rahu. Selline situatsioon m\u00f5jub naisele \u00fclimalt laastavalt. Sa tead oma piire ja v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, kuid oled samal ajal v\u00f5imetu end s\u00e4\u00e4raste emotsionaalsete v\u00e4ljapressimiste eest kaitsma. Eva tunnetus \u2013 \u201emind justkui v\u00e4gistatakse suhtes\u201c \u2013 oli t\u00e4iesti \u00f5ige. Naine muutus masendunuks ja koges s\u00fcgavat lootusetust, v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatuse tunnet.\nEva oli enda vastu karm, kuna m\u00f5istis suurep\u00e4raselt suhte kahjulikkust, ent ometi polnud v\u00f5imeline sellest v\u00e4ljuma. \u201eKuidas ma v\u00f5in ometi nii loll olla?\u201c pahandas ta korduvalt. \u201eMa saan ju aru, et see on jama, mida ta teeb \u2013 et see ei l\u00e4he paremaks ja et ma ei taha temaga \u00fchist tulevikku, aga ma ei suuda lahku minna. Varem oli mul \u00fclirahulik elu, aga n\u00fc\u00fcd pean kogu aeg mitu sammu ette m\u00f5tlema. Mul on pidevalt \u00e4revus. Kui l\u00e4hen emale k\u00fclla, siis kardan, et olen liiga kauaks j\u00e4\u00e4nud, mul pole enam huvisid, ma olen kogu aeg kurb ja v\u00e4sinud, olen ennast t\u00e4iesti \u00e4ra kaotanud,\u201c oli Eva t\u00f5siselt vaevatud.\nKuigi ta p\u00fc\u00fcdis korduvalt suhet l\u00f5petada, tuli mees tagasi nagu bumerang. P\u00e4rast \u00fcht teravamat t\u00fcli varitses Sten tunde naise maja ees, tungis l\u00f5puks tema korterisse ja kui algul \u00e4hvardas naist v\u00e4givallaga, siis hiljem lubas ennast \u00e4ra tappa. \u201eSee j\u00e4\u00e4b sinu s\u00fcdametunnistusele,\u201c \u00e4hvardas ta ja suundus k\u00f6\u00f6ki nuga v\u00f5tma. Eval l\u00e4ks taas s\u00fcda haledaks ja ta sekkus, mille peale mees emotsionaalselt kokku varises. \u201eVappus ja nuttis nagu tita,\u201c meenutas Eva.\nSellised ootamatud ja \u00e4kilised muutused piirialase isiksuse k\u00e4itumises tekitavad partnerites suurt segadust ja traumaatilist seotust. \u00c4gedale r\u00fcnnakule j\u00e4rgneb enesehaletsus ja regresseerumine imiku v\u00f5i v\u00e4ikelapse tasandile, kus kaaslasel on kaastundest tulenedes keeruline piire kehtestada. L\u00e4hisuhtes on piirialane mees emotsionaalselt n\u00f5udlik ja kurnab teist poolt. \u00dchel hetkel on ta erutatud, j\u00e4rgmisel depressiivne, aga mis muutuse p\u00f5hjustas, pole v\u00f5imalik tuvastada.\nPiirialane inimene igatseb partnerit, kes oleks midagi vastu n\u00f5udmata 24 tundi talle p\u00fchendunud. Ta vajab kedagi, kes oleks valmis taaslooma lapsep\u00f5lves puudu j\u00e4\u00e4nud \u00f5nnelikku kogemust; s\u00fcmbiootilist sidet, mis peaks lapsel esimestel eluaastatel olema emaga, ent mis tema puhul on liiga vara (enne kolmandat eluaastat) katkenud.\nP\u00f5hjused selleks v\u00f5ivad olla erinevad: laps eraldati emast (nt pandi lastekodusse, oli pikalt haiglas), vanema surm, vanem on kuritarvitanud s\u00f5ltuvusaineid ja selle t\u00f5ttu olnud k\u00e4ttesaamatu, laps on kogenud emotsionaalset ja\/v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilist h\u00fclgamist. Lapse iseseisvumist on piiratud, kuna ema oli klammerduv, liiga kaitsev. V\u00f5i oli ema kohal, aga k\u00fclm, reserveeritud, kriitiline, emotsionaalselt eemalolev. Selliste inimeste kasvukeskkond on sageli olnud kaootiline ja t\u00e4iskasvanud ebausaldusv\u00e4\u00e4rsed.\nNimetatud kogemused on aga p\u00f5hjustanud t\u00f5sise arengutrauma, mist\u00f5ttu on osa isiksust j\u00e4\u00e4nud kinni v\u00e4ikese lapse tasandile, kes ei saanud \u00f5igel ajal vajalikku hoolt, t\u00e4helepanu ja toetust. Sellest tulenevad n-\u00f6 jonnihood t\u00e4iskasvanueas (nt kui partner lahkub, tegeleb oma asjadega), mis sarnanevad loomult v\u00e4ikelapse eraldatusehirmule.\nKogu selle l\u00e4hedusevajaduse soovi kanaliseerivad piirialased mehed seksuaalsusse, millest tuleneb ka \u00e4\u00e4rmuslik soov olla ohtralt vahekorras ning paaniline reaktsioon, kui partner sama ei soovi. K\u00f5ige enam kardab piirialane mees, et ta h\u00fcljatakse, nii nagu see kunagi lapsep\u00f5lves juhtus. Ta paneb k\u00f5ik manipulatsioonioskused m\u00e4ngu, et seda ei juhtuks. See on ka p\u00f5hjus, miks just borderline-meest on nii raske maha j\u00e4tta. Ta helistab, n\u00f5uab, nutab, r\u00fcndab, palub ja \u00e4hvardab. Kuni on j\u00e4lle meeldiv ja \u00fclistav \u2013 k\u00f5ik see kurnab ja vahel on lihtsam j\u00e4rele anda kui v\u00f5idelda.\nPiirialane isiksuseh\u00e4ire keerleb identiteedi ja suhete \u00fcmber. Kuna piirialane kohandumus on eba\u00f5nnestunud individualiseerumise ja emast (v\u00f5i ka isast, kui tegu oli esmase hooldajaga) eraldumise resultaat, siis ei suuda inimene efektiivselt \u00fcksinda funktsioneerida. \u00dcksi olles tajub ta end h\u00fcljatud lapsena ja v\u00f5ib \u00fclem\u00e4\u00e4rase stressi korral t\u00e4ielikult enesevalitsuse kaotada.\nKuna inimese identiteet on alaarenenud ja koosneb integreerimata arusaamadest ja polariseeruvatest \u00e4\u00e4rmuslikest kujutlustest iseenda kohta (nt mustvalge m\u00f5tlemine, k\u00f5ik on kas hea v\u00f5i halb), on tal keeruline toime tulla olukorraga, mis n\u00f5uab initsiatiivi, s\u00f5ltumatust ja autentsust. Kontaktis olekuks kasutab ta primitiivseid ps\u00fchholoogilisi kaitsemehhanisme, nagu klammerdumine, v\u00e4ltimine, eitamine, iseenda omaduste, vajaduste ja k\u00e4itumise projitseerimine teistele.\nPiirialased mehed on tujukad ja vihased ning erinevalt nais-borderline'ist v\u00f5ivad olla ka emotsionaalselt v\u00e4hem intelligentsed. Seet\u00f5ttu ilmnevad nende tugevad tunded (viha, hirm, pettumus, \u00fcksindus, \u00fcllatus) ainult \u00fches vormis \u2013 agressioonina. Ka enesetapuga \u00e4hvardamine on sage.\nMees-borderline'idel ilmneb tugevamalt ka antisotsiaalne ja riskik\u00e4itumine. Ekstreemse k\u00e4itumisega tahaksid nad teisi justkui \u0161okeerida, oma tugevaid tundeid r\u00f5hutada. Selline inimene v\u00f5ib hakata partneri k\u00e4itumist tugevalt juhtima ja reguleerima, ent keeldub enesejuhtimisest ega luba endale mingeid piire seada. Ta on \u00fclitundlik teiste valesammude ja s\u00f5nade suhtes. K\u00f5ik keerleb tema \u00fcmber. Sagedasti on sellised mehed vastuv\u00f5tlikud ka s\u00f5ltuvustele (seks, narkootikumid, alkohol, ostlemine, m\u00e4ngurlus), mis tuleneb impulsikontrolli probleemidest. Ka nartsissistlikud jooned pole haruldased.\nSisemise l\u00f5hestumise tulemusena ei suuda mees kogeda vihahoos l\u00e4hedase vastu midagi positiivset. Turvatunne on j\u00e4\u00e4gitult kadunud. Ta armastab ja j\u00e4rgmisel hetkel vihkab oma partnerit. Kord v\u00f5ib ta \u00f6elda, et oled mu maailm, ja juba j\u00e4rgmisel paisata su kildudeks.\nSellise mehe kinnisideeks on suhted. Hirmule mahaj\u00e4etuse ees reageerib ta raevukalt, isegi kui selleks pole alust. Piirialane inimene k\u00f5nnib l\u00e4bi elu, otsides armastust ja hoolitsust, kuid selle asemel et ravida oma lapsep\u00f5lvehaavu, hakkab trag\u00f6\u00f6dia korduma, kuna kooselu muutub v\u00f5imatuks.\nKeegi ei saa l\u00f5puni pakkuda sellist armastust, mis vanematest puudu j\u00e4i. \u00dckski teine t\u00e4iskasvanu ei saa end ohvriks tuues seda traagikat muuta ja inimest tema kannatustest p\u00e4\u00e4sta. \u00dcksk\u00f5ik kui palju partner paindub, p\u00fc\u00fcab m\u00f5ista v\u00f5i tema seksuaalsetele soovidele j\u00e4rele anda (kasv\u00f5i iseenda kaotamise hinnaga), siis abi sellest pole.\nMida tervem on partner, seda pingelisemaks muutub suhe, sest kaaslane pole n\u00f5us samav\u00f5rra kannatama. Soovides vastutusv\u00f5imelist partnerit, teeb ta varem v\u00f5i hiljem s\u00fcdame k\u00f5vaks ja l\u00f5petab suhte. \u201eKuidas seda k\u00f5ike nii l\u00f5petada, et ta ei tunneks end solvatuna?\u201c muretses Eva, sest k\u00f5igest hoolimata oli Stenil tema s\u00fcdames koht. Konflikt on aga paraku v\u00e4ltimatu ja tegelikult aitab see l\u00f5puks eralduda.\nBorderline'i puhul on lahkumineku esimeseks sammuks f\u00fc\u00fcsiline eraldumine. On vaid aja k\u00fcsimus, kui piirialane inimene algatab uue t\u00fcli. Ja kui naine ootusp\u00e4raselt ei reageeri (ei hakka lohutama, keeldub seksist), on t\u00f5en\u00e4oline, et tekkinud pinge on mehele liiga suur. Ta v\u00f5ib \u017eestina k\u00fcll lahkuda, kuid j\u00e4\u00e4b ootama, et naine teda tagasi manguma hakkaks.\nKuigi Sten lahkus Eva juurest ise, k\u00e4itus ta edasi viisil, nagu oleksid nad paar: kutsus teda enda juurde, tahtis koos uut m\u00f6\u00f6blit osta, n\u00f5udis aega ja pahandas, kui naine seda ei v\u00f5imaldanud. Eva hakkas taas trennis k\u00e4ima, mispeale Sten k\u00e4ratas: \u201eMis sa sinna trenni ronid!\u201c Iga telefonik\u00f5ne l\u00f5ppes negatiivse emotsiooniga.\nAjaga mehe agressiivsus kasvas, sest ta ei saanud Eva juurde tagasi. Kui viimane julges kehtestada piire ja \u00f6elda ei, tuli Steni kehakeelde selgelt \u00e4hvardav hoiak. Iga kord, kui Eva s\u00fcda hakkas sulama, aitasid sellised kogemused meenutada, miks ta soovis mehest lahku minna.\nEriti suur tagasilanguse oht on esimestel kuudel, kui teise j\u00e4rele tuntakse igatsust \u2013 halb ununeb kergesti ja hea v\u00f5imendub ning mees sekkub ka j\u00f5uliselt, et naine tagasi saada. Tegime Evaga kokkuleppe, et \u00fcksk\u00f5ik mis juhtub, mitte mingil juhul ei tohi ta Steni oma eluruumidesse lubada. Eva pidas kokkuleppest kinni, kuigi t\u00f5des, et see polnud lihtne \u2013 kohe algas ju tuttav manipulatsioon: meelitused ja kaastundele m\u00e4ngimine, seej\u00e4rel solvangud ja \u00e4hvardused.\nMeie kokkuleppele toetudes hakkas Eva Stenist distantseeruma, tema tavaline elur\u00fctm taastus. Ta k\u00e4is trennis, suhtles s\u00f5prade ja emaga nii, nagu ise tahtis. Hirm j\u00e4\u00e4da liiga kauaks k\u00fcla peale ja nautida teiste inimeste seltsi hakkas ajaga taanduma. Iga lahusoldud p\u00e4ev t\u00f5i kinnitust, et lahkuminek oli \u00f5ige otsus.\nViimase \u00fchendava niidi aitas Sten ise l\u00e4bi l\u00f5igata. Nimelt helistas mees Evale, kui tol oli pooleli k\u00f5ne oma emaga. Kui Eva l\u00f5petas ja Stenile tagasi helistas, n\u00f5udis mees aru, miks temaga kohe ei suheldud. Ja kellega naine \u00fcldse nii pikalt r\u00e4\u00e4kis?! Saades vastuseks, et emaga, prahvatas Sten halvustavalt: \u201eKas sul on tissitusk peal! Kasva suureks!\u201c\nSee oli viimane piisk Eva karikasse, ta katkestas k\u00f5ne ja blokeeris mehe numbri. Ta oli vaba. \u201eNii hea on olla, ma ei tunne tema suhtes enam midagi. Mul on nii suva.\u201c\nSten otsib endiselt Eva t\u00e4helepanu, aga suhe on naise poolt otsas. Suhtes olemiseks on vaja kahe inimese soovi ja konsensust, lahkuminekuks piisab sellest, et \u00fcks seda otsustab. Eva on vaba, aga Sten vajab enda k\u00f5rvale uut naist...\nKas paariteraapiast oleks abi?\n\u201ePs\u00fchhoterapeudina pean t\u00f5dema, et Eva lugu pole kaugeltki haruldane,\u201c \u00fctleb Kaire Talviste, \u201ekuid kahjuks pean tunnistama, et paariteraapiast pole selliste suhted\u00fcnaamikate puhul kuigiv\u00f5rd abi: partneri h\u00e4iritus on liiga s\u00fcgav, enesereflektsiooniv\u00f5ime samas liiga madal, et vajalikke muutusi esile kutsuda. Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib paariteraapia agooniat ainult pikendada, sest loodetud muutuste ootuses ei saa partner ka suhtest lahkuda.\u201c\nNaised versus mehed\nPiirialast isiksuseh\u00e4iret diagnoositakse valdavalt naistel, mis on tugevas seoses sooliste eelarvamustega.\nNaistele omistatakse sagemini emotsionaalset ebastabiilsust ja \u00e4kilisi meeleolumuutusi. Samuti n\u00e4hakse p\u00f5hjusena naiste suuremat valmisolekut vaimse tervise probleemide korral abi otsida.\nAjakirjas Journal of Personality Disorders hindasid Minnesota ja Harvardi \u00fclikooli teadlased piirialase isiksuseh\u00e4ire esinemise soolisi erinevusi. Uurimuse k\u00e4igus leiti, et naistel oli suurem kalduvus depressioonile ja \u00e4revusele ning t\u00f5sisemad probleemid suhete hoidmisel. Meeste puhul see-eest esines suurema t\u00f5en\u00e4osusega antisotsiaalset k\u00e4itumist ning nartsissismi. Samuti on leitud, et piirialastel meestel on (v\u00f5rreldes sama diagnoosiga naistega) plahvatuslikum temperament, k\u00f5rgem uudsusejanu, kalduvus meelem\u00fcrkide kuritarvitamisele, paranoia ning passiivagressiivsus.\n*Nimed muudetud.\nTekst: Kaire Talviste, kliiniline gestaltps\u00fchhoterapeut | Kollaa\u017e: Elis Svistunova"}
{"text":"Kuidas saab Eestis kinnisvara soetada v\u00e4lismaalane?Eesti on avatud riik ja kinnisvara ostu piiranguid on v\u00e4he. Seadusega on piiratud avalikust huvist tuleneva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest l\u00e4htuva kinnisasja omandamine. See t\u00e4hendab, et kortereid ja eramuid saavad ka v\u00e4lismaalased osta vabalt, kitsendused on kehtestatud eelk\u00f5ige p\u00f5llumajandus- ja metsamaa ostmiseks.\nOluline on, et ostja ja m\u00fc\u00fcja oleksid \u00fchel meelel, mis hinna eest tehing tehakse ja millal vara \u00fcle antakse. Leping tuleb vormistada kirjalikult ja t\u00f5estada notariaalselt. Omandi \u00fclemineku protsessi l\u00f5petab kanne kinnistusraamatusse. Kaasomandis oleva kinnistu puhul on ostuees\u00f5igus kaasomanikul.\nK\u00f5ik Euroopa majanduspiirkonna kodanikud on kinnisvaratehingute m\u00f5ttes Eesti kodanikega v\u00f5rdsustatud, piirangute aluseks on rahvusvahelised kokkulepped. Kaudseks piiranguks, mis tehinguid aeglustab, v\u00f5ib olla see, et v\u00e4lisriigi kodaniku isikut t\u00f5endav dokument peab olema t\u00f5lgitud eesti, vene v\u00f5i inglise keelde ning t\u00f5lge peab olema vandet\u00f5lgi tehtud v\u00f5i notari kinnitatud. M\u00fc\u00fcgi korral on kodanikul vaja hankida koduriigi t\u00f5end perekonnaseisu kohta vms.\nMaa ostmisel algavad piirangud 10 hektarist\nMaa ostu soovi puhul peab teadma, et kinnistu k\u00f5lvikulises koosseisus* ei tohi metsa- ja p\u00f5llumaa osa olla \u00fcle 10 ha. Soovides osta \u00fcle 10 ha p\u00f5llu- ja metsamaad, peab juriidilisest isikust ostja, ka Eesti kodanik v\u00f5i v\u00e4lismaine \u00e4ri\u00fching enne seda olema juba \u00fcle 3 aasta tegelenud p\u00f5llumajandusega v\u00f5i metsa majandamisega, sh p\u00f5llumajandustoodete tootmisega. T\u00f5endi selle kohta saab Maksu- ja Tolliametilt. Eraisikul on \u00f5igus osta nii palju maad, kui ta soovib, piiranguid ei ole, kuid ka \u00e4ri\u00fching v\u00f5ib saada kohalikult omavalitsuselt (KOV) eriloa.\nKui aga metsa- ja p\u00f5llumaad soovib osta kodanik v\u00e4ljastpoolt Euroopa lepinguriike*, siis on selleks vaja taotleda KOV-i luba, olenemata kinnistu suurusest. Inimene peab olema elanud Eestis p\u00fcsivalt v\u00e4hemalt 6 kuud, siis v\u00f5ib talle anda ostuloa. Ilma selleta ei saa notar tehingut t\u00f5estada. Ka pole keelatud \u00a0asutada Eestis \u00e4ri\u00fching ja selle kaudu soetada peaaegu mis tahes kinnisvara.\nSiiski v\u00e4ikesaartel (v.a Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi) ega Vene F\u00f6deratsiooniga piirnevates valdades (Virumaal, Tartu-, P\u00f5lva- ja V\u00f5rumaal) ei saa kolmandate riikide kodanikud mingitel tingimustel maad osta. Sellised nn riigikaitselased piirangud kehtivad k\u00f5igi maaliikide suhtes. Korteriomandite soetamine ei ole piiratud.\n*K\u00f5lvikuline koosseis \u2013 k\u00f5lvik on loodusolude ja kasutusotstarbe poolest temaga k\u00fclgnevatest aladest erinev maat\u00fckk. K\u00f5lvikud jagunevad: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, \u00f5uemaa, muu maa. K\u00f5lvikuline koosseis kantakse maakatastrisse ja selle j\u00e4rgi m\u00e4\u00e4ratakse maatulundusmaa maksustamishind.\u00a0 Alates 1. jaanuarist 2019 m\u00e4\u00e4ratakse k\u00f5ikide \u00fcksuste k\u00f5lvikud kaardiandmete alusel.\n*Lepinguriigi kodanik on Eesti v\u00f5i teise Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi v\u00f5i OECD liikmesriigi kodanik, kel on \u00f5igus omandada p\u00f5llumajandus- ja metsamaad sisaldav kinnisasi ilma kitsendusteta. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus eristab siin veel ka kolmanda riigi (nt Venemaa) isikut.\nMilline on maa ostmise protseduur v\u00e4lismaa kodanikule?\nVajalik on isikut t\u00f5endav dokument\nV\u00e4lisriigis v\u00e4lja antud muukeelne dokument peab olema t\u00f5lgitud eesti, vene v\u00f5i inglise keelde ning t\u00f5lge peab olema vandet\u00f5lgi tehtud v\u00f5i notari kinnitatud. Apostillimine* pole alati n\u00f5utud.\n*V\u00e4lisriigi dokumentide \u00f5igsust kinnitab \u00fcldjuhul apostill, aga on rida riike, mille dokumentide puhul seda aegav\u00f5tvat protseduuri enam ei n\u00f5uta: Prantsusmaa, Belgia, Taani, Iirimaa, Itaalia ja L\u00e4ti on \u00fchinenud E\u00dc liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooniga. Seega nendesse riikidesse esitatavaid ja sealt saabuvaid avalikke dokumente ei apostillita. Samuti ei n\u00f5uta apostillimist Soome rahvastikuregistri dokumentide puhul. Alates 1. jaanuarist 2018 v\u00e4ljastavad nimetatud v\u00e4ljav\u00f5tteid k\u00f5ik maakonnakeskuste kohaliku omavalitsuse \u00fcksused. Perekonnaseisuaktide mitmekeelseid v\u00e4ljav\u00f5tteid saab ilma apostillita kasutada j\u00e4rgmistest riikidest:\u00a0 Austria, Belgia, Bosnia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Luxembourg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Holland (Euroopa territoorium), Poola, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, \u0160veits ja T\u00fcrgi. Vajalik on kokkulepe maa m\u00fc\u00fcjaga (ostu-m\u00fc\u00fcgi hind ja tingimused)\nRaha kantakse tehingut t\u00f5estava notari deposiidikontole v\u00f5i tehakse muu kokkulepe. Kui tehingut finantseerib kolmas isik, peab ka tema olema tehingus kaasas ja oma n\u00f5usoleku andma.\nTehingu t\u00f5estamine\nKinnisvara m\u00fc\u00fcgil on n\u00f5utav kirjalik vorm ja notariaalne t\u00f5estamine, e-residentsuse olemasolul on v\u00f5imalik ka v\u00e4lisriigi kodanikul osaleda kaugt\u00f5estamises. Peale seda tehakse uue omaniku kasuks kanne kinnisturaamatusse.\nP\u00e4rast maaomandi \u00fcleminekut tekib uuel omanikul maamaksukohustus. Maamaksu kehtestab kohalik omavalitsus. Kui omand l\u00e4heb \u00fcle enne jooksva aasta 1. juulit, tekib uue omaniku maamaksukohustus sama aasta 1. juulist. Maa omandamisel alates 1. juulist tekib maksukohustus maa omandamise aastale j\u00e4rgneva aasta 1. jaanuarist.\nTulumaksustamine\nKui maad ostab Eesti kodanik ja resident, siis selle m\u00fc\u00fcjat maksustatakse Eesti tulumaksuseaduse kohaselt ja valdavalt vastavalt valemile \u201etulu \u2013 kulud = kasum x 0,2\u201c.\nMitteresidentide kinnisvaratulude maksustamist reguleerivad Eesti seadusandluses tulumaksuseadus ja riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise v\u00e4ltimise ning maksudest hoidumise t\u00f5kestamise lepingud (maksulepingud).\u00a0 Kui kinnisvara m\u00fc\u00fcb m\u00f5ne muu riigi, kas v\u00f5i Soome kodanik,\u00a0 tuleb ka temal tasuda tulumaksu. Maksud tasutakse seal, kus kinnisvara asub: tuludeklaratsioon tuleb esitada ja tulumaks tasuda Eesti riigile. Mitteresidendid deklareerivad saadud maksustatava kasu vara v\u00f5\u00f5randamiselt ise, v\u00e4ljamaksetelt kinnipidamist ei toimu. Elukoha v\u00f5\u00f5randamine on Eesti residentidele ja kodanikele tulumaksuvaba kord kahe aasta jooksul, mitteresidendid seda maksusoodustust kasutada ei saa.\nTuMS \u00a7 6 lg 3 alusel toimub mitteresidendist juriidilise isiku tulude deklareerimine ja maksustamine, tulumaksu kinnipidamine ja tasumine samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist f\u00fc\u00fcsilise isiku puhul, kui seaduses pole s\u00e4testatud teisiti. Juriidilise isiku residentsuse m\u00e4\u00e4ramisel v\u00f5ib saada oluliseks ka tema juhtorgani tegelik asukoht, registreerimis- v\u00f5i asutamiskoht v\u00f5i juhindutakse muudest majanduslikult olulistest n\u00e4itajatest.\nRohkem Arco Varaga seotud artikleid leiad siit."}
{"text":"USA vaade: Zelenski on l\u00f5ksus \u2013 ta ei suuda s\u00f5da v\u00f5ita, aga ei saa lubada ka kaotust \u2013 mis edasi saab?Ukraina s\u00f5jav\u00e4e soov Venemaa poolt vallutatud territooriumi tagasi saamiseks v\u00f5ib Kiievi aeglaselt arenevale vastupealetungile hoogu anda, kuid m\u00f5ned eksperdid v\u00e4idavad, et s\u00f5da lahinguv\u00e4ljal niikuinii ei v\u00f5ideta.\nL\u00e4\u00e4ne ametnike s\u00f5nul on Zapori\u017eija oblastis k\u00e4imas v\u00e4gede ja tulej\u00f5u suurenemine ning Venemaa president Vladimir Putin tunnistas neljap\u00e4eval, et \u201evaenutegevus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt intensiivistunud\u201d. Riikliku Julgeolekun\u00f5ukogu pressiesindaja John Kirby, kellelt k\u00fcsiti sel n\u00e4dalal Ukraina edusammude kohta, r\u00f5hutas, et \u201esee ei ole ummikseis. Nad ei ole tardunud. Ukrainlased liiguvad\u201d.\nM\u00f5ned eksperdid aga v\u00e4idavad, et tupik on k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem stsenaarium, vahendab USA Today.\nUSA \u00f5huv\u00e4e veteran Steven Myers, kes t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lisministeeriumi rahvusvahelise majanduspoliitika n\u00f5uandekomisjonis kahe v\u00e4lisministri alluvuses, \u00fctles v\u00e4ljaandele USA Today, et \u00fcks L\u00e4\u00e4ne narratiividest on see, et Putin kavatseb vallutada Ukraina ja j\u00e4tkata L\u00e4\u00e4nde, kui teda ei peatata. Kuid Myers v\u00e4idab, et Venemaa s\u00f5jaline taktika on olnud \u201evallutamisega t\u00e4iesti vastuolus\u201d. Tema s\u00f5nul oli, on ja j\u00e4\u00e4b alati eesm\u00e4rgiks Ukraina iga hinna eest NATO-st eemal hoidmine.\n\u201eStrateegiliselt kaotasid m\u00f5lemad pooled selle s\u00f5ja enne selle algust. See l\u00f5peb ummikseisuga, mis minu arvates oli Putini kavatsus algusest peale,\u201d \u00fctles Myers. \u201ePresident Biden, NATO ja (Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r) Zelenski on sattunud enda loodud Catch-22 l\u00f5ksu, suutmata t\u00e4ita enda loodud ebarealistlikke ootusi.\u201d\nSyracuse\u2019i \u00fclikooli professor ja s\u00f5ltumatu m\u00f5ttekoja Atlantic Council vanemteadur Sean McFate \u00fctleb, et Zelenski on \u201el\u00f5ksus. Ta ei suuda v\u00f5ita, kuid ei saa endale lubada ka kaotamist\u201d. Rohkem kui aasta n\u00f5udis ta NATO-lt \u00fcha keerukamaid relvi ja miljardeid dollareid ning lubas Venemaa kevadpealtungiga v\u00e4lja t\u00f5rjuda. McFate \u00fctleb, et see r\u00fcnnak \u201eon raskustes\u201d.\n\u201eNATO kogeb doonoriv\u00e4simust ja pettumust Zelenski kaotuse p\u00e4rast,\u201d \u00fctles McFate v\u00e4ljaandele USA Today. \u201eTa on kaotamas usaldusv\u00e4\u00e4rsust, Ukraina peamist vara.\u201d\nMcFate \u00fctles, et Ukrainale rohkemate relvade andmine ja riigi v\u00f5itmisele loomine on \u201estrateegiline hullumeelsus\u201d. Seda s\u00f5da ei v\u00f5ideta lahinguv\u00e4ljal, sest sel viisil enam s\u00f5du ei v\u00f5ideta, \u00fctles ta.\n\u201eUSA on v\u00f5itnud lahinguid ja kaotanud s\u00f5du juba 50 aastat,\u201d \u00fctles ta.\nEndine USA suursaadik murelikus Venemaa naaberriigis Eestis Jeff Levine arvab, et Zelenskil l\u00e4heb h\u00e4sti ja ukrainlased peaksid oma saavutuste t\u00f5ttu end h\u00e4sti tundma. Levine\u2019i s\u00f5nul on Ukraina juhi valitsus lahinguv\u00e4ljal ootusi \u00fcletanud, s\u00e4ilitades samal ajal tsiviilelanikkonnale suunatud teenused ja teabevoo laastava s\u00f5ja ajal.\nLevine \u00fctles, et Zelenski on teinud ka \u201eh\u00e4davajalikke\u201d j\u00f5upingutusi korruptsiooni vastu v\u00f5itlemiseks ning n\u00e4ib, et ta teeb head t\u00f6\u00f6d rahvusvahelise abi ja \u00fclioluliste kahepoolsete suhete juhtimisel.\n\u201eKuidas konflikt l\u00f5peb, j\u00e4\u00e4b miljoni dollari k\u00fcsimuseks, kuid ma kahtlen, kas see on Putini tingimustel,\u201d \u00fctles Levine. \u201eMa arvan, et Putin kaotab n\u00f5rgenenud poliitilise ja avaliku toetuse t\u00f5ttu palju rohkem kui Zelenski.\u201d"}
{"text":"MEEDIAKRIITIKLA: Venemaa \u00e4hvardas taas tuumarelvaga: see m\u00f5ni uudis, aga seekord k\u00f5he hakkas\u2026 Tallinnas avati t\u00e4na m\u00e4lestustahvel k\u00f5igi vene okupatsioonide kiitjale. Eesti rahvale naeratas \u00f5nn: meile n\u00e4idati v\u00e4liseestlase persetVenemaa vahepealne \u201epresident\u201c ehk Vladimir Putini kurjustav k\u00e4piknukk Dmitri Medvedev, kes on praegu agressorriigi julgeolekun\u00f5ukogu aseesimees, \u00e4hvardas t\u00e4na maailma tuumarelva kasutamisega.\nT\u00e4na seoses Venemaa s\u00f5jalaevastiku p\u00e4eva ja \u00f6ise droonir\u00fcnnakuga Moskvale postitas Medvedev lubaduse kasutada tuumarelva \u201eVenemaa territooriumi v\u00f5\u00f5randamise juhul\u201c.\n\u201eVenemaa territooriumi\u201c all m\u00f5tleb Medvedev Venemaa poolt h\u00f5ivatud Krimmi ja teisi okupeeritud Ukraina alasid. Ta lubas, et kui Ukraina armee vastur\u00fcnnak NATO abil \u00f5nnestuks, rakenduksid Venemaa s\u00f5jalise doktriini reeglid ja k\u00e4iku l\u00e4heksid tuumarelvad, \u201ekuna teist valikut lihtsalt ei j\u00e4\u00e4\u201c.\nSeoses sellega v\u00e4itis Putini sabakont, et \u201evaenlased peavad palvetama meie s\u00f5dalaste eest\u201c, kuna vene s\u00f5durid \u201eei lase puhkeda \u00fclemaailmsel tuumatulekahjul\u201c. Medvedev l\u00e4ks ka konkreetseks, mainides v\u00e4idetavalt piiramatu tegevusraadiusega mehitamata allveeaparaati \u201ePoseidon\u201c, mis on 20 meetrit pikk 100-megatonnise tuumalaenguga torpeedo, mis on omasugustest 30 korda raskem. L\u00f5hkedes USA ranniku l\u00e4histel tekitaks see kuni poole kilomeetri k\u00f5rguse tsunami, mis h\u00e4vitaks k\u00f5ik kuni pooleteise tuhande kilomeetri kaugusel rannast, saastades l\u00f5plikult ranniku ja tekitades ka vulkaanide purskeid.\nSelline siis hommik t\u00e4na Kremlis.\n+ + + + + + +\nKeskerakond j\u00e4tkab oma v\u00f5imu p\u00f5listamist: \u00e4sjasele uudisele uue Moskva \u00f5igeusukiriku propagandakeskuse ehitamisest Lasnam\u00e4ele, mis k\u00f5ik algas Savisaare ja FSB-Jakunini romantilisest suhtest (uut projekti toetas Tallinna linnavalitsus), j\u00e4rgnes teade Hanon Barabaneri m\u00e4lestustahvli t\u00e4nasest avamisest aadressil Kivila 18.\n\u201eMul oli suur au olla h\u00e4rra Barabaneriga tuttav ning tean omast kogemusest, et tegemist on oma aja suurkujuga. Ta osales aktiivselt poliitilises ja avalikus elus ning tema panus nii Eesti hariduse edendamisse kui ka teadusesse on hindamatu,\u201c \u00fctles Lasnam\u00e4e linnaosa vanem Julianna Jurt\u0161enko. Ta lisas, et viimastel aastatel on Lasnam\u00e4e Linnaosa Valitsus paigaldanud mitmele kuulsale Lasnam\u00e4el elanud avaliku elu tegelasele m\u00e4lestustahvli ning kindlasti j\u00e4tkab linnaosavalitsus antud projektiga ka tulevikus,\u201c teatab tallinn.ee.\nLoodetavasti ei ole tulevik ikkagi keskerakonna p\u00e4ralt, muidu leiame m\u00f5ne aasta p\u00e4rast seinalt veel m\u00f5ne punaprofessori v\u00f5i alekseisemjonovlase autahvli, sest selliseid on \u201eTallinna aukodanike\u201c hulgas veel k\u00fcll ja uuedki tulekul.\nMis puutub Barabanerisse, siis tema k\u00fcll ei m\u00e4nginud mitte mingit erilist rolli \u201eEesti hariduse edendamises ja teaduses\u201c, sest tema ajas ikka \u201eEesti deindustrialiseerimise katastroofi\u201c Kremli h\u00e4ma ja tegutses valdavalt venekeelses ruumis, kuna eesti meedia ja teadusringkonnad teda absoluutselt ei aktsepteerinud. Tema juhitud k\u00f5rgkool Ecomen filiaalidega Ida-Virumaal ja raja taga l\u00f5petas oma eksistentsi skandaaliga, kuna haridusministeerium tuvastas, et seal antud haridus oli ebakvaliteetne. Kohe algas kisa, et Ecomeni lugu on vene keele ja hariduse vastu suunatud russofoobide operatsioon.\nJa veel: Tallinna linnavalitsus ilmselt iga kord ei adugi, keda edutab ja kelle m\u00e4lestust j\u00e4\u00e4dvustab. Aukodanike nimekirjas Tallinna linnavalitsuse portaalis on Barabaneri tutvustust illustreeritud hoopis teise inimese fotoga, kes meenutab kangesti nooremapoolset Ike Volkovit. Aga ma v\u00f5in ka eksida, kuna ei ole p\u00e4dev arhitektuuri ja kukerpillinduse vallas ega ole f\u00e4nn ka.\n\u201eEstljandskija Vedomosti\u201c (rodina.ee) oma j\u00e4relh\u00fc\u00fcdes \u201eEesti internatsionalistteadlase Hanon Barabaneri m\u00e4lestuseks\u201c (toto tehtud Sputniku stuudios) kirjutas muuseas j\u00e4rgmist (\u041f\u0410\u041c\u042f\u0422\u0418 \u042d\u0421\u0422\u041e\u041d\u0421\u041a\u041e\u0413\u041e \u0423\u0427\u0401\u041d\u041e\u0413\u041e-\u0418\u041d\u0422\u0415\u0420\u041d\u0410\u0426\u0418\u041e\u041d\u0410\u041b\u0418\u0421\u0422\u0410 \u0425\u0410\u041d\u041e\u041d\u0410 \u0411\u0410\u0420\u0410\u0411\u0410\u041d\u0415\u0420\u0410 \u2013 \u2018\u042d\u0421\u0422\u041b\u042f\u041d\u0414\u0421\u041aI\u042f \u0412\u0462\u0414\u041e\u041c\u041e\u0421\u0422\u0418\u2019\/RODINA.EE):\n\u201eEestikeelsed v\u00e4ljaanded ei osutanudki t\u00e4helepanu meie riigi v\u00e4ljapaistva esindaja surmale. See n\u00e4itab, kui kurdiks j\u00e4\u00e4b kohalik etnokraatia meie riigi kolmandiku ehk vene\/venekeelse elanikkonna probleemide suhtes, kui \u00fcksk\u00f5ikseks. Selle elanike osa diskrimineerimise ja mured on Hanon Barabaner t\u00f5stnud kilbile \u00fcle 30 aasta, kusjuures k\u00f5igil erinevatel trib\u00fc\u00fcnidel k\u00f5igi erinevate organisatsioonide nimel. Ja tegi seda erinevalt teistest liidritest eriti eredalt ja veenvalt\u2026 Hanon Barabaner oli t\u00f5eline internatsionalist, russofoobide, antisemiitide ja vene \u0161ovinistide vaenlane\u2026 Ta igati r\u00f5hutas vene kohaloleku positiivse m\u00f5ju Eestile nii tsaari ajal, esimese Eesti Vabariigi ajal kui ka n\u00f5ukogude ajal, mis \u00f5petas eesti \u00fchiskonda olema rohkem sallivad teisi rahvuseid esindanud Eesti elanike suhtes\u201c.\nSelle j\u00e4rgi otsustades tegeles lahkunu eestlaste ohjeldamatu mustamisega, valetades k\u00f5ikjal venekeelsete diskrimineerimisest Eestis. Lisaks on see vana anastajate, okupantide ja k\u00fc\u00fcditajate jutt: venelased t\u00f5id metsikutele eestlastele kultuuri ja sallivuse iga jumala kord, kui siia r\u00fc\u00fcsteretkele tulid.\nSellisele tegelasele avas siis Jurt\u0161enko t\u00e4na Lasnagorskis m\u00e4lestustahvli. Ja enne kui keskerakond, kes on Tallinnas sisuliselt \u00fcks ja ainus \u201evene tiib\u201c, ei muutu korruptsioonipesast ja Jedinaja Rossija filiaalist normaalseks Eesti erakonnaks, v\u00f5i ei kao maamunalt sootuks, j\u00e4tkub see internatside tsirkus kuni eestlaste pealinna t\u00e4ieliku taasokupeerimiseni.\n+ + + + + + +\nEestlased aga ei tee venestamisest suurt numbrit, sest v\u00e4lismaalt tuli meie meelt lahutama eesti p\u00e4ritoluga perse. Eriti meeli\u00fclendav ongi see, et antud kehaosa kuulub kaash\u00f5imlasele. Nii et praegusel persevaesel ajal Eestis on meil mida vaadata. Ja kas pole siis soe tunne: see on ju meie koduperse \u2013 l\u00f6sutanud aastaid v\u00e4lismaa kuumadel randadel, tuli ta armuliselt kodu-Eestisse ja t\u00e4idab oma kuldse sisuga meiega \u00fchist kanalisatsiooni! Mille kaudu meie persed \u00fchinevad j\u00e4relikult teiste Eestit ohutult kauguselt armastavate persetega \u00fcheks suureks kodumaad armastavaks perseks. Ja kallis Eestimaa praegu ongi suures-suures perses.\nKui keegi praegu pahandab, et ma kasutan siin eesti s\u00f5na \u201eperse\u201c, siis mingu sinnasamusesse. Iga jumala p\u00e4ev kostitab eesti peavoolumeedia mind k\u00fcmnete persetega. Nii valgete kui ka mustade (selles m\u00f5ttes et musta v\u00e4rvi). Ja mitte ainult \u00fclekantud t\u00e4henduses. Mind j\u00f5llitavad l\u00f5putud irvitavad kannikad. Nemad v\u00f5ivad mulle n\u00e4idata seda kohta p\u00e4evast p\u00e4eva, mina aga ei tohi nimetada \u00f5ige nimega seda, mida ma n\u00e4en\nLegendaarne n\u00f5ukogude juudin\u00e4itleja Faina Ranevskaja vastas, kui talle tehti m\u00e4rkus, et vene kirjanduskeeles puudub s\u00f5na \u201e\u017eopa\u201c: \u201eKummaline: s\u00f5na pole, aga \u017eopa on\u201c.\nLoomulikult ei hakka ma siin neid eesti \u201es\u00f5ltumatu\u201c peavoolumeedia pildikesi reprodutseerima, kuna tekkib autori\u00f5iguste k\u00fcsimus: kellele kuulub kirjade j\u00e4rgi see v\u00f5i teine tagument, kes on selle s\u00fcnnitanud, nuumanud, kinni maksnud ja kuldse pakkimisn\u00f6\u00f6ri kannikate vahele ostnud.\n\u00dchest asjast ei saa ma aru: miks peaksite teie, kallid eestlased, tundma uhkust, n\u00e4hes teid v\u00e4lismaal esindavat perset? Kas te teete \u00fcldse vahet? Ja kas teile ei tundu, et teile n\u00e4idatakse ilget foto\u0161opitud tselluliiti? Hea k\u00fcll, Silver Meikar jooksis seal Br\u00fcsselis ringi naturaalselt porgandpaljana ja nii kiiresti, et ujumisbasseinist v\u00e4ljunud araablased ei saanud teda paraku k\u00e4tte.\nAga \u00e4kki hiljem said, meile ju k\u00f5ike ei r\u00e4\u00e4gita.\nIvan Makarov \u00a0\u00a0"}
{"text":"ECOWAS andis Nigeri huntale n\u00e4dala v\u00f5imust loobumiseksABUJA, 30. juuli, AFP-BNS \u2013 L\u00e4\u00e4ne-Aafrika riikide \u00fchenduse ECOWAS liidrid andsid p\u00fchap\u00e4eval Nigeri huntale \u00fche n\u00e4dala v\u00f5imust loobumiseks, hoiatades, et nad ei v\u00e4lista \"j\u00f5u kasutamist\".\nNad otsustasid rakendada Nigeri vastu koheselt finantssanktsioonid.\n15-liikmeline ECOWAS n\u00f5udis Nigeri valitud presidendi Mohamed Bazoumi kohest vabastamist ja ametisse ennistamist.\n\"Juhul kui v\u00f5imude n\u00f5udmisi ei t\u00e4ideta n\u00e4dala jooksul, rakendab (ECOWAS) k\u00f5iki vajalikke meetmeid taastamaks Niger Vabariigis p\u00f5hiseaduslik kord. Sellised meetmed v\u00f5ivad h\u00f5lmata j\u00f5u kasutamist,\" \u00fctles \u00fchendus p\u00fchap\u00e4eval Nigeerias Abujas korraldatud tippkohtumisel.\nAvalduses m\u00e4rgiti, et ECOWAS-i liikmesriikide staabi\u00fclemad kohtuvad koheselt.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u00abJuba ammu surnud\u00bb punk toob j\u00e4rjest rohkem inimesi kokkuSeda juttu, et punk on kohe suremas, on r\u00e4\u00e4gitud juba 1980. aastate algusest. Enam kui k\u00fcmme aastat igal suvel Tartus Raadil Punk & Rock festivali vedanud J.M.K.E. trummar Roland Sutt naerab, et Eesti pungi kogukond j\u00e4tkab traditsiooni ja kuulutab pungile j\u00e4tkuvalt surma. Punkfestival toob igal aastal aga j\u00e4rjest rohkem inimesi kokku.\nRaadil on punkfestivali peetud juba eelmise aastak\u00fcmne algusest. Kui k\u00fcmmekond aastat tagasi peeti pidu p\u00f5him\u00f5ttel \u00abAh, tulge kohale, vaatame, mis saab\u00bb, siis t\u00e4navune pidu \u00fcllatas ka neid, kes igap\u00e4evaselt subkultuuriga kokku ei puutu.\nPisikesel festivalialal leidis s\u00fc\u00fca-juua peaaegu igale maitsele, rahvas oli s\u00f5bralik ja abivalmis ning loomulikult l\u00f5bustas n\u00e4dalavahetuse jooksul publikut v\u00e4ga lai valik artiste. Muruplatsil ei torganud silma mitte \u00fckski tops ega maha loobitud koni. \u00abMis seal salata, varasemalt on pr\u00fcgi igasugustel muusikafestivalidel probleemiks olnud, kuid panditopsi s\u00fcsteem ja inimeste m\u00f5istlik k\u00e4itumine on vist moodi l\u00e4inud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis \u00fcrituse eestvedaja Roland Sutt.\nSuti s\u00f5nul on Raadi m\u00f5isapark ideaalne koht sellise \u00fcrituse korraldamiseks, kuna see on linnale l\u00e4hedal ja samas looduslikus keskkonnas. \u00abOleks pidu Tartust viie kilomeetri kaugusel, siis m\u00f5ned kaoksid ilmselt \u00e4ra v\u00f5i ei viitsiks tulla,\u00bb naeris ta.\nSel aastal pidi Sutt festivali kuup\u00e4eva veidi edasi nihutama, kuna Rally Estonia kuup\u00e4evad muutusid aasta alguses samuti. \u00abMulle v\u00e4ga ralli meeldib, aga me ei mahuks ERM-i \u00fcmbrusesse koos lihtsalt \u00e4ra,\u00bb s\u00f5nas Sutt. \u00ab\u00dcks festivali traditsioone on natuke kaugemal asuv telklaager ja see j\u00e4\u00e4ks ralli seltskonnale ette.\u00bb\n\u00a0\nPunk kui n\u00e4htus kindlasti aga v\u00e4lja surnud ei ole, pigem on vastupidi. Seda n\u00e4itab publiku suur huvi peo vastu ning noorte punkb\u00e4ndide populaarsus. \u00abMeil esines n\u00e4iteks Nahakiin, kellest vist ainult \u00fcks liige t\u00e4isealine on,\u00bb s\u00f5nas Sutt.\nPunk on oma olemuselt \u00fchiskonnakriitiline subkultuur ning selle s\u00f5num on ajas muutunud. \u00abEnam t\u00f5esti riigiv\u00f5imu vastu ei protestita, nagu n\u00e4iteks n\u00f5ukogude ajal. Samas on tulnud muusikasse sellised teemad nagu kliimasoojenemine, korruptsioon, loomulikult ka s\u00f5da,\u00bb kirjeldas Sutt, kes ise ka legendaarses punkb\u00e4ndis J.M.K.E. trumme m\u00e4ngib. \u00abVaadates meie b\u00e4ndi 1980. aastatel kirjutatud s\u00f5nu, siis tegelt on see tunne, et k\u00f5ik on j\u00e4lle p\u00e4evakorras, mitte midagi ei ole muutunud.\u00bb\n\u00a0\n"}
{"text":"N\u00e4dala TOP 5Viis enimloetud lugu J\u00e4rva Teataja veebilehel sellel n\u00e4dalal.Kaheaastane mudilane valmistas emale hirmsa \u00fcllatuseSahinad: Kas t\u00f5esti viis lapspornos\u00fc\u00fcdistus tuntud J\u00e4rvamaa v\u00e4ikeettev\u00f5tja kohtu etteTallinna-Tartu maanteel t\u00f5mmatakse kiirus l\u00f5iguti peaaegu poole v\u00f5rra allaArvutikelm l\u00fcpsis oma tuttava ja kiirlaenu\u00e4rid rahast lagedaksJuhilubadeta j\u00e4\u00e4nud korduvroolijoodik tegi luksusmaasturiga veel viimase s\u00f5idu ja kohe sekkus politsei\u00a0\n\n\n\n\n\n\u00a0"}
{"text":"T\u0161aadi president s\u00f5itis Nigeri pealinna (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nN'DJAMENA, 30. juuli, AFP-BNS \u2013 T\u0161aadi president, kindral Mahamat Idriss D\u00e9by Itno s\u00f5itis p\u00fchap\u00e4eval Nigerisse, et aidata lahendada kriisi selles riigis p\u00e4rast riigip\u00f6\u00f6ret, teatas T\u0161aadi valitsuse k\u00f5neisik.\n\"Itno on Nigeri pealinnas Niameys, et vaadata, mida ta saab teha kriisi lahendamiseks,\" \u00fctles Aziz Mahamat Saleh, lisades, et presidendi reis on T\u0161aadi algatus.\nL\u00e4\u00e4ne-Aafrika riikide \u00fchenduse ECOWAS liidrid andsid p\u00fchap\u00e4eval Nigeri huntale \u00fche n\u00e4dala v\u00f5imust loobumiseks, hoiatades, et nad ei v\u00e4lista j\u00f5ukasutamist.\n\u00dchendus otsustas rakendada Nigeri vastu koheselt finantssanktsioonid.\n15-liikmeline ECOWAS n\u00f5udis Nigeri valitud presidendi Mohamed Bazoumi kohest vabastamist ja ametisse ennistamist.\n\"Juhul kui v\u00f5imude n\u00f5udmisi ei t\u00e4ideta n\u00e4dala jooksul, rakendab (ECOWAS) k\u00f5iki vajalikke meetmeid taastamaks Niger Vabariigis p\u00f5hiseaduslik kord. Sellised meetmed v\u00f5ivad h\u00f5lmata j\u00f5u kasutamist,\" \u00fctles \u00fchendus p\u00fchap\u00e4eval Nigeerias Abujas korraldatud tippkohtumisel.\nAvalduses m\u00e4rgiti, et ECOWAS-i liikmesriikide staabi\u00fclemad kohtuvad koheselt.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"ECOWAS andis Nigeri huntale n\u00e4dala v\u00f5imust loobumiseks (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nABUJA, 30. juuli, AFP-AP-BNS \u2013 L\u00e4\u00e4ne-Aafrika riikide \u00fchenduse ECOWAS liidrid andsid p\u00fchap\u00e4eval Nigeri huntale \u00fche n\u00e4dala v\u00f5imust loobumiseks ja hoiatasid, et nad ei v\u00e4lista j\u00f5u kasutamist.\n\u00dchendus otsustas \u00fchtlasi kehtestada Nigerile koheselt finantssanktsioonid.\n15-liikmeline ECOWAS n\u00f5udis Nigeri valitud presidendi Mohamed Bazoumi kohest vabastamist ja ametisse ennistamist.\n\"Juhul kui v\u00f5imude n\u00f5udmisi ei t\u00e4ideta n\u00e4dala jooksul, rakendab (ECOWAS) k\u00f5iki vajalikke meetmeid taastamaks Niger Vabariigis p\u00f5hiseaduslik kord. Sellised meetmed v\u00f5ivad h\u00f5lmata j\u00f5u kasutamist,\" \u00fctles \u00fchendus p\u00fchap\u00e4eval Nigeerias Abujas korraldatud tippkohtumisel.\nAvalduses m\u00e4rgiti, et ECOWAS-i liikmesriikide staabi\u00fclemad kohtuvad koheselt.\nNigeri s\u00f5jav\u00e4elise riigip\u00f6\u00f6rde juhid \u00fctlesid p\u00fchap\u00e4eval, et L\u00e4\u00e4ane-Aafrika riikide majandus\u00fchendus (ECOWAS) v\u00f5ib peatselt Nigeri pealinnas s\u00f5jaliselt sekkuda.\nNigeeria pealinnas Ajubas toimus p\u00fchap\u00e4eval L\u00e4\u00e4ne-Aafrika riikide kriisikohtumine Nigeris toimunud riigip\u00f6\u00f6rde k\u00fcsimuses.\n\"Selle kohtumise eesm\u00e4rk on heaks kiita Nigeri vastane agressiooniplaan peatseks s\u00f5jaliseks sekkumiseks Niameys,\" v\u00e4tis Nigeri hunta enne kohtumise algust.\nV\u00e4idetavalt peetakse sellist plaani koost\u00f6\u00f6s Aafrika riikidega, kes ei ole piirkondliku organi liikmed, samuti teatud l\u00e4\u00e4neriikidega\nAFP \u2013 AP - Baltic News Service"}
{"text":"ECOWAS andis Nigeri huntale n\u00e4dala v\u00f5imust loobumiseks (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nABUJA, 31. juuli, AFP-AP-BNS \u2013 L\u00e4\u00e4ne-Aafrika riikide majandus\u00fchenduse ECOWAS liidrid andsid p\u00fchap\u00e4eval Nigeri huntale \u00fche n\u00e4dala v\u00f5imust loobumiseks ja hoiatasid, et nad ei v\u00e4lista j\u00f5u kasutamist, teatasid meediakanalid.\n\u00dchendus otsustas \u00fchtlasi kehtestada Nigerile koheselt finantssanktsioonid. Samuti n\u00f5udis 15-liikmeline ECOWAS Nigeri valitud presidendi Mohamed Bazoumi kohest vabastamist ja ametisse ennistamist.\n\"Juhul kui v\u00f5imude n\u00f5udmisi ei t\u00e4ideta n\u00e4dala jooksul, siis rakendab ECOWAS k\u00f5iki vajalikke meetmeid taastamaks Niger Vabariigis p\u00f5hiseaduslik kord. Sellised meetmed v\u00f5ivad h\u00f5lmata j\u00f5u kasutamist,\" hoiatas\u00a0 \u00fchendus Nigeerias korraldatud tippkohtumisel.\nAvalduses m\u00e4rgiti, et \u00fchenduse liikmesriikide staabi\u00fclemad kohtuvad koheselt.\nNigeri s\u00f5jav\u00e4elise riigip\u00f6\u00f6rde juhid avaldasid juba varem p\u00e4eval kartust, et ECOWAS v\u00f5ib peatselt s\u00f5jaliselt sekkuda, kui Nigeeria pealinnas Ajubas korraldati \u00fchenduse kriisikohtumine Nigeris toimunud riigip\u00f6\u00f6rde k\u00fcsimuses.\n\"Selle kohtumise eesm\u00e4rk on heaks kiita Nigeri vastane agressiooniplaan peatseks s\u00f5jaliseks sekkumiseks Niameys,\" v\u00e4itis Nigeri hunta enne kohtumise algust.\nV\u00e4idetavalt peetakse sellist plaani koost\u00f6\u00f6s Aafrika riikidega, kes ei ole piirkondliku organi liikmed, samuti teatud l\u00e4\u00e4neriikidega.\nT\u0161aadi president, kindral Mahamat Idriss D\u00e9by Itno s\u00f5itis p\u00fchap\u00e4eval Nigerisse, et aidata kriisi lahendada.\n\"Itno on Nigeri pealinnas Niameys, et vaadata, mida ta saab teha kriisi lahendamiseks,\" \u00fctles T\u0161aadi valitsuse k\u00f5neisik Aziz Mahamat Saleh. Salehi s\u00f5nul on presidendi reis T\u0161aadi algatus.\nAFP \u2013 AP - Baltic News Service"}
{"text":"\u201cLihtsalt ja keerutamata\u201d: korruptsioonist Eestis, saates k\u00fclas Merike LumiPortaali eestieest.com veebiraadio saates \u201cLihtsalt ja keerutamata\u201d r\u00e4\u00e4gitakse seekord korruptsioonist Eestis alustades Estonia laevahuku uurimisest, 10 miljoni dollari af\u00e4\u00e4rist kuni Liina Kersna vaktsiinidega sahkerdamisteni v\u00e4lja.\nSaates on k\u00fclas EKRE Tartu valla osakonna esimees Merike Lumi. Saate osalevad veel EKRE USA osakonna esimees Mike Calamus, Mihkel Johannes Paimla, Kertu Luisk ja Mario Maripuu."}
{"text":"Helle-Moonika Helme automaksust: mingu Kaja Kallas Br\u00fcsselisse jalgrattaga, kui kliimat p\u00e4\u00e4sta tahabKeset s\u00fcdasuve ja \u00f5nnist puhkuseaega r\u00fcndab Eesti inimesi j\u00f5hkralt ja igap\u00e4evaselt \u00fcks tont, mille nimi on Reformierakonna valitsuse poolt kavandatav automaks.\nReformierakonna valetajate valitsusele omaselt \u00fcritatakse seda maskeerida muidugi j\u00e4rjekordse eufemismiga \u2013 mootors\u00f5idukimaks ehk et valitsuse stratkommarid t\u00f5en\u00e4oliselt loodavad, et kui maksust s\u00f5na \u201eauto\u201c v\u00e4lja j\u00e4tta, siis eluraskuste t\u00f5ttu stagneerunud ning kolmel kohal t\u00f6\u00f6tavad inimesed ei saa \u00e4kki arugi, millega on tegemist ning ei seosta seda valitsuse eesm\u00e4rgiga tulla lihtlabaselt nende isikliku vara kallale. Ja isegi kui saavad, siis ega V\u00f5rklaev ja Kallas ju ei hooli, nad on veendunud, et v\u00f5ivad teha mida iganes, pisut nurinat k\u00e4ib asja juurde ja k\u00fcll inimesed l\u00f5puks \u00e4ra harjuvad. Nutavad ja maksavad.\nOn p\u00e4evaselge, et Eesti inimene oma autost ei loobu. Sellel on mitmeid p\u00f5hjuseid, kuid lihtsalt puhtpraktiliselt poleks see v\u00f5imalik! Kas kujutate ette, et meie kliimas inimesed aastaringselt oma vajalikud tegemised m\u00fcntrohelise linnaratta seljas seeliku ja juuste lehvides elegantselt \u00e4ra saavad tehtud nagu Kaja Kallas \u00fckskord nooblilt ette n\u00e4itas? V\u00f5i tuhandeid eurosid maksva kastirattaga nagu \u00fcks reformierakondlasest kastirataste maaletooja p\u00e4evast p\u00e4eva promob? Loomulikult mitte.\nEnamikul eesti inimestel seda v\u00f5imalust lihtsalt ei olegi. N\u00e4iteks maanaistel, kel lasteaiad ning koolid kodukohas \u00e4ra kaotatud on ning k\u00f5ik eluliselt vajalikud teenused, poed ja pisimgi meelelahutus kodust k\u00fcmnete kilomeetrite kaugusele j\u00e4\u00e4vad. Neil kindlasti ei ole kuidagi v\u00f5imalik oma laste, loomade ja muu majapidamisega toime tulla ilma autota. Maal aastaringselt jalgrattaga ei s\u00f5ida v\u00f5i jala ei k\u00e4i nagu progressivistid ette kujutavad. Ja enamik inimesi ei taha ka kolida 15 minuti linnadesse, sest k\u00f5lagu see nii ilusti kui tahes, on see tegelikkuses d\u00fcstoopia. 15 minuti linna idees ei ole midagi inimv\u00e4\u00e4rset, selles ei ole hinge, selles ei ole normaalset elu. See on k\u00f5igest sunnismaisus.\nLiberaalide lobbist ja suursponsor Bolt reklaamib k\u00fcll iga p\u00e4ev, et m\u00fc\u00fc oma auto meile ja s\u00f5ida Boldiga. Aga maal oma viimaseid veeringuid Villigutele viia, et saada t\u00f6\u00f6le, kooli, poodi, lasteaeda, see pole v\u00f5imalik! Ja tegelikult kui h\u00e4sti j\u00e4rele m\u00f5elda, siis ei peaks seda ka linnas tegema. Sest tulles tagasi keskkonnas\u00e4\u00e4stliku eluviisi juurde \u2013 kas on vahet, milline auto t\u00e4idab linnaruumi \u2013 kas isiklik v\u00f5i Boldi teenust pakkuv auto? Auto on auto ning ma v\u00e4idan, et kui isikliku autoga tehaks \u00fcldjuhul p\u00e4evas kaks v\u00f5i kolm s\u00f5itu, siis Boldi autod on kogu aeg liikluses ja risustavad linnaruumi.\nKui me p\u00e4riselt ka tahame, et inimesed liiguksid rohkem v\u00f5i kasutaksid \u00fchistransporti, siis tuleks Bolt kui selline \u00fcldse \u00e4ra kaotada. Praktika ju n\u00e4itab, et kui see mugavusv\u00f5imalus on olemas, siis inimene ei k\u00f5nni isegi l\u00fchikest otsa jala, vaid tellib Boldi. Ja elektrit\u00f5uks v\u00f5i elektrijalgratas ei anna samuti kellelegi f\u00fc\u00fcsilist koormust, pigem vastupidi \u2013 nii nagu autoga saad istudes edasi, saad t\u00f5uksiga seistes edasi. Nii et kui tahaksime p\u00e4riselt propageerida tervislikku eluviisi, siis tuleks see bolditamine resoluutselt l\u00f5petada. Nagu m\u00f5ned riigid juba teinudki on. Sest maksude ja t\u00f6\u00f6tasudega nihverdavad nad nagunii. Ja \u00fcle\u00fcldse, parem maksustage siis juba Bolt, mitte inimeste isiklikke autosid.\nTulles aga tagasi kavandatava automaksu juurde, siis on \u00e4\u00e4rmiselt k\u00fc\u00fcniline, kuidas p\u00fc\u00fctakse inimesi lollitada lubadusega, et ega see maks ikka nii suur ei tulegi ja mis see 20 v\u00f5i 50 eurot aastas ikka on ning j\u00e4etakse mulje nagu enamik autoomanikke hakkakski nii v\u00e4ikest maksu maksma. Tegelikkuses aga on selle valitsuse plaan sootuks salakavalam. Nii n\u00e4idatakse esialgu maksu suhteliselt v\u00e4ikesena, et inimesed ei l\u00e4heks kurjaks ega vihaseks vaid lepiks. Kuid siis, kui automaks seadusena on sisse viidud, hakkab automaksu suurust juba kehtestama edaspidi rahandusminister oma m\u00e4\u00e4rusega. Ehk et ilma igasuguse \u00fchiskondliku v\u00f5i parlamentaarse debatita saab edaspidi seda maksu t\u00f5sta kasv\u00f5i igal aastal ja nii, et inimesed lihtsalt avastavad oma maksuteatisel, et j\u00e4lle on seal uus ja suurem number, mida riik sinult saada soovib.\nK\u00f5ige k\u00f5vemah\u00e4\u00e4lselt valetatakse meile, et automaks tuleb sisse seada seep\u00e4rast, et see aitab p\u00e4\u00e4sta kliimat ning s\u00e4\u00e4sta keskkonda. Loomulikult on see j\u00e4rjekordne h\u00e4ma. Viidatakse ka, et me peame l\u00f5puks ometi olema ja tegema nagu k\u00f5ik teised ning k\u00f5igis teistes riikides on automaks ja muud varamaksud. Mis tegelikult ei ole t\u00f5si \u2013 esiteks k\u00f5igis riikides ei ole ja neis riikides, kus seesugused maksud eksisteerivad, on ka elatustase k\u00f5rgem, palgad suuremad. Ning ka neis riikides rahvas \u00e4gab selle maksur\u00e4kiti all ammu ja kiristab hambaid, eriti praegu kui inflatsioon r\u00e4sib riike globaalselt ja tavalised inimesed ei j\u00f5uagi enam oma kodude ja autode eest riigile andamit maksta.\nReformierakonna, sotside ja Eesti200 valitsus loomulikult rammivad keset suve j\u00f5uliselt automaksu ideega edasi. Valetades ja vastuk\u00e4ivaid argumente p\u00f5hjenduseks tuues. Ja kui enam muud \u00fcle ei j\u00e4\u00e4, siis alati k\u00f5lbab lauale l\u00fc\u00fca Reformierakonna stammargument \u2013 riigi rahandus peab olema korras ja riigieelarve tasakaalus.\nMida tehakse muidugi meelega teades, et eestlane on loomult konservatiiv ja on siin laiuskraadil ellu j\u00e4\u00e4nud ainult t\u00e4nu kokkuhoidlikule eluviisile. Ja see on nii k\u00fc\u00fcniline, kuidas seda t\u00e4is sahvri argumenti Reformierakonna poolt alati letti l\u00fc\u00fcakse, kui on vaja midagi rahvale vajalikku v\u00f5i armsat v\u00f5i omast \u00e4ra v\u00f5tta, inimeste elu kasinamaks korraldada v\u00f5i l\u00e4bi suruda maksut\u00f5use, sest muidu j\u00e4\u00e4b sahver t\u00fchjaks. Ja hoidku jumal selle eest!\nEesti inimene on siiani olnud kannatlikult n\u00f5us end piirama selle nimel, et meie \u201eparimad pojad\u201c v\u00f5iksid kanda Euroopa parima rahandusministri tiitlit. Tasakaalukas eestlane on lasknud end j\u00e4tkuvalt lummata s\u00f5nal \u201etasakaal\u201c, kui seda kasutatakse riigieelarve puhul, m\u00f5istmata, et riigieelarve loogika on hoopis midagi muud, kui tema v\u00e4ikese pere eelarve koostamise loogika ning need loogikad on absoluutselt erinevad. On olnud siiani n\u00f5us ka e-valimiste petuskeemidega selle nimel et Eesti valitsejad saaksid maailmas ringi k\u00e4ia rind kummis ja r\u00e4\u00e4kida meie e \u2013 riigi eduloost. Kuigi kogu see s\u00fcsteem on loodud vaid selleks, et Reformierakond saaks olla v\u00f5imul igavesest ajast igavesti, kuni j\u00e4tkub veel \u00fcks p\u00f5lvepikkune eesti poisike v\u00f5i kuni rahvusvahelised isandad neid siin v\u00f5imul sallivad.\nEt piiritaguste j\u00f5udude toel v\u00f5imul edasi olla, on reformierakondlased lubanud Eesti rahva sahvrisse k\u00fcmneid ahjualuseid, kes seal priitumalt k\u00f5igi varudega maiustavad ning rahva poolt raske t\u00f6\u00f6ga teenitu \u00e4ra laristavad. \u00dched neist n\u00f5uavad rohelisi l\u00f5ugu laiutades aina rohkem ja rohkem, teised loovad sahvrinurgas sadu ideoloogilisi ja triibulisi t\u00f6\u00f6kohti. Kolmandad on ehitanud sahvri tagaseina sisse luugi, kustkaudu nad eesti rahva poolt varutut k\u00f5igile soovijatele laiali jagavad ning neljandad on meistrid vene karu kujutamisel ja sellega vehkides v\u00f5tavad iseenesestm\u00f5istetavalt suure osa sahvri sisust oma kontrolli alla, n\u00f5udes seejuures t\u00e4ielikku kriitikavabadust ja salastatust.\nKui vaadata, mis viimasel ajal riigis on toimunud, siis tabad end m\u00f5ttelt, et meil ei ole tegemist mitte ainult valetajate valitsusega (kes sai ju v\u00f5imule valetades, et maksud ei t\u00f5use) vaid ka kiusajate valitsusega. Sest kuidas on muidu v\u00f5imalik, et j\u00e4rjest ja j\u00e4rjest tuleb Stenbocki majast algatusi, mis ei tee inimeste elu mitte paremaks vaid pidevalt halvemaks.\nViimane arvamusk\u00fcsitlus n\u00e4itas, et 72% eesti inimesi ei toeta automaksu sisseseadmist. Aga valitsusel on rahva arvamusest \u00fcksk\u00f5ik, sest ega nemad ometi mingid n\u00e4rused populistid ei ole, kes teevad seda, mida rahvas tahab! Nemad teevad ikka seda, mida vaja on. Ega nad ometi ju mingid rahva teenrid ei ole! Nemad on valitsejad, kes teevad seda, mida ise \u00f5igeks peavad. V\u00f5i seda, mida nende globaalsed peremehed neil k\u00e4sivad teha.\nJa see mingi t\u00fchine pisike rahvakilluke, keda nad valitsevad, ega selle rahva mured v\u00f5i vajadused ei loksuta globaliste karvav\u00f5rdki. Inimesi ongi maakeral liiga palju ja k\u00f5ige k\u00f5vemini saab neilt kiita selle riigi valitsus, kes populatsiooni v\u00e4hendamisega oma rahvast pihta hakkab.\nSelle asemel, et p\u00e4\u00e4sta Eesti maakoole, t\u00f6\u00f6kohti maal ja maaelu, on neil vaja p\u00e4\u00e4sta kliimat. Selle asemel, et edendada riigis ettev\u00f5tlust ja oma rahvuslikku majandust, tapetakse seda ideoloogilise rohep\u00f6\u00f6rde hullusega. Kaja Kallas sedastas ju \u00fcsna k\u00f5rgilt, et kes progressile jalgu j\u00e4\u00e4b ning hakkama ei saa, peabki oma uksed kinni panema ja selline ettev\u00f5tluskeskkonna korrastumine ongi hea. See olla koguni ajastu m\u00e4rk.\nEks ole \u2013 eesti inimesed, kes on aastaid ja aastaid oma t\u00f6\u00f6d ja energiat panustanud, et \u00fcles ehitada oma ettev\u00f5tteid ja kes on t\u00f6\u00f6d ja leiba andnud mitte ainult iseendale vaid ka paljudele oma kaasmaalastele, peavad k\u00f5ik selle n\u00fc\u00fcd ohvriks tooma globalistlikule kliimaaltarile, mille \u00fcks k\u00e4sk on \u2013 sina ei pea mitte ise otsustama, kuidas oma elu korraldada vaid pead seda tegema ainult nii nagu lubatud on. Olgu see kuitahes jabur v\u00f5i sulle kahjulik.\nUueks kirikuks on n\u00fc\u00fcdsest peale kliimaministeerium ja selle peapreestriks on Michal, kes keelab, k\u00e4seb, poob v\u00f5i laseb, t\u00e4pselt nii kuidas parasjagu \u00fclaltpoolt ette kirjutatakse. Ja kliimaaltari armulauale p\u00e4\u00e4sevad vaid need, kes \u00f5litatud poomisn\u00f6\u00f6ri ise ette valmistavad ja kaasa v\u00f5tavad.\nTegelikult tahaks \u00f6elda Kaja Kallasele, Kristen Michalile ja kogu valitsusele, et j\u00e4tke rahvas oma hullustega rahule, alustage kliima p\u00e4\u00e4stmist parem k\u00f5igepealt iseendast. Minge Br\u00fcsseli kokkusaamistele ja kliimakonverentsidele ja NATO tippkohtumistele samuti jala v\u00f5i jalgrattaga nagu n\u00fcgite tegema lihtrahvast v\u00f5i k\u00f5ige parem \u2013 \u00e4rge minge sinna \u00fcldse. P\u00fcsige kodus ja ajage oma riigi ja rahva asja.\nSest k\u00f5ige keskkonnas\u00f5bralikum tegu mitte ainult meile vaid ka k\u00f5igile teistele riikidele \u2013 oleks ehitada \u00fcles omaenda rahvusriike. See oleks t\u00f5eliselt keskkonnas\u00f5bralik ja Eesti v\u00f5iks sellega alustada, n\u00e4idates eeskuju ka teistele. Olgem siis selles esimesed, oleks kasulik nii meile kui ka sellelesamale kliimale, keda s\u00f5nades niiv\u00e4ga p\u00e4\u00e4sta tahetakse.\nHelle-Moonika Helme, Riigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"Hiina sunnib v\u00f5\u00f5rsile pagenud uiguure perekondi \u00e4hvardades spioneerimaHiina v\u00f5imud survestavad v\u00e4lismaal elavaid uiguure spioneerima inim\u00f5iguslaste j\u00e4rel, \u00e4hvardades muidu kahjustada nende kodumaale maha j\u00e4\u00e4nud pereliikmeid, kinnitasid BBC-le nii p\u00f5genikud kui ka aktivistid.\u00dcks Hiina v\u00f5imude v\u00e4ljapressimise ohvriks langenutest on \u00dchendkuningriigis p\u00f5genikuna elav Alim \u2013 tegemist on varjunimega. Vahendina mehele surve avaldamiseks kasutasid Hiina ametnikud Alimi ema, kellega tal polnud mingit kontakti kuue aasta kestel p\u00e4rast p\u00f5genemist.\nMoslemitest uiguurid elavad Hiinas range v\u00f5imude kontrolli alla ning l\u00f5puks toimunud videok\u00f5ne emaga sai v\u00f5imalikuks vaid seet\u00f5ttu, et Hiina politseinik kasutas kahte telefoni korraga Alimile ja tema emale helistamiseks ning hoidis siis ekraane vastakuti, et nad teineteist n\u00e4eksid.\nBBCga r\u00e4\u00e4kides \u00fctles Alim, et tal pole aimugi, kas telefonik\u00f5nes ema selja taga n\u00e4htud valge sein t\u00e4hendas, et ta oli oma kodus Xinjiangis v\u00f5i kinnipidamislaagris, kuhu Hiina on teadaolevalt saatnud enam kui miljon uiguuri.\nVeelgi tugevamas surve all on aga uiguuride kogukond T\u00fcrgis, kus 80 protsenti vastajatest kinnitas Hiina v\u00f5imudelt \u00e4hvarduste saamist.\nNapp v\u00f5imalus perega \u00fchenduses olla l\u00e4ks Alimile aga kalliks maksma. Kui politseinik mehele uuesti helistas, k\u00e4skis ta Alimil osaled uiguuri inim\u00f5igusaktivistide kohtumisel, koguda sealt infot ja edastada Hiina riigiaparaadile. \u00abIga kord, kui Londonis oli Hiina-vastane protest, helistasid nad mulle ja k\u00fcsisid, kes seal osales,\u00bb r\u00e4\u00e4kis BBC-le Alim, kes jagas kanaliga ka salvestist k\u00f5nest, kus talt n\u00f5uti spiooniks hakkamist.\nHiina v\u00f5imud pakkusid Alimile ka raha, et ta s\u00f5bruneks uiguuride \u00f5iguste eest v\u00f5itlevate \u00fchenduste liidritega ning andsid m\u00f5ista, et kui ta keeldub, kannatab tema Hiinasse maha j\u00e4\u00e4nud perekond. \u00abNad kasutavad mu perekonda pantvangina,\u00bb lausus mees.\nUiguuride taga kiusamist uurivate teadlaste s\u00f5nul kasutab Hiina politsei regulaarselt taktikat, kus kontrollides ligip\u00e4\u00e4su kodumaale j\u00e4\u00e4nud perekonnale, n\u00f5utakse selle eest koost\u00f6\u00f6d v\u00f5\u00f5rsil elavatelt inimestelt.\n\u00abPerekondade lahutamine on keskne taktika,\u00bb \u00fctles BBC-le uiguuride diasporaad uurinud Sheffieldi \u00fclikooli ekspert David Tobin. Tema s\u00f5nul ei julge Hiinas elavad sugulased telefonile vastata isegi siis, kui neile helistamine on teoreetiliselt v\u00f5imalik, sest nad eeldavad, et k\u00f5nesid j\u00e4lgitakse ja kardavad, et igasugune kontakt seab nad ohtu.\nSee olukord annab Hiina v\u00f5imalusele sekkuda ja korraldada tugevalt valvatud oludes suhtlust, mida hiljem v\u00e4ljapressimiseks kasutada.\n\u00dchendkuningriigi umbes 400 uiguurist kokku 48ga vestelnud Tobini s\u00f5nul kinnitas neist kaks kolmandikku, et Hiina politsei on olnud nendega \u00fchenduses, survestades neid spioneerima ja k\u00e4skides hoiduda aktivismist ja meediaga r\u00e4\u00e4kimisest.\nVeelgi tugevamas surve all on aga uiguuride kogukond T\u00fcrgis, kus 80 protsenti vastajatest kinnitas Hiina v\u00f5imudelt \u00e4hvarduste saamist."}
{"text":"V\u00f5rklaev: IMF-i raport n\u00e4itab mootors\u00f5idukimaksu vajalikkustTALLINN, 31. juuli, BNS \u2013 Rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul n\u00e4itab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) riigiraport, et mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine on Eestis vajalik.\u00a0\nIMF on oma v\u00e4rskelt avaldatud Eesti raportis eraldi k\u00e4sitlenud kliimamuutuste m\u00f5jusid ja m\u00e4rgib seal muu hulgas, et senisest ambitsioonikama rohep\u00f6\u00f6rde l\u00e4biviimisel oleks \u00fcks v\u00f5tmekomponente mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega, teatas rahandusministeerium.\n\"Nagu IMF ka oma raportis v\u00e4lja toob, on s\u00f5idukite ja s\u00f5idetud kilomeetrite arv Eestis aastatega hoogsalt kasvanud, peegeldades elatustaseme ja sissetulekute kasvu. Kuigi uued s\u00f5idukid saastavad suhteliselt v\u00e4hem kui vanad, siis on heitmen\u00e4it s\u00fcsinikdioksiid kilomeetri (CO2\/km) kohta Eestis j\u00e4tkuvalt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuna null- ja v\u00e4heste heitmetega s\u00f5idukite osakaal on meil v\u00e4ike,\" selgitas rahandusminister.\u00a0\nTranspordivaldkonnast, sealhulgas k\u00fctustest, p\u00e4rineb aga suurim osa Eestis energeetikavaldkonnast v\u00e4ljaspool tekkinud heitkogusest. Transpordisektoris on s\u00fcsinikdioksiidi heitkogus viimase 30 aastaga kahekordistunud. Muutused nendes sektorites, saastavate tegevuste maksustamine ja puhtamate tegevuste soodustamine v\u00f5iksid IMF-i hinnangul toetada kiiremat kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmist.\n\"See on mootors\u00f5idukimaksu puhul ka \u00fcks meie eesm\u00e4rkidest, v\u00e4ga kiireid muudatusi siin oodata pole, sest uue maksu loomisel peame arvestama ka \u00fchiskonna toimetulemise v\u00f5imalustega, aga loodame samm-sammult keskkonnas\u00f5bralikuma s\u00f5idukipargi suunas liikuma hakates l\u00f5puks hoo sisse saada,\" r\u00f5hutas rahandusminister.\nAutomaksu loetakse Euroopa kontekstis ennek\u00f5ike keskkonnamaksuks, kuna Eestis pole seda varem olnud, siis j\u00e4\u00e4b riik transpordi osas keskkonnamaksude kogumisega k\u00f5vasti allapoole Euroopa Liidu keskmist.\u00a0\nIMF hindas Eesti kohta tehtud raportis laiemalt majanduse, eelarve ja finantssektori olukorda ja andis soovitusi majanduspoliitikate elluviimiseks. Eestil soovitatakse p\u00fc\u00fcelda tasakaalus eelarve poole ja j\u00e4rgida neutraalset eelarvepoliitikat, mis aitab pidurdada inflatsiooni. Samas tuleks s\u00e4ilitada toetused k\u00f5ige haavatavamatele sihtgruppidele. Selleks on vaja leida konsolideerimismeetmeid ja k\u00e4rpida ka valitsussektori tegevuskulusid.\u00a0\nEelarvepuhvrite loomine on t\u00e4htis, et vastu seista tulevastele majandus\u0161okkidele. IMF tunnustab Eestit, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse s\u00fcsteemide parandamisel on tehtud edusamme, aga neid peaks veelgi t\u00e4iustama. Struktuurireformide elluviimist peab IMF j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga oluliseks, soovitatakse teha tootlikkust ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet suurendavaid reforme ning ellu viia digi- ja rohep\u00f6\u00f6ret. See aitab tagada pikaajalise ja j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu.\u00a0\nIMF-i delegatsioon viibis Eestis alates 9.\u2013 23. maini ning arutas riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme.\u00a0\u00a0\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00f5rklaev: IMF-i raport n\u00e4itab mootors\u00f5idukimaksu vajalikkustTALLINN, 31. juuli, BNS \u2013 Rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul n\u00e4itab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) riigiraport, et mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine on Eestis vajalik.\u00a0\nIMF on oma v\u00e4rskelt avaldatud Eesti raportis eraldi k\u00e4sitlenud kliimamuutuste m\u00f5jusid ja m\u00e4rgib seal muu hulgas, et senisest ambitsioonikama rohep\u00f6\u00f6rde l\u00e4biviimisel oleks \u00fcks v\u00f5tmekomponente mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega, teatas rahandusministeerium.\n\"Nagu IMF ka oma raportis v\u00e4lja toob, on s\u00f5idukite ja s\u00f5idetud kilomeetrite arv Eestis aastatega hoogsalt kasvanud, peegeldades elatustaseme ja sissetulekute kasvu. Kuigi uued s\u00f5idukid saastavad suhteliselt v\u00e4hem kui vanad, siis on heitmen\u00e4it s\u00fcsinikdioksiid kilomeetri (CO2\/km) kohta Eestis j\u00e4tkuvalt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuna null- ja v\u00e4heste heitmetega s\u00f5idukite osakaal on meil v\u00e4ike,\" selgitas rahandusminister.\u00a0\nTranspordivaldkonnast, sealhulgas k\u00fctustest, p\u00e4rineb aga suurim osa Eestis energeetikavaldkonnast v\u00e4ljaspool tekkinud heitkogusest. Transpordisektoris on s\u00fcsinikdioksiidi heitkogus viimase 30 aastaga kahekordistunud. Muutused nendes sektorites, saastavate tegevuste maksustamine ja puhtamate tegevuste soodustamine v\u00f5iksid IMF-i hinnangul toetada kiiremat kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmist.\n\"See on mootors\u00f5idukimaksu puhul ka \u00fcks meie eesm\u00e4rkidest, v\u00e4ga kiireid muudatusi siin oodata pole, sest uue maksu loomisel peame arvestama ka \u00fchiskonna toimetulemise v\u00f5imalustega, aga loodame samm-sammult keskkonnas\u00f5bralikuma s\u00f5idukipargi suunas liikuma hakates l\u00f5puks hoo sisse saada,\" r\u00f5hutas rahandusminister.\nAutomaksu loetakse Euroopa kontekstis ennek\u00f5ike keskkonnamaksuks, kuna Eestis pole seda varem olnud, siis j\u00e4\u00e4b riik transpordi osas keskkonnamaksude kogumisega k\u00f5vasti allapoole Euroopa Liidu keskmist.\u00a0\nIMF hindas Eesti kohta tehtud raportis laiemalt majanduse, eelarve ja finantssektori olukorda ja andis soovitusi majanduspoliitikate elluviimiseks. Eestil soovitatakse p\u00fc\u00fcelda tasakaalus eelarve poole ja j\u00e4rgida neutraalset eelarvepoliitikat, mis aitab pidurdada inflatsiooni. Samas tuleks s\u00e4ilitada toetused k\u00f5ige haavatavamatele sihtgruppidele. Selleks on vaja leida konsolideerimismeetmeid ja k\u00e4rpida ka valitsussektori tegevuskulusid.\u00a0\nEelarvepuhvrite loomine on t\u00e4htis, et vastu seista tulevastele majandus\u0161okkidele. IMF tunnustab Eestit, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse s\u00fcsteemide parandamisel on tehtud edusamme, aga neid peaks veelgi t\u00e4iustama. Struktuurireformide elluviimist peab IMF j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga oluliseks, soovitatakse teha tootlikkust ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet suurendavaid reforme ning ellu viia digi- ja rohep\u00f6\u00f6ret. See aitab tagada pikaajalise ja j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu.\u00a0\nIMF-i delegatsioon viibis Eestis alates 9.\u2013 23. maini ning arutas riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme.\u00a0\u00a0\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev j\u00e4tkab maksude osas tuima valetamistEnamikule Eesti inimestest peaks selge olema, et Kaja Kallase valetajate valitsus kehtestab \u00fcha uusi makse eesm\u00e4rgiga t\u00e4ita oma vale majanduspoliitika t\u00f5ttu t\u00fchjenenud riigikassat, kuid ometigi j\u00e4tkub pidev vassimine, nagu oleks sellel muud p\u00f5hjused.\nRahandusminister Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul n\u00e4itab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) riigiraport, et mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine on Eestis vajalik.\n\u201cNagu IMF ka oma raportis v\u00e4lja toob, on s\u00f5idukite ja s\u00f5idetud kilomeetrite arv Eestis aastatega hoogsalt kasvanud, peegeldades elatustaseme ja sissetulekute kasvu. Kuigi uued s\u00f5idukid saastavad suhteliselt v\u00e4hem kui vanad, siis on heitmen\u00e4it s\u00fcsinikdioksiid kilomeetri (CO2\/km) kohta Eestis j\u00e4tkuvalt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuna null- ja v\u00e4heste heitmetega s\u00f5idukite osakaal on meil v\u00e4ike,\u201d selgitas rahandusminister.\nMingi iva sel jutul autostumise kui \u00fcldtendentsi osas ehk on, aga automaksu otseseks p\u00f5hjuseks pole Reformierakonna loomulik olek kuulata lontis k\u00f5rvadega Br\u00fcsseli k\u00e4sulaudade s\u00f5numeid, vaid tahtmine t\u00e4ita rahva taskust r\u00f6\u00f6vitava rahaga enda s\u00fc\u00fcl t\u00fchjenenud riigikassat. Selle nimel pettis Reformierakond oma valijaid juba valimiskampaania ajal, j\u00e4ttes r\u00e4\u00e4kimata, et kavatseb meeletuid maksut\u00f5use.\nKa automaksule, mille vastu on uuringute j\u00e4rgi 72% Eesti inimestest (ja pooldajadki on poliitoravate toetajad, kes teevad seda lojaalsusest), \u00fcritatakse kasv\u00f5i nui neljaks leida usutavamat p\u00f5hjust. Vale j\u00e4\u00e4b siiski valeks ja pettus pettuseks.\nUued Uudised"}
{"text":"Kelmid t\u00fcssasid eakat meest enam kui 15 000 eurogaTALLINN, 31. juuli, BNS - M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal p\u00f6\u00f6rdus politseisse eakas mees, keda kelmid olid t\u00fcssanud enam kui 15 000 euroga.\u00a0\n28. juulil esinesed kelmid 73-aastase mehe ees politseinikena ja v\u00e4itsid talle, et keegi p\u00fc\u00fcab tema nimel v\u00f5tta laenu. Mehel paluti alla laadida AnyDesk programm, siis sisenes ta oma pangakontole ja kinnitas tehingud PIN-koodidega, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nKelmusega tekitatud kahju on 15 700 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Kelmid t\u00fcssasid eakat meest enam kui 15 000 eurogaM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal p\u00f6\u00f6rdus politseisse eakas mees, keda kelmid olid t\u00fcssanud enam kui 15 000 euroga.\n28. juulil esimesed kelmid 73-aastase mehe ees politseinikuna ja v\u00e4itsid talle, et keegi p\u00fc\u00fcab tema nimel v\u00f5tta laenu. Mehel paluti alla laadida AnyDesk programm, siis sisenes ta oma pangakontole ja kinnitas tehingud PIN-koodidega, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKelmusega tekitatud kahju on 15 700 eurot."}
{"text":"Mees kaotas politseinikuna esinenud kelmile \u00fcle tuhande euroPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav mees, kes kaotas politseinikuna esinenud kelmile \u00fcle tuhande euro.\nMees sai end politseinikuna esitlenud inimeselt k\u00f5ne, milles k\u00fcsiti pangakonto koode. Kelm selgitas mehele, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud ning nende t\u00f5kestamiseks on vaja koode.\nMees andis pahaaimamatult oma PIN-koodid, ent avastas siis hiljem, et tema pangakontolt on kadunud 1070 eurot.\u00a0"}
{"text":"Politseinikena esinenud kelmid petsid narvakatelt v\u00f6lja 14 700 eurotTALLINN, 31. juuli, BNS \u2013 Politseinikena esinenud kurjategijad petsid kahelt narva elanikult v\u00e4lja kokku 14 700 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav naine, kellele helistas end politseiametnikuna esitlenud kurjategija, kes v\u00e4itis, et naise nimele p\u00fc\u00fctakse v\u00f5tta laenu, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja esmasp\u00e4eval. Pettuse peatamiseks palus kurjategija naisel arvutisse alla laadida programmi ning seej\u00e4rel sisenema internetipanka, mida see ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema pangakontolt on kadunud 9700 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav mees, kellele helistas end politseiametnikuna esitlenud kurjategija, kes v\u00e4itis, et mehe nimele p\u00fc\u00fctakse v\u00f5tta laenu. Pettuse peatamiseks paluti mehel arvutisse alla laadida Anydesk programm ning seej\u00e4rel internetipanka siseneda, mida see ka tegi. Hiljem avastas mees, et tema nimele on v\u00f5etud laen summas 5000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Politseinikuna esinenud tegelane pettis v\u00f5rumaalaselt raha v\u00e4ljaV\u00f5rumaa mees j\u00e4i t\u00e4nu oma kergeusklikkusele ilma 1070 eurost.Politseile poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav mees, kes oli saanud end politseinikuna esitlenud inimeselt k\u00f5ne, milles k\u00fcsiti ohvri pangakonto koode. Kelm selgitas mehele, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud ning nende t\u00f5kestamiseks on vaja koode. Mees andis pahaaimamatult oma pin-koodid, ent avastas siis hiljem, et tema Coop kontolt on kadunud 1070 eurot.Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Selgus Ukraina peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti arhitektuurikonkursi v\u00f5itjaTALLINN, 31. juuli, BNS - Esmasp\u00e4eval kuulutati v\u00e4lja Ukraina peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti arhitektuurikonkursi v\u00f5itjad - arhitektuurikonkursile laekus 17 kavandit, mis teeb sellest suurima Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6projekti arhitektuuri valdkonnas.\nEsikoha p\u00e4lvis kavand \u201eHata\u201d b\u00fcroolt DAGOpen. Teise koha sai kavand \u201eRuut\u201d b\u00fcroolt molumba ja kolmanda koha kavand \u201eKrestiki Noliki\u201d b\u00fcroolt Kuu. Ergutuspreemia p\u00e4lvis kavand \u201eSegasumm\u201d b\u00fcroodelt KOKO arhitektid ja Drozdov ta partnery. \u00a0\n\u201eMul on hea meel, et v\u00f5idut\u00f6\u00f6 autorid on kavandanud Ukraina kultuuriruumist l\u00e4htuva arhitektuuriga hoone, mis tugineb Euroopa parimatele praktikatele. Sel on suur ja s\u00fcmboolne t\u00e4htsus, et eesti poolt \u00fcles ehitatav ruum arvestaks Ukraina kultuurilist konteksti ja tooks keskkonda ka lisandv\u00e4\u00e4rtust. Hoone arhitektid n\u00e4itavad, et teadlikke ruumiotsuseid saab teha ka kriisiprojektide puhul ja see ei pea t\u00e4hendama suuri lisakulusid,\u201c \u00fctles kultuuriminister Heidy Purga.\u00a0\n\u201eUkrainas on 25 000 vanemateta last, paljud neist on orvuks j\u00e4\u00e4nud s\u00f5ja ajal. Orbudele turvalisuse ja kodu pakkumine on tohutu v\u00e4ljakutse s\u00f5jas olevale Ukrainale ning Eesti on valmis aitama. Konkurss andis meile suurp\u00e4rase v\u00f5imaluse koost\u00f6\u00f6s Eesti ja Ukraina arhitektidega luua uudne peremaja t\u00fc\u00fcpprojekt, mis sobib ehitamiseks \u00fcle kogu Ukraina ning vastab ka Euroopa Liidu standarditele. Nii toetame Ukraina \u00fclesehitamist ja liitumisp\u00fc\u00fcdlusi Euroopa Liiduga,\u201c selgitas Andrea Kivi, ESTDEV-i tegevjuhi kohuset\u00e4itja. \u00a0\n\u201eAvatud arhitektuuriv\u00f5istlused on Ukraina \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de puhul v\u00e4ga olulised, sest see on parim moodus k\u00f5ige kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks ning \u00fchtlasi ka t\u00f5hus meetod korruptsiooni v\u00e4ltimiseks,\u201c \u00fctles Eesti Arhitektide Liidu president Andro M\u00e4nd.\n\u201eSelle v\u00f5istluse idee ja soov ellu viia parim projekt tekitab suurt austust ja t\u00e4nulikkust. Konkursile esitatud projektide uurimine ja v\u00f5rdlemine oli v\u00e4ga huvitav ning k\u00f5ik projektid olid eranditult oma olemuselt v\u00e4ga professionaalsed ja p\u00f5nevad. Olen kindel, et \u00fcksk\u00f5ik millist neist esitletud projektidest oleks v\u00f5imalik Ukrainas ellu viia. Siiski, nagu igas v\u00f5istluses, on t\u00f6id, mis paistavad silma suurema kunstilise v\u00e4ljendusrikkuse, professionaalsuse ja j\u00e4tkusuutliku arengu p\u00f5him\u00f5tete kasutamise poolest. Just nemad osutusid v\u00f5itjateks,\u201c \u00fctles \u017e\u00fcrii liige Olena Oliynyk Ukraina Arhitektide Liidust. \u00a0\nErgutuspreemia p\u00e4lvis kavand \u201eSegasumm\u201d b\u00fcroolt KOKO arhitektid ja Drozdov ta partnery. Ergutuspreemia v\u00e4ljaandmist toetas Thermory AS.\nLisaks ergutuspreemiale m\u00e4rkis \u017e\u00fcrii loodud lisandv\u00e4\u00e4rtuse poolest \u00e4ra veel kolm kavandit \u2013 Kalyna_8 arhitektuurib\u00fcroolt Eek ja Mutso, Kalyna_16 b\u00fcroolt AB Standup ning HUBA b\u00fcroolt Sirkel ja Mall.\n\u201eArhitektuurikonkursil oli mitmeid tundlikke kavandeid, mis tegelesid sellega, kuidas saab ruumiline keskkond anda lastele tagasi turvatunde, aidata neil traumaga toime tulla, pakkuda neile toetavat kasvukeskkonda. Ruumil on suur m\u00f5ju. Arhitektuur m\u00e4\u00e4rab sellegi, kas hoone m\u00f5jub asutuse v\u00f5i koduna. Ergutuspreemiaga otsustasime esile t\u00f5sta kavandit \u201eSegasumm\", mis tegeles l\u00e4bi arhitektuuri just s\u00f5ja traumadega toimetuleku ja lastele lapsep\u00f5lve tagasi andmise teemaga,\u201c \u00fctles \u017e\u00fcrii liige Johanna J\u00f5ekalda. \u00a0\nKavandi \u201eHata\u201c b\u00fcroolt DAGOpen autorid on Oleksii Volodymyrovych Pakhomov, Jaan Kuusemets, Anna Solts ja Oksana Buziak. Kavand on m\u00f5jusa ruumitunnetusega ning loob helge ja turvalise kodutunde. Hoone meenutab oma vormilt ja plaanilahenduselt traditsioonilist Ukraina elumaja, aga on lahendatud kaasaegses v\u00f5tmes. Hoone on elementmajana h\u00e4sti teostatav, aga ei m\u00f5ju t\u00fc\u00fcpilise elementmaja. Kavandi puhul on kaetud lai spekter Davosi kvaliteedikriteeriume, mis aitavad tagada, et lapsed saaksid kasvada mitmekesises ja kvaliteetses ruumilises keskkonnas.\u00a0\nKavandi \u201eRuut\u201c b\u00fcroolt molumba autorid on Karli Luik, Johan Tali, Oksana \u0160apovska, Maryna Kharlampova ja Harri Kaplan. Kavand on suurep\u00e4rase plaanilahendusega ning v\u00e4ldib koridorip\u00f5hise t\u00fcpoloogia kasutamist. L\u00e4bi maja kulgev \u00fchisala loob ruumiliselt mitmekesise eluruumi, mis v\u00f5imaldab eri vanuse ja huvidega lastel segamatult aega veeta. Hoone on elementmajana h\u00e4sti teostatav ja sobitub sellisena h\u00e4sti kriisi konteksti. \u00a0\nKavandi \u201eKrestiki Noliki\u201c b\u00fcroolt Kuu autorid on Joel Kopli ja Anastasiya Klimentyeva. Kavand loob v\u00e4heste ja h\u00e4sti valitud vahenditega mitmekesise sisemaailma ning pakub eri vanuses lastele eraldumisv\u00f5imalust, mille heaks n\u00e4iteks on raamatukogu ala. Hoone on selge ja kompaktse plaanilahendusega, optimaalselt teostatav ning sobitub h\u00e4sti kriisi konteksti.\u00a0\nArhitektuurikonkursi Ukrainasse ehitatavate kaasaegsete peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti leidmiseks korraldasid Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja kultuuriministeerium. Arhitektuuriv\u00f5istlus on osa suuremast koost\u00f6\u00f6st kultuuriministeeriumi ja ESTDEV-i vahel, mille eesm\u00e4rk on tagada Ukraina \u00fclesehitamisel Davosi kvaliteetse ruumikultuuri p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00f5rumaal elavale mehele oli helistanud end politseinikuna esitlenud inimene, kahju 1070 eurotPolitseile poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav mees, kes oli saanud end politseinikuna esitlenud inimeselt k\u00f5ne, milles k\u00fcsiti ohvri pangakonto koode.\nKelm selgitas mehele, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud ning nende t\u00f5kestamiseks on vaja koode.\nMees andis pahaaimamatult oma pin-koodid, ent avastas siis hiljem, et tema Coop kontolt on kadunud 1070 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Korruptsioonipaljastuste t\u00f5ttu on p\u00e4evakorda t\u00f5usmas president Bideni ehk \u201cUnise Joe\u201d tagandamineAmeerika \u00dchendriikides r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha valjemalt president Joe Bideni tagandamise protsessi algatamisest. Ajendiks on j\u00e4rjekordne paljastus Hunterite perekonna korruptsiooniskandaalis, millega seoses on selgunud, et Joe Bideni poeg Hunter kaasas tollal asepresidendi ametis olnud isa sageli telefoniteel v\u00e4lismaiste \u00e4ripartneritega peetavatesse arupidamistesse. Siiani on Hunter pidevalt v\u00e4itnud, et Joe Biden ei viibinud \u00fchelgi \u00e4rikoosolekul.\nVabariiklased on koondumas Joe Bideni vastu ja vabariiklasest spiiker Kevin McCarthy on n\u00fc\u00fcdseks samuti teatanud, et toetab presidendi tagandamise alustamist. McCarthy s\u00f5nul v\u00f5imaldaks tagandamisprotsess p\u00e4\u00e4seda paremini ligi Hunter Bideni v\u00e4idetavaid kuritegusid t\u00f5endavatele dokumentidele.\n\u00dche McCarthyle l\u00e4hedalseisva isiku s\u00f5nul ei kavatse spiiker siiski laskuda Nancy Pelosi tasemele ega ole valmis alustama tagandamisprotsessi v\u00e4ljam\u00f5eldud v\u00f5i t\u00f5endamata s\u00fc\u00fcdistuste alusel. Mida rohkem t\u00f5endeid Bidenite s\u00fc\u00fc kohta ilmneb, seda kindlamaks muutub aga v\u00f5imalus tagandamise alustamiseks. \u201eNiipea, kui on olemas selged ja veenvad t\u00f5endid, mis viitavad otseselt Bideni [Joe] seotusele Hunteri pettustega, asuvad m\u00f5\u00f5dukad tegutsema,\u201c kommenteeris \u00fcks allikas New York Postile. \u201eOleme nendega r\u00e4\u00e4kinud. Unise Joe jaoks ei paista asjad kuigi soodsas valguses.\u201c\nKa teised prominentsed vabariiklased on leidnud, et 80-aastase presidendi vastu tuleks alustada tagandamisprotsessi. \u201eEsindajatekoja vabariiklased peaksid alustama president Bideni vastase tagandamisprotsessiga,\u201c \u00fctles esindajatekoja liige Jim Banks, lisades et Bidenite perekond tuleks v\u00f5tta vastutusele Ameerika maham\u00fc\u00fcmise eest ja Joe Biden isikliku m\u00f5juv\u00f5imu kasutamise eest iseenda ja oma perekonna rikastamiseks.\nEsindajatekoja liige Marjorie Taylor Greene esitles juba maikuus seaduses\u00e4tteid, mille j\u00e4rgi oleks v\u00f5imalik alustada Bideni tagandamist. Tema s\u00f5nul leidus juba siis piisavalt t\u00f5endeid presidendi trellide taha saatmiseks. \u201ePresident on valetamisega vahele j\u00e4\u00e4nud,\u201c \u00fctles Greene. \u201eTa v\u00e4itis, et ei teadnud oma poja \u00e4ritehingutest midagi. Et ta ei tea sellest k\u00f5igest midagi, ent n\u00fc\u00fcdseks on kinnitust leidnud, et ta on ameeriklastele valetanud ja seda ei tohi ignoreerida, me ei tohi seda lihtsalt vaiba alla p\u00fchkida. Seega on vabariiklastel s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kohustus alustada tagandamisprotsessi.\u201c\nHunter Bideni l\u00e4hedane \u00e4ripartner Devon Archer kirjeldas hiljuti tunnistusi andes \u00e4rikoosolekult tehtud v\u00e4idetavaid telefonik\u00f5nesid Joe Bidenile. President ise v\u00e4idab endiselt, et ei ole oma pojaga tema v\u00e4lismaiseid \u00e4ritehinguid mitte kunagi arutanud.\nAllikas: Townhall"}
{"text":"V\u00f5rklaev: IMFi tagasiside n\u00e4itab mootors\u00f5idukimaksu vajalikkustRahandusminister Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul n\u00e4itab ka IMFi riigiraport, et mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine on Eestis vajalik.\nIMF on oma v\u00e4rskelt avaldatud Eesti raportis eraldi k\u00e4sitlenud kliimamuutuste m\u00f5jusid ja m\u00e4rgib seal muu hulgas, et senisest ambitsioonikama rohep\u00f6\u00f6rde l\u00e4biviimisel oleks \u00fcks v\u00f5tmekomponente mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega.\n\u201eNagu IMF ka oma raportis v\u00e4lja toob, on s\u00f5idukite ja s\u00f5idetud kilomeetrite arv Eestis aastatega hoogsalt kasvanud, peegeldades elatustaseme ja sissetulekute kasvu. Kuigi uued s\u00f5idukid saastavad suhteliselt v\u00e4hem kui vanad, siis on heitmen\u00e4it CO2\/km kohta Eestis j\u00e4tkuvalt suurem kui ELis keskmiselt, kuna null- ja v\u00e4heste heitmetega s\u00f5idukite osakaal on meil v\u00e4ike,\u201c selgitas rahandusminister.\nTranspordivaldkonnast, sealhulgas k\u00fctustest p\u00e4rineb aga suurim osa Eestis energeetikavaldkonnast v\u00e4ljaspool tekkinud heitkogusest. Transpordisektoris on CO2 heitkogus viimase 30 aastaga kahekordistunud. Muutused nendes sektorites, saastavate tegevuste maksustamine ja puhtamate tegevuste soodustamine v\u00f5iksid IMFi hinnangul toetada kiiremat kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmist. \u201eSee on mootors\u00f5idukimaksu puhul ka \u00fcks meie eesm\u00e4rkidest, v\u00e4ga kiireid muudatusi siin oodata pole, sest uue maksu loomisel peame arvestama ka \u00fchiskonna toimetulemise v\u00f5imalustega, aga loodame samm-sammult keskkonnas\u00f5bralikuma s\u00f5idukipargi suunas liikuma hakates l\u00f5puks hoo sisse saada.\u201c\nAutomaksu loetakse Euroopa kontekstis ennek\u00f5ike keskkonnamaksuks, kuna Eestis pole seda varem olnud, siis j\u00e4\u00e4me transpordi osas keskkonnamaksude kogumisega k\u00f5vasti allapoole ELi keskmist.\nIMF hindas Eesti kohta tehtud raportis laiemalt majanduse, eelarve ja finantssektori olukorda ja andis soovitusi majanduspoliitikate elluviimiseks. IMFi hinnangud ja soovitused on paljuski sarnased valitsuse juba plaanitavate sammudega. Eestil soovitatakse p\u00fc\u00fcelda tasakaalus eelarve poole ja j\u00e4rgida neutraalset eelarvepoliitikat, mis aitab pidurdada inflatsiooni. Samas tuleks s\u00e4ilitada toetused k\u00f5ige haavatavamatele sihtgruppidele. Selleks on vaja leida konsolideerimismeetmeid ja k\u00e4rpida ka valitsussektori tegevuskulusid.\nEelarvepuhvrite loomine on t\u00e4htis, et vastu seista tulevastele majandus\u0161okkidele. IMFi tunnustab Eestit, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse s\u00fcsteemide parandamisel on tehtud edusamme, aga neid peaks veelgi t\u00e4iustama. Struktuurireformide elluviimist peab IMF j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga oluliseks, soovitatakse teha tootlikkust ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet suurendavaid reforme ning ellu viia digi- ja rohep\u00f6\u00f6ret. See aitab tagada pikaajalise ja j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu."}
{"text":"Karl-Hendrik Pallo: noorte osalusportaal on Rahvaalgatus.ee n\u00e4ol juba Eestis olemasRahvaalgatus.ee on t\u00e4naseks murdnud m\u00fc\u00fcdi, et eestlased ei soovi \u00fchiskondlikes asjades kaasa r\u00e4\u00e4kida - ainu\u00fcksi 2023. aastal on antud 151 766 digiallkirja ning 31 kollektiivset p\u00f6\u00f6rdumist on saadetud riigikokku ja kohalikesse omavalitsustesse.\nSel n\u00e4dalal on teemana t\u00f5usetunud noorte kaasamine ning mainitud on ka, et Rahvaalgatus.ee noori ei k\u00f5neta, kuid see on pelgalt teine m\u00fc\u00fct, millega me paraku oleme sunnitud olnud rinda pistma.\nRahvaalgatus.ee on v\u00e4lja kasvanud \u00fchiskondlikust ootusest, et poliitikud kaasaksid otsuste tegemisse neid, keda otsused enim m\u00f5jutavad. See t\u00e4hendab, et portaali loogika ei ole \u00fcles ehitatud vanusegrupi, vaid just teemade p\u00f5hiselt, kuiv\u00f5rd \u00fchiskonnas kaasa r\u00e4\u00e4kimiseks peab olema v\u00f5imalus k\u00f5igil.\nN\u00e4iteks kui Eesti plaaniks rajada koloonia Marsile, siis selle asemel, et iga inimene kirjutaks e-kirja vastavale ametnikule v\u00f5i poliitikule, et nende arust ei ole tegemist m\u00f5istliku maksuraha kasutamisega, saavad tuhanded v\u00f5i isegi k\u00fcmned tuhanded oma digiallkirjaga koonduda \u00fche algatuse taha.\nSuur rahulolematute inimeste arv v\u00f5iks l\u00fc\u00fca seej\u00e4rel h\u00e4irekella nii riigi jaoks kui ka tuua \u00fchiskondlikku t\u00e4helepanu meedia abil. Alles sel n\u00e4dalal muutis \u00fcle 6000 digiallkirjaga algatus Tallinna bussiv\u00f5rgu muutmise kavatsust ning n\u00e4iteid, kus \u00fchest algatusest on v\u00e4lja kasvanud uus seadus, \u00fchiskondlik debatt v\u00f5i liikumine n\u00e4eme me \u00fcha rohkem.\nVaadates meie keskkonna kaudu allkirju andnud inimesi eagrupiti, joonistub selgelt v\u00e4lja, et kuigi aktiivsemad vanusegrupid aastatel 2016-2020 (Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu avalikustab statistikat v\u00e4hemalt 1,5 aastase l\u00f5tkuga, et tagada isikuandmete kaitse) olid 25-34 ning 35-44, siis aktiivsuselt kolmas ja k\u00f5ige kiiremini 2020. aastal, mil \u00fchiskonnas mitmed v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimused \u00f5hus olid, aktiviseerunud vanusegrupp oli 18-24.\nNeed, keda valimisstatistika p\u00f5hjal tihti \u00fchiskondlikult v\u00e4heaktiivseteks sildistatakse. Seega saab laias laastus \u00f6elda, et noored on juba t\u00e4na Rahvaalgatus.ee aktiivsuse ja edu \u00fchest kolmest tugisambast.\nSamas on sellisel viisil kaasar\u00e4\u00e4kimiseks vajalik ID-kaardi\/Mobiil-ID v\u00f5i Smart-IDga digiallkirja andmise v\u00f5imalus ning seadus s\u00e4testab kollektiivsetele p\u00f6\u00f6rdumiste vanusepiiriks 16. Huvi kaasumiseks ei teki t\u00fchja koha pealt ega s\u00f5ltu niiv\u00f5rd atraktiivsest digikeskkonnast kui vajadusest ja oskustest.\nOn oluline, et noored saaksid harjutada riigi ja omavalitsusega suhtlemiseks vajalikke digitaalseid oskusi (sh enda autentimist) ning kasvatada julgust ja tahet kaasa r\u00e4\u00e4kida. Need oskused saavad alguse koolist.\nJust sel eesm\u00e4rgil oleme Rahvaalgatus.ee-s koost\u00f6\u00f6s Korruptsioonivaba Eestiga alates 2020. aastast seitsmeteistk\u00fcmnes koolis aidanud organiseerida nii paber- kui digitaalsel h\u00e4\u00e4letusel toimuvat koolide kaasavat eelarvestamist. T\u00e4naseks on oma kooliasjades h\u00e4\u00e4letuse kaudu s\u00f5na v\u00f5tnud ligi 2000 koolinoort.\nT\u00e4nu koolide kaasavale eelarvestamisele on koolielus aktiivselt osalevate \u00f5pilaste arv koolides kasvanud 15% v\u00f5rra ning ligi 70% \u00f5pilastest leidsid, et tegemist peaks olema koolielus p\u00fcsiva n\u00e4htusega.\nSamuti said \u00f5pilased k\u00e4tte oma esimesed eduelamused demokraatlikus protsessis osalemisest ja vanema astme \u00f5pilased said digih\u00e4\u00e4letades k\u00e4e soojaks j\u00e4rgmisteks e-valimisteks v\u00f5i miks mitte ka Rahvaalgatus.ee keskkonnas kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise abil enda jaoks olulises teemas poliitikasse sekkumiseks.\nTunnustame, et riik noorte osalusega ja eriti just kuni 16-aastastega tegeleb, sest sellega tulebki s\u00fcsteemselt tegeleda. Kuid t\u00e4nasel p\u00e4eval ei saa v\u00e4hemasti valimisealiste noorte osalusest ja \u00fchiskonda kaasamisest enam r\u00e4\u00e4kida lahus Rahvaalgatus.ee-st.\nOn v\u00e4ga vajalik, et uued portaalid oleksid omavahel seotud avaandmete kaudu, liidestuksid Rahvaalgatus.ee-ga ja et noorte suure vaevaga tehtud ettepanekud ja ideed ei kaoks musta auku."}
{"text":"Raadiohommikus: L\u00e4\u00e4nemetsa kasumid, sagimine Tallinki \u00fcmber ja idude hingekellTeisip\u00e4evases hommikuprogrammis r\u00e4\u00e4gime Lauri L\u00e4\u00e4nemetsaga kasumitest, vaatleme sagimist b\u00f6rsidel ning anname raskustes idufirmade juhtidele n\u00f5u, millal on \u00f5ige aeg alla anda.\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna juht ja siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets leiab, et samal ajal kui Eesti pered ja osa ettev\u00f5tteid n\u00e4evad kurja vaeva, et ellu j\u00e4\u00e4da ja konkurentsis p\u00fcsida, teatavad majanduse, riigi ja \u00fchiskonna seisukohast kriitilise t\u00e4htsusega ettev\u00f5tted rekordkasumitest. Talle ei meeldi, et \u201eneed kasumid tulevad \u00fchiskonna ja t\u00f6\u00f6tajate heaolu ja palkade arvel\u201c. L\u00e4\u00e4nemets soovib debatti selle \u00fcle, milline v\u00f5iks olla v\u00e4ga kasumlike \u00e4risektorite lisamaksustamise protsent. K\u00fcsime hommikuprogrammis, millist lisamaksu on oodata ning milline kasum on nii suur, et seda peaks hakkama eraldi maksustama.\nV\u00f5\u00f5rustame hommikuprogrammis Trigoni fondijuhti Mehis Rauda, kellega r\u00e4\u00e4gime Tallinki aktsiast, Trigoni hallatavast rahast ning praegu turul n\u00e4ha olevatest investorite parimatest v\u00f5imalustest ja suurematest riskidest.\nR\u00e4\u00e4gime ka idufirmadest. \u201eMinu poolt vaadeldavatest idudest 80% peaks kohe laiali minema. Vaid 3\u20134% annab lootust t\u00f5sisele v\u00e4\u00e4rtuse loomisele,\u201c kirjutab ettev\u00f5tja, idufirmade mentor ja m\u00f5ni aasta tagasi oma idufirmaga l\u00f5pparve teinud Aleksander Gansen. Millistel idudel on elulootust, millistel mitte? Kuidas idufirma asutajana aru saada, et k\u00f5ige targem m\u00f5te on \u00e4ri l\u00f5petada? Kas Clevonil on lootust?\nLisaks tuleb hommikuprogrammi k\u00fclla \u00c4rip\u00e4eva Infopanga konkurentsianal\u00fc\u00fctik Sigrid K\u00f5iv, kes annab \u00fclevaate, kuidas l\u00e4heb autom\u00fc\u00fcjatel, advokaadib\u00fcroodel ning insenerib\u00fcroodel.\nHommikuprogrammi juhivad Viivika R\u00f5uk ja Romet Toomas Tiitsaar.\nP\u00e4ev j\u00e4tkub nelja saatega.\n10.00\u201311.00 \u201eSisuturundussaade\u201c. R\u00e4\u00e4gime levinumatest petuskeemidest ning nende ohvriks langemise ennetamisest. Juttu tuleb nii internetis, meili teel kui ka telefonitsi levivatest skeemidest.\nMissugune \u00fchiskonnagrupp on petturite jaoks k\u00f5ige suurem sihtm\u00e4rk ning mille poolest erineb 20. aastates noor elukaare kuldses eas olevast inimesest? Kuidas on lood IT-valdkonnas varitsevate ohtudega, kuidas on internetih\u00fcgieeniga Eestis, missugust panust ootavad spetsialistid riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt, arutame stuudios SEB turbekeskuse turbejuhi K\u00e4tlin Kukega. Saadet juhib T\u00f5nu Einasto.\n11.00\u201312.00 \u201eInvestor Toomase tund\u201c. Seekordses saates vaatab \u00c4rip\u00e4eva b\u00f6rsitoimetus otsa investor Toomase m\u00f6\u00f6dunud kuule. Vastuse saavad k\u00fcsimused, millised olid tema portfelli parimad ja halvimad aktsiad ning mis nende liikumist \u00fches v\u00f5i teises suunas toetas.\nR\u00e4\u00e4gime ka Clevoni ja Baltika b\u00f6rsilt lahkumisest ning sellest, millised on v\u00e4ikeinvestori ees seisvad dilemmad seoses nii kahe nimetatud ettev\u00f5tte kui juhtunu taustal Tallinna b\u00f6rsiga laiemalt.\nVaatame otsa ka v\u00e4rskeimatele ettev\u00f5tete majandustulemustele. Stuudios on \u00c4rip\u00e4eva b\u00f6rsitoimetus ehk Jana Saarkoppel, Jaan Martin Raik, Andre Hanni ja Indrek M\u00e4e.\n13.00\u201314.00 \u201eCleantech\u201c. R\u00e4\u00e4gime seekord energiasalvestamisest ja investeeringutest roheiduettev\u00f5tetesse.\nEnergiasalv Pakri kaasas Paldiskisse rajatava vesisalvesti ehitamiseks t\u00e4iendavalt 11 miljonit eurot Eesti investoritelt ja kuulutas v\u00e4lja ehitushanked, et j\u00e4rgmisel aastal alustada 500 MW vesisalvesti rajamist. Millal salvesti valmis saab, kust tuleb \u00fclej\u00e4\u00e4nud raha ja milline on Eesti energeetikainvesteeringute \u00fcldine kliima, on saates arutamas Energiasalv Pakri tegevjuht Peep Siitam ja Warmestoni tegevjuht Mait Kaup.\nSaate teises osas tutvustame v\u00f5imalust, kuidas ka v\u00e4ikeinvestorid saavad n\u00fc\u00fcdsest hakata investeerima roheidudesse ja miks seda tegema peaks. Seda tutvustab l\u00e4hemalt Beamline Acceleratori tegevjuht Triinu Lukas. Saadet juhib Mart Valner.\n15.00\u201316.00 \u201cV\u00f5itjate p\u00f5lvkonnad\u201d. K\u00fclalisteks on Kubija Loodusspaa omanik Aigar Pindmaa ja Wallessi advokaadib\u00fcroo vandeadvokaat Karl-Erich Trisberg. Juba 24. augustil Keila-Joa lossis toimuva pereettev\u00f5tjate konverentsi eelses erisaates keskendutakse pereettev\u00f5tluse murekohtadele ning p\u00fc\u00fctakse neile \u00fcheskoos lahendusi leida. R\u00e4\u00e4gime p\u00f5hjalikult ka sellest, miks peaks igal tegevjuhil ja ettev\u00f5tte omanikul olema varakult tehtud nii testament kui ka kirja pandud t\u00e4psed juhised, mis saab ettev\u00f5ttes p\u00e4rast juhi ootamatut lahkumist. Saadet juhib Jana Palm.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"V\u00e4gikaikaveole l\u00f5ppu ei paista: opositsioon n\u00f5uab seaduste tagasiv\u00f5tmist, koalitsioon nimetab seda v\u00e4ljapressimiseksT\u00f6\u00f6 riigikogus paistab s\u00fcgisel j\u00e4tkuvat nii, nagu see kevadel pooleli j\u00e4i \u2013 \u00fcle kivide ja k\u00e4ndude. Opositsioon ei usu koalitsiooni tahet leida kompromisse, koalitsioon omakorda ei v\u00e4lista eeln\u00f5ude usaldush\u00e4\u00e4letusega sidumist.\nT\u00e4na saatsid riigikogu fraktsioonide esindajad riigikogu juhatusele kirja, kus jagasid enda m\u00f5tteid, kuidas saaks s\u00fcgisel t\u00f6\u00f6 riigikogus edasi minna. Opositsioonierakonnad r\u00e4\u00e4givad soovist leida kompromisse ja t\u00f5otavad, et ei lase koalitsioonil endast \u201e\u00fcle s\u00f5ita\u201c. Koalitsiooni arvates kasutab opositsioon aga arutut v\u00e4ljapressimistaktikat.\nIsamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder r\u00e4\u00e4kis Delfile, et erakond n\u00e4eb riigikogu normaalse t\u00f6\u00f6 taastamiseks sisulisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. \u201eMe ootame koalitsioonilt head poliitilist tahet l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks ja siis on v\u00f5imalik ka leida lahendusi,\u201c s\u00f5nas ta.\nKevadel s\u00f5ideti meist \u00fcle.\nSeederi s\u00f5nul v\u00f5eti kevadisel istungj\u00e4rgul vastu mitmed seadused, mida oleks pidanud rohkem arutama ning see on muutnud ta skeptiliseks, milline v\u00f5iks kompromiss s\u00fcgisel olla. \u201eKevadel s\u00f5ideti meist \u00fcle, mitte mingisugust tahet opositsiooniga kahek\u00f5net pidada ei n\u00e4idatud. Tuletame meelde, kuidas koalitsioon k\u00e4itus: erakorralisi komisjoni istungeid tehti nii, et opositsiooni saadikud ei saanud f\u00fc\u00fcsiliselt isegi mitte kohale tulla,\u201c s\u00f5nas ta.\nTa t\u00f5i n\u00e4iteks, kuidas Tartust ei olnud saadikul v\u00f5imalik tunni ajaga Tallinnasse j\u00f5uda ning pidi seet\u00f5ttu saatma asendusliikme teisest komisjonist. \u201eSee oli lausa alandav, kuidas koalitsioon k\u00e4itus,\u201c oli Seeder pahane.\nTema s\u00f5nul tulebki s\u00fcgisel tagasi tulla vanade k\u00fcsimuste juurde, n\u00e4iteks mis saab lasterikaste perede toetustest. \u201eKas t\u00f5esti j\u00e4\u00e4b Eesti riigis nii, et k\u00f5rgemate riigiametnike palkasid indekseeritakse, aga peretoetused, neid me ei indekseeri. Kas t\u00f5esti see on Eesti riik aastal 2023?\u201c\nSeeder lisas, et eesm\u00e4rk ei ole vastu v\u00f5etud seadused tagasi p\u00f6\u00f6rata, aga arutada tuleb veel nii abieluv\u00f5rdsuse kui ka maksude teemal, sest need on tema hinnangul poolikud.\nSee oli lausa alandav, kuidas koalitsioon k\u00e4itus.\nVeel m\u00e4rkis poliitik, et ajatumatele arup\u00e4rimistele v\u00f5iks koalitsioon vastata hiljem, nende soov on arup\u00e4rimisi menetleda riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadusest l\u00e4htuvalt paindlikult ehk mitte kronoloogilises j\u00e4rjekorras vaid vastavalt ministri ja arup\u00e4rija kokkuleppele.\n\u00dcks v\u00f5imalus ongi korraldada erakorraline istungj\u00e4rk augustikuu l\u00f5pus, et ministrid saaksid seal arup\u00e4rimistele vastata ning see ei jooksutaks s\u00fcgist veel rohkem umbe. Seeder kinnitas, et kui ministril on valmisolek ja soov vastata, siis nende taha see ei j\u00e4\u00e4 ning nad on kohal.\nEKRE fraktsiooni liige Henn P\u00f5lluaas m\u00e4rkis, et tema meelest vajadust erakorralisele istungj\u00e4rgule ei ole. Kui erakorraline istungj\u00e4rk peaks toimuma, siis arutavad nad P\u00f5lluaasa s\u00f5nul eraldi, kas tulla kohale v\u00f5i mitte.\nEKRE soovib, et valitsus v\u00f5taks tagasi abieluv\u00f5rdsuse.\nP\u00f5lluaasa s\u00f5nul ootavad nad koalitsiooni poolt kompromissi, aga see saab olla ainult kahepoolne. \u201eKui meie millestki loobume, peavad ka nemad,\u201c \u00fctles ta. Nimelt soovib EKRE, et valitsus v\u00f5taks tagasi abieluv\u00f5rdsuse ning ei kehtestaks automaksu ega vihak\u00f5ne seadust.\nKui koalitsioon ei ole valmis loobuma, ei ole P\u00f5lluaasa s\u00f5nul ka EKRE valmis eeln\u00f5usid toetama. \u201eEi j\u00e4\u00e4gi muud \u00fcle kui obstruktsioon, et neid sundida kompromissile,\u201c lisas ta.\nPoliitik n\u00e4eb, et s\u00fcgisel saab t\u00f6\u00f6 ainult siis edasi minna, kui koalitsioon loobub \u201ekahjulikest eeln\u00f5udest\u201c ning, et koalitsioon peab j\u00e4rgima riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadust, mitte ei s\u00f5idaks opositsioonist \u00fcle.\nKeskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik r\u00e4\u00e4kis, et koalitsiooni kompromissi otsimine ei tundu enam siiras, sest kui juba kevadel p\u00fc\u00fcdis erakond pakkuda lahendusi, siis koalitsioon neist ei hoolinud.\n\u201eOleme siiski valmis l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima sisult sarnaste eeln\u00f5ude ja korduvate arup\u00e4rimiste tagasiv\u00f5tmise \u00fcle, kuid selle eelduseks on valitsuskoalitsiooni selge valmisolek arvestada s\u00fcgisel reaalselt ka opositsiooni ettepanekutega,\u201c s\u00f5nas Kiik riigikogu juhatusele saadetud kirjas.\n\u00dchepoolseid j\u00e4releandmisi opositsioonilt oodata ei maksa.\n\u201eKonkreetne v\u00f5imalus selleks avaneb 2024. aasta riigieelarve koostamisel, aga ka teiste olulisemate seaduseeln\u00f5ude menetlemisel. Kui koalitsioonil tegelikult puudub valmisolek opositsiooni ettepanekute ja seisukohtadega arvestada, siis ei ole p\u00f5hjendatud oodata \u00fchepoolseid j\u00e4releandmisi opositsiooni fraktsioonidelt.\u201c\nSarnaselt Isamaale on ka Keskerakond valmis osalema erakorralisel istungj\u00e4rgul, aga ainult siis, kui koalitsioon ja opositsioon on valmis panustama proportsionaalselt ehk l\u00e4htuvalt osakaalust parlamendis. Koalitsioon on aga algselt v\u00e4lja pakkunud, et opositsioon v\u00f5iks kohale tulla 35 saadikuga ning koalitsioon k\u00f5igest 16 saadikuga.\nSotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Jevgeni Ossinovski s\u00f5nul on Isamaa ja Keskerakond teatud m\u00f6\u00f6ndustega valmis obstruktsiooni l\u00f5petama, EKRE aga mitte. \u201eAga EKRE paneb tuima, \u00fctleb, et nemad ei kavatse milleski kokku leppida ja mingeid j\u00e4releandmisi teha ja s\u00f5idavad samamoodi edasi,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nEKRE paneb tuima.\nOssinovski s\u00f5nul v\u00e4ga palju valgust tunneli l\u00f5pus ei paista, sest EKRE on v\u00e4ljendanud oma seisukohta, et kui abieluv\u00f5rdsust tagasi ei v\u00f5eta v\u00f5i rahvah\u00e4\u00e4letusele ei panda, ei ole normaalne t\u00f6\u00f6 riigikogus v\u00f5imalik.\nOssinovski r\u00e4\u00e4kis, et usaldush\u00e4\u00e4letusega sidumine oleks s\u00fcgisel v\u00e4ga halb ja sunnitud k\u00e4ik, aga paratamatult seda v\u00e4listada ei saa. \u201eKui soovitakse k\u00f5ike obstruktsiooniga umbe ajada, siis kahtlemata ka valitsusel on omad seadusest tulenevad v\u00f5imalused t\u00e4ita oma \u00fclesannet ja riiki juhtida,\u201c \u00fctles ta.\nLahendus on aga poliitiku s\u00f5nul olemas. \u201eLahendus on tegelikult poliitiline kokkulepe, et l\u00f5petame selle arutu jama \u00e4ra ja hakkame tavap\u00e4rast normaalselt t\u00f6\u00f6d tegema, mis t\u00e4hendab seda, et valitsusliit teeb omapoolseid ettepanekuid, opositsioon omapoolseid ettepanekuid.\u201c\nSee on tegelikult sisulises m\u00f5ttes v\u00e4ljapressimine.\nKa Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo v\u00e4ljendas n\u00f6rdimust, et EKRE ei ole valmis kompromissideks. \u201eNemad soovivad, et vastuv\u00f5etud seadused tagasi v\u00f5etaks, nemad ei ole valmis enne parlamendi t\u00f6\u00f6d normaalselt taastama, mis on tegelikult sisuliselt v\u00e4ljapressimine, et parlamendi sisuline t\u00f6\u00f6 seotakse erinevate poliitiliste otsustega, mis ei ole meie arvates mitte kuidagi \u00f5ige,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nKa s\u00fcgisene istungj\u00e4rk on juba umbes. Keldo t\u00f5i n\u00e4ite, et Keskerakond andis juunis \u00fcle arup\u00e4rimise, et arutada p\u00f5uakahjusid. T\u00e4nase seisuga j\u00f5uaksid need Keldo s\u00f5nul aga lauale talvel, kui sedagi. \u201eTegelikult lihtsalt tingimusi m\u00e4\u00e4rates kahjustab opositsioon enda \u00f5igusi ka,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nKeldo tuletas meelde riigikohtu otsust, mis \u00fctleb, et riigikogul on erinevad \u00fclesanded, mida k\u00f5iki tuleb t\u00e4ita ning \u00fchte kohustust ei saa kuritarvitada teiste kohustuste \u00fcle. \u201eEhk siis tegelikult t\u00e4na on riigikogu juhatusele ka riigikohtu otsuse poolt antud \u00fclesanne tegelikult korraldada riigikogu t\u00f6\u00f6d ja see t\u00e4hendab seda, et erinevad kohustused ja \u00f5igused peavad olema tasakaalus,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eEi saa olla nii, et j\u00e4rgmine pool aastat v\u00f5i kaheksa kuus menetleme me samasisulisi eeln\u00f5usid, et see ei ole tegelikult p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5las.\u201c\nTegelikult meelega pannakse seisma kogu parlament.\nTema s\u00f5nul \u00fcritab opositsioon kokku siduda riigikogu kui institutsiooni sisulise t\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6s hoidmise poliitiliste eelistustega, mida teha ei tohiks, sest need on kaks t\u00e4iesti erinevat asja. \u201eT\u00e4na oleme olukorras, kus m\u00f5ne sisulise poliitilise vastumeelsuse t\u00f5ttu tegelikult meelega pannakse seisma kogu parlament, ja seda teatakse v\u00e4ga h\u00e4sti,\u201c seletas ta.\nKeldo s\u00f5nul ei ole demokraatial mingit m\u00f5tet, kui s\u00fcgisel vanaviisi edasi l\u00e4heb. \u201eDemokraatlike valimiste m\u00f5te ei ole selles, et v\u00e4hemus saab t\u00e4ielikult seisatada parlamendi t\u00f6\u00f6, enamusel peab olema v\u00f5imalus otsustada ja kui need otsused ei meeldi, siis j\u00e4rgmistel valimistel valija annab siis uue signaali kas need otsused siis meeldisid v\u00f5i mitte, aga ei saa olla nii, et valimiste vahelisel ajal v\u00e4ga v\u00e4ike enamus p\u00f5him\u00f5tteliselt seisatab parlamendi t\u00f6\u00f6,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nNagu Ossinovskigi, ei taha ka Keldo usaldusk\u00fcsimusega eeln\u00f5usid s\u00fcgisel siduda, sest soov on siiski leida opositsiooniga kompromiss ning tekitada \u00fchiskonnas diskussioon.\nEesti 200 poliitikuid ei \u00f5nnestunud Delfil artikli ilmumise ajaks tabada."}
{"text":"Mis juhtus?30. juulil kell 13.30 juhtus liiklus\u00f5nnetus V\u00f5ru linnas Koreli t\u00e4nav 26 juures, kus 48aastane mees s\u00f5itis jalgrattaga ja ei m\u00e4rganud vasakult l\u00e4henevat s\u00f5iduautot \u0160koda, mida juhtis 17aastane neiu, ning toimus kokkup\u00f5rge. Jalgrattur toimetati haiglasse.Politseile poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav mees, kes oli saanud end politseinikuna esitlenud inimeselt k\u00f5ne, milles k\u00fcsiti ohvri pangakonto koode. Kelm selgitas mehele, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud ning nende t\u00f5kestamiseks on vaja koode. Mees andis pahaaimamatult oma pin-koodid, ent avastas siis hiljem, et tema Coop kontolt on kadunud 1070 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.VT"}
{"text":"Hiina vahetas v\u00e4lja oma tuumaj\u00f5udude raketiv\u00e4e juhtkonnaPEKING, 31. juuli, AFP-BNS \u2013 Hiina avalikustas esmasp\u00e4eval oma raketiv\u00e4gede uue juhtkonna, kes hakkab k\u00e4sutama armee\u00fcksust, mille \u00fclesanne on hallata suurriigi tuumarelvade arsenali, meedia kohaselt on algatatud korruptsioonijuurdlus, mille huviorbiidis on ka \u00fcksuse endine juht.\nV\u00e4e\u00fcksuse uueks komand\u00f6riks sai merev\u00e4e endine asekomand\u00f6r Wang Houbin, kirjutas riigimeedia Xinhua l\u00fchikeses uudisnupus, millest selgus ka, et s\u00f5jav\u00e4elane \u00fclendati kindrali auastmesse.\nTema eelk\u00e4ijat Li Yuchaod pole n\u00e4htud avalikkuse ees juba mitu n\u00e4dalat. Xinhua lugu ei pakkunud selgitust tema ametist vabastamise kohta.\nEelmisel n\u00e4dalal kirjutas ajaleht South China Morning Post s\u00f5jav\u00e4elistele allikatele viidates, et Li ja tema praeguste ning endiste asekomand\u00f6ride suhtes algatas s\u00f5jav\u00e4e keskkomisjoni korruptsioonit\u00f5rje \u00fcksus juurdluse.\nPresident Xi Jinping kutsus l\u00e4inud n\u00e4dalal riigi juhtkonnale tehtud p\u00f6\u00f6rdumises \u00fcles suurendama kontrolli s\u00f5jav\u00e4e \u00fcle ning rajama \"s\u00f5jav\u00e4e halduse jaoks kaasaegset s\u00fcsteemi\".\nSamal p\u00e4eval algatas s\u00f5jav\u00e4e\u00fcksus, mis vastutab Hiina relvastuse hankimise eest, juurdluse, mis v\u00f5ttis sihikule korruptiivse h\u00f5nguga hanked, millest vanimad j\u00e4\u00e4vad aastate taha.\u00a0\nXinhua kirjutas esmasp\u00e4eval veel, et raketiv\u00e4e uus poliitiline komissar on Xu Xisheng, kes varem teenis \u00f5huj\u00f5udude l\u00f5unarinde v\u00e4ejuhatuses ning ka tema \u00fclendati kindraliks.\nAgentuur ei m\u00e4rkinud, millal kaks meest oma uutesse ametitesse t\u00e4psemalt asusid.\n\u00dcksikasjaliku teabe puudumine sedav\u00f5rd suurte muudatuste puhul ei ole Hiinas paraku ebatavaline n\u00e4he.\nValitsus teatas alles l\u00e4inud n\u00e4dalal, et asendab Qin Gangi v\u00e4lisministri kohal, p\u00e4rast seda, kui teda polnud n\u00e4htud kuu aega avalikkuse ees.\nPeking on keeldunud esitamast selgitusi Qini eemaldamise kohta. Varem Xi l\u00e4hedase usaldusisikuna paista lastud Qini ametist priiks laskmine vallandas spekulatsioonid, et tema suhtes on algatatud kas m\u00f5ni juurdlus v\u00f5i on ta muudel p\u00f5hjustel sattunud ebasoosingusse.\nRaketiv\u00e4gi on v\u00f5rdlemisi v\u00e4rske \u00fcksus Rahva Vabastusarmees. Selle loomisest andis Peking teada 2016. aasta jaanuaris p\u00e4rast suuri strukturaalseid muudatusi Hiina s\u00f5jav\u00e4es.\nRaketiv\u00e4gi haldab Hiina strateegiliste tiibrakettide arsenali, mille hulka kuuluvad nii tava- kui tuumaraketid, mille \u00fclesanne on nii heidutada kui r\u00fcnnata, selgub valitsuse varasemast teatest.\nUSA m\u00e4rtsikuine luureraport m\u00e4rkis, et raketiv\u00e4e tavarakettide v\u00f5imekus kujutab endast \"t\u00f5en\u00e4oliselt\" t\u00f5sist ohtu USA v\u00e4e\u00fcksustele ja baasidele Ida-Aasias.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eksperdi lihtsad nipid: kuidas oma kr\u00fcptovara k\u00fcberr\u00fcnnaku eest kaitsta?\u00d5ngitsus ehk phishing on \u00fcks k\u00f5ige levinumaid k\u00fcberr\u00fcnnaku vorme, mida kasutatakse tundlike andmete varastamiseks v\u00f5i ka ilma sinu loata tehingute tegemiseks. Kr\u00fcptokasutajad on kurjategijate seas populaarsed sihtm\u00e4rgid, sest kr\u00fcptovaradel on reaalne v\u00e4\u00e4rtus. Binance\u2018i esindaja Polina Brottier selgitab, kuidas \u00f5ngitsusr\u00fcnnakud toimivad ja kuidas end nende eest kaitsta.\n\u00d5ngitsus on laialt levinud k\u00fcberr\u00fcnnaku vorm, kus petturid \u201ekalastavad\u201c tundlikku teavet, j\u00e4ljendades usaldusv\u00e4\u00e4rset isikut v\u00f5i tuntud ettev\u00f5tet. K\u00f5ige levinum meetod on \u00f5ngitsemine e-kirja teel, kuid kurjategijad v\u00f5ivad potentsiaalsetele ohvritele l\u00e4heneda ka l\u00e4bi populaarsete s\u00f5numirakenduste. Neid salakavalaid s\u00f5numeid on lihtne luua ja tihti n\u00e4evad need v\u00e4lja \u00e4ravahetamiseni sarnased ametlike e-kirjade v\u00f5i s\u00f5numitega. On teada ka juhtumeid, kus ohvrile helistatakse ning v\u00e4idetakse, et helistaja on m\u00f5ne ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja.\nEnamik k\u00fcberr\u00fcnnakuid algavad siiski \u00f5ngituskirjaga e-posti teel. K\u00fcberturbefirma Valimail uuringu kohaselt saadetakse iga p\u00e4ev \u00fcle kolme miljardi v\u00f5ltsitud s\u00f5numi, mis moodustab 1% kogu e-posti liiklusest.\nEnamik \u00f5ngitsusr\u00fcnnakutest on hulgi v\u00e4lja saadetavad e-kirjad v\u00f5i s\u00f5numid, mis on tavaliselt ka lihtsamini \u00e4ratuntavad. M\u00f5ne juhtumi puhul aga valivad kurjategijaid v\u00e4lja kindla ohvri ja uurivad tema kohta v\u00e4lja nii palju infot kui v\u00f5imalik ning kasutavad seda, et k\u00f5lada usaldusv\u00e4\u00e4rsemana ja meelitada ohvreid tundlikku infot jagama.\nSeega on kr\u00fcptovara ja isiklike andmete turvalisuse tagamiseks oluline teada, kuidas \u00f5ngitsusr\u00fcnnakut \u00e4ra tunda ja end selle eest kaitsta.\nNagu juba \u00f6eldud, v\u00f5ivad \u00f5ngitsuskirjad v\u00e4lja n\u00e4ha \u00e4ravahetamiseni sarnased p\u00e4ris kirjadega. Kindlasti tuleb vaadata, kes on kirja saatja, kuid seejuures tuleb meeles pidada, et kurjategijad v\u00f5ivad kirja saatja aadressi \u201evaletada\u201c. Seega v\u00f5ib kirja saatja aadressiks olla m\u00e4rgitud m\u00f5ne ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja v\u00f5i klienditeeninduse \u00f5ige aadress. K\u00f5ige labasemate r\u00fcnnakute puhul on kirja saatjaks tihti m\u00f5ni Gmaili, Hotmaili v\u00f5i muu tasuta teenusepakkuja e-posti aadress.\nKui kurjategijad on aga rohkem vaeva n\u00e4inud v\u00f5ib juhtuda, et nad on registreerinud m\u00f5ne sarnasena n\u00e4iva v\u00f5i \u00f5iget nime sisaldava domeeninime ja kasutavad saatmiseks seda. Kui kiri tuleb n\u00e4iliselt Binance\u2019ilt, kuid saatja aadressiks on n\u00e4iteks john.smith@binance-client-support.com v\u00f5i midagi sarnast, on kindlasti tegemist \u00f5ngitsuskatsega. Binance\u2019i puhul on ainuke \u00f5ige meiliaadressi l\u00f5pp \u201ebinance.com\u201c ja reeglina on see samamoodi ka teiste ettev\u00f5tete puhul.\nK\u00f5ige halvemal juhul kattub saatja aadress ettev\u00f5tte p\u00e4ris aadressiga. Seega tuleb t\u00e4helepanelik olla muude ohum\u00e4rkide osas. Nendeks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks keelevigadega s\u00f5nastus ja valed v\u00f5i muudetud kujunduselemendid. Tihti n\u00e4evadki labasemad \u00f5ngitsuskirjad v\u00e4lja isegi koomilistena. Juhul, kui kurjategijad on rohkem vaeva n\u00e4inud, ei pruugigi silma hakata, et midagi valesti oleks. Siinkohal peab silmas pidama, et enamus \u00f5ngitsuskirju r\u00f5huvad oma sisus selle, et on vaja kiirelt tegutseda. Tihti r\u00f5huvad kurjategijad emotsioonidele ja proovivad tekitada hirmu, luues mulje, nagu sinu andmed v\u00f5i kr\u00fcptovara on t\u00f5sises ohus ning tegutseda tuleb kiiresti ja kohe. Agressiivne v\u00f5i hirmutav s\u00f5nastus on t\u00f5sine ohum\u00e4rk ja sellesse peaks suhtuma \u00e4\u00e4rmise ettevaatlikkusega.\nLevinud taktikaks on n\u00e4iteks v\u00e4ide, et sinu kontol on tehtud tundmatuid tehinguid ja seep\u00e4rast tuleb \u201ekohe ja kiiresti\u201c \u00e4ra muuta n\u00e4iteks parool.\nKui oled saanud n\u00e4iteks e-maili, mis palub sul vahetada parool v\u00f5i teha m\u00f5nda muud toimingut, meelitatakse kirja saajat klikkima lingile. Sedakaudu j\u00f5uab ohver n\u00e4iliselt parooli vahetamise lehele, kus palutakse sisestada \u201evana\u201c parool. Tegelikult on tegemist \u00f5ngitsuslehega, mis saadab parooli hoopis kurjategijatele. V\u00e4ltimaks sellist olukorda, tuleks kontrollida \u00fcle lehe veebiaadress. N\u00e4iteks Binance\u2019i puhul on ainsaks korrektseks aadressiks \u201ebinance.com\u201c, \u00fcldiselt kehtib sama loogika ka teiste ettev\u00f5tete puhul. Kindlasti ei ole korrektsed aadressid n\u00e4iteks \u201eb1nance.com\u201c, \u201ebinance-password-change.com\u201c v\u00f5i muud sarnased variandid.\nReeglina ei v\u00f5ta \u00fckski kr\u00fcptoettev\u00f5te oma kasutajatega esimesena \u00fchendust, kasutades s\u00f5numirakendusi nagu WhatsApp, Telegram, Messenger jmt. Kui teile saadetakse s\u00f5num kellegi poolt, kes v\u00e4idab, et on ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja ja k\u00fcsib sensitiivset infot v\u00f5i palub midagi kuskile sisestada, tuleb s\u00f5numisse suhtuda \u00e4\u00e4rmise ettevaatlikkusega ning esmalt teha kindlaks saatja t\u00f5elisus.\nTurvalisuse t\u00f5stmiseks peaks igal pool, kus v\u00f5imalik, olema sisse l\u00fclitatud kaheastmeline autentimine, mis teeb kurjategijatele sinu kontole ligip\u00e4\u00e4semise kordades keerulisemaks. Kindlasti ei tohi kellegi palve peale edasi saata kaheastmelise autentimise turvakoodi, mis tuleb sinu telefonile v\u00f5i meilile.\nSinu kr\u00fcptovarad on h\u00e4sti kaitstud kui v\u00e4ldid kahtlastel linkidel klikkimist, kontrollimata oma andmete sisestamist ja v\u00f5\u00f5rastele jagamist. Samuti peab eriti ettevaatlik olema k\u00f5ige suhtes, mis pakuvad \u201etasuta auhindu\u201c v\u00f5i kutsuvad \u00fcles osa saama nn kr\u00fcpto-jaotustest (ingl k airdrop). Tea, et igasugune agressiivne k\u00f5neviis ja hirmu tekitamine (\u201eSa j\u00e4\u00e4d oma varast ilma\u201c vmt) ei kuulu \u00fchegi t\u00f5siseltv\u00f5etava ettev\u00f5tte suhtlusviisi. Samuti kehtib ka kr\u00fcptos vana hea reegel, et kui m\u00f5ni pakkumine tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis on tegemist pettusega.\nV\u00e4iksemagi kahtluse korral k\u00fcsi abi m\u00f5nelt paremini kursis olevalt tuttavalt v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdu julgelt klienditoe poole ja kontrolli sealt \u00fcle. Viimase puhul pead veenduma, et kasutad ametlikke kanaleid, mitte n\u00e4iteks m\u00f5nelt v\u00f5\u00f5ralt saadud linki. Hea praktika on klienditeeninduseni j\u00f5uda n\u00e4iteks Google\u2019ist otsides v\u00f5i sisestades \u00f5ige aadress k\u00e4sitsi, et v\u00e4ltida olukorda, kus \u201eklienditeenindust\u201c pakub samuti kurjategija. Kuna kr\u00fcptotehingute tagasip\u00f6\u00f6ramine v\u00f5i tagantj\u00e4rgi t\u00fchistamine on sisuliselt v\u00f5imatu, tuleb kr\u00fcptoga tegutsedes v\u00f5i seda hoiustades olla eriti ettevaatlik ja k\u00f5ike t\u00e4helepanelikult kontrollida."}
{"text":"Rait Kuuse: \u00e4rge laske arstil end kohelda patsiendina. Olge n\u00f5udlik klientK\u00f5igi silme all k\u00e4ib arutelu, kuidas meile meie enda raha eest viletsamini arstiabi anda.\nVananemisega kaasnevad me tervises muutused, nii et vajame aina sagedamini tervise kohta n\u00f5u \u2013 selles on k\u00fcllap k\u00f5ik veendunud. Samal ajal kulgeb iga p\u00e4ev meie silme all arutelu, kuidas meie enda raha eest meid viletsamini aidata.\nS\u00fc\u00fcdi oleme selles ise, sest laseme aktiivselt kaasa r\u00e4\u00e4kimata tervishoiu b\u00fcrokraatidel ja lobistidel otsuseid teha.\nOlgu \u00fcteldud, et igal lool on algus ja teinekord on see isiklik. Minu hiljutine ja \u00fcle aastate esimene kohtumine oma perearstiga sundis mind t\u00f5siselt m\u00f5tlema, kuidas saaksin oma praeguse k\u00fcllalt hea tervise juures teha nii, et kui ma olen vana ja v\u00e4eti, siis ei peaks ma k\u00e4ima, k\u00e4si pikalt, omale abi k\u00fcsimas.\nMinu perearst on v\u00e4ljendanud oma kunagises sirgjoonelises arvamusavalduses, et probleem on patsiendis ja lahendus saabub loodetavasti parema patsientide p\u00f5lvkonna saabumisega. Meie p\u00f5gus ja perearstivahetusega l\u00f5ppenud kokkupuude n\u00e4itab, et ta on endiselt paremate patsientide otsingul.\nHaige ja n\u00e4rviline inimene \u2013 selliselt meid tervishoiusektoris n\u00e4hakse ja tihti ka koheldakse.\nProbleem algabki sellest, et laseme end sildistada s\u00f5naga \u201epatsient\u201c, mis \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu j\u00e4rgi on midagi sellist: \u201eravialune, (ravitav) haige. N\u00e4rvihaigla, n\u00e4rviarsti patsient\u201c. \u00dches\u00f5naga: haige ja n\u00e4rviline inimene. Selliselt meid tervishoiusektoris n\u00e4haksegi ja tihti ka koheldakse.\nTervisekassa nimevahetuse saaga kestis aastaid, kuni see vaikselt sel aastal kaante vahele sai. Kas haiged muutusid n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku terveteks?\nSisu asemel keskendus avalik arutelu siltide ja pastakate vahetamise kulule. Kuid v\u00e4hemasti n\u00e4eb veebileht ilusam ja s\u00f5bralikum v\u00e4lja ning eks s\u00f5nas on ka j\u00f5ud. Loodetavasti tekib sinna ka mingit sorti uus sisu, kuigi praegu paistab, et vana suhtumise inerts sektoris on suur ja midagi r\u00f5\u00f5mustavat peale h\u00fc\u00fcdlausete veebilehel neil raporteerida ei ole.\nSiit ka esimene soovitus: \u00e4rge laske end kohelda patsiendina, olge v\u00e4hemalt teadlik tervishoiuteenuste kasutaja v\u00f5i isegi klient, kelle on oma arvamus, ootused ja n\u00f5udlikkus saadava suhtes. Ja alustage seda teekonda tervena, sest haigena on juba lootusetult hilja \u2013 h\u00e4das inimesel pole s\u00fcdikust (ja vahel luksustki) olla n\u00f5udlik. K\u00e4ige perearsti juures kord aastas, isegi kui juttu tuleb teha vaid tervisest \u2013 nii harjutakse teid n\u00e4gema inimesena, kes ei ole s\u00f5ltuvuses meditsiinit\u00f6\u00f6tajate heatahtlikkusest.\nMeie k\u00f5ik maksame. Meditsiinisektoris levib minu hinnangul v\u00e4\u00e4rarusaam, et maksuraha on kuidagi teistsugune kui eraisiku taskust tulev raha. No ei ole! K\u00e4ib aktiivne m\u00f5ttevahetus selle \u00fcle, kes ja kui palju peaks panustama ravikindlustusse, kui suur saab olla omaosalus ning kui palju vajab tervishoiusektor riigilt lisaraha, et \u00fcldse uksi avatuna hoida. See m\u00f5ttevahetus on ehmatavalt pinnapealne ja silma hakkavad nii m\u00f5nedki loogikavead.\nKui r\u00e4\u00e4gime inimeste omaosaluse suurendamisest, siis on tegemist lihtlabase maksut\u00f5usuga. See kipub arutelus ununema. Tervisekassa ja kogu tervishoiusektor on t\u00e4nap\u00e4eva Eestis olemas ainult seet\u00f5ttu, et inimesed k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l ja nende t\u00f6\u00f6tamist maksustatakse sotsiaalmaksuga. Kinni on makstud tervishoiut\u00f6\u00f6tajate \u00f5pingud, tervishoiusektori taristu ja k\u00f5ik sellega seostuv. Kui h\u00e4sti tervishoiusektor sellest ise aru saab? Avalikku suhtumist ja praktikat j\u00e4lgides tundub, et mitte alati.\nKui olen tervishoiuteenuse k\u00e4ttesaadavuse v\u00f5i kvaliteediga rahulolematu olnud, siis valdkonna juhtide seast olen saanud ka soovituse kasutada eratervishoiu teenuseid.\nEnt Eesti riigis eratervishoidu ei eksisteeri, v\u00f5i kui, siis ni\u0161ivaldkondades, mida v\u00f5iks pigem pidada mugavusteenusteks. Suurem osa taristust ja meditsiinit\u00f6\u00f6tajate haridusest, mida kasutatakse \u201eerameditsiinis\u201c, on meie kinni makstud. Sirvisin paar n\u00e4dalat tagasi digiregistratuuri eriarstide \u201etasulisi\u201c ja maksuraha eest \u201etasuta\u201c korraldatavaid vastuv\u00f5tte. V\u00e4ga huvitav lugemine.\nSuurem osa taristust ja meditsiinit\u00f6\u00f6tajate haridusest, mida kasutatakse \u201eerameditsiinis\u201c, on meie kinni makstud.\nN\u00e4iteks hakkas silma, et \u00fcks eriarst v\u00f5tab vastu kahes erameditsiinikeskuses tunnihinnaga 55 ja 90 eurot. Ma ei hakanud rohkem detektiivit\u00f6\u00f6d tegema, kuid olen kindel, et kuskil on tal ka p\u00f5hikohaga t\u00f6\u00f6 maksumaksja rahastusel. Mitmel pool korraga t\u00f6\u00f6tamine on tervishoius avalik saladus, mida meile m\u00fc\u00fcakse \u00fclekoormuse sildi all. Riigisektoris \u00fcldiselt tuleks selliseid olukordi nimetada korruptsiooniks v\u00f5i siis v\u00e4hemasti teekonnaks sinna.\nKui rahastusallikaid vaadata, on tervishoid \u00fcsna riigisektori n\u00e4gu ja samad (eetilised) standardid v\u00f5iksid sealgi kehtida. Reklaamib n\u00e4iteks minu eelmine perearstikeskuski enda tasulist osa oma kodulehel esilet\u00fckkivamalt kui tervisekassa rahastatud nimistu teenuseid. Aga olen \u00fcsna kindel, et maksurahata neid erateenuseid sellisel kujul v\u00f5i mahus ei eksisteeriks.\nAga olgu, k\u00f5ik tahame oma tarkust maksimaalselt m\u00fc\u00fca \u2013 selline on turumajanduse n\u00e4gu. Kuid sektor vajab riigilt resoluutsemat juhtimist, sest raha tuleb maksudest elik inimeste taskust ja meile ajatakse h\u00e4ma.\nHakkavad silma tunnustatud ja tublid meditsiinit\u00f6\u00f6tajad, kes kas palgakokkulepete s\u00f5lmimise ajal v\u00f5i muidu r\u00e4\u00e4givad vajadusest tervishoiu rahastamist suurendada. Tegemist on tervishoiusektori h\u00e4sti organiseeritud ja m\u00f5juka lobit\u00f6\u00f6ga. V\u00e4ga v\u00e4he kuuleme sellest, mida siis lisaraha eest paremaks tehakse. Ma ei ole oma paarik\u00fcmneaastase riigiametniku karj\u00e4\u00e4ri jooksul kogenud eriti n\u00e4iteid, kus lisaraha \u00fcksinda midagi parandaks \u2013 see v\u00f5ib teha pigem kahju v\u00f5i suurendada ootuste ja tegelikkuse erinevust.\nInimeste h\u00e4\u00e4lt pole kuulda. Ka sellel on oma p\u00f5hjused ja siin on paraku j\u00e4tnud riik n\u00f5rgema poole kaitseks tegemata liiga palju.\nLobit\u00f6\u00f6 peab olema tasakaalus. Poliitikud suunavad loomulikult oma t\u00e4helepanu sinna, kus on tugevam h\u00e4\u00e4l \u2013 tervishoiusektorile. Kuid inimeste, kui soovite, siis patsientide h\u00e4\u00e4lt pole kuulda. Ka sellel on oma p\u00f5hjused ja siin on paraku j\u00e4tnud riik n\u00f5rgema poole kaitseks tegemata liiga palju.\nKui paljud on kuulnud, et eksisteerib selline \u00fchendus nagu Eesti patsientide liit ja millega see t\u00e4psemalt tegeleb? Selliste \u00fchenduste h\u00e4da ei seisne mitte selles, et nende v\u00e4hesed aktivistid ei tahaks, vaid selles, et neil pole j\u00f5udu panna oma h\u00e4\u00e4l k\u00f5lama h\u00e4sti rahastatud tervishoiusektori lobit\u00f6\u00f6 k\u00f5rval. Pealegi on raske olla kriitiline, kui oled ise abivajaja, otseselt s\u00f5ltud tervishoiusektorist ja sinu tegevus on rohkem hobi kui p\u00f5hit\u00f6\u00f6.\nSelle k\u00f5ige tagaj\u00e4rg on see, et tervishoiu rahavajadus ei saa kunagi rahuldatud ja inimene on endiselt selle s\u00fcsteemi passiivne element. Tulevaste patsientide esindatus tuleb olemasolevas rahastusskeemis tagada. Tervete inimeste huvide kaitse vajab rohkem ka meie endi t\u00e4helepanu.\nTervishoidu lisaraha kaasates peab olema ettevaatlik ja veenduma ka selles, et sektor ise ennast korrastab. See on nii poliitikute kui ka sektori enda vastutus. Patsiendi asemel tuleb n\u00e4ha inimest, kes selle k\u00f5ik kinni maksab, tema elukaart ja \u00f5igust olla saadava suhtes n\u00f5udlik. Riik peab inimeste h\u00e4\u00e4le k\u00f5la v\u00f5imestama ja hoolitsema ka selle eest, et see h\u00e4\u00e4l oleks tervishoiusektorist s\u00f5ltumatu. Ja me k\u00f5ik ise peame veel tervena olema aktiivsed oma tulevikutervise eest seismisel. Alustuseks piisab, kui 1,3 miljonit praegust ja tulevast haiget teevad oma h\u00e4\u00e4le kuuldavaks esmatasandil."}
{"text":"Petuk\u00f5nesid tehakse n\u00fc\u00fcd ka eesti keelesViimastel p\u00e4evadel on politseid teavitanud ligi k\u00fcmme inimest, et nad on saanud petuk\u00f5nesid, milles kelmid r\u00e4\u00e4givad eesti keelt. Politsei andmetel hetkel kannatanuid ei ole. Kelmide skeem on sarnane varasemate petuk\u00f5nedega, nimelt helistab v\u00e4idetavalt politsei, panga v\u00f5i m\u00f5ne muu usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6taja ning r\u00e4\u00e4gib k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale, et tema pangakontol on tekkinud probleem v\u00f5i tema andmeid kasutatakse kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on need k\u00f5ned olnud ainult veneja ingliskeelsed, kuid viimastel p\u00e4evadel on politsei saanud infot, et kelmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga heal tasemel eesti keelt.P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Urmet Tambre \u00fctles, et eesti keel enam kelmide eest meid ei kaitse ja nad kasutavad seda usalduse tekitamiseks, et k\u00e4tte saada inimeste raha v\u00f5i andmeid. \u201eHetkel on info veel v\u00e4rske, mist\u00f5ttu ei ole meil teada, kas kelmid tegutsevad Eestis v\u00f5i on tegemist v\u00e4lismaal viibivate eestlastega, kes aitavad kelmustele kaasa. Teeme omalt poolt k\u00f5ik, et selles selgust saada ja nende kelmide tegevus peatada,\u201c lisas ta.VOOREMAA"}
{"text":"\u00c4rge laske arstil end kohelda patsiendina. Olge n\u00f5udlik klientK\u00f5igi silme all k\u00e4ib arutelu, kuidas meile meie enda raha eest viletsamini arstiabi andaVananemisega kaasnevad me tervises muutused, nii et vajame aina sagedamini tervise kohta n\u00f5u. Samal ajal kulgeb iga p\u00e4ev meie silme all arutelu, kuidas meie enda raha eest meid viletsamini aidata. S\u00fc\u00fcdi oleme selles ise, sest laseme aktiivselt kaasa r\u00e4\u00e4kimata tervishoiu b\u00fcrokraatidel ja lobistidel otsuseid teha.Olgu \u00fcteldud, et igal lool on algus ja teinekord on see isiklik. Minu hiljutine ja \u00fcle aastate esimene kohtumine oma perearstiga sundis mind t\u00f5siselt m\u00f5tlema, kuidas saaksin oma praeguse k\u00fcllalt hea tervise juures teha nii, et kui ma olen vana ja v\u00e4eti, siis ei peaks ma k\u00e4ima, k\u00e4si pikalt, omale abi k\u00fcsimas.Minu perearst on v\u00e4ljendanud oma kunagises sirgjoonelises arvamusavalduses, et probleem on patsiendis ja lahendus saabub loodetavasti parema patsientide p\u00f5lvkonna saabumisega. Meie p\u00f5gus ja perearstivahetusega l\u00f5ppenud kokkupuude n\u00e4itab, et ta on endiselt paremate patsientide otsingul.Probleem algabki sellest, et laseme end sildistada s\u00f5naga \u201epatsient\u201c, mis \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatu j\u00e4rgi on midagi sellist: \u201eravialune, (ravitav) haige. N\u00e4rvihaigla, n\u00e4rviarsti patsient\u201c. \u00dches\u00f5naga: haige ja n\u00e4rviline inimene. Selliselt meid tervishoiusektoris n\u00e4haksegi ja tihti ka koheldakse.Tervisekassa nimevahetuse saaga kestis aastaid, kuni see vaikselt sel aastal kaante vahele sai. Kas haiged muutusid n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku terveteks?Sisu asemel keskendus avalik arutelu siltide ja pastakate vahetamise kulule. Kuid v\u00e4hemasti n\u00e4eb veebileht ilusam ja s\u00f5bralikum v\u00e4lja ning eks s\u00f5nas on ka j\u00f5ud, kuigi praegu paistab, et vana suhtumise inerts sektoris on suur ja midagi r\u00f5\u00f5mustavat peale h\u00fc\u00fcdlausete veebilehel neil raporteerida ei ole.Kes maksab?Siit ka esimene soovitus: \u00e4rge laske end kohelda patsiendina, olge v\u00e4hemalt teadlik tervishoiuteenuste kasutaja v\u00f5i isegi klient, kelle on oma arvamus, ootused ja n\u00f5udlikkus saadava suhtes. Ja alustage seda teekonda tervena, sest haigena on juba lootusetult hilja - h\u00e4das inimesel pole s\u00fcdikust (ja vahel luksustki) olla n\u00f5udlik. K\u00e4ige perearsti juures kord aastas, isegi kui juttu tuleb teha vaid tervisest - nii harjutakse teid n\u00e4gema inimesena, kes ei ole s\u00f5ltuvuses meditsiinit\u00f6\u00f6tajate heatahtlikkusest. Meie k\u00f5ik maksame. Meditsiinisektoris levib minu hinnangul v\u00e4\u00e4rarusaam, et maksuraha on kuidagi teistsugune kui eraisiku taskust tulev raha. No ei ole! K\u00e4ib aktiivne m\u00f5ttevahetus selle \u00fcle, kes ja kui palju peaks panustama ravikindlustusse, kui suur saab olla omaosalus ning kui palju vajab tervishoiusektor riigilt lisaraha, et \u00fcldse uksi avatuna hoida. Kui r\u00e4\u00e4gime inimeste omaosaluse suurendamisest, siis on tegemist lihtlabase maksut\u00f5usuga. See kipub arutelus ununema. Tervisekassa ja kogu tervishoiusektor on t\u00e4nap\u00e4eva Eestis olemas ainult seet\u00f5ttu, et inimesed k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l ja nende t\u00f6\u00f6tamist maksustatakse sotsiaalmaksuga. Kinni on makstud tervishoiut\u00f6\u00f6tajate \u00f5pingud, tervishoiusektori taristu ja k\u00f5ik sellega seostuv. Kui h\u00e4sti tervishoiusektor sellest ise aru saab? Avalikku suhtumist ja praktikat j\u00e4lgides tundub, et mitte alati.Kui olen tervishoiuteenuse k\u00e4ttesaadavuse v\u00f5i kvaliteediga rahulolematu olnud, siis valdkonna juhtide seast olen saanud ka soovituse kasutada eratervishoiu teenuseid. Ent Eesti riigis eratervishoidu ei eksisteeri, v\u00f5i kui, siis ni\u0161ivaldkondades, mida v\u00f5iks pigem pidada mugavusteenusteks. Suurem osa taristust ja meditsiinit\u00f6\u00f6tajate haridusest, mida kasutatakse \u201eerameditsiinis\u201c, on meie kinni makstud. Sirvisin paar n\u00e4dalat tagasi digiregistratuuri eriarstide \u201etasulisi\u201c ja maksuraha eest \u201etasuta\u201c korraldatavaid vastuv\u00f5tte. V\u00e4ga huvitav lugemine.N\u00e4iteks hakkas silma, et \u00fcks eriarst v\u00f5tab vastu kahes erameditsiinikeskuses tunnihinnaga 55 ja 90 eurot. Ma ei hakanud rohkem detektiivit\u00f6\u00f6d tegema, kuid olen kindel, et kuskil on tal ka p\u00f5hikohaga t\u00f6\u00f6 maksumaksja rahastusel. Mitmel pool korraga t\u00f6\u00f6tamine on tervishoius avalik saladus, mida meile m\u00fc\u00fcakse \u00fclekoormuse sildi all. Riigisektoris \u00fcldiselt tuleks selliseid olukordi nimetada korruptsiooniks v\u00f5i siis v\u00e4hemasti teekonnaks sinna.Kui rahastusallikaid vaadata, on tervishoid \u00fcsna riigisektori n\u00e4gu ja samad (eetilised) standardid v\u00f5iksid sealgi kehtida. Reklaamib n\u00e4iteks minu eelmine perearstikeskuski enda tasulist osa esilet\u00fckkivamalt kui tervisekassa rahastatud nimistu teenuseid. Aga olen \u00fcsna kindel, et maksurahata neid erateenuseid sellisel kujul v\u00f5i mahus ei eksisteeriks.Aga olgu, k\u00f5ik tahame oma tarkust maksimaalselt m\u00fc\u00fca - selline on turumajandus. Kuid sektor vajab riigilt resoluutsemat juhtimist, sest raha tuleb maksudest elik inimeste taskust ja meile ajatakse h\u00e4ma.Hakkavad silma tunnustatud ja tublid meditsiinit\u00f6\u00f6tajad, kes kas palgakokkulepete s\u00f5lmimise ajal v\u00f5i muidu r\u00e4\u00e4givad vajadusest tervishoiu rahastamist suurendada. Tegemist on tervishoiusektori h\u00e4sti organiseeritud ja m\u00f5juka lobit\u00f6\u00f6ga. V\u00e4ga v\u00e4he kuuleme sellest, mida siis lisaraha eest paremaks tehakse. Ma ei ole oma paarik\u00fcmneaastase riigiametniku karj\u00e4\u00e4ri jooksul kogenud eriti n\u00e4iteid, kus lisaraha \u00fcksinda midagi parandaks - see v\u00f5ib teha pigem kahju v\u00f5i suurendada ootuste ja tegelikkuse erinevust.Poliitikud suunavad loomulikult oma t\u00e4helepanu sinna, kus on tugevam h\u00e4\u00e4l - tervishoiusektorile. Kuid inimeste, kui soovite, siis patsientide h\u00e4\u00e4lt pole kuulda. Ka sellel on oma p\u00f5hjused ja siin on paraku j\u00e4tnud riik n\u00f5rgema poole kaitseks tegemata liiga palju.Kui paljud on kuulnud, et eksisteerib Eesti patsientide liit ja millega see t\u00e4psemalt tegeleb? Selliste \u00fchenduste h\u00e4da ei seisne mitte selles, et nende v\u00e4hesed aktivistid ei tahaks, vaid selles, et neil pole j\u00f5udu panna oma h\u00e4\u00e4l k\u00f5lama h\u00e4sti rahastatud tervishoiusektori lobit\u00f6\u00f6 k\u00f5rval. Pealegi on raske olla kriitiline, kui oled ise abivajaja, otseselt s\u00f5ltud tervishoiusektorist ja sinu tegevus on rohkem hobi kui p\u00f5hit\u00f6\u00f6. Selle k\u00f5ige tagaj\u00e4rg on see, et tervishoiu rahavajadus ei saa kunagi rahuldatud ja inimene on endiselt selle s\u00fcsteemi passiivne element. Tulevaste patsientide esindatus tuleb olemasolevas rahastusskeemis tagada.Olge h\u00e4\u00e4lekad!Tervishoidu lisaraha kaasates peab veenduma ka selles, et sektor ise ennast korrastab. See on nii poliitikute kui ka sektori vastutus. Patsiendi asemel tuleb n\u00e4ha inimest, kes selle k\u00f5ik kinni maksab, tema elukaart ja \u00f5igust olla saadava suhtes n\u00f5udlik. Riik peab inimeste h\u00e4\u00e4le k\u00f5la v\u00f5imestama ja hoolitsema ka selle eest, et see h\u00e4\u00e4l oleks tervishoiusektorist s\u00f5ltumatu. Ja me k\u00f5ik peame veel tervena olema aktiivsed oma tulevikutervise eest seismisel. Alustuseks piisab, kui 1,3 miljonit praegust ja tulevast haiget teevad oma h\u00e4\u00e4le kuuldavaks esmatasandil. 1\"Haige ja n\u00e4rviline inimene - selliselt meid tervishoiusektoris n\u00e4hakse ja tihti ka koheldakse.\"\"Inimeste h\u00e4\u00e4lt pole kuulda. Ka sellel on oma p\u00f5hjused ja riik on j\u00e4tnud n\u00f5rgema poole kaitseks tegemata liiga palju.\"Illustratsioon: ShutterstockRait Kuuse;patsient"}
{"text":"Noorte osalusportaal on juba olemasARVAMUSVEEBM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal t\u00f5statunud noorte kaasamisteema raames mainiti ka, et rahvaalgatus.ee ei k\u00f5netavat noori. See on pelgalt m\u00fc\u00fct.Rahvaalgatus.ee portaali loogika ei ole \u00fcles ehitatud vanusegrupi, vaid just teemade p\u00f5hiselt, kuiv\u00f5rd \u00fchiskonnas kaasa r\u00e4\u00e4kimiseks peab olema v\u00f5imalus k\u00f5igil.Suur rahulolematute arv l\u00f6\u00f6ks riigi jaoks h\u00e4irekella ja tooks meedia abil \u00fchiskondlikku t\u00e4helepanu. Alles eelmisel n\u00e4dalal muutis \u00fcle 6000 digiallkirjaga algatus Tallinna bussiv\u00f5rgu muutmise kavatsust ja n\u00e4iteid, kus \u00fchest algatusest on v\u00e4lja kasvanud uus seadus, \u00fchiskondlik debatt v\u00f5i liikumine, n\u00e4eme me \u00fcha rohkem.Vaadates meie keskkonna kaudu allkirju andnud inimeste eagruppe, joonistub selgelt v\u00e4lja, et kuigi aktiivsemad vanusegrupid aastatel 20162020 (Eesti koost\u00f6\u00f6 kogu avalikustab statistikat v\u00e4hemalt 1,5-aastase l\u00f5tkuga, et tagada isikuandmete kaitse) olid 25-34- ja 35-44-aastased, siis aktiivsuselt kolmas ja k\u00f5ige kiiremini 2020. aastal aktiviseerunud vanusegrupp olid 18-24-aastased - need, keda valimisstatistika p\u00f5hjal tihti \u00fchiskondlikult v\u00e4heaktiivseteks sildistatakse.Noored harjutavad koolisSamas on sellisel viisil kaasa r\u00e4\u00e4kimiseks vajalik ID-kaardi\/Mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID-ga digiallkirja andmise v\u00f5imalus ning seadus s\u00e4testab kollektiivsete p\u00f6\u00f6rdumiste vanusepiiriks 16. eluaasta. On oluline, et noored saaksid harjutada riigi ja omavalitsusega suhtlemiseks vajalikke digitaalseid oskusi ning kasvatada julgust ja tahet kaasa r\u00e4\u00e4kida.Just sel eesm\u00e4rgil oleme rahvaalgatus.ee-s koost\u00f6\u00f6s Korruptsioonivaba Eestiga 2020. aastast 17 koolis aidanud organiseerida nii paber- kui ka digitaalsel h\u00e4\u00e4letusel toimuvat koolide kaasavat eelarvestamist, milles on praeguseks s\u00f5na v\u00f5tnud ligi 2000 koolinoort. T\u00e4nu koolide kaasavale eelarvestamisele on koolielus aktiivselt osalevate \u00f5pilaste arv kasvanud 15%. Ligi 70% \u00f5pilasi leidsid, et tegemist peaks olema koolielus p\u00fcsiva n\u00e4htusega. 1\"Aktiivsuselt kolmas vanusegrupp olid 18-24-aastased.\"Karl-Hendrik Pallo Eesti koost\u00f6\u00f6 kogu ekspert, rahvaalgatusveebi haldaja"}
{"text":"Opositsiooni ja koalitsiooni v\u00e4gikaikaveo l\u00f5ppu ei paistaEile saatsid fraktsioonide esindajad riigikogu juhatusele kirja m\u00f5tetega, kuidas s\u00fcgisel edasi minna.Opositsioonierakonnad r\u00e4\u00e4givad soovist kompromisse leida ja t\u00f5otavad, et ei lase koalitsioonil endast \u201e\u00fcle s\u00f5ita\u201c. Koalitsiooni arvates kasutab opositsioon arutut v\u00e4ljapressimistaktikat.Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder r\u00e4\u00e4kis EPL-ile, et erakond peab riigikogu normaalse t\u00f6\u00f6 taastamise viisiks sisulisi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Tema s\u00f5nul v\u00f5eti kevadisel istungj\u00e4rgul vastu mitu seadust, mida oleks pidanud rohkem arutama. Seeder lisas, et eesm\u00e4rk ei ole vastu v\u00f5etud seadusi tagasi p\u00f6\u00f6rata, aga arutada tuleb veel nii abieluv\u00f5rdsuse kui ka maksude teemat, sest need on tema hinnangul poolikud. Veel m\u00e4rkis ta, et nad soovivad arup\u00e4rimisi menetleda riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadusest l\u00e4htudes paindlikult. \u00dcks v\u00f5imalus ongi korraldada erakorraline istungj\u00e4rk augustikuu l\u00f5pus, et ministrid saaksid veel enne s\u00fcgist arup\u00e4rimistele vastata.Puudu siirusestEKRE fraktsiooni liikme Henn P\u00f5lluaasa arvates pole vajadust erakorraliseks istungj\u00e4rguks. P\u00f5lluaasa s\u00f5nul ootavad nad koalitsioonilt kompromissi, aga see saab olla ainult kahepoolne. Nimelt soovib EKRE, et valitsus t\u00fchistaks abieluv\u00f5rdsuse ning ei kehtestaks automaksu ega vaenuk\u00f5neseadust.Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik \u00fctles, et koalitsiooni kompromissi otsimine ei tundu enam siiras, sest kevadel ei hoolinu koalisioon tema erakonn pakututd lahendustest. \u201eOleme siiski valmis l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima sisult sarnaste eeln\u00f5ude ja korduvate arup\u00e4rimiste tagasiv\u00f5tmise \u00fcle, kuid selle eelduseks on valitsuskoalitsiooni selge valmisolek arvestada s\u00fcgisel reaalselt ka opositsiooni ettepanekutega,\u201c s\u00f5nas Kiik.Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Jevgeni Ossinovski s\u00f5nul on Isamaa ja Keskerakond m\u00f5ningate m\u00f6\u00f6ndustega valmis obstruktsiooni l\u00f5petama, aga EKRE mitte.Ossinovski r\u00e4\u00e4kis ka, et otsustamise usaldush\u00e4\u00e4letusega sidumine oleks s\u00fcgisel v\u00e4ga halb ja sunnitud k\u00e4ik, aga paratamatult seda v\u00e4listada ei saa.\u201eLahendus on tegelikult poliitiline kokkulepe, et l\u00f5petame selle arutu jama \u00e4ra ja hakkame tavap\u00e4rast normaalset t\u00f6\u00f6d tegema, mis t\u00e4hendab seda, et valitsusliit teeb omapoolseid ettepanekuid, opositsioon omapoolseid,\u201c s\u00f5nas ta.Reformierakonna fraktsiooni esimehe Erkki Keldo s\u00f5nul \u00fcritab opositsioon kokku siduda riigikogu kui institutsiooni sisulise t\u00f6\u00f6 ja poliitilised eelistused, mida teha ei tohiks, sest need on kaks t\u00e4iesti erinevat asja. 1\"Jevgeni Ossinovski, poliitik Lahendus on poliitiline kokkulepe, et l\u00f5petame selle arutu jama \u00e4ra.\"Riigikogu t\u00f6\u00f6 paistab s\u00fcgisel j\u00e4tkuvat nii, nagu see kevadel pooleli j\u00e4i - \u00fcle kivide ja k\u00e4ndude.Eliisabet Voomets"}
{"text":"N\u00e4dala TOP 5M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal loeti J\u00e4rva Teataja digilehest k\u00f5ige rohkem neid lugusid:\u2022 Kaheaastane mudilane valmistas emale hirmsa \u00fcllatuse \u2022 Sahinad: Kas t\u00f5esti viis lapspornos\u00fc\u00fcdistus J\u00e4rvamaa tuntud v\u00e4ikeettev\u00f5tja kohtu ette \u2022 Tallinna-Tartu maanteel t\u00f5mmatakse kiirus l\u00f5iguti pea poole v\u00f5rra alla \u2022 Arvutikelm l\u00fcpsis oma tuttava ja kiirlaenu\u00e4rid rahast lagedaks \u2022 Juhiloata j\u00e4\u00e4nud korduvroolijoodik tegi luksusmaasturiga veel viimase s\u00f5idu ja kohe sekkus politsei\u00a0"}
{"text":"Spetsialist hoiatab: tehisintellekti abil saab toime panna v\u00e4ga raskesti \u00e4ratuntavaid pettusiLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik.Allikas: Luminor\nKui v\u00f5iks arvata, et eestlased muutuvad petuskeemidest aina teadlikumaks ning t\u00e4nu sellele v\u00e4heneb ka pettuse ohvriks langemise risk, siis tegelikult pole juhtumite arv kaugeltki langustrendis ning pankadel tuleb petuskeemi ohvritega tegeleda igap\u00e4evaselt. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab, et petturid hakkavad kasutama j\u00e4rjest rohkem ka tehnoloogia arengu l\u00e4bi loodud v\u00f5imalusi selleks, et ohvreid l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda.\nArmupettused on intensiivistunud\nT\u00f5en\u00e4oliselt on t\u00e4naseks pettustega \u00fchel v\u00f5i teisel kokku puutunud pea iga eestlane, olgu selleks kahtlane s\u00f5num telefonis, e-mail postkastis v\u00f5i veider telefonik\u00f5ne. \u201eNeid inimesi, keda \u00fchel v\u00f5i teisel viisil petta on \u00fcritatud, on t\u00e4naseks kindlasti rohkem kui neid, kes ei ole pettuse katset \u00fcldse kohanud,\u201d t\u00f5des spetsialist.\nViimasel ajal on hoogustunud n\u00e4iteks investeerimispettused, mis on potentsiaalse rahalise kahju suhtes \u00fcks enamlevinud pettuse viisidest. Samal ajal p\u00fcsivad j\u00e4tkuvalt orbiidil telefoni- ja niinimetatud pakipettused, kus saadetud s\u00f5num teavitab inimest n\u00e4iteks saadetisega seotud tollimaksudest, mida tegelikult ei eksisteeri. \u201eSamuti on viimastel kuudel m\u00f5nev\u00f5rra m\u00e4rgata ka armupettuste sagenemist,\u201d lisas Kiik.\nTehisintellekt v\u00f5imaldab veelgi osavamalt petta\nKui varem aitas potentsiaalse pettuse tuvastada s\u00f5numi v\u00f5i e-kirja grammatiline puudulikkus, kus \u00fcks v\u00f5i teine lause on masint\u00f5lke abil puudulikult eesti keelde t\u00f5lgitud, siis t\u00e4naseks on petturid muutunud nii osavaks, et isegi keeletundlikum inimene ei pruugi esimese hooga l\u00e4bi n\u00e4rida, et r\u00e4\u00e4gib t\u00f5epoolest petturiga.\nSiiski ei t\u00e4henda see, et petturiteks oleksid eesti emakeelega inimesed. \u201eReeglina on pettuste puhul m\u00e4ngus piiri\u00fclene element ning j\u00e4ljed ulatuvad sageli ka Euroopa Liidust v\u00e4ljapoole. Kuna t\u00f5lkeprogrammid on ajas muutunud j\u00e4rjest t\u00e4psemaks ja grammatiliselt oskuslikumaks, annab see petturitele hea v\u00f5imaluse, et tehnoloogiat enda kasuks \u00e4ra kasutada,\u201d s\u00f5nas ta.\nKuiv\u00f5rd tehisintellekti t\u00e4htsus on erinevates valdkondades kasvamas ning erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas \u00fcht v\u00f5i teist meetodit \u00e4ra kasutada, leidub l\u00f5putult, on petturid \u00fcles leidnud ka AI v\u00f5imalused. \u201eLihtne n\u00e4ite on ChatGPT, mis kirjutab sekundiga valmis keeleliselt t\u00e4iesti ilusa teksti, mida potentsiaalsetele ohvritele edasi saata. Samuti on olemas erinevad programme, et tahtmise korral ka raskesti \u00e4ratuntavaid s\u00fcvav\u00f5ltsinguid teha,\u201d n\u00e4itlikustas spetsialist.\nEt inimeste oskuslik petmine n\u00f5uab ajalist ressurssi ja tehnilisi oskusi, v\u00f5imaldavad nn targad tehnoloogiad aega kokku hoida ning keskenduda erinevatele tegevustele. \u201eTehisintellekti abil saab toime panna v\u00e4ga raskesti \u00e4ratuntavaid pettusi.\u201d\nKuidas v\u00e4ltida pettuse ohvriks langemist?\nKuna kordamine on tarkuse ema, on oluline r\u00f5hutada p\u00f5hit\u00f5desid, v\u00e4ltimaks potentsiaalse pettuse ohvriks langemist \u2013 seda enam, et v\u00e4ljapetetud rahasummat on hiljem v\u00e4ga keeruline v\u00f5i lausa v\u00f5imatu tagasi saada.\nKui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si. \u201eKui sulle esitletakse pakkumist, mis tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis t\u00f5en\u00e4oliselt see polegi t\u00f5si \u2013 hoia sellest igal v\u00f5imalusel eemale,\u201d toonitas Veiko Kiik.\nKui sind kiirustatakse otsuseid vastu v\u00f5tma. \u201eKui saadetud pakkumisele tuleb kiiresti reageerida, sest vastasel juhul \u00e4hvardab sind sellest ilmaj\u00e4\u00e4mine, siis ilmselt on tegemist pettusega ning sama kiiresti kaob hiljem ka raha sinu pangakontolt,\u201d hoiatas spetsialist.\nKui usaldad inimest, keda tegelikult ei tunne. Petturid on verbaalselt v\u00e4ga osavad, selles pole kahtlust. Kuid asi muutub imelikuks siis, kui inimene, keda sa kunagi n\u00e4inud pole, hakkab m\u00f5nda pakkumist v\u00e4ga intensiivselt p\u00e4he m\u00e4\u00e4rima. \u201eKui sa usaldad v\u00f5\u00f5rast inimest rohkem kui oma s\u00f5pra ning jagad temaga andmeid, mida isegi sinu l\u00e4hedased ei tea, siis tasub m\u00f5elda, kas pimesi usaldamise taga ei peitu hoopiski petuskeem,\u201d m\u00e4rkis ta.\nV\u00f5imaliku petuskeemi ohvriks langemise v\u00e4ltimiseks peaks eesk\u00e4tt \u00fcle vaadata andmed, mis sinu kohta sotsiaalmeedias v\u00f5i internetis vabalt k\u00e4ttesaadavad on. Samuti ei tohiks kolmandale isikule kunagi jagada oma PIN-koode, kaardinumbreid v\u00f5i paroole.\n\u201eAndmete ja paroolidega ei tohiks liiga avameelseks minna \u2013 enne info jagamist m\u00f5tle, mida nende andmete \u00e4rakasutamine sulle kaasa v\u00f5ib tuua. Kui sa sellega kursis ei ole, j\u00e4ta see info kindlasti jagamata,\u201d r\u00f5hutas Veiko Kiik."}
{"text":"Turbejuht: k\u00f5ik, kel \u00fchendus internetiga, on petturitele sihtgrupiksSelleks aastaks prognoositakse kaks korda rohkem petujuhtumeid, kui oli m\u00f6\u00f6dunud aastal. SEB turbekeskuse prognoosi kohaselt v\u00f5ib nende juhtumite arv k\u00fc\u00fcndida \u00fcle tuhande ja nende kahjusumma olla \u00fcle poole miljoni euro.\nJ\u00e4tkuvalt on petuskeemid nii internetis kui telefonitsi kasvutrendis. Petturite sihtm\u00e4rgiks on aina enam ka ettev\u00f5tete ja \u00e4riklientide andmebaasid.\nKuidas on Eestis lood digitaalh\u00fcgieeniga ja kes on petturite jaoks suurim sihtm\u00e4rk? Millised on spetsialistide ootused riigile? Neil teemadel v\u00f5tab stuudios s\u00f5na SEB turbekeskuse juht K\u00e4tlin Kukk.\nSaadet juhib T\u00f5nu Einasto."}
{"text":"Politsei- ja p\u00e4\u00e4steteatedPolitseiteated\nKelmus\n26. juulil sai politsei teate, et alates aprillist helistasid Raplamaal elavale mehele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid v\u00f5imalust teenida raha, investeerides kr\u00fcptovaluutasse. Mehele tehti erinevatele veebilehtedele ja investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha, mida lubati mitmekordistada. Kelmusega tekitatud kahju on ligi 26\u00a0500 eurot.\nRapla vald\n30. juulil sai politsei teate, et korteris toimus konflikt 48-aastase ja 73-aastase mehe vahel, mille k\u00e4igus said m\u00f5lemad mehed viga. T\u00e4psemad asjaolud selgitatakse alustatud kriminaalmenetluses.\nPolitsei- ja piirivalveamet\nP\u00e4\u00e4steteated\nVesi tekitas s\u00fcttimisohu\n25. juulil kella 15.42 ajal tekitas J\u00e4rvakandi alevis Saeveski t\u00e4naval t\u00f6\u00f6stushoones l\u00e4bi katuse elektrikappi lekkinud vesi s\u00fcttimisohu. Elekter l\u00fclitati v\u00e4lja ja tuleoht taandus.\nL\u00e4\u00e4ne p\u00e4\u00e4stekeskus"}
{"text":"VIDEO | Putin siunas ettekandes Baltimaid: nad tahtsid s\u00fclitada h\u00e4das olevate ja k\u00f5ige vaesemate riikide pealeVenemaa president Vladimir Putin v\u00f5ttis p\u00e4rast Aafrika riigijuhtidega kohtumist kodumaal s\u00f5na ning puudutas pikemalt ka Balti riike. Ta \u00fctles, et Balti riigid olevat soovinud s\u00fclitada h\u00e4das olevatele ja k\u00f5ige vaesematele riikidele. Ta pidas silmas v\u00e4etist, mis v\u00e4idetavasti on Baltimaade sadamates kinni.\nPutin \u00fctles oma k\u00f5nes j\u00e4rgmist.\n\u201eMe r\u00e4\u00e4kisime eile sellest Aafrika s\u00f5pradega ja ma juhtisin t\u00e4helepanu veel nendele 200 000 tonnile meie v\u00e4etistele, mis seisavad Baltimaade sadamates. See on v\u00e4ga kummaline, kas pole t\u00f5si? Seal seisab meie v\u00e4etis. Ja meie ettev\u00f5tted \u00fctlesid: anname tasuta \u00e4ra. H\u00e4sti, oletame, et m\u00f5ni ei taha, et me teeniksime sellega raha ja kasutaksime raha s\u00f5jaks, nagu nad \u00fctlevad. Aga me anname selle \u00e4ra tasuta, me ei teeni mitte midagi ja s\u00f5jaks midagi ei kuluta, kui seda vajavad Aafrika riigid saavad v\u00e4etist. Tasuta. Ei. Lihtsalt ei lasta vabaks. Ma ei tea isegi, kuidas seda seletada. Kas teist kellelgi on seletust? Kellelgi ei ole. Ma k\u00fcsisin eile ka Aafrika s\u00f5pradelt, kas keegi suudab seletada, miks. Ei. Lihtsalt irratsionaalne k\u00e4itumine, sest see on Vene oma. Aga millest see r\u00e4\u00e4gib? Et nad tahtsid s\u00fclitada h\u00e4das olevatele ja k\u00f5ige vaesematele riikidele.\u201c\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selgitustest ilmneb, et v\u00e4hemalt Eesti kohta ajas Putin pada. T\u00f5si, Eestis Muuga ja Sillam\u00e4e sadamas hoiustati Vene p\u00e4ritolu v\u00e4etist. Need kogused kuulusid AS-ile DBT ja EuroChem Terminal Sillam\u00e4e O\u00dc-le.\n\u201eT\u00e4naseks on nii Muuga kui Sillam\u00e4e sadamate ladudest peaaegu k\u00f5ik v\u00e4etis v\u00e4lja veetud. Nimetatud kaks ettev\u00f5tet ei ole teadaolevalt kumbki oma kaupa tasuta jaganud, k\u00f5ik on m\u00fc\u00fcdud ja selleks ei ole takistust tehtud \u2013 riigiasutuste koost\u00f6\u00f6s on lahendused leitud ning vajalikud load kauba m\u00fc\u00fcgiks on rahapesu andmeb\u00fcroo andnud,\u201c \u00fctleb ministeeriumi k\u00f5neisik.\nSamas on teada, et Paldiski P\u00f5hjasadamas on ladustatud umbes 5000 tonni v\u00e4etist, mis kuulub Uralchemi grupi ettev\u00f5ttele. Rahapesu andmeb\u00fcroo on 8. mail 2023 teatanud Uralchemi gruppi kuuluvate ettev\u00f5tete kohta, et neile tuleb Eestis rakendada finantssanktsiooni (loe siit).\n\u201eMeil puudub teadmine, mida kauba omanik Eestis ladustatud v\u00e4etisega teha soovib. V\u00e4etis on olnud Paldiskis juba \u00fcle aasta aja. Kui kauba omanik oleks soovinud annetada, siis enne 8. maid oleks olnud piisavalt aega seda teha.\u201c\nNiisiis ei ole Eesti sadamates suuri v\u00e4etisekoguseid, mille v\u00e4ljavedu meie riik justkui takistaks."}
{"text":"Need tunnused viitavad, et tegemist on kelmigaMarketplace's kaupa ostes v\u00f5ib sattuda kelmide otsa.\nAutor: Rakvere politseijaoskond\nKelmid ei ole kuhugi kadunud. Endiselt on liikvel osta-m\u00fc\u00fc kelmused Marketplace's.\nPolitsei jagas soovitusi, kuidas v\u00e4ltida kaupa ostes v\u00f5i m\u00fc\u00fces kelmide l\u00f5ksu langemist.\nKuidas tunda \u00e4ra kelmi?\nPetturid kasutavad v\u00e4lismaist nime aga kirjutavad eesti keeles\nKirjakeel on vigane\/segane ning kasutatakse Google t\u00f5lget\nKullerteenuse pakkuja ei maksa teile kauba eest sularahas\nKullerteenuse eest ei maksa teie kindlustuskulusid\nP\u00f6\u00f6rake t\u00e4helepanu kullerteenuse aadressile\nKui asi tundub kahtlane, siis l\u00f5petage koheselt vestlus ja blokeerige kirjutaja konto.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Indoneesia Paapua provintsis on p\u00f5ud n\u00f5udnud kuus inimeluJAKARTA, 1. august, AFP-BNS \u2013 Indoneesia Paapua provintsis on juunist saadik tuhanded inimesed veeta j\u00e4tnud p\u00f5ud n\u00f5udnud kuue inimese elu, \u00fctlesid ametnikud teisip\u00e4eval, teatades, et piirkonda on saadetud kriisiabi.\nKuiva ja erakordselt k\u00fclma ilma p\u00f5hjuseks peetakse ilman\u00e4htust El Ni\u00f1o, mida \u00fcldiselt seostatakse maakera temperatuuri t\u00f5usuga.\nP\u00f5ud on toonud Uus-Guinea saare l\u00e4\u00e4neosas asuvas provintsis kaasa viljaikalduse ja j\u00e4tnud selle keskosas Pucaki piirkonnas paljud inimesed veeta.\nSotsiaalministeeriumi ametnik\u00a0Adrianus Alla \u00fctles, et Timika ja Lapangan Siniki linna laod on t\u00fchjad, sest kogu abi on laiali jagatud.\nN\u00fc\u00fcd saadeti piirkonda 17,1 tonni abi, seal hulgas tuhandeid pakke kiirtoitu ning sadu telke ja tekke.\nHalbade ilmaolude t\u00f5ttu on enim kannatada saanud piirkondadesse raske p\u00e4\u00e4seda, \u00fctles Alla.\nIndoneesia riiklik p\u00e4\u00e4steamet (BNPB) \u00fctles esmasp\u00e4eval, et p\u00f5ua t\u00f5ttu kannatab \u00fcle 7500 inimese.\nAmetnike s\u00f5nul on v\u00e4hemalt kuus inimest surnud n\u00e4lga ja veepuudusesse.\n\"Katastroof juhtub igal aastal samas piirkonnas, aga sel aastal on see \u00e4\u00e4rmuslikum, p\u00f5hjustades enamate inimeste n\u00e4ljasurma ja mitme tuhande evakueerimise,\" \u00fctles BNPB direktor.\n\"See piirkond ei ole enam inimestele elamiseks k\u00f5lblik. Aga inimeste, eriti paapualaste, kellel on kombed, tavad ja selle kohaga kultuurisidemed, \u00fcmberasustamine ei ole lihtne,\" tunnistas ta.\nBNPB juht lisas, et kohale p\u00e4\u00e4seb ainult mootorratta, helikopteri v\u00f5i lennukiga, sest maastik on raskesti l\u00e4bitav ja seal tegutsevad separatistid, kes on aastak\u00fcmneid Indoneesia v\u00f5imu vastu v\u00f5idelnud.\nEndine Hollandi koloonia Paapua kuulutas end 1961. aastal iseseisvaks, aga kaks aastat hiljem v\u00f5ttis Indoneesia ala oma kontrolli alla, lubades iseseisvusreferendumit, mis aga hiljem osutus pettuseks.\nR\u00e4ngad p\u00f5uad olid piirkonnas ka 2015. ja 2019. aastal.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"BLOGIJATE S\u00d5DA | Ahnus v\u00f5i soov kiiresti kuulsaks saada? BSH t\u00e4dit\u00fctrest suunamudija on sattunud konflikti oma endise turundajagaPahane turundusinimene Anna T\u00fc\u00fcr kurdab halva kogemuse \u00fcle suunamudija Marlee Karjaga: \u201eMarlee n\u00e4itas, kui rahaahneks \u00fcks inimene v\u00f5ib minna.\u201c Sisulooja annab aga oma vaatenurga olukorrast ja \u00fctleb, et Anna tahab vaid tema najal kuulsaks saada.\nAnna T\u00fc\u00fcr on turundusinimene, kelle t\u00f6\u00f6 on aidata ettev\u00f5tteid ja \u00fcksikud oma ala eksperte. Ta haldab enda s\u00f5nul nende kodulehti, aitab alustada blogiga, loob sotsiaalmeediasse sisu ja tegeleb kanalite turundus poolega. Marlee Karja on suunamudija, kes on ka Brigitte Susanne Hundi t\u00e4dit\u00fctar. Instagramis kannab ta nime Miss Marlee ja tal on umbes 10 800 j\u00e4lgijat.\n\u201eJuunikuus vaatasin, et Marlee oli j\u00e4rsku kadunud oma Instagramist,\u201c \u00fctles Anna Kroonikale, mille peale pakkus ta suunamudijale oma teenust ja koost\u00f6\u00f6d. \u201eTahtsin teda toetada ja julgustada, olen ise samas olukorras olnud- kaks v\u00e4ikest last peale lahutust ja rahaliselt raske seis,\u201c jagas Anna nende koost\u00f6\u00f6 teekonna algust.\nMarlee s\u00f5nul \u00fctles ta kohe, et ei soovi raha eest blogi. L\u00f5puks j\u00f5udsid nad aga omavahel kokkuleppele, et Marlee maksab talle reklaamimisega ning see kokkulepe Marlee v\u00e4ite kohaselt m\u00f5lemale sobis.\nJuuni alguses tegi turundaja Marleele blogi valmis, mis l\u00e4ks Anna s\u00f5nul kohe h\u00e4sti t\u00f6\u00f6le. Ta \u00f5petas Marleele v\u00e4idetavalt blogi kasutamist ja k\u00f5ike, mis sellega kaasas k\u00e4ib: \u201eMismoodi maksmiss\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab, kuidas lisada tasuta lugejad ja palju muud.\u201c Kirjalikku kokkulepet koost\u00f6\u00f6l ei olnud. Anna s\u00f5nul leppisid kokku, et ta teeb talle blogi valmis ja Marlee reklaamib tema teenust oma Instagramis, mida viimane ka tegi.\nAnna s\u00f5nul oli ta suunamudijale tihtipeale toeks, kuid vastutoetust ta ei saanud: \u201eMarleega koost\u00f6\u00f6ga ongi nii, et teiste asjade peale eriti ei j\u00e4tku aega\u201c. Koost\u00f6\u00f6 jooksul tekkis Annal mitmed hoiatavad m\u00e4rguanded, n\u00e4iteks palus Marlee tal mingi hetk tegeleda suunamudija isikliku eluga seotud probleemidega. See oli Anna jaoks viimane piir ja ta soovis koost\u00f6\u00f6d l\u00f5petada.\nMarlee v\u00e4itis aga Kroonikale, et kui blogi oli t\u00f5usutrendil, siis hakkas Anna soovima \u00fcha rohkem temaga asju koos teha. \u201eLaup\u00e4eval (29. juuli - toim.) kirjutas mulle, et kuu hakkab l\u00f5ppema ja peaksime avaldama, et palju ma olen kuuga teeninud. Ma ei tahtnud seda avaldada,\u201c \u00fctleb Marlee, mille peale Anna teatas, et tegi \u201et\u00fchja t\u00f6\u00f6d\u201c. Marlee oli teinud Annale kolm reklaamstoryt. \u201eSelgitasin, et seda ei saagi niimoodi rahas m\u00f5\u00f5ta. Selline ongi risk influenceritega koos t\u00f6\u00f6tades,\u201c lausub Marlee Kroonikale.\nMarlee ise pakkus v\u00e4lja oma poolt lahenduse: \u201eKui tahad, ma maksan mingi osa sulle, kui niimoodi rahule j\u00e4\u00e4d. Ma ei viitsi suga k\u00fcll t\u00fclli minna\u201c. Anna oli sellega n\u00f5us: \u201eMis selles halba siis on, kui tahan oma tehtud t\u00f6\u00f6 eest tasu saada reklaami asemel?\u201c\nParaku tuli aga Anna s\u00f5nul talle j\u00e4rgmine hommik Marleelt kiri, et viimane ei hakka midagi maksma tema tehtud t\u00f6\u00f6 eest. \u201eJa ta kirjutas veel, et kes ma \u00fcldse olen oma 7-12 j\u00e4lgijaga instas, et temaga mingit koost\u00f6\u00f6d tahan teha?\u201c kirjutas Marlee v\u00e4idetavalt Annale.\nP\u00e4rast seda \u00fcritas Anna suunamudijale mitu korda kirjutada ja temaga \u00fchendust v\u00f5tta, kuid l\u00f5puks blokeeris Marlee ta igalt poolt \u00e4ra. \u201ePanin ta h\u00e4sti teenima, aga Marlee n\u00e4itas, kui rahaahneks \u00fcks inimene v\u00f5ib minna. Tal oli kahju maksta t\u00f6\u00f6 eest suhteliselt s\u00fcmboolset summat?\u201c kirjeldab Anna. \u201eMind s\u00fc\u00fcdistas ta selles, et mul oli ligip\u00e4\u00e4s statistika juurde, mis oli minu meilile registreeritud. See ei t\u00e4hendanud, et ma saan tema teenitud raha. Minul on huvitav, mis statistika n\u00e4itab, milline toode m\u00fc\u00fcb paremini, tulemus tehtud t\u00f6\u00f6st, kuidas klienti aidata, kui mingi t\u00f5rge tekib. Kuidas ma pidin m\u00f5\u00f5tma t\u00f6\u00f6 tulemust? Muidugi numbritega! Seda kasutaja nime ja meili alati saab muuta, mida ma tegingi. Aga nii kaua kui see tehtud ei olnud, aitasin selle platvormiga seotud t\u00f6\u00f6dega,\u201c kirjeldab turundaja koost\u00f6\u00f6 l\u00f5ppu\nMarlee toob v\u00e4lja ka, et talle j\u00f5udis p\u00fchap\u00e4eval teade, et k\u00f5ik tema blogi postitused on kustutatud. Annal oli ligip\u00e4\u00e4s blogile ja suunamudija s\u00f5nul kustutas turundaja need k\u00f5ik ise \u00e4ra. \u201eTerve p\u00fchap\u00e4eva hommiku taastas Zone.ee meeskond mu blogi ning Anna T\u00fc\u00fcr julges peale sellist k\u00e4itumist mult veel raha v\u00e4lja pressida,\u201c vahendab suunamudija. \u201eKui inimene on \u201eenda t\u00f6\u00f6\u201c k\u00f5ik blogis kustutanud. Kaasaarvatud minu postitused - kuu ajaline t\u00f6\u00f6 ja vaev. L\u00e4inud nii nahhaalseks, siis mille eest ta veel raha soovib? Mina maksin Zone.ee-le, et nad taastaksid minu t\u00f6\u00f6 ja vaeva, et saaksin \u00fcldse j\u00e4tkata. Selle taastamise arve peaksin mina hoopis Annale tasumiseks edastama,\u201c \u00fctleb Marlee l\u00f5petuseks.\nPraeguseks on Marlee blogi taastatud, kuid endiste koost\u00f6\u00f6partnerite vahel k\u00e4ib meili vahendusel endiselt vaidlus. M\u00f5lemad kaitsevad enda seisukohti. Anna n\u00f5uab koost\u00f6\u00f6 eest tasu ja Marlee pole n\u00f5us, sest ta oli juba koost\u00f6\u00f6 eest tasunud reklaamiga.\nM\u00f5lemad osapooled on teinud oma blogisse ka selle kohta postituse. Marlee esmasp\u00e4eval avaldatud postitus kandis pealkirja \u201eKuidas \u00fcks j\u00e4rjekordne \u0161aakal \u00fcritas mu kuuajalise t\u00f6\u00f6 ja vaeva nullida\u201c."}
{"text":"Kas t\u00f5esti riigirindel muutuseta?\u00d5hust on tunda, et suvi ei kesta enam kaua. P\u00e4ike v\u00f5ib k\u00fcll veel soojendada, kuid ei p\u00f5leta. V\u00e4hemalt pole m\u00f5nda aega p\u00f5letanud. Enamasti on taevas tinahallis r\u00fc\u00fcs ja laseb vihmal sadada. Muidugi on ka vihma vaja. Vahel kohe v\u00e4ga, aga k\u00f5ik, mida saab liiga palju, hakkab l\u00f5puks t\u00fc\u00fctama, teeb p\u00e4evad \u00fcksluiseks ja muudab n\u00e4rviliseks.\nSama on poliiteluga. Kodanikkond saab rahul olla, kui sealgi serveeritakse k\u00f5ike \u2013 opositsiooni ja koalitsiooni, \u00e4gedat diskussiooni ning rahulikku arutelu \u2013 m\u00f5istusp\u00e4rastes doosides. Liiga palju koalitsiooni sunnib \u00f5ige varsti k\u00fcsima, kas Riigikogu on n\u00fc\u00fcd siis j\u00e4lle kummitempel? Diskussioon v\u00f5ib samuti mingist hetkest muutuda arutuks s\u00f5nasupiks, kust selgeid m\u00f5tteid on v\u00f5imatu v\u00e4lja \u00f5ngitseda.\nKuid ka opositsiooni absoluutne enesekehtestus, nagu kevadel valitud Riigikogu esimestel kuudel n\u00e4gime, hakkab h\u00e4irima. Selles m\u00f5ttes, et tegelikult ootame enda valitud poliitikutelt erakonnast s\u00f5ltumata t\u00f5sist p\u00fchendumist riigi arendamiseks tehtavasse t\u00f6\u00f6sse. On loomulik, et opositsioon ei lepi k\u00f5igega, mida koalitsioon teeb, aga on demokraatiavastane hakata riigielu takistama ja oma tahtmist s\u00f5na otseses m\u00f5ttes v\u00e4lja pressima.\nSellele vaatamata on juba kuulda olnud, et kogu see triangel v\u00f5ib s\u00fcgisest j\u00e4tkuda. Sellep\u00e4rast ei saa j\u00e4tta \u00fctlemata: obstruktsioon ei ole t\u00f6\u00f6. Parlamendi toimimise sihilikul ja kunstlikul l\u00fchiajalisel takistamisel v\u00f5ib olla t\u00f5siselt v\u00f5etav eesm\u00e4rk, mis viib vahel ka positiivse tulemuseni, samas aga muutub kuid kestev entusiastlik riigi poliitilise elu pidurdamine mingist momendist t\u00f5siselt riiklikke huve kahjustavaks tegevuseks. Poliitikud peaksid sellest aru saama.\nOn m\u00f5istetav, et valimiskaotus v\u00f5ib valus olla ja ka trotsi tekitada, kuid l\u00f5puks tuleb sellest \u00fcle saada ja eluga edasi minna. Lapsik on j\u00e4\u00e4dagi jalgu trampides jonnima. Piinlik v\u00f5iks olla \u2013 maksumaksja peab selle tsirkuse, mida ta ju tellinudki pole, ikkagi kinni maksma!"}
{"text":"Omniva j\u00e4tkuvalt petturite lemmik: need tunnused viitavad, et tegemist on kelmigaKelmid ei ole kuhugi kadunud ning endiselt on liikvel osta-m\u00fc\u00fc kelmused Marketplace's. \u00dcheks peamiseks kaubam\u00e4rgiks, mida petturid kasutavad, on Omniva, kui suurima turuosaga ettev\u00f5te kullerteenuste \u00e4ris.\nMarketplace's kaupa ostes v\u00f5ib sattuda kelmide otsa.\nFoto: Rakvere politseijaoskond\nPolitsei jagas L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistele soovitusi, kuidas v\u00e4ltida kaupa ostes v\u00f5i m\u00fc\u00fces kelmide l\u00f5ksu langemist."}
{"text":"V\u00f5rklaev: IMFi tagasiside n\u00e4itab mootors\u00f5idukimaksu vajalikkustRahandusminister Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul n\u00e4itab ka IMFi riigiraport, et mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine on Eestis vajalik.IMF on oma v\u00e4rskelt avaldatud Eesti raportis eraldi k\u00e4sitlenud kliimamuutuste m\u00f5jusid ja m\u00e4rgib seal muu hulgas, et senisest ambitsioonikama rohep\u00f6\u00f6rde l\u00e4biviimisel oleks \u00fcks v\u00f5tmekomponente mootors\u00f5idukimaksu kehtestamine koos keskkonnahoidlikuma transpordi soodustamisega.\n\u201eNagu IMF ka oma raportis v\u00e4lja toob, on s\u00f5idukite ja s\u00f5idetud kilomeetrite arv Eestis aastatega hoogsalt kasvanud, peegeldades elatustaseme ja sissetulekute kasvu. Kuigi uued s\u00f5idukid saastavad suhteliselt v\u00e4hem kui vanad, siis on heitmen\u00e4it CO2\/km kohta Eestis j\u00e4tkuvalt suurem kui ELis keskmiselt, kuna null- ja v\u00e4heste heitmetega s\u00f5idukite osakaal on meil v\u00e4ike,\u201c selgitas rahandusminister.\nTranspordivaldkonnast, sealhulgas k\u00fctustest p\u00e4rineb aga suurim osa Eestis energeetikavaldkonnast v\u00e4ljaspool tekkinud heitkogusest. Transpordisektoris on CO2 heitkogus viimase 30 aastaga kahekordistunud. Muutused nendes sektorites, saastavate tegevuste maksustamine ja puhtamate tegevuste soodustamine v\u00f5iksid IMFi hinnangul toetada kiiremat kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmist. \u201eSee on mootors\u00f5idukimaksu puhul ka \u00fcks meie eesm\u00e4rkidest, v\u00e4ga kiireid muudatusi siin oodata pole, sest uue maksu loomisel peame arvestama ka \u00fchiskonna toimetulemise v\u00f5imalustega, aga loodame samm-sammult keskkonnas\u00f5bralikuma s\u00f5idukipargi suunas liikuma hakates l\u00f5puks hoo sisse saada.\u201c\nAutomaksu loetakse Euroopa kontekstis ennek\u00f5ike keskkonnamaksuks, kuna Eestis pole seda varem olnud, siis j\u00e4\u00e4me transpordi osas keskkonnamaksude kogumisega k\u00f5vasti allapoole ELi keskmist.\nIMF hindas Eesti kohta tehtud raportis laiemalt majanduse, eelarve ja finantssektori olukorda ja andis soovitusi majanduspoliitikate elluviimiseks. IMFi hinnangud ja soovitused on paljuski sarnased valitsuse juba plaanitavate sammudega. Eestil soovitatakse p\u00fc\u00fcelda tasakaalus eelarve poole ja j\u00e4rgida neutraalset eelarvepoliitikat, mis aitab pidurdada inflatsiooni. Samas tuleks s\u00e4ilitada toetused k\u00f5ige haavatavamatele sihtgruppidele. Selleks on vaja leida konsolideerimismeetmeid ja k\u00e4rpida ka valitsussektori tegevuskulusid.\nEelarvepuhvrite loomine on t\u00e4htis, et vastu seista tulevastele majandus\u0161okkidele. IMFi tunnustab Eestit, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse s\u00fcsteemide parandamisel on tehtud edusamme, aga neid peaks veelgi t\u00e4iustama. Struktuurireformide elluviimist peab IMF j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga oluliseks, soovitatakse teha tootlikkust ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet suurendavaid reforme ning ellu viia digi- ja rohep\u00f6\u00f6ret. See aitab tagada pikaajalise ja j\u00e4tkusuutliku majanduskasvu.\nIMFi delegatsioon viibis Eestis alates 9. \u2013 23. maini ning arutas riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme. Reedel avaldas IMF selle kohta oma visiidi l\u00f5ppraporti, mida saab lugeda siin.\n"}
{"text":"Juhtkiri: Kas t\u00f5esti riigirindel muutuseta?\u00d5hust on tunda, et suvi ei kesta enam kaua. P\u00e4ike v\u00f5ib k\u00fcll veel soojendada, kuid ei p\u00f5leta. V\u00e4hemalt pole m\u00f5nda aega p\u00f5letanud. Enamasti on taevas tinahallis r\u00fc\u00fcs ja laseb vihmal sadada. Muidugi on ka vihma vaja. Vahel kohe v\u00e4ga, aga k\u00f5ik, mida saab liiga palju, hakkab l\u00f5puks t\u00fc\u00fctama, teeb p\u00e4evad \u00fcksluiseks ja muudab n\u00e4rviliseks.Sama on poliiteluga. Kodanikkond saab rahul olla, kui sealgi serveeritakse k\u00f5ike - opositsiooni ja koalitsiooni, \u00e4gedat diskussiooni ning rahulikku arutelu - m\u00f5istusp\u00e4rastes doosides. Liiga palju koalitsiooni sunnib \u00f5ige varsti k\u00fcsima, kas Riigikogu on n\u00fc\u00fcd siis j\u00e4lle kummitempel? Diskussioon v\u00f5ib samuti mingist hetkest muutuda arutuks s\u00f5nasupiks, kust selgeid m\u00f5tteid on v\u00f5imatu v\u00e4lja \u00f5ngitseda.Kuid ka opositsiooni absoluutne enesekehtestus, nagu kevadel valitud Riigikogu esimestel kuudel n\u00e4gime, hakkab h\u00e4irima. Selles m\u00f5ttes, et tegelikult ootame enda valitud poliitikutelt erakonnast s\u00f5ltumata t\u00f5sist p\u00fchendumist riigi arendamiseks tehtavasse t\u00f6\u00f6sse. On loomulik, et opositsioon ei lepi k\u00f5igega, mida koalitsioon teeb, aga on demokraatiavastane hakata riigielu takistama ja oma tahtmist s\u00f5na otseses m\u00f5ttes v\u00e4lja pressima.Sellele vaatamata on juba kuulda olnud, et kogu see triangel v\u00f5ib s\u00fcgisest j\u00e4tkuda. Sellep\u00e4rast ei saa j\u00e4tta \u00fctlemata: obstruktsioon ei ole t\u00f6\u00f6. Parlamendi toimimise sihilikul ja kunstlikul l\u00fchiajalisel takistamisel v\u00f5ib olla t\u00f5siselt v\u00f5etav eesm\u00e4rk, mis viib vahel ka positiivse tulemuseni, samas aga muutub kuid kestev entusiastlik riigi poliitilise elu pidurdamine mingist momendist t\u00f5siselt riiklikke huve kahjustavaks tegevuseks. Poliitikud peaksid sellest aru saama.On m\u00f5istetav, et valimiskaotus v\u00f5ib valus olla ja ka trotsi tekitada, kuid l\u00f5puks tuleb sellest \u00fcle saada ja eluga edasi minna. Lapsik on j\u00e4\u00e4dagi jalgu trampides jonnima. Piinlik v\u00f5iks olla - maksumaksja peab selle tsirkuse, mida ta ju tellinudki pole, ikkagi kinni maksma!"}
{"text":"PolitseiteatedKelmus26. juulil sai politsei teate, et alates aprillist helistasid Raplamaal elavale mehele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid v\u00f5imalust teenida raha, investeerides kr\u00fcptovaluutasse. Mehele tehti erinevatele veebilehtedele ja investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha, mida lubati mitmekordistada. Kelmusega tekitatud kahju on ligi 26 500 eurot.Rapla vald30. juulil sai politsei teate, et korteris toimus konflikt 48-aastase ja 73-aastase mehe vahel, mille k\u00e4igus said m\u00f5lemad mehed viga. T\u00e4psemad asjaolud selgitatakse alustatud kriminaalmenetluses.Politsei-ja piirivalveamet"}
{"text":"Teedeinsener Teemidatahad kampaaniast: aga mida Sina tahad?Eesti Taristuehituse Liit korraldab kampaaniat Teemidatahad, 11. augustil kell 16 r\u00e4\u00e4gitakse sellest ka Paides Arvamusfestivalil. Teedeinsener Ain Kendra lisab omapoolseid m\u00f5tteid ja ettepanekuid arutluseks.\n1. Maanteed ja Euroopa. Kohustus v\u00e4lja ehitada TEN-T teedev\u00f5rk (regulatsioonid arenevad ja muutuvad l\u00e4hiajal).\nSelle v\u00f5rgu sisu vajab t\u00e4psustamist mitmes m\u00f5ttes. Kas Paldiski maantee (Tallinn-Keila) on v\u00f5rgus v\u00f5i ei, kuid Muuga sadama tee peaks olema (tuleks liita). Millised t\u00e4navad linnu l\u00e4bivas osas kuuluvad v\u00f5rku, millised mitte? Sellest s\u00f5ltub, kas tohiks nendel teedel eurorahasid kasutada \u2013 kui \u00fcldse midagi jagada on, sest kohustusi on rohkem kui reaalselt v\u00f5imalik t\u00e4ita. See v\u00f5iks Tallinna jaoks v\u00f5imalus olla \u2013 KUI Keila-Haabersti on TEN-T ja sealt edasi sadamasse trasse ei l\u00e4he, saaks Tammsaare-J\u00e4rvevana suunda eritasandiliseks arendada.\nT\u00e4htajad ja vajalikud l\u00f5igud \u2013 Vene piiriga seonduvad \u00fchendused on oma prioriteetsuses aastaks 2050 tahapoole l\u00fckatud. 2030-ks etten\u00e4htut me niikuinii k\u00f5ike korda ei j\u00f5ua ja seet\u00f5ttu soovivadki k\u00e4rpekrokodillid n\u00f5uete t\u00e4itmiseks kasutada 2+1 keskpiirdega ristl\u00f5iget.\nMilline ulatus tuleb tagada \u2013 kus on vajalik keskpiire ja kus tingimata 2+2. Tuleb t\u00f5deda, et kui raskeliikluse tase (mitte suhe) on k\u00f5rge, siis t\u00e4nase \u00fcldkorralduse raames 2+1 v\u00e4hemalt P\u00e4rnu maanteel tegelikult ei toimi (Euroopas reeglina tohib raske liikuda 80 km\/h; kuniks meil rasketel eraldi piiri pole, ei saa nendest ka 2+1 m\u00f6\u00f6das\u00f5idualadel lihtsalt m\u00f6\u00f6da); lisaks ei moodusta 2+1 skeem pidevat ahelat (kord \u00fchel, kord teisel suunal) ja puuduvad vajalikud eritasandis\u00f5lmed. Keskpiire ja mitte 2+2 t\u00e4hendab sisuliselt ka vajadust lahendada projektis ka \u00fcmbers\u00f5idud juhuks, kui piirdega l\u00f5igul midagi juhtub. Ning eritasandis\u00f5lmed ON vajalikud ja just need teevad hea lahenduse kalliks.\nKa t\u00e4naste autode s\u00f5iduraja hoidmise s\u00fcsteemid paigutavad liikleja \u00fcsna t\u00e4pselt s\u00f5iduraja keskele \u2013 tulemusena liigutakse j\u00e4lg j\u00e4ljes ja tee kulub kiiremini (seda nii naastrehvidest otsese kulumise kui raskeliikluse korduvkoormusega vajumi l\u00e4bi). Ises\u00f5itjatega probleem l\u00e4eb t\u00f5sisemaks, j\u00e4rkj\u00e4rgult \u2013 ilmselt varsti on meie magistraalteedel raskes\u00f5idukite autokolonnid, kus juht on vaid esimeses autos ja teised liiguvad selle juhtimise alusel. Kas suudame sellise liikluse vaid \u00f6\u00f6ajale suruda? Uuest aastast tulevad t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hiteedele 25-meetrised pikad veokid, neist on raskem m\u00f6\u00f6da p\u00e4\u00e4seda kui t\u00e4nastest enamlevinud 16,5-meetristest.\n2. Kust tuleb raha?\nLeian, et kilomeetrip\u00f5hisest teekasutustasust ei ole p\u00e4\u00e4su. See tuleb kohustuslikuna varem v\u00f5i hiljem, v\u00e4hemalt TEN-T teede ja PPP-s\u00fcsteemi edasise rahastamise tagamiseks, v\u00f5imalusega laiendada seda kogu teedev\u00f5rgule. Detailsemalt eraldi artiklis.\nLahendada tuleb andmekaitseteema \u2013 analoogselt t\u00e4nase mobiiltelefoni praktikaga, kus teenusepakkuja tohib isikustatud infot v\u00e4lja anda vaid \u00fchekordse prokur\u00f6ri loa alusel. Tehnilised v\u00f5imalused on l\u00e4bi m\u00e4ngitud raskes\u00f5idukite \u201cfleet management system\u201d teenuse platvormis ja seda tuleks laiendada. Ning diferentseerimisv\u00f5imalused on siin piiritud (naastrehv, ummik\/tipptunnitariif; madalheitmetsoon). Ja maks liigub otse teeomaniku kontole, mitte \u00e4mma kilekotti. Paraku, nagu n\u00e4ha lastetoetuse skeemi arengutest, \u00fcks valitsus otsustab nii, teine naa ning andmekaitsegarantii peab tulema mujalt, sest usaldust riigi suhtes ei ole. Lisaks p\u00fc\u00fcab parlament k\u00f5ik maksud suunata \u00fchte katlasse ning mitte lubada sihtotstarbelist maksustamist.\nT\u00e4na soovitaval automaksul on esmaregistreerimise osas k\u00fcll m\u00f5te olemas, kuid indulgents ehk isegi mitte ajap\u00f5hine, vaid aastamaks on v\u00f5rreldav alimentidega k\u00f5igile meesterahvastele olenemata vanusest, perekonnaseisust ja v\u00f5imekusest.\nParaku v\u00f5ib t\u00e4nast automaksu kava v\u00f5rrelda konna keetmisega ja kord kehtestatut on lihtne suuremaks kasvatada, seejuures aktsiisi kahandamata ehk liiklejate maksukoormust ainult t\u00f5stes.\n3. Kuidas raha optimaalselt kasutada?\nSiin ei ole (asulav\u00e4listel teedel) v\u00f5tmek\u00fcsimuseks asfaldi pindala kahandamine l\u00e4bi s\u00f5iduraja ja katte kitsendamise, kuna selline protsess toob k\u00fcll kiirust alla, kuid l\u00fchendab teekonstruktsiooni t\u00f6\u00f6iga (sest s\u00f5idukid liiguvad j\u00e4lg j\u00e4ljes, roopas\u00fcgavus kasvab kiiremini ja t\u00f5usevad riskid mitte ainult vesiliu t\u00f5ttu avariideks). Lahenduseks tuleks maksimaalselt kasutada kohalikke materjale, stabiliseerida nii pinnast kui materjale ja kasutada tuisuohutuse tagamiseks teisi meetmeid ehk mitte tingimata k\u00f5rge muldkeha rajamist, vee \u00e4rajuhtimiseks lahtiste kraavide asemel\/k\u00f5rval torus\u00fcsteeme. Algatuseks on vaja ehitusprotsess saada paindlikumaks, esmalt p\u00fc\u00fcda arvutatav kandev\u00f5ime saada m\u00f5\u00f5detavaks \u2013 v\u00f5i vastupidi, kohandada arvutusalgoritmid tasemele, et tulemused haakuvad paremini m\u00f5\u00f5detavaga. Samm sinnapoole on KRP.\n4. Erinevad liiklejakategooriad tiheasustusalal\nVajalik on kiiruse alusel liigendamine, mis t\u00e4hendab, et suhteliselt kiired elektrilised s\u00f5idukid tuleb pigem s\u00f5idutee\u00e4\u00e4rsele rajale suruda, mitte p\u00fc\u00fcda neid toppida jalak\u00e4ijatega samasse ruumi. Saame lahendusi uusarendusaladele, kuid praktiliselt olemasolevasse linnaruumi selline kategooriate eristamine lihtsalt ei mahu. V\u00f5imalus oleks, kui inimeste teisaldamiseks saaks kasutada muust liiklusest eraldatud lahendusi (maa-alused ehk metroo v\u00f5i ka k\u00f5rgemale t\u00f5stetu sh rong linnas Balti jaama ja Lasnam\u00e4e vahel).\nLinnaruumi tuleb hakata planeerima \u2013 t\u00e4nane planeerimise s\u00fcsteem on taandatud arendajate poolt planeeritava menetlemisele. Linnaliikluse skelett v\u00f5i veresoonkond on teedev\u00f5rk, kuid Tallinna kehtiv \u00fcldplaneering on aastast 2001 ja NIMBY ka linnaosade tasemel ei v\u00f5imalda lahendada linnaosadevahelisi \u00fchendusi.\nPark&Ride on osaline lahendus, v\u00e4hendades autode arvu s\u00fcdalinnas\/kesklinnas, v\u00f5ibolla tuleks linna\u00e4\u00e4rne P&R integreerida rendit\u00f5ukside ja rendijalgratastega (pargid auto ja liigud edasi kaherattalisega). Ja Bolt v\u00f5i keegi kolmas on oluliselt paindlikum vajalike maade hankimises, sest linn joriseb vaid, et ta ei saa P&R parklat teha, sest selleks ei ole vaba maad ja riik ei anna (muidugi ei anna, kui seni antud maid on arendajatele edasi m\u00fc\u00fcdud, lisaks soovib minister pigem ka linnalt raha, mitte tasuta anda). Kuid osa lahendusest on ka lasteaia- ja kooliv\u00f5rgu optimeerimine nii, et v\u00e4heneks linnaosadevaheline sunnitud pendelr\u00e4nne. Tallinna \u201ctasuta\u201d \u00fchistransport soosib pigem vallaelaniku liikumist linnas autoga, sest tasuta on see transport vaid linnakodanikele (neile, kes oma tulumaksu linnavalitsusele kasutada annavad).\n5. Raudtee on ka tee\nSee vajab integreerimist suurde s\u00fcsteemi, see t\u00e4hendaks aga ka TrAm vastutusala laiendamist. Kogu s\u00f5iduplaaninduse \u00fchildamine, \u00fchistransport, piletis\u00fcsteem, ratas rongis ja rattaparklad.\n6. Millist teed mina tahaks?\nSee liiguks pigem spordirajatise alla \u2013 kurvilist libedas\u00f5idurada maastikul. Tahan lennata, aga mitte eriti k\u00f5rgelt.\nParaku t\u00e4nane valitsus k\u00f5ike seda ei lahenda \u2013 teemad jagunevad regionaal- ja kliimaministri vahele, kuid otsustajaks on pahandusminister, kellel on hoopis teised eesm\u00e4rgid. Ka alguses viidatud paneeli juhib MKM asekantsler, kuigi ministeeriumist on kogu transpordi teema v\u00e4lja viidud.\nTekst: Ain Kendra"}
{"text":"\u201eNaudi ja koge p\u00f6\u00f6raseid naudingud!\u201c K\u00dcMME seksikogemust, mida \u00fckski kolmek\u00fcmnendates naine ei peaks kogemaNaine puhkeb 30dates \u00f5itsele ja j\u00f5uab oma seksuaalsuse tippu. Paraku kipuvad paljud seda aega lihtsalt raiskama ning seksiseiklused ja m\u00f5nunaudingud kohustuste vastu \u00e4ra vahetama.\n\u00c4ra sina neid vigu tee, vaid naudi oma \u00f5itsengut ja koge p\u00f6\u00f6raseid naudingud!\n1. Lepid laisa seksiga\nP\u00e4rast rasket t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ei pruugi eriti viitsimist jaguda, et voodis midagi uut v\u00e4lja m\u00f5elda. Siis j\u00e4\u00e4daksegi \u00fche kindla ja alati t\u00f6\u00f6tava rutiini juurde, mis ajapikku surmigavaks ja t\u00fc\u00fctuks muutub. Puudub fantaasia, p\u00f5nevus, originaalsus ja piiride katsetamine, mis seksist t\u00f5eliselt peadp\u00f6\u00f6ritava elamuse teevad.\n2. Paanitsed, kui iha kaob\nIha tuleb ja l\u00e4heb ning see pole tegelikult mingi p\u00f5hjus n\u00e4rvitsemiseks. M\u00f5nikord piisab ainult sellest, et rohkem seksida, et leek uuesti s\u00fcttiks.\n3. Unustad seksi, kui beebi s\u00fcnnib\nLapsevanema elu on kordades stressirohkem ning p\u00e4rast seda, kui oled oma vagiinast terve lapse v\u00e4lja pressinud, ei taha sa sinna allapoole arusaadavalt t\u00fckk aega kedagi lasta. Aga hea seks hoiab suhte v\u00e4rskena, suurendab teievahelist l\u00e4hedust ja intiimsust ning aitab teil rasketest aegadest l\u00e4bi murda.\n4. V\u00f5tad seksi liiga t\u00f5siselt\nSeks ongi t\u00e4htis, aga see ei pea olema nii t\u00f5sine ettev\u00f5tmine, et igasugune lust ja l\u00f5bu sellest \u00e4ra kaob. Kui sa ei naudi seksi ja see ei paku sulle l\u00f5bu, saab sellest j\u00e4rjekordne t\u00fc\u00fctu kohustus. \u00e4ra pinguta \u00fcle, sa ei pea perfektne olema ja \u00e4ra n\u00f5ua t\u00e4iuslikkust ka oma partnerilt. Seksi ainus eesm\u00e4rk peaks olema rahulduse pakkumine ja saamine.\n5. Unustad kliitori\nHeteronaised on veendunud, et ainus \u00f5ige orgasm peab tulema l\u00e4bi peenise. Tegelikult on 97% naistest rohkem kui peenist vaja, n\u00e4iteks kliitori v\u00f5i rinnanibude stimulatsiooni, suudlusi, hellitusi, massaa\u017ei\u2026 parim viis orgasmi saamist \u00f5ppida on oma keha ise avastada ning leida \u00fcles see salanipp, kuidas ise suudad endale rahuldust pakkuda. Siis oskad seda ka partnerile \u00f5petada.\n6. Suhte parandamise asemel hakkad partnerit petma\n30ndate eluaastate suhte puhul on t\u00fc\u00fcpiline, et seks ei rahulda, aga suhe on muidu korras ja toimib. Nii minnaksegi probleeme lahendama v\u00f5\u00f5rasse voodisse. See on t\u00e4iesti tobe l\u00e4henemine, mis ei lahenda k\u00fcll \u00fchtegi muret, vaid toob neid ainult juurde.\nAusus, siirad vestlused ja avameelsed k\u00f5nelused on need, mis su suhte p\u00e4\u00e4stavad, kui \u00fcldse miski. Neist v\u00f5id saada nii v\u00f5imsa kogemuse, et s\u00fcttib uus kirg partneri vastu ja teie seksielu muutub hoobilt \u00e4gedamaks kui iial varem.\n7. Kannatad seksi ajal valu\nValu v\u00f5ib tekkida p\u00e4rast s\u00fcnnitust v\u00f5i terviseprobleemide t\u00f5ttu ning kaotab igasuguse seksiisu ja iha. Tulemusena v\u00e4ldid seksi nagu tuld. Sa ei pea valu kannatama ja tegelikult sa ei tohigi seda teha, sest see ei ole normaalne ja see ei peaks kindlasti niimoodi olema. R\u00e4\u00e4gi arstiga ja leidke esiteks p\u00f5hjus \u00fcles, seej\u00e4rel saad hakata valu vaikselt v\u00e4lja juurima.\n8. J\u00e4tad intiimsuse tagaplaanile\n30ndates naistel on nii palju kohustusi, et seks j\u00e4\u00e4b nimekirjas tihti viimaseks. Mida v\u00e4hem seksi, seda v\u00e4hem intiimsust, seda kaugemale te teineteisest s\u00f5uate ja l\u00f5puks elategi koos nagu kaks s\u00f5pra v\u00f5i \u00f5de-venda. Seks annab energiat juurde ja kui olete korralikult m\u00fcrgeldanud, on teil m\u00f5lemal pauerit, et \u00e4ra teha ka k\u00f5ige t\u00fc\u00fctumad ja ebameeldivamad \u00fclesanded.\n9. Ei masturbeeri\nSeks kallimaga ja eneserahuldus on kaks t\u00e4iesti erinevat maailma. Omaenda kehaga peaksid sa alati heas suhtes ja meeldivas kontaktis olema, et \u00f5piksid ennast tundma. Eneserahuldus on teadveloleku k\u00f5rgeim vorm, mis annab sulle endale su keha, soovide ja vajaduste kohta v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet.\n10. V\u00f5rdled oma seksielu teistega\nInimesed r\u00e4\u00e4givad seksist peamiselt siis, kui nad ise tunnevad sellest puudust v\u00f5i see ei rahulda neid. V\u00f5i siis, kui midagi t\u00f5eliselt p\u00f5rutavat juhtub. Tavaline ja igav argip\u00e4evaseks ei tule kunagi jutuks, mist\u00f5ttu ongi v\u00f5rdlusmaterjal tegelikult ebaadekvaatne. See, millist seksi ja kui palju teil vaja on, ei \u00fctle teile keegi teine peale teie iseenda.\nAllikas: Huffington Post"}
{"text":"Uus tase kinnisvaras\u00f5jasHirmujutt, kuidas uusarendus h\u00e4vitab suure publikuga laulupeodK\u00e4put\u00e4is miljon\u00e4re ja aktiviste on s\u00f5dinud aastaid Tallinna Pirita tee \u00e4\u00e4rde planeeritava uue elurajooni vastu. N\u00fc\u00fcd l\u00f5id nad letti uue kaardi: arendus nurjab laulupidude ja muude suur\u00fcrituste korraldamise!P\u00fchap\u00e4eval astub lauluv\u00e4ljakul \u00fcles Briti elektroduo Depeche Mode.N\u00e4dal hiljem, laup\u00e4eval on Kanada staari Weekndi kord. Piletid on ammu l\u00e4bi m\u00fc\u00fcdud. Tegemist on Eesti selle suve menukaima kontserdiga noorte laulupeo j\u00e4rel.Lauluv\u00e4ljakule kogenenud rahvahulkadel pole aga aimugi, mis toimub suur\u00fcrituste ajal k\u00f5rvalasuval Eesti N\u00e4ituste krundil.Kontserdikorraldaja Eva Palm (Live Nation) r\u00e4\u00e4gib, et seal pargib k\u00fcmneid, m\u00f5nikord lausa sadakond suurt veoautot. Nendega tuuakse kohale esinemiseks tarvilik varustus. Tehnika lahtiv\u00f5tmine algab kohe p\u00e4rast kontserti, sest rekad peavad kraami kiiresti j\u00e4rgmisse esinemispaika toimetama.Otse lauluv\u00e4ljaku k\u00f5rval paiknev mahukas parkla on selliselt esinejatele erakordselt h\u00fcva lahendus.Eva Palm pelgab, et s\u00e4\u00e4rast mugavat elu ei ole enam kauaks. Kinnisvaraarenduse ettev\u00f5te Metro Capital kavatseb n\u00e4itusepaviljonide asemele ehitada 300 korteriga elurajooni.Koht on erakordselt magus. Elada mere \u00e4\u00e4res kesklinna l\u00e4hedal ja veel imekaunis kohas kuulub paljude inimeste unistuste sekka.Uus elurajoon paneks \u00fcritusekorraldajate praegusele elule p\u00f5ntsu - siis ei saaks lauluv\u00e4ljaku k\u00f5rvale enam krusasid parkida.Lisaks muud h\u00e4dad. Tartus n\u00e4iteks ei saa enam 2019. aasta suve Metallica laadseid suurkontserte korraldada, sest ERMi \u00fcmbrus pikiti elumaju t\u00e4is. Kontserdipaik ei mahu nende vahele \u00e4ra, samuti hakkaksid elanikud v\u00f5itlema valju heli vastu. Tartu lauluv\u00e4ljak on aga suur\u00fcrituste (Metallicat nautis 60 000 f\u00e4nni) tarvis liiga v\u00e4ike.Laulupeod vajavad tagalatVeel enam h\u00e4irib uusarendus Eesti k\u00f5ige v\u00e4gevama kultuuri\u00fcrituse ehk laulupeo korraldajaid.Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse n\u00f5ukogu liige Hirvo Surva \u00fctleb otse, et n\u00e4itusev\u00e4ljakule elumaju ehitada ei tohiks - toda maad vajab laulupeo tagala. Seal saab korraldada toitlustamist, puhvermaa aitab hajutada rahvahulki.\u201eMeil tuleb rongk\u00e4iguga korraga 30 000 inimest lauluv\u00e4ljakule,\u201c k\u00f5neleb ta.Ekspressi k\u00e4sutuses on \u00fches PR-b\u00fcroos lihvitud memo, kus hoiatatakse, et Eesti N\u00e4ituste ruumide ja parkla kaotamise korral ei saa suur\u00fcritusi enam \u201elogistiliselt m\u00f5istlikult ja kaasaegselt\u201c korraldada. \u201eSee t\u00e4hendab nii osalejate kui publiku arvu v\u00e4hendamist ehk sellise massi-rahvapeona, nagu oleme harjunud laulupidu kogema, see enam toimuda ei saaks. [---] Kui nelja aasta p\u00e4rast toimuma pidanud noorte laulu- ja tantsupidu ja 2029. aasta \u00fcldlaulu- ja tantsupidu liidetakse 2028. aastal ajutiselt \u00fcheks s\u00fcndmuseks, ei ole sellise mastaabiga \u00fcritust v\u00f5imalik ilma tagalata korraldada.\u201cParim lahendus sellise musta stsenaariumi v\u00e4listamiseks oleks see, kui riik ja\/v\u00f5i linn ostaks arendajalt n\u00e4itusev\u00e4ljaku aluse maa ning looks sinna avaliku vaba aja veetmise ala, mis \u00fchendab lauluv\u00e4ljaku ja Maarjam\u00e4e memoriaali.Seet\u00f5ttu ei tohiks linnavolikogu kiita heaks Pirita tee 28 ja Maarjaheina tee \u00e4\u00e4rsete kruntide detailplaneeringut. Planeeringu olemasolu teeks maa pauhti kolm korda kallimaks.Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ei pea sellist juttu m\u00f5istusp\u00e4raseks. \u201eHoida seitse hektarit mere\u00e4\u00e4rset maad parklana!\u201c muigab ta ja v\u00f5rdleb, et sama h\u00e4sti v\u00f5inuks n\u00f5uda, et Viru Keskuse alune maa peab j\u00e4\u00e4ma busside ja marsruuttaksode parklaks, nagu oli n\u00f5ukaajal.\u201eMeil oleks t\u00f5siselt hea meel, kui riik leiaks Tallinna lauluv\u00e4ljaku arendamiseks k\u00fcmned miljonid eurod,\u201c teatab Kivisaar. \u201eK\u00f5igi maksumaksjate huvides loodan, et nende eest ei p\u00fc\u00fcta osta Eesti N\u00e4ituste plekist kaarhalle, et kasutada neid iga nelja aasta tagant laulupeo toitlustamiseks. M\u00f5istlik oleks rajada kaasaegne infrastruktuur lauluv\u00e4ljaku enda 23 hektari suurusele krundile!\u201cKiire-kiire...Linna \u00fcldplaneeringus on Metro Capitali arendusala eraldatud \u00fchiskondlike ja puhkeehitiste alaks.Tallinna linn keelas juba 1932. aastal elamute ehitamise Kadrioru ja Pirita vahele. Mere\u00e4\u00e4rne ala oli ette n\u00e4htud parkmetsana, kuhu rajatakse lauluv\u00e4ljak, n\u00e4ituste v\u00e4ljak ja vaba\u00f5humuuseum. Skansen j\u00e4i ehitamata, k\u00fcll aga tehti Maarjam\u00e4ele kangelaskalmistu.Uue detailplaneeringuga tahetakse Pirita tee 28 juhtotstarvet muuta segahoonestusalaks. See lubaks ehitada sinna elumaju.Vandeadvokaat Carri Ginter (Sorainen), kes osales koos kolleegi, endise peaprokur\u00f6ri Norman Aasaga Tallinna linna korruptsioonit\u00f5rje strateegia loomisel, avaldas Ekspressiga suheldes imestust, kuidas k\u00f5nealune kinnisvaraarendus sai t\u00e4navu talvel ootamatu kiirenduse.Sotsist abilinnapea Madle Lippus l\u00fclitas Pirita tee 28 detailplaneeringu kiireloomulisena linnavalitsuse 25. jaanuari p\u00e4evakorda ja sai seal kohe heakskiidu. Volikogu pidi asja arutama m\u00e4rtsi l\u00f5pus. See j\u00e4i aga \u00e4ra, sest linnapea Mihhail K\u00f5lvart palus viimasel minutil eeln\u00f5u p\u00e4evakorrast maha v\u00f5tta....aeglaneKui eelnevast v\u00f5is j\u00e4\u00e4da mulje, et tegemist on mustvalge juhtumiga, kus uusarendus on paha-paha, siis tegelikult ei ole see nii.Pirita tee 28 arenduse menetlemine ei k\u00e4i linnutiivul. Seda iseloomustab hoopis venimine.Eesti N\u00e4ituste peremees Igor Pihela p\u00f6\u00f6rdus juba 20 aastat(!) tagasi arhitekt Irina Raua poole m\u00f5ttega n\u00e4itused mere \u00e4\u00e4rest minema kolida ning ehitada vabaks j\u00e4\u00e4vale maat\u00fckile tornmajad, mis muudaks Tallinna kaldajoone sarnasemaks Miami v\u00f5i Monte Carloga. Raua b\u00fcroo kavandas messikeskuse alale 364 korteriga kompleksi.Pihela idee ei istunud aga multimiljon\u00e4ridele eesotsas IT-ettev\u00f5tja Priit Alam\u00e4e ning m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stur Enn Veskim\u00e4ega, kes elavad n\u00e4ituseplatsi ja Lasnam\u00e4e paen\u00f5lva vahel.Nende villad lasi Pihela sinna ehitada n\u00e4ituseeksponaatide nime all messi \u201eEesti ehitab\u201c raames.Seal on m\u00f5nus - kesklinn l\u00e4hedal, aga vaikne ja turvaline. Vaid karu eksis kord sinna kanti \u00e4ra.Ja n\u00fc\u00fcd teatas Pihela, et see id\u00fcll l\u00f5peb.Aga ei-ei! Nii see ei l\u00e4he! Miljon\u00e4rid hakkasid uusarendust takistama ning on suutnud seda teha survegruppide ja tippadvokaatide abil senimaani. Seda hoolimata asjaolust, et planeeritavate korterite arv on kahanenud 300 peale ning tornmajade asemel on k\u00f5ige k\u00f5rgemad hooned kuue korrusega, enamik aga neljakorruselised.Piirkond sulgub v\u00f5i avaneb? Vastased on kaevanud k\u00f5ige v\u00f5imaliku peale. Kuni selleni, et arendus segab vaadet Lasnam\u00e4e paepangale ning n\u00f5uab puude maharaiumist.Madle Lippusele alluv linnaplaneerimise amet on neile kannatlikult vastanud, et arendus ei takista paekalda n\u00e4gemist.\u201ePigem varjavad paekallast Maarjam\u00e4e t\u00e4nava \u00e4\u00e4rsed \u00fcksikelamud ja nende kruntidel kasvavad puud,\u201c n\u00e4itasid ametnikud n\u00e4puga hoopis miljon\u00e4ride endi kodudele.Maha v\u00f5etavad puud on v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslikud. Nende asemele istutatakse 270 uut puud ja p\u00f5\u00f5sast.Samuti ei p\u00e4de jutt, et detailplaneeringu realiseerumisel kaoks ala \u00fchiskondlik funktsioon, kuna elamumaa ei oleks enam avalikus kasutuses.Hoopis praegu on Eesti N\u00e4ituste territoorium avalikkusele suletud. Arenduskava n\u00e4eb ette, et uude elurajooni rajatakse lasteaed ning k\u00f5igile avatud puhkeala.\u201eOlemasolevate eramute ja planeeritavate kortermajade vahele rajatakse ca 50 meetri laiune rohekoridor koos m\u00e4nguv\u00e4ljakute ja m\u00e4ngualadega. See saab avalikuks alaks, mis \u00fchendab lauluv\u00e4ljaku ala Maarjam\u00e4ega. M\u00f6\u00f6da seda saab ka edaspidi suunata Laulupeo rongk\u00e4igu ringiga tagasi Pirita teele,\u201c lubab Ain Kivisaar Metro Capitalist.Ehk avalikult kasutatav ala mitte ei kahane, vaid hoopis suureneb.Lisaks rohelisus. Haljastus v\u00f5tab uusarenduse alal enda alla 55,3 protsenti, mis on tavap\u00e4rasest oluliselt rohkem.Metro Capitali partner (ehk \u00fcks peremehi) Mart Habakuk lisab, et Pirita tee 28 ja Lauluv\u00e4ljaku kinnistud ei ole isegi mitte naabrid. Nende vahele j\u00e4\u00e4b veel \u00fcks 1,4 hektari suurune kinnistu.Linn arenebUusarenduse vastastel \u00f5nnestus viis aastat detailplaneeringu menetle-misel pidurit vajutada suuresti liikluse abiga. Pirita tee on niigi \u00fcle koormatud, ei ole vaja rohkem autosid!Linnavalitsus hoidiski planeeringut kinni jutuga, et enne tuleb valmis ehitada Reidi tee. N\u00fc\u00fcd on see valmis.Ja Pihela ehitab uue messikeskuse Saue valda, mist\u00f5ttu vanu n\u00e4itusehalle ei l\u00e4he enam vaja. Seet\u00f5ttu m\u00fc\u00fcski ta kinnistu Metro Capitalile, kes on arendanud ka k\u00f5rval asuva lillepaviljoni ja luksusliku Meerhofi tornelamu.N\u00e4ituste sulgemisega kahaneb liikluskoormus. Parkimiskohti ei ole enam 576, vaid 441.Jah, uusarendus muudab sealt kandi elu. Sagimist tekiks t\u00f5esti juurde, mis ei pruugi meeldida praegustele elanikele. Aga nagu teatas linnaplaneerimise amet: \u201eTeise kinnisasja omanik ei saa \u00fcldjuhul takistada kinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Igal kinnisasjal on prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmaj\u00e4rjekorras on just omanikul \u00f5igus oma huve oma kinnisasjal realiseerida.\u201cAmet lisas ka, et \u201emilj\u00f6\u00f6 ja olemasoleva keskkonna s\u00e4ilimine iseenesest ei ole subjektiivsete \u00f5igustena kaitstavad v\u00e4\u00e4rtused. Tihe t\u00e4isehitamine on l\u00e4bi aastasadade olnud tavaline linlik ilming. Eluruumide rajamine hea juurdep\u00e4\u00e4setavusega kesklinna l\u00e4hedusse koormab linna teedev\u00f5rku oluliselt v\u00e4hem kui sama arvu elanike linna l\u00e4hialadele elama asumine. Asustustiheduse suurendamise eesm\u00e4rk vastab s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tetele.\u201cKa hirmul tihedast t\u00e4is ehitamisest ei ole alust. Ala kujunev hoonestustihedus on 0,62. Kadrioru milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikul hoonestusalal on aga tavap\u00e4rane lubatud hoonestustihedus 1.Eramaaga ei saa arvestadaKuid vastased ei peatu. Advokaat Ginter osutab, et n\u00e4itusehalli lammutamisloa puhul selgus, et pole t\u00e4pselt teada, kuidas kulgevad maa all torud ja kuidas s\u00e4ilib k\u00f5rvalkruntidel asuvate villade varustamine elektriga.Samuti on segane, kes ehitab lasteaia (Kivisaar: \u201eKui seda ei tee linn, siis ehitame meie arendajana!\u201c) Jne. Teemasid j\u00e4tkub. Kuid need on pisiasjad p\u00f5hik\u00fcsimuse k\u00f5rval - kas elumaju v\u00f5ib n\u00e4itusehallide asemele ehitada v\u00f5i mitte.Paar asja veel. Mullu detsembris v\u00f5itis lauluv\u00e4ljaku ruumilise lahenduse ideekonkursi 3+1 b\u00fcroo arhitektide ning Lootusprojekt t\u00f6\u00f6 \u201eKiigele\u201c. Seal prooviti viia esinejate toitlustusala Tiigi v\u00e4rava juurde ja lauluv\u00e4ljakule rajatakse majandushoone koos 148kohalise maa-aluse parklaga.Laulupeo korraldajate kutsel tutvusid n\u00fc\u00fcd v\u00f5idut\u00f6\u00f6 autorite sekka kuuluvad Anne Vingisar ja Hanna-Liisa M\u00f5tus peo korraldusega, k\u00e4isid muu hulgas esinejatega suppi s\u00f6\u00f6mas ning n\u00e4gid oma silmaga, et m\u00f5ned asjad tasub ringi teha.\u201eSaime aru, et lauluv\u00e4ljaku ala on t\u00f5esti kitsas ning vajaks teenindus- ja hajumisruumi juurde, laulupeoliste toitlustuse toomine oma kinnistule aga v\u00e4hendaks seda oluliselt. Esinejate toitlustamine v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da kinnistult v\u00e4lja, nagu on seni olnud. Oleme paindlikud arendama visiooni edasi vastavalt laulupeo ja lauluv\u00e4ljaku vajadustele,\u201c \u00fctleb Vingisar.Pirita tee 28 kinnistule laienemisest ja selle kasutamisest ei ole v\u00f5idut\u00f6\u00f6s juttu, sest seda ei olnud ette n\u00e4htud. P\u00f5hjus on lihtne - mitte keegi ei saa midagi planeerida v\u00f5\u00f5rale maale. Pirita tee 28 kuulub Metro Capitalile.Vingisari s\u00f5nul ei n\u00e4e visioon ette ka lauluv\u00e4ljaku olulist laienemist kesklinna pool asuvasse Fahle parki, kuna see on paljuski kaitse all.Kontserdikorraldaja Eva Palm r\u00e4\u00e4gib, et v\u00e4lismaal ei saa sageli veoautod kontserdipaikade k\u00f5rval parkida, sest seal pole ruumi. \u00dcritused toimuvad seal ikkagi, kuid masinad seisavad kusagil kaugemal. Elu on lihtsalt ebamugavam.\u201eMa n\u00e4en tunneli l\u00f5pus valgust,\u201c kinnitab Ain Kivisaar Metro Capitalist ja viitab t\u00f5igale, et lauluv\u00e4ljakul on kasutamata maad \u201ek\u00fcll ja k\u00fcll\u201c.Tallinna linnaisadel on, mille \u00fcle enne planeeringu \u00fcle otsustamist m\u00f5elda.Plusse ja miinuseid leidub nii uute elumajade keelamisel kui lubamisel.\"Miljon\u00e4rid hakkasid uusarendust takistama ning on suutnud seda teha survegruppide ja tippadvokaatide abil seniajani.\"T\u00dcLI\u00d5UN: Visioon Pirita tee 28 tulevikust. Keskel planeeritavad elumajad, vasakul villad, mille omanikele ei meeldi uusarendus. Taamal lauluv\u00e4ljak. Eskiis Metro Capital MASKIS LAULJA: Abel Makkonen Tesfaye, kelle tuleva n\u00e4dala Tallinna kontsert on v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Siin tema esinemine m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Pariisis. Foto AFP Scanpix IDEE: Tallinna Lauluv\u00e4ljaku ruumilise lahenduse ideekonkursi v\u00f5idut\u00f6\u00f6 \u201eKiigele\u201c, mille tegid arhitektuurib\u00fcrood 3+1 ning Lootusprojekt. V\u00f5istlusel ei arvestatud v\u00f5imalusega tarvitada Pirita tee 28 ala. Eskiis 3+1, Lootusprojekt Foto Ilmar Saabas ARENDAJA: Mart Habakuk, kes kavatseb muu hulgas ehitada EBSi hoovile pilvel\u00f5hkuja.SELLE SUVE SUURIM KONTSERT: Piletilevi loendas, et noorte laulupeo ajal 2. juulil sisenes lauluv\u00e4ljakule 51 396 pileti ostnud inimest. Kas ka tulevikus saab midagi nii v\u00f5imast nautida? Foto Kaupo Kalda   Laulu- ja Tantsupeo SASulev Vedler"}
{"text":"Uus tase kinnisvaras\u00f5jas. Hirmujutt, kuidas uusarendus h\u00e4vitab suure publikuga laulupeodK\u00e4put\u00e4is miljon\u00e4re ja aktiviste on s\u00f5dinud aastaid Tallinna Pirita tee \u00e4\u00e4rde planeeritava uue elurajooni vastu. N\u00fc\u00fcd l\u00f5id nad letti uue kaardi: arendus nurjab laulupidude ja muude suur\u00fcrituste korraldamise!\nP\u00fchap\u00e4eval astub lauluv\u00e4ljakul \u00fcles Briti elektroduo Depeche Mode.\nN\u00e4dal hiljem, laup\u00e4eval on Kanada staari Weekndi kord. Piletid on ammu l\u00e4bi m\u00fc\u00fcdud. Tegemist on Eesti selle suve menukaima kontserdiga noorte laulupeo j\u00e4rel.\nLauluv\u00e4ljakule kogenenud rahvahulkadel pole aga aimugi, mis toimub suur\u00fcrituste ajal k\u00f5rvalasuval Eesti N\u00e4ituste krundil.\nKontserdikorraldaja Eva Palm (Live Nation) r\u00e4\u00e4gib, et seal pargib k\u00fcmneid, m\u00f5nikord lausa sadakond suurt veoautot. Nendega tuuakse kohale esinemiseks tarvilik varustus. Tehnika lahtiv\u00f5tmine algab kohe p\u00e4rast kontserti, sest rekad peavad kraami kiiresti j\u00e4rgmisse esinemispaika toimetama.\nOtse lauluv\u00e4ljaku k\u00f5rval paiknev mahukas parkla on selliselt esinejatele erakordselt h\u00fcva lahendus.\nEva Palm pelgab, et s\u00e4\u00e4rast mugavat elu ei ole enam kauaks. Kinnisvaraarenduse ettev\u00f5te Metro Capital kavatseb n\u00e4itusepaviljonide asemele ehitada 300 korteriga elurajooni.\nKoht on erakordselt magus. Elada mere \u00e4\u00e4res kesklinna l\u00e4hedal ja veel imekaunis kohas kuulub paljude inimeste unistuste sekka.\nUus elurajoon paneks \u00fcritusekorraldajate praegusele elule p\u00f5ntsu \u2013 siis ei saaks lauluv\u00e4ljaku k\u00f5rvale enam krusasid parkida.\nLisaks muud h\u00e4dad. Tartus n\u00e4iteks ei saa enam 2019. aasta suve Metallica laadseid suurkontserte korraldada, sest ERMi \u00fcmbrus pikiti elumaju t\u00e4is. Kontserdipaik ei mahu nende vahele \u00e4ra, samuti hakkaksid elanikud v\u00f5itlema valju heli vastu. Tartu lauluv\u00e4ljak on aga suur\u00fcrituste (Metallicat nautis 60 000 f\u00e4nni) tarvis liiga v\u00e4ike.\nVeel enam h\u00e4irib uusarendus Eesti k\u00f5ige v\u00e4gevama kultuuri\u00fcrituse ehk laulupeo korraldajaid.\nEesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse n\u00f5ukogu liige Hirvo Surva \u00fctleb otse, et n\u00e4itusev\u00e4ljakule elumaju ehitada ei tohiks \u2013 toda maad vajab laulupeo tagala. Seal saab korraldada toitlustamist, puhvermaa aitab hajutada rahvahulki. \u201eMeil tuleb rongk\u00e4iguga korraga 30 000 inimest lauluv\u00e4ljakule,\u201c k\u00f5neleb ta.\nEkspressi k\u00e4sutuses on \u00fches PR-b\u00fcroos lihvitud memo, kus hoiatatakse, et Eesti N\u00e4ituste ruumide ja parkla kaotamise korral ei saa suur\u00fcritusi enam \u201elogistiliselt m\u00f5istlikult ja kaasaegselt\u201c korraldada. \u201eSee t\u00e4hendab nii osalejate kui publiku arvu v\u00e4hendamist ehk sellise massi-rahvapeona, nagu oleme harjunud laulupidu kogema, see enam toimuda ei saaks. [---] Kui nelja aasta p\u00e4rast toimuma pidanud noorte laulu- ja tantsupidu ja 2029. aasta \u00fcldlaulu- ja tantsupidu liidetakse 2028. aastal ajutiselt \u00fcheks s\u00fcndmuseks, ei ole sellise mastaabiga \u00fcritust v\u00f5imalik ilma tagalata korraldada.\u201c\nParim lahendus sellise musta stsenaariumi v\u00e4listamiseks oleks see, kui riik ja\/v\u00f5i linn ostaks arendajalt n\u00e4itusev\u00e4ljaku aluse maa ning looks sinna avaliku vaba aja veetmise ala, mis \u00fchendab lauluv\u00e4ljaku ja Maarjam\u00e4e memoriaali.\nMetro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar v\u00f5rdleb, et sama h\u00e4sti v\u00f5inuks n\u00f5uda, et Viru Keskuse alune pidanuks j\u00e4\u00e4ma busside ja marsruuttaksode parklaks.\nSeet\u00f5ttu ei tohiks linnavolikogu kiita heaks Pirita tee 28 ja Maarjaheina tee \u00e4\u00e4rsete kruntide detailplaneeringut. Planeeringu olemasolu teeks maa pauhti kolm korda kallimaks.\nMetro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ei pea sellist juttu m\u00f5istusp\u00e4raseks. \u201eHoida seitse hektarit mere\u00e4\u00e4rset maad parklana!\u201c muigab ta ja v\u00f5rdleb, et sama h\u00e4sti v\u00f5inuks n\u00f5uda, et Viru Keskuse alune maa peab j\u00e4\u00e4ma busside ja marsruuttaksode parklaks, nagu oli n\u00f5ukaajal.\n\u201eMeil oleks t\u00f5siselt hea meel, kui riik leiaks Tallinna lauluv\u00e4ljaku arendamiseks k\u00fcmned miljonid eurod,\u201c teatab Kivisaar. \u201eK\u00f5igi maksumaksjate huvides loodan, et nende eest ei p\u00fc\u00fcta osta Eesti N\u00e4ituste plekist kaarhalle, et kasutada neid iga nelja aasta tagant laulupeo toitlustamiseks. M\u00f5istlik oleks rajada kaasaegne infrastruktuur lauluv\u00e4ljaku enda 23 hektari suurusele krundile!\u201c\nLinna \u00fcldplaneeringus on Metro Capitali arendusala eraldatud \u00fchiskondlike ja puhkeehitiste alaks.\nTallinna linn keelas juba 1932. aastal elamute ehitamise Kadrioru ja Pirita vahele. Mere\u00e4\u00e4rne ala oli ette n\u00e4htud parkmetsana, kuhu rajatakse lauluv\u00e4ljak, n\u00e4ituste v\u00e4ljak ja vaba\u00f5humuuseum. Skansen j\u00e4i ehitamata, k\u00fcll aga tehti Maarjam\u00e4ele kangelaskalmistu.\nUue detailplaneeringuga tahetakse Pirita tee 28 juhtotstarvet muuta segahoonestusalaks. See lubaks ehitada sinna elumaju.\nVandeadvokaat Carri Ginter (Sorainen), kes osales koos kolleegi, endise peaprokur\u00f6ri Norman Aasaga Tallinna linna korruptsioonit\u00f5rje strateegia loomisel, avaldas Ekspressiga suheldes imestust, kuidas k\u00f5nealune kinnisvaraarendus sai t\u00e4navu talvel ootamatu kiirenduse.\nSotsist abilinnapea Madle Lippus l\u00fclitas Pirita tee 28 detailplaneeringu kiireloomulisena linnavalitsuse 25. jaanuari p\u00e4evakorda ja sai seal kohe heakskiidu. Volikogu pidi asja arutama m\u00e4rtsi l\u00f5pus. See j\u00e4i aga \u00e4ra, sest linnapea Mihhail K\u00f5lvart palus viimasel minutil eeln\u00f5u p\u00e4evakorrast maha v\u00f5tta.\nKui eelnevast v\u00f5is j\u00e4\u00e4da mulje, et tegemist on mustvalge juhtumiga, kus uusarendus on paha-paha, siis tegelikult ei ole see nii.\nPirita tee 28 arenduse menetlemine ei k\u00e4i linnutiivul. Seda iseloomustab hoopis venimine.\nEesti N\u00e4ituste peremees Igor Pihela p\u00f6\u00f6rdus juba 20 aastat(!) tagasi arhitekt Irina Raua poole m\u00f5ttega n\u00e4itused mere \u00e4\u00e4rest minema kolida ning ehitada vabaks j\u00e4\u00e4vale maat\u00fckile tornmajad, mis muudaks Tallinna kaldajoone sarnasemaks Miami v\u00f5i Monte Carloga. Raua b\u00fcroo kavandas messikeskuse alale 364 korteriga kompleksi.\nMiljon\u00e4rid hakkasid uusarendust takistama ning on suutnud seda teha survegruppide ja tippadvokaatide abil seniajani.\nPihela idee ei istunud aga multimiljon\u00e4ridele eesotsas IT-ettev\u00f5tja Priit Alam\u00e4e ning m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stur Enn Veskim\u00e4ega, kes elavad n\u00e4ituseplatsi ja Lasnam\u00e4e paen\u00f5lva vahel. Nende villad lasi Pihela sinna ehitada n\u00e4ituseeksponaatide nime all messi \u201eEesti ehitab\u201c raames.\nSeal on m\u00f5nus \u2013 kesklinn l\u00e4hedal, aga vaikne ja turvaline. Vaid karu eksis kord sinna kanti \u00e4ra.\nJa n\u00fc\u00fcd teatas Pihela, et see id\u00fcll l\u00f5peb.\nAga ei-ei! Nii see ei l\u00e4he! Miljon\u00e4rid hakkasid uusarendust takistama ning on suutnud seda teha survegruppide ja tippadvokaatide abil senimaani.\nSeda hoolimata asjaolust, et planeeritavate korterite arv on kahanenud 300 peale ning tornmajade asemel on k\u00f5ige k\u00f5rgemad hooned kuue korrusega, enamik aga neljakorruselised.\nVastased on kaevanud k\u00f5ige v\u00f5imaliku peale. Kuni selleni, et arendus segab vaadet Lasnam\u00e4e paepangale ning n\u00f5uab puude maharaiumist.\nMadle Lippusele alluv linnaplaneerimise amet on neile kannatlikult vastanud, et arendus ei takista paekalda n\u00e4gemist. \u201ePigem varjavad paekallast Maarjam\u00e4e t\u00e4nava \u00e4\u00e4rsed \u00fcksikelamud ja nende kruntidel kasvavad puud,\u201c n\u00e4itasid ametnikud n\u00e4puga hoopis miljon\u00e4ride endi kodudele.\nMaha v\u00f5etavad puud on v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslikud. Nende asemele istutatakse 270 uut puud ja p\u00f5\u00f5sast.\nSamuti ei p\u00e4de jutt, et detailplaneeringu realiseerumisel kaoks ala \u00fchiskondlik funktsioon, kuna elamumaa ei oleks enam avalikus kasutuses.\nHoopis praegu on Eesti N\u00e4ituste territoorium avalikkusele suletud. Arenduskava n\u00e4eb ette, et uude elurajooni rajatakse lasteaed ning k\u00f5igile avatud puhkeala. \u201eOlemasolevate eramute ja planeeritavate kortermajade vahele rajatakse ca 50 meetri laiune rohekoridor koos m\u00e4nguv\u00e4ljakute ja m\u00e4ngualadega. See saab avalikuks alaks, mis \u00fchendab lauluv\u00e4ljaku ala Maarjam\u00e4ega. M\u00f6\u00f6da seda saab ka edaspidi suunata Laulupeo rongk\u00e4igu ringiga tagasi Pirita teele,\u201c lubab Ain Kivisaar Metro Capitalist.\nEhk avalikult kasutatav ala mitte ei kahane, vaid hoopis suureneb.\nLisaks rohelisus. Haljastus v\u00f5tab uusarenduse alal enda alla 55,3 protsenti ehk tavap\u00e4rasest oluliselt rohkem.\nMetro Capitali partner (ehk \u00fcks peremehi) Mart Habakuk lisab, et Pirita tee 28 ja Lauluv\u00e4ljaku kinnistud ei ole isegi mitte naabrid. Nende vahele j\u00e4\u00e4b veel \u00fcks 1,4 hektari suurune kinnistu.\nUusarenduse vastastel \u00f5nnestus viis aastat detailplaneeringu menetlemisel pidurit vajutada suuresti liikluse abiga. Pirita tee on niigi \u00fcle koormatud, ei ole vaja rohkem autosid!\nLinnavalitsus hoidiski planeeringut kinni jutuga, et enne tuleb valmis ehitada Reidi tee. N\u00fc\u00fcd on see valmis.\nJa Pihela ehitab uue messikeskuse Saue valda, mist\u00f5ttu vanu n\u00e4itusehalle ei l\u00e4he enam vaja. Seet\u00f5ttu m\u00fc\u00fcski ta kinnistu Metro Capitalile, kes on arendanud ka k\u00f5rval asuva lillepaviljoni ja luksusliku Meerhofi tornelamu.\nN\u00e4ituste sulgemisega kahaneb liikluskoormus. Parkimiskohti ei ole enam 576, vaid 441.\nJah, uusarendus muudab sealt kandi elu. Sagimist tekiks t\u00f5esti juurde, mis ei pruugi meeldida praegustele elanikele. Aga nagu teatas linnaplaneerimise amet: \u201eTeise kinnisasja omanik ei saa \u00fcldjuhul takistada kinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Igal kinnisasjal on prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmaj\u00e4rjekorras on just omanikul \u00f5igus oma huve oma kinnisasjal realiseerida.\u201c\nAmet lisas ka, et \u201emilj\u00f6\u00f6 ja olemasoleva keskkonna s\u00e4ilimine iseenesest ei ole subjektiivsete \u00f5igustena kaitstavad v\u00e4\u00e4rtused. Tihe t\u00e4isehitamine on l\u00e4bi aastasadade olnud tavaline linlik ilming. Eluruumide rajamine hea juurdep\u00e4\u00e4setavusega kesklinna l\u00e4hedusse koormab linna teedev\u00f5rku oluliselt v\u00e4hem kui sama arvu elanike linna l\u00e4hialadele elama asumine. Asustustiheduse suurendamise eesm\u00e4rk vastab s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tetele.\u201c\nKa hirmul tihedast t\u00e4is ehitamisest ei ole alust. Ala kujunev hoonestustihedus on 0,62. Kadrioru milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikul hoonestusalal on aga tavap\u00e4rane lubatud hoonestustihedus 1.\nKuid vastased ei peatu. Advokaat Ginter osutab, et n\u00e4itusehalli lammutamisloa puhul selgus, et pole t\u00e4pselt teada, kuidas kulgevad maa all torud ja kuidas s\u00e4ilib k\u00f5rvalkruntidel asuvate villade varustamine elektriga.\nSamuti on segane, kes ehitab lasteaia (Kivisaar: \u201eKui seda ei tee linn, siis ehitame meie arendajana!\u201c) Jne. Teemasid j\u00e4tkub. Kuid need on pisiasjad p\u00f5hik\u00fcsimuse k\u00f5rval \u2013 kas elumaju v\u00f5ib n\u00e4itusehallide asemele ehitada v\u00f5i mitte.\nPaar asja veel. Mullu detsembris v\u00f5itis lauluv\u00e4ljaku ruumilise lahenduse ideekonkursi 3+1 b\u00fcroo arhitektide ning Lootusprojekt t\u00f6\u00f6 \u201eKiigele\u201c. Seal prooviti viia esinejate toitlustusala Tiigi v\u00e4rava juurde ja lauluv\u00e4ljakule rajatakse majandushoone koos 148kohalise maa-aluse parklaga.\nLaulupeo korraldajate kutsel tutvusid n\u00fc\u00fcd v\u00f5idut\u00f6\u00f6 autorite sekka kuuluvad Anne Vingisar ja Hanna-Liisa M\u00f5tus peo korraldusega, k\u00e4isid muu hulgas esinejatega suppi s\u00f6\u00f6mas ning n\u00e4gid oma silmaga, et m\u00f5ned asjad tasub ringi teha. \u201eSaime aru, et lauluv\u00e4ljaku ala on t\u00f5esti kitsas ning vajaks teenindus- ja hajumisruumi juurde, laulupeoliste toitlustuse toomine oma kinnistule aga v\u00e4hendaks seda oluliselt. Esinejate toitlustamine v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da kinnistult v\u00e4lja nagu on seni olnud. Oleme paindlikud arendama visiooni edasi vastavalt laulupeo ja lauluv\u00e4ljaku vajadustele,\u201c \u00fctleb Vingisar.\nPirita tee 28 kinnistule laienemisest ja selle kasutamisest ei ole v\u00f5idut\u00f6\u00f6s juttu, sest seda ei olnud ette n\u00e4htud. P\u00f5hjus on lihtne \u2013 mitte keegi ei saa midagi planeerida v\u00f5\u00f5rale maale. Pirita tee 28 kuulub Metro Capitalile.\nVingisari s\u00f5nul ei n\u00e4e visioon ette ka lauluv\u00e4ljaku olulist laienemist kesklinna pool asuvasse Fahle parki, sest see on paljuski kaitse all.\nKontserdikorraldaja Eva Palm r\u00e4\u00e4gib, et v\u00e4lismaal ei saa sageli veoautod kontserdipaikade k\u00f5rval parkida, sest seal pole ruumi. \u00dcritused toimuvad seal ikkagi, kuid masinad seisavad kusagil kaugemal. Elu on lihtsalt ebamugavam.\n\u201eMa n\u00e4en tunneli l\u00f5pus valgust,\u201c kinnitab Ain Kivisaar Metro Capitalist ja viitab t\u00f5igale, et lauluv\u00e4ljakul on kasutamata maad \u201ek\u00fcll ja k\u00fcll\u201c.\nTallinna linnaisadel on, mille \u00fcle enne planeeringu \u00fcle otsustamist m\u00f5elda. Plusse ja miinuseid leidub nii uute elumajade keelamisel kui lubamisel."}
{"text":"Perearst Karmen Jollerit kasutati taas libareklaamis: see asi kipub juba ohtlikuks minema!Terviseamet\u00a0r\u00f5hutab, et igal juhul tasub veebis oste sooritades eelistada tuntud apteegikettide lehek\u00fclgi. \u00abKui lubatakse \u00fche tableti abil k\u00f5ikidest senistest tervisemuredest priiks saada, siis on see \u00fcsna selge ohum\u00e4rk!\u00bb\u00a0Aasta alguses kirjutas Postimees, et Kivim\u00e4e perearstikeskuse perearst Karmen Joller ja T\u00f5stamaa perearstikeskuse perearst Madis Veskim\u00e4gi avastasid \u00fchel p\u00e4eval, et\u00a0nad on pandud oma nime ja n\u00e4oga reklaamima kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega ravimit.\nKa Joller tegi kohe oma Facebooki lehele postituse ja hoiatas, et tegemist on pettusega ja selliseid reklaame ei tasu uskuda. \u00abMa ei oska \u00f6elda, kes selle reklaami taga on. V\u00f5ib-olla teavad seda inimesed, kes on neilt midagi ostnud \u2013 kellelegi tuleb ju \u00fclekanne teha. Ma v\u00f5tsin \u00fchendust veebikonstaabliga ja andsin sellest teada,\u00bb s\u00f5nas\u00a0Joller toona v\u00e4ljaandele.\u00a0\nN\u00fc\u00fcd on tuntud perearst aga taas identiteedivarguse ohvriks langenud. Naise nime ja n\u00e4oga reklaamitakse salap\u00e4rast ravimit, mis asendaks justkui verer\u00f5huravimeid.\n\n\u00abSee asi kipub juba ohtlikuks minema!\u00bb\n\n\u00abAnnan teada, et kui arst on Sulle m\u00e4\u00e4ranud verer\u00f5huravimi, siis j\u00e4tka sellega kindlasti! toonitab Karmen Joller enda \u00fchismeedias, jagades ringlevat\u00a0libareklaami. \u00abKas politsei saaks reageerida? See asi kipub juba ohtlikuks minema! Kui inimesed selle libareklaami tulemusena ravi \u00e4ra j\u00e4tavad ja mingit sodi sisse s\u00f6\u00f6vad, on kindel, et tervis halveneb ja aja jooksul tekivad t\u00fcsistused,\u00bb m\u00e4rgib Joller.\u00a0\n\nTerviseameti meediasuhete n\u00f5unik\u00a0Kirsi Pruudel tuletab meelde,\u00a0et v\u00e4\u00e4rinfot sisaldavate postituste eemaldamiseks tuleb neist Facebookile teada anda \u00abreport\u00bb\u00a0nupu kaudu.\u00a0\u00abMuul viisil neid hetkel eemaldada ei saa,\u00bb nentis Pruudel. Viimane t\u00f5i v\u00e4lja, et Terviseametil on plaanis peatselt v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le veebin\u00f5unik, kelle t\u00f6\u00f6\u00a0on\u00a0just s\u00e4\u00e4raste juhtumitega tegeleda\u00a0ja nende eest hoiatada.\u00bb\nPruudel t\u00f5i v\u00e4lja, et kui tuntud inimese nime ja pildi abil m\u00fc\u00fcakse teenuseid v\u00f5i tooteid, mis v\u00f5ivad klienti ohustada v\u00f5i vastupidi \u2013 tegemist on lihtsalt kavala skeemiga, mille eesm\u00e4rk on h\u00e4dalistelt raha v\u00e4lja petta, on\u00a0Terviseametil v\u00f5imalik omakorda hoiatada.\u00a0\u00a0\n\nK\u00f5rgendatud kriitikameel\n\n\u00abKahjuks leidub internetis v\u00e4\u00e4rsoovitusi v\u00f5i tervisealast valeinfot \u00fcsna palju ja lugejad peaksid igasugu imeliste ravimite reklaamide suhtes s\u00e4ilitama k\u00f5rgendatud kriitikameele. Kui lubatakse \u00fche tableti abil k\u00f5ikidest senistest tervisemuredest priiks saada, siis on see \u00fcsna selge ohum\u00e4rk,\u00bb m\u00e4rgib Pruudel. Ta r\u00f5hutab, et igal juhul tasub veebis oste sooritades eelistada tuntud apteegikettide lehek\u00fclgi,\u00a0sest luba interneti kaudu ravimeid m\u00fc\u00fca on Eestis vaid viiel apteegipidajal.\n\u00abSuurt t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata ka veebilehe aadressile. N\u00e4iteks dr Jolleri pilti kasutav lehek\u00fclg imiteerib \u00fche Eesti ajalehe artiklit, kuid tegelikult on aadressireal hoopis teise lehek\u00fclje aadress, mitte selle ajalehe oma,\u00bb kutsub ta \u00fcles t\u00e4helepanelikkusele. \u00abTerviseamet soovitab neist ohtudest r\u00e4\u00e4kida ka oma eakatele vanematele, kes v\u00f5iksid enne ostu sooritamist perearstilt v\u00f5i v\u00e4hemalt oma l\u00e4hedastelt n\u00f5u k\u00fcsida.\u00bb\n\nK\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad l\u00fchikeseks\n\nPolitsei on varem kommenteerinud, et s\u00e4\u00e4raste skeemide j\u00e4ljed viivad sageli v\u00e4lismaale, mist\u00f5ttu on nende tegijaid keeruline tuvastada. \u00abSellised skeemid k\u00e4ivad lainetena. N\u00e4iteks m\u00f5ni aeg\u00a0tagasi kasutati tuntud inimeste nimesid ja n\u00e4gusid kr\u00fcptorahasse investeerima meelitamiseks,\u00bb on kommenteerinud P\u00e4rnu politseijaoskonna v\u00e4\u00e4rtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi juht Reelika Kivi. Viimane m\u00e4rkis, et kui tegu on teise inimese maine kahjustamisega, on v\u00f5imalik ka tsiviilkorras p\u00f6\u00f6rduda kohtusse.\nKa tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) ettev\u00f5tluse osakonna reklaamiekspert Diana Lints on nentinud, et juhtudel, kus reklaami on teinud kolmanda riigi ettev\u00f5tja, j\u00e4\u00e4vad nende k\u00e4ed paraku l\u00fchikeseks. \u00abReklaamiseaduse j\u00e4rgi ei tohi reklaamis ilma isiku eelneva kirjaliku n\u00f5usolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema h\u00e4\u00e4lt, kujutist v\u00f5i pildimaterjali tema kohta,\u00bb kinnitas ta."}
{"text":"Luminor hoiatab: suvel sagenevad reisipettusedTALLINN, 2. august, BNS - Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul proovitakse petuk\u00f5nedega \u00fcha enam \u00f5nne ka suvisel ajal, mil inimesed rohkem reisivad.\n\u201eTavap\u00e4raselt viitab klassikalisele petuk\u00f5nele just v\u00e4lismaine v\u00f5i ebatavalise algusega number, millelt k\u00f5ne tuleb. Reisil olles v\u00f5i sinna peagi minnes ei pruugi see aga esimese hooga kahtlust \u00e4ratada, kuna eeldatakse, et keegi v\u00f5ib helistada n\u00e4iteks broneeritud majutuskohast v\u00f5i autorendifirmast. Sellist v\u00f5imalust kasutavadki kelmid meelsasti \u00e4ra,\u201c selgitas Kiik.\nAastaid on \u00fcks levinud petuskeeme olnud ka vastamata k\u00f5nede tegemine v\u00e4lismaa numbritelt, millele tagasi helistades v\u00f5etakse helistajalt v\u00e4ga suurt tariifi. Levinud on ka k\u00f5ned v\u00e4lismaa numbrilt, millele vastates kuuleb vaikust v\u00f5i k\u00f5ne katkeb ning see sunnib inimesi v\u00f5ltsnumbrile tagasi helistama. Reisimise tipphooajal kasutatakse ka nende skeemide puhul \u00e4ra seda, et inimesed on altimad vastama v\u00e4lismaalt tulevatele k\u00f5nedele.\nLisaks tuleb Kiige s\u00f5nul tuleb meeles pidada rusikareeglit, et \u00fckski t\u00f5siseltv\u00f5etav teenusepakkuja ei k\u00fcsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid v\u00f5i juurdep\u00e4\u00e4su tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid, kes \u00fcritavad inimesi m\u00f5jusate argumentide ja p\u00f5hjendustega segadusse ajada. \u201eKiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse k\u00f5nes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus v\u00f5imalus, et hiljem ei kaasneks v\u00e4lja m\u00f5eldud negatiivset tagaj\u00e4rge. See k\u00f5ik on ilmselge l\u00f5ks,\u201c lisas Kiik.\nP\u00f5hjuseid, mille p\u00f5hjal petturid v\u00f5imalikud ohvrid v\u00e4lja valivad, on pettuste ennetamise spetsialisti s\u00f5nul erinevaid. Sageli proovitakse juhuslikult \u00f5nne \u2013 kui tuhandest k\u00f5nest ka m\u00f5ne puhul n\u00e4kkab, siis on tulemus petturite jaoks positiivne.\u00a0\nLisaks kelmide telefonik\u00f5nedele on levinud ka veebilehtede loomine, mis on kas v\u00e4ga sarnased m\u00f5ne tuntuma reisib\u00fcroo v\u00f5i suure lennufirma omaga v\u00f5i siis teevad lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4id pakkumisi. Veebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades v\u00f5ib t\u00f5epoolest leida uskumatult h\u00e4id v\u00f5imalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks. \u201eSiin kehtib see sama vana t\u00f5de, et kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega see polegi t\u00f5si,\u201c nentis Kiik.\u00a0\nKiige s\u00f5nul tasub tundmatu, aga \u00fclih\u00e4id pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel kindlasti ka selle nime guugeldada, et leida, mida selle kohta on varem kirjutatud. Hea abimeheks v\u00f5ib olla siin ka n\u00e4iteks Tripadvisor, kus reisijad omavahel kogemusi jagavad. T\u00e4helepanu tasub p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kas heldel reisiv\u00f5imaluste pakkujal on reaalne aadress olemas ning kui on, siis miks mitte minna Google Street View abil vaatama, mis sellel aadressil p\u00e4riselt asub. \u201eKui need sammud ei anna kindlust, et tegu on t\u00f5epoolest eksisteeriva reisiportaaliga, siis tasub kaaluda m\u00f5ne tuntud ja tunnustatud reisiettev\u00f5tte valimist,\u201c \u00fctles Kiik.\nOtsingumootoritesse reisiteemalisi otsis\u00f5nu sisestades v\u00f5i sotsiaalmeediat sirvides v\u00f5ib \u00fchel hetkel ette h\u00fcpata veel \u00fcks pettuseliik \u2013 m\u00f5ne reisipaketi v\u00f5i lennupiletite loos, mida tegelikult muidugi ei eksisteeri. Selliste nii\u00f6elda loosimiste eesm\u00e4rk on inimeste andmete k\u00e4ttesaamine. \u201eAlati tuleb t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida, kuhu ja mis andmeid ma enda kohta sisestan,\u201c r\u00f5hutas Kiik. \u201eSamuti m\u00f5elda, milles osalemist mulle \u00f5igupoolest praegu pakutakse, k\u00fcsida endalt, kas see on t\u00f5siseltv\u00f5etav ja usutav pakkumine.\u201c\nM\u00f5tlemine enne tegutsemist ja t\u00e4helepanelik suhtumine tundmatute ettev\u00f5tete poolt tehtud \u00fcliheadesse reisipakkumistesse ongi peamine v\u00f5ti, kuidas rahalist kahju v\u00e4ltida. Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele juba kaotatud raha. Pettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga.\u00a0\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei hoiatab: suvel sagenevad reisipettusedPolitsei andmetel on Eesti inimesed selle aasta algusest kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, kusjuures enim petetakse raha v\u00e4lja petuk\u00f5nede ning investeerimisega seotud pettuste kaudu. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul proovitakse petuk\u00f5nedega \u00fcha enam \u00f5nne ka suvisel ajal, mil inimesed rohkem reisivad.\u00abTavap\u00e4raselt viitab klassikalisele petuk\u00f5nele just v\u00e4lismaine v\u00f5i ebatavalise algusega number, millelt k\u00f5ne tuleb. Reisil olles v\u00f5i sinna peagi minnes ei pruugi see aga esimese hooga kahtlust \u00e4ratada, kuna eeldatakse, et keegi v\u00f5ib helistada n\u00e4iteks broneeritud majutuskohast v\u00f5i autorendifirmast. Sellist v\u00f5imalust kasutavadki kelmid meelsasti \u00e4ra,\u00bb\u00a0selgitas Kiik.\nAastaid on \u00fcks levinud petuskeeme olnud ka vastamata k\u00f5nede tegemine v\u00e4lismaa numbritelt, millele tagasi helistades v\u00f5etakse helistajalt v\u00e4ga suurt tariifi. Levinud on ka k\u00f5ned v\u00e4lismaa numbrilt, millele vastates kuuleb vaikust v\u00f5i k\u00f5ne katkeb ning see sunnib inimesi v\u00f5ltsnumbrile tagasi helistama. Reisimise tipphooajal kasutatakse ka nende skeemide puhul \u00e4ra seda, et inimesed on altimad vastama v\u00e4lismaalt tulevatele k\u00f5nedele.\nLisaks tuleb Kiige s\u00f5nul tuleb meeles pidada rusikareeglit, et \u00fckski t\u00f5siseltv\u00f5etav teenusepakkuja ei k\u00fcsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid v\u00f5i juurdep\u00e4\u00e4su tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid, kes \u00fcritavad inimesi m\u00f5jusate argumentide ja p\u00f5hjendustega segadusse ajada. \u00abKiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse k\u00f5nes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus v\u00f5imalus, et hiljem ei kaasneks v\u00e4lja m\u00f5eldud negatiivset tagaj\u00e4rge. See k\u00f5ik on ilmselge l\u00f5ks,\u00bb\u00a0lisas Kiik.\nP\u00f5hjuseid, mille p\u00f5hjal petturid v\u00f5imalikud ohvrid v\u00e4lja valivad, on pettuste ennetamise spetsialisti s\u00f5nul erinevaid. Sageli proovitakse juhuslikult \u00f5nne \u2013 kui tuhandest k\u00f5nest ka m\u00f5ne puhul n\u00e4kkab, siis on tulemus petturite jaoks positiivne.\n\nPetised loovad libalehed, kus\u00a0\u00absooduspakkumisi\u00bb levitada\n\nLisaks kelmide telefonik\u00f5nedele on levinud ka veebilehtede loomine, mis on kas v\u00e4ga sarnased m\u00f5ne tuntuma reisib\u00fcroo v\u00f5i suure lennufirma omaga v\u00f5i siis teevad lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4id pakkumisi.\nVeebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades v\u00f5ib t\u00f5epoolest leida uskumatult h\u00e4id v\u00f5imalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks. \u00abSiin kehtib see sama vana t\u00f5de, et kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega see polegi t\u00f5si,\u00bb\u00a0nentis Kiik.\nKiige s\u00f5nul tasub tundmatu, aga \u00fclih\u00e4id pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel kindlasti ka selle nime guugeldada, et leida, mida selle kohta on varem kirjutatud. Hea abimeheks v\u00f5ib olla siin ka n\u00e4iteks Tripadvisor, kus reisijad omavahel kogemusi jagavad. T\u00e4helepanu tasub p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kas heldel reisiv\u00f5imaluste pakkujal on reaalne aadress olemas ning kui on, siis miks mitte minna Google Street View abil vaatama, mis sellel aadressil p\u00e4riselt asub. \u00abKui need sammud ei anna kindlust, et tegu on t\u00f5epoolest eksisteeriva reisiportaaliga, siis tasub kaaluda m\u00f5ne tuntud ja tunnustatud reisiettev\u00f5tte valimist,\u00bb\u00a0\u00fctles Kiik.\nOtsingumootoritesse reisiteemalisi otsis\u00f5nu sisestades v\u00f5i sotsiaalmeediat sirvides v\u00f5ib \u00fchel hetkel ette h\u00fcpata veel \u00fcks pettuseliik \u2013 m\u00f5ne reisipaketi v\u00f5i lennupiletite loos, mida tegelikult muidugi ei eksisteeri. Selliste n-\u00f6 loosimiste eesm\u00e4rk on inimeste andmete k\u00e4ttesaamine. \u00abAlati tuleb t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida, kuhu ja mis andmeid ma enda kohta sisestan,\u00bb\u00a0r\u00f5hutas Kiik. \u00abSamuti m\u00f5elda, milles osalemist mulle \u00f5igupoolest praegu pakutakse, k\u00fcsida endalt, kas see on t\u00f5siseltv\u00f5etav ja usutav pakkumine.\u00bb\nM\u00f5tlemine enne tegutsemist ja t\u00e4helepanelik suhtumine tundmatute ettev\u00f5tete poolt tehtud \u00fcliheadesse reisipakkumistesse ongi peamine v\u00f5ti, kuidas rahalist kahju v\u00e4ltida. Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele juba kaotatud raha. Pettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt."}
{"text":"Igor Gretski: Mida Ukraina Vilniuses saavutasKahtlemata oleks kutse NATOsse olnud Ukraina l\u00f5imumisel Euro-Atlandi ruumiga \u00fcks \u00fclit\u00e4htsatest sammudest. Ent t\u00f5igal, et kutset ei tulnud, ei tohiks lasta varjutada otsuseid, mis Vilniuses vastu v\u00f5eti \u2014 Ukraina liigub pisitasa oma sihile l\u00e4hemale.\nRelvatarnete suurenemine\nRelvaarsenali ja laskemoona varude t\u00e4iendamine on olnud sissetungi algusest saati Ukraina jaoks \u00e4\u00e4rmiselt vajalik. \u201eRelvad, relvad ja veel kord relvad\u201c \u2013 nii kirjeldas presidendi n\u00f5unik M\u00f5hhailo Podoljak 2022. aasta detsembris USA visiidi ajal \u00fcht president Zelensk\u00f5i eesm\u00e4rkidest. Need s\u00f5nad on asjakohased praegugi. Vilniuse tippkohtumise eel\u00f5htul \u00fctles rahvusliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu sekret\u00e4r Oleksi Danilov, et Ukraina vajab \u201em\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem relvi\u201c.\nVilniuses sai Kiiev m\u00f5ne v\u00e4ga hea uudise. Hoolimata t\u00f5siasjast, et ametlikult ei tarni NATO Ukrainale surmavaid relvi (seda teevad liitlased ja partnerid Ramsteini kontaktgrupi raames), valmistasid paljud liikmesriigid enne tippkohtumist ette t\u00e4iendavaid abipakette. Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov hindas sellise s\u00f5jalise abi kogumahuks 1,5 miljardit eurot. Peale selle oli m\u00f5nes v\u00e4ga prioriteetses valdkonnas n\u00e4ha m\u00e4rgatavat edasiminekut: Prantsusmaa annab Ukrainale kaugmaa tiibrakette ning Hollandi ja Taani juhitud 11 riigist koosnev koalitsioon koolitab Ukraina piloodid lendama F-16 h\u00e4vitajatega.\nNATO liikmesriigid on m\u00f6\u00f6dunud kuude jooksul juba suurendanud investeeringuid s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusse, et laskemoona ja soomukite tootmisele hoogu juurde anda. Seega on liitlaste relvatarned Ukrainale \u2013 ja vastavad lubadused \u2013 \u00fchelt poolt kasvanud ja teiselt poolt muutunud s\u00fcsteemsemaks. Vilniuses mainis Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, et tippkohtumisele eelnenud n\u00e4dalal esitas f\u00f6deraalvalitsus Bundestagile sama palju hankelepinguid kui viimase 10 kuu jooksul.\nMBDA poolt toodetud pikamaarakett Storm Shadow\/SCALP 54. Pariisi rahvusvahelisel lennun\u00e4itusel Le Bourget\u2019 lennuv\u00e4ljal, 20. juunil 2023. Foto: REUTERS\/Scanpix\nJulgeolekutagatiste positiivne d\u00fcnaamika\nT\u00e4ieulatusliku sissetungi esimestest p\u00e4evadest saadik on Ukraina juhid otsinud formaati, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt erineks kurikuulsa Budapesti memorandumi omast. 2022. aasta mais moodustati Jermaki ja Rasmusseni k\u00e4e all asjatundjatest t\u00f6\u00f6r\u00fchm, millele anti \u00fclesanne t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja rahvusvahelised julgeolekugarantiid. Kolme kuuga sai t\u00f6\u00f6r\u00fchm valmis Kiievi julgeolekuleppe, milles pakuti v\u00e4lja hulk erinevaid poliitilisi ja \u00f5iguslikke lubadusi. See raamdokument l\u00e4htus arusaamast, et riikidest moodustatud \u00fchiskogum tugevdab kahepoolsetel alustel Ukraina kaitsev\u00f5imet, et see suudaks tulevikus vastu seista k\u00f5ikv\u00f5imalikele s\u00f5jalistele r\u00fcnnakutele. V\u00e4ljapakutud julgeolekutagatiste hulka kuulusid moodsate relvade tarned, luureandmete vahetus, personali v\u00e4lja\u00f5pe ning toetus Ukraina s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksi taastamisele \u2013 see t\u00e4hendab sarnast toetust sellele, mida USA pakub Iisraelile.\nVilniuses hakkasid Kiievi julgeolekuleppe tingimused viimaks ometi teoks saama.\nIisraeli mudeliga v\u00f5rreldes on Kiievi julgeolekuleppes aga mitu t\u00e4htsat erinevust. Esiteks r\u00f5hutatakse dokumendis Ukraina julgeoleku ja kogu Euro-Atlandi piirkonna stabiilsuse vastastikust s\u00f5ltuvust. Teiseks eeldatakse, et Ukraina j\u00e4tkab riigivalitsemise paremaks muutmist ja v\u00f5itlust korruptsiooniga. Kolmandaks ei kujuta Jermaki ja Rasmusseni t\u00f6\u00f6r\u00fchma kirjeldatud julgeolekutagatised endast mitte ainult l\u00f5ppeesm\u00e4rki, vaid ka vaheetappi, mille Ukraina teeb l\u00e4bi liikudes NATO poole.\nVilniuses hakkasid Kiievi julgeolekuleppe tingimused viimaks ometi teoks saama. G7 riikide juhid alustasid Ukrainaga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, et vormistada \u00e4ra kahepoolsed julgeolekusuhted sellisel kujul, nagu need Jermaki ja Rasmusseni t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt v\u00e4lja pakuti. Peale selle andis NATO heakskiidu mitmeaastasele toetusprogrammile, et aidata Ukraina s\u00f5jandussektoril \u00fcle minna NATO standarditele, mis on koosk\u00f5las Kiievi julgeolekuleppes ette n\u00e4htud sihtide ja \u00fclesannetega. Tippkohtumise p\u00e4evakorras pidas Ukraina valitsus k\u00f5ige prioriteetsemaks just selle programmi vastuv\u00f5tmist.\nKujutis Vilniuse linnaliinibussil: \u201cUkraina ootab F-16 lahingulennukeid\u201d. Foto: ZUMA Press Wire\/Scanpix\nPoliitilise dialoogi uuendatud formaat\nSuurim tippkohtumisega seonduv k\u00fcsimus oli, kas liikmesriigid suudavad kokku leppida Ukraina kutsumises NATOsse. Kutse oleks tugevdanud Kiievi poliitilist seljatagust, sest oleks saatnud Putinile selge s\u00f5numi, et Ukraina ei kuulu enam \u201ehalli tsooni\u201c. Eelk\u00f5ige on s\u00e4\u00e4rast l\u00e4henemist juba ammu propageerinud riigid, kes kuuluvad Bukarest 9 (B9) formaati, nende hulgas Baltimaad.\nSiiski ei olnud k\u00f5ik NATO liikmesriigid valmis niisugust poliitilist otsusekindlust \u00fcles n\u00e4itama. Nimelt on Saksamaa ja USA hoidunud sammudest, mis viitaksid Ukraina toetamisele sellises ulatuses, mida oleks nende kodus poliitilise spektri m\u00f5ttes isolatsionistide poolel peetud \u00fclem\u00e4\u00e4raseks. N\u00e4iteks tunnistas Saksamaa kaitseminister avameelselt, et teda on teinud murelikuks parempoolse radikaalse partei \u2013 Alternatiiv Saksamaale (AfD) \u2013 populaarsuse m\u00e4rgatav t\u00f5us, kuna see erakond on vastu kaitsekulutuste t\u00f5stmisele ja Ukrainale antava abi suurendamisele.\nG7 \u00fchisdeklaratsioon ajas minema Vilniuse kohal h\u00f5ljunud \u201eBukaresti kummituse\u201c.\nNii koostatigi k\u00f5igi asjaosalisi rahuldav l\u00f5ppdokument, mis k\u00fcll pakkus 2008. aasta Bukaresti tippkohtumise deklaratsioonist m\u00e4rksa rohkem kindlust, aga millest j\u00e4i v\u00e4lja selges\u00f5naline lubadus, et Ukraina kutsutakse NATOsse. Seega oli Vilniuse tippkohtumise tulemuseks hulk poliitilisi otsuseid. Poliitilist dialoogi uuendati, nii et seda hakatakse pidama NATO-Ukraina n\u00f5ukogu tasemel, ja Ukrainale kinnitati, et ta saab v\u00f5imaluse NATOga liituda, ilma et tal tuleks t\u00e4ita liikmesuse tegevuskava.\nK\u00f5ige olulisemaks tulemuseks v\u00f5ib aga vahest pidada Ukraina toetamise \u00fchisdeklaratsiooni, mille G7 riigid Vilniuses vastu v\u00f5tsid. Selles dokumendis mitte ainult ei j\u00e4rgita p\u00f5him\u00f5tteliselt Jermaki ja Rasmusseni t\u00f6\u00f6r\u00fchma soovitusi, vaid ka tunnistatakse \u00fcldse esimest korda, et \u201eUkraina julgeolek moodustab lahutamatu osa Euro-Atlandi piirkonna julgeolekust\u201c. Niisugune avaldus kinnitab sisuliselt \u00fchist seisukohta, mida pooldavad B9 riigid, kes on ka k\u00f5ige h\u00e4\u00e4lekamad Ukraina NATO-liikmesuse toetajad. Seda saab vaevalt liialduseks pidada kui \u00f6elda, et G7 \u00fchisdeklaratsioon ajas minema Vilniuse kohal h\u00f5ljunud \u201eBukaresti kummituse\u201c.\n****\nUkraina v\u00e4lisminister Dm\u00f5tro Kuleba k\u00e4is mitme kuu eest v\u00e4lja m\u00f5tte, et kui Vilniuse tippkohtumisega \u00f5nnestub Ukraina tuua NATO-le m\u00e4rgatavalt l\u00e4hemale, on juba seegi omaette saavutus. Kui seda niimoodi vaadata, siis oli tippkohtumine t\u00f5esti edukas. Praegu n\u00e4ib Ukraina tulevik Euro-Atlandi kogukonnas palju kindlam kui 15 aasta eest. Kunagi varem ei ole NATO liikmesriigid niiv\u00f5rd tugevasti toetanud seda, et Ukraina l\u00f5puks liitub alliansiga. Selles kontekstis astuti Vilniuse tippkohtumisega samm Euroopas uue julgeolekus\u00fcsteemi loomise suunas \u2013 s\u00e4\u00e4rase s\u00fcsteemi suunas, kus NATO idaserva kaitseb Barentsi merest Aasovi mereni ulatuv terasm\u00fc\u00fcr, millest Ukraina j\u00e4\u00e4b kahtlemata l\u00e4\u00e4ne poole."}
{"text":"Ettevaatust: suvel sagenevad reisipettusedPolitsei andmetel on Eesti inimesed selle aasta algusest kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, kusjuures enim petetakse raha v\u00e4lja petuk\u00f5nede ning investeerimisega seotud pettuste kaudu. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul proovitakse petuk\u00f5nedega \u00fcha enam \u00f5nne ka suvisel ajal, mil inimesed rohkem reisivad.\n\u201eTavap\u00e4raselt viitab klassikalisele petuk\u00f5nele just v\u00e4lismaine v\u00f5i ebatavalise algusega number, millelt k\u00f5ne tuleb. Reisil olles v\u00f5i sinna peagi minnes ei pruugi see aga esimese hooga kahtlust \u00e4ratada, kuna eeldatakse, et keegi v\u00f5ib helistada n\u00e4iteks broneeritud majutuskohast v\u00f5i autorendifirmast. Sellist v\u00f5imalust kasutavadki kelmid meelsasti \u00e4ra,\u201d selgitas Kiik.\nAastaid on \u00fcks levinud petuskeeme olnud ka vastamata k\u00f5nede tegemine v\u00e4lismaa numbritelt, millele tagasi helistades v\u00f5etakse helistajalt v\u00e4ga suurt tariifi. Levinud on ka k\u00f5ned v\u00e4lismaa numbrilt, millele vastates kuuleb vaikust v\u00f5i k\u00f5ne katkeb ning see sunnib inimesi v\u00f5ltsnumbrile tagasi helistama. Reisimise tipphooajal kasutatakse ka nende skeemide puhul \u00e4ra seda, et inimesed on altimad vastama v\u00e4lismaalt tulevatele k\u00f5nedele.\nLisaks tuleb Kiige s\u00f5nul tuleb meeles pidada rusikareeglit, et \u00fckski t\u00f5siseltv\u00f5etav teenusepakkuja ei k\u00fcsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid v\u00f5i juurdep\u00e4\u00e4su tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid, kes \u00fcritavad inimesi m\u00f5jusate argumentide ja p\u00f5hjendustega segadusse ajada. \u201eKiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse k\u00f5nes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus v\u00f5imalus, et hiljem ei kaasneks v\u00e4lja m\u00f5eldud negatiivset tagaj\u00e4rge. See k\u00f5ik on ilmselge l\u00f5ks,\u201d lisas Kiik.\nP\u00f5hjuseid, mille p\u00f5hjal petturid v\u00f5imalikud ohvrid v\u00e4lja valivad, on pettuste ennetamise spetsialisti s\u00f5nul erinevaid. Sageli proovitakse juhuslikult \u00f5nne \u2013 kui tuhandest k\u00f5nest ka m\u00f5ne puhul n\u00e4kkab, siis on tulemus petturite jaoks positiivne.\nLisaks kelmide telefonik\u00f5nedele on levinud ka veebilehtede loomine, mis on kas v\u00e4ga sarnased m\u00f5ne tuntuma reisib\u00fcroo v\u00f5i suure lennufirma omaga v\u00f5i siis teevad lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4id pakkumisi. Veebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades v\u00f5ib t\u00f5epoolest leida uskumatult h\u00e4id v\u00f5imalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks. \u201eSiin kehtib see sama vana t\u00f5de, et kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega see polegi t\u00f5si,\u201d nentis Kiik.\nKiige s\u00f5nul tasub tundmatu, aga \u00fclih\u00e4id pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel kindlasti ka selle nime guugeldada, et leida, mida selle kohta on varem kirjutatud. Hea abimeheks v\u00f5ib olla siin ka n\u00e4iteks Tripadvisor, kus reisijad omavahel kogemusi jagavad. T\u00e4helepanu tasub p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kas heldel reisiv\u00f5imaluste pakkujal on reaalne aadress olemas ning kui on, siis miks mitte minna Google Street View abil vaatama, mis sellel aadressil p\u00e4riselt asub. \u201eKui need sammud ei anna kindlust, et tegu on t\u00f5epoolest eksisteeriva reisiportaaliga, siis tasub kaaluda m\u00f5ne tuntud ja tunnustatud reisiettev\u00f5tte valimist,\u201d \u00fctles Kiik.\nOtsingumootoritesse reisiteemalisi otsis\u00f5nu sisestades v\u00f5i sotsiaalmeediat sirvides v\u00f5ib \u00fchel hetkel ette h\u00fcpata veel \u00fcks pettuseliik \u2013 m\u00f5ne reisipaketi v\u00f5i lennupiletite loos, mida tegelikult muidugi ei eksisteeri. Selliste n-\u00f6 loosimiste eesm\u00e4rk on inimeste andmete k\u00e4ttesaamine. \u201eAlati tuleb t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida, kuhu ja mis andmeid ma enda kohta sisestan,\u201d r\u00f5hutas Kiik. \u201eSamuti m\u00f5elda, milles osalemist mulle \u00f5igupoolest praegu pakutakse, k\u00fcsida endalt, kas see on t\u00f5siseltv\u00f5etav ja usutav pakkumine.\u201d\nM\u00f5tlemine enne tegutsemist ja t\u00e4helepanelik suhtumine tundmatute ettev\u00f5tete poolt tehtud \u00fcliheadesse reisipakkumistesse ongi peamine v\u00f5ti, kuidas rahalist kahju v\u00e4ltida. Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele juba kaotatud raha. Pettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab Luminori vastavalt teemalehelt."}
{"text":"Mees kaotas politseinikuna esinenud kelmile tuhandeid eurosidTALLINN, 2. august, BNS \u2013 Politseisse p\u00f6\u00f6rdus Narvas elav mees, kes kaotas politseinikuna esinenud kelmile tuhandeid eurosid.\nKelm tutvustas end telefonik\u00f5nes politseiametnikuna ning v\u00e4itis, et mehe nimele p\u00fc\u00fctakse v\u00f5tta laenu. Seej\u00e4rel \u00fchines k\u00f5nega teine kelm, kes tutvustades end pangat\u00f6\u00f6tajana.\nKelmid palusid mehel kelmuse t\u00f5kestamise ettek\u00e4\u00e4ndel telefoni alla laadida Anydesk programm ning sisestada oma pangaandmed, mida mees ka tegi.\nHiljem avastas kannatanu, et tema pangakontolt on kadunud 7800 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Ettevaatust! Suvel sagenevad reisipettusedPolitsei andmetel on Eesti inimesed selle aasta algusest kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, kusjuures enim petetakse raha v\u00e4lja petuk\u00f5nede ning investeerimisega seotud pettuste kaudu. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul proovitakse petuk\u00f5nedega \u00fcha enam \u00f5nne ka suvisel ajal, mil inimesed rohkem reisivad.\n\u201eTavap\u00e4raselt viitab klassikalisele petuk\u00f5nele just v\u00e4lismaine v\u00f5i ebatavalise algusega number, millelt k\u00f5ne tuleb. Reisil olles v\u00f5i sinna peagi minnes ei pruugi see aga esimese hooga kahtlust \u00e4ratada, kuna eeldatakse, et keegi v\u00f5ib helistada n\u00e4iteks broneeritud majutuskohast v\u00f5i autorendifirmast. Sellist v\u00f5imalust kasutavadki kelmid meelsasti \u00e4ra,\u201c selgitas Kiik.\nAastaid on \u00fcks levinud petuskeeme olnud ka vastamata k\u00f5nede tegemine v\u00e4lismaa numbritelt, millele tagasi helistades v\u00f5etakse helistajalt v\u00e4ga suurt tariifi. Levinud on ka k\u00f5ned v\u00e4lismaa numbrilt, millele vastates kuuleb vaikust v\u00f5i k\u00f5ne katkeb ning see sunnib inimesi v\u00f5ltsnumbrile tagasi helistama. Reisimise tipphooajal kasutatakse ka nende skeemide puhul \u00e4ra seda, et inimesed on altimad vastama v\u00e4lismaalt tulevatele k\u00f5nedele.\nLisaks tuleb Kiige s\u00f5nul tuleb meeles pidada rusikareeglit, et \u00fckski t\u00f5siseltv\u00f5etav teenusepakkuja ei k\u00fcsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid v\u00f5i juurdep\u00e4\u00e4su tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid, kes \u00fcritavad inimesi m\u00f5jusate argumentide ja p\u00f5hjendustega segadusse ajada. \u201eKiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse k\u00f5nes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus v\u00f5imalus, et hiljem ei kaasneks v\u00e4lja m\u00f5eldud negatiivset tagaj\u00e4rge. See k\u00f5ik on ilmselge l\u00f5ks,\u201c lisas Kiik.\nP\u00f5hjuseid, mille p\u00f5hjal petturid v\u00f5imalikud ohvrid v\u00e4lja valivad, on pettuste ennetamise spetsialisti s\u00f5nul erinevaid. Sageli proovitakse juhuslikult \u00f5nne \u2013 kui tuhandest k\u00f5nest ka m\u00f5ne puhul n\u00e4kkab, siis on tulemus petturite jaoks positiivne.\nLisaks kelmide telefonik\u00f5nedele on levinud ka veebilehtede loomine, mis on kas v\u00e4ga sarnased m\u00f5ne tuntuma reisib\u00fcroo v\u00f5i suure lennufirma omaga v\u00f5i siis teevad lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4id pakkumisi. Veebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades v\u00f5ib t\u00f5epoolest leida uskumatult h\u00e4id v\u00f5imalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks. \u201eSiin kehtib see sama vana t\u00f5de, et kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega see polegi t\u00f5si,\u201c nentis Kiik.\nKiige s\u00f5nul tasub tundmatu, aga \u00fclih\u00e4id pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel kindlasti ka selle nime guugeldada, et leida, mida selle kohta on varem kirjutatud. Hea abimeheks v\u00f5ib olla siin ka n\u00e4iteks Tripadvisor, kus reisijad omavahel kogemusi jagavad. T\u00e4helepanu tasub p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kas heldel reisiv\u00f5imaluste pakkujal on reaalne aadress olemas ning kui on, siis miks mitte minna Google Street View abil vaatama, mis sellel aadressil p\u00e4riselt asub. \u201eKui need sammud ei anna kindlust, et tegu on t\u00f5epoolest eksisteeriva reisiportaaliga, siis tasub kaaluda m\u00f5ne tuntud ja tunnustatud reisiettev\u00f5tte valimist,\u201c \u00fctles Kiik.\nOtsingumootoritesse reisiteemalisi otsis\u00f5nu sisestades v\u00f5i sotsiaalmeediat sirvides v\u00f5ib \u00fchel hetkel ette h\u00fcpata veel \u00fcks pettuseliik \u2013 m\u00f5ne reisipaketi v\u00f5i lennupiletite loos, mida tegelikult muidugi ei eksisteeri. Selliste n-\u00f6 loosimiste eesm\u00e4rk on inimeste andmete k\u00e4ttesaamine. \u201eAlati tuleb t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida, kuhu ja mis andmeid ma enda kohta sisestan,\u201c r\u00f5hutas Kiik. \u201eSamuti m\u00f5elda, milles osalemist mulle \u00f5igupoolest praegu pakutakse, k\u00fcsida endalt, kas see on t\u00f5siseltv\u00f5etav ja usutav pakkumine.\u201c\nM\u00f5tlemine enne tegutsemist ja t\u00e4helepanelik suhtumine tundmatute ettev\u00f5tete poolt tehtud \u00fcliheadesse reisipakkumistesse ongi peamine v\u00f5ti, kuidas rahalist kahju v\u00e4ltida. Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele juba kaotatud raha. Pettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt."}
{"text":"Nukuteater metsa\u00e4ris \u2013 t\u00fc\u00fctu helistaja vahetas oma nime, et mets odavalt v\u00e4lja petta\u201e\u00dchel ilusal p\u00e4eval sain kummalise, ent \u00fcllatava telefonik\u00f5ne osaliseks - teiselpool toru tutvustas end h\u00e4rrasmees, kes tundis huvi minu maat\u00fcki vastu Hiiumaal. Tema jutt k\u00f5las veenvalt ja kaunis muinasjutuliselt, kuid selles oli kergelt \u00e4ratuntavat omakasup\u00fc\u00fcdlikust.\u201c Nii r\u00e4\u00e4gib metsaomanik Liis, kes oli h\u00e4das t\u00fc\u00fctu metsa\u00e4rikaga, kes p\u00e4rast mitmendat \u00e4ra\u00fctlemist vahetas isegi nime ja j\u00e4tkas metsaomaniku terroriseerimist.\nLiis l\u00fckkas h\u00e4rra p\u00fc\u00fcdlikud pakkumised ja ettepanekud tagasi, kuid sellest oli v\u00e4he kasu, sest mehel oli siht silme ees \u2013 osta mets v\u00f5imalikult soodsalt, t\u00e4pselt nii nagu see metsa\u00e4ris otsepakkumiste korral paraku k\u00e4ib. Ja juba m\u00f5ni n\u00e4dal p\u00e4rast esimest \u00e4ra\u00fctlemist helises Liisi telefon taas.\n\u201eJ\u00e4rjekindlalt \u00fcritas sama h\u00e4rra erinevaid demagoogiav\u00f5tteid kasutades mind \u00fcmber veenda. Seekord saatis ta juba tutvumiseks lepingu, millele oli kopeeritud eelmise metsamajandamiskava andmed,\u201c \u00fctleb naine. Lepingu saatmine ja pakkumise tegemine, tuginedes mitte just k\u00f5ige v\u00e4rskematele metsamajandamiskava andmetele, polnud Liisi jaoks paljut\u00f5otav. Pigem pani see m\u00f5tlema ja konkreetselt \u201eei\u201c \u00fctlema. \u201eL\u00f5petasin k\u00f5ne. \u00dctlesin, et ma pole huvitatud neile raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcmisest. Kuid paari p\u00e4eva p\u00e4rast helises telefon uuesti!\u201c Sellest sai paras n\u00e4item\u00e4ng, mis pakkus nalja, kuid l\u00f5ppes siiski metsa m\u00fc\u00fcmisega. \u00d5nneks mitte sellele \u201em\u00fc\u00fcgigurule\u201c!\nKui enam absurdsemaks ei kujuta, et asi minna v\u00f5ib, siis on see siiski v\u00f5imalik. Liisi telefon andis endast taas helinaga m\u00e4rku - v\u00f5\u00f5ras number, tuttav h\u00e4\u00e4l, sama huvi osta mets, kuid \u00fcle\u00f6\u00f6 oli muutunud isiku nimi ja firma, mille nimel k\u00f5ne tehti. Liis tundis teiselpool toru koheselt \u00e4ra \u00fclalpool mainitud r\u00f5\u00f5msa h\u00e4\u00e4le ja ladusa jutuga mehe, kes uskus, et kavalusega trumpab ta \u00fcle naise kindlameelsuse. N\u00fc\u00fcd sai naisele veelgi enam selgemaks, et k\u00f5ne tuleb j\u00e4rsult l\u00f5petada, kuid imelikul moel j\u00e4i metsa m\u00fc\u00fcgim\u00f5te painama.\nEt mitte k\u00e4ituda tormakalt ja esimese ettejuhtuva t\u00fcrgi turu kaupmehelaadse pakkumisega n\u00f5ustuda, asus Liis koos perega end tasa ja targu raie\u00f5iguste ja hindadega kurssi viima.\nOksjonil metsa raie\u00f5igust v\u00f5i kinnistut m\u00fc\u00fces ei anna metsaomanik oma vara \u00e4ra odavalt. Metsa alghind kalkuleeritakse v\u00e4ga t\u00e4pselt l\u00e4htudes metsa t\u00fc\u00fcbist, asukohast, puistu koosseisust, hetke kokkuostuhindadest ja paljust muust, mille salaretsepti teavad h\u00e4sti metsaspetsialistid ning enamus juhtudel on stardipunkt ehk oksjoni alghind kordades k\u00f5rgem nendest pakkumistest, mida telefonitsi v\u00f5i muul moel tehakse. Seega saab oksjonil m\u00fc\u00fces vaid v\u00f5ita.\nSellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udsid p\u00e4rast pisikest \u201euurimust\u00f6\u00f6d\u201c ka Liis ja tema pere. V\u00e4ljavalituks osutus timber.ee oksjonikeskkond. \u201eJ\u00f5udsime Timberini l\u00e4bi interneti ja kuna tagasisidest selgus, et nad on professionaalsed ja kliendis\u00f5bralikud, siis otsustasime proovida,\u201c \u00fctleb Liis, kelle s\u00f5nul otsustati raie ette v\u00f5tta, kuna k\u00e4sil on maja ehitamine.\nT\u00e4naseks v\u00f5ib \u00f6elda, et majal on uus katus kaks n\u00e4dalat juba peal, uks ja aknad ees. Metsa\u00e4rikale kiirkorras m\u00fc\u00fces oleks neist vaid \u00fche pidanud valima, sest oksjoni l\u00f5pphind kujunes kolm korda k\u00f5rgemaks, kui tsirkust teinud metsavahendaja pakkumine. Raie\u00f5iguse enampakkumine l\u00f5ppes Timber.ee keskkonnas edukalt hinnaga 36 200 eurot.\nLiis j\u00e4i tulemusega enda s\u00f5nul v\u00e4ga rahule, kuid kokkuv\u00f5ttena \u00fctleb, et pelgas oksjonile eelnevat asjaajamist ning sedagi, kas oksjon \u00fcldse \u00f5nnestub, sest Hiiumaa on siiski meretagune koht \u00e4\u00e4realal, kuhu paljud metsafirmad naljalt raiet tegema ei pruugi tulla. See k\u00f5ik lisas paraja annuse n\u00e4rvik\u00f5di ning oksjoni viimastel p\u00e4evadel ja tundidel ei saanud rahu enam \u00fcldse. \u00d5nneks l\u00f5ppes oksjon positiivse tulemusega, kuid sellele aitas tublisti kaasa asjaajamine, mis sellele eelnes. Esmaj\u00e4rjekorras oli vaja valmis saada uus metsamajandamisekava. \u201eViimasest korrast oli veel meeles, et see oli pikk ja vaevaline protsess. N\u00fc\u00fcd k\u00e4is k\u00f5ik \u00f5litatult,\u201c m\u00e4rgib Liis, kes viitab asjaolule, et ka taksaatorit Hiiumaale saada pole sugugi kerge. Ent puht juhuslikult oli just \u00fcks spetsialist Hiiumaale end t\u00f6\u00f6le s\u00e4ttimas ning lahkesti n\u00f5us ka Liisi metsa ette v\u00f5tma.\nDokumendid said korda m\u00f5ne n\u00e4dalaga ning nendes \u00f6eldu kinnitas Liisi otsust raieks. Suur osa metsast oli juba tublisti \u00fcle oma parima ea.\nLiis hindab, et tagantj\u00e4rgi m\u00f5eldes ei olnud tegemist millegi keerulisega, sest metsaspetsialist Auli Pulk hoidis p\u00f5him\u00f5tteliselt alati \u201ek\u00e4est kinni\u201c ja \u00f5petas, mida ja kuidas teha. \u201eTehing l\u00e4bi Timberi keskkonna oli v\u00e4ga positiivne kogemus ja ma soovitan kindlasti seda teistele. Metsaspetsialist tegi oma t\u00f6\u00f6d hingega ja oli v\u00e4ga professionaalne,\u201c jagub Liisil vaid h\u00e4id s\u00f5nu.\nAS-i Timber staa\u017eikas metsaspetsialist Auli Pulk \u00fctleb ise, et antud raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgiga ja selle ettevalmistamisega l\u00e4ks k\u00f5ik sujuvalt ja h\u00e4sti. \u201eMeil l\u00e4ks t\u00f5esti h\u00e4sti, et saime heade kokkusattumiste t\u00f5ttu uue metsamajandamiskava kiiresti tehtud, mis andis meile hea \u00fclevaate, mis metsas toimub ja aluse hinna m\u00e4\u00e4ramiseks.\u201c Auli kinnitab, et Liisi hirmud asjaajamise ees ei ole midagi uut \u2013 need on samad pea k\u00f5ikidel metsaomanikel ning just seet\u00f5ttu on Timberi kollektiiv ja ka Timber.ee Metsa\u00fchistu spetsialistid alati metsaomanike k\u00f5rval, et neid samm-sammult aidata parima tulemuseni.\nKui ka sina soovid oma raie\u00f5igusele v\u00f5i metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raiet\u00f6\u00f6de eest, v\u00f5ta \u00fchendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta! Helista meile 6665050 v\u00f5i kirjuta info@timber.ee"}
{"text":"Alar Karis: kui riigikogu senisel viisil j\u00e4tkab, siis on meil probleemUSUTLUS \u201eOn v\u00e4ga h\u00e4iriv, et pidevalt antakse segaseid signaale,\u201c s\u00f5nab president Alar Karis, lisades, et maksumaksjale on elementaarne teada, kuhu ja mille jaoks raha l\u00e4heb. \u201eAutomaksu puhul ei saa selle koostajad ise ka aru, miks on seda vaja.\u201cPresident Alar Karis annab Maalehele intervjuu p\u00e4rast seda, kui on avanud 30. Viljandi p\u00e4rimusmuusika festivali ja paar tantsuringi teinud. Ega siis elu pea vaid t\u00f6ine ja t\u00f5sine olema! Sestap tulebki meil k\u00f5igepealt loomulikult jutuks suur rahvamuusikapidu, enne kui vestlus t\u00f5sisemad p\u00f6\u00f6rded v\u00f5tab.Kui k\u00fcsija on folgil alles teist korda, siis vastaja, president Karis, on Viljandi rahvamuusikapeol olnud palju tihedam k\u00fclaline.Olete agar Viljandi folgi k\u00fclastaja?Ikka proovin siit l\u00e4bi k\u00e4ia, kui v\u00f5imalus on. Algusaastail olin Eestist \u00e4ra, tegin teadust v\u00e4lismaal, aga ikka k\u00e4in kui j\u00f5uan ja olen seda huvi ka oma lastesse s\u00fcstinud.Vahel tekib mul k\u00fcsimus, et kas praegu on aeg pidutsemiseks. Eriti oli nii s\u00f5ja esimestel kuudel. S\u00fc\u00fcmepiinad, et meie siin oleme r\u00f5\u00f5msad, aga Ukrainas inimesed surevad...Vaadake, ka Ukraina ise v\u00f5ttis osa Eurovisioonist, valides oma laulu v\u00e4lja 2022. aastal Kiievis metroojaamas.Ka seal, kus toimub s\u00f5da, on vajadus kultuuri, laulu ja tantsu j\u00e4rele. Sellep\u00e4rast ei tohi k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu seisma j\u00e4\u00e4da. Muidugi v\u00f5ib tekkida paralleel, et keegi on ju praegu kaevikus... Aga teatavasti k\u00e4iakse ka kaevikus laulmas, selleks et meeleolu t\u00f5sta neil, kes kaitsevad oma maad ja rahvast. Nii et ma ei n\u00e4e siin probleemi ega vastuolu. Maailm on konflikte t\u00e4is. Kogu aeg kuskil on s\u00f5da, looduskatastroofid.Ka rasketel aegadel aegadel peab r\u00f5\u00f5mu tundma.Siit-sealt on hakatud avaldama rahuolematust Ukraina p\u00f5genike suhtes. Osa inimesi arvab, et kas nad ikka peavad saama nii palju soodustusi ning lapsed tasuta laagrisse ja Lottemaale. Mida teie arvate?Eks see ole teatav vastutulek, aga arusaadavalt ei saa kesta igavesti.See on kummardus ukrainlastele, et nad on s\u00f5jas ja et nad on p\u00f5genikud. \u00dchel hetkel peab aga elu normaliseeruma nende jaoks, kes p\u00f5genikena siia j\u00e4\u00e4vad. Lootus on, et s\u00f5da j\u00f5uab sellisesse faasi, et inimesed saavad oma kodumaale tagasi minna. Ma ei usu, et see erisus v\u00e4ga kauaks kestma j\u00e4\u00e4b.Mu ema oli ka p\u00f5genik Teise maailmas\u00f5ja ajal Saksamaal ja ma olen lugenud tema m\u00e4rkmeid. P\u00f5genikuelu ongi selline, et esialgu tullakse vastu, aga \u00fchel hetkel tuleb hakata ise hakkama saama. Ja nii ka siin.Nad \u00f5pivad keele \u00e4ra, leiavad t\u00f6\u00f6 - need, kes siia j\u00e4\u00e4vad. Aga eesm\u00e4rk on ikkagi, et nad l\u00e4heksid oma kodumaale tagasi. Sest seal on vaja riik \u00fcles ehitada, kui s\u00f5da l\u00e4bi on. Ja kui haritud inimesed enam koju tagasi ei tule, siis see on ka Ukraina jaoks probleem.Te m\u00f5istate nende nurinat, kes tunnevad, et p\u00f5genike eest hoolitsetakse rohkem?Muidugi. Riigi \u00fclesanne on ju oma rahva eest hoolitseda, see on selge. K\u00f5ike peab vaatama tervikuna. Et meie inimesed, kes on h\u00e4das, ei j\u00e4\u00e4ks ilma hoolekandest, mida nad peaksid saama.Siit j\u00f5uame pereh\u00fcvitiste seaduse juurde, mis \u00fchiskonda l\u00f5hestas. Aga kuulutasite selle seaduse ju l\u00f5puks ikkagi v\u00e4lja?Seadus sai ju ka korra tagasi saadetud, teatavad vastuolud p\u00f5hiseadusega v\u00f5eti sealt v\u00e4lja ja parandati \u00e4ra. Aga nii nagu selle ja ka teiste seadustega - seadusi teeb riigikogu. Ja see, kas minule v\u00f5i m\u00f5nele huvigrupile \u00fcks v\u00f5i teine seadus meeldib v\u00f5i mitte, ei ole aluseks, et seda mitte vastu v\u00f5tta.Ja kui seadus pole p\u00f5hiseadusega vastuolus, siis president v\u00f5ib selle muidugi uuesti tagasi saata, riigikohtusse saata ja l\u00f5hestumist veelgi suurendada kogu selle protsessiga. Aga l\u00f5puks tuleb seadus allkirjastada, sest vastuolu p\u00f5hiseadusega pole. See on presidendi roll.Meie riigis on see s\u00fcsteem \u00fcles ehitatud nii, et vastutus seaduste kvaliteedi osas on eelk\u00f5ige riigikogul. Aga mind h\u00e4irib ses suhtes muu. Millal lapsed s\u00fcnnivad? S\u00fcnnivad siis, kui on stabiilsus. Kui stabiilsust ja hingerahu pole, sest \u00e4kki seadus muudetakse j\u00e4rgmise parlamendi v\u00f5i valitsuse ajal \u00e4ra, siis pigem sa ei vaata rahakotti, vaid m\u00f5tled, et kas kindlus on olemas.Rahajaotuse s\u00fcsteem peab olema tunduvalt lihtsam ja arusaadavam. Pole m\u00f5tet v\u00e4ga keerulisi skeeme hakata looma.Praegu on neid skeeme ikka liiga palju, on erinevad kalkulaatorid, kui palju keegi midagi saab v\u00f5i maksu maksma peab.See ongi probleem. Maksuseadust pole veel tehtudki, aga kalkulaatorid on olemas, saad hakata arvutama ja ennast pingesse ajama, et mis minust saab ja palju ma siis selle auto eest peaksin maksma.Isegi automaksu seaduse koostajad ei saa aru, kuidas on seda maksu t\u00e4pselt vaja teha. Kord on tarvis keskkonda hoida, siis riigikassat t\u00e4ita - see ju tekitab segadust.Kuidas teie endaga on, kas teie saate automaksu ideest aru?Kui mulle selgitataks, mis selle m\u00f5te on, siis ma p\u00fc\u00fcan sellest aru saada. Aga praegu, nagu ma enne \u00fctlesin, tuleb v\u00e4ga erinevaid signaale, k\u00f5ik muutub pidevalt ja see ongi h\u00e4iriv.Minu taust on teadus. Ma tahan, et enne kui millegagi v\u00e4lja tullakse, on seal ka anal\u00fc\u00fcsid ja faktid taga. Mitte nii, et tuleb poliitiline m\u00f5te ja siis alles vaatad, et kas mingid anal\u00fc\u00fcsid v\u00f5i faktid sobituvad selle poliitilise m\u00f5ttega v\u00f5i mitte. Ikka vastupidi peab olema.Mitu autot teil on?Mul on \u00fcks auto liisitud, abikaasa tahab ju ka s\u00f5ita. Elan linnast v\u00e4ljas, praegu mul elu v\u00f5imaldab, et ma ise palju autoga ei s\u00f5ida ja lapsed on suured. Aga kui lapsed olid v\u00e4ikesed, siis oli vaja neid s\u00f5idutada kooli, muusikakooli, trenni, ja bussiliiklus pole selline, et laps saaks bussiga minna.Auto olemasolu on paratamatu. Ja paratamatu on ka see, et tihti on vaja kaht autot, et \u00fcldse kuidagi oma elu korraldada, kui m\u00f5lemad vanemad t\u00f6\u00f6tavad.Maainimesed tunnevad, et automaks on nagu kiusamiseks tehtud.Ootame \u00e4ra, milline see maks tuleb, millistele autodele ja siis on v\u00f5imalik diskuteerida. Siin isegi k\u00e4idi v\u00e4lja selline idee, Indrek Neivelt kirjutas, et maksustame hoopis elektriautod, maksustame neid, kel on raha, maksustame kallimate autode omanikud. Kritiseerida v\u00f5ib, aga tahaks teada, kuhu automaksust saadav raha l\u00e4heb ja kui palju seda maksta tuleb.Oluline on, et maksumaksjana ikkagi saan t\u00e4pselt aru, miks ma maksan?Muidugi, see on elementaarne teada, kuhu see raha liigub. Automaksu puhul ma eeldan, et see l\u00e4heb teedesse. Aga ma j\u00e4\u00e4n vastuse v\u00f5lgu, sest seda seadust veel pole.Lisaks pereh\u00fcvitiste seadusele tekitas pingeid ka abieluv\u00f5rdsuse teema.Mis h\u00e4iris, aga mis on siiski p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5las, on see, et seoti k\u00f5ik kokku usaldush\u00e4\u00e4letusega. \u00dctlesin juba kevadel, et kui nii j\u00e4tkub, siis see l\u00e4heb juba p\u00f5hiseadusega vastuollu.P\u00fc\u00fcan enne s\u00fcgist erakonna juhtidega maha istuda ja k\u00fcsida, mis plaanid neil on ja kuidas riigikogu oma t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkab.Ja kui ta sellisel viisil j\u00e4tkab, siis ma arvan, et meil on probleem.Te olete riigikogus k\u00e4inud l\u00e4bi aastate v\u00e4ga erinevas rollis - rektorina, riigikontrol\u00f6rina, n\u00fc\u00fcd riigipeana. Kuidas parlamendi t\u00f6\u00f6kultuur l\u00e4bi aja muutunud on?Selleks ei pea ju seal k\u00e4ima, et n\u00e4ha, milline on t\u00f6\u00f6kultuur. V\u00f5ib-olla otseselt enda peal ei tunneta midagi, aga kui sa vaatad, kuidas omavahel suheldakse, kuidas k\u00fcsimusi esitatakse ja neile vastatakse, no ega see ei ole ilus. Samas kui vaadata m\u00f5ne teise demokraatliku riigi parlamendi t\u00f6\u00f6d, kus minnakse lausa k\u00e4tega \u00fcksteisele kallale, on ju isegi v\u00e4ga h\u00e4sti.Aga h\u00e4irib ikka, on ju selge, et selline stiil h\u00e4irib. Peaks olema mingisugune lastetuba v\u00f5i kodune kasvatus, et j\u00e4\u00e4da viisakuse piiridesse.Mis te sellest arvate, et kirik p\u00e4ris palju s\u00f5na v\u00f5tab?Kirikul on \u00f5igus samamoodi s\u00f5na v\u00f5tta nagu m\u00f5nel teisel MT\u00dc-l, kel on \u00fchine arusaam maailma asjadest. Seda ei saa ette heita, et kirik midagi arvab, sest me elame ikkagi demokraatlikus riigis ja meil on \u00f5igus arvata asjade kohta.Aga liiga palju nad teie arvates riigi asjadesse ei sekku?Ma ei kujuta ette, kuidas saaks \u00fcks seltskond v\u00f5i \u00fching sekkuda rohkem riigi asjadesse kui m\u00f5ni teine. Kirik on \u00fcks paljudest.Kahjuks p\u00e4ris paljud inimesed viimasel ajal enam ei julgegi oma arvamust v\u00e4lja \u00f6elda, sest kardetakse, et keegi solvub v\u00f5i \u00fctleb, et see on vale...Selline kartus ei ole alles n\u00fc\u00fcd tekkinud. Kirjutasin juba \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi, et inimesed hoiavad end oma arvamuse v\u00e4lja\u00fctlemisel tagasi, sest nii on mugavam. Ma arvan, et see on halb, kui inimene ei julge asju \u00f6elda v\u00f5i p\u00fc\u00fcab j\u00e4\u00e4da poliitkorrektseks.Arvamus tuleb v\u00e4lja \u00f6elda, kuid tuleb \u00f6elda arusaadaval ja viisakal kujul. Aga see on probleem, \u00fchelt poolt kui meil on j\u00e4\u00e4nud \u00fcksikud arvamusliidrid ja ega sealt midagi uut enam ei tule; teised leiavad, et miks ma peaksin midagi arvama, mul on elu ju lihtsam ja lihtsam oma igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6d teha, kui ma avalikus ruumis s\u00f5na ei v\u00f5ta.Inimesed kardavad?Ma ei tea, kas \u201ekartma\u201c on \u00f5ige s\u00f5na, aga nad ei tunne end mugavalt, kui p\u00e4rast kommentaaridest loevad, mida tema arvamusartikli kohta kirjutatakse. Ja v\u00e4ga h\u00e4id s\u00f5nu loeb sealt harva v\u00e4lja. See on k\u00fcll v\u00e4ike osa \u00fchiskonnast, kes kommenteerib, aga lugedes ei adu, et see pole kogu rahva, vaid v\u00e4ga v\u00e4ikese osa inimeste arvamus.Kas teie ise loete kommentaare?Ma olen \u00f5ppinud mitte lugema. Aeg-ajalt huvi p\u00e4rast vaatan, aga \u00fcldiselt hoidun. Need ei anna midagi juurde. Varem oli nii, et lugesid neid ja said ise ka midagi teada, oli kriitika, aga sisuline. T\u00e4nap\u00e4eval see nii ei ole. Pigem minnakse kohe esimese kommentaariga isiklikuks, aga see ei aita ju kuidagi mind ega kedagi teist oma t\u00f6\u00f6d paremini tegema.Mis l\u00e4ks Nursipaluga valesti?Mina ei taha ka olla see tagantj\u00e4rele tark, kes \u00fctleb, mis valesti l\u00e4ks. Aga paljud asjad vajavad mitte tehnilist selgitust, vaid eesk\u00e4tt poliitilist.Miks see otsus vajalik on, millised on alternatiivid v\u00f5i kas need on olemas? Samas me teame v\u00e4ga h\u00e4sti, et vajame v\u00e4lja\u00f5ppekohti. Ja Eesti on v\u00e4ike maa, sobivaid kohti v\u00e4ga palju ei ole. Me teeme k\u00fcll L\u00e4tiga koost\u00f6\u00f6d, aga pole v\u00f5imalik k\u00f5ik \u00f5ppused ju l\u00e4bi viia L\u00e4tis. Tuleb leida lahendus, mis inimesi k\u00f5ige v\u00e4hem h\u00e4irib. Sest selge on see, et h\u00e4irima see j\u00e4\u00e4b.Oma kodust ei taha ju keegi ilma j\u00e4\u00e4da.Eks nii on ja arusaadav, et ei taha. Majaomanikele tuleb leida mingi lahendus. H\u00e4irivad faktoreid on palju. Ma just k\u00e4isin Inglise kuninga juures Windsoris k\u00fclas, mille l\u00e4hedal t\u00f5useb iga 40 sekundi tagant lennuk Heathrow lennuv\u00e4ljalt, m\u00fcra on \u00fcsna tugev. Kui selle kohta k\u00fcsida, siis nad vastavad, et on harjunud.Ma ei taha \u00f6elda muidugi, et m\u00fcraga peakski harjuma.Eelseisev s\u00fcgis ei tule kahjuks paljudele meie inimestele majanduslikus m\u00f5ttes kerge. Kui palju m\u00f5tetega seal olete?Ma ei tahaks hirmu k\u00fclvama hakata, et s\u00fcgis tuleb \u00f5udne. Liigume sinna s\u00fcgisesse k\u00f5igepealt. Aga olen meeldivalt \u00fcllatunud, et meie inimesed v\u00e4ga ei nurisegi.Ma ju liigun palju ringi, r\u00e4\u00e4gin inimestega. Muidugi \u00f6eldakse, et on raske, aga p\u00fc\u00fctakse ikkagi hakkama saada. P\u00fc\u00fctakse leida lahendusi, v\u00e4hemalt maal. Ja eks tulebki rohkem endale lootma hakata. Kuid riigi tugi peab kindlasti olema, eelk\u00f5ige keskkonna loomisel, olgu see keskkond siis selline, et me saaksime endale lapsi peredesse juurde v\u00f5i siis \u00e4rikeskkond, mis tagab teatava kindluse, et siia tuleksid investeeringud.Konkurentsiv\u00f5ime edetabelites me paraku langeme.Elu ongi sinusoidne, et l\u00e4heb alla ja siis j\u00e4lle \u00fcles. Eelk\u00f5ige valitsus, aga ka meie ise peame tegema k\u00f5ik selleks, et hakkaks j\u00e4lle nokk \u00fclespoole liikuma ja et elu l\u00e4heks j\u00e4lle helgema poole peale.Presidendi kantselei ei saa ka enam olemasoleva eelarvega hakkama ja soovib raha juurde. Kas p\u00f5hjuseks samuti asjaolu, et k\u00f5ik on kallimaks l\u00e4inud?Muidugi on kallimaks l\u00e4inud, teisalt on \u00fclesandeid ja kohustusi ka juurde tulnud. V\u00e4lissuhtlus on \u00fcks presidendi olulisi rolle, ja kui seda ei oleks v\u00f5imalik teha, siis ma arvan, et Eesti riigil on probleem.Kui j\u00e4\u00e4ksid \u00e4ra visiidid, kui me ei saaks vastuv\u00f5tte teha. Aga kui me ei saaks 20. augustit t\u00e4histada v\u00f5i 24. veebruari? Siin juba pakutigi meile v\u00e4lja, et kui raha pole, \u00e4rge siis 24. veebruari t\u00e4histamist tehke.Kes pakkus?Las see j\u00e4\u00e4b minu teada. Aga see pakkumine ei tulnud t\u00e4navalt.Kas t\u00f5esti on meie riik j\u00f5udnud niikaugele, et meil ei ole raha enam k\u00f5ige olulisemat t\u00e4htp\u00e4eva pidada? See ei ole presidendi kodune pidu, vaid Eesti riigi oluline t\u00e4htp\u00e4ev. Sama kehtib ka v\u00e4lisreiside kohta. Ega minul pole vaja isiklikult kuskile minna, aga riigile on see oluline. Mina oleksin hea meelega kodus, vaataksin kaugusesse ja m\u00f5tleksin.Reisimine on \u00fclesanne ja kohustus ning kui seda ei saaks teha, sest kuskil leitakse, et raha pole, siis arvan, et see ei ole \u00f5ige l\u00e4henemisviis.Eestis ei saa enam emakeeles igal pool hakkama. Kas teie olete sellega kokku puutunud?Narvas elab inimesi, kes ei saa eesti keelest aru, seal on 90 protsenti koduse vene keelega. Eks see on tegemata t\u00f6\u00f6, kuigi oleme kogu aeg 30 aastat siiani p\u00fc\u00fcdnud midagi teha. Aga ilmselt me pole seda v\u00e4ga t\u00f5siselt teinud, oleme j\u00e4rele andnud eesti keele \u00f5petamisel keskkonnas, kus eesti keelt ei kuule.Tean, et \u00fcks osa noortest tahab \u00f5ppida ja nad k\u00e4ivad ka p\u00e4rast koolitunde eesti keelt harjutamas. Aga on vaja leida \u00f5petajad, kes oskavad \u00f5petada kakskeelses v\u00f5i venekeelses keskkonnas. Olen isegi sellise ketserliku m\u00f5tte v\u00e4lja k\u00e4inud, et venekeelsetele noortele v\u00f5iks \u00fche aasta koolis \u00f5petada vaid eesti keelt. See pikendab k\u00fcll nende kooliaega terve aasta v\u00f5rra, aga sa ei pea \u00f5ppima samaaegselt matemaatikat ja eesti keelt, vaid sa saad \u00f5ppida keele selgeks ja siis on sul v\u00f5imalik \u00f5ppida matemaatikat.Vene keelt v\u00f5\u00f5rkeelena enam ei tahetagi \u00f5ppida. Kas peakski?Keele\u00f5pe on vabatahtlik. Mida rohkem keeli inimene teab, seda parem. Me v\u00f5ime ka k\u00fcsida, kas me l\u00e4ti keelt peame \u00f5ppima. Ei pea, aga tore oleks \u00f5ppida l\u00e4ti keelt, naaberriik ikkagi.Ega selles, et Ukrainas on s\u00f5da, pole vene keel s\u00fc\u00fcdi. Kui me ei \u00f5pi seda keelt, siis j\u00e4\u00e4me ilma paljustki, mida Venemaa omal ajal kultuurip\u00e4randina on meile pakkunud. Ja see kehtib k\u00f5ikide keelte kohta.Ei pea nii suhtuma, et viskame koolist vene keele v\u00e4lja ja \u00f5pime selle asemel hoopis prantsuse, saksa v\u00f5i hispaania keelt?V\u00f5imalus peab olema. Kuid kas igal koolil on v\u00f5imalus pakkuda kolme-nelja v\u00f5\u00f5rkeelt? Ma arvan, et ei ole, sest pole \u00f5petajaid, neid otsitakse tikutulega taga. Sa v\u00f5id ju saksa keelt tahta \u00f5ppida v\u00f5i su vanemad tahavad, aga kui \u00f5petajat pole?Aga seda ma k\u00fcll ei pea \u00f5igeks, et viskame vene keele v\u00e4lja ja v\u00f5tame m\u00f5ne muu keele asemele. Hariduse puhul ei saa emotsiooni pealt otsustada, see on selline laev, mida j\u00e4rsku ei p\u00f6\u00f6ra. Ja tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla v\u00e4ga suured, kui kuskil tehakse viga. Olen n\u00f5us sellega, et on v\u00f5imalik luua k\u00f5rvale alternatiivseid koolis\u00fcsteeme.Aga terve s\u00fcsteemiga katsetama hakata ei ole m\u00f5istlik.Teil saab s\u00fcgisel presidendina kaks aastat t\u00e4is. Kas avalik t\u00e4helepanu on v\u00e4sitav?Avaliku t\u00e4helepanuga harjub v\u00e4ga ruttu \u00e4ra. Ma olen ju olnud ka varem ametites, mis pole p\u00e4ris sellised, et inimene t\u00e4naval \u00e4ra ei tunne. Ei ole h\u00e4iriv, harjub \u00e4ra, et tahetakse koos pilti teha ja r\u00e4\u00e4kida. See k\u00e4ib ameti juurde.Eesti riigis ei ole president ju valitseja, selleks on meil valitsus. Presidendil on hoopis teistsugune roll. Aga muidugi, k\u00f5ike ei ole kahjuks v\u00f5imalik s\u00fcvitsi l\u00e4bi m\u00f5elda, p\u00e4evad on pikad ja s\u00f5ite palju. Kuid eks teaduse ja poliitika maailm ongi erinev.Kui teadlane p\u00fcstitab h\u00fcpoteesi ja see ei l\u00e4he faktidega koosk\u00f5lla, siis sellele t\u00f5mmatakse vesi peale, see ei t\u00f6\u00f6ta. Poliitikas on teistmoodi, tuleb idee v\u00f5i h\u00fcpotees ja alles siis hakatakse sinna otsima fakte taha.Teie kodumaja juures k\u00e4iakse vist isegi pildistamas?Matkatakse ja joostakse sealt niisama m\u00f6\u00f6da ning seda olen k\u00fcll m\u00e4rganud, et kui vanasti joosti niisama m\u00f6\u00f6da teed edasi, siis n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4dakse seisma ja n\u00e4idatakse n\u00e4puga maja poole. See on muutunud. Aga \u00f5ue peale muidugi tulla ei saa. Ka ajakirjanik mitte.Koju satute tihti?S\u00f5ltub p\u00e4evakavast, praegu on natuke rahulikum, aga m\u00f5nikord ei saa \u00fcle kuu aja sinna. V\u00f5i siis vaid \u00fcheks p\u00e4evaks.Kuiv\u00f5rd olete Kadriorus elades suutnud selle koha enda jaoks hubasemaks muuta?Selle asjaga on nii, et mis sa seal ikka teed... Eks teed t\u00f6\u00f6d ja siis l\u00f5puks l\u00e4hed magama. Enda j\u00e4rgi natuke ikka s\u00e4tid, et oleks enam-v\u00e4hem. Aga see ei ole kodu.\"\u201eKa seal, kus toimub s\u00f5da, on vajadus kultuuri, laulu ja tantsu j\u00e4rele.\"\"\u201eRahajaotuse s\u00fcsteem peab olema tunduvalt lihtsam ja arusaadavam.\"\"\u201eIsegi automaksu seaduse koostajad ei saa aru, kuidas on seda maksu t\u00e4pselt vaja teha.\"\"\u201eEga minul pole vaja isiklikult kuskile minna, aga riigile on see oluline. Mina oleksin hea meelega kodus, vaataksin kaugusesse ja m\u00f5tleksin.\"President Alar Karis \u00fctleb, et meie inimesed ei kurda palju ja loodavad vaatamata keerulisele olukorrale ikka hakkama saada. Fotod: Sven ArbetKui Emma Lotta Kiviberg presidendi folgi avapeol tantsima kutsub, krapsab riigipea kohe p\u00fcsti, et hoogsaid tantsupoognaid keerutada. L\u00f5butseda on ka vaja, ega siis elu pea ainult t\u00f6ine ja t\u00f5sine olema.Alar Karisega tuli kohe vestlema ka August Pulst (Madis M\u00e4eorg, Rakvere teater) isiklikult.EVE HEINLA"}
{"text":"MASSIVAHISTAMISED JA MEGAVANGLAD: El Salvadori j\u00f5uguvastases s\u00f5jas langevad ka s\u00fc\u00fctud mehedM\u00f6\u00f6da teid vurab veoautode viisi s\u00f5dureid. Nad on \u00fcmber piiranud enam kui 700ruutkilomeetrise ala \u00fches El Salvadori maapiirkonnas. Seal varjavad end tuhanded j\u00f5uguliikmed. N\u00fc\u00fcd on pahalased kotti v\u00f5etud. On aeg neil kratist kinni haarata.\nEl Salvadori president Nayib Bukele (all pildil) on riiki r\u00e4sivatele kuritegelikele g\u00e4ngidele s\u00f5ja kuulutanud. Ent selles s\u00f5jas on ka s\u00fc\u00fctuid ohvreid. P\u00e4ris narko\u00e4rikate, diilerite, k\u00f5ril\u00f5ikajate k\u00f5rval vahistavad v\u00f5imud ka tuhandeid inimesi, kelle seotust j\u00f5ukudega oleks vaja hoolikamalt t\u00f5estada. Paljud neist v\u00f5ivad olla t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctud. Kokku on El Salvadoris viimase 16 kuuga vahistatud tervelt 70 000 inimest. Osa neist on paigutatud uude nn megavanglasse, kus kinnipeetavad elavad kui kilud karbis, saja vangi kohta on vaid kaks tualetti ja kraanikaussi.\nNayib Bukele. (Reuters\/Scanpix)\nBBC kirjutab, et presidendi hinnangul on operatsioon olnud selles m\u00f5ttes edukas, et suurematest linnadest on j\u00f5ugud t\u00f5esti v\u00e4lja suitsetatud. N\u00e4iteks m\u00f6\u00f6dunud septembris piirasid s\u00f5jav\u00e4elased \u00fcmber terve Soyapango linna, kus elab ligi 300 000 inimest. Ent n\u00fc\u00fcd varjavad j\u00f5ugud end k\u00fclades ja metsades. President r\u00f5hutab, et hiiglaslik reid ei l\u00f5pe enne, kui iga viimane kui kriminaal on kinni nabitud.\nKuid nagu osutavad inim\u00f5iguslased, j\u00e4\u00e4vad massivahistamiste teele ka s\u00fc\u00fctud inimesed. K\u00f5hklusi \u00e4ratab ka valitsuse plaan korraldada massikohtupidamisi, selmet iga kahtlusalust eraldi uurida. \u00dchest k\u00fcljest m\u00f5istetav, et selliste arvudega ummistab see kohtus\u00fcsteemi \u00e4ra ja kogu operatsioon j\u00e4\u00e4b venima, samal ajal aga kerkib k\u00fcsimus: kas eesm\u00e4rk p\u00fchitseb abin\u00f5u?\nLaibad ojades\nEelmainitud Soyapango linna rahvas n\u00e4ib suuresti olevat arvamusel, et nii see on. Kui vanasti loopisid 18. t\u00e4nava g\u00e4ngi ja MS-13 j\u00f5ugu liikmed ohvrite laipu ojadesse, kraavidesse ja isegi lihtsalt tee \u00e4\u00e4rde, siis n\u00fc\u00fcd on vaikus majas \u2013 kui pea kohal tiirutavad s\u00f5jav\u00e4e helikopterid v\u00e4lja arvata. Linn oli kahe j\u00f5ugu vahel \u00e4ra jagatud, mis t\u00e4hendas, et ka rahumeelne elanik riskis \u201evalesse\u201c rajooni eksides eluga. R\u00e4\u00e4kimata \u00e4hvardustest, v\u00e4ljapressimistest. See, et praegu v\u00f5ivad s\u00f5durid ootamatult iga suvalise noormehe t\u00e4naval peatada, teda k\u00fcsitleda, uurida, kas tal on kehal t\u00e4toveeringuid \u2013 see on linnaelanike silmis v\u00e4ike hind tunduvalt rahulikuma elu eest.\nTUUGALT T\u00c4IS: t\u00e4toveeritud j\u00f5uguliikmed uues hiigelvanglas. (Reuters\/Scanpix)\nSoyapango rahvaga n\u00f5ustub 90 protsent elsavadoorlastest. Nayib Bukele on Ladina-Ameerika armastatuim riigipea. Siiski kogunevad pealinna San Salvadori meelt avaldama paljud perekonnad, kes ei tea midagi oma laste ja abikaasade saatusest ning n\u00f5uavad, et s\u00fc\u00fctud inimesed vabaks p\u00e4\u00e4seksid. Riigi asepresident Felix Ulloa r\u00f5hutas maikuus antud intervjuus, et k\u00f5ik riigi ladvikus saavad aru, et eksimusi v\u00f5ib ette tulla ning et need on \u00f5nnetud ja eba\u00f5iglased juhtumid. Ulloa s\u00f5nul oli umbes 3000 s\u00fc\u00fctuks tunnistatud inimest juba vabaks lastud. The Guardian kirjutab, et ekslikult vahistatute seas leidub ka v\u00e4lismaa kodanikke.\nRAHU MAJAS? Soyapango elanik k\u00f5nnib m\u00f6\u00f6da seinamaalingust, mis kujutab president Bukelet ja s\u00f5jav\u00e4elast ning kuulutab nad kangelasteks. Kuid paljude perede jaoks tuleb rahu riigis k\u00f5rge hinnaga. (AP\/Scanpix)\nMis puudutab v\u00e4lismaal elavaid elsalvadoorlasi, siis nemad on suuresti presidendi j\u00f5uguvastase s\u00f5ja f\u00e4nnid. Paljud neist on p\u00f5genikud, kes pagenud just nimelt j\u00f5uguv\u00e4givalla eest. NBC News kirjutas, et nende silmis olid riigi eelmised juhid liiga leebed ja kukkusid v\u00f5itluses j\u00f5ukudega l\u00e4bi. 42aastase presidendi auks on korraldatud \u00fcritusi USA linnades nagu Los Angeles ja Houston, kus elab suur elsalvadoorlaste diasporaa. Kui \u00fched muretsevad El Salvadori demokraatia p\u00e4rast ja n\u00e4evad Bukeles t\u00fcranlikku tegelast, kes ei pea \u00f5iglast kohtupidamist millekski, siis teiste silmis on ta konkreetne mees, t\u00e4nu kellele l\u00f5peb viimaks t\u00e4navatel lokkav anarhia. On veel kolmaski vaatepunkt: usutakse, et rahu t\u00e4navatel ei saabunud mitte t\u00e4nu tuhandetele s\u00f5duritele, vaid salamisi tehtud kokkuleppele Bukele ja j\u00f5ukude vahel. Bukele eitab seda."}
{"text":"Evestus: huvide konflikti maandamiseks peaks Tsahkna end ettev\u00f5ttest taandama   Kriitikud n\u00e4evad huvide konflikti selles, et v\u00e4lisminister Margus Tsahknal (Eesti 200) on siiani osalus kaitset\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5ttes, mis ehitab Ukrainas k\u00e4ivas s\u00f5jas kasutatavaid mobiilseid v\u00e4lihaiglaid. \u00dchingu Korruptsioonivaba Eesti liikme Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul peaks Tsahkna nii ennast kui ka oma l\u00e4hedased ettev\u00f5ttest taandama. Tsahkna eitab huvide konflikti.   Margus Tsahkna aitas 2017. aastal kaitseministrina t\u00f6\u00f6tades ja hiljem riigikogu liikmena edendada Eesti kaitset\u00f6\u00f6stuse huve v\u00e4lismaal. Sel ajal tekkisid tal sektori ettev\u00f5tetega tihedad kontaktid. Seej\u00e4rel lahkus ta poliitikast ja asutas ettev\u00f5tte Defendest, mille alt pakkus s\u00f5jakolletesse v\u00e4lihaiglaid tarnivale ettev\u00f5ttele Semetron teenuseid v\u00e4lisekspordi juhina. \"\u00dcks nendest ettev\u00f5tetest nimega Semetron otsis mind \u00fcles. Ma pole Semetronis kunagi t\u00f6\u00f6tanud, on olnud \u00fcks minu koost\u00f6\u00f6partnereid. \/...\/ Mul on olnud ka kaitsevaldkonna taust ja mulle tundus see projekt, mida on \u00fcle kaheksa aasta koos kaitseministeeriumiga arendatud \u2013 ehk on arendatud v\u00e4lja, v\u00f5iks \u00f6elda, maailma k\u00f5ige innovaatilisemad v\u00e4lihaiglad \u2013, selle rahvusvaheliseks viimine tundus mulle v\u00e4ga huvitava projektina,\" r\u00e4\u00e4kis Tsahkna \"Aktuaalsele kaamerale\". Semetron on Eesti riigi lepingupartner, kes on tarninud Ukrainale kolm v\u00e4lihaiglat. Viimane tehing toimus ajal, mil Tsahknast oli saanud juba v\u00e4lisminister. Nii teenis Tsahkna 20-protsendilise osalusega \u00e4rikeha MM Hospital sellest tehingust 4,3 miljonit eurot tulu. M\u00f5lema suurosanik on multiettev\u00f5tja Margus Linnam\u00e4e. Kuni ministriametini juhtis MM Hospitali osanikust Defendesti Tsahkna ise, valitsuse liikmeks t\u00f5ustes vormistas ta juhatuse liikmeks oma abikaasa. \"Sellega, kui juhatuses on l\u00e4hedalt seotud isik, kelleks kindlasti abikaasa on, ei ole huvide konflikti oht sugugi maandatud. \/...\/ Antud juhul on huvide konflikt maandatud sellega, kui v\u00e4lisminister oma osalusest loobuks ja v\u00e4listaks ka sellise olukorra, kus tema l\u00e4hedane tema asemele samas rollis siis astub,\" kommenteeris \u00fchingu Korruptsioonivaba Eesti liige Steven-Hristo Evestus. \"Huvide konflikt on olukord, kus ametiisiku avalikud ja erahuvid on vastuolus. \/...\/ K\u00fcsimus on tegevusvaldkonnas. V\u00e4lihaiglad t\u00e4nases Ukraina s\u00f5jas ja v\u00e4lisministri amet \u2013 need on omavahel nii tihedalt seotud. Selles valdkonnas ei ole v\u00f5imalik osanikuna j\u00e4tkata, kui sa oled v\u00e4lisminister. Valik tuleb teha,\" r\u00e4\u00e4kis endine riigi peaprokur\u00f6r, Parempoolsete erakonna esimees Lavly Perling. Justiitsminister Kalle Laanet (RE) leiab, et otsuse, kas osalus m\u00fc\u00fca, peab Tsahkna ise tegema. \"Ma t\u00e4na ei saa k\u00fcll \u00f6elda selle informatsiooni baasilt, et ta oleks \u00fchtegi seadust rikkunud. Me j\u00f5uame eetika kategooriasse. \/...\/ K\u00f5ik otsused, mida me teeme poliitikuna ja ka valitsuse liikmena, ei pea olema \u00f5igusp\u00e4rased, vaid nad peavad ka \u00f5iglased v\u00e4lja n\u00e4gema. Selles m\u00f5ttes selleks, et oma rinnaesist puhtana hoida, siis muidugi, alati on ju lihtsam see, et sa hoiadki nad t\u00e4iesti lahus,\" r\u00e4\u00e4kis Laanet. Tsahkna m\u00f6\u00f6nab, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised osaluse m\u00fc\u00fcgiks siiski k\u00e4ivad. Kas suurosaniku Margus Linnam\u00e4e v\u00f5i kellegi teisega, Tsahkna ei avalda. Kuid huvide konflikti ta ei n\u00e4e. \"Mulle on tehtud nagu tavalise ettev\u00f5tluse k\u00e4igus ikka ettepanek oma osaluse m\u00fc\u00fcgiks ja ma pean n\u00fc\u00fcd t\u00f5siselt kaaluma, kas ma seda teen v\u00f5i ei tee. See ei puuduta kuidagi erinevaid huvide konflikte ega valitsuse liikme tegevust,\" r\u00e4\u00e4kis ta. \"Huvide konflikti ei ole. Vabariigi valitsuse liige v\u00f5ib olla osanik, passiivne osanik \u00e4ri\u00fchingutes, need peavad olema avalikud infod. Minu kohta k\u00e4iv info on olnud alati avalik,\" lisas ta.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Aktuaalne kaamera\"   "}
{"text":"President Alar Karis: automaksu puhul ei saa selle koostajad ise ka aru, miks on seda vaja\u201eOn v\u00e4ga h\u00e4iriv, et pidevalt antakse segaseid signaale,\u201c s\u00f5nab president Alar Karis, lisades, et maksumaksjale on elementaarne teada, kuhu ja mille jaoks raha l\u00e4heb.\nPresident Alar Karis annab Maalehele intervjuu p\u00e4rast seda, kui on avanud 30. Viljandi p\u00e4rimusmuusika festivali ja paar tantsuringi teinud. Ega siis elu pea vaid t\u00f6ine ja t\u00f5sine olema! Sestap tulebki meil k\u00f5igepealt loomulikult jutuks suur rahvamuusikapidu, enne kui vestlus t\u00f5sisemad p\u00f6\u00f6rded v\u00f5tab.\nKui k\u00fcsija on folgil alles teist korda, siis vastaja, president Karis, on Viljandi rahvamuusikapeol olnud palju tihedam k\u00fclaline.\nIkka proovin siit l\u00e4bi k\u00e4ia, kui v\u00f5imalus on. Algusaastail olin Eestist \u00e4ra, tegin teadust v\u00e4lismaal, aga ikka k\u00e4in kui j\u00f5uan ja olen seda huvi ka oma lastesse s\u00fcstinud.\nVaadake, ka Ukraina ise v\u00f5ttis osa Eurovisioonist, valides oma laulu v\u00e4lja 2022. aastal Kiievis metroojaamas.\n\u201eKa seal, kus toimub s\u00f5da, on vajadus kultuuri, laulu ja tantsu j\u00e4rele.\u201c\nKa seal, kus toimub s\u00f5da, on vajadus kultuuri, laulu ja tantsu j\u00e4rele. Sellep\u00e4rast ei tohi k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu seisma j\u00e4\u00e4da. Muidugi v\u00f5ib tekkida paralleel, et keegi on ju praegu kaevikus... Aga teatavasti k\u00e4iakse ka kaevikus laulmas, selleks et meeleolu t\u00f5sta neil, kes kaitsevad oma maad ja rahvast. Nii et ma ei n\u00e4e siin probleemi ega vastuolu. Maailm on konflikte t\u00e4is. Kogu aeg kuskil on s\u00f5da, looduskatastroofid.\nKa rasketel aegadel aegadel peab r\u00f5\u00f5mu tundma.\nEks see ole teatav vastutulek, aga arusaadavalt ei saa kesta igavesti.\nSee on kummardus ukrainlastele, et nad on s\u00f5jas ja et nad on p\u00f5genikud. \u00dchel hetkel peab aga elu normaliseeruma nende jaoks, kes p\u00f5genikena siia j\u00e4\u00e4vad. Lootus on, et s\u00f5da j\u00f5uab sellisesse faasi, et inimesed saavad oma kodumaale tagasi minna. Ma ei usu, et see erisus v\u00e4ga kauaks kestma j\u00e4\u00e4b.\nMu ema oli ka p\u00f5genik Teise maailmas\u00f5ja ajal Saksamaal ja ma olen lugenud tema m\u00e4rkmeid. P\u00f5genikuelu ongi selline, et esialgu tullakse vastu, aga \u00fchel hetkel tuleb hakata ise hakkama saama. Ja nii ka siin.\nNad \u00f5pivad keele \u00e4ra, leiavad t\u00f6\u00f6 \u2013 need, kes siia j\u00e4\u00e4vad. Aga eesm\u00e4rk on ikkagi, et nad l\u00e4heksid oma kodumaale tagasi. Sest seal on vaja riik \u00fcles ehitada, kui s\u00f5da l\u00e4bi on. Ja kui haritud inimesed enam koju tagasi ei tule, siis see on ka Ukraina jaoks probleem.\nMuidugi. Riigi \u00fclesanne on ju oma rahva eest hoolitseda, see on selge. K\u00f5ike peab vaatama tervikuna. Et meie inimesed, kes on h\u00e4das, ei j\u00e4\u00e4ks ilma hoolekandest, mida nad peaksid saama.\nSeadus sai ju ka korra tagasi saadetud, teatavad vastuolud p\u00f5hiseadusega v\u00f5eti sealt v\u00e4lja ja parandati \u00e4ra. Aga nii nagu selle ja ka teiste seadustega \u2013 seadusi teeb riigikogu. Ja see, kas minule v\u00f5i m\u00f5nele huvigrupile \u00fcks v\u00f5i teine seadus meeldib v\u00f5i mitte, ei ole aluseks, et seda mitte vastu v\u00f5tta.\nJa kui seadus pole p\u00f5hiseadusega vastuolus, siis president v\u00f5ib selle muidugi uuesti tagasi saata, riigikohtusse saata ja l\u00f5hestumist veelgi suurendada kogu selle protsessiga. Aga l\u00f5puks tuleb seadus allkirjastada, sest vastuolu p\u00f5hiseadusega pole. See on presidendi roll.\n\u201eRahajaotuse s\u00fcsteem peab olema tunduvalt lihtsam ja arusaadavam.\u201c\nMeie riigis on see s\u00fcsteem \u00fcles ehitatud nii, et vastutus seaduste kvaliteedi osas on eelk\u00f5ige riigikogul. Aga mind h\u00e4irib ses suhtes muu. Millal lapsed s\u00fcnnivad? S\u00fcnnivad siis, kui on stabiilsus. Kui stabiilsust ja hingerahu pole, sest \u00e4kki seadus muudetakse j\u00e4rgmise parlamendi v\u00f5i valitsuse ajal \u00e4ra, siis pigem sa ei vaata rahakotti, vaid m\u00f5tled, et kas kindlus on olemas.\nRahajaotuse s\u00fcsteem peab olema tunduvalt lihtsam ja arusaadavam. Pole m\u00f5tet v\u00e4ga keerulisi skeeme hakata looma.\nIsegi automaksu seaduse koostajad ei saa aru, kuidas on seda maksu t\u00e4pselt vaja teha.\nSee ongi probleem. Maksuseadust pole veel tehtudki, aga kalkulaatorid on olemas, saad hakata arvutama ja ennast pingesse ajama, et mis minust saab ja palju ma siis selle auto eest peaksin maksma.\nIsegi automaksu seaduse koostajad ei saa aru, kuidas on seda maksu t\u00e4pselt vaja teha. Kord on tarvis keskkonda hoida, siis riigikassat t\u00e4ita \u2013 see ju tekitab segadust.\nKui mulle selgitataks, mis selle m\u00f5te on, siis ma p\u00fc\u00fcan sellest aru saada. Aga praegu, nagu ma enne \u00fctlesin, tuleb v\u00e4ga erinevaid signaale, k\u00f5ik muutub pidevalt ja see ongi h\u00e4iriv.\nMinu taust on teadus. Ma tahan, et enne kui millegagi v\u00e4lja tullakse, on seal ka anal\u00fc\u00fcsid ja faktid taga. Mitte nii, et tuleb poliitiline m\u00f5te ja siis alles vaatad, et kas mingid anal\u00fc\u00fcsid v\u00f5i faktid sobituvad selle poliitilise m\u00f5ttega v\u00f5i mitte. Ikka vastupidi peab olema.\nMul on \u00fcks auto liisitud, abikaasa tahab ju ka s\u00f5ita. Elan linnast v\u00e4ljas, praegu mul elu v\u00f5imaldab, et ma ise palju autoga ei s\u00f5ida ja lapsed on suured. Aga kui lapsed olid v\u00e4ikesed, siis oli vaja neid s\u00f5idutada kooli, muusikakooli, trenni, ja bussiliiklus pole selline, et laps saaks bussiga minna.\nAuto olemasolu on paratamatu. Ja paratamatu on ka see, et tihti on vaja kaht autot, et \u00fcldse kuidagi oma elu korraldada, kui m\u00f5lemad vanemad t\u00f6\u00f6tavad.\nOotame \u00e4ra, milline see maks tuleb, millistele autodele ja siis on v\u00f5imalik diskuteerida. Siin isegi k\u00e4idi v\u00e4lja selline idee, Indrek Neivelt kirjutas, et maksustame hoopis elektriautod, maksustame neid, kel on raha, maksustame kallimate autode omanikud. Kritiseerida v\u00f5ib, aga tahaks teada, kuhu automaksust saadav raha l\u00e4heb ja kui palju seda maksta tuleb.\nMuidugi, see on elementaarne teada, kuhu see raha liigub. Automaksu puhul ma eeldan, et see l\u00e4heb teedesse. Aga ma j\u00e4\u00e4n vastuse v\u00f5lgu, sest seda seadust veel pole.\nMis h\u00e4iris, aga mis on siiski p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5las, on see, et seoti k\u00f5ik kokku usaldush\u00e4\u00e4letusega. \u00dctlesin juba kevadel, et kui nii j\u00e4tkub, siis see l\u00e4heb juba p\u00f5hiseadusega vastuollu. P\u00fc\u00fcan enne s\u00fcgist erakonna juhtidega maha istuda ja k\u00fcsida, mis plaanid neil on ja kuidas riigikogu oma t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkab.\nJa kui ta sellisel viisil j\u00e4tkab, siis ma arvan, et meil on probleem.\nSelleks ei pea ju seal k\u00e4ima, et n\u00e4ha, milline on t\u00f6\u00f6kultuur. V\u00f5ib-olla otseselt enda peal ei tunneta midagi, aga kui sa vaatad, kuidas omavahel suheldakse, kuidas k\u00fcsimusi esitatakse ja neile vastatakse, no ega see ei ole ilus. Samas kui vaadata m\u00f5ne teise demokraatliku riigi parlamendi t\u00f6\u00f6d, kus minnakse lausa k\u00e4tega \u00fcksteisele kallale, on ju isegi v\u00e4ga h\u00e4sti.\nAga h\u00e4irib ikka, on ju selge, et selline stiil h\u00e4irib. Peaks olema mingisugune lastetuba v\u00f5i kodune kasvatus, et j\u00e4\u00e4da viisakuse piiridesse.\nKirikul on \u00f5igus samamoodi s\u00f5na v\u00f5tta nagu m\u00f5nel teisel MT\u00dc-l, kel on \u00fchine arusaam maailma asjadest. Seda ei saa ette heita, et kirik midagi arvab, sest me elame ikkagi demokraatlikus riigis ja meil on \u00f5igus arvata asjade kohta.\nMa ei kujuta ette, kuidas saaks \u00fcks seltskond v\u00f5i \u00fching sekkuda rohkem riigi asjadesse kui m\u00f5ni teine. Kirik on \u00fcks paljudest.\nSelline kartus ei ole alles n\u00fc\u00fcd tekkinud. Kirjutasin juba \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi, et inimesed hoiavad end oma arvamuse v\u00e4lja\u00fctlemisel tagasi, sest nii on mugavam. Ma arvan, et see on halb, kui inimene ei julge asju \u00f6elda v\u00f5i p\u00fc\u00fcab j\u00e4\u00e4da poliitkorrektseks.\nArvamus tuleb v\u00e4lja \u00f6elda, kuid tuleb \u00f6elda arusaadaval ja viisakal kujul. Aga see on probleem, \u00fchelt poolt kui meil on j\u00e4\u00e4nud \u00fcksikud arvamusliidrid ja ega sealt midagi uut enam ei tule; teised leiavad, et miks ma peaksin midagi arvama, mul on elu ju lihtsam ja lihtsam oma igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6d teha, kui ma avalikus ruumis s\u00f5na ei v\u00f5ta.\nMa ei tea, kas \u201ekartma\u201c on \u00f5ige s\u00f5na, aga nad ei tunne end mugavalt, kui p\u00e4rast kommentaaridest loevad, mida tema arvamusartikli kohta kirjutatakse. Ja v\u00e4ga h\u00e4id s\u00f5nu loeb sealt harva v\u00e4lja. See on k\u00fcll v\u00e4ike osa \u00fchiskonnast, kes kommenteerib, aga lugedes ei adu, et see pole kogu rahva, vaid v\u00e4ga v\u00e4ikese osa inimeste arvamus.\nMa olen \u00f5ppinud mitte lugema. Aeg-ajalt huvi p\u00e4rast vaatan, aga \u00fcldiselt hoidun. Need ei anna midagi juurde. Varem oli nii, et lugesid neid ja said ise ka midagi teada, oli kriitika, aga sisuline. T\u00e4nap\u00e4eval see nii ei ole. Pigem minnakse kohe esimese kommentaariga isiklikuks, aga see ei aita ju kuidagi mind ega kedagi teist oma t\u00f6\u00f6d paremini tegema.\nMina ei taha ka olla see tagantj\u00e4rele tark, kes \u00fctleb, mis valesti l\u00e4ks. Aga paljud asjad vajavad mitte tehnilist selgitust, vaid eesk\u00e4tt poliitilist.\nMiks see otsus vajalik on, millised on alternatiivid v\u00f5i kas need on olemas? Samas me teame v\u00e4ga h\u00e4sti, et vajame v\u00e4lja\u00f5ppekohti. Ja Eesti on v\u00e4ike maa, sobivaid kohti v\u00e4ga palju ei ole. Me teeme k\u00fcll L\u00e4tiga koost\u00f6\u00f6d, aga pole v\u00f5imalik k\u00f5ik \u00f5ppused ju l\u00e4bi viia L\u00e4tis. Tuleb leida lahendus, mis inimesi k\u00f5ige v\u00e4hem h\u00e4irib. Sest selge on see, et h\u00e4irima see j\u00e4\u00e4b.\nEks nii on ja arusaadav, et ei taha. Majaomanikele tuleb leida mingi lahendus. H\u00e4irivad faktoreid on palju. Ma just k\u00e4isin Inglise kuninga juures Windsoris k\u00fclas, mille l\u00e4hedal t\u00f5useb iga 40 sekundi tagant lennuk Heathrow lennuv\u00e4ljalt, m\u00fcra on \u00fcsna tugev. Kui selle kohta k\u00fcsida, siis nad vastavad, et on harjunud.\nMa ei taha \u00f6elda muidugi, et m\u00fcraga peakski harjuma.\nMa ei tahaks hirmu k\u00fclvama hakata, et s\u00fcgis tuleb \u00f5udne. Liigume sinna s\u00fcgisesse k\u00f5igepealt. Aga olen meeldivalt \u00fcllatunud, et meie inimesed v\u00e4ga ei nurisegi.\nMa ju liigun palju ringi, r\u00e4\u00e4gin inimestega. Muidugi \u00f6eldakse, et on raske, aga p\u00fc\u00fctakse ikkagi hakkama saada. P\u00fc\u00fctakse leida lahendusi, v\u00e4hemalt maal. Ja eks tulebki rohkem endale lootma hakata. Kuid riigi tugi peab kindlasti olema, eelk\u00f5ige keskkonna loomisel, olgu see keskkond siis selline, et me saaksime endale lapsi peredesse juurde v\u00f5i siis \u00e4rikeskkond, mis tagab teatava kindluse, et siia tuleksid investeeringud.\nElu ongi sinusoidne, et l\u00e4heb alla ja siis j\u00e4lle \u00fcles. Eelk\u00f5ige valitsus, aga ka meie ise peame tegema k\u00f5ik selleks, et hakkaks j\u00e4lle nokk \u00fclespoole liikuma ja et elu l\u00e4heks j\u00e4lle helgema poole peale.\nMuidugi on kallimaks l\u00e4inud, teisalt on \u00fclesandeid ja kohustusi ka juurde tulnud. V\u00e4lissuhtlus on \u00fcks presidendi olulisi rolle, ja kui seda ei oleks v\u00f5imalik teha, siis ma arvan, et Eesti riigil on probleem.\nKui j\u00e4\u00e4ksid \u00e4ra visiidid, kui me ei saaks vastuv\u00f5tte teha. Aga kui me ei saaks 20. augustit t\u00e4histada v\u00f5i 24. veebruari? Siin juba pakutigi meile v\u00e4lja, et kui raha pole, \u00e4rge siis 24. veebruari t\u00e4histamist tehke.\nLas see j\u00e4\u00e4b minu teada. Aga see pakkumine ei tulnud t\u00e4navalt.\nEga minul pole vaja isiklikult kuskile minna, aga riigile on see oluline. Mina oleksin hea meelega kodus, vaataksin kaugusesse ja m\u00f5tleksin.\nKas t\u00f5esti on meie riik j\u00f5udnud niikaugele, et meil ei ole raha enam k\u00f5ige olulisemat t\u00e4htp\u00e4eva pidada? See ei ole presidendi kodune pidu, vaid Eesti riigi oluline t\u00e4htp\u00e4ev. Sama kehtib ka v\u00e4lisreiside kohta. Ega minul pole vaja isiklikult kuskile minna, aga riigile on see oluline. Mina oleksin hea meelega kodus, vaataksin kaugusesse ja m\u00f5tleksin.\nReisimine on \u00fclesanne ja kohustus ning kui seda ei saaks teha, sest kuskil leitakse, et raha pole, siis arvan, et see ei ole \u00f5ige l\u00e4henemisviis.\nNarvas elab inimesi, kes ei saa eesti keelest aru, seal on 90 protsenti koduse vene keelega. Eks see on tegemata t\u00f6\u00f6, kuigi oleme kogu aeg 30 aastat siiani p\u00fc\u00fcdnud midagi teha. Aga ilmselt me pole seda v\u00e4ga t\u00f5siselt teinud, oleme j\u00e4rele andnud eesti keele \u00f5petamisel keskkonnas, kus eesti keelt ei kuule.\nTean, et \u00fcks osa noortest tahab \u00f5ppida ja nad k\u00e4ivad ka p\u00e4rast koolitunde eesti keelt harjutamas. Aga on vaja leida \u00f5petajad, kes oskavad \u00f5petada kakskeelses v\u00f5i venekeelses keskkonnas. Olen isegi sellise ketserliku m\u00f5tte v\u00e4lja k\u00e4inud, et venekeelsetele noortele v\u00f5iks \u00fche aasta koolis \u00f5petada vaid eesti keelt. See pikendab k\u00fcll nende kooliaega terve aasta v\u00f5rra, aga sa ei pea \u00f5ppima samaaegselt matemaatikat ja eesti keelt, vaid sa saad \u00f5ppida keele selgeks ja siis on sul v\u00f5imalik \u00f5ppida matemaatikat.\nKeele\u00f5pe on vabatahtlik. Mida rohkem keeli inimene teab, seda parem. Me v\u00f5ime ka k\u00fcsida, kas me l\u00e4ti keelt peame \u00f5ppima. Ei pea, aga tore oleks \u00f5ppida l\u00e4ti keelt, naaberriik ikkagi.\nEga selles, et Ukrainas on s\u00f5da, pole vene keel s\u00fc\u00fcdi. Kui me ei \u00f5pi seda keelt, siis j\u00e4\u00e4me ilma paljustki, mida Venemaa omal ajal kultuurip\u00e4randina on meile pakkunud. Ja see kehtib k\u00f5ikide keelte kohta.\nV\u00f5imalus peab olema. Kuid kas igal koolil on v\u00f5imalus pakkuda kolme-nelja v\u00f5\u00f5rkeelt? Ma arvan, et ei ole, sest pole \u00f5petajaid, neid otsitakse tikutulega taga. Sa v\u00f5id ju saksa keelt tahta \u00f5ppida v\u00f5i su vanemad tahavad, aga kui \u00f5petajat pole?\nAga seda ma k\u00fcll ei pea \u00f5igeks, et viskame vene keele v\u00e4lja ja v\u00f5tame m\u00f5ne muu keele asemele. Hariduse puhul ei saa emotsiooni pealt otsustada, see on selline laev, mida j\u00e4rsku ei p\u00f6\u00f6ra. Ja tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla v\u00e4ga suured, kui kuskil tehakse viga. Olen n\u00f5us sellega, et on v\u00f5imalik luua k\u00f5rvale alternatiivseid koolis\u00fcsteeme.\nAvaliku t\u00e4helepanuga harjub v\u00e4ga ruttu \u00e4ra. Ma olen ju olnud ka varem ametites, mis pole p\u00e4ris sellised, et inimene t\u00e4naval \u00e4ra ei tunne.\nAga terve s\u00fcsteemiga katsetama hakata ei ole m\u00f5istlik.\nAvaliku t\u00e4helepanuga harjub v\u00e4ga ruttu \u00e4ra. Ma olen ju olnud ka varem ametites, mis pole p\u00e4ris sellised, et inimene t\u00e4naval \u00e4ra ei tunne. Ei ole h\u00e4iriv, harjub \u00e4ra, et tahetakse koos pilti teha ja r\u00e4\u00e4kida. See k\u00e4ib ameti juurde.\nEesti riigis ei ole president ju valitseja, selleks on meil valitsus. Presidendil on hoopis teistsugune roll. Aga muidugi, k\u00f5ike ei ole kahjuks v\u00f5imalik s\u00fcvitsi l\u00e4bi m\u00f5elda, p\u00e4evad on pikad ja s\u00f5ite palju. Kuid eks teaduse ja poliitika maailm ongi erinev.\nKui teadlane p\u00fcstitab h\u00fcpoteesi ja see ei l\u00e4he faktidega koosk\u00f5lla, siis sellele t\u00f5mmatakse vesi peale, see ei t\u00f6\u00f6ta. Poliitikas on teistmoodi, tuleb idee v\u00f5i h\u00fcpotees ja alles siis hakatakse sinna otsima fakte taha.\nMatkatakse ja joostakse sealt niisama m\u00f6\u00f6da ning seda olen k\u00fcll m\u00e4rganud, et kui vanasti joosti niisama m\u00f6\u00f6da teed edasi, siis n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4dakse seisma ja n\u00e4idatakse n\u00e4puga maja poole. See on muutunud. Aga \u00f5ue peale muidugi tulla ei saa. Ka ajakirjanik mitte.\nS\u00f5ltub p\u00e4evakavast, praegu on natuke rahulikum, aga m\u00f5nikord ei saa \u00fcle kuu aega sinna. V\u00f5i siis vaid \u00fcheks p\u00e4evaks.\nSelle asjaga on nii, et mis sa seal ikka teed... Eks teed t\u00f6\u00f6d ja siis l\u00f5puks l\u00e4hed magama. Enda j\u00e4rgi natuke ikka s\u00e4tid, et oleks enam-v\u00e4hem. Aga see ei ole kodu."}
{"text":"Massivahistamised ja megavanglad El Salvadori j\u00f5uguvastases s\u00f5jas langevad ka s\u00fc\u00fctud mehedM\u00f6\u00f6da teid vurab veoautode viisi s\u00f5dureid. Nad on \u00fcmber piiranud enam kui 700ruutkilomeetrise ala \u00fches El Salvadori maapiirkonnas. Seal varjavad end tuhanded j\u00f5uguliikmed. N\u00fc\u00fcd on pahalased kotti v\u00f5etud. On aeg neil kratist kinni haarata.El Salvadori president Nayib Bukele (pildil) on riiki r\u00e4sivatele kuritegelikele g\u00e4ngidele s\u00f5ja kuulutanud. Ent selles s\u00f5jas on ka s\u00fc\u00fctuid ohvreid. P\u00e4ris narko\u00e4rikate, diilerite, k\u00f5ril\u00f5ikajate k\u00f5rval vahistavad v\u00f5imud ka tuhandeid inimesi, kelle seotust j\u00f5ukudega oleks vaja hoolikamalt t\u00f5estada. Paljud neist v\u00f5ivad olla t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctud. Kokku on El Salvadoris viimase 16 kuuga vahistatud tervelt 70 000 inimest. Osa neist on paigutatud uude nn megavanglasse, kus kinnipeetavad elavad kui kilud karbis, 100 vangi kohta on vaid kaks tualetti ja kraanikaussi.BBC kirjutab, et presidendi hinnangul on operatsioon olnud selles m\u00f5ttes edukas, et suurematest linnadest on j\u00f5ugud t\u00f5esti v\u00e4lja suitsetatud. N\u00e4iteks m\u00f6\u00f6dunud septembris piirasid s\u00f5jav\u00e4elased \u00fcmber terve Soyapango linna, kus elab ligi 300 000 inimest. Ent n\u00fc\u00fcd varjavad j\u00f5ugud end k\u00fclades ja metsades. President r\u00f5hutab, et hiiglaslik reid ei l\u00f5pe enne, kui iga viimane kui kriminaal on kinni nabitud.Laibad ojadesKuid nagu osutavad inim\u00f5iguslased, j\u00e4\u00e4vad massivahistamiste teele ka s\u00fc\u00fctud inimesed. K\u00f5hklusi \u00e4ratab ka valitsuse plaan korraldada massikohtupidamisi, selmet iga kahtlusalust eraldi uurida. \u00dchest k\u00fcljest m\u00f5istetav, et selliste arvudega ummistab see kohtus\u00fcsteemi \u00e4ra ja kogu operatsioon j\u00e4\u00e4b venima, samal ajal aga kerkib k\u00fcsimus: kas eesm\u00e4rk p\u00fchitseb abin\u00f5u?Eelmainitud Soyapango linna rahvas n\u00e4ib suuresti olevat arvamusel, et nii see on. Kui vanasti loopisid 18. t\u00e4nava g\u00e4ngi ja MS-13 j\u00f5ugu liikmed ohvrite laipu ojadesse, kraavidesse ja isegi lihtsalt tee \u00e4\u00e4rde, siis n\u00fc\u00fcd on vaikus majas - kui pea kohal tiirutavad s\u00f5jav\u00e4e helikopterid v\u00e4lja arvata. Linn oli kahe j\u00f5ugu vahel \u00e4ra jagatud, mis t\u00e4hendas, et ka rahumeelne elanik riskis valesse rajooni eksides eluga. R\u00e4\u00e4kimata \u00e4hvardustest ja v\u00e4ljapressimistest. See, et praegu v\u00f5ivad s\u00f5durid ootamatult iga suvalise noormehe t\u00e4naval peatada, teda k\u00fcsitleda ning uurida, kas tal on kehal t\u00e4toveeringuid - see on linnaelanike silmis v\u00e4ike hind tunduvalt rahulikuma elu eest.Soyapango rahvaga n\u00f5ustub 90 protsent elsavadoorlastest. Bukele on Ladina-Ameerika armastatuim riigipea. Siiski kogunevad pealinna San Salvadori meelt avaldama paljud perekonnad, kes ei tea midagi oma laste ja abikaasade saatusest ning n\u00f5uavad, et s\u00fc\u00fctud inimesed vabaks p\u00e4\u00e4seksid. Riigi asepresident Felix Ulloa r\u00f5hutas maikuus antud intervjuus, et k\u00f5ik riigi ladvikus saavad aru, et eksimusi v\u00f5ib ette tulla ning et need on \u00f5nnetud ja eba\u00f5iglased juhtumid. Ulloa s\u00f5nul oli umbes 3000 s\u00fc\u00fctuks tunnistatud inimest juba vabaks lastud. The Guardian kirjutab, et ekslikult vahistatute seas leidub ka v\u00e4lismaa kodanikke.Presidendi kokkum\u00e4ng?Mis puudutab v\u00e4lismaal elavaid elsalvadoorlasi, siis nemad on suuresti presidendi j\u00f5uguvastase s\u00f5ja f\u00e4nnid. Paljud neist on p\u00f5genikud, kes pagenud just nimelt j\u00f5uguv\u00e4givalla eest. NBC News kirjutas, et nende silmis olid riigi eelmised juhid liiga leebed ja kukkusid v\u00f5itluses j\u00f5ukudega l\u00e4bi. 42aastase presidendi auks on korraldatud \u00fcritusi sellistes USA linnades nagu Los Angeles ja Houston, kus elab suur elsalvadoorlaste diasporaa. Kui \u00fched muretsevad El Salvadori demokraatia p\u00e4rast ja n\u00e4evad Bukeles t\u00fcranlikku tegelast, kes ei pea \u00f5iglast kohtupidamist millekski, siis teiste silmis on ta konkreetne mees, t\u00e4nu kellele l\u00f5peb viimaks t\u00e4navatel lokkav anarhia. On veel kolmaski vaatepunkt: usutakse, et rahu t\u00e4navatel ei saabunud mitte t\u00e4nu tuhandetele s\u00f5duritele, vaid salamisi tehtud kokkuleppele Bukele ja j\u00f5ukude vahel. Riigipea eitab seda.RAHU MAJAS? AP Scanpix Soyapango elanik k\u00f5nnib m\u00f6\u00f6da seinamaalingust, mis kujutab president Nayib Bukelet ja s\u00f5jav\u00e4elast ning kuulutab nad kangelasteks. Kuid paljude perede jaoks tuleb rahu riigis k\u00f5rge hinnaga.TUUGALT T\u00c4IS: T\u00e4toveeritud j\u00f5uguliikmed uues hiigelvanglas. Reuters ScanpixGREETE K\u00d5RVITS"}
{"text":"Benny Johnson: s\u00fcvariik h\u00e4vitab pigem k\u00f5ik kui loobub v\u00f5imustAmeerika \u00dchendriikide tuntud \u00fchiskonnategelane Benny Johnson kirjeldab kunstip\u00e4rase \u2013 ja ingliskeelses meedias v\u00e4lgukiirusel leviva \u2013 tekstiga julgeolekuriiki valitsevat soerdlikku masinat.\nTont masinas\nK\u00fcsimus: mis Ameerika \u00dchendriikides p\u00e4riselt 2023. aastal toimub?\nS\u00fc\u00fcdistustel pole [Donald] Trumpiga mitte midagi pistmist. Mitte p\u00e4riselt. Samamoodi pole ametist vabastamist n\u00f5udvate kuritegude varjamisel mitte midagi tegemist [Joe] Bideniga.\n\u00c4rge laske ennast lolliks teha. Joe Biden ei ole ei m\u00f5jukas ega tark. Ta on vaevalt elus. Just see ongi asja sisu.\u00a0\nSee on n\u00e4ide puhta V\u00d5IMU [siin ja edaspidi autori suurt\u00e4hed] kehtestamisest, mida teevad need, kes \"evivad\" meie \u00fchiskonnas p\u00e4ris v\u00f5imu. Nendeks on julgeolekuriigi administraatorid.\u00a0\n\"Julgeolekuriik\" kujutab endast Washington DC (USA halduskeskus) igavestest, fossiliseerunud k\u00e4rnkonnadena v\u00f5imukeskuse k\u00fclge klammerdunud aparat\u0161ikutest koosnevat t\u00e4htkuju.\u00a0\nJulgeolekuriik ei pane \"mitte kunagi\" oma nimesid h\u00e4\u00e4letussedelitele. See oleks liiga r\u00e4pane. Nemad ei m\u00f5tlegi nii madalale laskuda.\nSest nemad on tont masinas (Ghost in The Machine)\nPalju suuremat v\u00f5imu kujutab endast v\u00f5imalus kontrollida, kes TOHIVAD kandideerida m\u00f5nele poliitilisele ametikohale. Keda lubatakse valimisi V\u00d5ITA. Kellel lastakse ametisse J\u00c4\u00c4DA (id est Richard Nixon ja John F. Kennedy).\nPresidendid tulevad ja l\u00e4hevad. S\u00fcsteem j\u00e4\u00e4b alati samaks. Julgeolekuriigi s\u00fcsteem on olnud paigas juba \u00fcle seitsmek\u00fcmne aasta. K\u00f5ik presidendid p\u00f5lvitavad selle ees. Mitte \u00fckski president ei saanud hakata sellele vastu ja sealjuures j\u00e4\u00e4da ellu\u2026 See oli nii, kuni s\u00fcsteemi suure murdumiseni 2016. aastal.\u00a0\u00a0\nSee oli aasta kui julgeolekuriiki alandati kogu maailma silmis ja n\u00e4idati, et tegemist on v\u00f5imuta petistega. Pabertiigritega.\nSiinkohal ma m\u00f5tlen, et kui Donald Trump v\u00f5idab sinu v\u00f5itud Clintonite kandidaati \u00fclekaalukalt, peale seda kui valimisi Trumpi kahjuks v\u00f5ltsiti, siis see n\u00e4itab, et v\u00f5ltsijatel ei ole tegelikult v\u00f5imu.\nMaailm n\u00e4gi seda. Seej\u00e4rel puhkes meie \u00fchiskonnas selline kriis, mida kunagi varem polnud n\u00e4htud. Neil on v\u00f5im ainult t\u00e4nu tekitatud muljele \u2013 projektsioonile. Trump l\u00f5i selle projektsiooni kildudeks.\nAmeerika inimesed tegid selle s\u00fcsteemi 2016. aastal katki ja Trump oli meie t\u00f6\u00f6riist. Me p\u00f5lgasime masina \u00e4ra ja naersime sellele n\u00e4kku.\nSee p\u00f5hjustas masinas ps\u00fchhootilise murdumise. Metastaseerus k\u00e4ttemaksu n\u00f5udev kius neid alandanud tavaliste ameeriklaste vastu.\nNad rebisid v\u00f5imu tagasi enda k\u00e4tte, rikkudes sealjuures deemonlikus hulluses ja pimedas k\u00e4ttemaksuihas k\u00f5iki reegleid.\nT\u00c4NANE P\u00c4EV kujutab endast puhast sunniv\u00f5imu ja kontrollitud h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d. Kui nad ei saa riiki valitseda, siis p\u00f5letavad nad k\u00f5ik maani maha, nii et j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b ainult must maa.\nKas te n\u00e4ete seda p\u00f5rgulikult korrumpeerunud, vanadusest n\u00f5tra, dementset lasteahistajat?\u00a0\nTema on president. Meie [s.o s\u00fcvariik] tegime temast presidendi. Ainult sellep\u00e4rast, et teid m\u00f5nitada. Me v\u00f5ime seda teha.\nN\u00e4ete, kuidas talle tema ilmselgete kuritegude eest mitte kunagi ei esitata mitte \u00fchtegi s\u00fc\u00fcdistust? Meie [s.o s\u00fcvariik] saame seda teha. Meie kontrollime \"\u00f5igust\" ennast.\u00a0\nN\u00e4ete seda oran\u017ei meest, kes tegi meile kurja? Ta seisab silmitsi 1000-aastase vanglakaristusega s\u00f5nade ja tegude eest, mis ei ole kuriteod. Meie m\u00f5tlesime need kuriteod v\u00e4lja. T\u00e4na me s\u00fc\u00fcdistame presidenti s\u00f5navabaduses. Meie \u00fctleme, mis on \"t\u00f5de\".\nKas teil on v\u00f5imalik midagi selle vastu ette v\u00f5tta? Hakkate meelt avaldama? Me heidame teie vanaemad vangikongi, kui nad julgevad \"meelt avaldada\".\nKui te \u00fcritate v\u00f5tta ette midagi kavalamat, siis me p\u00e4\u00e4stame valla j\u00e4rgmise viiruse. Paneme teid j\u00e4lle tuppa kinni. H\u00e4vitame teie naabruskonna, aktsiaturu ja raha [v\u00e4\u00e4rtuse].\nTeie, Ameerika inimesed, olete MITTE KEEGI ja meie, MASIN, t\u00e4hendame k\u00f5ike.\nMis toimub t\u00e4na Ameerika \u00dchendriikides, on ameeriklaste kallal V\u00d5IMU rakendamine.\u00a0\nJ\u00f5u n\u00e4itamine.\nN\u00fc\u00fcd te teate, kes on teie vaenlane.\nHakake vastu.\nKui teil on veel selleks v\u00f5imalus.\nP.S. Sarnaste j\u00e4reldusteni j\u00f5uab Brownstone Institute'i vanemteadur Thomas Harrington arvamusloos \"\"Universumi kuningatele\" on sadism ja inimeste alandamine eesm\u00e4rk omaette\".\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Suvisel ajal sagenevad erinevad reisipettusedPolitsei andmetel on Eesti inimesed selle aasta algusest kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, kusjuures enim petetakse raha v\u00e4lja petuk\u00f5nede ning investeerimisega seotud pettuste kaudu. Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti Veiko Kiige s\u00f5nul proovitakse petuk\u00f5nedega \u00fcha enam \u00f5nne ka suvisel ajal, mil inimesed rohkem reisivad.\n\u201eTavap\u00e4raselt viitab klassikalisele petuk\u00f5nele just v\u00e4lismaine v\u00f5i ebatavalise algusega number, millelt k\u00f5ne tuleb. Reisil olles v\u00f5i sinna peagi minnes ei pruugi see aga esimese hooga kahtlust \u00e4ratada, kuna eeldatakse, et keegi v\u00f5ib helistada n\u00e4iteks broneeritud majutuskohast v\u00f5i autorendifirmast. Sellist v\u00f5imalust kasutavadki kelmid meelsasti \u00e4ra,\u201c selgitas Kiik.\nAastaid on \u00fcks levinud petuskeeme olnud ka vastamata k\u00f5nede tegemine v\u00e4lismaa numbritelt, millele tagasi helistades v\u00f5etakse helistajalt v\u00e4ga suurt tariifi. Levinud on ka k\u00f5ned v\u00e4lismaa numbrilt, millele vastates kuuleb vaikust v\u00f5i k\u00f5ne katkeb ning see sunnib inimesi v\u00f5ltsnumbrile tagasi helistama. Reisimise tipphooajal kasutatakse ka nende skeemide puhul \u00e4ra seda, et inimesed on altimad vastama v\u00e4lismaalt tulevatele k\u00f5nedele.\nLisaks tuleb Kiige s\u00f5nul tuleb meeles pidada rusikareeglit, et \u00fckski t\u00f5siseltv\u00f5etav teenusepakkuja ei k\u00fcsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid v\u00f5i juurdep\u00e4\u00e4su tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid, kes \u00fcritavad inimesi m\u00f5jusate argumentide ja p\u00f5hjendustega segadusse ajada. \u201eKiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse k\u00f5nes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus v\u00f5imalus, et hiljem ei kaasneks v\u00e4lja m\u00f5eldud negatiivset tagaj\u00e4rge. See k\u00f5ik on ilmselge l\u00f5ks,\u201c lisas Kiik.\nP\u00f5hjuseid, mille p\u00f5hjal petturid v\u00f5imalikud ohvrid v\u00e4lja valivad, on pettuste ennetamise spetsialisti s\u00f5nul erinevaid. Sageli proovitakse juhuslikult \u00f5nne \u2013 kui tuhandest k\u00f5nest ka m\u00f5ne puhul n\u00e4kkab, siis on tulemus petturite jaoks positiivne.\nLisaks kelmide telefonik\u00f5nedele on levinud ka veebilehtede loomine, mis on kas v\u00e4ga sarnased m\u00f5ne tuntuma reisib\u00fcroo v\u00f5i suure lennufirma omaga v\u00f5i siis teevad lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4id pakkumisi. Veebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades v\u00f5ib t\u00f5epoolest leida uskumatult h\u00e4id v\u00f5imalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks. \u201eSiin kehtib see sama vana t\u00f5de, et kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega see polegi t\u00f5si,\u201c nentis Kiik.\nKiige s\u00f5nul tasub tundmatu, aga \u00fclih\u00e4id pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel kindlasti ka selle nime guugeldada, et leida, mida selle kohta on varem kirjutatud. Hea abimeheks v\u00f5ib olla siin ka n\u00e4iteks Tripadvisor, kus reisijad omavahel kogemusi jagavad. T\u00e4helepanu tasub p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kas heldel reisiv\u00f5imaluste pakkujal on reaalne aadress olemas ning kui on, siis miks mitte minna Google Street View abil vaatama, mis sellel aadressil p\u00e4riselt asub. \u201eKui need sammud ei anna kindlust, et tegu on t\u00f5epoolest eksisteeriva reisiportaaliga, siis tasub kaaluda m\u00f5ne tuntud ja tunnustatud reisiettev\u00f5tte valimist,\u201c \u00fctles Kiik.\nOtsingumootoritesse reisiteemalisi otsis\u00f5nu sisestades v\u00f5i sotsiaalmeediat sirvides v\u00f5ib \u00fchel hetkel ette h\u00fcpata veel \u00fcks pettuseliik \u2013 m\u00f5ne reisipaketi v\u00f5i lennupiletite loos, mida tegelikult muidugi ei eksisteeri. Selliste n-\u00f6 loosimiste eesm\u00e4rk on inimeste andmete k\u00e4ttesaamine. \u201eAlati tuleb t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida, kuhu ja mis andmeid ma enda kohta sisestan,\u201c r\u00f5hutas Kiik. \u201eSamuti m\u00f5elda, milles osalemist mulle \u00f5igupoolest praegu pakutakse, k\u00fcsida endalt, kas see on t\u00f5siseltv\u00f5etav ja usutav pakkumine.\u201c\nM\u00f5tlemine enne tegutsemist ja t\u00e4helepanelik suhtumine tundmatute ettev\u00f5tete poolt tehtud \u00fcliheadesse reisipakkumistesse ongi peamine v\u00f5ti, kuidas rahalist kahju v\u00e4ltida. Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele juba kaotatud raha. Pettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga.\n]]>"}
{"text":"V\u00f5imu juurde p\u00e4\u00e4s tundub Eestis olevat kohene patukahetsuskiri seniste, praeguste ja tulevaste pattude eestEestis j\u00e4\u00e4b \u00fcha rohkem mulje, et v\u00f5imu juurde p\u00e4\u00e4senuid ei v\u00f5ta enam ei ussi- ega p\u00fcssirohi, mida nad ka ei teeks.\nERR vahendab: \u201cKriitikud n\u00e4evad huvide konflikti selles, et v\u00e4lisminister Margus Tsahknal (Eesti 200) on siiani osalus kaitset\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5ttes, mis ehitab Ukrainas k\u00e4ivas s\u00f5jas kasutatavaid mobiilseid v\u00e4lihaiglaid. \u00dchingu Korruptsioonivaba Eesti liikme Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul peaks Tsahkna nii ennast kui ka oma l\u00e4hedased ettev\u00f5ttest taandama. Tsahkna eitab huvide konflikti.\u201d\nNendesse kolme lausesse on tegelikult k\u00e4tketud tohutu informatsioon. Esimene lause: v\u00e4lisminister Margus Tsahkna kasutab \u00e4ra oma ametipositsiooni ja Ukraina s\u00f5da, et teda toitev ettev\u00f5te maitsvaid tellimusi saaks. Teiseks, Evestus kutsub Tsahknat \u00fcles ennast ettev\u00f5ttest, mitte \u00fcldse ministriametist taandama \u2013 kuigi korruptiivne olukord on sisuliselt juba toimunud ja nagu varasemad uudised teatavad, Tsahkna osalusega ettev\u00f5te on suurt kasu saanud. Ja kolmandaks \u2013 Eesti 200 poliitik leiab, et tema pole midagi valesti teinud.\nEhk polegi \u2013 Reformierakonna juhitavas riigis ongi petuskeemid legaalsed. Ilmselt p\u00e4\u00e4seb Tsahkna kerge ehmatusega, sest hundid ju hunte ei murra.\nUued Uudised"}
{"text":"Miks meil on ikkagi vaja teises pensionisambas raha \u201cp\u00f5letada\u201d?Heido VitsurFoto: Pealinn.ee\nMeil pole eriti kombeks m\u00f5elda sellele, milline on elu p\u00e4rast 65. eluaastat ning miks on pension\u00e4ride v\u00f5imalused Eestis ja teistes arenenud maades nii erinevad.\nParaku koostatakse Eestis riigieelarve suuresti nn baasist l\u00e4htudes: aluseks v\u00f5etakse eelmise aasta kulutuste tase ja neid on raske tuntaval m\u00e4\u00e4ral suurendada. Viimasel ajal on lisandunud teinegi pension\u00e4ride kahjuks t\u00f6\u00f6tav tegur: riik ei arvesta piisavalt tulevikuga. Pensioni valdkonnas tuleb n\u00e4ha ette v\u00e4hemalt inimese elukaare pikkust ajal\u00f5iku, aga parem kui veel pikemat.\nL\u00fchiajalises maailmas \u2013 see t\u00e4hendab aasta v\u00f5i m\u00f5ne jooksul \u2013 ei muutu tingimused, soovid ega ka v\u00f5imalused ja nende omavahelised seosed m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Ent kui anal\u00fc\u00fcsida ees olevat 40 aastat, mis on tavalisest k\u00fcmme korda pikem planeerimise periood ja v\u00f5rdne inimese aktiivse elueaga, siis pilt muutub.\n2021. aastal oli Eestis 20\u201365-aastaseid elanikke 775 000 ja \u00fcle 65-aastaseid 272 000. See t\u00e4hendab, et iga \u00fcle 65-aastase inimese kohta oli ligikaudu kolm 20\u201365-aastast. Neli aastak\u00fcmmet varem oli samas vanuser\u00fchmas inimesi vastavalt 873 000 ja 185 000 ning iga \u00fcle 65-aastase kohta viis nooremat. See on p\u00e4ris suur vahe.\nLisaks on sama aja jooksul 20\u201330-aastaste arv v\u00e4henenud 99 000 v\u00f5rra. See t\u00e4hendab, et l\u00e4hik\u00fcmnenditel ei oota meid ees mitte pensioniealiste arvu \u00fchtlane, vaid kiirenev kasv. M\u00f5ne aja p\u00e4rast pole meil seega v\u00f5imalik rahastada pensionide maksmist samadel tingimustel kui eelmistel k\u00fcmnenditel.\nParaku ei ole demograafia ainuke jooksva rahastamise s\u00fcsteemi piiraja. Just niisama, nagu pole me suutnud oma suva j\u00e4rgi muuta praeguses sotsiaal-majanduslikus keskkonnas inimeste demograafilist k\u00e4itumist, pole me suutnud v\u00e4ltida ka avalike kulutuste kasvu. Kuskil pole suudetud seda teha, ent Eesti eelarve on tugevama surve all kui rikkamatel naabritel.\n2021. aastal k\u00fc\u00fcndis avalike kulutuste tase Euroopa Liidus keskmiselt 51,5%-ni ja Eestis 41,5%-ni. Euroopa m\u00f5ttes oleme \u00fclimalt t\u00f5husad ja sellel t\u00f5hususel on selge sotsiaalne hind. Euroopa Liidus kulutatakse sotsiaalseteks vajadusteks keskmiselt 22% SKP-st, Eestis natuke \u00fcle 17% ehk \u00fcle veerandi v\u00e4hem. Seet\u00f5ttu on t\u00e4iesti loogiline, et 44% Eesti pension\u00e4re on n\u00f5rga finantstervisega.\nMida t\u00e4hendavad need sotsiaalseteks vajadusteks mineva raha protsendid, paistab k\u00f5ige paremini v\u00e4lja pensionide t\u00f6\u00f6tasu asendusm\u00e4\u00e4rades. Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja arengu organisatsioon (OECD) hindab pensionis\u00fcsteemide adekvaatsust selle j\u00e4rgi, milline on meeste keskmine pension v\u00f5rreldes nende pensionieelse t\u00f6\u00f6tasuga. Eesti oli selle n\u00e4itaja poolest 2020. aastal 50 riigi v\u00f5rdluses L\u00f5una-Aafrika ja Leedu j\u00e4rel 28% asendusm\u00e4\u00e4raga tagantpoolt kolmandal kohal. See t\u00e4hendab OECD ja Euroopa Liidu keskmisest 52% asendusm\u00e4\u00e4rast 1,9 korda viletsamat taset.\nSotsiaalmaksu suurendamisele kui t\u00e4iendavale katteallikale pole pensionide maksmisel m\u00f5tet loota. Eriti selgelt paistab see t\u00f5siasi v\u00e4lja neist maksut\u00f5usudest, mida kavandatakse eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks, samuti k\u00e4rbetest, mida tuleb teha maksude t\u00f5stmisest hoolimata.\nSeega ei ole Eestil praeguses olukorras rohkem valikuid kui t\u00e4iendada oma pensionikorraldust selliselt, et pensionide inimv\u00e4\u00e4rikale tasemele t\u00f5stmine ei oleneks riigi tuludest. Ent sellel teel on \u00fcksjagu takistusi. Esiteks, nagu juba \u00f6eldud, ei t\u00e4htsusta me vanadusega kaasnevaid probleeme ja elame l\u00fchiajalises maailmas. Teiseks pole ka valitsuse tegemised, makro\u00f6konoomiline keskkond ja kogu avalik ruum soodustanud elanike pikaajalist majanduslikku m\u00f5tlemist.\nMe v\u00f5ime ju vaielda selle \u00fcle, kas teine pensionisammas on t\u00e4naseid ja ka homseid esimese samba pensione v\u00e4hendanud v\u00f5i mitte, kuid teise sambasse kogujatele on see sammas kasulik igal juhul \u2013 isegi kui inflatsioon kiireneb m\u00f5nel aastal 25%-ni. Paneb ju riik igale eurole kaks juurde ja 200% on igal juhul kaheksa korda rohkem kui 25%.\nTeise samba plussid matemaatika keeles\nEt teise pensionisamba kasu paremini hoomata, v\u00f5tame vaatluse alla kaks inimest. \u00dcks neist on 32-aastane, kes hakkas t\u00f6\u00f6tama 2014. aastal ja v\u00f5tab teisest sambast \u00fcksk\u00f5ik mis otstarbel v\u00e4lja selle vanuser\u00fchma keskmise 6800 eurot. Teine inimene on 57-aastane.\nEesti keskmine 32-aastane kogumise l\u00f5petaja, kes teenib keskmisest 10% k\u00f5rgemat palka, kaotab oma sammuga (peale tulumaksu) v\u00f5imaluse saada k\u00fcmne aasta jooksul riigilt 12 000 eurot. Isegi kui fondid suudavad korvata \u00fcksnes inflatsioonikahju (pikaajaliselt suudavad nad enamat), ulatub see summa kokku 14 500 euroni.\nLisaks on ta \u00e4ra andnud v\u00f5imaluse hakata saama 65-aastaseks saades arvestamisv\u00e4\u00e4rset pensionilisa, mida saavad need tema eakaaslased, kes kogumist j\u00e4tkavad. Isegi kui pensionifondide tulusus j\u00e4\u00e4b selliseks, nagu oli viimased 20 aastat, oleks 2014. aastal t\u00f6\u00f6tamist alustanud inimese esimene II samba v\u00e4ljamakse 1000 eurot kuus. Kui ta valib v\u00e4ljamaksete tegemiseks fondipensioni, on see summa 15 aastat hiljem 1800 eurot kuus.\nSeejuures oleks tema enda panus 40 aasta jooksul 37 000 eurot ja riigi oma 74 000 eurot. \u00dclej\u00e4\u00e4nu kogunenud 265 000 eurost annaks 3\u20134% nominaaltootlus, mis \u00fcletaks inflatsiooni 0,5\u20131%.\nT\u00f5si, teisest sambast lahkudes oleks meie keskmisel 32-aastasel pensionis\u00fcsteemist lahkujal ka v\u00e4ike eelis. Kui praegune esimese samba skeem j\u00e4tkub ja pensioneid indekseeritakse rahandusministeeriumi prognoositavas tempos (pikaajaliselt 3% aastas), hakkaks ta juhul, kui ta ei lahku teisest sambast, saama 2065. aastal esimese samba pensioni ligikaudu 1800 eurot kuus, lahkumise korral aga 1950 eurot kuus.\nValik teie: kas lahkuda teisest sambast ja teha panus 150 euro v\u00f5rra suurema esimese samba pensioni saamisele v\u00f5i j\u00e4tkata kogumist, et saada 150 euro v\u00f5rra v\u00e4iksemale esimese samba pensionile lisaks 1000-eurost fondipensioni makset. Seejuures tasub meelde j\u00e4tta, et see 850-eurone vahe saab aastatega ainult kasvada.\nSambast raha v\u00e4lja v\u00f5ttev 57-aastane inimene kaotaks eelseisva kaheksa kuni k\u00fcmne aasta jooksul riigi 4% osalusest ilmaj\u00e4\u00e4mise t\u00f5ttu \u00fcmmarguselt 12 000 eurot ja kogutud 20 000 eurolt makstud tulumaksu. P\u00e4rast 65-aastaseks saamist j\u00e4\u00e4b ta ilma ka teise pensionisamba v\u00e4ljamaksetest.\nKui ta poleks pensionikogumisest loobunud ja oleks valinud fondipensioni, moodustaks saadav summa 15 aasta jooksul kokku 66 000 eurot. Esimene teise samba v\u00e4ljamakse oleks seejuures 270 eurot.\nNagu 32-aastasel v\u00e4heneks m\u00f5nev\u00f5rra ka selle inimese esimese samba pension, kellel oli pensionini j\u00e4\u00e4nud k\u00fcmme aastat. Juhul kui ta on teisest sambast lahkunud, hakkaks ta k\u00fcmne aasta p\u00e4rast saama 970\u20131050 eurot kuus (eeldusel, et l\u00e4hiaastatel suurendatakse pensione 3% aastas). Kui ta aga j\u00e4tkab teise sambasse kogumist, j\u00e4\u00e4ks tema esimese samba pension 900\u2013950 euro piiresse, mis on 70\u2013100 eurot v\u00e4hem.\nJa j\u00e4lle on valik sinu: kas valida 85 euro v\u00f5rra suurem esimese samba pension v\u00f5i eelistada 900 eurole lisaks pensioniaastatel esimesest sambast kiiremini kasvavat 260-eurost fondipensionit.\n\u00dclaltoodust j\u00e4reldub, et teise sambasse kogutud raha v\u00e4ljav\u00f5tmise korral ei ole kindlasti m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida rahalisest v\u00f5idust.\nKuidas edasi?\nPensionitega Euroopa keskmisele tasemele j\u00f5udmiseks tuleb meil oma kitsit pensionis\u00fcsteemi veelgi arendada ja paraku ka keerukamaks. Arenenud riikides levinud pensionide rahastamise allikate paljusus ei ole tekkinud ilmaasjata: seda on n\u00f5udnud inimeste erinevad soovid ja v\u00f5imalused ning pidevas muutumises olev elu.\nLahendust otsides tuleks alustada k\u00f5ige lihtsamast ja maailmas ammu j\u00e4rele proovitust: t\u00f6\u00f6tajatele teise pensionisamba suuremate sissemaksete v\u00f5imaldamine ja t\u00f6\u00f6andjapensioni laialdasema rakendamise toetamine. Kumbki poleks v\u00f5luvits, kuid nende koosm\u00f5jus saaks pension\u00e4ride eluj\u00e4rg hakata tuntavalt paranema.\nLisaks tuleb hakata vanadusp\u00e4evadeks oma raha k\u00f5rvale panema. Professionaalselt juhitud pensionifondid on hoiukontost tunduvalt paremad raha kogumise ja s\u00e4\u00e4stude ostuj\u00f5u s\u00e4ilitamise instrumendid. Isegi kui inflatsiooni v\u00f5i karuturu t\u00f5ttu haihtub sambast ajutiselt \u00fcle viiendiku, m\u00f5jutab selline v\u00e4\u00e4rtuse k\u00f5ikumine \u00fcksnes neid, kes v\u00f5tavad sellel \u00f5nnetul perioodil kogu oma raha teisest sambast v\u00e4lja. Neile, kelle raha j\u00e4i valitud fondidesse alles v\u00f5i kes v\u00f5tsid seda v\u00e4lja kuu kaupa, tuleb see \u201chaihtunud\u201d raha alati tagasi.\nMajanduslanguste draama j\u00e4\u00e4b k\u00fcll heast ajast paremini meelde, kuid langused on alati olnud keskmiselt viis korda l\u00fchemad kui t\u00f5usuperioodid. Viimase saja aasta andmed n\u00e4itavad, et majanduskasvu ajaj\u00e4rkudel on eelmise languse ajal kaotatu tagasi teenitud keskeltl\u00e4bi \u00fcheksakordselt.\nArvamuslugu ilmus Eesti P\u00e4evalehes 25. juulil.\nAllikas:\u00a0\nLHV Pank"}
{"text":"Jumal, Sa n\u00e4ed ja ei m\u00fcrista!? Rahvusringh\u00e4\u00e4ling paljastab, kuhu l\u00e4heb tegelikult \u201cvaese\u201d reformierakondliku riigi raha\u00a0Peaminister Kaja Kallas r\u00e4\u00e4gib pikka aega sellest, kuidas riigil ei olevat raha ja seet\u00f5ttu tulevat makse t\u00f5sta. Endine rahandusminister Martin Helme on v\u00e4itnud, et raha olevat tegelikult k\u00fcll ja see tuleb \u00fcles otsida. Rahvusringh\u00e4\u00e4ling on n\u00fc\u00fcd veidigi ausat leiba teeninud ja paljastanud, et tohutu hulk raha l\u00e4heb \u201cvasakule\u201d, toiduahelatesse ja asendustegevustesse.\nERR-is avaldatud lugu \u201c275 000 eurot laste veebi eest? Kuidas k\u00f5lab 368 EISA t\u00f6\u00f6tajat \u00fchendav JAH-laul?\u201d peaks olema kohustuslik lugu igale Eesti kodanikule, sest sealt selgub h\u00e4mmastavaid skeemitamisi. Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) majandusaasta aruandest v\u00f5ib leida hulga kulutusi, mida tahaks kohe \u201cV\u00f5imalik vaid Venemaal\u201d rubriiki paigutada. Aga see on v\u00f5imalikuks saanud Eestis.\nM\u00f5ned n\u00e4ited l\u00e4htuvalt majandusaasta aruandes \u00e4ra toodud edun\u00e4idetest.\nLoomeettev\u00f5tete arenguplaani elluviimise rakendamisega j\u00e4tkamisel \u00f5nnestus EISA-l n\u00e4iteks toetada videote tootjat Cuba Films O\u00dc-d br\u00e4ndistruktuuri selgemaks, paremini ja \u00fchtsemalt kommunikeeritavaks muutmises, \u00fchendades neli kaubam\u00e4rki \u00fchtse logo alla.\nSihtasutuse rahastas tulevikutehnoloogiate anal\u00fc\u00fcse, mis on eklektilised ja kiirelt vananevad \u00fclevaated erinevatel teemades. Kellele ja miks need loodud on, taas EISA ei \u00fctle.\nEISA on hulgaliselt korraldanud programme ja mentorlusi, mille eesm\u00e4rk, m\u00f5\u00f5dik, kasu maksumaksjale v\u00f5i muu selline ei ole taas eraldi m\u00e4rgitud. N\u00e4iteks tippinnovaatorite programm, kus: \u201c\u00fches grupis osaleb k\u00fcmme ambitsioonikat ettev\u00f5tet, kes saavad v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6tada Eesti ja v\u00e4lismaiste innovatsioonivaldkonna tippekspertide- ja mentorite toel v\u00e4lja innovatsioonistrateegia, mille toel teha oma ettev\u00f5tte j\u00e4rgmine arenguh\u00fcpe.\u201d\nV\u00f5i n\u00e4iteks digiteerimise meistriklass, mille eesm\u00e4rk on suurendada andmete juhtimise teel ettev\u00f5tte p\u00e4devust protsessiinnovatsioonis, v\u00f5ttes selleks kasutusele terviklikke tehnoloogilisi lahendusi.\nUutest meistriklassidest \u00f5nnestus EISA-l disainida ringdisaini meistriklassi katseprogramm ja vastutustundliku investeerimise (ESG) ja kestlikkuse meistriklass.\nERR nendib: \u201cMis kasu tegevusest maksumaksja saab v\u00f5i palju selleks raha kulub, selge ei ole. Ei saa infot ka EISA kodulehelt toetatud projektide nimekirjast, kus peaksid k\u00f5ik maksumaksja toetust saanud projektid \u00fcleval olema, sest veebileht on katki. Sellel seisab vaid lakooniline s\u00f5num: \u201cToetatud projektide andmebaasiga toimuvad hetkel hooldust\u00f6\u00f6d. Taastame andmebaasi esimesel v\u00f5imalusel. Vabandame ebamugavuste p\u00e4rast!\u201d\u201d\nReformierakonna loodud ametnike b\u00fcrokraatiariigis n\u00e4ib tegutsevat tohutu hulk \u201comade\u201dettev\u00f5tteid, kuhu \u201cdigi- ja rohep\u00f6\u00f6rde\u201d sildi all pumbatakse pidevalt maksumaksja raha.\nUued Uudised"}
{"text":"Ukrainlased l\u00f5id Venemaa vastur\u00fcnnaku l\u00f5unarindel tagasiKIIEV, 3. august, BNS \u2013 Ukraina relvaj\u00f5ud l\u00f5id l\u00f5unarindel tagasi Vene v\u00e4e vastur\u00fcnnaku ja korraldavad pealetungioperatsioone Bahmuti linnast l\u00f5unas, vahendas portaal Unian neljap\u00e4eval Ukraina relvaj\u00f5udude peastaabi k\u00f5neisiku Pavlo Kovalt\u0161uki teadet.\nKovaltsuki s\u00f5nul tegi vaenlane \"edutuid katseid taastada kaotatud positsioonid Uro\u017eaine-Blahodatne suunal ja Staromajorskest l\u00e4\u00e4nes\".\n\"Vaenlane kannab olulisi kaotusi, liigutab \u00fcksusi, kasutab reserve,\" selgitas ta.\nOlukorra kohta Bahmuti piirkonnas \u00fctles Kovalt\u0161uk, et venelased tegid eba\u00f5nnestunud katseid taastada Kurdjumivkast l\u00e4\u00e4nes, Andrijivkast l\u00f5unas ja Kli\u0161t\u0161ijivkast l\u00e4\u00e4nes kaotatud positsioone.\n\"Ukraina v\u00e4gi pidurdab Vene pealetungi ka Kupjanski ja L\u00f5mani suunal,\" \u00fctles ta.\nBahmutis k\u00e4ivad \u00e4gedad lahingud, kuid meie s\u00f5jav\u00e4el \u00f5nnestub venelasi tasapisi linnast v\u00e4lja pressida, s\u00f5nas ta.\nAmeerika s\u00f5jauuringute instituudi (ISW) andmetel j\u00e4tkasid Ukraina relvaj\u00f5ud Bahmuti l\u00e4hedal pealetungi ja edenesid. Sissetungijate r\u00fcnnakukatsed kukuvad aga l\u00e4bi ja nad ei suuda edasi liikuda.\nBaltic News Service"}
{"text":"Ukrainlased l\u00f5id Venemaa vastur\u00fcnnaku l\u00f5unarindel tagasiKIIEV, 3. august, BNS \u2013 Ukraina relvaj\u00f5ud l\u00f5id l\u00f5unarindel tagasi Vene v\u00e4e vastur\u00fcnnaku ja korraldavad pealetungioperatsioone Bahmuti linnast l\u00f5unas, vahendas portaal Unian neljap\u00e4eval Ukraina relvaj\u00f5udude peastaabi k\u00f5neisiku Pavlo Kovalt\u0161uki teadet.\nKovaltsuki s\u00f5nul tegi vaenlane \"edutuid katseid taastada kaotatud positsioonid Uro\u017eaine-Blahodatne suunal ja Staromajorskest l\u00e4\u00e4nes\".\n\"Vaenlane kannab olulisi kaotusi, liigutab \u00fcksusi, kasutab reserve,\" selgitas ta.\nOlukorra kohta Bahmuti piirkonnas \u00fctles Kovalt\u0161uk, et venelased tegid eba\u00f5nnestunud katseid taastada Kurdjumivkast l\u00e4\u00e4nes, Andrijivkast l\u00f5unas ja Kli\u0161t\u0161ijivkast l\u00e4\u00e4nes kaotatud positsioone.\n\"Ukraina v\u00e4gi pidurdab Vene pealetungi ka Kupjanski ja L\u00f5mani suunal,\" \u00fctles ta.\nBahmutis k\u00e4ivad \u00e4gedad lahingud, kuid meie s\u00f5jav\u00e4el \u00f5nnestub venelasi tasapisi linnast v\u00e4lja pressida, s\u00f5nas ta.\nAmeerika s\u00f5jauuringute instituudi (ISW) andmetel j\u00e4tkasid Ukraina relvaj\u00f5ud Bahmuti l\u00e4hedal pealetungi ja edenesid. Sissetungijate r\u00fcnnakukatsed kukuvad aga l\u00e4bi ja nad ei suuda edasi liikuda.\nBaltic News Service"}
{"text":"Mees kaotas kelmidele tuhandeid eurosidTALLINN, 3. august, BNS \u2013\u00a0 Narvas uurib politsei juhtumit, kus mees kaotas kelmidele tuhandeid eurosid.\nMehele helistanud kelmid tutvustasid ennast erinevate organisatsioonide esindajatena. Viimane kelm palus mehel arvutisse pettuse peatamise ettek\u00e4\u00e4ndel arvutisse alla laadida Anydesk programmi ja sisestada enda pangaandmed, mida kannatanu ka tegi.\nHiljem avastas kannatanu, et tema pangakontolt on kadunud 3300 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"HRW: Zimbabwe valimised ei tule vabad ega ausadJOHANNESBURG, 3. august, AFP-BNS \u2013 Zimbabwe 23. augusti peetavate valimiste protsess on t\u00f5siste puudustega, mis t\u00e4hendab, et need ei vasta \u00fclemaailmsele vabaduse ja aususe standardile, \u00fctles inim\u00f5igusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) neljap\u00e4eval.\nZimbabwe valib nii presidenti kui parlamenti. Anal\u00fc\u00fctikud ootavad pinevat valimisperioodi, millega kaasneb opositsiooni mahasurumine ja v\u00f5ibolla ka pettused.\n\"Zimbabwe v\u00f5imud on taas demonstreerinud, et ei austa p\u00f5hivabadusi, mis on vajalikud usaldusv\u00e4\u00e4rseteks, vabadeks ja ausateks valimisteks,\" \u00fctles HRW Aafrika kaast\u00f6\u00f6line Idriss Ali Nassah.\nOrganisatsiooni s\u00f5nul on v\u00f5imud v\u00f5tnud vastu repressiivseid seadusi teisitim\u00f5tlemise l\u00e4mmatamiseks ning kasutavad opositisooni vastu hirmutamist ja v\u00e4givalda.\nKohtud on muudetud relvaks opositsioonipoliitikute vastu, valimisametnikud ei ole erapooletud, leiab HRW aktivistide ja poliitikutega peetud vestluste p\u00f5hjal.\nZimbabwe valitsus ei ole inim\u00f5igusorganisatisooni s\u00fc\u00fcdistustele vastanud.\nT\u00e4naseks 80-aastane president Emmerson Mnangagwa taotleb tagasivalimist. Ta on ka alates 1980. aastast v\u00f5imul olnud ja 2017. aastal Robert Mugabe presidendiametist lahkuma sundinud erakonna ZANU-PF esimees.\nMnangagwa p\u00f5hivastane on 45-aastane advokaat ja pastor Nelson Chamisa.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Anti Liivat: enam pole k\u00fcsimuseks see, kas langed k\u00fcberr\u00fcnde ohvriks, vaid millalEesti inimeste ja ettev\u00f5tete vastu suunatud k\u00fcberr\u00fcnnakute hulk on viimasel ajal oluliselt suurenenud ning t\u00f5usutrend ei paista pidurduvat. Kui varem v\u00f5is r\u00fcnnaku ohvriks langemise eest p\u00e4\u00e4sta madala profiili hoidmine ja v\u00e4iksena p\u00fcsimine, siis n\u00fc\u00fcdseks on see muutunud \u2013 Elisa valdkonnajuht Anti Liivat m\u00e4rgib, et enam pole k\u00fcsimus, kas keegi r\u00fcndega pihta saab, vaid millal see juhtub.\u00abK\u00fcberkuritegevus on kasvanud omaette t\u00f6\u00f6stusharuks, kus liiguvad suured rahad ja kus jagub ohtral ruumi innovatsioonile. Nii nagu on automatiseerimine, tehisintellekt ja muud v\u00e4rsked tehnoloogiad j\u00f5udnud meie k\u00f5igi igap\u00e4evaellu, nii on need kasutusele v\u00f5tnud ka kurjategijad. Selle arvelt on r\u00fcnnete hulk ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud ja enam pole v\u00f5imalik kellelgi kindlalt v\u00e4ita, et k\u00fcberohud neid ei puuduta,\u00bb \u00fctles ta.J\u00e4rjest keerulisemaks muutuva olukorra t\u00f5ttu on oluline, et nii eraisikud kui ka ettev\u00f5tted teaks, kuidas r\u00fcnnaku v\u00f5i pettuse ohvriks langemisel k\u00e4ituda. V\u00f5imalusel tasuks anda endast k\u00fcll k\u00f5ik, et eduka r\u00fcnde t\u00f5en\u00e4osust juba eos langetada, n\u00e4iteks j\u00e4rgides peamised k\u00fcberh\u00fcgieeni p\u00f5him\u00f5tteid, kasutades viiruset\u00f5rjet ning m\u00f5istes, millised ohud valitsevad, aga kui ohvriks satutakse, on j\u00e4rgmised sammud olulised.Alati on valus\n\nLiivati s\u00f5nul on \u00f5ige reageerimise juures k\u00f5ige t\u00e4htsam m\u00f5ista, et r\u00fcnde alla sattumine pole midagi, mida saaks vaiba alla p\u00fchkida v\u00f5i millega tegelemist saaks ignoreerida.\u00abMida kiiremini ja t\u00f5husamalt suudad reageerida, seda v\u00e4iksemad on potentsiaalsed kahjud. \u00dcritades hirmu, h\u00e4bi v\u00f5i muu p\u00f5hjuse t\u00f5ttu teha n\u00e4gu, et midagi pole juhtunud, toob l\u00f5puks kaasa m\u00e4rksa hullemad tagaj\u00e4rjed,\u00bb selgitas ta. \u00abR\u00fcnnaku ohvriks langemine on alati valus, kiirelt reageerides lihtsalt veidi v\u00e4hem valus.\u00bbSelleks, et probleemid \u00f5igel ajal esile kerkiks ning nendega saaks piisavalt v\u00e4ledalt tegeleda, on oluline, et inimesed julgeksid murekohad esile tuua.\u00abKui aga igale eksimusele j\u00e4rgneb s\u00f5im ja karistus, siis \u00fcritatakse teha n\u00e4gu, et midagi halba polegi juhtunud.\u00bbLiivat selgitas, et n\u00e4iteks on t\u00e4na \u00fcsnagi lihtne keskmise ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajal kogemata avada meili teel saadetud nakatunud fail v\u00f5i k\u00fclastada kogemata kahtlast veebilehte.Kui varasem koolitus on olnud piisavalt hea, saadakse enamasti kiirelt aru, et on tehtud viga. Kui aga t\u00f6\u00f6kultuur vigade tegemist ei tolereeri, ei juleta vea juhtumist esile tuua.Eksivad peaaegu k\u00f5ik\n\nKuigi ideaalses olukorras peaks k\u00f5ik koolituste ja pideva meediat\u00e4helepanu valguses teadma, et kahtlaseid linke v\u00f5i faile ei tasuks \u00fcldse puutuda, siis juhtub eksimusi k\u00f5igil. \u00abKui t\u00f6\u00f6kultuur on selline, kus s\u00fc\u00fcdlasi ei otsita ja vigade p\u00e4rast ei karistata, julgetakse \u00e4pardusest kiirelt \u00f5igetele inimestele r\u00e4\u00e4kida. Kui aga igale eksimusele j\u00e4rgneb s\u00f5im ja karistus, siis \u00fcritatakse teha n\u00e4gu, et midagi halba polegi juhtunud. Varem v\u00f5i hiljem tulevad need asjad niikuinii v\u00e4lja, aga siis juba m\u00e4rksa suuremate probleemide tuules,\u00bb lausus ta.Suuremaid probleeme saaks v\u00e4ltida, kui inimesed julgeksid asjadest \u00f5igel hetkel r\u00e4\u00e4kida. Kui see on oluline t\u00f6\u00f6maailmas, siis sama kehtib Liivati s\u00f5nul ka erasf\u00e4\u00e4ris. Ta toob n\u00e4iteks, et tihti langevad pettuste ja lihtlabaste k\u00fcberr\u00fcnnete ohvriks vanemad inimesed, kes ei pruugi julgeda vea ilmnemisel sellest lastele v\u00f5i lastelastele r\u00e4\u00e4kida, kartes halvakspanu ja silmade p\u00f6\u00f6ritamist. See on aga midagi, mida tasuks \u00fcritada muuta, kuna \u00f5igeaegse reageerimisega v\u00f5ib olla v\u00f5imalik veel mingi osa petturitele saadetud rahast tagasi saada v\u00f5i lukku l\u00e4inud arvuti lahti saada.\u00abReageerimiskiirus on oluline. Kui mitte konkreetse kahju tagasip\u00f6\u00f6ramiseks, siis v\u00e4hemalt edasiste kahjude ennetamiseks. Kiirelt saab aga reageerida vaid siis, kui k\u00e4si millegi juhtumisel kiirelt t\u00f5stetakse ja vajalikku abi k\u00fcsitakse. See aga eeldab, et vigade tegemist \u00fcmbritseb kultuur, mis nende p\u00e4rast hukka ei m\u00f5ista, vaid aitab raskes olukorras lahenduse leida \u2013 nii eraelus, kui ka t\u00f6\u00f6maailmas,\u00bb lausus Liivat."}
{"text":"Prokur\u00f6r n\u00f5udis Harju maakohtus saarlasest kelmile tingimisi vangistust pika katseajagaMarek Stell (Alle, Tamm, \"Lundberg\", 52) tunnistas t\u00e4na Harju maakohtus peetud kohtuistungil end k\u00f5igis s\u00fc\u00fcdistustes s\u00fc\u00fcdi, palus ohvritelt andeks ja prokur\u00f6r on n\u00f5us, et talle m\u00e4\u00e4ratakse tingimisi vanglakaristus.\n\u00a0P\u00f5hja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokur\u00f6ri Mariana Londoni etteloetud s\u00fc\u00fcdistuskokkuv\u00f5ttest selgus, et kuuele kannatanule tekitas Leisi elanik Marek Stell pika aja v\u00e4ltel erinevaid petumustreid kasutades ligi 60 000 euro suuruse varalise kahju.\nStell pakkus v\u00e4ljam\u00f5eldud nime kasutades kannatanutele erinevaid t\u00f6\u00f6kohti, isikute registreerimist Rootsi migratsiooniametis, sponsorlepinguid lastelaagri korraldamiseks, v\u00f5imalusi \u00e4ritegevust arendada, saada osalust olemasolevates \u00e4ri\u00fchingutes, abi eluasemelaenu saamisel ja v\u00f5imalust korraldada heategevuslik n\u00e4itus. Lubaduste eest lasi Marek Stell korduvalt teha rahalisi \u00fclekandeid pangakontodele, mida ta kasutas.\nProkur\u00f6r m\u00e4rkis, et Stelli tegevus oli algusest peale suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele. Ta ei ole t\u00e4naseni t\u00e4itnud oma lubadusi ega kannatanutele raha tagasi maksnud, v\u00e4lja arvatud 100 eurot \u00fchele naisele.\nStell pettis korduvalt, kasutas erinevaid mustreid, andis erinevaid lubadusi, olid erinevad rahak\u00fcsimised, iga inimese jaoks oli eraldi pettus, r\u00e4\u00e4kis London istungil. \"Ta n\u00e4gi suurt vaeva, et oma pakkumiste usaldusv\u00e4\u00e4rsust suurendada,\" s\u00f5nas prokur\u00f6r.\nSeaduse j\u00e4rgi on suur kahju summa, mis \u00fcletab 40 000 eurot, kuid kuna Stell pettis kokku kuute kannatanut eraldi, ei kvalifitseeru kogusumma ligi 60 000 eurot suureks kahjuks.\nProkur\u00f6r selgitas, et selliste pettuste eest on ette n\u00e4htud 1\u20135 aasta pikkune vangistus.\nTa tegi ettepaneku, et Stelli v\u00f5iks karistada 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest l\u00e4heb l\u00fchimenetluses maha kolmandik ja veel eeluurimise ajal vangistuses viibitud kaks p\u00e4eva.\nSeega j\u00e4\u00e4ks karistuseks 2 aastat ja ligi 4 kuud, kuid see j\u00e4\u00e4b kohaldamata viie aasta pikkuse katseajaga.\nLisaks tuleks tal tasuda sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest ja 60\u00a0000 eurot kannatanutele. Stell lubas selle h\u00fcvitada \"maksimaalselt aastaga\".\nKannatanu, kes kaotas Stelli pettuste t\u00f5ttu ligi 30 000 eurot, r\u00e4\u00e4kis, et Stelli varasem ja j\u00e4tkuv k\u00e4itumismuster ei viita sellele, et tingimisi karistus teda muudaks (\"See on nagu hane selga vesi!\") .\n\"Ja ta ei l\u00e4hegi vangi?\" k\u00fcsis kannatanu kohtunikult \u00fcle ning pidas pika ja emotsionaalse k\u00f5ne, kus nimetas Stelli \"kurjuseks\".\nStelli kaitsja r\u00e4\u00e4kis, et mees on kolm viimast aastat elanud \u00f5iguskuulekat elu ja ehkki ta on eeluurimisel \u00fctluste andmisest keeldunud, v\u00f5ib ta Stelli eest siiski kosta, et \"k\u00f5ik ei ole must-valge.\"\n\"Kannatanud on emotsionaalsed, kuid karistuse m\u00f5istmisel on oma kriteeriumid, kus tuleb esmalt silmas pidada isiku s\u00fc\u00fc suurust,\" selgitas kaitsja.\nTa t\u00f5des, et jah, Stell tegi pettuste l\u00e4biviimisel \"erinevaid j\u00f5upingutusi\", see on v\u00e4rvikas juhtum ja huvitav situatsioon, mis p\u00e4lvinud ka hulgaliselt meedia t\u00e4helepanu.\n\"Aga see ei viita tema suuremale s\u00fc\u00fcle,\" \u00fctles kaitsja ja v\u00e4itis, et tegemist on \"suhteliselt puhta taustaga s\u00fc\u00fcdistatavaga\". \"Ei ole nii, et isik on \u00fcdini paha ja peaks olema vangis. On olemas puhts\u00fcdamlik kahetsus ja korrektne seaduskuulekas k\u00e4itumine viimase kolme aasta v\u00e4ltel,\" r\u00e4\u00e4kis kaitsja.\nKohtunik Marina Ninaste loeb kohtuotsuse ette 7. septembril."}
{"text":"POLITSEI APPI! Tallinnas jahitakse Savisaare p\u00e4randi rikkujatJuuli teisel n\u00e4dalal pandi toime k\u00f5lvatu tegu Tallinna linnakunsti kallal: Musum\u00e4el v\u00e4rviti selga ihupesu Tauno Kangro skulptuurile \u201eHetk enne suudlust\u201c. N\u00fc\u00fcd aetakse k\u00f5lvatuse tegijat taga.\nEbakultuurse inimese tabamiseks pole esimese hooga h\u00e4id eeldusi. Tallinna kesklinna linnaosavanem Moonika Haukan\u00f5mm on avalduses politseile andnud teada, et info pealtn\u00e4gijatest puudub. Samuti pole turvakaamerate salvestisi.\nN\u00fc\u00fcdseks on pealev\u00e4rvitud ihupesu kujult eemaldatud ning mees ja naine saavad Musum\u00e4el musutada j\u00e4lle aadama- ja eeva\u00fclikonnas. Sellel oli ka oma hind. Avalduses politseile \u00f6eldakse, et lepinguparter puhastas kuju 24 euroga, millele lisandus veel k\u00e4ibemaks 4,80 eurot.\nOHVRID: Musum\u00e4e armastajad said alanduse osaliseks, kui nende paljas ihu valge v\u00e4rviga kokku m\u00e4\u00e4riti.\n(Tallinna keskklinna valitsus)\nK\u00fcsimusele, kas k\u00f5lvatu tabamisel n\u00f5utakse talt puhastuskulu tagasi, j\u00e4tab Tallinna kesklinna valitsuse pressiesindaja Mathi Kivi vastamata. \u201eEnnek\u00f5ike on oluline tabada skulptuuri rikkuja ning anda s\u00f5num, et igasugusel vandalismil on \u00f5iguslikud ja rahalised tagaj\u00e4rjed,\u201c \u00fctleb Kivi. \u201e\u00dckski tegu ei j\u00e4\u00e4 karistuseta ning loodetavasti paneb see inimesi m\u00f5tlema ja aitab \u00e4ra hoida j\u00e4rgmist rikkumist.\u201c\nPolitsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Britta Sepa s\u00f5nul on alustatud juhtunu osas menetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis r\u00e4\u00e4gib varavastasest s\u00fc\u00fcteost v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtusliku asja ja varalise \u00f5iguse vastu. K\u00e4ttesaamisel ja s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisel v\u00f5ib karistus olla kuni 1200 eurot v\u00f5i arest.\n\u201eK\u00f5ik juhtunu asjaolud, sealhulgas teo toimepanija, on veel v\u00e4ljaselgitamisel,\u201c t\u00e4psustab Sepp.\nGraniitskulptuuri autor on Tauno Kangro ning see asub Musum\u00e4el koos s\u00f5sarskulptuuriga \u201eHetk enne suudlust\u201c aastast 2007. Kangro on hiljutist sodimist kommenteerinud Elu24-le nii, et teo taga v\u00f5ivad olla feministid: \u201eV\u00f5ib-olla on tegu nn\u00a0nais\u00f5iguslastega, kes vihkavad k\u00f5iki ja k\u00f5ike, aga eriti alasti naisfiguuri k\u00e4sitlemist kunstis.\u201c\nOmal ajal tekitas furoori Musum\u00e4e skulptuuride s\u00fcnnilugu. Need l\u00e4ksid linnale maksma ligemale pool miljonit krooni ning selleks korraldati \u00fche osalejaga riigihange, mille v\u00f5itis Keskerakonda kuulunud Kangro.\nKunstnike liidu president Jaan Elken pidas Kangro (j\u00e4rjekordsete) kujude konkursita j\u00f5udmist linnapilti kahetsusv\u00e4\u00e4rseks. Sel ajal valitses linna Edgar Savisaar. \u201eKurb, et sellisel moel linna skulptuurid tekivad,\u201c selgitas Elken toona, et Tallinnas valitakse skulptuurid linnavalitsuse kabinettides salaja ja need j\u00f5uavad linnapilti kunstnikele \u00fcllatusena. Tema hinnangul soodustab selline k\u00e4itumine korruptsiooni, sest skulptuuride valimine pole avalik.\nTallinna opositsioon pani toona v\u00f5rdlusm\u00e4rgi linnapea Edgar Savisaare ja Moskva linnapea Juri Lu\u017ekovi vahele \u2013 ka viimasel oli oma ihuskulptor Zurab Tsereteli, kelle \u201e\u0161ed\u00f6\u00f6vreid\u201c kogu linn t\u00e4is. \u00dchtlasi soovis opositsioon saada aimu, kas sarnasus on juhuslik v\u00f5i taotluslik.\nSkulptuuride avamisel, kus oli platsis ka Savisaar, r\u00e4\u00e4kis Kangro aga kujude h\u00fcvedest: neid tehti mitme mehega v\u00e4hemalt 12 kuud ning need on m\u00f5eldud tekitama positiivseid emotsioone, \u00fcksteisem\u00f5istmist ja armastust."}
{"text":"Ukrainas peeti kinni s\u00f5jav\u00e4kke kutsutud mehi p\u00f5genema aidanud ametnikKIIEV, 3. august, AFP-BNS \u2013 Ukraina korruptsioonit\u00f5rjeameti teatel pidasid nad kinni relvaj\u00f5udude ametniku, kes aitas s\u00f5jav\u00e4ekutse saanud meestel raha eest riigist p\u00f5geneda.\nUkraina kehtestas p\u00e4rast Venemaa sissetungi eelmisel aastal s\u00f5jaseisukorra, mis t\u00e4hendab, et 18-60-aastased terved mehed ei tohi kodumaalt lahkuda ning nad v\u00f5idakse iga hetk v\u00e4eteenistusse kutsuda.\nRiiklik juurdlusb\u00fcroo \u00fctles neljap\u00e4eval, et Kiievi linnavalitsuses t\u00f6\u00f6tanud ja \u00fcht s\u00f5jav\u00e4ega seotud osakonda juhtinud mees andis v\u00e4lja v\u00f5ltsdokumente, mis tunnistasid mehed s\u00f5jav\u00e4eteenistusse k\u00f5lbmatuks.\nSellise dokumendiga mees lubatakse \u00fcle piiri.\n\"Teenuse hind \u00fchele inimesele oli 10 000 dollarit,\" \u00fctles juurdlusb\u00fcroo ja lisas, et kahtlusalune tabati teolt, kui ta kolmele inimesele dokumente \u00fcle andis.\nUkraina v\u00f5imud v\u00f5tsid jaanuaris vastu meetmed, millega on tsiviilteenistujad ja m\u00f5nedes kriitilistes sektorites t\u00f6\u00f6tavad mehed s\u00f5jav\u00e4est vabastatud. Eesm\u00e4rk oli peatada v\u00e4eteenistuse eas meeste v\u00e4ljavool.\nAFP \u2013 Balitc News Service"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | Andres Raid: Nordica l\u00e4heb, aga maksumaksjal on ees veel arveid, mida maksma tuleb hakataK\u00f5ik kuus Estonian Airi pankrotipesast v\u00e4lja kanditud ja v\u00e4lja ostetud lennukit on panditud LHV-le ja m\u00fc\u00fca pole seal midagi.\nKui keegi kujutas ette, et Nordicaga on kogu see asi juhtunud mingite saatuslike globaalsete sattumuste koosm\u00f5juna, siis on see kahjuks eksitus. Neile, kes ridade vahelt oskavad lugeda ning lisaks erinevad asjad loogiliselt suudavad kokku viia, pakub asi \u00fcha suuremat l\u00f5bu, mille kahjuks meie maksumaksja t\u00f5rkumata kinni maksab.\nVaatame t\u00e4nase p\u00e4eva seisu, kus asi j\u00e4rjest koomilisemaks l\u00e4heb. Tundub, et meie minister, r\u00e4\u00e4kides lennukite maha m\u00fc\u00fcmisest, ei saa lihtsalt aru t\u00f5siasjast, et TVHs polegi enam midagi maha m\u00fc\u00fca! Minister Michal: Nordica lennukid v\u00f5iks kiiremas korras maha m\u00fc\u00fca. Pisutki terasem pilk selgitab asja, k\u00f5ik andmed seejuures avalikus ruumis saadaval.\nKaks TVHs olevat CRJ-900 lennukit kuuluvad tegelikult LHV pangale, nende vastu panditi neli TVHs arvel olevat CRJ-900 lennukit. (Vaata, Nordica soetab LHV abiga kaks lisalennukit - LHV). Seej\u00e4rel osteti pension\u00e4ride pensionifondi raha eest veel kolmaski veel. (Nordica liisib LHV abiga t\u00e4iendava lennuki - LHV).\nSee pole veel k\u00f5ik - siis veel liidame siia kaks TVH lennukit, mis pandi selle kolmanda garantiiks. Kokkuv\u00f5ttes, k\u00f5ik kuus lennukit on panditud kolme LHV lennuki vastu.\nTsiteerime peategelasi: \u201eInvesteering n\u00e4eb ette, et Transpordi Varahaldus emiteerib 25 miljoni euro ulatuses v\u00f5lakirju, mida LHV pank \u00e4ra ostab. Poole v\u00f5lakirjadest m\u00e4rgivad LHV pensionifondid, poole LHV Pank. K\u00fcsimusele, millise riskiastmega v\u00f5lakirjad on, vastas LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, et tema peab investeeringut v\u00e4ga turvaliseks.\u201c\nKuidas need v\u00f5lad tagatakse?! Kordamine pidi olema tarkuse ema. 2017. aastal Pealinnas ilmunud artiklist \u201eLHV laenab 25 miljonit Nordicale kahe lennuki ostmiseks\u201c loeme: \u201eLHV laenab v\u00f5lakirjana 25 miljonit eurot kaheksaks aastaks, \u00fctles LHV fondide juht Andres Viisemann. Laenu intress on esimesed neli aastat fikseeritud 2,85 protsendi tasemel, lisas ta. Laen vormistatakse v\u00f5lakirjana, millest poole m\u00e4rgivad pensionifondid ja poole pank, r\u00e4\u00e4kis Viisemann. V\u00f5lakirja tagatiseks on neli CRJ900 lennukit, seega on vara h\u00e4sti tagatud, lisas Viisemann.\u201c\nSeega - k\u00f5ik kuus Estonian Airi pankrotipesast v\u00e4lja kanditud ja v\u00e4lja ostetud lennukit on panditud LHV-le ja m\u00fc\u00fca pole seal midagi. Minister, kes oli ise selle petuskeemi loomise ajal \u00fcks \u00e4mmaemandatest (peaministriks oli siis Taavi R\u00f5ivas), on kas midagi \u00e4ra unustanud v\u00f5i k\u00e4ib skeemiehitamine ikka edasi - t\u00f5si k\u00fcll, juba uuel tasemel. \u00dcks on kindel: Eesti maksumaksjal on ees veel arveid k\u00fcll ja k\u00fcll, mida maksma tuleb hakata.\nCui bono?!"}
{"text":"\u00abKui t\u00e4na nii j\u00e4\u00e4b, siis propageerime kelmust!\u00bb End Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imehena esitlenud saarlane astus kohtu ette\u00abMa vabandan,\u00bb s\u00f5nas 52-aastane Marek Stell neljap\u00e4eva hommikul kohtusaalis v\u00e4iksel h\u00e4\u00e4lel, seistes n\u00e4oga kohtu poole. \u00abKas saab meie poole ka \u00f6elda?\u00bb n\u00f5udsid saalis viibinud kannatanud valjuh\u00e4\u00e4lselt. Aastate jooksul pettis Stell kuuelt isikult v\u00e4lja \u00fchtekokku ligi 60 000 eurot.\u00abV\u00f5iks k\u00f5vemini r\u00e4\u00e4kida, julgemalt tunnistada!\u00bb n\u00f5udis \u00fcks petta saanud h\u00e4rrasmees \u00fcle kohtusaali.\nStell p\u00f6\u00f6ras kannatanute poole k\u00fclje. \u00abVabandan,\u00bb s\u00f5nas ta enda ette. Muidu mesimagusat juttu ajanud Stell oli istungi ajaks justkui h\u00e4\u00e4le kaotanud. \u00abK\u00fcljega ei vabandata!\u00bb olid saalisviibijad emotsionaalsed.\nProkur\u00f6ri s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi pettis 52-aastane Marek Stell kolme aasta jooksul kuuelt isikult v\u00e4lja ligi\u00a060 000 eurot. Nimelt esitles mees end kui Rootsi miljard\u00e4ri\u00a0Fredrik Lundbergi t\u00fctre Johanna Lundbergi elukaaslast. Stell j\u00e4ttis ettev\u00f5tjatele mulje kui edukast \u00e4rimehest, kellel on head sidemed erinevate ettev\u00f5tjate ja ka n\u00e4iteks Rootsi pangaga.\n\nMesimagus jutt\n\nNii r\u00e4\u00e4kis ta n\u00e4iteks tennisekooli omanikule Rene Buschile, et hangib tenniselaagri korraldamiseks sponsorlepingu 160 000 euro ulatuses. Hiljem k\u00e4is l\u00e4bi suisa neljamiljoniline sponsorleping. Lepingu kindlustamiseks pidi\u00a0Busch maksma aga 17 256 eurot.\u00a0Stell\u00a0pakkus Buschile\u00a05000 euro eest\u00a0kohta ka\u00a0Rootsi \u00e4ri\u00fchingus.\u00a0Ka ettev\u00f5tja Peeter Anninon, kes lootis Stelliga koos \u00e4ri ajama hakata, j\u00e4i end Rootsi\u00a0miljard\u00e4ri v\u00e4imehena esitlenud ja ilusat juttu r\u00e4\u00e4kinud Stelli uskuma, kandes talle\u00a027 000 eurot.\nMingeid sidemeid Saaremaal elaval Stellil Rootsi panga\u00a0ega miljard\u00e4r\u00a0Fredrik Lundbergiga ei ole. Tegu oli v\u00e4ljam\u00f5eldud identiteedi, v\u00f5ltsitud meiliaadresside ja sotsiaalmeediakontodega.\n\nMarek Alle-Tamm-Stell esitles end Johanna Lundbergi mehena ja nende \u00fchiste kaksikute isana ja kasutas seda v\u00e4idetavalt ohvritelt raha v\u00e4ljapetmiseks\nSaarte H\u00e4\u00e4l\n\nNeljap\u00e4eval toimunud istungil tunnistas Stell end s\u00fc\u00fcdi, v\u00f5ttes omaks ka k\u00f5ikide kannatanute tsiviilhagid.\u00a0\n\u00abKahetsen.\u00bb \u00abSiiralt?\u00bb \u00abSiiralt,\u00bb s\u00f5nas Stell vaiksel h\u00e4\u00e4lel kohtusaalis.\nProkur\u00f6r\u00a0taotleb talle kahe\u00a0aasta, kolme\u00a0kuu ja 28 p\u00e4eva pikkust vangistust, mida ei p\u00f6\u00f6rata aga t\u00e4itmisele, kui mees ei pane viieaastase katseaja jooksul toime \u00fchtegi uut kuritegu.\u00a0\n\nMarek Stell koos kaitsjaga kohtus\nKonstantin Sednev\n\nKohtusaalis lubas Stell, et maksab kannatanutele raha\u00a0tagasi maksimaalselt aasta\u00a0jooksul. Viimane ei j\u00f5udnud lauset l\u00f5petadagi, kui kohtusaal t\u00e4itus naeruga.\u00a0\u00abPalun pealtvaatajatel ja kannatanutel olla viisakad,\u00bb manitses seepeale kohtunik\u00a0Marina Ninaste.\u00a0\nKohtu ees on Stell aga varemgi seisnud. 2017. aastal m\u00f5isteti ta Harju maakohtus s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja v\u00f5ltsimises. Stelli karistati nelja-aastase liitvangistusega, mis asendati 1440 tunni \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6ga.\u00a0\nKohtuniku k\u00fcsimusele, kas mees saaks t\u00e4nagi \u00fcldkasulikku t\u00f6\u00f6d teha, vastas Stell esialgu:\u00a0\u00abViimased kolm aastat on [mind \u2013 toim] \u00e4ra tapnud.\u00bb\u00a0Mees v\u00e4itis, et ajakirjaduses ilmunu on s\u00fcdame puperdama pannud. Hetk hiljem s\u00f5nas ta aga, et saab rahulikku \u00fcldkasulikku t\u00f6\u00f6d siiski teha.\n\n\u00abPatoloogiline valetaja!\u00bb\n\nSaalis viibinud kannatanuid ei rahuldanud prokur\u00f6ri\u00a0soovitud tingimisi vangistus.\u00a0\u00abKas ma saan \u00f5igesti aru, et ei ole reaalne vangistus?\u00bb t\u00e4psustas ettev\u00f5tja Peeter Anninon.\u00a0\u00abKas ma v\u00f5in teiega aus olla, ausatatud kohus? Ma olen seda meest p\u00e4ris kaua tundud,\u00a0ta oli mu s\u00f5ber... Seal istub kurjus isiklikult. Patoloogiline valetaja,\u00bb n\u00e4itas Anninon k\u00e4ega Stelli poole. Viimase pilk oli suunatud maha. \u00abSee, et ta saab tingimisi vangistuse, ongi mehest monstrumi teinud,\u00bb torkas Anninon. \u00abSee ei muuda teda... nagu hane selga vesi.\u00bb\nTa n\u00f5uab koos teiste kannatanutega Stellile reaalset vangistust.\u00a0\nAnninoni k\u00f5nele j\u00e4rgnes \u00fcle kohtusaali kajanud plaksutus.\u00a0S\u00f5na soovis ka pettuse ohvriks langenud\u00a0Rene Busch.\u00a0\u00abKui t\u00e4na nii j\u00e4\u00e4b, siis propageerime kelmust,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta tingimisi vangistusest.\u00a0\u00abMa ei tea, kuidas sa magad, aga sa oled meid k\u00f5iki petnud,\u00bb s\u00f5nas Busch. \u00abSee k\u00f5ik tuleb bumerangina tagasi.\u00bb\u00a0\nMarek Stelli kaitsja Leelo Viil nentis, et kannatanute reaktsioonid on m\u00f5istetavad, ent karistuse m\u00f5istmisel tuleks siiski juhinduda seadustest ja v\u00e4ljakujunenud kohtupraktikast.\u00a0\nKohus teeb otsuse septembri alguses.\u00a0"}
{"text":"Asjatundja: huvide konflikti maandamiseks peaks minister Tsahkna end ettev\u00f5ttest taandamaKriitikud n\u00e4evad huvide konflikti selles, et v\u00e4lisminister Margus Tsahknal (Eesti 200) on siiani osalus kaitset\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5ttes, mis ehitab Ukrainas k\u00e4ivas s\u00f5jas kasutatavaid mobiilseid v\u00e4lihaiglaid. \u00dchingu Korruptsioonivaba Eesti liikme Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul peaks Tsahkna nii ennast kui ka oma l\u00e4hedased ettev\u00f5ttest taandama. Tsahkna eitab huvide konflikti.\nKolmap\u00e4evane Eesti Ekspress kajastas, kuidas Margus Tsahkna aitas 2017. aastal kaitseministrina t\u00f6\u00f6tades ja hiljem riigikogu liikmena edendada Eesti kaitset\u00f6\u00f6stuse huve v\u00e4lismaal. Sel ajal tekkisid tal sektori ettev\u00f5tetega tihedad kontaktid. Seej\u00e4rel lahkus ta poliitikast ja asutas ettev\u00f5tte Defendest, mille alt pakkus s\u00f5jakolletesse v\u00e4lihaiglaid tarnivale ettev\u00f5ttele Semetron teenuseid v\u00e4lisekspordi juhina.\nToimetuselt:\nValitsuses olles tekib eestis \u00f5igus \u00f5elda, kuna eksid ja kuna mitte. Valitsus on juba teinud otsuse, et soetada v\u00e4lihaiglaid. Zahknal n\u00e4pud juba pudrused ja tellimusi tuleb."}
{"text":"Blinken v\u00f5ttis \u00dcRO-s s\u00f5na n\u00e4lja kasutamise vastu relvana (Ajakohastatud!)\u00dcRO, 3. august, AFP-BNS \u2013 USA v\u00e4lisminister Antony Blinken s\u00fc\u00fcdistas neljap\u00e4eval \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogus Venemaad v\u00e4ljapressimises seoses lahkumisega Musta mere viljaleppest.\nTa m\u00f5istis hukka toidunappuse kasutamise relvana.\n\u00dchendriigid v\u00f5tsid teisip\u00e4eval \u00fcle Julgeolekun\u00f5ukogu kuise eesistumise ja Blinken kasutas k\u00f5nepulti, et teha v\u00f5itlusest toidupuuduse vastu, eriti seoses relvakonfliktidega, \u00dcRO kohtumise keskne teema.\n\"N\u00e4lga ei tohi relvaks muuta,\" \u00fctles Blinken n\u00f5ukogule.\n\"Iga selle n\u00f5ukogu liige, iga \u00dcRO liige peaks \u00fctlema Venemaale, et aitab, aitab Musta mere kasutamisest v\u00e4ljapressimiseks,\" lisas ta.\nWashington tahab istungi k\u00f5rvalt v\u00f5tta vastu \u00fchisavalduse, kus m\u00f5istetakse hukka toidu kasutamine s\u00f5jarelvana, \u00fctles kolmap\u00e4eval v\u00e4lisministeeriumi anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud ametnik.\nSeni on avaldusele allkirja andnud juba \u00fcle 75 riigi.\nSamas ei taha Blinken muuta kohtumist \"vastasseisuks Venemaaga\", kinnitas teine ametnik.\nKohtumise keskmes on siiski selgelt Venemaa, tema agressioonis\u00f5da Ukraina vastu ja lahkumine Musta mere teraviljaleppest.\nMoskva keeldus l\u00e4inud kuul pikendamast lepet, mis v\u00f5imaldas Ukraina teravilja eksporti l\u00e4bi Musta mere, viies viljahindade j\u00e4rsu t\u00f5usuni ja andes r\u00e4nga hoobi vaestele riikidele.\n\"Alates sellest kui Venemaa Musta mere algatusest lahti \u00fctles, on nisuhinnad taas 17 protsenti kasvanud,\" m\u00e4rkis USA ametnik.\nBlinken teatab ka 362 miljoni dollari eraldamisest programmidele toidupuuduse ja alatoitumusega v\u00f5itlemiseks tosinkonnas Aafrika riigis ja Haitil, \u00fctles ametnik.\nToidupuuduse all kannatab umbes 345 miljonit inimest 79 riigis, osutas ta.\nN\u00e4lja paljude p\u00f5hjuste seas on lisaks relvakonfliktidele ka kliimamuutus.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Blinken v\u00f5ttis \u00dcRO-s s\u00f5na n\u00e4lja kasutamise vastu relvana (Ajakohastatud!)\u00dcRO, 3. august, AFP-BNS \u2013 USA v\u00e4lisminister Antony Blinken s\u00fc\u00fcdistas neljap\u00e4eval \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogus Venemaad v\u00e4ljapressimises seoses lahkumisega Musta mere viljaleppest.\nTa m\u00f5istis hukka toidunappuse kasutamise relvana.\n\u00dchendriigid v\u00f5tsid teisip\u00e4eval \u00fcle Julgeolekun\u00f5ukogu kuise eesistumise ja Blinken kasutas k\u00f5nepulti, et teha v\u00f5itlusest toidupuuduse vastu, eriti seoses relvakonfliktidega, \u00dcRO kohtumise keskne teema.\n\"N\u00e4lga ei tohi relvaks muuta,\" \u00fctles Blinken n\u00f5ukogule.\n\"Iga selle n\u00f5ukogu liige, iga \u00dcRO liige peaks \u00fctlema Venemaale, et aitab, aitab Musta mere kasutamisest v\u00e4ljapressimiseks,\" lisas ta.\nWashington tahab istungi k\u00f5rvalt v\u00f5tta vastu \u00fchisavalduse, kus m\u00f5istetakse hukka toidu kasutamine s\u00f5jarelvana, \u00fctles kolmap\u00e4eval v\u00e4lisministeeriumi anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud ametnik.\nSeni on avaldusele allkirja andnud juba \u00fcle 75 riigi.\nSamas ei taha Blinken muuta kohtumist \"vastasseisuks Venemaaga\", kinnitas teine ametnik.\nKohtumise keskmes on siiski selgelt Venemaa, tema agressioonis\u00f5da Ukraina vastu ja lahkumine Musta mere teraviljaleppest.\nMoskva keeldus l\u00e4inud kuul pikendamast lepet, mis v\u00f5imaldas Ukraina teravilja eksporti l\u00e4bi Musta mere, viies viljahindade j\u00e4rsu t\u00f5usuni ja andes r\u00e4nga hoobi vaestele riikidele.\n\"Alates sellest kui Venemaa Musta mere algatusest lahti \u00fctles, on nisuhinnad taas 17 protsenti kasvanud,\" m\u00e4rkis USA ametnik.\nBlinken teatab ka 362 miljoni dollari eraldamisest programmidele toidupuuduse ja alatoitumusega v\u00f5itlemiseks tosinkonnas Aafrika riigis ja Haitil, \u00fctles ametnik.\nToidupuuduse all kannatab umbes 345 miljonit inimest 79 riigis, osutas ta.\nN\u00e4lja paljude p\u00f5hjuste seas on lisaks relvakonfliktidele ka kliimamuutus.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Blinken s\u00fc\u00fcdistas \u00dcRO JNs Venemaad n\u00e4lja kasutamises relvanaUSA v\u00e4lisminister Antony Blinken s\u00fc\u00fcdistas t\u00e4na \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogus Venemaad v\u00e4ljapressimises seoses lahkumisega Musta mere viljaleppest.Ta m\u00f5istis hukka toidunappuse kasutamise relvana.\n\u00dchendriigid v\u00f5tsid teisip\u00e4eval \u00fcle Julgeolekun\u00f5ukogu kuise eesistumise ja Blinken kasutas k\u00f5nepulti, et teha v\u00f5itlusest toidupuuduse vastu, eriti seoses relvakonfliktidega, \u00dcRO kohtumise keskne teema.\n\u00abN\u00e4lga ei tohi relvaks muuta,\u00bb \u00fctles Blinken n\u00f5ukogule.\n\u00abIga selle n\u00f5ukogu liige, iga \u00dcRO liige peaks \u00fctlema Venemaale, et aitab, aitab Musta mere kasutamisest v\u00e4ljapressimiseks,\u00bb lisas ta.\nWashington tahab istungi k\u00f5rvalt v\u00f5tta vastu \u00fchisavalduse, kus m\u00f5istetakse hukka toidu kasutamine s\u00f5jarelvana, \u00fctles kolmap\u00e4eval v\u00e4lisministeeriumi anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da soovinud ametnik.\nSeni on avaldusele allkirja andnud juba \u00fcle 75 riigi.\nSamas ei taha Blinken muuta kohtumist \u00abvastasseisuks Venemaaga\u00bb, kinnitas teine ametnik.\nKohtumise keskmes on siiski selgelt Venemaa, tema agressioonis\u00f5da Ukraina vastu ja lahkumine Musta mere teraviljaleppest.\nMoskva keeldus l\u00e4inud kuul pikendamast lepet, mis v\u00f5imaldas Ukraina teravilja eksporti l\u00e4bi Musta mere, viies viljahindade j\u00e4rsu t\u00f5usuni ja andes r\u00e4nga hoobi vaestele riikidele.\n\u00abAlates sellest kui Venemaa Musta mere algatusest lahti \u00fctles, on nisuhinnad taas 17 protsenti kasvanud,\u00bb m\u00e4rkis USA ametnik.\nBlinken teatab ka 362 miljoni dollari eraldamisest programmidele toidupuuduse ja alatoitumusega v\u00f5itlemiseks tosinkonnas Aafrika riigis ja Haitil, \u00fctles ametnik.\nToidupuuduse all kannatab umbes 345 miljonit inimest 79 riigis, osutas ta.\nN\u00e4lja paljude p\u00f5hjuste seas on lisaks relvakonfliktidele ka kliimamuutus."}
{"text":"Kallineva eluga rinda pistvad \u00fcli\u00f5pilased kasutavad p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngana fiktiivabieluTeise kursuse \u00fcli\u00f5pilane Toomas, kelle \u00f5ige t\u00e4isnimi j\u00e4\u00e4b delikaatsetel p\u00f5hjustel vaid toimetuse teada, t\u00e4histas eelmisel kuul oma tudengist abikaasaga esimest pulma-aastap\u00e4eva.\nEnne abiellumist oli noorpaar teineteist tundnud k\u00f5igest paar kuud. Hoolimata aastasest abielustaa\u017eist pole Toomas oma naisega kunagi suhtes olnud ega ela temaga koos.\nMilleks siis abielu? Sel pealtn\u00e4ha ehtsal kooselul on s\u00fcgavam p\u00f5hjus: Toomas abiellus selleks, et kergendada \u00f5pingute ajal teda rahaliselt toetavate vanemate majanduslikku koormat.\nSissetulekust ei piisa\nJa ta pole ainus tudeng, kes on sellise sammu astunud, et oma rahalist kitsikust leevendada. V\u00f5rreldes eelmise aastaga on Eestis tarbijahinnaindeks t\u00f5usnud 9 protsendi v\u00f5rra ehk elu l\u00e4heb \u00fcha kallimaks, kuid noorte sissetulekud ei j\u00f5ua nende muutustega sammu pidada.\nEesti Panga andmetel t\u00f6\u00f6tas m\u00f6\u00f6dunud aastal k\u00f5rgkooli k\u00f5rvalt 68 protsenti bakalaureuse- ja magistriastme tudengitest. Enamik neist oli t\u00f6\u00f6l poole kohaga. Kooli t\u00f5ttu on \u00fcli\u00f5pilased ametis peamiselt teenindus- ja toitlustusvaldkonnas, kus palk on miinimumil\u00e4hedane. T\u00e4navu t\u00e4hendab see, et poole kohaga toidukohas t\u00f6\u00f6tava noore kuupalk on ligi 360 eurot.\nKuid samas on 360-eurone kuusissetulek juba piisavalt suur, et \u00fcli\u00f5pilane saaks taotleda toimetulekutoetust. \u00dc\u00fcriks, toiduks ning l\u00f5butsemiseks 360 eurost aga ei piisa. Nii ongi tudengid hakanud otsima loovaid viise oma sissetuleku suurendamiseks ning \u00fcks selline v\u00f5imalus on fiktiiv- v\u00f5i libaabielu, kus riikliku rahalise toetuse nimel s\u00f5lmitakse ametlik kooseluliit kas v\u00f5i v\u00f5hiv\u00f5\u00f5raga.\nFiktiivabielu on levinud seet\u00f5ttu, et abielludes moodustavad kuni 24-aastased noored uue leibkonna, ning piisava sissetuleku puudumise korral toetab riik sellist v\u00e4rsket perekonda 440 euroga kuus. See on tudengitele elamiskulude katmiseks tihti juba piisav. Kuna toetus laekub v\u00f5rdsete osadena m\u00f5lemale abikaasale, ei ole neil selle raha jagamiseks vaja isegi omavahel kokku puutuda.\nSotsiaalkindlustusameti andmetel sai t\u00e4navu juulis seesugust toimetulekutoetust 70 tartumaalast vanuses 20\u201324 aastat. Talvel on toetuse saajate hulk \u00fcldjuhul suurem.\nStatistikaameti andmetel s\u00f5lmiti Eestis eelmisel aastal 21. sajandi kohta rekordarv abielusid. Tartus oli neid 730, kusjuures 20\u201324-aastastest tartumaalastest abiellus 51 meest ja 82 naist.\nPole vaja p\u00f5hjendada\nTartu rahvastikutoimingute osakonna juht Kristina Aabrams ja Tallinna perekonnaseisuametite juhataja Kristi Kail pole siiski t\u00e4heldanud massilist libaabielude s\u00f5lmimist.\nKa ei n\u00e4e nad p\u00f5hjust abielueelseks kontrollimiseks ehk noortel ei ole vaja oma motiive t\u00f5endada. Kui pettus hiljem t\u00f5esti avastatakse, siis Kristi Kaili s\u00f5nul selgitatakse see v\u00e4lja teiste ametkondade toimingute k\u00e4igus. Perekonnaseisuametnikel selleks p\u00e4devust pole.\nKuna toetus laekub v\u00f5rdsete osadena m\u00f5lemale abikaasale, ei ole neil selle raha jagamiseks vaja isegi omavahel kokku puutuda.\n\nKuigi ametlik statistika selle kohta puudub, v\u00f5ib tudengite lugusid kuulates m\u00e4rgata trendi, et noored eelistavad suure uhke pulmapeo asemel oma liidu s\u00f5lmida lihtsalt ja odavamalt, ametniku kabinetis allkirja andes.\nKabinetis otsustas abielluda ka tudeng Artur, kelle nimi j\u00e4\u00e4b samuti delikaatsetel p\u00f5hjustel toimetuse teada. Abielludes olid Artur ja ta kaasa sisuliselt kaks v\u00f5\u00f5rast inimest, kuid ajapikku said neist l\u00e4hedased.\nAvalik saladus\nErinevalt Toomasest elabki Artur n\u00fc\u00fcd oma abikaasaga koos, kuid sarnaselt Toomase abieluga tuli ka nende liidu s\u00f5lmimise m\u00f5te s\u00f5pradevahelisest vestlusest ja majanduslikel kaalutlusel.\nNii Toomase kui Arturi abielu on nii-\u00f6elda avalik saladus. Enamik nende s\u00f5prus- ja tutvusringkonnast on asjaga kursis, kuid sellest eriti ei r\u00e4\u00e4gita. \u00abMa ei eputa sellega. See on lihtsalt naljakas fakt,\u00bb \u00fctles Toomas.\nKa hoiavad m\u00f5lemad noormehed abielu saladuses oma vanemate ees. Toomas l\u00fckkas vanematele r\u00e4\u00e4kimist nii pikalt edasi, et n\u00fc\u00fcd on juba liiga hilja, enda s\u00f5nul proovib ta ebavajalikku pinget ja \u00e4revust v\u00e4ltida. Samas ei usu ta, et vanemad idee hukka m\u00f5istaksid. \u00abMa ei m\u00f5elnud sellest r\u00e4\u00e4kimisele. Ja siis oli juba tehtud ja n\u00fc\u00fcd ma arvan, et on liiga hilja,\u00bb s\u00f5nas Toomas.\nNoored saavad abielludes taotleda toimetulekutoetust, mida makstakse 24. eluaastani. Mitmed paarid otsustavad siis oma abielu lahutada. Toomas ja Artur ei ole lahutuse peale m\u00f5elnud, nad plaanivad asja rahulikult v\u00f5tta.\nV\u00f5imalike pingete ja probleemide v\u00e4ltimiseks on neil m\u00f5lemal s\u00f5lmitud lahusvaraleping ning Digiloos m\u00e4rgitud vastutavateks vanemad. Kuid n\u00e4iteks \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel ametlikule abikaasale langevast v\u00f5lakohustusest ei ole kummalgi paaril juttu olnud. Toomase s\u00f5nul on tal abikaasaga vaikiv kokkulepe: \u00abMeil on omavaheline usaldus, et lihtsalt ei v\u00f5ta laenu.\u00bb\nArtur ja ta partner on v\u00f5lakohustusest r\u00e4\u00e4kinud ning j\u00f5udsid samuti j\u00e4reldusele, et laenu ei tasu v\u00f5tta.\n\n  Kommentaar \n  \nT\u00dc kriminoloogia professor Jaan Ginter\nP\u00e4rnu Postimees\nAbikaasa \u00fclalpidamiskohustus s\u00e4ilib olenemata sellest, kui vastutavateks on m\u00e4rgitud n\u00e4iteks vanemad. Haigestumise v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse korral peab seaduslik abikaasa hoolitsema oma teise poole eest.\nKuna Eesti seaduste kohaselt v\u00f5ib \u00fclalpidamiskohustus teatud juhtudel rakenduda ka p\u00e4rast abielu lahutamist, v\u00f5ib olukord noorpaari jaoks l\u00f5ppeda hoopis millegi muuga, kui esialgu plaanitud.\nKuigi fiktiivabielu t\u00f5estamine on raske ja keeruline protsess, siis juhul, kui kelmus t\u00f5estust leiab, v\u00f5ib see l\u00f5ppeda lausa kuni kolmeaastase vanglakaristusega. Kuna enamik fiktiivabieludega seotud juhtumeid puudutab migratsiooni ja kodakondsuse taotlemist, siis \u00fcldjuhul ei j\u00f5ua \u00fcli\u00f5pilaste libaabielud kohtusaali. Kui see siiski juhtub, on tagaj\u00e4rjed karmid.\nFiktiivabielusid uurib ning paljastab politsei- ja piirivalveamet.\nJaan Ginter, Tartu \u00fclikooli kriminoloogia professor\n\n"}
{"text":"Kallineva eluga rinda pistvad \u00fcli\u00f5pilased kasutavad p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngana fiktiivabieluRIIK TOETAB. Abielludes moodustavad kuni 24-aastased noored uue leibkonna ning piisava sissetuleku puudumise korral toetab riik sellist perekonda 440 euroga kuus.Teise kursuse \u00fcli\u00f5pilane Toomas, kelle \u00f5ige t\u00e4isnimi j\u00e4\u00e4b delikaatsetel p\u00f5hjustel vaid toimetuse teada, t\u00e4histas eelmisel kuul oma tudengist abikaasaga esimest pulma-aastap\u00e4eva.Enne abiellumist oli noorpaar teineteist tundnud k\u00f5igest paar kuud. Hoolimata aastasest abielustaa\u017eist pole Toomas oma naisega kunagi suhtes olnud ega ela temaga koos.Milleks siis abielu? Sel pealtn\u00e4ha ehtsal kooselul on s\u00fcgavam p\u00f5hjus: Toomas abiellus selleks, et kergendada \u00f5pingute ajal teda rahaliselt toetavate vanemate majanduslikku koormat.Sissetulekust ei piisaJa ta pole ainus tudeng, kes on sellise sammu astunud, et oma rahalist kitsikust leevendada. V\u00f5rreldes eelmise aastaga on Eestis tarbijahinnaindeks t\u00f5usnud 9 protsendi v\u00f5rra ehk elu l\u00e4heb \u00fcha kallimaks, kuid noorte sissetulekud ei j\u00f5ua nende muutustega sammu pidada.Eesti Panga andmetel t\u00f6\u00f6tas m\u00f6\u00f6dunud aastal k\u00f5rgkooli k\u00f5rvalt 68 protsenti bakalaureuse- ja magistriastme tudengitest. Enamik neist oli t\u00f6\u00f6l poole kohaga. Kooli t\u00f5ttu on \u00fcli\u00f5pilased ametis peamiselt teenindus- ja toitlustusvaldkonnas, kus palk on miinimumil\u00e4hedane. T\u00e4navu t\u00e4hendab see, et poole kohaga toidukohas t\u00f6\u00f6tava noore kuupalk on ligi 360 eurot.Kuid samas on 360-eurone kuusissetulek juba piisavalt suur, et \u00fcli\u00f5pilane saaks taotleda toimetulekutoetust. \u00dc\u00fcriks, toiduks ning l\u00f5butsemiseks 360 eurost aga ei piisa. Nii ongi tudengid hakanud otsima loovaid viise oma sissetuleku suurendamiseks ning \u00fcks selline v\u00f5imalus on fiktiiv- v\u00f5i libaabielu, kus riikliku rahalise toetuse nimel s\u00f5lmitakse ametlik kooseluliit kas v\u00f5i v\u00f5hiv\u00f5\u00f5raga.Fiktiivabielu on levinud seet\u00f5ttu, et abielludes moodustavad kuni 24-aastased noored uue leibkonna, ning piisava sissetuleku puudumise korral toetab riik sellist v\u00e4rsket perekonda 440 euroga kuus. See on tudengitele elamiskulude katmiseks tihti juba piisav. Kuna toetus laekub v\u00f5rdsete osadena m\u00f5lemale abikaasale, ei ole neil selle raha jagamiseks vaja isegi omavahel kokku puutuda.Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai t\u00e4navu juulis seesugust toimetulekutoetust 70 tartumaalast vanuses 20-24 aastat. Talvel on toetuse saajate hulk \u00fcldjuhul suurem.Statistikaameti andmetel s\u00f5lmiti Eestis eelmisel aastal 21. sajandi kohta rekordarv abielusid. Tartus oli neid 730, kusjuures 20-24-aastastest tartumaalastest abiellus 51 meest ja 82 naist.Pole vaja p\u00f5hjendadaTartu rahvastikutoimingute osakonna juht Kristina Aabrams ja Tallinna perekonnaseisuametite juhataja Kristi Kail pole siiski t\u00e4heldanud massilist libaabielude s\u00f5lmimist.Ka ei n\u00e4e nad p\u00f5hjust abielueelseks kontrollimiseks ehk noortel ei ole vaja oma motiive t\u00f5endada. Kui pettus hiljem t\u00f5esti avastatakse, siis Kristi Kaili s\u00f5nul selgitatakse see v\u00e4lja teiste ametkondade toimingute k\u00e4igus. Perekonnaseisuametnikel selleks p\u00e4devust pole.Kuigi ametlik statistika selle kohta puudub, v\u00f5ib tudengite lugusid kuulates m\u00e4rgata trendi, et noored eelistavad suure uhke pulmapeo asemel oma liidu s\u00f5lmida lihtsalt ja odavamalt, ametniku kabinetis allkirja andes.Kabinetis otsustas abielluda ka tudeng Artur, kelle nimi j\u00e4\u00e4b samuti delikaatsetel p\u00f5hjustel toimetuse teada. Abielludes olid Artur ja ta kaasa sisuliselt kaks v\u00f5\u00f5rast inimest, kuid ajapikku said neist l\u00e4hedased.Avalik saladusErinevalt Toomasest elabki Artur n\u00fc\u00fcd oma abikaasaga koos, kuid sarnaselt Toomase abieluga tuli ka nende liidu s\u00f5lmimise m\u00f5te s\u00f5pradevahelisest vestlusest ja majanduslikel kaalutlusel.Nii Toomase kui Arturi abielu on nii-\u00f6elda avalik saladus.Enamik nende s\u00f5prus- ja tutvusringkonnast on asjaga kursis, kuid sellest eriti ei r\u00e4\u00e4gita. \u00abMa ei eputa sellega. See on lihtsalt naljakas fakt,\u00bb \u00fctles Toomas.Ka hoiavad m\u00f5lemad noormehed abielu saladuses oma vanemate ees. Toomas l\u00fckkas vanematele r\u00e4\u00e4kimist nii pikalt edasi, et n\u00fc\u00fcd on juba liiga hilja, enda s\u00f5nul proovib ta ebavajalikku pinget ja \u00e4revust v\u00e4ltida. Samas ei usu ta, et vanemad idee hukka m\u00f5istaksid. \u00abMa ei m\u00f5elnud sellest r\u00e4\u00e4kimisele. Ja siis oli juba tehtud ja n\u00fc\u00fcd ma arvan, et on liiga hilja,\u00bb s\u00f5nas Toomas.Noored saavad abielludes taotleda toimetulekutoetust, mida makstakse 24. eluaastani. Mitmed paarid otsustavad siis oma abielu lahutada. Toomas ja Artur ei ole lahutuse peale m\u00f5elnud, nad plaanivad asja rahulikult v\u00f5tta.V\u00f5imalike pingete ja probleemide v\u00e4ltimiseks on neil m\u00f5lemal s\u00f5lmitud lahusvaraleping ning Digiloos m\u00e4rgitud vastutavateks vanemad. Kuid n\u00e4iteks \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel ametlikule abikaasale langevast v\u00f5lakohustusest ei ole kummalgi paaril juttu olnud. Toomase s\u00f5nul on tal abikaasaga vaikiv kokkulepe: \u00abMeil on omavaheline usaldus, et lihtsalt ei v\u00f5ta laenu.\u00bbArtur ja ta partner on v\u00f5lakohustusest r\u00e4\u00e4kinud ning j\u00f5udsid samuti j\u00e4reldusele, et laenu ei tasu v\u00f5tta.KOMMENTAARJAAN GINTERTartu \u00fclikooli kriminoloogia professorAbikaasa \u00fclalpidamiskohustus s\u00e4ilib olenemata sellest, kui vastutavateks on m\u00e4rgitud n\u00e4iteks vanemad. Haigestumise v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse korral peab seaduslik abikaasa hoolitsema oma teise poole eest.Kuna Eesti seaduste kohaselt v\u00f5ib \u00fclalpidamiskohustus teatud juhtudel rakenduda ka p\u00e4rast abielu lahutamist, v\u00f5ib olukord noorpaari jaoks l\u00f5ppeda hoopis millegi muuga, kui esialgu plaanitud.Kuigi fiktiivabielu t\u00f5estamine on raske ja keeruline protsess, siis juhul, kui kelmus t\u00f5estust leiab, v\u00f5ib see l\u00f5ppeda lausa kuni kolmeaastase vanglakaristusega. Kuna enamik fiktiivabieludega seotud juhtumeid puudutab migratsiooni ja kodakondsuse taotlemist, siis \u00fcldjuhul ei j\u00f5ua \u00fcli\u00f5pilaste libaabielud kohtusaali. Kui see siiski juhtub, on tagaj\u00e4rjed karmid.Fiktiivabielusid uurib ning paljastab politsei- ja piirivalveamet.\"Kuna toetus laekub v\u00f5rdsete osadena m\u00f5lemale abikaasale, ei ole neil selle raha jagamiseks vaja isegi omavahel kokku puutuda.\"LII RANNIKU ILLUSTRATSIOONCARMEN HALLIM\u00c4E"}
{"text":"Politsei appi! Tallinnas jahitakse Savisaare p\u00e4randi rikkujatJuuli teisel n\u00e4dalal pandi toime k\u00f5lvatu tegu Tallinna linnakunsti kallal: Musum\u00e4el v\u00e4rviti selga ihupesu Tauno Kangro skulptuurile \u201eHetk enne suudlust\u201c (pildil). N\u00fc\u00fcd aetakse k\u00f5lvatuse tegijat taga.Ebakultuurse inimese tabamiseks pole esimese hooga h\u00e4id eeldusi. Tallinna kesklinna linnaosavanem Monika Haukan\u00f5mm on avalduses politseile andnud teada, et info pealtn\u00e4gijate kohta puudub. Samuti pole turvakaamerate salvestisi.N\u00fc\u00fcdseks on pealev\u00e4rvitud ihupesu kujult eemaldatud ning mees ja naine saavad Musum\u00e4el 6 musutada j\u00e4lle aadama- ja eeva\u00fclikonnas. Sellel oli ka oma hind. Avalduses politseile \u00f6eldakse, et lepingupartner puhastas kuju 24 euro eest, millele lisandus veel k\u00e4ibemaks 4,80 eurot.K\u00fcsimusele, kas k\u00f5lvatu tabamisel n\u00f5utakse talt puhastuskulu tagasi, j\u00e4tab Tallinna kesklinna valitsuse pressiesindaja Mathi Kivi vastamata. \u201eEnnek\u00f5ike on oluline tabada skulptuuri rikkuja ning anda s\u00f5num, et igasugusel vandalismil on \u00f5iguslikud ja rahalised tagaj\u00e4rjed,\u201c \u00fctleb Kivi. \u201e\u00dckski tegu ei j\u00e4\u00e4 karistuseta ning loodetavasti paneb see inimesi m\u00f5tlema ja aitab \u00e4ra hoida j\u00e4rgmist rikkumist.\u201cPolitsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Britta Sepa s\u00f5nul on juhtunu asjus alustatud menetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis r\u00e4\u00e4gib varavastasest s\u00fc\u00fcteost v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtusliku asja ja varalise \u00f5iguse vastu. K\u00e4ttesaamisel ja s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisel v\u00f5ib karistus olla kuni 1200 eurot v\u00f5i arest.\u201eK\u00f5ik juhtunu asjaolud, sealhulgas teo toimepanija, on veel v\u00e4ljaselgitamisel,\u201c t\u00e4psustab Sepp.Graniitskulptuuri autor on Tauno Kangro ning see asub Musum\u00e4el koos s\u00f5sarskulptuuriga \u201eHetk p\u00e4rast suudlust\u201c aastast 2007. Kangro on hiljutist sodimist kommenteerinud Elu24-le nii, et teo taga v\u00f5ivad olla feministid: \u201eV\u00f5ib-olla on tegu nn nais\u00f5iguslastega, kes vihkavad k\u00f5iki ja k\u00f5ike, aga eriti alasti naisfiguuri k\u00e4sitlemist kunstis.\u201cOmal ajal tekitas furoori Musum\u00e4e skulptuuride s\u00fcnnilugu. Need l\u00e4ksid linnale maksma ligemale pool miljonit eurot ning selleks korraldati \u00fche osalejaga riigihange, mille v\u00f5itis Keskerakonda kuulunud Kangro.Kunstnike liidu president Jaan Elken pidas Kangro (j\u00e4rjekordsete) kujude konkursita j\u00f5udmist linnapilti kahetsusv\u00e4\u00e4rseks. Sel ajal valitses linna Edgar Savisaar. \u201eKurb, et sellisel moel linna skulptuurid tekivad,\u201c selgitas Elken toona, et Tallinnas valitakse skulptuurid linnavalitsuse kabinettides salaja ja need j\u00f5uavad linnapilti kunstnikele \u00fcllatusena. Tema hinnangul soodustab selline k\u00e4itumine korruptsiooni, sest skulptuuride valimine pole avalik.Tallinna opositsioon pani toona v\u00f5rdlusm\u00e4rgi linnapea Edgar Savisaare ja Moskva linnapea Juri Lu\u017ekovi vahele - ka viimasel oli oma ihuskulptor Zurab Tsereteli, kelle \u201e\u0161ed\u00f6\u00f6vreid\u201c oli kogu linn t\u00e4is. \u00dchtlasi soovis opositsioon saada aimu, kas sarnasus on juhuslik v\u00f5i taotluslik.Skulptuuride avamisel, kus oli platsis ka Savisaar, r\u00e4\u00e4kis Kangro aga kujude h\u00fcvedest: neid tehti mitme mehega v\u00e4hemalt 12 kuud ning need on m\u00f5eldud tekitama positiivseid emotsioone, \u00fcksteisem\u00f5istmist ja armastust.Tallinna keskklinna valitsusMARVEL RIIK"}
{"text":"Tartumaa naine tahtis veebi kaudu osta kontserdipiletit, kahju 671 eurotPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tartumaal elav naine, kes soovis l\u00e4bi \u00fche m\u00fc\u00fcgikeskkonna osta omale Goldplay kontserdipiletit.\nNaine tasus \u00fclekandega piletite eest, kuid t\u00e4naseni ei ole piletid naiseni j\u00f5udnud. Ka ei vasta keegi klienditoe kontaktidelt.\nKahju on 671 eurot ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"F\u00e4nni p\u00fc\u00fcdlused Coldplay pileteid soetada l\u00f5ppesid kriminaalmenetlusegaPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tartumaal elav naine, kes soovis l\u00e4bi \u00fche m\u00fc\u00fcgikeskkonna osta endale Briti b\u00e4ndi Coldplay kontserdipiletit.Naine tasus \u00fclekandega piletite eest, kuid t\u00e4naseni ei ole piletid temani j\u00f5udnud. Samuti pole keegi talle vastanud ka klienditoe kontaktidelt.\nP\u00f5hjustatud rahaline kahju on 671 eurot ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Mis juhtusPiirkonnapolitseinik aitas p\u00e4\u00e4sta herilase n\u00f5elatud mehe eluL\u00f5una prefektuuri teatel helistas 26. juuli \u00f5htul h\u00e4irekeskusesse mees, keda oli R\u00f5uge vallas n\u00f5elanud herilane. Mees oli autoroolis, kui tundis j\u00e4rsku, et tema kael l\u00e4heb turse ning tal on raske hingata. H\u00e4irekeskusest v\u00f5eti \u00fchendust Kagu politseijaoskonna v\u00e4lijuhiga, kes n\u00e4gi kaardilt, et s\u00fcndmuskohale on k\u00f5ige l\u00e4hemal juba t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5petanud piirkonnapolitseinik Ranno.V\u00e4lijuht v\u00f5ttis piirkonnapolitseinikuga \u00fchendust, kes pani ruttu autole h\u00e4\u00e4led sisse ja t\u00f5ttas umbes 5 km kaugusel olnud mehele appi. Kuna politseinik on kohalik elanik, siis ei olnud mehe leidmine keeruline. S\u00fcndmuskohale j\u00f5udes asus politseinik kohe h\u00e4irekeskuse juhiste toel meest aitama ja jahutas veepudeliga tema kaela, mis oli turses.M\u00f5ne aja p\u00e4rast j\u00f5udis s\u00fcndmuskohale p\u00e4\u00e4steamet, kellel oli olemas k\u00fclmakott, mida sai kasutada turse alandamiseks. Peagi oli kohal ka kiirabi, kes viis allergilise reaktsiooni saanud mehe haiglasse.H\u00e4das olnud mees t\u00e4nas politseinikku, kes n\u00fc kiirelt talle appi tuti ja teda kiirabi saabumiseni aitas. Kui kiirabi kannatanu haiglasse viis, s\u00f5itis piirkonnapolitseinik mehe autoga koju, kust kolleegid selle \u00f5htul haigla juurde viisid.Autojuhi \u00e4pardus l\u00f5ppes ratturile haiglas31. juuli varahommikul toimus liiklus\u00f5nnetus Valgas Kuperjanovi tn 7 juures. S\u00f5iduautot Audi A4 Avant juhtinud 64-aastase mehe jalg takerdus p\u00f5randamati taha, juht vajutas piduri asemel gaasi ja s\u00f5itis otsa vastassuunav\u00f6\u00f6ndis jalgrattaga s\u00f5itnud 52-aastasele naisele. Jalgrattur toimetati haiglasse.Rattur p\u00f5rkus \u00f5ppes\u00f5iduautoga30. juuli pealel\u00f5unal juhtus liiklus\u00f5nnetus V\u00f5ru linnas Koreli tn 26 juures. 48-aastane mees s\u00f5itis jalgrattaga ja ei m\u00e4rganud vasakult l\u00e4henevat s\u00f5iduautot \u0160koda, mida juhtis 17-aastane neiu, toimus kokkup\u00f5rge. Jalgrattur toimetati haiglasse.V\u00e4ikelaps j\u00e4i autosse luku taha29. juulil kella 15 ajal helistas h\u00e4irekeskusesse murelik vanaema P\u00f5lvas ning teatas, et auto uksed l\u00e4ksid kogemata lukku ja v\u00f5tmed j\u00e4id sisse. Autosse j\u00e4i v\u00e4ikelaps. Kohale saabunud p\u00e4\u00e4stjad avasid ukse ning andsid lapse vanaemale \u00fcle.Libapolitseinik t\u00fchjendas pangakontoPolitseile poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav mees, kes oli saanud end politseinikuna esitlenud inimeselt k\u00f5ne, milles k\u00fcsiti ohvri pangakonto koode. Kelm selgitas mehele, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud ning nende t\u00f5kestamiseks on vaja koode. Mees andis pahaaimamatult oma PIN-koodid, ent avastas siis hiljem, et tema Coop kontolt on kadunud 1070 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.Kuurip\u00f5lengus h\u00e4vis tehnika29. juuli \u00f6\u00f6sel sai h\u00e4irekeskus teate, et P\u00f5lvamaal R\u00e4pina vallas Sillap\u00e4\u00e4 k\u00fclas on p\u00f5lema s\u00fcttinud kuur m\u00f5\u00f5tmetega 7x20 meetrit. P\u00e4\u00e4stjate kohale saabudes p\u00f5les kuur lauseleegis. Kuuris hoiti k\u00fcttepuid ning l\u00e4hedal asus ka garaa\u017e ning elumaja. P\u00e4\u00e4stjatel \u00f5nnestus tulekahjule piir panna tunni ajaga. Tulekahjus h\u00e4visid t\u00e4ielikult \u00fcks auto ning paat ja kannatada said ka hoone l\u00e4heduses olevad kaks autot ja mootorratast. Tulekahju sai t\u00f5en\u00e4oliselt alguse etektrijuhtmestikust.L\u00f5hnadega juht s\u00f5itis kraavi31. juulil kella 23 ajal toimus liiklus\u00f5nnetus P\u00f5lva maakonnas P\u00f5lva vahas Mooste alevikus Pargi tee 6 juures. Alkoholijoobe tunnustega 33-aastane mees kaotas s\u00f5iduki Volkswagen Passat juhitavuse ja s\u00f5itis kraavi. Juht toimetati haiglasse.Reisijad j\u00e4id bussi l\u00f5ksu29. juuli \u00f5htupoolikul sai h\u00e4irekeskus teate, et P\u00f5lvamaal R\u00e4pina vallas Viira k\u00fclas on buss kraavi vajunud ning inimesed ei saa v\u00e4lja. P\u00e4\u00e4stjad kaevasid ukse avamiseks labidaga takistavat pinnast. \u00d5nnetuses keegi kannatada ei saanud.\u017digulijuht lahkus avariipaigalt26. juulil kella 21 ajal k\u00e4isid p\u00e4\u00e4stjad V\u00f5ru vallas Meegom\u00e4e k\u00fclas s\u00f5iduauto \u017diguliga juhtunud liiklusavariil, kus k\u00f5rvaldasid s\u00fcttimisohu, milleks eemaldasid akult juhtmed. Klaasikillud p\u00fchiti tee \u00e4\u00e4rde. Juhti auto l\u00e4hedusest leida ei \u00f5nnestunud.Hooletu autojuht saatis tsiklimehe haiglasse28. juuli hommikul juhtus liiklus\u00f5nnetus Valgamaal Valga vallas Laatre alevikus. 56-aastane mees s\u00f5itis s\u00f5iduautoga Seat kinnistult ette peateel liikunud mootorrattale Kawasaki, mida juhtis 48-aastane mees. Kiirabi toimetas mootorratturi haiglasse.Suits tegi pahandust31. juulil keha 14 ajal teatati h\u00e4irekeskusele, et V\u00f5ru vahas Hanikase k\u00fclas ajab ahi suitsu sisse. P\u00e4\u00e4stjad tuulutasid ruumid ning omaniku \u00fclesandeks j\u00e4i kutsuda spetsialist, kes ahju \u00fcle vaatab.Sama p\u00e4eva \u00f5htupoolikul teatati h\u00e4irekeskusele h\u00e4irivast suitsust Otep\u00e4\u00e4 vahas Pedjam\u00e4e k\u00fclas. P\u00e4\u00e4stjad palusid tiigi \u00e4\u00e4rde tehtud l\u00f5kke kustutada."}
{"text":"Coldplay kontserdi piletite m\u00fc\u00fck ei ole ka Eestis l\u00e4inud ootusp\u00e4raselt: politsei teatas kelmusest TartumaalJ\u00e4rgmise aasta suvel Soomes esineva Coldplay kontsertide piletid l\u00e4ksid m\u00fc\u00fcgist kui soojad saiad. Tartumaal pileteid soovinud naisterahvas maksis t\u00fchjade k\u00e4te eest kopsaka summa.\nPolitsei - ja Piirivalveamet teatas 4.08.23 kelmusest Tartumaal.\n\u201ePolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tartumaal elav naine, kes soovis l\u00e4bi \u00fche m\u00fc\u00fcgikeskkonna osta omale Goldplay kontserdipiletit. Naine tasus \u00fclekandega piletite eest, kuid t\u00e4naseni ei ole piletid naiseni j\u00f5udnud. Ka ei vasta keegi klienditoe kontaktidelt. Kahju on 671 (eurot) ning kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\"\nProkuratuuri avalike suhete osakonna n\u00f5unik Lisanna M\u00e4nnilaan \u00fctles Kroonikale, et piletid soetati veebilehelt: https:\/\/www.viagogo.com\/. Kriminaalmenetluses selgitakse v\u00e4lja kuhu kantud rahasumma l\u00e4ks ja kuidas seda oleks v\u00f5imalik tagasi saada. \u201eKriminaalmenetlust on alustatud kelmuse paragrahvi alusel. Kelmuse eest v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisel oodata kurjategijat rahaline karistus v\u00f5i kolmeaastane vangistus. Kuiv\u00f5rd tegemist on v\u00e4ga v\u00e4rske juhtumiga, selgitatakse k\u00f5ik \u00fcksikasjad alustatud kriminaalmenetluses.\u201c\nJuhtus sinu Coldplay piletitega sama? Jaga oma kogemust vihje@delfi.ee\nSoomes pesitseb Coldplay f\u00e4nnide hulgas sarnane situatsioon.\nF\u00e4nnid olid m\u00fc\u00fcgiplatvormi veebij\u00e4rjekorras tunde, et endale kindlasti p\u00e4\u00e4se kontserdile saada. N\u00fc\u00fcd on aga v\u00e4lja tulnud, et mitme ostja pangakontolt on piletite eest l\u00e4inud maha planeeritust suurem summa.\nSoome v\u00e4ljaanne Iltalehti kirjutab, et neile on laekunud mitmelt piletiostjalt info, et eelmisel n\u00e4dalal Coldplay esinemistele pileteid ostes v\u00f5eti neilt lisatasu. T\u00e4psemalt v\u00f5eti tasu ka nende piletite eest, mida ostja j\u00f5udis ostukorvi lisada, kuid mille maksetehing t\u00f5rke t\u00f5ttu l\u00e4bi ei l\u00e4inud.\nColdplay piletite Soome m\u00fc\u00fcgiplatvormi Lippu.fi esindaja ning ettev\u00f5tte kommunikatsioonijuht Teresa Turhanen kinnitas Iltalehtile, et Coldplay piletite ostmisega on t\u00f5esti esinenud probleeme. \u201eM\u00f5ned sellised katkestatud ostud juhtusid,\u201c s\u00f5nas ta. Tema s\u00f5nul eeldab ostutehingu tegemine k\u00f5igis veebipoodides seda, et p\u00e4rast internetipangas makse tegemist, suundub klient tagasi veebipoodi. Kui ostuprotsess katkeb pangatehingu ajal v\u00f5i p\u00e4rast seda, siis piletite ostmine t\u00fchistatakse, kuna edukat m\u00fc\u00fcgitehingut pole toimunud. Ta lubas, et klientidele tagastatakse eba\u00f5nnestunud maksete eest maha l\u00e4inud summa."}
{"text":"L\u00e4ti teises digitelevisiooni kriminaalasjas\u00a0m\u00f5isteti k\u00f5ik \u00f5igeksRIIA, 4. august, BNS \u2013 Riia ringkonnakohus otsustas reedel m\u00f5ista k\u00f5ik nn teises digitelevisiooni kriminaalasjas\u00a0 s\u00fc\u00fcdistatavad, sealhulgas endise kommunikatsiooniministri ja seimi praeguse koosseisu liikme Ainars \u0160lesersi (L\u00e4ti Ennek\u00f5ike) \u00f5igeks, \u00f6eldi kohtust uudisteagentuurile LETA.\nOtsuse saab kaevata edasi riigikohtusse.\nKohtu all olid \u0160lesers, endine peaminister Andris \u0160\u0137\u0113le, telekommunikatsiooniettev\u00f5tte Tet (tollal Lattelecom) endine juhatuse esimees Juris Gulbis, transpordiministeeriumi endine riigisekret\u00e4r Nils Freivalds, L\u00e4ti raadio- ja televisioonikeskuse endine juhatuse esimees Lauris Dripe, AS-i Hannu Digital endine juhatuse liige Gintars Kavacis, Teti endine kommertsdirektor Janis Ligers, osakonnajuhatajad Toms \u0100bele ja Toms Meisitis.\nS\u00fc\u00fcdistused esitati seoses kohtualuste tegevusega sideministeeriumi 2008. aastal korraldatud digitelevisiooni hanke k\u00e4igus ning selle tulemusel Teti, Hannu Digitali ning L\u00e4ti raadio- ja televisioonikeskuse vahel s\u00f5lmitud lepingutega.\nProkuratuuri hinnangul oli kohtualuste tegevus suunatud Hannu Digitali \u00f5igusvastasele ja ebam\u00f5istlikule kaasamisele sellesse projekti, mille tulemusena sai ettev\u00f5te Tetilt mitme miljoni euro ulatuses vahendeid, suurendades sellega p\u00f5hjendamatult projekti maksumust.\nProkuratuuri hinnangul saadi kuritegelikul teel oletatavasti umbes kolm miljonit eurot.\nEelnevalt m\u00f5istis k\u00f5ik selles asjas s\u00fc\u00fcdistatavad \u00f5igeks majanduskohus.\nRiia ringkonnakohus m\u00f5istis varem nn esimeses digitelevisiooni s\u00fc\u00fcasjas mitu kohtualust \u00f5igeks, kuid prokur\u00f6r kaebas otsuse riigikohtusse edasi. See juhtum on seotud 2003. aastal paljastatud kelmusega ning selle kontekstis mainiti ka \u0160\u0137\u0113let, kuid s\u00fc\u00fcdistust talle ei esitatud.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti teises digitelevisiooni kriminaalasjas\u00a0m\u00f5isteti k\u00f5ik \u00f5igeksRIIA, 4. august, BNS \u2013 Riia ringkonnakohus otsustas reedel m\u00f5ista k\u00f5ik nn teises digitelevisiooni kriminaalasjas\u00a0 s\u00fc\u00fcdistatavad, sealhulgas endise kommunikatsiooniministri ja seimi praeguse koosseisu liikme Ainars \u0160lesersi (L\u00e4ti Ennek\u00f5ike) \u00f5igeks, \u00f6eldi kohtust uudisteagentuurile LETA.\nOtsuse saab kaevata edasi riigikohtusse.\nKohtu all olid \u0160lesers, endine peaminister Andris \u0160\u0137\u0113le, telekommunikatsiooniettev\u00f5tte Tet (tollal Lattelecom) endine juhatuse esimees Juris Gulbis, transpordiministeeriumi endine riigisekret\u00e4r Nils Freivalds, L\u00e4ti raadio- ja televisioonikeskuse endine juhatuse esimees Lauris Dripe, AS-i Hannu Digital endine juhatuse liige Gintars Kavacis, Teti endine kommertsdirektor Janis Ligers, osakonnajuhatajad Toms \u0100bele ja Toms Meisitis.\nS\u00fc\u00fcdistused esitati seoses kohtualuste tegevusega sideministeeriumi 2008. aastal korraldatud digitelevisiooni hanke k\u00e4igus ning selle tulemusel Teti, Hannu Digitali ning L\u00e4ti raadio- ja televisioonikeskuse vahel s\u00f5lmitud lepingutega.\nProkuratuuri hinnangul oli kohtualuste tegevus suunatud Hannu Digitali \u00f5igusvastasele ja ebam\u00f5istlikule kaasamisele sellesse projekti, mille tulemusena sai ettev\u00f5te Tetilt mitme miljoni euro ulatuses vahendeid, suurendades sellega p\u00f5hjendamatult projekti maksumust.\nProkuratuuri hinnangul saadi kuritegelikul teel oletatavasti umbes kolm miljonit eurot.\nEelnevalt m\u00f5istis k\u00f5ik selles asjas s\u00fc\u00fcdistatavad \u00f5igeks majanduskohus.\nRiia ringkonnakohus m\u00f5istis varem nn esimeses digitelevisiooni s\u00fc\u00fcasjas mitu kohtualust \u00f5igeks, kuid prokur\u00f6r kaebas otsuse riigikohtusse edasi. See juhtum on seotud 2003. aastal paljastatud kelmusega ning selle kontekstis mainiti ka \u0160\u0137\u0113let, kuid s\u00fc\u00fcdistust talle ei esitatud.\nBaltic News Service"}
{"text":"Endine NBA m\u00e4ngija m\u00f5isteti k\u00fcmneks aastaks trellide taha   Endine NBA m\u00e4ngumees Terrence Williams saadeti k\u00fcmneks aastaks vanglasse, kuna kasutas ebaausalt \u00e4ra NBA tervise- ja heaoluh\u00fcvitisplaani. Pettuse suurus ulatub viie miljoni dollarini.   Kohtunik, kes s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuse tegi, s\u00f5nas, et Terrence Williams suutis osavalt veenda erinevaid osapooli end pettuses abistama, olles NBA-s teenitud varanduse priiskavalt \u00e4ra raisanud. Antud protsess oli osa suuremast s\u00fc\u00fcdistusest, kui 2021. aastal esitati s\u00fc\u00fcdistus 18 endisele NBA m\u00e4ngijale. Skeemi algatajaks oli Terrence Williams, kes oli 2009. aasta draft'i 11. valik, kes sai 2017. aasta novembris valeandmete esitamise j\u00e4rel liigalt 7672 dollari suuruse v\u00e4ljamakse. S\u00fc\u00fcdistuses seisab, et seej\u00e4rel v\u00e4rbas Williams petuskeemi teisigi endisi NBA m\u00e4ngijaid ja pakkus neile v\u00f5imalust hankida v\u00f5ltsitud, olematute tehingute\u00a0alusel v\u00e4ljastatud arveid. Lisaks vangistusele pidi Williams tagastama 650 000 dollarit ja maksma 2,5 miljonit dollarit NBA tervise- ja heaoluh\u00fcvitisplaani ebaausa \u00e4rakasutamise eest vahemikus 2017-2021. NBA tervise- ja heaoluh\u00fcvitisplaani eesm\u00e4rk on aidata karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petanud sportlaseid ja nende perekondi peamiselt terviseh\u00e4dadega seotud probleemidega. Tema kaasosalisteks olid hambaarst ja mitmed arstid Californias, kes aitasid mehel teenida h\u00f5lptulu, v\u00f5ltsides erinevaid arveid ja epikriise, mida NBA oli sunnitud h\u00fcvitama.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Joel Hussar   "}
{"text":"Pole tehisintellekti ilma andmekeskusetaSelline hakkab v\u00e4lja n\u00e4gema j\u00e4medalt miljard dollarit maksev andmekeskuste kompleks, mida ehitab Meta USA-s Tennessee osariigis Gallatini linnas. Ilma selliste keskusteta AI areneda ei saaks.Foto: Meta Platforms Inc.\nT\u00e4naseks on masin\u00f5ppele toetuv tehisaru muutunud k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavaks ning eriti kuumaks teemaks muutus see ChatGPT levikuga. Tehisaru baasil toimivaid lahendusi oleme kasutanud aga juba m\u00f5nda aega. N\u00e4iteks rakendavad pangad ning ka Eesti maksu- ja tolliamet tehisaru s\u00fcsteeme, mis anal\u00fc\u00fcsivad tehinguid ja k\u00e4itumismustreid, et tuvastada pettuseid ja kahtlaseid tegevusi. Paljud ettev\u00f5tted kasutavad klienditeeninduse automatiseerimiseks chatbot\u2019e ehk vestlusroboteid ning masin\u00f5ppemeetodeid v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdistada reklaamivalikus, mida kasutajatele internetis kuvatakse. K\u00f5igi nende ja k\u00fcmnete teiste rakenduste valguses on aga v\u00e4ga v\u00e4he t\u00e4helepanu saanud, kuidas \u00fcks tehisaru \u00fcle\u00fcldse t\u00f6\u00f6le pannakse.\nK\u00f5ik algab tehnoloogiast\nLaias laastus on tehisaru rakendamiseks vaja kahte komponenti. Arvutusv\u00f5imsust ja andmeid ning m\u00f5lemat neist suures koguses. L\u00e4bi aastak\u00fcmnete, mil tehisaru arendamisega on tegeletud, on just arvutusv\u00f5imsuse puudumine toonud kaasa seisakuid. Neile arenduspausidele on lausa oma termin loodud \u2013 AI winter \u2013 ning need pausid on kestnud teinekord aastaid. Igale seisakule on aga j\u00e4rgnenud edasiliikumine ning v\u00f5ib \u00fcsna kindlalt v\u00e4ita, et hetkel tehnoloogiast p\u00f5hjustatud \u201ctalve\u201d ei paista.\u00a0\nOma rolli on AI-talvedes m\u00e4nginud ka andmete nappus. Tehisaru algoritmide \u00f5petamiseks on vaja suurt hulka kvaliteetseid andmeid ning seda ressurssi on just viimasel ajal ohtralt lisandunud. T\u00e4nap\u00e4eval saab n\u00e4iteks tehisaru treenimiseks kasutada infot sotsiaalmeediast, asjade interneti seadmetest ning digitaalsetest avalikest andmebaasidest. Samuti luuakse masinate treenimiseks nn s\u00fcnteetilisi andmeid ning palgatakse inimesi, kes annavad tehisarule tagasisidet tehtud otsustele kindlatest parameetritest l\u00e4htuvalt.\nKus suured tehisarud paiknevad?\nSuured tehisarud asuvad sageli andmekeskustes, sest n\u00f5uavad ohtralt elektrit, kontrollitud keskkonda ning k\u00f5rget turvalisust. N\u00f5uded ja ootused taristule muidugi ajas kasvavad. N\u00e4iteks on USA tehnoloogiahiid Meta teatanud, et kavatseb 2028. aastaks oma andmekeskuste arvu kahekordistada. Juba praegu kuulub ettev\u00f5ttele 21 \u201candmelinnakut\u201d \u00fcle maailma, mis t\u00e4hendab \u00fchtekokku 16 miljardi dollari jagu investeeringuid ja \u00fcle 3,7 miljoni ruutmeetri jagu p\u00f5randapinda andmekeskustes. Kuna tehisaru rakenduste edu s\u00f5ltub andmete t\u00f6\u00f6tlemise v\u00f5imekusest, siis on see ainuv\u00f5imalik tee.\nIgasse j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna andmekeskusesse lisab Meta rohkem arvutusv\u00f5imsust, kasutades uut majasiseselt disainitud kiipi, mis olevat Meta enda s\u00f5nul kaks korda t\u00f5husam kui enamikus AI-infrastruktuuris kasutatav GPU (graafikaprotsessor).\nMeta esitles oma esimest AI-kiipi t\u00e4navu mais.Foto: Meta\nMida tehisaru andmekeskustelt n\u00f5uab?\n\u201cMida keerukamad ja n\u00f5udlikumad on IT-seadmed, seda k\u00f5rgemaid n\u00f5udmisi seab see keskkonnale, kus nad t\u00f6\u00f6tavad. \u00dcks keskmine kontorihoone ei suuda tagada ulatusliku tehisaru jooksutamiseks vajalikku voolu ning jahutust. Seep\u00e4rast ehitataksegi kohati neile lausa eraldi andmekeskuseid,\u201d r\u00e4\u00e4gib Baltikumi suurima andmekeskuse idee autor Kert Evert. Tema s\u00f5nul leidub ka nende majas tehisaru arendavaid ja rakendavaid ettev\u00f5tteid. \u00dcheks heaks ja rahvusvaheliselt edukaks n\u00e4iteks on n-\u00f6 garaa\u017eist v\u00e4lja sirgunud ning t\u00e4naseks 15 riigis \u00fcle kogu Euroopa tegutsev R8 Technologies, mis juhib tehisaru toel suurte, tehniliselt keerukate hoonete sisekliimat ja energiakasutust. T\u00e4psemalt saab nende eduloost lugeda teisest blogipostitusest.\u00a0\n\u201cArvestades, et meil on elektriv\u00f5imsust keskmise Eesti linna jagu, siis suudame suure energiatarbimisega tehisarusid majutada veelgi,\u201d kinnitab Evert.\nEesti ja kogu Baltikumi suurim andmekeskus asub Tallinna k\u00fclje all H\u00fc\u00fcrus.Foto: Greenergy Data Centers\nK\u00f5ige levinum riistvara, mida tehisaru tarvis rakendatakse, on varem Meta n\u00e4ite juures mainitud graafikaprotsessorid ehk GPU-d, sest nad suudavad teha paljusid arvutusi paralleelselt. Seet\u00f5ttu t\u00e4idavad GPU-d tehisaru kontekstis oma \u00fclesande sageli mitusada korda kiiremini kui klassikalised protsessorid (CPU). T\u00e4naseks on nendest protsessoritest juba loomulikult v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ka v\u00e4ga t\u00f5husad (ja kallid) eriversioonid.\nSama kehtib ka salvestusseadmete kohta, mis suudavad k\u00e4idelda nii struktureeritud kui ka struktureerimata andmeid. Loomulikult on selles v\u00f5rrandis kriitilise t\u00e4htsusega ka side. See t\u00e4hendab, et paralleelselt t\u00f6\u00f6tlevate arvutus\u00fcksuste vahelised \u00fchendused peavad l\u00e4bi laskma tohutuid mahte.\nSiin kehtib reegel, et mida spetsiifilisema kasutusega ja uuem on seade, seda enam tuleb selle eest rahakotti kergendada. V\u00f5ttes ainu\u00fcksi protsessorid, siis n\u00e4iteks Meta tehisaru LLaMA treenimiseks kasutati selle aasta alguses 2048 Nvidia A100 GPU-d. \u00dche sellise GPU hind artikli kirjutamise hetkel ulatub 10 000 euro kanti ehk ainu\u00fcksi protsessorite hind \u00fcletab 20 miljoni piiri. \u201cSelles kontekstis v\u00f5ib v\u00e4ita, et kahtlemata on tehisaru treenimise ja rakendamise kontekstis lisaks t\u00f6\u00f6kindlusele t\u00e4htis ka f\u00fc\u00fcsiline turvalisus. Kaitsta tuleb nii seadmeid endid kui ka neil asuvat intellektuaalset omandit,\u201d t\u00e4iendab Evert.\u00a0\nKokkuv\u00f5ttes toetuvad meie tulevikumaailma \u00fcmber kujundavad tehisarud suuresti kahele komponendile: arvutusv\u00f5imsus ning andmed. Esimene neist eeldab spetsiifilist riistvara ning andmekeskuseid nende majutamiseks. Kui andmeid tekib maailma pidevalt juurde, siis andmekeskused ja neis t\u00f6\u00f6tav tehnika iseenest ei teki ning siin ootab meid l\u00e4hemas tulevikus ees kiire areng.\u00a0"}
{"text":"Meelis Oidsalu: v\u00e4lisministri seotus v\u00e4lihaiglate ekspordiga on m\u00e4rksa intiimsem   Korraga v\u00e4lisministri ja kaitset\u00f6\u00f6sturi toolil istuva Margus Tsahkna soovimatus n\u00e4hta selles rollis huvide konflikti j\u00e4tab kehva mulje nii Eesti valitsusest kui ka m\u00f5jub \u00f5\u00f5nestavalt Eesti kaitset\u00f6\u00f6stusele, kirjutab Meelis Oidsalu.   Sel n\u00e4dalal j\u00f5udis Eesti Ekspressi vahendusel avalikkuse ette teadmine, et erakonda Eesti 200 kuuluv kaitset\u00f6\u00f6stur Margus Tsahkna pole enam kui kolm kuud p\u00e4rast Kaja Kallase kolmanda valitsuse v\u00e4lisministriks saamist lahendanud juba enne valitsuse moodustamist teada olnud huvide konflikti olukorda. See on seotud tema osalusega ettev\u00f5ttes MM Hospital O\u00dc. Ettev\u00f5te tegeleb AS Semetroni toodetavate v\u00e4lihaiglate arendamisega. Kes valitsuse kodulehel surfata viitsib, n\u00e4eb, et Stenbocki maja pressikonverentsidel on Semetroni v\u00e4lihaiglat kahe viimase aasta jooksul mainitud suisa kolmel korral. Mitte sugugi k\u00f5ik tooted ei saa valitsuselt sellist reklaami. Ilmselt on Semetroni v\u00e4lihaiglate kuulsus p\u00f5hjendatud, tegemist on kvaliteetse ja Eestile v\u00e4lispoliitilist n\u00e4htavust toonud kaitset\u00f6\u00f6stuse edulooga, mis sai \u00fcle Eesti kuulsaks juba koroonakriisi alguses. V\u00e4lihaiglat ennast pole ka sellen\u00e4dalase skandaali valguses p\u00f5hjust halvustada. V\u00e4lisminister Margus Tsahkna side v\u00e4lihaiglate ekspordiga on aga j\u00e4tkuvalt m\u00e4rksa intiimsem kui paista tahetakse lasta. K\u00fcsisin teema t\u00f5statanud Eesti Ekspressi ajakirjanik Martin Lainelt v\u00e4lja talle p\u00e4rast tema kolmap\u00e4evase artikli ilmumist saabunud AS-i Semetron b\u00fcroojuhi Ilona Alev-Russi selgitused v\u00e4lisministri osalusega osa\u00fchingu MM Hospital ja v\u00e4lihaiglaid valmistava AS Semetron vahel. Alev-Russi selgituse kohaselt on MM Hospital O\u00dc loodud AS Semetroni t\u00fctarettev\u00f5ttena. Semetroni b\u00fcroojuht kinnitas oma e-kirjas Eesti Ekspressile ka, et \"MM Hospital ja emafirma Semetron tegutsevad s\u00fcnergiliselt, jagades ressursse, nagu t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, ekspertiisid, juhtimine, tugiteenused, finantsid, kandes vastavaid kulusid ja jagades tulemit.\" Seega on selgelt tekkinud olukord, kus riik tellib kaupa v\u00e4lisministri kaasomandis olevalt ettev\u00f5ttelt. Lepingud haiglate soetamiseks s\u00f5lmitakse k\u00fcll emafirmaga AS Semetron, kuid emafirma jagab enda kinnitusel tulemit v\u00e4lisministri kaasomandis oleva t\u00fctarfirmaga. Tsahkna enda selgituste kohaselt on ohud maandatud sellega, et ta ei kuulu \u00fchegi tema osalusega ettev\u00f5tte juhtkonda. Korruptsiooniennetuse ekspertide kinnitusel huvide konflikti sisuliseks maandamiseks sellest ei piisa. Otsest majanduslikku kasu v\u00e4lihaiglate m\u00fc\u00fcgist saab ju ikkagi istuv v\u00e4lisminister.\u00a0 S\u00f5na \"v\u00e4lihaigla\" kasutamist Eesti rahvusvahelises suhtluses pole Kaja Kallase kolmandal valitsusel v\u00f5imalik ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu v\u00e4ltida, et Eesti ja Leedu juba viivad l\u00e4bi uut 150 miljoni euro suurust \u00fchishanget t\u00e4iendavate v\u00e4lihaiglate soetamiseks. Riigil peaks olema juba praegu vastused k\u00fcsimusele, millise n\u00e4oga kavatsetakse allkirjastada tulevane hankeleping juhul, kui selle hanke peaks v\u00f5itma AS Semetron ja Tsahkna oma osalust Semetroni t\u00fctarfirmas MM Hospital O\u00dc selleks ajaks m\u00fc\u00fcnud pole. Peaksime m\u00f5tlema ka sellele, kuidas tekkinud olukord v\u00f5iks m\u00f5jutada korruptsiooniriskide suhtes Eestist (v\u00e4hemalt ametlikus retoorikas) m\u00e4rksa tundlikumate l\u00e4\u00e4ne valitsuste valmidust siit tulevikus v\u00e4lihaiglaid v\u00f5i muid tooteid soetada. Kas ehk iga kord tuleb v\u00e4lisriigi esindajal eestlastelt hakata ettevaatlikult nimekirja k\u00fcsima valitsuses istuvatest otsestest kasusaajatest, kes j\u00e4rjekordsest rahvusvahelisest tehingust rikastuks? Pole v\u00e4listatud, et juba tekkinud olukord m\u00f5ned v\u00f5imalikud hankijad Semetroni v\u00e4lihaigla juurest eemale peletab. Margus Tsahkna tegemata j\u00e4\u00e4nud otsuste t\u00f5ttu. Ettevaatusabin\u00f5una v\u00f5ib v\u00e4lisminister k\u00fcll teadlikult hoiduda Eesti v\u00e4lihaiglate m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imaluste edendamisest ja v\u00e4lisministrina talle teatavaks saava info vahendamisest v\u00e4lihaiglate ekspordi skeemiga seotud kolmele ettev\u00f5ttele. Lisaks nimetatud kahele firmale kuulub skeemi ka Tsahkna omandis olev \u00e4rilobiettev\u00f5tte Defendest O\u00dc. V\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja Brita Kikas v\u00e4itis neljap\u00e4eval oma vastuses, et kuna Tsahkna maandas Defendest O\u00dc-ga seotud riskid (st pani osa\u00fchingut juhtima oma abikaasa), siis on nende jaoks asi justkui lahendatud. Majandustegevuse mahtusid arvestades on O\u00dc Defendest selle v\u00e4lihaiglate skeemi k\u00f5ige v\u00e4iksem ja ebaolulisem element. Defendest O\u00dc kontaktmeiliaadressiks on endiselt Margus Tsahkna meiliaadress, mist\u00f5ttu on tal ettev\u00f5ttes j\u00e4tkuvalt ka oma roll, olgu selleks v\u00f5i e-kirjade edastamine abikaasale.  Kui m\u00f5ni v\u00e4lisriigi esindaja peaks k\u00fcsima v\u00e4lihaiglate kohta...  V\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja s\u00f5nul ei ole v\u00e4lisministeerium eraldi hinnanud ega anal\u00fc\u00fcsinud Margus Tsahkna varasemate \u00e4risidemetega seotud riske. Seega pole alust eeldada, et organisatsioonis neid riske teadlikult on maandatud ja ministri sellealast tegevust kuidagi jooksvalt kontrollitakse. K\u00f5ik v\u00e4ited selge rollilahususe kohta v\u00e4lisminister Tsahkna ja kaitset\u00f6\u00f6stur Tsahkna vahel p\u00fcsivad n-\u00f6 peamise kahtlusaluse enda \u00fctlustel. Kolmap\u00e4evases \"Aktuaalses kaameras\" kukkus Margus Tsahkna selle rollisegaduse testi tegelikult juba ka avalikult l\u00e4bi, sest nimetas Semetroni v\u00e4lihaiglat \"maailma k\u00f5ige innovaatilisemaks v\u00e4lihaiglaks\". Tahtnuks k\u00fcsida, et kas tegemist on v\u00e4lisministeeriumi hinnanguga ja millised v\u00e4lishaiglate tootjad selles v\u00e4lisministeeriumi edetabelis veel Semetroniga konkureerisid? Kaitseministeeriumi ekspertide hinnangul peaks turul ju konkurente olema.\u00a0 Ka k\u00f5ige hoolsamad abin\u00f5ud ei v\u00e4lista olukorda, et m\u00f5nel tulevasel kohtumisel m\u00f5ni v\u00e4lisriigi esindaja meie v\u00e4lisministrilt pintsakun\u00f6\u00f6bist ei haara ja infot ei k\u00fcsi Eesti kuulsate v\u00e4lihaiglate kohta. Mida v\u00e4lisminister siis \u00fctleb vestluspartnerile ja kas ta m\u00e4rkab mainida ka enda \u00e4rilist seotust valdkonnaga, eriti kui tegemist on neljasilmakohtumisega? Ja mis mulje ta sellega j\u00e4tab Eesti valitsusest ja kaitset\u00f6\u00f6stusturust? Kui kolmap\u00e4evast Eesti Ekspressi artiklit lugesid ka Eestis paiknevad saatkonnad, siis l\u00e4hevad pealinnadesse t\u00f5en\u00e4oliselt peagi teele memod, milles ilmselt n\u00f5ustatakse oma valitsusi ja siia saabuvaid v\u00e4lisdelegatsioone Margus Tsahknaga kohtudes mitte kasutama s\u00f5na \"v\u00e4lihaigla\". Muidu, mine hullu tea, tekib Eestis viimati veel valitsuskriis. Ehk tuleks v\u00e4lisministrile soetada ka rahvusvahelistel kohtumistel kasutamiseks m\u00f5eldud ere rinnasilt, kus \"v\u00e4lihaiglate\" s\u00f5na kasutamise keeld tr\u00fckit\u00e4htedega kirjas? \u00d5iglasem oleks muidugi, kui selle sildi maksaks kinni m\u00f5ni Tsahkna osalusega ettev\u00f5te. Majandustulemuste j\u00e4rgi peaks ettev\u00f5tteil vahendeid selleks jaguma k\u00fcll. Iseasi, kui palju selline sildistamine Eesti investeerimiskliimat turgutab. Oleks ju niru, kui \u00fche kaitset\u00f6\u00f6sturi (st Margus Tsahkna) huvide konflikti pingutatult formalistliku k\u00e4sitluse t\u00f5ttu l\u00e4heks Eesti kaitset\u00f6\u00f6stusel tervikuna keerulisemaks l\u00e4\u00e4ne turgudele p\u00e4\u00e4seda. Pole p\u00f5hjust arvata, et Eesti konkurendid sellele korruptsiooni ennetamise korralduse arenguvajadusele viitamata j\u00e4tavad. L\u00e4bipaistvus on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ka v\u00e4lismajandusele m\u00e4rksa kasulikum avalikult teada olevast huvide konflikti olukorrast, mis pole seep\u00e4rast sugugi v\u00e4hem t\u00f5sine, et k\u00f5ik sellest teadlikud on. Pigem on huvide konflikt seda teravam, mida kauem me sellest avalikult teame selle likvideerimiseks midagi ette v\u00f5tmata. Tsahkna huvide konflikti saaga on veel liiga toores, et\u00a0 l\u00f5plikke j\u00e4reldusi teha, aga \u00fcks sai kohe selgeks - v\u00e4lisminister eitab probleemi. Tsahkna tegi Ekspressi loo tarbeks kommentaare andes n-\u00f6 Trumpi v\u00f5i (nooremat) Helmet, maalis endast pildi kui ettev\u00f5tluse edendajast. Eks ta on omal ajal kaitseministrina edendanud ka. Aga isegi klientelismi eestk\u00f5neleja Martin Helme ei edendanud ministritoolil olles enda isiklikku ettev\u00f5tlust. Ka Eesti 200 valimisloosung \"personaalne riik\" on erakonna seniste \u00e4mbritega seoses saamas uusi ebameeldivaid k\u00f5rvalt\u00e4hendusi. V\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja kinnitas neljap\u00e4eval, et Margus Tsahkna pole osalenud \u00fchelgi kohtumisel, kus arutatakse v\u00e4lihaiglate m\u00fc\u00fcgi v\u00f5i annetamise teemasid. V\u00e4lihaiglate tootekategooria senist poliitilist n\u00e4htavust arvestades tuleb v\u00e4lisminister Tsahknal osaleda m\u00f5nel tulevasel valitsuse istungil, kus v\u00e4lihaiglate teemasid arutatakse. Kaudselt tehakse seda hiljemalt j\u00e4rgmise aasta eelarve aruteludel. Valimiste eel lubas Margus Tsahkna, et korraldab riigis suurema k\u00e4rperalli. Kui motiveeritud saab olla \u00fcks \u00e4rimees - kes samaaegselt on ka valitsuse liige -, n\u00f5udmaks k\u00e4rpeid v\u00f5i kokkuhoidu tema \u00e4rihuvidega seotud riigielu valdkondades?  Kas minister saab aru huvide konflikti m\u00f5istest?  Ekspressile antud kinnituse kohaselt teeb Tsahkna oma osaluste m\u00fc\u00fcgiotsuse ainult \u00e4rilistest kaalutlustest l\u00e4htudes. Kui nii, siis vaevalt seda otsust \u00fcldse j\u00e4rgneb, sest mis m\u00f5tet on ettev\u00f5tjal m\u00fc\u00fca osalust firmas, mis l\u00e4hiajal v\u00f5ib-olla et v\u00f5idab Eesti-Leedu 150 miljoni eurose \u00fchishanke? Pole v\u00e4listatud, et Margus Tsahknale oleks nii majanduslikult kui poliitiliselt k\u00f5ige kasulikum hoopis ametist lahkuda v\u00f5i siirduda m\u00f5ne tema \u00e4riga mitte nii l\u00e4hedalt seotud valdkonna ministriks. Huvide konflikti ohu realiseerumine eeldaks v\u00e4lisministrilt konkreetsemaid tegevusi oma ettev\u00f5tte heaks. Aga puutumust v\u00e4lismajanduse (sh rahvusvaheliste kaitset\u00f6\u00f6stussidemete) edendamisega pole v\u00e4lisministril v\u00f5imalik v\u00e4ltida. V\u00e4lisministeeriumi ametnikel soovitaks Tsahknaga \u00fche v\u00e4lihaiglate teemalise kohtumise siiski teha - ministeeriumi siseauditi juht v\u00f5i kantsler v\u00f5iks ministri k\u00e4est \u00fcle k\u00fcsida, kas minister on aru saanud huvide konflikti m\u00f5istest avalikus teenistuses ning kas ta on l\u00e4binud e-koolituse, mille l\u00e4bimist n\u00e4eb ette Kaja Kallase esimese valitsuse kinnitatud huvide konflikti v\u00e4ltimise juhend ministritele ja nende n\u00f5unikele. See juhend loodi p\u00e4rast EKRE liikmest maaeluministeeriumi n\u00f5uniku Urmas Arum\u00e4e n\u00fc\u00fcdseks s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsusega l\u00f5ppenud kriminaalasja. Kaja Kallase jaoks oli juhendi kinnitamine seega ka m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega - see pidi olema selge t\u00f5end tema juhitava valitsuse hoiakulisest erinevusest EKREIKE koalitsiooni valitsuskultuurist, kus ettev\u00f5tjad v\u00f5isid k\u00e4ia EKRE ministrite juures oma \u00e4rihuve lobistamas, ilma et avalikkusel sellest \u00fclevaadet oleks. Kaja Kallase ajal on kehtestatud ministrite lobistidega kohtumiste avalikustamise n\u00f5ue, seega \u00fchtteist on tehtud, et h\u00fcgieenimiinimumi ja Euroopa N\u00f5ukogu korruptsiooniennetuse programmi GRECO soovitusi t\u00e4ita, aga ilmselgelt mitte piisavalt. Senisest Kaja Kallase valitsusajast v\u00f5ib tuua kolm n\u00e4idet, kus selgelt rikuti v\u00f5i v\u00e4\u00e4nati huvide konflikti v\u00e4ltimise p\u00f5him\u00f5tteid poliitilist vastutust v\u00f5tmata. Kallase teise valitsuse koostamise ajal 2022. aasta keskel tekitas furoori ekspertide poolt selgelt lobistina m\u00e4\u00e4ratletud ameti\u00fchingute juhi Peep Petersoni nimetamine sama valdkonna ministriks ilma etten\u00e4htud jahtumisajata. Sellele j\u00e4rgnes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse vangerdamine Euroopa Kontrollikoja ametikohale, kusjuures kandidaadi sai v\u00e4lja pakkuda vaid rahandusminister ise. N\u00fc\u00fcdses kolmandas valitsuses paistab selliseks Kaja Kallase korruptsioonivastaseid pingutusi naeruv\u00e4\u00e4ristavaks juhtumiks saavat ettev\u00f5tja Margus Tsahkna v\u00f5imalikud v\u00e4lispoliitilised huvid. Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikotta m\u00e4\u00e4ramise juhtumi puhul v\u00f5tsid tule enda peale riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop ja muidu nii kidakeelne rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks. Peaminister kommenteeris teemat n\u00e4dal hiljem ja nimetas probleemi lahanud ajakirjanikke \"erakonna Isamaa s\u00f5pradeks\". Peep Petersoni juhtumis peaminister alguses k\u00fcll n\u00e4gi probleemi, aga seej\u00e4rel toimus \u00fcks piinlik valitsuse pressikonverents, kus teema lihtsalt vaiba alla pudistati. Kaja Kallas on praegu selge valiku ees. Reitingud lubavad ka seekord hambad kokku suruda ja n-\u00f6 tuima panna, nagu Keit Pentus-Rosimannuse ja Peep Petersoni ametisse nimetamise juhtumite puhul. Teine v\u00f5imalus on midagi siiski ette v\u00f5tta kui mitte Eesti ajakirjandusliku avalikkuse (keda Eesti 200 liige Meelis Niinepuu teiste erakonnaliikmete takkakiitmisel rahvaliitlasliku hoogsusega \u00fchismeedias siunab), siis v\u00e4hemalt Eesti rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5ime hoidmiseks.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Ekspert selgitab: milliste reisipettuste otsa v\u00f5ib internetis komistada?Reisipettused levivad ka internetis. IllustreerivShutterstock\nKuigi reeglina petavad kelmid heausklikelt inimestelt raha v\u00e4lja telefoni teel, on sagenenud ka veebilehtede kaudu inimeste t\u00fcssamine.\nPolitsei andmetel on Eesti inimesed selle aasta algusest kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, kusjuures enim petetakse raha v\u00e4lja petuk\u00f5nede ning investeerimisega seotud pettuste kaudu. Suvel on aga oluliseks \u201cni\u0161iks\u201d ka reisidega seotud kelmused.\n\u201cTavap\u00e4raselt viitab klassikalisele petuk\u00f5nele just v\u00e4lismaine v\u00f5i ebatavalise algusega number, millelt k\u00f5ne tuleb,\u201d s\u00f5nas Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik. \u201cReisil olles v\u00f5i sinna peagi minnes ei pruugi see aga esimese hooga kahtlust \u00e4ratada, kuna eeldatakse, et keegi v\u00f5ib helistada n\u00e4iteks broneeritud majutuskohast v\u00f5i autorendifirmast. Sellist v\u00f5imalust kasutavadki kelmid meelsasti \u00e4ra.\u201d\nKiige s\u00f5nul tuleb meeles pidada rusikareeglit, et \u00fckski t\u00f5siseltv\u00f5etav teenusepakkuja ei k\u00fcsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid v\u00f5i juurdep\u00e4\u00e4su tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid, kes \u00fcritavad inimesi m\u00f5jusate argumentide ja p\u00f5hjendustega segadusse ajada.\n\u201cKiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse k\u00f5nes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus v\u00f5imalus, et hiljem ei kaasneks v\u00e4lja m\u00f5eldud negatiivset tagaj\u00e4rge. See k\u00f5ik on ilmselge l\u00f5ks,\u201d lisas ekspert.\nLevivad v\u00f5ltsveebilehed\nLisaks kelmide telefonik\u00f5nedele on levinud ka veebilehtede loomine, mis on kas v\u00e4ga sarnased m\u00f5ne tuntuma reisib\u00fcroo v\u00f5i suure lennufirma omaga v\u00f5i siis teevad lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4id pakkumisi. Veebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades v\u00f5ib t\u00f5epoolest leida uskumatult h\u00e4id v\u00f5imalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks.\nSiin kehtib see sama vana t\u00f5de, et kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega see polegi t\u00f5si,\u201d r\u00f5hutas Kiik. Tema s\u00f5nul tasub tundmatu, aga \u00fclih\u00e4id pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel kindlasti ka selle nime guugeldada, et leida, mida selle kohta on varem kirjutatud. Hea abimeheks v\u00f5ib olla siin ka n\u00e4iteks Tripadvisor, kus reisijad omavahel kogemusi jagavad.\nT\u00e4helepanu tasub p\u00f6\u00f6rata ka sellele, kas heldel reisiv\u00f5imaluste pakkujal on reaalne aadress olemas ning kui on, siis miks mitte minna Google Street View abil vaatama, mis sellel aadressil p\u00e4riselt asub. \u201cKui need sammud ei anna kindlust, et tegu on t\u00f5epoolest eksisteeriva reisiportaaliga, siis tasub kaaluda m\u00f5ne tuntud ja tunnustatud reisiettev\u00f5tte valimist,\u201d \u00fctles Kiik.\nM\u00f5ned varastavad andmeid\nOtsingumootoritesse reisiteemalisi otsis\u00f5nu sisestades v\u00f5i sotsiaalmeediat sirvides v\u00f5ib \u00fchel hetkel ette h\u00fcpata veel \u00fcks pettuseliik \u2013 m\u00f5ne reisipaketi v\u00f5i lennupiletite loos, mida tegelikult muidugi ei eksisteeri. Selliste n-\u00f6 loosimiste eesm\u00e4rk on inimeste andmete k\u00e4ttesaamine.\n\u201cAlati tuleb t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida, kuhu ja mis andmeid ma enda kohta sisestan,\u201d r\u00f5hutas Kiik. \u201cSamuti m\u00f5elda, milles osalemist mulle \u00f5igupoolest praegu pakutakse, k\u00fcsida endalt, kas see on t\u00f5siseltv\u00f5etav ja usutav pakkumine.\u201d\nM\u00f5tlemine enne tegutsemist ja t\u00e4helepanelik suhtumine tundmatute ettev\u00f5tete poolt tehtud \u00fcliheadesse reisipakkumistesse ongi peamine v\u00f5ti, kuidas rahalist kahju v\u00e4ltida. Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele juba kaotatud raha. Pettuse\u00a0ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui ka politseiga."}
{"text":"P\u00c4EVAKOMMENTAAR | Krister Paris: riik, mine vahelt \u00e4ra! Las ma valin ise, kes mind teenindabFr\u00fc\u00fcgia kuningas Midas olla suutnud k\u00f5ik, mida ta puutus, kullaks muuta. Ka siis, kui ise ei tahtnud. Riigi korraldav k\u00e4si teeb lihtsalt k\u00f5ik sotsialismikarva punaseks. Kusjuures m\u00f5nikord j\u00e4\u00e4b mulje, et just seda tahetaksegi.\nMingi hetk m\u00f6\u00f6dunud teisip\u00e4eva \u00f5htul. L\u00e4hen vaatama, kas pr\u00fcgikast on p\u00e4rast tellitud t\u00fchjendust ikka kenasti tagasi pandud. M\u00f5ni vedaja paneb, teine on lohakam, aga siin muidu rahulikus Otep\u00e4\u00e4 kandis v\u00f5ib teinekord k\u00fcngaste vahelt \u00f5\u00f5tsuv tuuleiil t\u00fchja kasti \u00fcsna kaugele kanda. Kastiga on k\u00f5ik h\u00e4sti. Keegi pole teda puudutanudki. Pr\u00fcgiga on halvasti, ta v\u00f5iks kuskile elektrijaama suunas juba teel olla.\nMis seal ikka, teen pildi, saadan kirja \u2013 \u00e4kki mingi eksitus? Ja kohe tuleb ka vastus! \u201eVastame 5 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul\u201c. Ja m\u00f5ni tund hiljem juba teine kiri \u201eteave teostamata teenuse kohta. P\u00f5hjendus: mahutit pole.\u201c Ka selle peale protestides saan uue kirja sama s\u00f5numiga viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kohta (p\u00e4risp\u00e4evades siis terve n\u00e4dal). Puuduva mahutiga on aga \u00fcldse absurdini minev lugu.\nToon siin \u00e4ra kaks pilti. \u00dcks on foto, mille pildistas pr\u00fcgivedaja. T\u00f5esti. Ei ole. Pole midagi \u00e4ra viia.\nTeine pilt avaneks siis, kui ta 10 kraadi oma pilku p\u00f6\u00f6raks. On lisandunud \u00fcks n\u00fcanss. Mahuti.\nSee k\u00f5ik v\u00f5iks nii ka j\u00e4\u00e4da, \u00fcks autojuht eksis, professionaalset pimedust tuleb k\u00f5igil ette. Kui poleks kolmandat n\u00fcanssi.\nFirma on mind konkreetse lubadusega petnud. Ei viis t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ega kuus ega seitse hiljem pole mu postkastis mingit vastust. Ja see pole enam eksimus ja isegi mitte hoolimatus, vaid sotsialismilaadse majandusega sisse kodeeritud k\u00e4itumismall.\n\u00dcks pr\u00fcgi\u00e4riga seotud tuttav loetleb kohe rea t\u00f5en\u00e4olisi p\u00f5hjusi, millest enamik taanduvad v\u00e4hemotiveerivale palgale ning seotud t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusele. Autojuhil on ilmselt \u00fcksk\u00f5ik, sest kes teda ikka lohakuse eest vallandab. Ja s\u00fcsteemil on oma lubaduste t\u00e4itmisest (ehk piisava hulga menetlejate palkamisest) samuti \u00fcksk\u00f5ik, sest mitte midagi, absoluutselt mitte midagi ei juhtu, kui nad enda s\u00f5na ei pea.\nNad on selle piirkonna konkursi v\u00f5itnud ja edasi v\u00f5ib toimetada nagu vanal heal N\u00f5ukogude ajal, kus klient ei saanud kuningas olla juba seep\u00e4rast, et k\u00f5ik pidid v\u00f5rdsed olema. Sisuliselt rikuvad nad k\u00fcll konkursil antud lubadusi, nad on v\u00f5tnud suurema t\u00fcki haugata, kui tegelikult suudavad t\u00e4ita. Otse \u00f6eldes k\u00fcsinud liiga v\u00e4he raha.\nAga vaevalt see \u201episiasi\u201c ka erakorralise v\u00e4ljavahetamiseni viib. Inimesega lubatud (ja niigi uskumatu v\u00e4lbaga) tempos ei suhelda, kah mul asi. Otsene kannatanu ju saasta teeninduse p\u00e4rast vedajat vahetada ei saa. Sisuliselt on riik l\u00e4bi omavalitsuse j\u00e4tnud inimese sotsialismi pahupoole ees kaitseta.\nN\u00e4en Facebooki reaktsioonidest, et ma pole kaugelt ainus ja \u00fcldsegi ei piirdu see k\u00f5ik sama vedajaga (kes Otep\u00e4\u00e4 vallas tegutseb, saab iga\u00fcks ise j\u00e4rgi uurida).\n** Kirjutasin pikalt pr\u00fcgist just seep\u00e4rast, et Omnivaga mul endal otsest kokkupuudet pole. Kaudset k\u00fcll. Ka meie arvamustoimetuse postkasti j\u00f5uavad ahastavad kirjad lugejatelt, kes tahaks v\u00e4ga oma tellitud (ja makstud) lehte k\u00e4tte saada. Oskan vaid solidaarselt k\u00e4si ringutada. Midagi pole teha, klient tarnijat valida ei saa.\n** M\u00f5nede valdade elanikud meenutavad \u00f5udusega, kui nende \u00fchistransporti korraldas Atko. Liinile saadeti busse, millest m\u00f5ni s\u00fcttis, teisi tuli aga \u00fcldse massiliselt liiklusest k\u00f5rvaldad. Saadeti bussijuhte, kellel oli klientidest t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik ja m\u00f5nikord ka napsupudel ligi. L\u00e4ks tohutult aega, enne kui liinile uus vedaja saadi. L\u00f5pp hea, k\u00f5ik hea, aga ega inimestel ju vahepeal valikut polnud, tuli kannatada.\n** Kui liiniveo v\u00f5ttis \u00fcle Elron, muutus seni k\u00fcll vanade rongidega, aga siiski toiminud rongiliiklus kohati \u00f5uduste kadalipuks. Rongid olid algusest peale liiga t\u00e4is ja on seda tihti t\u00e4naseni. Kui midagi raudteel juhtub, pole ettev\u00f5ttel reaalselt toimivat v\u00f5imekust teele j\u00e4\u00e4nud inimesi kiirelt edasi toimetada. N\u00fc\u00fcd \u00e4kki, j\u00e4rgmistel aastatel, midagi muutub, kui tuleb ronge juurde. Aga riigil on olnud suva.\nAhjah, meenutan veel, et seegi vedaja \u201ev\u00f5itis\u201c konkursi pettusega, lubades rongidesse toitlustust, mida pole t\u00e4nini. V\u00f5rdluseks hiljuti meiega v\u00f5rdse elatustasemega T\u0161ehhis k\u00e4ies kogesin, millise arenguh\u00fcppe saab k\u00fcmendiga teha. Kui klientidest nii \u00fcksk\u00f5ik pole.\n** Mis veel\u2026 Estonian Airi ja Nordica karistas turg \u00e4ra ja meid k\u00fcmnete miljoniteni ulatuva \u201etrahviga\u201c kollektiivselt samuti. Aga seal oli ka teine olukord. Eesti riigi k\u00e4ed \u00fcle piiride ei ulatunud, et reisijaid pantvangis hoida.\n** Vedu saartele praegu ikka toimib, aga \u00e4rgem unustagem uskumatut k\u00e4pardlikkust, vastutustundetuse meistriklassi liinide forsseeritud \u00fclev\u00f5tmisel, kus Saaremaa terveks suveks sisuliselt kindlast turismivoost \u00e4ra l\u00f5igati. \u201eNelja sidruni\u201c protsessist, mille konkursita riiklik sund peaaegu et ette kirjutas, r\u00e4\u00e4kimata.\nKindlasti meenub lugejatele veel nii m\u00f5nigi valdkond. Kus kas riiklik v\u00f5i riigi regulatsioonide tulemusena monopoolse seisundi saanud ettev\u00f5te tegutseb nagu Bre\u017enevi ajal. Sest kapitalistliku heaolu peamist mootorit, konkurentsi, ju pole. Las seisavad j\u00e4rjekorras, ootavad vastuseid ning saa vad \u201ek\u00e4ib kah\u201c teenindust.\nTeate mis \u2013 l\u00f5petaks \u00e4kki \u00e4ra! Eesti edulugu ei tugine mitte ebaefektiivsel riigiametnike reguleerival hordil, vaid sellel, et v\u00f5tsime omal ajal julgelt vastu kapitalismi kogu selle eheduses. Jah, ka totukuullike ebameeldivate n\u00fcanssidega, kuid \u00fche asja riigi sekkumisest vaba kapitalism siiski tagab: kliendi nimel n\u00e4hakse vaeva.\nMiks korraldab riik transporti? Miks m\u00e4\u00e4rab ta, kes saab pr\u00fcgi vedada? Miks viib riik kirju koju k\u00e4tte? Mobiilsidet ja internetti ei taha pakkuma hakata?\nRiigi asi on seada standardid (n\u00e4iteks saasteasud) ja nendest j\u00e4rgmist kontrollida. Aga las ma valin pr\u00fcgifirma pigem ise, selle, mis paremini toimib! Ja las ta k\u00fcsib ka hinda, kus n\u00f5udlus ja pakkumine kokku tulevad \u2013 k\u00fcllap seep\u00e4rast see teenus nii nigel ongi, et tegelik kulu oleks suurem. Inimeste kannatused ei pea olema see dotatsioon, millega N\u00f5ukogude aja hingust elus hoitakse.\nRiik, va isehakanud sotsialistist kapitalist, mine palun vahelt \u00e4ra!\nP.S \u2013 huvitaval kombel on \u00fcks ettev\u00f5te, kelle puhul on monopol puht tehniliselt isegi \u00f5igustatud, vaat et k\u00f5ige toimivam. Just \u00e4sja t\u00f5i Elektrilevi mulle tagasi elektri, mille korralik \u00e4ikesetorm pooleks tunniks \u00e4ra v\u00f5ttis. \u00dcldiselt nad siin Otep\u00e4\u00e4 kandis nii kenasti tegutsevadki. Saaremaa elanikud ilmselt eelnenud hinnanguga muidugi ei n\u00f5ustu."}
{"text":"Vanaproua pakkus Venemaale p\u00e4\u00e4semiseks piirivalvurile 100 dollarit altk\u00e4emaksuNarva piiripunkti kaudu Venemaale p\u00e4\u00e4seda \u00fcritanud 64aastane ukrainlannast pension\u00e4r Olga sai kohtus karistada.\nJuuli keskel Venemaale s\u00f5ita \u00fcritanud Olgal polnud kehtivat reisidokumenti ning tal puudus ka sealne viisa. Ta soovis aga ikkagi \u00fcle Narva j\u00f5e Jaanilinna p\u00e4\u00e4seda ning pakkus ametnikule 100 dollarit, mida ta ise nimetas \u201et\u00e4nus\u00f5naks\u201c. Piirivalvur pidas seepeale Olga kinni ja paar p\u00e4eva hiljem, 18. juulil astus ta kohtu ette.\nViru maakohus m\u00f5istis ukrainlanna altk\u00e4emaksu andmises s\u00fc\u00fcdi ning m\u00e4\u00e4ras talle karistuseks poolteist aastat tingimisi vangistust. Olga on Ukraina kodakondsusega ja Eestisse j\u00f5udis ta Poola kaudu. Ei ole teada, misp\u00e4rast ta soovis Venemaale s\u00f5ita.\n\u201eAltk\u00e4emaksu andmine ja pakkumine on kuritegu, mille eest s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisel v\u00f5ib kohus m\u00f5ista rahalise karistuse v\u00f5i kuni viieaastase vangistuse,\u201c selgitas Viru ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Alina Paadik. \u201ePiiriturvalisus on praeguses julgeolekuolukorras v\u00e4ga oluline ja see juhtum kinnitab, et PPA ametnikud suhtuvad asjasse t\u00e4ie t\u00f5sidusega. Seda enam, et silma kinnipigistamine piiri\u00fcletusel kahjustaks Eesti ja k\u00f5igi Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide sisejulgeolekut.\u201c\nOlga peab tasuma menetluskulud 543,75 eurot, tema advokaaditasu j\u00e4\u00e4b riigi kanda.\nEestis on varemgi v\u00e4lismaalasi kohtu ette saadetud \u2013 kui nad on siinsetele piirivalvuritele pistist pakkunud.\nJuulis kirjutas \u00d5htuleht, et Eesti-Vene piiril k\u00e4ib vilgas tegevus ning viimasel ajal on kasvanud Ukraina kodanike arv, kes liiguvad l\u00e4bi Eesti Venemaale. \u201eViimastel n\u00e4dalatel r\u00e4\u00e4gime keskmiselt 140 inimesest \u00f6\u00f6p\u00e4evas. Valdavalt on need mujalt Euroopa Liidu riikidest tulijad, kes on teel oma kodudesse okupeeritud aladel,\u201c selgitas politsei- ja piirivalveameti kriisideks valmisoleku b\u00fcroo juht Gert Kaju."}
{"text":"Leisi kelmi ootab tingimisi vangistusMarek Stell (Alle, Tamm, \u201cLundberg\u201d, 52) tunnistas neljap\u00e4eval Harju maakohtus peetud kohtuistungil end k\u00f5igis s\u00fc\u00fcdistustes s\u00fc\u00fcdi, palus ohvritelt andeks ja prokur\u00f6r on n\u00f5us, et talle m\u00e4\u00e4ratakse tingimisi vanglakaristus.P\u00f5hja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokur\u00f6ri Mariana Londoni etteloetud s\u00fc\u00fcdistuskokkuv\u00f5ttest selgus, et kuuele kannatanule tekitas Leisi elanik Marek Stell pika aja v\u00e4ltel erinevaid petumustreid kasutades ligi 60 000 euro suuruse varalise kahju.Stell pakkus v\u00e4ljam\u00f5eldud nime kasutades kannatanutele erinevaid t\u00f6\u00f6kohti, isikute registreerimist Rootsi migratsiooniametis, sponsorlepinguid lastelaagri korraldamiseks, v\u00f5imalusi \u00e4ritegevust arendada, saada osalust olemasolevates \u00e4ri\u00fchingutes, abi eluasemelaenu saamisel ja v\u00f5imalust korraldada heategevuslik n\u00e4itus. Lubaduste eest lasi Marek Stell korduvalt teha rahalisi \u00fclekandeid pangakontodele, mida ta ise kasutas.Vaid 100 eurotProkur\u00f6r m\u00e4rkis, et Stelli tegevus oli algusest peale suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele. Ta ei ole t\u00e4naseni t\u00e4itnud oma lubadusi ega kannatanutele raha tagasi maksnud, v\u00e4lja arvatud 100 eurot \u00fchele naisele.Stell pettis korduvalt, kasutas erinevaid mustreid, andis erinevaid lubadusi, olid erinevad rahak\u00fcsimised, iga inimese jaoks oli eraldi pettus, r\u00e4\u00e4kis London istungil. \u201cTa n\u00e4gi suurt vaeva, et oma pakkumiste usaldusv\u00e4\u00e4rsust suurendada,\u201d s\u00f5nas prokur\u00f6r.Seaduse j\u00e4rgi on suur kahju summa, mis \u00fcletab 40 000 eurot, kuid kuna Stell pettis kokku kuute kannatanut eraldi, ei kvalifitseeru kogusumma ligi 60 000 eurot suureks kahjuks. Prokur\u00f6r selgitas, et selliste pettuste eest on ette n\u00e4htud 1-5 aasta pikkune vangistus.Ta tegi ettepaneku, et Stelli v\u00f5iks karistada 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest l\u00e4heb l\u00fchimenetluses maha kolmandik ja veel eeluurimise ajal vangistuses viibitud kaks p\u00e4eva. Seega j\u00e4\u00e4ks karistuseks kaks aastat ja ligi 4 kuud, kuid see j\u00e4\u00e4b kohaldamata viie aasta pikkuse katseajaga.Lisaks tuleks tal tasuda sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest ja 57 000 eurot kannatanutele. Stell lubas selle h\u00fcvitada \u201cmaksimaalselt aastaga\u201d.Nagu hane selga vesiKannatanu Peeter Annion, kes kaotas Stelli pettuste t\u00f5ttu ligi 30 000 eurot, r\u00e4\u00e4kis, et Stelli varasem ja j\u00e4tkuv k\u00e4itumismuster ei viita sellele, et tingimisi karistus teda muudaks (\u201cSee on nagu hane selga vesi!\u201d) .\u201cJa ta ei l\u00e4hegi vangi?\u201d k\u00fcsis Annion kohtunikult \u00fcle ning pidas pika ja emotsionaalse k\u00f5ne, kus nimetas Stelli \u201ckurjuseks\u201d. Seej\u00e4rel r\u00e4\u00e4kis Stelli kaitsja Leelo Viil, et mees on kolm viimast aastat elanud \u00f5iguskuulekat elu ja ehkki ta on eeluurimisel \u00fctluste andmisest keeldunud, v\u00f5ib ta Stelli eest siiski kosta, et \u201ck\u00f5ik ei ole must-valge.\u201d\u201cKannatanud on emotsionaalsed, kuid karistuse m\u00f5istmisel on oma kriteeriumid, kus tuleb esmalt silmas pidada isiku s\u00fc\u00fc suurust,\u201d selgitas kaitsja. Ta t\u00f5des, et jah, Stell tegi pettuste l\u00e4biviimisel \u201cerinevaid j\u00f5upingutusi\u201d, see on v\u00e4rvikas juhtum ja huvitav situatsioon, mis p\u00e4lvinud ka hulgaliselt meedia t\u00e4helepanu.\u201cAga see ei viita tema suuremale s\u00fc\u00fcle,\u201d \u00fctles kaitsja ja v\u00e4itis, et tegemist on \u201csuhteliselt puhta taustaga s\u00fc\u00fcdistatavaga\u201d. \u201cEi ole nii, et isik on \u00fcdini paha ja peaks olema vangis. On olemas puhts\u00fcdamlik kahetsus ja korrektne seaduskuulekas k\u00e4itumine viimase kolme aasta v\u00e4ltel,\u201d r\u00e4\u00e4kis kaitsja.Kohtunik Marina Ninaste loeb kohtuotsuse ette 7. septembril.\u201cLUNDBERG\u201d CANNE \u0301IS: N\u00e4ide Alle-Tamm-Stelli tehtud v\u00f5ltsingutest. SAARTE H\u00c4\u00c4LE ARHIIV \u201cTOBEDUS\u201d: Marek Stell oli eeluurimisel kidakeelne, keeldudes selgitustest. Kohtus tunnistas ta end s\u00fc\u00fcdi ja nimetas oma tegusid tobedaiks. Kannatanutelt palus ta vabandust, kuid tegi seda ebaveenvalt, justkui \u00fcle \u00f5la. KONSTANTIN SEDNEV  POSTIMEESAndres Sepp"}
{"text":"Ettevaatust: suvel sagenevad reisipettusedPolitsei andmetel on Eesti inimesed selle aasta algusest kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro, kusjuures enim petetakse raha v\u00e4lja petuk\u00f5nede ning investeerimisega seotud pettuste kaudu. Petuk\u00f5nedega proovitakse \u00fcha enam \u00f5nne suvisel ajal, mil inimesed rohkem reisivad.V\u00f5\u00f5rad numbrid tehku ettevaatlikuksTavap\u00e4raselt viitab klassikalisele petuk\u00f5nele just v\u00e4lismaine v\u00f5i ebatavalise algusega number, millelt k\u00f5ne tuleb. Reisil olles v\u00f5i sinna peagi minnes ei pruugi see aga esimese hooga kahtlust \u00e4ratada, kuna eeldatakse, et keegi v\u00f5ib helistada n\u00e4iteks broneeritud majutuskohast v\u00f5i autorendifirmast. Sellist v\u00f5imalust kasutavadki kelmid meelsasti \u00e4ra.Aastaid on \u00fcks levinud petuskeeme olnud vastamata k\u00f5nede tegemine v\u00e4lismaa numbritelt, millele tagasi helistades v\u00f5etakse helistajalt v\u00e4ga suurt tariifi. Levinud on ka k\u00f5ned v\u00e4lismaa numbrilt, millele vastates kuuleb vaikust v\u00f5i k\u00f5ne katkeb ning see sunnib inimesi v\u00f5ltsnumbrile tagasi helistama. Reisimise tipphooajal kasutatakse nende skeemide puhul \u00e4ra seda, et inimesed on altimad vastama v\u00e4lismaalt tulevatele k\u00f5nedele.Meeles tuleb pidada rusikareeglit, et \u00fckski t\u00f5siseltv\u00f5etav teenusepakkuja ei k\u00fcsi kliendilt telefoni teel pangakaardi andmeid v\u00f5i juurdep\u00e4\u00e4su tema pangakontole. Seda teevad vaid petturid, kes \u00fcritavad inimesi m\u00f5jusate argumentide ja p\u00f5hjendustega segadusse ajada. Kiire reageerimise ja pangakonto sisselogimisandmete avaldamise korral lubatakse k\u00f5nes viidatud probleemid lahendada. Kinnitatakse, et see on ainus v\u00f5imalus, et hiljem ei kaasneks v\u00e4lja m\u00f5eldud negatiivset tagaj\u00e4rge. See k\u00f5ik on ilmselge l\u00f5ks.Liiga hea ei pruugi olla t\u00f5siP\u00f5hjuseid, mille p\u00f5hjal petturid v\u00f5imalikud ohvrid v\u00e4lja valivad, on erinevaid. Sageli proovitakse juhuslikult \u00f5nne - kui tuhandest k\u00f5nest ka m\u00f5ne puhul n\u00e4kkab, siis on tulemus petturitele positiivne.Peale kelmide telefonik\u00f5nedele on levinud veebilehtede loomine, mis on kas v\u00e4ga sarnased m\u00f5ne tuntuma reisib\u00fcroo v\u00f5i suure lennufirma omaga v\u00f5i siis teevad lihtsalt v\u00e4ga h\u00e4id pakkumisi. Veebis reisi planeerides ja otsingumootoreid kasutades v\u00f5ib t\u00f5epoolest leida uskumatult h\u00e4id v\u00f5imalusi nii lennupiletite soetamiseks, hotellibroneeringuteks kui auto rentimiseks. Siin kehtib see sama vana t\u00f5de, et kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega see polegi t\u00f5si.Tundmatu, aga \u00fclih\u00e4id pakkumisi tegeva reisiportaali leidmisel tasub selle nime guugeldada, et leida, mida selle kohta on varem kirjutatud. Heaks abimeheks v\u00f5ib olla siin n\u00e4iteks Tripadvisor, kus reisijad omavahel kogemusi jagavad. T\u00e4helepanu tasub p\u00f6\u00f6rata sellelegi, kas heldel reisiv\u00f5imaluste pakkujal on reaalne aadress olemas ning kui on, siis miks mitte minna Google Street View abil vaatama, mis sellel aadressil p\u00e4riselt asub. Kui need sammud ei anna kindlust, et tegu on t\u00f5epoolest eksisteeriva reisiportaaliga, siis tasub kaaluda m\u00f5ne tuntud ja tunnustatud reisiettev\u00f5tte valimist.Otsingumootoritesse reisiteemalisi otsis\u00f5nu sisestades v\u00f5i sotsiaalmeediat sirvides v\u00f5ib \u00fchel hetkel ette h\u00fcpata veel \u00fcks pettuseliik - m\u00f5ne reisipaketi v\u00f5i lennupiletite loos, mida tegelikult muidugi ei eksisteeri. Selliste n-\u00f6 loosimiste eesm\u00e4rk on inimeste andmete k\u00e4ttesaamine. M\u00f5tlemine enne tegutsemist ja t\u00e4helepanelik suhtumine tundmatute ettev\u00f5tete tehtud \u00fcliheadesse reisipakkumistesse ongi peamine v\u00f5ti, kuidas rahalist kahju v\u00e4ltida. Teistes riikides tegutsevaid kelme on raske peatada, samuti on keeruline saada tagasi petturitele juba kaotatud raha. Pettuse ohvriks langedes ja selle t\u00f5ttu raha kaotanuna tuleks siiski viivitamatult v\u00f5tta \u00fchendust nii panga kui politseiga.N\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiab Luminori vastavalt teemalehelt.Veiko Kiik, Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist"}
{"text":"Valitsuse r\u00e4nk t\u00fcli presidendiga: kas presidendi kantselei k\u00fcsis seaduste v\u00e4ljakuulutamise eest raha?Maikuus p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha. Alguses suuliselt, hiljem ka kirjalikult. Selles pole midagi kohatut. Raha ikka k\u00fcsitakse.\nKa rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE) \u00fctleb, et selles pole iseenesest midagi imelikku. Et k\u00fcsitakse reservist ja erakorraliselt on muidugi haruldasem, aga juhtub sedagi. T\u00f5si, kuna presidendi kantselei oli juba eelarve koostamise ajal saanud lisaraha, siis see, et n\u00fc\u00fcd \u2013 alles maikuu \u2013 tullakse juba j\u00e4lle lisaraha k\u00fcsima, oli kindlasti h\u00e4irivam. Kuid l\u00f5ppeks j\u00e4\u00e4b isegi see tavap\u00e4rase suhtlemise juurde. Juhtub ikka, et keegi tippametnik p\u00f6\u00f6rdub murega rahandusministri poole v\u00f5i president isiklikult peaministri poole. Mis ei t\u00e4henda, et alati neile muredele lahendus leitakse, st rahataotlustele jaatavalt vastatakse. \u00abAga suhtlemine ise on tavap\u00e4rane,\u00bb kinnitab V\u00f5rklaev.\nAsi l\u00e4ks imelikuks\nMis aga j\u00e4rgnes Kadriorust tulnud rahataotlusele, p\u00f6\u00f6rdus p\u00e4riselt imelikuks ja lausa nii imelikuks, et rahandusminister V\u00f5rklaev pidi rahataotlusele resoluutselt eitavalt vastama. Nimelt j\u00e4rgnesid vestlused ja telefonik\u00f5ned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist. M\u00e4lu v\u00e4rskenduseks: selle aasta juunis v\u00f5eti riigikogus vastu mitu keerulist ja vastuolulist seaduseeln\u00f5ud, n\u00e4iteks maksupaketid, abieluv\u00f5rdsus. Samal ajal opositsioonipoolne obstruktsioon ja usaldush\u00e4\u00e4letustega vastuv\u00f5etud eeln\u00f5ud, mis seej\u00e4rel l\u00e4ksid Kadriorgu presidendipoolset v\u00e4ljakuulutamist ootama.\nPostimehele kinnitatakse, et seda t\u00fc\u00fcpi k\u00f5ned, kus rahak\u00fcsimine ja eeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamine kokku seoti, ei tulnud kantselei juhilt Jahilolt ega ammugi mitte presidendilt, vaid neid pidas \u00fcks kantselei tippametnik. Need j\u00f5udsid rahandusminister V\u00f5rklaevani, eri ametnikeni (sh ministeeriumi kantslerini) ja veel mitmete inimesteni. \u00dcks teine minister s\u00f5nab Postimehele, et l\u00f5puks j\u00f5udsid jutud ka valitsusse. \u00abAbsoluutselt pretsedenditu ja skandaalne,\u00bb teatab see minister. Kokkuv\u00f5ttes tekkis foon, et n\u00e4e, meil on mure (tahame saada valitsuse reservist lisaraha) ja teil ehk valitsusel on mure (tahate, et seaduseeln\u00f5ud libedasti v\u00e4lja kuulutatakse), lahendame need mured \u00fcheskoos.\n\u00abSelle taustal oli mu otsus v\u00e4ltimatu, pidin presidendi kantselei rahataotlusele eitavalt vastama,\u00bb \u00fctleb V\u00f5rklaev. V\u00f5rklaev on ilmselgelt v\u00e4ga ebamugavas olukorras. Ta ei taha pidada s\u00f5nas\u00f5da Kadrioruga. Aga ammugi mitte ei taha ta olla osaline mingis k\u00e4si-peseb-k\u00e4tt-olukorras. Isegi kui tegu oli m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimisega ja mittem\u00f5istmisega, piisas isegi sellest, et tekkis mulje kauplemisest: meie kuulutame eeln\u00f5ud v\u00e4lja, teie annate raha.\nPeaminister Kaja Kallas (RE) \u00fctles, et temaga keegi neid vestlusi (teilt raha, meilt eeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamine) ei pidanud. \u00abAga ma olin neist juttudest teadlik,\u00bb lisab Kallas.\n\u00dcleeile valitsuse pressikonverentsil vastas rahandusminister V\u00f5rklaev presidendi kriitikale automaksu teemal: \u00abKui on k\u00fcsimusi (automaksu kohta \u2013 M. S.), siis v\u00f5iks lahkelt \u00fchendust v\u00f5tta. Nii m\u00f5nelgi muul teemal on see \u00fchendus v\u00e4ga tihe olnud.\u00bb Selle s\u00f5nav\u00f5tu teine pool \u2013 \u00abm\u00f5nelgi muul teemal on see \u00fchendus v\u00e4ga tihe olnud\u00bb \u2013 on ilmselt V\u00f5rklaeva teadlik torge presidendi kantselei pihta ja just neile juunikuistele vestlustele m\u00f5eldes.\nV\u00f5rklaev ei ole ainus minister, kes on Kadrioru suhtes kriitiline. Samamoodi ollakse v\u00e4ga vihased v\u00e4lisministeeriumis. Neid h\u00e4irib \u00e4sja presidendi kantseleist tulnud teade, et Austraalia riigivisiit j\u00e4etakse \u00e4ra. V\u00e4lisministeerium on seda kaua aega ette valmistanud, t\u00f6\u00f6d algasid juba eelmise valitsuse ajal. \u00abSee on puhas v\u00e4ljapressimine, andke meile raha, muidu j\u00e4tame \u00e4ra,\u00bb kinnitab \u00fcks allikas. V\u00e4lisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) valib k\u00fcll diplomaatilisema tooni, aga temagi ei suuda varjata oma pahameelt: \u00abOn v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et pikalt planeeritud riigivisiit presidendi poolt \u00e4ra j\u00e4eti.\u00bb\nPole soovitust saanud\nViimastel p\u00e4evadel tehtud avaldused, presidendi intervjuu Maalehele, v\u00e4ited, nagu oleks presidendi kantseleile antud soovitus 24. veebruari vastuv\u00f5tt kokkuhoiu eesm\u00e4rgil \u00e4ra j\u00e4tta \u2013 V\u00f5rklaev \u00fctleb, et tema pole eales sellist soovitust andnud, sama kinnitab Kallas \u2013 on valitsuse vaatest lihtsalt teine vaatus t\u00fclile, mis algas juba mais-juunis. T\u00fclile, mis algas rahak\u00fcsimisest ja kuhu lisati otsa seaduste v\u00e4ljakuulutamise teema.\n\u00abPresident l\u00e4htub seaduste v\u00e4ljakuulutamisel v\u00f5i mitte v\u00e4ljakuulutamisel p\u00f5hiseadusest, mitte presidendi kantselei eelarvest,\u00bb l\u00fckkab Karise sisen\u00f5unik Toomas Sildam valitsuses leviva k\u00e4sitluse l\u00fchidalt \u00fcmber.\n"}
{"text":"Kas automaksu abil saab valitsuselt raha v\u00e4lja pressida?Esitasin \u00e4sja Kuku raadio Tarkade Klubis sellise m\u00e4lum\u00e4ngu k\u00fcsimuse: Eesti Murrete s\u00f5naraamatus on kirja pandud \u00fcks Harju-Jaanist p\u00e4rit s\u00f5na.S\u00f5na t\u00e4hendust kirjeldatakse nii: \u201episikesed kalakesed j\u00f5es, elavad kivide \u00fcmber\u201d.T\u00e4nap\u00e4eval on see s\u00f5na siiski \u00fcldtuntud, sest sama nime kannab \u00fcks Eesti poliitik! Kes?Nutikad m\u00e4lum\u00e4ngurid hakkasid Eesti tipp-poliitikute nimesid otsast peale l\u00e4bi arutama ning j\u00f5udsid kiiresti \u00f5ige vastuseni: mis need kivide \u00fcmber elavad kalakesed ikka muud on kui kalakari ehk karis.Ent sel n\u00e4dalal tekkis mul k\u00fcsimus: kui sageli tavalised eestlased teist aastat presidendiametit pidava Alar Karise peale m\u00f5tlevad? Eeldan, et mitte eriti sageli. Kui j\u00e4rele m\u00f5elda, siis seni pole president Karisel ette n\u00e4idata \u00fchtki suur \u00f5nnestumist ega eba\u00f5nnestumist. Pole ka \u00fchtki vaimukalt ja kujundlikult s\u00f5nastatud m\u00f5tet (nagu Arnold R\u00fc\u00fctli \u201eEesti on kreenis\u201d v\u00f5i Toomas Hendrik Ilvese \u201emis toon'd on meid siia, see enam edasi ei vii.\u201d).Sel taustal sai president l\u00f5ppeval n\u00e4dalal ebatavaliselt palju t\u00e4helepanu, sest liitus valitsuse automaksu kriitikutega. \u201eIsegi automaksu seaduse koostajad ei saa aru, kuidas on seda maksu t\u00e4pselt vaja teha. Kord on tarvis keskkonda hoida, siis riigikassat t\u00e4ita - see ju tekitab segadust,\u201d pahandas president intervjuus Maalehele.See intervjuu on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, sest seni on president hoidunud valitsusi (ka eelmisi) poliitiliste p\u00e4evateemade p\u00e4rast kritiseerimast. Mis v\u00f5is olla sellise kriitika p\u00f5hjus?Solvumine? Raha juurde n\u00f5udmine? V\u00f5i soov valitsusele vastandudes oma populaarsust t\u00f5sta?Loomulikult saab Alar Karis aru, et automaks t\u00e4idabki mitut eesm\u00e4rki korraga. Esiteks aitab t\u00e4ita riigieelarvet, mille miinus \u00e4hvardavalt kasvab. Teiseks n\u00fcgib see eestlasi kasutama v\u00e4iksema v\u00f5imsusega ning vastavalt v\u00e4iksema \u00f6koloogilise jalaj\u00e4ljega autosid. Kuna Eestis ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina ei kehti mingit automaksu, s\u00f5idavad eestlased - kes pole kaugeltki k\u00f5ige rikkamad eurooplased - k\u00f5ige v\u00f5imsamate autodega. Mis muuhulgas r\u00fc\u00fcstab autokasutajate endi rahakotti rohkem kui vaja.Kui presidendil midagi segaseks j\u00e4\u00e4b, siis kohtub ta ju regulaarselt peaminister Kaja Kallasega ja saab alati k\u00fcsida.Teine p\u00f5hjus v\u00f5ib olla solvumine, sest samas Maalehe intervjuus kurtis president rahapuuduse \u00fcle Kadrioru eelarves, mis takistab tema v\u00e4lissuhtlust. Esimese n\u00e4itena t\u00f5i presidendi kantselei rahapuudusel \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud ametliku visiidi Austraaliasse.P\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja puhkemist on siililegi selge, et meie v\u00e4lissuhtlust eluliselt olulistel teemadel veavad peaminister, kaitse- ja v\u00e4lisminister. President Karisel on \u00fcksnes toetav roll. Kui NATOs v\u00f5i Euroopa Liidus eluliselt olulisi otsuseid tehakse, siis nende laudade taga ei esinda Eestit president.Vaatasin \u00fcle president Karise senised v\u00e4lisvisiidid, neid on kokku 20. Euroopast v\u00e4ljas on Karis k\u00e4inud ainult \u00dcRO peaassambleel New Yorgis ja \u00fchel julgeolekufoorumil Kanadas. Eesti v\u00e4lissuhtluses ei muutu mitte midagi, kui presidendi eriti eksootiline reis \u00e4ra j\u00e4\u00e4b.Kui kogu riik p\u00fcksirihma koomale t\u00f5mbab, siis peab ka riigipea hakkama saama riigikogus heaks kiidetud 2023. aasta eelarvega. Mitte valitsust r\u00fcnnates reisiraha juurde n\u00f5udma.Eriti selgelt viitab valitsuse survestamisele president Karise umbisikuline jutt sellest, et keegi tahtvat kulude kokkuhoiuks 24. veebruari t\u00e4histamise \u00e4ra j\u00e4tta. \u00dchtki nii lolli poliitikut pole viimased 30 aastat olnud. Kui keegi midagi sellist \u00fctles, siis avalikustagu Karis tema nimi. Muidu m\u00f5jub jutt riigi s\u00fcnnip\u00e4evapeo \u00e4raj\u00e4tmisest \u00e4hvardusena - kui valitsus mulle lisaraha ei anna, siis hakkangi teid avalikult survestama.Tagantj\u00e4rgi on president Lennart Meril v\u00e4ga hea maine. Aga p\u00e4rast ametisse astumist 1992 oli Meri veel kaua aega v\u00e4ga ebapopulaarne. Oma toetust hakkas president kasvatama legendaarset Isamaa valitsust kritiseerides.Tekib k\u00fcsimus - kas p\u00e4rast kahte v\u00e4hen\u00e4htavat aastat Kadriorus on Alar Karis otsustanud kasutada sama strateegiat? Vastandada end valitsuse ebapopulaarsetele otsustele ning suurendada nii oma isiklikku n\u00e4htavust ja toetusreitingut?\"Eriti selgelt viitab valitsuse survestamisele president Karise umbisikuline jutt sellest, et keegi tahtvat kulude kokkuhoiuks 24. veebruari t\u00e4histamise \u00e4ra j\u00e4tta.\"HANNES RUMM, kolumnist"}
{"text":"Narva mees loovutas kelmidele 3300 eurotJ\u00e4rjekordseks telefonikelmide ohvriks osutus Narvas elav mees. Talle helistanud tegelased v\u00e4itsid, et tema pangakontol on k\u00e4imas pettusekatse ning selle kiireks peatamiseks peab ta alla laadima AnyDeski programmi (mis v\u00f5imaldab mujalt ligip\u00e4\u00e4su tema arvutisse) ja sisestama oma pangaandmed. Nii kui mees helistajate soovituste j\u00e4rgi tegutses, kadus tema pangakontolt 3300 eurot.\u00c4hvardaja p\u00f5hjustas naabrile surmahirmu\nKolmap\u00e4eval sai politsei teada, et Ahtmes Maleva t\u00e4naval \u00e4hvardas 46aastane mees oma naabrit n\u00f5nda, et too hakkas tundma hirmu oma elu p\u00e4rast. Politsei alustas kriminaalmenetlust.\nKeskealine mees l\u00f5i vanemat naist \nKolmap\u00e4eval l\u00f5i 38aastane mees Kohtla-J\u00e4rvel M\u00f5isa tee korteris 64aastast naist. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni ja alustas kriminaalmenetlust.\nKaheksa riigi kodanikud polnud Eestis teretulnud\nKolmap\u00e4eva ja neljap\u00e4eva jooksul suunasid piirivalvurid Narva piiripunktist Venemaale tagasi 23 inimest, kes olid kaheksa riigi kodanikud. Suurem osa neist \u2212 kaheksa \u2212 olid Venemaa kodanikud, aga tagasisaadetute seas oli ka Ukraina, Moldova, Gruusia, Kanada, Peruu, USA ja Iisraeli kodanikke.\nP\u00f5hjus, miks nad Eestis teretulnud polnud, oli enamasti see, et neil puudusid asjakohased dokumendid riiki sisenemiseks, nad andsid reisi eesm\u00e4rkide kohta ebaselgeid \u00fctlusi v\u00f5i tuvastati vestluse k\u00e4igus, et inimene v\u00f5ib olla ohuks meie riigi avalikule korrale v\u00f5i julgeolekule."}
{"text":"Valitsuse r\u00e4nk t\u00fcli president Alar KarisegaMaikuus p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahile rahandusministri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha. Alguses suuliselt, hiljem ka kirjalikult. Selles pole midagi kohatut. Raha ikka k\u00fcsitakse.Ka rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE) \u00fctleb, et selles pole iseenesest midagi imelikku. Et k\u00fcsitakse reservist ja erakorraliselt on muidugi haruldasem, aga juhtub sedagi. T\u00f5si, kuna presidendi kantselei oli juba eelarve koostamise ajal saanud lisaraha, siis see, et n\u00fc\u00fcd - alles maikuu - tullakse juba j\u00e4lle lisaraha k\u00fcsima, oli kindlasti h\u00e4irivam. Kuid l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b isegi see tavap\u00e4rase suhtlemise juurde. Juhtub ikka, et keegi tippametnik p\u00f6\u00f6rdub murega rahandusministri poole v\u00f5i president isiklikult peaministri poole. Mis ei t\u00e4henda, et alati neile muredele lahendus leitakse, st rahataotlustele jaatavalt vastatakse. \u00abAga suhtlemine ise on tavap\u00e4rane,\u00bb kinnitab V\u00f5rklaev.Asi l\u00e4ks imelikuksMis aga j\u00e4rgnes Kadriorust tulnud rahataotlusele, p\u00f6\u00f6rdus p\u00e4riselt imelikuks, ja lausa nii imelikuks, et rahandusminister V\u00f5rklaev pidi rahataotlusele resoluutselt eitavalt vastama. Nimelt j\u00e4rgnesid vestlused ja telefonik\u00f5ned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastu v\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist. M\u00e4lu v\u00e4rskenduseks: selle aasta juunis v\u00f5eti riigikogus vastu mitu keerulist ja vastuolulist seaduseeln\u00f5u, n\u00e4iteks maksupaketid, abieluv\u00f5rdsus. Samal ajal opositsioonipoolne obstruktsioon ja usaldush\u00e4\u00e4letustega vastuv\u00f5etud eeln\u00f5ud, mis seej\u00e4rel l\u00e4ksid Kadriorgu presidendipoolset v\u00e4ljakuulutamist ootama.Postimehele kinnitatakse, et seda t\u00fc\u00fcpi k\u00f5ned, kus rahak\u00fcsimine ja eeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamine kokku seoti, ei tulnud kantselei juhilt Jahilolt ega ammugi mitte presidendilt, vaid neid pidas \u00fcks kantselei tippametnik. Need j\u00f5udsid rahandusminister V\u00f5rklaevani, eri ametnikeni (sh ministeeriumi kantslerini) ja veel mitmete inimesteni. \u00dcks teine minister s\u00f5nab Postimehele, et l\u00f5puks j\u00f5udsid jutud ka valitsusse. \u00abAbsoluutselt pretsedenditu ja skandaalne,\u00bb teatab see minister. Kokkuv\u00f5ttes tekkis foon, et n\u00e4e, meil on mure (tahame saada valitsuse reservist lisaraha) ja teil ehk valitsusel on mure (tahate, et seaduseeln\u00f5ud libedasti v\u00e4lja kuulutatakse), lahendame need mured \u00fcheskoos.\u00abSelle taustal oli mu otsus v\u00e4ltimatu, pidin presidendi kantselei rahataotlusele eitavalt vastama,\u00bb \u00fctleb V\u00f5rklaev. V\u00f5rklaev on ilmselgelt v\u00e4ga ebamugavas olukorras. Ta ei taha pidada s\u00f5nas\u00f5da Kadrioruga. Aga ammugi mitte ei taha ta olla osaline mingis k\u00e4si-peseb-k\u00e4tt-olukorras. Isegi kui tegu oli m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimisega ja mittem\u00f5istmisega, piisas isegi sellest, et tekkis mulje kauplemisest: meie kuulutame eeln\u00f5ud v\u00e4lja, teie annate raha.Peaminister Kaja Kallas (RE) \u00fctles, et temaga keegi neid vestlusi (teilt raha, meilt eeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamine) ei pidanud. \u00abAga ma olin neist juttudest teadlik,\u00bb lisab Kallas.\u00dcleeile valitsuse pressikonverentsil vastas rahandusminister V\u00f5rklaev presidendi kriitikale automaksu teemal: \u00abKui on k\u00fcsimusi (automaksu kohta - M. S.), siis v\u00f5iks lahkelt \u00fchendust v\u00f5tta. Nii m\u00f5nelgi muul teemal on see \u00fchendus v\u00e4ga tihe olnud.\u00bb Selle s\u00f5nav\u00f5tu teine pool - \u00abm\u00f5nelgi muul teemal on see \u00fchendus v\u00e4ga tihe olnud\u00bb - on ilmselt V\u00f5rklaeva teadlik torge presidendi kantselei pihta ja just neile juunikuistele vestlustele m\u00f5eldes.V\u00f5rklaev ei ole ainus minister, kes on Kadrioru suhtes kriitiline. Samamoodi ollakse v\u00e4ga vihased v\u00e4lisministeeriumis. Neid h\u00e4irib \u00e4sja presidendi kantseleist tulnud teade, et Austraalia riigivisiit j\u00e4etakse \u00e4ra. V\u00e4lisministeerium on seda kaua aega ette valmistanud, t\u00f6\u00f6d algasid juba eelmise valitsuse ajal. \u00abSee on puhas v\u00e4ljapressimine, andke meile raha, muidu j\u00e4tame \u00e4ra,\u00bb kinnitab \u00fcks allikas. V\u00e4lisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) valib k\u00fcll diplomaatilisema tooni, aga temagi ei suuda varjata oma pahameelt: \u00abOn v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et pikalt planeeritud riigivisiit presidendi poolt \u00e4ra j\u00e4eti.\u00bbPole soovitust saanudViimastel p\u00e4evadel tehtud avaldused, presidendi intervjuu Maalehele, v\u00e4ited, nagu oleks presidendi kantseleile antud soovitus 24. veebruari vastuv\u00f5tt kokkuhoiu eesm\u00e4rgil \u00e4ra j\u00e4tta - V\u00f5rklaev \u00fctleb, et tema pole eales sellist soovitust andnud, sama kinnitab Kallas - on valitsuse vaatest lihtsalt teine vaatus t\u00fclile, mis algas juba mais-juunis. T\u00fclile, mis algas rahak\u00fcsimisest ja kuhu lisati otsa seaduste v\u00e4ljakuulutamise teema.\u00abPresident l\u00e4htub seaduste v\u00e4ljakuulutamisel v\u00f5i mitte v\u00e4ljakuulutamisel p\u00f5hiseadusest, mitte presidendi kantselei eelarvest,\u00bb l\u00fckkab Karise sisen\u00f5unik Toomas Sildam valitsuses leviva k\u00e4sitluse l\u00fchidalt \u00fcmber.\"V\u00f5rklaev ei ole ainus minister, kes on Kadrioru suhtes kriitiline. Samamoodi ollakse v\u00e4ga vihased v\u00e4lisministeeriumis.\"Kaja Kallase valitsuse ametisse nimetamise ajal oli k\u00f5ik veel ilus. Praegu on valitsus presidendiga t\u00fclli l\u00e4inud.MIKK SALU, ajakirjanik"}
{"text":"Vanaproua pakkus Venemaale p\u00e4\u00e4semiseks piirivalvurile 100 dollarit altk\u00e4emaksuNarva piiripunkti kaudu Venemaale p\u00e4\u00e4seda \u00fcritanud 64aastane ukrainlannast pension\u00e4r Olga sai kohtus karistada.Juuli keskel Venemaale s\u00f5ita \u00fcritanud Olgal polnud kehtivat reisidokumenti ning tal puudus ka sealne viisa. Ta soovis aga ikkagi \u00fcle Narva j\u00f5e Jaanilinna p\u00e4\u00e4seda ning pakkus ametnikule 100 dollarit, mida ta ise nimetas \u201et\u00e4nus\u00f5naks\u201c. Piirivalvur pidas seepeale Olga kinni ja paar p\u00e4eva hiljem, 18. juulil astus ta kohtu ette.Viru maakohus m\u00f5istis ukrainlanna altk\u00e4emaksu andmises s\u00fc\u00fcdi ning m\u00e4\u00e4ras talle karistuseks poolteist aastat tingimisi vangistust. Olga on Ukraina kodakondsusega ja Eestisse j\u00f5udis ta Poola kaudu. Ei ole teada, misp\u00e4rast ta soovis Venemaale s\u00f5ita.\u201eAltk\u00e4emaksu andmine ja pakkumine on kuritegu, mille eest s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisel v\u00f5ib kohus m\u00f5ista rahalise karistuse v\u00f5i kuni viieaastase vangistuse,\u201c selgitas Viru ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Alina Paadik.\u201ePiiriturvalisus on praeguses julgeolekuolukorras v\u00e4ga oluline ja see juhtum kinnitab, et PPA ametnikud suhtuvad asjasse t\u00e4ie t\u00f5sidusega. Seda enam, et silma kinnipigistamine piiri\u00fcletusel kahjustaks Eesti ja k\u00f5igi Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide sisejulgeolekut.\u201cOlga peab tasuma menetluskulud 543,75 eurot, tema advokaaditasu j\u00e4\u00e4b riigi kanda.Eestis on varemgi v\u00e4lismaalasi kohtu ette saadetud - kui nad on siinsetele piirivalvuritele pistist pakkunud.Juulis kirjutas \u00d5htuleht, et Eesti-Vene piiril k\u00e4ib vilgas tegevus ning viimasel ajal on kasvanud Ukraina kodanike arv, kes liiguvad Eesti kaudu Venemaale. \u201eViimastel n\u00e4dalatel r\u00e4\u00e4gime keskmiselt 140 inimesest \u00f6\u00f6p\u00e4evas. Valdavalt on need mujalt Euroopa Liidu riikidest tulijad, kes on teel oma kodudesse okupeeritud aladel,\u201c selgitas politsei- ja piirivalveameti kriisideks valmisoleku b\u00fcroo juht Gert Kaju.PISTIS EI T\u00d6\u00d6TANUD: Piirivalvur pidas Olga kinni, sest too pakkus talle 100 dollarit altk\u00e4emaksu.KRISTJAN V\u00c4LI"}
{"text":"Hannes Rumm: kas automaksu abil saab valitsuselt raha v\u00e4lja pressida?Hannes Rumm. Foto: Diana Unt\nEsitasin \u00e4sja Kuku raadio Tarkade Klubis sellise m\u00e4lum\u00e4ngu k\u00fcsimuse: Eesti Murrete s\u00f5naraamatus on kirja pandud \u00fcks Harju-Jaanist p\u00e4rit s\u00f5na. S\u00f5na t\u00e4hendust kirjeldatakse nii: \u201episikesed kalakesed j\u00f5es, elavad kivide \u00fcmber\u201d.\nT\u00e4nap\u00e4eval on see s\u00f5na siiski \u00fcldtuntud, sest sama nime kannab \u00fcks Eesti poliitik! Kes?\nNutikad m\u00e4lum\u00e4ngurid hakkasid Eesti tipp-poliitikute nimesid otsast peale l\u00e4bi arutama ning j\u00f5udsid kiiresti \u00f5ige vastuseni: mis need kivide \u00fcmber elavad kalakesed ikka muud on kui kalakari ehk karis.\nEnt sel n\u00e4dalal tekkis mul k\u00fcsimus, kui sageli tavalised eestlased teist aastat presidendiametit pidava Alar Karise peale m\u00f5tlevad? Eeldan, et mitte eriti sageli. Kui j\u00e4rele m\u00f5elda, siis seni pole president Karisel ette n\u00e4idata \u00fchtki suur \u00f5nnestumist ega eba\u00f5nnestumist. Pole ka \u00fchtki vaimukalt ja kujundlikult s\u00f5nastatud m\u00f5tet (nagu Arnold R\u00fc\u00fctli \u201eEesti on kreenis\u201d v\u00f5i Toomas Hendrik Ilvese \u201emis toon\u2019d on meid siia, see enam edasi ei vii.\u201d).\nSel taustal sai president l\u00f5ppeval n\u00e4dalal ebatavaliselt palju t\u00e4helepanu, sest liitus valitsuse automaksu kriitikutega. \u201eIsegi automaksu seaduse koostajad ei saa aru, kuidas on seda maksu t\u00e4pselt vaja teha. Kord on tarvis keskkonda hoida, siis riigikassat t\u00e4ita \u2013 see ju tekitab segadust,\u201d pahandas president intervjuus Maalehele.\nSee intervjuu on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, sest seni on president hoidunud valitsusi (ka eelmisi) poliitiliste p\u00e4evateemade p\u00e4rast kritiseerimast. Mis v\u00f5is olla sellise kriitika p\u00f5hjus?\nSolvumine? Raha juurde n\u00f5udmine? V\u00f5i soov valitsusele vastandudes oma populaarsust t\u00f5sta?\nLoomulikult saab Alar Karis aru, et automaks t\u00e4idabki mitut eesm\u00e4rki korraga. Esiteks aitab t\u00e4ita riigieelarvet, mille miinus \u00e4hvardavalt kasvab. Teiseks n\u00fcgib see eestlasi kasutama v\u00e4iksema v\u00f5imsusega ning vastavalt v\u00e4iksema \u00f6koloogilise jalaj\u00e4ljega autosid. Kuna Eestis ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina ei kehti mingit automaksu, s\u00f5idavad eestlased \u2013 kes pole kaugeltki k\u00f5ige rikkamad eurooplased \u2013 k\u00f5ige v\u00f5imsamate autodega. Mis muuhulgas r\u00fc\u00fcstab autokasutajate endi rahakotti rohkem kui vaja.\nKui presidendil midagi segaseks j\u00e4\u00e4b, siis kohtub ta ju regulaarselt peaminister Kaja Kallasega ja saab alati k\u00fcsida.\nTeine p\u00f5hjus v\u00f5ib olla solvumine, sest samas Maalehe intervjuus kurtis president rahapuuduse \u00fcle Kadrioru eelarves, mis takistab tema v\u00e4lissuhtlust. Esimese n\u00e4itena t\u00f5i presidendi kantselei rahapuudusel \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud ametliku visiidi Austraaliasse.\nP\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja puhkemist on siililegi selge, et meie v\u00e4lissuhtlust eluliselt olulistel teemadel veavad peaminister, kaitse- ja v\u00e4lisminister. President Karisel on \u00fcksnes toetav roll. Kui NATOs v\u00f5i Euroopa Liidus eluliselt olulisi otsuseid tehakse, siis nende laudade taga ei esinda Eestit president.\nVaatasin \u00fcle president Karise senised v\u00e4lisvisiidid, neid on kokku 20. Euroopast v\u00e4ljas on Karis k\u00e4inud ainult \u00dcRO peaassambleel New Yorgis ja \u00fchel julgeolekufoorumil Kanadas. Eesti v\u00e4lissuhtluses ei muutu mitte midagi, kui presidendi eriti eksootiline reis \u00e4ra j\u00e4\u00e4b.\nKui kogu riik p\u00fcksirihma koomale t\u00f5mbab, siis peab ka riigipea hakkama saama riigikogus heaks kiidetud 2023. aasta eelarvega. Mitte valitsust r\u00fcnnates reisiraha juurde n\u00f5udma.\nEriti selgelt viitab valitsuse survestamisele president Karise umbisikuline jutt sellest, et keegi tahtvat kulude kokkuhoiuks 24. veebruari t\u00e4histamise \u00e4ra j\u00e4tta. \u00dchtki nii lolli poliitikut pole viimased 30 aastat olnud. Kui keegi midagi sellist \u00fctles, siis avalikustagu Karis tema nimi. Muidu m\u00f5jub jutt riigi s\u00fcnnip\u00e4evapeo \u00e4raj\u00e4tmisest \u00e4hvardusena \u2013 kui valitsus mulle lisaraha ei anna, siis hakkangi teid avalikult survestama.\nTagantj\u00e4rgi on president Lennart Meril v\u00e4ga hea maine. Aga p\u00e4rast ametisse astumist 1992 oli Meri veel kaua aega v\u00e4ga ebapopulaarne. Oma toetust hakkas president kasvatama legendaarset Isamaa valitsust kritiseerides.\nTekib k\u00fcsimus \u2013 kas p\u00e4rast kahte v\u00e4hen\u00e4htavat aastat Kadriorus on Alar Karis otsustanud kasutada sama strateegiat? Vastandada end valituse ebapopulaarsetele otsustele ning suurendada nii oma isiklikku n\u00e4htavust ja toetusreitingut?"}
{"text":"Luminor: Eesti majanduse kiiret paranemist III kvartalis oodata poleTALLINN, 5. august, BNS \u2013 Luminori pea\u00f6konomisti Lenno Uusk\u00fcla hinnangul ei ole Eesti majandusseisu kiiret paranemist j\u00e4rgmises kvartalis oodata, seejuures, kui varasemalt puudutas langus valitud ettev\u00f5tteid ja sektoreid, siis j\u00e4rjest enam on majanduslangust tunda k\u00f5ikjal.\nStatistikaameti esmase hinnangu p\u00f5hjal j\u00e4tkus selle aasta teises kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus \u2013 SKP v\u00e4henes v\u00f5rreldes 2022. aasta teise kvartaliga ligikaudu 3 protsenti. V\u00f5rreldes 2023. aasta esimese kvartaliga j\u00e4i sesoonselt ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele.\nUusk\u00fcla t\u00f5i majanduslanguse p\u00f5hjustena v\u00e4lja kuus asjaolu: v\u00e4hene tarbimine, turismi negatiivne panus, v\u00e4hene tugi Euroopa majandusest, ebakindlus investeerimisel, idufirmade raske seis ja oodatust v\u00e4iksem riigipoolne tugi.\u00a0\n\"Suur hinnat\u00f5us ja selle ootus panid perekonnad eelmise aasta alguses tarbima ennaktempos. Praeguseks on hinnat\u00f5usu ootus v\u00e4ike ning tarbimist saab julgemalt edasi l\u00fckata. Vahepeal ei kogutud s\u00e4\u00e4ste ja kulutati olemasolevaid, mist\u00f5ttu on s\u00e4\u00e4stude ostuj\u00f5ud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem kui enne suurt hinnat\u00f5usu. Lisaks piiravad osade perede poes k\u00e4imise v\u00f5imet intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usu t\u00f5ttu ka suuremad kodulaenumaksed,\" kirjeldas Uusk\u00fcla v\u00e4hese tarbimise m\u00f5jureid.\n\"Keskmine palk k\u00fcll t\u00f5useb, kuid kindlust edasise palgat\u00f5usu osas on v\u00e4he. T\u00f6\u00f6puudus on madal, mist\u00f5ttu pigem kardetakse t\u00f6\u00f6puuduse kasvu ning t\u00f6\u00f6puuduse langemisest tulenevat tarbimise kasvu oodata ei ole. See v\u00e4hendab laenun\u00f5udlust ning omakorda n\u00f5udlust terves majanduses,\" lisas ta.\u00a0\nTeiseks panustab turism negatiivselt. \"Eesti pered on leidnud taas julguse minna v\u00e4lismaale, kuid Eestisse tuleb turiste m\u00e4rksa v\u00e4hem kui oleks v\u00f5inud oodata ilma koroona ja Venemaa agressiooni toimumiseta sest turistid ei julge siia tulla. Seep\u00e4rast panustab turism v\u00e4hem positiivselt Eesti majandusse kui v\u00f5iks ja peaks,\" nentis \u00f6konomist.\u00a0\nSamuti t\u00f5i ta v\u00e4lja, et kuigi Euroopa majandus kasvas selle aasta teises kvartalis, siis see tulenes peamiselt L\u00f5una-Euroopa turismisektori kasvust, millest on Eesti majandusele v\u00e4he tuge. Saksamaa t\u00f6\u00f6stus on Uusk\u00fcla s\u00f5nul aga endiselt otsimas uut kohta v\u00e4henenud Venemaa tooraine impordi ja Hiina v\u00e4iksema investeerimiskaupade n\u00f5udluse taustal. \"Meie endi skeem osta Venemaalt odavat puitu ja metalli ning teha sellest ehitussektori jaoks kaupu Rootsi on saanud kannatada nii tooraine kao kui eksporditulu v\u00e4henemise t\u00f5ttu,\" lisas ta.\u00a0\nNeljandaks murendab investeeringuid ebakindlus. \"\u00dcldine majanduse ebakindlus v\u00e4hendab investeeringuid sest pikemaid plaane julgetakse v\u00e4hem teha. See omakorda v\u00e4hendab n\u00f5udlust. Siia alla kuuluvad ka kinnisvarasse tehtavad investeeringud, sest kinnisvara hindade kiiret kasvu pole oodata, pigem kardetakse, et intressim\u00e4\u00e4ra kasv pole veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral kinnisvara hindades v\u00e4ljendunud ning hinna langus on j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalik,\" selgitas Uusk\u00fcla.\nK\u00f5igele lisaks on \u00f6konomisti s\u00f5nul intressim\u00e4\u00e4rade kasv pannud idufirmad raskesse seisu. \"Eesti majandusest moodustavad idufirmad k\u00fcll v\u00e4ikese osas, kuid nad olid oluline osa majanduskasvus. N\u00fc\u00fcd kus intressim\u00e4\u00e4rad on k\u00f5rged ja oodatavad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgeks m\u00f5neks ajaks on nende ettev\u00f5tete kasvu finantseerimine raske. See v\u00e4hendab nende investeerimisplaane ning seet\u00f5ttu ka turuv\u00e4\u00e4rust. Omakorda j\u00f5uab see ebakindlus v\u00e4lja ka iduettev\u00f5tete omanike ja t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4iksemasse igap\u00e4evasesse kulutamisse,\" kirjeldas \u00f6konomist.\u00a0\nTa m\u00e4rkis ka, et kuigi valitsuse eelarve on majandust toetamas, selgub kvartalist-kvartalisse, et toetus on osutunud v\u00e4iksemaks kui esialgu plaanitud. \"See v\u00e4hendab valitsuse tuge Eesti majandusele ajal, mil majanduslangus on m\u00e4rksa suurem ja kulukam kui koroonaperioodil,\" osutas ta.\u00a0\n\"Kiiret taastumist ei ole \u00fcheski nendest kuuest valdkonnast kiiresti n\u00e4ha. Kuna hinnad on kasvanud, on palgasurve suur ja Eesti hinnakonkurentsiv\u00f5ime m\u00e4rksa v\u00e4iksem v\u00f5rreldes paari aasta taguse ajaga. Uute kasvumootorite leidmine saab olema Eesti l\u00e4hiaastate suur v\u00e4ljakutse,\" v\u00f5ttis Uusk\u00fcla kokku.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Luminor: Eesti majanduse kiiret paranemist III kvartalis oodata poleTALLINN, 5. august, BNS \u2013 Luminori pea\u00f6konomisti Lenno Uusk\u00fcla hinnangul ei ole Eesti majandusseisu kiiret paranemist j\u00e4rgmises kvartalis oodata ja kui varasemalt puudutas langus valitud ettev\u00f5tteid ja sektoreid, siis j\u00e4rjest enam on majanduslangust tunda k\u00f5ikjal.\nStatistikaameti esmase hinnangu p\u00f5hjal j\u00e4tkus selle aasta teises kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus \u2013 SKP v\u00e4henes v\u00f5rreldes 2022. aasta teise kvartaliga ligikaudu 3 protsenti. V\u00f5rreldes 2023. aasta esimese kvartaliga j\u00e4i sesoonselt ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele.\nUusk\u00fcla t\u00f5i majanduslanguse p\u00f5hjustena v\u00e4lja kuus asjaolu: v\u00e4hene tarbimine, turismi negatiivne panus, v\u00e4hene tugi Euroopa majandusest, ebakindlus investeerimisel, idufirmade raske seis ja oodatust v\u00e4iksem riigipoolne tugi.\u00a0\n\"Suur hinnat\u00f5us ja selle ootus panid perekonnad eelmise aasta alguses tarbima ennaktempos. Praeguseks on hinnat\u00f5usu ootus v\u00e4ike ning tarbimist saab julgemalt edasi l\u00fckata. Vahepeal ei kogutud s\u00e4\u00e4ste ja kulutati olemasolevaid, mist\u00f5ttu on s\u00e4\u00e4stude ostuj\u00f5ud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem kui enne suurt hinnat\u00f5usu. Lisaks piiravad osade perede poes k\u00e4imise v\u00f5imet intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usu t\u00f5ttu ka suuremad kodulaenumaksed,\" kirjeldas Uusk\u00fcla v\u00e4hese tarbimise m\u00f5jureid.\n\"Keskmine palk k\u00fcll t\u00f5useb, kuid kindlust edasise palgat\u00f5usu osas on v\u00e4he. T\u00f6\u00f6puudus on madal, mist\u00f5ttu pigem kardetakse t\u00f6\u00f6puuduse kasvu ning t\u00f6\u00f6puuduse langemisest tulenevat tarbimise kasvu oodata ei ole. See v\u00e4hendab laenun\u00f5udlust ning omakorda n\u00f5udlust terves majanduses,\" lisas ta.\u00a0\nTeiseks panustab turism negatiivselt. \"Eesti pered on leidnud taas julguse minna v\u00e4lismaale, kuid Eestisse tuleb turiste m\u00e4rksa v\u00e4hem kui oleks v\u00f5inud oodata ilma koroona ja Venemaa agressiooni toimumiseta, sest turistid ei julge siia tulla. Seep\u00e4rast panustab turism v\u00e4hem positiivselt Eesti majandusse kui v\u00f5iks ja peaks,\" nentis \u00f6konomist.\u00a0\nSamuti t\u00f5i ta v\u00e4lja, et kuigi Euroopa majandus kasvas selle aasta teises kvartalis, siis see tulenes peamiselt L\u00f5una-Euroopa turismisektori kasvust, millest on Eesti majandusele v\u00e4he tuge. Saksamaa t\u00f6\u00f6stus on Uusk\u00fcla s\u00f5nul aga endiselt otsimas uut kohta v\u00e4henenud Venemaa tooraine impordi ja Hiina v\u00e4iksema investeerimiskaupade n\u00f5udluse taustal.\n\"Meie endi skeem osta Venemaalt odavat puitu ja metalli ning teha sellest ehitussektori jaoks kaupu Rootsi on saanud kannatada nii tooraine kao kui eksporditulu v\u00e4henemise t\u00f5ttu,\" m\u00e4rkis Uusk\u00fcla.\u00a0\nNeljandaks murendab investeeringuid ebakindlus. \"\u00dcldine majanduse ebakindlus v\u00e4hendab investeeringuid sest pikemaid plaane julgetakse v\u00e4hem teha. See omakorda v\u00e4hendab n\u00f5udlust. Siia alla kuuluvad ka kinnisvarasse tehtavad investeeringud, sest kinnisvara hindade kiiret kasvu pole oodata, pigem kardetakse, et intressim\u00e4\u00e4ra kasv pole veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral kinnisvara hindades v\u00e4ljendunud ning hinna langus on j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalik,\" selgitas Uusk\u00fcla.\nK\u00f5igele lisaks on \u00f6konomisti s\u00f5nul intressim\u00e4\u00e4rade kasv pannud idufirmad raskesse seisu. \"Eesti majandusest moodustavad idufirmad k\u00fcll v\u00e4ikese osas, kuid nad olid oluline osa majanduskasvus. N\u00fc\u00fcd kus intressim\u00e4\u00e4rad on k\u00f5rged ja oodatavad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgeks m\u00f5neks ajaks on nende ettev\u00f5tete kasvu finantseerimine raske. See v\u00e4hendab nende investeerimisplaane ning seet\u00f5ttu ka turuv\u00e4\u00e4rust. Omakorda j\u00f5uab see ebakindlus v\u00e4lja ka iduettev\u00f5tete omanike ja t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4iksemasse igap\u00e4evasesse kulutamisse,\" kirjeldas \u00f6konomist.\u00a0\nTa m\u00e4rkis ka, et kuigi valitsuse eelarve on majandust toetamas, selgub kvartalist-kvartalisse, et toetus on osutunud v\u00e4iksemaks kui esialgu plaanitud. \"See v\u00e4hendab valitsuse tuge Eesti majandusele ajal, mil majanduslangus on m\u00e4rksa suurem ja kulukam kui koroonaperioodil,\" osutas ta.\u00a0\n\"Kiiret taastumist ei ole \u00fcheski nendest kuuest valdkonnast kiiresti n\u00e4ha. Kuna hinnad on kasvanud, on palgasurve suur ja Eesti hinnakonkurentsiv\u00f5ime m\u00e4rksa v\u00e4iksem v\u00f5rreldes paari aasta taguse ajaga. Uute kasvumootorite leidmine saab olema Eesti l\u00e4hiaastate suur v\u00e4ljakutse,\" v\u00f5ttis Uusk\u00fcla kokku.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"S\u00fc\u00fcdistused presidendi suunal vajaksid Urmas Reinsalu s\u00f5nul selgustErakond Isamaa esimees Urmas Reinsalu s\u00f5nas \u00fchismeedias, et eile esitati valitsuse esindajate poolt v\u00e4ga t\u00f5siseid v\u00e4iteid, mist\u00f5ttu oleks\u00a0vaja algatada parlamentaarne j\u00e4relevalve.\u00abSisuliselt \u00f6eldi, et presidendi esindaja pressis kevadiste parlamendist l\u00e4bisurutud seaduste v\u00e4ljakuulutamise eest presidendi eelarvesse t\u00e4iendavat raha v\u00e4lja. See v\u00e4ljapressimine l\u00fckati siis v\u00e4idetavalt tagasi ning raha ei eraldatud.\u00bb\n\u00abPeaminister kinnitab, et ta oli sellest teadlik, rahandusministri enesega k\u00f5neleti ja allikaks on veel \u00fcks v\u00e4hemasti anon\u00fc\u00fcmne minister. Nii t\u00f5sised s\u00fc\u00fcdistused vajavad \u00fchem\u00f5tteliselt selgust, kui oleme t\u00f5siseltv\u00f5etav riik,\u00bb leidis Reinsalu.\nPoliitikul tekkisid muuhulgas k\u00fcsimused selle kohta, et kas loos kirjeldatu leidis aset, miks ja kelle otsusel sellest vaikiti ning miks ilmus see meedias p\u00e4ev p\u00e4rast\u00a0presidendi kriitikat automaksu teemal.\n\u00abKas tegelikult v\u00e4ljapressimist ei toimunud ja need s\u00fc\u00fcdistused on \u00f5hku visatud muudel motiividel? Aga millistel, kas p\u00f5hiseadusliku presidendi tasal\u00fclitamiseks?\u00bb\u00a0Reinsalu lisas, et tema n\u00e4eb vajadust algatada\u00a0viivitusteta parlamentaarne j\u00e4relevalve.\n"}
{"text":"Luminor: majanduslanguse \u00fcks p\u00f5hjus on oodatust v\u00e4iksem riigipoolne tugiLuminori pea\u00f6konomisti Lenno Uusk\u00fcla hinnangul ei ole Eesti majandusseisu kiiret paranemist j\u00e4rgmises kvartalis oodata ja kui varasemalt puudutas langus valitud ettev\u00f5tteid ja sektoreid, siis j\u00e4rjest enam on majanduslangust tunda k\u00f5ikjal.Statistikaameti esmase hinnangu p\u00f5hjal j\u00e4tkus selle aasta teises kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus \u2013 SKP v\u00e4henes v\u00f5rreldes 2022. aasta teise kvartaliga ligikaudu 3 protsenti. V\u00f5rreldes 2023. aasta esimese kvartaliga j\u00e4i sesoonselt ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele.\nUusk\u00fcla t\u00f5i majanduslanguse p\u00f5hjustena v\u00e4lja kuus asjaolu: v\u00e4hene tarbimine, turismi negatiivne panus, v\u00e4hene tugi Euroopa majandusest, ebakindlus investeerimisel, idufirmade raske seis ja oodatust v\u00e4iksem riigipoolne tugi.\n\u00abSuur hinnat\u00f5us ja selle ootus panid perekonnad eelmise aasta alguses tarbima ennaktempos. Praeguseks on hinnat\u00f5usu ootus v\u00e4ike ning tarbimist saab julgemalt edasi l\u00fckata. Vahepeal ei kogutud s\u00e4\u00e4ste ja kulutati olemasolevaid, mist\u00f5ttu on s\u00e4\u00e4stude ostuj\u00f5ud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem kui enne suurt hinnat\u00f5usu. Lisaks piiravad osade perede poes k\u00e4imise v\u00f5imet intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usu t\u00f5ttu ka suuremad kodulaenumaksed,\u00bb\u00a0kirjeldas Uusk\u00fcla v\u00e4hese tarbimise m\u00f5jureid.\n\u00abKeskmine palk k\u00fcll t\u00f5useb, kuid kindlust edasise palgat\u00f5usu osas on v\u00e4he. T\u00f6\u00f6puudus on madal, mist\u00f5ttu pigem kardetakse t\u00f6\u00f6puuduse kasvu ning t\u00f6\u00f6puuduse langemisest tulenevat tarbimise kasvu oodata ei ole. See v\u00e4hendab laenun\u00f5udlust ning omakorda n\u00f5udlust terves majanduses,\u00bb\u00a0lisas ta.\nTeiseks panustab turism negatiivselt. \u00abEesti pered on leidnud taas julguse minna v\u00e4lismaale, kuid Eestisse tuleb turiste m\u00e4rksa v\u00e4hem kui oleks v\u00f5inud oodata ilma koroona ja Venemaa agressiooni toimumiseta, sest turistid ei julge siia tulla. Seep\u00e4rast panustab turism v\u00e4hem positiivselt Eesti majandusse kui v\u00f5iks ja peaks,\u00bb\u00a0nentis \u00f6konomist.\n\nEuroopa majanduskasvu taga on l\u00f5unapoolsed riigid\n\nSamuti t\u00f5i ta v\u00e4lja, et kuigi Euroopa majandus kasvas selle aasta teises kvartalis, siis see tulenes peamiselt L\u00f5una-Euroopa turismisektori kasvust, millest on Eesti majandusele v\u00e4he tuge. Saksamaa t\u00f6\u00f6stus on Uusk\u00fcla s\u00f5nul aga endiselt otsimas uut kohta v\u00e4henenud Venemaa tooraine impordi ja Hiina v\u00e4iksema investeerimiskaupade n\u00f5udluse taustal.\n\u00abMeie endi skeem osta Venemaalt odavat puitu ja metalli ning teha sellest ehitussektori jaoks kaupu Rootsi on saanud kannatada nii tooraine kao kui eksporditulu v\u00e4henemise t\u00f5ttu,\u00bb\u00a0m\u00e4rkis Uusk\u00fcla.\nNeljandaks murendab investeeringuid ebakindlus. \u00ab\u00dcldine majanduse ebakindlus v\u00e4hendab investeeringuid sest pikemaid plaane julgetakse v\u00e4hem teha. See omakorda v\u00e4hendab n\u00f5udlust. Siia alla kuuluvad ka kinnisvarasse tehtavad investeeringud, sest kinnisvara hindade kiiret kasvu pole oodata, pigem kardetakse, et intressim\u00e4\u00e4ra kasv pole veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral kinnisvara hindades v\u00e4ljendunud ning hinna langus on j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalik,\u00bb\u00a0selgitas Uusk\u00fcla.\nK\u00f5igele lisaks on \u00f6konomisti s\u00f5nul intressim\u00e4\u00e4rade kasv pannud idufirmad raskesse seisu. \u00abEesti majandusest moodustavad idufirmad k\u00fcll v\u00e4ikese osas, kuid nad olid oluline osa majanduskasvus. N\u00fc\u00fcd kus intressim\u00e4\u00e4rad on k\u00f5rged ja oodatavad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgeks m\u00f5neks ajaks on nende ettev\u00f5tete kasvu finantseerimine raske. See v\u00e4hendab nende investeerimisplaane ning seet\u00f5ttu ka turuv\u00e4\u00e4rust. Omakorda j\u00f5uab see ebakindlus v\u00e4lja ka iduettev\u00f5tete omanike ja t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4iksemasse igap\u00e4evasesse kulutamisse,\u00bb\u00a0kirjeldas \u00f6konomist.\nTa m\u00e4rkis ka, et kuigi valitsuse eelarve on majandust toetamas, selgub kvartalist-kvartalisse, et toetus on osutunud v\u00e4iksemaks kui esialgu plaanitud. \u00abSee v\u00e4hendab valitsuse tuge Eesti majandusele ajal, mil majanduslangus on m\u00e4rksa suurem ja kulukam kui koroonaperioodil,\u00bb\u00a0osutas ta.\n\u00abKiiret taastumist ei ole \u00fcheski nendest kuuest valdkonnast kiiresti n\u00e4ha. Kuna hinnad on kasvanud, on palgasurve suur ja Eesti hinnakonkurentsiv\u00f5ime m\u00e4rksa v\u00e4iksem v\u00f5rreldes paari aasta taguse ajaga. Uute kasvumootorite leidmine saab olema Eesti l\u00e4hiaastate suur v\u00e4ljakutse,\u00bb\u00a0v\u00f5ttis Uusk\u00fcla kokku."}
{"text":"Reinsalu: v\u00e4ide presidendi kantselei kohatu k\u00e4itumise kohta n\u00f5uab j\u00e4relevalvet   V\u00e4ide, et presidendi kantselei sidus valitsuselt lisaraha k\u00fcsides selle taotluse samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamisega on v\u00e4ga t\u00f5sine ja asja uurimiseks tuleb l\u00e4bi viia parlamentaarne j\u00e4relevalve, \u00fctles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.   Postimees kirjutas reedel, et valitsus on president Alar Karisega t\u00fclli l\u00e4inud: mais p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele j\u00e4rgnesid vestlused ja telefonik\u00f5ned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist. Seda t\u00fc\u00fcpi k\u00f5nesid pidas \u00fcks kantselei tippametnik ning need j\u00f5udsid rahandusminister Mart V\u00f5rklaevani ja l\u00f5puks ka valitsusse, mida kinnitas v\u00e4ljaandele \u00fcks minister. \"Absoluutselt pretsedenditu ja skandaalne,\" \u00fctles \u00fcks ministritest, kelleni see info j\u00f5udis. Kokkuv\u00f5ttes tekkis foon, et n\u00e4e, meil on mure (tahame saada valitsuse reservist lisaraha) ja teil ehk valitsusel on mure (tahate, et seaduseeln\u00f5ud libedasti v\u00e4lja kuulutatakse), lahendame need mured \u00fcheskoos. Peaminister Kaja Kallase s\u00f5nul temaga keegi neid vestlusi ei pidanud, kuid ta oli neist juttudest teadlik. Isamaa esimees Urmas Reinsalu kirjutas sotsiaalmeedias, et valitsuse esindajate v\u00e4ited olid v\u00e4ga t\u00f5sised. \"Sisuliselt \u00f6eldi, et presidendi esindaja pressis kevadiste parlamendist l\u00e4bisurutud seaduste v\u00e4ljakuulutamise eest presidendi eelarvesse t\u00e4iendavat raha v\u00e4lja. See v\u00e4ljapressimine l\u00fckati siis v\u00e4idetavalt tagasi ning raha ei eraldatud,\" m\u00e4rkis ta. \"Peaminister kinnitab, et ta oli sellest teadlik, rahandusministri enesega k\u00f5neleti ja allikaks on veel \u00fcks v\u00e4hemasti anon\u00fc\u00fcmne minister. Nii t\u00f5sised s\u00fc\u00fcdistused vajavad \u00fchem\u00f5tteliselt selgust, kui oleme t\u00f5siseltv\u00f5etav riik,\" lisas Reinsalu. Tema s\u00f5nul tuleb leida vastused k\u00fcsimustele, kas kirjeldatu leidis aset, miks sellest vaikiti, miks paisati see meediasse p\u00e4ev p\u00e4rast presidendi kriitikat automaksu teemal, kas tegelikult v\u00e4ljapressimist ei toimunud ja need s\u00fc\u00fcdistused on \u00f5hku visatud muudel motiividel ja millistel ning kes on riigis anon\u00fc\u00fcmsed v\u00f5imukandjad, kellele viidatakse. Reinsalu \u00fctles, et kindlasti on eraldi k\u00fcsimus presidendi v\u00f5imalustest oma \u00fclesandeid t\u00e4ita, kui juba visiidid \u00e4ra j\u00e4\u00e4vad. Valitsus loob selle \u00fcmber konteksti, et raha ei kasutata s\u00e4\u00e4stlikult, kuid kas see on t\u00f5ene v\u00e4ide v\u00f5i mingit muud eesm\u00e4rki teeniv kavatsus? \"Vaja on kogu selles juhtumis viia l\u00e4bi parlamentaarne j\u00e4relevalve. See on k\u00fcsimus \u00f5igusriigi toimimisest,\" s\u00f5nas erakonnajuht.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel   "}
{"text":"Pakistani ekspeaminister Imran Khan m\u00f5isteti kolmeks aastaks vangiISLAMABAD, 5. august, AFP-BNS \u2013 Endine Pakistani peaminister Imran Khan m\u00f5isteti laup\u00e4eval korruptsioonis s\u00fc\u00fcdi ja talle m\u00e4\u00e4rati kolmeaastane vanglakaristus, teatas riigitelevisioon.\n\"Kohtunik Humayun Dilawar teatas, et seotus korruptiivse tegevusega on t\u00f5estatud,\" \u00fctles Pakistani TV.\nKhan ise kohtus ei olnud ning kohtunik andis k\u00e4su ta vahistada.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pakistani ekspeaminister Imran Khan m\u00f5isteti kolmeks aastaks vangi (T\u00e4iendatud!)ISLAMABAD, 5. august, AFP-BNS \u2013 Endine Pakistani peaminister Imran Khan m\u00f5isteti laup\u00e4eval ametiajal vastu v\u00f5etud kingitustega seoses korruptsioonis s\u00fc\u00fcdi ja talle m\u00e4\u00e4rati kolmeaastane vanglakaristus, teatas riigitelevisioon.\n\"Kohtunik Humayun Dilawar teatas, et seotus korruptiivse tegevusega on t\u00f5estatud,\" \u00fctles Pakistani TV.\nKhan ise Islamabadi kohtus ei olnud ning kohtunik andis k\u00e4su ta vahistada.\nKhanile on p\u00e4rast tagandamist eelmise aasta aprillis esitatud \u00fcle 150 s\u00fc\u00fcdistuse, tema enda v\u00e4itel poliitilistel motiividel.\nEkspeaministri advokaadid lubasid otsuse edasi kaevata.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pakistani ekspeaminister Imran Khan vahistatiLAHORE, 5. august, AFP-BNS \u2013 Pakistani endine peaminister Imran Khan v\u00f5eti laup\u00e4eval vahi alla, sest kohus m\u00f5istis ta korruptsiooni eest kolmeks aastaks vangi, \u00fctlesid politsei ja ametnikud.\n\"Sain just teate, et Imran Khan vahistati,\" \u00fctles peaminister Shehbaz Sharifi erin\u00f5unik Attaullah Tarar ajakirjanikele.\nLahore'i politsei \u00fctles, et Khani vahistasid Islamabadi politseinikud.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Urmas Reinsalu: presidendi suunal k\u00f5lanud s\u00fc\u00fcdistused vajavad parlamentaarset j\u00e4relevalvetIsamaa esimees Urmas Reinsalu peab meedias k\u00f5lanud v\u00e4iteid, justkui pressinuks presidendi esindaja valitsuse Riigikogust l\u00e4bi surutud seaduste v\u00e4ljakuulutamiseks v\u00e4lja lisaraha riigipea eelarvesse, v\u00e4ga t\u00f5siseks ning kutsub \u00fcles parlamentaarseks j\u00e4relevalveks.\nEile esitati valitsuse esindajate poolt v\u00e4ga t\u00f5siseid v\u00e4iteid. Sisuliselt \u00f6eldi, et presidendi esindaja pressis kevadiste parlamendist l\u00e4bisurutud seaduste v\u00e4ljakuulutamise eest presidendi eelarvesse t\u00e4iendavat raha v\u00e4lja. See v\u00e4ljapressimine l\u00fckati siis v\u00e4idetavalt tagasi ning raha ei eraldatud. Peaminister kinnitab, et ta oli sellest teadlik, rahandusministri enesega k\u00f5neleti ja allikaks on veel \u00fcks v\u00e4hemasti anon\u00fc\u00fcmne minister.\nNii t\u00f5sised s\u00fc\u00fcdistused vajavad \u00fchem\u00f5tteliselt selgust, kui oleme t\u00f5siseltv\u00f5etav riik.\nKas kirjeldatu leidis aset?\nMiks ja kelle otsusel sellest vaikiti?\nMiks paisati see meediasse p\u00e4ev p\u00e4rast presidendi kriitikat automaksu teemal?\nKas tegelikult v\u00e4ljapressimist ei toimunud ja need s\u00fc\u00fcdistused on \u00f5hku visatud muudel motiividel?\nKui jah, siis millistel, kas p\u00f5hiseadusliku presidendi tasal\u00fclitamiseks?\nKes on siin riigis anon\u00fc\u00fcmsed v\u00f5imukandjad, kellele viidatakse?\nPresident viitab isikule, kes pani ette 24. veebruari paraad \u00e4ra j\u00e4tta.\nPostimehe artikkel viitab k\u00f5rgele ametnikule, kes raha k\u00fcsis.\nAga kes need isikud on?\nKindlasti on eraldi k\u00fcsimus presidendi v\u00f5imalustest oma \u00fclesandeid t\u00e4ita, kui juba visiidid \u00e4ra j\u00e4\u00e4vad. Valitsus loob selle \u00fcmber konteksti, et raha ei kasutata s\u00e4\u00e4stlikult. Kas see on t\u00f5ene v\u00e4ide v\u00f5i mingit muud eesm\u00e4rki teeniv kavatsus?\nVaja on kogu selles juhtumis viia l\u00e4bi parlamentaarne j\u00e4relevalve.\nSee on k\u00fcsimus \u00f5igusriigi toimimisest.\nPostitus Urmas Reinsalu: presidendi suunal k\u00f5lanud s\u00fc\u00fcdistused vajavad parlamentaarset j\u00e4relevalvet ilmus Eesti Uudised."}
{"text":"K\u00f5rged intressim\u00e4\u00e4rad  loobivad olulisele tegevusele kaikaid kodarasseKliimamuutuste pidurdamiseks vajalikku globaalset \u00fcleminekut roheenergiale ohustavad t\u00f5usvad intressim\u00e4\u00e4rad, mis on m\u00f5ned taastuvenergia projektid, nagu uued avamere tuulepargid, taskukohatuks muutnud. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peavad Euroopa riigid leidma 2050. aastaks hinnanguliselt veel t\u00e4iendavad 163 miljardit eurot, kusjuures ka mujal maailmas j\u00e4\u00e4vad investeeringud samasse suurusj\u00e4rku.Viimase 15 aasta jooksul on intressim\u00e4\u00e4rad olnud ebatavaliselt madalad \u2013 see muutis taastuvenergia projektide odava rahastamise ettev\u00f5tetele k\u00e4ttesaadavaks. \u00dcleminekut on veelgi v\u00f5imendanud taastuvenergia tehnoloogiate kiire hinnalangus, mille tulemusel on mitmed riigid nende\u00a0tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tu soodustamiseks m\u00f5eldud toetuste maksmise suisa peatanud.\nKuid viimasel ajal on keskpangad maailmas kasvava inflatsiooni taltsutamiseks intressim\u00e4\u00e4rasid t\u00f5stma asunud. Kui 2021. aasta detsembris oli Suurbritannia intressim\u00e4\u00e4raks 0,1 protsenti, siis eelmisel kuul t\u00f5steti see juba 5 protsendini. Samas kui Euroopa Keskpank on t\u00f5stnud intressim\u00e4\u00e4ra, millega ta pankadele laenu annab, 0,5 protsendilt (2022. aasta juuli) 4 protsendini.\nIntressit\u00f5usude eesm\u00e4rk on k\u00e4rpida kulutusi kogu majanduses ning seel\u00e4bi inflatsiooni summutada. Kuid meetmed takistavad ka investeeringuid\u00a0tuule- ja p\u00e4ikeseenergia projektidesse, millele on n\u00fc\u00fcd raske jalgu alla saada.\nMadalmaade Taastuvenergia Assotsiatsiooni (NVDE) poolt tellitud ja\u00a0Hollandi konsultatsioonifirma Berenschoti tehtud turuanal\u00fc\u00fcs viitab, et alates 2021. aastast t\u00f5usnud intressim\u00e4\u00e4rad\u00a0on 2050. aastaks planeeritud taastuvenergia \u00fclemineku kulusid 163 miljardi euro v\u00f5rra suurendanud. Kapitali kallinemine avaldab samasugust m\u00f5ju ka mujal maailmas.\u00a0\n\nLiivi mere tuulepargi linnu-uuringud\nMailiis Ollino\n\nIntressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmine on n\u00fcri abivahend, \u00fctleb Hollandis Amsterdami \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6tav Jens van't Klooster. \u00abSee toob k\u00fcll inflatsiooni alla, kuid investeeringute n\u00e4ol kaotatud tulu on t\u00f5sine.\u00bb\nM\u00e4rgid viitavad, et vaid taastuvatele energiaallikatele keskenduvas majanduses\u00a0ei saavuta intresside t\u00f5stmine soovitud tulemusi. V\u00e4hese CO2-heitega energiataristut, n\u00e4iteks tuuleparke, on kulukas ehitada, kuid odav juhtida, \u00fctleb Nick Robins Londoni majanduskoolist. Seevastu on fossiilk\u00fctuste energiaprojekte suhteliselt odav ehitada, kuid nende tegevuskulud on suured. \u00abKapitali hind on kliimaneutraalse majanduse m\u00f5istes olulisem kui tavamajanduse puhul,\u00bb\u00a0\u00fctleb Robins.\nSeet\u00f5ttu t\u00f5mbuvad ettev\u00f5tted uutest projektidest eemale. Juunis investoritele esitatud ettekandes \u00fctles Taani taastuvenergia arendaja \u00d8rstedi tegevjuht Mads Nipper, et ettev\u00f5te teeb t\u00f5usvate m\u00e4\u00e4rade t\u00f5ttu\u00a0\u00abaktiivseid valikuid\u00bb\u00a0projektide \u00fcmberkonfigureerimiseks. Nende projektide hulka\u00a0kuulub ka L\u00e4\u00e4nemerre kavandatud avamere tuulepark Baltica 3, mille puhul on \u00d8rsted oma l\u00f5pliku investeerimisotsuse edasi l\u00fckanud.\n\u00abM\u00f5ne projekti puhul, \u00fcsna ausalt, p\u00f6\u00f6rdume tagasi oma peamiste ja t\u00e4htsamate tarnijate poole, \u00f6eldes: \u00abTe peate aitama meil leida t\u00e4iendavaid kohti kulude kokkuhoiuks, mis v\u00f5ivad neid projekte p\u00e4\u00e4sta,\u00bb\u00bb\u00a0\u00fctles Nipper. \u00ab\u00dctleme otses\u00f5nu ka seda, et kui me ei suuda oma projekte piisava v\u00e4\u00e4rtuse loomiseni viia, siis j\u00e4relikult ei ole me oma investorite raha vastutustundlik kasutaja ja peame olema valmis nendest projektidest loobuma.\u00bb\nKuigi n\u00f5udlus taastuvatest allikatest p\u00e4rineva elektri j\u00e4rele on suurem kui kunagi varem, on avamere tuuleenergia turg keeruline.\nSama suundumust on tunda kogu taastuvenergia sektoris. Aprillis k\u00fcsitles NVDE oma liikmeid ehk\u00a0tuule- ja p\u00e4ikeseenergia, soojuspumpadega ja elektriautode laadimisega tegelevaid ettev\u00f5tteid, samuti v\u00f5rguoperaatoreid. K\u00fcsitluse\u00a0tulemusel leiti, et peaaegu kolmandik vastanutest on intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usu t\u00f5ttu m\u00f5ned roheenergia projektid t\u00fchistanud v\u00f5i edasi l\u00fckanud. \u00abT\u00f5usvad intressim\u00e4\u00e4rad kahjustavad t\u00f5epoolest energiap\u00f6\u00f6ret,\u00bb\u00a0\u00fctleb NVDE esimees Olof van der Gaag.\n20. juulil teatas Rootsi energiafirma Vattenfall, et l\u00f5petab t\u00f6\u00f6 \u00dchendkuningriigi P\u00f5hjamere avamere tuulepargis, hoiatades, et Norfolk Borease projekti arenduskulud on t\u00f5usvate intressim\u00e4\u00e4rade ja tarneahela kulude t\u00f5ttu 40 protsenti kasvanud. \u00abKuigi n\u00f5udlus taastuvatest allikatest p\u00e4rineva elektri j\u00e4rele on suurem kui kunagi varem, on avamere tuuleenergia turg keeruline,\u00bb\u00a0\u00fctles Vattenfalli tegevjuht Anna Borg avalduses.\nKaubandus\u00fchingus SolarPower Europe t\u00f6\u00f6tav Raffaele Rossi \u00fctleb, et t\u00f5usvad intressim\u00e4\u00e4rad valmistavad muret p\u00e4ikeseenergia projektide laenuk\u00f5lbulikkuse p\u00e4rast. \u00abKui v\u00f5lakulu on suurem, siis m\u00f5jutab see projekti tasuvust investorile,\u00bb\u00a0\u00fctleb ta. See ei kehti mitte ainult p\u00e4ikeseparkide projektide, vaid ka p\u00e4ikesepaneelide tootmise puhu. Valitsuste ja keskpankade toetus on h\u00e4davajalik, et tagada nende projektide j\u00e4tkumine ka k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4radega majanduses, leiab ta.\nVan der Gaagi s\u00f5nul on \u00fcks v\u00f5imalus, et keskpangad rakendavad taastuvenergia projektidele nn rohelist soodustariifi. 2010. aastatel rakendas Euroopa Keskpank sarnast skeemi, mille kohaselt pangad said madalamaid intressim\u00e4\u00e4rasid, kui nad laenasid rohkem kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettev\u00f5tetele. See andis pankadele julgust j\u00e4tkata laenamist \u00abreaalmajandusele\u00bb\u00a0majanduslikult ebakindlal ajal.\u00a0\u00abSamasugust mehhanismi v\u00f5iks rakendada ka fokusseeritumalt, konkreetselt energiap\u00f6\u00f6rdeks\u00a0vajalike investeeringute puhul,\u00bb\u00a0\u00fctleb ta.\nNagu kliimapoliitika puhul \u00fcldisemalt, on ka intressim\u00e4\u00e4rade puhul tunda kasutamata v\u00f5imalusi. Valitsused oleksid pidanud tegema rohkem v\u00e4hese CO2-heitega energia v\u00e4ljaarendamiseks, siis kui rahastamine veel odav oli, \u00fctleb van't Klooster. \u00abSee on viimase k\u00fcmnendi suurim l\u00e4bikukkumine,\u00bb\u00a0\u00fctleb ta. \u00abNeid investeeringuid oleks saanud palju odavamalt rahastada.\u00bb\n\u00a0Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes v\u00e4ljaande loal. Inglise keelest t\u00f5lkis Anna-Maria Sepp."}
{"text":"Putin ei ajanudki jama. Suur kogus Vene v\u00e4etist vedeleb t\u00f5esti Baltikumi sadamatesVladimir Putinil oli osaliselt \u00f5igus. Suur kogus Venemaa omanikele kuuluvat v\u00e4etist seisab Balti sadamates, oodates maailma suurorganisatsiooni initsiatiivi.\nEelmisel n\u00e4dalal \u00fctles Venemaa president Vladimir Putin \u00fches ettekandes, et Baltikumi sadamates on 200 000 tonni Venemaa v\u00e4etist, mida ei taheta tasuta n\u00e4lgivale Aafrikale anda ehkki Venemaa firmad, kes seda kraami omavad, sooviks seda teha. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium \u00fctles, et Eestis on j\u00e4rgi veel veidi \u00fcle 5000 tonni Venemaa omanikele kuuluvat v\u00e4etist. Suur kogus on siit viimastel kuudel lahkunud, kuid mitte just tasuta. Kas Putin ajas jama?\nL\u00e4ti Delfi uuris, milline on seis seal ning selgus, et Putini jutt puudutaski just meie naabreid. Veel m\u00f5ni kuu tagasi oli L\u00e4ti sadamates t\u00f5esti umbes 200 000 tonni Venemaa p\u00e4ritolu v\u00e4etist. Nende omanikfirmad sanktsioneeritud Euroopa Liidu poolt. V\u00e4etis oli aga sadamatesse n\u00f6 l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud.\n21. aprillil r\u00e4ndas 34 000 tonni sellest aga Keenia suunas. See oli Maailma Toiduprogrammi vahendusel toimunud liigutus. L\u00e4ti v\u00e4lisministeeriumi esindaja \u00fctles, et seni ei ole teada, mis saab \u00fclej\u00e4\u00e4nud veidi \u00fcle 160 000 tonniga. See s\u00f5ltub samuti Maailma Toiduprogrammi edasistest sammudest. T\u00e4psemalt peavad nad leppima kokku v\u00e4etise omanikega. Hetkel ei ole ministeeriumile teada, et mingeid konkreetseid tulemusi oleks k\u00f5nelustel saavutatud.\nLeedus ei ole teadaolevalt \u00fcldse Vene p\u00e4ritolu v\u00e4etist.\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi n\u00e4dala keskel antud selgitustest ilmneb, et v\u00e4hemalt Eesti kohta ajas Putin pada. T\u00f5si, Eestis Muuga ja Sillam\u00e4e sadamas hoiustati Vene p\u00e4ritolu v\u00e4etist. Need kogused kuulusid AS-ile DBT ja EuroChem Terminal Sillam\u00e4e O\u00dc-le.\n\u201eT\u00e4naseks on nii Muuga kui Sillam\u00e4e sadamate ladudest peaaegu k\u00f5ik v\u00e4etis v\u00e4lja veetud. Nimetatud kaks ettev\u00f5tet ei ole teadaolevalt kumbki oma kaupa tasuta jaganud, k\u00f5ik on m\u00fc\u00fcdud ja selleks ei ole takistust tehtud \u2013 riigiasutuste koost\u00f6\u00f6s on lahendused leitud ning vajalikud load kauba m\u00fc\u00fcgiks on rahapesu andmeb\u00fcroo andnud,\u201c \u00fctleb ministeeriumi k\u00f5neisik.\nSamas on teada, et Paldiski P\u00f5hjasadamas on ladustatud umbes 5000 tonni v\u00e4etist, mis kuulub Uralchemi grupi ettev\u00f5ttele. Rahapesu andmeb\u00fcroo on 8. mail 2023 teatanud Uralchemi gruppi kuuluvate ettev\u00f5tete kohta, et neile tuleb Eestis rakendada finantssanktsiooni (loe siit).\n\u201eMeil puudub teadmine, mida kauba omanik Eestis ladustatud v\u00e4etisega teha soovib. V\u00e4etis on olnud Paldiskis juba \u00fcle aasta aja. Kui kauba omanik oleks soovinud annetada, siis enne 8. maid oleks olnud piisavalt aega seda teha.\u201c"}
{"text":"Mart Helme valitsuse t\u00fclist presidendi kantseleiga: see on banaanivabariigi taseRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Mart Helme (EKRE) s\u00f5nul tuleks presidendi kantselei v\u00f5imalikku raha k\u00fcsimist valitsuselt kindlasti edasi uurida.\n\u201eMinu arvates on see h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne lugu. \u00dcksk\u00f5ik kumma poole pealt me vaatame \u2013 kas valitsuse v\u00f5i presidendi kantselei \u2013 see on juba banaanivabariigi \u00e4\u00e4rmiselt madal tase,\u201c \u00fctles EKRE aseesimees Postimehele.\nHelme s\u00f5nul tuleks vajadusel kaasata ka vastavad instantsid \u2013 prokuratuur ja kaitsepolitseiamet -, et uurida v\u00f5imalikku v\u00f5imu kuritarvitamist ja m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemist."}
{"text":"Odinets: presidendi kantselei juhtum avab palju suurema teemaRiigikogu j\u00e4relvalvekomisjoni liikme Eduard Odinetsi (SDE) arvates ei ole praegu alust arvata, et presidendi kantselei rahak\u00fcsimises tuleks n\u00e4ha korruptsiooni-tonti.\u00a0K\u00fcll aga nendib ta, et juhtum osutab hoopis laiemale probleemile:\u00a0kes peaks p\u00f5hiseaduslike organisatsioonide raha \u00fcle otsustama?\u00abSee on hetkel praegu, et keegi r\u00e4\u00e4kis kellelegi, et keegi r\u00e4\u00e4kis kellelegi - nagu mina aru saan. Aga korruptsiooni tunnuseid mina siin k\u00fcll ei n\u00e4e,\u00bb t\u00f5des Odinets. \u00abMul puudub igasugune teadmine, kas see on p\u00e4riselt ka nii toimunud ja et kas k\u00f5ik on \u00f5igesti aru saanud asjadest. Kui see on olnud, siis pigem on kokku langenud kaks teemat, mis on olnud aktuaalsed. Ja ilmselt hea tahtmise korral on v\u00f5imalik need p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg abil siduda,\u00bb arvas ta.\n\nPostimees kirjutas reedel, et maikuus p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei rahandusministri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha. Rahataotlusele j\u00e4rgnesid vestlused ja telefonik\u00f5ned, kus hakati kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist. Presidendi kantselei rahataotlusele vastati eitavalt.\n\nOdinetsa arvates toob aga juhtum v\u00e4lja aga teise olulise mure - kuidas kujuneb ja kes otsustab p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvete \u00fcle?\u00a0\u00abTegelikult see teema ei puuduta ainult presidendi kantseleid, vaid ka riigikogu kantseleid, riigikantseleid, riigikontrolli ja riigikohut. Ma olen aru saanud, olles eelmises koosseisus ka p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees ja tegelenud riigikohtu temaatikaga, et see mure on k\u00f5ikidel,\u00bb \u00fctles Odinets. \u00abMismoodi nende eelarve kujuneb, mismoodi nemad kui autonoomsed ja iseseisvad institutsioonid saavad midagi n\u00f5uda, paluda v\u00f5i anda t\u00e4itevv\u00f5imu k\u00e4est.\u00bb Poliitiku s\u00f5nul v\u00f5iks see teema avada laiema diskussiooni, mida pidada veel enne, kui j\u00e4rgmise aasta riigieelarve vastu v\u00f5etakse. Tema hinnangul v\u00f5iks kaaluda eelarve \u00fcle otsustamise andmist riigikogule kui k\u00f5ige k\u00f5rgemale institutsioonile.\u00a0\n\u00abN\u00e4iteks\u00a0v\u00f5iks see olla riigikogu rahanduskomisjon, kes v\u00f5iks seda arutada ja riigikogu saaks seda eelarvet muuta ja siis peaks valitsus sellega n\u00f5us olema. Et presidendi kantselei direktor v\u00f5i riigikogu kantselei direktor \u2013 nemad ei peaks k\u00e4ima m\u00f6\u00f6da ministeeriumeid ja paluma,\u00bb pakkus Odinets. \u00abLoomulikult tuleb k\u00f5ik kulud kontrolli all hoida ja need peavad olema p\u00f5hjendatud, aga see juhtum avas suurema teema. See on aeg-ajalt j\u00e4lle t\u00f5usatanud, aga keegi pole lahenduseni j\u00f5udnud.\u00bb"}
{"text":"Megakasumeid teenivad pangad v\u00f5iksid hakata riiklikku lennufirmat rahastamaEesti majandusuudistes on samaaegselt \u00fcles kerkinud kaks suurt teemat: Nordica \u00fc\u00fcratu kahjum ja pankade megakasumid. Tekkinud olukord annab targalt tegutsedes harukordse v\u00f5imaluse tulla v\u00e4lja lahendusega, kus hundid oleks s\u00f6\u00f6nud, lambad terved ja majandus elavneks. Pangad v\u00f5iksid asuda toetama Tallinna otselende, kirjutab kunagine Tallinna linnapea ja rahandusminister T\u00f5nis Palts (Isamaa).Praeguse tragikoomilise olukorra on k\u00f5ige paremini kokku v\u00f5tnud Indrek Neivelt sotsiaalmeedias: \u00abVaatan neid uudiseid ja enam ei saa aru, kas need on libauudised v\u00f5i p\u00e4ris. KLIIMAMINISTEERIUM juhib lennukompaniid, mis lendab Rootsi siselende. Ja selle lendamise eest maksame me neile peale poole aasta jooksul 7 miljonit eurot. Samal ajal teenib\u00a0kaks Rootsi panka Eestis poole aasta jooksul 327 miljonit eurot puhaskasumit. Ja rohep\u00f6\u00f6rde edukaks l\u00e4biviimiseks on vaja t\u00f5sta automaksu. Ja seda, et see on mitte rahaline, vaid kliimaprobleem, selgitab rahandusminister. Mitte Kliimaminister\u00bb (Facebook, 02.08.2023).\nValitsuse ebaloogilised maksustamise p\u00f5hjendused ja absurdsed \u00fcmberkorraldused ministritoolidega on loonud vastutusvaldkondade segapudru. Ent loos on veel \u00fcks p\u00f5nev detail. Hoolimata asjaolust, et Kristen Michal kannab praegu kliimaministri ametimundrit, saab ta juba teist korda rahvuslikku lennukompaniid viimsele teekonnale saata. Michal mattis 2015. aastal Estonian Airi majandus- ja taristuministri toolilt, mis oli toona v\u00e4hemasti ministri vastutusvaldkonna m\u00f5ttes loogiline. Kuid markantsemaks muudab loo t\u00f5ik, et Estonian Airi kaotamise j\u00e4rel oli Michal ise Nordica loomise taga, millest tahab n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle lahti saada.\nM\u00e4letatavasti pakkusid l\u00e4tlased 2015. aastal Estonian Airi kriisi ajal lennu\u00fchenduste tagamiseks osalust Air Balticus, kuid toonane Michali juhitud majandusministeerium pidas seda toona pseudoteemaks, sest l\u00e4tlased olla sullerid ja nende bisnis liialt kahtlane (Delfi, 24.07.2015).\u00a0Otsustati Nordica loomise kasuks, et t\u00e4ita strateegilised eesm\u00e4rgid pakkuda otselende Tallinnast. L\u00f5puks neid eesm\u00e4rke enam ei t\u00e4idetud ja kahjumisse j\u00e4\u00e4di isegi allhanke-, rendi- ja Rootsi siselendude teenuste pakkumisega, millel polnud enam Eesti strateegiliste huvidega mingit otsest seost. Aga v\u00e4hemalt ei aetud mingit kahtlast \u00e4ri, eks?\nKuidas l\u00e4heb samal ajal sulidel l\u00e4tlastel? Air Baltic, mis k\u00fcll samuti tegutseb praegu kahjumlikult, j\u00e4\u00e4des eelmisel aastal 53 miljoniga miinusesse (Postimees, 04.05.2023), suudab siiski t\u00e4ita L\u00e4ti strateegilisi eesm\u00e4rke, pakkudes \u00fcle 70 reisisihtkoha. Air Balticu praegune kahjumgi on rohkem tingitud koroonapandeemia tagaj\u00e4rgedest, sest asjaosaliste s\u00f5nul k\u00e4ive ajas suureneb ja kahjum ajapikku v\u00e4heneb (ERR, 29.11.2022).\u00a0Isegi Nordica juht Jan Palm\u00e9r on \u00f6elnud Air Balticu kohta: \u00abRiias tehti asja targemalt. Seal leidis riik v\u00f5imaluse lennu\u00fchendustesse investeerimiseks, sest osa Air Balticust oli\u00a0erainvestori k\u00e4es. Tehti nutikamalt ja saadi suureks. Aga ma ei n\u00e4e, et Tallinnas sellist valmidust oleks\u00bb (Postimees, 13.07.2023).\n\n\u00c4kki leiaks valmiduse targalt tegutsemiseks?\n\nPraegu vaatab lahendus, kuidas targalt tegutseda, meile ise otsa. Kuni riigiabi rahvuslikule lennufirmale ei ole lubatud, v\u00f5iks Eesti riik teha megakasumeid korjava pangandussektoriga mitteametliku kokkuleppe: et hoida \u00e4ra Leedu stiilis solidaarsusmaks kasumile, v\u00f5tavad pangad \u00abvabatahtlikult\u00bb rahalise kohustuse tagada Tallinna otselennud olulistesse sihtkohtadesse. Ametlikult doteeriksid pangad rahvuslikku lennukompaniid muidugi vabatahtlikult. Laiemas plaanis oleks see pankadele endilegi kasulik.\nKuni riigiabi rahvuslikule lennufirmale ei ole lubatud, v\u00f5iks Eesti riik teha megakasumeid korjava pangandussektoriga mitteametliku kokkuleppe: et hoida \u00e4ra Leedu stiilis solidaarsusmaks kasumile, v\u00f5tavad pangad \u00abvabatahtlikult\u00bb rahalise kohustuse tagada Tallinna otselennud olulistesse sihtkohtadesse.\nSkeemis, kus avalik v\u00f5im seab eraettev\u00f5tlusele tingimused infrastruktuuri arendamise suhtes, ei ole midagi uut. Kohalikud omavalitsused seavad kinnisvaraarendajale tingimusi, et uusarenduse v\u00f5ite teha k\u00fcll, aga siis peate tegema ka lasteaia. Sest kui siin juba tegutsete, aitate omalt poolt kaasa keskkonna toimimiseks vajaliku infrastruktuuri rajamisele.\nT\u00e4pselt samasugused tingimused v\u00f5iks panna pangandussektorile. V\u00f5ite Eestis kasumit teenida ja v\u00e4lja v\u00f5tta kui palju tahate \u2013 sellele lisamaksu ei tule \u2013, aga omalt poolt aitate \u00fclal pidada majanduskeskkonna toimimiseks vajalikku taristut ehk regulaarset lennuliiklust Tallinnast.\nEestis peab leppima sellega, et asume Euroopa m\u00f5ttes \u00e4\u00e4remaal ja regulaarsele lennuliiklusele tuleb peale maksta. Kuna riik ei saa riigiabi reeglite t\u00f5ttu seda ise teha, siis palun v\u00e4ga, tehku erasektor. Pangandussektorile sobiks suurep\u00e4raselt \u00fclesanne pidada \u00fclal rahvuslikku lennufirmat.\n\nMida v\u00f5idaks\u00a0riik koost\u00f6\u00f6st pankadega?\n\nRiik saaks seada tingimuseks tagada konkreetsed graafikuj\u00e4rgsed lennud kaheksasse k\u00f5ige olulisemasse sihtpunkti \u00fcle Euroopa. See t\u00e4hendab n\u00e4iteks Londonisse, Frankfurti ja Br\u00fcsselisse peaks iga p\u00e4ev v\u00e4ljuma lend kindlal kellaajal hommikul ja naasma kindlal ajal \u00f5htul. Lendude v\u00e4ljumisajad peavad olema kogu aeg stabiilselt samad. See oleks puhtalt logistiline \u00fclesanne ega poleks kuidagi seotud kasumi maksimeerimisega.\nRiik saab ka oma riiklikule lennukompaniile investorid, kes teavad kuidas \u00e4ri aetakse ja kelle enda nahk on turul. Praeguse s\u00fcsteemi j\u00e4rgi on omanik nime ja n\u00e4ota riik, keda v\u00f5ivad k\u00f5ik firmas toimetavad tegelased l\u00fcpsta v\u00f5i p\u00f5hja ajada, aga keegi l\u00f5puks ei vastuta. Kui pankade enda raha on turul, ilmuksid l\u00fcpsmise j\u00e4rel firma operaatorite uste taha hoopis teistsugused lipsustatud omanikud, kellel on nimi ja n\u00e4gu ja see n\u00e4gu oleks v\u00e4ga kuri.\nKui palju see maksaks? Nordica juht Jan Palm\u00e9r on \u00f6elnud, et \u00fcks otseliin Tallinnast t\u00e4hendaks kolm miljonit eurot kahjumit aastas. Kaheksa otseliini t\u00e4hendaks Palm\u00e9ri hinnangutele tuginedes 24 miljonit eurot kahjumit aastas.\n\nMida v\u00f5idaks koost\u00f6\u00f6st riigiga pangad?\n\nEesti j\u00e4taks Leedu eeskujul kehtestamata solidaarsusmaksu pankadele. Lisaks Leedule on pankade kasumite maksustamise kavatsusest teatanud ka L\u00e4ti.\u00a0Nii j\u00e4\u00e4ksime ainsaks Balti riigiks, kus pankade hiigelkasumite kallale otseselt ei mindaks. Kui Eesti kehtestaks Balti naabritele sarnase solidaarsusmaksu, peaksid pangad maksma 150 miljonit eurot aastas, nagu on v\u00e4lja toonud Indrek Neivelt (ERR, 27.07.2023).\u00a0Millise diili pangad valiksid?\nSamuti antaks pangandussektori finantseeritud lennufirmale v\u00f5imalus kahjumit v\u00e4hendada sellega, et kohustusliku lennugraafiku v\u00e4listel aegadel v\u00f5ib lennufirma toimetada nii, kuidas heaks arvab. Rahvuslik lennukompanii v\u00f5ib kahjumi v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgil lennata, kuhu soovib, v\u00f5i teha kusagil mujal Euroopas siselende, allhanget ja renti, nagu seni on teinud Nordica. V\u00f5i ehitagu kasv\u00f5i lendav kasiino.\nArvestades pangandussektorile omast v\u00f5imet rahamaailmas orienteeruda, v\u00f5iks olla nende finantseeritud lennunduskompaniile huvitav \u00fclesanne leida kohti graafikuj\u00e4rgsete lendude kahjumi v\u00e4hendamiseks. Raske t\u00f6\u00f6, tarkade lahenduste ja hea \u00f5nne korral suudetaks ehk isegi \u00e4\u00e4remaal asumisest tingitud kahjumit \u00e4ra hoida.\nPraeguse s\u00fcsteemi j\u00e4rgi on omanik nime ja n\u00e4ota riik, keda v\u00f5ivad k\u00f5ik firmas toimetavad tegelased l\u00fcpsta v\u00f5i p\u00f5hja ajada, aga keegi l\u00f5puks ei vastuta. Kui pankade enda raha on turul, ilmuksid l\u00fcpsmise j\u00e4rel firma operaatorite uste taha hoopis teistsugused lipsustatud omanikud, kellel on nimi ja n\u00e4gu ja see n\u00e4gu oleks v\u00e4ga kuri.\nEnt pangandussektoril tasub n\u00e4ha ka kaudsemat kasu. Stabiilselt ja regulaarselt toimivad lennu\u00fchendused annavad t\u00f5uke majanduskasvuks. Panku huvitab kindlasti v\u00f5imalus ettev\u00f5tluslaenu andmisest. Seda on palju h\u00f5lpsam teha, kui nad ise tagavad stabiilise lennu\u00fchenduse Tallinnast, mis annab Eesti majanduskeskkonnale v\u00e4hemalt mingigi kindluse.\nPankadele v\u00f5ib olla meelt m\u00f6\u00f6da kanda ise mingit vastutust \u00fchiskonna toimimise eest, sest sellega saab kasvatada oma \u00fchiskondlikku krediiti. Eriti kui kogu skeem oleks vabatahtlik kokkulepe riigi ja pangandussektori vahel.\nSee, et pangandussektor doteerib rahvusliku lennukompanii otselendude, v\u00f5ib oma olemuselt olla ka ajutine, n\u00e4iteks k\u00fcmme aastat, v\u00f5i kuniks Euroopa Liit t\u00f6\u00f6tab riigiabi reeglite l\u00f5dvendamise kallal.\u00a0L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei saa Eesti l\u00e4bi ilma otselendudeta Tallinnast, olgu neid rahastanud riik\u00a0v\u00f5i pandud kohustus erasektorile. Kui istuv valitsus sellise l\u00fckke \u00e4ra teeks, oleks see nende esimene majanduse elavdamise meede, mida oleme n\u00e4inud. V\u00f5imalus on kandikuga ette antud."}
{"text":"Kontserdik\u00fclastaja, ole teadlik! Suur\u00fcrituste ajal liigub palju v\u00f5ltspileteidEelmise aasta l\u00f5pus rabas Eesti popmuusika austajaid teadaanne, et Kanada megat\u00e4ht The Weeknd esineb t\u00e4navu augustis Tallinna lauluv\u00e4ljakul. M\u00f5istagi m\u00fc\u00fcdi kontserdil k\u00e4rmelt v\u00e4lja. Hiljaks j\u00e4\u00e4nud huvilised otsisid \u00fcnne j\u00e4relturul, kus tegutsevad lisaks liigkasuv\u00f5tvatest \u00e4rimeestele ka petturid.\n\u201eNeid on tegelikult v\u00e4ga palju ja k\u00f5ige kurvem selle juures ongi see, et inimesed langevad ka sellise t\u00e4iesti toore v\u00f5ltsimise \u00f5nge. Kui on n\u00e4ha, et pilet ei ole kuidagi seotud selle konkreetse s\u00fcndmusega siis ikkagi ostetakse, makstakse v\u00e4ga suurt raha selle eest,\u201d \u00fctles Live Nation Estonia turundusjuht Ott-Sander Palm.\nK\u00f5rge n\u00f5udluse puhul on see paratamatus. 12. augustil on lauluv\u00e4ljakule oodata umbes kuusk\u00fcmmend tuhat inimest ning v\u00f5ib eeldada, et t\u00e4pselt sama palju on k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud huvilisi. Viimaste t\u00fcssamiseks genereerivadki skeemitajad ebaausaks teenimiseks erinevaid ideid.\n\u201eV\u00e4ga palju kasutatakse t\u00e4na kelmide poolt \u00e4ra igasuguseid libakontosid, v\u00f5ltspileteid, luuakse erinevaid kodulehek\u00fclgi, kus v\u00e4idetavalt saab osta n-\u00f6 siis kontserdipileteid,\u201d \u00fctles Ida-Harju politseijaoskonna patrulltalituse juht Pirko P\u00e4rila.\n\u201eS\u00fcvenega vaadake, millised on pileti peal meiliaadressid, millised kontaktid seal, kust on v\u00e4lja prinditud, millal on v\u00e4lja prinditud. Kui vaadata meiliaadressi, n\u00e4iteks info, meiliaadressi, kellega \u00fchendust v\u00f5tta ja kui seal on, ma ei tea poola T\u0161ehhi, USA, Venemaa, mis iganes meiliaadress, siis ilmselgelt see ei ole kuidagi selle konkreetse s\u00fcndmusega seotud,\u201d lisas Palm.\nPolitseisse on seni j\u00f5udnud \u00fcks ametlik v\u00f5ltspiletit puudutav avaldus, kuid Pirko P\u00e4rila s\u00f5nul ennustatakse kaebuste t\u00f5usu kontsertp\u00e4eval mil kontrollaparaadid sissep\u00e4\u00e4sude juures pettuse paljastavad.\n\u201eVeateateid t\u00fchjast ei tule, kui v\u00e4ravas hakkab n-\u00f6 punane vilkuma, siis on inimese jaoks pidu l\u00e4bi. Tal on veel v\u00f5imalus minna Piletilevi t\u00f6\u00f6taja juurde, et kindluse m\u00f5ttes \u00fcle vaadata ega turvamees ei eksinud. Tehakse selline kiire audit, aga kohapeal kahjuks rohkem mingisugust abiressurssi moodustada ei ole,\u201d \u00fctles turvafirma Meeskond Security juhatuse liige Eigo S\u00f5ster.\nPika ninaga j\u00e4\u00e4nute ainsaks lootuseks \u00f5iglusele ongi otsida seda politseist. Pettasaanu saab p\u00f6\u00f6rduda oma kodukohaj\u00e4rgsesse politseijaoskonda v\u00f5i esitada politsei kodulehek\u00fcljel avalduse. Kas ja kui palju v\u00f5ib sellest ka reaalselt abi olla? \u201eKindlasti aitab, sest kui inimesed teada ei anna, siis me ei saa uurida. Kui inimesed esitavad avalduse, siis me alustame ka uurimise ja selgitame asjaolusid, kes antud libakonto v\u00f5i v\u00f5ltspileti m\u00fc\u00fcs. Selles m\u00f5ttes tasub alati tulla ja me anname endast parima, et me nad \u00fcles leiame, \u00fctles P\u00e4rila.\nVaata l\u00e4hemalt p\u00e4ises olevast videost!"}
{"text":"EESTLANE USA K\u00d5RBEST | USAs v\u00f5imutseb subkultuur, mis m\u00f5istab kohut kohtuniketa ja annab alati eluaegse karistuse. Presidendiks v\u00f5ib ikka saada vangis istuv meesIssanda loomaed on suur ja lai. Lisame siia juurde saksa lastekirjaniku Erich K\u00e4stneri s\u00f5nad \u201eAinsad inimesed, kes v\u00f5imule p\u00e4\u00e4sevad, on need, kes seda tahavad\u201c ja saamegi kokkuv\u00f5tte USA ettevalmistustest 2024. aasta presidendivalimisteks. Nii m\u00f5negi ameeriklase silmis on tegemist vaat et maailma ehk siis USA l\u00f5puga.\n\u201eMind isegi ei huvita enam,\u201c \u00fctles kolleeg. \u201eL\u00e4hen stressi pelgalt m\u00f5ttest, et peame j\u00e4rgmise tola pukki valima.\u201c Diplomaatilisem Linda s\u00f5nas vahele: \u201eNo vaatame, mis sest olukorrast saab.\u201c\nPraeguse seisuga tundub, et kordumas on 2020. aasta valimised \u2013 ringis on j\u00e4llegi Joe Biden ja Donald Trump. Biden kui istuv president kandideerib ilmselt Demokraatliku Partei esindajana. Ehkki Trump pole ametlikult Vabariiklaste Partei kandidaadiks nimetatud, siis sotsioloogiliste k\u00fcsitluste j\u00e4rgi on tal praeguse seisuga suurim toetajaskond. Vabariiklaste loodetav esinina, Florida kuberner Ron DeSantis on k\u00fcsitluste j\u00e4rgi 37 protsenti Trumpist maas.\nKogu poliitiline maastik sekret\u00e4ridest ja ajakirjanikest suursaadikute ja parteiladvikuni on sellisest asjade k\u00e4igust h\u00e4mmastuses. Seda enam, et hetkel on k\u00f5ikidest v\u00f5imalikest kandidaatidest parim lootus presidendiks saada Trumpil ja seda hoolimata ametlike s\u00fc\u00fcdistuste virnast, mis on Trumpi vastu esitatud.\nHetkel on k\u00f5ikidest v\u00f5imalikest kandidaatidest parim lootus presidendiks saada Trumpil ja seda hoolimata ametlike s\u00fc\u00fcdistuste virnast.\nTeravaimad orad on neli s\u00fc\u00fcdistust, mis on otsapidi kohtus. New Yorki osariigi s\u00fc\u00fcdistuse eest \u00e4ridokumentide v\u00f5ltsimises saab ta ekspertide s\u00f5nul ilmselt ainult vastu n\u00e4ppe \u2013 ikkagi alles esimest korda.\nPeale selle on tal kaelas kolm kriminaals\u00fc\u00fcdistust. N\u00e4iteks Georgia osariik on Trumpi kohtusse kaevanud valimistesse sekkumise p\u00e4rast, mis s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral v\u00f5ib kaasa tuua vangistuse.\nTrump on valjuh\u00e4\u00e4lselt selgeks teinud, et tema oma kampaaniat ja kandideerimist ei l\u00f5peta, isegi kui ta s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetakse ja vanglasse pannakse. Sama vankumatu on ta toetajaskond. Mis sest, et Trumpi vastu on kokku esitatud 76 ametlikku s\u00fc\u00fcdistust ja lisa on tulemas, pole tema toetus viimase aasta jooksul kraadi v\u00f5rragi langenud.\nTrump on oma valijate lojaalsusest v\u00e4gagi teadlik. Juba 2016. aasta kampaania ajal \u00fctles ta avalikult: \u201eV\u00f5in kellegi 5. aven\u00fc\u00fcl maha lasta, aga ma ei kaotaks \u00fchtegi h\u00e4\u00e4lt.\u201c\nTrumpi kampaania on t\u00e4ies hoos, et temavastased r\u00fcnnakud ja kohtus\u00fc\u00fcdistused oma valijate ees isiklikuks kasuks p\u00f6\u00f6rata: \u201eTegelikkuses nad ei jahi mitte mind, vaid teid k\u00f5iki. Olen lihtsalt see mees, kes seisab neil tee peal ees.\u201c Reitinguid vaadates see plaan toimib.\nV\u00f5iks arvata, et praegune president Biden on paremas olukorras, aga tuleb v\u00e4lja, et mitte oluliselt.\nTema poeg Hunter Biden v\u00f5ttis altk\u00e4emaksu Ukraina ja Vene firmadelt ning valitsustelt. President Biden \u00fctles 2020. aastal selgelt, et \u201epole oma pojaga kunagi tema \u00e4ridest r\u00e4\u00e4kinud.\u201c\nN\u00fc\u00fcd tuleb v\u00e4lja, et vist natuke ikka r\u00e4\u00e4kis. USA seadus \u00fctleb, et kui kodanik kohtus vande all v\u00f5i \u00fclekuulamisel pole, siis v\u00f5ib ta seaduse j\u00e4rgi vabalt valetada. K\u00fcsimus on selles, kas Biden ise sai majanduslikku kasu neist altk\u00e4emaksudest. Kui vastus on jaatav, siis v\u00f5ivad ka teda karmim karistus ja isegi vangla oodata. Tema oponendid sellele igatahes m\u00e4ngivad, mist\u00f5ttu Bideni toetus on langenud. Bideni enda reaktsioon s\u00fc\u00fcdistustele on h\u00e4gune ja sogane, nagu on ka tema silmavaade ja \u00fcldine olek.\nOlukorrale p\u00f5nevust ja loomaaiale avarust lisab kolmas kandidaat, kes on end 2024. aasta presidendivalimisteks juba registreerinud. Selleks on pandeemia-ajal laineid l\u00f6\u00f6nud Netflixi sarja Tiger King staar Joseph Maldonado-Passage, artistinimega Joe Exotic, kes \u2026 [trummip\u00f5rin] \u2026 on vanglas. Loomapiinamise ja palgam\u00f5rvari palkamise katse eest. V\u00f5imalik ainult Ameerikas.\nSee saaks USAs olema ainulaadne ja huvitav olukord, kus k\u00f5ik kandidaadid on vangis. Olgu, v\u00f5ib-olla mitte k\u00f5ik, vaid ainult 2\/3 kandidaatidest. On see vaid h\u00fcpotees v\u00f5i v\u00f5ib ka p\u00e4riselt juhtuda? Jah, see v\u00f5ib juhtuda, sest see on juba juhtunud. Seadus ei takista vangis olevat kandidaati poliitilist kampaaniat tegemast ja valimistel osalemast, saati siis v\u00f5itmast.\n1920. aastal sai Sotsiaalse Partei kandidaat Eugene V. Debs vangis olles \u00fcle miljoni h\u00e4\u00e4le, st 3% k\u00f5ikidest h\u00e4\u00e4ltest, mis v\u00f5ib-olla ei tundu palju, aga arvestades, et ta oli s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud sotsialist, siis on tegu arvestatava saavutusega.\nDebsi s\u00fc\u00fcdistati tegevuses esimese maailmas\u00f5ja mobilisatsiooni vastu. Nimelt \u00f5hutas Debs inimesi s\u00f5tta mitte minema, vaid selle vastu hoopis protesteerima. Oma \u00fcleskutsete eest m\u00f5isteti talle 10-aastane vanglakaristus. Debs pole olnud ainus vangistatud kandidaat, aga t\u00e4naseni on ta olnud edukaim. Siiani on rahvas vanglakandidaatidesse suhtunud huumoriga ja kellelegi pole p\u00e4hegi tulnud, et trellide taga olev kandidaat v\u00f5iks ka v\u00f5ita.\nT\u00e4nasel p\u00e4eval tundub see variant aga reaalne, sest praeguste k\u00fcsitluste j\u00e4rgi on tugevaim presidendikandidaat Donald Trump ja alles tema j\u00e4rel istuv president Biden, kelledest m\u00f5lemad, \u00fcks rohkem ja teine v\u00e4hem, v\u00f5ivad vanglakaristusega l\u00f5petada. Tiigrikunn ehk Joe Exotic on juba t\u00fcrmis.\nTrumpi t\u00f5en\u00e4osus vangi sattuda on suurem kui Bideni oma, aga Trumpi t\u00f5en\u00e4osus v\u00f5ita on suurem kui see oli 2020, mil ta kogus 46,8% h\u00e4\u00e4ltest, st \u00fcle 74 miljoni inimese h\u00e4\u00e4letas tema poolt. Bideni poolt h\u00e4\u00e4letas \u00fcle 81 miljoni. Osariikide katsed vanglas olevatele kandidaatidele vastu seista ilmselt kukuvad l\u00e4bi, sest neil puudub vastuseisuks seaduslik alus.\nUSA \u00fclemkohus on \u00f6elnud selges\u00f5naliselt, et p\u00f5hiseadus m\u00e4\u00e4rab selle, kes tohib presidendiks kandideerida. Tingimused on l\u00fcheldased ja sirgjoonelised: v\u00e4hemalt 35-aastane s\u00fcnnij\u00e4rgne kodanik, kes on elanud alaliselt USAs v\u00e4hemalt viimased 14 aastat. K\u00f5ik. Osariigid ise tohivad oma valimistel eelnevalt s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetute suhtes tingimusi seada, aga f\u00f6deraalsete ametnike \u00fcle valitseb p\u00f5hiseadus.\nReaalsus on muutunud selliseks, et nii valetajast kui rassistist saavad \u00fchtemoodi \u00fchiskonna heidikud eluaegse karistusega.\nKuna seaduslikke meetmeid, mis takistaks kandidaadil kampaaniat teha ja kandideerida ka vanglas istudes, pole, siis mis saab, kui Trump t\u00f5esti v\u00f5idab, olles samaaegselt kongis? Ilmselt \u00fcritab ta endale f\u00f6deraalsete s\u00fc\u00fcdistuse suhtes kohemaid armu anda. Seda lubas teha ka Debs niipea, kui on valimised v\u00f5itnud. See taktika sobib juhul, kui tegemist on f\u00f6deraalse s\u00fc\u00fcdistusega. Kui aga karistus on m\u00e4\u00e4ratud osariigi s\u00fc\u00fcdistuse tagaj\u00e4rjel, siis presidendil armuandmise v\u00f5imu pole.\nKui armuandmine ei \u00f5nnestu, siis saab ta presidendina siiski j\u00e4tkata, sest \u00f5igusteadlaste hinnangul saavad presidendiametiga kaasnevad kohustused olema olulisemad kui karistuse kandmine ja viimane peab ootama aega, mil Trump enam ametis pole.\nEhkki Debs ja Trump oleks justkui poliitilised oponendid, on neil nii m\u00f5ndagi \u00fchist. Nad pole kumbki karj\u00e4\u00e4ripoliitikud. Nagu omal ajal Debs, nii on ka Trump autsaider ja isiklikus s\u00f5jas meediaga. Neid m\u00f5lemaid vaadatakse kui opositsiooni poliitilisi m\u00e4rtreid. L\u00e4\u00e4ne poliitikas on pateetikal oluline roll ja m\u00e4rter sobib pateetilisse narratiivi imeh\u00e4sti.\nKuna Trumpi toetajad n\u00e4evad temavastastes ametlikes s\u00fc\u00fcdistustes n\u00f5iajahti, siis h\u00e4\u00e4letavad nad tema poolt hoolimata sellest, milline karistus talle m\u00e4\u00e4ratakse. Rolli m\u00e4ngivad siinkohal ka kaasaegsed kultuur-sotsiaalsed liikumised.\nArvestatav osa demokraatide toetajatest on tulihingelised t\u00fchistamiskultuuri esindajad. T\u00fchistamiskultuuris puudub aga andestamine. Vastupidi, andestus on ses kultuuris v\u00f5rdne ebaeetilise, ebameeldiva v\u00f5i lausa kriminaalse k\u00e4itumise aktsepteerimise v\u00f5i isegi heakskiitmisega.\nUSAs on tekkinud j\u00f5uliselt domineeriv subkultuur, mis haarab suurt osa \u00fchiskonnast ja mis riigis, mille juriidiliseks alustalaks on p\u00f5him\u00f5te, et oled s\u00fc\u00fctu seni, mil kohtus\u00fcsteem sind s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istab, m\u00f5istab kohut kohtuniketa, andes alati eluaegse karistuse.\nReaalsus on muutunud selliseks, et nii valetajast kui rassistist saavad \u00fchtemoodi \u00fchiskonna heidikud eluaegse karistusega. Seega Bidenile nad valetamise eest andeks ei anna. Aga nagu \u00fctlesin, siis ainult osa ameeriklastest vaatavad maailma l\u00e4bi t\u00fchistamiskultuuri prillide.\nT\u00fchistamiskultuuri tasakaalustamiseks ajab j\u00f5uliselt juuri nn j\u00e4tku-kultuur, mille liikmed elavad eelmise sajandi v\u00e4\u00e4rtuste ja normide j\u00e4rgi \u2013 j\u00e4tkame, mis on kunagi olnud ja \u00e4rgem muutkem midagi. Make America Great Again ehk MAGA ehk lihtsas keeles need, kes on sotsiaalses arengus MAGAma j\u00e4\u00e4nud.\nT\u00fchistamiskultuuri tasakaalustamiseks ajab j\u00f5uliselt juuri nn j\u00e4tku-kultuur, mille liikmed elavad eelmise sajandi v\u00e4\u00e4rtuste ja normide j\u00e4rgi.\nJ\u00e4tku-kultuurlased annavad m\u00f5jukale ja v\u00f5imukale valgenahalisele mehele k\u00f5ik andeks. See on seltskond, kes j\u00e4tkuvalt toetab Trumpi, sest mis see pisike vanglakaristus \u00fchele mehele \u00e4ra ei ole. Seda enam, et karistus on m\u00e4\u00e4ratud meie kangelasele \u201en\u00f5iajahi\u201c j\u00e4rel.\nSest k\u00f5igest poleks lugu, kui tegemist oleks v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse partnerlusega Trumpi ja ta valijate vahel. Karl Marx m\u00e4rkis tabavalt, et \u201epoliitikas v\u00f5ib teatud eesm\u00e4rgi nimel \u00fchineda kasv\u00f5i kuradi endaga, peab vaid olema kindel, et sina teed kahju kuradile, mitte kurat sulle.\u201c\nPresidendivalimisteni on aega \u00fcle aasta. Kes ka ei v\u00f5idaks, siis ajalugu on \u00f5petanud, et ameeriklased peaks oma soosikuid hoolega valima, sest kord juba valitud \u201ekuradist\u201c nad j\u00f5u poolest \u00fcle ei k\u00e4i."}
{"text":"Anal\u00fc\u00fcs: vaatamata ilusatele juttudele ei pruugitagi Ukrainat v\u00f5tta vastu Euroopa Liitu \u2013 \u00f5hus on ohu m\u00e4rgidJuuni l\u00f5pus Br\u00fcsselis viiet\u00e4rnihotellis Amigo toimunud hommikus\u00f6\u00f6gi ajal alustasid Euroopa Liidu v\u00f5imsaimate riikide juhid t\u00f5simeeli arutelusid selle \u00fcle, kuidas Ukraina klubisse tuua.\nELi k\u00fcmne rahvaarvult suurima riigi, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Rumeenia valitsusjuhid vaatasid l\u00e4bi lugematul hulgal viise, kuidas selline oluline samm blokki dramaatiliselt \u00fcmber kujundaks, vahendab Financial Times.\nKogunemisega kursis olevate inimeste s\u00f5nul tegid mitteametlikud k\u00f5nelused selgeks, kui palju erinevaid k\u00fcsimusi on kaalul \u2013 ja kui radikaalselt peaks liit kohanema, et selline ajalooline laienemine vastu v\u00f5tta.\nRattad pandi liikuma. Kohal olnud juhid leppisid kokku tulevaste k\u00f5neluste jaoks t\u00f6\u00f6protsessi loomises ja p\u00e4rast seda alustasid riikide valitsusametnikud positsioonide koosk\u00f5lastamise rasket \u00fclesannet. \u201eTahtsime n\u00e4ha, kas suudame luua piisava poliitilise toetuse, et edasi minna,\u201d \u00fctleb \u00fcks teavitatud inimestest. \u201eSee on nii suur v\u00e4ljakutse. . . Eesm\u00e4rk oli n\u00e4ha erinevaid vaateid.\u201d\nKohtumine tegi \u00fche asja selgeks: see kinnitas, et ideesid, mis v\u00f5isid isegi 18 kuud tagasi tunduda jaburad, v\u00f5etakse n\u00fc\u00fcd t\u00f5siselt.\nS\u00f5da Ukrainas muutis kalkulatsioone radikaalselt. R\u00f5hutades j\u00f5hkralt ohtu, et riigid j\u00e4\u00e4vad geopoliitilisse nn halli tsooni, nii v\u00e4ljaspool Venemaad kui ka L\u00e4\u00e4ne sf\u00e4\u00e4ri, kutsus Moskva sissetung ELi laienemispoliitikas esile p\u00f5hjaliku nihke passiivsusest proaktiivsele strateegiale.\nEelmise, 2022. aasta veebruarile j\u00e4rgnenud kuudel muutis EL Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviina kandidaatriikideks ning alustas \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Albaaniaga. Samuti on tihenenud koost\u00f6\u00f6 nelja teise ametliku kandidaadiga \u2013 Montenegro, P\u00f5hja-Makedoonia, Serbia ja T\u00fcrgiga.\nSamal ajal kui ELi juhid r\u00e4\u00e4givad Ukraina \u201eteest\u201d liikmesuse poole, seavad paljud liikmesriikide ametnikud ja diplomaadid eraviisiliselt kahtluse alla, kas see \u00fcldse kunagi juhtub.\nUkraina ei ole mitte ainult s\u00f5jariik, vaid see oleks konfliktieelse rahvaarvu j\u00e4rgi bloki suuruselt viies liige ja kaugelt vaeseim, mis m\u00f5jutab eelarvete \u00fcmberjagamist. Kuid ka Kiievi taotlus on asi, mis on rohkem kui \u00fckski teine tekitanud s\u00fcgavaid k\u00fcsimusi kogu Euroopa projekti tuleviku kohta.\n\u201eOleme pidanud oma m\u00f5tteviisi tohutult muutma p\u00e4rast s\u00f5ja algust Ukrainas. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme laienemist kui midagi, mis on muutunud v\u00e4ltimatuks, millekski, mida on vaja meie kontinendi stabiliseerimiseks,\u201d r\u00e4\u00e4gib hommikus\u00f6\u00f6gi koosolekuga kursis olev isik. \u201eNiisiis, olles sellest aru saanud, peame kiiresti v\u00e4lja m\u00f5tlema, kuidas me seda k\u00f5ike teeme ja millised on tohutud tagaj\u00e4rjed meie liidule rahanduse ja otsuste tegemise osas.\u201d\nS\u00f5da v\u00f5is k\u00fcll poliitilisi tuuli muuta, kuid see ei ole muutnud muutumatuid v\u00e4ljakutseid, mis on seotud ELi laienemisv\u00f5imega. Br\u00fcsselis ja teistes liidu pealinnades ei k\u00fcsi ametnikud mitte ainult seda, kas Ukraina suudab s\u00f5ja l\u00f5ppedes ellu viia ELiga liitumiseks vajalike reformide pikka nimekirja, vaid ka seda, kas blokk suudab ennast piisavalt reformida, et lisaks Ukrainale endaga liita hulga potentsiaalseid uusi liikmeid.\nKuna Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski pingutab j\u00f5uliselt selle nimel, et \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamine detsembriks toimuks, on \u00fcha aktuaalsem tunne, et ELi suutlikkust uusi liikmesriike vastu v\u00f5tta ei saa lihtsalt eirata hoides sissep\u00e4\u00e4su ust suletuna.\n\u201eELi juhid on valmis neid laienemise k\u00fcsimusi t\u00f5siselt v\u00f5tma \u2013 nad m\u00f5istavad, et sellel on oma hind ja nad m\u00f5istavad ka seda, et laienemine m\u00f5jutab oluliselt ELi sisemist toimimist,\u201d \u00fctleb Br\u00fcsseli Geopoliitika Instituudi asutaja Luuk van Middelaar.\nVan Middelaari s\u00f5nul k\u00e4sitletakse Br\u00fcsselis arutelu kui \u201evastuv\u00f5tmisv\u00f5imet\u201d \u2013 see k\u00f5lab nagu teaduslik kontseptsioon ELi laienemisv\u00f5ime kohta. \u201eKuid tegelikult see pole nii,\u201d j\u00e4tkab ta. \u201eSee on v\u00e4ga poliitiline arusaam, mis on m\u00e4hitud b\u00fcrokraatlikku kangasse.\u201d\nArutelu selle \u00fcle, kuidas laienemine v\u00f5ib ELi muuta, on suures osas peetud eraviisiliselt, kuna poliitikud p\u00fc\u00fcavad v\u00e4ltida avalikku arutelu millegi \u00fcle, mis potentsiaalselt l\u00f5hesid tekitab ja j\u00e4\u00e4b kaugeks v\u00f5imaluseks.\nN\u00e4iteks paljud liikmesriigid n\u00e4evad vaeva, et leida lahendusi, mis v\u00e4ldiksid ELi aluslepingute \u00fcmbertegemist. See oleks pikk ja poliitiliselt pingeline protsess, mis n\u00f5uaks paljudes riikides rahvah\u00e4\u00e4letusi, pakkudes euroskeptiliste kampaaniate jaoks siseriiklikke tulipunkte.\nKuid otsus v\u00f5tta ELi 27 juhi osalusel t\u00e4navu oktoobris Granadas toimuvate arutelude p\u00e4evakorda \u201evastuv\u00f5tuv\u00f5ime\u201d peegeldab t\u00f5demust, et seda teemat ei saa enam vaka all hoida.\n\u201eSee seisneb probleemide tuvastamises, mida peame enne riikide \u00fchinemist lahendama,\u201d \u00fctleb \u00fcks ELi diplomaat. \u201ePeame l\u00e4bi m\u00f5tlema, mida see t\u00e4hendab. . . kuidas me tagame liidu toimimise?\u201d\nPraeguses etapis on arutelud pigem seotud k\u00fcsimuste v\u00e4ljaselgitamisega, mida laienemine ELi jaoks t\u00f5statab, mitte aga poliitiliste otsusteni j\u00f5udmisega. See on m\u00f5istetav, arvestades, kui ebakindlad need laienemise v\u00e4ljavaated tegelikult on.\nKui raudse eesriide langemine ja soov integreerida endised idabloki riigid nagu Poola l\u00e4\u00e4ne demokraatia ja kapitalismi aitasid tugevalt toetada 2004. aasta suure paugu \u00fchinemisvooru, kui blokiga \u00fchines 10 riiki, siis seekord on praeguse kandidaatide vastuv\u00f5tmine v\u00e4hem selge.\nSee vastuv\u00f5tmisv\u00f5ime k\u00fcsimus taandub kahele p\u00f5hiteemale. Esiteks, kuidas reformib EL oma eelarvet uute liikmetega, kes saavad t\u00f5en\u00e4oliselt ELi rahastamisest kasu? Kuidas reageerivad v\u00e4hem j\u00f5ukad liikmesriigid ideele muutuda netomaksjaks?\nTeine k\u00fcsimus on: millised institutsionaalsed reformid oleksid vajalikud tagamaks, et EL suudab tagada sujuvad otsustusprotsessid, kui liidul on praeguse 27 pealinna asemel koguni 35 pealinna. Protseduuride \u00fcmberkorraldamata j\u00e4tmine v\u00f5ib ELile valmistada peavalu, eriti poliitika valdkondades, mis n\u00f5uavad \u00fcksmeelt.\nUkraina liikmestaatus m\u00f5jutab k\u00f5ige rohkem ELi rahandust. Nagu Financial Timesi poolt n\u00e4htud ELi n\u00f5ukogu sisedokument r\u00f5hutab, on ELi eelarve kaks suurimat valdkonda \u00fchine p\u00f5llumajanduspoliitika (CAP) ja \u00fchtekuuluvus ehk piirkondlikud kulutused, mis kokku moodustavad ligikaudu 62 protsenti ELi seitsme aasta eelarvest ehk umbes 370 miljardit eurot.\nUkraina p\u00f5llumaa suurus \u00fcletab Itaalia territooriumi ja sealne p\u00f5llumajandussektor, mis annab t\u00f6\u00f6d 14 protsendile elanikkonnast, muudaks olukorda. Sellest j\u00e4reldub, et Ukrainast saaks suurim CAPi rahastamise saaja, millest suurem osa moodustavad otsetoetused p\u00f5llumajandustootjatele v\u00f5i sissetulekutoetus.\nTagaj\u00e4rjed oleksid rasked: teised liidu p\u00f5llumehed peaksid leppima palju v\u00e4iksemate toetustega v\u00f5i EL peaks kokku leppima oma p\u00f5llumajanduseelarve olulises suurendamises.\nPrantsusmaal, kus p\u00f5llumajandussektoril on tohutu m\u00f5ju, oleksid poliitilised tagaj\u00e4rjed hirmutavad. Sama kehtib nende riikide kohta, mis on olnud Ukraina \u00fchinemise silmapaistvad toetajad. N\u00e4iteks Poola, mille president Andrzej Duda kutsus 2022. aastal Ukrainat kiirendatud korras liitu vastu v\u00f5tma, keelas aasta hiljem osa Ukraina p\u00f5llumajandustoodete impordi. Varssavi asus tegutsema p\u00e4rast seda, kui odava teravilja \u00fclek\u00fcllus kutsus esile riigi p\u00f5llumeeste h\u00e4\u00e4lekad protestid, ja n\u00f5udis, et Euroopa Komisjon laiendaks sel suvel need keelud teistele Ukraina toodetele.\n\u201eUkraina pole veel isegi EL-i astunud ja juba on \u00fchisturg kahjustatud,\u201d m\u00e4rgib teine \u200b\u200bEL-i diplomaat.\nKui r\u00e4\u00e4kida piirkondlikust rahastamisest, siis Br\u00fcsseli Geopoliitika Instituudi m\u00f5ttekoja poolt tippkohtumise-eelse hommikus\u00f6\u00f6gi koosoleku jaoks koostatud teade esitas suure v\u00e4ljakutse. Enamiku praeguste liikmekandidaatide, sealhulgas Ukraina SKT elaniku kohta j\u00e4\u00e4b ostuj\u00f5u pariteediga m\u00f5\u00f5detuna alla ELi madalaima sissetulekuga liikmesriigile Bulgaariale.\n\u201e\u00dchtekuuluvuspoliitika loogika on see, et vahendid tuleb suunata liidu uutele liikmetele, mis on praeguste kasusaajate kahjuks, v\u00e4lja arvatud juhul, kui ELi tulusid kogutakse rohkem,\u201d m\u00e4rgitakse poliitika dokumendis. Teisis\u00f5nu: \u201eKas pirukas kasvab, v\u00f5i saab iga\u00fcks v\u00e4iksema viilu.\u201d\nL\u00e4\u00e4ne pealinnad soovivad koostada konkreetseid finantsm\u00f5ju uuringuid oktoobri tippkohtumiseks, et nad saaksid k\u00f5igile liikmesriikidele selgeks teha k\u00e4egakatsutava m\u00f5ju nende praegusele eelarvele.\nArvestades ebakindlust s\u00f5jaj\u00e4rgse majanduse olukorra osas p\u00e4rast konflikti l\u00f5ppu, on v\u00f5imatu t\u00e4pselt v\u00e4lja arvutada, millised on Ukraina vajadused. Kuid kui Ukraina \u00fchendataks praeguse \u00fchtekuuluvuseelarvega aastateks 2021\u201327, h\u00fcppaks see abisaajate edetabeli tippu, j\u00e4\u00e4des alla vaid Poola 77 miljardi euro suurusele eraldisele, arvutab Bruegeli m\u00f5ttekoja anal\u00fc\u00fctik Zsolt Darvas.\nTeine EL-i n\u00f5ukogu koostatud mitteametlik hinnang viitab sellele, et Ukraina liitumine muudaks Prantsusmaa CAPi netomaksjaks ja Poola muutuks suurimast EL-i vahendite netosaajast \u00fcldiseks netomaksjaks.\n\u201eKui olete komisjoni eesotsas, v\u00f5ite ELi eelarvet kahekordistada v\u00f5i panna k\u00f5iki ohvreid alla neelama,\u201d \u00fctleb teine \u200b\u200bdiplomaat ja lisab, et ELi enda uuringud, kui need avalikustatakse, on kainestav lugemine ja r\u00f5hutavad, kui valusad on eesseisvad otsused.\nM\u00f5ned Br\u00fcsseli ametnikud v\u00e4idavad, et rahast veelgi suurem probleem on see, kuidas EL tagab oma toimimise j\u00e4tkamise.\nV\u00e4lis- v\u00f5i maksupoliitika osas \u00fcheh\u00e4\u00e4lse otsustamise juurde j\u00e4\u00e4mine muutuks laienenud ELis keerulisemaks, arvestades v\u00f5imalust, et \u00fcks riik v\u00f5ib kasutada veto\u00f5igust ja blokeerida k\u00f5ik ettepanekud, mis talle ei meeldi \u2013 seda v\u00f5imu kasutab sageli Ungari.\nLisaks oleks suurriikidel, kes on harjunud blokeerivaid v\u00e4hemusi h\u00f5lpsasti h\u00e4\u00e4letamisel \u00fcle trumpama \u2013 kus EL-i reeglid lubavad nn kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega otsuseid langetada \u2013, keerulisem kokku saada piisavalt suuri sarnaselt m\u00f5tlevatest liikmesriikidest koosnevaid koalitsioone.\nM\u00f5te EL-i otsustusprotsessi p\u00f5hjapanevatest reformidest t\u00f5statab v\u00e4ljavaate, kas laienenud liikmeskonnaga arvestamiseks on vaja lepingut muuta. Kuid diplomaadid tajuvad enamikus pealinnades v\u00e4he toetust lepingu reformimisele, kuna kardetakse, et see avaks Pandora laeka t\u00e4iendavate n\u00f5udmistega.\n\u201eEnamikus liikmesriikides puudub isu reforme l\u00e4bi viia lepingumuudatuste kaudu. Ja tegelikult on v\u00f5imalik p\u00e4ris palju saavutada, ilma et oleks vaja mingeid lepingumuudatusi,\u201d \u00fctleb van Middelaar.\nBr\u00fcsseli Geopoliitika Instituut v\u00e4idab, et olemasolev ELi leping pakub juba v\u00f5imalusi olulisteks muutusteks valitsemises. N\u00e4iteks ei oleks vaja mingeid muudatusi, et v\u00e4hendada volinike arvu praeguselt \u00fchelt iga liikme kohta kahele kolmandikule. Niinimetatud passerelle klausel v\u00f5imaldab m\u00f5nel juhul vetost m\u00f6\u00f6da minna.\nPrantsusmaa suhtub vajalikesse muudatustesse pooldavalt v\u00e4ites, et EL tegi vea, j\u00e4ttes 10 uue liikme vastuv\u00f5tmisel menetlused sujuvamaks muutmata. Euroopa minister Laurence Boone \u00fctles, et Pariis soovib v\u00f5imalike valikute \u00fcle laiaulatuslikku arutelu. \u201eOleme avatud re\u017eiimis,\u201d lisab ta.\nSee v\u00f5ib h\u00f5lmata uudseid laienemisviise, sealhulgas etapiviisilist protsessi, kuni uued liikmed saavad teatud privileegid, \u00fctles Boone, kes r\u00f5hutab, et Prantsusmaa on p\u00fchendunud ELi laienemisele ega p\u00fc\u00fca protsessi edasi l\u00fckata. Kuid lisaks Euroopa Liidu detsembris tehtud otsusele alustada \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Ukraina ja teiste kandidaatriikidega soovib Pariis, et liit v\u00f5taks ka kohustuse reformideks.\nSee h\u00f5lmab Prantsuse vaadet \u201emuutuva geomeetria\u201d taaselustamisele, ideele, et ELi liikmesriikide erinevad grupid peaksid erinevate poliitikatega tihedamalt l\u00f5imuma, v\u00e4ltides samal ajal kahetasandilist Euroopat. \u201eKui m\u00f5ned riigid ei taha t\u00e4pselt sama asja, kuidas me sellega toime tuleme?\u201d k\u00fcsib Boone. Ta n\u00e4eb, et diferentseerumisprotsess on \u201ev\u00e4ga j\u00e4rkj\u00e4rguline ja progressiivne\u201d.\nBoone\u2019i argument vihjab liikmesriikide murele selle p\u00e4rast, kuidas EL-i laienemine siseriiklikult kulgeb.\nELi jaoks on halb kogemus Poola ja Ungari, kes on endiselt komisjoniga \u00f5igusnormidele vastavuse p\u00e4rast konfliktis.\nNagu m\u00e4rgib \u00fcks ELi diplomaat, n\u00f5uavad m\u00f5ned olemasolevad pealinnad uute liikmesriikidega seoses \u00e4\u00e4rmiselt tugevate kaitsemeetmete v\u00f5tmist, et kaitsta \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet ja kohtus\u00fcsteemi s\u00f5ltumatust. Samuti oleks vaja astuda samme \u00fchtse turu reeglite j\u00f5ustamise tugevdamiseks, hoiatab diplomaat.\nT\u00e4iendavad k\u00fcsimused on seotud ajakavaga, mille jooksul olemasolevad liikmesriigid n\u00f5ustuksid avama end uute liikmete liikumisvabadusele. Siis on loomulikult tagaj\u00e4rjed julgeolekule, kui v\u00f5etakse liikmeks selline riik nagu Ukraina, kus on konflikt Venemaaga, aga ka Balkani riigid, mis on endiselt etniliste pingete koldeks.\n\u201eSellist tagasilangust n\u00e4gime Poolas ja Ungaris. Ja see t\u00e4hendab, et me rakendame praegu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijariikidele palju karmimaid n\u00f5udeid, mis puudutavad \u00f5igusriiki, kontrolli ja tasakaalu, poliitilist s\u00fcsteemi, kohtus\u00fcsteemi s\u00f5ltumatust, korruptsioonivastaseid meetmeid ja meediat,\u201d \u00fctleb Euroopa Liidu v\u00e4\u00e4rtuste volinik Vera Jourova, lisades, et \u00fchinemisk\u00f5nelused on palju raskemad kui varem.\nPraegu, isegi kui EL alustab t\u00f6\u00f6d selle kallal, mida selle elluviimiseks v\u00f5ib vaja minna, j\u00e4\u00e4b Ukraina liikmelisus h\u00fcpoteetiliseks. Komisjoni president Ursula von der Leyen tunnistas mais Kiievit k\u00fclastades, et \u201em\u00f5nedele v\u00f5ib tunduda, et vabast ja rahumeelsest Ukrainast Euroopa Liidus on v\u00f5imatu, ebat\u00f5en\u00e4oline v\u00f5i liiga kauge r\u00e4\u00e4kida\u201d. Kuid ta lisas: \u201eEuroopa eesm\u00e4rk on muuta v\u00f5imatu v\u00f5imalikuks.\u201d\nM\u00f5ned diplomaadid ei jaga tema optimismi ja kahtlevad, kas see \u00fcldse kunagi teoks saab. Eraviisiliselt viitavad nad v\u00e4ljavaatele pigem kui \u201ekas\u201d, mitte \u201emillal\u201d.\nSiiski r\u00f5hutavad EL-i ametnikud j\u00e4rjekindlalt Ukraina silmatorkavalt kiireid edusamme president Zelenski ajal, mis t\u00e4hendab, et paljud n\u00e4evad \u00fcha suuremat t\u00f5en\u00e4osust, et Ukraina saab enne aasta l\u00f5ppu \u00fchinemisk\u00f5nelusteks rohelise tule. \u201eNad teevad s\u00f5jatingimustes \u00fcsna t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d,\u201d \u00fctleb kolmas ELi diplomaat. \u201eSeal on kohutavalt palju siset\u00f6\u00f6d, et tagada, et meil oleks asjad kodus korras.\u201d\nM\u00f5ned ametnikud r\u00f5hutavad, et reaalsus on see, et \u00fchinemine oleks t\u00f5en\u00e4oliselt pikaajaline protsess, kus kandidaatidele v\u00f5imaldatakse aja jooksul j\u00e4rkj\u00e4rguline valdkondlik integratsioon, mis aitab neid \u00f5rnalt liikmelisuse suunas.\nL\u00f5ppeesm\u00e4rk on selge. N\u00fc\u00fcd on alanud t\u00f6\u00f6 marsruudi v\u00e4lja m\u00f5tlemiseks. \u201eMa tean, et see n\u00e4eb v\u00e4lja nagu hiiglaslik m\u00e4gi,\u201d \u00fctleb Boone, \u201eaga me \u00fcritame pigem l\u00f5unapoolset k\u00fclge v\u00f5tta heade jalatsite kui p\u00f5hjapoolset pl\u00e4tudega.\u201d"}
{"text":"PolitseiNARVA MEES LOOVUTAS KELMIDELE 3300 EUROTJ\u00e4rjekordseks telefonikelmide ohvriks osutus Narvas elav mees. Talle helistanud tegelased v\u00e4itsid, et tema pangakontol on k\u00e4imas pettusekatse ning selle kiireks peatamiseks peab ta alla laadima AnyDeski programmi (mis v\u00f5imaldab mujalt ligip\u00e4\u00e4su tema arvutisse) ja sisestama oma pangaandmed. Nii kui mees helistajate soovituste j\u00e4rgi tegutses, kadus tema pangakontolt 3300 eurot.\u00c4HVARDAJA P\u00d5HJUSTAS NAABRILE SURMAHIRMUKolmap\u00e4eval sai politsei teada, et Ahtmes Maleva t\u00e4naval \u00e4hvardas 46aastane mees oma naabrit n\u00f5nda, et too hakkas tundma hirmu oma elu p\u00e4rast. Politsei alustas kriminaalmenetlust.KESKEALINE MEES L\u00d5I VANEMAT NAISTKolmap\u00e4eval l\u00f5i 38aastane mees Kohtla-J\u00e4rvel M\u00f5isa tee korteris 64aastast naist. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kinni ja alustas kriminaalmenetlust.KAHEKSA RIIGI KODANIKUD POLNUD EESTIS TERETULNUDKolmap\u00e4eva ja neljap\u00e4eva jooksul suunasid piirivalvurid Narva piiripunktist Venemaale tagasi 23 inimest, kes olid kaheksa riigi kodanikud.Suurem osa neist - kaheksa - olid Venemaa kodanikud, aga tagasisaadetute seas oli ka Ukraina, Moldova, Gruusia, Kanada, Peruu, USA ja Iisraeli kodanikke.P\u00f5hjus, miks nad Eestis teretulnud polnud, oli enamasti see, et neil puudusid asjakohased dokumendid riiki sisenemiseks, nad andsid reisi eesm\u00e4rkide kohta ebaselgeid \u00fctlusi v\u00f5i tuvastati vestluse k\u00e4igus, et inimene v\u00f5ib olla ohuks meie riigi avalikule korrale v\u00f5i julgeolekule."}
{"text":"TOP 10 lood | Vigade parandus aastaaruannetes, v\u00f5lglaste vara varjamine, raamatupidajate palgad jt loetumad teemad juulisSiit leiad raamatupidaja.ee 10 k\u00f5ige olulisemat uudist ja artiklit, mis p\u00e4lvisid lugejate erilise t\u00e4helepanu juulikuus. Vaata, kas teised lugejad leidsid midagi sellist, mis sul m\u00e4rkamata j\u00e4i.\nFoto: Ergo Sander\n1. Need 9 raamatupidamisb\u00fcrood korrigeerisid tunamulluseid aruandeid. Millise olulise vea nad avastasid?!\nKaua tehtud kaunikene, \u00fctleb vanarahvas elutargalt. Kaunikene k\u00fcll, sest need raamatupidamisb\u00fcrood kauplesid 2021. aastal kasuga, aga nad muutsid ka juba esitatud aastaaruandeid.\n2. 10 levinud viga majandusaasta aruandes, mis \u00e4hvardavad tuua kopsaka kulu\nInvesteerides ettev\u00f5tte kaudu v\u00e4\u00e4rtpaberitesse ja kinnisvarasse tasub eksperdi s\u00f5nul teada ja v\u00e4ltida neid k\u00fcmmet k\u00f5ige enam tehtavat viga.\n3. Karm reaalsus: raamatupidajad ja t\u00f6\u00f6andjad aitavad ise igap\u00e4evaselt kaasa v\u00f5lglaste vara varjamisele\nKui ettev\u00f5ttes on palju v\u00f5lglasi, kelle suhtes k\u00e4imas ka t\u00e4itemenetlus, tasub ehk naerukoolituse asemel pakkuda t\u00f6\u00f6tajatele hoopis v\u00f5lan\u00f5ustamist, sest nii saavad inimesed targemaks ja ka r\u00f5\u00f5msamaks, kui nende pangakontolt ei v\u00f5eta j\u00f5uga \u00e4ra viimast toiduraha.\n4. Riigikohus | N\u00f5udest loobumist v\u00f5ib k\u00e4sitleda kui kingitust\nLahendis nr 3-20-326\/32 selgitas riigikohus, et seotud isikutele antud laenun\u00f5uete mahakandmist v\u00f5ib k\u00e4sitleda kui kingituse tegemist.\n5. Raamatupidajate palgad I kvartalis: mehed teenivad naistest oluliselt rohkem\nK\u00f5igis ametir\u00fchmades teenivad mehed rohkem kui naised ja maakondade l\u00f5ikes olid raamatupidajate palgad suisa seinast seina.\n6. Juriidilistele isikutele v\u00f5ib postkasti potsatada trahvi- v\u00f5i kustutamishoiatus\nP\u00e4rast majandusaasta aruande esitamise t\u00e4htaega tehakse automaatne kontroll, kes on aruande esitanud ning seej\u00e4rel saadetakse esitamata juriidilisele isikule v\u00e4lja juba trahvi- v\u00f5i kustutamishoiatus, r\u00e4\u00e4kis justiitsministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskim\u00e4e.\n7. Digilahendus raamatupidamises: t\u00fc\u00fctut k\u00e4sit\u00f6\u00f6d kuni 10 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva aastas j\u00e4lle v\u00e4hem\nRaamatupidajale t\u00e4hendab protsesside automatiseerimine ajas\u00e4\u00e4stu, mugavamat teenust ja v\u00e4hem t\u00fc\u00fctut k\u00e4sit\u00f6\u00f6d.\n8. KKK: rendiautode arvestus ja deklareerimine\nMaksuekspert T\u00f5nis Elling selgitab rendiautode ettev\u00f5tluses kasutamise \u00fcle arvestuse pidamise ja deklareerimise n\u00fcansse.\n9. Kes vastutab aastaaruande vigade eest?\nVigade p\u00f5hjuseks v\u00f5ib paraku olla ka info varjamine omanike, t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5i koost\u00f6\u00f6partnerite eest ning tegemist v\u00f5ib olla ka teadliku pettusega.\n10. Erinevad meetodid: puhkusetasu eraldise arvestamine ja selle kajastamine\nBDO eksperdid selgitavad koos asjakohaste n\u00e4idetega puhkusereservi arvestamist, aegumist ja peatumist ning kajastamist raamatupidamises.\nJuunikuus enim t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud lood leiad SIIT.\nVaata ka palgauudised.ee juunikuu loetuimaid lugusid SIIT."}
{"text":"Seitse j\u00e4reldust Premium liigast. Kui suur on Levadia v\u00e4idetav pankrotioht? Eesti liiga parima m\u00e4ngija hinda t\u00f5stetiEesti jalgpallimeistriv\u00f5istlused j\u00e4tkusid n\u00e4dalase pausi j\u00e4rel t\u00e4isvooruga. Lisaks sai tagantj\u00e4rgi peetud esimese vooru kohtumine FC Kuressaare ja Tartu Tammeka vahel. Ette peeti aga FC Flora ja P\u00e4rnu Vapruse 23. vooru mat\u0161.\nTurniiritabelis on Flora andnud juhtohjad praeguseks FCI Levadia k\u00e4tte. Tulemuste k\u00f5rval on viimasel ajal k\u00f5vasti jutuainet andnud ka v\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res toimuv. Kas Levadiat v\u00f5ib t\u00f5esti \u00e4hvardada pankrott? Mida head j\u00e4i n\u00e4ppude vahele liiga parima m\u00e4ngija m\u00fc\u00fcgist? Ja mille taha j\u00e4i Aleksandr Volkovi saaga viimane pu\u00e4nt?\n1. Levadiat pankrott t\u00f5en\u00e4oliselt ei ohusta\n27. juulil kirjutas \u00c4rip\u00e4ev, et Levadia jalgpalliklubi \u00e4hvardab pankrott. Selle p\u00f5hjus olevat Levadia presidendi Viktor Levada pikaaegse ihuadvokaadi Raul Markuse isiklik pankrott. Seepeale esitasid vihased v\u00f5lausaldajad kohtule Levadia kohta pankrotiavalduse ja Capital Inkasso O\u00dc k\u00e4es on jalgpalliklubi vastu 2,4 miljoni eurone v\u00f5lan\u00f5ue.\nSelle peale teatas Levadia president Viktor Levada, et tegemist on k\u00f5ige ehtsama v\u00e4ljapressimisega. \u201eMa ei kavatse kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada,\u201c oli Levada s\u00f5num.\nMilline on aga reaalne olukord? Asjaga seotud inimesed t\u00f5devad, et olukord on ebameeldiv ja sellega tegelemine n\u00f5uab aega, kuid praeguse seisuga klubi pankrott ei \u00e4hvarda ning seega v\u00f5ivad Eesti jalgpalliliiga f\u00e4nnid rahuliku s\u00fcdamega magada.\n2. Liiga parim m\u00e4ngija leidis uue v\u00e4ljakutse\nEesti jalgpallimeistriv\u00f5istluste hooaja esimese poole k\u00f5ige silmapaistvam m\u00e4ngija oli Levadia r\u00fcndav poolkaitsja Ernest Agyiri. Ghanast p\u00e4rit m\u00e4ngumees on siiani k\u00f5rgliiga parim v\u00e4ravak\u00fctt 11 tabamusega. N\u00fc\u00fcdsest on 25-aastase Agyiri koduklubi Taani k\u00f5rgliigas m\u00e4ngiv FC Randers.\nPraegu vahetas omanikku siiski summa, mis j\u00e4i ilmselt alla 100 000 euro.\nAgyiri v\u00f5imalik liitumine Randersiga oli \u00f5hus pikalt ja tundus, et Levadia ei soovigi temast loobuda. Agyiri kontraht Levadiaga oli s\u00f5lmitud selle aasta l\u00f5puni ehk talvel oleks ta saanud juba tasuta klubi vahetada. Levadia lootis, et Agyiri aitab aga meeskonna t\u00e4navu tiitlini. Venitamistaktika tasus Levadial l\u00f5puks v\u00e4hemalt rahaliselt \u00e4ra.\nKui tiitlijahti j\u00e4tkatakse Agyirita, siis Randers pidi oma esialgset pakkumist suurendama, et soovitud m\u00e4ngumees kohe k\u00e4tte saada. Transfermarkti hinnangul on Agyiri turuv\u00e4\u00e4rtus koguni 400 000 eurot. Praegu vahetas omanikku siiski summa, mis j\u00e4i ilmselt alla 100 000 euro. P\u00f5hjuseks t\u00f5siasi, et Agyiril pidi Levadiaga leping kehtima veel ainult pool aastat. Levadia jaoks on aga suur v\u00f5it, et lepingusse sai punkt, mille j\u00e4rgi Eesti klubi teenib Agyiri j\u00e4rgmiselt m\u00fc\u00fcgilt. Tavaliselt j\u00e4\u00e4b see osa 10\u201320% juurde. Seega, kui Agyiri peaks Taani k\u00f5rgliigas l\u00e4bi l\u00f6\u00f6ma ja j\u00e4rgmine klubi ostaks ta n\u00e4iteks miljoni euroga, siis v\u00f5ik Levadiale sealt laekuda veel kuni 200 000 eurot. Suurema m\u00fc\u00fcgisumma korral kasvab Levadia teenistus veelgi.\n3. Floral r\u00fcndajatega keeruline seis\nFlora t\u00e4navusele hooajale ja tervetele m\u00e4ngijatele otsa vaadates v\u00f5ib t\u00f5deda, et praegu otsitakse \u00f5iget koosseisu ja m\u00f5nes m\u00f5ttes vaadatakse ilmselt juba ka kaugemasse tulevikku. Tulevikku vaatamise k\u00f5rval tuleb aga korralikult l\u00f5puni m\u00e4ngida praegunegi hooaeg. P\u00e4rast Erik Sorga ja Rauno Sappineni v\u00e4lismaale siirdumist ei ole Floral enam sarnase kaliibriga r\u00fcndajat olnud ning seega otsitakse pidevalt uut. Viimase 1,5 aasta jooksul on tipur\u00fcndes ilmselt k\u00f5ige ohtlikum mees olnud Rauno Alliku, kuid teda on seganud mitu traumat.\nT\u00e4navuseks hooajaks toodi v\u00f5istkonda tagasi Sten Reinkort, kuid soovitud l\u00e4bil\u00f6\u00f6ki ei tulnud ning n\u00fc\u00fcd on ta tagasi Kuressaares. Saaremaale laenule saadeti ka Otto-Robert Lipp. Peale nende l\u00e4ks Florast laenule ka Aleksandr \u0160apovalov, kes kannab n\u00fc\u00fcd Tallinna Kalevi s\u00e4rki. Flora t\u00f5i samal ajal Kuressaarest tagasi Mark Anders Lepiku, kes sai aga kohtumises Kuressaarega juba avapoolajal vigastada. Seega on Flora seis r\u00fcndajatega praegu keskmisest keerulisem.\n4. Volkovi saagas j\u00e4i viimane pu\u00e4nt puudu\nEesti klubijalgpallis juhtub teinekord asju, millele on isegi raske tulla. Sel suvel pakkus palju k\u00f5neainet Aleksandr Volkov. Seni N\u00f5mme Kaljus m\u00e4nginud r\u00fcndaja l\u00e4ks Flora \u2013 Narva Transi kohtumise ajal Transi f\u00e4nniga kaklema, mispeale l\u00f5petas Kalju temaga lepingu. T\u00f6\u00f6tu Volkov l\u00f5i aga peagi k\u00e4ed Transiga. Seejuures poseeris ta p\u00e4rast Transiga liitumist koos v\u00f5istkonna f\u00e4nni Ilja Fedoroviga, kellega ta Lillek\u00fcla staadionil r\u00fcselenud oli.\nS\u00fcndmuste huvitav j\u00e4tk oli selline, et seej\u00e4rel l\u00e4ksid Kalju ja Trans ka liigas kohe omavahel vastamisi. Kogu saaga peale v\u00f5ib \u00f6elda, et kahjuks ei saanud Volkov selles kohtumises veel v\u00e4ljakule joosta. Selle p\u00f5hjus oli aeg, nimelt peab liigasisese \u00fclemineku puhul klubivahetuse ja esimese kohtumise vahele j\u00e4\u00e4ma n\u00e4dal.\n5. Kalju noored talendid\nKalju on t\u00e4navusel hooajal loobunud mitmest kogenud tegijast ja v\u00f5tnud nende asemele noori. Ilmselt on sellel mitu p\u00f5hjust. Esiteks j\u00e4\u00e4di taas eurosarjast eemale ning see t\u00e4hendas rahalist hoopi, kuid ilmselt ei suutnud m\u00f5ned vanemad olijad ka sammu pidada ka peatreener Nikita Andrejevi n\u00f5udmistega.\nAndrejevit hinnatakse jalgpalliringkondades k\u00f5rgelt ja tundub, et praegu saab ta Kaljus veidike ka oma visiooni juurutada. Energilisema m\u00e4nguplaani t\u00e4itmiseks on tihti vaja nooremaid jalgpallureid ning seega said n\u00e4dalavahetusel Transiga peetud m\u00e4ngus v\u00f5imaluse 17-aastane Rommi Siht ja 16-aastane Marlon Liivaru. Seejuures sai Liivaru 16-aastaseks alles 4. juulil. Peale m\u00e4nguaja teenimise said nii Siht kui ka Liivaru jala valgeks. Liivarul oli see \u00fcldse Eesti k\u00f5rgliiga deb\u00fc\u00fct.\n6. Pronksiheitlus tiheneb\nPronksmedalite nimel peetab heitlus l\u00e4heb aina tihedamaks. Kalju ja Paide Linnameeskond on n\u00fc\u00fcdseks Vaprusele ja Kalevile t\u00e4iesti kannule j\u00f5udnud. Vaprusel on kolmandana 31, Kalevil neljandana 30, Kaljul viiendana 30, Paidel kuuendana 28 ja Kuressaarel seitsmendana 28 punkti. Seejuures on Vaprus pidanud \u00fche kohtumise rohkem.\nHooaja l\u00f5puni on praeguseks veel 16 vooru. Kellel on suurim lootus pronksi p\u00fc\u00fcda? Koosseisu m\u00f5ttes peaks suurim potentsiaal olema Paidel. Kalju on samal ajal muutuste tuules ja nende kohta on keeruline ennustada. Vapruse koosseis on \u00f5huke ja m\u00f5ned vigastused v\u00f5ivad pilti palju muuta, aga seni on nad \u00fcha \u00fcllatanud. Kalevil tundub varu omajagu suur olevat, sest koduv\u00e4ljakul ei ole sel hooajal veel kordagi v\u00f5idetud. Maha ei saa matta ka Kuressaaret, kes sai r\u00fcndeliini olulist j\u00f5udu juurde.\n7. Suve vingeimad tehingud tegi Kalev\nDelfi Sport heitis viimati Eesti k\u00f5rgliiga klubide tegemistele silma peale 24. juulil. Seej\u00e4rel oli klubidel vaba n\u00e4dal ning t\u00e4ishooga naasti v\u00e4ljakule alles viimasel n\u00e4dalavahetusel. Selles ajavahemikus sulgus ka kodune \u00fcleminekuaken.\nKogu \u00fcleminekuakent vaadates v\u00f5ib t\u00f5deda, et k\u00f5ige vingemad l\u00fckked tegi Kalev. Ragnar Klavani v\u00e4ljakule naasmine on siinse k\u00f5rgliiga jaoks igas m\u00f5ttes hea uudis. Lisaks annab Klavan pronksiheitluses Kalevile kindlasti palju juurde.\nK\u00f5ige k\u00f5lavama m\u00fc\u00fcgitehingu tegi ka Kalev. Nimelt l\u00f5i 18-aastane \u00e4\u00e4rer\u00fcndaja Ramol Sillamaa k\u00e4ed Belgia k\u00f5rgliigaklubi K.A.A. Gentiga. Sillamaa teenis Belgias kaheaastase profilepingu ning liitus esmalt klubi duubelrivistusega. Gent krooniti Belgia meistriks hooajal 2014\/15. Hiljuti l\u00f5ppenud hooajal saadi viies koht.\nPREMIUM LIIGA Eelmiste n\u00e4dalate kohtumised\n22. voor: FC Flora \u2013 FC Kuressaare 4 : 0, N\u00f5mme Kalju \u2013 Narva Trans 4 : 0, Tallinna Kalev \u2013 Tartu Tammeka 1 : 1, Harju JK Laagri \u2013 Paide Linnameeskond 0 : 1, P\u00e4rnu Vaprus \u2013 FCI Levadia 0 : 3.\n1. voor: FC Kuressaare \u2013 Tartu Tammeka 3 : 1.\n23. voor: FC Flora \u2013 P\u00e4rnu Vaprus 1 : 1.\nTabeliseis\n1. FCI Levadia 51 punkti \/ 22 m\u00e4ngu\n2. FC Flora 51\/23\n3. P\u00e4rnu Vaprus 31\/23\n4. Tallinna Kalev 30\/22\n5. N\u00f5mme Kalju 30\/22\n6. Paide Linnameeskond 28\/22\n7. FC Kuressaare 28\/22\n8. Narva Trans 22\/22\n9. Tartu Tammeka 18\/22\n10. Harju JK Laagri 14\/22"}
{"text":"Hussar: me ei saa \u00f6elda, et Margus Tshaknal oleks huvide konflikt   Kuiv\u00f5rd Margus Tsahkna on isiklikult kinnitanud, et tal pole v\u00e4lisministrina olnud mingit tegemist v\u00e4lihaiglate m\u00fc\u00fcgi ja hangetega, siis ei saa ka \u00f6elda, et tema osalus vastavas ettev\u00f5ttes tekitaks huvide konflikti, \u00fctles Vikerraadio saates \"Uudis+\" Eesti 200 juht Lauri Hussar.   Hussari s\u00f5nul on erakonnakaaslane Tsahkna talle korduvalt kinnitanud, et on end v\u00e4lihaiglate tootmisega tegeleva ettev\u00f5tte juhtimisest distantseerinud ja seega tema huvide konflikti ei n\u00e4e. \"Ta on informeerinud oma \u00e4rilistest huvidest nii erakonda, kaitsepolitseid, aga ka riigikantseleid. Selle puhul on selgelt leitud, et v\u00e4lisministri osalus selles ettev\u00f5ttes, (Semetroni v\u00e4lihaiglate \u00e4riga seotud \u00e4rikeha) MM Hospitals, on seadustele vastav. Tal on t\u00e4na passiivne osalus, ministriks saades ta tagandas end ettev\u00f5te tegemistest, ja t\u00e4na, kui v\u00f5tame seaduse aluseks, on seaduslik. Nii et seadustest l\u00e4htuvalt ei ole Margus Tsahkna midagi valesti teinud,\" lausus Hussar. Tsahkna ise ei n\u00e4e huvide konflikti asjaolus, et tema endine t\u00f6\u00f6andja ja praegune \u00e4ripartner v\u00e4lihaiglate tootja Semetron on teeninud Eesti ja v\u00e4lisriikide diplomaatilistest tehingutest miljoneid eurosid, ent lubab enda osaluse \u00e4ris siiski maha m\u00fc\u00fca, kirjutas eelmisel n\u00e4dalal Eesti Ekspress. Hussari s\u00f5nul on Tsahkna talle \u00f6elnud, et kaalub praegu osaluse m\u00fc\u00fcmist. \"Tsahkna on \u00f6elnud, et ta teeb oma valikud ise ja ma usaldan tema valikuid. Ma tean, et ta arutleb praegu selle \u00fcle, mil viisil osalus ettev\u00f5ttes m\u00fc\u00fca. Ma arvan, et ta teeb selge ja p\u00f5hjendatud otsuse, mis on avalikkusele arusaadav,\" \u00fctles Hussar. Juhul kui peaks selguma, et Tsahkna on siiski v\u00e4lisministrina mingil moel sekkunud m\u00fc\u00fcgitegevusse v\u00f5i hangetesse, t\u00f5useb huvide konflikti teema kindlasti \u00fcles, m\u00f6\u00f6nis Hussar. \"Aga minule teadaolevalt \u2013 ja Margus Tsahkna on seda mulle ise kinnitanud \u2013 ei ole ta seda teinud. J\u00e4relikult me ei saa \u00f6elda, et tal on selle koha pealt huvide konflikt.\u00a0\/...\/ Ta on mulle korduvalt kinnitanud, et ta oma t\u00e4nases t\u00f6\u00f6s ei ole tegelenud v\u00e4lihaigla teemadega, vaid on tegelenud Eesti riigi v\u00e4lispoliitika ja selle juhtimisega,\" lausus Hussar. Tsahkna kui v\u00e4lisministri osalust ettev\u00f5ttes on samas mitmelt poolt kritiseeritud. \u00dchingu Korruptsioonivaba Eesti liikme Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul peaks Tsahkna nii ennast kui ka oma l\u00e4hedased ettev\u00f5ttest taandama.\u00a0 Korraga v\u00e4lisministri ja kaitset\u00f6\u00f6sturi toolil istuva Margus Tsahkna soovimatus n\u00e4ha selles rollis huvide konflikti j\u00e4tab kehva mulje nii Eesti valitsusest kui ka m\u00f5jub \u00f5\u00f5nestavalt Eesti kaitset\u00f6\u00f6stusele, leidis oma kommentaaris Meelis Oidsalu. Eesti v\u00e4lisministri osalusega MM Hospital on teeninud Tsahkna ministriks olemise perioodil 4,3 miljonit eurot tulu. Lisaks on Eesti riik koos Leeduga v\u00e4lja kuulutanud hanke ostmaks kahasse veel kuni 150 miljoni euro eest v\u00e4lihaiglaid. MM Hospitali enamusosanikuks on eri ettev\u00f5tete kaudu suur\u00e4rimees Margus Linnam\u00e4e.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Uudis+\", intervjueeris Mirko Ojakivi   "}
{"text":"F\u00fc\u00fcsilise isiku residentsuse m\u00e4\u00e4ramise juhendFoto: Shutterstock\nResidentsuse m\u00e4\u00e4ramise juhend selgitab, millal loetakse f\u00fc\u00fcsilist isikut residendiks, annab \u00fclevaate residentsuse muutumise asjaoludest ning deklareerimise ja tulumaksu tasumise kohustusest.\nResidentsuse m\u00e4\u00e4ramise avaldust (vormi R) saab esitada maksu- ja tolliameti iseteeninduses.\nResidendi m\u00f5iste\nTulumaksuseaduse \u00a7 6 l\u00f5ike 1 kohaselt on f\u00fc\u00fcsiline isik Eesti resident, kui on t\u00e4idetud v\u00e4hemalt \u00fcks allj\u00e4rgnevatest tingimustest:\nisiku elukoht on Eestis;\nisik viibib Eestis 12 j\u00e4rjestikuse kalendrikuu jooksul v\u00e4hemalt 183 p\u00e4eval;\nisik on v\u00e4listeenistuses viibiv Eesti diplomaat.\nResidentsuse m\u00e4\u00e4ramise aluseks on kolm kriteeriumit, millest juba \u00fche tingimuse t\u00e4itumisel loetakse isik residendiks Eestis. Eesti elanike puhul on residentsuse m\u00e4\u00e4ramisel oluline elukoha muutumine, v\u00e4lismaalt ajutiselt saabujatele Eestis viibitud p\u00e4evade arv. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise p\u00e4evast.\nIsik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ja esitab maksu- ja tolliametile f\u00fc\u00fcsilise isiku residentsuse m\u00e4\u00e4ramise vormi R (tulumaksuseaduse \u00a7 6 l\u00f5ige 6).\nNB!Residendist f\u00fc\u00fcsiline isik maksab tulumaksu k\u00f5ikidelt nii Eestis kui v\u00e4ljaspool Eestit saadud, nii tulumaksuseaduse \u00a7-des 13\u201322 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.\nMitteresident\nMitteresident on eespool nimetamata f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i juriidiline isik. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult.\nResidentsuse m\u00e4\u00e4ramisel tuleb silmas pidada seda, millisest v\u00e4lisriigist isik saabub v\u00f5i millisesse riiki l\u00e4heb, sest kui teise riigiga on s\u00f5lmitud tulumaksuga topeltmaksustamise v\u00e4ltimise leping (maksuleping), tuleb v\u00e4ltida topeltresidentsust. Topeltresidentsus on olukord, kui isikut loetakse residendiks kahes riigis.\nKui maksulepingu alusel m\u00e4\u00e4ratud residentsus erineb Eesti seaduse alusel m\u00e4\u00e4ratud residentsusest v\u00f5i maksulepingus (v\u00f5i m\u00f5nes teises v\u00e4lislepingus) on tulu maksustamisel ette n\u00e4htud seaduses s\u00e4testatust soodsamad tingimused, kohaldatakse v\u00e4lislepingu s\u00e4tteid.\nVaata ka: Topeltmaksustamise v\u00e4ltimise lepingud\nResidentsuse muutumine\nResidentsuse m\u00e4\u00e4ramise avalduse esitamine\nIsik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ja esitab Maksu- ja Tolliametile f\u00fc\u00fcsilise isiku residentsuse m\u00e4\u00e4ramise vormi R (tulumaksuseadus \u00a7 6 l\u00f5ige 6).\nResidentsuse m\u00e4\u00e4ramise avaldust (vormi R) on k\u00f5ige mugavam esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA.\nAvalduse saate ka alla laadida ja digitaalselt allkirjastatuna saata e-posti aadressile emta@emta.ee.\nSamuti on avaldust v\u00f5imalik esitada sobivaimas teenindusb\u00fcroos.\nResidentsuse muutumise aeg\nIsiku alalise, p\u00fcsiva v\u00f5i peamise elukoha muutumisel teise riiki muutub residentsus elukoha muutumise p\u00e4evast. Eestis ajutiselt viibivatel isikutel algab ja l\u00f5peb residentsus Eestis viibitud p\u00e4evade arvestuse alusel. Isiku topeltresidentsuse k\u00f5rvaldamisel maksulepingu kohaselt arvestatakse igal konkreetsel juhul ka teises riigis residentsuse tekkimise ja l\u00f5ppemise kuup\u00e4evadega teise riigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsust\u00f5endi alusel.\nEestisse saabumine\nMitteresidendist f\u00fc\u00fcsiline isik loetakse Eestis residendiks alates esimesest dokumentaalselt t\u00f5endatud Eestisse saabumise p\u00e4evast.\nF\u00fc\u00fcsiline isik, kes saabub Eestisse, p\u00f6\u00f6rdub residentsuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks maksu- ja tolliameti poole, esitades selleks residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avalduse (vormi R). Maksu- ja tolliamet v\u00f5ib isiku soovil kohe tema Eestisse saabumisel teha kande maksu- ja tolliameti andmebaasi tema staatuse m\u00e4\u00e4ramiseks residendina, kui isiku poolt esitatud andmete p\u00f5hjal on alust arvata, et tema viibimine Eestis kestab kaheteistk\u00fcmne j\u00e4rjestikuse kalendrikuu jooksul v\u00e4hemalt 183 p\u00e4eva, v\u00f5i kui ta on tulnud kavatsusega asuda Eestisse elama. Kui isik saabub riigist, kellega Eestil on s\u00f5lmitud maksuleping, selgitatakse v\u00e4lja ja k\u00f5rvaldatakse v\u00f5imalik topeltresidentsus igal konkreetsel juhtumil konkreetsete asjaolude alusel maksulepingus s\u00e4testatu kohaselt.\nF\u00fc\u00fcsiline isik, kellel on Eestis elukoht (kas alaline v\u00f5i peamine), loetakse tulumaksuseaduse kohaselt residendiks terve maksustamisperioodi jooksul, olenemata tema Eestis viibitud p\u00e4evade arvust. Elukoha muutumisel loetakse residentsus muutunuks elukoha muutumise p\u00e4evast.\nEestisse saabunud f\u00fc\u00fcsiline isik on resident, kui ta viibib Eestis kaheteistk\u00fcmne j\u00e4rjestikuse kalendrikuu jooksul v\u00e4hemalt 183 p\u00e4eval. F\u00fc\u00fcsiline isik loetakse residendiks esimesest saabumise p\u00e4evast nimetatud kaheteistk\u00fcmne j\u00e4rjestikuse kalendrikuu jooksul. Eestisse saabunud f\u00fc\u00fcsiline isik loetakse residendiks lahkumise p\u00e4evani (kaasa arvatud), v\u00e4lja arvatud juhul kui nimetatud isikul ei ole Eestis tekkinud alalist, p\u00fcsivat v\u00f5i peamist elukohta.\nKui f\u00fc\u00fcsiline isik on tulumaksuseaduse alusel resident Eestis, kuid maksulepingu alusel loetakse sama isik residendiks ka teises riigis, siis registreeritakse isik Eestis mitteresidendiks alates teises riigis lepinguresidentsuse tekkimise p\u00e4evast. Mitteresidendiks registreerimiseks teavitab isik Eesti maksu- ja tolliametit oma residentsuse muutumise asjaoludest vormil R ning esitab teisest riigist saadud v\u00e4lisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsust\u00f5endi.\nJuhul, kui isiku residendiks muutumise asjaolud selguvad tunduvalt hiljem kui Eestisse saabumise kuup\u00e4ev, siis registreeritakse isik residendiks asjaolude selgumisel tagantj\u00e4rele alates esimesest Eestisse saabumise p\u00e4evast.\nNB! Kui residentsust m\u00f5jutavad asjaolud muutuvad, on isik kohustatud muudatustest maksu- ja tolliametit esimesel v\u00f5imalusel teavitama f\u00fc\u00fcsilise isiku residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avalduse vormil R.\nEestist lahkumine\nKui residendist f\u00fc\u00fcsiline isik asub mujale elama viisil, millest v\u00f5ib j\u00e4reldada isiku tahet elukohta muuta (tsiviilseadustiku \u00fcldosa seaduse \u00a7 14 lg 3) ja Eestisse tal elukohta ei j\u00e4\u00e4 ning isik ei viibi Eestis \u00fcle 183 p\u00e4eva kaheteistk\u00fcmne j\u00e4rjestikuse kalendrikuu jooksul ega ole samal ajal ka Eesti diplomaat, loetakse teda Eesti suhtes mitteresidendiks Eestist lahkumise p\u00e4evale j\u00e4rgnevast p\u00e4evast.\nResidendist f\u00fc\u00fcsiline isik, kellel on alust arvata, et tema staatus Eesti residendina Eestist lahkumisel muutub, p\u00f6\u00f6rdub maksu- ja tolliameti poole residentsuse muutmiseks, esitades residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avalduse (vormi R). F\u00fc\u00fcsiline isik registreeritakse Eestis mitteresidendiks, kui isik enam ei vasta v\u00f5i on alust arvata, et ei hakka vastama tulumaksuseaduse \u00a7-s 6 s\u00e4testatud residendi tingimustele.\nMaksu- ja tolliamet anal\u00fc\u00fcsib isiku residentsust puudutavaid asjaolusid (ka teadaolevat tulevikku) ning teeb isiku residentsuse kohta kande maksu- ja tolliameti andmebaasi. Isik registreeritakse mitteresidendina Eestist lahkumise p\u00e4evale j\u00e4rgnevast p\u00e4evast. Kui isiku poolt esitatud ning maksu- ja tolliameti poolt kogutud andmete p\u00f5hjal ei ole v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata, kas isiku staatus residendina Eestist lahkumisel muutub, tehakse vastav residentsuse staatuse kanne asjaolude selgumisel, vajadusel tagantj\u00e4rele.\nKa juhul, kui Eestist lahkuv isik on tulumaksuseaduse \u00a7 6 l\u00f5ikes 1 toodud kriteeriumite alusel Eesti resident, kuid lahkub riiki, kellega Eesti on s\u00f5lminud maksulepingu, ning kehtiva maksulepingu alusel loetakse teda residendiks teises riigis, registreeritakse isik mitteresidendina alates p\u00e4evast, mil maksulepingu alusel loetakse isik residendiks selles teises riigis. Topeltresidentsuse v\u00e4ltimiseks maksulepingu alusel esitab isik Eesti maksu- ja tolliametile teise riigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsust\u00f5endi.\nNB! Kui residentsust m\u00f5jutavad asjaolud muutuvad, on isik kohustatud muudatustest Eesti maksu- ja tolliametit esimesel v\u00f5imalusel teavitama f\u00fc\u00fcsilise isiku residentsuse m\u00e4\u00e4ramise vormil R.\nKui maksu- ja tolliametil on teise riigi maksuhalduri v\u00e4ljastatud residentsust\u00f5endist olenemata p\u00f5hjust isiku residentsuses maksulepingu m\u00f5istes kahelda, siis m\u00e4\u00e4ravad kahe riigi maksuhaldurid isiku residentsuse kindlaks vastavalt maksulepingus s\u00e4testatud kriteeriumidele vastastikuse kokkuleppe menetluse k\u00e4igus.\nElukoha m\u00f5iste\nElukoha m\u00e4\u00e4ramisel l\u00e4htume elukoha m\u00f5istest tsiviilseadustiku \u00fcldosa seaduse \u00a7 14,\u00a0mille kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt v\u00f5i peamiselt elab. Sama s\u00e4tte alusel v\u00f5ib elukoht \u00fchel ajal olla mitmes kohas ning elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest v\u00f5ib j\u00e4reldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks m\u00e4\u00e4rata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.\nElukoht loetakse alaliseks, kui on selge, et elukoht on sisse seatud p\u00fcsivaks kasutamiseks vastandina tingimustele, millest on n\u00e4ha, et isik kavatseb j\u00e4\u00e4da nimetatud kohta vaid l\u00fchiajaliselt elama. Elukohaks loetakse nii elamut kui korterit, tuba jm sellist elukohta, mis on kas isiku enda omandis, \u00fc\u00fcritud v\u00f5i muul viisil isiku kasutuses alaliseks elamiseks (ka n\u00e4iteks abikaasa korter v\u00f5i t\u00f6\u00f6andja \u00fc\u00fcritav pind).\nIsiku elukoha m\u00e4\u00e4ramisel on oluline elukoha alalisus ja p\u00fcsivus, see t\u00e4hendab, et peab olema ilmne, et isik on teinud ettevalmistusi ja pingutusi elukoha muutmiseks temale kogu aeg ja p\u00fcsivalt k\u00e4ttesaadavaks, mitte omandanud seda eesm\u00e4rgiga elada kohas p\u00f5hjustel, mis on oma olemuselt l\u00fchiajalised (puhkusereis, \u00e4rireis, \u00f5ppereis, kursused koolis jne). Vara (ka kinnisvara) omamine Eestis ei muuda iseenesest isikut tulumaksuseaduse m\u00f5istes residendiks.\nNB! Juhul, kui isiku kodu on teistele isikutele v\u00e4lja \u00fc\u00fcritud, ei ole tegemist selle isiku elukohaga.\n183 p\u00e4eva lugemine\nResidentsuse m\u00e4\u00e4ramiseks v\u00f5etakse 183 p\u00e4eva loendamisel arvesse ainult Eestis f\u00fc\u00fcsiliselt kohaloldud p\u00e4evad 12 j\u00e4rjestikuse kalendrikuu jooksul. N\u00e4iteks v\u00f5ib isikul t\u00f6\u00f6leping olla s\u00f5lmitud 9ks kuuks, kuid tegelikult k\u00e4ib ta Eestis kohal vaid 5 p\u00e4eva kuus. Sellisel juhul v\u00f5etakse arvesse need 5 p\u00e4eva, mitte kogu kalendrikuu p\u00e4evad. P\u00e4evade hulka loetakse k\u00f5ik Eestis viibitud p\u00e4evad, olenemata siinviibimise p\u00f5hjustest (v\u00e4lja arvatud juhul, kui isik, kes pidi Eestist lahkuma, ei saanud seda teha objektiivsetel, temast mitteolenevatel p\u00f5hjustel (n\u00e4iteks raske haigus)).\n183 p\u00e4eva hulka loetakse lisaks riigis viibitud t\u00e4isp\u00e4evadele ka osa p\u00e4evast (kaasa arvatud saabumise ja lahkumise p\u00e4ev).\nTerveid p\u00e4evi, mil isik viibib v\u00e4ljapool Eestit kas puhkusel, l\u00e4hetuses v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel, ei loeta 183 p\u00e4eva hulka. Kuid \u00fcksk\u00f5ik kui l\u00fchidalt Eestis viibitud aeg arvestatakse \u00fche p\u00e4evana 183 p\u00e4eva sekka.\nN\u00e4ide: isik viibib Eestis 1. jaanuarist kuni 2. juulini (s.o 182 p\u00e4eva) ning seej\u00e4rel 31. detsembril veel \u00fche p\u00e4eva. Isik loetakse residendiks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini (ka ajavahemikul 3. juuli kuni 30. detsember).\nMaksuhalduri otsus\nF\u00fc\u00fcsilise isiku staatuse muutumise kohta (residendist mitteresidendiks v\u00f5i vastupidi) teeb maksu- ja tolliamet andmebaasi isiku andmete juurde vastava kande. Kui isik saabub v\u00f5i lahkub Eestist asjaoludel, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada tema residentsust, p\u00f6\u00f6rdub isik residentsuse staatuse selgitamiseks maksu- ja tolliameti poole, esitades f\u00fc\u00fcsilise isiku residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avalduse (vormi R), kus isik annab k\u00fcsimustele vastates \u00fclevaate tema residentsust m\u00f5jutavatest olulistest t\u00e4hendust omavatest asjaoludest. Vajadusel on maksu- ja tolliametil \u00f5igus n\u00f5uda isikult t\u00e4iendavaid t\u00f5endeid ja dokumente.\nMaksu- ja tolliamet saab isiku residentsuse m\u00e4\u00e4rata ka ainult enda kogutud andmete alusel, seda juhul, kui maksumaksjalt ei ole v\u00f5imalik andmeid saada v\u00f5i kui saadud andmed ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rsed.\nEesti elanike residentsuse muutumisel on residentsuse m\u00e4\u00e4ramisel oluline elukoha olemasolu v\u00f5i muutumine ja eluliste huvide kandumine v\u00e4lisriiki seoses elukoha muutumisega. V\u00e4lisriigist ajutiselt saabujatel on oluline Eestis viibitud p\u00e4evade arv. Erinevate riikide seadustest tulenevalt v\u00f5idakse isikut lugeda samaaegselt residendiks mitmes riigis, seega v\u00f5ib isikul tekkida topeltresidentsus. Kui Eesti ja teise riigi vahel on s\u00f5lmitud ja kehtiv tulumaksuga topeltmaksustamise v\u00e4ltimise ning maksudest hoidumise t\u00f5kestamise leping (edaspidi maksuleping), on v\u00f5imalik topeltresidentsust v\u00e4ltida.\nVaata ka: Topeltmaksustamise v\u00e4ltimise lepingud\nMaksulepingust tuleneva topeltresidentsuse v\u00e4ltimise kohaldamiseks esitab isik v\u00e4lisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsust\u00f5endi. Kasutada v\u00f5ib vormi TM3 v\u00f5i sarnaseid andmeid sisaldavat v\u00e4lisriigi maksuhalduri kinnitatud t\u00f5endit.\nKui saabumisel ei v\u00f5imalda teadaolevad asjaolud isiku residentsuse muutumist tulevikus m\u00e4\u00e4rata (n\u00e4iteks puudub ametlik elukoha aadress, elamisluba, t\u00f6\u00f6tamise registri kanne v\u00f5i muu sarnane Eestisse saabumist kinnitav t\u00f5end), siis loetakse isiku staatus residendi v\u00f5i mitteresidendina muutumatuks seni, kuni asjaolud on selginenud (nt isik on viibinud Eestis v\u00e4hemalt 183 p\u00e4eval). Seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdub isik maksu- ja tolliameti poole, tutvustab muutunud asjaolusid ning esitab residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avalduse (vormi R) ja vajalikud dokumentaalsed t\u00f5endid. Residentsus muudetakse tagantj\u00e4rele saabumise\/lahkumise kuup\u00e4evast alates. Kuna isiku maksuresidentsus m\u00f5jutab tuludelt arvutatud maksukohustust, siis v\u00f5imalik maksude \u00fcmberarvestus tehakse residendist f\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel, v\u00e4ljamaksja esitatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil vormil TSD v\u00f5i maksuotsuses (nt kui mitteresidendi tuludele on rakendatud residendi tuludelt tehtavaid mahaarvamisi, mis mitteresidendile polnud lubatud, siis tasub mitteresident juurdem\u00e4\u00e4ratud tulumaksu). Enammakstud maksusummad tagastatakse residendist f\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsiooni v\u00f5i maksukorralduse seaduse \u00a7 106 alusel.\nMaksu- ja tolliameti kanne isiku residentsuse osas on aluseks v\u00e4ljamakse tegijale (nt t\u00f6\u00f6andjale), kes ise ei otsusta seda, kas v\u00e4ljamakse saaja on resident v\u00f5i mitte. Juhul, kui v\u00e4ljamakse tegijal on isiku residentsuse osas maksuhaldurist erinevad andmed, teavitab ta sellest maksuhaldurit.\nKui Maksu- ja tolliametil on, olenemata teise riigi maksuhalduri v\u00e4ljastatud residentsust\u00f5endist, p\u00f5hjust isiku residentsuses maksulepingu m\u00f5istes kahelda, siis m\u00e4\u00e4ravad kahe riigi maksuhaldurid isiku residentsuse kindlaks vastavalt maksulepingus s\u00e4testatud kriteeriumidele vastastikuse kokkuleppe menetluse k\u00e4igus.\nKa isikul endal on \u00f5igus topeltresidentsuse k\u00f5rvaldamiseks vastastikuse kokkuleppe menetlus algatada, p\u00f6\u00f6rdudes vastava taotlusega maksuhalduri poole. Vastastikuse kokkuleppe menetlust reguleerib maksulepingus \u00fcldjuhul artikkel 25.\nVaata ka: Maksulepingu t\u00e4itmisest tulenevate vaidluste lahendamine\nMaksu- ja tolliamet teeb p\u00e4rast asjaolude ja t\u00f5endite anal\u00fc\u00fcsimist m\u00e4rke isiku residentsuse kohta andmebaasi ning v\u00e4ljastab isiku taotlusel t\u00f5endi tema residendiks v\u00f5i mitteresidendiks registreerimise kohta. Isiku residentsust puudutav info on avalik.\nDeklareerimisest ja tulumaksu tasumise kohustusest\nResidendist f\u00fc\u00fcsilised isikud deklareerivad Eestis enda kogu maailma tulu, makstes tulumaksu nii Eestist kui v\u00e4lisriigist saadud tulult, topeltmaksustamist v\u00e4lditakse Eestis. Mitteresidendil on Eestis maksukohustus vaid Eesti tulult. Kui mitteresidendi Eestis maksustatavatelt tuludelt on tulumaks Eestis v\u00f5i maksulepingus s\u00e4testatud m\u00e4\u00e4rades kinni peetud, siis ei ole mitteresidendil nimetatud tulude deklareerimise kohustust. Mitteresidendid deklareerivad ise Eestist saadud tulumaksuseaduse \u00a7 29 alusel maksustatava ettev\u00f5tlustulu ning vara v\u00f5\u00f5randamisest saadud kasu, samuti tulumaksuseaduse \u00a7 41 alusel maksustatava tulu, millelt tulumaksu pole kinni peetud. Topeltmaksustamist v\u00e4lditakse tema residendiriigis.\nKui isik loetakse erinevate riikide seaduste alusel residendiks mitmes riigis, on v\u00f5imalik topeltresidentsus k\u00f5rvaldada maksulepingu abil. Kui maksulepingust tulenevalt loetakse:\nisik residendiks Eestis, siis deklareerib ta Eestis kogu maailmast saadud tulud;\nisik residendiks teises maksulepingu riigis, mitte Eestis, siis kehtivad tema suhtes maksulepingust tulenevad maksusoodustused ning -vabastused, arvestades mitteresidendi kohustusi Eestist saadud maksustatavate tulude deklareerimisel. Mitteresidendi tuludele maksulepingust tulenevate maksusoodustuse v\u00f5i -vabastuse kohaldamiseks esitab isik teise maksulepinguriigi maksuhalduri kinnitatud residentsust\u00f5endi.\nMaksuresidentsuse k\u00fcsimused ja vastused\nMida t\u00e4hendab maksuresidentsus?\nMaksuresidentsus on m\u00f5iste, mille abil otsustatakse, kas inimene maksab selles riigis tulumaksu enda kogu maailma tulult v\u00f5i ainult selle riigi tulult. Ka sotsiaalkindlustusamet v\u00f5i t\u00f6\u00f6tukassa kontrollib osade toetuste ja h\u00fcvede andmise \u00fcle otsustamisel saaja maksuresidentsust. Maksuresidentsusest s\u00f5ltub olenevalt olukorrast ka inimese tulult arvutatava tulumaksu suurus, sest mitteresidendil on osade tululiikide puhul erinev tulumaksu m\u00e4\u00e4r (litsentsitasu, esinemistasu 10%) v\u00f5i on erinev maksuvabastus (intress). N\u00e4iteks mitteresident ei saa oma Eestis maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu, kui ta pole resident riigis, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik (Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra). Maksuresidentsus ei s\u00f5ltu inimese kodakondsusest ega muuda seda: ei anna ega v\u00f5ta \u00e4ra. Eesti resident on inimene, kelle alaline elukoht on Eestis v\u00f5i kes viibib siin v\u00e4hemalt 183 p\u00e4eval 12 j\u00e4rjestikuse kalendrikuu jooksul. V\u00e4lditakse ka topeltresidentsust ehk kui inimesel on maksuresidentsus ka teises riigis, siis on oluline, kas inimesel on elukoht ainult Eestis, kus on tema pere, kus ta rohkem viibib.\nMille p\u00e4rast v\u00f5i millistel juhtudel on oluline hakata Eesti maksuresidendiks?\nMaksuresidentsuse \u00fcle ei saa inimene ise otsustada, sest see s\u00f5ltub tema seotusest Eesti riigiga: kus on tema kodu, pere ja kus ta rohkem viibib. Kuna k\u00f5iki neid asjaolusid tuleb vaadata koos, kuid kogu see info ei ole k\u00e4ttesaadav riiklikest andebaasidest, siis peab inimene ise p\u00f6\u00f6rduma maksu- ja tolliametisse residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avaldusega vormil R. Residentsuse m\u00e4\u00e4ramine on oluline, et inimese tulult arvutataks tulumaks \u00f5iges riigis ja \u00f5igesti, samuti m\u00e4\u00e4rab see osade toetuste v\u00f5i h\u00fcvitiste saamise \u00f5iguse.\nMida toob Eestis elades kaasa see, kui oled end Eesti maksuresidendina m\u00e4\u00e4ratlenud?\nEesti resident maksab Eestis tulumaksu enda kogu maailmas teenitud tulult, topeltmaksustamist v\u00e4lditakse, t\u00f5endi olemasolul v\u00e4lisriigi tulumaks v\u00e4hendab Eesti tulumaksu v\u00f5i olenevalt tulu liigist ja asjaoludest vabastatakse v\u00e4lisriigis maksustatud tulu maksustamisest Eestis. Eesti residendile tehtud v\u00e4ljamakselt saab inimese vastava \u00fchekordse avalduse alusel v\u00e4ljamaksjale arvata maha maksuvaba tulu kalendrikuus, olenevalt inimese tulu suurusest. Residendi t\u00f6\u00f6tasult peetakse kinni kogumispensioni makse, kui saaja on vastavas eas ning ei ole lahkumisavaldust teinud. Mitteresidendi t\u00f6\u00f6tasult kogumispensioni makset kinni ei peeta. Samas n\u00e4iteks juhul, kui mitteresident teeb t\u00f6\u00f6d v\u00e4ljaspool Eestit, ei maksta tema t\u00f6\u00f6tasult Eestis \u00fcldse tulumaksu.\nMida toob kaasa Eestis elades kui t\u00f6\u00f6tad v\u00f5i plaanid t\u00f6\u00f6le asuda Eestis, aga ei ole esitanud avaldust residentsuse m\u00e4\u00e4ramiseks Eestisse?\nKuna residentsusest s\u00f5ltub tulumaksu suurus, siis valede residentsuse andmete korral Maksu- ja Tolliameti andmebaasis v\u00f5idakse maksud t\u00f6\u00f6tasult v\u00f5i muudelt v\u00e4ljamaksetelt arvutada suuremas v\u00f5i v\u00e4iksemas summas, kui seaduse j\u00e4rgi peaks. Seega tuleb residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avaldus esitada nii Eestisse saabumisel kui lahkumisel.\nMida residentsuse m\u00e4\u00e4ramiseks tegema peab?\nInimene peab enda residentsuse m\u00e4\u00e4ramiseks t\u00e4itma residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avalduse (vorm R), vastates seal olevatele k\u00fcsimustele Eestisse saabumise kohta ning allkirjastama ja esitama maksu- ja tolliametile. Seda v\u00f5ib teha digiallkirjastatud avalduse saatmisega emta@emta.ee, maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu (Registrid ja p\u00e4ringud \u2013 Registreerimine \u2013 Residentsuse m\u00e4\u00e4ramine) v\u00f5i pabervormil teenindusb\u00fcroos. Maksu- ja tolliameti andmebaasi tehakse inimese vastuste p\u00f5hjal m\u00e4rge tema residentsuse kohta, mis v\u00f5imaldab v\u00e4ljamaksjatel sealt seda infot saaja maksuresidentsuse kohta saada ning arvutada maksud Eestis tehtud v\u00e4ljamaksetelt \u00f5igesti. Kui inimene lahkub Eestist, peab ta esitama residentsuse m\u00e4\u00e4ramise avalduse (vorm R) lahkumise kohta.\nAllikas:\u00a0\nMaksu- ja tolliamet"}
{"text":"USA k\u00f5rge esindaja osaleb Tallinnas toimuval tippkohtumisel\u00a0TALLINN, 7. august, BNS -\u00a0USA tippdiplomaat ja Rahvusvahelise Arengu Agentuur (USAID) juht Samantha Power osaleb s\u00fcgisel Tallinnas toimuval Avatud valitsemise partnerluse (AVP) tippkohtumisel.\nSamantha Power on \u00fcle kahe aasta juhtinud maailma m\u00f5jusaimat arengukoost\u00f6\u00f6arengu agentuuri USAID-i, mis aitab parandada inimeste eluj\u00e4rge, ehitada kogukondi ning toetab demokraatia arengut. Organisatsioon tegutseb enam kui sajas riigis \u00fcle maailma edendades tervishoidu, toetades stabiilsust, jagades humanitaarabi, stimuleerides innovatsiooni ja partnerlust ning j\u00f5ustades naisi ja t\u00fcdrukuid.\nPower k\u00fclastab Eestit AVP \u00fcleilmse tippkohtumine raames, mis toimub \u00a06.-7. septembril Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus. Ta osaleb koos peaminister Kaja Kallasega \u00fcrituse l\u00f5pupaneelis. \u00a0\u00dchtlasi tutvustab Power \u00fcritusel Ukraina riiklikku mobiilirakendust Diia, mille arendamisele pani \u00f5la alla ka USAID. Rakendus pakub 19 miljonile ukrainlasele ligip\u00e4\u00e4su enam kui 120 avalikule teenusele ning k\u00fcmnetele digitaalsetele dokumentidele. USAID toetab riike, kes sooviksid Diiast inspireerituna t\u00f5sta oma e-valitsemise v\u00f5imekust.\nIirimaalt p\u00e4rit Power alustas oma karj\u00e4\u00e4ri s\u00f5jakorrespondendina, tehes reportaa\u017ee muu hulgas Kosovost, Rwandast, Sudaanist ja Zimbabwest. Aastatel 2013-2017 t\u00f6\u00f6tas ta Obama-Bideni administratsiooni esindajana \u00dcRO-s. Oma ametiajal juhtis Power riikide v\u00f5itlust Ebola epideemiaga, aitas ratifitseerida Pariisi kliimakokkulepet ja t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja uut rahvusvahelist \u00f5igust ISISe finantsv\u00f5rgustike lammutamiseks.\nEnne seda, aastatel 2009-2013 t\u00f6\u00f6tas Power riiklikus julgeolekun\u00f5ukogus presidendi eriassistendina ning mitmepoolsete suhete ja inim\u00f5iguste vanemdirektorina, kus ta n\u00f5ustas Obama-Bideni administratsiooni demokraatia edendamises, \u00dcRO reformis, LGBTQ+ ja naiste \u00f5igustes, hirmutegude ennetamises ning v\u00f5itluses inimkaubanduse ja \u00fclemaailmse korruptsiooni vastu. Samal ajal, 2011. aastal algatas Obama administratsioon avatud valitsemise partnerluse (AVP) initsiatiivi, kus oli algselt seitse liikmesriiki. Praeguseks koondab AVP 76 riiki ja 104 jurisdiktsiooni, mis teevad koost\u00f6\u00f6d tuhandete kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonidega.\nPower oli ka Harvardi Kennedy kooli Carr Center for Human Rights Policy'i tegevdirektor. Ajakiri Time on valinud Poweri saja m\u00f5jukaima inimese, Foreign Policy'i saja globaalse m\u00f5tleja ja Forbes saja k\u00f5ige m\u00f5juv\u00f5imsama naise hulka. Ta on lisaks mitmete raamatute autor ja toimetaja ning Pulitzeri auhinna laureaat.\nKaheksandat korda toimuv \u00fclemaailmne avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine toob Eestisse rohkem kui 2000 osalejat kogu maailmast, sealhulgas mitmeid k\u00f5rgetasemelisi v\u00e4lisk\u00fclalisi. \u00dcrituse keskmes on avatud valitsemine digiajastul, tehnoloogia v\u00f5imalused valitsemise ja poliitikakujundamise l\u00e4bipaistvamaks muutmisel ning demokraatia hoidmine.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Endise tipp-poliitiku pihtimus: piinlik tunnistada, aga inimesed olid minu jaoks vahendidSkandaalide survel poliitikast taandunud endine riigikogu liige ja minister Martin Repinski (37) on p\u00f6\u00f6ranud elus uue lehek\u00fclje. Ps\u00fchhopaadi moodi k\u00e4itumine on minevik, lubab ta.\nRepinski r\u00e4\u00e4gib ilustamata oma kriminaalsest noorukip\u00f5lvest ja toonastest unistustest. Sellest, kuidas erinevad poliitilised skandaalid teda on r\u00e4sinud. Ja ehkki sageli on nende skandaalide keskmes olnud raha, ei tee poliitik saladust, et k\u00f5ige kehvemini on ta k\u00e4itunud inimestega enda \u00fcmber.\nPeamine asi, millega praegu t\u00f6\u00f6alaselt tegelen, on seotud taksondusega. Rendin autosid taksojuhtidele. Lisaks sellele pakume kvaliteetset transfeeriteenust koost\u00f6\u00f6s taksojuhtidega, kes autosid rendivad.\nSee oli ettev\u00f5te, mille alt ma ise s\u00f5itsin. Puhas minu tehtud t\u00f6\u00f6.\nJah, kuskil nii see oli.\nSee on ainult k\u00e4ive, mitte puhas palk. Ettev\u00f5ttel on erinevad kulud. Rikkaks selle t\u00f6\u00f6ga ei saa, aga lisateenistus on p\u00e4ris hea.\nAlustasin, kui oli koroona. Siis oli inimestega keeruline suhelda ja k\u00f5ik kohad olid kinni. Aga mulle v\u00e4ga meeldib suhelda. Taksos\u00f5it oli minu jaoks p\u00e4\u00e4semine koroona suletud ringist.\nLoomulikult ei saaks ma teha j\u00e4rjest 10\u201312tunniseid vahetusi, sest see poleks j\u00e4tkusuutlik. Nii v\u00e4sid ise \u00e4ra ja muud asjad j\u00e4\u00e4vad seisma.\nOstsin mersu ja proovisin s\u00f5ita premium-kategoorias. Sellega l\u00e4ks h\u00e4sti. Kui suhtlesin teiste taksojuhtidega, sain teada, et tol hetkel oli premium-kategooria s\u00f5idukite rentimine v\u00e4ga keeruline. Siis hakkasin vaikselt neid mersusid juurde ostma. Praeguseks on meil k\u00fcmme rendiautot. N\u00fc\u00fcd on minu firma turul suurim premium-kategooria s\u00f5idukite rendiettev\u00f5te, mis pakub teenuseid taksojuhtidele.\nMa ise tegelen selle k\u00f5igega, mul pole \u00fchtegi t\u00f6\u00f6tajat. See v\u00f5tab palju aega, aga mulle meeldib autoga tegeleda ja inimestega suhelda.\nM\u00fc\u00fcsin eelmisel kevadel oma kitsefarmi maha. Sealt tuligi raha.\nJah, n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik. See oli loogiline l\u00f5pp. Olen m\u00f5nda aega rohkem olnud Tallinnas. Selline p\u00f5llumajandus n\u00f5uab, et omanik ja juht oleks kogu aeg kohal. Ega see k\u00f5ige lihtsam valdkond pole. V\u00f5ib-olla olin ka sellest juba v\u00e4sinud, sest tegelesin sellega 15 aastat. \u00dcks hetk tuligi ostja, kes pakkus h\u00e4id tingimusi. M\u00f5tlesin, et n\u00fc\u00fcd on aeg edasi liikuda.\nNeid mul enam pole. Olin kaheksa aastat Eesti tipp-poliitikas. Olen rohkem ettev\u00f5tja. Kui l\u00e4ksin poliitikasse, kannatas kogu minu ettev\u00f5tmine. Aga v\u00e4hemalt ei saa \u00f6elda, et mul oli v\u00f5imalus Eestis midagi paremaks muuta, aga ma ei kasutanud seda. L\u00f5ppeks j\u00f5udsin lihtsalt j\u00e4reldusele, et mulle see asi ei sobi.\nOlen v\u00f5ib-olla liiga emotsionaalne inimene, armastan liialt vabadust ja tahan asju kiiresti teha. Aga poliitika on maraton, mitte sprint. Eriti riigikogus oled v\u00e4ike jupike suures s\u00fcsteemis. Kui isegi n\u00e4ed probleeme v\u00f5i eba\u00f5iglust, ei saa midagi kiiresti muuta. Need protsessid on v\u00e4ga pikaajalised.\nEttev\u00f5tja olla on keerulisem. Poliitikas on k\u00f5ik sinu eest otsustatud. Pigem Eestis tahetakse, et sa teeksid nii, nagu on kombeks v\u00f5i on kokkulepe. Kui oled v\u00e4ga loominguline inimene ja hakkad asju v\u00e4lja m\u00f5tlema, tuleb vastuseis. Aga mina tahaksin teha midagi revolutsioonilist ja uut.\nKui oled v\u00e4ga loominguline inimene ja hakkad asju v\u00e4lja m\u00f5tlema, tuleb vastuseis. Aga mina tahaksin teha midagi revolutsioonilist ja uut.\nJah.\nOlen s\u00fcndinud ja elanud Kohtla-J\u00e4rvel. Meil oli peres viis last: mul oli kaks venda ja kaks \u00f5de. Isa t\u00f6\u00f6tas kaevanduses, ema ja kasuisa t\u00f6\u00f6tasid Nitroferti keemiatehases. Alguses oli k\u00f5ik h\u00e4sti, neil oli hea t\u00f6\u00f6tasu.\n\u00dcheksak\u00fcmnendatel tekkis aga suur Vene kriis ja keemiatehas oli tugevalt Venemaaga seotud. \u00dchel p\u00e4eval lihtsalt pandi tehas kinni ja mu vanematele maksti v\u00e4ga v\u00e4ikest raha. Selle eest ei saanud isegi korteriarveid maksta.\nVanemad otsustasid, et kolime maale, et endale ise s\u00fc\u00fca kasvatada. Olin 13aastane, kui vahetasime linnakorteri maakodu vastu ja hakkasime loomi pidama. Mulle see meeldis \u2013 t\u00f6\u00f6tasin traktoriga ja l\u00fcpsin lehmi.\nMul tekkis \u00e4riidee osta kokku vanu s\u00f5idukeid \u2013 Zaporo\u017eetseid, Moskvit\u0161e \u2013 ja lammutada need vanarauaks. Neid sai osta umbes 500 krooniga. Kui need lammutad varuosadeks, teenid 700\u2013800 krooni. Mul oli vaja stardiraha ja mu pere oli v\u00e4ga vaene.\nM\u00e4letan hetki, kus meil polnud piisavalt s\u00fc\u00fca. Vanemad tegid n\u00e4iteks pannkooke ja iga\u00fcks meist sai ainult kolm kooki. Sellest ei saanud k\u00f5htu t\u00e4is.\nM\u00f5tlesin, et tahaks kuhugi j\u00f5uda. Otsisin stardikapitali jaoks igalt poolt raha. Siis proovisingi teha sellist pettust, justkui klooster paluks raha. Mingil hetkel mul k\u00e4is peast l\u00e4bi m\u00f5te: kas see on ikka \u00f5ige? Aga m\u00f5tlesin, et kui mul \u00e4ri k\u00e4ima l\u00e4heb, siis saangi v\u00f5tta kasumist raha ja anda kloostrile.\n15aastane. Ma ei tulnud selle peale, et kui kirjutan kuulutusele raha saajaks Kurem\u00e4e kloostri ja lisan oma pangakonto numbri, siis raha kohale ei j\u00f5ua.\nKui klooster kuulutust n\u00e4gi, tegid nad politseisse avalduse. Nad arvasid, et seal taga v\u00f5ib olla suur pettus ja kurjategijad. Kui nad teada said, et see olen mina, v\u00f5tsid nad avalduse tagasi. Aga politsei menetles ikka l\u00f5puni, ehkki kannatanuid polnud. Siis ma sain karistuse ja oma suure \u00f5ppetunni \u2013 kui ikkagi tahad midagi alustada, peab seda tegema ausalt.\nKolm kuud tingimisi. Vanglas ma pole \u00f5nneks istunud.\nKunagi kinkis isa mulle oma postmarkide kollektsiooni. K\u00fcsisin temalt, mida ta sellest arvab, kui m\u00fc\u00fcn need maha ja alustan oma ettev\u00f5tmisega. Ta \u00fctles, et see on minu otsus. Nii saingi alustada. Tegelesin sellega paar aastat. Minu k\u00e4est k\u00e4is l\u00e4bi mituk\u00fcmmend autot, mille kodu\u00f5uel lammutasin ja sellega v\u00e4ikest raha teenisin.\n9aastasena m\u00fc\u00fcsin ajalehti. Kasuisa pakkus, et v\u00f5iksin P\u00f5hjarannikut m\u00fc\u00fces raha teenida. See oli minu jaoks v\u00e4ga kasulik kogemus. Tegelesin sellega neli aastat. K\u00e4isin hommikuti kaevurite rongis, kui nad t\u00f6\u00f6le s\u00f5itsid. K\u00e4isin turul. Kui ilm oli halb ja ostjat polnud, k\u00e4isin korterist korterisse. Koputasin ustele ja k\u00fcsisin: kas te ei tahaks osta P\u00f5hjarannikut?\nPidin k\u00f5ik ajalehed maha m\u00fc\u00fcma. Siis sain tunda, et vastutan ise oma elu eest. \u00c4rkasin iga p\u00e4ev kell neli hommikul. Siis l\u00e4ksin bensiinijaama, kust sain ajalehti.\nL\u00fchikest aega t\u00f6\u00f6tasin ka seafarmis. Esimene ametlik t\u00f6\u00f6koht oli mul \u00f5mblusfirmas, kuhu l\u00e4ksin 16\u201317aastaselt. Seal tehti m\u00e4esuusatamiseks saapaid.\nMul olid tugevad ambitsioonid. Tahtsin kiiresti rikkaks saada, aga olin v\u00f5tnud endale kohustusi, mida ma ei suutnud t\u00e4ita.\nJust t\u00e4na hommikul r\u00e4\u00e4kisin s\u00f5braga \u00fchest \u00e4riprojektist. Tundus, et olen muutunud konservatiivseks. Kui s\u00f5ber seda ideed pakkus, m\u00f5tlesin kohe riskidele. K\u00fcmme aastat tagasi oleksin tormanud seda tegema, aga praegu kaalun hoolega, et mitte v\u00f5tta kohustusi ega laene. Vaadates, mis praegu euriboriga toimub, pole laenamine enam ettev\u00f5tjate jaoks odav.\nLoomulikult andis mulle veidi tarkust finantsharidus. L\u00e4ksingi sinna seet\u00f5ttu, et mul polnud sellega piisavalt h\u00e4sti.\nAlustasin farmiga 19aastaselt. Kui tekkisid probleemid, ei suutnud ma vastutust v\u00f5tta, vaid v\u00e4ltisin kontakte v\u00f5lausaldajatega. Hakkasin pead maa alla peitma. M\u00e4letan hetke, kus ma tundsin, et probleemid on v\u00e4ga suured ja ma ei saa enam hakkama. Siis panin end kabinetti kinni. Lubasin endale, et ma ei tule enne v\u00e4lja, kui olen lahenduse leidnud. Nii ma m\u00f5tlesin kaks-kolm tundi. Sain kirja asjad, mida pean tegema. Sama p\u00e4ev hakkasin tegutsema ja tulin sellest august v\u00e4lja.\nRepinski rikkaks saamise \u00f5petus\nAktiivselt finantsturgudel kaupleva ettev\u00f5tja Martin Repinski eesm\u00e4rk on saavutada finantsvabadus. Ta kaupleb finantsturgudel. Selleks kasutab ta viimased viis aastat \u00fcht meetodit.\nKui sul on raha osta aktsiaid, vaata turgudelt v\u00e4\u00e4rtpabereid, mis on viimasel ajal k\u00f5ige rohkem langenud: tavaliselt 20\u201330 protsenti. Uuri, mis firma aktsia see on ja kuidas on hind k\u00e4itunud viimase viie aasta jooksul. Kui n\u00e4ed, et hind on \u00fcldiselt kasvanud ja ettev\u00f5ttega pole midagi fundamentaalset juhtunud, siis osta ja oota. Oota, kuni aktsia hind kasvab v\u00e4hemalt k\u00fcmme protsenti ostuhinnast. Tavaliselt juhtub see m\u00f5ne n\u00e4dalaga, teinekord v\u00f5ib minna pool aastat. M\u00fc\u00fc ostetud aktsiad maha.\nMa toona r\u00e4\u00e4kisin, et tahan finantsvabadust saada. Praegu n\u00e4en, et selleks polegi nii palju vaja. Isegi miljonit pole vaja finantsvabaduse jaoks. Piisab, kui sul on kapital tekkinud ja seda vaikselt kasutad ning k\u00e4itud oma finantsvahenditega \u00f5igesti.\nSaaksin praegu hakkama Eesti keskmise palgaga, kui see oleks passiivne sissetulek. See oleks okei.\nPeamine investeering ongi need autod, mis ma olen soetanud. N\u00e4gin, et nende tootlus on k\u00f5rgem kui finantsturgudel. Loomulikult pean t\u00f6\u00f6d tegema, et seda raha saada, aga ma polegi valmis lihtsalt istuma ja vaatama, kuidas raha laekub. Tahan ikka veel teha ja arendada, et minust oleks j\u00e4lg selles maailmas.\nTegelikult ma elasin seal korteris, aga siis mul tekkis ka kinnisvara Viimsi vallas. Alustasin selle korteri rentimist, kui mul seda veel polnud. Ma ei \u00f6elnud seda lepingut \u00fcles. Aeg-ajalt oli mul mugav seda korterit kasutada.\nPraegu ma nii ei teeks. Aga siis ei p\u00f6\u00f6ranud ma sellele t\u00e4helepanu. Nii, nagu ma ei k\u00e4itunud mingi aeg h\u00e4sti oma rahaga, suhtusin lohakalt maksumaksjate rahasse. Sellest see probleem tekkis.\nSee on veel kohtueelses menetluses. Ma ei tea, millal see kohtusse j\u00f5uab.\nMa ei \u00fctleks, et k\u00f5ik. Mul on olnud erinevaid probleeme, mitte ainult rahaga seotud (naerab).\nSuurimad probleemid on tingitud sellest, et olen inimestesse valesti suhtunud, pole neid piisavalt v\u00e4\u00e4rtustanud. Olen suure osa oma elust valesti k\u00e4itunud. Kuigi elu oli siis p\u00f5nev, ei tahaks ma sinna tagasi.\nOlen suure osa oma elust valesti k\u00e4itunud. Kuigi elu oli siis p\u00f5nev, ei tahaks ma sinna tagasi.\nKui sain ministriks, olin selleks ajaks l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6suhte paari inimesega, kes olid v\u00e4ga l\u00e4hedased. Selle asemel, et nendega probleeme lahendada, vahetasin inimesed v\u00e4lja. Nad polnud sellega rahul ega suhtunud minusse h\u00e4sti. Kui neil tekkis v\u00f5imalus r\u00e4\u00e4kida meediale minu kohta midagi halba, siis seda nad tegidki.\nV\u00f5ib-olla olen isegi ps\u00fchhopaat olnud. Minu jaoks olid eesm\u00e4rgid t\u00e4htsamad kui inimesed. Mul on praegu piinlik tunnistada, et inimesed olid minu jaoks vahendid, et saavutada oma eesm\u00e4rki.\nKui ma n\u00e4gin, et inimesega on probleemid, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6alaselt v\u00f5i partneritega\u2026 Praegu proovin ma vaadata asja ka teiselt poolt, et mida ta tunneb, kui lihtsalt ta lahti lasen v\u00f5i \u00fctlen, et ei taha temaga koost\u00f6\u00f6d\u2026 Tol hetkel polnud see minu jaoks t\u00e4htis. Oluline oli t\u00f6\u00f6tada suure eesm\u00e4rgi nimel: ehitada \u00fcles suur ettev\u00f5te, mille abil maailmas suuri asju teha.\nKindlasti ei toimu. See toimus tagasil\u00f6\u00f6kide t\u00f5ttu, sest mul oli v\u00e4ga valus. Ehitasin farmi \u00fcles, proovisin seda teha v\u00f5imalikult h\u00e4sti. Sain kiita selle eest, et noor poiss sellise asjaga tegeleb. Selles valdkonnas oli v\u00e4ga raske alustada.\nKui sain ministriks, hakati j\u00e4rsku r\u00e4\u00e4kima, et see on k\u00f5ige halvem p\u00f5llumajandusettev\u00f5te maailmas. K\u00f5ik polnudki ideaalne, aga seal oli ka palju valet. Valetasid inimesed, kellega olin halvasti k\u00e4itunud. Siis tundus see eba\u00f5iglane. P\u00e4rast sain aru, et ei olnud. See oligi mulle \u00f5ppetund: nii ei tohi k\u00e4ituda ja \u00e4ri ajada.\nMulle oli kuskilt p\u00e4he j\u00e4\u00e4nud 90ndate ettev\u00f5tja kuvand \u2013 et peab olema j\u00f5uline ja eesm\u00e4rkide nimel tegema mida iganes.\nSellise suhtumisega pididki tagasil\u00f6\u00f6gid tulema. Paljud on \u00f6elnud, et olen viimaste aastatega uueks inimeseks muutunud.\nRahaliselt ja v\u00f5imaluste poolest olen praegu paremal positsioonil. Ma ei tea, kes ma olen homme\u2026 Aga ma ei taha enam sinna laskuda. Sel on olnud omad plussid ettev\u00f5tte loomisel, aga ma ei taha seda enam. Ma ei taha liigset stressi, et inimesed mu firmas teeksid midagi, sest kardavad mind.\nPoliitikas on k\u00f5ik konkurendid \u2013 nii teistes erakondades kui enda erakonna sees. Seda oli tunda venekeelsete poliitikute vahel, sest valijaskond on \u00fcpris piiratud. See konkurents oli tugev ka \u00fche nimekirja sees.\nMa ei hakkaks seda siin r\u00e4\u00e4kima. Ma olen nende inimestega r\u00e4\u00e4kinud ja nende k\u00e4est vabandust palunud.\n\u00dctlen ausalt, et ma ei taha selle teema juurde tagasi tulla. See oli p\u00e4ris valus teema. Elada seda k\u00f5ike l\u00e4bi meedia kaudu on topelt raske. Eks sealt \u00f5ppisin ka v\u00e4ga palju ja seet\u00f5ttu tuli ka palju muutuseid.\nV\u00e4ga hea. Meil on \u00fchine laps. Kogu aeg jagame omavahel lapse kohta infot. Nii palju, kui see on v\u00f5imalik, oleme s\u00f5brad.\nMul t\u00f5esti pole arvamust. M\u00f5lemad on kogenud tugevad juhid. Iseloomult on nad ka sarnased \u2013 sellised tasakaalukad. K\u00fcllap kongressil saab v\u00e4ike osa h\u00e4\u00e4li otsustavaks, kellest saab esimees.\n\u00dcpris h\u00e4sti. Halvasti magasin, kui olin minister \u2013 seda l\u00fchikest aega. \u00c4rkasin \u00f6\u00f6sel kell kaks-kolm. Pea oli m\u00f5tteid t\u00e4is, mida homme teha. Siis lugesin internetist, mida peab sel juhul tegema. Ostsin m\u00e4rkmiku voodi k\u00f5rvale ja panin \u00f6\u00f6sel k\u00f5ik oma m\u00f5tted kirja ja magasin edasi. See oli hea lahendus.\nMaksud puudutavad muidugi ka mind ja minu ettev\u00f5tet. Automaksuga pole ma n\u00f5us, see on vale. K\u00f5ige \u00f5igem automaks on aktsiis. T\u00f5stame aktsiisi, siis inimene iga kord m\u00f5tleb, kas s\u00f5idab autoga, kui k\u00fctus on kallis.\nMina otseselt kriisi ei n\u00e4e. V\u00f5ib-olla ostuj\u00f5ud pole nii k\u00f5rgel tasemel. Probleemiks on see, et euribor ja panga marginaalid on k\u00f5vasti kasvanud. See on raske l\u00f6\u00f6k peredele. Siin peaks ka riik midagi tegema, et seda lahendada.\nInimestel, kes on v\u00f5tnud laenu viimase viie aasta jooksul, on sellest laenumaksest v\u00e4ga v\u00e4ike osa laenutagastus. Suurem osa on intress. See pole hea.\nMa ei saa \u00f6elda, et ma kahetseks, aga ma ei l\u00e4heks uuesti poliitikasse. Kui t\u00e4na oleks 30. detsember 2014. aasta ja Yana Toom mulle helistaks ja k\u00fcsiks, kas ma ei tahaks kandideerida riigikogusse\u2026 Siis \u00fctleksin talle kindlasti, et ei taha ega helistaks ka tagasi.\nK\u00f5ik juhtub, nagu juhtuma peab. Ma pole kahetseja t\u00fc\u00fcp. Aga m\u00f5ne koha peal k\u00e4ituksin tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes teisiti.\nMartin Repinski\nS\u00fcndinud 6. augustil 1986.\nKuulus mitmesse riigikogu koosseisu.\nJ\u00f5hvi vallavanem aastatel 2018\u20132019.\nSai J\u00fcri Ratase esimeses valitsuses maaeluministriks, kuid otsustas mitmesuguste skandaalide t\u00f5ttu peagi ametist tagasi astuda. Sellega sai temast l\u00fchima ametiajaga minister kuni 2019. aastani, mil v\u00e4liskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Marti Kuusiku ametiajaks j\u00e4i kaks p\u00e4eva.\nOn j\u00e4tkuvalt Eesti Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees, on varem kuulunud ka Eesti Piimak\u00e4itlemistalude Liidu ja MT\u00dc Eesti Noortalunike juhatusse.\n2017\u20132018 oli Repinski Rahvusooperi Estonia n\u00f5ukogu liige.\nLahkus Keskerakonnast l\u00f5plikult aastal 2022.\nRepinski pattude kronoloogia\n2002. aastal sai Repinski alaealisena tingimisi karistada kelmuse eest. 15aastase noormehena avaldas ta ajalehes Infopress kuulutuse, milles kutsus inimesi annetama Kurem\u00e4e kloostrile r\u00fcvetatud haudade taastamiseks ja lisas kuulutusele oma arveldusarve numbri. Kuigi annetusi Repinski arvele ei laekunud, algatati kriminaaluurimine.\n2016. aasta jaanuaris Keskerakonna t\u00f6\u00f6seminaril Pedase puhkemajas l\u00f5i Repinski riigikogu liiget ja endist Kivi\u00f5li linnapead Dmitri Dmitrijevi, kaitstes oma v\u00e4ljavalitut Siret Kotkat, keda Dmitrijev ahistas. Juhtum tuli avalikuks, kuna seminari j\u00e4rel lahkunud Dmitrijev s\u00f5itis sealsamas Pedase k\u00fclas kriminaalses joobes olles autoga teelt v\u00e4lja.\n2016. aastal sai Repinski maaeluministriks. Meedia kirjutas Konju talu veristest tagamaadest. Lisaks sellele, et ettev\u00f5te ei suutnud t\u00f6\u00f6tajatele korrap\u00e4raselt tasu maksta, toimusid pealtn\u00e4gijate s\u00f5nul talus loomadega v\u00f5ikad lood. Paar n\u00e4dalat hiljem pidi ta ametist lahkuma.\nP\u00e4rast 2019. aasta valimisi paistis Repinski silma sellega, et vallandas J\u00f5hvis mitmed kogenud vallaametnikud, keda tal hiljem ei \u00f5nnestunud asendada. Veidi p\u00e4rast vallandamislainet lahkus Repinski ise J\u00f5hvi vallavanema kohalt. Vallandatud ametnik Messurme Pissareva vaidlustas ebaseadusliku vallandamise ja sai kohtus v\u00f5idu.\n2022. aastal algatas politsei kriminaaluurimise, et kontrollida Repinski kuluh\u00fcvitiste kasutamist. Repinski hakkas riigikogu liikmena s\u00f5itma taksot, ent kasutas samal ajal hoogsalt riigikogu liikme k\u00fctuseh\u00fcvitist. Lisaks lasi ta h\u00fcvitada enam kui 10 000 euro eest oma elamise Tallinnas, ehkki ta seal \u00fchel hetkel enam ei elanud.\nKuula usutlust ka podcast'ina:"}
{"text":"L\u00e4bi m\u00fc\u00fcdud suvised suurkontserdid on loonud pinnase v\u00f5ltspiletite turule   Eeloleval n\u00e4dalavahetusel esineb Tallinnas maailmakuulus artist The Weeknd. Kuna kontserdipileteid enam tavap\u00e4rasel viisil osta ei saa, loodavad paljud f\u00e4nnid piletite edasim\u00fc\u00fcjate peale, kuid nii langetakse sageli pettuste ohvriks ning on oht, et kalli hinna eest muretsetud elamusest v\u00f5ib inimene hoopiski ilma j\u00e4\u00e4da.   The Weekndi piletid m\u00fc\u00fcdi v\u00e4lja juba poolteist n\u00e4dalat p\u00e4rast nende m\u00fc\u00fcki tulemist. Kuna n\u00f5udlus on siiani suur, siis on kurjategijad leidnud ka v\u00f5imaluse lisaraha teenida. V\u00f5ltsingu \u00e4ra tundmine on m\u00f5nel juhul v\u00e4ga raske, seega \u00fcrituse korraldajad j\u00e4relturult ostmist ise ei soovita. \"Ei pea olema pilet alati v\u00f5ltsitud, vaid on ette tulnud ka situatsioone, kus \u00fchte ja sama piletit on m\u00fc\u00fcdud mitmele inimesele. Aga sellega juhtub see, et esimene, kes sellega uksest sisse tuleb, saab l\u00e4bi, aga k\u00f5ik j\u00e4rgnevad, kellel see pilet on, kes on selle sama pileti ostnud, enam sisse ei saa,\" selgitas kontsertagentuuri\u00a0Live Nation\u00a0turundusjuht Ott-Sander Palm. F\u00e4nnidele, kes siiski j\u00e4relturgudelt pileteid osta soovivad, soovitab Palm pingsalt uurida pileti pisidetaile. Sageli v\u00f5ivad v\u00f5ltsingutel olla valed n\u00e4iteks meiliaadress, pileti v\u00e4lja printimise kuup\u00e4ev, infotelefonide numbrid v\u00f5i n\u00e4iteks ka riik, kus piletit v\u00e4lja prinditi. Tasub j\u00e4lgida, et Talllinnasse The Weekndi kontserdile sai piletit osta vaid kas Baltikumist v\u00f5i Soomest. K\u00f5ige v\u00e4hem soovitab ta aga usaldada PDF-faile. \"Aga meil on tulnud ikkagi meili peale selliseid kunstiteoseid ka, mis tihtipeale ikkagi paneb imestama, kui palju on vaeva n\u00e4htud sellega, et v\u00f5ltsida \u00fchte piletit,\" \u00fctles Palm. \"Ikka photoshop'itud on. K\u00fcll on v\u00f5etud The Weekndi n\u00e4gu v\u00f5i ametlikku kujundust ja pandud see kokku hoopis mingi teise kontserdi pileti p\u00f5hjaga ja sinna veel istutatud kas siis kuup\u00e4ev v\u00f5i v\u00e4ravate kellaaeg, midagi, mis l\u00e4heb kokku selle s\u00fcndmusega,\" kirjeldas ta. Samuti on Palmi s\u00f5nul oluline teha j\u00e4relturul piletim\u00fc\u00fcjale korralik taustakontroll. Kuna aga korraldajad pettuste lahendamiseks ise midagi ette v\u00f5tta ei saa, siis soovitavad nii korraldajad kui ka politsei teha k\u00f5igil petuskeemide ohvriks langenutel avalduse politseisse. \"Alati tasub anda teada, kui inimene on petta saanud. Me anname enda poolt parima, et need inimesed \u00fcles leida, kes sellise pettusega tegelevad. Nii et julgustan julgelt tulema politsei poole. K\u00f5ige hullem on see, kui inimesed sellest teada ei anna, siis me ei saa ka uurida, kes selliste kelmuste v\u00f5i pettustega meil tegelevad,\" r\u00e4\u00e4kis Ida-Harju politseijaoskonna patrulltalituse juht Pirko P\u00e4rila. Siiani on politsei saanud kaks avaldust, \u00fche The Weekndi ja teise Depeche Mode'i kontserdi kohta.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Aktuaalne kaamera\"   "}
{"text":"Lauri Hussari deja-vu: seekord Margus Tsahknat kaitstesEesti 200 esimees, Riigikogu spiiker Lauri Hussar on tuntud oma \u00fcmaruse poolest, \u00f5igustades n\u00fc\u00fcd aga oma korruptsioonimaiguliste tehinguga orbiidile t\u00f5usnud erakonnakaaslasest ministrit Margus Tsahknat, tabas paljusid \u00e4ratundmishetk, sest jutt oli t\u00e4pselt sama, mis Johanna Maria Lehtme \u201cSlava Ukraini\u201d skandaali puhul \u2013 \u201eoleme arutanud\u201c, \u201eolen r\u00e4\u00e4kinud\u201c, \u201epeab selguma\u201c, \u201eta on kinnitanud\u201c jne.\nHussar r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios, et kuna \u201eTsahkna on isiklikult kinnitanud, et tal pole v\u00e4lisministrina olnud mingit tegemist v\u00e4lihaiglate m\u00fc\u00fcgi ja hangetega, siis ei saa ka \u00f6elda, et tema osalus vastavas ettev\u00f5ttes tekitaks huvide konflikti\u201c.\n\u201cTa on informeerinud oma \u00e4rilistest huvidest nii erakonda, kaitsepolitseid, aga ka riigikantseleid. (\u2014) Tal on t\u00e4na passiivne osalus, ministriks saades ta tagandas end ettev\u00f5te tegemistest, ja t\u00e4na, kui v\u00f5tame seaduse aluseks, on k\u00f5ik seaduslik. Nii et seadustest l\u00e4htuvalt ei ole Margus Tsahkna midagi valesti teinud,\u201d lausus Hussar.\nTsahkna ise ei n\u00e4e huvide konflikti asjaolus, et tema endine t\u00f6\u00f6andja ja praegune \u00e4ripartner v\u00e4lihaiglate tootja Semetron on teeninud Eesti ja v\u00e4lisriikide diplomaatilistest tehingutest miljoneid eurosid, ent lubab enda osaluse \u00e4ris siiski maha m\u00fc\u00fca,\u00a0kirjutas eelmisel n\u00e4dalal Eesti Ekspress.\nHussari s\u00f5nul on Tsahkna talle \u00f6elnud, et kaalub praegu osaluse m\u00fc\u00fcmist.\nTsahkna kui v\u00e4lisministri osalust ettev\u00f5ttes on samas mitmelt poolt kritiseeritud. \u00dchingu Korruptsioonivaba Eesti liikme\u00a0Steven-Hristo Evestuse s\u00f5nul\u00a0peaks Tsahkna nii ennast kui ka oma l\u00e4hedased ettev\u00f5ttest taandama.\nKorraga v\u00e4lisministri ja kaitset\u00f6\u00f6sturi toolil istuva Margus Tsahkna soovimatus n\u00e4ha selles rollis huvide konflikti j\u00e4tab kehva mulje nii Eesti valitsusest kui ka m\u00f5jub \u00f5\u00f5nestavalt Eesti kaitset\u00f6\u00f6stusele,\u00a0leidis oma kommentaaris Meelis Oidsalu.\nEesti v\u00e4lisministri osalusega MM Hospital on teeninud Tsahkna ministriks olemise perioodil 4,3 miljonit eurot tulu. Lisaks on Eesti riik koos Leeduga v\u00e4lja kuulutanud hanke ostmaks kahasse veel kuni 150 miljoni euro eest v\u00e4lihaiglaid.\nAllikas: ERR"}
{"text":"Presidendiks v\u00f5ib t\u00f5esti saada vangis istuv meesARVAMUSVEEBPraeguse seisuga tundub, et USAs on kordumas 2020. aasta valimised - ringis on j\u00e4llegi Biden ja Trump. Kogu poliitiline maastik sekret\u00e4ridest ja ajakirjanikest suursaadikute ja parteiladvikuni on sellisest asjade k\u00e4igust h\u00e4mmastuses. Seda enam, et hetkel on k\u00f5ikidest v\u00f5imalikest kandidaatidest parim lootus presidendiks saada Trumpil ja seda hoolimata ametlike s\u00fc\u00fcdistuste virnast, mis on Trumpi vastu esitatud.V\u00f5iks arvata, et praegune president Biden on paremas olukorras, aga tuleb v\u00e4lja, et mitte oluliselt. Tema poeg Hunter Biden v\u00f5ttis altk\u00e4emaksu Ukraina ja Vene firmadelt ning valitsustelt. President Biden \u00fctles 2020. aastal selgelt, et \u201epole oma pojaga kunagi tema \u00e4ridest r\u00e4\u00e4kinud.\u201cN\u00fc\u00fcd tuleb v\u00e4lja, et vist natuke ikka r\u00e4\u00e4kis. USA seadus \u00fctleb, et kui kodanik kohtus vande all v\u00f5i \u00fclekuulamisel pole, siis v\u00f5ib ta seaduse j\u00e4rgi vabalt valetada. K\u00fcsimus on selles, kas Biden ise sai majanduslikku kasu neist altk\u00e4emaksudest. Kui vastus on jaatav, siis v\u00f5ivad ka teda karmim karistus ja isegi vangla oodata. Tema oponendid sellele m\u00e4ngivad, mist\u00f5ttu Bideni toetus on langenud.Trumpi t\u00f5en\u00e4osus vangi sattuda on suurem kui Bideni oma, aga Trumpi t\u00f5en\u00e4osus v\u00f5ita on suurem kui see oli 2020. Kuna Trumpi toetajad n\u00e4evad temavastastes ametlikes s\u00fc\u00fcdistustes n\u00f5iajahti, siis h\u00e4\u00e4letavad nad tema poolt hoolimata sellest, milline karistus talle m\u00e4\u00e4ratakse.Arvestatav osa demokraatide toetajatest on t\u00fchistamiskultuuri esindajad. T\u00fchistamiskultuuris puudub aga andestamine. Seega Bidenile nad valetamise eest andeks ei anna.T\u00fchistamiskultuuri tasakaalustamiseks ajab j\u00f5uliselt juuri nn j\u00e4tkukultuur. Make America Great Again ehk MAGA ehk lihtsas keeles need, kes on sotsiaalses arengus MAGAma j\u00e4\u00e4nud. J\u00e4tku-kultuurlased annavad m\u00f5jukale ja v\u00f5imukale valgenahalisele mehele k\u00f5ik andeks.\"V\u00f5iks arvata, et praegune president Biden on paremas olukorras, aga tuleb v\u00e4lja, et mitte oluliselt.\"LOE PIKEMALT: EPL.EE\/ARVAMUSEva Gutmann ajaloolane ja koolitaja, New Mexico"}
{"text":"Viis j\u00e4reldust Premium liigast. Kui suur on Levadia v\u00e4idetav pankrotioht?Eesti jalgpallimeistriv\u00f5istlused j\u00e4tkusid p\u00e4rast n\u00e4dalast pausi t\u00e4isvooruga.Turniiritabelis on Flora andnud juhtohjad praeguseks FCI Levadia k\u00e4tte. Tulemuste k\u00f5rval on viimasel ajal k\u00f5vasti jutuainet andnud ka v\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res toimuv. Kas Levadiat v\u00f5ib t\u00f5esti \u00e4hvardada pankrott? Mida head j\u00e4i n\u00e4ppude vahele liiga parima m\u00e4ngija m\u00fc\u00fcgist? Ja mille taha j\u00e4i Aleksandr Volkovi saaga viimane pu\u00e4nt?Delfi Sport tegi l\u00f5ppenud Premium liiga n\u00e4dalast kokkuv\u00f5tte1 Levadiat pankrott t\u00f5en\u00e4oliselt ei ohusta27. juulil kirjutas \u00c4rip\u00e4ev, et Levadia jalgpalliklubi \u00e4hvardab pankrott. Selle p\u00f5hjus olevat Levadia presidendi Viktor Levada pikaaegse ihuadvokaadi Raul Markuse isiklik pankrott. Seepeale esitasid vihased v\u00f5lausaldajad kohtule Levadia kohta pankrotiavalduse ja Capital Inkasso O\u00dc k\u00e4es on jalgpalliklubi vastu 2,4 miljoni eurone v\u00f5lan\u00f5ue.Selle peale teatas Levadia president Viktor Levada, et tegemist on k\u00f5ige ehtsama v\u00e4ljapressimisega. \u201eMa ei kavatse kurjategijatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada,\u201c oli Levada s\u00f5num.Milline on aga reaalne olukord? Asjaga seotud inimesed t\u00f5devad, et olukord on ebameeldiv ja sellega tegelemine n\u00f5uab aega, kuid praeguse seisuga klubi pankrott ei \u00e4hvarda ning seega v\u00f5ivad Eesti jalgpalliliiga f\u00e4nnid rahuliku s\u00fcdamega magada.2 Liiga parim m\u00e4ngija leidis uue v\u00e4ljakutseEesti jalgpallimeistriv\u00f5istluste hooaja esimese poole k\u00f5ige silmapaistvam m\u00e4ngija oli Levadia r\u00fcndav poolkaitsja Ernest Agyiri. Ghanast p\u00e4rit m\u00e4ngumees on siiani k\u00f5rgliiga parim v\u00e4ravak\u00fctt 11 tabamusega. N\u00fc\u00fcdsest on 25-aastase Agyiri koduklubi Taani k\u00f5rgliigas m\u00e4ngiv FC Randers.Agyiri v\u00f5imalik liitumine Randersiga oli \u00f5hus pikalt ja tundus, et Levadia ei soovigi temast loobuda. Agyiri kontraht Levadiaga oli s\u00f5lmitud selle aasta l\u00f5puni ehk talvel oleks ta saanud juba tasuta klubi vahetada. Levadia lootis, et Agyiri aitab aga meeskonna t\u00e4navu tiitlini. Venitamistaktika tasus Levadial l\u00f5puks v\u00e4hemalt rahaliselt \u00e4ra.Kui tiitlijahti j\u00e4tkatakse Agyirita, siis Randers pidi oma esialgset pakkumist suurendama, et soovitud m\u00e4ngumees kohe k\u00e4tte saada. Transfermarkti hinnangul on Agyiri turuv\u00e4\u00e4rtus koguni 400 000 eurot. Praegu vahetas omanikku siiski summa, mis j\u00e4i ilmselt alla 100 000 euro. P\u00f5hjuseks t\u00f5siasi, et Agyiril pidi Levadiaga leping kehtima veel ainult pool aastat. Levadia jaoks on aga suur v\u00f5it, et lepingusse sai punkt, mille j\u00e4rgi Eesti klubi teenib Agyiri j\u00e4rgmiselt m\u00fc\u00fcgilt. Tavaliselt j\u00e4\u00e4b see osa 10-20% juurde.Seega, kui Agyiri peaks Taani k\u00f5rgliigas l\u00e4bi l\u00f6\u00f6ma ja j\u00e4rgmine klubi ostaks ta n\u00e4iteks miljoni euroga, siis v\u00f5ik Levadiale sealt laekuda veel kuni 200 000 eurot. Suurema m\u00fc\u00fcgisumma korral kasvab Levadia teenistus veelgi.3 Floral r\u00fcndajatega keeruline seisFlora t\u00e4navusele hooajale ja tervetele m\u00e4ngijatele otsa vaadates v\u00f5ib t\u00f5deda, et praegu otsitakse \u00f5iget koosseisu ja m\u00f5nes m\u00f5ttes vaadatakse ilmselt juba ka kaugemasse tulevikku. Tulevikku vaatamise k\u00f5rval tuleb aga korralikult l\u00f5puni m\u00e4ngida praegunegi hooaeg. P\u00e4rast Erik Sorga ja Rauno Sappineni v\u00e4lismaale siirdumist ei ole Floral enam sarnase kaliibriga r\u00fcndajat olnud ning seega otsitakse pidevalt uut. Viimase 1,5 aasta jooksul on tipur\u00fcndes ilmselt k\u00f5ige ohtlikum mees olnud Rauno Alliku, kuid teda on seganud mitu traumat.T\u00e4navuseks hooajaks toodi v\u00f5istkonda tagasi Sten Reinkort, kuid soovitud l\u00e4bil\u00f6\u00f6ki ei tulnud ning n\u00fc\u00fcd on ta tagasi Kuressaares. Saaremaale laenule saadeti ka Otto-Robert Lipp. Peale nende l\u00e4ks Florast laenule ka Aleksandr \u0160apovalov, kes kannab n\u00fc\u00fcd Tallinna Kalevi s\u00e4rki. Flora t\u00f5i samal ajal Kuressaarest tagasi Mark Anders Lepiku, kes sai aga kohtumises Kuressaarega juba avapoolajal vigastada. Seega on Flora seis r\u00fcndajatega praegu keskmisest keerulisem.4 Volkovi saagas j\u00e4i viimane pu\u00e4nt puuduEesti klubijalgpallis juhtub teinekord asju, millele on isegi raske tulla. Palju k\u00f5neainet pakkus Aleksandr Volkov. Seni N\u00f5mme Kaljus m\u00e4nginud r\u00fcndaja l\u00e4ks Flora - Narva Transi kohtumise ajal Transi f\u00e4nniga kaklema, mispeale l\u00f5petas Kalju temaga lepingu. T\u00f6\u00f6tu Volkov l\u00f5i aga peagi k\u00e4ed Transiga. Seejuures poseeris ta p\u00e4rast Transiga liitumist koos v\u00f5istkonna f\u00e4nni Ilja Fedoroviga, kellega ta Lillek\u00fcla staadionil r\u00fcselenud oli.5 Kalju noored talendidKalju on t\u00e4navusel hooajal loobunud mitmest kogenud tegijast ja v\u00f5tnud nende asemele noori. Ilmselt on sellel mitu p\u00f5hjust. Esiteks j\u00e4\u00e4di taas eurosarjast eemale ning see t\u00e4hendas rahalist hoopi, kuid ilmselt ei suutnud m\u00f5ned vanemad olijad ka sammu pidada ka peatreener Nikita Andrejevi n\u00f5udmistega.Andrejevit hinnatakse jalgpalliringkondades k\u00f5rgelt ja tundub, et praegu saab ta Kaljus veidike ka oma visiooni juurutada. Energilisema m\u00e4nguplaani t\u00e4itmiseks on tihti vaja nooremaid jalgpallureid ning seega said n\u00e4dalavahetusel Transiga peetud m\u00e4ngus v\u00f5imaluse 17-aastane Rommi Siht ja 16-aastane Marlon Liivaru. Seejuures sai Liivaru 16-aastaseks alles 4. juulil. Peale m\u00e4nguaja teenimise said nii Siht kui ka Liivaru jala valgeks. Liivarul oli see \u00fcldse Eesti k\u00f5rgliiga deb\u00fc\u00fct. 1\"Praegu vahetas omanikku siiski summa, mis j\u00e4i ilmselt alla 100 000 euro.\"PREMIUM LIIGATABELISEIS1. FCI Levadia 51 punkti \/ 22 m\u00e4ngu2. FC Flora 51\/23 3. P\u00e4rnu Vaprus 31\/23 4. Tallinna Kalev 30\/22 5. N\u00f5mme Kalju 30\/22 6. Paide Linnameeskond 28\/227. FC Kuressaare 28\/22 8. Narva Trans 22\/22 9. Tartu Tammeka 18\/22 10. Harju JK Laagri 14\/22FCI Levadia president Viktor Levada (p\u00fcsti) klubi m\u00e4ngulMadis Kalvet"}
{"text":"Usaldust, seltsimehed, on puuduMulle ei meeldi, kui p\u00e4he istutakse ja \u00f6eldakse: kaamel on hobune ja sa pead kordama, on hobune, on hobune, on hobune... Just sel viisil p\u00fc\u00fcab m\u00f5ni seltsimees selgeks teha, et Keskerakonnas ei ole vene ja eesti tiiba ning erakonna viletsas valimistulemuses on s\u00fc\u00fcdi esimees J\u00fcri Ratas, kes tuleb seep\u00e4rast v\u00e4lja vahetada. Ei ole nii lihtne see lugu.Mina valijana saan oma tahet vabalt v\u00e4ljendada. Hakkasin algul Keskerakonda valima. Siis hakkasid juhtuma selles parteis imelikud asjad. S\u00f5lmiti koost\u00f6\u00f6leping Venemaa suure parteiga, kuulati salaja pealt, ehitati Lasnam\u00e4ele vene \u00f5igeusu kirik, peasekret\u00e4r hakkas pistist v\u00f5tma. Ei olnud enam usaldust sellise partei vastu. Ei h\u00e4\u00e4letanud mina ega paljud teised enam nende poolt ning kehv tulemus oli k\u00e4es.Talupojatarkusega pidanuks hakkama klaarima, mis on valesti tehtud, kuidas valijate usaldus tagasi v\u00f5ita. Tegelikult tuli v\u00e4lja partei seni varjata p\u00fc\u00fctud teine n\u00e4gu. Vene poole esindaja, juhatuse liige Mihhail K\u00f5lvart teatas selge h\u00e4\u00e4lega, et Ratas on s\u00fc\u00fcdlane, peab taanduma ja tema v\u00f5tab partei juhtimise \u00fcle. Ratasel oli selge, et partei juhatuses on \u00fclekaal vene tiiva k\u00e4es, ja teatas taandumisest. K\u00f5lvart kuulutas, et rida eestlasi on ka tema paadis. T\u00e4iesti loomulik. Juba 1940. aastatel liitusid venelastega heauskselt eesti kommunistid. N\u00fc\u00fcdki leidub piisavalt kaasaminejaid.Kui Ratas pakkus uueks Keskerakonna juhiks v\u00e4lja noore poliitiku Tanel Kiige, hakati internetis m\u00f5lemat vihaselt s\u00f5imama ja h\u00e4bim\u00e4rgistama nagu n\u00f5ukaajal ameerika imperialiste. Sallivusest on asi kaugel. Internetis esines keegi Ilja Schor, kelle n\u00e4gemuses eestlased nagu ei tuleks toime, vaja on partei juhtimises teiste rahvaste abi.Mina olen s\u00fcgavate juurtega ugrilane, siin Balti mere \u00e4\u00e4res r\u00fcganud eestlaste j\u00e4reltulija, ja usun, et suudame ka iseseisvalt s oma parteid ja riiki juhtida. Teistes parteides on ikka leitud ugrilased etteotsa, kas siis Keskerakonnas ei leia? T\u00f5si, Eesti suurimat linna juhivad vene seltsimehed. Sest ebaharilikult on Eestis kohalike omavalitsuste valimistel antud h\u00e4\u00e4le\u00f5igus ka v\u00f5\u00f5rriigi kodanikele. Neile - selline v\u00f5im meeldib.\u00dcLO KALM, lehelugeja \u00d5ism\u00e4elt"}
{"text":"Politsei uurib pettusekahtlust poksiv\u00f5istluselPolitsei uurib juhtumit, kus v\u00e4idetavalt kahtlustatakse piletim\u00fc\u00fcgi pettusekahtlust \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud poksiv\u00f5istlusel.V\u00f5istlus pidi aset leidma Tartus m\u00e4rtsis, kuid see j\u00e4i \u00e4ra ja \u00fcrituse korraldaja n\u00f5udis Piletilevilt raha tagasi. \u201eEnamik pileteid osteti mobiilimaksega, mis on ebatavaline, ja kahtlustatakse pettust,\u201c nentis pileteid m\u00fc\u00fcv ettev\u00f5te toona Postimehele. Poksiv\u00f5istlusel pidanuks toona teiste seas vastakuti astuma odaviskekuulsus Andrus V\u00e4rnik ja Eesti poksimeister Mait Metsis. Politsei on juhtunu asjus alustanud menetlust kelmuse paragrahvi j\u00e4rgi. SIIM RANDLA"}
{"text":"Politsei uurib pettusekahtlust poksiv\u00f5istluselPolitsei uurib juhtumit, kus v\u00e4idetavalt kahtlustatakse piletim\u00fc\u00fcgi pettusekahtlust \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud poksiv\u00f5istlusel.\nV\u00f5istlus pidi aset leidma Tartus m\u00e4rtsis, kuid see j\u00e4i \u00e4ra ja \u00fcrituse korraldaja\u00a0n\u00f5udis Piletilevilt raha tagasi. \u201eEnamik pileteid osteti mobiilimaksega, mis on ebatavaline, ja kahtlustatakse pettust,\u201c nentis pileteid m\u00fc\u00fcv ettev\u00f5te toona Postimehele.\nPoksiv\u00f5istlusel pidanuks toona A. Le Coqi spordihoones teiste seas vastakuti\u00a0astuma\u00a0odaviskekuulsus\u00a0Andrus V\u00e4rnik\u00a0ja\u00a0mitmekordne Eesti poksimeister\u00a0Mait Metsis. Politsei on juhtunus alustanud menetluse kelmuse paragrahvi j\u00e4rgi. Uurimine peaks k\u00e4ima siiani."}
{"text":"Arvutikelm kasutas aktiivselt v\u00f5\u00f5rast pangakaarti7. augustil alustati kriminaalmenetlust selles, et juuni l\u00f5pust kuni augusti alguseni v\u00f5eti J\u00e4rvamaal elava 49-aastase naise pangakaardiga sularahaautomaatidest v\u00e4lja raha.\u00a0Kahju on 450 eurot. (JT)\n"}
{"text":"Kas Eesti riiki saab usaldada?KAS PAHATAHTLIKUD VALED V\u00d5I T\u00d6\u00d6\u00d5NNETUS? Postimehe toimetaja Aarne Seppel tutvustab kahte morni n\u00e4idet, kuidas riik andis s\u00f5na ja poliitikud selle tagasi v\u00f5tsid.K\u00fcsimus Eesti riigi usaldamise kohta k\u00f5lab lolli ja retoorilisena. Sama h\u00e4sti v\u00f5iks k\u00fcsida, kas m\u00e4ndi v\u00f5i p\u00e4ikest v\u00f5i m\u00e4ge v\u00f5i merd saab usaldada. Parimgi riigiteadlane v\u00f5ib detailselt r\u00e4\u00e4kida m\u00f5ningatest aspektidest, aga mitte kogu riigist. Ligi nelik\u00fcmmend protsenti k\u00f5igist Eesti elanikest saavad \u00fctelda, et Eesti riik on kogu nende eluaja olemas olnud, nad ei teagi muud maailma. Ja napilt alla kuue protsendi on neid, kes veel peaksid m\u00e4letamata Eesti esimest iseseisvusperioodi.Usaldusv\u00e4\u00e4rsuse skoorUuema aja Eesti kohta ei saa \u00fctelda, et ta on olnud otseselt m\u00f5ne poliitiku v\u00f5i erakonna n\u00e4gu. Alati on olnud v\u00f5imuliidud, alati on tehtud kompromisse. Hea n\u00e4ide on Reformierakond, mis t\u00f5rjuti v\u00f5imult, sest oli liiga kaua v\u00f5imul olnud.Kas teate, mis erakond on olnud v\u00f5imu juures pea sama kaua kui Reformierakond? Ja ometi ei heida Isamaale seda keegi ette.Eesti riik ei ole \u00fchegi poliitiku n\u00e4gu ja see ongi hea. Tallinnal on praegugi Edgar Savisaare n\u00e4gu, \u00fcritab praegune linnapea Mihhail K\u00f5lvart, mis ta \u00fcritab, aga ikka l\u00f6\u00f6b v\u00e4lja Savisaare-aegne Tallinn. Pisut onupojapoliitikat, pisut korruptsiooni, \u00fcldiselt keskerakonnaroheline.Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse seireuuringu kohaselt on \u00fcldiselt Eestis rohkem inimesi, kes usaldavad peamisi institutsioone, kui neid, kes ei usalda. T\u00f5si, nii riigikogu kui ka valitsuse usaldusv\u00e4\u00e4rsus k\u00f5igub positiivse skoori \u00e4\u00e4re peal, m\u00f5ni kuu allpool, m\u00f5ni kuu k\u00f5rgemal. See on m\u00f5\u00f5detav usaldusv\u00e4\u00e4rsus, aga lisaks on ka tunnetuslik usaldus. Veel neli-viis aastat tagasi oli poliitiline tabu samastada riik ametisoleva valitsusega ja m\u00f5lemat liivakastiretoorikaga p\u00f5hjata.Ajad muutuvad, toon paar n\u00e4idet.Pensionireformiga trikitamineN\u00f5ks rohkem kui kaksk\u00fcmmend aastat tagasi tegi Isamaaliidu, Reformierakonna ja M\u00f5\u00f5dukate (praegused sotsiaaldemokraadid) koalitsioon pensionireformi. Kindlasti nad ei n\u00e4inud k\u00f5ike ette ja nii m\u00f5nigi kirjapandud punkt t\u00f6\u00f6tas pensionikogujate vastu ja oleks ju saanud nii m\u00f5ndagi nutikamalt teha. Aga reformi p\u00f5hiidee: inimesel on endal vastutus enda tuleviku pensioni osas, j\u00f5udis kohale. Esimese asjana tuleb ennast ise aidata, siis aitab ka riik.Ei ole otseselt riigi s\u00fc\u00fc, et teenust pakkuvad suured pangad reklaamikampaaniatega seitse korda vinti \u00fcle keerasid. T\u00e4naseks paariastaatuses tollane suusasangar pensioni eest palmirannas kokteili limpsimas oli kujundina tugev, reaalsusega paraku kokkupuudet polnud. Suurem \u00e4mber oli teenustasudega puusse panemine ja seal on ka tulevikku vaadates palju parandamisruumi.Inimesed siiski usaldasid riiki, kuidas muidu oleks vabatahtlikult teise sambaga liitunuid sadu tuhandeid. V\u00f5ib-olla olen naiivne, kuid mulle (veel reipalt paark\u00fcmmend aastat pensionieani) tundub, et pensionis\u00fcsteem on nii pika vinnaga asi, kus antud s\u00f5na peaks pidama. Isegi kui selle annab valitsus, mille liikmetest enamik enam poliitikas ei tegutse.Ei taha isegi laskuda Isamaa pensionis\u00fcsteemi vabaks laskmise sisusse, sealgi tehti ju kompromisse ja oleks saanud veelgi radikaalsemalt. Siiski oli see pretsedent, kus sadu tuhandeid inimesi ja nende tulevikku puudutav otsus tehti pelgalt \u00fche erakonna poliitilise j\u00f5u\u00f5la t\u00f5ttu. Teise samba vabatahtlikuks muutnud valitsuse teised partnerid ei h\u00f5isanud, aga v\u00f5imulepe kohustas. Riik andis s\u00f5na ja siis \u00fctles, et see ei olnudki tegelikult lubadus ega midagi.Annan raha, v\u00f5tan tagasiTeine n\u00e4ide praegusemast ajast. Ja j\u00e4llegi seotud Isamaaga, aga mitte ainult. Suure surma ja hammaste kriginaga seadustas meie armas Eesti riik eelmisel aastal paljulapseliste perede toetuse. Mitte just nii heldelt, kui seda opositsioonis olles n\u00f5uti, aga siiski silmapaistvalt k\u00fclluslikult.J\u00e4llegi - mul puudub sisemine veendumus, kas see oli l\u00e4binisti hea v\u00f5i l\u00e4binisti paha. Kolmandad ja enamad lapsed ongi maru olulised, kuid nende toetamine ei v\u00e4\u00e4ra kuidagi seda \u00fcheksak\u00fcmnendate alguse lastev\u00e4hesuse tiival\u00f6\u00f6ki, mille lainetus j\u00f5udis sel aastal Eesti statistikasse. Ja j\u00f5uab veelgi.Praegune s\u00fcndide arvu kahanemine ei ole viimase k\u00fcmne, isegi kahek\u00fcmne aasta valitsuste kehva t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rg. V\u00f5ib-olla saaks seda leevendada, aga mida vanemaks muutuvad esmas\u00fcnnitajad, seda keerulisem on varem iseenesest tulnud esimeste laste saamine ja veelgi keerulisem on j\u00f5uda teiste ja kolmandateni. Uuringud n\u00e4itavad, et esimeste laste \u00fcha hilisemas eas s\u00fcnnitamine on peamiselt tingitud sobiva partneri puudumisest. Kindlustunne m\u00e4ngib ka rolli, aga mitte esimesena.Igatahes andis Eesti riik seaduse n\u00e4ol lubaduse. Kalli, kuluka ja kindlasti mitte ideaalse, aga siiski lubaduse. Et siis napilt pool aastat hiljem \u00fctelda: \u00e4\u00e4h, ma tegelikult ei tahtnudki seda, muudame \u00e4ra. Lubatu v\u00f5tame tagasi. T\u00f5si, mitte p\u00e4ris eelmise aasta tasemele, aga siiski.Polariseerumine \u00fchiskonnasKindlasti leiab iseseisvuse taastanud Eesti riigi ajaloost hulgaliselt juhtumeid, kus juba kehtestatud seaduseid on muudetud, tagasi v\u00f5etud (meenub enne \u00fclemaailmset finantskriisi vastu v\u00f5etud \u00fclihelde t\u00f6\u00f6lepinguseadus, mis muudeti kriisi t\u00f5ttu juba enne j\u00f5ustumist \u00e4ra), kuid v\u00e4ga harva nii k\u00fc\u00fcniliselt. Ei kujuta ette, miks see nii tehti. Kas Kaja Kallase k\u00fc\u00fcned olid peaministritoolil samades aukudes, mis J\u00fcri Ratas oli ette uuristanud v\u00f5i otsustati juba ette poliittehnoloogia kasuks. EKRE toodud ja Isamaa \u00f5hutatud polariseerumine \u00fchiskonnas saab selliste k\u00e4ikudega ainult hoogu juurde.Poleks paha, kui poliitikud m\u00f5tleksid valimists\u00fcklist kaugemale, neist enamiku nimed ununevad paari aastaga, aga nende tehtud lolluste m\u00f5ju v\u00f5ib tunda olla ka aastak\u00fcmnete p\u00e4rast. \u00d5nneks on Eesti riigis v\u00e4ga palju, mida usaldada, leidkem see \u00fcles.\"Veel 4-5 aastat tagasi oli poliitiline tabu samastada riik ametisoleva valitsusega ja m\u00f5lemat liivakastiretoorikaga p\u00f5hjata.\"Aarne Seppel"}
{"text":"J\u00e4relturul liigub rohkelt v\u00f5ltsitud pileteid, millega v\u00f5id v\u00e4ravas pika ninaga j\u00e4\u00e4daSel n\u00e4dalal esineb Tallinnas maailmakuulus artist The Weeknd ja kontserdi piletid on juba ammu v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. See on loonud aga sobiva pinnase erinevatele petturitele, kes m\u00fc\u00fcvad internetis pileteid, millega tegelikult kontserdile sisse l\u00f5puks ei saa.\nLive Nation Eesti juht Eva Palm r\u00e4\u00e4kis Sky Plus Hommikuprogrammis, et PDF formaadis pileteid v\u00f5ib teoreetiliselt l\u00f5pmatuseni paljundada. Sisse saab aga \u00fche piletiga ainult esimene inimene, kelle pilet v\u00e4ravas sk\u00e4nnerist l\u00e4bi l\u00e4heb. Palmi s\u00f5nul ei ole k\u00f5ige suurem h\u00e4da Piletilevi piletitega, vaid inimesed ostavad kahtlastel platvormidelt kehtetuid ja v\u00f5ltsitud pileteid.\u00a0\nEva Palm palub inimestel olla j\u00e4relturul m\u00fc\u00fcdavate piletite suhtes v\u00e4ga kriitiline ja mitte internetist otsida The Weekndi pileteid, enamasti annab otsing palju tulemusi, kuid need piletid ei pruugi olla kasutatavad. \u201cP\u00e4rast on siis v\u00e4ravas selline kurb olukord, kus sa istud seal ja su piletit ei suudeta skanneerida.\u201d\nLive Nation Eesti turundusjuht Ott-Sander Palm soovitab f\u00e4nnide, kes siiski j\u00e4relturult pileteid osta soovivad, j\u00e4lgida pileti pisidetaile. Sageli v\u00f5ivad v\u00f5ltsingutel olla valed n\u00e4iteks meiliaadress, pileti printimise kuup\u00e4ev, infotelefonide numbrid v\u00f5i n\u00e4iteks ka riik, kus piletit v\u00e4lja prinditi, vahendab ERR.\u00a0\nTasub j\u00e4lgida, et Talllinnasse The Weekndi kontserdile sai piletit osta vaid kas Baltikumist v\u00f5i Soomest. K\u00f5ige v\u00e4hem soovitab ta aga usaldada PDF-faile.\n\"Aga meil on tulnud ikkagi meili peale selliseid kunstiteoseid ka, mis tihtipeale ikkagi paneb imestama, kui palju on vaeva n\u00e4htud sellega, et v\u00f5ltsida \u00fchte piletit,\" \u00fctles Palm.\n\"Ikka photoshop'itud on. K\u00fcll on v\u00f5etud The Weekndi n\u00e4gu v\u00f5i ametlikku kujundust ja pandud see kokku hoopis mingi teise kontserdi pileti p\u00f5hjaga ja sinna veel istutatud kas siis kuup\u00e4ev v\u00f5i v\u00e4ravate kellaaeg, midagi, mis l\u00e4heb kokku selle s\u00fcndmusega,\" kirjeldas ta.\nPettuste eest hoiatab ka veebikonstaabel, kes kirjutab, et internetis on veebileht, mis reklaamib end ametliku The Weekendi piletim\u00fc\u00fcgi partnerina ja eksitab sellega rahvast. \u201cKindlasti ei tasu sealt pileteid osta, sest ametlikult k\u00f5ik piletid on v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Samuti \u00fcrituse korraldaja kinnitusel tegemist ei ole veebilehega, mis oleks kuidagi eesootavale \u00fcritusele piletite m\u00fc\u00fcgiga seotud,\u201d manitseb politsei.\u00a0\n\u201cLisaks soovitame olla eriti ettevaatlik, kui ostate piletid eraisikute k\u00e4est. Paraku te ei saa olla kindel, et sama pilet ei olnud kellelgi teisele m\u00fc\u00fcdud. Tehes tehinguid eraisikutega, loobute vabatahtlikult oma tarbija\u00f5igustest ehk garantii, taganemis\u00f5igus jne. Kelmuse ohvriks langemise korral palume p\u00f6\u00f6rduda kirjaliku avaldusega politseisse.\u201d\n\u00a0"}
{"text":"Eesti poliitikas jooksevad ringi elevandid ja ninasarvikudKui meedias visati \u00f5hku h\u00fc\u00fcdnimi Savisaarele \u2013 Ninasarvik \u2013 (algselt osalt v\u00e4limuse j\u00e4rgi ja sarkastilise vihjena), oskas vana demagoog ja poliitmanipulaator selle \u00e4ra kasutada ja omaks v\u00f5tta. Ninasarvik on v\u00f5imas, ohtlik loom ja l\u00e4heb k\u00f5igest ja k\u00f5igist l\u00e4bi. Savisaar hakkas linnavalitsuse rahast toetama ninasarvikut Tallinna Loomaaias ja loomulikult hakkas seda perioodiliselt kajastama \u00d5htuleht, tuletades meelde, et Savisaar on v\u00f5imas nagu ninasarvik. Ei saa tema vastu mitte keegi; mingi orav v\u00f5i siil \u00e4rgu lootkugi.\u00a0Mulle andis koduse \u00fclesande kamraad Tiit Lepik, kes palus \u00fcle lugeda Eugene Ionesco n\u00e4idendi \u00abNinasarvik\u00bb (mida on eesti teatrites korduvalt lavastatud). Rumeenlane Ionesco kasvas Pariisis, liikus etnilisele p\u00e4ritolumaale Rumeeniasse, ja kui seal t\u00e4rkav totalitaarre\u017eiim, mis meenutas m\u00f5neti saksa natsismi esilet\u00f5usu, \u00fcle viskas, l\u00e4ks tagasi Prantsusmaale. Kus veetis valdavalt aega absurdidraamat kirjutades. Absurd on ka \u00abNinasarvik\u00bb, mis samas on poliitiline allegooria.\nUnises Prantsuse v\u00e4ikelinnas, kus luuserid kohvikus aega surnuks l\u00f6\u00f6vad, tormab l\u00e4bi linnakese tolmu \u00fcles keerutades ninasarvik. N\u00e4gemus? Tsirkusest plehku pannud? Ah, ei tea. Totrus nagunii. Unustame \u00e4ra. \u00c4kki deliirium. Joome edasi, joome nagunii.\nAga ninasarvik tuleb uuesti ja uuesti. Tormab l\u00e4bi linna nagu viirastus, keerutab tolmu \u00fcles ja trambib kui p\u00f6\u00f6rane. Kassike j\u00e4\u00e4b jalgade alla, sureb, oi kui kahju. Kassimammat tuleb lohutada, aga mis sa teed. Ei l\u00e4he ju ninasarviku vastu. Ehk ninsarvik p\u00fc\u00fctakse kuskil kinni ja enam peletis ei tule!\nJa \u00fcldse, kas see oli aafrika v\u00f5i india ninasarvik, kas \u00fche v\u00f5i kahe sarvega, ja kummal neist \u00fcldse on \u00fcks v\u00f5i kaks sarve? Ah? Oleme t\u00e4psed! Nii sumbub totaalne sotsiaalne jama kultuursesse dispuuti.\nMuide, vene-juudi p\u00e4ritolu Jevgeni \u0160vartsi \u00abDraakon\u00bb (mida on samuti Eestis korduvalt lavale toodud) on samasugune totalitarismikriitika. Linnapeaks saab Draakon, mis tundub algul uskumatu, aga tasapisi saab selgeks, et Draakon polegi ainult paha, kuigi v\u00f5ib olla ohtlik, ja parem on teda karta ja talle alluda. Ehkki seda t\u00fckki peeti n\u00f5ukavenes natsisaksa kriitikaks, oli publikule selge, et jutt k\u00e4is totalitaarriikidest \u00fcle\u00fcldse, teiste hulgas stalini-venest.\nMu kamraad Tiit Lepiku m\u00f5te oli, et kas Eesti poliitmaastikul on praegu tegutsemas miski poolimaginaarne ninasarvik. Kes v\u00f5i mis see on, ta vihjet ei andnud. K\u00fcll aga lisas enda ja Toomas Raudami arutelu ChatGPT-ga teemal, mida v\u00f5ib Ionesco n\u00e4idend t\u00e4hendada ja kuidas asetuda t\u00e4nasesse. ChatGPT paralleele loov anal\u00fc\u00fcs oli \u00fcllatavalt hea. (Kuigi n\u00fc\u00fcd n\u00e4hakse AI-s samuti v\u00f5imalikku \u00e4riimpeerimide, establishmendi ja (totalittaar)riigi manipulatsiooniinstrumenti.)\nOn tunne, et ohtu poliitikas n\u00e4hakse eri suundadest. Kelle jaoks on kommunistide ja varaste pesa Reformierakond, kelle jaoks on siinsed sotsid Rootsi sotside mahitatud ja kinni makstud pervomaaletoojad, kelle jaoks EKRE natsionaalsotsialistid, jne. Silte kleebitakse kiirelt ja hulgim. Kas meil on hiiliv Kremli m\u00f5juagentide sf\u00e4\u00e4r v\u00f5i hoopis trumpistide-lepenistide paremradikaalne vanden\u00f5u, v\u00f5i hoopis Ameerika pehmoliberite bideemeeste pussuvalitsus? Kas oleme totaalselt Br\u00fcsseli k\u00e4pa all ja kuulekad orjad v\u00f5i lakume P\u2026 perset? Paranoiasid jagub rohkem kui seeni t\u00e4nasel suvel. Mis teeb pisut lootusrikkaks. Sest kui nii palju libahunte karjas n\u00e4hakse, siis \u00e4kki n\u00e4hakse \u00e4ra ka t\u00f5eline v\u00f5savillem.\nKanaarilind-kaevanduses-stiilis h\u00e4dakellasid on k\u00f5listatud varemgi, t\u00f5tt-\u00f6elda kogu aeg. 2015. aastal k\u00fcsis Mari-Liis Lill parlamendi ees, mis on pildil valesti, ja p\u00fc\u00fcdis selgitada, et kapis pole tonti. Ometi, kui j\u00e4rgnesid mitmesugused tervise- ja s\u00f5jakriisid, tuues Eesti majandusse kaasa jamad, meenus Lille jutust, et miski on pildil valesti. Ja k\u00f5igile tundus selge, et kapis siiski oli tont. Ja mitte s\u00fc\u00fctu Vaasalinna v\u00e4iketont ehk Karlsson.\nViimasel aastal on \u00fcles leitud vana kulunud teravmeelsus, et kui toas on elevant, siis ei ole suurt m\u00f5tet teha n\u00e4gu, et toas elevanti ei ole. V\u00f5i p\u00fc\u00fcda eestlaslikult arvata, mida m\u00f5tleb elevant meist. \u00dcritada pimedana kirjeldada elevandi osa, mida saad kombata, jalga v\u00f5i lonti \u2013 tabamata elevandi kogu suurust.\nTeema paisus niiv\u00f5rd, et \u00f5ige mitme kooli trepikojaseintele maaliti suuri elevante. Ilmselt kooli juhtkonna initsiatiivil viitena, et kool on raharaskustes, elevant on toas, aga ministeerium keeldub n\u00e4gemast. Las tuleb ja vaatab.\nEks neid elevante ja ninasarvikuid, ohte \u2013 toltalitarismi-, v\u00e4givalla-, despotismi- ja muid \u2013 on \u00f5hus paremateski perekondades ja igas riigis nagunii. Peab p\u00fc\u00fcdma neid n\u00e4htavaks teha, neist r\u00e4\u00e4kida. Aga kui mulli puhuda, l\u00e4heb jutt igavaks ja keegi ei usu, ei kuula.\nMa ei m\u00e4leta, millal meie riigiisad poleks olnud p\u00e4tid, vargad ja valetajad. Kui keegi j\u00e4lle uudise letti laob, ajab haigutama. Kirik represseerib, manipuleerib ja varastab, vene \u00f5igeusu kirik veel rohkem. Pangad samuti. Kogu \u00e4rimaalim ja establishment. Riigikogu veab seanahka, valitsus koorib rahvalt naha maha, et endale j\u00e4\u00e4tist osta, kunagi varastatud k\u00fcmne miljoni eest olla ostetud kokku pool Itaaliat (nagu Zelensk\u00f5ilgi). Aga mitte ainult! Liiguvad jutud sellestki, kuidas Mart Helme tegi soomust Moskva saatkonnas t\u00f6\u00f6tades, sai v\u00e4lisminnist kinga ja ostis\u00a0m\u00f5isa. Ma ei tea Eestis poliitikut, kes poleks korrumpeerunud varas. K\u00f5igil on ninasarvikumaskid kapis, kuigi me ei suuda neid alati n\u00e4ha. K\u00f5ik tahavad meid orjastada.\nParanoia on \u00fcldinimlik Juba prints Hamleti Taani riigis (n\u00e4idendi autor v\u00f5is olla Briti kuningakojast) oli miski m\u00e4da ja Meelis Kubits kirjutas Shakespeare'i (kelle autorsus on kaheldav) tsiteerides 2013. aastal artikli \u00abMis on m\u00e4da Eesti riigis?\u00bb, mille v\u00f5iks avaldada v\u00e4ikeste muudatustega ka t\u00e4na, sest muutunud on v\u00e4he. Teemad olid siis: \u00abSiim Kallasest saab Eesti president. Superministeeriumi ehitus s\u00fcmboliseerib riigi \u00fclbust ja prassimist. Estonian Airiga korraldatud eksperimendi eest peavad inimesed vastutama hakkama.\u00bb\nPraegu lahkus meil h\u00e4sti (20 000 kuus) teeninud Jan Olof Palmer kokkulepitust varem Nordica juhi kohalt pinsile ja v\u00f5ttis kaasa kopsaka h\u00fcvitise, j\u00e4ttes lennufirma maha miinustesse ja viies oma uude firmasse kaasa varem Nordica bilanssi kuulunud Skandinaavia lennud. Tegutses nagu varem Tero Taskila Estonian Airis. Kristen Michal kergitas teleuudistes \u00f5lgu. Minister ei tea, miks k\u00f5ik l\u00e4ks\u00a0nagu l\u00e4ks. Asja uuritakse ja uurimise eest makstakse omakorda keni kopikaid. Ehk siis sadu tuhandeid. Maksame, et teada saada, miks raha kaotasime, aga kas midagi teada saame, on kahtlane.\nKas oli elevant toas, kotermann v\u00f5i ninasarvik Nordicas? Justkui oli. Aga Michal ei tea ja Palmer salgab. Viimane on juba l\u00e4inud, ei saa talt enam k\u00fcsidagi. Plassipoolne lugu. Aga ega poodu majas n\u00f6\u00f6ri kvaliteedi \u00fcle arutlemine kuhugi vii.\nPortugali Manuelile (kes, muide, pooldab kaht Portugali kommunistlikku parteid, sest seal on need ainsad, kes pole kohalikes omavalitsustes soomust teinud, aga see on Salazari totalitaarriigi j\u00e4rgses meelsuses m\u00f5istetav) juhtusin poetama h\u00e4maolukorrast Eesti poliitikas, kus justkui ninasarviku j\u00e4lgi olla n\u00e4htud, aga l\u00e4bi udu ei paista, kus p\u00f5\u00f5sas elukas ennast peidab. \u00abAh, nii on see kogu Euroopa poliitikas,\u00bb l\u00f5i elutark Manuel k\u00e4ega. Ja meenutasime, kus riigis mis jamad kobrutavad. Kreekast Londoni ja Lissabonini. Ehk pisut lohutas. \u00c4kki meie ninasarvik polegi k\u00f5ige salakavalam, ahnem ja kurjem?\nV\u00f5i n\u00e4eme ninasarvikut pisut k\u00f5verpeeglis? Rein Raud \u00fctleb, et Toompeal on moraalsed v\u00e4rdjad (seepeale l\u00e4heb sinna ametisse ta vend Mihkel), aga kui k\u00fcsin, kas ja miks ta ise Toompeale ei l\u00e4he, et kas v\u00f5i haridusk\u00fcsimstes mitme \u00fclikooli professorina kaasa r\u00e4\u00e4kida, \u00fctleb Rein \u2013 ei. Nad on seal v\u00e4rdjad ja mina sinna midagi paremaks tegema ei l\u00e4he.\nPangandusmees ja rahandusspets Indrek Neivelt kritiseerib muudkui valitsust ja leiab, et pooled ametnikest tuleks lahti lasta, aga see tundub olevat kogu positiivne programm, et tuua riik v\u00e4lja alandatud majandusreitingust, mis toob kaasa kallimad laenud. \u00c4rimehed Palts ja Neivelt soovitavad mitte koonerdada ja maksut\u00f5usedaga eelarvet tasakaalu ajada, vaid juurde laenata, sest laenukoormus pole suur, aga paraku pole me Saksamaa ja kallimad laenud ja laenuprotsendid l\u00f6\u00f6ks meid valusalt ja uuesti. Neid p\u00f5eme ka praegu. (Mis ei t\u00e4henda, et pretendeeriksin majandusspetsidest ja iibekoordinaator Paltsist, kes soovib toetuste abil lapsi osta, targemaks.)\nEhk siis tonti, ninasarvikut, korruptsiooni, hiilivat kodanikukontrolli ja totalitarismi, rahva r\u00f6\u00f6vimist (aga mille nimel \u2013 kui valitsed paljaks r\u00f6\u00f6vitud rahvast, keda siis veel r\u00f6\u00f6vida?) n\u00e4hakse eri kohtades ja eri nurkade alt. K\u00f5verpeeglis v\u00f5tab ninasarvik eri kujusid ja paistab eri nurkade alt eri v\u00e4rvi ja karva.\nAga Ionesco n\u00e4item\u00e4ng totalitarimininasarvikust, keda Ionesco oli oma nahal tunda saanud \u2013 kuhu see j\u00f5uab? Kuidas l\u00f5ppeb?\nN\u00e4idendis hakkavad v\u00e4ikelinna inimesed j\u00e4rk-j\u00e4rgult muutuma ninasarvikuteks. Esmalt muutub nahk rohekaks ja otsaette tekib muhk, inimene m\u00fchatab ja vahel norsatab, trambib ringi ja s\u00f6\u00f6stab etteaimamatus suunas. K\u00e4itub arusaamatut, ettearvamatult. Tundub ohtlik. Inimesi ei tee esialgu m\u00e4rkamagi. Ja ninasarvikutenagi on transformeerunud vahel eristatavad, nii et teame, milline endistest tuttavatest konkreetne m\u00f6\u00f6datormav ninasarvik on.\nMeenub ka Juhan Viidingu luuletus, kus ta m\u00e4rkab, et looma\u00e4ris on papagoipuuris papagoideks muutunud endised s\u00f5brad. Kurb lugu \u2013 s\u00f5pradest on saanud papagoid, aga teha pole midagi.\nIonescol muutuvad algul ninasarvikuteks agressiivsemad, \u00fclbemad ja enesekindlamad t\u00fc\u00fcbid. Aga j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00f5ib tranformeeruda ninasarvikuks m\u00f5ni pehmo kaasajooksik v\u00f5i terava m\u00f5istusega sell, kes algul oli ninasarvikukriitiline. On arusaamatu, kas tegu on nakkava t\u00f5vega, pandeemiaga, v\u00f5i on tranformatsioon vabatahtlik, sest leidub inimesi, keda veetleb ninasarvikute naturaalne j\u00f5ud, vaistlikult agressiivne k\u00e4itumine, kambavaim.\nN\u00e4idendi protagonist, k\u00f5iges ja iseendaski kahtlev humanist Beranger n\u00e4eb, kuidas j\u00e4rk-j\u00e4rgult muutuvad \u00fcmberringi ninasarvikuteks s\u00f5brad ja t\u00f6\u00f6kaaslased; l\u00f5puks \u00fchineb ninasarvikute kambaga \u2013 armeega \u2013 Beranger' kallim Daisy. Beranger j\u00e4\u00e4b \u00fcksi ja kui vaatab vanu pilte endast ja s\u00f5pradest, v\u00f5rdleb neid ninasarvikutega, hakkavad temalegi tunduma ninasarvikud vaprad, uhked ja ilusad. Korskamine ja trampimine, mida ta varem j\u00e4lestas, v\u00f5ib tunduda omoodi muusika, laulu ja animaalse kambatantsuna. Seda enam, et ninasarvikute ringitormamisi saadavad uhked trompetihelid.\nKust v\u00f5tab Beranger, et \u00f5igus on temal, kui p\u00fc\u00fcab inimeseks j\u00e4\u00e4da? \u00c4kki v\u00f5etaks tedagi kampa, ehk saaks temastki uhke ninasarvik? Aga sarv ei taha Beranger'l otsaette kasvada, pehme nahk ei muutu karmiks ja tugevaks. Samamoodi ta pehme loomus. Beranger m\u00f5istab, et temast ei saa ninasarvikut ka siis, kui ta tahab.\nSiin on Ionesco nihilistlik paradoks. Viimane humanist ei j\u00e4\u00e4 inimeseks oma ideaalide ja inimlikkuse p\u00e4rast; temas lihtsalt pole piisavalt robustset materjali, et totalitaarriik teda kasutaks ja omaks arvaks, et saada ninasarvikuks. Ta on liialt pehmo.\nKas ja kui palju on sarnast Eesti poliitikas? K\u00fcllap poliitikasse minek m\u00f5neti inimesi muudab. Sest seal on raske j\u00e4\u00e4da delikaatseks ja viisakaks, tuleb \u00f5ppida poliittehnoloogiaid, seista enda ja partei seisukohtade eest demagoogitsemiseni v\u00e4lja.\nOmeti on vist poliitikul ja poliitikul vahe kuni l\u00f5puni. Kohatisest eesm\u00e4rgip\u00e4rasest valetamisest ei p\u00e4\u00e4se ilmselt keegi, sest vahel on t\u00f5de komplitseeritud ja seda ei ole v\u00f5imalik l\u00fchidalt lahti seletada \u2013 ja vahel \u00fchest, selget t\u00f5de polegi. R\u00e4\u00e4kida tuleb samas lihtsalt. Aga kui sa p\u00fc\u00fcad oponendi seisukohti m\u00f5ista, v\u00f5id hakata neid pooldamagi, pole sul enam poliitikasse asja, oled pehmo.\nR\u00e4\u00e4gitakse, et poliitika on kompromisside kunst, aga kui vaadata t\u00e4nast koalitsiooni ja opositsiooni, siis kas ikka on? N\u00e4is, kuis s\u00fcgisel t\u00f6\u00f6 riigikogus j\u00e4tkub. V\u00f5i mis j\u00e4tkub, kas mingi t\u00f6\u00f6 seal \u00fcldse algab. Sest kevadel l\u00e4ks aur pasunate peale, lauale trummeldamisele ja puldist r\u00e4iguste pildumisele. \u00d5hus on lubadused m\u00f6\u00f6blit loopida ja eakas asespiiker aknast \u00f5ue visata. Vahel pole selget tunnet, kas v\u00f5rdlema peaks looma- v\u00f5i lasteaiaga. Kui naispoliitik n\u00e4hvas oma saalikohalt teisele naispolitikule, kes parajasti puldis k\u00f5neles: \u00abIdioot!\u00bb, suutis kooli\u00f5petajast poliitkolleeg vaid ehmunult pead p\u00f6\u00f6rata ja ohata. Jah, koolipapana v\u00f5id sa p\u00fc\u00fcda klassi korrale kutsuda, aga parlamendis kolleegide keskel nii ei saa.\nAga, t\u00f5si, mis viga literaadina oma ateljees viriseda! Nagu \u00fctles kunagi Johnny B. Isotamm, kui teda Toompeale eesti asja ajama kutsuti: \u00abSeal muutuksime ise samasugusteks.\u00bb Ehk siis demagoogideks, jutupauunikuteks, ebaviisakateks. Paksunahaliseks ja teisi mitte kuulates oma teed pidi edasi r\u00fchkivateks. Koerad hauguvad, karavan l\u00e4heb edasi."}
{"text":"Komisjon ei j\u00f5udnud presidendi kantselei rahastamise skandaalis t\u00f5ele l\u00e4hemale   Rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva ja presidendi kantselei direktori Peep Jahilo arusaamad sellest, kas presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam sidus vestluses ministri ja kantsleriga kokku presidendi kantselei esitatud rahataotluse ja samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamise, j\u00e4id riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis erinevaks, kuid t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamine osutus samuti v\u00f5imatuks, sest skandaali keskmes olevate vestluste juures ei ole olnud kolmandaid isikud.   Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kogunes teisip\u00e4eval seoses sellega, et rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva ja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksa arusaama kohaselt sidus presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam vestlustes seaduste paketi v\u00e4ljakuulutamise presidendi kantseleile raha eraldamise vajadusega. V\u00f5rklaev \u00fctles istungil, et kohtus Peep Jahiloga mai alguses, mil viimane p\u00f6\u00f6rdus tema poole k\u00fcsimusega, et presidendi kantseleil on plaanitust rohkem raha kulunud ja kas v\u00f5iks teha lisarahataotluse. 15. mail saatis Jahilo ka samasisulise e-kirja. 19. mai \u00f5htul helistas V\u00f5rklaeva s\u00f5nul talle Toomas Sildam ja r\u00e4\u00e4kis, et riigikogus on hulk eeln\u00f5usid, millega on valitsusel ilmselt kiire, ja teisalt puudutas teemat, et presidendi kantselei on saatnud rahataotluse, uurides, mida V\u00f5rklaev sellest arvab ja kui kiiresti k\u00fcsimuse lahendab. \"Ma ei m\u00e4leta t\u00e4pseid s\u00f5nu, aga selline vestlus. Ma vastasin, et kui eeln\u00f5u on riigikogus, on see juba riigikogu asi, minu arust on sul targem suhelda fraktsiooni juhiga \/...\/ Kui k\u00f5ne l\u00f5petasin, oli mul k\u00fcsitav tunne, et mis oli selle k\u00f5ne m\u00f5te. Miks helistada rahandusministrile riigikogu menetluses olevate eeln\u00f5ude ja menetlust\u00e4htaegade osas, kui see on riigikogu teema,\" meenutas V\u00f5rklaev. Ta lisas, et head tunnet k\u00f5nest ei j\u00e4\u00e4nud ja see j\u00e4i teda vaevama. 9. juunil sai rahandusminister enda s\u00f5nul telefonik\u00f5ne ministeeriumi kantslerilt Merike Saksalt, kellel oli Sildamiga sarnane vestlus toimunud. \"Talle j\u00e4i tugevalt tunne, et need kaks asja seoti. Minu eelnev kahtlus sai justkui kinnitust, v\u00f5ib \u00fche korra r\u00e4\u00e4kida ja valesti aru saada, aga kui see on juhtunud teist korda? Selle aja jooksul saadeti mulle veel signaale Sildami poolt l\u00e4bi teatud isikute,\" r\u00e4\u00e4kis V\u00f5rklaev. Sellises olukorras pidas ta enda s\u00f5nul ainu\u00f5igeks j\u00e4tta rahataotlus rahuldamata, sest V\u00f5rklaeva hinnangul polnuks reservitaotluse vastuv\u00f5tmine ja rahuldamine olnud korrektne k\u00e4itumine. \"Mind tugevalt h\u00e4iris, et oli tunne, et kui ma n\u00fc\u00fcd rahuldan reservitaotluse, olen ma justkui astunud kokkuleppesse, mida on soovitud, et meie rahuldame taotluse ja president kuulutab seadused v\u00e4lja. Mina ei soovinud kuidagi sellise kokkuleppe osaliseks olla,\" \u00fctles V\u00f5rklaev. \"Ma ei tahtnud seadust rikkuda, sest sellisel juhul ma arvan, et oleksin rikkunud selgelt seadust.\" Nii andiski ta presidendi kantseleile teada, et kuna riigi rahaline seis on halb ja reservist tavaliselt majanduskulude jaoks raha ei anta, taotlust ei rahuldata. \"See oli ametlik kiri, kus ma ka vastasin, aga muu osas, mis mind h\u00e4iris, k\u00f5rvalvestlused, helistasin 21. juunil Peep Jahilole ja r\u00e4\u00e4kisin kogu selle loo Peebule \u00e4ra, et olen vastanud ametlikult, miks raha ei saa, ja r\u00e4\u00e4gin sulle \u00e4ra ka selle, mis toimus paralleelselt \u00fche ametniku, Toomas Sildami poolt,\" kirjeldas ta. Jahilo vastas V\u00f5rklaeva s\u00f5nul, et m\u00f5istab olukorda ja selle teavitusega t\u00f5mbas minister teemale joone alla. Jahilo k\u00e4itumisele tal etteheiteid ei olnud ja m\u00f5lemad m\u00f5istsid tema hinnangul probleemi t\u00f5sidust. \"Minu arusaam oli, et sellest r\u00e4\u00e4gitakse edasi ka presidendile ja ka Toomas Sildamile, aga presidendi kantselei siseasjad pole minu asi,\" lisas V\u00f5rklaev. Valitsusse ta seda teemat ei viinud, kuid informeeris jutuajamistest peaminister kaja Kallast, \u00fctles, et need olid h\u00e4irivad ja kirjeldas, kuidas neile reageeris. K\u00fcsimusele, miks ei fikseerinud minister juhtunut kirjalikult k\u00f5rgeima p\u00f5hiseadusliku institutsiooni tasemel, kui pidas seda nii t\u00f5siseks, vastas V\u00f5rklaev, tema jaoks oli tegu moraalse probleemiga ja tal polnud arusaama, kas Sildam esindab kogu institutsiooni v\u00f5i on see tema isiklik tegevus.  Jahilo: l\u00f5\u00f5piv s\u00f5num v\u00f5ib j\u00e4tta mulje t\u00f5sisest ettepanekust  Peep Jahilo andis komisjonile enda vaate juhtunule ja see oli V\u00f5rklaeva kirjeldatust teistsugune. Ta m\u00e4rkis, et samal ajal toimus kaks protsessi: \u00fcks oli raha taotlemine valitsuse reservist, millega tegeles tema, teine protsess puudutas aga riigikogus menetluses olevaid tundlikke eeln\u00f5usid, mille puhul oli k\u00fcsimus, kas president j\u00f5uab need v\u00e4lja kuulutada enne 1. juulit. \"Meie maja inimesed, kaasa arvatud Toomas Sildam, olid pidevas kontaktis nii rahandusministeeriumi kui riigikogu inimestega, et lihtsalt olla pidevas samasuguses infov\u00e4ljas, tuvastada, kuidas ajakavaga on. Kuna kaks paralleelset protsessi toimus t\u00f5esti samal ajal, v\u00f5is kellelegi j\u00e4\u00e4da mulje, et need seotakse, kuna m\u00f5lemad otsad jooksid v\u00e4lja rahandusministeeriumisse ja Kadriorgu,\" s\u00f5nas Jahilo ja lisas, et l\u00fckkab kindlasti \u00fcmber v\u00e4ite, et neid seoti tingimuslikult. \"M\u00f5lemad protsessid toimusid \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult,\" kinnitas presidendi kantselei juht. Tema s\u00f5nul on probleem s\u00f5numite m\u00f5istmises - kes saab asjast aru \u00fcht- ja kes teistmoodi. \"M\u00f5ni s\u00f5num on teinekord esitatud l\u00f5\u00f5pivas vormis, mis v\u00f5ib tekitada mulje, et tegu on t\u00f5sise ettepanekuga ja seda t\u00f5des eilses intervjuus ka rahandusministeeriumi kantsler, et ei saanud aru, kas tegu on naljaga v\u00f5i seltskondliku vestlusega l\u00f5\u00f5pivas vormis, et meil on raske,\" r\u00e4\u00e4kis Jahilo. P\u00e4rast rahandusministrilt saadud telefonik\u00f5net, kus ta r\u00e4\u00e4kis kuulujuttudest Sildami kohta, k\u00fcsis Jahilo sisen\u00f5unikult, kas ta on midagi sellist teinud. \"Sildam \u00fctles, et jah, ta on r\u00e4\u00e4kinud sellest, et meil on \u00fchest k\u00fcljest raha vaja, mis vastab t\u00e4iesti t\u00f5ele, aga Toomas Sildam kui sisen\u00f5unik ei tegele eelarve kokkupanemisega ega rahak\u00fcsimuste esitamisega. Sellega tegeleb kantselei juht ja teatud tingimustel pearaamatupidaja. Toomas v\u00f5ttis omaks, et v\u00f5ib-olla kasutas v\u00e4ljendeid selles seltskondlikus vestluses, mis v\u00f5isid j\u00e4tta kellelegi vale mulje,\" t\u00f5des ta. Jahilo m\u00e4rkis, et tema ajas rahak\u00fcsimuste asju rahandusministeeriumiga, Sildam ja siseosakond tegelesid samal ajal ajakava kokkupanekuga, millal eeln\u00f5ud valmis saavad ja kas need j\u00f5utakse enne suvepuhkust v\u00e4lja kuulutada, kuid Sildami enda selgituse kohaselt ei ole ta kindlasti neid tingimuslikus vormis sidunud. Ta lisas, et seaduste v\u00e4ljakuulutamine ei k\u00e4i kokkulepete alusel. Kui riigikogu v\u00f5tab vastu seaduse, mis tuleb ametlikult Kadriorgu, tegelevad sellega juristid, \u00f5igusn\u00f5unik ja president ise ning kui seadus vastab p\u00f5hiseadusele, siis kuulutab president selle v\u00e4lja. \"V\u00f5imalust, et oleks \u00fcldse tegemist kauplemisobjektiga, tegelikult ei eksisteeri. Siin on kokku seotud mingi teoreetiline v\u00f5imalus kellegi peas negatiivsete arengute tingimustes ja tegelikkus. Tegelikkus ei k\u00e4i sellisel moel, see ei ole v\u00f5imalik,\" \u00fctles Jahilo. K\u00f5nealuses juhtumis ei ole tema hinnangul mingit seaduserikkumist v\u00f5i \u00fcldse rikkumist, sest tuginedes Sildami \u00f6eldule oli tegu mitteametlike, s\u00f5bralike ja l\u00f5\u00f5pivas toonis tehtud remarkidega. \"See teema on rullunud ebameeldivalt suureks ja mul on tunne, et palju asju p\u00f5hineb siin tunnetel ja arvamusel v\u00f5i arusaamisel mingite s\u00f5numite retseptsioonist,\" s\u00f5nas ta. \"See asi ei olnud niimoodi, nagu seda on n\u00e4idatud, et toimus mingisugune m\u00f5juga kauplemine, mida kindlasti ei saanud olla. Tegemist on natuke h\u00e4gusa kommunikatsiooniga, et keegi \u00fctles kusagil midagi, aga mismoodi, milline oli s\u00f5nastus, me keegi t\u00e4pselt ei tea. Nende vestluste juures pole olnud kolmandaid k\u00f5rvu peale Sildami ja teise poole. Mina usun oma kantslei t\u00f6\u00f6tajat ja ilmselt niimoodi on.\"  V\u00f5rklaev \u00fclej\u00e4\u00e4nud teemaga seotud isikuid ei avalda  Riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Urmas Reinsalu k\u00fcsis Mart V\u00f5rklaevalt, kes olid need \u00fclej\u00e4\u00e4nud isikud, kellelt ta enda s\u00f5nutsi signaale Sildami m\u00f5jutustegevuse kohta sai, kuid rahandusminister sellele otses\u00f5nu ei vastanud. \"Minuni j\u00f5udis see mitmest kohast, viidati Toomas Sildamiga vestlusele, et mulle antaks teada, et teil on eeln\u00f5ude kiire, aga presidendil on ka rahamure,\" s\u00f5nas ta. \"See ring on p\u00e4ris lai, aga seda v\u00f5iks kommenteerida Toomas Sildam, sest tema teab t\u00e4pselt, mida ta kellega r\u00e4\u00e4kinud on.\" Ta lisas, et samasugune jutt, kus talle p\u00fc\u00fcti saata s\u00f5num, et presidendil on raha v\u00e4he ja eeln\u00f5udega on kiire, j\u00f5udis temani sellel ajavahemikul mitmeid kordi ja k\u00f5ik \u00fchest allikast ehk Sildami poolt. \"Mina saan r\u00e4\u00e4kida, mida olen ise kuulnud ja mis tunde ja arusaama see tekitas selle k\u00f5ne m\u00f5ttest, mis toimus reede \u00f5htul v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega. Ja teine, mida on r\u00e4\u00e4kinud kantsler Toomas Sildamiga ja tema k\u00f5ne mulle ja tunnetus ja meie \u00fchine otsus, et sellises olukorras ei ole kuidagi v\u00f5imalik seda taotlust rahuldada,\" \u00fctles V\u00f5rklaev, kellel tekkis enda s\u00f5nul tugev moraalne probleem. Ta t\u00f5des, et osaliselt oli temani j\u00f5udud info Sildami r\u00e4\u00e4gitud jutust kuulujutu tasemel, kuid lisas, et jutt ja allikas on j\u00e4\u00e4nud samaks. Konkreetsete n\u00e4idetena on v\u00e4lja tuua ainult V\u00f5rklaeva ja kantsler Saksaga r\u00e4\u00e4gitu, \u00fclej\u00e4\u00e4nut nimetas minister taustafooniks. K\u00fcsimusele, kuidas juhtus nii, et V\u00f5rklaev teavitas Jahilot Sildami k\u00e4itumisest, mida ei pidanud aktsepteeritavaks, 21. juunil, kuid avalikkuse ette j\u00f5udis teema 24 tundi p\u00e4rast seda, kui president Alar Karis kritiseeris teravalt valitsuse kehtestatavat automaksu, vastas minister, et neid teemasid on t\u00e4iesti kohatu siduda. \"Minu p\u00e4he ei mahu, et n\u00fc\u00fcd on \u00fcks debatt ja keegi hakkaks sellep\u00e4rast mingeid jutte levitama. Mulle helistas Postimehe ajakirjanik, k\u00fcsis, kas on nii juhtunud ja ma ei saa \u00f6elda, et seda ei ole olnud, kui see on olnud,\" lausus ta ja kinnitas, et ajakirjaniku allikaid ta ei tea.  Holm: juhtum r\u00f5hutab vajadust rahastamise p\u00f5him\u00f5tteid muuta  Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed kuulasid \u00e4ra ka riigikontrol\u00f6r Janar Holmi seisukoha ning Holm t\u00f5i v\u00e4lja, et kuna keegi pole nende vestluste juures olnud, ei taha ta lisada muljeid ja tundeid. K\u00fcll aga kinnitab praegune olukord teemat, mida on aastate jooksul r\u00e4\u00e4gitud: pole \u00f5ige, et p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastamine saab olla s\u00f5ltuv t\u00e4itevv\u00f5imust. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks riigikontrolli olukorra. \"Riigikontroll teostab kontrolli rahandusministeeriumi \u00fcle, aga seaduses on n\u00f5ue, et peame igal aastal raha k\u00fcsima. Kui kontrollija peab kontrollitavalt igal aastal raha k\u00fcsima, v\u00f5iks seda nimetada korruptiivseks situatsiooniks, aga Eestis on see seadusesse sisse kirjutatud,\" t\u00f5i Holm v\u00e4lja. Ta lisas, et \u00fchtki probleemi pole tal seni sellega seoses olnud, aga olukord on siiski kummaline ja joon tuleks vahele t\u00f5mmata, et kaotada seosed p\u00f5hifunktsioonide ja rahastamise vahel. Seet\u00f5ttu tegi Holm ettepaneku olukord lahendada ja selleks pole h\u00e4davajalik isegi seadust muuta, vaid anda juba praegu otsustus\u00f5igus p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastamise osas riigikogu rahanduskomisjonile. Erikomisjoni esimees v\u00f5ttis teema kokku, \u00f6eldes, et tegelikult ei ole praeguses olukorras k\u00fcsimused vastuseid piisavalt ja seega teeb ta ettepaneku, et komisjon arutelu j\u00e4tkaks. \"Selles informatsioonis muutus k\u00fcsimus mulle segasemaks. Oleks v\u00e4ga ebakorrektne teha \u00fches v\u00f5i teises suunas j\u00e4reldusi juhtumi \u00fcle,\" t\u00f5des ta.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel   "}
{"text":"Holm: p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvet v\u00f5iks hallata riigikoguTALLINN, 8. august, BNS \u2013 Riigikontrol\u00f6r Janar Holm \u00fctles teisip\u00e4eval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil hiljutise presidendi kantselei rahastuse k\u00fcsimuse valguses, et p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarve v\u00f5iks v\u00f5imalike huvide konfliktide v\u00e4ltimiseks t\u00e4itevv\u00f5imu haldusalast \u00fcle viia riigikogu p\u00e4devusse.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kirjutas Postimees, et mais p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele j\u00e4rgnesid vestlused ja telefonik\u00f5ned, kus hakati v\u00e4idetavalt kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist. Kas ja mis toimus oli ka teisip\u00e4evase erikomisjoni istungi teemaks.\u00a0\nRiigikontrol\u00f6r \u00fctles, et tema vaates t\u00f5statab praegune juhtum taas ka varasemalt kerkinud k\u00fcsimuse, kas s\u00f5ltumatute p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastus saab olla s\u00f5ltuv t\u00e4itevv\u00f5imust. \"Ma arvan, et see ei ole \u00f5ige. Seda jagavad ja on jaganud ka teiste p\u00f5hiseaduslike institutsioonide juhid,\" toonitas Holm. \"Me oleme riigikohtu esimehe, \u00f5iguskantsleri, direktoritega riigikogu kantsleist ja presidendi kantseleist koos istunud ja oleme v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ettepanekuid ja meie hinnangul tuleks see sellisel viisil lahendada \u00e4ra,\" lisas ta.\u00a0\n\"Ma toon lihtsalt ka n\u00e4iteks riigikontrolli n\u00e4ite. Riigikontoll teostab kontrolli, j\u00e4relevalvet rahandusministeeriumi \u00fcle, aga seadusesse on kirjutatud n\u00f5ue, et me peame iga aasta ka raha k\u00fcsima minema. Kui kontrollija kontrollitavalt peab raha k\u00fcsima igal aastal, siis tavaolukorras v\u00f5iks seda nimetada korruptiivseks olukorraks. Eestis on see sellisel viisil seadusesse sisse kirjutatud,\" nentis Holm.\u00a0\nRiigikontrol\u00f6ri vaates tuleks seega anda nende institutsioonide eelarvete \u00fcle otsustus\u00f5igus riigikogule. \"See ei lahenda n\u00fc\u00fcd konkreetset vaidlust, aga see v\u00f5iks olla selline pikaajaline vaade, kuidas selliseid olukordi lahendada,\" lisas ta.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Holm: p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvet v\u00f5iks hallata riigikoguTALLINN, 8. august, BNS \u2013 Riigikontrol\u00f6r Janar Holm \u00fctles teisip\u00e4eval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil hiljutise presidendi kantselei rahastuse k\u00fcsimuse valguses, et p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarve v\u00f5iks v\u00f5imalike huvide konfliktide v\u00e4ltimiseks t\u00e4itevv\u00f5imu haldusalast \u00fcle viia riigikogu p\u00e4devusse.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kirjutas Postimees, et mais p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele j\u00e4rgnesid vestlused ja telefonik\u00f5ned, kus hakati v\u00e4idetavalt kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist. Kas ja mis toimus oli ka teisip\u00e4evase erikomisjoni istungi teemaks.\u00a0\nRiigikontrol\u00f6r \u00fctles, et tema vaates t\u00f5statab praegune juhtum taas ka varasemalt kerkinud k\u00fcsimuse, kas s\u00f5ltumatute p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastus saab olla s\u00f5ltuv t\u00e4itevv\u00f5imust. \"Ma arvan, et see ei ole \u00f5ige. Seda jagavad ja on jaganud ka teiste p\u00f5hiseaduslike institutsioonide juhid,\" toonitas Holm. \"Me oleme riigikohtu esimehe, \u00f5iguskantsleri, direktoritega riigikogu kantsleist ja presidendi kantseleist koos istunud ja oleme v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ettepanekuid ja meie hinnangul tuleks see sellisel viisil lahendada \u00e4ra,\" lisas ta.\u00a0\n\"Ma toon lihtsalt ka n\u00e4iteks riigikontrolli n\u00e4ite. Riigikontoll teostab kontrolli, j\u00e4relevalvet rahandusministeeriumi \u00fcle, aga seadusesse on kirjutatud n\u00f5ue, et me peame iga aasta ka raha k\u00fcsima minema. Kui kontrollija kontrollitavalt peab raha k\u00fcsima igal aastal, siis tavaolukorras v\u00f5iks seda nimetada korruptiivseks olukorraks. Eestis on see sellisel viisil seadusesse sisse kirjutatud,\" nentis Holm.\u00a0\nRiigikontrol\u00f6ri vaates tuleks seega anda nende institutsioonide eelarvete \u00fcle otsustus\u00f5igus riigikogule. \"See ei lahenda n\u00fc\u00fcd konkreetset vaidlust, aga see v\u00f5iks olla selline pikaajaline vaade, kuidas selliseid olukordi lahendada,\" lisas ta.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Andre Hanim\u00e4gi: Kadriorule makstakse k\u00e4tte Eesti maine arveltK\u00e4iks justkui m\u00e4ng, mille kaotajaks on selgelt Eesti.\nKas m\u00e4letate, kuidas 2019. aasta aprillist kuni 2021. jaanuari l\u00f5puni oli Eesti maine Reformierakonnale eriti oluline, A ja O, millest pidid l\u00e4htuma k\u00f5ik k\u00f5iges? Aastal 2023 on meil aga olukord, kus Eesti Vabariigi presidendi institutsioon ja selle usaldusv\u00e4\u00e4rsus on t\u00f5sise, kuid veel t\u00e4iesti selgusetu ning t\u00f5endamata r\u00fcnnaku all.\nKuidas saavad v\u00e4lismaa meedias k\u00f5lada pealkirjad, mis seostavad Kadriorgu sisuliselt v\u00e4ljapressimisega? Mis mulje j\u00e4tab see mitte lihtsalt Eesti poliitikast, aga ka Eesti riigist meie v\u00e4lispartneritele, investoritele\u2026?\nKas oleks tulnud vaikida? S\u00fc\u00fcdistus on piisavalt t\u00f5sine, et seda uurida ja lahtim\u00f5testada. K\u00fcll aga on enam kui kummaline, et 9. juuni vestlus rahanduministeeriumi kantsleri Merike Saksa ja presidendi sisepoliitika n\u00f5uniku Toomas Sildamiga tuleb avalikuks p\u00e4rast presidendi k\u00fcllaltki kriitilist intervjuud valitsuse poliitika osas. Sisuliselt justkui muuseas s\u00f5nas\u00f5jas reformierakondlasest rahandusministriga selle \u00fcle, kuiv\u00f5rd arusaadav ja p\u00f5hjendatud on ikkagi kavandatav automaks.\nEesti Vabariigi presidendi institutsioon ja selle usaldusv\u00e4\u00e4rsus on t\u00f5sise, kuid veel t\u00e4iesti selgusetu ning t\u00f5endamata r\u00fcnnaku all.\nKui juhtunut oleks piisavalt t\u00f5siseks peetud, oleks sellist k\u00e4itumist, nagu Sildamile hetkel ette heidetakse, uuritud juba varasemalt. Olukord oleks saanud lahenduse \u00fchel v\u00f5i teisel moel eeldatavasti siiski enne augustit, kuhu oleme praeguseks j\u00f5udnud.\nRahandusminister Mart V\u00f5rklaev pidanuks olema president Alar Karise ukse taga kohe p\u00e4rast jutuajamist oma kantsleriga. See oli m\u00e4ng, et oli keegi Kadriorust, kelle nime algul justkui \u00f6elda ei tahetud. Siis l\u00e4ks aja jooksul kartul nii kuumaks, et m\u00f5juv\u00f5imuga kauplejale saadi j\u00e4lile, mis on j\u00e4tnud veidra mulje. K\u00e4iks justkui m\u00e4ng.\nSelle m\u00e4ngu kaotajaks on selgelt Eesti. S\u00f5na-s\u00f5na vastu olukorras on raske n\u00e4ha, kes j\u00e4\u00e4b peale. Juhul, kui t\u00e4na teadaolevale midagi uut ei lisandu.\nK\u00fcll aga on presidendi kantselei saanud vastu n\u00e4ppe ja fookus on automaksult ning muult liikunud sinna, kuhu see oleks v\u00f5inud liikuda alles siis, kui oleks veidigi tehtud eelt\u00f6\u00f6d ja v\u00f5etud teineteist kas v\u00f5i telefoni otsa. Meedia vahendusel sellist t\u00fcli pidada \u2013 vot see on t\u00f5sine hoop Eesti mainele!"}
{"text":"Holm: p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvet v\u00f5iks hallata riigikoguRiigikontrol\u00f6r Janar Holm \u00fctles teisip\u00e4eval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil hiljutise presidendi kantselei rahastuse k\u00fcsimuse valguses, et p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarve v\u00f5iks v\u00f5imalike huvide konfliktide v\u00e4ltimiseks t\u00e4itevv\u00f5imu haldusalast \u00fcle viia riigikogu p\u00e4devusse.\u00a0\nRiigikontrol\u00f6r Janar Holm\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kirjutas Postimees, et mais p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele j\u00e4rgnesid vestlused ja telefonik\u00f5ned, kus hakati v\u00e4idetavalt kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist. Kas ja mis toimus oli ka teisip\u00e4evase erikomisjoni istungi teemaks.\u00a0\nRiigikontrol\u00f6r \u00fctles, et tema vaates t\u00f5statab praegune juhtum taas ka varasemalt kerkinud k\u00fcsimuse, kas s\u00f5ltumatute p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastus saab olla s\u00f5ltuv t\u00e4itevv\u00f5imust. \"Ma arvan, et see ei ole \u00f5ige. Seda jagavad ja on jaganud ka teiste p\u00f5hiseaduslike institutsioonide juhid,\" toonitas Holm. \"Me oleme riigikohtu esimehe, \u00f5iguskantsleri, direktoritega riigikogu kantsleist ja presidendi kantseleist koos istunud ja oleme v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ettepanekuid ja meie hinnangul tuleks see sellisel viisil lahendada \u00e4ra,\" lisas ta.\u00a0\n\"Ma toon lihtsalt ka n\u00e4iteks riigikontrolli n\u00e4ite. Riigikontoll teostab kontrolli, j\u00e4relevalvet rahandusministeeriumi \u00fcle, aga seadusesse on kirjutatud n\u00f5ue, et me peame iga aasta ka raha k\u00fcsima minema. Kui kontrollija kontrollitavalt peab raha k\u00fcsima igal aastal, siis tavaolukorras v\u00f5iks seda nimetada korruptiivseks olukorraks. Eestis on see sellisel viisil seadusesse sisse kirjutatud,\" nentis Holm.\u00a0\nRiigikontrol\u00f6ri vaates tuleks seega anda nende institutsioonide eelarvete \u00fcle otsustus\u00f5igus riigikogule. \"See ei lahenda n\u00fc\u00fcd konkreetset vaidlust, aga see v\u00f5iks olla selline pikaajaline vaade, kuidas selliseid olukordi lahendada,\" lisas ta."}
{"text":"(: ) kivisildniku luulukontroll: seltsimees Sildam suvatses naljatadaMiks seltsimees Sildam suvatses naljatada ja miks n\u00e4itleja DiCaprio vaatab ainult kuni 25-aastaseid naisi? Tavaliselt on p\u00f5hjuseks kliima ja putinistid, mis ka ei juhtuks. Kas kliima on vahepeal kuskile \u00e4ra kadunud? Ehk on pikk kovid? Tavaliselt on pikk kovid.\nLuulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika \u017eanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides v\u00e4lja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundm\u00f5tteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis s\u00f5na v\u00f5tvaid isikuid p\u00fc\u00fcdlema t\u00f5e poole. Luulud ei ole t\u00f5de.\nLuul on Wikipeedia definitsiooni j\u00e4rgi \u201ehaiguslik (v\u00e4\u00e4r), veendumuslik ja kriitikale allumatu\u00a0m\u00f5tlemish\u00e4ire.\" Meditsiinilise luulu omadused on j\u00e4rgmised:\nHaiguslik (v\u00e4\u00e4r) \u2013 ilmselgelt t\u00f5ele mittevastav. N\u00e4iteks haige r\u00e4\u00e4gib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate j\u00f5uk.\u00a0Veendumuslik \u2013 haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma m\u00f5tteid kui t\u00f5eseid\u00a0fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.Kriitikale allumatu \u2013 ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.\nLuulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus p\u00f6\u00f6rduda perearsti v\u00f5i apteekri poole.\u00a0\nA. Stalinistlikus stiilis sadistlik huumor ehk kgbist Sildam suvates naljatada\nV\u00f5\u00f5rv\u00f5imu v\u00e4givalla v\u00f5ikad s\u00fcmbolid p\u00fcsivad visalt meie avalikus ruumis ja aukohal, ajupestud k\u00fc\u00fcditaja Smuuli bareljeef kirjanike maja seinal ja sm Sildam \u2013 monument lihas ja veres \u2013 presidendi kantselei k\u00f5rges ametis. Sildam oli KGB agent, seda kinnitavad nii Klandorf kui ka teised.\nOleme j\u00f5udnud v\u00e4ga huvitava, kroonilise ja skisofreenilise haigusjuhtumi juurde. Sildam vabariigi presidendi teenistuses ja mitte esimest korda, see on iseendast hullumeelne ja eneseh\u00e4vituslik olukord. Mida peavad arvama ausad ja moraalsed kodanikud presidendit ja riigist, kes t\u00f6\u00f6tavad koos inimvaenuliku ja kuritegeliku re\u017eiimi nuhiga?\nMeil kiusatakse taga muusikud ja tennisiste, kes Venemaaga ja venelastega oma erialaseid asju ajavad, kui ei tee poliitilisi avaldusi ega toeta massim\u00f5rvu. Keelatakse \u00e4ra Iisraeli kodaniku Soosteri n\u00e4itus, sest ta on Venemaa eestlase poeg. Ja samal ajal pesitseb presidendi kantseleis agent Sildam.\nVastik ja m\u00f5istusevastane olukord on l\u00e4inud aga veel v\u00f5ikamaks, lahti on rullunud k\u00e4rarikas skandaal, kus valitsus s\u00fc\u00fcdistab presidenti v\u00e4ljapressimises, a la anna raha, siis kuulutan seaduse v\u00e4lja. Presidendi kantselei ajab aga k\u00f5ik Sildami kaela ja kinnitab, et seltsimees tegi nalja.\nFakt on aga see, et president on k\u00fcll vastikud seadused v\u00e4lja kuulutanud, aga raha pole talle antud, ei talle endale ega ka tema kantseleile. Seega seisab s\u00fc\u00fcdistus mu meelest enam kui n\u00f5rgal jalal. Usuksin V\u00f5rklaeva, kui m\u00f5ni seadus oleks j\u00e4\u00e4nud v\u00e4lja kuulutamata. Pigem on tegu karistusega automaksu kallal vingumise p\u00e4rast. President aga ajab ka vahel selget juttu. \u00dctle veel korra midagi m\u00f5istlikku ja kiidan.\nK\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem on variant, et president \u00e4hvardab v\u00e4ljuda s\u00fcvariigi kontrolli alt, hakkab ootamatult mingit rahvameelsest juttu ajama ja selle eest virutatakse talle n\u00f5rka kohta \u2013 see koht on m\u00f5istagi kagebiit Sildam. Keegi ei saa sind aga vana nuhi p\u00e4rast alandada, kui sa ise endale seda nuhtlust kaela ei v\u00f5ta.\nOleks ma president, ma pressiks ka raha v\u00e4lja ja mitte v\u00e4he, on selline traditsioon, kuskilt salapaberitest tuli kunagi v\u00e4lja, et Ilves kurtis Ameerika saatkonnas v\u00e4ikest palka ja rasket elu. Oh h\u00e4da, ei kannata v\u00e4lja, viletsus on \u00fcle m\u00f5istuse. Omadelt k\u00fcsida on ikka kuidagi viisakam, eriti kui ise ei k\u00fcsi ja alluvad teevad veel nn nalja ka. V\u00e4hemasti on l\u00f5bus.\nJuba Stalin ise oli sadistliku huumori maailmameister, n\u00e4iteid tuuakase virnade viisi, k\u00fcllap on ka Sildam luurekoolitusel \u00f5petatud suure juhi stiilis kildu rebima. V\u00f5i oli suurest juhist vaimustuses ja \u00f5ppis ise naljakunsti k\u00e4tte. Kes teab. Pigem on siiski tegu h\u00e4davale ja vassimisega, pole see Sildam mingi tuntud koomik.\nTore skandaal, raviv. Oma jao saab kasutu president, t\u00e4iega saab vana nuhk ja eks oma alatu n\u00e4o paljastab ka ministrite s\u00fcvariiklaste bande, kes oma vastased halastamatult, otsitud ettek\u00e4\u00e4nel, karistab, kui nad peajoonest sammu paremale, see t\u00e4hendab rahva poole astuvad. Ootame huviga arenguid ja j\u00e4lgime teiste agentide tegemisi, nalja saab.\nSoojendage madusid rinnal, ussim\u00fcrk on tasuta. Rahvameditsiin on ikka parem kui sunds\u00fcstimine. Ehk aitab ka vaimun\u00f5truse vastu, abi on v\u00e4ga vaja.\nB. USA meedia t\u00f5i kliima\u00e4revush\u00e4ire all kannatavatele inimestele appi kliimaps\u00fchholoogia terapeudi\n\"Vanglaplaneet\" toob lugejateni huvitava ja v\u00e4ga tervendava arengu liitlase ps\u00fchhiaatriamaastikult. Osundan: \"Eelmisel n\u00e4dalal t\u00f5i PBS NewsHour \"kliima\u00e4revush\u00e4ire\" all kannatavatele inimestele appi terapeudi.\nSaatejuht John Yang tutvustas vaatajatele kliimaps\u00fchholoogia terapeut Leslie Davenporti, m\u00e4rkides: \"Sel suvel kogevad miljonid ameeriklased omal nahal kliimamuutuste m\u00f5ju. Kolmekohalised temperatuurid p\u00e4evade kaupa, rekordilised metsatulekahjud, mis saastavad \u00f5hku, ookeanide soojenemine jne\u2026\"\"\nYang on ilmselgelt eksiteel, ehkki kliima\u00e4revus on levinud ja paha haigus, ei ole selles midagi tegemist ei ilmastikuolude ega kliimaga. See vaimuhaigus on ilmselgelt inimtekkeline, kliimapaanika ja kliimah\u00fcsteeria meedias viivad n\u00f5rgema ajuehitusega ja lihtsameelemad isikud n\u00e4rvivapustuse \u00e4\u00e4rele.\nKui uudistekanalid ja vastutustundetud teadlased ei ajaks haiget pl\u00e4ra, siis ei l\u00e4heks ka poolullukesed p\u00e4ris segi omadega. Hea n\u00e4ide on luulude all kannatav lapsuke Thunberg, kes kuulutas ette maailma l\u00f5ppu, mis pidi juhtuma m\u00f6\u00f6dunud juuni 21. p\u00e4eval. Teadus oli, kliimamudel oli, kisa ja k\u00e4ra oli, aga inimkonda ei p\u00fchitud maa pealt. Oli vaimne tasakaalutus. Ravi ei olnud.\nKliimavaimuhaigust ei oleks, kui seda meelega ja vastutustundetult ei tekitataks. Aga teda tekitatakse ja juba oleme j\u00f5udnud \u00dcRO andmetel globaalse keemise epohhi. Kui see nii oleks, siis poleks supi keetmiseks vaja tuld pliidi alla teha, keeks kliima m\u00f5jul ise. No ei kee. Katsetage kui soovite \u2013 vesi potti, pott aknalauale, mingit keemist ei ole.\nKliimah\u00fcsteeriale ja paanikale keeratakse aina vinti peale, seega ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle, kui kogu seda hullumeelset keemist lihtsalt ignoreerida. Ei kee ja k\u00f5ik. See teadmine v\u00f5iks rahustada. Ja kui keeks, siis poleks \u00fcldse probleemi, me oleksime juba \u00e4ra keenud nagu kartulid. Ooken keeks, j\u00f5ed ja j\u00e4rved ja lahesopid keeksid. M\u00fc\u00fcdaks ainult h\u00f5\u00f5gveini.\nPs\u00fchhiaatri teenuseid vajavad eelk\u00f5ige teadlased, ajakirjanikud ja poliitikud, mitte niiv\u00f5rd nende ohvrid. Kui eksperth\u00fcsteerikud terveks ravida, tervenevad ka inimtekkeliselt hulluks aetud lihtkodanikud. Lolluse ja propaganda ignoreerimine on vaimse tervise vundament. Ei kuula, ei vaata, ei usu ja aju on korras ning tuju hea.\nInvakategooria: Miks Leonardo DiCaprio vaatab ainult kuni 25-aastaseid naisi?\nPostimees annab teada: \"N\u00e4itleja l\u00e4ks eelmisel aastal lahku oma kauaaegsest t\u00fcdruks\u00f5brast, modellist ja n\u00e4itlejannast Camila Morrone'ist vaid paar kuud p\u00e4rast naise 25-aastaseks saamist. Paar oli koos olnud alates 2018. aastast, mil Morrone oli 20-aastane, kuid juunis l\u00e4henedes oma 25. s\u00fcnnip\u00e4evale, hakkasid inimesed Internetis naljatlema, et peaegi nende suhe puruneb p\u00e4rast naise 25. aastaks saamist. Selgub, et neil oli ka \u00f5igus.\"\nVot on keeruline k\u00fcsimus, midagi ei saa aru, ajakirjandus ei suuda asja tuumani tungida. Tavaliselt on p\u00f5hjuseks kliima ja putinistid, mis ka ei juhtuks. Kas siis kliima on vahepeal kuskile \u00e4ra kadunud? Ehk on pikk kovid? Tavaliselt on pikk kovid.\nNo ei tea. \u00dcldse peaks iga endast lugupidav progressiivne h\u00e4rrasmees hoopis poisse vaatama. Kuidas saab selline rikas, kuulus ja tark inimene olla nii hirmus seksuaaltagurlane? See asi tuleks enne k\u00f5ike selgeks teha.\nMa julgen soovitada DiCaprio lockdowni. N\u00e4itlejaga on midagi kahtlast lahti, istud kodus ja k\u00fcll k\u00f5ik saab korda. Kodus istumine aitab ikka."}
{"text":"Ekvard Joakit: Kadriorg ja valitsus l\u00e4ksid t\u00fclli. J\u00e4lle. Ehk on see paratamatu?Liialt p\u00e4hkleid nosinud oravad p\u00e4\u00e4stsid m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus valla kuulujutud, justkui tegeleks president Alar Karise sisen\u00f5unik Toomas Sildam v\u00e4ljapressimisega: anna meile raha, siis kuulutame maksuseadused v\u00e4lja!\nMida Sildam p\u00e4riselt \u00fctles? Nii rahandusministeeriumi kantsler Katrin Saks kui rahandusminister Mart V\u00f5rklaev on \u00f6elnud, et \u00fches ja samas vestluses oli juttu maksuseaduse muudatustest ja faktist, et kantseleil on rahaga kitsas k\u00e4es.\nPigem v\u00f5ib siin n\u00e4ha Kadrioru ja rahandusministeeriumi halbade suhete kulminatsiooni kui t\u00f5sist pommimiskatset. Meenutame, et maksuseadused kuulutas president v\u00e4lja, kuid rahandusministeerium Kadriorgu rahapakke ei saatnud.\nLisaks tasub m\u00e4rkida, et presidendi v\u00f5im on seadustega piiritletud. Ta ei saa oma suva j\u00e4rgi seadusi v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4tta. Nii radikaalse otsuse v\u00f5ib teha vaid juhul, kui riigikogu p\u00fc\u00fcab vastu v\u00f5tta midagi p\u00f5hiseadusevastast. Sisen\u00f5unik Sildamil omakorda pole mingit pistmist kantselei eelarvega. Kui v\u00e4lja arvata fakt, et sealt makstakse talle iga kuu 3600 eurot palka.\nKentsakal kombel j\u00f5udsid Sildami vestlused leheveergudele m\u00f5ned p\u00e4evad p\u00e4rast seda, kui rahandusministeerium pidi hakkama selgitama, miks praeguses julgeolekuolukorras presidendile v\u00e4lisvisiitideks raha ei anta. Jutt v\u00f5imalikust huvide konfliktist sobis selleks h\u00e4sti.\nReformierakonna v\u00f5ime k\u00f5ike endale sobivalt meedias v\u00e4lja spinnida on suisa legendaarne. Sarnase oskusega saab ehk teistest parteidest uhkustada vaid EKRE, kuid nende manipulatsioonid piirduvad enamasti nurgataguste kanalitega, millel hoiavad pingsalt silma peal ainult EKRE toetajad.\nTaavi R\u00f5ivase valitsuse lagunemise j\u00e4rel hakkas v\u00e4lismeedia usinalt kirjutama Keskerakonna koost\u00f6\u00f6leppest Putini parteiga. Saateks oravate kommentaarid. T\u00e4iesti juhuslikult.\nSamas peaksid poliitikud m\u00f5tlema, mida nad suust v\u00e4lja ajavad. Ka ajaloost v\u00f5ib leida n\u00e4iteid, kus liiga uljalt suud pruukiv poliitik v\u00e4ljastab ninaalusest elundist vahtu, mille t\u00f5ttu tuleb hiljem andeks paluda.\nNii juhtus n\u00e4iteks Siim Kallasel, kes r\u00e4\u00e4kis intervjuus, kuidas tal soovitati valitsusse p\u00e4\u00e4semiseks kokku leppida Margus Linnam\u00e4e ja Parvel Pruunsillaga, et nad annaksid Isamaale k\u00e4su: tehke Reformierakonnaga koalitsioon. P\u00e4ev hiljem palus Kallas vabandust, sest l\u00e4ks spekulatsioonidega liiga hoogu.\nM\u00f5tlema ei peaks muidugi ainult poliitikud. Ka Toomas Sildam on kahtlemata piisavalt kogenud, et s\u00e4\u00e4raseid skandaale v\u00e4ltida ja edaspidi s\u00f5numid piisavalt selgelt edasi anda.\nKellele meeldb, kui talle pidevalt \u00f5petatakse, kuidas oma t\u00f6\u00f6d teha?\nEt president ja v\u00f5imupoliitikud \u00fcksteist ei armasta, pole midagi erakordset. Meenutame v\u00f5i Kersti Kaljulaidi ja EKREIKE valitsuse suhteid. Kaljulaid isegi ei p\u00fc\u00fcdnud varjata, kuiv\u00f5rd ta toonaste v\u00f5imurite poliitikat j\u00e4lestab. Vastaspool aga ei h\u00e4benenud omakorda igal v\u00f5imalusel presidendile verbaalselt vastu vahtimist s\u00f5ita.\nH\u00e4sti ei saanud poliitikutega l\u00e4bi ka Kaljulaidi ja Karise eelk\u00e4ijad. Presidendi ametikohta on konflikt poliitikutega lausa sisse kirjutatud. Tal pole sisuliselt v\u00f5imu ja ta tegeleb v\u00f5imulolijatele moraali lugemisega. Kellele meeldb, kui talle pidevalt \u00f5petatakse, kuidas oma t\u00f6\u00f6d teha?\nIroonilisel kombel tuleb presidendil aga tagasivalimiseks poliitikutega h\u00e4sti l\u00e4bi saada. Lennart Meri seda ei suutnud, aga teda p\u00e4\u00e4stis tema roll \u00fchiskonnas. Poliitikutel olnuks \u00e4\u00e4retult raske valijatele n\u00e4kku vaadata ja \u00f6elda, et populaarne president saadeti kukele, sest ta oli v\u00f5imuritele ebameeldiv.\nToomas Hendrik Ilves hoidis end esimesel ametiajal tagasi ja tegeles v\u00e4lispoliitikaga. Kodumaal hakkas ta piike ristama alles teisel viisaastal, kui presidendivalimistele enam m\u00f5tlema ei pidanud. Arnold R\u00fc\u00fctel ja Kersti Kaljulaid piirdusidki \u00fche ametiajaga.\nMilliseks kujuneb Karise saatus? Seda n\u00e4itab aeg."}
{"text":"Kantsler vestlusest presidendi n\u00f5unikuga: tahan uskuda, et see oli r\u00e4\u00e4gitud rumalusest, mitte v\u00e4ljapressimise eesm\u00e4rgilRahandusministeeriumi kantsler Merike Saks \u00fctleb, et presidendi n\u00f5unik Toomas Sildam sidus eravestluses seaduste v\u00e4ljakuulutamise presidendi kantselei rahamurega. Sildam eitab seda aga resoluutselt.\nPresidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam suhtles rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksaga 9. juunil kaitsepolitseiameti peadirektori lahkumisvastuv\u00f5tul kaitsepolitseis.\n\u201eMillest rahandusministeeriumi kantsleriga r\u00e4\u00e4gitakse? Muidugi rahast, ka presidendi kantselei eelarve murest. Aga jutuks oli samuti toonane sisepoliitiline seis parlamendis,\u201c meenutab Sildam.\nSaks r\u00e4\u00e4gib, et vastas toona Sildamile, et valitsuse reservist ei pruugi presidendi kantselei lisaraha saada. Reserv on m\u00f5eldud ootamatute kulude katteks, aga kantselei soovis raha tegevuskuludeks.\n\u201eMa ei suuda enam t\u00e4pselt tsiteerida, aga kuidagi me sinna eeln\u00f5ude paketi juurde j\u00f5udsime ja tekis seos, et kui presidendi kantseleil oleks rohkem rahalisi v\u00f5imalusi, v\u00f5iks ka eeln\u00f5ude paketi menetlemine kiiremini toimuda. See ei t\u00e4hendanud, et oleks seostatud, et v\u00e4ljakuulutamiseks oleks raha vaja. See oli piltlikult \u00f6eldud,\u201c \u00fctleb Saks.\nSaks lisab, et sel momendil hakkas tal piinlik: \u201e\u00dctlesin ka, et Toomas, see l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd \u00fcle piiri. M\u00e4letan seda, sest mainisin ka seda, et presidendil on ikkagi p\u00f5hiseaduslikud piirid, millal saab j\u00e4tta seaduse v\u00e4lja kuulutamata. Et neid kahte asja, millest r\u00e4\u00e4gime, sellisel viisil siduda ei saa. Sellega meie vestlus l\u00f5ppes. Ebameeldiv oli. Minu jaoks see vestlus naljakas ei olnud ja mind t\u00f5siselt h\u00e4iris selline suhtumine.\u201c\nSildam eitab aga igasugust seose tekitamist rahaprobleemi ja seaduseeln\u00f5ude vahel: \u201eKindlasti ma ei pakkunud mingit tehingut, kus oleks kokku seotud presidendi kantselei eelarve ja seaduste v\u00e4lja kuulutamine.\u201c\nSildam lisab, et ei tajunud kohapeal, et hoogne jutuajamine tundus Saksale ebamugav v\u00f5i kohatu nagu ta praegu tunnistab. \u201eEks pean edaspidi poliitikute ja ametnikega suheldes hoogu v\u00e4hemaks v\u00f5tma,\u201c nendib ta.\nSaks ei m\u00e4leta enam t\u00e4pselt, millal ta Sildamiga vestlusest r\u00e4\u00e4kis rahandusminister Mart V\u00f5rklaevaga, kuid viimane oli \u00f6elnud, et ka temal on selline vestlus olnud. \u201eT\u00f5desime m\u00f5lemad, et tegemist on v\u00e4ga h\u00e4iriva olukorraga ja raha eraldamine sellises olukorras n\u00e4eks v\u00e4ga kummaline v\u00e4lja. Tekiks seos, et oleme endale siis \u00e4kki seaduse ostnud,\u201c \u00fctleb Saks.\nSaksa jaoks sellega lugu l\u00f5ppes. Kuni l\u00e4inud reedel teema meediasse j\u00f5udis. Nii m\u00f5nigi poliitikavaatleja on osutanud, et skandaali puhkemise tagant paistavad Reformierakonna k\u00f5rvad. K\u00f5igest p\u00e4ev varem, l\u00e4inud neljap\u00e4eval kritiseeris president Alar Karis valitsuse kehtestatavat automaksu. N\u00fc\u00fcd ei r\u00e4\u00e4gi enam keegi automaksust, kogu t\u00e4helepanu on presidendi kantseleil.\nArtikli ilmumise ajastuse \u00fcle Saks ei spekuleeri ja kinnitab, et tema seda kuidagi ei initsieerinud. \u201eMul puudub ka igasugune motivatsioon seda teha. Miks peaksin tahtma riigiametnikuna presidendiga t\u00fcli norida?\u201c k\u00fcsib ta.\nKuigi vestlus Sildamiga \u00fcletas Saksa jaoks teatud piire, ei p\u00f6\u00f6rdunud ta sellega ametiv\u00f5imude poole. \u201eMa isegi ei tulnud selle peale. See lugu oli t\u00f5esti lihtsalt niiv\u00f5rd piinlik. Lootsime, et see laheneb vaikselt \u00e4ra. Tahan uskuda, et see oli r\u00e4\u00e4gitud rumalusest, mitte v\u00e4ljapressimise eesm\u00e4rgil,\u201c s\u00f5nab Saks.\nPresidendi institutsiooni rahastamise ja seaduste v\u00e4ljakuulutamise vaheliste seoste k\u00fcsimust arutas teisip\u00e4eval ka riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon.\nPostimees kirjutas reedel, kuidas valitsuselt lisaraha k\u00fcsinud \u2013 ja eitava vastuse saanud \u2013 presidendi kantselei sidus v\u00e4idetavalt vestlustes ja telefonik\u00f5nedes rahataotluse samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etavate seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamisega. Esmasp\u00e4eval sai avalikuks, et k\u00fcsitavaid vestlusi pidas presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam."}
{"text":"Aarne Seppel: kas Eesti riiki saab usaldada?Postimehe toimetaja Aarne Seppel tutvustab kahte morni n\u00e4idet, kuidas riik andis s\u00f5na ja poliitikud selle tagasi v\u00f5tsid.K\u00fcsimus Eesti riigi usaldamise kohta k\u00f5lab lolli ja retoorilisena. Sama h\u00e4sti v\u00f5iks k\u00fcsida, kas m\u00e4ndi v\u00f5i p\u00e4ikest v\u00f5i m\u00e4ge v\u00f5i merd saab usaldada. Parimgi riigiteadlane v\u00f5ib detailselt r\u00e4\u00e4kida m\u00f5ningatest aspektidest, aga mitte kogu riigist. Ligi nelik\u00fcmmend protsenti k\u00f5igist Eesti elanikest saavad \u00fctelda, et Eesti riik on kogu nende eluaja olemas olnud, nad ei teagi muud maailma. Ja napilt alla kuue protsendi on neid, kes veel peaksid m\u00e4letamata Eesti esimest iseseisvusperioodi.\n\nUsaldusv\u00e4\u00e4rsuse skoor\n\nUuema aja Eesti kohta ei saa \u00fctelda, et ta on olnud otseselt m\u00f5ne poliitiku v\u00f5i erakonna n\u00e4gu. Alati on olnud v\u00f5imuliidud, alati on tehtud kompromisse. Hea n\u00e4ide on Reformierakond, mis t\u00f5rjuti v\u00f5imult, sest on liiga kaua v\u00f5imul olnud.\nVeel neli-viis aastat tagasi oli poliitiline tabu samastada riik ametisoleva valitsusega.\nKas teate, mis erakond on olnud v\u00f5imu juures pea sama kaua kui Reformierakond? Ja ometi ei heida Isamaale seda keegi ette.\nEesti riik ei ole \u00fchegi poliitiku n\u00e4gu ja see ongi hea. Tallinnal on praegugi Edgar Savisaare n\u00e4gu, \u00fcritab praegune linnapea Mihhail K\u00f5lvart, mis ta \u00fcritab, aga ikka l\u00f6\u00f6b v\u00e4lja Savisaare aegne Tallinn. Pisut onupojapoliitikat, pisut korruptsiooni, \u00fcldiselt keskerakonnaroheline.\nRiigikantselei tellitud avaliku arvamuse seireuuringu kohaselt on \u00fcldiselt Eestis rohkem inimesi, kes usaldavad peamisi institutsioone kui neid, kes ei usalda. T\u00f5si, nii riigikogu kui ka valitsuse usaldusv\u00e4\u00e4rsus k\u00f5igub positiivse skoori \u00e4\u00e4re peal, m\u00f5ni kuu allpool, m\u00f5ni kuu k\u00f5rgemal. See on m\u00f5\u00f5detav usaldusv\u00e4\u00e4rsus, aga lisaks on ka tunnetuslik usaldus. Veel neli-viis aastat tagasi oli poliitiline tabu samastada riik ametisoleva valitsusega ja m\u00f5lemat liivakastiretoorikaga p\u00f5hjata.\nAjad muutuvad, toon paar n\u00e4idet.\n\nPensnsionireformiga trikitamine\n\nN\u00f5ks rohkem kui kaksk\u00fcmmend aastat tagasi tegi Isamaaliidu, Reformierakonna ja M\u00f5\u00f5dukate (praegused sotsiaaldemokraadid) pensionireformi. Kindlasti nad ei n\u00e4inud k\u00f5ike ette ja nii m\u00f5nigi kirja pandud punkt t\u00f6\u00f6tas pensionikogujate vastu ja oleks ju saanud nii m\u00f5ndagi nutikamalt teha. Aga reformi p\u00f5hiidee: inimesel on endal vastutus enda tuleviku pensioni osas, j\u00f5udis kohale. Esimese asjana tuleb ennast ise aidata, siis aitab ka riik.\nEi ole otseselt riigi s\u00fc\u00fc, et teenust pakkuvad suured pangad reklaamikampaaniatega seitse korda vinti \u00fcle keerasid. T\u00e4naseks paariastaatuses tollane suusasangar pensioni eest palmirannas kokteili limpsimas oli kujundina tugev, reaalsusega paraku kokkupuudet polnud. Suurem \u00e4mber oli teenustasudega puusse panemine ja seal on ka tulevikku vaadates palju parandamisruumi.\nInimesed siiski usaldasid riiki, kuidas muidu oleks vabatahtlikult teise sambaga liitunuid sadu tuhandeid. V\u00f5ibolla olen naiivne, kuid mulle (veel reipalt paark\u00fcmmend aastat pensionieani) tundub, et pensionis\u00fcsteem on nii pika vinnaga asi, kus antud s\u00f5na peaks pidama. Isegi kui selle annab valitsus, mille liikmetest enamik enam poliitikas ei tegutse.\nEi taha isegi laskuda Isamaa pensionis\u00fcsteemi vabaks laskmise sisusse, sealgi tehti ju kompromisse ja oleks saanud veelgi radikaalsemalt. Siiski oli see pretsedent, kus sadu tuhandeid inimesi ja nende tulevikku puudutav otsus tehti pelgalt \u00fche erakonna poliitilise j\u00f5u\u00f5la t\u00f5ttu. Teise samba vabatahtlikuks muutnud valitsuse teised partnerid ei h\u00f5isanud, aga v\u00f5imulepe kohustas. Riik andis s\u00f5na ja siis \u00fctles, et see ei olnudki tegelikult lubadus ega midagi.\n\nAnnan raha, v\u00f5tan tagasi\n\nTeine n\u00e4ide praegusemast ajast. Ja j\u00e4llegi seotud Isamaaga, aga mitte ainult. Suure surma ja hammaste kriginaga seadustas meie armas Eesti riik eelmisel aastal paljulapseliste perede toetuse. Mitte just nii heldelt kui seda opositsioonis olles n\u00f5uti, aga siiski silmapaistvalt k\u00fclluslikult.\nJ\u00e4llegi \u2013 mul puudub sisemine veendumus, kas see oli l\u00e4binisti hea v\u00f5i l\u00e4binisti paha. Kolmandad ja enamad lapsed ongi maru olulised, kuid nende toetamine ei v\u00e4\u00e4ra kuidagi seda \u00fcheksak\u00fcmnendate alguse lastev\u00e4hesuse tiival\u00f6\u00f6ki, mille lainetus j\u00f5udis sel aastal Eesti statistikasse. Ja j\u00f5uab veelgi.\nPoleks paha kui poliitikud m\u00f5tleksid valimists\u00fcklist kaugemale, neist enamike nimed ununevad paari aastaga.\nPraegune s\u00fcndide arvu kahanemine ei ole viimase k\u00fcmne, isegi kahek\u00fcmne aasta valitsuste kehva t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rg. V\u00f5ibolla saaks seda leevendada, aga mida vanemaks muutuvad esmas\u00fcnnitajad, seda keerulisem on varem iseenesest tulnud esimeste laste saamine ja veelgi keerulisem on j\u00f5uda teiste ja kolmandateni. Uuringud n\u00e4itavad, et esimeste laste \u00fcha hilisemas eas s\u00fcnnitamine on peamiselt tingitud sobiva partneri puudumisest. Kindlustunne m\u00e4ngib ka rolli, aga mitte esimesena.\nIgatahes andis Eesti riik seaduse n\u00e4ol lubaduse. Kalli, kuluka ja kindlasti mitte ideaalse, aga siiski lubaduse. Et siis napilt pool aastat hiljem \u00fctelda: \u00e4\u00e4h, ma tegelikult ei tahtnudki seda, muudame \u00e4ra. Lubatu v\u00f5tame tagasi. T\u00f5si, mitte p\u00e4ris eelmise aasta tasemele, aga siiski.\n\nPolariseerumine \u00fchiskonnas\n\nKindlasti leiab iseseisvuse taastanud Eesti riigi ajaloost hulgaliselt juhtumeid, kus juba kehtestatud seaduseid on muudetud, tagasi v\u00f5etud (meenub enne \u00fclemaailmset finantskriisi vastu v\u00f5etud \u00fclihelde t\u00f6\u00f6lepinguseadus, mis muudeti kriisi t\u00f5ttu juba enne j\u00f5ustumist \u00e4ra), kuid v\u00e4ga harva nii k\u00fc\u00fcniliselt. Ei kujuta ette, miks see nii tehti. Kas Kaja Kallase k\u00fc\u00fcned olid peaministritoolil samades aukudes, mis J\u00fcri Ratas oli ette uuristanud v\u00f5i otsustati juba ette poliittehnoloogia kasuks.\nEKRE toodud ja Isamaa \u00f5hutatud polariseerumine \u00fchiskonnas saab selliste k\u00e4ikudega ainult hoogu juurde.\nPoleks paha kui poliitikud m\u00f5tleksid valimists\u00fcklist kaugemale, neist enamike nimed ununevad paari aastaga, aga nende tehtud lolluste m\u00f5ju v\u00f5ib tunda olla ka aastak\u00fcmnete p\u00e4rast. \u00d5nneks on Eesti riigis v\u00e4ga palju, mida usaldada, leidkem see \u00fcles."}
{"text":"Andre Hanim\u00e4gi: Kadriorule makstakse k\u00e4tte Eesti maine arveltK\u00e4iks justkui m\u00e4ng, mille kaotajaks on selgelt Eesti. Kas m\u00e4letate, kuidas 2019. aasta aprillist kuni 2021. jaanuari l\u00f5puni oli Eesti maine Reformierakonnale eriti oluline, A ja O, millest pidid l\u00e4htuma k\u00f5ik k\u00f5iges? Aastal 2023 on meil aga olukord, kus Eesti Vabariigi presidendi institutsioon ja selle usaldusv\u00e4\u00e4rsus on t\u00f5sise, kuid veel t\u00e4iesti selgusetu ning t\u00f5endamata r\u00fcnnaku all.\nKuidas saavad v\u00e4lismaa meedias k\u00f5lada pealkirjad, mis seostavad Kadriorgu sisuliselt v\u00e4ljapressimisega? Mis mulje j\u00e4tab see mitte lihtsalt Eesti poliitikast, aga ka Eesti riigist meie v\u00e4lispartneritele, investoritele\u2026? Kas oleks tulnud vaikida?\nS\u00fc\u00fcdistus on piisavalt t\u00f5sine, et seda uurida ja lahtim\u00f5testada. K\u00fcll aga on enam kui kummaline, et 9. juuni vestlus rahanduministeeriumi kantsleri Merike Saksa ja presidendi sisepoliitika n\u00f5uniku Toomas Sildamiga tuleb avalikuks p\u00e4rast presidendi k\u00fcllaltki kriitilist intervjuud valitsuse poliitika osas. Sisuliselt justkui muuseas s\u00f5nas\u00f5jas reformierakondlasest rahandusministriga selle \u00fcle, kuiv\u00f5rd arusaadav ja p\u00f5hjendatud on ikkagi kavandatav automaks. Eesti Vabariigi presidendi institutsioon ja selle usaldusv\u00e4\u00e4rsus on t\u00f5sise, kuid veel t\u00e4iesti selgusetu ning t\u00f5endamata r\u00fcnnaku all.\nKui juhtunut oleks piisavalt t\u00f5siseks peetud, oleks sellist k\u00e4itumist, nagu Sildamile hetkel ette heidetakse, uuritud juba varasemalt. Olukord oleks saanud lahenduse \u00fchel v\u00f5i teisel moel eeldatavasti siiski enne augustit, kuhu oleme praeguseks j\u00f5udnud. Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev pidanuks olema president Alar Karise ukse taga kohe p\u00e4rast jutuajamist oma kantsleriga. See oli m\u00e4ng, et oli keegi Kadriorust, kelle nime algul justkui \u00f6elda ei tahetud. Siis l\u00e4ks aja jooksul kartul nii kuumaks, et m\u00f5juv\u00f5imuga kauplejale saadi j\u00e4lile, mis on j\u00e4tnud veidra mulje. K\u00e4iks justkui m\u00e4ng.\nSelle m\u00e4ngu kaotajaks on selgelt Eesti. S\u00f5na-s\u00f5na vastu olukorras on raske n\u00e4ha, kes j\u00e4\u00e4b peale. Juhul, kui t\u00e4na teadaolevale midagi uut ei lisandu. K\u00fcll aga on presidendi kantselei saanud vastu n\u00e4ppe ja fookus on automaksult ning muult liikunud sinna, kuhu see oleks v\u00f5inud liikuda alles siis, kui oleks veidigi tehtud eelt\u00f6\u00f6d ja v\u00f5etud teineteist kas v\u00f5i telefoni otsa. Meedia vahendusel sellist t\u00fcli pidada \u2013 vot see on t\u00f5sine hoop Eesti mainele!"}
{"text":"Holm: p\u00f5hiseaduslike asutuste eelarve \u00fcle peaks otsustama riigikogu   S\u00f5ltumatute p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarve \u00fcle peaks otsustama riigikogu, mitte valitsus, \u00fctles riigikontrol\u00f6r Janar Holm \"Aktuaalsele kaamerale\" antud intervjuus. Tema hinnangul on poliitikute seas praegu olemas valmisolek seda ka muuta.    Te osalesite t\u00e4na riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil. Kas see, mida me n\u00e4eme, on Toomas Sildami kehvasti v\u00e4lja kukkunud nali v\u00f5i m\u00f5jutamiskatse, et presidendi kantseleile raha saada?  Ei mina ega keegi riigikontrollist selle vestluse juures kapo peahoones ei olnud, nii et ma ei tahaks siin lisada muljeid v\u00f5i tundeid, mis tundub selles vaidluses peamisel kohal. Eks seda peavad asjaosalised ise selgitama, mis t\u00e4pselt toimus. Ja riigikogus t\u00f6\u00f6tab komisjon sellega ja ma loodan, et j\u00e4rgmisel korral, kui asjaosalised ise sinna tulevad, saavad nad seda selgitada.  Kui t\u00f5sise korruptsiooniriskina te p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahalist s\u00f5ltuvust t\u00e4itevv\u00f5imust tajute?  Ma arvan, et s\u00f5ltumatud p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid ei saa s\u00f5ltuda valitsusest. Ja see ei ole minu seisukoht. Me oleme sellel teemal palju kordi r\u00e4\u00e4kinud riigikohtu esimehe, \u00f5iguskantsleri, vabariigi presidendi kantselei juhi ja riigikogu kantselei juhiga, et see on meie hinnangul probleem. Ei ole v\u00f5imalik ette kujutada olukorda, kus on v\u00f5imalik s\u00f5ltumatult t\u00f6\u00f6tada, olles s\u00f5ltuvuses valitsuse otsustest. Seet\u00f5ttu on meil ka ettepanek \u2013 ja mida minu meelest see antud juhtum toetab \u2013 viia see otsustus\u00f5igus sinna, kuhu ta peaks kuuluma ehk riigikogu peaks olema see, kes p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarve \u00fcle otsustab.  Iroonilisel kombel kontrollite teie rahandusministeeriumi ja samal ajal peate oma kantselei toimimiseks rahandusministrilt raha saama.  Minu meelest see on suurep\u00e4rane n\u00e4ide sellest rollikonfliktist, kus t\u00f5epoolest riigikontroll igal aastal k\u00fcsib ja peab seletama oma rahavajadust rahandusministeeriumile samal ajal ise seda auditeerides. Ma arvan, et tavap\u00e4rases olukorras tundub see t\u00f5esti korruptiivsena, aga selline lahendus on meil seadusesse sisse kirjutatud.  Sellest on aastaid r\u00e4\u00e4gitud, aga miskip\u00e4rast oleme ikka samas seisus. Mille taha see j\u00e4\u00e4b? On meil vaja seaduseid muuta? Piisab lihtsalt poliitilisest tahtest, et p\u00e4riselt see asi \u00e4ra lahendada?  Mina usun, et valmidus selle \u00fcle otsustada on praegu olemas. Kui lugeda kas v\u00f5i rahandusministri enda partei (Reformierakonna) valimisprogrammi peat\u00fckki \"Kindlates k\u00e4tes demokraatia\", on see selgelt kirjas, et p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarvet peaks otsustama riigikogu, et v\u00e4ltida s\u00f5ltuvust valitsusest. See s\u00f5ltuvus on sinna sisse kirjutatud, seda n\u00e4hakse probleemina ja ma usun, et see tahtmine on olemas. T\u00e4na istungil kinnitas ka Eesti 200, et nad on valmis seda arutama ja ka sotsiaaldemokraadid on sellest r\u00e4\u00e4kinud, kui r\u00e4\u00e4kida koalitsioonist. Aga kindlasti on ka opositsioonis neid, kes leiavad, et see oleks m\u00f5istlik ja see otsustuskoht peaks olema riigikogus.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Aktuaalne kaamera\"   "}
{"text":"Kriisist p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastamiselMais p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandus\u00administri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele j\u00e4rgnesid vestlused ja telefoni\u00adk\u00f5ned, kus hakati v\u00e4idetavalt kokku siduma presidendi kantselei esitatud raha\u00adtaotlust ja samal ajal riigi\u00adkogus vastu\u00adv\u00f5etud seadus\u00adeel\u00adn\u00f5ude v\u00e4lja\u00adkuulutamist.Niimoodi kirjutas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Postimees, ja needsamad k\u00fcsimused olid eilse riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungi teemaks.\nJahilo \u00fctles p\u00e4rast komisjoni istungit Postimehele, et juba aasta esimestel kuudel oli selge, et hindade t\u00f5usu t\u00f5ttu ei ole presidendi kantseleil k\u00f5iki kavandatud \u00fcritusi ja v\u00e4lisreise v\u00f5imalik ette v\u00f5tta. \u00abSellest tulenevalt sai olla kaks lahendust: leida raha juurde v\u00f5i j\u00e4tta midagi tegemata,\u00bb nentis ta.\nProovides esimest varianti, kontakteerus ta otse rahandusministriga. \u00abMa ei k\u00fcsinud siis raha, vaid tema arvamust, kas on \u00fcldse p\u00f5hjust ametlikuks minna. Kui sain rahandusministrilt m\u00f5ne n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes vastuseks, et lisaraha saada ei ole v\u00f5imalik, hakkasime pead murdma, kuidas edasi hakkama saada,\u00bb meenutas Jahilo.\n\nPalju ei saa kokku hoida\n\nNad v\u00f5tsid kavad ette ning hakkasid k\u00e4rpima. \u00abV\u00e4lisvisiitidest kaalusime \u00e4ra j\u00e4tta neid, mis k\u00f5ige v\u00e4hem riivavad meie v\u00e4lispoliitilisi prioriteete,\u00bb t\u00f5i ta n\u00e4iteks. \u00dcritused, mis olid varem l\u00e4bi viidud suures mastaabis, kavandati tunduvalt tagasihoidlikemaks. \u00abAga niipea, kui on tegemist riigi v\u00e4lispoliitikaga seotud ettev\u00f5tmisega, ei saa suurt hinnaalandust teha, sest meil tuleb ikkagi k\u00e4ituda riigina,\u00bb nentis ta. Jahilo t\u00f5i v\u00e4lja, et vastavalt p\u00f5hiseadusele esindab president Eestit v\u00e4lissuhtluses, mist\u00f5ttu ei saa siin v\u00e4ga palju ka kokku hoida.\nPresidendi sisen\u00f5uniku ja rahandusministeeriumi kantsleri suhtlusest tekkinud skandaali nimetas Jahilo kommunikatsiooniprobleemiks.\n\u00abPresident k\u00e4is esimesel poolaastal k\u00fcmme korda v\u00e4lisriikides, kuid eelmise aasta esimesel poolaastal k\u00e4is kuusteist korda. President k\u00e4ib v\u00e4lisvisiitidel t\u00e4pselt niipalju, kui on tarvis,\u00bb r\u00f5hutas Jahilo, lisades, et sellist rahvusvahelise julgeoleku olukorda, kui on praegu, ei ole meil olnud mitte kunagi.\nPresidendi sisen\u00f5uniku ja rahandusministeeriumi kantsleri suhtlemisest tekkinud skandaali nimetas Jahilo kommunikatsiooniprobleemiks.\n\u00abPresidendi kantselei juht r\u00e4\u00e4gib eelarvek\u00fcsimustes l\u00e4bi rahandusministeeriumiga ja k\u00e4ib vajadusel valitsuse ees. Sisen\u00f5uniku \u00fclesanne on suhelda poliitikutega ja ministeeriumidega sisepoliitilistel teemadel,\u00bb t\u00f5i Jahilo v\u00e4lja. Tema s\u00f5nul ei ole sisen\u00f5unikul mitte mingisugust v\u00f5imalust sekkuda riigikogu vastuv\u00f5etud seaduste ja otsuste v\u00e4ljakuulutamisse, sest president saab l\u00e4htuda vaid oma \u00f5igustalituse ja \u00f5igusn\u00f5uniku ekspertiisidest ja soovitustest.\nJahilo on veendunud, et kui p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid (PI) on vastavalt p\u00f5hiseadusele \u00fcksteisest s\u00f5ltumatud, siis peaks see kindlasti peegelduma eelarvete koostamises.\nRiigikontrol\u00f6r Janar Holm \u00fctles eilsel riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil hiljutise presidendi kantselei rahastuse k\u00fcsimuse valguses, et PI-de eelarve v\u00f5iks v\u00f5imalike huvide konfliktide v\u00e4ltimiseks t\u00e4itevv\u00f5imu haldusalast \u00fcle viia riigikogu p\u00e4devusse.\nRiigikontrol\u00f6r \u00fctles, et tema vaates t\u00f5statab praegune juhtum taas ka varasemalt kerkinud k\u00fcsimuse, kas s\u00f5ltumatute p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastus saab olla s\u00f5ltuv t\u00e4itevv\u00f5imust. \u00abMa arvan, et see ei ole \u00f5ige. Seda jagavad ja on jaganud ka PI-de juhid,\u00bb toonitas Holm. \u00abMe oleme riigikohtu esimehe, \u00f5iguskantsleri, direktoritega riigikogu kantseleist ja presidendi kantseleist koos istunud, oleme v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ettepanekuid ja meie hinnangul tuleks see sellisel viisil \u00e4ra lahendada,\u00bb lisas ta.\nTa t\u00f5i n\u00e4iteks: \u00abRiigikontroll teostab kontrolli, j\u00e4relevalvet rahandusministeeriumi \u00fcle, aga seadusesse on kirjutatud n\u00f5ue, et me peame iga aasta ka raha k\u00fcsima minema. Kui kontrollija peab kontrollitavalt igal aastal raha k\u00fcsima, siis tavaolukorras v\u00f5iks seda nimetada korruptiivseks olukorraks. Eestis on see sellisel viisil seadusesse sisse kirjutatud.\u00bb\n\nOtsus riigikogule\n\nRiigikontrol\u00f6ri arvates tuleks seega otsustus\u00f5igus nende institutsioonide eelarvete \u00fcle anda riigikogule. \u00abSee ei lahenda n\u00fc\u00fcd konkreetset vaidlust, aga see v\u00f5iks olla selline pikaajaline vaade, kuidas selliseid olukordi lahendada,\u00bb lisas ta.\nKa P\u00f5hiseadusliku Assamblee liige Liia H\u00e4nni kinnitas Postimehele, et PI-de rahastamise korda tuleb n\u00fc\u00fcd kindlasti muuta. H\u00e4nni s\u00f5nul ei tegele riigikogu sellega praegu vajaliku p\u00f5hjalikkusega. \u00abKui n\u00fc\u00fcd eelarve menetlemise korda muudetakse nii, et riigikogu s\u00fcveneks konkreetsetesse teemadesse rohkem ja kui valitsus ei saaks liialt dikteerida eelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, siis see oleks v\u00e4ga hea. Sest senise korra j\u00e4tkudes on olemas oht p\u00f5hiseaduslikule v\u00f5imude tasakaalule,\u00bb nentis H\u00e4nni.\nPresidendi kantselei ei tegele vaid vastuv\u00f5ttude ja v\u00e4lissuhtluse korraldamisega, vaid ka haldusalas oleva Eesti Koost\u00f6\u00f6koguga.\nH\u00e4nni tuletas meelde, et presidendi kantselei ei tegele vaid vastuv\u00f5ttude ja v\u00e4lissuhtluse korraldamisega, vaid ka haldusalas oleva Eesti Koost\u00f6\u00f6koguga. \u00abSellel on suur roll kodaniku\u00fchiskonna toimimisel. Koost\u00f6\u00f6kogu haldab rahvaalgatus.ee platvormi, mis leiab j\u00e4rjest aktiivsemat kasutamist. Selle platvormi tegijad on v\u00e4ga mures, et ka neil ei ole piisavalt raha, et areneda,\u00bb s\u00f5nas ta. Tema s\u00f5nul oleks v\u00e4ga suur kahju meie e-riigile, kui ainuke platvorm, mis teenindab kodanikke, saaks kahjustatud seet\u00f5ttu, et presidendi kantselei eelarves ei ole selleks raha."}
{"text":"Nordica krahhi uskumatu lugu. Eksminister ei saanud aru, et lennukite ostmine t\u00e4hendab ettev\u00f5tte laienemistViimastel aastatel Nordicas toimunut asub uurima erikontroll. See on t\u00f5sine samm. Varem on erikontrolli tehtud n\u00e4iteks riigiettev\u00f5ttes, kus esitati arveid seap\u00f5leti kasutamise eest, kuigi p\u00e4riselt k\u00e4rsalisi ei p\u00f5letatud, ja korruptsioonikeerisesse sattunud Tallinna Sadamas.\nNordica hakkas kiiva kiskuma toonase majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa viimastel ametikuudel. Just siis tehti otsus, mis ettev\u00f5tte s\u00fcgavale kahjumisse viis. Tema pole aga s\u00fc\u00fcdi.\nKentsakal kombel minister lihtsalt ei saanud aru, et lisalennukite hankimine t\u00e4hendab lennufirma kasvamist. \u201eR\u00e4\u00e4kisime m\u00f5nest suuremast lennukist. Seal ei olnud juttu, et mingi \u00e4kiline allhangete laienemine t\u00f6\u00f6sse peaks minema,\u201c meenutab Aas.\nLihtne oleks \u00f6elda: minister oli turakas. Tema on s\u00fc\u00fcdi. Tegelikult ei tohiks aga Aasale kurja pilguga otsa vaadata. Toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister vastutas ka n\u00e4iteks Elroni, Operaili ning Eleringi eest.\nIga terve m\u00f5istusega inimene saab aru, et \u00fchelt ja samalt poliitikult ei saa eeldada korraga raudtee-, transiidi-, lennundus- ja elektriv\u00f5rguekspertiisi. Oleks tore, kui ta seda k\u00f5ike m\u00f5istaks, aga selliseid poliitikuid v\u00f5ib Eestis parimal juhul \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel kokku lugeda. Halvemal juhul pole neid olemaski.\nAas esitas \u2013 sarnaselt k\u00f5ikide teiste ministritega, kes viimastel aastatel Nordica eest vastutanud \u2013 omaniku esindajana soovid v\u00e4ga selgelt. Neid oli kaks. Lennufirma peab kasvama konservatiivselt ja saama hakkama enda rahaga. Ei mingit lisas\u00fcsti valitsuselt.\nEt suurte lennukite ostmine on hea m\u00f5te, \u00fctles Taavi Aasale toonane majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, praegune kliimaministeeriumi lennundusosakonna juht Taivo Linnam\u00e4gi. Just tema istus t\u00e4navu juuni alguseni ministeeriumi esindajana Nordica n\u00f5ukogus.\nTegu on omamoodi paradoksiga. Poliitikud ei roni juba aastaid riigiettev\u00f5tete n\u00f5ukogudesse, sest sellele vaadatakse viltu. Kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, saadetakse riigifirma k\u00e4ek\u00e4iku j\u00e4lgima m\u00f5ni tippametnik. Poliitiku otsused on avalikkuse kullipilgu all. Kui paned pange, kaotad h\u00e4\u00e4li ega p\u00e4\u00e4se enam v\u00f5imule. Ametniku t\u00f6\u00f6elu aga rahva arvamusest liialt ei s\u00f5ltu. Korruptsiooniriski v\u00e4henemisega (hea!) koos hajub ka vastutus (halb!).\nLinnam\u00e4gi nendib Ekspressile, et otsust ei tehtud puusalt tulistades. N\u00f5ukogu oli uute suuremate lennukite hankimise puhul esiti \u00fcsna skeptiline: \u201eMulle tundus, et see (skepsis \u2013 EE) tuli juhatusele \u00fcllatusena.\u201c\nNordica juht Jan Palmer suutis aga n\u00f5ukogu \u00e4ra veenda. Linnam\u00e4gi meenutab, et neile toodud plaanid olid \u00e4\u00e4retult detailsed. Finants\u00fclevaade oli korralik. Isegi esimene partner \u2013 Tez Tour \u2013 leiti kiiresti.\nNordica n\u00f5ukogu esimehe David O\u2019Brocki s\u00f5nul p\u00fc\u00fcti uue \u00e4risuunaga v\u00e4hendada ka riski, kus suur osa Nordica sissetulekust s\u00f5ltuks vaid \u00fchest kliendist \u2013 SASist.\n\u201eSaan \u00f6elda, et riskid olid l\u00e4bi m\u00f5eldud. Ei lennatud ummisjalu peale,\u201c \u00fctleb Linnam\u00e4gi. Kuid miks minister asjast \u00f5igesti aru ei saanud, Linnam\u00e4gi ei m\u00f5ista. Samas \u2013 \u00fckski minister ei sekkunud Nordica \u00e4riotsustesse.\nOmaniku esindajana v\u00f5inuks ministrid seda teha, aga pigem oli n\u00f5ukogu suhtlus nendega \u00fchepoolne. Minister lihtsalt v\u00f5ttis info teadmiseks ja k\u00e4ske ei jaganud. Vahel esitasid ministrid k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks juhul, kui pidid valitsuses midagi selgitama.\nEsialgu sujus k\u00f5ik v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti, leiab Linnam\u00e4gi: \u201eKui vaadata eelmise majandusaasta tulemust, siis peale ei makstud.\u201c\nSeet\u00f5ttu hindab endine Nordica n\u00f5ukogu liige, et omaniku ootus \u2013 kasvada konservatiivselt \u2013 sai igati edukalt t\u00e4idetud. T\u00f5si, Linnam\u00e4gi n\u00e4eb ka ise \u00fcht murekohta: \u201eKonservatiivsus on muidugi hinnanguline. Kas uude \u00e4risuunda sisenemine on konservatiivne \u00e4rimudel v\u00f5i mitte? Samas oligi see m\u00f5eldud vaid positiivse rahavoo olemasolul.\u201c\nA320 lennukite ostmine kiskus aga l\u00f5puks kogu ettev\u00f5tte kiiva. Nordica tahtis saada v\u00e4hemalt k\u00fcmmet suurt lennukit. Poolteise aastaga on seni suudetud liisida kolm!\nLennundus on mahu\u00e4ri. \u00dcksik lennuk toodab peaaegu alati kahjumit. Piloote ei saa \u00fcht t\u00fc\u00fcpi lennukist teise \u00fcmber t\u00f5sta. See vajab koolitust. V\u00f5i uusi piloote. Varuosad on igal lennukit\u00fc\u00fcbil erinevad. Mida rohkem neid osta, seda odavamaks need muutuvad. \u00dche lennuki hooldamine on \u00e4\u00e4retult kallis.\nKa juuli l\u00f5pus ametist lahkunud Palmer m\u00e4rkis 2013. aastal Postimehele \u2013 toona Estonian Airi juhina \u2013, et lennuettev\u00f5te ei tohiks lennata eri lennukitega, sest see pole lihtsalt tulus.\nN\u00fc\u00fcd selgitab aga Palmer \u00d5htulehele, et Estonian Airil oli oluliselt v\u00e4hem tiivulisi kui Nordical. Samas tunnistab, et ka praegu peaks Nordical olema v\u00e4hemalt k\u00fcmme A320 lennukit. Palmer usub, et see probleem laheneb: \u201eSee on kriitilise massi k\u00fcsimus. Olen t\u00e4iesti veendunud, et kahe-kolme aasta p\u00e4rast on Nordical \u00fcle k\u00fcmne A320 lennuki.\u201c\nEuroopas puhkes koroona j\u00e4rel lennundusbuum. Inimesed tahtsid taas reisida. Varjusurmas olnud sektor \u00e4rkas ellu. V\u00e4ga kiiresti. Majanduseksperdid \u00fctlevad, et kiire majanduskasv pole hea, sest l\u00f6\u00f6b turul tasakaalu uppi. Sama kehtib ka kitsamas valdkonnas.\n\u201eLennundussektoris napib piloote, stjuardesse, insenere, tehnikuid ja paljusid teisi t\u00f6\u00f6tajaid. See tekitab meeletud probleemid. Liisingufirmadelt lennukite saamine v\u00f5tab kauem aega ja kui midagi katki l\u00e4heb, tulevad varuosad kauem,\u201c t\u00f5deb Palmer.\nLennundussektoris napib piloote, stjuardesse, insenere, tehnikuid ja paljusid teisi t\u00f6\u00f6tajaid. See tekitab meeletud probleemid.\nNordica pole oma muredes \u00fcksi. Lennukeid lihtsalt pole nii palju, kui neid vaja l\u00e4heks. L\u00e4tlaste Air Baltic tellis juba aastaid tagasi k\u00fcmneid uusi A220 \u00f5hus\u00f5idukeid. Nende saabumine v\u00f5tab aga aega. Lisaks ilmnesid uuel mudelil kasvuraskused. M\u00f5nel tiivulisel ei toiminud mootor nii, nagu peaks. Mootorite asendamine v\u00f5tab aga samade tarneraskuste t\u00f5ttu peaaegu aasta.\nSeet\u00f5ttu v\u00f5ivad l\u00f5unanaabrite lennufirmaga reisijad t\u00e4navugi suvel sattuda hoopis m\u00f5ne allhankija lennule, kellelt Air Baltic viimases h\u00e4das teenust sisse ostab. Viimases h\u00e4das on k\u00e4iku l\u00e4inud suisa rumeenlaste Carpatairi \u00fcle 30 aasta vana Fokker 100. Lennuk, mille opereerimiskulud on moodsamate lennukitega v\u00f5rreldes kosmilised.\nT\u00e4navu kevadel tuli erasektorist transpordi asekantsleriks Sander Salmu. Esimestel t\u00f6\u00f6n\u00e4dalatel kohtus ta usinalt oma valdkonnas tegutsevate riigiettev\u00f5tete juhtidega. M\u00f5istagi ka Nordica juhi Jan Palmeriga.\n\u201eTema \u00fctles, et eelmine aasta l\u00f5petati kasumis ning sel aastal tegeletakse uute projektidega ja k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt,\u201c \u00fctleb Salmu. Saabuvast krahhist ei saanud v\u00e4rske riigiametnik \u00fchtegi m\u00e4rki.\nMiks?\nSalmu t\u00f5deb, et talle antud \u00fclevaade polnud v\u00e4ga detailne. Samas olla see m\u00f5istetav: \u201eEga asekantsleri amet ei t\u00e4henda seda, et mulle v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida \u00e4risaladusi ja ma k\u00f5ikidele andmetele piiramatult ligi p\u00e4\u00e4seksin.\u201c\nKoost\u00f6\u00f6 Palmeriga v\u00f5tab kukalt kratsima ka Aasa. Pika ohke j\u00e4rel otsustab keskerakondlane siiski diplomaatiliseks j\u00e4\u00e4da: \u201eMa ei \u00fctleks, et meil mingeid probleeme oli.\u201c\n\u00d5ige pea avanes Salmul aga v\u00f5imalus riigi lennundus\u00e4risse j\u00f5ulisemalt sisse vaadata. 1. juunil sai ta Linnam\u00e4e asemel Nordica n\u00f5ukogu liikmeks. Asekantsler viitab, et \u00fchtegi vanden\u00f5ud siit otsida ei tasu. Nordica n\u00f5ukogu liikme ametiaeg kestab kolm aastat ja Linnam\u00e4el sai see juba teist korda t\u00e4is. Riigiettev\u00f5tetes on tava, et \u00fcks n\u00f5ukogu liige ei istu seal \u00fcle kahe ametiaja.\nJust asekantsleri n\u00f5ukokku saatmine oli igati loogiline, sest riik valmistus lennundus\u00e4ri erastamiseks ja asekantsleril on maham\u00fc\u00fcmiseks vajalike ettevalmistuste tegemine n\u00f5ukogus olles lihtsam.\nJuba Nordicast vabanemiseks valmistunud Salmu ja kliimaminister Kristen Michal said aga juulis \u0161oki. Varem oli teada, et Nordica j\u00e4i esimeses kvartalis enam kui kolme miljoni euroga kahjumisse. See oli halb uudis, aga mitte katastroofiline. Finantsplaanides arvestatigi, et kevadtalvel v\u00f5ib Nordica m\u00f5ne miljoni kahjumit toota.\nN\u00fc\u00fcd aga teatas lennufirma finantsjuht Eteri Harring n\u00f5ukogule, et ka mais ja juunis l\u00e4ks k\u00f5ik t\u00e4itsa v\u00f5ssa. Kindlasti tulu tooma pidanud teine kvartal oli tegelikult veel hullem kui esimene! N\u00fc\u00fcd saadi kolme kuuga kahjumit neli miljonit eurot.\nMis Nordicas t\u00e4pselt valesti l\u00e4ks, peab v\u00e4lja selgitama riigi palgatav erikontroll. Sellist sammu ei astuta kunagi vaid kahjumi t\u00f5ttu. Seda kinnitab ka eksminister Aas.\nVarem on riigiettev\u00f5ttes erikontroll tehtud n\u00e4iteks seoses Tallinna Sadama korruptsioonikaasusega v\u00f5i p\u00f5llumajandusministeeriumi \u00e4ri\u00fchinguga, mis esitas seakatkus k\u00e4rsaliste p\u00f5letamise eest arveid, kuigi tegelikult p\u00f5letit ei kasutanud.\nEhk siis: ministeeriumil on kahtlus, et Nordicas tehti midagi, mis \u00e4riseadustiku j\u00e4rgi pole lubatud. N\u00e4iteks vilistati omaniku ootustele. V\u00f5i esitati valeandmeid. V\u00f5i hoiti teadlikult infot kinni.\n\u201eMeil ei ole kahtlused. Meil on k\u00fcsimused,\u201c r\u00f5hutab Salmu. \u201eMe ei saa aru, kuidas lumepalliefekt nii kiiresti nii suureks l\u00e4ks. Juunis oli teadmine, et k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti. Juuliks oli aga pilt kardinaalselt muutunud. Tahame aru saada, kus tekkis infol\u00f5tk.\u201c\nEt n\u00f5ukogu oleks omaniku esindaja (loe: ministri) eest infot varjanud, ministeeriumis ei usuta. Pigem tahetakse vastust k\u00fcsimusele, ega lennufirma juht Jan Palmer pahatahtlikult n\u00f5ukogule valeandmeid ei esitanud. N\u00f5ukogu puhul tahetakse aga kliimaministeeriumis Suur-Ameerika t\u00e4naval teada, ega nad \u00e4riplaani kohta olulisi k\u00fcsimusi p\u00e4rimata ei j\u00e4tnud.\nKas Palmer on valmis vanduma, et Nordica juhatus ei ilustanud infot, mis anti n\u00f5ukogule ning ministeeriumile? \u201eEi kommenteeri.\u201c\nKas Palmer on valmis vanduma, et Nordica juhatus ei ilustanud infot, mida anti n\u00f5ukogule ja ministeeriumile?\n\u201eEi kommenteeri,\u201c vastab ta. Siiski r\u00f5hutab endine juht, et juhatus andis iga kuu n\u00f5ukogule \u00fcle v\u00e4ga p\u00f5hjaliku raporti.\nOn aga \u00fcks konks. T\u00f5en\u00e4oliselt erikontroll Jan Palmerilt midagi k\u00fcsida ei saa. Ega n\u00e4iteks Palmeri meilivahetusi vaadata. See viiakse l\u00e4bi vaid ettev\u00f5tte majandustulemuste, n\u00f5ukogu protokollide, memode ja lepingute p\u00f5hjal.\n\u201eNeil ei ole mingit \u00fclekuulamis\u00f5igust,\u201c nendib Salmu. Erikontrolli esialgsed tulemused peaksid selguma juba septembri l\u00f5puks. Kliimaministeeriumis lubatakse, et nad ei pista neid s\u00fcgavale sahtlip\u00f5hja, vaid esitlevad ka avalikkusele.\nKliimaminister Kristen Michali s\u00f5nul ei kavatse riik Nordicale raha juurde anda. Kui asi l\u00e4heb hapuks, m\u00fc\u00fcakse maha ainult Transpordi Varahaldus. Ettev\u00f5te, millele kuuluvad Nordica lennukid ja mis j\u00e4i kahjumisse vaid k\u00f5ige pingelisemal koroona-aastal.\nSalmu \u00fctleb, et Nordical on armuaega kuus kuud. Veebruariks peab olema selge, kas nad j\u00e4\u00e4vad ellu v\u00f5i mitte. \u201eKui Nordicat ei \u00f5nnestu kasumlikuks p\u00f6\u00f6rata, pole meil m\u00f5tet neid lennukeid hoida.\u201c\nUltimaatum aga ei t\u00e4henda, et Nordica peaks tuleva aasta jaanuaris ja veebruaris kasumit teenima. Pigem tahab riik n\u00e4ha, et nad suudavad \u00e4riplaani t\u00e4ita ja see annab kevadeks-suveks lootust. \u201ePeame olema veendunud, et Nordica on kasumlik ettev\u00f5te ja vajalikud muudatused on \u00e4ra tehtud,\u201c s\u00f5nab Salmu.\nRiiklikku lennufirmat tuli p\u00e4\u00e4stma hollandlane Remco Althuis. Esialgu lubab ta Ekspressile intervjuu anda, kuid m\u00f5ned tunnid hiljem teatab Nordica pressiesindaja Airi Kaunissaare, et selleks pole siiski aega ning k\u00fcsimused tuleks saata kirjalikult.\nNeed j\u00e4\u00e4vad aga vastuseta. T\u00e4htajaks saabub vaid Kaunissaare lakooniline teade: \u201eRemco \u00fctles, et keskendub oma praegusele t\u00f6\u00f6le ega anna kommentaare.\u201c\nEkspress avaldab k\u00fcsimused, mis Nordica uuel juhil vastamata j\u00e4id.\nL\u00f5petame aga positiivsel noodil. Nordica olulisim klient SAS j\u00e4i t\u00e4navu juunis esimest korda alates 2019. aastast kasumisse. Vahepeal pankroti veerel k\u00f5ikunud lennuettev\u00f5tte kohal on n\u00fc\u00fcd taevas m\u00f5nev\u00f5rra pilvitum, mis meeldib kahtlemata ka Nordica juhtidele.\nMis juhtus Nordica n\u00f5ukogu esimehel Saaremaal?"}
{"text":"Kriisist p\u00f5hiseaduslike institutsiooniderahastamiselMais p\u00f6\u00f6rdus vabariigi presidendi kantselei juht Peep Jahilo rahandusministri poole ja k\u00fcsis valitsuse reservist 360 000 eurot lisaraha, millele j\u00e4rgnesid vestlused ja telefonik\u00f5ned, kus hakati v\u00e4idetavalt kokku siduma presidendi kantselei esitatud rahataotlust ja samal ajal riigikogus vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist.Niimoodi kirjutas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Postimees, ja needsamad k\u00fcsimused olid eilse riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungi teemaks.Jahilo \u00fctles p\u00e4rast komisjoni istungit Postimehele, et juba aasta esimestel kuudel oli selge, et hindade t\u00f5usu t\u00f5ttu ei ole presidendi kantseleil v\u00f5imalik k\u00f5iki kavandatud \u00fcritusi ja v\u00e4lisreise ette v\u00f5tta. \u00abSellest tulenevalt sai olla kaks lahendust: leida raha juurde v\u00f5i j\u00e4tta midagi tegemata,\u00bb nentis ta.Proovides esimest varianti, kontakteerus ta otse rahandusministriga. \u00abMa ei k\u00fcsinud siis raha, vaid tema arvamust, kas on \u00fcldse p\u00f5hjust ametlikuks minna. Kui sain rahandusministrilt m\u00f5ne n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes vastuseks, et lisaraha saada ei ole v\u00f5imalik, hakkasime pead murdma, kuidas edasi hakkama saada,\u00bb meenutas Jahilo.Palju ei saa kokku hoidaNad v\u00f5tsid kavad ette ning hakkasid k\u00e4rpima. \u00abV\u00e4lisvisiitidest kaalusime \u00e4ra j\u00e4tta neid, mis k\u00f5ige v\u00e4hem riivavad meie v\u00e4lispoliitilisi prioriteete,\u00bb t\u00f5i ta n\u00e4iteks. \u00dcritused, mis olid varem l\u00e4bi viidud suures mastaabis, kavandati tunduvalt tagasihoidlikumaks. \u00abAga niipea, kui on tegemist riigi v\u00e4lispoliitikaga seotud ettev\u00f5tmisega, ei saa suurt hinnaalandust teha, sest meil tuleb ikkagi k\u00e4ituda riigina,\u00bb nentis ta. Jahilo t\u00f5i v\u00e4lja, et vastavalt p\u00f5hiseadusele esindab president Eestit v\u00e4lissuhtluses, mist\u00f5ttu ei saa siin v\u00e4ga palju ka kokku hoida.\u00abPresident k\u00e4is esimesel poolaastal k\u00fcmme korda v\u00e4lisriikides, kuid eelmise aasta esimesel poolaastal k\u00e4is kuusteist korda. President k\u00e4ib v\u00e4lisvisiitidel t\u00e4pselt niipalju, kui on tarvis,\u00bb r\u00f5hutas Jahilo, lisades, et sellist rahvusvahelise julgeoleku olukorda, kui on praegu, ei ole meil olnud mitte kunagi.Presidendi sisen\u00f5uniku ja rahandusministeeriumi kantsleri suhtlemisest tekkinud skandaali nimetas Jahilo kommunikatsiooniprobleemiks.\u00abPresidendi kantselei juht r\u00e4\u00e4gib eelarvek\u00fcsimustes l\u00e4bi rahandusministeeriumiga ja k\u00e4ib vajadusel valitsuse ees. Sisen\u00f5uniku \u00fclesanne on suhelda poliitikutega ja ministeeriumidega sisepoliitilistel teemadel,\u00bb t\u00f5i Jahilo v\u00e4lja. Tema s\u00f5nul ei ole sisen\u00f5unikul mitte mingisugust v\u00f5imalust sekkuda riigikogu vastuv\u00f5etud seaduste ja otsuste v\u00e4ljakuulutamisse, sest president saab l\u00e4htuda vaid oma \u00f5igustalituse ja \u00f5igusn\u00f5uniku ekspertiisidest ja soovitustest.Jahilo on veendunud, et kui p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid (PI) on vastavalt p\u00f5hiseadusele \u00fcksteisest s\u00f5ltumatud, siis peaks see kindlasti peegelduma eelarvete koostamises.Riigikontrol\u00f6r Janar H\u00f5lm \u00fctles eilsel riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil hiljutise presidendi kantselei rahastuse k\u00fcsimuse valguses, et PI-de eelarve v\u00f5iks v\u00f5imalike huvide konfliktide v\u00e4ltimiseks t\u00e4itevv\u00f5imu haldusalast \u00fcle viia riigikogu p\u00e4devusse.Riigikontrol\u00f6r \u00fctles, et tema vaates t\u00f5statab praegune juhtum taas ka varem kerkinud k\u00fcsimuse, kas s\u00f5ltumatute p\u00f5hiseaduslike institutsioonide rahastus saab olla s\u00f5ltuv t\u00e4itevv\u00f5imust. \u00abMa arvan, et see ei ole \u00f5ige. Seda jagavad ja on jaganud ka PI-de juhid,\u00bb toonitas Holm. \u00abMe oleme riigikohtu esimehe, \u00f5iguskantsleri, direktoritega riigikogu kantseleist ja presidendi kantseleist koos istunud, oleme v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ettepanekuid ja meie hinnangul tuleks see sellisel viisil \u00e4ra lahendada,\u00bb lisas ta.Ta t\u00f5i n\u00e4iteks: \u00abRiigikontroll teostab kontrolli, j\u00e4relevalvet rahandusministeeriumi \u00fcle, aga seadusesse on kirjutatud n\u00f5ue, et me peame iga aasta ka raha k\u00fcsima minema. Kui kontrollija peab kontrollitavalt igal aastal raha k\u00fcsima, siis tavaolukorras v\u00f5iks seda nimetada korruptiivseks olukorraks. Eestis on see sellisel viisil seadusesse sisse kirjutatud.\u00bbOtsus riigikoguleRiigikontrol\u00f6ri arvates tuleks seega otsustus\u00f5igus nende institutsioonide eelarvete \u00fcle anda riigikogule. \u00abSee ei lahenda n\u00fc\u00fcd konkreetset vaidlust, aga see v\u00f5iks olla selline pikaajaline vaade, kuidas selliseid olukordi lahendada,\u00bb lisas ta.Ka P\u00f5hiseadusliku Assamblee liige Liia H\u00e4nni kinnitas Postimehele, et PI-de rahastamise korda tuleb n\u00fc\u00fcd kindlasti muuta. H\u00e4nni s\u00f5nul ei tegele riigikogu sellega praegu vajaliku p\u00f5hjalikkusega. \u00abKui n\u00fc\u00fcd eelarve menetlemise korda muudetakse nii, et riigikogu s\u00fcveneks konkreetsetesse teemadesse rohkem ja kui valitsus ei saaks liialt dikteerida eelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, siis see oleks v\u00e4ga hea. Sest senise korra j\u00e4tkudes on olemas oht p\u00f5hiseaduslikule v\u00f5imude tasakaalule,\u00bb nentis H\u00e4nni.Ta tuletas meelde, et presidendi kantselei ei tegele ainult vastuv\u00f5ttude ja v\u00e4lissuhtluse korraldamisega, vaid ka haldusalas oleva Eesti Koost\u00f6\u00f6koguga. \u00abSellel on suur roll kodaniku\u00fchiskonna toimimisel. Koost\u00f6\u00f6kogu haldab rahvaalgatus.ee platvormi, mis leiab j\u00e4rjest aktiivsemat kasutamist. Selle platvormi tegijad on v\u00e4ga mures, et ka neil ei ole piisavalt raha, et areneda,\u00bb s\u00f5nas H\u00e4nni. Tema s\u00f5nul oleks v\u00e4ga suur kahju meie e-riigile, kui ainuke platvorm, mis teenindab kodanikke, saaks kahjustatud seet\u00f5ttu, et presidendi kantselei eelarves ei ole selleks raha.Keskel presidendi kantselei direktor Peep Jahilo.AIMAR ALTOSAAR"}
{"text":"Kantsler vestlusest Toomas Sildamiga: tahan uskuda, et see oli r\u00e4\u00e4gitud rumalusest, mitte v\u00e4ljapressimi se eesm\u00e4rgilRahandusministeeriumi kantsler Merike Saks \u00fctleb, et presidendi n\u00f5unik Toomas Sildam sidus eravestluses seaduste v\u00e4ljakuulutamise presidendi kantselei rahamurega. Sildam eitab seda aga resoluutselt.Presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam suhtles kantsler Merike Saksaga (pildil) 9. juunil. \u201eMillest rahandusministeeriumi kantsleriga r\u00e4\u00e4gitakse? Muidugi rahast, ka presidendi kantselei eelarve murest,\u201c meenutab Sildam.Saks r\u00e4\u00e4gib, et ta vastas toona Sildamile, et kantselei ei pruugi valitsuse reservist lisaraha saada. \u201eKuidagi me sinna eeln\u00f5ude paketi juurde j\u00f5udsime ja tekkis seos, et kui presidendi kantseleil oleks rohkem rahalisi v\u00f5imalusi, v\u00f5iks ka eeln\u00f5ude paketi menetlemine kiiremini toimuda. See ei t\u00e4hendanud, et oleks seostatud, et v\u00e4ljakuulutamiseks oleks raha vaja. See oli piltlikult \u00f6eldud,\u201c \u00fctleb ta.Saks lisab, et sel momendil hakkas tal piinlik: \u201e\u00dctlesin ka, et Toomas, see l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd \u00fcle piiri. Mainisin ka seda, et presidendil on ikkagi p\u00f5hiseaduslikud piirid, millal saab j\u00e4tta seaduse v\u00e4lja kuulutamata. Et neid kahte asja, millest r\u00e4\u00e4gime, sellisel viisil siduda ei saa. Sellega meie vestlus l\u00f5ppes. Ebameeldiv oli. Minu jaoks see vestlus naljakas ei olnud ja mind t\u00f5siselt h\u00e4iris selline suhtumine.\u201cSildam eitab igasugust seose tekitamist rahaprobleemi ja seaduseeln\u00f5ude vahel: \u201eKindlasti ma ei pakkunud mingit tehingut, kus oleks kokku seotud presidendi kantselei eelarve ja seaduste v\u00e4ljakuulutamine.\u201c Ta lisab, et ei tajunud, et hoogne jutuajamine tundus Saksale ebamugav.Kantsler ei m\u00e4leta enam t\u00e4pselt, millal ta vestlusest rahandusminister Mart V\u00f5rklaevaga r\u00e4\u00e4kis, kuid viimane \u00fctles talle, et temalgi on Sildamiga selline vestlus olnud. \u201eT\u00f5desime m\u00f5lemad, et tegemist on v\u00e4ga h\u00e4iriva olukorraga ja raha eraldamine sellises olukorras n\u00e4eks v\u00e4ga kummaline v\u00e4lja. Tekiks seos, et oleme endale siis \u00e4kki seaduse ostnud,\u201c \u00fctleb Saks.Ta ei tulnud aga selle peale, et p\u00f6\u00f6rduda selle jutuga ametiv\u00f5imude poole: \u201eSee lugu oli t\u00f5esti lihtsalt niiv\u00f5rd piinlik. Lootsime, et see laheneb vaikselt \u00e4ra. Tahan uskuda, et see oli r\u00e4\u00e4gitud rumalusest, mitte v\u00e4ljapressimise eesm\u00e4rgil.\u201cNii m\u00f5nigi poliitikavaatleja on osutanud, et skandaali puhkemise tagant paistavad Reformierakonna k\u00f5rvad. Neljap\u00e4eval kritiseeris president Alar Karis valitsuse kehtestatavat automaksu. P\u00e4ev hiljem kirjutas Postimees, et presidendi kantselei sidus v\u00e4idetavalt rahataotluse seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamisega. Esmasp\u00e4eval sai avalikuks, et k\u00fcsitavaid vestlusi pidas Sildam.KADRI KUULPAK KRISTELLE MICHELSONRiigikogu erikomisjon arutas rahak\u00fcsimist Presidendi institutsiooni rahastamise ja seaduste v\u00e4ljakuulutamise vaheliste seoste k\u00fcsimust arutas eile riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon.Toomas Sildam helistas 19. mai \u00f5htul Mart V\u00f5rklaevale, et riigikogus olevat palju eeln\u00f5usid, millega on ilmselt kiire. Teisalt puudutas ta oma k\u00f5nes ka presidendi kantselei rahataotlust. \u201eHead tunnet sellest ei j\u00e4\u00e4nud,\u201c \u00fctles rahandusminister erikomisjonis.Juunis kuulis V\u00f5rklaev kantsler Saksa k\u00e4est, et temalgi oli Sildamiga olnud sarnane vestlus. \u201eV\u00f5ib \u00fche korra r\u00e4\u00e4kida ja valesti aru saada, aga kui see on juhtunud teist korda...\u201c kirjeldas V\u00f5rklaev kahtluse kasvu. Presidendi kantselei juhi Peep Jahilo meelest seisneb probleem s\u00f5numite m\u00f5istmises. L\u00f5\u00f5pivas vormis edastatuid v\u00f5ib ju segamini ajada t\u00f5siste ettepanekutega. \u201eToomas Sildam kui sisen\u00f5unik ei ole eelarvek\u00fcsimustega tegeleja.\u201cKARUTEENE: President Alar Karise sisen\u00f5unik Toomas Sildam helistas rahandusministrile jutuga, et riigikogus olevat eeln\u00f5usid, millega on ilmselt kiire. \u00dchtlasi puudutas ta ka presidendi kantselei rahataotlust."}
{"text":"Juhtkiri: Kadriorg ja valitsus l\u00e4ksid t\u00fclli. J\u00e4lle. Ehk on see paratamatu?Liialt p\u00e4hkleid nosinud oravad p\u00e4\u00e4stsid m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus valla kuulujutud, justkui tegeleks president Alar Karise sisen\u00f5unik Toomas Sildam v\u00e4ljapressimisega: anna meile raha, siis kuulutame maksuseadused v\u00e4lja!Mida Sildam p\u00e4riselt \u00fctles? Nii rahandusministeeriumi kantsler Katrin Saks kui rahandusminister Mart V\u00f5rklaev on \u00f6elnud, et \u00fches ja samas vestluses oli juttu maksuseaduse muudatustest ja faktist, et kantseleil on rahaga kitsas k\u00e4es.Pigem v\u00f5ib siin n\u00e4ha Kadrioru ja rahandusministeeriumi halbade suhete kulminatsiooni kui t\u00f5sist pommimiskatset. Meenutame, et maksuseadused kuulutas president v\u00e4lja, kuid rahandusministeerium Kadriorgu rahapakke ei saatnud.Lisaks tasub m\u00e4rkida, et presidendi v\u00f5im on seadustega piiritletud. Ta ei saa oma suva j\u00e4rgi seadusi v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4tta. Nii radikaalse otsuse v\u00f5ib teha vaid juhul, kui riigikogu p\u00fc\u00fcab vastu v\u00f5tta midagi p\u00f5hiseadusevastast. Sisen\u00f5unik Sildamil omakorda pole mingit pistmist kantselei eelarvega. Kui v\u00e4lja arvata fakt, et sealt makstakse talle iga kuu 3600 eurot palka.Kentsakal kombel j\u00f5udsid Sildami vestlused leheveergudele m\u00f5ned p\u00e4evad p\u00e4rast seda, kui rahandusministeerium pidi hakkama selgitama, miks praeguses julgeolekuolukorras presidendile v\u00e4lisvisiitideks raha ei anta. Jutt v\u00f5imalikust huvide konfliktist sobis selleks h\u00e4sti.Reformierakonna v\u00f5ime k\u00f5ike endale sobivalt meedias v\u00e4lja spinnida on suisa legendaarne. Sarnase oskusega saab teistest parteidest uhkustada ehk vaid EKRE, kuid nende manipulatsioonid piirduvad enamasti nurgataguste kanalitega, millel hoiavad pingsalt silma peal ainult EKRE toetajad.Taavi R\u00f5ivase valitsuse lagunemise j\u00e4rel hakkas v\u00e4lismeedia usinalt kirjutama Keskerakonna koost\u00f6\u00f6leppest Putini parteiga. Saateks oravate kommentaarid. T\u00e4iesti juhuslikult.Samas peaksid poliitikud m\u00f5tlema, mida nad suust v\u00e4lja ajavad. Ka ajaloost v\u00f5ib leida n\u00e4iteid, kus liiga uljalt suud pruukiv poliitik v\u00e4ljastab ninaalusest elundist vahtu, mille t\u00f5ttu tuleb hiljem andeks paluda.Nii juhtus n\u00e4iteks Siim Kallasel, kes r\u00e4\u00e4kis intervjuus, kuidas tal soovitati valitsusse p\u00e4\u00e4semiseks kokku leppida Margus Linnam\u00e4e ja Parvel Pruunsillaga, et nad annaksid Isamaale k\u00e4su: tehke Reformierakonnaga koalitsioon. P\u00e4ev hiljem palus Kallas vabandust, sest l\u00e4ks spekulatsioonidega liiga hoogu.M\u00f5tlema ei peaks muidugi ainult poliitikud. Ka Toomas Sildam on kahtlemata piisavalt kogenud, et s\u00e4\u00e4raseid skandaale v\u00e4ltida ja edaspidi s\u00f5numid piisavalt selgelt edasi anda.Et president ja v\u00f5imupoliitikud \u00fcksteist ei armasta, pole midagi erakordset. Meenutame v\u00f5i Kersti Kaljulaidi ja EKREIKE valitsuse suhteid. Kaljulaid isegi ei p\u00fc\u00fcdnud varjata, kuiv\u00f5rd ta toonaste v\u00f5imurite poliitikat j\u00e4lestab. Vastaspool aga ei h\u00e4benenud omakorda igal v\u00f5imalusel presidendile verbaalselt vastu vahtimist s\u00f5ita.H\u00e4sti ei saanud poliitikutega l\u00e4bi ka Kaljulaidi ja Karise eelk\u00e4ijad. Presidendi ametikohta on konflikt poliitikutega lausa sisse kirjutatud. Tal pole sisuliselt v\u00f5imu ja ta tegeleb v\u00f5imulolijatele moraali lugemisega. Kellele meeldb, kui talle pidevalt \u00f5petatakse, kuidas oma t\u00f6\u00f6d teha?Iroonilisel kombel tuleb presidendil aga tagasivalimiseks poliitikutega h\u00e4sti l\u00e4bi saada. Lennart Meri seda ei suutnud, aga teda p\u00e4\u00e4stis tema roll \u00fchiskonnas. Poliitikutel olnuks \u00e4\u00e4retult raske valijatele n\u00e4kku vaadata ja \u00f6elda, et populaarne president saadeti kukele, sest ta oli v\u00f5imuritele ebameeldiv.Toomas Hendrik Ilves hoidis end esimesel ametiajal tagasi ja tegeles v\u00e4lispoliitikaga. Kodumaal hakkas ta piike ristama alles teisel viisaastal, kui presidendivalimistele enam m\u00f5tlema ei pidanud. Arnold R\u00fc\u00fctel ja Kersti Kaljulaid piirdusidki \u00fche ametiajaga.Milliseks kujuneb Karise saatus? Seda n\u00e4itab aeg.Ekvard Joakit"}
{"text":"Nordica krahhi uskumatu luguViimastel aastatel Nordicas toimunut asub uurima erikontroll. See on t\u00f5sine samm. Varem on erikontrolli tehtud n\u00e4iteks riigiettev\u00f5ttes, kus esitati arveid seap\u00f5leti kasutamise eest, kuigi p\u00e4riselt k\u00e4rsalisi ei p\u00f5letatud, ja korruptsioonikeerisesse sattunud Tallinna Sadamas.Nordica hakkas kiiva kiskuma toonase majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa viimastel ametikuudel. Just siis tehti otsus, mis ettev\u00f5tte s\u00fcgavale kahjumisse viis. Tema pole aga s\u00fc\u00fcdi.Kentsakal kombel minister lihtsalt ei saanud aru, et lisalennukite hankimine t\u00e4hendab lennufirma kasvamist. \u201eR\u00e4\u00e4kisime m\u00f5nest suuremast lennukist. Seal ei olnud juttu, et mingi \u00e4kiline allhangete laienemine t\u00f6\u00f6sse peaks minema,\u201c meenutab Aas.Lihtne oleks \u00f6elda: minister oli turakas. Tema on s\u00fc\u00fcdi. Tegelikult ei tohiks aga Aasale kurja pilguga otsa vaadata. Toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister vastutas ka n\u00e4iteks Elroni, Operaili ning Eleringi eest.Iga terve m\u00f5istusega inimene saab aru, et \u00fchelt ja samalt poliitikult ei saa eeldada korraga raudtee-, transiidi-, lennundus- ja elektriv\u00f5rguekspertiisi. Oleks tore, kui ta seda k\u00f5ike m\u00f5istaks, aga selliseid poliitikuid v\u00f5ib Eestis parimal juhul \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel kokku lugeda. Halvemal juhul pole neid olemaski.Aas esitas \u2013 sarnaselt k\u00f5ikide teiste ministritega, kes viimastel aastatel Nordica eest vastutanud \u2013 omaniku esindajana soovid v\u00e4ga selgelt. Neid oli kaks. Lennufirma peab kasvama konservatiivselt ja saama hakkama enda rahaga. Ei mingit lisas\u00fcsti valitsuselt.Et suurte lennukite ostmine on hea m\u00f5te, \u00fctles Taavi Aasale toonane majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, praegune kliimaministeeriumi lennundusosakonna juht Taivo Linnam\u00e4gi. Just tema istus t\u00e4navu juuni alguseni ministeeriumi esindajana Nordica n\u00f5ukogus.Tegu on omamoodi paradoksiga. Poliitikud ei roni juba aastaid riigiettev\u00f5tete n\u00f5ukogudesse, sest sellele vaadatakse viltu. Kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, saadetakse riigifirma k\u00e4ek\u00e4iku j\u00e4lgima m\u00f5ni tippametnik. Poliitiku otsused on avalikkuse kullipilgu all. Kui paned pange, kaotad h\u00e4\u00e4li ega p\u00e4\u00e4se enam v\u00f5imule. Ametniku t\u00f6\u00f6elu aga rahva arvamusest liialt ei s\u00f5ltu. Korruptsiooniriski v\u00e4henemisega (hea!) koos hajub ka vastutus (halb!).Linnam\u00e4gi nendib Ekspressile, et otsust ei tehtud puusalt tulistades. N\u00f5ukogu oli uute suuremate lennukite hankimise puhul esiti \u00fcsna skeptiline: \u201eMulle tundus, et see (skepsis \u2013 EE) tuli juhatusele \u00fcllatusena.\u201cNordica juht Jan Palmer suutis aga n\u00f5ukogu \u00e4ra veenda. Linnam\u00e4gi meenutab, et neile toodud plaanid olid \u00e4\u00e4retult detailsed. Finants\u00fclevaade oli korralik. Isegi esimene partner \u2013 Tez Tour \u2013 leiti kiiresti.Nordica n\u00f5ukogu esimehe David O\u2019Brocki s\u00f5nul p\u00fc\u00fcti uue \u00e4risuunaga v\u00e4hendada ka riski, kus suur osa Nordica sissetulekust s\u00f5ltuks vaid \u00fchest kliendist \u2013 SASist.\u201eSaan \u00f6elda, et riskid olid l\u00e4bi m\u00f5eldud. Ei lennatud ummisjalu peale,\u201c \u00fctleb Linnam\u00e4gi. Kuid miks minister asjast \u00f5igesti aru ei saanud, Linnam\u00e4gi ei m\u00f5ista. Samas \u2013 \u00fckski minister ei sekkunud Nordica \u00e4riotsustesse.Omaniku esindajana v\u00f5inuks ministrid seda teha, aga pigem oli n\u00f5ukogu suhtlus nendega \u00fchepoolne. Minister lihtsalt v\u00f5ttis info teadmiseks ja k\u00e4ske ei jaganud. Vahel esitasid ministrid k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks juhul, kui pidid valitsuses midagi selgitama.Esialgu sujus k\u00f5ik v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti, leiab Linnam\u00e4gi: \u201eKui vaadata eelmise majandusaasta tulemust, siis peale ei makstud.\u201cSeet\u00f5ttu hindab endine Nordica n\u00f5ukogu liige, et omaniku ootus \u2013 kasvada konservatiivselt \u2013 sai igati edukalt t\u00e4idetud. T\u00f5si, Linnam\u00e4gi n\u00e4eb ka ise \u00fcht murekohta: \u201eKonservatiivsus on muidugi hinnanguline. Kas uude \u00e4risuunda sisenemine on konservatiivne \u00e4rimudel v\u00f5i mitte? Samas oligi see m\u00f5eldud vaid positiivse rahavoo olemasolul.\u201cA320 lennukite ostmine kiskus aga l\u00f5puks kogu ettev\u00f5tte kiiva. Nordica tahtis saada v\u00e4hemalt k\u00fcmmet suurt lennukit. Poolteise aastaga on seni suudetud liisida kolm!Lennundus on mahu\u00e4ri. \u00dcksik lennuk toodab peaaegu alati kahjumit. Piloote ei saa \u00fcht t\u00fc\u00fcpi lennukist teise \u00fcmber t\u00f5sta. See vajab koolitust. V\u00f5i uusi piloote. Varuosad on igal lennukit\u00fc\u00fcbil erinevad. Mida rohkem neid osta, seda odavamaks need muutuvad. \u00dche lennuki hooldamine on \u00e4\u00e4retult kallis.Ka juuli l\u00f5pus ametist lahkunud Palmer m\u00e4rkis 2013. aastal Postimehele \u2013 toona Estonian Airi juhina \u2013, et lennuettev\u00f5te ei tohiks lennata eri lennukitega, sest see pole lihtsalt tulus.N\u00fc\u00fcd selgitab aga Palmer \u00d5htulehele, et Estonian Airil oli oluliselt v\u00e4hem tiivulisi kui Nordical. Samas tunnistab, et ka praegu peaks Nordical olema v\u00e4hemalt k\u00fcmme A320 lennukit. Palmer usub, et see probleem laheneb: \u201eSee on kriitilise massi k\u00fcsimus. Olen t\u00e4iesti veendunud, et kahe-kolme aasta p\u00e4rast on Nordical \u00fcle k\u00fcmne A320 lennuki.\u201cEuroopas puhkes koroona j\u00e4rel lennundusbuum. Inimesed tahtsid taas reisida. Varjusurmas olnud sektor \u00e4rkas ellu. V\u00e4ga kiiresti. Majanduseksperdid \u00fctlevad, et kiire majanduskasv pole hea, sest l\u00f6\u00f6b turul tasakaalu uppi. Sama kehtib ka kitsamas valdkonnas.\u201eLennundussektoris napib piloote, stjuardesse, insenere, tehnikuid ja paljusid teisi t\u00f6\u00f6tajaid. See tekitab meeletud probleemid. Liisingufirmadelt lennukite saamine v\u00f5tab kauem aega ja kui midagi katki l\u00e4heb, tulevad varuosad kauem,\u201c t\u00f5deb Palmer.Lennundussektoris napib piloote, stjuardesse, insenere, tehnikuid ja paljusid teisi t\u00f6\u00f6tajaid. See tekitab meeletud probleemid.Nordica pole oma muredes \u00fcksi. Lennukeid lihtsalt pole nii palju, kui neid vaja l\u00e4heks. L\u00e4tlaste Air Baltic tellis juba aastaid tagasi k\u00fcmneid uusi A220 \u00f5hus\u00f5idukeid. Nende saabumine v\u00f5tab aga aega. Lisaks ilmnesid uuel mudelil kasvuraskused. M\u00f5nel tiivulisel ei toiminud mootor nii, nagu peaks. Mootorite asendamine v\u00f5tab aga samade tarneraskuste t\u00f5ttu peaaegu aasta.Seet\u00f5ttu v\u00f5ivad l\u00f5unanaabrite lennufirmaga reisijad t\u00e4navugi suvel sattuda hoopis m\u00f5ne allhankija lennule, kellelt Air Baltic viimases h\u00e4das teenust sisse ostab. Viimases h\u00e4das on k\u00e4iku l\u00e4inud suisa rumeenlaste Carpatairi \u00fcle 30 aasta vana Fokker 100. Lennuk, mille opereerimiskulud on moodsamate lennukitega v\u00f5rreldes kosmilised.T\u00e4navu kevadel tuli erasektorist transpordi asekantsleriks Sander Salmu. Esimestel t\u00f6\u00f6n\u00e4dalatel kohtus ta usinalt oma valdkonnas tegutsevate riigiettev\u00f5tete juhtidega. M\u00f5istagi ka Nordica juhi Jan Palmeriga.\u201eTema \u00fctles, et eelmine aasta l\u00f5petati kasumis ning sel aastal tegeletakse uute projektidega ja k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt,\u201c \u00fctleb Salmu. Saabuvast krahhist ei saanud v\u00e4rske riigiametnik \u00fchtegi m\u00e4rki.Miks?Salmu t\u00f5deb, et talle antud \u00fclevaade polnud v\u00e4ga detailne. Samas olla see m\u00f5istetav: \u201eEga asekantsleri amet ei t\u00e4henda seda, et mulle v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida \u00e4risaladusi ja ma k\u00f5ikidele andmetele piiramatult ligi p\u00e4\u00e4seksin.\u201cKoost\u00f6\u00f6 Palmeriga v\u00f5tab kukalt kratsima ka Aasa. Pika ohke j\u00e4rel otsustab keskerakondlane siiski diplomaatiliseks j\u00e4\u00e4da: \u201eMa ei \u00fctleks, et meil mingeid probleeme oli.\u201c\u00d5ige pea avanes Salmul aga v\u00f5imalus riigi lennundus\u00e4risse j\u00f5ulisemalt sisse vaadata. 1. juunil sai ta Linnam\u00e4e asemel Nordica n\u00f5ukogu liikmeks. Asekantsler viitab, et \u00fchtegi vanden\u00f5ud siit otsida ei tasu. Nordica n\u00f5ukogu liikme ametiaeg kestab kolm aastat ja Linnam\u00e4el sai see juba teist korda t\u00e4is. Riigiettev\u00f5tetes on tava, et \u00fcks n\u00f5ukogu liige ei istu seal \u00fcle kahe ametiaja.Just asekantsleri n\u00f5ukokku saatmine oli igati loogiline, sest riik valmistus lennundus\u00e4ri erastamiseks ja asekantsleril on maham\u00fc\u00fcmiseks vajalike ettevalmistuste tegemine n\u00f5ukogus olles lihtsam.Juba Nordicast vabanemiseks valmistunud Salmu ja kliimaminister Kristen Michal said aga juulis \u0161oki. Varem oli teada, et Nordica j\u00e4i esimeses kvartalis enam kui kolme miljoni euroga kahjumisse. See oli halb uudis, aga mitte katastroofiline. Finantsplaanides arvestatigi, et kevadtalvel v\u00f5ib Nordica m\u00f5ne miljoni kahjumit toota.N\u00fc\u00fcd aga teatas lennufirma finantsjuht Eteri Harring n\u00f5ukogule, et ka mais ja juunis l\u00e4ks k\u00f5ik t\u00e4itsa v\u00f5ssa. Kindlasti tulu tooma pidanud teine kvartal oli tegelikult veel hullem kui esimene! N\u00fc\u00fcd saadi kolme kuuga kahjumit neli miljonit eurot.Mis Nordicas t\u00e4pselt valesti l\u00e4ks, peab v\u00e4lja selgitama riigi palgatav erikontroll. Sellist sammu ei astuta kunagi vaid kahjumi t\u00f5ttu. Seda kinnitab ka eksminister Aas.Varem on riigiettev\u00f5ttes erikontroll tehtud n\u00e4iteks seoses Tallinna Sadama korruptsioonikaasusega v\u00f5i p\u00f5llumajandusministeeriumi \u00e4ri\u00fchinguga, mis esitas seakatkus k\u00e4rsaliste p\u00f5letamise eest arveid, kuigi tegelikult p\u00f5letit ei kasutanud.Ehk siis: ministeeriumil on kahtlus, et Nordicas tehti midagi, mis \u00e4riseadustiku j\u00e4rgi pole lubatud. N\u00e4iteks vilistati omaniku ootustele. V\u00f5i esitati valeandmeid. V\u00f5i hoiti teadlikult infot kinni.\u201eMeil ei ole kahtlused. Meil on k\u00fcsimused,\u201c r\u00f5hutab Salmu. \u201eMe ei saa aru, kuidas lumepalliefekt nii kiiresti nii suureks l\u00e4ks. Juunis oli teadmine, et k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti. Juuliks oli aga pilt kardinaalselt muutunud. Tahame aru saada, kus tekkis infol\u00f5tk.\u201cEt n\u00f5ukogu oleks omaniku esindaja (loe: ministri) eest infot varjanud, ministeeriumis ei usuta. Pigem tahetakse vastust k\u00fcsimusele, ega lennufirma juht Jan Palmer pahatahtlikult n\u00f5ukogule valeandmeid ei esitanud. N\u00f5ukogu puhul tahetakse aga kliimaministeeriumis Suur-Ameerika t\u00e4naval teada, ega nad \u00e4riplaani kohta olulisi k\u00fcsimusi p\u00e4rimata ei j\u00e4tnud.Kas Palmer on valmis vanduma, et Nordica juhatus ei ilustanud infot, mis anti n\u00f5ukogule ning ministeeriumile? \u201eEi kommenteeri.\u201cKas Palmer on valmis vanduma, et Nordica juhatus ei ilustanud infot, mida anti n\u00f5ukogule ja ministeeriumile?\u201eEi kommenteeri,\u201c vastab ta. Siiski r\u00f5hutab endine juht, et juhatus andis iga kuu n\u00f5ukogule \u00fcle v\u00e4ga p\u00f5hjaliku raporti.On aga \u00fcks konks. T\u00f5en\u00e4oliselt erikontroll Jan Palmerilt midagi k\u00fcsida ei saa. Ega n\u00e4iteks Palmeri meilivahetusi vaadata. See viiakse l\u00e4bi vaid ettev\u00f5tte majandustulemuste, n\u00f5ukogu protokollide, memode ja lepingute p\u00f5hjal.\u201eNeil ei ole mingit \u00fclekuulamis\u00f5igust,\u201c nendib Salmu. Erikontrolli esialgsed tulemused peaksid selguma juba septembri l\u00f5puks. Kliimaministeeriumis lubatakse, et nad ei pista neid s\u00fcgavale sahtlip\u00f5hja, vaid esitlevad ka avalikkusele.Kliimaminister Kristen Michali s\u00f5nul ei kavatse riik Nordicale raha juurde anda. Kui asi l\u00e4heb hapuks, m\u00fc\u00fcakse maha ainult Transpordi Varahaldus. Ettev\u00f5te, millele kuuluvad Nordica lennukid ja mis j\u00e4i kahjumisse vaid k\u00f5ige pingelisemal koroona-aastal.Salmu \u00fctleb, et Nordical on armuaega kuus kuud. Veebruariks peab olema selge, kas nad j\u00e4\u00e4vad ellu v\u00f5i mitte. \u201eKui Nordicat ei \u00f5nnestu kasumlikuks p\u00f6\u00f6rata, pole meil m\u00f5tet neid lennukeid hoida.\u201cUltimaatum aga ei t\u00e4henda, et Nordica peaks tuleva aasta jaanuaris ja veebruaris kasumit teenima. Pigem tahab riik n\u00e4ha, et nad suudavad \u00e4riplaani t\u00e4ita ja see annab kevadeks-suveks lootust. \u201ePeame olema veendunud, et Nordica on kasumlik ettev\u00f5te ja vajalikud muudatused on \u00e4ra tehtud,\u201c s\u00f5nab Salmu.Riiklikku lennufirmat tuli p\u00e4\u00e4stma hollandlane Remco Althuis. Esialgu lubab ta Ekspressile intervjuu anda, kuid m\u00f5ned tunnid hiljem teatab Nordica pressiesindaja Airi Kaunissaare, et selleks pole siiski aega ning k\u00fcsimused tuleks saata kirjalikult.Need j\u00e4\u00e4vad aga vastuseta. T\u00e4htajaks saabub vaid Kaunissaare lakooniline teade: \u201eRemco \u00fctles, et keskendub oma praegusele t\u00f6\u00f6le ega anna kommentaare.\u201cEkspress avaldab k\u00fcsimused, mis Nordica uuel juhil vastamata j\u00e4id.L\u00f5petame aga positiivsel noodil. Nordica olulisim klient SAS j\u00e4i t\u00e4navu juunis esimest korda alates 2019. aastast kasumisse. Vahepeal pankroti veerel k\u00f5ikunud lennuettev\u00f5tte kohal on n\u00fc\u00fcd taevas m\u00f5nev\u00f5rra pilvitum, mis meeldib kahtlemata ka Nordica juhtidele.Mis juhtus Nordica n\u00f5ukogu esimehel Saaremaal?Nordica n\u00f5ukogu esimehe David O'Brocki karj\u00e4\u00e4riteel on suur rasvane k\u00fcsim\u00e4rk.Aastak\u00fcmneid keemiat\u00f6\u00f6stuses tegutsenud O'Brock l\u00e4ks 2017. aastal Baltic Workboatsi v\u00e4listurgude m\u00fc\u00fcki ja turundust juhtima. Ta pidas seal vastu v\u00e4hem kui neli kuud. Toona p\u00f5hjendati, et O'Brockil polnud piisavalt teadmisi tehnilisest laevaehitusest. Miks neid aga \u00fcldse turunduses ja m\u00fc\u00fcgis vaja peaks minema?Ka tagantj\u00e4rgi kirjeldavad saarlased O'Brocki lahkumist kui \u201eootamatut\". Mis Baltic Workboatsis aga tegelikult juhtus, ei taha keegi \u00f6elda. \u201eMa olen \u00fcldse v\u00e4lismaal, ait\u00e4h,\" vuristab ettev\u00f5tte omanik Margus Vanaselja ja katkestab k\u00f5ne. Kirjalikule k\u00fcsimusele ta ei vasta.O'Brock j\u00e4tab samuti Baltic Workboatsi puudutavale k\u00fcsimusele vastamata.Ekvard Joakit"}
{"text":"Neli miljonit kelmide kukrusse: petuskeemide ohvriks on t\u00e4navu langenud \u00fcle 700 inimese\u201eKahtlane tunne tekkis siis, kui pidin juba kolmandat korda oma pangakaardi numbri sisestama,\u201c r\u00e4\u00e4gib Piret, kes Marketplace\u2019is kelmide ohvriks langes. Ebalust tekitas ka v\u00e4idetava ostja kohmakas eesti keel. Piret uskus siiski, et ehk on tegemist venelase v\u00f5i ukrainlasega. \u201eTundsin end v\u00e4ga rumalalt ja v\u00e4ga piinlik oli!\u201c \u00fctleb ta n\u00fc\u00fcd.\nPiret langes internetipettuse ohvriks esimest korda, ehkki oli Marketplace\u2019is varemgi asju ostnud ja m\u00fc\u00fcnud. Ka tuttavatelt polnud ta kuulnud, et keegi oleks taolisse olukorda sattunud. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on aga ainu\u00fcksi t\u00e4navu esimese seitsme kuuga erinevate petuskeemide ohvriks langenud \u00fcle 700 eestlase, kelle rahakottidest on v\u00e4lja \u00f5ngitsetud neli miljonit eurot.\nPettused n\u00e4itavad paraku taas t\u00f5usutrendi \u2013 kui mullu ulatus kahjusumma terve aasta kohta 4,4 miljoni euroni ning petta sai 640 inimest, siis t\u00e4navune on v\u00f5rreldav pandeemia-aegse 2021. aastaga, kui ohvriks langes \u00fcle 1000 inimese, kellelt peteti v\u00e4lja 8,2 miljonit. Politsei s\u00f5nul on ohvreid olnud t\u00f5en\u00e4oliselt rohkemgi, sest k\u00f5ik kannatanud ei pruugi oma \u00f5nnetusest teavitada. Seda tasub aga teha.\n\u201eOlin s\u00f5brannale oma loo \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud ja ta t\u00e4nas mind juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval,\u201c \u00fctleb Piret, kes jagas oma lugu vahetult p\u00e4rast toimunut s\u00f5prade ja tuttavatega. \u201eS\u00f5branna oleks petta saanud teise skeemiga \u2013 Omniva pakiteenuse SMSiga. Eelmisel p\u00e4eval minu k\u00e4est kuuldud juhtum tegi ta aga valvsaks.\u201c\n\u201eOstja\u201c pakkus mugavat kullerteenust\nPiretil oli k\u00e4sil kolimine, mis muutis elutempo kiireks. Samaaegselt tuli tegeleda nii pakkimise ja lahtipakkimise kui ka t\u00f6\u00f6asjadega. Just kolimise t\u00f5ttu pani ta Marketplace'i m\u00fc\u00fcki nii kodutehnikat kui ka m\u00f6\u00f6bliesemeid, mida ei soovinud uude koju viia. Ei kulunudki kaua aega, kuni \u00fchele esemele tekkis aktiivne huviline.\nV\u00e4idetav ostja tutvustas Piretile kullerteenuse v\u00f5imalust ning saatis seej\u00e4rel lingi. Seda avades oli n\u00e4ha, et ostja on antud keskkonnas kauba eest justkui juba maksnud ja Piret pidi raha k\u00e4tte saamiseks lihtsalt oma pangakaardi numbri kinnitama. Seda ta ka tegi. Seej\u00e4rel sisestas ta PIN1 ja juba oligi summa kontolt maha v\u00f5etud.\n\u201eKullerteenuse linki avades oli n\u00e4ha inimese nimi, aadress ja telefoninumber. Lisaks k\u00e4is tema jutust l\u00e4bi fakt, et ta elab minu s\u00fcnnikohas,\u201c selgitas Piret usaldusv\u00e4\u00e4rsena paistvaid pettuse detaile.\nPETUSKEEM: Piretil tekkis petturiga vesteldes kahtlus, et asi pole \u00f5ige.\n(Kuvat\u00f5mmis vestlusest)\nKahtlane tunne tekkis esimest korda siis, kui ekraanile ilmus lause, et Piret oma pangakaardi numbri uuesti sisestaks, sest see polnud l\u00e4bi l\u00e4inud. \u201eKui ma juba kolmandat korda kaardi numbri pidin sisestama, k\u00e4is k\u00fcll l\u00e4bi pea m\u00f5te, et kui see juba esimesel korral ei \u00f5nnestunud, siis ei peaks \u00e4kki uuesti proovima,\u201d meenutab ta. Paraku tegeles naine tehingu ajal paralleelselt teiste asjadega, mis t\u00e4helepanu k\u00f5rvale viisid.\nPiret m\u00e4rkas ka, et ostja lauseehituses oli grammatilisi vigu. \u201eAga arvasin, et ilmselt on tegu Ukraina p\u00e4ritolu inimese v\u00f5i kohaliku venelasega, seega ei p\u00f6\u00f6ranud sellele suurt t\u00e4helepanu,\u2019\u2019 nendib ta.\nSisetunne teadis, aga m\u00f5istus t\u00f5rkus\nP\u00e4rast petuskeemi ohvriks langemist olid eneses\u00fc\u00fcdistused kerged tekkima. \u201eTundsin end v\u00e4ga rumalalt ja v\u00e4ga piinlik oli!\u201c \u00fctleb naine. Toimunule tagasi vaadates paneb Piret inimestele s\u00fcdamele, et alati tuleb kuulata oma sisetunnet ja keskenduda \u00fchele tegevusele. \u201eKui tegeled mingi tehinguga, siis keskendugi sellele, mitte \u00e4ra tee mitut asja korraga.\u201c\n\u201eVeebikeskkonnas tehinguid tehes tuleb olla t\u00e4helepanelik,\u201d paneb LHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko inimestele s\u00fcdamele. Ta lisab, et Piretiga juhtunud petuskeem on praegu \u00fcsna levinud. Pettur v\u00f5tab m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust ning avaldab soovi kaup \u00e4ra osta, pakkudes talle kullerteenusega kohale toimetamist. Ostja tasutud kullerteenuse vormistamiseks saadab pettur m\u00fc\u00fcjale lingi vale teenusepakkuja lehele ja palub, et paki saatja sinna oma andmed sisestaks.\n\u201eMuuhulgas palutakse veebilehel sisestada saatja kaardiandmed, mille j\u00e4rel laekub ohvri telefonile kinnituskood,\u201d selgitab Goro\u0161ko. Kuigi ohvrile tundub, et ta kinnitab saadetise andmeid, kinnitab ta tegelikult raha \u00fclekannet v\u00f5i oma kontole sisselogimist. Pettusest saab ohver aru alles siis, kui saab oma pangalt teavituse raha broneerimisest v\u00f5i makse sooritamisest.\nSada inimest kuus\nJuba aprillis hoiatas politsei, et Marketplace'is petavad kelmid inimestelt v\u00e4lja tuhandeid eurosid. P\u00f5hja prefektuuri peitekuritegude grupijuht Viktor Brujev \u00fctleb \u00d5htulehele, et pettused ei n\u00e4ita v\u00e4henemise m\u00e4rke n\u00fc\u00fcdki ning kurjategijad leiavad j\u00e4rjest uusi viise, kuidas inimestelt raha v\u00f5i andmeid v\u00e4lja petta.\nBrujevi s\u00f5nul levivad erinevad skeemid \u2013 peamiselt kaotatakse raha petuk\u00f5nede ja \u00f5ngitsuss\u00f5numite kaudu. \u201e\u00d5ngitsuss\u00f5numeid saadetakse teksts\u00f5numiga, kus v\u00e4idetakse, et saadetisega on tekkinud probleeme ja juurde on lisatud link. Samuti tehakse selliseid pettusi ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, kus jagatakse v\u00f5ltsitud kullerfirma veebilehe linki.\u201d Petuskeeme on teisigi.\nAinu\u00fcksi t\u00e4navu esimese seitsme kuuga on politsei andmetel eestlaste rahakotist v\u00e4lja petetud neli miljonit eurot. Raha on kaotanud 742 inimest. Igakuiselt on petturite kukrusse l\u00e4inud keskmiselt 600 000 eurot. Raha on kaotanud keskmiselt \u00fcle saja inimese kuus ehk kolm-neli inimest iga p\u00e4ev. Paraku suurenevad nii v\u00e4lja petetavad summad kui ka ohvrite hulk: kui jaanuaris kaotati kelmidele 405 000 eurot, siis juulis juba 710 000 ning petta sai vastavalt 67 ja 111 inimest.\nV\u00e4ga palju kaotavad inimesed raha investeerimisel. \u201eOsadel juhtudel jagab juhututtav oma v\u00e4idetavat investeerimisalast n\u00f5ustajat, kuid on ka juhtumeid, kui inimesed investeerivad oma raha platvormide kaudu, mis ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rsed,\u201d selgitab Brujev.\nInvesteerimispettuste \u00f5nge on t\u00e4navu l\u00e4inud 156 inimest ning kokku kaotati kelmide kukrusse \u00fcle kahe miljoni euro. Pangakelmuste ohvreid on aga poole rohkem ehk 310 ning kahjud on siin ligi 1,7 miljonit. 166 inimest j\u00e4i rahast ilma pakikelmuse t\u00f5ttu, kogukahjuga 112 000 eurot.\nLevinumad petuskeemid\nInvesteerimiskelmuste puhul saavad petturid kaugjuurdep\u00e4\u00e4su ohvri nutiseadmele ning \u00f5hutavad teda tegema \u00fclekandeid investeerimisplatvormile. Sageli petetakse kannatanult uusi summasid v\u00e4lja lubadusega, et tal on v\u00f5imalik varem kaotatud raha tagasi saada. Levinud on ka kr\u00fcptoraha pettused ning pakkumised sotsiaalmeedias, kus pakutakse teenimisv\u00f5imalust b\u00f6rsil v\u00f5i erinevates internetiportaalides.\nPangakelmuste puhul helistatakse ohvrile \u201epangast\u201c v\u00f5i k\u00f5igepealt \u201epolitseist\u201c. Kasutatakse erinevaid ettek\u00e4\u00e4ndeid, mis v\u00f5imaldavad kaugjuurdep\u00e4\u00e4su ohvri nutiseadmele. N\u00e4iteks v\u00e4idetakse, et on toimunud kannatanu isikuandmete lekkimine, kahtlased tehingud pangakontol, keegi soovib kannatanu pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Kannatanut \u00f5hutatakse sisestama oma andmeid ning seej\u00e4rel kantakse tema kontolt raha mujale v\u00f5i v\u00f5etakse tema nimele laenu.\nOn ka juhtumeid, kus on helistatud justkui telekommunikatsiooniettev\u00f5ttest v\u00e4itega, et keegi \u00fcritas kannatanu kontole ligi p\u00e4\u00e4seda v\u00f5i et kannatanu telefon on h\u00e4kitud ja seal on viirus. Pakikelmuste puhul kasutatakse kulleri v\u00f5i SMS petulinki. Lingile klikkides sisestab ohver enda pangaandmed, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5etakse tema kontolt raha.\nV\u00e4hem on juhtumeid, kus v\u00f5\u00f5raid isikuandmeid kasutades s\u00f5lmitakse kellegi teise nimel kiirlaenu- ja krediidilepinguid v\u00f5i ostetakse j\u00e4relmaksuga tooteid. Samuti neid, kus soovitakse volikirja p\u00f5hjal kellegi teise nimele laenu v\u00f5tta; selleks peab ohver edastama enda pangaandmed v\u00f5i saatma foto ID- v\u00f5i pangakaardist.\nPettureid ei maksa alahinnata\nPiret plaanib k\u00fcll Marketplace\u2019is ostlemist j\u00e4tkata, kuid olla seejuures valvsam. \u201eM\u00e4rkasin n\u00e4iteks, et sarnase petuskeemiga sooviti eelmisel n\u00e4dalal osta minu teist m\u00fc\u00fcgil olevat eset. Tundsin kohe lauseehituse j\u00e4rgi petmise \u00e4ra ja blokkisin ostja konto,\u201c jagab Piret.\n\u00dchtlasi soovitab Piret teistele, kes poodlemiseks veebikeskkondi kasutavad, suhtuda oma pangakaardi andmete lisamisse kuhugi keskkonda suure ettevaatusega. \u201eT\u00e4helepanelik tuleb olla ka igasuguse isikliku info \u00fcles panemisega n\u00e4iteks sotsiaalmeediasse ja \u00e4rge kunagi sisestage kellegi soovil oma isiklikke andmeid!\u201c\nSamuti ei tohiks tema s\u00f5nul alahinnata oma sisetunnet. Piret nendib: \u201eTegelikult enamik inimesi ilmselt tunnetab, et midagi on valesti, kuid tahavad uskuda, et nendeni petturid ei j\u00f5ua.\u201c Enda \u00fclehindamine ja petturite alahindamine sellistes olukordades, eeldades, et kelme on lihtne \u00e4ra tunda, viibki nendesamade petturite hammaste vahele.\nKelmuste eest oled kaitstud, kui:\nsa ei jaga oma PIN-koode teistega ega sisesta neid teiste inimeste palvel\nsa ei vajuta linkidele, mida saadetakse s\u00f5numiga v\u00f5i vestlusaknas\nalustad investeerimisega oma kodupangast."}
{"text":"Nigeeria ei v\u00e4lista s\u00f5jalist sekkumist Nigeri kriisi lahendamiseksNIAMEY, 9. august, AFP-BNS \u2013 L\u00e4\u00e4ne-Aafrika riikide majandus\u00fchendus ECOWAS ei v\u00e4lista Nigeri kriisi lahendamiseks s\u00f5jalist sekkumist, \u00fctles Nigeeria president \u00fchenduse neljap\u00e4evase kriisikohtumise eel.\nSamas eelistab \u00fchendus endiselt diplomaatiat, \u00fctles teisip\u00e4eval selle eesistujamaa Nigeeria president Bola Tinubu.\nECOWAS-i ja \u00dchendriikide p\u00fc\u00fcded veenda Nigeri riigip\u00f6\u00f6rajaid andma v\u00f5imu tagasi demokraatlikult valitud presidendile ei ole seni vilja kandnud.\nP\u00fchap\u00e4eval kukkus t\u00e4htaeg, mil v\u00f5imu haaranud s\u00f5durid pidanuks president Mohamed Bazoumi ametisse ennistama v\u00f5i olema vastasel korral silmitsi v\u00f5imaliku s\u00f5jalise sekkumisega.\n\"\u00dckski variant ei ole laualt maas,\" \u00fctles Tinubu k\u00f5neisik.\nUSA teatas teisip\u00e4eval, et loodab endiselt demokraatliku v\u00f5imu taastamisele, kuid on ka \"realistlik\", kuiv\u00f5rd tema saadik ei teinud etteteatamata visiidil selles suunas edusamme.\nUSA v\u00e4lisministeeriumi k\u00f5neisik Matthew Miller m\u00e4rkis, et kuigi loodetakse, antakse hunta juhtidele selges\u00f5naliselt teada, millised on tagaj\u00e4rjed soovimatuse eest taastada p\u00f5hiseaduslik kord.\nSeni on ECOWAS kehtestanud Nigerile alates riigip\u00f6\u00f6rdest kaubandus- ja finantssanktsioone.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Valimisvaatleja n\u00f5uab kohtus e-h\u00e4\u00e4lt lugemise asjus kriminaaluurimistTALLINN, 9. august, BNS -\u00a0Riigikogu valimistel e-h\u00e4\u00e4letuse vaatlejana osalenud M\u00e4rt P\u00f5der esitas 7. augustil Tallinna Ringkonnakohtusse kaebuse, milles n\u00f5uab e-h\u00e4\u00e4lte v\u00e4idetavalt eba\u00f5ige lugemise kohta kriminaalmenetluse algatamist vastavalt karistusseadustiku paragrahvile 163.\nKaebus puudutab e-h\u00e4\u00e4lte digikonteinerite kehtetuid digiallkirju ja h\u00e4\u00e4lte avatekstis puuduvat piirkonnakoodi, mille seadusele vastaval lugemisel oleks tulnud 312 181 e-h\u00e4\u00e4lt arvestada kehtetutena. Lisaks tuuakse kaebuses v\u00e4lja, et valimisteenistus luges valesti kokku ka vaatleja isikliku h\u00e4\u00e4le.\nS\u00fc\u00fcteoteate esitas valimisvaatleja 26. aprillil, kui valimiskomisjon oli j\u00e4tnud olulise t\u00e4htsusega kaebused t\u00e4htaja \u00fcletamise p\u00f5hjendusega menetlemata ning riigikohus valimiskomisjoni otsused muutmata. S\u00fc\u00fcteoteade l\u00e4bis enne ringkonnakohtusse j\u00f5udmist korruptsioonikuritegude b\u00fcroo, ringkonnaprokuratuuri ja riigiprokuratuuri, mis k\u00f5ik p\u00f5hjendasid menetluse algatamata j\u00e4tmist erinevalt, kuid pidasid valimiskomisjonis toimunud menetlust piisavaks. Ringkonnakohtus esindab valimisvaatlejat advokaat M\u00e4rt M\u00fcrk b\u00fcroost EmeraldLegal.\n\u201eKuigi praeguseks on avalikkus \u00fcldiselt seisukohal, et e-h\u00e4\u00e4letusega tuleb midagi ette v\u00f5tta, puudub meil \u00fchine teadmine, mis on \u00fcldse sellega valesti v\u00f5i mis probleemid vajavad lahendamist,\u201c r\u00e4\u00e4kis e-h\u00e4\u00e4letuse vaatleja M\u00e4rt P\u00f5der. \u201eKaebusega taotlen, et selgitataks v\u00e4lja kehtetute e-h\u00e4\u00e4lte arvestamise asjaolud, mille puhul faktid viitavad v\u00f5imalikule kriminaalkuriteole, mille menetlemata j\u00e4tmine riivab avalikku \u00f5iglustunnet ning takistab rikkumiste p\u00f5hjuseks olnud probleemide lahendamist.\u201c\n\u201eKehtetu digiallkirja v\u00f5i puuduliku haldus\u00fcksuse koodiga e-h\u00e4\u00e4le lugemine on \u00f5iguslikus m\u00f5ttes v\u00f5rreldav sellega, kui arvestatakse h\u00e4\u00e4ltena pabersedeleid, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht j\u00e4ljendit,\" selgitas valimisvaatlejat esindav advokaat M\u00e4rt M\u00fcrk. \"Valimiskomisjoni otsustest j\u00e4\u00e4b selgusetuks, millisel \u00f5iguslikul alusel on v\u00f5imalik Riigikogu valimistele kehtestatud vormin\u00f5udeid valikuliselt eirata, sest pabersedelite puhul oleks selline k\u00e4itumine m\u00f5eldamatu ja selliselt antud h\u00e4\u00e4led kehtetud.\"\nM\u00e4rt P\u00f5der on e-h\u00e4\u00e4letuse vaatlemisel osalenud 2015. aastast, mil p\u00e4lvis avalikkuse t\u00e4helepanu oma isikliku elektroonilise h\u00e4\u00e4letussedeli rikkumisega. Valimisvaatlejana on ta n\u00f5udnud \"otsast l\u00f5puni kontrollitavuse\" p\u00f5him\u00f5tete juurutamist e-h\u00e4\u00e4letusel.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Pakistani parlament saadetakse valimisteks laialiISLAMABAD, 9. august, AFP-BNS \u2013 Pakistani parlament saadetakse kolmap\u00e4eval laiali ning ametisse astub tehnokraatide juhitav \u00fcleminekuvalitsus, mis valmistab ette valimised.\nPakistanis valitsevad juba \u00fcle aasta poliitilised segadused, mis said alguse eelmise aasta aprillis, kui endisest kriketit\u00e4hest peaminister Imran Khan ametist tagandati. Rahva seas populaarse poliitiku ja tema erakonna mahasurumine kulmineerus sel n\u00e4dalavahetusel Khani vangim\u00f5istmisega korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse alusel.\nValimistel ta seega osaleda ei saa.\nSeaduse j\u00e4rgi tuleb valimised l\u00e4bi viia 90 p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast parlamendi laialisaatmist, kuid lahkuv valitsus on juba hoiatanud, et ilmselt l\u00fckatakse need edasi.\nHarilikult omavahel vaenujalal poliitiliste d\u00fcnastiate juhitavad parteid, kes Khani v\u00e4ljat\u00f5rjumiseks k\u00e4ed l\u00f5id, ei ole 18 v\u00f5imukuu jooksul rahva toetust saavutanud.\nMajanduses valitseb Rahvusvahelise Valuutaprogrammi (IMF) toetuspaketist hoolimata seisak, mida iseloomustavad suur v\u00e4lisv\u00f5lg, kiire inflasioon ja ulatuslik t\u00f6\u00f6tus, sest vabrikud seisavad, kuna tooraine ostumiseks ei ole v\u00e4lisvaluutat.\n\"Majandusotsused on eranditult rasked ja sageli ebapopulaarsed ning nende efektiivne j\u00f5ustamine n\u00f5uab pikema ametiajaga valitsust,\" \u00fctles m\u00f5ttekoja Pakistani Seadusandlik Areng ja L\u00e4bipaistvus president Ahmed Bilal Mehboob.\n\"Need valimised on olulised, sest tulemuseks on viieaastase ametiajaga uus valitsus, millel ideaalis peaksid olema volitused majanduse taastumiseks h\u00e4davajalike otsuste tegemiseks.\"\nValimiste edasil\u00fckkamisest on r\u00e4\u00e4gitud juba mitu kuud, sest v\u00f5imud p\u00fc\u00fcavad julgeoleku- majandus- ja poliitilises kriisis riiki stabiliseerida.\nN\u00e4dalavahetusel avaldati l\u00f5puks mais l\u00e4bi viidud rahvaloenduse tulemused ja valitsuse s\u00f5nul on n\u00fc\u00fcd valimiskomisjonil vaja aega, et uued valimisringkondade piirid paika panna.\nWilsoni keskuse L\u00f5una-Aasia instituudi direktor\u00a0Michael Kugelman \u00fctles, et valimistega viivitamine annab koalitsioonipartneritele Pakistani Moslemi Liiga-Nawazile (PML-N) ja Pakistani Rahvaparteile (PPP) aega v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas Khani Pakistan Tehreek-e-Insaf (PTI) v\u00e4ljakutsele vastata.\n\"Tegelikkuses v\u00f5ib venitamine aga rahva lihtsalt veel rohkem vihale ajada ja virgutada opositsiooni, kes on pidanud kuid kestnud mahasurumise all kannatama,\" \u00fctles ta.\nK\u00f5igi Pakistani valimiste taga hiilib s\u00f5jav\u00e4gi, kes on viinud alates riigi loomisest 1947. aastal l\u00e4bi v\u00e4hemalt kolm edukat riigip\u00f6\u00f6ret.\nKhan t\u00f5usis anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul v\u00f5imule 2018. aastal \u00fcldrahvaliku toetuslaine ja m\u00f5juv\u00f5imsa s\u00f5jav\u00e4eladviku soosingul, kuid langes m\u00f5ne kuuga, kui kindralite toetus kadus.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"E-valimised j\u00e4lle kohtus, vaatleja n\u00f5uab e-h\u00e4\u00e4lte eba\u00f5ige lugemise osas kriminaalmenetlustKaebuse esitas digiaktivist M\u00e4rt P\u00f5der.Foto: Tartu PM\/Scanpix Baltics\nKuigi valimistest on juba omajagu aega m\u00f6\u00f6das ning seni avalikkusele teadaolevalt on k\u00f5ik kaebused \u00e4ra lahendatud ning maha on jahtunud ka e-valimiste suhtes kriitiline EKRE, j\u00f5udis paar p\u00e4eva tagasi Tallinna ringkonnakohtusse valimiste vaatleja M\u00e4rt P\u00f5dra kaebus, kus ta n\u00f5uab e-h\u00e4\u00e4lte eba\u00f5ige lugemise menetlemist.\nP\u00f5der n\u00e4eb alust kriminaalmenetluse algatamiseks, kuna t\u00e4navuste Riigikogu valimiste ajal ei olnud e-h\u00e4\u00e4lte k\u00fcljes kirjas, millisest maakonnast h\u00e4\u00e4l anti. Valimiskomisjon aga kehtestas aga eelmise aasta oktoobris korra, mille kohaselt pidi iga h\u00e4\u00e4l omama infot, millisest maakonnast h\u00e4\u00e4l anti.\u00a0\nValimisteenistuse juht Arne Koitm\u00e4e \u00fctles Geeniusele kevadel, et Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ei ole maakonna v\u00e4ljatoomine vajalik. Vaatlejat esindav advokaat leiab, et ilma maakonna infota e-h\u00e4\u00e4le lugemine on v\u00f5rreldav sellega, kui h\u00e4\u00e4lena arvestatakse pabersedelit, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht j\u00e4ljendit.\nKaebus puudutab ka digikonteinerite kehtetuid digiallkirju\nM\u00e4rt P\u00f5der esitas 26. aprillil politseile s\u00fc\u00fcteoteate, kui valimiskomisjon oli j\u00e4tnud olulise t\u00e4htsusega kaebused t\u00e4htaja \u00fcletamise p\u00f5hjendusega menetlemata ning Riigikohus valimiskomisjoni otsused muutmata.\u00a0\nS\u00fc\u00fcteoteade l\u00e4bis enne ringkonnakohtusse j\u00f5udmist korruptsioonikuritegude b\u00fcroo, ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri, mis k\u00f5ik p\u00f5hjendasid menetluse algatamata j\u00e4tmist erinevalt, kuid pidasid valimiskomisjonis toimunud menetlust piisavaks.\u00a0\n\u201cKuigi praeguseks on avalikkus \u00fcldiselt seisukohal, et e-h\u00e4\u00e4letusega tuleb midagi ette v\u00f5tta, puudub meil \u00fchine teadmine, mis on \u00fcldse sellega valesti v\u00f5i mis probleemid vajavad lahendamist,\u201d kinnitas e-h\u00e4\u00e4letuse vaatleja M\u00e4rt P\u00f5der pressiteate vahendusel.\u00a0\nRingkonnakohtus esindab valimisvaatlejat advokaat M\u00e4rt M\u00fcrk b\u00fcroost EmeraldLegal.\nRiigikogu valimisteks 2023 koostas M\u00e4rt P\u00f5der valimisteenistusest s\u00f5ltumatu valijarakenduse ja e-h\u00e4\u00e4letuse kontrollrakenduse, mille abil viis l\u00e4bi h\u00e4\u00e4letusprotokolli tehnilist l\u00e4hivaatlust ja esitas leitud anomaaliate p\u00f5hjuste selgitamiseks rea valimiskaebusi.\n\u201cKaebusega taotlen, et selgitataks v\u00e4lja kehtetute e-h\u00e4\u00e4lte arvestamise asjaolud, mille puhul faktid viitavad v\u00f5imalikule kriminaalkuriteole, mille menetlemata j\u00e4tmine riivab avalikku \u00f5iglustunnet ning takistab rikkumiste p\u00f5hjuseks olnud probleemide lahendamist,\u201d kirjeldas ta.\nRingkonnakohtus esindab valimisvaatlejat advokaat M\u00e4rt M\u00fcrk b\u00fcroost EmeraldLegal.\nE-h\u00e4\u00e4le vorm \u00fchtleb \u00fcht, aga reaalsus on teine\n2022. aasta oktoobris kehtestas valimiskomisjon korra, milline peab \u00fcks \u00f5ige e-h\u00e4\u00e4l n\u00e4gema v\u00e4lja. Teiste seas on seal toodud v\u00e4lja, et igal e-h\u00e4\u00e4lel peab olema kirjas, millisest maakonnast see anti ehk juures peab olema EHAK kood.\nSeda aga t\u00e4navu toimunud valimistel ei olnud. Valimisteenistuse juhi Arne Koitm\u00e4e s\u00f5nul on selleks loogiline seletus olemas.\n\u201cRiigikogu valimistel, Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvah\u00e4\u00e4letusel on tegu \u00fche valimiss\u00fcndmusega. Seet\u00f5ttu on\u00a0EHAK\u00a0kood alati 0000. Kohalikel valimistel on kood erinev,\u201d kirjeldas ta t\u00e4navu Geeniusele antud kommentaaris.\nH\u00e4\u00e4letamistulemus tehakse tema s\u00f5nul kindlaks mitte kohaliku omavalitsuse, vaid ringkonna t\u00e4psusega.\n\u201cH\u00e4\u00e4letaja seostamine h\u00e4\u00e4letamistulemuse kindlakstegemisel mingi kindla haldus\u00fcksusega ei ole Riigikogu valimistel seet\u00f5ttu vajalik,\u201d lisas ta.\nSee p\u00f5him\u00f5te olla tema s\u00f5nul toodud v\u00e4lja ka e-h\u00e4\u00e4le struktuuri kirjeldavas failis ning seadistuse failis."}
{"text":"Mis vestlust peeti kapo peahoones?Riigikontrol\u00f6r Janar Holm m\u00e4rkis ERR-ile antud intervjuus, et vestlused presidendi kantselei rahastamise ja Riigikogus vastuv\u00f5etavate seaduseeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamise osas toimusid kapo peahoones.\n\u201eKas saame siit j\u00e4rjekordselt kinnitust, et kapo korraldab riigi juhtimist, s.o lisaks ebasobiva valitsuse kukutamisele, sobivate valimistulemuste ja valitsuse ametisse s\u00e4ttimisele, korraldab ka seda, millised seadused l\u00e4bi suruda,\u201c k\u00fcsib Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE).\nTa lisab, et sarnaselt Johanna Maria Lehtme ja Slava Ukraini skandaalile, mis oli kapole teada juba kuu aega enne valimisi, kuid paisati avalikkuse tte sobival ajal valimisteks, hoiti ka n\u00fc\u00fcdset teemat \u00fcle kuu aja kalevi all.\n\u201eMiks kapo ja prokuratuur nii k\u00f5rgel tasemel toimunud korruptsiooni kahtluse puhul vait on?\u201c j\u00e4tab Kingo k\u00fcsimuse \u00f5hku.\n\u201eEi mina ega keegi riigikontrollist selle vestluse juures kapo peahoones ei olnud, nii et ma ei tahaks siin lisada muljeid v\u00f5i tundeid, mis tundub selles vaidluses peamisel kohal. Eks seda peavad asjaosalised ise selgitama, mis t\u00e4pselt toimus. Ja riigikogus t\u00f6\u00f6tab komisjon sellega ja ma loodan, et j\u00e4rgmisel korral, kui asjaosalised ise sinna tulevad, saavad nad seda selgitada,\u201c vastas riigikontrol\u00f6r Janar Holm k\u00fcsimusele, \u201ekas see, mida me n\u00e4eme, on Toomas Sildami kehvasti v\u00e4lja kukkunud nali v\u00f5i m\u00f5jutamiskatse, et presidendi kantseleile raha saada?\u201c.\nVastusest j\u00e4\u00e4b mulje, justkui Sildam oleks raha k\u00fcsinud kapo peahoones toimunud vestlusel.\nSamal ajal on vilepuhujaks osutunud rahandusministeeriumi kantsler Merike\u00a0Saks seletanud, et ta ei p\u00f6\u00f6rdunud koheselt kaposse, kuna pidas seda juunikuist vestlust presidendi n\u00f5uniku Toomas Sildamiga pigem piinlikuks kui kuritegelikuks.\nAvalikkuse ette t\u00f5i ta selle teema alles n\u00fc\u00fcd, kui president Alar Karis kritiseeris Maalehele antud pikemas usutluses valitsuse plaanitavat automaksu.\nTartu \u00dclikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter on \u00f6elud ERR-le, et Merike Saks oleks pidanud kohe p\u00f6\u00f6rduma kaitsepolitsei poole, praegu ei j\u00e4ta asja avalikustamine head muljet.\nLoe lisaks:\nhttps:\/\/www.err.ee\/1609056485\/holm-pohiseaduslike-asutuste-eelarve-ule-peaks-otsustama-riigikogu"}
{"text":"Valimisvaatleja n\u00f5uab kohtus e-h\u00e4\u00e4lt lugemise asjus kriminaaluurimistRiigikogu valimistel e-h\u00e4\u00e4letuse vaatlejana osalenud M\u00e4rt P\u00f5der esitas 7. augustil Tallinna Ringkonnakohtusse kaebuse, milles n\u00f5uab e-h\u00e4\u00e4lte v\u00e4idetavalt eba\u00f5ige lugemise kohta kriminaalmenetluse algatamist vastavalt karistusseadustiku paragrahvile 163.\nKaebus puudutab e-h\u00e4\u00e4lte digikonteinerite kehtetuid digiallkirju ja h\u00e4\u00e4lte avatekstis puuduvat piirkonnakoodi, mille seadusele vastaval lugemisel oleks tulnud 312 181 e-h\u00e4\u00e4lt arvestada kehtetutena. Lisaks tuuakse kaebuses v\u00e4lja, et valimisteenistus luges valesti kokku ka vaatleja isikliku h\u00e4\u00e4le.\nS\u00fc\u00fcteoteate esitas valimisvaatleja 26. aprillil, kui valimiskomisjon oli j\u00e4tnud olulise t\u00e4htsusega kaebused t\u00e4htaja \u00fcletamise p\u00f5hjendusega menetlemata ning riigikohus valimiskomisjoni otsused muutmata. S\u00fc\u00fcteoteade l\u00e4bis enne ringkonnakohtusse j\u00f5udmist korruptsioonikuritegude b\u00fcroo, ringkonnaprokuratuuri ja riigiprokuratuuri, mis k\u00f5ik p\u00f5hjendasid menetluse algatamata j\u00e4tmist erinevalt, kuid pidasid valimiskomisjonis toimunud menetlust piisavaks. Ringkonnakohtus esindab valimisvaatlejat advokaat M\u00e4rt M\u00fcrk b\u00fcroost EmeraldLegal.\n\u201eKuigi praeguseks on avalikkus \u00fcldiselt seisukohal, et e-h\u00e4\u00e4letusega tuleb midagi ette v\u00f5tta, puudub meil \u00fchine teadmine, mis on \u00fcldse sellega valesti v\u00f5i mis probleemid vajavad lahendamist,\u201c r\u00e4\u00e4kis e-h\u00e4\u00e4letuse vaatleja M\u00e4rt P\u00f5der. \u201eKaebusega taotlen, et selgitataks v\u00e4lja kehtetute e-h\u00e4\u00e4lte arvestamise asjaolud, mille puhul faktid viitavad v\u00f5imalikule kriminaalkuriteole, mille menetlemata j\u00e4tmine riivab avalikku \u00f5iglustunnet ning takistab rikkumiste p\u00f5hjuseks olnud probleemide lahendamist.\u201c\n\u201eKehtetu digiallkirja v\u00f5i puuduliku haldus\u00fcksuse koodiga e-h\u00e4\u00e4le lugemine on \u00f5iguslikus m\u00f5ttes v\u00f5rreldav sellega, kui arvestatakse h\u00e4\u00e4ltena pabersedeleid, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht j\u00e4ljendit,\u201d selgitas valimisvaatlejat esindav advokaat M\u00e4rt M\u00fcrk. \u201cValimiskomisjoni otsustest j\u00e4\u00e4b selgusetuks, millisel \u00f5iguslikul alusel on v\u00f5imalik Riigikogu valimistele kehtestatud vormin\u00f5udeid valikuliselt eirata, sest pabersedelite puhul oleks selline k\u00e4itumine m\u00f5eldamatu ja selliselt antud h\u00e4\u00e4led kehtetud.\u201d\nM\u00e4rt P\u00f5der on e-h\u00e4\u00e4letuse vaatlemisel osalenud 2015. aastast. Valimisvaatlejana on ta n\u00f5udnud otsast l\u00f5puni kontrollitavuse p\u00f5him\u00f5tete juurutamist e-h\u00e4\u00e4letusel.\nAllikas: BNS\nKuula lisaks:\nVaba S\u00f5na I M\u00e4rt P\u00f5der: \u201cE-h\u00e4\u00e4letuse puhul ristuvad mitmed huvid ja mitmed valdkonnad\u201d"}
{"text":"Raamatupidaja teadmatus viis mitme korteri\u00fchistu rahade v\u00e4ljapetmiseniFoto: Shutterstock\nRahalisi pettusi l\u00e4bi viivad kurjategijad ei piirdu vaid eraisikute tagant varastamisega. Oleme j\u00f5udnud ajaj\u00e4rku, kus internetikeskkonnast on saanud meile hea abimehe n\u00e4ol ka saatuslik l\u00f5ks. Teadlikkus infotehnoloogia ohtudest on ka aktiivsetel interneti kasutajatel n\u00f5rgapoolsed, kui sinna lisada liigne usaldus, v\u00f5ivad tagaj\u00e4rjed olla drastilised.\nSagenenud on pettuste juhtumid, kus eraisik, kes on seotud ettev\u00f5tte pangakontodega ning kellel on juurdep\u00e4\u00e4s firma internetipanka ja t\u00e4isvolitused teha tehinguid ainuisikuliselt, j\u00e4\u00e4b l\u00e4bi pettuse lisaks isiklikul kontol oleva raha kaotamisega suuremahuliselt v\u00f5lgnikuks ka ettev\u00f5tte ees.\nRaamatupidaja Natalja teadmatus viis mitme korteri\u00fchistu rahade v\u00e4ljapetmiseni\nNatalja on elukutselt raamatupidaja, kes on otsustanud ka pensionip\u00f5lves t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. Koormus on k\u00fcll varasemast tunduvalt v\u00e4iksem, kuid kolme korteri\u00fchistu raamatupidamise haldamine on talle j\u00f5ukohane. Natalja omab k\u00f5ikide korteri\u00fchistute internetipankade juurdep\u00e4\u00e4su ning tal on piiramatu kasutus\u00f5igus.\nSaatuslikud sammud pettuse l\u00e4biviimiseks\nSaatuslikuks saab teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unane k\u00f5ne. Helistajaks on Olga Jakovleva, kes tutvustab end politseit\u00f6\u00f6tajana. Olga v\u00e4itel on Natalja nimele tehtud SmartID konto, logitud sisse tema internetipanka ja v\u00f5etud mitmed v\u00e4ikelaenud. \u00c4revil Natalja v\u00f5tab politseiametniku \u201cabi\u201d ilma p\u00f5hjaliku s\u00fcvenemiseta vastu ning toob v\u00e4lja k\u00f5ik pangad, kus ta isiklikke kontosid omab. Kontod on tal kahes Eesti pangas.\nJ\u00e4rgmise sammuna jagab ta internetipanga kasutajatunnuseid, mis on m\u00f5lemas pangas identsed. Pankade nimetamise ja kasutajatunnuste jagamise j\u00e4rel, asub Natalja SmartID rakendusele saabuvaid p\u00e4ringuid kinnitama. K\u00f5ne kestab tunde ning selle k\u00e4igus ei lubata Nataljal internetipanka siseneda, sest see olevat uurimise huvides valve all. Abistav politseiametnik r\u00f5hub seejuures asjaolule, et antud olukorras tehakse hetkel parim probleemi kiireks lahendamiseks. Vaatamata sellele, et Natalja on sattunud rahalise pettuse k\u00fc\u00fcsi ka kaks aastat varem, ei tee tuttav olukord teda ettevaatlikuks ning ta kinnitab veel hulgaliselt p\u00e4ringuid SmartID rakenduse kaudu, vastates eeskujulikult k\u00f5igele k\u00fcsitule.\nMis juhtus aga tegelikult Nataljaga seotud pangakontodel?\nKolme korteri\u00fchistu raamatupidajana, oli Nataljal tema isikliku internetipanga kaudu juurdep\u00e4\u00e4s ka korteri\u00fchistute kontodele. Kuigi Nataljal oli mugav \u00fche kasutajatunnusega hallata k\u00f5iki internetipanga kontosid ei m\u00f5elnud ta sellele, et kurjategijate \u00fchte keskkonda juurdep\u00e4\u00e4s avab v\u00f5imalused ka teistesse seotud keskkondadesse p\u00e4\u00e4seda.\nAndes infot ja kinnitades SmartID PIN1 ja PIN2 koode mitmek\u00fcmne jagu, toimusid k\u00f5ikidele kontodele laekumised, mis olid teistelt ohvritele v\u00e4lja petetud summad.\nKokku toimus neljale kontole 12 laekumist, kogusummas 64\u202f856 eurot. Natalja isiklikult kontolt raha summas 3 542 eurot. Kolme korteri\u00fchistu kontolt kokku 27 \u00fclekannet, korteri\u00fchistute raha kokku 43\u202f762 eurot.\nNeljalt kontolt toimusid laekunud rahade edasikanded j\u00e4rgnevatele v\u00f5\u00f5rastele kontodele, kellel puudus ohvriga igasugune kokkupuude.\nMida sellisest olukorrast \u00f5ppida?\nM\u00f5tle enne, kui jagad v\u00f5\u00f5rale pangakontole sisselogimiseks vajalikku infot (sh. internetipanga sisselogimise koode, kasutajatunnuseid ja pangakaardi andmeid).\nAnal\u00fc\u00fcsi, kas sulle esitatud olukord saab ka tegelikult t\u00f5ele vastata.\nKasuta igas keskkonnas erinevat parooli. Mugavusega kaasnevad sageli suuremad riskid.\nSea pangakonto kasutamisele limiidid, mis vastavad Sinu reaalsetele vajadustele.\n\u00c4ra hoia juriidilise ja f\u00fc\u00fcsilise isiku kontosid \u00fches internetipangas.\nM\u00f5elge hoolikalt l\u00e4bi, milliseid volitusi ja juurdep\u00e4\u00e4se oma t\u00f6\u00f6tajatele jagate ja rakendage l\u00e4htuvalt vajadustele minimaalseid tegutsemisvabadusi.\nAllikas:\u00a0\nSEB Pank"}
{"text":"Keenia poliitlised vastased alustasid k\u00f5nelusiNAIROBI, 9. august, AFP-BNS \u2013 Keenia valitsus ja opositsioon alustasid kolmap\u00e4eval taas k\u00f5nelusi, et leida lahendus poliitilisele vaenule, mis on toonud kaasa valitsusvastased meeleavaldused ja valimisreformi n\u00f5ude.\nAmetlikust dialoogist hoolimata v\u00e4listasid pooled mis tahes v\u00f5imujagamise kriisi lahendamiseks.\nKeenias on peetud hooti v\u00e4givaldseks kiskunud meeleavaldusi alates opositsioonijuhi Raila Odinga m\u00e4rtsikuisest \u00fcleskutsest seista vastu president William Ruto valitsusele.\nAmetlikel andmetel on kokkup\u00f5rgetes surma saanud v\u00e4hemalt 20 inimest, inim\u00f5iguslaste s\u00f5nul on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem.\nRahutused \u00fches piirkonna stabiilsematest demokraatiatest on p\u00f5hjustanud \u00e4revuse nii kodu- kui v\u00e4lismaal ja toonud \u00fcleskutseid vahendajate abiga vastasseis lahendada.\n\"Dialoog, rahu, stabiilsus ja j\u00f5ukus, mille nimel me t\u00e4na siia kogunesime, ei ole parteik\u00fcsimused. Need on Keenia k\u00fcsimused,\" \u00fctles Odinga delegatsiooni juht Kalonzo Musyoka.\n\"Me ei pea l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi \u00fcheski vormis v\u00f5imu jagamiseks (Ruto) Kenya Kwanza alliansiga ega sea isiklikke huve rahva huvidest ettepoole.\"\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi peetakse Bomas of Kenyas, kus kuulutati v\u00e4lja ka aastataguste tasav\u00e4giste valimiste tulemused. Kestusaega ega isegi t\u00e4pset p\u00e4evakorda ei ole m\u00e4\u00e4ratud.\nOdinga Azimio La Umoja koalitsioon on \u00f6elnud, et tahab arutada elukalliduse t\u00f5usu ja valimisreforme. Nimelt v\u00e4idab Odinga, et kaotas mullused presidendivalimised pettuse t\u00f5ttu.\nEsialgne p\u00e4evakorramustand ei sisaldanud aga majanduskriisi ega juulis l\u00e4bi viidud maksut\u00f5use, mis vihastasid Keenia elanikke, kes on niigi h\u00e4das toidu ja k\u00fctuse kallinemisega.\nKriitikud s\u00fc\u00fcdistavad Rutot valimislubaduste murdmises, sest kampaania ajal kuulutas ta end vaesunud keenialaste eestkostjaks ja lubas nende majanduslikku tulevikku parandada.\nOdinga katkestas aprillis ja mais meeleavaldused, kui Ruto n\u00f5ustus dialoogiga, aga k\u00f5nelustest ei saanud asja ja protestijad tulid t\u00e4navatele tagasi.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Live Nation Estonia turundusjuht The Weekndi kontserdist: piletit ostes on t\u00f5en\u00e4oline sattuda pettuse ohvriks\u00a0Juba sellel n\u00e4dalavahetusel esineb Tallinna Lauluv\u00e4ljakul The Weeknd. Kuna kontserdipileteid enam ei m\u00fc\u00fcda, v\u00f5ib nii m\u00f5nigi viimasele minutile j\u00e4\u00e4nud f\u00e4nn sattuda hoopis pettuse ohvriks.\nEestis toimuvale kontserdile m\u00fc\u00fcdi neid t\u00e4pselt 55 000 ja n\u00e4dalaga olid piletid l\u00e4inud nagu soojad saiad. Paljud avastavad ehk viimasel hetkel, et soovivad siiski kontserdile minna, kuid tavam\u00fc\u00fcgist pole enam v\u00f5imalik piletit osta. J\u00e4relturult ostes tuleb olla ettevaatlik, sest osavad petturid on hakanud neid agaralt v\u00f5ltsima. \u201d\u00dcpris t\u00f5en\u00e4oline on sattuda pettuse ohvriks ja v\u00f5ltsitud piletiga kontserdile ei p\u00e4\u00e4se,\u201d s\u00f5nab kontsertagentuuri Live Nation Estonia turundusjuht Ott-Sander Palm.\n\u201dV\u00f5ltsingut ongi v\u00e4ga keeruline \u00e4ra tunda. Me ei tea hetkel, palju neid v\u00f5ltsitud pileteid turul liigub, seda me paraku ei saagi teada. Aga me n\u00e4eme p\u00e4rast \u00fcritust, et kui palju pileteid sk\u00e4nner mitte kehtivaks tunnistas,\u201d s\u00f5nab kontsertagentuuri Live Nation Estonia turundusjuht Ott-Sander Palm ja lisab, et nad on n\u00e4inud v\u00e4ga palju versioone ja kelmid on v\u00e4ga loovad. Nii korraldajad kui ka politsei teha pettuse ohvriks langenutel avalduse just politseisse.\nPalm s\u00f5nab, et sellise artisti Eestisse toomine on v\u00e4ga pika t\u00f6\u00f6 tulemus ja sellele kindlat ajalist m\u00f5\u00f5det panna ei saa. \u2018\u2019Viimane kontsert Euroopas on The Weekndil Wembley staadionil. Ja kindlasti ei saaks me \u00f6elda millega ta Eesti publikut \u00fcllatab, sest siis ei ole see enam \u00fcllatus,\u2019\u2019 m\u00e4rgib ta.\nTa paneb s\u00fcdamele, et kontserdik\u00fclastajad v\u00f5iksid kohale tulla pigem varakult. \u201dTulge ilma autota, sest lauluv\u00e4ljaku \u00fcmbruses on parkimine keeruline. Alal on ka panditopsi s\u00fcsteem, ehk hoidke tops enda k\u00e4es, \u00e4rge visake seda \u00e4ra ja hiljem tagastage see panditagastus telkidesse,\u201d s\u00f5nab ta."}
{"text":"Juhtkiri: nii rikas vald, et raha vaja poleJUHTKIRIKui \u00fchte kooli enam vaja pole, peab koolipidaja selle kinni panemise otsustama eelmise \u00f5ppeaasta kevadel. Et k\u00f5igile j\u00e4\u00e4ks aega oma elu \u00fcmber korraldada.L\u00e4\u00e4neranna vald nii ka tegi. Kooliv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamine, nagu seda dokumendid nimetavad, t\u00e4hendas aga praegusel juhul Metsk\u00fcla ja L\u00f5pe kooli kinni panemist ning Varblas ja Virtsus kooliastmete v\u00e4hendamist.\u00dche kooli kogukond ei tahtnud kooli kinni panna ja otsis kohtust \u00f5igust. Mis on t\u00e4iesti seadusekohane tegevus.Sel ajal, kui vald ja koolikogukond vastastikku endale sobimatuid otsuseid kohtus vaidlustasid, leidis kool \u00fcha uusi poolehoidjaid. Metsk\u00fcla kool valiti rahvah\u00e4\u00e4letusel aasta kooliks. Keset juulikuud otsustas \u00fcks Eesti \u00e4rimees, et tal on v\u00f5imalik kooli aastased kulud katta ja ta kandis selleks vallale \u00fcle ilusa viiekohalise summa.Oma toetust v\u00e4ikekoolidele on lubanud ka riik. K\u00f5rvalt vaadates tundub justkui, et kooli kinni panemiseks enam p\u00f5hjust ei ole. Omavalitsus aga nii ei leia.\u00c4rimehele anti tema raha tagasi. Vallavalitsus ootas vallavanema s\u00f5nul kogukonnalt kompromissettepanekut. T\u00e4psemalt, et kohalik rahvas v\u00f5taks kooli pidamise enda \u00f5lule ja Metsk\u00fcla kool j\u00e4tkaks erakoolina. K\u00f5rvalt vaadates tundub see v\u00e4ljapressimise ja hullu kiirustamisena. Vallavalitsus n\u00e4ib kogukonnale \u00fctlevat: \u201eV\u00f5tke endale kohustus teha erakool ja me lubame teil aasta aega kooli pidada raha eest, mis ei ole isegi meie oma!\u201dKogu selle tralli peale on kulunud palju aega. V\u00f5ibolla oleks \u00e4kki m\u00f5istlik olnud v\u00f5tta sammuke tagasi ja proovida j\u00e4rgmisel aastal uuesti. Vahepeal oleks ehk kohus asja arutanud ja mine tea, ehk ka otsustamisenigi j\u00f5udnud.Juba m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast peavad lapsed kooli minema. Metsk\u00fcla rahvas loodab ikka veel oma kooli p\u00e4\u00e4sta ja vald selle k\u00e4hku kinni panna."}
{"text":"Grillipidu mitmes vaatusesKuigi l\u00e4bi pori see ei paista, on seadusandjal hea v\u00f5imalus v\u00f5imuhaaramiseks.\nSuveteatrid \u00fcle maa ja eriti nende piletim\u00fc\u00fcjad saavad juba n\u00e4dal otsa ainult kadeduse ja kahetsusega pealt vaadata, kuidas etenduskunsti v\u00e4ljale sisenenud riigiv\u00f5im hooaja parimat menut\u00fckki m\u00e4ngides neilt t\u00e4helepanu ja tulu \u00e4ra napsab. Nagu poliitik tavatseks \u00f6elda: \u201eRiik on siin appi tulnud ja iseendale \u00f5la alla pannud.\u201c Koguni nii peenelt, et stsenaarium kirjutab end ise, osat\u00e4itjad t\u00f6\u00f6tavad vabatahtlikena ning ajakirjandus jutustab k\u00f5ik s\u00fc\u017eee k\u00e4\u00e4nukohad detailselt \u00fcmber selle eest raha k\u00fcsimata. Seega, igati korralik s\u00e4\u00e4stuprojekt.\n\nI vaatus. Bankett\nT\u00f5en\u00e4oliselt ei ole Eesti s\u00fcndmuste kalendris juba aastaid \u00fchtki p\u00e4eva, mil ei toimuks ametnike ja poliitikute seltskondlikke koosviibimisi kas ainult omavahel v\u00f5i kodumaiste (nn valdkonna esindajad) ja v\u00e4lismaiste (diplomaadid jt) partnerite osav\u00f5tul. Kui kell on hommikune ning laual kohv ja k\u00fcpsised, on tegu koosolekuga. P\u00e4rastl\u00f5unastel kuni \u00f5htustel, veini ja delikatess-suupistetega \u00f5litatud t\u00f6\u00f6protsessidel on palju nimesid vastuv\u00f5tust ballideni. See on igale jutuvestjale suurep\u00e4rane keskkond, kus tutvustada peategelasi ja p\u00fcstitada keskne intriig, nagu teadis juba Tolstoi \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c kirjutama asudes.\nSuhtlus banketil k\u00e4ib hoopis teises keeles kui kirjalikus argib\u00fcrokraatias, seal v\u00f5idab see, kes loob kujundeid, jutustab p\u00e4evas\u00fcndmustega haakuvaid nalju ja anekdoote, teeb piiripealseid, k\u00f5lvatu alatooniga vihjeid (n\u00e4iteks N\u00f5uniku ja Kantsleri dialoogis). Omal kohal on huumor, iroonia ja sarkasm, aga loomulikult ei kuulu peenemasse pruuki neegri- v\u00f5i blondiininaljad. \u201eS\u00f5in ja j\u00f5in seal minagi\u201c ehk puhts\u00fcdamliku \u00fclestunnistuse korras \u00fctlen siinkohal, et aastak\u00fcmnete jooksul olen isegi k\u00fcmneid v\u00f5i sadu kordi bankettidele sattunud, kuid mulle ei meenu \u00fchtki juhtumit, kus ka \u00fcksainus silp v\u00f5i s\u00f5na, mida seal tuttavatele v\u00f5i v\u00f5\u00f5ramatele lausunud olen, oleks v\u00f5etav t\u00e4ie t\u00f5sidusega. N\u00e4iteks Sirbi toimetaja ametis v\u00f5iksin vabalt, vigur n\u00e4gu peas, kultuuriministrile v\u00f5i tema kantslerile lausuda (ja ei kinnita, et ei ole seda teinud) eelarvetaotluse meeldetuletamiseks: \u201eKuule, ajame natuke korruptsiooniasja ka. Kinnitan, et niipea, kui tegevustoetus normaliseerub, kukun kohe oma kolumnides m\u00f5\u00f5dutundetult parteid ja valitsust \u00fclistama!\u201c M\u00f5nele riigimehele, kelle lugemus paremini teada, v\u00f5iks sobival hetkel vestluse arengus m\u00e4rguande anda ka ohutumalt, n\u00e4iteks tsiteerides Bulgakovi \u201eKoera s\u00fcdamest\u201c ridu \u201eMulle paberossi annad, triibulisi p\u00fckse kannad\u201c. Nii r\u00e4\u00e4kija kui ka kuulaja teavad ses olukorras v\u00f5rdselt h\u00e4sti, et tegelik jutt k\u00e4ib rangelt seaduslikest toimingutest ratsionaalsete p\u00f5hjenduste alusel. Aga s\u00f5na on lendu lastud ja j\u00e4\u00e4b n\u00fc\u00fcd ootama, kuni p\u00f6\u00f6rded stsenaariumis n\u00e4evad ette n-\u00f6 p\u00fcssi seinalt v\u00f5tmist ja sellest paugu tegemist.\n\nII vaatus. Leke ja paljastus\nKeegi ei veeda bankettidel suuremat osa oma elust. Aga osaleja jaoks on banketil toimunust, n\u00e4htust ja \u00f6eldust perekonnas ja s\u00f5prade ringis (v\u00f5i n\u00fc\u00fcdisajal ka \u00fchismeedias) r\u00e4\u00e4kimine sama loomulik kui pajatused v\u00e4lisreisist kaugele maale, kogetud kunstielamusest. See on vahendatud teave, mis igas suhtlusahela j\u00e4rgmises l\u00fclis saab \u00fcha uusi t\u00f5lgendusi. Eksponentsiaalselt kasvab nende hulk, kes \u201ekuulsid\u201c v\u00f5i \u201ekuulsid, et keegi kuulis\u201c. Muidugi on banketisaali klaasseina taga ka hulgaliselt mittekutsutuid, kes ei pea isegi kuulma, vaid loevad huulilt. On vaid aja k\u00fcsimus, mil jutu mingi variant j\u00f5uab Ajakirjanikuni, kes asub uurima, kogub kokku kuhja \u00fctlusi ning tr\u00fckib \u00e4ra paljastuse.\nSel hetkel p\u00e4\u00e4seb valla seni kulisside taga teadmatuses piinelnud uute osat\u00e4itjate armee, kes tormab lavale ja asub improviseerima, iga\u00fcks m\u00e4ngib oma publikule lavapartnereist hoolimata ning eufoonia asemel t\u00e4idab \u00f5hu kakofoonia. See on traumahetk gurmaanidele, kuid kui ikka mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest k\u00e4ratseda, siis ei saa rahvahulgad enam asuda muule kui alati kehtivale rahvatarkuse seisukohale: kus suitsu, seal tuld. Ja kui demokraatlikus riigis rahvas midagi n\u00f5uab, siis peavad oma kohust t\u00e4itma asuma ka valitud ja seatud organid.\n\nIII vaatus. \u00d5ppen\u00f5ukogu\nTeisip\u00e4eval toimunud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik koosolek Urmas Reinsalu juhtimisel t\u00f5i meelde koolim\u00e4lestused peaaegu poole sajandi tagant. Pahandust teinud koolipoiss kutsuti kooli juhtkonna ette, ja kui tegu oli poliitiline, siis olid pildil ka partorg ja tundmatu isik, kes m\u00f5istagi haises v\u00e4ngelt julgeolekuorgani kaast\u00f6\u00f6lise j\u00e4rele. Algas pinnimine ebav\u00f5rdses olukorras, kus aga, nagu iga g\u00fcmnasist teadis, oli kangelaslik vaikimine ja oma jutu algversiooni juurde j\u00e4\u00e4mine igal juhul parem kui kaaslaste sissem\u00e4ssimine v\u00f5i puhts\u00fcdamlik \u00fclestunnistus. Iga uus infokild oli uus relv \u00fclekuulajate k\u00e4es, millega neid kiusajaid tuli v\u00f5imalikult v\u00e4he varustada. Siiski oli neil alati eesm\u00e4rk panna protsessile t\u00f5enditest s\u00f5ltumata karistusega punkt, praegu k\u00e4iva poliitilise etenduse puhul aga pingutab osa esinejaist kindlasti selle nimel, et punkti asemel k\u00e4iks avalikkuse ees l\u00f5putu kohvijoomine.\n\nIV - ... vaatus. Paralleelmaailmad\nNagu \u00fcldteada, ei kulu k\u00fcllalt j\u00e4ikade ja reeglina vastandlike veendumuste kujunemiseks avalikus arvamuses kuigi mitut p\u00e4eva. N\u00fc\u00fcd on meil kaks publikut, kes n\u00f5uavad omadelt ka t\u00e4iesti erinevat loo j\u00e4tku. \u00dchtedele on selge, et lahenduse toob vaid see, mida Juhan Viidingult laenates ja mugandades v\u00f5ib kokku v\u00f5tta k\u00fcsimusega: \u201eKas oled kuulnud, Toomas-poiss, kas tead, et m\u00e4ngu k\u00e4igus surema sa pead?\u201c Kui see tehtud, v\u00f5iksid v\u00f5itjad kummardama tulla ning lugu oleks l\u00e4bi. Aga \u00f5igupoolest, mis v\u00f5it oleks \u00fche n\u00f5uniku kukutamine, kui kogu pidu v\u00f5eti ette muul eesm\u00e4rgil?\nSeega paistab, et ootamas on veel mitu vaatust, mida saab esile kutsuda lihtsa nipiga, milleks kiusatus on rohkem kui \u00fchel varasemates vaatustes Riigimehe rolli t\u00e4itnul. M\u00e4ngu pikendava t\u00f6\u00f6riistana tuuakse lavale kuriteoteade. Kui see pidulikult \u00f5iguskaitseorganitesse l\u00e4kitatud, on garanteeritud, et uued osalised, nagu Uurija, S\u00fc\u00fcdistaja, Advokaat jt hakkavad publikut varustama aina vahvamate teadetega, v\u00f5ib-olla koguni leitakse \u00fcles seni nimepidi nimetamata Kaasosalised. Kas algselt olematu tegu selles soustis veeredes hiigelroimaks paisub v\u00f5i mitte, ei tea, kuid internetti j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik igaveseks ja sobival hetkel saab iga soovija selle m\u00e4luv\u00e4rskenduseks j\u00e4lle v\u00e4lja kraamida.\nAga on olemas ka lavav\u00e4line maailm, kus tegutsevad oma p\u00f5hiseaduslikke \u00fclesandeid t\u00e4itvad ametiisikud. Kui muidu m\u00f5ttetu jant aitaks neil mingi \u00fchiskondlikult kasuliku eesm\u00e4rgi suunas t\u00f5husamalt liikuda, v\u00f5iks l\u00f5puks kasu kahjust suuremaks lugeda. Eesm\u00e4rk on selge ja selle on n\u00fc\u00fcd korduvalt j\u00f5udnud s\u00f5nastada nii riigikontrol\u00f6r kui ka p\u00f5hiseaduslike institutsioonide kantseleijuhid. Et tulevikus mingid v\u00e4idetavad rahajamad ei korduks, peab l\u00f5petama peaaegu terve iseseisvusaja v\u00e4ldanud ebanormaalse olukorra ning andma institutsioonidele eelarvelise autonoomia. See t\u00e4hendab \u00fcleliigsete \u00f5iguste \u00e4rav\u00f5tmist valitsuselt ning eelarveraha \u00fcle p\u00f5hjendatud otsuste langetamist parlamendis. Siiani ei ole see parteidele meeldinud, aga seda lahendust pakkuda oleks ju taas nii riigimehelik, et loodetavasti on m\u00f5nes erakonnas k\u00e4ed ehk natukenegi s\u00fcgelema hakanud. Nii saaks l\u00f5puks t\u00e4ita riigikogu kunagise esimehe Toomas Savi unistuse aastast 1996.\n\n\"Paistab, et ootamas on veel mitu vaatust, mida saab esile kutsuda lihtsa nipiga, milleks kiusatus on rohkem kui \u00fchel varasemates vaatustes Riigimehe rolli t\u00e4itnul.\"\nTeisip\u00e4eval toimunud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik koosolek Urmas Reinsalu juhtimisel t\u00f5i meelde koolim\u00e4lestused peaaegu poole sajandi tagant. Riigieelarve kontrolli erikomisjon\n\nKAAREL TARAND"}
{"text":"Suurim julgus on r\u00e4\u00e4kida#MeToo liikumine sai alguse 2017. aastal, kuid kahjuks tuleb nentida, et ahistamisjuhtumid ja \u00fcldse v\u00f5imu kuritarvitamine on endiselt t\u00f5sine nii k\u00f5rghariduses kui ka muusika- ja kultuurivaldkonnas. Iga naine v\u00f5ib m\u00f5ne t\u00f5siloo jutustada.\nBerliinis tegi d\u017e\u00e4ssmuusik Friede Merz hiljuti avalduse, millest on Saksamaal kujunenud taas \u00fcks #MeToo laine (vt https:\/\/www.musicmetoo. de\/). Ta kirjeldab \u00fcksikasjalikult \u00f5nnetu salasuhte m\u00f5jusid endast peaaegu kaks korda vanema mees\u00f5ppej\u00f5uga: v\u00f5imupositsioonil olev meesterahvas kasutas nooremat \u00f5ppurit emotsionaalselt \u00e4ra \u00fcle kahe aasta ning alles p\u00e4rast k\u00f5rgkooli l\u00f5petamist \u00f5nnestus noorel muusikul end suhtest vabaks tirida, kuid seet\u00f5ttu tuli tal end eemale kiskuda ka Berliini d\u017e\u00e4ssmuusika skeenest. Et \u00fcks k\u00f5rgkoolis \u00f5ppimise eesm\u00e4rke on ka professionaalse v\u00f5rgustiku arendamine, siis tuli tal maksta r\u00e4nka hinda.\n\u201eMida suurem eavahe, seda suurem on vanema inimese vastutus, et ennetavalt suheldaks ausalt ja l\u00e4bipaistvalt,\u201c kirjutab Merz. Teoreetiliselt jah, kuid nagu sellegi juhtumi puhul on manipulatiivsetes suhetes sageli tagaj\u00e4rjeks haavatud hing ja moonutatud minapilt, depressioon ja loomingulise inimese puhul ka loomepaus. Kurb on lugeda, et Merz suisa loobus muusikast, sest \u201ekui sind v\u00e4\u00e4rkohtleb muusikaline mentor v\u00f5i muusik, siis saab muusikastki v\u00e4\u00e4rkohtlemise vahend\u201c.\nFriede Merz esitab ka m\u00f5tlemapaneva k\u00fcsimuse: kas on juhus, et parima mainega institutsioonid m\u00f5juvad sageli vaimsele tervisele halvasti? Tema arvates mitte: \u00fcksindusse kalduvad noored, kelle ainuke toimetulekustrateegia on muusika, harjutavad rohkem. Nende muusika v\u00f5ib saavutada suurema emotsionaalse s\u00fcgavuse. Ent paljud, vastupidi, l\u00f5ikavad end oma tunnetest lahti ja saavad k\u00e4sit\u00f6\u00f6listeks. Paljud saavutavad musitseerides enesega kontakti alles aastaid p\u00e4rast k\u00f5rgkooli, kui on end juhtunust vabaks rebinud.\n\u00d5ppej\u00f5u-tudengi v\u00f5i \u00fclemusealluva intiimsuhe ja\/v\u00f5i seksuaalne ahistamine ei ole paraku meiegi k\u00f5rgkoolides ja kultuuriringkondades v\u00f5\u00f5ras n\u00e4htus (vt kas v\u00f5i Piret Karro \u201eAhistajaist \u00f5ppej\u00f5udude v\u00e4lim\u00e4\u00e4raja\u201c, Vikerkaar 2020 nr 1). Ent v\u00f5imu kuritarvitamisel on ometi ka tavap\u00e4rasemaid vorme, mida ei taheta t\u00f5siselt v\u00f5tta, sest - vaadake ometi, millisest \u00fchiskonnast me tuleme! - oleme ju k\u00f5igega hakkama saanud, raskustega harjunud nagu v\u00e4hid keeduvees.\nKa Merz toob oma kogemusest k\u00f5ige t\u00e4htsamana esile ps\u00fchholoogilise manipulatsiooni ja \u00fcksiolekutunde, mis tekib siis, kui ei saa painavast murest r\u00e4\u00e4kida. Kui l\u00f5puks \u00f5nnestubki vaikus murda, siis eelistatakse k\u00f5rvale vaadata, edasi vaikida ja muu hulgas s\u00fc\u00fcdistada ohvrit, selle asemel et kuulata ja m\u00f5ista. Juhul kui ebaprofessionaalset halba n\u00f5u annavad ka need, kelle t\u00f6\u00f6 oleks aidata, on see eriti kurb.\nKahjuks on sama lugu ka teiste v\u00f5imu kuritarvitamise vormidega: \u00e4hvardusi, solvanguid, pisendamist jms eelistatakse mitte n\u00e4ha ja ohvrid tunnevad end \u00fcksikuna, ehkki neid on palju rohkem, kui nad oskavad arvata. Nii et tuleb vaid astuda esimene samm, oma murest r\u00e4\u00e4kida ja \u00fcksteist leida - siis on hoopis suurem t\u00f5en\u00e4osus, et saab midagi ette v\u00f5tta. Ainult omavahel ventileerimisest on ka v\u00e4he abi: et midagi s\u00fcsteemselt vigast, manipulatiivset, v\u00f5imu kuritarvitavat, diskrimineerivat, ehk isegi v\u00e4givaldset ja korruptiivset, paljastada ja paika panna, tuleb teha v\u00e4hemalt sama s\u00fcstemaatilist t\u00f6\u00f6d, nii et esialgu v\u00f5ib ka peaga vastu seina joosta. Algul muidugi ei usuta, sest ka halval on liitlasi ja kaasajooksikuid. Aga see v\u00f5im mureneb tasapisi, kui ohvrid teevad h\u00e4\u00e4lt ja ilgus tuleb p\u00e4evavalgele.\nSoovitan Friede Merzi avaldust lugeda ja m\u00f5elda, kas seal leidub midagi tuttavat: https:\/\/friedemerzmusic. com\/BLOG. Kas olete ps\u00fchholoogilist manipulatsiooni kogenud v\u00f5i n\u00e4inud kaaslasi selle all kannatamas?\n\n\"K\u00f5ige hullem on ps\u00fchholoogiline manipulatsioon ja \u00fcksiolekutunne, mis tekib siis, kui ei saa painavast murest r\u00e4\u00e4kida.\"\n\n\nMARIA M\u00d6LDER"}
{"text":"Pakistani president saatis parlamendi laialiISLAMABAD, 9. august, AFP-BNS \u2013 Pakistani parlament saadeti kolmap\u00e4eval laiali ja ametisse astub tehnokraatide juhitav \u00fcleminekuvalitsus, mis valmistab ette valimised, teatas riigi presidendiamet enne valimisi.\n\"President saatis rahvusassamblee laiali peaministri n\u00f5uandel p\u00f5hiseaduse artikli 58-1 alusel,\" seisis president Arif Alvi ametkonna avalduses.\nPakistanis valitsevad juba \u00fcle aasta poliitilised segadused, mis said alguse eelmise aasta aprillis, kui endisest kriketit\u00e4hest peaminister Imran Khan ametist tagandati. Rahva seas populaarse poliitiku ja tema erakonna mahasurumine kulmineerus sel n\u00e4dalavahetusel Khani vangim\u00f5istmisega korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse alusel.\nSeaduse j\u00e4rgi tuleb valimised l\u00e4bi viia 90 p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast parlamendi laialisaatmist, kuid lahkuv valitsus on juba hoiatanud, et ilmselt l\u00fckatakse need edasi.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Pakistani president saatis parlamendi laiali (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nISLAMABAD, 9. august, AFP-AP-BNS \u2013 Pakistani parlament saadeti kolmap\u00e4eval laiali ja ametisse astub tehnokraatide juhitav \u00fcleminekuvalitsus, mis valmistab ette valimised, teatas riigi presidendiamet enne valimisi.\n\"President saatis rahvusassamblee laiali peaministri n\u00f5uandel p\u00f5hiseaduse artikli 58-1 alusel,\" seisis president Arif Alvi ametkonna avalduses.\nPakistanis valitsevad juba \u00fcle aasta poliitilised segadused, mis said alguse eelmise aasta aprillis, kui endisest kriketit\u00e4hest peaminister Imran Khan ametist tagandati. Rahva seas populaarse poliitiku ja tema erakonna mahasurumine kulmineerus sel n\u00e4dalavahetusel Khani vangim\u00f5istmisega korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse alusel.\nSeaduse j\u00e4rgi tuleb valimised l\u00e4bi viia 90 p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast parlamendi laialisaatmist, kuid lahkuv valitsus on juba hoiatanud, et ilmselt l\u00fckatakse need edasi.\nHarilikult omavahel vaenujalal poliitiliste d\u00fcnastiate juhitavad parteid, kes Khani v\u00e4ljat\u00f5rjumiseks k\u00e4ed l\u00f5id, ei ole 18 v\u00f5imukuu jooksul rahva toetust saavutanud.\nMajanduses valitseb Rahvusvahelise Valuutaprogrammi (IMF) toetuspaketist hoolimata seisak, mida iseloomustavad suur v\u00e4lisv\u00f5lg, kiire inflasioon ja ulatuslik t\u00f6\u00f6tus, sest vabrikud seisavad, kuna tooraine ostumiseks ei ole v\u00e4lisvaluutat.\n\"Majandusotsused on eranditult rasked ja sageli ebapopulaarsed ning nende efektiivne j\u00f5ustamine n\u00f5uab pikema ametiajaga valitsust,\" \u00fctles m\u00f5ttekoja Pakistani Seadusandlik Areng ja L\u00e4bipaistvus president Ahmed Bilal Mehboob.\n\"Need valimised on olulised, sest tulemuseks on viieaastase ametiajaga uus valitsus, millel ideaalis peaksid olema volitused majanduse taastumiseks h\u00e4davajalike otsuste tegemiseks.\"\nValimiste edasil\u00fckkamisest on r\u00e4\u00e4gitud juba mitu kuud, sest v\u00f5imud p\u00fc\u00fcavad julgeoleku- majandus- ja poliitilises kriisis riiki stabiliseerida.\nN\u00e4dalavahetusel avaldati l\u00f5puks mais l\u00e4bi viidud rahvaloenduse tulemused ja valitsuse s\u00f5nul on n\u00fc\u00fcd valimiskomisjonil vaja aega, et uued valimisringkondade piirid paika panna.\nWilsoni keskuse L\u00f5una-Aasia instituudi direktor Michael Kugelman \u00fctles, et valimistega viivitamine annab koalitsioonipartneritele Pakistani Moslemi Liiga-Nawazile (PML-N) ja Pakistani Rahvaparteile (PPP) aega v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas Khani Pakistan Tehreek-e-Insaf (PTI) v\u00e4ljakutsele vastata.\n\"Tegelikkuses v\u00f5ib venitamine aga rahva lihtsalt veel rohkem vihale ajada ja virgutada opositsiooni, kes on pidanud kuid kestnud mahasurumise all kannatama,\" \u00fctles ta.\nK\u00f5igi Pakistani valimiste taga hiilib s\u00f5jav\u00e4gi, kes on viinud alates riigi loomisest 1947. aastal l\u00e4bi v\u00e4hemalt kolm edukat riigip\u00f6\u00f6ret.\nKhan t\u00f5usis anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul v\u00f5imule 2018. aastal \u00fcldrahvaliku toetuslaine ja m\u00f5juv\u00f5imsa s\u00f5jav\u00e4eladviku soosingul, kuid langes m\u00f5ne kuuga, kui kindralite toetus kadus.\nAFP - AP - Baltic News Service"}
{"text":"Leht: L\u00e4\u00e4neranna vald kandis Parvel Pruunsillale raha tagasiL\u00e4\u00e4ne Elu teatel on Metsk\u00fcla kooli aastaseks \u00fclalpidamiseks m\u00f5eldud 40 000 eurot j\u00f5udnud ringiga tagasi sinna, kust tuli: Parvel Pruunsilla pangakontole.\nL\u00e4\u00e4ne Elu kirjutab, et L\u00e4\u00e4neranna vald on hiljuti annetatud 40 000 eurot tagasi Parvel Pruunsilla kontole kandnud. \u00dchtlasi on Metsk\u00fcla kooli kollektiivile saadetud laiali ka koondamisteated.\n\u201eMinu meelest on see jabur,\u201c \u00fctles Pruunsild maakonnalehele, kinnitades, et raha on talle t\u00f5epoolest tagasi kantud.\nL\u00e4hemalt saab lugeda L\u00e4\u00e4ne Elust.\nM\u00f5ne n\u00e4dala eest tekitas suvisel uudismaastikul furoori asjaolu, et suur\u00e4rimees Parvel Pruunsild on otsustanud Metsk\u00fcla kooli saagas oma s\u00f5na sekka \u00fctelda, toetades sulgemisele minevat v\u00e4ikekooli 40 000 euroga - summaga, mis kuluks kooli \u00fche \u00f5ppeaasta \u00fclalpidamiskuludeks.\nL\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu otsustas 20. juulil, et kool tuleks hoolimata Pruunsilla annetusest sulgeda.\nVolikogu juht Armand Reinmaa s\u00f5nutsi oli p\u00f5hjuseks asjaolu, et tegemist oli \u00fchekordse toetusega. \u201eIlmselt leidsid volinikud, et selline \u00fchekordne annetus ei p\u00e4\u00e4sta meil pikas perspektiivis kooli pidamist,\u201c p\u00f5hjendas ta vallavolikogu otsust.\nReinmaa oli ise selgelt annetuse kasutamata j\u00e4tmise ning Metsk\u00fcla kooli sulgemise poolt: m\u00f5ned p\u00e4evad enne volikogu istungit oli ta saatnud laiali meili, kus viitas volinikele, justkui oleks Pruunsilla annetusel k\u00fcljes v\u00f5imalik korruptsioonimaik.\n\u201eVaevalt et volikogus leiab \u00fcksmeelt laialdase korruptsiooniohu tekitamise v\u00f5imalus ja vaevalt et L\u00e4\u00e4neranna vald oma tegevuses (avalikke \u00fclesandeid t\u00e4ites) tahab olla m\u00f5jutatud mistahes \u201e\u00e4rimeeste\u201c poolt tehtavatest \u201eannetustest\u201c. Loomulikult on olukord teine, kui vald korraldab v\u00e4hem- v\u00f5i enampakkumise teatud juhtudel erakapitali kaasamiseks. K\u00e4esoleval juhul sellist otsust volikogu poolt tehtud pole,\u201c m\u00e4rkis ta oma kirjas.\nVallavolikogu liikme Raul Oberschneideri (Isamaa) s\u00f5nul oli volikogu 20. juuli otsus t\u00e4iesti arusaamatu.\n\u201eTegelikult ei ole ju \u00fchtegi argumenti \u00f6eldud, miks n\u00fc\u00fcd seda raha ei kasutata. Ei anta isegi aasta v\u00f5imalust, kuigi Metsk\u00fcla koolile anti v\u00f5imalus oodata \u00e4ra riigi poolt tulev abimeede maakoolide v\u00f5i k\u00fclakoolide toetuseks,\u201c \u00fctles Oberschneider.\nMetsk\u00fcla kooli direktor Pille Kaisel polnud samuti otsusega rahul.\n\u201eVolikogu liikmetel oli v\u00f5imalus praegu ikkagi natukene samm tagasi astuda ja teha \u00fcks hea otsus. Tegelikult on k\u00f5ik p\u00f5hjused k\u00f5rvaldatud, miks poleks tulnud kool kohe kinni panna \u2013 aastaks oli raha olemas ja aasta jooksul selguvad uued riigi rahastusmeetmed. Praegu r\u00f5hutasid nad palju sellele, et ei tea, kuidas ja mis tingimusel raha hakatakse jagama, aga see ei t\u00e4henda midagi, aasta on aasta. See oleks meile aega juurde andnud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kaisel."}
{"text":"Neli miljonit kelmide kukrusse: petuskeemide ohvriks on t\u00e4navu langenud \u00fcle 700 inimese\u201eKahtlane tunne tekkis siis, kui pidin juba kolmandat korda oma pangakaardi numbri sisestama,\u201c r\u00e4\u00e4gib Piret, kes langes Marketplace'is kelmide ohvriks. Ebalust tekitas ka v\u00e4idetava ostja kohmakas eesti keel. Ta uskus siiski, et ehk on tegu venelase v\u00f5i ukrainlasega. \u201eTundsin end v\u00e4ga rumalalt ja v\u00e4ga piinlik oli!\u201c tunnistab Piret n\u00fc\u00fcd.Piret langes internetipettuse ohvriks esimest korda, ehkki oli Marketplace'ist varemgi asju ostnud ja m\u00fc\u00fcnud. Ta polnud ka tuttavatelt kuulnud, et keegi oleks sellisesse olukorda sattunud. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on aga ainu\u00fcksi t\u00e4navu esimese seitsme kuuga petuskeemide ohvriks langenud \u00fcle 700 eestlase, kelle rahakotist on v\u00e4lja \u00f5ngitsetud neli miljonit eurot.Pettused n\u00e4itavad paraku taas t\u00f5usutrendi - kui mullu ulatus kahjusumma aasta kohta 4,4 miljoni euroni ning petta sai 640 inimest, siis t\u00e4navune on v\u00f5rreldav pandeemiaaegse 2021. aastaga, kui ohvriks langes \u00fcle 1000 isiku, kellelt peteti v\u00e4lja 8,2 miljonit. Politsei s\u00f5nul on neid t\u00f5en\u00e4oliselt rohkemgi olnud, sest k\u00f5ik kannatanud ei pruugi \u00f5nnetusest teada anda. Seda tasub aga teha.\u201eOstja\u201c pakkus mugavat kullerteenust\u201eOlin s\u00f5brannale oma loo \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud ja ta t\u00e4nas mind juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval,\u201c \u00fctleb Piret, kes jagas oma lugu p\u00e4rast toimunut s\u00f5prade ja tuttavatega. \u201eS\u00f5branna oleks petta saanud teise skeemiga - Omniva pakiteenuse SMSiga. Eelmisel p\u00e4eval minu k\u00e4est kuuldud juhtum tegi ta aga valvsaks.\u201cPiretil oli k\u00e4sil kolimine, mis muutis elutempo kiireks. Samal ajal tuli tegelda nii pakkimise ja lahtipakkimise kui ka t\u00f6\u00f6asjadega. Kolimise t\u00f5ttu panigi ta Marketplace'i m\u00fc\u00fcki kodutehnikat ja m\u00f6\u00f6blit, mida ei soovinud uude koju viia. Ei kulunudki kuigi kaua aega, kui \u00fchele esemele tekkis aktiivne huviline.V\u00e4idetav ostja tutvustas Piretile kullerteenuse v\u00f5imalust ning saatis talle seej\u00e4rel lingi. Seda avades oli n\u00e4ha, et ostja on antud keskkonnas kauba eest justkui juba maksnud ja Piret pidi raha k\u00e4ttesaamiseks vaid oma pangakaardi numbri kinnitama. Seda ta ka tegi. Seej\u00e4rel sisestas Piret PIN1 ja juba oligi summa tema kontolt maha v\u00f5etud.\u201eKullerteenuse linki avades oli n\u00e4ha inimese nimi, aadress ja telefoninumber. Lisaks k\u00e4is tema jutust l\u00e4bi fakt, et ta elab minu s\u00fcnnikohas,\u201c selgitas Piret usaldusv\u00e4\u00e4rsena paistvaid pettuse \u00fcksikasju.Kahtlane tunne tekkis esimest korda siis, kui ekraanile ilmus lause, et Piret oma pangakaardi numbri uuesti sisestaks, sest see polnud l\u00e4bi l\u00e4inud. \u201eKui ma juba kolmandat korda kaardi numbri pidin sisestama, k\u00e4is k\u00fcll l\u00e4bi pea m\u00f5te, et kui see juba esimesel korral ei \u00f5nnestunud, siis ei peaks \u00e4kki uuesti proovima,\u201c meenutab ta. Paraku tegeles Piret tehingu ajal paralleelselt teistegi asjadega, mis tema t\u00e4helepanu k\u00f5rvale viisid.Talle hakkas silma, et ostja lauseehituses oli grammatilisi vigu. \u201eAga arvasin, et ilmselt on tegu Ukraina p\u00e4ritolu inimese v\u00f5i kohaliku venelasega, seega ei p\u00f6\u00f6ranud sellele suurt t\u00e4helepanu,\u201c nendib ta.Sisetunne teadis, aga m\u00f5istus t\u00f5rkusP\u00e4rast petuskeemi ohvriks langemist olid eneses\u00fc\u00fcdistused kerged tekkima. \u201eTundsin end v\u00e4ga rumalalt ja v\u00e4ga piinlik oli!\u201c tunnistab Piret. Ta paneb toimunule tagasi vaadates inimestele s\u00fcdamele, et alati tuleb kuulata oma sisetunnet ja keskenduda \u00fchele tegevusele. \u201eKui tegeled mingi tehinguga, siis keskendugi sellele, mitte \u00e4ra tee mitut asja korraga.\u201c\u201eVeebikeskkonnas tehinguid tehes tuleb olla t\u00e4helepanelik,\u201c \u00fctleb LHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko. Ta lisab, et Pireti puhul kasutatud petuskeem on praegu \u00fcsna levinud. Pettur v\u00f5tab m\u00fc\u00fcjaga \u00fchendust ning avaldab soovi kaup \u00e4ra osta, pakkudes talle kullerteenusega kohaletoimetamist. Ta saadab ostja tasutud teenuse vormistamiseks m\u00fc\u00fcjale lingi vale teenusepakkuja lehele ja palub, et paki saatja sinna oma andmed sisestaks.100 inimest kuus\u201eMuu hulgas palutakse veebilehel sisestada saatja kaardiandmed, mille j\u00e4rel laekub ohvri telefonile kinnituskood,\u201c selgitab Goro\u0161ko. Kuigi ohvrile tundub, et ta kinnitab saadetise andmeid, kinnitab ta tegelikult raha \u00fclekannet v\u00f5i oma kontole sisselogimist. Ta saab pettusest alles siis aru, kui temani j\u00f5uab panga teavitus, et raha on broneeritud v\u00f5i makse sooritatud.Politsei hoiatas juba aprillis, et kelmid petavad Marketplace'is inimestelt tuhandeid eurosid v\u00e4lja. P\u00f5hja prefektuuri peitekuritegude grupijuht Viktor Brujev \u00fctleb \u00d5htulehele, et pettused ei n\u00e4ita paraku v\u00e4henemise m\u00e4rke n\u00fc\u00fcdki ning kurjategijad leiavad \u00fcha uusi viise, kuidas ohvritelt raha v\u00f5i andmeid v\u00e4lja petta.Tema s\u00f5nul levivad erinevad skeemid - peamiselt kaotatakse raha petuk\u00f5nede ja \u00f5ngitsuss\u00f5numite t\u00f5ttu. \u201e\u00d5ngitsuss\u00f5numeid saadetakse teksts\u00f5numiga, kus v\u00e4idetakse, et saadetisega on tekkinud probleeme ja juurde on lisatud link. Samuti tehakse selliseid pettusi ostu-m\u00fc\u00fcgi platvormidel, kus jagatakse v\u00f5ltsitud kullerfirma veebilehe linki.\u201c Petuskeeme on teisigi.Ainu\u00fcksi t\u00e4navu esimese seitsme kuuga on politsei andmetel eestlaste rahakotist v\u00e4lja petetud neli miljonit eurot. Raha on kaotanud 742 inimest. Petturite kukrusse on l\u00e4inud iga kuu umbes 600 000 eurot. Raha on kaotanud \u00fcle 100 isiku kuus ehk kolm-neli iga p\u00e4ev. Paraku suurenevad nii v\u00e4lja petetavad summad kui ka ohvrite arv: kui jaanuaris kaotati kelmidele 405 000 eurot, siis juulis juba 710 000 ning petta sai vastavalt 67 ja 111 inimest.V\u00e4ga palju j\u00e4\u00e4dakse rahast ilma investeerimisel. \u201eOsadel juhtudel jagab juhututtav oma v\u00e4idetavat investeerimisalast n\u00f5ustajat, kuid on ka juhtumeid, kui inimesed investeerivad oma raha platvormide kaudu, mis ei ole usaldusv\u00e4\u00e4rsed,\u201c selgitab Brujev.Investeerimispettuste \u00f5nge on t\u00e4navu l\u00e4inud 156 inimest ning kokku kadus kelmide kukrusse \u00fcle kahe miljoni euro. Pangakelmuste ohvreid on aga poole rohkem ehk 310 ning kahjud on ligi 1,7 miljonit. 166 isikut j\u00e4i rahast ilma pakikelmuse t\u00f5ttu, kogukahjuga 112 000 eurot.Levinumad petuskeemidInvesteerimiskelmuste puhul saavad petturid ohvri nutiseadmele kaugjuurdep\u00e4\u00e4su ning \u00f5hutavad teda tegema \u00fclekandeid investeerimisplatvormile. Sageli petetakse kannatanult uusi summasid v\u00e4lja lubadusega, et tal on v\u00f5imalik varem kaotatud raha tagasi saada. Levinud on ka kr\u00fcptorahapettused ning igasugused pakkumised sotsiaalmeedias - n\u00e4iteks teenimisv\u00f5imalust b\u00f6rsil v\u00f5i internetiportaalides.Pangakelmuste puhul helistatakse ohvrile \u201epangast\u201c v\u00f5i siis k\u00f5igepealt \u201epolitseist\u201c. Kasutatakse igasuguseid ettek\u00e4\u00e4ndeid, mis v\u00f5imaldavad ohvri nutiseadmele kaugjuurdep\u00e4\u00e4su. N\u00e4iteks \u00f6eldakse, et tema isikuandmed on lekkinud v\u00f5i siis antakse talle teada, et tema pangakontol on tehtud kahtlasi tehinguid. Kannatanut \u00f5hutatakse sisestama oma andmeid ning seej\u00e4rel kantakse tema kontolt raha mujale v\u00f5i v\u00f5etakse tema nimel laenu.On selliseidki juhtumeid, mille puhul on helistatud justkui telekommunikatsiooniettev\u00f5ttest v\u00e4itega, et keegi \u00fcritas kannatanu kontole ligi p\u00e4\u00e4seda v\u00f5i et tema telefoni on h\u00e4kitud ja seal on viirus. Pakikelmuste puhul kasutatakse aga kulleri v\u00f5i SMS petulinki. Ohver sisestab lingile klikkides enda pangaandmed, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5etakse tema kontolt raha.V\u00e4hem on ette tulnud seda, et kellegi teise nimel s\u00f5lmitakse v\u00f5\u00f5raid isikuandmeid kasutades kiirlaenu- ja krediidilepinguid v\u00f5i siis ostetakse tooteid j\u00e4relmaksuga. Samuti seda, kui soovitakse kellegi nimele volikirja p\u00f5hjal laenu v\u00f5tta. Selleks peab ohver edastama enda pangaandmed v\u00f5i saatma foto ID- v\u00f5i pangakaardist.Pettureid ei maksa alahinnataPiret plaanib k\u00fcll Marketplace'is edaspidigi ostelda, kuid olla seejuures valvsam. \u201eM\u00e4rkasin n\u00e4iteks, et sarnase petuskeemiga sooviti eelmisel n\u00e4dalal osta minu teist m\u00fc\u00fcgil olevat eset. Tundsin kohe lauseehituse j\u00e4rgi petmise \u00e4ra ja blokkisin ostja konto,\u201c \u00fctleb ta.\u00dchtlasi soovitab Piret teistel, kes poodlemiseks veebikeskkondi kasutavad, suhtuda oma pangakaardi andmete lisamisse mingisse keskkonda suure ettevaatusega. \u201eT\u00e4helepanelik tuleb olla ka igasuguse isikliku info \u00fclespanemisega n\u00e4iteks sotsiaalmeediasse ja \u00e4rge kunagi sisestage kellegi soovil oma isiklikke andmeid!\u201cSamuti ei tohiks tema s\u00f5nul alahinnata oma sisetunnet. Piret nendib: \u201eTegelikult enamik inimesi ilmselt tunnetab, et midagi on valesti, kuid tahavad uskuda, et nendeni petturid ei j\u00f5ua.\u201c Enda \u00fclehindamine ja petturite alahindamine, eeldades, et kelme on lihtne \u00e4ra tunda, viibki nendesamade tegelaste hammaste vahele.www.ohtuleht.eeKuvat\u00f5mmis vestlusest PETUSKEEM: Piretil tekkis petturiga vesteldes kahtlus, et asi pole \u00f5ige. T\u00e4navu seitsme kuuga on kelmide ohvriks langenud \u00fcle 700 inimese. Kahjude kogusumma on neli miljonit.Tero Vesalainen   Alamy   Vida PressKELMUSTE EEST OLED KAITSTUD, KUI:\uf06c sa ei jaga oma PIN-koode teistega ega sisesta neid teiste inimeste palvel \uf06c sa ei vajuta linkidele, mida saadetakse s\u00f5numiga v\u00f5i vestlusaknas \uf06c alustad investeerimisega oma kodupangasLIINA HALLIK"}
{"text":"Politsei ei saa uurida libateateidPolitsei ei saa menetleda sotsiaalmeedia postitust, milles muusik Ott Leplandi nime kasutades libainfot levitati, kuid muusikul on v\u00f5imalus kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.Nimelt \u00fctleb v\u00f5lts Lepland Facebooki postituses: \u201eMul on h\u00e4bi sellep\u00e4rast, mida olen teinud.\u201c Lepland on h\u00e4irivatest asjaoludest teavitanud ka veebipolitseid, on \u00d5htuleht varem kirjutanud. \u201eKuna kannatanuid ei olnud, siis ei ole seal politseil midagi menetleda. Loomulikult aitab politsei neid osapooli, kelle nimel v\u00f5ltsitud veebilehti tehakse - veebipolitseinikud aitavad valest veebilehest teavitada ja neid maha saada. Samuti antakse n\u00f5u inimestele, kelle nime ja n\u00e4gu pettuseks kasutatakse,\u201c selgitas politsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt. Oma \u00f5iguste kaitseks on v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse, lisas ta. SIIM RANDLA"}
{"text":"Pakistani president saatis parlamendi laiali (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nISLAMABAD, 10. august, AFP-AP-BNS \u2013 Pakistani parlament saadeti kolmap\u00e4eval laiali ja ametisse astub tehnokraatide juhitav \u00fcleminekuvalitsus, mis valmistab ette valimised, teatas riigi presidendiamet enne valimisi.\n\"President saatis rahvusassamblee laiali peaministri n\u00f5uandel p\u00f5hiseaduse artikli 58-1 alusel,\" seisis president Arif Alvi ametkonna avalduses.\nPakistanis valitsevad juba \u00fcle aasta poliitilised segadused, mis said alguse eelmise aasta aprillis, kui endisest kriketit\u00e4hest peaminister Imran Khan ametist tagandati. Rahva seas populaarse poliitiku ja tema erakonna mahasurumine kulmineerus sel n\u00e4dalavahetusel Khani vangim\u00f5istmisega korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse alusel.\nSeaduse j\u00e4rgi tuleb valimised l\u00e4bi viia 90 p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast parlamendi laialisaatmist, kuid lahkuv valitsus on juba hoiatanud, et ilmselt l\u00fckatakse need edasi.\nHarilikult omavahel vaenujalal poliitiliste d\u00fcnastiate juhitavad parteid, kes Khani v\u00e4ljat\u00f5rjumiseks k\u00e4ed l\u00f5id, ei ole 18 v\u00f5imukuu jooksul rahva toetust saavutanud.\nMajanduses valitseb Rahvusvahelise Valuutaprogrammi (IMF) toetuspaketist hoolimata seisak, mida iseloomustavad suur v\u00e4lisv\u00f5lg, kiire inflasioon ja ulatuslik t\u00f6\u00f6tus, sest vabrikud seisavad, kuna tooraine ostumiseks ei ole v\u00e4lisvaluutat.\n\"Majandusotsused on eranditult rasked ja sageli ebapopulaarsed ning nende efektiivne j\u00f5ustamine n\u00f5uab pikema ametiajaga valitsust,\" \u00fctles m\u00f5ttekoja Pakistani Seadusandlik Areng ja L\u00e4bipaistvus president Ahmed Bilal Mehboob.\n\"Need valimised on olulised, sest tulemuseks on viieaastase ametiajaga uus valitsus, millel ideaalis peaksid olema volitused majanduse taastumiseks h\u00e4davajalike otsuste tegemiseks.\"\nValimiste edasil\u00fckkamisest on r\u00e4\u00e4gitud juba mitu kuud, sest v\u00f5imud p\u00fc\u00fcavad julgeoleku- majandus- ja poliitilises kriisis riiki stabiliseerida.\nN\u00e4dalavahetusel avaldati l\u00f5puks mais l\u00e4bi viidud rahvaloenduse tulemused ja valitsuse s\u00f5nul on n\u00fc\u00fcd valimiskomisjonil vaja aega, et uued valimisringkondade piirid paika panna.\nWilsoni keskuse L\u00f5una-Aasia instituudi direktor Michael Kugelman \u00fctles, et valimistega viivitamine annab koalitsioonipartneritele Pakistani Moslemi Liiga-Nawazile (PML-N) ja Pakistani Rahvaparteile (PPP) aega v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas Khani Pakistan Tehreek-e-Insaf (PTI) v\u00e4ljakutsele vastata.\n\"Tegelikkuses v\u00f5ib venitamine aga rahva lihtsalt veel rohkem vihale ajada ja virgutada opositsiooni, kes on pidanud kuid kestnud mahasurumise all kannatama,\" s\u00f5nas Kugelman.\nK\u00f5igi Pakistani valimiste taga hiilib s\u00f5jav\u00e4gi, kes on viinud alates riigi loomisest 1947. aastal l\u00e4bi v\u00e4hemalt kolm edukat riigip\u00f6\u00f6ret.\nKhan t\u00f5usis anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul v\u00f5imule 2018. aastal \u00fcldrahvaliku toetuslaine ja m\u00f5juv\u00f5imsa s\u00f5jav\u00e4eladviku soosingul, kuid langes m\u00f5ne kuuga, kui kindralite toetus kadus.\n\"See riik ei saa edasi liikuda enne, kui meil on rahvuslik \u00fchtsus,\" t\u00f5des Sharif.\nAFP - AP - Baltic News Service"}
{"text":"Prokur\u00f6r: granaatidelt leiti Slava Ukraini vilepuhuja s\u00f5rmej\u00e4ljed   Ukraina Prokur\u00f6r kinnitas MT\u00dc Slava Ukrainiga seotud skeeme paljastada aidanud Oleksandr T\u0161ernovi l\u00f5pliku s\u00fc\u00fcdistuse ja saatis tema kriminaalasja arutamiseks kohtusse. Peamine t\u00f5end on T\u0161ernovi s\u00f5rmej\u00e4ljed granaatidel, mees ise eitab ebaseaduslike relvade omamist, kirjutab Postimees.   S\u00fc\u00fcdistus esitati T\u0161ernovile Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvi alusel, mis n\u00e4eb relvade, laskemoona v\u00f5i l\u00f5hkeainete ebaseadusliku k\u00e4itlemise eest ette reaalse vanglakaristuse kolmest kuni seitsme aastani, teatas ajaleht. Dnipro oblasti prokuratuuri riiklik s\u00fc\u00fcdistaja Dm\u00f5tro Ot\u0161eretain\u00f5i. \"Te eksite, kui [arvate, et] meil on mingi eriline huvi T\u0161ernovi s\u00fc\u00fcdistada. Me t\u00f6\u00f6tame faktidega,\" \u00fctles Postimehele Dnipro oblasti prokuratuuri riiklik s\u00fc\u00fcdistaja Dm\u00f5tro Ot\u0161eretain\u00f5i.. T\u0161ernov v\u00e4itis, et tal pole aimugi, kuidas said tema autost leitud laskemoonale ja l\u00f5hkeainele tema n\u00e4puj\u00e4ljed. Nii MT\u00dc Slava Ukraini kui ka selle Ukraina partneri All For Victory heaks annetatud vahendite v\u00f5imalikest v\u00e4\u00e4rkasutamistest teavitanud T\u0161ernov viibib Ukrainas koduarestis. S\u00fc\u00fcdistus tema vastu tekkis ootamatult enne seda, kui ta plaanis Eestisse s\u00f5ita. Mais p\u00f6\u00f6rdus riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon valitsuse poole ettepanekuga aidata MT\u00dc Slava Ukraini v\u00f5imalikest rikkumistest teavitajal T\u0161ernovil Eestisse saabuda ning vajadusel tagada talle v\u00f5imalus siin turvaliseks viibimiseks. Aprillis tuli ilmsiks, et MT\u00dc Slava Ukraini kandis 1,5 miljonit eurot Eestist kogutud annetusi Ukraina koost\u00f6\u00f6partneri juhtidega seotud erafirmale IC Construction, millel on ilmselt fiktiivne omanik ja selle ainus tegevus oligi seotud Eesti MT\u00dc-ga. Ukraina ettev\u00f5tte eelmise aasta kasum oli 250 000 eurot. Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Marie Lehtme sai eelmisel aastal oma tegevuse eest rohkelt tunnustust ning valiti 5. m\u00e4rtsil Eesti 200 kandidaadina selle erakonna suurima h\u00e4\u00e4ltesaagiga riigikogusse. Praeguseks on Slava Ukraini n\u00f5ukogu Lehtme juhatusest tagasi kutsunud.    \t\t\t\t\tAllikas:  Postimees   "}
{"text":"Politsei ei saa uurida Ott Leplandi nimel avaldatud libateateidPolitsei ei saa menetleda sotsiaalmeedias postitust, milles muusik Ott Leplandi nime kasutades libainfot levitati, kuid v\u00f5imalus on kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.\nInternetti tekib iga p\u00e4ev libateateid, mille eesm\u00e4rk on inimese t\u00e4helepanu \u00e4ratada ja v\u00e4lja petta raha v\u00f5i andmeid. Nimelt \u00fctleb v\u00f5lts Ott Lepland Facebooki postituses: \u201eMul on h\u00e4bi sellep\u00e4rast, mida olen teinud.\u201c\nLepland on h\u00e4irivatest asjaoludest teavitanud ka veebipolitseid.\n\u201eKuna kannatanuid ei olnud, siis ei ole seal politseil midagi menetleda. Loomulikult aitab politsei neid osapooli, kelle nimel v\u00f5ltsitud veebilehti tehakse \u2013 veebipolitseinikud aitavad valest veebilehest teavitada ja neid maha saada. Samuti antakse n\u00f5u inimestele, kelle nime ja n\u00e4gu pettuseks kasutatakse,\u201d selgitas politsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt. Oma \u00f5iguste kaitseks on v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse.\u00a0"}
{"text":"Juhtkiri: nii rikas vald, et raha vaja poleKui \u00fchte kooli enam vaja pole, peab koolipidaja selle kinni panemise otsustama eelmise \u00f5ppeaasta kevadel. Et k\u00f5igile j\u00e4\u00e4ks aega oma elu \u00fcmber korraldada.\nL\u00e4\u00e4neranna vald nii ka tegi. Kooliv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamine, nagu seda dokumendid nimetavad, t\u00e4hendas aga praegusel juhul Metsk\u00fcla ja L\u00f5pe kooli kinni panemist ning Varblas ja Virtsus kooliastmete v\u00e4hendamist.\n\u00dche kooli kogukond ei tahtnud kooli kinni panna ja otsis kohtust \u00f5igust. Mis on t\u00e4iesti seadusekohane tegevus.\nSel ajal, kui vald ja koolikogukond vastastikku endale sobimatuid otsuseid kohtus vaidlustasid, leidis kool \u00fcha uusi poolehoidjaid. Metsk\u00fcla kool valiti rahvah\u00e4\u00e4letusel aasta kooliks. Keset juulikuud otsustas \u00fcks Eesti \u00e4rimees, et tal on v\u00f5imalik kooli aastased kulud katta ja ta kandis selleks vallale \u00fcle ilusa viiekohalise summa.\nOma toetust v\u00e4ikekoolidele on lubanud ka riik. K\u00f5rvalt vaadates tundub justkui, et kooli kinni panemiseks enam p\u00f5hjust ei ole. Omavalitsus aga nii ei leia.\n\u00c4rimehele anti tema raha tagasi. Vallavalitsus ootas vallavanema s\u00f5nul kogukonnalt kompromissettepanekut. T\u00e4psemalt, et kohalik rahvas v\u00f5taks kooli pidamise enda \u00f5lule ja Metsk\u00fcla kool j\u00e4tkaks erakoolina. K\u00f5rvalt vaadates tundub see v\u00e4ljapressimise ja hullu kiirustamisena. Vallavalitsus n\u00e4ib kogukonnale \u00fctlevat: \u201eV\u00f5tke endale kohustus teha erakool ja me lubame teil aasta aega kooli pidada raha eest, mis ei ole isegi meie oma!\u201d\nKogu selle tralli peale on kulunud palju aega. V\u00f5ibolla oleks \u00e4kki m\u00f5istlik olnud v\u00f5tta sammuke tagasi ja proovida j\u00e4rgmisel aastal uuesti. Vahepeal oleks ehk ka kohus asja arutanud ja mine tea, ehk ka otsustamiseni j\u00f5udnud.\nJuba m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast peavad lapsed kooli minema. Metsk\u00fcla rahvas loodab ikka veel oma kooli p\u00e4\u00e4sta ja vald selle k\u00e4hku kinni panna."}
{"text":"H\u00f5ive finantsvaldkonnas liigub OSKA prognoositud suunalFinantsvaldkonnas kasvab riskijuhtimisega seotud t\u00f6\u00f6kohtade arv ning v\u00e4henevad klienditeenindajate ametikohad. H\u00f5ivemuutused on viimastel aastatel liikunud v\u00e4ga t\u00e4pselt OSKA prognoosi kohaselt, kuid eeldatust kiiremini, selgub v\u00e4rskest seireuuringust.\nOSKA avaldas 2020. aasta l\u00f5pus finantsvaldkonna uuringu, kus t\u00f5i v\u00e4lja, et valdkonnas seisab ees t\u00f6\u00f6j\u00f5u struktuuri muutus. \u00dche peamise p\u00f5hjusena n\u00e4hti tehnoloogia arengut, mis tingib paljude protsesside pool- v\u00f5i t\u00e4isautomaatseks muutmise. Sellega v\u00e4heneb vajadus klienditeenindajate j\u00e4rele, ent kasvab tehnilist tuge pakkuvate klienditoe spetsialistide arv. Teise olulise m\u00f5jurina toodi v\u00e4lja valdkonda puudutavate eeskirjade ja regulatsioonide hulga kasv, mis tingib suurema vajaduse sisekontrollide, riskijuhtide, rahapesu t\u00f5kestamise ekspertide ning vastavuskontrolli ja kliendiandmete ekspertide j\u00e4rele.\nValdkonna p\u00f5hikutsealadel h\u00f5ivatute koguarvus OSKA aastaks 2025 olulist muutust ei prognoosinud.\n\u201cFinantsvaldkonna uuring oli esimene, kus saime prognoosimudelis kasutada t\u00f6\u00f6tamise registri andmeid,\u201d selgitas OSKA anal\u00fc\u00fctik Andres Viia. \u201cT\u00e4navuse seireuuringu k\u00e4igus tehtud v\u00e4rske andmeanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et mudel on v\u00f5imaldanud \u00fcsna t\u00e4pselt prognoosida.\u201d\nValdkonna h\u00f5ive liigub OSKA uuringus kirjeldatud suunal, koroonaperiood on protsesse kiirendanud.\nNii on juba kahe aastaga n\u00e4ha klienditeenindajate hulga j\u00e4tkuvat v\u00e4henemist. Aimata on kahjuk\u00e4sitlejate h\u00f5ive languse trendi, mis on seotud klientidele iseteeninduskeskkondade arendamisega. Kasvanud on klienditoe spetsialistide, anal\u00fc\u00fctikute ja riskijuhtimisega seotud ametikohtade arv.\nH\u00f5ive muutus finantsvaldkonnas. Nool n\u00e4itab OSKA uuringu prognoosi suunda.\nAllikas: t\u00f6\u00f6tamise registri andmed, OSKA arvutused\nM\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult on kasvanud laenuhaldurite hulk. OSKA seireseminaril osalenute s\u00f5nul on see tingitud pensionireformist, mis t\u00f5i 2021. aastal kaasa laenutaotluste hulga suurenemise. Ekspertide hinnangul v\u00f5ib reformil olla pikemaajaline m\u00f5ju s\u00e4\u00e4stmistoodetega seotud ametikohtadele.\nKasvab vajadus \u00f5igusalase teadmise j\u00e4rele\nOlulisemateks valdkonna t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadust m\u00f5jutavateks trendideks pidasid eksperdid uuringu l\u00e4bi viimise ajal, 2020. aastal tehnoloogia arengu k\u00f5rval ka \u00f5igusaktide ja eeskirjade lisandumist, sotsiaal-demograafilisi muutusi, \u00fcleilmastumist ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 kasvu ning t\u00f6\u00f6kultuuri teisenemist.\n\u201cTrendid, mille algeid 2020. aastal n\u00e4gime, m\u00f5jutavad sektorit n\u00fc\u00fcd juba tugevalt ning v\u00f5imenduvad veelgi,\u201d t\u00f5des OSKA uuringujuht Urve Mets.\nSeireseminaril peatuti pikemalt \u00f5igusaktide teemal. Osalejate s\u00f5nul tingib j\u00e4rjest rangemaks muutuv seadusandlus ja lisanduvate regulatsioonide hulk vajaduse \u00f5igusalase taustaga inimeste j\u00e4rele riskijuhtimise ja andmekaitsega seotud ametikohtadel. Juba praegu on \u00f5iguserialade l\u00f5petajate osakaal valdkonna p\u00f5hikutsealadel suur. Eksperdid selgitasid, et riskijuhtimine v\u00f5ib s\u00f5ltuvalt ametikohast h\u00f5lmata erinevaid t\u00f6\u00f6\u00fclesannete pakette.\nKoos Euroopa Liidu ja Eesti n\u00f5uete karmistumisega kasvab ka andmekaitse spetsialistide roll.\nLisaks on nii Eestis kui v\u00e4lisriikides kasvutrendis pangandusv\u00e4line rahastamine ja seoses sellega tuleb arendada riskiinvesteeringute ja omakapitali investeeringutega seotud teadmiste ja oskuste taset.\nSeminaril osalenute hinnangul on teadlikkus riskijuhtimise valdkonna olulisusest suurenenud ning huvi riskijuhtimise ametialade vastu h\u00fcppeliselt kasvanud. K\u00f5rgkoolid on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud riskijuhtimise \u00f5ppematerjalid nii taseme\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele kui ka avatud \u00fclikoolis \u00f5ppijatele. T\u00e4nu sellele on paranenud t\u00f6\u00f6le kandideerijate teadmised ning riskijuhtimise spetsialiste on v\u00f5rreldes kahe aasta taguse ajaga kergem leida. Riskijuhtimine on olulisel kohal ka sisekoolitustel.\nRohep\u00f6\u00f6re toob uued kohustused\nT\u00e4iendavad regulatsioonid ja aruandluskohustus k\u00e4ivad kaasas rohep\u00f6\u00f6rdega. Seireseminaril osalenud t\u00f5desid, et seda, mida roheteemad endaga finantsvaldkonnale kaasa toovad, ei osatud OSKA uuringu l\u00e4bi viimise ajal veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ette n\u00e4ha.\nPraegu tuleb roheteemadega tegeleda igap\u00e4evaselt, mist\u00f5ttu on nii pankades kui kindlustusettev\u00f5tetes t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud j\u00e4tkusuutlikkuse spetsialistid ning hinnatakse, et tulevikus v\u00f5ib vaja olla suuremaid meeskondi. Ekspertide s\u00f5nul ei piisa sellest, kui koolitada juurde \u00fcksnes j\u00e4tkusuutlikkuse eest vastutavaid isikuid, vaid roheteadmisi- ja oskusi tuleb \u00f5petada k\u00f5ikidele valdkonnas h\u00f5ivatutele, sest roheteemad ulatuvad k\u00f5ikjale.\nOSKA seireseminaril osalesid finantsvaldkonna t\u00f6\u00f6andjate ja valdkonna erialasid \u00f5petavate koolide esindajad.\nAllikas:\u00a0\nT\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja oskuste vajaduse prognoosis\u00fcsteem OSKA"}
{"text":"Henn P\u00f5lluaas: Reformierakond tahab muuta presidenti oma puudliksReformierakonna a\u017eiotaa\u017e v\u00e4idetava presidendipoolse raha v\u00e4ljapressimise asjus on \u00e4\u00e4rmiselt halb. Sellega l\u00f5hutakse presidendi institutsiooni mainet, kuid mis veelgi hullem \u2013 see rikub Eesti mainet maailmas.\nPresidendi kantselei s\u00f5nul pole v\u00e4ljapressimist toimunud. Mart V\u00f5rklaeva ja Kaja Kallase v\u00e4ite, et president n\u00f5udis erinevate maksut\u00f5usude ja homoabielu kinnitamise eest lisaraha, seab kahtluse alla fakt, et Alar Karis kuulutas seadused v\u00e4lja kohe, j\u00e4ttes kasutamata nende p\u00f5hiseaduslikkuse kontrollimiseks antud aja. Samuti see, et s\u00fc\u00fcdistusega tuldi v\u00e4lja alles n\u00fc\u00fcd. Ilmselt on tegemist parteilise k\u00e4ttemaksuaktsiooniga, millel v\u00f5ib olla mitu p\u00f5hjust. See, et Karisel oli jultumust panna valitsuse uus maks kahtluse alla. See, et ta julges n\u00e4ppu viibutada usaldush\u00e4\u00e4letuste kuritarvitamisele ja parlamendi marginaliseerimisele, ehkki ta tegi seda l\u00e4bi lillede. V\u00f5imalik, et p\u00f5hjusi on veelgi, aga k\u00f5ige tagant kumab Reformierakonna tahe muuta president oma puudliks.\nPraegust korda, kus p\u00f5hiseaduslike institutsioonide, Riigikogu, presidendi ja \u00f5iguskantsleri rahastus s\u00f5ltub valitsuse armust, tuleb muuta. Selleks, et oleks tagatud v\u00f5imude lahusus, peaks nende eelarve olema Riigikogu m\u00e4\u00e4rata.\nHenn P\u00f5lluaas, Riigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"\u00abMis inimene sa oled?! S***pea, mitte inimene!\u00bb Eestlanna sai The Weekndi piletitega kahel korral petta\u00abOstsin \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalal ning sain\u00a0haledalt petta \u2013 ei pileteid, ei raha...,\u00bb kurdab\u00a0eestlanna, kes teismelistele lastele Tallinnas toimuvale The Weekndi kontserdile pileteid otsib. Sel n\u00e4dalal komistas\u00a0pisarates teismelisi lohutada proovinud eestlanna uuesti pettuse otsa.\u00a0Kanada popstaar The Weeknd esineb sel laup\u00e4eval, 12. augustil esimest korda Tallinnas. Pole kahtlustki, et suur\u00fcritus\u00a0on v\u00e4ga oodatud, sest kontsert oli v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud k\u00f5igest poolteist n\u00e4dalat p\u00e4rast piletite m\u00fc\u00fcki paiskamist.\nPiletitest ilma j\u00e4\u00e4nud on proovinud\u00a0\u00f5nne sotsiaalmeedias, n\u00e4iteks avalikus Facebooki-grupis \u00ab\u00dcrituste piletite ost\/m\u00fc\u00fck\u00bb. Kuid \u00f5nn ei naerata k\u00f5igile ning \u00fcks eestlanna on The Weekndi piletitega petta saanud lausa kahel korral.\n\nKahekordne pettu(mu)s\n\nAugusti esimesel n\u00e4dalal postitas eestlanna\u00a0avalikku Facebooki-gruppi soovi osta The Weekndi kontserdile v\u00e4hemalt kaks piletit. \u00abPiisab \u00fcldala piletitest.\u00a0Teismelistele lastele, kes hetkel \u00fcsna pisarates. Ostsin siit \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalal\u00a0ning sain\u00a0haledalt petta \u2013 ei pileteid, ei raha...\u00bb\n\u00abSeet\u00f5ttu vaid Tallinn ja paberkandjal pilet ning\u00a0tasumine k\u00e4ttesaamisel sularahas. Ettemaksu kontole ei julge rohkem teha,\u00bb selgitas ta m\u00f5ni\u00a0p\u00e4ev\u00a0tagasi.\nViis p\u00e4eva p\u00e4rast postituse avaldamist tegi ta gruppi uue postituse ja hoiatas k\u00f5iki petturi eest. Eestlanna oli teist korda The Weekndi piletite ostuga pettuse ohvriks langenud.\n\u00abHoiatan kaasinimesi! Markus Laanemetsa\u00a0nimeline kodanik on t\u00e4isp\u00e4tt. M\u00fc\u00fcb The Weekndi pileteid ja nii kui \u00fclekanne kohal, olete blokitud ja konto ise enamiku\u00a0ajast mitteaktiivne,\u00bb v\u00e4itis eestlanna pahaselt.\u00a0\nTa j\u00e4tkas emotsionaalselt: \u00abAndsin asja politseisse ka. Mis inimene sa oled, Markus?! S***pea, mitte inimene! \u00c4ra muretse, politsei saab su andmed k\u00e4tte... ja karma saab su niikuinii k\u00e4tte.\u00bb\nOma ostusoovi postituse alla kirjutas eestlanna, et enam ta pileteid osta ei plaani: \u00abMa kahjuks ei julge enam kelleltki osta, kaks korda sisse saanud... T\u00fctred pisarates, aga no nii on.\u00bb\nPostituse kommentaarides v\u00e4idetakse, et samanimelise konto alt peteti ka Depeche Mode'i ja The Hurtsi piletitega. \u00abMul l\u00e4ks siis\u00a0h\u00e4sti.\u00a0Pakkus mulle ka piletit, aga kui vastata tahtsin, siis Messenger n\u00e4itas,\u00a0et s\u00f5num ei l\u00e4inud kohale,\u00bb lisas kolmas.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Live Nation Estonia (@livenationestonia)\n\n\nMarkusega oli suhelnud ka keegi, kes hammustas v\u00f5imalikust pettusest l\u00e4bi.\u00a0\u00abTa vastas v\u00e4ga kiiresti ja\u00a0pika lausega. Profiil on liiga t\u00fchi. Parem vaadake profiilid enne\u00a0\u00fcle!\u00a0Otsige Google'ist nime j\u00e4rgi, kas selline inimene on olemas, kas fotod\/info Facebookis klapib sealse infoga. Tean, et vahepeal sellised t\u00fchjad profiilid pakuvad hea hinnaga pileteid, kuid pigem neid mitte t\u00e4hele panna,\u00bb soovitas ta ja lisas l\u00f5petuseks:\u00a0\u00abLoodan, et see t\u00fc\u00fcp saab karistuse!\u00bb\nMis summadest on kahel korral petta saanud eestlanna puhul juttu, ei ole t\u00e4pselt teada. Postituse autor avaldas Elu24-le, et esimene pettus sai v\u00e4hemalt rahaliselt \u00f5nneliku l\u00f5pu.\u00a0\u00abEsimese petturi\u00a0nime ma ei avalda, sest ta kandis l\u00f5puks raha tagasi.\u00bb\nK\u00fcsimusele, kas teisel korral piletite ostmisel pettuse kahtlust ei tekkinud, vastas naine: \u00abEi tekkinud kahtlust.\u00a0Vastupidi lausa. Teadis ju, et korra sain \u00fcle ja kurtis kaasa.\u00bb\nEestlanna avaldas Elu24-le, et \u00fclekande piletite eest tegi ta samale inimesele, keda oma postituses mainib. Ta plaanib teha avalduse ka politseisse, kuid The Weekndi pileteid rohkem otsida ei proovi: \u00abEi julge enam kolmandat korda proovida.\u00bb\nSama postituse all pakkus \u00fcks naisterahvas \u00fcldala piletit 120 euro eest. \u00dcldala piletid\u00a0maksid algul veidi \u00fcle 80 euro. Lisaks on The Weekndi kontserdil lava ees eraldatud ala kuldpileti omanikele, kes maksid \u00fche pileti eest 130 eurot. Lisav\u00e4\u00e4rtustega piletite hinnad olid vastavalt 190 ja 260 eurot, VIP-pileti v\u00e4\u00e4rtus oli 360 eurot.\u00a0\n\nKorraldaja on f\u00e4nne juba hoiatanud\n\nThe Weekndi Eestisse esinema toonud Live Nation on v\u00f5ltspiletite ja petturite eest eestlasi juba hoiatanud ning j\u00e4relturult ostmist ei soovita.\u00a0\u00a0\n\u00abPilet ei pea alati olema v\u00f5ltsitud. Ette\u00a0on\u00a0tulnud ka olukordi, kus \u00fchtsama piletit on m\u00fc\u00fcdud mitmele inimesele. Siis juhtub nii, et esimene, kes piletiga v\u00e4ravast sisse tuleb, saab l\u00e4bi. K\u00f5ik j\u00e4rgnevad,\u00a0kes on sellesama pileti ostnud, enam sisse ei saa,\u00bb selgitas kontsertagentuuri Live Nation turundusjuht Ott-Sander Palm, vahendab ERR.\u00a0\n\nLive Nation Estonia kontserdikorraldaja Eva Palm.\nErakogu\n\nSama asja\u00a0eest hoiatas Raadio 2 hommikuprogrammis ka Live Nationi juht Eve Palm.\u00a0Ta pani inimestele s\u00fcdamele, et petturid p\u00fc\u00fcavad The Weekndi kontserdile\u00a0m\u00fc\u00fca v\u00f5ltsitud pileteid. \u00abNeid menetleb v\u00e4rava taga politsei,\u00bb \u00fctles ta, lisades, et probleemi saaks lahendada ametlik piletite j\u00e4relturu m\u00fc\u00fcgiplatvorm, aga Baltikumis seda praegu ei ole, vahendab Menu.\nLive Nation\u00a0ei tegele pettuste\u00a0lahendamisega. Korraldajad ja politsei soovitavad teha k\u00f5igil petuskeemide ohvriks langenutel politseile avaldus.\n7. augusti seisuga oli politseile tehtud \u00fcks avaldus seoses The Weekndi piletiga\u00a0ja \u00fcks m\u00f6\u00f6dunud laup\u00e4eval toimunud Depeche Mode'i kontserdiga.\u00a0"}
{"text":"Telefonikelmus Valgamaal l\u00f5ppes kriminaalmenetlusegaTelefonikelm esitles end mitme tuntud ettev\u00f5tte esindajana ning pettis mehelt v\u00e4lja mitmetuhande euro v\u00e4\u00e4rtuses raha.9. augustil alustati kriminaalmenetlus, sest politseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgamaal elav mees, kellele helistas juuni alguses end Tele2 t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene, kes v\u00e4itis, et mehe postkasti on sisse tungitud ning soovitas tal vahetada parooli. V\u00e4idetav Tele2 t\u00f6\u00f6taja \u00fctles, et saadab kirja ka SEB panka, et kontrollida, kas seal on toimunud kahtlaseid tegevusi.\nPeale seda helistas mehele end SEB panga t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene, kes \u00fctles, et mehe nimele on v\u00f5etud laene viies erinevas pangas. Mehel soovitati laenulepingud l\u00f5petada ja selleks pidi ta Smart-IDga oma avalduse kinnitama. Seej\u00e4rel avastas mees, et tema nimele on tehtud kontod erinevatesse pankadesse ja nendelt on vormistatud laenulepingud. Kelmusega tekitatud kahju on 13 215 eurot."}
{"text":"Veebikelmid v\u00f5tsid kannatanu nimel tuhandeid eurosid laenuTALLINN, 10. august, BNS - Valgamaal p\u00f6\u00f6rdus kolmap\u00e4eval politseisse mees, kelle nimel olid veebikelmid v\u00f5tnud tuhandeid eurosid laenu.\u00a0\nMehele helistas juuni alguses end Tele2 t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene, kes v\u00e4itis, et mehe postkasti on sisse tungitud ning soovitas tal vahetada parooli. V\u00e4idetav Tele2 t\u00f6\u00f6taja \u00fctles, et saadab kirja ka SEB panka, et kontrollida, kas seal on toimunud kahtlaseid tegevusi, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\nP\u00e4rast seda helistas mehele end SEB panga t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene, kes \u00fctles, et mehe nimele on v\u00f5etud laene viies erinevas pangas. Mehel soovitati laenulepingud l\u00f5petada ja selleks pidi ta Smart-IDga oma avalduse kinnitama.\nSeej\u00e4rel avastas mees, et tema nimele on tehtud kontod erinevatesse pankadesse ja nendelt on vormistatud laenulepingud. Kelmusega tekitatud kahju on 13 215 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"L\u00e4\u00e4nevirulaselt peteti v\u00e4lja 9650 eurot8. augustil p\u00f6\u00f6rdus politsei poole kohalik naine, kes oli saanud k\u00f5ne L\u00e4ti numbrilt ning mille teinud inimene r\u00e4\u00e4kis naise kontol toimuvatest kr\u00fcptotehingutest, mille eest tuleb helistaja s\u00f5nul makse maksta.\nNaisele pakuti v\u00f5imalust neist k\u00f5rvale hiilida ja selleks tuli tal sisestada etteantud kohta oma PIN-koodid. Seda teinuna avastas naine, et tema kontolt on maha l\u00e4inud 9650 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\n"}
{"text":"KEEGI EI V\u00d5ITNUD | Mart Soidro: miks oli Reformil vaja t\u00fcli kiskuda? Taheti ilmselt presidenti taltsutada, et ta oleks tasane ja tubliKui 5. m\u00e4rtsi hilis\u00f5htul saabusid riigikogu esialgsed valimistulemused, tabas paljusid poliitikahuvilisi kergendus \u2013 EKREIKE valitsuskoalitsiooni ei tule! Samas j\u00e4i eufoorias olijatele kahe silma vahele, et Reformierakonna v\u00f5it oli sedav\u00f5rd m\u00e4ek\u00f5rgune, et ilma nendeta ei ole v\u00f5imalik selles riigikogus valitsust moodustada.\nElu tundus oravate jaoks nagu lill. Saadi 37 kohta, mis on taasiseseisvunud Eesti teine valimistulemus. Vaesed kosilased (konkurendid) olid juba samal \u00f6\u00f6l ukse taga \u2013 vali, keda tahad. Oli v\u00f5imalik teha koalitsioon Eesti 200 (14) ja sotsiaaldemokraatidega (9), aga ka Keskerakonna (16) ja Isamaaga (8). Esimene andis kokku 60, teine 61 kohta. Igatahes j\u00e4i varuvariant, et kui koalitsioonikaaslastele midagi ei meeldi ja nad kipuvad pusklema, saab partnerid tuimalt v\u00e4lja vahetada. Aga selge on ka see, et oravatel oli kindlasti kergem praeguste koalitsioonikaaslastega valitseda \u2013 Eesti 200 liikmed on sinisilmsed ja kogenematud ning sotsid m\u00f6kud. V\u00e4hemasti pealtn\u00e4ha. M\u00f5lemad v\u00e4ikevennad said valitsuses kolm portfelli ja Reformierakond seitse. \u00d5iglane jaotus, sest Eesti 200 ja sotsid said kahe peale 23 ja Reformierakond \u00fcksi 37 kohta.\nLoogiline, et p\u00e4rast seda tekkis oravatel vaimustus oma edusammudest. Haarati h\u00e4rjal sarvist ja hakati maksumuudatusi ellu viima. Algul \u00fcritati seda teha kobareeln\u00f5uga, hiljem seoti need valitsuse umbusaldusk\u00fcsimusega. Selge see, et sellist taktikat kasutades l\u00e4ksid valitsuse (loe: Reformierakonna) suusad opositsioonierakondadega risti. Aga polnud hullu midagi, suur suvi oli ees ja ka p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid v\u00e4hemasti majanduslikus m\u00f5ttes oravate l\u00f5a otsas.\nPresident v\u00f5tab s\u00f5na\n27. juunil, p\u00e4rast riigikaitse n\u00f5ukogu istungit teatas president Alar Karis: \u201ePidevalt eeln\u00f5ude usaldusk\u00fcsimustega sidumist ei kavatse ma sallida.\u201c Riigipea k\u00f5rval seisnud peaministrile tuli see avaldus ebameeldiva \u00fcllatusena. Kui ma ikka \u00f5igesti n\u00e4gin, siis Kaja Kalllas isegi punastas. Aga mis seal ikka, president peabki olema moraalne majakas, mitte istuma roosiaias ja imetlema lahkuvaid pilvi. Pealegi oli president selleks ajaks seadused v\u00e4lja kuulutanud ning koalitsiooni jaoks tundus asi olevat ants.\nTegelikult peerud juba l\u00f5kendasid ja \u201euuriv ajakirjandus\u201c oli v\u00e4lja selgitanud, et presidendi kantselei sipleb rahah\u00e4das. Pole vist raske arvata, milline erakond selle fakti ajakirjandusse lekitas. \u00dches\u00f5naga: tuli p\u00f5les tuha all edasi.\n19. juulil teatas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, et plaanis on kehtestada automaks, et sellega v\u00e4hendada autostumist eelk\u00f5ige linnades. Lisades samas, et see on valitsuse \u00fcks prioriteet keskkonnateemadega tegeleda. Ministri suust suitsu k\u00fcll ei tulnud, aga isegi igale lollile pidi olema selge, et V\u00f5rklaeva prioriteet on koguda autoomanikelt v\u00e4hemasti 120 miljonit eurot, muu on teisej\u00e4rguline. Pruukis vaid presidendil Maalehele antud intervjuus mainida, et automaksu puhul ei saa selle koostajad ise ka aru, miks seda vaja on (3.08.2023), kui j\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00f5hkes valitsuse pressikonverentsil pomm, mida me n\u00fc\u00fcd juba n\u00e4dal aega seedime.\nHannes Rumm t\u00f5des, et presidenti tabas bumerang \u2013 riigijuhi r\u00fcnnakule j\u00e4rgnes Reformierakonna edukas vastur\u00fcnnak (Maaleht, 8.08.2023). Milles see edukus seisnes? Mart V\u00f5rklaev t\u00f5mbas k\u00fcbarast v\u00e4lja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksa, kes 9. juunil kaitepolitsei tollase peadirektori Arnold Sinusalu vastuv\u00f5tul oli ebameeldivalt \u00fcllatunud, kui presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam omavahelises vestluses sidus seaduste vastuv\u00f5tmised presidendi kantseleile raha eraldamisega.\nV\u00f5i nagu \u00fctles kantsler: \u201eMis ongi v\u00e4ga kurb, sest minu jaoks on Toomas olnud s\u00f5bra eest, kellelt vahel n\u00f5u k\u00fcsitud\u201c (Postimees, 8.08.2023). Kohe n\u00e4ha, et vanad s\u00f5brad... Aga s\u00f5prus s\u00f5pruseks, loogiline olnuks, et kui Sildam tegeles t\u00f5esti v\u00e4ljapressimisega nagu Saksale tundus, siis v\u00f5inuks ta selles samas majas kohe kirjutada avalduse kuriteokahtluse kohta, et mitte lasta kurbusel s\u00fcveneda. Selle asemel, et kaotsil\u00e4inud s\u00f5prust taga nutta. Nojah, t\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli selleks ajaks l\u00f5ppenud ja k\u00f5ik kutsutud olid \u00fclemeelikus tujus.\nSaks k\u00fcll teavitas operatiivselt oma \u00fclemust, aga m\u00e4lestus ebameeldivast kohtumisest Sildamiga oli visa kaduma. Sellep\u00e4rast tuligi see intsident tuua avalikkuse ette kaks kuud hiljem, et r\u00e4\u00e4kida suu puhtaks ja hing oleks rahul. Riigikogu esimees Lauri Hussar \u00fctles k\u00fcll Vikerraadios, et presidendi Maalehe intervjuud ei tohi siduda V\u00f5rklaeva poolt pressikonverentsil v\u00e4lja\u00f6elduga, aga koalitsiooni v\u00e4iksem vennike ei uskunud ise ka vist oma juttu. Nii ebasiiras oli see. V\u00f5i pole spiiker poole aasta jooksul \u00fcldse midagi \u00f5ppinud Reformierakonna k\u00e4itumismustrist.\nMis saab edasi?\nPealtn\u00e4ha on presidendi kantselei ja rahandusministeeriumi s\u00f5jakirves maha maetud. \u00dctles ju ka kantselei direktor Peep Jahilo p\u00e4rast kohtumist Mart V\u00f5rklaevaga riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et kaks ametiasutust ei ole t\u00fclis. Siit on hea edasi minna nagu tavatsevad \u00f6elda sportlased p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud sooritust. Teisiti ei saakski, sest sellest t\u00fclist ei v\u00f5ida kumbki osapool. Aga k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad \u00fcles. Ma ei pea silmas s\u00f5na s\u00f5na vastu antud \u00fctlusi, nende \u00fcle j\u00e4\u00e4daksegi arutlema, aga mulle j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks oli Reformierakonnal vaja presidendi kantseleiga t\u00fcli kiskuda? Taheti ilmselt presidenti taltsutada, et ta p\u00fcsiks p\u00f5hiseaduse raames (loe: silitab laste p\u00e4id ja k\u00e4ib \u00fcle aasta L\u00e4tis lillekorvi viimas). On tasane ja tubli ning teenib p\u00e4evas \u201e15 rublit\u201c. \u00c4kki siis annab valitsus raha roosiaia vastuv\u00f5tuks, mitte ei pea seda k\u00fcsima n\u00e4iteks Eesti kaubandus- ja t\u00f6\u00f6stuskoja \u00e4rimeestelt.\nV\u00e4hemasti k\u00f5rvalseisjale tundub, et president elab tagasihoidliku elu, ei tuurita m\u00f6\u00f6da maailma ja j\u00e4ttis \u00e4ra isegi t\u00f6\u00f6visiidi Austraaliasse. Kust veel kokku hoida? K\u00e4ia ringi vileda p\u00fcksitagumikuga... Peaaegu k\u00f5ik diskussioonis osalejad on \u00fchel meelel, et p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarved ei tohiks s\u00f5ltuda valitsuse suvast. V\u00e4lja on pakutud, et selle v\u00f5iks otsustada riigikogu rahanduskomisjon. Aga vaevalt, et see sisuliselt muudaks olukorda, sest j\u00f5udude vahekord koalitsiooni ja opositsiooni vahel on sama. Ja mida aeg edasi, seda rohkem k\u00f5lab v\u00e4ide, et riigikogu on valitsuse kummitempel.\nT\u00f6\u00f6tasin presidendi kantseleis 30 aastat tagasi. Eesti riik oli noor, aeg vaene ning Lennart Meri ja Mart Laari l\u00e4bisaamine mitte just k\u00f5ige parem. Ometi ei j\u00e4\u00e4nud \u00e4ra \u00fckski presidendi v\u00e4lisvisiit. Esindas ta ju Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises.\nN\u00fc\u00fcd? 2007. aastal v\u00f5itis Reformierakond valimised loosungiga \u201eViime Eesti 15 aastaga viie rikkaima Euroopa riigi hulka\u201c. 2023. aasta on k\u00e4es ja n\u00fc\u00fcd loetakse sente."}
{"text":"Valgamaa mees sai v\u00e4idetava Tele2 k\u00f5ne, kahju 12 215 eurotKolmap\u00e4eval, 9. augustil alustati kriminaalmenetlust, sest politseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgamaal elav mees, kellele helistas juuni alguses end Tele2 t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene, kes v\u00e4itis, et mehe postkasti on sisse tungitud ning soovitas tal vahetada parooli.\nV\u00e4idetav Tele2 t\u00f6\u00f6taja \u00fctles, et saadab kirja ka SEB panka, et kontrollida, kas seal on toimunud kahtlaseid tegevusi.\nPeale seda helistas mehele end SEB panga t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene, kes \u00fctles, et mehe nimele on v\u00f5etud laene viies erinevas pangas. Mehel soovitati laenulepingud l\u00f5petada ja selleks pidi ta Smart-IDga oma avalduse kinnitama.\nSeej\u00e4rel avastas mees, et tema nimele on tehtud kontod erinevatesse pankadesse ja nendelt on vormistatud laenulepingud. Kelmusega tekitatud kahju on 13 215 eurot.\nTele2 kommentaar:\nTele2 Eesti IT turvaspetsialisti Triin Paltsi s\u00f5nul on ettev\u00f5tteni juba mitmel korral j\u00f5udnud info, et operaatori nime alt tehakse petuk\u00f5nesid. \u201ePetturid esitlevad k\u00f5nedes ennast kui Tele2 t\u00f6\u00f6tajad ja toovad helistamise p\u00f5hjusena v\u00e4lja numbri peatamise, iseteenindusse uue numbriga sisselogimise v\u00f5i muu sarnase teema. M\u00f5nel juhul suunavad nad inimesi parooli v\u00f5i PIN-koodide kaudu iseteenindusse v\u00f5i paluvad kliendil alla laadida tundmatu rakenduse, mille n\u00e4ol oli arvatavasti tegemist nuhktarkvaraga,\u201d kirjeldas Palts.\nPetturid v\u00f5tavad Tele2 klientidega \u00fchendust erinevate n\u00f6 varastatud mobiilinumbrite pealt ja tagasi helistades v\u00f5tab vastu numbri tegelik omanik, kes ei tea asjast midagi. \u201ePettuste arv on iga n\u00e4dalaga kasvanud ja kuigi siiani on k\u00f5ned toimunud vaid vene keeles, palume k\u00f5ikidel oma klientidel valvsad olla. Tele2 taolisi k\u00f5nesid kindlasti ei tee, ega oma klientide iseteenindusse ajutise parooliga ega \u00fchelgi teisel viisil ise sisse ei logi,\u201d r\u00f5hutas Palts.\nTele2 IT turvaspetsialist soovitab enda kaitsemiseks petturite eest:\n\u00b7 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Kui saad kahtlase k\u00f5ne, katkesta see kohe. \u00c4ra lase petturil endaga manipuleerida.\n\u00b7 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Suhtu kriitiliselt soovimatutesse s\u00f5numitesse v\u00f5i k\u00f5nedesse, mis paluvad avaldada isiklikke andmeid v\u00f5i suunavad m\u00f5nda tarkvara alla laadima v\u00f5i veebilehti k\u00fclastama.\n\u00b7 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Ole ettevaatlik ja \u00e4ra kunagi jaga oma PIN-koode ega isiklikke andmeid. \u00dckski usaldusv\u00e4\u00e4rne asutus ei k\u00fcsi sellist infot telefoni v\u00f5i SMSi teel.\nTele2 palub oma klientidel kahtlase sisuga k\u00f5nedest ja s\u00f5numitest m\u00e4rku anda klienditoe meiliaadressile info@tele2.ee."}
{"text":"Presidendi kantselei rahastamisskandaal vajab selget \u00f5iguslikku ja eetilist hinnangutKui k\u00e4imasolev nn presidendi kantselei rahastamisskandaal j\u00e4\u00e4b ilma \u00f5igusliku lahenduseta, siis saadab see \u00fchiskonnale mitu ebasoovitavat signaali, mis halvendavad Eesti poliitilist kultuuri ja julgustavad k\u00f5rgeid ametnikke korruptsioonile, kirjutab riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Evelin Poolamets (EKRE).K\u00f5igepealt presidendi sisen\u00f5uniku \u00abnaljast\u00bb. Sisen\u00f5unik Toomas Sildam on ajakirjandusele selgitanud, et suheldes minister Mart V\u00f5rklaeva ja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksaga oli ta koalitsiooni eeln\u00f5ude menetlemist ja presidendi kantselei rahastamist kokku sidudes r\u00e4\u00e4kinud naljatoonil. Presidendi kantselei direktor Peep Jahilo leppis minu \u00fcllatuseks Sildami lapsiku tagasiajamisega ja soovitas kantselei \u00fchel m\u00f5jukaimal t\u00f6\u00f6tajal \u00fcksnes v\u00e4hem aasida. Jahilo on kinnitanud, et Sildam j\u00e4\u00e4b ametisse.\nMis on sellise \u00abnalja\u00bb tagaj\u00e4rjed? Kui seaduste ostmise, \u00f5igemini praakseaduste raha eest l\u00e4bilaskmise katselt tabatud ametniku ainsaks karistuseks on naljameheks tituleerimine, siis saadab see rahvale s\u00f5numi, et poliitika ongi ostetav ja m\u00fc\u00fcdav. Veelgi enam \u2013 edaspidi v\u00f5ib iga ametnik, kes altk\u00e4emaksu n\u00f5udmise eest vahele j\u00e4\u00e4nud, \u00f6elda, et tegi ainult nalja.\nParaku ei piirdu seaduslikkuse k\u00fcsimus presidendi kantseleiga. Rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks on \u00f6elnud ajakirjandusele, et ta ei p\u00f6\u00f6rdunud kohe kahtlusega KAPO-sse, kuigi jutuajamine Sildamiga olevat olnud piinlik ja ettepanek nii t\u00f5sine, et ta teavitas asjast minister V\u00f5rklaeva ja rahandusministeeriumi ametnikke. V\u00e4idetava seadustega kauplemise juhtumi ja selle ilmsikstuleku vahel on pikk ajavahemik. Kantsler Saksa poole p\u00f6\u00f6rdus Toomas Sildam mai l\u00f5pul kaitsepolitseiametis toimunud vastuv\u00f5tul. Irooniline, et jutuajamine toimus asutuses, mis peaks tippkorruptante jahtima.\nMinister V\u00f5rklaev andis presidendi kantselei juhile vahejuhtumist teada alles kuu aega hiljem, 21. juunil. Ent laiema avalikkuseni j\u00f5udis see alles augustis. J\u00e4relikult otsustati t\u00f5sine juhtum j\u00e4tta \u00fcksnes kitsa ringi teada. Me ei saa v\u00e4listada, et V\u00f5rklaev helistas Jahilole \u00fcksnes sellep\u00e4rast, et Toomas Sildam oli oma \u00ab\u00e4riettepanekuga\u00bb p\u00f6\u00f6rdunud juba liiga paljude inimeste poole ning minister soovis oma seljatagust kindlustada \u2013 juhuks kui juhtum peaks avalikuks tulema.\nKui seaduste ostmise, \u00f5igemini praakseaduste raha eest l\u00e4bilaskmise katselt tabatud ametniku ainsaks karistuseks on naljameheks tituleerimine, siis saadab see rahvale s\u00f5numi, et poliitika ongi ostetav ja m\u00fc\u00fcdav.\nSeet\u00f5ttu kerkib k\u00fcsimus ka vastutusest info kinnihoidmise eest \u2013 liiga suur on ajaline kokkulangevus juhtumi avalikuks tuleku ja presidendi suupruukimisega automaksu osas. N\u00e4ib, et \u00abkompra\u00bb l\u00f6\u00f6di lauale alles siis, kui oli vaja presidenti maksuseaduste osas alandlikkusele sundida. Ei saa ju lubada, et riigi esimene mees hakkaks kaaluma oma \u00f5igust j\u00e4tta v\u00e4lja kuulutamata selle koalitsiooni otsused, kelle h\u00e4\u00e4ltega ta \u00e4ra valiti. Siiani on president koalitsiooni revolutsiooniliste seaduste paketi kinnisilmi heaks kiitnud, kuigi vastuolu p\u00f5hiseadusega ainu\u00fcksi abielu m\u00f5iste muutmise puhul on karjuv.\nMart V\u00f5rklaeva juttu tema moraalsest h\u00e4iritusest ei tasu liiga t\u00f5siselt v\u00f5tta, sest Reformierakond ei ole korruptsiooniskandaalidesse sattunud persoonide edutamist sugugi h\u00e4benenud. Kui Sildami juhtumi puhul r\u00e4\u00e4gitakse eetikast, siis \u00fchele k\u00f5ige m\u00f5jukamale ministrikohale ei h\u00e4benenud nad edutamast kunagise rahastamisskandaali peategelast Kristen Michalit v\u00f5i saatmast Euroopa Kontrollikotta Autorollo skandaali kangelast Keit Pentus-Rosimannust. Minister Margus Tsahkna raske huvide konflikt v\u00e4lihaiglate lobistina ei ole toonud peaministri otsustavat reaktsiooni. Selle k\u00f5ige taustal minister V\u00f5rklaeva kordamine oma moraalsetest v\u00e4\u00e4rtustes k\u00f5lab lausa naeruv\u00e4\u00e4rsena.\nKemplus Sildami ja V\u00f5rklaeva vahel meenutab ehitusfirmasid, kus allhankijad nii-\u00f6elda \u00fcle lastakse. Kui allhankija on hoone p\u00fcsti ajanud ehk presidendi n\u00e4itel seadused kinnitanud, siis oodatud tasu ei tulegi ning president v\u00f5ib Austraalia reisist suu puhtaks p\u00fchkida.\nTekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, kuidas edasi? Kui ei ole raha, ei ole ka seaduste v\u00e4ljakuulutamist? V\u00e4hemalt kinnitas presidendi kantselei direktor sellele vastates, et t\u00f6\u00f6 seadustega rahapuudusel seisma ei j\u00e4\u00e4. Hea seegi, sest Toomas Sildamit s\u00fc\u00fcdistatakse raha kauplemises just vastupidise selgitusega.\nKantselei rahastamisskandaalil v\u00f5ib siiski olla puhastav toime, aga ainult eeldusel, et seaduste ostu-m\u00fc\u00fcgi pakkumise tegija ning info kinnihoidmise osas v\u00f5etaks nii eetiline kui juriidiline seisukoht.\nLisaks tuleks saavutada erakondade \u00fclene kokkulepe, et p\u00f5hiseaduslikele institutsioonidele nagu presidendi kantselei, eraldataks raha riigikogu poolt, minimeerides rahandusministeeriumi rolli, et v\u00e4hendada presidendi, riigikontrolli ja teiste p\u00f5hiseaduslike institutsioonide s\u00f5ltuvust t\u00e4itevv\u00f5imust."}
{"text":"Traagiline p\u00fchap\u00e4ev Suure-Jaanis. Pere kaotas oma lemmiku vastashoovist aeda tormanud koeraleSee juhtus p\u00fchap\u00e4eva, 30. juuli \u00f5htul Suure-Jaanis K\u00f5rge t\u00e4naval. Gaili J\u00e4rsi kolme- ja kuueaastane laps h\u00fcppasid parajasti hoovis batuudil, vanemad lapsed olid toas ning tema ise tegi k\u00f6\u00f6gis s\u00fc\u00fca. Korraga kostis \u00f5uest laste kisa: teiselt poolt t\u00e4navat elumaja hoovist lahti p\u00e4\u00e4senud suur koer oli pere v\u00e4ikese Malta koera l\u00f5uge vahele haaranud ja pures teda.\nKisa peale jooksis pererahvas \u00f5ue. \"Bella (r\u00fcndav koer \u2013 toimetus) niimoodi raputas teda\u00a0... Kui mu mees tuli ja karjus, lasi ta meie Elsast lahti ja pani v\u00e4ravast v\u00e4lja. Mees l\u00e4ks talle j\u00e4rele ja n\u00e4gi, et tema kodu \u00fclemine v\u00e4rav on lahti,\" kirjeldas Gaili J\u00e4rs juhtunut.\nPere oli\u00a0\u0161okis. Vanem t\u00fctar ema s\u00f5nutsi lausa v\u00e4rises pikali maas. \"\u00dctlesin talle, et praegu ei ole selleks aega, sest Elsa on hinge vaakumas.\"\nEi pidanud vastu\nKolm pereliiget s\u00f5itsid r\u00e4ngalt kannatada saanud koeraga kiiresti Tartusse maa\u00fclikooli loomakliinikusse. Seal selgus, et teha tuleb suur operatsioon, sest looma seisund on\u00a0v\u00e4ga halb. Lahti tuli l\u00f5igata kogu rindkere. Viimases s\u00f5numis Gaili J\u00e4rsile k\u00fcsis loomaarst, kas operatsiooniga peaks edasi minema: Elsa s\u00fcdamega olid lood\u00a0juba paremad, kuid seis oli ikkagi sant. J\u00e4rs vastas jaatavalt, mis sest, et operatsioon koos taastumisega pidi maksma minema v\u00e4hemalt 5000 eurot.\n\nGaili J\u00e4rs kirjeldas hukkasaanud Elsat kui iga pereliikme koera.\nGaili J\u00e4rs\n\nViis minutit hiljem heitis Elsa hinge. Loomake ei pidanud vastu.\nEsmasp\u00e4eva hommikul mindi talle j\u00e4rele. Koju teda ei maetud, sest pere noorematele lastele olnuks see liiga raske katsumus.\u00a0Nood ei tea t\u00f5tt-\u00f6elda seniajani, et Elsat enam ei ole. Mulda s\u00e4ngitati pere lemmik\u00a0Gaili J\u00e4rsi elukaaslase t\u00f6\u00f6koha juurde, kus on matmiseks sobiv koht.\nKoerale\u00a0tehtud protseduuride eest k\u00fcsis loomakliinik 1168 eurot. Gaili J\u00e4rs esitas arve Bella omanikule Kersti J\u00f5gile, kelle koduv\u00e4rav oli tema hinnangul nii\u00a0lohakalt kinni, et suur koer\u00a0sai selle kerge vaevaga lahti l\u00fckata. J\u00f5gi maksis J\u00e4rsile 500 eurot \u00e4ra, sest see summa oli tal kohe k\u00e4ep\u00e4rast, \u00fclej\u00e4\u00e4nu tasumisest\u00a0ta aga keeldub, nimetades J\u00e4rsi k\u00e4itumist v\u00e4ljapressimiseks.\n\"Gaili tuli minu juurde ja \u00fctles, et \"Raha siia!\". \u00dctlesin talle, et praegu on s\u00f5na s\u00f5na vastu ja need asjad on t\u00f5endamata. Aga kuna nad olid endast nii v\u00e4ljas, siis ma andsin neile selle 500 eurot,\" k\u00f5neles J\u00f5gi.\u00a0\nTema s\u00f5nutsi\u00a0on v\u00f5imatu, et tema koer v\u00e4rava lahti l\u00fckkas, sest nagu ta kinnitas, oli\u00a0see korralikult kinni. Tema arvates v\u00f5is seda teha m\u00f5ni pahatahtlik m\u00f6\u00f6duja v\u00f5i noortekamp. Miks \u2013 seda ei tea, aga tema m\u00f5tteis m\u00f5lgub oletus, et keegi v\u00f5is tahta varjupaigast v\u00f5etud Bellast lahti saada.\n\u00d5nnetus h\u00fc\u00fcdis tulles?\nNagu Kersti J\u00f5gi r\u00e4\u00e4kis, tuli Gaili J\u00e4rs teisip\u00e4eval uuesti tema\u00a0juurde ning n\u00f5udis\u00a0hukkasaanud koera eest 500 eurot, samuti tollele tehtud vaktsiinide ja paigaldatud kiipide h\u00fcvitamist. Tahtis tema jutu j\u00e4rgi\u00a0sedagi, et ta maksaks kinni s\u00f5idukulud ja juba v\u00e4ljavaadatud uue koera. J\u00e4rs oma s\u00f5nutsi\u00a0uue koera ja Elsale tehtud vaktsiinide\u00a0eest J\u00f5gilt raha k\u00fcsinud ei ole.\n\"\u00dctlesin talle, et ma ei soovi sellel teemal enam suhelda, andku asi kohtusse,\" lausus J\u00f5gi ning r\u00e4\u00e4kis, et Bella viis ta varjupaika tagasi, sest kartis tema\u00a0elu p\u00e4rast.\u00a0\"T\u00f5en\u00e4oliselt oleks nad ta siin maha l\u00f6\u00f6nud v\u00f5i \u00e4ra m\u00fcrgitanud.\"\nJ\u00f5gi paigaldas oma hoovi ka kaamera, et n\u00e4ha, mis seal \u00f6\u00f6siti toimub. J\u00e4rsile oli ta \u00f6elnud, et nende pere\u00a0v\u00f5ib\u00a0uue koera v\u00f5tta, sest tema majja enam koera ei tule.\nBella oli\u00a0nimelt varemgi Elsale hambad sisse l\u00f6\u00f6nud. Aasta tagasi oli see juhtunud sealsamas t\u00e4naval. Siis oli J\u00f5gi rohkem kui 500-eurose raviarve kinni maksnud, sest oli tunnetanud, et juhtunus v\u00f5is olla tema s\u00fc\u00fcd.\nGaili J\u00e4rs meenutas toonast lugu: \"Bella tuli oma aiast, v\u00f5ttis Elsa rihma otsast ja raputas teda samamoodi nagu n\u00fc\u00fcdki. Aga siis l\u00e4ks veel h\u00e4sti.\"\nAasta eest ei olnud J\u00f5gil veel alumist v\u00e4ravat ja Bella oli aias ketis. Kuidas ta siis aiast v\u00e4lja sai?\u00a0J\u00f5gi s\u00f5nutsi\u00a0v\u00f5is ta end\u00a0lahti t\u00f5mmata. Nagu n\u00fc\u00fcdki, polnud J\u00f5gi ennast ka aasta eest r\u00e4nga vahejuhtumi\u00a0ajal Suure-Jaanis.\nJ\u00e4rsi v\u00e4itel oli J\u00f5gi aia \u00fclemine v\u00e4rav hiljutisele kurvale p\u00fchap\u00e4evale eelnenud n\u00e4dalal mitu korda lahti. Selle kohta oli ta J\u00f5gile saatnud kaks hoiatavat telefonis\u00f5numit. Too polnud nendele vastanud.\u00a0J\u00f5gi oli oma s\u00f5nutsi\u00a0sellal Soomes ja s\u00f5numeid tema telefonis ei ole.\n\nGaili J\u00e4rs andis s\u00f5numi teel Bella omanikule Kersti J\u00f5gile teada, et tema v\u00e4rav oli lahti, kuid J\u00f5gi v\u00e4idab, et tema telefonis neid teateid pole.\nElmo Riig\n\nKersti J\u00f5gi koduhoidjaks\u00a0oli \u00fcle-eelmisel p\u00fchap\u00e4eval Jaan J\u00fcrisoo, kes muidu elab V\u00f5hma kogukonnamajas. Too r\u00e4\u00e4kis, et r\u00fcnnakule eelnenud \u00f5htul oli v\u00e4rav kinni ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval k\u00e4is ta ka aias ringi ja v\u00e4rav oli suletud. R\u00fcnnaku ajal oli J\u00fcrisoo olnud toas ja polnud \u00f5uest midagi kuulnud.\nKa J\u00fcrisoo arvates v\u00f5is keegi v\u00e4rava meelega lahti teha. \"Mulle millegip\u00e4rast tundub, et kellelegi ei meeldi Kersti,\" s\u00f5nas ta.\n\nKersti J\u00f5gi viis varjupaigast v\u00f5etud Bella p\u00e4rast traagilist juhtumit sinna tagasi.\nKersti J\u00f5gi\n\nJ\u00fcrisoo lisas, et ta on Elsat J\u00f5gi hoovis kaks korda Bella k\u00e4est p\u00e4\u00e4stnud. Elsa oli tema s\u00f5nutsi olnud nii v\u00e4ike, et mahtunud aia vahelt l\u00e4bi.\nMiks Bella sel traagilisel p\u00fchap\u00e4eval aga ikkagi n\u00f5nda j\u00f5hkralt k\u00e4itus?\n\"Miski pidi teda \u00e4rritama,\" on J\u00fcrisoo veendunud. \"Ega ta ei sallinud v\u00e4ikseid koeri ja jalgrattureid. Kui jalgratast n\u00e4gi, siis pani ikka l\u00f5ugama.\"\nKoduhoovis ei tohiks karta\nAgressiivse loomuga Bella Jaan J\u00fcrisoo arvates siiski ei olnud. \"Perenaisel on lapselapsed siin ja Bella ei puutunud neid ega midagi.\"\u00a0\nKersti J\u00f5gi nentis, et tal on juhtunu p\u00e4rast v\u00e4ga kahju, samas n\u00e4eb ta s\u00fc\u00fcd ka J\u00e4rsi perel, sest nende v\u00e4rav on alatasa lahti olnud ja koer oli sageli aiast v\u00e4ljas, samas kui tema aiav\u00e4ravad on korralikud ja koer neid ise avada ei saaks.\n\nGaili J\u00e4rsi s\u00f5nutsi\u00a0oli Kersti J\u00f5gi \u00fclemine aiav\u00e4rav \u00f5nnetuse ajal lahti. J\u00f5gi v\u00e4idab, et tema v\u00e4rv k\u00e4ib korralikult kinni.\nElmo Riig\n\nGaili J\u00e4rs tunnistas, et Elsa k\u00e4is hoovist v\u00e4ljas, aga seda, et too\u00a0k\u00e4is J\u00f5gi hoovis, ei tahtnud ta uskuda. Juttu, et Jaan J\u00fcrisoo on kaks korda Elsa Bella k\u00e4est \u00e4ra p\u00e4\u00e4stnud, nimetas\u00a0ta valeks ning lisas, et omaenda koduhoovis ei tohiks keegi siiski midagi karta.\nMis edasi saab?\nGaili J\u00e4rs on valmis asja kohtus ajama, kui ta Kersti J\u00f5giga kokkuleppele ei saa.\u00a0\"Laup\u00e4eval oli laat ja minu kuueaastane laps \u00fctles, et ostame Elsale m\u00e4nguasja. Et kui ta haiglast koju tuleb, siis talle kindlasti meeldib see\u00a0...\" lausus ta pisarsilmil.\n"}
{"text":"USA m\u00e4\u00e4ras sanktsioonid endisele Liibanoni keskpanga juhileWASHINGTON, 10. august, AFP-BNS \u2013 USA rahandusministeerium teatas neljap\u00e4eval sanktsioonidest endisele Liibanoni keskpanga juhile Riad Salameh'le, kes lahkus hiljuti ametist.\nSalameh' korruptiivsed ja ebaseaduslikud teod on andnud panuse \u00f5igusriigi kokkuvarisemisse Liibanonis, \u00fctles ministeerium ja lisas, et on oma sammud koosk\u00f5lastanud Suurbritannia ja Kanadaga.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Internetis levib Kersti Kaljulaidi \u00fcleskutse investeerida 250 eurotAina enam eesti tuntud inimesi on kaasatud petuskeemidesse. N\u00fc\u00fcd on petturid k\u00e4iku lasknud Eesti ekspresident Kersti Kaljulaidi identiteedi."}
{"text":"Meil tuleb peatada uute p\u00f5genike vastuv\u00f5tmineEestil tuleb juba t\u00e4na \u00fchepoolselt peatada varjupaigataotluste vastuv\u00f5tmine ehk moratoorium, seniks\u00a0kuni teised EL liikmesriigid j\u00f5uavad j\u00e4rele meie n\u00e4itajatele, kirjutab diplomaat ja kolumnist Vahur Luhtsalu.N\u00e4gin hiljuti austraallaste dokumentaalsaadet S\u00fc\u00fcria s\u00f5jap\u00f5genikest Taanis, keda on seal umbes 37 000. Taani otsib k\u00e4esoleval ajal v\u00f5imalusi s\u00fc\u00fcrlaste tagasisaatmiseks, sest nende kodus\u00f5da on l\u00e4bi saanud, kuid n\u00fc\u00fcd on ilmnenud teistlaadi takistused. Isamaale naasevad s\u00f5jap\u00f5genikud kogevad v\u00e4givalda, v\u00e4ljapressimist ja igatsorti muud seadusetust. Teisalt aga Taanis kohanenud s\u00fc\u00fcrlased, kellest paljud on ka taani keele \u00e4ra \u00f5ppinud, tagasi ei kipu. Neile on lisandumas Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud, keda on Taanis praegu enam kui 35 000.\nSarnaselt S\u00fc\u00fcriale v\u00f5tab ka Ukrainal s\u00f5jast v\u00e4ljudes taastumine aega, mist\u00f5ttu on p\u00e4evselge, et Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike Eestisse j\u00e4\u00e4misega tuleb meil ajapikku leppida, nagu rootslastel\u00a0Balti riikide paadip\u00f5genikega II maailmas\u00f5ja\u00a0j\u00e4rel.\nMaailmas on riike, kellel on hoopis teistsugused vaated varjupaigataotlejate osas. N\u00e4iteks Singapur, mis 1965. aastal\u00a0iseseisvudes oli meist oluliselt kehvemal j\u00e4rjel. Suur osa kodanikest elas \u00fclerahvastatud slummides, rohkem kui kolmandik olid kirjaoskamatud ja SKT elaniku kohta vaid 3991 dollarit (umbes pool toonastest NSVL n\u00e4itajatest).\u00a01990. aastaks j\u00f5udsid nad inimarengu indeksi (ingl. k. Human Development Index) n\u00e4itaja osas meie selja taha\u00a0\u2013 Eesti 33., Singapur aga 38. kohal riikide edetabelis. T\u00e4naseks on Singapur j\u00f5udnud Soome k\u00f5rvale 12. kohale. Niipalju taustaks.\nVastavalt \u00dcRO pagulaste \u00fclemvoliniku\u00a0koostatud esildisele 2020. aasta\u00a0oktoobri seisuga ei ole Singapur 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli, 1954. aasta kodakondsuseta isikute staatust k\u00e4sitleva konventsiooni ega ka 1961. aasta kodakondsusetuse v\u00e4hendamise konventsiooni osaline.\u00a0Mida see praktikas t\u00e4hendab? \u00a0Seda, et Singapuris ei ole v\u00f5imalik varjupaika taotleda, sest riigis sisuliselt puuduvad selleks protseduurid. Neid, kes \u00fcletavad riigis viibimiseks lubatud aega, \u00e4hvardavad kinnipidamine, kohus, vangistus ja riigist v\u00e4ljasaatmine. Harvem ka kepihoobid, v\u00f5i antakse asi \u00fcle \u00dcRO Pagulaste \u00dclemvoliniku Ametile (UNHCR), kel on esindus Singapuris. Ei maksa siiski arvata, et Singapuril puudub varasem kogemus s\u00f5jap\u00f5genikega.\nMeie riik on aga valinud veritsemise tee ammu enne seda, kui Ukraina s\u00f5da p\u00e4evakorda kerkis.\nKui 1975. aasta aprillis vallutas Vietnami kommunistlik rahvaarmee L\u00f5una-Vietnami pealinna Saigoni, t\u00f5i see kaasa endise L\u00f5una-Vietnami valitsusega seotud isikute represseerimise ja massilise v\u00e4ljar\u00e4nde sealt. Loetud p\u00e4evadega sama aasta maikuus randus toonases, 2,26 miljonilise elanikkonnaga Singapuris, 8355 Vietnami paadip\u00f5genikku. Hiljem p\u00f5genikevool lakkas \u2013 selle kuivatas kokku erakorraline operatsioon \u00ab\u00c4ikesetorm\u00bb, millega ohjeldati pagulaste Singapuri sisenemist. Riigi \u00f5huj\u00f5udude \u00fclesandeks oli m\u00e4rgata Singapuri suunduvaid paate ning samal ajal suunas merev\u00e4gi neid riigi idapoolsetele ankru- ja dokkimiskohtadele. P\u00e4rast dokkimist tulid pardale merev\u00e4e tehnikud, kes hindasid laevade seisukorda ja vajadusel parandasid neid. P\u00f5genikke varustati ohtralt proviandiga \u2013 anti vett, toiduaineid, esmaabitarbeid jne\u00a0\u2013\u00a0oma mereteekonna j\u00e4tkamiseks.\nSingapuri juba p\u00e4rale j\u00f5udnud p\u00f5genikud siirdusid ajapikku kas tagasi kodumaale v\u00f5i teistesse riikidesse rahvusvaheliste organisatsioonide toel. K\u00f5ige paremini v\u00f5tab riigi hoiaku varjupaigataotlejate osas kokku kaasaegse Singapuri looja, peaminister Lee Kuan Yew 1978. aastal\u00a0ajalehele The New York Times\u00a0antud intervjuu, milles ta s\u00f5nas: \u00ab You\u2019ve got to grow calluses on your heart or you just bleed to death\u00bb, mida v\u00f5iks t\u00f5lkida nii: \u00abTe peate oma s\u00fcdamele kooriku kasvatama v\u00f5i te lihtsalt veritsete surnuks\u00bb.\nMeie riik on aga valinud veritsemise tee ammu enne seda, kui Ukraina s\u00f5da p\u00e4evakorda kerkis. Oleme ELi, sh\u00a0Schengeni ja euroala liige, millest j\u00e4relduvalt k\u00f5ik, mis juhtub ELiga, juhtub paratamatult ka meiega.\nEL aktiveeris 2022. aasta\u00a0m\u00e4rtsis ajutise kaitse direktiivi, h\u00e4daabikava, mida kasutatakse massilise p\u00f5genike sissevoolu erandjuhtudel. 2023. aasta\u00a0m\u00e4rtsi seisuga kasutas ELi ajutist kaitsemehhanismi ca 4 miljonit inimest Ukrainast, kellest Eestisse on j\u00f5udnud 39 815.\u00a0Numbrid kasvavad ning 30. juuli seisuga on ajutist kaitset taotlenud kokku 47 374 inimest. On ka sellest loobunuid, mis teeb viimaseks seisuks 42 031. Lisaks on meil ka 5854 rahvusvahelise kaitse taotlejat (kellest 5416 on Ukraina kodanikud), kes on saabunud meile alates 24. veebruarist 2022. aastal.\u00a0\u00a0Kokku 47 885 ajutise ja rahvusvahelise kaitse taotlejat.\nStatistiline keskmine aasta algusest n\u00e4itab, et meile saabub ca 280 inimest n\u00e4dalas (183 ajutise kaitse ja 96 rahvusvahelise kaitse taotlejat). Trendi j\u00e4tkudes peaks aasta l\u00f5ppema enam kui 14 000 p\u00f5geniku lisandumisega lisaks 2022. aastal saabunuile. See number v\u00f5ib osutuda suuremaks v\u00f5i ka v\u00e4iksemaks. Viimane oleneb ennek\u00f5ike meist endist.\nEuroopalikke v\u00e4\u00e4rtusi jagava riigina\u00a0on arusaadav, et h\u00e4dasolijat tuleb aidata. Aga kustkohast jooksevad meie v\u00f5imaluste piirid? T\u00f5en\u00e4oliselt on piirid juba \u00fcletatud, sest koos T\u0161ehhi Vabariigiga hoiame ELi rekordeid varjupaiga andmises: \u00fcks varjupaigataotleja 33 elaniku kohta Eestis ja 23 elaniku kohta T\u0161ehhis. Arvestades, et Eestis elab inimesi kohapeal m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem, v\u00f5rreldes ametliku rahvaarvuga, v\u00f5ib meie arv\u00a0isegi l\u00e4heneda\u00a0T\u0161ehhi vastavatele n\u00e4itajatele.\nEuroopalikke v\u00e4\u00e4rtusi jagava riigina, on arusaadav, et h\u00e4dasolijat tuleb aidata. Aga kustkohast jooksevad meie v\u00f5imaluste piirid?\nAga r\u00e4\u00e4gime kuludest. Eestis on Arenguseire Keskuse 2022. aasta\u00a0mais avaldatud prognoosi kohaselt \u00fche p\u00f5genikuga seotud kulud kuni 7600 eurot aastas, mis teeb ligikaudu 760 eurot kuus (jaotatuna 10 kuule alates m\u00e4rtsist 2022).\u00a0Iga\u00a0p\u00e4ev seega umbes 25 eurot inimese kohta, mis on kokku hinnanguliselt 1\u20131,5 miljonit eurot v\u00f5i rohkem. Prantsusmaa kulutas eelmisel aastal Ukraina p\u00f5genikele 634 miljonit\u00a0eurot, keskmiselt 38 eurot p\u00e4evas pagulase kohta.\u00a0\u00a0Muuseas Prantsusmaal peavad \u00fchte Ukraina varjupaigataotlejat \u00fclal umbes 923 riigi elanikku ehk s\u00f5jap\u00f5genike koormus on Eestiga v\u00f5rreldes ligi 28 korda v\u00e4iksem.\nEestil tuleb juba t\u00e4na \u00fchepoolselt peatada varjupaigataotluste vastuv\u00f5tmine ehk moratoorium, seniks kuni teised EL liikmesriigid j\u00f5uavad j\u00e4rele meie n\u00e4itajatele. See v\u00f5ib v\u00f5tta aega, sest n\u00e4iteks ungarlaste puhul tuleb \u00fcks varjupaigataotleja 325 elaniku kohta, meist ligi 10 korda v\u00e4iksem n\u00e4itaja, vaatamata asjaolule, et Ungari on Ukraina vahetu naaber.\nKui tahame s\u00e4ilitada meie kultuurikeskkonda ja inimarengus aastate p\u00e4rast Soomele ja Singapurile j\u00e4rele\u00a0j\u00f5uda, peaks juba t\u00e4na olema selge, kuidas kavatseme seda teha. V\u00f5ib k\u00f5lada \u00e4\u00e4rmuslikult, aga meil tuleb peatada uute p\u00f5genike vastuv\u00f5tmine hoolimata sellest, mida keegi meist arvata v\u00f5ib. Inimlikust vaatenurgast on see kurb, riigi rahvusvahelise maine seisukohalt m\u00f5ne mugavustsoonis viibiva poliitiku v\u00f5i ametniku jaoks katastroof, aga iga riik peab ennek\u00f5ike keskenduma oma kodanikele ja riigi muredele. Ja t\u00e4na j\u00e4tkub neid viimaseid enam, kui oleme suutelised edukalt lahendama. Tuleb ausalt endale ja ka partneritele tunnistada, et \u00fche v\u00e4ikseima riigina ELis pole meil enam piisavalt vahendeid ja v\u00f5imekusi varjupaiga andmiseks. Me juba veritseme.\n\u00a0"}
{"text":"Evelin Poolamets: \u201c\u201dKompra\u201d l\u00f6\u00f6di lauale alles siis, kui oli vaja presidenti maksuseaduste teemal alandlikkusele sundida\u201dKui k\u00e4imasolev nn presidendi kantselei rahastamisskandaal j\u00e4\u00e4b ilma \u00f5igusliku lahenduseta, siis saadab see \u00fchiskonnale mitu ebasoovitavat signaali, mis halvendavad Eesti poliitilist kultuuri ja julgustavad k\u00f5rgeid ametnikke korruptsioonile.\nK\u00f5igepealt presidendi sisen\u00f5uniku \u201cnaljast\u201d. Sisen\u00f5unik Toomas Sildam on ajakirjandusele selgitanud, et suheldes minister Mart V\u00f5rklaeva ja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksaga oli ta koalitsiooni eeln\u00f5ude menetlemist ja presidendi kantselei rahastamist kokku sidudes r\u00e4\u00e4kinud naljatoonil. Presidendi kantselei direktor Peep Jahilo leppis minu \u00fcllatuseks Sildami lapsiku tagasiajamisega ja soovitas kantselei \u00fchel m\u00f5jukaimal t\u00f6\u00f6tajal \u00fcksnes v\u00e4hem aasida. Jahilo on kinnitanud, et Sildam j\u00e4\u00e4b ametisse. Mis on sellise \u201cnalja\u201d tagaj\u00e4rjed? Kui seaduste ostmise, \u00f5igemini praakseaduste raha eest l\u00e4bilaskmise katselt tabatud ametniku ainsaks karistuseks on naljameheks tituleerimine, siis saadab see rahvale s\u00f5numi, et poliitika ongi ostetav ja m\u00fc\u00fcdav. Veelgi enam \u2013 edaspidi v\u00f5ib iga ametnik, kes altk\u00e4emaksu n\u00f5udmise eest vahele j\u00e4\u00e4nud, \u00f6elda, et tegi ainult nalja.\nParaku ei piirdu seaduslikkuse k\u00fcsimus presidendi kantseleiga. Rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks on \u00f6elnud ajakirjandusele, et ta ei p\u00f6\u00f6rdunud kohe kahtlusega kaposse, kuigi jutuajamine Sildamiga olevat olnud piinlik ja ettepanek nii t\u00f5sine, et ta teavitas asjast minister V\u00f5rklaeva ja rahandusministeeriumi ametnikke. V\u00e4idetava seadustega kauplemise juhtumi ja selle ilmsikstuleku vahel on pikk ajavahemik. Kantsler Saksa poole p\u00f6\u00f6rdus Toomas Sildam mai l\u00f5pul kaitsepolitseiametis toimunud vastuv\u00f5tul. Irooniline, et jutuajamine toimus asutuses, mis peaks tippkorruptante jahtima.\nMinister V\u00f5rklaev andis presidendi kantselei juhile vahejuhtumist teada alles kuu aega hiljem, 21. juunil. Ent laiema avalikkuseni j\u00f5udis see alles augustis. J\u00e4relikult otsustati t\u00f5sine juhtum j\u00e4tta \u00fcksnes kitsa ringi teada. Me ei saa v\u00e4listada, et V\u00f5rklaev helistas Jahilole \u00fcksnes sellep\u00e4rast, et Toomas Sildam oli oma \u201c\u00e4riettepanekuga\u201d p\u00f6\u00f6rdunud juba liiga paljude inimeste poole ning minister soovis oma seljatagust kindlustada \u2013 juhuks kui juhtum peaks avalikuks tulema.\nKui seaduste ostmise, \u00f5igemini praakseaduste raha eest l\u00e4bilaskmise katselt tabatud ametniku ainsaks karistuseks on naljameheks tituleerimine, siis saadab see rahvale s\u00f5numi, et poliitika ongi ostetav ja m\u00fc\u00fcdav.\nSeet\u00f5ttu kerkib k\u00fcsimus ka vastutusest info kinnihoidmise eest \u2013 liiga suur on ajaline kokkulangevus juhtumi avalikuks tuleku ja presidendi suupruukimisega automaksu teemal. N\u00e4ib, et \u201ckompra\u201d l\u00f6\u00f6di lauale alles siis, kui oli vaja presidenti maksuseaduste teemal alandlikkusele sundida. Ei saa ju lubada, et riigi esimene mees hakkaks kaaluma oma \u00f5igust j\u00e4tta v\u00e4lja kuulutamata selle koalitsiooni otsused, kelle h\u00e4\u00e4ltega ta \u00e4ra valiti. Siiani on president koalitsiooni revolutsiooniliste seaduste paketi kinnisilmi heaks kiitnud, kuigi vastuolu p\u00f5hiseadusega ainu\u00fcksi abielu m\u00f5iste muutmise puhul on karjuv.\nMart V\u00f5rklaeva juttu tema moraalsest h\u00e4iritusest ei tasu liiga t\u00f5siselt v\u00f5tta, sest Reformierakond ei ole korruptsiooniskandaalidesse sattunud persoonide edutamist sugugi h\u00e4benenud. Kui Sildami juhtumi puhul r\u00e4\u00e4gitakse eetikast, siis \u00fchele k\u00f5ige m\u00f5jukamale ministrikohale ei h\u00e4benenud nad edutamast kunagise rahastamisskandaali peategelast Kristen Michalit v\u00f5i saatmast Euroopa Kontrollikotta Autorollo skandaali kangelast Keit Pentus-Rosimannust. Minister Margus Tsahkna raske huvide konflikt v\u00e4lihaiglate lobistina ei ole toonud peaministri otsustavat reaktsiooni. Selle k\u00f5ige taustal minister V\u00f5rklaeva kordamine oma moraalsetest v\u00e4\u00e4rtustes k\u00f5lab lausa naeruv\u00e4\u00e4rsena.\nKemplus Sildami ja V\u00f5rklaeva vahel meenutab ehitusfirmasid, kus allhankijad nii-\u00f6elda \u00fcle lastakse. Kui allhankija on hoone p\u00fcsti ajanud ehk presidendi n\u00e4itel seadused kinnitanud, siis oodatud tasu ei tulegi ning president v\u00f5ib Austraalia reisist suu puhtaks p\u00fchkida.\nTekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, kuidas edasi? Kas siis, kui raha ei ole, ei kuulutata ka seadusi v\u00e4lja? V\u00e4hemalt kinnitas presidendi kantselei direktor sellele vastates, et t\u00f6\u00f6 seadustega rahapuudusel seisma ei j\u00e4\u00e4. Hea seegi, sest Toomas Sildamit s\u00fc\u00fcdistatakse raha kauplemises just vastupidise selgitusega.\nKantselei rahastamisskandaalil v\u00f5ib siiski olla puhastav toime, aga ainult eeldusel, et seaduste ostu-m\u00fc\u00fcgi pakkumise tegija ning info kinnihoidmise teemal v\u00f5etaks nii eetiline kui juriidiline seisukoht.\nLisaks tuleks saavutada erakondade\u00fclene kokkulepe, et p\u00f5hiseaduslikele institutsioonidele, nagu presidendi kantselei, eraldaks raha riigikogu, minimeerides rahandusministeeriumi rolli, et v\u00e4hendada presidendi, riigikontrolli ja teiste p\u00f5hiseaduslike institutsioonide s\u00f5ltuvust t\u00e4itevv\u00f5imust.\nEvelin Poolamets, Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige (EKRE)"}
{"text":"P\u00f5genike vastuv\u00f5tmine tuleb peatadaN\u00e4gin hiljuti austraallaste dokumentaalsaadet S\u00fc\u00fcria s\u00f5jap\u00f5genikest Taanis, keda on seal umbes 37 000. Taani otsib k\u00e4esoleval ajal v\u00f5imalusi s\u00fc\u00fcrlaste tagasisaatmiseks, sest nende kodus\u00f5da on l\u00e4bi saanud, kuid n\u00fc\u00fcd on ilmnenud teistlaadi takistused. Isamaale naasevad s\u00f5jap\u00f5genikud kogevad v\u00e4givalda, v\u00e4ljapressimist ja igat sorti muud seadusetust. Teisalt aga Taanis kohanenud s\u00fc\u00fcrlased, kellest paljud on ka taani keele \u00e4ra \u00f5ppinud, tagasi ei kipu. Neile on lisandumas Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud, keda on Taanis praegu enam kui 35 000.Sarnaselt S\u00fc\u00fcriaga v\u00f5tab ka Ukrainal s\u00f5jast v\u00e4ljudes taastumine aega, mist\u00f5ttu on p\u00e4evselge, et Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike Eestisse j\u00e4\u00e4misega tuleb meil ajapikku leppida, nagu rootslastel Balti riikide paadip\u00f5genikega II maailmas\u00f5ja j\u00e4rel.Maailmas on riike, kellel on hoopis teistsugused vaated varjupaigataotlejate asjus. N\u00e4iteks Singapur, mis 1965. aastal iseseisvudes oli meist oluliselt kehvemal j\u00e4rjel. Suur osa kodanikest elas \u00fclerahvastatud slummides, rohkem kui kolmandik oli kirjaoskamatu ja SKT elaniku kohta vaid 3991 dollarit. 1990. aastaks j\u00f5udsid nad inimarengu indeksi n\u00e4itaja osas meie selja taha - Eesti 33., Singapur aga 38. kohal riikide edetabelis. T\u00e4naseks on Singapur j\u00f5udnud Soome k\u00f5rvale 12. kohale.Vastavalt \u00dcRO pagulaste \u00fclemvoliniku koostatud esildisele 2020. aasta oktoobri seisuga ei ole Singapur 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli, 1954. aasta kodakondsuseta isikute staatust k\u00e4sitleva konventsiooni ega ka 1961. aasta kodakondsusetuse v\u00e4hendamise konventsiooni osaline. Mida see praktikas t\u00e4hendab? Seda, et Singapuris ei ole v\u00f5imalik varjupaika taotleda, sest riigis sisuliselt puuduvad selleks protseduurid. Neid, kes \u00fcletavad riigis viibimiseks lubatud aega, \u00e4hvardavad kinnipidamine, kohus, vangistus ja riigist v\u00e4ljasaatmine. Harvem ka kepihoobid, v\u00f5i antakse asi \u00fcle \u00dcRO Pagulaste \u00dclemvoliniku Ametile (UNHCR), kel on esindus Singapuris. Ei maksa siiski arvata, et Singapuril puudub varasem kogemus s\u00f5jap\u00f5genikega.Kui 1975. aasta aprillis vallutas Vietnami kommunistlik rahvaarmee L\u00f5una-Vietnami pealinna Saigoni, t\u00f5i see kaasa endise L\u00f5una-Vietnami valitsusega seotud isikute represseerimise ja massilise v\u00e4ljar\u00e4nde sealt. Loetud p\u00e4evadega sama aasta maikuus randus toonases 2,26 miljonilise elanikkonnaga Singapuris 8355 Vietnami paadip\u00f5genikku. Hiljem p\u00f5genikevool lakkas - selle kuivatas kokku erakorraline operatsioon \u00ab\u00c4ikesetorm\u00bb, millega ohjeldati pagulaste Singapuri sisenemist.Singapuri juba p\u00e4rale j\u00f5udnud p\u00f5genikud siirdusid ajapikku kas tagasi kodumaale v\u00f5i teistesse riikidesse rahvusvaheliste organisatsioonide toel. K\u00f5ige paremini v\u00f5tab riigi hoiaku varjupaigataotlejate osas kokku kaasaegse Singapuri looja, peaminister Lee Kuan Yew 1978. aastal ajalehele The New York Times antud intervjuu, milles ta s\u00f5nas: \u00ab You've got to grow calluses on your heart or you just bleed to death\u00bb, mida v\u00f5iks t\u00f5lkida nii: \u00abTe peate oma s\u00fcdamele kooriku kasvatama v\u00f5i te lihtsalt veritsete surnuks.\u00bbMeie riik on aga valinud veritsemise tee ammu enne seda, kui Ukraina s\u00f5da p\u00e4evakorda kerkis. Oleme ELi, sh Schengeni ja euroala liige, millest j\u00e4relduvalt k\u00f5ik, mis juhtub ELiga, juhtub paratamatult ka meiega.EL aktiveeris 2022. aasta m\u00e4rtsis ajutise kaitse direktiivi, h\u00e4daabikava, mida kasutatakse massilise p\u00f5genike sissevoolu erandjuhtudel. 2023. aasta m\u00e4rtsi seisuga kasutas ELi ajutist kaitsemehhanismi ca 4 miljonit inimest Ukrainast, kellest Eestisse on j\u00f5udnud 39 815. Numbrid kasvavad ja 30. juuli seisuga on ajutist kaitset taotlenud kokku 47 374 inimest. On ka sellest loobunuid, mis teeb viimaseks seisuks 42 031. Lisaks on meil ka 5854 rahvusvahelise kaitse taotlejat (kellest 5416 on Ukraina kodanikud), kes on saabunud meile alates 24. veebruarist 2022. aastal. Kokku 47 885 ajutise ja rahvusvahelise kaitse taotlejat.Statistiline keskmine aasta algusest n\u00e4itab, et meile saabub ca 280 inimest n\u00e4dalas. Trendi j\u00e4tkudes peaks aasta l\u00f5ppema enam kui 14 000 p\u00f5geniku lisandumisega lisaks 2022. aastal saabunuile. See arv v\u00f5ib osutuda suuremaks v\u00f5i ka v\u00e4iksemaks.Euroopalikke v\u00e4\u00e4rtusi jagava riigina on arusaadav, et h\u00e4dasolijat tuleb aidata. Aga kustkohast jooksevad meie v\u00f5imaluste piirid? T\u00f5en\u00e4oliselt on piirid juba \u00fcletatud, sest koos T\u0161ehhi Vabariigiga hoiame ELi rekordeid varjupaiga andmises: \u00fcks varjupaigataotleja 33 elaniku kohta Eestis ja 23 elaniku kohta T\u0161ehhis. Arvestades, et Eestis elab inimesi kohapeal m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem, v\u00f5rreldes ametliku rahvaarvuga, v\u00f5ib meie arv isegi l\u00e4heneda T\u0161ehhi vastavatele n\u00e4itajatele.Aga r\u00e4\u00e4gime kuludest. Eestis on arenguseire keskuse 2022. aasta mais avaldatud prognoosi j\u00e4rgi \u00fche p\u00f5genikuga seotud kulud kuni 7600 eurot aastas, mis teeb ligikaudu 760 eurot kuus (jaotatuna 10 kuule alates m\u00e4rtsist 2022). Iga p\u00e4ev seega umbes 25 eurot inimese kohta, mis on kokku hinnanguliselt 1-1,5 miljonit eurot v\u00f5i rohkem. Prantsusmaa kulutas eelmisel aastal Ukraina p\u00f5genikele 634 miljonit eurot, keskmiselt 38 eurot p\u00e4evas pagulase kohta. Muuseas Prantsusmaal peavad \u00fchte Ukraina varjupaigataotlejat \u00fclal umbes 923 riigi elanikku ehk s\u00f5jap\u00f5genike koormus on Eestiga v\u00f5rreldes ligi 28 korda v\u00e4iksem.Eestil tuleb juba t\u00e4na \u00fchepoolselt peatada varjupaigataotluste vastuv\u00f5tmine ehk moratoorium, seniks kuni teised EL liikmesriigid j\u00f5uavad j\u00e4rele meie n\u00e4itajatele.Kui tahame s\u00e4ilitada meie kultuurikeskkonda ja inimarengus aastate p\u00e4rast Soomele ja Singapurile j\u00e4rele j\u00f5uda, peaks juba t\u00e4na olema selge, kuidas kavatseme seda teha. V\u00f5ib k\u00f5lada \u00e4\u00e4rmuslikult, aga meil tuleb peatada uute p\u00f5genike vastuv\u00f5tmine hoolimata sellest, mida keegi meist arvata v\u00f5ib. Inimlikust vaatenurgast on see kurb, riigi rahvusvahelise maine seisukohalt m\u00f5ne mugavustsoonis viibiva poliitiku v\u00f5i ametniku jaoks katastroof, aga iga riik peab ennek\u00f5ike keskenduma oma kodanikele ja riigi muredele. Ja t\u00e4na j\u00e4tkub neid viimaseid enam, kui oleme suutelised edukalt lahendama. Tuleb ausalt endale ja ka partneritele tunnistada, et \u00fche v\u00e4ikseima riigina ELis pole meil enam piisavalt vahendeid ja v\u00f5imekusi varjupaiga andmiseks. Me juba veritseme.\"Meie riik on aga valinud veritsemise tee ammu enne seda, kui Ukraina s\u00f5da p\u00e4evakorda kerkis.\"\"Euroopalikke v\u00e4\u00e4rtusi jagava riigina on arusaadav, et h\u00e4dasolijat tuleb aidata. Aga kustkohast jooksevad meie v\u00f5imaluste piirid?\"VAHUR LUHTSALU diplomaat ja kolumnist"}
{"text":"S\u00f5na s\u00f5na ja hammas hamba vastuKui 5. m\u00e4rtsi hilis\u00f5htul saabusid riigikogu esialgsed valimistulemused, tabas paljusid poliitikahuvilisi kergendus - EKEIKE valitsuskoalitsiooni ei tule! Samas j\u00e4i eufoorias olijatele kahe silma vahele, et Reformierakonna v\u00f5it oli sedav\u00f5rd m\u00e4ek\u00f5rgune, et ilma nendeta ei ole v\u00f5imalik selles riigikogus valitsust moodustada.\nElu tundus oravate jaoks nagu lill. Saadi 37 kohta, mis on taasiseseisvunud Eesti teine valimistulemus. Vaesed kosilased (konkurendid) olid juba samal \u00f6\u00f6l ukse taga - vali, keda tahad. Oli v\u00f5imalik teha koalitsioon Eesti 200 (14) ja sotsiaaldemokraatidega (9), aga ka Keskerakonna (16) ja Isamaaga (8). Esimene andis kokku 60, teine 61 kohta. Igatahes j\u00e4i varuvariant, et kui koalitsioonikaaslastele midagi ei meeldi ja nad kipuvad pusklema, saab partnerid tuimalt v\u00e4lja vahetada. Aga selge on ka see, et oravatel oli kindlasti kergem praeguste koalitsioonikaaslastega valitseda - Eesti 200 liikmed on sinisilmsed ja kogenematud ning sotsid m\u00f6kud. V\u00e4hemasti pealtn\u00e4ha. M\u00f5lemad v\u00e4ikevennad said valitsuses kolm portfelli ja Reformierakond seitse. \u00d5iglane jaotus, sest Eesti 200 ja sotsid said kahe peale 23 ja Reformierakond \u00fcksi 37 kohta.\nLoogiline, et p\u00e4rast seda tekkis oravatel vaimustus oma edusammudest. Haarati h\u00e4rjal sarvist ja hakati maksumuudatusi ellu viima. Algul \u00fcritati seda teha kobareeln\u00f5uga, hiljem seoti need valitsuse umbusaldusk\u00fcsimusega. Selge see, et sellist taktikat kasutades l\u00e4ksid valitsuse (loe: Reformierakonna) suusad opositsioonierakondadega risti.\nAga polnud hullu midagi, suur suvi oli ees ja ka p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid v\u00e4hemasti majanduslikus m\u00f5ttes oravate l\u00f5a otsas.\n\nPresident v\u00f5tab s\u00f5na\n27. juunil, p\u00e4rast riigikaitse n\u00f5ukogu istungit teatas president Alar Karis: \u201ePidevalt eeln\u00f5ude usaldusk\u00fcsimustega sidumist ei kavatse ma sallida.\u201c Riigipea k\u00f5rval seisnud peaministrile tuli see avaldus ebameeldiva \u00fcllatusena. Kui ma ikka \u00f5igesti n\u00e4gin, siis Kaja Kalllas isegi punastas. Aga mis seal ikka, president peabki olema moraalne majakas, mitte istuma roosiaias ja imetlema lahkuvaid pilvi. Pealegi oli ta selleks ajaks seadused v\u00e4lja kuulutanud ning koalitsiooni meelest tundus asi olevat ants.\nTegelikult peerud juba l\u00f5kendasid ja uuriv ajakirjandus oli v\u00e4lja selgitanud, et presidendi kantselei sipleb rahah\u00e4das. Pole vist raske arvata, milline erakond selle fakti ajakirjandusse lekitas. \u00dches\u00f5naga: tuli p\u00f5les tuha all edasi.\n19. juulil teatas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, et plaanis on kehtestada automaks, et sellega v\u00e4hendada autostumist, seda eelk\u00f5ige linnades. Lisades samas, et see on valitsuse prioriteet keskkonnateemadega tegelda. Ministri suust suitsu k\u00fcll ei tulnud, aga isegi igale lollile pidi olema selge, et tema eesm\u00e4rk on koguda autoomanikelt v\u00e4hemasti 120 miljonit eurot, muu on teisej\u00e4rguline. Pruukis vaid Karisel Maalehele antud intervjuus mainida, et automaksu puhul ei saa selle koostajad ise ka aru, miks seda vaja on (03.08.2023), kui j\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00f5hkes valitsuse pressikonverentsil pomm, mida me n\u00fc\u00fcd juba n\u00e4dal aega seedime.\nHannes Rumm t\u00f5des, et presidenti tabas bumerang - riigijuhi r\u00fcnnakule j\u00e4rgnes Reformierakonna edukas vastur\u00fcnnak (Maaleht, 08.08.2023). Milles see edukus seisnes? V\u00f5rklaev t\u00f5mbas k\u00fcbarast v\u00e4lja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksa, kes oli 9. juunil kaitsepolitsei tollase peadirektori Arnold Sinusalu vastuv\u00f5tul ebameeldivalt \u00fcllatunud, kui presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam omavahelises vestluses sidus seaduste vastuv\u00f5tmised presidendi kantseleile raha eraldamisega.\nV\u00f5i nagu \u00fctles kantsler: \u201eMis ongi v\u00e4ga kurb, sest minu jaoks on Toomas olnud s\u00f5bra eest, kellelt vahel n\u00f5u k\u00fcsitud.\u201c (Postimees, 08.08.2023). Kohe n\u00e4ha, et vanad s\u00f5brad... Aga s\u00f5prus s\u00f5pruseks, loogiline olnuks, et kui Sildam tegeles t\u00f5esti v\u00e4ljapressimisega, nagu Saksale tundus, siis v\u00f5inuks ta selles samas majas kohe kirjutada avalduse kuriteokahtluse kohta, et mitte lasta kurbusel s\u00fcveneda. Selle asemel, et kaotsil\u00e4inud s\u00f5prust taga nutta. Nojah, t\u00f6\u00f6p\u00e4ev oli selleks ajaks l\u00f5ppenud ja k\u00f5ik kutsutud olid \u00fclemeelikus tujus.\nSaks k\u00fcll teavitas kohe oma \u00fclemust, aga m\u00e4lestus ebameeldivast kohtumisest Sildamiga oli visa kaduma. Sellep\u00e4rast tuligi juhtunu tuua avalikkuse ette kaks kuud hiljem, et r\u00e4\u00e4kida suu puhtaks ning et hing oleks rahul. Riigikogu esimees Lauri Hussar \u00fctles k\u00fcll Vikerraadios, et presidendi Maalehe intervjuud ei tohi siduda V\u00f5rklaeva poolt pressikonverentsil v\u00e4lja\u00f6elduga, aga koalitsiooni v\u00e4iksem vennike ei uskunud ise ka vist oma juttu. Nii ebasiiras oli see. V\u00f5i pole esimees poole aasta jooksul Reformierakonna k\u00e4itumismustrist \u00fcldse midagi \u00f5ppinud.\n\nMis saab edasi?\nPealtn\u00e4ha on presidendi kantselei ja rahandusministeeriumi s\u00f5jakirves maha maetud. \u00dctles ju ka kantselei direktor Peep Jahilo p\u00e4rast kohtumist V\u00f5rklaevaga riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et kaks ametiasutust ei ole t\u00fclis. Siit on hea edasi minna, nagu tavatsevad \u00f6elda sportlased p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud sooritust. Teisiti ei saakski, sest sellest t\u00fclist ei v\u00f5ida kumbki osapool. Aga k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad \u00fcles. Ma ei pea silmas s\u00f5na s\u00f5na vastu antud \u00fctlusi, nende \u00fcle j\u00e4\u00e4daksegi arutlema, aga mulle j\u00e4\u00e4b arusaamatuks, miks oli Reformierakonnal vaja presidendi kantseleiga t\u00fcli kiskuda? Taheti ilmselt Karist taltsutada, et ta p\u00fcsiks p\u00f5hiseaduse raames (loe: silitab laste p\u00e4id ja k\u00e4ib \u00fcle aasta L\u00e4tis lillekorvi viimas). On tasane ja tubli ning teenib p\u00e4evas \u201e15 rublit\u201c. \u00c4kki siis annab valitsus raha roosiaia vastuv\u00f5tuks, mitte ei pea seda k\u00fcsima n\u00e4iteks Eesti kaubandus- ja t\u00f6\u00f6stuskoja \u00e4rimeestelt.\nV\u00e4hemasti k\u00f5rvalseisjale tundub, et president elab tagasihoidliku elu, ei tuurita m\u00f6\u00f6da maailma ja j\u00e4ttis \u00e4ra isegi t\u00f6\u00f6visiidi Austraaliasse. Kust veel kokku hoida? K\u00e4ia ringi vileda p\u00fcksitagumikuga... Peaaegu k\u00f5ik diskussioonis osalejad on \u00fchel meelel, et p\u00f5hiseaduslike institutsioonide eelarved ei tohiks s\u00f5ltuda valitsuse suvast. V\u00e4lja on pakutud, et selle v\u00f5iks otsustada riigikogu rahanduskomisjon. Aga vaevalt et see muudaks olukorda, sest j\u00f5udude vahekord koalitsiooni ja opositsiooni vahel on sama. Ja mida aeg edasi, seda rohkem k\u00f5lab v\u00e4ide, et riigikogu on valitsuse kummitempel.\nT\u00f6\u00f6tasin presidendi kantseleis 30 aastat tagasi. Eesti riik oli noor, aeg vaene ning Lennart Meri ja Mart Laari l\u00e4bisaamine mitte just k\u00f5ige parem. Ometi ei j\u00e4\u00e4nud \u00e4ra \u00fckski presidendi v\u00e4lisvisiit. Esindas ta ju Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises.\nN\u00fc\u00fcd? 2007. aastal v\u00f5itis Reformierakond valimised loosungiga \u201eViime Eesti 15 aastaga viie rikkaima Euroopa riigi hulka\u201c. 2023. aasta on k\u00e4es ja n\u00fc\u00fcd loetakse sente.\n\n\"Siit on hea edasi minna, nagu tavatsevad \u00f6elda sportlased p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud sooritust.\"\n\n\nMART SOIDRO;literaat"}
{"text":"OTSEBLOGI | Harkivi oblasti Kupjanski rajoonis algas kohustuslik evakueerimineHarkivi oblasti Kupjanski rajooni vabastatud territooriumil algas kohustuslik evakueerimine.\nKorralduse selle kohta allkirjastas eile Kupjanski rajooni s\u00f5jaadministratsiooni juht Andri Kana\u0161ev\u00f5t\u0161. Otsus langetati, v\u00f5ttes arvesse pidevat vaenlase tuld ja \u00fcldist julgeolekuolukorda Kupjanski rajoonis.\nVene okupandid r\u00fcndasid \u00f6\u00f6sel Ukrainat massiliselt l\u00f6\u00f6gidroonidega ja pihta sai Rivne oblastis asuv naftabaas.\n\u201e\u00d6\u00f6sel langes Rivne oblast massilise droonir\u00fcnnaku alla. Kahjuks purustati naftabaas Duben\u0161t\u0161\u00f5nes. Ohvreid ei ole. S\u00fcndmuskohal t\u00f6\u00f6tab 45 p\u00e4\u00e4stjat ja 14 \u00fchikut tehnikat. Kaasatud on tulet\u00f5rjerong. T\u00f6\u00f6tavad ka vastavad uurimiskomisjonid oblasti j\u00f5ustruktuuride juhtide juhtimisel,\u201c teatas Rivne oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Vitali Koval.\nKovali s\u00f5nul on keemiline ja kiirgusfoon normis, mist\u00f5ttu elanikkonna evakueerimist ei toimu.\n19:43\nThe Kyiv Independent annab teada, et SBU pidas spionaa\u017eikahtlustuse alusel kinni Odessa elaniku.\nSBU kahtlustab elanikku s\u00f5jav\u00e4ebaaside ja \u00f5hur\u00fcnnakute tagaj\u00e4rgede kohta k\u00e4iva teabe edastamises Venemaale.\n19:43\n18:14\nOkupeeritud Lazurne asula juht teatas, et elanikud, kes Vene passi ei oma, ei p\u00e4\u00e4se ligi insuliinile ja teistele ravimitele. Samuti \u00e4hvardas ta viia lapsed, kes Vene koolides \u00f5ppida ei taha, lahingujoonele.\nThe Russian-appointed head of the occupied #Lazurne in #Kherson region said that residents without Russian passports would not be given insulin and other medicines, and threatened to take children who do not want to study in Russian schools to the contact line. pic.twitter.com\/DtOElLatxl\n\u2014 KyivPost (@KyivPost) August 11, 2023\n15:16\nUkraina \u00f5huj\u00f5ud teatasid, et Venemaa lasi t\u00e4na v\u00e4lja neli aeroballistilist raketti H-47 Kin\u017eal neljalt lennukilt MiG-31K Tula ja Lipetski oblastist.\nRaketid sisenesid Ukraina \u00f5huruumi p\u00f5hjasuunast ning suundusid edelasse Ivano-Frankivski oblasti Kolom\u00f5ja lennuv\u00e4lja piirkonda.\n\u00dcks rakett \u00f5nnestus h\u00e4vitada Kiievi oblastis. \u00dclej\u00e4\u00e4nud tabasid piirkonda lennujaama l\u00e4hedal.\n15:11\nZelensk\u00f5i teatas Ukraina k\u00f5igi oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissaride vallandamisest korruptsiooni p\u00e4rast\n\u201eMeie otsused. Vabastame ametist k\u00f5ik oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissarid. Seda s\u00fcsteemi peavad juhtima inimesed, kes teavad t\u00e4pselt, mis on s\u00f5da ja miks k\u00fc\u00fcnilisus ja altk\u00e4emaksuv\u00f5tmine s\u00f5ja ajal on riigireetmine,\u201c lausus Zelensk\u00f5i.\ndelfi.ee\n14:48\nVene okupandid andsid t\u00e4na hommikul raketil\u00f6\u00f6gi Ivano-Frankivski oblastile Ukraina l\u00e4\u00e4neosas. Hukkus laps, teatas oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Svitlana On\u00f5\u0161t\u0161uk.\n\u201eT\u00e4na hommikul andis vaenlane raketil\u00f6\u00f6gi Pr\u00f5karpattjale (oblasti mitteametlik nimetus \u2013 toim). Tabamuse sai tsiviilobjekt. On kannatanuid, kelle hulgas on laps, kes viidi kriitilises seisundis haiglasse. Meedikud tegid k\u00f5ik v\u00f5imaliku, aga kahjuks lapse elu p\u00e4\u00e4sta ei \u00f5nnestunud. Kaastunne l\u00e4hedastele!\u201d teatas On\u00f5\u0161t\u0161uk.\nUkraina peaprokuratuur teatas, et kella 10 ajal andsid venelased Ivano-Frankivski oblastile l\u00f6\u00f6gi aeroballistiliste rakettidega.\n\u201eRakett tabas eramaja territooriumi Kolom\u00f5ja rajoonis, kus elas pere kolme lapsega. Tulel\u00f6\u00f6gi tagaj\u00e4rjel hukkus kaheksa-aastane poiss. Andmeid teiste kannatanute kohta t\u00e4psustatakse,\u201d \u00f6eldakse teates.\n11:37\nMoskvas plahvatas Vene Telegrami kanalite teatel taas droon\nVene Telegrami kanalid teatasid, et Moskvas Karam\u00f5\u0161evskaja kaldapealse piirkonnas plahvatas droon.\ndelfi.ee\n19:43\n11:21\nVenemaal olid samal ajal ajutiselt suletud Kaluga ja Moskva Vnukovo lennuv\u00e4ljad, teatas Interfax.\nP\u00f5hjuseks teatati tsiviil\u00f5hus\u00f5idukite lendude ohutuse tagamine.\n11:15\nKiievi linnapea Vitali Kl\u00f5t\u0161ko teatas, et raketi t\u00fckid kukkusid veel Oboloni rajoonis eramaja katusele ja suvilakooperatiivi lagedasse kohta.\n10:29\nUkraina \u00f5huj\u00f5ud teatasid, et Savasleika lennuv\u00e4ljalt t\u00f5usid \u00f5hku Vene lennukid MiG-31K ja k\u00fcmme minutit hiljem lasid need v\u00e4lja raketid H-47M2 Kin\u017eal Kiievi oblasti suunas.\n10:24\nKiievi linnapea Vitali Kl\u00f5t\u0161ko teatas, et lastehaigla territooriumile kukkusid raketi t\u00fckid, aga kannatanuid ega purustusi ei ole.\n10:17\nTeatatakse, et plahvatusi on kuuldud Hmeln\u00f5tsk\u00f5is ja Vinn\u00f5tsjas ning ka Kiievis on kuulda olnud nelja tugevat plahvatust.\n19:43\n09:24\nSuurbritannia kaitseministeeriumi luure\u00fclevaade:\n* 2023. aasta 7. augustil teatas Valgevene kaitseministeerium, et 6. kaardiv\u00e4e \u00fcksik mehhaniseeritud brigaad viib l\u00e4bi \u00f5ppuse Grodna piirkonnas Loode-Valgevenes Poola ja Leedu piiri l\u00e4hedal.\n* Ministeerium teatas, et \u00f5ppus on m\u00f5eldud h\u00f5lmama \u00f5ppetunde, mida Vene s\u00f5jav\u00e4gi on saanud Ukrainas. On realistlik v\u00f5imalus, et Valgevene s\u00f5duritega \u00fchineb v\u00e4ike arv Wagneri grupi n\u00f5uandjaid, kes tegutsevad instruktorite rollis.\n* See konkreetne \u00f5ppus on \u00fclimalt t\u00f5en\u00e4oliselt osa Valgevene s\u00f5jav\u00e4e rutiinsest v\u00e4lja\u00f5ppets\u00fcklist. 6. kaardiv\u00e4e \u00fcksiku mehhaniseeritud brigaadi kodugarnison on Grodnas ja ei ole t\u00f5en\u00e4oline, et see formeering oleks praegu varustatud vahenditega, mis muudaksid selle lahinguvalmiks. Venemaa tahab aga pea kindlasti arendada Valgevene v\u00e4gesid v\u00f5tma asendit NATO vastu.\nLatest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 August 2023.\nFind out more about Defence Intelligence's use of language: https:\/\/t.co\/jicui2oblb\n#StandWithUkraine pic.twitter.com\/bU62wRQzlN\n\u2014 Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 11, 2023\n07:53\nUkraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) esindaja Andri Jussov \u00fctles televisioonis, et p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud enesetappude arv Vene ohvitseride hulgas.\n07:46\nVaatamata \u00fclirasketele lahingutingimustele ja vaenlase vastupanule on Ukraina v\u00e4ed saavutanud osalist edu Uro\u017eaine suunal Donetski oblastis, mis asub vabastatud Staromajorske k\u00f5rval, teatas Ukraina kaitseministri aset\u00e4itja Hanna Maljar.\nMaljar lisas, et ka Melitopoli ja Berdjanski suunal j\u00e4tkub pealetungitegevus.\nIdas, kus r\u00fcndavad venelased, on olukord keeruline, aga vaenlasel ei \u00f5nnestu oma eesm\u00e4rke saavutada, teatas Maljar.\nUkraina kaitsej\u00f5ud hoiavad efektiivselt tagasi Vene v\u00e4gede pealetungi Kupjanski ja L\u00f5mani suunal, teatas Maljar. Bahmuti suunal j\u00e4tkavad Ukraina v\u00e4ed l\u00f5unatiivad pealetungi.\nMaljari s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab vaenlane peale tungida ka Avdijivka ja Marjinka suunal, aga neil ei tule sellest midagi v\u00e4lja.\n\u201eAga neid seal peatada ei ole kerge. Meie vaprad v\u00f5itlejad kaitsevad seal Ukrainat iga p\u00e4ev rasketes lahingutes ja tihedas tules,\u201d r\u00f5hutas Maljar.\n07:26\nVenemaa andis eile \u00f5htul raketil\u00f6\u00f6gi Zapori\u017e\u017ejas asuvale hotellile. \u00dcks inimene hukkus ja 16 sai vigastada.\nZapori\u017e\u017eja oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juhi Juri Mala\u0161ko s\u00f5nul on vigastatute hulgas neli last.\nPolitsei teatas, et venelased kasutasid raketti Iskander-K.\n\u00dcRO humanitaarabikoordinaator Ukrainas Denise Brown teatas, et on peatunud selles hotellis alati, kui on viibinud Zapori\u017e\u017ejas.\n\u201eMinu meeskond kasutab seda oma sagedastel k\u00e4ikudel linnas baasina. See oli \u00dcRO baas tsiviilelanike evakueerimisoperatsiooniks Azovstali tehasest Mariupolis eeslmise aasta mais,\u201d \u00fctles Brown.\nBrown kutsus Venemaad t\u00e4itma oma kohustusi rahvusvahelise humanitaar\u00f5iguse j\u00e4rgi ja l\u00f5petama viivitamatult valimatud r\u00fcnnakud Ukraina pihta.\n19:43\n19:43\n19:43\n19:43\n19:43\n19:43\n19:43"}
{"text":"OTSEBLOGI | Vene raketil\u00f6\u00f6gis Ivano-Frankivski oblastile hukkus 8-aastane poissVene okupandid andsid t\u00e4na hommikul raketil\u00f6\u00f6gi Ivano-Frankivski oblastile Ukraina l\u00e4\u00e4neosas. Hukkus laps, teatas oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Svitlana On\u00f5\u0161t\u0161uk.\n\u201eT\u00e4na hommikul andis vaenlane raketil\u00f6\u00f6gi Pr\u00f5karpattjale (oblasti mitteametlik nimetus \u2013 toim). Tabamuse sai tsiviilobjekt. On kannatanuid, kelle hulgas on laps, kes viidi kriitilises seisundis haiglasse. Meedikud tegid k\u00f5ik v\u00f5imaliku, aga kahjuks lapse elu p\u00e4\u00e4sta ei \u00f5nnestunud. Kaastunne l\u00e4hedastele!\u201c teatas On\u00f5\u0161t\u0161uk.\nUkraina peaprokuratuur teatas, et kella 10 ajal andsid venelased Ivano-Frankivski oblastile l\u00f6\u00f6gi aeroballistiliste rakettidega.\n\u201eRakett tabas eramaja territooriumi Kolom\u00f5ja rajoonis, kus elas pere kolme lapsega. Tulel\u00f6\u00f6gi tagaj\u00e4rjel hukkus kaheksa-aastane poiss. Andmeid teiste kannatanute kohta t\u00e4psustatakse,\u201c \u00f6eldakse teates.\nUkraina \u00f5huj\u00f5ud teatasid, et Savasleika lennuv\u00e4ljalt t\u00f5usid \u00f5hku Vene lennukid MiG-31K ja k\u00fcmme minutit hiljem lasid need v\u00e4lja raketid H-47M2 Kin\u017eal.\nKiievi linnapea Vitali Kl\u00f5t\u0161ko teatas, et lastehaigla territooriumile kukkusid raketi t\u00fckid, aga kannatanuid ega purustusi ei ole. Raketi t\u00fckid kukkusid veel Oboloni rajoonis eramaja katusele ja suvilakooperatiivi lagedasse kohta."}
{"text":"Suurim julgus on r\u00e4\u00e4kida#MeToo liikumine sai alguse\n2017. aastal, kuid kahjuks tuleb nentida, et ahistamisjuhtumid ja \u00fcldse v\u00f5imu kuritarvitamine on endiselt t\u00f5sine nii k\u00f5rghariduses kui ka muusika- ja kultuurivaldkonnas. Iga naine v\u00f5ib m\u00f5ne t\u00f5siloo jutustada.\nBerliinis tegi d\u017e\u00e4ssmuusik Friede Merz hiljuti avalduse, millest on Saksamaal kujunenud taas \u00fcks #MeToo laine (vt https:\/\/www.musicmetoo.de\/). Ta kirjeldab \u00fcksikasjalikult \u00f5nnetu salasuhte m\u00f5jusid endast peaaegu kaks korda vanema mees\u00f5ppej\u00f5uga: v\u00f5imupositsioonil olev meesterahvas kasutas nooremat \u00f5ppurit emotsionaalselt \u00e4ra \u00fcle kahe aasta ning alles p\u00e4rast k\u00f5rgkooli l\u00f5petamist \u00f5nnestus noorel muusikul end suhtest vabaks tirida, kuid seet\u00f5ttu tuli tal end eemale kiskuda ka Berliini d\u017e\u00e4ssmuusika skeenest. Et \u00fcks k\u00f5rgkoolis \u00f5ppimise eesm\u00e4rke on ka professionaalse v\u00f5rgustiku arendamine, siis tuli tal maksta r\u00e4nka hinda.\n\u201eMida suurem eavahe, seda suurem on vanema inimese vastutus, et ennetavalt suheldaks ausalt ja l\u00e4bipaistvalt,\u201c kirjutab Merz. Teoreetiliselt jah, kuid nagu sellegi juhtumi puhul on manipulatiivsetes suhetes sageli tagaj\u00e4rjeks haavatud hing ja moonutatud minapilt, depressioon ja loomingulise inimese puhul ka loomepaus. Kurb on lugeda, et Merz suisa loobus muusikast, sest \u201ekui sind v\u00e4\u00e4rkohtleb muusikaline mentor v\u00f5i muusik, siis saab muusikastki v\u00e4\u00e4rkohtlemise vahend\u201c.\nFriede Merz esitab ka m\u00f5tlemapaneva k\u00fcsimuse: kas on juhus, et parima mainega institutsioonid m\u00f5juvad sageli vaimsele tervisele halvasti? Tema arvates mitte: \u00fcksindusse kalduvad noored, kelle ainuke toimetulekustrateegia on muusika, harjutavad rohkem. Nende muusika v\u00f5ib saavutada suurema emotsionaalse s\u00fcgavuse. Ent paljud, vastupidi, l\u00f5ikavad end oma tunnetest lahti ja saavad k\u00e4sit\u00f6\u00f6listeks. Paljud saavutavad musitseerides enesega kontakti alles aastaid p\u00e4rast k\u00f5rgkooli, kui on end juhtunust vabaks rebinud.\n\u00d5ppej\u00f5u-tudengi v\u00f5i \u00fclemuse-alluva intiimsuhe ja\/v\u00f5i seksuaalne ahistamine ei ole paraku meiegi k\u00f5rgkoolides ja kultuuriringkondades v\u00f5\u00f5ras n\u00e4htus (vt kas v\u00f5i Piret Karro \u201eAhistajaist \u00f5ppej\u00f5udude v\u00e4lim\u00e4\u00e4raja\u201c, Vikerkaar 2020 nr 1). Ent v\u00f5imu kuritarvitamisel on ometi ka tavap\u00e4rasemaid vorme, mida ei taheta t\u00f5siselt v\u00f5tta, sest \u2013 vaadake ometi, millisest \u00fchiskonnast me tuleme! \u2013 oleme ju k\u00f5igega hakkama saanud, raskustega harjunud nagu v\u00e4hid keeduvees.\nKa Merz toob oma kogemusest k\u00f5ige t\u00e4htsamana esile ps\u00fchholoogilise manipulatsiooni ja \u00fcksiolekutunde, mis tekib siis, kui ei saa painavast murest r\u00e4\u00e4kida. Kui l\u00f5puks \u00f5nnestubki vaikus murda, siis eelistatakse k\u00f5rvale vaadata, edasi vaikida ja muu hulgas s\u00fc\u00fcdistada ohvrit, selle asemel et kuulata ja m\u00f5ista. Juhul kui ebaprofessionaalset halba n\u00f5u annavad ka need, kelle t\u00f6\u00f6 oleks aidata, on see eriti kurb.\nKahjuks on sama lugu ka teiste v\u00f5imu kuritarvitamise vormidega: \u00e4hvardusi, solvanguid, pisendamist jms eelistatakse mitte n\u00e4ha ja ohvrid tunnevad end \u00fcksikuna, ehkki neid on palju rohkem, kui nad oskavad arvata. Nii et tuleb vaid astuda esimene samm, oma murest r\u00e4\u00e4kida ja \u00fcksteist leida \u2013 siis on hoopis suurem t\u00f5en\u00e4osus, et saab midagi ette v\u00f5tta. Ainult omavahel ventileerimisest on ka v\u00e4he abi: et midagi s\u00fcsteemselt vigast, manipulatiivset, v\u00f5imu kuritarvitavat, diskrimineerivat, ehk isegi v\u00e4givaldset ja korruptiivset, paljastada ja paika panna, tuleb teha v\u00e4hemalt sama s\u00fcstemaatilist t\u00f6\u00f6d, nii et esialgu v\u00f5ib ka peaga vastu seina joosta. Algul muidugi ei usuta, sest ka halval on liitlasi ja kaasajooksikuid. Aga see v\u00f5im mureneb tasapisi, kui ohvrid teevad h\u00e4\u00e4lt ja ilgus tuleb p\u00e4evavalgele.\nSoovitan Friede Merzi avaldust lugeda ja m\u00f5elda, kas seal leidub midagi tuttavat: https:\/\/friedemerzmusic.com\/BLOG. Kas olete ps\u00fchholoogilist manipulatsiooni kogenud v\u00f5i n\u00e4inud kaaslasi selle all kannatamas?"}
{"text":"Grillipidu mitmes vaatusesSuveteatrid \u00fcle maa ja eriti nende piletim\u00fc\u00fcjad saavad juba n\u00e4dal otsa ainult kadeduse ja kahetsusega pealt vaadata, kuidas etenduskunsti v\u00e4ljale sisenenud riigiv\u00f5im hooaja parimat menut\u00fckki m\u00e4ngides neilt t\u00e4helepanu ja tulu \u00e4ra napsab. Nagu poliitik tavatseks \u00f6elda: \u201eRiik on siin appi tulnud ja iseendale \u00f5la alla pannud.\u201c Koguni nii peenelt, et stsenaarium kirjutab end ise, osat\u00e4itjad t\u00f6\u00f6tavad vabatahtlikena ning ajakirjandus jutustab k\u00f5ik s\u00fc\u017eee k\u00e4\u00e4nukohad detailselt \u00fcmber selle eest raha k\u00fcsimata. Seega, igati korralik s\u00e4\u00e4stuprojekt.\nTeisip\u00e4eval toimunud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik koosolek Urmas Reinsalu juhtimisel t\u00f5i meelde koolim\u00e4lestused peaaegu poole sajandi tagant.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjon\nI vaatus. Bankett\nT\u00f5en\u00e4oliselt ei ole Eesti s\u00fcndmuste kalendris juba aastaid \u00fchtki p\u00e4eva, mil ei toimuks ametnike ja poliitikute seltskondlikke koosviibimisi kas ainult omavahel v\u00f5i kodumaiste (nn valdkonna esindajad) ja v\u00e4lismaiste (diplomaadid jt) partnerite osav\u00f5tul. Kui kell on hommikune ning laual kohv ja k\u00fcpsised, on tegu koosolekuga. P\u00e4rastl\u00f5unastel kuni \u00f5htustel, veini ja delikatess-suupistetega \u00f5litatud t\u00f6\u00f6protsessidel on palju nimesid vastuv\u00f5tust ballideni. See on igale jutuvestjale suurep\u00e4rane keskkond, kus tutvustada peategelasi ja p\u00fcstitada keskne intriig, nagu teadis juba Tolstoi \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c kirjutama asudes.\nSuhtlus banketil k\u00e4ib hoopis teises keeles kui kirjalikus argib\u00fcrokraatias, seal v\u00f5idab see, kes loob kujundeid, jutustab p\u00e4evas\u00fcndmustega haakuvaid nalju ja anekdoote, teeb piiripealseid, k\u00f5lvatu alatooniga vihjeid (n\u00e4iteks N\u00f5uniku ja Kantsleri dialoogis). Omal kohal on huumor, iroonia ja sarkasm, aga loomulikult ei kuulu peenemasse pruuki neegri- v\u00f5i blondiininaljad. \u201eS\u00f5in ja j\u00f5in seal minagi\u201c ehk puhts\u00fcdamliku \u00fclestunnistuse korras \u00fctlen siinkohal, et aastak\u00fcmnete jooksul olen isegi k\u00fcmneid v\u00f5i sadu kordi bankettidele sattunud, kuid mulle ei meenu \u00fchtki juhtumit, kus ka \u00fcksainus silp v\u00f5i s\u00f5na, mida seal tuttavatele v\u00f5i v\u00f5\u00f5ramatele lausunud olen, oleks v\u00f5etav t\u00e4ie t\u00f5sidusega. N\u00e4iteks Sirbi toimetaja ametis v\u00f5iksin vabalt, vigur n\u00e4gu peas, kultuuriministrile v\u00f5i tema kantslerile lausuda (ja ei kinnita, et ei ole seda teinud) eelarvetaotluse meeldetuletamiseks: \u201eKuule, ajame natuke korruptsiooniasja ka. Kinnitan, et niipea, kui tegevustoetus normaliseerub, kukun kohe oma kolumnides m\u00f5\u00f5dutundetult parteid ja valitsust \u00fclistama!\u201c M\u00f5nele riigimehele, kelle lugemus paremini teada, v\u00f5iks sobival hetkel vestluse arengus m\u00e4rguande anda ka ohutumalt, n\u00e4iteks tsiteerides Bulgakovi \u201eKoera s\u00fcdamest\u201c ridu \u201eMulle paberossi annad, triibulisi p\u00fckse kannad\u201c. Nii r\u00e4\u00e4kija kui ka kuulaja teavad ses olukorras v\u00f5rdselt h\u00e4sti, et tegelik jutt k\u00e4ib rangelt seaduslikest toimingutest ratsionaalsete p\u00f5hjenduste alusel. Aga s\u00f5na on lendu lastud ja j\u00e4\u00e4b n\u00fc\u00fcd ootama, kuni p\u00f6\u00f6rded stsenaariumis n\u00e4evad ette n-\u00f6 p\u00fcssi seinalt v\u00f5tmist ja sellest paugu tegemist.\nII vaatus. Leke ja paljastus\nKeegi ei veeda bankettidel suuremat osa oma elust. Aga osaleja jaoks on banketil toimunust, n\u00e4htust ja \u00f6eldust perekonnas ja s\u00f5prade ringis (v\u00f5i n\u00fc\u00fcdisajal ka \u00fchismeedias) r\u00e4\u00e4kimine sama loomulik kui pajatused v\u00e4lisreisist kaugele maale, kogetud kunstielamusest. See on vahendatud teave, mis igas suhtlusahela j\u00e4rgmises l\u00fclis saab \u00fcha uusi t\u00f5lgendusi. Eksponentsiaalselt kasvab nende hulk, kes \u201ekuulsid\u201c v\u00f5i \u201ekuulsid, et keegi kuulis\u201c. Muidugi on banketisaali klaasseina taga ka hulgaliselt mittekutsutuid, kes ei pea isegi kuulma, vaid loevad huulilt. On vaid aja k\u00fcsimus, mil jutu mingi variant j\u00f5uab Ajakirjanikuni, kes asub uurima, kogub kokku kuhja \u00fctlusi ning tr\u00fckib \u00e4ra paljastuse.\nSel hetkel p\u00e4\u00e4seb valla seni kulisside taga teadmatuses piinelnud uute osat\u00e4itjate armee, kes tormab lavale ja asub improviseerima, iga\u00fcks m\u00e4ngib oma publikule lavapartnereist hoolimata ning eufoonia asemel t\u00e4idab \u00f5hu kakofoonia. See on traumahetk gurmaanidele, kuid kui ikka mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest k\u00e4ratseda, siis ei saa rahvahulgad enam asuda muule kui alati kehtivale rahvatarkuse seisukohale: kus suitsu, seal tuld. Ja kui demokraatlikus riigis rahvas midagi n\u00f5uab, siis peavad oma kohust t\u00e4itma asuma ka valitud ja seatud organid.\nIII vaatus. \u00d5ppen\u00f5ukogu\nTeisip\u00e4eval toimunud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik koosolek Urmas Reinsalu juhtimisel t\u00f5i meelde koolim\u00e4lestused peaaegu poole sajandi tagant. Pahandust teinud koolipoiss kutsuti kooli juhtkonna ette, ja kui tegu oli poliitiline, siis olid pildil ka partorg ja tundmatu isik, kes m\u00f5istagi haises v\u00e4ngelt julgeolekuorgani kaast\u00f6\u00f6lise j\u00e4rele. Algas pinnimine ebav\u00f5rdses olukorras, kus aga, nagu iga g\u00fcmnasist teadis, oli kangelaslik vaikimine ja oma jutu algversiooni juurde j\u00e4\u00e4mine igal juhul parem kui kaaslaste sissem\u00e4ssimine v\u00f5i puhts\u00fcdamlik \u00fclestunnistus. Iga uus infokild oli uus relv \u00fclekuulajate k\u00e4es, millega neid kiusajaid tuli v\u00f5imalikult v\u00e4he varustada. Siiski oli neil alati eesm\u00e4rk panna protsessile t\u00f5enditest s\u00f5ltumata karistusega punkt, praegu k\u00e4iva poliitilise etenduse puhul aga pingutab osa esinejaist kindlasti selle nimel, et punkti asemel k\u00e4iks avalikkuse ees l\u00f5putu kohvijoomine.\nIV\u00a0\u2013\u00a0\u2026 vaatus. Paralleelmaailmad\nNagu \u00fcldteada, ei kulu k\u00fcllalt j\u00e4ikade ja reeglina vastandlike veendumuste kujunemiseks avalikus arvamuses kuigi mitut p\u00e4eva. N\u00fc\u00fcd on meil kaks publikut, kes n\u00f5uavad omadelt ka t\u00e4iesti erinevat loo j\u00e4tku. \u00dchtedele on selge, et lahenduse toob vaid see, mida Juhan Viidingult laenates ja mugandades v\u00f5ib kokku v\u00f5tta k\u00fcsimusega: \u201eKas oled kuulnud, Toomas-poiss, kas tead, et m\u00e4ngu k\u00e4igus surema sa pead?\u201c Kui see tehtud, v\u00f5iksid v\u00f5itjad kummardama tulla ning lugu oleks l\u00e4bi. Aga \u00f5igupoolest, mis v\u00f5it oleks \u00fche n\u00f5uniku kukutamine, kui kogu pidu v\u00f5eti ette muul eesm\u00e4rgil?\nSeega paistab, et ootamas on veel mitu vaatust, mida saab esile kutsuda lihtsa nipiga, milleks kiusatus on rohkem kui \u00fchel varasemates vaatustes Riigimehe rolli t\u00e4itnul. M\u00e4ngu pikendava t\u00f6\u00f6riistana tuuakse lavale kuriteoteade. Kui see pidulikult \u00f5iguskaitseorganitesse l\u00e4kitatud, on garanteeritud, et uued osalised, nagu Uurija, S\u00fc\u00fcdistaja, Advokaat jt hakkavad publikut varustama aina vahvamate teadetega, v\u00f5ib-olla koguni leitakse \u00fcles seni nimepidi nimetamata Kaasosalised. Kas algselt olematu tegu selles soustis veeredes hiigelroimaks paisub v\u00f5i mitte, ei tea, kuid internetti j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik igaveseks ja sobival hetkel saab iga soovija selle m\u00e4luv\u00e4rskenduseks j\u00e4lle v\u00e4lja kraamida.\nAga on olemas ka lavav\u00e4line maailm, kus tegutsevad oma p\u00f5hiseaduslikke \u00fclesandeid t\u00e4itvad ametiisikud. Kui muidu m\u00f5ttetu jant aitaks neil mingi \u00fchiskondlikult kasuliku eesm\u00e4rgi suunas t\u00f5husamalt liikuda, v\u00f5iks l\u00f5puks kasu kahjust suuremaks lugeda. Eesm\u00e4rk on selge ja selle on n\u00fc\u00fcd korduvalt j\u00f5udnud s\u00f5nastada nii riigikontrol\u00f6r kui ka p\u00f5hiseaduslike institutsioonide kantseleijuhid. Et tulevikus mingid v\u00e4idetavad rahajamad ei korduks, peab l\u00f5petama peaaegu terve iseseisvusaja v\u00e4ldanud ebanormaalse olukorra ning andma institutsioonidele eelarvelise autonoomia. See t\u00e4hendab \u00fcleliigsete \u00f5iguste \u00e4rav\u00f5tmist valitsuselt ning eelarveraha \u00fcle p\u00f5hjendatud otsuste langetamist parlamendis. Siiani ei ole see parteidele meeldinud, aga seda lahendust pakkuda oleks ju taas nii riigimehelik, et loodetavasti on m\u00f5nes erakonnas k\u00e4ed ehk natukenegi s\u00fcgelema hakanud. Nii saaks l\u00f5puks t\u00e4ita riigikogu kunagise esimehe Toomas Savi unistuse aastast 1996."}
{"text":"Kuula: 11.08 Kriitiline intsident: Milline on CERT-EE roll Eesti k\u00fcberturvalisuses ja mida nad igap\u00e4evaselt teevadCERT-EE juht T\u00f5nu Tammer.Foto: Ronald Liive\/Geenius Meedia\nSaadet toetab\nTervise-, t\u00f6\u00f6- ja sotsiaalteenuste IT\n1,3 miljonile inimesele\nLiitu meiega\nViimased viis aastat on Eesti k\u00fcberturvalisuse olukorral hoidnud pilku peal T\u00f5nu Tammer, kelle juhtida on riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) intsidentide k\u00e4sitlemise osakond ehk l\u00fchidalt CERT-EE. Tammer andis saates \u00fclevaate, mis on need teemad, millega CERT-EE igap\u00e4evaselt tegeleb.\nKuigi viimasel ajal ei ole uudistes olnud suuri pealkirju, et Eesti oleks saanud m\u00f5ne k\u00fcberr\u00fcndega pihta ei ole need saatek\u00fclalise kinnitusel kuskile kadunud. Eesti suunalised r\u00fcnded on saanud tavap\u00e4raseks n\u00e4htuseks.\nTammer r\u00e4\u00e4kis saates l\u00e4hemalt RIA loodud rakendusest Encrypted DNS, mis aitab \u00e4ra hoida pettuse ohvriks langemist. CERT-EE juht kinnitas, et rakendust kasutades ei saa keegi salap\u00e4rane Suur Vend kuulata nutiseadme liiklust pealt.\nLisaks puudutati saates teemat, miks on Tammeri L\u00e4ti ja Leedu kolleegid julgemad ehk \u00fctlevad konkreetsemalt ja otses\u00f5nu v\u00e4lja, milliste riist- v\u00f5i tarkvaratootjate lahendusi ei tohi p\u00f5hjusel v\u00f5i teisel kasutada.\nKuula ka: 23.12 Kriitiline intsident: Kuidas Eesti end k\u00fcberkaitseb ehk mis on k\u00fcberv\u00e4ejuhatus ja salap\u00e4rane asutus CR14\nSaatejuht on Ronald Liive.\u00a0\nKuula saadet\u00a0Apple Podcastist,\u00a0Spotifyst\u00a0v\u00f5i telli\u00a0RSS."}
{"text":"Heausklik Valgamaa mees sai mootorsaani tehinguga pettaSotsiaalmeedia kaudu Soomest soodsa hinnaga mootorsaani osta \u00fcritanud heausklik Valgamaa mees sai tehinguga petta.Neljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, kes oli Facebook Marketplace\u2019i kaudu soovinud Soomest osta mootorsaani, teatas PPA L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja.\nMees oli postitanud Facebooki transpordigruppi palve, et kas keegi aitaks mootorsaani Eestisse tuua ning muuhulgas m\u00fc\u00fcjale ka raha \u00fcle anda.\nTemaga v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes oli n\u00f5us seda teenust pakkuma. Mees kandis nii transpordi kui mootorsaani raha Soome firmale arvele ja j\u00e4i saani ootama.\nSeda aga ei tulnud. Kui mees viimaks firmast k\u00fcsis, kaugel autojuht omadega on, siis selgus, et firma ei olnud sellist arvet v\u00e4ljastanud. T\u00e4naseks ei ole mees mootorsaani ega raha k\u00e4tte saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 1790 eurot."}
{"text":"J\u00e4rjekordselt kaotas \u00fcks saarlane kelmile \u00fcle 2000 euroVene keelt k\u00f5neleval helistajal \u00f5nnestus saarlaselt k\u00e4tte saada suur hulk raha.Kolmap\u00e4eval sai politsei teate, et m\u00f5ned p\u00e4evad varem, 7. augustil pettis vene keelt r\u00e4\u00e4kiv mees Saaremaal elavalt 56-aastaselt mehelt mobiiltelefoni kaudu tema pangaandmeid kasutades v\u00e4lja 2355 eurot."}
{"text":"Lapse uus netis\u00f5ber osutus v\u00f5igaste n\u00f5udmistega petiseks12-aastasele poisile on kodus r\u00e4\u00e4gitud mitu korda internetis varitsevatest ohtudest. Ometi langes ta pettuse ja manipulatsiooni ohvriks. Politsei poole p\u00f6\u00f6rdub iga n\u00e4dal igas vanuses pettuste ohvriks sattunud inimesi.\u00a0\n\u00dchel argi\u00f5htul kell 22.30 saab 12-aastane poiss Snapchatis s\u00f5brakutse kasutajalt Rosy_30082007. Snapchat on sotsiaalmeediaplatvorm, mille \u00fcks p\u00f5him\u00f5tetest on see, et kasutajate saadetud s\u00f5numid, pildid ja videod on saadaval ainult l\u00fchikest aega. Poiss v\u00f5tab s\u00f5brakutse vastu ja hakkab oma uue s\u00f5bra Rosyga inglise keeles vestlema. Viimane saadab ka endast pilte ja neil on t\u00f5esti kujutatud umbes 12-aastane t\u00fcdruk, nii nagu jutukaaslane \u00f6elnud oli. Vestlus areneb kiiresti. \"Kas sa tahad mu poisss\u00f5ber olla?\" k\u00fcsib Rosy. R\u00e4\u00e4gitakse veel ja k\u00f5ik tundub s\u00fc\u00fctu. J\u00e4rsku k\u00fcsib uus t\u00fcdruks\u00f5ber 12-aastaselt poisilt pilti tema paljast suguelundist. Poiss kohkub ja saadab palvele vastu pildi vaid mustast ekraanist. M\u00f5ne hetke p\u00e4rast saadab Rosy pildi alasti meessuguelundist. Snapchatis saadetud piltidel on \u00fcleval vasakus nurgas ka pildi saatja kasutajanimi. Rosy saadetul fotot\u00f6\u00f6deldud pildil on aga pildi saaja kasutajanimi ehk see oleks justkui poisi enda saadetud. Saadetis ehmatab 12-aastast poissi. Rosy j\u00e4tkab vestlust ning kirjutab, et teab, kes on poisi l\u00e4hedased. Ta t\u00f5estab \u00f6eldut ja kirjutab nimedega, kes on poisi ema, isa, vanaema, parim s\u00f5ber ja kus koolis poiss \u00f5pib. Sellele j\u00e4rgnevad \u00e4hvardused. \"Ma saadan selle pildi su vanematele, s\u00f5pradele, kooli, kui sa mulle raha ei kanna,\" \u00e4hvardab ta. Summad muutuvad aina suuremaks. K\u00f5ige suurem summa, mida uus \"s\u00f5ber\" n\u00f5udis oli 1000 eurot. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 17 tundi p\u00e4rast vestluse algust, otsustab poiss oma emale juhtunu \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida.\nTegemist ei ole v\u00e4ljam\u00f5eldud looga, vaid p\u00e4riselt juhtunud kogemuslooga. Manipulatsiooni ohvriks langenud poisi ema t\u00e4nab \u00f5nne, et tema laps ei j\u00e4\u00e4nud oma murega \u00fcksi. Ta p\u00f6\u00f6rdus probleemiga politsei poole. Rosy-nimeline kasutaja blokeeriti \u00e4ra ja poiss pani kinni ka enda konto. Enne seda edastati vestlustest k\u00f5ik kuvat\u00f5mmised politseile. \u00dcksk\u00f5ik millise ebasobiva k\u00fcsimuse korral tuleb kasutajad blokeerida, siis ei saa asi eskaleeruda.\nEma s\u00f5nutsi tundis ta end abituna ja vihasena \u2013 talle ei mahu p\u00e4he, et keegi kasutab \u00e4ra tema lapse empaatilisi ja h\u00e4id omadusi ning teeb seda veel v\u00e4ga r\u00f5vedalt. Ta toonitab, et internetiohtudest on vaja nende teadvustamiseks rohkem r\u00e4\u00e4kida, ja lisab, et iial ei tea, kes p\u00e4riselt sotsiaalmeediakonto taga on.\nPolitseikapten Maarja Punak r\u00e4\u00e4kis, et politsei poole p\u00f6\u00f6rdub iga n\u00e4dal inimesi, kes on langenud sotsiaalmeedias petturite ohvriks. Kui sotsiaalmeediaplatvormidel saadavad kahtlased kasutajad s\u00f5brakutseid v\u00f5i v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rad s\u00f5numeid, siis tasub nende profiilipildid Google\u2018i pildiotsingust l\u00e4bi lasta. Punaku\u00a0s\u00f5nul v\u00f5ib sellistel juhtudel leida suure t\u00f5en\u00e4osusega veel samasuguseid pilte ning see on ohum\u00e4rk. Samuti pole v\u00f5ltskasutajate saadetud perepiltide v\u00f5i muude piltide all enamasti mingisugust liikumist ehk pole kommentaare ega meeldimisi. Kasutajad v\u00f5ivad olla v\u00e4rskelt loodud, aga ei pruugi, sest kontosid ka taaskasutatakse. Maarja Punak\u00a0t\u00f5i esile, et petturi ja v\u00f5imaliku ohvri vaheline suhtlus algab h\u00e4sti meeldivalt ja kiitvalt. \"Kiidetakse profiilipilti, konto sisu ja \u00fcritatakse sellega inimese usaldust v\u00f5ita,\" selgitas ta. \"V\u00f5\u00f5rastega suheldes tuleb hoida piire.\" Kui vestlus peaks j\u00f5udma alastipiltide k\u00fcsimise v\u00f5i n\u00f5udmiseni, siis Punaku s\u00f5nul on see ilmselt tagam\u00f5ttega.\u00a0\nKui pilt on siiski petturile saadetud, on sellestki olukorrast v\u00f5imalik v\u00e4lja saada\u00a0\u2013 politseile tuleb juhtunust teada anda ning sealt saadakse edasised juhtn\u00f6\u00f6rid. Samuti soovitab Punak oma sotsiaalmeediakontod kohe lukku panna ja s\u00f5bralistid \u00e4ra peita. Kindlasti tuleks olukorrast r\u00e4\u00e4kida vanematele.\u00a0\n\u200bOn olnud juhtumeid, kus alastipilte on sotsiaalmeedias levitatud. Sellistel juhtudel suunab politsei abivajaja spetsialistide poole, kes aitavad olukorraga toime tulla. Nendeks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks ps\u00fchholoog, ohvriabi, kooliajal ka koolips\u00fchholoog. Punak\u00a0r\u00e4\u00e4kis, et kui tegemist on olnud Eesti h\u00e4kkeritega, on politsei v\u00f5tnud \u00fchendust k\u00f5ikidega, kellele levitatud pilt on edasi saadetud, ja r\u00e4\u00e4gitakse l\u00e4bi, et pildid kustutataks ja k\u00f5ik saaksid aru, et selliste piltide jagamine ei ole okei.\u00a0\n\"Kui r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks sellest, et alaealine on pildil kasv\u00f5i erootilises poosis, n\u00e4iteks vaatab, s\u00f5rm suus, meelalt kaamera poole,\" selgitas Punak, \"siis v\u00f5ib inimene selle pildi omamise ja jagamise eest saada kriminaalkorras karistada.\" T\u00e4iskasvanud p\u00f6\u00f6rduvad politsei poole enamasti v\u00e4lismaiste h\u00e4kkerite ja lapsed kodukandist v\u00f5i koolist p\u00e4rit h\u00e4kkerite t\u00f5ttu, aga erandid pole kunagi v\u00e4listatud.\n\n\u00a0\n"}
{"text":"P\u00e4rnu naine sai kutsikat ostes pettaP\u00e4rnumaal elav naine leidis Facebookist toy-puudli kutsika m\u00fc\u00fcgipakkumise. Tasus m\u00fc\u00fcjale kutsika eest 2100 eurot, p\u00e4rast seda kadus m\u00fc\u00fcja pildilt. Pole koera, pole raha.\nPolitsei sai teate v\u00f5imaliku pettuse kohta 9. augustil. Selleks ajaks oli tehingust m\u00f6\u00f6das \u00fcle kahe n\u00e4dala ehk t\u00f5en\u00e4osus tuhanded eurod tagasi saada pea olematu.\u00a0\nSelliste kelmuste korral kontrollib politsei muu hulgas, kuhu kannatanu raha liikus.\u00a0Teatud juhtudel saavad pangad kahtlased tehingud peatada. See eeldab aga panga kiiret teavitamist. P\u00e4rnu politseijaoskonna v\u00e4\u00e4rtegude ja varavastaste kuritegude grupijuht Reelika Kivi lausus, et \u00fcldjuhul liigub selliste kelmuste puhul raha kiiresti edasi kolmandate riikide kontodele ja sealt seda tagasi saada on v\u00e4ga v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline. Seet\u00f5ttu tuleks internetiostude puhul alati teha k\u00f5ik endast s\u00f5ltuv, et veenduda m\u00fc\u00fcja aususes.\nLemmikloomade ostmisega seotud pettustest on politseile t\u00e4navu teada antud umbes k\u00fcmme korda, sealhulgas\u00a0paaril korral P\u00e4rnu maakonnast.\nKivi t\u00f5i veel \u00fche n\u00e4ite k\u00e4esoleva aasta veebruarist, mil Harjumaalt anti teada, et inimene leidis internetist kuulutuse, kus m\u00fc\u00fcgiks pakuti spitsi t\u00f5ugu koerakutsikat hinnaga 200 eurot. Kokkuleppel m\u00fc\u00fcjaga kandis inimene koera eest ettemaksu 80 eurot, p\u00e4rast mida lubas m\u00fc\u00fcja tuua looma ostjale koju. Koera soovija ei saanud, nagu j\u00e4i tagasi saamata ettemaksuna \u00fcle kantud raha.\nKui miski tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis sageli see polegi t\u00f5si.\nReelika Kivi, P\u00e4rnu politseijaoskonna v\u00e4\u00e4rtegude ja varavastaste kuritegude grupijuht\n\nMis puudutab t\u00f5uloomade ostu, tasuks politseiniku\u00a0soovitusel teha alati m\u00fc\u00fcja taustakontroll. N\u00e4iteks uurida, kas kennel teab sellist m\u00fc\u00fcjat. Samuti tasub lemmiklooma ostes alati m\u00fc\u00fcjaga kokku saada, et veenduda tema usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja selles, et ostetav loom ka tegelikult olemas on ja milline on looma tervislik seisund ja kasvatustingimused.\nKui loom lubatakse saata v\u00e4lismaalt, siis tuleks tunda huvi, kuidas ta siia j\u00f5uab. M\u00f5elda ja k\u00fcsida: kas ja kuidas saavad korda t\u00f5upaberid?\nKivi m\u00e4rkis, et korralikud t\u00f5uloomakasvatajad teevad ise ostja kohta p\u00f5hjaliku taustakontrolli. Kui m\u00fc\u00fcja suhtub ostu-m\u00fc\u00fcgitehingusse kergel k\u00e4el, v\u00f5ib seegi olla ohu m\u00e4rk.\n\u00dcksk\u00f5ik milliste suuremate ostude puhul soovitab Kivi ettemaksu asemel leppida m\u00fc\u00fcjaga enne kokku kauba \u00fclevaatamises ja seej\u00e4rel kokku saades sobivuse korral teha tehing kohapeal. \u201cKui miski tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis sageli see polegi t\u00f5si,\u201d m\u00e4rkis Kivi. \u201cInternetis levib tohutult eri pettusi. Suuremat summat v\u00e4lja k\u00e4ies tuleb j\u00e4tta emotsioonid tagaplaanile ja proovida teha omalt poolt k\u00f5ik, et veenduda kauba ja m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses.\u201d\n"}
{"text":"Valgamaa mees tahtis osta Soomest mootorsaani, kahju 1790 eurotNeljap\u00e4eval, 10. augustil p\u00f6\u00f6rdus politseisse Valgamaa mees, kes soovis Facebook Marketplace\u2019i kaudu osta Soomest mootorsaani.\nMees postitas Facebooki transpordigruppi palve, et kas keegi aitaks mootorsaani Eestisse tuua ning muuhulgas m\u00fc\u00fcjale raha \u00fcle anda. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes oli n\u00f5us seda teenust pakkuma ning ostja kandis nii transpordi kui mootorsaani raha Soome firmale arvele.\nKui mees k\u00fcsis firmast, kaugel autojuht on, siis selgus, et firma ei olnud sellist arvet v\u00e4ljastanud. T\u00e4naseks ei ole mees mootorsaani ega raha k\u00e4tte saanud.\nKelmusega tekitatud kahju on 1790 eurot."}
{"text":"Zelensk\u00f5i vallandas k\u00f5igi oblastite v\u00e4rbamiskeskuste juhidKIIEV, 11. august, AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5mr\u00f5 Zelensk\u00f5i vallandas reedel riigi k\u00f5igi oblastite ametnikud, kes on vastutavad s\u00f5jav\u00e4kke v\u00e4rbamise eest, tuues p\u00f5hjenduseks korruptsioonikahtluse, mis tema s\u00f5nul v\u00f5ib olla v\u00f5rreldav riigireetmisega.\n\"Me vallandame k\u00f5ik oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissarid. Seda s\u00fcsteemi peaksid juhtima inimesed, kes teavad t\u00e4pselt, mis on s\u00f5da ja miks k\u00fc\u00fcnilisus ja korruptsioon s\u00f5ja ajal on riigireetmine,\" kirjutas Zelensk\u00f5i sotsiaalmeedias p\u00e4rast kohtumist riigi s\u00f5jav\u00e4elise juhtkonnaga.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i vallandas k\u00f5igi oblastite v\u00e4rbamiskeskuste juhidKIIEV, 11. august, AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5mr\u00f5 Zelensk\u00f5i vallandas reedel riigi k\u00f5igi oblastite ametnikud, kes on vastutavad s\u00f5jav\u00e4kke v\u00e4rbamise eest, tuues p\u00f5hjenduseks korruptsioonikahtluse, mis tema s\u00f5nul v\u00f5ib olla v\u00f5rreldav riigireetmisega.\n\"Me vallandame k\u00f5ik oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissarid. Seda s\u00fcsteemi peaksid juhtima inimesed, kes teavad t\u00e4pselt, mis on s\u00f5da ja miks k\u00fc\u00fcnilisus ja korruptsioon s\u00f5ja ajal on riigireetmine,\" kirjutas Zelensk\u00f5i sotsiaalmeedias p\u00e4rast kohtumist riigi s\u00f5jav\u00e4elise juhtkonnaga.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i teatas Ukraina k\u00f5igi oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissaride vallandamisest korruptsiooni p\u00e4rastUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas, et langetati otsus k\u00f5igi oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissaride vallandamise kohta.\n\u201eViisin l\u00e4bi RNBO (julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu \u2013 toim) istungi. Eriistungi. \u00dcks k\u00fcsimus oli v\u00f5tmet\u00e4htsusega: s\u00f5jav\u00e4ekomissariaatide kontrolli tulemused. Ettekanded DBR-ilt (riiklik uurimisb\u00fcroo \u2013 toim), SBU-lt (Ukraina julgeolekuteenistus \u2013 toim), MVS-ilt (siseministeerium \u2013 toim), peaprokur\u00f6rilt, NAZK-ilt (korruptsioonivastase v\u00f5itluse agentuur \u2013 toim) ja NABU-lt (korruptsioonivastane b\u00fcroo \u2013 toim). On juba 112 kriminaalmenetlust s\u00f5jav\u00e4ekomissariaatide ametiisikute vastu, 33 kahtlustust,\u201c teatas Zelensk\u00f5i.\n\u201eMeie otsused. Vabastame ametist k\u00f5ik oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissarid. Seda s\u00fcsteemi peavad juhtima inimesed, kes teavad t\u00e4pselt, mis on s\u00f5da ja miks k\u00fc\u00fcnilisus ja altk\u00e4emaksuv\u00f5tmine s\u00f5ja ajal on riigireetmine,\u201c lausus Zelensk\u00f5i.\nZelensk\u00f5i v\u00e4ljendas veendumust, et see s\u00fcsteem tuleb usaldada nende asemel s\u00f5jav\u00e4elastele, kes on l\u00e4inud rindele v\u00f5i kes ei saa olla kaevikutes, sest nad on kaotanud tervise v\u00f5i j\u00e4semed, aga s\u00e4ilitanud oma v\u00e4\u00e4rikuse ega ole k\u00fc\u00fcnilised.\nOtsuse peab t\u00e4ide viima Ukraina relvaj\u00f5udude \u00fclemjuhataja Valeri Zalu\u017en\u00f5i.\nS\u00f5jav\u00e4ekomissariaadid l\u00e4hevad SBU uurimise alla."}
{"text":"Zelensk\u00f5i vallandas k\u00f5igi oblastite v\u00e4rbamiskeskuste juhid  (T\u00e4iendatud!)KIIEV, 11. august, AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5mr\u00f5 Zelensk\u00f5i vallandas reedel riigi k\u00f5igi oblastite ametnikud, kes on vastutavad s\u00f5jav\u00e4kke v\u00e4rbamise eest, tuues p\u00f5hjenduseks korruptsioonikahtluse, mis tema s\u00f5nul v\u00f5ib olla v\u00f5rreldav riigireetmisega.\n\"Me vallandame k\u00f5ik oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissarid. Seda s\u00fcsteemi peaksid juhtima inimesed, kes teavad t\u00e4pselt, mis on s\u00f5da ja miks k\u00fc\u00fcnilisus ja korruptsioon s\u00f5ja ajal on riigireetmine,\" kirjutas Zelensk\u00f5i sotsiaalmeedias p\u00e4rast kohtumist riigi s\u00f5jav\u00e4elise juhtkonnaga.\nUkraina v\u00e4rbab v\u00f5itlejaid r\u00fcndepataljonidesse vastupealtungiks, et v\u00f5tta tagasi Vene v\u00e4gede k\u00e4tte l\u00e4inud alad.\nSamas on riik asunud v\u00f5itlema korruptsiooni vastu ning viima l\u00e4bi ulatuslikke reforme, mida muu hulgas on vaja Euroopa Liiduga \u00fchinemiseks.\n\"\u00d5iguskaitseorganid paljastasid territoriaalseid v\u00e4rbamiskeskusi inspekteerides korruptsioonijuhtumeid,\" \u00fctles presidendikantselei eraldi avalduses.\nSelles lisati, et \u00fcldmobilisatsioon oli \u00fcks peamisi valdkondi, milles inspektorid avastasid pettusi.\n\"Need kujutavad endast ohtu Ukraina riiklikule julgeolekule ja \u00f5\u00f5nestavad usaldust riiklike institutsioonide vastu,\" lisati avalduses.\nUkraina julgeolekun\u00f5ukogu soovitas relvaj\u00f5udude juhil valida v\u00e4rbamiskeskuste uuteks juhtideks inimesed, kel oleks lahingukogemus ja kelle Ukraina julgeolekuteenistused usaldusv\u00e4\u00e4rseks hindavad.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i vallandas k\u00f5igi oblastite v\u00e4rbamiskeskuste juhid  (T\u00e4iendatud!)KIIEV, 11. august, AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5mr\u00f5 Zelensk\u00f5i vallandas reedel riigi k\u00f5igi oblastite ametnikud, kes on vastutavad s\u00f5jav\u00e4kke v\u00e4rbamise eest, tuues p\u00f5hjenduseks korruptsioonikahtluse, mis tema s\u00f5nul v\u00f5ib olla v\u00f5rreldav riigireetmisega.\n\"Me vallandame k\u00f5ik oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissarid. Seda s\u00fcsteemi peaksid juhtima inimesed, kes teavad t\u00e4pselt, mis on s\u00f5da ja miks k\u00fc\u00fcnilisus ja korruptsioon s\u00f5ja ajal on riigireetmine,\" kirjutas Zelensk\u00f5i sotsiaalmeedias p\u00e4rast kohtumist riigi s\u00f5jav\u00e4elise juhtkonnaga.\nUkraina v\u00e4rbab v\u00f5itlejaid r\u00fcndepataljonidesse vastupealtungiks, et v\u00f5tta tagasi Vene v\u00e4gede k\u00e4tte l\u00e4inud alad.\nSamas on riik asunud v\u00f5itlema korruptsiooni vastu ning viima l\u00e4bi ulatuslikke reforme, mida muu hulgas on vaja Euroopa Liiduga \u00fchinemiseks.\n\"\u00d5iguskaitseorganid paljastasid territoriaalseid v\u00e4rbamiskeskusi inspekteerides korruptsioonijuhtumeid,\" \u00fctles presidendikantselei eraldi avalduses.\nSelles lisati, et \u00fcldmobilisatsioon oli \u00fcks peamisi valdkondi, milles inspektorid avastasid pettusi.\n\"Need kujutavad endast ohtu Ukraina riiklikule julgeolekule ja \u00f5\u00f5nestavad usaldust riiklike institutsioonide vastu,\" lisati avalduses.\nUkraina julgeolekun\u00f5ukogu soovitas relvaj\u00f5udude juhil valida v\u00e4rbamiskeskuste uuteks juhtideks inimesed, kel oleks lahingukogemus ja kelle Ukraina julgeolekuteenistused usaldusv\u00e4\u00e4rseks hindavad.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Joanna Lennard: abipolitseinikud soovivad kaasatust planeerimisseTALLINN, 11. august, BNS \u2013 Eesti Abipolitseinike Kogu tegevjuht Joanna Lennard m\u00e4rkis reedel Arvamusfestivalil, et abipolitseinikud soovivad suuremat kaasatust planeerimisse\n\"Meie oleme otse PPAga seotud ning meil on kriisiroll riigi poolt loodud, kuid hetkel on selleks ainult massiohje ja avaliku korra rollid. Kui kriis juhtub kogukonnas, siis on selle kriisi olemused teistsugused ning just selles vallas saaksime ja tahaksime rohkem panustada,\" lausus Joanna Lennard. \"Hetkel seadused seda ei v\u00f5imalda, kuigi valmisolek on meil olemas.\"\n\"T\u00e4na on t\u00f6\u00f6s abipolitseiniku seaduse muudatuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskava. Kui uus abipolitseiniku seadus j\u00f5ustub, siis see teeb v\u00f5imalikuks kaasata meid palju laiemalt. Siis saame kaasata aina rohkem inimesi, kes mitte ei panusta ainult patrullimisse, vaid saame rakendada inimeste teisi erialaseid ja muid laiapindseid oskusi,\" m\u00e4rkis Joanna Lennard.\u00a0\nEestis on t\u00e4na 1114 abipolitseinikku, kes panustavad Eesti elu turvalisemaks muutmiseks igal aastal \u00fcle 100 000 t\u00f6\u00f6tunni, mida on kokku rohkem kui \u00fche v\u00e4ikelinna politseijaoskonnas. Abipolitseinikke ja siseturvalisuse vabatahtlikke on Eestis pidevalt juurde vaja.\nSelle aasta l\u00f5puks oodatakse abipolitseinike numbri kasvu 1300-ni ning 2030. aastaks 3000-ni. \u00dcle Eesti on igal ajahetkel patrullimas umbes 20 abipolitseinikku ja \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oliselt on v\u00e4ljakutsele reageeriva politsei ekipaa\u017ei \u00fcks liige just abipolitseinik.\nLisaks patrullimisele abistavad abipolitseinikud politseid v\u00e4ga erinevates valdkondades: n\u00e4iteks monitoorivad internetis toimepandavaid kelmusi, teevad kogukondades, lasteaedades ja koolides ennetust\u00f6\u00f6d, eskordivad ja julgestavad k\u00f5rgeid riigik\u00fclalisi, abistavad lennujaamas, teenindussaalides, logistikas, IT-s ja kommunikatsioonis. \u00a0\nEesti Abipolitseinike Kogu on 2011. aastal loodud iseseisev mittetulundus\u00fching, mille eesm\u00e4rgiks on \u00fchendada Eestis tegutsevad abipolitseinikud. EAPK \u00fclesanne on arendada abipolitseinike t\u00f6\u00f6d ning infovahetust.\nEAPK on politsei- ja piirivalveameti ning siseministeeriumi strateegiline partner, mis koondab abipolitseinike arvamusi ja seisukohti ning esindab neid \u00f5igusloomes.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Zalu\u017en\u00f5il soovitati m\u00e4\u00e4rata v\u00e4rbamiskeskusi juhtima lahinguohvitseridKIIEV, 11. august, Interfax-BNS \u2013 Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu soovitas reedel territoriaalsete v\u00e4rbamiskeskuste auditi tulemuste anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rel m\u00e4\u00e4rata relvaj\u00f5udude \u00fclemjuhatajal Valeri Zalu\u017en\u00f5il keskuste uuteks juhtideks s\u00f5jategevuses otseselt osalenud ja Ukraina julgeoleku teenistuse SBU kontrolli l\u00e4binud ohvitserid.\nZalu\u017en\u00f5i valib keskustele uued juhid operatiiv-taktikaliste ja operatiiv-strateegiliste v\u00e4e\u00fchenduste juhtide soovitusel.\n\"V\u00e4rbamiskeskuste kontrollimisel avastasid korrakaitseorganid eelk\u00f5ige \u00fcldmobilisatsiooni k\u00e4igus korruptsioonijuhtumeid, mis ohustavad Ukraina riiklikku julgeolekut ja \u00f5\u00f5nestavad usaldust riigiasutuste vastu,\" seisab teates.\nPeaprokuratuuril koos korruptsioonit\u00f5rjeagentuuri ja juurdlusb\u00fcrooga soovitati rakendada v\u00e4rbamiskeskuste ametnike korruptsiooni vastu t\u00e4iendavaid meetmeid.\u00a0\nVarem p\u00e4eval kirjutas president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i sosiaalmeedias, et vallandas riigi k\u00f5igi oblastite ametnikud, kes on vastutavad s\u00f5jav\u00e4kke v\u00e4rbamise eest. Riigipea t\u00f5i p\u00f5hjenduseks korruptsioonikahtluse, mis tema s\u00f5nul v\u00f5ib olla v\u00f5rreldav riigireetmisega.\n\"Me vallandame k\u00f5ik oblastite s\u00f5jav\u00e4ekomissarid. Seda s\u00fcsteemi peaksid juhtima inimesed, kes teavad t\u00e4pselt, mis on s\u00f5da ja miks k\u00fc\u00fcnilisus ja korruptsioon s\u00f5ja ajal on riigireetmine,\" kirjutas Zelensk\u00f5i sotsiaalmeedias p\u00e4rast kohtumist riigi s\u00f5jav\u00e4elise juhtkonnaga.\nUkraina v\u00e4rbab v\u00f5itlejaid r\u00fcndepataljonidesse vastupealtungiks, et v\u00f5tta tagasi Vene v\u00e4gede k\u00e4tte l\u00e4inud alad.\nSamas on riik asunud v\u00f5itlema korruptsiooni vastu ning viima l\u00e4bi ulatuslikke reforme, mida muu hulgas on vaja Euroopa Liiduga \u00fchinemiseks.\nPresidendikantselei pressiteenistuse teatel esitasid v\u00e4rbamiskeskuste kontrolli tulemuste kohta teabe riigi juurdlusb\u00fcroo direktor Oleksi Suhhat\u0161ov, julgeolekuteenistuse juht Vass\u00f5l Maljuk, siseminister Ihor Kl\u00f5menko, peaprokur\u00f6r Andri Kostin, korruptsioonit\u00f5rjeagentuuri juht Oleksandr Novikov ja juurdlusb\u00fcroo direktor Semen Kr\u00f5vonoss.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina president laseb lahti s\u00f5jav\u00e4eliste v\u00e4rbamiskeskuste juhidUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski andis teada, et vallandab k\u00f5igi piirkondlike s\u00f5jav\u00e4eliste v\u00e4rbamiskeskuste juhid.\nZelenski teatas sotsiaalmeedia kanalis Telegram oma otsusest vallandada k\u00f5igi piirkondlike s\u00f5jav\u00e4ekomissariaatide juhid.\nS\u00f5jav\u00e4ekomissariaatide missioon on tegutseda piirkondlike v\u00e4rbamiskeskustena ja korraldada kaitsev\u00e4e personalik\u00fcsimusi.\nZelenski s\u00f5nul on praegu k\u00e4imas 112 v\u00e4rbamiskeskustega seotud kriminaalmenetlust.\nPresidendi s\u00f5nul tegeleb otsuse t\u00e4itmisega Ukraina relvaj\u00f5udude juhataja Valeri Zalu\u017en\u00f5i. Zelenski s\u00f5nul hakkab Ukraina julgeolekuteenistus edaspidi uurima v\u00e4rbamiskeskuste juhtide kandidaatide tausta.\nUkrainas on praegu k\u00e4imas k\u00f5rgetasemeline kohtuprotsess Odessa s\u00f5jav\u00e4ekomissariaadi juhi \u00fcle.\nMeedia allikate v\u00e4itel oli Odessa s\u00f5jav\u00e4ekomissariaadi juht oma ametisoleku aja jooksul omandanud n\u00e4iteks miljonite v\u00e4\u00e4rtuses varasid, sealhulgas kinnisvara Hispaanias.\nUkraina L\u00e4\u00e4ne partnerid n\u00f5uavad l\u00e4\u00e4ne integratsiooni eeltingimusena reforme ja korruptsiooni v\u00e4ljajuurimist.\nAjalehe Ukrainska Pravda valitsusallikatel p\u00f5hineva teabe kohaselt on Zelenski asunud otsima asendajat ka praegusele kaitseministrile Oleksi Reznikovile.\nReznikovi vallandamist on oodatud alates 2023. aasta algusest, kui Ukraina vallandas korruptsiooniskandaalide t\u00f5ttu mitu k\u00f5rget ametnikku."}
{"text":"Kaarel Tarand: grillipidu mitmes vaatusesKuigi l\u00e4bi pori see ei paista, on seadusandjal hea v\u00f5imalus v\u00f5imuhaaramiseks.\nSuveteatrid \u00fcle maa ja eriti nende piletim\u00fc\u00fcjad saavad juba n\u00e4dal otsa ainult kadeduse ja kahetsusega pealt vaadata, kuidas etenduskunsti v\u00e4ljale sisenenud riigiv\u00f5im hooaja parimat menut\u00fckki m\u00e4ngides neilt t\u00e4helepanu ja tulu \u00e4ra napsab.\nNagu poliitik tavatseks \u00f6elda: \u201eRiik on siin appi tulnud ja iseendale \u00f5la alla pannud.\u201c Koguni nii peenelt, et stsenaarium kirjutab end ise, osat\u00e4itjad t\u00f6\u00f6tavad vabatahtlikena ning ajakirjandus jutustab k\u00f5ik s\u00fc\u017eee k\u00e4\u00e4nukohad detailselt \u00fcmber selle eest raha k\u00fcsimata. Seega, igati korralik s\u00e4\u00e4stuprojekt.\nT\u00f5en\u00e4oliselt ei ole Eesti s\u00fcndmuste kalendris juba aastaid \u00fchtki p\u00e4eva, mil ei toimuks ametnike ja poliitikute seltskondlikke koosviibimisi kas ainult omavahel v\u00f5i kodumaiste (nn valdkonna esindajad) ja v\u00e4lismaiste (diplomaadid jt) partnerite osav\u00f5tul.\nKui kell on hommikune ning laual kohv ja k\u00fcpsised, on tegu koosolekuga. P\u00e4rastl\u00f5unastel kuni \u00f5htustel, veini ja delikatess-suupistetega \u00f5litatud t\u00f6\u00f6protsessidel on palju nimesid vastuv\u00f5tust ballideni. See on igale jutuvestjale suurep\u00e4rane keskkond, kus tutvustada peategelasi ja p\u00fcstitada keskne intriig, nagu teadis juba Tolstoi \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c kirjutama asudes.\nSuhtlus banketil k\u00e4ib hoopis teises keeles kui kirjalikus argib\u00fcrokraatias, seal v\u00f5idab see, kes loob kujundeid, jutustab p\u00e4evas\u00fcndmustega haakuvaid nalju ja anekdoote, teeb piiripealseid, k\u00f5lvatu alatooniga vihjeid (n\u00e4iteks N\u00f5uniku ja Kantsleri dialoogis).\nSuveteatrid \u00fcle maa ja eriti nende piletim\u00fc\u00fcjad saavad juba n\u00e4dal otsa ainult kadeduse ja kahetsusega pealt vaadata, kuidas etenduskunsti v\u00e4ljale sisenenud riigiv\u00f5im hooaja parimat menut\u00fckki m\u00e4ngides neilt t\u00e4helepanu ja tulu \u00e4ra napsab.\nOmal kohal on huumor, iroonia ja sarkasm, aga loomulikult ei kuulu peenemasse pruuki neegri- v\u00f5i blondiininaljad. \u201eS\u00f5in ja j\u00f5in seal minagi\u201c ehk puhts\u00fcdamliku \u00fclestunnistuse korras \u00fctlen siinkohal, et aastak\u00fcmnete jooksul olen isegi k\u00fcmneid v\u00f5i sadu kordi bankettidele sattunud, kuid mulle ei meenu \u00fchtki juhtumit, kus ka \u00fcksainus silp v\u00f5i s\u00f5na, mida seal tuttavatele v\u00f5i v\u00f5\u00f5ramatele lausunud olen, oleks v\u00f5etav t\u00e4ie t\u00f5sidusega.\nN\u00e4iteks Sirbi toimetaja ametis v\u00f5iksin vabalt, vigur n\u00e4gu peas, kultuuriministrile v\u00f5i tema kantslerile lausuda (ja ei kinnita, et ei ole seda teinud) eelarvetaotluse meeldetuletamiseks: \u201eKuule, ajame natuke korruptsiooniasja ka. Kinnitan, et niipea, kui tegevustoetus normaliseerub, kukun kohe oma kolumnides m\u00f5\u00f5dutundetult parteid ja valitsust \u00fclistama!\u201c\nM\u00f5nele riigimehele, kelle lugemus paremini teada, v\u00f5iks sobival hetkel vestluse arengus m\u00e4rguande anda ka ohutumalt, n\u00e4iteks tsiteerides Bulgakovi \u201eKoera s\u00fcdamest\u201c ridu \u201eMulle paberossi annad, triibulisi p\u00fckse kannad\u201c.\nNii r\u00e4\u00e4kija kui ka kuulaja teavad ses olukorras v\u00f5rdselt h\u00e4sti, et tegelik jutt k\u00e4ib rangelt seaduslikest toimingutest ratsionaalsete p\u00f5hjenduste alusel. Aga s\u00f5na on lendu lastud ja j\u00e4\u00e4b n\u00fc\u00fcd ootama, kuni p\u00f6\u00f6rded stsenaariumis n\u00e4evad ette n-\u00f6 p\u00fcssi seinalt v\u00f5tmist ja sellest paugu tegemist.\nKeegi ei veeda bankettidel suuremat osa oma elust. Aga osaleja jaoks on banketil toimunust, n\u00e4htust ja \u00f6eldust perekonnas ja s\u00f5prade ringis (v\u00f5i n\u00fc\u00fcdisajal ka \u00fchismeedias) r\u00e4\u00e4kimine sama loomulik kui pajatused v\u00e4lisreisist kaugele maale, kogetud kunstielamusest.\nSee on vahendatud teave, mis igas suhtlusahela j\u00e4rgmises l\u00fclis saab \u00fcha uusi t\u00f5lgendusi. Eksponentsiaalselt kasvab nende hulk, kes \u201ekuulsid\u201c v\u00f5i \u201ekuulsid, et keegi kuulis\u201c. Muidugi on banketisaali klaasseina taga ka hulgaliselt mittekutsutuid, kes ei pea isegi kuulma, vaid loevad huulilt. On vaid aja k\u00fcsimus, mil jutu mingi variant j\u00f5uab Ajakirjanikuni, kes asub uurima, kogub kokku kuhja \u00fctlusi ning tr\u00fckib \u00e4ra paljastuse.\nSel hetkel p\u00e4\u00e4seb valla seni kulisside taga teadmatuses piinelnud uute osat\u00e4itjate armee, kes tormab lavale ja asub improviseerima, iga\u00fcks m\u00e4ngib oma publikule lavapartnereist hoolimata ning eufoonia asemel t\u00e4idab \u00f5hu kakofoonia.\nSee on traumahetk gurmaanidele, kuid kui ikka mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest k\u00e4ratseda, siis ei saa rahvahulgad enam asuda muule kui alati kehtivale rahvatarkuse seisukohale: kus suitsu, seal tuld. Ja kui demokraatlikus riigis rahvas midagi n\u00f5uab, siis peavad oma kohust t\u00e4itma asuma ka valitud ja seatud organid.\nTeisip\u00e4eval toimunud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik koosolek Urmas Reinsalu juhtimisel t\u00f5i meelde koolim\u00e4lestused peaaegu poole sajandi tagant. Pahandust teinud koolipoiss kutsuti kooli juhtkonna ette, ja kui tegu oli poliitiline, siis olid pildil ka partorg ja tundmatu isik, kes m\u00f5istagi haises v\u00e4ngelt julgeolekuorgani kaast\u00f6\u00f6lise j\u00e4rele. Algas pinnimine ebav\u00f5rdses olukorras, kus aga, nagu iga g\u00fcmnasist teadis, oli kangelaslik vaikimine ja oma jutu algversiooni juurde j\u00e4\u00e4mine igal juhul parem kui kaaslaste sissem\u00e4ssimine v\u00f5i puhts\u00fcdamlik \u00fclestunnistus.\nIga uus infokild oli uus relv \u00fclekuulajate k\u00e4es, millega neid kiusajaid tuli v\u00f5imalikult v\u00e4he varustada. Siiski oli neil alati eesm\u00e4rk panna protsessile t\u00f5enditest s\u00f5ltumata karistusega punkt, praegu k\u00e4iva poliitilise etenduse puhul aga pingutab osa esinejaist kindlasti selle nimel, et punkti asemel k\u00e4iks avalikkuse ees l\u00f5putu kohvijoomine.\nNagu \u00fcldteada, ei kulu k\u00fcllalt j\u00e4ikade ja reeglina vastandlike veendumuste kujunemiseks avalikus arvamuses kuigi mitut p\u00e4eva. N\u00fc\u00fcd on meil kaks publikut, kes n\u00f5uavad omadelt ka t\u00e4iesti erinevat loo j\u00e4tku.\n\u00dchtedele on selge, et lahenduse toob vaid see, mida Juhan Viidingult laenates ja mugandades v\u00f5ib kokku v\u00f5tta k\u00fcsimusega: \u201eKas oled kuulnud, Toomas-poiss, kas tead, et m\u00e4ngu k\u00e4igus surema sa pead?\u201c Kui see tehtud, v\u00f5iksid v\u00f5itjad kummardama tulla ning lugu oleks l\u00e4bi. Aga \u00f5igupoolest, mis v\u00f5it oleks \u00fche n\u00f5uniku kukutamine, kui kogu pidu v\u00f5eti ette muul eesm\u00e4rgil?\nSeega paistab, et ootamas on veel mitu vaatust, mida saab esile kutsuda lihtsa nipiga, milleks kiusatus on rohkem kui \u00fchel varasemates vaatustes Riigimehe rolli t\u00e4itnul. M\u00e4ngu pikendava t\u00f6\u00f6riistana tuuakse lavale kuriteoteade.\nEt tulevikus mingid v\u00e4idetavad rahajamad ei korduks, peab l\u00f5petama peaaegu terve iseseisvusaja v\u00e4ldanud ebanormaalse olukorra ning andma institutsioonidele eelarvelise autonoomia.\nKui see pidulikult \u00f5iguskaitseorganitesse l\u00e4kitatud, on garanteeritud, et uued osalised, nagu Uurija, S\u00fc\u00fcdistaja, Advokaat jt hakkavad publikut varustama aina vahvamate teadetega, v\u00f5ib-olla koguni leitakse \u00fcles seni nimepidi nimetamata Kaasosalised. Kas algselt olematu tegu selles soustis veeredes hiigelroimaks paisub v\u00f5i mitte, ei tea, kuid internetti j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik igaveseks ja sobival hetkel saab iga soovija selle m\u00e4luv\u00e4rskenduseks j\u00e4lle v\u00e4lja kraamida.\nAga on olemas ka lavav\u00e4line maailm, kus tegutsevad oma p\u00f5hiseaduslikke \u00fclesandeid t\u00e4itvad ametiisikud. Kui muidu m\u00f5ttetu jant aitaks neil mingi \u00fchiskondlikult kasuliku eesm\u00e4rgi suunas t\u00f5husamalt liikuda, v\u00f5iks l\u00f5puks kasu kahjust suuremaks lugeda. Eesm\u00e4rk on selge ja selle on n\u00fc\u00fcd korduvalt j\u00f5udnud s\u00f5nastada nii riigikontrol\u00f6r kui ka p\u00f5hiseaduslike institutsioonide kantseleijuhid.\nEt tulevikus mingid v\u00e4idetavad rahajamad ei korduks, peab l\u00f5petama peaaegu terve iseseisvusaja v\u00e4ldanud ebanormaalse olukorra ning andma institutsioonidele eelarvelise autonoomia. See t\u00e4hendab \u00fcleliigsete \u00f5iguste \u00e4rav\u00f5tmist valitsuselt ning eelarveraha \u00fcle p\u00f5hjendatud otsuste langetamist parlamendis.\nSiiani ei ole see parteidele meeldinud, aga seda lahendust pakkuda oleks ju taas nii riigimehelik, et loodetavasti on m\u00f5nes erakonnas k\u00e4ed ehk natukenegi s\u00fcgelema hakanud. Nii saaks l\u00f5puks t\u00e4ita riigikogu kunagise esimehe Toomas Savi unistuse aastast 1996."}
{"text":"Hoolekandekeskusest varasti 500 euro v\u00e4\u00e4rtuses elektroonikat10. augustil alustati kriminaalmenetlust selles, et Haapsalus varastati augusti alguses Kuuse t\u00e4naval hoolekandekeskuse majast lauaarvuti, s\u00fclearvuti, laadija ja muid esemeid. Tekitatud kahju on kokku ligi 500 eurot.\u00a0\nSaaremaa\nArvutikelmus\nLOE KA:\nKeila-Haapsalu maanteel hukkus liiklus\u00f5nnetuses 71-aastane mees\nJ\u00f5\u00f5dres j\u00e4i jalgrattur auto alla\n10. augustil sai politsei teate, et 7. augustil pettis vene keelt r\u00e4\u00e4kiv mees Saaremaal elavalt 56-aastaselt mehelt mobiiltelefoni kaudu tema pangaandmeid kasutades v\u00e4lja 2355 eurot.\u00a0\u00a0"}
{"text":"\u201eJAH-laul\u201d ja maksumaksja raha tuulde loopimineKolleeg Huko Aasp\u00f5llu rahvusringh\u00e4\u00e4lingust luges eelmisel n\u00e4dalal hoolega l\u00e4bi Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi liitmisel tekkinud liitasutuse Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) mulluse majandusaasta aruande.See, mis Aasp\u00f5llu leidis, tekitas imestust nii teistes ajakirjanikes kui ka p\u00e4rast aruandest kirjutamist laiemas \u00fcldsuses.Iga\u00fcks v\u00f5ib ise aruandega tutvudes veenduda, et EISA teeb suures mahus kaheldava otstarbekusega kulutusi. Lisaks ei ole kahe asutuse liitmisest s\u00fcndinud kulude kokkuhoidu, mida kahe aasta eest neid \u00fchendama asudes lubati, vastupidi - kulud on hoopis kasvanud.R\u00f5hutama peab, et kolleeg ei k\u00e4inud kuskilt hankimas salajasi dokumente, ei suhelnud vilepuhujaga. Ta lihtsalt luges l\u00e4bi paar aruannet ja tutvus EISA avalike teadetega.Avalikkuses on uudisest rohkem tuntuks saanud n\u00e4ited, kuidas EISA aitas \u00fchel hotellil v\u00e4lja ehitada justkui kahjulikku elektromagnetkiirgust v\u00e4hendava spaa (aga tegelikult muidugi on see puhas uhhuu) ning koos Jarek Kasariga loodud \u201eJAH-laul\u201d, mis \u201eiseloomustab k\u00f5iki EISA tegemisi t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumises.\u201d Sarnaseid n\u00e4iteid on aga veel ja veel ning tegelikult hullemaid. Peamiselt kuuluvad need kahte suurde r\u00fchma: ettev\u00f5tete toetused ning Eesti kui investeeringute ja turismi sihtkoha turundamine.Ettev\u00f5tete toetamine maksumaksja rahast ja ametnike \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi on \u00fcldse kahtlane asi. \u00d5nneks ei ole teada, et Eestis oleks sellega kaasnenud suuremat sorti korruptsiooni. Palju halvem on, et alati h\u00e4irib riigi toetus m\u00f5nele ettev\u00f5ttele vaba turu toimimist.\u00dche \u00e4ri alustamiseks v\u00f5i laiendamiseks peab keegi sinna panema raha v\u00f5i laiemalt kapitali teadmiste, kinnisvara, t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00f5i muu n\u00e4ol. See raha saab tulla otse omanikelt, vahendatult b\u00f6rsi kaudu v\u00f5i pankadelt. Kui aga k\u00f5ik need on uue \u00e4ri \u00e4ra p\u00f5lanud, siis maksumaksja raha samasse kohta paigutamine ametnike poolt, kel enda nahk kuidagi m\u00e4ngus pole, on ilmselt raiskamine, halvemal juhul aga kellegi teise ettev\u00f5tmise kahjustamine.Kui \u00fches linnas on kaks spaahotelli, kes k\u00fclastajate p\u00e4rast konkureerivad, aga \u00fcks saab riigi k\u00e4est toetust, siis v\u00f5ib kihla vedada, et esmalt kannab kahju see hotell, kes toetust ei saanud, kuid veidi hiljem saavad kliendid lihtsalt viletsamat teenust. Eriti siis, kui ka teine hotell hakkab samasugust toetust saama.Iseseisvuse taastamise esimese k\u00fcmnendi jooksul oli Eesti nii vaene ja kokkuhoidlik, et mingeid ettev\u00f5tlustoetusi ei tulnud isegi p\u00e4he maksta. Ometi oli tegemist aastatega, mil Eesti majandus kasvas p\u00f6\u00f6rase kiirusega, siia saabus miljardeid v\u00e4lisinvesteeringuid, Eesti eksport liikus h\u00fcpetega \u00fclespoole, Eesti inimeste palgad, j\u00f5ukus ja siin tehtud toodete hinnad kasvasid kiires tempos. N\u00fc\u00fcd ei pea isegi EISA aruandeid lugema, et olla \u00fcllatunud, kui teistmoodi k\u00f5ik arenenud liberaalse turumajandusega Eestis on.Mis puutub Eesti turundamisse, siis on see k\u00fcll vajalik, aga erakordselt keeruline \u00fclesanne, kus meie v\u00f5istlejateks on k\u00fcmned palju suuremad riigid. Ei ole reaalne, et n\u00e4iteks Aserbaid\u017eaanile v\u00f5i Indoneesiale omaseid eelarveid kasutada saaks. Samas ei ole v\u00e4ikese eelarvega mingit m\u00f5tet suurtel turgudel reklaamikampaaniaid teha, meediasisu osta, klantsajakirju v\u00e4lja anda, ajakirjanikke s\u00f5idutada - aga seda k\u00f5ike EISA teeb. \u00dcksk\u00f5ik, kuidas ka ei m\u00f5\u00f5da, kasutult.Omaette hullus on maksumaksja raha eest mentorluste ja meistriklasside korraldamine. Kuidas aru saada n\u00e4iteks 30 ettev\u00f5ttele pakutud \u201eteenusedisaini\u201d meistriklassist, kus ettev\u00f5tted selgitasid v\u00e4lja \u00e4rimudeli? Kui ettev\u00f5te ise ei tea, mis on ta \u00e4rimudel, siis ei aita \u00fckski mentorlus.EISA-s t\u00f6\u00f6tab ligikaudu 360 inimest ja 2022. aastal kulus asutuse tegevustele 56,6 miljonit eurot, lisaks sajad miljonid eurod edastatud toetusi. Keskmine kuupalk on 3200 eurot. Muide - enam kui 90 lehek\u00fclje pikkusest EISA aastaaruandest ei saa kogu detailsusele vaatamata \u00fclevaatlikku pilti, kui palju, mis segmentidele, mis fondidest on sihtasutus toetust maksnud.Majandusminister, kelle haldusalasse EISA kuulub, leidis, et asutus \u201evajab v\u00e4ikest restarti\u201d. Mis oleks, kui esimese asjana koliks EISA Narva? Niisuguse keskmise palgaga inimesed elavdaksid kindlasti sealset majandust, aga tooksid ka eesti keelt piirilinna. Mine tea, \u00e4kki laseks Narva linnavalitsus l\u00f5puks paari aasta eest avatud uude ujulasse ka vee sisse?\"N\u00fc\u00fcd ei pea isegi EISA aruandeid lugema, et olla \u00fcllatunud, kui teistmoodi k\u00f5ik arenenud liberaalse turumajandusega Eestis on.\"ANVAR SAMOST, kolumnist"}
{"text":"Pere Sihtkapital k\u00fcsis uuringu jaoks T\u00dc nimel tuhandete naiste andmeid   Isamaa erakonna toel s\u00fcndinud rahvastikupoliitika m\u00f5ttekoda Pere Sihtkapital k\u00fcsis Tartu \u00dclikooli nimel rahvastikuregistrist v\u00e4lja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ja saatis neile k\u00fcsitluse isiklike ja delikaatsete k\u00fcsimustega nagu, miks teil lapsi ei ole. Andmekaitse inspektsioon peab k\u00fcsitlust probleemseks ja Tartu \u00dclikool \u00fctleb, et neid on kaasatud \u00f5igusvastaselt.   Tuhanded lastetud Eesti naised leidsid augusti algul oma e-postkastist k\u00fcsitluse, millega sooviti teada, miks neil veel lapsi ei ole. \"Lihtsalt need tahavad teada, miks selline olukord on, kas inimestel on mingid majanduslikud v\u00f5i tervislikud p\u00f5hjused selleks, et olla ilma lasteta \"minu eas\". \/...\/ Seal oli kirjas, et k\u00f5ik andmed on v\u00f5etud rahvastikuregistrist. Ja see oli suur probleem minu jaoks, sest minu jaoks see on kindlasti isikliku elu puutumatuse rikkumine,\" r\u00e4\u00e4kis uuringuk\u00fcsitluse saanud Maria. Kuna Maria pidas k\u00fcsitlust ebaeetiliseks, j\u00e4ttis ta sellele vastamata. Ka andmekaitse inspektsioon peab k\u00fcsitlust problemaatiliseks. \"Ta n\u00e4iteks k\u00fcsib naisterahvalt seksuaaleluharjumusi, ta k\u00fcsib poliitilisi eelistusi, usulisi eelistusi, maailmavaatelisi veendumusi. Neid loetakse eriliigiliseks ehk siis v\u00e4ga tundlikeks, delikaatseteks isikuandmeteks,\" \u00fctles inspektsiooni valdkonnajuht Maarja Kirss. Andmekaitse inspektsioon kogub t\u00e4iendavaid andmeid, et otsustada nende pealt menetluse algatamine. Rahvastikuregistrit, kes uuringu l\u00e4biviijatele andmed v\u00e4ljastas, peab siseministeerium. Nemad peavad ka hindama, kas andmete v\u00e4ljak\u00fcsimiseks on \u00f5iguslik alus. Selleks k\u00fcsitluseks anti aga v\u00e4lja naiste k\u00f5ige delikaatsemad isikuandmed. \"Isikukood, e-posti aadress ja telefoninumber, et juhul kui on vaja veel t\u00e4iendavalt \u00fchendust v\u00f5tta. \/...\/ Neid \u00fcldse \u00fcldjuhul uuringuteks ei v\u00e4ljastata \u00f5igustatud huvi puhul, v\u00e4lja arvatud, kui tegemist on teenuse osutamisega avaliku \u00fclesande t\u00e4itjale. Ja antud juhul oligi ju see, et teenuse, nii-\u00f6elda selle uuringu tellija on Tartu \u00dclikool,\" \u00fctles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna n\u00f5unik Mairis Kungla. Teisis\u00f5nu, uuringufirmad isikukoode ja telefoninumbreid rahvastikuregistrist k\u00e4tte ei saa. V\u00f5lus\u00f5naks oli Tartu \u00dclikool. Kirjas, mille uuringusse kaasatud naised said, pole aga Tartu \u00dclikooli mainitud. Seal on m\u00e4rgitud uuringu l\u00e4biviijateks \u00fcksnes uuringufirma RAIT Faktum & Ariko ning Pere Sihtkapital. Sihtkapitali nimel r\u00e4\u00e4kis \"Aktuaalse kaameraga\" k\u00fcsitluse koostaja ja selle \u00fcks n\u00f5ukogu liige Allan Puur. \"See on ilmselt seotud niisuguste b\u00fcrokraatlike lahenduste ja k\u00fcsimustega, miks selline lahendus,\" vastas Puur k\u00fcsimusele, miks andmed k\u00fcsis rahvastikuregistrist v\u00e4lja Tartu \u00dclikool, mitte Pere Sihtkapital. Pere Sihtkapitali ja Tartu \u00dclikooli seob Raul Eamets, kes istub \u00fchtaegu sihtkapitali n\u00f5ukogus ja \u00fclikooli sotsiaalteaduskonna dekaani kohal. Just Eamets oli see, kes s\u00f5lmis Tartu \u00dclikooli poolt lepingu Pere Sihtkapitaliga. Ja see andis rohelise tee tuhandete naiste isikuandmeteni, mida muidu poleks uuringu l\u00e4biviijale v\u00e4ljastatud. Pere Sihtkapital aga kutsuti ellu m\u00f5ni aasta tagasi Isamaa partei poolt. Uuringute l\u00e4biviimiseks sai Pere Sihtkapital Isamaalt nii-\u00f6elda katuserahadena 2019. aastal miljon eurot. \"Pere Sihtkapital on niisugune sihtasutus, kelle tegevuse eesm\u00e4rk on kaasa aidata Eesti rahvastiku kestlikkusele. Need uuringud ongi \u00fcks p\u00f5hiline viis, mille kaudu see sihtasutus oma eesm\u00e4rki p\u00fc\u00fcab realiseerida,\" r\u00e4\u00e4kis Puur. Ta \u00fctles, et eesm\u00e4rk on anda uuringu tulemusi v\u00f5imalikult laiale kasutajate ringile. \"Kui kellelgi, \u00fctleme, uurijatel-anal\u00fc\u00fctikutel kusagil on tahtmist neid algandmeid kasutada, siis selle saab kindlasti l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ja need on samuti kasutatavad,\" \u00fctles Puur. Pere Sihtkapitali n\u00f5ukokku kuuluvad lisaks Puurile ja Eametsale Isamaa endise justiitsministri Lea Danilson-J\u00e4rgi n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud Katrin Kiisk, Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild, keskerakondlane Monika Haukan\u00f5mm ning teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Selliste uuringute l\u00e4biviimine vajab ka eetikakomitee luba. Tartu \u00dclikooli eetikakomitee sekret\u00e4r \u00fctles \"Aktuaalsele kaamerale\", et uuringu koostajad on taotluse loaks k\u00fcll sisse andnud, kuid seda pole j\u00f5utud veel l\u00e4bi vaadata. Seega alustati k\u00fcsitlust ka seda luba \u00e4ra ootamata.  Uuring ei ole saanud Tartu \u00dclikoolilt heakskiitu  Tartu \u00dclikool tegi p\u00f6\u00f6rdumise, milles kinnitab, et ei ole uuringule heakskiitu andnud. \u00dclikool selgitas, et Eesti inimesed on saanud kutse osaleda Pere Sihtkapital SA uuringus, mille jaoks on sihtasutus kasutanud rahvastikuregistrist inimeste andmete k\u00fcsimisel Tartu \u00dclikooli nimel \u00f5igusvastaselt s\u00f5lmitud lepingut.\u00a0 Tartu \u00dclikoolile teadaolevalt on Pere Sihtkapital SA p\u00f6\u00f6rdunud t\u00e4navu kevadel sama sihtasutuse n\u00f5ukogu liikme ja Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa poole ettepanekuga s\u00f5lmida \u00fclikooliga koost\u00f6\u00f6leping, et sihtasutusel oleks v\u00f5imalik k\u00fcsida rahvastikuregistrist andmeid teadusuuringute tegemiseks. Dekaan sai \u00fclikoolilt \u00f5igusliku hinnangu, et kuna \u00fclikool ei ole uuringu sisuline partner, ei saa \u00fclikool sellist lepingut s\u00f5lmida. \u00dclikool m\u00e4rkis, et reedel, 11. augustil selgus, et dekaan on lepingu siiski s\u00f5lminud, rikkudes\u00a0sellega korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut ja \u00fclikoolisisest korda ning eiranud teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid.\u00a0 \"Peame kahetsusv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5dema, et dekaan on lepingut s\u00f5lmides \u00fcletanud oma volitusi, ehkki \u00fclikool on institutsioonina \u00f6elnud, et sedalaadi lepingut s\u00f5lmida ei tohi,\" s\u00f5nas Tartu \u00dclikooli rektor professor Toomas Asser. \"Tegu on\u00a0j\u00e4meda eksimusega ja \u00fclikool m\u00f5istab sellise teguviisi \u00fchem\u00f5tteliselt hukka. Soovime, et uuringu kutse saanud inimesed oleksid teadlikud, et uuring ei ole koosk\u00f5las hea teadustavaga, selle\u00a0l\u00e4biviimisel ei ole Tartu \u00dclikoolil mingit rolli ja uuringul puudub Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komitee luba,\" lisas Asser. Rektor lisas, et kuna olukord on \u00fclikoolile teatavaks saanud alles \u00e4sja,\u00a0tuleb esmalt v\u00e4lja selgitada k\u00f5ik asjaolud selleks, et otsustada, millised on \u00fclikooli edasised sammud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Aktuaalne kaamera\"   "}
{"text":"VAHUR LUHTSALU: Meil tuleb peatada uute p\u00f5genike vastuv\u00f5tmineN\u00e4gin hiljuti austraallaste dokumentaalsaadet S\u00fc\u00fcria s\u00f5jap\u00f5genikest Taanis, keda on seal\u00a0umbes 37 000.\u00a0Taani otsib k\u00e4esoleval ajal v\u00f5imalusi s\u00fc\u00fcrlaste tagasisaatmiseks, sest nende kodus\u00f5da on l\u00e4bi saanud, kuid n\u00fc\u00fcd on ilmnenud teistlaadi takistused. Isamaale naasevad s\u00f5jap\u00f5genikud kogevad v\u00e4givalda, v\u00e4ljapressimist ja igatsorti muud seadusetust. Teisalt aga Taanis kohanenud s\u00fc\u00fcrlased, kellest paljud on ka taani keele \u00e4ra \u00f5ppinud, tagasi ei kipu. Neile on lisandumas Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud, keda on Taanis praegu\u00a0enam kui 35 000.\nSarnaselt S\u00fc\u00fcriale v\u00f5tab ka Ukrainal s\u00f5jast v\u00e4ljudes taastumine aega, mist\u00f5ttu on p\u00e4evselge, et Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike Eestisse j\u00e4\u00e4misega tuleb meil ajapikku leppida, nagu rootslastel\u00a0Balti riikide paadip\u00f5genikega II maailmas\u00f5ja\u00a0j\u00e4rel.\nMaailmas on riike, kellel on hoopis teistsugused vaated varjupaigataotlejate osas. N\u00e4iteks Singapur, mis 1965. aastal\u00a0iseseisvudes oli meist oluliselt kehvemal j\u00e4rjel. Suur osa kodanikest elas \u00fclerahvastatud slummides,\u00a0rohkem kui kolmandik olid kirjaoskamatud ja SKT elaniku kohta vaid 3991 dollarit\u00a0(umbes pool toonastest NSVL n\u00e4itajatest).\u00a01990. aastaks j\u00f5udsid nad inimarengu indeksi (ingl. k. Human Development Index) n\u00e4itaja osas meie selja taha\u00a0\u2013 Eesti 33., Singapur aga 38. kohal riikide edetabelis. T\u00e4naseks on Singapur j\u00f5udnud Soome k\u00f5rvale 12. kohale. Niipalju taustaks.\nVastavalt \u00dcRO pagulaste \u00fclemvoliniku\u00a0koostatud esildisele 2020. aasta\u00a0oktoobri seisuga ei ole Singapur 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli, 1954. aasta kodakondsuseta isikute staatust k\u00e4sitleva konventsiooni ega ka 1961. aasta\u00a0kodakondsusetuse v\u00e4hendamise konventsiooni osaline.\u00a0Mida see praktikas t\u00e4hendab? \u00a0Seda, et Singapuris ei ole v\u00f5imalik varjupaika taotleda, sest riigis sisuliselt puuduvad selleks protseduurid. Neid, kes \u00fcletavad riigis viibimiseks lubatud aega, \u00e4hvardavad kinnipidamine, kohus, vangistus ja riigist v\u00e4ljasaatmine. Harvem ka kepihoobid, v\u00f5i antakse asi \u00fcle \u00dcRO Pagulaste \u00dclemvoliniku Ametile (UNHCR), kel on esindus Singapuris. Ei maksa siiski arvata, et Singapuril puudub varasem kogemus s\u00f5jap\u00f5genikega.\nKui 1975. aasta aprillis vallutas Vietnami kommunistlik rahvaarmee L\u00f5una-Vietnami pealinna Saigoni, t\u00f5i see kaasa endise L\u00f5una-Vietnami valitsusega seotud isikute represseerimise ja massilise v\u00e4ljar\u00e4nde sealt. Loetud p\u00e4evadega sama aasta maikuus randus toonases, 2,26 miljonilise elanikkonnaga Singapuris, 8355 Vietnami paadip\u00f5genikku. Hiljem p\u00f5genikevool lakkas \u2013 selle kuivatas kokku erakorraline operatsioon \u201e\u00c4ikesetorm\u201c, millega ohjeldati pagulaste Singapuri sisenemist. Riigi \u00f5huj\u00f5udude \u00fclesandeks oli m\u00e4rgata Singapuri suunduvaid paate ning samal ajal suunas merev\u00e4gi neid riigi idapoolsetele ankru- ja dokkimiskohtadele. P\u00e4rast dokkimist tulid pardale merev\u00e4e tehnikud, kes hindasid laevade seisukorda ja vajadusel parandasid neid. P\u00f5genikke varustati ohtralt proviandiga \u2013 anti vett, toiduaineid, esmaabitarbeid jne\u00a0\u2013\u00a0oma mereteekonna j\u00e4tkamiseks.\nSingapuri juba p\u00e4rale j\u00f5udnud p\u00f5genikud siirdusid ajapikku kas tagasi kodumaale v\u00f5i teistesse riikidesse rahvusvaheliste organisatsioonide toel. K\u00f5ige paremini v\u00f5tab riigi hoiaku varjupaigataotlejate osas kokku kaasaegse Singapuri looja, peaminister Lee Kuan Yew 1978. aastal\u00a0ajalehele\u00a0The New York Times\u00a0antud intervjuu, milles ta s\u00f5nas: \u201e You\u2019ve got to grow calluses on your heart or you just bleed to death\u201c, mida v\u00f5iks t\u00f5lkida nii: \u201eTe peate oma s\u00fcdamele kooriku kasvatama v\u00f5i te lihtsalt veritsete surnuks\u201c.\nMeie riik on aga valinud veritsemise tee ammu enne seda, kui Ukraina s\u00f5da p\u00e4evakorda kerkis. Oleme ELi, sh\u00a0Schengeni ja euroala liige, millest j\u00e4relduvalt k\u00f5ik, mis juhtub ELiga, juhtub paratamatult ka meiega.\nEL aktiveeris 2022. aasta\u00a0m\u00e4rtsis ajutise kaitse direktiivi, h\u00e4daabikava, mida kasutatakse massilise p\u00f5genike sissevoolu erandjuhtudel. 2023. aasta\u00a0m\u00e4rtsi seisuga kasutas ELi ajutist kaitsemehhanismi\u00a0ca\u00a04 miljonit inimest Ukrainast, kellest\u00a0Eestisse on j\u00f5udnud 39 815.\u00a0Numbrid kasvavad ning 30. juuli seisuga on ajutist kaitset taotlenud kokku 47 374 inimest. On ka sellest loobunuid, mis teeb viimaseks seisuks 42 031. Lisaks on meil ka 5854 rahvusvahelise kaitse taotlejat (kellest 5416 on Ukraina kodanikud), kes on saabunud\u00a0meile alates 24. veebruarist 2022. aastal.\u00a0\u00a0Kokku 47 885 ajutise ja rahvusvahelise kaitse taotlejat.\nStatistiline keskmine aasta algusest n\u00e4itab, et meile saabub\u00a0ca\u00a0280 inimest n\u00e4dalas (183 ajutise kaitse ja 96 rahvusvahelise kaitse taotlejat). Trendi j\u00e4tkudes peaks aasta l\u00f5ppema enam kui 14 000 p\u00f5geniku lisandumisega lisaks 2022. aastal saabunuile. See number v\u00f5ib osutuda suuremaks v\u00f5i ka v\u00e4iksemaks. Viimane oleneb ennek\u00f5ike meist endist.\nEuroopalikke v\u00e4\u00e4rtusi jagava riigina\u00a0on arusaadav, et h\u00e4dasolijat tuleb aidata. Aga kustkohast jooksevad meie v\u00f5imaluste piirid? T\u00f5en\u00e4oliselt on piirid juba \u00fcletatud, sest koos T\u0161ehhi Vabariigiga hoiame ELi rekordeid varjupaiga andmises: \u00fcks varjupaigataotleja 33 elaniku kohta Eestis ja 23 elaniku kohta T\u0161ehhis. Arvestades, et Eestis elab inimesi kohapeal m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem, v\u00f5rreldes ametliku rahvaarvuga, v\u00f5ib meie arv\u00a0isegi l\u00e4heneda\u00a0T\u0161ehhi vastavatele n\u00e4itajatele.\nAga r\u00e4\u00e4gime kuludest. Eestis on Arenguseire Keskuse 2022. aasta\u00a0mais\u00a0avaldatud prognoosi kohaselt\u00a0\u00fche p\u00f5genikuga seotud kulud kuni 7600 eurot aastas, mis teeb ligikaudu 760 eurot kuus (jaotatuna 10 kuule alates m\u00e4rtsist 2022).\u00a0Iga\u00a0p\u00e4ev seega umbes 25 eurot inimese kohta, mis on kokku hinnanguliselt 1\u20131,5 miljonit eurot v\u00f5i rohkem.\u00a0Prantsusmaa kulutas eelmisel aastal Ukraina p\u00f5genikele 634 miljonit\u00a0eurot, keskmiselt 38 eurot p\u00e4evas pagulase kohta.\u00a0\u00a0Muuseas Prantsusmaal peavad \u00fchte Ukraina varjupaigataotlejat \u00fclal umbes 923 riigi elanikku ehk s\u00f5jap\u00f5genike koormus on Eestiga v\u00f5rreldes ligi 28 korda v\u00e4iksem.\nEestil tuleb juba t\u00e4na \u00fchepoolselt peatada varjupaigataotluste vastuv\u00f5tmine ehk moratoorium, seniks kuni teised EL liikmesriigid j\u00f5uavad j\u00e4rele meie n\u00e4itajatele. See v\u00f5ib v\u00f5tta aega, sest n\u00e4iteks ungarlaste puhul tuleb \u00fcks varjupaigataotleja 325 elaniku kohta, meist ligi 10 korda v\u00e4iksem n\u00e4itaja, vaatamata asjaolule, et Ungari on Ukraina vahetu naaber.\nKui tahame s\u00e4ilitada meie kultuurikeskkonda ja inimarengus aastate p\u00e4rast Soomele ja Singapurile j\u00e4rele\u00a0j\u00f5uda, peaks juba t\u00e4na olema selge, kuidas kavatseme seda teha. V\u00f5ib k\u00f5lada \u00e4\u00e4rmuslikult, aga meil tuleb peatada uute p\u00f5genike vastuv\u00f5tmine hoolimata sellest, mida keegi meist arvata v\u00f5ib. Inimlikust vaatenurgast on see kurb, riigi rahvusvahelise maine seisukohalt m\u00f5ne mugavustsoonis viibiva poliitiku v\u00f5i ametniku jaoks katastroof, aga iga riik peab ennek\u00f5ike keskenduma oma kodanikele ja riigi muredele. Ja t\u00e4na j\u00e4tkub neid viimaseid enam, kui oleme suutelised edukalt lahendama. Tuleb ausalt endale ja ka partneritele tunnistada, et \u00fche v\u00e4ikseima riigina ELis pole meil enam piisavalt vahendeid ja v\u00f5imekusi varjupaiga andmiseks. Me juba veritseme.\nVahur Luhtsalu, diplomaat ja kolumnist"}
{"text":"T\u00dc: Raul Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli ja Pere Sihtkapitali vahel \u00f5igusvastase lepingu, rikkudes korruptsioonivastast seadustPere Sihtkapitali hiljutises uuringus on rahvastikuregistrist inimeste andmeid k\u00fcsitud Tartu \u00dclikooli (T\u00dc) nimel. Viimane teatas t\u00e4na, et seda tehti \u00f5igusvastaselt ning rikkudes korruptsioonivastast seadust.\nERR-i teatel on tegemist uuringuga, kus k\u00fcsiti rahvastikuregistrist v\u00e4lja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ning mille raames esitati neile isiklikke k\u00fcsimusi - l\u00e4bikandva joonena anal\u00fc\u00fcsiti asjaolu, miks neil lapsi pole. Andmekaitseinspektsioon peab k\u00fcsitlust problemaatiliseks.\nKuidas aga Tartu \u00dclikool siia segatud on?\nPere Sihtkapital p\u00f6\u00f6rdus t\u00e4navu kevadel sama sihtasutuse n\u00f5ukogu liikme ja T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa poole ettepanekuga s\u00f5lmida \u00fclikooliga koost\u00f6\u00f6leping, et sihtasutusel oleks v\u00f5imalik k\u00fcsida rahvastikuregistrist andmeid teadusuuringute tegemiseks. Dekaan sai aga \u00fclikoolilt \u00f5igusliku hinnangu, et kuna \u00fclikool ei ole uuringu sisuline partner, siis ei saa ka \u00fclikool sellist lepingut s\u00f5lmida.\nTegu on j\u00e4meda eksimusega ja \u00fclikool m\u00f5istab sellise teguviisi \u00fchem\u00f5tteliselt hukka.\n\u201eT\u00e4na, 11. augustil selgus, et dekaan on lepingu siiski s\u00f5lminud, rikkudes sellega korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut ja \u00fclikoolisisest korda ning eiranud teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid,\u201c m\u00e4rkis Tartu \u00dclikool pressiteates.\n\u201ePeame kahetsusv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5dema, et dekaan on lepingut s\u00f5lmides \u00fcletanud oma volitusi, ehkki \u00fclikool on institutsioonina \u00f6elnud, et sedalaadi lepingut s\u00f5lmida ei tohi,\u201c s\u00f5nas Tartu \u00dclikooli rektor professor Toomas Asser. \u201eTegu on j\u00e4meda eksimusega ja \u00fclikool m\u00f5istab sellise teguviisi \u00fchem\u00f5tteliselt hukka. Soovime, et uuringu kutse saanud inimesed oleksid teadlikud, et uuring ei ole koosk\u00f5las hea teadustavaga, selle l\u00e4biviimisel ei ole Tartu \u00dclikoolil mingit rolli ja uuringul puudub Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komitee luba.\u201c\nRektor lisas, et kuna olukord on \u00fclikoolile teatavaks saanud alles \u00e4sja, tuleb esmalt v\u00e4lja selgitada k\u00f5ik asjaolud selleks, et otsustada, millised on \u00fclikooli edasised sammud.\nSihtkapitalist\nPere Sihtkapital korraldab Eesti rahvastikuarengu ja kestlikkusega seotud uuringute l\u00e4biviimist, t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja uuringutele tuginevaid poliitikasoovitusi, teavitab rahvastikuarengu olulisematest suundumustest nii valitsust kui ka avalikkust ja algatab ning toetab lastega perede v\u00e4\u00e4rtustamisega seotud tegevusi.\nSihtasutuse eesm\u00e4rk on olla tunnustatuim rahvastikupoliitika valdkonna m\u00f5ttekoda Eestis, kes loob ja vahendab usaldusv\u00e4\u00e4rset teavet ning on oma valdkonnas usaldusv\u00e4\u00e4rseks ja s\u00f5ltumatuks partneriks Vabariigi Valitsusele, avalikule- ja erasektorile ning laiemale \u00fcldsusele.\nSihtasutuse n\u00f5ukoguse kuuluvad Katrin Kiisk (n\u00f5ukogu esimees \u2013 MT\u00dc Eesti Lasterikaste Perede Liit), Allan Puur (Tallinna \u00dclikool), Monika Haukan\u00f5mm (MT\u00dc Eesti Naisliit), Parvel Pruunsild (MT\u00dc Lasterikkad Isad), Raul Eamets (Tartu \u00dclikool) ning Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia).\nSihtasutuse juhiks on Hillar Petersen."}
{"text":"Veok s\u00f5itis p\u00f6\u00f6ret teinud s\u00f5iduautole otsa10. augusti hommikul s\u00f5itis 54aastane mees Narva-J\u00f5esuus Peeterristi k\u00fclas Tallinna-Narva maantee 203. kilomeetril veoautoga Scania tagant otsa vasakp\u00f6\u00f6ret sooritama hakanud s\u00f5iduautole Toyota Yaris, mida juhtis 33aastane naine. Toyota juht toimetati haiglasse kontrolli.Libapolitseinik pettis narvalannalt raha v\u00e4lja\n10. augustil helistas end politseinikuna tutvustanud inimene Narvas elavale naisele ning teavitas, et naise nimel p\u00fc\u00fctakse tema enda teadmata laenu v\u00f5tta. Tehingu katkestamiseks palus v\u00e4idetav politseinik naisel oma arvutisse laadida AnyDeski programmi ning siseneda oma netipanka. Naine nii ka tegi ning avastas hiljem, et tema pangakontolt on maha v\u00f5etud 4828 eurot.\nJ\u00f5hvis l\u00e4ksid mehed karvupidi kokku\n10. augustil puhkes J\u00f5hvis Tartu p\u00f5igus kahe mehe vahel r\u00fcselus, mille k\u00e4igus rebenes 33aastase mehe s\u00e4rk. V\u00e4givallajuhtumi asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nVarastatud v\u00f5tme abil \u00e4randati auto\n8. augustil varastati Kohtla-J\u00e4rvel Vahtra t\u00e4nava korterist autov\u00f5ti ning seej\u00e4rel ka maja juures seisnud s\u00f5iduauto Volvo S60. Vargusega tekitatud kahju on 1500 eurot.\nKaubikust viidi t\u00f6\u00f6riistad\n8. augustil varastati Narvas Tallinna maanteel seisnud kaubikust Ford Transit t\u00f6\u00f6riistad. Vargusega tekitatud kahju on 1300 eurot.\nEakat ema vigastanud poeg viidi politseisse\nPolitsei sai teate, et 9. augustil puhkes Kohtla-J\u00e4rve Ahtme linnaosas Salu t\u00e4nava korteris 57aastase mehe ja tema eaka ema vahel r\u00fcselus, mille tagaj\u00e4rjel vanaproua kukkus ning sai viga. Meedikud kontrollisid eaka naise terviseseisundi \u00fcle, haiglaravi ta ei vajanud.\nPolitsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\nNoormees l\u00f5i isa ja sattus arestimajja\n9. augustil sai politsei v\u00e4ljakutse Narva-J\u00f5esuusse E. Vilde t\u00e4navale, kus 21aastane noormees oli l\u00f6\u00f6nud oma eakat isa. Politsei pidas l\u00f6\u00f6ja kuriteos kahtlustatavana kinni."}
{"text":"P\u00e4rnu naine sai internetist kutsikat ostes pettaP\u00e4rnumaal elav naine leidis Facebookist toy-puudli kutsika m\u00fc\u00fcgipakkumise. Tasus m\u00fc\u00fcjale kutsika eest 2100 eurot, p\u00e4rast seda kadus m\u00fc\u00fcja pildilt. Pole koera, pole raha.Politsei sai teate v\u00f5imaliku pettuse kohta 9. augustil. Selleks ajaks oli tehingust m\u00f6\u00f6das \u00fcle kahe n\u00e4dala ehk t\u00f5en\u00e4osus tuhanded eurod tagasi saada pea olematu.Selliste kelmuste korral kontrollib politsei muu hulgas, kuhu kannatanu raha liikus. Teatud juhtudel saavad pangad kahtlased tehingud peatada. See eeldab aga panga kiiret teavitamist. P\u00e4rnu politseijaoskonna v\u00e4\u00e4rtegude ja varavastaste kuritegude grupi juht Reelika Kivi lausus, et \u00fcldjuhul liigub selliste kelmuste puhul raha kiiresti edasi kolmandate riikide kontodele ja sealt seda tagasi saada on v\u00e4ga v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline. Seet\u00f5ttu tuleks internetiostude puhul alati teha k\u00f5ik endast s\u00f5ltuv, et veenduda m\u00fc\u00fcja aususes.Lemmikloomade ostmisega seotud pettustest on politseile t\u00e4navu teada antud umbes k\u00fcmme korda, sealhulgas paaril korral P\u00e4rnu maakonnast.Kivi t\u00f5i veel \u00fche n\u00e4ite k\u00e4esoleva aasta veebruarist, mil Harjumaalt anti teada, et inimene leidis internetist kuulutuse, kus m\u00fc\u00fcgiks pakuti spitsi t\u00f5ugu koerakutsikat hinnaga 200 eurot. Kokkuleppel m\u00fc\u00fcjaga kandis inimene koera eest ettemaksu 80 eurot, p\u00e4rast mida lubas m\u00fc\u00fcja tuua looma ostjale koju. Koera soovija ei saanud, nagu j\u00e4i tagasi saamata ettemaksuna \u00fcle kantud raha.Mis puudutab t\u00f5uloomade ostu, tasuks politseiniku soovitusel teha alati m\u00fc\u00fcja taustakontroll. N\u00e4iteks uurida, kas kennel teab sellist m\u00fc\u00fcjat. Samuti tasub lemmiklooma ostes alati m\u00fc\u00fcjaga kokku saada, et veenduda tema usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja selles, et ostetav loom ka tegelikult olemas on ja milline on looma tervislik seisund ja kasvatustingimused.Kui loom lubatakse saata v\u00e4lismaalt, siis tuleks tunda huvi, kuidas ta siia j\u00f5uab. M\u00f5elda ja k\u00fcsida: kas ja kuidas saavad korda t\u00f5upaberid?Kivi m\u00e4rkis, et korralikud t\u00f5uloomakasvatajad teevad ise ostja kohta p\u00f5hjaliku taustakontrolli. Kui m\u00fc\u00fcja suhtub ostu-m\u00fc\u00fcgitehingusse kergel k\u00e4el, v\u00f5ib seegi olla ohu m\u00e4rk.\u00dcksk\u00f5ik milliste suuremate ostude puhul soovitab Kivi ettemaksu asemel leppida m\u00fc\u00fcjaga enne kokku kauba \u00fclevaatamises ja seej\u00e4rel kokku saades sobivuse korral teha tehing kohapeal. \u00abKui miski tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis sageli see polegi t\u00f5si,\u00bb m\u00e4rkis Kivi. \u00abInternetis levib tohutult eri pettusi. Suuremat summat v\u00e4lja k\u00e4ies tuleb j\u00e4tta emotsioonid tagaplaanile ja proovida teha omalt poolt k\u00f5ik, et veenduda kauba ja m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses.\u00bbLemmikloomade ostmisega seotud pettustest on politseile t\u00e4navu teada antud umbes k\u00fcmme korda. Mihkel MaripuuAnnika Auv\u00e4\u00e4rt"}
{"text":"Naiselt peteti v\u00e4lja 9650 eurot8. augustil p\u00f6\u00f6rdus politsei poole kohalik naine, kes oli saanud k\u00f5ne L\u00e4ti numbrilt. Helistaja oli r\u00e4\u00e4kinud naise kontol toimuvatest kr\u00fcptotehingutest, mille eest tulevat helistaja s\u00f5nul makse maksta.Naisele pakuti v\u00f5imalust maksudest k\u00f5rvale hiilida ja selleks tuli tal sisestada etteantud kohta oma PIN-koodid. Seda teinuna avastas naine, et tema kontolt on maha l\u00e4inud 9650 eurot.Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses. (VT)"}
{"text":"Valgamaa mees kaotas kelmidele suure summa9. augustil alustati kriminaalmenetlust, sest politseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgamaal elav mees, kellele helistas juuni alguses end Tele2 t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene ja v\u00e4itis, et mehe postkasti on sisse tungitud, ning soovitas tal parooli vahetada.V\u00e4idetav Tele2 t\u00f6\u00f6taja \u00fctles, et saadab kirja ka SEB panka, et kontrollida, kas seal on tehtud kahtlaseid toiminguid. P\u00e4rast seda helistas mehele end SEB panga t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene ja \u00fctles, et mehe nimele on v\u00f5etud laene viiest pangast. Mehel soovitati laenulepingud l\u00f5petada ja selleks pidi ta Smart-IDga oma avalduse kinnitama.Seej\u00e4rel avastas mees, et tema nimele on tehtud konto mitmesse panka ja nendelt on vormistatud laenulepingud. Kelmusega tekitati kahju 13 215 eurot. Politsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust. LEPM"}
{"text":"Mees sai tehinguga pettaNeljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, kes oli sotsiaalmeedia kaudu soovinud Soomest osta mootorsaani.Mees oli postitanud transpordigruppi palve, kas keegi aitaks mootorsaani Eestisse tuua ning m\u00fc\u00fcjale ka raha \u00fcle anda.Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes oli n\u00f5us seda teenust pakkuma. Mees kandis nii transpordi kui mootorsaani eest raha Soome firmale arvele ja j\u00e4i saani ootama.Seda aga ei tulnud. Kui mees viimaks firmast k\u00fcsis, kaugel autojuht omadega on, siis selgus, et firma ei olnud sellist arvet v\u00e4ljastanud. Mees ei ole senini mootorsaani ega raha k\u00e4tte saanud. Kelmusega tekitati kahju 1790 eurot. LEPM"}
{"text":"Mootorsaani asemel tuli t\u00fcng10. augustil p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, kes soovis Facebook Marketplace'i kaudu osta Soomest mootorsaani. Mees postitas Facebooki transpordigruppi palve, et kas keegi aitaks saani Eestisse tuua ja m\u00fc\u00fcjale raha \u00fcle anda. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes oli n\u00f5us seda teenust pakkuma, ja ostja kandis nii transpordi kui ka mootorsaani eest raha Soome firma arvele. Kui mees k\u00fcsis firmast, kaugel autojuht on, siis selgus, et firma ei olnud sellist arvet v\u00e4ljastanud. T\u00e4naseks ei ole mees mootorsaani ega raha k\u00e4tte saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 1790 eurot. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Eesti Ukraina-poliitika \u2013 tahtsime parimat, aga v\u00e4lja tuli nagu ikka\u00d6eldakse, et ka p\u00f5rgutee olevat sillutatud heade kavatsustega ning see maksab ka Reformierakonna ja Kaja Kallase Ukraina-poliitika kohta \u2013 ja nagu ikka, kipub selguma, et EKRE-l on alati \u00f5igus.\nRahvuskonservatiivide erakonda on vahel peetud Ukraina suhtes ebas\u00f5bralikuks \u2013 nad k\u00fcll toetavad Ukrainat, kuid tahavad seda oma v\u00f5imaluste piirides teha, oma maad ja rahvast kahjustamata, l\u00e4htuvalt eestlaste kehvast demograafilisest positsioonist olid nad n\u00f5us vastu v\u00f5tma ainult t\u00f5eliselt h\u00e4das p\u00f5genikke, kes peaksid s\u00f5ja l\u00f5ppedes kodu naasma, ning nad ei l\u00e4inud kaasa \u00fclepingutatud Ukraina-patriotismiga.\nKaja Kallas ja Reformierakond seevastu l\u00f5ikasid kogu Ukraina s\u00f5jast tohutut poliitilist kasu \u2013 nad lubasid Ukraina heaks piltlikult kasv\u00f5i p\u00fcksid jalast \u00e4ra anda, peaminister kuulutas, et me olevat koos Ukrainaga s\u00f5jas, poliitoravad tegid vabaks ja lausa kontrollimatuks ukraina p\u00f5genike sissevoolu, Ukraina abistamine usaldati aferistidele jne. Kogu see poliitikat alles hakkab p\u00f5hjalikke tagasil\u00f6\u00f6ke andma, kuigi oli rahva seas \u00fcsna populaarne.\nLiberaalses Eestis ei taheta siiani m\u00f5ista, kui h\u00e4vitav oli Eesti 200 poliitiku Johanna-Maria Lehtme ja Slava Ukraini af\u00e4\u00e4r. See kustutas v\u00e4ga paljude inimeste usu annetamisse kui heategevusprotsessi \u00fcldse. Eesti poolelt sattus kampaania etteotsa aferist ning t\u00e4iesti lasti meelest see, et ka vabaduse eest s\u00f5div Ukraina on endiselt korruptiivne riik, nagu ta oli enne s\u00f5da ka tuntud.\nKaja Kallase s\u00f5jakus, mis andis talle \u201cs\u00f5japrintsessi\u201d tiitli, t\u00f6\u00f6tab juba pikalt Eesti vastu. V\u00e4idetavalt t\u00f5mmati Kallas seet\u00f5ttu koguni NATO peasekret\u00e4ri kandidaatide nimekirjast maha. Ukraina s\u00f5ja \u00fcks suurimaid tagasil\u00f6\u00f6ke ongi tegelikult l\u00e4\u00e4neriikide pragmaatiline hirm tuuma-Venemaa ees, mis on takistanud neid tarnimast Ukrainale t\u00f5siselt surmavat raskerelvastust (h\u00e4vituslennukid, rasketankid, kaugmaaraketid jne).\nKui seda oleks juletud teha, oleks Ukraina s\u00f5da v\u00f5ib-olla juba l\u00e4bi. Paraku kardab L\u00e4\u00e4s, et h\u00e4vingu serval olles v\u00f5ib Kreml kasutusele v\u00f5tta tuumarelva, kasv\u00f5i v\u00e4ikese m\u00f5juga taktikalised tuumalaengud, kuid siiski massih\u00e4vitusrelva. Ja see on vajutanud kogu s\u00f5jale pitseri. L\u00e4\u00e4s kardab olla s\u00f5jakas ja Venemaad v\u00e4lja vihastada, nad eelistavad tasa ja targu ning ohutumalt tegutseda, n\u00e4iteks sanktsioonidega.\nUkrainlastel napib t\u00f5siselt surmavat relvastust, samas pole lehelugeja ilmselt kunagi saanud meediast nii palju lugeda sellest, kuidas nende toetatud osapool asuvat kohe v\u00f5imsale vastupealetungile. Praegu tuleb t\u00f5deda, et ukrainlased k\u00fcll liiguvad edasi, kuid ei edene sugugi nii h\u00e4sti, nagu k\u00f5ik ootasid, ja \u00fcheks p\u00f5hjuseks peetakse seda, et venelased on suutnud rajada v\u00f5imsad kaitse-ehitised. Ees terendab vihmadega s\u00fcgis (mis muudab stepimullad porim\u00fclkaks) ja siis k\u00fclm talv ning Krimmi ja Donbassi vabastamist pole sel aastal kindlasti oodata. S\u00f5da on kestnud juba poolteist aastat ja l\u00f5ppu pole veel n\u00e4ha.\nSiit koorubki v\u00e4lja Kaja Kallase \u00fcks kuritegu, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda \u2013 katteta patriotismi \u00f5hutamine, mis v\u00f5ib Ukrainale hoopis karuteene teha. Reformierakonna valitsus on loonud klantspildi, mille kohaselt Ukraina s\u00f5ja l\u00f5pp on vaid loetud aja k\u00fcsimus, ning kui ukrainlaste pealetung n\u00fc\u00fcd takerduma peaks, j\u00e4rgneb meeleheide, t\u00fcdimus ja lootusetus ka Ukrainat toetavate eestlaste seas. Liiga palju s\u00f5du on maailmas muutunud k\u00fclmutatud konfliktideks ja Ukraina puhul on sama oht, v\u00e4hemalt seni, kuni sel riigil ei aidata Venemaa suhtes \u00fclekaalu saavutada.\nSuurima kuriteo aga tegi Kaja Kallas eesti rahva vastu, lubades kontrollimatult siia suure massi ukraina p\u00f5genikke, mis muudab Eesti veelgi venekeelsemaks ning n\u00f5rgendab eestlust oma kodumaal. V\u00e4hegi targem poliitik oleks n\u00e4inud ette, et k\u00f5nealune p\u00f5genikeprotsess pole see, mis tavaliselt \u2013 v\u00e4ljar\u00e4nne Ukrainast algas juba ammu enne Venemaa agressiooni ja oli n\u00e4htav ka Eestis (nn maasikas\u00f5da). Praegu kasutab suur osa ukrainlastest ilmselt s\u00f5da \u00e4ra, et leida kodumaa mujal ja ukrainlased on oma kohanemist varemgi n\u00e4idanud, nende diasporaad on tugevad. Ning v\u00e4ga paljud lahkujad polegi Ukraina patrioodid, suur osa neist on venekeelsed ja v\u00f5imalik, et ka -meelsed.\nKui lisada siia veel relvastuse \u00e4raandmine Ukrainale olukorras, kus ise asendust nii ruttu ei saa, siis on Ukraina-poliitikas tehtud palju vigu ja valearvestusi. Seejuures halvendab Kaja Kallas maksut\u00f5usude ja kliimapoliitikaga oma rahva hakkamasaamist ning h\u00e4vitab eesti v\u00e4\u00e4rtusruumi, Ukrainale aga antakse k\u00f5ike ja isegi pakutakse. K\u00f5ik see on kuritegelik.\nIlmselt on Ukraina-poliitikas v\u00e4ga suur m\u00f6\u00f6dalaskmine ka lootus Putini kukutamisele ja Venemaa demokratiseerumisele liberaalses v\u00f5tmes. Arvatavasti toetab vene rahvas Putinit kindlalt, nad pole ju Teisest maailmas\u00f5jast saati kaevikutest v\u00e4lja saanudki, mida n\u00e4itab igal aastal 9. mai. Venelaste puhul maksab p\u00e4ris kindlasti \u00fctlus, et nad s\u00f6\u00f6vad ka kartulikoori, peaasi, et \u201cder\u017eaava\u201d p\u00fcsiks.\nSotsiaalmeedias kirjutas \u00fcks postitaja, et praeguse Vene-loogika j\u00e4rgi pettis T\u0161ingis-khaan ka mongolid \u00e4ra, nood ei tahtnud sugugi suurt vallutuss\u00f5da l\u00e4bi poole maailma. Tegelikult tahtsid k\u00fcll ja T\u0161ingis-khaan sai valitsejaks, sest viis nende tahte ellu. Sama teeb n\u00fc\u00fcd ka Putin, \u00f5hutades venelaste igip\u00f5list suurvenelikku impeeriumimeelsust. Vaadakem kasv\u00f5i Postimehe ja Delfi venekeelsete keskkondade kommentaariumi, kus r\u00e4\u00e4gitakse eestlaste \u201cv\u00e4ikerahva alav\u00e4\u00e4rsuskompleksist\u201d \u2013 j\u00e4relikult tunnevad kommenteerijad ennast \u201ckultuuritoojast\u201d suurrahvana.\nVenelased elavad hoopis teises, b\u00fctsantslikus kultuuriruumis, kus eluruumi laiendamine teiste arvelt on m\u00e4rgatavalt aktsepteeritavam kui l\u00e4\u00e4nekristlaste ruumis, ning venelaste puhul toetab seda ka mongoli-tatari aegade mentaliteet. Venelased ei hakka kunagi jagama \u201cl\u00e4\u00e4ne v\u00e4\u00e4rtusi\u201d, seda enam, et need on n\u00fc\u00fcd \u00e4ra lagastatud marksistlike \u201cuusv\u00e4\u00e4rtustega\u201d, mida \u201c\u00f5ige\u201d venelane ei v\u00f5ta kunagi omaks. Seda tasub teada lihtsalt selles v\u00f5tmes, et pole m\u00f5tet loota Kremlisse sellist demokraatiat, nagu n\u00e4iteks Soomes, kus vasakpoolseid vahetasid valimistel v\u00e4lja konservatiivid. Maailm v\u00f5ib olla rahul, kui Moskvas on v\u00f5imul valitsus, kes naabreid ei ohusta, kuid sellist, kes Kremli seinale homolipu p\u00fcstitab, ei ole kindlasti oodata.\nUkrainast on kahju. Loodetavasti suudavad nad Venemaa minema t\u00f5rjuda, kuid see ei saa kerge olema. Ukraina lippe t\u00e4is topitud Eestis v\u00f5ib t\u00fcdimus k\u00f5igest juba k\u00e4es olla, sest suur osa Ukraina-patriotismist oli nagunii \u00f5hk, mida ei vaja ka kodumaa eest s\u00f5divad ukrainlased ise. L\u00e4\u00e4s aga pakubki oma \u201cv\u00e4\u00e4rtustega\u201d palju \u00f5hku.\nJ\u00fcri Kukk, toimetaja\nArtikkel v\u00e4ljendab autori isiklikke seisukohti"}
{"text":"\u201eEi kommenteeri!\u201c Jan Palmer pole valmis kinnitama, et ei esitanud Nordica n\u00f5ukogule ilustatud infotKas Nordica eksjuht Jan Palmer on valmis vanduma, et Nordica juhatus ei ilustanud infot, mida anti n\u00f5ukogule ja ministeeriumile? \u201eEi kommenteeri,\u201c vastab ta.\nMis Nordicas t\u00e4pselt valesti l\u00e4ks, peab v\u00e4lja selgitama riigi palgatav erikontroll. Sellist sammu ei astuta kunagi vaid kahjumi t\u00f5ttu. Ametnikel peab olema kahtlus, et Palmer v\u00f5i m\u00f5ni teine Nordicaga seotud inimene tegi midagi valesti. Kas pahatahtlikult v\u00f5i kogemata \u2013 vahet ei ole. Tippjuhtidele kehtib hoolsuskohustus ehk ilmselgete juhtimisvigade eest saab juhatuse liikme vastutusele v\u00f5tta isegi juhul kui hiigelkahjum tuli lihtsalt riskide ebapiisavast anal\u00fc\u00fcsist.\nVarem on riigiettev\u00f5ttes erikontroll tehtud n\u00e4iteks seoses Tallinna Sadama korruptsioonikaasusega v\u00f5i p\u00f5llumajandusministeeriumi \u00e4ri\u00fchinguga, mis esitas seakatkus k\u00e4rsaliste p\u00f5letamise eest arveid, kuigi tegelikult p\u00f5letit ei kasutanud.\nEhk siis: ministeeriumil on kahtlus, et Nordicas tehti midagi, mis \u00e4riseadustiku j\u00e4rgi pole lubatud. N\u00e4iteks vilistati omaniku ootustele. V\u00f5i esitati valeandmeid. V\u00f5i hoiti teadlikult infot kinni.\n\u201eMeil ei ole kahtlused. Meil on k\u00fcsimused,\u201c r\u00f5hutab kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu. \u201eMe ei saa aru, kuidas lumepalliefekt nii kiiresti nii suureks l\u00e4ks. Juunis oli teadmine, et k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti. Juuliks oli aga pilt kardinaalselt muutunud. Tahame aru saada, kus tekkis infol\u00f5tk.\u201c\n\u201eMe ei saa aru, kuidas lumepalliefekt nii kiiresti nii suureks l\u00e4ks.\u201c\nPalmer seevastu r\u00f5hutab, et juhatus andis ettev\u00f5tte n\u00f5ukogule igakuiselt v\u00e4ga p\u00f5hjalikke \u00fclevaateid. Ehk n\u00e4iteks info varjamise kahtlused j\u00e4\u00e4vad rootslasele arusaamatuks.\nEt n\u00f5ukogu oleks omaniku esindaja (loe: ministri) eest infot varjanud, ministeeriumis ei usuta. Pigem tahetakse vastust k\u00fcsimusele, ega lennufirma juht Palmer pahatahtlikult n\u00f5ukogule valeandmeid ei esitanud. N\u00f5ukogu puhul tahetakse aga kliimaministeeriumis Suur-Ameerika t\u00e4naval teada, ega nad \u00e4riplaani kohta olulisi k\u00fcsimusi p\u00e4rimata ei j\u00e4tnud.\nOn aga \u00fcks konks. T\u00f5en\u00e4oliselt erikontroll Jan Palmerilt midagi k\u00fcsida ei saa. Ega n\u00e4iteks Palmeri meilivahetusi vaadata. See viiakse l\u00e4bi vaid ettev\u00f5tte majandustulemuste, n\u00f5ukogu protokollide, memode ja lepingute p\u00f5hjal.\n\u201eNeil ei ole mingit \u00fclekuulamis\u00f5igust,\u201c nendib Salmu. Erikontrolli esialgsed tulemused peaksid selguma juba septembri l\u00f5puks. Kliimaministeeriumis lubatakse, et nad ei pista neid s\u00fcgavale sahtlip\u00f5hja, vaid esitlevad ka avalikkusele.\nEksjuhist rootslane on aga veendunud, et Nordicale tuleb vee peale j\u00f5udmiseks lihtsalt aega anda. Tema s\u00f5nul j\u00f5uab Nordica kahe-kolme aastaga olukorda, kus neil on \u00fcle k\u00fcmne A320 lennuki, mis l\u00f6\u00f6b kulud v\u00f5rreldes t\u00e4nasega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt alla.\nLoe pikemalt: \u201eNordica krahhi uskumatu lugu. Eksminister ei saanud aru, et lennukite ostmine t\u00e4hendab ettev\u00f5tte laienemist\u201c"}
{"text":"Eamets: leidsime \u00fches rektoriga, et olen valesti k\u00e4itunud   Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Raul Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli poolt lepingu Pere Sihtkapitaliga, mis andis rohelise tee tuhandete naiste delikaatsete isikuandmeteni. Praeguseks on Pere Sihtkapital Tartu \u00dclikooli loata alustatud uuringu l\u00e4biviimise peatanud.    Raul Eamets, miks te s\u00f5lmiste lepingu Pere Sihtkapitaliga Tartu \u00dclikooli poolt lepingu uuringu l\u00e4biviimiseks?  See oli minu viga. Ma tahtsin kogu protsessi kiirendada, sest see uuring oli ammu juba plaanis ja teadlased on selle uuringu ettevalmistamisse kaasatud. Ilmselgelt oli see minupoolne viga ja oleksin pidanud asju ajama, nagu on ette n\u00e4htud. Tormasin asjadest ette.  Miks ei saanud Pere Sihtkapital k\u00fcsida andmeid otse rahvastikuregistrist? Miks oli vaja Tartu \u00dclikooli sinna vahendajaks?  Pere Sihtkapital ei oleks saanud seda teha seadusemuudatuse t\u00f5ttu. Neid andmeid saab anda teadus- arendusasutustele. Oleks pidanud olema nii, et Pere Sihtkapital oleks teinud \u00fclikooliga lepingu, et \u00fclikool viib selle uuringu l\u00e4bi, see on skeem, mis t\u00f6\u00f6tab.  Miks oli vaja neid delikaatseid isikuandmeid \u00fcldse v\u00e4lja k\u00fcsida? Kas poleks saanud uuringut teha ilma nendeta?  Kuna tegemist on v\u00e4ga spetsiifilise uuringuga, siis seda juhuvalimiga teha ei saa. Kuna uuringule vastamine on vabatahtlik \u2013 siis taolisi uuringuid viiakse kogu aeg l\u00e4bi. On ju selge, et on teemad, kus me registri andmetega pilti probleemi olemusest ei saa, siis on vaja k\u00fcsida inimeste k\u00e4est. See ei ole midagi ainulaadset.  Te esitasite Tartu \u00dclikooli eetikakomisjonile taotluse uuringu l\u00e4biviimiseks, aga te ei mallanud luba \u00e4ra oodata. Alustasite k\u00fcsitlusega enne, kui seda taotlust j\u00f5udis eetikakomitee menetleda. Miks?  See tuli minule \u00fcllatusena [et uuringut alustati varem]. Selle k\u00fcsimuse peaks esitama Pere Sihtkapitali juhatusele, kes sellega varem alustas. See oli kindlasti v\u00e4ga suur rikkumine.  Kas te varasemate Pere Sihtkapitali uuringute jaoks olete luba k\u00fcsinud Tartu \u00dclikooli eetikan\u00f5ukogult ja kas olete neid saanud?  Jah, ikka. Mina ei ole sellega tegelenud, sest mina ei ole Pere Sihtkapitali tegevjuht. Eks ikka, ega v\u00e4ga paljusid uuringuid l\u00e4bi viia ei saagi, kui ei ole seda luba.  Kas naiste meelsuse uuringuks oli vaja ka andmekaitseinspektsioonilt lube?  Ma j\u00e4\u00e4n vastuse v\u00f5lgu. See k\u00fcsimus tuleks adresseerida Pere Sihtkapitali juhatusele. Ma ei ole tehnilise poolega kursis.  Kas peale seda, kui Tartu \u00dclikoolile sai teatavaks, et te olete selle lepingu vastu nende n\u00f5usolekut s\u00f5lminud, olete vestelnud ka rektor Toomas Asseriga?  Jah, olen vestelnud. Arutasime seda ja j\u00f5udsime \u00fchisele arusaamale, et ma olen valesti k\u00e4itunud.  Kas j\u00e4tkate Tartu \u00dclikooli dekaanina?  Me pole praegu seda teemat sellises vaates arutanud. Iseenesest ei tekkinud sellest mittemingisugust materiaalset kahju ja ta ei ole korruptiivne korruptsiooni m\u00f5ttes. See oli toimingupiirangu rikkumine ja mainekahju kindlasti tuli.  Kuidas korvate kahju k\u00f5igile naistele, kelle andmed on sattunud kohta, kuhu nad poleks pidanud sattuma?  Seda peab arutama Pere Sihtkapitalis. See uuring peatatakse, kui ta pole juba peatatud, aga ma ei oska siin nii t\u00e4pselt vastata.  Pere Sihtkapital: peatasime uuringu l\u00e4biviimise  Laup\u00e4eval saatis Pere Sihtkapitali juhatuse liige Hillar Petersen meediav\u00e4ljannetele kirja, kus teatas, et Pere Sihtkapital on enne uuringu alustamist olnud \u00fchenduses nii inimuuringute eetikakomitee kui ka andmekaitse inspektsiooniga ja et andmekaitse inspektsioon on varasemalt Pere Sihtkapitalile esitanud kirjaliku seisukoha, et nende luba pole k\u00e4esoleva uuringu puhul vajalik. \"Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetikakomiteele on Pere Sihtkapital esitanud taotluse loa saamiseks. Pere Sihtkapital palub vabandust, et on eetikakomitee seisukohta loa vajalikkuse osas k\u00fcsitluse alustamiseks valesti m\u00f5istnud ja k\u00e4ivitanud k\u00fcsitlust\u00f6\u00f6 enne loa saamist, kuiv\u00f5rd rahvastikuregistrist ei ole p\u00e4ritud eriliigilisi isikuandmeid. Kuni olukorra lahendamiseni koos eetikakomitee ja andmekaitse inspektsiooniga oleme uuringukutsete v\u00e4ljasaatmise peatanud,\" s\u00f5nas Petersen. Ta lisas, et andmed uuringu l\u00e4biviimiseks on taotletud vastavalt seadusele ja kuritarvitamist ei esine. \"M\u00f5istame, et leidub inimesi, kes tunnevad teatud k\u00fcsimuste puhul vastamisel ebamugavust. Selgitame, et paljud uuringu k\u00fcsitlusankeedis olevad k\u00fcsimused on esindatud varasemates Eesti Pere- ja s\u00fcndimusuuringutes, mis on osa \u00dcRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt koordineeritud uuringuprogrammist,\" selgitas Petersen.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mari Peegel   "}
{"text":"Tartu \u00dclikooli dekaan t\u00f5deb \u00f5igusvastast k\u00e4itumist, ent oma ametikohta veel kaotada ei karda: keegi ei saanud rahalist kahjuTartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets s\u00f5lmis \u00f5igusvastase lepingu, et hankida rahvastikuregistrist Pere Sihtkapitalile delikaatseid isikuandmeid lasteta naiste kohta. Eamets tunnistab viga, kuid ametikoha kaotusohtu ta veel ei n\u00e4e.\u201eOlen valesti k\u00e4itunud ja nii on,\u201c tunnistas Eamets t\u00e4na hommikul Delfile. \u201e\u00dclikool \u00fctles oma teates tegelikult k\u00f5ik \u00e4ra.\u201cKuigi \u00fclikoolipoolset koosk\u00f5lastust lepingu s\u00f5lmimisel polnud, oli dekaan siiski lepingu s\u00f5lminud ja enda volitusi \u00fcletanud, rikkudes sellega korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut ja \u00fclikoolisisest korda. \u00dchtlasi l\u00e4ks ta oma tegevusega vastuollu teaduseetika p\u00f5him\u00f5tetega.Kas tegevuse tagaj\u00e4rjel on ohus ka Eametsa t\u00f6\u00f6koht? \u201eEi oska \u00f6elda, sest sisuliselt mingisugust rahaliselt m\u00f5jutavat kahju kellelegi ei tekkinud,\u201c \u00fctles ta. Rektoriga pole ta veel sel teemal vestelnud.\u201eTegin seda selleks, et anda [Pere Sihtkapitalile] v\u00f5imalus seda uuringut l\u00e4bi viia, sest t\u00e4na enam sihtasutus sellisel kujul otse registrist andmeid p\u00e4rida ei saa, kuna toimus seadusmuudatus \u2013 just see tegelikult ongi natukene probleem,\u201c p\u00f5hjendab dekaan enda tegutsemist. \u201eSelleks tuligi leida \u00fclikoolipartner, kes uuringu l\u00e4bi viib.\u201c\u00dclikoolipoolses teates toob rektor v\u00e4lja, et tegu on j\u00e4meda eksimusega ja \u00fclikool m\u00f5istab sellise teguviisi \u00fchem\u00f5tteliselt hukka. \u201eSoovime, et uuringu kutse saanud inimesed oleksid teadlikud, et uuring ei ole koosk\u00f5las hea teadustavaga, selle l\u00e4biviimisel ei ole Tartu \u00dclikoolil mingit rolli ja uuringul puudub Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komitee luba,\u201c \u00fctles Tartu \u00dclikooli rektor Toomas Asser.Kuna olukord on \u00fclikoolile teatavaks saanud alles hiljuti, selgitatakse esmalt v\u00e4lja k\u00f5ik t\u00e4psed asjaolud ja seej\u00e4rel teeb \u00fclikool edasised sammud ja otsused, sh Eametsa dekaanina j\u00e4tkamise osas.Pere Sihtkapital on loodud Isamaa erakonna toelPere Sihtkapitali n\u00e4ol on tegemist Isamaa erakonna toel s\u00fcndinud rahvastikupoliitika m\u00f5ttekojaga, mis kutsuti ellu m\u00f5ni aasta tagasi ning uuringute l\u00e4biviimiseks sai Pere Sihtkapital Isamaalt nii-\u00f6elda katuserahadena 2019. aastal miljon eurot, vahendab ERR.Andmekaitse inspektsiooni valdkonnajuht Maarja Kirss r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et naistelt oli k\u00fcsitud n\u00e4iteks seksuaaleluharjumusi, poliitilisi eelistusi, usulisi eelistusi ja maailmavaatelisi veendumusi ehk v\u00e4ga delikaatseid isikuandmeid.Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna n\u00f5unik Mairis Kungla lisas ERR-ile, et andmete seas saadi teada n\u00e4iteks naiste isikukoodid, e-posti aadressid ja telefoninumbrid, juhul kui oleks olnud vaja veel t\u00e4iendavalt \u00fchendust v\u00f5tta. Kungla s\u00f5nas ERR-ile, et neid andmeid \u00fcldjuhul uuringuteks ei v\u00e4ljastata, v\u00e4lja arvatud, kui tegemist on teenuse osutamisega avaliku \u00fclesande t\u00e4itjale.\u201ePere Sihtkapital on niisugune sihtasutus, kelle tegevuse eesm\u00e4rk on kaasa aidata Eesti rahvastiku kestlikkusele. Need uuringud ongi \u00fcks p\u00f5hiline viis, mille kaudu see sihtasutus oma eesm\u00e4rki p\u00fc\u00fcab realiseerida,\u201c r\u00e4\u00e4kis Allan Puur ERR-ile. Ta \u00fctles, et eesm\u00e4rk on anda uuringu tulemusi v\u00f5imalikult laiale kasutajate ringile ning soovi korral saab algandmeid jagada edasi ka uurijatele-anal\u00fc\u00fctikutele.Pere Sihtkapitali n\u00f5ukokku kuuluvad Tallinna \u00dclikooli professor Allan Puur, Tartu \u00dclikooli dekaan Raul Eamets, Isamaa endise justiitsministri Lea Danilson-J\u00e4rgi n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud Katrin Kiisk, Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild, keskerakondlane Monika Haukan\u00f5mm ning teaduste akadeemia president Tarmo Soomere."}
{"text":"Inimesed saavad t\u00f5ukoera ostes valusalt petta: maksad raha, aga koera ei saagiP\u00e4rnumaal elav naine langes paari n\u00e4dala eest kurva pettuse ohvriks, makstes armsa t\u00f5ukoera eest tuhandeid eurosid, kuid j\u00e4\u00e4des koerast ikkagi ilma. Sarnaseid juhtumeid on t\u00e4navu juba k\u00fcmmekond.9. augustil sai politsei teate, et P\u00e4rnumaal elav naine leidis Facebookis toy-puudli kutsika m\u00fc\u00fcgipakkumise ja tasus m\u00fc\u00fcjale kutsika eest 2100 eurot. Koera ei ole naine aga t\u00e4naseni saanud, samuti ei ole talle tagastatud makstud raha ja m\u00fc\u00fcjaga ta enam kontakti ei saa.\nLevinud probleem\nSarnastest\u00a0lemmikloomade ostmisega seotud pettustest\u00a0on politseile selle aasta jooksul teada antud umbes k\u00fcmnel korral, sh paaril korral P\u00e4rnu maakonnas.\nT\u00e4navu veebruaris anti Harjumaalt teada, et inimene leidis internetist kuulutuse, kus m\u00fc\u00fcgiks pakuti spitsit\u00f5ugu koerakutsikat hinnaga 200 eurot. Kokkuleppel m\u00fc\u00fcjaga kandis inimene koera eest ettemaksu 80 eurot, p\u00e4rast mida lubas m\u00fc\u00fcja tuua koera ostjale koju. Koera inimene ei saanud, samuti ei saanud ta tagasi ettemaksuks \u00fclekantud rahasummat, r\u00e4\u00e4kis\u00a0P\u00e4rnu politseijaoskonna grupijuht\u00a0Reelika Kivi Lemmikule.\nK\u00fcsisime Kivilt kommentaari ka P\u00e4rnus aset leidnud pettuse kohta. \u00abEsialgsetel andmetel on raha tasumisest m\u00f6\u00f6das \u00fcle kahe n\u00e4dala,\u00bb t\u00e4psustas ta.\nVastab\u00a0P\u00e4rnu politseijaoskonna grupijuht\u00a0Reelika Kivi\nKuidas politsei seesuguse juhtumiga edasi tegeleb ning milline on t\u00f5en\u00e4osus, et pettuse ohvriks langenud inimene kaotatud raha tagasi saab?\nSelliste kelmust puhul, kui on v\u00f5imalik, siis me kontrollime seda, kuhu kannatanu raha liikus. Teatud juhtudel saavad kahtlaseid tehinguid peatada pangad. See eeldab aga panga kiiret teavitamist, et nad saaksid tehingu tagasi p\u00f6\u00f6rata. \u00dcldjuhul liigub selliste kelmuste puhul raha v\u00e4ga kiiresti edasi kolmandate riikide kontodele ja \u00fcldjuhul seda raha tagasi saada on v\u00e4ga v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline. Seet\u00f5ttu tuleks internetiostude puhul alati teha k\u00f5ik endast s\u00f5ltuv, et veenduda m\u00fc\u00fcja aususes.\nKas politsei poolt on anda ka mingisugust n\u00f5u v\u00f5i soovitusi, kuidas selliste kelmuste ohvriks langemist v\u00e4ltida? \nKindlasti tasub teha m\u00fc\u00fcjale taustakontroll ja p\u00fc\u00fcda teada saada tema usaldusv\u00e4\u00e4rsust. T\u00f5uloomade ostu puhul tasub n\u00e4iteks uurida kennelist, kas kennel teab sellist m\u00fc\u00fcjat.\nSamuti tasub lemmiklooma ostmise puhul alati m\u00fc\u00fcjaga kokku saada, et veenduda tema usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja selles, et ostetav loom ka tegelikult olemas on, milline on looma tervislik seisund ja kasvatustingimused (nn kutsikavabrikud).\nTasub alati v\u00f5tta pigem rohkem aega ja l\u00e4bi m\u00f5elda, kas selles m\u00fc\u00fcgikuulutuses on midagi kahtlast ja k\u00fcsimusi tekitavat. N\u00e4iteks, kui lubatakse lemmikloom sulle saata v\u00e4lismaalt, siis kuidas ta siia saab? Kas on piisavalt infot selle kohta, kuidas loom kohale toimetatakse, milline on looma tervislik seisund, kas ja kuidas saavad korda t\u00f5upaberid, kas loom on vaktsineeritud jne. Haige looma puhul lisanduvad suured ravikulud.\nTihti teevad korralikud t\u00f5ulooma kasvatajad\/aretajad ise ostjale p\u00f5hjaliku taustakontrolli ning on ka juhuseid, kus keeldutakse looma m\u00fc\u00fcmast v\u00e4lisriiki v\u00f5i kogemusteta loomapidajale. Kui m\u00fc\u00fcja suhtub kergek\u00e4eliselt ostu-m\u00fc\u00fcgi tehingusse, siis ka see v\u00f5ib olla \u00fcks ohu m\u00e4rk.\nSuuremate ostude puhul ei tasu ikkagi raha ette kanda, vaid leppida m\u00fc\u00fcjaga enne kokku kauba \u00fclevaatamises ja seej\u00e4rel kokku saades sobiva kauba puhul teha kohapeal tehing. Kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis sageli see polegi t\u00f5si.\nInternetis levib tohutult erinevaid pettusi ja suuremat summat v\u00e4lja k\u00e4ies tuleb emotsioonid j\u00e4tta tahaplaanile ning proovida teha omalt poolt k\u00f5ik selleks, et veenduda kauba ja m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses. Vastasel juhul v\u00f5ib paraku tekkida olukord, kus inimene kaotab suure summa raha ja j\u00e4\u00e4b ilma ka loodetud kaubast v\u00f5i ei vasta kaup ootustele\/kirjeldusele (nt t\u00f5ukoer, kellel puuduvad p\u00f5lvnemis- ja t\u00f5upaberid v\u00f5i saadakse luksuskauba asemel odav v\u00f5ltskaup jne).\n\n9 viisi, kuidas teha vahet kasuahnel (ehk millerdaja) ja loomadest hoolival kasvatajal\n\nKa Eesti Loomakaitse Selts on kirja pannud 9 punkti, mis aitavad vahet teha kasuahnel ja loomadest hoolival koerakasvatajal. Kasumiahnet koerakasvatajat nimetatakse ka millerdajaks. Loe selle kohta pikemalt siit:\n\n\n\t\u00dcksnes tulu taga ajav loomapidaja loovutab tihti loomapojad liiga vara ehk alla 2 kuu vanuselt. Koera- ja kassipoegi peab ema juures hoidma minimaalselt kaks kuud. Pikem aeg tuleb \u00fcksnes kasuks, kuna nii \u00f5pivad pojad emalt rohkem ja on suurema t\u00f5en\u00e4osusega vaimselt terved. Loomi tundev ja hoidev kasvataja hoiab loomapoegi vanemate juures pigem kauem.\n\tKasumi nimel hoitakse loomi tingimustes, mis tagab loomale vaid miinimumi kui sedagi. Sageli ei saa loomad kvaliteetset v\u00f5i loomuomast toitu, neil ei ole piisavalt ruumi, neil puuduvad korralikud asemed, neil ei ole m\u00e4nguasju ning ruum, kus loomad elavad, on r\u00e4pane v\u00f5i haiseb ja m\u00f5nikord elab liiga palju loomi koos. Korralik kasvataja tagab k\u00f5ikidele oma loomadele vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise heaolu.\n\tSageli on kasuahnel kaubitsejal korraga palju loomi, erinevaid liike v\u00f5i t\u00f5uge, ja tavaline on ka, et k\u00f5igil v\u00f5i mitmel on j\u00e4rglased. Kuid k\u00f5ik inimesed, kes peavad palju koeri v\u00f5i kasse (v\u00f5i muid lemmikloomi) koos, ei ole alati millerdajad, vaid m\u00f5nikord v\u00f5ib see olla ka inimene, kellel on enda elu ja loomade pidamine k\u00e4est l\u00e4inud.\n\tMillerdaja m\u00fc\u00fcb loomapoegi, reeglina t\u00f5uloomalaadseid v\u00f5i erilise v\u00e4limusega loomi, m\u00f5nikord v\u00f5ivad olla ka t\u00f5upaberitega loomad. T\u00f5upaber kahjuks ei garanteeri midagi peale selle, kust loom p\u00f5lvneb. Ka t\u00f5upaberitega loomi v\u00f5idakse hoida ja kasvatada kasinates tingimustes.\n\tT\u00fcssav kasvataja ei pruugi n\u00e4idata loomalapse vanemaid ega ka \u00f5desid-vendi. Reeglina pahatahtlik \u00e4ritseja ei n\u00e4ita v\u00f5i tal ei ole n\u00e4idata loomapoja l\u00e4hisugulasi. Seda t\u00f5en\u00e4oliselt seet\u00f5ttu, et loomad ei ela viisakates tingimustes, looma \u00fcleandja on vahendaja v\u00f5i ei soovita tegutsemise asukohta avalikustada. Aus kasvataja n\u00e4itab loomahuvilisele loomalapse vanemaid ja \u00f5desid\/vendi ning kohta, kus loomad kasvasid.\n\tKasuahne kasvataja ei oska p\u00f5hjalikult r\u00e4\u00e4kida loomapoja iseloomust v\u00f5i vanemate tervisest, terviseuuringuid ei ole tehtud. Loomadest hooliv kasvataja tunneb oma loomi h\u00e4sti ja on sageli teinud looma vanematele terviseuuringud ning oskab oma loomade tervisest r\u00e4\u00e4kida ja n\u00e4itab uuringute tulemusi.\n\tEbaaus m\u00fc\u00fcja ei ole n\u00f5us s\u00f5lmima looma ostu-m\u00fc\u00fcgilepingut. Enne looma koju toomist tuleb s\u00f5lmida ostu-m\u00fc\u00fcgileping v\u00f5i loovutusleping. Leping n\u00e4itab, kellele loom kuulub, seda v\u00f5ib tulevikus vaja minna. Samuti annab uuele omanikule garantii, et probleemide ilmnemisel v\u00f5etakse m\u00fc\u00fcja v\u00f5i looma ostja vastutusele. Ausal m\u00fc\u00fcjal on sageli leping juba endal olemas ja on valmis selle s\u00f5lmima.\n\tMillerdaja reeglina ei ole loomalapsele lasknud teha esmaseid vaktsiine ja parasiidit\u00f5rjet. Kuigi Eestis on kohustuslik \u00fcksnes marutaudivaktsiin, mis tuleb teha loomapojale 3-kuuselt, siis loomalapse tervise kaitseks on olulised ka teised vaktsiinid, millega tuleb alustada enne looma loovutamist. Hooliv kasvataja on lasknud loomale teha parasiidit\u00f5rje ja alustanud vaktsineerimisega. K\u00f5ik see on m\u00e4rgitud lemmikloomapassi. Reeglina on koer v\u00f5i kass ka kiibistatud.\n\tKasumit taga ajav kasvataja ei ole sageli lasknud loomale teha lemmikloomapassi, mis t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4hendab, et tegemata on ka parasiidit\u00f5rje ja vaktsiinid. V\u00f5ib juhtuda, et loomale on pass tehtud ja m\u00e4rgitud on ka vaktsiinid, kuid see ei vasta tegelikkusele, vaid pass on v\u00f5ltsitud. Korralikul kasvatajal on loomadele kaasa anda lemmikloomapassid.\n"}
{"text":"SUUR JAMA P\u00dcSSIM\u00c4NGU \u00dcMBER! Prokur\u00f6r: kuigi peteti arvutim\u00e4ngus, on see ikkagi kelmus!\u201eSoovitame kindlasti soetada skinne v\u00f5i muid arvutim\u00e4ngu lisasid m\u00e4ngukeskkonnast, mitte teistelt kasutajatelt,\u201c lausub prokur\u00f6r Iris Asuk\u00fcla, kes viis kohtusse siinmail erandliku juhtumi: arvutim\u00e4ngu iluasjade \u00fcle k\u00e4iva kelmuse.\nHiljaaegu kirjutas \u00d5htuleht, et Narva kohtumajas arutati kriminaalasja, mille keskmes on tuntud arvutim\u00e4ng \u201eCounter-Strike: Global Offensive\u201c ehk l\u00fchidalt \u201eCS: GO\u201c. Nimelt oli juulis kohtu all Klen, kes pettis teiste k\u00e4est v\u00e4lja 1950 eurot. Ta pakkus m\u00fc\u00fcgiks arvutim\u00e4ngus kasutatavaid iluasju ehk skinne, ent ei edastanud paraku ostetut klientidele. Niisiis sai Klen kohtus tingimisi karistada ja peab kahju h\u00fcvitama.\nJuhtumiga tegelnud Viru ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Iris Asuk\u00fcla \u00fctleb, et temale teadaolevalt on t\u00f5epoolest see esimene kelmusjuhtum, kus petmise t\u00f5ttu tekkis varaline kahju, sest saamata on j\u00e4\u00e4nud arvutim\u00e4ngudes kasutatavad virtuaalsed esemed.\nTema s\u00f5nul ei olnud uurimine siiski politsei ega prokuratuuri jaoks kuidagi teistsugune. \u201eKuigi juhtum pandi toime arvutim\u00e4ngus, on tegu ikkagi kelmusega, kus kannatanutele on tekitatud varaline kahju,\u201c lausub Asuk\u00fcla.\nKuid ikkagi, miks otsustas noor inimene teist ligi 2000 euroga t\u00fcssata? Asuk\u00fcla \u00fctlust m\u00f6\u00f6da ei p\u00f5hjendanud Klen oma k\u00e4itumist, kuid tunnistas oma tegu ning lubas kannatanutele kahju h\u00fcvitada.\n\u201eCS: GO\u201c on m\u00e4ng, mis ei vaja meile pikka tutvustamist. N\u00e4iteks on eestlane Robin Kool selles m\u00e4ngus maailma tipus ja teenib sellega elatist. K\u00fcll aga pole paljud kursis, et m\u00e4nguga k\u00e4ib kaasas ka aktiivne ostu ja m\u00fc\u00fcgi turg, mille keskmes on virtuaalsed iluasjad ehk skinnid. S\u00e4\u00e4rased jubinad v\u00f5ivad maksta m\u00f5nest sendist kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni. Kuid kus on raha, seal on ka inimesed. Niisiis on ka eestlaste oma Facebooki grupp, kus k\u00e4iakse \u201eCS: GO\u201c iluasjadega \u00e4ritsemas.\nKui vaadata k\u00f5nealuses grupis, kus ka Klen oma ohvrid leidis, ringi, siis on seal ligi 2000 liiget, kes pea iga p\u00e4ev \u00fcksteise k\u00e4est skinne ostavad. Enamjaolt m\u00fc\u00fcakse seal arvutim\u00e4ngus kasutatavaid nuge, mille hind j\u00e4\u00e4b 90\u2013250 euro vahemikku. Ehkki siinmail pole sarnaseid pettusi varem olnud, siis v\u00e4lismaal on need pigem tavalised."}
{"text":"Soomere: me peame teadma vahel vastust ka v\u00e4ga valusatele k\u00fcsimustele   Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes samuti kuulub m\u00f5ttekoja Pere Sihtkapital n\u00f5ukokku, \u00fctleb, et ei teadnud Raul Eametsa toimingupiirangu rikkumisest, kuid peab tekkinud olukorda kahetsusv\u00e4\u00e4rseks. Samas leiab ta, et p\u00f5hjusi, miks naised lapsi pole saanud, tuleb neilt ikka uurida.    Kas olite teadlik, milliste meetoditega saadi andmed selle uuringu jaoks?  N\u00f5ukogu roll Pere Sihtkapitalis on nagu n\u00f5ukogude roll paljudes teistes analoogilistes institutsioonides. N\u00f5ukogu otsustab, mis t\u00fc\u00fcpi k\u00fcsimustele me tahame vastust, mis aitaks Eestit edasi ja kui palju on n\u00f5us sihtkapital selle eest v\u00e4lja k\u00e4ima.  Mis on teie roll Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus? Kuidas te sinna sattusite ja miks?  Mul on v\u00e4ga raske \u00f6elda, miks mind eri kohtadesse kutsutakse. Ma ise arvan, et see on teatav kummardus mu akadeemilisele pagasile ja kindlasti teatav lootus, et akadeemiliste uuringute kvaliteet on selle v\u00f5rra paremini tagatud.  Kuna Raul Eamets on ka n\u00f5ukogu liige, siis kas teil oli omavahel juttu t\u00f6\u00f6jaotusest, et tema hoolitseb lepingulise poole eest Tartu \u00dclikooliga, et andmed rahvastikuregistrist k\u00e4tte saada?  See, mis initsiatiivil Raul Eamets selle konkreetse lepingu enda peale v\u00f5ttis, ei ole minu probleem kunagi olnud. Ja nagu ma aru saan, on tema vastu praegu t\u00f5stetud p\u00e4ris r\u00e4iged s\u00fc\u00fcdistused. On \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne, kui selle t\u00f6\u00f6ga seonduvalt on tekkinud kas korruptsioonih\u00f5ngulised olukorrad v\u00f5i siis teaduseetika rikkumise v\u00f5imalus. Niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd ma tahaksin akadeemia juhina olla Eesti teaduse suur pealik, ei ole mul mitte mingit \u00f5igust, v\u00f5imalust v\u00f5i mandaati sekkuda teise avalik-\u00f5igusliku asutuse sisemisse t\u00f6\u00f6korraldusse.  Kas teie ei pelga, et see v\u00f5ib ka teile kui Teaduste Akadeemia presidendile ja Eesti teadlaskonnale sellega laiemalt halba varju heita?  Need riskid, mida teadlased v\u00f5tavad, kui nad asuvad praktiliste uuringute juures mingil moel toimetama, korraldama v\u00f5i neid hindama, need on kogu aeg olemas. Aga ma arvan siiski, et need riskid ei ole siiski v\u00e4ga suured.  Peate te seda eetiliseks k\u00fcsitluseks?  Kui me tahame, et Eesti riik j\u00e4\u00e4ks p\u00fcsima, nii nagu see on \u00f6eldud p\u00f5hiseaduse preambulis. Eesti riigi m\u00f5te on meie rahva, kultuuri ja keele p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine, siis me peame teadma, kus on need k\u00e4nnud, mis on meie p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise teel. Ja me peame teadma vahel vastust ka v\u00e4ga valusatele k\u00fcsimustele.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Anvar Samost: \u201eJAH-laul\u201d ja maksumaksja raha tuulde loopimineKolleeg Huko Aasp\u00f5llu rahvusringh\u00e4\u00e4lingust luges eelmisel n\u00e4dalal hoolega l\u00e4bi Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi liitmisel tekkinud liitasutuse Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) mulluse majandusaasta aruande. See, mis ta leidis, tekitas imestust nii teistes ajakirjanikes kui ka p\u00e4rast aruandest kirjutamist laiemas \u00fcldsuses.\nIga\u00fcks v\u00f5ib ise aruandega tutvudes veenduda, et EISA teeb suures mahus kaheldava otstarbekusega kulutusi. Lisaks ei ole kahe asutuse liitmisest s\u00fcndinud kulude kokkuhoidu, mida kahe aasta eest neid \u00fchendama asudes lubati, vastupidi \u2013 kulud on hoopis kasvanud.\nR\u00f5hutama peab, et kolleeg ei k\u00e4inud kuskilt hankimas salajasi dokumente, ei suhelnud vilepuhujaga. Ta lihtsalt luges l\u00e4bi paar aruannet ja tutvus EISA avalike teadetega.\nAvalikkuses on uudisest rohkem tuntuks saanud n\u00e4ited, kuidas EISA aitas \u00fchel hotellil v\u00e4lja ehitada justkui kahjulikku elektromagnetkiirgust v\u00e4hendava spaa (aga tegelikult muidugi on see puhas uhhuu) ning koos Jarek Kasariga loodud \u201eJAH-laul\u201d, mis \u201eiseloomustab k\u00f5iki EISA tegemisi t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumises.\u201d Sarnaseid n\u00e4iteid on aga veel ja veel ning tegelikult hullemaid. Peamiselt kuuluvad need kahte suurde r\u00fchma: ettev\u00f5tete toetused ning Eesti kui investeeringute ja turismi sihtkoha turundamine.\nEttev\u00f5tete toetamine maksumaksja rahast ja ametnike \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi on \u00fcldse kahtlane asi. \u00d5nneks ei ole teada, et Eestis oleks sellega kaasnenud suuremat sorti korruptsiooni. Palju halvem on, et alati h\u00e4irib riigi toetus m\u00f5nele ettev\u00f5ttele vaba turu toimimist.\n\u00dche \u00e4ri alustamiseks v\u00f5i laiendamiseks peab keegi sinna panema raha v\u00f5i laiemalt kapitali teadmiste, kinnisvara, t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00f5i muu n\u00e4ol. See raha saab tulla otse omanikelt, vahendatult b\u00f6rsi kaudu v\u00f5i pankadelt. Kui aga k\u00f5ik need on uue \u00e4ri \u00e4ra p\u00f5lanud, siis maksumaksja raha samasse kohta paigutamine ametnike poolt, kel enda nahk kuidagi m\u00e4ngus pole, on ilmselt raiskamine, halvemal juhul aga kellegi teise ettev\u00f5tmise kahjustamine.\nKui \u00fches linnas on kaks spaahotelli, kes k\u00fclastajate p\u00e4rast konkureerivad, aga \u00fcks saab riigi k\u00e4est toetust, siis v\u00f5ib kihla vedada, et esmalt kannab kahju see hotell, kes toetust ei saanud, kuid veidi hiljem saavad kliendid lihtsalt viletsamat teenust. Eriti siis, kui ka teine hotell hakkab samasugust toetust saama.\nIseseisvuse taastamise esimese k\u00fcmnendi jooksul oli Eesti nii vaene ja kokkuhoidlik, et mingeid ettev\u00f5tlustoetusi ei tulnud isegi p\u00e4he maksta. Ometi oli tegemist aastatega, mil Eesti majandus kasvas p\u00f6\u00f6rase kiirusega, siia saabus miljardeid v\u00e4lisinvesteeringuid, Eesti eksport liikus h\u00fcpetega \u00fclespoole, Eesti inimeste palgad, j\u00f5ukus ja siin tehtud toodete hinnad kasvasid kiires tempos. N\u00fc\u00fcd ei pea isegi EISA aruandeid lugema, et olla \u00fcllatunud, kui teistmoodi k\u00f5ik arenenud liberaalse turumajandusega Eestis on.\nMis puutub Eesti turundamisse, siis on see k\u00fcll vajalik, aga erakordselt keeruline \u00fclesanne, kus meie v\u00f5istlejateks on k\u00fcmned palju suuremad riigid. Ei ole reaalne, et n\u00e4iteks Aserbaid\u017eaanile v\u00f5i Indoneesiale omaseid eelarveid kasutada saaks. Samas ei ole v\u00e4ikese eelarvega mingit m\u00f5tet suurtel turgudel reklaamikampaaniaid teha, meediasisu osta, klantsajakirju v\u00e4lja anda, ajakirjanikke s\u00f5idutada \u2013 aga seda k\u00f5ike EISA teeb. \u00dcksk\u00f5ik, kuidas ka ei m\u00f5\u00f5da, kasutult.\nOmaette hullus on maksumaksja raha eest mentorluste ja meistriklasside korraldamine. Kuidas aru saada n\u00e4iteks 30 ettev\u00f5ttele pakutud \u201eteenusedisaini\u201d meistriklassist, kus ettev\u00f5tted selgitasid v\u00e4lja \u00e4rimudeli? Kui ettev\u00f5te ise ei tea, mis on ta \u00e4rimudel, siis ei aita \u00fckski mentorlus.\nEISA-s t\u00f6\u00f6tab ligikaudu 360 inimest ja 2022. aastal kulus asutuse tegevustele 56,6 miljonit eurot, lisaks sajad miljonid eurod edastatud toetusi. Keskmine kuupalk on 3200 eurot. Muide \u2013 enam kui 90 lehek\u00fclje pikkusest EISA aastaaruandest ei saa kogu detailsusele vaatamata \u00fclevaatlikku pilti, kui palju, mis segmentidele, mis fondidest on sihtasutus toetust maksnud.\nMajandusminister, kelle haldusalasse EISA kuulub, leidis, et asutus \u201evajab v\u00e4ikest restarti\u201d. Mis oleks, kui esimese asjana koliks EISA Narva? Niisuguse keskmise palgaga inimesed elavdaksid kindlasti sealset majandust, aga tooksid ka eesti keelt piirilinna. Mine tea, \u00e4kki laseks Narva linnavalitsus l\u00f5puks paari aasta eest avatud uude ujulasse ka vee sisse?"}
{"text":"Vilja Kiisler: Raul Eamets tuleb kohemaid Tartu \u00fclikoolist lahti lastaT\u00f5siasi, et Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsilla k\u00e4si ulatub ka rahvastikuregistrisse, ei peaks alarmeerima mitte ainult andmekaitse inspektsiooni, vaid tervet \u00fchiskonda. V\u00e4him, mida inimene saab oma andmete kaitsmiseks teha, on rahvastikuregistri lehek\u00fcljel oma andmete kasutamine uuringute tegemiseks keelata. V\u00e4him, mida saab teha Pere Sihtkapitaliga skandaalse uuringu lepingu s\u00f5lminud Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Raul Eamets, on kiire taganemine oma ametikohalt.\nReedel ERRi- portaalis ilmunud Merilin P\u00e4rli lugu \u201ePere Sihtkapital k\u00fcsis uuringu jaoks T\u00dc nimel tuhandete naiste andmeid\u201c p\u00f5hjustas \u0161oki, mis l\u00f5hkus usu k\u00f5ikv\u00f5imalikesse uuringutesse, Tartu \u00fclikooli kui akadeemilise vaimsuse kandjasse ning demokraatlikku \u00fchiskonnakorraldusse, millesse peaks loomulikul viisil kuuluma inimv\u00e4\u00e4rikuse austamine ja privaatsf\u00e4\u00e4ri kaitsmine. Tehtud kahju on niiv\u00f5rd suur, et andmekaitse inspektsiooni eeldatavasti algatatav menetlus ei saa kindlasti olla ainus ja piisav viis toimunut selgitada ja heastada.\nKeskne figuur skandaalse uuringu tegemise katses on Raul Eametsal, kes istub korraga kahel toolil: Tartu \u00fclikooli dekaani ja Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu liikme omal. Eamets esitas Tartu \u00fclikooli eetikakomisjonile taotluse uuring l\u00e4bi viia ja alustas k\u00fcsitlusega juba enne loa saamist. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et Eamets on k\u00fcll vestelnud Tartu \u00fclikooli rektori Toomas Asseriga, kuid seni veel mitte kordagi ainsas m\u00f5eldavalt kohases v\u00f5tmes. On t\u00e4iesti v\u00f5imatu, et Eamets dekaanina j\u00e4tkaks. Peab olema p\u00f5him\u00f5tteliselt ja absoluutselt v\u00e4listatud, et \u00fclimalt delikaatsed isikuandmed satuvad \u00fche konkreetse partei tiiva all s\u00fcndinud sihtasutuse k\u00e4tte. Pere Sihtkapital on Isamaa erakonna s\u00fcnnitis, millele erakond andis 2019. aastal katuserahana miljon eurot.\nEamets pole v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral m\u00f5istnud, mida ta tegi. \u201eIseenesest ei tekkinud sellest mittemingisugust materiaalset kahju ja ta ei ole korruptiivne korruptsiooni m\u00f5ttes. See oli toimingupiirangu rikkumine ja mainekahju kindlasti tuli,\u201c \u00fctles Eamets ERRile. Tuletagem meelde, et 2015. aastal j\u00e4i riigikohtus korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises l\u00f5plikult s\u00fc\u00fcdi \u00e4rimees Neinar Seli, kes Tallinna Sadama n\u00f5ukogu esimehe ja \u00fchtlasi Eesti Ol\u00fcmpiakomitee presidendina h\u00e4\u00e4letas Tallinna Sadama n\u00f5ukogu koosolekul otsuse poolt maksta Eesti Ol\u00fcmpiakomiteele 250 000 eurot toetust. Toimingupiirangut rikkumisega on tegemist ka siis, kui sellega ei kaasne varalist kahju.\nOn juristide asi hinnata, kas Eametsa tegu kvalifitseerub korruptsioonivastase seaduse sama paragrahvi alla nagu Neinar Seli oma. Kriminaalasja algatamise vajalikkuse \u00fcle otsustab loomulikult prokuratuur, mitte ajakirjandus. Ent juba \u00fcksnes Tartu \u00fclikooli hea nime m\u00e4\u00e4rimine ja \u00fchiskonnas vallandunud \u0161okk on k\u00fcllaldane p\u00f5hjus n\u00f5uda Eametsa vallandamist.\nRaul Eamets istub siiamaani ka kahel teisel teineteist v\u00e4listaval toolil, mis teeb n\u00e4htavaks tema teisegi seose Isamaa suurrahastaja ja Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu liikme, MT\u00dc Lasterikkad Isad \u00fche asutaja Parvel Pruunsillaga. On raske pidada millekski muuks kui huvide konfliktiks t\u00f5siasja, et Eamets on \u00fchtaegu nii riigi eelarven\u00f5ukogu esimees kui ka Parvel Pruunsillale kuuluva Bigbanki n\u00f5ukogu liige. Eelarven\u00f5ukogu on s\u00f5ltumatu n\u00f5uandekogu, mille \u00fclesanne on hinnata Eesti eelarvepoliitikat. Eelarven\u00f5ukogu liige ei v\u00f5i olla ametis v\u00f5i teenistuses ega osaline tegevuses, mis v\u00f5ib avaldada negatiivset m\u00f5ju eelarven\u00f5ukogu \u00fclesannete s\u00f5ltumatule t\u00e4itmisele. On arusaamatu, kuidas v\u00f5ib eelarven\u00f5ukogu juhtida mees, kes kuulub \u00fchtlasi Eesti erakonnapoliitikat niiv\u00f5rd suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutanud rahastajale ja suunajale kuuluva ettev\u00f5tte n\u00f5ukokku.\nEametsa veendumused naise rolli kohta \u00fchiskonnas ja pereelus on avalikud ja kergesti leitavad. 2018. aastal avaldasid Raul Eamets ja 2022-23 ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaministri ametikohta t\u00e4itnud Kristjan J\u00e4rvaniga (Isamaa erakonna liige alates 2022) arvamusartikli Postimehes, mille l\u00fchike kokkuv\u00f5te seisneb j\u00e4rgnevas: naine on riigile k\u00f5ige kasulikum siis, kui ta kolme lapse lapse s\u00fcnnitamise vahel t\u00f6\u00f6le ei l\u00e4hegi. K\u00f5nealune tekst v\u00e4\u00e4rib veelkordset \u00fclelugemist, sest selle viis \u201einimese hinda\u201c v\u00e4lja arvutada illustreerib k\u00f5nekalt tema v\u00e4rsket v\u00e4idet, et uuringu algatamine ei p\u00f5hjustanud kellelegi materiaalset kahju. Teine samateemaline kirjutis ilmus Postimehes 2022. aasta juunis. Neid tekste \u00fcle lugedes tuleb kindlasti m\u00e4lu v\u00e4rskenduseks meenutada ka Eesti Ekspressi uurimuslugu Parvel Pruunsilla rollist Eesti poliitika niidit\u00f5mbajana.\nMeenutagem siinkohal, et Raul Eamets on kandideerinud Tartu \u00fclikooli rektoriks. Langenuks liisk teisiti, v\u00f5iks ta praegu rektor olla. Meenutagem ka, et Tarmo Soomere, Teaduste Akadeemia president, kes kuulub \u00fchtlasi Pere Sihtkapitali n\u00f5ukokku, oleks v\u00f5inud saada Eesti presidendiks. Riigikogu esimehena Soomerega sellekohaseid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidanud J\u00fcri Ratas pidi l\u00f5puks siiski teatama, et Soomere ei leia presidendiks kandideerimiseks piisavalt toetust.\nNagu Eametski ei m\u00f5ista Soomere v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral, mis praeguses skandaalis kaalul on. Ta leiab: \u201eKui me tahame, et Eesti riik j\u00e4\u00e4ks p\u00fcsima, nii nagu see on \u00f6eldud p\u00f5hiseaduse preambulis. Eesti riigi m\u00f5te on meie rahva, kultuuri ja keele p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine, siis me peame teadma, kus on need k\u00e4nnud, mis on meie p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise teel. Ja me peame teadma vahel vastust ka v\u00e4ga valusatele k\u00fcsimustele.\u201c (Vt ERR).\nEesti perepoliitika on pikka aega olnud Isamaa n\u00e4gu. Eelmine valitsus, millesse Isamaa kuulus, kehtestas peretoetuste paketi, mis tekitas \u00fchiskonnas laiap\u00f5hjalist arusaamatust, millele reageeris ka president Alar Karis. Karis j\u00e4ttis esialgu paketi v\u00e4lja kuulutamata, viidates normitehnilisele praagile, mis ulatub vastuoluni p\u00f5hiseadusega. Karis \u00fctles tol korral ka selgelt, et seadus on v\u00e4hem kui kolme lapsega perede suhtes eba\u00f5iglane, ning v\u00e4ljendas veendumust, et kuna \u00fchiskonnas tajutud eba\u00f5igluse m\u00e4\u00e4r on v\u00e4ga suur, tulnuks seaduse seletuskirjas p\u00f5hjendada, miks niisuguse mudeli peale v\u00e4lja mindi. Praegu ametis olev, Isamaa osaluseta valitsus on peretoetuste s\u00fcsteemi \u00fcmber teinud.\nLaiemalt seisneb k\u00fcsimus selles, missugused huvigrupid Eesti perepoliitikat vormivad ja missuguste vahenditega seda tehakse. Ka k\u00f5nealune uuring, mille teostamine on n\u00fc\u00fcdseks peatatud, pidi ju andma oma panuse perepoliitika kujundamisse.\nVeelgi laiemas vaates tuleb p\u00e4rida, missuguseid s\u00f5nastamata eeldusi kannab eesti perepoliitika sellisel kujul, nagu seda on aetud ja ikka veel aetakse. Kes sellesse s\u00fcveneda soovib, sellel soovitan lugeda \u00e4sja Vikerkaares ilmunud Elise Rohtmetsa kirjutist \u201eFeministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus\u201c, samuti Ekspressis ilmunud Anna Teele Orava artiklit \u201eNoored r\u00e4\u00e4givad, miks nad ei taha lapsi: hullumeelne oleks s\u00fcnnitada selleks, et eestlasi oleks rohkem\u201c. L\u00fchike vastus k\u00fcsimusele, miks noored naised ei taha s\u00fcnnitada, k\u00f5lab Rohtmetsa s\u00f5nastuses nii: \u201eSest me ei taha oma elu persse keerata.\u201c\nRohtmetsa v\u00f5i Oravaga k\u00f5nelnud noorte vastuste m\u00f5istmisele ei aita senised mallid ja s\u00fcnnitusentusiastide vastustundetu s\u00f5namulin mitte kuidagi kaasa. Vastupidi, see t\u00f5ukab nooremat p\u00f5lvkonda \u00fcha kaugemale nii Eesti riigist kui ka tema ajast ja arust iibepoliitikast. See aeg, mil naine pliidi ja rusika vahele k\u00f6\u00f6ki aheldatakse, et ta s\u00fcnnitama hakkaks, peaks juba ammugi olema minevik, mida on h\u00e4bi meenutada. Isegi k\u00f5ige suurem sigimisentusiast v\u00f5iks m\u00f5ista, et sellised ajed on r\u00f5vedad ja vastav poliitika p\u00f5hialusteni ekslik. \u00c4sjase juhtumi oodatava tulemuse v\u00f5tab Twitteris (vabandust, X-is) parimal viisil kokku Anette Parksepp: \u201eN\u00fc\u00fcd v\u00f5iksid k\u00fcll konservid ametlikult oma pead meie emakatest v\u00e4lja t\u00f5mmata.\u201c Ammu on aeg."}
{"text":"Suursaadik: USA seadusandjad seavad kahtluse alla abi andmise KiievileKIIEV, 13. august, BNS \u2013 Sugugi mitte k\u00f5ik inimesed Kiievis ei ole kindlad USA abis ja selles, et Washington kavatseb seda alati anda, kuna osariikides on \"m\u00f5ned inimesed\" juba \u00fcsna skeptilised, vahendas portaal Unian p\u00fchap\u00e4eval Ukraina USA-suursaadiku s\u00f5nu.\nV\u00e4ljaande Huffington Post teatel \u00fctles Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova, et partneritelt abi tagamine on pidev t\u00f6\u00f6 ning n\u00fc\u00fcd seavad ameerika seadusandjad Ukrainale antava abi kahtluse alla teravamalt kui kunagi varem.\n\"Toetame l\u00e4bipaistvust ja vastutust. \u00dcksk\u00f5ik, milliste t\u00e4iendavate meetmetega teie inimesed v\u00e4lja tulevad, oleme avatud ja valmis,\" \u00fctles suursaadik.\nKuidas kontrollida Ukrainasse voogavaid miljardeid, oli eelmisel kuul Pentagoni iga-aastase kaitsepoliitika seaduseeln\u00f5u \u00fcle peetud kongressi k\u00f5neluste p\u00f5hik\u00fcsimus, \u00f6eldakse artiklis.\nMarkarova m\u00e4rkis, et Washingtonil on kaitseministeeriumis, v\u00e4lisministeeriumis ja USA juhtivas rahvusvahelises humanitaarabiagentuuris (USAID) juba kolm vaatlejat, kes j\u00e4lgivad enam kui 75 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses varem heakskiidetud abi andmist Ukrainale.\n\"Need b\u00fcrood teevad erakordset t\u00f6\u00f6d,\" \u00fctles Markarova. Tema s\u00f5nul \u00fctles kolm inspektorit m\u00e4rtsis istungil seadusandjatele, et nad ei leidnud mingeid t\u00f5endeid USA Ukrainale antava abi ulatuslikust v\u00e4\u00e4rkasutusest, kuid tunnistasid, et \u00dchendriikide rahaliste vahendite \u00fcle on keeruline aru anda, kui teha seda, nii nagu Pentagoni peainspektor Robert Storch nimetas, \"s\u00f5jakiirusel j\u00e4lgimiseks\".\nMarkarova tunnistas Ukraina ajaloolisi probleeme korruptsiooniga, kuid \u00fctles, et see ei tohiks L\u00e4\u00e4ne abi\u00a0ohtu seada.\n\"Meie kodaniku\u00fchiskond j\u00e4lgib aktiivselt, millele me oma raha kulutame, ja uskuge mind, nende kriteeriumid partnerite toetuseks on veelgi karmimad,\" \u00fctles suursaadik ja lisas, et \"m\u00f5ned inimesed on USA-s skeptilised\".\nBaltic News Service"}
{"text":"Abipolitseinikud soovivad suuremat kaasatust planeerimisesTALLINN, 14. august, BNS - Eesti Abipolitseinike Kogu juht Joanna Lennard leiab, et abipolitseinikud soovivad suuremat kaasatust planeerimises.\n\"Abipolitseinikud suudavad t\u00e4na pakkuda palju rohkem kui neilt n\u00f5utakse. Riigi poolt meile loodud kriisirollis ehk massiohje ja avaliku korra tagamisega saame v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama, kuid kriis kogukonnas v\u00f5ib olla hoopis erinev. Me soovime kaasatust strateegilise planeerimise tasandile, sest meie inimeste v\u00f5imekus on palju laiapindsem,\" s\u00f5nas Joanna Lennard Arvamusfestivali arutelus \u201cMillist rolli omavad kogukonnas siseturvalisuse vabatahtlikud kriiside lahendamisel?\u201d.\n\u201eMeie oleme otse PPA-ga seotud ning meil on kriisiroll riigi poolt loodud, kuid hetkel on selleks ainult massiohje ja avaliku korra rollid. Kui kriis juhtub kogukonnas, siis on selle kriisi olemused teistsugused ning just selles vallas saaksime ja tahaksime rohkem panustada,\u201c lausus Joanna Lennard. \u201eHetkel seadused seda ei v\u00f5imalda, kuigi valmisolek on meil olemas.\u201c\u00a0\n\u201eT\u00e4na on t\u00f6\u00f6s abipolitseiniku seaduse muudatuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskava. Kui uus abipolitseiniku seadus j\u00f5ustub, siis see teeb v\u00f5imalikuks kaasata meid palju laiemalt. Siis saame kaasata aina rohkem inimesi, kes mitte ei panusta ainult patrullimisse, vaid saame rakendada inimeste teisi erialaseid ja muid laiapindseid oskusi,\u201c m\u00e4rkis Joanna Lennard. \u00a0\nEestis on t\u00e4na 1114 abipolitseinikku, kes panustavad Eesti elu turvalisemaks muutmiseks igal aastal \u00fcle 100 000 t\u00f6\u00f6tunni, mida on kokku rohkem kui \u00fche v\u00e4ikelinna politseijaoskonnas. Abipolitseinikke ja siseturvalisuse vabatahtlikke on Eestis pidevalt juurde vaja. Selle aasta l\u00f5puks oodatakse abipolitseinike numbri kasvu 1300-ni ning 2030. aastaks 3000-ni. \u00dcle Eesti on igal ajahetkel patrullimas umbes 20 abipolitseinikku ja \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oliselt on v\u00e4ljakutsele reageeriva politsei ekipaa\u017ei \u00fcks liige just abipolitseinik.\nLisaks patrullimisele abistavad abipolitseinikud politseid v\u00e4ga erinevates valdkondades: n\u00e4iteks monitoorivad internetis toimepandavaid kelmusi, teevad kogukondades, lasteaedades ja koolides ennetust\u00f6\u00f6d, eskordivad ja julgestavad k\u00f5rgeid riigik\u00fclalisi, abistavad lennujaamas, teenindussaalides, logistikas, IT-s ja kommunikatsioonis. \u00a0\nEesti Abipolitseinike Kogu (EAPK) on 2011. aastal loodud iseseisev mittetulundus\u00fching, mille eesm\u00e4rgiks on \u00fchendada Eestis tegutsevad abipolitseinikud. EAPK-i \u00fclesanne on arendada abipolitseinike t\u00f6\u00f6d ning infovahetust. EAPK on politsei- ja piirivalveameti ning siseministeeriumi strateegiline partner, mis koondab abipolitseinike arvamusi ja seisukohti ning esindab neid \u00f5igusloomes.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"PolitseiVEOK S\u00d5ITIS P\u00d6\u00d6RET TEINUD S\u00d5IDUAUTOLE OTSA10. augusti hommikul s\u00f5itis 54aastane mees Narva-J\u00f5esuus Peeterristi k\u00fclas Tallinna-Narva maantee 203. kilomeetril veoautoga Scania tagant otsa vasakp\u00f6\u00f6ret sooritama hakanud s\u00f5iduautole Toyota Yaris, mida juhtis 33aastane naine. Toyota juht toimetati haiglasse kontrolli.LIBAPOLITSEINIK PETTIS NARVALANNALT RAHA V\u00c4LJA10. augustil helistas end politseinikuna tutvustanud inimene Narvas elavale naisele ning teavitas, et naise nimel p\u00fc\u00fctakse tema enda teadmata laenu v\u00f5tta. Tehingu katkestamiseks palus v\u00e4idetav politseinik naisel oma arvutisse laadida AnyDeski programmi ning siseneda oma netipanka. Naine nii ka tegi ning avastas hiljem, et tema pangakontolt on maha v\u00f5etud 4828 eurot.J\u00d5HVIS L\u00c4KSID MEHED KARVUPIDI KOKKU10. augustil puhkes J\u00f5hvis Tartu p\u00f5igus kahe mehe vahel r\u00fcselus, mille k\u00e4igus rebenes 33aastase mehe s\u00e4rk. V\u00e4givallajuhtumi asjaolusid selgitab politsei kriminaalmenetluses.VARASTATUD V\u00d5TME ABIL \u00c4RANDATI AUTO8. augustil varastati Kohtla-J\u00e4rvel Vahtra t\u00e4nava korterist autov\u00f5ti ning seej\u00e4rel ka maja juures seisnud s\u00f5iduauto Volvo S60. Vargusega tekitatud kahju on 1500 eurot.EAKAT EMA VIGASTANUD POEG VIIDI POLITSEISSEPolitsei sai teate, et 9. augustil puhkes Kohtla-J\u00e4rve Ahtme linnaosas Salu t\u00e4nava korteris 57aastase mehe ja tema eaka ema vahel r\u00fcselus, mille tagaj\u00e4rjel vanaproua kukkus ning sai viga. Meedikud kontrollisid eaka naise terviseseisundi \u00fcle, haiglaravi ta ei vajanud. Politsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.KAUBIKUST VIIDI T\u00d6\u00d6RIISTAD8. augustil varastati Narvas Tallinna maanteel seisnud kaubikust Ford Transit t\u00f6\u00f6riistad. Vargusega tekitatud kahju on 1300 eurot."}
{"text":"PILTIDEGA JUHIS | Nii saad rahvastikuregistris oma andmete kasutamise \u00e4ra keelataReede \u00f5htul lahvatas skandaal, kus poliitiliste sidemetega Pere Sihtkapital SA sai m\u00f6\u00f6da minnes rahvastikuregistrist k\u00e4tte tuhandete naiste andmed. Paljudel on selle peale tekkinud k\u00fcsimus, kuidas on v\u00f5imalik oma andmete kasutamine \u00e4ra keelata.\nKoostasime piltidega juhise, mis aitab kiiresti oma andmetele juurdep\u00e4\u00e4su piirata.\nSiiski saab andmete kasutamise piirata vaid erafirmadele, teadusasutustele ja inkassole j\u00e4\u00e4b \u00f5igustatud huvi puhul ligip\u00e4\u00e4s andmetele alles.\n1) Mine aadressile https:\/\/www.rahvastikuregister.ee\/\nVajuta \u201eSisenen\u201c. Alternatiivselt v\u00f5id ka kohe vajutada \u201eAndmetele juurdep\u00e4\u00e4su piiramine\u201c. Sellisel juhul logi sisse ja j\u00e4tka punktist 3.\nLogi sisse kas ID-kaardi, Smart-ID v\u00f5i Mobiil-IDga. Kui sa pole pikka aega oma rahvastikuregistri andmeid vaatamas k\u00e4inud, palub lehek\u00fclg sul need \u00fcle kontrollida. Vaata oma andmed \u00fcle, kinnita ja j\u00f5uad t\u00f6\u00f6lauale.\n2) Vasakpoolses k\u00fclgmen\u00fc\u00fcd on lahter \u201eMinu andmed\u201c kl\u00f5psa sinna ja lahti tuleb rippmen\u00fc\u00fc, kust omakorda tuleb valida \u201eAndmetele juurdep\u00e4\u00e4su piiramine\u201c.\n3) Lahti h\u00fcppab sektsioon, kust edasi p\u00e4\u00e4semiseks tuleb vajutada \u201eVaatan kehtivaid piiranguid\u201c.\n4) Vaikimisi on sinu andmed olnud k\u00e4ttesaadavad nii uuringuteks kui reklaamiks. M\u00f5lemad v\u00f5imalused saad keelata, kui vajutad vastava teema juures \u201eMuudan piiranguid\u201c.\n5) N\u00fc\u00fcd saad valida, kas tahad oma andmete kasutamise keelata \u00e4ra mingiks ajaperioodiks v\u00f5i t\u00e4htajatult. Viimase variandi puhul kl\u00f5psa kastile \u201eT\u00e4htajatu\u201c ja kui see muutub siniseks, siis vajuta \u201eKinnitan\u201c.\nN\u00fc\u00fcd ei saa sinu andmeid enam uuringuteks ja\/v\u00f5i reklaamiks kasutada.\nKui aga tahad teada, kes juba on sinu andmeid kasutada saanud, tuleb selleks minna lehek\u00fcljele https:\/\/www.eesti.ee\/et ja logida samuti sisse. Vasakult k\u00fcljeribalt leiad lahtri \u201eAndmej\u00e4lgija\u201c. Vajuta sellele ja vali end huvitav register (N\u00e4iteks rahvastikuregister). Edasi kuvatakse k\u00f5ik sinu kohta tehtud p\u00e4ringud.\nERR teatas reede \u00f5htul, et Isamaa erakonna katuserahadega loodud Pere Sihtkapital AS korraldas uuringu, mille jaoks k\u00fcsiti rahus k\u00fcsiti rahvastikuregistrist v\u00e4lja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed.\nUuringus esitati neile isiklikke k\u00fcsimusi seksuaaleluharjumustest poliitiliste vaadeteni v\u00e4lja. Andmekaitseinspektsioon peab k\u00fcsitlust problemaatiliseks, kuna tegemist on eriliigiliste (nn tundlike) andmetega, mille kasutamiseks peab olema tagatud eriline j\u00e4relvalve ja vajadus.\nTuli aga v\u00e4lja, et Pere Sihtkapitali liige Raul Eamets oli saanud andmed k\u00e4tte, kasutades oma positsiooni Tartu \u00dclikooli dekaanina, kuid \u00fclikooliga koosk\u00f5lastamata ja eetikan\u00f5ukogu otsust uuringu l\u00e4biviimiseks \u00e4ra ootamata. \u00dclikool teatas, et seda k\u00f5ike tehti \u00f5igusvastaselt ning rikkudes korruptsioonivastast seadust."}
{"text":"PEREUURINGU KOBARK\u00c4KK | Irja Lutsar: kui eetikakomitee hinnanuks uuringut, siis oleks ehk m\u00f5ndagi s\u00f5nastust kohendatudK\u00e4isin selgi aastal arvamusfestivalil, mis minu jaoks erines paarist viimasest aastast. Varem inimesed p\u00f6\u00f6rdusid minu poole stiilis \u201eTead, ma ei taha sellest koroonaviirusest midagi kuulda\u201c ning j\u00e4rgnes kohe k\u00fcsimus koroonaviiruse kohta v\u00f5i v\u00e4hemalt meenutus sellest, kuidas nemad ise v\u00f5i nende pereliikmed COVID-19 p\u00f5desid. Seekord aga oli koroonaviiruse tagaplaanile l\u00fckanud reede\u00f5htune uudis \u201eAktuaalses kaameras\u201c ja esimene k\u00fcsimus oli: \u201eMida sa arvad sellest [Raul] Eametsa loost?\u201c Kuna huvi oli suur, p\u00fc\u00fcan allpool sellele vastata. Ma ei hakka anal\u00fc\u00fcsima eetilisi detaile, kuna see pole minu ekspertiis, ja seda on juba v\u00e4ga detailselt teinud prof. Margit Sutrop.\nMind \u0161okeerib k\u00f5ige rohkem, kuidas 2023. aastal alustab keegi inimeste eraelu puudutavat uuringut enne, kui on saanud eetikakomitee loa. Paljud arstid m\u00e4letavat \u00fchte niisugust juhtumit 1990. aastast, aga tookord oli aeg teine, eetikakomiteed olid v\u00e4ga algusj\u00e4rgus ning toona v\u00f5is arst t\u00f5esti eksida, kuna ta polnud ei \u00fclikoolis ega edasises karj\u00e4\u00e4ris eetikakomiteedega kokku puutunud. Aga 2023. aastal, kui vastavat \u00f5pet pakutakse k\u00f5igil \u00f5ppetasemetel?! V\u00f5in siiski kinnitada, et ilma loata uuringu alustamine on t\u00e4nap\u00e4eva Eestis pigem suur erand kui reegel.\nMis on Pere Sihtkapitali SA roll kogu loos? Kas hea uuringu tavadest l\u00e4htudes v\u00f5iksid nemad ka uuringuid teha? Ilmselt v\u00f5iksid, kui neil vastav ekspertiis olemas oleks, aga seda neil endal vist pole, l\u00e4htudes nende kodulehel kirjutatust.\nPere Sihtkapital SA tundub pigem rahastamisega tegelevat. Pole k\u00fcll selge, kust raha p\u00e4rineb, aga tundub, et suur osa tuleb otse riigilt \u2013 kas siis nn katuserahadena v\u00f5i riigieelarvest. Ka see on kummaline olukorras, kus riigil on olemas Eesti Teadusagentuur, mis professionaalselt teaduse rahastamisega tegeleb.\nTeadusagentuur saab korraldada ka sihitud konkursse, nagu tehti koroonaviiruse ajal. See, et sihtasutus tellib uuringuid \u00fclikoolidelt, on v\u00e4ga tervitatav ja mujal maailmas v\u00e4ga levinud. Sellisel juhul viib uuringut l\u00e4bi teadusasutus, kes vastutab ka uuringu, sealhulgas teaduseetika j\u00e4rgimise eest. Seda teadis Pere Sihtkapital SA juht Hillar Petersen, \u00f6eldes ERRile, et nemad rahvastikuregistrist andmeid k\u00fcsida ei saa.\nK\u00fcsitluse l\u00e4biviija on uuringufirma RAIT Faktum & Ariko, kelle koduleht v\u00e4idab, et nad on \u00fcks Baltikumi suuremaid k\u00fcsitlusfirmasid. Kas ka nendel polnud \u00f5rna aimugi, et inimuuringutele on vajalik eetikakomitee luba? Kas nende failides ei peaks olema loa koopia v\u00f5i v\u00e4hemalt link sellele?\nArusaamatuks j\u00e4\u00e4b ka rahvastikuregistri ametnike tegevus. Kas t\u00f5esti antakse igale Tartu \u00dclikooli teadlasele sensitiivsed isikuandmed (sh telefoninumbrid, isikukoodid, meiliaadressid), ilma et keegi k\u00fcsiks, milleks te neid kasutate v\u00f5i kas teil on uuringu l\u00e4bi viimiseks load olemas?\nERRile antud intervjuust j\u00e4\u00e4b mulje, et juhtivuurijaks oli professor Allan Puur, igati respekteeritud ekspert rahvastiku-uuringutes. Ei saa olla v\u00f5imalik, et professor Puur ei teadnud teaduseetika n\u00f5udeid ja ka seda, et uuringut ilma eetikakomitee loata alustada ei tohi. On ju \u00fctlematagi selge, et kui luba taotletakse, siis tuleb enne uuringu alustamist see ka \u00e4ra oodata. Vastasel korral on kogu loa taotlemise protsess m\u00f5ttetu.\nLisaks, miks peab Tallinna \u00dclikooli professor (juhul kui Allan Puur oli juhtivuurija) luba taotlema Tartu \u00dclikooli nime all. V\u00f5i oli siiski juhtivuurija hoopis keegi Tartu \u00dclikoolist? Vastuseks ajakirjanik Mart Raudsaarele [MR tsitaat Elu24 veebis ilmunud arvamusloost: \u201eMa olen enam kui kindel, et see luba oleks tulnud \/-\/.\u201c]: eetikakomitee luba pole midagi niisugust, mis alati tingimata antakse. On ka uuringuid, milles eetiliselt aktsepteerivad piirid on \u00fcletatud, ja need luba ei saa. Lisaks on eetikakomiteel alati kommentaare ja parandusi, mis uuringu paremaks muudavad. Mitu pead on ikka mitu pead.\nPraeguseks pole vist kellelegi \u00fcllatus, et Pere Sihtkapital on v\u00e4ga selgelt Isamaa erakonna poolt toetatud ja t\u00e4idab seega nende poliitilisi eesm\u00e4rke. Ka see pole keelatud. K\u00fcll aga on siinjuures oluline l\u00e4bipaistvus. Polegi t\u00e4htis, kas teadlased v\u00f5i Pere Sihtkapitali liikmed kuuluvad erakonda v\u00f5i mitte. Oluline on, et kui neid uuringuid kasutab erakond poliitika kujundamisel, siis avalikustab ta ka info uuringu tellija ja rahastamise kohta, mitte ei p\u00fc\u00fca j\u00e4tta muljet, nagu oleks uuringu teinud s\u00f5ltumatud teadlased omal initsiatiivil. Korruptsiooni seisukohast ongi k\u00f5ige ohtlikumad varjatud konfliktid ja l\u00e4bipaistmatus.\nPaljudele \u00fchiskonnaliikmetele j\u00e4\u00e4b nii uuringu p\u00f5hik\u00fcsimus \u2013 mis on lastetuse p\u00f5hjused? \u2013 kui ka sellele k\u00fcsimusele vastuste leidmiseks esitatavad k\u00fcsimused liigselt eraellu tungivateks. Kui eetikakomitee oleks uuringut hinnanud, siis oleks ehk m\u00f5ndagi s\u00f5nastust kohendatud. Meie eetikakomiteed on piisavalt kogenud, et liialt privaatsetele k\u00fcsimustele t\u00e4helepanu juhtida. Eetikakomitee \u00fclesanne ongi vaadata, kas uuritavate huvid ja puutumatus on kaitstud ning kas uuringu disain on parim oma h\u00fcpoteesi t\u00f5estamiseks.\nKogu loo juures on veelgi kummalisem, et uute andmekaitsereeglite t\u00f5ttu on enamikule uurijatest andmete kasutamine oluliselt raskemaks l\u00e4inud, lubade taotlemine v\u00f5tab sageli kuid. Samuti on aegan\u00f5udev nuputada, kuidas tundlike andmeteta (nt s\u00fcnnikuup\u00e4evata) teha uuringut nii, et tulemused oleksid ikka usaldusv\u00e4\u00e4rsed. Raskeks on muutunud ka haigusjuhtumite anal\u00fc\u00fcsimine, millest paljud arstid on loobunud keerukale lubade taotlemise t\u00f5ttu.\nJa l\u00f5petuseks, kogu selles loos ajab \u00fcks eksimus teist taga ja seda igal tasandil. Riik on eraldanud teadusraha organisatsioonile, kellel puudub ekspertiis teadusraha jagamiseks v\u00f5i teadusuuringu l\u00e4biviimiseks. Teadlased on alustanud uuringut ilma eetikakomitee loata ning loa olemasolu ei kontrollinud ei rahvastikuregistri ametnik ega uuringut l\u00e4bi viinud firma.\nSee on viinud olukorrani, kus teaduse ja teadlaste maine on tugevalt kahjustunud. Loodan, et me \u00fchiskonnana, sarnaselt 1990. aastatele, tunnistame probleemi, mitte ei pisenda seda. Tegu on teaduseetika r\u00e4nga rikkumisega ja sellel pole k\u00fcll midagi tegemist ei Eesti rahva iibe ega selle uurimisega."}
{"text":"Vaata, kas sinu andmed sattusid SA Pere Sihtkapitali k\u00e4tesse v\u00f5i mitteAndmej\u00e4lgija nimelise t\u00f6\u00f6riistaga on v\u00f5imalik kontrollida, kes teeb sinu andmetega toiminguid.\nTuhanded Eesti naised on mures, sest selgus, et SA Pere Sihtkapital sai nende isikuandmed sahkerdamise teel ja ilma Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komitee ja andmekaitse inspektsiooni loata. Veel tuhanded on n\u00fc\u00fcd otsustanud oma andmete jagamise kolmandate osapooltega \u00e4ra keelata. Kuidas seda teha, saab lugeda siit.\nEnt paljudel on \u00f5hus ka k\u00fcsimus: kas Pere Sihtkapitalil \u00f5nnestus minu isikuandmetes nuuskida? \u00d5nneks saab ka seda kontrollida. Andmej\u00e4lgija nimelise t\u00f6\u00f6riistaga saad n\u00e4ha, missugused asutused on sinu andmetega toiminguid sooritanud. \u00dcldiselt on need t\u00e4iesti legitiimsed toimingud, sest riigiasutustel on vaja kontrollida sinu tegelikku elukohta, terviseandmeid jms, ning riigi registrid suhtlevad omavahel. Aga Eesti seadused v\u00f5imaldavad ka kolmandatel osapooltel andmetega toiminguid teha (kui sa pole seda \u00e4ra keelanud).\nAntud juhtumi puhul tuleb rippmen\u00fc\u00fcst valida rahvastikuregister ning kui selgub, et p\u00e4ringu sooritaja real on registrikood, siis selleks, et teada saada, millise asutuse kood see on, tuleb see sisestada \u00c4riregistrisse.\nReede \u00f5htul selgus \u201eAktuaalse kaamera\u201c vahendusel, et SA Pere Sihtkapital k\u00fcsis Tartu \u00dclikooli nimel tuhandete naiste isikuandmeid, kuigi \u00fclikool ei olnud selleks luba andnud. K\u00fcsijaks oli Tartu \u00dclikooli dekaan Raul Eamets, kes on ka ise SA Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus. Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli poolt sihtasutusega lepingu \u2013 ehk sisuliselt s\u00f5lmis Eamets lepingu iseendaga. Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komiteele oli taotlus sisse antud, aga uuringuga alustamiseks luba \u00e4ra ei oodatud.\nPaljud teadlased on juhtumi teemal \u00fchismeedias s\u00f5na v\u00f5tnud ja v\u00e4lja toonud, et eetikakomitee luba on reeglina raske saada, eriti, mis puudutab delikaatsete isikuandmete kasutamist teaduse tegemise eesm\u00e4rgil. Teadlane, viroloog Irja Lutsar \u00fctles, et ta ei kujuta ettegi, et t\u00e4nap\u00e4eval alustaks keegi uuringut ilma eetikakomitee loata. \u201eJa n\u00fc\u00fcd on niisugune juhtum, kus isikukoode ja telefone jagatakse ilma, et oleks eetikakomitee luba,\u201c \u00fctles Lutsar.\nLutsar j\u00e4tkas, et eetikakomiteel on peaaegu alati k\u00fcsimused v\u00f5i kommentaarid, mille uuringusse sisse viimine selle vaid paremaks teeb. \u201eSamuti annab see uurijale kindlustunde, et teed \u00f5iget asja,\u201c m\u00e4rkis teadlane. \u201eLisaks pole t\u00e4nap\u00e4eval uuring ilma eetikakomitee loata publitseeritav ja tagantj\u00e4rele loa taotlemist v\u00f5i uuringu alustamist enne loa saamist teadusmaailm eetiliseks ei pea. Reeglina tuleb andmed, mis on kogutud ilma loata, h\u00e4vitada.\u201c\nTartu \u00dclikool otsustas \u00f5igusvastaselt k\u00e4itunud dekaani Raul Eametsa lahti lasta. Rektor Toomas Asseri s\u00f5nul otsustas Eamets rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid, mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. \u201eKa juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust,\u201c \u00fctles Asser.\nSA Pere Sihtkapitali kuulub lisaks Eametsale ka erakonna Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild, kes on v\u00f5tnud oma s\u00fcdameasjaks eestlaste s\u00fcndimusk\u00fcsimused. Raul Eamets ja Parvel Pruunsild on s\u00f5brad."}
{"text":"R\u00c4NK RIKKUMINE! Tartu \u00fclikool vallandas Raul Eametsa, kes ebaausalt hankis lastetute naiste andmeid. Rektor Asser: m\u00f5istan hukka. J\u00e4tkata on m\u00f5eldamatu!Tartu \u00fclikooli rektor professor Toomas Asser\u00a0l\u00f5petas esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6suhte sotsiaalteaduste dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsaga.\u202f Kahel toolil \u2013 \u00fclikoolis ja Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus \u2013 istuva Eametsa s\u00f5lmitud leping andis rohelise tule tuhandete naiste delikaatsete isikuandmeteni.\nTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa tool hakkas k\u00f5ikuma reedel, kui Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudisteportaal avaldas, et rahvastikupoliitika m\u00f5ttekoda Pere Sihtkapital k\u00fcsis Tartu \u00fclikooli nimel rahvastikuregistrist v\u00e4lja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ja saatis neile delikaatse sisuga k\u00fcsimustiku. Skandaali v\u00f5tmeisik on justnimelt Eamets, kes t\u00f6\u00f6tab nii Tartu \u00fclikoolis kui ka kuulub Pere Sihtkapitali n\u00f5ukokku.\nDekaan tunnistas viga\nKui varem said uuringufirmad taotleda rahvastikuregistrist endale huvipakkuva sihtr\u00fchma isikuandmeid ja neid uuringus osalema kutsuda, siis alates sellest aastast kehtib seadusemuudatus, mis seda enam ei v\u00f5imalda. Nimelt v\u00e4ljastatakse isikuandmeid n\u00fc\u00fcdsest pelgalt teadus- ja arendusasutustele nagu \u00fclikoolid.\nN\u00f5ude t\u00e4itmiseks s\u00f5lmis kahel toolil istuv Eamets ise \u00fclikooli poolt lepingu Pere Sihtkapitaliga, mis andis rohelise tule tuhandete naiste delikaatsete isikuandmeteni. Viga tunnistanud Eamets selgitas ERRile, et tahtis protsessi kiirendada: \u201eOleksin pidanud asju ajama, nagu on ette n\u00e4htud. Tormasin asjadest ette.\u201c\nPere Sihtkapital tegi t\u00e4navu kevadel Eametsale ettepaneku s\u00f5lmida Tartu \u00fclikooliga koost\u00f6\u00f6leping, et sihtasutusel oleks v\u00f5imalik k\u00fcsida rahvastikuregistrist andmeid teadusuuringute tegemiseks. Eamets sai \u00fclikoolilt \u00f5igusliku hinnangu, et kuna \u00fclikool ei ole uuringu sisuline partner, ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida.\n\u00dclikool sai reedel teada, et Eamets siiski s\u00f5lmis lepingu, rikkudes\u00a0sellega korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut ja \u00fclikoolisisest korda, ning eiras teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid.\u00a0\nRikkumine rikkumise otsa\nEnt siinkohal probleemid ei l\u00f5ppe. Uuring vajanuks ka Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetikakomitee luba. Pere Sihtkapital esitas k\u00fcll taotluse loa saamiseks, kuid alustas uuringu l\u00e4biviimist selleta. Mis veel, andmekaitse inspektsioon soovitab k\u00fcsitlusele mitte vastata ja kaalub menetluse algatamist.\nSeniks on uuring pausile pandud. \u201eKuni olukorra lahendamiseni koos eetikakomitee ja andmekaitse inspektsiooniga oleme uuringukutsete v\u00e4ljasaatmise peatanud,\" s\u00f5nas Pere Sihtkapitali juhatuse liige Hillar Petersen laup\u00e4eval.\nTartu \u00fclikooli rektor Toomas Asser kohtus esmasp\u00e4eva hommikul Eametsaga. Paar tundi hiljem sai teatavaks, et \u00fclikool vallandas Eametsa. \u201eM\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Eametsale\u00a0kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\u201c \u00fctles Asser meediale saadetud p\u00f6\u00f6rdumises. Asser nentis ka, et juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Eamets\u00a0m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust.\u202f\nAsser peab \u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Eamets\u00a0s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. Rikkumise teeb tema s\u00f5nul veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. Sellega on Eamets\u00a0eiranud lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust, lisas Asser.\n\u201eProfessori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises.\u202fOlen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades,\u201c lausus Asser.\u202f\nEamets kavatseb rektori otsuse vaidlustada. Selleks p\u00f6\u00f6rdub ta t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni.\nPolitsei hindab neile teadaolevat infot ning l\u00e4himate p\u00e4evade jooksul v\u00f5etakse vastu otsus, kas on alust v\u00e4\u00e4rteomenetluse alustamiseks.\nTugev seos Isamaaga\nPere Sihtkapital on tihedalt seotud erakonnaga Isamaa. Sihtkapitali rahastus s\u00fcndivusuuringute l\u00e4biviimiseks tuli m\u00e4rtsis toonaselt riigihalduse ministrilt Riina Solmanilt (Isamaa), kelle allkirjaga eraldas valitsus sihtkapitalile tegevustoetusena 250 000 eurot. Selle rahaga plaanis Pere Sihtkapital aasta l\u00f5puks l\u00e4bi viia neli s\u00fcndivusuuringut. Neist \u00fcks lastetute, teine lasterikaste, kolmas \u00fche lapsega ning neljas kahe lapsega naiste seas. 2019. aastal s\u00fcstis Isamaa Pere Sihtkapitali suisa miljon eurot.\nPere Sihtkapitali n\u00f5ukokku kuuluvad Isamaa endise justiitsministri Lea Danilson-J\u00e4rgi n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud Katrin Kiisk ja Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild. Teised n\u00f5ukogu liikmed on keskerakondlane Monika Haukan\u00f5mm, Tallinna \u00dclikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur ja teaduste akadeemia president Tarmo Soomere."}
{"text":"Juuli k\u00fcberruumis: v\u00f5ltskuulutused ja petuskeemidTALLINN, 14. august, BNS -\u00a0Suurema osa Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) poolt juulis registreeritud k\u00fcberintsidentidest moodustasid tavap\u00e4raselt \u00f5ngitsuslehed, kuid j\u00e4tkusid ka teenust\u00f5kestusr\u00fcnded riigiasutuste veebilehtede vastu, k\u00fcberr\u00fcnne tabas \u00fcht haiglat ning Facebooki Marketplace\u2019i keskkonnast avastati arvukalt v\u00f5ltskuulutusi ja petuskeeme.\nRIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) registreeris juulis 269 m\u00f5juga juhtumit ehk viimase poole aasta keskmisest veidi rohkem. Automaatseire k\u00e4igus leiti ka 529 pahavaraga nakatunud seadet, mida on poole v\u00e4hem kui aasta esimestel kuudel.\nViimastel kuudel on Facebooki Marketplace\u2019i keskkonnas levitatud v\u00f5ltskuulutusi, kus pakutakse erinevaid tooteid turuhinnast 10\u201320 korda odavamalt. Tihti on tegemist kodumasinate v\u00f5i muu tehnika m\u00fc\u00fcgikuulutustega, mis on vigases eesti keeles ja sisaldavad kahtlasi veebilinke.\u00a0\nLisaks proovitakse seal j\u00e4tkuvalt kasutada petuskeemi, milles kelm v\u00e4idab end olevat kaubast huvitatud, kuid kirjutab, et tal pole aega sellele ise j\u00e4rele tulla ja ta soovib kulleri saata. Kui heauskne m\u00fc\u00fcja on n\u00f5us, siis saadetakse n\u00e4iliselt m\u00f5ne kullerfirma nimel link, milles palutakse tarne kinnitada. Kinnitamiseks on vaja sisestada oma pangakaardi andmed ja kui ohver seda teeb, siis saavadki petised nii palju rikkamaks, kui kannatanu pangakonto limiit parajasti v\u00f5imaldab. \u00a0\nRIA soovitab nii Facebooki Marketplace\u2019is kui ka teistes sarnastes keskkondades tehinguid tehes olla v\u00e4ga ettevaatlik nii oma andmete sisestamisel kui ka maksete tegemisel.\u00a0\nJuuli alguses teavitas CERT-EE-d k\u00fcberr\u00fcndest \u00fcks tervishoiusasutus. Haigla failiserverist olid kustutatud asutuse igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d ja haldustegevust puudutavad andmed, kuid patsientide terviseandmed j\u00e4id puutumata. \u00d5nneks olid haiglal olemas toimivad tagavarakoopiad ning k\u00f5ik andmed said taastatud.\u00a0\nRIA hinnangul on see juhtum ilmekas n\u00e4ide, kuiv\u00f5rd oluline on regulaarsete tagavarakoopiate tegemine ja kui palju kahju see aitab \u00e4ra hoida. Viimastel aastatel on RIA tegelenud aktiivselt ka tervishoiuasutuste j\u00e4relevalvega, et tagada k\u00fcberturbe n\u00f5uete t\u00e4itmine ja seel\u00e4bi elut\u00e4htsate teenuste k\u00e4ttesaadavus. \u00a0\nTeenuset\u00f5kestusr\u00fcnnete arv on viimastel kuudel olnud stabiilne. Muu hulgas \u00fcritati juulis r\u00fcnnata v\u00e4lisministeeriumi ja RIA nimeserverid, koolide sisseastumisavalduste infos\u00fcsteemi sais.ee ning NATO k\u00fcberkaitsekeskuse veebilehte. Samas olid teenused h\u00e4iritud ainult l\u00fchiajaliselt v\u00f5i polnud r\u00fcnnakutel \u00fcldse m\u00f5ju.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Tartu \u00dclikool l\u00f5petab Raul Eametsaga t\u00f6\u00f6suhte\u202fTARTU \u00dcLIKOOL\nPressiteade\n14. august 2023\n\n\nTartu \u00dclikool l\u00f5petab Raul Eametsaga t\u00f6\u00f6suhte\u202f\n\n\u202f\n\nT\u00e4na otsustas Tartu \u00dclikooli rektor professor Toomas Asser l\u00f5petada T\u00dc\nsotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul\nEametsa t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00dclikooliga.\u202f\n\n\u202f\n\nToomas Asser:\u202f\n\n\u201eReedel, 11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste\nvaldkonna dekaan professor Raul Eamets on \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud\n\u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SA-ga, rikkudes sellega\nmitmeid \u00fclikooli sisereegleid ja ka seadust. M\u00f5istan dekaani tegevuse\nilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe\nteada nii Raul Eametsale kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel\nteavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu\n\u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\u202f\n\n\u202f\n\nPean oluliseks p\u00f5hjendada otsust ja ennetada k\u00fcsimusi, kas \u00fclikooli\notsus on proportsionaalne. Leian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on\nainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets on professori ja dekaanina teinud\nteadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud 1) rikkuda \u00fclikooli\njuhtimisalaseid reegleid (n\u00e4ilise lepingu s\u00f5lmimine ja selle varjamine);\n2) mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning 3)\neirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. Kui eksimusi\nolnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti\nennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest\nj\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu\navalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it\nt\u00f5sidust.\u202f\n\n\u202f\n\nPean seda \u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Raul Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli\nnimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. Rikkumise teeb\nveelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta\nmaikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool\nei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. \u00d5igusn\u00f5unik\nm\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse\neest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks\ntegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist\nk\u00e4tte inimeste andmed. Ehkki kevadel teatas dekaan selle \u00f5igusliku\nhinnangu peale, et ei s\u00f5lmi lepingut, on n\u00fc\u00fcdseks selgunud vastupidine.\nSeejuures j\u00e4ttis ta lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata.\nSellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud\n\u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast\nseadust.\u202f\n\n\u202f\n\nKuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda\notsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb\nnii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud\nise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat\n\u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises.\u202f\n\n\u202f\n\nMul on v\u00e4ga kahju, et oma tegevusega on dekaan lisaks \u00fclikooli maine\nkahjustamisele teinud keeruliseks k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes\nkorraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid, j\u00e4rgides k\u00f5iki rangeid eetika-\nja protseduurireegleid. Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust\nkuritarvitatud ja selle tagasiv\u00f5itmine on paraku j\u00e4etud kogu akadeemilise\nkogukonna \u00f5lgadele. Kutsun \u00fcles nii kolleege kui ka vastavaid ametkondi\nselleks \u00fchiselt lahendusi leidma.\u202f\n\nOlen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust.\nSeejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda\nrollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab\nsee piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades.\u201c\u202f\n\n\n\nRektor Toomas Asser vastab ajakirjanike k\u00fcsimustele t\u00e4na kl 15.00\u201315.30\nTartu \u00dclikooli peahoones senati saalis (ruum 204).\n\n\n\nLisateave: Toomas Asser, toomas.asser@ut.ee<mailto:toomas.asser@ut.ee>, 737\n5601, 516 6849\n\nUudist illustreeriva foto leiad siit:\nhttps:\/\/owncloud.ut.ee\/owncloud\/s\/d9WSNWZxL2xKoBL\n\nTeate edastas:\nTartu \u00dclikooli kommunikatsioonitalitus\navalik@ut.ee\n737 5681\nwww.ut.ee\/ajakirjanikule<http:\/\/www.ut.ee\/ajakirjanikule>"}
{"text":"Tartu \u00dclikool l\u00f5petab Raul Eametsaga t\u00f6\u00f6suhte\u202f\u00a0TALLINN, 14. august, BNS - Esmasp\u00e4eval otsustas Tartu \u00dclikooli (T\u00dc) rektor professor Toomas Asser l\u00f5petada T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00dclikooliga.\u202f\u00a0\n\u201eReedel, 11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets on \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SA-ga, rikkudes sellega mitmeid \u00fclikooli sisereegleid ja ka seadust. M\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\" \u00fctles Asser.\u00a0\nRektori s\u00f5nul peab ta\u00a0oluliseks p\u00f5hjendada otsust ja ennetada k\u00fcsimusi, kas \u00fclikooli otsus on proportsionaalne. \"Leian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid; mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. Kui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust,\" \u00fctles Asser.\u00a0\nTema s\u00f5nul peab ta \u00a0\u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Raul Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. \"Rikkumise teeb veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. \u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed. Ehkki kevadel teatas dekaan selle \u00f5igusliku hinnangu peale, et ei s\u00f5lmi lepingut, on n\u00fc\u00fcdseks selgunud vastupidine. Seejuures j\u00e4ttis ta lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. Sellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust,\" \u00fctles Asser.\u00a0\n\"Kuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda otsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises,\" m\u00e4rkis Asser.\u00a0\nTa avaldas kahetsust,\u00a0et oma tegevusega on dekaan lisaks \u00fclikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes korraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid, j\u00e4rgides k\u00f5iki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. \"Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasiv\u00f5itmine on paraku j\u00e4etud kogu akadeemilise kogukonna \u00f5lgadele. Kutsun \u00fcles nii kolleege kui ka vastavaid ametkondi selleks \u00fchiselt lahendusi leidma,\" \u00fctles Asser.\u00a0\n\"Olen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades,\" lisas rektor.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Tartu \u00fclikool vallandab reegleid rikkunud dekaan Raul EametsaT\u00e4na otsustas Tartu \u00fclikooli rektor professor Toomas Asser l\u00f5petada T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa t\u00f6\u00f6suhte \u00fclikooliga.\u00dclikooli rektor Toomas Asser s\u00f5nas , et reedel, 11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets on \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SA-ga, rikkudes sellega mitmeid \u00fclikooli sisereegleid ja ka seadust.\u00a0 \u00abM\u00f5istan\u00a0dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsi\u00a0olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale kui ka avalikkusele., t\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\u00bb s\u00f5nas Asser.\nTa lisas, et peab\u00a0oluliseks p\u00f5hjendada otsust ja ennetada k\u00fcsimusi, kas \u00fclikooli otsus on proportsionaalne. \u00abLeian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud 1) rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid (n\u00e4ilise lepingu s\u00f5lmimine ja selle varjamine); 2) mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning 3) eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. Kui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust,\u00bb lisas Asser.\nRektor lisas, et peab\u00a0\u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Raul Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. \u00abRikkumise teeb veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. \u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed. Ehkki kevadel teatas dekaan selle \u00f5igusliku hinnangu peale, et ei s\u00f5lmi lepingut, on n\u00fc\u00fcdseks selgunud vastupidine. Seejuures j\u00e4ttis ta lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. Sellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust,\u00bb s\u00f5nas Asser.\nKuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda otsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises.\u202f\nMul on v\u00e4ga kahju, et oma tegevusega on dekaan lisaks \u00fclikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes korraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid, j\u00e4rgides k\u00f5iki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasiv\u00f5itmine on paraku j\u00e4etud kogu akadeemilise kogukonna \u00f5lgadele. Kutsun \u00fcles nii kolleege kui ka vastavaid ametkondi selleks \u00fchiselt lahendusi leidma.\u202f\nOlen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades.\u201c\u202f"}
{"text":"Otse kell 15: rektor Asser p\u00f5hjendab Eametsa vallandamist   Tartu \u00dclikooli rektor Toomas Asser selgitab kell 15, miks ta otsustas l\u00f5petada sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00dclikooliga. ERR.ee n\u00e4itab rektor Asseri selgitusi ajakirjanikele otse\u00fclekandes.   Tartu \u00dclikooli rektor Toomas Asser kohtus esmasp\u00e4eval sotsiaalteaduste dekaani Raul Eametsaga, kes hankis \u00fclikooli loata sihtasutuse Pere Sihtkapital\u00a0uuringu tarbeks rahvastikuregistrist inimeste delikaatseid isikuandmeid. Pere Sihtkapital SA p\u00f6\u00f6rdus kevadel sama sihtasutuse n\u00f5ukogu liikme ja T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa poole ettepanekuga s\u00f5lmida \u00fclikooliga koost\u00f6\u00f6leping, et sihtasutusel oleks v\u00f5imalik k\u00fcsida rahvastikuregistrist andmeid teadusuuringute tegemiseks. Dekaan sai \u00fclikoolilt \u00f5igusliku hinnangu, et kuna \u00fclikool ei ole uuringu sisuline partner, ei saa \u00fclikool sellist lepingut s\u00f5lmida. 11. augustil selgus, et dekaan on lepingu siiski s\u00f5lminud, rikkudes sellega korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut ja \u00fclikoolisisest korda ning eiranud teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid.\u00a0   "}
{"text":"Tartu \u00fclikool l\u00f5petab dekaan Raul Eametsaga t\u00f6\u00f6suhte. Eamets: see karistus on ebaproportsionaalselt suurT\u00e4na otsustas Tartu \u00fclikooli rektor professor Toomas Asser l\u00f5petada T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00fclikooliga.\u202f Eamets m\u00e4rkis Delfile, et kavatseb selle otsuse \u2013 ning ka osa Asseri s\u00fc\u00fcdistustest \u2013 vaidlustada.\nDelfi avaldab Tartu \u00fclikooli rektori Toomas Asseri avalduse t\u00e4ismahus.\nReedel, 11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets on \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SA-ga, rikkudes sellega mitmeid \u00fclikooli sisereegleid ja ka seadust. M\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\u202f\nPean oluliseks p\u00f5hjendada otsust ja ennetada k\u00fcsimusi, kas \u00fclikooli otsus on proportsionaalne. Leian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud 1) rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid (n\u00e4ilise lepingu s\u00f5lmimine ja selle varjamine) 2) mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning 3) eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. Kui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust.\u202f\nPean seda \u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Raul Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. Rikkumise teeb veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. \u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed. Ehkki kevadel teatas dekaan selle \u00f5igusliku hinnangu peale, et ei s\u00f5lmi lepingut, on n\u00fc\u00fcdseks selgunud vastupidine. Seejuures j\u00e4ttis ta lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. Sellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust.\u202f\nKuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda otsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises.\u202f\nMul on v\u00e4ga kahju, et oma tegevusega on dekaan lisaks \u00fclikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes korraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid, j\u00e4rgides k\u00f5iki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasiv\u00f5itmine on paraku j\u00e4etud kogu akadeemilise kogukonna \u00f5lgadele. Kutsun \u00fcles nii kolleege kui ka vastavaid ametkondi selleks \u00fchiselt lahendusi leidma.\u202f\nOlen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades.\nRaul Eamets: leian, et see karistus on ebaproportsionaalselt suur\nRaul Eamets m\u00e4rkis, et ta pole l\u00f5puni v\u00e4lja Toomas Asseriga \u00fchel arvamusel. \u201eOsaliselt n\u00f5ustun, aga mitte k\u00f5igi s\u00fc\u00fcdistustega,\u201c s\u00f5nas ta Delfile.\nMis edasi?\n\u201eKavatsen ka need s\u00fc\u00fcdistused koos \u00fcles\u00fctlemise lepinguga vaidlustada,\u201c teatas ta ning m\u00e4rkis, et t\u00f5en\u00e4oliselt tuleb seda teha t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonis ning suisa kohtuski, kui tarvis. \u201eLeian, et see karistus on ebaproportsionaalselt suur.\u201c\nRohkem kommentaare Eamets anda ei soovinud."}
{"text":"Tartu \u00dclikool l\u00f5petab Raul Eametsaga\u00a0t\u00f6\u00f6suhte\u202f\u00a0T\u00e4na otsustas Tartu \u00dclikooli rektor professor Toomas Asser\u00a0l\u00f5petada T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa\u00a0t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00dclikooliga.\u202f\u00a0\nToomas Asser:\u202f\u00a0\n\u201eReedel, 11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets\u00a0on \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SA-ga, rikkudes sellega mitmeid \u00fclikooli sisereegleid\u00a0ja ka seadust. M\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale\u00a0kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\u202f\u00a0\nPean oluliseks p\u00f5hjendada otsust ja ennetada k\u00fcsimusi, kas \u00fclikooli otsus on proportsionaalne. Leian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets\u00a0on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud 1) rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid (n\u00e4ilise lepingu s\u00f5lmimine ja selle varjamine); 2) mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning 3) eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. Kui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets\u00a0m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust.\u202f\u00a0\nPean seda \u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Raul Eamets\u00a0s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. Rikkumise teeb veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. \u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud\u00a0volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed. Ehkki kevadel teatas dekaan selle \u00f5igusliku hinnangu peale, et ei s\u00f5lmi lepingut, on n\u00fc\u00fcdseks selgunud vastupidine. Seejuures j\u00e4ttis ta lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. Sellega on Raul Eamets\u00a0eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust.\u202f\u00a0\nKuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda otsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises.\u202f\u00a0\nMul on v\u00e4ga kahju, et oma tegevusega on dekaan lisaks \u00fclikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes korraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid, j\u00e4rgides k\u00f5iki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasiv\u00f5itmine on paraku j\u00e4etud kogu akadeemilise kogukonna \u00f5lgadele. Kutsun \u00fcles nii kolleege kui ka vastavaid ametkondi selleks \u00fchiselt lahendusi leidma.\u202f\u00a0\nOlen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades.\u201d"}
{"text":"Tartu \u00dclikool l\u00f5petab skandaalse k\u00fcsitluse l\u00e4biviinud Raul Eametsaga t\u00f6\u00f6suhteBNS vahendab, et esmasp\u00e4eval, 14. augustil otsustas Tartu \u00dclikooli (T\u00dc) rektor professor Toomas Asser l\u00f5petada T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00dclikooliga.\u202f\u00a0\n\u201eReedel, 11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets on \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SA-ga, rikkudes sellega mitmeid \u00fclikooli sisereegleid ja ka seadust. M\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\u201d \u00fctles Asser.\u00a0\nRektori s\u00f5nul peab ta\u00a0oluliseks p\u00f5hjendada otsust ja ennetada k\u00fcsimusi, kas \u00fclikooli otsus on proportsionaalne. \u201cLeian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid; mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. Kui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust,\u201d \u00fctles Asser.\u00a0\nTema s\u00f5nul peab ta \u00a0\u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Raul Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. \u201cRikkumise teeb veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. \u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed. Ehkki kevadel teatas dekaan selle \u00f5igusliku hinnangu peale, et ei s\u00f5lmi lepingut, on n\u00fc\u00fcdseks selgunud vastupidine. Seejuures j\u00e4ttis ta lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. Sellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust,\u201d \u00fctles Asser.\u00a0\n\u201cKuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda otsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises,\u201d m\u00e4rkis Asser.\u00a0\nTa avaldas kahetsust,\u00a0et oma tegevusega on dekaan lisaks \u00fclikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes korraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid, j\u00e4rgides k\u00f5iki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. \u201cPraeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasiv\u00f5itmine on paraku j\u00e4etud kogu akadeemilise kogukonna \u00f5lgadele. Kutsun \u00fcles nii kolleege kui ka vastavaid ametkondi selleks \u00fchiselt lahendusi leidma,\u201d \u00fctles Asser.\u00a0\n\u201cOlen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades,\u201d lisas rektor.\u00a0"}
{"text":"Tartu \u00dclikool l\u00f5petab Raul Eametsaga t\u00f6\u00f6suhteT\u00e4na otsustas Tartu \u00dclikooli (T\u00dc) rektor professor Toomas Asser l\u00f5petada T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00dclikooliga.\u202f\u00a0\nRaul Eamets, Tartu \u00dclikooli makro\u00f6konoomika professor\n\u201eReedel, 11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets on \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SA-ga, rikkudes sellega mitmeid \u00fclikooli sisereegleid ja ka seadust. M\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\" \u00fctles Asser.\u00a0\nRektori s\u00f5nul peab ta\u00a0oluliseks p\u00f5hjendada otsust ja ennetada k\u00fcsimusi, kas \u00fclikooli otsus on proportsionaalne. \"Leian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid; mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. Kui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust,\" \u00fctles Asser.\u00a0\nTema s\u00f5nul peab ta \u00a0\u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Raul Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. \"Rikkumise teeb veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. \u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed. Ehkki kevadel teatas dekaan selle \u00f5igusliku hinnangu peale, et ei s\u00f5lmi lepingut, on n\u00fc\u00fcdseks selgunud vastupidine. Seejuures j\u00e4ttis ta lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. Sellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust,\" \u00fctles Asser.\u00a0\nKuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda otsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises,\nm\u00e4rkis Asser.\u00a0\nTa avaldas kahetsust,\u00a0et oma tegevusega on dekaan lisaks \u00fclikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes korraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid, j\u00e4rgides k\u00f5iki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. \"Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasiv\u00f5itmine on paraku j\u00e4etud kogu akadeemilise kogukonna \u00f5lgadele. Kutsun \u00fcles nii kolleege kui ka vastavaid ametkondi selleks \u00fchiselt lahendusi leidma,\" \u00fctles Asser.\u00a0\n\"Olen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades,\" lisas rektor.\u00a0"}
{"text":"V\u00f5rklaev: ma olen olukorras, kus ei saa presidendi kantseleile lisaraha anda   Olukorras, kus presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam on rahandusministri poole p\u00f6\u00f6rdunud mitmeti m\u00f5istetava s\u00f5numiga, millest v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda ka soovi siduda kokku seaduste v\u00e4ljakuulutamine ja presidendi kantselei lisarahastus, ei saa sel aastal kantselei lisarahastuse taotlust rahuldada, \u00fctles riigikogu erikomisjoni istungil rahandusminister Mart V\u00f5rkalev (Reformierakond).   V\u00f5rklaev teatas 14. juunil kantseleile, et sel aastal president valitsuse reservfondist lisaraha ei saa. Enne seda olid toimunud Sildami vestlused V\u00f5rklaeva ja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksa vahel ning presidendi kantselei oli esitanud mitteametliku taotluse lisarahastuseks. V\u00f5rklaeva s\u00f5nul panid Sildami p\u00f6\u00f6rdumised tema, Merike Saksa ja ka peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu poole moraalse dilemma ette: taotluse heakskiitmine oleks selles olukorras t\u00e4hendanud, et ta oleks rahandusministrina teinud vahetuskaupa, sest just sellise s\u00f5numi ta vestlusest Sildamiga v\u00e4lja luges. \"Kui ma sain rahandusministeeriumi kantslerilt k\u00f5ne, kust sain kinnituse, et neid asju on seotud ka tema vestluses Sildamiga, oli ainuv\u00f5imalik saata presidendi kantseleile kiri, et me seda rahastust ei lahenda,\" lausus V\u00f5rklaev. V\u00f5rklaeva s\u00f5nul t\u00e4hendab see otsust ka, et 2023. aastal presidendile esinduskuludeks lisaraha ei anta. \"Minul on j\u00e4\u00e4nud mulje, et need asjad (seaduste v\u00e4ljakuulutamine ja presidendi kantseleile lisaraha eraldamine \u2013 toim.) on olnud seotud ja pean ainu\u00f5igeks, et rahaeraldust ei teinud. Rahandusminister on pandud olukorda, kus mul ei ole\u00a0 v\u00f5imalik neid lisataotlusi rahuldada,\" \u00fctles V\u00f5rklaev. Mis saab presidendi kantselei eelarvest j\u00e4rgmisel aastal, selgub riigieelarve koostamise k\u00e4igus. V\u00f5rklaev lisas, et vestlused Sildamiga l\u00f5id talle pildi, et moraalselt polnud tal v\u00f5imalik lisaraha kohta positiivset otsust teha. Samas ei nimetanud V\u00f5rklaev Sildami p\u00f6\u00f6rdumist v\u00e4ljapressimiseks ning talle j\u00e4i esialgu ka arusaamatuks, kas tegu on Sildami enese initsiatiiviga v\u00f5i on palutud tal asjaga tegelda presidendi kantselei poolt. Seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rklaev asjast selguse saamiseks kantselei, mitte \u00f5iguskaitseorganite poole. \"Ja nemad (kantselei \u2013 toim.) siis otsustavad, mis selle infoga peale hakkama. Kui me oleks teinud avalduse (\u00f5iguskaitseorganitele), siis oleksid olnud pealkirjad, et valitsus sunnib \u00f5iguskaitseorganite kaudu presidenti otsuseid tegema. Olen teinud moraalselt \u00f5ige otsuse enda arvates,\" lausus V\u00f5rklaev. Samuti esmasp\u00e4eval erikomisjoni istungil osalenud Saks on juba varem ERR-ile \u00f6elnud, et ta ei p\u00f6\u00f6rdunud p\u00e4rast vestlust Sildamiga kapo poole, sest ei n\u00e4inud Sildami jutus midagi kriminaalset, pigem oli tegu piinliku vestlusega. Saksaga vestluse kohta m\u00f6\u00f6nis Sildam esmasp\u00e4eval, et t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4ks ta vestluses frustreerununa liiale teravuste ja musta huumoriga, kuid mingit tehingut ta kindlasti ei pakkunud. \"Olukord (kus pidi lisaraha paluma kantseleile) tundus mulle alandav. Kindlasti ei pakkunud ma mingit tehingut \u2013 kas v\u00f5is tekkida m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimine?\u00a0V\u00f5imalik,\" lausus Sildam.  Vestlus toimus ka peaministri b\u00fcroo juhiga  Sildami s\u00f5nul vestles ta presidendi kantselei rahavajadusest mitme inimesega, kuid ei tekitanud \u00fchelgi korral s\u00f5ltuvusseost seaduste v\u00e4lja kuulutamise ja lisaraha vahel ega pakkunud mingit tehingut. Erikomisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa) m\u00e4rkis, et neil on andmed, et Sildam vestles sel teemal ka peaministri b\u00fcroo juhi Gerrit M\u00e4esaluga. Sildam m\u00f6\u00f6nis, et M\u00e4esaluga sai t\u00f5esti suheldud. \"Ma arvan, et ma \u00fctlesin, et meil on mure ja me r\u00e4\u00e4kisime ka sellest. Aga ei olnud mingit tehingut. Me saame aru, et presidendi n\u00f5uniku p\u00e4devuses ei ole otsustada seaduste v\u00e4ljakuulutamise kiiruse \u00fcle,\" lausus ta. Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul on tema teada neid inimesi, kellega Sildam samal teemal vestles, veel, kuid ta korduvalt keeldus istungil neid nimetamast, \u00f6eldes, et seda peaks tegema Sildam. Sildami s\u00f5nul ei m\u00e4leta ta enam, kes olid k\u00f5ik need inimesed, kellega sel teemal vesteldud sai.  V\u00f5rklaev: see, kuidas asju aetakse, on muutunud  Sildam nimetas oma k\u00e4itumist olukorras, kus oli teada, et presidendi kantselei vajab lisaraha, loomulikuks. \"Kui on teada, et on probleem, siis kui ma kohtun rahandusministeeriumi, ikka k\u00fcsid \u2013 t\u00e4iesti loomulik. Kui r\u00e4\u00e4gin M\u00e4esaluga \u2013 \u00fctlen, et kuule, meil on ka \u00fcks mure. See on kuidagi inimlik suhtlemine, omakasup\u00fc\u00fcdmatu suhtlemine,\" nentis ta. V\u00f5rklaeva s\u00f5nul aga andsid Sildami vestlused hoopis vastupidise tulemuse ja temal kui rahandusministril polnud moraalselt \u00f5ige positiivset rahastusotsust teha. \"Sest\u00a0\u00a0minu tunne oli, et need asjad on seotud ja ma ei pea seda \u00f5igeks;\" m\u00e4rkis ta. V\u00f5rklaev lisas kommentaariks peaminister Kaja Kallase m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal esitatud v\u00e4itele, et varem v\u00f5is olla tavap\u00e4rane rahaga kauplemine seaduste v\u00e4ljakuulutamise \u00fcle, kuid praegu see aktsepteeritav ei ole, et kui Sildami k\u00e4itumine v\u00f5is veel 10 kuni 15 aastat tagasi olla normiks, siis n\u00fc\u00fcd see enam nii pole. \"Korrektne suhtlemine on n\u00fc\u00fcd rohkem n\u00f5utav kui varasematel aegadel,\" lausus V\u00f5rklaev.\u00a0  T\u00fcli valitsuse ja presidendi kantselei vahel pole, kinnitavad k\u00f5ik  Kuigi \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalal, mil presidendi kantselei rahastamise skandaal p\u00e4evavalgele tuli, v\u00f5is meediast j\u00e4\u00e4da mulje, et kantselei rahastamise t\u00f5ttu on t\u00fclis valitsus ja presidendi kantselei, siis nii see pole, kinnitasid nii Sildam kui ka V\u00f5rklaev. \"Tahaks kinnitada et institutsioonid ei ole t\u00fclis, eriarvamused on inimestel ja k\u00fcll need \u00e4ra klaaritakse,\" lausus Sildam. V\u00f5rkalaeva s\u00f5nul samuti t\u00fcli pole, ning see, et rahastamisskandaal j\u00f5udis avalikkuse ette p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui president Alar Karis kritiseeris automaksu plaane, oli juhus. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kogunes esmasp\u00e4eval, et kuulata presidendi kantselei rahastamise \u00fcle puhkenud vaidluse osapooli: komisjoni ees andsid aru presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam, rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks, kutse saanud peaministrit Kaja Kallast esindas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev. Riigikogu erikomisjon arutas esimest korda v\u00e4iteid, et presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam sidus vestluses rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva ja rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksaga kokku kantselei rahataotluse ja seaduste v\u00e4ljakuulutamise, eelmisel teisip\u00e4eval. Siis k\u00e4isid kuulamisel presidendi kantselei juht Peep Jahilo ja rahandusminister Mart V\u00f5rklaev. Saks on varem \u00f6elnud, et juuni alguses temaga vesteldes sidus seaduste paketi v\u00e4ljakuulutamise ja presidendi kantseleile raha eraldamise Sildam, kes on ise juhtunut nimetanud arusaamatuseks. Avalikuks tegi rahandusminister V\u00f5rklaev, kellega tema v\u00e4itel Sildam samal ajal samasuguse vestluse pidas, v\u00e4idetava pakkumise alles augusti alguses.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Tartu \u00dclikool l\u00f5petab Raul Eametsaga\u00a0t\u00f6\u00f6suhte\u202f\u00a0Foto: Andres Tennus\nT\u00e4na otsustas Tartu \u00dclikooli rektor professor Toomas Asser\u00a0l\u00f5petada T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa\u00a0t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00dclikooliga.\u202f\u00a0\n\u202fToomas Asser:\u202f\u00a0\n\u201eReedel, 11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets\u00a0on \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SA-ga, rikkudes sellega mitmeid \u00fclikooli sisereegleid\u00a0ja ka seadust. M\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale\u00a0kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\u202f\u00a0\n\u202fPean oluliseks p\u00f5hjendada otsust ja ennetada k\u00fcsimusi, kas \u00fclikooli otsus on proportsionaalne. Leian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets\u00a0on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud 1) rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid (n\u00e4ilise lepingu s\u00f5lmimine ja selle varjamine); 2) mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning 3) eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid. Kui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets\u00a0m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust.\u202f\u00a0\n\u202fPean seda \u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Raul Eamets\u00a0s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. Rikkumise teeb veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. \u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud\u00a0volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed. Ehkki kevadel teatas dekaan selle \u00f5igusliku hinnangu peale, et ei s\u00f5lmi lepingut, on n\u00fc\u00fcdseks selgunud vastupidine. Seejuures j\u00e4ttis ta lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. Sellega on Raul Eamets\u00a0eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust.\u202f\u00a0\n\u202fKuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda otsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises.\u202f\u00a0\nMul on v\u00e4ga kahju, et oma tegevusega on dekaan lisaks \u00fclikooli maine kahjustamisele teinud keeruliseks k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes korraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid, j\u00e4rgides k\u00f5iki rangeid eetika- ja protseduurireegleid. Praeguse juhtumiga on Eesti elanike usaldust kuritarvitatud ja selle tagasiv\u00f5itmine on paraku j\u00e4etud kogu akadeemilise kogukonna \u00f5lgadele. Kutsun \u00fcles nii kolleege kui ka vastavaid ametkondi selleks \u00fchiselt lahendusi leidma.\u202f\u00a0\nOlen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades.\u201c\u202f\u00a0"}
{"text":"Turundamine, millest on raske aru saadaKolleeg Huko Aasp\u00f5llu rahvusringh\u00e4\u00e4lingust luges eelmisel n\u00e4dalal hoolega l\u00e4bi Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi liitmisel tekkinud liitasutuse Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) mulluse majandusaasta aruande. See, mis ta leidis, tekitas imestust nii teistes ajakirjanikes kui p\u00e4rast aruandest kirjutamist laiemas \u00fcldsuses.Iga\u00fcks v\u00f5ib ise aruandega tutvudes veenduda, et EISA teeb suures mahus kaheldava otstarbekusega kulutusi. Lisaks ei ole kahe asutuse liitmisest s\u00fcndinud kulude kokkuhoidu, mida kahe aasta eest neid \u00fchendama asudes lubati, vastupidi - kulud on hoopis kasvanud.R\u00f5hutama peab, et kolleeg ei k\u00e4inud kuskilt hankimas salajasi dokumente, ei suhelnud vilepuhujaga. Ta lihtsalt luges l\u00e4bi paar aruannet ja tutvus EISA avalike teadetega.Tundub kui \u00f5hu turundamineAvalikkuses on uudisest rohkem tuntuks saanud n\u00e4ited, kuidas EISA aitas \u00fchel hotellil v\u00e4lja ehitada justkui kahjulikku elektromagnetkiirgust v\u00e4hendava spaa (aga tegelikult muidugi on see puhas uhhuu) ning koos Jarek Kasariga loodud \u201eJAH-laul\u201c, mis \u201eiseloomustab k\u00f5iki EISA tegemisi t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumises\u201c. Sarnaseid n\u00e4iteid on aga veel ja veel ning tegelikult hullemaid. Peamiselt kuuluvad need kahte suurde r\u00fchma: ettev\u00f5tete toetused ning Eesti kui investeeringute ja turismi sihtkoha turundamine.Ettev\u00f5tete toetamine maksumaksja rahast ja ametnike \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi on \u00fcldse kahtlane asi. \u00d5nneks ei ole teada, et Eestis oleks sellega kaasnenud suuremat sorti korruptsiooni. Palju halvem on, et alati h\u00e4irib riigi toetus m\u00f5nele ettev\u00f5ttele vaba turu toimimist.\u00dche \u00e4ri alustamiseks v\u00f5i laiendamiseks peab keegi sinna panema raha v\u00f5i laiemalt kapitali teadmiste, kinnisvara, t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00f5i muu n\u00e4ol. See raha saab tulla otse omanikelt, vahendatult b\u00f6rsi kaudu v\u00f5i pankadelt. Kui aga k\u00f5ik need on uue \u00e4ri \u00e4ra p\u00f5lanud, siis maksumaksja raha samasse kohta paigutamine ametnike poolt, kel enda nahk kuidagi m\u00e4ngus pole, on ilmselt raiskamine, halvemal juhul aga kellegi teise ettev\u00f5tmise kahjustamine.Kui \u00fches linnas on kaks spaahotelli, kes k\u00fclastajate p\u00e4rast konkureerivad, aga \u00fcks saab riigi k\u00e4est toetust, siis v\u00f5ib kihla vedada, et esmalt kannab kahju see hotell, kes toetust ei saanud, kuid veidi hiljem saavad kliendid lihtsalt viletsamat teenust. Eriti siis, kui ka teine hotell hakkab samasugust toetust saama.Iseseisvuse taastamise esimese k\u00fcmnendi jooksul oli Eesti nii vaene ja kokkuhoidlik, et mingeid ettev\u00f5tlustoetusi ei tulnud isegi p\u00e4he maksta.Minister soovitab restartiOmeti oli tegemist aastatega, mil Eesti majandus kasvas p\u00f6\u00f6rase kiirusega, siia saabus miljardeid v\u00e4lisinvesteeringuid, Eesti eksport liikus h\u00fcpetega \u00fclespoole, Eesti inimeste palgad, j\u00f5ukus ja siin tehtud toodete hinnad kasvasid kiires tempos. N\u00fc\u00fcd ei pea isegi EISA aruandeid lugema, et olla \u00fcllatunud, kui teistmoodi k\u00f5ik arenenud liberaalse turumajandusega Eestis on.Mis puutub Eesti turundamisse, siis on see k\u00fcll vajalik, aga erakordselt keeruline \u00fclesanne, kus meie v\u00f5istlejateks on k\u00fcmned palju suuremad riigid. Ei ole reaalne, et n\u00e4iteks Aserbaid\u017eaanile v\u00f5i Indoneesiale omaseid eelarveid kasutada saaks. Samas ei ole v\u00e4ikese eelarvega mingit m\u00f5tet suurtel turgudel reklaamikampaaniaid teha, meediasisu osta, klantsajakirju v\u00e4lja anda, ajakirjanikke s\u00f5idutada - aga seda k\u00f5ike EISA teeb. \u00dcksk\u00f5ik kuidas ei m\u00f5\u00f5da, kasutult.Omaette hullus on maksumaksja raha eest mentorluste ja meistriklasside korraldamine. Kuidas aru saada n\u00e4iteks 30 ettev\u00f5ttele pakutud \u201eteenusedisaini\u201c meistriklassist, kus ettev\u00f5tted selgitasid v\u00e4lja \u00e4rimudeli? Kui ettev\u00f5te ise ei tea, mis on ta \u00e4rimudel, siis ei aita \u00fckski mentorlus.EISA-s t\u00f6\u00f6tab ligikaudu 360 inimest ja 2022. aastal kulus asutuse tegevustele 56,6 miljonit eurot, lisaks sajad miljonid eurod edastatud toetusi. Keskmine kuupalk on 3200 eurot. Muide - enam kui 90 lehek\u00fclje pikkusest EISA aastaaruandest ei saa kogu detailsusele vaatamata \u00fclevaatlikku pilti, kui palju, mis segmentidele, millistest fondidest on sihtasutus toetust maksnud.Majandusminister, kelle haldusalasse EISA kuulub, leidis, et asutus \u201evajab v\u00e4ikest restarti\u201c. Mis oleks, kui esimese asjana koliks EISA Narva? Niisuguse keskmise palgaga inimesed elavdaksid kindlasti sealset majandust, aga tooksid ka eesti keelt piirilinna. Mine tea, \u00e4kki laseks Narva linnavalitsus l\u00f5puks paari aasta eest avatud uude ujulasse ka vee sisse?\"Palju halvem on, et alati h\u00e4irib riigi toetus m\u00f5nele ettev\u00f5ttele vaba turu toimimist\"ANVAR SAMOST, kolumnist"}
{"text":"Eetikakomitee arutab Pere Sihtkapitali uuringut j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal   Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetikakomitee arutab poleemikat tekitanud Pere Sihtkapitali uuringut j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal.   Tartu \u00dclikooli rektor Toomas Asser l\u00f5petab sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa t\u00f6\u00f6suhte \u00fclikooliga.\u202fAsseri s\u00f5nul on edasine koost\u00f6\u00f6 Eametsaga m\u00f5eldamatu, kuna s\u00f5lmides \u00fclikooli nimel koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitaliga, rikkus Eamets nii \u00fclikooli sisereegleid\u00a0kui ka korruptsioonivastast seadust. \"Esiteks on ta s\u00f5lminud n\u00e4iliku tehingu sihtasutusega, n\u00e4idates \u00fclikooli selle uuringu algatajana, kus ta seda tegelikult ei ole. Teiseks on ta s\u00f5lminud lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukogu liige ta ise on. P\u00e4rast p\u00f6\u00f6rdumisi on j\u00e4etud \u00fclikooli andmebaasidesse kandmata, teisiti \u00f6eldes on seda varjatud,\" r\u00e4\u00e4kis Asser. \"Mul on siiralt kahju, et oma tegevusega on Raul Eamets lisaks \u00fclikooli maine kahjustamisele teinud t\u00f5eliselt keeruliseks ka k\u00f5igi oma kolleegide t\u00f6\u00f6, kes korraldavad s\u00f5ltumatuid teadusuuringuid ja kes on j\u00e4rginud k\u00f5iki eetika- ja protseduurireegleid. Antud juhul on t\u00f5siselt kuritarvitatud Eesti elanike usaldust ja selle tagasi v\u00f5itmine ja selgitamine on j\u00e4etud akadeemilise kogukonna \u00f5lgadele,\" lisas rektor. Lisaks \u00f5igusvastase lepingu s\u00f5lmimisele ei taganud Eamets, et uuringul oleks luba \u00fclikooli inimuuringute eetikakomiteelt. Taotlus on k\u00fcll komiteele esitatud, kuid seda arutatakse j\u00e4rgmisel esmasp\u00e4eval. \"Kriteeriumid peavad olema t\u00e4idetud, kuna tegemist on t\u00f5esti eriliiki delikaatsete isikuandmetega nagu ma olen aru saanud. Ma t\u00f5esti ei ole veel v\u00e4ga s\u00fcvitsi l\u00e4inud dokumentidega, aga seal peavad olema v\u00e4ga selgelt t\u00e4idetud reeglid, mis puudutavad isikuandmete kaitset, ja teine on uuringu instrument, et kuiv\u00f5rd privaatsust riivavad ja kuiv\u00f5rd vaimset koormust tekitavad need k\u00fcsimused siis on,\" r\u00e4\u00e4kis Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetikakomitee esimees Aime Keis. \"See s\u00f5ltub muidugi kontekstist. Minul isiklikult ka naisena esmane reaktsioon on see, miks neid k\u00fcsimusi mu k\u00e4est k\u00fcsitakse ja kuidas neid eesm\u00e4rke saab selliste k\u00fcsimustega t\u00e4ita,\" vastas Keis ERR-i ajakirjaniku toodud k\u00fcsimuste n\u00e4idete kohta. Eamets \u00fctles, et tema ei teadnud, et uuringuga alustati enne eetikakomitee luba ning \u00fchtegi rikkumist pole ta teinud tahtlikult. \"Ma eksisin. Ei eksinud teadlikult,\" s\u00f5nas ta. Rektori s\u00f5nul sai Eamets lepingu s\u00f5lmimise keelu juba maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult. \"\u00d5igusn\u00f5uniku osutamine, et sellise lepingu tekitamine ei ole lubatav, ta on eiranud seda. Ja ma arvan, et need on teadlikud otsused,\" \u00fctles Asser. Eamets oma otsuseid selgitada ei soovinud. Tema s\u00f5nul on tegemist n\u00fc\u00fcd \u00f5igusliku vaidlusega, kuna kavatseb rektori otsuse vaidlustada. \"Kogu see protsess, kuhu me t\u00e4na j\u00f5udnud oleme on hea n\u00e4ide sellest, kuidas sisuliselt ideoloogiliselt inimest t\u00fchistatakse, see on selgelt poliitiliselt motiveeritud r\u00fcnnak, mis meediast on \u00fcles t\u00f5mmatud. Ma leian, et kindlasti see karistus oli ebaproportsionaalne v\u00f5rreldes nende eksimustega. Ja ma kavatsen selle vaidlustada vastavates instantsides. Seet\u00f5ttu ma ka rohkem seda teemat ei kommenteeri, sest tegemist on \u00f5igusliku vaidlusega,\" r\u00e4\u00e4kis Eamets. Rektor esitas Eametsale esmasp\u00e4eval avalduse t\u00f6\u00f6lepingu erakorraliseks \u00fcles\u00fctlemiseks. Dekaanipositsioonist Eamets loobuda ei n\u00f5ustunud, mist\u00f5ttu arutab sel neljap\u00e4eval sotsiaalteaduste n\u00f5ukogu tema umbusaldamist.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Aktuaalne kaamera\"   "}
{"text":"Pikale vindunud t\u00fcli: presidendi kantselei ja valitsuse pingete juured on \u00fches alandavas kohtumisesS\u00fc\u00fctu reljeefne nali v\u00f5i l\u00e4bim\u00f5eldud katse seaduseeln\u00f5ude v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4tmisega \u00e4hvardades lisaraha v\u00e4lja pressida?Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni eilsel istungil selles, presidendi sisen\u00f5uniku Toomas Sildami ja rahandusministeeriumi-valitsuse t\u00fcli v\u00f5tmek\u00fcsimuses t\u00f5ele l\u00e4hemale suurt ei j\u00f5utud.\nS\u00f5na s\u00f5na vastu olukord, nagu nentis ka komisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa). Ning mitte ainult. \u00abK\u00fcsimus ei ole vaid hinnangutes, vaid ka v\u00e4ikestes faktiv\u00e4idetes, mille puhul \u00fcks osapool \u00fctleb kardinaalselt erineva seisukoha teisele. Mis t\u00e4hendab, et keegi valetab,\u00bb v\u00e4itis Reinsalu istungi j\u00e4rel Postimehele. \u00abLoomulikult on see \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4iriv.\u00bb\n\u00dcks n\u00e4ide pisidetailist, mis eriarvamusi tekitas: kui Sildam \u00fchel maikuu reede \u00f5htul telefoni teel rahandusminister Mart V\u00f5rklaevaga k\u00f5neles ning k\u00f5ne v\u00e4ltel nii presidendi kantselei soovist lisaraha saada kui riigikogu menetluses olevatest seaduseeln\u00f5udest r\u00e4\u00e4kis, lahknesid asjaosaliste meenutused, kas t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal tegi k\u00f5ne Sildam, kes oli eelnevalt s\u00f5numi teel avaldanud soovi r\u00e4\u00e4kida, v\u00f5i V\u00f5rklaev.\n\nAlandav olukord\n\nTeravamalt kulges Sildami vestlus rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksaga. Ka Sildam ise m\u00f6\u00f6nis, et ehk v\u00f5inuks ta sobivama tooni valida, kuid v\u00e4ljapressimist eitas. \u00abSelleks ajaks oli presidendi kantselei 25 p\u00e4eva oodanud rahandusministri vastust. Kindlasti ma v\u00e4ljendasin oma frustratsiooni, tegin seda teravalt. Oli ka musta huumorit. Olukord tundus mulle kui presidendi kantselei t\u00f6\u00f6tajale natuke alandav, et me k\u00e4ime, k\u00e4si pikal, raha k\u00fcsimas. Kindlasti ei pakkunud ma tehingut. Kindlasti v\u00f5inuks ma olla v\u00e4hem sarkastiline.\u00bb\nV\u00f5rklaev t\u00f5des, et samalaadseid vestlusi on Sildamil olnud veel mitme inimesega. Nende inimeste nimed j\u00e4ttis V\u00f5rklaev Sildami avaldada, kuid too teadis istungil meenutada vaid peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu nime. Teisi samasuguseid vestlusi Sildamile ei meenunud.\nJ\u00e4rgmisele erikomisjoni istungile on Reinsalul plaanis kutsuda ka M\u00e4esalu. Eilsele istungile kutsuti ka peaminister Kaja Kallas (RE), kes riigikokku ise kohale ei tulnud, vaid saatis valitsust esindama V\u00f5rklaeva. Soov peaministri m\u00f5tteid kuulata oli ajendatud tema eelmise n\u00e4dala intervjuust \u00abAktuaalsele kaamerale\u00bb, kus Kallas v\u00e4itis, et Sildami moraalselt k\u00fcsitavast k\u00e4itumisest on olemas otsesed t\u00f5endid.\nV\u00f5rklaev t\u00f5des istungi j\u00e4rel Postimehele, et Kallas pidaski silmas Sildami vestlusi tema, Saksa ja veel teiste inimestega. \u00abNoh, t\u00f5enditeks neid nimetada on v\u00f5ib-olla natukene palju, ehk see oli see informatsioon, millest l\u00e4htusin mina,\u00bb \u00fctles V\u00f5rklaev.\n\nProkur\u00f6r: \u00f5igem oleks teavitada\n\nEsmasp\u00e4evasel erikomisjoni istungil osales ka riigiprokur\u00f6r Laura Aiaots, kes avas tausta m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise ja \u00f5iguskaitseorganite poole p\u00f6\u00f6rdumise teemal.\n\u00abKui t\u00f5esti on tegemist karistusseadustikus s\u00e4testatud juhtumiga, oleks p\u00f5hjendatud p\u00f6\u00f6rduda kas politseiasutuse v\u00f5i prokuratuuri poole,\u00bb lausus ta. Ta r\u00f5hutas, et kui pole tegu esimese astme kuriteoga, siis sellest mitteteatamine ei ole iseseisev kuritegu. \u00abAga (teatamine) oleks kindlasti \u00f5ige, et asutused saaks v\u00e4lja selgitada, kas selline juhtum leidis aset v\u00f5i mitte,\u00bb lisas ta.\nMiks rahandusminister Mart V\u00f5rklaev \u00f5iguskaitseorganite poole ei p\u00f6\u00f6rdunud? Ta p\u00f5hjendas Postimehele, et tol hetkel pidas ta vajalikuks eelk\u00f5ige informeerida juhtunust presidendi kantselei direktorit Peep Jahilot. \u00abArvan, et kui te panete konteksti selle, et \u00fcks minister v\u00f5i kantsler l\u00e4heb presidendi kantselei osas kuriteoteadet tegema, siis see ei ole asi, mida sa langetad kergek\u00e4eliselt. Andes aru selle olukorra t\u00f5sidusest, sa informeerid esimese hooga ikka kantseleid, lootuses, et need asjad aetakse seal korda v\u00f5i et sa saaksid v\u00e4hemalt kinnituse, et \u00abrahandusminister, sa oled asjadest valesti aru saanud\u00bb,\u00bb r\u00e4\u00e4kis V\u00f5rklaev Postimehele. Ta meenutas, et Jahilo nentis tolles k\u00f5nes V\u00f5rklaevale, et m\u00f5istab olukorra t\u00f5sidust. \u00ab\u00dchtegi k\u00f5net nende kuude jooksul ei ole ka olnud, et ma oleks nendest asjadest valesti aru saanud.\u00bb\n\nTa leidis, et mingit \u00fcksteise valesti m\u00f5istmist \u2013 n\u00e4iteks tulenevalt liialt reljeefsest mustast huumorist \u2013 ei ole olnud, kuna selliseid vestlusi oli mitu. \u00abOn natukene keeruline v\u00e4ita, et see on olnud m\u00f5ni \u00fcksik v\u00f5i \u00fcks eba\u00f5nnestunud nali,\u00bb m\u00e4rkis ta ja lisas: \u00abMinu vestlused Toomas Sildamiga ei ole midagi humoorikat ega naljakat. Meil on ametialane suhtlus olnud ka varem. Meil ei ole pikka ajalugu ega s\u00f5prussuhet.\u00bb\nK\u00fcll aga ollakse Reformierakonnas veendunud, et tegu oli Sildami soologa. Kantselei juhilt Peep Jahilolt sellist asja mitte keegi mitte kunagi ei ootaks. \u00abTa on v\u00e4ga rahulik, diplomaatiline inimene,\u00bb iseloomustati Postimehele.\n\nPinged mullu s\u00fcgisest\n\n\u00dches k\u00fcsimustega presidendi kantselei rahaasjadest on p\u00fc\u00fcnele t\u00f5usnud seik eelmise aasta riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest, kus tollase riigihalduse ministri Riina Solmani (Isamaa) meenutuste j\u00e4rgi t\u00f5statas Kaja Kallas k\u00fcsimuse, kas kulude kokkuhoiu nimel v\u00f5iks \u00e4kki \u00fcle vaadata 24. veebruari vastuv\u00f5tuga seotud kulud. Varem oli selle seiga v\u00e4lja toonud president Alar Karis isiklikult. T\u00f5si, nimesid ta ei nimetanud.\n\u00abS\u00f5nas\u00f5naliselt on v\u00f5imatu sellele j\u00e4rgnenud arutelu taastada, kuid m\u00e4letan, et k\u00fcsimuse, kas presidendi 24. veebruari vastuv\u00f5ttu on ikka vaja, viskas \u00f5hku peaminister, viidates justkui, et selle arvelt saaks ju kulusid kokku hoida. Aasta varem oli koroonakriisi t\u00f5ttu vastuv\u00f5tt \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud. Kas peaminister m\u00f5tles seda naljana v\u00f5i mitte, on tagantj\u00e4rele raske \u00f6elda, kuid niisugune teema t\u00f5epoolest jutuks oli,\u00bb selgitas Solman eelmisel n\u00e4dalal ERRile.\nKallas nimetas Solmani juttu alatuks valeks ja ka n\u00e4iteks siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) ei suutnud meenutada, kas 24. veebruari vastuv\u00f5tu vajalikkus \u00fcldse jutuks tuli.\nKui Postimees suhtles nii sotside kui Reformierakonna poliitikutega, et j\u00e4rjekordses s\u00f5na s\u00f5na vastu vaidluses lahendust leida, koorus v\u00e4lja n-\u00f6 kuldse kesktee stsenaarium: Kallas sellise repliigi t\u00f5esti lendu lasi, kuid pigem talle omase tagam\u00f5ttega pingelisi eelarvevaidlusi pisikese naljaga l\u00f5dvendada. \u00abSee, et Isamaa selle n\u00fc\u00fcd nii kontekstist v\u00e4lja rebis ning s\u00fc\u00fcdistuseks spinnis, on lihtsalt alatu poliitiline k\u00e4ik,\u00bb t\u00f5des \u00fcks reformierakondlane.\n\nPresidendi kantselei ja valitsuse kui institutsioonide vahel t\u00fcli ei ole, r\u00f5hutavad asjaosalised. K\u00fcll aga isikute vahel.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nOlgu mis oli, head maiku toonastest k\u00f5nelustest asjaosalistele ei j\u00e4\u00e4nud. Nii ei maksagi imestada, miks pinged on \u00fcle kandunud praegusesse aega. P\u00f5hiseaduslike institutsioonide esindajad k\u00e4isid toona valitsuse istungil, nad kuulati \u00e4ra ja nad said ka lisaraha.\nAga nagu presidendi ja riigikogu kantseleile ning teistele krooniliselt alarahastatud asutustele kaastunnet avaldades t\u00f5des \u00fcks toonane minister: \u00abSee k\u00f5ik oli l\u00e4bivalt piinlik.\u00bb Ta meenutas: \u00abTuleb n\u00e4iteks riigikohtu esimees ja anub, et ta saaks kohtunike koolitamiseks raha. Ja siis tuleb riigikogu esindaja ja \u00fctleb, et neil on valimised korraldada. Samal ajal k\u00f5ik teavad, et riigikogu kantseleis on suur voolavus, kuna palgad on meeletult maha j\u00e4\u00e4nud. Isegi seal anutakse v\u00e4ga piinlikult. Presidendi kantselei sealhulgas, kelle puhul pigem k\u00fcll tehti nalja, aga \u00f6eldi: \u00abKuule, k\u00e4rbi 24. veebruari vastuv\u00f5ttu.\u00bb\u00bb\nV\u00e4rske kurbloolise n\u00e4itena j\u00e4ttis presidendi kantselei rahapuuduse t\u00f5ttu \u00e4ra riigivisiidi Austraaliasse. Reinsalu kommenteeris: \u00abSee on olemuslikult riigi v\u00e4\u00e4rikust h\u00e4iriv olukord, kui Eestis resideerivad diplomaadid loevad, et Eesti president ei saa minna Austraaliasse sellel p\u00f5hjusel, et raha ei ole. J\u00e4relikult ei ole p\u00f5hjust Eesti presidenti kutsuda v\u00f5i teistel riigi k\u00f5rgetel esindajatel taotleda k\u00fcllatulekut, sest selgub, et oleme pankrotis.\u00bb\nP\u00f5hiseaduslikud institutsioonid on n\u00e4ljapajukil olnud juba pikemat aega ja praeguse skandaali tuules on kasvanud \u00fcleskutsed, et nende rahastamine v\u00f5iks minna puhtalt \u00fcle riigikogu p\u00e4devusse.\n\u00abEsimesed sammud on juba tegelikult tehtud,\u00bb kommenteeris V\u00f5rklaev ja t\u00f5i v\u00e4lja, et p\u00f5hiseaduslikud institutsioonid kutsutakse riigikogu rahanduskomisjoni, kus nad saavad oma taotlustest ja soovidest r\u00e4\u00e4kida. \u00abArvan, et see on positiivne, kui muudame seda l\u00e4bipaistvamaks ja laiemaks. Seal on kindlasti ka omad ohud, sest ega praegu ole probleem reeglites, vaid erinevate inimeste suhtlemises ja k\u00e4itumises.\u00bb"}
{"text":"Raul Eamets tegutses teadlikult reeglite vastu ja sai rektorilt sule sappa. Kogutud andmed on endiselt Pere Sihtkapitali k\u00e4esTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste dekaan s\u00f5lmis oma volitusi \u00fcletades \u00fclikooli nimel Pere Sihtkapitaliga lepingu, et koguda rahvastikuregistrist lastetute naiste andmeid.\nSelle aasta m\u00e4rtsis allkirjastab toonane riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) Pere Sihtkapitaliga tegevustoetuse lepingu, mille raames plaanib sihtasutus muu hulgas teha rahvastiku-uuringuid. Sihtkapitalile eraldatakse 250 000 eurot.\nViis kuud hiljem lendab asi vastu taevast \u2013 rahvas l\u00e4heb marru, kui saab \u00fchel augustikuu reedel ERR-i artiklist teada, et rahvastikuregistris on noorte naiste isikuandmetes soritud paljude arvates illegaalselt ja saadetud neile kulmu kergitama panevaid k\u00fcsimusi, et v\u00e4lja selgitada p\u00f5hjuseid, miks nad ei ole veel lapsi saanud.\nEametsast sai mugav \u00f5lek\u00f5rs\nSolman selgitas, et sihtkapital p\u00f6\u00f6rdus tema poole taotlusega s\u00f5lmida leping. \u201eSihtasutusele m\u00e4\u00e4rati eraldis eelmise valitsuse poolt ja oli riigikogu poolt kinnitatud riigieelarvega ette n\u00e4htud ning on eraldisena leitav 2023. aasta riigieelarve seletuskirjas,\u201c \u00fctles Solman n\u00e4dalavahetusel.\n\u201eKuna Eesti riigikorralduse ja piirkondliku arengu jaoks on rahvastiku kahanemine v\u00e4ga suur ja t\u00f5sine probleem ja sihtkapital tegeleb selle p\u00f5hjuste uurimisega, et olukorda parandada, leian, et on oluline nende tegevust toetada,\u201c p\u00f5hjendas Solman. Tegevustoetus eraldati tema s\u00f5nul laiemalt p\u00f5hikirjalise tegevuse toetamiseks, mitte konkreetsete tegevuste elluviimiseks.\nIsamaa erakonna maiguline sihtasutus\nPere Sihtkapitali kutsus ellu erakond Isamaa, mis andis 2019. aastal sihtasutusele miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses nn katuseraha.\nPere Sihtkapitali n\u00f5ukokku kuuluvad Allan Puur Tallinna \u00fclikoolist, Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets, endise justiitsministri Lea Danilson-J\u00e4rje (Isamaa) n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud Katrin Kiisk, Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild, keskerakondlane Monika Haukan\u00f5mm ja teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.\nLastetute naiste seas tehtud uuringu esimese etapi, andmekorje maksumus on Pere Sihtkapitali juhi Hillar Peterseni s\u00f5nul suurusj\u00e4rgus 17 000 eurot. Teine etapp ehk andmeanal\u00fc\u00fcs l\u00e4inuks esialgsete plaanide kohaselt maksma 30 000 eurot.\n\u00dche inimese rahvastikuregistri andmete hind on 30 senti, seega oli 12 000-pealise andmekogumi hind 3600 eurot.\nPere Sihtkapital, mille eesm\u00e4rk on \u201eaidata kindlustada Eesti rahvastiku ja rahvusriigi kestlikkus\u201c, otsustas teha lastetute naiste seas uuringu, et selgitada v\u00e4lja, miks neil ikkagi j\u00e4rglasi pole. Selleks oli sihtkapitalil vaja ligip\u00e4\u00e4su rahvastikuregistrile, et k\u00fcsida sealt lastetute naiste andmed, kuid sellist ligip\u00e4\u00e4su neil \u00fcksi tegutsedes ei ole. Oli vaja partnerit, n\u00e4iteks \u00fclikooli, millega kahasse uuringut tehes oleks v\u00f5imalik andmetele ligi p\u00e4\u00e4seda.\nEamets s\u00f5lmis oma volitusi \u00fcletades \u00fclikooli nimel lepingu ja nii sai sihtkapital ligi rahvastikuregistri andmetele.\n\u00d5lek\u00f5rt ei olnud vaja kaua ega kaugelt otsida \u2013 Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus istub Raul Eamets, kes on (n\u00fc\u00fcdseks oli \u2013 M. M.) Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste dekaan.\nEamets tuli ideega kaasa. Ta k\u00fcsis maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u lepingu s\u00f5lmimise kohta. Kuid siis ei l\u00e4inud asjad nii, nagu Eamets oli ette kujutanud. Nimelt andis \u00fclikool \u201eselge vastuse\u201c, nagu \u00fctles tagantj\u00e4rele Tartu \u00fclikooli rektor Toomas Asser, et ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida.\n\u201e\u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole, ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed,\u201c selgitas Asser.\nSeepeale oli Eamets Asseri s\u00f5nul \u00f6elnud, et ta ei s\u00f5lmi \u00fclikooli nimel Pere Sihtkapitaliga lepingut. N\u00fc\u00fcdseks on aga selgunud, et Eamets ei j\u00e4\u00e4nud oma s\u00f5nade juurde \u2013 ta s\u00f5lmis oma volitusi \u00fcletades \u00fclikooli nimel lepingu ja nii sai sihtkapital ligi rahvastikuregistri andmetele.\nEi j\u00f5utud luba \u00e4ra oodata\nSiiski ei piisa uuringu tegemiseks ainult andmete k\u00e4ttesaamisest. Enne sihtgrupi poole p\u00f6\u00f6rdumist pidi Pere Sihtkapital saama loa ka Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetika komiteelt, mis hindab inimestele tehtavate teadusuuringute eetilisi ja andmekaitselisi aspekte.\nRikutud on nii teaduseetikat kui ka seadust. Tartu \u00fclikoolile on see v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rne lugu.\nJa nii nagu ette n\u00e4htud p\u00f6\u00f6rduski Pere Sihtkapital 7. augustil ehk eelmise n\u00e4dala esmasp\u00e4eval eetikakomitee poole, esitades vajalikud materjalid. Kuid komitee j\u00e4rgmine plaaniline koosolek pidi toimuma alles 21. augustil, kui oli plaanis ka k\u00f5nealuse uuringu taotlust arutada, s\u00f5nas P\u00e4evalehele komitee aseesimees Kristi L\u00f5uk.\nN\u00e4ib, et sihtkapital ei jaksanud nii kaua oodata, vaid kaasas uuringu tegemiseks uuringufirma RAIT Faktum & Ariko ja saatis k\u00fcsimused juba eelmisel n\u00e4dalal oma sihtgrupile laiali. Pikka eluiga sellele uuringule ei kingitud, sest reedel t\u00f5i ERR skandaalse uuringu p\u00e4evavalgele. N\u00fc\u00fcdseks on uuring l\u00f5petatud.\n\u201eRikutud on nii teaduseetikat kui ka seadust,\u201c s\u00f5nas L\u00f5uk. \u201eTartu \u00fclikoolile on see v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rne lugu.\u201c\nIsikuandmete kaitse seadus (IKS \u00a7 6 lg 4) \u00fctleb selgelt, et kui teadusuuring p\u00f5hineb eriliiki isikuandmetel (delikaatsetel isikuandmetel \u2013 M. M.), siis kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee \u2013 siinkohal Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetika komitee \u2013 enne seaduses s\u00e4testatud tingimuste t\u00e4itmist.\nInimuuringute p\u00f5him\u00f5te on see, et andmed peavad olema minimaalsed, aga vajalikud.\nL\u00f5uk s\u00f5nas, et tegevusj\u00e4rjekord oli selle uuringu puhul \u00e4raspidine. Pere Sihtkapital oleks pidanud esmalt saama koosk\u00f5latuse eetikakomiteelt ja alles siis oleks v\u00f5inud p\u00f6\u00f6rduda rahvastikuregistri poole, et sealt sihtgrupi isikuandmeid saada.\n\u201eInimuuringute p\u00f5him\u00f5te on see, et andmed peavad olema minimaalsed, aga vajalikud,\u201c \u00fctles L\u00f5uk. See t\u00e4hendab, et eriliigiliste andmete k\u00fcsimine peab olema h\u00e4sti p\u00f5hjendatud ning ei piisa pelgast p\u00f5hjendusest, et neid andmeid oleks huvitav teada v\u00f5i et v\u00f5iks ju koguda, ehk l\u00e4heb kunagi vaja. K\u00f5ik k\u00fcsimused peavad olema p\u00f5hjendatud,\u201c s\u00f5nas L\u00f5uk.\nL\u00f5uk t\u00f5i veel esile, et Euroopa akadeemiate \u00fchenduse (ALLEA) koodeksit uuendati alles sel aastal. Selle j\u00e4rgi peab ka kodanikuteadus j\u00e4rgima samu reegleid, mida j\u00e4rgivad teadusasutused. L\u00f5uk m\u00e4rkis, et Eesti teaduste akadeemia on ALLEA liige, viidates t\u00f5siasjale, et \u00fcks Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu liikmeid on Tarmo Soomere, Eesti teaduste akadeemia president.\nDelikaatsed k\u00fcsimused\nUudis l\u00f5i Eesti avalikkuse kihama. Avaldatakse arvamust teaduseetika ja seaduse rikkumise, andmekaitse, uuringu teemap\u00fcstituse ning ebasobivate ja delikaatsete k\u00fcsimuste \u00fcle.\n\u201eMis on peamine p\u00f5hjus, miks Te pole seni proovinud rasestuda \/ last saada?\u201c\n\u201eMilline allj\u00e4rgnevatest v\u00e4idetest kirjeldab k\u00f5ige paremini Teie seksuaalset k\u00fclget\u00f5mmet (s\u00e4ttumust)?\u201c, \u201eKui \u00f5nnelikuks Te ennast peate?\u201c, \u201eMis on peamine p\u00f5hjus, miks Te pole seni proovinud rasestuda \/ last saada?\u201c \u2013 need on vaid m\u00f5ned uuringus esitatud k\u00fcsimustest.\nK\u00fcsiti ka k\u00f5ikide abi-, kooselude v\u00f5i p\u00fcsisuhete algusaastaid ja paluti k\u00fcmnepalliskaalal hinnata, kui rahul ollakse praeguse suhtega. Lisaks tuli m\u00e4rkida abikaasa v\u00f5i elukaaslase l\u00f5petatud k\u00f5rgeim haridustase. Samuti uuriti, millise soo vastu tunneb vastaja k\u00f5ige enam seksuaalset k\u00fclget\u00f5mmet, seej\u00e4rel seksuaalkogemuste kohta, t\u00e4psemalt samast soost partneriga.\nPeale selle uuriti veel lapsep\u00f5lve veetmise asukoha, lapsep\u00f5lvekodu ja selle \u00f5hkkonna, \u00f5dede-vendade arvu ning bioloogiliste vanemate v\u00f5imaliku lahutuse kohta, ka seda, milline on l\u00e4bisaamine ema ja isaga.\nUuringu p\u00e4evavalgele tulemise tuules tegi riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reforimierakond) ettepaneku arutada komisjoni erakorralisel istungil endise riigihalduse ministri Riina Solmani rahaeraldust Pere Sihtkapitalile. Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni juht Igor Taro (Eesti 200) kutsus k\u00fcsitud andmete t\u00f5ttu kokku erakorralise istungi. M\u00f5lema komisjoni istungid toimuvad kolmap\u00e4eval.\nSellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu.\nDekaan tegutses teadlikult\nTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets pidi olema t\u00e4ie teadmise juures, et tegutseb reeglite vastu, kui s\u00f5lmis lepingu \u00fclikooli keelust hoolimata \u2013 ta j\u00e4ttis lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. \u201eSellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust,\u201c \u00fctles Asser.\n\u201eOlen valesti k\u00e4itunud ja nii on,\u201c tunnistas Eamets laup\u00e4eva hommikul Delfile. Tema ise aga ei pidanud vajalikuks oma ametikohalt tagasi astuda, sest mingisugust rahaliselt m\u00f5jutatavat kahju ta oma tegudega ei tekitanud.\n\u201eTegin seda selleks, et anda [Pere Sihtkapitalile] v\u00f5imalus seda uuringut l\u00e4bi viia, sest t\u00e4na enam sihtasutus sellisel kujul otse registrist andmeid p\u00e4rida ei saa, kuna toimus seadusmuudatus \u2013 just see tegelikult ongi natukene probleem,\u201c p\u00f5hjendas dekaan enda tegutsemist.\nTartu \u00fclikooli rektor nimetas juba n\u00e4dalavahetusel Eametsa teguviisi j\u00e4medaks eksimuseks ja m\u00f5istis selle \u00fclikooli nimel \u00fchem\u00f5tteliselt hukka. \u201eSoovime, et uuringu kutse saanud inimesed oleksid teadlikud, et uuring ei ole koosk\u00f5las hea teadustavaga, selle l\u00e4biviimisel ei ole Tartu \u00fclikoolil mingit rolli ja uuringul puudub Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetika komitee luba,\u201c avaldas Asser ametlikus teates.\nEksimuse tunnistamise eest rektor Asser dekaan Eametsale armu ei andnud. \u201eM\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust, on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\u201c teatas Asser esmasp\u00e4eva ennel\u00f5unal.\nKui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist.\n\u201eLeian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud 1) rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid (n\u00e4ilise lepingu s\u00f5lmimine ja selle varjamine), 2) mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning 3) eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid,\u201c kirjutas Asser. \u201eKui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust.\u201c\n\u201eKuna professori ametikohalt vallandamist esineb harva, p\u00f5hjendan ka seda otsust. Professori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises,\u201c lisas Asser.\nEamets ei n\u00e4e endal nii suurt s\u00fc\u00fcd\nRektori resoluutsed s\u00f5nad teevad Eametsale tema arvates \u00fclekohut. Nimelt m\u00e4rkis ta, et kavatseb selle otsuse \u2013 ja ka osa Asseri s\u00fc\u00fcdistusi \u2013 vaidlustada. \u201eOsaliselt n\u00f5ustun, aga mitte k\u00f5igi s\u00fc\u00fcdistustega,\u201c s\u00f5nas ta Delfile. Eamets plaanib s\u00fc\u00fcdistused ja t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemise vaidlustada t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonis ning suisa kohtuski, kui tarvis. \u201eLeian, et see karistus on ebaproportsionaalselt suur,\u201c \u00fctles ta.\nLeian, et see karistus on ebaproportsionaalselt suur.\nJuhtumi kohta on alustanud menetlust andmekaitse inspektsioon, et kontrollida isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise vastavust isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse ja seadusega. Asjaolude v\u00e4ljaselgitamiseks alustas andmekaitse inspektsioon j\u00e4relevalvet kolme osalise \u00fcle: Tartu \u00fclikool, Pere Sihtkapital SA ja RAIT Faktum & Ariko.\nVeel tehakse j\u00e4relevalvet siseministeeriumi \u00fcle. J\u00e4relevalve esimeses etapis on tehtud ettekirjutus andmete t\u00f6\u00f6tlemise piiramiseks ja edasise t\u00f6\u00f6tlemise keelamiseks. Ettekirjutus h\u00f5lmab ka teiste Pere Sihtkapitali SA tellimusel tehtud uuringute jaoks kogutud isikuandmeid.\nPolitsei ei ole menetlust alustanud, kuid hindab neile teadaolevat infot ja otsustab l\u00e4hip\u00e4evil, kas v\u00e4\u00e4rteomenetluse alustamiseks on alust.\nOlgugi et praeguseks on Pere Sihtkapitali lastetute naiste seas tehtud uuring peatatud, tekib k\u00fcsimus, mis saab neist andmetest, mida j\u00f5uti juba koguda. \u201eLoogiline on see, et neid andmeid ei tohi kasutada ja need tuleks h\u00e4vitada,\u201c arvas Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetika komitee aseesimees Kristi L\u00f5uk. Paraku j\u00e4\u00e4vad eetikakomitee k\u00e4ed sellise k\u00e4su andmiseks l\u00fchikeseks.\nJuhul kui lahendus on selline, et praegune andmestik tuleb kustutada, siis tuleb algusest peale alustada.\nPere Sihtkapitali juht Hillar Petersen avaldas aga lootust, et juba kogutud andmeid lubatakse edasi liigutada uuringu teise etappi. \u201eJuhul kui lahendus on selline, et praegune andmestik tuleb kustutada, siis tuleb algusest peale alustada,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eP\u00e4ris kindlalt ei oska aga \u00f6elda. Pole veel pikemalt \u00fclikooli ega [andmekaitse] inspektsiooniga konsulteerinud.\u201c\nPetersen s\u00f5nas, et rahvastikuregistrist saadud andmed on veel Pere Sihtkapitali k\u00e4es ja juba tehtud k\u00fcsitluse tulemused uuringufirma RAIT Faktum & Ariko k\u00e4es. Mida organisatsioonid peavad saadud andmetega peale hakkama, loodab Petersen teisip\u00e4eval andmekaitse inspektsioonilt teada saada.\nSkandaal \u00f5\u00f5nestab ka k\u00f5iki teisi uuringuid\nSkandaal Pere Sihtkapitali k\u00fcsitluse \u00fcmber \u00e4hvardab mistahes uuringuid. Midagi v\u00f5ib kergesti viltu minna. Iga seotud osaline v\u00f5ib pihta saada.\nIga andmek\u00fcsimine ja uuringuettepanek tekitab edaspidi hirmu ja \u00e4revust. Raskeks muutub nii elementaarne statistika kui ka erakondade populaarsuse avaldamine, personaalmeditsiinist, linnaplaneerimisest ja riigiaparaadi optimeerimisest r\u00e4\u00e4kimata.\nSelge puudusena ei ole meil ei keskset ametlikku eetikakomiteed ega ole isegi reguleeritud, millised komiteed eetikakomiteena p\u00e4devad v\u00f5i mis on nende kohustused. Keegi ei keela teha koos paari s\u00f5braga omaenda \u201eeetikakomiteed\u201c, mis v\u00f5tab vastu mistahes otsuseid, ning kuskilt ei paista, et sellise \u201ekomitee\u201c reeglid ei pruugiks p\u00e4deda.\nMis veel hullem, andmekaitse seaduse j\u00e4rgi on s\u00fc\u00fcdi ka enamik harilikke ettev\u00f5tteid, kes lihtsalt midagi m\u00fc\u00fces \u2013 k\u00fcsitlemisest r\u00e4\u00e4kimata \u2013 peavad paratamatult isikuandmeid t\u00f6\u00f6tlema, aga ei suuda m\u00f5ista ega t\u00e4ita k\u00f5iki andmekaitse seaduse norme, ning lihtsalt loodavad, et ehk ei hakata neid seaduse t\u00e4itmist kontrollides taga kiusama.\nEesti regulatiivne raamistik, mis peaks s\u00e4testama andmetega m\u00f5istlikku \u00fcmberk\u00e4imist, on praegu lihtsalt v\u00e4ga puudulik, muutudes t\u00f5siseks takistuseks mitte ainult teadusuuringutele, vaid ka poliitika ja majanduse edendamisele. Ja see on asi, mida valitsuskoalitsioon peaks suutma ilma hiigelinvesteeringuteta korda ajada."}
{"text":"Andmeskandaali asjaolud h\u00e4mmastasid eetikakomitee juhtiTartu \u00dclikool vallandas eile seadusrikkumisele viidates dekaan Raul Eametsa, kes pole siiani avalikkusele p\u00f5hjendanud, miks ta hankis k\u00fcsitluse l\u00e4biviimi\u00adseks Pere Sihtkapitali SA-le lastetute ja ka lasterikaste naiste kontaktandmeid lubamatul viisil.\n\u00abM\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka,\u00bb \u00fctles Tartu \u00dclikooli rektor Toomas Asser eile pressiteate vahendusel. \u00abT\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\u00bb\u202f\n11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, professor Eamets oli \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SAga.\nEamets s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub.\nSihtasutus on erakonna Isamaa toel s\u00fcndinud rahvastikupoliitika m\u00f5ttekoda, mille n\u00f5ukokku kuulub n\u00e4iteks Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsild. Eamets on samas ka Pruunsilla suurosalusega Bigbanki n\u00f5ukogu liige.\nRikkumise teeb Asseri hinnangul veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid.\n\u00ab\u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed,\u00bb selgitas Asser.\nEamets j\u00e4ttis lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. \u00abSellega on Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust,\u00bb nentis Asser.\nEamets plaanib vallandamise vaidlustada\n\u00abSee on rikkumist arvestades ebaproportsionaalne, kavatsen selle kindlasti vaidlustada. See on liiga karm,\u00bb kommenteeris Eamets Tartu Postimehele enda vallandamise otsust.\nPere Sihtkapitali SA oli Tartu \u00dclikooliga s\u00f5lmitud lepingule viidates saanud naiste andmed siseministeeriumilt k\u00e4tte juba kaks kuud tagasi. SA sai enda v\u00e4itel rahvastikuregistrist 12 000 kirjega v\u00e4ljav\u00f5tte 20\u201344-aastaste lasteta v\u00f5i siis lasterikaste (3 v\u00f5i enam last) naiste andmetega: isikukood, e-posti aadress ja telefoninumber.\nTartu \u00dclikool sai asjast teada 11. augustil. Uuringukutse said nii lastetud kui lasterikkad naised 7. augustil uuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko. Enne 10. augustit esitas sihtasutus uuringu projekti koosk\u00f5lastamiseks Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komiteele, mis pidi otsuse tegema 21. augustil.\nKeelduvad vastused on harvad\n\u00abMis mul hinge kriibib: miks alustati uuringut, ootamata \u00e4ra eetikakomitee otsust,\u00bb avaldas imestust komitee juht Aime Keis (pildil). \u00abKui l\u00e4hed panka laenu taotlema, siis sa enne raha kulutama ei hakka, sest sul ju seda puhtf\u00fc\u00fcsiliselt ei ole.\u00bb\nKeisi hinnangul on sihtasutuse vabandused arusaamatud ja p\u00f5hjendamatud: \u00abNeile kindlasti ei antud signaali, et nad ei saa seda koosk\u00f5lastust.\u00bb Keis l\u00fckkas sellega \u00fcmber Tartu \u00dclikooli eetikaprofessori, Euroopa Komisjoni eetikaeksperdi, riigikogu liikmee Margit Sutropi (RE) Delfis avaldatud arvamuse, et ilmselt poleks eetikakomitee andnud poliitiliselt kallutatud m\u00f5ttekojale nii ulatuslike eriliigiliste andmete t\u00f6\u00f6tlemiseks luba.\n\u00abK\u00f5ik, mis on esitatud koosolekule, tuleb meil l\u00e4bi vaadata, k\u00fcsimus on, mis vastuse me anname,\u00bb l\u00fckkas Keis \u00fcmber ka v\u00e4ited, nagu komitee n\u00fc\u00fcd SA taotlust ei arutakski.\nKeis on enda s\u00f5nul komiteesse kuulunud 1997. aastast ning 25 aasta jooksul on vaid m\u00f5ned \u00fcksikud korrad komitee andnud uuringute tegemiseks eitava vastuse.\n\u00abJah, me anname keelduvaid vastuseid, aga t\u00e4iesti keelduvat vastust, kui uuring on t\u00e4iesti ebaeetiline \u2013 seda on juhtunud v\u00e4ga harva,\u00bb selgitas Keis. Talle meenus k\u00fcmne aasta tagune juhtum, kui \u00fcks meditsiinivaldkonna uuringu meeskond polnud p\u00e4dev uuringut l\u00e4bi viima.\nPraeguse k\u00fcsitluse kohta s\u00f5nas Keis, et \u00fcks olulisemaid k\u00fcsimusi arutamiseks oleks andmekaitse ja p\u00f5hjendatud andmete t\u00f6\u00f6tlemine \u2013 kes, mis eesm\u00e4rgil ja kui kaua andmeid t\u00f6\u00f6tleb. Tema s\u00f5nul pole valimi andmed iseenesest delikaatsed isikuandmed.\nK\u00fcll v\u00f5inuks eetikakomitee leida, et m\u00f5ni k\u00fcsimus on liiga riivav. \u00abMu isiklik arvamus on, et sellistele k\u00fcsimustele vastamine on lastetutele naistele suur vaimne koormus,\u00bb m\u00e4rkis ta ja lisas, et n\u00e4iteks v\u00f5inuks komitee teha ettepanekuid k\u00fcsimuste muutmiseks ja\/v\u00f5i asendamiseks.\n\u00abEetikakomitee \u00fclesanne on v\u00e4lja selgitada, kas teadusuuring vastab eetilistele normidele,\u00bb selgitas Keis. \u00abMeile esitatakse v\u00e4ga p\u00f5hjalik teadusprojekti taotlus, kus kirjeldatakse, mis on uuringu eesm\u00e4rgid, h\u00fcpoteesid, miks just selline valim, metoodika, eetiliste aspektide anal\u00fc\u00fcs ja isikuandmete kaitse reeglite j\u00e4rgimise kirjeldus.\u00bb\n\nPere Sihtkapitali SA tellitud lastetuse uuring.\u00a0\nEero Vabam\u00e4gi\n\nLastetud on andmete andmise peale pahased\nPahameelt avaldasid need naised, keda h\u00e4irib kombinatsioon ebaseaduslikul teel hangitud andmetest, mis on j\u00f5udnud poliitilise taustaga sihtasutuse k\u00e4sutusse, ning ka v\u00e4ga isiklikest k\u00fcsimustest.\n\u00abTegemist on solvava uuringuga. Kas mehed osalevad ka uuringus? Tegemist on v\u00e4ga isiklike isikuandmetega, milliseid andmeid on minu kohta jagatud? Palun k\u00f5ik minuga seotud andmed kustutada,\u00bb kirjutas \u00fcks uuringukutse saanud lasteta naine k\u00fcsitlusfirmale, kes edastas selle uuringu tellinud sihtasutusele. Naine saatis Postimehele edasi ka saadud vastuse.\n\u00abSaame aru, et laste olemasolu v\u00f5i puudumine on tundlik teema, kuid teadusuuringu eesm\u00e4rk ei ole kindlasti kedagi solvata.\nUuringu eesm\u00e4rk on aru saada l\u00e4bi vastaja antud hinnangute ja arvamuste, millised on peamised laste saamist m\u00f5jutavad tegurid Eesti \u00fchiskonnas (kas on langetanud vabatahtlikult valik mitte lapsi saada v\u00f5i on asjaolu, et vastajal veel antud hetkel lapsi ei ole, seotud muude teguritega).\nVastuste \u00fcldistusest selgub, kas \u00fcldse ja millal lapsi oma perre soovitakse, mis p\u00f5hjustel plaane edasi l\u00fckatakse, mis on olnud senise takistused jne. Uuringu info p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldused antakse \u00fcle vabariigi valitsusele, toetamaks sisukamate otsuste tegemist, mis puudutavas s\u00fcndimust ja rahvastikku (alates noorte harimisest positiivsete suhete loomise teemal, toetust eluaseme hankimiseks, viljatusravi k\u00e4ttesaadavuse kohta, lastele suunatud toetuste kohta jne). Soov on pakkuda infot, et lapsi soovivaid naisi (ja peresid) v\u00f5imalikult h\u00e4sti ja laiap\u00f5hiselt toetada.\u00bb\nPeterson: saime asjast valesti aru\nPere Sihtkapitali ainus juhatuse liige Hillar Peterson selgitas Postimehele, et eetikakomitee vastust ei oodatud \u00e4ra seet\u00f5ttu, et sihtkapital sai asjast valesti aru ja tegemist oli m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimisega. Sihtkapital sai valesti aru sellest, mis hetkel ja mille jaoks eetikakomisjoni luba vaja on. \u00abKuna me eeldasime, et seda on vaja hiljem andmete anal\u00fc\u00fcsimiseks ja tulemuste avaldamiseks, siis juba selle t\u00f5ttu sai ka taotlus hiljem tehtud. Me ei arvanud, et seda selles faasis vaja on,\u00bb nentis Peterson. \u00abKuna meil ei olnud sellega varem kogemust olnud, siis v\u00f5tame vea omaks, palume vabandust ja koos eetikakomiteega lahendame selle \u00e4ra, mis iganes see lahendus on.\u00bb\nPeterson selgitas, et praegu hoiustavad isikuandmeid nii nemad kui ka k\u00fcsitlusfirma RAIT Faktum & Ariko, kes k\u00fcsitlust l\u00e4bi viis. Sihtkapitali k\u00e4es on registri v\u00e4ljav\u00f5tted ehk teisis\u00f5nu inimeste kontaktandmed. Nendele p\u00e4\u00e4seb tema kinnitusel ligi ainult juhatuse liige ehk tema ise. \u00abNeed on juhatuse liikme isikukoodile kr\u00fcpteeritud ja hoitud turvalises asukohas,\u00bb selgitas ta. Delikaatsemad andmed, ehk k\u00fcsitluse vastused, on aga k\u00fcsitlusfirma andmebaasis.\nNii \u00fcleeile kui ka eile sai Pere Sihtkapital mitmeid p\u00f6\u00f6rdumisi naistelt, kes soovisid, et nende andmed kustutataks. Petersoni s\u00f5nul on selliseid p\u00f6\u00f6rdumisi saabunud umbes k\u00fcmmekond. \u00abNendega tegeleme j\u00f5udum\u00f6\u00f6da. T\u00e4na (esmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5una \u2013 \u00dc. H..) ei ole veel j\u00f5udnud sellega tegeleda, aga esimesel v\u00f5imalusel saavad need ka tehtud,\u00bb kinnitas ta ja lisas, et kustutamiseks v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda nii k\u00fcsitlusfirma kui ka nende poole.\n\nNoorest ema\u00a0lapsevankriga.\n\n\u00a0\nMadis Veltman\n\nLisaks k\u00fcsitlusele, mis h\u00f5lmab lasteta naisi, pani Pere Sihtkapital samaaegselt k\u00e4ima ka teise uuringu, mille k\u00e4igus k\u00fcsitleti lasterikaste perede emasid. Peterson s\u00f5nas, et viimase puhul \u00fctles eetikakomitee algusest peale, et nende luba selle uuringu jaoks vaja ei ole. K\u00fcll aga on ka selle uuringu tulevik kahtluse all, sest probleem on sihtkapitali ja \u00fclikooli vahel s\u00f5lmitud lepingu \u00f5igusp\u00e4rasusega. Kui leping polnud \u00f5igusp\u00e4rane, v\u00e4ljastati isikuandmed ebaseaduslikult. \u00abSeda t\u00e4na veel hinnata ei oska. Kui oleme saanud korralikult \u00fcle r\u00e4\u00e4kida p\u00e4devate isikutega \u2013 eetikakomitee, \u00fclikooli ja andmekaitseinspektsiooniga \u2013, siis oskame seda ka l\u00f5plikult \u00f6elda,\u00bb lisas Peterson.\nK\u00fcsimusele, mis andmetest edasi saab, Peterson vastata ei osanud ning s\u00f5nas, et see selgub siis, kui sihtasutus on saanud asjad l\u00e4bi arutada eetikakomitee ja andmekaitseinspektsiooniga. \u00abV\u00f5imalik on n\u00e4iteks \u00fchel v\u00f5i m\u00f5lemal uuringul k\u00f5ikide andmete kustutamine ja uuesti alustamine. V\u00f5ib-olla on seal ka mingi muu lahendus. See selgub siis, kui oleme saanud rahulikult olukorra \u00fcle vaadata,\u00bb \u00fctles ta.\nHomme arutab probleemi riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon, mis selle esimehe Urmas Reinsalu (Isamaa) s\u00f5nul peaks selguse tooma nii rahastamise kui uuringu k\u00fcsimustes.\n\nAKI alustas menetlust\nAndmekaitse Inspektsioon (AKI) teatas eile \u00f5htupoolikul, et alustas Pere Sihtkapitali tellimusel tehtud uuringu osas menetlust.\n\u00abHiljuti laia k\u00f5lapinda leidnud lastetuse uuringu eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada lastetuks j\u00e4\u00e4mist m\u00f5jutavad tegurid Eesti \u00fchiskonnas. Uuring sisaldas eriliigilisi isikuandmeid, kus uuriti nii naiste sissetulekuid, haridust, elutingimusi kui ka seksuaalharjumusi, poliitilisi vaateid, usulisi ning maailmavaatelisi veendumusi,\u00bb s\u00f5nas AKI peadirektor Pille Lehis.\nMenetlust alustati, et kontrollida isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise vastavust isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusele ja isikuandmete kaitse seadusele.\nAsjaolude v\u00e4ljaselgitamiseks alustas Andmekaitse Inspektsioon j\u00e4relevalvet kolme osapoole suhtes: Tartu \u00dclikool, Pere Sihtkapital SA ja RAIT Faktum & Ariko. Lisandumas on ka j\u00e4relevalve siseministeeriumi osas. J\u00e4relevalve esmases etapis on tehtud ettekirjutus andmete t\u00f6\u00f6tlemise piiramiseks ja edasise t\u00f6\u00f6tlemise keelamiseks.\nEttekirjutus h\u00f5lmab ka teiste Pere Sihtkapitali SA tellimusel tehtud uuringute jaoks kogutud isikuandmeid.\n\n"}
{"text":"Raul Eamets tegutses teadlikult reeglite vastu ja sai rektorilt sule sappaTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste dekaan s\u00f5lmis oma volitusi \u00fcletades \u00fclikooli nimel Pere Sihtkapitaliga lepingu, et koguda rahvastikuregistrist lastetute naiste andmeid.Selle aasta m\u00e4rtsis allkirjastab tolleaegne riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) Pere Sihtkapitaliga tegevustoetuse lepingu, mille raames plaanib sihtasutus muu hulgas teha rahvastiku-uuringuid. Sihtkapitalile eraldatakse 250 000 eurot.Viis kuud hiljem lendab asi vastu taevast - rahvas l\u00e4heb marru, kui saab \u00fchel augustikuu reedel ERR-i artiklist teada, et rahvastikuregistris on noorte naiste isikuandmetes soritud paljude arvates illegaalselt ja saadetud neile kulmu kergitama panevaid k\u00fcsimusi, et v\u00e4lja selgitada p\u00f5hjuseid, miks nad ei ole veel lapsi saanud.Eametsast sai mugav \u00f5lek\u00f5rsSolman selgitas, et sihtkapital p\u00f6\u00f6rdus tema poole taotlusega s\u00f5lmida leping. \u201eSihtasutusele m\u00e4\u00e4rati eraldis eelmise valitsuse poolt ja oli riigikogu poolt kinnitatud riigieelarvega ette n\u00e4htud ning on eraldisena leitav 2023. aasta riigieelarve seletuskirjas,\u201c \u00fctles Solman n\u00e4dalavahetusel.\u201eKuna Eesti riigikorralduse ja piirkondliku arengu jaoks on rahvastiku kahanemine v\u00e4ga suur ja t\u00f5sine probleem ja sihtkapital tegeleb selle p\u00f5hjuste uurimisega, et olukorda parandada, leian, et on oluline nende tegevust toetada,\u201c p\u00f5hjendas Solman. Tegevustoetus eraldati tema s\u00f5nul laiemalt p\u00f5hikirjalise tegevuse toetamiseks, mitte konkreetsete tegevuste elluviimiseks.Pere Sihtkapital, mille eesm\u00e4rk on \u201eaidata kindlustada Eesti rahvastiku ja rahvusriigi kestlikkus\u201c, otsustas teha lastetute naiste seas uuringu, et selgitada v\u00e4lja, miks neil j\u00e4rglasi pole. Selleks oli sihtkapitalil vaja ligip\u00e4\u00e4su rahvastikuregistrile, et k\u00fcsida sealt lastetute naiste andmed, kuid sellist ligip\u00e4\u00e4su neil \u00fcksi tegutsedes ei ole. Oli vaja partnerit, n\u00e4iteks \u00fclikooli, millega koos uuringut tehes oleks v\u00f5imalik andmetele ligi p\u00e4\u00e4seda.\u00d5lek\u00f5rt ei olnud vaja kaua ega kaugelt otsida - Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus istub Raul Eamets, kes on (n\u00fc\u00fcdseks oli - M. M.) Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste dekaan.Eamets tuli ideega kaasa. Ta k\u00fcsis maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u lepingu s\u00f5lmimise kohta. Kuid siis ei l\u00e4inud asjad nii, nagu Eamets oli ette kujutanud. Nimelt andis \u00fclikool \u201eselge vastuse\u201c, nagu \u00fctles tagantj\u00e4rele Tartu \u00fclikooli rektor Toomas Asser, et ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida. \u201e\u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole, ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed,\u201c selgitas Asser.Seepeale oli Eamets Asseri s\u00f5nul \u00f6elnud, et ta ei s\u00f5lmi \u00fclikooli nimel Pere Sihtkapitaliga lepingut. N\u00fc\u00fcdseks on aga selgunud, et Eamets ei j\u00e4\u00e4nud oma s\u00f5nade juurde - ta s\u00f5lmis oma volitusi \u00fcletades \u00fclikooli nimel lepingu ja nii sai sihtkapital ligi rahvastikuregistri andmetele.Ei j\u00f5utud luba \u00e4ra oodataSiiski ei piisa uuringu tegemiseks ainult andmete k\u00e4ttesaamisest. Enne sihtgrupi poole p\u00f6\u00f6rdumist pidi Pere Sihtkapital saama loa ka Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetika komiteelt, mis hindab inimestele tehtavate teadusuuringute eetilisi ja andmekaitselisi aspekte.Ja nii nagu ette n\u00e4htud p\u00f6\u00f6rduski Pere Sihtkapital 7. augustil ehk eelmise n\u00e4dala esmasp\u00e4eval eetikakomitee poole, esitades vajalikud materjalid. Kuid komitee j\u00e4rgmine plaaniline koosolek pidi toimuma alles 21. augustil, kui oli plaanis ka k\u00f5nealuse uuringu taotlust arutada, s\u00f5nas P\u00e4evalehele komitee aseesimees Kristi L\u00f5uk.N\u00e4ib, et sihtkapital ei jaksanud nii kaua oodata, vaid kaasas uuringu tegemiseks uuringufirma RAIT Faktum & Ariko ja saatis k\u00fcsimused juba eelmisel n\u00e4dalal oma sihtgrupile laiali. Pikka eluiga sellele uuringule ei kingitud, sest reedel t\u00f5i ERR skandaalse uuringu p\u00e4evavalgele. N\u00fc\u00fcdseks on uuring l\u00f5petatud.\u201eRikutud on nii teaduseetikat kui ka seadust,\u201c s\u00f5nas L\u00f5uk. \u201eTartu \u00fclikoolile on see v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rne lugu.\u201cIsikuandmete kaitse seadus (IKS \u00a7 6 lg 4) \u00fctleb selgelt, et kui teadusuuring p\u00f5hineb eriliiki isikuandmetel (delikaatsetel isikuandmetel - M. M.), siis kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee - siinkohal Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetika komitee - enne seaduses s\u00e4testatud tingimuste t\u00e4itmist.L\u00f5uk s\u00f5nas, et tegevusj\u00e4rjekord oli selle uuringu puhul \u00e4raspidine. Pere Sihtkapital oleks pidanud esmalt saama koosk\u00f5lastuse eetikakomiteelt ja alles siis oleks v\u00f5inud p\u00f6\u00f6rduda rahvastikuregistri poole, et sealt sihtgrupi isikuandmeid saada. \u201eInimuuringute p\u00f5him\u00f5te on see, et andmed peavad olema minimaalsed, aga vajalikud,\u201c \u00fctles L\u00f5uk. See t\u00e4hendab, et eriliigiliste andmete k\u00fcsimine peab olema h\u00e4sti p\u00f5hjendatud ning ei piisa pelgast p\u00f5hjendusest, et neid andmeid oleks huvitav teada v\u00f5i et v\u00f5iks ju koguda, ehk l\u00e4heb kunagi vaja. K\u00f5ik k\u00fcsimused peavad olema p\u00f5hjendatud,\u201cs\u00f5nas L\u00f5uk.Delikaatsed k\u00fcsimusedUudis l\u00f5i Eesti avalikkuse kihama. Avaldatakse arvamust teaduseetika ja seaduse rikkumise, andmekaitse, uuringu teemap\u00fcstituse ning ebasobivate ja delikaatsete k\u00fcsimuste \u00fcle.\u201eMilline allj\u00e4rgnevatest v\u00e4idetest kirjeldab k\u00f5ige paremini Teie seksuaalset k\u00fclget\u00f5mmet (s\u00e4ttumust)?\u201c, \u201eKui \u00f5nnelikuks Te ennast peate?\u201c, \u201eMis on peamine p\u00f5hjus, miks Te pole seni proovinud rasestuda \/ last saada?\u201c - need on vaid m\u00f5ned uuringus esitatud k\u00fcsimustest.K\u00fcsiti ka k\u00f5ikide abi-, kooselude v\u00f5i p\u00fcsisuhete algusaastaid ja paluti k\u00fcmnepalliskaalal hinnata, kui rahul ollakse praeguse suhtega. Lisaks tuli m\u00e4rkida abikaasa v\u00f5i elukaaslase l\u00f5petatud k\u00f5rgeim haridustase. Samuti uuriti, millise soo vastu tunneb vastaja k\u00f5ige enam seksuaalset k\u00fclget\u00f5mmet, seej\u00e4rel seksuaalkogemuste kohta, t\u00e4psemalt samast soost partneriga.Peale selle uuriti veel lapsep\u00f5lve veetmise asukoha, lapsep\u00f5lvekodu ja selle \u00f5hkkonna, \u00f5dede-vendade arvu ning bioloogiliste vanemate v\u00f5imaliku lahutuse kohta, ka seda, milline on l\u00e4bisaamine ema ja isaga.Uuringu p\u00e4evavalgele tulemise tuules tegi riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reforimierakond) ettepaneku arutada komisjoni erakorralisel istungil endise riigihalduse ministri Riina Solmani rahaeraldust Pere Sihtkapitalile. Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni juht Igor Taro (Eesti 200) kutsus k\u00fcsitud andmete t\u00f5ttu kokku erakorralise istungi. M\u00f5lema komisjoni istungid toimuvad kolmap\u00e4eval.Dekaan tegutses teadlikultTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets pidi olema t\u00e4ie teadmise juures, et tegutseb reeglite vastu, kui s\u00f5lmis lepingu \u00fclikooli keelust hoolimata - ta j\u00e4ttis lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. \u201eSellega on Raul Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust,\u201c \u00fctles Asser.\u201eOlen valesti k\u00e4itunud ja nii on,\u201c tunnistas Eamets laup\u00e4eva hommikul Delfile. Tema ise aga ei pidanud vajalikuks oma ametikohalt tagasi astuda, sest mingisugust rahaliselt m\u00f5jutatavat kahju ta oma tegudega ei tekitanud.\u201eTegin seda selleks, et anda [Pere Sihtkapitalile] v\u00f5imalus seda uuringut l\u00e4bi viia, sest t\u00e4na enam sihtasutus sellisel kujul otse registrist andmeid p\u00e4rida ei saa, kuna toimus seadusmuudatus - just see tegelikult ongi natukene probleem,\u201c p\u00f5hjendas dekaan enda tegutsemist.Tartu \u00fclikooli rektor nimetas juba n\u00e4dalavahetusel Eametsa teguviisi j\u00e4medaks eksimuseks ja m\u00f5istis selle \u00fclikooli nimel \u00fchem\u00f5tteliselt hukka. \u201eSoovime, et uuringu kutse saanud inimesed oleksid teadlikud, et uuring ei ole koosk\u00f5las hea teadustavaga, selle l\u00e4biviimisel ei ole Tartu \u00fclikoolil mingit rolli ja uuringul puudub Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetika komitee luba,\u201c avaldas Asser ametlikus teates.Eksimuse tunnistamise eest rektor Asser dekaan Eametsale armu ei andnud. \u201eM\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Raul Eametsale kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust, on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\u201c teatas Asser esmasp\u00e4eva ennel\u00f5unal. \u201eLeian, et t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petamine on ainuv\u00f5imalik variant, sest Raul Eamets on professori ja dekaanina teinud teadlikult valikud, mille k\u00e4igus on ta otsustanud 1) rikkuda \u00fclikooli juhtimisalaseid reegleid (n\u00e4ilise lepingu s\u00f5lmimine ja selle varjamine), 2) mitte kinni pidada heast teadustavast ja teaduseetika n\u00f5uetest ning 3) eirata korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu n\u00f5udeid,\u201c kirjutas Asser. \u201eKui eksimusi olnuks \u00fcks, v\u00f5inuks \u00fclikool kaaluda hoiatust v\u00f5i ainult dekaaniameti ennet\u00e4htaegset l\u00f5petamist. Praegusel juhul pole see aga m\u00f5eldav, sest j\u00e4rjestikuste rikkumiste toimepanek oli teadlik valik. Ka juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Raul Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust.\u201cSuurt s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4eRektori resoluutsed s\u00f5nad teevad Eametsale tema arvates \u00fclekohut. Nimelt m\u00e4rkis ta, et kavatseb selle otsuse - ja ka osa Asseri s\u00fc\u00fcdistusi - vaidlustada. \u201eOsaliselt n\u00f5ustun, aga mitte k\u00f5igi s\u00fc\u00fcdistustega,\u201c s\u00f5nas ta Delfile. Eamets plaanib s\u00fc\u00fcdistused ja t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemise vaidlustada t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonis ning suisa kohtuski, kui tarvis. \u201eLeian, et see karistus on ebaproportsionaalselt suur,\u201c \u00fctles ta.Juhtumi kohta on alustanud menetlust andmekaitse inspektsioon, et kontrollida isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise vastavust isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse ja seadusega. Asjaolude v\u00e4ljaselgitamiseks alustas andmekaitse inspektsioon j\u00e4relevalvet kolme osalise \u00fcle: Tartu \u00fclikool, Pere Sihtkapital SA ja RAIT Faktum & Ariko.Tekib ka k\u00fcsimus, mis saab neist andmetest, mida j\u00f5uti juba koguda. \u201eLoogiline on see, et neid andmeid ei tohi kasutada ja need tuleks h\u00e4vitada,\u201c arvas Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetika komitee aseesimees Kristi L\u00f5uk. Paraku j\u00e4\u00e4vad eetikakomitee k\u00e4ed sellise k\u00e4su andmiseks l\u00fchikeseks.Pere Sihtkapitali juht Hillar Petersen avaldas aga lootust, et juba kogutud andmeid lubatakse edasi liigutada uuringu teise etappi. \u201eJuhul kui lahendus on selline, et praegune andmestik tuleb kustutada, siis tuleb algusest peale alustada,\u201c s\u00f5nas ta.Petersen m\u00e4rkis, et rahvastikuregistrist saadud andmed on veel Pere Sihtkapitali k\u00e4es ja juba tehtud k\u00fcsitluse tulemused uuringufirma RAIT Faktum & Ariko k\u00e4es. Mida organisatsioonid peavad saadud andmetega peale hakkama, loodab Petersen teisip\u00e4eval andmekaitse inspektsioonilt teada saada.\u00a0Raul EametsLeian, et see karistus on ebaproportsionaalselt suur.2019. aastal andis Isamaa Pere Sihtkapitalile miljon eurot katuseraha.250 000 eurot anti Pere Sihtkapitalile tegevustoetuseks sel aastal.30 eurosenti maksab \u00fche inimese andmete k\u00fcsimine.17 000 eurot l\u00e4ks Pere Sihtkapitalile maksma andmekorje.KOOSSEISIsamaa erakonna maiguline sihtasutusPere Sihtkapitali kutsus ellu erakond Isamaa, mis andis 2019. aastal sihtasutusele miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses nn katuseraha.Pere Sihtkapitali n\u00f5ukokku kuuluvad Raul Eamets, Allan Puur Tallinna \u00fclikoolist, endise justiitsministri Lea Danilson-J\u00e4rje (Isamaa) n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud Katrin Kiisk, Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild, keskerakondlane Monika Haukan\u00f5mm ja teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.Lastetute naiste seas tehtud uuringu esimese etapi, andmekorje maksumus on sihtkapitali juhi Hillar Peterseni s\u00f5nul suurusj\u00e4rgus 17 000 eurot. Teine etapp ehk andmeanal\u00fc\u00fcs l\u00e4inuks maksma 30 000 eurot.\u00dche inimese rahvastikuregistri andmete hind on 30 senti, seega oli 12 000-pealise andmekogumi hind 3600 eurot.KOMMENTAARSkandaal \u00f5\u00f5nestab k\u00f5iki teisi uuringuidTanel Tammetrakendusliku tehism\u00f5istuse professorSkandaal Pere Sihtkapitali k\u00fcsitluse \u00fcmber \u00e4hvardab mistahes uuringuid. Midagi v\u00f5ib kergesti viltu minna. Iga seotud osaline v\u00f5ib pihta saada.Iga andmek\u00fcsimine ja uuringuettepanek tekitab edaspidi hirmu ja \u00e4revust. Raskeks muutub nii elementaarne statistika kui ka erakondade populaarsuse avaldamine, personaalmeditsiinist, linnaplaneerimisest ja riigiaparaadi optimeerimisest r\u00e4\u00e4kimata.Selge puudusena ei ole meil ei keskset ametlikku eetikakomiteed ega ole isegi reguleeritud, millised komiteed eetikakomiteena p\u00e4devad v\u00f5i mis on nende kohustused. Keegi ei keela teha koos paari s\u00f5braga omaenda \u201eeetikakomiteed\u201c, mis v\u00f5tab vastu mistahes otsuseid, ning kuskilt ei paista, et sellise \u201ekomitee\u201c reeglid ei pruugiks p\u00e4deda.Mis veel hullem, andmekaitse seaduse j\u00e4rgi on s\u00fc\u00fcdi ka enamik harilikke ettev\u00f5tteid, kes lihtsalt midagi m\u00fc\u00fces - k\u00fcsitlemisest r\u00e4\u00e4kimata - peavad paratamatult isikuandmeid t\u00f6\u00f6tlema, aga ei suuda m\u00f5ista ega t\u00e4ita k\u00f5iki andmekaitse seaduse norme.Eesti regulatiivne raamistik, mis peaks s\u00e4testama m\u00f5istlikku andmetega \u00fcmberk\u00e4imist, on praegu v\u00e4ga puudulik, muutudes t\u00f5siseks takistuseks mitte ainult teadusuuringutele, vaid ka poliitika ja majanduse edendamisele. Ja see on asi, mida valitsuskoalitsioon peaks suutma ilma hiigelinvesteeringuteta korda ajada.Raul Eamets sai \u00fclikoolilt selge vastuse j\u00e4tta leping allkirjastamata, kuid tegi seda siiski.R iina Solma nToomas AsserMari Muru, Grete P\u00f5lluste"}
{"text":"Presidendi kantselei ja valitsuse pingete juured on \u00fches alandavas kohtumisesS\u00fc\u00fctu reljeefne nali v\u00f5i l\u00e4bim\u00f5eldud katse seaduseeln\u00f5ude v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4tmisega \u00e4hvardades lisaraha v\u00e4lja pressida?Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni eilsel istungil selles, presidendi sisen\u00f5uniku Toomas Sildami ja rahandusministeeriumivalitsuse t\u00fcli v\u00f5tmek\u00fcsimuses t\u00f5ele l\u00e4hemale suurt ei j\u00f5utud.S\u00f5na s\u00f5na vastu olukord, nagu nentis ka komisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa). Ning mitte ainult. \u00abK\u00fcsimus ei ole vaid hinnangutes, vaid ka v\u00e4ikestes faktiv\u00e4idetes, mille puhul \u00fcks osapool \u00fctleb kardinaalselt erineva seisukoha teisele. Mis t\u00e4hendab, et keegi valetab,\u00bb v\u00e4itis Reinsalu istungi j\u00e4rel Postimehele. \u00abLoomulikult on see \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4iriv.\u00bb\u00dcks n\u00e4ide: kui Sildam \u00fchel maikuu reede\u00f5htul telefoni teel rahandusminister Mart V\u00f5rklaevaga k\u00f5neles ning k\u00f5ne v\u00e4ltel nii presidendi kantselei soovist lisaraha saada kui riigikogu menetluses olevatest seaduseeln\u00f5udest r\u00e4\u00e4kis, lahknesid asjaosaliste meenutused, kas t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal tegi k\u00f5ne Sildam, kes oli eelnevalt s\u00f5numi teel avaldanud soovi r\u00e4\u00e4kida, v\u00f5i V\u00f5rklaev.Alandav olukordTeravamalt kulges Sildami vestlus rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksaga. Ka Sildam ise m\u00f6\u00f6nis, et ehk v\u00f5inuks ta sobivama tooni valida, kuid v\u00e4ljapressimist eitas. \u00abSelleks ajaks oli presidendi kantselei 25 p\u00e4eva oodanud rahandusministri vastust. Kindlasti ma v\u00e4ljendasin oma frustratsiooni, tegin seda teravalt. Oli ka musta huumorit. Olukord tundus mulle kui presidendi kantselei t\u00f6\u00f6tajale natuke alandav, et me k\u00e4ime, k\u00e4si pikal, raha k\u00fcsimas. Kindlasti ei pakkunud ma tehingut. Kindlasti v\u00f5inuks ma olla v\u00e4hem sarkastiline.\u00bbEilsele istungile kutsuti ka peaminister Kaja Kallas (RE), kes riigikokku ise kohale ei tulnud, vaid saatis valitsust esindama V\u00f5rklaeva. Soov peaministri m\u00f5tteid kuulata oli ajendatud tema eelmise n\u00e4dala intervjuust \u00abAktuaalsele kaamerale\u00bb, kus Kallas v\u00e4itis, et Sildami moraalselt k\u00fcsitavast k\u00e4itumisest on olemas otsesed t\u00f5endid.V\u00f5rklaev t\u00f5des istungi j\u00e4rel Postimehele, et Kallas pidaski silmas Sildami vestlusi tema, Saksa ja veel teiste inimestega. \u00abOn natukene keeruline v\u00e4ita, et see on olnud m\u00f5ni \u00fcksik v\u00f5i \u00fcks eba\u00f5nnestunud nali,\u00bb m\u00e4rkis ta ja lisas: \u00abMinu vestlused Sildamiga ei ole midagi humoorikat ega naljakat. Meil on ametialane suhtlus olnud ka varem. Meil ei ole pikka ajalugu ega s\u00f5prussuhet.\u00bbK\u00fcll aga ollakse Reformierakonnas veendunud, et tegu oli Sildami soologa. Kantselei juhilt Peep Jahilolt sellist asja mitte keegi mitte kunagi ei ootaks.Pinged mullu s\u00fcgisest\u00dches k\u00fcsimustega presidendi kantselei rahaasjadest on p\u00fc\u00fcnele t\u00f5usnud seik eelmise aasta riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest, kus tollase riigihalduse ministri Riina Solmani (Isamaa) meenutuste j\u00e4rgi t\u00f5statas Kaja Kallas k\u00fcsimuse, kas kulude kokkuhoiu nimel v\u00f5iks \u00e4kki \u00fcle vaadata 24. veebruari vastuv\u00f5tuga seotud kulud. Varem oli selle seiga v\u00e4lja toonud president Alar Karis isiklikult.Kallas nimetas Solmani juttu alatuks valeks ja ka n\u00e4iteks siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) ei suutnud meenutada, kas 24. veebruari vastuv\u00f5tu vajalikkus \u00fcldse jutuks tuli.Kui Postimees suhtles nii sotside kui Reformierakonna poliitikutega, et j\u00e4rjekordses s\u00f5na s\u00f5na vastu vaidluses selgust leida, koorus v\u00e4lja n-\u00f6 kuldse kesktee stsenaarium: Kallas sellise repliigi t\u00f5esti lendu lasi, kuid pigem talle omase tagam\u00f5ttega pingelisi eelarvevaidlusi pisikese naljaga l\u00f5dvendada. \u00abSee, et Isamaa selle n\u00fc\u00fcd nii kontekstist v\u00e4lja rebis ning s\u00fc\u00fcdistuseks spinnis, on lihtsalt alatu poliitiline k\u00e4ik,\u00bb t\u00f5des \u00fcks reformierakondlane.Olgu mis oli, head maiku toonastest k\u00f5nelustest asjaosalistele ei j\u00e4\u00e4nud. Nii ei maksagi imestada, et pinged on \u00fcle kandunud praegusesse aega. P\u00f5hiseaduslike institutsioonide esindajad k\u00e4isid toona valitsuse istungil, nad kuulati \u00e4ra ja nad said ka lisaraha. Aga nagu presidendi ja riigikogu kantseleile ning teistele krooniliselt alarahastatud asutustele kaastunnet avaldades t\u00f5des \u00fcks toonane minister: \u00abSee k\u00f5ik oli l\u00e4bivalt piinlik.\u00bbTa meenutas: \u00abTuleb n\u00e4iteks riigikohtu esimees ja anub, et ta saaks kohtunike koolitamiseks raha. Ja siis tuleb riigikogu esindaja ja \u00fctleb, et neil on valimised korraldada. Samal ajal k\u00f5ik teavad, et riigikogu kantseleis on suur voolavus, kuna palgad on meeletult maha j\u00e4\u00e4nud. Isegi seal anutakse v\u00e4ga piinlikult. Presidendi kantselei sealhulgas, kelle puhul pigem k\u00fcll tehti nalja, aga \u00f6eldi: \u00abKuule, k\u00e4rbi 24. veebruari vastuv\u00f5ttu.\u00bb\u00bbV\u00e4rske kurbloolise n\u00e4itena j\u00e4ttis presidendi kantselei rahapuuduse t\u00f5ttu \u00e4ra riigivisiidi Austraaliasse. Reinsalu kommenteeris: \u00abSee on olemuslikult riigi v\u00e4\u00e4rikust h\u00e4iriv olukord, kui Eestis resideerivad diplomaadid loevad, et Eesti president ei saa minna Austraaliasse sellel p\u00f5hjusel, et raha ei ole. J\u00e4relikult ei ole p\u00f5hjust Eesti presidenti kutsuda v\u00f5i teistel riigi k\u00f5rgetel esindajatel taotleda k\u00fcllatulekut, sest selgub, et oleme pankrotis.\u00bbToomas Sildam rahaskandaalist: plekid j\u00e4\u00e4vad paljudeleErikomisjoni istungilt j\u00e4i teie vastustest mulje, et eitate k\u00f5ike teile s\u00fc\u00fcks pandut ja v\u00e4itsite, et tegemist oli pelgalt kalambuuri v\u00f5i naljaga, mille t\u00f5ttu teid valesti m\u00f5isteti. Kas j\u00e4\u00e4te l\u00f5puni selle seisukoha juurde?Jah, ma j\u00e4\u00e4n l\u00f5puni selle juurde. Kui alguses m\u00f5tlesin, et j\u00e4rsku ma l\u00f5petasin telefonivestluse rahandusministriga mingi kalambuuri v\u00f5i \u00abreede\u00f5htuse naljaga\u00bb, siis mida rohkem ma sellele vestlusele m\u00f5tlen, siis ei olnud mingit nalja \u2014 oli t\u00e4iesti t\u00f6ine vestlus. Mis saab teie seadustest, mida koalitsioon tahab vastu v\u00f5tta, kas tuleb riigikogus t\u00e4iendavaid istungeid, kas presidendil j\u00e4\u00e4b 14 p\u00e4eva \u2014 see oli see p\u00f5hik\u00fcsimus. Ja siis, by the way, palun \u00e4rge seda meie kirja \u00e4ra unustage. Aga mingit kokkusidumist, et juhul kui me ei saa raha, siis midagi juhtub seadustega, ei ole olnud.Neid s\u00fc\u00fcdistusi teie vastu on tehtud m\u00f5nda aega. Teil oli aega sel teemal s\u00f5na v\u00f5tta ja oma nimi puhtaks pesta, selle asemel et vaikida. Miks nii kaua on h\u00e4mamist olnud?Kas vaikimine ja h\u00e4mamine on \u00fcks ja sama?Aga miks mitte vastata \u00fchiskonda huvitavale k\u00fcsimusele?Te \u00fctlesite enne vaikimine ja n\u00fc\u00fcd h\u00e4mamine \u2014 kas vaikimine ja h\u00e4mamine on \u00fcks ja seesama?V\u00e4itmine erikomisjoni istungil, et te ei m\u00e4leta v\u00f5i ei tea, millest r\u00e4\u00e4gitakse, v\u00f5ib olla k\u00fcll h\u00e4mamine.Minu k\u00e4est k\u00fcsiti, kellega ma olen veel r\u00e4\u00e4kinud ja ma \u00fctlesin, et t\u00f5esti ei m\u00e4leta. Ja ma ei ole p\u00e4ris kindel, kas neid inimesi on, aga see selleks. Siis, kui erikomisjon otsustas, et nad kutsuvad mu siia istungile, olen k\u00f5igile ajakirjanikele \u00f6elnud, et enne erikomisjoni istungit ei anna ma \u00fchtegi intervjuud. Ja ma ei leia, et see h\u00e4mamine on. Minu arust on see lugupidav suhtumine parlamendi erikomisjoni.Kas ja kuidas on praegune skandaal presidendi institutsiooni \u00fchiskonna silmis kahjustanud?Ma arvan, et sellest j\u00e4\u00e4vad plekid paljudele.Kas te ei leia, et teil oleks kohane praegu \u2014 v\u00e4hemalt selle uurimise l\u00f5puni \u2014 ametist k\u00f5rvale astuda? Olete te m\u00f5elnud selle peale?Ma olen paljude asjade peale m\u00f5elnud. Aga presidendi n\u00f5unikuga on nii, et tema kutsub t\u00f6\u00f6le ja tal palub t\u00f6\u00f6lt lahkuda president.Ainult \u00fcks inimene.Kuidas uurimine praegu edasi l\u00e4heb? Kui vastuseid ei anna minister Mart V\u00f5rklaev, kellega te olete vestelnud...Mina ei tea, keda ta m\u00f5tleb.Kas teil kui kogenud ametnikul ei tekkinud tunnet, et v\u00f5ib-olla pole kohane neid kaht teemat koos t\u00f5statada?See oleks olnud kindlasti v\u00e4ga ebakohane, kui ma oleks need teemad omavahel kimpu pannud v\u00f5i siis kuidagi s\u00f5ltuvusse. See oleks \u00e4\u00e4rmiselt ebakohane. Seda ma pole teinud. Nele Kullerkupp\u00abMinu vestlused Toomas Sildamiga (vasakul) ei ole midagi humoorikat ega naljakat.\u00bb Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev on veendunud, et mingit m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimist ei ole olnud, vaid k\u00f5ik on olnud \u00fcheselt m\u00f5istetav.MEINHARD PULK, ajakirjanik"}
{"text":"Andmeskandaali asjaolud h\u00e4mmastasid eetikakomitee juhtiTartu \u00dclikool vallandas eile seadusrikkumisele viidates dekaan Raul Eametsa, kes pole siiani avalikkusele p\u00f5hjendanud, miks ta hankis k\u00fcsitluse l\u00e4biviimiseks Pere Sihtkapitali SA-le lastetute ja ka lasterikaste naiste kontaktandmeid lubamatul viisil.Tartu \u00dclikooli rektor Toomas Asser \u00fctles eile pressiteate vahendusel, et m\u00f5istab dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka. \u00abT\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Raul Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.\u00bb11. augustil sai \u00fclikoolile teatavaks, et sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Eamets oli \u00fclikooli nimel s\u00f5lminud \u00f5igusvastaselt koost\u00f6\u00f6lepingu Pere Sihtkapitali SAga.Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub.Sihtasutus on erakonna Isamaa toel s\u00fcndinud rahvastikupoliitika m\u00f5ttekoda, mille n\u00f5ukokku kuulub n\u00e4iteks Isamaa suurtoetaja Parvel Pruunsild. Eamets on samas ka Pruunsilla suurosalusega Bigbanki n\u00f5ukogu liige.Rikkumise teeb Asseri hinnangul veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid.\u00ab\u00d5igusn\u00f5unik m\u00e4rkis juba siis, et lepinguga v\u00f5taks \u00fclikool endale vastutuse tegevuse eest, millega me tegelikult seotud ei ole ja lepingu sisu arvestades oleks tegu fabritseeritud volitusega, et sihtasutus saaks rahvastikuregistrist k\u00e4tte inimeste andmed,\u00bb selgitas Asser.Eamets j\u00e4ttis lepingu \u00fclikooli dokumendiregistris registreerimata. \u00abSellega on Eamets eiranud selget lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust,\u00bb nentis Asser.Eamets plaanib vallandamise vaidlustada\u00abSee on rikkumist arvestades ebaproportsionaalne, kavatsen selle kindlasti vaidlustada. See on liiga karm,\u00bb kommenteeris Eamets Tartu Postimehele enda vallandamise otsust.Pere Sihtkapitali SA oli Tartu \u00dclikooliga s\u00f5lmitud lepingule viidates saanud naiste andmed siseministeeriumilt k\u00e4tte juba kaks kuud tagasi. SA sai enda v\u00e4itel rahvastikuregistrist 12 000 kirjega v\u00e4ljav\u00f5tte 20-44-aastaste lasteta v\u00f5i siis lasterikaste (kolm v\u00f5i enam last) naiste andmetega: isikukood, e-posti aadress ja telefoninumber.Tartu \u00dclikool sai asjast teada 11. augustil. Uuringukutse said nii lastetud kui lasterikkad naised 7. augustil uuringufirmalt RAIT Faktum & Ariko. Enne 10. augustit esitas sihtasutus uuringu projekti koosk\u00f5lastamiseks Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetika komiteele, mis pidi otsuse tegema 21. augustil.Keelduvad vastused on harvad\u00abMis mul hinge kriibib: miks alustati uuringut, ootamata \u00e4ra eetikakomitee otsust,\u00bb avaldas imestust komitee juht Aime I Keis (pildil). \u00abKui ' l\u00e4hed panka laenu taotlema, siis sa enne raha kulutama ei hakka, sest sul ju seda puhtf\u00fc\u00fcsiliselt ei ole.\u00bbKeisi hinnangul on sihtasutuse vabandused arusaamatud ja p\u00f5hjendamatud: \u00abNeile kindlasti ei antud signaali, et nad ei saa seda koosk\u00f5lastust.\u00bb Keis l\u00fckkas sellega \u00fcmber Tartu \u00dclikooli eetikaprofessori, Euroopa Komisjoni eetikaeksperdi, riigikogu liikme Margit Sutropi (RE) Delfis avaldatud arvamuse, et ilmselt poleks eetikakomitee andnud poliitiliselt kallutatud m\u00f5ttekojale nii ulatuslike eriliigiliste andmete t\u00f6\u00f6tlemiseks luba.\u00abK\u00f5ik, mis on esitatud koosolekule, tuleb meil l\u00e4bi vaadata, k\u00fcsimus on, mis vastuse me anname,\u00bb l\u00fckkas Keis \u00fcmber ka v\u00e4ited, nagu komitee n\u00fc\u00fcd SA taotlust ei arutakski.Keis on enda s\u00f5nul komiteesse kuulunud 1997. aastast ning 25 aasta jooksul on vaid m\u00f5ned \u00fcksikud korrad komitee andnud uuringute tegemiseks eitava vastuse.\u00abJah, me anname keelduvaid vastuseid, aga t\u00e4iesti keelduvat vastust, kui uuring on t\u00e4iesti ebaeetiline - seda on juhtunud v\u00e4ga harva,\u00bb selgitas Keis. Talle meenus k\u00fcmne aasta tagune juhtum, kui \u00fcks meditsiinivaldkonna uuringu meeskond polnud p\u00e4dev uuringut l\u00e4bi viima.Praeguse k\u00fcsitluse kohta s\u00f5nas Keis, et \u00fcks olulisemaid k\u00fcsimusi arutamiseks oleks andmekaitse ja p\u00f5hjendatud andmete t\u00f6\u00f6tlemine - kes, mis eesm\u00e4rgil ja kui kaua andmeid t\u00f6\u00f6tleb. Tema s\u00f5nul pole valimi andmed iseenesest delikaatsed isikuandmed.K\u00fcll v\u00f5inuks eetikakomitee leida, et m\u00f5ni k\u00fcsimus on liiga riivav. \u00abMu isiklik arvamus on, et sellistele k\u00fcsimustele vastamine on lastetutele naistele suur vaimne koormus,\u00bb m\u00e4rkis ta ja lisas, et n\u00e4iteks v\u00f5inuks komitee teha ettepanekuid k\u00fcsimuste muutmiseks ja\/v\u00f5i asendamiseks.\u00abEetikakomitee \u00fclesanne on v\u00e4lja selgitada, kas teadusuuring vastab eetilistele normidele,\u00bb selgitas Keis. \u00abMeile esitatakse v\u00e4ga p\u00f5hjalik teadusprojekti taotlus, kus kirjeldatakse, mis on uuringu eesm\u00e4rgid, h\u00fcpoteesid, miks just selline valim, metoodika, eetiliste aspektide anal\u00fc\u00fcs ja isikuandmete kaitse reeglite j\u00e4rgimise kirjeldus.\u00bbLastetud on andmete andmise peale pahasedPahameelt avaldasid need naised, keda h\u00e4irib kombinatsioon ebaseaduslikul teel hangitud andmetest, mis on j\u00f5udnud poliitilise taustaga sihtasutuse k\u00e4sutusse, ning ka v\u00e4ga isiklikest k\u00fcsimustest.\u00abTegemist on solvava uuringuga. Kas mehed osalevad ka uuringus? Tegemist on v\u00e4ga isiklike isikuandmetega, milliseid andmeid on minu kohta jagatud? Palun k\u00f5ik minuga seotud andmed kustutada,\u00bb kirjutas \u00fcks uuringukutse saanud lasteta naine k\u00fcsitlusfirmale, kes edastas selle uuringu tellinud sihtasutusele. Naine saatis Postimehele edasi ka saadud vastuse.\u00abSaame aru, et laste olemasolu v\u00f5i puudumine on tundlik teema, kuid teadusuuringu eesm\u00e4rk ei ole kindlasti kedagi solvata.Uuringu eesm\u00e4rk on aru saada l\u00e4bi vastaja antud hinnangute ja arvamuste, millised on peamised laste saamist m\u00f5jutavad tegurid Eesti \u00fchiskonnas (kas on langetanud vabatahtlikult valik mitte lapsi saada v\u00f5i on asjaolu, et vastajal veel antud hetkel lapsi ei ole, seotud muude teguritega).Vastuste \u00fcldistusest selgub, kas \u00fcldse ja millal lapsi oma perre soovitakse, mis p\u00f5hjustel plaane edasi l\u00fckatakse, mis on olnud senised takistused jne. Uuringu info p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldused antakse \u00fcle vabariigi valitsusele, toetamaks sisukamate otsuste tegemist, mis puudutavad s\u00fcndimust ja rahvastikku (alates noorte harimisest positiivsete suhete loomise teemal, toetust eluaseme hankimiseks, viljatusravi k\u00e4ttesaadavuse kohta, lastele suunatud toetuste kohta jne). Soov on pakkuda infot, et lapsi soovivaid naisi (ja peresid) v\u00f5imalikult h\u00e4sti ja laiap\u00f5hiselt toetada.\u00bbPeterson: saime asjast valesti aruPere Sihtkapitali ainus juhatuse liige Hillar Peterson selgitas Postimehele, et eetikakomitee vastust ei oodatud \u00e4ra seet\u00f5ttu, et sihtkapital sai asjast valesti aru ja tegemist oli m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimisega. Sihtkapital sai valesti aru sellest, mis hetkel ja mille jaoks eetikakomisjoni luba vaja on. \u00abKuna me eeldasime, et seda on vaja hiljem andmete anal\u00fc\u00fcsimiseks ja tulemuste avaldamiseks, siis juba selle t\u00f5ttu sai ka taotlus hiljem tehtud. Me ei arvanud, et seda selles faasis vaja on,\u00bb nentis Peterson. \u00abKuna meil ei olnud sellega varem kogemust olnud, siis v\u00f5tame vea omaks, palume vabandust ja koos eetikakomiteega lahendame selle \u00e4ra, mis iganes see lahendus on.\u00bbPeterson selgitas, et praegu hoiustavad isikuandmeid nii nemad kui ka k\u00fcsitlusfirma RAIT Faktum & Ariko, kes k\u00fcsitlust l\u00e4bi viis. Sihtkapitali k\u00e4es on registri v\u00e4ljav\u00f5tted ehk teisis\u00f5nu inimeste kontaktandmed. Nendele p\u00e4\u00e4seb tema kinnitusel ligi ainult juhatuse liige ehk tema ise. \u00abNeed on juhatuse liikme isikukoodile kr\u00fcpteeritud ja hoitud turvalises asukohas,\u00bb selgitas ta. Delikaatsemad andmed ehk k\u00fcsitluse vastused, on aga k\u00fcsitlusfirma andmebaasis.Nii \u00fcleeile kui ka eile sai Pere Sihtkapital mitmeid p\u00f6\u00f6rdumisi naistelt, kes soovisid, et nende andmed kustutataks. Petersoni s\u00f5nul on selliseid p\u00f6\u00f6rdumisi saabunud umbes k\u00fcmmekond. \u00abNendega tegeleme j\u00f5udum\u00f6\u00f6da. T\u00e4na (esmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal-\u00dc. H..) ei ole veel j\u00f5udnud sellega tegeleda, aga esimesel v\u00f5imalusel saavad need ka tehtud,\u00bb kinnitas ta ja lisas, et kustutamiseks v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda nii k\u00fcsitlusfirma kui ka nende poole.Lisaks k\u00fcsitlusele, mis h\u00f5lmab lasteta naisi, pani Pere Sihtkapital samaaegselt k\u00e4ima ka teise uuringu, mille k\u00e4igus k\u00fcsitleti lasterikaste perede emasid. Peterson s\u00f5nas, et viimase puhul \u00fctles eetikakomitee algusest peale, et nende luba selle uuringu jaoks vaja ei ole. K\u00fcll aga on ka selle uuringu tulevik kahtluse all, sest probleem on sihtkapitali ja \u00fclikooli vahel s\u00f5lmitud lepingu \u00f5igusp\u00e4rasusega. Kui leping polnud \u00f5igusp\u00e4rane, v\u00e4ljastati isikuandmed ebaseaduslikult. \u00abSeda t\u00e4na veel hinnata ei oska. Kui oleme saanud korralikult \u00fcle r\u00e4\u00e4kida p\u00e4devate isikutega - eetikakomitee, \u00fclikooli ja andmekaitseinspektsiooniga siis oskame seda ka l\u00f5plikult \u00f6elda,\u00bb lisas Peterson.K\u00fcsimusele, mis andmetest edasi saab, Peterson vastata ei osanud ning s\u00f5nas, et see selgub siis, kui sihtasutus on saanud asjad l\u00e4bi arutada eetikakomitee ja andmekaitseinspektsiooniga. \u00abV\u00f5imalik on n\u00e4iteks \u00fchel v\u00f5i m\u00f5lemal uuringul k\u00f5ikide andmete kustutamine ja uuesti alustamine. V\u00f5ib-olla on seal ka mingi muu lahendus. See selgub siis, kui oleme saanud rahulikult olukorra \u00fcle vaadata,\u00bb \u00fctles ta.Homme arutab probleemi riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon, mis selle esimehe Urmas Reinsalu (isamaa) s\u00f5nul peaks selguse tooma nii rahastamise kui uuringu k\u00fcsimustes.AKI alustas menetlustAndmekaitse Inspektsioon (AKl) teatas eile \u00f5htupoolikul, et alustas Pere Sihtkapitali tellimusel tehtud uuringu osas menetlust.\u00abHiljuti laia k\u00f5lapinda leidnud lastetuse uuringu eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada lastetuks j\u00e4\u00e4mist m\u00f5jutavad tegurid Eesti \u00fchiskonnas. Uuring sisaldas eriliigilisi isikuandmeid, kus uuriti nii naiste sissetulekuid, haridust, elutingimusi kui ka seksuaalharjumusi, poliitilisi vaateid, usulisi ning maailmavaatelisi veendumusi,\u00bb s\u00f5nas AKl peadirektor Pille Lehis.Menetlust alustati, et kontrollida isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise vastavust isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusele ja isikuandmete kaitse seadusele.Asjaolude v\u00e4ljaselgitamiseks alustas Andmekaitse Inspektsioon j\u00e4relevalvet kolme osapoole suhtes: Tartu \u00dclikool, Pere Sihtkapital SA ja RAIT Faktum & Ariko. Lisandumas on ka j\u00e4relevalve siseministeeriumi osas.J\u00e4relevalve esmases etapis on tehtud ettekirjutus andmete t\u00f6\u00f6tlemise piiramiseks ja edasise t\u00f6\u00f6tlemise keelamiseks.Ettekirjutus h\u00f5lmab ka teiste Pere Sihtkapitali SA tellimusel tehtud uuringute jaoks kogutud isikuandmeid.Pahameelt k\u00e4ra tekitanud k\u00fcsitluse suhtes avaldasid naised, keda h\u00e4irivad isiklikud k\u00fcsimused. L\u00f5ppeks v\u00f5ib see teema olla v\u00e4ga puudutav ja valus. Pilt on s\u00fcmboolne.Loe ka JUHTKIRJA LK 12\"Uuringu eesm\u00e4rk on l\u00e4bi vastaja antud hinnangute ja arvamuste aru saada, millised on peamised laste saamist m\u00f5jutavad tegurid Eesti \u00fchiskonnas.\"\"25 aasta jooksul on eetikakomisjoni komitee vaid m\u00f5ned \u00fcksikud korrad andnud uuringute tegemiseks eitava vastuse.\"\u00dcLLE HARJU,\u00a0TARVO MADSEN"}
{"text":"Mees kuritarvitas v\u00f5\u00f5rast pangakaartiViru maakohtu Narva kohtumajas tunnistati arvutikelmuses s\u00fc\u00fcdi 33-aastane Mark, kellele m\u00e4\u00e4rati karistuseks kolmeaastane tingimisi vangistus nelja ja poole aastase katseajaga.Varem kolmel korral varastamise eest karistatud Mark oli poesk\u00e4iguks enda valdusesse saanud v\u00f5\u00f5ra pangakaardi ning v\u00f5ttis omal algatusel ja kaardiomaniku teadmata \u00fcheksal korral v\u00e4lja sularaha, kokku 1500 eurot. Menetluskuludena tuleb mehel v\u00e4lja k\u00e4ia ligi 3000 eurot. (VT)"}
{"text":"R\u00e4nk rikkumine! Tartu \u00fclikool vallandas Raul Eametsa, kes ebaausalt hankis lastetute naiste andmeidREKTOR ASSER: m\u00f5istan hukka. J\u00e4tkata on m\u00f5eldamatu!Tartu \u00fclikooli rektor professor Toomas Asser l\u00f5petas esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6suhte sotsiaalteaduste dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsaga. Kahel toolil - \u00fclikoolis ja Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus - istunud Eametsa s\u00f5lmitud leping andis rohelise tule tuhandete naiste delikaatsete isikuandmeteni.Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa tool hakkas k\u00f5ikuma reedel, kui Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudisteportaal avaldas, et rahvastikupoliitika m\u00f5ttekoda Pere Sihtkapital k\u00fcsis Tartu \u00fclikooli nimel rahvastikuregistrist v\u00e4lja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ja saatis neile delikaatse sisuga k\u00fcsimustiku. Skandaali v\u00f5tmeisik on justnimelt Eamets, kes t\u00f6\u00f6tab nii Tartu \u00fclikoolis kui ka kuulub Pere Sihtkapitali n\u00f5ukokku.Dekaan tunnistas vigaKui varem said uuringufirmad taotleda rahvastikuregistrist endale huvipakkuva sihtr\u00fchma isikuandmeid ja neid uuringus osalema kutsuda, siis alates sellest aastast kehtib seadusemuudatus, mis seda enam ei v\u00f5imalda. Nimelt v\u00e4ljastatakse isikuandmeid n\u00fc\u00fcdsest pelgalt teadus- ja arendusasutustele nagu \u00fclikoolid.N\u00f5ude t\u00e4itmiseks s\u00f5lmis kahel toolil istunud Eamets ise \u00fclikooli poolt lepingu Pere Sihtkapitaliga, mis andis rohelise tule tuhandete naiste delikaatsete isikuandmeteni. Viga tunnistanud Eamets selgitas ERRile, et tahtis protsessi kiirendada: \u201eOleksin pidanud asju ajama, nagu on ette n\u00e4htud. Tormasin asjadest ette.\u201cPere Sihtkapital tegi t\u00e4navu kevadel Eametsale ettepaneku s\u00f5lmida Tartu \u00fclikooliga koost\u00f6\u00f6leping, et sihtasutusel oleks v\u00f5imalik k\u00fcsida rahvastikuregistrist andmeid teadusuuringute tegemiseks. Eamets sai \u00fclikoolilt \u00f5igusliku hinnangu, et kuna \u00fclikool ei ole uuringu sisuline partner, ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida. \u00dclikool sai reedel teada, et Eamets siiski s\u00f5lmis lepingu, rikkudes sellega korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut ja \u00fclikoolisisest korda, ning eiras teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid.Ent siinkohal probleemid ei l\u00f5ppe. Uuring vajanuks ka Tartu \u00fclikooli inimuuringute eetikakomitee luba. Pere Sihtkapital esitas k\u00fcll taotluse loa saamiseks, kuid alustas uuringu l\u00e4biviimist selleta. Andmekaitse inspektsioon soovitab k\u00fcsitlusele mitte vastata.Rikkumine rikkumise otsaSeniks on uuring pausile pandud. \u201eKuni olukorra lahendamiseni koos eetikakomitee ja andmekaitse inspektsiooniga oleme uuringukutsete v\u00e4ljasaatmise peatanud,\u201c s\u00f5nas Pere Sihtkapitali juhatuse liige Hillar Petersen laup\u00e4eval.Tartu \u00fclikooli rektor Toomas Asser kohtus esmasp\u00e4eva hommikul Eametsaga. Paar tundi hiljem sai teatavaks, et \u00fclikool vallandas Eametsa. \u201eM\u00f5istan dekaani tegevuse ilma \u00fchegi \u00f5igustuseta hukka ning andsin olukorra ilmnedes sellest kohe teada nii Eametsale kui ka avalikkusele. T\u00e4nasel kohtumisel teavitasin Eametsa, et arvestades rikkumise t\u00f5sidust on m\u00f5eldamatu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata,\u201c \u00fctles Asser meediale saadetud p\u00f6\u00f6rdumises. Asser nentis ka, et juhtunu avalikuks saamise j\u00e4rel ei ole Eamets m\u00f5istnud oma rikkumiste t\u00e4it t\u00f5sidust.Asser peab \u00fchem\u00f5tteliselt lubamatuks, et Eamets s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub. Rikkumise teeb tema s\u00f5nul veelgi j\u00e4medamaks asjaolu, et ehkki dekaan k\u00fcsis lepingu s\u00f5lmimise kohta maikuus \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5unikult n\u00f5u ja sai selge vastuse, et \u00fclikool ei saa sellist lepingut s\u00f5lmida, eiras ta saadud suuniseid. Sellega on Eamets eiranud lepingu s\u00f5lmimise keeldu, rikkunud \u00fclikooli sisekorda, teaduseetika p\u00f5him\u00f5tteid ja korruptsioonivastast seadust, lisas Asser.\u201eProfessori ametikoht on juhtiv positsioon, mille t\u00e4itja tegeleb nii teaduse kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Pole m\u00f5eldav, et inimene, kes on l\u00e4inud ise j\u00e4medalt vastuollu teaduseetika reeglitega, \u00f5petaks teaduseetikat \u00fcli\u00f5pilastele ja osaleks uurimisr\u00fchmade juhtimises. Olen alati tervitanud \u00fclikooli teadlaste \u00fchiskondlikku aktiivsust. Seejuures on aga vaja teadlikult tajuda piire, et mitte sattuda rollikonflikti ega minna vastuollu eetika ja seadustega. Eriti selge peab see piir olema juhtival kohal t\u00f6\u00f6tades,\u201c lausus Asser.Eamets kavatseb rektori otsuse vaidlustada. Selleks p\u00f6\u00f6rdub ta t\u00f6\u00f6vaidluskomisjoni.Politsei hindab neile teadaolevat infot ning l\u00e4hemate p\u00e4evade jooksul v\u00f5etakse vastu otsus, kas on alust v\u00e4\u00e4rteomenetluse alustamiseks.Tugev seos IsamaagaPere Sihtkapital on tihedalt seotud erakonnaga Isamaa. Sihtkapitali rahastus s\u00fcndivusuuringute l\u00e4biviimiseks tuli m\u00e4rtsis toonaselt riigihalduse ministrilt Riina Solmanilt (Isamaa), kelle allkirjaga eraldas valitsus sihtkapitalile tegevustoetusena 250 000 eurot. Selle rahaga plaanis Pere Sihtkapital aasta l\u00f5puks l\u00e4bi viia neli s\u00fcndivusuuringut. Neist \u00fcks lastetute, teine lasterikaste, kolmas \u00fche lapsega ning neljas kahe lapsega naiste seas. 2019. aastal s\u00fcstis Isamaa Pere Sihtkapitali suisa miljon eurot.Pere Sihtkapitali n\u00f5ukokku kuuluvad Isamaa endise justiitsministriLea Danilson-J\u00e4rgi n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud Katrin Kiisk ja Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild. Teised n\u00f5ukogu liikmed on keskerakondlane Monika Haukan\u00f5mm, Tallinna \u00fclikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur ja teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.Andmekaitse inspektsioon alustas menetlust Pere Sihtkapitali tellimusel tehtud uuringu osas\u201eLaia k\u00f5lapinda leidnud lastetuse uuringu eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada lastetuks j\u00e4\u00e4mist m\u00f5jutavad tegurid Eesti \u00fchiskonnas. Uuring sisaldas eriliigilisi isikuandmeid, kus uuriti nii naiste sissetulekuid, haridust, elutingimusi kui ka seksuaalharjumusi, poliitilisi vaateid, usulisi ning maailmavaatelisi veendumusi,\u201c s\u00f5nas andmekaitse ispektsiooni peadirektor Pille Lehis.Menetlust alustati, et kontrollida isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise vastavust isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Asjaolude v\u00e4ljaselgitamiseks alustas andmekaitse inspektsioon j\u00e4relevalvet kolme osapoole suhtes: Tartu \u00fclikool, Pere Sihtkapital SA ja RAIT Faktum & Ariko. Lisandumas on ka j\u00e4relevalve siseministeeriumi osas. J\u00e4relevalve esmases etapis on tehtud ettekirjutus andmete t\u00f6\u00f6tlemise piiramiseks ja edasise t\u00f6\u00f6tlemise keelamiseks. Ettekirjutus h\u00f5lmab ka teiste Pere Sihtkapitali SA tellimusel tehtud uuringute jaoks kogutud isikuandmeid.Kuvat\u00f5mmis k\u00fcsitlusest, PantherMedia SKEEMITAMISE TAGAJ\u00c4RG: Aldo Luud Lastetute naiste andmete k\u00e4ttesaamiseks skeemitanud Tartu \u00fclikooli dekaan Raul Eamets (vasakul) kavatseb vaidlustada Tartu \u00fclikooli rektori Toomas Asseri (paremal) vallandamisotsuse.KADRI KUULPAK"}
{"text":"Trumpile esitati s\u00fc\u00fcdistused valimistesse sekkumises Georgia osariigisATLANTA, 15. august, AFP-BNS \u2013 USA ekspresidendile Donald Trumpi vastu esitati esmasp\u00e4eval uued s\u00fc\u00fcdistused, sedapuhku 2020. aasta presidendivalimistega seotud kuritegudes Georgia osariigis.\n\u00dchtekokku 13 s\u00fc\u00fcdistuspunkti kohaselt p\u00fc\u00fcdis Trump valimisi segada ja nende tulemusi enda kasuks p\u00f6\u00f6rata. Muu hulgas s\u00fc\u00fcdistatakse teda kaks aastat v\u00e4ldanud uurimise j\u00e4rel v\u00e4ljapressimises ja vanden\u00f5us.\u00a0\n77-aastase Trumpi vastu on varem esitatud s\u00fc\u00fcdistusi New Yorgis, Floridas ja Washingtonis.\u00a0\nGeorgia osariigis Trumpi ja veel 18 isiku vastu s\u00fc\u00fcdistused esitanud prokur\u00f6ri s\u00f5nul soovib ta kohtuistungit j\u00e4rgmise kuue kuu jooksul.\nFultoni maakonna ringkonnaprokur\u00f6r Fani Willis \u00fctles, et Trumpi ja teiste suhtes, keda s\u00fc\u00fcdistati katsetes 2020. aasta valimistulemused t\u00fchistada, on v\u00e4lja antud vahistamisk\u00e4sk ning neil oli aega 25. augustini end vabatahtlikult \u00fcles anda.\u00a0\n\"N\u00fc\u00fcd on minu b\u00fcroo kohustus neid s\u00fc\u00fcdistusi ilma m\u00f5istliku kahtluseta kohtuprotsessil t\u00f5estada,\" \u00fctles Willis.\nK\u00fcsimusele Trumpi v\u00e4idete kohta, et s\u00fc\u00fcdistus oli \"poliitiliselt motiveeritud\", vastas Willis: \"Teen selles ametis otsuseid faktide ja seaduste p\u00f5hjal.\"\n\"Seadus on t\u00e4iesti erapooletu,\" lisas ta.\nS\u00fc\u00fcdistatavate seas on ka Trumpi endine isiklik advokaat Rudy Giuliani ja Valge Maja kantselei\u00fclem Mark Meadows.\nAFP \u2013 Baltic News Service\u00a0"}
{"text":"Trumpile esitati s\u00fc\u00fcdistused valimistesse sekkumises Georgia osariigisUSA ekspresidendile Donald Trumpi vastu esitati esmasp\u00e4eval uued s\u00fc\u00fcdistused, sedapuhku 2020. aasta presidendivalimistega seotud kuritegudes Georgia osariigis.\u00dchtekokku 13 s\u00fc\u00fcdistuspunkti kohaselt p\u00fc\u00fcdis Trump valimisi segada ja nende tulemusi enda kasuks p\u00f6\u00f6rata. Muu hulgas s\u00fc\u00fcdistatakse teda kaks aastat v\u00e4ldanud uurimise j\u00e4rel v\u00e4ljapressimises ja vanden\u00f5us.\n77-aastase Trumpi vastu on varem esitatud s\u00fc\u00fcdistusi New Yorgis, Floridas ja Washingtonis.\nGeorgia osariigis Trumpi ja veel 18 isiku vastu s\u00fc\u00fcdistused esitanud prokur\u00f6ri s\u00f5nul soovib ta kohtuistungit j\u00e4rgmise kuue kuu jooksul.\nFultoni maakonna ringkonnaprokur\u00f6r Fani Willis \u00fctles, et Trumpi ja teiste suhtes, keda s\u00fc\u00fcdistati katsetes 2020. aasta valimistulemused t\u00fchistada, on v\u00e4lja antud vahistamisk\u00e4sk ning neil oli aega 25. augustini end vabatahtlikult \u00fcles anda.\n\u00abN\u00fc\u00fcd on minu b\u00fcroo kohustus neid s\u00fc\u00fcdistusi ilma m\u00f5istliku kahtluseta kohtuprotsessil t\u00f5estada,\u00bb\u00a0\u00fctles Willis.\nK\u00fcsimusele Trumpi v\u00e4idete kohta, et s\u00fc\u00fcdistus oli \u00abpoliitiliselt motiveeritud\u00bb, vastas Willis: \u00abTeen selles ametis otsuseid faktide ja seaduste p\u00f5hjal.\u00bb\n\u00abSeadus on t\u00e4iesti erapooletu,\u00bb\u00a0lisas ta.\nS\u00fc\u00fcdistatavate seas on ka Trumpi endine isiklik advokaat Rudy Giuliani ja Valge Maja kantselei\u00fclem Mark Meadows."}
{"text":"Trump siunas \"v\u00e4ljam\u00f5eldud\" s\u00fc\u00fcdistusi Georgia osariigisATLANTA, 15. august, AFP-BNS \u2013 USA vabariiklasest ekspresident Donald Trump siunas teisip\u00e4eval \"v\u00e4ljam\u00f5eldud\" s\u00fc\u00fcdistusi, mis talle p\u00e4ev varem esitati seoses Georgia osariigis toime pandud kuritegudega 2020. aasta presidendivalimiste k\u00e4igus.\n\"K\u00f5lab v\u00e4ljam\u00f5eldisena minu jaoks!\" kirjutas ta oma sotsiaalmeediaplatvormil TruthSocial. \"Miks nad ei esitanud s\u00fc\u00fcdistusi 2,5 aasta eest? Sest nad tahtsid seda teha t\u00e4pselt minu poliitilise kampaania keskel. N\u00f5iajaht!\"\n\u00dchtekokku 13 s\u00fc\u00fcdistuspunkti kohaselt p\u00fc\u00fcdis Trump valimisi segada ja nende tulemusi enda kasuks p\u00f6\u00f6rata. Muu hulgas s\u00fc\u00fcdistatakse teda kaks aastat v\u00e4ldanud uurimise j\u00e4rel v\u00e4ljapressimises ja vanden\u00f5us.\u00a0\n77-aastase Trumpi vastu on varem esitatud s\u00fc\u00fcdistusi New Yorgis, Floridas ja Washingtonis.\u00a0\nGeorgia osariigis Trumpi ja veel 18 isiku vastu s\u00fc\u00fcdistused esitanud prokur\u00f6ri s\u00f5nul soovib ta kohtuistungit j\u00e4rgmise kuue kuu jooksul.\nFultoni maakonna ringkonnaprokur\u00f6r Fani Willis \u00fctles, et Trumpi ja teiste suhtes, keda s\u00fc\u00fcdistati katsetes 2020. aasta valimistulemused t\u00fchistada, on v\u00e4lja antud vahistamisk\u00e4sk ning neil on aega 25. augustini end vabatahtlikult \u00fcles anda.\u00a0\n\"N\u00fc\u00fcd on minu b\u00fcroo kohustus neid s\u00fc\u00fcdistusi ilma m\u00f5istliku kahtluseta kohtuprotsessil t\u00f5estada,\" \u00fctles Willis.\nK\u00fcsimusele Trumpi v\u00e4idete kohta, et s\u00fc\u00fcdistus oli \"poliitiliselt motiveeritud\", vastas Willis: \"Teen selles ametis otsuseid faktide ja seaduste p\u00f5hjal.\"\n\"Seadus on t\u00e4iesti erapooletu,\" lisas ta.\nS\u00fc\u00fcdistatavate seas on ka Trumpi endine isiklik advokaat Rudy Giuliani ja Valge Maja kantselei\u00fclem Mark Meadows.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Finantsvaldkonna t\u00f6\u00f6kohad muutuvad \u00fcllatavalt kiirestiFinantsvaldkonnas kasvab riskijuhtimisega seotud t\u00f6\u00f6kohtade arv ning v\u00e4henevad klienditeenindajate ametikohad. H\u00f5ivemuutused on viimastel aastatel liikunud OSKA prognoosi kohaselt, kuid eeldatust kiiremini, selgub v\u00e4rskest seireuuringust.\nFinantsvaldkonnas kasvab riskijuhtimisega seotud t\u00f6\u00f6kohtade arv ning v\u00e4henevad klienditeenindajate ametikohad.\nOSKA avaldas 2020. aasta l\u00f5pus\u00a0finantsvaldkonna uuringu, kus t\u00f5i v\u00e4lja, et valdkonnas seisab ees\u00a0t\u00f6\u00f6j\u00f5u struktuuri muutus. \u00dche peamise p\u00f5hjusena n\u00e4hti tehnoloogia arengut, mis tingib paljude protsesside pool- v\u00f5i t\u00e4isautomaatseks muutmise. Sellega v\u00e4heneb vajadus klienditeenindajate j\u00e4rele, ent kasvab tehnilist tuge pakkuvate klienditoe spetsialistide arv. Teise olulise m\u00f5jurina toodi v\u00e4lja valdkonda puudutavate eeskirjade ja regulatsioonide hulga kasv, mis tingib suurema vajaduse sisekontrollide, riskijuhtide, rahapesu t\u00f5kestamise ekspertide ning vastavuskontrolli ja kliendiandmete ekspertide j\u00e4rele.\nValdkonna p\u00f5hikutsealadel h\u00f5ivatute koguarvus OSKA aastaks 2025 olulist muutust ei prognoosinud.\n\u201eFinantsvaldkonna uuring oli esimene, kus saime prognoosimudelis kasutada t\u00f6\u00f6tamise registri andmeid,\u201c selgitas OSKA anal\u00fc\u00fctik\u00a0Andres Viia.\u00a0\u201eT\u00e4navuse seireuuringu k\u00e4igus tehtud v\u00e4rske andmeanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et mudel on v\u00f5imaldanud \u00fcsna t\u00e4pselt prognoosida.\u201c\nNii on juba kahe aastaga n\u00e4ha klienditeenindajate hulga j\u00e4tkuvat v\u00e4henemist. Aimata on kahjuk\u00e4sitlejate h\u00f5ive languse trendi, mis on seotud klientidele iseteeninduskeskkondade arendamisega. Kasvanud on klienditoe spetsialistide, anal\u00fc\u00fctikute ja\u00a0 riskijuhtimisega seotud ametikohtade arv.\nM\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult on kasvanud laenuhaldurite hulk. OSKA seireseminaril osalenute s\u00f5nul on see tingitud pensionireformist, mis t\u00f5i 2021. aastal kaasa laenutaotluste hulga suurenemise. Ekspertide hinnangul v\u00f5ib reformil olla pikemaajaline m\u00f5ju s\u00e4\u00e4stmistoodetega seotud ametikohtadele.\nKasvab vajadus \u00f5igusalase teadmise j\u00e4rele\nOlulisemateks valdkonna t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadust m\u00f5jutavateks trendideks pidasid eksperdid uuringu l\u00e4bi viimise ajal, 2020. aastal tehnoloogia arengu k\u00f5rval ka \u00f5igusaktide ja eeskirjade lisandumist, sotsiaal-demograafilisi muutusi, \u00fcleilmastumist ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 kasvu ning t\u00f6\u00f6kultuuri teisenemist.\nSeireseminaril peatuti pikemalt \u00f5igusaktide teemal. Osalejate s\u00f5nul tingib j\u00e4rjest rangemaks muutuv seadusandlus ja lisanduvate regulatsioonide hulk vajaduse \u00f5igusalase taustaga inimeste j\u00e4rele riskijuhtimise ja andmekaitsega seotud ametikohtadel. Juba praegu on \u00f5iguserialade l\u00f5petajate osakaal valdkonna p\u00f5hikutsealadel suur. Eksperdid selgitasid, et riskijuhtimine v\u00f5ib s\u00f5ltuvalt ametikohast h\u00f5lmata erinevaid t\u00f6\u00f6\u00fclesannete pakette.\nKoos Euroopa Liidu ja Eesti n\u00f5uete karmistumisega kasvab ka andmekaitse spetsialistide roll.\nLisaks on \u00a0nii Eestis kui v\u00e4lisriikides kasvutrendis pangandusv\u00e4line rahastamine ja seoses sellega tuleb arendada riskiinvesteeringute ja omakapitali investeeringutega seotud teadmiste ja oskuste taset.\nSeminaril osalenute hinnangul on teadlikkus riskijuhtimise valdkonna olulisusest suurenenud ning huvi riskijuhtimise ametialade vastu h\u00fcppeliselt kasvanud. K\u00f5rgkoolid on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud riskijuhtimise \u00f5ppematerjalid nii taseme\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele kui ka avatud \u00fclikoolis \u00f5ppijatele. T\u00e4nu sellele on paranenud t\u00f6\u00f6le kandideerijate teadmised ning riskijuhtimise spetsialiste on v\u00f5rreldes kahe aasta taguse ajaga kergem leida. Riskijuhtimine on olulisel kohal ka sisekoolitustel.\nRohep\u00f6\u00f6re toob uued kohustused\nT\u00e4iendavad regulatsioonid ja aruandluskohustus k\u00e4ivad kaasas rohep\u00f6\u00f6rdega. Seireseminaril osalenud t\u00f5desid, et seda, mida roheteemad endaga finantsvaldkonnale kaasa toovad, ei osatud OSKA uuringu l\u00e4bi viimise ajal veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ette n\u00e4ha.\nPraegu tuleb roheteemadega tegeleda igap\u00e4evaselt, mist\u00f5ttu on nii pankades kui kindlustusettev\u00f5tetes t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud j\u00e4tkusuutlikkuse spetsialistid ning hinnatakse, et tulevikus v\u00f5ib vaja olla suuremaid meeskondi. Ekspertide s\u00f5nul ei piisa sellest, kui koolitada juurde \u00fcksnes j\u00e4tkusuutlikkuse eest vastutavaid isikuid, vaid roheteadmisi- ja oskusi tuleb \u00f5petada k\u00f5ikidele valdkonnas h\u00f5ivatutele, sest roheteemad ulatuvad k\u00f5ikjale.\nOSKA seireseminaril osalesid finantsvaldkonna t\u00f6\u00f6andjate ja valdkonna erialasid \u00f5petavate koolide esindajad.\nOSKA finantsvaldkonna uuringus esitati t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja oksuste vajaduse prognoos aastateks 2020\u22122025. Uuringu ja seiretulemustega saab tutvuda\u00a0SIIN."}
{"text":"6 protsenti Eesti elanikest on mobiilis kogenud PIN-koodide andmep\u00fc\u00fckiTALLINN, 15. august, BNS \u2013 Norstati ja pangaliidu koost\u00f6\u00f6s l\u00e4bi viidud uuringu tulemuste kohaselt on 6 protsenti inimestest olnud olukorras, kus telefon p\u00f5hjuseta mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID PIN-koodi k\u00fcsib.\nJust nii saavad k\u00fcberpetturid enamasti ligi inimeste pangakontodele ja kannavad raha v\u00e4lisriikidesse. T\u00e4navu on politsei- ja piirivalveameti andmetel petturite ohvriks langenud \u00fcle 500 inimese ning kahjusumma l\u00e4heneb neljale miljonile eurole, teatas pangaliit.\nMobiil- ja Smart-ID on eestimaalaste seas \u00fcpris populaarsed digilahendused. Vaid 16 protsenti inimestest ei kasuta mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID teenust \u00fcldse. Kasutajate seas on populaarsemad pangateenused ning riigi ja omavalitsuse teenused, vastavalt 82 ja 68 protsenti.\n\u00dcle poole kasutajatest tarbib ka tervishoiuteenuseid ja ligemale pool kaubandusega seonduvat. 76 protsenti nende teenuste kasutajatest teab, et PIN1 laseb erinevatesse keskkondadesse sisse logida ning 83 protsenti m\u00f5istab, et PIN2 sisestades anname millelegi oma allkirja.\u00a0\n54 protsenti k\u00fcsitluses osalenutest kinnitas, et v\u00f5rdleb alati mobiil- v\u00f5i Smart-ID kasutamisel telefoniekraanil kuvatud kontrollkoodi selle koodiga, mida teenuse lehel n\u00e4eb. Samal ajal arvati, et teistest inimestest kontrollib koodide vastavust alati vaid 16 protsenti, 49 protsenti uskus aga, et inimesed teevad seda enamasti. Koodide vastavust kontrollib enda hinnangul vahel, harva v\u00f5i \u00fcldse mitte 19 protsenti inimestest, arvatakse aga, et teistest inimestest k\u00e4itub nii 35 protsenti.\n\"Eks see t\u00f5de on kusagil siin vahepeal \u2013 sotsioloogilistes uuringutes p\u00fc\u00fctakse ikka nii-\u00f6elda \u00f5igesti vastata ja hinnatakse oma k\u00e4itumist keskmisest paremaks. On murettekitav, et ligemale viiendik inimesi pigem koodide vastavust ei kontrolli v\u00f5i teeb seda harva,\" kommenteeris SEB Turbekeskuse turbejuht ja pangaliidu pettuste t\u00f5kestamise t\u00f6\u00f6grupi juht K\u00e4tlin Kukk.\nNendest, kelle hinnangul on telefon p\u00f5hjuseta PIN-koode k\u00fcsinud, sisestas k\u00fcsitud koodi 11 protsenti. 17 protsenti teavitas panka, 24 protsenti hoiatas pereliikmeid ja s\u00f5pru ning 20 protsenti otsis lisainformatsioon internetist. Vaid 2 protsenti teavitas aga politseid.\n\"See annab kinnitust hinnangule, et enamus pettusekatseid ning kahjuks ilmselt ka paljud \u00f5nnestunud pettused ei j\u00f5ua \u00fcldse politsei radarile,\" s\u00f5nas Kukk. Juuli l\u00f5pu seisuga on politsei statistika kohaselt on t\u00e4navu 156 eestimaalast langenud investeerimispettuse ohvriks, 310 saanud kannatada, kuna j\u00e4id uskuma telefonitsi end pangat\u00f6\u00f6tajana esitlenud petiseid. Uuemaks pettuse liigiks on kulleri\/pakipettused, mille ohvriks on t\u00e4navu langenud 166 inimest.\nV\u00e4rske uuring juhatab sisse pangaliidu kolmandat aastat toimuva teadlikkuse t\u00f5stmise kampaania. \"T\u00e4navu keskendumegi just sellele, et inimesed ei sisestaks hooletult, muude tegevuste vahel oma digitaalsete identifitseerimisvahendite PIN-koode telefoni, veendumata, kuhu sisse logivad v\u00f5i mida allkirjastavad,\" r\u00e4\u00e4kis Kukk.\nKampaania infolehelt pettuseinfo.ee leiab levinumate pettuseliikide kohta enam infot ning ka ohum\u00e4rgid, mis peaksid ettevaatlikuks tegema.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"6 protsenti Eesti elanikest on mobiilis kogenud PIN-koodide andmep\u00fc\u00fckiTALLINN, 15. august, BNS \u2013 Norstati ja pangaliidu koost\u00f6\u00f6s l\u00e4bi viidud uuringu tulemuste kohaselt on 6 protsenti inimestest olnud olukorras, kus telefon p\u00f5hjuseta mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID PIN-koodi k\u00fcsib.\nJust nii saavad k\u00fcberpetturid enamasti ligi inimeste pangakontodele ja kannavad raha v\u00e4lisriikidesse. T\u00e4navu on politsei- ja piirivalveameti andmetel petturite ohvriks langenud \u00fcle 500 inimese ning kahjusumma l\u00e4heneb neljale miljonile eurole, teatas pangaliit.\nMobiil- ja Smart-ID on eestimaalaste seas \u00fcpris populaarsed digilahendused. Vaid 16 protsenti inimestest ei kasuta mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID teenust \u00fcldse. Kasutajate seas on populaarsemad pangateenused ning riigi ja omavalitsuse teenused, vastavalt 82 ja 68 protsenti.\n\u00dcle poole kasutajatest tarbib ka tervishoiuteenuseid ja ligemale pool kaubandusega seonduvat. 76 protsenti nende teenuste kasutajatest teab, et PIN1 laseb erinevatesse keskkondadesse sisse logida ning 83 protsenti m\u00f5istab, et PIN2 sisestades anname millelegi oma allkirja.\u00a0\n54 protsenti k\u00fcsitluses osalenutest kinnitas, et v\u00f5rdleb alati mobiil- v\u00f5i Smart-ID kasutamisel telefoniekraanil kuvatud kontrollkoodi selle koodiga, mida teenuse lehel n\u00e4eb. Samal ajal arvati, et teistest inimestest kontrollib koodide vastavust alati vaid 16 protsenti, 49 protsenti uskus aga, et inimesed teevad seda enamasti. Koodide vastavust kontrollib enda hinnangul vahel, harva v\u00f5i \u00fcldse mitte 19 protsenti inimestest, arvatakse aga, et teistest inimestest k\u00e4itub nii 35 protsenti.\n\"Eks see t\u00f5de on kusagil siin vahepeal \u2013 sotsioloogilistes uuringutes p\u00fc\u00fctakse ikka nii-\u00f6elda \u00f5igesti vastata ja hinnatakse oma k\u00e4itumist keskmisest paremaks. On murettekitav, et ligemale viiendik inimesi pigem koodide vastavust ei kontrolli v\u00f5i teeb seda harva,\" kommenteeris SEB Turbekeskuse turbejuht ja pangaliidu pettuste t\u00f5kestamise t\u00f6\u00f6grupi juht K\u00e4tlin Kukk.\nNendest, kelle hinnangul on telefon p\u00f5hjuseta PIN-koode k\u00fcsinud, sisestas k\u00fcsitud koodi 11 protsenti. 17 protsenti teavitas panka, 24 protsenti hoiatas pereliikmeid ja s\u00f5pru ning 20 protsenti otsis lisainformatsioon internetist. Vaid 2 protsenti teavitas aga politseid.\n\"See annab kinnitust hinnangule, et enamus pettusekatseid ning kahjuks ilmselt ka paljud \u00f5nnestunud pettused ei j\u00f5ua \u00fcldse politsei radarile,\" s\u00f5nas Kukk. Juuli l\u00f5pu seisuga on politsei statistika kohaselt on t\u00e4navu 156 eestimaalast langenud investeerimispettuse ohvriks, 310 saanud kannatada, kuna j\u00e4id uskuma telefonitsi end pangat\u00f6\u00f6tajana esitlenud petiseid. Uuemaks pettuse liigiks on kulleri\/pakipettused, mille ohvriks on t\u00e4navu langenud 166 inimest.\nV\u00e4rske uuring juhatab sisse pangaliidu kolmandat aastat toimuva teadlikkuse t\u00f5stmise kampaania. \"T\u00e4navu keskendumegi just sellele, et inimesed ei sisestaks hooletult, muude tegevuste vahel oma digitaalsete identifitseerimisvahendite PIN-koode telefoni, veendumata, kuhu sisse logivad v\u00f5i mida allkirjastavad,\" r\u00e4\u00e4kis Kukk.\nKampaania infolehelt pettuseinfo.ee leiab levinumate pettuseliikide kohta enam infot ning ka ohum\u00e4rgid, mis peaksid ettevaatlikuks tegema.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Viljandimaa mees ostis Rootsist auto, j\u00e4i ilma 1123 eurostEsmasp\u00e4eval, 14. augustil alustati kriminaalmenetlust, sest politseisse p\u00f6\u00f6rdus mees, kes ostis Rootsist auto ning postitas Facebooki transpordigruppi palve, et uurida, kas keegi saaks aidata auto Rootsist Eestisse transportida.\nTemaga v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes pakkus transporti ning mees kandis talle k\u00fcsitud summa. P\u00e4rast raha kandmist pole mees enam transpordipakkujaga \u00fchendust saanud.\nKelmusega tekitatud kahju on 1123 eurot."}
{"text":"Anti Poolamets: presidendi rahastamisskandaali peab sekkuma prokuratuurRiigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Anti Poolamets \u00fctles p\u00e4rast eilset riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungit, et n\u00fc\u00fcd peab presidendi rahastamisskandaali sekkuma prokuratuur.\nAsendusliikmena istungil viibinud juristiharidusega Poolamets \u00fctles, et seisukoht tuleb v\u00f5tta nii Toomas Sildami \u201cseadused raha\u201d eest ettepaneku osas, mida kinnitavad juba kolm allikat, kui ka rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva k\u00e4itumise osas, sest infot juhtumi kohta ei jagatud \u00f5iguskaitseorganite, vaid \u00fcksnes v\u00e4ikese ringi ametnike ja poliitikutega ning sedagi suure hilinemisega. Korruptsioonivastases seaduses on korruptsioonist teavitamine eraldi reguleeritud, osundas Poolamets.\nErikomisjoni istungil viibinud prokur\u00f6r Laura Aiaots m\u00e4rkis, et m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise puhul on ka katse k\u00e4sitletav kuriteona. \u201eSeet\u00f5ttu ei p\u00e4de Mart V\u00f5rklaeva toodud p\u00f5hjendus, et raha eraldamise korral presidendi kantseleile oleks praegu hoopis uus olukord ning teda saaks s\u00fc\u00fcdistada kokkuleppe vastuv\u00f5tmises,\u201c \u00fctles Poolamets, kelle s\u00f5nul peaks uurima ka v\u00e4idetavat tehingu pakkumist, mitte \u00fcksnes arutlema Sildami tegevuse eetilisust.\n\u201eLisaks on oluline k\u00e4sitleda, kuidas peaks edaspidi toimuma presidendi kantselei rahastamine,\u201c r\u00f5hutas Poolamets."}
{"text":"Politsei algatas Raul Eametsa suhtes v\u00e4\u00e4rteomenetlusePolitsei algatas t\u00e4na Raul Eametsa suhtes v\u00e4\u00e4rteomenetluse, et kontrollida ajakirjanduses k\u00f5lanud v\u00e4iteid selle kohta, et Eamets v\u00f5is olla toime pannud toimingupiirangu rikkumise, kui ta s\u00f5lmis Tartu \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub.\nPolitsei lubab avalikkusele jagada t\u00e4iendavat infot kohe, kui on asjaolud v\u00e4lja selgitanud.\nTartu \u00fclikooli rektor professor Toomas Asser\u00a0l\u00f5petas esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6suhte sotsiaalteaduste dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsaga.\u202f Kahel toolil \u2013 \u00fclikoolis ja Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus \u2013 istuva Eametsa s\u00f5lmitud leping andis rohelise tule ligip\u00e4\u00e4suks tuhandete naiste delikaatsete isikuandmeteni.\nToomas Asser \u00fctles esmasp\u00e4eval ajakirjanikele, et Raul Eamets s\u00f5lmis Pere Sihtkapitali sihtasutusega koost\u00f6\u00f6lepingu \u00f5igusvastaselt, rikkudes ka kooli sisereegleid. \u201eArvestades kogu rikkumiste paketi t\u00f5sidust, on meie edasise koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumine m\u00f5eldamatu.\u201c Kuna Eamets s\u00f5lmis lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukogu liige ta ise on, siis v\u00f5idi rikkuda korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid toimingupiiranguid, selgitas Asser."}
{"text":"T\u00dc \u00f5igusn\u00f5unik hoiatas Eametsa: sihtasutuse ja \u00fclikooli koost\u00f6\u00f6 paistab v\u00f5ltsitud, et p\u00e4\u00e4seda ligi andmeteleTartu \u00dclikooli kommunikatsioonijuhi s\u00f5nul ei ole Raul Eametsa v\u00e4ide \u201ema k\u00fcsisin, kas ma tohin lepingu s\u00f5lmida, kuna ma olen sihtasutuse n\u00f5ukogus\u201c korrektne, kuna Eamets k\u00fcsis hinnangut lepingu kavandi ja mitte selle kohta, kas tema isiklikult tohib lepingu allkirjastada.\nKui laup\u00e4eval \u00fctles Raul Eamets, et ta tegi vea, kui s\u00f5lmis \u00fclikooli poolt Pere Sihtkapitaliga lepingu, siis eile \u00fctles endine dekaan Eesti Ekspressile, et tema suhtes on k\u00e4imas hoopis poliitiline r\u00fcnnak. \u201eMage, et Tartu \u00dclikool l\u00e4ks r\u00fcnnakuga kaasa \u2013 fabritseeris s\u00fc\u00fcdistuse, mis ei vasta t\u00f5ele,\u201c \u00fctles Eamets Eesti Ekspressile. \u201e\u00dclikooli v\u00e4ited, et ma teadlikult eirasin \u00fclikooli otsust ja seadust, ei vasta t\u00f5ele. Olen siiamaani olnud vait, et kaitsta \u00fclikooli head mainet. Aga kuna \u00fclikool laskis minu pikaaegse teenistuse allavett minema, ei ole mul enam kohustust suud kinni hoida.\u201c\nEametsa s\u00f5nul ei ole \u00fclikool talle skandaalse lepingu s\u00f5lmimist keelanud. Ta lubab, et tal on selle t\u00f5estuseks olemas ka kirjavahetus. \u201eMa k\u00fcsisin, kas ma tohin lepingu s\u00f5lmida, kuna ma olen sihtasutuse n\u00f5ukogus. Seal kirjavahetuses polnud \u00fchtegi s\u00f5na toimingupiirangu kohta. Praegu on j\u00e4\u00e4nud mulje, et mulle \u00f6eldi, et ei tohi ja mina nagu ullike rikun seadust. See on ilmselgelt poliitiline r\u00fcnnak, kui vaadata meedia k\u00e4itumist. See on minu t\u00fchistamisele suunatud tegevus, kus on mingid huvigrupid taga.\u201c\n\u00dclikooli esindajate s\u00f5nul ei r\u00e4\u00e4gi aga Eamets t\u00e4it t\u00f5tt.\nTartu \u00dclikooli kommunikatsioonijuht Gea K\u00e4\u00e4pa vahendab, et Eamets p\u00f6\u00f6rdus e-kirja teel 10. mail Tartu \u00dclikooli \u00f5igusn\u00f5uniku poole ja edastas talle koost\u00f6\u00f6lepingu kavandi koos Pere Sihtkapitali juhatuse liikme Hillar Peterseni p\u00f6\u00f6rdumisega. Petersen uuris, kas Tartu \u00dclikool oleks valmis olema uuringus vastutav t\u00f6\u00f6tleja \u00fches Pere Sihtkapitaliga, kes oleks uuringu volitatud t\u00f6\u00f6tleja. Petersen kirjutas, et kuna Pere Sihtkapitalile ei v\u00e4ljastata rahvastikuregistrist k\u00fcsitluseks vajalikke andmeid, tuleks nende poolt juba kokkupandud taotlus esitada \u00fclikooli nimel. Raul Eamets k\u00fcsib oma kirjas \u00f5igusn\u00f5unikult hinnangut lepingu kavandile, viidates, et formaalselt \u00fclikool sellega mingeid kohustusi ei v\u00f5ta ja seadused takistavad sihtasutusel ise andmete taotlemist.\n\u201e\u00d5igusn\u00f5unik on selgelt juhtinud t\u00e4helepanu, et kirjeldatud tingimustel \u00fclikool koost\u00f6\u00f6lepingut s\u00f5lmida ei saa, kuna kavandatava uuringu puhul sisulist koost\u00f6\u00f6d toimuma ei hakka,\u201c \u00fctles K\u00e4\u00e4pa. \u201eKuna \u00fclikool ei oleks saanud p\u00f5him\u00f5tteliselt sellist lepingut s\u00f5lmida, puudub kirjast anal\u00fc\u00fcs selle kohta, kas Raul Eamets v\u00f5iks olla \u00fclikooli poolne lepingu allkirjastaja.\u201c\nKuna Raul Eamets ei teatanud, et kavatseb p\u00e4rast \u00f5igusn\u00f5unikult saadud eitavat vastust lepingu s\u00f5lmimisega edasi minna, siis ei juhtinud \u00f5igusn\u00f5unik eraldi t\u00e4helepanu sellele, et Eametsa poolt lepingu allkirjastamist keelab korruptsioonivastasest seadusest tulenev toimingupiirang. \u201eSelle piiranguga peab dekaan tippjuhina igal juhul kursis olema,\u201c m\u00e4rkis K\u00e4\u00e4pa.\n\u201eRaul Eametsa v\u00e4ide \u201eMa k\u00fcsisin, kas ma tohin lepingu s\u00f5lmida, kuna ma olen sihtasutuse n\u00f5ukogus\u201c pole seega korrektne, kuna ta k\u00fcsis hinnangut lepingu kavandi ja mitte selle kohta, kas tema isiklikult tohib lepingu allkirjastada,\u201c v\u00f5ttis K\u00e4\u00e4pa kokku.\nTartu \u00dclikooli \u00f5igusn\u00f5uniku Aliis Liini vastus Raul Eametsa e-kirjale\nMe saaksime neid volitada k\u00fcll, kui nad teeksid neid uuringuid, kas meie tellimusel v\u00f5i meiega koost\u00f6\u00f6s.\nAga kui ma seda kirja ja lepinguprojekti vaatan, (vabandust, \u00fctlen otse v\u00e4lja) tundub mulle see koost\u00f6\u00f6 fabritseerimisena eesm\u00e4rgiga saada enda eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks lihtsamini juurdep\u00e4\u00e4s isikuandmetele.\nMinu seisukoht on k\u00fcll, et \u00fclikool v\u00f5iks neid enda nimel tegutsema volitada \u00fcksnes siis, kui meil on ka tegelik puutumus nende uuringutega. Selle koost\u00f6\u00f6lepinguga me ju v\u00f5tame kaudselt vastutuse kogu selle tegevuse eest, mida nad uuringute korraldamisel teevad. Kuni selleni v\u00e4lja, et kui ilmneb, et metoodika ei ole adekvaatne, siis peab \u00fclikool selle eest aru andma.\n\u00dches\u00f5naga \u2013 minu meelest peaks olema nii, et me kas tegelikult teeme neid uuringuid koost\u00f6\u00f6s nendega (ja siis anname neile ka k\u00fcsitava volituse) v\u00f5i kui me seda ei taha teha, siis ei anna ka fake volitust.\u201c"}
{"text":"Rootsist auto Eestisse vedada lubanud mees kasseeris raha sisse ja kadusEsmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, kes oli ostnud Rootsist auto ja leidnud Facebooki kaudu ka selle Eestisse vedaja. Ta oli teenusepakkujale kandnud k\u00fcsitud summa, kuid autot too kohale ei toimetanud.\n14. augustil alustati juhtunu asjus kriminaalmenetlust, sest p\u00e4rast raha \u00fclekandmist pole auto ostnud mees enam transpordipakkujaga \u00fchendust saanud.\nKelmusega tekitatud kahju on 1123 eurot.\n"}
{"text":"Veebikelm pettis heausksetelt m\u00e4nguritelt v\u00e4lja hulga rahaViru maakohtu Narva kohtumajas tunnistati 20. juulil\u00a0Klen Kelvin s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja kehalises v\u00e4\u00e4rkohtlemises. 24-aastasele mehele m\u00e4\u00e4rati karistuseks pooleteise aastane tingimisi vangistus, kaheaastase katseajaga.\nMullu kevadel kollitas Klen Kelvin ringi suletud sotsiaalmeedia grupis, mis \u00fchendab arvutim\u00e4ngu s\u00f5pru. Nimelt kauplevad tulistamism\u00e4ngu\u00a0Counter strike: GO m\u00e4ngijad virtuaalsete esemetega. N\u00f6\u00a0skin-idega saab\u00a0silmapaistvamaks muuta nii varustust kui ka relvastust.\nHeausksed m\u00e4ngurid proovisid Klen Kelviniga erinevate virtuaalsete toodete m\u00fc\u00fcmises kaubale saada, kuid peale raha \u00fclekandmist, kadus mees radarilt. Kokku keerutas kelm seitsme m\u00e4ngija k\u00e4est enda taskusse \u00fcle 6300 euro.\nKuna Klen Kelvin on varasemalt korda saatnud varguse, r\u00f6\u00f6vimise v\u00f5i omastamise, siis karistati teda rangemalt.\nLisaks selgub kohtulahendist, et 24-aastasele mehele meeldib ka rusikaid v\u00e4lgutada. Mullu aprillis kakles mees n\u00e4iteks MLounge-is.\nKohus m\u00e4\u00e4ras Klen Klevinile kelmuse ja kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemise eest karistuseks pooleteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse, kaheaastase katseajaga ning kannatanutele tuleb h\u00fcvitada tehtud kahju. Menetluskuludena tuleb lisaks v\u00e4lja k\u00e4ia t\u00e4iendavad 1400 eurot.\n"}
{"text":"Raul Eamets astub eelarven\u00f5ukogu esimehe kohalt tagasiTartu \u00fclikoolist vallandatud Raul Eamets on ka Eesti eelarven\u00f5ukogu esimees, kuid astub kohalt tagasi.\n\u201eRaul Eamets on saatnud avalduse, et astub tagasi eelarven\u00f5ukogust,\u201c kinnitas \u00c4rilehele Eesti Panga kommunikatsioonijuht Viljar R\u00e4\u00e4sk.\nEelarven\u00f5ukogu kodulehel seisab, et selle liikmel peab olema laitmatu maine, majandusalal v\u00e4hemalt magistrikraad v\u00f5i sellega v\u00f5rdsustatud kraad ning eelarven\u00f5ukogu \u00fclesannete t\u00e4itmiseks vajalikud kogemused. Eelarven\u00f5ukogu liige ei v\u00f5i olla ametis v\u00f5i teenistuses ega olla osaline tegevuses, mis v\u00f5ib avaldada negatiivset m\u00f5ju eelarven\u00f5ukogu \u00fclesannete s\u00f5ltumatule t\u00e4itmisele.\nPolitsei algatas t\u00e4na Raul Eametsa suhtes v\u00e4\u00e4rteomenetluse, et kontrollida ajakirjanduses k\u00f5lanud v\u00e4iteid selle kohta, et Eamets v\u00f5is olla toime pannud toimingupiirangu rikkumise, kui ta s\u00f5lmis Tartu \u00fclikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukokku ta ise kuulub.\nTartu \u00fclikooli rektor professor Toomas Asser\u00a0l\u00f5petas esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6suhte sotsiaalteaduste dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsaga.\u202f Kahel toolil \u2013 \u00fclikoolis ja Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus \u2013 istuva Eametsa s\u00f5lmitud leping andis rohelise tule ligip\u00e4\u00e4suks tuhandete naiste delikaatsete isikuandmeteni.\nToomas Asser \u00fctles esmasp\u00e4eval ajakirjanikele, et Raul Eamets s\u00f5lmis Pere Sihtkapitali sihtasutusega koost\u00f6\u00f6lepingu \u00f5igusvastaselt, rikkudes ka kooli sisereegleid. \u201eArvestades kogu rikkumiste paketi t\u00f5sidust, on meie edasise koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumine m\u00f5eldamatu.\u201c Kuna Eamets s\u00f5lmis lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukogu liige ta ise on, siis v\u00f5idi rikkuda korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid toimingupiiranguid, selgitas Asser."}
{"text":"See on ideoloogiline r\u00fcnnak - Eamets ei sooritanud kuritegu, ta eksis lihtsalt asjaajamisesIsegi ametlikus korras riigi poolt karistatud professoreid pole enne t\u00fchistatud ja vallandatud sel moel, t\u00f5deb \u00f5petlane Peeter Espak viidates kelmuse eest karistatud Sulev K\u00f5ksile.Majandusprofessor Raul Eametsa vastu k\u00e4iv avalik, kuid eelk\u00f5ige parteiline r\u00fcnnak hakkab \u00fcletama juba igasuguseid arutelu- v\u00f5i tegutsemise piire. Parteiideoloogid kutsuvad \u00fcles teadlasi vallandama. N\u00e4iteks reformierakondlane\u00a0Mario Kadastik kutsub n\u00f5ukogudelikult k\u00f5lavalt \u00abeksinud elemente\u00bb\u00a0mitte ainult vallandama, vaid ka kriminaalkorras uurima.Eamets on olnud rahanduse ja majanduse alal ka valitsust n\u00f5ustava teadlasena \u00fcpriski kriitiline praeguse v\u00f5imukoalitsiooni, eriti just ka Reformierakonna poliitika suhtes. \u00dctleksin, et \u00e4raootava positsiooni v\u00f5tmine oma kriitiku vastu tunduks k\u00f5ige m\u00f5istusp\u00e4rasema v\u00f5i ausama k\u00e4itumisena. Sellisel, vihast vahutavalt moel oma kriitikut t\u00fchistama t\u00f5ttamine n\u00e4itab aga, et midagi on valesti.Presidendi r\u00fcndamise loomulik j\u00e4tk\n\nPraegu k\u00e4imasolev raevukas poliitiline r\u00fcnnak teadlaste vastu osundabki, et p\u00e4rast presidendi p\u00f5hiseaduslikke \u00fclesandeid t\u00e4itva t\u00f6\u00f6 takistamise \u00fcmber toimunud skandaali on mindud niiv\u00f5rd \u00fclbeks, et riigipea t\u00fchistamiskatse j\u00e4rgselt oleks \u00fclikoolide professorite r\u00fcndamine justkui eelnevalt toimunu loomulik j\u00e4tk.T\u00f5en\u00e4oliselt on poliitpropagandistide unistuseks v\u00f5imalikult kiiresti ja enda meelest v\u00e4he t\u00e4helepanu t\u00f5mbavalt elimineerida \u00fchiskonnas m\u00f5jusatelt v\u00f5i arvamuslikku kaalu omavatelt positsioonidelt k\u00f5ik endale ebameeldivad seisukohad ja isikud. Et enne j\u00e4rgmisi 2024. aasta europarlamendi, 2025. aasta kohalike ja 2027. aasta riigikogu valimisi oleks eestimeelsed seisukohad ja isikud valitsusmeelsete ees v\u00f5imalikult kehvas seisus v\u00f5i kompromiteeritud.Loomulikult kasutatakse selleks \u00e4ra k\u00f5iki v\u00f5imalusi, mida \u00f5nnelik juhus parasjagu pakub. Kuskil oma tihedas ja keerukas ametitegevuses v\u00f5i eraelus teeb iga isik paratamatult m\u00f5ne eksimuse, vahel isegi k\u00e4kilaadse olukorra. Et valitsusmeelsete suhtes kriitiline inimene on oponentide j\u00e4lgimise all, kes ootavad hetke, et alustada \u00fcleriigilist vaenukampaaniat, selles pole kahtlust.Anal\u00fc\u00fcsime, mis toimus\n\nAnal\u00fc\u00fcsime aga n\u00fc\u00fcd veidi seda, mis siis tegelikult meie avalikkuses toimus. Pere Sihtkapitali skandaali lahvatades j\u00e4i alguses ka mulle mulje, et tuhandete inimeste delikaatsed isikuandmed on toodud t\u00e4nu Eametsale sisuliselt avalikuks. Mingi erainitsiatiiv v\u00f5i isikute ring olla enda valdusse saanud inimeste kontaktandmed, isikukoodid ja vist \u00fcldse k\u00f5ikv\u00f5imaliku teabe, mida hiljem annaks kurjasti \u00e4ra kasutada. \u00dctlesin vist ka ise esimesi uudiseid lugedes, et \u00abKurat, mis neil inimestel arus oli!\u00bbN\u00fc\u00fcdseks on aga selgunud, et sellist asja pole olnud! Andmed on ju endiselt turvaliselt nende k\u00e4es, kes teavad, kuidas tuleb isikuandmetega \u00fcmber k\u00e4ia ja kust nende lekkimine ei n\u00e4i v\u00f5imalik. Ehk l\u00e4bi oldi viidamas t\u00e4iesti tavap\u00e4rast ja Eesti riigile ja teadusele olulist uuringut, millesarnaseid on koguaeg toimunud ning milliseid on varasemalt l\u00e4bi viinud ja viib ka praegu see sama Pere Sihtkapital.N\u00e4iteks ka k\u00e4esoleva k\u00fcsitluse \u00fcks autoreid Tallinna \u00dclikooli professor Allan Puur esitas \u00e4sja oma imestust, et ta ei suuda m\u00f5ista k\u00fcsimuste vastu tekkinud pahameelt, kuna need k\u00fcsimused on ju t\u00e4iesti tavap\u00e4rased ja kokku pandud mitmete oma ala professionaalidest teadlaste poolt.\u00a0Ka akadeemia president Tarmo Soomere andis edasi ainuv\u00f5imaliku teadusliku vastuse \u2013 justnimelt tulebki uurida ka keerulisi ja valusaid k\u00fcsimusi.See, kas kellelegi need k\u00fcsimused meeldivad v\u00f5i mitte, pole ju isegi relevantne. Sest teadus ei toimi mitte kellelegi aktivistile meeldimise kaudu, vaid keerukatele k\u00fcsimustele vastuste saamise kaudu! Uuringus, millesarnaseid tehakse nii meil kui mujal sageli ning mille koostasid oma eriala professionaalid, ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt kellelgi miskit v\u00e4ga halba v\u00f5imalik v\u00e4ita v\u00e4ljaspool poliitideoloogi v\u00f5i aktivisti perspektiivi.J\u00e4\u00e4b \u00fcle asjaolu, et Eamets olla andnud allkirja moel, mis tekitas kahtlusi, et kas ta oleks seda pidanud tegema \u2013 olles \u00fcheaegselt nii dekaan \u00fclikoolis kui sihtasutuse n\u00f5ukogu liige. Mingi otsuse allkirjastamine uuringu l\u00e4biviimiseks, milleks t\u00f5en\u00e4oliselt oleks ikkagi kuskilt luba saadud, ei tundu just suurima roimana. Kuigi loomulikult k\u00fcsimusi antud teguviis tekitab. Just selles osas, et k\u00f5ik ei olud siiski vormistatud l\u00f5puni korrektselt, mille eest ka Eamets ise vastutuse v\u00f5ttis.\u00a0Nagu ka see, et uurimist alustati enne, kui k\u00f5ik paberid olid korras. Sellele k\u00fcsimusele Pere Sihtkapital vastuse andma peabki, et miks ei oodatud \u00e4ra seda hetke, kus formaalsused on korda aetud. Kes selle eest vastutas ja miks ta nii tegi, pole vist hetkel veel arusaadav.Kuid pidi ju ka Eametsale teada olema, et tema kui pigem konservatiivse teadlase igat eksimust j\u00e4lgivad vasakideoloogid p\u00fcsivalt. Ja ainult ootavad hetke, et konservatiivse eluhoiakuga teadlase vastu mingit laimukampaaniat alustada. Kaasaegses \u00fclikoolimaailmas peab iga mitteprogressiivse meelsusega inimene k\u00e4ima justkui munakoorte peal, et mitte j\u00e4tta kellelegi \u00abvalet muljet\u00bb. Mitte teha \u00fchtegi otsust, millest v\u00f5idaks kinni v\u00f5tta mingiks skandaaliks. Soovitatav on ehk ka v\u00f5imalikult v\u00e4he kuskil eraviisiliselt juttu puhuda tudengitega, keda sa otse \u00f5petama v\u00f5i juhendama ei pea.Sest kuidas keegi parempoolne professor p\u00e4rast t\u00f5estab \u00e4ra, et n\u00e4iteks kohvikulauda kohvi, suupistete v\u00f5i veini tellimine polnud mitte v\u00e4gistamiskatse, vaid lihtsalt elementaarne viisakus! V\u00f5i \u00e4kki keegi r\u00e4\u00e4gib mingi veidi poliitiliselt ebakorrektse anekdoodi v\u00f5i loo. Ehk Eamets selles osas t\u00f5esti k\u00e4itus v\u00e4ga m\u00f5tlematult, et esmalt lasi olukorral tekkida, kus huvide konflikt sai n\u00e4iliselt tekkida. Ning tegi seda ka oludes, kus skandaal oleks ju tekkinud mistahes tema poolt tehtud \u00abvea\u00bb\u00a0t\u00f5ttu. Ta on nimelt \u00fcks v\u00e4heseid konservatiivseid professoreid \u00fclikoolis.Eamets ei sooritanud kuritegu, vaid eksis asjaajamises\n\nSamas taaskord m\u00f5tlema hakates, et olen ka ise olnud Eesti-siseste ja rahvusvahelise erialaste teadusseltside ja muude organisatsioonide juhatuses v\u00f5i n\u00f5ukogus. Kui ma paneks mistahes allkirja mistahs koost\u00f6\u00f6le mistahes dokumendile, kas ma sellisel juhul j\u00e4llegi rikuks mingit tava? T\u00f5en\u00e4oliselt mitte, sest ma ei viibi ju mingis erialases seltsis v\u00f5i sihtasutuses mitte omakasu v\u00f5i raha p\u00e4rast, vaid justnimelt teadusliku kasu p\u00e4rast. Ehk siis sageli on mistahes erialased liikumised, seltsid ja sihtasutused ju selleks loodudki, et \u00fclikoolidega koost\u00f6\u00f6d arendada. Et kes nende n\u00f5ukogudes siis olema peaks? Kas mitteteadlased v\u00f5i need teadlased, kes on nii kehvad, et \u00fcheski \u00fclikoolis pole t\u00f6\u00f6d saanud?Aga Eamets ei sooritanud mitte mingit koletut s\u00fc\u00fctegu, vaid eksis asjaajamises. T\u00f5esti, kui see eksimus on t\u00f5sine ja mingi komisjon selle p\u00e4rast k\u00f5ikide asjaosaliste \u00e4rakuulamist ka tuvastab, siis ehk ei oleks ta pidanud t\u00f6\u00f6tama edasi dekaanina. Aga mida Eamets on oma erialal professorina valesti teinud? Aastak\u00fcmneid on ta osalenud oma erialases asjade suunamises nii teaduses kui riigi ning valitsuse tasandil majanduse ning rahanduse alal. Ja n\u00fc\u00fcd esimese eksimuse eest h\u00e4vitatakse inimese teadlaskarj\u00e4\u00e4r \u00fclikoolis, millele ta kogu oma elu on p\u00fchendanud? Ja see teadlaskarj\u00e4\u00e4r on ju senini vist k\u00f5ikide meelest olnud siiski hea?Sulev K\u00f5ks\n\nSealjuures isegi ametlikus korras riigi poolt karistatud professoreid pole enne vallandatud sel moel.\u00a0Kui kelmuselt tabati meditsiiniteaduskonna professor Sulev K\u00f5ks ning talle m\u00e4\u00e4rati kokkuleppemenetluse korras 100 tundi \u00fchiskondlik-kasulikku t\u00f6\u00f6d, ei m\u00e4leta mitte kuskil \u00fcleriigilist professori t\u00fchistamist. T\u00f5en\u00e4oliselt siis keegi leidis, et tema teadust\u00f6\u00f6 v\u00f5i ka isik on v\u00e4\u00e4rt rohkema alusel hindamist, kui korra tehtud eksimuse. Antud juhul pole aga isegi veel uurimist alustatud! On lihtsalt vasakpoolsete aktivistide vihast vahutavad n\u00f5uded \u00abLaske lahti!\u00bbEhk kas meie \u00fclikool t\u00f6\u00f6tabki sedakaudu, et kui keegi vasakpoolne teeb avalikkuses kisa \u2013 \u00abvallandage see inimene\u00bb\u00a0- et siis seda kohe tehaksegi? Kas meie \u00fclikooli juhitaksegi moel, et paar teaduslikku ideoloogi esitavad oma n\u00f5uded ja siis ilmub kuskil k\u00e4rkivas toonis artikkel ning rektor p\u00e4rast kollase lehe lugemist teebki oma j\u00e4relem\u00f5eldud otsuse?Sealjuures sageli isiku t\u00e4iesti olematu v\u00f5i t\u00e4iesti kallutatud panus kuhu iganes Eesti teadusse, l\u00f5peb tavaliselt pigem medali ja tunnustusega. Kui inimese maailmavaade on piisavalt vasakpoolne, v\u00f5id kasv\u00f5i Putinile rahvusvaheliselt propagandat teha! Ja keegi ei kritiseeri. Poseerid nagu Rein M\u00fcllerson koos Putiniga\u00a0p\u00e4rast rahvaste s\u00f5pruse medali saamist fotol ja teed aastatepikkust meelsust\u00f6\u00f6d Venemaa heaks ning mitte \u00fckski teadusideoloog ei iitsata ka. Teenekas eestimeelne professor aga vallandatakse p\u00e4eva pealt, sest keegi \u00f5el inimene kuskil nii tunneb?"}
{"text":"Nobelist John Clauser allkirjastas deklaratsiooni, mis kritiseerib valitsevat kliimanarratiivi\u00dcks t\u00e4nase teaduse \"hiiglaseid\", dr John Clauser, allkirjastas Maailma Kliimadeklratsiooni, milles t\u00f5detakse, et kliimah\u00e4da pole olemas.\nClauser on \u00fcks 2022. aasta Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia v\u00f5itjatest ja hiljuti korraldas kliimat\u00f6\u00f6stuses korraliku tormilainetuse, kui teatas, et valitsevad kliimateaduse jutupunktid \"osutavad ohtlikule teaduse korrumpeeritusele, mis ohustavad maailma majandust ja miljardite inimeste heaolu\", vahendab Daily Sceptic.\nTema allkirjastatud Maailma Kliimadeklaratsioonis osutatakse, et kliimateadusest on saanud usule rajatud v\u00e4itlusklubi, mis ei arvesta kriitilise teadusega.\u00a0\nT\u00e4naseks on Maailma Kliimadeklaratsioonile kirjutanud alla 1609 teadlast ja eksperti. Nende hulgas on \u00fcle 300 tunnustatud professori ja Clauser on teine nobelist.\nMaailma Kliimadeklaratsioonis r\u00f5hutatakse, et kliimateadus peab j\u00e4rgima empiirilise teaduse reegleid. Clauser r\u00e4\u00e4kis hiljuti noortele Korea teadlastele, et j\u00e4rgida tuleb teaduslikku meetodit. Samuti leiab ta, et \u00dcRO rahastatav Valitsustevaheline Kliimapaneel (IPCC) on \u00fcks jubedamaid v\u00e4\u00e4rteabe allikaid.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Suurem osa ukrainlastest peab valitsuse korruptsiooni eest vastutavaks Zelensk\u00f5idVastselt ilmunud uuring n\u00e4itab, et rohkem kui 75 protsendi ukrainlaste arvates on riigi president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i otseselt vastutav korruptsiooni eest nii valitsuses kui s\u00f5jav\u00e4e juhtkonnas, vahendab v\u00e4ljaanne European Conservative.\nUuringu viisid koost\u00f6\u00f6s l\u00e4bi Democratic Initiatives Foundation (Demokraatlike Algatuste Sihtasutus) ja Kyiv International Sociological Institute (Kiievi Rahvusvaheline Sotsioloogiainstituut; KIIS). Uuringut aitas teostada lisaks Praque Civil Society Centre (Praha Tsiviil\u00fchiskonna Keskus), vahendab European Conservative.\nUuringuga tuvastati, et 77,6 protsenti k\u00fcsitletud ukrainlastest s\u00fc\u00fcdistasid riigi korrumpeerituses Ukraina presidenti. Samas on Zelensk\u00f5i s\u00f5ja ajal koondanud enda k\u00e4tte \u00fcha rohkem v\u00f5imu.\nTeine ukrainlaste arvamusk\u00fcsitlus n\u00e4itas, et suurem osa ukrainlastest \u2013 71 protsenti \u2013 ei usalda Euroopa Liitu ega NATOt. K\u00fcsitletute arvates juhinduvad NATO ja Euroopa Liit ainult iseenda huvidest ja kasutavad Ukrainat oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks \u00e4ra.\nPetro Burkovsk\u00f5i Foto: https:\/\/dif.org.ua\nDemokraatliku Algatuse direktor, sotsioloog Petro Burkovsk\u00f5i, kommenteeris uuringut:\nProbleemidele lahenduste otsimisega viivitamine, mis \u00f5\u00f5nestab inimeste usku v\u00f5idu osas, m\u00f5jutab samuti presidendi reputatsiooni. Uuring n\u00e4itas, et 77,6 protsenti kodanikest usub, et president on otseselt vastutav korruptsiooni eest nii valitsuses kui s\u00f5jav\u00e4e juhtkonnas.\nBurkovsk\u00f5i lisas, et \"laialt levinud v\u00e4ide, nagu valitsusel pole k\u00f5ige jaoks aega, enam lihtsalt ei t\u00f6\u00f6ta. Peale 16 kuud s\u00f5da pole enam \u00fchtegi veenvat p\u00f5hjendust nende vabandamiseks, kes ei suuda v\u00f5tta midagi ette kuritarvituste vastu ja ei v\u00f5itle hoolimatuse ning saamatusega. \u00dcha rohkem kodanikke usub, et riigil, mille eesotsas on Zelensk\u00f5i, \"on olnud piisavalt aega, et teha \u00e4ra k\u00f5ik, teha k\u00f5ik korruptsiooniga v\u00f5itlemiseks, kasutades erakorralisi volitusi, mis neile on s\u00f5ja pidamiseks antud.\"\nDemokraatliku Algatuse juht j\u00e4tkas:\nTeisiti s\u00f5nastades on ametnikud, kes ei saa oma kohustustega hakkama, t\u00e4na sama ohtlikud vaenlased kui seda on Venemaa. Kodanikud ootavad, et Zelensk\u00f5i oleks piisavalt otsustusv\u00f5imeline ja eemaldaks sellised inimesed riigi juhtimisest ja ei v\u00f5taks neid enam kuulda. Oodatakse, et ta seaks ametisse juhid, kes ausalt osutavad probleemidele ja oskuslikult otsivad lahendusi. \u2026 Seega piirkondlike v\u00e4rbamiskeskuste puhastamine \"hindamatust kaadrist\" peaks olema riigi korruptsioonist puhastamise algus, mitte ainult \u00fcks etapp kaitsej\u00f5udude reformimises.\u00a0\nPraegusel juhul ei tohi minna m\u00f6\u00f6da kergete lahenduste teed. \u00dcldiselt arvatakse, et suurem osa kodanikest on n\u00f5us sellega, et oma ametit kuritarvitanud s\u00f5jav\u00e4e juhid tuleb saata eesliinile.\nSamas teiselt poolt: kas me saame anda relvad ja s\u00f5durite elud inimeste k\u00e4tte, kes on k\u00fc\u00fcniliselt kaubelnud s\u00f5jav\u00e4eteenistusest vabastamise dokumentidega? Eesliinil v\u00f5itlevad \u00fcksused poleks sellise otsusega kindlasti n\u00f5us. Korrumpeerunud ametnike asendamisel veteranidega oleks \u00fchiskonnas suur toetus.\u00a0\nUuring n\u00e4itas samuti, et ligi kolm neljast ukrainlasest arvas, et haavatud s\u00f5durid peaks s\u00f5jav\u00e4eteenistusest vabastama, neile tuleks tagada teenistuse eest asjakohane h\u00fcvitis, mis katab nii ravi kui taastusravi.\nK\u00fcsitluses osales 2011 inimest 135 Ukraina asulast.\nK\u00fcsitluse tulemused avaldati m\u00f5ni p\u00e4ev enne seda, kui Zelensk\u00f5i teatas, et k\u00f5igi piirkondlike v\u00e4rbamiskeskuste juhid vabastatakse oma kohtadelt. Vallandamise p\u00f5hjuseks on skandaal, mis j\u00e4rgnes paljastustele, kuidas v\u00e4rbajad said meestelt v\u00e4ga suuri summasid raha s\u00f5jav\u00e4eteenistusest p\u00e4\u00e4semise eest.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Martin Laine: kuidas partei ja pankurid meie magamistuppa imbusidPere Sihtkapitali juhtum ilmestab, kuidas Isamaa erakond on viimased k\u00fcmme aastat p\u00f5listanud k\u00fcsitavate meetoditega endale v\u00f5imu meie olmeelu \u00fcle ja p\u00e4\u00e4senud meie magamistuppa ka siis, kui nad parasjagu v\u00f5imupiruka juures ei ole.\nPere Sihtkapital s\u00f5lmis sisuliselt fiktiivse lepingu omaenda n\u00f5ukogu liikme ja Tartu \u00fclikooli (n\u00fc\u00fcdseks endise) dekaani Raul Eametsaga. Aga see pole tolle asutuse sugugi esimene rollikonflikt.\nN\u00e4iteks 2021. aastal eraldas sihtkapital omaenda n\u00f5ukogu liikmele Eametsale (uuringu p\u00f5hit\u00e4itja) ja tema kolleegidele 10 000 eurot sisser\u00e4ndajate uurimiseks.\nSamal aastal sai sihtkapitalilt 5000-eurose preemia tol ajal Riina Solmani n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud ja hiljem Isamaa justiitsministriks saanud Lea Danilson-J\u00e4rg. Preemia anti \u201esilmapaistva meediategevuse eest\u201c Isamaa suurtoetaja Margus Linnam\u00e4e rahastatud Postimehe rahvastikuk\u00fclgedel. Paar aastat varem oli Danilson-J\u00e4rg ise Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu liige.\nN\u00fc\u00fcdsete s\u00fcndmusteni viinud loo m\u00f5istmiseks tuleb seega m\u00f5ista, kuidas erakond Isamaa ja Bigbanki eestvedajad on \u00fcldse saavutanud niiv\u00f5rd p\u00fcsiva v\u00f5imu Eesti perepoliitika \u00fcle. See on pikki aastaid kestnud s\u00fcstemaatiline t\u00f6\u00f6, mida saadavad l\u00e4bivalt helded rahalised kingitused, toolim\u00e4ng, arvukad huvide konfliktid ja r\u00e4pane poliitika.\nKuidas muutus perepoliitika ostetavaks\n2013. aastal asutas politoloog Tanel Paas Eesti S\u00fcndimusuuringud MT\u00dc. Kolm aastat oli see MT\u00dc avalikkusele suuresti n\u00e4htamatu, kuid siis saabus MT\u00dc kontole hunnik raha. \u00dchingu k\u00e4ive kasvas 2017.\u20132018. aastal suure h\u00fcppega 375 000 euroni. Just neil aastail korraldas MT\u00dc avalikke ja suurejoonelisi kampaaniaid, et veenda avalikkust eostama kolmandat last, saamaks vastutasuks riigilt toetust. MT\u00dc promos uut seadust, mis v\u00f5eti vastu 2016. aasta l\u00f5pus. Eeln\u00f5u p\u00f5hjendamiseks kasutati seejuures sama MT\u00dc koostatud uuringut.\nTagantj\u00e4rele teame seda juhtumit kui \u201eseaduse ostmise af\u00e4\u00e4ri\u201c, sest just selle seaduse vastuv\u00f5tmise eest tasustati selle nimel pingutanud erakondi (Keskerakond, SDE, IRL ja Reformierakond) heldelt: kokku 800 000 euroga. Annetajate hulgas olid tulevane Isamaa suurannetaja Parvel Pruunsild, tema Bigbanki \u00e4ripartner Vahur Voll ning Postimehe suuromanik ja teine Isamaa suurannetaja Margus Linnam\u00e4e.\nSamad annetajad rahastasid hiljem Eesti S\u00fcndimusuuringud MT\u00dc nimetatud kampaania elluviimist.\nSeega olid just \u00e4rimehed nii seaduse lobi, vastuv\u00f5tmise kui ka j\u00e4rgnenud kampaania arhitektid. See muutis Eesti poliitkultuuri, sest sai selgeks, et raha annab Eestis otses\u00f5nu v\u00f5imu seadusi muuta.\nIsamaa ja pankur heidavad \u00fchte\n2018. aasta veebruaris astus Eesti S\u00fcndimusuuringud MT\u00dc juhatusse Lea Danilson-J\u00e4rg ja Paas l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le Pruunsilla asutatud MT\u00dc-sse Lasterikkad Isad. See lasterikkust edendav lobiorganisatsioon annab n\u00e4iteks aktiivselt tagasisidet perepoliitika seaduseeln\u00f5udele. Hiljem sai sellest Pruunsilla uks Pere Sihtkapitali.\nPaas hakkas ka (teiste seas) Parvel Pruunsilla rahastatud \u00dchiskonnauuringute Instituut MT\u00dc arvamusk\u00fcsitluste koordinaatoriks. Sealtkaudu esitatakse avalikkusele k\u00fcsimusi n\u00e4iteks abordi ja perepoliitika kohta.\nUmbes neli aastat tagasi hakkas Pruunsild poliitilist aktivismi viljelema eelk\u00f5ige Isamaa erakonna toiduahelas. 2019. aastast alates on Pruunsild toetanud Isamaad 1,45 miljoni euroga. Pruunsilla ja Isamaa huvid Eesti perepoliitikas \u00fchtivad. Seega ei ole selles midagi veidrat, et ta soovib parteid toetada.\nMinu arvates on probleemne, et nende annetustega samal ajal on Pruunsilla usaldusisikud saanud rolle ministeeriumites ja Isamaa poliitikute orgunnitud rahas\u00fcstidega toimivates perepoliitikaasutustes.\nN\u00e4iteks just Isamaa eraldas 2018. aastal riigieelarvest miljon eurot n\u00fc\u00fcdseks kurikuulsa Pere Sihtkapitali loomiseks. Taas pretsedenditu samm, arvestades, et otsuse hetkel seda asutust isegi ei eksisteerinud ning otsus luua selline perepoliitika edendamise organ ja seda rahastada oli \u00fche partei soolo, mille m\u00f5ttest ei saanud \u00f5ieti aru n\u00e4iteks selle valdkonna spetsialistid ministeeriumites.\nPere Sihtkapitali esimeseks n\u00f5ukogu liikmeks nimetati teiste seas\u2026 Lea Danilson-J\u00e4rg.\nIsamaa teeskleb n\u00fc\u00fcd, justkui see asutus ei oleks \u00fche partei soolo, ja teeb suuri silmi, kui keegi seda erakonnaga seob. Seda sihtkapitali hakati kasutama seadusloomes, viidates selle \u201eleidudele\u201c kui erapooletutele uurimistulemustele, mis justkui kinnitasid Isamaa v\u00e4ljah\u00f5igatud valimislubaduste ja vormistatud eeln\u00f5ude olulisust.\nPere Sihtkapitali n\u00f5ukogus on alati reserveeritud koht Pruunsilla asutatud Lasterikaste Isade MT\u00dc esindajale. 2020. aastast on see esindaja Pruunsild isiklikult.\nK\u00f5ik teed viivad Bigbanki\nKui vaadata Bigbanki sidemeid Eesti perepoliitika\u00fchingutega, j\u00e4\u00e4b mulje, justkui peaks Eesti perepoliitika kujundamiseks olema nimelt pankur.\nN\u00e4iteks \u00e4sjase skandaali t\u00f5ttu Tartu \u00fclikooli ametist priiks saanud Eamets on Pere Sihtkapitali rolli k\u00f5rval ka Bigbanki n\u00f5ukogu liige.\nEnne Pruunsilda t\u00e4itis Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu kohta Lasterikkad Isad MT\u00dc pikaaegne juht Taavi Tamkivi, kes on samuti endine Bigbanki t\u00f6\u00f6taja. Muide, Pruunsilla pikaaegne k\u00e4silane pensionireformi lobi aegadest Kristjan J\u00e4rvan nimetas ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaministrina Tamkivi t\u00e4navu KredExi ja EAS-i n\u00f5ukokku riigi rahakotti valvama. Head tutvused tulevad elus kasuks.\nEametsa k\u00f5rval istub praegu Bigbanki n\u00f5ukogus Isamaa ideoloog ja partei perede \u00fchenduse eestvedaja Juhani Jaeger.\nJust Isamaa perede \u00fchenduse liikmete nimekiri reedab, kuidas Eesti sotsiaalvaldkond ja peresuhete lahendamine on l\u00e4binisti seotud \u00fche partei tegelastega ning Isamaa k\u00e4ed ulatuvad Eesti sotsiaalvaldkonnas v\u00e4ga s\u00fcgavale.\nPereelu kontrollib Isamaa\nN\u00e4iteks Eesti rasedusn\u00f5ustamise teenust kontrollib suuresti SA V\u00e4\u00e4rtustades Elu ja selle juhataja on Isamaa liige Kaia Kapsta-Forrester, kes on ka Isamaa perede \u00fchenduse asutajaliige. Tunamullu kajastasin, kuidas nimetatud \u00fching skeemitas arvetega: rahaeraldised \u00fchingule kasvasid Riina Solmani rahvastikuministriks olemise ajal. Solman on nimetatud teenuse ja organisatsiooni suur f\u00e4nn. Teenuse suur f\u00e4nn on ka\u2026 Pere Sihtkapital, mis on sama \u00fchingu tegevust omakorda rahastanud. Selgub, et Isamaa ministrite eraldatud raha risttolmleb partei huvidega seotud \u00fchingute vahel.\nPerelepituse teenus on samuti Isamaa inimeste kontrolli all. \u00d5igemini on nad seda kontrolli \u00fcritanud poliitika kaudu haarata. Eesti lepitajate \u00fchingut juhib j\u00e4rjekordne Isamaa perede \u00fchenduse liige Helen H\u00e4\u00e4l. See on oluline, sest teine Isamaa perede \u00fchenduse liige Tarmo Kruusim\u00e4e menetles riigikogus aktiivselt riikliku perelepituse teenuse (mis t\u00e4hendab p\u00fcsivat tulu ja tellimusi eriala esindajatele) loomist, esindades aruteludel lepitajate \u00fchingu seisukohti.\nMillest Isamaa aru ei saa\nKuid Isamaa ja selle rahastajad ei m\u00f5ista, et demokraatlikus \u00fchiskonnas v\u00f5iks iga\u00fchel olla otsustusprotsessidele v\u00f5rdne ligip\u00e4\u00e4s.\nKui n\u00f5ustungi kodanikuna, et iive on oluline, ei t\u00e4henda see, et ma n\u00f5ustun selle parandamiseks ja edendamiseks just Isamaa valitud meetoditega.\nOma egoismis arvavad erakond ja selle suursponsor, et nende pakutud lahendused \u2013 n\u00e4iteks sihitu rahak\u00fclv suurperedele \u2013 on ainu\u00f5ige meetod iibeprobleemidega v\u00f5itlemiseks.\nSeet\u00f5ttu lubab Isamaa endale demokraatlikest p\u00f5him\u00f5tetest ja otsustusprotsessidest k\u00f5rvalekaldumist.\nKuid mis \u00f5igusega on \u00fchel j\u00f5ukal pankuril meie perepoliitika \u00fcle rohkem otsustus\u00f5igust kui n\u00e4iteks harilikul poem\u00fc\u00fcjal?\nNeed on v\u00e4ga tundlikud valdkonnad, mida ei peaks juhtima ideoloogia. N\u00e4iteks on eksperte, kes lepitavad hea meelega v\u00e4givaldse\/v\u00e4gistava mehe ja tema ohvri, n\u00e4hes naise heaolust suurema h\u00fcvena paarisuhtest s\u00fcndivat j\u00e4relkasvu ja lahutuste \u00e4rahoidmist. Raseduskriisi (abordi) n\u00f5ustamise eest vastutav V\u00e4\u00e4rtustades Elu on l\u00e4bi aastate olnud ka tugevate religioossete sidemetega organisatsioon, mille moraalsed vaated abordile ei pruugi olla \u00fchised kogu \u00fchiskonnaga laiemalt. Ent r\u00f5hutan: m\u00f5lemad teenused on Eestis minu teada kvaliteetsed ja konfliktsed huvid ei t\u00e4henda veel usalduse kuritarvitamist.\nEesti sotsiaalvaldkonnas on toimunud ideoloogiline l\u00f5henemine, kus samu probleeme m\u00f5testatakse juba praegu risti vastupidi. Selle m\u00e4rgiks v\u00f5ib pidada juhtumit, kui naiste varjupaikade liit tegi toetava avalduse naisevastases v\u00e4givallas s\u00fc\u00fcdistatud Marti Kuusiku kohta, samal ajal kui teised varjupaigad ja ohvrieksperdid olid Kuusikut tugevalt tauninud.\nMeenub veel, kui Urmas Reinsalu sai Eesti Naiste\u00fchenduste \u00dcmarlaua SA-lt naistevastase v\u00e4givallaga v\u00f5itlemise auhinna vahetult p\u00e4rast seda, kui oli nimetanud Tiit Ojasoo (naisevastase) v\u00e4givallatsemise kriitikat \u0161ovinistlikult \u201ekanakarja kambakaks\u201c. Feministlikud \u00fchendused olid sellisest tunnustamisest \u0161okeeritud.\nNaiste\u00fchenduste \u00fcmarlaua juhtliige on eelmainitud isamaalane Kapsta-Forrester. Lea Danilson-J\u00e4rg eraldas mullu Isamaa justiitsministrina \u00fchendusele 60 000 eurot otse riigieelarvest.\nIdeoloogias\u00f5dur-ekspert\nJust mitmes Parvel Pruunsillaga seotud perepoliitika\u00fchenduses ja riigi palgal eksperdina esinenud Danilson-J\u00e4rje seisukohti nimetaksin mina ideoloogiliseks. N\u00e4iteks tema arvamus \u201eTahate naistele k\u00f5rgemat palka, tuleb osa naisi turult \u00e4ra tuua!\u201c on minu arvates 21. sajandi \u00fchiskonna kohta liiga radikaalne ja absurdne, et teda saaks perepoliitikas erapooletuks ja adekvaatseks pidada.\nKuid 2019. aastal arvas Isamaa rahvastikuminister Riina Solman teisiti ja pani Danilson-J\u00e4rje juhtima ministeeriumi rahvastikuosakonda.\nJ\u00e4rgmises valitsuses, mis tehti koos Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, rahvastikuministri positsioon kaotati. Solmanist sai hoopis riigihalduse ehk eelk\u00f5ige omavalitsusk\u00fcsimustega tegelev minister. Kuid seegi ei takistanud oma s\u00f5pradele sotsiaalvaldkonnas edaspidigi raha eraldada.\nPeale justiitsministriks tehtud Danilson-J\u00e4rje eraldiste andiski Solman otse riigieelarvest mullu 250 000 eurot Pere Sihtkapitalile ja 150 000 eurot MT\u00dc-le Eesti Lasterikaste Perede Liit, mille juhatuses istus samal ajal Isamaa tolleaegse esimehe Helir-Valdor Seedri abikaasa Janne Seeder.\nEndine isamaalane ja n\u00fc\u00fcdne parempoolne Siim Kiisler selgitas, millise skeemitamise tulemusel selliseid summasid eraldati. Samal ajal kui riik otsib k\u00e4rpev\u00f5imalusi ja kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskond konkureerib rangete reeglitega riigi rahale, eraldavad ministrid kuuekohalisi summasid meelep\u00e4rastele organisatsioonidele ilma mingi konkursita.\nSellised rahastused on pikaajalised ja garanteerivad liitude toimimise veel pikalt p\u00e4rast seda, kui Isamaa roll koalitsioonis on kadunud.\nNii asjatavadki Isamaa ministrite ja suursponsorite raha ja sekkumiste toel Eesti naistevastase v\u00e4givallaga v\u00f5itlejad, perepoliitika arendajad, rasedusn\u00f5ustajad ja perelepitajad. Ja seega on parteil ja selle suursponsoritel ebaproportsionaalselt palju v\u00f5imu nende valdkondade kujundamise \u00fcle.\nSee v\u00f5im on n\u00f5nda suur, et p\u00e4\u00e4diski n\u00fc\u00fcd avalikuks saanud p\u00f6\u00f6rdumisega 24 000 Eesti naise poole. Seejuures leiab Isamaa, et maailm peaks olema parteile suisa t\u00e4nulik, et valskusega inimeste andmeid hangitakse, sest erakonna jaoks p\u00fchitseb eesm\u00e4rk abin\u00f5u.\nMis probleemi \u00f5ieti lahendatakse?\nPostimehe arvamustoimetuse vastne juht Mart Raudsaar k\u00fcsib suisa: \u201eKas suremegi v\u00e4lja?\u201c\nMinu arvates on selline k\u00e4sitlus tugevalt ideoloogiline ja paaniline probleemip\u00fcstitus t\u00f5ega vastuolus.\nStatistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis eestlasi 905 677. Viie aastaga oleme kasvanud 20 000 v\u00f5rra ja n\u00fc\u00fcd on meid 925 892. Seega tuleb meid juurde, mitte ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4hemaks.\nT\u00f5si, selle taga pole s\u00fcndimus, vaid kaks meie \u00fchiskonna jaoks positiivset trendi.\nEsiteks kolivad v\u00e4lismaal elavad eestlased aina rohkem Eestisse tagasi. Tore!\nTeiseks j\u00e4\u00e4b eestlaste arvu kasvuga samal ajal venelasi \u00fcha v\u00e4hemaks, j\u00e4relikult assimileeruvad nemadki ja muutuvad eestlasteks. Vene lapsenimedki ei trooni juba t\u00fckk aega Eestis pandud nimede edetabelites, vaid seal v\u00f5idutsevad just eesti traditsioonid ka nii-\u00f6elda vene p\u00e4ritolu perekondadest. Tore!\nKindlasti hakkab osa konservatiive siinkohal ette heitma nende uute eestlaste \u201et\u00f5upuhtuse\u201c puudumist. Mina arvan, et see argument ei sobi t\u00e4nap\u00e4eva maailma.\nEelnev ei t\u00e4henda sugugi, et ka s\u00fcndimusega ei peaks tegelema, s\u00fcndimuskordajat parandama v\u00f5i selle tagamaid uurima. Kuid seda on v\u00f5imalik teha ka korruptiivsete skeemideta."}
{"text":"Juhtkiri: Ebaeetilised r\u00fcselused v\u00f5imuladvikusT\u00e4na hakatakse Riigikogu kahes komisjonis Pere Sihtkapitali algatatud lastetute naiste uuringuga seonduvat arutama. Riigikogu eelarve kontrolli erikomisjon on kutsunud selgitusi andma endise riigihaldusministri Riina Solmani, kes allkirjastas k.a m\u00e4rtsis lepingu Pere Sihtkapitaliga, millega eraldati k\u00fcsitavate rahvastiku-uuringute l\u00e4biviimiseks 250 000 eurot.P\u00f5hiseaduskomisjon hakkab sama teemat ilmselt hoopis laiemas kontekstis lahkama. Need arutelud on m\u00f5nes m\u00f5ttes justkui j\u00e4tkuks pisut varem Riigikogu eelarve kontrolli erikomisjoni t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud vaidlusele selle \u00fcle, kas presidendikantselei sisen\u00f5unik v\u00f5is \u00e4kki tegelda rahandusministeeriumis v\u00e4ljapressimisega v\u00f5i on tegemist hoopis rahandusministeeriumist leviva laimujutuga, millega p\u00fc\u00fctakse \u00f5igustada ministri otsust j\u00e4tta presidendi institutsioon n\u00e4ljapajukile.Esmapilgul \u00fcksteisest t\u00e4iesti erinevaid t\u00fclisid \u00fchendab paraku kaks t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rivat punkti. Esiteks on m\u00f5lemad absoluutselt eetilised, meie poliitilist eliiti iseloomustavad probleemid ja alles selle j\u00e4rel ideoloogilise v\u00f5i poliitilise v\u00e4rvinguga skandaalid. Teiseks, just sellest johtuvalt, et tegemist on eetiliste kriisidega, mis on seotud konkreetsete inimestega, madaldavad need paraku Eesti, mida me k\u00f5ik oleme harjunud pidama \u00fcdini euroopalikuks riigiks, labase banaanivabariigi tasemele. Kuigi erakondlikest eesm\u00e4rkidest k\u00e4ivitatud, on need ikkagi konkreetsete inimeste moraalituse peegeldus.On taunimisv\u00e4\u00e4rne, et meie riigis on p\u00f5hiseaduslike institutsioonide t\u00f6\u00f6v\u00f5ime s\u00e4ilimise v\u00f5i pidurdumise \u00fcle voli otsustada \u00fchel ministril, ja on \u00e4\u00e4rmiselt piinlik, et need, kes teevad seadusi, ei vaevu neid j\u00e4rgima, nagu on selgelt v\u00e4lja tulnud Pere Sihtkapitali uuringuskandaalist. Kui siia juurde liita kevadel alanud Riigikogu t\u00f6\u00f6d takistav obstruktsioonilaine, mille j\u00e4tkamiseks on opositsioon suvepuhkuse ajal j\u00f5udu kogunud, siis j\u00e4\u00e4b aasta l\u00f5puks j\u00e4rele v\u00e4ga v\u00e4he, mille puhul me v\u00f5iksime poliitrindel saavutatu \u00fcle r\u00f5\u00f5mustada ja uhkust tunda. No ja kui see ei ole kokku \u00fcks suur eetikakriis, mis see siis on?"}
{"text":"Donald Trump sai s\u00fc\u00fcdistuse ka Georgia osariigis   Georgia osariigi vandekohtunikud esitasid endisele USA presidendile Donald Trumpile s\u00fc\u00fcdistuse valimistesse sekkumises ja v\u00e4ljapressimises.   Juhtum on seotud Trumpi kahe aasta taguse telefonik\u00f5nega Georgia riigisekret\u00e4rile, milles ta palus v\u00e4idetavalt leida juurde h\u00e4\u00e4li. See on endise presidendi jaoks t\u00e4navu juba neljas s\u00fc\u00fcdistus.   Maria-Ann Rohem\u00e4e   "}
{"text":"Pere Sihtkapital tegi esimese katse uuringuks juba kevadel, kuid ei saanud inspektsioonilt lubaSkandaalse uuringuga l\u00e4ks juba algusest peale kohe mitu asja valesti. Asjaosalised avavad Ekspressile tausta.\nPere Sihtkapitali korraldatud lastetute naiste uuringuga ei l\u00e4inud valesti mitte \u00fcks ega kaks, vaid j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da palju asju.\nKogu asi toimus lepingu alusel, mille m\u00f5lemad osapooled \u2013 SA Pere Sihtkapitali juht Hillar Petersen ja Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Raul Eamets \u2013 tegid vigu.\nM\u00f5ttekoja Pere Sihtkapital n\u00f5ukogus istuv Eamets s\u00f5lmis sisuliselt iseendaga lepingu, et andmed saada. Siseministeerium ei kontrollinud, kas sihtkapitalil on eetikakomitee luba olemas v\u00f5i mitte, ja v\u00e4ljastas andmed, sest lepingu osaline oli Tartu \u00fclikool. Hillar Petersen ei oodanud eetikakomitee luba \u00e4ra, et k\u00fcsitlust alustada (vahetult enne loo ilmumist kirjutas Delfi, et Pere Sihtkapital saatis k\u00fcsimustiku v\u00e4lja n\u00e4dalaid enne selleks loa taotlemist).\nPeterseni ja Eametsa vahel 13. juunil s\u00f5lmitud lepingust n\u00e4htub, et naiste andmete saamiseks oli k\u00fcll Tartu \u00fclikooli vaja, aga Pere Sihtkapital avaldab teadusuuringute tulemused enda nimel ja oma visuaalse identiteediga ning lisab Tartu \u00fclikooli nime ja s\u00fcmbolid materjalidele vaid juhul, kui Tartu \u00fclikool selleks soovi avaldab.\nLepingus on ka punkt, et Pere Sihtkapital v\u00f5ib Tartu \u00fclikooliga konsulteerimata k\u00fcsitlusandmeid jagada teadust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgil kolmandatele osalistele. Jutt on andmetest, mida k\u00fcll k\u00fcsiti Tartu \u00fclikooli nimel, aga ilma \u00fclikooli loata. Sel p\u00f5hjusel l\u00f5petas rektor Toomas Asser \u201eiseendaga lepingu s\u00f5lminud\u201c dekaani Raul Eametsaga t\u00f6\u00f6suhte.\nHiljuti muutunud seadus lubab rahvastikuregistri andmeid v\u00e4ljastada vaid teadusuuringuteks avalikele asutustele. Selleks oligi vaja, et andmeid k\u00fcsiks Tartu \u00fclikool. Ja see \u00f5nnestus: siseministeeriumist \u00f6eldi, et Pere Sihtkapitalil andmete k\u00fcsimiseks andmekaitse inspektsiooni luba vaja ei olnudki.\nMida aga oli vaja, on eetikakomitee luba. Ent eetikakomitee arvamust saada on andmete t\u00f6\u00f6tleja ehk uuringu l\u00e4biviija \u00fclesanne, \u00fctles siseministeeriumi asekantsler Raivo K\u00fc\u00fct. Seega siseministeerium ei kontrolli, kas neilt andmeid k\u00fcsival asutusel on vastavad load olemas v\u00f5i mitte. Eriti kui andmeid k\u00fcsib niiv\u00f5rd usaldusv\u00e4\u00e4rne organisatsioon nagu Tartu \u00fclikool.\nAndmekaitse inspektsioon: Pere Sihtkapital ei saa teha poliitikakujundamise uuringuid\nIsikuandmete kaitse seadus n\u00e4eb ette, et poliitikakujundamise uuringute korraldamiseks tuleb andmekaitse inspektsioonilt luba k\u00fcsida. Pere Sihtkapital SA esitaski kevadel andmekaitse inspektsioonile loataotluse, sest soovis esialgu korraldada poliitikakujundamise uuringut. Luba inspektsioon ei andnud, sest Pere Sihtkapital SA ei saa teha poliitikakujundamise uuringuid. Seda saavad teha vaid ministeeriumid v\u00f5i teatud juhtudel muud riigiasutused.\nTeadusuuringute korraldamiseks aga ei pea AKIst luba taotlema, k\u00fcll aga tuleb luba taotleda eetikakomiteelt, kui uuring puudutab eriliigilisi andmeid. \u201eN\u00fc\u00fcdseks on selgunud, et Pere Sihtkapital SA t\u00f5lgendas l\u00e4biviidavat uuringut teadusuuringuks ja esitas loataotluse Tartu \u00fclikooli eetikakomiteele,\u201c m\u00e4rkis inspektsiooni avalike suhete n\u00f5unik Katrin Haug. Ta lisas, et ka registriandmete v\u00e4ljastajal ehk praegusel juhul siseministeeriumil on kohustus hinnata andmete \u00f5igusp\u00e4rast v\u00e4ljastamist.\nPole p\u00e4dev uuringuid tegema\nKui andmed olid k\u00e4es, koostas sihtasutuse n\u00f5ukogu liige, rahvastikuteadlane Allan Puur k\u00fcsimused. SA Pere Sihtkapitali juht Hillar Petersen tegi taotluse ka eetikakomiteele, aga ei oodanud uuringu alustamiseks luba \u00e4ra.\n\u201eMa sain eetikakomiteest aru nii, et ma ei pea uuringuga alustamiseks nende luba \u00e4ra ootama. See on minu viga,\u201c \u00fctleb Petersen.\nTeadlase viroloog Irja Lutsari s\u00f5nul n\u00e4itab Peterseni \u00f6eldu kogu probleemi olemust: Pere Sihtkapitalil pole eksperditeadmisi ega p\u00e4devust teadusuuringuid teha. \u201eEi kujutaks ettegi, et keegi alustaks t\u00e4nap\u00e4eval uuringut enne eetikakomitee luba.\u201c\n\u00dchismeedias on ka paljud teised teadlased s\u00f5na v\u00f5tnud ja kirjeldanud, kui keeruline on eetikakomiteelt luba saada \u2013 ja et see peabki \u00fclitundlike andmete puhul keeruline olema. \u201eTartu \u00fclikooli teadlastel on nii m\u00f5nedki projektid, kus ei k\u00fcsitud rahvastikuregistrist ei kellegi isikukoode ega telefoninumbreid, andmekaitsele viidates tegemata j\u00e4\u00e4nud. Polnud lihtsalt j\u00f5udu, et edasi vaielda,\u201c m\u00e4rgib Lutsar. \u201eN\u00fc\u00fcd aga \u00fctleb siseministeeriumi juhtiv t\u00f6\u00f6taja ERRile, et andmed anti seep\u00e4rast, et k\u00fcsis Tartu \u00fclikool.\u201c\nKui varem \u00fctles Eamets, et ta tegi vea, kui s\u00f5lmis \u00fclikooli nimel Pere Sihtkapitaliga lepingu, siis n\u00fc\u00fcd \u00fctleb endine dekaan Eesti Ekspressile, et k\u00e4ivat hoopis temavastane poliitiline r\u00fcnnak. \u201eMage, et Tartu \u00fclikool l\u00e4ks r\u00fcnnakuga kaasa \u2013 fabritseeris s\u00fc\u00fcdistuse, mis ei vasta t\u00f5ele,\u201c \u00fctleb Eamets.\n\u201e\u00dclikooli v\u00e4ited, et ma teadlikult eirasin \u00fclikooli otsust ja seadust, ei vasta t\u00f5ele. Olen siiamaani olnud vait, et kaitsta \u00fclikooli head mainet. Aga kuna \u00fclikool laskis minu pikaaegse teenistuse allavett minema, ei ole mul enam kohustust suud kinni hoida.\u201c\nEametsa s\u00f5nul ei ole \u00fclikool talle skandaalse lepingu s\u00f5lmimist keelanud. Ta lubab, et tal on selle t\u00f5estuseks olemas ka kirjavahetus. \u201eEga ma muidu sellest ei r\u00e4\u00e4giks. Ma k\u00fcsisin, kas ma tohin lepingu s\u00f5lmida, kuna ma olen sihtasutuse n\u00f5ukogus. Seal kirjavahetuses polnud \u00fchtegi s\u00f5na toimingupiirangu kohta. Praegu on j\u00e4\u00e4nud mulje, et mulle \u00f6eldi, et ei tohi, ja mina nagu ullike rikun seadust. See on ilmselgelt poliitiline r\u00fcnnak, kui vaadata meedia k\u00e4itumist. See on minu t\u00fchistamisele suunatud tegevus, kus on mingid huvigrupid taga.\u201c\nTartu \u00fclikooli kommunikatsioonijuhi Gea K\u00e4\u00e4pa s\u00f5nul ei ole Raul Eametsa v\u00e4ide \u201ema k\u00fcsisin, kas ma tohin lepingu s\u00f5lmida, kuna ma olen sihtasutuse n\u00f5ukogus\u201c korrektne, kuna Eamets k\u00fcsis hinnangut lepingu kavandi ja mitte selle kohta, kas tema isiklikult tohib lepingu allkirjastada. (Vaata t\u00e4psemalt artikli l\u00f5pus olevat lisalugu.)\nLastetute naiste andmed on kustutatud\nOlgugi et SA Pere Sihtkapitali ainus juhatuse liige, sisuliselt tegevjuht Hillar Petersen t\u00f6\u00f6tab ise tarkvaraarendajana, on just tema see, kes sihtasutuses uuringuid korraldab. Tegevjuhi kohale valis n\u00f5ukogu Peterseni konkursi tulemusena. Tema oli ka see, kes otsustas alustada uuringut luba \u00e4ra ootamata. Ta \u00fctleb, et oleks v\u00f5inud Tarmo Soomere v\u00f5i teiste n\u00f5ukogu liikmetega konsulteerida, kuidas eetikakomitee kirjast t\u00e4pselt aru saada. Aga seda ta mingil p\u00f5hjusel ei teinud.\nOma p\u00e4devuse kohta uuringuid korraldada kostab kuue lapse isa Petersen, et \u00fcksk\u00f5ik mis eriala inimesed v\u00f5ivad tegelikult teadusuuringuid korraldada. \u201eT\u00f5emonopoli ei tohiks olla n\u00e4iteks \u00fclikoolidel. Aga minu t\u00f6\u00f6 on vaid koordineerida, sisuline vastutav uurija on ikkagi teadlane Allan Puur.\u201c\nPetersen kinnitab, et ei tema ega \u00fchegi teise sihtkapitali liikme k\u00e4es ei ole isikustatud andmeid. \u00dcle tuhande lastetu naise (valim oli 2000, vastata j\u00f5udis pisut \u00fcle poole valimist) ankeedivastused olid isikustamata kujul uuringufirma RAIT Faktum & Ariko k\u00e4es, aga n\u00fc\u00fcdseks on need kustutatud.\nT\u00e4helepanelikumad on aga m\u00e4rganud, et lastetute naiste ankeedi l\u00f5pus oli k\u00fcsimus \u201eolen n\u00f5us tulevikus registriandmete lisamisega ankeedivastustele ja annan n\u00f5usoleku sellega seotud isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemiseks\u201c. Seega nende naiste andmeid, kes vastasid \u201ejah\u201c, on siiski v\u00f5imalik isikustada. Ja sihtasutuse juht Hillar Petersen kinnitab, et andmed oleks v\u00f5inud isikustada ainult uuringu vastutav isik ehk\u2026 Hillar Petersen ise. \u201eT\u00e4na see enam v\u00f5imalik pole, sest meil ei ole neid andmeid. Aga normaalsel t\u00f6\u00f6juhul oleks see nii,\u201c t\u00f5deb Petersen.\nSihtkapital k\u00fcsis uuringu jaoks ka kolme- ja enamalapseliste naiste andmeid ja saatis neilegi k\u00fcsimused v\u00e4lja, aga ka see uuring on praegu peatatud. Selleks, mida nende andmetega edasi teha, ootab Pere Sihtkapital andmekaitse inspektsiooni otsust.\nLoe ka: \u201eMinisteerium kinnitab: toetus skandaalseks pereuuringuks polnud salaraha\u201c\nTarmo Soomere: tunnen isiklikku vastutust\n\u201eN\u00f5ukogu teab v\u00e4ga h\u00e4sti seda, et uuringu jaoks oli tarvis eetikaluba. N\u00f5ukogu ei tulnud selle peale, et Hillar Petersen seda ei tea,\u201c \u00fctleb Eesti Ekspressile teaduste akadeemia president ja SA Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu liige Tarmo Soomere.\nTa j\u00e4tkab: \u201eSee oli minu suur viga, et ma ei tulnud selle peale, et peaksin temaga sellest eraldi r\u00e4\u00e4kima. Kirun ennast ja tunnen isiklikku vastutust. Oleksin pidanud tegema vastava koolituse. Aga varasemad uuringud l\u00e4ksid k\u00f5ik ladusalt, seega oli v\u00e4ga raske selle peale tulla, et n\u00fc\u00fcd on koolitust vaja. Eeldan, et varasematel uuringutel oli eetikakomitee luba olemas.\u201c\nHillar Petersen \u00fctleb aga, et tema teada ei ole varasemad uuringud eetikakomitee luba vajanud, sest alles sellel aastal muutus seadus, mis ei luba enam uuringufirmadel taotleda endale huvipakkuva sihtr\u00fchma isikuandmeid. Pealegi ei ole sihtkapital varem nii delikaatset k\u00fcsitlust teinudki.\nKa Soomere \u00fctles, et uuringute juhid ei pea tingimata teadlased olema. Mis puudutab Eametsa lepingut sisuliselt iseendaga \u2013 oma t\u00f6\u00f6andja \u00fclikooli nimel sihtasutusega, kuhu ta samuti kuulub \u2013, kostab Soomere, et sellest n\u00f5ukogu koosolekutel juttu ei olnud. \u201eN\u00f5ukogu otsust pole kindlasti olnud, et Eamets tegeleks n\u00fc\u00fcd \u00fclikooliga lepingu s\u00f5lmimisega. See oli Eametsa heas usus ja tahtes tehtud initsiatiiv, et saaksime uuringuga edasi minna.\u201c\nSA Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu esimees Katrin Kiisk \u00fctleb, et ettepaneku s\u00f5lmida leping Tartu \u00fclikooliga tegi Hillar Petersen. \u201eTa edastas \u00fclikoolile ametliku taotluse andmete saamiseks ja sai lepingu tagasi,\u201c \u00fctles Kiisk. Aga leping, mille Petersen tagasi sai, oligi seesama Eametsa allkirjaga leping. \u201eMe ei teadnud, et seal v\u00f5iks mingeid probleeme olla. \u00dctlen ausalt, et sain v\u00e4ga paljudest asjadest teada reede\u00f5htuses AK-s.\u201c\nPetersen p\u00f6\u00f6rdus Tartu \u00fclikooli poole, sest Eamets oli \u00f6elnud, et \u00fclikoolil oleks nende andmete vastu huvi. Ja siis laekuski Petersenile allkirjastatud leping.\nKiisk seletas, et Petersen sai uuringut ellu viies aru, et andmete saamiseks on vaja lepingulist koost\u00f6\u00f6d kas Tallinna v\u00f5i Tartu \u00fclikooliga. \u201eJa ta p\u00f6\u00f6rdus Tartu \u00fclikooli poole, sest Eamets oli \u00f6elnud, et \u00fclikoolil oleks nende andmete vastu huvi,\u201c \u00fctles Kiisk. \u201eJa siis laekuski Petersenile allkirjastatud leping. See, mis toimus vahepeal, ei j\u00f5udnud kuidagi sihtkapitalini.\u201c\nPere Sihtkapitali n\u00f5ukogu pidas p\u00fchap\u00e4eva l\u00f5unal veebi teel kriisikoosoleku, et arutada, kuidas ja miks niisugusesse olukorda j\u00f5uti. Koosolekul osales ka n\u00f5ukogu liige Parvel Pruunsild. \u201eOleme olnud neli aastat selles n\u00f5ukogus koos ja mingit survestamist mingis suunas liikumiseks ei ole ma tema poolt tundnud,\u201c lausub Tarmo Soomere ja lisab: \u201eKogu aeg on r\u00f5hutatud, et m\u00f5ttekoda on poliitiliselt kallutatud. See on r\u00e4ige vale.\u201c\nTa selgitab: \u201eSiis, kui sihtkapital loodi, oli Eestis valitsus, mis v\u00e4ljendas valijate tahet. Sihtkapitali loomise aluseks oli valitsuse ettepanek, tegemist oli riigi tahtega selline kehand luua ja Pere Sihtkapital t\u00e4itis riigi tellimust. Selleks olid ka Isamaa programmilised eesm\u00e4rgid, sest Isamaa oli siis valitsuses. Eestis on ju kombeks, et kui ministrid vahetuvad, ei t\u00fchistu eelmised otsused.\u201c\nKiisk ei soovinud avada, mida Eamets ise p\u00fchap\u00e4evasel kriisikoosolekul r\u00e4\u00e4kis. \u201eMa v\u00e4ga detailselt ei saa sellest r\u00e4\u00e4kida. Saan aru, et Eametsal on oma n\u00e4gemus selle kohta, mis seal taga on.\u201c\nSotsioloogid: \u00fcldiselt olid k\u00fcsimused t\u00e4iesti tavalised\n\u201eH\u00e4mmastavad on meedias k\u00f5lanud prominentsete meesteadlaste, n\u00e4iteks Tarmo Soomere kommentaarid, mis annavad m\u00f5ista, nagu polekski toimunud mingit suurt teaduseetika rikkumist ning \u201ehea eesm\u00e4rgi\u201c nimel on sellise uurimuse l\u00e4biviimine \u00f5igustatud,\u201c kommenteerib Tallinna \u00fclikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik. Uuringu enda kohta \u00fctleb ta, et probleemip\u00fcstitus ja mitmed k\u00fcsimused pigem eeldavad, et probleemi n\u00e4hakse eelk\u00f5ige naistes. \u201eKindlasti on asjakohane uurida ka meeste p\u00f5hjuseid laste mitte saamiseks.\u201c\nAavik t\u00f5i n\u00e4iteks \u00fche probleemse k\u00fcsimuse: \u201eMis on peamine p\u00f5hjus, miks Te pole seni proovinud rasestuda\/last saada?\u201c K\u00fcsimus eeldab, et \u00fckski lastetu naine ei ole seda proovinud, kaalumata v\u00f5imalust, et on proovitud, kuid see pole \u00f5nnestunud, sest t\u00e4nap\u00e4eval on viljatusprobleemid j\u00e4rjest levinumad.\nTeadlane lisas, et kuna seni on uuringu raames andmeid kogutud ilma eetikakomitee koosk\u00f5lastuseta (luba isikuandmete kogumiseks ja t\u00f6\u00f6tlemiseks pole), siis tuleks k\u00f5ik kogutud andmed h\u00e4vitada. \u201eSeda, kuidas kontrollida, kas andmed ka p\u00e4riselt h\u00e4vitati, oskaks ilmselt paremini \u00f6elda m\u00f5ni andmekaitsespetsialist.\u201c\nTartu \u00fclikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar leiab aga, et kogutud andmete kergek\u00e4eline h\u00e4vitamine alav\u00e4\u00e4ristaks uuringuga erinevatel p\u00f5hjustel (n\u00e4iteks soov oma arvamus n\u00e4htavaks teha v\u00f5i missioonitunne) n\u00f5ustunud naisi. \u201eAnkeet on \u00fcldiselt oskuslikult koostatud, selgitatud on vabatahtlikkus ning v\u00f5imalus ankeet katkestada v\u00f5i avaldada soovi mitte vastata,\u201c kirjeldab Kutsar. \u201eMa m\u00f5istan k\u00fcsimuste taga olevat huvi v\u00f5i isegi h\u00fcpoteese, kuid m\u00f5nedest k\u00fcsimustest oleks siiski v\u00f5inud loobuda. N\u00e4iteks eelnevate suhete (sh samasoolistega) kaardistamine ja erakondlik eelistus.\u201c\nTartu \u00fclikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar leiab samuti, et kui erakondliku eelistuse k\u00fcsimus v\u00e4lja j\u00e4tta, ei ole k\u00fcsimustes midagi erilist ja nad on t\u00e4iesti tavalised uuringuk\u00fcsimused. \u201eKuidas saab kindel olla, et sihtkapital andmed h\u00e4vitab? Uuringutele vastamine on alati usalduse k\u00fcsimus, seega kui nad lubavad, siis ongi k\u00fcsimus, kas usud v\u00f5i mitte,\u201c t\u00f5deb Ainsaar.\nSee, et uuringutegijad saavad vastused vastanud isikuga kokku viia, aga ei avalda isikustatud andmeid teistele, on Ainsaare s\u00f5nul tavaline teadusuuringute praktika. \u201eN\u00fc\u00fcd on vaid k\u00fcsimus, kas usaldada MT\u00dcd ennast.\u201c\nT\u00dc \u00f5igusn\u00f5unik hoiatas Eametsa: sihtasutuse ja \u00fclikooli koost\u00f6\u00f6 paistab kunstlik, et p\u00e4\u00e4seda ligi andmetele\nK\u00e4\u00e4pa vahendab, et Eamets p\u00f6\u00f6rdus e-kirja teel 10. mail Tartu \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5uniku poole ja edastas talle koost\u00f6\u00f6lepingu kavandi koos Pere Sihtkapitali juhatuse liikme Hillar Peterseni p\u00f6\u00f6rdumisega.\nPetersen uuris, kas Tartu \u00fclikool oleks valmis olema uuringus vastutav t\u00f6\u00f6tleja \u00fches Pere Sihtkapitaliga, kes oleks uuringu volitatud t\u00f6\u00f6tleja. Petersen kirjutas, et kuna Pere Sihtkapitalile ei v\u00e4ljastata rahvastikuregistrist k\u00fcsitluseks vajalikke andmeid, tuleks nende poolt juba kokkupandud taotlus esitada \u00fclikooli nimel. Raul Eamets k\u00fcsib oma kirjas \u00f5igusn\u00f5unikult hinnangut lepingu kavandile, viidates, et formaalselt \u00fclikool sellega mingeid kohustusi ei v\u00f5ta ja seadused takistavad sihtasutusel ise andmete taotlemist.\n\u201e\u00d5igusn\u00f5unik on selgelt juhtinud t\u00e4helepanu, et kirjeldatud tingimustel \u00fclikool koost\u00f6\u00f6lepingut s\u00f5lmida ei saa, kuna kavandatava uuringu puhul sisulist koost\u00f6\u00f6d toimuma ei hakka,\u201c \u00fctles K\u00e4\u00e4pa. \u201eKuna \u00fclikool ei oleks saanud p\u00f5him\u00f5tteliselt sellist lepingut s\u00f5lmida, puudub kirjast anal\u00fc\u00fcs selle kohta, kas Raul Eamets v\u00f5iks olla \u00fclikoolipoolne lepingu allkirjastaja.\u201c\nKuna Raul Eamets ei teatanud, et kavatseb p\u00e4rast \u00f5igusn\u00f5unikult saadud eitavat vastust lepingu s\u00f5lmimisega edasi liikuda, siis ei juhtinud \u00f5igusn\u00f5unik eraldi t\u00e4helepanu sellele, et Eametsa poolt lepingu allkirjastamist keelab korruptsioonivastasest seadusest tulenev toimingupiirang. \u201eSelle piiranguga peab dekaan tippjuhina igal juhul kursis olema,\u201c m\u00e4rkis K\u00e4\u00e4pa.\n\u201eRaul Eametsa v\u00e4ide \u201eMa k\u00fcsisin, kas ma tohin lepingu s\u00f5lmida, kuna ma olen sihtasutuse n\u00f5ukogus\u201c pole seega korrektne, kuna ta k\u00fcsis hinnangut lepingu kavandi ja mitte selle kohta, kas tema isiklikult tohib lepingu allkirjastada,\u201c v\u00f5ttis K\u00e4\u00e4pa kokku.\nTartu \u00fclikooli \u00f5igusn\u00f5uniku Aliis Liini vastus Raul Eametsa e-kirjale\n\u201eMe saaksime neid volitada k\u00fcll, kui nad teeksid neid uuringuid kas meie tellimusel v\u00f5i meiega koost\u00f6\u00f6s.\nAga kui ma seda kirja ja lepinguprojekti vaatan (vabandust, \u00fctlen otse v\u00e4lja), tundub mulle see koost\u00f6\u00f6 fabritseerimisena eesm\u00e4rgiga saada enda eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks lihtsamini juurdep\u00e4\u00e4s isikuandmetele.\nMinu seisukoht on k\u00fcll, et \u00fclikool v\u00f5iks neid enda nimel tegutsema volitada \u00fcksnes siis, kui meil on ka tegelik puutumus nende uuringutega. Selle koost\u00f6\u00f6lepinguga me ju v\u00f5tame kaudselt vastutuse kogu selle tegevuse eest, mida nad uuringute korraldamisel teevad. Kuni selleni v\u00e4lja, et kui ilmneb, et metoodika ei ole adekvaatne, siis peab \u00fclikool selle eest aru andma.\n\u00dches\u00f5naga \u2013 minu meelest peaks olema nii, et me kas tegelikult teeme neid uuringuid koost\u00f6\u00f6s nendega (ja siis anname neile ka k\u00fcsitava volituse) v\u00f5i kui me seda ei taha teha, siis ei anna ka fake volitust.\u201c"}
{"text":"Kuidas partei ja pankurid meie magamistuppa imbusidISAMAAL on ebaproportsionaalselt palju v\u00f5imu perepoliitika kujundamise \u00fclePere Sihtkapitali juhtum ilmestab, kuidas Isamaa erakond on viimased k\u00fcmme aastat p\u00f5listanud k\u00fcsitavate meetoditega endale v\u00f5imu meie olmeelu \u00fcle ja p\u00e4\u00e4senud meie magamistuppa ka siis, kui nad parasjagu v\u00f5imupiruka juures ei ole.Pere Sihtkapital s\u00f5lmis sisuliselt fiktiivse lepingu omaenda n\u00f5ukogu liikme ja Tartu \u00fclikooli (n\u00fc\u00fcdseks endise) dekaani Raul Eametsaga. Aga see pole tolle asutuse sugugi esimene rollikonflikt.N\u00e4iteks 2021. aastal eraldas sihtkapital omaenda n\u00f5ukogu liikmele Eametsale (uuringu p\u00f5hit\u00e4itja) ja tema kolleegidele 10 000 eurot sisser\u00e4ndajate uurimiseks.Samal aastal sai sihtkapitalilt 5000-eurose preemia tol ajal Riina Solmani n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud ja hiljem Isamaa justiitsministriks saanud Lea Danilson-J\u00e4rg. Preemia anti \u201esilmapaistva meediategevuse eest\u201c Isamaa suurtoetaja Margus Linnam\u00e4e rahastatud Postimehe rahvastikuk\u00fclgedel. Paar aastat varem oli Danilson-J\u00e4rg ise Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu liige.N\u00fc\u00fcdsete s\u00fcndmusteni viinud loo m\u00f5istmiseks tuleb seega m\u00f5ista, kuidas erakond Isamaa ja Bigbanki eestvedajad on \u00fcldse saavutanud niiv\u00f5rd p\u00fcsiva v\u00f5imu Eesti perepoliitika \u00fcle. See on pikki aastaid kestnud s\u00fcstemaatiline t\u00f6\u00f6, mille alguseks v\u00f5ib pidada 2013. aastat kui politoloog Tanel Paas asutas Eesti S\u00fcndimusuuringud MT\u00dc. Kolm aastat oli see MT\u00dc avalikkusele suuresti n\u00e4htamatu, kuid siis saabus MT\u00dc kontole hunnik raha ja MT\u00dc hakkas korraldama suurejoonelisi kampaaniaid, et veenda avalikkust eostama kolmandat last. MT\u00dc promos uut seadust, mis v\u00f5eti vastu 2016. aasta l\u00f5pus.Tagantj\u00e4rele teame seda juhtumit kui \u201eseaduse ostmise af\u00e4\u00e4ri\u201c, sest just selle seaduse vastuv\u00f5tmise eest tasustati selle nimel pingutanud erakondi (Keskerakond, SDE, IRL ja Reformierakond) heldelt: kokku 800 000 euroga. Annetajate hulgas olid tulevane Isamaa suurannetaja Parvel Pruunsild, tema Bigbanki \u00e4ripartner Vahur Voll ning Postimehe suuromanik ja teine Isamaa suurannetaja Margus Linnam\u00e4e. Samad annetajad rahastasid hiljem Eesti S\u00fcndimusuuringud MT\u00dc nimetatud kampaania elluviimist.Isamaa ja pankur heidavad \u00fchte2018. aasta veebruaris astus Eesti S\u00fcndimusuuringud MT\u00dc juhatusse Lea Danilson-J\u00e4rg ja Paas l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le Pruunsilla asutatud MT\u00dc-sse Lasterikkad Isad. See lasterikkust edendav lobiorganisatsioon annab n\u00e4iteks aktiivselt tagasisidet perepoliitika seaduseeln\u00f5udele. Hiljem sai sellest Pruunsilla uks Pere Sihtkapitali.Paas hakkas ka (teiste seas) Parvel Pruunsilla rahastatud \u00dchiskonnauuringute Instituut MT\u00dc arvamusk\u00fcsitluste koordinaatoriks. Sealtkaudu esitatakse avalikkusele k\u00fcsimusi n\u00e4iteks abordi ja perepoliitika kohta.Umbes neli aastat tagasi hakkas Pruunsild poliitilist aktivismi viljelema eelk\u00f5ige Isamaa erakonna toiduahelas. 2019. aastast alates on Pruunsild toetanud Isamaad 1,45 miljoni euroga. Pruunsilla ja Isamaa huvid Eesti perepoliitikas \u00fchtivad. Seega ei ole selles midagi veidrat, et ta soovib parteid toetada.Minu arvates on probleemne, et nende annetustega samal ajal on Pruunsilla usaldusisikud saanud rolle ministeeriumites ja Isamaa poliitikute orgunnitud rahas\u00fcstidega toimivates perepoliitikaasutustes.Kui vaadata Bigbanki sidemeid Eesti perepoliitika\u00fchingutega, j\u00e4\u00e4b mulje, justkui peaks Eesti perepoliitika kujundamiseks olema nimelt pankur. N\u00e4iteks \u00e4sjase skandaali t\u00f5ttu Tartu \u00fclikooli ametist priiks saanud Eamets on Pere Sihtkapitali rolli k\u00f5rval ka Bigbanki n\u00f5ukogu liige. Eametsa k\u00f5rval istub praegu Bigbanki n\u00f5ukogus Isamaa ideoloog ja partei perede \u00fchenduse eestvedaja Juhani Jaeger.Just Isamaa perede \u00fchenduse liikmete nimekiri reedab, kuidas Eesti sotsiaalvaldkond ja peresuhete lahendamine on l\u00e4binisti seotud \u00fche partei tegelastega ning Isamaa k\u00e4ed ulatuvad Eesti sotsiaalvaldkonnas v\u00e4ga s\u00fcgavale.Pereelu kontrollib IsamaaN\u00e4iteks Eesti rasedusn\u00f5ustamise teenust kontrollib suuresti SA V\u00e4\u00e4rtustades Elu ja selle juhataja on Isamaa liige Kaia Kapsta-Forrester, kes on ka Isamaa perede \u00fchenduse asutajaliige. Tunamullu kajastasin, kuidas nimetatud \u00fching skeemitas arvetega: rahaeraldised \u00fchingule kasvasid Riina Solmani rahvastikuministriks olemise ajal. Solman on nimetatud teenuse ja organisatsiooni suur f\u00e4nn. Teenuse suur f\u00e4nn on ka... Pere Sihtkapital, mis on sama \u00fchingu tegevust omakorda rahastanud. Selgub, et Isamaa ministrite eraldatud raha risttolmleb partei huvidega seotud \u00fchingute vahel.Perelepituse teenus on samuti Isamaa inimeste kontrolli all. \u00d5igemini on nad seda kontrolli \u00fcritanud poliitika kaudu haarata. Eesti lepitajate \u00fchingut juhib j\u00e4rjekordne Isamaa perede \u00fchenduse liige Helen H\u00e4\u00e4l. See on oluline, sest teine Isamaa perede \u00fchenduse liige Tarmo Kruusim\u00e4e menetles riigikogus aktiivselt riikliku perelepituse teenuse (mis t\u00e4hendab p\u00fcsivat tulu ja tellimusi eriala esindajatele) loomist, esindades aruteludel lepitajate \u00fchingu seisukohti.Need on v\u00e4ga tundlikud valdkonnad, mida ei peaks juhtima ideoloogia. T\u00f5si k\u00fcll, m\u00f5lemad teenused on Eestis minu teada kvaliteetsed ja konfliktsed huvid ei t\u00e4henda veel usalduse kuritarvitamist.Just mitmes Parvel Pruunsillaga seotud perepoliitika\u00fchenduses ja riigi palgal eksperdina esinenud Danilson-J\u00e4rje seisukohti nimetaksin mina ideoloogiliseks. N\u00e4iteks tema arvamus \u201eTahate naistele k\u00f5rgemat palka, tuleb osa naisi turult \u00e4ra tuua!\u201c on minu arvates 21. sajandi \u00fchiskonna kohta liiga radikaalne ja absurdne, et teda saaks perepoliitikas erapooletuks ja adekvaatseks pidada. Kuid 2019. aastal arvas Isamaa rahvastikuminister Riina Solman teisiti ja pani Danilson-J\u00e4rje juhtima ministeeriumi rahvastikuosakonda.J\u00e4rgmises valitsuses, mis tehti koos Reformierakonna ja SDEga, rahvastikuministri positsioon kaotati. Solmanist sai hoopis riigihalduse ehk eelk\u00f5ige omavalitsusk\u00fcsimustega tegelev minister. Kuid seegi ei takistanud oma s\u00f5pradele sotsiaalvaldkonnas edaspidigi raha eraldada.Peale justiitsministriks tehtud Danilson-J\u00e4rje eraldiste andiski Solman otse riigieelarvest mullu 250 000 eurot Pere Sihtkapitalile ja 150 000 eurot MT\u00dc-le Eesti Lasterikaste Perede Liit, mille juhatuses istus samal ajal Isamaa tolleaegse esimehe Helir-Valdor Seedri abikaasa Janne Seeder.Sellised rahastused on pikaajalised ja garanteerivad liitude toimimise veel pikalt p\u00e4rast seda, kui Isamaa roll koalitsioonis on kadunud.Nii asjatavadki Isamaa ministrite ja suursponsorite raha ja sekkumiste toel Eesti naistevastase v\u00e4givallaga v\u00f5itlejad, perepoliitika arendajad, rasedusn\u00f5ustajad ja perelepitajad. Ja seega on parteil ja selle suursponsoritel ebaproportsionaalselt palju v\u00f5imu nende valdkondade kujundamise \u00fcle.See v\u00f5im on n\u00f5nda suur, et p\u00e4\u00e4diski n\u00fc\u00fcd avalikuks saanud p\u00f6\u00f6rdumisega 24 000 Eesti naise poole. Seejuures leiab Isamaa, et maailm peaks olema parteile suisa t\u00e4nulik, et valskusega inimeste andmeid hangitakse, sest erakonna jaoks p\u00fchitseb eesm\u00e4rk abin\u00f5u.\u00a0\"See on pikki aastaid kestnud s\u00fcstemaatiline t\u00f6\u00f6, mille alguseks v\u00f5ib pidada 2013. aastat, kui asutati Eesti S\u00fcndimusuuringud MT\u00dc.\"\"Kui vaadata Bigbanki sidemeid Eesti perepoliitika\u00fchingutega, j\u00e4\u00e4b mulje, justkui peaks Eesti perepoliitika kujundamiseks olema nimelt pankur.\"RAHVAARVMis probleemi \u00f5ieti lahendatakse?Isamaa ja k\u00f5nealuse uuringu kaitsjad v\u00e4idavad, et kohe-kohe l\u00f5peb eesti rahvas otsa. See ei pea ju paika. Minu arvates on selline k\u00e4sitlus tugevalt ideoloogiline ja paaniline probleemip\u00fcstitus t\u00f5ega vastuolus.Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis eestlasi 905 677. Viie aastaga oleme kasvanud 20 000 v\u00f5rra ja n\u00fc\u00fcd on meid 925 892. Seega tuleb meid juurde, mitte ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4hemaks. T\u00f5si, selle taga pole s\u00fcndimus, vaid kaks meie \u00fchiskonna jaoks positiivset trendi.Esiteks kolivad v\u00e4lismaal elavad eestlased aina rohkem Eestisse tagasi. Tore! Teiseks j\u00e4\u00e4b eestlaste arvu kasvuga samal ajal venelasi \u00fcha v\u00e4hemaks, j\u00e4relikult assimileeruvad nemadki ja muutuvad eestlasteks. Vene lapsenimedki ei trooni juba t\u00fckk aega Eestis pandud nimede edetabelites, vaid seal v\u00f5idutsevad just eesti traditsioonid ka nii-\u00f6elda vene p\u00e4ritolu perekondadest. Tore!Kindlasti hakkab osa konservatiive siinkohal ette heitma nende uute eestlaste \u201et\u00f5upuhtuse\u201c puudumist. Mina arvan, et see argument ei sobi t\u00e4nap\u00e4eva maailma.Eelnev ei t\u00e4henda sugugi, et ka s\u00fcndimusega ei peaks tegelema, s\u00fcndimuskordajat parandama v\u00f5i selle tagamaid uurima. Kuid seda on v\u00f5imalik teha ka korruptiivsete skeemideta.Illustratsioon: EPLMartin Laine"}
{"text":"Jama p\u00fcssim\u00e4nguga! Kuigi peteti arvutim\u00e4ngus, on see ikkagi kelmus!\u201eSoovitame kindlasti soetada skinne v\u00f5i muid arvutim\u00e4ngu lisasid m\u00e4ngukeskkonnast, mitte teistelt kasutajatelt,\u201c lausub prokur\u00f6r Iris Asuk\u00fcla, kes viis kohtusse siinmail erandliku juhtumi: arvutim\u00e4ngu iluasjade \u00fcle k\u00e4iva kelmuse.Hiljaaegu kirjutas \u00d5htuleht, et Narva kohtumajas arutati kriminaalasja, mille keskmes on tuntud arvutim\u00e4ng \u201eCounter-Strike: Global Offensive\u201c ehk l\u00fchidalt \u201eCS: GO\u201c. Nimelt oli juulis kohtu all Klen, kes pettis teiste k\u00e4est v\u00e4lja 1950 eurot. Ta pakkus m\u00fc\u00fcgiks arvutim\u00e4ngus kasutatavaid 2 iluasju ehk skinne, ent ei edastanud paraku ostetut klientidele. Niisiis sai Klenn kohtus tingimisi karistada ja peab kahju h\u00fcvitama.Juhtumiga tegelnud Viru ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Iris Asuk\u00fcla \u00fctleb, et temale teadaolevalt on t\u00f5epoolest see esimene kelmusjuhtum, kus petmise t\u00f5ttu tekkis varaline kahju, sest saamata on j\u00e4\u00e4nud arvutim\u00e4ngudes kasutatavad virtuaalsed esemed.Tema s\u00f5nul ei olnud uurimine siiski politsei ega prokuratuuri jaoks kuidagi teistsugune. \u201eKuigi juhtum pandi toime arvutim\u00e4ngus, on tegu ikkagi kelmusega, kus kannatanutele on tekitatud varaline kahju,\u201c lausub Asuk\u00fcla.Kuid ikkagi, miks otsustas noor inimene teist ligi 2000 euroga t\u00fcssata? Asuk\u00fcla \u00fctlust m\u00f6\u00f6da ei p\u00f5hjendanud Klen oma k\u00e4itumist, kuid tunnistas oma tegu ning lubas kannatanutele kahju h\u00fcvitada.\u201eCS: GO\u201c on m\u00e4ng, mis ei vaja meile pikka tutvustamist. N\u00e4iteks on eestlane Robin Kool selles m\u00e4ngus maailma tipus ja teenib sellega elatist. K\u00fcll aga pole paljud kursis, et m\u00e4nguga k\u00e4ib kaasas ka aktiivne ostu ja m\u00fc\u00fcgi turg, mille keskmes on virtuaalsed iluasjad ehk skinnid. S\u00e4\u00e4rased jubinad v\u00f5ivad maksta m\u00f5nest sendist kuni k\u00fcmnete tuhandete eurodeni. Kuid kus on raha, seal on ka inimesed. Niisiis on ka eestlaste oma Facebooki grupp, kus k\u00e4iakse \u201eCS: GO\u201c iluasjadega \u00e4ritsemas.Kui vaadata k\u00f5nealuses grupis, kus ka Klen oma ohvrid leidis, ringi, siis on seal ligi 2000 liiget, kes pea iga p\u00e4ev \u00fcksteise k\u00e4est skinne ostavad. Enamjaolt m\u00fc\u00fcakse seal arvutim\u00e4ngus kasutatavaid nuge, mille hind j\u00e4\u00e4b 90-250 euro vahemikku. Ehkki siinmail pole sarnaseid pettusi varem olnud, siis v\u00e4lismaal on need pigem tavalised.AFP Scanpix POPULAARNE M\u00c4NG: Taanis m\u00e4ngivad \u201eCS: GO\u201c tulistamism\u00e4ngu ka politseinikud, et j\u00e4lgida, mida noored seal keskkonnas teevad. Samuti peaks see v\u00e4hendama vihak\u00f5ne ja pettuste hulka, kui noored teavad, et ekraani taga v\u00f5ib olla politseinik.KRISTJAN V\u00c4LI"}
{"text":"Sohvri palkaja j\u00e4i pika ninaga14. augustil alustati kriminaalmenetlust, sest politseisse p\u00f6\u00f6rdus mees, kes ostis Rootsist auto ja postitas transpordigruppi palve, et uurida, kas keegi saaks aidata see Eestisse transportida. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes pakkus transporti, ja mees kandis talle k\u00fcsitud summa \u00fcle. P\u00e4rast raha maksmist pole mees enam transpordipakkujaga \u00fchendust saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 1123 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Politsei tabas kelmuste t\u00f5ttu tagaotsitud meheTALLINN, 16. august, BNS \u2013 Politseinikud pidasid teisip\u00e4eval Tallinnas kinni 22-aastase Daniili, keda kahtlustatakse arvutikelmustes.\nPolitsei toimetas noormehe edasisteks toiminguteks kinnipidamiskeskusesse.\nPolitsei alustas Daniili tagaotsimist aprilli l\u00f5pus.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu valitsus kaalub \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemist\u00a0VILNIUS, 16. august, BNS \u2013 Leedu valitsus peaks kolmap\u00e4eval otsustama \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemise Valgevene piiril.\nPunktid kavatsetakse sulgeda alates reedest. P\u00e4rast seda j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d neli piiripunkti Valgevenega: Medininkai, Lavori\u0161k\u0117s, Raigardas ja \u0160al\u010dininkai.\nTeedeministeeriumi koostatud otsuse eeln\u00f5us \u00f6eldakse, et \"geopoliitilistest asjaoludest l\u00e4htuvalt ja ohtude v\u00e4hendamiseks\" tehakse ettepanek peatada ajutiselt kahe kontrollpunkti t\u00f6\u00f6.\nLiiklusvoog suunatakse Medininkai piiripunkti, mida rekonstrueeritakse ning on suurim ja tehniliselt paremini varustatud. Ministeerium m\u00e4rgib, et erinevalt \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunktist on sel r\u00f6ntgenkontrollis\u00fcsteem.\nPiiripunkt otsustati sulgeda v\u00f5imalike ohtude p\u00e4rast, mis seonduvad Vene erav\u00e4e Wagner palgas\u00f5durite saatmisega Valgevenne.\nLeedu ja Poola andmetel on praegu Valgevenes umbes 4000 wagnerlast, osa neist asub Leedu ja Poola piiri l\u00e4hedal. Samas v\u00e4idab Leedu piirivalve\u00fclem, et palgas\u00f5durite arv v\u00f5ib ulatuda kuni 4500.\nK\u00f5igi kuue Valgevene piiripunkti samaaegne sulgemine toob kaasa suuri korralduslikke probleeme, usub asesiseminister Arnoldas Abramavi\u010dius.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu valitsus kaalub \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemist\u00a0VILNIUS, 16. august, BNS \u2013 Leedu valitsus peaks kolmap\u00e4eval otsustama \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemise Valgevene piiril.\nPunktid kavatsetakse sulgeda alates reedest. P\u00e4rast seda j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d neli piiripunkti Valgevenega: Medininkai, Lavori\u0161k\u0117s, Raigardas ja \u0160al\u010dininkai.\nTeedeministeeriumi koostatud otsuse eeln\u00f5us \u00f6eldakse, et \"geopoliitilistest asjaoludest l\u00e4htuvalt ja ohtude v\u00e4hendamiseks\" tehakse ettepanek peatada ajutiselt kahe kontrollpunkti t\u00f6\u00f6.\nLiiklusvoog suunatakse Medininkai piiripunkti, mida rekonstrueeritakse ning on suurim ja tehniliselt paremini varustatud. Ministeerium m\u00e4rgib, et erinevalt \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunktist on sel r\u00f6ntgenkontrollis\u00fcsteem.\nPiiripunkt otsustati sulgeda v\u00f5imalike ohtude p\u00e4rast, mis seonduvad Vene erav\u00e4e Wagner palgas\u00f5durite saatmisega Valgevenne.\nLeedu ja Poola andmetel on praegu Valgevenes umbes 4000 wagnerlast, osa neist asub Leedu ja Poola piiri l\u00e4hedal. Samas v\u00e4idab Leedu piirivalve\u00fclem, et palgas\u00f5durite arv v\u00f5ib ulatuda kuni 4500.\nK\u00f5igi kuue Valgevene piiripunkti samaaegne sulgemine toob kaasa suuri korralduslikke probleeme, usub asesiseminister Arnoldas Abramavi\u010dius.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu valitsus kaalub \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemist\u00a0VILNIUS, 16. august, BNS \u2013 Leedu valitsus peaks kolmap\u00e4eval otsustama \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemise Valgevene piiril.\nPunktid kavatsetakse sulgeda alates reedest. P\u00e4rast seda j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d neli piiripunkti Valgevenega: Medininkai, Lavori\u0161k\u0117s, Raigardas ja \u0160al\u010dininkai.\nTeedeministeeriumi koostatud otsuse eeln\u00f5us \u00f6eldakse, et \"geopoliitilistest asjaoludest l\u00e4htuvalt ja ohtude v\u00e4hendamiseks\" tehakse ettepanek peatada ajutiselt kahe kontrollpunkti t\u00f6\u00f6.\nLiiklusvoog suunatakse Medininkai piiripunkti, mida rekonstrueeritakse ning on suurim ja tehniliselt paremini varustatud. Ministeerium m\u00e4rgib, et erinevalt \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunktist on sel r\u00f6ntgenkontrollis\u00fcsteem.\nPiiripunkt otsustati sulgeda v\u00f5imalike ohtude p\u00e4rast, mis seonduvad Vene erav\u00e4e Wagner palgas\u00f5durite saatmisega Valgevenne.\nLeedu ja Poola andmetel on praegu Valgevenes umbes 4000 wagnerlast, osa neist asub Leedu ja Poola piiri l\u00e4hedal. Samas v\u00e4idab Leedu piirivalve\u00fclem, et palgas\u00f5durite arv v\u00f5ib ulatuda kuni 4500.\nK\u00f5igi kuue Valgevene piiripunkti samaaegne sulgemine toob kaasa suuri korralduslikke probleeme, usub asesiseminister Arnoldas Abramavi\u010dius.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"KOHTUPROTSESS J\u00c4TKUB: lasteaia direktor selgitas, kes k\u00e4is Mailis Repsi lastel j\u00e4rel\u201eOlen n\u00e4inud k\u00fcll, olen n\u00e4inud k\u00fcll,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tallinnas asuva lasteaia direktor Gerdy Kangur kohtusaalis, et Mailis Reps t\u00f5i ka ise lapsi lasteaeda. Veel hetk tagasi r\u00e4\u00e4kis ta, kuidas Repsi lapsi t\u00f5id ja viisid vanem mees ja noor t\u00fctarlaps.\nKolmap\u00e4eval j\u00e4tkus Harju maakohtus Mailis Repsi \u00fcmber k\u00e4iv kohtuprotsess. Istung kuulutati avalikuks, mist\u00f5ttu said saalis toimuvat kuulata ka ajakirjanikud. Mailis Repsi kaitseb istungil Andri Rohtla.\nRiigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih kuvab istungisaali seinale Repsi ja Kanguri omavahelise meilivestluse, kus arutati lasteaiakohta puudutavat. T\u0161asovskih uurib, misp\u00e4rast p\u00f6\u00f6rdub lasteaiadirektor lapsevanema poole lausega \u201epalun ole kallis.\u201c Direktor r\u00e4\u00e4gib seepeale, et tema p\u00f6\u00f6rdub niiviisi k\u00f5igi poole ja ta ei suudagi ilma emotsioonideta kirjutada. Prokur\u00f6r uurib \u00fcle, kas s\u00e4\u00e4raste s\u00f5nade taga pole kindlasti nende omavaheline hea l\u00e4bisaamine. Kangur \u00fctleb resoluutselt, et nii see pole ja tema ongi s\u00f5braliku suhtlusega. Mailis Reps pole seejuures erand.\nEsiti uurib Rohtla \u2013 kes on Kanguri ka tunnistajapinki kutsunud \u2013 selle kohta, kui palju direktor Mailis Repsi laste kohta teab. T\u00e4psemalt siis selle kohta, kes lapsi lasteaeda t\u00f5i ning seej\u00e4rel koju viis. Kangur \u00fctleb alguses, et tema niiv\u00f5rd t\u00e4pselt liikumistega kursis pole, sest tema kabinet asub kolmandal korrusel. Kuid seejuures m\u00f6\u00f6nab ta, et liigub maja peal palju ringi ning suhtleb kolleegide ja lapsevanematega. Seet\u00f5ttu on ta m\u00f5ningatel kordadel n\u00e4inud, et Repsi lapsi t\u00f5id ja viisid vanem mees ja noor t\u00fctarlaps. Kui Rohtla uurib Kanguri k\u00e4est, kas ta Repsi ka n\u00e4gi, siis kinnitab direktor ka seda. \u201eOlen n\u00e4inud k\u00fcll, olen n\u00e4inud k\u00fcll,\u201c lausub ta. Seej\u00e4rel r\u00e4\u00e4gib Kangur pikalt, kuidas Reps on aktiivne lapsevanem ning osa v\u00f5tnud lasteaias toimunud \u00fcritustest.\nKanguri s\u00f5nul ajas ta lasteaias Repsiga ka m\u00f5ned korrad juttu, sest viimane oli toona haridusminister ja neid \u00fchendas haridusvaldkond. Ehk \u00fchiseid teemasid jagus.\nLisaks tuleb arutluse alla, kas direktor \u00fcldse tunneks \u00e4ra Repsi autojuhi Urmase, kes k\u00f5nealuse perioodil lapsi lasteaeda ja koju viis. Nimelt viitab T\u0161asovskih, et direktori jaoks oleks tegu v\u00f5\u00f5ra vanema mehega. Repsi kaitsja Andri Rohtla vaidleb sellele vastu ja \u00fctleb, et meest v\u00f5\u00f5raks nimetada poleks \u00f5ige. Ta pakub, et selle t\u00f5estamiseks v\u00f5iks direktor kohtusaalis isiku samasust kinnitada. Prokur\u00f6r m\u00e4rgib, et sellisel juhul peaks olema ikka mitu varianti, kelle vahel valida.\nSeepeale manab Rohtla istungisaali seinale kaks fotot, millest \u00fchel istub Repsi autojuht Urmas kohtumaja (!) koridoris ja teisel on Repsi viimane autojuht Peeter, kes tuli t\u00f6\u00f6le p\u00e4rast Urmast. Kangur \u00fctleb, et toona n\u00e4gi mees teistmoodi v\u00e4lja, ent m\u00f5ningase m\u00f5tlemise j\u00e4rel valib ta ikkagi kahe seast \u00f5ige. \u201ePigem see,\u201c viitab ta Urmase fotole.\nL\u00f5puni pole selge, mida t\u00e4pselt oleks pidanud lasteaiadirektori jutt kohtus t\u00f5estama. Eks seda teab paremini Repsi kaitsja.\nRepsile esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistus koosneb seitsmest erinevast niinimetatud osateost, neist kolm on seotud omastamise ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kelmusega. Kohtupidamine j\u00e4tkub 21. augustil."}
{"text":"Valitsus hakkab arutama liitumist G7 riikide Ukrainat toetava avaldusega   V\u00e4lisministeerium algatas Eesti liitumise demokraatlike suurriikide grupi G7 \u00fchisdeklaratsiooniga Ukraina pikaajaliseks toetamiseks ja saadab liitumistaotluse neljap\u00e4eval valitsuskabinetti.   \"\u00dchisavaldusega liitumisega kinnitab Eesti taaskord oma vankumatut toetust Ukrainale, kes v\u00f5itleb v\u00e4simatult kogu Euroopa julgeoleku eest,\" \u00fctles v\u00e4lisminister Margus Tsahkna pressiteate vahendusel. \"Oleme valmis v\u00f5tma pikaajalisi julgeolekukohustusi, et aidata Ukrainal end kaitsta, kindlustada riigi vaba ja demokraatlik tulevik ning heidutada Venemaa agressiooni tulevikus,\" lisas ta. Tsahkna s\u00f5nul kinnitaks G7 riikide \u00fchisdeklaratsiooniga liitumine, et Eesti seisab Ukraina k\u00f5rval seni kuni vaja ja j\u00e4tkab Ukraina igak\u00fclgset toetamist. Eesti seisukoht Ukraina toetamisel Euroopa Liidu ja\u00a0NATO-ga liitumise protsessis on muutumatu ning Eesti j\u00e4tkab t\u00f6\u00f6d ka selle nimel, et luua rahvusvahelise mandaadiga tribunal Venemaa juhtkonna vastutusele v\u00f5tmiseks Ukrainas toime pandud s\u00f5ja- ja agressioonikuritegude eest, lisas ta. G7 riigid tegid vahetult p\u00e4rast juulis Vilniuses toimunud NATO tippkohtumist \u00fchisavalduse, mille eesm\u00e4rk on tagada Ukraina ja partnerite kahepoolsete kokkulepete kaudu kestev poliitiline, s\u00f5jaline, rahaline ja majanduslik abi Ukrainale. \u00dchisavaldusega on v\u00e4lisministeeriumi andmeil praeguseks liitunud 15 riiki: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, T\u0161ehhi, Rumeenia, Belgia, Holland, Iirimaa, Portugal, Hispaania, Kreeka, P\u00f5hja-Makedoonia ja L\u00e4ti. \u00a0 Eesti peaminister Kaja Kallas ja Leedu v\u00e4lisminister Gabrielius Landsbergis on \u00f6elnud, et Balti riigid v\u00f5iksid deklaratsiooniga \u00fchineda koos.  Reinsalu: miks venitame?  Eesti \u00fchinemist deklaratsiooniga n\u00f5udis endine v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu juba 4. augustil sotsiaalmeedias tehtud postituses. \"Panen valitsusele ette sarnaselt reale teistele riikidele \u00fchineda G7 julgeolekuabi leppega Ukrainale. See teenib Ukraina v\u00f5idu eesm\u00e4rki ning seel\u00e4bi ka meie elulisi julgeolekuhuvisid,\" kirjutas ta. \"Kui varasemalt oleme olnud vedaja rollis ka teiste riikide kaasamisel Ukraina toetamise algatustesse, siis ei ole kuidagi p\u00f5hjendatud praegune venitamine,\" lisas Reinsalu.  Eesti v\u00f5etavad kohustused selguvad k\u00f5nelustel Ukrainaga  T\u00e4psem avaldusega liitumisega v\u00f5etavate kohustuste sisu pannakse paika liitumisele j\u00e4rgnevatel k\u00f5nelustel Ukrainaga l\u00e4htuvalt Eesti v\u00f5imalustest ja Ukraina vajadustest, teatas v\u00e4lisministeerium kolmap\u00e4eval. Ukraina omalt poolt lubab deklaratsioonis toetada partnerite julgeolekut ning t\u00f5hustada abitegevuste l\u00e4bipaistvust, j\u00e4tkata reforme \u00f5iguskaitse, kohtus\u00fcsteemi, korruptsioonivastase v\u00f5itluse vallas ning reformidega, mis kinnitavad riigi p\u00fchendumist demokraatiale, \u00f5igusriigile ning inim\u00f5iguste ja meediavabaduseaustamisele. Lisaks lubab Ukraina edendada kaitsereforme ja moderniseerimist, ning tugevdada muu hulgas tsiviilkontrolli s\u00f5jav\u00e4e \u00fcle. \u00dchenduse G7 moodustasid seitse maailma suurimat demokraatliku t\u00f6\u00f6stusriiki - Ameerika \u00dchendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa - 1976. aastal.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Koliks selle hiiglasliku riigiasutuse Narva?ArvamusKolleeg Huko Aasp\u00f5llu rahvusringh\u00e4\u00e4lingust luges eelmisel n\u00e4dalal hoolega l\u00e4bi ettev\u00f5tluse arendamise sihtasutuse (EAS) ja KredExi liitmisel tekkinud liitasutuse \u2212 ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) mulluse majandusaasta aruande. See, mis ta leidis, tekitas imestust nii teistes ajakirjanikes kui p\u00e4rast aruandest kirjutamist laiemas \u00fcldsuses.Iga\u00fcks v\u00f5ib aruandega tutvudes ise veenduda, et EISA teeb suures mahus kaheldava otstarbekusega kulutusi. Lisaks ei ole kahe asutuse liitmisest s\u00fcndinud kulude kokkuhoidu, mida kahe aasta eest neid \u00fchendama asudes lubati. Vastupidi \u2212 kulud on hoopis kasvanud.R\u00f5hutama peab, et kolleeg ei k\u00e4inud kuskilt hankimas salajasi dokumente, ei suhelnud vilepuhujaga. Ta lihtsalt luges l\u00e4bi paar aruannet ja tutvus EISA avalike teadetega.Avalikkuses on uudisest rohkem tuntuks saanud n\u00e4ited, kuidas EISA aitas \u00fchel hotellil v\u00e4lja ehitada justkui kahjulikku elektromagnetkiirgust v\u00e4hendava spaa (aga tegelikult muidugi on see puhas uhhuu) ning koos Jarek Kasariga loodud \"JAH-laul\", mis \"iseloomustab k\u00f5iki EISA tegemisi t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumises\". Selliseid n\u00e4iteid aga on veel ja veel ning tegelikult hullemaid. Peamiselt kuuluvad need kahte suurde r\u00fchma: ettev\u00f5tete toetused ning Eesti kui investeeringute ja turismi sihtkoha turundamine.Ettev\u00f5tete toetamine maksumaksja rahast ja ametnike \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi on \u00fcldse kahtlane asi. \u00d5nneks ei ole teada, et Eestis oleks sellega kaasnenud suuremat sorti korruptsiooni. Palju halvem on, et alati h\u00e4irib riigi toetus m\u00f5nele ettev\u00f5ttele vaba turu toimimist.\u00dche \u00e4ri alustamiseks v\u00f5i laiendamiseks peab keegi sinna panema raha v\u00f5i laiemalt kapitali teadmiste, kinnisvara, t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00f5i muu n\u00e4ol. See raha saab tulla otse omanikelt, vahendatult b\u00f6rsi kaudu v\u00f5i pankadelt. Kui aga k\u00f5ik need on uue \u00e4ri \u00e4ra p\u00f5lanud, siis maksumaksja raha samasse kohta paigutamine ametnike poolt, kel enda nahk kuidagi m\u00e4ngus pole, on ilmselt raiskamine, halvemal juhul aga kellegi teise ettev\u00f5tmise kahjustamine.Kui \u00fches linnas on kaks spaahotelli, kes k\u00fclastajate p\u00e4rast konkureerivad, aga \u00fcks saab riigi k\u00e4est toetust, siis v\u00f5ib kihla vedada, et esmalt kannab kahju see hotell, kes toetust ei saanud, kuid veidi hiljem saavad kliendid lihtsalt viletsamat teenust. Eriti siis, kui ka teine hotell hakkab samasugust toetust saama.Iseseisvuse taastamise esimese k\u00fcmnendi jooksul oli Eesti nii vaene ja kokkuhoidlik, et mingeid ettev\u00f5tlustoetusi ei tulnud isegi p\u00e4he maksta. Ometi oli tegemist aastatega, mil Eesti majandus kasvas p\u00f6\u00f6rase kiirusega, siia saabus miljardeid v\u00e4lisinvesteeringuid, Eesti eksport liikus h\u00fcpetega \u00fclespoole, Eesti inimeste palgad, j\u00f5ukus ja siin tehtud toodete hinnad kasvasid kiires tempos. N\u00fc\u00fcd ei pea isegi EISA aruandeid lugema, et olla \u00fcllatunud, kui teistmoodi k\u00f5ik arenenud liberaalse turumajandusega Eestis on.Mis puutub Eesti turundamisse, siis on see k\u00fcll vajalik, aga erakordselt keeruline \u00fclesanne, kus meie v\u00f5istlejad on k\u00fcmned palju suuremad riigid. Ei ole reaalne, et n\u00e4iteks Aserbaid\u017eaanile v\u00f5i Indoneesiale omaseid eelarveid kasutada saaks. Samas ei ole v\u00e4ikese eelarvega mingit m\u00f5tet suurtel turgudel reklaamikampaaniaid teha, meediasisu osta, klantsajakirju v\u00e4lja anda, ajakirjanikke s\u00f5idutada \u2212 aga seda k\u00f5ike EISA teeb. \u00dcksk\u00f5ik kuidas ei m\u00f5\u00f5da, kasutult.Omaette hullus on maksumaksja raha eest mentorluste ja meistriklasside korraldamine. Kuidas aru saada n\u00e4iteks 30 ettev\u00f5ttele pakutud \"teenusedisaini\" meistriklassist, kus ettev\u00f5tted selgitasid v\u00e4lja \u00e4rimudeli? Kui ettev\u00f5te ise ei tea, mis on ta \u00e4rimudel, siis ei aita \u00fckski mentorlus.EISAs t\u00f6\u00f6tab ligikaudu 360 inimest ja 2022. aastal kulus asutuse tegevustele 56,6 miljonit eurot, lisaks sajad miljonid eurod edastatud toetusi. Keskmine kuupalk on 3200 eurot. Muide, enam kui 90 lehek\u00fclje pikkusest EISA aastaaruandest ei saa kogu detailsusele vaatamata \u00fclevaatlikku pilti, kui palju, mis segmentidele, mis fondidest on sihtasutus toetust maksnud.Majandusminister, kelle haldusalasse EISA kuulub, leidis, et asutus \"vajab v\u00e4ikest restarti\". Mis oleks, kui esimese asjana koliks EISA Narva? Niisuguse keskmise palgaga inimesed elavdaksid kindlasti sealset majandust, aga tooksid ka eesti keelt piirilinna. Mine tea, \u00e4kki laseks Narvas l\u00f5puks paari aasta eest avatud uude ujulasse ka vee sisse?\"EISAs t\u00f6\u00f6tab ligikaudu 360 inimest ja 2022. aastal kulus asutuse tegevustele 56,6 miljonit eurot, lisaks sajad miljonid eurod edastatud toetusi. Keskmine kuupalk on 3200 eurot.\"Sisekaitseakadeemia Narva \u00f5ppekeskuse ujula. ILJA SMIRNOVANVAR SAMOST, AJAKIRJANIK"}
{"text":"PANKROTILOOD |\u00a0Kuidas korrumpeerunud politseiniku firma nimeka m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuse kirstunaelaks sai?Sarkopi m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stus n\u00e4gi pikki aastaid vaeva nina pinnal hoidmisega. Paraku sai kirstunaelaks korruptiivse kaitsepolitseinikuga seotud firma omandusse minek.\nKuidas nimekas m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stus kummaliste tehingutega pankrotti t\u00fc\u00fcriti?\nArtikliseeria \u201cPankrotilood\u201d vaatab tagasi Eesti l\u00e4hiajaloo suurematele pankrottidele, nende p\u00f5hjustele ja tagaj\u00e4rgedele.\n\u2013\u00a0Kuidas edukalt Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5udu Soome vahendanud firma jamadesse sattus?\n\u2013\u00a0Kuidas investorite raha p\u00f5letanud puidut\u00f6\u00f6stus oma l\u00f5pu leidis?\nSarkop AS alustas tegevust \u00f5ige varakult \u2014 juba aasta peale iseseisvuse taastamist. Kodumaise m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuse ni\u0161iks oli k\u00f6\u00f6gi- ja kontorisisustuse tootmine, sealjuures tehti seda paljuski eritellimuste j\u00e4rgi. See kujunes ettev\u00f5tte elu esimeses pooles kullasooneks.\nPaarik\u00fcmne aastaga kasvas firma arvestatavaks tegijaks ning avas uusi tehaseid. Edukalt elati \u00fcle isegi suur majanduskriis. Firma tegi eritellimustega ilma ka Skandinaavia turul ja kaugemalgi. Kahjuks kukkus see k\u00f5ik kokku.\n\u00dchel hetkel lihtsalt ei suudetud miinusest v\u00e4lja rabeleda ning nii kandis Sarkop \u00fcle aastate miljoneid eurosid kahjumit. J\u00e4rgnenud aastatepikkused jamad tipnesid sellega, et korruptiivse kaitsepolitseiniku firma ostis Sarkopi \u00e4ra vaid 1000 euroga.\nAlgus koos vabariigi taastamisega\n1992. aastal Rae vallas tootmist alustanud Sarkop ei paisunud \u00fcle\u00f6\u00f6 t\u00f6\u00f6stushiiuks, kuid tegutses juba alguses k\u00fcllaltki edukalt. 1990-ndate l\u00f5puks oli nende aastak\u00e4ive paisunud 1,5 miljoni euro suuruseks. J\u00e4rgnev kasv viis aastak\u00e4ibe suure majanduskriisi eel\u00f5htuks juba 5,7 miljoni euroni.\nKasumit teeniti 2007. aastal sealjuures veerand miljoni euro v\u00e4\u00e4ringus (kui arvestada inflatsiooni, on see summa t\u00e4na veel kolmandiku v\u00f5rra suurem). Selle edu tuules hakkas Sarkop tootmist v\u00f5imsalt laiendama \u2014 vanad tootmisv\u00f5imsused hakkasid juba arengut piirama.\n\u201cVanas tehases ei olnud juba aastaid ruumipuuduse t\u00f5ttu v\u00f5imalik tootmist arendada ega kaasajastada,\u201d selgitas ettev\u00f5tte pikaaegne juht Priit Kerma toona meediale. Uue kontori kujundas muide sama arhitekt, kes visandas Kumu kunstimuuseumi. J\u00fcrisse rajatud tehas l\u00e4ks maksma \u00fcle kolme miljoni euro. Selle eest saadi kaks korda suurem tootmispind v\u00f5rreldes vana tehasega. Kahekordset kasvu loodeti ka k\u00e4ibes.\nSoomlased f\u00e4nnavad, aga kahjum kuhjub\nSee v\u00f5imaldas paisutada ekspordi osakaalu. Suure kriisi ajaks oli \u00fcle 65 protsendi tellijatest Soomes. Projekteerimise, tootmise ning paigaldamisega \u00fchekoos k\u00e4inud \u201ct\u00e4isteenus\u201d sobis p\u00f5hjanaabritele. Samuti m\u00fc\u00fcdi kaupa Venemaale, Euroopasse, USA-sse ja kaugesse Kuveiti. Eestis j\u00f5udis m\u00f6\u00f6bel n\u00e4iteks Hilton Tallinn Parki hotelli, Swiss\u00f4tel Tallinnasse ja Telia peakontorisse.\nKuigi kurikuulus kriisiaasta 2008 t\u00f5i seni suurima k\u00e4ibe \u2014 6,4 miljonit \u2014, kandis ettev\u00f5te sadu tuhandeid eurosid kahjumit. Sellest august roniti k\u00fcll v\u00e4lja ning j\u00e4rgnes paar kasumlikku aastat, aga k\u00e4ive stagneerus l\u00f5puni samale tasemele.\n2011. aastal kukkus Sarkop paraku taas miinusesse. J\u00e4rgneva k\u00fcmnendi jooksul suutis m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stus vaid \u00fchel aastal v\u00e4iksesse kasumisse j\u00e4\u00e4da, \u00fclej\u00e4\u00e4nud aastatel teenis aga kokku 2,5 miljonit eurot kahjumit. \u00dclimalt halbade arvude kontrastiks oli see, et m\u00f6\u00f6blitootja kasvatas majanduse kriisist taastudes ekspordi osakaalu juba 90 protsendi ligidale.\nSamuti leidis firma 2016. aastal \u00e4ram\u00e4rkimist \u00c4rip\u00e4eva t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete palga TOP-is. 15. koht seal t\u00e4hendas, et keskmiselt said t\u00f6\u00f6tajad suisa \u00fcle 1600 euro kuus. See on seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem, et Sarkopi meeskond oli juba aastaid 70 inimese ringis.\nAina hullemaks l\u00e4heb\nParaku ei olnud kiitustest abi. Veel viimaseski, 2018. aasta majandusaruandes avaldas ettev\u00f5te lootust, et p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngaks saab Skandinaavia turg. Nimelt \u00fcritati personaalselt projekteeritud m\u00f6\u00f6bliga tr\u00fcgida Taani ja Norrasse, IKEA p\u00e4rusmaale. See aga reaalsuseks ei saanud.\n\u00c4rip\u00e4eva teatel algas Sarkopi eriti kiire allak\u00e4ik p\u00e4rast seda, kui omavahel vastuollu l\u00e4inud omanikud firma 2018. aastal m\u00fc\u00fcsid. Viimaste hulgas olid n\u00e4iteks Skype\u2019i m\u00fc\u00fcgiga rikastunud Toivo Annuse pankrotihaldurist isa Jaak Annus ja idufirmade investor Herty Tammo. Selleks hetkeks oli firma saneerimine paratamatu, kuid Indrek Noorhane juhitud Sarkop Investeeringud O\u00dc v\u00f5ttis m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuse siiski oma tiiva alla.\nIndrek P\u00f5der.Foto: Mihkel Maripuu \/ Postimees\nJ\u00e4rgmisel aastal m\u00fc\u00fcdi see edasi. Ostjaks oli endise kaitsepolitseiniku Indrek P\u00f5dra ettev\u00f5te ASIS Consult Grupp O\u00dc. P\u00f5der istus 2010-ndate alguses neli aastat vangis selle eest, et v\u00f5ttis politseiametnikuna 178 000 eurot altk\u00e4emaksu.\nKerkis skandaal selle \u00fcmber, kuidas Sarkopi m\u00fc\u00fcgitehing reaalselt toimus. Nimelt l\u00e4ks m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stus ASISe k\u00e4tte 2019. aastal nii, et paljud Sarkop Investeeringute osanikud toimuvast arugi ei saanud. \u201cTulin juulis oma suvekodust Tallinna, kui Noorhani teatas mulle, et on \u00e4ra m\u00fc\u00fcnud Sarkopi aktsiad,\u201d r\u00e4\u00e4kis osanik Andri Simo oma vaadet toona \u00c4rip\u00e4evale. Samuti viidati P\u00f5dra ja Noorhane ammusele tutvusele.\nPankrotistuv m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stus 1000 euroga\nTegelikult avastas endine kaitsepolitseinik \u00f5ige pea, et firmat ei anna enam p\u00e4\u00e4sta. V\u00e4idetavalt oli m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stusest Sarkop Investeeringute kontrolli all olles sadu tuhandeid v\u00e4lja kanditud. \u201cKui ma saaksin t\u00e4na ajamasina tagasi keerata, siis aus vastus \u2014 ma ei oleks sellesse ettev\u00f5ttesse oma nina pistnud,\u201d t\u00f5des ta meediale.\nSelle kohta tehti koguni kuriteoteade. Ka v\u00f5lausaldajad n\u00e4gid kurja juurena Sarkop Investeeringuid. S\u00fc\u00fcdistused olid aga vastuolulised, sest hoolimata v\u00e4idetavast vara kantimisest sai P\u00f5der m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuse aktsiad absurdse hinnaga. Kui Sarkop Investeeringud ostis need 2018. aastal poole miljoniga, siis 2019. aastal m\u00fc\u00fcdi aktsiad ASISele 1000 euro eest.\nSarkopi saneerimine l\u00f5petati kohtu k\u00e4suga ennet\u00e4htaegselt ning 2019. aasta l\u00f5pul kaotasid t\u00f6\u00f6 viimased 40 palgalist. 2020. aastal andis ettev\u00f5te sisse pankrotitaotluse. Pankrot kuulutati v\u00e4lja tunamullusel suvel. Selle eel j\u00f5udis P\u00f5der ka v\u00e4ita, et pankroti p\u00f5hjustas Sarkopi probleeme lahanud artikkel.\nM\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuse v\u00f5lgasid arutatakse kohtus t\u00e4naseni, kusjuures ettev\u00f5ttel on lisaks eran\u00f5uetele riigile maksudena maksmata ligi 360 000 eurot. Samas pani Indrek P\u00f5der eelmisel aastal k\u00e4ima eduka maastikuarhitektuurifirma, mille k\u00e4ive ulatub juba poole miljoni l\u00e4histele kvartalis."}
{"text":"Eesti k\u00fcbermaastik juulis: h\u00e4kkerid tungisid haigla serveritesseK\u00fcberr\u00fcnnak. Illustreeriv.Shutterstock\nMuresid avastati Facebooki turu petturitega, kuid suurem mure olid k\u00fcberr\u00fcnnakud, mille ohvriks langes ka haigla.\nSuurema osa RIA poolt juulis registreeritud k\u00fcberintsidentidest moodustasid tavap\u00e4raselt \u00f5ngitsuslehed, kuid j\u00e4tkusid ka teenust\u00f5kestus- ehk DDOS r\u00fcnded riigiasutuste veebilehtede vastu, k\u00fcberr\u00fcnne tabas \u00fcht haiglat.\nKa Facebooki Marketplace\u2019i keskkonnast avastati arvukalt v\u00f5ltskuulutusi ja petuskeeme. RIA intsidentide lahendamise osakondregistreeris kokku juulis 269 m\u00f5juga juhtumit ehk viimase poole aasta keskmisest veidi rohkem. Automaatseire k\u00e4igus leiti ka 529 pahavaraga nakatunud seadet, mida on poole v\u00e4hem kui aasta esimestel kuudel.\nMured Facebooki turuga\nViimastel kuudel on Facebooki Marketplace\u2019i keskkonnas levitatud\u00a0v\u00f5ltskuulutusi, kus pakutakse erinevaid tooteid turuhinnast 10\u201320 korda odavamalt. Tihti on tegemist kodumasinate v\u00f5i muu tehnika m\u00fc\u00fcgikuulutustega, mis on vigases eesti keeles ja sisaldavad kahtlasi veebilinke.\nLisaks proovitakse seal j\u00e4tkuvalt kasutada\u00a0petuskeemi, milles kelm v\u00e4idab end olevat kaubast huvitatud, kuid kirjutab, et tal pole aega sellele ise j\u00e4rele tulla ja ta soovib kulleri saata. Kui heauskne m\u00fc\u00fcja on n\u00f5us, siis saadetakse n\u00e4iliselt m\u00f5ne kullerfirma nimel link, milles palutakse tarne kinnitada.\nKinnitamiseks on vaja sisestada oma pangakaardi andmed ja kui ohver seda teeb, siis saavadki petised nii palju rikkamaks, kui kannatanu pangakonto limiit parajasti v\u00f5imaldab.\u00a0RIA soovitab nii Facebooki Marketplace\u2019is kui ka teistes sarnastes keskkondades tehinguid tehes olla v\u00e4ga ettevaatlik nii oma andmete sisestamisel kui ka maksete tegemisel.\nHaigla r\u00fcnnaku all\nJuuli alguses andis\u00a0k\u00fcberr\u00fcndest teada\u00a0\u00fcks tervishoiusasutus. Haigla failiserverist olid kustutatud asutuse igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d ja haldustegevust puudutavad andmed, kuid patsientide terviseandmed j\u00e4id puutumata. \u00d5nneks olid haiglal olemas toimivad tagavarakoopiad ning k\u00f5ik andmed said taastatud.\nRIA hinnangul on see juhtum ilmekas n\u00e4ide, kuiv\u00f5rd oluline on regulaarsete tagavarakoopiate tegemine ja kui palju kahju see aitab \u00e4ra hoida. Viimastel aastatel on RIA tegelenud aktiivselt ka tervishoiuasutuste j\u00e4relevalvega, et tagada k\u00fcberturbe n\u00f5uete t\u00e4itmine ja seel\u00e4bi elut\u00e4htsate teenuste k\u00e4ttesaadavus.\u00a0\nTeenuset\u00f5kestusr\u00fcnnete\u00a0arv on viimastel kuudel olnud stabiilne. Muu hulgas \u00fcritati juulis r\u00fcnnata V\u00e4lisministeeriumi ja RIA nimeserverid, koolide sisseastumisavalduste infos\u00fcsteemi\u00a0sais.ee\u00a0ning NATO k\u00fcberkaitsekeskuse veebilehte. Samas olid teenused h\u00e4iritud ainult l\u00fchiajaliselt v\u00f5i polnud r\u00fcnnakutel \u00fcldse m\u00f5ju.\nP\u00f5hjalikumat \u00fclevaadet olukorrast Eesti ja maailma k\u00fcberruumis ning RIA ennetustegevuste kohta m\u00f6\u00f6dunud kuul\u00a0saab lugeda siit."}
{"text":"Raport paljastab, kui heal j\u00e4rjel on sinu konkurent v\u00f5i koost\u00f6\u00f6partner!P\u00f5nevad raportid paljastavad olulist infot nii konkurendi kui ka koost\u00f6\u00f6partnerite kohta.Foto: Shutterstock\n\u00c4ri tehes on \u00fclioluline kaitsta oma vara ja olla kindel, et koost\u00f6\u00f6partnerid on usaldusv\u00e4\u00e4rsed. \u00dcheks v\u00f5imaluseks on kasutada Storybooki \/ Inforegistri raporteid, kust leiab \u00e4ripartnerite kohta nii m\u00f5ndagi kasulikku. Sarja teises osas keskendume varadele ja rahalisele seisule ning toome v\u00e4lja t\u00e4iesti ainulaadse raporti.\u00a0\nEttev\u00f5tete ja isikute raportite kasutamine \u00e4ritehingute eel on \u00e4\u00e4rmiselt oluline, sest see annab v\u00f5imaluse saada selge \u00fclevaade potentsiaalse koost\u00f6\u00f6partneri rahaasjadest. Nii v\u00e4lditakse oluliste krediidiriskide v\u00f5tmist ning tagatakse kliendiportfelli maksev\u00f5imelisus. \u00dcheks v\u00f5imsaks ja usaldusv\u00e4\u00e4rseks vahendiks on Storybooki poolt pakutavad interaktiivsed raportid, kust leiab andmeid, mis ulatuvad tagasi 1992. aastasse.\nFinantsraporti teeb unikaalseks masin\u00f5ppe metoodikal v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud jooksva aasta prognoosbilanss ja prognoositud m\u00fc\u00fcgik\u00e4ibed kvartalite l\u00f5ikes. See v\u00f5imaldab teha reaalaja majandusandmete pinnalt parima kvaliteediga \u00e4ri- ja finantsotsuseid.\u00a0\nBilanssi on koondatud t\u00fctarettev\u00f5tete m\u00fc\u00fcgik\u00e4ibed nii eelnevate aastate kui ka jooksva aasta prognoositud m\u00fc\u00fcgik\u00e4ibe kohta. Lisaks kajastuvad bilansiridadel riiklike toetuste ja v\u00f5idetud riigihangete summad.\u00a0\nIgal \u00f6\u00f6l uuenev prognoosik\u00e4ibe raport\nPrognoosk\u00e4ibe ennustamise modelleerimises on kasutatud miljoneid andmeridu iga ettev\u00f5tte eelneva viie aasta finantsn\u00e4itajate kohta. Lisaks majandusperioodile v\u00f5rreldakse seal ka maksuameti avaldatud kvartaalsete maksustatud k\u00e4ivete erinevusi, mille osakaalu v\u00f5etakse arvesse nii prognoositud kvartaalsetes k\u00e4ivetes, kui ka jooksva aasta prognoosk\u00e4ibes.\u00a0\nN\u00e4iteks m\u00e4ngib k\u00e4esoleva aasta prognoosk\u00e4ibe mudelis olulist rolli ka ettev\u00f5tte varasemate aastate kvartali k\u00e4ivete hooajalise kasvu v\u00f5i languse trend, mis on omakorda taandatud selle aasta prognoosn\u00e4itajatesse.\nPrognoosmudelis on m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega ka krediidiskoor nii ettev\u00f5ttel kui juhatuse liikmel ehk otsustajal. Juhul kui ettev\u00f5ttet juhib probleemne juhatuse liige, n\u00e4iteks variisik, siis j\u00e4\u00e4b prognoosk\u00e4ive sisuliselt seisma v\u00f5i v\u00f5ib v\u00f5lgade puhul, kui varasid viiakse ettev\u00f5ttest v\u00e4lja, isegi alaneda.\u00a0\u00a0\nSarnaselt prognoosk\u00e4ibega, modelleeritakse ka k\u00f5ik teised p\u00f5hilisemad prognoos-bilansiread nagu bilansimaht, k\u00e4ibevara, p\u00f5hivara, l\u00fchiajalised kohustused, pikaajalised kohustused, omakapital, puhaskasum ja jaotamata kasum.\nHuvitav ja ainulaadne on siinkohal veel seegi, et k\u00f5igil ettev\u00f5tetel arvutatakse ehk uuendatakse prognoositud finantsn\u00e4itajaid \u00fcmber igal \u00f6\u00f6l.\nPeamised finantsn\u00e4itajad\nPeamiste finantsn\u00e4itajatena on raportis \u00e4ra toodud prognoosk\u00e4ive jooksva aasta kohta, prognooskasum jooksva aasta kohta, selle marginaal ja prognoosi bilansimaht. Lisaks saab tutvust teha kuu keskmise k\u00e4ibega ja n\u00e4ha, kui palju on ettev\u00f5ttel kohustuste katteks varasid.\u00a0\nDetailsed andmed\nVeelgi detailsemalt on \u00e4ra toodud ettev\u00f5tete prognoosbilanss jooksval aastal ja bilansid eelnevatel majandusaastatel. Lisaks leiab raportist info k\u00e4ibe ja prognoosk\u00e4ibe kohta t\u00fctarettev\u00f5tetes ja finantsreitingud koos rahandussuhtarvudega. Olulise detailina on kvartaalselt v\u00e4lja toodud ka riiklikud ja t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud.\u00a0\nInteraktiivsed graafikud\nInteraktiivsete graafikutena on v\u00e4lja toodud alates 2015. aastast kvartaalselt tasutud maksud ja hinnangulised keskmised palgad.\u00a0\nSamast ajast alates on \u00e4ra toodud ka kvartaalsed n\u00e4itajad nii prognoositud kui maksustatava k\u00e4ibe osas. Lisaks on v\u00f5imalik tutvuda ettev\u00f5tte asutamisest alates saadud m\u00fc\u00fcgituluga riikide l\u00f5ikes.\u00a0\nRaportist ei puudu ka lisainfo ettev\u00f5ttele kuuluvate ja kuulunud kinnisvara kohta. Tutvuda saab majandusaasta aruannetega, saadud toetustega n\u00e4iteks EAS-ilt, KIK-ilt v\u00f5i PRIA-lt, samuti n\u00e4ha, millised riigihanked on ettev\u00f5te v\u00f5itnud. Lisaks on \u00e4ra toodud kasusaajate v\u00f5rgustik.\u00a0\nStorybooki raportid on v\u00e4\u00e4rtuslik abimees just ettev\u00f5tete tausta kontrollimisel, kuna need annavad tervikliku \u00fclevaate potentsiaalsetest koost\u00f6\u00f6partneritest ja aitavad v\u00e4ltida v\u00f5imalikke riske. Raportite interaktiivne olemus ja kasutajas\u00f5bralikkus muudavad need hindamatuks vahendiks ettev\u00f5tetele, kes soovivad tagada oma kliendiportfelli maksev\u00f5imelisust ning optimeerida \u00e4ritegevust."}
{"text":"WSJ: Venemaa keskpank on v\u00f5imetu rubla h\u00e4dasid peatamaVenemaad praegu tabanud valuutakriis erineb oluliselt kujunevate turgude klassikalisest mudelist, kus kursi languse kiireks peatamiseks t\u00f5stetakse korduvalt intressim\u00e4\u00e4rasid: kuna Venemaa puhul see meetod praegu ei aita, j\u00e4tkub t\u00f5en\u00e4oliselt rubla aeglane, kuid v\u00e4ltimatu odavnemine.Teisip\u00e4eval t\u00f5stis Venemaa keskpank baasintressim\u00e4\u00e4ra 8,5 protsendilt\u00a012protsendile, p\u00fc\u00fcdes peatada rubla kursi kiiret langust. P\u00e4ev varem maksis USA dollar koguni 102 rubla, mis sundis keskpanka kutsuma kokku erakorralise koosoleku. Intressim\u00e4\u00e4ra t\u00f5usu ootus t\u00f5i ainult ajutise kergenduse, peale mida j\u00e4tkas rubla odavnemist.\nRubla saatis vabalangusesse Venemaa seni suure kaubandussaldo \u00fclej\u00e4\u00e4gi v\u00e4henemine. Juunis langes dollaris m\u00f5\u00f5detav eksport aastatagusega v\u00f5rreldes 38 protsenti, seda osaliselt toormehindade \u00fclemaailmse languse t\u00f5ttu. Samal ajal kasvas import 18 protsenti, mida soodustas sisetarbimise kasv, mida toetas majanduse kosumine ja l\u00f5tv eelarvepoliitika. Juulis kiirenes inflatsioon 4,3 protsendile.\nSamas ei ole rubla kurss langenud nii s\u00fcgavale, kui see oli 2022. aastal p\u00e4rast sissetungi Ukrainasse ehkki L\u00e4\u00e4s peab Venemaaga n\u00fc\u00fcd ka enneolematut majanduss\u00f5da. See on soojendanud \u00fcles vana kahtluse, et Venemaa-vastased sanktsioonid ei toimi. Siiski tundub, et sanktsioonid toimivad, kuid eri viisil kui plaanitud.\nVenemaa isoleerimine rahvusvahelisest rahas\u00fcsteemist ja Venemaa keskpanga varade k\u00fclmutamine olid riskantsed sammud, mille eesm\u00e4rk oli h\u00e4irida pankade toimimist ja aidata kaasa majanduse kokkuvarisemisele.\nSeda ei toimunud. Osalt takistas l\u00e4\u00e4neriikide s\u00f5ltuvus Vene gaasist neid rakendamast t\u00e4ielikku ekspordikeeldu, v\u00f5imaldades Moskval teenida gaasi m\u00fc\u00fcgist suurt tulu ja suurendada s\u00f5jalisi kulutusi. Kaubanduse fookus on n\u00fc\u00fcdseks nihkunud Aasiasse, naftahinnale seatud \u00fclempiiridest hiilitakse k\u00f5rvale ja Vene pankadel on ikka veel v\u00e4lisvaluutareserve.\nEhkki rubla kaotas juurdep\u00e4\u00e4su enamikule v\u00e4lisrahavoogudele, toetasid seda j\u00e4tkuvalt kaubavood. Rubla kurssi toetasid ka kapitalipiirangud, millega takistati Vene kodanikel v\u00f5tta oma s\u00e4\u00e4ste Venemaa pankadest v\u00e4lja.\nKuid see t\u00e4hendab ka seda, et m\u00f5ned investorid ostavad Venemaa finantsvarasid vaatamata k\u00f5igele. Intressim\u00e4\u00e4rade j\u00e4rsk t\u00f5stmine juba esimeste probleemide ilmnemisel v\u00f5ib olla keskpanga juhi Elvira Nabiullina nutikas strateegia, mida paljud t\u00e4rkava turumajandusega riigid on hiljem kopeerinud, kuid seekord saab selle m\u00f5ju olla vaid tagasihoidlik.\nTulevikku vaadates peegeldab rubla k\u00e4ek\u00e4ik t\u00f5en\u00e4oliselt Venemaa tootmispotentsiaali j\u00e4rkj\u00e4rgulist halvenemist. V\u00e4listehnoloogia impordipiirangud on osutunud t\u00f5husateks sanktsioonideks. Lisaks v\u00f5ivad paljude l\u00e4\u00e4neriikide ettev\u00f5tete otsused Venemaalt lahkuda avaldada riigi majandusele suuremat m\u00f5ju kui seda peegeldavad SKT n\u00e4itajad.\nSamas kui kesk- ja k\u00f5rgtehnoloogiliste kaupade import Euroopa Liidust on j\u00e4rsult langenud, ei ole Venemaa import sanktsioonidega mitteliitunud riikidest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud kui ehk Aasiast p\u00e4rit pooljuhid v\u00e4lja arvata.\nKomponentide puudus on andnud tugeva hoobi paljudele Venemaa t\u00f6\u00f6stusharudele, sealhulgas farmaatsiat\u00f6\u00f6stus, masinat\u00f6\u00f6stus ja infotehnoloogia. Uute v\u00e4lismaiste s\u00f5idukite puudumine on saatnud kasutatud autode ostuhinnad kosmosesse, samas kui lennufirmad otsivad tikutulega oma Boeing ja Airbus lennukitele varuosi. S\u00f5ltuvus v\u00e4lismaistest komponentidest on v\u00e4hendanud kodumaiste alternatiivide, n\u00e4iteks Ladade ja reisilennukite Sukhoi Superjet 100 tootmist. T\u00f5usnud on ka lennu\u00f5nnetuste arv.\nOlukord halveneb veelgi, kui L\u00e4\u00e4ne kasutatud tooted vananevad, nagu juhtus sanktsioonide alla j\u00e4\u00e4nud Iraanis.\nJah, kaupade puudust saab osaliselt katta salakaubaveoga ja kaupade tarnimisega l\u00e4bi kolmandate riikide. \u00dchel hetkel leitakse ka kodumaised alternatiivid L\u00e4\u00e4ne tehnoloogiale, eriti Hiina abiga. Samuti v\u00f5ib rubla tugevneda, kui nafta hind j\u00e4tkab t\u00f5usmist v\u00f5i kui raha- ja eelarvepoliitika muutub piisavalt karmiks, et sundida importi v\u00e4hendama\nSiiski \u00e4hvardab Venemaad sama needus, mis k\u00f5iki arenevaid majandusi: kui riigi majanduskasv taastub, kasvab import rohkem kui eksport ja valuutakurss kannatab. Praegune olukord viitab sellele, et see mure vaevab president Vladimir Putinit rohkem kui kunagi varem. Venelaste jaoks on rubla v\u00e4\u00e4rtus olnud pikka aega riigi tervise hetkem\u00f5\u00f5dik. Putini pika valitsemisaja saladus v\u00f5ib osaliselt olla tema oskus v\u00e4ltida valuutakriise, mis olid v\u00e4ga tavalised n\u00e4iteks tema eelk\u00e4ija Boriss Jeltsini ajal, eelk\u00f5ige 1992. ja 1998. aastal.\nRubla nii aeglane odavnemine ei ole kindlasti see, mida Putini vastased p\u00e4rast Venemaa sissetungi Ukrainasse lootsid. Kuid nad on ilmselt rahul ka Venemaa majanduse pikaaegse vinduva allak\u00e4iguga.\nInglise keelest t\u00f5lkinud Toomas H\u00f5bem\u00e4gi"}
{"text":"Minister: Baltimaad ja Poola arutavad Valgevene piiri sulgemistVILNIUS, 16. august, BNS \u2013 Baltimaad ja Poola arutavad v\u00f5imalust sulgeda t\u00e4ielikult oma piir Valgevenega, viimased \u00fcksikasjad lepitakse kokku veel sel kuul Varssavis, teatas Leedu siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117 kolmap\u00e4eval.\nTema s\u00f5nul on see \"piirkondlik otsus\".\n\"N\u00e4dal tagasi vestlesin Poola siseministriga. Leppisime kokku, et koosk\u00f5lastame praegu tehnilise tasandi samme, algoritme, kuidas sellise piirkondliku otsuse vastuv\u00f5tmine v\u00e4lja n\u00e4eks, kui Balti riigid ja Poola teevad seda korraga,\" \u00fctles ta kolmap\u00e4eval enne valitsuse istungit ajakirjanikele.\n\"Tahan teile kinnitada, et t\u00f6\u00f6tame selle kallal nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil \u2013 28. septembril on Varssavis kavas kohtumine, kus on kohal Baltimaade ja Poola ministrid ning me t\u00f6\u00f6tame v\u00e4lja viimased \u00fcksikasjad, kuidas nn s\u00fcnkroon peaks v\u00e4lja n\u00e4gema,\" \u00fctles ta.\nAsesiseminister Arnoldas Abramavi\u010dius \u00fctles, et k\u00f5igi kuue Valgevene piiril asuva kontrollpunkti samaaegne sulgemine tekitaks suuri korralduslikke muresid.\nValitsus otsustas kolmap\u00e4eval sulgeda alates reedest Valgevene piiril asuvad \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunktid. P\u00e4rast seda j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d neli piiripunkti Valgevenega: Medininkai, Lavori\u0161k\u0117s, Raigardas ja \u0160al\u010dininkai.\nMinistri s\u00f5nul teavitatakse sellest otsusest avalikkust t\u00e4psemalt, et mitte tekitada ebamugavusi.\n\"Loomulikult on meie p\u00f5hi\u00fclesanne ja eesm\u00e4rk, et piiril oleks v\u00f5imalikult palju piirivalvureid, sest sinna on vaja\u00a0 t\u00f6\u00f6tajaid k\u00f5ige rohkem,\" \u00fctles minister.\nValitsus otsustas kaks punkti ajutiselt sulgeda \"geopoliitiliste olude t\u00f5ttu ja ohu v\u00e4hendamiseks\".\nLiiklus suunatakse \u00fcmber Medininkai piiripunkti, mille rekonstrueerimine on l\u00f5pusirgel.\nKontrollpunkti sulgemise otsus tehti seoses ohtudega, mis v\u00f5ivad seonduda\u00a0Vene erav\u00e4e Wagner palgas\u00f5durite saatmisega Valgevenne.\nLeedu ja Poola andmetel on praegu Valgevenes umbes 4000 Wagneri palgas\u00f5durit, osa neist Leedu-Poola piiri l\u00e4hedal. Leedu piirivalve juht v\u00e4idab, et palgas\u00f5durite arv v\u00f5ib ulatuda 4500 inimeseni.\nValgevene kehtestas m\u00f6\u00f6dunud kevadel Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavabaduse. Valgevene v\u00f5imude andmeil on t\u00e4navu viisavabadust kasutanud 170 000 leedulast, Valgevene piirivalve andmetel on alates eelmise aasta aprillist seda kasutanud juba \u00fcle 400 000 leedulase. Leedu kodanike reiside arv autoritaarsesse naaberriiki on j\u00f5udnud 400 000-ni.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Minister: Baltimaad ja Poola arutavad Valgevene piiri sulgemistVILNIUS, 16. august, BNS \u2013 Baltimaad ja Poola arutavad v\u00f5imalust sulgeda t\u00e4ielikult oma piir Valgevenega, viimased \u00fcksikasjad lepitakse kokku veel sel kuul Varssavis, teatas Leedu siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117 kolmap\u00e4eval.\nTema s\u00f5nul on see \"piirkondlik otsus\".\n\"N\u00e4dal tagasi vestlesin Poola siseministriga. Leppisime kokku, et koosk\u00f5lastame praegu tehnilise tasandi samme, algoritme, kuidas sellise piirkondliku otsuse vastuv\u00f5tmine v\u00e4lja n\u00e4eks, kui Balti riigid ja Poola teevad seda korraga,\" \u00fctles ta kolmap\u00e4eval enne valitsuse istungit ajakirjanikele.\n\"Tahan teile kinnitada, et t\u00f6\u00f6tame selle kallal nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil \u2013 28. septembril on Varssavis kavas kohtumine, kus on kohal Baltimaade ja Poola ministrid ning me t\u00f6\u00f6tame v\u00e4lja viimased \u00fcksikasjad, kuidas nn s\u00fcnkroon peaks v\u00e4lja n\u00e4gema,\" \u00fctles ta.\nAsesiseminister Arnoldas Abramavi\u010dius \u00fctles, et k\u00f5igi kuue Valgevene piiril asuva kontrollpunkti samaaegne sulgemine tekitaks suuri korralduslikke muresid.\nValitsus otsustas kolmap\u00e4eval sulgeda alates reedest Valgevene piiril asuvad \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunktid. P\u00e4rast seda j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d neli piiripunkti Valgevenega: Medininkai, Lavori\u0161k\u0117s, Raigardas ja \u0160al\u010dininkai.\nMinistri s\u00f5nul teavitatakse sellest otsusest avalikkust t\u00e4psemalt, et mitte tekitada ebamugavusi.\n\"Loomulikult on meie p\u00f5hi\u00fclesanne ja eesm\u00e4rk, et piiril oleks v\u00f5imalikult palju piirivalvureid, sest sinna on vaja\u00a0 t\u00f6\u00f6tajaid k\u00f5ige rohkem,\" \u00fctles minister.\nValitsus otsustas kaks punkti ajutiselt sulgeda \"geopoliitiliste olude t\u00f5ttu ja ohu v\u00e4hendamiseks\".\nLiiklus suunatakse \u00fcmber Medininkai piiripunkti, mille rekonstrueerimine on l\u00f5pusirgel.\nKontrollpunkti sulgemise otsus tehti seoses ohtudega, mis v\u00f5ivad seonduda\u00a0Vene erav\u00e4e Wagner palgas\u00f5durite saatmisega Valgevenne.\nLeedu ja Poola andmetel on praegu Valgevenes umbes 4000 Wagneri palgas\u00f5durit, osa neist Leedu-Poola piiri l\u00e4hedal. Leedu piirivalve juht v\u00e4idab, et palgas\u00f5durite arv v\u00f5ib ulatuda 4500 inimeseni.\nValgevene kehtestas m\u00f6\u00f6dunud kevadel Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavabaduse. Valgevene v\u00f5imude andmeil on t\u00e4navu viisavabadust kasutanud 170 000 leedulast, Valgevene piirivalve andmetel on alates eelmise aasta aprillist seda kasutanud juba \u00fcle 400 000 leedulase. Leedu kodanike reiside arv autoritaarsesse naaberriiki on j\u00f5udnud 400 000-ni.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Isikuandmed ei tohi vaikimisi k\u00e4ttesaadavad olla. Siseministeerium: tuleb seadust muutaEbaausalt lastetute naiste kontaktid hankinud professor sai ametist priiks ja juhtunut uurivad edasi nii politsei kui ka andmekaitseinspektsioon. See k\u00f5ik paneb aga k\u00fcsima: kelle k\u00e4tte, ja missugustel alustel, riik inimeste andmed usaldab?\nTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa ja SA Pere Sihtkapitali \u00fcmber puhkenud andmekaitseskandaal ajendas tuhandeid inimesi peitma rahvastikuregistris oma andmeid. Perioodil 11.\u201314. august on seda teinud 9506 inimest.\nAndmeid saab aga peita vaid erafirmadele. Teadusasutustele ja inkassole j\u00e4\u00e4b \u00f5igustatud huvi puhul ligip\u00e4\u00e4s andmetele alles.\nTuhandete inimeste otsus seda teha n\u00e4itab t\u00f5en\u00e4oliselt usaldamatust riigi vastu. \u201eMille k***di p\u00e4rast pean k\u00e4ima seal miskit linnukest tegema, et mu isikuandmeid ei jagataks ei reklaamiks ega muuks? Tahan oma riiki usaldada ja tahan, et riik minu makstavate maksude eest ise oleks hoolas,\u201c pahandab reklaamivaldkonnas tegutsev Heiki.\nAndmete kinnikeeramini on v\u00f5rdlemisi lihtne. Selleks tuleb rahvastikuregistrisse sisse logide, valida men\u00fc\u00fcst \u201eminu andmed\u201c, edasi \u201eandmetele juurdep\u00e4\u00e4su piiramine\u201c, siis \u201evaatan kehtivaid piiranguid\u201c. Andmete k\u00e4ttesaadavuse piiramiseks tuleb valida \u201emuudan piiranguid\u201c. Edasi saab valida andmete kasutamise keelamise mingiks ajaperioodiks v\u00f5i t\u00e4htajatult. Viimase variandi puhul tuleb kl\u00f5psata kastile \u201et\u00e4htajatu\u201c ja \u201ekinnitan\u201c.\nJ\u00e4me \u00f5iguste rikkumine\nEesti Advokatuuri juhatuse liige vandeadvokaat Risto H\u00fcbner kritiseerib korda, kus andmetele juurdep\u00e4\u00e4su tuleb ise keelata, mitte vastupidi \u2013 andmeid k\u00e4tte ei saa, kuni inimene seda ise ei luba. N\u00f5nda peaks olema tulenevalt Euroopa Liidu andmekaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus. \u201eInimesed ei olnud teadlikud nende andmete sellisest v\u00e4ljastamisest ja inimene peab neile juurdep\u00e4\u00e4su piiramiseks ise aktiivselt tegutsema. Tekib k\u00fcsimus, kas riigi s\u00e4\u00e4rane tegevus vastab andmekaitsen\u00f5uetele,\" r\u00e4\u00e4gib ta.\nSiseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas r\u00e4\u00e4gib, et praegu kehtiva s\u00fcsteemi \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramine ei ole kiirkorras v\u00f5imalik. \u201eSelline s\u00fcsteem, et vaikimisi on uuringuteks ja reklaamiks mingid andmed suletud v\u00f5i lahti, tuleb rahvastikuregistri seadusest ja p\u00f5him\u00f5tete muutmiseks tuleb seadust muuta,\u201c lausub ta.\nSiseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.\n(Rauno Vahtre)\nSA Pere Sihtkapital saanuks aga sellise muudatuse tegemisest hoolimata tuhanded andmed k\u00e4tte, sest tegi seda koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooliga. Nagu \u00f6eldud, teadusasutustele ei saa juurdep\u00e4\u00e4su andmetele piirata. Eamets, kuuludes nii SA n\u00f5ukogusse kui ka Tartu \u00dclikooli dekaani kohale, s\u00f5lmis kahe poole vahel fiktiivse lepingu. \u00dclikool teatas, et Eamets k\u00e4itus \u00f5igusvastaselt rikkudes korruptsioonivastast seadust.\nKuidas need probleemid siseministeeriumile m\u00e4rkamatuks j\u00e4id ja k\u00fcsijale piisavat taustakontrolli ei tehtud?\nPungas selgitab, et andmed anti Pere Sihtkapitalile, kellel oli leping Tartu \u00dclikooliga, mitte dekaan Raul Eametsale. \u201eKuna Eamets on \u00fclikooli poolt allkirja\u00f5iguslik isik, ei saanud me kahelda allkirja mitte\u00f5igsuses. K\u00f5ik tema \u00fclej\u00e4\u00e4nud tegevused ei ole meie otsustada ega hinnata,\u201c viitab Pungas t\u00f5siasjale, et siseministeerium ei teinud selgeks, et \u00fclikooli poolt allkirja andnud Eamets kuulub ka andmeid soovinud SA n\u00f5ukogusse.\nTartu \u00dclikooli teaduskommunikatsiooni n\u00f5unik Piret Ehrenpreis selgitab, et allkirja\u00f5iguslik isik on rektor, kuid k\u00e4skkirjade alusel on \u00f5igus \u00fclikooli esindada rektoraadi liikmetel, sh dekaanidel, instituutide juhtidel jt.\nSiseminister algatas auditi\nEnt kuidas sai riik eetikakomitee loata hulganisti isikuandmeid v\u00e4ljastada? Kas edaspidi siseministeerium veendub, et vajalikud load on olemas?\n\u201eKuna rahvastikuregistrist ei v\u00e4ljastatud eriliigilisi andmeid (isik on l\u00e4bi andmete tuvastatav), ei olnud eetikakomitee luba andmete v\u00e4ljastamiseks vajalik,\u201c s\u00f5nab Pungas. \u201eK\u00fcll aga vajas eetikakomitee luba uuringu l\u00e4biviijal, kes k\u00fcsis naistelt hoopis teistsuguseid andmeid.\u201c\nSiseministeeriumi kommunikatsioonin\u00f5unik Mari Tupits selgitab, et ministeerium ei uuri, mida andmete hankija t\u00e4pselt uuringus k\u00fcsima hakkab ja see on juba uuringu l\u00e4biviija vastutus. Samuti vastutab uuringu teostaja vajalike lubade olemasolu eest.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets algatas kolmap\u00e4eval erakorralise auditi, et kontrollida rahvastikuregistrist isikuandmete v\u00e4ljastamisega seotud t\u00f6\u00f6protsesside toimivust ja rahvastikuregistrit reguleerivate \u00f5igusaktide piisavust.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\n(Stanislav Mo\u0161kov)\n\u201eKuna siseministeeriumile esitati t\u00f5en\u00e4oliselt fiktiivne leping rahvastikuregistri andmete v\u00e4ljak\u00fcsimiseks, pean oluliseks, et siseaudit annaks hinnangu kehtivale \u00f5igusruumile. Peame hindama, kas kehtiv \u00f5igus on t\u00e4na piisav isikuandmete kaitsmiseks,\u201c lausus L\u00e4\u00e4nemets.\n\u00dchtlasi peatas siseministeerium sihtasutusel Pere Sihtkapital rahvastikuregistrist saadud andmete t\u00f6\u00f6tlemise.\nMilleks \u00fcldse rahvastikuregister?\nSiseministeeriumi asekantsler Raivo K\u00fc\u00fct r\u00e4\u00e4gib, et rahvastikuregistri andmete j\u00e4rgi planeeritakse erinevaid teenuseid alates sotsiaalteenustest kuni teedev\u00f5rguni, uuritakse inimeste harjumusi ja prognoositakse tulevikuvajadusi.\nRahvastikuregistrisse kogutud andmed v\u00f5imaldavad inimestel mugavalt ja lihtsalt erinevaid teenuseid tarbida ilma asutustesse kohale minemata, aga ka ilma topeltandmete esitamiseta. K\u00fc\u00fct nendib: \u201eKui me uuringuid teha enam ei v\u00f5imalda, sest ei anna uurijatele v\u00f5imalust konkreetsete sihtgruppide andmeid anal\u00fc\u00fcsida, siis ei saa me enam ka teadusuuringutele tuginevaid poliitikaotsuseid.\u201c"}
{"text":"SEEBIOOPER ILUSALONGIS: Brigita Anton lahkus p\u00e4eva pealt \u00fchiselt \u00e4ripinnalt, kuna partner s\u00fc\u00fcdistas teda amoraalses k\u00e4itumisesBrigita Anton ja Krislin Kuuskemaa olid head s\u00f5brannad kolm ja pool aastat, millest l\u00fchikest aega tegutsesid ka \u00e4ripartneritena. K\u00f5ik kiskus kiiva t\u00e4navu kevadel, kui Brigita p\u00e4eva pealt oma iluhooldusmasinad kokku korjas ja \u00fchiselt rendipinnalt lahkus. Krislin v\u00e4idab, et pinged tekkisid seet\u00f5ttu, et Brigita pakkus salenemisteenuseid abielumeestele, sealhulgas Jan Uusp\u014dllule, kellega tal hiljem suhe oli. Brigita kinnitab, et midagi amoraalset pole olnud. \u201eKas ma pean oma meesklientidel paluma ankeedi t\u00e4ita, on ta abielus, lahus v\u00f5i lesk, enne kui neid teenindan?\u201c imestab ta.\nKevadel pidasid kaks keha- ja iluspetsialisti Brigita Anton ja Krislin Kuuskemaa Tallinnas Tartu maanteel \u00fchist \u00e4ri, mis sai aga p\u00e4evapealt l\u00f5pu, kui Brigita oma hooldusmasinad salongist \u00e4ra viis. N\u00fc\u00fcd s\u00fc\u00fcdistab Krislin teda amoraalses k\u00e4itumises. Brigita omakorda leiab, et Krislinil on petturi maine.\nM\u00f5lemad kinnitavad, et olid t\u00f5esti aastaid s\u00f5brannad. \u201eTegutsesime k\u00f5ik need aastad \u00e4riliselt eraldi, kuid olime head s\u00f5brannad. Ostsin ka Krislini k\u00e4est algul mitmed masinad, millega enda \u00e4ri La Biancas alustasin,\u201c mainib Brigita.\nKrislin, kes elas pikemat aega Balil, tuli sealt tagasi m\u00f6\u00f6dunud aasta s\u00fcgisel ning kolis detsembris oma Kehastuudio salongi Brigita La Bianca salongi all\u00fc\u00fcrnikuks Seebi t\u00e4naval. \u201eTa kolis minu juurde, kuna tal tekkisid probleemid salongi pidamisega ja see oli uste sulgemise \u00e4\u00e4rel. Minu juurde kolimine oli tema viimane v\u014dimalus ja katse \u00e4riga j\u00e4tkata,\u201c \u00fctleb Brigita.\nTa v\u00f5ttis Krislini Kehastuudio kogu aparatuuriga oma salongi, mis niigi kitsuke, asudes 70 ruutmeetril. \u201eMinul \u00fcksinda oli seal m\u00f5nusalt ruumi, aga kui ma n\u00e4gin seda tehnika hulka, mis mu uksest sisse toodi, tuli klomp kurku ja hakkasin otsust kahetsema. Oleksin pidanud oma sisetunnet rohkem usaldama,\u201c vaatab Brigita m\u00f6\u00f6dunule tagasi.\nSuurem pind, veel suurem t\u00fcli\nEi l\u00e4inud kaua, kui s\u00f5brannad m\u00f5istsid, et v\u00e4iksele pinnale koos tegutsema siiski ei mahuta. Krislin leidis kolm kuud hiljem Tartu maanteele rendipinna, kus naised hakkasid \u00e4ripartneriteks.\n\u201eOlin n\u00f5us vaid tingimusel, et mina maksan siiski sama palju, nagu olid minu kulud minu Seebi t\u00e4nava pinnal. Kaotasin aga selle otsusega kahe kuu tagatisraha, kuna l\u00f5petasin lepingu ennet\u00e4htaegselt, lisaks remondikulud ja muu renoveerimisega seonduv. \u00a023.03.2023 olime uutes ruumides, mis olid t\u00e4ielikult Krislini nimele kirjutatud. Mina panustasin oma une arvelt palju tunde selle koha maalrit\u00f6\u00f6dele, v\u00e4rvisin seinu jne,\u201c meenutab Brigita. Ta lisab, et tal ei olnud Krislini ja Kehastuudioga rendilepingut, vaid ta tasus renti igakuiselt arvete alusel.\nSalong sai valmis tehtud ning alustati teenuste pakkumisega. \u00d5ige pea hakkasid asjad aga hapuks minema ning oli p\u00e4evselge, et naistevahelisest koost\u00f6\u00f6st ei tule ka suuremal pinnal midagi v\u00e4lja.\nBrigita v\u00e4idab, et Krislini suhtumine muutus \u00fclbeks. \u201eTa hakkas pidevalt asju v\u00e4lja m\u00f5tlema, otsis probleeme. Samuti oli ta ise nii l\u00e4rmakas ja valjuh\u00e4\u00e4lne, et minu kliendid olid sellest h\u00e4iritud ning tegid m\u00e4rkusi. Ka oli tema poolel pidevalt kaos aegadega, topelt broneeringud, inimesed ootasid, samuti oli tal probleeme puhtuse hoidmisega ja valetamisega,\u201c loetleb Brigita, miks temale koostegutsemisest peagi k\u00fcll sai.\nKrislini s\u00f5nul oli hoopis talle Brigita hoolimatu k\u00e4itumine oma klientidega pinnuks silmas. \u201eTihti astusid salongi sisse tema kliendid, kellel oli broneeritud aeg, aga Brigitat ennast kohal ei olnud. Minu t\u00f6\u00f6tajad v\u00f5tsid need kliendid alati vastu, sest neil oli kahju. Suur takistus nii meie s\u014dpruses kui ka t\u00f6\u00f6alaselt oli see, kui juba teenindati meie oma s\u014dbrannade kaasasid. Viimane piisk karikasse oli Jan Uusp\u014dllu ilmumine Kehastuudio pinnale,\u201c r\u00e4\u00e4gib Krislin. \u201eNad olid kohtunud eelmisel \u00f5htul Jani etendusel. Suhtlus abielus Jan Uusp\u00f5lluga toimus meie ilusalongis, kus Janist sai salongi igap\u00e4evane klient. Teades Jani ja tema perekonda, oli see minu jaoks t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatu,\u201c meenutab Krislin s\u00fcndmuste k\u00e4iku. Ta oli ka Brigitale otse seda \u00f6elnud, et ei aktsepteeri s\u00e4\u00e4rast k\u00e4itumist. \u201eJah, t\u00e4naseks on Jan juba \u00fcle kuu aja oma seadusliku naise juures tagasi, aga \u00fcks abielu on k\u00f5vasti pihta saanud. Brigita aga ei leidnud, et selles midagi ebaeetilist oleks.\u201c\nEitab t\u00f6\u00f6 ja eraelu piiride h\u00e4gustumist\nBrigita n\u00e4eb asju aga teises valguses. Ta kinnitab, et midagi amoraalset pole salongis aset leidnud. \u201eKindlasti ei olnud ega ole minu tegevus klienditeenindajana amoraalne. See on t\u00e4nap\u00e4eval igati normaalne, et ka mehed enda tervise ja v\u00e4limuse eest hoolitsevad. Kas ma peaksin igal meeskliendil paluma t\u00e4ita ankeedi, kas ta on suhtes, vallaline, abielus, vabaabielus, lahutatud, lesk? Ma arvan, et ei peaks. Minu jaoks on nendele meestele salendavate protseduuride tegemine puhtalt t\u00f6\u00f6 ja olen sada protsenti professionaalne. Ka Jan oli alguses t\u00e4iesti tavaline klient, kes soovis LPG protseduuri, mida ma talle raha eest ka osutasin,\u201c s\u00f5nab Brigita.\nTa lisab, et Krislini k\u00e4itumine l\u00e4ks iga p\u00e4evaga tema suhtes m\u00fcrgisemaks: \u201eTema muutus j\u00e4rjest ebameeldivamaks ja salongis oleks iga p\u00e4ev k\u00e4inud justkui vaimne s\u00f5da. Kuid tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes ja n\u00fc\u00fcd teades, kui kade inimene ta on, saan aru, miks. Tal j\u00e4i kliente v\u00e4hemaks, minul tuli kliente juurde. Mina pakkusin kvaliteetset teenust, p\u00fchendusin klientidele, olin soe ja hea energiaga. Tema seevastu m\u00fc\u00fcs odavat massteenust ning tema n\u00e4rviline ja halb aura peletas kliendid eemale. Kui olin salongist lahkunud, siis olla ta mind teistele ka taga r\u00e4\u00e4kinud.\u201c\nBrigita kannatus katkes 21. mail, mil ta sai usaldusv\u00e4\u00e4rselt s\u00f5bralt teada, et Krislin plaanib ta 22. mail rendipinnalt v\u00e4lja t\u00f5sta ja ka masinatest ilma j\u00e4tta, kuna talle ei sobi Brigita isikliku elu otsused.\nKrislin v\u00e4idab, et oli Brigitale selgelt \u00f6elnud, et talle ei sobi Brigita semmimine abielumees Janiga. \u201eTema maailmavaated ja k\u00e4itumine ei \u00fchtinud minu maailmavaadetega. Tartu maantee pinnalt lahkus ta p\u00e4rast seda, kui olin temalt palunud kohtumist, et arutada salongis puhtuse hoidmist, klienditeenindust, tema broneeringuid (ta ei tulnud tihti ise kohale, kui oli oma kliendile broneeringu teinud) ja meeste voolavust l\u00e4bi rendipinna. Mul oli t\u00f5esti plaan teha talle ettepanek eraldi edasi minna, sest see k\u00f5ik \u00fcletas igasuguse moraalitunde. 19.05 palusin kohtumist p\u00fchap\u00e4evaks, aga p\u00fchap\u00e4eval talle helistades ei v\u00f5tnud ta minu k\u00f5nesid enam vastu,\u201c meenutab Krislin. Tal on selle vestluse kohta ka s\u00f5numi v\u00e4ljav\u00f5te.\nP\u00f5genemine \u00f5htu h\u00e4maruses\nBrigita \u00fctleb, et v\u00e4ljat\u00f5stmise otsus oli tema jaoks \u0161okk ning ta m\u00f5istis, et peab kohe tegutsema. \u201eJah, lahkusingi p\u00e4eva pealt, sest kartsin, et j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ma oma masinaid enam k\u00e4tte ei saa, kui ta mind ise sealt v\u00e4lja t\u00f5stab. Mind hoiatas kolm inimest, et palun mine kohe, sest muidu kahetsed. Kahetsemise all peetigi silmas seda, et ta on eluaeg varastanud, petnud ja teiste vara v\u00f5i raha petuskeemidega omastanud,\u201c lajatab naine.\nKrislin \u00fctleb, et mingit p\u00f5hjust tema eest masinaid p\u00e4\u00e4sta v\u00f5i peita polnud m\u00f5ttet. \u201eMe ei olnud tema plaanidest teadlikud, vaid ootasin koos oma juhatajaga kohtumist Brigitaga. Tema aparatuur maksab t\u00e4na oluliselt v\u00e4hem kui Kehastuudio oma ning enamiku seadmeid olen mina talle m\u00fc\u00fcnud. Mina olen ta koolitanud ning minul pole kasutatud seadmeid tarvis. Toon ise neid maale ja osaliselt ka toodan.\u201c\nKrislini s\u00f5nul m\u00e4rkasid nemad Brigita omavolilist lahkumist rendipinnalt 22.05 hommikul, kui t\u00f6\u00f6tajad t\u00f6\u00f6le tulid. \u201eTollel hommikul olid ukse taga tema kliendid, keda ei oldud sellest muutusest isegi teavitatud. Hiljem teavitas ta kliente Instagramis, et on pidanud ajutiselt salongi sulgema. P\u00e4rast seda tuli mulle temalt s\u00f5num, kus andis teada, et suhtlus toimub edaspidi vaid advokaatide vahendusel. Pidasin sellest palvest kinni seni, kuni ta ootamatult laup\u00e4evasel p\u00e4eval mind Katrin Lusti saatega \u00e4hvardas,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta juhtunust oma versiooni.\nBrigita s\u00f5nul olla ta t\u00f5esti \u00e4hvardanud Lusti kaasata, sest Krislin v\u00f5lgnevat talle endiselt 1051,61 eurot, mille kohta on advokaat esitanud t\u014destused ja n\u014dude, kuid Krislin ignoreerivat seda, \u00f6eldes, et rahalises m\u00f5ttes on naised tasa.\nSamas oli just \u201eKuuuurijas\u201c aastaid tagasi Krislinist suur lugu seoses pettusega. Naine kinnitab, et see oli ainukordne juhtum ning sellegi tagamaad on lahenenud. \u201eMinu teada on mind mustanud l\u00e4bi \u201eKuuuurija\u201c ainult \u00fcks ilusalong, mille omanik on t\u00e4naseks ka vabandanud ja seda tegu kahetsenud. Seljataga oskavad k\u00f5ik r\u00e4\u00e4kida, aga ootan k\u00f5nesid, kirju v\u00f5i kohtumisi Tartu mnt 52 Kehastuudios, kui kellelgi on tunne, et olen teda petnud. Minu telefoninumber on juba aastak\u00fcmneid sama,\u201c \u00fctleb ta.\nS\u00f5brannaga pole m\u00f5tet \u00e4ri ajada\nT\u00e4nu headele s\u00f5pradele sai Brigita n\u00e4dalaga oma asjad uude salongi kolitud. Ta \u00fctleb, et on n\u00fc\u00fcd uues kohas \u00fcksi tegutsedes meelerahu tagasi saanud. \u201eMinu jaoks oli see tegelikult parim asi, mis juhtuda sai, sest ma sain lahti igap\u00e4evasest pingest t\u00f6\u00f6l, sain lahti ka selle inimese negatiivsest energiast. Samuti on uue salongi asukoht parem ja klientegi on juurde tulnud.\u201c\nKa Krislin nendib, et sai taagast lahti: \u201eOleme terve Kehastuudio tiimiga Brigitale v\u00e4ga t\u00e4nulikud, et ta salongist v\u00e4lja kolis. Meil l\u00e4heb h\u00e4sti, mul on tublid t\u00f6\u00f6tajad, toredad koost\u00f6\u00f6partnerid ja armsad kliendid. Seljataga r\u00e4\u00e4kijad ongi t\u00e4pselt seal, kus nad olema peavad \u2013 selja taga!\u201c\nBrigita keeldub endiselt kommentaaridest, mis puudutavad tema ja Jan Uusp\u00f5llu vahelisi suhteid v\u00f5i v\u00f5imalikku lahkuminekut. K\u00fcll aga r\u00f5hutab ta veel kord, et Krislini s\u00fc\u00fcdistused, justkui oleks ta oma meesklientidega liiga familiaarne olnud, ei vasta absoluutselt t\u00f5ele. \u201eMa olen oma t\u00f6\u00f6kohas hoidnud alati eraelu ja ametlikud suhted eraldi. Krislin on kogu selle aja minu kohta valesid levitanud ja mu \u00e4ri laimanud. Kahjuks see ei \u00fcllata mind karvav\u00f5rdki. Pealegi pole ka ta enda eraelu laitmatu, seega ei tohiks tema teiste suhete teemal absoluutselt s\u00f5na v\u00f5tta.\u201c\nT\u00e4naseks on Brigita ja Jan Uusp\u00f5ld lahku l\u00e4inud ning l\u00f5ppenud on ka Krislini ja Brigita s\u00f5prus."}
{"text":"Kr\u00fcptoplatvormi Change varasemad investorid vaatavad  uuele tehingule m\u00f5ru pilgugaUuelt omanikult on oodata k\u00fcll uusi tuuli ja kasumit, kuid varasemad investorid oodanuks ettev\u00f5tte juhilt teistsugust tegutsemist.M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal avalikustati, et Eesti miljon\u00e4r Ingmar Mattus, kellele kuulub edukas rahvusvaheline ettev\u00f5te Tickmill, omandab 51% kr\u00fcptokauplemisplatvormi Change aktsiatest.Change'i endise investori Taavi Ilvese s\u00f5nul on ettev\u00f5tte enamusosaluse m\u00fc\u00fck olemasolevatele investoritele pigem negatiivne uudis. Osalt seet\u00f5ttu, et avaliku info kohaselt ei pakutud Change'i v\u00e4ikestele investoritele v\u00e4ljumisv\u00f5imalust.\u201eSamuti on alati negatiivne, kui ettev\u00f5tte asutaja ettev\u00f5ttest kaugemale astub ja tema oma nahk on v\u00e4hem m\u00e4ngus, sest start-up-ettev\u00f5tte puhul on tiim \u00fcks k\u00f5ige olulisemaid aspekte. Kui omanik usuks ettev\u00f5tte tulevikku rohkem, oleks ta pakkunud m\u00fc\u00fcki ka teistele, mitte ei oleks m\u00fc\u00fcnud ainult oma osakuid,\u201c m\u00e4rkis Ilves.Endine juht ei kao kuhugiChange'i kaasasutaja ja tegevjuhina j\u00e4tkav Kristjan Kangro kriitikaga ei n\u00f5ustu ja usu kaotamise argument ei ole tema s\u00f5nul veenev. Ta t\u00f5i esile, et talle j\u00e4\u00e4b ettev\u00f5ttes suuruselt teine osalus ja ta investeerib ettev\u00f5ttesse ka praeguses investeerimisringis. Samuti tema s\u00f5nul pakutakse ka praegu investeerimisv\u00f5imalust, aga miinimuminvesteering on 25 000 eurot.Nimelt teatas firma kolmap\u00e4eval pressiteate vahendusel, et ettev\u00f5tte parema kapitaliseerituse tagamiseks juhib uus suuromanik Ingmar Mattus miljonieurost investeerimisringi, milles osalevad peale Kangro veel Laidar Laos ja n\u00f5ukogu liige Roger Alan Crook.Change'i klientidele t\u00e4hendab restruktureerimine ja raha kaasamine tulevikus suuremat investeerimisinstrumentide valikut. \u201eTehingu ja raha kaasamise tagaj\u00e4rjel saame oma klientidele pakkuda veelgi rohkem mugavaid viise investeeringute tegemiseks,\u201c \u00fctles Mattus. Eesm\u00e4rk on ka ettev\u00f5te kasumlikuks muuta.J\u00e4i konkurentidele allaTaavi Ilves v\u00e4ljus oma investeeringust juba ammu. Seda peamiselt seep\u00e4rast, et Change ei suutnud tema hinnangul kr\u00fcptoturu teenustega, n\u00e4iteks kr\u00fcpto derivatiivide v\u00f5i n-\u00f6 staking'uga piisavalt kiiresti kaasa minna.\u201eKa praegu ei ole platvorm enam atraktiivne, sest kr\u00fcptosektor on v\u00e4heaktiivne ning mitme platvormi pankroti v\u00f5i pettusega seotud probleemide t\u00f5ttu on oluline kasutada suurt ja auditeeritud platvormi, n\u00e4iteks Coinbase'i, eriti kui varad ja tehingud on natukenegi suuremad. Muud investeerimistooted, mida Change pakub, on pigem m\u00f5eldud v\u00e4ikestele investoritele, kes soovivad kaubelda,\u201c \u00fctles Ilves.Suuremad kauplejad kasutavad Ilvese s\u00f5nul pigem Interactive Brokersi v\u00f5i Lightyeari platvormi, kus tehinguid tehakse tuletisinstrumentide asemel p\u00e4ris aktsiatega ja mis on tehniliselt palju v\u00f5imekamad. Siiski loodab Ilves, et muutus m\u00f5jub h\u00e4sti. \u201eLoodetavasti toob uus omanik uue hingamise ning suudab toodet muuta paremaks ja ei unusta ka olemasolevaid investoreid, kui tulevikus otsuseid tehakse,\u201c s\u00f5nas ta.100 000 eurot l\u00e4inudEttev\u00f5tja ja investor Raivo Hein usub, et uus suuromanik on professionaal ja see tuleb ettev\u00f5ttele ainult kasuks. Heina s\u00f5nul sai Mattus uue raha eest muidugi oma tingimusi seada. \u201eTeised suuremad investorid aga l\u00e4ksid endise omaniku libeda jutu ja kahtlaste tehingute \u00f5nge,\u201c m\u00e4rkis Hein.Hein \u00fctles 2022. aasta l\u00f5pus \u00c4rip\u00e4evale, et tema enam idufirmadesse ei investeeri, sest ta ei ole nii rikas, et nendesse raha panna. Kontekstiks: v\u00e4ljaanne hindas tema varade v\u00e4\u00e4rtuseks mullu umbes 15 miljonit eurot. Kuid ta t\u00f5des, et ometi mingitel \u201emeelesegaduslikel momentidel\u201c ostis ta Funderbeamist Change'i osakut. Kokku ostis Hein 125 000 euro eest Change'i aktsiat ja t\u00f5des, et n\u00fc\u00fcd on 100 000 eurot l\u00e4inud.Kr\u00fcptoplatvorm teatas kolmap\u00e4eval veel, et osana restruktureerimisplaanist, mille eesm\u00e4rk on kasumlikuks saada, kavatseb ettev\u00f5te esialgsel hinnangu j\u00e4rgi koondada 23 t\u00f6\u00f6tajat. Firma viimase avaliku aruande kohaselt t\u00f6\u00f6tas seal teise kvartali l\u00f5pus 49 inimest. K\u00f5rgajal eelmise aasta keskel t\u00f6\u00f6tas Change'is 93 inimest.\u00a0Taavi IlvesLoodetavasti toob uus omanik uue hingamise.\"\"Eesm\u00e4rk on ka ettev\u00f5te kasumlikuks muuta.\"OSALUSTehing on veel heaks kiitmataRahvusvahelise investeerimisplatvormi Tickmilli loonud ettev\u00f5tja ja investori Ingmar Mattuse erakapitalifondile Andromeda Capital Partners Suisse AG kuulub praegu Change Groupis 10% osalus, kuid p\u00e4rast tehingut suureneb see 51%-ni. Selleks soetab Mattuse \u0160veitsi erakapitalifond Change'i asutaja Kristjan Kangro valdusfirmale kuuluvad osakud. Tehingu peab heaks kiitma Hollandi regulaator, see juhtub eeldatavasti oktoobrikuu jooksul.Kr\u00fcptoplatvormi Change kaasasutaja ja juht Kristjan Kangro ei n\u00f5ustu kriitikaga, et osaluse m\u00fc\u00fck n\u00e4itab usu puudumist.Kaspar Viira"}
{"text":"Koliks selle hiiglasliku riigiasutuse Narva?Kolleeg Huko Aasp\u00f5llu rahvusringh\u00e4\u00e4lingust luges eelmisel n\u00e4dalal hoolega l\u00e4bi ettev\u00f5tluse arendamise sihtasutuse (EAS) ja KredExi liitmisel tekkinud liitasutuse \u2212 ettev\u00f5tluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) mulluse majandusaasta aruande. See, mis ta leidis, tekitas imestust nii teistes ajakirjanikes kui p\u00e4rast aruandest kirjutamist laiemas \u00fcldsuses.Iga\u00fcks v\u00f5ib aruandega tutvudes ise veenduda, et EISA teeb suures mahus kaheldava otstarbekusega kulutusi. Lisaks ei ole kahe asutuse liitmisest s\u00fcndinud kulude kokkuhoidu, mida kahe aasta eest neid \u00fchendama asudes lubati. Vastupidi \u2212 kulud on hoopis kasvanud.\nR\u00f5hutama peab, et kolleeg ei k\u00e4inud kuskilt hankimas salajasi dokumente, ei suhelnud vilepuhujaga. Ta lihtsalt luges l\u00e4bi paar aruannet ja tutvus EISA avalike teadetega.\nAvalikkuses on uudisest rohkem tuntuks saanud n\u00e4ited, kuidas EISA aitas \u00fchel hotellil v\u00e4lja ehitada justkui kahjulikku elektromagnetkiirgust v\u00e4hendava spaa (aga tegelikult muidugi on see puhas uhhuu) ning koos Jarek Kasariga loodud \"JAH-laul\", mis \"iseloomustab k\u00f5iki EISA tegemisi t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumises\". Selliseid n\u00e4iteid aga on veel ja veel ning tegelikult hullemaid. Peamiselt kuuluvad need kahte suurde r\u00fchma: ettev\u00f5tete toetused ning Eesti kui investeeringute ja turismi sihtkoha turundamine.\nEttev\u00f5tete toetamine maksumaksja rahast ja ametnike \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi on \u00fcldse kahtlane asi. \u00d5nneks ei ole teada, et Eestis oleks sellega kaasnenud suuremat sorti korruptsiooni. Palju halvem on, et alati h\u00e4irib riigi toetus m\u00f5nele ettev\u00f5ttele vaba turu toimimist.\n\u00dche \u00e4ri alustamiseks v\u00f5i laiendamiseks peab keegi sinna panema raha v\u00f5i laiemalt kapitali teadmiste, kinnisvara, t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00f5i muu n\u00e4ol. See raha saab tulla otse omanikelt, vahendatult b\u00f6rsi kaudu v\u00f5i pankadelt. Kui aga k\u00f5ik need on uue \u00e4ri \u00e4ra p\u00f5lanud, siis maksumaksja raha samasse kohta paigutamine ametnike poolt, kel enda nahk kuidagi m\u00e4ngus pole, on ilmselt raiskamine, halvemal juhul aga kellegi teise ettev\u00f5tmise kahjustamine.\nKui \u00fches linnas on kaks spaahotelli, kes k\u00fclastajate p\u00e4rast konkureerivad, aga \u00fcks saab riigi k\u00e4est toetust, siis v\u00f5ib kihla vedada, et esmalt kannab kahju see hotell, kes toetust ei saanud, kuid veidi hiljem saavad kliendid lihtsalt viletsamat teenust. Eriti siis, kui ka teine hotell hakkab samasugust toetust saama.\nIseseisvuse taastamise esimese k\u00fcmnendi jooksul oli Eesti nii vaene ja kokkuhoidlik, et mingeid ettev\u00f5tlustoetusi ei tulnud isegi p\u00e4he maksta. Ometi oli tegemist aastatega, mil Eesti majandus kasvas p\u00f6\u00f6rase kiirusega, siia saabus miljardeid v\u00e4lisinvesteeringuid, Eesti eksport liikus h\u00fcpetega \u00fclespoole, Eesti inimeste palgad, j\u00f5ukus ja siin tehtud toodete hinnad kasvasid kiires tempos. N\u00fc\u00fcd ei pea isegi EISA aruandeid lugema, et olla \u00fcllatunud, kui teistmoodi k\u00f5ik arenenud liberaalse turumajandusega Eestis on.\nMis puutub Eesti turundamisse, siis on see k\u00fcll vajalik, aga erakordselt keeruline \u00fclesanne, kus meie v\u00f5istlejad on k\u00fcmned palju suuremad riigid. Ei ole reaalne, et n\u00e4iteks Aserbaid\u017eaanile v\u00f5i Indoneesiale omaseid eelarveid kasutada saaks. Samas ei ole v\u00e4ikese eelarvega mingit m\u00f5tet suurtel turgudel reklaamikampaaniaid teha, meediasisu osta, klantsajakirju v\u00e4lja anda, ajakirjanikke s\u00f5idutada \u2212 aga seda k\u00f5ike EISA teeb. \u00dcksk\u00f5ik kuidas ei m\u00f5\u00f5da, kasutult.\nOmaette hullus on maksumaksja raha eest mentorluste ja meistriklasside korraldamine. Kuidas aru saada n\u00e4iteks 30 ettev\u00f5ttele pakutud \"teenusedisaini\" meistriklassist, kus ettev\u00f5tted selgitasid v\u00e4lja \u00e4rimudeli? Kui ettev\u00f5te ise ei tea, mis on ta \u00e4rimudel, siis ei aita \u00fckski mentorlus.\nEISAs t\u00f6\u00f6tab ligikaudu 360 inimest ja 2022. aastal kulus asutuse tegevustele 56,6 miljonit eurot, lisaks sajad miljonid eurod edastatud toetusi. Keskmine kuupalk on 3200 eurot. Muide, enam kui 90 lehek\u00fclje pikkusest EISA aastaaruandest ei saa kogu detailsusele vaatamata \u00fclevaatlikku pilti, kui palju, mis segmentidele, mis fondidest on sihtasutus toetust maksnud.\nMajandusminister, kelle haldusalasse EISA kuulub, leidis, et asutus \"vajab v\u00e4ikest restarti\". Mis oleks, kui esimese asjana koliks EISA Narva? Niisuguse keskmise palgaga inimesed elavdaksid kindlasti sealset majandust, aga tooksid ka eesti keelt piirilinna. Mine tea, \u00e4kki laseks Narvas l\u00f5puks paari aasta eest avatud uude ujulasse ka vee sisse?"}
{"text":"Lapse uus netis\u00f5ber osutus v\u00f5igaste n\u00f5udmistega petiseks12-aastasele poisile on kodus r\u00e4\u00e4gitud mitu korda internetis varitsevatest ohtudest. Ometi langes ta pettuse ja manipulatsiooni ohvriks. Politsei poole p\u00f6\u00f6rdub iga n\u00e4dal igas vanuses pettuste ohvriks sattunud inimesi.\u00dchel argi\u00f5htul kell 22.30 saab 12-aastane poiss Snapchatis s\u00f5brakutse kasutajalt Rosy_30082007. Snapchat on sotsiaalmeediaplatvorm, mille \u00fcks p\u00f5him\u00f5tetest on see, et kasutajate saadetud s\u00f5numid, pildid ja videod on saadaval ainult l\u00fchikest aega. Poiss v\u00f5tab s\u00f5brakutse vastu ja hakkab oma uue s\u00f5bra Rosyga inglise keeles vestlema. Viimane saadab ka endast pilte ja neil on t\u00f5esti kujutatud umbes 12-aastane t\u00fcdruk, nii nagu jutukaaslane \u00f6elnud oli. Vestlus areneb kiiresti. \u00abKas sa tahad mu poisss\u00f5ber olla?\u00bb k\u00fcsib Rosy.R\u00e4\u00e4gitakse veel ja k\u00f5ik tundub s\u00fc\u00fctu. J\u00e4rsku k\u00fcsib uus t\u00fcdruks\u00f5ber 12-aastaselt poisilt pilti tema paljast suguelundist. Poiss kohkub ja saadab palvele vastu pildi vaid mustast ekraanist. M\u00f5ne hetke p\u00e4rast saadab Rosy pildi alasti meessuguelundist. Snapchatis saadetud piltidel on \u00fcleval vasakus nurgas ka pildi saatja kasutajanimi. Rosy saadetul fotot\u00f6\u00f6deldud pildil on aga pildi saaja kasutajanimi ehk see oleks justkui poisi enda saadetud. Saadetis ehmatab 12-aastast poissi.Rosy j\u00e4tkab vestlust ning kirjutab, et teab, kes on poisi l\u00e4hedased. Ta t\u00f5estab \u00f6eldut ja kirjutab nimedega, kes on poisi ema, isa, vanaema, parim s\u00f5ber ja mis koolis poiss \u00f5pib. Sellele j\u00e4rgnevad \u00e4hvardused. \u00abMa saadan selle pildi su vanematele, s\u00f5pradele, kooli, kui sa mulle raha ei kanna,\u00bb \u00e4hvardab ta. Summad muutuvad aina suuremaks. K\u00f5ige suurem summa, mida uus \u00abs\u00f5ber\u00bb n\u00f5udis oli 1000 eurot. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 17 tundi p\u00e4rast vestluse algust, otsustab poiss oma emale juhtunu \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida.Tegemist ei ole v\u00e4ljam\u00f5eldud looga, vaid p\u00e4riselt juhtunud kogemuslooga. Manipulatsiooni ohvriks langenud poisi ema t\u00e4nab \u00f5nne, et tema laps ei j\u00e4\u00e4nud oma murega \u00fcksi. Ta on p\u00f6\u00f6rdunud probleemiga politsei poole. Rosynimeline kasutaja blokeeriti \u00e4ra ja poiss pani kinni ka enda konto. Enne seda edastati vestlustest k\u00f5ik kuvat\u00f5mmised politseile. \u00dcksk\u00f5ik millise ebasobiva k\u00fcsimuse korral tuleb kasutajad blokeerida, siis ei saa asi eskaleeruda.Ema s\u00f5nutsi tundis ta end abituna ja vihasena - talle ei mahu p\u00e4he, et keegi kasutab \u00e4ra tema lapse empaatilisi ja h\u00e4id omadusi ning teeb seda veel v\u00e4ga r\u00f5vedalt. Ta toonitab, et internetiohtudest on vaja nende teadvustamiseks rohkem r\u00e4\u00e4kida, ja lisab, et iial ei tea, kes p\u00e4riselt sotsiaalmeediakonto taga on.Politseikapten Maarja Punak r\u00e4\u00e4kis, et politsei poole p\u00f6\u00f6rdub iga n\u00e4dal inimesi, kes on langenud sotsiaalmeedias petturite ohvriks. Kui sotsiaalmeediaplatvormidel saadavad kahtlased kasutajad s\u00f5brakutseid v\u00f5i v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rad s\u00f5numeid, siis tasub nende profiilipildid Google'i pildiotsingust l\u00e4bi lasta. Punaku s\u00f5nul v\u00f5ib sellistel juhtudel leida suure t\u00f5en\u00e4osusega veel samasuguseid pilte ning see on ohum\u00e4rk. Samuti pole v\u00f5ltskasutajate saadetud perepiltide v\u00f5i muude piltide all enamasti mingisugust liikumist ehk pole kommentaare ega meeldimisi. Kasutajad v\u00f5ivad olla v\u00e4rskelt loodud, aga ei pruugi, sest kontosid ka taaskasutatakse. Maarja Punak t\u00f5i esile, et petturi ja v\u00f5imaliku ohvri vaheline suhtlus algab h\u00e4sti meeldivalt ja kiitvalt. \u00abKiidetakse profiilipilti, konto sisu ja \u00fcritatakse sellega inimese usaldust v\u00f5ita,\u00bb selgitas ta. \u00abV\u00f5\u00f5rastega suheldes tuleb hoida piire.\u00bb Kui vestlus peaks j\u00f5udma alastipiltide k\u00fcsimise v\u00f5i n\u00f5udmiseni, siis Punaku s\u00f5nul on see ilmselt tagam\u00f5ttega.Kui pilt on siiski petturile saadetud, on sellestki olukorrast v\u00f5imalik v\u00e4lja saada - politseile tuleb juhtunust teada anda ning sealt saadakse edasised juhtn\u00f6\u00f6rid. Samuti soovitab Punak oma sotsiaalmeediakontod kohe lukku panna ja s\u00f5bralistid \u00e4ra peita. Kindlasti tuleks olukorrast r\u00e4\u00e4kida vanematele.On olnud juhtumeid, kus alastipilte on sotsiaalmeedias levitatud. Sellistel juhtudel suunab politsei abivajaja spetsialistide poole, kes aitavad olukorraga toime tulla. Nendeks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks ps\u00fchholoog, ohvriabi, ka koolips\u00fchholoog. Punak r\u00e4\u00e4kis, et kui tegemist on olnud Eesti h\u00e4kkeritega, on politsei v\u00f5tnud \u00fchendust k\u00f5ikidega, kellele levitatud pilt on edasi saadetud, ja r\u00e4\u00e4gitakse l\u00e4bi, et pildid kustutataks ja k\u00f5ik saaksid aru, et selliste piltide jagamine ei ole okei.\u00abKui r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks sellest, et alaealine on pildil kasv\u00f5i erootilises poosis, n\u00e4iteks vaatab, s\u00f5rm suus, meelalt kaamera poole,\u00bb selgitas Punak, \u00absiis v\u00f5ib inimene selle pildi omamise ja jagamise eest saada kriminaalkorras karistada.\u00bb T\u00e4iskasvanud p\u00f6\u00f6rduvad politsei poole enamasti v\u00e4lismaiste h\u00e4kkerite ja lapsed kodukandist v\u00f5i koolist p\u00e4rit h\u00e4kkerite t\u00f5ttu, aga erandid pole kunagi v\u00e4listatud.\"Ma saadan selle pildi su vanematele, s\u00f5pradele, kooli, kui sa mulle raha ei kanna.\"TAIRI ALANURME"}
{"text":"Veebikelm pettis heausksetelt m\u00e4nguritelt v\u00e4lja hulga rahaViru maakohtu Narva kohtumajas tunnistati 20. juulil Klen Kelvin s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja kehalises v\u00e4\u00e4rkohtlemises. 24-aastasele mehele m\u00e4\u00e4rati karistuseks pooleteiseaastane tingimisi vangistus kaheaastase katseajaga.Mullu kevadel kollitas Klen Kelvin suletud sotsiaalmeediagrupis, mis \u00fchendab arvutim\u00e4ngus\u00f5pru. Nimelt kauplevad tulistamism\u00e4ngu \u00abCounter-Strike: GO\u00bb m\u00e4ngijad virtuaalsete esemetega. Niinimetatud skin'idega saab silmapaistvamaks muuta nii varustust kui ka relvastust.Heausksed m\u00e4ngurid proovisid Klen Kelviniga mitmesuguste virtuaalsete toodete m\u00fc\u00fcmises kaubale saada, kuid peale raha \u00fclekandmist kadus mees radarilt. Kokku keerutas kelm seitsme m\u00e4ngija k\u00e4est enda taskusse \u00fcle 6300 euro.Kuna Klen Kelvin on varem korda saatnud varguse, r\u00f6\u00f6vimise v\u00f5i omastamise, karistati teda rangemalt.Lisaks selgub kohtulahendist, et 24-aastasele mehele meeldib rusikaid v\u00e4lgutada. Mullu aprillis kakles mees n\u00e4iteks MLounge'is.Kohus m\u00e4\u00e4ras Klen Kelvinile kelmuse ja kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemise eest karistuseks pooleteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga ning kannatanutele tuleb tal h\u00fcvitada tehtud kahju. Menetluskuludena tuleb lisaks v\u00e4lja k\u00e4ia 1400 eurot.(VT)"}
{"text":"SPETSIALIST SELGITAB | Kuidas saavad v\u00e4lismaalased teha Eestis kinnisvaratehinguid?Kortereid ja eramuid saavad ka v\u00e4lismaalased osta vabalt, kitsendused on kehtestatud eelk\u00f5ige p\u00f5llumajandus- ja metsamaa ostmiseks.\nLeping tuleb vormistada kirjalikult ja t\u00f5estada notariaalselt. Omandi \u00fclemineku protsessi l\u00f5petab kanne kinnistusraamatusse. Kaasomandis oleva kinnistu puhul on ostuees\u00f5igus kaasomanikul.\nK\u00f5ik Euroopa majanduspiirkonna kodanikud on kinnisvaratehingute m\u00f5ttes Eesti kodanikega v\u00f5rdsustatud, piirangute aluseks on rahvusvahelised kokkulepped. Kaudseks piiranguks v\u00f5ib olla see, et v\u00e4lisriigi kodaniku isikut t\u00f5endav dokument peab olema t\u00f5lgitud eesti, vene v\u00f5i inglise keelde ning t\u00f5lge peab olema vandet\u00f5lgi tehtud v\u00f5i notari kinnitatud. M\u00fc\u00fcgi korral on kodanikul vaja hankida koduriigi t\u00f5end perekonnaseisu kohta vms.\nSeadusega on piiratud avalikust huvist tuleneva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest l\u00e4htuva kinnisasja omandamine.\nMaa ostmisel piirangud 10 hektarist\nMaaostusoovi puhul peab teadma, et kinnistu k\u00f5lvikulises koosseisus ei tohi metsa- ja p\u00f5llumaa osa olla \u00fcle 10 ha. Soovides osta \u00fcle 10 ha p\u00f5llu- ja metsamaad, peab juriidilisest isikust ostja, ka Eesti kodanik v\u00f5i v\u00e4lismaine \u00e4ri\u00fching enne seda olema \u00fcle kolme aasta tegelenud p\u00f5llumajandusega v\u00f5i metsa majandamisega, sh p\u00f5llumajandustoodete tootmisega. Vastava t\u00f5endi saab maksu- ja tolliametilt. Eraisikul on \u00f5igus osta nii palju maad, kui ta soovib, aga ka \u00e4ri\u00fching v\u00f5ib saada kohalikult omavalitsuselt (KOV) eriloa.\nKui aga metsa- ja p\u00f5llumaad soovib osta kodanik v\u00e4ljastpoolt Euroopa lepinguriike (Euroopa majanduspiirkond, OECD), on selleks vaja taotleda KOVi luba olenemata kinnistu suurusest.\nInimene peab olema elanud Eestis p\u00fcsivalt v\u00e4hemalt kuus kuud, siis v\u00f5ib talle anda ostuloa. Ilma selleta ei saa notar tehingut t\u00f5estada. Ka pole keelatud asutada Eestis \u00e4ri\u00fching ja selle kaudu soetada peaaegu mis tahes kinnisvara.\nSiiski v\u00e4ikesaartel (v.a Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi) ning Vene F\u00f6deratsiooniga piirnevates valdades (Virumaal, Tartu-, P\u00f5lva- ja V\u00f5rumaal) ei saa kolmandate riikide kodanikud mingitel tingimustel maad osta. Sellised nn riigikaitselased piirangud kehtivad k\u00f5igi maaliikide suhtes. Korteriomandite soetamine ei ole piiratud\nVajalik on isikut t\u00f5endav dokument\nV\u00e4lisriigis v\u00e4lja antud muukeelne dokument peab olema t\u00f5lgitud eesti, vene v\u00f5i inglise keelde ning t\u00f5lge peab olema vandet\u00f5lgi tehtud v\u00f5i notari kinnitatud. V\u00e4lisriigi dokumentide \u00f5igsust kinnitab \u00fcldjuhul apostill. Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku p\u00e4devus. Samas on hulk riike, mille dokumentide puhul seda aegan\u00f5udvat protseduuri ehk apostilli enam ei n\u00f5uta: Prantsusmaa, Belgia, Taani, Iirimaa, Itaalia ja L\u00e4ti on \u00fchinenud ELi liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooniga. Seega nendesse riikidesse esitatavaid ja sealt saabuvaid avalikke dokumente ei apostillita. Samuti ei n\u00f5uta apostillimist Soome rahvastikuregistri dokumentide puhul. (Alates 1. jaanuarist 2018 v\u00e4ljastavad nimetatud v\u00e4ljav\u00f5tteid k\u00f5ik maakonnakeskuste kohaliku omavalitsuse \u00fcksused.) Perekonnaseisuaktide mitmekeelseid v\u00e4ljav\u00f5tteid saab ilma apostillita kasutada j\u00e4rgmistest riikidest: Austria, Belgia, Bosnia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Luxembourg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Holland (Euroopa territoorium), Poola, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, \u0160veits ja T\u00fcrgi.\nUue omaniku maksukohustus\nKinnisvara m\u00fc\u00fcgil on n\u00f5utav kirjalik vorm ja notariaalne t\u00f5estamine, e-residentsuse olemasolul on v\u00f5imalik ka v\u00e4lisriigi kodanikul osaleda kaugt\u00f5estamises. P\u00e4rast seda tehakse uue omaniku kasuks kanne kinnisturaamatusse.\nKui omand l\u00e4heb \u00fcle enne jooksva aasta 1. juulit, tekib uue omaniku maamaksukohustus sama aasta 1. juulist. Maa omandamisel alates 1. juulist tekib maksukohustus j\u00e4rgneva aasta 1. jaanuarist.\nKui maad ostab Eesti kodanik ja resident, siis selle m\u00fc\u00fcjat maksustatakse Eesti tulumaksuseaduse kohaselt. Mitteresidentide kinnisvaratulude maksustamist reguleerivad Eesti seadusandluses tulumaksuseadus ning riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise v\u00e4ltimise ning maksudest hoidumise t\u00f5kestamise lepingud (maksulepingud).\nKui kinnisvara m\u00fc\u00fcb m\u00f5ne muu riigi, kas v\u00f5i Soome kodanik, tuleb ka temal tasuda tulumaksu. Elukoha v\u00f5\u00f5randamine on Eesti residentidele ja kodanikele tulumaksuvaba kord kahe aasta jooksul, mitteresidendid seda maksusoodustust kasutada ei saa."}
{"text":"Kohus j\u00e4tkub: lasteaia direktor selgitas, kes k\u00e4is Repsi lastel j\u00e4rel\u201eOlen n\u00e4inud k\u00fcll, olen n\u00e4inud k\u00fcll,\u201c \u00fctleb Tallinnas asuva lasteaia direktor Gerdy Kangur kohtusaalis, et Mailis Reps t\u00f5i ka ise lapsi sinna. Veel hetk tagasi r\u00e4\u00e4kis ta, kuidas neid t\u00f5id ning viisid vanem mees ja t\u00fctarlaps.Kolmap\u00e4eval j\u00e4tkus Harju maakohtus Mailis Repsi \u00fcmber k\u00e4iv kohtuprotsess. Istung kuulutati avalikuks, mist\u00f5ttu said saalis toimuvat kuulata ka ajakirjanikud. Teda kaitseb Andri Rohtla.Riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih kuvab istungisaali seinale Repsi ja Kanguri omavahelise meilivestluse, kus arutati lasteaiakohta puudutavat. T\u0161asovskih uurib, miks direktor p\u00f6\u00f6rdub lapsevanema poole lausega \u201epalun ole kallis\u201c. Kangur \u00fctleb seepeale, et ta teeb nii k\u00f5igi puhul ning ei suudagi ilma emotsioonideta kirjutada. Prokur\u00f6r k\u00fcsib, kas s\u00e4\u00e4raste s\u00f5nade taga pole mitte nende omavaheline hea l\u00e4bisaamine. Kangur kinnitab resoluutselt, et see pole nii ja ta ongi s\u00f5braliku suhtlusviisiga. Reps pole seejuures erand.Esiti uurib Rohtla - kes on Kanguri ka tunnistajapinki kutsunud - selle kohta, kui palju direktor kohtualuse laste kohta teab. T\u00e4psemalt siis selle asjus, kes neid lasteaeda t\u00f5i ning seej\u00e4rel koju viis. Direktor \u00fctleb alguses, et ta pole sellega t\u00e4pselt kursis, sest tema kabinet on kolmandal korrusel. Kuid m\u00f6\u00f6nab seejuures, et ta liigub maja peal palju ringi ning suhtleb kolleegide ja lapsevanematega. Seet\u00f5ttu on Kangur m\u00f5nikord n\u00e4inud, et Repsi lapsi t\u00f5id ja viisid \u00e4ra vanem mees ja t\u00fctarlaps. Kui Rohtla uurib tema k\u00e4est, kas ta Repsi ka n\u00e4gi, kinnitab direktor sedagi. \u201eOlen n\u00e4inud k\u00fcll, olen n\u00e4inud k\u00fcll,\u201c lausub ta. Seej\u00e4rel r\u00e4\u00e4gib Kangur pikalt, et Reps on aktiivne lapsevanem ning on lasteaias toimunud \u00fcritustestki osa v\u00f5tnud.Direktori s\u00f5nul ajas ta lasteaias temaga ka m\u00f5ned korrad juttu. Oli ju Reps toona haridusminister ja neid \u00fchendas haridusvaldkond. Ehk siis \u00fchiseid teemasid jagus.Samuti tuleb arutuse alla seegi, kas Kangur tunneks Repsi autojuhi Urmase, kes viis k\u00f5nealusel ajal lapsi lasteaeda ja koju, \u00e4ra. Nimelt viitab T\u0161asovskih, et direktori jaoks oleks tegu v\u00f5\u00f5ra vanema mehega. Rohtla vaidleb sellele vastu ja \u00fctleb, et teda poleks \u00f5ige v\u00f5\u00f5raks nimetada. Ta pakub, et Kangur v\u00f5iks selle t\u00f5estamiseks kohtusaalis isiku samasust kinnitada. Prokur\u00f6r m\u00e4rgib seepeale, et sellisel juhul peaks olema mitu varianti, kelle vahel valida.N\u00fc\u00fcd manab Rohtla istungisaali seinale kaks fotot, millest \u00fchel istub Repsi autojuht Urmas kohtumaja (!) koridoris ja teisel on tema viimane autojuht Peeter, kes tuli p\u00e4rast Urmast t\u00f6\u00f6le. Kangur \u00fctleb, et toona n\u00e4gi mees teistmoodi v\u00e4lja, ent m\u00f5ningase m\u00f5tlemise j\u00e4rel valib ikkagi kahe seast \u00f5ige. \u201ePigem see,\u201c viitab ta Urmase fotole.Nii polegi l\u00f5puni selge, mida oleks lasteaiadirektori jutt pidanud kohtus t\u00f5estama. Eks seda teab paremini Repsi kaitsja.Kohtualusele esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistus koosneb seitsmest niinimetatud osateost. Neist kolm on seotud omastamise ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kelmusega. Kohtupidamine j\u00e4tkub 21. augustil. KRISTJAN V\u00c4LIKarin Jaanus L\u00d5PUTU KOHTUPIDAMINE: Mailis Repsi kohtusaaga on kestnud juba \u00fcle aasta, kuid l\u00f5ppu veel ei paista."}
{"text":"Isikuandmed ei tohi vaikimisi k\u00e4ttesaadavad ollaEbaausalt lastetute naiste kontakte hankinud professor sai ametist priiks ja juhtunut uurivad edasi politsei ja andmekaitseinspektsioon. See k\u00f5ik paneb aga k\u00fcsima: kelle k\u00e4tte ja missugustel alustel riik inimeste andmed usaldab?\nTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa ja SA Pere Sihtkapital \u00fcmber puhkenud andmekaitseskandaal ajendas tuhandeid inimesi peitma rahvastikuregistris oma andmeid. 11.-14. augustini on seda teinud 9506 elanikku.\nAndmeid saab aga peita vaid erafirmade eest. Teadusasutustele ja inkassole j\u00e4\u00e4b \u00f5igustatud huvi puhul ligip\u00e4\u00e4s neile paraku alles.\nTuhandete inimeste otsus seda teha n\u00e4itab t\u00f5en\u00e4oliselt usaldamatust riigi vastu. \u201eMille k***di p\u00e4rast pean k\u00e4ima seal miskit linnukest tegema, et mu isikuandmeid ei jagataks ei reklaamiks ega muuks? Tahan oma riiki usaldada ja tahan, et riik minu makstavate maksude eest ise oleks hoolas,\u201c pahandab reklaamivaldkonnas tegutsev Heiki.\nAndmete kinnikeeramine on v\u00f5rdlemisi lihtne. Selleks tuleb rahvastikuregistrisse sisse logida, valida men\u00fc\u00fcst \u201eminu andmed\u201c, edasi \u201eandmetele juurdep\u00e4\u00e4su piiramine\u201c ning seej\u00e4rel \u201evaatan kehtivaid piiranguid\u201c. Andmete k\u00e4ttesaadavuse piiramiseks tuleb valida \u201emuudan piiranguid\u201c. Edasi saab valida nende kasutamise keelamise mingiks ajaks v\u00f5i t\u00e4htajatult. Viimase variandi puhul tuleb kl\u00f5psata kastile \u201et\u00e4htajatu\u201c ja \u201ekinnitan\u201c.\nEesti advokatuuri juhatuse liige vandeadvokaat Risto H\u00fcbner kritiseerib korda, kus andmetele juurdep\u00e4\u00e4su tuleb ise keelata, mitte vastupidi - neid ei saa k\u00e4tte, kuni inimene seda ei luba. N\u00f5nda peaks olema tulenevalt Euroopa Liidu andmekaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusest. \u201eInimesed ei olnud teadlikud nende andmete sellisest v\u00e4ljastamisest ja inimene peab neile juurdep\u00e4\u00e4su piiramiseks ise aktiivselt tegutsema. Tekib k\u00fcsimus, kas riigi s\u00e4\u00e4rane tegevus vastab andmekaitsen\u00f5uetele,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nSiseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (pildil) \u00fctleb, et praegu kehtiva s\u00fcsteemi \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramine ei ole kiirkorras v\u00f5imalik. \u201eSelline s\u00fcsteem, et vaikimisi on uuringuteks ja reklaamiks mingid andmed suletud v\u00f5i lahti, tuleb rahvastikuregistri seadusest ja p\u00f5him\u00f5tete muutmiseks tuleb seadust muuta,\u201c lausub ta.\nSA Pere Sihtkapital saanuks aga sellise muudatuse tegemisest hoolimata tuhanded andmed k\u00e4tte, sest ta tegi seda koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00fclikooliga. Nagu \u00f6eldud, teadusasutustele ei saa juurdep\u00e4\u00e4su neile piirata. Eamets, kuuludes nii SA n\u00f5ukogusse kui ka Tartu \u00fclikooli dekaani kohale, s\u00f5lmis kahe poole vahel fiktiivse lepingu. \u00dclikool teatas, et ta k\u00e4itus \u00f5igusvastaselt ning rikkus korruptsioonivastast seadust.\nKuidas need probleemid said siseministeeriumile m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4da ja k\u00fcsijale ei tehtud piisavat taustakontrolli?\nPungas selgitab, et andmed anti SA-le Pere Sihtkapital, kellel oli leping Tartu \u00fclikooliga, mitte dekaan Raul Eametsale. \u201eKuna Eamets on \u00fclikooli poolt allkirja\u00f5iguslik isik, ei saanud me kahelda allkirja mitte\u00f5igsuses. K\u00f5ik tema \u00fclej\u00e4\u00e4nud tegevused ei ole meie otsustada ega hinnata,\u201c viitab ta t\u00f5siasjale, et siseministeerium ei teinud selgeks, et \u00fclikooli poolt allkirja andnud Eamets kuulub ka andmeid soovinud SA n\u00f5ukogusse.\nTartu \u00fclikooli teaduskommunikatsiooni n\u00f5unik Piret Ehrenpreis selgitab, et allkirja\u00f5iguslik isik on rektor, kuid k\u00e4skkirjade alusel on \u00f5igus \u00fclikooli esindada rektoraadi liikmetel, sh dekaanidel, instituutide juhtidel jt.\n\nSiseminister algatas auditi\nEnt kuidas sai riik eetikakomitee loata hulganisti isikuandmeid v\u00e4ljastada? Kas edaspidi siseministeerium veendub, et vajalikud load on ikka olemas?\n\u201eKuna rahvastikuregistrist ei v\u00e4ljastatud eriliigilisi andmeid (isik on l\u00e4bi andmete tuvastatav), ei olnud eetikakomitee luba andmete v\u00e4ljastamiseks vajalik,\u201c s\u00f5nab Pungas. \u201eK\u00fcll aga vajas eetikakomitee luba uuringu l\u00e4biviijal, kes k\u00fcsis naistelt hoopis teistsuguseid andmeid.\u201c\nSiseministeeriumi kommunikatsioonin\u00f5unik Mari Tupits selgitab, et ministeerium ei uuri, mida andmete hankija uuringus k\u00fcsima hakkab ning see on juba uuringu l\u00e4biviija vastutus. Samuti vastutab ta vajalike lubade olemasolu eest.\nSiseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (pildil) algatas kolmap\u00e4eval erakorralise auditi, et kontrollida rahvastikuregistrist isikuandmete v\u00e4ljastamisega seotud t\u00f6\u00f6protsesside toimivust ja \u00f5igusaktide piisavust.\n\u201ePeame hindama, kas kehtiv \u00f5igus on t\u00e4na piisav isikuandmete kaitsmiseks,\u201c lausus L\u00e4\u00e4nemets.\n\u00dchtlasi peatas siseministeerium Sa-l Pere Sihtkapital rahvastikuregistrist saadud andmete t\u00f6\u00f6tlemise.\nSiseministeeriumi asekantsler\nRaivo K\u00fc\u00fct r\u00e4\u00e4gib, et rahvastikuregistri andmete j\u00e4rgi plaanitakse erinevaid teenuseid, seda alates sotsiaalteenustest kuni teedev\u00f5rguni, uuritakse inimeste harjumusi, ning prognoositakse tulevikuvajadusi.\nRahvastikuregistrisse kogutud andmed v\u00f5imaldavad inimestel mugavalt ja lihtsalt ilma asutustesse kohale minemata teenuseid tarbida, aga ka ilma topelt andmete esitamiseta. K\u00fc\u00fct nendib: \u201eKui me uuringuid teha enam ei v\u00f5imalda, sest ei anna uurijatele v\u00f5imalust konkreetsete sihtgruppide andmeid anal\u00fc\u00fcsida, siis ei saa me enam ka teadusuuringutele tuginevaid poliitikaotsuseid.\u201c\nRemo T\u00f5nism\u00e4eANDMED PEITU: Praeguseks on ca 10 000 inimest oma andmetele juurdep\u00e4\u00e4su \u00e4ra keelanud. Seda saab teha rahvastikuregistri kodulehel.\n\nKADRI KUULPAK"}
{"text":"Naine l\u00f5i meest noaga, abistaja kadus koos rahaga11. augustil teatati politseile, et Viljandis tekkis \u00fchisel alkoholi tarvitamisel t\u00fcli, mille k\u00e4igus l\u00f5i naine meest noaga jalga. Kiirabi toimetas mehe haiglasse ning politseinikud pidasid naise kuriteos kahtlustatavana kinni.J\u00e4rgmisel p\u00e4eval sai politsei teisegi teate v\u00e4givallast. Viljandis l\u00f5i joobes 67-aastane mees 89-aastast meest, nii et too sai viga. Kiirabi viis vigasaanu tervisekontrolliks haiglasse. Teise mehe pidasid politseinikud kuriteos kahtlustatavana kinni.Esmasp\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, kes oli ostnud Rootsist auto ja leidnud Facebooki kaudu ka selle Eestisse vedaja. Ta oli teenusepakkujale kandnud k\u00fcsitud summa, kuid autot too kohale ei toimetanud.14. augustil alustati juhtunu asjus kriminaalmenetlust, sest p\u00e4rast raha \u00fclekandmist pole auto ostnud mees enam transpordipakkujaga \u00fchendust saanud.Kelmusega tekitatud kahju on 1123 eurot. (Sakala)"}
{"text":"Bravuurikas suunamudija on tegelikult tehisintellekti v\u00e4ljam\u00f5eldisTehisintellekti ajastu j\u00e4tkub v\u00f5ltsitud suunamudijatega. Tutvuge 21-aastase suunamudija Natalia Novakiga, kes n\u00e4ib elavat glamuurset elustiili. Bravuurikale blondiinile meeldib rannas p\u00e4evitada, poodlemas k\u00e4ia ja Instagrami jaoks koos s\u00f5pradega piltidel poseerida.Natalia puhul on aga \u00fcks silmatorkav asi, mis eristab teda enamikust teistest suunamudijatest: teda pole tegelikult olemas. Kogu Natalia v\u00e4limus ja elu on tehisintellekti (AI) toode, masin\u00f5ppe algor\u00fctmi kujutlusv\u00f5ime vili. Sedapuhku tundub k\u00f5ik tema v\u00e4limuse juures koomiliselt liialdatud \u2013 tema kehakuju on ebaloomulikult kurvikas, juuksed meeletult l\u00e4ikivad, r\u00f5ivad naeruv\u00e4\u00e4rselt paljastavad \u2013 ja ometi on tal suhtlusv\u00f5rgustikes k\u00fcmneid tuhandeid jumaldavaid f\u00e4nne.\nImpressive swing out there \u2764\ufe0f I'm a swinger too ??\n\n???? ? \u211d????? \u2661#Blonde #golfbabe #skirts pic.twitter.com\/1CPIiKbNKw\n\u2014 Natalia Novak (@the_nata_novak) August 10, 2023\n\n\nAI-suunamudijate loojad tunnustavad tehisintellekti t\u00f6\u00f6riistade v\u00f5imu ja loovad kasutajaid atraktiivsetest (v\u00f5ltsitud) veebistaaridest. \u00dcllataval kombel koguvad m\u00f5ned v\u00f5ltsveebistaarid suure j\u00e4lgijaskonna. Antud tehisintellektiga loodud suunamudija, Natalia Novaki loojaks on 20-aastane tarkvaras\u00fcsteemide insener Pierre.\n\"Ma kutsun end tavaliselt lihtsalt tema m\u00e4ned\u017eeriks,\" \u00fctles Pierre intervjuus\u00a0Futurismiga. \"Selle p\u00f5hjuseks on muidugi see, et ma m\u00e4ngin v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelast ja tema j\u00e4lgijaskond ei taha nii otseselt teada, kes neiu taga tegelikult on.\u00bb\nPierre ei ole aga ainuke, kes loob tehisintellektiga loodud isikuid nullist. Eestile v\u00e4ga l\u00e4hedal elab AI-suunamudija Milla Sofia, kes on \u00ab19-aastane virtuaalne t\u00fcdruk Helsingist, Soomest\u00bb\u00a0ning tal on sotsiaalmeedia kanalites\u00a0sadu tuhandeid j\u00e4lgijaid.\nGood Morning! Nothing like a friendly tennis match to start the day. ?#gm #SaturdayMood #SaturdayMorning #tennis pic.twitter.com\/A0VRnSXmlk\n\u2014 Milla Sofia (@AiModelMilla) August 12, 2023\n\n\n\u00abAI-suunamudija edukaks loomiseks ja lojaalse j\u00e4lgijaskonna kasvatamiseks peab loodavast karakterist saama kinnisidee, sellele peab palju aega p\u00fchendama,\u00bb\u00a0\u00fctles Pierre. \u00abTuleb pidevalt uusi asju proovida, sul peab olema kihelus, mis ei lase sul alla anda.\u00bb\nErinevalt eelnevatest arvutiga loodud virtuaalsetest suunamudijatest v\u00f5ivad tehisintellektiga loodud tulemused olla silmatorkavalt fotorealistlikud.\nPaljud Natalia j\u00e4lgijad ei taha t\u00f5deda, et ta on loodud tehisintellektiga.\nKas nad m\u00e4ngivad kaasa ideele, et ta on t\u00f5eline? V\u00f5i pole nad hoopiski oma Instagrami vooge kerides m\u00e4rganud, et Natalia ei ole p\u00e4riselt olemas?\n\nPierre'i s\u00f5nul pole see kindlasti inimeste eksitamine\n\n\u00abEnamik AI-suunamudijate loojatest annab j\u00e4lgijaskonnale siiski teada, et suunamudija on \u00abvirtuaalne\u00bb v\u00f5i tehisintellekt, sest \u00fcksk\u00f5ik kui l\u00f5bus ka ei oleks m\u00e4ngida tehisintellekti uudsuse ja segadusega, pole inimeste petmine selle eesm\u00e4rk,\u00bb\u00a0\u00fctles Pierre.\nTegelikkus n\u00e4ib olevat aga n\u00fcansirikkam. See on t\u00f5si, et m\u00f5ned loojad \u00fcritavad oma loomingult raha teenida, kuid pettuse m\u00e4rke on v\u00e4he. Selle asemel m\u00fc\u00fcvad paljud AI-suunamudijate loojad igakuiseid tellimusi, et j\u00e4lgijad saaksid n\u00e4ha \u00abkulisside taha\u00bb. Lisaks on mitmetel AI-suunamudijatel OnlyFans konto ja Patreon, kus on m\u00fc\u00fcgiks seksuaalsed pildid. Pierre ise t\u00f6\u00f6tab AI-modelliagentuuris nimega Rebel Runway Agency, mis otsib v\u00f5imalust teha sellisest asjast \u00e4ri.\n\u00dcldiselt on aga raske uskuda, et keegi loob praegu tehisintellektist suunamudijaid, et kergelt raha teenida.\n\u00abMa arvan, et kuna see n\u00f5uab rohkelt investeeringuid ja aega, on inimestel, kes seda teevad, tavaliselt p\u00f5hjuseks enesev\u00e4ljendus v\u00f5i kunstiline v\u00e4\u00e4rtus,\u00bb\u00a0\u00fctles Pierre. \u00abMa tahan astuda vastu\u00a0eksitavale narratiivile, mida m\u00f5ned \u00fcritavad levitada, et kogu see asi on mingisugune skeem, et meestelt raha v\u00e4lja petta.\u00bb\nTegemist pole aga ainult meestega, kes meisterdavad tehisintellektiga ebaloomulikult ilusaid naisi, kuigi see n\u00e4ib olevat kogu asja peamine tagaolev lugu.\nLisaks AI-suunamudijatest naistele on kontosid, mis jagavad pilte atraktiivsetest tehisintellektiga loodud meestest.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by GORKA MALE (@gorkamale)\n\n\n\n\nRollim\u00e4ng v\u00f5i s\u00fc\u00fctu enesev\u00e4ljendus?\n\nLisaks virtuaalse suunamudija konto haldamise glamuurile on mitmed inimesed trendiga kaasa l\u00e4inud ka teistel p\u00f5hjustel, n\u00e4iteks rollim\u00e4nguks.\n\u00abMa ei kasutaks tingimata s\u00f5na \u00abfeti\u0161\u00bb, kuid tundub, et leidub inimesi, kes tahavad naisena n\u00e4idelda,\u00bb\u00a0\u00fctles Pierre.\n\u00abOn inimesi, kes astuvad suhetesse kellegi teise virtuaalse isiksusega. Ma tean seda, sest nad on sellest avalikult r\u00e4\u00e4kinud,\u00bb\u00a0lisas ta. \u00abMa olen seda paar korda n\u00e4inud.\u00bb\nSiiski on see midagi enamat kui lihtsalt s\u00fc\u00fctu piltide jagamine \u2013 selline tegevus\u00a0m\u00fc\u00fcb\u00a0ju h\u00fcperrealistlikku ja \u00fcleseksualiseeritud tegelast. Sellises keskkonnas oleks imelik, kui seal poleks feti\u0161i elementi v\u00f5i v\u00e4hemalt identiteedikatsetust.\n\nF\u00e4nne ei huvita, et suunamudijat\u00a0pole p\u00e4riselt olemas\n\nK\u00fcsimus, kas Natalia tuhanded f\u00e4nnid \u00fcldse hoolivad, et kas ta on t\u00f5eline v\u00f5i mitte, pole Pierre'i s\u00f5nul p\u00e4eva l\u00f5puks oluline.\nInimesed, kes juhivad oma kommentaaridega\u00a0t\u00e4helepanu sellele, et Natalia on tehisintellekt, ei oma tegelikku perspektiivi selle kohta, kui v\u00e4he inimesi tegelikult huvitab, kas kellegi atraktiivne pilt veebis on tehisintellekt v\u00f5i mitte, \u00fctles Pierre.\n\u00abEnamik j\u00e4lgijaid teavad, et nad ei kohtu Nataliaga p\u00e4riselus kunagi,\u00a0kuid visuaal v\u00f5imaldab neil sellest fantaseerida, kas ta on t\u00f5eline v\u00f5i mitte,\u00bb \u00fctles Pierre."}
{"text":"Kuidas saavad Eestis kinnisvaratehinguid teha v\u00e4lismaalased?JURISTI N\u00d5UANNEMAAM\u00dc\u00dcK Kortereid ja eramuid saavad ka v\u00e4lismaalased osta vabalt, kitsendused on kehtestatud eelk\u00f5ige p\u00f5llumajandus- ja metsamaa ostmiseks.Leping tuleb vormistada kirjalikult ja t\u00f5estada notariaalselt. Omandi \u00fclemineku protsessi l\u00f5petab kanne kinnistusraamatusse. Kaasomandis oleva kinnistu puhul on ostuees\u00f5igus kaasomanikul.K\u00f5ik Euroopa majanduspiirkonna kodanikud on kinnisvaratehingute m\u00f5ttes Eesti kodanikega v\u00f5rdsustatud, piirangute aluseks on rahvusvahelised kokkulepped. Kaudseks piiranguks v\u00f5ib olla see, et v\u00e4lisriigi kodaniku isikut t\u00f5endav dokument peab olema t\u00f5lgitud eesti, vene v\u00f5i inglise keelde ning t\u00f5lge peab olema vandet\u00f5lgi tehtud v\u00f5i notari kinnitatud. M\u00fc\u00fcgi korral on kodanikul vaja hankida koduriigi t\u00f5end perekonnaseisu kohta vms.Seadusega on piiratud avalikust huvist tuleneva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest l\u00e4htuva kinnisasja omandamine.Maa ostmisel piirangud 10 hektaristMaaostusoovi puhul peab teadma, et kinnistu k\u00f5lvikulises koosseisus ei tohi metsa- ja p\u00f5llumaa osa olla \u00fcle 10 ha. Soovides osta \u00fcle 10 ha p\u00f5llu- ja metsamaad, peab juriidilisest isikust ostja, ka Eesti kodanik v\u00f5i v\u00e4lismaine \u00e4ri\u00fching enne seda olema \u00fcle kolme aasta tegelenud p\u00f5llumajandusega v\u00f5i metsa majandamisega, sh p\u00f5llumajandustoodete tootmisega. Vastava t\u00f5endi saab maksu- ja tolliametilt. Eraisikul on \u00f5igus osta nii palju maad, kui ta soovib, aga ka \u00e4ri\u00fching v\u00f5ib saada kohalikult omavalitsuselt (KOV) eriloa.Kui aga metsa- ja p\u00f5llumaad soovib osta kodanik v\u00e4ljastpoolt Euroopa lepinguriike (Euroopa majanduspiirkond, OECD), on selleks vaja taotleda KOVi luba olenemata kinnistu suurusest.Inimene peab olema elanud Eestis p\u00fcsivalt v\u00e4hemalt kuus kuud, siis v\u00f5ib talle anda ostuloa. Ilma selleta ei saa notar tehingut t\u00f5estada. Ka pole keelatud asutada Eestis \u00e4ri\u00fching ja selle kaudu soetada peaaegu mis tahes kinnisvara.Siiski v\u00e4ikesaartel (v.a Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi) ning Vene F\u00f6deratsiooniga piirnevates valdades (Virumaal, Tartu-, P\u00f5lva- ja V\u00f5rumaal) ei saa kolmandate riikide kodanikud mingitel tingimustel maad osta. Sellised nn riigikaitselased piirangud kehtivad k\u00f5igi maaliikide suhtes. Korteriomandite soetamine ei ole piiratud.Vajalik on isikut t\u00f5endav dokumentV\u00e4lisriigis v\u00e4lja antud muukeelne dokument peab olema t\u00f5lgitud eesti, vene v\u00f5i inglise keelde ning t\u00f5lge peab olema vandet\u00f5lgi tehtud v\u00f5i notari kinnitatud. V\u00e4lisriigi dokumentide \u00f5igsust kinnitab \u00fcldjuhul apostill. Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku p\u00e4devus. Samas on hulk riike, mille dokumentide puhul seda aegan\u00f5udvat protseduuri ehk apostilli enam ei n\u00f5uta: Prantsusmaa, Belgia, Taani, Iirimaa, Itaalia ja L\u00e4ti on \u00fchinenud ELi liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooniga. Seega nendesse riikidesse esitatavaid ja sealt saabuvaid avalikke dokumente ei apostillita. Samuti ei n\u00f5uta apostillimist Soome rahvastikuregistri dokumentide puhul. (Alates 1. jaanuarist 2018 v\u00e4ljastavad nimetatud v\u00e4ljav\u00f5tteid k\u00f5ik maakonnakeskuste kohaliku omavalitsuse \u00fcksused.) Perekonnaseisuaktide mitmekeelseid v\u00e4ljav\u00f5tteid saab ilma apostillita kasutada j\u00e4rgmistest riikidest: Austria, Belgia, Bosnia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Luxemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Holland (Euroopa territoorium), Poola, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, \u0160veits ja T\u00fcrgi.Uue omaniku maksukohustusKinnisvara m\u00fc\u00fcgil on n\u00f5utav kirjalik vorm ja notariaalne t\u00f5estamine, e-residentsuse olemasolul on v\u00f5imalik ka v\u00e4lisriigi kodanikul osaleda kaugt\u00f5estamises. P\u00e4rast seda tehakse uue omaniku kasuks kanne kinnistusraamatusse.Kui omand l\u00e4heb \u00fcle enne jooksva aasta 1. juulit, tekib uue omaniku maamaksukohustus sama aasta 1. juulist. Maa omandamisel alates 1. juulist tekib maksukohustus j\u00e4rgneva aasta 1. jaanuarist. Kui maad ostab Eesti kodanik ja resident, siis selle m\u00fc\u00fcjat maksustatakse Eesti tulumaksuseaduse kohaselt. Mitteresidentide kinnisvaratulude maksustamist reguleerivad Eesti seadusandluses tulumaksuseadus ning riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise v\u00e4ltimise ning maksudest hoidumise t\u00f5kestamise lepingud (maksulepingud).Kui kinnisvara m\u00fc\u00fcb m\u00f5ne muu riigi, kas v\u00f5i Soome kodanik, tuleb ka temal tasuda tulumaksu. Elukoha v\u00f5\u00f5randamine on Eesti residentidele ja kodanikele tulumaksuvaba kord kahe aasta jooksul, mitteresidendid seda maksusoodustust kasutada ei saa.\"Riigikaitselised piirangud kehtivad k\u00f5igi maaliikide suhtes.\"TERJE V\u00d5RK, Arco Vara kinnisvarab\u00fcroo maakler"}
{"text":"Swedbank \/ Kaire Peik: II samba sissemakseid tasub parema pensioni\n nimel juba varsti ise suurendadaArvamus\n17.8.2023\n\n\nII samba sissemakseid tasub parema pensioni nimel juba varsti ise\nsuurendada\n\n\n\nV\u00e4hem kui poole aasta p\u00e4rast, 2024. aasta 1. jaanuarist alates saab II\nsamba sissemakseid suurendada koguni 6%-ni. Riigi lisatav 4% j\u00e4\u00e4b alles.\n\n\n\nPraegu kehtiv II pensionisamba sissemaksete tegemise skeem 2% brutopalgast\n+ 4% riigilt saadav lisa annab m\u00f5istliku v\u00f5imaluse iga\u00fchel luua oma\nvanadusp\u00f5lveks t\u00e4iendavat isiklikku rahalist puhvrit. Pikemas\nperspektiivis aga \u00fcksnes sellele ja riiklikule pensionile ehk I sambale\ntoetuda ei tasu. \u201eEesti Pank on prognoosinud, et selliselt investeerides\n45 aasta jooksul moodustab II samba osakaal vanaduspensionist vaid umbes\n30%,\u201d s\u00f5nas Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire\nPeik. \u201eNii tuleb pensioni suuruseks ikka vaid umbes 40% viimasest palgast\n\u2013 ja seda on v\u00e4he, mis v\u00e4he!\u201d\n\n\n\nPaindlikum viis ise pensioniks lisa koguda on seet\u00f5ttu olnud pigem III\nsammas, millega liitunute arv ja mahud on ka viimastel aastatel tublisti\nsuurenenud, kuid siiski veel tagasihoidlikud. Kuna riik maksab igal aastal\nIII samba sissemaksetelt, mis on kuni 15% pensionikoguja brutopalgast ja\nmitte \u00fcle 6000 euro, tagasi 20% tulumaksu, siis on see olnud \u00fcks\ntulusamaid vanadusp\u00f5lveks investeerimise valikuid. II sambasse\ninvesteerimine toimub samuti maksusoodustusega aga sellest on seni\nr\u00e4\u00e4gitud  kahetusv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he. Nimelt on palgalt arvestatav\nsissemakse tulumaksuvaba, kuna see tehakse brutopalgast  Ehkki II sambaga\ntoimunud muutuste tuules anti inimestele vabadus otsustada, kas l\u00f5petada\nsissemaksed v\u00f5i II sambast lahkuda, ei saanud aga pensionikogujad\nv\u00f5imalust oma panust suurendada.\n\n\n\nN\u00fc\u00fcd on oodata suuremat muutust. Juba v\u00e4hem kui poole aasta p\u00e4rast,\nalates 1. jaanuarist 2024 tekib igal II sambasse kogujal v\u00f5imalus valida,\nkas ja kui palju suurendada 2025. aastast alates oma II sambasse makstavat\npanust. V\u00f5imalik on j\u00e4tkata 2% panusega oma brutopalgast, nagu seni, v\u00f5i\nt\u00f5sta sissemakseid 4% v\u00f5i koguni 6%-ni. Riigipoolne lisa ehk 4% t\u00f6\u00f6taja\nbrutopalga sotsiaalmaksu osast j\u00e4\u00e4b igal juhul samaks.\n\n\n\nPensionivara kasvab j\u00f5udsamalt\n\n\n\nMida see muutus t\u00e4hendab? V\u00f5tame n\u00e4iteks Eesti keskmise brutopalga\nteenija ja oletame, et tema brutokuupalk on t\u00e4pselt 1800 eurot. Selle\npalga teenijal l\u00e4heb praegu II sambasse igal kuul 108 eurot. Sellest 36\neurot (2%) on tema enda panus ning riik maksab juurde 72 eurot (4%).\n\n\n\nKui sama pensionikoguja otsustab enda sissemakseid suurendada 6%-ni, siis\nkoguneb tal edaspidi igal kuul II sambasse 180 eurot ehk 108 eurot (6%) oma\nbrutopalgast ja lisaks riigi makstav 72 eurot (4%). 180 versus 108 eurot\n\u2013 see on oluline erinevus, mis v\u00f5imaldab pensionivaral tunduvalt\nkiiremini kasvada.\n\n\n\n\u201eSee on suurep\u00e4rane v\u00f5imalus suurendada enda panust pensioniks\nvalimistumisel, sest mida aeg edasi, seda v\u00e4hem vastab riigipoolne\nsolidaarne, minimaalseid vajadusi kattev vanaduspension ehk I sammas\ninimeste ootustele,\u201d t\u00f5des Peik. \u201ePraegu on iga pensioniealise kohta\nEestis umbes 2,2 t\u00f6\u00f6ealist elanikku. Kuid prognooside j\u00e4rgi on 2060.\naastaks see suhtarv palju madalam, 1,7. Praeguse sotsiaalmaksum\u00e4\u00e4raga on\nkeeruline riikliku pensionit piisavalt t\u00f5sta ja tuleb pigem tuleb\narvestada selle v\u00e4henemisega. Seep\u00e4rast ongi juba viimased paark\u00fcmmend\naastat v\u00f5imalik ja ka vajalik meil k\u00f5igil olukorda ise parandada,\ninvesteerides oma pensionip\u00f5lveks II ja III samba kaudu.\u201d\n\n\n\nErinevalt III sambast arvutatakse ja tehakse sissemaksed brutopalgast. See\nt\u00e4hendab, et II sambasse koguja v\u00f5idab kohe summalt 20% tulumaksu, mis\nteeb iga panustatud euro kohta 20 senti maksuv\u00f5itu. III samba puhul\nsaadakse tulumaksutagastus alles j\u00e4rgmisel aastal. Seegi on oluline v\u00f5it,\nkuid seevastu hakkab II samba maksuv\u00f5it koheselt liitintressi toel kasvama\n.\n\n\n\nII samba sissemakse suurendamise avaldusi on v\u00f5imalik esitada alates 1.\njaanuarist, suurema protsendiga sissemaksed hakkavad t\u00f6\u00f6le alates 2025.\naasta algusest. Valida on 2%, 4% ja 6% vahel. \u201eII samba sissemaksete \u00fcks\nselge eelis on ka see, et sisuliselt kogunevad need meie jaoks igakuiselt\nm\u00e4rkamatult \u2013 m\u00f5tleme ju enamasti oma sissetulekule netosummas. Need\nsissemaksed on alati seotud palga suurusega ja palgad ju \u00fcldjuhul aja\njooksul suurenevad. Seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik v\u00f5tta II sambast enda tuleviku\nkindlustamise huvides maksimumi,\u201d s\u00f5nas Peik.\n\n\n\nLisainfo:\n\nMartin K\u00f5rv\nkommunikatsiooni valdkonnajuht\nSwedbank AS\nLiivalaia 12, 15040 Tallinn, Harjumaa\nTel: +372 888 2536\nMob: +372 520 6417"}
{"text":"Homme h\u00e4kime ruutereid ehk mis toimus t\u00fcdrukute k\u00fcberturbelaagrisMida teevad 13\u201316-aastased t\u00fcdrukud \u00fchel suvisel p\u00e4rastl\u00f5unal Kehtna kutsehariduskeskuses? Aga loomulikult \u00f5pivad h\u00e4kkima. Just k\u00fcbermuukimisega tegelesid \u00fcle maailma kokku tulnud 80 piigat Riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) korraldatud rahvusvahelises k\u00fcberturbelaagris.\u00abJa n\u00fc\u00fcd me h\u00e4kime siia paneeli sisse,\u00bb kuulutab silmade s\u00e4rades 15-aastane Sofia Bagnoli, kes vaid oma nutitelefoni kasutades murrab sisse vilkuvate tuledega paneeli. Tegemist on vaid \u00fche oskusega, mida noored n\u00e4dal aega kestvas laagris \u00f5pivad.\nSofia on laagrisse tulnud Itaaliast koos nelja kaasmaalasega, kes k\u00f5ik on k\u00fcberturbepisiku saanud oma kohalikust koolist. Koos osalesid nad k\u00fcberturbeteemalisel v\u00f5istlusel ja said sealt ka kutse tulla Eestisse laagrisse. 14\u201316-aastased Alice, Rebecca, Laura ja Giulia on senise kogemusega v\u00e4ga rahul.\nOlgugi et k\u00fcberteemasid tembeldatakse tihti poiste p\u00e4rusmaaks, ei tundu see hakkajaid t\u00fcdrukuid sugugi morjendavat. Sofia ei m\u00f5ista \u00fcldse, miks valdkond ainult poistele sobima peaks. \u00abMa olen k\u00e4inud ka teistes sarnastes laagrites ja sellest valdkonnast on saanud mu kirg,\u00bb s\u00f5nab Sofia.\n15-aastane Alice Spadaro, kes on sage osaleja matemaatikav\u00f5istlustel, on samuti t\u00e4heldanud soostereot\u00fc\u00fcpide levikut. Ta nendib, et v\u00f5istlustel kohtab tavaliselt rohkem poisse kui t\u00fcdrukuid. \u00abMa arvan, et sellel ei ole niiv\u00f5rd pistmist intelligentsiga, vaid k\u00fcsimus on juurdep\u00e4\u00e4sus. N\u00e4iteks t\u00fcdrukuid suunatakse juba lapsep\u00f5lves rohkem teiste tegevuste juurde, nagu nukkudega m\u00e4ngimine,\u00bb selgitab Alice. Ta loodab, et m\u00f5ne aasta p\u00e4rast on k\u00fcberturbe valdkonnas juba mehi ja naisi v\u00f5rdselt.\n\nLisaks h\u00e4kkimisele arendavad noored ka tiimit\u00f6\u00f6oskusi. Pildil paremalt vastup\u00e4eva Taisija, Alice, Laura, Sofia, Giulia, Rebecca.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nT\u00fcdrukute huvi k\u00fcberturbe vastu on laagris kahtlemata pead t\u00f5stma hakanud. N\u00e4iteks 15-aastane Rebecca on juba ka kaalunud tulevikus selles valdkonnas t\u00f6\u00f6tamist. \u00abAlguses mind k\u00fcberteemad ei huvitanud, aga kui koolis selleteemalise projektiga kokku puutusin, siis m\u00f5tlesin, et see on t\u00f5eliselt huvitav valdkond ning et ma v\u00f5iksin siia laagrisse tulla,\u00bb meenutab ta. Rebecca ei ole veel l\u00f5plikult oma tulevikuplaane paika pannud, sest ta unistab ka karj\u00e4\u00e4rist kosmoset\u00f6\u00f6stuses.\nSeevastu ukrainlanna Taisija polnud enne laagrit k\u00fcberturbega \u00fcldse kokku puutunud. Juba kaheksandat aastat Eestis elaval t\u00fcdrukul soovitasid laagrisse tulla tema vanemad. N\u00fc\u00fcd on ka tema huvi k\u00fcberturbe vastu suurenenud. \u00abOlen alles n\u00fc\u00fcd hakanud m\u00f5tlema, et v\u00f5ib-olla tahaksin selle teemaga edasi tegeleda ka tulevikus.\u00bb\n\nH\u00e4kkimine kui \u00f5ppevahend\n\nJuhendaja Allan Ild on laagripiigadega\u00a0sukeldunud h\u00e4kkimismaailma. Ta t\u00f5deb, et t\u00fcdrukud on t\u00e4pselt sama tublid ja \u00f5ppimisv\u00f5imelised nagu poisidki. \u00abMa ei taha kuidagi liiga suurt \u00fcldistust teha, aga tihti on naistel parem oskus anal\u00fc\u00fcsida ja n\u00e4ha suurest massist \u00e4ra see punkt, mis on oluline,\u00bb naljatab Ild.\nMuu hulgas on ta noortele j\u00f5udnud \u00f5petada, kuidas andmebaasidesse sisse murda ja veebilehti \u00fcle v\u00f5tta. J\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks on ta uue katsumuse v\u00e4lja m\u00f5elnud: hakatakse h\u00e4kkima ruutereid. Seda k\u00f5ike muidugi ainult harjutamise nimel.\n\u00abMe \u00f5petame neid nii, et nad saaksid ise aru, millega tegu ja kuidas [seadmeid] edaspidi kaitsta. Muidugi tuletame neile kogu aeg meelde, et \u00fchest\u00a0hetkest v\u00f5ib muutuda asi kriminaalseks,\u00bb kinnitab Ild.\n\nKui t\u00fcdrukud tegeleksid k\u00fcberturvalisusega sama palju kui poisid, oleks Eestis kaks korda rohkem k\u00fcberturbespetsialiste. Pildil Giulia ja Laura.\u00a0\nEero Vabam\u00e4gi\n\nEetikast r\u00e4\u00e4gitakse laagris palju. Juba esimesel p\u00e4eval pandi paika range reegel: laagris v\u00f5ib katsetada k\u00f5ike, kuid nii-\u00f6elda p\u00e4rismaailmas on k\u00f5igeks vastavat luba vaja. Ka Sofia toonitab, et tema lemmiktegevust ehk h\u00e4kkimist tohib teha ainult seaduse piires.\n\nRohkelt teadmisi ja h\u00e4id emotsioone\n\nOlgugi et tegemist on rahvusvahelise laagriga, on\u00a0kutsehariduskeskusesse leidnud tee ka eesti t\u00fcdrukud. 14-aastane Grete Paas nendib, et ta k\u00f5igest \u00f5pitust veel l\u00f5puni aru ei saa. \u00abOlen esimest korda sellises laagris, nii et ma veel otseselt ei m\u00f5ista, mida me teeme, k\u00f5ik ei j\u00e4\u00e4 veel meelde ka. See tundub nii lahe, kui ma p\u00e4riselt m\u00f5istaksin k\u00f5ike,\u00bb s\u00f5nab Grete, kes tuli laagrisse vanemate soovitusel. Grete s\u00f5nul ei m\u00f5tle ta eriliselt sellele, kas \u00f5pib laagris nii-\u00f6elda poiste v\u00f5i t\u00fcdrukute teemat, kuid tal oleks hea meel, kui ka koolis selliseid asju \u00f5petataks.\nReginat on julgustanud naisspetsialistid, kes on laagris esinemas k\u00e4inud. \u00abMa olen t\u00e4hele pannud, et p\u00e4ris paljud naised saavad [selles valdkonnas] hakkama ja seda on lahe vaadata, kuidas nad oma asjadega tegelevad.\u00bb Regina ei ole veel kindel, kuidas laagris \u00f5pitut tavaelus rakendada.\u00a0\u00abOlen\u00a0p\u00e4ris palju \u00f5ppinud, aga ma ei usu, et ma neid [teadmisi] v\u00e4ga palju kasutan,\u00bb s\u00f5nab ta, kuid lisab, et kindlasti v\u00f5tab ta laagrist kaasa head emotsioonid.\u00a0\n\nNaistel on ainulaadne kogemus\n\nPolitseikapten Maarja Punak on \u00fcks esinejatest, kes noortelaagris oma t\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4kimas k\u00e4is. Olles Eesti esimeste veebipolitseinike seas, omab ta head \u00fclevaadet ka praegusest veebimaailmast ja k\u00fcberkuritegudest. \u00abSee on umbes nagu liikusegagi \u2013 kui liikluses on rohkem autosid, siis juhtub ka rohkem \u00f5nnetusi, ja ma arvan, et praegu on ka k\u00fcbermaailmas sama asi juhtunud,\u00bb selgitab Punak ning lisab, et veebimaailmas on pilt veelgi kirjum, sest seal tegutsevad korraga nii lapsed, t\u00e4iskasvanud kui ka vanurid.\n\nKehtnas rahvusvahelises t\u00fcdrukutes k\u00fcberlaagris k\u00e4is esinemas Maarja Punak.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nKuidas on aga naisena t\u00f6\u00f6tada n\u00f5ndanimetatud meestemaailmas? \u00abTore on meeste seltskonnas olla, aga tegelikult ka naiste arv j\u00e4rjest rohkem suureneb,\u00bb nendib politseikapten.\nKa politseinike veebit\u00f6\u00f6s on oluline nii nais- kui ka meest\u00f6\u00f6tajate olemasolu, sest kummalgi osapoolel on ainulaadne kogemus. \u00abKui me r\u00e4\u00e4gime erinevatest kelmustest, siis mehed v\u00f5ib-olla m\u00f5istavad paremini neid kelmusi, mis on suunatud meestele. Meie, naised, j\u00e4lle saame selgitada meestele, miks langevad paljud naised romantikakelmuste l\u00f5ksu \u2013 mis on need asjad, mis naisi eksiteele viivad,\u00bb toob Punak n\u00e4ite.\nK\u00fcberturbemaailm on politseikapteni s\u00f5nul v\u00e4ga p\u00f5nev ning ta loodab selles valdkonnas ka rohkem naisi n\u00e4ha. \u00abSee on tulevikueriala. See on see, mis sind tulevikus aitab edasi ja aitab ka leiva lauale tuua. Olla mingi asja sees, mis just praegu areneb, on v\u00e4ga \u00e4ge.\u00bb\nSiiski nendib Punak, et k\u00fcbermaailma on vaja pisut \u00fcmber h\u00e4\u00e4lestada. \u00abT\u00fcdrukute puhul r\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcberteemadest, n\u00e4iteks TikToki tantsudest, samas kui poisid teevad m\u00e4ngude h\u00e4kke. Tegelikult v\u00f5iks selline asi muutuda ja siis on meil suuremad v\u00f5imalused ka t\u00fcdrukute maailma muuta,\u00bb leiab ta.\n\nRIA maadleb j\u00e4relkasvumurega\n\n\u00abMe j\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et selles valdkonnas t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ga toredad ja andekad mehed, aga miskip\u00e4rast ei ole see valdkond naistele ja t\u00fcdrukutele paistnud atraktiivsena,\u00bb nendib RIA k\u00fcberekspert, teaduse- ja koordinatsiooniosakonna juhataja Lauri Tankler. Ka kaks aastat tagasi kutsekoja OSKA kutsekoja tehtud uuringus leiti, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, kuhu kuuluvad ka k\u00fcberturbe alad, on vaid neljandik t\u00f6\u00f6tajatest naised.\u00a0\n\nRIA k\u00fcberturvalisuse anal\u00fc\u00fctik Lauri Tankler.\nKonstantin Sednev\n\nNimelt on RIA eksperdid toetudes valdkonlikele uuringuteleteinud kindlaks, et just p\u00f5hikoolieas on see hetk, kus t\u00fcdrukute IT-huvi justkui lahtub ning nad suunatakse teiste valdkondade juurde. Rahvusvahelise laagriga loodetakse t\u00fcdrukutele n\u00e4idata, et ka nemad v\u00f5ivad selles vallas l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. \u00abNeil on k\u00f5rval teised t\u00fcdrukud v\u00e4lisriikidest, kes v\u00f5iksid olla tulevikus nende kolleegid v\u00f5i s\u00f5brad,\u00bb loodab Tankler.\nEriti oluline oli luua just t\u00fcdrukutele p\u00fchendatud keskkond. \u00abMe \u00f5ppisime ka natuke teistest \u00fcritustest ja n\u00e4gime, et kui korraldatakse \u00fcritusi lihtsalt noortele, siis enamasti tulevad sinna kohale poisid. Kui on \u00fcritus, kus on v\u00e4ga palju poisse juba ees, siis v\u00f5ib-olla t\u00fcdrukud ei soovi enam sinna kaasa tulla. Seet\u00f5ttu selline ainult t\u00fcdrukutele m\u00f5eldud koht tundus igati m\u00f5istlik, et me saaksime neile anda hea ja omadega koost\u00f6\u00f6tamise koha,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Tankler.\nTankler t\u00f5deb, et k\u00fcberturbe valdkond muutub \u00fcha olulisemaks ka seoses Ukraina s\u00f5jaga, mist\u00f5ttu on j\u00e4relkasvu k\u00fcsimus eriti kriitilise t\u00e4htsusega. K\u00fcbereksperdi s\u00f5nul ei ole laigulises vormis metsas istumine ammugi enam ainus viis riiki kaitsta, aidata saab ka n\u00e4iteks haiglateenuseid hallates. \u00abMe peame valmistuma selleks, et \u00fchel hetkel on paljud valdkonnad internetti \u00fchendatud ja meil on vaja, et nii mehed kui ka naised suudaksid kaitsta Eestimaad,\u00bb s\u00f5nab Tankler.\u00a0"}
{"text":"Helir-Valdor Seeder: Reformierakond l\u00f5petagu m\u00e4ngurlus h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse teemal   Peaministrierakonna senised sammud Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimis\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmisel panevad s\u00fcgavalt kahtlema nende tegelikus tahtes konkreetsele julgeolekuk\u00fcsimusele lahendus leida, kirjutab Helir-Valdor Seeder.   Reformierakond algatas j\u00e4rjekordse avalikkuse lollitamise aktsiooni, kui justiitsminister Kalle Laanet teatas plaanist Venemaa ja Valgevene kodanike valimis\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmisest kohalikel valimistel. Selle algatuse tegelik eesm\u00e4rk on Reformierakonna soov j\u00e4tta avalikkusele mulje, justkui sooviksid nad agressorriikide kodanikelt valimis\u00f5iguse \u00e4ra v\u00f5tta, aga koalitsioonipartnerite vastasseisu t\u00f5ttu pole see v\u00f5imalik. Lisaks soovib peaministripartei t\u00e4helepanu k\u00f5rvale juhtida ebamugavalt ja segaselt vastasseisult valitsuse ja presidendi kantselei rahastamise ning seaduste v\u00e4ljapressimise skandaalis. Teineteist vastastikku s\u00fc\u00fcdistavas seebiooperis m\u00e4ngivad m\u00f5lemad osapooled pimesikku, n\u00f5ustumata v\u00e4idetavalt eksisteerivaid t\u00f5endeid esitamast. \u00d5iguskaitseorganid vaatavad riigi k\u00f5rgeimal tasemel toimuvat p\u00f5hiseaduse vastast tegevust vaikides k\u00f5rvalt. K\u00f5ik see on loomulikult Eesti julgeolekuoht, nagu ka koalitsioonilepingu lubadused, millel pole kunagi m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4ituda.  \u00dchtegi konkreetset sammu pole Reformierakond astunud  Agressorriikide kodanike valimis\u00f5igus Eesti kohalikel valimistel on julgeolekuoht, mis ulatub kaugemale \u00fche konkreetse omavalitsuse piiridest. Omavalitsuste hallata on meie laste tulevik l\u00e4bi koolide, maakondlikud planeeringud ja nende kaudu riiklike piirangute kehtestamine aga ka valimiskogu kaudu presidendi valik ja palju muud. Selles teemas on vaja kiireid ja konkreetseid samme. Paraku on viimaste aastate kogemused Reformierakonnaga n\u00e4idanud, et nad eelistavad tegude asemel suuri s\u00f5nu ja propagandistlikke algatusi ning seej\u00e4rel k\u00e4si laiutada ja k\u00f5rvalseisjaid s\u00fc\u00fcdistada. Isamaa algatas Euroopa Liidu v\u00e4liste riikide kodanikelt valimis\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmise seadusemuudatuse vahetult p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse, t\u00e4psemalt aprillis 2022. Toonane justiitsminister Maris Lauri v\u00e4listas selle toetamise ning eeln\u00f5u j\u00e4eti parlamendis \"riiulile\". Erakonna tolleaegse esimehena kinnitasin, et Isamaa on valmis paindlikeks ja kiireteks kompromissideks, kui parlamendierakondadel on teistsugused toimivad lahendused. Isamaa poolt pakkusime veel teise lahenduse, et lisaks Euroopa Liidu kodanikele oleks valimis\u00f5igus kohalikel valimistel ka nende riikide kodanikel, kellega Eesti riik s\u00f5lmib vastava kahepoolse lepingu, mis v\u00f5imaldaks kohalikel valimistel osaleda demokraatlike ja rahvusvahelist \u00f5igust austavate riikide kodanikel v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu. Ka see ettepanek Reformierakonnale ei sobinud. Loetud kuud hiljem t\u00f5statasime valimis\u00f5iguse k\u00fcsimuse uuesti Reformierakonna, Isamaa ja sotside valitsuskoalitsiooni moodustamisel. Peaministripartei eelistas plaanile vastu t\u00f6\u00f6tanud sotside veenmise asemel j\u00e4\u00e4da diskussioonis vaikivaks osapooleks. Ka praeguses valitsusliidus j\u00e4tkab Reformierakond koos sotsidega veiderdamist. Koalitsioonilepingu umbm\u00e4\u00e4rane vastav s\u00f5nastus kinnitab, et see oluline julgeolekuteema ei ole Reformierakonna ja loomulikult ka teiste koalitsiooni erakondade prioriteet. Lubadus v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada \"raamistik\" valimis\u00f5iguse \"peatamiseks\" p\u00f5hiseadust muutmata ei saa kunagi seaduseks ega v\u00f5ta agressorriigi kodanikelt valimis\u00f5igust. Sotsid on kuulutanud, et nemad ei ole n\u00f5us p\u00f5hiseadust muutma (isegi juhul, kui see on vajalik Eesti riigi julgeoleku tagamiseks). Reformierakond teab, et valimis\u00f5iguse peatamine on bluff, mida pole v\u00f5imalik p\u00f5hiseadust muutmata Eestis rakendada. Nii ongi koalitsioonierakonnad enda jaoks selle ebamugava probleemi lahendanud, mis annab neile v\u00f5imaluse teemaga tegeleda ja igasugu eksperte kaasata ning \"julgeolekum\u00e4ngu\" m\u00e4ngida, aga lahenduseni mitte j\u00f5uda.  Seadusemuudatuseks on v\u00e4ga v\u00e4he aega \"Justiitsminister teab v\u00e4ga h\u00e4sti, et tegeliku tahte olemasolul algatab ministeerium konkreetse seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse v\u00f5i algatab valitsus selle kiireloomulisena.\"Justiitsministri praegune algatus (propagandistlik s\u00f5num meediale), millest justiitsministeerium distantseerus(!) on inetu m\u00e4ngurlus julgeolekuga ja avalikkuse lollitamine. Justiitsminister teab v\u00e4ga h\u00e4sti, et tegeliku tahte olemasolul algatab ministeerium konkreetse seaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse v\u00f5i algatab valitsus selle kiireloomulisena. Loomulikult on vastava seaduse algatamine v\u00f5imalik ka riigikogus, kus juba on menetluses Isamaa algatatud eeln\u00f5u, mis oleks kiireim lahendus. Meeldetuletuseks, et oleme selle valitsuse poolt n\u00e4inud v\u00e4ga kiiret tegutsemist peretoetuste v\u00e4hendamisel ja maksut\u00f5usude ning uute maksude kehtestamisel, millest osa j\u00f5ustub alles 2025. aastal. Taolise tormamise k\u00f5rval m\u00f5jub n\u00fc\u00fcdne venimine julgeolekuk\u00fcsimuses erakordselt k\u00fc\u00fcniliselt. Meil on vaja liikuda valimis\u00f5iguse k\u00fcsimuses kiirelt. Kohalikud valimised toimuvad Eestis kahe aasta p\u00e4rast s\u00fcgisel ning kehtiva tava kohaselt aasta enne valimisi neid puudutavaid seadusi enam ei muudeta. Isamaa \u00f5iguslik hinnang, millele tuginedes on valminud meie kohalike omavalitsuste valimiste seaduse muutmise seadus, \u00fctleb, et selle seaduse vastuv\u00f5tmiseks ei ole vaja muuta p\u00f5hiseadust, kuid me ei ole sinisilmsed: ilmselt peab sellele oma hinnangu andma ka riigikohus. See protsess n\u00f5uab oma aja. Kui peaks selguma, et vajalik on p\u00f5hiseaduse muutmine, kaasnevad sellega omakorda aegan\u00f5udvad protsessid, sest esimest ja teist lugemist peavad lahutama kolm kuud, teist ja kolmandat v\u00e4hemalt \u00fcks. Kolmandal lugemisel on variante kaks: rahvah\u00e4\u00e4letuse korraldamine, milleks kulub t\u00e4iendav aeg, v\u00f5i siis menetlus kiireloomulisena. Viimaseks on vaja riigikogus v\u00e4hemalt 81 poolth\u00e4\u00e4lt ning kui sotsid seavad j\u00e4tkuvalt koost\u00f6\u00f6s Keskerakonnaga oma poliitilised huvid riigi julgeolekust k\u00f5rgemale, tekib neil v\u00f5imalus see p\u00f5hja lasta. Kui Reformierakond oleks juba riigikogu eelmises koosseisus tulnud kaasa agressorriigi kodanikelt valimis\u00f5iguse \u00e4ra v\u00f5tmisega, siis oleks vastav seadus juba kehtinud v\u00f5i p\u00f5hiseaduse muutmise protsessiga j\u00f5utud l\u00e4bi kahe koosseisu menetlemiseni, mis v\u00f5imaldanuks p\u00f5hiseadust muuta nii, et sotside ja Keskerakonna v\u00e4hemusel ei \u00f5nnestuks p\u00f5hiseaduse muudatust blokeerida. Minu soovitus Reformierakonnale on l\u00f5petada propagandakampaaniad ja asuda parlamendis otsima \u00fchisosa, mis v\u00f5imaldaks v\u00e4hemalt julgeolekuk\u00fcsimustes laiap\u00f5hjalist koost\u00f6\u00f6d ja aitaks kaasa ka riigikogu t\u00f6\u00f6v\u00f5ime parandamisele \u00fcldisemalt. Aeg on liikuda s\u00f5nadelt tegudele. Eesti riigi julgeolekuga ei m\u00e4ngita.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"II samba sissemakseid tasub parema pensioni nimel juba varsti ise suurendadaV\u00e4hem kui poole aasta p\u00e4rast, 2024. aasta 1. jaanuarist alates saab II samba sissemakseid suurendada koguni 6%-ni. Riigi lisatav 4% j\u00e4\u00e4b alles.\nKaire Peik, Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht\nPraegu kehtiv II pensionisamba sissemaksete tegemise skeem 2% brutopalgast + 4% riigilt saadav lisa annab m\u00f5istliku v\u00f5imaluse iga\u00fchel luua oma vanadusp\u00f5lveks t\u00e4iendavat isiklikku rahalist puhvrit. Pikemas perspektiivis aga \u00fcksnes sellele ja riiklikule pensionile ehk I sambale toetuda ei tasu. \u201eEesti Pank on prognoosinud, et selliselt investeerides 45 aasta jooksul moodustab II samba osakaal vanaduspensionist vaid umbes 30%,\u201d s\u00f5nas Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik. \u201eNii tuleb pensioni suuruseks ikka vaid umbes 40% viimasest palgast \u2013 ja seda on v\u00e4he mis v\u00e4he!\u201d\u00a0\nPaindlikum viis ise pensioniks lisa koguda on seet\u00f5ttu olnud pigem III sammas, millega liitunute arv ja mahud on ka viimastel aastatel tublisti suurenenud, kuid siiski veel tagasihoidlikud. Kuna riik maksab igal aastal III samba sissemaksetelt, mis on kuni 15% pensionikoguja brutopalgast ja mitte \u00fcle 6000 euro, tagasi 20% tulumaksu, siis on see olnud \u00fcks tulusamaid vanadusp\u00f5lveks investeerimise valikuid. II sambasse investeerimine toimub samuti maksusoodustusega aga sellest on seni r\u00e4\u00e4gitud\u00a0 kahetusv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he. Nimelt on palgalt arvestatav sissemakse tulumaksuvaba, kuna see tehakse brutopalgast\u00a0 Ehkki II sambaga toimunud muutuste tuules anti inimestele vabadus otsustada, kas l\u00f5petada sissemaksed v\u00f5i II sambast lahkuda, ei saanud aga pensionikogujad v\u00f5imalust oma panust suurendada.\u00a0\nN\u00fc\u00fcd on oodata suuremat muutust. Juba v\u00e4hem kui poole aasta p\u00e4rast, alates 1. jaanuarist 2024 tekib igal II sambasse kogujal v\u00f5imalus valida, kas ja kui palju suurendada 2025. aastast alates oma II sambasse makstavat panust. V\u00f5imalik on j\u00e4tkata 2% panusega oma brutopalgast, nagu seni, v\u00f5i t\u00f5sta sissemakseid 4% v\u00f5i koguni 6%-ni. Riigipoolne lisa ehk 4% t\u00f6\u00f6taja brutopalga sotsiaalmaksu osast j\u00e4\u00e4b igal juhul samaks.\nPensionivara kasvab j\u00f5udsamalt\nMida see muutus t\u00e4hendab? V\u00f5tame n\u00e4iteks Eesti keskmise brutopalga teenija ja oletame, et tema brutokuupalk on t\u00e4pselt 1800 eurot. Selle palga teenijal l\u00e4heb praegu II sambasse igal kuul 108 eurot. Sellest 36 eurot (2%) on tema enda panus ning riik maksab juurde 72 eurot (4%).\nKui sama pensionikoguja otsustab enda sissemakseid suurendada 6%-ni, siis koguneb tal edaspidi igal kuul II sambasse 180 eurot ehk 108 eurot (6%) oma brutopalgast ja lisaks riigi makstav 72 eurot (4%). 180 versus 108 eurot \u2013 see on oluline erinevus, mis v\u00f5imaldab pensionivaral tunduvalt kiiremini kasvada.\nSee on suurep\u00e4rane v\u00f5imalus suurendada enda panust pensioniks valimistumisel, sest mida aeg edasi, seda v\u00e4hem vastab riigipoolne solidaarne, minimaalseid vajadusi kattev vanaduspension ehk I sammas inimeste ootustele,\nt\u00f5des Peik.\n\u201ePraegu on iga pensioniealise kohta Eestis umbes 2,2 t\u00f6\u00f6ealist elanikku. Kuid prognooside j\u00e4rgi on 2060. aastaks see suhtarv palju madalam, 1,7. Praeguse sotsiaalmaksum\u00e4\u00e4raga on keeruline riikliku pensionit piisavalt t\u00f5sta ja tuleb pigem tuleb arvestada selle v\u00e4henemisega. Seep\u00e4rast ongi juba viimased paark\u00fcmmend aastat v\u00f5imalik ja ka vajalik meil k\u00f5igil olukorda ise parandada, investeerides oma pensionip\u00f5lveks II ja III samba kaudu.\u201d\nErinevalt III sambast arvutatakse ja tehakse sissemaksed brutopalgast. See t\u00e4hendab, et II sambasse koguja v\u00f5idab kohe summalt 20% tulumaksu, mis teeb iga panustatud euro kohta 20 senti maksuv\u00f5itu. III samba puhul saadakse tulumaksutagastus alles j\u00e4rgmisel aastal. Seegi on oluline v\u00f5it, kuid seevastu hakkab II samba maksuv\u00f5it koheselt liitintressi toel kasvama.\nII samba sissemakse suurendamise avaldusi on v\u00f5imalik esitada alates 1. jaanuarist, suurema protsendiga sissemaksed hakkavad t\u00f6\u00f6le alates 2025. aasta algusest. Valida on 2%, 4% ja 6% vahel. \u201eII samba sissemaksete \u00fcks selge eelis on ka see, et sisuliselt kogunevad need meie jaoks igakuiselt m\u00e4rkamatult \u2013 m\u00f5tleme ju enamasti oma sissetulekule netosummas. Need sissemaksed on alati seotud palga suurusega ja palgad ju \u00fcldjuhul aja jooksul suurenevad. Seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik v\u00f5tta II sambast enda tuleviku kindlustamise huvides maksimumi,\u201d s\u00f5nas Peik."}
{"text":"Kuleba: Moskva kasutab Aafrikas survestamist, pistiseid ja hirmutamistKIIEV, 17. august, AFP-BNS \u2013 Moskva avaldab Aafrika riikide valitsustele survet sidemete s\u00fcvendamiseks Venemaaga, \u00fctles Ukraina v\u00e4lisminister Dm\u00f5tro Kuleba AFP-le.\n\"Venemaa p\u00fc\u00fcab v\u00e4ga hoida riike oma orbiidil survestamise, pististe ja hirmutamisega,\" \u00fctles ta, lisades, et Moskval on \"kaks vahendit oma t\u00f6\u00f6 jaoks Aafrikas, k\u00f5ige v\u00f5imsamad on propaganda ja (eras\u00f5jafirma) Wagner\".\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kuleba: Moskva kasutab Aafrikas survestamist, pistiseid ja hirmutamistKIIEV, 17. august, AFP-BNS \u2013 Moskva avaldab Aafrika riikide valitsustele survet sidemete s\u00fcvendamiseks Venemaaga, \u00fctles Ukraina v\u00e4lisminister Dm\u00f5tro Kuleba AFP-le.\n\"Venemaa p\u00fc\u00fcab v\u00e4ga hoida riike oma orbiidil survestamise, pististe ja hirmutamisega,\" \u00fctles ta, lisades, et Moskval on \"kaks vahendit oma t\u00f6\u00f6 jaoks Aafrikas, k\u00f5ige v\u00f5imsamad on propaganda ja (eras\u00f5jafirma) Wagner\".\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Oodatud v\u00f5imalus. II samba sissemakseid tasub parema pensioni nimel juba varsti ise suurendadaV\u00e4hem kui poole aasta p\u00e4rast, 2024. aasta 1. jaanuarist alates saab II samba sissemakseid suurendada koguni 6%-ni. Riigi lisatav 4% j\u00e4\u00e4b alles, kirjutab Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.Praegu kehtiv II pensionisamba sissemaksete tegemise skeem 2% brutopalgast + 4% riigilt saadav lisa annab m\u00f5istliku v\u00f5imaluse iga\u00fchel luua oma vanadusp\u00f5lveks t\u00e4iendavat isiklikku rahalist puhvrit. Pikemas perspektiivis aga \u00fcksnes sellele ja riiklikule pensionile ehk I sambale toetuda ei tasu. \u201eEesti Pank on prognoosinud, et selliselt investeerides 45 aasta jooksul moodustab II samba osakaal vanaduspensionist vaid umbes 30%,\u201c s\u00f5nas Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik. \u201eNii tuleb pensioni suuruseks ikka vaid umbes 40% viimasest palgast \u2013 ja seda on v\u00e4he, mis v\u00e4he!\u201cPaindlikum viis ise pensioniks lisa koguda on seet\u00f5ttu olnud pigem III sammas, millega liitunute arv ja mahud on ka viimastel aastatel tublisti suurenenud, kuid siiski veel tagasihoidlikud. Kuna riik maksab igal aastal III samba sissemaksetelt, mis on kuni 15% pensionikoguja brutopalgast ja mitte \u00fcle 6000 euro, tagasi 20% tulumaksu, siis on see olnud \u00fcks tulusamaid vanadusp\u00f5lveks investeerimise valikuid. II sambasse investeerimine toimub samuti maksusoodustusega aga sellest on seni r\u00e4\u00e4gitud kahetusv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he. Nimelt on palgalt arvestatav sissemakse tulumaksuvaba, kuna see tehakse brutopalgast Ehkki II sambaga toimunud muutuste tuules anti inimestele vabadus otsustada, kas l\u00f5petada sissemaksed v\u00f5i II sambast lahkuda, ei saanud aga pensionikogujad v\u00f5imalust oma panust suurendada.N\u00fc\u00fcd on oodata suuremat muutust. Juba v\u00e4hem kui poole aasta p\u00e4rast, alates 1. jaanuarist 2024 tekib igal II sambasse kogujal v\u00f5imalus valida, kas ja kui palju suurendada 2025. aastast alates oma II sambasse makstavat panust. V\u00f5imalik on j\u00e4tkata 2% panusega oma brutopalgast, nagu seni, v\u00f5i t\u00f5sta sissemakseid 4% v\u00f5i koguni 6%-ni. Riigipoolne lisa ehk 4% t\u00f6\u00f6taja brutopalga sotsiaalmaksu osast j\u00e4\u00e4b igal juhul samaks.Pensionivara kasvab j\u00f5udsamaltMida see muutus t\u00e4hendab? V\u00f5tame n\u00e4iteks Eesti keskmise brutopalga teenija ja oletame, et tema brutokuupalk on t\u00e4pselt 1800 eurot. Selle palga teenijal l\u00e4heb praegu II sambasse igal kuul 108 eurot. Sellest 36 eurot (2%) on tema enda panus ning riik maksab juurde 72 eurot (4%).Kui sama pensionikoguja otsustab enda sissemakseid suurendada 6%-ni, siis koguneb tal edaspidi igal kuul II sambasse 180 eurot ehk 108 eurot (6%) oma brutopalgast ja lisaks riigi makstav 72 eurot (4%). 180 versus 108 eurot \u2013 see on oluline erinevus, mis v\u00f5imaldab pensionivaral tunduvalt kiiremini kasvada.\u201eSee on suurep\u00e4rane v\u00f5imalus suurendada enda panust pensioniks valimistumisel, sest mida aeg edasi, seda v\u00e4hem vastab riigipoolne solidaarne, minimaalseid vajadusi kattev vanaduspension ehk I sammas inimeste ootustele,\u201c t\u00f5des Peik. \u201ePraegu on iga pensioniealise kohta Eestis umbes 2,2 t\u00f6\u00f6ealist elanikku. Kuid prognooside j\u00e4rgi on 2060. aastaks see suhtarv palju madalam, 1,7. Praeguse sotsiaalmaksum\u00e4\u00e4raga on keeruline riikliku pensionit piisavalt t\u00f5sta ja tuleb pigem tuleb arvestada selle v\u00e4henemisega. Seep\u00e4rast ongi juba viimased paark\u00fcmmend aastat v\u00f5imalik ja ka vajalik meil k\u00f5igil olukorda ise parandada, investeerides oma pensionip\u00f5lveks II ja III samba kaudu.\u201cErinevalt III sambast arvutatakse ja tehakse sissemaksed brutopalgast. See t\u00e4hendab, et II sambasse koguja v\u00f5idab kohe summalt 20% tulumaksu, mis teeb iga panustatud euro kohta 20 senti maksuv\u00f5itu. III samba puhul saadakse tulumaksutagastus alles j\u00e4rgmisel aastal. Seegi on oluline v\u00f5it, kuid seevastu hakkab II samba maksuv\u00f5it koheselt liitintressi toel kasvama .II samba sissemakse suurendamise avaldusi on v\u00f5imalik esitada alates 1. jaanuarist, suurema protsendiga sissemaksed hakkavad t\u00f6\u00f6le alates 2025. aasta algusest. Valida on 2%, 4% ja 6% vahel. \u201eII samba sissemaksete \u00fcks selge eelis on ka see, et sisuliselt kogunevad need meie jaoks igakuiselt m\u00e4rkamatult \u2013 m\u00f5tleme ju enamasti oma sissetulekule netosummas. Need sissemaksed on alati seotud palga suurusega ja palgad ju \u00fcldjuhul aja jooksul suurenevad. Seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik v\u00f5tta II sambast enda tuleviku kindlustamise huvides maksimumi,\u201c s\u00f5nas Peik."}
{"text":"Saarlane \"investeeris\" vene petturi jutu peale \u00fcle 14 000 euroTaas \u00fcks saarlane sai telefoniteel temaga \u00fchendust v\u00f5tnud kelmilt petta.Kolmap\u00e4eval alustati kriminaalmenetlust selles, et Saaremaal elavale 58-aastasele mehele helistas vene keelt r\u00e4\u00e4kiv mees, kes pakkus investeerimisv\u00f5imalust.\nMees kandis seepeale juulis ja augustis talle antud kontole kokku \u00fcle 14 000 euro."}
{"text":"Saaremaa mehele pakuti telefoni teel investeerimisv\u00f5imalust, kahju 14 000 eurotKolmap\u00e4eval, 16. augustil alustati kriminaalmenetlust selles, et Saaremaal elavale 58-aastasele mehele helistas vene keelt r\u00e4\u00e4kiv mees, kes pakkus investeerimisv\u00f5imalust.\n58-aastane mees kandis juulis ja augustis talle antud kontole kokku \u00fcle 14 000 euro."}
{"text":"Britney Spearsi kaasa \u00e4hvardab lauljatari erakordselt piinlike saladuste avaldamisegaPopstaar Britney Spears n\u00f5udis fitnessitreener Sam Asghariga\u00a0abielludes abieluvaralepingut. N\u00fc\u00fcd soovib Asghari lahutust ja \u00e4hvardab lauljatari saladused paljastada, kui Spears talle raha ei anna.Alles paar kuud tagasi esimest pulma-aastap\u00e4eva t\u00e4histanud Britney Spearsi ja Sam Asghari abielu on karile jooksnud.\nKolmap\u00e4eva \u00f5htul ilmusid USA k\u00f5muv\u00e4ljaannete veergudele artiklid sellest, et Spears ja tema abikaasa Sam Asghari on lahku l\u00e4inud. Allikad v\u00e4itsid\u00a0TMZile, et Asghari n\u00f5udis Spearsilt m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal selgitust kuulujuttude kohta, et lauljatar teda pettis.\u00a0\nPole teada, kas kuuldul on t\u00f5ep\u00f5hi all, kuid Asghari usub, et Spears pettis teda,\u00a0ja neil oli sellep\u00e4rast suur t\u00fcli. Asghari kolis seej\u00e4rel nende \u00fchisest kodust v\u00e4lja.\n\u00abOn ainult aja k\u00fcsimus, millal Sam lahutuse sisse annab,\u00bb v\u00e4itis allikas TMZile vahetult enne seda, kui fitnessitreener lahutusdokumendid esitas.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Sam Asghari (@samasghari)\n\n\n2022. aasta juunis\u00a0s\u00f5lmitud abielu purunemise p\u00f5hjuseks m\u00e4rkis Asghari lahendamatud erinevused. 41-aastane Spears ega tema esindajad ei ole lahutust kommenteerinud.\n\nAbieluvaraleping ei m\u00e4ngi mingit rolli?\n\nKuulujutud, et Spearsi abielu on l\u00e4bi, on liikvel olnud juba kuid. Mais avaldas TMZ dokumentaalfilmi, kus v\u00e4ideti, et lauljatar on abikaasaga t\u00fclitsedes muutunud v\u00e4givaldseks. V\u00e4ideti ka, et Asghari ei veeda enam nende \u00fchises majas palju aega.\nKorduvalt lauljatari kaitseks v\u00e4lja astunud Asghari eitas toona kuulujutte ja m\u00f5istis hukka dokumentaalfilmi tegijad, kes Spearsi rahateenimiseks \u00e4ra kasutasid.\nN\u00fc\u00fcd on treener ise rahan\u00e4ljas.\nSpears ja Asghari s\u00f5lmisid enne pulmi abieluvaralepingu ning ametlikult ei saa mees sentigi, kui nende kooselu lahutusega l\u00f5ppeb, vahendab Page Six.\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Sam Asghari (@samasghari)\n\n\n\u00abBritney ja Sam allkirjastasid abieluvaralepingu lauljatari kasuks,\u00bb v\u00e4itis allikas m\u00f6\u00f6dunud aastal, \u00abk\u00f5ik raha, mille ta enne abielu teenis, on kaitstud.\u00bb\nKuid n\u00fc\u00fcd, kui Asghari lahutust n\u00f5uab, on v\u00f5imalik, et nende suhe l\u00f5ppeb sellega, et Spears annab mehele kopsaga rahasumma.\nP\u00f5hjuseks on Asghari \u00e4hvardused, et ta r\u00e4\u00e4gib v\u00e4lja\u00a0Spearsi\u00a0saladused, kui lauljatar talle raha ei anna, vahendab Page Six. \u00abTa p\u00fc\u00fcab j\u00f5uda kokkuleppele, mis ei ole piiritletud s\u00f5lmitud abieluvaralepinguga, ja \u00e4hvardab\u00a0erakordselt piinliku infoga Britney kohta avalikkuse ette\u00a0tulla, kui ta raha ei saa,\u00bb v\u00e4itis allikas k\u00f5mumeediale.\n\u00abSellele on Sam hetkel keskendunud,\u00bb \u00fctles allikas lisaks.\nVeel ei ole selge, kui suurest summast juttu on ja kas abieluvaraleping lubab mainet kahjustava informatsiooni valguses l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.\nTeisest k\u00fcljest on Spearsi meeskond lauljatari v\u00e4idetavalt k\u00f5ige eest kaitsnud, eelk\u00f5ige selleks, et lahkuminek oleks v\u00f5imalikult viisakas. \u00abSee on v\u00e4ljapressimine ja see ei l\u00e4he kunagi l\u00e4bi,\u00bb v\u00e4itis Spearsile l\u00e4hedane allikas.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Sam Asghari (@samasghari)\n\n\nAbieluvaralepingu aitas lauljataril koostada advokaat Mathew Rosengart, kes m\u00e4ngis suurt rolli Spearsi 13 aastat kestnud eestkoste l\u00f5petamises 2021. aastal.\nSpearsi vara v\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4idetavalt 70 miljonit dollarit, kuid suur osa sellest on kulunud advokaatidele ja lapsetoetusele. Lauljataril on ekskaasa Kevin Federline'iga kaks last, 17-aastane Sean Preston ja 16-aastane Jayden, kes elavad koos oma isa ja tema uue partneriga.\nVarem maksis Spears lapsetoetust 20 000 dollarit, kuid 2018. aastal t\u00f5usis summa Federline'i n\u00f5udmiste j\u00e4rel 60 000 dollarini. T\u00e4navu augustis kolis kuue lapse isa Federline koos perega Hawaiile ning paljude arvates oli otsuse p\u00f5hjus see, et Spearsilt rohkem raha saada. Nimelt lubavad Hawaii seadused alimente n\u00f5uda kuni laste 23. eluaastani tingimusel, et nad j\u00e4tkavad p\u00e4rast keskkooli haridusteekonda.\nFederline l\u00fckkas kuuldused \u00fcmber: \u00abPaljud inimesed \u00fctlevad erinevaid asju.\u00bb\n\nSpears palkas v\u00f5imeka advokaadi\n\nVahetult p\u00e4rast seda, kui Asghari lahutuse sisse andis, palkas Spears endale advokaadid, keda juhib Laura Wasser. Advokaadina on Wasser tegelenud mitmete staaride lahutustega, vahendab Page Six. Kusjuures Wasser t\u00f6\u00f6tas Spearsi heaks ka siis, kui lauljatar s\u00f5dis eksabikaasa Federline'iga\u00a0laste hooldus\u00f5iguse \u00fcle.\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Sam Asghari (@samasghari)\n\n\nWasseri staarklientide hulka kuuluvad Kim Kardashian, Johnny Depp, Kevin Costner ja alles hiljuti lahutuse sisse andnud Joe Manganiello.\nSamas ei tunne Wasser muret ainult staaride p\u00e4rast, vaid soovitab k\u00f5igil enne abiellumist oma rahaasjad korda ajada. \u00abIga paar peab enne abiellumist tegema abieluvaralepingu vaatamata sellele, kui rikkad nad on. Sa teed abielludes oma elu suurima otsuse, sul peaks olema enne paigas leping, mis puudutab lapsi, raha ja seda, kuidas te plaanite oma vanemate eest hoolt kanda, kui nad vananevad,\u00bb soovitas Wasser 2020. aastal.\nAllikate s\u00f5nul palkas Spears v\u00f5imeka juriidilise meeskonna, kuna tema lahutus Asgharist kisub\u00a0inetuks.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Maria River Red (@britneyspears)\n\n\nSamas ei ole ei Spears ega Asghari lahutust praeguseks kommenteerinud. P\u00e4rast seda, kui lahutuse uudis meediasse j\u00f5udis, on Spears teinud \u00fche Instagrami postituse.\nPostituses ei maininud Spears lahkuminekut, vaid soovi soetada uus lemmikloom. \u00abOstan varsti hobuse!\u00a0Valikute rohkus teeb asja raskeks. Hobune nimega Sophie ja teine nimega Roar? Ma ei suuda otsustada,\u00bb t\u00f5des Spears postituses.\nVeidi enne postitust j\u00e4i Spears aga silma paparatsodele. Lauljatarist tehtud fotodel on n\u00e4ha, et ta ei kanna enam abielus\u00f5rmust, vahendab Page Six. Asgharit n\u00e4hti ilma abielus\u00f5rmuseta juba m\u00f6\u00f6dunud kuul, mis toetab fitnessitreeneri v\u00e4idet, et nende abielu purunes 28. juulil.\n\u00dchised fotod on Spearsi ja Asghari Instagrami kontodel hetkel veel alles."}
{"text":"Riia koalitsioon lubas k\u00fclmutada saadikute palgadRIIA, 17. august, BNS \u2013 Riia linnavolikogu uus koalitsioon lubas k\u00fclmutada volikogusaadikute palgad, selgub erakondade neljap\u00e4eval allkirjastatud koost\u00f6\u00f6memorandumist.\nRiia linnavolikogu t\u00f5husa, stabiilse, legitiimse ja asjatundliku juhtimise tagamiseks \u00fchiskonna huvides kirjutasid sellele memorandumile alla Uue \u00dchtsuse, Rahvuslaste \u00dchenduse ja L\u00e4ti Regioonide \u00dchenduse, parteide Au Teenida Riiat, L\u00e4ti Arengu Eest, liikumise Poolt! ja bloki Riia Kood saadikud.\nPartnerid kohustusid tagama kollegiaalse, asjaliku, ausa koost\u00f6\u00f6, austades kokku lepitud vastutusvaldkondi. Samuti lepiti kokku fraktsioonin\u00f5ukogu taastamises k\u00f5igi Riia volikokku valitud fraktsioonide koost\u00f6\u00f6 tagamise mehhanismina.\nLinnapea hakkab kord n\u00e4dalas pidama koalitsioonipartnerite n\u00f5upidamisi, et arutada omavalitsuse jaoks pakilisi k\u00fcsimusi, uusi algatusi ja\u00a0 leppida otsustes kollegiaalselt kokku.\nMemorandumile alla kirjutades leppis Riia linnavolikogu koalitsioon kokku oma t\u00f6\u00f6 prioriteedid.\nPlaanis on aidata meelitada Riiga v\u00e4lis- ja kohalikke investeeringuid, j\u00e4tkata otsustavalt korruptsioonit\u00f5rje ja avatuse p\u00f5him\u00f5tete rakendamist munitsipaalorganites, sealhulgas taastada korruptsioonit\u00f5rjekomisjoni t\u00f6\u00f6.\nSamas tuleks munitsipaalettev\u00f5tete juhtimist korraldada vastavalt OECD soovitustele, j\u00e4rgides hea valitsemistava k\u00f5rgeid n\u00f5udmisi.\nPrioriteetide hulgas on ka plaan t\u00f5sta Riia omavalitsusasutuste t\u00f6\u00f6tajate palku ja k\u00fclmutada volikogusaadikute palgad.\nPartnerid kohustusid tugevdama L\u00e4tis Euroopa v\u00e4\u00e4rtustesse uskuva Riia l\u00e4ti identiteeti, sealhulgas toetama \u00fcleminekut \u00fchtsele, k\u00e4ttesaadavale ja kvaliteetsele l\u00e4tikeelsele haridusele, samuti suurendada\u00a0 l\u00f5imimise ressursse, seal hulgas luues lisav\u00f5imalusi \u00f5ppida l\u00e4ti keelt, kultuuri ja ajalugu.\nKoalitsioon kavatseb parandada avalikku taristut, viia sihip\u00e4raselt ellu Euroopa rohelise suundumuse algatusi, toetada sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonnakihte, pakkudes laiemat juurdep\u00e4\u00e4su teenustele, suurendades laste ja noorte kaasatust ja osalemist linnaelus.\nPartnerid soovivad v\u00e4hendada omavalitsuse b\u00fcrokraatiat ja parandada kodanike teenindamist, luues Riia aruka ja andmep\u00f5hise valitsemise, loobudes tarbetutest koordineerimis- ja kontrolliprotseduuridest, v\u00e4hendades omavalitsuse haldusaparaati ja kaotades dubleerivad ametikohad.\nSamuti v\u00e4ljendati kohustust j\u00e4tkata Ukraina ja selle tsiviilelanike toetamist kuni Ukraina t\u00e4ieliku v\u00f5iduni agressori \u00fcle.\nBaltic News Service"}
{"text":"Riia koalitsioon lubas k\u00fclmutada saadikute palgadRIIA, 17. august, BNS \u2013 Riia linnavolikogu uus koalitsioon lubas k\u00fclmutada volikogusaadikute palgad, selgub erakondade neljap\u00e4eval allkirjastatud koost\u00f6\u00f6memorandumist.\nRiia linnavolikogu t\u00f5husa, stabiilse, legitiimse ja asjatundliku juhtimise tagamiseks \u00fchiskonna huvides kirjutasid sellele memorandumile alla Uue \u00dchtsuse, Rahvuslaste \u00dchenduse ja L\u00e4ti Regioonide \u00dchenduse, parteide Au Teenida Riiat, L\u00e4ti Arengu Eest, liikumise Poolt! ja bloki Riia Kood saadikud.\nPartnerid kohustusid tagama kollegiaalse, asjaliku, ausa koost\u00f6\u00f6, austades kokku lepitud vastutusvaldkondi. Samuti lepiti kokku fraktsioonin\u00f5ukogu taastamises k\u00f5igi Riia volikokku valitud fraktsioonide koost\u00f6\u00f6 tagamise mehhanismina.\nLinnapea hakkab kord n\u00e4dalas pidama koalitsioonipartnerite n\u00f5upidamisi, et arutada omavalitsuse jaoks pakilisi k\u00fcsimusi, uusi algatusi ja\u00a0 leppida otsustes kollegiaalselt kokku.\nMemorandumile alla kirjutades leppis Riia linnavolikogu koalitsioon kokku oma t\u00f6\u00f6 prioriteedid.\nPlaanis on aidata meelitada Riiga v\u00e4lis- ja kohalikke investeeringuid, j\u00e4tkata otsustavalt korruptsioonit\u00f5rje ja avatuse p\u00f5him\u00f5tete rakendamist munitsipaalorganites, sealhulgas taastada korruptsioonit\u00f5rjekomisjoni t\u00f6\u00f6.\nSamas tuleks munitsipaalettev\u00f5tete juhtimist korraldada vastavalt OECD soovitustele, j\u00e4rgides hea valitsemistava k\u00f5rgeid n\u00f5udmisi.\nPrioriteetide hulgas on ka plaan t\u00f5sta Riia omavalitsusasutuste t\u00f6\u00f6tajate palku ja k\u00fclmutada volikogusaadikute palgad.\nPartnerid kohustusid tugevdama L\u00e4tis Euroopa v\u00e4\u00e4rtustesse uskuva Riia l\u00e4ti identiteeti, sealhulgas toetama \u00fcleminekut \u00fchtsele, k\u00e4ttesaadavale ja kvaliteetsele l\u00e4tikeelsele haridusele, samuti suurendada\u00a0 l\u00f5imimise ressursse, seal hulgas luues lisav\u00f5imalusi \u00f5ppida l\u00e4ti keelt, kultuuri ja ajalugu.\nKoalitsioon kavatseb parandada avalikku taristut, viia sihip\u00e4raselt ellu Euroopa rohelise suundumuse algatusi, toetada sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonnakihte, pakkudes laiemat juurdep\u00e4\u00e4su teenustele, suurendades laste ja noorte kaasatust ja osalemist linnaelus.\nPartnerid soovivad v\u00e4hendada omavalitsuse b\u00fcrokraatiat ja parandada kodanike teenindamist, luues Riia aruka ja andmep\u00f5hise valitsemise, loobudes tarbetutest koordineerimis- ja kontrolliprotseduuridest, v\u00e4hendades omavalitsuse haldusaparaati ja kaotades dubleerivad ametikohad.\nSamuti v\u00e4ljendati kohustust j\u00e4tkata Ukraina ja selle tsiviilelanike toetamist kuni Ukraina t\u00e4ieliku v\u00f5iduni agressori \u00fcle.\nBaltic News Service"}
{"text":"Inimesed kaotasid kelmidele taas tuhandeid eurosidTALLINN, 17. august, BNS \u2013 Politsei asus uurimia taas uusi juhtumeid, kus inimesed kaotasid kelmidele tuhandeid eurosid.\n16. augustil alustati menetlust juhtimis, kus 53-aastasele Loksal elavale mehele helistati v\u00e4idetavalt politseist ja seej\u00e4rel pangast ning teatati, et kuna tema pangakontoga on probleemid, siis nende lahendamiseks tuleb teha koost\u00f6\u00f6d ning j\u00e4lgida antud juhiseid. Mehel paluti alla laadida rakendus AnyDesk, edastada isikukood ja internetipanga kasutajatunnus ning kinnitada tegevusi Mobiil-ID PIN koodidega. Selle tulemusena laekus tema pangakontole Bondora laen summas 1800 eurot. V\u00e4ga kiirelt kanti see raha ja varasemalt kontol olnud raha edasi Suurbritannia pangakontole. Kelmusega tekitatud varaline kahju 1989 eurot.\n15. augustil helistas end politseinikuna tutvustanud inimene Tapa linnas elavale naisele ning teavitas, et naise nimele on v\u00f5etud laenu. Seej\u00e4rel \u00fchendas kelm naise v\u00e4idetava Swedbanki t\u00f6\u00f6tajaga, kes palus naisel telefoni alla laadida AnyDesk programm, mille kaudu said kelmid naise telefonile ligi. Naine avastas hiljem, et tema nimel on avatud teises netipangas konto ning v\u00f5etud laenu. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0\nPolitsei alustas kriminaalmenetlust selles, et 16. augustil helistasid Rakveres elavale naisele kelmid, kes andsid teada, et naise suhtes on k\u00e4imas kriminaalasi v\u00e4idetava kr\u00fcptokuriteo t\u00f5ttu. Selleks, et kriminaalasi l\u00f5petada, pidi naine laadima arvutisse AnyDesk programmi, mida ta ka tegi. Naine kaotas kelmidele ligi 2000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Robert Malone: arstiteaduse ja julgeolekuasutuste kokkusulamisest on s\u00fcndinud kuri Leviaatan\u00dcks modRNA geeniteraapia leiutajaid, Robert Malone, teeb \u00fclevaate USA presidendikandidaadi Robert F. Kennedy Jr. raamatust \"Kuidas varjatakse Wuhani kuritegusid\".\nAmeerika \u00dchendriikide presidendivalimistel kandideeriv Robert F. Kennedy Jr. avaldas hiljuti raamatu \"Kuidas varjatakse Wuhani kuritegusid: kohutav biov\u00f5idurelvastumine\" (The Wuhan Cover Up: And the Terrifying Bioweapons Arms Race). Pealkiri ei anna tegelikult aimu, kui lai on selles raamatus k\u00e4sitletud teemade ring ja selle tegelik sisu. Tegemist on \u00fche p\u00f5hjalikuma Ameerika \u00dchendriikide biorelvade\/bioloogilise s\u00f5ja programmi ajaloolise \u00fclevaatega, mis on eales kirjutatud.\u00a0\nV\u00f5ttes kokku ulatusliku osa r\u00e4\u00e4kimata ja tsenseeritud ajaloost, algab raamat n\u00e4idetega iidsetest Vahemere \u00fcmbruse ning Euroopa keemilise ja bioloogilise s\u00f5ja ajaloost. J\u00e4tkab aruteluga Jaapani impeeriumi Teise Maailmas\u00f5ja aegse bioloogilise s\u00f5ja teemal (\u00dcksus 731).\nKirjutatakse sellest, kuidas nii Jaapani kui Saksamaa bioloogilise s\u00f5ja eksperdid ja tehnoloogiad toodi Ameerika \u00dchendriikide Fort Detrickisse ning loodi USAMRIID (operatsioon Kirjaklamber; operation Paperclip). Kennedy kirjutab sellest, kuidas sihikindlalt eirati rahvusvahelisi bios\u00f5ja \"kokkuleppeid\". J\u00f5utakse t\u00e4nase p\u00e4eva Wuhani Viroloogiainstituudi, Luure Keskagentuuri (CIA), julgeolekukogukonna, Hiina Kommunistliku Partei koost\u00f6\u00f6ni ja selle varjamiseni ning l\u00f5peb tulevikku vaatamisega.\nMida teadus\u00fcldsus, korporatiivne meedia ja poliitiline klass tihti m\u00e4rkamata j\u00e4tab, on t\u00f5ik, et kaasaegse bioloogia \u2013 eriti mikrobioloogia, molekulaarbioloogia ja viroloogia \u2013 ja nakkushaiguste ravimit\u00f6\u00f6stus on v\u00e4ga tihedalt seotud Ameerika \u00dchendriikide bioloogiliseks s\u00f5jaks ettevalmistumise arendust\u00f6\u00f6dega.\nArvatakse, et f\u00f6deraalsed kulutused bios\u00f5ja uuringutele ja arendust\u00f6\u00f6dele alates 2. Maailmas\u00f5ja l\u00f5pust kuni 1972. aastal alla kirjutatud bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade t\u00e4iustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende h\u00e4vitamist n\u00f5udva konventsioonini tehtud kulutused \u00fcletasid tuumaprogrammi oma. Lisaks seda, et bioloogilise s\u00f5ja programm (ja selle rahastus) on seotud teadlaskonnaga.\u00a0\nSuurem osa Ameerika Mikrobioloogia \u00dchingu juhte olid samuti kaitseministeeriumi ja Luure Keskagentuuri bios\u00f5ja programmi juhid. Selline taust ja kaastekst on vajalik, et m\u00f5ista kui korrumpeerunud on teaduslik meditsiin, eelretsenseeritud teadusajakirjad, tervise- ja ravimiametid, kuidas bioloogia teadusuuringud on olnud nii k\u00f5ikeh\u00f5lmavad, mis tuli v\u00e4lja Covidi kriisi ajal. Tuleb ainult vaadata, kuidas liigub raha.\u00a0\nSee juhib meid viimase ja k\u00f5ige kohutavama peat\u00fcki juurde selles kurvas loos. \"Kuidas varjatakse Wuhani kuritegusid.\" See on \u00fcksikasjalik kirjeldus olukorra kohta, mis juhtub igasuguse eetikaga siis, mida s\u00fcnnib k\u00fcllalt sageli, kui tohutu haldusb\u00fcrokraatia seguneb \"luurekogukonnaga\".\nSellest s\u00fcndiv Leviaatan, mida toidab \"eesm\u00e4rk p\u00fchendab abin\u00f5u\" loogika, mis on t\u00fc\u00fcpiline k\u00f5ikidele neile oskuslikele valetajatele, kes on praktiseerinud luurekunsti l\u00e4bi ajastute, unustab \u00e4ra l\u00f5puks nii oma eesm\u00e4rgi kui oma \u00fclesande teenida kodanikkonda ja sellest saab koletislik kiskja.\nOskuslikult kokku v\u00f5ttes t\u00f5estab Kennedy erinevate materjalide varal, kuidas nimetatud elajas oma kaasaegses vormis, mida William Butler Yeats kuulutas ette \"Teises tulemises\", on l\u00e4\u00e4ne ja ida s\u00f5jalise-\/luure-\/t\u00f6\u00f6stuskomplekside mugava koost\u00f6\u00f6 poolt s\u00fcnnitatud ja \u00fcles kasvatatud.\u00a0\u00a0\nVaadates t\u00e4na tulevikku, j\u00e4\u00e4b avatuks k\u00fcsimus, kas see globaliseerunud Leviaatan on edaspidi sama edukas, kui kasutab terve inimkonna peal k\u00f5rgetasemelisi ps\u00fchholoogilise ja teabekontrolli meetodeid eesm\u00e4rgiga, et ei peaks vastutama oma tegude eest?\u00a0\nV\u00f5i hoopis see raamat, nagu ka paljud sarnased teosed, suurendab teadlikkust, p\u00f5hjustab \u00e4rkamise ja kodanikkonna seas t\u00f5husa vastuj\u00f5u sellele s\u00fcgavale korruptsioonile, mis valitseb meditsiinilis-bioloogilise teaduse, meditsiinieetika ja kogu l\u00e4\u00e4ne terviset\u00f6\u00f6stuses, mis on sinna kuhjunud viimase sajandi jooksul? V\u00f5ttes selle raamatu oma juhiseks, v\u00f5ime me n\u00e4ha vaenlast, meid l\u00e4mmatava tarbekusest l\u00e4htuva kurjuse n\u00e4gu, mis meid on tabanud.\nToimetaja kommentaar: Keda huvitab, mida Kennedy oma raamatus t\u00e4psemalt r\u00e4\u00e4gib, v\u00f5ib kuulata tema intervjuud Tucker Carlsoniga.\u00a0Samuti on soovitav vaadata tema X-kontot.\nT\u00fclkis Karol Kallas"}
{"text":"Netikelmid petsid Tapal ja Rakveres elavatelt naistelt raha v\u00e4ljaNetikelmid v\u00f5tavad pahaaimamatute inimestega \u00fchendust telefoni teel ja paluvad alla laadida AnyDesk programmi. Seej\u00e4rel v\u00f5tavad petturid laenu v\u00f5i kannavad endale sobivale kontole raha. Rakveres elav naine kaotas seel\u00e4bi 2000 eurot.\n15. augustil helistas end politseiametnikuna tutvustanud inimene Tapa linnas elavale naisele ning teavitas, et naise nimele on v\u00f5etud laenu. Seej\u00e4rel \u00fchendas kelm naise v\u00e4idetava Swedbanki t\u00f6\u00f6tajaga, kes palus naisel telefoni alla laadida AnyDesk programmi, mille kaudu said kelmid naise telefonile ligi. Naine avastas hiljem, et tema nimel on avatud teises netipangas konto ning v\u00f5etud laenu. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0\nPolitsei alustas kriminaalmenetlust selles, et 16. augustil helistasid Rakveres elavale naisele kelmid, kes andsid teada, et naise suhtes on k\u00e4imas kriminaalasi v\u00e4idetava kr\u00fcptokuriteo t\u00f5ttu. Selleks, et kriminaalasi l\u00f5petada, pidi naine laadima arvutisse AnyDesk programmi, mida ta ka tegi. Naine kaotas kelmidele ligi 2000 eurot.\n"}
{"text":"Reitingud olgu kogu aeg avalikud, Eesti 200 elluj\u00e4\u00e4miskursusAndres Kalvik, Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkonna esimees\nRaplamaa S\u00f5numites ajakirjanik Siim J\u00f5gise ja Eesti 200 juhi Lauri Hussari avaldatud m\u00f5tted erakondade reitingute teemal kinnitasid veendumust, et uuringufirmade regulaarselt avaldatavaid numbreid j\u00e4lgitakse t\u00e4helepanelikult. Samas ei saa ma n\u00f5ustuda Siim J\u00f5gise pakutud ettepanekuga keelata n\u00e4iteks kuu aega enne valimisi reitingute avaldamine.\nK\u00f5iksugu debatid, mudelid ja prognoosid on poliitelu lahutamatud osad ning suure mosaiigi \u00fchest killust loobumine demokraatiale kasuks ei tule. Enne valimisi muutuvad uuringufirmad eriti aktiivseks ja n\u00e4dala jooksul avaldatakse mitmeid k\u00fcsitlustulemusi. Olen n\u00f5us, et paljude jaoks v\u00f5ib numbrimaagia panna pea ringi k\u00e4ima, kuid inimeste meelsuse uurimine annab siiski mingisuguse \u00fclevaate, kui p\u00f5hjalikult on \u00fcks v\u00f5i teine erakond valimisteks valmistunud.\nEesti 200 hanitas valijaid\nKui h\u00e4sti on valitud l\u00f6\u00f6klause, kas tuumikteemad leiavad \u00fchiskonnas poolehoidu, kuidas on \u00f5nnestunud inimestele silma vaatavad portreed\u2026 Valimisaktiivsus ei ole Eestis just \u00fclem\u00e4\u00e4ra k\u00f5rge ja igasugust demokraatliku protsessi koostisosa, milleks reitingute avaldamine kahtlemata on, tasal\u00fclitamist ei pea ma aastal 2023 m\u00f5istlikuks.\nM\u00e4letame ju, kuidas \u00fcksvahe olid poliitreklaamid vahetult enne valimisi keelatud ja mida see endaga kaasa t\u00f5i. Inimesed on nutikad ja leiavad viise, kuidas linnaruumis n\u00e4htavad olla. Ja keegi ei saa ju keelata meediaportaalidel oma keskkonnas k\u00fcsitlusi korraldada. Keeldude ja k\u00e4skude asemel soovitan hoida avatud ja positiivset meelt.\nMis puudutab aga Eesti 200 esimehe Lauri Hussari v\u00e4lja\u00f6eldut, et tema kodupartei reitingu langus oli p\u00e4rast valimisi ootusp\u00e4rane, siis v\u00e4\u00e4rib tema siirus tunnustust. Ju tunnetas Lauri Hussar ka ise, et valijaid oli tore erinevate lubadustega hanitada, kuid Reformierakonna puudlina on keeruline kui mitte v\u00f5imatu neid ellu viia.\nEnne valimisi oli Eesti 200 toetus Norstati andmetel 11 protsendi \u00fcmber ja see t\u00f5usis koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste v\u00e4ltel ligi 16 protsendini. Valijad uskusid ja lootsid. Reaalsus kujunes aga selliseks, et Lauri Hussar tegeles Riigikogu esimehena parlamendi tasal\u00fclitamise, raieskandaali sattunud erakonnakaaslase Tarmo Tamme poputamise ning Eesti inimeste poolt Ukraina abistamiseks annetatud rahadega sahkerdanud Johanna-Maria Lehtme kaitsmisega. Milline oleks Eesti 200 seis siis, kui pettuse teel rohkem kui 5000 h\u00e4\u00e4lt kogunud Lehtme tulemus maha arvata?\nViimase kolme kuuga on Eesti 200 toetus kukkunud 8 protsendini ja prognoose, mis \u00fctlevad, et Eesti 200 ei suudagi reaalse poliitilise olukorraga kohaneda ja neid ootab ees sund\u00fchinemine Reformierakonnaga, tuleb t\u00f5siselt v\u00f5tta. Eesti 200 elluj\u00e4\u00e4miskursuse l\u00f5pptulemus s\u00f5ltub suuresti sellest, kas neil \u00f5nnestub s\u00fcgisel Reformierakonna k\u00e4rpimishullust taltsutada ja maksut\u00f5use pidurdada v\u00f5i eelistatakse mugavat tuuless\u00f5itmist.\nValekoalitsioon\nSee on t\u00f5estus sellest, et Kroonika esikaantelt ja t\u00f5sielusarjadest poliitikasse toodud inimestel puudub t\u00f5siseltv\u00f5etav sisu. Klantspiltidega v\u00f5ib l\u00fchikeseks ajahetkeks inimeste s\u00fcdamed kiiremini p\u00f5ksuma panna, kuid t\u00f5sine poliitt\u00f6\u00f6 on glamuurist sama kaugel kui Reformierakond astmelisest tulumaksust.\nToon \u00fche n\u00e4ite. Eesti 200 liige Tanel Tein tegi korvpalliv\u00e4ljakutel v\u00e4gevaid tegusid, kuid mida on ta suutnud parlamendis spordirahva heaks \u00e4ra teha? Valitsuskoalitsioon, kuhu ka Tein kuulub, hoopis k\u00e4rbib Liikumisaastal Eestimaa Spordiliidu J\u00f5ud ja Eesti Koolispordi Liidu rahastust ega ole andnud kindlat vastust Rally Estonia korraldajatele j\u00e4rgnevate aastate toetuse osas. Treenerite palgat\u00f5usust ei hakka r\u00e4\u00e4kimagi.\nLeian, et nii Reformierakonna kui ka Eesti 200 toetuse langus oleks p\u00e4rast valimisi oluliselt tagasihoidlikum v\u00f5i \u00fcldse olemata, kui meie inimestele oleks r\u00e4\u00e4gitud kampaania ajal t\u00f5tt. Valija ei ole andnud mandaati k\u00e4ibemaksu ja tulumaksu t\u00f5usule, j\u00f5ukaid soosivale tulumaksureformile, automaksu kehtestamisele ja veel mitmetele teistele inimeste toimetulekut halvendavatele otsustele. Valija p\u00f5geneb valetava poliitiku kaisust."}
{"text":"Vabadused on kallimad neile, kes m\u00e4letavad totalitaarset riikiN\u00f5ustun \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise eilse artikli teesiga, et Eesti ei peaks t\u00f5ttama j\u00e4lgimis\u00fchiskonna suunas, kus iga\u00fche iga samm on kui peo peal, kirjutab VIljar Voog (Isamaa).M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalavahetusel peetud Arvamusfestivalil parkisin end pooleteiseks tunniks istuma iidse tamme alla, et kuulata arutelu tuleviku politseist. Kulus circa pool tundi, enne kui k\u00f5las s\u00f5na, mida ma k\u00f5ige rohkem ootasin: ennetus.\n\u00d5igemini oli kasutatud v\u00e4ljend esmalt \u00absooritamata j\u00e4\u00e4nud kuritegu\u00bb, aga nagu ka David Vseviov paneelis \u00f5igesti v\u00e4lja t\u00f5i, on sellise terminoloogiaga seotud v\u00e4ga palju probleeme. Nii et j\u00e4\u00e4me ennetuse juurde.\nKahjuks j\u00e4i see punkt arutelus l\u00fchikeseks ning politsei esindajana s\u00f5na saanud keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross v\u00f5ttis kasutusele mugavusn\u00e4ite, korruptsiooni. Ehk kui politseini j\u00f5uab kuuldus onupojapoliitikast, siis on neil v\u00f5imalik sekkuda ja kuritegu \u00e4ra hoida. Selle positiivse m\u00f5ju kohta on raske midagi vastu vaielda, sest korruptsioon on otseselt seotud avaliku raha kasutamisega ja mitte \u00fckski makse maksev kodanik ei taha, et tema panust riigikassasse kasutatakse valesti.\nEnnetusk\u00fcsimused muutuvad palju h\u00e4gusamaks, kui teemaks tulevad isiku- v\u00f5i varavastased teod. Sest ennetusse on juba sisse kirjutatud vajadus, et turvalisema elu nimel on kodanik kohustatud m\u00f5nest \u00f5igusest v\u00f5i vabadusest loobuma.\nN\u00e4iteks vihak\u00f5neseadus. Selle eesm\u00e4rk peaks olema samuti ju mitte karistada, vaid m\u00f5jutada inimesi k\u00e4ituma nii, et nad ei rikuks plaanitavat seadust, kasutades avalikult, suuresti sotsiaalmeedias, sobimatuid s\u00f5nu. Mida on sellest seadusemuudatusest aga \u00fchiskonnana v\u00f5ita? Kas avalikkus on valmis \u00e4ra anda mingi osa oma s\u00f5navabadusest, et tegeleda v\u00e4ikese killuga v\u00e4idetavast probleemist? Ja kui on, siis kuhu see joon t\u00f5mmata? Praegu proovitakse haugata v\u00e4ga suurt t\u00fckki s\u00f5navabadusest, mis on minu arvates murekohaks.\nKui vihak\u00f5ne puhul on inimeste veenmine lihtsam \u00fclesanne \u2013 iga\u00fcks meist v\u00f5ib kujutleda end sotsiaalmeedias valimatu s\u00f5imu v\u00f5i \u00e4hvarduste ohvrina \u2013 siis n\u00e4iteks isikustamata k\u00f5nekaartide teemat, mis korraks meedias t\u00f5status, aga siis skandaalide varju vajus, on palju keerulisem \u00f5igustada. Kuna enamik \u00fchiskonnast pole kordagi langenud kuriteo ohvriks ja \u00fclej\u00e4\u00e4nutest vaid osa on kannatanud lahendamata j\u00e4\u00e4nud kuriteo t\u00f5ttu, ei osata hinnata v\u00e4iteid, et mingist isiklikust anon\u00fc\u00fcmsusest loobumine peaks kaasa tooma kasu v\u00f5i t\u00e4iendava turvalisuse \u00fchiskonnale. Minagi kuulun nende sekka \u2013 ma ei ole aastak\u00fcmneid kasutanud k\u00f5nekaarti, aga ei usu, et nende isikustamise kohustusega kaasnev kahju kaaluks \u00fcles marginaalse kasu, mis v\u00f5iks kaasneda kuritegude lahendamisel v\u00f5i nende ennetamisel.\nSiinkohal tasub tsiteerida \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise kolmap\u00e4evast artiklit: \u00abEesti ei peaks t\u00f5ttama j\u00e4lgimis\u00fchiskonna suunas, kus iga\u00fche iga samm on kui peo peal. Tehnilist v\u00f5imekust n\u00f5nda j\u00e4lgida \u2013andmete laialdast ristkasutust, k\u00f5ikide kaamerapiltide \u00fchendamist jms \u2013 ei tohiks luua, sest kui see on olemas, seda varem v\u00f5i hiljem ka kasutatakse.\u00bb\nNende arutelude pidamise \u00f5ige aeg on just n\u00fc\u00fcd ja praegu, sest me saame tugineda ajaloolisele m\u00e4lule. Kes on elanud totalitaarses riigis, m\u00f5istab aega, kui vabadusi polnud ja ei taha neid k\u00e4est anda. Seda tarkust tuleb \u00e4ra kasutada, sest peale on kasvamas p\u00f5lvkond otsustajaid, kes toda aega ei saagi m\u00e4letada. Nii nagu osundas ka \u00f5iguskantsler: \u00abP\u00f5hiseaduse Assamblee veel m\u00e4letas teisitim\u00f5tlejate ja teistsuguste tagakiusamist. Ajaloost peaksime \u00f5ppima, et loota tuleb parimat, ent arvestada tasub, et v\u00f5ib minna ka teisiti.\u00bb"}
{"text":"Kontserdiarvustus. Ja n\u00e4dalal\u00f5ppu ma n\u00e4en   KontserdiarvustusThe WeekndSoojendusesinejad Mike Dean ja Kaytranada12. augustil Tallinna lauluv\u00e4ljakul   Tallinna Lauluv\u00e4ljak on sel suvel ikka k\u00f5vasti vett ja vilet n\u00e4inud, kuid hoolimata Depech Mode'i ja neile eelnenud Megadethi ja Hurtsi kontsertidest hoidis haljastus siiski veel esinduslikku vormi ka voogedastusplatvormide kuulatuima artisti The Weeknd'i, kodanikunimega Abel Makkonen Tesfaye tarbeks. Teda n\u00f5udis laulukaare all n\u00e4ole koguni 55\u00a0000 inimest, mis on vaid paartuhat pead v\u00e4hem kui t\u00e4navust laulupidu k\u00fclastanuid. Janar Ala1 s\u00f5nul jagati eelmisel n\u00e4dalavahetusel Eesti elanikkond linnade vahel laiali IQ p\u00f5hjal. Tallinna laululavale kogunenud rahvamass sai poole punkti v\u00f5rra madalama intelligentsuskvoodi skoori kui Paide Arvamusfestivalil osalenud. Hirmutav on m\u00f5elda, mis koefitsiendil maanduksid Janari m\u00f5\u00f5dupuu j\u00e4rgi samal ajal Elvas toimunud Hip Hop Festivali k\u00fclastajad.  K\u00e4es on raju n\u00e4dalavahetus  Kontserttuur \"After Hours til Dawn Tour\" seob Kanada artisti kaks viimast albumit \"After Hours\" ja \"Dawn FM\" mahukaks kahetunniseks lava\u0161\u00f5uks. Sedalaadi ebaharilik kahe albumi simultaanne ettekanne sai hoogu peamiselt maailma hullutanud pandeemiast, aga ka artisti enda n\u00e4gemuse eskaleerumisest ja algse soojendusesineja Doja Cati mandlioperatsioonist. Megastaari f\u00e4nne k\u00fctavad maailmaturneel \u00fcles n\u00fc\u00fcd hoopis produktsioonilegend Mike Dean ja Haiti-Kanada juurtega produtsent, r\u00e4ppar ja DJ Kaytranada. Viimase toetuseks korraldas kultuuritaskuh\u00e4\u00e4lingu \"Kolmveerand Kauriga\" saatejuht Kaur T\u00f5ra Facebookis \u00fcrituse \"MA EI L\u00c4HE WEEKNDILE! MA L\u00c4HEN HOOPIS KAYTRANADALE\", millele reageerisid tagasihoidlikud 300 inimest. Valges r\u00fc\u00fcs ja k\u00e4evangus h\u00f5bedane Gandalfi sau, mis t\u00e4itis mikrofoni statiivi funktsiooni, ilmus lava l\u00e4bistava liftiga publiku ette h\u00e4rra N\u00e4dalavahetus. Nagu paljud teised maailmakuulsad artistid, oli esimest (ja ilmselt ka viimast) korda meie seas ka selle p\u00e4eva kangelane. Muidu salap\u00e4rase ja sensuaalse imagoga, kohati skandaalne ja toksiline pulgajunkur \u00fcllatas keksleva ja pentsliku tantsuseadega. Meenutades m\u00f5nd Kanada diplomaati v\u00e4lisvisiidil, k\u00e4tles ta valgete kinnastega kaitstult andunud f\u00e4nne ning kohandas loo \"Die For You\" eesti publikule paslikuks ning leelotas seda versioonis \"I'd die for you Estonia\". See \u017eest pani meid k\u00f5iki natuke erilisemalt tundma, kuid veelgi olulisemana sai tunda end neiu, kellel lasus \u00fclesanne l\u00f5petada muusiku laused laulust \"Out of Time\". See s\u00fcdamlik ja kentsakas duett kahe noore hinge vahel oli \u00fchtlasi ka kontserdi meeldej\u00e4\u00e4vaim moment.  60 veokit\u00e4it tavaari  Rekvisiitide p\u00f5hitoonid olid valge ja h\u00f5bedane ning isegi ekraanid l\u00fclitati peaesineja ajal must-valgeks. Lava tagaosas k\u00f5rgusid h\u00f5behelgiga kaetud maailmakuulsad ehitised, mis moodustasid miniatuuri arhitektuuririkkast suurlinnast. Toronto CN Toweri, Chrysler Buildingu, 30 Hudson Yardsi, Lloyd's Buildingu ja teiste ehitiste vahele olid s\u00e4titud b\u00e4ndiliikmed. V\u00f5rreldes Ameerika segmendiga tuurist, kus nad olid t\u00e4ielikult hoonete alla maetud, sai iga\u00fcks isegi endale suunatud kaamerasilma. Kogu stsenograafia roll oli reflekteerida \u2013 nii tegid kroomitud kujundid lavast kameeleoni, mis adapteerus vastavalt valgusvihkude v\u00e4rvile ja seega ka meeleolu muutustele. Lavakeele otsas k\u00f5rgus Hajime Sorayama seksualiseeritud ja kunstnikule omaselt erootiline robotnaine. Kroomitud figuur meenutas sedamoodi lavaninas sirgudes Rolls-Royce kapoti ornamenti Spirit of Ecstasy. F\u00e4nnidele on g\u00fcnoid tuttav juba muusikavideost \"Echoes of Silence\" (2011), mis sai animeeritud audiovisuaalse kuju alles 2021. aastal ehk dekaad p\u00e4rast ilmumist, kuid lugu ise esitamisele ei tulnudki. Kui poodium v\u00e4rvus kuldkollaseks, meenutas robotnaise kuju saksa ekspressionisti Fritz Langi d\u00fcstoopilisest filmist \"Metropol\" p\u00e4rinevat g\u00fcnoid Mariat. Seda paralleeli on toodud varemgi, kui Sorayama ehitas 2019. aastal sarnase gigantfiguuri Diori moelavale Tokyos. Teadaolevalt jaapani kunstniku loome ja \"Metropoli\" vahel seost ei ole. Sellegipoolest on r\u00f6\u00f6bitus asjakohane, sest Walter Schulze-Mittendorfi \"Maria\" ongi paljude tulevaste kultusrobotite emafiguur, kellest on inspireeritud n\u00e4iteks ka Star Warsi maschinenmensch\u00a0C-3PO tegelaskuju. K\u00e4ilakuju silmapiiril publiku kohal h\u00f5ljus \u00fcheksameetrise diameetriga t\u00e4ispuhutud kuupall, mis s\u00fcmboliseeris ilmselt kogu stsenaariumi lahti rullumist \u00f6\u00f6sel ehk nn after hours'i ajal. Kui tehislinn oli apokal\u00fcptilistes leekides, paistis kuu punane kui varjutuse ajal. Kollase v\u00e4rvilahenduse ajal rippus naljakal kombel keset lauluv\u00e4ljakut suur juustupall. Valgusm\u00e4ngu v\u00f5imendasid ala v\u00e4ravates jagatud Apple Watchiga sarnased k\u00e4epaelad, mis olid s\u00fcnkroniseeritud teatud lugude ajal eri v\u00e4rvides s\u00e4hvatama v\u00f5i t\u00f6\u00f6tasid lembeliste lugude ajal taskulampidena. Taevasuunas kerkis \u00fcht\u00e4kki valgussammas, mis meenutas muinasjutulist linnuteed, ja laulu \"House of Balloons\" ajaks olid teadlikud kontserdik\u00fclastajad varunud valged \u00f5hupallid, mis moodustasid lauluv\u00e4ljakule pallimere.  666  Valgeid burkasid ja satanistlikke sutaane kandvad etendajad viisid p\u00fcha g\u00fcnoidi kultuse juhi Abeli taktikepi saatel l\u00e4bi rituaale ja seda v\u00f5rdlemisi staatilise ja figuraalse koreograafia toel. Satanismi ja kultuse temaatikaga on staar m\u00e4nginud juba varemgi. N\u00e4iteks v\u00f5ib tavandilist liikumist m\u00e4rgata loo \"Sacrifice\" muusikavideos ja obsessiivset kummardamist HBO originaalsarjas \"Iidol\", mille kaasstsenarist ja peaosat\u00e4itja ta on. The Weeknd pole aga ainuke satanismi populariseeriv artist ja liikumine on silmn\u00e4htavalt vallutanud l\u00f5viosa P\u00f5hja-Ameerika popkultuurist. T\u00e4nap\u00e4eval on satanistide missioon eesk\u00e4tt poliitiline ja nende p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuste hulka kuuluvad l\u00e4\u00e4nelikud t\u00f5ekspidamised nagu religioosne vabadus, individuaalne autonoomia ja sotsiaalne \u00f5iglus. Ameerika \u00dchendriikides v\u00f5itleb Saatanlik Tempel kristliku kiriku korruptsiooni vastu riiklikes asutustes (l\u00e4hemalt saab tutvuda sealse kaasaegse satanismiga dokumentaalfilmis \"Elagu saatan!\"). Vaatamata k\u00f5lakatele, et HBO tegi plaanitud 6-osalisest \"Iidoli\" esikhooajast 5-osalise, sest sari saavutas juba p\u00e4rast pilootosa avaldamist piinlikult negatiivse maine, v\u00f5tsin notoorse teleseriaali kohe kontserdile j\u00e4rgneval p\u00e4eval ette, et kodanik Abel Tesfaye'st selgemat sotti saada. Tegelikult muutus osade arv, kui sarja esialgne re\u017eiss\u00f6\u00f6r Amy Seimetzi asendus sarja \"Eufooria\" autori Sam Levinsoniga ja eelnev t\u00f6\u00f6 sai lihtsalt uue ja sedapuhku l\u00fchema vormi. Siiski ei olnud poiste Levinsoni ja Tesfaye koost\u00f6\u00f6 viljad midagi rohkemat kui ajaraisk ja suuremas pildis j\u00e4\u00e4b sari lukuaugust maailma piiluva inimese r\u00e4paseks fantaasiaks. P\u00f5hjendamatuks j\u00e4\u00e4b aga Tesfaye r\u00f6stimine Tedrose rolli eest, aga tervitatav oleks sedalaadi teravmeelsus tihtipeale samatasemelise Hollywoodi pr\u00fcgi pihta. Muideks sarja viimane episood on filmitud p\u00e4ris tuuri ajal Los Angeleses. Kui pr\u00fcgist juba juttu tuli, siis on huvitav, et looduss\u00f5bralikkuse korras v\u00e4ljam\u00f5eldud pandis\u00fcsteem v\u00f5ttis seekord ebatavalise p\u00f6\u00f6rde \u2013 purgijoogid kallati panditopsi. Sellest s\u00fcsteemist on kahjuks kasu k\u00fcll vaid korraldajate rahakotile, sest tagasi anti vaid 2\/3 kogusummast. Tuleb t\u00f5deda, et naturaalse astmestikuga lauluv\u00e4ljak on t\u00f5esti ideaalne kontserdipaik, mis hoiab \u00e4ra nii m\u00f5nedki nagelemised, sest isegi Gustavi r\u00fcpest on v\u00f5imalik toimuvaga kursis olla. Samadelt k\u00f5rgustelt j\u00e4lgisingi maailma statistilist esinumbrit endalegi \u00fcllatuseks naelutatult, sest on erakordne, kui iga teine artisti lugu on mitte ainult tuttav, vaid osaliselt ka m\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud, isegi kui tema loominguga kunagi varem l\u00e4hemalt tutvunud ei ole.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaspar Viilup   "}
{"text":"Juuli k\u00fcberruumis: v\u00f5ltskuulutused, petuskeemid ja teenust\u00f5kestusr\u00fcndedSuurema osa RIA poolt juulis registreeritud k\u00fcberintsidentidest moodustasid tavap\u00e4raselt \u00f5ngitsuslehed, kuid j\u00e4tkusid ka teenust\u00f5kestusr\u00fcnded riigiasutuste veebilehtede vastu, k\u00fcberr\u00fcnne tabas \u00fcht haiglat ning Facebooki Marketplace\u2019i keskkonnast avastati arvukalt v\u00f5ltskuulutusi ja petuskeeme.RIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) registreeris juulis 269 m\u00f5juga juhtumit ehk viimase poole aasta keskmisest veidi rohkem. Automaatseire k\u00e4igus leiti ka 529 pahavaraga nakatunud seadet, mida on poole v\u00e4hem kui aasta esimestel kuudel.\nViimastel kuudel on Facebooki Marketplace\u2019i keskkonnas levitatud v\u00f5ltskuulutusi, kus pakutakse erinevaid tooteid turuhinnast 10\u201320 korda odavamalt. Tihti on tegemist kodumasinate v\u00f5i muu tehnika m\u00fc\u00fcgikuulutustega, mis on vigases eesti keeles ja sisaldavad kahtlasi veebilinke.\nLisaks proovitakse seal j\u00e4tkuvalt kasutada petuskeemi, milles kelm v\u00e4idab end olevat kaubast huvitatud, kuid kirjutab, et tal pole aega sellele ise j\u00e4rele tulla ja ta soovib kulleri saata. Kui heauskne m\u00fc\u00fcja on n\u00f5us, siis saadetakse n\u00e4iliselt m\u00f5ne kullerfirma nimel link, milles palutakse tarne kinnitada. Kinnitamiseks on vaja sisestada oma pangakaardi andmed ja kui ohver seda teeb, siis saavadki petised nii palju rikkamaks, kui kannatanu pangakonto limiit parajasti v\u00f5imaldab.\nRIA soovitab nii Facebooki Marketplace\u2019is kui ka teistes sarnastes keskkondades tehinguid tehes olla v\u00e4ga ettevaatlik nii oma andmete sisestamisel kui ka maksete tegemisel.\nJuuli alguses teavitas CERT-EE-d k\u00fcberr\u00fcndest \u00fcks tervishoiusasutus. Haigla failiserverist olid kustutatud asutuse igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d ja haldustegevust puudutavad andmed, kuid patsientide terviseandmed j\u00e4id puutumata. \u00d5nneks olid haiglal olemas toimivad tagavarakoopiad ning k\u00f5ik andmed said taastatud.\nRIA hinnangul on see juhtum ilmekas n\u00e4ide, kuiv\u00f5rd oluline on regulaarsete tagavarakoopiate tegemine ja kui palju kahju see aitab \u00e4ra hoida. Viimastel aastatel on RIA tegelenud aktiivselt ka tervishoiuasutuste j\u00e4relevalvega, et tagada k\u00fcberturbe n\u00f5uete t\u00e4itmine ja seel\u00e4bi elut\u00e4htsate teenuste k\u00e4ttesaadavus.\nTeenuset\u00f5kestusr\u00fcnnete arv on viimastel kuudel olnud stabiilne. Muu hulgas \u00fcritati juulis r\u00fcnnata V\u00e4lisministeeriumi ja RIA nimeserverid, koolide sisseastumisavalduste infos\u00fcsteemi sais.ee ning NATO k\u00fcberkaitsekeskuse veebilehte. Samas olid teenused h\u00e4iritud ainult l\u00fchiajaliselt v\u00f5i polnud r\u00fcnnakutel \u00fcldse m\u00f5ju.\nP\u00f5hjalikumat \u00fclevaadet olukorrast Eesti ja maailma k\u00fcberruumis ning RIA ennetustegevuste kohta m\u00f6\u00f6dunud kuul saab lugeda siit. Alates sellest kuust on kokkuv\u00f5te k\u00e4ttesaadav ka inglise keeles.\n"}
{"text":"Elatud elu ja jagatud m\u00e4luNaljatamisi olen \u00f6elnud, et kui Eestis ei oleks olnud iseseisvuse taastamise m\u00f5tteid juba 1989. aastal \u00f5hus, ei oleks ma \u00fcldse s\u00fcndimist ette v\u00f5tnudki. Balti ketis, 23. augustil 1989 ma ei osalenud, sest mul puudus oma tahte v\u00e4ljendamiseks nii k\u00f5ne- kui ka k\u00f5nniv\u00f5ime - olin siis paarikuune pamp Hiiumaal. Iseseisvuse taastamise ajaks 1991. aasta 20. augustiks olin saanud kahe aasta ja kolme kuu vanuseks.V\u00e4lismaal kodusMu \u00f6\u00f6kapi raamat on praegu Briti ajaloolase Timothy Garton Ashi raamat \u201eKodumaad. Euroopa ajalugu isiklikust vaatevinklist\u201c (Yale'i \u00dclikooli kirjastus 2023, t\u00f5lge Varrak 2023), mis tahes tahtmata m\u00f5jutab mu p\u00e4evaseid m\u00f5ttemustreid. Sel kevadel \u00f5nnestus k\u00e4ia tema loengul \u00fclikooli muuseumi valges saalis. Ash on valitud 2005. aastal Times Magazine'i 100 maailma k\u00f5ige m\u00f5jukama inimese nimekirja ja tema karismaatilisest esinemisest \u00f5hkus teadlikkust oma julgusest ja elegantsusest. \u00dcks, mille ma tema jutust kaasa haarasin, oli v\u00e4ljend, mille ta raamatus omistab oma prantsuse-kreeka-briti s\u00f5brale Kalypso Nicola\u00efdisele: \u201eolen v\u00e4lismaal kodus\u201c. Ta kasutas seda, kirjeldamaks Euroopas reisijate koduseid tundeid, sest miski pole, t\u00f5ele au andes, meile enam kuigiv\u00f5rd eksootiline.Seda tajusin mai l\u00f5pus Poolas konverentsil k\u00e4ies t\u00e4iesti selgelt. Nii linn kui ka \u00fclikool olid selged ja arusaadavad, kodusel moel. \u00d5htust s\u00f5ime Kreeka ja Itaalia s\u00f6\u00f6gikohtades, mu konverentsikaaslased meenutasid oma reise neisse imelistesse maadesse. N\u00fc\u00fcd suvel, jalutades K\u00e4rdlas, taipasin \u00fcht\u00e4kki, et K\u00e4rdla ja Pozna\u0144 on praktiliselt vennad, sest ka siin on keskv\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res Itaalia ja Kreeka s\u00f6\u00f6gikohad, Mamma Mia ja Ambrosia. Ja samamoodi on v\u00e4ga paljude teiste Euroopa kohtadega, ja see on minu meelest v\u00e4ga tore.Ilma Eesti iseseisvuse taastamiseta 1991. aastal poleks see v\u00f5imalik. Timothy Garton Ash \u00fctles, et ta toob sageli just Eestit n\u00e4itena kiiresti ja t\u00f5husalt okupatsioonij\u00e4rgsest depressioonist v\u00e4lja tulijana. Eesti on edulugu, kui vaadata arenguid tehnoloogias, hariduses, demokraatias ja v\u00f5itluses korruptsiooniga. Eesti lugu on tema s\u00f5nul imetlusv\u00e4\u00e4rne. Mina arvan seda ka, kuigi vahel kipun unustama. Aga kui kasutada oma m\u00e4lu, oma kogemusi ja m\u00f5elda, t\u00e4pselt nii nagu Ash seda tipp-ajaloolasena teeb, ajaloost isiklikult, siis taastub imetlus Eesti ees aina ja \u00fcha.\u00dcks minu esimesi m\u00e4lestusi on \u00fcks minu kurvemaid m\u00e4lestusi. Lahe s\u00f5da oli l\u00f5ppenud ja telekas n\u00e4idati Kuveidi p\u00f5levaid naav\u00e4lju. See pidi olema 1991. aasta talv ja mina veidi noorem kui kahene. Iraagi armee oli kasutanud Kuveidist taganedes p\u00f5letatud maa taktikat, s\u00fc\u00fcdates p\u00f5lema hiiglaslikud naav\u00e4ljad, musta suitsu sambad olevat n\u00e4ha olnud ka kosmoses. Minule piisas mustvalgest telekast, et nutta oma elu esimest s\u00f5jast, v\u00e4givallast ja poliitikast tingitud nuttu. Tundeks, mida h\u00e4sti m\u00e4letan, oli pettumus. Ahastus, et maailmas, kuhu olin s\u00fcndinud, ei ole ainult p\u00e4ikesepaiste ja j\u00e4\u00e4tis, vaid ka surm ja s\u00f5da.J\u00e4rgmine suur kurbus tabas mind s\u00fcgisel 1994, kui p\u00f5hja oli l\u00e4inud Estonia laev. K\u00e4isime ema ja vennaga Haldil mererannas jalutamas, vaadates vihmahalli merd K\u00f5pu suunas. Seal kusagil oli olnud \u00fcks kohutav \u00f6\u00f6. Ja ma hoidsin kinni oma ema soojast k\u00e4est, vaikselt m\u00f5tiskledes, kuidas on elu k\u00fcll vahel nii kohutavalt julm. Ma tundsin mere ees aukartust, kuid \u00fchtlasi sain aru, et meri on aus, ta oli t\u00f5eliselt see, mis ta oli - vesi, mis ei saa \u00fchel hetkel olla \u00f5hk v\u00f5i kindel maapind. Inimene saab valetada, meri mitte.Isiklik ajaluguMingisugune ekraan on ikka minu isiklikus ajaloos olnud halbade s\u00f5numite tooja. 2001. aastal j\u00f5udsin \u00f5htuse liinibussiga Emmastest koju just AK ajaks, kui n\u00e4itas uskumatuid kaadreid kaksiktornide r\u00fcndamisest. M\u00e4letan, et seisin, jope seljas, ja vaatasin suu ammuli k\u00f6\u00f6gitelekat, uskumata, mida ma n\u00e4en. Vaid seitse aastat hiljem k\u00fclastasin seda kohta New Yorgis, kus oli World Trade Center seisnud. Seal haigutas endiselt t\u00fchimik, lilli ja k\u00fc\u00fcnlaid oli p\u00e4ris palju. Samale ajale langes ka Venemaa r\u00fcnnak Gruusiale, olin parajasti USA l\u00e4\u00e4nerannikul, kui kuulsin hommikul k\u00f6\u00f6gis kohalikust raadiost, et Gruusias on s\u00f5da. Ma tardusin, sest esimene m\u00f5te, mis mu peast l\u00e4bi k\u00e4is, oli, et kas ma pean j\u00e4\u00e4ma USAsse? Olema v\u00e4liseestlane? Kas ma ei p\u00e4\u00e4segi iialgi koju tagasi? \u00d5nneks helistasin isale ja ajakirjanikust s\u00f5brale, kes m\u00f5lemad kui \u00fchest suust kinnitasid, et Eestisse see agressioon v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt ei j\u00f5ua. Hirm j\u00e4i veidikeseks veel minusse pidama, kuid muljed USAst haarasid mu muidugi kohe j\u00e4lle endasse. On midagi erakordset selles, kui ajalugu puudutab meid isiklikult, meie elu p\u00f5imub maailmaga.Enne Ashi raamatut lugesin \u00f5htuti T\u00f5nu \u00d5nnepalu suurep\u00e4rast romaani \u201eAaker\u201c (EKSA 2019), mis r\u00e4\u00e4gib laias laastus \u00d5nnepalu tunnetest v\u00e4liseestlaste ja Kanada looduse vastu. Seal on palju m\u00f5tteainet kodueestlastele, kelle alla ka mina liigitun, ehkki olen tundnud end ka \u201ev\u00e4lismaal kodus\u201c. \u00d5nnepalu m\u00f5tiskleb ka ajaloo \u00fcle, kirjutades, et kunagi kirjeldatakse praegust aega kui \u201eAmeerika aega\u201c v\u00f5i kuna keel armastab l\u00fchenemist, siis saab sellest \u201eMeerika aeg\u201c. Tema kujutlus sellest, et eestlased on anglo-ameerika m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris ja n-\u00f6 ajuloputatud, \u00fcllatas mind, sest minu jaoks on de facto 1991. aastast olnud ikka Eesti aeg, ja on endiselt. Jah, ma oskan inglise keelt p\u00e4ris h\u00e4sti, kuulan palju inglisekeelset muusikat, loen inglise keeles raamatuid - ja selles ei ole midagi halba. Kuulan ka l\u00e4ti-, prantsuse-, soome-, saksa- ja ungarikeelset muusikat. Muidugi kuulub mu s\u00fcda eestikeelsele kultuurile, aga n\u00e4iteks ka v\u00f5ro ja kihnu omale. Ma kaardistan Eestit isiklikult, selle aega, paiku ja inimesi. Elan l\u00e4bi katastroofe, koroona-pandeemiaid ja naaberriigi s\u00f5du. Mind valdab kirjeldamatu t\u00e4nutunne, et saan k\u00f5ike halba ja k\u00f5ike head l\u00e4bi elada just siin maakamaral L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res. Terve mu elu m\u00e4lu on taasiseseisvunud Eesti m\u00e4lu, see on minu ja Eesti m\u00e4lu \u00fchtaegu.\"Terve mu elu m\u00e4lu on taasiseseisvunud Eesti m\u00e4lu.\"KRISTEL ALGVERE"}
{"text":"L\u00e4ti president alustab erakondadega konsultatsioone j\u00e4rgmisel n\u00e4dalalRIIA, 17. august, BNS \u2013 L\u00e4ti president Edgars Rink\u0113vi\u010ds teatas pressikonverentsil p\u00e4rast seda, kui peaminister Kri\u0161j\u0101nis Kari\u0146\u0161 (Uus \u00dchtsus) esitas neljap\u00e4eval lahkumisavalduse, et kutsus j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal k\u00f5ik seimis esindatud erakonnad konsultatsioonidele.\nRink\u0113vi\u010ds t\u00e4nas Kari\u0146\u0161it nelja ja poole aasta pikkuse t\u00f6\u00f6 eest riigi ja \u00fchiskonna h\u00fcvanguks.\n\"Tema juhitud valitsused pidid \u00fcle saama pandeemiast, v\u00f5itlema\u00a0 L\u00e4ti pankade rahapesuga, astuma vastu h\u00fcbriidohule L\u00e4ti idapiiril ja toetama Ukrainat v\u00f5itluses Venemaa agressiooniga,\" \u00fctles Rink\u0113vi\u010ds.\nP\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi moodustab uue valitsuse presidendi nimetatud kandidaat, mist\u00f5ttu Rink\u0113vi\u010ds kutsus erakonnad konsultatsioonidele, et saada nende arvamus eelistatava koalitsioonimudeli, v\u00f5imalike peaministrikandidaatide ning pikaajaliste ja kiireloomuliste \u00fclesannete kohta, mida valitsuse peab lahendama.\nRink\u0113vi\u010ds r\u00f5hutas, et \u00fchiskond ootab lahendust kiireloomulistele muredele - k\u00f5rged elektritariifid ja pangaintressid ning toiduainete kiire hinnat\u00f5us.\nPresident soovib k\u00f5nelustel veenduda, et tema \u00fcles seatav peaministrikandidaat saab parlamendis v\u00f5imalikult suure toetuse.\nRink\u0113vi\u010ds kutsus erakondi \u00fcles seadma konkreetset eesm\u00e4rki \u2013 saavutada 2030. aastaks Euroopa Liidu keskmine heaolu tase, keskendudes eelk\u00f5ige haridusele ja teadusele, investeeringute kaasamisele, piirkondliku ja majandusliku ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisele, tervishoiule, riigi v\u00e4lis- ja sisejulgeolekule ja L\u00e4ti majanduslikku konkurentsiv\u00f5imele.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel erakondade esindajatega kutsub president poliitilisi j\u00f5ude esitama oma n\u00e4gemust nende eesm\u00e4rkide saavutamise v\u00f5imalustest. Vundamendi sellele t\u00f6\u00f6le peaks Rink\u0113vi\u010dsi s\u00f5nul panema j\u00e4rgmine valitsus.\nPresident konsulteerib parlamendis esindatud fraktsioonidega vastavalt nende suurusele. Konsultatsioonid toimuvad Riia lossis.\nEsmasp\u00e4eval kohtub president Uue \u00dchtsuse, Roheliste ja Talurahva Liidu ja \u00dchisnimekirja esindajatega. Teisip\u00e4eval peab ta konsultatsioone Rahvuslaste \u00dchenduse, Progressiivsete, Stabiilsuse Eest ja L\u00e4ti Ennek\u00f5ike esindajatega.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti president alustab erakondadega konsultatsioone j\u00e4rgmisel n\u00e4dalalRIIA, 17. august, BNS \u2013 L\u00e4ti president Edgars Rink\u0113vi\u010ds teatas pressikonverentsil p\u00e4rast seda, kui peaminister Kri\u0161j\u0101nis Kari\u0146\u0161 (Uus \u00dchtsus) esitas neljap\u00e4eval lahkumisavalduse, et kutsus j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal k\u00f5ik seimis esindatud erakonnad konsultatsioonidele.\nRink\u0113vi\u010ds t\u00e4nas Kari\u0146\u0161it nelja ja poole aasta pikkuse t\u00f6\u00f6 eest riigi ja \u00fchiskonna h\u00fcvanguks.\n\"Tema juhitud valitsused pidid \u00fcle saama pandeemiast, v\u00f5itlema\u00a0 L\u00e4ti pankade rahapesuga, astuma vastu h\u00fcbriidohule L\u00e4ti idapiiril ja toetama Ukrainat v\u00f5itluses Venemaa agressiooniga,\" \u00fctles Rink\u0113vi\u010ds.\nP\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi moodustab uue valitsuse presidendi nimetatud kandidaat, mist\u00f5ttu Rink\u0113vi\u010ds kutsus erakonnad konsultatsioonidele, et saada nende arvamus eelistatava koalitsioonimudeli, v\u00f5imalike peaministrikandidaatide ning pikaajaliste ja kiireloomuliste \u00fclesannete kohta, mida valitsuse peab lahendama.\nRink\u0113vi\u010ds r\u00f5hutas, et \u00fchiskond ootab lahendust kiireloomulistele muredele - k\u00f5rged elektritariifid ja pangaintressid ning toiduainete kiire hinnat\u00f5us.\nPresident soovib k\u00f5nelustel veenduda, et tema \u00fcles seatav peaministrikandidaat saab parlamendis v\u00f5imalikult suure toetuse.\nRink\u0113vi\u010ds kutsus erakondi \u00fcles seadma konkreetset eesm\u00e4rki \u2013 saavutada 2030. aastaks Euroopa Liidu keskmine heaolu tase, keskendudes eelk\u00f5ige haridusele ja teadusele, investeeringute kaasamisele, piirkondliku ja majandusliku ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisele, tervishoiule, riigi v\u00e4lis- ja sisejulgeolekule ja L\u00e4ti majanduslikku konkurentsiv\u00f5imele.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel erakondade esindajatega kutsub president poliitilisi j\u00f5ude esitama oma n\u00e4gemust nende eesm\u00e4rkide saavutamise v\u00f5imalustest. Vundamendi sellele t\u00f6\u00f6le peaks Rink\u0113vi\u010dsi s\u00f5nul panema j\u00e4rgmine valitsus.\nPresident konsulteerib parlamendis esindatud fraktsioonidega vastavalt nende suurusele. Konsultatsioonid toimuvad Riia lossis.\nEsmasp\u00e4eval kohtub president Uue \u00dchtsuse, Roheliste ja Talurahva Liidu ja \u00dchisnimekirja esindajatega. Teisip\u00e4eval peab ta konsultatsioone Rahvuslaste \u00dchenduse, Progressiivsete, Stabiilsuse Eest ja L\u00e4ti Ennek\u00f5ike esindajatega.\nBaltic News Service"}
{"text":"Tartu \u00dclikool l\u00fckkas Raul Eametsa umbusaldamise edasiTartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna n\u00f5ukogu otsustas edasi l\u00fckata\u00a0Raul Eametsa umbusaldamise, sest sooviti tutvuda asjakohaste dokumentidega.\nDekaani kohuset\u00e4itja Janno Lahe r\u00e4\u00e4kis Delfile, et otsust ei s\u00fcndinud, sest m\u00f5tete kogumiseks ja arutamiseks on olnud liiga v\u00e4he aega. Lahe s\u00f5nul toimus arutelu viisakas akadeemilises \u00f5hkkonnas.\nElektrooniline h\u00e4\u00e4letus toimub 28.-29. augustil, n\u00f5ukogu otsus selgub 30. augusti hommikul.\n\u00dclikooli l\u00e4hiajaloos ei ole olnud teadaolevalt \u00fchtegi olukorda, kus valdkonna n\u00f5ukogu oleks dekaani umbusaldamist arutanud. V\u00f5imalik, et Tartu \u00dclikooli 400-aastase ajaloo m\u00f5nes varasemas etapis on olnud dekaani ametikohalt taandamise juhtumeid.\u00a0\nTartu \u00fclikooli rektor professor\u00a0Toomas Asser\u00a0l\u00f5petas esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6suhte sotsiaalteaduste dekaani ja makro\u00f6konoomika professori\u00a0Raul Eametsaga.\u202f Kahel toolil \u2013 \u00fclikoolis ja Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogus \u2013 istuva Eametsa s\u00f5lmitud leping andis rohelise tule ligip\u00e4\u00e4suks tuhandete naiste delikaatsete isikuandmeteni.\nToomas Asser \u00fctles esmasp\u00e4eval ajakirjanikele, et Raul Eamets s\u00f5lmis Pere Sihtkapitali sihtasutusega koost\u00f6\u00f6lepingu \u00f5igusvastaselt, rikkudes ka kooli sisereegleid. \u201eArvestades kogu rikkumiste paketi t\u00f5sidust, on meie edasise koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumine m\u00f5eldamatu.\u201c Kuna Eamets s\u00f5lmis lepingu sihtasutusega, mille n\u00f5ukogu liige ta ise on, siis v\u00f5idi rikkuda korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid toimingupiiranguid, selgitas Asser."}
{"text":"Linna toel on jalgratta ostnud juba ligi 400 last; Petuk\u00f5ned; Arhitektuurimuuseumis ootab k\u00fclastajaid n\u00e4itusPetuk\u00f5ned\nLinna toel on jalgratta ostnud juba ligi 400 last\nArhitektuurimuuseumis ootab k\u00fclastajaid n\u00e4itus\nP\u00f5hja-Tallinnas avatakse pop-up n\u00e4ituste sari\nT\u00fchja k\u00f5huga keskaegses Tallinnas\n]]>"}
{"text":"JUHTKIRI | Hilinev ranitsatoetus: kui kooli minnakse 1. septembril, miks makstakse siis toetust alates septembri keskpaigast?Kui Arno isaga koolimajja j\u00f5udis, olid tal oletatavasti k\u00f5ik kooliasjad juba ostetud. Selle peale v\u00f5is kuluda kenakesti pappi \u2013 nii Oskar Lutsu ajal kui ka t\u00e4nap\u00e4eval. Ainu\u00fcksi laste n\u00f5utud kontoritarvete eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia veidi alla 100 euro, kui k\u00f5ik nagu kord ja kohus valmis osta.\nSelleks, et pliiatsid ja suled oleksid ikka valmis, jagavad omavalitsused n-\u00f6 ranitsatoetusi. Enamasti saavad neid esimesse klassi minejad v\u00f5i algkoolis k\u00e4ijad. P\u00e4rnus, Viljandis ja Narvas saab 150 eurot. Tallinnas seevastu v\u00f5ib esimesse klassi minejatele k\u00fcsida 320 ning teiste klasside omadele 75 euro suurust toetust.\nParaku aga saab ranitsatoetust taotlema hakata alles siis, kui Arno on koolis juba kaks n\u00e4dalat k\u00e4inud. P\u00f5hjus \u2013 et olla ikka kindel, et ta \u00f5pib t\u00f5epoolest selles koolis ega saa seega seda valskusega.\nSee on taas selline n\u00e4ide, mille puhul riik t\u00f6\u00f6tab ametnike, mitte inimeste (antud juhul laste) huvides. Niigi suvistest kuludest r\u00e4situd lapsevanematele on augusti l\u00f5pp aga \u00fcks valusamaid aegu, mil raha v\u00e4lja k\u00e4ia. Ranitsatoetus hiljemalt augusti keskel oleks seega oodatud leevendus. Ajatada saab paljugi \u2013vormiriideid, vahetusjalatseid ja koolikotte, kuid vihikuid-pliiatseid ei m\u00fc\u00fcdagi sageli suve alguses vajalikus koguses.\nOmavalitsustel on \u00fclevaade oma kodanikest ja koolinimekirju ei tehta 1. septembril, vaid m\u00e4rksa varem. Oluline v\u00f5iks ka olla fakt, et laps l\u00e4heb kooli selles omavalitsuses, isegi kui pole t\u00e4pselt teada, millisesse. Kes saab aga toetuse pettuse teel \u2013 ei asunudki seal \u00f5ppima \u2013 peaks selle tagasi maksma.\nTeine probleem on see, et sageli pole lapsevanemad teadlikudki, et neil on \u00f5igus ranitsatoetust saada, eriti kui k\u00f5ne all on vanemad lapsed. Miks nii nigel teavitust\u00f6\u00f6?\nPraegune asjade seos lubab teha s\u00fcsimusta nalja, et toetuse v\u00e4ljamakse \u2013 kuu aja jooksul p\u00e4rast septembri keskpaika \u2013 on s\u00e4titud just selleks ajaks, kui saabub koolikulude katteks v\u00f5etud kiirlaenu esimene tagasimakse."}
{"text":"Kertu Moppel: l\u00f5puks teen ikka seda, mida ise tahanSUUR PLAAN\u201eKui keegi leiab, et seda lavastust ei ole vaja, siis mingu tarbijakaitsesse,\u201c \u00fctleb lavastaja.\u201eOnu Bella t\u00e4hestik\u201c on vaieldamatult selle suve oodatuim lavastus. K\u00f5ik piletid on juba ammuilma v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. 10. augustil toimunud esietendus l\u00e4ks t\u00e4ismajale ja rahvas t\u00f5usis plaksutades p\u00fcsti, nagu viimasel ajal kombeks on. Kummatigi ei kosta ovatsioone avaldatud vastukajadest ja nii m\u00f5nigi etendust juba n\u00e4inu kehitab \u00f5lgu. Pole p\u00e4ris see, mida oodati, v\u00f5iks \u00f5lakehitused kokku v\u00f5tta. Lavastaja Kertu Moppel (37) ei lase end sellest segada.Nonii, teil on keha p\u00e4rast esietendust pisut n\u00f5rk, kas v\u00f5tsite viina?(Naerab.) Me j\u00f5ime longerot, \u00f5igemini strongerot, seda 7,5-promillist. Ei olnud hullu pidu, n\u00e4itlejatel oli ju j\u00e4rgmisel p\u00e4eval etendus, \u00f5igemini tervel meeskonnal. Nii et ei olnud korralikku viinajoomist.Hindate etenduse kordaminekut selle j\u00e4rgi, kuidas trupp end p\u00e4rast esietendust tunneb. Kas l\u00e4ks h\u00e4sti v\u00f5i j\u00e4i midagi kripeldama? Tunnen ennast h\u00e4sti, ka n\u00e4itlejad ja kogu meeskond j\u00e4id rahule. Esietendusel oli k\u00fcll tehniliste asjadega natuke jamamist, nendega tegeleme. \u201eOnu Bella\u201c on tohutult tehniline t\u00fckk ja proovide aeg j\u00e4i natukene l\u00fchikeseks. Eile [p\u00fchap\u00e4eval] oli esimene kahe etendusega p\u00e4ev. Korra m\u00f5tlesin k\u00fcll, et kuidas nad jaksavad - aga jaksavad. Meil on k\u00f5igil l\u00f5bus olnud.Kuigi T\u00f5nis Niinemets peategelase rollis oli tubli ja Ivo Uukkivi igati lahe, osutub selle lavastuse staariks kahtlemata Anne T\u00fcrnpu, kes valitses lava mitmes rollis vapustava professionaalsusega. Vaevalt sai see aga olla lavastaja eesm\u00e4rk - peategelane varju j\u00e4tta? Anne ongi v\u00e4ga \u00e4ge, see on mulle ammu teada. Lugu on jutustatud suuresti l\u00e4htudes eeldusest, et onu Bella on normaalne inimene, keda \u00fcmbritses hullus. Me ei tahtnudki T\u00f5nisest koomilist karakterit v\u00e4lja pressida. Lugu rullub lahti peategelase vaatepunktist, nii et las ta ollagi natuke lineaarne. See, et \u201evarju j\u00e4\u00e4b\u201c, on k\u00fcsija enda subjektiivne tunne.Ootused etenduse suhtes olid kruvitud metsikult k\u00f5rgele. Kuiv\u00f5rd see segas v\u00f5i soodustas lavastuse s\u00fcndi?Eks see ikka m\u00f5jutas. Kui etenduse v\u00e4lja kuulutasime, tekkis selle vastu kohe suur huvi. Kuna tegemist on suvet\u00fckiga, siis oli kohe ka teada, et etenduste hulk on piiratud. Meie ise ei pidanud seda huvi omalt poolt kuidagi tagant k\u00fctma. K\u00fcllap kirjutas meedia sellest nii palju sellep\u00e4rast, et on suvi ja pole eriti millestki kirjutada. Lubasime, et teeme midagi l\u00f5busat. Vajadus millegi toreda ja vabastava j\u00e4rele on praegu kohutavalt suur.Hoolimata suurtest ootustest imet ei s\u00fcndinud. Oli k\u00fcll suurep\u00e4raseid hetki ja v\u00e4ga h\u00e4id n\u00e4itlejat\u00f6id, kuid lavastus tervikuna ei hakanud t\u00f6\u00f6le. V\u00f5i oligi nii m\u00f5eldud, et terviku peab vaataja ise kokku panema? Ma ei oska vastata, sest ma ei saa \u00f5ieti k\u00fcsimusest aru. Me r\u00e4\u00e4gime mittenarratiivsest, fragmentaarsest dramaturgiast, tegemist ei ole ju ps\u00fchholoogilise realismiga. K\u00f5ik sellised laused, et imet ei s\u00fcndinud, nagu neid kriitikas ikka ette tuleb... Kas on siis eesm\u00e4rk s\u00fcnnitada imet? Mis see ime on? Ma ei saa tegelikult aru, millest r\u00e4\u00e4gitakse, kui r\u00e4\u00e4gitakse teatriimest. Kunsti peab vaatama avatud pilguga, mitte n\u00f5udma: \u201ePalun mulle n\u00fc\u00fcd paarik\u00fcmne euro eest imet.\u201c J\u00e4relkajade maailm on minu jaoks keeruline.Kuiv\u00f5rd te \u00fcldse kriitikat j\u00e4lgite, kui palju see korda l\u00e4heb?J\u00e4lgin muidugi, ikka tahaks ju mingisugust peegeldust. Aga l\u00f5puks teen ikka seda, mida ise tahan. Loen k\u00fcll, et n\u00e4e, see arvas nii ja too naa, sellele meeldis ja tollele mitte, aga sellise kriitikaga ei ole loojal tegelikult mitte midagi peale hakata. M\u00f5nel juhul saan aru k\u00fcll, miks nii \u00f6eldakse v\u00f5i mis on \u00f6eldu laiem eesm\u00e4rk, ent enamasti ei p\u00f5hjusta s\u00e4\u00e4rane tagasiside vajadust midagi teistmoodi teha.K\u00f5nealuse lavastuse puhul muretsesin enim selle p\u00e4rast, mida arvavad t\u00fckist Bellale l\u00e4hedased inimesed. Tema abikaasa oli v\u00e4ga \u00f5nnelik ja samuti Bella tollane elukaaslane, keda kehastab Inga Salurand. Nad tulevad kindlasti veel vaatama. M\u00f5lemad \u00fctlesid, et tundsid Bella \u00e4ra. Bella emale toimetame kindlasti k\u00e4tte salvestise, sest ta ise ei jaksa Tallinna tulla.Teie \u201eMefisto\u201c v\u00f5eti vastu suure vaimustusega, tegemist oli suurep\u00e4rase, \u00fchtlasi auhinnatud lavastusega. N\u00fc\u00fcd v\u00f5rreldakse j\u00e4rgmisi lavastusi selle suure \u00f5nnestumisega ja v\u00f5ib-olla peetakse \u201eOnu Bellat\u201c selle m\u00f5\u00f5dupuuga m\u00f5\u00f5tes koguni l\u00e4bikukkumiseks? \u201eOnu Bella\u201c on lavastatud t\u00e4iesti teises \u017eanris ja teise eesm\u00e4rgiga. \u201eBella\u201c loomise k\u00e4igus kutsusime r\u00e4\u00e4kima Peeter Volkonski, kes \u00fctles toredasti, et ei maksa liiga s\u00fcgavale puurida, p\u00f5hjavesi tuleb vastu. Meie eesm\u00e4rk oligi teha midagi toredat ja l\u00f5busat, enda jaoks vabastavat k\u00f5igi nende raskete teemade sees, milles me elame. Minu eesm\u00e4rk oligi teha midagi, mis mind ennast aitab ja vabastab. Jumala eest, mitte minna v\u00e4lja selle peale, et teeme suurteose. Nii et ootused on eelk\u00f5ige nende inimeste probleem, kellel need ootused on ja kes peavad k\u00f5ige kohta midagi arvama. Mulle oli see tore ja vabastav kogemus ning tundub, et meil k\u00f5igil oli seda vaja. Ja tundub t\u00e4iesti jabur, et ma pean ennast justkui kogu aeg \u00f5igustama ja ette-taha vabandama.M\u00f5nes m\u00f5ttes on tegu looga Eesti vabakssaamisest ja inimeste sisemisest vabanemisest. Miks tundus, et just praegu on oluline seda n\u00e4idata?\u201eOnu Bella\u201c t\u00f6\u00f6tabki ainult tausts\u00fcsteemis, 1990-ndates. Kui keegi praegu midagi sellist teeks nagu onu Bella omas ajas, siis see enam ei toimiks. Onu Bella toimis ajal, mil N\u00f5ukogude Liit oli just otsa saanud, aga mingitest asjadest ei saanud veel r\u00e4\u00e4kida. Tema v\u00f5ttis ette ja hakkas k\u00fctma. Sellep\u00e4rast oli tarvis tausts\u00fcsteemi lavastuses eraldi k\u00e4sitleda.Saan aru, aga ikkagi: miks on see lavastus vajalik just praegu?S\u00f5da tekitas k\u00fcsimuse, mis on vabadus. Seoses Venemaal toimuvaga m\u00f5eldakse palju sellest, kuiv\u00f5rd on v\u00f5imalik end v\u00e4ljendada ja mida on \u00fcldse v\u00f5imalik teha. Selle taustal on oluline meelde tuletada, et meil on vabadus, me v\u00f5ime teha, mida tahame. Minu meelest on see oluline. M\u00f5tlesin selle peale, missugune on see vibe, milles mul oleks tore olla ja k\u00f5igil m\u00f5nus k\u00fctta.Kardeti, et noori lavastus ehk ei k\u00f5neta, sest nad ei tunne tausts\u00fcsteemi. Esietenduselt koju s\u00f5ites kuulsin bussis, kuidas kamp noori skandeeris vaimustunult \u201eTuss! Tuss! Tuss!\u201c, viidates konkreetsele stseenile. Nii et v\u00e4hemasti osa noori saite n-\u00f6 k\u00e4tte?Arvan k\u00fcll. Just selle p\u00e4rast andsime tausta, sest inimesed, kes selles ajastus ei elanud, ei saa ju m\u00e4letada.Lavastuse \u00fcks tegelane on eesti rahvas, seesama, kes nutab laulupeol \u201eMesipuud\u201c kuulates ja saunas laulab \u201eMa v\u00f5tsin viina\u201c. Missugune on see eesti rahvas, kellele te selle lavastuse tegite?Alo Mattiiseni tegelane r\u00e4\u00e4gib, et meis k\u00f5igis on olemas m\u00f5lemad pooled ja seda ei maksa unustada. Seda onu Bella just tegigi: \u00fchendas k\u00f5rget ja madalat. Olen palju m\u00f5elnud selle \u00fcle, miks tahetakse k\u00f5rget ja madalat tingimata lahus hoida. Kas seda peab tingimata vaatlema negatiivselt, kui miski pakub inimestele lihtsalt r\u00f5\u00f5mu? Onu Bellaga tegid koost\u00f6\u00f6d paljud intellektuaalid, Peeter Volkonski, Merca [Merle J\u00e4\u00e4ger], Alo Mattiisen. Onu Bella tegi puhast lollust, mida inimestel vaja oli, ja mulle see nii meeldib. Meil oli proovides nii loll ja hea olla. K\u00f5rget ja madalat ei pea vastandama, meis k\u00f5igis on need m\u00f5lemad pooled olemas.V\u00f5tame \u00dcllar J\u00f6rbergi, no kas me naerame selles t\u00fckis tema \u00fcle? Ma ei tea! Mina kuulan J\u00f6rbergi, ta on mulle eluaeg meeldinud. Lauri Kaldoja autos on J\u00f6rbergi plaat, pidevalt kuulame, kui koos s\u00f5idame. Inimesed ei peaks endale meelelahutust keelama, ja meelelahutus v\u00f5iks olla selline, mis p\u00e4riselt ka meeled \u00e4ra lahutab. See ongi loomevabadus. Ma ei pea kogu aeg vaimne olema. Seda on vahel v\u00e4sitav vaadata, kui inimesed p\u00fc\u00fcavad kogu aeg kangesti vaimsed olla.\u201eEi saa pakkuda inimestele seda, mida meie arvame, et nad tahavad, m\u00f5tlemata sellele, mida me ise \u00f6elda tahame, ja teadmata seda, mida neil tegelikult vaja on,\u201c \u00fctlesite 2022. aastal. Kuidas teab lavastaja, mida rahvas tahab ja vajab? Mida ta praegu vajab? Mul on tunne, et praegu tahavad inimesed midagi kerget ja l\u00f5busat, arvan, et ma ei eksi. Koroonaaeg ja s\u00f5da on inimestel jalad alt l\u00f6\u00f6nud, \u00e4ra v\u00e4sitanud. Kuid midagi kerget ja l\u00f5busat on vaja igal ajastul. Inimestel on tarvis midagi vabastavat ja toredat, tunnet, et ei ole vaja \u00fcle m\u00f5elda. Tarvis on korraks aju l\u00f5dvaks lasta.Aga see on ainult spekulatsioon. Kunstnikuna saan ma ju ainult iseendalt k\u00fcsida, mida mul parajasti vaja teha on. Ja kui keegi leiab, et seda lavastust ei ole vaja, siis mingu tarbijakaitsesse.Olete r\u00f5hutanud, et lugu r\u00e4\u00e4gib onu Bellast ja mitte Igor Maasikust, kuid tegelikult n\u00e4itab lavastus ka inimlikku show business'is pettumist. See ei sattunud aga lavastusse vist kogemata?Ongi ju samah\u00e4sti kui v\u00f5imatu k\u00e4sitleda lavapersooni ilma selle taga seisva reaalse isikuta. Ma ei tea, kas \u00e4ra v\u00e4sis onu Bella v\u00f5i Igor Maasik. Tundub, et v\u00f5ib-olla v\u00e4sis Bella, Igor oleks ehk edasi pannud. Kreatiivne mask, mille taha Igor peitus, ei suutnud enam toota selliseid geniaalseid hitte nagu \u201eMa v\u00f5tsin viina\u201c. Igor sai targa inimesena aru, et aitab kah. Sellesse, miks oli Igoril tarvis luua just onu Bella karakter, me ei s\u00fcvenenud. Selleks ei olnud mul k\u00fcllalt infot.Lavastust v\u00f5ib vaadata ka loona sellest, kuidas tollased produtsendid ja m\u00e4ned\u017eerid artistidel naha \u00fcle k\u00f5rvade t\u00f5mbasid. Kas vastavad t\u00f5ele kuuldused, et Aarne Valmise suunalist kriitikat on pehmendatud - olgu siis lavastuse valmimise k\u00e4igus v\u00f5i p\u00e4rast esietendust?Me pehmendasime seda tugevasti proovide k\u00e4igus. Lavastuse Aarne Valmis on produtsendi koondkuju. Ja ega siis lavastus pole absoluutne t\u00f5de. Tundus, et Valmis oli k\u00fcll p\u00e4rast esikat r\u00f5\u00f5mus. N\u00f5udlus onu Bella j\u00e4rele oli suur. Kui Aarne Valmis ei oleks temaga tegelema hakanud, siis vaevalt meil olekski olnud onu Bellat s\u00e4\u00e4rasena, nagu me teda tunneme. Nad olid s\u00f5brad, l\u00f5puni v\u00e4lja.K\u00f5ik algab alati sellest, et tahaks teha lahedate inimestega lahedat asja, aga mingil hetkel kasvab ettev\u00f5tmine liiga suureks ja v\u00e4sitakse \u00e4ra. Valmis on etenduses koondkuju ja k\u00f5ikide liinidega ei ole v\u00f5imalik minna iga tegelase hingeeluni v\u00e4lja. Meie, n\u00e4itlejad, kes me oleme teinud nii sarju kui ka muud meelelahutust, saame v\u00e4ga h\u00e4sti aru ka produtsendi vaatenurgast.Mis p\u00f5hjustel mahenes kriitika Aarne Valmise aadressil etenduse valmimise k\u00e4igus? Etendust tasakaalustatakse valmimise k\u00e4igus kogu aeg. Esimeses tekstiraamatus oli suhtumine igati mahe, siis keerasime natuke vinti peale, siis j\u00e4lle vaatasime, et ei-ei, n\u00fc\u00fcd m\u00f5jub lavakuju natuke liiga n\u00f5medana. Etendus s\u00fcnnib alati koost\u00f6\u00f6s ja tasakaalu otsides.Tundub, et Aarne Valmis siiski teab kui \u00f5nnelik tulemuse \u00fcle ei olnud. Miks ei oleks v\u00f5inud temaga rohkem koost\u00f6\u00f6d teha v\u00f5i siis lihtsalt rohkem suhelda?See, et me algusest peale ei suhelnud, oli minu viga. Minuni j\u00f5udis info, et tal on tervis kehv, ma ei julgenud \u00fchendust v\u00f5tta, ei tahtnud t\u00fclitada.Saan aru inimestest, kes panevad pahaks, et neid pannakse laulu sisse. Sest kui juba laulu sisse pannakse, siis sinna sa j\u00e4\u00e4d. Ma ei usu, et me kellestki inetult \u00fcle s\u00f5itsime.Millega seletada seda, et s\u00f5ja teema ei ole samah\u00e4sti kui teatrilavale j\u00f5udnud? Tundub, et see huvitab ainult Julia Augi, meenub Vene Teatri \u201eKeisri hull\u201c...Julia Augi asju ma ei ole n\u00e4inud, aga no \u201eMacbeth\u201c! See oli ju l\u00e4bini s\u00f5jateemaline.\u201eMacbeth\u201c \u00fctles nii palju \u00e4ra, et ma ei ole tundnud vajadust sellele midagi lisada.Kui Eesti poliitikas oli p\u00e4rast 2019. aasta valimisi turbulentne aeg ja v\u00f5imule sai Ekreikke valitsus, reageeris teater j\u00f5uliselt paljude lavastustega, mille hulka kuulub ka teie \u201eMefisto\u201c. S\u00f5da \u00e4ratas ajaloolised, alateadlikud hirmud, ent need ei ole kajastust leidnud. Miks?Oleme trupis ja \u00fcldse paljude loomeinimestega r\u00e4\u00e4kinud, kuidas peaks seda tegema. Need hirmud on nii suured ja nii p\u00e4ris - kui v\u00f5tad uudised lahti, siis n\u00e4ed, missugused \u00f5udused toimuvad. Tundub, et seda ei saa teatrilaval j\u00e4rele aimata. Minu meelest ei ole seda ka vaja, sest see info tuleb niikuinii igalt poolt.Poliitikaga on selles m\u00f5ttes lihtsam, et kui see k\u00e4tkeb ohtu, siis saab lavalt \u00f6elda, et halloo, see on ohtlik, mis te teete. Aga praegu, no mida sa teed? Mida sa selle leina ja hirmuga teed? Keegi teatritegijatest ei ole vist nii v\u00f5imekas, et nende pingete ja hirmudega midagi ette v\u00f5tta. K\u00f5ik teavad niigi, kui t\u00f5sine ja hirmus see on. V\u00f5ib-olla siis pakkuda selle asemel hingepalsamit, mis v\u00f5imaldab maha rahuneda? Ma ei tea. Mul on pigem hea meel, et ei ole tehtud halbu ja k\u00fc\u00fcndimatuid s\u00f5jateemalisi lavastusi. Eesti teater on piisavalt tundlik ja suhtub sellesse teemasse k\u00fcllaldase respektiga, ei minda seda \u00e4ra l\u00f6rtsima. \u201eMefisto\u201c on n\u00fc\u00fcd muutunud s\u00f5jas oleva autoritaarse re\u017eiimi looks.2022 saite riikliku kultuuripreemia \u201eMefisto\u201c lavastamise eest ja peategelane Juhan Ulfsak samuti. Eesti teatriauhinda see lavastus aga ei saanud, aasta lavastaja auhinna p\u00e4lvis hoopis Ivar P\u00f5llu \u201eSerafima + Bogdan\u201c. Teie hilisemaid \u00fctlemisi sel teemal on t\u00f5lgendatud pettumusena, et te ei saanud m\u00f5lemat auhinda. Oli see nii? Ei. Ma ei tea, kas keegi seda usub, kuid mul on auhindadest \u00fcsna \u00fcksk\u00f5ik. K\u00f5ik see auhindade jagamine on ju m\u00e4ng. Ka kriitika on \u00fcks suur m\u00e4ng. \u00dcritan sellesse m\u00e4ngu mitte sisse minna, kuigi j\u00e4lgin, mis toimub. 2022. aastal esitati lavastaja auhinnale neli naisnominenti ja ma olin v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, et l\u00f5puks ometi hakkavad ka meil asjad muutuma. Ja siis hakkas pihta seesama vana \u201eaga me ju ei vaata sugu\u201c. Siis m\u00f5tlesin, et issand jumal, seda k\u00f5ike on juba nii palju kuuldud. See \u00e4rritas mind, ja see ei olnud isiklik asi. Aga kuna mina sellest kirjutasin, siis t\u00f5lgendati seda kohe nii, nagu oleks auhinna pidanud saama kas P\u00f5llu v\u00f5i Moppel, mitte teised naisnominendid. Ma ei olnud ainus!T\u00f5siasi, et 39 lavastajapreemiast on vaid \u00fche saanud naine, k\u00f5neleb ise enda eest. Ent kas pole selle p\u00f5hjus mitte see, et naislavastajaid ongi v\u00e4hem?Aga miks neid on v\u00e4hem?Aga miks neid on v\u00e4hem? (Naerab.) Issand jumal, ma ei jaksa sellest r\u00e4\u00e4kida. Me tuleme patriarhaalsest \u00fchiskonnast. L\u00e4htutakse sellest, et lavastaja saab olla ainult mees. Sama kehtib paljude teiste eluvaldkondade kohta. Mu elukaaslane arutas just jalgpalli vaadates, miks v\u00e4ravavahid ei ole mustanahalised. Seal on t\u00e4pselt sama probleem: on tekkinud m\u00fc\u00fct, et nad ei saa nii h\u00e4sti palli k\u00e4tte. Kui lapsele \u00f6elda, et vaat sind me ei pane kunagi v\u00e4ravasse, sest sa ei saa hakkama, siis ei hakkagi ta seda kohta p\u00fc\u00fcdlema. Kes ikka tahab, et teda halvustataks? Kui t\u00fcdrukule on v\u00e4iksest peale r\u00e4\u00e4gitud, et leidub t\u00f6id, mida sina mingil juhul teha ei saa, siis ei hakka ju proovimagi.Teiegi ei tahtnud alguses lavastajaks saada - sest naine ei saa ju lavastaja olla. Kuidas see arusaam muutus?Nii ma t\u00f5esti arvasin. Mul on see tunne nii selgesti meeles! V\u00f5imalikult paljudele inimestele v\u00f5iks \u00f6elda, et kui selline tunne tekib, siis see ei ole adekvaatne. Ja ma ei r\u00e4\u00e4gi siinkohal ainult naiseks olemisest, m\u00f5nest teisest rassist v\u00f5i mingitest f\u00fc\u00fcsilistest parameetritest.Minu arusaam muutus j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Kui hakkad m\u00e4rkama struktuurset diskrimineerimist \u00fches valdkonnas, siis muutub see n\u00e4htavaks ka teistes. Minu muutus toimus lavaka ajal v\u00f5i isegi p\u00e4rast seda. Abiks olid samuti vasakpoolse maailmavaatega s\u00f5brad, kes hakkasid ka neid asju m\u00e4rkama ja tajuma. Sellest kirjutati rohkem ja mingil hetkel j\u00f5udis see ka peavoolumeediasse.2022. aasta teatriauhindade jagamise etenduse piinlikkusest on h\u00e4sti kirjutanud Andrei Liimets (\u201eHaldjate maailm ja piinlik palagan teatriauhindadel\u201c, ERR 29.3.2022), sellele viitasite ka Facebooki \u201er\u00e4ntis\u201c (ingl rant). Kas tookord oli tegu ajutise peataoleku ja s\u00f5ja algusest p\u00f5hjustatud segadusega v\u00f5i ongi need auhindade jagamised alati piinlikud? Eks nad on alati sellised olnud, aga sellest ei ole midagi, kui parasjagu pole teoksil midagi s\u00e4\u00e4rast nagu s\u00f5da. Ja kui siis tehakse n\u00e4gu, nagu seda polekski... Tavaliselt ongi teatriauhindade jagamine just selline. Toredad \u00fcritused muidu, aga kui kontekst ei ole tore ja vahva, siis m\u00f5jub see k\u00f5ik nii valesti.Oma r\u00e4ntis kirjutasite: \u201eKuidagi loll tunne on, et pole nagu seljatagust. K\u00f5ik on h\u00e4sti hambutu. Muidu vist oleks suva, aga kuna on s\u00f5da, siis see paneb m\u00f5tlema, kuidas me reageerime, ja mul ei ole tunnet, et teater oleks see asi, mis praegu midagi k\u00e4ima l\u00fckkab.\u201c Kas seda peaks v\u00f5tma \u00fcldistusena eesti teatri kohta? V\u00f5i kui selles \u00fches kindlas kontekstis, siis mida t\u00e4hendab \u201emul pole seljatagust\u201c?See oli tolle hetke emotsioon. Olin h\u00e4mmastunud, sest teatriauhindade \u00fcrituse korraldajad ei suutnud s\u00f5ja algusele absoluutselt reageerida. N\u00fc\u00fcd on natuke aega m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud ja ma tajun, et inimesed on selles k\u00fcsimuses h\u00e4sti k\u00fcpseks saanud, v\u00e4hemalt need, kellega ma teatrimaailmas suhtlen. Praegu ei tunne ma enam nii nagu siis.Kuidas on praegu lugu teie seljatagusega teatris?Draamateatris tunnen end v\u00e4ga h\u00e4sti. Meil on \u00fclihea trupp, sellest on palju r\u00f5\u00f5mu. S\u00f5da on inimesed tundlikuks muutnud ja v\u00f5iks olla aeg m\u00f5testada, mida, miks ja kuidas me teeme. Selleteemalisi vestlusi peetakse teatris v\u00e4ga palju.Olete \u00f6elnud, et olete k\u00e4tte v\u00f5idelnud v\u00f5imaluse lavastajana teha seda, mida soovite. Mismoodi see v\u00f5itlus k\u00e4ib?Peab lihtsalt piisavalt pikalt lavastama. Kui l\u00e4hed tutvustama oma j\u00e4rgmist plaani, siis ei vaadata sulle viltu, vaid \u00f6eldakse: tee. \u201eOnu Bella\u201c on 180 kraadi teistsugune lavastus kui \u201eMefisto\u201c. T\u00e4iesti teistsugune \u017eanr. Keegi ei arva, et peaks tegema kogu aeg \u00fchesuguseid asju.Ka n\u00e4itlejate usaldus on suur asi. Ega Anne T\u00fcrnpu oleks ju muidu n\u00f5ustunud kaasa l\u00f6\u00f6ma. N\u00e4itlejad annavad endast 100%. Ja nad ei vaidle enam proovis nii palju! N\u00e4itleja tunneb ennast proovide ajal enamiku aega ebakindlalt ja siis juhtub tihti, et nad hakkavad etendust \u201ep\u00e4\u00e4stma\u201c, pakkuma kindla-peale-lahendusi, mis mulle ei sobi. Kui n\u00e4itlejad lavastajat ei usalda, siis hakkavad nad tal vaipa jalge alt \u00e4ra t\u00f5mbama. Seekord midagi sellist ette tulnud. Me k\u00f5ik leppisime hetkedega, mil valitses kaos, ja l\u00e4ksime edasi.Kui NO-teater l\u00f5petas, j\u00e4i teatrimaastikule auk. Poliitiline teater liikus suurtele lavadele, kuid ikkagi, poliitilist kiirreageerimist napib. Kuiv\u00f5rd me seda vajame?Mina tahaksin seda! Mulle see meeldib, pean seda oluliseks. Alati ei peagi olema tegemist viimistletud suurteosega, poliitilisi teemasid saab k\u00e4sitleda ka stand-up'i vormis. Meil on liiga v\u00e4he tegijaid, ressursid on kinni. Suurteatrid planeerivad oma tegevust pikalt ette. Draamateatris ei saa midagi valmis teha n\u00e4dalaga, ja isegi kui saaks, siis ei leidu etenduseks saali. NO-teatril olid v\u00f5imalused selliseid asju teha, suures repertuaaris on m\u00e4ngukavad aasta ette kinnitatud.Kes v\u00f5iks ja peaks enda peale v\u00f5tma kiirreageerija rolli? N\u00e4iteks NO-teatri kunagine \u201eReformierakonna juhatuse koosolek\u201c valmis m\u00f5ne p\u00e4evaga ja oligi sisuliselt Eero Epneri teksti ettelugemine.Selliste asjade tegemiseks on vaja kriitilist massi inimesi, kes tahavad seda teha. Kui leidub n\u00e4iteks k\u00fcmme inimest, kes tahavad, siis v\u00f5ib ikkagi juhtuda, et institutsioon ei j\u00f5ua j\u00e4rele. Isegi teater peab asutusena t\u00e4itma n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6ja puhkeaja seadust. Seda peaksid ehk tegema v\u00e4iksemad trupid. Kinoteater? J\u00e4lgin huviga, mis uuest Krahlist saab. Tudengid?Kuidas seletada seda, et 2019 kevadel loodud valitsus suutis teatrit nii tugevasti m\u00f5jutada, aga Kaja Kallas oma kolme valitsusega ei ole mingit kajastust leidnud?Me oleme harjunud Kaja Kallase valitsuse neoliberalistliku poliitikaga. Reformierakonna valitsus on nagu tapeet, me oleme harjunud selles elama. Kui tuleb mingi \u00e4kiline muutus, vaat siis tekib k\u00fcsimus, kas see on t\u00f5esti see, mida me tahame. 2019 oli ehmatus, mis pani inimesed tegutsema. S\u00f5ja algus oli ehmatus, mis sundis inimesed m\u00f5tlema, sissepoole p\u00f6\u00f6rduma.Suvelavastusi on t\u00e4navu erakordselt palju, kuiv\u00f5rd olete j\u00f5udnud neid vaadata?Mul ei ole aega. Mul on v\u00e4ike laps ja meil kummalgi elukaaslasega pole juhiluba. Linnast v\u00e4lja s\u00f5ita on meie jaoks \u00fclikeeruline. Elukaaslasel pole suvepuhkust ka, nii et sel suvel ei j\u00f5ua me mitte kuhugi.Kas tema mitte lapsega kodus ei ole? See aeg sai l\u00e4bi. Tal on uus t\u00f6\u00f6koht. Ta on n\u00fc\u00fcd seotud sotsiaalt\u00f6\u00f6ga.Kuidas m\u00f5jus talle olukord, et teie teete t\u00f6\u00f6d ja tema on lapsega kodus?Ta ise tahtis. Kuna mina olen vabakutseline, siis oli mul targem t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia ja raha teenida. Rasedus ei olnud planeeritud, ja kuna mina olin endale miinimumpalka maksnud, siis polnudki varianti, et mina koju j\u00e4\u00e4ks. K\u00f5ik toimis h\u00e4sti, saime kaks kuud reisil k\u00e4ia ja puha.Kus te k\u00e4isite? Eelmise aasta oktoobris l\u00e4ksime, k\u00e4isime Hispaanias, T\u00fcrgis, Araabia \u00dchendemiraatides ja paar p\u00e4eva viibisime Viinis. K\u00fclastasime s\u00f5pru. L\u00e4heks veel!Kirke on titest saati igal pool kaasas, kas teatris ka?Alguses \u00fchtelugu. \u201eMefisto\u201c taastusproovid toimusid ajal, mil ta oli kolmen\u00e4dalane, ja ma imetasin. Sel ajal k\u00e4is ta etendustel ka kaasas, nende ajal muidugi magas. Ka \u201eRahvavaenlase\u201c proovides ja etendustel oli ta \u00fches. Mingit l\u00e4rmi ei teinud. N\u00fc\u00fcd ei saa muidugi teda enam kaasa v\u00f5tta.Enne lapse s\u00fcndi tarvitasite antidepressante. Kas olete n\u00f5us meenutama, mis depressiooni p\u00f5hjustas ja kuidas te sellest vabanesite?Kui ajukeemia on pekkis, siis tuleb seda ravida. Hindan teraapiaid ka, aga minul l\u00e4ks lihtsalt uni \u00e4ra. Magasin kolm-neli tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas ja vajasin kindlasti midagi. Sain v\u00e4ga head rohud, mis aitasid. Sain j\u00e4lle magada ja ka muud asjad l\u00e4ksid paika. \u00c4revush\u00e4ired ja unetus v\u00f5ivad olla seotud ps\u00fc\u00fchika ja m\u00f5tlemisega, aga tegemist v\u00f5ib olla ka sellega, et ajukeemia on paigast \u00e4ra. Mul ei olnud mingit muud konkreetset p\u00f5hjust. K\u00fcllap oli mul varem depressioon lihtsalt v\u00e4lja ravimata j\u00e4\u00e4nud. Mida varem v\u00e4lja ravitakse, seda parem.Depressiooni seljatamiseks hakkasite mediteerima. Selle all peetakse silmas eri praktikaid, missugune on teie oma?Kunagi praktiseerisin transtsendentaalset meditatsiooni, mis seisneb peamiselt mantra kordamises. See vajus \u00e4ra. Uneh\u00e4irete ajal kuulasin Michael Sealey h\u00fcpnoosiseansse, on \u00fcks Austraalia kutt, erialainimene, mitte suvaline posija. P\u00e4ris m\u00f5nusasti pani magama. Praegu ma ei saa midagi teha, sest mul on v\u00e4ike laps.Midagi te arvatavasti vaimses vormis p\u00fcsimiseks ikka teete?\u00dcritan \u00f5ues k\u00e4ia. N\u00e4dalavahetustel ma t\u00f6\u00f6d ei tee, see on kindel laks. Vabadel p\u00e4evadel eelistan perega looduses viibida, trenni teha. Rahulikult.\"Inimesed ei peaks endale meelelahutust keelama, ja meelelahutus v\u00f5iks olla selline, mis p\u00e4riselt ka meeled \u00e4ra lahutab.\"\"Kui n\u00e4itlejad lavastajat ei usalda, siis hakkavad nad tal vaipa jalge alt \u00e4ra t\u00f5mbama.\"\"Reformierakonna valitsus on nagu tapeet, me oleme harjunud selles elama.\"Onu Bella paradiisi enam iga\u00fcks ei p\u00e4\u00e4seKuigi lavastuse \u201eOnu Bella t\u00e4hestik\u201c tutvustus Draamateatri kodulehel lubab, et Bella paradiisi v\u00e4ravad on k\u00f5igile avatud, on k\u00f5ik etendused ammugi v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud.\u2022 \u201eOnu Bella t\u00e4hestik\u201c esietendus 10. augustil Noblessneri valukoja Nobeli saalis. Laval on T\u00f5nis Niinemets, Hilje Murel, Inga Salurand, Karmo Nigula, Lauri Kaldoja, J\u00fcri Tiidus, Ivo Uukkivi, Anne T\u00fcrnpu (EMTA), Liisa Pulk, Johannes Tammsalu, Eret Kuusk, Maribel Lasn. B\u00e4nd astub \u00fcles koosseisus Ahto Abner, Marvin Mitt, Indrek M\u00e4llo, Kristjan-Robert Rebane. \u2022 Kertu Moppeli lavastuse kunstnik on Arthur Arula, valgus- ja videokunstnik Rommi Ruttas, helikujundaja Lauri Kaldoja ja koreograaf M\u00e4rt Agu.Kertu Moppel koos Kirkega, kes on titest peale harjunud emaga igal pool kaasas k\u00e4ima.\u201eOnu Bella tegi puhast lollust, mida inimestel vaja oli, ja mulle see nii meeldib. Meil oli proovides nii loll ja hea olla,\u201c s\u00f5nab Kertu Moppel.Lavastaja Kertu Moppel ja Anne T\u00fcrnpu, kes tegi \u201eOnu Bellas\u201c mitu unustamatut rolli.T\u00f5nis Niinemets Onu Bellana ja Karmo Nigula Aarne Valmisena etenduses \u201eOnu Bella t\u00e4hestik\u201cKertu Moppel elukaaslase Erko S\u00f5rmusega 2020. aastal presidendi roosiaia vastuv\u00f5tulVahepeal saab Kirkel k\u00f5rini sellest, et ema nii palju juttu ajab, ja ta n\u00f5uab t\u00e4helepanu.Vilja Kiisler;Rauno Volmar fotograaf"}
{"text":"Kertu Moppel: l\u00f5puks teen ikka seda, mida ise tahan\u201eKui keegi leiab, et seda lavastust ei ole vaja, siis mingu tarbijakaitsesse,\u201c \u00fctleb lavastaja.\n\u201eOnu Bella t\u00e4hestik\u201c on vaieldamatult selle suve oodatuim lavastus. K\u00f5ik piletid on juba ammuilma v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. 10. augustil toimunud esietendus l\u00e4ks t\u00e4ismajale ja rahvas t\u00f5usis plaksutades p\u00fcsti, nagu viimasel ajal kombeks on. Kummatigi ei kosta ovatsioone avaldatud vastukajadest ja nii m\u00f5nigi etendust juba n\u00e4inu kehitab \u00f5lgu. Pole p\u00e4ris see, mida oodati, v\u00f5iks \u00f5lakehitused kokku v\u00f5tta. Lavastaja Kertu Moppel (37) ei lase end sellest segada.\nNonii, teil on keha p\u00e4rast esietendust pisut n\u00f5rk, kas v\u00f5tsite viina?\n(Naerab.) Me j\u00f5ime longerot, \u00f5igemini strongerot, seda 7,5-promillist. Ei olnud hullu pidu, n\u00e4itlejatel oli ju j\u00e4rgmisel p\u00e4eval etendus, \u00f5igemini tervel meeskonnal. Nii et ei olnud korralikku viinajoomist.\nHindate etenduse kordaminekut selle j\u00e4rgi, kuidas trupp end p\u00e4rast esietendust tunneb. Kas l\u00e4ks h\u00e4sti v\u00f5i j\u00e4i midagi kripeldama?\nTunnen ennast h\u00e4sti, ka n\u00e4itlejad ja kogu meeskond j\u00e4id rahule. Esietendusel oli k\u00fcll tehniliste asjadega natuke jamamist, nendega tegeleme. \u201eOnu Bella\u201c on tohutult tehniline t\u00fckk ja proovide aeg j\u00e4i natukene l\u00fchikeseks. Eile [p\u00fchap\u00e4eval] oli esimene kahe etendusega p\u00e4ev. Korra m\u00f5tlesin k\u00fcll, et kuidas nad jaksavad \u2013 aga jaksavad. Meil on k\u00f5igil l\u00f5bus olnud.\nKuigi T\u00f5nis Niinemets peategelase rollis oli tubli ja Ivo Uukkivi igati lahe, osutub selle lavastuse staariks kahtlemata Anne T\u00fcrnpu, kes valitses lava mitmes rollis vapustava professionaalsusega. Vaevalt sai see aga olla lavastaja eesm\u00e4rk \u2013 peategelane varju j\u00e4tta?\nAnne ongi v\u00e4ga \u00e4ge, see on mulle ammu teada. Lugu on jutustatud suuresti l\u00e4htudes eeldusest, et onu Bella on normaalne inimene, keda \u00fcmbritses hullus. Me ei tahtnudki T\u00f5nisest koomilist karakterit v\u00e4lja pressida. Lugu rullub lahti peategelase vaatepunktist, nii et las ta ollagi natuke lineaarne. See, et \u201evarju j\u00e4\u00e4b\u201c, on k\u00fcsija enda subjektiivne tunne.\nOotused etenduse suhtes olid kruvitud metsikult k\u00f5rgele. Kuiv\u00f5rd see segas v\u00f5i soodustas lavastuse s\u00fcndi?\nEks see ikka m\u00f5jutas. Kui etenduse v\u00e4lja kuulutasime, tekkis selle vastu kohe suur huvi. Kuna tegemist on suvet\u00fckiga, siis oli kohe ka teada, et etenduste hulk on piiratud. Meie ise ei pidanud seda huvi omalt poolt kuidagi tagant k\u00fctma. K\u00fcllap kirjutas meedia sellest nii palju sellep\u00e4rast, et on suvi ja pole eriti millestki kirjutada. Lubasime, et teeme midagi l\u00f5busat. Vajadus millegi toreda ja vabastava j\u00e4rele on praegu kohutavalt suur.\nHoolimata suurtest ootustest imet ei s\u00fcndinud. Oli k\u00fcll suurep\u00e4raseid hetki ja v\u00e4ga h\u00e4id n\u00e4itlejat\u00f6id, kuid lavastus tervikuna ei hakanud t\u00f6\u00f6le. V\u00f5i oligi nii m\u00f5eldud, et terviku peab vaataja ise kokku panema?\nMa ei oska vastata, sest ma ei saa \u00f5ieti k\u00fcsimusest aru. Me r\u00e4\u00e4gime mittenarratiivsest, fragmentaarsest dramaturgiast, tegemist ei ole ju ps\u00fchholoogilise realismiga. K\u00f5ik sellised laused, et imet ei s\u00fcndinud, nagu neid kriitikas ikka ette tuleb... Kas on siis eesm\u00e4rk s\u00fcnnitada imet? Mis see ime on? Ma ei saa tegelikult aru, millest r\u00e4\u00e4gitakse, kui r\u00e4\u00e4gitakse teatriimest. Kunsti peab vaatama avatud pilguga, mitte n\u00f5udma: \u201ePalun mulle n\u00fc\u00fcd paarik\u00fcmne euro eest imet.\u201c J\u00e4relkajade maailm on minu jaoks keeruline.\nKuiv\u00f5rd te \u00fcldse kriitikat j\u00e4lgite, kui palju see korda l\u00e4heb?\nJ\u00e4lgin muidugi, ikka tahaks ju mingisugust peegeldust. Aga l\u00f5puks teen ikka seda, mida ise tahan. Loen k\u00fcll, et n\u00e4e, see arvas nii ja too naa, sellele meeldis ja tollele mitte, aga sellise kriitikaga ei ole loojal tegelikult mitte midagi peale hakata. M\u00f5nel juhul saan aru k\u00fcll, miks nii \u00f6eldakse v\u00f5i mis on \u00f6eldu laiem eesm\u00e4rk, ent enamasti ei p\u00f5hjusta s\u00e4\u00e4rane tagasiside vajadust midagi teistmoodi teha.\nK\u00f5nealuse lavastuse puhul muretsesin enim selle p\u00e4rast, mida arvavad t\u00fckist Bellale l\u00e4hedased inimesed. Tema abikaasa oli v\u00e4ga \u00f5nnelik ja samuti Bella tollane elukaaslane, keda kehastab Inga Salurand. Nad tulevad kindlasti veel vaatama. M\u00f5lemad \u00fctlesid, et tundsid Bella \u00e4ra. Bella emale toimetame kindlasti k\u00e4tte salvestise, sest ta ise ei jaksa Tallinna tulla.\nTeie \u201eMefisto\u201c v\u00f5eti vastu suure vaimustusega, tegemist oli suurep\u00e4rase, \u00fchtlasi auhinnatud lavastusega. N\u00fc\u00fcd v\u00f5rreldakse j\u00e4rgmisi lavastusi selle suure \u00f5nnestumisega ja v\u00f5ib-olla peetakse \u201eOnu Bellat\u201c selle m\u00f5\u00f5dupuuga m\u00f5\u00f5tes koguni l\u00e4bikukkumiseks?\n\u201eOnu Bella\u201c on lavastatud t\u00e4iesti teises \u017eanris ja teise eesm\u00e4rgiga. \u201eBella\u201c loomise k\u00e4igus kutsusime r\u00e4\u00e4kima Peeter Volkonski, kes \u00fctles toredasti, et ei maksa liiga s\u00fcgavale puurida, p\u00f5hjavesi tuleb vastu. Meie eesm\u00e4rk oligi teha midagi toredat ja l\u00f5busat, enda jaoks vabastavat k\u00f5igi nende raskete teemade sees, milles me elame. Minu eesm\u00e4rk oligi teha midagi, mis mind ennast aitab ja vabastab. Jumala eest, mitte minna v\u00e4lja selle peale, et teeme suurteose. Nii et ootused on eelk\u00f5ige nende inimeste probleem, kellel need ootused on ja kes peavad k\u00f5ige kohta midagi arvama. Mulle oli see tore ja vabastav kogemus ning tundub, et meil k\u00f5igil oli seda vaja. Ja tundub t\u00e4iesti jabur, et ma pean ennast justkui kogu aeg \u00f5igustama ja ette-taha vabandama.\nM\u00f5nes m\u00f5ttes on tegu looga Eesti vabakssaamisest ja inimeste sisemisest vabanemisest. Miks tundus, et just praegu on oluline seda n\u00e4idata?\n\u201eOnu Bella\u201c t\u00f6\u00f6tabki ainult tausts\u00fcsteemis, 1990-ndates. Kui keegi praegu midagi sellist teeks nagu onu Bella omas ajas, siis see enam ei toimiks. Onu Bella toimis ajal, mil N\u00f5ukogude Liit oli just otsa saanud, aga mingitest asjadest ei saanud veel r\u00e4\u00e4kida. Tema v\u00f5ttis ette ja hakkas k\u00fctma. Sellep\u00e4rast oli tarvis tausts\u00fcsteemi lavastuses eraldi k\u00e4sitleda.\nSaan aru, aga ikkagi: miks on see lavastus vajalik just praegu?\nS\u00f5da tekitas k\u00fcsimuse, mis on vabadus. Seoses Venemaal toimuvaga m\u00f5eldakse palju sellest, kuiv\u00f5rd on v\u00f5imalik end v\u00e4ljendada ja mida on \u00fcldse v\u00f5imalik teha. Selle taustal on oluline meelde tuletada, et meil on vabadus, me v\u00f5ime teha, mida tahame. Minu meelest on see oluline. M\u00f5tlesin selle peale, missugune on see vibe, milles mul oleks tore olla ja k\u00f5igil m\u00f5nus k\u00fctta.\nKardeti, et noori lavastus ehk ei k\u00f5neta, sest nad ei tunne tausts\u00fcsteemi. Esietenduselt koju s\u00f5ites kuulsin bussis, kuidas kamp noori skandeeris vaimustunult \u201eTuss! Tuss! Tuss!\u201c, viidates konkreetsele stseenile. Nii et v\u00e4hemasti osa noori saite n-\u00f6 k\u00e4tte?\nArvan k\u00fcll. Just selle p\u00e4rast andsime tausta, sest inimesed, kes selles ajastus ei elanud, ei saa ju m\u00e4letada.\nLavastuse \u00fcks tegelane on eesti rahvas, seesama, kes nutab laulupeol \u201eMesipuud\u201c kuulates ja saunas laulab \u201eMa v\u00f5tsin viina\u201c. Missugune on see eesti rahvas, kellele te selle lavastuse tegite?\nAlo Mattiiseni tegelane r\u00e4\u00e4gib, et meis k\u00f5igis on olemas m\u00f5lemad pooled ja seda ei maksa unustada. Seda onu Bella just tegigi: \u00fchendas k\u00f5rget ja madalat. Olen palju m\u00f5elnud selle \u00fcle, miks tahetakse k\u00f5rget ja madalat tingimata lahus hoida. Kas seda peab tingimata vaatlema negatiivselt, kui miski pakub inimestele lihtsalt r\u00f5\u00f5mu? Onu Bellaga tegid koost\u00f6\u00f6d paljud intellektuaalid, Peeter Volkonski, Merca [Merle J\u00e4\u00e4ger], Alo Mattiisen. Onu Bella tegi puhast lollust, mida inimestel vaja oli, ja mulle see nii meeldib. Meil oli proovides nii loll ja hea olla. K\u00f5rget ja madalat ei pea vastandama, meis k\u00f5igis on need m\u00f5lemad pooled olemas.\nV\u00f5tame \u00dcllar J\u00f6rbergi, no kas me naerame selles t\u00fckis tema \u00fcle? Ma ei tea! Mina kuulan J\u00f6rbergi, ta on mulle eluaeg meeldinud. Lauri Kaldoja autos on J\u00f6rbergi plaat, pidevalt kuulame, kui koos s\u00f5idame. Inimesed ei peaks endale meelelahutust keelama, ja meelelahutus v\u00f5iks olla selline, mis p\u00e4riselt ka meeled \u00e4ra lahutab. See ongi loomevabadus. Ma ei pea kogu aeg vaimne olema. Seda on vahel v\u00e4sitav vaadata, kui inimesed p\u00fc\u00fcavad kogu aeg kangesti vaimsed olla.\n\u201eEi saa pakkuda inimestele seda, mida meie arvame, et nad tahavad, m\u00f5tlemata sellele, mida me ise \u00f6elda tahame, ja teadmata seda, mida neil tegelikult vaja on,\u201c \u00fctlesite 2022. aastal. Kuidas teab lavastaja, mida rahvas tahab ja vajab? Mida ta praegu vajab?\nMul on tunne, et praegu tahavad inimesed midagi kerget ja l\u00f5busat, arvan, et ma ei eksi. Koroonaaeg ja s\u00f5da on inimestel jalad alt l\u00f6\u00f6nud, \u00e4ra v\u00e4sitanud. Kuid midagi kerget ja l\u00f5busat on vaja igal ajastul. Inimestel on tarvis midagi vabastavat ja toredat, tunnet, et ei ole vaja \u00fcle m\u00f5elda. Tarvis on korraks aju l\u00f5dvaks lasta.\nInimesed ei peaks endale meelelahutust keelama, ja meelelahutus v\u00f5iks olla selline, mis p\u00e4riselt ka meeled \u00e4ra lahutab.\nAga see on ainult spekulatsioon. Kunstnikuna saan ma ju ainult iseendalt k\u00fcsida, mida mul parajasti vaja teha on. Ja kui keegi leiab, et seda lavastust ei ole vaja, siis mingu tarbijakaitsesse.\nOlete r\u00f5hutanud, et lugu r\u00e4\u00e4gib onu Bellast ja mitte Igor Maasikust, kuid tegelikult n\u00e4itab lavastus ka inimlikku show business\u2019is pettumist. See ei sattunud aga lavastusse vist kogemata?\nOngi ju samah\u00e4sti kui v\u00f5imatu k\u00e4sitleda lavapersooni ilma selle taga seisva reaalse isikuta. Ma ei tea, kas \u00e4ra v\u00e4sis onu Bella v\u00f5i Igor Maasik. Tundub, et v\u00f5ib-olla v\u00e4sis Bella, Igor oleks ehk edasi pannud. Kreatiivne mask, mille taha Igor peitus, ei suutnud enam toota selliseid geniaalseid hitte nagu \u201eMa v\u00f5tsin viina\u201c. Igor sai targa inimesena aru, et aitab kah. Sellesse, miks oli Igoril tarvis luua just onu Bella karakter, me ei s\u00fcvenenud. Selleks ei olnud mul k\u00fcllalt infot.\nLavastust v\u00f5ib vaadata ka loona sellest, kuidas tollased produtsendid ja m\u00e4ned\u017eerid artistidel naha \u00fcle k\u00f5rvade t\u00f5mbasid. Kas vastavad t\u00f5ele kuuldused, et Aarne Valmise suunalist kriitikat on pehmendatud \u2013 olgu siis lavastuse valmimise k\u00e4igus v\u00f5i p\u00e4rast esietendust?\nMe pehmendasime seda tugevasti proovide k\u00e4igus. Lavastuse Aarne Valmis on produtsendi koondkuju. Ja ega siis lavastus pole absoluutne t\u00f5de. Tundus, et Valmis oli k\u00fcll p\u00e4rast esikat r\u00f5\u00f5mus. N\u00f5udlus onu Bella j\u00e4rele oli suur. Kui Aarne Valmis ei oleks temaga tegelema hakanud, siis vaevalt meil olekski olnud onu Bellat s\u00e4\u00e4rasena, nagu me teda tunneme. Nad olid s\u00f5brad, l\u00f5puni v\u00e4lja.\nK\u00f5ik algab alati sellest, et tahaks teha lahedate inimestega lahedat asja, aga mingil hetkel kasvab ettev\u00f5tmine liiga suureks ja v\u00e4sitakse \u00e4ra. Valmis on etenduses koondkuju ja k\u00f5ikide liinidega ei ole v\u00f5imalik minna iga tegelase hingeeluni v\u00e4lja. Meie, n\u00e4itlejad, kes me oleme teinud nii sarju kui ka muud meelelahutust, saame v\u00e4ga h\u00e4sti aru ka produtsendi vaatenurgast.\nMis p\u00f5hjustel mahenes kriitika Aarne Valmise aadressil etenduse valmimise k\u00e4igus?\nEtendust tasakaalustatakse valmimise k\u00e4igus kogu aeg. Esimeses tekstiraamatus oli suhtumine igati mahe, siis keerasime natuke vinti peale, siis j\u00e4lle vaatasime, et ei-ei, n\u00fc\u00fcd m\u00f5jub lavakuju natuke liiga n\u00f5medana. Etendus s\u00fcnnib alati koost\u00f6\u00f6s ja tasakaalu otsides.\nTundub, et Aarne Valmis siiski teab kui \u00f5nnelik tulemuse \u00fcle ei olnud. Miks ei oleks v\u00f5inud temaga rohkem koost\u00f6\u00f6d teha v\u00f5i siis lihtsalt rohkem suhelda?\nSee, et me algusest peale ei suhelnud, oli minu viga. Minuni j\u00f5udis info, et tal on tervis kehv, ma ei julgenud \u00fchendust v\u00f5tta, ei tahtnud t\u00fclitada.\nSaan aru inimestest, kes panevad pahaks, et neid pannakse laulu sisse. Sest kui juba laulu sisse pannakse, siis sinna sa j\u00e4\u00e4d. Ma ei usu, et me kellestki inetult \u00fcle s\u00f5itsime.\nMa ei usu, et me kellestki inetult \u00fcle s\u00f5itsime.\nMillega seletada seda, et s\u00f5ja teema ei ole samah\u00e4sti kui teatrilavale j\u00f5udnud? Tundub, et see huvitab ainult Julia Augi, meenub Vene Teatri \u201eKeisri hull\u201c...\nJulia Augi asju ma ei ole n\u00e4inud, aga no \u201eMacbeth\u201c! See oli ju l\u00e4bini s\u00f5jateemaline. \u201eMacbeth\u201c \u00fctles nii palju \u00e4ra, et ma ei ole tundnud vajadust sellele midagi lisada.\nKui Eesti poliitikas oli p\u00e4rast 2019. aasta valimisi turbulentne aeg ja v\u00f5imule sai Ekreikke valitsus, reageeris teater j\u00f5uliselt paljude lavastustega, mille hulka kuulub ka teie \u201eMefisto\u201c. S\u00f5da \u00e4ratas ajaloolised, alateadlikud hirmud, ent need ei ole kajastust leidnud. Miks?\nOleme trupis ja \u00fcldse paljude loomeinimestega r\u00e4\u00e4kinud, kuidas peaks seda tegema. Need hirmud on nii suured ja nii p\u00e4ris \u2013 kui v\u00f5tad uudised lahti, siis n\u00e4ed, missugused \u00f5udused toimuvad. Tundub, et seda ei saa teatrilaval j\u00e4rele aimata. Minu meelest ei ole seda ka vaja, sest see info tuleb niikuinii igalt poolt.\nPoliitikaga on selles m\u00f5ttes lihtsam, et kui see k\u00e4tkeb ohtu, siis saab lavalt \u00f6elda, et halloo, see on ohtlik, mis te teete. Aga praegu, no mida sa teed? Mida sa selle leina ja hirmuga teed? Keegi teatritegijatest ei ole vist nii v\u00f5imekas, et nende pingete ja hirmudega midagi ette v\u00f5tta. K\u00f5ik teavad niigi, kui t\u00f5sine ja hirmus see on. V\u00f5ib-olla siis pakkuda selle asemel hingepalsamit, mis v\u00f5imaldab maha rahuneda? Ma ei tea. Mul on pigem hea meel, et ei ole tehtud halbu ja k\u00fc\u00fcndimatuid s\u00f5jateemalisi lavastusi. Eesti teater on piisavalt tundlik ja suhtub sellesse teemasse k\u00fcllaldase respektiga, ei minda seda \u00e4ra l\u00f6rtsima. \u201eMefisto\u201c on n\u00fc\u00fcd muutunud s\u00f5jas oleva autoritaarse re\u017eiimi looks.\n2022 saite riikliku kultuuripreemia \u201eMefisto\u201c lavastamise eest ja peategelane Juhan Ulfsak samuti. Eesti teatriauhinda see lavastus aga ei saanud, aasta lavastaja auhinna p\u00e4lvis hoopis Ivar P\u00f5llu \u201eSerafima + Bogdan\u201c. Teie hilisemaid \u00fctlemisi sel teemal on t\u00f5lgendatud pettumusena, et te ei saanud m\u00f5lemat auhinda. Oli see nii?\nEi. Ma ei tea, kas keegi seda usub, kuid mul on auhindadest \u00fcsna \u00fcksk\u00f5ik. K\u00f5ik see auhindade jagamine on ju m\u00e4ng. Ka kriitika on \u00fcks suur m\u00e4ng. \u00dcritan sellesse m\u00e4ngu mitte sisse minna, kuigi j\u00e4lgin, mis toimub. 2022. aastal esitati lavastaja auhinnale neli naisnominenti ja ma olin v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, et l\u00f5puks ometi hakkavad ka meil asjad muutuma. Ja siis hakkas pihta seesama vana \u201eaga me ju ei vaata sugu\u201c. Siis m\u00f5tlesin, et issand jumal, seda k\u00f5ike on juba nii palju kuuldud. See \u00e4rritas mind, ja see ei olnud isiklik asi. Aga kuna mina sellest kirjutasin, siis t\u00f5lgendati seda kohe nii, nagu oleks auhinna pidanud saama kas P\u00f5llu v\u00f5i Moppel, mitte teised naisnominendid. Ma ei olnud ainus!\nT\u00f5siasi, et 39 lavastajapreemiast on vaid \u00fche saanud naine, k\u00f5neleb ise enda eest. Ent kas pole selle p\u00f5hjus mitte see, et naislavastajaid ongi v\u00e4hem?\nAga miks neid on v\u00e4hem?\nAga miks neid on v\u00e4hem?\n(Naerab.) Issand jumal, ma ei jaksa sellest r\u00e4\u00e4kida. Me tuleme patriarhaalsest \u00fchiskonnast. L\u00e4htutakse sellest, et lavastaja saab olla ainult mees. Sama kehtib paljude teiste eluvaldkondade kohta. Mu elukaaslane arutas just jalgpalli vaadates, miks v\u00e4ravavahid ei ole mustanahalised. Seal on t\u00e4pselt sama probleem: on tekkinud m\u00fc\u00fct, et nad ei saa nii h\u00e4sti palli k\u00e4tte. Kui lapsele \u00f6elda, et vaat sind me ei pane kunagi v\u00e4ravasse, sest sa ei saa hakkama, siis ei hakkagi ta seda kohta p\u00fc\u00fcdlema. Kes ikka tahab, et teda halvustataks? Kui t\u00fcdrukule on v\u00e4iksest peale r\u00e4\u00e4gitud, et leidub t\u00f6id, mida sina mingil juhul teha ei saa, siis ei hakka ju proovimagi.\nTeiegi ei tahtnud alguses lavastajaks saada \u2013 sest naine ei saa ju lavastaja olla. Kuidas see arusaam muutus?\nNii ma t\u00f5esti arvasin. Mul on see tunne nii selgesti meeles! V\u00f5imalikult paljudele inimestele v\u00f5iks \u00f6elda, et kui selline tunne tekib, siis see ei ole adekvaatne. Ja ma ei r\u00e4\u00e4gi siinkohal ainult naiseks olemisest, m\u00f5nest teisest rassist v\u00f5i mingitest f\u00fc\u00fcsilistest parameetritest.\nMinu arusaam muutus j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Kui hakkad m\u00e4rkama struktuurset diskrimineerimist \u00fches valdkonnas, siis muutub see n\u00e4htavaks ka teistes. Minu muutus toimus lavaka ajal v\u00f5i isegi p\u00e4rast seda. Abiks olid samuti vasakpoolse maailmavaatega s\u00f5brad, kes hakkasid ka neid asju m\u00e4rkama ja tajuma. Sellest kirjutati rohkem ja mingil hetkel j\u00f5udis see ka peavoolumeediasse.\n2022. aasta teatriauhindade jagamise etenduse piinlikkusest on h\u00e4sti kirjutanud Andrei Liimets (\u201eHaldjate maailm ja piinlik palagan teatriauhindadel\u201c. ERR 29.3.2022), sellele viitasite ka Facebooki \u201er\u00e4ntis\u201c (ingl rant). Kas tookord oli tegu ajutise peataoleku ja s\u00f5ja algusest p\u00f5hjustatud segadusega v\u00f5i ongi need auhindade jagamised alati piinlikud?\nEks nad on alati sellised olnud, aga sellest ei ole midagi, kui parasjagu pole teoksil midagi s\u00e4\u00e4rast nagu s\u00f5da. Ja kui siis tehakse n\u00e4gu, nagu seda polekski... Tavaliselt ongi teatriauhindade jagamine just selline. Toredad \u00fcritused muidu, aga kui kontekst ei ole tore ja vahva, siis m\u00f5jub see k\u00f5ik nii valesti.\nOma r\u00e4ntis kirjutasite: \u201eKuidagi loll tunne on, et pole nagu seljatagust. K\u00f5ik on h\u00e4sti hambutu. Muidu vist oleks suva, aga kuna on s\u00f5da, siis see paneb m\u00f5tlema, kuidas me reageerime, ja mul ei ole tunnet, et teater oleks see asi, mis praegu midagi k\u00e4ima l\u00fckkab.\u201c Kas seda peaks v\u00f5tma \u00fcldistusena eesti teatri kohta? V\u00f5i kui selles \u00fches kindlas kontekstis, siis mida t\u00e4hendab \u201emul pole seljatagust\u201c?\nSee oli tolle hetke emotsioon. Olin h\u00e4mmastunud, sest teatriauhindade \u00fcrituse korraldajad ei suutnud s\u00f5ja algusele absoluutselt reageerida. N\u00fc\u00fcd on natuke aega m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud ja ma tajun, et inimesed on selles k\u00fcsimuses h\u00e4sti k\u00fcpseks saanud, v\u00e4hemalt need, kellega ma teatrimaailmas suhtlen. Praegu ei tunne ma enam nii nagu siis.\nKuidas on praegu lugu teie seljatagusega teatris?\nDraamateatris tunnen end v\u00e4ga h\u00e4sti. Meil on \u00fclihea trupp, sellest on palju r\u00f5\u00f5mu. S\u00f5da on inimesed tundlikuks muutnud ja v\u00f5iks olla aeg m\u00f5testada, mida, miks ja kuidas me teeme. Selleteemalisi vestlusi peetakse teatris v\u00e4ga palju.\nOlete \u00f6elnud, et olete k\u00e4tte v\u00f5idelnud v\u00f5imaluse lavastajana teha seda, mida soovite. Mismoodi see v\u00f5itlus k\u00e4ib?\nPeab lihtsalt piisavalt pikalt lavastama. Kui l\u00e4hed tutvustama oma j\u00e4rgmist plaani, siis ei vaadata sulle viltu, vaid \u00f6eldakse: tee. \u201eOnu Bella\u201c on 180 kraadi teistsugune lavastus kui \u201eMefisto\u201c. T\u00e4iesti teistsugune \u017eanr. Keegi ei arva, et peaks tegema kogu aeg \u00fchesuguseid asju.\nKa n\u00e4itlejate usaldus on suur asi. Ega Anne T\u00fcrnpu oleks ju muidu n\u00f5ustunud kaasa l\u00f6\u00f6ma. N\u00e4itlejad annavad endast 100%. Ja nad ei vaidle enam proovis nii palju! N\u00e4itleja tunneb ennast proovide ajal enamiku aega ebakindlalt ja siis juhtub tihti, et nad hakkavad etendust \u201ep\u00e4\u00e4stma\u201c, pakkuma kindla-peale-lahendusi, mis mulle ei sobi. Kui n\u00e4itlejad lavastajat ei usalda, siis hakkavad nad tal vaipa jalge alt \u00e4ra t\u00f5mbama. Seekord midagi sellist ette tulnud. Me k\u00f5ik leppisime hetkedega, mil valitses kaos, ja l\u00e4ksime edasi.\nKui n\u00e4itlejad lavastajat ei usalda, siis hakkavad nad tal vaipa jalge alt \u00e4ra t\u00f5mbama.\nKui NO-teater l\u00f5petas, j\u00e4i teatrimaastikule auk. Poliitiline teater liikus suurtele lavadele, kuid ikkagi, poliitilist kiirreageerimist napib. Kuiv\u00f5rd me seda vajame?\nMina tahaksin seda! Mulle see meeldib, pean seda oluliseks. Alati ei peagi olema tegemist viimistletud suurteosega, poliitilisi teemasid saab k\u00e4sitleda ka stand-up\u2019i vormis. Meil on liiga v\u00e4he tegijaid, ressursid on kinni. Suurteatrid planeerivad oma tegevust pikalt ette. Draamateatris ei saa midagi valmis teha n\u00e4dalaga, ja isegi kui saaks, siis ei leidu etenduseks saali. NO-teatril olid v\u00f5imalused selliseid asju teha, suures repertuaaris on m\u00e4ngukavad aasta ette kinnitatud.\nKes v\u00f5iks ja peaks enda peale v\u00f5tma kiirreageerija rolli? N\u00e4iteks NO-teatri kunagine \u201eReformierakonna juhatuse koosolek\u201c valmis m\u00f5ne p\u00e4evaga ja oligi sisuliselt Eero Epneri teksti ettelugemine.\nSelliste asjade tegemiseks on vaja kriitilist massi inimesi, kes tahavad seda teha. Kui leidub n\u00e4iteks k\u00fcmme inimest, kes tahavad, siis v\u00f5ib ikkagi juhtuda, et institutsioon ei j\u00f5ua j\u00e4rele. Isegi teater peab asutusena t\u00e4itma n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6- ja puhkeaja seadust. Seda peaksid ehk tegema v\u00e4iksemad trupid. Kinoteater? J\u00e4lgin huviga, mis uuest Krahlist saab. Tudengid?\nKuidas seletada seda, et 2019 kevadel loodud valitsus suutis teatrit nii tugevasti m\u00f5jutada, aga Kaja Kallas oma kolme valitsusega ei ole mingit kajastust leidnud?\nMe oleme harjunud Kaja Kallase valitsuse neoliberalistliku poliitikaga. Reformierakonna valitsus on nagu tapeet, me oleme harjunud selles elama. Kui tuleb mingi \u00e4kiline muutus, vaat siis tekib k\u00fcsimus, kas see on t\u00f5esti see, mida me tahame. 2019 oli ehmatus, mis pani inimesed tegutsema. S\u00f5ja algus oli ehmatus, mis sundis inimesed m\u00f5tlema, sissepoole p\u00f6\u00f6rduma.\nReformierakonna valitsus on nagu tapeet, me oleme harjunud selles elama.\nSuvelavastusi on t\u00e4navu erakordselt palju, kuiv\u00f5rd olete j\u00f5udnud neid vaadata?\nMul ei ole aega. Mul on v\u00e4ike laps ja meil kummalgi elukaaslasega pole juhiluba. Linnast v\u00e4lja s\u00f5ita on meie jaoks \u00fclikeeruline. Elukaaslasel pole suvepuhkust ka, nii et sel suvel ei j\u00f5ua me mitte kuhugi.\nKas tema mitte lapsega kodus ei ole?\nSee aeg sai l\u00e4bi. Tal on uus t\u00f6\u00f6koht. Ta on n\u00fc\u00fcd seotud sotsiaalt\u00f6\u00f6ga.\nKuidas m\u00f5jus talle olukord, et teie teete t\u00f6\u00f6d ja tema on lapsega kodus?\nTa ise tahtis. Kuna mina olen vabakutseline, siis oli mul targem t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia ja raha teenida. Rasedus ei olnud planeeritud, ja kuna mina olin endale miinimumpalka maksnud, siis polnudki varianti, et mina koju j\u00e4\u00e4ks. K\u00f5ik toimis h\u00e4sti, saime kaks kuud reisil k\u00e4ia ja puha.\nKus te k\u00e4isite?\nEelmise aasta oktoobris l\u00e4ksime, k\u00e4isime Hispaanias, T\u00fcrgis, Araabia \u00dchendemiraatides ja paar p\u00e4eva viibisime Viinis. K\u00fclastasime s\u00f5pru. L\u00e4heks veel!\nKirke on titest saati igal pool kaasas, kas teatris ka?\nAlguses \u00fchtelugu. \u201eMefisto\u201c taastusproovid toimusid ajal, mil ta oli kolmen\u00e4dalane, ja ma imetasin. Sel ajal k\u00e4is ta etendustel ka kaasas, nende ajal muidugi magas. Ka \u201eRahvavaenlase\u201c proovides ja etendustel oli ta \u00fches. Mingit l\u00e4rmi ei teinud. N\u00fc\u00fcd ei saa muidugi teda enam kaasa v\u00f5tta.\nEnne lapse s\u00fcndi tarvitasite antidepressante. Kas olete n\u00f5us meenutama, mis depressiooni p\u00f5hjustas ja kuidas te sellest vabanesite?\nKui ajukeemia on pekkis, siis tuleb seda ravida. Hindan teraapiaid ka, aga minul l\u00e4ks lihtsalt uni \u00e4ra. Magasin kolm-neli tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas ja vajasin kindlasti midagi. Sain v\u00e4ga head rohud, mis aitasid. Sain j\u00e4lle magada ja ka muud asjad l\u00e4ksid paika. \u00c4revush\u00e4ired ja unetus v\u00f5ivad olla seotud ps\u00fc\u00fchika ja m\u00f5tlemisega, aga tegemist v\u00f5ib olla ka sellega, et ajukeemia on paigast \u00e4ra. Mul ei olnud mingit muud konkreetset p\u00f5hjust. K\u00fcllap oli mul varem depressioon lihtsalt v\u00e4lja ravimata j\u00e4\u00e4nud. Mida varem v\u00e4lja ravitakse, seda parem.\nDepressiooni seljatamiseks hakkasite mediteerima. Selle all peetakse silmas eri praktikaid, missugune on teie oma?\nKunagi praktiseerisin transtsendentaalset meditatsiooni, mis seisneb peamiselt mantra kordamises. See vajus \u00e4ra. Uneh\u00e4irete ajal kuulasin Michael Sealey h\u00fcpnoosiseansse, on \u00fcks Austraalia kutt, erialainimene, mitte suvaline posija. P\u00e4ris m\u00f5nusasti pani magama. Praegu ma ei saa midagi teha, sest mul on v\u00e4ike laps.\nMidagi te arvatavasti vaimses vormis p\u00fcsimiseks ikka teete?\n\u00dcritan \u00f5ues k\u00e4ia. N\u00e4dalavahetustel ma t\u00f6\u00f6d ei tee, see on kindel laks. Vabadel p\u00e4evadel eelistan perega looduses viibida, trenni teha. Rahulikult.\nOnu Bella paradiisi enam iga\u00fcks ei p\u00e4\u00e4se\n\u201eOnu Bella t\u00e4hestik\u201c esietendus 10. augustil Noblessneri valukoja Nobeli saalis. Laval on T\u00f5nis Niinemets, Hilje Murel, Inga Salurand, Karmo Nigula, Lauri Kaldoja, J\u00fcri Tiidus, Ivo Uukkivi, Anne T\u00fcrnpu (EMTA), Liisa Pulk, Johannes Tammsalu, Eret Kuusk, Maribel Lasn. B\u00e4nd astub \u00fcles koosseisus Ahto Abner, Marvin Mitt, Indrek M\u00e4llo, Kristjan-Robert Rebane.\nKertu Moppeli lavastuse kunstnik on Arthur Arula, valgus- ja videokunstnik Rommi Ruttas, helikujundaja Lauri Kaldoja ja koreograaf M\u00e4rt Agu."}
{"text":"Eliitpangast kommivabrikuni. 1991. aastal asutatud ettev\u00f5tted: kriisid ei kao, oluline on mitte halada1991. aastal asutatud eraettev\u00f5tted saavad t\u00e4navu t\u00e4histada juba 32. s\u00fcnnip\u00e4eva. \u00c4rileht k\u00fcsis neilt, mida tehti tollal \u00f5igesti ja mis l\u00e4ks valesti.1991 oli suurte muutuste aasta. Moskva riigip\u00f6\u00f6rdekatse taustal kuulutas Eesti end taas iseseisvaks. Asuti teele kommunismist kapitalismi. Loodi taasiseseisvunud Eesti esimesed eraettev\u00f5tted, paljud neist tegutsevad siiani.Mida Eesti sel keerulisel ajal majanduses \u00f5igesti tegi? \u00dcks Hansapanga asutajaid Rain L\u00f5hmus nimetab esimese asjana rahareformi valuutakomitee ja eelarvetasakaaluga. \u201eValitsuse v\u00f5lgu elamise v\u00f5ime piiramine v\u00f5imaldas erasektoril pikalt langetada olulisi investeerimisotsuseid, mis t\u00f5id soliidse majanduskasvu,\u201c \u00fctleb ta.Teiseks toob ta esile erastamise ja v\u00e4lisinvesteeringutele avatud olemise. \u201eJah, m\u00fc\u00fcsime maha pangad, telekomid, \u00f5lletehased, Sylvesteri, aga vabanenud kapital aitas sillutada teed eilsest homsesse.\u201cKolmas oluline asi oli lihtne ja \u00fchetaoline maksus\u00fcsteem. \u201eSee v\u00e4hendas b\u00fcrokraatiat ja skeemitamist, v\u00f5imaldas keskenduda raha teenimisele,\u201c meenutab L\u00f5hmus.Endise Kalevi kommivabriku, n\u00fc\u00fcdse Orkla Eesti tegevjuht Kaido Kaare nimetab saavutustest esimesena seda, et erastamisega saadi k\u00fcllalt kiiresti ja valutult hakkama. \u201eTeine saavutus oli otsuste kogum, mis kaasnes konkurentsiv\u00f5imelise maksus\u00fcsteemi loomisega. See sai selge ja \u00fchetaoline ning alguses v\u00e4gagi toetas investeeringuid Eestisse,\u201c kinnitab ta L\u00f5hmuse s\u00f5nu.Hansapank: olime esimese Eesti pankHansapanga alguseks v\u00f5ib pidada 1991. aasta 1. juulit, kui pank alustas t\u00f6\u00f6d Tartu Kommertspanga filiaalina. Iseseisva aktsiaseltsina registreeriti ettev\u00f5te 1992. aasta alguses. Panga asutajate hulka kuulusid Rain L\u00f5hmus, Heldur Meerits, J\u00fcri M\u00f5is, Toomas Sildm\u00e4e, T\u00f5nu Laak, Hannes Tamj\u00e4rv, Andres Saame, Rein Kaarepere ja Olari Taal. 2005. aastal sai Hansapangast Swedbanki t\u00fctarettev\u00f5te. Nimi muutus 2009. aastal.Rain L\u00f5hmus meenutab, et tema j\u00f5udis Hansapanka Hannes Tamj\u00e4rve kaudu, kes oli l\u00fchikest aega L\u00f5hmuse statistika eriala \u00f5ppej\u00f5ud. \u201eMeelitas minu kui toonase tubli noore riigiametniku eraettev\u00f5tlusesse. \u00dctles, et seal on perspektiiv, ja j\u00e4in seda uskuma,\u201c \u00fctleb L\u00f5hmus ja kinnitab, et usub seda siiani.L\u00f5hmuse s\u00f5nul oli kriis 1990. aastatel argip\u00e4eva osa. \u201e1991.\u20131992. aasta inflatsioon ja likviidsuskriis, 1994. aasta intresside t\u00f5us ja v\u00f5lakirjakrahh, 1997. aasta Aasia finantskriis ja kohalik b\u00f6rsikrahh, 1998. aasta Vene kriis,\u201c loetleb ta. \u201eNoores eas ja sel ajastul ei kartnud aga kuraditki. P\u00e4ris kuradiga tegeleda ei tulnudki, \u00fclej\u00e4\u00e4nu oli juba lihtne.\u201c Kiire progress varjutab tema s\u00f5nul alati argielu pisiprobleemid. \u201eKriisid olid, on ja j\u00e4\u00e4vad meie elu osaks, tahame v\u00f5i mitte,\u201c kinnitab ta. L\u00f5hmus soovitab alati valmis olla ja mitte halada.J\u00fcri M\u00f5is meenutas m\u00f5ned aastad tagasi Eesti v\u00e4ike- ja keskmiste ettev\u00f5tjate assotsiatsiooni konverentsil \u201e30 aastat tagasi ja t\u00e4na\u201c, et Eestis kerkis 1990. aastate alguses panku nagu seeni p\u00e4rast vihma. \u201eRahareformi ajal (1992. aasta juunis \u2013 toim) oli Eestis 34 panka. Pooled pankurid pandi vangi, sest nad olid lihtsalt kurjategijad,\u201c on ta \u00f6elnud.Hansapank soovis massist eristuda ja keskendus n-\u00f6 esimese Eesti ehk eliidi teenindamisele. \u201eMe olime enese \u00fcle v\u00e4ga uhked. Meie kontor oli Tallinna ainus ilus kontor. Ainus vahe oli, et internetti ei olnud, telefoni ei olnud, v\u00f5la\u00f5igusseadust ei olnud...\u201c on M\u00f5is meenutanud. Panga eesm\u00e4rk oli teha \u201enii, nagu v\u00e4lismaal tehti\u201c. \u201eTegelikult polnud \u00fckski meist v\u00e4lismaal k\u00e4inud.\u201c1991. aasta l\u00f5puks oli Hansapanga vara v\u00e4\u00e4rt praeguses v\u00e4\u00e4ringus 1,75 miljonit, teise aasta l\u00f5puks 25 miljonit eurot. \u201eSee oli 10% kogu Eesti rahva likviidsest varast.\u201cKalevi kommivabrik: kosilasi k\u00e4is l\u00e4hedalt ja kaugeltKalevi kommivabriku eelk\u00e4ijaks v\u00f5ib pidada 1806. aastal Tallinnas tegutsemist alustanud Lorenz Caviezeli kondiitri\u00e4ri, mille hiljem omandas kondiiter Georg Stude. 1921. aastal asutati \u0161okolaadi- ja kommivabrik Kawe ning sellega liideti 1940. aastate natsionaliseerimise k\u00e4igus ka Stude kondiitrit\u00f6\u00f6stus. 1948. aastal sai nimekonkursi tulemusel ettev\u00f5tte nimeks Kalev. Kalevi baasil moodustati 1991. aastal riiklik aktsiaselts Kalev, mis l\u00e4ks erak\u00e4tesse 1995. aastal. 2018. aastast kannab ettev\u00f5te Orkla Eesti AS-i nime, kuid maiustusi toodetakse endiselt Kalevi kaubam\u00e4rgi all.Orkla Eesti tegevjuhi Kaido Kaare s\u00f5nul oli Kalev taasiseseisvunud Eesti majanduselus \u00fcks olulisemaid suunan\u00e4itajaid. Lahkunud magusameister Otto Kubo on oma teoses \u201eMaarjamaa magusa lugu\u201c toonaseid katsumusi meenutanud n\u00f5nda: \u201eKui n\u00f5ukogude ajal oli p\u00f5hiprobleem varustamine, millegi hankimine \u2013 olgu see tooraine, pakkematerjalid, seadmed v\u00f5i nende tagavaraosad ja ehitusmaterjalid \u2013, siis n\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcti kiiresti kohaneda turumajanduse uute tingimustega. Tsentraliseeritud plaanip\u00e4rane kaubajaotus ei toiminud, turgude otsingud kulgesid suurte raskustega.\u201c\u201eKogu Eestit haaras enneolematu erastamise ja \u00e4rastamise tuhin. \u201eMagusal\u201c Kalevil k\u00e4is kosilasi l\u00e4hedalt ja kaugelt: tuldi Soomest (Leaf, Fazer, Panda), Rootsist (Marabou), Saksamaalt (Stollwerk), Taanist (Dandy), USA-st (Kraft Foods) ja mujalt,\u201c meenutab Kubo raamatus. Viimane visa huviline oli Norrast Nidar Bergene, kes oli pikkade l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusena lepingu allkirjastamisele \u00fcsna l\u00e4hedal, kuid siis otsustas juhtkond tehingu siiski katki j\u00e4tta.Erastamiskonkursi v\u00f5itjaks kuulutati 1995. aasta augustis Tallinvest, kes omandas Kalevi aktsiatest 55%. \u201eKiiresti muutuvates kapitalistliku turumajanduse tingimustes oli erastamisj\u00e4rgne ajaj\u00e4rk Kalevile pingerikas ja otsinguterohke,\u201c \u00fctleb Kaare. \u201e2000. aastast hakkas olukord stabiliseeruma \u2013 n\u00f5ukogu esimeheks valiti rikkalike juhtimiskogemustega Heino Priim\u00e4gi ning Kalevi juhatajaks sai noor ja energiline Oliver Kruuda,\u201c meenutab ta.2003. aastal kolis Kalev Tallinnast Tondilt uude tootmiskompleksi Harjumaal asuvasse Rae valda. Seda v\u00f5ib pidada \u00fcheks ettev\u00f5tte verstapostiks kas v\u00f5i seet\u00f5ttu, et sel ajal oli tegemist taasiseseisvunud Eesti suurima uue toiduainet\u00f6\u00f6stuse ehitisega. \u201eEsiti j\u00e4tkus tootmine k\u00fcll olemasoleva masinapargiga, kuid aastate jooksul andis see hea v\u00f5imaluse tootmist laiendada ja moderniseerida, aga ka fookust s\u00e4ttida. Kui vahepeal oli Kalevi tegevus avardunud muu hulgas n\u00e4tsude, kookide, leiva-saia ja piimatoodete turule v\u00e4lja, siis uue tehase rajamisega j\u00e4id need arendused j\u00e4rjest rohkem minevikumuusikaks,\u201c lausub Kaare. P\u00f5hir\u00f5hk pandi n\u00fc\u00fcd taas maiustuste tootmisele.Kaare \u00fctleb, et \u00fcks viimaste aastak\u00fcmnete raskemaid olukordi oli koroonapandeemia, mis sundis tehaste t\u00f6\u00f6 \u00fcmber m\u00e4ngima ja pakkus parajalt muidki katsumusi. \u201eOleme koroonakriisist kosunud, t\u00f6\u00f6 on tagasi tavar\u00fctmis ja tootmismahud stabiliseerumas,\u201c on Kaare s\u00f5nul tulevik helge.Saku \u00f5lletehas: tegime \u00f5lut sellest, millest saiSaku \u00f5lletehase asutas ametlikult 1820. aastal Saku m\u00f5isnik krahv Karl Friedrich von Rehbinder. Ilmselt valmistati \u00f5lut Sakus aga juba mitu aastat varem. 1991. aasta juulis andis valitsus Saku \u00f5lletehasele loa asutada koos Rootsi firmaga Baltic Beverages Holding \u00f5lle tootmiseks \u00fchisettev\u00f5te. 1995. aastal sai ettev\u00f5ttest aktsiaselts.1990. aastal algas Eestis \u00fcleminekuaeg, mis osutus \u00f5lletehase jaoks keeruliseks. Venisid nii uue keedumaja ehitus kui ka mitmesugused remondit\u00f6\u00f6d, m\u00f5nikord j\u00e4tkus odravaru k\u00f5igest paariks p\u00e4evaks. Sagenesid tootmish\u00e4ired. Pea\u00f5llemeistri ametis olnud Tiina M\u00e4nnik s\u00f5nas 1991. aasta alguses ajakirjanikule: \u201eMujal tehakse \u00f5lut sellest, millest peab, ja nii, nagu peab. Meie teeme, millest saame ja kuidas saame.\u201c\u00d5lletehase kommertsdirektor Ants Tulp meenutab raamatus \u201eSaku \u00d5lletehas 195\u201c, et raha oli, aga vajalikku kaupa mitte. Odrapuuduse k\u00f5rvale tekkis ka taarapuudus. \u201eSeda oli varemgi juhtunud, aga n\u00fc\u00fcd l\u00e4ks nii hulluks, et otsustati hakata kasutama kas v\u00f5i v\u00e4rvituid pudeleid,\u201c s\u00f5nab Tulp.1991. aastal algas riigiettev\u00f5tete \u00fcmberkujundamine ja nii l\u00e4ks ka Sakuga. Peagi loodi \u00fchisettev\u00f5te rootslastega. See oli 38,75 miljoni rublase kogumaksumusega Eesti suurim majanduslik \u00fchisprojekt.Aasta hiljem algas \u00f5lletehases hoogne uuendamine. Avati uus keedumaja, turule toodi uus \u00f5llemark Reval Luksus. 1993. aasta veebruaris asendati \u017diguli \u00f5lu Saku Pilsneriga, millest sai \u00fcks Eesti populaarsemaid \u00f5llesid. Sama aasta mais toodi v\u00e4lja juba uus esindus\u00f5lu Saku Originaal.\u201eMajandus on terve siis, kui juuakse 50 liitrit \u00f5lut aastas,\u201c kinnitas Saku \u00f5lletehase tolleaegne direktor Cardo Remmel ajalehes Rahva H\u00e4\u00e4l 1994. aasta m\u00e4rtsis. Samal aastal joodi Eestis inimese kohta 33 liitrit \u00f5lut. Tervise arengu instituudi andmeil tarvitati Eestis 2022. aastal \u00fche t\u00e4iskasvanud inimese kohta 79,6 liitrit \u00f5lut.Eesti majandus 1990. aastate algusesTaasiseseisvumise ajal kehtis Eestis veel rubla ja N\u00f5ukogude Liidu h\u00fcperinflatsioon m\u00f5jutas ka kohalikke hindu \u2013 k\u00f5igest poolteise aastaga t\u00f5usid hinnad ligi k\u00fcmme korda.Rahareform toimus 1992. aasta 20.\u201322. juunil. Rubla asendati Eesti krooniga.Vene turg oli peaaegu maksej\u00f5uetuks muutunud. Eesti majandus p\u00f6\u00f6ras oma pilgu kiirelt l\u00e4\u00e4nde, eelk\u00f5ige Skandinaavia poole. Tekkima hakkasid uued kodumaisel ja v\u00e4liskapitalil p\u00f5hinevad ettev\u00f5tted, riigiettev\u00f5tted erastati.1994. aastal hakkas majandusel paremini minema. J\u00f5ustus Euroopa Liidu vabakaubandusleping ja 1996. aastal avati Tallinna v\u00e4\u00e4rtpaberib\u00f6rs.AJARIDA: 1991. aastal asutatud ettev\u00f5tteid1991. aasta 27. m\u00e4rts. Registreeriti aktsiaselts Eesti Statoil. Esimene tankla avati aasta hiljem, 1992. aasta 1. aprillil Tallinnas.1991. aasta 1. aprill. Riik pani m\u00fc\u00fcki esimesed ettev\u00f5tted, sh Baltika, Tallinna Taksopark ja Talleks.1991. aasta 28. aprill. Asutati AS Eesti Mobiiltelefon (EMT).1991. aasta 6. mai. Asutati AS Tallinna Karastusjoogid, esimene toiduainet\u00f6\u00f6stuse erafirma. Ettev\u00f5te kadus 2015. aastal.1991. aasta 12. juuli. Riiklik aktsiaselts Saku \u00d5lletehas sai loa asutada koos rootslastega \u00fchisettev\u00f5te \u00f5lle tootmiseks. Tegevust alustati 1. augustil.1991. aasta 30. september. Eetrisse l\u00e4ks esimene eraraadiojaam Raadio Tartu. Raadio tegutses 2003. aastani.1991. aasta 1. november. Tartu Autobussi- ja Taksopargist sai RAS Tarbus, praegune GoBus."}
{"text":"Inimesed saavad t\u00f5ukoera ostes valusalt pettaP\u00e4rnumaal elav naine langes paari n\u00e4dala eest pettuse ohvriks, makstes soovitud armsa t\u00f5ukoera eest tuhandeid eurosid, kuid j\u00e4\u00e4des ikkagi koerata. Lemmikloomade ostuga seotud pettustest on politseile t\u00e4navu teatatud k\u00fcmmekond korda, sealhulgas paaril juhul P\u00e4rnumaalt.P\u00e4rnu politseijaoskonna grupijuht Reelika Kivi, kuidas politsei seesuguse juhtumiga edasi tegeleb ja kui suure t\u00f5en\u00e4osusega saab ohver kaotatud raha tagasi?Kui on v\u00f5imalik, kontrollime, kuhu kannatanu raha liikus.Teatud juhtudel saavad kahtlase tehingu peatada pangad. See eeldab aga panga kiiret teavitamist, et nad saaksid tehingu tagasi p\u00f6\u00f6rata. \u00dcldjuhul liigub selliste kelmuste puhul raha v\u00e4ga kiiresti edasi kolmandate riikide kontodele ja seda sealt tagasi saada on v\u00e4ga v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline.Kuidas selliste kelmuste ohvriks langemist v\u00e4ltida?Kindlasti tasub teha m\u00fc\u00fcjale taustakontroll ja p\u00fc\u00fcda teada saada tema usaldusv\u00e4\u00e4rsus. T\u00f5uloomade ostu puhul tasub n\u00e4iteks uurida kennelist, kas kennel teab sellist m\u00fc\u00fcjat.Samuti tasub lemmiklooma ostmise puhul alati m\u00fc\u00fcjaga kokku saada, et veenduda tema usaldusv\u00e4\u00e4rsuses ja selles, et ostetav loom ka tegelikult olemas on, milline on looma tervislik seisund ja kasvatustingimused.Alati tasub v\u00f5tta aega ja l\u00e4bi m\u00f5elda, kas selles m\u00fc\u00fcgikuulutuses on midagi kahtlast ja k\u00fcsimusi tekitavat. N\u00e4iteks: kui lubatakse lemmikloom saata v\u00e4lismaalt, siis kuidas ta siia saab. Kas on k\u00fcllaldaselt infot selle kohta, kuidas loom kohale toimetatakse? Milline on looma tervislik seisund, kas ja kuidas saavad korda t\u00f5upaberid. Kas loom on vaktsineeritud? Haige looma puhul lisanduvad suured ravikulud.Tihti teevad korralikud t\u00f5uloomakasvatajad ise ostjale p\u00f5hjaliku taustakontrolli ja on juhtumeid, kus on keeldutud looma m\u00fc\u00fcmast v\u00e4lisriiki v\u00f5i kogemusteta loomapidajale. Kui m\u00fc\u00fcja suhtub kergel k\u00e4el ostum\u00fc\u00fcgitehingusse, v\u00f5ib seegi olla \u00fcks ohu m\u00e4rke.Suuremate ostude puhul ei tasu ikkagi raha ette kanda, vaid leppida m\u00fc\u00fcjaga kokku kauba \u00fclevaatamise suhtes ja seej\u00e4rel kokku saades sobiva kauba puhul teha kohapeal tehing. Kui miski tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis sageli see polegi t\u00f5si.Internetis levib tohutult eri liiki pettusi ja suuremat summat v\u00e4lja k\u00e4ies tuleb emotsioonid j\u00e4tta tagaplaanile ja proovida teha omalt poolt k\u00f5ik selleks, et veenduda kauba ja m\u00fc\u00fcja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses. Vastasel juhul v\u00f5ib paraku kaotada suure summa raha.9. augustil sai politsei teate, et P\u00e4rnumaal elav naine leidis Facebookis toy-puudli kutsika m\u00fc\u00fcgipakkumise ja tasus m\u00fc\u00fcjale kutsika eest 2100 eurot. Koera ei ole naine aga t\u00e4naseni saanud. ShutterstockMaarja-liis Orgmets, portaali Lemmik toimetaja"}
{"text":"Peremees, kas investeerime?16. augustil alustati kriminaalmenetlust selles, et Saaremaal elavale 58aastasele mehele helistas vene keelt r\u00e4\u00e4kiv mees, kes pakkus investeerimisv\u00f5imalust. Ta kandiski juulis ja augustis talle antud kontole kokku \u00fcle 14 000 euro.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Juhtkiri: Hilinev ranitsatoetusKui Arno isaga koolimajja j\u00f5udis, olid tal oletatavasti k\u00f5ik kooliasjad juba ostetud. Selle peale v\u00f5is kuluda kenakesti pappi - nii Oskar Lutsu ajal kui ka t\u00e4nap\u00e4eval. Ainu\u00fcksi laste n\u00f5utud kontoritarvete eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia veidi alla 100 euro, kui k\u00f5ik nagu kord ja kohus valmis osta.Selleks, et pliiatsid ja suled oleksid ikka valmis, jagavad omavalitsused n-\u00f6 ranitsatoetust. Enamasti saavad neid esimesse klassi minejad v\u00f5i algkoolis k\u00e4ijad. P\u00e4rnus, Viljandis ja Narvas saab 150 eurot. Tallinnas seevastu v\u00f5ib esimesse klassi minejatele k\u00fcsida 320 ning teiste klasside omadele 75 euro suurust toetust.Paraku aga saab ranitsatoetust taotlema hakata alles siis, kui Arno on koolis juba kaks n\u00e4dalat k\u00e4inud. P\u00f5hjus - et olla ikka kindel, et ta \u00f5pib t\u00f5epoolest selles koolis ega saa seega seda valskusega.See on taas selline n\u00e4ide, mille puhul riik t\u00f6\u00f6tab ametnike, mitte inimeste (antud juhul laste) huvides. Niigi suvistest kuludest r\u00e4situd lapsevanematele on augusti l\u00f5pp aga \u00fcks valusamaid aegu, mil raha v\u00e4lja k\u00e4ia. Ranitsatoetus hiljemalt augusti keskel oleks seega oodatud leevendus. Ajatada saab paljugi -vormiriideid, vahetusjalatseid ja koolikotte, kuid vihikuid-pliiatseid ei m\u00fc\u00fcdagi sageli suve alguses vajalikus koguses.Omavalitsustel on \u00fclevaade oma kodanikest ja koolinimekirju ei tehta 1. septembril, vaid m\u00e4rksa varem. Oluline v\u00f5iks ka olla fakt, et laps l\u00e4heb kooli selles omavalitsuses, isegi kui pole t\u00e4pselt teada, millisesse. Kes saab aga toetuse pettuse teel - ei asunudki seal \u00f5ppima -, peaks selle tagasi maksma.Teine probleem on see, et sageli pole lapsevanemad teadlikudki, et neil on \u00f5igus ranitsatoetust saada, eriti kui k\u00f5ne all on vanemad lapsed. Miks nii nigel teavitust\u00f6\u00f6?Praegune asjade seos lubab teha s\u00fcsimusta nalja, et toetuse v\u00e4ljamakse - kuu aja jooksul p\u00e4rast septembri keskpaika - on s\u00e4titud just selleks ajaks, kui saabub koolikulude katteks v\u00f5etud kiirlaenu esimene tagasimakse.\"Teine probleem on see, et sageli pole lapsevanemad teadlikudki, et neil on \u00f5igus ranitsatoetust saada, eriti kui k\u00f5ne all on vanemad lapsed.\""}
{"text":"Hoiatus! Inimestele tehakse petuk\u00f5nesid politsei nimel. \u00dcha sagedamini langeb petturite \u00f5nge 18-19-aastasi nooriPolitsei palub tungivalt inimestel mitte jagada v\u00f5\u00f5rastele oma PIN-koode.\nPolitseid on teavitatud uuest petuskeemist, kui helistaja tutvustas end politseinikuna ja teavitas inimest, et tema nimel tahetakse pangast laenu v\u00f5tta, paluti tulla \u00fctlusi andma Ida-Harju politseijaoskonda.\n\u201cKui inimene \u00fctles, et palun saatke kirjalik kinnitus minu meilile ja oma andmeid talle ei edastanud, l\u00e4ks helistaja n\u00e4rviliseks, \u00e4hvardas kohtusse anda ja katkestas k\u00f5ne. Kui k\u00f5ne oli l\u00f5ppenud, tuli teavitus meie broneerimiss\u00fcsteemist, kus v\u00e4lismaalased saavad ajutise kaitse taotlust esitada,\u201d kirjeldas veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman.\nEhkki domineerivad veel venekeelsed k\u00f5ned, on j\u00e4rjest enam hakanud tulema ka eestikeelseid petuk\u00f5ned. K\u00f5ik k\u00f5ned tehakse Eesti telefoninumbritelt.\n\u201cEnamik k\u00f5nesid on ikkagi vene keeles ja on ka ingliskeelse robotk\u00f5nega algavaid. Kui see k\u00f5ne katkeb, v\u00f5tab \u00fchendust j\u00e4rgmine helistaja, kes suhtleb edasi eesti v\u00f5i vene keeles,\u201d \u00a0s\u00f5nas Kreitsman.\n\u00c4rge jagage PIN-koode\nPolitsei palub tungivalt inimestel mitte jagada v\u00f5\u00f5rastele oma PIN1 ja PIN2 koode.\n\u201cMe ei k\u00fcsi kunagi Smart-ID, mobiil-ID ega pangakoode, ei k\u00fcsi muid isiklikke andmeid telefoni teel. Neid ei tohi mitte mingil juhul v\u00e4ljastada,\u201d manitses Kreitsman. Tema kinnitusel langeb enam viimasel ajal petuk\u00f5nede ohvriks ka 18-19-aastaseid noori ja teine vanusegrupp, kes petturite \u00f5nge l\u00e4heb, on \u00fcle 40-aastased.\n\u201cMe k\u00fcll p\u00fc\u00fcame viimasel ajal pidevalt inimesi teavitada uutest skeemidest, aga neil on raske j\u00e4rge hoida,\u201d m\u00f6\u00f6nis Kreitsman.\nKelmide eest saab enda kaitsta, kui olla h\u00e4sti kursis raadio-, tele- ja leheuudistega. M\u00e4rks\u00f5naks peab saama umbusk ja valvsus tundmatute helistajate suhtes. Politsei poole p\u00f6\u00f6rdutakse kelmuste katsetest v\u00f5i toimepanemisest iga p\u00e4ev. Rahalise kahju tekkimisel tuleb inimesel teha politseile avaldus.\n]]>"}
{"text":"Colombia esitas k\u00fcmnetele isikutele s\u00fc\u00fcdistuse seoses OdebrechtigaBOGOTA, 18. august, AFP-BNS \u2013 Colombia prokur\u00f6rid teatasid neljap\u00e4eval, et nad esitasid k\u00fcmnetele inimestele s\u00fc\u00fcdistuse seoses Brasiilia ehitushiiu Odebrechti korruptsiooniskandaaliga.\nOdebrecht andis aastatel 2009-2016 ametnikele 80 miljardit peesot (19,4 miljonit dollarit) altk\u00e4emaksu, et v\u00f5ita hange 528 kilomeetri pikkuse maantee ehitamiseks Colombia keskosa ja Kariibi mere vahel, \u00fctlesid prokur\u00f6rid.\nProkur\u00f6ride s\u00f5nul esitati skandaaliga seoses s\u00fc\u00fcdistus 55 isikule, nende seas 33 endisele valitsusametnikule ning 22 lobistile ja firmajuhile.\nS\u00fc\u00fcdistuse saanute seas oli ka Odebrechti endine juht Marcelo Odebrecht.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Justin Petrone: pole sul tarvis teada, mida ma teenAmeerika p\u00e4ritolu viljandlane Justin Petrone kirjeldab, kuidas on v\u00f5imalik saada eestlastega tuttavaks, ja isegi s\u00f5braks, j\u00e4\u00e4des samal ajal ikkagi mingil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5\u00f5raks.\nMulle meeldib jalutada Viljandist Karula j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde. Sinna ja tagasi on umbes kaheksa kilomeetrit. Teekond on kena. K\u00f5ikjal laiuvad erkkollaselt \u00f5itsvad rapsip\u00f5llud. P\u00f5ldudel askeldavad t\u00f6\u00f6lised. Ent Eesti maakohtadel on juures ka teatav masenduse, majanduskriisi maik. Mahaj\u00e4etud, lagunevad majad on oma aja \u00e4ra elanud ja grafitit t\u00e4is. Talu p\u00f5llul vedeleb \u00fcksik viskipudel, mis on sinna k\u00fclmal talvel meeleheitehoos visatud ja hiljem lume alt v\u00e4lja sulanud nagu m\u00f5ne eelajaloolise olendi j\u00e4\u00e4nused.\nVahel kujutan ette, kuidas kohalikud eluheidikud neis h\u00fcljatud hoonetes Eesti v\u00e4ikelinnadest eemal elavad. V\u00f5ib-olla m\u00e4ngivad nad \u00f5htuti l\u00f5kke \u00e4\u00e4res suupilli nagu bluusimehed kunagi? Milliseid jubedusi on need seinad pidanud n\u00e4gema? Indias n\u00e4gin kord tee \u00e4\u00e4res \u00fcht meest tekir\u00e4balal kerra t\u00f5mbunult magamas. Kujutan ette, et midagi sarnast v\u00f5ib kohata siingi. Maal on enamasti vaikne, aga alati on kuulda linnulaulu. Eesti linnud on suhtlemisaltid ja jutukad. Inimesed \u00fcldse mitte. Ma olen sama teed jalutanud korduvalt, ikka j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, baltisakslaste surnuaiast m\u00f6\u00f6da, ja siis maanteele tagasi.\nJalutajaid on teisigi, aga nad ei tee sinust v\u00e4lja. See n\u00e4ib ju justkui k\u00f5ige \u00f5igem hetk vahetada paar viisakuss\u00f5na v\u00f5i lihtsalt panna \u00fcksteist t\u00e4hele. Kaks v\u00f5\u00f5rast kohtuvad \u00fcksildasel maanteel kuumal suvep\u00e4eval. Mu ootused ei ole tegelikult k\u00f5rged. Ma saan aru, et see ei ole California, kus m\u00f5ni elur\u00f5\u00f5mus tervisejooksja soovib mulle m\u00f6\u00f6dudes \u201cImeilusat p\u00e4eva!\u201d. Aga tervituseks noogutada ju v\u00f5iks. V\u00f5i korraks silma vaadata. Ent seda ei juhtu. Eile l\u00e4ks \u00fcks noor naine minust m\u00f6\u00f6da nagu postist. Vaid umbes meetri kauguselt. P\u00fc\u00fcdsin leida temaga silmsidet, et saada kinnitust: me eksisteerime samal reaalsustasandil. Kas ma olen ikka siin? Ja tema? Ta \u00f5lekarva juuksed lehvisid tuules. N\u00e4gu oli kahvatu ja silmad hallid. Ta n\u00e4gi v\u00e4lja nagu need taustan\u00e4itlejad Netflixi \u201cViikingite\u201d sarjast. Ei tea, millest ta k\u00fcll nii s\u00fcvenenult m\u00f5tles. Ilmselt millestki v\u00e4ga t\u00e4htsast. V\u00f5ib-olla murdis pead, mis kursusi v\u00f5tta, v\u00f5i kui palju ta onupoja T\u00f5nu uus auto maksab. \u201cHuvitav k\u00fcll, kui palju see maksab? Huvitav k\u00fcll.\u201d Ja siis taipasin ma, et \u00e4kki ta ei n\u00e4e mind. \u00c4kki ma olen n\u00e4htamatu. Kuidas muidu seda seletada? Ma ise k\u00fcll ei tea, mis hetkel ma Eestis n\u00e4htamatuks muutusin, aga loomulikult ta ei \u00f6elnud mulle tere. Ta ei n\u00e4inud mind.\n***\nJ\u00e4rgmisel p\u00e4eval jutustasin juhtunust kohalikus linnakohvikus s\u00f5brale. V\u00f5i noh, v\u00e4hemalt mina pean teda oma s\u00f5braks. Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda, mis t\u00e4hendab, et see ei ole suguluses indo-euroopa keeltega, kuigi laens\u00f5nu on seal palju. Eesti keeles s\u00f5ber ei ole p\u00e4ris sama, mis inglise keeles friend. Friend on inglise keeles inimene, kellega tunned teatavat l\u00e4hedust v\u00f5i sidet ja oled koos aega veetnud. Kaasreisija. Seltsiline. Kellega vahel v\u00f5ib-olla kohtud joogiklaasi taga. Aga eesti s\u00f5ber n\u00f5uab enamat. Kui tal l\u00e4heb auto katki, eeldab ta, et sa tuled appi. Kui tal on rahaga kitsas k\u00e4es, k\u00fcsib ta sult 100 eurot laenu. Kui keeldud, v\u00f5ib ta pettuda. \u201cAga ma arvasin, et me oleme s\u00f5brad,\u201d \u00fctleb eestlasest s\u00f5ber.\nEesti s\u00f5ber v\u00f5ib sult vahel k\u00fcsida ka p\u00e4ris imelikke asju, vihjamata s\u00f5nagagi, miks tal seda vaja l\u00e4heb. N\u00e4iteks v\u00f5id hommikul kodus kohvi keetes saada kahtlase s\u00f5numi: \u201cKas sul haamer on?\u201d See v\u00f5ib panna m\u00f5tlema, kas tegu on trikiga k\u00fcsimusega, v\u00f5i tehakse siin rahvaloendust. Kas statistikaamet kogub andmeid, kui paljudel Eesti inimestel on haamer? \u00dckskord sain keset \u00f6\u00f6d s\u00f5bralt s\u00f5numi: \u201cKas sul j\u00e4\u00e4d on?\u201d M\u00e4letan, et p\u00f5rnitsesin seda kummalist s\u00f5numit p\u00e4ris n\u00f5utult. Sellised asjad juhtuvad ainult Haruki Murakami romaanides, m\u00f5tlesin endamisi. Milleni see j\u00e4\u00e4 k\u00fcsimine v\u00f5ib edasi viia? \u00c4kki langen v\u00e4ljapressimise ohvriks v\u00f5i tiritakse mind mingisse erootilisse p\u00f5nevikku? P\u00f6\u00f6rasin voodis k\u00fclge ja j\u00e4in uuesti magama. Hiljem selgus, et ta oli naabri juures s\u00f5pradega kokteili\u00f5htul. Oleks ma seda teadnud, oleksin neile v\u00f5ib-olla t\u00f5esti j\u00e4\u00e4d viinud.\nMa lihtsalt ei saa neist asjadest aru. Kuidas t\u00e4hendab s\u00f5braks olemine, et sul on \u00f5igus laenata mult viivitamatult haamrit v\u00f5i otsida mu k\u00fclmikust kokteilile j\u00e4\u00e4d?\n***\nSellised asjad v\u00f5ivad juhtuda, kui eestlased tunnevad sind ja peavad s\u00f5braks, v\u00f5i v\u00e4hemalt tuttavaks. Eestis on isiklikud suhted selgelt piiritletud. Isegi kui olete k\u00e4inud samas klassis, samal kursusel, nimetatakse sind sageli ikka lihtsalt klassikaaslaseks, kursa\u00f5eks v\u00f5i kursavennaks. Ma pole p\u00e4ris kindel, kas klassi\u00f5de kvalifitseerub tuttavaks. Ma v\u00f5in selles keeles k\u00fcll r\u00e4\u00e4kida, aga see j\u00e4\u00e4b mulle siiski arusaamatuks. Vahel p\u00fc\u00fcan ma v\u00e4lja selgitada s\u00f5nade juure, et tabada nende s\u00fcgavamat t\u00e4hendust. Ehk aitab see mul eestlasi paremini m\u00f5ista.\nKui r\u00e4\u00e4kisin neist kogemustest \u00fcksildasel maanteel, kus k\u00f5ik eiravad \u00fcksteist ja m\u00f6\u00f6duvad sinust nagu n\u00e4htamatust, oma eestlannast s\u00f5brale, polnud ta sugugi \u00fcllatunud.\n\u201cMuidugi nad ei \u00f6elnud sulle tere,\u201d teatas mu eestlannast s\u00f5ber. \u201cSa oled ju v\u00f5\u00f5ras.\u201d\nV\u00f5\u00f5ras. See v\u00f5ib t\u00e4hendada siis ka v\u00e4lismaalane, imelik, tundmatu.\n\u201cSee pole t\u00f5si,\u201d vastasin ma. \u201cK\u00f5ik siin linnas teavad mind.\u201d\n\u201cJah, aga nad ei tunne sind.\u201d\nSellega oli k\u00f5ik \u00f6eldud. Ma olen tuntud tundmatu. Et v\u00f5iksin neile v\u00f5\u00f5rastele tere \u00f6elda, peab m\u00f5ni \u00fchine eestlasest tuttav meid k\u00f5igepealt mingis sotsiaalses olukorras tutvustama v\u00f5i peame oleme juhtumisi osalenud samas \u00fchistegevuses, k\u00e4inud kandle- v\u00f5i rahvatantsutunnis. Alles siis \u201ctunneme\u201d me \u00fcksteist. Alles siis, kui meid on ametlikult tuttavaks tehtud, v\u00f5in ma neid \u00fcksi teel kohates teretada. Seni aga oleme me v\u00f5\u00f5rad. Ma ei saa n\u00e4iteks minna lihtsalt \u00fcle tee ja end tutvustada. See hirmutaks eestlased p\u00e4ris \u00e4ra. Ma pean ootama, kuni me \u00fcksteist tunneme. Siis pole ma enam v\u00f5\u00f5ras.\nSelge pilt.\nAga see s\u00f5na ei andnud mulle rahu. V\u00f5\u00f5ras, v\u00f5\u00f5ras. Kust see tuleb? Inglise stranger tuleb ladina s\u00f5nast extra ja prantsuse s\u00f5nast estrangier, mis t\u00e4hendab k\u00f5rvalist, v\u00e4list isikut. Foreign p\u00e4rineb samuti ladinakeelsest s\u00f5nast, mis t\u00e4histab ust, nii et j\u00e4lle \u2013 keegi v\u00e4ljast. Unknown on germaani juurtega, s\u00f5nast cn\u0101wan, mis t\u00e4hendab \u201ctuvastama\u201d v\u00f5i \u201c\u00e4ra tundma\u201d.\nViimane on ilmselt t\u00e4henduselt l\u00e4him eesti s\u00f5nale v\u00f5\u00f5ras.\nAga kuna ma ei ole keeleteadlane, siis v\u00f5tsin \u00fchendust Eesti Keele Instituudiga, et k\u00fcsida, kust s\u00f5na v\u00f5\u00f5ras p\u00e4rineb. Mul soovitati seepeale esitada oma k\u00fcsimus instituudile spetsiaalse veebip\u00e4ringu kaudu. Uurisin internetiallikaid ja proovisin \u00f5nne uue soome-ugri keelte t\u00f5lket\u00f6\u00f6riistaga, mille Tartu \u00dclikool hiljuti avalikuks tegi. Tuleb v\u00e4lja, et eesti v\u00f5\u00f5ras esineb ka karjala keeles kujul vieras, vepslastel kujul veraz ja liivi keeles v\u022dr\u00f5z. Tegemist on soome-ugri keelte soome allharu s\u00f5naga, mis t\u00e4hendab, et see on v\u00e4lja kujunenud l\u00e4\u00e4nemeresoomlaste \u00fchisest m\u00f5tteviisist. Neil oli oma viis, mille j\u00e4rgi otsustada, kes on tuttav v\u00f5i tundmatu, kes on s\u00f5ber ja kes mitte. Neil inimestel oli oma maailmatunnetuss\u00fcsteem, mille \u00fcks avaldumisvorme oli ka keel. S\u00f5ber olla t\u00e4hendas, et sinult v\u00f5ib igal ajal laenata haamrit v\u00f5i saada j\u00e4\u00e4d. Ja kuni sind pole teistele tutvustatud, j\u00e4\u00e4d sa v\u00f5\u00f5raks.\n***\nHakkasin sel teemal inimesi k\u00fcsitlema. Tahtsin n\u00e4ha, kas keegi oskab anda rohkem infot eestlaste veidra k\u00e4itumise kohta, mille p\u00f5hjal nad otsustavad, kes on v\u00f5\u00f5ras ja kes mitte. P\u00e4risin kohvikus aru lugupeetud diplomaadilt Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fcdilt ja ta abikaasalt poetess Viivi Luigelt.\nJ\u00f5er\u00fc\u00fct s\u00fc\u00fcdistas n\u00f5ukogude re\u017eiimi. \u201cSee on n\u00f5ukav\u00e4rk,\u201d lausus ta. Vanasti, enne kui Eesti langes seltsimees Stalini v\u00f5imu alla, enne s\u00f5da, kolhoose ja Georg Otsa t\u00e4helendu olid eestlased l\u00f5busad sellid, \u00fctles J\u00f5er\u00fc\u00fct. Nad istusid suurte \u00f5llekappade taga, m\u00e4ngisid akordionit, ja kui sattusid m\u00f5nega k\u00fcla vahel kokku, kutsus ta su tuppa ja pakkus v\u00f5ib-olla musta leibagi. Aastad kommunismiterrorit tegid sellele l\u00f5pu. Mine tea, ma v\u00f5in olla ka verejanuline metsavend siin k\u00fclavaheteel. V\u00f5i keegi NKVD-st. \u201cParem on teisi mitte t\u00fclitada,\u201d \u00fctles J\u00f5er\u00fc\u00fct. \u201cTargem on kontakti v\u00e4ltida.\u201d\nJ\u00f5er\u00fc\u00fct pakkus ka teise h\u00fcpoteesi. Ta m\u00e4rkis, et p\u00f5hjaeurooplased kipuvad olema introvertsed. T\u00f5epoolest, olen minagi n\u00e4inud neid kuulsaid pilte rootslastest ja soomlastest bussi- ja rongipeatustes, kus inimesed seisavad \u00fcksteisest mitme meetri kaugusel ega r\u00e4\u00e4gi omavahel. See on see v\u00e4\u00e4rtuslik isiklik ruum, mida p\u00f5hjamaalased nii v\u00e4ga hindavad. Neile meeldib \u00fcle k\u00f5ige olla \u00fcksi, et nad saaksid omaette m\u00f5elda ainult oma asjadest. Nende lipulauluks on Depeche Mode\u2019i 1990. aasta hitt \u201cEnjoy the Silence\u201d. \u201cWords are very unnecessary. They can only do harm.\u201d Depeche Mode esines augustis ka Tallinna Lauluv\u00e4ljakul.\nNeil on siin palju f\u00e4nne.\nEnt on veel muidki teooriaid. \u00dcks muusikust s\u00f5ber s\u00fc\u00fcdistas halba ilma. \u201cInimesed ei taha raisata energiat vastumeelsele suhtlemisele,\u201d \u00fctles ta. \u201cKogu energia tuleb s\u00e4\u00e4sta pikaks talveks.\u201d Teine muusikust s\u00f5ber v\u00e4itis, et sel pole mingit pistmist sovettidega. See vaid umbes 30 aastane naine, s\u00fcndinud p\u00e4rast taasiseisvumist, r\u00e4\u00e4kis, et talle \u00f5petati 1990ndatel, et maal kedagi kohates tuleb alati tere \u00f6elda. Linnakeskkonnas tuleb reeglina j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks. P\u00f5hjus on tema meelest hoopis uues tehnoloogias. Kui aus olla, siis t\u00f5epoolest, sageli teisi jalutajaid kohates olid neil ninad telefonis.\nNad olid kadunud virtuaalmaailma. Selles ongi asi.\n\u00dcks kaaskohvitaja Austraaliast oli meeleldi valmis jagama oma teooriat eestlaste kohta. \u201cMinu arvates on selge, et k\u00f5ik eestlased kannatavad kerge Aspergeri s\u00fcndroomi all,\u201d \u00fctles ta. Ta olevat selle kohta t\u00f5endeid otsinud isegi teaduskirjandusest, ent Eesti Geenivaramu ei ole veel avaldanud artiklit autismi k\u00f5rgest levimusest eestlaste seas. V\u00f5ib-olla nad siiski teavad, aga lihtsalt varjavad t\u00f5de k\u00f5igi eest?\nUmbes aasta tagasi veetsin paar p\u00e4eva Kopenhaagenis ja \u00fcllatusin, kui seltsivad on taanlased. Sattusin vestlema inimestega kohvikutes, muuseumites, rongides. R\u00e4\u00e4kisin baarmenite ja kelneritega. Taanlased tundusid palju elavamad, mist\u00f5ttu neid kutsutakse ka p\u00f5hjamaade latiinodeks. Ja siis naasin ma halli, vaiksesse Eestisse, seisin taas poesabas, kus kliendid hoidsid pikivahet. Keegi ei suhelnud omavahel. Kassa juurde j\u00f5udes p\u00f6\u00f6ras \u00fcks naine raha plastikust taldrikule poetades pea \u00fcldse \u00e4ra, et jumala eest mitte luua silmsidet. Mis neil viga on? Miks nad niimoodi k\u00e4ituvad? m\u00f5tlesin ma. Nad ei vaata sulle silma, aga k\u00fcsivad keset \u00f6\u00f6d j\u00e4\u00e4d. V\u00f5tavad su haamri, aga ei \u00fctle ait\u00e4hgi. Ent paar p\u00e4eva hiljem hoidsin ma ise samamoodi teistega distantsi. Olin vajunud oma m\u00f5tteisse. V\u00e4ltisin silmsidet m\u00fc\u00fcjaga.\nKulus ainult kolm p\u00e4eva, ja ma muutusin samasuguseks nagu nemad.\n***\nAastaid tagasi, kui s\u00f5itsin New Yorgist naastes rongiga L\u00f5una-Eesti \u00e4\u00e4remaale, m\u00f5tlesin pikale venival s\u00f5idul j\u00e4lle, kuidas ma ometi sellisesse kohta elama olin sattunud, kuigi maastik oli ilus. See tundus ju k\u00f5igest nii kaugel, ja mul oli raske uskuda, et Eesti \u00fcldse p\u00e4riselt olemas on. Aga siis n\u00e4gin neid tuttavaid p\u00f5hupalle, rulli keeratud nagu biskviidid ja presendiga kaetud. M\u00f5ned eesti p\u00f5llumehed olid katnud oma p\u00f5hupallid sinise, musta ja valge presendiga. \u00dchel \u00f5htul s\u00f5itsin autoga Abja-Paluoja spordi- ja tervisekeskusesse. Ostsin pileti, l\u00e4ksin riietusruumi, v\u00f5tsin riided seljast ja suundusin sauna, et korralikult higistada. Saunalaval istusid neli-viis paljast eesti meest, v\u00e4hkpunased jalad rippus. Nad ei vaadanud \u00fcksteise poolegi ja olid t\u00e4iesti vait. Nad ei tundnud \u00fcksteist. Neid polnud veel rahvatantsutunnis \u00fcksteisele tutvustatud. Nad k\u00f5ik olid v\u00f5\u00f5rad. Nagu minagi.\nSauna oli paigaldatud k\u00f5lar, kust m\u00e4ngis sel \u00f5htul Raadio Elmar. Raadiost tuli legendaarse Eesti kantrib\u00e4ndi Kukerpillide laul \u201cPole sul tarvis teada, mida ma teen\u201d. Just. Unustage \u00e4ra \u201cMu isamaa\u201d. T\u00f5eline Eesti h\u00fcmn on Kukerpillide \u201cPole sul tarvis\u201d. Ma vaatasin nende poole. Aga nad v\u00e4ltisid mu pilku. No mis siis ikka, viskame aga kopsikuga kerisele vett ja kuulame m\u00f5tlikult vaikides Kukerpille edasi? Me v\u00f5isime k\u00fcll k\u00f5ik olla alasti ja \u00fcksteisele v\u00e4ga l\u00e4hedal, aga sellega meie tutvus piirdus.\n\u00dcks leil veel."}
{"text":"Leedu sulges kaks piiripunkti Valgevene piirilVILNIUS, 18. august, BNS \u2013 Leedu sulges kesk\u00f6\u00f6l kaks piiripunkti Valgevene piiril, teatas reedel piirivalve k\u00f5neisik.\nP\u00e4rast \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemist j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d neli piiripunkti Valgevenega: Medininkai, Lavori\u0161k\u0117s, Raigardas ja \u0160al\u010dininkai.\nPoliitikute s\u00f5nul otsustati piiripunktid sulgeda v\u00f5imalike ohtude p\u00e4rast, mis seonduvad Vene erav\u00e4e Wagner palgas\u00f5durite saatmisega Valgevenesse, kuigi piiripunktide arendamise komisjon kiitis selle sammu heaks juba mais, rohkem kui kuu enne Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssu Venemaal.\nLeedu siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117 \u00fctles neljap\u00e4eval Tvere\u010diuse piiripunktis ajakirjanikele, et otsus kaks piiripunkti sulgeda oli eelk\u00f5ige suunatud salakaubaveo takistamiseks ning Wagneri palgas\u00f5durite suundumine Valgevenesse oli \"lisafaktor\".\nLeedu ja Poola andmetel on praegu Valgevenes umbes 4000 wagnerlast, osa neist asub Leedu ja Poola piiri l\u00e4hedal. Samas v\u00e4idab Leedu piirivalve\u00fclem, et palgas\u00f5durite arv v\u00f5ib ulatuda kuni 4500.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu sulges kaks piiripunkti Valgevene piirilVILNIUS, 18. august, BNS \u2013 Leedu sulges kesk\u00f6\u00f6l kaks piiripunkti Valgevene piiril, teatas reedel piirivalve k\u00f5neisik.\nP\u00e4rast \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemist j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d neli piiripunkti Valgevenega: Medininkai, Lavori\u0161k\u0117s, Raigardas ja \u0160al\u010dininkai.\nPoliitikute s\u00f5nul otsustati piiripunktid sulgeda v\u00f5imalike ohtude p\u00e4rast, mis seonduvad Vene erav\u00e4e Wagner palgas\u00f5durite saatmisega Valgevenesse, kuigi piiripunktide arendamise komisjon kiitis selle sammu heaks juba mais, rohkem kui kuu enne Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssu Venemaal.\nLeedu siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117 \u00fctles neljap\u00e4eval Tvere\u010diuse piiripunktis ajakirjanikele, et otsus kaks piiripunkti sulgeda oli eelk\u00f5ige suunatud salakaubaveo takistamiseks ning Wagneri palgas\u00f5durite suundumine Valgevenesse oli \"lisafaktor\".\nLeedu ja Poola andmetel on praegu Valgevenes umbes 4000 wagnerlast, osa neist asub Leedu ja Poola piiri l\u00e4hedal. Samas v\u00e4idab Leedu piirivalve\u00fclem, et palgas\u00f5durite arv v\u00f5ib ulatuda kuni 4500.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu sulges kaks piiripunkti Valgevene piirilVILNIUS, 18. august, BNS \u2013 Leedu sulges kesk\u00f6\u00f6l kaks piiripunkti Valgevene piiril, teatas reedel piirivalve k\u00f5neisik.\nP\u00e4rast \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemist j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d neli piiripunkti Valgevenega: Medininkai, Lavori\u0161k\u0117s, Raigardas ja \u0160al\u010dininkai.\nPoliitikute s\u00f5nul otsustati piiripunktid sulgeda v\u00f5imalike ohtude p\u00e4rast, mis seonduvad Vene erav\u00e4e Wagner palgas\u00f5durite saatmisega Valgevenesse, kuigi piiripunktide arendamise komisjon kiitis selle sammu heaks juba mais, rohkem kui kuu enne Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini m\u00e4ssu Venemaal.\nLeedu siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117 \u00fctles neljap\u00e4eval Tvere\u010diuse piiripunktis ajakirjanikele, et otsus kaks piiripunkti sulgeda oli eelk\u00f5ige suunatud salakaubaveo takistamiseks ning Wagneri palgas\u00f5durite suundumine Valgevenesse oli \"lisafaktor\".\nLeedu ja Poola andmetel on praegu Valgevenes umbes 4000 wagnerlast, osa neist asub Leedu ja Poola piiri l\u00e4hedal. Samas v\u00e4idab Leedu piirivalve\u00fclem, et palgas\u00f5durite arv v\u00f5ib ulatuda kuni 4500.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Riik hakkab uurima korruptsiooniriske haiglate hangetesTALLINN, 18. august, BNS \u2013 Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) kuulutas v\u00e4lja riigihanke, mille eesm\u00e4rgiks on meditsiinit\u00f6\u00f6stuse ja haiglate vaheliste v\u00f5imalike seoste uuringu l\u00e4biviimine ning korruptsiooniriskide maandamisettepanekute v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine.\nUuringu eesm\u00e4rk on viia l\u00e4bi meditsiinit\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5ttete ja haiglate vaheliste v\u00f5imalike seoste anal\u00fc\u00fcs\/audit, et uurida esiteks seadmete ja tarvikute hinna kujunemist ning hankeprotsessi l\u00e4bipaistvust ning teiseks vaadata, millised on v\u00f5imalikud seosed haiglate ja lepingupartnerite vahel. Uuring peab sisaldama m\u00f5lema uuritava teema suhtes konkreetseid ettepanekuid l\u00e4bipaistvuse suurendamiseks haiglates, selgub hankedokumentidest.\u00a0\nUuringu valimi moodustavad Ida-Viru keskhaigla, P\u00e4rnu haigla, P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu \u00fclikooli kliinikum. T\u00e4psemalt nende poolt l\u00e4bi viidud meditsiiniseadmete ja tarvikute hanked, raamatupidamisdokumendid, hangete lepingutega seotud t\u00f6\u00f6tajate l\u00e4hetused ja muu vajalik dokumentatsioon, mis aitab vastata p\u00fcstitatud k\u00fcsimustele. Need haiglad viivad aastas l\u00e4bi 100\u2013250 hanget. RTK-l on nende haiglate n\u00f5usolek uuringus osalemiseks.\nHankele saab pakkumusi esitada 12. septembri hommikuni. Leping s\u00f5lmitakse aastaks.\n2017. aastal viis Ernst & Young justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel l\u00e4bi korruptsioonivastase strateegia 2013\u20132020 auditi, kus leiti, et kuigi tervishoiu valdkonnas oli selleks ajaks tehtud mitmeid olulisi samme ja n\u00fc\u00fcdseks on lisandunud m\u00f5ned haiglate sisesed huvide konflikti v\u00e4ltimise reeglistikud ja koolitused, on korruptsiooni temaatika j\u00e4tkuvalt aktuaalne ning haiglate pettuse- ja korruptsiooniriskid juhtimine l\u00fcnklik. Seda kinnitab ka m\u00f6\u00f6dunud aastate kuritegevuse statistika, kus oli arvestatav hulk meditsiiniga seotud korruptsioonijuhtumeid.\u00a0\nRiighanke dokumendis tuuakse v\u00e4lja, et hanketingimuste kujundamine on suure korruptsiooniriskiga etapp, kuna sageli ei ole teada, kes tingimuste kujundamisel kaasa r\u00e4\u00e4givad ning millised on nende enda majanduslikud huvid hankes.\u00a0Nende riskide maandamine aitab v\u00e4ltida tervishoiuteenuse p\u00f5hjendamatut hinnat\u00f5usu, turut\u00f5rkeid ning kasvatada usaldust tervishoiu sektori vastu tervikuna.\u00a0\nHanke tausta ja eesm\u00e4rki selgitades tuuakse v\u00e4lja, et tervishoiu korruptsiooniriskid tulenevad muu hulgas sektori erip\u00e4rast. Nimelt valitseb tervishoius \u00e4\u00e4rmiselt suur info as\u00fcmmeetria ning suur osa infost on k\u00e4ttesaadav vaid v\u00e4ikesele grupile. Meditsiinisektori pakkujad ja tellijad on omavahel tihti seotud, mis tekitab huvide konflikti olukordi. Samas on v\u00e4ljaspool olijal infot raske hinnata, sest valdkonna spetsialistid on ise v\u00f5rgustiku osad ning v\u00e4ljaspool olijatel puuduvad vastavad teadmised. Sellega kaasneb infoga manipuleerimine ning ringkaitse, mida Eesti puhul v\u00f5imendab veel riigi v\u00e4iksus.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riik hakkab uurima korruptsiooniriske haiglate hangetesTALLINN, 18. august, BNS \u2013 Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) kuulutas v\u00e4lja riigihanke, mille eesm\u00e4rgiks on meditsiinit\u00f6\u00f6stuse ja haiglate vaheliste v\u00f5imalike seoste uuringu l\u00e4biviimine ning korruptsiooniriskide maandamisettepanekute v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine.\nUuringu eesm\u00e4rk on viia l\u00e4bi meditsiinit\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5ttete ja haiglate vaheliste v\u00f5imalike seoste anal\u00fc\u00fcs\/audit, et uurida esiteks seadmete ja tarvikute hinna kujunemist ning hankeprotsessi l\u00e4bipaistvust ning teiseks vaadata, millised on v\u00f5imalikud seosed haiglate ja lepingupartnerite vahel. Uuring peab sisaldama m\u00f5lema uuritava teema suhtes konkreetseid ettepanekuid l\u00e4bipaistvuse suurendamiseks haiglates, selgub hankedokumentidest.\u00a0\nUuringu valimi moodustavad Ida-Viru keskhaigla, P\u00e4rnu haigla, P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu \u00fclikooli kliinikum. T\u00e4psemalt nende poolt l\u00e4bi viidud meditsiiniseadmete ja tarvikute hanked, raamatupidamisdokumendid, hangete lepingutega seotud t\u00f6\u00f6tajate l\u00e4hetused ja muu vajalik dokumentatsioon, mis aitab vastata p\u00fcstitatud k\u00fcsimustele. Need haiglad viivad aastas l\u00e4bi 100\u2013250 hanget. RTK-l on nende haiglate n\u00f5usolek uuringus osalemiseks.\nHankele saab pakkumusi esitada 12. septembri hommikuni. Leping s\u00f5lmitakse aastaks.\n2017. aastal viis Ernst & Young justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel l\u00e4bi korruptsioonivastase strateegia 2013\u20132020 auditi, kus leiti, et kuigi tervishoiu valdkonnas oli selleks ajaks tehtud mitmeid olulisi samme ja n\u00fc\u00fcdseks on lisandunud m\u00f5ned haiglate sisesed huvide konflikti v\u00e4ltimise reeglistikud ja koolitused, on korruptsiooni temaatika j\u00e4tkuvalt aktuaalne ning haiglate pettuse- ja korruptsiooniriskid juhtimine l\u00fcnklik. Seda kinnitab ka m\u00f6\u00f6dunud aastate kuritegevuse statistika, kus oli arvestatav hulk meditsiiniga seotud korruptsioonijuhtumeid.\u00a0\nRiighanke dokumendis tuuakse v\u00e4lja, et hanketingimuste kujundamine on suure korruptsiooniriskiga etapp, kuna sageli ei ole teada, kes tingimuste kujundamisel kaasa r\u00e4\u00e4givad ning millised on nende enda majanduslikud huvid hankes.\u00a0Nende riskide maandamine aitab v\u00e4ltida tervishoiuteenuse p\u00f5hjendamatut hinnat\u00f5usu, turut\u00f5rkeid ning kasvatada usaldust tervishoiu sektori vastu tervikuna.\u00a0\nHanke tausta ja eesm\u00e4rki selgitades tuuakse v\u00e4lja, et tervishoiu korruptsiooniriskid tulenevad muu hulgas sektori erip\u00e4rast. Nimelt valitseb tervishoius \u00e4\u00e4rmiselt suur info as\u00fcmmeetria ning suur osa infost on k\u00e4ttesaadav vaid v\u00e4ikesele grupile. Meditsiinisektori pakkujad ja tellijad on omavahel tihti seotud, mis tekitab huvide konflikti olukordi. Samas on v\u00e4ljaspool olijal infot raske hinnata, sest valdkonna spetsialistid on ise v\u00f5rgustiku osad ning v\u00e4ljaspool olijatel puuduvad vastavad teadmised. Sellega kaasneb infoga manipuleerimine ning ringkaitse, mida Eesti puhul v\u00f5imendab veel riigi v\u00e4iksus.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Mis juhtusSuitsusaunaleil j\u00e4i saamata12. augustil peale l\u00f5unat teatati saunap\u00f5lengust Setomaa vallas Lep\u00e4 k\u00fclas. Teataja s\u00f5nul oli leek juba katuselt v\u00e4ljas, inimesi sees ei olnud.P\u00e4\u00e4stjate saabumise ajal p\u00f5les 15-ruutmeetrine suitsusaun lahtise leegiga, teised majad ohus ei olnud. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid p\u00f5lengu.Omaniku s\u00f5nul oli ta pannud sauna k\u00fcdema ja ise \u00e4ra l\u00e4inud. Tagasi tulles oli saun juba leekides.P\u00f5lev auto s\u00fc\u00fctas p\u00f5llu14. augusti \u00f5htupoolikul teatati auto p\u00f5lengust P\u00f5lva vahas Joosu k\u00fclas. Auto p\u00f5les koristatud viljap\u00f5llul ja s\u00fcttinud oli ka p\u00f5ld. Enne p\u00e4\u00e4stjate saabumisel p\u00fc\u00fcdsid elanikud p\u00f5lengut ise kustutada.P\u00e4\u00e4stjad kustutasid autop\u00f5lengu ja ligi 40 ruutmeetril p\u00f5lenud k\u00f5rrep\u00f5llu.Droon paljastas keeruka p\u00f5lengu12. augusti hommikul m\u00e4rkas rongijuht suitsu Valgas Tambre \u00fcles\u00f5idu l\u00e4heduses. P\u00e4\u00e4stjad leidsid p\u00f5lenguala drooni abil. S\u00fcttinud oli pool hektarit metsaalust pinnast. P\u00e4\u00e4stjate saabudes olid tulekolded pinnases ja puujuurte all ning p\u00f5lengu t\u00f5ttu oli maha murdunud puid. P\u00f5lengualale juurdep\u00e4\u00e4su takistasid v\u00f5sa, tihe mets ja pehme pinnas ning voolikuliin tuli vedada 700 meetri kaugusele. P\u00f5leng kustutati p\u00e4rastl\u00f5unal, \u00f5htul ja ka j\u00e4rgmisel hommikul kontrolliti ala \u00fcle ning tulekoldeid ei leitud. P\u00f5lengu p\u00f5hjus ei ole teada.\u00c4ike s\u00fc\u00fctas heinapalli11. augusti \u00f5htul anti teada p\u00f5llul p\u00f5levast heinapallist R\u00e4pina vallas Ristipalo k\u00fclas. P\u00f5hupalh l\u00f5plikuks kustutamiseks tuh p\u00e4\u00e4stjatel rull lahti harutada. P\u00f5lengu p\u00f5hjus on ametlikult teadmata, kohalike teatel aga s\u00fc\u00fctas selle ilmselt piksel\u00f6\u00f6k.Torude l\u00f5ikaja sai t\u00f5sise ehmatuse16. augusti hommikul anti teada, et Otep\u00e4\u00e4 vallas Vana-Otep\u00e4\u00e4 k\u00fclas s\u00fcttis torude l\u00f5ikamise k\u00e4igus p\u00f5leng toru sees. Teataja s\u00f5nul majas gaasi ei kasutata, kuid tunda oli gaasi l\u00f5hna. P\u00e4\u00e4stjad selgitasid kohapeal v\u00e4lja, et korterisse oli kunagi paigaldatud p\u00f5randa alla gaasitoru, milles olnud gaasi j\u00e4\u00e4gid olid remonti tehes l\u00f5iket\u00f6\u00f6de k\u00e4igus s\u00fcttinud. Teataja kustutas p\u00f5lengu \u00e4mbrit\u00e4ie veega. Ruumid tuulutati ja p\u00e4\u00e4stjad kontrollisid gaasi kontsentratsiooni, mis tuulutamise j\u00e4rel langes.S\u00fc\u00fctaja p\u00f5hjustas suure maastikup\u00f5lengu15. augustil peale keskp\u00e4eva anti teada j\u00e4rve\u00e4\u00e4rsest maastikup\u00f5lengust V\u00f5ru vahas S\u00f5merpalu k\u00fclas. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid v\u00e4rskelt randaahtud p\u00f5hu ja j\u00e4rve vahelisel kaldaalal p\u00f5lenud heina ja p\u00f5\u00f5sastiku neljas erinevas kohas kokku 3000 ruutmeetril. Tegemist v\u00f5is olla s\u00fc\u00fctamisega, s\u00fcndmusega tegeles edasi politsei.Viljakuivatis puhkes ohtlik p\u00f5leng12. augustil keha 18 ajal Kanepi vahas Saverna k\u00fclas kuivati katuselt tulevast suitsust. Kohale saabunud p\u00e4\u00e4stjad asusid kustutama suitsevat punkrit. Kustutamiseks t\u00fchjendati punker k\u00fcmnest tonnist viljast. P\u00f5leng lokaliseeriti enam kui kahe tunniga. Tihe levik kuivati k\u00f5rval asuvale suurele puitlaudisega hoonele sai \u00e4ra hoitud t\u00e4nu kiiresti kohale j\u00f5udnud Saverna vabatahtlikele p\u00e4\u00e4stjatele.Laadan\u00e4dalavahetusel tabati 17 joobes juhtiN\u00e4dalavahetus m\u00f6\u00f6dus Kagu politseile t\u00f6iselt. Patrullid teenindasid kokku 127 erinevat v\u00e4ljakutset, kainenema toimetati \u00fcheksa isikut.Politsei koos abipolitseinikega p\u00f6\u00f6ras n\u00e4dalavahetusel suuremat t\u00e4helepanu ka liikluses toimuvale.Joobekontrolle tehti hgi 3000, liiklusest k\u00f5rvaldati 17 joobes juhti. M\u00f5\u00f5deti ka s\u00f5idukite kiirust ning ainu\u00fcksi \u00fche kontrollreidi tulemusena tabati 16 kiiruse\u00fcletajat.\u201eSelline statistika teeb paratamatult kurvaks, sest vastutustundetu k\u00e4itumisega (joobeseisundis rooli istumine, kiiruse \u00fcletamine) pannakse ohtu nii enda kui teiste inimeste elud!\u201d teatas Janar Koemets Kagu politseist. \u201eSiiski soovime me t\u00e4nada k\u00f5iki neid roolikeerajaid, kes k\u00e4ituvad liikluses j\u00e4tkuvalt vastutustundlikult.\u201dHarrikas s\u00f5itis volkarile sisse11. augustil kella 15 ajal toimus liiklus\u00f5nnetus V\u00f5rumaal Antsla linnas P\u00e4rna t\u00e4naval. S\u00f5iduautot Volkswagen Touareg juhtinud 60-aastane mees valmistus paremp\u00f6\u00f6rdeks ning s\u00f5iduautole s\u00f5itis mootorrattaga Harley-Davidson tagant otsa 62-aastane mees. Mootorrattur toimetati haiglasse.Kelmid p\u00f5hjustasid suurt kahju9. augustil alustati kriminaalmenetlust, sest politseisse p\u00f6\u00f6rdus Valgamaal elav mees, kellele helistas juuni alguses end Tele2 t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene, kes v\u00e4itis, et mehe postkasti on sisse tungitud ning soovitas tal vahetada parooli. V\u00e4idetav Tele2 t\u00f6\u00f6taja \u00fctles, et saadab kirja ka SEB panka, et kontrollida, kas seal on toimunud kahtlaseid tegevusi. Peale seda helistas mehele end SEB panga t\u00f6\u00f6tajana esitlenud inimene, kes \u00fctles, et mehe nimele on v\u00f5etud laene viies erinevas pangas. Mehel soovitati laenulepingud l\u00f5petada ja selleks pidi ta Smart-IDga oma avalduse kinnitama. Seej\u00e4rel avastas mees, et tema nimele on tehtud kontod erinevatesse pankadesse ja nendelt on vormistatud laenulepingud. Kelmusega tekitatud kahju on 13 215 eurot.10. augustil p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, kes soovis Facebook Marketplace'i kaudu osta Soomest mootorsaani. Mees postitas Facebooki transpordigruppi palve, et kas keegi aitaks mootorsaani Eestisse tuua ning muuhulgas m\u00fc\u00fcjale raha \u00fcle anda. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes oli n\u00f5us seda teenust pakkuma; ning ostja kandis nii transpordi kui mootorsaani raha Soome firmale arvele. Kui mees k\u00fcsis firmast kaugel autojuht on, siis selgus, et firma ei olnud sellist arvet v\u00e4ljastanud. T\u00e4naseks ei ole mees mootorsaani ega raha k\u00e4tte saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 1790 eurot."}
{"text":"Jazz Shaw: heitmekaubandust saastavad pettusedAmeerika \u00dchendriikides ja Euroopa Liidus on \u00fcheks maailma \"\u00e4ra keemise\" v\u00e4ltimise lahenduseks n\u00f5ndanimetatud s\u00fcsinikuheitmete tasakaalustamine. Tegemist on kontrollimatu \u00e4riga, mida saastavad laialt levinud pettused, kirjutab portaali HotAir kolumnist Jazz Shaw.\nSuurema osa l\u00e4\u00e4neriikide valitsused n\u00f5uavad aasta-aastalt \u00fcha j\u00f5hkramate vahenditega, et ettev\u00f5tted ja eraisikud piiraksid oma kasvuhoonegaaside heitmeid. \u00dcheks levinumaks lahenduseks ettev\u00f5tete seas, kes tahavad n\u00e4idata ennast tublide null-heitmete poole p\u00fcrgijatena, on s\u00fcsinikuheitmete tasakaalustamise (carbon offsets) lahenduse kasutamine.\u00a0\nLahendus on pealtn\u00e4ha suhteliselt lihtne. Kui \u00fcks ettev\u00f5te k\u00e4itab n\u00e4iteks tsemenditehast ja see ei suuda t\u00e4ita oma heitmete v\u00e4hendamise eesm\u00e4rke \u2013 v\u00f5i kui nad seda isegi eriti ei p\u00fc\u00fca teha \u2013 siis on neil v\u00f5imalik osta n\u00f5ndanimetatud s\u00fcsinikukrediiti, mida nimetatakse ka s\u00fcsinikuheitmete tasakaalustamiseks.\nS\u00fcsinikukrediiti m\u00fc\u00fcvad organisatsioonid, mille peamiseks tegevusalaks on s\u00fcsihappegaasi eemaldamine atmosf\u00e4\u00e4rist. Ettev\u00f5tted, mis on s\u00fcsihappegaasi alati \u00f5hku paisanud, v\u00f5ivad seda edasi teha. Juhul kui need on valmis selle eest maksma.\nHiljuti avaldatud \"kliima\u00f5igluse\" organisatsiooni Grist uuring n\u00e4itab siiski, et kogu s\u00fcsinikukaubanduse s\u00fcsteem on l\u00e4bi ja l\u00f5hki pettusega ja \"v\u00e4ga kummaliste\" arvutustehetega, milles numbrid ei jookse kuidagi kokku, reostatud.\nUuringus kirjutatakse:\nVabatahtliku s\u00fcsihappegaasi kaubanduse aluseks olev idee paistab olevat \u00fcpris lihtne: projekti arendajad teostavad midagi, mis kas hoiab \u00e4ra s\u00fcsihappegaasi lendumise v\u00f5i eemaldab seda atmosf\u00e4\u00e4rist. Vastavateks n\u00e4ideteks on kas p\u00e4iksep\u00f5llu rajamine elik metsa istutamine.\nSelline projekt toodab s\u00fcsinikukrediiti, mida turustavad ilma vastavate regulatsioonideta tegutsevad s\u00fcsinikuheitmete krediidiprogrammid, kust valitsused, ettev\u00f5tted ja eraisikud, kes soovivad oma heitmekoguseid v\u00e4hendada, neid osta saavad.\u00a0\nReaalsus on paraku selline, et selliste krediitide turg on saastatud petuskeemide poolt. Suur hulk projekte ei t\u00e4ida enda poolt lubatud eesm\u00e4rke ja ei eemalda s\u00fcsihappegaasi. Suurimaks probleemiks on p\u00fcsimatus (nonpermanence): seda kas ja kui palju s\u00fcsihappegaasi atmosf\u00e4\u00e4rist eemaldatakse, pole v\u00f5imalik t\u00f5estada.\nUuring osutab, et asja, mida valitsused ja Euroopa Liit ettev\u00f5tetelt ning inimestelt n\u00f5uavad, pole v\u00f5imalik suuremas osas kontrollida, kas see \u00fcldse ja millise t\u00f5hususega t\u00f6\u00f6tab. S\u00fcsihappegaasi heitmete m\u00f5\u00f5tmine on keeruline ja arvutamine, kui palju on atmosf\u00e4\u00e4ris s\u00fcsihappegaasi mingi tegevuse tulemusel v\u00e4hem, veelgi suurem v\u00e4ljakutse. Atmosf\u00e4\u00e4r on v\u00e4ga d\u00fcnaamiline ja sellel on erinevates kohtades, erinevatel aegadel, erinevad omadused. N\u00e4iteks on hapniku tase suuremas osas samasugune \u00fcle maailma, kuid erinevates kohtades v\u00f5ib see k\u00f5ikuda v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral. Eriti n\u00e4iteks juhul kui vaadeldakse vee hapnikusisaldust.\nReguleerimata s\u00fcsinikukrediidi programmidel, mis neid m\u00fc\u00fcvad, on palju v\u00f5imalusi \"improviseerimiseks\". Gristi uuringus osutatakse, et organisatsioonidel on keeruline t\u00f5estada, et konkreetne s\u00fcsihappegaasi kogus on atmosf\u00e4\u00e4rist eemaldatud ja tihti ei suuda need t\u00f5estada, et see j\u00e4\u00e4b nii.\nN\u00e4iteks kallid programmid, mis matavad s\u00fcsihappegaasi maha, ei suuda n\u00e4idata, kui kauaks see sinna pidama j\u00e4\u00e4b.\nK\u00f5ige t\u00f5husamaks s\u00fcsihappegaasi eemaldamise lahenduseks on puud ja nii ettev\u00f5tted ning organisatsioonid, mis puid istutavad, suudavad pakkuda k\u00f5ige tootlikumaid s\u00fcsinikukrediite. Kuid puudega v\u00f5ib \u00fchel hetkel juhtuda, et need saetakse maha, p\u00f5levad \u00e4ra v\u00f5i lihtsalt m\u00e4danevad \u00e4ra. Seega isegi sellistel krediitidel on teatud toimeaeg.\nM\u00f5nel \"keerulisemal\" juhul ettev\u00f5tted, mis m\u00fc\u00fcvad s\u00fcsinikukrediiti, arvestavad sama tegevust topelt v\u00f5i nad ei suuda n\u00e4idata, et s\u00fcsihappegaasi heitmeid on p\u00e4riselt v\u00e4hendatud.\nT\u00f5lkis Karol Kallas"}
{"text":"T\u00f5nu Kalvet: rahvusmeelsetele poliitikutele peetakse klaperjahtiRiina Solmani vastu klaperjahi k\u00e4ivitanud isikud ja r\u00fchmitused tegid aga r\u00e4nga valearvestuse, leiab T\u00f5nu Kalvet.\n\u201eK\u00f5ik metsaloomad teadsid ammu juba, et varsti tuleb inimjahi luba,\" algab ansambli \u201eKukerpillid\" \u00fcheks k\u00f5igi aegade menukamaks lauluks peetav \u201eInimjaht\". Paljud eestlased ja Eesti-s\u00f5brad teavad selle s\u00f5nu peast. See laul avab kuulaja silmad selle kohta, kui kiiresti v\u00f5ivad elus nihkuda j\u00f5ujooned ja vahetuda rollid. \u201eInimjahti\" kuulates omandab v\u00e4ike lapski m\u00f5istete \u201eajujaht\" ja \u201eklaperjaht\" t\u00e4henduse. Ning oskab m\u00e4rgata, kui seda esineb p\u00e4riselus.\n\u201ePraegu toimub klaperjaht teadlastele, kes teevad oma t\u00f6\u00f6d,\" kirjutas riigikogulane Riina Solman (Isamaa) 15. augustil 2023 internetiv\u00e4ljaandes \u201eEesti Uudised\" ilmunud loos \u201eMinister t\u00e4idab riigikogu suuniseid\". Ta k\u00e4sitles seal teadlasi, kellele heideti ette nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduste rikkumist, kui nad olid tahtnud v\u00e4lja uurida, miks ikkagi osa Eesti naisi eelistab j\u00e4\u00e4da lastetuks. Eesti praeguse valitsuse k\u00e4epikenduseks olevad peavooluajakirjanduse v\u00e4ljaanded s\u00fc\u00fcdistasid valjuh\u00e4\u00e4lselt aga ka Solmanit ennast \u2013 selle eest, et too oli mullu, riigihalduse minister olles, eraldanud sellealase uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimiseks Pere Sihtkapitalile 250 000 eurot.\nAjujaht rahvusmeelsetele poliitikutele\n\u201eHuntidele peeti klaperjahti. Poliitiku vastu k\u00e4is ajalehtedes klaperjaht,\" n\u00e4itlikustab s\u00f5na \u201eklaperjaht\" t\u00e4hendust 2018. aastal ilmunud \u201eEesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat\". Viimast n\u00e4idet sobib kasutada niih\u00e4sti Solmani-juhtumi kohta kui ka n\u00e4iteks samalaadsete v\u00e4lismaiste juhtumite kohta. Katsetest USA eelmist presidenti \u2013 Donald Trumpi \u2013 \u201erajalt maha v\u00f5tta\" on kuulnud-lugenud k\u00fcllap paljud. Ent teateid samalaadsete katsete kohta tuleb mujaltki; lihtsalt Eesti peavooluajakirjanduse jaoks need enamasti \u201eei \u00fcleta uudisek\u00fcnnist\". \u00a0\nT\u00e4itsa hiljuti tuli \u00fche sellise kohta teade Slovakkiast. Tegu oli lausa rahvusvahelise skandaaliga, kuna toimunu alatusele juhtis t\u00e4helepanu juba Ungari v\u00e4lisminister P\u00e9ter Szijj\u00e1rt\u00f3 isiklikult.\nNimelt vahistas Slovakkia Korruptsioonivastane Agentuur hiljuti riigi endise politseijuhi Tibor Ga\u0161pari, s\u00fc\u00fcdistades viimast korruptsioonis. Kuna see juhtus 48 p\u00e4eva enne s\u00fcgisesi parlamendivalimisi, Ga\u0161par kandideerib seal aga Slovakkia menukaima erakonna \u201eSuund\u2013sotsiaaldemokraatia\" valimisnimekirjas, siis oligi kerge m\u00e4rgata vahistamise poliitilist ajendit. Seda enam, et oma nimele vaatamata on see erakond rahvusmeelne ja globalismivastane ning seet\u00f5ttu globalistidele Slovakkias suureks pinnuks silmas.\nGa\u0161pari vahistamise vastu protestinud Szijj\u00e1rt\u00f3 kirjutas 12. augustil \u201eFacebookis\", et k\u00e4ib \u00fclemaailmne ajujaht rahvusmeelsetele poliitikutele, kes on julgenud vastu seista rahvusvahelisele liberaalsele peavoolule. \u00dche n\u00e4itena selle kohta nimetaski Szijj\u00e1rt\u00f3 siis Ga\u0161pari-juhtumit.\nSeosele Ga\u0161pari vahistamise ja peatsete parlamendivalimiste vahel juhtis t\u00e4helepanu ka Ungari v\u00e4lisministeeriumi kantsler Tam\u00e1s Menczer. Tema s\u00f5num oli \u00fchene: Ungarit on s\u00fc\u00fcdistatud teiste siseasjusse sekkumises; meie ei sekku Slovakkia siseasjadesse, kuid \u00e4rge pidage meidki lihtsameelseks, et me ei taipa, miks vahistati Ga\u0161par just n\u00fc\u00fcd.\nSlovakkia ungari rahvusest peaminister Lajos \u00d3dor tegi k\u00fcll kohe \u00f5ienduse, et Ga\u0161pari-juhtumil polevat mingit poliitilist tausta, ent see ei m\u00f5junud veenvalt. Kogu lugu \u00e4hvardas paisuda v\u00e4gevaks rahvusvaheliseks skandaaliks. Asi l\u00f5ppes sellega, et Ga\u0161par lasti 13. augustil \u2013 p\u00fchap\u00e4eval, uue n\u00e4dala algust \u00e4ra ootamata! \u2013 uuesti vabadusse.\nMiks oli globalistidest r\u00e4nk viga valida ulukpoliitikuks Riina Solman\nIsamaa aseesimees Riina Solman on eestimeelsetest poliitikutest kahtlemata \u00fcks tuntumaid ja m\u00f5jukamaid. Formaalloogika j\u00e4rgi olnuks seega t\u00e4iesti p\u00f5hjendatud valida klaperjahi objektiks just tema. Kui \u00f5nnestunuks ta rivist v\u00e4lja viia v\u00f5i vaguraks sundida, siis olnuks see globalistide kohalikele k\u00e4epikendustele suur v\u00f5it.\nEnt r\u00fcndajad tegid valearvestuse: j\u00e4tsid t\u00e4helepanuta oma \u201euluklooma\" iseloomu. \u00dctleb ju s\u00f5japidamise aabitsat\u00f5de, et r\u00fcnnak tuleb suunata n\u00f5rgimasse kohta, ahela n\u00f5rgima l\u00fcli vastu. Iga\u00fcks, kes Riina Solmanit v\u00e4hegi tunneb, see teab, et tema puhul on tegu k\u00fcll k\u00f5ike muud kui n\u00f5rga koha v\u00f5i n\u00f5rga l\u00fcliga.\nSolmanil on olemas k\u00f5ik v\u00e4ljapaistvale riigitegelasele vajalikud omadused: 1) kaunis v\u00e4limus, 2) meeldiv, ilmekas ja veenev h\u00e4\u00e4l, 3) oivaline v\u00e4ljendusoskus nii k\u00f5nes kui kirjas, 4) s\u00fcdikas iseloom, 5) suurep\u00e4rane suhtlemis-, koost\u00f6\u00f6- ja kombineerimisoskus, 6) lai ja mitmekesine tutvusringkond, 7) piisavalt v\u00f5imalusi oma seisukohti avalikkuses levitada, 8) asjatundlikkus mitmes valdkonnas, 9) missioonitunne, kindel veendumus, et ta ajab \u00f5iget asja ja et t\u00e4nu sellele on ta kohal pidevalt K\u00f5igev\u00e4gevama kaitsev k\u00e4si. Ja globalistid otsustasid r\u00fcnnata SELLIST poliitikut, pealegi veel \u00fches tolle meelisvaldkonnas!\nAinus v\u00f5imalus Solmanile kas v\u00f5i kuidagi vastu saada olnuks saata talle vastu m\u00f5ni v\u00e4hemalt sama v\u00f5imekas isiksus. Sel juhul v\u00f5inuks j\u00f5uproov l\u00f5ppeda viigiga. Aga kust sellist isiksust v\u00f5tta? Igatahes Eesti praeguses valitsuses ega valitsuserakondade parlamendir\u00fchmades pole ainsatki (!) poliitikut, keda v\u00f5iks isikuomadustelt ja seel\u00e4bi ka m\u00f5jukuselt pidada Solmanile v\u00f5rdseks vastaseks. T\u00f5si, m\u00f5ni \u00fcksik neist on kunagi t\u00f5esti olnud sama v\u00f5imekas, ent on poliitikuna pideva vale sees elades ja loomuvastasust \u00f5igustades oma m\u00f5jukuse kaotanud. (Opositsioonipoliitikute seas muidugi \u00fcksikuid Solmanile enam-v\u00e4hem v\u00f5rdseid vastaseid leiduks, ent nemad j\u00e4lle pole ta r\u00fcndamisest \u00fcldsegi huvitatud.)\u00a0\nSolmanit eksikombel sobivaks ulukpoliitiku-kandidaadiks pidanud isikud ja r\u00fchmitused saavutavad soovitule hoopis vastupidise: nende r\u00fcnnatu l\u00e4heb senisest veelgi paremasse vormi ning suurendab oma m\u00f5jukust \u00fchiskonnas. S.t. muutub veelgi tugevamaks kui praegu juba on. Seega tulnuks globalistide siinsetel k\u00e4epikendustel ta \u201erajalt mahav\u00f5tmiseks\" leida kas midagi tunduvalt kaalukamat, v\u00f5i leida ulukpoliitikurolli \u00fcldse keegi teine.\nGlobalistid t\u00f5ukavad Isamaad EKRE embusse\nRiina Solmani vastu klaperjahi k\u00e4ivitanud isikud ja r\u00fchmitused tegid \u2013 nende seisukohast \u2013 veel \u00fche r\u00e4nga valearvestuse: tugevdasid Isamaa seda tiiba, kes pooldab koost\u00f6\u00f6d EKRE-ga. On ju Solman \u00fcks selle tiiva m\u00f5jukamaid esindajaid. T\u00f5si, ta pole EKRE suhtes kaugeltki kriitikavaba, ent annab endale aru, et kui jutt on eestluse kaitsest, siis on EKRE selleks hulga sobivam liitlane kui n\u00e4iteks reformierakond. Reformierakonna juhitava valitsuse eestlusevaenulikud sammud p\u00e4rast viimatisi riigikogu valimisi on \u00fcksnes kinnistanud selle eelistuse p\u00f5hjendatust.\nIsamaas leidub muidugi ka reformierakonna-meelne tiib. Ent p\u00e4rast seda, mida Kaja Kallas ja Ko. on teinud praeguses valitsuses, on selle tiiva m\u00f5ju selgelt kahanenud. Kui Kallas peaks mingil p\u00f5hjusel tegema Isamaa juhtkonnale ettepaneku minna taas valitsusse (n\u00e4iteks sotsiaaldemokraatide asemel), siis oleks Isamaa juhtkonnal \u00fcliraske, sisuliselt ilmv\u00f5imatu p\u00fc\u00fcda v\u00e4ga suurele osale liikmetest ja valijatest valitsusseminekut \u201es\u00f6\u00f6davaks teha\".\nReformierakonna juhitavasse valitsusse minek n\u00e4itaks ju selgelt, et juhtkonnal puudub austus nii iseenda, oma erakonna p\u00f5him\u00f5tete kui ka liikmete ja valijate vastu. Teisis\u00f5nu: tegu oleks poliitilise enesetapuga. Seda aga vaevalt sooviks juhtkonna \u00fckski liige.\nKui EKRE juhtkujudel j\u00e4tkub oidu hoiduda Isamaa kallal \u00f5iendamisest, Isamaa varasemate valikute halvustamisest, seda eriti praegu, Solmani-vastaste r\u00fcnnakute ajal, siis on m\u00f5lema rahvuskonservatiivse erakonna taasl\u00e4henemine kindel. T\u00f5si, siis juba kui v\u00f5rdne v\u00f5rdsega, mitte enam suure ja v\u00e4ikse vennana.\nT\u00f5degem seega: globalistidel on k\u00fcll palju raha, ent v\u00e4he m\u00f5istust. Muidu osanuks nad ette n\u00e4ha, milleni viib nende otsus valida ulukpoliitiku-rolli Riina Solman.\nN\u00fc\u00fcdseks on rollid vahetunud ja taanduda tuleb juba \u00e4sjastel r\u00fcndajatel endil. Millal andestab neile ja teeb nende tagaajamisse vaheaja aga \u00fcles\u00e4rritatud Raudne Riina, n\u00e4itab juba tulevik. J\u00e4\u00e4b vaid loota, et neid ootab parem saatus kui \u201eKukerpillide\" laulu \u201eInimjaht\" saakloomi\u2026"}
{"text":"Loomeresidentuur LiguuriasKevadel avasid Itaalias loomeresidentuuri Sandra J\u00f5geva, Henrik J\u00f5geva ja Triinu Keskpaik. Sandra tutvustab ettev\u00f5tmist l\u00e4hemalt.2023. aasta suurel reedel avasime Eesti kunstnike Malle Leisi (1940-2017), Villu J\u00f5geva (1940-2019) ja Andrus Joonase (1970-2021) m\u00e4lestusele p\u00fchendatud loomeresidentuuri, mis on oma nimetuse saanud Joonase maali pealkirja j\u00e4rgi -\u201eTee kadunud linna\u201d. Kinnitasime itaaliakeelse sildi Molini di Triora nimelise keskaegse m\u00e4gik\u00fcla maja seinale, kuhu olime poolteist kuud varem korteri ostnud. Meie - need oleme Malle Leisi ja Villu J\u00f5geva p\u00e4rijad Henrik J\u00f5geva ning artikli autor Sandra J\u00f5geva, lisaks kunstikogujast erakorralise meditsiini arst ja \u00f5ppej\u00f5ud Triinu Keskpaik.Selle k\u00fcla ja \u00fchtlasi korteri olin avastanud kolmveerand aastat varem, kui s\u00f5brad, galeristid ning kuraatorid Marian ja Jan Grau olid kutsunud mu kaasa kinnisvarareisile P\u00f5hja-Itaaliasse Liguuria maakonda. See maakond oli nende avastus, nad soovisid sinna kinnisvara, nende puhul siis maja, kuhu asutada kunstiresidentuur ja luua endale teine kodu Itaalias. Minu plaan oli v\u00e4hem ambitsioonikas, kujutasin end ette kindlasti korteri omanikuna ning seni olin kinnisvarakuulutusi vaadanud Hispaanias, peamiselt keele p\u00e4rast, mida olen kunagi \u00f5ppinud, aga Hispaania puhul m\u00f5jusid hirmutavalt kliimasoojenemisega kaasnevad kuumalained ning paljudes piirkondades leviv k\u00f5rbestumine. Liguuria omakorda \u00fcllatas isegi augusti l\u00f5pus temperatuuriga, mis oli t\u00e4iesti talutav (28-32 kraadi), \u00fcle\u00fcldise roheluse ja ohtrate metsadega m\u00e4en\u00f5lvadel.Nii juhtuski, et s\u00f5brad vaatasid rohkem kui kahtek\u00fcmmend maja ning on n\u00fc\u00fcdseks oma otsingutega siirdunud L\u00f5una-Itaaliasse, mina aga leidsin oma neljandat ja viimast korterit vaadates, et selle v\u00f5iks v\u00f5tta k\u00fcll. Eks reisidel tekibki igasuguseid ideesid ning olin valmis selleks, et koju j\u00f5udes kustub see impulss kiiresti nagu ka mulje, mille Liguuria oli j\u00e4tnud. Aga l\u00e4ks teisiti. Natuke rohkem kui kaks kuud p\u00e4rast reisi oli korter broneeritud, millest omakorda kolm ja pool kuud hiljem olime juba kolmekesi notaris.M\u00f5ned vihjed kinnisvaraostu kohta ItaaliasR\u00f5hutan siinkohal muidugi, et tegu on minu isikliku kogemusega ning ma ei v\u00e4lista, et natuke teistel tingimustel v\u00f5ib midagi olla teisiti.Igal juhul levib Eestis Itaalia kohta palju m\u00fc\u00fcte - n\u00e4iteks et kinnisvara ostes on b\u00fcrokraatia keeruline, et vajalik on Itaalia pangakonto olemasolu ja et kohalik maksukood (Codice Fiscale) tuleb hankida ise Itaalia saatkonnast. Tegelikkus oli meie puhul hoopis teistsugune - raha kandsime \u00fcle oma Swedbanki kontodelt, maksukoodid hankis meile maakler, pidime meiliga saatma oma isikuandmed, sh ametinimetuse \u00fcldistatult, n\u00e4iteks \u201earst\u201c jne, lisaks fotod passidest ning k\u00f5ik sujus \u00fcsna kiiresti ja sujuvalt. Kindlasti oleks tehingu sooritamine kujunenud veelgi lihtsamaks, kui oleksime korteri kohe v\u00e4lja ostnud. Selle asemel broneerisime selle m\u00f5neks kuuks, s\u00f5lmides k\u00f5igepealt broneerimislepingu.Arvestada tuleb, et mingit digiriiki Itaalias pole ning lepingu saatis maakler meile kulleriga, tagastasime selle k\u00e4sitsi allkirjastatult sama rahvusvahelise kullerfirmaga ning l\u00e4ksime siis m\u00f5ne kuu p\u00e4rast notarisse kolmekesi kohale. Viimane on tehingus kohustuslik samm, mingit kaugt\u00f5estust erinevalt Eestist Itaalias pole ning ainus alternatiiv oleks kinnisvaraostjal s\u00f5ita Itaalias m\u00f5nda teise linna, s\u00f5lmida kohalikus \u00f5igusb\u00fcroos volitusleping ja lasta enda asemel notarisse tehingut tegema minna Itaalia juristil. Ma ei tea, palju taoline teenus maksab, aga kahtlustan, et see pole eriti odav.Maakleritasu on analoogne Eesti omaga, aga notar v\u00f5tab tehingu eest pea k\u00fcmme korda rohkem. Lisanduvad veel m\u00f5ned riigimaksud (nende maksmist juhendas maakler) ning kokku v\u00f5ib arvestada kinnisvarahinnale lisanduva umbes 10 protsendiga. Hea uudis on, et kui raha kinnisvaraostuks on kohe olemas (Itaalia pank ei anna v\u00e4lismaalasele, kes sellest riigist sissetulekut ei saa, isegi laenu, nagu ka Eesti pank ei v\u00e4ljasta laenu kinnisvaraostuks v\u00e4ljaspool kodumaad), saab \u00fcldiselt alghinnast sellesama 10 protsenti kohe alla kaubelda. Seda teeb maakler.Meie maakler on b\u00fcroo Casa Antica omanik Jenny Rona, kes on selles piirkonnas kinnisvara m\u00fc\u00fcnud juba mitu aastak\u00fcmmet. Briti p\u00e4ritolu Jenny t\u00e4itis notaris ka t\u00f5lgi rolli, kelle olemasolu on itaaliakeelse tehingu puhul kohustuslik. Valmis lepinguid kinnisvaraostu kohta ei saa aga notarist kohe k\u00e4tte, vaid need l\u00e4bivad registreerimisprotsessi ning need - loomulikult paberil! - saab f\u00fc\u00fcsiliselt enda k\u00e4tte alles kolme-nelja kuu m\u00f6\u00f6dudes.Itaaliasse tuleb aga varsti nii ehk naa tagasi minna, sest iga-aastast kinnisvaramaksu saab maksta ainult postkontoris. Molini di Trioras arvutab kohalik omavalitsus selle v\u00e4lja 16. juuniks ning meie 80 ruutmeetri suuruse 85 000 eurot (ilma lisatasudeta) maksma l\u00e4inud kolmetoalise korteri eest tuleb kolme omaniku peale kokku v\u00e4lja k\u00e4ia 460 eurot aastas. Ette seda maksta ei saa ning f\u00fc\u00fcsiliselt kohale peab tulema iga omanik isiklikult, kas siis korraga v\u00f5i eraldi. Kinnisvaramaksu IMU suurus s\u00f5ltub osaliselt ka \u00fc\u00fcriturust ning seega oleks see samasuguse korteri puhul kohalikes umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvates t\u00f5mbekeskustes San Remos ja Imperias tervelt kaks-kolm korda suurem. Et teada saada, kas kinnisvaramaks on sama, mis eelmisel aastal, tuleb lihtsalt kohalikku omavalitsusse helistada ja k\u00fcsida. Helistamine on \u00fcldse kohalik traditsioon ja kuhugi ametiasutusse v\u00f5i firmasse saadetud meilidele naljalt ilma j\u00e4rgneva telefonik\u00f5neta ei vastata. Inglise keele piisav oskus on \u00f5nneasi j a pigem v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, seega mingil m\u00e4\u00e4ral tuleb itaalia keelt r\u00e4\u00e4kida. Mina olen n\u00e4iteks palunud oma itaalia keele \u00f5petajal eratunni ajal vahel Itaalia ametiasutustesse v\u00f5i teenusepakkujatele helistada.Olulist veel: kinnisvara mitme peale ostes peab kinni pidama sellest, et iga omanik maksaks oma osa kogusummast isiklikult pangakontolt.Itaalia notar aga n\u00f5uab deposiitkonto kasutamiseks kliendi kodupanga t\u00f5endit, et tema raha on legaalset p\u00e4ritolu, paraku Eesti pangad taolisi t\u00f5endeid ei v\u00e4ljasta ning sellele mingeid alternatiive samuti pole. Meie otsustasime maaklerit usaldada ning kanda kogu ostusumma m\u00fc\u00fcjate isiklikule kontole, kuhu olime juba varem maksnud broneerimistasu. Samuti tekitas Eestis pangas kerget segadust m\u00fc\u00fcjatest abielupaari \u00fchine pangakonto, mis Itaalias on tavaline.Igal juhul suutis \u00fcks Itaalias tegutsev eestlasest maakler mind p\u00f5hjalikult hirmutada, v\u00e4ites, et otse omanike kontole raha kanda on \u00fcliohtlik, ning pakkus vastu palju keerulisemana m\u00f5juvaid skeeme. \u00d5nneks veendusime notarisse j\u00f5udes, et m\u00fc\u00fcjate eesm\u00e4rk ei olnud meid paljaks r\u00f6\u00f6vida, vaid ikkagi oma m\u00e4gik\u00fclas asuv puhkusekorter maha m\u00fc\u00fca. Maaklerilt saime teada ka seda, et veel \u00fcks Eestis levinud m\u00fc\u00fct ei vasta t\u00f5ele - nimelt ei ole Itaalias pangakonto tegemiseks vajalik ei kohaliku t\u00f6\u00f6andjaga leping ega kinnisvara omamine. Itaalia pangakonto v\u00f5ib teha iga\u00fcks - k\u00fcll aga olen kuulnud eri versioone sellest, kas selle teenustasud v\u00e4lismaalasele, kes pole Itaalia resident, on r\u00f6\u00f6vellikult k\u00f5rged (maakler) v\u00f5i ei pane neid t\u00e4helegi (Molini di Trioras elav rootslastest abielupaar). \u00d5nneks on pandeemiaajast muutunud see, et n\u00fc\u00fcd saadetakse kommunaalteenuste arved meilile - neid ei saa ainult oma f\u00fc\u00fcsilisest postkastist v\u00e4lja v\u00f5tta ja l\u00e4himas postkontoris maksta nagu varem.Molini di Triora k\u00fcla, Argentina org, Imperia provints, Liguuria maakondTegemist on Itaalia Riviera rannikust m\u00f5nik\u00fcmmend kilomeetrit m\u00e4gedes asuva keskaegse k\u00fclakesega. Kunagi oli siin \u00fcle kahek\u00fcmne vesiveski, mida on praegust poolkuivanud j\u00f5es\u00e4ngi vaadates raske uskuda. Tegelikult h\u00e4vitas j\u00f5e k\u00f5igest m\u00f5ne aasta tagune maalihe. \u00dcmbruskonna metsades k\u00e4iakse seenel ja jahil; k\u00fclas on m\u00e4gisurnuaed, postkontor, apteek, kaks toidupoodi, pagarit\u00f6\u00f6kodaja viis restorani, mille hulgas nii \u00f5htuti lahti olevpizzeria Diva, stiilne ja tuntud rahvusvahelises reisiportaalis \u00fclik\u00f5rgeid punkte saanud k\u00fclak\u00f5rts Gallo Nero, samuti korralik, Liguuria spetsialiteete kohati moodsas vormis pakkuv, 1870. aastatest tegutsev hotellirestoran Santo Spirito. Kolm viimast asuvad kohaliku keskv\u00e4ljaku Piazza Roma \u00e4\u00e4res, kust leiab ka omavalitsuse hoone ja postkontori. Molini di Triora k\u00fclast leiab veel kolm kirikut ja raamatukogu.Koos 5 kilomeetri kaugusel asuva kuulsa Triora \u201en\u00f5idade k\u00fclaga\" (veel umbes sada aastat tagasi moodustasid Triora ja Molini di Triora ehk t\u00f5lkes 'Triora veskid' \u00fche haldus\u00fcksuse) jagatakse siinkandis 1760. aastal s\u00fcndinud ning 1816. aastal Hiinas m\u00e4rtrisurma surnud p\u00fchaku Giovanni Lantrua kodupaiga au. Triora oma n\u00f5idade teemaga ongi kohalik suurim turismimagnet. \u00dcle 300 meetri merepinnast k\u00f5rgemal kui Molini di Triora, avanevad sealsetelt vaateplatvormidelt vastavalt veel hingematvamad vaated. Lisaks siiani s\u00e4ilinud keskaegne kindlus, tervelt kaks etnograafiale ja n\u00f5iakunstile p\u00fchendatud muuseumi ning v\u00e4ga palju n\u00f5idade ja maagia teemalist kit\u0161i k\u00f5ikjal. P\u00f5hjus on lihtnenimelt Trioras toimusid 16. sajandi keskel Itaalia viimased n\u00f5iaprotsessid.L\u00e4himad linnad rannikul on provintsi pealinn Imperia, v\u00e4lja kujunenud kunagistest kalurik\u00fcladest. Meeleolukas ja autentne koht, kus jalutada ning minu Imperia lemmikpiirkonnas, \u00fchtlasi linna vanimas osas Oneglias sadamapiirkonnas v\u00e4libaaris v\u00f5i kohvikus inimvaatlusega tegeleda.Molini di Triorast umbes sama kaugel, 30 kilomeetrit eemal asub m\u00e4rksa turistlikum San Remo oma poet\u00e4nava ja meeldivate, aga \u00fcldiselt tasuliste randadega.Ka 24 kilomeetri kaugusel oleva Arma di Taggia k\u00fcla oluline komponent on rand.Tasuta rannaks, nagu olen aru saanud, peetakse siin sellist, kus saab 6 euro eest laenutada p\u00e4ikesevarju kahele, mitte ei maksa lamamistool koos sama varju, du\u0161i ja tualeti kasutamise v\u00f5imaluse, riietuskabiinide ning v\u00f5imalusega oma asju lukustatud kapis hoida 10-15 eurot. Neile, kellele tasulised rannad on vastuv\u00f5etavad, soovitaks Vittoria Beachi Arma di Taggias ning Baia Grecat San Remos.Itaalia k\u00fclaeluInimesed suhtlevad omavahel palju, mis v\u00e4idetavalt ongi Vahemere maade keskmisest pikema eluea saladus. N\u00e4iteid Molini di Triora igap\u00e4evaelust. Vanem prantsuse daam tuleb k\u00f5ndimisraamiga m\u00f6\u00f6da k\u00fclat\u00e4navat ja tal tekib spontaanne pikem itaaliakeelne jutuajamine kolmanda korruse r\u00f5dul pesu kuivama riputava naisega. \u00d5htul n\u00e4ed sama prantslannat vestlemas oma rahvuskaaslastega t\u00e4nava\u00e4\u00e4rsel m\u00fc\u00fcril istudes; j\u00e4rgmisel p\u00e4rastl\u00f5unal aga k\u00fcla kaugemas otsas asuva baari terrassil ning loomulikult pole ta sealgi \u00fcksi.Bussijuht v\u00f5ib vestelda reisijaga peatuses nii pikalt, et graafik l\u00e4heb kergelt nihkesse. \u201eSalve!\u201c, \u201eBuon giorno!\" v\u00f5i \u201eBuona sera!\u201c\u00f6eldakse enesestm\u00f5istetavalt igale vastutulijale. Vanemat h\u00e4rrasmeest, keda n\u00e4ed l\u00f5unaajal k\u00fclak\u00f5rtsis, kohtad teel Molini di Triora m\u00e4gikirikusse ja surnuaiale. Ta harib m\u00e4ek\u00fcljel asuvas aias oma kapsamaad, aga on pidanud loomulikuks ronida m\u00e4est \u00fcles ja alla, et juua espresso k\u00fcla keskv\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res. Ka hommikul on mitu k\u00fcla baari v\u00f5i seesama k\u00f5rts t\u00e4is inimesi, kes oma \u00fcheeurost cappuccino't v\u00f5i mingit muud kohvi joovad. Soolane v\u00f5i magus k\u00fcpsetis, nende hulgas \u00fclimalt hea kapsapirukas sinna juurde 1.20.Pole siis mingi ime, et nii tunkedes ehitajad kui ka vanapaarid, k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud samuti, neist baaridest ja k\u00f5rtsist hommikuti l\u00e4bi k\u00e4ivad.Elu keskpaik on kohalik pood, mille omaniku k\u00e4est saab k\u00f5igi vajalike v\u00e4ikeste teenuste jaoks inimeste kontaktid: autojuhist, kes lennujaama viib, kuni Ukraina pagulasest koristajani. (Koristamine on muuseas palju odavam kui Eestis.) Vajaliku t\u00f6\u00f6mehe aja saab meie senise kogemuse kohaselt \u00fcldjuhul j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Kuna Liguuria pole just Itaalia k\u00f5ige kuumem koht (ja on just sellep\u00e4rast nii omamaiste kui ka prantsuse j a saksa turistide hulgas siinse traditsiooni kohaselt augustikuise puhkuse ajal hinnatud), on levinud erinevalt l\u00f5unapoolsematest piirkondadest see, et kodudes on olemas k\u00fcttes\u00fcsteem. Gaas ja pelletiahjud on neist kahtlemata populaarseimad. Pelletid saab omakorda endale koju tellida (15 kilo maksab 7,5 eurot).K\u00fclas on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4lismaalasi: tutvusime n\u00e4iteks bussipeatuses Rootsist p\u00e4rit paariga, kes meid ka k\u00fclla kutsus. Selgus, et mees on 20 aastat tagasi v\u00f5\u00f5rkeelse filmi Oscarile nomineeritud linateose produtsent. Teine Oscari-nominent, tuntud Norra n\u00e4itleja, aga ostis juba paark\u00fcmmend aastat tagasi Trioras palazzo, m\u00f5ni aeg hiljem aga otse Vatikanilt viimase juurde kuuluva v\u00e4ikese kiriku, kus aegajalt toimuvad pulmad. Lisaks prantslased, taanlased ja kaks Ukraina perekonda.Mu itaalia keele \u00f5petaja on aga veendunud, et kuna Rooma impeeriumis oli palju eri rahvaid, ei ole itaallaste hulgas siiani eriti ksenofoobiat. Veelgi enam: mu \u00f5petaja arvab, et Rooma riik kestab teisenenud kujul praeguses Itaalias siiamaani. Minu meelest on see ilus m\u00f5te.\u00a0Loomeresidentuuri eesm\u00e4rgid Molini di Triora loomeresidentuur \u201eTee kadunud linna\" v\u00f5tab praeguste plaanide kohaselt vastu kolm-neli ametlikku residenti aastas. V\u00f5imaluse korral anname v\u00e4lja stipendiumi \u00fchele inimesele aastas, kattes tema transpordikulud. T\u00e4navune stipendiaat on graafik, raamatukujundaja ja illustraator Riina Uisk. Lisaks resideeruvad t\u00e4navu kunstiajaloolane Heidi Solo ja kirjanik Lilli. FOTOD: SANDRA J\u00d5GEVA, SHUTTERSTOCKSANDRA J\u00d5GEVA"}
{"text":"Kelmid kasutavad inimeste petmiseks \u00e4ra PPA broneerimiss\u00fcsteemiKelmid on hakanud tegema inimeste nimele politsei- ja piirivalveameti (PPA) broneerimiss\u00fcsteemis broneeringuid n\u00e4iteks ID-kaardi taotlemiseks v\u00f5i ajutise kaitse saamiseks, et m\u00f5juda helistatavale usaldusv\u00e4\u00e4rsena.\nSkeem n\u00e4eb v\u00e4lja nii, et kelm helistab inimesele, tutvustab ennast politseinikuna ning teatab n\u00e4iteks, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud v\u00f5i tema nimele on vormistatud laen. Usalduse t\u00f5stmiseks ning justkui \u00fctluste andmiseks broneeritakse l\u00e4bi PPA broneerimiskeskkonna aeg politsei juurde, misj\u00e4rel saab inimene selle kohta ka oma e-postile kinnituse.\u00a0\nPPA palub sellise sisuga k\u00f5ned katkestada ja petturitele mitte oma andmeid v\u00e4ljastada.\u00a0\"Kui aga juba oled saanud meilile broneeringu kinnituse, mida sa ise teinud ei ole, palume see kindlasti broneering.politsei.ee lehe kaudu t\u00fchistada, et seda aega saaksid kasutada need, kes seda p\u00e4riselt vajavad. Link broneeringu t\u00fchistamiseks on ka meilis kirjas,\"\u00a0r\u00e4\u00e4kis veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman.\n"}
{"text":"\u00dcRO: Haiti j\u00f5uguv\u00e4givallas on sel aastal tapetud \u00fcle 2400 inimese  (T\u00e4iendatud!)GENF, 18. august, AFP-BNS \u2013 Haitis on saanud aasta algusest peale vohavas j\u00f5uguv\u00e4givallas surma enam kui 2400 inimest, sealhulgas \u00fcle 350 inimese, kes langesid kohalike elanike ja omakohtusalkade lint\u0161imise ohvriks, teatas \u00dcRO reedel.\nSel n\u00e4dalal tapeti Haiti pealinnas Port-au-Prince'is v\u00e4hemalt 30 elanikku ning ligi paark\u00fcmmend sai vigastada.\n\"Ajavahemikus 1. jaanuarist 15. augustini sel aastal on tapetud v\u00e4hemalt 2439 inimest ja vigastatud veel 902-t,\" \u00fctles \u00dcRO inim\u00f5igusb\u00fcroo pressiesindaja Ravina Shamdasani Genfis ajakirjanikele.\nLisaks on teada v\u00e4hemalt 951 r\u00f6\u00f6vimisest samas ajavahemikus.\nKuna inimeste viha j\u00f5ukude v\u00e4givalla vastu kasvab, t\u00f5stavad pead rahvaalgatuslikud omakohtusalgad ja omakaitse\u00fcksused, mis Shamdasani s\u00f5nul on vesi v\u00e4givallaveskile.\nLint\u0161imiste puhul t\u00f5i ta esile, et ajavahemikus 24. aprillist kuni augusti keskpaigani on kohalikud elanikud ja omakohtusalgad tapnud enam kui 350 inimest, kellest 310 kuulusid v\u00e4idetavalt m\u00f5nda j\u00f5uku ning \u00fcks oli ka politseinik. \u00dclej\u00e4\u00e4nud olid tavaelanikud.\nPort-au-Prince'i linnaosas Carrefour-Feuilles's s\u00fc\u00fcdati hooneid ja kaks politseinikku tapeti, selgub rahvusliku inim\u00f5iguste kaitse v\u00f5rgustiku (NHRDN) AFP-le edastatud andmetest.\nLinnaosa on strateegiliselt t\u00e4htis paik j\u00f5ukudele, mis kontrollivad umbes 80 protsenti Haiti pealinnast.\nHaitis on v\u00e4givaldsed kuriteod paraku sage n\u00e4he, h\u00f5lmates nii inimr\u00f6\u00f6ve lunaraha v\u00e4ljapressimise eesm\u00e4rgil, autode r\u00f6\u00f6vimisi, seda nii s\u00f5idu pealt kui seisvate autode puhul, aga ka v\u00e4gistamisi ja relvastatud r\u00f6\u00f6ve.\nViimastel p\u00e4evadel on linnaosast taas suurenenud v\u00e4givalla eest pagenud umbes 5000 inimest, \u00fctlesid v\u00f5imud.\n\"Teated Haitist sel n\u00e4dalal joonivad alla rahva vastu toime pandava v\u00e4givalla erakordse j\u00f5hkruse ja m\u00f5ju, mis sel on nende inim\u00f5igustele,\" \u00fctles Shamdasani.\nTa lisas, et tema \u00fclemus, \u00dcRO inim\u00f5igusvolinik Volker T\u00fcrk kutsus \u00fcles viivitamatult looma \u00dcRO-v\u00e4line rahvusvaheline j\u00f5ud, mis saadetaks appi Haiti politseile, kes p\u00fc\u00fcab tulla toime \u00e4\u00e4rmiselt raske julgeolekuolukorraga ja \u00fcritab taastada \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tteid.\nHaiti on \u00fcks maailma vaesemaid riike ning olnud aastaid kestvate majanduslike, julgeolekualaste ja poliitiliste kriiside tallermaa. Olukorda ei teinud sugugi paremaks ka 2021. aastal korraldatud atentaat toonasele riigipeale Jovenel Moisele, kelle tapmise j\u00e4rel hakkasid j\u00f5ugud \u00fcha jultunumalt k\u00e4ituma.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Politsei- ja piirivalveamet hoitab: kelmid kasutavad inimeste petmiseks \u00e4ra PPA broneerimiss\u00fcsteemiPPA hoiatab pettuse eest.Foto: Shutterstock\nKelmid on hakanud tegema inimeste nimele PPA broneerimiss\u00fcsteemis broneeringuid n\u00e4iteks ID-kaardi taotlemiseks v\u00f5i ajutise kaitse saamiseks, et m\u00f5juda helistatavale usaldusv\u00e4\u00e4rsena.\nSkeem n\u00e4eb v\u00e4lja n\u00f5nda, et kelm helistab inimesele, tutvustab ennast politseinikuna ning teatab n\u00e4iteks, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud v\u00f5i tema nimele on vormistatud laen. Usalduse t\u00f5stmiseks ning justkui \u00fctluste andmiseks broneeritakse l\u00e4bi PPA broneerimiskeskkonna aeg politsei juurde, misj\u00e4rel saab inimene selle kohta ka oma meilile kinnituse.\nFoto: Politsei\n\u201eKui sa saad sellise k\u00f5ne, siis esmat\u00e4htis on see kohe katkestada ja petturitele mitte oma andmeid v\u00e4ljastada. Kui aga juba oled saanud meilile broneeringu kinnituse, mida sa ise teinud ei ole, palume see kindlasti broneering.politsei.ee lehe kaudu t\u00fchistada, et seda aega saaksid kasutada need, kes seda p\u00e4riselt vajavad. Link broneeringu t\u00fchistamiseks on ka meilis kirjas,\u201c r\u00e4\u00e4kis veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman.\nPolitsei tuletab meelde:\nEesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. Politsei ei tee veebikeskkonnas inimese nimele ise broneeringut.\nKatkesta need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast.\n\u00c4ra jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"Kelmid katsetavad uut petuskeemi \u2013 ohvrile broneeritakse aeg politsei juurdeKelmid on hakanud tegema inimeste nimele PPA broneerimiss\u00fcsteemis broneeringuid n\u00e4iteks ID-kaardi taotlemiseks v\u00f5i ajutise kaitse saamiseks, et m\u00f5juda helistatavale usaldusv\u00e4\u00e4rsena.\nSkeem n\u00e4eb v\u00e4lja n\u00f5nda, et kelm helistab inimesele, tutvustab ennast politseinikuna ning teatab n\u00e4iteks, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud v\u00f5i tema nimele on vormistatud laen. Usalduse t\u00f5stmiseks ning justkui \u00fctluste andmiseks broneeritakse l\u00e4bi PPA broneerimiskeskkonna aeg politsei juurde, misj\u00e4rel saab inimene selle kohta ka oma meilile kinnituse.\n\u201eKui sa saad sellise k\u00f5ne, siis esmat\u00e4htis on see kohe katkestada ja petturitele mitte oma andmeid v\u00e4ljastada. Kui aga juba oled saanud meilile broneeringu kinnituse, mida sa ise teinud ei ole, palume see kindlasti\u00a0broneering.politsei.ee\u00a0lehe kaudu t\u00fchistada, et seda aega saaksid kasutada need, kes seda p\u00e4riselt vajavad. Link broneeringu t\u00fchistamiseks on ka meilis kirjas,\u201c r\u00e4\u00e4kis veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman.\nLOE KA:\nHoolekandekeskusest varasti 500 euro v\u00e4\u00e4rtuses elektroonikat\nKeila-Haapsalu maanteel hukkus liiklus\u00f5nnetuses 71-aastane mees\nPolitsei tuletab meelde:\nEesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest.\nPolitsei ei tee veebikeskkonnas inimese nimele ise broneeringut.\nKatkesta need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast.\n\u00c4ra jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel."}
{"text":"\u00dcRO: Haiti j\u00f5uguv\u00e4givallas on sel aastal tapetud \u00fcle 2400 inimeseHaitis on saanud aasta algusest peale vohavas j\u00f5uguv\u00e4givallas surma enam kui 2400 inimest, sealhulgas \u00fcle 350 inimese, kes langesid kohalike elanike ja omakohtusalkade lint\u0161imise ohvriks, teatas t\u00e4na \u00dcRO.Sel n\u00e4dalal tapeti Haiti pealinnas Port-au-Prince'is v\u00e4hemalt 30 elanikku ning ligi paark\u00fcmmend sai vigastada.\n\u00abAjavahemikus 1. jaanuarist 15. augustini sel aastal on tapetud v\u00e4hemalt 2439 inimest ja vigastatud veel 902-t,\u00bb \u00fctles \u00dcRO inim\u00f5igusb\u00fcroo pressiesindaja Ravina Shamdasani Genfis ajakirjanikele.\nLisaks on teada v\u00e4hemalt 951 r\u00f6\u00f6vimisest samas ajavahemikus.\nKuna inimeste viha j\u00f5ukude v\u00e4givalla vastu kasvab, t\u00f5stavad pead rahvaalgatuslikud omakohtusalgad ja omakaitse\u00fcksused, mis Shamdasani s\u00f5nul on vesi v\u00e4givallaveskile.\nLint\u0161imiste puhul t\u00f5i ta esile, et ajavahemikus 24. aprillist kuni augusti keskpaigani on kohalikud elanikud ja omakohtusalgad tapnud enam kui 350 inimest, kellest 310 kuulusid v\u00e4idetavalt m\u00f5nda j\u00f5uku ning \u00fcks oli ka politseinik. \u00dclej\u00e4\u00e4nud olid tavaelanikud.\nPort-au-Prince'i linnaosas Carrefour-Feuilles's s\u00fc\u00fcdati hooneid ja kaks politseinikku tapeti, selgub rahvusliku inim\u00f5iguste kaitse v\u00f5rgustiku (NHRDN) AFP-le edastatud andmetest.\nLinnaosa on strateegiliselt t\u00e4htis paik j\u00f5ukudele, mis kontrollivad umbes 80 protsenti Haiti pealinnast.\nHaitis on v\u00e4givaldsed kuriteod paraku sage n\u00e4he, h\u00f5lmates nii inimr\u00f6\u00f6ve lunaraha v\u00e4ljapressimise eesm\u00e4rgil, autode r\u00f6\u00f6vimisi, seda nii s\u00f5idu pealt kui seisvate autode puhul, aga ka v\u00e4gistamisi ja relvastatud r\u00f6\u00f6ve.\nViimastel p\u00e4evadel on linnaosast taas suurenenud v\u00e4givalla eest pagenud umbes 5000 inimest, \u00fctlesid v\u00f5imud.\n\u00abTeated Haitist sel n\u00e4dalal joonivad alla rahva vastu toime pandava v\u00e4givalla erakordse j\u00f5hkruse ja m\u00f5ju, mis sel on nende inim\u00f5igustele,\u00bb \u00fctles Shamdasani.\nTa lisas, et tema \u00fclemus, \u00dcRO inim\u00f5igusvolinik Volker T\u00fcrk kutsus \u00fcles viivitamatult looma \u00dcRO-v\u00e4line rahvusvaheline j\u00f5ud, mis saadetaks appi Haiti politseile, kes p\u00fc\u00fcab tulla toime \u00e4\u00e4rmiselt raske julgeolekuolukorraga ja \u00fcritab taastada \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tteid.\nHaiti on \u00fcks maailma vaesemaid riike ning olnud aastaid kestvate majanduslike, julgeolekualaste ja poliitiliste kriiside tallermaa. Olukorda ei teinud sugugi paremaks ka 2021. aastal korraldatud atentaat toonasele riigipeale Jovenel Mo\u00efsele, kelle tapmise j\u00e4rel hakkasid j\u00f5ugud \u00fcha jultunumalt k\u00e4ituma."}
{"text":"T\u00f5nis Saarts: Eesti edulugu kohtub 21. sajandi v\u00e4ljakutsetega   Paistab, et Eesti on j\u00e4\u00e4nud liiga kauaks puhkama postkommunistliku ajastu positiivsete rajas\u00f5ltuvuste loorberitele, m\u00f5istmata, et uued 21. sajandi v\u00e4ljakutsed hakkavad n\u00f5udma hoopis teistsuguseid l\u00e4henemisi ja lahendusi, leiab T\u00f5nis Saarts Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.   Kellelegi ei tule suure \u00fcllatusena, et taasiseseisvunud Eestit peetakse \u00fcheks edukamaks siirderiigiks uute demokraatiate seast Ida-Euroopas. Ometi olid tollased postkommunistliku siirde\u00fchiskonna v\u00e4ljakutsed paljuski teistsugused, kui need on n\u00fc\u00fcd, 21. sajandil. \u00c4hvardav kliimakriis, galopeerivad tehnoloogilised muutused, kasvav \u00fchiskondlik ebav\u00f5rdsus ja j\u00f5udu koguv populism poliitikamaastikul n\u00f5uavad teistsuguseid l\u00e4henemisi kui need, mis Eesti 20-30 aasta eest postkommunismi m\u00fclkast v\u00e4lja aitasid. T\u00f5epoolest, Eestil on mitmeski m\u00f5ttes vedanud. Vaadates postkommunistlikku maailma, siis n\u00e4eme seal v\u00e4hemalt nelja \"t\u00f5be\", mille k\u00e4es paljud siirderiigid senini vaevlevad: k\u00f5rge korruptsioonitase ja oligarhide v\u00f5im; riigiaparaadi v\u00e4hene v\u00f5imekus kodanikele h\u00fcvede ja teenuste pakkumisel ning sellest tulenevalt kodanike usaldamatus ja pettumus demokraatlikus s\u00fcsteemis; parteimaastiku ebastabiilsus; j\u00e4rjest s\u00fcvenev sotsiaalne ebav\u00f5rdsus. Eesti on k\u00fcllaltki edukalt toime tulnud v\u00e4hemalt kolme esimesena mainitud \"haigusega\". Oleme erinevate n\u00e4itajate j\u00e4rgi \u00fcks k\u00f5ige v\u00e4hemkorruptiivsemaid riike endises Idablokis ning keegi ei r\u00e4\u00e4gi \"Eesti oligarhidest\". Riik toimib ning suudab oma kodanikele vajalikke teenuseid pakkuda. Seet\u00f5ttu on ka usaldus demokraatlike- ja riigiinstitutsioonide vastu Eestis m\u00e4rksa k\u00f5rgem, kui Ida-Euroopas keskmiselt. Eesti parteimaastik on \u00fcsna arusaadav ning hoolimata aeg-ajalt uute erakondade areenile tulekust, on meie erakonnas\u00fcsteem p\u00fcsinud alates 2000. aastate keskpaigast v\u00f5rdlemisi stabiilsena. Ainuke kitsaskoht, millega me pole toime tulnud, on k\u00f5rge sotsiaalse ebav\u00f5rdsuse tase. Seda n\u00e4itav Gini indeks on viimastel k\u00fcmnenditel k\u00fcll veidi alla tulnud, kuid on endiselt m\u00e4rksa k\u00f5rgem kui meile eeskujuks olevates P\u00f5hjamaades. Regionaalse kihistumise m\u00e4\u00e4ra osas aga oleme negatiivses plaanis koguni Euroopa tipus, seda koos L\u00e4tiga. Kuidas Eestil on siiski \u00f5nnestunud enamusi eespool mainitud postkommunistliku maailma t\u00f5besid v\u00e4ltida? Sotsiaalteadustes on seesugune m\u00f5iste nagu \"rajas\u00f5ltuvus\", mis t\u00e4hendab, et kui \u00fchiskond on mingis kriitilises arengufaasis teatud tee valinud ja hakanud \u00fcles ehitama mingit t\u00fc\u00fcpi \u00fchiskondlikke, poliitilisi v\u00f5i majanduselu korraldamismudeleid, siis on raske seda hiljem muuta, sest nende esialgu valitud mudelite \u00fcmber on juba kristalliseerunud teatud huvid ja sisseharjunud toimimisviisid. Teisis\u00f5nu, Eesti praegune edu p\u00f5hineb positiivsetel rajas\u00f5ltuvustel. Eesti 1990. aastate reformaatorid tegid \u00f5igel hetkel \u00f5igeid otsuseid, mis takistasid meil oligarhide esilet\u00f5usu, panid riigiinstitutsioonid toimima ning kujundasid poliitmaastiku jaoks piisavalt ranged reeglid, et uutel populistlike parteidel oli keeruline kogu s\u00fcsteemi uppi l\u00fc\u00fca. N\u00fc\u00fcd n\u00f5uab see juba suuremat pingutust, et toimivat ja mittekorruptiivset riiki ning stabiilset poliits\u00fcsteemi \u00e4ra rikkuda ja Eestit n-\u00f6 t\u00fc\u00fcpiliseks probleemseks Ida-Euroopa riigiks muuta. Siinjuures tuleb siiski r\u00f5hutada, et kogu Eesti postkommunistliku arengu alussambaks on olnud neoliberaalne maailmavaade, et \"turg paneb k\u00f5ik paika\" ning riik peab majandusse ning rikkuse jaotamisse v\u00f5imalikult v\u00e4he sekkuma. Seet\u00f5ttu pole Eesti valitsejad eriti sotsiaalse ebav\u00f5rdsusese p\u00e4rast muretsenud, lootes, et selle tasandab turg ja l\u00f5puks v\u00f5idavad majanduskasvust k\u00f5ik. Ometi v\u00e4idavad paljud \u00fchiskonnateadlased, et neoliberalismi ajastul j\u00e4rjest s\u00fcvenenud sotsiaalne ebav\u00f5rdsus on populistlike parteide esilet\u00f5usu ja edu peamine juurp\u00f5hjus. Kusjuures ebav\u00f5rdsus v\u00f5ib j\u00e4rjest tempokama tehnoloogilise arenguga, t\u00e4psemalt, tehisintellekti pealetungi ja robotiseerumisega, veelgi s\u00fcveneda. Kui meie neoliberaalne rajas\u00f5ltuvus on \u00f5petanud meie eliite sotsiaalset ebav\u00f5rdsust suuresti ignoreerima, siis kuidas me saame nende uute v\u00e4ljakutsetega tulevikus rinda pista? Ka kliimamuutuse ohjeldamine eeldab palju proaktiivsemat, majandusse ja \u00fchiskonnaellu sekkuvamat riiki, kui Eesti postkommunistliku juurtega minimaalriigi traditsioon ette n\u00e4eb. Kuidas saab mentaliteediga \"turg paneb k\u00f5ik paika ja riik hoidku eemale\" uues rohemajanduses ja rohep\u00f6\u00f6rdes olla v\u00f5itjate poolel? Paistab, et p\u00fchap\u00e4eval 32-aastaseks saav taasiseseisvunud Eesti on j\u00e4\u00e4nud liiga kauaks puhkama postkommunistliku ajastu positiivsete rajas\u00f5ltuvuste loorberitele, m\u00f5istmata, et uued 21. sajandi v\u00e4ljakutsed hakkavad n\u00f5udma hoopis teistsuguseid l\u00e4henemisi ja lahendusi. Seet\u00f5ttu tasuks ikka ja j\u00e4lle meenutada president Toomas-Hendrik Ilvese suurep\u00e4rast m\u00f5ttetera: \"Mis t\u00f5i meid siia, ei vii meid enam edasi\". K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt.  ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email\u00a0protected]. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.  \u00a0\u00a0      \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Mart Niineste: kui Ida-Viru mittekodanikelt kohalike volikogude valimise \u00f5igus kasv\u00f5i paariks valimists\u00fckliks \u00e4ra v\u00f5tta, t\u00f5stab see valitsemise kvaliteetiKes on v\u00e4hegi Ida-Virumaa kohaliku poliiteluga kursis, on kindlasti m\u00e4rganud, millise h\u00e4mmastava j\u00e4rjekindlusega valivad sealsed muidu toredad lihtsad mittekodanikest vene inimesed suurtes t\u00f6\u00f6stuslinnades v\u00f5imule enam-v\u00e4hem sama seltskonda.\nPraktiliselt umbkeelse mittekodanikust venelase jaoks on alateadlikult t\u00e4htis hoida kodukandist eemal k\u00f5ik eestip\u00e4rane keelest meeleni. Peamine, et Eesti riik elu ei segaks. Riik jagagu vaid h\u00fcvesid! Seep\u00e4rast on nende valik olnud ikka kas oblastioligarhi valimisliit v\u00f5i Keskerakond. Ja peale j\u00e4rjekordseid valimisi kiruvad nad sotsialmeedias korruptsiooni ning kommunaalbardaki j\u00e4tkumist.\nNii ongi viimased kolmk\u00fcmmend aastat suuresti t\u00e4nu mittekodanike tahtele valitsenud Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6stuslinnu seltsimehed, kelle oskused ja v\u00f5imed muutuvas maailmas maakonna elu arendamisel nii kohaliku omavalitsuse \u00fclesannete piires kui ka koost\u00f6\u00f6s riigiga on olnud v\u00e4\u00e4rtustes ja tegudes pehmelt \u00f6eldes olematu l\u00e4hedased. Keskmise Ida-Virumaa linnavoliniku juhitase on p\u00f5hikooli pioneerijuhi kandis.\nSelle kohaliku t\u00e4htsusega oblastioligarhide ja keskerakondlaste omavahel l\u00e4bip\u00f5imunud seltskonna konstantset korruptsiooni ning panetunud \u00fcksk\u00f5iksust Eesti riigi ja seaduste vastu on v\u00e4ga hea ja p\u00f5hjaliku j\u00e4rjekindlusega kajastanud maakonnalehe P\u00f5hjaranniku v\u00e4simatu toimetus. Soovitan minna raamatukokku, v\u00f5tta kaustad P\u00f5hjaranniku aastak\u00e4ikudega ajavahemikust 1993-2023, varuda k\u00f5vasti plaksumaisi ning nautida kvaliteethuumorit.\nNagu on n\u00e4idanud Kohtla-J\u00e4rve hiljutine v\u00f5imup\u00f6\u00f6re ja linnapea Virve Linderi tegevus koos kohaliku vastukajaga, on nende Ida-Virumaa linnav\u00f5imukoridoride Augeiase tallide puhastamine mitme Heraklese t\u00f6\u00f6, millele linna endine v\u00f5imuseltskond oma klak\u00f6\u00f6ridega t\u00f6\u00f6tab vastu vahendeid valimata.\nViimaseks s\u00fcmptomaatiliseks stiilin\u00e4iteks on Kohtla-J\u00e4rve keskerakondlase Sergei Lopini avalik kiri ja kriitika eestikeelse Kohtla-J\u00e4rve Riigig\u00fcmnaasiumi aadressil (mille asemele soovis sotsiaaldemokraat Eduard Odinets kakskeelset, mis l\u00f5petanuks faktiliselt eestikeelse keskhariduse traditsiooni selles linnas), kus kooli kraesse kallatakse oma pika v\u00f5imuperioodi ajal tegemata t\u00f6\u00f6 venekeelsete p\u00f5hikoolide eesti keele \u00f5ppe ja eestikeelsele haridusele \u00fclemineku osas.\nSee l\u00f5hub senised toiduahelad, laseb sealsetes suurlinnades v\u00f5imu juurde uusi ja senistest t\u00f5siseltv\u00f5etavamaid ja eestimeelsemaid inimesi.\nSamas tuleb tunnustada, et p\u00f5lisest kohtlaj\u00e4rvekast Linder on selle kiuste suutnud tasapisi teha sellest v\u00e4ikesest moraalse ja majandusliku pankroti piiril seisnud oblastioligarhi Ossipenko k\u00e4paalusest venep\u00e4rasest proletaarsest provintsilinnast j\u00e4lle v\u00e4hemalt n\u00e4iliselt Eesti linna, kus valitseb esimest korda peale teist maailmas\u00f5da ka Eesti komberuum, kus t\u00e4histatakse l\u00f5puks v\u00e4\u00e4rikalt ka Eesti riiklike t\u00e4htp\u00e4evi.\nSeega \u2013 kui Ida-Virumaa mittekodanikelt valimis\u00f5igus kasv\u00f5i paariks valimists\u00fckliks \u00e4ra v\u00f5tta, aitab see kahtlematult kaasa maakonna valitsemise kvaliteedi parandamisele, l\u00f5hub senised toiduahelad, laseb sealsetes suurlinnades v\u00f5imu juurde uusi ja senistest t\u00f5siseltv\u00f5etavamaid ja eestimeelsemaid inimesi ning viib maakonda \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestiga \u00fchte sammu edasi.\nPalju pole vaja, vaid paar valimists\u00fcklit, mille k\u00e4igus tore lihtne mittekodanikust vene inimene saab k\u00f5rvaltvaatajana n\u00e4itlikult aru, mis juhtub kodukandi arenguga siis, kui v\u00f5imul on ka keegi muu, kui aina seesama oblastioligarhi valimisliit koos kohaliku Keskerakonnaga. Ehk m\u00f5istab ta peale valimis\u00f5iguse tagasi saamist targemaid valikuid teha.\nProbleem pole niisiis niiv\u00f5rd mittekodaniku arusaamades globaalprobleemidest, vaid kombes koperdada lokaalprobleemide lahendamisel nagu nimme alati sama reha otsa. Sellep\u00e4rast ongi vaja talt valimis\u00f5igus v\u00f5tta. Sest t\u00f5esti, aitab juba Padaoru taga sellest vaese mehe Transnistria taastootmisest."}
{"text":"Saarlane investeeris vene petturi jutu peale \u00fcle 14 000 euroKolmap\u00e4eval alustati kriminaalmenetlust selles, et Saaremaal elavale 58-aastasele mehele helistas vene keelt r\u00e4\u00e4kiv mees, kes pakkus investeerimisv\u00f5imalust.Mees kandis seepeale juulis ja augustis talle antud kontole kokku \u00fcle 14 000 euro.Neljap\u00e4eval sai politsei teate, et Facebooki kaudu jalatseid m\u00fc\u00fcnud Saaremaal elava naisega v\u00f5ttis \u00fchendust kasutaja, kes edastas talle Etsy portaali lingi, mille vahendusel lubas ostja kauba eest raha \u00fcle kanda.Kaupa m\u00fc\u00fcnud naine sisestas talle saadetud lingi kaudu oma pangakaardi andmed ja kinnitas need mobiil-IDga, p\u00e4rast mida kadus tema pangakontolt 240 eurot.Kertu Kalmus"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis vara rikkunud v\u00e4ljapressija vangiTALLINN, 18. august, BNS \u2013 Viru maakohus m\u00f5istis reedel Janar Lillepuu katseajal toime pandud vara rikkumisega v\u00e4ljapressimise eest ligi kuueks ja pooleks aastaks vangi, kirjutab Virumaa Teataja.\nLisaks rahuldas kohus kannatanu tsiviilhagi, mille kohaselt peab Lillepuu kinni maksma puruks lastud auto ja maja aknad. Hagi hinnaks kujunes \u00fcle 1100 euro. 10 000 euro suurusest mittevaralise kahju n\u00f5udest tuleb Lillepuul h\u00fcvitada vaid 500 eurot. Menetluskuludena tuleb mehel v\u00e4lja k\u00e4ia kokku pea 4000 eurot.\u00a0Kuriteos kasutatud gaasi\u00f5hkrelv konfiskeeriti ja see l\u00e4heb h\u00e4vitamisele.\nLillepuul on \u00f5igus otsus edasi kaevata Tartu ringkonnakohtusse. Meest esindanud Arri Tooming \u00fctles, et kindlat seisukohta veel pole, aga t\u00f5en\u00e4oliselt kaevatakse otsus edasi.\n2021. aasta 1. aprilli hilistel \u00f5htutundidel laekusid Rakveres elava pereisa telefoni s\u00f5numid, milles Lillepuu lubas tulla v\u00f5lga sisse n\u00f5udma ja lubas majal aknad sisse l\u00fc\u00fca, p\u00f5lema panna ning pereisa auto taga lohistada.\nLillepuu tulistas \u00f5hkrelvast maja ja auto akendesse. Peremees \u00fcritas Lillepuuga l\u00e4bi akna kontakti v\u00f5tta, et ta viibiks maja l\u00e4heduses politseinike saabumiseni, kuid Lillepuu lahkus s\u00fcndmuskohalt.\u00a0Mees peeti kinni Rakveres Turu kaubamaja parklas, kus osutas politseinikele vastupanu.\n2019. aasta m\u00e4rtsis p\u00fc\u00fcdis Lillepuu end Rakvere politseijaoskonna arestikambris enese riideesemetega \u00fcles puua. Asjasse sekkusid tollal kaks politseinikku, kelle pered \u00e4hvardas Lillepuu \u00e4ra tappa. \u00dchte ametnikku hammustas mees p\u00f6idlast ja l\u00f5i jalaga vastu p\u00f5lve.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tartu \u00dclikooli dekaan pistis pea otse tulle \u2013 mille nimel?Tartu \u00dclikooli professor, sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets oli kuni saatusliku 11. augustini avalikkusele teada kui majandusteadlane, kelle \u00fcllitised r\u00e4\u00e4givad n\u00e4iteks L\u00e4ti ja Poola majanduspoliitikast ja palkadest. Eametsa tundvate inimeste hinnangul on tema tugevuseks raha \u00abv\u00e4ljar\u00e4\u00e4kimise\u00bb oskus ja haldusv\u00f5imekus, mis aitasid tal dekaani ametisse t\u00f5usta.\nAvalikkust tabas \u0161okk, kui selgus, et hallis pintsakus mees on s\u00f5lminud \u00fclikooli nimel, juristi hoiatust ja korruptsioonivastast seadust eirates \u00fclikooli jaoks kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega lepingu Pere Sihtkapitaliga, aidates poliitilise taustaga sihtasutusel saada k\u00e4tte 12 000 lasteta ja sama paljude lasterikaste naise isikukoodid, telefoninumbrid ja meiliaadressid.\nIse kahel toolil ehk ka sihtasutuse n\u00f5ukogus istuv Eamets t\u00f5mbas paari saatusliku liigutusega kaela hoomamatu suurusega mainekahju nii endale, \u00fclikoolile, sihtasutusele kui ka laiemalt teadlaskonnale.\nOn eluliselt v\u00e4heusutav, et ligi kaheksa aastat \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ametit pidanud Eamets ei teadnud ega taibanud, et ei v\u00f5i s\u00f5lmida \u00fclikooli nimel lepingut iseenda kontrollitava organisatsiooniga. Samuti seda, et lepingu sisu on tugevalt kallutatud sihtasutuse huvides.\nEamets ei teinud isegi katset juristi abiga timmida lepingupunkte \u00fclikoolile sobivaks, kuigi jurist vastas talle, et saadetud lepingu mustand tundub fiktiivsena, mitte et lepingut ei v\u00f5iks \u00fcldse s\u00f5lmida. \u00d5igusp\u00e4rane olnuks lepingu tekst juristi abiga korda teha ja saada sellele m\u00f5ne oma \u00fclemuse \u2013 n\u00e4iteks \u00f5ppeprorektori \u2013 allkiri, et mitte korruptsioonivastast seadust rikkuda. Eamets ei teinud kumbagi, vaid kirjutas lepingule alla ja saatis selle Pere Sihtkapitalile.\nOn viiteid ka lepingu varjamisele. Juttu dokumendiregistrisse kandmise \u00abunustamisest\u00bb on raske uskuda, arvestades seda, et sihtasutus on Eametsaga seotud ja k\u00fcsitluse teema talle ka isiklikult oluline.\nKuigi Eametsa enda selgitused pole eriti veenvad, viitavad viimastel p\u00e4evadel laekunud puslet\u00fckid (sh ERRi ajakirjaniku Merilin P\u00e4rli viide, et \u00fclikool sai probleemist teada temalt) sellele, et Eamets v\u00f5is t\u00f5epoolest loota, et ehk l\u00e4heb k\u00fcsitlus vaikselt l\u00e4bi ja r\u00f5\u00f5m tasuta saadud uuringutulemuste \u00fcle uinutab \u00fclikooli juhtkonna huvi lepingupunktide vastu.\nSee, et lepingu sisu on ajakirjanike ja juristide luubi all, ei j\u00f5udnud Eametsale kohale isegi skandaali keskpunktis, kui mees Postimehele antud intervjuus\u00a0h\u00e4mas, et \u00abandmed kuuluvad \u00fclikoolile\u00bb, kuigi lepingu teksti j\u00e4rgi v\u00f5ib sihtasutus k\u00fcsitluste tulemusi ka teistega jagada, r\u00e4\u00e4kimata \u00f5igusest kontaktandmete kasutamiseks kuni aastani 2060 ning \u00f5igusest otsustada teadusuuringute l\u00e4biviimise ja anal\u00fc\u00fcsi viisid ilma \u00fclikooli n\u00f5usolekuta. K\u00fcll kukub jamade korral kaasvastutus \u00fclikooli kaela, nagu ka \u00fclikooli enda jurist kirjas Eametsale viitas.\nEamets ei t\u00f5mmanud saba jalge vahele isegi siis, kui politsei alustas tema tegevuse suhtes v\u00e4\u00e4rteomenetlust ning koos temaga sihtasutuse n\u00f5ukogusse kuuluv Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere m\u00f5istis hukka teaduseetika regulatsioonide rikkumise ja toimingupiirangu eiramise.\nKui tagantj\u00e4rele tarkusega 58-aastase majandusteadlase v\u00e4lja\u00fctlemisi anal\u00fc\u00fcsida, siis vilksatab nii m\u00f5nigi kord pintsaku ja lipsu tagant v\u00e4lgunooli.\n\nPeitub halli fassaadi taga m\u00e4ssumeelne anarhist? Kui tagantj\u00e4rele tarkusega 58-aastase majandusteadlase v\u00e4lja\u00fctlemisi anal\u00fc\u00fcsida, siis vilksatab nii m\u00f5nigi kord pintsaku ja lipsu tagant v\u00e4lgunooli.\nEnne rahvaloendust murdis Eamets koos Allan Puuriga piike statistikaametiga, kes keeldus k\u00fcsimusi kohendamast selliseks, et inimesed saaksid t\u00e4pselt vastata oma rahvusidentiteedi ja emakeele kohta.\nEelmisel s\u00fcgisel Eesti Panga eelarven\u00f5ukogu esimehena (sealt astus ta skandaali puhkedes tagasi) kitkus Eamets kana rahandusministeeriumiga, mille ametnikud hindasid valitsussektori kulude kasvu tema hinnangul alla (vt ka Parkinsoni seadus: b\u00fcrokraatliku s\u00fcsteemi ametnike hulk kasvab 5\u20137 protsenti aastas, olenemata tehtud (kui \u00fcldse) t\u00f6\u00f6 hulgast (\u00abMurphy seadus ja teisi p\u00f5hjusi, miks asjad alati untsu l\u00e4hevad\u00bb 1982, algselt Artur Bloch 1948).\nKevadel, kui Eamets Tartu \u00dclikooli rektoriks kandideeris, ei paistnud ta debattides silma millegi v\u00e4ga ekstravagantsega, muretses vaid teistest rohkem eestikeelse k\u00f5rghariduse j\u00e4tkumise p\u00e4rast.\nV\u00e4hem ametlikus \u00f5hkkonnas on Eamets lipsu l\u00f5dvemaks lasknud ja torganud: \u00abKahjuks liigub meie m\u00f5te natuke kiiremini, kui seadusandlus j\u00e4rgi tuleb.\u00bb,\n\u00abPeame need m\u00fc\u00fcrid \u00e4ra l\u00f5hkuma.\u00bb\nKui Eamets oli rektorilt sule sappa saanud, pahvatas ta k\u00f5ik v\u00e4lja: \u00abSee on selgelt olnud politiseeritud r\u00fcnnak, et inimene t\u00fchistada. Ilmselgelt oli see [r\u00fcnnak] adresseeritud teatud vaate ja rahva kestmise idee vastu.\u00bb\nMida teha, kui j\u00e4rjepidevalt on keegi su vaate vastu?\nEametsa Facebooki kontolt leiab aastatetaguse, n\u00fc\u00fcd uue allteksti saanud m\u00e4rkuse rahvarohke \u00fcrituse fotol: \u00abDekaan Raul \u00f5petas mulle, kuidas ilma j\u00e4rjekorrata toitu hankida.\u00bb\n"}
{"text":"Dekaan pistis pea tulleSKANDAAL. Raul Eamets v\u00f5is loota, et ehk l\u00e4heb k\u00fcsitlus vaikselt l\u00e4bi ja r\u00f5\u00f5m tasuta saadud uuringutulemuste \u00fcle uinutab \u00fclikooli huvi lepingupunktide vastu.Tartu \u00dclikooli professor, sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets oli kuni saatusliku 11. augustini avalikkusele teada kui majandusteadlane, kelle \u00fcllitised r\u00e4\u00e4givad n\u00e4iteks L\u00e4ti ja Poola majanduspoliitikast ja palkadest. Eametsa tundvate inimeste hinnangul on tema tugevuseks raha \u00abv\u00e4ljar\u00e4\u00e4kimise\u00bb oskus ja haldusv\u00f5imekus, mis aitasid tal dekaani ametisse t\u00f5usta.Avalikkust tabas \u0161okk, kui selgus, et hallis pintsakus mees on s\u00f5lminud \u00fclikooli nimel, juristi hoiatust ja korruptsioonivastast seadust eirates \u00fclikooli jaoks kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega lepingu Pere Sihtkapitaliga, aidates poliitilise taustaga sihtasutusel saada k\u00e4tte 12 000 lasteta ja sama paljude lasterikaste naise isikukoodid, telefoninumbrid ja meiliaadressid.Ise kahel toolil ehk ka sihtasutuse n\u00f5ukogus istuv Eamets t\u00f5mbas paari saatusliku liigutusega kaela hoomamatu suurusega mainekahju nii endale, \u00fclikoolile, sihtasutusele kui ka laiemalt teadlaskonnale.On eluliselt v\u00e4heusutav, et ligi kaheksa aastat \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ametit pidanud Eamets ei teadnud ega taibanud, et ei v\u00f5i s\u00f5lmida \u00fclikooli nimel lepingut iseenda kontrollitava organisatsiooniga. Samuti seda, et lepingu sisu on tugevalt kallutatud sihtasutuse huvides.Eamets ei teinud isegi katset juristi abiga timmida lepingupunkte \u00fclikoolile sobivaks, kuigi jurist vastas talle, et saadetud lepingu mustand tundub fiktiivsena, mitte et lepingut ei v\u00f5iks \u00fcldse s\u00f5lmida. \u00d5igusp\u00e4rane olnuks lepingu tekst juristi abiga korda teha ja saada sellele m\u00f5ne oma \u00fclemuse - n\u00e4iteks \u00f5ppeprorektori - allkiri, et mitte korruptsioonivastast seadust rikkuda. Eamets ei teinud kumbagi, vaid kirjutas lepingule alla ja saatis selle Pere Sihtkapitalile.On viiteid ka lepingu varjamisele. Juttu dokumendiregistrisse kandmise \u00abunustamisest\u00bb on raske uskuda, arvestades seda, et sihtasutus on Eametsaga seotud ja k\u00fcsitluse tee ma talle ka isiklikult oluline.Kuigi Eametsa enda selgitused pole eriti veenvad, viitavad viimastel p\u00e4evadel laekunud puslet\u00fckid (sh ERRi ajakirjaniku Merilin P\u00e4rli viide, et \u00fclikool sai probleemist teada temalt) sellele, et Eamets v\u00f5is t\u00f5epoolest loota, et ehk l\u00e4heb k\u00fcsitlus vaikselt l\u00e4bi ja r\u00f5\u00f5m tasuta saadud uuringutulemuste \u00fcle uinutab \u00fclikooli juhtkonna huvi lepingupunktide vastu.See, et lepingu sisu on ajakirjanike ja juristide luubi all, ei j\u00f5udnud Eametsale kohale isegi skandaali keskpunktis, kui mees Postimehele antud intervjuus h\u00e4mas, et \u00abandmed kuuluvad \u00fclikoolile\u00bb, kuigi lepingu teksti j\u00e4rgi v\u00f5ib sihtasutus k\u00fcsitluste tulemusi ka teistega jagada, r\u00e4\u00e4kimata \u00f5igusest kontaktandmete kasutamiseks kuni aastani 2060 ning \u00f5igusest otsustada teadusuuringute l\u00e4biviimise ja anal\u00fc\u00fcsi viisid ilma \u00fclikooli n\u00f5usolekuta. K\u00fcll kukub jamade korral kaasvastutus \u00fclikooli kaela, nagu ka \u00fclikooli enda jurist kirjas Eametsale viitas.Eamets ei t\u00f5mmanud saba jalge vahele isegi siis, kui politsei alustas tema tegevuse suhtes v\u00e4\u00e4rteomenetlust ning samuti sihtasutuse n\u00f5ukogusse kuuluv Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere m\u00f5istis hukka teaduseetika regulatsioonide rikkumise ja toimingupiirangu eiramise.Peitub halli fassaadi taga m\u00e4ssumeelne anarhist? Kui tagantj\u00e4rele tarkusega 58-aastase majandusteadlase v\u00e4lja\u00fctlemisi anal\u00fc\u00fcsida, siis vilksatab nii m\u00f5nigi kord pintsaku ja lipsu tagant v\u00e4lgunooli.Enne rahvaloendust murdis Eamets koos Allan Puuriga piike statistikaametiga, kes keeldus k\u00fcsimusi kohendamast selliseks, et inimesed saaksid t\u00e4pselt vastata oma rahvusidentiteedi ja emakeele kohta.Eelmisel s\u00fcgisel Eesti Panga eelarven\u00f5ukogu esimehena (sealt astus ta skandaali puhkedes tagasi) kitkus Eamets kana rahandusministeeriumiga, mille ametnikud hindasid valitsussektori kulude kasvu tema hinnangul alla.Kevadel, kui Eamets Tartu \u00dclikooli rektoriks kandideeris, ei paistnud ta debattides silma millegi v\u00e4ga ekstravagantsega, muretses vaid teistest rohkem eestikeelse k\u00f5rghariduse j\u00e4tkumise p\u00e4rast.V\u00e4hem ametlikus \u00f5hkkonnas on Eamets lipsu l\u00f5dvemaks lasknud ja torganud: \u00abKahjuks liigub meie m\u00f5te natuke kiiremini, kui seadusandlus j\u00e4rele tuleb.\u00bb, \u00abPeame need m\u00fc\u00fcrid \u00e4ra l\u00f5hkuma.\u00bbKui Eamets oli rektorilt sule sappa saanud, pahvatas ta k\u00f5ik v\u00e4lja: \u00abSee on selgelt olnud politiseeritud r\u00fcnnak, et inimene t\u00fchistada. Ilmselgelt oli see [r\u00fcnnak] adresseeritud teatud vaate ja rahva kestmise idee vastu.\u00bbMida teha, kui j\u00e4rjepidevalt on keegi su vaate vastu?Eametsa Facebooki kontolt leiab aastatetaguse, n\u00fc\u00fcd uue allteksti saanud m\u00e4rkuse rahvarohke \u00fcrituse fotol: \u00abDekaan Raul \u00f5petas mulle, kuidas ilma j\u00e4rjekorrata toitu hankida.\u00bb\"Kui tagantj\u00e4rele tarkusega 58-aastase majandusteadlase v\u00e4lja\u00fctlemisi anal\u00fc\u00fcsida, siis vilksatab nii m\u00f5nigi kord pintsaku ja lipsu tagant v\u00e4lgunooli.\"\u00dcLLE HARJU"}
{"text":"Leo Kunnas: #31 Irvakil uks2019. aasta kevadel, kolm aastat enne Venemaa laiaulatusliku kallaletungi algust Ukrainale salvestasime T\u00e4henduse teejuhtide sarjas saate, kus r\u00e4\u00e4kisime Christopher R. Browningi raamatust \u201eTavalised mehed. 101. reservpolitseipataljon ja juutide h\u00e4vitamine Poolas\u201c. Siis ei olnud seda dokumentaalset teost veel eesti keeles avaldatud. See ilmus aasta hiljem Edmund Burke`i Seltsi raamatusarjas.\n\u00a0J\u00e4rgnevalt katkend raamatu tutvustusest: \u201ePataljoni liikmed ei olnud ei tulihingelised natsid, antisemiidid ega treenitud tapjad, vaid tavalised keskealised mehed. Kuidas v\u00f5isid neist siiski saada massim\u00f5rvade kuulekad t\u00e4ideviijad? 1960. aastail kirja pandud tunnistuste p\u00f5hjal rekonstrueerib autor nende igap\u00e4evaelu ja kujunemise kalestunud m\u00f5rvariteks. M\u00f5tlemisainet pakkuv lugemine, eriti kuna k\u00f5ik need ps\u00fchholoogilised tegurid, mis v\u00f5ivad viia sellise inimese kujunemiseni, toimivad ka n\u00fc\u00fcdismaailmas.\u201c\nMe hakkasime juba k\u00f5ike unustama. Enne Venemaa laiaulatuslikku agressiooni Ukraina vastu seostusid s\u00f5jakuriteod pigem Jugoslaavia lagunemiss\u00f5dade, T\u0161et\u0161eenia, Rwanda v\u00f5i Daesh\u2019iga. Mida p\u00f5lvkond edasi, seda kaugemaks hakkavad okupatsioonire\u017eiimide, kommunistide ja natside kuriteod meile j\u00e4\u00e4ma. Ukraina s\u00f5da on meile \u00e4ratus ka ses m\u00f5ttes, et s\u00f5jakuritegude osas pole paraku mitte midagi muutunud, need toimuvad siinsamas meie geograafilises l\u00e4heduses t\u00e4na ja praegu.\nKuidas siis saab tavalisest inimesest s\u00f5jakurjategija?\nLihtne on v\u00e4ita, et k\u00f5iges on s\u00fc\u00fcdi totalitaarsed re\u017eiimid, kus juhid annavad kuritegelikke k\u00e4ske. Kahtlemata nii see on, aga see vaade oleks liigselt lihtsustatud. Totalitaarsete re\u017eiimide korral ei m\u00e4dane, lagune ega korrumpeeru \u00fchiskond ju mitte ainult v\u00f5imu tasandil, vaid kogu \u00fchiskonnana tervikuna, perekonna ja \u00fcksikisikuni v\u00e4lja. Kolleeg, s\u00f5ber v\u00f5i pereliige tuleb \u00fcles anda, sest ta ei j\u00e4rgi valitsevat ideoloogiat. Totalitaarsed re\u017eiimid ei kestaks p\u00e4evagi, kui ei leiduks suurt hulka inimesi, kes on valmis neid toetama v\u00f5i siis passiivselt kaasa minema.\nSaksamaa on m\u00e4danikust jagu saanud, Venemaa ei ole. 101. reservpolitseipataljoni \u00fclem ja \u00fcks kompanii\u00fclematest poodi poolakate poolt \u00fcles, kaks kompanii\u00fclemat said L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal kaheksa ning m\u00f5ned v\u00f5itlejad kolme kuni viie aasta pikkused vanglakaristused. V\u00f5ib vaielda, on see piisav ja \u00f5iglane karistus umbes 38000 juudi tapmise ja 45000 koonduslaagrisse saatmise eest, mille pataljon Teise maailmas\u00f5ja ajal toime pani, aga t\u0161ekiste ja NKVD-lasi pole nende kuritegude eest keegi vastutusele v\u00f5tnud. Vastupidi, nii nemad kui ka teised s\u00f5jakurjategijad on Venemaal siiamaani au sees ja kangelased. Seesama Vene \u00fchiskonna s\u00fcgav sisemine m\u00e4danik on ka juurp\u00f5hjuseks Vene v\u00e4gede ja okupatsioonire\u017eiimi poolt Ukrainas toime pandud ja edaspidi pandavatele s\u00fcstemaatilistele s\u00f5jakuritegudele.\nKas astud rivist v\u00e4lja ja keeldud, kui antakse kuritegelik k\u00e4sk? Raamatu andmeil tosinajagu v\u00f5itlejat, kaasa arvatud \u00fcks kompanii\u00fclematest, tegidki seda (pataljonis oli kokku umbes 500 meest) ning nendega ei juhtunud mitte midagi. Neid isegi ei karistatud, vaid saadeti mujale teenima. Umbes veerandik v\u00f5itlejatest p\u00fc\u00fcdis hiljem passiivselt k\u00f5rvale hoida. Enamik t\u00e4itis aga k\u00e4sku. V\u00e4hesest hulgast v\u00f5itlejatest said sadistid, kes toimuvat nautisid.\nS\u00e4\u00e4rases olukorras peab iga\u00fcks ise oma otsuse tegema ning pole muud pidepunkti kui omaenda moraalne kompass. Raamatus \u201eS\u00f5da 2023\u201c olen s\u00e4\u00e4raste olukordade ja dilemmade lahtim\u00f5testamiseks kasutanud koletise kujundit:\nSee koletis oli kurjus meie hinges. Sellest polnud v\u00f5imalik vabaneda, sest see oli osa meist. Kui seda toideti, siis see kasvas. Iga inimene toitis oma koletist ise. Toitis n\u00f5rkuste, pahede, pattude, valede, teeskluse ja v\u00e4givallaga. Keegi teine seda ei teinud ega saanudki seda teha, ainult meie ise. Et see kahaneks, pidi sellega v\u00f5itlema. Iga p\u00e4ev, j\u00e4releandmatult. See v\u00f5it oli ainus asi, mis v\u00f5is maailma paremaks muuta.\nKuritegusid on v\u00f5imalik \u00e4ra hoida, kui leidub kriitiline hulk inimesi, kes ei lase oma sisemisel koletisel tegutseda.\n"}
{"text":"MMi RETRO, HELSINGI 1983 | Ootamatu terviseprobleem j\u00e4ttis maailmarekordivormis Heino Puuste esimesena medalitaKergej\u00f5ustiku maailmameistriv\u00f5istlused t\u00e4histavad t\u00e4navu juubelit \u2013 esimesed medalid jagati 40 aastat tagasi. \u00d5htuleht avaldab Budapesti MMi ajal iga p\u00e4ev \u00fche p\u00f5hjaliku \u00fclevaate, mis on seotud Eesti sportlase eduka esinemisega nelja k\u00fcmnendi jooksul. Taaselustame p\u00f5nevad m\u00f5\u00f5duv\u00f5tud ja v\u00e4rvikad seigad loo peategelase v\u00f5i s\u00fcndmuste tulipunktis viibinute m\u00e4lestuste p\u00f5hjal.\nAlustamegi esimesest MMist, mille korraldasid meie p\u00f5hjanaabrid soomlased 1983. aastal 7.-14. augustini Helsingis. NSV Liidu koondises l\u00e4ks ainsa eestlasena areenile odaviskaja Heino Puuste, kes kuulus medalisoosikute hulka. V\u00f5istlusest tegi otse\u00fclekande ETV legendaarne tandem Raul Rebane ja Toomas Uba.\nPuuste r\u00e4\u00e4gib siiralt, milline tagasil\u00f6\u00f6k teda vahetult enne etteastet tabas. Rebane kergitab aga saladuseloori, milliste nippidega nad hallil n\u00f5ukaajal j\u00f5uproovi kaasmaalasteni t\u00f5id ja kuidas meie telemehed \u00fcle\u00fcldse Helsingi ol\u00fcmpiastaadionile m\u00f5\u00f5duv\u00f5tte kajastama p\u00e4\u00e4sesid.\nP\u00fcstitas NSV Liidu rekordi, mida ei \u00fcletatudki\nNSV Liidu spordis valitses tugev konkurents ja karmid reeglid. \u201eP\u00f5him\u00f5te oli lihtne: kui oled v\u00f5imeline tiitliv\u00f5istlusel medalit saama, siis sind saadetakse sinna, kuid kui potentsiaali ei olnud \u2013 kao minema,\u201c \u00fctleb Puuste.\nTa usub, et MMi pileti kindlustas juba septembris 1982, kui v\u00f5itis Kreeka pealinnas Ateenas EMil 89.56ga h\u00f5bemedali ning kaotas \u00fcksnes Saksa DV imemehele Uwe Hohnile, kes p\u00fcstitas kaks aastat hiljem fenomenaalse maailmarekordi \u2013 104.80 \u2013, ent pidi juba 24selt vigastuse t\u00f5ttu suurest spordist taanduma.\nNii viskas Heino Puuste 1982. aastal Ateenas EMil, kus ta v\u00f5itis h\u00f5bemedali.\n(Eesti spordi- ja ajaloomuuseum)\nEesti edukaim odaviskaja sai muretult MMi hooajaks valmistuda. Vene ajal elasid tippsportlased k\u00fcllaltki m\u00f5nusalt. \u201eErikauplusest anti Bre\u017enevi pakikesi, milles oli nii suitsuvorsti kui ka kalamarja,\u201c m\u00e4rgib Puuste muheldes.\n1983. aastal tegi ta avastardi 10. mail Tallinnas ja viskas 83.28. 11 p\u00e4eva hiljem lennutas tallinlane Leselidzes 800grammise oda t\u00e4pselt 91 meetri kaugusele.\n\u201eMai oli alles \u00fcleminekuaeg, aga sellest sai murranguline kuu. Leselidzes oli hea kliima, lihased t\u00f6\u00f6tasid h\u00e4sti. See ajas vormi nii-\u00f6elda \u00fcles. Sealt s\u00f5itsime NSV Liidu ja Suurbritannia mat\u0161ile. M\u00e4letan, et mu treener Ervin Uuk \u00fctles Janis Lusisele: viskame su rekordi \u00fcle! Tema s\u00f5nad l\u00e4ksid t\u00e4ide,\u201c jutustab Puuste.\n5. juunil p\u00fcstitaski ta Birminghamis NSV Liidu rekordi 94.20, mis j\u00e4i planeeriva odaga liidu tippmargiks. \u201eDainis Kula l\u00e4ks v\u00f5istlusel minust korra m\u00f6\u00f6da. See t\u00f5mbas mu k\u00e4ima ja tegin pika viske,\u201c meenutab meie odatuus. \u201eDonald (Puuste \u00f5pilane Sild, kes p\u00fcstitas uue odaga Eesti rekordi 85.28 \u2013 D.T.) leidis selle v\u00f5istluse video \u00fcles ja saatis mulle.\u201c\nP\u00e4rast v\u00e4geva tulemuse saavutamist t\u00f5usis eestlane MMi suursoosikuks ja v\u00f5is harjutada nii, nagu hing ihkas. \u201eHeitealade pealik oli Stanislav Voznjak. Mina sain temaga h\u00e4sti l\u00e4bi. Ta oskas diplomaatiliselt suhelda. Mulle anti nii-\u00f6elda vabad k\u00e4ed.\u201c\nNSV Liidu koondis treenis MMi eel Leningradis ehk praeguses Peterburis. \u201eLaagris oli n\u00e4rviline \u00f5hkkond. Ma ei tahtnud seal olla ega pidanudki olema,\u201c sedastab Puuste.\n27. juulil v\u00f5idutses ta Leningradis tulemusega 85.72. MMi alguseni j\u00e4i veel kaks n\u00e4dalat. K\u00f5ik sujus kenasti. \u201eKuus p\u00e4eva enne v\u00f5istlust viskasin trennis ristsammudelt 93-94 meetri kanti,\u201c m\u00e4rgib Puuste ja m\u00f6\u00f6nab, et temas pulbitses maailmarekord.\nTeeme n\u00fc\u00fcd v\u00e4ikse l\u00fc\u00fcrilise k\u00f5rvalep\u00f5ike. Tegelikult imestasid paljud, miks kergej\u00f5ustikus korraldati esimene MM alles 1983. aastal.\n\u201eT\u00f5stmises, murdmaasuusatamises ja paljudel teistel aladel olid MMid juba ammu. Kergej\u00f5ustik on ikkagi suur ala ja staadionid olid pealtvaatajaid t\u00e4is, aga suurv\u00f5istlusi toimus v\u00e4he, ainult ol\u00fcmpia ja EM,\u201c s\u00f5nab Puuste.\nRebane on taustaga h\u00e4sti kursis. \u201eSpordimuudatusi iseloomustab teatud konservatiivsus, eriti veel tollal,\u201c selgitab ta. \u201eArutelud, miks MMi ei ole, k\u00e4isid 1970. aastate keskel. \u00d6eldi, et kergej\u00f5ustiklased on v\u00e4ga halvas seisus. Osaliselt kardeti, et MMi tulek rikub \u00e4ra amat\u00f6rismi. V\u00e4ga suur diskussioon algas p\u00e4rast 1976. aasta Montreali ol\u00fcmpiat. Au tuleb anda ka P\u00f5hjamaadele. See on ikkagi suur tunnustus Soomele, et esimese MMi korraldamis\u00f5igus anti Helsingile. V\u00e4iksed ja aktiivsed riigid pressisid k\u00f5vasti peale.\u201c\nEsimese MMi korraldamise otsus v\u00f5eti ametlikult vastu 1978. aastal rahvusvahelise kergej\u00f5ustikuliidu kongressil Puerto Ricos.\nNii Rebane kui ka Puuste \u00fctlevad nagu \u00fchest suust, et soomlased said v\u00f5istluse v\u00f5\u00f5rustamisega kiiduv\u00e4\u00e4rselt hakkama. \u201eKolm p\u00e4eva oli ilm lausa p\u00f5rgulikult kehv,\u201c osutab Rebane, et meie p\u00f5hjanaabrid pidid v\u00f5itlema ka v\u00e4\u00e4ramatute j\u00f5ududega.\nTiitliv\u00f5istluse avas Soome president Mauno Koivisto. \u201eSee oli esimene MM ja otsene v\u00f5rdlusmoment puudus,\u201c nendib Puuste. \u201eSamas oli tegu piduliku \u00fcritusega, mis sarnanes ol\u00fcmpiale. Sportlased elasid \u00fchikates, s\u00f6\u00f6mine oli rootsi lauas.\u201c\nStaarid, n\u00e4iteks Helsingis kolm kulda v\u00f5itnud ameeriklane Carl Lewis, hoidsid omaette. \u201eUSA koondis elas alati hotellis ja Lewis oma perega paigutati teise hotelli,\u201c teab Puuste.\nK\u00f5huprobleem nurjas v\u00f5istluse\nNSV Liidu koondislastele t\u00e4hendas iga s\u00f5it l\u00e4\u00e4nde justkui preemiat. Ehkki Puuste oli maailmas juba omajagu ringi tiirutanud, sai \u00fcks ahvatlus temalegi saatuslikuks.\nHeino Puuste.\n(Eesti spordi- ja ol\u00fcmpiamuuseum)\n\u201eIlm oli v\u00e4ga palav, kuid iga p\u00f5\u00f5sa all oli joogiautomaat, millest v\u00f5isid tasuta v\u00f5tta Jaffat v\u00f5i teisi karastusjooke. Kui olid \u00fche t\u00fchjaks joonud, avasid j\u00e4rgmise. Need joogid olid happelised ja sisaldasid palju suhkrut. K\u00f5ik j\u00f5id, aga minu magu hakka t\u00f5rkuma. Liidust tulnud sportlane pidanuks ilmselt vett jooma... Ei tahagi neid asju enam meenutada,\u201c rehmab Puuste k\u00e4ega.\nKvalifikatsiooninormi 84.00 alistas k\u00f5huprobleemidega kimpus olnud eestlane teisel katsel, kui sai kirja 85.86, mis andnuks finaalis h\u00f5bemedali.\nKahjuks oli tema seisund l\u00f5ppv\u00f5istlusel veel hullem. P\u00e4rast kaht vooru p\u00fcsis ta 78.86ga \u00fcheksandal kohal. Finaali j\u00f5udmiseks tuli tulemust parandada.\n\u201eJalad olid pehmed. Pidin enne kolmandat katset m\u00f5tlema, kuidas edasi p\u00e4\u00e4seda. Suutsin halva enesetunde kiuste 84 meetrit endast v\u00e4lja pigistada,\u201c toob ta esile ainsa positiivse seiga.\nTulemus 84.56 andis l\u00f5puks neljanda koha. Kulla napsas idasakslane Detlef Michel 89.48, h\u00f5beda ameeriklane Tom Petranoff 85.60 ja pronksi Puuste l\u00e4tlasest koondisekaaslane Dainis Kula 85.58ga.\n\u201eKui tunned m\u00f5ni p\u00e4ev varem, et v\u00f5idad v\u00f5istluse, kuid j\u00e4\u00e4d medalita, siis oled ikka v\u00e4ga pettunud,\u201c lausub Puuste, kes pidi neljanda kohaga leppima ka kolm suve varem Moskva ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel, kus tema sooritusi p\u00e4rssis kannatrauma.\nEnne kojus\u00f5itu n\u00e4gi Puuste, kuidas Soome sangar Tiina Lillak v\u00f5itis naiste odaviske. Siinkohal tuleb m\u00e4rkida, et soomlanna isa on s\u00fcndinud Eestis.\n\u201eLillakuga tutvusin Helsingis, aga tema isaga olin kohtunud juba paar aastat varem. Lillak oli suur odaf\u00e4nn, n\u00e4itas mulle oma vigu ja tahtis teada minu arvamust,\u201c pajatab Puuste.\nSidemed ja altk\u00e4emaks t\u00f5id MMi ETV ekraanile\nTegelikult oli \u00fcsna m\u00fcstiline, et MMilt tegi otse\u00fclekande ETV. \u201eSee lugu on seotud 1980. aasta ol\u00fcmpiam\u00e4ngudega. Purjeregatt toimus Tallinnas, aga mina olin Moskvas, kus tekkisid sidemed,\u201c lausub Rebane.\nRaul Rebane.\n(Stanislav Mo\u0161kov)\nTema kinnitusel sai ETV ol\u00fcmpia purjeregati kajastamise eest v\u00e4ga hea hinnangu. \u201eT\u00e4htis oli ka maadluse ol\u00fcmpiav\u00f5itja Aleksandr Ivanitski toetus. Ta oli tollal kesktelevisiooni spordisaadete peatoimetaja ja suur Eesti s\u00f5ber,\u201c avaldab Rebane, kelle s\u00f5nul uppus legendaarne kolleeg m\u00f5ni p\u00e4ev enne Moskva ol\u00fcmpia 40. aastap\u00e4eva 82aastaselt, kui \u00fcritas \u00fcle j\u00f5e ujuda.\nTiitliv\u00f5istluste \u00fclekande\u00f5igused osteti kogu NSV Liidu territooriumile, ent seda teistele liiduvabariikidele ei r\u00e4\u00e4gitud.\n\u201eMeil oli teave olemas. Natuke ostsime seda infot. Viisakalt \u00f6eldes andsime altk\u00e4emaksu. Saime kolm kuud varem \u00fclekannete kava k\u00e4tte ja valisime v\u00e4lja huvi pakkunud alad. P\u00f5hiliselt suusatamise ja kergej\u00f5ustiku ning m\u00f5ned pallim\u00e4ngud,\u201c jutustab Rebane.\nTa j\u00e4tkab samal lainel: \u201ePilti oskasime juba vahelt \u00e4ra t\u00f5mmata, kuid sedapuhku oli olukord keerulisem, sest tuli saada ka kabiin, mis oli kulukas. T\u00e4nu tutvustele \u00f5nnestus meil k\u00f5ik vajalikud asjad v\u00e4lja ajada. S\u00f5itsime kohale.\u201c\nRebane r\u00f5hutab, et \u00e4\u00e4retult oluline oli Yleisradio sporditoimetuse s\u00f5prade abi. \u201eSee oli Soome sild k\u00f5ige paremal kujul. Soomlastest kolleegid teadsid meie olukorda ja m\u00f5istsid, kui suures h\u00e4das me oleme. \u00dclekandekabiini eest poleks meil olnud valuutat maksta \u2013 see oli Yleisradio kingitus! Kuidas nad seda t\u00e4pselt tegid? Ma ei tea!\u201c\nRebane ja Uba vaatasid laiemat pilti. \u201eSelleks, et ei tekiks teatud kadeduselemente ja \u00fclekandeid ei hakkaks tegema ka k\u00f5ik teised liiduvabariigid, ei kirjutanud me venekeelsetesse programmidesse t\u00e4pset selgitust, mis ala parasjagu toimub. Kirjutasime lihtsalt sportivanaja programma (spordiprogramm \u2013 D.T). Kuni NSV Liidu l\u00f5puni j\u00e4ime sisuliselt ainsateks, kes tegid kergej\u00f5ustiku ja suusatamise tiitliv\u00f5istlustelt otse\u00fclekandeid,\u201c r\u00e4\u00e4gib Rebane.\nTa jutustab MMilt v\u00e4rvikaid lugusid. \u201eMul on meelde j\u00e4\u00e4nud \u00fcks nali. Kolmikh\u00fcppe v\u00f5itis 17.42ga poolakas Zdzis\u0142aw Hoffman. Venelased lootsid kaht medalit, kuid parimana oli Gennadi Valjukevit\u0161 alles k\u00fcmnes. T\u00e4ielik katastroof! Kohtasime kesktelevisiooni kommentaatorit Aleksandr Kura\u0161ovi. K\u00fcsisin: Sa\u0161a, kuidas sa n\u00f5ukogude inimestele sellist eba\u00f5nnestumist seletasid? Ta vastas: see, et v\u00f5itis keegi poolakas Hoffman, on kahtlemata sensatsioon, aga see, et parim meie kolmikh\u00fcppaja oli k\u00fcmnes, on nonsenss. Ja n\u00fc\u00fcd 200 miljonit mu talupoega m\u00f5tlevad, mis see nonsenss on.\u201c\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6ri otsus \u00e4rritas soomlasi\nMMil s\u00fcndis \u00fcks tohutu sensatsioon \u2013 odaviske v\u00f5itja Tiina Lillaku parimat katset ei n\u00e4idatudki otse.\n\u201eSeda tegi Soome legendaarne re\u017eiss\u00f6\u00f6r Raimo Piltz. Ta on siiani oma seisukohta kaitsnud ning \u00f6elnud, et v\u00f5istlusloogika ja \u00fclekandepildi filosoofia j\u00e4rgi k\u00e4itus ta \u00f5igesti. Rahvusvahelise telepildi tootjana pidi ta minema kompromissile ega saanud v\u00f5istlust n\u00e4idata oma sportlaste kasuks. Arvan, et ta tegutses \u00f5igesti, kuigi teenis sellega kaasmaalaste viha.\u201c\nRaul Rebane.\n(Teet Malsroos)\nRebane kohtus Helsingis ka Lillakuga. \u201eTa oli v\u00e4ga s\u00e4rtsakas ja kaunis. Arvan, et just tema tegi v\u00f5istluse soomlaste jaoks t\u00e4iesti eriliseks \u2013 v\u00f5itis kulla viimase katsega!\u201d\nMis m\u00f5tteid tekitas aga Rebases musklis ja ebanaiselik T\u0161ehhi jooksja Jarmila Kratochv\u00edlov\u00e1, kes triumfeeris nii 400 kui ka 800 meetri jooksus ja p\u00fcstitas l\u00fchemal distantsil maailmarekordi 47,99?\n\u201eSel ajal ma ei osanud veel m\u00f5elda, kui palju MM on piltlikult v\u00e4ljendudes seotud keelatud ainetega. Dopinguv\u00f5itlus algas alles 1988 Souli ol\u00fcmpial seoses esimese supert\u00e4he Ben Johnsoni vahelej\u00e4\u00e4misega,\u201c k\u00f5lab Rebase vastus.\nSamas r\u00e4\u00e4gib ta, et septembris 1982 trehvas Ateena EMil hotelli fuajees NSV Liidu kergej\u00f5ustikudelegatsiooni juhtidega, kes olid sattunud ebameeldivasse olukorda, millest tuli k\u00e4rmelt v\u00e4lja rabelda.\n\u201eN\u00e4gin, kuidas neile toodi teleks, milles olid kirjas kahe sportlase nimed, kes teise dopingukontrolliga l\u00e4bi ei l\u00e4inud. Nad v\u00f5eti maha ja arutati, mida \u00f6elda. L\u00f5puks lepiti kokku, et nood on vigastatud. Tollal me ei osanud sportlaste v\u00e4limuste p\u00f5hjal midagi kahtlustada. Imetlesime ikka nende saavutusi. Ajakirjanduses keegi kahtlastest asjadest midagi ei teadnudki. Saime tilga siit ja tilga sealt. Minu jaoks on Helsingi v\u00f5istlus ikkagi seotud ETV esimese otse\u00fclekandega MMilt, m\u00f5nusa \u00f5hkkonna ja v\u00f5imsate tulemustega,\u201c v\u00f5tab kuulus telemees teema kokku.\nL\u00f5ppeks tasub veel meenutada, et just Helsingis algas teivash\u00fcppaja Sergei Bubka vinge v\u00f5iduseeria, mis kulmineerus kuuenda MM-kulla v\u00f5itmisega augustis 1997 Ateenas."}
{"text":"KUI KAHTLED, \u00c4RA OSTA! Kasutatud autole tuleb enne ostu teha p\u00f5hjalik taustakontrollKasutatud auto ostmine on uue auto ostuga v\u00f5rreldes riskantsem, kuid siinkohal on abiks p\u00f5hjalik eelt\u00f6\u00f6. Millele tuleks t\u00e4pselt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata annavad n\u00f5u eksperdid.\n\u201eKuigi kasutatud autot soetatakse eelk\u00f5ige soodsama hinna ning kohese saadavause t\u00f5ttu, on oluline kontrollida nii m\u00fc\u00fcja kui ka auto tausta ning veenduda s\u00f5iduki t\u00f6\u00f6kindluses hilisemate pretensioonide v\u00e4ltimiseks. K\u00f5ige kindlam on selleks p\u00f6\u00f6rduda m\u00f5ne auto esinduse v\u00f5i usaldusv\u00e4\u00e4rse remondit\u00f6\u00f6koja poole, kes oskavad kasutatud s\u00f5idukite puhul \u00f5igeid asju uurida,\u201c s\u00f5nas Elke Mustam\u00e4e kasutatud autode m\u00fc\u00fcgiosakonna juhi Henrik Henk p\u00f6\u00f6rdumises pressile.\nEestis arvel olnud auto tausta, varasemat kasutusajalugu ja omanikke soovitab enne ostu kontrollida ka Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet, kelle andmetel ei ole kasutatud autode ostmisega seotud tarbijavaidlused paraku aasta-aastalt v\u00e4henenud.\n\u201eKuigi tarbijavaidluseid kasutatud autode soetamisel tuleb endiselt ette \u00fcsna tihti, siis v\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00e4hemalt tarbijate teadlikkus oma \u00f5iguste kohta on t\u00f5usnud. Vaidlused on enamasti seotud kasutatud autol ilmnenud puudustega ning komisjoni otsused ei ole alati ostja kasuks,\u201c selgitas TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi n\u00f5ustamise ekspert Margot Leen.\u00a0\nTee p\u00f5hjalik taustakontroll\nAuto ostmine on suur otsus, mida ei tohiks teha emotsiooni ajendil. Kui auto esinduselt v\u00f5i kasutatud autode m\u00fc\u00fcgiga tegelevalt \u00e4ri\u00fchingult s\u00f5idukit soetades seisab ostja \u00f5iguste eest tarbijakaitse, siis eraisikult ostes lahendab hilisemaid v\u00f5imalikud vaidluseid kohus, sest tarbijakaitse seadused eraisikute vahelistele tehingutele ei kehti. Sellest tingituna tasub enne ostu sooritamist teha m\u00fc\u00fcjale p\u00f5hjalik taustakontroll.\n\u201eEttev\u00f5tete taustinfot saab kontrollida \u00e4riregistrist ja krediidiinfo kodulehelt. Ka eraisiku tausta tasub uurida \u2013 selleks aitavad nii p\u00e4ringud Google\u2019st, sotsiaalmeediast kui ka krediidiinfost. Samuti tasub j\u00e4lgida, kas m\u00fc\u00fcja andmed on vastavuses lepingul olevate andmetega,\u201c soovitab Henk. Ta lisas, et k\u00f5ige turvalisem on osta kasutatud auto tehasegarantiiga v\u00f5i esinduse poolt teostatud taustakontrolliga.\nKasutatud auto ostmisel on oluline kontrollida pigem rohkem kui v\u00e4hem. Auto minevikust saab enim infot maanteeameti e-teenindusest, kus on s\u00f5iduki VIN-koodi ja registrinumbri abil v\u00f5imalik taustakontrolli teha, samuti annab liikluskahjude kohta infot p\u00e4ring Eesti Liikluskindlustuse Fondist.\nOma silm on kuningas\nEestlaste seas on l\u00e4bi aegade olnud populaarne v\u00e4lisriikidest kasutatud autode ostmine, mille puhul v\u00f5ib hinnatase olla veidi madalam, kuid risk sattuda pettuse ohvriks j\u00e4lle m\u00f5nev\u00f5rra suurem. Seet\u00f5ttu tasub enne ostu sooritamist autot siiski oma silmaga hinnata ning kontrollida rehvide seisukorda, roostekahjustusi ja tulesid. Samuti tuleks veenduda, et poleks p\u00fc\u00fctud varjata avariisid v\u00f5i muid vigu, mis s\u00f5iduki ajaloo dokumentatsioonis ei kajastu.\n\u201eParaku on Eestist tuua mitmeid juhtumeid, kus n\u00e4iliselt suurep\u00e4rases korras s\u00f5iduk laguneb peale avariid pooleks. See n\u00e4itab selgelt, et s\u00f5iduk on juba varasemalt olnud avariiline ning hiljem mitmest erinevast autost uuesti kokku klopsitud. Selliste juhtumite puhul on ka \u00fcldjuhul inimkahjustused suuremad ja m\u00f5nikord isegi fataalsed, sest taastatud autode suurim murekoht on t\u00f6\u00f6korras turvapadjad,\u201c nentis Henk.\nK\u00f5ige ohtlikum on kasutatud autode puhul just peidetud avariilisus, mille puhul on osavalt varjatud avariide tagaj\u00e4rjel tekkinud vigu, mida tavainimese silmal on raske tuvastada.\nKui sobiv auto on v\u00e4lja valitud, tasub minna proovis\u00f5idule: katsetada autot erinevatel s\u00f5idukiirustel, testida pidureid ning veenduda auto t\u00f6\u00f6kindluses ka maanteel s\u00f5ites. Auto uksed peaksid sulguma perfektselt ning v\u00f5imalusel kontrolli ka auto mootorit \u2013 t\u00f6\u00f6kindla auto mootor k\u00e4ivitub paari sekundi jooksul.\n\u201e\u00dcks p\u00f5hjustest, miks \u00fcha enam soovitakse osta kasutatud s\u00f5iduk esinduse kaudu, on esinduse poolt antav garantii, mis annab kindlustunde, et kasutatud s\u00f5iduk pole tagasikeritud l\u00e4bis\u00f5iduga v\u00f5i avariiline. Esinduses teostame k\u00f5igile kasutatud autodele p\u00f5hjaliku diagnostika ja kontrolli, et tuvastada v\u00f5imalikud varjatud puudused,\u201c \u00fctles Henk.\nKui kahtled, \u00e4ra osta\nTarbijakaitseamet soovitab ka kasutatud auto ostmisel s\u00f5lmida v\u00f5imalikult \u00fcksikasjalik ostu-m\u00fc\u00fcgi leping, kus on fikseeritud auto m\u00fc\u00fcja ja ostja, hind, s\u00f5iduki seisukord, andmed, lisavarustus ja l\u00e4bis\u00f5idu n\u00e4it. Samuti on m\u00f5istlik s\u00e4ilitada m\u00fc\u00fcgikuulutus, s\u00f5iduki tehnilist seisukorda kirjeldavad dokumendid jm tehinguga seonduv. S\u00f5ltumata sellest, kas m\u00fc\u00fcja annab s\u00f5idukile n-\u00f6 garantii v\u00f5i mitte, on tarbijal \u00f5igus juriidilisest isikust kauplejale esitada kahe aasta jooksul pretensioone ka kasutatud s\u00f5iduki ostmisel.\nKui miski tundub kahtlane v\u00f5i s\u00f5iduki andmed ei n\u00e4i korrektsed, on soovitatav ost pigem tegemata j\u00e4tta, sest puuduse olemasolu ei anna automaatselt \u00f5igust lepingust taganeda ja raha tagasi saada. Eelk\u00f5ige v\u00f5ib ostja n\u00f5uda m\u00fc\u00fcjalt asja parandamist v\u00f5i puudusega detaili asendamist, kui see on v\u00f5imalik ja sellega ei p\u00f5hjustata m\u00fc\u00fcjale ebam\u00f5istlikke kulusid v\u00f5i p\u00f5hjendamatuid ebamugavusi. Kui m\u00fc\u00fcjaga kokkuleppele ei j\u00f5uta, siis tuleb esitada kirjalik kaebus koos konkreetse n\u00f5udega, millele peab m\u00fc\u00fcja vastama 15 p\u00e4eva jooksul. Kui m\u00fc\u00fcja j\u00e4tab vastamata v\u00f5i tarbija pole pakutud lahendusega n\u00f5us, siis aitab edasisega tarbijavaidluste komisjon."}
{"text":"Roskosmos: Luna-25 kukkus Kuu pinnale (Veel t\u00e4iendatud!)MOSKVA, 20. august, AFP-BNS - Kosmosesond Luna-25 kukkus p\u00e4rast intsidenti maandumiseelsete man\u00f6\u00f6verduste ajal Kuu pinnale, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos p\u00fchap\u00e4eval.\u00a0\nLuna-25 oli Venemaa esimene missioon Kuule ligi 50 aasta jooksul.\u00a0\nSide sondiga katkes laup\u00e4eval kell 14.57 Moskva aja j\u00e4rgi, teatas Roskosmos. Esialgsetel andmetel \"lakkas sond p\u00e4rast kokkup\u00f5rget Kuu pinnaga eksisteerimast\", lisas agentuur. \"19. ja 20. augustil rakendatud meetmed sondi asukoha tuvastamiseks ja kontakti saamiseks olid edutud.\"\nRoskosmos teatas, et korraldab \u00f5nnetuse asjaolude v\u00e4ljaselgitamiseks uurimise, kuid ei avaldanud, millised tehnilised probleemid v\u00f5isid sondi allakukkumise p\u00f5hjustada.\u00a0\nMoskva lootis Luna-25-ga taastada s\u00f5ltumatu uurimisprogrammi Kuul ning ehitada n\u00f5ukogude-aegsele Luna programmile j\u00e4tku, et n\u00e4idata, kuidas vaatamata rahalistele raskustele, korruptsiooniskandaalidele kosmoseprogrammi juures ning \u00fcha suurenevale isoleeritusele L\u00e4\u00e4nest on ikkagi v\u00f5imalik taevastesse k\u00f5rgustesse edukalt p\u00fcrgida.\nVenelaste 800-kilogrammine sond pidanuks esmakordselt ajaloos maanduma Kuu l\u00f5unapoolusel ning j\u00f5udma pehme maandumiseni esmasp\u00e4eval.\u00a0\nViimati \u00fcritas Venemaa taevakehal maandumist 1989. aastal, kui Marsi kuude uurimiseks m\u00f5eldud N\u00f5ukogude Liidu sondi Phobos-2\u00a0 tabas pardaarvuti rike.\u00a0\nRoskosmose juht Juri Borissov pidas ka seekordset missiooni \"riskantseks\" ning \u00fctles juunis president Vladimir Putinile, et \u00f5nnestumise t\u00f5en\u00e4osus on \"umbes 70 protsenti\".\nLuna-25 oli j\u00f5udnud edukalt Kuu orbiidile kolmap\u00e4eval, kuhu ta j\u00f5udis Venemaa Kaug-Idas asuvalt Vostot\u0161n\u00f5i kosmodroomilt.\nLuna-25 pidi j\u00e4\u00e4ma Kuule aastaks, et koguda pinnaseproove ja otsida vee olemasolu. Vesi on koostisosa, mida entusiastide lootusel v\u00f5iks saada kasutada raketik\u00fctuse valmistamiseks tulevaste startide tarbeks ning mis toetaks v\u00f5imalike kolooniate loomist Kuu pinnale.\nKaamerad sondi peal tegid fotosid Kuu pinnast.\nKahtlused p\u00fcsivad seoses Venemaa kauase kosmosekoost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumise \u00fcle L\u00e4\u00e4nega, kuna ollakse Ukraina s\u00f5jas teine teisel pool leeris.\nKuigi Venemaa on \u00f6elnud, et kavatseb osaleda Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) programmis kuni 2028. aastani, siis Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) loobus plaanist teha Moskvaga Kuu- ja Marsi-missioonidel koost\u00f6\u00f6d.\nMoskval \u00f5nnestus viimati edukalt maandada Kuule sond Luna-24 aastal 1976, misj\u00e4rel otsustati muuta kurssi ning liiguti Kuu uurimisest edasi Veenuse missiooni ettevalmistamiseni ja ka kosmosejaama Mir ehitamisele.\nLuna-25 edukas maandumine Kuul sillutanuks tee uute Vene Kuu-missioonideni, seda ajal, mil nii India kui Hiina lennutavad oma sonde taevakeha uurima ning \u00dchendriigid naasevad mehitatud missioonide juurde.\nIndia konkureeriv kosmosesond Chandrayaan-3 sisenes Kuu orbiidile varem augustis ning loodab samuti maanduda selle l\u00f5unapoolusele.\nVarem on vaid Venemaa, USA ja Hiina suutnud sooritada \u00f5nnestunud maandumise Kuul.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Roskosmos: Luna-25 kukkus Kuu pinnale (Veel t\u00e4iendatud!)MOSKVA, 20. august, AFP-BNS - Kosmosesond Luna-25 kukkus p\u00e4rast intsidenti maandumiseelsete man\u00f6\u00f6verduste ajal Kuu pinnale, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos p\u00fchap\u00e4eval.\u00a0\nLuna-25 oli Venemaa esimene missioon Kuule ligi 50 aasta jooksul.\u00a0\nSide sondiga katkes laup\u00e4eval kell 14.57 Moskva aja j\u00e4rgi, teatas Roskosmos. Esialgsetel andmetel \"lakkas sond p\u00e4rast kokkup\u00f5rget Kuu pinnaga eksisteerimast\", lisas agentuur. \"19. ja 20. augustil rakendatud meetmed sondi asukoha tuvastamiseks ja kontakti saamiseks olid edutud.\"\nRoskosmos teatas, et korraldab \u00f5nnetuse asjaolude v\u00e4ljaselgitamiseks uurimise, kuid ei avaldanud, millised tehnilised probleemid v\u00f5isid sondi allakukkumise p\u00f5hjustada.\u00a0\nMoskva lootis Luna-25-ga taastada s\u00f5ltumatu uurimisprogrammi Kuul ning ehitada n\u00f5ukogude-aegsele Luna programmile j\u00e4tku, et n\u00e4idata, kuidas vaatamata rahalistele raskustele, korruptsiooniskandaalidele kosmoseprogrammi juures ning \u00fcha suurenevale isoleeritusele L\u00e4\u00e4nest on ikkagi v\u00f5imalik taevastesse k\u00f5rgustesse edukalt p\u00fcrgida.\nVenelaste 800-kilogrammine sond pidanuks esmakordselt ajaloos maanduma Kuu l\u00f5unapoolusel ning j\u00f5udma pehme maandumiseni esmasp\u00e4eval.\u00a0\nViimati \u00fcritas Venemaa taevakehal maandumist 1989. aastal, kui Marsi kuude uurimiseks m\u00f5eldud N\u00f5ukogude Liidu sondi Phobos-2\u00a0 tabas pardaarvuti rike.\u00a0\nRoskosmose juht Juri Borissov pidas ka seekordset missiooni \"riskantseks\" ning \u00fctles juunis president Vladimir Putinile, et \u00f5nnestumise t\u00f5en\u00e4osus on \"umbes 70 protsenti\".\nLuna-25 oli j\u00f5udnud edukalt Kuu orbiidile kolmap\u00e4eval, kuhu ta j\u00f5udis Venemaa Kaug-Idas asuvalt Vostot\u0161n\u00f5i kosmodroomilt.\nLuna-25 pidi j\u00e4\u00e4ma Kuule aastaks, et koguda pinnaseproove ja otsida vee olemasolu. Vesi on koostisosa, mida entusiastide lootusel v\u00f5iks saada kasutada raketik\u00fctuse valmistamiseks tulevaste startide tarbeks ning mis toetaks v\u00f5imalike kolooniate loomist Kuu pinnale.\nKaamerad sondi peal tegid fotosid Kuu pinnast.\nKahtlused p\u00fcsivad seoses Venemaa kauase kosmosekoost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumise \u00fcle L\u00e4\u00e4nega, kuna ollakse Ukraina s\u00f5jas teine teisel pool leeris.\nKuigi Venemaa on \u00f6elnud, et kavatseb osaleda Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) programmis kuni 2028. aastani, siis Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) loobus plaanist teha Moskvaga Kuu- ja Marsi-missioonidel koost\u00f6\u00f6d.\nMoskval \u00f5nnestus viimati edukalt maandada Kuule sond Luna-24 aastal 1976, misj\u00e4rel otsustati muuta kurssi ning liiguti Kuu uurimisest edasi Veenuse missiooni ettevalmistamiseni ja ka kosmosejaama Mir ehitamisele.\nLuna-25 edukas maandumine Kuul sillutanuks tee uute Vene Kuu-missioonideni, seda ajal, mil nii India kui Hiina lennutavad oma sonde taevakeha uurima ning \u00dchendriigid naasevad mehitatud missioonide juurde.\nIndia konkureeriv kosmosesond Chandrayaan-3 sisenes Kuu orbiidile varem augustis ning loodab samuti maanduda selle l\u00f5unapoolusele.\nVarem on vaid Venemaa, USA ja Hiina suutnud sooritada \u00f5nnestunud maandumise Kuul.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Kristel Birgit Potsepp: praegune hirmupoliitika t\u00f6\u00f6tab otseselt vastu Lennart Meri m\u00f5teteleTugeva statistika ja kasvava majanduse k\u00f5rval peame endiselt kindlustama selle, et inimestel oleks v\u00f5imalik h\u00e4sti toime tulla, olgu selleks tudeng Tartus, \u00f5petaja Haapsalus, \u00fcksikema Kundas v\u00f5i perekond Viljandis.\nVaadates \u00fclemaailmset statistikat n\u00e4iteks hariduse ja PISA testide, SKT, k\u00fcberi, ettev\u00f5tluse, ajakirjandusvabaduse ja korruptsiooni kohta, l\u00e4heb Eesti Vabariigil 32 aastat p\u00e4rast taasiseseisvumist maailma mastaabis suurep\u00e4raselt. 2024. aasta jaanuaris hakkab kehtima abieluv\u00f5rdsus, esimese riigina Kesk- ja Ida-Euroopas.\nHoolimata enda v\u00e4iksusest oleme leidnud j\u00f5udu, et olla \u00fcks suurimaid toetajaid Ukraina v\u00f5itluses vabaduse eest. See, et meil on ressurssi toetada ka teisi, n\u00e4itab meie tugevust riigina. V\u00e4ikese riigina on Eesti j\u00f5udsalt viinud end suurele areenile ning v\u00e4ljend \u201epost-kommunistlik\u201c on Eesti kirjeldamiseks tugevalt aegunud. Liitlassuhted NATOga ja kuulumine Euroopa Liitu on saanud iseenesest m\u00f5istetavaks. Selle \u00fcle tasub meil uhkust tunda.\nEesti inimene on Eesti v\u00e4\u00e4rtus ja teda tuleb hoida s\u00f5ltumata sellest, milline on tema majanduslik v\u00f5i tervislik seis, millise inimesega soovib ta abielluda v\u00f5i milliseid eraelulisi otsuseid ta teha soovib.\nTeisalt ilmutavad end meie poliitikas ja \u00fchiskonnas ka j\u00e4\u00e4nukid tagurlusest ja v\u00e4\u00e4rtustest, mis ei kuulu 21. sajandi demokraatlikku, enda inimesi hoidvasse Eestisse. Konservatiivsemad h\u00e4\u00e4led on v\u00e4ljendanud hirmu Eesti v\u00e4ljasuremise ees ja selle nimel ollakse n\u00f5us kasv\u00f5i \u00f5igusvastaste sigimisuuringute l\u00e4biviimiseks.\nLennart Meri s\u00f5nade j\u00e4rgi peab Eesti rahvas saama suureks vaimult, kuid \u00f5igusriigi normidest k\u00f5rvale kalduv hirmupoliitika t\u00f6\u00f6tab sellele tugevalt vastu. Eesti inimene on Eesti v\u00e4\u00e4rtus ja teda tuleb hoida s\u00f5ltumata sellest, milline on tema majanduslik v\u00f5i tervislik seis, millise inimesega soovib ta abielluda v\u00f5i milliseid eraelulisi otsuseid ta teha soovib.\nP\u00e4rast taasiseseisvumist tegi Eesti meeletu majandusliku h\u00fcppe, kuid \u00fchiskondlik \u00fcleminek v\u00f5tab m\u00f5nes valdkonnas rohkem aega. Olukorras, kus seisame veel silmitsi n\u00f5ukaajast p\u00e4rit generatsioonide-\u00fcleste traumadega, peab eriti palju r\u00f5hku p\u00f6\u00f6rama vaimsele tervisele, tugistruktuuride loomisele, rahvatervisele ja sotsiaalpoliitikale. Investeering inimeste heaolusse on investeering tulevikku.\nOn t\u00e4htis ennetada ajude \u00e4ravoolu ja kindlustada olukord, kus noortel on v\u00f5imalik j\u00e4\u00e4da elama oma koduriiki, mitte otsida paremaid tingimusi Soome lahe tagant v\u00f5i kuskilt kaugemalt.\nMina n\u00e4en praegu Eesti suurima v\u00e4ljakutsena mitte niiv\u00f5rd v\u00f5itlust konservatiivsus-liberaalsus skaalal, vaid seda, kuidas \u00f5mmelda kinni sotsiaalmajanduslikud l\u00f5hed ning regionaalne ebav\u00f5rdsus. Eesti v\u00e4ljakutse on endiselt toimetulekukriis, n\u00e4iteks on Eestis Euroopa Liidu \u00fcks k\u00f5rgemaid hinnat\u00f5use, muuhulgas k\u00f5rgeim t\u00f5us kinnisvara- ja \u00fc\u00fcrihindadel, samas j\u00e4\u00e4b Eesti keskmine palk endiselt alla Euroopa Liidu keskmise.\nOn t\u00e4htis ennetada ajude \u00e4ravoolu ja kindlustada olukord, kus noortel on v\u00f5imalik j\u00e4\u00e4da elama oma koduriiki, mitte otsida paremaid tingimusi Soome lahe tagant v\u00f5i kuskilt kaugemalt. Tugeva statistika ja kasvava majanduse k\u00f5rval peame endiselt kindlustama selle, et inimestel oleks v\u00f5imalik h\u00e4sti toime tulla, olgu selleks tudeng Tartus, \u00f5petaja Haapsalus, \u00fcksikema Kundas v\u00f5i perekond Viljandis.\nEesti P\u00e4evalehe ja Delfi arvamustoimetus palus 20. augusti puhul erinevate p\u00f5lvkondade ja \u00fchiskonnar\u00fchmade esindajatel kirjutada, kuidas nad on praeguse Eestiga ja eluga Eestis rahul. Kas me sellist Eestit tahtsimegi?"}
{"text":"Guatemalas algas presidendivalimiste teine voorGUATEMALA, 20. august, AFP-BNS \u2013 Guatemala kodanikud asusid p\u00fchap\u00e4eval h\u00e4\u00e4letama presidendivalimiste teises voorus uut riigipead, valimisi on ilmestanud paraku v\u00f5imude ahistamine \u00fcllatuskandidaadi vastu, kes on k\u00fctnud valijaid \u00fcles oma lubadustega l\u00f5petada korruptsioon.\nValimisjaoskonnad avati kohaliku aja j\u00e4rgi kell 7.00 (Eesti aja j\u00e4rgi kell 16.00).\nGuatemalalastel on valik reformistliku \"musta hobuse\" Bernardo Ar\u00e9valo ja endise esileedi Sandra Torrese vahel.\nViimased valimisk\u00fcsitlused n\u00e4itavad Ar\u00e9valo korralikku edu.\nKuna m\u00f5lemad kandidaadid on sotsiaaldemokraadid, siis Guatemala saab endale esimese vasakpoolse riigipea enam kui k\u00fcmne aasta jooksul.\nKesk-Ameerikas asuvat Guatemalat painab vaesus, v\u00e4givald, korruptsioon ja v\u00e4ljar\u00e4nne, kuna igal aastal siirduvad tuhanded kodanikud otsima paremat elu mujalt, neist enamik \u00dchendriikidest.\nAr\u00e9valo \u00fcllatuslikule edule valimiste avavoorus j\u00e4rgnesid haarangud tema erakonna Semilla kontoreis, aga samuti valimisametnike kabinettides. See omakorda vallandas \u00dcRO, Euroopa Liidu ja Ameerika Riikide Organisatsiooni pahameeletormi seoses kartusega, et v\u00f5imud p\u00fc\u00fcavad \u00f5\u00f5nestada valimisi.\nAr\u00e9valot toetab 50 protsenti ja Torrest 32 protsenti valijaid, selgub\u00a0CID Gallupi ja Freedom and Development Foundationi viimasest arvamusuuringust.\nAr\u00e9valo tuli 25. juuni esimeses voorus teisele kohale.\nTorres on ekspresidendi \u00c1lvaro Colomi endine abikaasa ning Ar\u00e9valo on endise presidendi Juan Jos\u00e9 Ar\u00e9valo poeg.\u00a0\nValimiste esimene voor oli suuremas osas riigis \u00fcldiselt rahulik. P\u00e4rast kolme opositsiooniesindaja kandideerimise t\u00f5kestamist v\u00f5imude poolt oodati palju kehtetuid valimissedeleid. Presidendivalimiste esimeses voorus osales 22 kandidaati.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"VIDEO | Andrus Ansip: automaks t\u00e4nasel kujul on vastuv\u00f5etamatuAndrus Ansipi (Reformierakond) s\u00f5nul v\u00e4\u00e4rib automaksu kehtestamine igati kritiseerimist.\nT\u00e4na Kadrioru lossi roosiaias presidendi vastuv\u00f5tul osalenud endine peaminister ja t\u00e4nane eurosaadik Ansip \u00fctles Delfile, et \u201en\u00e4otu skandaal\u201c presidendi kantselei ja valitsuse vahel kahjustas m\u00f5lemat institutsiooni. \u201eMeil k\u00f5igil oleks parem meel, kui neid kaht institutsiooni kahjustavat skandaali poleks olnud,\u201c s\u00f5nas ta.\nAnsipi s\u00f5nul ei ole see normaalne, et presidendil pole raha Eestit esindada.\n\u00dcks minister \u00fcksinda ei saa kuidagi keelduda, j\u00e4tta presidendi rahataotlust menetlemata.\n\u201eAga k\u00f5ik institutsioonid tegutsevad piiratud ressursside tingimustes ja Eesti seadused reguleerivad v\u00e4ga t\u00e4pselt seda, kuidas tuleb p\u00f5hiseaduslikele institutsioonidele raha eraldada,\u201c m\u00e4rkis Ansip. \u201eKui k\u00fcsitakse raha valitsuse reservfondist, siis otsustajaks on valitsus. \u00dcks minister \u00fcksinda ei saa l\u00e4htudes oma moraalsetest t\u00f5ekspanemistest kuidagi keelduda, j\u00e4tta seda avaldust menetlemata. Otsustab vabariigi valitsus.\u201c\nAnsipi hinnangul ei k\u00e4itunud rahandusminister selles skandaalis v\u00e4\u00e4rikalt.\n\u201eSee, et t\u00f5lgendatakse mingeid vestlusi v\u00e4ljapressimisena v\u00f5i mitmet\u00e4henduslikena, ning siis hoitakse seda teadmist kaks kuud enda teada... Alles p\u00e4rast seda, kui president on julgenud kritiseerida automaksu, - mis v\u00e4\u00e4rib igati kritiseerimist -, tullakse sellega lagedale, see ei ole v\u00e4\u00e4rikas. See kahjustab m\u00f5lemat institutsiooni - nii valitsust kui presidenti - seda Eestile vaja ei ole,\u201c kritiseeris Ansip.\nTa meenutas, et oma valitsusajal seisis ta automaksule vastu. \u201eJah, ma m\u00f6\u00f6nan, et Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus automaksu pole, aga meil on suhteliselt k\u00f5rge k\u00fctuseaktsiis ja see on v\u00e4ga proportsionaalne \u00f5hku paisatavate heitgaasidega. Ehk siis, kes rohkem saastab, see ka rohkem maksab, sellest oleks j\u00e4tkunud k\u00fcll,\u201c leidis Ansip.\nKui \u00fche maksuga tahetakse lahendada k\u00fcmmet erinevat probleemi, siis see l\u00f5ppeb katastroofiga.\n\u201eMa m\u00f6\u00f6nan, et on ka teatud probleemid, mida k\u00fctuseaktsiis ei rahulda. Kui meil on eri andmetel 100 - 200 tuhat autot registris, millest suur osa on ka veel olemas romudena, siis see on selgelt probleem,\u201c t\u00f5des ta. \u201eAutomaks v\u00f5iks ju p\u00f5him\u00f5tteliselt seda probleemi kuidagi lahendada, aga kui \u00fche maksuga tahetakse lahendada k\u00fcmmet erinevat probleemi, siis see l\u00f5ppeb katastroofiga, siis sellest asjast asja ei saa, siis ei leidu \u00fchtegi elanikkonna gruppi, kes t\u00f5epoolest seda maksu toetaks.\u201c\n\u201eMinu jaoks on see maks [t\u00e4nasel kujul] vastuv\u00f5etamatu,\u201c lisas Ansip."}
{"text":"Inimsmugeldajad saadavad s\u00fc\u00fcrlased 6000 dollari eest surmaMeeleheitel s\u00fc\u00fcrlaste jaoks v\u00f5ib olla WhatsAppi s\u00f5num \u00abMa tahan minna Euroopasse\u00bb k\u00f5ik, mida vaja, et alustada ohtlikku teekonda Liib\u00fcasse ja seej\u00e4rel \u00fcle Vahemere Euroopasse.Kaksteist aastat p\u00e4rast demokraatiameelsete protestide v\u00e4givaldset allasurumist president Bashar al-Assadi poolt \u00fcritavad s\u00fc\u00fcrlased endiselt p\u00f5geneda s\u00f5ja eest, mis on n\u00f5udnud \u00fcle 500 000 inimelu, j\u00e4tnud koduta miljoneid ning t\u00f5mmanud ligi v\u00e4lisj\u00f5ude ja usus\u00f5dalasi.\nV\u00e4hemalt 141 s\u00fc\u00fcrlast oli arvatavasti nende 750 migrandi seas, kes olid Liib\u00fcast Kreekasse teel olnud kalap\u00fc\u00fcgilaeva pardal, mis p\u00f5hja l\u00e4ks, \u00fctlesid hukkunute l\u00e4hedased ja aktivistid AFP-le. Enamik reisijaid kardetavasti uppus.\nAFP intervjueeris S\u00fc\u00fcria smugeldajaid ja migrante teekonna kohta migratsiooni s\u00f5lmpunkti Liib\u00fcas, mis on kurikuulus oma inim\u00f5iguste rikkumise poolest, ning sealt edasi \u00fcle Vahemere.\nTegu on maailma k\u00f5ige surmatoovama migratsiooniteega. Peaaegu k\u00f5ik intervjueeritavad soovisid j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks, kartes v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgi enda nime avaldamise korral.\n\nIgakuine saadetis\n\n\u00abMe ajame k\u00f5ik asjad korda telefoni teel,\u00bb lausus S\u00fc\u00fcria l\u00f5unaosas Daraa provintsis tegutsev smugeldaja AFP-le WhatsAppi teel. \u00abMe k\u00fcsime neilt passi koopiat ja \u00fctleme neile, kuhu raha j\u00e4tta. Me ei pea kedagi isiklikult n\u00e4gema.\u00bb\nS\u00fc\u00fcria \u00fclest\u00f5usu h\u00e4ll Daraa naasis 2018. aastal re\u017eiimi kontrolli alla. Sellest ajast alates on seda laastanud tapmised, kokkup\u00f5rked ja nigelad elamistingimused, mis k\u00f5ik \u00f5hutavad v\u00e4ljar\u00e4nnet.\n\u00abEsimesel aastal, kui me alustasime, saatsime ainult \u00fche grupi [Liib\u00fcasse]. T\u00e4na saadame laadungi iga kuu,\u00bb m\u00e4rkis smugeldaja. \u00abInimesed m\u00fc\u00fcvad oma kodud maha ja lahkuvad.\u00bb\nLiib\u00fca ise langes kaosesse p\u00e4rast seda, kui NATO toetatud \u00fclest\u00f5us kukutas ja tappis diktaator Muammar Gaddafi aastal 2011, samal aastal, kui algas S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5da.\nN\u00fc\u00fcd on riik l\u00f5hki \u00dcRO tunnustatud valitsuse vahel l\u00e4\u00e4nes ja s\u00f5jav\u00e4ejuhi Khalifa Haftari toetusega valitsuse vahel idas,\u00a0millel on ka sidemed Damaskusega.\n\nAafrikast p\u00e4rit migrandid Liib\u00fca rannikul.\nHAZEM AHMED\/REUTERS\/SCANPIX\n\nLiib\u00fcasse suunduvad s\u00fc\u00fcrlased annavad raha \u00fcle kolmandale osapoolele, sageli valuutapunktis, mis v\u00f5tab omakorda komisjonitasu.\nReisi eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia \u00fcle 6000 dollari \u00fche inimese eest. Smugeldaja ei n\u00f5ustunud avaldama, kui palju ta vahelt saab, aga \u00fctles, et tema saab palka siis, kui migrandid j\u00f5uavad Itaaliasse. Laevareisi korraldab tema partner Liib\u00fca idaosas.\n\nAlandatud ja r\u00fcnnatud\n\n\u00dcks reisikorraldaja \u00fctles ennast migrandina esitlenud AFP korrespondendile, et kogu paketi maksumus on 6500 dollarit. Selles sisaldub lennupilet, Liib\u00fca idaossa sisenemist lubav dokument, transport lennujaamast, majutus, paadireis Itaaliasse ja p\u00e4\u00e4stevest, seisis WhatsAppi s\u00f5numis.\nPakkumises toodi v\u00e4lja, et migrandid \u00f6\u00f6bivad hotellis v\u00f5i sisustatud korteris, kuid s\u00fc\u00fcrlaste s\u00f5nul on harvad juhused, kus s\u00e4\u00e4raseid lubadusi p\u00e4riselt t\u00e4idetakse.\nAFP-le r\u00e4\u00e4giti lugusid \u00fclerahvastatud v\u00f5i haigustest kubisevatest laoruumidest, kus relvastatud valvurid kasutasid migrantide peal v\u00e4givalda ja tegelesid v\u00e4ljapressimisega.\nDaraa provintsist p\u00e4rit 23-aastane Omar laenas 8000 dollarit, et lasta end smugeldada Liib\u00fcasse ja seej\u00e4rel Itaaliasse. Mehe s\u00f5nul soovis ta sel aastal teekonna ette v\u00f5tta, sest ei n\u00e4e oma riigil mingit tulevikku.\nPraeguseks Saksmaal paiknev Omar veetis kaks n\u00e4dalat Liib\u00fca idaosas ranniku l\u00e4hedal asuvas angaaris koos 200 inimesega.\n\u00abMeid v\u00e4\u00e4rkoheldi, meie peale karjuti, meid alandati ja peksti,\u00bb lausus Omar, kelle s\u00f5nul anti neile s\u00f6\u00f6giks ainult pisuke kogus riisi, leiba ja juustu.\nLahkumise p\u00e4eval sundisid umbes 20 relvastatud meest neid jooksma angaarist mereni, pekstes inimesi p\u00fcssikabadega selga.\n\u00abKui me viimaks rannikule j\u00f5udsime, olin kurnatud. Ma ei uskunud, et sellega hakkama sain,\u00bb meenutas ta.\n\nPalgas\u00f5durite seas\n\nAnkara toetusega m\u00e4ssuliste kontrollitavas S\u00fc\u00fcria p\u00f5hjaosas m\u00e4rkis \u00fcks v\u00f5itlejate v\u00e4rbamisega tegelev mees, et on ka migrante Liib\u00fcasse smugeldanud, pannes nad kirja T\u00fcrgi-meelsete palgas\u00f5duritena.\nT\u00fcrgi toetab Tripoli valitsust Liib\u00fca l\u00e4\u00e4neosas. Varem paljukasutatud tee S\u00fc\u00fcriast T\u00fcrgi kaudu Euroopasse on praegu suuresti suletud.\n\u00abIga kuue kuu tagant kasutame v\u00f5itlejate rotatsiooni, et inimesi nendega \u00fches saata,\u00bb lausus v\u00e4rbaja AFP-le.\nEriti palju v\u00f5tab nendega \u00fchendust inimesi opositsiooni kontrolli all olevatest vaestest Idlibi ja Aleppo provintsidest, eriti sealsetest pagulaslaagritest.\n\nAl-Talaeh pagulaslaager Hasakeh' provintsis S\u00fc\u00fcria l\u00f5unaosas.\nDELIL SOULEIMAN\/AFP\/SCANPIX\n\n\u00abV\u00f5itlejatena\u00bb kirja pandud inimesed v\u00f5ivad saada T\u00fcrgi riigi poolt makstavat umbes 2500 dollari suurust \u00abpalka\u00bb. Relvar\u00fchmitus paneb sellest k\u00f5rvale 1300 dollarit, v\u00e4rbaja v\u00f5tab \u00fclej\u00e4\u00e4nu ja migrandid saavad tasuta lennu Liib\u00fcasse.\nEsimese asjana l\u00e4hevad s\u00fc\u00fcrlased Ankara-meelsete v\u00f5itlejate piirilaagritesse, liikudes seej\u00e4rel T\u00fcrki ning sealt edasi lennuga Liib\u00fca pealinna Tripolisse.\nMigrandid veedavad umbes kaks n\u00e4dalat S\u00fc\u00fcria relvar\u00fchmituste laagrites Liib\u00fca l\u00e4\u00e4neosas enne, kui neid tutvustatakse smugeldajatele, kes k\u00fcsivad umbes 2000 dollarit paadireisi eest Itaaliasse.\n\nJ\u00e4lgede peitmine\n\nNende jaoks, kes on p\u00e4rit re\u017eiimiv\u00e4gede kontrollitavatest S\u00fc\u00fcria piirkondadest, v\u00f5ib Liib\u00fcasse p\u00e4\u00e4semine t\u00e4hendada L\u00e4his-Ida l\u00e4bihekseldamist erinevate lennuliinidega ja m\u00f5nikord maitsi, seda j\u00e4lgede peitmiseks, m\u00e4rkis smugeldaja Daraast.\nAFP n\u00e4gi grupipiletit umbes 20 S\u00fc\u00fcria migrandile, kes s\u00f5itsid Liibanoni, sealt \u00fchte P\u00e4rsia lahe riiki, seej\u00e4rel Egiptusesse ja l\u00f5puks Benghazisse Liib\u00fca idaosas. Damaskusest Benghazisse k\u00e4ivad ka otselennud, mida pakub S\u00fc\u00fcria erafirma Cham Wings.\n2021. aastal kandis Euroopa Liit Cham Wingsi musta nimekirja selle v\u00e4idetava osaluse t\u00f5ttu ebaregulaarses migratsioonis Valgevene kaudu Euroopasse. M\u00f6\u00f6dunud aasta juulis karistusmeetmed t\u00fchistati.\nMitmed s\u00fc\u00fcrlased \u00fctlesid AFP-le, et oma lendudel Benghazisse n\u00e4gid nad paljusid migrante, kes olid teel Euroopasse.\nCham Wingsi k\u00f5neisik Osama Satea m\u00e4rkis AFP-le, et lennufirma teenindab ainult reisijaid, kellel on kehtivad Liib\u00fcasse sisenemise dokumendid, ning t\u00f5i v\u00e4lja sealse suurearvulise s\u00fc\u00fcrlaste kogukonna.\nK\u00f5neisik lisas, et lennufirma ei vastuta otsustamise eest, kas reisijad reisivad t\u00f6\u00f6asjus v\u00f5i muudel p\u00f5hjustel, kuid \u00abkindlasti ei lenda see Liib\u00fcasse, et aidata kaasa smugeldamisele v\u00f5i migratsioonikatsetele\u00bb.\n\nT\u00f5eline terror\n\nBenghazisse sisenemiseks peavad s\u00fc\u00fcrlased saama turvat\u00f5endi riigi idaosa v\u00f5imudelt. Kuid Daraa smugeldaja s\u00f5nul ei ole see mingi probleem: \u00abLiib\u00fcas, nagu S\u00fc\u00fcriaski, lahendab k\u00f5ik julgeolekuametnikele maksmine.\u00bb\n\u00abMeil on mees julgeolekus\u00fcsteemis, kes saab t\u00f5endeid ainult \u00fche klikiga,\u00bb lisas smugeldaja.\nAFP-ga r\u00e4\u00e4kinud migrandid \u00fctlesid, et smugeldaja liitlane \u2013\u00a0m\u00f5nel juhul julgeolekuametnik \u2013\u00a0eskortis neid Benghazi Benina lennujaamast v\u00e4lja.\n\nMigrandilaeva p\u00e4\u00e4stmine Vahemerel.\nFETHI BELAID\/AFP\/SCANPIX\n\n\u00dcks AFP valdusesse sattunud julgeolekut\u00f5end kandis Haftari j\u00f5udude logo ning t\u00f5i v\u00e4lja enam kui 80 Euroopasse suunduva s\u00fc\u00fcrlase nimed ja passiandmed.\nLiib\u00fcasse j\u00f5udes peavad s\u00fc\u00fcrlased sageli ootama n\u00e4dalaid v\u00f5i isegi kuid, et v\u00f5tta ette reisi k\u00f5ige ohtlikum osa. Sel aastal on Vahemere \u00fcletamisel surnud \u00fcle 1800 eri rahvusest migrandi, selgub Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetest.\nLigi 90 000 inimest on j\u00f5udnud Itaaliasse, enamik neist lahkusid Liib\u00fcast v\u00f5i Tuneesiast, teatas \u00dcRO pagulasamet.\n\u00dcks Kreeka rannikul juunikuus laevahuku \u00fcle elanud sajast inimesest on 23-aastane mees, kes on p\u00e4rit S\u00fc\u00fcria kurdide kontrolli all olevast Kobanest. Ta maksis \u00fcle 6000 dollari reisi eest, mis oleks \u00e4\u00e4repealt tema elu n\u00f5udnud.\n\u00abSee oli terror,\u00bb m\u00e4rkis ta AFP-le. Kuus inimest surid meeleheitlikus v\u00f5itluses toidu ja joogivee p\u00e4rast, viiendal p\u00e4eval hakkasid pardalolijad merevett jooma.\n\u00abMa tahtsin j\u00e4tta s\u00f5ja selja taha, elada oma elu ja aidata oma perekonda,\u00bb lausus Euroopasse j\u00f5udnud mees, kes hoiatab teisi reisi eest.\n\u00abMulle lubati korralikku majutust ja ohutut laeva, aga ma ei saanud midagi,\u00bb lisas ta."}
{"text":"Guatemala presidendivalimised v\u00f5itis Ar\u00e9valo (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nGUATEMALA, 21. august, AFP-BNS \u2013 Guatemala presidendivalimised v\u00f5itis p\u00fchap\u00e4eval \u00fcllatuskandidaat Bernardo Ar\u00e9valo, selgus keskvalimiskomisjoni esialgsetest tulemustest.\nKui loetud oli 95 protsenti h\u00e4\u00e4ltest, siis oli Ar\u00e9valo kogunud 59 toetusprotsenti. Tema rivaal Sandra Torres j\u00e4i maha 36 protsendiga.\nAr\u00e9valo tuli 25. juuni esimeses voorus teisele kohale.\nKa viimased valimisk\u00fcsitlused n\u00e4itasid Ar\u00e9valo korralikku edu. Kuna m\u00f5lemad kandidaadid on sotsiaaldemokraadid, siis Guatemala saab endale esimese vasakpoolse riigipea enam kui k\u00fcmne aasta jooksul.\nKesk-Ameerikas asuvat Guatemalat painab vaesus, v\u00e4givald, korruptsioon ja v\u00e4ljar\u00e4nne. Igal aastal siirduvad tuhanded kodanikud otsima paremat elu mujalt maailmast ja neist enamik \u00dchendriikidest.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Riigikantselei strateegiadirektorina alustab t\u00f6\u00f6d Mari-Liis S\u00f6\u00f6tTALLINN, 21. august, BNS \u2013 Riigikantselei strateegiadirektorina alustab esmasp\u00e4evast t\u00f6\u00f6d Mari-Liis S\u00f6\u00f6t.\n\"N\u00e4en strateegiadirektori ametikohal v\u00f5imalust \u00fchendada minu senised teadmised andmep\u00f5hisest otsustamisest ning avatud l\u00e4bipaistvast valitsemisest. Soovin anda oma panuse erinevate andmete automaatsemaks j\u00f5udmiseks riigi otsustesse,\" \u00fctles Mari-Liis S\u00f6\u00f6t.\nRiigikantselei strateegiadirektori \u00fclesanne on viia ellu Eesti 2035 pikaajalist arengustrateegiat, seista hea avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete eest, koordineerida valitsuse eesm\u00e4rkide elluviimist ning edendada avaliku sektori innovatsiooni. Strateegiadirektor juhib ka riigikantselei strateegiab\u00fcroo t\u00f6\u00f6d.\nMari-Liis S\u00f6\u00f6t t\u00f6\u00f6tab alates 2006. aastast justiitsministeeriumi anal\u00fc\u00fcsitalituse juhatajana. Samuti on ta MT\u00dc Jututaja asutaja ja eestvedaja. Lisaks on ta konsulteerinud mitmete riikide korruptsioonivastast poliitikat ning annab loenguid sisekaitseakadeemias ja Tartu \u00fclikoolis korruptsiooni, kriminaalpoliitika ning andmeanal\u00fc\u00fcsi teemadel. S\u00f6\u00f6t on t\u00f6\u00f6tanud ka Emoris, Eesti Pangas ja Tartu \u00fclikoolis.\nS\u00f6\u00f6t omandas 2013. aastal Tartu \u00fclikoolis sotsiaalteaduste doktorikraadi ning sellele eelnevalt magistrikraadi avalikus halduses, t\u00e4iendades end ka Helsingi \u00fclikoolis. Tartu \u00fclikoolis l\u00f5petas ta ka bakalaureuse\u00f5pingud avaliku halduse ja sotsioloogia erialal. S\u00f6\u00f6t on l\u00e4binud riigikantselei tippjuhtide j\u00e4relkasvuprogrammi.\nStrateegiadirektori ametikoha konkurssi kuulutas riigisekret\u00e4r v\u00e4lja 12. aprillil. Konkurssi viis l\u00e4bi tippjuhtide valikukomisjon ning kokku kandideeris 19 inimest.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Oliivi\u00f5li hind t\u00f5useb ja toidupettused sagenevad:  rekordkuumus ja p\u00f5ud panid saagile korraliku p\u00f5ntsuOliivi\u00f5li hind kerkib peagi t\u00f5en\u00e4oliselt rekordilistesse k\u00f5rgustesse ja oodata on ohtralt toidupettusi, sest selle suve rekordilised kuumad ja p\u00f5ud on saagile h\u00e4vitavalt m\u00f5junud.\nOliivi\u00f5li on niigi \u00fcks enim v\u00f5ltsitud toiduaineid ja n\u00fc\u00fcd, kui teist aastat j\u00e4rjest on saak rekordkuumuse t\u00f5ttu erakordselt halb, on pettuseid oodata rohkem kui eales varem, vahendab CNN. Maailma suurima oliivi\u00f5litootja Hispaania kaod on massiivsed - kui viimase viie aasta keskmine toodang on olnud 1,3 miljonit tonni aastas, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal tuli sealt ainult 620 000 tonni oliivi\u00f5li. Selle aasta prognoos ei ole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt parem. Kahjude t\u00e4ielik ulatus selgub alles p\u00e4rast saagikoristusaega oktoobris ja novembris, kuid Euroopa oliivi\u00f5li tootmine v\u00f5ib viie aasta keskmisega v\u00f5rreldes v\u00e4heneda 700 000 tonni v\u00f5rra mis t\u00e4hendab enam kui 30% langust.\nEuroopas valitsev p\u00f5rgukuumus v\u00f5ib tekitada oliivi\u00f5li puuduj\u00e4\u00e4gi, mis toob kaasa hinnat\u00f5usu ja pettused. Liigkuumuses viskavad oliivipuud viljad maha juba enne, kui need on valmis saanud. See on elluj\u00e4\u00e4miseks h\u00e4davajalik - oliivid vajavad valmimiseks niiskust, aga puu ei saa lasta ka iseendal \u00e4ra kuivada, seega loobub ta viljade kasvatamiseks ja suunab kogu energia ja viimasedki veetilgad iseenda s\u00e4ilitamiseks.\nEuroopa Liit on maailma suurim oliivi\u00f5li tootja (67% kogu maailma toodangust) ja tarbija (53% kogu maailma tarbimisest). Sellest annavad m\u00e4rku ka siinsed oliivipuud, mille eluiga v\u00f5ib ulatuda \u00fcle 1000 aasta. Keskmiselt annab \u00fcks oliivipuu 20 kilogrammi oliive ning 1 liitri oliivi\u00f5li valmistamiseks kulub umbes 5-6 kilogrammi oliive.\nPettuste oht on suur\nOliivi\u00f5li kuulub nende toitude hulka, kus on suur toote kategooriale mittevastavuste ja pettuste oht, seep\u00e4rast kehtivad Euroopa Liidus oliivi\u00f5lile turustusstandardid. Nendega kehtestatakse n\u00f5uded oliivi\u00f5li pakendile, m\u00e4rgistusele, segamisele, s\u00e4ilitamisele, p\u00e4ritolunimetusele ja kategooriale, kirjutab Maaeluministeeriumi p\u00f5llumajanduspoliitika osakonna n\u00f5unik Kadri Rand Maablogis.\nLiidu liikmesriigid peavad tegema oma territooriumil turustatava oliivi\u00f5li iga tuhande tonni kohta v\u00e4hemalt \u00fche vastavuskontrolli aastas, et tagada oliivi\u00f5lide turustusstandardite j\u00e4rgimine. Kategooria kontrollimiseks uuritakse toote f\u00fc\u00fcsikalis-keemilisi, v\u00e4\u00e4risoliivi\u00f5lide puhul ka organoleptilisi omadusi. Viimaseid kontrollitakse degusteerimiskomisjonis, kus osaleb 8\u201312 degusteerijat.\nKontrollide eesm\u00e4rk on veenduda, et oliivi\u00f5li m\u00e4rgistus ja pakend vastavad n\u00f5uetele ning selle kategooria on \u00f5igesti deklareeritud. Vastavuskontrollide s\u00fcsteem muudab oliivi\u00f5li \u00fcheks k\u00f5ige kontrollitumaks tooteks Euroopa Liidus. Loe ka: Kes ja kuidas vastutab selle eest, et Eesti poelettidel m\u00fc\u00fcgil olevad toidutooted on puhtad, ohutud ja korrektselt m\u00e4rgistatud?\nOliivi\u00f5lidel ja oliivij\u00e4\u00e4k\u00f5lidel on kaheksa kategooriat:\nJaekaubanduses on lubatud neist m\u00fc\u00fca vaid nelja \u2013 ekstra-v\u00e4\u00e4risoliivi\u00f5li, v\u00e4\u00e4risoliivi\u00f5li, rafineeritud oliivi\u00f5list ja v\u00e4\u00e4risoliivi\u00f5list koosnevat oliivi\u00f5lining oliivij\u00e4\u00e4k\u00f5li."}
{"text":"Eesti teadlaste patud k\u00f5nelevad v\u00e4hesest rahast ja p\u00f5lvkondlikust l\u00f5hest    Tartu \u00dclikooli teadlastel valmis Eesti esimene teaduseetika uuring. K\u00fcsitluse vormis tehtud t\u00f6\u00f6 n\u00e4itab, et peamiselt k\u00e4ituvad Eesti teadlased k\u00fcsitavalt seoses avaldamissurve ja teadusraha v\u00e4hesusega. Nad peavad teaduseetikat v\u00e4ga oluliseks, ent v\u00e4rskeimas eetika-alases teadmises end tingimata kindlalt ei tunne.   \"Kui maailma kontekstis vaadata, kuidas Eesti teadlased v\u00e4lja paistavad, on pilt enam-v\u00e4hem samasugune nagu muudes maadeski, kus sarnast k\u00fcsitlust on tehtud,\" \u00fctleb uuringu \u00fcks autoreid, Tartu \u00dclikooli eetika teadur Mari-Liisa Parder. Eriti just v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumiste ehk andmete v\u00f5ltsimise ja v\u00e4ljam\u00f5tlemise ning plagiaadi poolest j\u00e4\u00e4vad Eesti teadlased muu maailmaga samasse suurusj\u00e4rku. Parderi ning Tartu \u00dclikooli kolleegide Kadri Simmi, Kadri Leesi ja Anu Tammelehe t\u00f6\u00f6r\u00fchm kaardistaski esmauuringus \u00e4ra Eesti teadlaste v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumised ja k\u00fcsitavad praktikad. Anon\u00fc\u00fcmses veebik\u00fcsitluses vastas 354 teadlast, kui problemseks nad erinevaid teguviise peavad, kas nad on n\u00e4inud oma kolleege niimoodi k\u00e4itumas v\u00f5i ise niimoodi k\u00e4itunud.\"Pilt on enam-v\u00e4hem samasugune nagu muudes maadeski, kus sarnast k\u00fcsitlust on tehtud.\" - Mari-Liisa Parder\"Kuna tegemist on enese raporteeritud k\u00e4itumisega, siis meie k\u00e4itumisest ja varasematest uuringutest on \u00fcldteada, et ega me alati ei taha \u00f6elda, kui oleme midagi v\u00e4ga halvasti teinud. T\u00f5en\u00e4oliselt siin on natuke alaraporteerimist,\" m\u00f6\u00f6nab Parder. Kuna sama mure kimbutas ka n\u00e4iteks \u00fcht t\u00f6\u00f6 eeskujuks olnud Norra uuringut, on leiud teaduri s\u00f5nul ikkagi rahvusvaheliselt v\u00f5rreldavad. Uuringut teadlase pilguga k\u00f5rvalt vaadanud Tartu \u00dclikooli molekulaarbioloogia professori Toivo Maimetsa s\u00f5nul n\u00e4itas t\u00f6\u00f6, et teaduseetika l\u00e4heb Eesti teadlastele korda. Tema hinnangul ajas eetika muutub ja nagu n\u00e4itas Pere Sihtkapitali juhtum, tuleb eetika muutustest ka r\u00e4\u00e4kida: \"Kahju on, et peame selliste drastiliste n\u00e4idetega edasi edenema, aga veelkord: hea on, et \u00fchiskond sellest r\u00e4\u00e4gib.\"  Mida m\u00f5\u00f5dad, seda saad  Laias laastus jagunevad uuritud k\u00e4itumised kahte lehte: v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisteks ja k\u00fcsitavateks praktikateks. Toivo Maimetsa s\u00f5nul on esimeste ehk VVP \u2013 andmete v\u00f5ltsimise, v\u00e4ljam\u00f5tlemise ja plagiaadiga \u2013 selge, et neid tuleb taunida. \"Mure on just nii-\u00f6elda halli alaga, kus on k\u00fcsitavad uurimispraktikad. Seal v\u00f5ib igal konkreetsel juhul natukene vaielda, on see nii v\u00f5i naa,\" arutleb ta. Uuringus pidid teadlased vastuseid andma m\u00f5lemate kohta.\"Mure on just nii-\u00f6elda halli alaga, kus on k\u00fcsitavad uurimispraktikad.\" - Toivo MaimetsMari-Liisa Parderi s\u00f5nul tuleb uuringu kolmest p\u00f5hik\u00fcsimusest \u00fche vastustesse suhtuda teatava skepsisega. K\u00fcsimust \"Milline on teie suhtumine sellesse tegevusse?\" m\u00f5istsid vastajad erinevalt: m\u00f5ni kirjeldas tegevuse levimust oma valdkonnas, m\u00f5ni andis hinnangu probleemi suurusele. K\u00fcsimuste \"Kas olete m\u00e4rganud, et kolleegid teie osakonnas\/\u00fcksuses (instituudis, keskuses vmt) on midagi sellist teinud viimase viie aasta jooksul?\" ja \"Kas olete ise midagi sellist teinud viimase viie aasta jooksul?\" vastused langesid seevastu laias laastus kokku. Kui enda k\u00e4itumist kipuvad inimesed alaraporteerima, siis kolleegide kohta pigem \u00fclehindama. \"Ma arvan, et me peaksime t\u00f5de otsima nende kahe m\u00f5\u00f5diku vahepealt,\" m\u00e4rgib teadur. Kolleegide puhul joonistus v\u00e4lja neli rohkem raporteeritud k\u00e4itumist. \"Need on teadusraha mitteotstarbeline kasutamine, autorsuse kinkimine, publikatsioonide viilutamine ja teise teadlase t\u00f6\u00f6 takistamine,\" loetleb Parder. Teadlased said oma valikuid vabade vastuste vormis kommenteerida. Teadusraha mitteotstarbeline kasutamine on nende vastuste p\u00f5hjal Parderi s\u00f5nul tugevalt seotud teaduse rahastamise k\u00fcsimusega. \"Kui sul on hea inimene ja tema jaoks grandiraha parasjagu ei ole, kuidas sa talle siis palka maksad?\" arutleb teadur. Nii tunnistasidki teadlased, et sageli kaetakse \u00f5ppet\u00f6\u00f6 kulusid teadust\u00f6\u00f6 rahade arvelt ja harvem vastupidi.\"Kui sul on hea inimene ja tema jaoks grandiraha parasjagu ei ole, kuidas sa talle siis palka maksad?\" - Mari-Liisa ParderMaimetsa s\u00f5nul on Eesti teaduse \u00fclesehitus suhteliselt erip\u00e4rane. \"Eesti teaduse rahastamine on tohutult konkurentsem, v\u00f5istlusel p\u00f5hinevam, kui enamiku nende riikide teaduskorraldus, millega me tahame sarnaneda,\" osutab ta. Kui 1990. aastate l\u00f5pus \u00f5igustas tihe konkurents end professori s\u00f5nul h\u00e4sti, siis n\u00fc\u00fcd maitseb Eesti teadus konkurentsip\u00f5hise rahastuse kibedamaid vilju. \"K\u00f5igil meil teadlastel on projektip\u00f5hine elu. \u00dchel p\u00e4eval saab projekt otsa, aga sul on mitu inimest, kelle karj\u00e4\u00e4r s\u00f5ltub sinust ja doktorit\u00f6\u00f6de valmimine s\u00f5ltub sinust. Siis sa pead pidevalt m\u00f5tlema, et kui sul tekib projektiga n\u00e4iteks aastane vahe, kust sa siis saad \u00e4ra rahastatud need inimesed,\" kirjeldab Maimets. Autorsuse kinkimise sageda m\u00e4rkamise taga v\u00f5ib Parderi oletamisi olla teadlaste t\u00f5usnud teadlikkus: keda n\u00e4hakse mingi teadust\u00f6\u00f6 autorina. \"Valdkonniti on autorsuse jagamise praktikad v\u00e4ga erinevad. Samuti pole ei maailmas ega Eestis veel v\u00e4ga p\u00f5hjaliku kokkuleppet, keda peaks autoriks nimetama ja keda mitte,\" loetleb teadur murekohti, mis vajaks edasist arutelu. Maimetsa hinnangul saavad teadlased ise k\u00fcll selliste k\u00e4itumiste p\u00f5hjustest aru, ent see ei \u00f5igusta tehtut. N\u00e4iteks \u00e4sja mainitud autorsuse kinkimine korrumpeerib tema s\u00f5nul noori teadlasi. \"Siin on kohad, kus me saaksime t\u00e4na ise paremad olla,\" leiab ta.\"Kui me ainult publikatsioone loeme, tekib kiusatus neid jupitada.\" - Toivo MaimetsKolmanda kolleegide seas sageli m\u00e4rgatud k\u00e4itumise ehk publikatsioonide viilutamise kohta \u00fctlesid teadlased ise, et see on \u00fclemaailmse teadusstruktuuri tulemus: teadusajakirjades on mahupiirangud ja mahukad t\u00f6\u00f6d tuleb paratamatult juppideks jagada. \"Kust l\u00e4heb piir p\u00f5hjendatud ja p\u00f5hjendamata viilutamise vahel? Ma \u00fctleksin, et seda ei ole ainult Eestis vaja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, vaid kogu maailmas,\" osutab Parder. Maimetsa s\u00f5nul kehtib siinkohal reegel, et \"mida m\u00f5\u00f5dad, seda saad\": \"Kui me ainult publikatsioone loeme, tekib kiusatus neid jupitada.\" Artikleid loendavate m\u00f5\u00f5dikute \u00fclehindamine on tema s\u00f5nul probleem kogu maailma teaduskorralduses. \"Maailmas t\u00f6\u00f6tatakse palju selle kallal, et leida sisup\u00f5hiseid akadeemilise edukuse hindamise kriteeriumeid. See ei ole \u00fcldse kerge. Kui see oleks kerge, oleks see ammu tehtud,\" t\u00f5deb professor. Veel mainisid teadlased sageli, et on n\u00e4inud kolleege teise teadlase t\u00f6\u00f6d takistamas. Parderi s\u00f5nul olid selle k\u00e4itumise protsendid t\u00f6\u00f6r\u00fchmale \u00fcllatavad: \"Eneseraporteerimise alusel, et \"mina ise olen seda teinud\", seda peaaegu \u00fcldse ei raporteeritud. Samas seda, et \"minu kolleegid on midagi sellist tehtud\", raporteeriti h\u00e4sti palju.\" Millest sellised k\u00e4\u00e4rid protsentide vahel tulevad, vajaks tema s\u00f5nul edasist uurimist.\"Neid [kolme k\u00e4itumist tajutakse] natuke mitte nii keelatud k\u00e4itumisena, v\u00f5i pigem praktikana, mida ei h\u00e4beneta.\" - Mari-Liisa ParderSisuliselt on teise teadlase t\u00f6\u00f6 takistamise n\u00e4ol Parderi s\u00f5nul tegemist t\u00f6\u00f6kiusuga, aga ka ahistamise ja info endalehoidmisega. \"Siin tegelikult saab iga teadlane midagi \u00e4ra teha. Ta saab toetada t\u00f6\u00f6keskkonda, kus sellised k\u00e4itumised ei oleks tolereeritud,\" osutab teadur. K\u00fcsimuse peale enda k\u00e4itumise kohta nimetasid teadlased samuti enim, et on publikatsioone viilutanud, autorsust kinkinud ja kasutanud teadusraha mitteotstarbeliselt. \"Need on ka kolm k\u00e4itumist, mis on m\u00e4rgatavalt suurema protsendiga kui teised. J\u00e4relikult tajutakse neid natuke mitte nii keelatud k\u00e4itumisena, v\u00f5i pigem praktikana, mida ei h\u00e4beneta,\" arutleb Parder.  Ebamugav, ent rahvusvaheline teema  Eesti Teadusagentuuri teaduseetika valdkonna juhi Marten Juuriku s\u00f5nul on samalaadseid uuringuid Euroopas varem tehtud Norras, Soomes, Leedus ja Hollandis. Neis tulid v\u00e4lja samad murekohad. \"Peamised ohud teaduseetikale on k\u00f5ikjal sarnased \u2013 need on eelk\u00f5ige rahastamis- ja publitseerimissurve,\" toob Juurik v\u00e4lja. Laias laastus andis k\u00fcsitlus Mari-Liisa Parderi s\u00f5nul Eesti teadlaste v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumistest ja k\u00fcsitavatest praktikatest ausa sissevaate. Sagedasemaks osutunud k\u00fcsitavad tegevused viitavad teaduri hinnangul Eesti teaduse struktuursele probleemile: \"Siit ei peaks n\u00fc\u00fcd otsima, et meil on kusagil mingid kehvasti k\u00e4ituvad teadlased, keda \u00fcritame \u00fcles leida. Pigem kaardistame olukorda: vaatame, kas on mingisuguseid struktuurseid muresid, mis vajavad t\u00e4helepanu.\"\"Siit ei peaks n\u00fc\u00fcd otsima, et meil on kusagil mingid kehvasti k\u00e4ituvad teadlased, keda \u00fcritame \u00fcles leida.\" - Mari-Liisa ParderJuurikut \u00fcllatas pisut, et koguni 15 protsenti uuringus osalenud teadlasi vastas enda kohta, et on kasutanud teadusraha mittesihtotstarbeliselt. \"Autorsuse kinkimise ja publikatsioonide viilutamise protsendid tundusid ka suured, aga need on omajagu hinnangulised teemad: mis \u00fchele on kinkimine, on teisele v\u00e4ljateenitud autorsus,\" s\u00f5nab ta. Samas oli Juuriku hinnangul ootusp\u00e4rane, et probleeme ikkagi esineb ja neid ollakse vamis tunnistama. Tema s\u00f5nul viitavad kolm esile kerkinud probleemi ilmselt aja-, raha- ja avaldamissurevele. \"Miks need protsendid nii k\u00f5rged olid just nende n\u00e4idete osas, on keeruline \u00f6elda. V\u00f5ib-olla on Eesti teadlased tavap\u00e4rasest suurema surve all, v\u00f5ib-olla on nad tavap\u00e4rasest tundlikumad seda t\u00fc\u00fcpi k\u00fcsitavate praktikate suhtes,\" aruteb ta. P\u00f5hjuste m\u00f5istmiseks peaks tema s\u00f5nul teadlaste ja teadusasutustega rohkem r\u00e4\u00e4kima: \"Arusaadavalt on see aga v\u00e4ga ebamugav teema, millest ei soovita avalikult r\u00e4\u00e4kida.\"  Eetika on hinnas  Teine osa uuringu k\u00fcsimusi puudutas Eesti teadlaste teadlikkust ja suhtumist teaduseetikasse. Vastuste p\u00f5hjal \u00fctles 89 protsenti teadlasi, et peavad teaduseetikaga seotud teemasid oluliseks v\u00f5i v\u00e4ga oluliseks. Ebaoluliseks pidas teemat kaks protsenti teadlasi. Toivo Maimetsa hinnangul on see v\u00e4ga hea tulemus.\"Arusaadavalt on see aga v\u00e4ga ebamugav teema, millest ei soovita avalikult r\u00e4\u00e4kida.\" - Marten JuurikMari-Liisa Parderi s\u00f5nul n\u00e4itas ka \u00fcks 2020. aastal tehtud eetikataristu uuring, et Eestis on teadlikkus teaduseetikast oluliselt paranenud. \"V\u00e4ga palju taristuelemente on juurde tulnud. Meil on n\u00fc\u00fcd Eestis olemas hea teadvustava kokkulepe, millega v\u00e4ga paljud asutused on liitunud \u2013 see on ikkagi p\u00e4ris suur protsent teadlasi,\" toob ta v\u00e4lja. Hea teadustava v\u00f5iduk\u00e4ik peegeldus ka uues uuringus, kus 43 protsenti vastanuid \u00fctles, et nende asutusel on olemas kas teaduseetika v\u00f5i hea teadustava juhend ja ta on seda kasutanud. \"Lisaks 28 protsenti \u00fctleb, et \"minu asutustel on olemas, aga ma ei ole kasutanud\". See teeb kokku 71 protsenti, mis on t\u00e4iesti kena ja h\u00e4sti,\" s\u00f5nab teadur. Suhteliselt sageli olid teadlased kokku puutunud ka eetikakomitee protseduuride ja eetikakomitee koosk\u00f5lastuse taotlemise juhenditega. T\u00e4psemalt on neid enda s\u00f5nul kasutanud 38 protsenti teadlasi. \"Sellega on ka p\u00e4ris h\u00e4sti, sest eetikakomiteest k\u00e4ivad l\u00e4bi inimuuringud. Arvesse tuleb v\u00f5tta, et sellele uuringule vastasid k\u00f5ik teadlased, mitte ainult inimuuringute tegijad,\" selgitab Parder. Lisaks \u00fctles 36 protsenti teadlasi, et on kasutanud h\u00e4id juhendamispraktikaid.\"Praeguste p\u00e4evakajaliste s\u00fcndmuste juures n\u00e4eme sedagi, et tegelikult paljud meie teadlased ei tea, milles teaduseetika seisneb ja miks teda vaja on.\" - Toivo Maimets\"Millega meil oleks vaja ehk rohkem tegeleda, on juhendid koost\u00f6\u00f6 kokulepeteks ja k\u00fcsitavatest praktikatest teavitamiseks,\" t\u00f5deb teadur. Ehkki t\u00e4navu kevadel valmis juhend andmekaitseks teadust\u00f6\u00f6s, on Parderi hinnangul tegu Eestis uue valdkonnaga, kus teadlased v\u00f5ivad edaspidi vajada rohkem koolitusi. Teavitamine on aga m\u00f5nes asutuses seotud vilepuhumisdirektiiviga. \"Kui see direktiiv Eestis \u00fcle v\u00f5etakse, siis sealt tuleb kaasa taristu, kuidas sellega tegeleda,\" lisab ta.  Eetika muutub \u00fchiskonnaga k\u00e4sik\u00e4es  Toivo Maimetsa hinnangul oli esmauuring sellisena vajalik. \"Praeguste p\u00e4evakajaliste s\u00fcndmuste juures n\u00e4eme sedagi, et tegelikult paljud meie teadlased ei tea, milles teaduseetika seisneb ja miks teda vaja on. Selles m\u00f5ttes on see uuring olemasoleva olukorra kaardistamiseks v\u00e4ga hea,\" leiab ta. Uuringu 354 vastajat ei ole Maimetsa hinnangul kuigi suur ega tingimata esinduslik valim. \"Samas kuna tegemist on esmauuringu, mitte nii-\u00f6elda t\u00e4ismahus uuringuga, siis on see v\u00e4ga hea,\" arutleb ta. Temagi t\u00f5deb t\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal, et Eesti teadlased ei erine muu maailma kolleegidest oma eetika-arusaamadelt oluliselt. Marten Juurik m\u00e4rgib, et uuringu eesm\u00e4rk ei ole v\u00f5rrelda Eestit teiste riikidega. \"Eesm\u00e4rk on tuvastada meie teaduss\u00fcsteemis esinevaid probleemkohti ja hinnata muutusi ajas, kui sarnast uuringut mitme aasta p\u00e4rast korrata,\" t\u00e4psustab ta.\"Inimeste hoiakud muutuvad. [...] Need ongi viimase 15 aastaga muutunud.\" - Toivo MaimetsJuuriku s\u00f5nul v\u00f5ib Eesti seisu laias laastus v\u00e4ga suure \u00fcldistusega pidada kehvemaks Norra ja Soome, ent mitmes k\u00fcsimuses paremaks Leedu omast: \"N\u00e4iteks olid Leedu teadlased rohkem m\u00e4rganud nii teadustulemuste v\u00e4ljam\u00f5tlemist kui ka v\u00f5ltsimist. V\u00f5imalikku rikkumist m\u00e4rgates ei teinud midagi Eestis 21 protsenti vastanuist, Leedus 49 protsenti. Samas teaduseetika teemalistel koolitustel osalemise m\u00e4\u00e4r oli Eestis madalaim.\" Nii Mari-Liisa Parderi kui ka Maimetsa s\u00f5nul muutub teaduseetika valdkond kogu maailmas ja Eestis v\u00e4ga kiiresti. \"Tuleb kindlasti arvestada, et k\u00f5igega ei j\u00f5uagi kogu aeg kursis olla,\" osutab teadur. Maimets n\u00f5ustub, et eetikak\u00fcsimused muutuvadki ajas. \"Inimeste hoiakud muutuvad. Nende arusaamine v\u00e4\u00e4rtustest ja p\u00f5him\u00f5tetest, mida hea teadvustava ja teaduseetika pakub, muutub. Need ongi viimase 15 aastaga muutunud,\" \u00fctleb ta. Samuti tuli Parderi ja Maimetsa s\u00f5nul t\u00f6\u00f6st v\u00e4lja vahe nooremate ja vanemate teadlaste vahel. Parderi s\u00f5nul on doktorandid ja alustavad teadlased saanud rohkem koolitusi. \"Vanem teadlaskond \u00fctleb, et on v\u00e4hem koolitusi saanud. Nad toovad murekohtadena v\u00e4lja, et isegi kui sooviks, ei ole neil aega ega v\u00f5imalust koolitusel osaleda,\" sedastab ta. Teaduri s\u00f5nul on sestap vaja lahendust, kuidas teha uusima eetikainfo k\u00e4ttesaamine teadlastele v\u00f5imalikult lihtsaks. \"Kui tulevad muudatused v\u00f5i rakenduvad uued protseduurid \u2013 mis formaadis see peab teadlasteni j\u00f5udma? On see mingisugune koolitusformaat? Kui jah, siis milline?\" loetleb ta edasisi arutelukohti. Maimets n\u00e4eb samuti, kuidas nooremad teadlased teadvustavad ja v\u00e4\u00e4rtustavad v\u00f5rreldes vanemate teadlastega eetikak\u00fcsimusi rohkem. \"Kui meil aeg-ajalt esineb nii-\u00f6elda Ida-Euroopa m\u00f5tlemisviisi, siis noored teadlased, kelle silmaring ja haridusv\u00f5imalused on palju laiemad, on selles m\u00f5ttes palju tublimad,\" m\u00e4rgib ta. See seletab Maimetsa jaoks lahti, miks paisus k\u00e4ra Pere Sihtkapitali juhtumi \u00fcmber nii suureks. \"Teadlased ei suutnud enam vait olla nimelt sellep\u00e4rast, et seal oli selgelt p\u00f5lvkondlik konflikt sees,\" s\u00f5nab professor. Juurik ja Parder aga juhtumi p\u00f5hjal Eest teaduseetika taristu kohta j\u00e4reldusi ei teeks. \"Pere Sihtkapitali juhtum on v\u00e4ga mitmetahuline ja vajaks p\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlust,\" m\u00e4rgib Juurik.\"Pere Sihtkapitali juhtum on v\u00e4ga mitmetahuline ja vajaks p\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlust.\" - Marten JuurikKuna konkreetne uuring tehti v\u00e4ljaspool teadusasutust, on Eesti Teadusagentuuril Juuriku s\u00f5nul raske juhtunust midagi \u00fclikoolide teaduseetika taseme kohta \u00f6elda. \"Seda on k\u00fcll keeruline kontrollida, kuid pigem v\u00f5iks arvata, et kui pere- v\u00f5i s\u00fcndimusuuringu viiks l\u00e4bi \u00fclikooli teadusr\u00fchm, j\u00e4rgides hea teadustava p\u00f5him\u00f5tteid, oma asutuse ning valdkonna tavasid, siis poleks mitmed Pere Sihtkapitali uuringuga seotud probleemid realiseerunud,\" osutab ta. Milliseid samme kavatseb Eesti Teadusagentuur uuringu valguses astuda? Kui tulevikus j\u00f5ustub uuendatud teadus- ja arendustegevuse seadus, lisandub asutusele Juuriku s\u00f5nul mitu teaduseetikaga seotud \u00fclesannet. N\u00e4iteks moodustatakse sel juhul riiklik komisjon v\u00f5imalike v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumiste juhtumite hindamiseks. Samuti pannakse selges\u00f5nalisemalt paika, mida lugeda v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumiseks, k\u00fcsitavaks praktikaks ja rikkumiseks. \"Seni saame olla abiks teadusasutustele, kui nad soovivad oma teaduseetika taristut t\u00e4iendama hakata, kuid mida ja kuidas konkreetses asutuses on m\u00f5istlik teha, on ikkagi iga asutuse enda otsustada,\" \u00fctleb Juurik. Eesti teadusagentuur tutvustab teaduseetika uuringu tulemusi avalikul seminaril. Seminaril osalemiseks saab enda huvi m\u00e4rkida siin.  "}
{"text":"LHV Kindlustus saan uue juhatuse liikmeTALLINN, 21. august, BNS \u2013 AS-i LHV Group t\u00fctarettev\u00f5tte AS LHV Kindlustus n\u00f5ukogu kavatseb valida LHV Kindlustuse uueks juhatuse liikmeks Taavi Lehemaa, plaanide kohaselt v\u00f5etakse otsus muudatuse kohta ettev\u00f5tte juhatuses vastu 18. septembril.\nJuhatuse esimehena j\u00e4tkab Martti-Sten Merilai, teatas LHV b\u00f6rsile.\nTaavi Lehemaa on omandanud magistrikraadi majandusteaduses Tartu \u00dclikoolist, t\u00e4iendanud end J\u00f6nk\u00f6pingi \u00fclikoolis ning University of Cambridge Judge Business Schoolis. 2018. aastal t\u00f6\u00f6tas Taavi Lehemaa anal\u00fc\u00fctikuna rahandusministeeriumis, hiljem finantsanal\u00fc\u00fctikuna Miratag GbmH-s.\nAastatel 2019 kuni 2020 t\u00f6\u00f6tas Lehemaa erinevatel ametipositsioonidel Nordea Bank Estonia filiaalis. Ta on t\u00e4itnud krediidi- ja vastavuskontrolli spetsialisti rolli ja olnud Global KYC Research osakonna juht. Aastatel 2020 kuni 2022 oli ta Soomes Nordea LC&I Financial Crime Risk Manager, tegeledes rahapesu t\u00f5kestamise ja sanktsioonide valdkonnaga, korporatiivklientide riskijuhtimisega.\nLehemaa kuulub AL Element O\u00dc juhatusse. Taavi Lehemaa ega temaga seotud isikud ei ole LHV Groupi aktsion\u00e4rid.\n\"Viimastel kuudel on LHV Kindlustuse \u00e4ritegevus j\u00f5udnud kasumisse ning ettev\u00f5te j\u00e4tkab \u00e4rimahtude kasvatamist. Paneme r\u00f5hku erinevate kindlustustoodete l\u00f5ikes tegevuse uuele tasandile viimisele ja kasvavatest \u00e4rimahtudest tuleneva efektiivsuse saavutamisele. Taavi Lehemaa taust riskijuhina, aga ka erinevate meeskondade juhina, vastab LHV Kindlustuse eesm\u00e4rkidele tugevdada oma positsiooni Eesti kindlustusturul,\" kommenteeris LHV Groupi juhatuse esimees ja LHV Kindlustuse n\u00f5ukogu esimees Madis Toomsalu.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"LHV Kindlustus saab uue juhatuse liikmeLHV Kindlustuse n\u00f5ukogu kavatseb valida uueks juhatuse liikmeks Taavi Lehemaa.\nPlaanide kohaselt v\u00f5etakse otsus muudatuse kohta ettev\u00f5tte juhatuses vastu 18. septembril v\u00f5i sellele l\u00e4hedasel hilisemal kuup\u00e4eval. Otsuse vastuv\u00f5tmise kuup\u00e4ev s\u00f5ltub seadusest tulenevast kohustusest teavitada Finantsinspektsiooni kindlustusandja juhatuse liikme kavandatavast valimisest. Juhatuse esimehena j\u00e4tkab Martti-Sten Merilai.\nTaavi Lehemaa on omandanud magistrikraadi majandusteaduses Tartu \u00dclikoolist, t\u00e4iendanud end J\u00f6nk\u00f6pingi \u00fclikoolis ning University of Cambridge Judge Business Schoolis. 2018. aastal t\u00f6\u00f6tas Taavi Lehemaa anal\u00fc\u00fctikuna rahandusministeeriumis, hiljem finantsanal\u00fc\u00fctikuna Miratag GbmH-s.\nAastatel 2019 kuni 2020 t\u00f6\u00f6tas Lehemaa erinevatel ametipositsioonidel Nordea Bank Estonia filiaalis. Ta on t\u00e4itnud krediidi- ja vastavuskontrolli spetsialisti rolli ja olnud Global KYC Research osakonna juht.\nPerioodil 2020 kuni 2022 oli ta Soomes Nordea LC&I Financial Crime Risk Manager, tegeledes rahapesu t\u00f5kestamise ja sanktsioonide valdkonnaga, korporatiivklientide riskijuhtimisega.\nTaavi Lehemaa kuulub AL Element O\u00dc juhatusse. Taavi Lehemaa ega temaga seotud isikud ei ole LHV Groupi aktsion\u00e4rid."}
{"text":"Leedu presidendi n\u00f5unik: Leedu-Valgevene piiri on veel vara sulgedaVILNIUS, 21. august, BNS \u2013 Leedu presidendi n\u00f5unik K\u0119stutis Budrys \u00fctles esmasp\u00e4eval, et Leedu-Valgevene piiri t\u00e4ielikuks sulgemiseks praegu vajadus puudub.\u00a0\n\"Meetmena, milleks me peame valmistuma ja olema valmis (...), peame selleks muidugi valmistuma. Kas hetkel on selline vajadus piiri sulgemiseks, et see parandaks oluliselt julgeolekuolukorda v\u00f5i, \u00fctleme, et see toimiks Valgevene re\u017eiimi m\u00f5jutamise meetmena - ma ei usu, et oleme praegu sellises olukorras, et meil oleks seda vaja,\" \u00fctles n\u00f5unik ringh\u00e4\u00e4lingule.\nP\u00e4rast seda, kui Leedu eelmisel n\u00e4dalal sulges \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti Valgevenega, \u00fctles siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117, et piiri t\u00e4ielikku sulgemist selle riigiga kaalutakse ainult\u00a0 ohtlike vahejuhtumite v\u00f5i eriteenistuste ohuhoiatuse olemasolul ning seda tuleks teha ainult koost\u00f6\u00f6s naabritega.\nMinister arutab selle kuu l\u00f5pus Varssavis Baltimaade ja Poola ministritega mehhanismi, sellise \"piirkondliku lahenduse\" k\u00e4ivitamiseks.\n\"Nad peaksid anal\u00fc\u00fcsima meetmekogumit, kuidas seda teha, kuidas teha seda kiiresti, kuidas tagada piiri t\u00f5hus sulgemine ja teha juba siis see v\u00f5i teine \u200b\u200bettepanek selliseks poliitiliselt koordineeritud tegevuseks,\" \u00fctles Budrys.\n\"Kui sellised tingimused on olemas, kui n\u00e4eme, et see on ohtude ennetamise vahend, siis see on meie riikliku julgeoleku k\u00fcsimus. Seda toetatakse \u00fcheselt ja ma ei kahtle, et president sellise otsuse algatab,\" lisas ta.\n\"Me ei tohiks unustada, et see on ka Euroopa Liidu v\u00e4lispiir. See pole ainult Leedu piir,\" r\u00f5hutas Budrys.\nAsesiseminister Arnoldas Abramavi\u010dius \u00fctles, et k\u00f5igi kuue Valgevene piiril asuva kontrollpunkti samaaegne sulgemine tekitaks suuri korralduslikke muresid.\nLeedu piirivalve juht Rustamas Liubajevas m\u00e4rkis omakorda, et pooldab nende sulgemist.\nLeedu poliitikud selgitasid kontrollpunktide sulgemise otsust vastusena v\u00f5imalikele ohtudele, mis tulenevad\u00a0 Wagneri erav\u00e4e viibimisest Valgevenes, vaatamata sellele, et kontrollpunktide t\u00e4iustamise komisjon kiitis nende sulgemise heaks juba mais, rohkem kui kuu enne Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini katset kukutada Venemaa s\u00f5jav\u00e4eline juhtkond.\nEelmisel n\u00e4dalal Tvere\u010diuse kontrollpunkti k\u00fclastanud Bilotait\u0117 \u00fctles aga ka, et kontrollpunktid suletakse salakaubaveo mure lahendamiseks ning lisam\u00f5jur Vene palgas\u00f5durite n\u00e4ol vaid kiirendas valitsuse tegevust.\nLeedu ja Poola andmetel on Valgevenes 4000\u20134500 Wagneri palgas\u00f5durit, osa neist Leedu-Poola piiri l\u00e4hedal.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu presidendi n\u00f5unik: Leedu-Valgevene piiri on veel vara sulgedaVILNIUS, 21. august, BNS \u2013 Leedu presidendi n\u00f5unik K\u0119stutis Budrys \u00fctles esmasp\u00e4eval, et Leedu-Valgevene piiri t\u00e4ielikuks sulgemiseks praegu vajadus puudub.\u00a0\n\"Meetmena, milleks me peame valmistuma ja olema valmis (...), peame selleks muidugi valmistuma. Kas hetkel on selline vajadus piiri sulgemiseks, et see parandaks oluliselt julgeolekuolukorda v\u00f5i, \u00fctleme, et see toimiks Valgevene re\u017eiimi m\u00f5jutamise meetmena - ma ei usu, et oleme praegu sellises olukorras, et meil oleks seda vaja,\" \u00fctles n\u00f5unik ringh\u00e4\u00e4lingule.\nP\u00e4rast seda, kui Leedu eelmisel n\u00e4dalal sulges \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti Valgevenega, \u00fctles siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117, et piiri t\u00e4ielikku sulgemist selle riigiga kaalutakse ainult\u00a0 ohtlike vahejuhtumite v\u00f5i eriteenistuste ohuhoiatuse olemasolul ning seda tuleks teha ainult koost\u00f6\u00f6s naabritega.\nMinister arutab selle kuu l\u00f5pus Varssavis Baltimaade ja Poola ministritega mehhanismi, sellise \"piirkondliku lahenduse\" k\u00e4ivitamiseks.\n\"Nad peaksid anal\u00fc\u00fcsima meetmekogumit, kuidas seda teha, kuidas teha seda kiiresti, kuidas tagada piiri t\u00f5hus sulgemine ja teha juba siis see v\u00f5i teine \u200b\u200bettepanek selliseks poliitiliselt koordineeritud tegevuseks,\" \u00fctles Budrys.\n\"Kui sellised tingimused on olemas, kui n\u00e4eme, et see on ohtude ennetamise vahend, siis see on meie riikliku julgeoleku k\u00fcsimus. Seda toetatakse \u00fcheselt ja ma ei kahtle, et president sellise otsuse algatab,\" lisas ta.\n\"Me ei tohiks unustada, et see on ka Euroopa Liidu v\u00e4lispiir. See pole ainult Leedu piir,\" r\u00f5hutas Budrys.\nAsesiseminister Arnoldas Abramavi\u010dius \u00fctles, et k\u00f5igi kuue Valgevene piiril asuva kontrollpunkti samaaegne sulgemine tekitaks suuri korralduslikke muresid.\nLeedu piirivalve juht Rustamas Liubajevas m\u00e4rkis omakorda, et pooldab nende sulgemist.\nLeedu poliitikud selgitasid kontrollpunktide sulgemise otsust vastusena v\u00f5imalikele ohtudele, mis tulenevad\u00a0 Wagneri erav\u00e4e viibimisest Valgevenes, vaatamata sellele, et kontrollpunktide t\u00e4iustamise komisjon kiitis nende sulgemise heaks juba mais, rohkem kui kuu enne Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini katset kukutada Venemaa s\u00f5jav\u00e4eline juhtkond.\nEelmisel n\u00e4dalal Tvere\u010diuse kontrollpunkti k\u00fclastanud Bilotait\u0117 \u00fctles aga ka, et kontrollpunktid suletakse salakaubaveo mure lahendamiseks ning lisam\u00f5jur Vene palgas\u00f5durite n\u00e4ol vaid kiirendas valitsuse tegevust.\nLeedu ja Poola andmetel on Valgevenes 4000\u20134500 Wagneri palgas\u00f5durit, osa neist Leedu-Poola piiri l\u00e4hedal.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu presidendi n\u00f5unik: Leedu-Valgevene piiri on veel vara sulgedaVILNIUS, 21. august, BNS \u2013 Leedu presidendi n\u00f5unik K\u0119stutis Budrys \u00fctles esmasp\u00e4eval, et Leedu-Valgevene piiri t\u00e4ielikuks sulgemiseks praegu vajadus puudub.\u00a0\n\"Meetmena, milleks me peame valmistuma ja olema valmis (...), peame selleks muidugi valmistuma. Kas hetkel on selline vajadus piiri sulgemiseks, et see parandaks oluliselt julgeolekuolukorda v\u00f5i, \u00fctleme, et see toimiks Valgevene re\u017eiimi m\u00f5jutamise meetmena - ma ei usu, et oleme praegu sellises olukorras, et meil oleks seda vaja,\" \u00fctles n\u00f5unik ringh\u00e4\u00e4lingule.\nP\u00e4rast seda, kui Leedu eelmisel n\u00e4dalal sulges \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti Valgevenega, \u00fctles siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117, et piiri t\u00e4ielikku sulgemist selle riigiga kaalutakse ainult\u00a0 ohtlike vahejuhtumite v\u00f5i eriteenistuste ohuhoiatuse olemasolul ning seda tuleks teha ainult koost\u00f6\u00f6s naabritega.\nMinister arutab selle kuu l\u00f5pus Varssavis Baltimaade ja Poola ministritega mehhanismi, sellise \"piirkondliku lahenduse\" k\u00e4ivitamiseks.\n\"Nad peaksid anal\u00fc\u00fcsima meetmekogumit, kuidas seda teha, kuidas teha seda kiiresti, kuidas tagada piiri t\u00f5hus sulgemine ja teha juba siis see v\u00f5i teine \u200b\u200bettepanek selliseks poliitiliselt koordineeritud tegevuseks,\" \u00fctles Budrys.\n\"Kui sellised tingimused on olemas, kui n\u00e4eme, et see on ohtude ennetamise vahend, siis see on meie riikliku julgeoleku k\u00fcsimus. Seda toetatakse \u00fcheselt ja ma ei kahtle, et president sellise otsuse algatab,\" lisas ta.\n\"Me ei tohiks unustada, et see on ka Euroopa Liidu v\u00e4lispiir. See pole ainult Leedu piir,\" r\u00f5hutas Budrys.\nAsesiseminister Arnoldas Abramavi\u010dius \u00fctles, et k\u00f5igi kuue Valgevene piiril asuva kontrollpunkti samaaegne sulgemine tekitaks suuri korralduslikke muresid.\nLeedu piirivalve juht Rustamas Liubajevas m\u00e4rkis omakorda, et pooldab nende sulgemist.\nLeedu poliitikud selgitasid kontrollpunktide sulgemise otsust vastusena v\u00f5imalikele ohtudele, mis tulenevad\u00a0 Wagneri erav\u00e4e viibimisest Valgevenes, vaatamata sellele, et kontrollpunktide t\u00e4iustamise komisjon kiitis nende sulgemise heaks juba mais, rohkem kui kuu enne Wagneri juhi Jevgeni Prigo\u017eini katset kukutada Venemaa s\u00f5jav\u00e4eline juhtkond.\nEelmisel n\u00e4dalal Tvere\u010diuse kontrollpunkti k\u00fclastanud Bilotait\u0117 \u00fctles aga ka, et kontrollpunktid suletakse salakaubaveo mure lahendamiseks ning lisam\u00f5jur Vene palgas\u00f5durite n\u00e4ol vaid kiirendas valitsuse tegevust.\nLeedu ja Poola andmetel on Valgevenes 4000\u20134500 Wagneri palgas\u00f5durit, osa neist Leedu-Poola piiri l\u00e4hedal.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"2025. aastal kehtima hakkavad maksuseaduste muudatusedFoto: Shutterstock\nAlates 01.01.2025 on Eestis tulumaksu standardm\u00e4\u00e4r 22% senise 20% asemel. Juriidilise isiku tulumaksum\u00e4\u00e4r on 22\/78 senise 20\/80 asemel ja krediidiasutuste tulumaksu avansilise makse m\u00e4\u00e4r 18% senise 14% asemel.\nKaob \u00e4ra dividendi madalam maksum\u00e4\u00e4r 14\/86 ning f\u00fc\u00fcsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Seega 2025. aastast maksustatakse dividend \u00fcksnes maksum\u00e4\u00e4raga 22\/78.\nKehtiv tulumaksuseaduse \u00a7 501 n\u00e4eb ette \u00e4ri\u00fchingu regulaarsetele kasumieraldistele soodsama maksustamise. Nimelt maksustatakse 14% tulumaksum\u00e4\u00e4raga kalendriaastas jaotatud kasumit, mis on v\u00e4iksem v\u00f5i v\u00f5rdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise Eestis maksustatud jaotatud kasumiga.\nTulumaksuseaduse \u00a7 501 kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et koalitsioonileppe kohaselt kaotatakse madalam tulumaksu m\u00e4\u00e4r regulaarselt jaotatavalt kasumilt. Aastast 2025 maksustatakse \u00e4ri\u00fchingu jaotatavat kasumit alati 22% m\u00e4\u00e4raga.\nAlates 1. jaanuarist 2024. a hakkab enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides, aga ka teistes riikides, n\u00e4iteks Suurbritannias, Kanadas, Austraalias, Singapuris ja Uus-Meremaal, kehtima \u00fcleilmne miinimummaks kontsernidele, kelle k\u00e4ive \u00fcletab 750 miljonit eurot. Kui kontserni liikmete efektiivne maksum\u00e4\u00e4r teatud jurisdiktsioonis on v\u00e4iksem kui 15%, siis teistel riikidel on \u00f5igus maksustada kontserni alamaksustatud kasumit. 14% m\u00e4\u00e4ra kaotamine annab Eesti \u00e4ri\u00fchingutele v\u00f5imaluse saavutada 15% efektiivne maksum\u00e4\u00e4r ja v\u00e4ltida Eestis teenitud kasumi maksustamist teistes riikides, n\u00e4iteks kontserni peakontori riigis, kui see kohaldab miinimummaksu.\nKuna aastast 2025 kaotatakse 14% tulumaksu m\u00e4\u00e4r, ei ole edaspidi vajalik ka 7% tulumaksu kinnipidamine f\u00fc\u00fcsilisele isikule makstavalt dividendilt.\nKehtiva seaduse kohaselt maksustatakse f\u00fc\u00fcsilisele isikule regulaarselt makstud dividend 7% m\u00e4\u00e4raga, kui dividendi maksva \u00e4ri\u00fchingu tasandil maksustati jaotatavat kasumit 14% m\u00e4\u00e4raga v\u00f5i tonnaa\u017eikorra alusel. Muudatusega tunnistatakse tulumaksuseaduse \u00a7 18 l\u00f5ige 13, \u00a7 29 lg 71 ja \u00a7 41 p 72 kehtetuks.\nTonnaa\u017eikorra alusel maksustatud \u00e4ri\u00fchingute puhul lisati seadusesse tulumaksu kinnipidamise kohustus Euroopa Komisjonilt Eesti riigiabi taotluse kohta saadud tagasiside alusel, mille kohaselt peab f\u00fc\u00fcsilisest isikust aktsion\u00e4ri v\u00f5i osaniku dividendidelt ja kasumieraldistelt tekkiv maksukohustus s\u00e4ilima ka siis, kui \u00e4ri\u00fchingu abik\u00f5lbulikust tegevusest saadud tulu maksustatakse tonnaa\u017eikorra kohaselt. Kuna tulumaksu kinnipidamise kohustus kaotatakse regulaarselt f\u00fc\u00fcsilisele isikule jaotatud dividendi puhul, kaotatakse see ka tonnaa\u017eikorra alusel maksustatud \u00e4ri\u00fchingute puhul.\n\u00dcleminekus\u00e4tted\nTulumaksuseaduse \u00a7 54 l\u00f5ike 41 s\u00f5nastust muudeti ja \u00a7 61 t\u00e4iendati l\u00f5igetega 68\u201370.\nTulumaksuseaduse \u00a7 54 l\u00f5ike 41 muudatuse kohaselt v\u00f5ib residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal \u00a7 50 l\u00f5ike 1 v\u00f5i 2 v\u00f5i \u00a7 50 l\u00f5ike 22 v\u00f5i \u00a7 53 l\u00f5ike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata \u00a7 471 alusel eelmistel kalendriaastatel ja jooksval kalendriaastal makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 l\u00f5ike 22 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel v\u00f5ib n\u00f5uda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.\nErinevalt kehtivast korrast, kus jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust saab maha arvata vaid eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed, saab aastast 2025 maha arvata ka jooksval kalendriaastal makstud avansilisi makseid. Muudatus on vajalik, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt olukorras, kus pank jaotab olulises m\u00e4\u00e4ras eelmisel kalendriaastal teenitud kasumit, toimub dividendi jaotamisel neljanda kvartali kasumi sisuline topeltmaksustamine kuni \u00fclej\u00e4rgmisel kalendriaastal dividendide maksmiseni (tasuda tuleb nii dividendi tulumaks kui ka eelmise kalendriaasta 4. kvartali kasumilt avansiline tulumaks).\nSiinkohal on oluline, et vastavalt \u00fcleminekus\u00e4ttele ei kohaldu muudatus 2024. aasta neljanda kvartali kasumilt makstud avansilisele maksele, mida ei saa maha arvata 2025. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust, vaid alates 2026. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust.\nTulumaksuseaduse \u00a7 61 muudatused\nTulumaksuseaduse \u00a7 61 l\u00f5ike 68 kohaselt peab residendist \u00e4ri\u00fching kinni tulumaksu m\u00e4\u00e4raga 7% f\u00fc\u00fcsilisele isikule makstud dividendilt v\u00f5i muult kasumieraldiselt, kui see on tulumaksuseaduse \u00a7 50 l\u00f5ike 11 alusel tulumaksust vabastatud ja kui dividendi v\u00f5i muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtiva tulumaksuseaduse \u00a7 501 alusel.\nK\u00f5nealune \u00fcleminekus\u00e4te on vajalik, et v\u00e4ltida v\u00f5imalust maksta f\u00fc\u00fcsilisele isikule dividendi 14% m\u00e4\u00e4raga ilma 7% kinnipidamise kohustuseta. Aastast 2025 kaotatakse nii 14% m\u00e4\u00e4r kui ka kohustus kinni pidada 7% tulumaksu f\u00fc\u00fcsilisele isikule makstud dividendilt. Olukorras, kus Eesti \u00e4ri\u00fching on jaotanud teisele Eesti \u00e4ri\u00fchingule kasumit 14% m\u00e4\u00e4raga, kohaldub vabastusmeetod, kui teine \u00e4ri\u00fching jaotab seda kasumit edasi oma osanikele. Kui teine \u00e4ri\u00fching jaotab oma kasumit aastal 2025, mil 14% ja 7% m\u00e4\u00e4rad enam ei kehti, siis \u00fcleminekus\u00e4tte puudumisel saaks f\u00fc\u00fcsiline isik \u00fcksnes 14% m\u00e4\u00e4raga maksustatud dividendi. See v\u00f5imaldaks maksudest k\u00f5rvalehoidumist ja motiveeriks f\u00fc\u00fcsilisest isikust investoreid asutama enne 2025. aastat \u00e4ri\u00fchingu ja sellele \u00fcle andma oma osalused teistes \u00e4ri\u00fchingutes. Seel\u00e4bi saaks f\u00fc\u00fcsiline isik v\u00e4hendada saadud dividendide maksum\u00e4\u00e4ra 20%-lt (22%-lt) 14%-le. Sellise kuritarvituse v\u00e4ltimiseks kehtestatakse \u00fcleminekus\u00e4te, mis kohustab \u00e4ri\u00fchingut f\u00fc\u00fcsilisele isikule makstud dividendilt 7% m\u00e4\u00e4raga tulumaksu kinni pidama, kui dividendi aluseks olev kasumiosa oli maksustatud 14% m\u00e4\u00e4raga ning kasumit jaotava \u00e4ri\u00fchingu tasandil kohaldub edasimakstavale dividendile vabastusmeetod. Kuna 14% m\u00e4\u00e4raga maksustatud saadud dividendid deklareeritakse praegu eraldi, on maksu- ja tolliametil juba olemas andmed seni maksustatud dividendide kohta, millelt tuleks tulevikus j\u00e4tkuvalt 7% tulumaksu kinni pidada.\nSama paragrahvi l\u00f5ike 69 kohaselt v\u00f5ib residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tulumkasuseaduse\u00a7 50 l\u00f5ike 1 v\u00f5i 2 v\u00f5i \u00a7 53 l\u00f5ike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud TuMS \u00a7 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed.\nMuudatusega t\u00e4psustatakse, et krediidiasutused saavad jaotatud kasumilt tasutavast tulumaksust maha arvata ka 14% m\u00e4\u00e4raga maksustatud avansilised maksed.\nSama paragrahvi l\u00f5ike 70 kohaselt tasuvad residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tulumaksuseaduse \u00a7-s 471 s\u00e4testatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% m\u00e4\u00e4raga.\nMuudatus on vajalik tagamaks, et 2024. aasta neljanda kvartali avansilist makset, mille tasumise t\u00e4htaeg on 2025. aasta 10. m\u00e4rts, maksustatakse 2024. aastal kehtinud m\u00e4\u00e4raga. 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt makstud avansilisi makseid ei saa 2025. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata.\nMahaarvamised f\u00fc\u00fcsilise isiku tulust\nAlates 01.01.2025 on residendist f\u00fc\u00fcsilisel isikul \u00f5igus oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 8400 eurot aastas (TuMS \u00a7 23 lg 1).\nMuudatusega kehtestatakse 2025. aastast \u00fchtlane maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas, v\u00e4lja arvatud vanaduspensioniealiste puhul, kelle maksuvaba tulu v\u00f5rdub keskmise vanaduspensioniga. Maksuvaba tulu laieneb k\u00f5ikidele Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna residentidele (Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra, Island, Liechtenstein residendid) s\u00f5ltumata nende poolt teenitud tulu suurusest.\nMaksuvaba tulu ei kohaldu kolmanda riigi residendile (nt Ukraina, Valgevene, Usbekistani, Kasahstani residendile).\nKuna maksuvabale tulule on \u00f5igus s\u00f5ltumata aastatulust, siis saab inimene rohkem raha k\u00e4tte (igakuiselt 700 \u00d7 22% = 154 eurot). Tulumaksum\u00e4\u00e4r t\u00f5useb k\u00fcll 2% v\u00f5rra, kuid samas v\u00f5idavad muudatusest k\u00f5ik inimesed, kelle igakuine brutotulu on kuni 7700 eurot. Lihtsustatud arvutuste kohaselt on t\u00e4na 7700 eurolt tulumaksukohustus 1540 eurot (7700 \u00d7 20%) ning t\u00e4nu maksuvabale tulule ka 2025. aastast 1540 eurot (7700 \u2013 700 = 7000; 7000 \u00d7 22%). Suurema brutotulu puhul juba tulumaksukohustus kasvab.\nMaksuvaba tulu n\u00e4ol on tegemist aastap\u00f5hise mahaarvamisega. Nimetatud summas saab maksuvaba tulu kasutada ka isik, kes sai maksustatavat tulu n\u00e4iteks ainult \u00fchel kuul aastal (sel juhul ei pruugi tulu suurus lihtsalt olla piisav kogu maksuvaba tulu \u00e4rakasutamiseks).\nTulumaksuseaduse \u00fcldine eesm\u00e4rk on m\u00e4\u00e4rata maksukohustus \u00f5iges summas v\u00f5imaluse korral kohe tuluallika juures, et v\u00e4hendada f\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise vajadust. Maksuvaba tulu jooksvaks arvestamiseks tuleb v\u00e4ljamakse tegijale esitada vabas vormis avaldus (TuMS \u00a7 42 l\u00f5ige 1). Igas kalendrikuus saab tulust maha arvata mitte rohkem kui 1\/12 maksuvabast tulust ehk 700 eurot (TuMS \u00a7 42 l\u00f5ige 1). Kui maksuvaba tulu on mingil p\u00f5hjusel j\u00e4\u00e4nud aasta jooksul osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult arvestamata, siis v\u00f5etakse see automaatselt arvesse f\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel.\nTulumaksuseaduse \u00a7 61 l\u00f5ike 71 kohaselt anal\u00fc\u00fcsib rahandusministeerium hiljemalt 2027. aastal kuni 2024. aasta 1. jaanuarini kehtinud tulumaksuseaduse \u00a7-de 231, 234 ja 25 kehtetuks tunnistamisega ja 2028. aastal \u00a7-de 4 ja 23 muutmisega ja \u00a7 501 kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid m\u00f5jusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.\nLoe lisaks: Ajakirjandusv\u00e4ljaannete ja majutusasutuste k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra muudatused 01.01.2025\nAllikas:\u00a0\nMaksu- ja tolliamet"}
{"text":"Politsei tabas n\u00e4dalaga Saaremaal roolist viis purjus juhtiEelmisel n\u00e4dalal tehtud liiklusj\u00e4relevalve k\u00e4igus k\u00f5rvaldati Saaremaa teedelt kokku viis alkoholi tarvitanuna rooli istunud autojuhti, \u00fctles Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar.Sama probleemiga tuli politseil tegeleda kohe alates esmasp\u00e4evast, mil k\u00f5rvaldati juhtimiselt 37-aastane mees, kes juhtis Upa-Leisi teel s\u00f5iduautot Toyota.\nM\u00f5ned p\u00e4evad hiljem, 18. augustil kell 17.30 k\u00f5rvaldati juhtimiselt 29-aastane mees, kes juhtis Masa-Laimjala-Tumala teel s\u00f5iduautot Mercedes-Benz.\nEriti tihedaks l\u00e4ks roolist tabatud purjutajatega taasiseseisvusp\u00e4eval, 20. augustil, mil Antsaare s\u00f5nul k\u00f5rvaldati 22-aastane mees Kuressaares s\u00f5iduauto BMW juhtimiselt. Samal p\u00e4eval tuli Kuressaares Toyota roolist k\u00f5rvaldada ka 37-aastane mees ning 34-aastane mees Kuressaare-Kuivastu maanteel Renault juhtimiselt.\n\u201eSamas on hea meel t\u00f5deda, et joobekontrollide kasvuga ei ole kaasnenud liiklusest k\u00f5rvaldatud joobes juhtide arvud,\u201c m\u00e4rkis politseijuht. \u201eOleme sellel aastal teinud m\u00f6\u00f6dunud aasta sama perioodi arvestades rohkem joobekontrolle ja liiklusest tabanud v\u00e4hem alkoholi tarvitanud autojuhte.\u201c\nSamuti on v\u00f5rreldaval perioodil juhtunud v\u00e4hem liiklus\u00f5nnetusi, milles on saanud viga v\u00f5i hukkunud inimesed. \u201eK\u00fcll ei saa sama veel \u00f6elda kiiruse \u00fcletamiste osas ja seda just asulasisestel teedel,\u201c nentis Antsaar.\nPolitsei on asulasisestel teedel tehtud j\u00e4relevalve k\u00e4igus alustanud tema s\u00f5nul kolmandiku v\u00f5rra rohkem v\u00e4\u00e4rteomenetlusi, kui mullu samal ajal. \u201eLiigne kiirustamine ei taga ajav\u00f5itu, vaid t\u00f5stab kordades ohtu sattuda liiklus\u00f5nnetusse.\u201c\nEelmisel n\u00e4dalal lahendas politsei kokku 48 v\u00e4ljakutset, millest \u00fcle poolte olid avaliku korra rikkumised ja neist omakorda rohkem kui pooled\u00a0sellised v\u00e4ljakutsed, kus alkoholi tarvitanud inimene h\u00e4iris oma joogi tarbimise v\u00f5i avalikku kohta magama j\u00e4\u00e4misega teisi.\nAlustati neli kriminaalmenetlust, millest kolm on seotud arvutikelmustega, kus kannatanutelt v\u00e4lja petetud summa on kokku \u00fcle 14 000 euro.\nV\u00e4\u00e4rteomenetlus alustati \u00fches vara l\u00f5hkumise faktis. Nimelt, l\u00e4inud kolmap\u00e4eval\u00a0l\u00f6\u00f6di Kuressaare linnas asuva kortermaja ees parkinud s\u00f5iduautol puruks tagaluugi klaas."}
{"text":"Alates oktoobrist tuleb suurematel ehitusobjektidel registreerida t\u00f6\u00f6tajad ja nende t\u00f6\u00f6aeg1. oktoobril j\u00f5ustuvad maksukorralduse seaduse muudatused, mille kohaselt on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel ja ehitusettev\u00f5tjatel kohustus registreerida suuremate ehitust\u00f6\u00f6de korral ehitusplatsil viibivad inimesed ning esitada vastavad andmed maksu- ja tolliametile.\nAlates 1. oktoobrist peab iga ehitusettev\u00f5tja tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimestel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend.\nMuudatuse peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada ehitussektoris maksukahju ning tagada aus konkurents.\u00a0\nEttev\u00f5tjad peavad edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed ehitise, ehitust\u00f6\u00f6de, nende tellija ja ehitust\u00f6id tegevate allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusplatsil viibivate inimeste kohta (\u00a7 2510\u00a0lg 2). Andmete esitamiseks ja kogumiseks loob maksu- ja tolliamet t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse andmekogu.\u00a0\nUued n\u00f5uded puudutavad \u00fcksnes suuremaid ehitust\u00f6id\n\u00a0Ettev\u00f5tjad ei pea esitama maksu- ja tolliametile eelpool nimetatud andmeid iga ehitust\u00f6\u00f6 kohta, vaid muudatused puudutavad \u00fcksnes suuremaid ehitust\u00f6id. Suuremateks ehitust\u00f6\u00f6deks on seaduse (\u00a7 2510\u00a0lg 3) kohaselt sellised ehitust\u00f6\u00f6d, mille eeldatav kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja ehitusplatsil t\u00f6\u00f6tab samal ajal v\u00e4hemalt 20 inimest v\u00f5i mille eeldatav maht \u00fcletab 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva.\u00a0\nUued n\u00f5uded hakkavad kehtima suuremate ehitust\u00f6\u00f6de suhtes, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril v\u00f5i hiljem. Lisaks on uute n\u00f5uetega h\u00f5lmatud suuremad ehitust\u00f6\u00f6d, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit ja mille eeldatav l\u00f5ppt\u00e4htaeg on 2024. aasta 1. oktoober v\u00f5i hiljem (\u00a7 16818).\u00a0\nPeat\u00f6\u00f6v\u00f5tjale lisandub 4 uut kohustust\n\u00a0Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning ehitust\u00f6\u00f6de tellija nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi v\u00f5i kinnitama maksu- ja tolliameti andmekogus kuvatud andmed v\u00e4hemalt kolm t\u00f6\u00f6p\u00e4eva enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist (\u00a7 2511\u00a0lg 1 p 1).\u00a0\nLisaks on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal kohustus tagada, et ehitusplatsil oleks paigaldatud inimeste elektrooniline registreerimiss\u00fcsteem (\u00a7 2511\u00a0lg 1 p 2). Seaduses on kirjas, et elektroonilise registreerimiss\u00fcsteemi tehnilised n\u00f5uded kehtestab minister m\u00e4\u00e4rusega, kuid hetkel pole veel vastav m\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustunud (\u00a7 2513\u00a0lg 1).\u00a0\n1. oktoobrist j\u00f5ustuv muudatus n\u00e4eb ka ette, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab esitama maksu- ja tolliametile kord p\u00e4evas iga inimese eelmisel p\u00e4eval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda n\u00e4dalas isikustamata kujul iga inimese ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi t\u00e4psusega (\u00a7 2511\u00a0lg 1 p 3). Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab neid andmeid s\u00e4ilitama ehitust\u00f6\u00f6de ajal ning neli kuud p\u00e4rast ehitust\u00f6\u00f6de l\u00f5petamist (\u00a7 2511\u00a0lg 1 p 4).\u00a0\nEhitusettev\u00f5tjate uued kohustused\u00a0\nIga ehitusettev\u00f5tja, sealhulgas peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja, peab alates 1. oktoobrist esitama maksu- ja tolliametile andmed tema tehtavate suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning selle allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi, kellelt ta ostab v\u00f5i on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, v\u00f5i kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist (\u00a72512\u00a0p 1). Lisaks peab ehitusettev\u00f5tja m\u00e4rkima maksu- ja tolliameti andmekogus vajaduse korral \u00e4ra tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed (\u00a72512\u00a0p 2).\u00a0\nEhitusettev\u00f5tja \u00fclesanne on edaspidi ka tagada, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed fikseerivad elektroonilises registreerimiss\u00fcsteemis k\u00f5ik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised (\u00a72512\u00a0p 3). See on vajalik, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja saaks k\u00f5ikide ehitusettev\u00f5tjate ehk allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ja nende allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate andmed esitada maksu- ja tolliametile.\u00a0\nAlates 1. oktoobrist peab iga ehitusettev\u00f5tja tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimestel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend (\u00a72512\u00a0p 4). Tuvastusvahendiks v\u00f5ib olla spetsiaalne kiipkaart, mida hakkab v\u00e4ljastama maksu- ja tolliameti lepingupartner (\u00a7 2513\u00a0lg 3). Samas on lubatud kasutada ka muid lahendusi, n\u00e4iteks mobiilirakendust, kui see vastab tuvastusvahenditele esitatavatele n\u00f5uetele. Need n\u00f5uded kehtestab minister m\u00e4\u00e4rusega, kuid praeguseks hetkeks ei ole see m\u00e4\u00e4rus veel j\u00f5ustunud (\u00a7 2513\u00a0lg 2).\u00a0\nRahatrahv kuni 3200 eurot\u00a0\nKui peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja v\u00f5i ehitusettev\u00f5tja j\u00e4tab maksu- ja tolliametile vajalikud andmed esitamata, siis on v\u00f5imalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot ning f\u00fc\u00fcsilist isikut rahatrahviga kuni 1200 eurot (\u00a7 154).\u00a0"}
{"text":"Ettevaatust! Pettused s\u00fcvenevad: tarbijakaitse selgitab pakettreiside ostmisega kaasnevaid ohum\u00e4rkeTTJA tuletab tarbijatele meelde, millele tuleb reisiteenust ostes t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.\nJuba m\u00f5nda aega on turismisektoris turg elavnenud ning suve l\u00f5pus m\u00f5eldakse juba s\u00fcgistele, talvistele ja kevadistele pakettreisidele. Kliendile on reisi valides eelk\u00f5ige olulised tegurid mugavus ja hind. Suurep\u00e4rase reisikirjelduse ja hea hinna varjus tuleb aga t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ohum\u00e4rkidele, millega v\u00f5ib kaasneda hoopis rahaline kahju.\nViimastel aastatel on muutunud v\u00e4ga populaarseteks sotsiaalmeedia grupid, mille eesm\u00e4rk on muuta tarbijale erinevate soodsate reisipakkumiste leidmine mugavamaks. Gruppides postitavad nii reisikorraldajad, reisivahendajad kui ka reisihuvilised ise, kes otsivad pakkumisi just neile sobivateks kuup\u00e4evadeks. Samuti meelitavad grupid ligi inimesi, kes ausal teel ettev\u00f5tlusega ei tegele ning seega ei pruugi tarbija saada usaldusv\u00e4\u00e4rset reisiteenust. Tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti ettev\u00f5tluse osakonna spetsialist Mairit Krabbi toob v\u00e4lja m\u00f5ningad ohum\u00e4rgid, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine v\u00f5ib \u00e4ra hoida ebameeldivad kogemused pakettreiside soetamisel.\nInternetist pakettreisi ostes tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata j\u00e4rgmistele ohum\u00e4rkidele:\nReisi ostes tuleb uurida t\u00e4helepanelikult teenusepakkuja tausta ning veenduda, kas tegemist on reisikorraldaja, -vahendaja v\u00f5i \u00fcldse kellegi kolmandaga, kellel seaduse j\u00e4rgi puudub \u00f5igus reisi pakkuda ning m\u00fc\u00fca. Selleks, et olla kindel teenusepakkuja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses, tuleb \u00fcle kontrollida, kas ettev\u00f5tja on esitanud majandustegevuse registrile vastaval tegevusalal tegutsemiseks majandustegevusteate ning kas ettev\u00f5tjal on tagatis. Reisivahendaja peab tarbijat teavitama reisi tegelikust korraldajast.\nReisikorraldaja seatud tagatis kaitseb reisija majandushuve, tagades n\u00e4iteks reisitasu tagasisaamise, kui reisikorraldaja peaks enne reisi v\u00f5i reisi ajal muutuma maksej\u00f5uetuks ning reis seet\u00f5ttu kas osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult \u00e4ra j\u00e4\u00e4b."}
{"text":"Mailis Repsi laste \u00f5petaja: ma ei m\u00e4leta, et lapsi oleks lasteaeda toonud keegi muu kui minister ise!\u201eV\u00e4ga raske on m\u00e4letada. Meil \u00fcldiselt ikka lapsevanemad ise toovad lapse lasteaeda. See on ikka erandlik, kui keegi teine,\u201c r\u00e4\u00e4kis lasteaia\u00f5petaja kohtule.\nHarju maakohtus j\u00e4tkuval Mailis Repsi protsessil j\u00f5uti esmasp\u00e4eval uue tunnistajani. Sedakorda astus tunnistajapinki lasteaia\u00f5petaja Liina, kes aastate eest Tallinnas asuvas lasteaias Repsi lapsi \u00f5petas. Tema k\u00e4est uuriti peaasjalikult seda, kes toona haridusministri lapsi s\u00f5idutas, kuid jutuks tuli ka nende omavaheline suhtlus. Nimelt on teada, et v\u00e4hemalt \u00fchel korral tuli Reps lasteaeda suure kimbu lilledega, mis l\u00e4ks Liina k\u00e4tte. Kas nad olid s\u00f5brad?\nKuna Liina kutsus tunnistajaks Repsi kaitsja Andri Rohtla, k\u00fcsitleb naist esimesena just tema. Liina r\u00e4\u00e4gib, et vanemad toovad lapsed lasteaeda ja tema m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da t\u00f5i Repsi lapsed kohale ainult Reps ise. Kuid kes lastel j\u00e4rel k\u00e4is? Lasteaia\u00f5petaja s\u00f5nul k\u00e4is lastel peaasjalikult j\u00e4rel Reps ise, kuid teinekord n\u00e4gi ta ka vanemat venda ja m\u00f5ned korrad ka \u00fchte \u201et\u00fctarlast\u201c. \u201eM\u00f5ned korrad v\u00f5ib-olla ka meesterahvas. See ongi nii, et kes tuleb, siis see tuleb,\u201c lausub ta.\nLasteaia kodukorra j\u00e4rgi on igal lapsel nimekiri inimestest, kes tohivad teda koju viia. Nimekiri asub lasteaias. \u201eSeal on kirjas isiku kontakt. Kui seda isikut (kes lapsele j\u00e4rele tuleb \u2013 K.V.) pole seal kirjas, siis lapsevanem teavitab meid ette,\u201c kirjeldab Liina.\nKui Rohtla uurib Liina k\u00e4est, kas toonane haridusminister lasteaia \u00fcritustel ka k\u00e4is, vastab \u00f5petaja resoluutselt: \u201eAlati!\u201c\nRiigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih uurib Liina k\u00e4est, millised olid tema ja Repsi omavahelised suhted. \u00d5petaja r\u00e4\u00e4gib, et nende suhted olid head, kuid puhtalt t\u00f6\u00f6alased. Seepeale kuvab prokur\u00f6r seina peale video, milles on n\u00e4ha, kuidas Reps toob Liinale suure s\u00fclemi lilli. Liina selgitab, et lilled olid m\u00f5eldud \u00f5petajate p\u00e4eva puhul ja siiski kogu kollektiivile, lihtsalt tema v\u00f5ttis need vastu. See video on haridus- ja teadusministeeriumi Facebooki kontol seniajani n\u00e4htav. Juures on veel tekst: \u201eSuur-suur t\u00e4nu k\u00f5ikidele Eesti \u00f5petajatele ja haridust\u00f6\u00f6tajatele innustamise, \u00f5petamise, suunamise ja inimeseks kujundamise eest! Saabuva pidup\u00e4eva puhul viis minister Mailis Reps ka oma laste \u00f5petaja Liinale lillekimbu.\u201c\nT\u0161asovskih uurib Liina k\u00e4est \u00fcle, kas t\u00f5esti keegi teine ei toonud Repsi lapsi lasteaeda. Ainult tema ise. \u201eV\u00e4ga raske on m\u00e4letada. Meil \u00fcldiselt ikka lapsevanemad ise toovad lapse lasteaeda. See on ikka erandlik, kui keegi teine,\u201c vastab \u00f5petaja seepeale.\nLiina \u00fctleb, et viimati kohtus ta Repsi ja tema advokaatidega 10. augustil ehk poolteist n\u00e4dalat tagasi. Kohtupidamine Repsi \u00fcle j\u00e4tkub juba neljap\u00e4eval.\nRepsile esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistus koosneb seitsmest niinimetatud osateost, neist kolm on seotud omastamise ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kelmusega."}
{"text":"MAAKLERITASU SAAB VAIDLUSTADA | Kinnisvarajurist selgitab, kuidas \u00e4ra tunda halvasti t\u00f6\u00f6tavat maaklerit ja teda vastutama panna\u00dcha sagedamini kaaluvad \u00fc\u00fcrimise ostmisele eelistajad mitte ainult otsuseid, millist korterit v\u00f5i maja rentida, vaid ka seda, kas kasutada kinnisvaramaakleri teenuseid. Maaklerid pakuvad oma abi sobiva \u00fc\u00fcrikoha leidmisel, kuid kas nende teenuste kasutamine on t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rt raha, mida selle eest k\u00fcsitakse v\u00f5i mida teha, kui maakler osutub petturiks? Vastab kinnisvarajurist Evi Hindpere.\nKuidas on maaklerid seotud \u00fc\u00fcrilepingu juriidilise aspektiga? Kas nende osalus tagab \u00fc\u00fcrnikule v\u00f5i \u00fc\u00fcrileandjale parema juriidilise kaitse?\n\u00dc\u00fcriturul v\u00f5ib sageli n\u00e4ha \u00fc\u00fcrilepinguid, kus paljud kokkulepped on seadusega vastuolus. Eluruumi \u00fc\u00fcrilepingus on aga \u00fc\u00fcrniku kahjuks seadusest k\u00f5rvale kalduvad kokkulepped t\u00fchised, mis omakorda tekitab palju segadust ja m\u00f5ttetuid vaidlusi.\nPaljudes kinnisvarab\u00fcroodes on olemas jurist v\u00f5i juriidilise haridusega koost\u00f6\u00f6partner, kes koostab maaklerite t\u00f6\u00f6ks vajalike lepinguid, sh \u00fc\u00fcrilepinguid. Korrektselt koostatud leping aitab ennetada \u00f5igusvaidlusi, mis v\u00f5ivad \u00fc\u00fcrniku ja \u00fc\u00fcrileandja vahel tekkida.\nKahjuks on ka maaklereid, kellel puuduvad vajalikud teadmised kinnisvara valdkonnas. Eluruumi maakleri vahendusel \u00fc\u00fcrides v\u00f5i \u00fc\u00fcrile andes tuleks uurida, kas maakleril on kutsetunnistus, mis peaks tagama tema kompetentsuse lepingu osapoolte n\u00f5ustamisel. Samuti v\u00f5iks uurida, kas maakleri pakutav lepingu projekt on juristi koostatud ja kas see vastab seadusele.\nMida teha, kui maakler ei ole oma tasu v\u00e4\u00e4rt, n\u00e4iteks pole maakler pakutava korteriga kursiski, kuid \u00fc\u00fcrnikul tuleb maakleritasu ikkagi maksta?\nV\u00e4ga sageli tekib k\u00fcsimus, miks peab \u00fc\u00fcrnik maksma maakleritasu, kui k\u00e4sundiandjaks on \u00fc\u00fcrileandja. Selle kohta on tarbijakaitseamet korduvalt selgitanud: \u201eMaakleritasu maksmise kokkulepe peab olema s\u00e4testatud maaklerilepingus ja sellisest kokkuleppest tuleb \u00fc\u00fcrihuvilist \u00fc\u00fcrikuulutuses eelnevalt informeerida, et potentsiaalne \u00fc\u00fcrnik oleks sellest kohustusest eelnevalt teadlik ning juhul, kui ta kuulutusele vastab, v\u00f5ib seda lugeda pooltevahelise kokkuleppe s\u00f5lmimiseks.\u201c Nii lihtne see ongi.\nKui aga maakler on oma t\u00f6\u00f6d teinud ebaprofessionaalselt, saab maakleritasu suurust vaidlustada. Kui osapooled kompromissi ei saavuta, saab p\u00f6\u00f6rduda kohtusse, kuid kohtus vaidlemine on pikk ja kurnav protsess, mida ei soovita kellelegi.\nKinnisvaramaaklerite kutsestandard n\u00e4eb ette, et maakler peab oma vahendustegevuses tegutsema k\u00e4sundiandjale lojaalselt, k\u00e4sundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning koosk\u00f5las kehtivate \u00f5igusaktide ja hea tavaga, t\u00e4ites k\u00e4sundit vastavalt oma teadmistele k\u00e4sundiandja jaoks parima kasuga. Kui maakleri tegevus ei vasta nendele kriteeriumitele, saab p\u00f6\u00f6rduda Kinnisvaramaaklerite Koja v\u00f5i Kinnisvarafirmade Liidu aukohtu poole, kes saab olukorda hinnata ja vajadusel ka maaklerit karistada. Eelduseks on siiski, et maakler on nimetatud koja liige v\u00f5i tema kinnisvarab\u00fcroo on liidu liige.\nKas maakleri teenuste eest tasumine on tavaliselt fikseeritud summa v\u00f5i protsent \u00fc\u00fcrihinnast?\nMaakleritasu suurust seadusega reguleeritud ei ole, seega on see kokkuleppeline. Kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise v\u00f5i osutamise eest, selle puudumisel aga m\u00f5istlikku tasu.\nPraegu on \u00fcldlevinud, et \u00fc\u00fcri vahendamisel on maakleritasu suuruseks \u00fche kuu \u00fc\u00fcrisumma. \u00dcldjuhul tasub maakleritasu \u00fc\u00fcrnik, aga sageli ka \u00fc\u00fcrileandja ja \u00fc\u00fcrnik v\u00f5rdsetes osades. \u00c4riruumide \u00fc\u00fcrimise puhul tihti \u00fc\u00fcrileandjad. Maakleritasu suurus v\u00f5ib s\u00f5ltuda ka \u00fc\u00fcripinna likviidsusest ja summa suurusest.\nKuidas saavad \u00fc\u00fcrnikud end kaitsta v\u00f5imalike pettuste v\u00f5i ebaausate maaklerite eest?\nPettust ja ebaausust esineb igas valdkonnas ja vahendustegevus ei ole siin erandiks. Sageli on petised v\u00e4ga veenvad ja libekeelsed manipulaatorid. Siiski on kinnisvaravaldkond spetsiifiline ja siin pettusega kaua tegutseda ei \u00f5nnestu.\nEnne maakleriga lepingu (ka suulise) s\u00f5lmimist tuleks uurida maakleri tausta. Kas ta on \u00fcksik\u00fcritaja v\u00f5i tegutseb m\u00f5ne kinnisvarab\u00fcroo all? Milline maine on sellel b\u00fcrool, kelle nime all maakler tegutseb? Kas maakleril endal v\u00f5i b\u00fcrool on koduleht, kus on maakleri tutvustus ja klientide tagasiside? Milline on tema profiil sotsiaalmeedias? Kas \u00fc\u00fcrikuulutus on korrektselt koostatud v\u00f5i kubiseb fakti- ja kirjavigadest? Kas \u00fc\u00fcripinda tutvustavad fotod on professionaalsed jne. Aga k\u00f5ige lihtsam on tunnetada, kas maakler on avatud loomuga, s\u00f5bralik, p\u00fchendunud ja oma t\u00f6\u00f6d armastav.\nMillistel juhtudel on maakleri kasutamine \u00fcleliigne? On see \u00fcldse vajalik teenus?\nKinnisvaramaakleri teenus on vajalik siis, kui maakler suudab pakkuda oma klientidele lisav\u00e4\u00e4rtust. Kuulutuse koostamisega saab hakkama praktiliselt iga\u00fcks ja paljud suudavad ka ise teha \u00fcsna h\u00e4id fotosid. Pelgalt ainult kuulutuse \u00fclesriputamise ja internetiavarustest leitud vigase \u00fc\u00fcrilepingu pakkumise eest maakleritasu maksta ei ole t\u00f5esti m\u00f5tet.\nMaakler peab suutma enne \u00fc\u00fcripinna presenteerimist luua hubasust, mis tekitaks kodutunde ja \u00e4rataks potentsiaalsetes \u00fc\u00fcrnikes huvi. Ka \u00fc\u00fcrikuulutuse koostamine on omamoodi looming, mis samas peab sisaldama vajalikku informatsiooni.\nMaakler peab suutma olla oma klientidele abiks nii lepingueelsetel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel kui ka v\u00f5imalike probleemide lahendamisel. Ta peab oskama lahti seletada osapooltele lepingust tulenevate kohustuste sisu ja rikkumise v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgi.\nMaakler peab olema t\u00e4pne ja tal peab olema kliendi jaoks aega. \u00dches\u00f5naga \u2013 maakler peab olema oma ala professionaal. Professionaalse maakleri teenus v\u00f5ib olla hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega."}
{"text":"Ivan Makarov: andke neile ometi raha\u2026Mis l\u00e4bipaistvusest saab juttu olla siis, kui v\u00e4lisminister on s\u00f5ja ajal seotud v\u00e4lihaiglate \u00e4riga, kui eestlastelt ukrainlastele kogutud raha pannakse pihta? Kui meil iga v\u00f5imuga seotud varas v\u00f5ib loota sellele, et tema teod salastatakse 75-ks aastaks, kirjutab Ivan Makarov presidendi k\u00f5net anal\u00fc\u00fcsides.\nEile t\u00e4histati Eestis taasiseseisvumise p\u00e4eva. Meil on juba 32 aastat vaba maa, nii et iga\u00fcks pidutses, nagu heaks arvas. M\u00f5ni tegi t\u00f6\u00f6d, m\u00f5ni poodles, m\u00f5ni vaatas televiisorit. Minu poeg n\u00e4iteks k\u00e4is oma perega Vembu-Tembumaal, mina kirjutasin ja avaldasin p\u00e4evakajalisi lugusid, aga vahepeal s\u00f5itsin Aravetele.\nSeal nimelt peatus p\u00e4eval m\u00f6\u00f6da J\u00e4rvamaad ringi teinud Sakala linnukasvatuse buss, pakuti noorkanu, sealhulgas sinise ja rohelise muna munejaid.\u00a0\nKui Makarov \u017diguliiga Aravetele j\u00f5udis, olid k\u00f5ik imekanad juba m\u00fc\u00fcdud, j\u00e4id ainult m\u00f5ned tavalised pruunid.\nTahtsin juba \u00e4ra s\u00f5ita, sest selliseid pruunikuid on mul kodus juba k\u00fcll, aga siis kuulsin, kuidas need linnukesed piuksuvad oma kastikestes. V\u00f5ib-olla m\u00e4rkasid nad mind ja juba sidusid minu tulekuga mingeid lootusi. Seep\u00e4rast palusin anda mulle kaks tibu. Ja siis veel kaks\u2026\nNii ma t\u00e4histasingi taasiseseisvumise aastap\u00e4eva \u2013 kinkisin neljale lapseh\u00e4\u00e4lsele tibule \u00f5nneliku elu suures p\u00f5nevas aias ja ka kindla pensionisamba, millest ei n\u00e4pista endale midagi ei b\u00f6rs ega ablas haldur. Sest need linnulapsed j\u00e4\u00e4vad meile elama oma loomuliku l\u00f5puni. Keegi ei haara sulle imelisi mune kinkinud ilusat ja sind usaldavat lindu mingil hetkel jalgadest kinni ja ei lohista puupakule. Meie kodus s\u00f5pru ei s\u00f6\u00f6da.\nMa ei taha n\u00fc\u00fcd kuidagimoodi riivata t\u00f5elisi talumehi, kelle leib see on, aga ise nii ei saa. See on kindlasti n\u00f5rkus, aga see on minu n\u00f5rkus ja see pole sugugi h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne n\u00f5rkus. Munevad, ei mune \u2013 nad on ikka omad, juba sellest hetkest, kui on sinu k\u00e4tte usaldatud. Mitte kunagi ei valeta nad ega \u00f5elutse. Ei n\u00f5ua, et ma loeksin nende huultelt. Ja neil polegi teisi \u2013 vaid nokad, mis ei valeta.\nAga mitte kanadest ei tahtnud ma teile t\u00e4na siin r\u00e4\u00e4kida. Tuntud reformierakondlane on \u00f6elnud telesaates oma naisoponendile \u201e\u00e4ra kaaguta\", konservatiiv nii ei tee. Seda enam et kanade kaagutamises on niiv\u00f5rd palju v\u00e4rvinguid, n\u00fcansse, nad on sedav\u00f5rd v\u00e4ljendusrikkad, need linnud nii h\u00e4sti intoneerivad\u2026\nAga poliitiku \u00fcksluine uinutav jutuvada, kui tegemist ei ole just m\u00f5ne Helme v\u00f5i kasv\u00f5i Urmas Reinsaluga, v\u00f5ib justnimelt oma monotoonsusega hulluks ajada. Isegi kui r\u00e4\u00e4gitakse sellest, et varsti hakkavad teie lapsi lapsendama homod ja iga\u00fcks saab kaks isa v\u00f5i kaks transportt\u00f6\u00f6list. Vabandust, kaks transsoolist. V\u00f5i varsti lubatakse v\u00f5tta laps \u201ekolme peale\". Nagu vene ajal pudeli viina.\u00a0\nKogu see \u00f5\u00f5vastav jura uputatakse nekrofiilse monotoonsuse sisse. Signe Riisalo vaatab sind oma kalasilmadega ja r\u00e4\u00e4gib, \u00fckski n\u00e4olihas ei liigu, et jah, v\u00f5id homme panna end kirja naisena, mehena v\u00f5i veel kellegina, ja kui su laps arvab, et tahab ennast l\u00f5igata, siis me l\u00f5ikame teda talle ja meile parajaks. Ja r\u00e4\u00e4gib nii monotoonselt, et sa ei haara telefoni j\u00e4rele ja ei kutsu sellele Riisalole kiirabi.\nAga taasiseseisvusp\u00e4eva juurde tagasi: olen elanud ka s\u00fcgaval stagnaajal, ja koolipoisi, hiljem ka m\u00e4ssumeelsest rokis\u00f5brast tudengi jaoks olid k\u00f5ige hullemad p\u00e4evad aastas just igasugused riigip\u00fchad. Sest poed, kus niigi polnud suurt valikut, olid \u00fcldse kinni, paaris mustvalges telekanalis aeti tavalisega v\u00f5rreldes veelgi ilgemat iba, raadiost tilkus ajudele teemakohane ila, k\u00f5ik n\u00f5ukogude lehed ilmusid \u00fchesugustena, tagatipuks aeti veel demonstratsioonile ka.\u00a0\nK\u00f5ige igavamad olid muidugi NLKP KK peasekret\u00e4ri Leonid Bre\u017enevi k\u00f5ned \u2013 praegu me naerame ja muheleme, aga tollal oli asi naljast kaugel. Sest oli tunne, et sellest vesiliivast ei p\u00e4\u00e4se mitte kunagi.\nSarnane tunne hakkas p\u00e4rast Toomas-Hendrik Ilvese Kadrioru aastaid tekkima ka minul. H\u00e4rra Ilves oli viimane isikup\u00e4rane Eesti president, temas oli sarmi, ta tuli veel v\u00e4lisministrina lavale ja laulis Compromise Blue saatel mingit v\u00e4lisministeeriumi bluusi, t\u00f5mmates laulufraaside vahel sigarist j\u00e4rjekordse suitsus\u00f5\u00f5mu, peas tulevane EKRE k\u00fcbar. Aga t\u00e4itsa lahe oli!\nHiljem, kui Ilves sai presidendiks, m\u00e4ngisin ma venekeelses raadios seda teleka pealt kodus lindistatud lugu ja selgitasin, et kujutage ette, president laulab, tegemist on erakordse lindistusega. Olin siis veel sinisilmne ja arvasin, et vene kuulajaid see kotib. Teised olid minust targemad ja m\u00e4ngisid tulevasi putifa\u0161iste Lepsi ja Gazmanovit. Teised olid meie eesti \u00fclemuste lemmikud, mina muidugi mitte.\nSiis tuli Kersti Kaljulaidi k\u00f5nede aeg. Tahaks need igaveseks \u00e4ra unustada, nagu v\u00e4gistamisohvrid unistavad t\u00e4iesti unustada selle, mida nendega tehti.\u00a0\nJa n\u00fc\u00fcd siis inimesena, keda millegip\u00e4rast peetakse ajakirjanikuks, pean ma siiski olema kursis sellega, millest r\u00e4\u00e4gib p.resident Alar Karis. Ja tekkib kummaline tunne, nagu oleksin ma teda juba kunagi n\u00e4inud. Veel siis, kui ta piinas surnuks oma esimese hiire. Jah, midagi \u00fchist on: lai l\u00f5ug, halb diktsioon, etteantud sisu(t\u00fchjus).\u00a0\nMa ei tea, miks peab h\u00e4rra Karis talle s\u00fcvariiklaste poolt etteantud k\u00f5nesid ise esitama. Peaks ju olema vastupidi: tark president kirjutab ise k\u00f5ne, ilma sel aastal juba 7 miljonit eurot kulutanud kantselei s\u00fcvariiklaste ja seitsme isikliku autojuhi abita, ja neid v\u00e4\u00e4rt m\u00f5tteid kannab ette hea diktsiooniga professionaalne diktor. Meil aga on vastupidi: kristjansildamid kirjutavad k\u00fc\u00fcndimatut teksti ja p.resident loeb selle ette amat\u00f6\u00f6ri tasemel \u2013 monotoonselt ja mitte alati selgelt.\u00a0\nJa siis peavoolumeedia v\u00e4ljaanded, kus j\u00e4rjekordse k\u00f5ne retsensendid on eelnevalt lojaalsuse p\u00f5him\u00f5ttel m\u00e4\u00e4ratud ja said selle teksti enne, kui p.resident k\u00f5nelemagi hakkas, avaldavad \u201eoperatiivselt\" juba soolas vastukajad. T\u00e4ielik \u201esovok\", ainult et kaasaegsel tehnoloogilisel tasemel.\nPostimees avaldaski A. Karise k\u00f5ne retsensiooni Olev Remsu sulest: \u201ePresident Karise k\u00f5ne oli selge ja helge\". No mida \u00f6elda \u2013 kui Karise k\u00f5nest ongi midagi hullemat, siis see on Remsu vastukaja. No nimetas Urmas Ott Remsut teatava nimega, nii see definitsioon j\u00e4igi talle k\u00fclge, nagu Orissaare seeneline Kaljulaidile. No tahab Karis, et teda retsenseeriks teatava h\u00fc\u00fcdnimega Remsu \u2013 mis siis n\u00fc\u00fcd teha. \u201eSelge ja helge\", olgu siis nii.\nKahest kohutavast piinast \u2013 k\u00f5ne all oleva k\u00f5ne kuulamisest v\u00f5i avaldatud k\u00f5ne teksti lugemisest \u2013 valisin ma enda jaoks v\u00e4iksema ja lugesin seda teksti.\u00a0\nJ\u00e4lle \u00fcritati r\u00e4\u00e4kida lapsikult s\u00fcgavam\u00f5tteliselt, aga t\u00fchjad piiman\u00f5ud ikka k\u00f5misesid. Viide p\u00f5hiseadusele, mis pidavat \u201elooma alusm\u00fc\u00fcri\", oli seal kas lihtsameelne v\u00f5i k\u00fc\u00fcniline. P\u00f5hieesm\u00e4rgist \u2013 eesti keele, kultuuri ja eesti rahvuse s\u00e4ilimisest l\u00e4bi aegade \u2013 targu ei r\u00e4\u00e4gitud.\nAlusm\u00fc\u00fcrile ehk vabadusele, \u00f5iglusele ja \u00f5igusele ehitatakse hoopis multikulti sara roosade elevantide ja lillade bakla\u017eaanidega. V\u00e4hemalt 100\u00a0000 venekeelset uusimmigranti l\u00fchikese ajaga ei ole p.residendi jaoks teema, kui ta mainib p\u00f5hiseadust. Nagu ka samasooliste abielu seadustamine, mis on mitte \u00fcksnes p\u00f5hiseaduse vastane, vaid ka loomuvastane.\u00a0\n\u201eVaba olla on raske. See on inimolu raskus \u2013 vastutuse, aususe ja k\u00f5lbluse raskus,\" \u00f6eldakse k\u00f5nes.\u00a0\nKes pani k\u00f5ne sisse m\u00f5iste \u201ek\u00f5lblus\"? See k\u00f5las seal roosiaias t\u00e4iesti kohatult. Karis sisuliselt seadustas inimkaubanduse, selle, kui mingile \u00f5nnetule naisele makstakse, siis seemendatakse teda tellija spermaga nagu lehma pulli seemnevedelikuga, naine kannab endas 9 kuud last ja see laps v\u00f5etakse temalt p\u00e4rast \u00e4ra. K\u00f5ik jutud k\u00f5lblusest, naiste v\u00e4\u00e4rikusest, sugude v\u00f5rdsusest, inim\u00f5igustest on meie liberaalide jaoks suitsukate teel lastega massilise kauplemise ja ka pedofiilia poole. \u00dcks tuntud pedofiilpiltnik tuligi vastuv\u00f5tule, pokaal k\u00e4es ja uhke pilguga perverdi l\u00f5ust pakatades enesega rahulolust.\u00a0\nMissugusest aususest r\u00e4\u00e4kis Karis? Kas peaministri lakkamatust valetamisest, t\u00e4nu millele ta j\u00f5udis v\u00f5imule ja ka hoiab v\u00f5imu? \u00c4kki p.resident oleks pidanud ise k\u00f5ne mahalugemise asemel \u00fctlema \u201elugege mu huultelt\" ja maigutada suud?\nAlar Karis, kuulutades v\u00e4lja terve hunniku valede ja e-h\u00e4\u00e4letamise abil v\u00f5imule saanud korrumpeerunud poliitpetturite rahvavaenulikke seadusi, muutus nende tegelaste kaasosaliseks. On samamoodi alust kahelda tema aususes (tema s\u00f5ltumatusest me ei r\u00e4\u00e4gigi, kuna m\u00f5nek\u00fcmne riigikogulase poolt m\u00e4\u00e4ratud Kadrioru ametnik ilma igasuguse vastaskandidaadita on lame anekdoot demokraatiast, aga mitte demokraatia). H\u00e4rra Karis on antud juhul petturite ilmselge kaasosaline ja astub selle eest kindlasti kunagi kohtu ette. Kui mitte inimeste, siis Jumala kohtu ette. Ta r\u00e4\u00e4kis vastutusest \u2013 ja vastutust tuleb kanda. Sest rahvusriik on ohus ja me peaksime praegu r\u00e4\u00e4kima grupiviisilisest riigireetmisest.\nAga nagu ikka juhtub kaasosaliste vahel, mindi materiaalsetel p\u00f5hjustel ehk r\u00f6\u00f6vsaagi jagamisel k\u00f5vasti riidu. V\u00f5imuga kauplemise skandaal j\u00f5udis Eestist kaugemalegi, rikkudes meie riigi mainet. Kui Alar Karis oleks p\u00e4dev riigimees, ei n\u00f5ustuks ta oma k\u00f5nes esitama sellist teksti:\u00a0\n\u201eLiitlaste kooshoidmine, uute s\u00f5prade leidmine ja Eestile turvatunde andmine on raske ja kulukas t\u00f6\u00f6. Ka mina teen seda t\u00f6\u00f6d ja mul on kahju, et selle t\u00f6\u00f6 rahastamine on tekitanud Eestis vaidlusi. Eriti kahju on mul selle p\u00e4rast, et nende vaidluste k\u00e4igus on heidetud varju presidendiameti s\u00f5ltumatusele. Presidendiameti s\u00f5ltumatust kaitsen mina. See h\u00f5lmab ka v\u00f5imalust heita arvustav pilk parlamendi ja valitsuse tegevusele.\"\nKui t\u00f5lkida seda v\u00e4hem kavalasse keelde, siis avaldus k\u00f5laks nii:\u00a0\n\u201eMa hoian liitlasi kokku, ma otsin uusi s\u00f5pru, ma annan Eestile turvatunde, mul on raske ja ma vajan palju raha kuludeks. Ja kahju, et ajakirjandus julges uurida, kas presidendikantselei kauples v\u00f5imuga ja kas pressis valitsuselt lisaraha terve hulga seaduste v\u00e4ljakuulutamise eest. Presidendiameti s\u00f5ltumatust kaitsen mina, aga see on samuti kulukas. Andke mulle veel palju raha ja ma olen siis t\u00e4iesti s\u00f5ltumatu.\"\nH\u00e4biv\u00e4\u00e4rne, h\u00e4rra Karis. H\u00e4biv\u00e4\u00e4rne. Kas need read kirjutas Teile sisen\u00f5unik Sildam?\nR\u00e4\u00e4kides demokraatiast, seab Alar Karis ritta k\u00f5lavaid s\u00f5nu:\n\u201eDemokraatia n\u00f5uab l\u00e4bipaistvust. Ma kutsun \u00fcles arutama ja k\u00fcsima ausalt maksude, rohep\u00f6\u00f6rde, demograafia ja veel paljude teemade \u00fcle, v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikast v\u00e4ikeste maakoolide saatuseni.\"\nMis l\u00e4bipaistvusest saab juttu olla siis, kui v\u00e4lisminister on s\u00f5ja ajal seotud v\u00e4lihaiglate \u00e4riga, kui eestlastelt ukrainlastele kogutud raha pannakse pihta? Kui meil iga v\u00f5imuga seotud varas v\u00f5ib loota sellele, et tema teod salastatakse 75-ks aastaks? Kas need toimikud, ja VEB-fondist raha v\u00e4lja v\u00f5tnud isikute omad pakiti l\u00e4bipaistva kile sisse? Ja nendest tegelastest s\u00f5ltuv \u00f5iguskaitse \u201eei tuvasta\", et midagi on \u00fcldse vale? Mida l\u00e4bipaistvat on Kaja Kallase k\u00f5hur\u00e4\u00e4kimises? Kas Teie pean\u00f5uniku minevik on l\u00e4bipaistev?\u00a0\nNii v\u00f5ib loetleda ja k\u00fcsida l\u00f5putult, aga see on ju lootusetu. Seni kuni meie presidente m\u00e4\u00e4ratakse korrumpeerunud erakondade tagatubades sobingute tulemusena, ei saa president olla \u201erahva \u00fchendaja\", kuna rahvast ei usaldata teda valima.\u00a0\nSama ka k\u00f5nedega, mis on t\u00fchjalt raisatud aeg ja t\u00f6\u00f6inimestelt maksudena v\u00f5etud raha.\nLaostav automaks ja selle tagaj\u00e4rjena t\u00fchjenevad maaregioonid? K\u00fcmned tuhanded agressiooni korral p\u00f5genemisv\u00f5imetud eestlased?\nMis te n\u00fc\u00fcd, see oleks Roosiaeda kogunenud persoonide jaoks liiga robustne teema. Ja pealegi v\u00f5idakse presidendikantselei eelarvet kogunisti k\u00e4rpida.\nMis siis saaks \u201euute s\u00f5prade leidmisest\"? Rootsi kuningas ei tuleks enam l\u00f5unale?\nAndke talle raha.\u00a0"}
{"text":"Hiiumaa sajandi metsar\u00f6\u00f6v j\u00f5uab l\u00f5puks kohtusseN\u00fc\u00fcdseks 98aastane metsaomanik Amanda Mast j\u00f5uab ehk jultunud metsavaraste kohtu alla andmise \u00e4ra oodata - prokuratuur lubas, et neli aastat kestnud kriminaaluurimine j\u00f5uab l\u00e4hiajal kohtusse.Amanda poeg Ando Eeri Mast oli eile uudist kuuldes v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus ja t\u00e4nulik. \u201eLoodan, et l\u00f5pptulemus saab olema nii, et \u00f5igus tuleb v\u00f5imule ja kurjategijad meie kahjud tagasi maksavad, mitte et neid peaks vangistama,\u201c avaldas ta lootust.Poeg r\u00e4\u00e4kis, et ema tervis on stabiilne, aga ta ei liigu enam ja ka kuulmine on vilets. Kui peaks vaja olema kohtuistungil osaleda, tuleb kohtusse tema ise ehk poeg.Neli aastat tagasi novembris toime pandud kuritegu, suur metsavargus, aga on m\u00f5lemal kogu aeg meeles. \u201eOleme r\u00e4\u00e4kinud, kuidas niisugune kuritegu k\u00fcll sai l\u00e4bi viidud seal vaiksel Hiiumaal, et see k\u00f5ik nii kaua on aega v\u00f5tnud ja midagi pole kuulda olnud ega juhtunud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Mast. \u201eM\u00f5tlesime, kas k\u00f5ik see asi on maha vaikitud ja \u00e4ra unustatud.\u201cNeli aastat tagasi \u0161okeeris kogu Eesti avalikkust juhtum, kus v\u00f5ltsitud dokumendi toel saadud raieloa alusel langetati Luidja k\u00fcla l\u00e4hedal Peedo kinnistul suur hulk p\u00f5lismetsa ilma Rootsis elava omaniku Amanda Masti teadmata.Enne politsei sekkumist j\u00f5udis metsa \u00fclest\u00f6\u00f6taja v\u00e4lja vedada umbes 3400 tihumeetrit puitu. Metsateatise j\u00e4rgi oleks ta v\u00f5inud kokku langetada umbes 6000 tihumeetrit metsa. Metsavargusega tehtud kahju suuruseks hinnati esialgu 100 000 eurot. \u00dclest\u00f6\u00f6tajad ei kavatsenud piirduda Peedo kinnistuga, raieks oli \u00e4ra t\u00e4histatud veel 7-8 hektarit Amanda Mastile kuuluvat metsa, mis asub kaugemal.Ando Eeri Masti s\u00f5nul pandi metsavargus toime \u00e4\u00e4rmiselt jultunud moel ja kui ta juhtunust oma Rootsi s\u00f5pradega r\u00e4\u00e4gib, ei suuda nad uskuda, kuidas selline asi saab v\u00f5imalik olla ja, et Eestis selliseid asju juhtub.2019. aasta novembris tulid tollal 94aastane Amanda Mast ja Ando Eeri Mast Stockholmist Hiiumaale, et teha politseile metsavarguse kohta avaldus. Siis n\u00e4gi Mast oma silmaga v\u00f5ltsitud volitust, mida keskkonnaamet neile n\u00e4idata ei tahtnud, kuid mille politsei v\u00e4lja n\u00f5udis. Rootsis elava Amanda Masti nimel oli volitus kirjutatud kellegi Kaptejevi nimele ja sellel polnud isegi kuup\u00e4eva ega allkirjastamise asukohta, m\u00e4letab ta.\u201eSee paber oli t\u00e4itsa naeruv\u00e4\u00e4rne - kui n\u00e4idata seda siin Rootsis \u00f5igusteadlastele ja politseile, siis nad raputavad pead: \u201eMis asi see on? See pole mingisugune dokument, see pole \u00fcleandmine\u201c,\u201c vahendas ta arvamust volituse kohta, mille alusel meie keskkonnaamet raieteatise v\u00e4ljastas. \u201eKuidas on v\u00f5imalik nii suured summad ja metsaalad sellise paberi alusel anda \u00fche k\u00e4est teise k\u00e4tte?\u201cProkuratuurist \u00f6eldi Hiiu Lehele, et kriminaalasja kohtueelne menetlus on n\u00fc\u00fcdseks l\u00f5pusirgele j\u00f5udnud ja prokur\u00f6r valmistab ette materjale, et kriminaalasi s\u00fcgise algul kohtusse saata. Kriminaalmenetluse k\u00e4igus kuulati kuriteos kahtlustatavana \u00fcle kolm inimest ja kaks ettev\u00f5tet. Prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius \u00fctles, et kogutud t\u00f5endite p\u00f5hjal on neid alust kahtlustada kelmuses, dokumendi v\u00f5ltsimises ja v\u00f5ltsitud dokumendi kasutamises.Suures ulatuses kelmuse eest s\u00fc\u00fcditunnistamisel v\u00f5ib kohus karistada \u00fche- kuni viieaastase vangistusega.HARDA ROOSNA Amanda Mastile teatas metsavargusest tema \u00f5epoeg Ain Voogla (pildil), kelle s\u00f5nul t\u00e4di ei suutnud esialgu uskuda, et midagi sellist Eestis \u00fcldse juhtuda v\u00f5ib.HARDA ROOSNA"}
{"text":"\u201eLauri Hussar on juhitav juht.\u201c Liina Normet s\u00fc\u00fcdistab Eesti 200 juhte silmakirjalikkuses ja maksumaksja kulul tarbetute h\u00fcvede nautimises\u00dche k\u00e4ega lehvitab Liina Normet enese asutatud parteile \u201eaidaa\u201c. Teisega laotab laiali s\u00fc\u00fcdistusi Eesti 200 juhtkonna kohta.\nNormeti \u2013 partei \u00fche asutajaliikme \u2013 lahkumisega p\u00e4\u00e4dinud asjalood hakkasid tema s\u00f5nutsi roiskuma mullu s\u00fcgisel. T\u00e4psemalt oktoobris, kui partei juhatuse valimistel kerkis Kristina Kallase k\u00f5rval konkurendina esile Lauri Hussar.\nNormeti s\u00f5nutsi hakkasid Hussari heaks kampaaniat tegevad isikud r\u00e4pasel moel Kristina Kallase jalgealust \u00f5\u00f5nestama: v\u00f5eti ette parteiliikmete list, hakati parteilasi l\u00e4bi helistama ja veenma, et partei peab rahastuse s\u00e4ilitamiseks saama pukki Kristina Kallase asemel Lauri Hussari.\n\u201eKui mind s\u00fc\u00fcdistati andmete kasutamises ja liikmetele helistamises \u2013 mida ma ei teinud \u2013, siis nemad tegid seda Hussari kampaania ajal,\u201c s\u00f5nas ta Delfile. \u201eK\u00fcsisin rahastajalt: kas t\u00f5esti nii? Tema \u00fctles, et pole elu sees midagi sellist \u00f6elnud. Manipulatsioonid,\u201c m\u00e4rkis Normet. \u201eSealt saigi allak\u00e4ik alguse.\u201c\nNormetit ennast t\u00f6\u00f6deldi tema oma kodus k\u00f6\u00f6gilaua taga, m\u00e4rkis ta. Kes seda tegi, ta ei t\u00e4psustanud. Kuid Normet viitas selle jutu puhul \u201ekolmele diktaatorile\u201c \u2013 Margus Tsahknale, Marek Reinaasile, Kadri Napritson-Acunale.\nNormet andis oma h\u00e4\u00e4le Kristina Kallasele.\nMinust oli kujunemas puhta ning s\u00f5braliku ja kaasava poliitika juhtfiguure. See ei sobinud kolmele diktaatorile.\nS\u00fcgisele j\u00e4rgnesid valimised. Normet avastas \u00fchel hetkel, et tema kui kunagine h\u00e4\u00e4ltemagnet on asetatud oma ringkonna nimekirjas neljandale kohale. Etteotsa oli tulnud Johanna-Maria Lehtme. S\u00e4\u00e4rane positsioon talle ei sobinud, mist\u00f5ttu ta otsustas parlamendivalimistest k\u00f5rvale t\u00f5mbuda. Juba siis m\u00e4rkas ta, et teda \u00fcritati parlamendivalimistelt v\u00e4lja puksida, s\u00f5nas Normet.\nUus konarus teel ootas Normetit juunis, kui valiti Eesti 200 Tallinna ringkonna uut juhatust.\nSellele eelnes v\u00e4iksem\u00f5\u00f5duline andmeskandaal, mille k\u00e4igus s\u00fc\u00fcdistati Normetit ja Karin Kaup-Lap\u00f5ninit parteiliikmete andmete v\u00e4\u00e4rkasutamises enesele kampaania tegemise huvides. Parteijuht Hussar olevat tookord Normetile helistanud ja teatanud tema v\u00e4ljaviskamisest, mis olla juhatuse \u00fcheh\u00e4\u00e4lne otsus. Normet seda protokollist ei leidnud.\n\u201eNad lihtsalt leidsid \u00f5lek\u00f5rre minust vabanemiseks. Minust oli kujunemas puhta ning s\u00f5braliku ja kaasava poliitika juhtfiguure. See ei sobinud kolmele diktaatorile,\u201c m\u00e4rkis Normet.\nNormet ja Kaup-Lap\u00f5nin (kes m\u00f6\u00f6nis andmete k\u00e4itlemisel oma eksitust) esitasid parteile advokaatide toel n\u00f5udekirjad. Normet ihkas juhtkonnalt kuulda vabandamist ja tunnistamist, et kiireid j\u00e4reldusi tehes eksiti. Seda ei tulnud. Kaup-Lap\u00f5nin pole samuti oma n\u00f5udmistele rahuldavaid vastuseid saanud, kuid j\u00e4\u00e4b parteisse sellest hoolimata.\nV\u00e4\u00e4rtuskonfliktid\nIsiklikud konfliktid polevat Normeti s\u00f5nutsi ainsad lahkumise ajendid. Tema silmis on partei kehastunud selleks, mille vastu algusest saadik on v\u00f5ideldud.\n\u201eAlates sellest, kui eelmise juhatuse valimised olid oktoobris, on k\u00f5ik l\u00e4inud t\u00e4isk\u00e4igul p\u00f5hja,\u201c s\u00f5nas ta.\n\u00dcheks n\u00e4iteks t\u00f5i ta \u00fchismeedias muu hulgas t\u00e4na fraasina esile \u201ejoogid autosse Eesti 200 moodi\u201c. Mida Normet selle all silmas pidas?\nTa r\u00e4\u00e4kis \u00fchest erakonna esimeest puudutavast juhtumist.\nKadri Napritson-Acuna: Normeti s\u00fc\u00fcdistused on alusetud\nKuidas suhtub Napritson-Acuna s\u00fc\u00fcdistustesse, mida Normet on Tsahkna, Reinaasa, Hussari ja tema enese kohta pildunud?\n\u201eS\u00fc\u00fcdistused on alusetud ja ma ei n\u00e4e v\u00f5imalust neile vastata,\u201c s\u00f5nas ta l\u00fchidalt.\nLauri Hussarit, Margus Tshaknat ja Marek Reinaasa ei \u00f5nnestunud Delfil t\u00e4na tabada.\n\u201eLeppisime erakonnas algusest peale kokku, et kuluh\u00fcvitisi me ei kasuta. Ning et me ei kasuta ka muid h\u00fcvesid, mis poliitikutele ebanormaalselt m\u00e4\u00e4ratakse. V\u00f5in ajaliselt eksida, kuid n\u00e4dal-kaks alates sellest, kui koalitsioon riigikogus v\u00f5imule sai, oli minu juures Eesti 200 liikmetega istumine. Siis tulid Hussar, Napritson ja Reinaas Hussari uue ametiautoga, j\u00f5id mitu pudelit Clem\u00e9nt\u2019i, misj\u00e4rel kutsusid peale seltskonnas viibimist endale j\u00e4rele sama autojuhi. Mul tekkis k\u00fcsimus, miks ei v\u00f5iks nad takso eest maksta, mitte kasutada maksumaksjate makstud h\u00fcve selleks, et erakonnaliikmetega \u00f5htut veeta. See polnud ametlik koosolek, vaid vabas vormis olemine. See oli \u00fcks viis, kuidas asjad muutusid,\u201c kirjeldas ta oma s\u00f5nadega \u00fcht intsidenti.\nNormetil on etteheiteid ka partei juhitavuse l\u00e4bipaistvusele: vormiliselt on erakonna juht Lauri Hussar, tegelikult olevat ta aga oma parteikaaslaste k\u00e4piknukk.\nKeda Normet silmas peab? Keda muud kui \u201ekolme diktaatorit\u201c.\n\u201eLauri Hussar on juhitav juht. Ta ise ilmselt ka v\u00e4ga h\u00e4sti ei saa aru, kuidas teda juhitakse. Kristina Kallas polnud juhitav juht, mist\u00f5ttu oli ta vaja maha v\u00f5tta \u2013 ta polnud k\u00f5igutatav ja liigutatav. Ta oli vaja maha v\u00f5tta ja seda tehti r\u00e4pasel viisil,\u201c viitas ta kampaaniale, kus Kallase isikuga seostati rahamurede aspekt.\n\u00dcksi kaugele ei purjeta.\nKas Kristina Kallase juhtimisel l\u00e4inuks asjad teisiti? Oleks partei tema arvates paremas korras ja poleks p\u00f5hjust lahkuda?\n\u201eSpekuleerida ju v\u00f5ib. Tegelikult ei tea. Kallas on kindlasti tugevalt korruptsioonil\u00f5hnaliste asjade vastu,\u201c \u00fctles Normet.\n\u00dche pinnu silmis t\u00f5i Normet veelgi esile: partei taagaks on algusest saati olnud kehv kommunikatsioon.\n\u201eSeda alates trammipeatuse plakatist kuni Johanna-Maria Lehtme ja Tarmo Tamme skandaalideni v\u00e4lja,\u201c s\u00f5nas Normet. \u201eSiia alla kuulub ka minu juhtum. Vastanuks nad mu kirjale kohe, kui saatsin telefonik\u00f5nede v\u00e4ljav\u00f5tted\u2026 Oleks mind terve juhatusega laua taha kutsunud... Kui nad oleksid enda vihast eemale vaadanud ja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kinud, \u00fctelnud, et me tegime vea, ning j\u00e4tkanud...\u201c\nKuidas edasi?\nNormetist saab Tallinna linnavolikogus parteitu-fraktsioonitu volinik. Tal on plaanis anda sisse mitu eeln\u00f5u, millele erakonnast on enne pidurit t\u00f5mmatud.\n\u201eTeen ettepaneku kaotada \u00e4ra linnavolinike parkimiskaartide h\u00fcve. Ei tea \u00fchtegi teist t\u00f6\u00f6kohta, kus k\u00e4id kaks korda kuus t\u00f6\u00f6l ja sul on terves linnas tasuta parkimine,\u201c s\u00f5nas ta.\nMillalgi tuleb ilmselt endale ka uut koduparteid vaatama hakata, t\u00f5des ta.\n\u201e\u00dcksi kaugele ei purjeta. K\u00f5ik erakonnad peale EKRE on minuga \u00fchendust v\u00f5tnud. Pean istuma k\u00f5igiga maha. Pean suhtlema juhtkondadega v\u00e4ga kaalutletult, olemaks kindel, et ma ei astu samasse \u00e4mbrisse,\u201c \u00fctles ta l\u00f5petuseks.\nEesti 200 n\u00e4eb teravas kriitikas r\u00fcnnakut\n\u201eErakonna juhatus kogunes 16.08.2023, kus otsustati, et erakonna sisepoliitika ja vaadete avalikku r\u00fcndamist ja erakonnaga avalikku vastandumist ei ole v\u00f5imalik heaks kiita. Kuna Liina Normet on m\u00f6\u00f6dunud aastate jooksul andnud omalt poolt erakonna edendamisse olulise panuse, pidas juhatus vajalikuks anda Liina Normetile t\u00e4iendavalt m\u00f5tlemisaega kuni 21.08.23, kas ta soovib Eesti 200 liikmena j\u00e4tkata ja on valmis edaspidiselt l\u00e4htuma meie v\u00e4\u00e4rtushinnangutest ja p\u00f5hikirjast tulenevaid kohustusi. Ilmselt k\u00f5neleb Liina Normeti tehtud avaldus enda eest. Erakond on k\u00f5igele vaatamata t\u00e4nulik pikaajalise panuse eest Eesti 200 liikmena,\u201c \u00fctles Kadri Napritson-Acuna parteikaaslase lahkumise kohta Delfile."}
{"text":"\u00d5iguskantsler paneb ette v\u00f5tta Kert Kingolt saadikupuutumatusTALLINN, 21. august, BNS - \u00d5iguskantsler \u00dclle Madise kinnitas saates Otse Postimehest, et teeb prokuratuuri taotlusel riigikogule ettepaneku v\u00f5tta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni saadikult Kert Kingolt saadikupuudutamus.\n\"Jah, selle ettepanekuga tuleb riigikogu ette minna. Olgu siin \u00f6eldud, et kui riigikogu otsustab saadikupuutumatuse \u00e4ra v\u00f5tta, siis see ei t\u00e4henda, et inimene on s\u00fc\u00fcdi. Ta j\u00e4tkab oma t\u00f6\u00f6d riigikogu liikmena ja mitte keegi ei tohi teda k\u00e4sitleda s\u00fc\u00fcdlasena,\" \u00fctles Madise.\nTema s\u00f5nul on \u00f5iguskantsleri roll vaadata l\u00e4bi toimikud ja selgitada v\u00e4lja, et ega tegemist ei ole ilmselgelt alusetu asjaga, mis t\u00f5en\u00e4oliselt on p\u00fcsti pandud poliitilisel motiivil. \"Vaatasime need toimikud l\u00e4bi ja sellist kahtlust ei tekkinud,\" lisas Madise.\u00a0\nRiigiprokuratuur esitas mullu septembris riigikogu liikmele Kert Kingole kahtlustuse kelmuses ja v\u00f5ltsitud dokumendi kasutamises. Prokuratuuri pressiesindaja Kairi K\u00fcngas kinnitas toona, et riigiprokuratuur on esitanud kahtlustuse riigikogu liikmele Kert Kingole ja vandeadvokaat Martin Traadile.\nEKRE fraktsiooni liikmele Kingole esitas prokuratuur kahtlustuse paragrahvi all, mis k\u00e4sitleb kelmust, kui see on toime pandud ametiisiku poolt. Teise paragrahvina kahtlustatakse Kingot v\u00f5ltsitud dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi kasutamises eesm\u00e4rgiga omandada \u00f5igusi v\u00f5i vabaneda kohustustest. Postimehele teadaolevalt lasi kahtlustuse kohaselt Kingo tasuda oma kuluh\u00fcvitistest ligi 10 000 euro eest mitme inimese \u00f5igusabiarveid.\nVandeadvokaat Martin Traat sai kahtlustuse samuti kelmuses. Traati kahtlustatakse ka kaasaaitamises. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule \u00f5igusvastasele teole f\u00fc\u00fcsilist, ainelist v\u00f5i vaimset kaasabi. Lisaks kahtlustatakse teda dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi v\u00f5ltsimises.\nKert Kingo ise \u00fctles mullu s\u00fcgisel Postimehele, et tema vastu esitatud kahtlustused on alusetud.\n\"Juba 14 juunil tuli riigikohtus otsus, milles kohtunikekogu viitab riigiprokur\u00f6r Vahur Verte seaduse- ja menetlusnormide rikkumistele. Need on olulised rikkumised,\" s\u00f5nas Kingo ligi aasta tagasi ja lisas, et Verte on tema vastu algatatud kriminaalmenetluses samuti rikkunud menetlusnorme ja seadusi.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei tabas n\u00e4dalaga roolist viis purjus juhtiEelmisel n\u00e4dalal tehtud liiklusj\u00e4relevalve k\u00e4igus k\u00f5rvaldati Saaremaa teedelt viis alkoholijoobes autojuhti.Selle probleemiga tuli politseil tegeleda kohe esmasp\u00e4evast, mil k\u00f5rvaldati roolist 37-aastane mees, kes juhtis Upa-Leisi teel s\u00f5iduautot Toyota. M\u00f5ni p\u00e4ev hiljem, 18. augustil kell 17.30 k\u00f5rvaldati juhtimiselt 29-aastane mees, kes s\u00f5itis Masa-Laimjala-Tumala teel Mercedes-Benziga.Eriti tihedaks l\u00e4ks roolist tabatud purjutajatega 20. augustil: Kuressaares k\u00f5rvaldati BMW juhtimiselt 22-aastane mees ja Toyota roolist 37-aastane mees ning Kuressaare-Kuivastu maanteel Renault \u0301 juhtimiselt 34-aastane mees.Joobes juhte on liikluses v\u00e4hem\u201cSamas on hea meel t\u00f5deda, et joobekontrollide arvu kasvuga ei ole kasvanud liiklusest k\u00f5rvaldatud joobes juhtide arvud,\u201d \u00fctles Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar. \u201cOleme sellel aastal teinud m\u00f6\u00f6dunud aasta sama perioodi arvestades rohkem joobekontrolle, aga alkoholi tarvitanud autojuhte tabanud liiklusest v\u00e4hem.\u201dSamuti on v\u00f5rreldaval perioodil juhtunud v\u00e4hem liiklus\u00f5nnetusi, milles inimesed on viga saanud v\u00f5i hukkunud. \u201cK\u00fcll ei saa veel sama \u00f6elda kiiruse \u00fcletamiste kohta ja seda just asulasisestel teedel,\u201d nentis Antsaar. Politsei on asulasisestel teedel tehtud j\u00e4relevalve k\u00e4igus alustanud tema s\u00f5nul kolmandiku v\u00f5rra rohkem v\u00e4\u00e4rteomenetlusi kui mullu samal ajal.Raha kelmidele ja l\u00f5hutud autoklaasEelmisel n\u00e4dalal lahendas politsei 48 v\u00e4ljakutset, millest \u00fcle poole olid avaliku korra rikkumised ja neist omakorda rohkem kui pooled sellised v\u00e4ljakutsed, kus alkoholi tarvitanud inimene h\u00e4iris oma joogi tarbimise v\u00f5i avalikku kohta magama j\u00e4\u00e4misega teisi.Alustati nelja kriminaalmenetlust, millest kolm on seotud arvutikelmustega, kus kannatanutelt v\u00e4ljapetetud summa on kokku \u00fcle 14 000 euro.V\u00e4\u00e4rteomenetlus algatati ka vara l\u00f5hkumise p\u00e4rast. Nimelt l\u00f6\u00f6di kolmap\u00e4eval Kuressaare linnas asuva kortermaja ees parkinud s\u00f5iduautol puruks tagaluugi klaas.S\u00d5NA SEKKA! www.saartehaal.eeKertu Kalmus"}
{"text":"Helle-Moonika Helme: prokuratuuri k\u00fcmme silma \u2013 \u00fcks lahti, \u00fcheksa kinniRiigi peaprokur\u00f6r tahab saada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikuks ja on praeguse seisuga Eesti ametlik kandidaat.\nTeda toetab selles praegune Reformierakonna juhitud valitsus. \/Eesti Ekspress 09.08.2023\/\n*********************\nKeit Pentus-Rosimannuse ametiseisundi \u00e4rakasutamist enese m\u00e4\u00e4ramisel Euroopa kontrollikotta \u2013 prokuratuur ei v\u00f5tnud menetlusse, kuigi Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon saatis prokuratuuri k\u00f5ik juriidiliselt vettpidavad dokumendid.\nTerviseameti k\u00fclmlao p\u00f5randa \u00fclekuumenemise tulemusena h\u00e4vis 3,2 miljonit maksumaksja raha \u2013 prokuratuur ei hakanud uurima ega n\u00e4inud probleemi.\nMarko Mihkelsoni fotokl\u00f5psud alaealiste t\u00fcdrukute sensitiivsetest kehaosadest \u2013 prokuratuur ei alustanud mitte kunagi menetlust, ka mitte siis, kui see avalikuks oli tulnud, kuigi vastavaid analoogseid juhtumeid on tavap\u00e4raselt menetletud seaduse kogu j\u00f5uga ja vastavalt kehtivatele protseduuridele.\nLiina Kersna miljonihanked (kogusummas 8,2 miljonit), millega rikuti mitut seadust ja kuigi samuti Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon oli t\u00f5endid kogunud ja teemat k\u00e4sitlenud, ei n\u00e4inud prokuratuur Liina Kersna tegevuses mingit rikkumist.\nE \u2013 valimistel toimunud v\u00f5imalikud rikkumised, mille kohta tehti avaldus prokuratuurile, l\u00fckati koost\u00f6\u00f6s Vabariigi valimisteenistusega tagasi, m\u00e4ngiti m\u00e4ngu, et esimene kaebus esitati liiga vara ja siis, kui oli n.\u00f6. \u00f5ige aeg, siis teatati prokuratuuri poolt, et liiga hilja. Ja mitte midagi ei v\u00f5etud menetlusse. Ja Reformierakonna valitsus astus r\u00f5\u00f5msalt ametisse.\nLehtme ja Slava Ukraini poolt annetajate rahade (6,5 miljonit) k\u00f5rvalekantimises ja raha kahtlases kasutamises probleemi ei n\u00e4htud.\nUurimine on s\u00fcmboolne.\nKaitseministeeriumi v\u00e4lihaiglate hange 150 miljonit, mis l\u00e4ks v\u00e4lisminister Margus Tsahkna firmale ning milles on ilmselge huvide konflikt ja ametiseisundi \u00e4rakasutamine ehk m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemine, ka see ei paku prokuratuurile mingit huvi.\nV\u00f5rklaeva majaehitus oleks ammu pidanud olema prokuratuuri huviorbiidis.\nAga ei!\nK\u00f5ik nagu vastu seina! Prokuratuur on kurt ja pime, kui tegemist on v\u00f5imulolijatega!\nAga vot Kert Kingo kuluh\u00fcvitistega seonduv v\u00f5eti kohe entusiastlikult prokuratuuri poolt menetlusse. Alustati kiiresti kriminaalmenetlus. Kuigi sarnaste juhtumite puhul tavap\u00e4raselt saab lihtsalt raha tagasi maksta, kui on tuvastatud mingi k\u00f5rvalekalle. Ja seda omakorda tuvastab Riigikogu kantselei, kes alati kontrollib \u00fcle k\u00f5ik esitatud arved ja selle juurde lisatud dokumendid.\nKerdi juhtumis Riigikogu kantselei poolt mingit vastavat signaali ei tulnud. Ja raha tagasi pole k\u00fcsitud. Ehk et seaduserikkumist pole tegelikult olnud. Aga kui vaja, saab prokuratuur ikka menetlust alustada.\nKert pole kunagi mingit isiklikku kasu saanud ega seda ka taotlenud. Ja t\u00e4ielik \u00fcle v\u00f5lli on ka uudistes nimetatud summa, mis pole mingi peaaegu 10000 eurot, vaid 6000 ringis.\nT\u00e4na kuulsimegi, et prokuratuur hakkab seda juhtumit t\u00e4ie j\u00f5uga menetlema, Kerdilt saadikupuutumatust \u00e4ra v\u00f5tma ja mida k\u00f5ike veel.\nKui oleks kirjanik, kirjutaks sket\u0161i:\nPeaprokur\u00f6ri kabinetis heliseb telefon. \u201cHei, kuule, sul on seal laual mingi Pentus -Rosimannuse keiss, onju?\u201d\nPeaprokur\u00f6r: \u201cNojaa\u2026\u201d\n\u201cSa vist tahtsid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikuks saada?\u201d\nPaberid liiguvad sahinal sahtlisse\u2026..\nPeaprokur\u00f6ri laual heliseb mobla.\n\u201cPagana peakontor j\u00e4lle\u201d ohkab prokur\u00f6r.\n\u201cKuule, see Liina Kersna keiss\u2026.me siin kontoris praegu arutame seda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtuniku ametliku kandidaadi nimetamist\u2026.\u201d\nKl\u00f5ps, sulgub sahtel\nPeaprokur\u00f6ri taskus vibreerib h\u00e4\u00e4letuks seatud telefon\u2026 peaprokur\u00f6r v\u00f5tab valveseisaku \u2013 ikkagi peaminister ise.\n\u201cKuule, see Lehtme asi\u2026meil ei oleks praeguses julgelekuolukorras seda vaja sellisel tasemel k\u00e4sitleda\u2026 ja muide, su kandidatuur Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikuks sai valitsuse toetuse\u2026.\u201d\nPaberid liiguvad sahtlisse.\nTill till k\u00f5ll \u2013 peaprokur\u00f6r haarab mobla.\n\u201cKuule, kaugel see Kingo asi sul on, praegu oleks just \u00f5ige aeg t\u00e4isk\u00e4ik sisse l\u00fckata?\nJa sa ikka tahad seda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, pole \u00fcmber m\u00f5elnud ega?\u201d\n\u201cEi-ei, loomulikult mitte!\u201d\nHelle-Moonika Helme"}
{"text":"ERJK selgitused SALKi juhtumis on j\u00e4\u00e4nud ebapiisavaksEesti demokraatiale tuleb tark eraraha ainult kasuks, m\u00f5istagi ainult seni, kuni erakondade s\u00f5ltuvus m\u00f5nest \u00fcksikust ettev\u00f5tjast liiga suureks ei kujune, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.Nagu idumiljon\u00e4r Sten Tamkivi t\u00e4nases pikas intervjuus r\u00e4\u00e4gib, on \u00fcks m\u00e4rtsivalimiste t\u00e4hti \u2013 tehnoloogia\u00e4rimeeste rahastatud poliittehnoloogiline m\u00f5ttekoda Sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK) \u2013 siiani valimistej\u00e4rgsetes eneseotsingutes. Praegu veel m\u00f5eldakse, kas ja millal j\u00e4tkatakse ning kas Tarmo J\u00fcristo juhitud r\u00fchmitus \u00fcldse peaks valimistevahelisel ajal aktiivse tegevusega j\u00e4tkama.\nVahepeal on SALKi teenuste vastu tuntud huvi Leedust, kus J\u00fcristo mai l\u00f5pus k\u00e4is. Seal on j\u00e4rgmisel aastal kolmed valimised, aga kuna Leedu on \u00fcks v\u00e4heseid Euroopa riike, kus pole oma uuskonservatiivset tugevat erakonda, siis ilmselt polegi seal nii suurt tellimust liberaalsete n\u00f5ustajate j\u00e4rele.\u00a0Ka konservatiivse p\u00f6\u00f6rde l\u00e4bi teinud Poolas on sel s\u00fcgisel valimised, aga need tulevad liiga vara peale, et oleks ajaliselt v\u00f5imalik \u00fcldse mingit n\u00f5ustamiskogemust eksportida. Ka Portugalist on J\u00fcristo kinnitusel suisa suursaadiku tasemel n\u00e4idatud \u00fcles uudishimu tulevase koost\u00f6\u00f6 suhtes.\n\nCambridge Analytica vaim\n\nEt uusparempoolsete nn m\u00e4nguraamat on suhteliselt universaalne ja kordub riigist riiki, siis ei pidavat ka Eesti liberaalidel olema raske oma parempopulismivastaseid meetmeid eksportida. Ometi soovib SALK Tamkivi kinnitusel v\u00e4listurgudele laienemisest hoiduda, kuigi oma kogemust ollakse valmis jagama teiste riikide sarnaste organisatsioonidega.\nEuroopa poliitturud poleks v\u00e4liste n\u00f5ustajate suhtes ilmselt nii tundlikud, kui 2018. aastal poleks \u00dchendkuningriigis lahvatanud Cambridge Analytica skandaal. Mis sest et SALK pole erinevalt Cambridge Analyticast tegelenud valimiste varjatud m\u00f5jutamisega. J\u00fcristo pole oma taotlusi kunagi varjanud ja Eero Epneri 31. mai Eesti Ekspressis SALKile p\u00fchendatud loo pealkirjas on ka k\u00f5ik otse v\u00e4lja \u00f6eldud: \u00ab\u00abV\u00f5itsime!\u00bb Liberaalne \u00fchendus SALK seadis juba alguses eesm\u00e4rgiks valimiste m\u00f5jutamise.\u00bb\nEuroopa poliitturud poleks v\u00e4liste n\u00f5ustajate suhtes ilmselt nii tundlikud, kui 2018. aastal poleks \u00dchendkuningriigis lahvatanud Cambridge Analytica skandaal.\nSALK ehmus vist ka ise oma triumfeerivast toonist \u00e4ra, sest ega praalimine olegi liberaalsele demokraatiale v\u00e4ga kohane. Ehmusid ka liberaalsed erakonnad, kui Erakondade Rahastamise J\u00e4relevalve Komisjon\u00a0(ERJK) alustas uurimist, selgitamaks v\u00e4lja, kas SALKi antud konsultatsioonid ei ole mitte erakondade varjatud toetamine. Komisjoni asejuhi Kaarel Tarandi 10. augustil Postimehele antud kinnituse j\u00e4rgi muutis nii m\u00f5nigi erakond komisjonile aru andes oma varem ajakirjandusele antud selgitusi selle kohta, kui palju SALK neid ikkagi aitas.\n\nV\u00f5imalikud laiskuse p\u00f5hjused\n\nJ\u00fcristole ja tema tiimile tuli Epneri loo v\u00f5itu kuulutav toon reklaami m\u00f5ttes kindlasti kasuks, ning isegi, kui ERJK oleks j\u00f5udnud s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuseni, oleks SALK j\u00e4\u00e4nud rahaliselt hoopis plussi. Neil polnud seega midagi kaotada. Ka liberaalidel tervikuna on olnud J\u00fcristo ja Epneri bravuurist emotsionaalsel tasemel v\u00f5ita. Uusparempoolsed on seni olnud oma asja ajamisel m\u00e4rksa kirglikumad ja isiklikumad. Liberaalid \u2013 esindades k\u00fcll m\u00e4rksa suuremat osa \u00fchiskonnas kui n\u00e4iteks EKRE ja Isamaa \u2013 m\u00f5juvad aga tihti kuivade tehnokraatidena. Mitte et mul nohikute vastu midagi oleks, aga karismata l\u00e4heb tipp-poliitikas raskeks ning peaminister Kaja Kallase esimese valitsuse aegsed reitingud r\u00e4\u00e4kisid tema rahuaegsest karismast nii m\u00f5ndagi.\n\nJ\u00fcri Ratase juhitud EKREIKE valitsuse abielureferendumi korraldamise plaan t\u00f5i kaasa rahalise toetuse suurenemise liberaalsetele erakondadele.\nEero Vabam\u00e4gi\n\nEpner t\u00f5i teatrist NO99 ajakirjandusse tulles lisaks haruldasele s\u00f5naosavusele kaasa ka teatraalse paatose, mis on v\u00e4ga m\u00f5jus mingite sotsiaalsete valukohtade v\u00e4ljavalgustamisel. Aga n-\u00f6 kangelaslugude jutustamisel l\u00e4heb Epner teinekord nii hoogu, et tekstid kaotavad veenvuses, kuigi on nauditavad lugeda.\nPeamiselt erakondade esindajatest koosnev ERJK ei suutnud SALKi juhtumis rikkumist tuvastava v\u00f5i alternatiivse \u2013 rikkumist eitava \u2013 otsuseni j\u00f5uda. Et SALKilt sai n\u00f5u enamik erakondadest, siis on \u00fcsna arusaadav, miks nad ei p\u00f5le soovist hakata m\u00f5ttekojale saadud n\u00f5uande eest tagantj\u00e4rele rahaga maksma. Ometigi pole avalikkuses k\u00f5lanud senini l\u00f5puni veenvat selgitust selle kohta, mis tegi selle juhtumi ikkagi nii eriliseks, et otsust poleks teha saanud.\nKomisjoni asejuht Tarand r\u00e4\u00e4kis probleemist, mis tekib siis, kui erakondadel on vaja annetusi tagastada, et kes siis loeb kokku need tunnid, kuidas neile rahaline v\u00e4\u00e4rtus arvutada jne. Mis sest et n\u00f5ustamisel on olemas tuvastatav turuhind ning ilmselt v\u00f5ime usaldada andmeanal\u00fc\u00fcsiga leiba teeniva sihtasutuse enda hinnangut selle kohta, kui palju tunde millise erakonnaga suheldes v\u00f5is kuluda. Kindlasti on m\u00f5ni kohtumine ka kalendritest tuvastatav.\n\nN\u00f5ustamine on teenus\n\nSALK aga tegi selle vea, et v\u00f5ttis osa oma algsest bravuurist tagasi ja hakkas v\u00e4itma, et andmeanal\u00fc\u00fcsile tuginev n\u00f5ustamine polegi k\u00e4sitletav \u00abteenusena\u00bb. Seda teeb muide ka Tamkivi oma t\u00e4nases intervjuus. Olgugi et konsultatsioon on t\u00e4iesti tavap\u00e4rane teenus, mille turuhinda on v\u00f5imalik v\u00e4lja arvutada kasv\u00f5i m\u00f5ne konsultatsioonifirma hinnakirja alusel.\nMida muud kui andmetele tuginevat juhtimisotsusteks vajalikku n\u00f5u SALK erakondadele andis? Milleks seda varjata, arvestades, et sihtasutus selle v\u00e4lja\u00fctlemisest midagi ei kaotaks?\nIsegi kui sisuliselt pandi toime rikkumine, on see t\u00f5en\u00e4olisemalt erakondade, mitte SALKi rikkumine. Tamkivi kinnitusel innustas SALKi edu seni Eesti poliitmaastikul madalat profiili hoidnud tehnoloogia\u00e4rimehi tulevikuski Eesti erakonnapoliitikat toetama ja seda varasemast targemal viisil.\nMida muud kui andmetele tuginevat juhtimisotsusteks vajalikku n\u00f5u SALK erakondadele andis? Milleks seda varjata, arvestades, et sihtasutus selle v\u00e4lja\u00fctlemisest midagi ei kaotaks?\nS\u00fcmpaatne on ka Tamkivi v\u00e4lja k\u00e4idud m\u00f5te, et \u00e4riraha v\u00f5iks j\u00f5uda poliitikasse nii, et \u00fckski konkreetne ettev\u00f5te v\u00f5i isik ei hakkaks domineerima. Koordineeritud n-\u00f6 parvannetused hajutavad poliitilise korruptsiooni riske oluliselt, mh selliseid, mis Parvel Pruunsilla ja Isamaa n\u00e4itel on juba avaldunud. Eesti demokraatiale tuleb tark eraraha ainult kasuks, m\u00f5istagi ainult seni, kuni erakondade s\u00f5ltuvus m\u00f5nest \u00fcksikust ettev\u00f5tjast liiga suureks ei kujune ning nad otsustavad oma taotluste ja tegevuste suhtes l\u00f5puni ausaks j\u00e4\u00e4da."}
{"text":"ERJK selgitused SALKi osas j\u00e4id ebapiisavaksV\u00d5IM JA JULGEOLEKNagu idumiljon\u00e4r Sten Tamkivi t\u00e4nases pikas intervjuus r\u00e4\u00e4gib, on \u00fcks m\u00e4rtsivalimiste t\u00e4hti - tehnoloogia\u00e4rimeeste rahastatud poliittehnoloogiline m\u00f5ttekoda Sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK) - siiani valimistej\u00e4rgsetes eneseotsingutes. Praegu veel m\u00f5eldakse, kas ja millal j\u00e4tkatakse ning kas Tarmo J\u00fcristo juhitud r\u00fchmitus \u00fcldse peaks valimistevahelisel ajal aktiivse tegevusega j\u00e4tkama.Vahepeal on SALKi teenuste vastu tuntud huvi Leedust, kus J\u00fcristo mai l\u00f5pus k\u00e4is. Ka konservatiivse p\u00f6\u00f6rde l\u00e4bi teinud Poolas on sel s\u00fcgisel valimised, aga need tulevad liiga vara peale, et oleks ajaliselt v\u00f5imalik \u00fcldse mingit n\u00f5ustamiskogemust eksportida. Ka Portugalist on J\u00fcristo kinnitusel suisa suursaadiku tasemel n\u00e4idatud \u00fcles uudishimu koost\u00f6\u00f6 vastu.Cambridge Analytica vaimEt uusparempoolsete nn m\u00e4nguraamat on suhteliselt universaalne ja kordub riigist riiki, siis ei pidavat ka Eesti liberaalidel olema raske oma parempopulismivastaseid meetmeid eksportida. Ometi soovib SALK Tamkivi kinnitusel v\u00e4listurgudele laienemisest hoiduda, kuigi oma kogemust ollakse valmis jagama teiste riikide sarnaste organisatsioonidega.Euroopa poliitturud poleks v\u00e4liste n\u00f5ustajate suhtes ilmselt nii tundlikud, kui 2018. aastal poleks \u00dchendkuningriigis lahvatanud Cambridge Analytica skandaal. Mis sest et SALK pole erinevalt Cambridge Analyticast tegelenud valimiste varjatud m\u00f5jutamisega. J\u00fcristo pole oma taotlusi kunagi varjanud ja Eero Epneri 31. mai Eesti Ekspressis SALKile p\u00fchendatud loo pealkirjas on ka k\u00f5ik otse v\u00e4lja \u00f6eldud: \u00ab\u00abV\u00f5itsime!\u00bb Liberaalne \u00fchendus SALK seadis juba alguses eesm\u00e4rgiks valimiste m\u00f5jutamise.\u00bbSALK ehmus vist ka ise oma triumfeerivast toonist \u00e4ra, sest ega praalimine olegi liberaalsele demokraatiale v\u00e4ga kohane. Ehmusid ka liberaalsed erakonnad, kui Erakondade Rahastamise J\u00e4relevalve Komisjon (ERJK) alustas uurimist, selgitamaks v\u00e4lja, kas SALKi antud konsultatsioonid ei ole mitte erakondade varjatud toetamine. Komisjoni asejuhi Kaarel Tarandi Postimehele antud kinnituse j\u00e4rgi muutis nii m\u00f5nigi erakond komisjonile aru andes oma varem ajakirjandusele antud selgitusi selle kohta, kui palju SALK neid ikkagi aitas.V\u00f5imalikud laiskuse p\u00f5hjusedPeamiselt erakondade esindajatest koosnev ERJK ei suutnud SALKi juhtumis rikkumist tuvastava v\u00f5i alternatiivse - rikkumist eitava - otsuseni j\u00f5uda. Et SALKilt sai n\u00f5u enamik erakondadest, siis on \u00fcsna arusaadav, miks nad ei p\u00f5le soovist hakata m\u00f5ttekojale saadud n\u00f5uande eest tagantj\u00e4reie rahaga maksma. Ometigi pole avalikkuses k\u00f5lanud senini l\u00f5puni veenvat selgitust selle kohta, mis tegi selle juhtumi ikkagi nii eriliseks, et otsust poleks teha saanud.Tarand r\u00e4\u00e4kis probleemist, mis tekib siis, kui erakondadel on vaja annetusi tagastada, et kes siis loeb kokku need tunnid, kuidas neile rahaline v\u00e4\u00e4rtus arvutada jne. Mis sest, et n\u00f5ustamisel on olemas tuvastatav turuhind ning ilmselt v\u00f5ime usaldada andmeanal\u00fc\u00fcsiga leiba teeniva sihtasutuse enda hinnangut selle kohta, kui palju tunde millise erakonnaga suheldes v\u00f5is kuluda.N\u00f5ustamine on teenusSALK aga tegi selle vea, et v\u00f5ttis osa oma algsest bravuurist tagasi ja hakkas v\u00e4itma, et andmeanal\u00fc\u00fcsile tuginev n\u00f5ustamine polegi k\u00e4sitletav \u00abteenusena\u00bb. Seda teeb muide ka Tamkivi. Olgugi et konsultatsioon on t\u00e4iesti tavap\u00e4rane teenus, mille turuhinda on v\u00f5imalik v\u00e4lja arvutada kasv\u00f5i m\u00f5ne konsultatsioonifirma hinnakirja alusel.Mida muud kui andmetele tuginevat juhtimisotsusteks vajalikku n\u00f5u SALK erakondadele andis? Milleks seda varjata, arvestades, et sihtasutus selle v\u00e4lja\u00fctlemisest midagi ei kaotaks?Isegi kui sisuliselt pandi toime rikkumine, on see t\u00f5en\u00e4olisemalt erakondade, mitte SALKi rikkumine. Tamkivi kinnitusel innustas SALKi edu seni Eesti poliitmaastikul madalat profiili hoidnud tehnoloogia\u00e4rimehi tulevikuski Eesti erakonnapoliitikat toetama ja seda varasemast targemal viisil.S\u00fcmpaatne on ka Tamkivi v\u00e4lja k\u00e4idud m\u00f5te, et \u00e4riraha v\u00f5iks j\u00f5uda poliitikasse nii, et \u00fckski konkreetne ettev\u00f5te v\u00f5i isik ei hakkaks domineerima. Koordineeritud n-\u00f6 parvannetused hajutavad poliitilise korruptsiooni riske oluliselt, mh selliseid, mis Parvel Pruunsilla ja Isamaa n\u00e4itel on juba avaldunud. Eesti demokraatiale tuleb tark eraraha ainult kasuks, m\u00f5istagi ainult seni, kuni erakondade s\u00f5ltuvus m\u00f5nest \u00fcksikust ettev\u00f5tjast liiga suureks ei kujune ning nad otsustavad oma taotluste ja tegevuste suhtes l\u00f5puni ausaks j\u00e4\u00e4da.\"Mida muud kui andmetele tuginevat juhtimisotsusteks vajalikku n\u00f5u SALK erakondadele andis? Milleks seda varjata, arvestades, et sihtasutus selle v\u00e4lja\u00fctlemisest midagi ei kaotaks?\"J\u00fcri Ratase juhitud kunagise EKREIKE valitsuse abielureferendumi korraldamise kavat\u00f5i kaasa rahalise toetuse suurenemise liberaalsetele parteidele.MEELIS OIDSALU, toimetaja"}
{"text":"Kelmid kasutavad inimeste petmiseks \u00e4ra PPA broneerimiss\u00fcsteemiKelmid on hakanud tegema inimeste nimele politsei- ja piirivalveameti (PPA) broneerimiss\u00fcsteemis broneeringuid n\u00e4iteks ID-kaardi taotlemiseks v\u00f5i ajutise kaitse saamiseks, et m\u00f5juda helistatavale usaldusv\u00e4\u00e4rsena.Skeem n\u00e4eb v\u00e4lja nii, et kelm helistab inimesele, tutvustab ennast politseinikuna ning teatab n\u00e4iteks, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud v\u00f5i tema nimele on vormistatud laen.Usalduse tekitamiseks ning justkui \u00fctluste andmiseks broneeritakse PPA broneerimiskeskkonnas aeg politsei juurde, misj\u00e4rel saab inimene selle kohta ka oma e-posti aadressil kinnituse.PPA palub sellise sisuga k\u00f5ned katkestada ja petturitele mitte oma andmeid v\u00e4ljastada.\u00abKui aga juba oled saanud meilile broneeringu kinnituse, mida sa ise teinud ei ole, palume see kindlasti broneering.politsei.ee lehe kaudu t\u00fchistada, et seda aega saaksid kasutada need, kes seda p\u00e4riselt vajavad. Link broneeringu t\u00fchistamiseks on ka meilis kirjas,\u00bb r\u00e4\u00e4kis veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman. (VT)"}
{"text":"Mailis Repsi laste \u00f5petaja: ma ei m\u00e4leta, et lapsi oleks lasteaeda toonud keegi muu kui minister ise!\u201eV\u00e4ga raske on m\u00e4letada. Meil \u00fcldiselt ikka lapsevanemad ise toovad lapse lasteaeda. See on ikka erandlik, kui keegi teine,\u201c r\u00e4\u00e4kis lasteaia\u00f5petaja kohtule.Harju maakohtus j\u00e4tkuval Mailis Repsi protsessil j\u00f5uti esmasp\u00e4eval uue tunnistajani. Sedakorda astus tunnistajapinki lasteaia\u00f5petaja Liina, kes aastate eest Tallinnas asuvas lasteaias Repsi lapsi \u00f5petas. Tema k\u00e4est uuriti peaasjalikult seda, kes toona haridusministri lapsi s\u00f5idutas, kuid jutuks tuli ka nende omavaheline suhtlus. Nimelt on teada, et v\u00e4hemalt \u00fchel korral tuli Reps lasteaeda suure lillekimbuga, mis l\u00e4ks Liina k\u00e4tte. Kas 6 nad olid s\u00f5brad?Kuna Liina kutsus tunnistajaks Repsi kaitsja Andri Rohtla, k\u00fcsitleb naist esimesena just tema. Liina r\u00e4\u00e4gib, et vanemad toovad lapsed lasteaeda ja tema m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da t\u00f5i Repsi lapsed kohale ainult Reps ise. Kuid kes lastel j\u00e4rel k\u00e4is? Lasteaia\u00f5petaja s\u00f5nul k\u00e4is lastel peaasjalikult j\u00e4rel Reps ise, kuid teinekord n\u00e4gi ta ka vanemat venda ja m\u00f5ned korrad ka \u00fchte \u201et\u00fctarlast\u201c. \u201eM\u00f5ned korrad v\u00f5ib-olla ka meesterahvas. See ongi nii, et kes tuleb, siis see tuleb,\u201c lausub ta.Lasteaia kodukorra j\u00e4rgi on igal lapsel nimekiri inimestest, kes tohivad teda koju viia. Nimekiri asub lasteaias. \u201eSeal on kirjas isiku kontakt. Kui seda isikut (kes lapsele j\u00e4rele tuleb - K. V.) pole seal kirjas, siis lapsevanem teavitab meid ette,\u201c kirjeldab Liina.Kui Rohtla uurib Liina k\u00e4est, kas toonane haridusminister lasteaia \u00fcritustel ka k\u00e4is, vastab \u00f5petaja resoluutselt: \u201eAlati!\u201cRiigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih uurib Liina k\u00e4est, millised olid tema ja Repsi omavahelised suhted. \u00d5petaja r\u00e4\u00e4gib, et nende suhted olid head, kuid puhtalt t\u00f6\u00f6alased. Seepeale kuvab prokur\u00f6r seinale video, milles on n\u00e4ha, kuidas Reps toob Liinale suure s\u00fclemi lilli. Liina selgitab, et lilled olid m\u00f5eldud \u00f5petajate p\u00e4eva puhul ja siiski kogu kollektiivile, tema lihtsalt v\u00f5ttis need vastu. See video on haridus- ja teadusministeeriumi Facebookikontol seniajani n\u00e4htav. Juures on tekst: \u201eSuur-suur t\u00e4nu k\u00f5ikidele Eesti \u00f5petajatele ja haridust\u00f6\u00f6tajatele innustamise, \u00f5petamise, suunamise ja inimeseks kujundamise eest! Saabuva pidup\u00e4eva puhul viis minister Mailis Reps ka oma laste \u00f5petaja Liinale lillekimbu.\u201cT\u0161asovskih uurib Liina k\u00e4est \u00fcle, kas t\u00f5esti keegi teine ei toonud Repsi lapsi lasteaeda. Ainult tema ise. \u201eV\u00e4ga raske on m\u00e4letada. Meil \u00fcldiselt ikka lapsevanemad ise toovad lapse lasteaeda. See on ikka erandlik, kui keegi teine,\u201c vastab \u00f5petaja seepeale. Liina \u00fctleb, et viimati kohtus ta Repsi ja tema advokaatidega 10. augustil ehk poolteist n\u00e4dalat tagasi.Kohtupidamine Repsi \u00fcle j\u00e4tkub juba neljap\u00e4eval. Repsile esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistus koosneb seitsmest niinimetatud osateost, neist kolm on seotud omastamise ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kelmusega.\u00a0PIKK KOHTUPIDAMINE: Vahepeal pausil olnud kohtuprotsess Mailis Repsi \u00fcle j\u00e4tkub veel v\u00e4hemalt aasta jagu. Karin JaanusKRISTJAN V\u00c4LI"}
{"text":"Alates 1. oktoobrist tuleb suurematel ehitusobjektidel registreerida t\u00f6\u00f6tajad ja nende t\u00f6\u00f6aegFoto: Shutterstock\n1. oktoobril j\u00f5ustuvad maksukorralduse seaduse muudatused, mille kohaselt on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel ja ehitusettev\u00f5tjatel kohustus registreerida suuremate ehitust\u00f6\u00f6de korral ehitusplatsil viibivad inimesed ning esitada vastavad andmed maksu- ja tolliametile. Muudatuse peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada ehitussektoris maksukahju ning tagada aus konkurents.\nEttev\u00f5tjad peavad edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed ehitise, ehitust\u00f6\u00f6de, nende tellija ja ehitust\u00f6id tegevate allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusplatsil viibivate inimeste kohta (maksukorralduse seadus \u00a7 2510 lg 2). Andmete esitamiseks ja kogumiseks loob maksu- ja tolliamet t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse andmekogu.\nUued n\u00f5uded puudutavad \u00fcksnes suuremaid ehitust\u00f6id\nEttev\u00f5tjad ei pea esitama maksu- ja tolliametile eelpool nimetatud andmeid iga ehitust\u00f6\u00f6 kohta, vaid muudatused puudutavad \u00fcksnes suuremaid ehitust\u00f6id. Suuremateks ehitust\u00f6\u00f6deks on maksukorralduse seaduse \u00a7 2510 l\u00f5ike 3 kohaselt sellised ehitust\u00f6\u00f6d, mille eeldatav kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja ehitusplatsil t\u00f6\u00f6tab samal ajal v\u00e4hemalt 20 inimest v\u00f5i mille eeldatav maht \u00fcletab 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva.\nUued n\u00f5uded hakkavad kehtima suuremate ehitust\u00f6\u00f6de suhtes, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril v\u00f5i hiljem. Lisaks on uute n\u00f5uetega h\u00f5lmatud suuremad ehitust\u00f6\u00f6d, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit ja mille eeldatav l\u00f5ppt\u00e4htaeg on 2024. aasta 1. oktoober v\u00f5i hiljem (maksukorralduse seaduse \u00a7 16818).\nPeat\u00f6\u00f6v\u00f5tjale lisandub neli uut kohustust\nPeat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning ehitust\u00f6\u00f6de tellija nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi v\u00f5i kinnitama maksu- ja tolliameti andmekogus kuvatud andmed v\u00e4hemalt kolm t\u00f6\u00f6p\u00e4eva enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist (maksukorralduse seaduse \u00a7 2511 lg 1 p 1).\nLisaks on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal kohustus tagada, et ehitusplatsil oleks paigaldatud inimeste elektrooniline registreerimiss\u00fcsteem (maksukorralduse seaduse \u00a7 2511 lg 1 p 2). Seaduses on kirjas, et elektroonilise registreerimiss\u00fcsteemi tehnilised n\u00f5uded kehtestab minister m\u00e4\u00e4rusega, kuid hetkel pole veel vastav m\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustunud (maksukorralduse seaduse \u00a7 2513 lg 1).\n1. oktoobrist j\u00f5ustuv muudatus n\u00e4eb ka ette, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab esitama maksu- ja tolliametile kord p\u00e4evas iga inimese eelmisel p\u00e4eval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda n\u00e4dalas isikustamata kujul iga inimese ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi t\u00e4psusega (maksukorralduse seaduse \u00a7 2511 lg 1 p 3). Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab neid andmeid s\u00e4ilitama ehitust\u00f6\u00f6de ajal ning neli kuud p\u00e4rast ehitust\u00f6\u00f6de l\u00f5petamist (maksukorralduse seaduse \u00a7 2511 lg 1 p 4).\nEhitusettev\u00f5tjate uued kohustused\nIga ehitusettev\u00f5tja, sealhulgas peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja, peab alates 1. oktoobrist esitama maksu- ja tolliametile andmed tema tehtavate suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning selle allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi, kellelt ta ostab v\u00f5i on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, v\u00f5i kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist (maksukorralduse seaduse \u00a7 2512 p 1). Lisaks peab ehitusettev\u00f5tja m\u00e4rkima maksu- ja tolliameti andmekogus vajaduse korral \u00e4ra tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed (maksukorralduse seaduse \u00a7 2512 p 2).\nEhitusettev\u00f5tja \u00fclesanne on edaspidi ka tagada, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed fikseerivad elektroonilises registreerimiss\u00fcsteemis k\u00f5ik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised (maksukorralduse seaduse \u00a7 2512 p 3). See on vajalik, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja saaks k\u00f5ikide ehitusettev\u00f5tjate ehk allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ja nende allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate andmed esitada maksu- ja tolliametile.\nAlates 1. oktoobrist peab iga ehitusettev\u00f5tja tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimestel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend (maksukorralduse seaduse \u00a7 2512 p 4). Tuvastusvahendiks v\u00f5ib olla spetsiaalne kiipkaart, mida hakkab v\u00e4ljastama maksu- ja tolliameti lepingupartner (maksukorralduse seaduse \u00a7 2513 lg 3). Samas on lubatud kasutada ka muid lahendusi, n\u00e4iteks mobiilirakendust, kui see vastab tuvastusvahenditele esitatavatele n\u00f5uetele. Need n\u00f5uded kehtestab minister m\u00e4\u00e4rusega, kuid praeguseks hetkeks ei ole see m\u00e4\u00e4rus veel j\u00f5ustunud (maksukorralduse seaduse \u00a7 2513 lg 2).\nRahatrahv kuni 3200 eurot\nKui peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja v\u00f5i ehitusettev\u00f5tja j\u00e4tab maksu- ja tolliametile vajalikud andmed esitamata, siis on v\u00f5imalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot ning f\u00fc\u00fcsilist isikut rahatrahviga kuni 1200 eurot (maksukorralduse seaduse \u00a7 154).\nAllikas:\u00a0\nEesti Kaubandus- ja T\u00f6\u00f6stuskoda"}
{"text":"Haapsalus tungis mees naisele kallale21. augustil sai politsei teate, et Haapsalus Tamme t\u00e4naval l\u00e4ks 64-aastane mees kallale 42-aastasele naisele, mille tagaj\u00e4rjel naine kukkus ja sai viga.\nP\u00e4rnumaa\n21. augustil alustati kriminaalmenetlust selles, et juuli alguses varastati P\u00e4rnus Kanali t\u00e4naval keldriboksist ketasl\u00f5ikur, akuvasar, reisikohver, integreeritav pliit ja muid esemeid. Tekitatud kahju on kokku umbes 6060 eurot.\nLOE KA:\nKelmid katsetavad uut petuskeemi \u2013 ohvrile broneeritakse aeg politsei juurde\nHoolekandekeskusest varasti 500 euro v\u00e4\u00e4rtuses elektroonikat"}
{"text":"Ettevaatust! K\u00fcberkelmid on muutunud veel nutikamaks\"K\u00fcberpetturitel on k\u00e4esoleva aasta esimese seitsme kuuga \u00f5nnestunud Eesti inimestelt k\u00e4tte saada juba pea neli miljonit eurot, kannatanuid on enam kui viissada,\" kirjutab Pangaliidu pettuste t\u00f5kestamise t\u00f6\u00f6grupi juht K\u00e4tlin Kukk.Pettused on muutunud \u00fcha kavalamaks ja ohvriks langevad v\u00e4ga erineva taustaga inimesed alates tudengitest ning l\u00f5petades tippjuhtidega. Selleks, et mitte kelmide ohvriks langeda, tuleb olla \u00fclit\u00e4helepanelik iga kord, kui kusagile mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID PIN-koode sisestad v\u00f5i kellegi poolt edastatud linkidele vajutad. Keegi ei ole kaitstud - petturid on paraku loomingulised ja ronivad su sotsiaalmeediasse, e-postkasti ja telefoni erinevatel viisidel.\nInvesteerimispettuste kahju ulatub politsei andmetel t\u00e4navul juba \u00fcle 2 miljoni euro. Politseini on j\u00f5udnud 156 juhtumit, mis teeb keskmiseks kahjusummaks \u00fcle 12 000 euro. Aga politseinikeni ei j\u00f5ua kaugeltki k\u00f5ik petujuhtumid.\nN\u00e4iteks \u00f5nnestus kelmidel \u00fchelt inimeselt k\u00e4tte saada 2500 eurot, lisaks v\u00f5eti tema isikuandmeid kasutades 23 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kiirlaenu. See k\u00f5ik juhtus l\u00e4bi internetti postitatud investeerimiskuulutuse. Ohver vajutas vaid lingile ja sisestas enda kontaktandmed, kohe saabus k\u00f5ne t\u00e4psemate instruktsioonidega. Selle juhtumi puhul paluti WhatsAppi vestlusaknas saata dokumendiandmed ja foto ning siis alla laadida programm, mille kohta kinnitati, et see on ohutu tehniline abimees. Selle programmiga andis ohver aga petturitele ligip\u00e4\u00e4su oma pangaandmetele, ka said nad ka v\u00f5imaluse luua inimese nimel uus Smart-ID konto. Vaid t\u00e4nu pangakontole seatud limiitidele ei saadud kogu kontol olnud raha k\u00e4tte. Seet\u00f5ttu tasub investeerimiseks kasutada vaid usaldusv\u00e4\u00e4rseid ja tuntud platvorme.\nInvesteerimispakkumised pole ainuke investeerimiskelmuse liik, mille osas t\u00e4helepanelik olla. Kui juba mingist summast ilma j\u00e4\u00e4dud on, v\u00f5ib j\u00e4rgneda n\u00f6 teine laine: mis tahes raha tagastusskeemid on ka suure t\u00f5en\u00e4osusega hoopis petuskeemid ning abivalmis inimene teisel pool ekraani ei pruugi osutuda selleks, kellena ta ennast esmapilgul esitleda \u00fcritas.\nInternetiportaalides \u00f5itseb \u00e4ri ka kelmidel\nFacebooki turuplats ehk marketplace on enda kauba m\u00fc\u00fcmiseks teada-tuntud koht, kuid lisaks ostjatele-m\u00fc\u00fcjatele liikleb m\u00fc\u00fcgiplatvormidel ka h\u00e4marate eesm\u00e4rkidega tegelasi. N\u00e4iteks pakutakse m\u00fc\u00fcjale kauba kulleriga k\u00e4ttetoimetamiseks viise, mille jaoks peab m\u00fc\u00fcja v\u00e4idetava ostja poolt edastatud lingile n\u00f6 \u201ckullerfirma jaoks\u201d sisestama oma pangaandmeid ja \u201ckinnitama\u201d need Smart-ID paroolidega.\nRegistreeritud pakikelmuste juhtumeid on t\u00e4navu juuli l\u00f5pu seisuga 166 ja petturitel on \u00f5nnestunud k\u00e4tte saada \u00fcle 110 000 euro. See on enam kui kaks korda suurem number kui terve eelmise aasta jooksul kokku, mis t\u00e4hendab, et kelmide jultumus kasvab ja inimeste t\u00e4helepanelikkus eraisikute vaheliste tehingute puhul peaks ohvriks langemise v\u00e4ltimiseks samuti t\u00f5usma.\nT\u00e4helepanelik tuleb olla nii sotsiaalmeedias kui ka hiljem telefonile saadetavate s\u00f5numitele reageerides, sest petturid teevad v\u00e4ga t\u00f5etruult j\u00e4rgi kodulehek\u00fclgi ja nt \u201cOmniva\u201d kodulehele sattumine v\u00f5ib olla vaid \u00fche vale kliki tagaj\u00e4rg. J\u00e4lgi hoolega veebibrauseri aadressireal n\u00e4htavat ning veendu, et ka ise kullerfirma lehte internetist otsides satuksid t\u00e4pselt samasse kohta.\nK\u00fcmme korda loe, \u00fcks kord sisesta\nNorstat ja Pangaliit tegid \u00e4sja uuringu, kust selgus, et vaid 54% inimestest v\u00f5rdleb alati enne mobiil- v\u00f5i Smart-Id PIN-koodi sisestamist kontrollkoode tehingu tegemise keskkonnas telefoni ekraanile ilmuvatega. Lisaks selgus, et vaid 65% vastanutest keeldus PIN-koode sisestamast, kui telefon ilma p\u00f5hjuseta seda k\u00fcsis.\nJah, t\u00e4nap\u00e4eval peame ennast internetis autentima ning makseid sooritama s\u00f6\u00f6gi alla ja peale, kuid kui m\u00f5ni portaal k\u00fcsib PIN2 koodi, peab automaatselt peas punane tuli p\u00f5lema minema! PIN2 on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne paberil antud allkirjaga. Tegu on viiekohalise koodiga, mida EI TOHI kunagi sisestada enda isiku t\u00f5estamiseks. Muidugi tuleb ka PIN1 - neljakohalise oma isiku tuvastamiseks ja mis tahes keskkondadesse sisenemiseks vajaliku koodi - sisestamisel olla ettevaatlik, sest sellega v\u00f5id anda petturile ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole. Lisaks tuleb meeles pidada, et pangakaardi taga olevat kolmenumbrilist CVC-koodi ei tohi jagada \u00fcheski suvalises ankeedis.\nV\u00f5ta aega, et veenduda, kas oled \u00f5igel internetilehel makse sooritamiseks v\u00f5i allkirja sisestamiseks. Kui keegi utsitab tempoga tagant, on ka see kindel ohum\u00e4rk. Kiirustades teeme k\u00f5ik vigu.\nKui petturitega veebiavarustes kokku puutud, isegi kui sellest midagi halba ei s\u00fcnni, teavita kindlasti politseid ja panka, et hoida \u00e4ra teiste inimeste pettuse ohvriks langemine. Iga kord, kui politseini j\u00f5uab teadmine m\u00f5nest lehek\u00fcljest v\u00f5i lingist, mis petuskeemini viib, saab selle kiirelt sulgeda."}
{"text":"USA Minski saatkond kutsub ameeriklasi Valgevenest lahkumaVILNIUS, 22. august, BNS \u2013 USA saatkond Minskis avaldas esmasp\u00e4eval hoiatuse, milles kutsus Ameerika kodanikke Valgevenest lahkuma.\nSaatkonna hoiatus tuli reageeringuna Leedu \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemisele Valgevene piiril ning Leedu, L\u00e4ti ja Poola arutelule teiste piiripunktide sulgemise plaani \u00fcle naaberriigiga.\nSaatkond teatas avalduses, et Valgevenes viibivad ameeriklased peaksid Valgevenest viivitamatult lahkuma, kasutades v\u00f5imalust teha seda \u00fclej\u00e4\u00e4nud piiripunktide kaudu Leedu ja L\u00e4tiga v\u00f5i lennukiga.\nHoiatuses tuletatakse meelde, et USA kodanikel on keelatud minna Valgevenest maismaad m\u00f6\u00f6da Poolasse.\nSamuti kutsuti hoiatuses USA kodanikke \u00fcles Valgevenesse mitte reisima, sest Minski v\u00f5imud \"j\u00e4tkavad Venemaa abistamist sissetungis Ukrainasse, Venemaa s\u00f5jaj\u00f5ude koondamisel Valgevenesse, kohalike seadusi rakendatakse meelevaldselt, on v\u00f5imalikud kodanikurahutused, valitseb kinnipidamise oht ja saatkonna v\u00f5imalused\u00a0 aidata Valgevenes elavaid v\u00f5i Valgevenet transiidaina l\u00e4bivaid USA kodanikke on piiratud\".\nSaatkond r\u00f5hutas \u00fchtlasi, et peaks v\u00e4ltima reisimist Ukrainasse ja Venemaale.\nLeedu sulges eelmisel n\u00e4dalal Valgevene piiril kuuest piiripunktist kaks, viidates pingutustele t\u00f5kestada salakaubavedu ja Vene Wagneri palgas\u00f5durite Valgevenes viibimisest tulenevale ohule.\nVilnius v\u00e4ljendas muret ka Leedu kodanike Valgevenesse reisimise p\u00e4rast. Leedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"USA Minski saatkond kutsub ameeriklasi Valgevenest lahkumaVILNIUS, 22. august, BNS \u2013 USA saatkond Minskis avaldas esmasp\u00e4eval hoiatuse, milles kutsus Ameerika kodanikke Valgevenest lahkuma.\nSaatkonna hoiatus tuli reageeringuna Leedu \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemisele Valgevene piiril ning Leedu, L\u00e4ti ja Poola arutelule teiste piiripunktide sulgemise plaani \u00fcle naaberriigiga.\nSaatkond teatas avalduses, et Valgevenes viibivad ameeriklased peaksid Valgevenest viivitamatult lahkuma, kasutades v\u00f5imalust teha seda \u00fclej\u00e4\u00e4nud piiripunktide kaudu Leedu ja L\u00e4tiga v\u00f5i lennukiga.\nHoiatuses tuletatakse meelde, et USA kodanikel on keelatud minna Valgevenest maismaad m\u00f6\u00f6da Poolasse.\nSamuti kutsuti hoiatuses USA kodanikke \u00fcles Valgevenesse mitte reisima, sest Minski v\u00f5imud \"j\u00e4tkavad Venemaa abistamist sissetungis Ukrainasse, Venemaa s\u00f5jaj\u00f5ude koondamisel Valgevenesse, kohalike seadusi rakendatakse meelevaldselt, on v\u00f5imalikud kodanikurahutused, valitseb kinnipidamise oht ja saatkonna v\u00f5imalused\u00a0 aidata Valgevenes elavaid v\u00f5i Valgevenet transiidaina l\u00e4bivaid USA kodanikke on piiratud\".\nSaatkond r\u00f5hutas \u00fchtlasi, et peaks v\u00e4ltima reisimist Ukrainasse ja Venemaale.\nLeedu sulges eelmisel n\u00e4dalal Valgevene piiril kuuest piiripunktist kaks, viidates pingutustele t\u00f5kestada salakaubavedu ja Vene Wagneri palgas\u00f5durite Valgevenes viibimisest tulenevale ohule.\nVilnius v\u00e4ljendas muret ka Leedu kodanike Valgevenesse reisimise p\u00e4rast. Leedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi.\nBaltic News Service"}
{"text":"USA saatkond kutsub ameeriklasi Valgevenest lahkumaAmeerika \u00dchendriikide saatkond Minskis v\u00e4ljastas eile hoiatuse, milles kutsus ameeriklasi Valgevenest kiiresti lahkuma.Saatkond teatas avalduses, et Valgevenes viibivad ameeriklased peaksid Valgevenest viivitamatult lahkuma, kasutades v\u00f5imalust teha seda veel avatuks\u00a0j\u00e4\u00e4nud piiripunktide kaudu Leedu ja L\u00e4tiga v\u00f5i lennukiga.\nHoiatuses tuletatakse meelde, et USA kodanikel on keelatud minna Valgevenest maismaad m\u00f6\u00f6da Poolasse. \u00dchtlasi r\u00f5hutati, et v\u00e4ltima peaks ka reisimist Ukrainasse ja Venemaale.\nSamuti kutsuti avalduses USA kodanikke \u00fcles Valgevenesse mitte reisima, sest Minski v\u00f5imud j\u00e4tkavad Venemaa abistamist sissetungis Ukrainasse ja\u00a0Venemaa s\u00f5jaj\u00f5ude koondamisel Valgevenesse.\nSaatkond pani s\u00fcdamele, et ameeriklased ei tohiks j\u00e4\u00e4da lootma \u00dchendriikide abile, sest saatkonna v\u00f5imalused aidata Valgevenes elavaid v\u00f5i Valgevenet transiidina l\u00e4bivaid USA kodanikke on piiratud.\n\u00dchendriikide saatkond t\u00f5i v\u00e4lja ohu, et Ukrainas toimuv s\u00f5da v\u00f5ib m\u00f5jutada ka Valgevenet, muuhulgas riigis suureneva Vene v\u00e4gede kohalolu t\u00f5ttu. Avalduses lisati, et\u00a0 kohalikke seadusi rakendatakse meelevaldselt, v\u00f5imalikud on kodanikurahutused ja valitseb kinnipidamise oht.\nSaatkonna hoiatus tuli reageeringuna Leedu \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti sulgemisele Valgevene piiril ning Leedu, L\u00e4ti ja Poola arutelule teiste piiripunktide sulgemise plaani \u00fcle naaberriigiga.\nLeedu sulges eelmisel n\u00e4dalal Valgevene piiril kuuest piiripunktist kaks, viidates pingutustele t\u00f5kestada salakaubavedu ja ennetada Vene Wagneri palgas\u00f5durite Valgevenes viibimisest tulenevat ohtu.\nVilnius v\u00e4ljendas muret ka Leedu kodanike Valgevenesse reisimise p\u00e4rast. Leedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedu k\u00fclalisi."}
{"text":"ARVUSTUS | Algmaterjalile truu. \u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c t\u00f5estab taaskord, et Marvel oskab ja DC ei oskaMe oleme j\u00f5udnud huvitavasse punkti filminduse ajaloos, kus DC koomiksite kangelaste \u00fclalpidajaks on roosa m\u00e4ngunukk \u201eBarbie\u201c. Suve alguses ilmus suurte ootustega kuhjatud \u201eV\u00e4lk\u201c, mis jooksis juba niigi madala lati alt helikiirusel l\u00e4bi. DC ei ole suutnud oma filme korralikult jooksma saada. N\u00fc\u00fcd v\u00e4rskelt ilmunud \u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c astub samade rehade otsa, mida DC on tallanud juba viimased paar aastat. Mingil hetkel v\u00f5iks endalt k\u00fcsida, miks see n\u00e4gu on valus ja verine, ning rehale mitte uuesti astuda.\nV\u00f5itlukunstide meister, kes v\u00f5itluskunste ei kasuta?\n\u00c4sja \u00fclikooli l\u00f5petanud Jaime Reyes (Xolo Maridue\u00f1a) naaseb koju suurte unistustega, avastamaks, et seal on k\u00f5ik muutunud. Maailmas oma kohta otsiva Jamie ellu sekkub saatus, kui ta k\u00e4tte satub ootamatult iidne tulnukate biotehnoloogia Skarabeus. See valib Jamie oma peremeeskehaks, kellega hakkab vaikselt Siniseks P\u00f5rnikaks muutuma. Ta saab erakordsete ja ettearvamatute v\u00f5imetega kaitser\u00fc\u00fc ning ta saatus muutub superkangelaseks saades igaveseks.\n\u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c (2023) \u2013 Belissa Escobedo, Elpidia Carrillo, Bruna Marquezine, Adriana Barraza ja George Lopez.\n(Pressimaterjal)\nAlustame kohe nimitegelast Jamie Reyest kehastava Xologa, keda p\u00f5hiliselt tuntakse Netflixi hittseriaalist \u201eCobra Kai\u201c. P\u00e4riselt v\u00f5itluskunste oskav Xolo tundus esialgu hea valik, sest Sinine P\u00f5rnikas on korralik peksumasin. V\u00f5i v\u00e4hemalt peaks seda olema, kuni DC temast filmi teeb. Nagu meil selgub, siis Sinine P\u00f5rnikas rohkem peidab ja kardab, kui annab reaalselt kellelegi molli. Ja need \u00fcksikud v\u00f5itlused, mida n\u00e4eme, on l\u00fchikesed ja lihtsalt rusikaga n\u00e4kku. Milleks siis \u00fcldse Xolo palgata, kui teda kasutada ei soovi? Umbes nagu palgata Tony Jaa v\u00f5i Iko Uwais ja anda neile dialoog. Milleks?\nAlgmaterjalile truu, kuid kas sellest on abi?\nV\u00f5itluskoreograafia on tegelikult h\u00e4sti tehtud, kuid seda on liiga v\u00e4he. Terve filmi peale t\u00f5esti ainult m\u00f5ni klipp, millest on \u00e4\u00e4rmiselt kahju. Produktsioon on tugevalt laenanud tuntud videom\u00e4ngudest \u201eInjustice 2\u201c ja \u201eFinal Fantasy\u201c seeria ning f\u00e4nnidel on \u00e4ratundmise r\u00f5\u00f5mu. Tunnistan ausalt, et filmi parim moment ongi l\u00f5pus, kui Sinine P\u00f5rnikas manab esile suure m\u00f5\u00f5ga, mis on kopeeritud \u201eFinal Fantasy 7\u201c peategelaselt Cloudilt. Ja ta isegi kasutab samasuguseid liigutusi. Seda on ilus vaadata, kui seda ainult rohkem oleks.\n\u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c (2023) \u2013 Xolo Maridue\u00f1a.\n(Pressimaterjal)\nPean kiitma, et terve film on truu DC koomiksitele ja mitte ainult \u2013 igale versioonile sellest karakterist. Tihti olen pidanud kritiseerima, et algmaterjalist ei hoolita, ent antud juhul on tunda tugevat hoolimist. Minimaalsed muudatused ei muuda suures pildis mitte midagi, seega v\u00e4hemalt siin osas saab julgelt \u00f6elda, et DC liigub \u00f5iges suunas. Kuna Sinine P\u00f5rnikas on moodne superkangelane, siis praegusel p\u00f5lvkonnal peaks olema palju, millele kaasa elada.\nDC m\u00f5tleb \u00fcle\n\u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c on oma eelarveklassi v\u00e4\u00e4riline, mis t\u00e4hendab, et produktsiooni osas ei saa kaebuseid esitada. Erinevalt paar kuud tagasi linastunud seiklusest \u201eV\u00e4lk\u201c on eriefektid korras ning visuaalselt suure ekraani v\u00e4\u00e4rilised. Filmi enda promo toob pidevalt v\u00e4lja fakti, et enamus tiimist on latiinod. N\u00e4itlejad, lavastaja, stsenaristid ja muud inimesed seal \u00fcmber. Mul on hea meel, et neil on hea meel, kuid kuidas see filmi kvaliteeti puutub? Ja \u00f6elda, et kui \u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c peaks p\u00f5ruma, siis enam ei pruugi sellist latiinoprojekti tulla, on selge v\u00e4ljapressimine. Tee lihtsalt hea film \u2013 ongi k\u00f5ik!\n\u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c (2023) - Elpidia Carrillo, George Lopez , Xolo Maridue\u00f1a, Belissa Escobedo ja Dami\u00e1n Alc\u00e1zar.\n(Pressimaterjal)\nLisaks ilusale pildile on siin ka meeldej\u00e4\u00e4v muusika. See on segu ookeanitagusest latiinokultuurist ja moodsast popmuusikast. Aitab luua l\u00f5busa kinoelamuse, millele peaks kaasa aitama loo tugev huumor. Kahjuks on DC t\u00e4iesti tasakaalust v\u00e4ljas. Kogu nende arusaam maailmast nende \u00fcmber on \u00e4\u00e4rmuslik \u2013 kaalukausi \u00fchest otsast teise. Kui on tume, siis ainult tume. Kui on m\u00e4rul, siis mitte midagi muud ei olegi. \u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c v\u00f5ttis idee teha veidi humoorikas lugu ja tegi sellest paroodia. DC m\u00f5tleb \u00fcle oma filmide juures, kuigi Marveli valem pole \u00fcldse nii keeruline.\u00a0\nMarvel oskab ja DC ei oska\nN\u00fc\u00fcd on koht, kus tuleb j\u00e4lle olla kuri jalutuskepiga vanamees, kes noorte peale h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stab. \u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c on enamiku filmist abitu. Naised tema \u00fcmber peavad teda p\u00e4\u00e4stma ja korduvalt. Isegi vanaema peab kahurit kasutama ja olema badass. Tegelikult on lihtsalt piinlik, mitte naljakas v\u00f5i lahe. See on l\u00f5bus esimesel korral, kuid viiendaks momendiks tekib k\u00fcsimus, miks selle filmi nimi ei ole \u201eSinise P\u00f5rnika vanaema, ema ja \u00f5de\u201c.\u00a0\n\u201eSinine P\u00f5rnikas\u201c (2023) \u2013 m\u00f5\u00f5ka m\u00e4ngust \u201eFinal Fantasy 7\u201c esile manamas.\n(Pressimaterjal)\nViimane kriitikanool on suunatud p\u00f5hilise kurjami poole, mis on j\u00e4lle kangelase koopia. K\u00f5ik on juba ammu v\u00e4sinud sellest igavast ja laisast viisist \u201ekangelase\u201c ehitamiseks. \u201eTa peab endast jagu saama, et oma v\u00f5imeid m\u00f5ista\u201c on kli\u0161ee, mis suri juba kaua aega tagasi. Ainukene erinevus siin loos on seotud j\u00e4llegi latiinodega. P\u00f5hiline kurjam on latiino nagu meie kangelane ning see \u00fchendab neid. Ja tegelik kuri on ikkagi Susan Sarandoni kehastatud s\u00fcdametu firmajuht Viktoria Kord. Kogu see segadus on \u00fclem\u00f5tlemise tagaj\u00e4rg, mis unustab \u00e4ra ajatu vanas\u00f5na \u2013 lihtsuses peitub j\u00f5ud. Marvel oskab ja DC ei oska ning tundub, et see j\u00e4\u00e4b selliselt veel pikaks ajaks.\nHinne: 7\/10"}
{"text":"Sajandi l\u00e4bikukkumine 2.0? Fyre Festivali vangim\u00f5istetud korraldaja organiseerib juba uut \u00fcritustMuusikafestivalide ajaloo suurim l\u00e4bikukkumine leidis aset 2017. aastal, mil pidi aset leidma t\u00e4naseks kurikuulus Fyre Festival. Luksusfestivali nime all v\u00e4lja kuulutatud Fyre Festival oli k\u00f5ike muud kui luksuslik - suure pettuse tulemusena kaotasid sadu tuhandeid eurosid nii \u00fcritusele piletid soetanud k\u00fclalised, esinema pidanud artistid kui ka investorid - lubatud festivali tegelikult ei toimunudki. \u00dcllataval kombel on \u00fcrituse taga olnud peakorraldajad t\u00e4na v\u00e4lja kuulutanud aga Fyre Festival II ning paisanud juba m\u00fc\u00fcgile ka uued festivalipiletid.\n2017. aastal levisid kulutulena jutud peagi aset leidvast luksuslikust muusikafestivalist Fyre Festival, mida reklaamiti kui glamuurset pidu \u00fcksikul Kariibi mere saarel. Festivali promosid toona sotsiaalmeedias paljud kuulsad n\u00e4od nagu Kendall Jenner, Bella Hadid ja Hailey Bieber.\u00a0\nFyre Festivali piletite hinnad algasid m\u00f5nesajast eurost ning ulatusid 100 000 dollarini, mille eest lubati k\u00fclastajatele luksuslikku majutust, parimat toitu, tippklassi muusikat, kunsti ja elamusi. Tegelikkus oli lubatust aga sama kaugel kui Kariibid Eestist. Saarele j\u00f5udnud k\u00fclastajaid ootasid glamuurse elamuse asemel ees l\u00e4bivettinud telgid ja n\u00e4rused juustuv\u00f5ileivad ning suurest festivalist polnud saarel j\u00e4lgegi. Kohutav reaalsus selgus aga alles siis, kui saarele olid kohale j\u00f5udnud sajad k\u00fclastajad, kes olid kulutanud suuri summasid nii \u00fcrituse piletite, transpordi kui ka k\u00f5ige muu festivaliga seonduva peale."}
{"text":"Kelmid petsid Aseris elavalt naiselt suure summaAutor: Hendrik Osula\nEelmisel neljap\u00e4eval peteti Aseris elavalt naiselt 31 000 eurot, politsei alustas kriminaalmenetlust.\nNaisele helistas tundmatu mees ja teatas, et on politseist ning \u00fctles, et naise nimel soovitakse pangast raha v\u00e4lja v\u00f5tta, misj\u00e4rel \u00fchendati naine v\u00e4idetava panga t\u00f6\u00f6tajaga. Naisel paluti tehingu katkestamiseks arvutisse allalaadida AnyDesk programm ning teha erineva summaga \u00fclekandeid v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Naine kaotas kelmidele 31 000 eurot ning lisaks oli tema nimel v\u00f5etud ka mitmeid laene erinevatest pankadest.\nSarnase kelmuse ohvriks langesid eelmisel n\u00e4dalal ka naised Rakveres ja Tapal, kuid siis olid petetud summad v\u00e4iksemad.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Aseri naine kaotas kelmidele 31 000 eurot ning sai kaela mitu pangalaenuEelmisel neljap\u00e4eval, 17. augustil helistas Aseris elavale naisterahvale mees, kes v\u00e4itis, et on politseist. J\u00e4rgnevalt kasutas mees petuskeemi, mille l\u00f5pptulemusena kaotas naine 31 000 eurot ning sai enesele kaela veel mitu pangalaenu.\nEnd politseiametnikuna tutvustanud mees\u00a0selgitas\u00a0naisele, et naise\u00a0nimel tahetakse pangast ebaseaduslikult raha v\u00e4lja v\u00f5tta, misj\u00e4rel \u00fchendati naine v\u00e4idetava panga t\u00f6\u00f6tajaga. Naisel paluti seej\u00e4rel tehingu katkestamiseks alla laadida AnyDesk programm, mille kaudu p\u00e4\u00e4sesid kelmid otse naise arvutisse.\u00a0Sealt tehti erinevaid \u00fclekandeid v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Naine kaotas kelmidele 31\u00a0000 eurot ning lisaks oli tema nimel v\u00f5etud ka mitmeid laene erinevatest pankadest.\nPolitsei alustas juhtunu suhtes kriminaalmenetlust.\nV\u00f5imuesindajad hoiatavad inimesi ka petuskeemi eest, kus kelm saadab v\u00e4ljam\u00f5eldud politsei t\u00f6\u00f6t\u00f5endi, et tekitada usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Seej\u00e4rel v\u00e4idetakse j\u00e4llegi, et inimese pangakontolt on broneeritud suurem summa raha ning probleemi lahendamiseks soovitakse\u00a0panga andmeid ning paroole.\nPPA ja teised asutused ei k\u00fcsi inimestelt mitte kunagi pangakontoga seotud tundlikke andmeid, nagu n\u00e4iteks PIN1 v\u00f5i PIN2 koodi. Sellise soovi puhul tuleb otsekohe katkestada k\u00f5ne. Oma andmeid ei tohi jagada ka siis, kui\u00a0keegi saadab v\u00e4idetava t\u00f6\u00f6t\u00f5endi, garantiikirja v\u00f5i tembeldatud ja asutuse logoga dokumendi.\n\n\u00c4ra jaga oma andmeid ka siis, kui k\u00fcsija saadab sulle oma t\u00f6\u00f6t\u00f5endi. Tegu on pettusega.\nPpa\n\n"}
{"text":"\u201eSee ei ole aus ettev\u00f5te, vaid sk\u00e4mm!\u201c Eesti b\u00f6rsiettev\u00f5te sattus s\u00fc\u00fcdistustelaviini allaRaha pangaarvelt on v\u00f5etud, kuid toodet ennast pole \u2013 mitmed videom\u00e4ngude austajad \u00fcle maailma s\u00fc\u00fcdistavad Eesti b\u00f6rsiettev\u00f5tet pettuses.\nEesti \u00fcks suurim videom\u00e4ngude m\u00fc\u00fcja Punktid Technologies AS, kes pakub ka Nintendo, PlayStationi ja Xboxi digitaalseid koode, on nii m\u00f5negi m\u00e4nguri v\u00e4lja vihastanud. Nimelt pole paljud m\u00e4ngus\u00f5brad p\u00e4rast liikmeaja v\u00f5i kinkekaardi soetamist saanud lubatud digitaalset koodi \u2013 teisis\u00f5nu v\u00f5tit, mis annaks ligip\u00e4\u00e4su konkreetse konsooli premium-, n\u00e4iteks Sony PlayStation Plusi v\u00f5i Xbox Live Goldi keskkonnale.\nSeepeale julgeb \u00fcks pahane tellija isegi \u00f6elda, et tegemist pole ausa ettev\u00f5tte, vaid hoopis pettusega. Ettev\u00f5tte enda s\u00f5nul \u00fchtki tellimust t\u00e4itmata j\u00e4tnud pole ning nende tiim t\u00f6\u00f6tab pidevalt selle nimel, et sujuv tellimuste t\u00e4itmine taastuks v\u00f5imalikult kiirelt.\nOstjate pahameel on suur\nDelfi \u00c4rilehele saabus vihje, et mitmed videom\u00e4nge m\u00e4ngivad kliendid on pettunud veebim\u00e4ngude m\u00fc\u00fcgi ettev\u00f5ttes Punktid Technologies AS. Nimelt pakub veebiplatvorm mitmesuguseid arvutim\u00e4nge, seejuures ka liikmeaja ostmise v\u00f5imalust n\u00e4iteks PlayStationi v\u00f5i Xboxi n-\u00f6 erikeskkonnale.\nN\u00e4iteks soetades Sony PS Plus 12 kuud kehtiva liikmeaja, on ostjal v\u00f5imalik tasuta alla laadida mitmeid erinevaid m\u00e4nge. Seej\u00e4rel j\u00e4\u00e4b m\u00e4ng kontole alles ja seda saab m\u00e4ngida oma aktiivse liikmesuse jooksul.\nN\u00fc\u00fcd aga leidub mitmeid tellijaid, kes Punktid Technologiesi liikmesust pakkuvat spetsiaalset koodi pole saanudki. Isegi p\u00e4rast \u00f6\u00f6p\u00e4evast ootamist.\n\u201eSooviks raha tagasi, sest toodet teilt ei saa. Klienditeenindus on jube ja b\u00f6rsil te olla ei tohiks. See ei ole aus ettev\u00f5te, vaid sk\u00e4mm. Andke raha tagasi!\u201c kommenteerib \u00fcks pettunud klient Punktid Technologiesi Facebooki lehele postitatud uue kaanefoto kommentaariumis. Sama postituse alt leiab teisigi pahaseid kommenteerijaid, kes ei m\u00f5ista, miks peab koode nii kaua ootama v\u00f5i miks klienditeenindus soovida j\u00e4tab.\n\u00dcks kommenteerija viitab t\u00f5siasjale, et on aastaid teenust kasutanud, kuid n\u00fc\u00fcd on ta toodet oodanud 48 tundi.\nProbleem ei n\u00e4i ilmnevat ainult Eesti kasutajate seas, vaid laiemalt. Ka arvustuste veebilehel Trustpilot leidub mitmeid pahaseid m\u00e4ngijaid, kes pole toodet k\u00e4tte saanud v\u00f5i on pidanud teadmata aja ootama. Kui muidu on lehel ettev\u00f5tte hinnang olnud v\u00e4ga k\u00f5rge ehk 4,7 viiest, siis viimastel kuudel on sagenenud rahulolematute klientide osakaal.\nN\u00e4iteks \u00fctleb \u00fcks 1. augustil teenusele hinnangu andnud klient, et ostis koodi, aga ei saanud seda kunagi. Samuti ei aidanud teda ka klienditeenindus.\nUude s\u00fcsteemi sisseelamine v\u00f5tab aega\nPunktid Technologiesi juht Hannes Niid t\u00f5deb, et teise kvartali alguses avasid nad t\u00e4iesti uue platvormi, mis n\u00fc\u00fcdsest t\u00f6\u00f6tab t\u00e4ielikult tarnijate-p\u00f5hiselt, kes on neile API-de (application programming interface \u2013 toim) kaudu liidetud.\n\u201eVarem tagasime tellimuste t\u00e4itmise ise, vajadusel neid ka manuaalselt t\u00e4ites. N\u00fc\u00fcdsest on kogu s\u00fcsteem automaatne ning s\u00f5ltub rohkem tarnijatest, nende t\u00f6\u00f6 kiirusest ja reageerimisest. Uude s\u00fcsteemi sisseelamine v\u00f5tab aga kahjuks veidi aega ning eriti keeruline on n\u00e4dalavahetuseti, mil B2B (business-to-business) partnerid ei t\u00f6\u00f6ta ning ka krediidi arveldamiseks rahad ei liigu. Seet\u00f5ttu v\u00f5ivad m\u00f5ned tellimused viibima j\u00e4\u00e4da,\u201c selgitab Niid.\nTema s\u00f5nul ei puuduta praegused tarneprobleemid k\u00f5iki tooteid. Neil on siiani suur hulk tooteid, mille tarne toimub kohe, ning ka tarnijaid, kes t\u00e4idavad tellimuse endiselt kiirelt.\n\u201eOmalt poolt t\u00f6\u00f6tame hetkel selle nimel, et suurendada rahavooge, tagamaks sujuvamat koost\u00f6\u00f6d tarnijatega. Kahjuks tulevad probleemid sageli ikka k\u00e4sik\u00e4es, seega on ka siin olnud tagasil\u00f6\u00f6k, kuna \u00fche meie makseteenuse pakkuja s\u00fcsteemis oli viga, mida m\u00f5nede inimeste poolt \u00e4ra kasutati ning selle kaudu tohutus koguses tasuta tooteid saadi. See viga ei olnud k\u00fcll meiepoolne, kuid sellegipoolest m\u00f5jutab meid tugevalt,\u201c annab juht t\u00e4psemaid selgitusi.\nKlienditeeninduse osas oskab Niid \u00f6elda nii palju, et neil on \u00fcles seatud t\u00f6\u00f6tav chat-lahendus 12 tundi p\u00e4evas ja seitse p\u00e4eva n\u00e4dalas, kus inimesed klientidega pidevalt tegelevad. \u201e\u00c4riregistrist leitav telefoninumber ei ole klienditeeninduseks \u00f5ige ja selle kaudu ei saagi klient muud infot, kui et anname info teenindajatele edasi,\u201c selgitab ta.\nTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relvalve amet on saanud kolm kaebust\nTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi n\u00f5ustamise valdkonnajuhi Margot Leeni s\u00f5nul ei ole nad registreerinud \u00fchtegi tarbija kaebust seoses ettev\u00f5ttega Punktid Technologies AS.\nK\u00fcll aga on t\u00e4navu saanud amet kolm tarbijap\u00f6\u00f6rdumist tarbijavaidluste komisjoni poole seoses ettev\u00f5ttega Gamekeys O\u00dc. Tegemist on Punktid Technologies AS-i t\u00fctarettev\u00f5ttega.\n\u201eTarbijate peamiseks mureks on olnud see, et on tellitud kinkekaart\/kood ning kasutamisel selgub, et tellitud koodi ei saa kasutada,\u201c nendib Leen. Siiani on kaebused veel menetluses.\nMuu hulgas ei pea Niid \u00f5igeks s\u00fc\u00fcdistust, et nad justkui pakuks juba kasutusel olevaid koode. \u201eOn neid kasutajaid, kes ise aktiveerivad asju valedes kohtades ja siis s\u00fc\u00fcdistavad, et me m\u00fc\u00fcsime vale asja, ja on ka neid kasutajaid, kes aktiveerivadki koodi \u00e4ra, aga ei oska m\u00e4ngu \u00f5igest kohast otsida ja m\u00e4ngima hakata. Neid juhtumeid on aja jooksul v\u00e4ga palju erinevaid olnud.\u201c\nSamas on tema s\u00f5nul harva t\u00f5esti juhtunud ka nii, et tarnijatelt tuleb vale kood. \u201eNeed olukorrad lahendatakse kiiresti. Statistika n\u00e4itab, et 99,4% meie saadetud koodidest on korrektselt t\u00f6\u00f6tavad, mis teeb veaprotsendiks vaid 0,6%. Kui aga kliendil siiski tekib mure oma tellimusega, siis on meile t\u00e4htis see probleem v\u00f5imalikult kiirelt ja efektiivselt lahendada. Seda silmas pidades oleme loonud klienditoe piletis\u00fcsteemi,\u201c lausub ta.\nNiida s\u00f5nul ettev\u00f5te v\u00e4ga vabandab klientide ees ning t\u00e4nab m\u00f5istva suhtumise eest. \u201e\u00dckski tellimus ei j\u00e4\u00e4 t\u00e4itmata ning kinnitan, et meie tiim t\u00f6\u00f6tab pidevalt selle nimel, et sujuv tellimuste t\u00e4itmine taastuks v\u00f5imalikult kiirelt,\u201c \u00fctleb ta l\u00f5petuseks.\nProbleemid tekkisid \u00fcle aasta tagasi\nDelfi \u00c4rilehega r\u00e4\u00e4kinud kannataja t\u00f5deb, et ligi aasta tagasi muutus punktid.ee lehel \u00fcle\u00f6\u00f6 justkui k\u00f5ik. Sisuliselt ajal, mil ettev\u00f5te b\u00f6rsile l\u00e4ks. \u201eMa olen varem Punktide veebilehelt ostnud nende tooteid \u00fcle k\u00fcmne aasta. Tegemist oli alati suurep\u00e4rase lehek\u00fclje ja teenuseosutajaga,\u201c m\u00e4rgib anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da sooviv teenuses pettunud klient.\nN\u00fc\u00fcd aga t\u00f5deb ta, et ligi aasta jooksul on esinenud probleeme kodulehek\u00fcljega, niisamuti pole t\u00f6\u00f6tanud ka kliendiprogramm soodustustega.\n\u201eKui saad klienditeeninduse k\u00e4tte, siis nad h\u00e4mavad ja valetavad. Mulle lubati iga \u00f5htu koode, mis peaksid saabuma kohe p\u00e4rast makset,\u201c nendib m\u00e4ngija, kes viimati ostis kolm 75 eurot maksnud Soome regiooni PlayStation Plusi kinkekaarti. Nende eest k\u00e4is ta l\u00f5puks v\u00e4lja 207 eurot.\n\u201eEi ole normaalne, et \u00fcks b\u00f6rsifirma ei saa juba teist aastat toimima oma kodulehek\u00fclge ja kliendiprogrammi. Tahaks pikaaegse kliendina kangesti teada, mis kurat seal toimub. Tahaks kuulda adekvaatseid selgitusi, mitte h\u00e4ma stiilis \u201ekohe-kohe saab\u201c. See ei ole reaalne jutt kahjuks,\u201c lausub pikalt ettev\u00f5tte teenuseid kasutanud m\u00e4ngija.\nPunktid Technologies AS omab ja arendab Eesti suurimat videom\u00e4ngude, Nintendo, PlayStationi ja Xboxi digitaalsete koodide veebip\u00f5hist m\u00fc\u00fcgikeskkonda, kus pakutakse professionaalset tuge videom\u00e4ngude ostja sihtriigi riigikeeles nii algajale kui ka kogenud videom\u00e4ngude f\u00e4nnile. Lisaks Eestile hallatakse m\u00fc\u00fcgikeskkonna ketti ka L\u00e4tis, Leedus, Soomes ja Ukrainas ning ka rahvusvahelistes inglis- ja venekeelsetel m\u00fc\u00fcgikeskkondades."}
{"text":"Politsei- ja p\u00e4\u00e4steteatedPolitseiteated\nKelmus\n20. augustil sai politsei teate, et Raplamaal elav naine soovis taotleda tundmatu laenupakkuja k\u00e4est laenu, misj\u00e4rel saadeti naisele link, mille kaudu ta pidi ennast esmalt tuvastama ja sisestama oma PIN-koodid. Naine avastas hiljem, et tema kontolt on kadunud ligi 800 eurot.\nPolitsei- ja piirivalveamet\nPolitseiteated\nElektriposti all s\u00fcttis pinnas\n15. augustil kell 19.05 vajati p\u00e4\u00e4stjaid Kehtna vallas Kaerepere alevikus. Elektriposti alune oli umbes viie ruutmeetri ulatuses p\u00f5lema s\u00fcttinud. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid maastiku ning ohutuse tagamiseks kastsid \u00fcle ka k\u00f5rval asunud oksahunniku juhuks, kui m\u00f5ni s\u00e4de ka sinna sisse on pugenud.\nS\u00f5iduautod p\u00f5lesid\n17. augustil kell 15.14 kiirustasid p\u00e4\u00e4stjad M\u00e4rjamaa valda S\u00f5tke k\u00fclla, kus oli p\u00f5lema s\u00fcttinud s\u00f5iduauto. Arvatavasti elektris\u00fcsteemi rikkest p\u00f5lema s\u00fcttinud s\u00f5iduk p\u00f5les t\u00e4isleegis ning p\u00e4\u00e4stjad kustutasid selle kella 16ks. Autos olnud inimesed viga ei saanud ning j\u00e4id puksiiri ootama.\n18. augustil kell 16.01 s\u00fcttis Kehtna vallas Hiie k\u00fclas rallirajal s\u00f5itu teinud auto. T\u00f5en\u00e4oliselt \u00fclekuumenemise t\u00f5ttu s\u00fcttinud autot asusid kohe ka kohalviibijad kustutama, keegi vigastada ei saanud. P\u00e4\u00e4stjad likvideerisid p\u00f5lengu l\u00f5plikult kell 16.26. Auto muutus p\u00f5lengu t\u00f5ttu s\u00f5iduk\u00f5lbmatuks.\nL\u00e4\u00e4ne p\u00e4\u00e4stekeskus"}
{"text":"VANA VASK Lauri Hussar Eesti P\u00e4evalehes: t\u00f5sine korruptsioonikahtlus seoses Martin ReimigaAvaldame taas Lauri Hussari (Eesti 200) esmakordselt oktoobris 2021 ilmunud arvamusloo refereeringu, milles ta leidis, et Martin Reimi (Reformierakonna nimekiri) valimiskampaanias oli korruptiivseid elemente.\n13. oktoobri Eesti P\u00e4evaleht avaldas arvamusloo \u201e Lauri Hussar: nii selget korruptiivset lubadust seoses katusrahadega pole Eesti poliitikas varem olnud\u201d.\nMuuhulgas sisaldab see lugu j\u00e4rgmist l\u00f5iku:\n\u201cT\u00e4na oleme silmitsi v\u00e4ga t\u00f5sise korruptsioonikahtlusega, sest Eesti P\u00e4evalehe k\u00e4sutuses on rahandusministri parteis kandideeriva endise jalgpallit\u00e4he Martin Reimi \u00fcleskutse Viimsi valijatele, kus reklaamitakse, kuidas riigieelarvest on just t\u00e4nu nende erakonnale Eesti \u00fchte rikkamasse valda saadud suur summa raha jalgpallihalli ehitamiseks (EPL 12.10).\nReim kutsub seejuures oma toetajaid enda kui Reformierakonna kandidaadi poolt h\u00e4\u00e4letama. T\u00e4pina i peal on kirjale lisatud ka m\u00f5istagi Reimi kandidaadinumber. Kui me j\u00e4tame k\u00f5rvale andmekaitseaspekti, mis puudutab valimisreklaami saatmist spordiklubiga seotud vanematele ja nende andmete kasutamist, siis nii selget korruptiivset lubadust seoses katusrahadega pole varem Eesti poliitikas aset leidnud.\u201d\nLoe Lauri Hussari arvamuslugu t\u00e4ismahus SIIT.\nTunnusfoto: kuvat\u00f5mmis EPLi veebist.\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"Kes valetab korra, valetab alatiViimane neli kuud Eesti valitsemist on k\u00e4inud \u00fcle kivide ja k\u00e4ndude. Alles s\u00fcgisel vastuv\u00f5etud peretoetuste muutmine, mitmesugused maksut\u00f5usud, kevadine parlamendi t\u00f6\u00f6 seiskumine, lausa riigi tipuni j\u00f5udnud ja paksu pahandust tekitanud automaksu plaan\u00a0\u2013 see k\u00f5ik on tugevalt murendanud valijate usaldust valitute vastu, kirjutab kirjastaja Vaiko Tigane.On selge, et igal erakonnal ja valijagrupil on oma\u00a0n\u00e4gemus\u00a0Eesti arengust, mis on demokraatias t\u00e4iesti normaalne. Riigipiruka juurde ihkavad tegelased esitlevad valimiste eel rahvale lisaks k\u00f5ikjal ilutsevatele naeratavatele fotodele ja odava pr\u00fcgin\u00e4nni jagamisele ka programme ning lubadusi, \u00fcks ahvatlevam kui teine.\nKui \u00fcks erakond lubas \u00f5petajatele riigi keskmisest 20 protsenti\u00a0k\u00f5rgemat palka, siis juba paari p\u00e4eva p\u00e4rast lubas teine 30 protsenti, kolmas 3-sendilist elektrihinda, neljas aga ehitada noortele 5000 korterit. Mitte keegi aga ei r\u00e4\u00e4kinud plaanitavatest maksut\u00f5usudest ega iitsatanud sellest, et riik on ligi kahe miljardiga miinuses. Mitte keegi ei kommunikeerinud negatiivseid s\u00f5numeid, k\u00f5ik paistis olevat ilus.\nKa 29. septembril 2022 riigikogu istungil teatas Kaja Kallas, et j\u00e4rgmise aasta riigieelarve on hea ja tagab selle, et Eesti riik ja rahvas oleks hoitud ning et eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k, mille p\u00e4randas neile \u00fcle-eelmine rahuaja valitsus, on j\u00f5udsalt v\u00e4henenud.\nPolnud p\u00f5hjust enne valimisi suurt pahandadagi, sest eks iga\u00fcks loodab alati natuke paremat tulemust kui tegelikkuses v\u00f5imed ja olud \u2013 olgu selleks siis sportlane, p\u00f5llumees v\u00f5i poliitik. Kuid ainult natuke, mitte palju! Kui aga lubatu ja hilisem tegelikkus on ebaadekvaatselt vastuolus v\u00f5i tegemist on sulaselge valetamisega (sh plaanitava tegelikkuse teadliku mitter\u00e4\u00e4kimisega), on tegemist juba petmisega. Kellele meeldiks petetud saada?\nKaja Kallase esimene v\u00f5imule saamine 2019. aasta riigikogu valimistel l\u00f5ppes fopaaga veel enne valimistej\u00e4rgset p\u00e4eva, sest suures v\u00f5idutuhinas joonistas ta maha liiga punased jooned, unustades, et poliitikas valitsevad peamiselt pooltoonid. 2021. aasta jaanuaris peaministriks saades oli tema juhtimine k\u00fcllaltki saamatu, j\u00e4\u00e4des \u00fcllatavalt alla isegi oma eelk\u00e4ijale.\nKahju k\u00fcll, kuid praeguse peaministri usalduskrediit on otsa saanud, sest kes valetab korra, see valetab alati. Elevant on ikka veel toas, tuba vajab tuulutamist.\nAjapikku n\u00e4is, et algaja peaminister leidis riigijuhtimise rooli ja pedaalid siiski \u00fcles ning t\u00f5usis Ukraina s\u00f5ja foonil Br\u00fcsseli koridorides orienteerununa \u00fcheks euroliidu v\u00e4lispoliitika julgemaks ja selgemaks \u00fctlejaks.\nParaku kukkusid tema usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja juhtimise kompetents v\u00e4hemalt riigisiseselt kivina p\u00e4rast\u00a0viimatisi valimisi, kui maskide langedes kallati Eesti rahvale kaela maksukoormuse k\u00fclm du\u0161\u0161 ning serveeriti avalikkusele\u00a0\u2013\u00a0oh seda \u00fcllatust!\u00a0\u2013\u00a0ka justkui \u00e4sja avastatud riigieelarve hiigelsuur puuduj\u00e4\u00e4k. Et rotid olid viimaste aastate jooksul riigi viljasalvest suure osa nahka pistnud, see oli t\u00f5esti h\u00e4sti hoitud saladus. Ei n\u00e4inud seda Luksemburgi edutatud \u00fcle-eelmine h\u00e4mara renomeega rahandusminister ega isegi oma v\u00e4ikeettev\u00f5tete majandusaruannetega kimpus olnud j\u00e4rglane.\nN\u00fc\u00fcd siis on peksualuseks j\u00e4rjestikku kolmas Reformierakonna rahandusminister, kelle kontot ehib oma koduvallas h\u00e4mar majaehituse saaga. V\u00e4hemalt niipalju aus ta on, et saime teada, kuhu pikalt heietatud automaksu raha l\u00e4heb \u2013\u00a0igale poole! T\u00f5lgin \u00e4ra: raha l\u00e4heb lisaks tuhandetele vajalikele kuluartiklitele muuhulgas paremale ja vasakule, ka meie rahvusliku lennukompanii juhtide ja vastutamatute vastutajate (ikka veel!?) palgal hoidmisele, riigikogus nn katuserahadena laialiloopimisele jpm. Seega on automaksul autostumise v\u00e4hendamise v\u00f5i keskkonna hoidmisega sama palju seost kui liiprite arvul vedurijuhi vanusega.\nKui pettusega p\u00fc\u00fcnele saanud juhid ei oska rahaga m\u00f5istlikult \u00fcmber k\u00e4ia ega oma isegi mitte \u00fclevaadet riigi rahakirstu sisust, on m\u00f5ttetu neile seda juurde anda. Ka maksumaksjatel kulub raha \u00e4ra igale poole.\nEi opositsiooni kevadel riigikogus alustatud ja k\u00f5igi eelduste kohaselt peatselt j\u00e4tkuv obstruktsioon ega Reformierakonna r\u00e4igest valimispettusest tekkinud rahva vimm n\u00e4ita vaibumise m\u00e4rke.\nKahju k\u00fcll, kuid praeguse peaministri usalduskrediit on otsa saanud, sest kes valetab korra, see valetab alati. Elevant on ikka veel toas, tuba vajab tuulutamist."}
{"text":"Ukraina korraldas haarangud s\u00f5jav\u00e4e v\u00e4rbamiskeskustesKIIEV, 22. august, AFP-BNS \u2013 Ukraina teatas teisip\u00e4eval, et korrakaitse\u00fcksused viisid samaaegselt l\u00e4bi haarangud enam kui 200 s\u00f5jav\u00e4e v\u00e4rbamiskeskuses, mis on seotud ulatusliku korruptsioonijuurdlusega.\n\"Korrakaitseametnikud on paljastanud laiaulatuslikke korruptsiooniskeeme sisuliselt pea k\u00f5igis riigi oblasteis. Hetkel viiakse l\u00e4bi k\u00f5igis oblastites enam kui 200 samaaegset l\u00e4biotsimist,\" teatas peaprokur\u00f6ri b\u00fcroo avalduses viitega v\u00e4rbamiskeskustele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina korraldas haarangud s\u00f5jav\u00e4e v\u00e4rbamiskeskustesKIIEV, 22. august, AFP-BNS \u2013 Ukraina teatas teisip\u00e4eval, et korrakaitse\u00fcksused viisid samaaegselt l\u00e4bi haarangud enam kui 200 s\u00f5jav\u00e4e v\u00e4rbamiskeskuses, mis on seotud ulatusliku korruptsioonijuurdlusega.\n\"Korrakaitseametnikud on paljastanud laiaulatuslikke korruptsiooniskeeme sisuliselt pea k\u00f5igis riigi oblasteis. Hetkel viiakse l\u00e4bi k\u00f5igis oblastites enam kui 200 samaaegset l\u00e4biotsimist,\" teatas peaprokur\u00f6ri b\u00fcroo avalduses viitega v\u00e4rbamiskeskustele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"KelmusPolitseiteated20. augustil sai politsei teate, et Raplamaal elav naine soovis taotleda tundmatu laenupakkuja k\u00e4est laenu, misj\u00e4rel saadeti naisele link, mille kaudu ta pidi ennast esmalt tuvastama ja sisestama oma PIN-koodid. Naine avastas hiljem, et tema kontolt on kadunud ligi 800 eurot.Politsei-ja piirivalveamet"}
{"text":"Tartu \u00dclikool hoidis aastate eest \u00e4ra Eametsaga seotud huvide konfliktiPere Sihtkapitali s\u00fcndivusuuringuteks fiktiivse lepingu s\u00f5lmimine ei olnud Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaanil Raul Eametsal esimene huvide konflikti olukord. \"Aktuaalse kaamera\" andmetel hoidis \u00fclikool kolm aastat tagasi \u00e4ra v\u00f5imaliku korruptsiooniolukorra, kui j\u00e4ttis s\u00f5lmimata \u00fc\u00fcrilepingu hoones, mille l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kestel omandas Bigbank.Asjaolu, et dekaan Raul Eamets on Bigbanki n\u00f5ukogu liige, sai \u00fclikoolile teatavaks lepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus.Tartu \u00dclikool asus 2019. aastal otsima rendiruume \u00f5igusteaduskonna Tallinna esindusele. Paljude objektide seast j\u00e4i l\u00f5puks s\u00f5elale Narva maantee 11 kinnistu, mis j\u00e4i vabaks Danske pangast ja mida praegu rendib ajutiselt rahvusraamatukogu. Toona kuulus hoone osa\u00fchingule KEK Arendus, kellega \u00fclikool pidas \u00fc\u00fcrilepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste l\u00f5pusirgel, 2020. aasta oktoobris vahetus aga ootamatult hoone omanik, kui KEK Arendus m\u00fc\u00fcs selle Bigbanki t\u00fctarettev\u00f5ttele R\u00fc\u00fctli Majad. \u00dclikool j\u00e4tkas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi uue omanikuga.\"Selle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusena meile tundusid, et need tingimused v\u00f5iksid isegi meile sobida. Kuni siis vahetult enne selle lepingusse s\u00fcvitsi minemiseta me saime informatsiooni, et meil on inimeste kaudu, valdkonna kaudu, seotus Bigbanki n\u00f5ukoguga,\" \u00fctles Tartu \u00dclikooli rektor Toomas Asser.See \u00fchendusl\u00fcli oli Eamets, kes sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina on Bigbanki n\u00f5ukogu liige. \u00dclikool ei tea, kas ja millist informatsiooni v\u00f5is Eamets Bigbankile vahendada, mis tehingu Bigbanki jaoks apetiitseks muutis. V\u00e4ljastpoolt maja tellitud \u00f5igusliku hinnangu j\u00e4rgi oleks lepingu s\u00f5lmimine t\u00e4hendanud \u00fclikooli jaoks Eametsa seisukohalt toimingupiirangu rikkumist, mist\u00f5ttu l\u00f5petas \u00fclikool l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised lepingut s\u00f5lmimata.\"See oli p\u00e4ris selge teadmine, et seal kindlasti oli huvide konflikt. Ta oli infov\u00e4ljas ja ilmselt siis informeeritud, et mis v\u00f5iks turul olla. Aga ma ei tea, kuidas Bigbank seda konkreetselt menetles ja kuidas oma info sai jne. Igatahes fakt on see, et oli seotus ja me l\u00f5petasime selle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste j\u00e4rsult,\" \u00fctles Asser.Eamets v\u00e4itis kirjalikus kommentaaris \"Aktuaalsele kaamerale\", et tema Tartu \u00dclikooli nimel \u00fc\u00fcrilepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ei osalenud. Samuti ei osalenud ta Bigbankile kinnisvaraobjektide otsingutes, kuid oli teadlik, et pank otsis omale uut kontorit ning panga n\u00f5ukogu, kuhu ta kuulub, arutas Narva maantee 11 kinnistu ostu 7. oktoobril 2020 ning volitas panga juhatust seda hoonet ostma.Sellest, et Bigbanki n\u00f5ukogu liikmena v\u00f5ib ta olla rikkunud toimingupiirangut, sai ta teada sama aasta 17. novembril, kui \u00fclikooli kantsler talle \u00f5igushinnangu edastas. Toona ta sellega n\u00f5ustus, kuid n\u00fc\u00fcd leiab Eamets, et see \u00f5iguslik hinnang ei olnud p\u00e4dev, sest panga n\u00f5ukogu liikmena ei olnud ta ametnik, samuti ei osalenud ta protsessis Tartu \u00dclikooli poolt, vaid sellega tegeles \u00fclikooli kantsler. Seet\u00f5ttu ei saanuks ta end protsessist ka taandada. Samuti puudus tal alus enda taandamiseks Bigbanki n\u00f5ukogust, sest ajal, mil panga n\u00f5ukogu andis juhatusele volitused Narva maantee 11 kinnistu osta, ei olnud pank veel selle omanik, mist\u00f5ttu ei saanud Bigbank ka Tartu \u00dclikooliga veel \u00fc\u00fcril\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada.Bigbanki omanik Parvel Pruunsild ei leidnud t\u00e4na aega teemat kommenteerida.Toonane \u00e4ra hoitud huvide konflikti olukord piirdus \u00fclikooli poolt rektor Toomas Asseri vestlusega ning juhtumit on avalikkuse eest varjatud. Ka k\u00fcmme p\u00e4eva tagasi, mil Toomas Asser tegi otsuse Raul Eametsa tagandamiseks, ei avaldanud ta varasemat rikkumist. Kuid \"Aktuaalse kaamera\" p\u00e4ringu peale ta seda m\u00f6\u00f6nis.Asser \u00fctles, et kuna Raul Eamets sai kolm aastat tagasi oma eksimusest aru, piirdus olukord vestlusega.\"Ma arvan, et see vestlus oli piisav. Otseselt mingit karistust ei j\u00e4rgnenud, sest tegelikult de facto ju mingit otsest kahju ei tekkinud,\" s\u00f5nas Asser.Eamets peab aga praegust olukorda \u00fclikooli r\u00fcnnakuks, seega teatas ta \"Aktuaalsele kaamerale\", et tema usalduskrediit \u00fclikooli vastu on l\u00f5ppenud ning ta kavatseb informeerida homme valdkonna n\u00f5ukogu ja rektorit enda tagasiastumisest dekaani ametikohalt. Ka selle avalduse peab rahuldama valdkonna n\u00f5ukogu, kes peaks uuesti kogunema augusti l\u00f5pus.Toimetaja:Mari Peegel Allikas:AK "}
{"text":"Tartu \u00fclikool hoidis aastate eest \u00e4ra veel \u00fche Raul Eametsaga seotud huvide konflikti. Eamets: astun dekaani ametist tagasiVastuolulisteks s\u00fcndivusuuringuteks fiktiivse lepingu s\u00f5lmimine ei olnud Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaanil Raul Eametsal esimene kord huvide konflikti sattuda. \u201eAktuaalse kaamera\u201c andmetel hoidis \u00fclikool kolm aastat tagasi \u00e4ra v\u00f5imaliku korruptsiooniolukorra, kui j\u00e4ttis s\u00f5lmimata \u00fc\u00fcrilepingu hoones, mille l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kestel omandas Bigbank.Tartu \u00fclikool asus 2019. aastal otsima rendiruume \u00f5igusteaduskonna Tallinna esindusele ning s\u00f5elale j\u00e4i Narva maantee 11 kinnistu. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste l\u00f5pusirgel 2020. aasta oktoobris vahetus aga ootamatult hoone omanik, kui KEK Arendus m\u00fc\u00fcs selle Bigbanki t\u00fctarettev\u00f5ttele R\u00fc\u00fctli Majad, vahendab ERRi uudisteportaal.\u201eVahetult enne lepingusse s\u00fcvitsi minemist saime informatsiooni, et meil on inimeste kaudu, valdkonna kaudu, seotus Bigbanki n\u00f5ukoguga,\u201c \u00fctles Tartu \u00fclikooli rektor Toomas Asser \u201eAktuaalsele kaamerale\u201c.See \u00fchendusl\u00fcli oli Eamets, kes sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina on Bigbanki n\u00f5ukogu liige.V\u00e4ljastpoolt maja tellitud \u00f5igusliku hinnangu j\u00e4rgi oleks lepingu s\u00f5lmimine t\u00e4hendanud \u00fclikooli jaoks Eametsa seisukohalt toimingupiirangu rikkumist, mist\u00f5ttu l\u00f5petas \u00fclikool l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised lepingut s\u00f5lmimata.Asser \u00fctles, et kuna Eamets sai kolm aastat tagasi oma eksimusest aru, piirdus olukord vestlusega.Toonase juhtumi avalikustamise taga n\u00e4eb Eamets \u00fclikooli r\u00fcnnakut. Ta teatas \u201eAktuaalsele kaamerale\u201c, et tema usalduskrediit \u00fclikooli vastu on l\u00f5ppenud ning ta kavatseb informeerida kolmap\u00e4eval valdkonna n\u00f5ukogu ja rektorit enda tagasiastumisest dekaani ametikohalt.Eametsa avalduse peab rahuldama valdkonna n\u00f5ukogu, mis peaks uuesti kogunema augusti l\u00f5pus."}
{"text":"Keskerakonna pingelises v\u00f5imuheitluses lastakse k\u00e4iku ka korruptsioonis\u00fc\u00fcdistusedTanel Kiige leer vihjab, et eksminister Anneli Ott h\u00fcppas Mihhail K\u00f5lvarti paati t\u00f6\u00f6koha t\u00f5ttu. Konkreetseid t\u00f5endeid neil pole, aga juba seegi on m\u00e4rgiline, et erakonnakaaslasi korruptiivsuses s\u00fc\u00fcdistatakse.\nEsmasp\u00e4ev, 14. august. Keskpartei V\u00f5rumaa piirkonna juhatus koguneb otsustama, keda nad juhi valimistel toetavad. See peaks olema formaalsus. Nagu \u00fctlevad Tanel Kiige toetajad: V\u00f5rumaal on Keskerakonna liikmed peamiselt eestlased. Oleks loogiline, et nad h\u00fcppavad Kiige selja taha.\n\u00dcllastuslikult on koosolekul kohal ka Kalle Klandorf. K\u00f5lvarti mees. Endine Tallinna abilinnapea t\u00f6\u00f6tab n\u00fc\u00fcd munitsipaalettev\u00f5tte Tallinna Soojus juhina. Konti see ei murra. Klandorfil on k\u00f5igest kolm alluvat ja sisulist t\u00f6\u00f6d Tallinna Soojuses liialt pole.\nEkspoliitik Rainer Vakra pidas samal ametikohal vastu alla aasta. Siis p\u00f5genes ta keskkonnaametisse, kus saab ka p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6d teha.\nSeevastu Klandorfil igav pole. Kui t\u00f6\u00f6l liialt tegemist pole, oskab ta oma aega ise sisustada. Klandorf jaksab Tallinna Soojuse juhtimise k\u00f5rvalt aktiivselt Mihhail K\u00f5lvartile valimiskampaaniat teha. Klandorfi sidemetest on Tallinna meerile kasu. 2005. aastast erakonda kuulunud Klandorf tunneb Tallinnast kaugemate piirkondade erakondlasi m\u00e4rksa paremini kui K\u00f5lvart.\nEelmine v\u00f5imup\u00f6\u00f6re Keskerakonnas toimus 2016. aastal. Esiti kaotas Edgar Savisaar partei presidendi kandidaadi valimistel Mailis Repsile. M\u00f5ni kuu hiljem oli Keskerakonna pikaaegse tunnusn\u00e4o olukord juba nii kehv, et s\u00fcgisesel kongressil J\u00fcri Ratase vastu esimeheks kandideerimisest ta loobus.\nToona s\u00f5itis m\u00f6\u00f6da Eestit ringi Jaak Aab. Staa\u017eikas parteilane oli viis aastat varem Savisaarega p\u00f6\u00f6rdumatult t\u00fclli l\u00e4inud ja Soome omavalitsusi n\u00f5ustama s\u00f5itnud. Ratas, Kadri Simson ja Reps taipasid, et neil on vaja erakonnakaaslasi tundvat t\u00f6\u00f6looma ja t\u00f5id Aabi tagasi.\nSeitse aastat hiljem on Klandorf justkui K\u00f5lvarti Aab. Endise politseiniku valvsa pilgu all v\u00f5tabki V\u00f5rumaa piirkond vastu \u00fcllatava otsuse: toetame nii Kiike kui K\u00f5lvartit. Kiige leeri rahvas on s\u00fcgavalt h\u00e4mmeldunud. See on \u0161okk. V\u00f5rumaa pidi olema \u201enende oma\u201c.\nMiks Ott leeri vahetas?\nJ\u00e4rgmistel p\u00e4evadel hakkavad levima vanden\u00f5uteooriad. V\u00f5rumaa piirkonna juht on ametlikult Arno Kirsim\u00e4gi. Parteiladvikust vihjatakse aga otses\u00f5nu: Kirsim\u00e4gi ei otsusta seal midagi, k\u00f5ike korraldab eksminister Anneli Ott.\nViimane on varem alati kuulunud Ratase leeri. Just Ratas t\u00f5i ta valitsusse kultuuriministriks. Ekspeaminister kaitses teda ka (mitte)vaktsineerimisskandaalis. M\u00f5ni n\u00f5rgema n\u00e4rviga parteijuht oleks koroonapandeemia harjal vaktsineerimisest keeldunud ministrile pikemalt m\u00f5tlemata andnud selge signaali: Lahku! Kohe!\nRatas seda aga ei teinud. L\u00f5puks korraldas ta Otile viisaka lahkumise, kus ametist lahkuv minister sai r\u00e4\u00e4kida, et s\u00e4\u00e4rase sammuni viis kultuuri ebapiisav toetamine koroonakriisi perioodil. Vaatamata vanadele teenetele on Ott n\u00fc\u00fcd vastasleeris.\nMiks?\nRiigikogu valimistel p\u00f5runud Ott leidis kevadel uue t\u00f6\u00f6koha spordiseltsis Kalev. Tolle organisatsiooni asepresident on Klandorf. Kiige leeril on kindel veendumus: V\u00f5rumaa pidi nii otsustama, sest see oli tasu Oti t\u00f6\u00f6koha eest. Just seet\u00f5ttu olla V\u00f5rumaale kohale tulnud ka Klandorf: parteilastel k\u00e4si v\u00e4\u00e4nama, et nad ikka \u00f5ige otsuse teeksid.\nKirsim\u00e4e s\u00f5nul on s\u00e4\u00e4rased v\u00e4ited jaburad: \u201eNii p\u00e4ris ei ole. Esitasime konsensuslikult m\u00f5lemad. Meil on demokraatia ja k\u00e4si ei v\u00e4\u00e4natud.\u201c\nSpordiselts Kalevi tegevjuht Aleksander Tammert \u00fctleb, et saab aru, kuidas pingelises poliitv\u00f5itluses tunded \u00fcle keevad ja s\u00e4\u00e4rased jutud levima hakkavad: \u201eAga meie pole poliitiline organisatsioon! Oleme aastaid p\u00fc\u00fcdnud vaadata, et meist ei saaks Keskerakonna spordiliit.\u201c\nN\u00e4iteks Oti t\u00f6\u00f6lepingule kirjutas alla Kalevi president Neinar Seli. Endine reformierakondlane, kes 20. augusti presidendi vastuv\u00f5tulgi liikus ringi Andrus Ansipi seltsis.\nRatase leeril on taskus aga teinegi trump. Tallinna linn andis spordiseltsile juuni l\u00f5pus 100 000 eurot. Skeptiliste Kiige-meelsete arvates tasub sealt otsida Oti palkamiseks kulunud raha. Tammerti v\u00f5tab see teooria muigama, sest toetuse eraldises on kirjas, et seda v\u00f5is kasutada vaid tantsupeo ettevalmistusteks.\nTammerti s\u00f5nul oli linnalt raha saamise p\u00f5hjus lihtne: tantsupeo staadion oli arvatust kehvemas seisus ja riiklikust toetusest selle kordategemiseks ei piisanud.\nKlandorf ja Ott viie p\u00e4eva jooksul Ekspressi telefonik\u00f5nedele ei vasta. L\u00f5una-Eesti keskerakondlaste hingeelu tundjad aga juhivad t\u00e4helepanu, et t\u00f6\u00f6koha-teooria on \u00e4\u00e4retult lihtsustatud. Rolli m\u00e4ngivad ka inimsuhted. Ott ei saa l\u00e4bi teise L\u00f5una-Eesti keskerakondlase Ester Karusega. Viimane p\u00e4\u00e4ses t\u00e4navu kevadel ka riigikokku. Karuse toetab avalikult Ratast.\nSisevalimiste raputused: Keskerakonna kukutas Narvas v\u00f5imult Keskerakond\nSisevalimiste pinge on Keskerakonna v\u00f5imu Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas juba k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6nud. Alles kevadel oma kauases kantsis taas v\u00f5imupiruka juurde p\u00e4\u00e4senud Keskerakonda \u00e4hvardab v\u00f5imult minema puksida keskerakondlane \u2013 see pole tr\u00fckiviga! \u2013 Aleksei Jevgrafov.\nNarva piirkond otsustas juhivalimistel \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt toetada Tanel Kiike. Seej\u00e4rel andis K\u00f5lvartit toetav Jevgrafov sisse umbusalduse volikogu keskerakondlasest esinaisele Tatjana Stolfatile.\nErakonna peakontoris n\u00e4hakse siin \u00fcks-\u00fchest seost. Olukord Narvas on aga \u00f5ige segane, sest umbusaldust pole tegelikult veel h\u00e4\u00e4letusele pandudki. Enne 10. septembril toimuvat kongressi seda ka ei tehta.\n\u201eEks Jevgrafov vaatab, kes peale j\u00e4\u00e4b. Kui K\u00f5lvart v\u00f5idab, saab ta hoogu juurde. Kiige v\u00f5idu puhul ilmselt m\u00f5testab olukorda uuesti,\u201c pakub \u00fcks tsentrist.\nLinnas\u00fcsteemi mees, kes toetab Kiike\nAinsa Tallinna linnas\u00fcsteemis t\u00f6\u00f6tava keskerakondlasena toetab avalikult Kiike S\u00f5le spordikeskuse juht Alar N\u00e4\u00e4me. Tema juhitav Valga piirkond otsustas h\u00e4\u00e4ltega 10-3 toetada juhi valimistel Kiike ja tema meeskonda.\nJutud, et nii l\u00e4heb, hakkasid erakonnas liikuma juba varem. N\u00e4\u00e4me hakkas saama kummalisi telefonik\u00f5nesid. Talle helistas Lauri Laats. Kalle Klandorf. K\u00f5lvart ise pakkus N\u00e4\u00e4mele, et nad v\u00f5iksid Tallinnast koos \u00fchele Valgamaa piirkonna koosolekule s\u00f5ita. \u00dches autos sinna ja tagasi.\nK\u00f5ige kentsakamat juttu r\u00e4\u00e4kis aga toru otsas Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots: \u201eMis s\u00f5brasuhted sul siin on?! Vaata, kes su t\u00f6\u00f6andja on!\u201c\nN\u00e4\u00e4met aga keegi \u00fcmber veenda ei suutnud. \u201eMina toetasin juhatuse koosolekul Kiike. Ma ei ole otseselt K\u00f5lvarti alluvuses. See, et inimesed t\u00f6\u00f6tavad \u00fches struktuuris, ei pea t\u00e4hendama, et nende poliitiliselt vaated on t\u00e4pselt \u00fchesugused,\u201c \u00fctleb N\u00e4\u00e4me Ekspressile. Pikemalt ta r\u00e4\u00e4kida ei soovi.\n\u201eMunadega mees!\u201c kiidetakse spordikeskuse juhti Kiige leerist. \u201eM\u00fcts maha, et survele ei allunud,\u201c lisab teine Kiige-meelne.\nMeediaspinnid ajavad K\u00f5lvarti leeri vihale\nPahameel ei tule aga ainult \u00fchest suunast. K\u00f5lvarti leeris ollakse omakorda vihased Kiige meeskonna peale. Eesti meediapilt on Tallinna linnapea osas pigem vaenulik. Artikleid, mis kritiseeriksid Kiike ja Ratast ning kiidaksid K\u00f5lvartit, on v\u00e4he. V\u00f5i pigem pole neid \u00fcldse.\nSeevastu kriitikat K\u00f5lvarti suunas leidub lademetes. Seda suudavad toota nii erakonnasisesed rivaalid kui ka ajakirjandus ise. K\u00f5lvarti-meelsed n\u00e4evad, et Kiige meeskond on ajakirjanikele keele k\u00f5rva ajanud.\nP\u00e4ris vanden\u00f5uteooria see ei ole. Kiige selja taga on palju neid, kes juba aastaid Eesti poliitika tipus tiirelnud. Tallinna on seni pigem juhitud munitsipaalpoliitika loogika alusel, mis \u00fctleb: mida v\u00e4hem meist kirjutatakse, seda parem! Meediam\u00e4ngudes on Kiige-inimesed seet\u00f5ttu K\u00f5lvarti l\u00e4hikondsetest m\u00e4rksa osavamad.\nKes v\u00f5idab?\nSeis erakonnas on valimiste eel pingeline. Kumbki leer ei tea, kes v\u00f5idab. Mingeid prognoose on v\u00f5imalik teha, aga need k\u00f5ik n\u00e4itavad, et tulemus kujuneb \u00fcsna v\u00f5rdseks. Kellegi suurt v\u00f5itu ei maksa oodata.\nKeskerakonna juhti saavad valida 883 piirkondadest saadetud delegaati, 66 asutajaliiget, 165 erakonna volikogu liiget ning 10 delegaati noortekogust, naiskogust ja seenioride kogust.\nSee teeb tulemuse aimamise m\u00e4rksa lihtsamaks kui neis parteides, kus oma h\u00e4\u00e4le v\u00f5ib esimehe valimistel anda iga parteilane. Eestis kasutavad sellist s\u00fcsteemi n\u00e4iteks Reformierakond, Eesti 200 ja Isamaa.\nKuna parteidel on palju passiivseid liikmeid ja neile k\u00f5ikidele h\u00e4\u00e4letus\u00f5iguse andmine on sisevalimiste olulisimaks teguriks - kes suudab v\u00f5rdlemisi \u00fcksk\u00f5iksed lihtparteilased valimiskasti \u00e4\u00e4rde ennast toetama tuua. Seda on enne tulemuste selgumist pea v\u00f5imatu prognoosida.\nSeevastu Keskerakonnas teavad enne kongressi k\u00f5ik delegaatide nimesid. Piirkondade juhid saavad suisa kaasa r\u00e4\u00e4kida, kes delegaatideks esitatakse. See teeb m\u00e4nguv\u00e4lja palju lihtsamini prognoositavaks.\nOtse loomulikult tekitab delegaatide valik ka pingeid. M\u00f5lemast leerist kinnitatakse, kuidas nad kavatsevad loomulikult hoolitseda, et neid toetavatest piirkondadest p\u00e4\u00e4seksid kongressile vaid kindlasti \u201e\u00f5ige\u201c valiku teinud delegaadid. M\u00f5nes paigas on see \u00fcsna lihtne. L\u00e4\u00e4nemaal v\u00f5i J\u00e4rvamaal peaks K\u00f5lvarti poolt h\u00e4\u00e4letada soovivaid delegaate otsima kui n\u00f5ela heinakuhjast. Seevastu m\u00f5nest Tallinna piirkonnast oleks keeruline leida kedagi, kes h\u00e4\u00e4letaks Kiige poolt.\nEkspressi viimaste arvutuste kohaselt v\u00f5ib Kiigele ja K\u00f5lvartile prognoosida sarnast h\u00e4\u00e4ltesaaki. Paberil juhib K\u00f5lvart hetkel kolme h\u00e4\u00e4lega. Delegaatide koguarvu juures on see pisku.\nK\u00fcll aga on ametlik avaldus tegemata n\u00e4iteks P\u00f5lvamaal. Seal toetatakse t\u00f5en\u00e4oliselt Kiike. Just temal v\u00f5iks kerge eelis olla. Eksministri leerist vihjatakse, et kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, v\u00f5iks ta saada ligikaudu 55% delegaatide toetuse. \u201eAga enne ei usu, kui ise n\u00e4en!\u201c\nP\u00f5nevamaks l\u00e4heb m\u00e4ng augusti l\u00f5pus. Siis saab delegaatide nimekiri avalikuks. Nii Kiige kui K\u00f5lvarti meeskonnale. Nad hakkavad delegaate moosima. K\u00f5hklejaid proovitakse enda kasuks kallutada. Kui seda tehakse kohvilaua taga, saavad kahe rivaali l\u00e4hiv\u00f5itlejad ilmselt kofeiini \u00fcledoosi. Delegaate on \u00fcle tuhande. Rohkem kui kunagi varem. K\u00f5lvarti leeri soovil. See muudab aga k\u00f5ikidele matemaatikutele olukorra keerulisemaks. Mida rohkem delegaate, seda keerulisem on nende h\u00e4\u00e4letusk\u00e4itumist kontrollida ja prognoosida.\nM\u00f5nev\u00f5rra s\u00fcmboolselt annab J\u00fcri Ratas j\u00e4rgmisele esimehele 10. septembril ohjad \u00fcle Paides. Kohas, kus seitse aastat tagasi ta ise v\u00f5imule sai. Ratas j\u00f5udis Paidest Stenbocki. Kas ka j\u00e4rgmine esimees seda suudab, n\u00e4itavad l\u00e4hiaastad.\n\u201eEesti mehest\u201c K\u00f5lvarti toetaja\nKui Mihhail K\u00f5lvart kevadel avalikult esimeheks kandideerimisest teatas, kutsuti ta \u201eAktuaalse kaamera\u201c stuudiosse. Seal p\u00e4ris saatejuht linnapealt, miks toetavad teda ainult venelased. K\u00f5lvart t\u00f5i kohe n\u00e4ite, et tema selja taga on ka eesti mees Saaremaalt: Mihkel Undrest.\nKeskerakonna Saaremaa piirkonna esimehe ajalugu on aga m\u00e4rksa kirjum. Undresti s\u00fcnnip\u00e4rane perekonnanimi oli Muhhin. Ta s\u00fcndis Venemaal Ni\u017eni Novgorodi oblastis.\nEestisse j\u00f5udis ta nelja-aastaselt, kui isa vangi pandi ning Saaremaalt p\u00e4rit ema lapsed kaasa haaras ja koju tagasi tuli. \u201eLapsed ei osanud \u00fchtegi s\u00f5na eesti keelt,\u201c meenutas Undresti ema 2010. aastal Oma Saarele. Saaremaal l\u00e4ks Undrest vene lasteaeda.\nUndrestil on juba Torgu munitsipaalpoliitikas tegutsemise ajast Saaremaal ka h\u00fc\u00fcdnimi: v\u00fcrst Mihhail."}
{"text":"Eamets: pean praegust olukorda \u00fclikooli r\u00fcnnakuks ning astun tagasiTartu \u00dclikool hoidis aastate eest \u00e4ra Eametsaga seotud v\u00f5imaliku korruptsiooniolukorra,\u00a0kui j\u00e4ttis s\u00f5lmimata \u00fc\u00fcrilepingu hoones, mille l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kestel omandas Bigbank.Tartu \u00dclikool asus 2019. aastal otsima rendiruume \u00f5igusteaduskonna Tallinna esindusele, objektide seast j\u00e4i l\u00f5puks valituks Narva maantee 11 kinnistu, kuid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste l\u00f5pul, 2020. aasta oktoobris, vahetus ootamatult\u00a0aga\u00a0hoone omanik, kui KEK Arendus m\u00fc\u00fcs selle Bigbanki t\u00fctarettev\u00f5ttele R\u00fc\u00fctli Majad, vahendab ERR.\u00abAktuaalsele kaamerale\u00bb \u00fctles Tartu \u00fclikooli rektor Toomas Asser, et \u00abvahetult enne lepingusse s\u00fcvitsi minemist, me saime informatsiooni, et meil on inimeste kaudu, valdkonna kaudu, seotus Bigbanki n\u00f5ukoguga.\u00bb\u00dchendusl\u00fcliks oli Eamets, kes sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina on Bigbanki n\u00f5ukogu liige.\u00dclikool l\u00f5petas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised lepingut s\u00f5lmimata, sest v\u00e4ljastpoolt maja tellitud \u00f5igusliku hinnangu j\u00e4rgi oleks lepingu s\u00f5lmimine t\u00e4hendanud \u00fclikooli jaoks Eametsa seisukohalt toimingupiirangu rikkumist,\u00a0Asser \u00fctles, et kuna Eamets sai kolm aastat tagasi oma eksimusest aru, piirdus olukord vestlusega.Eamets peab aga praegust olukorda \u00fclikooli r\u00fcnnakuks\u00a0ning teatas \u00abAktuaalsele kaamerale\u00bb, et kavatseb informeerida kolmap\u00e4eval valdkonna n\u00f5ukogu ja rektorit enda tagasiastumisest dekaani ametikohalt,\u00a0selle avalduse peab rahuldama valdkonna n\u00f5ukogu, kes peaks kogunema augusti l\u00f5pus."}
{"text":"Trumpi kautsjon on 200 000 dollaritUSA ekspresident Donald Trump lubas neljap\u00e4eval ilmuda Georgia kohtu eelistungile, kus teda s\u00fc\u00fcdistatakse v\u00e4ljapressimises, valetunnistuste andmises ja muudes v\u00f5imu hoidmise katsega seotud kuritegudes. Fultoni maakonna kohus m\u00e4\u00e4ras tema kautsjoni suuruseks 200 000 dollarit.\n\n\nDelfi"}
{"text":"Kes valetab korra, valetab alatiViimased neli kuud Eesti valitsemist on k\u00e4inud \u00fcle kivide ja k\u00e4ndude. Alles s\u00fcgisel vastu v\u00f5etud peretoetuste muutmine, mitmesugused maksut\u00f5usud, kevadine parlamendi t\u00f6\u00f6 seiskumine, lausa riigi tipuni j\u00f5udnud ja paksu pahandust tekitanud automaksu plaan - see k\u00f5ik on tugevalt murendanud valijate usaldust valitute vastu.On selge, et igal erakonnal ja valijagrupil on oma n\u00e4gemus Eesti arengust, mis on demokraatias t\u00e4iesti normaalne. Riigipiruka juurde ihkavad tegelased esitlevad valimiste eel rahvale lisaks k\u00f5ikjal ilutsevatele naeratavatele fotodele ja odava pr\u00fcgin\u00e4nni jagamisele ka programme ning lubadusi, \u00fcks ahvatlevam kui teine.Kui \u00fcks erakond lubas \u00f5petajatele riigi keskmisest 20 protsenti k\u00f5rgemat palka, siis juba paari p\u00e4eva p\u00e4rast lubas teine 30 protsenti, kolmas 3-sendilist elektrihinda, neljas aga ehitada noortele 5000 korterit. Mitte keegi aga ei r\u00e4\u00e4kinud plaanitavatest maksut\u00f5usudest ega iitsatanud sellest, et riik on ligi kahe miljardiga miinuses. Mitte keegi ei kommunikeerinud negatiivseid s\u00f5numeid, k\u00f5ik paistis olevat ilus.Ka 29. septembril 2022 riigikogu istungil teatas Kaja Kallas, et j\u00e4rgmise aasta riigieelarve on hea ja tagab selle, et Eesti riik ja rahvas oleks hoitud, ning et eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k, mille p\u00e4randas neile \u00fcle-eelmine rahuaja valitsus, on j\u00f5udsalt v\u00e4henenud.Polnud p\u00f5hjust enne valimisi suurt pahandadagi, sest eks iga\u00fcks loodab alati natuke paremat tulemust kui tegelikkuses v\u00f5imed ja olud - olgu selleks siis sportlane, p\u00f5llumees v\u00f5i poliitik. Kuid ainult natuke, mitte palju! Kui aga lubatu ja hilisem tegelikkus on ebaadekvaatselt vastuolus v\u00f5i tegemist on sulaselge valetamisega (sh plaanitava tegelikkuse teadliku mitter\u00e4\u00e4kimisega), on tegemist juba petmisega. Kellele meeldiks petetud saada?Kaja Kallase esimene v\u00f5imule saamine 2019. aasta riigikogu valimistel l\u00f5ppes fopaaga veel enne valimistej\u00e4rgset p\u00e4eva, sest suures v\u00f5idutuhinas joonistas ta maha liiga punased jooned, unustades, et poliitikas valitsevad peamiselt pooltoonid. 2021. aasta jaanuaris peaministriks saades oli tema juhtimine k\u00fcllaltki saamatu, j\u00e4\u00e4des \u00fcllatavalt alla isegi oma eelk\u00e4ijale.Ajapikku n\u00e4is, et algaja peaminister leidis riigijuhtimise rooli ja pedaalid siiski \u00fcles ning t\u00f5usis Ukraina s\u00f5ja foonil Br\u00fcsseli koridorides orienteerununa \u00fcheks euroliidu v\u00e4lispoliitika julgemaks ja selgemaks \u00fctlejaks.Paraku kukkusid tema usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja juhtimise kompetents v\u00e4hemalt riigisiseselt kivina p\u00e4rast viimatisi valimisi, kui maskide langedes kallati Eesti rahvale kaela maksukoormuse k\u00fclm du\u0161\u0161 ning serveeriti avalikkusele - oh seda \u00fcllatust! - ka justkui \u00e4sja avastatud riigieelarve hiigelsuur puuduj\u00e4\u00e4k.Et rotid olid viimaste aastate jooksul riigi viljasalvest suure osa nahka pistnud, see oli t\u00f5esti h\u00e4sti hoitud saladus. Ei n\u00e4inud seda Luksemburgi edutatud \u00fcle-eelmine h\u00e4mara renomeega rahandusminister ega isegi oma v\u00e4ikeettev\u00f5tete majandusaruannetega kimpus olnud j\u00e4rglane.N\u00fc\u00fcd siis on peksualuseks j\u00e4rjestikku kolmas Reformierakonna rahandusminister, kelle kontot ehib oma koduvallas h\u00e4mar majaehituse saaga. V\u00e4hemalt niipalju aus ta on, et saime teada, kuhu pikalt heietatud automaksu raha l\u00e4heb - igale poole! T\u00f5lgin \u00e4ra: raha l\u00e4heb lisaks tuhandetele vajalikele kuluartiklitele muuhulgas paremale ja vasakule, ka meie rahvusliku lennukompanii juhtide ja vastutamatute vastutajate (ikka veel!?) palgal hoidmisele, riigikogus nn katuserahadena laialiloopimisele jpm. Seega on automaksul autostumise v\u00e4hendamise v\u00f5i keskkonna hoidmisega sama palju seost kui liiprite arvul vedurijuhi vanusega.Kui pettusega p\u00fc\u00fcnele saanud juhid ei oska rahaga m\u00f5istlikult \u00fcmber k\u00e4ia ega oma isegi mitte \u00fclevaadet riigi rahakirstu sisust, on m\u00f5ttetu neile seda juurde anda. Ka maksumaksjatel kulub raha \u00e4ra igale poole.Ei opositsiooni kevadel riigikogus alustatud ja k\u00f5igi eelduste kohaselt peatselt j\u00e4tkuv obstruktsioon ega Reformierakonna r\u00e4igest valimispettusest tekkinud rahva vimm n\u00e4ita vaibumise m\u00e4rke.Kahju k\u00fcll, kuid praeguse peaministri usalduskrediit on otsa saanud, sest kes valetab korra, see valetab alati. Elevant on ikka veel toas, tuba vajab tuulutamist.\"Kahju k\u00fcll, kuid praeguse peaministri usalduskrediit on otsa saanud, sest kes valetab korra, see valetab alati. Elevant on ikka veel toas, tuba vajab tuulutamist.\"VAIKO TIGANE, kirjastaja"}
{"text":"Staarprokur\u00f6r lahkub ootamatultSuurtel korruptsiooniprotsessidel riiklikku s\u00fc\u00fcdistust esindav riigiprokur\u00f6r\nDenis T\u0161asovskih (38) paneb ameti maha. Neist suurim on ASi Tallinna Sadama kriminaalasi, mille puhul on kavas 177 p\u00e4eva jagu istungeid, seda kuni 2025. aasta jaanuarini v\u00e4lja. Kiiresti vajatakse asendajat ka endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi (Keskerakond) kohtuprotsessile.\n\n\nEESTI EKSPRESS"}
{"text":"Imik j\u00e4i loodetud toidutaPolitsei alustas kriminaalmenetlust selle asjus, et juuli alguses soovis Tartumaal elav naine osta sotsiaalmeediast imikutoitu, aga m\u00fc\u00fcja ei ole talle paraku t\u00e4nini kaupa ega raha \u00fcle andnud. Kelmusega tekitatud kahju on 507 eurot.\n\n\nOHTULEHT.EE"}
{"text":"JuhtusMurdvaras viis bussist t\u00f6\u00f6riistad21. augustil teatati politseile, et Tartus Kaunase puiesteel on lahti murtud bussi tagumine uks ning s\u00f5idukist varastatud t\u00f6\u00f6riistu. Politsei algatas kriminaalmenetluse.Kassipoeg kukkus s\u00fcgavasse paaki20. augustil teatati, et J\u00f5geva vallas V\u00f5duvere k\u00fclas kukkus kassipoeg kolme meetri s\u00fcgavusse reoveepaaki. P\u00e4\u00e4stjad t\u00f5id kassi redeli abil elusalt ja tervelt maa peale tagasi.Soodne transport l\u00e4ks kalliks maksma21. augustil p\u00f6\u00f6rdus politseisse Tartumaal elav naine, kes otsis Facebooki grupi kaudu transporti Rootsist Eestisse.Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust mees, kes pakkus talle soodsat transporti. Naine leppis mehega hinnas kokku ja kandis tasu ettev\u00f5tte pangakontole.P\u00e4rast makse tegemist ei ole naine aga enam mehega \u00fchendust saanud ning raha pole talle samuti tagastatud.Imikutoidu m\u00fc\u00fcja osutus petiseksTartumaal elav naine soovis l\u00e4inud kuul osta Facebooki grupist imikutoitu, aga m\u00fc\u00fcja ei ole siiani naisele kaupa \u00fcle andnud ega raha tagastanud.Kelmusega tekitatud kahju on 507 eurot. Politsei alustas kriminaalmenetlust.Varas tegi poele suure k\u00fclma arveTartus Riia t\u00e4nava kauplusest varastati juuli l\u00f5pus t\u00f6\u00f6jalatseid, jakke ja laminaatparketti. Vargusega tekitatud kahju on 1060 eurot. Politsei alustas kriminaalmenetlust."}
{"text":"Tartu \u00fclikool hoidis aastate eest \u00e4ra Eametsaga seotud huvide konflikti. Eamets: astun dekaani ametikohalt tagasi\u201eAktuaalse kaamera\u201c andmetel hoidis Tartu \u00fclikool kolm aastat tagasi \u00e4ra v\u00f5imaliku korruptsiooniolukorra, kui j\u00e4ttis s\u00f5lmimata \u00fc\u00fcrilepingu hoones, mille l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kestel omandas Bigbank.\nAsjaolu, et dekaan Raul Eamets on Bigbanki n\u00f5ukogu liige, sai \u00fclikoolile teatavaks lepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus, kirjutab ERRi uudisportaal.\nV\u00e4ljastpoolt maja tellitud \u00f5igusliku hinnangu j\u00e4rgi oleks lepingu s\u00f5lmimine t\u00e4hendanud \u00fclikooli jaoks Eametsa seisukohalt toimingupiirangu rikkumist, mist\u00f5ttu l\u00f5petas \u00fclikool l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised lepingut s\u00f5lmimata.\nEamets peab aga praegust olukorda \u00fclikooli r\u00fcnnakuks, seega teatas ta \u201eAktuaalsele kaamerale\u201c, et tema usalduskrediit \u00fclikooli vastu on l\u00f5ppenud ning ta kavatseb informeerida kolmap\u00e4eval valdkonna n\u00f5ukogu ja rektorit enda tagasiastumisest dekaani ametikohalt. Ka selle avalduse peab rahuldama valdkonna n\u00f5ukogu, kes peaks uuesti kogunema augusti l\u00f5pus."}
{"text":"Andrus Hiiepuu: k\u00fcberpettustega varastatakse inimestelt miljoneid eurosidKes vastutab selle eest, et meie inimestelt petetakse igal aastal v\u00e4lja miljoneid eurosid, ja mida siis ikkagi annab selles osas \u00e4ra teha? Otsuse, kas tundmatu rikkuse pakkujaga suhelda v\u00f5i mitte, teeb iga\u00fcks ikka ise, m\u00e4rgib Andrus Hiiepuu.K\u00e4esoleva aasta esimese kuue kuuga kaotati Eestis kelmidele \u00fcle kolme miljoni euro: \"investeerimisel\" j\u00e4i 520 inimest ilma kokku 1,7 miljonist eurost, petuk\u00f5ned viisid 251 eestimaalase kontodelt kokku 1,4 miljonit eurot. Lisaks tuleb silmas pidada, et need on politseis registreeritud kahjud, tegelik olukord on veelgi hullem.Lootus kiirelt rikastuda toob v\u00f5lad kaela Kui keegi pakub kellelegi v\u00f5imalust saada hoobilt kolm, viis v\u00f5i k\u00fcmme korda rikkamaks, siis tasub see jutuajamine kohe heaga pooleli j\u00e4tta.Muinasjutud on p\u00f5hjusega muinasjutud, sest sellist imelist investeerimisv\u00f5imalust, kus paned t\u00e4na 500 eurot sisse ning homme v\u00f5tad 5000 v\u00e4lja, ei ole lihtsalt olemas. Ja kui mingite erandlike asjaolude kokkulangemisel see isegi peaks v\u00f5imalik olema, ei helista kindlasti v\u00f5hiv\u00f5\u00f5ras tundmatult numbrilt, et seda teisele v\u00f5hiv\u00f5\u00f5rale pakkuda.Kurb t\u00f5siasi on see, et just kiire rikastumise lootus v\u00f5i ka vanade v\u00f5lgade klaarimise soov aitab petistel Eesti inimesi puupaljaks teha. Ei maksa arvata, justkui ajaks kelmid oma h\u00e4maraid asju kuskil r\u00e4pastes nurgatagustes, vastupidi, tihti on tegemist h\u00e4sti \u00f5litatud masinav\u00e4rgiga, kus tulevasi kelme koolitatakse pikalt ja p\u00f5hjalikult, kuidas oma ohvrite m\u00f5ttemaailma tungida ning nende j\u00e4\u00e4gitu usaldus v\u00f5ita.Kelmid ei piirdu ainult kontode rahast t\u00fchjaks tegemisega, vaid kord juba oma ohvriga \"s\u00f5braks\" saanuna \u00e4rgitavad neid lisaraha hankima, v\u00f5tma laenu l\u00e4hedastelt ja krediidiasutustelt ning maha m\u00fc\u00fcma k\u00f5ik, mis m\u00fc\u00fca kannatab. Tulemuseks on v\u00f5lgadesse uppunud inimesed, kellest paljudel pole t\u00f5en\u00e4oliselt selle elu jooksul v\u00f5imalik uuesti nulli j\u00f5uda.Kas operaator vastutab? Telekommunikatsiooniteenuste pakkujad teevad t\u00f6\u00f6d selle nimel, et k\u00f5iksugu \u00f5ngitsuss\u00f5numeid ja petuk\u00f5nesid v\u00f5imalikult kiiresti blokeerida. Kahjuks toimib see j\u00e4tkuvalt tulekahju kustutamise p\u00f5him\u00f5ttel ehk saame tegutseda siis, kui saabub info pettusest v\u00f5i selle katsest. Petus\u00f5numi saatjate aadressid suudame siiski blokeerida juba m\u00f5ne tunni jooksul. Tegemist on omamoodi detektiivit\u00f6\u00f6ga, et v\u00e4lja selgitada, kust s\u00f5numite saatmine alguse saab ning seej\u00e4rel saame juba partneritega neile m\u00fc\u00fcri ette laduda.J\u00e4rjekindel t\u00f6\u00f6 SMS- ja k\u00f5nepetiste blokeerimisel on toonud ka teatava edu, sest Eesti suunakoodiga numbrite kasutamine sellistes skeemides on kokku kuivanud. \u00dcldjuhul kontakteerub pahalane m\u00f5ne v\u00e4lisriigi numbrilt, mist\u00f5ttu tasub selliseid numbreid telefoniekraanil n\u00e4hes valvas olla. Eriti kui t\u00f6\u00f6 v\u00f5i muude asjaolude t\u00f5ttu v\u00e4lismaa kontaktidega muidu suhtlus puudub.\"Palun andke alati pettustest ja nende katsetest teada nii politseile kui ka oma teenusepakkujale, sest vaid sel viisil saame takistada pahategijate tegutsemist.\"Kuigi teenusepakkujad tegutsevad petiste tuvastamisel ning nende blokeerimisel operatiivselt, ei ulatu see turvav\u00f5rk siiski k\u00f5ikjale, sest otsuse, kas tundmatu rikkuse pakkujaga suhelda v\u00f5i mitte, teeb iga\u00fcks ikka ise. Mis on aga eriti oluline: palun andke alati pettustest ja nende katsetest teada nii politseile kui ka oma teenusepakkujale, sest vaid sel viisil saame takistada pahategijate tegutsemist.K\u00f5neteenuse kasutamisel on lohutuseks see, et koduv\u00f5rgus k\u00f5nele vastamine iseenesest kliendile lisanduvaid kulusid kaasa ei too. Pettused ei toimu telefonioperaatori hinnakirja kasutades, vaid selle vestluse kaudu, mis toimub inimeste vahel p\u00e4rast k\u00f5nele vastamist. K\u00f5ne jooksul veendakse inimest avaldama isikustatud andmeid v\u00f5i kandma raha m\u00f5nele kontole.R\u00e4\u00e4gi oma s\u00f5bra ja vanaemaga Enamasti on kaks pead ikka kaks pead, mist\u00f5ttu tasub ootamatu sisuga kirjade v\u00f5i k\u00f5nede saamise j\u00e4rgselt kellegagi n\u00f5u pidada, enne kui kuskile klikkida v\u00f5i veel hullem, oma raha v\u00e4lja k\u00e4ia. Pettuste ohvriks ei satu muide sugugi vaid vanaemad-vanaisad, nagu kiputakse tihti arvama, vaid ka t\u00e4ies t\u00f6\u00f6eas ja igati digiteadlike inimeste pea v\u00f5idakse p\u00e4ris segi ajada.Seet\u00f5ttu soovitan oma usaldusv\u00e4\u00e4rsete l\u00e4hedastega n\u00f5u pidada ning kokku leppida, kellega v\u00f5ib julgelt \u00fchendust v\u00f5tta, kui midagi ilusat ja head helendaval ekraanil liiga ilus ja hea tundub. Juhul kui muud varianti pole, v\u00f5ib muidugi alati ka oma k\u00f5neteenuse pakkuja poole p\u00f6\u00f6rduda, sest sellistesse teemadesse suhtutakse alati t\u00e4ie t\u00f5sidusega.Ukraina s\u00f5ja m\u00f5jutusel on palju enam t\u00e4helepanu saanud ka k\u00fcberturvalisuse teemad, mis t\u00e4hendab, et k\u00f5ikide digitaliseerimise plaanide juures peavad sama sammu k\u00e4ima ka nende s\u00fcsteemide kaitsmise v\u00f5imalused.Arvestades, et digitaalseid teenuseid pakkuvate ettev\u00f5tete arendust\u00f6\u00f6 k\u00e4ib sisuliselt 24\/7, tasub avaliku v\u00f5imu esindajatel kindlasti julgemalt selles valdkonnas erasektoriga koost\u00f6\u00f6d teha. Kui riiklikud arendused on perioodilised ning seotud erinevate algatustega, siis erasektoris k\u00e4ib v\u00f5itlus turvariskidega lakkamatult, sest kahjuks leiavad \u00fcha nutikamaid lahendusi ka pahategijad.R\u00e4\u00e4gime oma inimestega Juttu arvuti- ja mobiiltelefoniturvalisusest ei saa olla kunagi liiga palju. Sihtgrupid on ju v\u00e4ga erinevad, alates lastest, kes alles tutvuvad digimaailmaga, kuni juhukasutajateni, kes teevad interneti vahendusel vaid h\u00e4davajalikke toiminguid. Nende vahele j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga suur hulk neid, kes v\u00f5ivad kas v\u00f5i hajevil m\u00f5tete t\u00f5ttu valele lingile vajutada ning petiste k\u00fc\u00fcsi langeda.Tegelikult vastutame k\u00f5ik \u00fcheskoos selle eest, kui Eesti inimestelt miljoneid eurosid v\u00e4lja petetakse, ning peame tegema t\u00f5husamat t\u00f6\u00f6d ja koost\u00f6\u00f6d, et kelmid enam ei vaevuks siin oma aega kulutama.Kui erasektor ja riik saavad ennetust\u00f6\u00f6s \u00f5lad kokku panna, siis igap\u00e4evane teenusekasutaja peab omalt poolt lubama, et on pisut hoolikam ning peab kellegagi n\u00f5u, kui anon\u00fc\u00fcmne heategija lubab teda juba homme teha k\u00fcmme korda rikkamaks. Selle kelmidele kaotatud rahaga saaks ju midagi hoopis targemat teha, kasv\u00f5i majale uue katuse panna.Toimetaja:Kaupo Meiel "}
{"text":"Navaln\u00f5i fondi uurimine: Eesti logistikaettev\u00f5tted t\u00f6\u00f6tavad Putini heaksKeset verist s\u00f5da ei tee Eesti ettev\u00f5tted Venemaaga mitte lihtsalt koost\u00f6\u00f6d, m\u00f5ned t\u00f6\u00f6tavad otse agressorriigi presidendi enda heaks, aidates remontida tema superjahti, selgitas v\u00e4lja Aleksei Navaln\u00f5i Korruptsioonivastane Fond ehk FBK.\nJaht Graceful Kieli kanalil p\u00e4rast \u00fcmberehitust Blohm ja Vossi laevatehases Hamburgis. 82meetrine jaht kuulub arvatavasti Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja lahkus 7. veebruaril 2022 kiiruga Hamburgist Venemaale.\nFoto: Andreas Jens via www.imago-images.de, Scanpix\nV\u00e4hemalt kaks veondus- ja laondussektoris tegutsevat Eesti firmat, mille peamisteks tegevusaladeks on m\u00e4rgitud merevedude agenteeerimine, figureerivad Navaln\u00f5i meeskonna uues uurimises Venemaa presidendi Vladimir Putini jahi Graceful kohta, kirjutab Delov\u00f5je Vedomosti."}
{"text":"Eestlaste usaldusreitingutes peitub taasiseseisvunud riigi luguV\u00e4rskelt taasiseseisvunud riigis usaldasid inimesed enim uusi institutsioone nagu ajakirjandus, parlament\u00a0ja kirik; skeptilisemad oldi j\u00f5ustruktuuride ja \u00f5iguss\u00fcsteemi vastu. T\u00e4naseks on aga olukord vastupidine.\u00a0T\u00e4na on inimeste usaldus poliitiliste institutsioonide vastu situatsiooniline ja madal, politsei- ja piirivalveameti, kaitsev\u00e4e, p\u00e4\u00e4steteenistuse ja \u00f5iguss\u00fcsteemi vastu on aga elanike usaldusm\u00e4\u00e4r stabiilselt k\u00f5rge. M\u00f5ju usaldusreitingutele on avaldanud nii pikemad \u00fchiskondlikud trendid kui ka \u00fcksiks\u00fcndmused \u2013 n\u00e4iteks valitsuste vahetused\u00a0ja Pronksi\u00f6\u00f6. Usaldusreitingutes peitub justkui taasiseseisvunud riigi lugu.\nTaasiseseisvunud Eesti on pidanud l\u00e4bima demokraatia konsolideerumise ja kapitalistliku s\u00fcsteemi arengu kadalipud. Iseseisvaks saamine eeldas postkoloniaalses korras t\u00e4iesti uute legitiimsete ja demokraatia p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvate institutsioonide \u00fclesehitamist ajal, mil valitsesid teadmatus ja ebakindlus ning \u00fchiskonnas olid t\u00f5sised etnilis-poliitilised l\u00f5hed.\n\u00dchest k\u00fcljest oli vaja institutsioone, mis tagaksid demokraatliku korra ja suver\u00e4\u00e4nsuse s\u00e4ilimise, kuid samas oli vaja tegeleda uue identiteedi loomisega ja okupatsioonitraumade seedimisega. Vaatamata k\u00f5igele on Eestis t\u00e4naseks konsolideerunud demokraatia \u2013 inimestel on v\u00f5rdlemisi stabiilne usaldus k\u00f5igi institutsioonide vastu, kuid ennek\u00f5ike on suure h\u00fcppe teinud j\u00f5ustruktuurid ja \u00f5iguss\u00fcsteem.\nIseseisvunud riigi algusfaasis v\u00f5is madalat usaldust asutustesse tekitada hulk tegureid. \u00dchelt poolt oli hirm, et relvaj\u00f5ududel ja politseil oleks suutlikkus korraldada riigip\u00f6\u00f6re v\u00f5i toetada selle l\u00e4biviimist. Teisalt oli m\u00e4lestus v\u00e4rske n\u00f5ukogudeaegsetest institutsioonidest, mille asutused tegelesid represseerimisega ja olid korrumpeerunud. Tollal oli uute asutuste legitiimsus madal ja kogemustepagas v\u00e4ike. 1990. aastaid m\u00e4letatakse kui aega, mil v\u00e4givald oli argielu osa ja politsei suutlikkus sellega tegeleda oli v\u00f5rdlemisi madal. 2000. aastate alguses hakkas inimeste usaldus koos heaolutaseme t\u00f5usuga kasvama. T\u00e4naseks on seegi kasv stabiilselt k\u00f5rgele taseme j\u00e4\u00e4nud.\n\n\u00dclo Nugis ja iseseisvuse taastamise haamriga l\u00f6\u00f6mas. Pilt on t\u00f5en\u00e4oliselt poseeritud, mitte ajaloolisest haamril\u00f6\u00f6gist.\nTiit Veerm\u00e4e\n\nDemokraatlikus Eestis annab \u00fcldsus oma h\u00e4\u00e4le ja usalduse esindajatele riiklikul ja kohalikul tasandil. Sellele\u00a0usaldusele rajaneb v\u00f5imu ja rahva koost\u00f6\u00f6 ja selles\u00a0areneb demokraatia, mist\u00f5ttu on riigi ja kodanike vahelised suhted olulised. Eriti oluliseks on saanud arvamusuuringud sellest, kuidas riik endale m\u00e4\u00e4ratud \u00fclesannetega elanikkonna hinnangul toime tuleb. Selle jaoks kasutatakse enim k\u00fcsimusi, mis proovivad avada seda, kuiv\u00f5rd usaldusv\u00e4\u00e4rsed on riigiinstitutsioonid elanike silmis.\nRiigiinstitutsioonide jaoks on tegu olulise tagasisidega, mis annab aimu demokraatia hetkeolukorrast ja selle tervise \u00fcldisest seisundist. Usalduse puudumine v\u00f5ib \u00fchiskonnas edendada korruptsiooni ja takistada kodaniku\u00fchiskonna arengut. Konsolideerunud ja efektiivse demokraatia v\u00f5tmes\u00f5nadeks on saanud re\u017eiimi toetamise tase \u00fchiskonnas, mille \u00fcks n\u00e4itaja v\u00f5ib olla just nimelt elanike usaldus institutsioonide vastu.\nRe\u017eiimi toetuse puhul on oluline teha vahet demokraatlikke p\u00f5him\u00f5tete ja hetkel v\u00f5imul olevate j\u00f5udude vahel. N\u00e4iteks v\u00f5ib inimene pidada demokraatiat \u00fclioluliseks, kuid samal ajal v\u00f5ib tema usaldust parlamenti v\u00e4hendada m\u00f5ni poliitskandaal. Seda on ilmestanud mitmed juhtumid Eestis, kus n\u00e4iteks v\u00f5imulolevate parteide vastu langenud usaldus on madaldanud terve parlamendi usaldust.\nUsaldus institutsioonide vastu ei tulene kultuurilistest normidest, vaid nende tegevusest. 1990. aastatel, kui usaldusuuringuid hakati tegema, m\u00e4rgati, et usaldus valitsuse vastu t\u00f5usis, kui uus valitsus ametisse asus \u2013 samas hakkas usaldus endisel viisil langema, mida kauem valitsus ametis oli. Seega m\u00f5jutavad usaldust institutsioonide vastu ka v\u00f5imuvahetused.\n\nLisaks m\u00f5jutab inimeste usaldust poliitiliste institutsioonide vastu see, kes on parasjagu v\u00f5imul. Enim usaldavad inimesed neid institutsioone, kus on hetkel v\u00f5imul neile meelep\u00e4rased j\u00f5ud. Sarnaselt v\u00e4hendab usaldust see, kui v\u00f5imul on j\u00f5ud, keda nad ei toeta.\nSiiski tuleb meeles pidada, et inimese toetus demokraatiale v\u00f5ib olla j\u00e4tkuvalt tugev isegi juhul, kui tema usaldus konkreetse institutsiooni vastu on madal; see johtub eelmainitud asjaolust, et oleneb, kes on parasjagu v\u00f5imul. \u00dclevaade usaldusest poliitiliste institutsioonide vastu ainult konkreetsel ajahetkel ei anna t\u00f5elist pilti demokraatia \u00fcldisest tervisest, kuid trende pikema perioodi jooksul j\u00e4lgides aitab see paremini m\u00f5ista, milline on \u00fcldsuse suhtumine ja seel\u00e4bi institutsiooni legitiimsus.\nKui n\u00e4iteks valitsuse vastu v\u00f5ib usaldus pidevalt poliitilistel p\u00f5hjustel k\u00f5ikuda, siis mittepoliitiliste institutsioonide (\u00f5iguss\u00fcsteem, politsei- ja piirivalveamet, kaitsev\u00e4gi) vastu on see stabiilsem. Mittepoliitiliste institutsioonide usaldusv\u00e4\u00e4rsust v\u00f5ivad m\u00f5jutada korruptsioon, skandaalid, ebaefektiivsus, v\u00f5imu kuritarvitamine v\u00f5i l\u00e4bipaistmatus. Eesti n\u00e4itel on n\u00e4ha, et paljudesse asutustesse on usaldus v\u00f5rdlemisi p\u00fcsiv, olles kasvanud rohkem kui 30 aasta jooksul j\u00e4rjepidevalt.\nJuhtivateks v\u00e4\u00e4rtushinnanguid m\u00f5\u00f5tvateks uuringuteks on Eurobaromeeter, Euroopa sotsiaaluuring (ESS) ja Euroopa ning maailma v\u00e4\u00e4rtuste uuring (EVS\/WVS). Eestis on lisaks usaldusuuringuid korraldanud 2001. aastast kaitseministeerium ja 2016. aastast siseministeerium. Peale selle on uuringufirmad viinud regulaarselt l\u00e4bi k\u00fcsitlusi usalduse teemal ja Eesti on osalenud alates 1990. aastast Euroopa ja maailma v\u00e4\u00e4rtuste uuringus, mis \u00fche komponendina m\u00f5\u00f5dab usaldust institutsioonide vastu.\nRahaga saab usaldust osta\nEestis on korraldatud Euroopa v\u00e4\u00e4rtuste uuringut aastast 1990, kui oldi veel v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu all. Tollal uuriti projekti Baltic Omnibus raames, kas \u00dclemn\u00f5ukogu ja valitsus tegutsevad rahva huvides. 1990. aastal peeti enim usaldusv\u00e4\u00e4rseteks riigikogu (68%), ajakirjandust (63%) ja kirikut (53%). Samas oli madal usaldus politsei (19%), kaitsev\u00e4e (23%) ja \u00f5iguss\u00fcsteemi (32%) vastu.\n1999. aastaks oli inimeste usaldus suurema osa vastu institutsioonidest oluliselt langenud. Enim usaldust kaotas riigikogu, langedes 68% pealt 25%-le. J\u00e4rgnes ajakirjandus, mida varasemalt usaldas 63% inimestest, kuid hiljem 41% inimestest. Kiriku usaldus langes 53% pealt 38%-le. Seejuures t\u00f5usis oluliselt politsei ja relvaj\u00f5udude usaldus \u2013 politseid usaldavate inimeste osakaal t\u00f5usis 19% pealt 33%-le ja kaitsev\u00e4ge usaldavate inimeste osakaal 23%-lt 32%-le.\n\nEesti inimeste \u00fcldine usaldustase institutsioonide vastu on kasvanud paralleelselt SKT t\u00f5usuga. Majanduslik areng on kaasa toonud inimeste heaolu paranemise ja \u00fchiskonna arengutaseme kasvu. Inimarengu indeksis oleme rahvusvaheliselt olulisel m\u00e4\u00e4ral t\u00f5usnud ja mitme n\u00e4itaja alusel oma heaolu parandanud.\u00a0\nN\u00e4iteks Eesti inimarengu indeks oli 1990. aastal 0,728, kuid 2021. aastal 0,89 \u2013 kui 1992. aastal olime nn industriaalriigina inimarengu j\u00e4rjestuses 43. kohal, siis 2021.\u20132022. aasta raporti kohaselt oleme maailmas juba 31. kohal. Inimarengu indeks kasutab m\u00f5\u00f5dikutena kolme asja: eeldatavat eluiga, haridust ja elatustaset. Samas on t\u00f5detud, et koos heaolu kasvuga v\u00e4heneb inimeste huvi poliitika vastu ja nad muutuvad meedia kaudu\u00a0kergemini manipuleeritavaks, kuid seda ei peaks t\u00f5lgendama vastuv\u00e4itena heaolu kasvule, vaid paratamatu asjaoluna, mida \u00fcldisemalt t\u00e4hele panna.\nV\u00f5rreldes \u00fcldsuse huvi poliitika vastu Eesti NSV-s 1990. aastal ja taasiseseisvunud Eestis 1999. aastal n\u00e4eme, et erinevus on tuntav. \u00dcheksa aasta jooksul v\u00e4henes poliitika t\u00e4htsus Eestis kaks korda. T\u00f6\u00f6ealiste (25\u201359-aastased) seas langes poliitika t\u00e4htsus nende elus 2,3\u20132,9 korda. V\u00e4henes ka poliitikast r\u00e4\u00e4kimise olulisus eestlaste igap\u00e4evaelus \u2013 lausa 2,9 korda.\nP\u00e4rast taasiseseisvumist oli n\u00e4ha madalat usaldust v\u00f5imuorganite vastu, mille p\u00f5hjustena toodi 1995. aasta Eesti inimarengu aruandes v\u00e4lja elatustaseme langust, kuritegevuse kasvu, eba\u00fchtlast piirkondlikku arengut, s\u00fcndivuse langust ja suremuse kasvu. Inimesed ootasid elatustaseme t\u00f5usu, kuid kuni 1990. aastate keskpaigani l\u00e4ks k\u00f5ik siiski allam\u00e4ge. Mart Laari juhitud valitsus r\u00f5hutas eelk\u00f5ige, et riik aitab inimest, kes end ise aitab. Seet\u00f5ttu v\u00e4henes usaldus poliitilistesse institutsioonidesse oluliselt ajal, mil paljud olid lootnud, et iseseisvus toob heaolu ja edu. Inimeste usk ja optimism eluj\u00e4rje paranemisesse naasis 2002.\u20132003. aastaks 1990.\u00a0aasta tasemele.\nVana hea, kuid \u00fc\u00fcrikeseks j\u00e4\u00e4nud Res Publica aeg\n1990. aastate teises pooles p\u00fcsis riigikogu t\u00e4ielikult v\u00f5i pigem usaldavate inimeste osakaal pidevalt k\u00f5rgemal kui 40%, \u00fcletades vahel isegi 50%. V\u00e4iksemaid t\u00f5use ja m\u00f5\u00f5nu selgitatakse valitsuste toonase vahetumisega. Sajandivahetuse paiku m\u00f5jutasid riigikogu ja valitsuse usaldust hulk skandaale ning avalikkuse vastuseisule vaatamata toimunud erastamised. 2003. aastal enne riigikogu valimisi oli usaldus riigikogu ja Siim Kallase juhitud valitsuse vastu 60% l\u00e4hedal.\n\nRes Publica valimisplakat\nPostimees\n\nSeej\u00e4rel tegi t\u00e4helennu Res Publica, mis uue poliitilise j\u00f5una inimestele lootust pakkus. Usaldus riigikogu ja valitsuse vastu oli j\u00e4tkuvalt 60% l\u00e4hedal. Selle aga tegi pihuks ja p\u00f5rmuks Europarlamendi valimistel p\u00f5rumine 2004. aastal. P\u00e4rast seda v\u00f5ttis Andrus Ansip siiski ohjad enda k\u00e4tte ja tema juhitud valitsuste usaldusv\u00e4\u00e4rsus \u00fcletas pidevalt 50%.\nSamas tuleb t\u00f5deda, et kui valitsuse ja riigikogu vastu v\u00f5ib usaldusprotsent olla v\u00f5rdlemisi k\u00f5rge, on usaldus erakondade vastu olnud alati madal. Erakondade usaldusv\u00e4\u00e4rsus on tavaliselt 20\u201330% vahel, kuid on olnud aegu, kus see on langenud ka tublisti alla 20%.\n\u00dcldist usaldust institutsioonide vastu aastatel 2004\u20132008 peetakse p\u00fcsivalt madalaks, kuigi sel perioodil kasvas olulisel m\u00e4\u00e4ral usaldus kohtus\u00fcsteemi, politsei (ja piirivalve) ning kaitsev\u00e4e vastu. Eestlaste silmis kasvas nende institutsioonide usaldusv\u00e4\u00e4rsus \u00fcldise keskmisega v\u00f5rreldes, kuid venekeelsete seas hoopis kahanes, mis viitab \u00fchiskonnas s\u00fcvenevale rahvuslikule l\u00f5hele.\nL\u00e4tis ja Leedus usaldas parlamenti masu\u00a0ajal alla 10% inimestest\n2005. aastal tehtud toimetulekut\u00fc\u00fcpide anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et need, kes saavad oma eluga h\u00e4sti hakkama ja on optimistlikud tuleviku suhtes, usaldavad valitsust ja riigikogu rohkem kui need, kes oma eluga nii h\u00e4sti toime ei tule ja on tulevikuarengute suhtes skeptilised. Eluga hea j\u00e4rje peal olevad inimesed kipuvad olema haritumad ja j\u00f5ukamad ning neil on \u00fchiskonnas parem positsioon.\n2008. aastal alanud majandussurutis n\u00f5udis \u00fchiskonnalt \u00fchist pingutust. Varasemad \u00fchiskondlikud pinged ja probleemid j\u00e4id uuesti tahaplaanile, kuni otsene majanduskriis seljatati. Kriisi ajal v\u00f5tsid poliitilised institutsioonid vastu raskeid otsuseid, kuid inimeste usaldus institutsioonidesse nende t\u00f5ttu ei langenud. Pigem m\u00f5istsid elanikud, et tuleb \u00fchiselt pingutada. Seevastu p\u00e4rast otsese majanduskriisi seljatamist 2012. aastal langes poliitiliste institutsioonide usaldusv\u00e4\u00e4rsus, kuid alates 2013. aastast on valitsuse ja riigikogu usaldusv\u00e4\u00e4rsus olnud v\u00f5rdlemisi stabiilne. Esinenud on vaid kergeid k\u00f5ikumisi.\n\nP\u00e4rast majandussurutist on tarbija n\u00e4inud, et firmad saavad hea tahtmise korral ka hindades j\u00e4rele anda.\nUrmas Luik \/ P\u00e4rnu Postimees\n\n\nBalti riikide poliitilisi n\u00e4itajaid on omavahel hea v\u00f5rrelda, sest kolmel riigil on olnud sarnane tausts\u00fcsteem. Kohati paistavad erisused \u00fchiskondade vahel siiski v\u00e4lja \u2013 n\u00e4iteks on L\u00e4tis ja Leedus v\u00f5rreldes Eestiga usaldus parlamenti ja valitsusse pidevalt madalam. 2023. aasta kevade Eurobaromeetri uuringust selgus, et kolmest riigist on eestlaste usaldusm\u00e4\u00e4r poliitilistesse institutsioonidesse k\u00f5rgeim, leedukatel madalaim.\nAastatel 2001\u20132010 oli Eurobaromeetri s\u00f5nul selgelt n\u00e4ha, kuidas Eestis on kodanikud k\u00f5ige rohkem usaldanud riigikogu, samas kui Leedus ja L\u00e4tis on usaldus sealsete parlamentide vastu olnud stabiilselt madal. Eestis on usalduse kasvu riigikogu vastu v\u00f5imalik selgitada SKT kasvu ja korruptsiooni v\u00e4henemisega, kuid vaatamata majanduslikule arengule ka L\u00e4tis ja Leedus v\u00e4henes seal tollane usaldus sealsete parlamentide vastu m\u00e4rgatavalt. Seet\u00f5ttu ei saa usaldust parlamendi vastu seostada ainult majanduskasvuga, vaid p\u00f5hjuseid peab otsima mujalt.\nMajandussurutise (2009\u20132010) paiku oli usaldus parlamenti m\u00f5lemas riigis tunduvalt alla 10%, samal ajal kui Eestis usaldus riigikogu vastu kasvas, k\u00fc\u00fcndides 2010. aastal ligi 40%-ni.\nErinevalt Eestist on L\u00e4tis ja Leedus krooniliselt madalad usaldustaseme indikaatorid: on tekkinud teatav n\u00f5iaring, kus usalduse puudumine on soosinud populistlike erakondade t\u00f5usu, mis omakorda toodab populismi kasvu t\u00e4nu elanike pettumusele poliitilises s\u00fcsteemis. Ajapikku on seet\u00f5ttu usaldus institutsioonide vastu aina langenud.\nOma panuse usaldamatusse annab L\u00e4tis ja Leedus ajakirjandus, mis kajastab eelk\u00f5ige vaid sensatsioonilsi ja k\u00fc\u00fcnilisi uudiseid, mille inimesed v\u00f5tavad omaks. 2011. aasta inimarengu aruandes on v\u00e4lja toodud, et Leedus on usaldus parlamendi vastu v\u00e4ga madal, samas meedia kui institutsiooni vastu v\u00f5rdlemisi k\u00f5rge. Juba 1999. aastal oli Eestis k\u00f5igist Balti riikidest madalaim usaldus ajakirjanduse vastu. Kui k\u00e4sitleme usaldust insititutsioonide vastu poliitilise kultuuri olulise peegeldajana, sarnaneb Eesti pigem vana Euroopa kui Balti riikidega.\nPronksi\u00f6\u00f6 j\u00e4ttis siiani tuntava l\u00f5he\nKui \u00fchiskonnas j\u00e4etakse probleemid lahendamata, algab v\u00f5\u00f5randumine poliitikast; poliitikud kaugenevad tegelikest muredest ja arusaamadest, mis toob omakorda kaasa valijate ja kodaniku\u00fchiskonna liikmete passiivsuse. V\u00e4hene usaldus ekspertide ja spetsialistide vastu viib usalduskriisini poliitikute ja inimeste vahel, ning kui probleemides ei suudeta leida \u00fcksmeelt, l\u00f5heneb rahvas ka omavahel. Pidev \u00abmeie versus nemad\u00bb j\u00e4tab k\u00f5rvale suure osa elanikkonnast hoolimata sellest, millise parameetri \u2013 poliitilise v\u00f5i sotsiaalse kapitali, hariduse, sissetuleku, elukoha v\u00f5i m\u00f5ne muu n\u00e4itaja \u2013 alusel neid eristatakse.\nVene keelt k\u00f5nelevate inimeste seas said Pronksi\u00f6\u00f6 s\u00fcndmused 2007. aastal murrangulisteks, sest juhtunud kriis s\u00fcvendas oluliselt v\u00f5\u00f5randumist ja umbusaldust. 2021. aastal avaldatud Eesti inimarengu aruannete 25. aastap\u00e4eva kogumikus\u00a0on Marju Lauristin t\u00f5denud, et t\u00e4naseni ei ole Eesti \u00fchiskond kriisist t\u00e4ielikult toibunud ning sotsioloogilistes uuringutes on j\u00e4tkuvalt kriisi j\u00e4lgi m\u00e4rgata. Kui enne 2007. aastat m\u00e4\u00e4ras inimeste usaldust enim nende sissetulek, siis p\u00e4rast Pronksi\u00f6\u00f6d muutus k\u00f5ige olulisemaks tunnuseks just rahvus.\n\nPronks\u00f6\u00f6de m\u00e4ratsejad rahvusraamatukogu l\u00e4histel.\nLiis Treimann\n\n2007. aasta kevadiste s\u00fcndmuste j\u00e4rel muutus usalduse m\u00e4\u00e4r enim harituma ja paremal eluj\u00e4rjel oleva venelaskonna seas \u2013 2008. aasta kevadel usaldas Eesti riiki 23% venelastest ja 62% eestlastest; riigikogu usaldas venekeelsest elanikkonnast vaid k\u00fcmnendik, valitsust ja presidenti k\u00f5igest 13% inimestest.\nVenekeelne elanikkond ei erine 2007. aasta inimarengu aruande s\u00f5nul ei valimisaktiivsuse ega ka kodaniku\u00fchiskonnas osalemise poolest eestlastest, kuid siiski oli tollal venekeelsete elanike esindatus riigikogus kolm korda madalam kui elanikkonnas. Arvatakse, et selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks on asjaolu, et venekeelsed saadikud on riigikokku saanud vaid l\u00e4bi \u00fche erakonna \u2013 Keskerakonna. Esindatus ainult \u00fche erakonna l\u00e4bi ja poliitiliste valikuv\u00f5imaluste nappus v\u00f5ivad olla osa p\u00f5hjustest, miks oli venekeelsete elanike umbusaldus poliitiliste institutsioonide vastu palju madalam ka enne Pronksi\u00f6\u00f6d.\nPronkss\u00f5duri s\u00fcndmuste tuules ilmunud 2007. aasta inimarengu raportist n\u00e4htus, et eestlased tahavad k\u00f5va k\u00e4tt ja rangemat korda; t\u00e4heldati ka eelsoodumust toetada paikapandud poliitilisi suundi ning vastustada teisitim\u00f5tlemist ja vaidlusi. P\u00e4rast pronksi\u00f6\u00f6d 2007. aasta suvel oli n\u00e4ha p\u00f5gusat langust usalduses politsei ja kaitsev\u00e4e vastu, kuid 2008. aasta keskpaigaks oli usaldus nende vastu \u00fcldiselt taastunud kriisieelsele tasemele. K\u00f5va k\u00e4e ja rangema korra soovis v\u00f5ib n\u00e4ha p\u00f5hjust, miks \u00fcldine usaldus institutsioonidesse taastus v\u00f5rdlemisi kiiresti vaatamata venekeelse elanikkonna umbusalduse kasvule.\nEuroopa Liidu ja NATOga \u00fchinemiseks valmistumisel olid sisemised pinged maha salatud; Pronkss\u00f5duri intsidendi j\u00e4rgselt s\u00fcvenesid seni vaoshoitud tunded ja tugevnesid vastasseisud arusaamades ja hoiakutes.\nPronksi\u00f6\u00f6le\u00a0j\u00e4rgnes masu, millele eelnenud s\u00fcndmused ja \u00e4sja toimunud valimised muutsid 2008. aasta s\u00fcgisel tehtud uuringu \u00abMina. Maailm. Meedia\u00bb osutusel nii eesti- kui ka venekeelsed elanikud poliitiliselt aktiivsemaks. Aktiivsus t\u00e4hendab poliitilise agentuse v\u00f5i aktiivse protestiidentiteedi olemasolu. Toimus vastassuunaline konservatiivne konsolideerumine, mille k\u00e4igus arenes vastandlik h\u00e4\u00e4lestus valitsusinstitutsioonide ja riigi suhtes, mis sarnanes 1990. aastate algusega. Venekeelsete elanike seas\u00a0on see suurel m\u00e4\u00e4ral s\u00e4ilinud t\u00e4naseni.\nMida poliitilisem institutsioon, seda enam on usaldus selle vastu situatsiooniline\n\u00dcle\u00fcldse on Eestis usaldus institutsioonidesse ajapikku stabiliseerunud. Nii suurt erinevust institutsioonide usaldamisse, kui oli n\u00e4iteks 1990. ja 1999. aasta vahel, ei ole enam olnud. Aastaid on p\u00e4\u00e4steametit peetud k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks, kuid samas tuleb m\u00f5ista, et tegu on t\u00e4iesti apoliitilise institutsiooniga. Mida poliitilisem institutsioon, seda enam on usaldus selle vastu situatsiooniline. Usaldusv\u00e4\u00e4rsuse poolest j\u00e4rgnevad p\u00e4\u00e4steametile t\u00e4navu kevadel tehtud kaitseministeeriumi uuringu j\u00e4rgi politsei- ja piirivalveamet, kaitsev\u00e4gi ja president. Kuid nende vastu ei ole usaldus alati nii k\u00f5rge olnud; isegi 2000. aastate alguses oli neil avalikkuse silmis oluliselt v\u00e4hem legitiimsust.\nInimeste usalduse kasv kaitsev\u00e4e, politsei ja \u00f5iguss\u00fcsteemi vastu on v\u00e4ga positiivne n\u00e4htus; need asutused tegelevad otseselt inimeste kaitsmise ja nende \u00f5iguste eest seismisega. N\u00e4iteks kui 2001. aastal usaldas politseid 47% inimestest, siis t\u00e4naseks on see t\u00f5usnud 85%-le. Kaitsev\u00e4ge usaldas 2001. aastal 58% inimestest, kuid 2023. aasta kevadel 77%. \u00d5iguss\u00fcsteemi usaldas 2001. aastal 45% inimestest, t\u00e4navu aastal juba 72%. T\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5ib usalduse kasvu omistada asjaolule, et \u00fcldsuse hinnangul on asutuste efektiivsus suurenenud, korruptsioon v\u00e4henenud, l\u00e4bipaistvus paranenud ja legitiimsus\u00a0kasvanud.\nT\u00e4navu saame kindlalt \u00f6elda, et Eestis on demokraatia kinnistunud ehk konsolideerunud. K\u00f5igi mittepoliitiliste institutsioonide vastu on usaldus elanike seas stabiilne. Poliitiliste institutsioonide usaldusv\u00e4\u00e4rsus on situatsioonilisem, kuid ka see on v\u00f5rdlemisi p\u00fcsiv."}
{"text":"T\u00f6\u00f6andja haigush\u00fcvitis taas alates neljandast p\u00e4evastKui j\u00e4lgida poliitikute k\u00e4itumist, saab kindlasti teha palju erinevaid j\u00e4reldusi, neist \u00fcks, mis mulle viimasel ajal p\u00e4he karanud, on: \u201ekoalitsioonileping poliitikut ei riku\" (parafraseerides \u00fctlust \u201enimi meest ei riku\").Ma saan aru, et poliitiku unistus peabki olema mitte lihtsalt l\u00e4llata, vaid reaalsesse poliitikasse sekkuda.See omakorda t\u00e4hendab enamasti mingis koalitsioonis osalemist, sest Eestis ei ole v\u00e4ga kombeks opositsiooniga koost\u00f6\u00f6 tegemine. Pigem tallatakse opositsion\u00e4\u00e4rid jalge alla ehk siis \u00fcritus on \u00fcdini kantud makjavellistlikest t\u00f5ekspidamistest. See omakorda t\u00e4hendab, et v\u00f5imu nimel s\u00fc\u00fcakse \u201ekas v\u00f5i sitta\" ehk siis juhul, kui 2see kedagi v\u00f5imule aitab, kaalub koalitsioonileping k\u00f5ik muu \u00fcles, nii t\u00f5ekspidamised kui varasema poliitika.Ja need m\u00f5tted tekkisid mul siis, kui j\u00e4rjekordselt arutati, kas t\u00f6\u00f6andjad peaksid ka p\u00e4rast 1. juulit maksma t\u00f6\u00f6tajatele haigush\u00fcvitist alates teises p\u00e4evast v\u00f5i peaksime naasma vana korra manu, kus esimesed kolm haigusp\u00e4eva on tasustamata, neljandast kuni kaheksanda p\u00e4evani maksab h\u00fcvitist t\u00f6\u00f6andja ning \u00fcheksandast p\u00e4evast haige kassa (vabandust, terve kassa), kui tal nutsu veel mingil imelikul p\u00f5hjusel alles peaks olema. Kuna aegade jooksul on arvamused muutunud ning vahepeal tundus, et vaid koroona on \u00f5ige haigus, kuid aasta alguses siiski deklareeriti, et ka muud haigused on olulised, siis pani poliitikute hiljutine meelemuutus mind kulme kergitama.Kuidas siis nii?Ma ei tahaks p\u00e4ris maailma loomise detailse kirjeldamise juurde naasta, v\u00f5tame t\u00e4psemalt ette pigem hiljutise aja ning proovime meenutada, mida riik ja juhtpoliitikud (v\u00f5imul olevad) on meile selgitanud. Seejuures toome artikli l\u00f5pus \u00e4ra seisukohtade t\u00e4istekstid, et iga\u00fcks saaks ise otsustada, mis siis vahepeal nii olulist on muutunud.Niisiis. Alguses loodi taevad ja maad, seej\u00e4rel jumal puhkas, sest loodu vajas ravi: loodi haige kassa. Kuna jumal m\u00f5istis, et s\u00f5na j\u00f5udu ei maksa alahinnata, siis nimetati p\u00f5durake \u00fcmber terveks kassaks ega pidanudki pikalt ootama, kui elu oligi ilusamaks ja tervemaks saanud. Jumal kaalus ka sita nimetamist saiaks, kuid v\u00e4rvuse t\u00f5ttu j\u00e4i m\u00f5te sinnapaika. Pealegi oli leib juba olemas. Must leib, nagu pruuni toote kohta kindlameelselt \u00f6eldakse. Aga kes oleme meie, et loojat hinnata?2009. aastal, kui Eesti suples Ansipi oodatud finantskriisij\u00f5es, otsustati rahvast ravida ja seejuures riigi raha kokku hoida sel teel, et kehtestati t\u00f6\u00f6andjatele kohustus hakata ise t\u00f6\u00f6taja neljanda kuni kaheksanda haigusp\u00e4eva eest h\u00fcvitist maksma.2009. aasta lisaeelarve seletuskirjast1 saame lugeda j\u00e4rgmise \u00f5petliku loo, kus p\u00f5hjendatakse t\u00f6\u00f6andjale haigush\u00fcvitise maksmise panemise kohustuse tagamaid:Paragrahv paneb t\u00f6\u00f6andjale kohustuse maksta t\u00f6\u00f6tajale haigush\u00fcvitist neljandast kuni kaheksanda haigusp\u00e4evani. Seniajani on see kohustus kaetud solidaarse kindlustusega Eesti Haigekassa kaudu. Seaduse muudatuse kohaselt lasub osa vastutusest n\u00fc\u00fcd lisaks t\u00f6\u00f6taja omavastutusele ja Eesti Haigekassale ka t\u00f6\u00f6andjal.T\u00f6\u00f6andja kohustus maksta osa haigush\u00fcvitisest suunab t\u00f6\u00f6andjat rohkem arvestama oma t\u00f6\u00f6tajate tervise edendamise vajadustega ning aidates seel\u00e4bi kaasa ka t\u00f6\u00f6tajate kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamisele.Sellest pidime j\u00e4reldama, et t\u00f6\u00f6andja kui mingi kvaasikindlustusselts riigi oma k\u00f5rval vastutab edaspidi samuti nii kindlustush\u00fcvitise maksmise kui tervise (laiemas plaanis) edendamise eest. Keegi loomulikult ei k\u00fcsinud, kas toonane kassa ka ise midagi edendas v\u00f5i andis h\u00fcvitise ja arstiabi otsimisel pigem p\u00f5iklevaid vastuseid, kuid eks Eesti poliitikutele ongi natuke tiblade demagoogia maiguline jutt alati mokkam\u00f6\u00f6da olnud. Nii nagu ukrainlasi vabastatakse natsismist jms, nii hakkas toona ilmselt poliitikute kujutuses t\u00f6\u00f6andja edaspidi ka t\u00f6\u00f6tajate tervist edendama, mis sest, et maksuhaldurile vastavaid suuniseid ei jagatud (st et erinevaid sooritusi ei maksustataks erisoodustusena). Aga see selleks.Ja siis tuli koroonaLoomulikult olid vahepeal r\u00e4ndtirtsud, \u00fcleujutused jms ebaoluline, kuid siis tuli koroona. See oli midagi sootuks teistsugust, sest erinevalt tavaliselt majanduskriisist oli tegemist ka tervishoiukriisiga.Ja kuna muist t\u00f6\u00f6andjaid ei ole mitte inimesed, vaid juriidilised isikud ehk siis \u00f5iguslikud abstraktsioonid, kellele, jumal t\u00e4natud j\u00e4llegi, kuri t\u00f5bi k\u00fclge ei hakanud (hoolimata laine pikkusest ja lainega kohtumise ajast), siis otsustati, et t\u00f6\u00f6andjad kui k\u00f5ige v\u00e4hem kriisis kannatanud subjektid peavad edaspidi hakkama t\u00f6\u00f6tajatele haigush\u00fcvitist maksma alates teisest kuni viienda haigusp\u00e4evani.Kusjuures, riik \u00fctles, et neid ei koti ka see, kui tegemist oli karantiini v\u00f5i sellelaadse tootega\u00a0-\u00a0mis sest, et seadus seda t\u00f6\u00f6andjatelt ei n\u00f5udnud. See pisike keelev\u00e4\u00e4ratus parandati \u00f5ige pea.2 Alates 1. maist 2021 ehk teisel koroona aastal j\u00f5ustuski nimetatud muudatus ning seaduseeln\u00f5u seletuskirjas p\u00f5hjendatakse seda nii:Haigush\u00fcvitistega seonduvalt ei tohi unustada ka t\u00f6\u00f6andja rolli ja kohustusi. Haigush\u00fcvitise maksmisel on vastutus jagatud osapoolte vahel tuginedes motivatsioonimehhanismile. T\u00f6\u00f6taja jaoks peaks olema motivatsioon saada v\u00f5imalikult suur sissetulek ja p\u00fcsida v\u00f5imalikult tervena. Mitmetes kollektiivides on v\u00f5imalik korraldada t\u00f6\u00f6d paindlikult ning k\u00f5ik l\u00e4hikontaktsed ei pea seet\u00f5ttu haiguslehte v\u00f5tma, vaid saavad teha t\u00f6\u00f6d edasi kodus. T\u00f6\u00f6andja puhul on motivatsiooniks t\u00f6\u00f6kohal t\u00f5husa nakkuskontrolli teostamine, et t\u00f6\u00f6tajad p\u00fcsiksid terved ega peaks maksma haigush\u00fcvitist. 2020. aasta detsembris (eeln\u00f5u 257 SE) v\u00e4hendati kriisiolukorras rahalist kaotust, et inimestel oleks v\u00f5imalus haigena kohe koju j\u00e4\u00e4da. Meede kehtestati ajutise meetmena neljaks kuuks (jaanuar-aprill 2020) ja seejuures v\u00e4hendati t\u00f6\u00f6andjate maksekoormust \u00fche p\u00e4eva v\u00f5rra.3Kuna see skeem hakkas k\u00f5igile meeldima, siis pikendati seda kuni 2022. aasta l\u00f5puni. Vastava seaduseeln\u00f5u seletuskirjas on erinevaid m\u00f5jusid m\u00f5istagi vajalikus suunas anal\u00fc\u00fcsitud, kuid l\u00fchikokkuv\u00f5te on:Muudatusega s\u00e4ilib haigusp\u00e4evade h\u00fcvitamine t\u00f6\u00f6andja poolt alates 2. p\u00e4evast ja Eesti Haigekassa poolt alates 6. p\u00e4evast kogu 2022. aasta jooksul. Haigusp\u00e4evade varasem h\u00fcvitamine v\u00f5imaldab inimestel juba esimeste haiguss\u00fcmptomite tekkimisel koju j\u00e4\u00e4da, ilma et nad kaotaksid seet\u00f5ttu oluliselt oma sissetulekutes. Muudatus on seotud valitsuse moodustamise kokkuleppega aastateks 2021-2023 ja selles m\u00e4rgitud eesm\u00e4rkidega. K\u00e4esoleva muudatusega kaasnevad kulud riigieelarvele 12,4 miljoni euro ulatuses. \/---\/ Arstid v\u00e4ljastasid 2020. aastal ca 96 000 esmast haiguslehte kestusega 1-8 p\u00e4eva, mille alusel Eesti Haigekassa ei maksnud h\u00fcvitist ca 80 000 inimesele. Muudatus v\u00e4hendaks eeldatavasti t\u00f6\u00f6andjate kulu hinnanguliselt miljoni euro ulatuses v\u00f5i veidi enam (Eesti Haigekassa andmetel prognoositavalt 1,22 miljonit eurot aastaks 2022). M\u00f5ju arvestused on tehtud Eesti Haigekassa andmetele tuginedes. T\u00e4hele tuleb panna, et haigekassa ja t\u00f6\u00f6andja poolt tasutavad h\u00fcvitised erinevad, kuna t\u00f6\u00f6andjad arvestavad h\u00fcvitist keskmiselt t\u00f6\u00f6tasult, aga haigekassa varasema aasta sotsiaalmaksu andmetele tuginedes. M\u00f5juanal\u00fc\u00fcsis ei ole arvestatud t\u00f6\u00f6andjate t\u00e4iendava kuluga haigestunud t\u00f6\u00f6taja asendamise korral ning seega v\u00f5ib positiivne m\u00f5ju t\u00f6\u00f6andjate kuludele olla prognoositust v\u00e4iksem.4M\u00f5ju rahalist k\u00fclge arvestati positiivseks seet\u00f5ttu, et t\u00f6\u00f6andjad maksavad h\u00fcvitist \u00fche p\u00e4eva v\u00f5rra v\u00e4hem (senise 5 p\u00e4eva asemel 4 p\u00e4eva eest). J\u00e4tke see meelde, sest see on vastupidise otsuse korral riigile kokkuhoiukoht, mis sest, et muud positiivsed m\u00f5jud j\u00e4lle v\u00e4hemt\u00e4htsaks muutuvad.Ja siis l\u00e4henes \u00fcleminekumeetme l\u00f5ppKuidagi ootamatult j\u00f5uti 2022. aasta l\u00f5ppu ja avastati, et haigusraha muudatused olid ajutised ja see va koroona oli k\u00fcll endiselt v\u00e4ga nakkav, kuid \u00fcldsegi mitte enam nii kardetav t\u00f5bi kui varem. Kuna muist p\u00f5duraid oli \u00e4ra surnud, siis polnud enam karta midagi. Samas tundus, et uue korraga oldi harjunud ja sellest peeti lugu.Seejuures algses seaduseeln\u00f5us plaaniti see kord kivisse raiuda, mitte lihtsalt ajutist meedet pikendada.5 Unustati aga pisiasi, et kui mingi algatus on opositsioonilt, siis see ei saa olla hea. Nimelt algatas eeln\u00f5u Riigikogu Keskerakonna fraktsioon 18.10.2022, kuid juba alates 18. juulist tantsiti Keskerakonna asemel Isamaa ja sotsialistidega.6 Ja juba teisel lugemisel muudeti s\u00f5nastust selliselt, et ajutist korda pikendati taas poole aasta v\u00f5rra. Kuid miks seda p\u00f5listada ei soovitud, j\u00e4\u00e4bki protokollidest jm avalikust materjalist selgusetuks. P\u00f5hjendatakse vaid v\u00e4ga \u00fcldiselt:Muudatustega pikeneb seni kehtinud haigusp\u00e4evade h\u00fcvitamine t\u00f6\u00f6andja poolt alates 2. p\u00e4evast ja haigekassa poolt alates 6. p\u00e4evast 1. juulini 2023.Haigusp\u00e4evade varasem h\u00fcvitamine v\u00f5imaldab inimestel juba esimeste haiguss\u00fcmptomite tekkimisel koju j\u00e4\u00e4da, ilma et nad kaotaksid seet\u00f5ttu oluliselt oma sissetulekutes, ning teiste isikute nakkushaigustesse haigestumise risk v\u00e4heneb oluliselt. Seaduse osasid s\u00e4tteid rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuaril.Ilma muudatust tegemata taastuks haigush\u00fcvitiste maksmise vana kord\u00a0-\u00a0t\u00f6\u00f6andja poolt alates 4. haigusp\u00e4evast ja haigekassa poolt alates 9. haigusp\u00e4evast. Seega j\u00e4tkub 1. jaanuarist 2023 kuni 1. juulini 2023 haigusp\u00e4evade h\u00fcvitamine t\u00f6\u00f6andja poolt alates 2. p\u00e4evast ja haigekassa poolt alates 6. p\u00e4evast.7Aga mida asutused ja muud asjaosalised arvasid? Kuna muudatust ei j\u00f5utud \u00f5igeaegselt vastu v\u00f5tta ja see kehtestati tagasiulatuvalt, siis oli elevust \u00fcksjagu.8 Samas, seda, et tegemist ei olnud Keskerakonna soologa, kinnitavad asutuste ametlikud seisukohad. Lihtsalt kuskilt jooksis mingi kass l\u00e4bi ja kindlasti oskaks poliitikud meile seda \u00f6elda, kui tahaks, kuid seni ei ole ma nende seisukohta kohanud.Igatahes, veel 12. septembril 2022 ehk siis kaks kuud p\u00e4rast uue koalitsiooni s\u00fcndi teatas Sotsiaalministeerium enda kodulehel:Sotsiaalministeerium saatis koosk\u00f5lastusringile eeln\u00f5u, millega muutuks ajutiselt aasta l\u00f5puni kehtiv haigusp\u00e4evade h\u00fcvitamine alates 2. haigusp\u00e4evast edaspidi p\u00fcsivaks. Haigusp\u00e4evade varasem h\u00fcvitamine v\u00f5imaldab inimestel juba esimeste haiguss\u00fcmptomite ilmnemisel t\u00f6\u00f6lt koju j\u00e4\u00e4da, aidates s\u00e4ilitada nende sissetulekuid.9Ja selline eeln\u00f5u t\u00f5esti ka koosk\u00f5lastusringile saadeti, anal\u00fc\u00fcsid juures ja puha.10 Paraku selgus, et koalitsioonipartnerid andsid p\u00f5iklevaid vastuseid ehk siis k\u00f5igepealt s\u00f6\u00f6di \u00e4ra v\u00e4ikese Peetri s\u00f6\u00f6k ja alles siis v\u00f5isid partnerid hakata suure Peetri s\u00f6\u00f6ki s\u00f6\u00f6ma. Ja hakkasidki.Reformierakonna sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ennustas sellele eeln\u00f5ule valitsuse 20.10.2022 pressikonverentsil ebaedu:Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo \u00fctles t\u00e4nasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsusliidus oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt t\u00f5statatud haigusp\u00e4evade h\u00fcvitamise s\u00fcsteemi k\u00fcsimust pole ei valitsuses ega koalitsioonin\u00f5ukogus arutatud. \/---\/ \u201eMinule teadaolevalt ei ole seda teemat kabinetis arutatud ja tavap\u00e4rane t\u00f6\u00f6protsess valitsuses n\u00e4eb ette konsensuslikke otsuseid ja valikuid. Seniks kuni ei ole kabinet arutanud, seniks ei ole meil ka ju selgeid vastuseid. Ei ole seda minu teadmisel ka koalitsioonin\u00f5ukogus arutatud, nii et ka seal seisukohta pole v\u00f5etud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Riisalo.11Kui seaduseeln\u00f5u 725 SE esimese lugemise eelsel 21.11.2022 toimunud sotsiaalkomisjoni istungil teemat arutati, siis kinnitas veel Sotsiaalministeeriumi esindaja, et muudatusel on siiski jumet:Sotsiaalministeeriumi tervises\u00fcsteemi arendamise osakonna tervisev\u00f5rdsuse poliitika juhi Lii P\u00e4rja s\u00f5nul anal\u00fc\u00fcsiti koos haigekassaga ettev\u00f5tjatele kaasnevate kulude andmeid. Kui vaadata t\u00f6\u00f6andjate vaatest, siis \u00fche haigusp\u00e4eva keskmine maksumus varasema s\u00fcsteemi j\u00e4rgi on t\u00f6\u00f6andjatele ca 11% kallim. T\u00f6\u00f6andja tasub praegu 4 p\u00e4eva h\u00fcvitise, kui minna tagasi vana skeemi peale, siis 5 p\u00e4eva oma ja see \u00fche lisap\u00e4eva m\u00f5ju oleks ligikaudu 11,6 mln eurot aastas. Kindlasti peaks vaatama ka inimeste vaates, sest 2 omaosalusp\u00e4eva haigusp\u00e4eva eest t\u00e4hendaks, et inimene kaotab ca 82 eurot iga esmase haiguslehega. V\u00e4ga teravalt m\u00f5jutaks see just madalama sissetulekuga inimesi. Kui vaadata haiguslehtede jagunemist, siis k\u00f5ige suurem m\u00f5ju on nakkushaigustel. Sotsiaalministeerium toetab Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eeln\u00f5u eesm\u00e4rki. Ministeeriumil on sama eesm\u00e4rk, et j\u00e4tkata vana s\u00fcsteemiga, kuid ministeeriumil on m\u00f5ned t\u00e4helepanekud ehk eeln\u00f5u ei toetata esitatud kujul. Kulusid ei ole vaja katta riigieelarvest, sest Eesti Haigekassa eelarves on need kulud juba arvestatud. Vahendid tekkisid peamiselt sellest, et haigekassa ei maksa enam s\u00fcnnitush\u00fcvitiste eest. Eeln\u00f5us on ka m\u00f5ned tehnilised viited, mis tuleks eeln\u00f5u edasisel menetlemisel parandada. Sisuliselt leitakse, et eeln\u00f5ul oleks v\u00e4ga positiivne m\u00f5ju viirushaiguste leviku pidurdamisel. Samuti toetaks see inimeste majanduslikku toimetulekut ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6lt eemale j\u00e4\u00e4des.Aga l\u00e4ks, nagu arvata oli, st ajutist korda vaid pikendati kuus kuud ning kui seadus vastu v\u00f5eti, siis oli sotsiaalminister bravuurikust juba pisut maha v\u00f5tnud, sest mis sa ikka t\u00f5mbled, kui selle tagaj\u00e4rjeks on heal juhul ports korralikku n\u00e4opeksu, avalikku seejuures, nagu kogemus n\u00e4itas. Tuli lihtsalt konstateerida:\u201eJuba teisest haigusp\u00e4evast h\u00fcvitise maksmise pikendamine on \u00fclimalt oluline sadadele tuhandetele Eestimaa inimesele. See annab turvatunde r\u00e4nk viirustalv ja \u00fcha j\u00e4tkuv hinnat\u00f5us \u00fcle elada. Olen korduvalt \u00f6elnud, et 2009. aastal tehtud muudatus haigusp\u00e4evade eest maksmata j\u00e4tmisel oli suur viga. Ameti\u00fchingu t\u00f6\u00f6st m\u00e4letan, et aastal 2015 kogusime kaksk\u00fcmmend viis tuhat allkirja \u00fche kuuga haigusp\u00e4evade toetuseks,\u201c \u00fctles tervise-\u00a0ja t\u00f6\u00f6minister Peep Peterson.Aga13 Aeg l\u00e4ks edasi ja see anal\u00fc\u00fcs, millele viitas Sotsiaalministeeriumi esindaja 21.11.2022 Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil ja mida k\u00e4sitleti p\u00f5hjalikumalt eeln\u00f5us, mis, hoolimata sellest, et algatati koalitsioonipartneri poolt, Riigikokku ei j\u00f5udnudki, lasti juba uue aasta sees m\u00fcrtsuga p\u00f5hja, sest nii oli vaja. Seejuures tegi seda haige kassa, kes oli vahepeal terveks saanud:Terviseminister Riina Sikkuti (SDE) s\u00f5nul arutati koalitsioonik\u00f5nelustel heldema haigush\u00fcvitiste korra p\u00f5listamist, kuid kokkuleppele ei saadud. Heldema haigush\u00fcvitiste k\u00e4rpimise \u00fche p\u00f5hjendusena on toodud v\u00e4idet, et inimesed v\u00f5ivad hakata s\u00fcsteemi kuritarvitama.\u201eKuna see kehtis kokku \u00fcle kahe aasta, siis haigekassa anal\u00fc\u00fcsis seda haiguslehtede d\u00fcnaamikat ja muutusi, et kui inimesel on v\u00f5imalus teisest p\u00e4evast h\u00fcvitist saada, kas nende haiguslehtede osakaal on kasvanud ja kas inimeste arv, kes seet\u00f5ttu koju j\u00e4id, oli oluliselt suurem. Tegelikult vastus on, et ei,\u201c s\u00f5nas Sikkut.14Et aga andmete t\u00e4hendus s\u00f5ltub ju suuresti sellest, kes ja mis eesm\u00e4rgil neid kasutab ning kuidas neid presenteerib, siis ma tooksin eeln\u00f5ust, mis ei saanudki p\u00e4ris eeln\u00f5uks, sellise statistika:Eestis on inimeste omaosalus tervishoiuteenuste kulude puhul haigekassa 2020. aasta andmetel 21,7%, mis on tunduvalt k\u00f5rgem Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikust 15% m\u00e4\u00e4rast.Muudatuse mittej\u00f5ustumise korral taastuks 1. jaanuarist 2023 COVID-19 pandeemia eelne regulatsioon, mille kohaselt oleks t\u00f6\u00f6taja omavastutus haigusp\u00e4evade h\u00fcvitamisel kolm esimest p\u00e4eva. See t\u00e4hendab inimestele veelgi suuremat omaosaluskoormust ja suuremaid rahalisi piiranguid vajamineva abi \u00f5igeaegsel saamisel.15Kuidas see siis suhestub selle Eesti riigi kontseptsiooniga? Ma ei \u00fctle, et mulle kangesti see \u00fcldse meeldib, et riigi asemel peab midagi maksma t\u00f6\u00f6andja, kes ei ole ei kindlustusandja ega saa ka maksuvabalt niisama lihtsalt seda teha, mida Riigikogu liikme m\u00e4rg unen\u00e4gu seadusi joonistades ette n\u00e4gi16, kuid lihtsalt kottimine kottimise p\u00e4rast? Sellest on raske aru saada.Aga kes olen mina, et arutleda, mida jumalad Ol\u00fcmposel otsustavad ning kas see on \u00f5ige ja h\u00e4\u00e4. Lihtsalt kuidagi m\u00e4rjaks l\u00e4ks, kraevahe on t\u00e4itsa m\u00e4rg. Ja see kuldne v\u00e4rv ei viita teps mitte kullale, vaid pigem sellele, et austet tegelased vaevlevad vedelikupuuduses. Ja j\u00e4tkub t\u00e4pselt sama asi, mis siis, kui p\u00e4hkleid n\u00e4riti 17 aastat \u00fchtejutti ja k\u00f5igile lasti krae vahele. Millal see l\u00f5peb? Kes teab, sest parteide toetajaskond on tihti pimedat usku. Nii nagu usk ehk n\u00f5uabki.Et l\u00f5petada ilusa neutraalse noodiga, v\u00f5tame teadmiseks, et ajutine kord ei muutunud alaliseks.1\u00a0Riigikogu XI koosseisu seaduseeln\u00f5u nr 432 SE seletuskiri. K\u00f5ik Riigikogu menetletavad \u00f5igusaktid koos seletuskirjadega on k\u00e4ttesaadavad Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.2\u00a0Martin Huberg. Haigush\u00fcvitis alatest teisest p\u00e4evast, ka karantiini korral.\u00a0-\u00a0MaksuMaksja, 2022, 1, lk 19-21.3 Haigush\u00fcvitiste teema t\u00f5steti menetluse k\u00e4igus \u00fcle teise eeln\u00f5usse, 355 SE. Kirjat\u00fckk p\u00e4rineb nimetatud eeln\u00f5u teiseks lugemiseks koostatud seletuskirjast. Riigikogu XIV koosseisu seaduseeln\u00f5u 355 SE.4\u00a0Riigikogu XIV koosseisu seaduseeln\u00f5u 456 SE seletuskiri.5\u00a0Vt Riigikogu XIV koosseisu seaduseeln\u00f5u 725 SE I lugemise materjalid.6\u00a0Valitsuste koosseisud on leitavad nt valitsuse kodulehelt: https:\/\/valitsus.ee\/peaminister-ministrid\/valitsuse-koosseis-0.7\u00a0Viide 5, II lugemise muudatusettepanekute loetelu.8\u00a0Vt Martin Huberg. T\u00f6\u00f6andja haigush\u00fcvitis ja rasedad. \u2014 MaksuMaksja, 2022, 11, lk 16-17.9\u00a0Sotsiaalministeerium plaanib haigusp\u00e4evade varasema h\u00fcvitamise p\u00fcsivaks muuta. Sotsiaalministeeriumi 12.09.2022 pressiteade. K\u00e4ttesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: www.sm.ee.10\u00a0T\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus. Eeln\u00f5u toimiku number eeln\u00f5ude infos\u00fcsteemis on 22-1061. K\u00e4ttesaadav eeln\u00f5ude infos\u00fcstemis: https:\/\/eelnoud.valitsus.ee.11\u00a0Vt Riisalo: valitsus ei ole haigusp\u00e4evade h\u00fcvitamise k\u00fcsimust arutanud.\u00a0-\u00a0Raamatupidamisuudiste portaali RUP.ee uudis, 20.10.2022. K\u00e4ttesaadav portaali veebilehel www.rup.ee.12\u00a0Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 255, 21.11.2022. K\u00e4ttesaadav seaduseeln\u00f5u 725 SE materjalide juures.13\u00a0Haigusp\u00e4evade varasem h\u00fcvitamine j\u00e4tkub juuni l\u00f5puni. Sotsiaalministeeriumi 06.01.2023 pressiteade. K\u00e4ttesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: www.sm.ee.14 Hanneli Rudi. Haigush\u00fcvitiste maksmisel taastub juulist koroonaeelne kord.\u00a0-\u00a0ERR.ee, 01.05.2023. a.Martin Huberg, EML juhatuse liige MaksuMaksja \u00f5igustoimetaja martin@maksumaksjad.ee"}
{"text":"Platvormid ja maksualane teabevahetusViimased aastad on \u00e4pindusele korraliku p\u00f5ntsu pannud ning rappimise tulemusel on monstrumist j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vaid roots, nagu j\u00f5ulukuusest kolmekuninga p\u00e4eva paiku, ning on selgunud, et ime\u00e4pp on pelk programm, mis ei muuda enamasti kuigi palju seda t\u00f6\u00f6d, mida inimene ikkagi teeb. Enamasti on \u00e4pp vaid tellimuse edastamise, j\u00e4lgimise ja arveldamise vahend. Just viimane osa - arveldamine - pakub aga maksuhaldurile huvi, sest selle kaudu n\u00e4eb, kes kellelt, kui palju, kui kallilt ja mida soetas. Raha n\u00e4itab k\u00e4tte, kus pada asub ja mida seal pakutakse. Ja nii ei maksa imestada, et sellega seotud teabe kogumine ja Euroopa Liidu sisene maksuhaldurite vaheline edastamine on j\u00e4rgmine piits, mis \u00e4pinduse seljas plaksudes tantsima hakkab.TeabevahetusEt pisut tausta avada, r\u00e4\u00e4gime maailma loomisest.1 M\u00e4letatavasti2 oli ligi tosin aastat tagasi kuum s\u00f5na FATCA - sellest sai k\u00f5ik alguse.Foreign Account Tax Compliance Act (FATCA) on USA-s 2010. aastal vastu v\u00f5etud ja p\u00f5hiosas 1. juulil 2014 j\u00f5ustunud seadus riigieelarve tulude suurendamiseks ning maksude deklareerimise t\u00f5hustamiseks. FATCA eesm\u00e4rk on koguda USA-le teavet maksuresidentide laekumiste kohta, mis kantakse USA-v\u00e4liste finantsasutuste (sealhulgas Eesti finantsasutuste) kontodele. Sellistelt finantsasutustelt teabe saamise tagamiseks kasutatakse karistuslikku meedet - kui finantsasutus n\u00f5utud teavet USA-le ei anna, peetakse kinni 30% sellele finantsasutusele USA allikatest laekuvatelt maksetelt.3 Probleem oli selles, et iga finantsasutus pidi eraldi andmete edastamises USA-ga lepingu tegema v\u00f5i teise variandina pidi riik selle ise s\u00f5lmima. Kuna eraldi oli liialt koormav, siis valisid muist riike (ka Eesti) rahvusvahelise riikidevahelise lepingu s\u00f5lmimise tee ning meie jaoks viidi lepingust ettev\u00f5tjatele tulenevad kohustused maksualase teabevahetuse seadusesse. Eesti saab ise USA-lt analoogseid andmeid meie residentide kohta.Kuna USA oli juba \u201esae k\u00e4ima t\u00f5mmanud\", siis hakkas \u00fcsna samal ajal ka Euroopa Liit oma analoogset normistikku v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama ning 2017. aasta s\u00fcgisest vahetatakse maksustamisalase halduskoost\u00f6\u00f6 direktiivist4 tulenevalt automaatses korras teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida hoitakse v\u00e4lisriigis.J\u00e4llegi, siseriiklikult reguleerib seda maksualase teabevahetuse seadus.Kuna saag juba p\u00f5rises objektil, siis tehti k\u00e4hku veel \u00fcks sutsakas \u00e4ra ning:2017. aastast vahetatakse direktiivi 2015. aasta muudatuse kohaselt automaatselt teavet maksuhalduri antud siduvate eelotsuste kohta, millel on piiri\u00fclene m\u00f5\u00f5de. Ettev\u00f5tjatele teabevahetus t\u00e4iendavaid kohustusi kaasa ei too. Teabevahetus puudutab eelotsuseid, mis on antud alates 2012. aastast.5 Ja edasi tundus juba, et l\u00f5ppu ei tulegi, ja vist nii ongi, sest:2018. aastast vahetatakse direktiivi 2016. aasta muudatuse kohaselt teavet suurkontsernide riikidep\u00f5hise aruandluse osas (country by country reporting). Teabevahetuse mudel on sarnaselt finantskontode alase teabevahetuse standardile kopeeritud direktiivi OECD vastavast mudelist ning Eesti \u00f5igusesse on regulatsioon \u00fcle v\u00f5etud viiteliselt.Iga-aastane aruandlus h\u00f5lmab Eestis tegutsevate suurkontsernide, kelle aastatulu \u00fcletab 750 miljonit eurot, raamatupidamisaruandes kajastatavat p\u00f5hiteavet tulumaksukohustuse, kasumi, osa- v\u00f5i aktsiakapitali, materiaalse vara, (t\u00fctarettev\u00f5tete) tegevusalade ja t\u00f6\u00f6tajate kohta.6 2021. aastast rakendus maksuhaldurite teabevahetus piiri\u00fcleste skeemide osas. Piiri\u00fclesteks skeemideks, mille kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada, on skeemid, mis v\u00f5imaldavad maksude agressiivset planeerimist v\u00f5i mille abil on v\u00f5imalik k\u00f5rvale hoiduda finantskontode alasest teabevahetusest v\u00f5i peita vara tegelikke kasusaajaid. Aruandekohustusega piiri\u00fcleste skeemide t\u00e4psemad tunnused on m\u00e4\u00e4ratletud rahandusministri m\u00e4\u00e4rusega. Kohustatud isikuteks on Euroopa Liidu residendid, kes osutavad \u00e4risuhte raames mis tahes maksun\u00f5ustamise teenust. Nendeks v\u00f5ivad olla ka finantsasutused. Erandjuhul v\u00f5ib teabeandjaks osutuda ka maksukohustuslane ise, kes asjaomast skeemi kasutab. Teabevahetus puudutab piiri\u00fcleseid skeeme, mida hakati rakendama p\u00e4rast 2018. aasta 25. juulit.7 Ka viimase osas on oluline kirjas maksualase teabevahetuse seaduses.Arvate, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik? Oh ei, j\u00e4rgmiseks on platvormidelt saadavate andmete vahetamine ning nagu heal spordiv\u00f5istlusel ikka, valmis tuleb end panna ka virtuaalv\u00e4\u00e4ringu teenuse pakkujalt saadavate andmete vahetamiseks, mis on hetkel veel direktiivi ettepaneku staadiumis. B\u00fcrokraatia tundub olevat enim levinud ettev\u00f5tluse vorme.25. m\u00e4rtsil 2021 avalikustati direktiiv 2021\/514, millega muu hulgas kohustati liikmesriike kehtestama platvormihalduritele aruandluskohustus, mille kohaselt peavad nad esitama kord aastas teavet nende platvormil tegutsevate isikute ning nende poolt teenitud tulu kohta. Platvormihaldurid on isikud v\u00f5i muud \u00f5iguslikud moodustised, kes v\u00f5imaldavad erinevatel m\u00fc\u00fcjatel ja teenusepakkujatel registreerida ennast platvormile, mille vahendusel on v\u00f5imalik s\u00f5lmida teiste kasutajatega juriidiliselt siduvaid kauglepinguid kaupade m\u00fc\u00fcgiks v\u00f5i teatud teenuste osutamiseks. Platvormihalduritelt saadud teavet vahetavad liikmesriigid omavahel riikliku j\u00e4relevalve teostamise eesm\u00e4rgil.8 Kogu temaatika on reguleeritud j\u00e4llegi maksualase teabevahetuse seaduses, suuremas osas 24. peat\u00fckis \u00a7-des 2020-2030. V\u00f5ite ennustada, millise numbriga peat\u00fckk ja millised paragrahvid lisanduvad seadusesse, kui kr\u00fcpto (virtuaalv\u00e4\u00e4ringu) teema seadusesse teed otsib. Lihtsuse ja arusaadavuse huvides oleks ilmselt vahepeal uus seadus vastu v\u00f5tta.PlatvormPlatvormi m\u00f5iste sisustatakse pisut teisiti kui platvormkingade oma, mitmet\u00e4henduslik kokkusattumus on ilmselt nii juhuslikkusest kui otset\u00f5lgetest tulenev.Platvorm on tarkvara, mis v\u00f5imaldab m\u00fc\u00fcjal olla \u00fchenduses teiste kasutajatega aruandekohustusega h\u00f5lmatud tegevusega tegelemiseks, samuti moodustis sellise tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja maksmiseks (MTVS \u00a7 2020 lg 1).Definitsioonist, nagu ikka, eriti palju targemaks ei saa. Seda tuleks arusaamiseks pisut enda jaoks lihtsustada: tegemist on tarkvaraga, mis \u00fchendab m\u00fc\u00fcja ja teised programmi kasutajad, v\u00f5imaldab tasu koguda ja maksta ning kus tasu eest toimub (MTVS \u00a7 2021 lg 1):1) kinnisasja v\u00f5i selle osa rendile v\u00f5i \u00fc\u00fcrile andmine; 2) aja- v\u00f5i \u00fclesandep\u00f5hise teenuse osutamine; 3) asja v\u00f5\u00f5randamine;4) transpordivahendi rendile v\u00f5i \u00fc\u00fcrile andmine.Kui tegevus on tasuta, siis ei ole see tarkvara platvorm meid huvitavas t\u00e4henduses.Samuti ei ole platvorm selline tarkvara, mis v\u00f5imaldab \u00fcksnes (MTVS \u00a7 2020 lg 2):1) maksete t\u00f6\u00f6tlemist;2) kaupade v\u00f5i teenuste loetlemist v\u00f5i reklaamimist; 3) nende \u00fcmbersuunamist v\u00f5i \u00fcleviimist platvormile.Ehk siis, kvalifitseeruvad v\u00e4hemasti mingis osas ilmselt Bolt, Wolt, Uber, AirBnB jm analoogsed tarkvarad, mille kaudu erinevaid teenuseid osutatakse.M\u00fc\u00fcjaM\u00fc\u00fcja m\u00f5iste on pisut segadust tekitav, sest mis m\u00fc\u00fcja see Bolt v\u00f5i Uber tavat\u00e4henduses on, kuid subjekt, kes platvormi kaudu tasu eest kaupu m\u00fc\u00fcb v\u00f5i teenuseid osutab, makseid kogub, on m\u00fc\u00fcja.M\u00fc\u00fcja k\u00e4esoleva seaduse t\u00e4henduses on isik v\u00f5i \u00f5iguslik moodustis, kes on platvormil registreeritud ja tegeleb aruandekohustusega h\u00f5lmatud tegevusega v\u00f5i kellele makstakse v\u00f5i krediteeritakse selle tegevusega seonduvalt tasu.Eeln\u00f5us olev fraas \u201e\/---\/ v\u00f5i kellele makstakse v\u00f5i krediteeritakse aruandekohustusega h\u00f5lmatud tegevusega seonduvalt tasu \/---\/\u201c lahendab selle \u00f5igusliku l\u00fcnga, ehk isegi kui ettev\u00f5te koheselt tasu ei saa, siis loetakse ta m\u00fc\u00fcjaks hetkest, mil temale seonduv tasu arvestatakse.9 Sellega v\u00e4listatakse siis olukord, kus tegevs on \u00fchel aastal ja tasu laekub teisel aastal v\u00f5i vastupidi, ning see annaks justkui aluse v\u00e4ita, et vastaval aastal puudus kas tasu v\u00f5i tegevus ning mis omakorda v\u00f5iks pakkuda v\u00f5imaluse v\u00e4ita, et j\u00e4relikult puudub ka aruandluskohustus.M\u00fc\u00fcja v\u00f5ib seega olla aruandluskohustusega h\u00f5lmatud v\u00f5i mitte, ehk siis - on erandeid ning olukordi, kus mitteresident peab siin samuti aruandluskohustust t\u00e4itma, kui ta juba muus EL liikmesriigis seda just ei tee. Ilmselt ei ole rohkem detailsemaks m\u00f5tet minna.Olgu \u00e4ra toodud kolm juhtumit, mil hoolimata k\u00f5igest ei ole tegemist aruandluskohustusega m\u00fc\u00fcjaga (MTVS \u00a7 2022 lg 3):1) \u00e4ri\u00fching, kelle aktsiatega kaubeldakse reguleeritud v\u00e4\u00e4rtpaberiturul korrap\u00e4raselt, samuti temaga seotud \u00fcksus, mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud v\u00e4\u00e4rtpaberiturul korrap\u00e4raselt;2) juriidiline isik v\u00f5i \u00f5iguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal osutanud enam kui 2000 korral rendi- v\u00f5i \u00fc\u00fcriteenust seoses kinnisasjade v\u00f5i nende osadega, mis asuvad samal aadressil ning mis kuuluvad samale omanikule;3) isik v\u00f5i \u00f5iguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal s\u00f5lminud platvormi kaudu v\u00e4hem kui 30 tehingut asja m\u00fc\u00fcgiks ja kellele makstud v\u00f5i krediteeritud tasu kogusumma ei \u00fcleta 2000 eurot.Ja kellel on n\u00fc\u00fcd juhe l\u00f5plikult koos, peaks meelde j\u00e4tma, et:isiku staatuseta isikute\u00fchenduse v\u00f5i varakogumi filiaal (MTVS \u00a7 2 p 2).Ehk siis, suuremad hotellid jms ei ole aruandluskohustusega m\u00fc\u00fcjad. B\u00f6rsiettev\u00f5tja definitsioon eeldab, et tegemist on aktsiaseltsiga, sest aktsiaid teistel \u00fchingutel ei ole.Viimane v\u00e4listus puudutas v\u00e4ikeettev\u00f5tjaid, kuid seal on oluline t\u00e4hele panna, et antud on kaks kriteeriumi, mis peavad samaaegselt t\u00e4idetud olema. Nt kui tehinguid on k\u00fcll alla 30, kuid summa on suurem kui 2000 eurot, siis v\u00e4listus ei rakendu. Samuti, kui tehinguid on \u00fcle 30, kuid summa j\u00e4\u00e4b alla 2000 euro, v\u00e4listus ei rakendu.PlatvormihaldurJ\u00e4rgmine oluline m\u00f5iste puudutab m\u00fc\u00fcja ja riigi vahelist l\u00fcli ehk platvormihaldurit. Tema on see, kes kogub m\u00fc\u00fcjalt vajalikud andmed ja edastab need maksuhaldurile, ehk siis - tegemist on teabeandjaga MTVS t\u00e4henduses (MTVS \u00a7 2023).Definitsioon (\u00fcldisem):Platvormihaldur k\u00e4esoleva peat\u00fcki t\u00e4henduses on juriidiline isik v\u00f5i \u00f5iguslik moodustis, kes s\u00f5lmib m\u00fc\u00fcjaga lepingu platvormi v\u00f5i selle osa m\u00fc\u00fcjale k\u00e4ttesaadavaks tegemiseks (MTVS \u00a7 2023).Selleks, et platvormihaldur saaks t\u00e4ita teabeandja kohustusi, peavad m\u00fc\u00fcjad talle edastama vajalikku teavet. Kuidas teavet koguda, on eraldi reguleeritud.Platvormihalduri hoolsusmeetmedPlatvormihaldur loomulikult teab, kes tema hallatavat platvormi kasutavad ning millist tegevust nad seal arendavad, seet\u00f5ttu on just tema see filter, millest kogu info l\u00e4bi jookseb ning kust on seda k\u00f5ige kergem k\u00e4tte saada.Hoolsusmeetmed, mida platvormihaldur rakendama peab, on kirjas m\u00e4\u00e4ruses \u201eHoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduv\u00e4lise platvormihalduri registreerimise kord\".10 \u00dcldistatult \u00f6eldes peab platvormihaldur nii f\u00fc\u00fcsilisest kui juriidilisest isikust m\u00fc\u00fcja kui ka nn muu moodustise kohta koguma tema identifitseerimist v\u00f5imaldavad andmed (s\u00f5ltuvalt isikust: nimi, \u00e4rinimi, aadress, isiku- v\u00f5i registrikood, maksukohustuslasena registreerimise number ja k\u00e4ibemaksukohustuslasena registreerimise number jms).Rendi- ja \u00fc\u00fcrisuhte puhul (tegelikult peetakse silmas ilmselt ka l\u00fchiajalist kasutust kui majutusteenust) tuleks koguda ka kinnisasja v\u00f5i selle osa aadressiandmed ning kinnistu number v\u00f5i muu samav\u00e4\u00e4rne number, s\u00f5ltuvalt riigist, kus asi asub.Kui platvormihaldur rakendab nn hotellide erandit (\u00fcle 2000 majutuse aastas), siis peab ta ikkagi koguma andmeid, mis t\u00f5endavad, et erand kohaldub ja ta ei pea teavet maksuhaldurile edastama.Puhas r\u00f5\u00f5m on seotud sellega, et egas platvormihaldur saa ju m\u00fc\u00fcjaid usaldada, vaid ta peab olemasolevatest andmebaasidest kontrollima talle edastatud andmete usaldusv\u00e4\u00e4rsust (nt KMKR numbri kehtivus).Kui platvormihalduril on alust arvata, et kogutud teave on ebausaldusv\u00e4\u00e4rne p\u00e4deva ametiasutuse poolt konkreetse m\u00fc\u00fcja kohta esitatud teabe t\u00f5ttu, n\u00f5uab platvormihaldur m\u00fc\u00fcjalt teabe parandamist v\u00f5i selle \u00f5igsuse kinnitamist, samuti vajadusel t\u00e4iendavate dokumentide, andmete v\u00f5i teabe esitamist (m\u00e4\u00e4ruse \u00a7 6 lg 3).Ja loomulikult, teave, mida platvormihaldur on kogunud m\u00fc\u00fcjalt, samuti teda ennast puudutav teave tuleb esitada maksuhaldurile.Kui tegemist on Euroopa Liidu v\u00e4lise platvormihalduriga, siis tema tuleb maksuhalduri juures registreerida, muud platvormihaldurid eraldi mingit registreerimist tegema ei pea. Registreerimiskohustus tekib \u201eviivitamatult\" niipea, kui hooldusmeetmete t\u00e4itmisel selgub, et platvormil on m\u00f5ni m\u00fc\u00fcja, kes on aruandluskohustuslik m\u00fc\u00fcja. Registreerimiskohustust ei ole, kui ta on m\u00f5nes teises liikmesriigis juba registreeritud platvormihaldurina ning juba t\u00e4idab kohustusi teises riigis.M\u00fc\u00fcjate kimbutamineM\u00f5istagi peab platvormihalduril olema mingi viis m\u00fc\u00fcjate m\u00f5jutamiseks, kuna platvormihaldur vastutab ju \u201eenda peaga\".Niisiis, MTVS \u00a7 8 l\u00f5ige 1 kohustab m\u00fc\u00fcjat platvormihaldurile esitama teavet 30 p\u00e4eva jooksul n\u00f5ude saamisest, kui seadus teabe edastamiseks l\u00fchemat t\u00e4htaega ei s\u00e4testa.Kui m\u00fc\u00fcja ei ole esitanud n\u00f5utud teavet platvormihaldurile vaatamata kahele meeldetuletusele, sulgeb platvormihaldur m\u00fc\u00fcja konto ja takistab tal seda uuesti registreerida v\u00f5i j\u00e4tab m\u00fc\u00fcjale tasu \u00fcle andmata, kuni m\u00fc\u00fcja esitab n\u00f5utud teabe. Neid meetmeid on lubatud rakendada p\u00e4rast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumist teabe esmasest n\u00f5udmisest (MTVS \u00a7 8 lg 11).Platvormihaldurite kimbutamineKui te arvate, et platvormihaldurite karistus on kanda 30 p\u00e4eva jooksul 70-ndatest p\u00e4rit platvormkingi, siis te eksite. Nendele on ette n\u00e4htud hoopis sunniraha. Kui maksuhaldur teavet ei saa, teeb ta platvormihaldurile hoiatuse sunniraha rakendamise kohta. Kokku v\u00f5ib sunniraha rakendada kuni 3300 euro suuruses summas ning esimesel korral ei \u00fcleta see 1300 eurot ning teisel korral 2000 eurot.Ja rakenduss\u00e4teOlgugi et Rahandusministeeriumi haldusalas olevate \u00f5igusaktide puhul on pigem tavaks rakenduss\u00e4tete ebapiisavus v\u00f5i sootuks puudumine, on sel korral rakenduss\u00e4te t\u00e4iesti olemas (MTVS \u00a7 236):Platvormihaldur rakendab k\u00e4esoleva seaduse 24. peat\u00fckis nimetatud hoolsusmeetmeid nende m\u00fc\u00fcjate suhtes, kes on platvormil 2023. aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud, hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks ning esitab nende ja asjakohasel juhul nende poolt rendile v\u00f5i \u00fc\u00fcrile antud kinnisasja v\u00f5i selle osa kohta k\u00e4iva 2023. aasta teabe hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril.Ja loomulikult ei peaks teid kerge kalambuuri maik h\u00e4mmastama, sest sellest s\u00e4ttest tuleb v\u00e4lja lugeda ka see, et need m\u00fc\u00fcjad, kes registreeritakse p\u00e4rast 1. jaanuari 2023, t\u00e4idavad kenasti enda kohustused teabe edastamisel platvormihaldurile ning platvormihaldur edastab teabe kenasti maksuhaldurile, see omakorda vajalikus osas teistele liikmesriikidele.Niisiis, ajakava on j\u00e4rgmine:Platvormihaldur tuvastab hoolsusmeetmeid rakendades jooksva kalendriaasta 31. detsembriks tema platvormil tegutsevad aruandlusega h\u00f5lmatud m\u00fc\u00fcjad (MTVS \u00a7 2024 lg 1).Teabeandja esitab aruandlusega h\u00f5lmatud m\u00fc\u00fcja kohta ja asjakohasel juhul tema poolt rendile v\u00f5i \u00fc\u00fcrile antud kinnisasja v\u00f5i selle osa kohta k\u00e4iva teabe maksuhaldurile hiljemalt hoolsusmeetmete rakendamisele j\u00e4rgneva kalendriaasta 31. jaanuaril (MTVS \u00a7 2025 lg 1).Ja kui platvormihaldur on alles alustanud tegutsemist, siis on need t\u00e4htajad esimesel korral aastases nihkes.Nii et, hoidke piip ja prillid, andmeid hakkab n\u00e4kku pritsima nii et \u201ev\u00e4he\" pole. Ja \u201ev\u00e4he\" kirjutame siinkohal ka sel puhul jutum\u00e4rkides\u2026\u00a0Maksuameti \u201elohutus\u201cJa et veel l\u00f5busam oleks, tuletab maksuhaldur meelde:Platvormihaldurid ei pea edastama m\u00fc\u00fcjate ja nende teenitud tulu kohta andmeid siis, kui v\u00e4ljamaksed on deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse deklaratsiooni vormil TSD.Vormil TSD deklareeritud v\u00e4ljamaksete andmeid vahetab Maksu- ja Tolliamet DAC1 raames.11Kuna teatavasti Bolti autojuhi eest (kui tal just ettev\u00f5tluskontot ei ole v\u00f5i ta FIE ei ole v\u00f5i kui ta m\u00f5ne \u00fchingu kaudu ei tegutse) maksab maksud ja esitab TSD Bolt ise (t\u00e4isnimi toimetusele teada), siis see peaks t\u00f5esti hingele v\u00e4\u00e4rt palsam olema.Ja DAC t\u00e4histab sellist seksikat instrumenti, mille ingliskeelne nimetus on Directive on Administrative Cooperation. Aga las ta olla, see teadmine meid enam r\u00f5\u00f5msamaks teha ei suudaks niikuinii.1 Kasutan selle maailma osise loomise kirjeldamiseks Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud materjale rubriigist \u201eMaksualane teabevahetus\", vt: www.fin.ee\/riigi-rahandus-ja-maksud\/ maksu-ja-tollipoliitika\/maksualane-teabevahetus.2 Piibli alguse tsiteerimisel oleks see p\u00f6\u00f6rdumine (\u201eM\u00e4letatavasti\u2026\") ilmselt solvav, v\u00e4hemasti naiste jaoks, kes maailmade loomist kindlasti m\u00e4letada ei saa, erinevalt meestest, kes hea meelega mulje j\u00e4taksid, nagu nad ise oleksidki selle loonud.3 Viide 1.4 N\u00f5ukogu direktiiv 2011\/16\/EL, 15. veebruar 2011, maksustamisalase halduskoost\u00f6\u00f6 kohta ja direktiivi 77\/799\/EM\u00dc kehtetuks tunnistamise kohta. Avaldatud EL \u00f5igusaktide andmebaasis Eur-Lex: https:\/\/eur-lex. europa.eu.5 Viide 1.6 Viide 1. 7 Viide 1. 8 Viide 1.9 Riigikogu XIV koosseisu seaduseeln\u00f5u 732 SE seletuskiri. K\u00e4ttesaadav Riigikogu kodulehek\u00fcljel: www.riigikogu.ee.10 Rahandusministri 22.12.2022. a m\u00e4\u00e4rus nr 67. - RT I, 29.12.2022, 37.11 MTA teabematerjal \u201eMaksualane teabevahetus\", alapeat\u00fckk \u201ePlatvormialase teabe automaatne vahetus (DAC7)\". - K\u00e4ttesaadav MTA kodulehel: www.emta.ee.Martin Huberg"}
{"text":"N\u00fc\u00fcd kontrollitakse ka Saksamaalt toodud autode l\u00e4bis\u00f5ituPetturite elu muutus palju raskemaks, sest l\u00f5puks ometi saab Transpordiamet k\u00e4tte ka Saksamaa autode l\u00e4bis\u00f5iduinfo.Transpordiamet on juba paar aastat kontrollinud pruugitama Eestisse toodavate autode l\u00e4bis\u00f5itu ning kui avastab hodomeetri n\u00e4idu v\u00f5ltsimise, ei v\u00f5eta autot arvele enne, kui n\u00e4it on \u00f5igeks keeratud.\u201eVarasemaid l\u00e4bis\u00f5idun\u00e4ite kontrollitakse iga s\u00f5iduki puhul, kui p\u00e4ritoluriigist v\u00f5i tootja andmebaasist on v\u00f5imalik vastavad andmed k\u00e4tte saada,\u201d m\u00e4rgib Transpordiameti maismaas\u00f5idukite \u00fcksuse juhataja J\u00fcrgo Vahtra. Enamasti on tegemist tehno\u00fclevaatustel fikseeritud n\u00e4itudega.Kahjuks pole avalik teaveEnt seni oli s\u00fcsteemis \u00fcks suur auk: puudus info Euroopa k\u00f5ige suurema autoturu ehk Saksamaa s\u00f5idukite kohta. See andis suhteliselt vabad k\u00e4ed petturitele, kes Saksamaalt palju s\u00f5itnud autosid odavalt ostsid, hodomeetri n\u00e4idu tagasi keerasid ja siin autod poole v\u00e4rskemana ja k\u00f5rge hinna eest edasi m\u00fc\u00fcsid.\u201eOlukord muutus aprillist 2023. N\u00fc\u00fcd on meil v\u00f5imalik EUCARIS-es kontrollida Saksamaa s\u00f5idukeid,\u201d s\u00f5nab Vahtra. Enne seda Saksamaa lihtsalt EUCARIS-s\u00fcsteemi l\u00e4bis\u00f5iduandmeid ei edastanud. EUCARIS ehk European Car and Driving License Information System on \u00fcleeuroopaline keskne infovahetuss\u00fcsteem, milles jagatakse muu hulgas infot autode l\u00e4bis\u00f5idu kohta. Paraku pole see teave m\u00f5eldud avalikuks kasutamiseks ehk autoostjal pole taustakontrolli tegemisel EUCARIS-est tolku. Vahtra soovitab selle alternatiivina kasutada autoandmeid jagavaid tasulisi portaale.\u201eKindlasti oleme kahe k\u00e4ega selle poolt. Tarbija jaoks on see v\u00e4ga hea ja lisab kindlust, loodetavasti suurendab see usaldust autom\u00fc\u00fcjate ja ostjate vahel veelgi,\u201d on muutusega rahul Tehase Auto m\u00fc\u00fcgijuht Timo Koobakene. \u201eEks see n-\u00f6 puhastab turgu, sest pettusega tegelevatel autotoojatel kaob tegevus \u00e4ra. See aga on just tarbija ja \u00fcldise turuseisu kohalt v\u00e4ga tervitatav.\u201dSama meelt on nii Saksamaalt kui ka mujalt Euroopast pruugitud autosid importiva Al Autokeskuse m\u00fc\u00fcgijuht Taimar Kiveste. Tema hinnangul muudab see turgu ausamaks ja teeb autoostmise turvalisemaks ka laiemas plaanis, sest varem andis Saksamaa andmete puudumine v\u00f5imaluse sahkerdada ka teiste riikide autodega.\u201eSaan tuua oma kogemusest \u00fcsna hiljutise n\u00e4ite. Importisime Saksamaalt 90 000-kilomeetrise l\u00e4bis\u00f5iduga auto, kuid Transpordiametis selgus, et tegelik l\u00e4bis\u00f5it oli \u00fcle 250 000 kilomeetri,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kivaste. \u201eTegime k\u00fcll enne auto ostu k\u00f5ikv\u00f5imalikud taustakontrollid, ka tasulised, ja saime teada, et auto oli mingil hetkel viidud Hollandist Saksamaale. Aga pettuse kohta \u00fchtki kahtlust ei tekkinud.\u201dRiskid siiski j\u00e4\u00e4vadTagantj\u00e4rele asja uurides selgus, et tegu on \u00fcsna levinud skeemiga, kus Hollandi autod registreeritakse maksude tagasisaamise eesm\u00e4rgil ja\/v\u00f5i hodomeetri n\u00e4idu muutmiseks Saksamaale. Paraku kaasneb sellega s\u00e4\u00e4rane n\u00fcanss, et Hollandi tausta enam mujalt ei n\u00e4e, kui ainult EUCARIS-est. \u201e\u00d5nneks ostsime auto soliidselt ettev\u00f5ttelt, kes selle p\u00e4rast pretensiooni esitamist tagasi v\u00f5ttis. N-\u00f6 keritud autosid me p\u00f5him\u00f5tteliselt ei m\u00fc\u00fc. L\u00e4bis\u00f5itu \u00d5igeks keerata ning autot siin arvele v\u00f5tta polnud mingit m\u00f5tet, sest selle v\u00e4\u00e4rtus polnud enam ligil\u00e4hedanegi sellele, millega olime arvestanud.\"Kuigi Transpordiameti kontroll ohjeldab kohalikke pettureid, kes ise hodomeetri n\u00e4itu muudavad, j\u00e4\u00e4vad nii autode importijate kui ka omal k\u00e4el Saksamaalt autot toova eraisiku jaoks riskid siiski alles, hoiatab Kiveste. P\u00f5hjus on nimelt selles, et EUCARIS-e andmeid saab kasutada ainult Transpordiamet, aga mitte eraisikud ja ettev\u00f5tted.Soosib suuri tegijaid\u201eSee t\u00e4hendab, et l\u00f5plik t\u00f5de selgub ikkagi alles siin Saksamaalt ostetud autot arvele v\u00f5tma minnes. Kui Saksamaal petturi otsa sattuda ja keritud n\u00e4iduga auto osta, tuleb see supp ise \u00e4ra s\u00fc\u00fca, eriti veel, kui auto ostetakse eraisikult.\"K\u00fcll aga soodustavad EUCARIS-esse j\u00f5udnud Saksamaa andmed tema hinnangul veelgi suurte ja soliidsete autokaupluste tegevust, sest nagu eespoolgi toodud n\u00e4ite puhul n\u00e4ha, on juhul, kui autoga tekib probleem, kellegi poole p\u00f6\u00f6rduda.MARGUS PIPAR"}
{"text":"Rahandusministeerimi nimel on hakanud levima petukirjasTALLINN, 23. august, BNS - Rahandusministeerium hoiatab, et nende nimel on hakanud levimaa petukirjad.\u00a0\nPetukirjades n\u00f5utakse n\u00e4iteks maksu tasumist Eesti Vabariigi eelarves\u00fcsteemi eest v\u00f5i muul eesm\u00e4rgil. Maksu mittetasumisel \u00e4hvardatakse rahatrahviga.\u00a0\nRahandusministeerium kinnitab, et tegemist on pettusega ja kirju ei ole saatnud rahandusministeerium. \u00dchtlasi on ministeerium\u00a0teavitanud vastavaid asutusi ja kutsub inimesi \u00fcles ettevaatlikkusele!\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Ministeerimi nimel on hakanud levima petukirjadRahandusministeerium hoiatab, et nende nimel on hakanud levima petukirjad.Kirjades n\u00f5utakse n\u00e4iteks maksu tasumist Eesti Vabariigi eelarves\u00fcsteemi eest v\u00f5i muul eesm\u00e4rgil. Maksu mittetasumisel \u00e4hvardatakse rahatrahviga.\nRahandusministeerium kinnitab, et tegemist on pettusega ja kirju ei ole saatnud rahandusministeerium. \u00dchtlasi on ministeerium teavitanud vastavaid asutusi ja kutsub inimesi \u00fcles ettevaatlikkusele."}
{"text":"HOIATUS petukirjade eestFoto: Shutterstock\nT\u00e4helepanu! Levivad petukirjad n\u00e4iliselt Rahandusministeeriumi nimel, milles n\u00f5utakse n\u00e4iteks maksu tasumist Eesti Vabariigi eelarves\u00fcsteemi eest v\u00f5i muul eesm\u00e4rgil. Maksu mittetasumisel \u00e4hvardatakse rahatrahviga.\nPilt: Rahandusministeerium\nKinnitame, et tegemist on pettusega ja kirju EI OLE SAATNUD Rahandusministeerium.\nOleme teavitanud vastavaid asutusi ja kutsume inimesi \u00fcles ettevaatlikkusele!\nAllikas:\u00a0\nRahandusministeerium"}
{"text":"Kurjategijad saadavad rahandusministeeriumi nimel petukirjuRahandusministeeriumi teatel saadetakse nende nimel petukirju, milles n\u00f5utakse maksu tasumist.\u00abLevivad petukirjad n\u00e4iliselt Rahandusministeeriumi nimel, milles n\u00f5utakse n\u00e4iteks maksu tasumist Eesti Vabariigi eelarves\u00fcsteemi eest v\u00f5i muul eesm\u00e4rgil. Maksu mittetasumisel \u00e4hvardatakse rahatrahviga,\u00bb teatas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsalist Alina Rodit\u0161enko.\nTa kinnitab, et tegemist on pettusega ja kirju ei ole saatnud. Rahandusministeerium.\n\u00abOleme teavitanud vastavaid asutusi ja kutsume inimesi \u00fcles ettevaatlikkusele,\u00bb teatas\u00a0Alina Rodit\u0161enko.\n\nPetukiri, mida inimestele saadetakse.\nRahandusminisiteerium\n"}
{"text":"Petukirjad rahandusministeeriumi nimelRahandusministeerium kutsub t\u00e4helepanelikkusele.\nRahandusministeerium hoiatab.\nLevivad petukirjad n\u00e4iliselt rahandusministeeriumi nimel, milles n\u00f5utakse n\u00e4iteks maksu tasumist Eesti Vabariigi eelarves\u00fcsteemi eest v\u00f5i muul eesm\u00e4rgil.\nMaksu mittetasumisel \u00e4hvardatakse rahatrahviga.\nMinisteerium kinnitab, et tegemist on pettusega ja kirju EI OLE SAATNUD rahandusministeerium.\nRahandusministeerium on teavitanud vastavaid asutusi ja kutsub inimesi \u00fcles ettevaatlikkusele!"}
{"text":"Ettevaatust! K\u00fcberkelmid on muutunud veel nutikamaksK\u00fcberpetturitel on k\u00e4esoleva aasta esimese seitsme kuuga \u00f5nnestunud Eesti inimestelt k\u00e4tte saada juba pea neli miljonit eurot. Kannatanuid on \u00fcle 500. Pettused on muutunud \u00fcha kavalamaks ja ohvriks langevad v\u00e4ga erineva taustaga inimesed alates tudengitest ning l\u00f5petades tippjuhtidega.\nSelleks, et mitte kelmide ohvriks langeda, tuleb olla \u00fclit\u00e4helepanelik iga kord, kui kusagile mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID PIN-koode sisestad v\u00f5i kellegi poolt edastatud linkidele vajutad. Keegi ei ole kaitstud \u2013 petturid on paraku loomingulised ja ronivad su sotsiaalmeediasse, e-postkasti ja telefoni erinevatel viisidel.\nInvesteerimiseks kasuta vaid usaldusv\u00e4\u00e4rseid ja tuntud platvorme\nInvesteerimispettuste kahju ulatub politsei andmetel t\u00e4navul juba \u00fcle kahe miljoni euro. Politseini on j\u00f5udnud 156 juhtumit, mis teeb keskmiseks kahjusummaks \u00fcle 12 000 euro. Aga politseinikeni ei j\u00f5ua kaugeltki k\u00f5ik petujuhtumid.\nN\u00e4iteks \u00f5nnestus kelmidel \u00fchelt inimeselt k\u00e4tte saada 2500 eurot, lisaks v\u00f5eti tema isikuandmeid kasutades 23 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kiirlaenu. See k\u00f5ik juhtus l\u00e4bi internetti postitatud investeerimiskuulutuse. Ohver vajutas vaid lingile ja sisestas enda kontaktandmed, kohe saabus k\u00f5ne t\u00e4psemate instruktsioonidega. Selle juhtumi puhul paluti WhatsAppi vestlusaknas saata dokumendiandmed ja foto ning siis alla laadida programm, mille kohta kinnitati, et see on ohutu tehniline abimees. Selle programmiga andis ohver aga petturitele ligip\u00e4\u00e4su oma pangaandmetele, ka said nad ka v\u00f5imaluse luua inimese nimel uus Smart-ID konto. Vaid t\u00e4nu pangakontole seatud limiitidele ei saadud kogu kontol olnud raha k\u00e4tte.\nInvesteerimispakkumised pole ainuke investeerimiskelmuse liik, mille osas t\u00e4helepanelik olla. Kui juba mingist summast ilma j\u00e4\u00e4dud on, v\u00f5ib j\u00e4rgneda n\u00f6 teine laine: mis tahes raha tagastusskeemid on ka suure t\u00f5en\u00e4osusega hoopis petuskeemid ning abivalmis inimene teisel pool ekraani ei pruugi osutuda selleks, kellena ta ennast esmapilgul esitleda \u00fcritas.\nInternetiportaalides \u00f5itseb \u00e4ri ka kelmidel\nFacebooki turuplats ehk marketplace on enda kauba m\u00fc\u00fcmiseks teada-tuntud koht, kuid lisaks ostjatele-m\u00fc\u00fcjatele liikleb m\u00fc\u00fcgiplatvormidel ka h\u00e4marate eesm\u00e4rkidega tegelasi. N\u00e4iteks pakutakse m\u00fc\u00fcjale kauba kulleriga k\u00e4ttetoimetamiseks viise, mille jaoks peab m\u00fc\u00fcja v\u00e4idetava ostja poolt edastatud lingile n\u00f6 \u201ekullerfirma jaoks\u201c sisestama oma pangaandmeid ja \u201ekinnitama\u201c need Smart-ID paroolidega.\nRegistreeritud pakikelmuste juhtumeid on t\u00e4navu juuli l\u00f5pu seisuga 166 ja petturitel on \u00f5nnestunud k\u00e4tte saada \u00fcle 110 000 euro. See on \u00fcle kahe korda suurem number. kui terve eelmise aasta jooksul kokku, mis t\u00e4hendab, et kelmide jultumus kasvab ja inimeste t\u00e4helepanelikkus eraisikute vaheliste tehingute puhul peaks ohvriks langemise v\u00e4ltimiseks samuti t\u00f5usma.\nT\u00e4helepanelik tuleb olla nii sotsiaalmeedias kui ka hiljem telefonile saadetavate s\u00f5numitele reageerides, sest petturid teevad v\u00e4ga t\u00f5etruult j\u00e4rgi kodulehek\u00fclgi ja nt \u201eOmniva\u201c kodulehele sattumine v\u00f5ib olla vaid \u00fche vale kliki tagaj\u00e4rg. J\u00e4lgi hoolega veebibrauseri aadressireal n\u00e4htavat ning veendu, et ka ise kullerfirma lehte internetist otsides satuksid t\u00e4pselt samasse kohta.\nK\u00fcmme korda loe, \u00fcks kord sisesta\nNorstat ja Pangaliit tegid \u00e4sja uuringu, kust selgus, et vaid 54% inimestest v\u00f5rdleb alati enne mobiil- v\u00f5i Smart-Id PIN-koodi sisestamist kontrollkoode tehingu tegemise keskkonnas telefoni ekraanile ilmuvatega. Lisaks selgus, et vaid 65% vastanutest keeldus PIN-koode sisestamast, kui telefon ilma p\u00f5hjuseta seda k\u00fcsis.\nJah, t\u00e4nap\u00e4eval peame ennast internetis autentima ning makseid sooritama s\u00f6\u00f6gi alla ja peale, kuid kui m\u00f5ni portaal k\u00fcsib PIN2 koodi, peab automaatselt peas punane tuli p\u00f5lema minema! PIN2 on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne paberil antud allkirjaga. Tegu on viiekohalise koodiga, mida EI TOHI kunagi sisestada enda isiku t\u00f5estamiseks. Muidugi tuleb ka PIN1 \u2013 neljakohalise oma isiku tuvastamiseks ja mis tahes keskkondadesse sisenemiseks vajaliku koodi \u2013 sisestamisel olla ettevaatlik, sest sellega v\u00f5id anda petturile ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole. Lisaks tuleb meeles pidada, et pangakaardi taga olevat kolmenumbrilist CVC-koodi ei tohi jagada \u00fcheski suvalises ankeedis.\nV\u00f5ta aega, et veenduda, kas oled \u00f5igel internetilehel makse sooritamiseks v\u00f5i allkirja sisestamiseks. Kui keegi utsitab tempoga tagant, on ka see kindel ohum\u00e4rk. Kiirustades teeme k\u00f5ik vigu.\nKui petturitega veebiavarustes kokku puutud, isegi kui sellest midagi halba ei s\u00fcnni, teavita kindlasti politseid ja panka, et hoida \u00e4ra teiste inimeste pettuse ohvriks langemine. Iga kord, kui politseini j\u00f5uab teadmine m\u00f5nest lehek\u00fcljest v\u00f5i lingist, mis petuskeemini viib, saab selle kiirelt sulgeda."}
{"text":"Parmas: prokur\u00f6ri lahkumine Tallinna Sadama protsessile takistuseks ei saa   Riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas \u00fctles, et Tallinna Sadama kohtuasja vedanud riigiprokur\u00f6ri Denis T\u0161asovskihi ametist lahkumine kohtuprotsessi j\u00e4tkumisele prokuratuuri poolt takistuseks ei saa. Kohtuprotsessi venimise eest peab ta vastutavaks kohtus\u00fcsteemi.   \"Prokuratuur tagab s\u00fc\u00fcdistuse esindatuse ka edaspidi. Me toimime asutusena, mitte \u00fcksikute inimeste koguna. Nii, et me leiame teise prokur\u00f6ri, kes v\u00f5tab s\u00fc\u00fcdistusfunktsiooni esindamise \u00fcle,\" \u00fctles Parmas \"Aktuaalsele kaamerale\". \"Kahtlemata see t\u00e4hendab meie jaoks teatud lisat\u00f6\u00f6d ja vajadust uuel inimesel ennast asjaga kurssi viia, aga ei ole siiamaani j\u00e4\u00e4nud asjad selle taha, et riigil ei oleks olnud prokur\u00f6ri v\u00e4lja panna asjadesse, ei j\u00e4\u00e4 ka n\u00fc\u00fcd,\" lisas ta. Eesti Ekspressi teatel paneb suurtel korruptsiooniprotsessidel riiklikku s\u00fc\u00fcdistust esindav riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih ameti maha. Aprillis tegid kaitsjad kohtule taotluse Tallinna Sadama kriminaalmenetluse l\u00f5petamiseks aegumise ning alternatiivselt m\u00f5istliku menetlusaja m\u00f6\u00f6dumise t\u00f5ttu. Riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih \u00fctles siis ERR-ile, et prokuratuur on kindel, et aegumist\u00e4htaeg ei ole s\u00fc\u00fcdistatavate osas saabunud ning s\u00fc\u00fcdistas kohtuasja venimises omakorda s\u00fc\u00fcdistatavaid ja nende kaitsjaid. \"Kaitse on seda t\u00f5esti teinud. Me oleme teisel seisukohal. Ja peab juhtima t\u00e4helepanu, et prokuratuuri t\u00f5ttu ei ole Tallinna sadama asjas toimunud mitte mingisugust venimist. K\u00f5ik pilgud tuleks p\u00f6\u00f6rata \u00fcheltpoolt kaitsjate suunas, aga k\u00f5ige rohkem kohtus\u00fcsteemi suunas. Kohus on see, kelle kohustus ja \u00fclesanne on tagada kohtusse toodud menetluste m\u00f5istliku aja jooksul kulgemine,\" kommenteeris Parmas. Parmas m\u00e4rkis, et prokuratuuri poolest v\u00f5iks protsess saada l\u00e4bi nende istungi p\u00e4evadega, mis on paika pandud. \"Paraku reaalsus on olnud see, et mitte ainult Tallinna sadama protsessides, vaid mitmetes suurtes protsessides meie kohtus\u00fcsteemis ei ole suudetud mahukaid kriminaalasju kokku lepitud aja jooksul \u00e4ra menetleda,\" lausus Parmas. \"Meie seisukoht on see, et protsess meie vaatest j\u00e4tkub ja meie ehk prokuratuur mingisuguseks takistuseks ei kujune,\" \u00fctles Parmas veel.  Keres: tugeva prokur\u00f6ri lahkumine teeb kaitsjate t\u00f6\u00f6 lihtsamaks  Korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistatava endise Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna advokaat Paul Keres \u00fctles ERR-ile, et kindlasti j\u00e4\u00e4b prokuratuur T\u0161asovskihi n\u00e4ol ilma v\u00e4ga tugevast prokur\u00f6rist, aga ta on kindel, et ta suudetakse asendada, sest prokuratuuris p\u00e4devatest inimestest puudust ei ole. Keres \u00fctles, et T\u0161asovskihi lahkumine advokaatidele t\u00f6\u00f6d juurde ei too.\u00a0 \"Kui me tugevast prokur\u00f6rist lahti saame, teeb see advokaatide t\u00f6\u00f6 kergemaks,\" lausus ta. Kerese s\u00f5nul oleks hea teada, kas prokuratuur on valmis vastavalt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud ajakavale j\u00e4tkama v\u00f5i mitte. Ta m\u00e4rkis, et Tallinna Sadama kohtuasi seisab v\u00e4ga n\u00f5rkadel alustel ning oleks tema hinnangul juba m\u00f5nda aega tagasi pidanud kokku kukkuma. \"Ringkonnakohus on teinud just \u00e4sja lahendi aegumist puudutavas osas ja leidnud seal, et need altk\u00e4emaksu s\u00fc\u00fcdistused on sisuliselt aegunud, kui neid kvalifitseerida \u00f5igesti. Ringkonnakohus \u00fctles seda, et kaitsjate k\u00e4sitlus kvalifikatsioonist on \u00f5ige, mis t\u00e4hendab seda, et selles asjas kuuluks maksimaalselt kohaldamisele altk\u00e4emaks erasektoris, kui kuriteokoosseis, millele rakendub viieaastane aegumist\u00e4htaeg, mis on m\u00f6\u00f6dunud,\" s\u00f5nas Keres. T\u0161asovskih \u00fctles aga aprillikuus, et prokuratuur on veendunud, et tegu on avaliku sektori altk\u00e4emaksuga.  Perling: usun, et prokuratuur on oma \u00fclesannete k\u00f5rgusel  Endine riigi peaprokur\u00f6r ja praegune erakonna Parempoolsed juht Lavly Perling \u00fctles ERR-ile, et iga kohtumenetluses osaleva prokur\u00f6ri ja v\u00f5tmeisiku lahkumine asutusest paneb asutuse pingutama, et leida uus inimene. \"Ma eeldan, et asutuse sees on omavahel l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud ja see asendaja leitakse. See on selle j\u00e4rgmise prokur\u00f6ri selline \u00fclesanne ja kogu asutus ju toetab teda, et ta saaks n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalikult kiiresti j\u00e4rjele. Ma usun, et keegi ei taha, et prokuratuuri p\u00e4rast asi edasi l\u00fckkuks. Ma usun, et asutus on oma \u00fclesannete k\u00f5rgusel,\" r\u00e4\u00e4kis Perling. \"Eks ta on alati \u00fcks suur proovikivi, kuidas need suured asjad kohtust l\u00e4bi saada ja selle asja puhul samamoodi,\" lisas ta kommentaariks Tallinna Sadama kohtuprotsessi j\u00e4tkumisele.  Kohtuistungid peaksid j\u00e4tkuma septembris  Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane \u00fctles ERR-ile, et prokur\u00f6ri vahetusega peab tegelema riigiprokuratuur kui s\u00fc\u00fcdistuse esitaja ja tagama kohtumenetluse viivituseta j\u00e4tkamise, mis ei tohiks olla probleemiks, kuiv\u00f5rd menetluse ajal on saalis olnud ka teine prokur\u00f6r. \"Kohtuistungid peaksid j\u00e4tkuma plaani kohaselt 04.09.23 prokuratuuri viimaste t\u00f5endite uuesti uurimisega, misj\u00e4rel hakatakse uurima kaitsjate t\u00f5endeid,\" m\u00e4rkis ta.  Tallinna Sadama kohtuasi  Tallinna Sadama kriminaalasi sai alguse 2015. aastal ning kohtuvaidlus aastal 2019.\u00a0 Aastaid kestnud Tallinna Sadama kohtuasi algas aprillis sisuliselt otsast peale, sest\u00a0\u00fcks rahvakohtunikest ei saanud haiguse t\u00f5ttu enam protsessis osaleda. 2015. aasta suve l\u00f5pul vahistas kaitsepolitsei Allan Kiili ja Ain Kaljuranna, s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5tsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena k\u00fcmne aasta jooksul suures ulatuses altk\u00e4emaksu.\u00a0S\u00fc\u00fcdistuse kohaselt moodustas altk\u00e4emaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot Kiilile T\u00fcrgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altk\u00e4emaks praamide m\u00fc\u00fcgilepingute s\u00f5lmimiseks. 2020. aasta oktoobris l\u00f5petas maakohus Allan Kiili kriminaalasja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud ega olnud v\u00f5imeline kohtuprotsessil osalema. Kiil suri m\u00f6\u00f6dunud aasta juunis.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"P\u00e4rnu linnapea sattus netikelmide k\u00fc\u00fcsiP\u00e4rnu linnapea Romek Kosenkranius sattus netikelmide ohvriks. Nood l\u00f5id Facebooki suhtlusv\u00f5rgustikus tema nime ja pildiga kaks libakontot, milles \u00fchel lubati Eestit\u00a0s\u00e4\u00e4stlikult arendada ja teisel pakuti laenu.\nKosenkraniuse s\u00f5nutsi ei olnud meie riigi s\u00e4\u00e4stlikku arengut lubav leht eile \u00f5htul enam k\u00e4ttesaadav, ent laup\u00e4eval tehtud laenupakkumisega libakonto, millele oli kopeeritud pilte P\u00e4rnu linnavalitsuse kodulehelt ning\u00a0postitusi ja fotosid suvepealinna meeri \u00f5igelt some lehek\u00fcljelt, oli t\u00e4nagi t\u00f6\u00f6s.\n\u201cSaatsin Facebooki administraatoritele lingi. Seal on kopeeritud minu postitusi ja tehtud venekeelne \u00f5petajate p\u00e4eva postitus.\nSellest, et minu nimega on tehtud libakonto, millel pakutakse laenu, teatas mulle \u00fcks tuttav. Ta olevat laenupakkujatega \u00fchendustki v\u00f5tnud, et asja uurida ja talle lubati tagasi helistada,\u201d seletas linnapea.\nT\u00e4na l\u00f5una paiku n\u00e4htaval olnud libakonto\u00a0oli kaks\u00a0korda meeldivaks m\u00e4rgitud ja sellel oli kaks j\u00e4lgijat. Kosenkranius ei osanud \u00f6elda, kas libakonto alt on tema \u00f5ige konto s\u00f5pradele kirju saadetud ja kutsutud hakkama libakonto j\u00e4lgijaks.\n\u201cSaatsin k\u00f5igile s\u00f5bralisti liikmetele teate, et nad ei v\u00f5taks libakonto s\u00f5brakutset vastu,\u201d \u00fctles linnapea, kelle s\u00f5nutsi tehti tema nime ja piltidega libakonto ka paar aastat tagasi.\n\u201cSiis hakkasid tuttavad v\u00f5tma mind uuesti s\u00f5braks ja imestasid, miks ma neid uuesti s\u00f5braks kutsun,\u201d seletas Kosenkranius.\nLinnapea loodab, et Facebook paneb tema nime ja piltidega libakonto kiiresti kinni. Tema meelest peaks t\u00f5estus, et tegu\u00a0on libakontoga, olema \u00fcsna ilmne. \u201cSee on tehtud neli p\u00e4eva tagasi ja k\u00f5ik postitused on tehtud samal p\u00e4eval,\u201d seletas ta, m\u00e4rkides, et saatis sotsiaalmeediaplatvormi administraatorile selle kohta ka teate. Samuti on Kosenkraniuse teada Facebookile saatnud libakonto kohta teate mitu ta tuttavatki.\nKaks suve tagasi oli Kosenkraniuse s\u00f5nutsi tema nimega libakonto, mis r\u00e4\u00e4kis usust, \u00fcleval v\u00e4hemalt paar n\u00e4dalat, enne kui see maha v\u00f5eti.\nKes libakontode taga v\u00f5ib olla, ei osanud Kosenkranius pakkuda. Otsest kahju pole linnapea praegu n\u00e4htava libakonto t\u00f5ttu saanud. Linnapea m\u00e4rkis, et kui libakontoga s\u00f5pradeks hakkab j\u00e4rjest rohkem inimesi, muutub see teiste jaoks legitiimsemaks ja v\u00f5ib tunduda, et tegemist on \u00f5ige kontoga.\nPolitseile pole Kosenkranis libakontost ja v\u00f5imalikust identiteedivargusest teada andnud. Linnapea r\u00e4\u00e4kis, et kaks aastat tagasi ta politseist identiteedivarguse kahtluse asjus abi ei saanud. \u201cPolitsei soovitas Facebookiga ise asju ajada, et libakonto kinni pandaks,\u201d lausus ta.\n\nMida j\u00e4lgida, et teha vahet libakontol ja originaalkontol \u00a0 \n  \n\tLibakontodel pole \u00fcldse v\u00f5i on on v\u00e4ga v\u00e4he j\u00e4lgijaid.\n\tAlati tasub suhtuda v\u00e4ga skeptiliselt, kui \u00f5nnitluss\u00f5numis on mingisugune veebilink v\u00f5i v\u00f5\u00f5ras font (nt tekst on kursiivis, paksus kirjas vms).\n\tIga konto puhul on avalehel v\u00f5imalik vaadata kuup\u00e4eva, millal lehek\u00fclg loodi (kui see on \u00e4sja loodud, on suure t\u00f5en\u00e4osusega teu libakontoga).\n\tSamuti on v\u00f5imalik avalehel vaadata, mis asukohariigist v\u00f5i -piirkonnast on lehe haldajad (kui lehe haldajad ei ole samast riigist, v\u00f5ib suure t\u00f5en\u00e4osusega tegemist olla libakontoga).\n\nAndmed: P\u00e4rnu Postimees\n\n"}
{"text":"HOIATUS petukirjade eestRahandusministeerium\nT\u00e4helepanu! Levivad petukirjad n\u00e4iliselt Rahandusministeeriumi nimel, milles n\u00f5utakse n\u00e4iteks maksu tasumist Eesti Vabariigi eelarves\u00fcsteemi eest v\u00f5i muul eesm\u00e4rgil. Maksu mittetasumisel \u00e4hvardatakse rahatrahviga.\nKinnitame, et tegemist on pettusega ja kirju EI OLE SAATNUD Rahandusministeerium.\nOleme teavitanud vastavaid asutusi ja kutsume inimesi \u00fcles ettevaatlikkusele!"}
{"text":"KALLASE ABIKAASA \u00c4RIHUVID VENEMAAL | Raimond Kaljulaid: ei imestaks, kui Reformis algavad arutelud, kellest v\u00f5iks saada erakonnajuht ja peaministerSotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid kirjutab sotsiaalmeedias, et peaminister Kaja Kallase avaliku Venemaa-vastasusega ei l\u00e4he kokku t\u00f5siasi, et k\u00f5ik see aeg on peaministri abikaasal olnud osalus transpordiettev\u00f5ttes, mis teostab Venemaal vedusid ning on seda \u00e4risuunda j\u00e4tkanud ka t\u00e4iemahulise sissetungi j\u00e4rgselt kuni praeguseni.\n\u201eSellest uudisest v\u00f5ib suure t\u00f5en\u00e4osusega saada Kaja Kallase poliitikukarj\u00e4\u00e4ri suurim skandaal, mis v\u00f5ib Kallasele peaministriametis ka saatuslikuks saada. Uudis peaministri abikaasa osalusega ettev\u00f5tte \u00e4ritegevusest Venemaal tekitab terve rea v\u00e4ga ebamugavaid k\u00fcsimusi.\nKallase viimase pooleteise aasta populaarsuse ning Reformierakonna tugeva valimistulemuse p\u00f5hip\u00f5hjus on olnud just Kallase selged ja \u00fchem\u00f5ttelised seisukohad seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Kallas on \u00fchem\u00f5tteliselt positsioneerinud end poliitikuna, kes on k\u00f5ige selle vastu, mida Venemaa esindab: s\u00f5ja, korruptsiooni, sealse poliitilise kultuuri, aga ka \u00e4rilise nihilismi.\nVenemaa on halb ja k\u00f5ik, mis on seotud Venemaaga on samuti halb. Selle narratiiviga ei sobi just eriti h\u00e4sti kokku t\u00f5siasi, et k\u00f5ik see aeg on peaministri abikaasal olnud osalus transpordiettev\u00f5ttes, mis teostab Venemaal vedusid ning on seda \u00e4risuunda j\u00e4tkanud ka t\u00e4iemahulise sissetungi j\u00e4rgselt kuni praeguseni,\u201c kirjutas Raimond Kaljulaid.\n\u201eKa rahvusvaheliselt on Kallase tuntuse ja imago nurgakiviks tema v\u00e4ga kindlameelne ja reljeefne retoorika Venemaa suhtes.\nVenemaa v\u00e4lisministeeriumi k\u00f5neisikul Maria Zahharoval on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik edaspidi teha suured silmad ja k\u00fcsida vastu: \u201eTe m\u00f5tlete Eesti peaministrit Kaja Kallast, kelle abikaasal on siin Venemaal teatud \u00e4rihuvid? Ei m\u00f5ista, miks ta on Venemaa suhtes nii kriitiline. Raha teenida tema perele siin ju sobib.\u201c,\u201c on Kaljulaid kriitiline.\n\u201eOpositsioonil on samuti pidup\u00e4ev. Korruptsioonivastast erikomisjoni juhib riigikogus muide Mart Helme. K\u00fcllap leiavad oma nurga siin ka Urmas Reinsalu ja Tanel Kiik. Ja koalitsioonipartnerid pannakse samuti mitte k\u00f5ige lihtsamasse olukorda. Ei imestaks v\u00e4ga palju, kui Reformierakonnas algavad n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga t\u00f5siselt arutelud teemal, kellest v\u00f5iks saada uus erakonna esimees ja peaminister. Ja mine tea, v\u00f5ib-olla oli kliimaministri hiljutine avalik vastandumine rahandusministrile juba osa sellest,\u201c spekuleerib sotsiaaldemokraat."}
{"text":"Juhtkiri: Ida-Virumaa peab l\u00f5petama riigile vastandumiseIda-Virumaa kaks suuremat linna \u2212 Narva ja Kohtla-J\u00e4rve \u2212 on aastak\u00fcmneid vastandunud keskvalitsusele. \u00d5igemini on vastuseisu \u00f5hutanud nende linnade juhid. \u00dcks p\u00f5hjus, mis sellise vastandumise mugavaks tegi, oli muidugi asjaolu, et neis linnades v\u00f5imul olnud Keskerakond oli suurema osa viimasest 30 aastast Toompeal opositsioonis. Nii saigi oma valijatele \u00f6elda, et n\u00e4e, valitsus meid ei armasta, sest siin on Keskerakond v\u00f5imul.Eks riigi valitsuse vaenamise \u00fcks m\u00f5te oli teha oma elanikele selgeks, et k\u00f5igis kohalikes h\u00e4dades ongi s\u00fc\u00fcdi riik ja kohalikud v\u00f5imud hoopist\u00fckkis kaitsevad nende huve kurja keskvalitsuse eest. Vastuseisu \u00f5hutamiseks on kasutatud erinevaid teemasid alates haridusest ning l\u00f5petades keele- ja ajalooteemadega.Kuid algusest peale oli selge, et kaua selline silmamoondus kesta ei saa. Ka Ida-Virumaal n\u00e4gid inimesed, kuidas arenevad teised piirkonnad, Narvas ja Kohtla-J\u00e4rvel aga lokkas korruptsioon ning linnajuhte ja nende l\u00e4hikondlasi hakati l\u00f5puks \u00fcksteise j\u00e4rel kohtu alla andma.Praeguseks on olukord muidugi drastiliselt muutunud, sest muutunud on ka v\u00f5im nendes linnades. Ja uute juhtide arusaam v\u00f5imu olemusest, tundub, on hoopis teine. Loodetavasti j\u00e4tkub neil indu anda hoogu muutustele nii omavalitsuse sees kui suhetes riigiga. Jah, Narvas n\u00e4gime hiljuti veel katset riigiga t\u00fcli kiskuda, kui volikogu otsustas punat\u00e4navate nimed alles j\u00e4tta. Kuid sellel h\u00e4\u00e4letusel enamik volikogu liikmeid ei osalenud, mis on samuti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne fakt."}
{"text":"Vajangu koolimajja v\u00f5ib tulla hooldekoduEsmasp\u00e4eva \u00f5htul kogunes Vajangu koolimajja ligi 30 huvilist, et saada selgust hoone tuleviku osas. Ehkki majja mahuks vajadusel 300 last, oli neid l\u00f5ppenud \u00f5ppeaastal koos lasteaialastega vaid 21. P\u00e4\u00e4ster\u00f5ngana visati v\u00e4lja, et osa hoonest v\u00f5iks kasutada hooldekodu.\nTapa valla ettev\u00f5tlusspetsialist Marko Teiva s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rdus nende poole \u00fcks hoolekandeasutuste rajaja, kes omab kahte hoolekandeasutust Harjumaal. \"Ta k\u00e4is vaatas siin naabervaldades, k\u00e4is vaatas Tapa vallas mitmeid objekte ja valis enda jaoks k\u00f5ige sobivamana v\u00e4lja selle hoone l\u00e4htuvalt hoone kubatuurist, mahtudest ja investeeringu vajadustest,\" \u00fctles Teiva Vajangu koolimaja kohta.\nHooldekodu oleks m\u00f5eldud 40-45 hoolealusele. Investori nime Teiva Vajangu inimestele teada ei andnud. K\u00fcll r\u00f5hutas ta, et investor soovib lahendust, mille j\u00e4rgi mahuks hoonesse tulevikus hooldekodu k\u00f5rval ka kool ja lasteaed.\u00a0\nRahvale esitletud skeemilt oli n\u00e4ha, et hooldekodu k\u00e4sutusse l\u00e4heks hoone p\u00f5hjatiib, kus praegu paiknevad noortekeskus, raamatukogu, perearst ja lasteaia osa. Lasteaed ja algkool koonduksid hoone l\u00e4\u00e4netiiba. Raamatukogu ja perearst j\u00e4\u00e4ksid hoone keskossa. Noortekeskus koliks rahvamajja. Esialgu on lahtine, kas k\u00f6\u00f6giblokk hakkaks teenindama nii hooldekodu kui hariduse poolt v\u00f5i oleksid asutustel eraldi k\u00f6\u00f6gid.\u00a0\n\nMeie n\u00f5ue on, et kool ja lasteaed s\u00e4iliks senikaua, kuni on lapsi. See on plaan ja sellega k\u00fcla on praeguse seisuga n\u00f5us.\nToomas Sillamaa, kohalik elanik\n\n\"Arendaja plaan oleks see, et kui otsustatakse edasi minna, siis kuskil kahe aasta p\u00e4rast v\u00f5iks see plaan olla ellu viidud,\"\u00a0\u00fctles Teiva.\nTapa vallavanem Valdo Helmelaid r\u00e4\u00e4kis: \"See on samm tagasi tegelikult sellest, millele me j\u00f5udsime umbes aasta tagasi, kus oli siis juttu sellest, et l\u00f5huks selle mittevajaliku hoone \u00fcldse maha ja ehitaks teise \u00fcles. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b terve maja alles.\"\u00a0Ta r\u00f5hutas, et hooldekodu tulek oleks hea diil.\nHelmelaid j\u00e4ttis Vajangu rahva ees mainimata, et eelmise aasta s\u00fcgisel oli ta Tapa vallavolikogu ees tutvustanud vallavara m\u00fc\u00fcgi plaani. See plaan n\u00e4gi muuhulgas ette Vajangu koolimaja m\u00fc\u00fcki 125 000 euro eest m\u00fc\u00fcgiperioodiga 12-24 kuud.\n\nVolikogu esimees Alari Kirdi s\u00f5nul peaks vald andma projektile rohelise tule.\nAndres Tohver\n\nPraegu pole veel teada, kas hooldekodu ostaks Vajangu koolimaja hoone v\u00f5i hakkaks seal tegutsema rentnikuna. \"Valla poolt vaadates on m\u00f5lemad variandid lahtised,\"\u00a0\u00fctles volikogu esimees Alari Kirt.\u00a0\n\"Meil on neid ruutmeetreid laste kohta ikkagi \u00fcle m\u00f5istuse palju, eriti siin majas ka. Me peame igate pidi ennast kokku t\u00f5mbama ja m\u00f5istlikkuse piirides vaatama, et saame hakkama,\"\u00a0arvas Kirt.\n\"Peaksime andma rohelise tule, et asjad hakkaksid liikuma, et ei oleks l\u00f5putut venitamist selle asjaga,\"\u00a0lisas volikogu esimees.\nJuurdeehitust esialgu plaanis ei ole. Teiva s\u00f5nul on arendaja investeerimisv\u00f5imekus kolmveerand miljonit eurot. K\u00fcll on t\u00f5en\u00e4oline, et arendaja peab Vajangule investeerima omakapitalist, sest pangad sellisesse kohta hooldekodu rajamiseks eriti meelsasti laenu ei anna.\u00a0\n\nMonika Molodost (vasakul roosas) meenutas, et hooldekodu rajamine Vajangu koolimajja ei ole uus idee.\nAndres Tohver\n\nKohalik elanik Monika Molodost meenutas, et hooldekodu rajamine Vajangu koolimajja ei ole uus idee. \"Me juba Tamsalu valla ajal tegime selle kohta t\u00f6\u00f6d. Selleks oli erikomisjon moodustatud,\"\u00a0r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0\n\"See on palju parem lahendus, kui kinnil\u00f6\u00f6dud akendega maja,\"\u00a0r\u00f5hutas teine kohalik, Toomas Sillamaa. \"See on v\u00f5imalus seda hoonet s\u00e4ilitada ja t\u00e4na ka kooli ja lasteaeda edasi pidada.\"\nSillamaa s\u00f5nul varasem projekt hoones kooli ja lasteaeda ette ei n\u00e4inud. \"Meie n\u00f5ue on, et kool ja lasteaed s\u00e4iliks senikaua, kuni on lapsi. See on plaan ja sellega k\u00fcla on praeguse seisuga n\u00f5us,\"\u00a0\u00fctles ta.\n\nToomas Sillamaa s\u00f5nul on hooldekodu tulek parem lahendus kui kinnil\u00f6\u00f6dud akendega maja.\nAndres Tohver\n\n"}
{"text":"Asi ametlik! Raul Eamets astus dekaani kohalt tagasi: mul puudub usaldus rektori vastuVastuolulisteks s\u00fcndivusuuringuteks fiktiivse lepingu s\u00f5lminud Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets astub dekaani ametikohalt tagasi.\nEamets r\u00e4\u00e4kis Delfile, et saatis tagasiastumisavalduse Tartu \u00dclikooli rektorile Toomas Asserile t\u00e4na p\u00e4eval. \u201e\u00dclikool algatas minu vastu uue meediakampaania, ja ma ei n\u00e4e mitte mingit v\u00f5imalust enam osaleda \u00fclikooli juhtimises. Mul puudub usaldus rektori suhtes,\u201c s\u00f5nas Eamets.\nTa vihjas eilsele \u201eAktuaalsele kaamera\u201c uudisele, kust selgus, et \u00fclikool hoidis kolm aastat tagasi \u00e4ra v\u00f5imaliku korruptsiooniolukorra, kui j\u00e4ttis s\u00f5lmimata \u00fc\u00fcrilepingu hoones, mille l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kestel omandas Bigbank. Nimelt on Eamets Bigbanki juhatuse liige.\nKuigi Eametsa suhtes algatati umbusaldus, mille tulemus pidi avalikkuse ette j\u00f5udma 30. augustil, otsustas ta ise tagasi astuda. Tema s\u00f5nul on see tema reaktsioon \u201emeediakampaaniale\u201c, mille \u00fclikool tema vastu v\u00e4idetavalt alustas. Sotsiaalteaduste valdkonna komisjon seega kogunema enam ei pea.\nEamets saatis eelmine n\u00e4dal kolleegidele kirja, kus ta t\u00f5i p\u00f5hjuseid, miks kolleegid tema umbusaldamisega kaasa minema ei peaks. Lisaks v\u00e4itis ta, et \u00fclikooli pressiteates esitatud v\u00e4ited on alusetud.\nMiks ta ei v\u00f5idelnud umbusaldamise vastu ja lahkub? Eametsa s\u00f5nul puudutab umbusaldamine tema tegevust dekaanina, ehk juhtimis\u00fclesannete t\u00e4itmist, mis on tema t\u00f6\u00f6lepingus t\u00e4iendavate t\u00f6\u00f6\u00fclesannetena fikseeritud. Ta s\u00f5nas, et seal on ta teatud reegleid rikkunud ja oma eksimust tunnistanud ning avalikult vabandanud.\n\u201eKindlasti ei ole ma n\u00f5us minu professori t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisega ja kavatsen ka selle otsuse vaidlustada,\u201c lisas ta.\nEametsa s\u00f5nul kehtib tal \u00fclikooliga professori t\u00f6\u00f6leping novembri alguseni. Eametsa viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev Tartu \u00dclikoolis on 12. november ja selle ajani oleks ta t\u00e4itnud ka dekaani kohustusi.\nTartu \u00dclikool kinnitas, et Raul Eamets on esitanud rektorile tagasiastumisavalduse ja rektor on selle ka kinnitanud. Rektor m\u00e4\u00e4ras dekaani kohuset\u00e4itjaks \u00f5ppeprodekaan professor Janno Lahe.\nProfessor Janno Lahe t\u00e4idab sotsiaalteaduste valdkonna dekaani kohustusi kuni uue dekaani ametisse astumiseni. Dekaanide korralised valimised toimuvad 3. oktoobril ja nende ametiaeg algab 1. jaanuaril 2024.\nDekaan kaotas skandaali t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6koha\nTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste dekaan s\u00f5lmis oma volitusi \u00fcletades \u00fclikooli nimel Pere Sihtkapitaliga lepingu, et koguda rahvastikuregistrist lastetute naiste andmeid.\nSelle aasta m\u00e4rtsis allkirjastab toonane riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) Pere Sihtkapitaliga tegevustoetuse lepingu, mille raames plaanib sihtasutus muu hulgas teha rahvastiku-uuringuid. Sihtkapitalile eraldatakse 250 000 eurot.\nViis kuud hiljem lendab asi vastu taevast \u2013 rahvas l\u00e4heb marru, kui saab \u00fchel augustikuu reedel ERR-i artiklist teada, et rahvastikuregistris on noorte naiste isikuandmetes soritud paljude arvates illegaalselt ja saadetud neile kulmu kergitama panevaid k\u00fcsimusi, et v\u00e4lja selgitada p\u00f5hjuseid, miks nad ei ole veel lapsi saanud.\nEelmisel n\u00e4dalal otsustas Tartu \u00fclikooli rektor professor Toomas Asser l\u00f5petada T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Raul Eametsa t\u00f6\u00f6suhte Tartu \u00fclikooliga.\u202f Eamets m\u00e4rkis toona Delfile, et kavatseb selle otsuse \u2013 ning ka osa Asseri s\u00fc\u00fcdistustest \u2013 vaidlustada.\nAsser teatas, et t\u00f6\u00f6suhe Eametsaga l\u00f5ppeb novembris \u2013 p\u00e4rast etteteatamisaega, mis on s\u00e4testatud t\u00f6\u00f6lepingus. Kuigi Eamets ise olevat pidanud m\u00f5istlikuks karistuseks k\u00f5igest dekaanipositsioonist loobumist, ei oleks see Asseri arvates k\u00f5iki asjaolusid arvestades \u00f5iglane.\n\u201eRaul Eamets on teadlikult, sihilikult eiranud lepingu s\u00f5lmimise keeldu,\u201c m\u00e4rkis Asser ning s\u00f5nas, et s\u00e4\u00e4rast seisukohta v\u00e4ljendas \u00fclikooli jurist juba maikuus.\nEelmisel neljap\u00e4eval pidi Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna n\u00f5ukogu dekaani umbusaldama, kuid see l\u00fckkus edasi. Dekaani kohuset\u00e4itja Janno Lahe r\u00e4\u00e4kis Delfile, et otsust ei s\u00fcndinud, sest m\u00f5tete kogumiseks ja arutamiseks on olnud liiga v\u00e4he aega. \u201eLisaks soovis n\u00f5ukogu tutvuda asjakohaste dokumentidega,\u201c s\u00f5nas ta. N\u00fc\u00fcd aga teatas dekaan oma tagasi astumisest ning tema avaldus rahuldati, mis t\u00e4hendab, et umbusaldamist enam ei toimugi."}
{"text":"NB! Eestis saadetakse ministeeriumi nimel petukirjuT\u00e4helepanu! Levivad petukirjad n\u00e4iliselt Rahandusministeeriumi nimel, milles n\u00f5utakse n\u00e4iteks maksu tasumist Eesti Vabariigi eelarves\u00fcsteemi eest v\u00f5i muul eesm\u00e4rgil. Maksu mittetasumisel \u00e4hvardatakse rahatrahviga.\nMinisteerium kinnitab, et tegemist on pettusega ja kirju EI OLE SAATNUD Rahandusministeerium.\nOleme teavitanud vastavaid asutusi ja kutsume inimesi \u00fcles ettevaatlikkusele, m\u00e4rkis ministeerium."}
{"text":"Prokuratuur l\u00f5petas menetluse Danske Banki kriminaalasja \u00fche osalise suhtesRiigiprokuratuur l\u00f5petas Danske Banki kriminaalasjas menetluse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmisele kaasaaitamises kahtlustatud Anatoli Ivanovi suhtes.Ivanovile esitati 2018. aasta detsembris kuriteokahtlus altk\u00e4emaksu v\u00f5tmisele kaasaaitamises erasektoris. Kuiv\u00f5rd kohtueelses menetluses kogutud t\u00f5endid ei kinnitanud \u00fcmberl\u00fckkamatult Ivanovi s\u00fc\u00fcd, tuli kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise t\u00f5ttu l\u00f5petada.\nRiigiprokuratuuri teatel l\u00f5petati menetlus 30. septembril 2021."}
{"text":"Mart Helme: Kaja Kallas peaks tagasi astumaTALLINN, 23. august, BNS - Kui Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas astus peaministri kohalt tagasi tema koduparteiga seotud Porto Frnaco kriminaalasja p\u00e4rast, siis Reformierakonna liider Kaja Kallas peaks kindlasti valitsusjuhi kohalt tagasi astuma olukorras, kus meedia s\u00fc\u00fcdistab tema elukaaslaast Venemaaga \u00e4ri ajamises, n\u00f5uab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme.\nERR avaldas kolmap\u00e4eval, et\u00a0Kaja Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettev\u00f5te Stark Logistics on vaatamata valitsuse kriitikale Venemaaga \u00e4ri ajavate ettev\u00f5tete suhtes j\u00e4tkanud Ukraina s\u00f5ja ajal tegevust Venemaa suunal.\nHelme s\u00f5nul lon see juhtum sedav\u00f5rd skandaalne, et Eesti meedia ei saa neutraalsele ja \u00e4raootavale, s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni arvestavale positsioonile. \"Teame, kuidas inimesi on t\u00fchistatud t\u00fchiasjade p\u00e4rast, v\u00f5tame Mustoneni, v\u00f5tame Kanepi. Kaja Kallas on meile \u00fcle aasta r\u00e4\u00e4kinud, kuidas sanktsioonide rikkumise suhtes peab kehtima null-tolerants. N\u00fc\u00fcd aga selgub, kuidas tema enda abikaasa ja abikaasa kaudu ka peaminister ise osaleb sanktioonidest m\u00f6\u00f6da hiilimises,\" vahendab Postimees Helme s\u00f5nu.\u00a0\n\"Kui J\u00fcri Ratas astus tagasi mingisuguse Porto Frnaco p\u00e4rast, kus pole midagi t\u00f5estatud, k\u00e4ib lihtsalt \u00fcks l\u00f5putu protsess, siis siin ei ole juttugi \u2013 Kaja Kallas peab p\u00e4evapealt tagasi astuma ja l\u00f5petama teiste inieste s\u00fc\u00fcdistamise Venemaa huvide teenimises. Tuleb v\u00e4lja, et ta on ise selles s\u00fc\u00fcdi,\" \u00fctles Helme.\u00a0\nTema s\u00f5nul k\u00e4ivad praegu juba konsultatsioonid teiste erakondade juhtide vahel, et milline positsioon Kallase suhtes edaspidi v\u00f5tta, ning see ei h\u00f5lma ainult opositsiooni, vaid ka koalitsiooni juhtpoliitikuid. \"Kui Kallas j\u00e4\u00e4b septembris veel ametisse, siis riigikogu korruptsioonikomisjon v\u00f5tab asja kindlasti \u00fcles ja v\u00f5tame appi ka p\u00e4devad juristid.Kaja Kallas on \u00fcle aasta s\u00fc\u00fcdistanud teisi, kuid n\u00fc\u00fcd selgub, et ta on ise s\u00fc\u00fcdi selles, mille t\u00f5ttu teistele n\u00e4puga n\u00e4itab. Sellist topeltmoraali ei saa Eesti Vabariigis tolereerida!\" r\u00f5hutas Helme.\u00a0\nEelmisel n\u00e4dalal \u00fctles Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag k\u00fcll ERR-ile, et Venemaale vedusid neil praktiliselt enam pole, kuid t\u00e4ielikult vedusid l\u00f5petanud ettev\u00f5te ei ole.\n\"Eesti kliendid, partnerid, kellega koost\u00f6\u00f6d tegime, kellele vedusid tegime, t\u00f5mbasid otsi kokku. Meie mahud on ka nii \u00e4ra kukkunud, et oleme \u00fcmber orienteerunud. Autod s\u00f5idavad n\u00fc\u00fcd Baltikumi, Skandinaaviasse, Poolasse,\" \u00fctles Kraag.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Nursipalu kinnistuomanikud sattusid r\u00fcnnaku alla\nUudis, et riik s\u00f5lmis sel n\u00e4dalal esimese tehingu hoonestatud kinnistu omandamiseks Nursipalus, t\u00f5stis piirkonna maaomanikud taas teravdatud t\u00e4helepanu alla. Tulemata ei j\u00e4\u00e4nud ka r\u00fcnnakud \u00fchismeedias.\nInfo sellest, et piirkonna kinnistute omanikud surve alla on sattunud, oli teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unaks j\u00f5udnud ka kaitseminister Hanno Pevkurini.\nJust nagu avalik h\u00e4bipost\n\u00abPean kahjuks tunnistama, et olen kuulnud \u00e4hvardusi otse inimeste pihta, kellel on Nursipalu harjutusala territooriumile j\u00e4\u00e4vad kinnistud,\u00bb s\u00f5nas Pevkur. \u00abOn olnud ka avalikku h\u00e4biposti panemist s\u00f5numiga, et omanikud ei tohiks oma kinnistuid mingil juhul m\u00fc\u00fca.\u00bb\nSotsiaalmeedias puhkes omalaadne torm, kui esmasp\u00e4eva varahommikul j\u00f5udis avalikkuse ette teade esimese kinnistu m\u00fc\u00fcgist Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku planeeritava laienduse alal. Tehingu suurus koos k\u00f5igi h\u00fcvitistega oli ligi pool miljonit eurot, kujunedes m\u00f5ningatel hinnangutel turuv\u00e4\u00e4rtusest pea viis korda suuremaks.\n\u00dchelt poolt s\u00fc\u00fcdistati Nursipalu kinnistuomanikke selles, et raha eest m\u00fc\u00fcakse k\u00f5ik maha ning seejuures kaovad au, uhkus ja m\u00e4lestused. Teisalt on neid s\u00fc\u00fcdistatud riigilt raha v\u00e4ljapressimises.\n\u00abMa kindlasti taunin selliseid \u00e4hvardavaid toone sotsiaalmeedias ja mujal, milles kinnistu m\u00fc\u00fcjad pannakse h\u00e4biposti,\u00bb lausus kaitseminister.\nPevkuri s\u00f5nul reguleerib Eesti karistus\u00f5igus vihak\u00f5net, eriti just sotsiaalmeedia \u00fcleskutsetega seonduvalt \u00fcsna leebelt. \u00abKui see l\u00e4heb aga konkreetseks, inimese pihta, on see loomulikult karistatav,\u00bb t\u00f5des ta.\nRiik on ministri s\u00f5nul taoliste tehingute asjus algusest peale hoidnud seda joont, et olla nii avatud kui v\u00f5imalik. \u00abMe ei varja midagi. Ka sellesama esimese tehingu puhul on inimese nimi ja t\u00e4pne summa ainsad asjad, mida me ei soovinud inimese enda kaitseks v\u00e4lja \u00f6elda.\u00bb\nL\u00e4htutakse ekspertide hinnangutest\nKinnistute hinnad kujunevad Pevkuri s\u00f5nul kinnisvaraekspertide \u00f6eldud t\u00e4pse hinnangu j\u00e4rgi. Eksperte, kes suudavad kinnis\u00adasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel selliseid hindamisi teha, v\u00f5ib tema kinnitusel Eestis \u00fcles lugeda kahe k\u00e4e s\u00f5rmedel.\nKinnistute omandamise protsess liigub Pevkuri s\u00f5nul edasi kahes suunas. \u00abEsiteks metsamaad, mille puhul me r\u00e4\u00e4gime turuhinnast, ning me ei pea r\u00e4\u00e4kima erandi kasutamisest seaduse alusel,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00abSoovime aga edasi liikuda ka elamumaadega.\u00bb\nMinistri s\u00f5nul anti esimese tehinguga loodetavasti ka kinnitus, et riik ei ole bluffinud. \u00abHindame vara taastamisv\u00e4\u00e4rtust, mitte turuv\u00e4\u00e4rtust, ning eksperdid teevad selle j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6d. K\u00f5ikidele omanikele tehakse hinnapakkumine sarnaste p\u00f5him\u00f5tete alusel.\u00bb\nTalumistasu asjus ollakse ministri s\u00f5nul praegu koosk\u00f5lastusringil. \u00abKogume kokku ning vaatame l\u00e4bi k\u00f5ik erinevad m\u00f5tted,\u00bb lisas ta. \u00abVaatame ka seda, kas on p\u00f5hjust esialgset plaani muuta, ning liigume siis edasi valitsusse.\u00bb\nM\u00f5te j\u00e4\u00e4b aga tema s\u00f5nul samaks: kohalikud elanikud hakkavad igal aastal saama kompensatsiooni. \u00abLisaks saavad V\u00f5ru maakonnas neli omavalitsust kokku 10 miljonit eurot, mis aitab kindlasti nii Antsla valda, R\u00f5uge valda, V\u00f5ru valda kui ka V\u00f5ru linna.\u00bb\n"}
{"text":"Rublad muutuvad lepalehtedeks. V\u00f5i siiski mitte?Vene rahandusv\u00f5imud on tegutsenud oskuslikult, kuid on asjaolusid, mis p\u00f5hjustavad Vene rubla edasist n\u00f5rgenemist, leiab vaatleja Raivo Vare.\u00dcks viimase aja\u00a0rahvusvahelise majanduse tippuudiseid on see, et Vene rubla n\u00f5rgenes j\u00e4rsult\u00a0koos Venezuela bolivari, Egiptuse naela, T\u00fcrgi liiri, Pakistani ruupia\u00a0ja Argentina peesoga. Rubla\u00a0osutus\u00a0halvimate tulemustega rahvusvaluutaks maailmas sel aastal.\nGhana cedi\u2019st ja lausa tuhandeprotsendilist\u00a0odavnemist n\u00e4idanud Liibanoni naelast ei tasu nende riikide suhtelist v\u00e4iksust arvestades seejuures r\u00e4\u00e4kida.\u00a0\nRubla n\u00f5rgenemise p\u00f5hjuseid\u00a0pole suutnud tasandada ka professionaalses m\u00f5ttes \u00fcpris edukalt tegutsenud Venemaa finantsmajanduslik tiim\u00a0eesotsas keskpanga juhi Elvira Nabiullina ja rahandusministri Anton Siluanoviga.\nSee meeskond argumenteeris ju teadaolevalt 2021. aasta\u00a0s\u00fcgistalvel s\u00f5ja alustamise vastu, kuigi tal polnud siis piisavat teavet Putini kavandatu mastaapidest. Ning kuigi valmistuti mingiteks l\u00e4\u00e4ne vastusammudeks, ei osatud\u00a0nende ulatust ja s\u00fcgavust just\u00a0finantsvaldkonna sanktsioonide n\u00e4ol ette kujutada.\nSamas tuleb tunnistada, et s\u00f5ja algperioodil suudeti Nabiullina eestv\u00f5ttel astuda suhteliselt tulemuslikke samme pangajooksu, kursilanguse ja kapitali v\u00e4ljavoolu summutamiseks. Rubla kurss, mis s\u00f5ja algperioodil k\u00e4is isegi 150 rubla juures dollari eest, stabiliseerus t\u00e4nu sellele siiski m\u00e4rgatavalt madalamal tasemel. Seda on Vene rahandusv\u00f5imud oskuslikult sellest ajast peale tasapisi v\u00e4ga aeglaselt n\u00f5rgendanud. See on\u00a0s\u00f5ja rahastamise seisukohast igati arusaadav, sest annab v\u00f5imaluse vaikselt juurde tr\u00fckitavate rubladega katta n\u00fc\u00fcdseks juba p\u00e4evas miljardi rublani kasvanud s\u00f5jakulutusi.\n\n2 M\u00d5TET\nVene finantsmajanduslik tiim on osav, aga k\u00fclmutatud reservid ja nafta piirhind teevad oma t\u00f6\u00f6. \u00a0\nIntressim\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine ja muud meetmed ei toimi, sest Vene tava kohaselt hiilitakse riiklikust kontrollist m\u00f6\u00f6da\n\nKuid \u00fcldiselt on rubla kurssi seni m\u00e4\u00e4ranud ikkagi Venemaa valdavalt dollarip\u00f5hise eksporditulu \u00fclekaal impordi maksumusega v\u00f5rreldes, mida on toetanud elanikkonna ja majandussubjektide usk majandusse ja heaolu j\u00e4tkuvasse kasvu. Teiseks on\u00a0sellele m\u00f5junud laialdane konverteeritavus juhtvaluutadesse ning Venemaa kogutud suured valuutareservid. N\u00fc\u00fcd aga on k\u00f5igis neis elementides toimunud v\u00f5i toimumas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed muutused.\nAlustagem kursi toetamise klassikalisest elemendist \u2013 riigi valuutareservidest. Esiteks k\u00fclmutati s\u00f5ja alguseks Venemaa 643-miljardilistest reservidest ligi 300 miljardit. Lisaks v\u00e4henesid p\u00e4rast s\u00f5ja esimesel aastal ebaloomulikult kasvanud toorme-, eelk\u00f5ige nafta ja naftatoodete m\u00fc\u00fcgist saadud valuutatulud. Seda p\u00f5hjustas\u00a0sanktsioonide raames rakendatud Vene nafta ja naftatoodete hinnale lae kehtestamine, samuti\u00a0n\u00f5udluse langus\u00a0maailmas 2023. aasta\u00a0esimesel poolaastal.\nLisaks on Vene juhtkonna otsusega\u00a0asutud intensiivselt asendama seni ekspordimaksetena saadud dollareid ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral eurosid kui \u00abebas\u00f5bralike riikide\u00bb\u00a0raha. Vene toorme ekspordipartneriteks on t\u00f5usnud \u00abs\u00f5bralikud\u00bb\u00a0Hiina ja India oma valuutadega. Kui j\u00fcaanide eest saavad venelased veel midagi osta\u00a0\u2013 eelk\u00f5ige Hiinast ja\u00a0j\u00fcaani piiratud konverteeritavuse t\u00f5ttu Hiina keskpanga kontrollitud tingimustel\u00a0\u2013,\u00a0siis India ruupiaga on lugu hapum. Praktiliselt mittekonverteeritava ruupia puhul on k\u00fcsimus,\u00a0mida selle eest \u00fcldse osta saab ja kui palju.\nSeet\u00f5ttu oldi m\u00f5ni aeg tagasi isegi sunnitud tagasi minema dollarip\u00f5histele arveldustele Vene nafta eest, mida India v\u00e4ga suures ulatuses sisse ostab. J\u00fcaane hindud geopoliitilistel kaalutlustel kasutada ei taha, aga\u00a0k\u00e4imasoleval BRICSi riikide tippkohtumisel arutatava, dollarist ja l\u00e4\u00e4nest s\u00f5ltumatuma omavahelise valuutaarvelduste ja finantss\u00fcsteemi loomine on alles algusetapis.\nKa Saudi Araabia eestv\u00f5ttel k\u00e4ivitatud OPEC+ naftatoodangu k\u00e4rped on k\u00fcll kasvatanud nafta hindu maailmaturul, kuid Vene ekspordi struktuuri, turgude ja maksete korralduse muutusteta see\u00a0Venemaa tulusid piisavalt ei kasvata. T\u00f5si,\u00a0m\u00f5ningane kasv on aset leidnud, aga seda tasakaalustab Vene naftatootmise ja t\u00f6\u00f6tlemise mahu samaaegne langus.\nTeine\u00a0klassikaline\u00a0element\u00a0valuutakursi m\u00e4\u00e4ratlemisel on baasintressi m\u00e4\u00e4r, mida kehtestab keskpank. Siin on Nabiullina olnud oodatust\u00a0j\u00f5ulisem ja keskpanga erakorralisel koosolekul p\u00e4rast rubla kukkumist 100\u00a0dollari peale\u00a0t\u00f5stis ta seda m\u00e4\u00e4ra\u00a0lausa 3,5 protsenti. Arutusel oli ka v\u00f5imalus kehtestada karmim kapitalikontroll ja sundida, vastupidi seni Putini lubatule,\u00a0eksport\u00f6\u00f6re\u00a0m\u00fc\u00fcma kohustuslikus korras oma valuutatuludest 90 protsenti\u00a0riigile, nagu n\u00f5udis Siluanov.\nSelle asemel otsustati siiski alustada individuaalset t\u00f6\u00f6d Vene eksport\u00f6\u00f6ridega \u2013 iga\u00fchega eraldi, et veenda\u00a0neid rohkem m\u00fc\u00fcma valuutatulusid \u00abvabatahtlikult\u00bb. Kuid nii baasintressim\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine kui ka arusaam, et kapitalikontroll on siiski laual\u00a0ja valuuta sundm\u00fc\u00fck mingil kujul samuti, stabiliseeris\u00a0rubla kursi 95\u201396 rubla juures dollari eest, potentsiaaliga isegi ajutisele\u00a0tugevnemisele. Kuid\u00a0tagasi senisele tasemele ei saa see k\u00fc\u00fcndida. P\u00f5hjuseks on veel kaks asjaolu.\nEsiteks, baasintressi m\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine aitab \u00fchtlasi v\u00f5idelda ka s\u00f5japidamise otstarbeks tr\u00fckitud raha ja sellega finantseeritava s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse ja muude oma olemuselt mitteproduktiivsete s\u00f5jakulutuste juurdevoolust tekkiva inflatsiooniga, mille eest Nabiullina on juba m\u00f5nda aega hoiatanud. Nagu Venemaal ikka on tekkinud skeemid igasugu tulude riiklikust\u00a0kontrollist m\u00f6\u00f6da hiilimiseks, mille abil eksport\u00f6\u00f6ridega seotud\u00a0vahendajad omastavad ekspordikauba eest saadava suurema osa kasust ja pargivad selle kuhugi v\u00e4lismaale, neid juhendavad eksport\u00f6\u00f6rid aga n\u00e4itavad sellev\u00f5rra v\u00e4iksemat tulu.\nTeiseks p\u00fc\u00fcdis keskpank k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6vat usku\u00a0rubla tugevusse kinnitada sellega, et\u00a0teatas\u00a0ka loobumisest regulaarsetest valuutainterventsioonidest, millega\u00a0jooksvat rubla kurssi kunstlikult samuti stabiliseeritakse, tehes ta samal ajal konverteeritavuse arvelt paremini m\u00f5jutatavaks vaid regulatiivsete vahenditega.\nL\u00f5puks tuleb\u00a0\u00e4ra m\u00e4rkida veel \u00fcks, meile v\u00f5ib-olla mitte nii meeldiv asjaolu. \u00dcks valuutakursi tugevuse\u00a0alus\u00a0on Venemaal alati olnud ka selle jooksevkonto \u00fclej\u00e4\u00e4k elik eelk\u00f5ige toormeekspordist saadavate tulude m\u00e4rgatav \u00fclekaal impordist. S\u00f5ja t\u00f5ttu kehtestatud sanktsioonid on esialgu m\u00e4rgatavalt ahendanud Venemaale nii vajaliku impordi mahtu\u00a0ja nomenklatuuri.\u00a0N\u00fc\u00fcdseks on aga suudetud siiski mingil m\u00e4\u00e4ral kohaneda olukorraga nii valitsuse tasemel soositud ja toetatud asendusimpordi kui ka\u00a0nn\u00a0paralleelimpordi\u00a0mehhanismide abil.\nImpordi ja selle\u00a0eest tehtud maksete maht\u00a0on juba j\u00f5udnud tasemele, mis \u00fcletab\u00a0eksporditulu\u00a0taset. See\u00a0omakorda piitsutab tagant nii hinnainflatsiooni kui ka kasvavat vajadust valuutatulu\u00a0j\u00e4rele, mis n\u00fcgib rubla kurssi edaspidi pigem j\u00e4tkuvalt n\u00f5rgenemise poole. Kui just ei toimu midagi, mis Vene ekspordi tulusust taas suurendab."}
{"text":"Mart Helme Kaja Kallasest: sellist topeltmoraali ei saa sallidaSee Kaja Kallase abikaasa juhtum on sedav\u00f5rd skandaalne, et keegi ei saa j\u00e4\u00e4da neutraalsele ja \u00e4raootavale positsioonile.\nTeame, kuidas inimesi on t\u00fchistatud t\u00fchiasjade p\u00e4rast: v\u00f5tame Mustoneni, v\u00f5tame Kanepi jpt.\nKaja Kallas on meile \u00fcle aasta r\u00e4\u00e4kinud, kuidas sanktsioonide rikkumise suhtes peab kehtima nulltolerants. N\u00fc\u00fcd selgub aga, kuidas tema enda abikaasa ja abikaasa kaudu ka peaminister ise osaleb sanktsioonidest m\u00f6\u00f6da hiilimises.\nKui J\u00fcri Ratas astus tagasi mingisuguse Porto Franco p\u00e4rast, kus pole midagi t\u00f5estatud, vaid k\u00e4ib lihtsalt \u00fcks l\u00f5putu protsess, siis siin ei ole mingit kahtlust: Kaja Kallas peab p\u00e4evapealt tagasi astuma ja l\u00f5petama teiste inimeste s\u00fc\u00fcdistamise Venemaa huvide teenimises.\nMa tean, et praegu k\u00e4ivad juba konsultatsioonid teiste erakondade juhtide vahel, milline positsioon Kallase suhtes edaspidi v\u00f5tta. Ja see ei h\u00f5lma ainult opositsiooni, vaid ka koalitsiooni juhtpoliitikuid.\nKui Kallas peaks siiski j\u00e4\u00e4ma veel septembris ametisse, siis v\u00f5tab Riigikogu korruptsioonikomisjon asja kindlasti koos p\u00e4devate juristidega \u00fcles.\nTeame k\u00f5ik, kuidas Kaja Kallas on pidevalt pillanud s\u00fc\u00fcdistusi, kuid mis n\u00fc\u00fcd selgub? Sellist topeltmoraali ei saa Eesti Vabariigis sallida!\nMart Helme, EKRE aseesimees"}
{"text":"Raul Eamets astus dekaanikohalt tagasiTartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Eamets s\u00f5nas, et ei usalda rektorit.Vastuoluliseks s\u00fcndimusuuringuks fiktiivse lepingu s\u00f5lminud dekaan Eamets \u00fctles, et saatis tagasiastumisavalduse Tartu \u00fclikooli rektorile Toomas Asserile kolmap\u00e4eval. \u201e\u00dclikool algatas minu vastu uue meediakampaania ja ma ei n\u00e4e mitte mingit v\u00f5imalust enam osaleda \u00fclikooli juhtimises. Mul puudub usaldus rektori suhtes,\u201c s\u00f5nas Eamets.Ta vihjas \u00fcleeilsele \u201eAktuaalsele kaamera\u201c uudisele, kust selgus, et \u00fclikool hoidis kolm aastat tagasi \u00e4ra v\u00f5imaliku korruptsiooniolukorra, kui j\u00e4ttis s\u00f5lmimata \u00fc\u00fcrilepingu hoones, mille l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kestel omandas Bigbank. Nimelt on Eamets Bigbanki juhatuse liige.Kuigi Eametsa kohta algatati umbusaldush\u00e4\u00e4letus, mille tulemus pidi avalikustatama 30. augustil, otsustas ta ise tagasi astuda. Eametsa s\u00f5nul reageeris ta nii \u201emeediakampaaniale\u201c, mille \u00fclikool on tema vastu v\u00e4idetavasti alustanud.Sotsiaalteaduste valdkonna komisjon seega enam kogunema ei pea.Eamets: v\u00e4ited on alusetudEamets saatis eelmisel n\u00e4dalal kolleegidele kirja, kus ta t\u00f5i p\u00f5hjuseid, miks kolleegid tema umbusaldamisega kaasa minema ei peaks. \u00dchtlasi kirjutas ta, et \u00fclikooli pressiteates esitatud v\u00e4ited on alusetud.Miks ta ei v\u00f5idelnud umbusaldamise vastu ja lahkub? Eametsa s\u00f5nul puudutab umbusaldamine tema kui dekaani tegevust ehk juhtimis\u00fclesannete t\u00e4itmist, mis on tema t\u00f6\u00f6lepingus m\u00e4\u00e4ratud lisat\u00f6\u00f6\u00fclesannetena. Ta s\u00f5nas, et osa nendega seotud reegleid on ta rikkunud, kuid oma eksimust tunnistanud ja avalikult vabandust palunud.\u201eKindlasti ei ole ma n\u00f5us minu professori t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisega ja kavatsen ka selle otsuse vaidlustada,\u201c lisas ta.Eametsa s\u00f5nul kehtib tal \u00fclikooliga professori t\u00f6\u00f6leping novembri alguseni. Eametsa viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev Tartu \u00fclikoolis on 12. november ja selle ajani oleks ta t\u00e4itnud ka dekaani kohustusi. Tartu \u00fclikool kinnitas, et Eamets on esitanud rektorile tagasiastumisavalduse ja rektor on selle kinnitanud. Rektor m\u00e4\u00e4ras dekaani kohuset\u00e4itjaks \u00f5ppeprodekaani professor Janno Lahe.Lahe t\u00e4idab sotsiaalteaduste valdkonna dekaani kohustusi uue dekaani ametisse astumiseni. Dekaanide korralise valimise p\u00e4ev on 3. oktoober ja nende ametiaeg algab 1. jaanuaril 2024. 1MIS JUHTUSDekaan \u00fcletas oma volitusiRaul Eamets s\u00f5lmis oma volitusi \u00fcletades \u00fclikooli nimel Pere Sihtkapitali sihtasutusega lepingu, et koguda rahvastikuregistrist lastetute naiste andmeid.Selle aasta m\u00e4rtsis allkirjastas toonane riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) Pere Sihtkapitaliga tegevustoetuse lepingu, mille j\u00e4rgi plaanib sihtasutus muu hulgas korraldada rahvastiku-uuringuid. Sihtkapitalile eraldatakse 250 000 eurot.Viis kuud hiljem tekkis sellest skandaal. Rahvas sai \u00fchel augustikuu reedel ERR-ist teada, et rahvastikuregistrist on noorte naiste isikuandmeid k\u00fcsitud paljude arvates ebaseaduslikult ja saadetud neile kulmu kergitama panevaid k\u00fcsimusi, et selgitada p\u00f5hjuseid, miks nad ei ole veel lapsi saanud.Eelmisel n\u00e4dalal otsustas Tartu \u00fclikooli rektor Toomas Asser T\u00dc sotsiaalteaduste valdkonna dekaani ja makro\u00f6konoomika professori Eametsa t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5petada.Raul Eamets kavatseb professori t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemise vaidlustada.Eliisabet Voomets"}
{"text":"V\u00e4idetavalt Putini jahti varustanud ettev\u00f5tja sai riigilt \u00fcle 350 000 euro toetustTeisip\u00e4eval kirjutas Postimees Aleksei Navaln\u00f5i Korruptsioonivastase Fondi uurimusele viidates, et kaks Eesti ettev\u00f5tet on seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini isikliku jahi k\u00e4igushoidmisega ajal, mil Vene s\u00f5jamasin Ukrainas naisi ja lapsi tapab. N\u00fc\u00fcd selgub, et \u00fcks neist firmadest on korduvalt saanud riigilt toetusi.\n\u00abMa ei pea teile \u00fctlema, kes on meie kliendid,\u00bb teatas Putini luksusjahti v\u00e4idetavalt nii varuosadega vahendanud Breezemarine Group O\u00dc kui ka meeskonda vormiriietega varustada aidanud Distinto O\u00dc juht Sergei T\u0161ekmazov. Lisaks eitas ta oma seotust kogu looga, nagu ka seda, et ajab \u00e4ri Venemaa juhtkonna h\u00fcvanguks.\nJutt k\u00e4ib uurimuse j\u00e4rgi Putinile kuuluvast luksusjahist Graceful, uue nimega Kosatka (M\u00f5\u00f5kvaal), millel \u00fctlesid \u00fcles mootorite t\u00f6\u00f6d j\u00e4lgida ja reguleerida v\u00f5imaldavad ekraanid. Eestis tegutsev Breezemarine Group n\u00f5ustus fondi v\u00e4itel ekraanid ostma ja kohale viima, samuti aitama need \u00fcmber programmeerida.\nPikantsemaks muudab kogu loo aga see, et aastatel 2018\u20132022 j\u00f5udis Breezemarine Group ettev\u00f5tte arendamiseks saada kaks toetust EASist ning \u00fche EASi ja KredExi \u00fchendasutusest, kokku summas 354 239 eurot.\n\n  Riik toetas tegevust \n  Breezemarine Group O\u00dc toetussumma oli kokku 645 436 eurot, millest EAS andis 354 239 eurot ja ettev\u00f5te lisas 291 197 eurot:\n\n\tjuuni 2018 \u2013 detsember 2019 oli toetus 353 859 eurot: EASilt saadud 159 237 eurole lisandus omafinantseering 194 622 eurot;\n\tseptember 2020 \u2013 veebruar 2022 oli toetus 276 577 eurot: EAS pani v\u00e4lja 124 460 eurot, ettev\u00f5te 152 117 eurot;\n\tjuuni \u2013 detsember 2022 oli toetus 15 000 eurot, millest pool tuli EASilt ja pool oli omaosalus.\n\nAllikas: EASi ja KredExi \u00fchendasutus\n\n\u00abHiljuti teatavaks saanud info pole selline, mille alusel saaks toetusi p\u00e4rast projekti l\u00f5ppemist tagasi k\u00fcsida,\u00bb m\u00e4rkis \u00fchendasutuse kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja. Toetuste andmisel on piirangud k\u00fcll toetuse saajale, aga mitte selle koost\u00f6\u00f6partneritele. \u00abKui toetust taotleva ettev\u00f5ttega seotud isikud sanktsioonide alla ei kuulu, pole ka alust toetuse andmisest keelduda p\u00f5hjusel, et selle osanik, otsene kasusaaja v\u00f5i juhatuse liige on Venemaa kodanik,\u00bb \u00fctles ta.\nBreezemarine Groupi otsustajate ringis on nii Eesti kui ka Venemaa kodanikke.\n\nEkraanid, millega Eesti ettev\u00f5te seotud.\nFBK\/Youtube\n\nAltraja s\u00f5nul pole praegu veel \u00fcheselt selge, kas sanktsioonide rikkumine \u00fcldse aset leidis.\nMaksu- ja tolliameti (MTA) tollivaldkonna juht Valeri Rauam selgitas, et \u00fcldjuhul on sanktsioonide all k\u00f5ik laevad ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid, kuid mis puudutab varuosi, siis kaupa n\u00e4gemata on tal keeruline juhtumile hinnangut anda. \u00abKui seda varuosa saab kasutada ka mujal valdkonnas, siis merenduse keelu alla ei pruugi see minna,\u00bb lisas ta.\nSiiski otsis Venemaa tavap\u00e4ratu tee luksusjahi Graceful t\u00f6\u00f6korda seadmiseks. Navaln\u00f5i fondi uurimuse j\u00e4rgi leidis Breezemarine Group selleks eraisikust kulleri, kes viis Peterburist toodud seadmed \u00fchte Saksamaa tehasesse. See pole keelatud. K\u00fcll aga ei luba sanktsioonid keelatud seadmeid tagasi Venemaale viia.\nMTA kinnitusel ei tehta era- ja juriidilistel isikutel vahet \u2013 sanktsioonid kehtivad k\u00f5igile \u00fchtemoodi.\nAltraja toonitas, et Venemaa teemad laiemalt vajavad edaspidi riigi seisukohta, sest koost\u00f6\u00f6 Eesti ja Venemaa ettev\u00f5tete vahel on keeruline. \u00abSageli leitakse selleks vaheriigid v\u00f5i ettev\u00f5tted ja meil puudub v\u00f5imekus sellise detailsusega kontrolle l\u00e4bi viia. Saame reageerida vaid vihjetele, samuti politsei- ja piirivalveametilt laekunud informatsioonile,\u00bb s\u00f5nas ta.\n"}
{"text":"Aseri naine kaotas kelmidele suure summa raha17. augustil helistas Aseris elavale naisterahvale mees, kes v\u00e4itis, et on politseist. Edasi kasutas mees petuskeemi, mille l\u00f5pptulemusena kaotas naine 31 000 eurot ja sai enesele kaela veel mitu pangalaenu.End politseiametnikuna tutvustanud mees selgitas naisele, et naise nimel tahetakse pangast ebaseaduslikult raha v\u00e4lja v\u00f5tta, misj\u00e4rel \u00fchendati naine v\u00e4idetava pangat\u00f6\u00f6tajaga. Naisel paluti tehingu katkestamiseks alla laadida programm AnyDesk, mille kaudu p\u00e4\u00e4sesid kelmid otse naise arvutisse. Seal tehti \u00fclekandeid v\u00f5\u00f5rastele kontodele.Naine kaotas kelmidele raha ja lisaks oli tema nimel v\u00f5etud mitu laenu eri pankadest. Politsei alustas juhtunu kohta kriminaalmenetlust.V\u00f5imuesindajad hoiatavad inimesi ka petuskeemi eest, kus kelm saadab v\u00e4ljam\u00f5eldud politseit\u00f6\u00f6t\u00f5endi, et tekitada usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Seej\u00e4rel v\u00e4idetakse j\u00e4llegi, et inimese pangakontolt on broneeritud suurem summa raha ning probleemi lahendamiseks soovitakse saada panga andmeid ja paroole.Politsei- ja piirivalveamet ja teised asutused ei k\u00fcsi inimestelt mitte kunagi pangakontoga seotud tundlikke andmeid, nagu n\u00e4iteks PIN1 v\u00f5i PIN2 koodi. Sellise soovi puhul tuleb k\u00f5ne katkestada.(VT)"}
{"text":"V\u00e4idetavalt Putini jahti varustanud ettev\u00f5tja sai riigilt \u00fcle 350 000 euro toetustTeisip\u00e4eval kirjutas Postimees Aleksei Navaln\u00f5i Korruptsioonivastase Fondi uurimusele viidates, et kaks Eesti ettev\u00f5tet on seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini isikliku jahi k\u00e4igushoidmisega ajal, mil Vene s\u00f5jamasin Ukrainas naisi ja lapsi tapab. N\u00fc\u00fcd selgub, et \u00fcks neist firmadest on korduvalt saanud riigilt toetusi.\u00abMa ei pea teile \u00fctlema, kes on meie kliendid,\u00bb teatas Putini luksusjahti v\u00e4idetavalt nii varuosadega vahendanud Breezemarine Group O\u00dc kui ka meeskonda vormiriietega varustada aidanud Distinto O\u00dc juht Sergei T\u0161ekmazov. Lisaks eitas ta oma seotust kogu looga, nagu ka seda, et ajab \u00e4ri Venemaa juhtkonna h\u00fcvanguks.Jutt k\u00e4ib uurimuse j\u00e4rgi Putinile kuuluvast luksusjahist Graceful, uue nimega Kosatka (M\u00f5\u00f5kvaal), millel \u00fctlesid \u00fcles mootorite t\u00f6\u00f6d j\u00e4lgida ja reguleerida v\u00f5imaldavad ekraanid. Eestis tegutsev Breezemarine Group n\u00f5ustus fondi v\u00e4itel ekraanid ostma ja kohale viima, samuti aitama need \u00fcmber programmeerida.Pikantsemaks muudab kogu loo aga see, et aastatel 2018-2022 j\u00f5udis Breezemarine Group ettev\u00f5tte arendamiseks saada kaks toetust EASist ning \u00fche EASi ja KredExi \u00fchendasutusest, kokku summas 354 239 eurot.\u00abHiljuti teatavaks saanud info pole selline, mille alusel saaks toetusi p\u00e4rast projekti l\u00f5ppemist tagasi k\u00fcsida,\u00bb m\u00e4rkis \u00fchendasutuse kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja. Toetuste andmisel on piirangud k\u00fcll toetuse saajale, aga mitte selle koost\u00f6\u00f6partneritele. \u00abKui toetust taotleva ettev\u00f5ttega seotud isikud sanktsioonide alla ei kuulu, pole ka alust toetuse andmisest keelduda p\u00f5hjusel, et selle osanik, otsene kasusaaja v\u00f5i juhatuse liige on Venemaa kodanik,\u00bb \u00fctles ta.Breezemarine Groupi otsustajate ringis on nii Eesti kui ka Venemaa kodanikke.Altraja s\u00f5nul pole praegu veel \u00fcheselt selge, kas sanktsioonide rikkumine \u00fcldse aset leidis.Maksu- ja tolliameti (MTA) tollivaldkonna juht Valeri Rauam selgitas, et \u00fcldjuhul on sanktsioonide all k\u00f5ik laevad ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid, kuid mis puudutab varuosi, siis kaupa n\u00e4gemata on tal keeruline juhtumile hinnangut anda. \u00abKui seda varuosa saab kasutada ka mujal valdkonnas, siis merenduse keelu alla ei pruugi see minna,\u00bb lisas ta.Siiski otsis Venemaa tavap\u00e4ratu tee luksusjahi Graceful t\u00f6\u00f6korda seadmiseks. Navaln\u00f5i fondi uurimuse j\u00e4rgi leidis Breezemarine Group selleks eraisikust kulleri, kes viis Peterburist toodud seadmed \u00fchte Saksamaa tehasesse. See pole keelatud. K\u00fcll aga ei luba sanktsioonid keelatud seadmeid tagasi Venemaale viia.MTA kinnitusel ei tehta eraja juriidilistel isikutel vahetsanktsioonid kehtivad k\u00f5igile \u00fchtemoodi.Altraja toonitas, et Venemaa teemad laiemalt vajavad edaspidi riigi seisukohta, sest koost\u00f6\u00f6 Eesti ja Venemaa ettev\u00f5tete vahel on keeruline. \u00abSageli leitakse selleks vaheriigid v\u00f5i ettev\u00f5tted ja meil puudub v\u00f5imekus sellise detailsusega kontrolle l\u00e4bi viia. Saame reageerida vaid vihjetele, samuti politsei- ja piirivalveametilt laekunud informatsioonile,\u00bb s\u00f5nas ta.SAMAL TEEMALAlexandra Saarniit, Margus Hanno Murakas \u00abEesti ettev\u00f5tted tarnivad Putini jahile varuosi\u00bb, PM 22.08Riik toetas tegevustBreezemarine Group O\u00dc toetussumma oli kokku 645 436 eurot, millest EAS andis 354 239 eurot ja ettev\u00f5te lisas 291 197 eurot:\u2022 juuni 2018 - detsember 2019 oli toetus 353 859 eurot: EASilt saadud 159 237 eurole lisandus omafinantseering 194 622 eurot;\u2022 september 2020 - veebruar 2022 oli toetus 276 577 eurot: EAS pani v\u00e4lja 124 460 eurot, ettev\u00f5te 152 117 eurot;\u2022 juuni - detsember 2022 oli toetus 15 000 eurot, millest pool tuli EASilt ja pool oli omaosalus.Allikas: EASi ja KredExi \u00fchendasutusKADRI TAMMEPUU"}
{"text":"Rublad muutuvad lepalehtedeksVene rohandusv\u00f5imud on tegutsenud oskuslikult, kuid on asjaolusid, mis p\u00f5hjustavad Vene rubla edasist n\u00f5rgenemist, leiab vaatleja Raivo Vare.\u00dcks viimase aja rahvusvahelise majanduse tippuudiseid on see, et Vene rubla n\u00f5rgenes j\u00e4rsult koos Venezuela bolivari, Egiptuse naela, T\u00fcrgi liiri, Pakistani ruupia ja Argentina peesoga. Rubla osutus halvimate tulemustega rahvusvaluutaks maailmas sel aastal.Ghana cedfst ja lausa tuhandeprotsendilist odavnemist n\u00e4idanud Liibanoni naelast ei tasu nende riikide suhtelist v\u00e4iksust arvestades seejuures r\u00e4\u00e4kida.Rubla n\u00f5rgenemise p\u00f5hjuseid pole suutnud tasandada ka professionaalses m\u00f5ttes \u00fcpris edukalt tegutsenud Venemaa finantsmajanduslik tiim eesotsas keskpanga juhi Elvira Nabiullina ja rahandusministri Anton Siluanoviga.See meeskond argumenteeris ju teadaolevalt 2021. aasta s\u00fcgistalvel s\u00f5ja alustamise vastu, kuigi tal polnud siis piisavat teavet Putini kavandatu mastaapidest. Ning kuigi valmistuti mingiteks l\u00e4\u00e4ne vastusammudeks, ei osatud nende ulatust ja s\u00fcgavust just finantsvaldkonna sanktsioonide n\u00e4ol ette kujutada.Samas tuleb tunnistada, et s\u00f5ja algperioodil suudeti Nabiullina eestv\u00f5ttel astuda suhteliselt tulemuslikke samme pangajooksu, kursilanguse ja kapitali v\u00e4ljavoolu summutamiseks. Rubla kurss, mis s\u00f5ja algperioodil k\u00e4is isegi 150 rubla juures dollari eest, stabiliseerus t\u00e4nu sellele siiski m\u00e4rgatavalt madalamal tasemel. Seda on Vene rahandusv\u00f5imud oskuslikult sellest ajast peale tasapisi v\u00e4ga aeglaselt n\u00f5rgendanud. See on s\u00f5ja rahastamise seisukohast igati arusaadav, sest annab v\u00f5imaluse vaikselt juurde tr\u00fckitavate rubladega katta n\u00fc\u00fcdseks juba p\u00e4evas miljardi rublani kasvanud s\u00f5jakulutusi.Kuid \u00fcldiselt on rubla kurssi seni m\u00e4\u00e4ranud ikkagi Venemaa valdavalt dollarip\u00f5hise eksporditulu \u00fclekaal impordi maksumusega v\u00f5rreldes, mida on toetanud elanikkonna ja majandussubjektide usk majandusse ja heaolu j\u00e4tkuvasse kasvu. Teiseks on sellele m\u00f5junud laialdane konverteeritavus juhtvaluutadesse ning Venemaa kogutud suured valuutareservid. N\u00fc\u00fcd aga on k\u00f5igis neis elementides toimunud v\u00f5i toimumas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed muutused.Alustagem kursi toetamise klassikalisest elemendist - riigi valuutareservidest. Esiteks k\u00fclmutati s\u00f5ja alguseks Venemaa 643-miljardilistest reservidest ligi 300 miljardit. Lisaks v\u00e4henesid p\u00e4rast s\u00f5ja esimesel aastal ebaloomulikult kasvanud toorme-, eelk\u00f5ige nafta ja naftatoodete m\u00fc\u00fcgist saadud valuutatulud. Seda p\u00f5hjustas sanktsioonide raames rakendatud Vene nafta ja naftatoodete hinnale lae kehtestamine, samuti n\u00f5udluse langus maailmas 2023. aasta esimesel poolaastal.Lisaks on Vene juhtkonna otsusega asutud intensiivselt asendama seni ekspordimaksetena saadud dollareid ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral eurosid kui \u00abebas\u00f5bralike riikide\u00bb raha. Vene toorme ekspordipartneriteks on t\u00f5usnud \u00abs\u00f5bralikud\u00bb Hiina ja India oma valuutadega. Kui j\u00fcaanide eest saavad venelased veel midagi osta - eelk\u00f5ige Hiinast ja j\u00fcaani piiratud konverteeritavuse t\u00f5ttu Hiina keskpanga kontrollitud tingimustel -, siis India ruupiaga on lugu hapum. Praktiliselt mittekonverteeritava ruupia puhul on k\u00fcsimus, mida selle eest \u00fcldse osta saab ja kui palju.Seet\u00f5ttu oldi m\u00f5ni aeg tagasi isegi sunnitud tagasi minema dollarip\u00f5histele arveldustele Vene nafta eest, mida India v\u00e4ga suures ulatuses sisse ostab. J\u00fcaane hindud geopoliitilistel kaalutlustel kasutada ei taha, aga k\u00e4imasoleval BRICSi riikide tippkohtumisel arutatava, dollarist ja l\u00e4\u00e4nest s\u00f5ltumatuma omavahelise valuutaarvelduste ja finantss\u00fcsteemi loomine on alles algusetapis.Ka Saudi Araabia eestv\u00f5ttel k\u00e4ivitatud OPEC+ naftatoodangu k\u00e4rped on k\u00fcll kasvatanud nafta hindu maailmaturul, kuid Vene ekspordi struktuuri, turgude ja maksete korralduse muutusteta see Venemaa tulusid piisavalt ei kasvata. T\u00f5si, m\u00f5ningane kasv on aset leidnud, aga seda tasakaalustab Vene naftatootmise ja t\u00f6\u00f6tlemise mahu samaaegne langus.Teine klassikaline element valuutakursi m\u00e4\u00e4ratlemisel on baasintressi m\u00e4\u00e4r, mida kehtestab keskpank. Siin on Nabiullina olnud oodatust j\u00f5ulisem ja keskpanga erakorralisel koosolekul p\u00e4rast rubla kukkumist 100 dollari peale t\u00f5stis ta seda m\u00e4\u00e4ra lausa 3,5 protsenti. Arutusel oli ka v\u00f5imalus kehtestada karmim kapitalikontroll ja sundida, vastupidi seni Putini lubatule, eksport\u00f6\u00f6re m\u00fc\u00fcma kohustuslikus korras oma valuutatuludest 90 protsenti riigile, nagu n\u00f5udis Siluanov.Selle asemel otsustati siiski alustada individuaalset t\u00f6\u00f6d Vene eksport\u00f6\u00f6ridega - iga\u00fchega eraldi, et veenda neid rohkem m\u00fc\u00fcma valuutatulusid \u00abvabatahtlikult\u00bb. Kuid nii baasintressim\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine kui ka arusaam, et kapitalikontroll on siiski laual ja valuuta sundm\u00fc\u00fck mingil kujul samuti, stabiliseeris rubla kursi 95-96 rubla juures dollari eest, potentsiaaliga isegi ajutisele tugevnemisele. Kuid tagasi senisele tasemele ei saa see k\u00fc\u00fcndida. P\u00f5hjuseks on veel kaks asjaolu.Esiteks, baasintressi m\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine aitab \u00fchtlasi v\u00f5idelda ka s\u00f5japidamise otstarbeks tr\u00fckitud raha ja sellega finantseeritava s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse ja muude oma olemuselt mitteproduktiivsete s\u00f5jakulutuste juurdevoolust tekkiva inflatsiooniga, mille eest Nabiullina on juba m\u00f5nda aega hoiatanud. Nagu Venemaal ikka, on tekkinud skeemid igasugu tulude riiklikust kontrollist m\u00f6\u00f6da hiilimiseks, mille abil eksport\u00f6\u00f6ridega seotud vahendajad omastavad ekspordikauba eest saadava suurema osa kasust ja pargivad selle kuhugi v\u00e4lismaale, neid juhendavad eksport\u00f6\u00f6rid aga n\u00e4itavad sellev\u00f5rra v\u00e4iksemat tulu.Teiseks p\u00fc\u00fcdis keskpank k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6vat usku rubla tugevusse kinnitada sellega, et teatas ka loobumisest regulaarsetest valuutainterventsioonidest, millega jooksvat rubla kurssi kunstlikult samuti stabiliseeritakse, tehes ta samal ajal konverteeritavuse arvelt paremini m\u00f5jutatavaks vaid regulatiivsete vahenditega.L\u00f5puks tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida veel \u00fcks, meile v\u00f5ib-olla mitte nii meeldiv asjaolu. \u00dcks valuutakursi tugevuse alus on Venemaal alati olnud ka selle jooksevkonto \u00fclej\u00e4\u00e4k elik eelk\u00f5ige toormeekspordist saadavate tulude m\u00e4rgatav \u00fclekaal impordist. S\u00f5ja t\u00f5ttu kehtestatud sanktsioonid on esialgu m\u00e4rgatavalt ahendanud Venemaale nii vajaliku impordi mahtu ja nomenklatuuri. N\u00fc\u00fcdseks on aga suudetud siiski mingil m\u00e4\u00e4ral kohaneda olukorraga nii valitsuse tasemel soositud ja toetatud asendusimpordi kui ka nn paralleelimpordi mehhanismide abil.Impordi ja selle eest tehtud maksete maht on juba j\u00f5udnud tasemele, mis \u00fcletab eksporditulu taset. See omakorda piitsutab tagant nii hinnainflatsiooni kui ka kasvavat vajadust valuutatulu j\u00e4rele, mis n\u00fcgib rubla kurssi edaspidi pigem j\u00e4tkuvalt n\u00f5rgenemise poole. Kui just ei toimu midagi, mis Vene ekspordi tulusust taas suurendab.2 M\u00d5TET\u2022 Vene finantsmajanduslik tiim on osav, aga k\u00fclmutatud reservid ja nafta piirhind teevad oma t\u00f6\u00f6.\u2022 Intressim\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine ja muud meetmed ei toimi, sest Vene tava kohaselt hiilitakse riiklikust kontrollist m\u00f6\u00f6da.Raivo Vare"}
{"text":"Nursipalu kinnistuomanikud sattusid r\u00fcnnaku allaKAKS SUUNDA. Riik kavatseb l\u00e4hiajal omandada plaanitava laienduse alal nii metsa- kui elamumaid.Uudis, et riik s\u00f5lmis sel n\u00e4dalal esimese tehingu hoonestatud kinnistu omandamiseks Nursipalus, t\u00f5stis piirkonna maaomanikud taas teravdatud t\u00e4helepanu alla. Tulemata ei j\u00e4\u00e4nud ka r\u00fcnnakud \u00fchismeedias.Info sellest, et piirkonna kinnistute omanikud surve alla on sattunud, oli teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unaks j\u00f5udnud ka kaitseminister Hanno Pevkurini.Just nagu avalik h\u00e4bipost\u00abPean kahjuks tunnistama, et olen kuulnud \u00e4hvardusi otse inimeste pihta, kellel on Nursipalu harjutusala territooriumile j\u00e4\u00e4vad kinnistud,\u00bb s\u00f5nas Pevkur. \u00abOn olnud ka avalikku h\u00e4biposti panemist s\u00f5numiga, et omanikud ei tohiks oma kinnistuid mingil juhul m\u00fc\u00fca.\u00bbSotsiaalmeedias puhkes omalaadne torm, kui esmasp\u00e4eva varahommikul j\u00f5udis avalikkuse ette teade esimese kinnistu m\u00fc\u00fcgist Nursipalu harjutusv\u00e4ljaku planeeritava laienduse alal. Tehingu suurus koos k\u00f5igi h\u00fcvitistega oli ligi pool miljonit eurot, kujunedes m\u00f5ningatel hinnangutel turuv\u00e4\u00e4rtusest pea viis korda suuremaks.\u00dchelt poolt s\u00fc\u00fcdistati Nursipalu kinnistuomanikke selles, et raha eest m\u00fc\u00fcakse k\u00f5ik maha ning seejuures kaovad au, uhkus ja m\u00e4lestused. Teisalt on neid s\u00fc\u00fcdistatud riigilt raha v\u00e4ljapressimises.\u00abMa kindlasti taunin selliseid \u00e4hvardavaid toone sotsiaalmeedias ja mujal, milles kinnistu m\u00fc\u00fcjad pannakse h\u00e4biposti,\u00bb lausus kaitseminister.Pevkuri s\u00f5nul reguleerib Eesti karistus\u00f5igus vihak\u00f5net, eriti just sotsiaalmeedia \u00fcleskutsetega seonduvalt \u00fcsna leebelt. \u00abKui see l\u00e4heb aga konkreetseks, inimese pihta, on see loomulikult karistatav,\u00bb t\u00f5des ta.Riik on ministri s\u00f5nul taoliste tehingute asjus algusest peale hoidnud seda joont, et olla nii avatud kui v\u00f5imalik. \u00abMe ei varja midagi. Ka sellesama esimese tehingu puhul on inimese nimi ja t\u00e4pne summa ainsad asjad, mida me ei soovinud inimese enda kaitseks v\u00e4lja \u00f6elda.\u00bbL\u00e4htutakse ekspertide hinnangutestKinnistute hinnad kujunevad Pevkuri s\u00f5nul kinnisvaraekspertide \u00f6eldud t\u00e4pse hinnangu j\u00e4rgi. Eksperte, kes suudavad kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel selliseid hindamisi teha, v\u00f5ib tema kinnitusel Eestis \u00fcles lugeda kahe k\u00e4e s\u00f5rmedel.Kinnistute omandamise protsess liigub Pevkuri s\u00f5nul edasi kahes suunas. \u00abEsiteks metsamaad, mille puhul me r\u00e4\u00e4gime turuhinnast, ning me ei pea r\u00e4\u00e4kima erandi kasutamisest seaduse alusel,\u00bb s\u00f5nas ta. \u00abSoovime aga edasi liikuda ka elamumaadega.\u00bbMinistri s\u00f5nul anti esimese tehinguga loodetavasti ka kinnitus, et riik ei ole bluffinud. \u00abHindame vara taastamisv\u00e4\u00e4rtust, mitte turuv\u00e4\u00e4rtust, ning eksperdid teevad selle j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6d. K\u00f5ikidele omanikele tehakse hinnapakkumine sarnaste p\u00f5him\u00f5tete alusel.\u00bbTalumistasu asjus ollakse ministri s\u00f5nul praegu koosk\u00f5lastusringil. \u00abKogume kokku ning vaatame l\u00e4bi k\u00f5ik erinevad m\u00f5tted,\u00bb lisas ta. \u00abVaatame ka seda, kas on p\u00f5hjust esialgset plaani muuta, ning liigume siis edasi valitsusse.\u00bbM\u00f5te j\u00e4\u00e4b aga tema s\u00f5nul samaks: kohalikud elanikud hakkavad igal aastal saama kompensatsiooni. \u00abLisaks saavad V\u00f5ru maakonnas neli omavalitsust kokku 10 miljonit eurot, mis aitab kindlasti nii Antsla valda, R\u00f5uge valda, V\u00f5ru valda kui ka V\u00f5ru linna.\u00bb\"Hanno Pevkur,kaitseminister\u00abHindame vara taastamisv\u00e4\u00e4rtust, mitte turuv\u00e4\u00e4rtust, ning eksperdid teevad selle j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6d. K\u00f5ikidele omanikele tehakse hinnapakkumine sarnaste p\u00f5him\u00f5tete alusel.\u00bb\"Riik s\u00f5lmis sel n\u00e4dalal esimese tehingu hoonestatud kinnistu omandamiseks Nursipalus. ARVO MEEKSTOMI SALUVEER"}
{"text":"Erialavalik: mis valesti, see uuesti!Neil, kel edasi\u00f5ppimisvalikud tehtud, saavad juba \u00f5ige varsti taas koolipinki istuda ja j\u00f5uavad peagi arusaamisele, kas valitud sai ikka \u00f5igesti. Need aga, kes soovitud kooli sisse ei saanud v\u00f5i kes polnud sisseastumisavalduste esitamise ajaks oma soovides-eesm\u00e4rkides veel selgusele j\u00f5udnud, tuleb endiselt juurelda: mida siis valida?M\u00f5elda tasub mitu sammu ette ja alustada v\u00f5iks varakult: neil, kes tuleval kevadel keskhariduse k\u00e4tte saavad, on praegu just paras aeg hakata oma tulevikuplaane t\u00e4psemalt paika seadma. Muidugi on tore \u00f5ppida seda, mis v\u00e4ga huvitab, aga ei ole m\u00f5istlik j\u00e4tta t\u00e4iesti k\u00f5rvale k\u00fcsimus, kas \u00f5pituga on p\u00e4rast diplomi saamist v\u00f5imalik ka t\u00f6\u00f6d leida.Millisest haridusest oleks praeguses kiirelt muutuvas maailmas kindlasti kasu? Kas keegi oskab praegu t\u00e4pselt \u00f6elda, millised t\u00f6\u00f6d teeb tulevikus \u00e4ra robot v\u00f5i tehisintellekt ja millised tagavad ka 10-20 aasta p\u00e4rast hea sissetuleku?Missugused \u00fcldse on need erialad, mille peale v\u00f5ib paarik\u00fcmne aasta jagu ette vaadates \u00f6elda, et need toovad ka siis kindlalt leiva lauale - ja head-paremat ka leiva peale. Manpoweri personalipartner Maarja R\u00fc\u00fctel jagab n\u00f5uandeid neile, kes parajasti edasi\u00f5ppimise valikute keerulisel maastikul heitlemas - v\u00f5i ka neile, kellel see k\u00f5ik tuleval kevadel ees seisab.Kaardista oma n\u00f5rkused\u00dcldiselt r\u00f5hutatakse alati, et enda tugevused tuleb t\u00f6\u00f6le panna, aga sama v\u00f5ib \u00f6elda n\u00f5rkuste kohta. Laiskus on olnud inimkonna arengu k\u00e4ivitav j\u00f5ud. Mida mugavamaks me muutume, seda rohkem on tarvis innovatiivseid lahendusi, mis k\u00f5ik ebamugavad tegevused enda peale v\u00f5taks.Lihtsalt laiskusest muidugi ei piisa. Kui \u00fcldiselt kipume oma n\u00f5rkusi varjama nii teiste kui ka enda eest, siis tulevikuks eriala valides v\u00f5iks need enda jaoks ritta s\u00e4ttida ja m\u00f5elda, kus ja kuidas v\u00f5iks neist kasu olla.N\u00e4iteks pidev muretsemine ja k\u00f5ige kontrollimine on endale ebamugav ja v\u00f5ib olla teistelegi t\u00fc\u00fctu, aga teatud erialadel v\u00f5ib sellest hoopis kasu olla. \u00dclearu muretsevad ja k\u00f5ike \u00fcle kontrollida soovivad inimesed v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks head andmeanal\u00fc\u00fctikud, riskihaldurid, testijad v\u00f5i rahapesudetektiivid.Seega: alusta eneseanal\u00fc\u00fcsi n\u00f5rkuste kaardistamisest ja m\u00f5tle, millised v\u00f5iksid olla nende positiivsed k\u00fcljed, alles siis liigu oma tugevuste juurde. Kui ise ei oska oma arengukohti \u00fcles leida, siis v\u00f5iks k\u00fcsida otsekohese loomuga \u00f5petajalt, s\u00f5bralt v\u00f5i pereliikmelt, aga asja v\u00f5ib arutada ka karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustaja juures.Kui m\u00f5ne \u00f5ppeaine puhul tundub juba 45 minutit koolitundi p\u00e4evas liiga palju v\u00f5i liiga igav, siis seda \u00fclikooli \u00f5ppima minna kindlasti ei tasu. Kooliaegsele tunniplaanile m\u00f5eldes tasub iga aine puhul endalt k\u00fcsida kaks k\u00fcsimust: kas see on huvitav ja kas see tundub lihtne? Kui m\u00f5lemale k\u00fcsimusele on vastus jaatav, siis tasub kindlasti kaaluda eriala, millel on selle ainega otsene v\u00f5i kaudne seos: f\u00fc\u00fcsika ei ole ju ainult f\u00fc\u00fcsika, vaid ka inseneeria v\u00f5i arhitektuur, keemia pole pelgalt keemia, vaid ka biomeditsiin v\u00f5i farmaatsia jne.Kui reaalained \u00fcldse ei paelu ja tulevad v\u00e4ga raskelt k\u00e4tte, siis tuleks kaaluda midagi muud, hoolimata sellest, et reaalainete teadmisi v\u00f5ib t\u00f6\u00f6turul rohkem tarvis minna. Igas valdkonnas on v\u00f5imalik j\u00f5uda tippu ja teha edukat karj\u00e4\u00e4ri, aga see eeldab kombinatsiooni andekusest, tahtej\u00f5ust ja pingutusest ning h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud karj\u00e4\u00e4riplaani.Otsusta kindlasti iseVanemad ja sugulased kipuvad alati soovitusi jagama, nii asjalikke kui ka stiilis \u201esina-peaksid-kindlasti-arstiks-\u00f5ppima - juba lapsena meeldis sulle nukkudele s\u00fcsti teha ja ravimeid jagada.\u201cIga\u00fchel on mingi kindla eriala soovitamiseks oma p\u00f5hjus ja kahtlemata tahavad nad k\u00f5ik ainult head. Oma tee peab siiski valima iga\u00fcks ise. Enamasti p\u00e4\u00e4dib kellegi teise soovitusel millegi \u00f5ppima asumine kas kooli pooleli j\u00e4tmise v\u00f5i sellega, et \u00f5pitud erialal ei hakata mitte kunagi t\u00f6\u00f6le.\u00c4ra tuubi, m\u00f5tle arenguleJuba aastaid ei ole enam m\u00f5tet k\u00f5ike p\u00e4he \u00f5ppida, sest vajalik info on m\u00f5ne kl\u00f5psuga internetist leitav. Kuigi matemaatika ja ajalugu ajas palju ei muutu, siis muutub see, kuidas me infot kasutame.Paljudest omandatavatest faktiteadmistest ei pruugi k\u00fcmne aasta p\u00e4rast olla mingit kasu, seega tuleb \u00f5ppida hoopis paindlikult reageerima ja olema ise pidevas arengus. Edasi viib ennek\u00f5ike suhtumine, et miski pole p\u00fcsiv ja me ise pole erialaselt kunagi k\u00fcpsed.Kaalu ka kutsekooliKutseoskustega inimesi on vaja igal ajal. T\u00f5en\u00e4oliselt ei hakka inimesed niipea endale tehisintellekti abil koju v\u00f5i kontorisse elektris\u00fcsteeme ehitama v\u00f5i sanitaartehnilisi lahendusi looma. Samuti tellitakse ka tulevikus kondiitrilt s\u00fcnnip\u00e4evatorti, viiakse auto korrap\u00e4raselt hooldusesse jmt. \u00dckski praktiline oskus ei jookse elus kellelgi m\u00f6\u00f6da k\u00fclgi maha ja kutsekooli l\u00f5petamine annab \u00fchtlasi v\u00f5imaluse varem t\u00f6\u00f6turule siseneda, millel omakorda on mitmeid plusse.Vali tulevikule m\u00f5eldes\u00dchiskonna struktuuri muutused annavad hulga vihjeid, mida tulevikus tarvis on. Juba praegu on puudu \u00f5petajatest ja meditsiinit\u00f6\u00f6tajatest - ja see probleem s\u00fcveneb. Hariduss\u00fcsteem vajab peale \u00f5petajate ja haridusjuhtide ka enam eripedagooge, logopeede ja tugispetsialiste.Meditsiinis on p\u00f5ud nii arstidest kui ka \u00f5dedest, aga tulevikus kindlasti ka meditsiinianal\u00fc\u00fctikutest, laborit\u00f6\u00f6tajatest, vaimse tervise ekspertidest, meditsiinit\u00f5lkidest ja farmatseutidest. Kindlasti on perspektiivikas roheenergeetika, alati on tarvis eri valdkondade insenere ja anal\u00fc\u00fctikuid, infotehnoloogia vajab inimesi, kes on valmis iga p\u00e4ev juurde \u00f5ppima ja n\u00e4evad suurt pilti, mitte vaid kitsast koodirida. Ka juristide t\u00f6\u00f6 ei paista kunagi otsa saavat, kuigi vaidluste sisu muutub.See nimekiri ei ole kaugeltki ammendav, aga peaks n\u00e4itama, et oma tulevikku plaanides on juba praegu ohtralt suuniseid v\u00f5tta.\u00c4ra tee \u00f5ppimises pikka pausiNeed, kel sisseastumine eba\u00f5nnestus v\u00f5i kes otsustasid kohe p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5putunnistuse saamist v\u00f5tta vaheaasta, et selle ajaga oma tahtmistes paremini selgusele j\u00f5uda, ei peaks siiski lihtsalt koju passima j\u00e4\u00e4ma - ka siis mitte, kui pere majandusseis seda v\u00f5imaldaks. Midagi tasuks ka selle aasta jooksul juurde \u00f5ppida.Isegi siis, kui on otsustatud aasta aega t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia, et edasiste \u00f5pingute tarvis raha teenida, ja t\u00f6\u00f6kohtki on leitud, tasuks sirvida nii kutse- kui ka k\u00f5rgkoolide kodulehek\u00fclgi: siin-seal ametikoolides pakutakse tasuta praktilisi l\u00fchikursusi, k\u00f5rgkoolide mikrokraadiprogrammidestki leiab neid, kuhu kandideerimiseks piisab keskharidusest. Mikrokraadi\u00f5pingutega kogutud ainepunkte \u00f5nnestub ehk edaspidi \u00f5ppima p\u00e4\u00e4sedes \u00fcle kanda, sel juhul on aasta veel eriti t\u00e4ie ette l\u00e4inud.Kindlasti on aga kasu ka iga praktilise oskuse omandamisest - kui hiljem tahaks n\u00e4iteks \u00fclikooli\u00f5pingute k\u00f5rvalt v\u00e4ikese koormusega t\u00f6\u00f6le minna, v\u00f5ib \u00f5pitud oskus anda eelise nende ees, kel midagi samalaadset pole vastu panna.Andor Bujdoso   Alamy   Vida Press Valisid m\u00f5ne IT-eriala, sest sellega pidavat tulevikus saama h\u00e4sti teenida, aga avastad \u00f5pinguid alustades, et tegelikult ei huvita see sind sugugi? Ei maksa pikalt halva m\u00e4ngu juures head n\u00e4gu teha - h\u00e4sti saab tulevikus teha ikka seda t\u00f6\u00f6d, mis t\u00f5epoolest meeldib.IA MIHKELS"}
{"text":"\u201eNeid s\u00f5nu ei ole veel loodud, mis kirjeldaksid, mida tundsin, kui tapetud ema-isa ja \u00f5desid n\u00e4gin.\u201cPALJU \u00d5NNE, TERVIST JA KALLISTUSI! T\u00e4na 95aastaseks saav Vaivara kandi p\u00e4rimusehoidja Meedy Hiielo r\u00e4\u00e4gib oma elu trag\u00f6\u00f6diatestMeedy on kogenud \u00f5udusi, mille kirjeldamiseks puuduvad s\u00f5nad. Vaid 17aastasena mattis ta ema, isa ja kaks nooremat \u00f5de. P\u00e4rast Sinim\u00e4gede lahinguid oli tema kodukandist j\u00e4rel vaid aher must maa ja k\u00f5rvulukustav vaikus. K\u00f5ik oli nii puruks pommitatud, et linnul polnud oksakest ega putukal rohuliblet, kuhu maanduda. Kuid elus peab olema tasakaal - eks sellep\u00e4rast s\u00e4rabki Meedy s\u00fcnnip\u00e4eval alati p\u00e4ike.Vaivaras, Perjatsi k\u00fcla Karjam\u00e4e talu \u00f5uele astudes j\u00e4\u00e4d hetkeks s\u00f5natuks. Sellist lopsakat ilu ei oleks siit k\u00f5rgelt paepealselt maalt k\u00fcll osanud oodata. Peenardel v\u00f5istlevad k\u00f5ikm\u00f5eldavates roosades toonides leeklilled, kellel on kirevam \u00f5ier\u00fc\u00fc. Mitme meetri k\u00f5rgused talijorjenid on tokkide k\u00fclge seotud, et torm neid maha ei materdaks. Mesilased sumisevad rahulolevalt, liblikad sikerdavad siia-sinna, suutmata otsustada, millisele kaunitest \u00f5itest laskuda. Muru on tihe ja pehme ja lausa kutsub linnakingi jalast viskama. Jalgrajaks laotud paekiviplaate m\u00f6\u00f6da astub majaperenaine Meedy Hiielo, kes t\u00e4na, 24. augustil saab 95aastaseks. Ta tuleb, n\u00e4gu naerul ja samm kerge nagu noorel t\u00fcdrukul. \u201eMa ei saa ju selle ilu seest lahkuda,\u201c s\u00f5nab ta r\u00f5\u00f5msalt. \u201eNeed lilled vaatavad mind, et kuhu ma l\u00e4hen, ja naeratavad mulle. Ja mina naeratan vastu. Ning m\u00f5tlen, kuidas ma nad k\u00f5ik istutasin ja kasvatasin.\u201cMeedy aed on nagu paradiis. Raske on ette kujutada, et kunagi, kui k\u00e4is s\u00f5da, oli siin tr\u00f6\u00f6stitu lage must maa. Vajadus end iluga \u00fcmbritseda on k\u00fcllap vastukaaluks meeletutele, kirjeldamatutele koledustele, mille tunnistajaks Meedy on olnud.\u201e1944. aastal, kui Sinim\u00e4gede lahingud l\u00f5ppesid, oli maa siin nii must, et \u00fchtegi rohuliblet ka ei olnud,\u201c meenutab naine. \u201eK\u00f5ik oli pommidega \u00fcles k\u00fcntud, \u00fcks pommiauk l\u00fckkas teist kinni. Ei olnud \u00fchtki maja, puud ega p\u00f5\u00f5sast. Ainult t\u00f6ngad p\u00fcsti. Seda on v\u00f5imatu ette kujutada, kui ise pole n\u00e4inud.\u201cMajast, kuhu Meedy oma abikaasaga kodu rajas, oli p\u00e4rast s\u00f5da alles ainult vundament ja n\u00e4ha oli kilomeetrite kaugusele. Ta viipab k\u00e4ega \u00fches ja teises suunas: \u201eSiit vaatasime Sillam\u00e4ele. Siit n\u00e4gime raudteejaama. Aga siitpoolt olid n\u00e4ha Sinim\u00e4ed, ja Laagna m\u00f5isa \u00fcks hoone paistis ka. Nii lage oli.\u201c N\u00fc\u00fcd on need vaated metsa ja puudega piiratud, t\u00f5si, Sinim\u00e4ed siiski paistavad.Pere p\u00f5genes k\u00fc\u00fcditamise eestVanadus tuleb iga\u00fchel isemoodi, arutleb Meedy. Kellel hakkavad luud-liikmed jukerdama, kellel j\u00e4\u00e4b silman\u00e4gemine t\u00f6nt-Meedy Hiielo siks. Temal on kuulmine natuke k\u00f5va. Ja heeringa maitset ei tunne ta ka. \u201eSaan aru, et on soolane. Siis m\u00f5tlen heeringamaitse juurde, ja m\u00f5te annab tunda,\u201c mugistab ta naerda. Peab tillukese pausi ja lisab: \u201eVaat kuidas elu l\u00e4heb, kui inimene hakkab kustuma. Mul on ju kustumise aeg...\u201cM\u00e4lu on 95aastasel proual aga briljantne. Ta m\u00e4letab lapsep\u00f5lve ja noorusaja s\u00fcndmusi peente detailideni. \u201e\u00dcleelamisi on palju, aga mul on k\u00f5ik nii meeles,\u201c t\u00f5deb ta.M\u00f5lemad Meedy vanemad olid p\u00e4rit Vaivarast, kuid elu lennutas neid siia ja sinna. \u201eIsa sai t\u00f6\u00f6koha P\u00e4rnu-Jaagupi kodumajanduskooli, seal ma s\u00fcndisingi,\u201c r\u00e4\u00e4gib naine. 1930ndate keskel kolis pere Raplamaale, kus Meedy ema Elsa oli Lelle kuueklassilise kooli \u00f5petaja ja kodut\u00fctarde juht, isa t\u00f6\u00f6tas m\u00f5nda aega aednikuna. Aga siis tuli 1940. aasta ja n\u00f5ukogude v\u00f5im, ema l\u00f6\u00f6di koolist v\u00e4lja ja ka isa kaotas koha. Pere oli meeleheitel.ENSV hariduse rahvakomissar oli tollal Nigol Andresen, kes \u00fchtlasi oli olnud Meedy ema kursusevend Rakvere \u00f5petajate seminaris. Andresen leidis talle vene keele \u00f5petaja koha Paunk\u00fcla koolis. Kuid pere ei saanudki end sinna \u00f5ieti sisse s\u00e4ttida. 1941. aasta varasuvel tuli vihje, et ka nemad on k\u00fc\u00fcditatute nimekirjas.Meedy on isiklikult kohtunud k\u00f5igi Eesti presidentidega, kui v\u00e4lja arvata praegune, Alar Karis. Konstantin P\u00e4tsiga kohtus ta kodut\u00fctrena koguni kaks korda.\u201eEsimene kord olime kodut\u00fctardega kutsutud Kadriorgu, presidendilossi,\u201c meenutab naine. \u201eOlime \u00fches suures saalis, kus oli suur \u00fcmmargune laud. Istusime t\u00fcdrukutega \u00fches laua servas, mitte v\u00e4ga kaugel presidendist. Ema, kes oli kodut\u00fctarde juht, istus meie vastas ja vestles P\u00e4tsiga. J\u00e4rsku vaatas president meie poole, naeris s\u00fcdamest ja \u00fctles: \u201eTe olete nagu p\u00e4\u00e4supojad toiduootel reas.\u201c See on mul nii selgelt meeles.\u201cTeine kord oli Meedy kodut\u00fctarde r\u00fchm saanud \u00fchel heakorrav\u00f5istlusel esikoha ja kutsutud Toila Oru lossi presidendiga kohtuma. \u201eSaime \u201eM\u00e4letan, et m\u00e4ngisime \u00f5dedega \u00f5ues. Ema tuli ja h\u00f5ikas meid tuppa: \u201eRuttu pesema, varsti l\u00e4heb buss, me s\u00f5idame Tallinna.\u201c Oligi meie p\u00f5genemine,\u201c r\u00e4\u00e4gib Meedy. \u201eK\u00f5igepealt s\u00f5itsime ema \u00f5e juurde, kuid tema ei lubanud meil j\u00e4\u00e4da - neil oli sepikoda, t\u00f6\u00f6koda, kartsid samuti k\u00fc\u00fcditamist. \u00d6\u00f6sel s\u00f5itsime Rakverre vanat\u00e4di juurde. Tema oli vanapiiga ja vaevalt et keegi teda k\u00fc\u00fcditama tuleb. P\u00e4rast k\u00fc\u00fcditamist viidi meid, lapsi, Viru-Kabalasse onu ja t\u00e4dide juurde. Aga kuhu ema-isa l\u00e4ksid, seda ei tea ma t\u00e4naseni. Kogu s\u00f5ja aja me oma vanemaid ei n\u00e4inud.\u201cAlles mitu aastat hiljem sai pere taas kokku. Ema oli saanud \u00f5petajakoha Maidlasse, R\u00e4\u00e4sa k\u00fclakooli Ida-Virumaal. \u201eTa tegi lastega t\u00f5sist t\u00f6\u00f6d. Aga k\u00fclarahvale see v\u00e4ga ei meeldinud: lapsed saavad viletsaid hindeid ja \u00f5ppida tuleb ka. Ema r\u00e4\u00e4kis kogu aeg, et haridust on vaja.\u201cOli Sinim\u00e4gede lahingute eel\u00f5htu.\u201ePaljud tuttavad, kaasa arvatud isa vennad ja \u00f5de, aeti Narva alt \u00e4ra. Tulid hobustega, vankril ainult toidukraam. K\u00f5igil neil j\u00e4i majapidamine maha - loomad lauta, asjad kappidesse, vili aita...\u201c meenutab Meedy.Kes sammu tagasi astus, sai kuuli\u201eRinne seisis Sinim\u00e4gede all. Stalin tahtis Sinim\u00e4gesid vallutada, aga tal ei \u00f5nnestunud seda teha. Kuus korda r\u00fcndas, kuus korda sai l\u00fc\u00fca. Ta saatis sajad mehed surma. Enne jootis nad t\u00e4is.\u201c Seda r\u00e4\u00e4kisid Meedyle elluj\u00e4\u00e4nud m\u00f5lemalt poolt - Saksa ja Vene poolt.\u201eVene omad jutustasid mulle t\u00e4pselt sama, mida Saksa pool,\u201c kinnitab ta.Elluj\u00e4\u00e4nud Vene s\u00f5duritega tutvus ta aastaid hiljem. \u201eOlin siis surnuaiavaht, oli \u00fcks nende matus ja nad jumalakeeli kutsusid mind peielauda kaasa. S\u00f5ime... Lauale oli pandud kahesajagrammised klaasid viinaga. Mina ei joo, olen joomise vastane. Nad ei surunud peale - kui ei joo, siis ei joo. Kui nad olid oma klaasid \u00e4ra t\u00fchjendanud, hakkasid nad r\u00e4\u00e4kima. K\u00fcsisid: kas teate, kuidas Sinim\u00e4ed vallutati? Vene poole rinne l\u00e4ks, t\u00e4is joodetud, p\u00fcssid k\u00e4es P\u00f5rguaugu m\u00e4est \u00fcles. Samal ajal Saksa rindemehed, kellel olid kuulipildujad kahel pool m\u00e4ge, andsid laustuld. Nii kaua tulistasid, kuni tulijaid enam ei olnud. K\u00f5ik hukkusid.\u201cMeedyle r\u00e4\u00e4giti, et Vene poolel olnud kaks rindeliini - esimene pidi vallutama, aga tagumine oli selleks, et reeturid maha lasta. \u201eKes astub sammu tagasi - kohe maha. Kas sa l\u00e4hed v\u00f5i ei l\u00e4he, ikka saad surma.\u201c \u00dcks peielaua mees oli tagumise rinde mees, teine esimese rindeliini ainus elluj\u00e4\u00e4nu. Tema oli kohe tagasi astunud ja kuuli \u00f5lga saanud. Kukkudes j\u00e4\u00e4nud teiste laipade alla. \u201e\u00d6\u00f6sel vene poole tagumine rinne k\u00e4is haavatuid kontrollimas, kes h\u00e4\u00e4lt tegi, lasti kohe maha. K\u00f5ik lasti maha, kedagi haiglasse ei viidud, k\u00f5ik pidid surma saama. Ja niimoodi r\u00fcndas Stalin mitu korda. No kus on inimese m\u00f5istus?\u201cNaine ohkab. \u201eAga siis tegi ta \u00e4kkr\u00fcnnaku - saatis kaks tankiv\u00e4ge Sinim\u00e4gede peale, tohutu massiga tuli. Ja kui need olid Sinim\u00e4gede m\u00f5isa kohal, saatis lennukid. Sajad lennukid tulid ja pommitasid omi tanke, omi suurt\u00fckke, omi jalamehi. K\u00f5ik pommitati surnuks. Nii saigi Vaivarast must maa. Ainult laipu olid k\u00f5ik kohad t\u00e4is. Seda pilti olen mina n\u00e4inud.\u201cMeedy oli kuueteistaastane ja k\u00e4is lellepojaga seda h\u00e4vingut vaatamas.\u201eTallinna-Narva maanteed ei olnud olemaski, k\u00f5ik l\u00e4bi pommitatud,\u201c kirjeldab ta. \u201eL\u00e4ksime pommiaugu servi m\u00f6\u00f6da P\u00f5rguaugu m\u00e4e veerele ja n\u00e4gime tankiv\u00e4ge, mis oli k\u00f5ik l\u00e4bi tulistatud. Vana surnuaed oli sodiks tulistatud, ainult \u00fcksikud ristid p\u00fcsti. K\u00f5ik oli lage. Ja kui palju laipu! Inimt\u00fckke. Jumal. Seda k\u00f5ike n\u00e4ha... Lellepoeg vahel raputas mind, kui ma vait olin, et \u00e4ra n\u00fc\u00fcd \u00e4ra minesta. Ma \u00fctlesin, et ei minesta. Aga see oli t\u00f5esti kohutav, mis oli toimunud.\u201cVeelgi hirmsam - isiklik - trag\u00f6\u00f6dia tuli Meedyl l\u00e4bi elada vaevalt poolteist aastat hiljem.Ta ei tea v\u00f5i ei t\u00e4psusta, miks, aga ema Elsa k\u00e4is j\u00e4rjest mitmel \u00fclekuulamisel. \u201eEma ei r\u00e4\u00e4kinud kunagi, kus ta k\u00e4is, mida k\u00fcsiti. Ta ei tohtinud iitsatadagi. Tuli tagasi, \u00fctles, et oli \u00fclekuulamine, rohkem mitte midagi.\u201cT\u00fcdruk oli 17 ja elas siis juba perest eraldi, Rakveres vanat\u00e4di juures, ja k\u00e4is seal koolis. \u00dchel hommikul, 28. veebruaril 1946, tuldi Rakvere koolivalitsusest teatega, et Meedy pere on tapetud. V\u00f5eti t\u00fcdruk ja vanat\u00e4di R\u00e4\u00e4sale kaasa, et saada rohkem selgust, mis on toimunud.\u201eS\u00f5itsime. Tee peal ma kogu aeg m\u00f5tlesin: ma pean olema tugev. Ma pean olema v\u00e4ga tugev. Lihtsalt sisendasin endale seda tugevust,\u201c meenutab Meedy. \u201eMa m\u00f5tlesin, et pean olema tugevamast tugevam ja keegi ei tohi n\u00e4ha, et mul on valus, et ma olen ahastuses. Mitte \u00fcks pisar ei tohi kukkuda. Ja teate - ei kukkunud ka. Ma j\u00e4ingi v\u00e4liselt t\u00e4iesti rahulikuks. K\u00f5ik mu \u00fcleelamised toimusid seespidiselt. Mul tekkis tunne, et mul on sees veel \u00fcks s\u00fcda. On \u00fcks s\u00fcda, mis hoiab elus, ja teine s\u00fcda, mis minu endaga r\u00e4\u00e4gib. Niisugune tunne oli.\u201cKui Meedy koolimaja ukse ees autost v\u00e4lja astus, oli kooliesine - mis \u00fchtlasi oli \u00f5petaja pere kodu - inimesi t\u00e4is. \u201eMa tajusin, kuidas nad mind n\u00e4hes \u00e4ra ehmatasid. Nad ju teadsid, et mind oli surma m\u00f5istetud, taga otsitud - k\u00f5ik lakaluugid, keldriluugid olid lahti -, aga nad ei leidnud mind. Ja ma olin elus!\u201cNaine ei tea t\u00e4nini, miks tema pere tapeti. Ja kes tappis. Toona esitatud ametlikus versioonis olid need metsavennad. T\u00f5si, samal ajal oli l\u00e4hedal m\u00f5rvatud teinegi perekond ja nende puhul oli kindel, et tapjad olid metsavennad. Aga Meedy arvab, et tema pere puhul v\u00f5is see sama h\u00e4sti olla ka KGB.\u201eKui ma majja l\u00e4ksin, siis esimene asi, mis n\u00e4gin, oli, kuidas \u00fcks naine, kummargil maas, t\u00f5stab pr\u00fcgik\u00fchvliga p\u00f5randalt hangunud verd \u00e4mbrisse. Seda oli palju! Ise m\u00f5tlesin, et jumal, kui palju neil pidi ikka verd olema...\u201c r\u00e4\u00e4gib naine. \u201eSiis n\u00e4gin, et ema istub tooli peal, pea \u00fcle toolileeni, isa istub pliidi ees, pea pliidi peal. Vaatasin neid...Ja n\u00e4gin - ema k\u00f5rval pikali maas oli mu noorem \u00f5de, \u00fclevalt alla l\u00f5hki l\u00f5igatud, soolikad v\u00e4ljas. Arvatavasti l\u00f5igati ta mu vanemate silme all l\u00f5hki, et mu vanemaid niimoodi karistada. Keskmisel \u00f5el oli pussnuga veel rinnus. Tema torgiti nugadega l\u00e4bi, tal oli 33 noahaava. Seda tehti muidugi ka mu vanemate silme all. Lapsed olid m\u00f5lemad alasti, karjusid. Kuidas vanemad selle v\u00e4lja kannatasid, seda ei tea keegi...Vaatasin neid ja vaatasin. Neid s\u00f5nu ei ole veel loodud, mis kirjeldaksid, mida ma tol hetkel tundsin. See oli \u00fcks eriline tunne. See oli v\u00e4ga valus. Aga m\u00f5te keerles mul ikka: ma pean vastu pidama! Me pean k\u00f5ik \u00e4ra kannatama, tugev olema.\u201cKeegi Meedy selja taga \u00fctles: \u201eViige ta siit \u00e4ra, t\u00fcdruk l\u00e4heb hulluks.\u201c \u201eMina samal ajal m\u00f5tlesin, ega ikka ei l\u00e4he k\u00fcll. Minus oli tugevust ja oli midagi, mis mind hoidis,\u201c s\u00f5nab naine.\u00dclekuulamised toimusid \u00f6\u00f6sitiMeedy pidi tugev edasi olema, sest tagakiusamine sellega ei l\u00f5ppenud. Kuna ema oli tapetud ja temalt enam infot v\u00e4lja pressida ei olnud v\u00f5imalik, v\u00f5eti t\u00fctar asenduseks.\u201e\u00dcksteist kuud kuulati mind \u00fcle. \u00dclekuulamised olid hirmsad,\u201c meenutab Meedy. \u201eEks minuga k\u00e4rgiti, aga huvitaval kombel puutuda nad mind ei tohtinud. Neil oli tr\u00fckitud paber, kus oli kirjas, et ma ei tohi mitte midagi r\u00e4\u00e4kida, mis \u00fclekuulamisel toimub. Hoiatus oli kohe j\u00e4medalt tr\u00fckitud: kui saadakse teada, et olen midagi r\u00e4\u00e4kinud, saan kohe 25 aastat vanglat. Aga noh, n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida...\u201c Meedy naerab l\u00f5busalt.\u201eK\u00f5igepealt pidin r\u00e4\u00e4kima, mida mu vanemad on elus teinud. Seda r\u00e4\u00e4kisin vabalt, sest nad olid ju juba mulla all. Aga siis hakati teiste inimeste kohta uurima, nimetati palju nimesid. \u00dctlesin, et mina neid ju ei tea, mina elasin perest eraldi. \u00dclekuulamise protokolli kirjutati, nagu ma oleks ikkagi nende inimeste kohta r\u00e4\u00e4kinud. \u00dctlesin, et ma ei ole sellist asja r\u00e4\u00e4kinud. Selle peale vastati, et r\u00e4\u00e4kisid k\u00fcll, sa lihtsalt oled unustanud. \u00dclekuulaja oli Venemaa eestlane, KGB-lane, ja r\u00e4\u00e4kis puhast eesti keelt. Tal oli revolver kogu aeg k\u00e4es, ise sihtis sellega mind. \u00dckskord k\u00e4iski pauk. Ma m\u00f5tlesin, et kust see kuul minust n\u00fc\u00fcd l\u00e4bi l\u00e4ks. S\u00f5durid olid r\u00e4\u00e4kinud, et alguses, kui pihta saad, ei tunne valu. Lamp rippus laest alla, mina hakkasin seda lampi vaaatama, ise m\u00f5tlesin, et kui valgus \u00e4ra kustub, siis suren. Ja tundsin muret, et ei olnud t\u00e4dile head aega \u00fctelnud, kui mind kodust \u00e4ra toodi.\u201c\u00d5nneks l\u00e4ks lask m\u00f6\u00f6da. \u00dclekuulaja oli tahtnud t\u00fcdrukut r\u00e4\u00e4kima hirmutada. \u201eTa hakkas suure h\u00e4\u00e4lega naerma: \u201eNoh, kas n\u00fc\u00fcd hakkad r\u00e4\u00e4kima?!\u201c Mina julgesin k\u00fcsida: \u201eMida?\u201c\u201c J\u00e4lle nimetati nimesid. J\u00e4lle kehitas Meedy \u00f5lgu - tema neid inimesi ei tunne.\u00dclekuulamised toimusid \u00f6\u00f6siti. Umbes poole \u00fche ajal tulid kolm meest neiule j\u00e4rele, kell pool viis lasti ta vabaks. \u201eKoju v\u00f5isin \u00fcksi tulla, aga see oli ka hirmus, sest toona juhtus t\u00e4navatel igasugu asju,\u201c r\u00e4\u00e4gib naine. Niimoodi need \u00f6\u00f6d m\u00f6\u00f6dusid. \u00dclekuulamised olid kakskolm korda n\u00e4dalas, l\u00f5pupoole harvemini.50 aastat valusat vaikimist\u201eMa \u00f5ppisin toona vaikima,\u201c s\u00f5nab Meedy m\u00f5tlikult. \u201eKui keegi teaks, kui palju ma nende viiek\u00fcmne okupatsiooniaasta jooksul vaikinud olen... Ja nutta ei oska ma siiamaani. Isegi r\u00f5\u00f5mupisarat ei tule silma, kurbusepisarat ammugi mitte.\u201c\u00dcks kurvaks tegev m\u00e4lestus on Meedyl s\u00f5jaj\u00e4rgsest ajast veel. See on seotud Saksa s\u00f5javangidega.\u201eS\u00f5javangid puhastasid Sinim\u00e4e \u00fcmbruse s\u00f5jatehnikast. Nemad korjasid tankid kokku, need viidi Aovere jaama, kus laaditi vagunite peale ja saadeti \u00fcmbersulatamisele. Sakslased k\u00fcndsid ka esimesed p\u00f5llud, kui tehti sovhoos,\u201c meenutab naine.\u201eVangilaagri \u00fclem oli \u00fcks tore vene mees, Nazarov. Ta lasi sakslasi majapidamistesse appi, kus olid ainult naised. K\u00fclarahvas oli nendega juba harjunud. \u00dchel p\u00e4eval said sakslased teate, et nad saavad tehtud t\u00f6\u00f6 eest koju. K\u00f5ik olid v\u00e4ga \u00f5nnelikud, kirjutasid kodustele, et hakkavad tulema. Kirjavahetus k\u00e4is meie k\u00fclarahva kaudu. Aga nad ei saanudki koju... Kas vangilaagri \u00fclem teadis v\u00f5i ei teadnud, meie ei tea... Me ei tea ka seda, milline nende saatus l\u00f5puks oli, kas nad jagati Venemaa vangilaagrite vahel \u00e4ra v\u00f5i lasti k\u00f5ik maha. Nii palju teame, et nad pandi auto peale ja viidi siit \u00e4ra. Siis hakkasid Saksamaalt kirjad tulema: kuhu nende mehed j\u00e4\u00e4vad? Ammu juba oleks pidanud kodus olema. Mitte \u00fckski ei j\u00f5udnud koju.\u201cMeedy j\u00e4\u00e4b taas vaikseks. Pisaraid ei tule, aga pilguheit inimlikule trag\u00f6\u00f6diale, mida teine maailmas\u00f5da mitte ainult temale, vaid miljonitele inimestele p\u00f5hjustas, teeb endiselt valu.\u201eL\u00e4hme, vaatame n\u00fc\u00fcd minu muuseumi ka,\u201c \u00fctleb ta siis ja krapsab toolilt p\u00fcsti. Meedy on loonud oma koju v\u00e4ikese koduloomuuseumi. Seal on tsaariaegset k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, Saksa s\u00f5durite kiivreid, Moskva ol\u00fcmpiam\u00e4ngude s\u00fcmboolikat ja rauak\u00e4nkraid, mis olevat p\u00e4rit umbes 11. sajandist - toona olevat siinkandis rauda sulatatud. Iga asja kohta on tarmukal naisel p\u00f5nev lugu r\u00e4\u00e4kida.\"\u201eMa \u00f5ppisin toona vaikima. Kui keegi teaks, kui palju ma nende viiek\u00fcmne okupatsiooniaasta jooksul vaikinud olen... Ja nutta ei oska ma siiamaani. Isegi r\u00f5\u00f5mupisarat ei tule silma, kurbusepisarat ammugi mitte.\"Kuidas Meedy president P\u00e4tsile puid ja p\u00f5\u00f5said \u00f5petasToila Oru lossis ka \u00f6\u00f6 veeta,\u201c meenutab ta.\u201eAga mina olin h\u00e4sti varase \u00e4rkamisega laps ja juba viie paiku l\u00e4ks uni \u00e4ra. Panin riide ja l\u00e4ksin \u00f5ue. Seisin seal lossi ees, j\u00e4rsku n\u00e4en - president tuleb! \u00c4ra joosta oleks olnud narr. Tegin ilusti kniksuga tere.\u201cMeedy m\u00e4letab, et president P\u00e4ts oli v\u00e4ga s\u00f5bralik ja nad l\u00e4ksid koos mere \u00e4\u00e4rde.\u201eToona oli veel see jalutuskeppide mood ja presidendil oli konksuga jalutuskepp. Ta pani selle oma vasaku k\u00e4evarre peale, parema k\u00e4ega v\u00f5ttis minu k\u00e4est ja \u00fctles: \u201eN\u00fc\u00fcd l\u00e4hme jalutame mere \u00e4\u00e4rde.\u201c Ma sain hiljem teada, et tal oligi tavaks hommikuti kell pool kuus jalutamas k\u00e4ia. Tema ei tahtnud teisi inimesi segada ega ka seda, et teised teda segaks. Aga tol hommikul juhuslikult olin mina ka varakult \u00fcleval.L\u00e4ksime mere poole, hommik oli jahe. President m\u00e4rkas, et mul on k\u00fclm, ja \u00fctles, et tantsi kaerajaani. K\u00e4sk on k\u00e4sk - hoidsin tal k\u00e4est kinni ja kargasin karajaani.Siis me r\u00e4\u00e4kisime aatelisusest ja sirgjoonelisusest ja millest k\u00f5igest... Tagasi tulles hakkas ta mu k\u00e4est puude ja p\u00f5\u00f5saste nimesid k\u00fcsima. Mina tundsin k\u00f5iki puid ja p\u00f5\u00f5said. Allika juures oli hariliku p\u00e4hklipuu punaseleheline vorm ja president v\u00e4ga imestas, et ma isegi sellist asja teadsin. Ta k\u00fcsis, kuidas ma nii h\u00e4sti puid ja p\u00f5\u00f5said tunnen. Ma hetke m\u00f5tlesin ja vastasin: \u201eSellep\u00e4rast tunnen, et minu isa on aednik.\u201c Tead, millise pika ahhaa ta tegi. See oli nii tore! Ja p\u00e4rast seda kohtumist ma ise ka, kui millegi \u00fcle imestan, teen samasuguse pika ahhaa.\u201cK\u00d5RGEMA KAITSE ALL: \u201eMa tagantj\u00e4rele m\u00f5tlen, et taevane isa on mind hoidnud,\u201c s\u00f5nab Meedy. \u201eKaitsering on mul kogu aeg \u00fcmber olnud. Ma ei n\u00e4e kedagi, ma ei kuule kedagi. Katsuda ka ei saa. Aga ma tunnen, et mind on kaitstud.\u201c Karin Jaanus, erakoguMeedy n\u00e4itab s\u00f5durikiivrit, mis on m\u00fcrsukildudest nii auklikuks t\u00e4ksitud, et selle kandjal ei olnud mingitki elluj\u00e4\u00e4mislootust. Kaheksa-aastane Meedy Hiielo koos nooremate \u00f5dede Elleni ja Elgaga.Kahekuune Meedy.SIRJE PRESNAL"}
{"text":"\u201eNeid s\u00f5nu ei ole veel loodud, mis kirjeldaksid, mida tundsin, kui tapetud ema-isa ja \u00f5desid n\u00e4gin.\u201cMeedy Hiielo on kogenud \u00f5udusi, mille kirjeldamiseks puuduvad s\u00f5nad. Vaid 17aastasena mattis ta ema, isa ja kaks nooremat \u00f5de. P\u00e4rast Sinim\u00e4gede lahinguid oli tema kodukandist j\u00e4rel vaid aher must maa ja k\u00f5rvulukustav vaikus. K\u00f5ik oli nii puruks pommitatud, et linnul polnud oksakest ega putukal rohuliblet, kuhu maanduda. Kuid elus peab olema tasakaal \u2013 eks sellep\u00e4rast s\u00e4rabki Meedy s\u00fcnnip\u00e4eval alati p\u00e4ike.\nVaivaras, Perjatsi k\u00fcla Karjam\u00e4e talu \u00f5uele astudes j\u00e4\u00e4d hetkeks s\u00f5natuks. Sellist lopsakat ilu ei oleks siit k\u00f5rgelt paepealselt maalt k\u00fcll osanud oodata. Peenardel v\u00f5istlevad k\u00f5ikm\u00f5eldavates roosades toonides leeklilled, kellel on kirevam \u00f5ier\u00fc\u00fc. Mitme meetri k\u00f5rgused talijorjenid on tokkide k\u00fclge seotud, et torm neid maha ei materdaks. Mesilased sumisevad rahulolevalt, liblikad sikerdavad siia-sinna, suutmata otsustada, millisele kaunitest \u00f5itest laskuda. Muru on tihe ja pehme ja lausa kutsub linnakingi jalast viskama. Jalgrajaks laotud paekiviplaate m\u00f6\u00f6da astub majaperenaine Meedy Hiielo, kes t\u00e4na, 24. augustil saab 95aastaseks. Ta tuleb, n\u00e4gu naerul ja samm kerge nagu noorel t\u00fcdrukul. \u201eMa ei saa ju selle ilu seest lahkuda,\u201c s\u00f5nab ta r\u00f5\u00f5msalt. \u201eNeed lilled vaatavad mind, et kuhu ma l\u00e4hen, ja naeratavad mulle. Ja mina naeratan vastu. Ning m\u00f5tlen, kuidas ma nad k\u00f5ik istutasin ja kasvatasin.\u201c\nMeedy aed on nagu paradiis. Raske on ette kujutada, et kunagi, kui k\u00e4is s\u00f5da, oli siin tr\u00f6\u00f6stitu lage must maa. Vajadus end iluga \u00fcmbritseda on k\u00fcllap vastukaaluks meeletutele, kirjeldamatutele koledustele, mille tunnistajaks Meedy on olnud.\n\u201e1944. aastal, kui Sinim\u00e4gede lahingud l\u00f5ppesid, oli maa siin nii must, et \u00fchtegi rohuliblet ka ei olnud,\u201c meenutab naine. \u201eK\u00f5ik oli pommidega \u00fcles k\u00fcntud, \u00fcks pommiauk l\u00fckkas teist kinni. Ei olnud \u00fchtki maja, puud ega p\u00f5\u00f5sast. Ainult t\u00f6ngad p\u00fcsti. Seda on v\u00f5imatu ette kujutada, kui ise pole n\u00e4inud.\u201c\nMajast, kuhu Meedy oma abikaasaga kodu rajas, oli p\u00e4rast s\u00f5da alles ainult vundament ja n\u00e4ha oli kilomeetrite kaugusele. Ta viipab k\u00e4ega \u00fches ja teises suunas: \u201eSiit vaatasime Sillam\u00e4ele. Siit n\u00e4gime raudteejaama. Aga siitpoolt olid n\u00e4ha Sinim\u00e4ed, ja Laagna m\u00f5isa \u00fcks hoone paistis ka. Nii lage oli.\u201c N\u00fc\u00fcd on need vaated metsa ja puudega piiratud, t\u00f5si, Sinim\u00e4ed siiski paistavad.\n\u00a0Pere p\u00f5genes k\u00fc\u00fcditamise eest\nVanadus tuleb iga\u00fchel isemoodi, arutleb Meedy. Kellel hakkavad luud-liikmed jukerdama, kellel j\u00e4\u00e4b silman\u00e4gemine t\u00f6ntsiks. Temal on kuulmine natuke k\u00f5va. Ja heeringa maitset ei tunne ta ka. \u201eSaan aru, et on soolane. Siis m\u00f5tlen heeringamaitse juurde, ja m\u00f5te annab tunda,\u201c mugistab ta naerda. Peab tillukese pausi ja lisab: \u201eVaat kuidas elu l\u00e4heb, kui inimene hakkab kustuma. Mul on ju kustumise aeg...\u201c\nM\u00e4lu on 95aastasel proual aga briljantne. Ta m\u00e4letab lapsep\u00f5lve ja noorusaja s\u00fcndmusi peente detailideni. \u201e\u00dcleelamisi on palju, aga mul on k\u00f5ik nii meeles,\u201c t\u00f5deb ta.\nM\u00f5lemad Meedy vanemad olid p\u00e4rit Vaivarast, kuid elu lennutas neid siia ja sinna. \u201eIsa sai t\u00f6\u00f6koha P\u00e4rnu-Jaagupi kodumajanduskooli, seal ma s\u00fcndisingi,\u201c r\u00e4\u00e4gib naine. 1930ndate keskel kolis pere Raplamaale, kus Meedy ema Elsa oli Lelle kuueklassilise kooli \u00f5petaja ja kodut\u00fctarde juht, isa t\u00f6\u00f6tas m\u00f5nda aega aednikuna. Aga siis tuli 1940. aasta ja n\u00f5ukogude v\u00f5im, ema l\u00f6\u00f6di koolist v\u00e4lja ja ka isa kaotas koha. Pere oli meeleheitel.\nENSV hariduse rahvakomissar oli tollal Nigol Andresen, kes \u00fchtlasi oli olnud Meedy ema kursusevend Rakvere \u00f5petajate seminaris. Andresen leidis talle vene keele \u00f5petaja koha Paunk\u00fcla koolis. Kuid pere ei saanudki end sinna \u00f5ieti sisse s\u00e4ttida. 1941. aasta varasuvel tuli vihje, et ka nemad on k\u00fc\u00fcditatute nimekirjas.\n\u201eM\u00e4letan, et m\u00e4ngisime \u00f5dedega \u00f5ues. Ema tuli ja h\u00f5ikas meid tuppa: \u201eRuttu pesema, varsti l\u00e4heb buss, me s\u00f5idame Tallinna.\u201c Oligi meie p\u00f5genemine,\u201c r\u00e4\u00e4gib Meedy. \u201eK\u00f5igepealt s\u00f5itsime ema \u00f5e juurde, kuid tema ei lubanud meil j\u00e4\u00e4da \u2013 neil oli sepikoda, t\u00f6\u00f6koda, kartsid samuti k\u00fc\u00fcditamist. \u00d6\u00f6sel s\u00f5itsime Rakverre vanat\u00e4di juurde. Tema oli vanapiiga ja vaevalt et keegi teda k\u00fc\u00fcditama tuleb. P\u00e4rast k\u00fc\u00fcditamist viidi meid, lapsi, Viru-Kabalasse onu ja t\u00e4dide juurde. Aga kuhu ema-isa l\u00e4ksid, seda ei tea ma t\u00e4naseni. Kogu s\u00f5ja aja me oma vanemaid ei n\u00e4inud.\u201c\nAlles mitu aastat hiljem sai pere taas kokku. Ema oli saanud \u00f5petajakoha Maidlasse, R\u00e4\u00e4sa k\u00fclakooli Ida-Virumaal. \u201eTa tegi lastega t\u00f5sist t\u00f6\u00f6d. Aga k\u00fclarahvale see v\u00e4ga ei meeldinud: lapsed saavad viletsaid hindeid ja \u00f5ppida tuleb ka. Ema r\u00e4\u00e4kis kogu aeg, et haridust on vaja.\u201c\nOli Sinim\u00e4gede lahingute eel\u00f5htu.\n\u201ePaljud tuttavad, kaasa arvatud isa vennad ja \u00f5de, aeti Narva alt \u00e4ra. Tulid hobustega, vankril ainult toidukraam. K\u00f5igil neil j\u00e4i majapidamine maha \u2013 loomad lauta, asjad kappidesse, vili aita...\u201c meenutab Meedy.\nKaheksa-aastane Meedy Hiielo koos nooremate \u00f5dede Elleni ja Elgaga. (erakogu)\nKes sammu tagasi astus, sai kuuli\n\u201eRinne seisis Sinim\u00e4gede all. Stalin tahtis Sinim\u00e4gesid vallutada, aga tal ei \u00f5nnestunud seda teha. Kuus korda r\u00fcndas, kuus korda sai l\u00fc\u00fca. Ta saatis sajad mehed surma. Enne jootis nad t\u00e4is.\u201c Seda r\u00e4\u00e4kisid Meedyle elluj\u00e4\u00e4nud m\u00f5lemalt poolt \u2013 Saksa ja Vene poolt.\n\u201eVene omad jutustasid mulle t\u00e4pselt sama, mida Saksa pool,\u201c kinnitab ta. Elluj\u00e4\u00e4nud Vene s\u00f5duritega tutvus ta aastaid hiljem. \u201eOlin siis surnuaiavaht, oli \u00fcks nende matus ja nad jumalakeeli kutsusid mind peielauda kaasa. S\u00f5ime... Lauale oli pandud kahesajagrammised klaasid viinaga. Mina ei joo, olen joomise vastane. Nad ei surunud peale \u2013 kui ei joo, siis ei joo. Kui nad olid oma klaasid \u00e4ra t\u00fchjendanud, hakkasid nad r\u00e4\u00e4kima. K\u00fcsisid: kas teate, kuidas Sinim\u00e4ed vallutati? Vene poole rinne l\u00e4ks, t\u00e4is joodetud, p\u00fcssid k\u00e4es P\u00f5rguaugu m\u00e4est \u00fcles. Samal ajal Saksa rindemehed, kellel olid kuulipildujad kahel pool m\u00e4ge, andsid laustuld. Nii kaua tulistasid, kuni tulijaid enam ei olnud. K\u00f5ik hukkusid.\u201c\nMeedyle r\u00e4\u00e4giti, et Vene poolel olnud kaks rindeliini \u2013 esimene pidi vallutama, aga tagumine oli selleks, et reeturid maha lasta. \u201eKes astub sammu tagasi \u2013 kohe maha. Kas sa l\u00e4hed v\u00f5i ei l\u00e4he, ikka saad surma.\u201c \u00dcks peielaua mees oli tagumise rinde mees, teine esimese rindeliini ainus elluj\u00e4\u00e4nu. Tema oli kohe tagasi astunud ja kuuli \u00f5lga saanud. Kukkudes j\u00e4\u00e4nud teiste laipade alla. \u201e\u00d6\u00f6sel vene poole tagumine rinne k\u00e4is haavatuid kontrollimas, kes h\u00e4\u00e4lt tegi, lasti kohe maha. K\u00f5ik lasti maha, kedagi haiglasse ei viidud, k\u00f5ik pidid surma saama. Ja niimoodi r\u00fcndas Stalin mitu korda. No kus on inimese m\u00f5istus?\u201c\nNaine ohkab. \u201eAga siis tegi ta \u00e4kkr\u00fcnnaku \u2013 saatis kaks tankiv\u00e4ge Sinim\u00e4gede peale, tohutu massiga tuli. Ja kui need olid Sinim\u00e4gede m\u00f5isa kohal, saatis lennukid. Sajad lennukid tulid ja pommitasid omi tanke, omi suurt\u00fckke, omi jalamehi. K\u00f5ik pommitati surnuks. Nii saigi Vaivarast must maa. Ainult laipu olid k\u00f5ik kohad t\u00e4is. Seda pilti olen mina n\u00e4inud.\u201c\nMeedy oli kuueteistaastane ja k\u00e4is lellepojaga seda h\u00e4vingut vaatamas. \u201eTallinna\u2013Narva maanteed ei olnud olemaski, k\u00f5ik l\u00e4bi pommitatud,\u201c kirjeldab ta. \u201eL\u00e4ksime pommiaugu servi m\u00f6\u00f6da P\u00f5rguaugu m\u00e4e veerele ja n\u00e4gime tankiv\u00e4ge, mis oli k\u00f5ik l\u00e4bi tulistatud. Vana surnuaed oli sodiks tulistatud, ainult \u00fcksikud ristid p\u00fcsti. K\u00f5ik oli lage. Ja kui palju laipu! Inimt\u00fckke. Jumal. Seda k\u00f5ike n\u00e4ha... Lellepoeg vahel raputas mind, kui ma vait olin, et \u00e4ra n\u00fc\u00fcd \u00e4ra minesta. Ma \u00fctlesin, et ei minesta. Aga see oli t\u00f5esti kohutav, mis oli toimunud.\u201c\nKahekuune Meedy. (Erakogu)\nNaine t\u00f5stis pr\u00fcgik\u00fchvliga hangunud verd\nVeelgi hirmsam \u2013 isiklik \u2013 trag\u00f6\u00f6dia tuli Meedyl l\u00e4bi elada vaevalt poolteist aastat hiljem.\nTa ei tea v\u00f5i ei t\u00e4psusta, miks, aga ema Elsa k\u00e4is j\u00e4rjest mitmel \u00fclekuulamisel. \u201eEma ei r\u00e4\u00e4kinud kunagi, kus ta k\u00e4is, mida k\u00fcsiti. Ta ei tohtinud iitsatadagi. Tuli tagasi, \u00fctles, et oli \u00fclekuulamine, rohkem mitte midagi.\u201c\nT\u00fcdruk oli 17 ja elas siis juba perest eraldi, Rakveres vanat\u00e4di juures, ja k\u00e4is seal koolis. \u00dchel hommikul, 28. veebruaril 1946, tuldi Rakvere koolivalitsusest teatega, et Meedy pere on tapetud. V\u00f5eti t\u00fcdruk ja vanat\u00e4di R\u00e4\u00e4sale kaasa, et saada rohkem selgust, mis on toimunud.\n\u201eS\u00f5itsime. Tee peal ma kogu aeg m\u00f5tlesin: ma pean olema tugev. Ma pean olema v\u00e4ga tugev. Lihtsalt sisendasin endale seda tugevust,\u201c meenutab Meedy. \u201eMa m\u00f5tlesin, et pean olema tugevamast tugevam ja keegi ei tohi n\u00e4ha, et mul on valus, et ma olen ahastuses. Mitte \u00fcks pisar ei tohi kukkuda. Ja teate \u2013 ei kukkunud ka. Ma j\u00e4ingi v\u00e4liselt t\u00e4iesti rahulikuks. K\u00f5ik mu \u00fcleelamised toimusid seespidiselt. Mul tekkis tunne, et mul on sees veel \u00fcks s\u00fcda. On \u00fcks s\u00fcda, mis hoiab elus, ja teine s\u00fcda, mis minu endaga r\u00e4\u00e4gib. Niisugune tunne oli.\u201c\nKui Meedy koolimaja ukse ees autost v\u00e4lja astus, oli kooliesine \u2013 mis \u00fchtlasi oli \u00f5petaja pere kodu \u2013 inimesi t\u00e4is. \u201eMa tajusin, kuidas nad mind n\u00e4hes \u00e4ra ehmatasid. Nad ju teadsid, et mind oli surma m\u00f5istetud, taga otsitud \u2013 k\u00f5ik lakaluugid, keldriluugid olid lahti \u2013, aga nad ei leidnud mind. Ja ma olin elus!\u201c\nNaine ei tea t\u00e4nini, miks tema pere tapeti. Ja kes tappis. Toona esitatud ametlikus versioonis olid need metsavennad. T\u00f5si, samal ajal oli l\u00e4hedal m\u00f5rvatud teinegi perekond ja nende puhul oli kindel, et tapjad olid metsavennad. Aga Meedy arvab, et tema pere puhul v\u00f5is see sama h\u00e4sti olla ka KGB.\n\u201eKui ma majja l\u00e4ksin, siis esimene asi, mis n\u00e4gin, oli, kuidas \u00fcks naine, kummargil maas, t\u00f5stab pr\u00fcgik\u00fchvliga p\u00f5randalt hangunud verd \u00e4mbrisse. Seda oli palju! Ise m\u00f5tlesin, et jumal, kui palju neil ikka verd olema...\u201c r\u00e4\u00e4gib naine. \u201eSiis n\u00e4gin, et ema istub tooli peal, pea \u00fcle toolileeni, isa istub pliidi ees, pea pliidi peal. Vaatasin neid... Ja n\u00e4gin \u2013 ema k\u00f5rval pikali maas oli mu noorem \u00f5de, \u00fclevalt alla l\u00f5hki l\u00f5igatud, soolikad v\u00e4ljas. Arvatavasti l\u00f5igati ta mu vanemate silme all l\u00f5hki, et mu vanemaid niimoodi karistada. Keskmisel \u00f5el oli pussnuga veel rinnus. Tema torgiti nugadega l\u00e4bi, tal oli 33 noahaava. Seda tehti muidugi ka mu vanemate silme all. Lapsed olid m\u00f5lemad alasti, karjusid. Kuidas vanemad selle v\u00e4lja kannatasid, seda ei tea keegi...\nVaatasin neid ja vaatasin. Neid s\u00f5nu ei ole veel loodud, mis kirjeldaksid, mida ma tol hetkel tundsin. See oli \u00fcks eriline tunne. See oli v\u00e4ga valus. Aga m\u00f5te keerles mul ikka: ma pean vastu pidama! Me pean k\u00f5ik \u00e4ra kannatama, tugev olema.\u201c\nKeegi Meedy selja taga \u00fctles: \u201eViige ta siit \u00e4ra, t\u00fcdruk l\u00e4heb hulluks.\u201c \u201eMina samal ajal m\u00f5tlesin, ega ikka ei l\u00e4he k\u00fcll. Minus oli tugevust ja oli midagi, mis mind hoidis,\u201c s\u00f5nab naine.\nK\u00d5RGEMA KAITSE ALL: \u201eMa tagantj\u00e4rele m\u00f5tlen, et taevane isa on mind hoidnud,\u201c s\u00f5nab Meedy. \u201eKaitsering on mul kogu aeg \u00fcmber olnud. Ma ei n\u00e4e kedagi, ma ei kuule kedagi. Katsuda ka ei saa. Aga ma tunnen, et mind on kaitstud.\u201c (Karin Jaanus)\n\u00dclekuulamised toimusid \u00f6\u00f6siti\nMeedy pidi tugev edasi olema, sest tagakiusamine sellega ei l\u00f5ppenud. Kuna ema oli tapetud ja temalt enam infot v\u00e4lja pressida ei olnud v\u00f5imalik, v\u00f5eti t\u00fctar asenduseks.\n\u201e\u00dcksteist kuud kuulati mind \u00fcle. \u00dclekuulamised olid hirmsad,\u201c meenutab Meedy. \u201eEks minuga k\u00e4rgiti, aga huvitaval kombel puutuda nad mind ei tohtinud. Neil oli tr\u00fckitud paber, kus oli kirjas, et ma ei tohi mitte midagi r\u00e4\u00e4kida, mis \u00fclekuulamisel toimub. Hoiatus oli kohe j\u00e4medalt tr\u00fckitud: kui saadakse teada, et olen midagi r\u00e4\u00e4kinud, saan kohe 25 aastat vanglat. Aga noh, n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida...\u201c Meedy naerab l\u00f5busalt.\n\u201eK\u00f5igepealt pidin r\u00e4\u00e4kima, mida mu vanemad on elus teinud. Seda r\u00e4\u00e4kisin vabalt, sest nad olid ju juba mulla all. Aga siis hakati teiste inimeste kohta uurima, nimetati palju nimesid. \u00dctlesin, et mina neid ju ei tea, mina elasin perest eraldi. \u00dclekuulamise protokolli kirjutati, nagu ma oleks ikkagi nende inimeste kohta r\u00e4\u00e4kinud. \u00dctlesin, et ma ei ole sellist asja r\u00e4\u00e4kinud. Selle peale vastati, et r\u00e4\u00e4kisid k\u00fcll, sa lihtsalt oled unustanud. \u00dclekuulaja oli Venemaa eestlane, KGB-lane, ja r\u00e4\u00e4kis puhast eesti keelt. Tal oli revolver kogu aeg k\u00e4es, ise sihtis sellega mind. \u00dckskord k\u00e4iski pauk. Ma m\u00f5tlesin, et kust see kuul minust n\u00fc\u00fcd l\u00e4bi l\u00e4ks. S\u00f5durid olid r\u00e4\u00e4kinud, et alguses, kui pihta saad, ei tunne valu. Lamp rippus laest alla, mina hakkasin seda lampi vaaatama, ise m\u00f5tlesin, et kui valgus \u00e4ra kustub, siis suren. Ja tundsin muret, et ei olnud t\u00e4dile head aega \u00fctelnud, kui mind kodust \u00e4ra toodi.\u201c\n\u00d5nneks l\u00e4ks lask m\u00f6\u00f6da. \u00dclekuulaja oli tahtnud t\u00fcdrukut r\u00e4\u00e4kima hirmutada. \u201eTa hakkas suure h\u00e4\u00e4lega naerma: \u201eNoh, kas n\u00fc\u00fcd hakkad r\u00e4\u00e4kima?!\u201c Mina julgesin k\u00fcsida: \u201eMida?\u201c\u201c J\u00e4lle nimetati nimesid. J\u00e4lle kehitas Meedy \u00f5lgu \u2013 tema neid inimesi ei tunne.\n\u00dclekuulamised toimusid \u00f6\u00f6siti. Umbes poole \u00fche ajal tulid kolm meest neiule j\u00e4rele, kell pool viis lasti ta vabaks. \u201eKoju v\u00f5isin \u00fcksi tulla, aga see oli ka hirmus, sest toona juhtus t\u00e4navatel igasugu asju,\u201c r\u00e4\u00e4gib naine. Niimoodi need \u00f6\u00f6d m\u00f6\u00f6dusid. \u00dclekuulamised olid kaks-kolm korda n\u00e4dalas, l\u00f5pupoole harvemini.\n50 aastat valusat vaikimist\n\u201eMa \u00f5ppisin toona vaikima,\u201c s\u00f5nab Meedy m\u00f5tlikult. \u201eKui keegi teaks, kui palju ma nende viiek\u00fcmne okupatsiooniaasta jooksul vaikinud olen... Ja nutta ei oska ma siiamaani. Isegi r\u00f5\u00f5mupisarat ei tule silma, kurbusepisarat ammugi mitte.\u201c\n\u00dcks kurvaks tegev m\u00e4lestus on Meedyl s\u00f5jaj\u00e4rgsest ajast veel. See on seotud Saksa s\u00f5javangidega.\n\u201eS\u00f5javangid puhastasid Sinim\u00e4e \u00fcmbruse s\u00f5jatehnikast. Nemad korjasid tankid kokku, need viidi Aovere jaama, kus laaditi vagunite peale ja saadeti \u00fcmbersulatamisele. Sakslased k\u00fcndsid ka esimesed p\u00f5llud, kui tehti sovhoos,\u201c meenutab naine.\n\u201eVangilaagri \u00fclem oli \u00fcks tore vene mees, Nazarov. Ta lasi sakslasi majapidamistesse appi, kus olid ainult naised. K\u00fclarahvas oli nendega juba harjunud. \u00dchel p\u00e4eval said sakslased teate, et nad saavad tehtud t\u00f6\u00f6 eest koju. K\u00f5ik olid v\u00e4ga \u00f5nnelikud, kirjutasid kodustele, et hakkavad tulema. Kirjavahetus k\u00e4is meie k\u00fclarahva kaudu. Aga nad ei saanudki koju... Kas vangilaagri \u00fclem teadis v\u00f5i ei teadnud, meie ei tea... Me ei tea ka seda, milline nende saatus l\u00f5puks oli, kas nad jagati Venemaa vangilaagrite vahel \u00e4ra v\u00f5i lasti k\u00f5ik maha. Nii palju teame, et nad pandi auto peale ja viidi siit \u00e4ra. Siis hakkasid Saksamaalt kirjad tulema: kuhu nende mehed j\u00e4\u00e4vad? Ammu juba oleks pidanud kodus olema. Mitte \u00fckski ei j\u00f5udnud koju.\u201c\nMeedy j\u00e4\u00e4b taas vaikseks. Pisaraid ei tule, aga pilguheit inimlikule trag\u00f6\u00f6diale, mida teine maailmas\u00f5da mitte ainult temale, vaid miljonitele inimestele p\u00f5hjustas, teeb endiselt valu.\n\u201eL\u00e4hme, vaatame n\u00fc\u00fcd minu muuseumi ka,\u201c \u00fctleb ta siis ja krapsab toolilt p\u00fcsti. Meedy on loonud oma koju v\u00e4ikese koduloomuuseumi. Seal on tsaariaegset k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, Saksa s\u00f5durite kiivreid, Moskva ol\u00fcmpiam\u00e4ngude s\u00fcmboolikat ja rauak\u00e4nkraid, mis olevat p\u00e4rit umbes 11. sajandist \u2013 toona olevat siinkandis rauda sulatatud. Iga asja kohta on tarmukal naisel p\u00f5nev lugu r\u00e4\u00e4kida.\nMeedy n\u00e4itab s\u00f5durikiivrit, mis on m\u00fcrsukildudest nii auklikuks t\u00e4ksitud, et selle kandjal ei olnud mingitki elluj\u00e4\u00e4mislootust. (Karin Jaanus)Kuidas Meedy president P\u00e4tsile puid ja p\u00f5\u00f5said \u00f5petas\nMeedy on isiklikult kohtunud k\u00f5igi Eesti presidentidega, kui v\u00e4lja arvata praegune, Alar Karis. Konstantin P\u00e4tsiga kohtus ta kodut\u00fctrena koguni kaks korda.\n\u201eEsimene kord olime kodut\u00fctardega kutsutud Kadriorgu, presidendilossi,\u201c meenutab naine. \u201eOlime \u00fches suures saalis, kus oli suur \u00fcmmargune laud. Istusime t\u00fcdrukutega \u00fches laua servas, mitte v\u00e4ga kaugel presidendist. Ema, kes oli kodut\u00fctarde juht, istus meie vastas ja vestles P\u00e4tsiga. J\u00e4rsku vaatas president meie poole, naeris s\u00fcdamest ja \u00fctles: \u201eTe olete nagu p\u00e4\u00e4supojad toiduootel reas.\u201c See on mul nii selgelt meeles.\u201c\nTeine kord oli Meedy kodut\u00fctarde r\u00fchm saanud \u00fchel heakorrav\u00f5istlusel esikoha ja kutsutud Toila Oru lossi presidendiga kohtuma. \u201eSaime Toila Oru lossis ka \u00f6\u00f6 veeta,\u201c meenutab ta. \u201eAga mina olin h\u00e4sti varase \u00e4rkamisega laps ja juba viie paiku l\u00e4ks uni \u00e4ra. Panin riide ja l\u00e4ksin \u00f5ue. Seisin seal lossi ees, j\u00e4rsku n\u00e4en \u2013 president tuleb! \u00c4ra joosta oleks olnud narr. Tegin ilusti kniksuga tere.\u201c\nMeedy m\u00e4letab, et president P\u00e4ts oli v\u00e4ga s\u00f5bralik ja nad l\u00e4ksid koos mere \u00e4\u00e4rde.\n\u201eToona oli veel see jalutuskeppide mood ja presidendil oli konksuga jalutuskepp. Ta pani selle oma vasaku k\u00e4evarre peale, parema k\u00e4ega v\u00f5ttis minu k\u00e4est ja \u00fctles: \u201eN\u00fc\u00fcd l\u00e4hme jalutame mere \u00e4\u00e4rde.\u201c Ma sain hiljem teada, et tal oligi tavaks hommikuti kell pool kuus jalutamas k\u00e4ia. Tema ei tahtnud teisi inimesi segada ega ka seda, et teised teda segaks. Aga tol hommikul juhuslikult olin mina ka varakult \u00fcleval.\nL\u00e4ksime mere poole, hommik oli jahe. President m\u00e4rkas, et mul on k\u00fclm, ja \u00fctles, et tantsi kaerajaani. K\u00e4sk on k\u00e4sk \u2013 hoidsin tal k\u00e4est kinni ja kargasin karajaani.\nSiis me r\u00e4\u00e4kisime aatelisusest ja sirgjoonelisusest ja millest k\u00f5igest... Tagasi tulles hakkas ta mu k\u00e4est puude ja p\u00f5\u00f5saste nimesid k\u00fcsima. Mina tundsin k\u00f5iki puid ja p\u00f5\u00f5said. Allika juures oli hariliku p\u00e4hklipuu punaseleheline vorm ja president v\u00e4ga imestas, et ma isegi sellist asja teadsin. Ta k\u00fcsis, kuidas ma nii h\u00e4sti puid ja p\u00f5\u00f5said tunnen. Ma hetke m\u00f5tlesin ja vastasin: \u201eSellep\u00e4rast tunnen, et minu isa on aednik.\u201c Tead, millise pika ahhaa ta tegi. See oli nii tore! Ja p\u00e4rast seda kohtumist ma ise ka, kui millegi \u00fcle imestan, teen samasuguse pika ahhaa.\u201c"}
{"text":"V\u00e4idetavalt Putini jahti varustanud ettev\u00f5tja sai riigilt toetustTALLINNm, 24. august, BNS - Teisip\u00e4eval kirjutas Postimees Aleksei Navaln\u00f5i Korruptsioonivastase Fondi uurimusele viidates, et kaks Eesti ettev\u00f5tet on seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini isikliku jahi k\u00e4igushoidmisega ajal, mil Vene s\u00f5jamasin Ukrainas naisi ja lapsi tapab - n\u00fc\u00fcd selgub, et \u00fcks neist firmadest on korduvalt saanud riigilt toetusi.\n\u00abMa ei pea teile \u00fctlema, kes on meie kliendid,\u00bb teatas Putini luksusjahti v\u00e4idetavalt nii varuosadega vahendanud Breezemarine Group O\u00dc kui ka meeskonda vormiriietega varustada aidanud Distinto O\u00dc juht Sergei T\u0161ekmazov. Lisaks eitas ta oma seotust kogu looga, nagu ka seda, et ajab \u00e4ri Venemaa juhtkonna h\u00fcvanguks.\nJutt k\u00e4ib uurimuse j\u00e4rgi Putinile kuuluvast luksusjahist Graceful, uue nimega Kosatka (M\u00f5\u00f5kvaal), millel \u00fctlesid \u00fcles mootorite t\u00f6\u00f6d j\u00e4lgida ja reguleerida v\u00f5imaldavad ekraanid. Eestis tegutsev Breezemarine Group n\u00f5ustus fondi v\u00e4itel ekraanid ostma ja kohale viima, samuti aitama need \u00fcmber programmeerida.\nPikantsemaks muudab kogu loo aga see, et aastatel 2018\u20132022 j\u00f5udis Breezemarine Group ettev\u00f5tte arendamiseks saada kaks toetust EAS-ist ning \u00fche EAS-i ja KredExi \u00fchendasutusest, kokku summas 354 239 eurot.\nBreezemarine Group O\u00dc toetussumma oli kokku 645 436 eurot, millest EAS andis 354 239 eurot ja ettev\u00f5te lisas 291 197 eurot: juuni 2018 \u2013 detsember 2019 oli toetus 353 859 eurot: EASilt saadud 159 237 eurole lisandus omafinantseering 194 622 eurot; september 2020 \u2013 veebruar 2022 oli toetus 276 577 eurot: EAS pani v\u00e4lja 124 460 eurot, ettev\u00f5te 152 117 eurot; juuni \u2013 detsember 2022 oli toetus 15 000 eurot, millest pool tuli EASilt ja pool oli omaosalus.\u00a0\n\u00abHiljuti teatavaks saanud info pole selline, mille alusel saaks toetusi p\u00e4rast projekti l\u00f5ppemist tagasi k\u00fcsida,\u00bb m\u00e4rkis \u00fchendasutuse kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja. Toetuste andmisel on piirangud k\u00fcll toetuse saajale, aga mitte selle koost\u00f6\u00f6partneritele. \u00abKui toetust taotleva ettev\u00f5ttega seotud isikud sanktsioonide alla ei kuulu, pole ka alust toetuse andmisest keelduda p\u00f5hjusel, et selle osanik, otsene kasusaaja v\u00f5i juhatuse liige on Venemaa kodanik,\u00bb \u00fctles ta.\nAltraja s\u00f5nul pole praegu veel \u00fcheselt selge, kas sanktsioonide rikkumine \u00fcldse aset leidis.\nMaksu- ja tolliameti (MTA) tollivaldkonna juht Valeri Rauam selgitas, et \u00fcldjuhul on sanktsioonide all k\u00f5ik laevad ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid, kuid mis puudutab varuosi, siis kaupa n\u00e4gemata on tal keeruline juhtumile hinnangut anda. \u00abKui seda varuosa saab kasutada ka mujal valdkonnas, siis merenduse keelu alla ei pruugi see minna,\u00bb lisas ta.\nSiiski otsis Venemaa tavap\u00e4ratu tee luksusjahi Graceful t\u00f6\u00f6korda seadmiseks. Navaln\u00f5i fondi uurimuse j\u00e4rgi leidis Breezemarine Group selleks eraisikust kulleri, kes viis Peterburist toodud seadmed \u00fchte Saksamaa tehasesse. See pole keelatud. K\u00fcll aga ei luba sanktsioonid keelatud seadmeid tagasi Venemaale viia.\nMTA kinnitusel ei tehta era- ja juriidilistel isikutel vahet \u2013 sanktsioonid kehtivad k\u00f5igile \u00fchtemoodi.\nAltraja toonitas, et Venemaa teemad laiemalt vajavad edaspidi riigi seisukohta, sest koost\u00f6\u00f6 Eesti ja Venemaa ettev\u00f5tete vahel on keeruline. \u00abSageli leitakse selleks vaheriigid v\u00f5i ettev\u00f5tted ja meil puudub v\u00f5imekus sellise detailsusega kontrolle l\u00e4bi viia. Saame reageerida vaid vihjetele, samuti politsei- ja piirivalveametilt laekunud informatsioonile,\u00bb s\u00f5nas ta.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\n\n\u00a0"}
{"text":"Kaja Kallase Venemaa-skandaal muutub seriaaliks: v\u00e4idetavalt Putini jahti varustanud Eesti ettev\u00f5tja sai riigilt toetustKolmap\u00e4eval levis \u00fchiskonda \u0161okeeriv uudis selle kohta, et peaminister\u00a0Kaja Kallase\u00a0abikaasale\u00a0Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettev\u00f5te Stark Logistics on vaatamata valitsuse kriitikale Venemaaga \u00e4ri ajavate ettev\u00f5tete suhtes j\u00e4tkanud Ukraina s\u00f5ja ajal tegevust Venemaa suunal. Selgub, et \u201cs\u00f5japrintsessi\u201d juhitud riik on samal ajal \u00fcsna k\u00f5vasti Venemaad turgutanud.\nTeisip\u00e4eval kirjutas Postimees Aleksei Navaln\u00f5i Korruptsioonivastase Fondi uurimusele viidates, et kaks Eesti ettev\u00f5tet on seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini isikliku jahi k\u00e4igushoidmisega ajal, mil Vene s\u00f5jamasin Ukrainas naisi ja lapsi tapab \u2013 n\u00fc\u00fcd selgub, et \u00fcks neist firmadest on korduvalt saanud riigilt toetusi.\nJutt k\u00e4ib uurimuse j\u00e4rgi Putinile kuuluvast luksusjahist Graceful, uue nimega Kosatka (M\u00f5\u00f5kvaal), millel \u00fctlesid \u00fcles mootorite t\u00f6\u00f6d j\u00e4lgida ja reguleerida v\u00f5imaldavad ekraanid. Eestis tegutsev Breezemarine Group n\u00f5ustus fondi v\u00e4itel ekraanid ostma ja kohale viima, samuti aitama need \u00fcmber programmeerida.\nPikantsemaks muudab kogu loo aga see, et aastatel 2018\u20132022 j\u00f5udis Breezemarine Group ettev\u00f5tte arendamiseks saada kaks toetust EAS-ist ning \u00fche EAS-i ja KredExi \u00fchendasutusest, kokku summas 354 239 eurot.\nBreezemarine Group O\u00dc toetussumma oli kokku 645 436 eurot, millest EAS andis 354 239 eurot ja ettev\u00f5te lisas 291 197 eurot: juuni 2018 \u2013 detsember 2019 oli toetus 353 859 eurot: EASilt saadud 159 237 eurole lisandus omafinantseering 194 622 eurot; september 2020 \u2013 veebruar 2022 oli toetus 276 577 eurot: EAS pani v\u00e4lja 124 460 eurot, ettev\u00f5te 152 117 eurot; juuni \u2013 detsember 2022 oli toetus 15 000 eurot, millest pool tuli EASilt ja pool oli omaosalus.\nMaksu- ja tolliameti (MTA) tollivaldkonna juht Valeri Rauam selgitas, et \u00fcldjuhul on sanktsioonide all k\u00f5ik laevad ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid, kuid mis puudutab varuosi, siis kaupa n\u00e4gemata on tal keeruline juhtumile hinnangut anda. \u00abKui seda varuosa saab kasutada ka mujal valdkonnas, siis merenduse keelu alla ei pruugi see minna,\u00bb lisas ta.\nSiiski otsis Venemaa tavap\u00e4ratu tee luksusjahi Graceful t\u00f6\u00f6korda seadmiseks. Navaln\u00f5i fondi uurimuse j\u00e4rgi leidis Breezemarine Group selleks eraisikust kulleri, kes viis Peterburist toodud seadmed \u00fchte Saksamaa tehasesse. See pole keelatud. K\u00fcll aga ei luba sanktsioonid keelatud seadmeid tagasi Venemaale viia.\nMTA kinnitusel ei tehta era- ja juriidilistel isikutel vahet \u2013 sanktsioonid kehtivad k\u00f5igile \u00fchtemoodi. (BNS)"}
{"text":"Reformierakonna valitsedes on Eesti rohkem m\u00e4nginud Ukraina toetamist kui seda reaalselt teinudNuttev Lehtme Riigikogus, eratranspordiga p\u00f5genike Eestisse toomine, Ukraina lipud k\u00f5ikv\u00f5imalikes kohtades, s\u00e4delev Kaja Kallas rahvusvahelistel foorumitel agressorit hukka m\u00f5istmas \u2013 selline on klantspilt Ukrainat toetavast Eestist, reaalsus on sootuks teine.\nKui algas s\u00f5da, tegi Eesti s\u00f5jap\u00f5genike saabumise \u00fclilihtsaks, loobudes igasugusest kontrollist nende \u00fcle (ehk ainult idapiiril, kus midagi siiski kontrollitakse). Selle tagaj\u00e4rjel on Eesti t\u00e4is ukrainlasi ja \u201cukrainlasi\u201d, kusjuures viimasi tundub olevat rohkem, nad on venekeelsed ja mitte-ukrainameelsed.\nSellega, et Eestis varjab ennast arvukalt Ukraina s\u00f5jav\u00e4ekohuslasi, teeb Reformierakonna valitsus Ukrainale hoopis karuteene, nagu ka p\u00f5genike siiakinnistamisega \u2013 Eesti riik teeb p\u00f5genikele teenuseid, millega nad pigem seotakse Eestiga pikemaks v\u00f5i alatiseks, Ukraina aga ootab p\u00f5genikke koju maad \u00fcles ehitama.\nReformierakonna partneri Eesti 200-ga seotud Slava Ukraini skandaal andis tohutu hoobi annetuskampaaniatele Ukraina heaks ning seejuures kadus suur osa Johanna-Maria Lehtme initsiatiivil kogutud rahast nagu mutiauku ehk l\u00e4ks Ukraina korruptantidele.\nMeediast on kogu aeg l\u00e4bi jooksnud uudised sellest, kuidas l\u00e4bi Eesti on k\u00e4inud sanktsioone eirav kaubavahetus Venemaaga, mille kulminatsiooniks on n\u00fc\u00fcd uudis sellest, et\u00a0\u00a0peaminister Kaja Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettev\u00f5te Stark Logistics on vaatamata valitsuse kriitikale Venemaaga \u00e4ri ajavate ettev\u00f5tete suhtes j\u00e4tkanud Ukraina s\u00f5ja ajal tegevust Venemaa suunal. Putitati koguni Putini luksusjahti.\nHallik-Kallase af\u00e4\u00e4r on toonud koguni uue m\u00e4\u00e4ratluse v\u00e4lismajanduspoliitikasse \u2013 Eesti ettev\u00f5tted mitte ei j\u00e4tka kaubavahetust Venemaaga, vaid aitavad j\u00e4tkuvalt Venemaal tegutsedes seda l\u00f5petada. \u201cMu abikaasal on osalus logistikafirmas. Ta on selgitanud, et see ettev\u00f5te aitab l\u00f5petada \u00fche oma Eesti ettev\u00f5ttest kliendi tootmistegevust Venemaal koosk\u00f5las seaduste ja sanktsioonidega,\u201d m\u00e4rkis Kallas. (BNS)\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal aga levis uudis sellest, et Venemaa naftat vedavad tankerid passivad rahumeeli Eesti sadamate reidil ehk \u201cparklas\u201d, oodates Reformierakonna kaitsva tiiva all aega, millala saab s\u00f5ita Ust-Luuga ja Primorski sadamatesse koormat peale v\u00f5tma.\nEesti on andnud k\u00fcll t\u00f5husat relvaabi Ukrainale, kuid sellegi muudab pikantseks asjaolu, et see on paljuski toimunud iseenda arvelt ehk v\u00e4hemalt ajutiselt on sellega alandatud Eesti kaitsev\u00f5imekust.\nReformierakond ja Kaja Kallas pole osanud isegi Ukrainat aidata nii, et see ei l\u00f5hnaks korruptsiooni j\u00e4rgi, aga poliitilist kasu on nad sellest l\u00f5iganud v\u00e4gagi ohtralt.\nUued Uudised"}
{"text":"\u00c4ra jaga pardakaardi fotot oma sotsiaalmeedias: see paljastab rohkem, kui arvadK\u00fcberjulgeolekueksperti s\u00f5nul v\u00f5ivad petturid sotsiaalmeediasse postitatud pardakaardi fotolt saada sinu digitaalseid andmeid.\n\u201eInimesed arvavad sageli, et ainult nendest andmetest kahju tegemiseks ei piisa, kuid r\u00fcndajad vaatavad seda teavet v\u00e4ga teise pilguga,\u201c s\u00f5nas USA k\u00fcberjulgeolekufirma tegevjuht Amir Tarighati.\nKuigi pardakaardil ei pruugi esmapilgul t\u00f5epoolest olla palju teavet, v\u00f5ib sellest saada v\u00e4rav v\u00e4ga privaatsele teabele. \u201eR\u00fcndajad saavad avalikest registritest v\u00e4ga lihtsalt teada teie s\u00fcnniaja, aadressi, telefoninumbri, e-posti aadressi jne,\u201c selgitas Tarighat.\nTa hoiatas ka, et reisiteavet m\u00fc\u00fcakse sageli mustas veebis ning m\u00f5nel juhul v\u00f5ib see viia juurdep\u00e4\u00e4su ka pangakontodeni.\nKa kuulus TikToki stjuardess Brenda Oreluse on \u00f6elnud oma j\u00e4lgijatele, et ta ei lisa v\u00e4lismaal olles kunagi sotsiaalmeedia postitusse oma asukohta. Seda seet\u00f5ttu, et pahatahtlikud isikud v\u00f5ivad seda \u00e4ra kasutada."}
{"text":"Veebikelmide otsa sattunud mees j\u00e4i ilma enam kui 67 000 eurostTALLINN, 24. august, BNS - Veebiavarustes investeerimispakkumist m\u00e4rganud mees sattus kelmide ohvriks ning j\u00e4i ilma enam kui 67 000 eurost.\u00a0\nPolitsei alustati kolmap\u00e4eval kriminaalmenetlust selles, et P\u00e4rnumaal elav mees leidis selle aasta veebruaris internetist investeerimisv\u00f5imaluse reklaami ja t\u00e4itis avalduse sooviga investeerida. P\u00e4rast avalduse t\u00e4itmist v\u00f5ttis temaga \u00fchendust inimene, kes tutvustas ennast investeerimisettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajana, ja selgitas, et avatud kauplemiskontolt saab igal ajal raha v\u00e4lja v\u00f5tta, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nMees tegi talle antud arveldusarvele mitmel korral erinevates summades \u00fclekandeid, kuid \u00fchel hetkel sai info, et tema kauplemiskonto on blokeeritud ja temalt k\u00fcsiti kauplemiskonto kindlustamise eest 20 000 eurot.\nKokku tekitati kelmusega kahju \u00fcle 67 000 euro.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"N\u00fc\u00fcd kontrollitakse ka Saksamaalt toodud autode l\u00e4bis\u00f5ituPetturite elu muutus palju raskemaks, sest l\u00f5puks ometi saab Transpordiamet k\u00e4tte ka Saksamaa autode l\u00e4bis\u00f5iduinfo.\nGeeniuse tellijale\nTranspordiamet on juba paar aastat kontrollinud pruugituna Eestisse toodavate autode l\u00e4bis\u00f5itu ning kui avastab hodomeetri n\u00e4idu v\u00f5ltsimise, ei v\u00f5eta autot arvele enne, kui n\u00e4it on \u00f5igeks keeratud.\n\u201eVarasemaid l\u00e4bis\u00f5idun\u00e4ite kontrollitakse iga s\u00f5iduki puhul, kui p\u00e4ritoluriigist v\u00f5i tootja andmebaasist on v\u00f5imalik vastavad andmed k\u00e4tte saada,\u201d m\u00e4rgib Transpordiameti maismaas\u00f5idukite \u00fcksuse juhataja J\u00fcrgo Vahtra. Enamasti on tegemist tehno\u00fclevaatustel fikseeritud n\u00e4itudega.\nKahjuks pole avalik teave\nEnt seni oli s\u00fcsteemis \u00fcks suur auk: puudus info Euroopa k\u00f5ige suurema autoturu ehk Saksamaa s\u00f5idukite kohta. See andis suhteliselt vabad k\u00e4ed petturitele, kes Saksamaalt palju s\u00f5itnud autosid odavalt ostsid, hodomeetri n\u00e4idu tagasi keerasid ja siin autod poole v\u00e4rskemana ja k\u00f5rge hinna eest edasi m\u00fc\u00fcsid.\n\u201eOlukord muutus aprillist 2023. N\u00fc\u00fcd on meil v\u00f5imalik EUCARIS-es kontrollida Saksamaa s\u00f5idukeid,\u201d s\u00f5nab Vahtra. Enne seda Saksamaa lihtsalt EUCARIS-s\u00fcsteemi l\u00e4bis\u00f5iduandmeid ei edastanud. EUCARIS ehk European Car and Driving License Information System on \u00fcleeuroopaline keskne infovahetuss\u00fcsteem, milles jagatakse muu hulgas infot autode l\u00e4bis\u00f5idu kohta. Paraku pole see teave m\u00f5eldud avalikuks kasutamiseks ehk autoostjal pole taustakontrolli tegemisel EUCARIS-est tolku. Vahtra soovitab selle alternatiivina kasutada autoandmeid jagavaid tasulisi portaale.\n\u201eKindlasti oleme kahe k\u00e4ega selle poolt. Tarbija jaoks on see v\u00e4ga hea ja lisab kindlust, loodetavasti suurendab see usaldust autom\u00fc\u00fcjate ja ostjate vahel veelgi,\u201d on muutusega rahul Tehase Auto m\u00fc\u00fcgijuht Timo Koobakene. \u201eEks see n-\u00f6 puhastab turgu, sest pettusega tegelevatel autotoojatel kaob tegevus \u00e4ra. See aga on just tarbija ja \u00fcldise turuseisu kohalt v\u00e4ga tervitatav.\u201d\nTranspordiamet t\u00f5deb, et p\u00e4rast kontrollimise alustamist on v\u00e4iksemaks keritud l\u00e4bis\u00f5iduga autosid n\u00e4htud k\u00fcll, aga t\u00e4psemat statistikat nende kohta ei tehta.\nSama meelt on nii Saksamaalt kui ka mujalt Euroopast pruugitud autosid importiva A1 Autokeskuse m\u00fc\u00fcgijuht Taimar Kiveste. Tema hinnangul muudab see turgu ausamaks ja teeb autoostmise turvalisemaks ka laiemas plaanis, sest varem andis Saksamaa andmete puudumine v\u00f5imaluse sahkerdada ka teiste riikide autodega.\n\u201eSaan tuua oma kogemusest \u00fcsna hiljutise n\u00e4ite. Importisime Saksamaalt 90 000-kilomeetrise l\u00e4bis\u00f5iduga auto, kuid Transpordiametis selgus, et tegelik l\u00e4bis\u00f5it oli \u00fcle 250 000 kilomeetri,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kivaste. \u201eTegime k\u00fcll enne auto ostu k\u00f5ikv\u00f5imalikud taustakontrollid, ka tasulised, ja saime teada, et auto oli mingil hetkel viidud Hollandist Saksamaale. Aga pettuse kohta \u00fchtki kahtlust ei tekkinud.\u201d\nRiskid siiski j\u00e4\u00e4vad\nTagantj\u00e4rele asja uurides selgus, et tegu on \u00fcsna levinud skeemiga, kus Hollandi autod registreeritakse maksude tagasisaamise eesm\u00e4rgil ja\/v\u00f5i hodomeetri n\u00e4idu muutmiseks Saksamaale. Paraku kaasneb sellega s\u00e4\u00e4rane n\u00fcanss, et Hollandi tausta enam mujalt ei n\u00e4e, kui ainult EUCARIS-est. \u201e\u00d5nneks ostsime auto soliidselt ettev\u00f5ttelt, kes selle p\u00e4rast pretensiooni esitamist tagasi v\u00f5ttis. N-\u00f6 keritud autosid me p\u00f5him\u00f5tteliselt ei m\u00fc\u00fc. L\u00e4bis\u00f5itu \u00f5igeks keerata ning autot siin arvele v\u00f5tta polnud mingit m\u00f5tet, sest selle v\u00e4\u00e4rtus polnud enam ligil\u00e4hedanegi sellele, millega olime arvestanud.\u201d\nKuigi Transpordiameti kontroll ohjeldab kohalikke pettureid, kes ise hodomeetri n\u00e4itu muudavad, j\u00e4\u00e4vad nii autode importijate kui ka omal k\u00e4el Saksamaalt autot toova eraisiku jaoks riskid siiski alles, hoiatab Kiveste. P\u00f5hjus on nimelt selles, et EUCARIS-e andmeid saab kasutada ainult Transpordiamet, aga mitte eraisikud ja ettev\u00f5tted.\n\u201eSee t\u00e4hendab, et l\u00f5plik t\u00f5de selgub ikkagi alles siin Saksamaalt ostetud autot arvele v\u00f5tma minnes. Kui Saksamaal petturi otsa sattuda ja keritud n\u00e4iduga auto osta, tuleb see supp ise \u00e4ra s\u00fc\u00fca, eriti veel, kui auto ostetakse eraisikult.\u201d\nK\u00fcll aga soodustavad EUCARIS-esse j\u00f5udnud Saksamaa andmed tema hinnangul veelgi suurte ja soliidsete autokaupluste tegevust, sest nagu eespoolgi toodud n\u00e4ite puhul n\u00e4ha, on juhul, kui autoga tekib probleem, kellegi poole p\u00f6\u00f6rduda.\nSee lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 16, august 2023\nK\u00f5ik selle ajakirja lood"}
{"text":"Kolumnist Barbara Davies: kuidas sai heast perest p\u00e4rit med\u00f5est Lucy Letbyst beebim\u00f5rvar?Briti v\u00e4ljaande Daily Mail kolumnist Barbara Davies arutleb oma kolumnis, kuidas sai heast perekonnast p\u00e4rit med\u00f5est Lucy Letbyst julm imikum\u00f5rvar ja Briti l\u00e4hiajaloo k\u00f5ige hullem lapsetapja.Briti Manchesteri\u00a0kohus saatis eluks ajaks trellide taha noore med\u00f5e Lucy Letby, kes m\u00f5rvas v\u00e4hemalt seitse imikut ja vigastas kuut. Uurijate teatel on selle naise ohvrite arv arvatavalt suurem ja uurimine j\u00e4tkub.\nPraegu 33-aastane Letby t\u00f6\u00f6tas alates 2011. aastast Chesteri haiglas vasts\u00fcndinute osakonnas ning pani imikute m\u00f5rvad toime juunist 2015 kuni juunini 2016.\n\nImikum\u00f5rvarist Briti med\u00f5de Lucy Letby politseifotol 2020\nCheshire Constabulary via ZUMA Press Wire\/Scanpix\n\nHaigla teised t\u00f6\u00f6tajad panid t\u00e4hele, et imikute suremus suurenes, kuid nad ei osanud seda seostada Letbyga.\nLetby peeti esimest korda \u00fclekuulamiseks kinni 2018. aastal, teist\u00a0korda 2019. aastal ja uuesti novembris 2020 seoses t\u00e4iendava infoga imikute surmajuhtumite kohta. Viimasele vahistamisele j\u00e4rgnenud p\u00e4eval esitati talle s\u00fc\u00fcdistus kaheksa imiku m\u00f5rvas ja k\u00fcmnes m\u00f5rvakatses.\n2022. aasta oktoobrist 2023. aasta augustini kestnud kohtuprotsessi l\u00f5ppedes tunnistati Letby s\u00fc\u00fcdi seitsme imiku m\u00f5rvas ja veel kuues m\u00f5rvakatses kaheteistk\u00fcmne kuu jooksul. Letby meetodid h\u00f5lmasid ohvritele \u00f5hu v\u00f5i insuliini s\u00fcstimist, nende \u00fcletoitmist ja\u00a0f\u00fc\u00fcsilist r\u00fcndamist. Letby on t\u00e4nap\u00e4eva Briti ajaloo k\u00f5ige kohutavam laste sarim\u00f5rvar.\nDavies k\u00fcsis, miks ei olnud Lucy Letby ema Susan Letby ja isa John Letby Manchesteri kohtus, kui kohtunik James Goss 21. augustil nende t\u00fctre karistusotsuse ette luges.\nKolumnist arvab, et olles olnud pidevalt kohal kogu k\u00fcmnekuulise kohtuprotsessi v\u00e4ltel, ei suutnud John ja Susan Letby vaadata n\u00e4kku t\u00f5ele, et nende ainus laps on sarim\u00f5rvar.\nOma karistusotsust ei olnud kuulamas ka Lucy Letby, kes eelistas j\u00e4\u00e4da vanglasse.\nKui imikute kummaliste surmade juhtumid hakkasid pinnale tulema, ei uskunud Lucy Letby vanemad, et tema v\u00f5ib nende taga olla. Nad l\u00e4ksid 2017. aastal koos t\u00fctrega\u00a0kohtumisele Cesteri haigla juhtidega, mis toimus kuus kuud p\u00e4rast seda, kui Lucy Letby oli eemaldatud t\u00f6\u00f6lt vasts\u00fcndinute osakonnas, kus olid surnud kolmikud poisid.\nMother 'walked in on nurse Lucy Letby as she was killing her newborn twin' https:\/\/t.co\/E6DmKBZ70i\n\u2014 Daily Mail Online (@MailOnline) October 11, 2022\n\n\nOlles veendunud t\u00fctre s\u00fc\u00fctuses, aitasid vanemad saada \u00fclemarstidelt kirja, milles \u00f6eldi, et Lucy Letby ei ole milleski s\u00fc\u00fcdi. Vanemad olevat kasutanud selle kirja saamiseks v\u00e4ljapressimist, lubades teatada haigla kitsaskohtadest arstide \u00fcldn\u00f5ukogule.\nLetby on alles neljas naine Briti ajaloos, kellele on m\u00e4\u00e4ratud eluaegne vanglakaristus, kuid erinevalt tapjatest Myra Hindleyst ja Rose Westist ei viita miski sellele, et ta oleks lapsep\u00f5lves elanud vaesuses v\u00f5i v\u00e4givalla all.\nKaugel sellest. Need, kes perekonda tunnevad, \u00fctlevad, et 77-aastane endine kaupluse juhataja John ja 63-aastane pensionil raamatupidaja Susan armastavad oma t\u00fctart. M\u00f5ne arvates ehk isegi liiga palju.\nLucy Letby s\u00fcndis 4. jaanuaril 1990. aastal,\u00a0kuus kuud p\u00e4rast seda, kui tema vanemad abiellusid, ja mitte kaua aega p\u00e4rast seda, kui nad ostsid maja, kus nad siiani elavad. See on 1930. aastate ridamaja osa Herefordis tupikt\u00e4naval.\nNende t\u00fctar oli naabrite s\u00f5nul vanemate silmatera. Lucy letby \u00f5ppis kohalikus hea mainega Aylestone'i koolis, seej\u00e4rel Herefordi kuueklassilises g\u00fcmnaasiumis. Tema esimene osalise t\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6koht oli teismelisena ettev\u00f5ttes WH Smith.\nKui temast sai esimene pereliige, kes l\u00f5petas 2011. aastal Chesteri \u00fclikoolis bakalaureuse\u00f5pingud laste\u00f5enduse erialal, olid vanemad nii r\u00f5\u00f5msad, et avaldasid kohalikus ajalehes kuulutuse. \u00abOleme p\u00e4rast kogu sinu rasket t\u00f6\u00f6d sinu \u00fcle nii uhked,\u00bb seisis seal. Nad tegid sama uuesti, kui ta sai 21-aastaseks, lisades s\u00fcnnip\u00e4evateatisele t\u00fctre lapsep\u00f5lvefoto.\nVanemad ei olnud rahul, et ta kolib Herefordist Chesterisse, et asuda sealses haiglas t\u00f6\u00f6le, ent aitasid tal siiski osta sinna korteri, mis maksis 179 000 naela (209 430 eurot).\nTema kohtuprotsessi ajal tulid p\u00e4evavalgele s\u00f5numid, mida Letby kolleegidega vahetas. Ta andis neis m\u00f5ista, et tundis end m\u00f5nikord oma vanemate poolt l\u00e4mmatatuna ja ka s\u00fc\u00fcdi nende juurest \u00e4ra kolimise p\u00e4rast.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by On the Kelsey (@onthekelsey)\n\nTa k\u00e4is siiski nendega koos kolm korda aastas Torquays puhkusel, mida perekond oli teinud alates t\u00fctre varajasest lapsep\u00f5lvest.\nTa \u00fctles \u00fchele Suurbritanniast Uus-Meremaale kolinud arstile, et ta ei saaks kunagi sellist sammu teha, sest see h\u00e4vitaks ta vanemad t\u00e4ielikult. \u00abNeil on minust isegi praegu eemal olla piisavalt raske ja see on ainult 100 miili,\u00bb lisas ta.\nTeisel korral saatis ta s\u00f5numi: \u00abMu vanemad muretsevad tohutult k\u00f5ige ja \u00fcksk\u00f5ik mille p\u00e4rast, vihkavad, et elan \u00fcksi jne.\u00bb\n\u00abTunnen end halvasti, sest tean, et neil on v\u00e4ga raske, eriti kuna olen ainus laps, ja nad soovivad head, m\u00f5nikord nad lihtsalt l\u00e4mmatavad mind ja tunnen end pidevalt s\u00fc\u00fcdi.\u00bb\nKolumnist Barbara Davies kirjutab, et on irooniline, et Letby kuritegude olemust arvestades v\u00f5ib peituda tema enda imikueas v\u00f5ti, mis aitab m\u00f5ista tema m\u00f5nikord klaustrofoobset suhet vanematega.\n\u00dcks tapja l\u00e4hemaid s\u00f5pru, kes k\u00e4is temaga samas koolis ja keeldub samuti oma s\u00f5bra s\u00fc\u00fcd tunnistamast, r\u00e4\u00e4kis BBC saates \u00abPanorama\u00bb, et Letby soovis saada vasts\u00fcndinute \u00f5eks, kuna ta ise oli \u00fcle elanud traumaatilise s\u00fcnnituse.\nKolumnist j\u00e4tkas, et kui see on t\u00f5si, v\u00f5ib see kuidagi selgitada, miks John ja Susan Letby kaldusid oma t\u00fctart \u00fcle kaitsma. See, kuidas imikueas kogetu v\u00f5is Letbys t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udes avalduda, on hoopis teine teema.\n\u00dcks Letby juhtumiga seotud ps\u00fchholoog \u00fctles Daily Mailile, et imikuid m\u00f5rvanud med\u00f5de oli nartsissist, kes oskas oma enesekesksust ja eneseimetlust varjata.\nOlles olnud nii kaua oma vanemate elu keskmes, ihkas ta t\u00e4helepanu, mida oli saanud lapsep\u00f5lvest peale, ja kui ta elas neist eemal, pidi ta selle mujalt leidma.\nTeised tekstis\u00f5numid, mida ta imikute m\u00f5rvamise ajavahemikus kolleegidele saatis, n\u00e4itavad, kuidas ta otsis kolleegidelt kaastunnet ja imetlust.\nP\u00e4rast tema esimese ohvri surma 2015. aasta juunis saatis \u00fcks teine med\u00f5de talle j\u00e4rgmise s\u00f5numi: \u00abLoodan, et sinuga on k\u00f5ik korras, sa oled suurep\u00e4rane.\u00bb\nLetby vastas: \u00abSee oli k\u00f5ige raskem asi, mida ma kunagi tegema olen pidanud... See oli meile k\u00f5igile suur \u0161okk. Raske on t\u00e4na \u00f5htul t\u00f6\u00f6le tulla ja vanemaid n\u00e4ha.\u00bb\nLoughborough' \u00fclikooli kriminoloogia lektori Dominic Willmotti s\u00f5nul viitavad m\u00f5ned \u00f5e tekstid sellele, et ta soovis p\u00e4rast imikute surma kaastunnet saada. Willmotti arvates v\u00f5is Lucy Letby m\u00f5rvade ajendiks olla patoloogiline soov t\u00e4helepanu ja kaastunde j\u00e4rele.\nTeine oluline s\u00fc\u00fcdistusargument kogu kohtuprotsessi v\u00e4ltel oli see, et Letby tahtis saada kaastunnet arstilt, kellesse ta oli armunud.\nOn isegi vihjatud, et Letby p\u00f5eb\u00a0M\u00fcnchauseni s\u00fcndroomi, mille puhul hooldajad v\u00f5ivad tahtlikult kahjustada lapsi, et saada t\u00e4helepanu. V\u00e4idetavalt oli ta p\u00e4rast m\u00f5nda m\u00f5rva justkui nautinud enda loodud draamat.\nFor unrivalled coverage of @LucyLetbyTrial and today\u2019s verdicts buy @DailyMailUK tomorrow pages 1-21 and special 8 page pull out pic.twitter.com\/rTf7SX1ENh\n\u2014 Liz Hull (@lizhull) August 18, 2023\n\n\nIsa John Letby oli kohal, kui tema t\u00fctar 4. juulil 2018 esimest korda vahistati.\nTa oli j\u00e4\u00e4nud \u00f6\u00f6seks t\u00fctre juurde Chesterisse, kui oli eelmisel p\u00e4eval p\u00e4rast \u00fcht perepuhkust Torquays\u00a0naise koju s\u00f5idutanud.\u00a0Isa j\u00e4lgis, kuidas politseiametnikud Lucy kinni v\u00f5tsid ja majast v\u00e4lja viisid.\nLucy Letby oli kohtus nutma puhkemas, kui \u00fctles, et p\u00e4rast ta vahistamist oli isa ta magamistoas voodi \u00e4ra teinud.\nKohtus n\u00e4idatud fotodelt oli n\u00e4ha, et tema tuba oli \u00fcsna lapsemeelne, t\u00e4is pehmeid m\u00e4nguasju ja tulukesi ning seinal oli silt \u00abJ\u00e4ta endast j\u00e4lg k\u00f5ikjale, kuhu l\u00e4hed\u00bb. Tema k\u00f6\u00f6gis oli \u00f5nnitlus \u00abPalju \u00f5nne s\u00fcnnip\u00e4evaks, kassiemme\u00bb, mille oli saatnud tema\u00a0ema. Lucy Letbyl on kaks kassi, mis on n\u00fc\u00fcd vanemate hooldada.\u00a0\nLetby vabastati 2018. aastal kautsjoni vastu, enne kui ta vahistati veel kahel korral, juunis 2019 ja novembris 2020, kui juurdlused j\u00e4tkusid.\n\u00dchel korral, kui ta lapsep\u00f5lvekodus vahistati, \u00fctles tema \u00e4rritunud ema politseinikele: \u00abMa tegin seda. V\u00f5tke mind kinni.\u00bb\nEnne t\u00fctre kohtuprotsessi algust mullu oktoobris kolis oma pere\u00e4ri omav paar Herefordist Manchetseri, \u00fc\u00fcrides korteri kohtu l\u00e4hedal.\nNad v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd otsustada veel kord \u00fcmber kolida, et olla Letby l\u00e4hedal, kui ta alustab oma eluaegse vanglakaristuse kandmist vanglas, mis asub t\u00f5en\u00e4oliselt perekonna Herefordi kodust kaugel.\nKolumnist Daviese andmetel n\u00e4hti paari\u00a0kogu kohtuprotsessi v\u00e4ltel vahetamas\u00a0armastavaid pilke oma t\u00fctrega, kes sageli p\u00fc\u00fcdis nendega silmsidet luua.\nVanemad kuulasid \u00e4ra k\u00f5ik t\u00f5endid, mis nende t\u00fctre vastu esitati, olles samas raevukad, s\u00fc\u00fcdistades ajakirjanikke valekajastustes ja kurtes, et kuna protsess venib, peavad nad oma \u00fc\u00fcrilepingut pikendama.\nMenetluse vaheaegadel oli n\u00e4ha Susan ja John Letbyt kohtumaja trepil suitsetamas.\nVaatamata k\u00f5igele, mida nad oma t\u00fctre Lucy Letby kurjade tegude kohta kuulnud on, on nende usk temasse osutunud vankumatuks.\nLucy Letby, 33, was charged with murder in the deaths of five baby boys and two girls, and the attempted murder of five boys and five girls, when she worked at the Countess of Chester Hospital in northwest England. https:\/\/t.co\/wxJ3JooznR\n\u2014 FOX 29 (@FOX29philly) August 18, 2023\n\n\nKui Manchesteri kohus teatas, et Lucy Letby on kuritegudes s\u00fc\u00fcdi, langes ema Susan Letby oma mehe k\u00e4te vahele ja \u00fctles nuttes: \u00abSee ei saa olla t\u00f5si. See ei saa olla \u00f5ige.\u00bb\nBarbara Davies kirjutas, et vanemate otsus mitte ilmuda 21. augustil kohtusse, kui tehti teatavaks nende t\u00fctre karistus, eluaegne vangistus, oli samuti m\u00e4rk, et nad on Lucyga j\u00e4tkuvalt solidaarsed.\nOlla sunnitud kuulama\u00a0p\u00e4evast p\u00e4eva t\u00fctre toime pandud kuritegude \u00fcksikasju on rohkem, kui enamik vanemaid suudaks taluda. Ja ometi pole see veel midagi v\u00f5rreldes nende leinaga, kelle s\u00fc\u00fctutele enneaegsetele imikutele anti v\u00f5imalus elule, kuid siis m\u00f5rvati nad julmalt.\nKolumnist Barbara Daviese s\u00f5nul on selle koletu loo keskmes lihtne k\u00fcsimus: kuidas v\u00f5is nii jumaldavate vanemate kasvatatud laps osutuda \u00fcheks hullemaks laste sarim\u00f5rvariks t\u00e4nap\u00e4eva Briti ajaloos?\nKui John ja Susan Letby hakkavad kunagi oma t\u00fctre s\u00fc\u00fcd tunnistama, esitavad nad seda k\u00fcsimust endale kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu."}
{"text":"Tuntud vandeadvokaat m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeksViru maakohus m\u00f5istis vandeadvokaat K\u00fcllike Nammi talle esitatud korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks, sest ei tuvastanud K\u00e4smu sadama detailplaneeringu menetlusega seoses toimingupiirangu rikkumist ei suures ega ka eriti suures ulatuses.\nNammile esitatud s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt rikkus ta toimingupiirangut suures ulatuses, kui esindas samal ajal nii Vihula vallavanema Annes Naani volitusel ametiisikuna vallavalitsuse kui ka MT\u00dc K\u00e4smu Majaka Sadam huve K\u00e4smu sadama detailplaneeringu menetluses."}
{"text":"Maksekeskus hoiatab k\u00fcberkuritegevuse uue laine eest: Omniva nimel petetakse inimestelt massiliselt v\u00e4lja tollimaksuMaksekeskus p\u00f6\u00f6rdus avaldusega politsei- ja piirivalveameti poole, kuna paljud postifirma Omniva kliendid on langenud k\u00fcberkurjategijate ohvriks ja tasunud libaveebi kaudu tollimakse.\n\u201eMaksekeskuseni hakkas j\u00f5udma info petuskeemist, kus \u00fche osapoolena kujutati Maksekeskuse maksev\u00e4ravat. Juuli l\u00f5pul, 28. juulil teavitasime kirjalikult sellest ka Politsei ja Piirivalveameti k\u00fcberkuritegude \u00fcksust,\u201c r\u00e4\u00e4kis Fortele Maksekeskuse m\u00fc\u00fcgi- ja turundusjuhilt Kuldar Kullasepp.\nAinu\u00fcksi eile p\u00f6\u00f6rdus Maksekeskuse poole seoses pettusega neli inimest.\nTema s\u00f5nul teeb petuskeemi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks see, et Maksekeskuse poole p\u00f6\u00f6rdunud inimesed justkui p\u00e4riselt ootavadki saadetisi, sealhulgas v\u00e4lismaalt.\n\u201eSeep\u00e4rast v\u00f5ivadki nii paljud inimesed pahaaimamatult tasuda nn tollimakse, kuna see n\u00e4ib asjakohane. Selline mulje on j\u00e4\u00e4nud vesteldes k\u00fcmnekonna kliendiga,\u201c m\u00e4rkis Kullasepp.\nNiisiis on eelk\u00f5ige tegemist petuskeemiga, kus teavitusi saadetakse Omniva nimel ning saadetised, millele viidatakse, oleks justkui Omniva saadetised.\nT\u00fc\u00fcpiline \u00f5ngitsusleht, kuhu ohvrid suunatakse, n\u00e4eb v\u00e4lja selline:\nMis puudutab kuritegevuseks kasutatavaid domeene ja veebilehti \u2013 n\u00e4iteks omnivatracking.wpengine.com v\u00f5i baatarvantrans.mn\/ee\/Omniva\/card.htm -, siis Kullasepa s\u00f5nul petuskeemide puhul need tulevad ja kaovad loetud p\u00e4evade v\u00f5i isegi tundidega.\n\u201eMe teeme omalt poolt v\u00f5imaliku, et domeenihaldurite ja hostingettev\u00f5tetega suhelda, kuid arusaadavalt kasutatakse pettuste l\u00e4biviimiseks platvorme, mille hoolsuskohustused vast just k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel ei ole ja seet\u00f5ttu ka nendega suhtlemine keeruline v\u00f5ib olla,\u201c s\u00f5nas ta.\nOmniva: koodide andmeleket ei ole\nOmniva riskijuhtimise \u00fcksuse juht Mart Normak \u00fctles neist juhtumeid kommenteerides, et petturid kopeerivad visuaalselt Omniva digitaalseid keskkondasid ja e-teenuseid v\u00e4gagi detailselt. Eesm\u00e4rgiks nagu ikka: saata heausklikele klientidele erinevatel viisidel p\u00f6\u00f6rdumisi, et petta v\u00e4lja isikuandmed v\u00f5i k\u00fcsida ette makset paki k\u00e4ttesaamiseks.\n\u201eAja jooksul on petturid muutunud ka vilunumaks: kui varasemalt levisid peamiselt venekeelsed pettused ja eestikeelsed olid \u00fcldjuhul vigase grammatikaga ja seet\u00f5ttu \u00e4ratuntavad, siis n\u00fc\u00fcd on liikvel ka heas eesti keeles petukirju,\u201c m\u00e4rkis Normak.\nTa kinnitas ka, et petuskeem toetub oma olemuselt mitte andmelekkele vaid t\u00f5en\u00e4osusele, tegelikkuse imiteerimisele ehk p\u00fc\u00fctakse luua n\u00e4ilisus tegelikkusest, mille juures on oluline ainult esmane usutavus.\n\u201ePaljud inimesed saadavad pakke ja pakkidega on seotud ka lisatoimingud nt tollide tasumine. Nii on lihtne saata \u00f5ngitsuskiri, mis sisaldab viidet mingile pakile, mille osas oleks nagu vaja sooritada lisatoiming ning suure t\u00f5en\u00e4osusega leidub \u00f5ngitsuskirja adressaatide seas ka inimesi, kelle tegeliku elu s\u00fcndmustega v\u00f5ib selline asi kokku minna,\u201c \u00fctles ta.\n\u201eAdressaatide nimistul ei ole aga meiega mitte mingit pistmist, see on saadud kas avalikest allikatest v\u00f5i mujalt,\u201c lisas Normak. \u201eOmnival ei ole andmeleket toimunud, infos\u00fcsteemid on igahetkeliselt monitooritavad ning j\u00e4lgitavad ning andmed on turvaliselt hoitud.\u201c\nTa r\u00f5hutas ka, et Omniva ei kasuta .com l\u00f5puga veebilehti \u00fcksk\u00f5ik millise teenuse osutamiseks ega helista +33 algavalt telefonilt. Kui saadetisel on number, siis klient saab saadetise numbrit v\u00f5rrelda talle teadaoleva saadetise numbriga, numbri sobivust ei tasu eeldada. Kui inimesele on tulemas saadetis ja seda toob kohale Omniva, siis selle saadetise kohta saab saadetise numbri j\u00e4rgi infot ka Omnivast, seejuures on k\u00f5ige lihtsam sisestada number Omniva Track&trace lahendusse.\n\u201eV\u00e4himagi kahtluse korral soovitame enne makse tegemist v\u00f5tta ise \u00fchendust Omniva klienditeenindusega telefonil 661 6616. Kurikaelad otsivad kahjuks pidevalt uusi v\u00f5imalusi pettusteks ja nende vastu aitab eelk\u00f5ige inimeste enda teadlikkus ja t\u00e4helepanelikkus. Oleme teinud pettuste ennetamiseks koost\u00f6\u00f6d politseiga,\u201c \u00fctles Normak.\nPolitsei: oleme kursis\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin m\u00e4rkis, et tegemist on \u00fche levinuma petuskeemiga. Inimestele saadetakse justkui m\u00f5ne kullerfirma nimelt s\u00f5num, et saadetisega on tekkinud probleeme v\u00f5i t\u00f5rkeid. S\u00f5numisse on juurde lisatud ka link, mis avab v\u00f5ltsitud veebilehe.\n\u201eSoovitame inimestel alati veenduda s\u00f5numite ehtsuses, ka siis, kui oodatakse pakki. Kahtluse korral tuleks helistada kullerfirmasse ja uurida, kas s\u00f5numi saatjateks on nemad v\u00f5i mitte. Kindlasti ei tasu vajutada s\u00f5numitega saadud linkidele ja sisestada avanenud veeblehel oma andmeid, sest pea alati on tegemist pettusega. Konkreetne info on politseile teada,\u201c \u00fctles ta.\nKuidas pettust \u00e4ra tunda?\nVeendu, et saadud kiri t\u00f5epoolest p\u00e4rineb saatjalt. N\u00e4iteks Omniva saadab kirju ainult aadressidelt @omniva.ee v\u00f5i @omniva.eu.\nKontrolli ka avanevate lehek\u00fclgede aadresse (URL). Kui need sisaldavad kasv\u00f5i \u00fche kahtlust tekitava s\u00f5na, \u00e4ra teosta sellel lehel \u00fchtegi toimingut! N\u00e4iteks on pettuste lainega avanenud lehed sellistel aadressidel nagu omnivatracking.wpengine.com v\u00f5i baatarvantrans.mn\/ee\/Omniva\/card.htm. Neid on kindlasti veel!\nKui saad s\u00f5numi saabuva paki kohta, siis kontrolli, kas pakinumber on sama, mis Sinu tellitud saadetisel. Vajadusel aitab pakifirma j\u00e4lgimiss\u00fcsteem:\nJ\u00e4lgi saadetise teekonda | Omniva\nSaadetise j\u00e4lgimine \u2014 Itella\nMinu pakid \u2013 myDPD \u2013 DPD-ESTONIA (dpdgroup.com)\nMaksekeskuse kaardimaksevorm ei avane kunagi eraldi lehek\u00fcljel. Kui n\u00e4ed Maksekeskusele sarnast kaardimaksevormi, mis avaneb eraldi veebilehena, siis on see v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega pettus.\nKui kaardimaksevormil k\u00fcsitakse kinnituskoodi v\u00f5i muud sarnast \u2013 siis on samuti tegemist pettusega."}
{"text":"Kelmuse ohvriks langenud mees kaotas suure summaEile alustati kriminaalmenetlust selles, et P\u00e4rnumaal elav mees leidis t\u00e4navu veebruaris internetist investeerimisv\u00f5imaluse reklaami ja t\u00e4itis avalduse sooviga investeerida.\nP\u00e4rast avalduse t\u00e4itmist v\u00f5ttis temaga \u00fchendust inimene, kes tutvustas ennast investeerimisettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajana ja selgitas, et avatud kauplemiskontolt saab igal ajal raha v\u00e4lja v\u00f5tta.\nMees kandis talle antud arveldusarvele mitmel korral \u00fcle eri\u00a0summasid, kuid \u00fchel hetkel sai teate, et tema kauplemiskonto on blokeeritud ja temalt k\u00fcsiti kauplemiskonto kindlustamise eest 20 000 eurot. Kokku tekitati kelmusega kahju \u00fcle 67 000 euro.\u00a0\nSamuti sai politsei eile teate, et P\u00e4rnu linnas Papiniidu t\u00e4naval \u00e4hvardas joobes 25aastane mees parklas taksojuhti ja \u00fcmbritsevaid inimesi ning vehkis nende suunas metallist toruga. Politsei pidas mehe kinni.\nL\u00e4\u00e4neranna vallas l\u00f5huti aga ukselukk ja siseneti angaari, kust varastati t\u00f5stuk Balkancar. Vargusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul 3000 eurot.\n"}
{"text":"K\u00fcllike Namm m\u00f5isteti \u00f5igeksVandeadvokaat K\u00fcllike Namm\nAutor: Andras Kralla\nViru maakohus m\u00f5istis vandeadvokaat K\u00fcllike Nammi talle esitatud korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks, sest ei tuvastanud K\u00e4smu sadama detailplaneeringu menetlusega seoses toimingupiirangu rikkumist ei suures ega ka eriti suures ulatuses.\nNammile esitatud s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt rikkus ta toimingupiirangut suures ulatuses, kui esindas samal ajal nii Vihula vallavanema Annes Naani volitusel ametiisikuna vallavalitsuse kui ka MT\u00dc K\u00e4smu Majaka Sadam huve K\u00e4smu sadama detailplaneeringu menetluses.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Indrek Hargla \u201eMeriv\u00e4ljast\u201c: \u00fchest veidra auraga majast m\u00f6\u00f6dudes hakkas lugu vaikselt kummitama\u20262017. aasta m\u00fcstiline draamaseriaal \u201eMeriv\u00e4lja\u201c on valminud stsenarist Indrek Hargla samanimelisel romaanil ning kujutab inimesi, kelle elud on \u00fchel v\u00f5i teisel viisil seotud nn. Meriv\u00e4lja UFO-ga.\nM\u00fcstilise p\u00f5nevussarja tegevus toimub Tallinna \u00e4\u00e4relinnas Meriv\u00e4ljal 1990-ndate teises pooles. 80-ndate l\u00f5pul avastati siin m\u00f5istatuslik maa-alune objekt, mida uurisid \u00fclisalastatult vene s\u00f5jav\u00e4elased. N\u00f5ukogude v\u00e4ed lahkusid Eestist, kuid rahvasuus j\u00e4i ringlema jutt, et maa seest kaevati v\u00e4lja t\u00f5eline UFO. M\u00f5istatuslikult kadus samal ajal j\u00e4ljetult kohalik elanik, viiuldaja Georg Sinisaar, kelle saatuse kohta ei ole mitte midagi teada.\nIse Viimsist p\u00e4rit Hargla jalutas palju Meriv\u00e4ljal ringi ja sealt ta ka esimesed m\u00f5tted sai. \u201e\u00dchest veidra auraga majast m\u00f6\u00f6dudes hakkas lihtsalt \u00fcks lugu vaikselt peas kummitama. Ulmekirjanik otsib pidevalt uut ja p\u00f5nevat ainest. Ma olin \u201eMeriv\u00e4ljat\u201c m\u00f5tetes kujundanud romaaniks, aga siis tekkis v\u00f5imalus hoopis sari teha ja eks ma siis hakkasin ka koguma rahvap\u00e4rimust Meriv\u00e4lja \u201eUFO\u201c kohta, mida kogunes p\u00e4ris palju. Muidugi on seda palju rohkem, kui mulle inimesed pajatasid. Seda jagub mitme folkloorse uurimuse tarbeks,\u201c kirjeldab Hargla.\nKuidas v\u00f5tab Indrek Hargla \u201eMeriv\u00e4lja\u201c seriaali p\u00f5hiolemuse kokku ja miks peaks seriaali vaatama inimene, kes seda seni teinud pole? Hargla kommenteeris TV3 portaalile, et tema jaoks on \u201eMeriv\u00e4lja\u201c eelk\u00f5ige romaan ning alles siis seriaal. \u201eRomaan ilmus m\u00f5ni aasta hiljem ja ma pean seda enda k\u00f5ige paremaks romaaniks, ja nii head ma enam ei kirjuta. \u201eMeriv\u00e4lja\u201c on k\u00fc\u00fcniline p\u00f5nevuslugu 90-ndatest ja p\u00f5hineb suuresti Meriv\u00e4lja ajalool, p\u00e4rimustel ja faktidel n-\u00f6 UFO v\u00e4ljakaevamise kohta. Muidugi on selles loos palju v\u00e4lja m\u00f5eldud ja see ei ole dokumentaalne lugu tolle UFO kohta.\u201c\nNii \u201eMeriv\u00e4lja\u201c seriaal kui ka romaan r\u00e4\u00e4givad Meriv\u00e4lja elanikest, kes langevad v\u00e4ljapressija ohvriks ja see k\u00f5ik on seoses selle kunagise salap\u00e4rase oletatava maav\u00e4lise objektiga, mida vene v\u00f5imud saladuskatte all v\u00e4lja kaevasid. Antud objekt on Eesti l\u00e4hiajaloo k\u00f5ige suurem m\u00f5istatus ja romaani l\u00f5pus saab see lahendatud seoses \u00fche teise suure m\u00f5istatusega.\nPeategelaseks on t\u00fctarlaps Karin, kes Meriv\u00e4ljale asudes sealse saladusega kokku p\u00f5rkab ja seda ise uurima hakkab. Selle juures on talle abiks tema sensitiivsed v\u00f5imed, ehk otse \u00f6eldes \u2013ta on natuke n\u00f5id. \u201eOlgu ka \u00f6eldud, et vene v\u00f5imud kasutasid objekti uurimiseks samuti sensitiivide abi,\u201c r\u00f5hutab Hargla.\nVaata k\u00f5iki \u201cMeriv\u00e4lja\u201d osasid TV3 Play keskkonnast!"}
{"text":"JUHTKIRI | Kaja Kallase ringloogika: pangad ju samuti laenavad!Oma abikaasa Venemaa-suunaliste \u00e4rihuvidega viimase aja \u00fchte t\u00f5sisemasse skandaali sattunud peaminister Kaja Kallas sipleb nagu kala v\u00f5rgus ja m\u00e4ssib end paraku iga keeruga \u00fcha rohkem kinni. Olukord, mille kohe alguses oleks saanud otsese ja kiire suhtlusega palju pahandust \u00e4ra hoida, saab lisaks j\u00e4rjest uusi tahke. N\u00fc\u00fcd on siis teada, et peaminister on ka ise abikaasa \u00e4risid toetanud, andes nende tarbeks laenu.\nKallas lausus neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil, et tegutses parimas usus. Et ta armastab ja usaldab oma abikaasat. Nii palju, et on tema \u00e4ridele andnud laenu suisa kahel korral \u2013 algselt 350 000 eurot investeerimiseks ja n\u00fc\u00fcd, olles eelmise summa tagasi saanud, veel 20 000 eurot.\nKallas ei pea oma laene millekski eriliseks \u2013 tema s\u00f5nul pangad samuti laenavad, kontrollimata liialt, milleks raha kasutatakse. Kuid eraisiku laen pole sama, mis panga antu. Ja tegemist pole tavalise eraisikuga, vaid riiklikult olulise figuuri ehk peaministriga. Pole kellegi asi, kui oma abikaasa ettev\u00f5ttele laenab suurema summa suvaline eesti kodanik, kuid peaminister on \u00fcks nendest ametitest, kus v\u00f5imust johtuvad reeglid ning l\u00e4bipaistvusn\u00f5uded on m\u00e4rksa karmimad.\nKuidas peaminister oma raha kasutab, on muidugi tema asi. Kui sellega tekib aga \u00f5rn kahtluski, et toetatakse tegutsemist Venemaal, mille vastast s\u00f5da ta ise maailmas barrikaadidel juhtida tahab, on asi mage. Siin ei piisa otsese sideme puudumisest - asjad peavad olema t\u00e4iesti selged, mitte sumbuma JOKK-skeemi. Praegune olukord on infos\u00f5jas Venemaale v\u00e4ga magus. V\u00f5ime olla kindlad, et see leiab oskuslikku \u00e4rakasutamist.\nKallase seletused on seni olnud \u00fche ja sama asja korrutamine, nii et see hakkab moodustama juba ringloogikat. See aga annab v\u00e4ga halva signaali ja vaid s\u00fcvendab v\u00f5\u00f5randumist. Kiire vabandamine ja kohene \u00e4risidemete katkestamine \u2013 nagu tegi kaudselt sarnases olukorras Briti peaminister Rishi Sunak \u2013 andnuks m\u00e4rka parema tulemuse."}
{"text":"RAHVAS: Maha Kaja Kallas!\u00d5htuleht k\u00e4is Tartumaal asuvas kuulsa hobusemonumendiga Luunja alevikus k\u00fcsimas, mida arvatakse sellest, et peaministri abikaasaga seotud firmad ajavad ikka veel Venemaaga \u00e4ri.\nArvamust avaldas rohkem inimesi, kui neid artiklisse mahtus. Ometi ei \u00f5nnestunud vilka elutegevusega alevikust leida kedagi, kes oleks peaministrile kasv\u00f5i mokaotsastki toetust avaldanud.\nRahva h\u00e4\u00e4l kui h\u00fc\u00fcdja h\u00e4\u00e4l k\u00f5rbes\nEnnu on pension\u00e4r, kes on omal ajal sadu kordi vedanud elusloomi nii Ukrainasse kui ka Venemaale.\n\u201eKaja Kallas pole kunagi oma vigu tunnistanud. Valetab ja ei t\u00e4ida lubadusi. Alates kohatust lausest, et tema isa on ka pension\u00e4r ja saab h\u00e4sti hakkama ja l\u00f5petades lubadusega, et makse ei t\u00f5steta ja hinnad ei kasva. Eestile j\u00e4tab see tema abikaasa Venemaa-\u00e4ri pleki nagunii. Sellised asjad on lubamatud ja see ei ole aus. Umbusaldusi on ikka tehtud, aga see s\u00f5ltub ju ikkagi koalitsiooni suurusest. Ta peab ise tagasi astuma. Kurb on see, et rahva h\u00e4\u00e4l on h\u00fc\u00fcdja h\u00e4\u00e4l k\u00f5rbes. Meie v\u00f5ime siin maal oma arvamust avaldada, aga seda nagunii keegi ei kuule. Kui oleme demokraatlik riik, siis sellega peaks arvestama.\u201c\nMadis \u00fctleb pikemalt m\u00f5tlemata: sada protsenti \u2013 peaminister peab tagasi astuma. \u201eMuud v\u00f5imalust ei n\u00e4e. Samas kardan, et m\u00e4tsitakse j\u00e4lle kinni, nagu ikka. Aga loodan, et peaminister vahetub. Asi ei ole kirumises kirumise p\u00e4rast, vaid selleks on valitsus piisavalt p\u00f5hjust andnud. Kui inimene ostab Vene kaupa, siis see on oi kui paha, aga kui peaministri abikaasa miljonite eest kaupa Venemaale veab, siis kas see on okei? Partei survet ka ei ole, Reformierakond on juba \u00f6elnud, et nemad selle kaubaveo juures mingit poliitilist vastutust ei v\u00f5ta.\u201c\n\u201eArvatavasti hakatakse n\u00fc\u00fcd t\u00e4helepanu hajutamiseks j\u00e4lle kohvimasinast r\u00e4\u00e4kima. Ja see suhtumine, et mis te minust tahate, on p\u00e4ris uskumatu. Sellisel kohal olev inimene peab ise j\u00e4lgima, kuhu tema laenuraha l\u00e4heb, aga ka kapo peaks nii k\u00f5rgeid riigisaladusi hoidvaid tegelasi j\u00e4lgima. Naisega eile \u00f5htul just arutasime, et seda kasv\u00f5i \u0161antaa\u017eiohu v\u00e4ltimiseks. Kuum s\u00f5da on kestnud ju juba poolteist aastat, aega oli l\u00f5petada,\u201c t\u00f5deb ta.\nKOHVIMASIN UUEKS TEEMAKS: Madis arvab, et skandaali hajutamiseks hakatakse pisiasju \u00fcles kiskuma. (Aldo Luud)\nKa T\u00f5nu \u00fctleb, et Kaja Kallas peab kindla peale tagasi astuma.\n\u201eMaha v\u00f5tta muidugi! Ja aeg oleks ka Reformierakonnal k\u00f5rvale astuda. Kui kellegagi r\u00e4\u00e4kida, siis \u00fctlevad k\u00f5ik, et valitsus on t\u00e4itsa \u00e4ra p\u00f6\u00f6ranud. Nagu \u00f6eldakse, igal oinal on oma mihklip\u00e4ev,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta ja lisab, et koalitsioon sai palju h\u00e4\u00e4li just pensionit\u00f5usude ja elektroonilise h\u00e4\u00e4letamise t\u00f5ttu.\nMIHKLIP\u00c4EVA OOTEL: T\u00f5nu loodab, et peaministri skandaal viib Reformikonna v\u00f5imult. (Aldo Luud)\nEestile t\u00f5mmati j\u00e4lle vesi peale\nParasjagu end paadiga s\u00f5itma asutava Lauri meelest levivad skandaalid t\u00e4nap\u00e4eval kulutulena.\n\u201eKui Kallase abikaasa Venemaa-teema muidu v\u00e4lismaisesse pressi ei j\u00f5ua, siis l\u00e4bi varalahkunud Prigo\u017eini trollivabriku kindlasti. See on tugev Eesti maine kahjustamine rahvusvahelisel tasandil,\u201c leiab ta. Tema arvates on kolisevasse \u00e4mbrisse j\u00e4rjest astunud nii Reformierakond, Eesti 200 kui ka v\u00e4lisminister Margus Tsahkna ning toob eraldi v\u00e4lja MT\u00dc Slava Ukraini h\u00e4biv\u00e4\u00e4rse juhtumi.\n\u201ePeaminister peab kohalt lahkuma, aga kui siinkohal m\u00f5elda, siis keda me \u00fcldse pukki paneme\u2026 V\u00e4ga paljud on korrumpeerunud. Puhtinimlikult ei saa ma aru, kuidas peaministri kohal olev inimene ei m\u00f5tle selliste asjade peale nagu seotus abikaasa \u00e4ridega. Kaks v\u00f5imalust, kas oled rumal v\u00f5i \u00fclbe. V\u00e4hemalt v\u00f5inuks peaminister \u00f6elda, et tegime vea ja uurime.\u201c\nHALB LEVIB: Lauri t\u00f5deb, et peaministri skandaal j\u00e4tab kogu Eestile taas musta pleki. (Aldo Luud)\nTeet on t\u00e4iskohaga tartlane, kuid suvitab Luunjas.\n\u201eKaja Kallase abikaasa \u00e4ri ajamine Venemaaga on ikka nali. Mul ei ole Reformierakonna vastu midagi, aga siin tulnuks mitte kaitsele asuda. Need asjad peab \u00e4ra klaarima, nii j\u00e4tkata ei saa. Igal juhul peab peaminister tagasi astuma. Asendamatuid inimesi ei ole.\u201c\nOOTAB SELGUST: Teet \u00fctleb, et kindlasti peab Venemaa-\u00e4ri k\u00fcsimuse \u00e4ra klaarima. (Aldo Luud)\nIrene jalutab Luunjas oma kolme koeraga, kellest \u00fche kaelarihm on rahvusv\u00e4rvides.\n\u201eKahjuks toob peaministri abikaasa seotus Venemaaga kaasa ka selle, et pettunud rahvas kaugeneb Toompeast veelgi. Lisaks \u00fcleolev suhtumine, et sa ei peagi midagi ajakirjanikule v\u00f5i rahvale selgitama. Kindlasti peab tagasi astuma. Kaja Kallas ise andis ju v\u00e4ga tugeva signaali, et l\u00f5petame kogu suhtlemise Venemaaga. Aga kellelgi on lubatud ja kellelgi mitte. Jah, Kallas tegi suure t\u00f6\u00f6 Ukraina suunal, aga nullis selle skandaaliga kogu eelneva t\u00f6\u00f6. Ma ei eelda, et keegi peaks karistatud saama, aga vastutama peab iga\u00fcks,\u201c on ta kindel."}
{"text":"Suurperede vanematest sai \u00fchiskonna h\u00e4biplekk, ilma et me midagi teinud oleksimeLP KOLUMNLastetute naiste uuring t\u00f5mbas vee peale viimselegi v\u00e4\u00e4rikusele, mis suurperedele j\u00e4\u00e4nud oliNeli aastat tagasi oma kolmandat last s\u00fcnnitusmajas s\u00fclle haarates valdas mind kirjeldamatu uhkustunne. Saingi hakkama, mul on kolm last. Vau!Olin alati oma kolme lapsega s\u00f5brannasid suure austusega vaadanud. Iga lapsevanem teab, et juba \u00fche p\u00f5nni kasvatamine on vastutusrikas, raske ja ka v\u00e4sitav. Kolme ja enama lapse vanemad n\u00e4isid mulle kui t\u00f5elised kangelased. Ja n\u00fc\u00fcdsama hoidsin k\u00f5hul oma kolmandat last - see tundus lihtsalt uskumatu saavutusena.Samuti tundsin, et olen \u00fchiskonnas hoitud ja austatud.K\u00f5ik muutus. Aasta tagasi said suurpered oma au pihta esimese valusa l\u00f6\u00f6gi, kui \u00fchiskondliku l\u00e4bisaamise hinnaga n\u00f5uti v\u00e4lja lasterikaste perede toetuse suurendamine. Arvan endiselt, et see toetus on h\u00e4davajalik peredele, kelle eelarve keerab kolmanda lapse s\u00fcnd peapeale. Ja v\u00e4ga paljudel keerab. Aga toetusest olulisem on suurperedele see, et neid ei peetaks muidus\u00f6\u00f6jateks, v\u00e4ljapressijateks, \u00fchiskonna h\u00e4biplekiks.Minu kolmas laps s\u00fcndis suurest soovist ja armastusest. Tahtsin oma kahele lapsele veel \u00fcht kaaslast, soovisin iseendale veel kedagi, kellele vanemlikku hoolt anda. Ei m\u00f5elnud ma beebit planeerides hetkekski suurpere toetusele, mis mu kontole p\u00e4rast tema s\u00fcndi laekuma hakkab.Ma ei tea \u00fchtki ema, kes oleks saanud kolmanda lapse selleks, et seda toetust v\u00e4lja teenida. Ent meid hakati just nii p\u00f5lastava pilguga vaatama ja kohati ka valjul h\u00e4\u00e4lel hurjutama.Kolme- ja enamalapselised taandusid, lasime toetust uuesti v\u00e4hendada ja neelasime \u00fchiskondliku pahameeletormi alla. Lootsime, et peagi k\u00f5ik vaibub ning elu l\u00e4heb vanaviisi edasi.Kuni saabus veel suurem l\u00f6\u00f6k. Samad m\u00f5juisikud, kes mullu olid \u00fchiskondliku hukkam\u00f5istu hinnaga v\u00e4lja n\u00f5udnud suurperede toetuse kasvu, t\u00f5mbasid lastetute naiste uuringuga n\u00fc\u00fcd vee peale viimselegi v\u00e4\u00e4rikusele, mis suurperedele j\u00e4\u00e4nud oli.Poliitiliste m\u00e4ngudega n\u00f5uti, et justkui mistahes hinnaga s\u00fcnniks igasse peresse v\u00e4hemalt kolm last. Eesm\u00e4rki p\u00fc\u00fcti saavutada lastetuid ja v\u00e4hemalapselisi alandades.Selline l\u00e4bi seina murdmine m\u00f5jus \u00e4raspidiselt ning n\u00fc\u00fcd alandati ka neid soositud ja \u00fclistatud paljulapselisi. Ilma et me ise selleks midagi teinud oleksime, l\u00fckati meid taas h\u00e4biposti.Enam ei taha suuremat peret ka need, kes enne tahtsid. Nii nagu ma ei s\u00fcnnitanud kolmandat last toetuste p\u00e4rast, ei s\u00fcnnitanud ma teda ka selleks, et Eestis mingit kvooti t\u00e4ita. Ma ei ole enda missiooniks pidanud pimesi rahva j\u00e4tkamist.Nii mina kui ka mu s\u00f5brad ja tuttavad on saanud ikka t\u00e4pselt nii palju lapsi, kui nende hing on ihaldanud, kui nende pere on suutnud \u00fclal pidada ning kui palju aega, energiat ja t\u00e4helepanu on nad olnud valmis oma lastele muu elu k\u00f5rval jagama. Iga j\u00e4rgmise lapse saamine on suur otsus ja tohutu vastutus.Ometi on suurpered taas need, kellele vaadatakse otsa kui kolossaalse kobark\u00e4ki vallandajatele.Ilma lasteta pered vannuvad, et ei soovi iialgi \u00fchtki last. Et siia ilma \u00fcheainsagi beebi s\u00fcnnitamine oleks vastutustundetu. L\u00f6\u00f6n silmad maha, sest mina olen nii vastutustundetult k\u00e4itunud lausa kolmel korral - t\u00f5epoolest ei ole ma lapsi planeerides liialt muretsenud maailma tuleviku ja j\u00e4tkusuutlikkuse p\u00e4rast.\u00dche lapse vanemad on solvunud, et neilt n\u00f5utakse veel s\u00fcnnitamist sest \u00fcks lapsevanem ei suutvat piisavalt armastust ja t\u00e4helepanu pakkuda mitmele lapsele korraga. L\u00f6\u00f6n taas silmad maha, sest t\u00f5esti pean ma oma t\u00e4helepanu pidevalt kolme lapse vahel jagama ja tunnen end selle p\u00e4rast iga p\u00e4ev s\u00fc\u00fcdi.Kahe lapse vanemadki v\u00f5tavad s\u00f5jakalt s\u00f5na, viidates, et kolmanda lapse s\u00fcnnitajad on rahavoogudest pimestatud.M\u00f5istan, sest t\u00f5esti on neid \u00fclekohtuselt solvatud ja nad peavadki n\u00fc\u00fcd enda austamist valjul h\u00e4\u00e4lel n\u00f5udma. Aga seda k\u00f5ike ei peaks tegema \u00fchiskonda l\u00f5hestades. Inimeste v\u00e4\u00e4rtus ei seisne selles, kas neil on lapsi v\u00f5i mitu neid on.Soovin, et \u00fchiskond saaks taas toimida harmoonias, nii et austame nii j\u00e4reltulijateta kui ka \u00fche, kahe ja rohkemate lastega peresid.Mul on v\u00e4ga hea meel, et mul on kolm last, aga sel pole v\u00e4himatki pistmist riigi toetuste ega sellega, et peaksin lastetuid kuidagi v\u00e4het\u00e4htsateks \u00fchiskonna liikmeteks. Me ei ole n\u00f5udnud suuremaid toetusi ega ammugi mitte mingit jaburat uuringut. Palun lubage meid sellelt tuleriidalt alla.\"Toetusest olulisem on suurperedele see, et neid ei peetaks muidus\u00f6\u00f6jateks, v\u00e4ljapressijateks, \u00fchiskonna h\u00e4biplekiks.\"\u2022 \u201eLP kolumn\u201c on rubriik, kus Delfi Meedia ajakirjade peatoimetajad v\u00f5tavad s\u00f5na endale s\u00fcdamel\u00e4hedastel teemadel. Elin J\u00e4rvsaar Pere ja Kodu peatoimetajaILLUSTRATSIOON: GOODSTUDIO SHUTTERSTOCK"}
{"text":"V\u00f5ta, aga pane tagasi! Peaminister v\u00f5iks ikka mehelt k\u00fcsida, mis tema rahaga tehakseKaja Kallase jaoks polnud probleem laenata oma mehe firmale 350 000 eurot. \u00d5htuleht p\u00e4rib rikastelt ettev\u00f5tjatelt, kas nemad k\u00fcsiksid oma abikaasalt, mida ta teeb 350 000eurose laenuga.\u00dcks tuntud ettev\u00f5tja, kelle nime me tema palvel ei avalda, \u00fctleb, et k\u00f5ik, kes on abielus olnud, m\u00f5istavad, kui ebausutav on peaministri jutt. \u201eV\u00e4ita, et sa ei tea, milleks abikaasa oma ettev\u00f5ttes seda laenu kasutab, on pehmelt \u00f6eldes veider - siis ma k\u00fcsiks, mis kuradi peaminister meil on? Kujutame ette, et ta ei valetagi. Kuidas saab selline inimene valitseda Eesti riiki, ma ei saa aru!\u201cKallas peab mehe firmat \u00fclal?Ettev\u00f5tja s\u00f5nul k\u00fcsib iga normaalne inimene laenu andes, milleks seda kasutatakse, saati siis nii suurte summade puhul. \u201eV\u00e4hemalt Kallase mees v\u00f5iks seletada, miks seda vaja oli! Eriti tobe, et mees maksab v\u00f5la mingite kuude jooksul tagasi, aga siis annab Kallas talle juulis 20 000 juurde - t\u00e4hendab, ta osaleb ju oma mehe \u00e4ri jooksvas finantseerimises! Peaminister annab oma mehele sisuliselt arvelduskrediiti.\u201cEttev\u00f5tja s\u00f5nul on peaminister loonud mulje, et ei tea oma mehe \u00e4rist midagi. \u201eSamas teab ta r\u00e4\u00e4kida, kuidas mehe osalusega ettev\u00f5te pole isegi Venemaal tankinud. Peaministril on sisuliselt valdav kontroll selle ettev\u00f5tte \u00fcle, kui ta r\u00e4\u00e4gib, et p\u00e4rast omavahelisi vestlusi l\u00f5petab firma septembrist Vene-suunalised veod. Kui k\u00f5ik on nii aus ja armas, siis miks nad selle n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku katkestavad?\u201cEttev\u00f5tja lisab, et naeruv\u00e4\u00e4rne on peaministri jutt, kuidas tegu oli \u00fchesuunaliste vedudega, millega toodi Venemaalt otste kokkut\u00f5mbamiseks Eestisse asju tagasi. \u201eMis otsi seal kokku t\u00f5mmatakse, kui sinna viiakse 17 miljoni dollari eest kaupa?\u201cKas tagatis on abieluleping?Ka ettev\u00f5tjas Neinar Selis (pildil) tekitab kummastust, et peaminister laenab oma abikaasa firmale raha ega tunne huvi, mida sellega tehakse. \u201eMis on tagatis? Kas abieluleping? V\u00f5i on ettev\u00f5te andnud mingeid muid garantiisid?\u201cSeli s\u00f5nul tuleb k\u00fcsida, miks niimoodi laenu antakse. \u201eSee on v\u00e4ga suur summa. Kas p\u00e4\u00e4stetakse midagi v\u00f5i loodetakse kasumit saada?\u201c Ettev\u00f5tjad laenavad reeglina pankadelt ja neil on seoses rahapesureeglitega \u00fclikarmid piirangud. \u201eK\u00f5ik uuritakse viimseni v\u00e4lja, miks sa saanud oled ja kust sa oled saanud.\u201cErinevalt eraisiku antavast laenust on n\u00e4iteks emaettev\u00f5tetel v\u00e4ga karmid piirangud t\u00fctarfirmadele antavate laenude intressile. \u201eEmaettev\u00f5te ei v\u00f5i anda t\u00fctarettev\u00f5ttele laenu edasi odavamalt, kui ta ise pangast laenab.\u201cPeaministri abikaasa Arvo Hallik selgitas juunis ERRile, et Kallase antud 350 000 euro suurune laen l\u00e4heb finantsinvesteeringuna erinevatesse firmadesse. \u201eMeil on investeeringud erinevates ettev\u00f5tetes,\u201c r\u00e4\u00e4kis Hallik. \u201eOsa on kinnised, aga on ka avalikud, n\u00e4iteks oleme Baltcapis osanikud, mitte k\u00fcll v\u00e4ga suurelt,\u201c lausus ta. Samas on laen Kallase s\u00f5nul juba tagastatud, mis tekitab k\u00fcsimuse, milleks oli vaja \u00fchisteks investeeringuteks m\u00f5eldud 350 000 eurot nii kiiresti peaministrile tagastada.Seli s\u00f5nul v\u00f5ib ka k\u00fcsida, kas Kallase poolt abikaasale laenu andmine v\u00f5is olla mingi kehvaks l\u00e4inud \u00e4ri p\u00e4\u00e4steoperatsioon. \u201eKui see on j\u00e4rjepidev tegevus, siis sa m\u00e4ngid oma mainega.\u201cPeaministrilt laenu saanud Halliku ettev\u00f5ttele kuulub ka veerand Stark Logistics ASist. Just selle ettev\u00f5tte Venemaa-suunalised kaubaveod skandaali s\u00fcnnitasidki. Lux Expressi omanik Hugo Osula (pildil) ei tee saladust, et temagi ettev\u00f5te veab endiselt Peterburi vahet reisijaid.M\u00f5istagi pole Osula m\u00f5ne tipp-poliitiku abikaasa. \u201eKeegi t\u00e4na l\u00f5bu p\u00e4rast Venemaale ja Peterburi ei s\u00f5ida,\u201c \u00fctleb ta \u201eNeil, kellel on vaja liikuda sinna v\u00f5i siia, on selleks t\u00f5eline h\u00e4davajadus ja nad liiguvad nii v\u00f5i teisiti. Nad liiguvad jala \u00fcle silla, m\u00f5ne teise bussifirmaga v\u00f5i millega iganes. Meil ei ole heameel j\u00e4tkata ja ega see pole ka mingi \u00e4ri, aga inimesed peavad saama liikuda. \u00dcle piiri k\u00e4imine pole ju keelatud.\u201c Osula r\u00e4\u00e4gib reisijatest, kes on k\u00e4inud Moskvas oma \u00e4risid sulgemas ja kellele on olnud Lux Expressiga Venemaale minek ja tulek ainus v\u00f5imalus.Kui l\u00e4hedane inimene k\u00fcsiks Osulalt suuremat laenu, siis uuriks ta muidugi, milleks seda kasutatakse. \u201eKui sa annad raha, tahad ikka teada, mis investeering see on,\u201c \u00fctleb ta. \u201eKuhu see raha investeeritakse ja millal see tagasi tuleb? Ikka tahan teada, see on ju normaalne!\u201c NILS NIITRA"}
{"text":"Juhtkiri: Kaja Kallase ringloogikaOma abikaasa Venemaa-suunaliste \u00e4rihuvidega viimase aja \u00fchte t\u00f5sisemasse skandaali sattunud peaminister Kaja Kallas sipleb nagu kala v\u00f5rgus ja m\u00e4ssib end paraku iga keeruga \u00fcha rohkem kinni. Olukord, mille puhul oleks saanud kohe alguses otsese ja kiire suhtlusega palju pahandust \u00e4ra hoida, saab \u00fcha uusi tahke. N\u00fc\u00fcd on siis teada, et peaminister on ka ise abikaasa \u00e4risid toetanud, andes nende tarbeks laenu.Kallas lausus neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil, et tegutses parimas usus. Et ta armastab ja usaldab abikaasat. Nii palju, et on tema \u00e4ridele andnud laenu suisa kahel korral - algul 350 000 eurot investeerimiseks ja n\u00fc\u00fcd, olles eelmise summa tagasi saanud, veel 20 000 eurot.Kallas ei pea oma laene millekski eriliseks - tema s\u00f5nul laenavad ju pangad samuti, kontrollimata liialt, milleks raha kasutatakse. Kuid eraisiku laen pole sama, mis panga antu. Ja tegu pole tavalise eraisikuga, vaid riiklikult olulise figuuri ehk peaministriga. Pole kellegi asi, kui oma abikaasa ettev\u00f5ttele laenab suurema summa suvaline Eesti kodanik, kuid peaministriamet on \u00fcks nendest, kus on v\u00f5imust johtuvad reeglid ning l\u00e4bipaistvusn\u00f5uded m\u00e4rksa karmimad.Kuidas Kallas oma raha kasutab, on muidugi tema asi. Kui sellega tekib aga \u00f5rn kahtluski, et toetatakse tegutsemist Venemaal, mille vastast s\u00f5da ta ise maailmas barrikaadidel juhtida tahab, on asi mage. Siin ei piisa otsese sideme puudumisest - asjad peavad olema t\u00e4iesti selged, mitte sumbuma JOKK-skeemi. Praegune olukord on infos\u00f5jas Venemaale v\u00e4ga magus. V\u00f5ime olla kindlad, et see leiab oskuslikku \u00e4rakasutamist.Kallase seletused on seni olnud \u00fche ja sama asja korrutamine, nii et see hakkab moodustama juba ringloogikat. See aga annab v\u00e4ga halva signaali ja vaid s\u00fcvendab v\u00f5\u00f5randumist. Kiire vabanduse palumine ja kohene \u00e4risidemete katkestamine - nagu tegi kaudselt sarnases olukorras Briti peaminister Rishi Sunak - andnuks m\u00e4rka parema tulemuse.\"Kallas ei pea oma laene millekski eriliseks - tema s\u00f5nul laenavad ju pangad samuti, kontrollimata liialt, milleks raha kasutatakse.\""}
{"text":"Trump andis end v\u00f5imudele \u00fcles ja sai seej\u00e4rel kautsjoni vastu vabadusse   USA endine president Donald Trump andis end Georgia osariigi v\u00f5imudele \u00fcles seoses valimistesse sekkumise ja v\u00e4ljapressimise s\u00fc\u00fcdistusega. Trump oli vanglas v\u00e4hem kui pool tundi ja v\u00f5imud vabastasid ta seej\u00e4rel kautsjoni vastu.   Trump veetis Fultoni maakonna vanglas umbes 20 minutit, mille jooksul v\u00f5eti temalt s\u00f5rmej\u00e4ljed ja tehti foto. Vabadusse p\u00e4\u00e4semiseks pidi endine president maksma 200 000 dollarit kautsjonit. Endine president on t\u00e4navu saanud kokku neli erinevat s\u00fc\u00fcdistust. Seekord heidavad v\u00f5imud talle ette 2020. aasta presidendivalimistesse sekkumist ja v\u00e4ljapressimist. Juhtum on seotud Trumpi telefonik\u00f5nega Georgia riigisekret\u00e4rile, milles ta palus v\u00e4idetavalt leida juurde h\u00e4\u00e4li. Toonane president Trump helistas siis Georgia osariigi k\u00f5rgele valitsusametnikule Brad Raffenspergerile. V\u00e4idetavalt palus Trump Raffenspergeril leida juurde h\u00e4\u00e4li, mis p\u00f6\u00f6raks ta valimiskaotuse \u00fcmber v\u00f5iduks. Trump nimetas oma neljap\u00e4evast vahistamist muu hulgas \u00f5iguse v\u00e4\u00e4namiseks ja valimistesse sekkumiseks. \"See, mis siin toimus, on \u00f5igluse ja \u00f5iguse m\u00f5nitamine. Me ei teinud midagi valesti. Ma ei teinud midagi valesti,\" \u00fctles Trump. \"See, mida nad teevad, on valimistesse sekkumine,\" v\u00e4itis endine president. Meediale avaldati hiljem Trumpist vahistamisega seoses tehtud ametlik politseifoto. Trump postitas ise sama foto hiljem suhtlusv\u00f5rgustikku endise nimega Twitter, mida n\u00fc\u00fcd tuntakse nime all X. Tegemist oli Trumpi esimese postitusega platvormil p\u00e4rast 2021. aasta jaanuari. Trumpiga koos esitati esitati s\u00fc\u00fcdistus ka kaheksateistk\u00fcmnele kaasosalisele, sealhulgas kunagisele Valge Maja personali\u00fclemale Mark Meadowsile ja Trumpi isiklikule advokaadile Rudy Giulianile. Fultoni maakonna prokur\u00f6r sooviks kohtuprotsessiga alustada juba oktoobri l\u00f5pus.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil    \t\t\t\t\tAllikas:  WSJ   "}
{"text":"V\u00d5TA, AGA PANE TAGASI! Peaminister v\u00f5iks ikka mehelt k\u00fcsida, mis tema rahaga tehakseKaja Kallase jaoks polnud probleem laenata oma mehe firmale 350\u00a0000 eurot. \u00d5htuleht p\u00e4rib rikastelt ettev\u00f5tjatelt, kas nemad k\u00fcsiks oma abikaasalt, mida ta teeb 350\u00a0000eurose laenuga.\n\u00dcks tuntud ettev\u00f5tja, kelle nime me tema palvel ei avalda, \u00fctleb, et k\u00f5ik, kes on abielus olnud, m\u00f5istavad, kui ebausutav on peaministri jutt. \u201eV\u00e4ita, et sa ei tea, milleks abikaasa oma ettev\u00f5ttes seda laenu kasutab, on pehmelt \u00f6eldes veider \u2013 siis ma k\u00fcsiks, mis kuradi peaminister meil on? Kujutame ette, et ta ei valetagi. Kuidas saab selline inimene valitseda Eesti riiki, ma ei saa aru!\u201c\nKallas peab mehe firmat \u00fclal?\nEttev\u00f5tja s\u00f5nul k\u00fcsib iga normaalne inimene laenu andes, milleks seda kasutatakse, saati siis nii suurte summade puhul. \u201eV\u00e4hemalt Kallase mees v\u00f5iks seletada, miks seda vaja oli! Eriti tobe, et mees maksab v\u00f5la mingite kuude jooksul tagasi, aga siis annab Kallas talle juulis 20\u00a0000 juurde \u2013 t\u00e4hendab, ta osaleb ju oma mehe \u00e4ri jooksvas finantseerimises! Peaminister annab oma mehele sisuliselt arvelduskrediiti.\u201c\nEttev\u00f5tja s\u00f5nul on peaminister loonud mulje, et ei tea oma mehe \u00e4rist midagi. \u201eSamas teab ta r\u00e4\u00e4kida, kuidas mehe osalusega ettev\u00f5te pole isegi Venemaal tankinud. Peaministril on sisuliselt valdav kontroll selle ettev\u00f5tte \u00fcle, kui ta r\u00e4\u00e4gib, et p\u00e4rast omavahelisi vestlusi l\u00f5petab firma septembrist Vene-suunalised veod. Kui k\u00f5ik on nii aus ja armas, siis miks nad selle n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku katkestavad?\u201c\nEttev\u00f5tja lisab, et naeruv\u00e4\u00e4rne on peaministri jutt, kuidas tegu oli \u00fchesuunaliste vedudega, millega toodi Venemaalt otste kokkut\u00f5mbamiseks Eestisse asju tagasi. \u201eMis otsi seal kokku t\u00f5mmatakse, kui sinna viiakse 17 miljoni dollari eest kaupa?\u201c\nKas tagatis on abieluleping?\nKa ettev\u00f5tjas Neinar Selis tekitab kummastust, et peaminister laenab oma abikaasa firmale raha ega tunne huvi, mida sellega tehakse. \u201eMis on tagatis? Kas abieluleping? V\u00f5i on ettev\u00f5te andnud mingeid muid garantiisid?\u201c\nSeli s\u00f5nul tuleb k\u00fcsida, miks niimoodi laenu antakse. \u201eSee on v\u00e4ga suur summa. Kas p\u00e4\u00e4stetakse midagi v\u00f5i loodetakse kasumit saada?\u201c Ettev\u00f5tjad laenavad reeglina pankadelt ja neil on seoses rahapesureeglitega \u00fclikarmid piirangud. \u201eK\u00f5ik uuritakse viimseni v\u00e4lja, miks sa saanud oled ja kust sa oled saanud.\u201c\nErinevalt eraisiku antavast laenust on n\u00e4iteks emaettev\u00f5tetel v\u00e4ga karmid piirangud t\u00fctarfirmadele antavate laenude intressile. \u201eEmaettev\u00f5te ei v\u00f5i anda t\u00fctarettev\u00f5ttele laenu edasi odavamalt, kui ta ise pangast laenab.\u201c\nPeaministri abikaasa Arvo Hallik selgitas juunis ERRile, et Kallase antud 350\u00a0000 euro suurune laen l\u00e4heb finantsinvesteeringuna erinevatesse firmadesse. \u201eMeil on investeeringud erinevates ettev\u00f5tetes,\u201c r\u00e4\u00e4kis Hallik. \u201eOsa on kinnised, aga on ka avalikud, n\u00e4iteks oleme Baltcapis osanikud, mitte k\u00fcll v\u00e4ga suurelt,\u201c lausus ta. Samas on laen Kallase s\u00f5nul juba tagastatud, mis tekitab k\u00fcsimuse, milleks oli vaja \u00fchisteks investeeringuteks m\u00f5eldud 350\u00a0000 eurot nii kiiresti peaministrile tagastada.\nSeli s\u00f5nul v\u00f5ib ka k\u00fcsida, kas Kallase poolt abikaasale laenu andmine v\u00f5is olla mingi kehvaks l\u00e4inud \u00e4ri p\u00e4\u00e4steoperatsioon. \u201eKui see on j\u00e4rjepidev tegevus, siis sa m\u00e4ngid oma mainega.\u201c\nPeaministrilt laenu saanud Halliku ettev\u00f5ttele kuulub ka veerand Stark Logistics ASist. Just selle ettev\u00f5tte Venemaa-suunalised kaubaveod skandaali s\u00fcnnitasidki. Lux Expressi omanik Hugo Osula ei tee saladust, et temagi ettev\u00f5te veab endiselt Peterburi vahet reisijaid. M\u00f5istagi pole Osula m\u00f5ne tipp-poliitiku abikaasa. \u201eKeegi t\u00e4na l\u00f5bu p\u00e4rast Venemaale ja Peterburi ei s\u00f5ida,\u201c \u00fctleb Osula. \u201eNeil, kellel on vaja liikuda sinna v\u00f5i siia, on selleks t\u00f5eline h\u00e4davajadus ja nad liiguvad nii v\u00f5i teisiti. Nad liiguvad jala \u00fcle silla, m\u00f5ne teise bussifirmaga v\u00f5i millega iganes. Meil ei ole heameel j\u00e4tkata ja ega see pole ka mingi \u00e4ri, aga inimesed peavad saama liikuda. \u00dcle piiri k\u00e4imine pole ju keelatud.\u201c Osula r\u00e4\u00e4gib reisijatest, kes on k\u00e4inud Moskvas oma \u00e4risid sulgemas ja kellele on olnud Lux Expressiga Venemaale minek ja tulek ainus v\u00f5imalus.\nKui l\u00e4hedane inimene k\u00fcsiks Osulalt suuremat laenu, siis uuriks ta muidugi, milleks seda kasutatakse. \u201eKui sa annad raha, tahad ikka teada, mis investeering see on,\u201c \u00fctleb ta. \u201eKuhu see raha investeeritakse ja millal see tagasi tuleb? Ikka tahan teada, see on ju normaalne!\u201c"}
{"text":"Tartumaa elanikud kaotasid kelmidele sadu ja tuhandeid eurosidTALLINN, 25. august, BNS \u2013 Politsei uurib juhtumeid, kus Tartumaal elavad inimesed kaotasid kelmidele sadu ja tuhandeid eurosid.\nNeljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse Tartumaal elav naine, kellele helistas end politseinikuna esitlenud inimene, kes v\u00e4itis, et naise nimele tehtud volikirja kaudu on proovitud taotleda Swedbankist laenu. Seej\u00e4rel helistas talle finantsspetsialist, kes soovis aidata naisel kontod kindlustada. Naine edastas helistajale Mobili-ID paroolid. Hiljem m\u00e4rkas ta, et tema pangakontodelt kanti raha v\u00f5\u00f5rale kontole. Kelmusega tekitatud kahju on 4822 eurot.\nNeljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse Tartumaal elav mees, kes m\u00fc\u00fcs Facebook Marketplace\u2019is elektroonilist seadet. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust ostja, kes soovis seadet osta ning saatis mehele kullerteenuse lingi. Mees sisestas k\u00fcsitud andmed, kuid avastas hiljem, et tema pangakontolt on v\u00f5etud tema teadmise ja loata 1390 eurot.\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tarumaal elav naine, kes langes telefoni teel kelmuse ohvriks. Naisele helistati ja k\u00e4sti alla laadida programm, mille abil v\u00f5eti tema nimele laen 3700 euro v\u00e4\u00e4rtuses.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Tartumaa naisele helistas end politseinikuna esitlenud inimene, kahju 4822 eurotNeljap\u00e4eval, 24. augustil p\u00f6\u00f6rdus politseisse Tartumaal elav naine, kellele helistas end politseinikuna esitlenud inimene, kes v\u00e4itis, et naise nimele tehtud volikirja kaudu on proovitud taotleda Swedbankist laenu.\nSeej\u00e4rel helistas talle finantsspetsialist, kes soovis aidata naisel kontod kindlustada. Naine edastas helistajale Mobili-ID paroolid. Hiljem m\u00e4rkas ta, et tema pangakontodelt kanti raha v\u00f5\u00f5rale kontole.\nKelmusega tekitatud kahju on 4822 eurot."}
{"text":"Keskpanga digiraha toetajad toetavad ka valitsuse j\u00e4lgimiskaameraid oma kodudesKevadel ilmunud Cato Instituudi uuringust selgus, et ameeriklased ei toeta keskpanga digiraha kasutuselev\u00f5ttu. Enamus, kes seda toetavad, toetavad ka valitsuse j\u00e4lgimiskaamerate paigutamist inimeste kodudesse. See peegeldab, kuiv\u00f5rd tugevalt v\u00f5ivad keskpanga digirahad ohustada inimeste vabadust ja privaatsust.Cato uuringust selgus, et vaid 16 protsenti ameeriklastest toetab keskpanga digiraha (CBDC) kasutuselev\u00f5ttu. 34 protsenti on keskpanga digiraha vastu ning lausa 49 protsenti pole arvamust veel v\u00e4lja kujundanud. Arvatavasti on p\u00f5hjus selles, et inimesed lihtsalt ei tea selle kohta piisavalt.Uuringust aga m\u00e4rgiti, et kui ameeriklased \u00f5pivad keskpanga digiraha kohta rohkem, siis avaldatakse selle kohta ka tugevamat arvamust. Allpool on v\u00e4lja toodud inimeste osakaal, kes oleks keskpanga digiraha vastu juhul, kui:Kui valitsus saaks kontrollida, mille peale inimesed oma raha kulutavad (74%)\n\tKui valitsus saaks j\u00e4lgida, mille peale raha kulutatakse (68%)\n\tKui sellega kaasneks sularaha kaotamine (68%)\n\tKui see meelitaks ligi k\u00fcberr\u00fcnnakuid (65%)\n\tKui valitsus saaks maksustada inimesi, kes majanduslanguse ajal raha ei kuluta (64%)\n\tKui valitsus saaks k\u00fclmutada poliitilistel protestidel osalevate inimeste pangakontosid (59%)\n\n\nDigirahade toetus on kesine ka selle kasude teadvustamiselUuringu l\u00e4bi viinud Cato Instituut toetab libertarismi ja peab inimeste vabadusi v\u00e4ga oluliseks. Osalt v\u00f5ib see t\u00e4hendada, et pigem on nad keskpanga digiraha vastased. Samas anti k\u00fcsitluses digiraha positiivsetele omadustele sama palju ruumi. Isegi, kui selgitada inimestele CBDC kasusid, siis enamus ameeriklasi seda ei toeta. Allpool on v\u00e4lja toodud inimeste osakaal, kes toetaks keskpanga digiraha juhul, kui:Kui see v\u00e4hendab rahapesu ja pettusi (42%)\n\tKui valitsus saab kindlaks teha, et sotsiaaltoetusi kasutatakse sihtotstarbeliselt (40%)\n\tKui see teeb pangakontota inimestel p\u00e4\u00e4seda paremini ligi panganduss\u00fcsteemile (32%)\n\tKui see aitab F\u00f6deraalreservil majandussurutisega paremini toime tulla (32%)\n\n\nK\u00f5igi nende stsenaariumite puhul on aga j\u00e4tkuvalt veerand kuni kolmandik selliseid inimesi, kes ei ole oma seisukohta veel v\u00e4lja kujundanud.Enamus ameeriklasi on mures CBDC potentsiaalsete riskide p\u00e4rast ning v\u00e4hem on neid, kes n\u00e4itavad selle positiivsete k\u00fclgede osas entusiasmi. Uuringus oli ka k\u00fcsimus, milline neist kahest v\u00e4itest on sinu vaatega rohkem koosk\u00f5las?Vastusevariandid:Valitsus ei peaks keskpanga digiraha v\u00e4lja andma, sest see v\u00f5imaldab valitsusel potentsiaalselt j\u00e4lgida, mida inimesed ostavad ja potentsiaalselt ka kontrollida, kuidas inimesed oma raha kulutavad. (76%)\n\tValitsus peaks keskpanga digiraha v\u00e4lja andma, sest see v\u00e4hendaks finantskuritegusid ja muid illegaalseid tegevusi, suurendades samal ajal ligip\u00e4\u00e4su finantss\u00fcsteemile. (24%)\n\n\nSelgub, et enam kui kolmveerand ameeriklastest ei toeta keskpanga digiraha, sest sellega saab potentsiaalselt piirata inimeste vabadust.Kuvat\u00f5mmis Cato Instituudi uuringust.Cato InstituutEriti markantne on see, et keskpanga digiraha toetajatest enam kui pooled toetavad ka Orwelli 1984 stiilis kodudesse valitsuse j\u00e4lgimiskaamerate paigutamist. Kokku toetab valitsuse taolisi j\u00e4lgimiskaameraid 14 protsenti ameeriklastest. Nende seas toetavad keskpanga digiraha 53 protsenti vastanutest.Ameeriklaste usaldus valitsuse vastu on viimastel k\u00fcmnenditel samuti kiiresti langenud. Kui veel 60ndate l\u00f5pus usaldas valitsust 77 protsenti ameeriklastest, siis eelmise aasta seisuga oli see langenud 20 protsendini, selgub Pew Researchi uuringust. Kindlasti on see \u00fcks faktoritest, miks ei usaldata ka keskpanga digirahasid.Nigeerias v\u00f5eti keskpanga digiraha vastu m\u00e4ssudegaSeni on digiraha kasutusele v\u00f5tnud kolm riiki \u2013 Nigeeria, Bahama ja Jamaica. Nigeeria eksperiment kujunes v\u00e4gagi tooreks valitsuse kontrolli- ja v\u00f5imum\u00e4nguks.Nigeerias tuli 2021. aastal v\u00e4lja eNaira. Seda ei saanud \u00fchiskonnas praktiliselt \u00fcldse kandepinda \u2013 vaid 0,5 protsenti inimestest kasutas seda. Ja p\u00f5hjus ei olnud selles, et nigeerlased kuidagi kr\u00fcptode kauged oleks \u2013 enam kui kolmandik 200 miljoni elanikuga inimestest omab bitcoini. Enam kui pooled kasutavad kr\u00fcptorahasid. Seega ei olnud asi tehnoloogias v\u00f5i selle keerukuses.Nigeeria valitsus otsustas reageerida karmilt. K\u00f5igepealt hakati keskpanga digiraha kasutajatele pakkuma soodustusi, hiljem hakati piirama sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmist automaatidest \u2013 p\u00e4evas sai v\u00e4lja v\u00f5tta vaid 40 dollarit. Selle eesm\u00e4rk oli sundida inimesi keskpanga digiraha kasutama ja liikuda sularahavaba \u00fchiskonna poole.N\u00fc\u00fcdseks on mitteametlike valuutade kasutamine muutunud suureks osaks majandusest. See on nigeerlaste jaoks v\u00e4ga oluline, sest see on ainuke osa, mis ei ole t\u00e4ielikult valitsuse kontrolli all. Majanduse toimimise seisukohast on see v\u00e4ga oluline.Sularaha kasutamise piiramine viis Nigeeria t\u00e4ielikku kaosesse. Inimesed ei saanud osta toitu ning poed ei suutnud riiuleid t\u00e4ita. Nigeeria on Aafrika suurim naftatootja, aga tanklates sai k\u00fctus otsa. Inimesed hakkasid m\u00e4ssama, p\u00f5letades panku ning r\u00fcnnates ka riigi keskpanga harusid. Nigeeria n\u00e4ide peaks meid muutma v\u00e4ga ettevaatlikuks.\u00dchendkuningriigi valitsus: programmeeritavat digiraha ei tule\u00dchendkuningriigis allkirjastasid k\u00fcmned tuhanded inimesed eelmisel aastal petitsiooni, kus sooviti, et programmeeritavat keskpanga digiraha riigis ei tuleks.Valitsus andis ka vastuse, \u00f6eldes, et programmeeritav digiraha viiks riigi tumedale teele, hakates \u00f5\u00f5nestama vabadusi, mida riigis n\u00f5nda oluliseks peetakse. Samuti teatas valitsus, et neil ei ole plaani kontrollima hakata, kuidas inimesed raha kulutavad. Samas CBDC kasutuselev\u00f5ttu siiski ei v\u00e4listatud. Tulevik n\u00e4itab, kas sealne valitsus ka oma s\u00f5nade j\u00e4rgi k\u00e4itub.Eelmise aasta novembris protestisid Hollandis tuhanded inimesed euroala keskpanga digiraha vastu. Protestid algasid p\u00e4rast seda, kui kuninganna Maxima teatas, et ta on digiraha toetaja. 2020. aastal allkirjastas Holland Euroopa Keskpangaga leppe, mille kohaselt hakatakse Hollandit kasutama CBDC testiriigina.Keskpanga digirahad on tulekulVaatamata vastasseisu tekkimisel on valitsused liikumas keskpanga digirahade kasutuselev\u00f5tmise poole. USAs tegutsev Atlantic Council avaldas juunis uuringu, milles m\u00e4rgiti, et keskpanga digiraha arendab juba kokku 130 riiki. Pooled neist on katsen\u00e4idise arendamise, pilootprogrammi v\u00f5i v\u00e4ljalaske staadiumis.CBDC Tracker on kokku pannud infograafika, kus n\u00e4idatakse, millises CBDC arendamise faasides erinevad riigid on:Keskpanga digiraha arendamise faas erinevates riikides. Punasega: t\u00fchistatud, rohelisega: uurimisj\u00e4rgus, lillaga: kontseptsiooni katseline t\u00f5estus, pruuniga: pilootuuring; sinisega: kasutusele v\u00f5etud.CBDC TrackerElektroonilisest rahast eristab keskpanga digiraha asjaolu, et see loob otsese seose raha kasutaja ja valitsuse vahel. Elektroonilise raha puhul on sinu kontol olev raha kommertspanga kohustus, CBDC puhul on inimesel konto aga keskpangas ning tema kontol olev raha on keskpanga kohustus.Lisaks sellele on CBDC ehitatud \u00fcles hajutatud pearaamatu tehnoloogiale (distributed ledger technology). See on ka programmeeritav, mis t\u00e4hendab, et digitaalsele rahale on v\u00f5imalik informatsiooni juurde lisada. Selle kaudu on v\u00f5imalik kontrollida, kuidas ja kus seda raha kulutatakse.CBDC on k\u00fcll digiraha, aga see on v\u00e4ga erinev digitaalsetest eurodest ja dollaritest, mis praegu eksisteerivad. On lihtne teha j\u00e4reldus, et CBDC on nagu valitsuse juhitud bitcoin. Tuleb aga teadvustada, et neil on v\u00e4ga suured erinevused.Esiteks \u2013 peamine innovatsioon kr\u00fcptovaluuta (n\u00e4iteks bitcoin) puhul on see, et see v\u00f5imaldab v\u00e4\u00e4rtust s\u00e4ilitada ja toimib vahetusvahendina, p\u00f5hinedes seejuures kr\u00fcptograafial. See ei s\u00f5ltu valitsusest v\u00f5i kolmandatest osapooltest. N\u00e4iteks bitcoini kasutamisel ei ole inimesel vaja valitsuse, keskpanga v\u00f5i m\u00f5ne ettev\u00f5tte luba.CBDC on aga raha, mida pakub ja kontrollib valitsus. See t\u00e4hendab, et see on tsentraliseeritud. Kuigi see kr\u00fcptovaluutadega samal tehnoloogial, siis CBDC v\u00f5imaldab keskvalitsusel kontrollida, kes ja kuidas seda raha kasutab. See idee on vastuolus paljude kr\u00fcptovaluutadega, mille p\u00f5him\u00f5te on see, et nad ei ole tsentraalselt kontrollitud.Seda, kuidas keskpanga digirahade kaudu on v\u00f5imalik inimeste vabadusi piirata ja privaatsust rikkuda, saab pikemalt lugeda siit.Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis k\u00fclasta meie uudiste lehte!"}
{"text":"Veebikelmide uus trikk: n\u00e4idatakse v\u00f5ltsitud politsei t\u00f6\u00f6t\u00f5enditTALLINN, 25. august, BNS - P\u00f5hja prefektuuri kinnitusel on veebikelmid v\u00f5tnud kasutusele uue triki ja n\u00e4itavad ohvritele v\u00f5ltsitud politsei t\u00f6\u00f6t\u00f5endit.\u00a0\n\"Kelmid kasutavad k\u00f5iksuguseid n\u00f5kse, et inimestelt v\u00e4lja petta raha ja andmeid. \u00dcheks viisiks on saanud v\u00e4ljam\u00f5eldud t\u00f6\u00f6t\u00f5endite saatmine, millega p\u00fc\u00fctakse t\u00f5estada, et t\u00f6\u00f6tavad Eesti politseis,\" kirjutab P\u00f5hja prefektuur sotsiaalmeedias.\u00a0\nPrefektuur r\u00f5hutab, et tegemist ei ole Eesti politseile kuuluva t\u00f6\u00f6t\u00f5endiga. \"Eesti politsei ei helista ega kirjuta, kui pangakontol toimub midagi kahtlast, ka ei k\u00fcsi politseinikud inimeste isiklikke PIN1 v\u00f5i PIN2 koode,\" m\u00e4rgivad korrakaitajsd.\u00a0\n\"Katkestage taolised k\u00f5ned ja blokeerige need vestlused. \u00c4ra jaga oma andmeid ka siis, kui keegi saadab t\u00f6\u00f6t\u00f5endist foto, garantiikirja v\u00f5i v\u00e4idetava asutuse allkirjastatud dokumendist foto,\" lisab politsei.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Hoiatus: kelmid kasutavad igasugu n\u00f5kse, et raha v\u00e4lja pettaKelmid kasutavad k\u00f5iksuguseid n\u00f5kse, et inimestelt v\u00e4lja petta raha ja andmeid. \u00dcheks viisiks on saanud v\u00e4ljam\u00f5eldud t\u00f6\u00f6t\u00f5endite saatmine, millega p\u00fc\u00fctakse t\u00f5estada, et t\u00f6\u00f6tavad Eesti politseis.\nPolitsei hoiatab, et tegemist ei ole Eesti politseile kuuluva t\u00f6\u00f6t\u00f5endiga.\nEesti politsei ei helista ega kirjuta, kui pangakontol toimub midagi kahtlast, ka ei k\u00fcsi politseinikud inimeste isiklikke PIN1 v\u00f5i PIN2 koode.\nKatkestage taolised k\u00f5ned ja blokeerige need vestlused.\n\u00c4ra jaga oma andmeid ka siis, kui keegi saadab t\u00f6\u00f6t\u00f5endist foto, garantiikirja v\u00f5i v\u00e4idetava asutuse allkirjastatud dokumendist foto."}
{"text":"Trump andis end v\u00f5imudele \u00fcles ja sai seej\u00e4rel kautsjoni vastu vabadusse   USA endine president Donald Trump andis end Georgia osariigi v\u00f5imudele \u00fcles seoses valimistesse sekkumise ja v\u00e4ljapressimise s\u00fc\u00fcdistusega.   Trump oli vanglas v\u00e4hem kui pool tundi ja ta lasti kautsjoni vastu vabadusse. Tema s\u00f5nul on s\u00fc\u00fcdistused poliitiliselt motiveeritud. Maria-Ann Rohem\u00e4e j\u00e4tkab.   "}
{"text":"Poola peaminister: Wagner on veel ohtlikum p\u00e4rast lennu\u00f5nnetust Prigo\u017einigaPoola peaminister Mateusz Morawiecki \u00fctles, et Wagner on veel ohtlikum p\u00e4rast lennu\u00f5nnetust grupeeringu juhi Jevgeni Prigo\u017einiga.\n\u201eMa ei kommenteeri, kas see on \u00f5nnetus v\u00f5i mitte,\u201d \u00fctles peaminister Mateusz Morawiecki, viidates Wagneri grupi juhi Jegvenij Prigo\u017eini hukkumise kaasa toonud lennu\u00f5nnetustele, vahendab onet.pl.\nArvan, et poolakad suudavad sellele ise vastata. Kontroll Wagneri grupi \u00fcle l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd otse president Putinile. Vastaku n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik k\u00fcsimusele, kas Valgevenes paiknev Wagneri grupp on n\u00fc\u00fcd suurem v\u00f5i v\u00e4iksem oht, lisas ta.\nPeaminister Morawiecki \u00fctles, et Vladimir Putini kontrolli all hakatakse Wagneri gruppi kindlasti veelgi rohkem kasutama provokatsioonideks, v\u00e4ljapressimiseks, r\u00fcnnakuteks ja \u201emitmesuguseks j\u00f5nksutamiseks julgeolekupoliitika l\u00f5hkumise osana\u201d.\nKolmap\u00e4eva \u00f5htul kinnitas Venemaa lennutranspordi agentuur Rosaviatsija, et L\u00e4\u00e4ne-Venemaal Tveri oblastis alla kukkunud lennuki pardal viibinud k\u00fcmne inimese hulgas on Wagneri grupi juht Jevgeni Prigo\u017ein ja tema \u201eparem k\u00e4si\u201d Dmitri Utkin, h\u00fc\u00fcdnimega \u201eWagner\u201d.\n\u201eVenemaa eriolukordade ministeeriumi raporti kohaselt tulistati Tveri oblastis Ku\u017eenkino k\u00fcla l\u00e4hedal alla Moskvast Peterburi lennanud eralennuk Embraer Legacy,\u201d \u00fctlesid Vene ametiisikud Politicole."}
{"text":"Riigikogu eelinfo 28. augustist 3. septembriniRiigikogu eelinfo 28. augustist 3. septembrini\nEsmasp\u00e4ev, 28. august\nKomisjoni istung\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 12: Presidendi Kantselei\nrahastamine, kutsutud peaminister Kaja Kallas, peaministri b\u00fcroo juhataja\nGerrit M\u00e4esalu ja Riigikontrolli esindaja; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmused\nKell 10.45 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub USA\nKongressi n\u00f5unike delegatsiooniga.\nKell 11.30 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Meediaettev\u00f5tete\nLiidu esindajatega.\nTeisip\u00e4ev, 29. august\nKomisjonide \u00fchine istung\nriigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni\n\u00fchisel erakorralisel istungil \u2013 kell 10: s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus\nVenemaaga, kutsutud peaminister Kaja Kallas, Maksu- ja Tolliameti\npeadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint ASi tegevjuht Martti Lemendik, Stark\nLogistics ASi tegevjuht Kristjan Kraag ning Riigikontrolli esindaja; istung\non avalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum\nL333 ja videosild).\nS\u00fcndmused\nKell 12 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja\nesindajatega.\nKell 15 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub Kadriorus president Alar Karisega.\nReede, 1. september\nKomisjoni istung\nEuroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil \u2013 kell 10: Eesti seisukohad\n3.\u20135. septembril toimuval ELi p\u00f5llumajandus- ja kalandusn\u00f5ukogu\nmitteametlikul kohtumisel, kutsutud regionaalminister Madis Kallas;\nseisukoha andmine Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u\nettepaneku kohta, mis k\u00e4sitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat\nning millega muudetakse m\u00e4\u00e4rust (E\u00dc) nr 862\/2007 ja tunnistatakse\nkehtetuks m\u00e4\u00e4rused (E\u00dc) nr 763\/2008 ja (EL) nr 1260\/2013, kutsutud\nStatistikaameti esindaja; ministeeriumide vastuskirjade kokkuv\u00f5te ELi\n\u00f5iguse m\u00f5istliku \u00fclev\u00f5tmise teemal.\nS\u00fcndmus\nKell 14 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Lowy\nRahvusvahelise Poliitika Instituudi tegevdirektori Michael Fullilove\u2019iga.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n25.\u201328. august\nBalti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov osaleb\nL\u00e4\u00e4nemeremaade parlamentaarse konverentsi noortefoorumil, konverentsi\naastaistungil ning Balti Assamblee presiidiumi istungil Berliinis\nSaksamaal.\n27.\u201329. august\nBalti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Tiit Maran ja Peeter Tali\nosalevad L\u00e4\u00e4nemeremaade parlamentaarse konverentsi aastaistungil ja Balti\nAssamblee presiidiumi istungil Berliinis Saksamaal.\n30. august \u2013 3. september\nRiigikogu liikmed Martin Helme, Henn P\u00f5lluaas, Anti Poolamets, Arvo Aller,\nKalle Gr\u00fcnthal, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaid osalevad kohtumistel\nUngari valitsuse liikmete ja parlamendi s\u00f5prusr\u00fchmaga Budapestis Ungaris.\n30. august \u2013 1. september\nRiigikaitsekomisjoni liikmed Raimond Kaljulaid ja Alar Laneman osalevad\njulgeolekufoorumil Londonis \u00dchendkuningriigis.\n1.\u20136. september\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb 7. Tbilisi Rahvusvahelisel\nKonverentsil Tbilisis Gruusias.\n2.\u201314. september\nEuroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni esimees\nMario Kadastik ja liige Toomas Uibo osalevad Eesti tuumaenergia t\u00f6\u00f6r\u00fchma\nvisiidil Ameerika \u00dchendriikidesse.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Kallas kutsuti erikomisjoni ette nii presidendi kantselei kui ka Stark Logisticsi asjus   Peaminister Kaja Kallas on j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal kutsustud kahel korral riigikogu erikomisjonide istungile. Esmasp\u00e4eval on teemaks presidendi kantselei rahastamine, teisip\u00e4eval s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaal   Esmasp\u00e4eval toimuval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil on teemaks presidendi kantselei rahastamine ning kutsutud lisaks Kallasele peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu ja riigikontrolli esindaja. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu kutsus Kallase istungile juba eelmisel n\u00e4dalal, kuid Kallas saatis enda asemel erakonnakaaslasest rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva. Teisip\u00e4eval toimub riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorraline istungil, kus on teemaks s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga. Kutsutud on Kallas, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja. ERR.ee teeb m\u00f5lemast istungist otse\u00fclekande. Esmasp\u00e4evane istung algab kell 12, teisip\u00e4evane kell 10.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Mida arvatakse Kaja Kallasest ja Eestist n\u00fc\u00fcd Venemaal ja Ukrainas?Kui teade Eesti peaministri Kaja Kallase abikaasa \u00e4ridest Venemaal peaks j\u00f5udma agressorriigi ja kallaletungi ohvri rahvamassideni, siis mida v\u00f5idakse seal m\u00f5elda? Sotsiaalmeedia pakub v\u00e4lja j\u00e4rgmist.\nVenemaa: \u201cNo n\u00e4e, Kaja Siimujevna ei olegi nii halb, kui lehtede j\u00e4rgi tundus. Karjub k\u00fcll oma Br\u00fcsseli ja Washingtoni isandate juuresolekul, et Ukraina ja Ukraina, aga n\u00e4e, salaja aitab ikka meie Vladimir Vladimirovit\u0161il ukropide vastu s\u00f5da pidada. Jeesti on ikka meie maa, seal r\u00e4\u00e4gitakse ju peamiselt vene keeles. Nende naispresident k\u00e4is ju ka hiljuti meie Isakese juures n\u00f5u k\u00fcsimas ja koost\u00f6\u00f6d pakkumas. Meie Rodina on alati v\u00f5itja, nagu 1945. aastal, nii ka n\u00fc\u00fcd, ja tuleb see Baltikum ka meie juurde tagasi, Kallased on ju vanad N\u00f5ukogude inimesed.\u201d\nUkraina: \u201cMida? Eesti aitab Venemaad? Ja see naisterahvas, peaminister, kes meie juures k\u00e4is, on ise seotud sellega? Oligi see asi liiga ilus, et olla t\u00f5si\u2026 J\u00e4lle \u00fcks reetmine L\u00e4\u00e4ne poolt, t\u00f5elist relvastust nad meile ei anna ja peavad salaja sidemeid Kremliga. M\u00f5tlesime, et ainult meil on korruptsioon, aga n\u00e4e, neil ka see Slava Ukraini. Eestit ei saa enam usaldada\u2026 mida n\u00fc\u00fcd edasi teha?\u201d\nAllikas: sotsiaalmeedia"}
{"text":"Kaja Kallas annab uuel n\u00e4dalal kaks korda riigikogu erikomisjonidele skandaalide kohta aruPeaminister Kaja Kallas (RE) astub j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal kahe riigikogu erikomisjoni ette, et anda aru viimastel n\u00e4dalatel lahvatanud skandaalide kohta.Esmasp\u00e4eval astub Kallas riigieelarve kontrolli erikomisjoni ette, et anda selgitusi presidendi kantselei rahastamise kohta. Lisaks peaministrile on komisjoni ette kutsutud peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu ja riigikontrolli esindaja.\nPresidendi kantselei rahastamise skandaal puhkes augusti alguses, kui Postimees kirjutas, et presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam sidus vestluses rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksaga seaduste v\u00e4ljakuulutamise presidendi kantseleile lisaraha eraldamisega.\nTeisip\u00e4evaks on Kallas kutsutud riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele erakorralisele istungile, et arutada s\u00f5jaj\u00e4rgset \u00e4ritegevust Venemaaga. Lisaks Kallasele on kutsutud maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint ASi tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics ASi tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja.\nVenemaa \u00e4riskandaal puhkes sellel kolmap\u00e4eval, kui sai avalikuks, et Kaja Kallase abikaasa osalusega ettev\u00f5te Stark Logistics ei ole poolteist aastat p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist kallaletungi Ukrainale l\u00f5petanud oma \u00e4ritegevust Venemaal.\nM\u00f5lemad istungid on avalikud ning neid saab j\u00e4lgida otse\u00fclekandena Postimehe vahendusel."}
{"text":"Tarmo Hints: t\u00e4na on h\u00e4bi olla eestlaneSelle artikli ilmumise ajal vaatan, kuidas suhtekorraldajad eesotsas Vootele P\u00e4iga pesevad j\u00e4rk j\u00e4rgult Kaja Kallase ja Reformierakonna mainet puhtamaks. Eilse p\u00e4eva artiklid ja hetkeline peataolek on asendunud k\u00fclma kalkuleerimisega.\nVaatan ning sees ausalt \u00f6eldes keerab. Vastik on vaadata seda Eesti riiki. Vastik on vaadata seda, millega tegeletakse. Meil on ametiseisundi kuritarvitamine, kus v\u00f5imupositsioonil olnud isik likvideeris k\u00f5igepealt konkurentsi ning siis investeeris, teades, et see toob nagunii tagasi. Meil on korruptsioon k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel. Meil on k\u00f5ik silma ees. See on k\u00f5igile n\u00e4ha. Aga\u2026\nLoen sellest, kuidas Rein Raud r\u00e4\u00e4gib t\u00f5emeeli, et Kaja Kallas ei peaks tagasi astuma, sest siis juhtub ei tea mida. Ma ei tea, mis on saanud lugupeetud \u00f5ppej\u00f5u moraalsest kompassist. Meil on 43 protsenti inimesi, kes toetavad Kaja Kallase j\u00e4tkamist. Kus on nende m\u00f5\u00f5t?\nSamasugused kisak\u00f5rid r\u00f6\u00f6kisid Andres Mustonenile needusi, kui ta k\u00e4is Venemaal kuskil kolkalinnas esinemas. Edasi Kaia Kanepi.\nKui aga keegi on saanud sellest reaalselt kasu nii nagu seda on saanud meie peaminister, investeerides valusse ja kannatustesse? N\u00fc\u00fcd on nad vait. Kui tagatipuks peaministri kodus v\u00f5etakse poos, et midagi ei ole olnud ja m\u00fc\u00fcakse osalusi maha, siis k\u00f5lab see nagu lapse lalinana, kes \u00fctleb, et ta enam ei tee.\nMe t\u00f5esti oleme \u00f5ppinud niiv\u00f5rd palju oma idanaabrilt, et pole ime, et meil k\u00f5rgemal tasandil ka seal \u00e4ri tehakse. Kui siin eelmisel korral r\u00e4\u00e4kisin sellest, kuidas Putin on j\u00e4\u00e4nud ja kuidas tema suhtekorraldajad ta igast probleemist v\u00e4lja ratsutasid, olgu selleks allveelaev Kurskiga toimunu, Nord-Ost r\u00fcnnak v\u00f5i Beslani kriis, siis olid just suhtekorraldajad need, kes v\u00e4lja ilmusid. Ma ei tea, kuidas on nende isikute moraalse palega, kuid ega ilmselt ei saagi selle ametiga tegeleda need, kes omavad s\u00fcdametunnistust. Seda ka Eestis loomulikult.\nMa ei kujuta h\u00e4sti ette, kui Kaja Kallas peaks j\u00e4tkama peaministrina, kuidas hakkavad tulevikus v\u00e4lja n\u00e4gema valitsuse pressikonverentsid. Kuidas hakkab \u00fcle\u00fcldse v\u00e4lja n\u00e4gema see riik, kellel puudub vaimne kompass. Kuidas me \u00fcle\u00fcldse riigina sellisel juhul j\u00e4tkame, teades, et meil on eesotsas inimesed, kellel puudub moraal ja \u00f5iglustunne, kuid kes samas r\u00e4\u00e4givad sellest. Et k\u00f5ik on taandunud rahale. Taandub sellele, mille nahka l\u00e4ks ka meie eelmine vabariik, sest on ju ajaloolased sellegi ju v\u00e4lja uurinud, et president P\u00e4tsil olid N\u00f5ukogude Liidus oma \u00e4rihuvid. Ajalugu on tulnud tagasi, et korduda. Korduda just sellisel kujul ja sellise farsina.\nT\u00e4na on vastik olla eestlane. Kui Kaja Kallas tahtis omal ajal Riigikogu eetikakoodeksit, siis millest me enam r\u00e4\u00e4gime? Need normid on ammu muutunud t\u00fchja t\u00fcnni k\u00f5minaks. Meil ei ole ainult eetika ja moraalikriis, meil on k\u00f5ige kriis. Vaadates seda, kuhu me oleme p\u00e4rast 32 aastat j\u00f5udnud, siis ausalt \u00f6eldes hakkab sees keerama ning ajab iiveldama.\nTarmo Hints,\u00a0EKRE Kristlik \u00fchendus"}
{"text":"Globaalne briifing: selle n\u00e4dala suured teemad, mida pead teadmaWagneri juhile ei saanud saatuslikuks mitte lahtine aken, vaid lennuj\u00f5uta \u00f5hus\u00f5iduk. Lisaks: Hiina riigipea kaval plaan uueks maailmakorraks, Saksamaa majanduse v\u00e4hik\u00e4ik ning p\u00f6\u00f6rdunud nafta hind.\nSee siin on \u00c4rip\u00e4eva uus igareedene briifing, mille eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade n\u00e4dala k\u00f5ige olulisematest v\u00e4listeemadest. Suurema t\u00e4helepanu all on sealjuures kolm lugu, mille m\u00f5ju ulatub m\u00e4rksa kaugemale kui l\u00f5ppev n\u00e4dal.\nTaaskord lendavad Ukraina droonid Moskva pihta, kuid need pole lennumasinad, mis j\u00e4\u00e4vad l\u00f5ppevat n\u00e4dalat saatma. Kolmap\u00e4eva \u00f5htul langes taevast Embraer Legacy 600 \u2013 k\u00fcmme inimest pardal, kaks neist ninamehed t\u00e4pselt kaks kuud tagasi toimunud \u00fclest\u00f5usus Kremli vastu.\nPrigo\u017ein on ilmselt surnud. Wagneri palgas\u00f5durite juht Jevgeni Prigo\u017ein kukkus oma kaasv\u00f5itleja Dmitri Utkini ja veel viie mehega (lisaks kaks pilooti ja stjuardess) Peterburi ja Moskva vahel alla. Kas lennuki tulistas alla \u00f5hut\u00f5rje? Ilmselt mitte. Kas pardal oli pomm? V\u00f5ib-olla. Kas Prigo\u017eini surnukeha on sada protsenti tuvastatud ja ta kohe kindlasti ei ole maskeeritult m\u00f5nes kolmandas riigis? L\u00f5puni ei tea me sedagi. Kuid nagu \u00fctles hiljuti Bellingcati \u00fcks eestvedajatest Christo Grozev: Prigo\u017ein korraldab kas uue \u00fclest\u00f5usu v\u00f5i ta tapetakse.\nKa teised tahavad anda Ukrainale h\u00e4vitajaid. Kui m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal said Taani ja Holland loa anda oma h\u00e4vitajad F-16 Ukrainale, siis n\u00fc\u00fcd teeb seda Norra. Ka Rootsi opositsioon \u00fctleb, et Ukrainale tuleb h\u00e4vitajaid anda, sedapuhku rootslaste endi Jas Gripeneid. Ukrainal on h\u00e4vitajaid koledasti vaja, ehkki nagu \u00fctles \u00c4rip\u00e4eva raadios ka kolonel Mart Vendla \u2013 imerelv see pole.\nTrumpi p\u00e4tipilt l\u00f5i \u00dchendriigid kihama. USA ekspresident Donald Trump lasi end neljap\u00e4eval Georgia osariigis vahistada ning tulenevalt osariigi seadusandlusest sai avalikuks ka tema niinimetatud p\u00e4tipilt ehk mugshot. S\u00fcnge pilguga portree pani Trump ka ise sotsiaalmeediaplatvormile X, m\u00e4rkides sellega oma naasmist endisesse Twitterisse. Ekspresidenti s\u00fc\u00fcdistatakse valimiste m\u00f5jutamises \u2013 t\u00e4psemini v\u00e4ljapressimise paragrahvi alusel.\nVabariiklased otsivad kandidaati. \u00dclej\u00e4\u00e4nud vabariiklased pidasid aga sel n\u00e4dalal debatti, kuhu oli kutsutud ka Trump, ent kes otsustas mitte osaleda. Kaheksast kandidaadist kuus kinnitasid, et toetaksid Trumpi presidendikandidaadina ka siis, kui ta kohtus s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetaks. Debati vaatajate seas l\u00e4bi viidud v\u00e4lkk\u00fcsitluse j\u00e4rgi on napilt populaarseim kandidaat Florida kuberner Ron DeSantis, kelle edu Trumpi ees on m\u00f5\u00f5tmisvea suurune. Osa poliitikavaatlejate s\u00f5nul v\u00f5ib otsus debattidel osalemata j\u00e4tta Trumpile populaarsuses k\u00e4tte maksta.\nJaapan ja Hiina t\u00fclitsevad radioaktiivse vee \u00fcle. Jaapan hakkas laskma Fukushima tuumaelektrijaamast jahutusvett merre. \u00dcRO loal tehtud otsus on siiski vastuoluline ning reaktsioonina keelas Hiina Jaapani mereandide impordi \u2013 Hiina turg on Jaapanile aga \u00fclioluline. 2011. aastal toimus tuumajaamas tsunami j\u00e4rel katastroof ning n\u00fc\u00fcdne k\u00e4ik on vajalik tuumajaama l\u00f5plikuks sulgemiseks. Teadlaste s\u00f5nul on inimesele selles vees ohtlik \u00fcksnes soolasus.\nL\u00e4ti sai uue peaministri. L\u00f5unanaabrite sotsiaalkaitseministrist Evika Sili\u0146ast sai sel n\u00e4dalal L\u00e4ti uus peaminister. Tema parteikaaslane Kri\u0161j\u0101nis Kari\u0146\u0161 pani ameti eelmisel n\u00e4dalal maha, kui ei saanud koalitsioonikaaslastelt mandaati valitsusliidu laiendamiseks. Sili\u0146a kinnitas, et tahab alustada uue valitsusega t\u00f6\u00f6d septembri keskpaigast.\nMida toob tulevik?\nNafta hind suuri \u00fcllatusi ei too. Musta kulla hinnakasv j\u00e4\u00e4b sel aastal ilmselt tagasihoidlikumaks, kui varem prognoositi. Turuetaloni Brenti hind on juba kaks n\u00e4dalat langenud. \u00dchelt poolt pole tulnud Hiinast sellist n\u00f5udlust nagu prognoositi, teisalt on turul rohkem Iraani naftat, kus tootmine pole olnud nii suur viimased viis aastat. V\u00f5rreldes aastatagusega on nafta hind pea 15 protsenti madalam.\nSeptember toob tippkohtumisi. Kui BRICS kohtus augustis, siis suured t\u00f6\u00f6stusriigid G20st saavad kokku 9. septembril. Lisaks s\u00f5jale Ukrainas on \u00fche teemana \u00f5hus kindlasti ka Hiina ebalev majandus. \u00dcheksa p\u00e4eva hiljem koguneb New Yorgis \u00dcRO peaassamblee.\nKuningas j\u00f5uab l\u00f5puks Prantsusmaale. Septembris teeb l\u00f5puks riigivisiidi Prantsusmaale ka Briti kuningas Charles III. Esialgu kevadesse plaanitud k\u00fclastus j\u00e4i \u00e4ra, sest Pariisis pr\u00fcgi p\u00f5les ja rahvas m\u00e4ratses. Toona k\u00fclastas kuningas l\u00f5puks \u00fcksnes Saksamaad."}
{"text":"Kuidas juhtus, et kolm k\u00f5rgeimat riigitegelast korraga skandaalidesse sattusid?Eestis ei ole poliitilist ametikohta, mis poleks suuremast v\u00f5i v\u00e4iksemast skandaalist l\u00e4bi k\u00e4inud. Mida k\u00f5rgemal sa oled, seda teravamad on nii konkurents kui t\u00e4helepanu, palju on kaalul ja t\u00f6\u00f6 pingeline. Ent kunagi varem pole korraga, k\u00f5igest \u00fche kuu jooksul skandaalide keskele sattunud k\u00f5ik kolm Eesti k\u00f5rgeimat v\u00f5imukandjat.\nK\u00f5ige leebem ja igavam neist on riigikogu esimehe Lauri Hussari lugu. Eesti 200 siseopositsioon s\u00fc\u00fcdistab erakonna esimeest j\u00f5uv\u00f5tetes ja ebademokraatias, nagu on siseopositsioon teinud lugematutel kordadel teisteski parteides. Need s\u00fc\u00fcdistused pole Hussarile iseenesest kuigi ohtlikud, kuid neil v\u00f5ib olla\u00a0kaalu \u00fche kivina Eesti 200 jamade pikas reas.\nHoopis keerulisem on lugu president Alar Karise ja tema kantseleiga. Senised riigipead on sattunud kriitika alla pigem isiklikes k\u00fcsimustes, n\u00e4iteks teismeliste lastelaste k\u00e4itumine v\u00f5i talu eurotoetuste kohta s\u00f5lmitud erikokkulepped. Kahtlus, et presidendi sisen\u00f5unik on p\u00fc\u00fcdnud siduda eeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist Kadrioru rahastamisega, ei heida aga varju mitte niiv\u00f5rd presidendi isikule\u00a0kui institutsioonile. \u00dchest k\u00fcljest seisab see skandaal k\u00f5ige pudedamatel savijalgadel, sest vaidlus ei k\u00e4i isegi mitte selle \u00fcle, kes mida \u00fctles, vaid kes mida m\u00f5tles. Teisalt on rahandusministeeriumist \u00fclest\u00f5stetud s\u00fc\u00fcdistus seaduste m\u00fc\u00fcgiks pakkumisest erakordselt r\u00e4nk.\nPeaminister Kaja Kallase abikaasa \u00e4ri Venemaal on veelgi enam riigi mainet kahjustav, ehkki pigem isiklik teema. T\u00f5ik, et Euroopa s\u00f5japrintsessi mees Venemaal toimetades raha teenib, on juba iseenesest meem, mis eales meelest ei l\u00e4he, kuid \u00fclik\u00e4pardlikud katsed seda eitada, pisendada ja naeruv\u00e4\u00e4ristada tegid asja veel mitu korda\u00a0hullemaks. Kui enamasti on meie kodused keeristormid m\u00f6\u00f6dunud \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale m\u00e4rkamatult, siis seekord s\u00f6\u00f6bib juhtunu v\u00e4lispartnerite m\u00e4llu ka siis, kui peaministril \u00f5nnestub oma koht s\u00e4ilitada. Rekat\u00e4is renomeed, mis Kallasel seni rahvusvahelisel areenil oli, l\u00e4ks Narva sillal kaduma.\u00a0\nK\u00f5ik kolm juhtumit on seega \u00fcsna erinevad, kui v\u00e4lja arvata, et need rullusid lahti \u00fcksteise sabas augustikuus (Eesti 200 skandaali esimene vaatus oli, t\u00f5tt-\u00f6elda, juba varem). Kas see n\u00e4itab Eesti poliitilise ladviku l\u00e4binisti rikutust, et peaminister, president ja riigikogu esimees on korraga skandaalidesse segatud? On siin m\u00e4ngus kellegi kuri k\u00e4si? V\u00f5i on k\u00f5ik lihtsalt juhus?\nPoliitilise eliidi korrumpeeritusest on pikalt r\u00e4\u00e4gitud ja kaugeltki mitte \u00fcksnes Eestis. Aga \u00e4kki on see hoopis hoolimatus, rumalus, lapsikus, laiskus, nakatumine sotsiaalmeediaga? Eelk\u00f5ige kostab sellekohaseid s\u00fc\u00fcdistusi muidugi opositsiooni ja selle toetajate ridadest, kuid sugugi mitte ainult. Meenutagem v\u00f5i kirjaniku ja endise poliitiku, Reformierakonda kuuluva Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fcdi paar\u00a0aastat tagasi\u00a0Sakalale antud\u00a0intervjuud, mille m\u00f5tet kordas ta hiljuti Eesti P\u00e4evalehe kolumnis veidi teise nurga alt: meie valitsejad on ebak\u00fcpsed ja saamatud.\nTeine variant on, et tegu on Venemaa infooperatsiooniga. Teatav alus on selleks teooriaks ju olemas. Praegusel ajal on raske vaadata m\u00f6\u00f6da faktist, et oleme s\u00f5diva hiidriigi v\u00e4ike naaber ja suur vaenlane.\u00a0\u00dchtegi m\u00e4rki, et dirigendikeppi hoiaks Vene luure karvane k\u00e4si, samas pole.\nK\u00f5ik kolm skandaali tunduvad olevat alguse saanud nii-\u00f6elda loomulikul moel, tavap\u00e4rase ajakirjandusliku t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, m\u00f5ni peaaegu juhuslikult. T\u00f5si k\u00fcll, vahel ei tea me isegi, kas juhus on ikka p\u00e4ris juhus. Kas me ise panime mingit lauset v\u00f5i fakti t\u00e4hele v\u00f5i juhiti meie t\u00e4helepanu sellele? Kas see info sattus meie teele v\u00f5i oli sinna vaikselt valmis pandud? On v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline, et Vene luure ei teadnud \u00fche Putini vihaseima kriitiku perekondlikest \u00e4rihuvidest Venemaal, aga isegi\u00a0kui idanaabril oleks info avaldamise ajastuses mingi osa, ei ole keegi peale Stark Logisticsi omanike s\u00fc\u00fcdi selles, et nad \u00f5igel ajal oma vedusid ei l\u00f5petanud. Sama moodi, nagu pole v\u00e4lisj\u00f5ud ajanud t\u00fclli Eesti 200 liikmeid ega sundinud Toomas Sildamit segaseid nalju tegema.\nJa loomulikult on v\u00f5imalik lihtne kokkusattumus: riigijuhid on kompetentsed, v\u00e4lisvaenlase k\u00e4ed on seekord puhtad\u00a0ja lihtsalt sattus kolm k\u00e4kki kobarasse. Ega tagaj\u00e4rjele m\u00f5eldes suurt vahet olegi. Kahju on k\u00f5igil kolmel juhul sama. Eesti rahvusvaheline maine on kannatada saanud, rahva usaldus riigi vastu v\u00e4henenud ja segadus juhtimises s\u00fcndinud. Tekib tunne, et me elame katkematus skandaalis, kus \u00fcks kriis ajab teist taga k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel.\nV\u00e4ike lootuskiir meil siiski on: et need skandaalid tulevad v\u00e4lja. Salajas p\u00fcsiv kompromiteeriv info on alati kahjulikum\u00a0kui see, mis on avalikuks saanud. Alguses on valus, aga haavad paranevad vaid siis, kui need on valguse ja \u00f5hu k\u00e4es.\nIga olulisel kohal olev inimene nii poliitikas kui v\u00e4ljaspool seda peaks praegu eriti selgelt endale teadvustama, et moraalse kompassi silmist kaotamine ei kahjusta mitte ennast ja l\u00e4hedasi, vaid palju laiemat ringi. Eriti praegusel ajal. \"Everything counts in large amounts (K\u00f5ik loeb, kui seda on palju),\" nagu Depeche Mode laulis.\n"}
{"text":"Eksperdid skandaalist: peaministrina j\u00e4tkamine saab olema olema vaevaline kannataminePeaminister Kaja Kallase (RE) abikaasa Arvo Hallik teatas reedel, et m\u00fc\u00fcb oma osaluse Venemaaga \u00e4ri ajavas ettev\u00f5ttes Stark Logistics ja taandub firmast. L\u00e4hiajal selgub, kas sellest piisab, et Kallas saaks valitsusjuhina j\u00e4tkata.\nKolmap\u00e4eval puhkes skandaal, kui sai avalikuks, et Kallase abikaasa osalusega ettev\u00f5te Stark Logistics ei ole poolteist aastat p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist kallaletungi Ukrainale l\u00f5petanud oma \u00e4ritegevust Venemaal. Peaministrit s\u00fc\u00fcdistati, et ta pole kasutanud v\u00f5imalust anda arusaadavaid selgitusi ja tema v\u00e4ited on vastuolulised. Vastustest k\u00f5rvalehiilimist heideti ette ka tema abikaasale.\nSuhtekorraldaja Meelis Kubitsa arvates olnuksid peaministri j\u00f5uline moraalne hinnang toimunule ja vabandus p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngad, mis oleks avalikkust rahustanud. \u00abMeenutagem, et Mart Laaril l\u00e4ks nn p\u00fcssiskandaali ajal selleks n\u00e4dalake, aga see tuli ja omal moel isegi t\u00f6\u00f6tas. Ka siis anti Laarile palju andeks ainult seet\u00f5ttu, et v\u00f5imule ei tuleks Savisaar. Viimane muuseas tuligi, aga ilma maailmal\u00f5puta,\u00bb s\u00f5nas ta ja lisas, et v\u00f5imuvahetus ongi demokraatia.\nReedel saatis Hallik avalikkusele l\u00f5puks p\u00f6\u00f6rdumise, milles lubas oma aktsiad ettev\u00f5ttele Stark Logistics tagasi m\u00fc\u00fca, taanduda ettev\u00f5tte n\u00f5ukogust, \u00f6elda \u00fcles finantsjuhi t\u00f6\u00f6leping ning loobuda mistahes rollist ja \u00fclesannetest nimetatud ettev\u00f5ttes. \u00abOlen ettev\u00f5tjana ja finantsjuhina k\u00e4itunud alati seadusp\u00e4raselt ning teinud k\u00f5ike oma parimate teadmiste ja v\u00e4\u00e4rtushinnangutega koosk\u00f5las,\u00bb m\u00e4rkis ta.\nHalliku s\u00f5nul uskus ta end ajavat \u00f5iget asja, kui soovis oma ettev\u00f5tet Venemaal p\u00e4\u00e4sta. \u00abMa m\u00f5istan, et paljude Eesti inimeste jaoks ei paista see nii ega tundu Venemaa agressioonis\u00f5ja valguses moraalne. Ma vabandan tekkinud olukorra p\u00e4rast ning kahju p\u00e4rast, mida see on toonud minu abikaasale,\u00bb m\u00e4rkis ta ja kinnitas, et peaminister ei olnud tema \u00e4ritegevusega kursis. Nagu ka sellega, mille jaoks Hallik Kallase laenatud 350 000 eurot kasutas. Praeguseks on nimetatud laen t\u00e4ies mahus tagasi makstud.\n\u00abSee on samm \u00f5iges suunas, aga karta v\u00f5ib, et konkurenterakonnad ja ajakirjandus selle sammuga ei rahuldu,\u00bb arvas poliitikavaatleja T\u00f5nis Leht. \u00abKui peaminister \u00fcritab ametis edasi p\u00fcsida, saab see Reformierakonnale ja talle endale olema \u00fcks suur ja vaevaline kannatamine.\u00bb\nLehe arvates alahindas Reformierakond algusest peale konflikti suurust ja selle v\u00f5imalikke riske. \u00abTundub, et head n\u00f5u skandaali puhkemise alguses oleks olnud tarvis rohkem, oli ju teada, et meedia infop\u00e4ringud tulid m\u00f5ni p\u00e4ev varem, kui see asi avalikuks sai,\u00bb s\u00f5nas ta ja lisas, et tagantj\u00e4rele tarkusena oleks olnud m\u00f5istlik valida ka mitte nii t\u00f5rjuvat suhtlemisviisi ajakirjanikega.\nT\u00f5nis Lehe arvates alahindas Reformierakond algusest peale konflikti suurust ja selle v\u00f5imalikke riske.\n\u00abKui juhtunu kohta ei selgu enam uusi muret tekitavaid fakte v\u00f5i valev\u00e4iteid, j\u00e4\u00e4b konflikti negatiivne v\u00e4lism\u00f5ju piiratuks,\u00bb avaldas Leht lootust. Ent kindlasti v\u00e4heneb tulevikus Kallase veenvus Venemaa kritiseerimisel.\nUkrainas viibiv kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag m\u00e4rkis, et ukrainlased pole veel Eesti skandaali suurelt v\u00e4lja toonud, sest osa suurriikidega on neil palju suuremad probleemid. Kel on rohkem raha ja relvi, v\u00f5ivad endale lubada ka rohkem reaalpoliitikat kui v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hist poliitikat. Mitte aga v\u00e4ike Eesti. \u00abV\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika on teinekord v\u00e4ga julm, sest see n\u00f5uab, et k\u00f5ik, kes on selle teostamisega seotud, oleksid usklikumad kui paavst ise. Ja kus asjad ei saa ainult olla \u00f5iged, vaid ka n\u00e4ima \u00f5iged.\u00bb\nPraeguseks Eesti piirid \u00fcletanud skandaali puhul tuleb Raagi s\u00f5nul arvestada, et mida kaugemale Eestist minna, seda v\u00e4hem hakatakse vaatama, kuhu lausetes komakoht on paigutatud, ja loevad vaid konkreetsed teod.\nKuigi paistab, et valitsust vahetada ei taheta, on koalitsioon Raagi arvates l\u00f5puks m\u00f5istnud, et \u00abselle asjaga ei saa panna ka tuima\u00bb, nagu endine USA president Donald Trump seda praegu teeb. \u00abSee t\u00e4hendaks Eesti senise kuvandi l\u00f5hkumist.\u00bb\nJulgeolekuekspert Erkki Koort t\u00f5i v\u00e4lja, et peaministri investeeringuga ettev\u00f5tte vastu tunneb kindlasti huvi Vene luure. Ka kaitsepolitseiamet (kapo) on korduvalt hoiatanud, et Venemaad k\u00fclastades v\u00f5ivad inimesed sattuda Vene luure sihtm\u00e4rkideks.\nKapo endise peadirektori Arnold Sinisalu hinnangul on selleks teoreetiline oht k\u00fcll olemas, ent varasemate kohtumiste pealt ei usu ta, et Kaja Kallas on selline inimene, kes laseb endaga manipuleerida.\nKapost \u00f6eldi, et neile teadaolevalt pole peaministri abikaasaga seotud ettev\u00f5tted sanktsioone rikkunud.\nOpositsioonilise erakonna EKRE juht Martin Helme soovis aga, et riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon koguneks kiiresti erakorralisele istungile, kus kapo annaks hinnangu Kallase ja tema abikaasa \u00e4ritegevusega seotud julgeolekuriskidele.\nKapost \u00f6eldi, et neile teadaolevalt pole peaministri abikaasaga seotud ettev\u00f5tted sanktsioone rikkunud. \u00abKui kusagil on tegu olnud nn JOKK-skeemiga, siis see t\u00e4hendabki, et pole alust karistus\u00f5iguslikuks etteheiteks. Moraalseid hinnanguid me ei anna.\u00bb\nSinisalu lisas, et julgeolekukontrolli tehakse konkreetsele inimesele, suguv\u00f5sa uuritakse alles siis, kui on tekkinud p\u00f5hjendatud kahtlus, n\u00e4iteks kriminaaluurimine. \u00abMis t\u00e4hendab, et j\u00e4relevalvekomisjonis saab k\u00fcll vastata, kas oht on v\u00f5i ei ole, aga selle hinnangu sisu on riigisaladus.\u00bb\nSama kinnitas ka riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni juht J\u00fcrgen Ligi (RE). \u00abMeie komisjon on uue info kontrollimise, aga mitte sisuliste avalduste tegemise koht.\u00bb Enne kokkusaamist peab j\u00e4tma kapole aega uut infot anal\u00fc\u00fcsida.\nEnt enne veel toimuvad avalikud istungid. J\u00e4rgmise n\u00e4dala teisip\u00e4evaks on Kallas kutsutud riigikogusse, riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele erakorralisele istungile, et arutada s\u00f5jaj\u00e4rgset \u00e4ritegevust Venemaaga. Lisaks Kallasele on kutsutud maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint ASi tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics ASi tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja.\n"}
{"text":"Andres Mustonen: T\u00fchistamine - see on totalitaarne ilmingErinevalt Kallasest, kes on abikaasa taunitavat \u00e4ri puudutavate k\u00fcsimuste eest p\u00f5igelnud, ja erinevalt Kanepist, kes pole selgitusi jaganud, palus Mustonen \u2013 k\u00fcll p\u00e4rast p\u00e4evapikkust pausi \u2013 oma otsuse ja teo p\u00e4rast vabandust. Sellegipoolest sai ta tunda, mis laiduv\u00e4\u00e4rsete tegude v\u00f5i \u00fctlemiste puhul n\u00fc\u00fcdisajal tavaks \u2013 t\u00fchistamist.Kummatigi pole ta elu seisma j\u00e4\u00e4nud. Esimese Eesti viiuldajana salvestas ta \u00e4sja korraga k\u00f5ik Bachi sonaadid ja partiitad sooloviiulile, mis ilmuvad duubelplaadil \u00abScriptura Sacra\u00bb. Need k\u00f5lavad ka j\u00e4rgmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval J\u00e4maja kirikus Saaremaal ja reedel, mil Mustonen saab 70, Tallinna Jaani kirikus. Uuel n\u00e4dalal ilmub ka laulja ja kirjaniku Annika L\u00f5hmuse koostatud raamat \u00abAndres Mustonen. Fuuga mitme teemaga\u00bb.Mustonen v\u00f5ttis Postimehe jutule l\u00f5ppeva n\u00e4dala teisip\u00e4eval Pirital oma kodu p\u00e4ikesepoolsel terrassil.Kuidas sattusite kevadel Venemaale Novosibirskisse esinema?Mul on v\u00e4ga suur v\u00f5rgustik Venemaal s\u00fcndinud v\u00f5i Venemaalt emigreerunud kunstnikke. Novosibirskist on p\u00e4rit Vadim Repin, kes on pikka aega olnud maailma esiviiuldaja. M\u00e4letan teda kui imelast juba siis, kui ta m\u00e4ngis 14-aastasena Estonia kontserdisaalis. Meil on olnud kauane loominguline kontakt, oleme teinud uute viiulikontsertide maailma esiettekandeid. Varem tegin elavate heliloojate kontserte [saksa-juudi p\u00e4ritolu L\u00e4ti viiuldaja] Gidon Kremeriga, aga tema m\u00e4ngib praegu v\u00e4hem. Olen m\u00f5lemaga m\u00e4nginud mitte ainult Novosibirskis, vaid ka T\u00fcrgis, Austrias, Saksamaal; esitanud Gia Kant\u0161eli, Sofia Gubaidulina, Aleksandr Raskatovi, Arvo P\u00e4rdi teoseid.See ei olnud mul esimene kord Novosibirskis k\u00e4ia. Olen seal k\u00e4inud viis korda, \u00fcldse Venemaal palju reisinud. Mul on Venemaaga v\u00e4ga tihe kontakt. Seal on saanud alati ette kanda uusi lugusid, rikastada maailma muusikap\u00e4randit. Sinna on kohale s\u00f5itnud ka heliloojad.Antud olukord oli muidugi teine, poliitiline. Siis, varem, ei olnud poliitilist olukorda... Tegelikult on see vale \u2013 seal on kogu aeg olnud poliitiline olukord, sest Venemaa ei ole kunagi kuulunud vaba maailma perre. N\u00f5ukogude aeg ei ole seal kuhugi kadunud, ainult vahepeal, Jeltsini ajal, m\u00e4ngiti vabadust. Aga totalitaarsele \u00fchiskonnale omane arusaamine elust ja lambukeste allumine v\u00f5imudele \u2013 see on seal olnud kogu aeg. Ja see loob hoopis teise \u00f5hkkonna.Ma ei \u00fctle, et praegune olukord, kui Venemaa s\u00f5dib Ukrainas, ei ole eriline, aga \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd on Venemaal toimunud tohutu muutus \u2013 ei, see on tuhandeaastane probleem. Lisaks vene kiriku talumatu seotus v\u00f5imuga \u2013 see on minu meelest k\u00f5ige hullem, palju hullem kui Kreml. Kreml ongi selleks, et [inimeste elu] v\u00e4\u00e4rata, aga kirik ei peaks olema.Kui Venemaa on tuhat aastat olnud selline, nagu ta on, ja me n\u00e4eme, mida ta teeb Ukrainas, siis kas tekkis kahtlus ka, et \u00e4kki ei peaks sinna minema?V\u00e4ga tihti oled sa targem hiljem. Ma olen v\u00e4ga emotsionaalne, mulle on sidemed inimestega v\u00e4ga olulised, ja milliste inimestega! Aga maailmas on olukordi, ja n\u00fc\u00fcd on \u00fcks selline olukord, kus lihtsalt tuleb k\u00e4ituda teistmoodi, ja on olukordi, kus v\u00f5id eksida. Loomulikult oli see antud olukorras v\u00e4ga suur viga, sellep\u00e4rast et ma ei tajunud reaktsiooni, mis v\u00f5ib j\u00e4rgneda. Oma s\u00fcdames ei teinud ma kellelegi halba.Reaktsioonid maailma teistes kohtades, kus mind tuntakse, on olnud oluliselt leebemad. Aga me oleme piiririik, siinne reaktsioon on t\u00e4iesti arusaadav.Juulis toimus Moskvas ja Peterburis rahvusvaheline T\u0161aikovski-nimeline konkurss, kus osalejaid oli 43 maalt, sealhulgas Ameerika \u00dchendriikidest, Kanadast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, v\u00e4ga palju oli Aasiast, p\u00f5hiliselt L\u00f5una-Koreast, Jaapanist, Hiinast. \u017d\u00fcrii oli t\u00e4iesti rahvusvaheline. Mingisugust maailmas kokku lepitud k\u00e4itumist Venemaa suhtes ei ole, aga see ei v\u00e4henda minu viga, sest me elame k\u00f5ik teatud hetkel ja teatud kohas. Ma lihtsalt ei osanud arvestada, et ka kultuur v\u00f5ib olla poliitika. Aga praegu on. See on valdav hoiak.Need, kes on Venemaal k\u00e4inud, on tunnetanud, et seal suhtutakse meisse kui endisest liiduvabariigist tulijaisse. Kas olete sama m\u00e4rganud?Mina seda ei tunne, kuna mu kunstiline, muusikaline tegevus on globaalne, v\u00e4ga internatsionaalne. Iisraelis olen tundnud seda palju rohkem, kui inimesed, kes on seal elanud juba aastak\u00fcmneid, r\u00e4\u00e4givad, kuidas nad on k\u00e4inud Eestis puhkamas. Nad r\u00e4\u00e4givad P\u00e4rnust ja Elvast nagu elavast ajaloost.Kui palju on teil Venemaal h\u00e4id kolleege ja s\u00f5pru?Seal s\u00fcndinuid on mitmeid k\u00fcmneid. Aga esiteks on need, kellega mina suhtlen, enamikus emigreerunud. Teiseks, nende hulgas on kahe, parimail juhtudel koguni kolme riigi passi omanikke: Vene pass, Euroopa Liidu pass ja Ameerika pass. Samuti tean muusikuid, kes on v\u00e4ga seotud Jaapaniga. Lisaks on paljudel Venemaa kultuuritegelastel, ka heliloojatel, alaline elamisluba Euroopa Liidu riikides. (Vadim Repin elab avalike andmete j\u00e4rgi Viinis. \u2013 P. P.) Ma ei tea, kuidas nad Eestis siiamaani Vene passiga elavad! On nad turistid v\u00f5i?Olete te r\u00e4\u00e4kinud vene kolleegide ja tuttavatega ka poliitilistel teemadel, sh Ukrainas peetavast s\u00f5jast?Aus vastus on, ja seda v\u00f5ib kritiseerida, et p\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole.Miks ei ole?Olen k\u00fcsinud, kuidas te eluga hakkama saate. P\u00f5hivastus, mis olen saanud: me oleme vait, aga mis teha. Seisukohti v\u00e4lditakse, mida tajun kui totaalset m\u00f5tlemist ja kui hirmu. Kujutage ette, et ma r\u00e4\u00e4gin rahvusvahelisele pressile, mis keegi Venemaal mulle Venemaa kohta \u00fctles! Seal pannakse ju selle eest kinni, kui kritiseerid Vene armeed. Neile antakse hirmu\u00e4ratavad 6, 8, 12 aastat. Mille eest? Mingisuguse \u00fche lause eest.Olen k\u00e4inud palju ka Valgevenes. 2000ndate algul, kui Venemaal ei olnud veel midagi hullu, ei kritiseeritud seal batju\u0161kat (president Aljaksandr Luka\u0161enkat \u2013 P. P.). Venemaal oli mingi hetk, kui v\u00f5is tajuda, et pidureid ei olnud, aga Valgevenes on kogu aeg olnud pidurid peal. Samas k\u00e4idi selle riigiga minu meelest ilma piiranguteta l\u00e4bi, n\u00e4iteks toimusid seal [2019. aastal] Euroopa m\u00e4ngud.23.08.2023. Tallinn. Andres Mustonen Pirita rannas. Foto Eero Vabam\u00e4gi, Postimees FOTO: Eero Vabam\u00e4giEero Vabam\u00e4giMida v\u00f5iks vene inimesed, kuigi neil on suu lukus, praegusest olukorrast arvata?See on k\u00f5igil erinev. Need, kellel on mitu passi, tunnevad end hoopis teisiti, neil on v\u00f5imalus maailmas tegutseda. Aga v\u00e4ga suurel hulgal Vene intelligentsil ja artistidel on keelatud paljudes maades esinemine. Ega meil ju ka keegi Venemaalt esinemas k\u00e4i. Ja siis on need, kes on Vene passist lahti \u00f6elnud; nende seas on v\u00e4ga t\u00e4htsaid muusikuid ja artiste, kes on s\u00fcndinud Venemaal.On h\u00e4sti teada, et teie muusikalist kujunemist ja laiemat arusaamist kunstist on m\u00f5jutanud vene kultuur.Mul elasid ju sugulased Peterburis, onu perega. Teismeliseeas veetsin seal igal suvel kaks-kolm n\u00e4dalat. See oli mulle suure maailma avastamine. Ega ma k\u00e4inud kirikutes ainult ikoone vaatamas. Ermitaa\u017e! Sinna oli kogu l\u00e4\u00e4ne kultuur kokku kraabitud: renessansikunst, keskaja kunst, prantsuse impressionistid, k\u00f5ik kuni Picassoni v\u00e4lja. Olin p\u00e4evade kaupa muuseumides. Asjatundjad v\u00f5ivad \u00f6elda, et kust nad need kokku kraapisid \u2013 Saksamaalt tassisid autodega, ja taheti veel palju rohkem kokku kraapida. Siis me ei m\u00f5elnud selle peale \u00fcldse, kust need p\u00e4rit on. Ermitaa\u017e n\u00e4gi nii pompoosne, kohutavalt esteetiline ja ilus v\u00e4lja. V\u00f5i paleed, nagu Peterhof \u2013 mis Venemaa?! Sealt sain kogu l\u00e4\u00e4ne kultuuri sisulise kasvatuse \u2013 milline paradoks!Kui l\u00f5ite 1972. aastal Hortus Musicuse, siis sellega oli ka ainus v\u00f5imalus k\u00e4ia Eestist kaugemal Venemaal esinemas?Jah, N\u00f5ukogude Liidus. K\u00e4isime Taga-Kaukaasias, Kesk-Aasias, ka Ukrainas. L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas, nagu Lviv, U\u017ehorod, Karpaadid \u2013 me olime juba Kesk-Euroopas. Muide, Hortusega oleme k\u00e4inud n\u00f5ukogude ajal esinemas ka Donetskis ja Luhanskis \u2013 seal oli t\u00e4ielik Venemaa. Aga l\u00e4\u00e4ne pool oli totaalne Ukraina, Kiiev oli segu neist kahest. Riik oli nagu pooleks. Ukraina on tohutu suur!Ukrainaga on mul erilised sidemed. \u00dcks minu suurematest heliloojatest, kelle muusikat olen palju dirigeerinud ja m\u00e4nginud, toonud ka Eestisse, on Valent\u00f5n S\u00f5lvestrov.V\u00e4ike k\u00fcsimus mul Ukraina teemal on. Me oleme Eestis p\u00fc\u00fcdnud 32 aastat teha muutusi, ja mitte k\u00f5ik ei ole \u00f5nnestunud: p\u00f5hiprobleem, integratsioon, on endiselt suur k\u00fcsimus. Miks te, poliitikud, ei lahenda seda \u00e4ra? Ukrainas on t\u00f5elised muutused toimunud alles viimasel ajal \u2013 m\u00f5tlen korruptsiooni. Natukene liiga palju m\u00f6kutasid nad sellega, v\u00f5ib-olla oleks nad n\u00fc\u00fcd tugevamad olnud. Ma ei hakka siin oletama, et venelane poleks siis neile kallale l\u00e4inud. Ikka oleks l\u00e4inud, seep\u00e4rast et ta peab seda oma maaks.Mulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et olete elanud oma muusikamaailmas, maiste murede maailmast eemal ja k\u00f5rgemal. Kas kunsti- ja loomemaailm eksisteerib teile eraldi p\u00e4rismaailmast?Mulle on kunsti- ja loomemaailm p\u00e4rismaailm, mitte vastupidi. Julgen isegi \u00f6elda, et mida v\u00e4hem on reaalne, materiaalne maailm mind seganud, seda \u00f5nnelikum olen olnud. (Naerab.)Aga te ikka olete kursis sellega, mis \u00fcmberringi toimub?Olin juba v\u00e4ga noorelt Ameerika H\u00e4\u00e4le ja Vaba Euroopa kuulaja, alati tahtnud kursis olla. Minu aastak\u00fcmnetepikkune teisitim\u00f5tlejate abistamine tuli sellest, et ma tajun, mis on inimkonnale \u00f5ige. T\u00e4nu sellele olen teinud riskeerivaid samme ja suhelnud inimestega, kellega ei ole olnud soovitav suhelda.Mul on kahju sellest, kui seda v\u00f5etakse minu \u00fclbusena, et olen reaalsest maailmast justkui k\u00f5rgemal. Ei, mul ei ole sellist hoiakut! Vaadake, kui keegi teeb monumentaalmaali, olgu ta Michel\u00adangelo v\u00f5i Marc Chagall, peab ta minema k\u00f5rgemale ja kaugemale, et siis tajuda seda asja. Miks ehitati Niguliste kirikusse lift? Selleks, et minna k\u00f5rgemale ja vaadata alla Tallinna peale. Tallinn n\u00e4eb siis natuke teistmoodi v\u00e4lja \u2013 v\u00e4ga ilus! Ja teatud probleeme, mis seal all on, ei n\u00e4e. See ei t\u00e4henda, et neid ei ole. Nendega tuleb tegeleda.Ka need, kes on kosmoses k\u00e4inud, on imestanud, milline pilt maailmast sealt avanes. Mitte et ma tahaks mingi lendur v\u00f5i kosmonaut olla. See on vaimne t\u00f5usmine, vaimu t\u00f5stmine. Vaim hakkab nagu h\u00f5ljuma. See on mind huvitanud... Ei, see on vale jutt, et see on huvitanud! Mulle on see antud, ma ei saa sinna midagi parata.Enamikule inimestest on eluks midagi kaasa antud. K\u00fcsimus on selles, kas sa tajud seda, mis sulle on antud. Mul on tunne, et ma olen tajunud, mis on minu missioon, ja ma ei saa selle vastu v\u00f5idelda. Aga ma v\u00f5in eksida. Inimesel on \u00f5igus eksida \u2013 ja selle eksimuse eest mitte kohe kinni minna. (Muigab.)Kas seda, mille ma sain oma \u00fche eksimise eest, mida ma tunnistan ja v\u00e4ljendan, nimetame karistuseks? Mina ei v\u00f5ta seda karistusena. Ma ei tunne, et mind on karistatud, sest mul ei ole sees midagi muutunud. Ma olen edasi muusik, artist, looja, tegutsen edasi. Jah, v\u00e4ga palju kontserte annulleeriti, ma ei ole saanud k\u00e4ia m\u00f5ningatel Eesti festivalidel, mis olid kokku lepitud, n\u00e4iteks Viljandis ja Suure-Jaanis, aga samal ajal tuli teiste liinidega, ka rahvusvaheliselt, palju rohkem asju juurde. Ega mul tegevusest puudu ole!Mida arvate sellisest karistamisest, kui inimest p\u00fc\u00fctakse t\u00fchistada?Olen t\u00e4iesti selle vastu. See on totalitaarne. Karistamiseks, kui inimene on seda v\u00e4\u00e4rt, on kohtus\u00fcsteemid. See, kui \u00fchiskondlikult lepitakse mingisugused asjad kokku, ei ole karistamine, see on... tampimine. M\u00f5ned inimesed on p\u00e4rast sellist tampimist k\u00e4inud kohtutes ja saanud sealt \u00f5iguse. Aga ikka on nad nagu sellessamas olukorras. Kas see on \u00f5ige?Siin on ohum\u00e4rk \u00fchiskonnas. Kuidas see on niimoodi l\u00e4inud? Kust see \u00f5igus on tulnud?See \u00f5igus v\u00f5etakse.Kes v\u00f5tab?V\u00f5tavad need, kes tambivad.Aga kas siis ei ole institutsioone v\u00f5i riigiv\u00f5imu, kes \u00fctleb, et selline tampimine on karistatav? V\u00f5i v\u00e4hemalt p\u00f6\u00f6rab sellele t\u00e4helepanu.Kas teie n\u00e4gemuses peaks kultuuriinimesed ja loojad sellistes olukordades, nagu s\u00f5da, j\u00e4\u00e4ma k\u00f5rvale ja tegelema loomega, v\u00f5i on neil siiski ka kohustus v\u00f5tta seisukoht ja seda v\u00e4ljendada?Siin on vastus v\u00e4ga lihtne: see on iga\u00fchel erinev. Me ei saa kellelegi \u00f6elda, et just nii peab \u00fctlema ja k\u00e4ituma. Kui inimeses seda sisemist soovi ei ole, siis sa v\u00f5id \u00f6elda, kuidas peab, aga see ei aita.Mulle on see arusaamatu, kuidas on Venemaal s\u00fcndinud nii palju inimesi, kes on m\u00f5jutanud kogu maailma teadust, kultuuri, meditsiini, kuidas seal on s\u00fcndinud nii palju m\u00f5juv\u00f5imsaid isikuid ning tulemus on nende riigi selline primitiivsus ja totalitaarsus \u2013 seal on tohutud k\u00e4\u00e4rid! See on paradoks.Lugesin teist ilmuva raamatu \u00abFuuga mitme teemaga\u00bb k\u00e4sikirja, kus \u00fctlete: \u00abTotalitaristlikes riikides ei j\u00e4\u00e4nud tegelikult midagi loomata, loomata j\u00e4\u00e4vad asjad vabaduse tingimustes.\u00bb \u00c4kki siin peitubki selle paradoksi lahendus?Jah, t\u00f5elised kunstiteosed Euroopa tsivilisatsioonis on k\u00f5ik kuidagiviisi alati seotud sellega, et loojad on teinud seda asja, mida ei oleks tohtinud teha. Balzac on suur kirjanik, aga Balzaci ajal oli tsensuur \u00fcks ekstreemsemaid, mida v\u00f5ib kirjutada, mis s\u00f5nu ja kuidas kasutada. Inimesed, kes tajuvad teatud piiranguid v\u00f5i ettekirjutusi, mida nad \u00f5igeks ei pea, m\u00f5tlevad, kuidas nendest m\u00f6\u00f6da minna, ja kui nad siis n\u00e4evad oma asja k\u00f5rgemalt, annavadki nad inimkonnale olulised teosed, olulised uuringud, olulised n\u00e4htused.Kas see tuleneb ka sellest \u2013 kui ma veel te raamatut tsiteerin \u2013, et keelatud asjadega k\u00e4ib kaasas teatav pinge?See v\u00f5ib olla nii. 20. sajandi k\u00f5ige m\u00e4ngitavam helilooja oli Dmitri \u0160ostakovit\u0161, kes elas k\u00f5ige totalitaarsemal perioodil, Stalini ajal, ja kes ka suri selles vaimses vanglas. Ta l\u00f5i teoseid, mis r\u00e4\u00e4givad k\u00f5ikide poliitiliste kordadega riikides. Tema teoseid kuulatakse siiamaani maailma k\u00f5ige erinevamates kohtades. Mind huvitab see elu.Miks on nii, et kui on pinge, piirangud, takistused, siis tuleb sealt suuri asju?See on k\u00fcsimus sinna \u00fclespoole. (Naerab.) Aga kas ta kellelegi \u00fctleb, miks see nii on...Neid inimesi on ajaloos j\u00e4tkunud, kellele on antud v\u00f5ime asju niimoodi k\u00f5rgemalt n\u00e4ha. Seda ei ole antud k\u00f5igile. Inimesed ei ole v\u00f5rdsed, kahjuks. V\u00e4ike \u00fclbus selles lauses on, aga see on fakt. Ja siis on veel mingis m\u00f5ttes k\u00f5ige-k\u00f5ige inimesed: t\u00e4htsad filosoofid, teadlased, avastajad, kunsti- ja heliteoste loojad. Nende olemasolu ei s\u00f5ltu riigipiirist. Kuigi riigid on neid m\u00f5jutanud k\u00fcll. N\u00e4iteks kui r\u00e4\u00e4gime Hollandi maalikunstist, siis seda soositi v\u00e4ga, samuti Itaalia renessanssi. Eks n\u00f5ukogude ajal soositi ka teatud pilte, aga need on unustuses, neid ei vaadata enam.Miks ei ole meil k\u00fcmmet-kahtek\u00fcmmet Mustoneni?Sellep\u00e4rast, et mind valiti v\u00e4lja. Kuskil on mingid j\u00f5ud, mis \u00fctlevad, et sinu missioon on see.Muide, k\u00f5ikide inimeste tegelik vastutus on leida \u00fcles oma asi. Kui sa tajud, mis on sinu tegevuse missioon \u2013 kujutage ette, missugune v\u00f5ib maailm v\u00e4lja n\u00e4ha! Sa ei tolkne siis maailmas kellegi j\u00e4rel.Masside m\u00f5jutamine on kohutav, jube asi. \u00d6eldakse, et on mingi t\u00f5de, mingi seisukoht \u2013 seda on meie \u00fcmber v\u00e4ga palju! \u2013, ja k\u00f5ik peavad minema selles suunas. Mis asi see on?Konformism.See on k\u00f5ige \u00f5udsem. Sest mis on inimese v\u00e4\u00e4rtus? Individuaalsus. Et sa leiad ennast \u00fcles. Kui laulja \u00f5pib, siis tema eesm\u00e4rk on, et ta peab oma h\u00e4\u00e4le \u00fcles leidma.23.08.2023. Tallinn. Andres Mustonen oma koduaias. Foto Eero Vabam\u00e4gi, Postimees FOTO: Eero Vabam\u00e4giEero Vabam\u00e4giMitte proovima olla Maria Callas v\u00f5i Enrico Caruso!T\u00e4pselt, mitte imiteerima neid, vaid leidma oma. Samamoodi on see k\u00f5igi asjadega, ka elulaadi ja inimsuhetega. Sa pead ennast \u00fcles leidma. Ja kui sa leiad, siis kogu su elu on \u00f5nnelik. (Mustoneni n\u00e4gu on seda \u00f6eldes \u00f5nnelik, rahulolev. \u2013 P. P.) Sellep\u00e4rast, et sa n\u00e4ed, et sinu p\u00e4eval, sinu tegevusel ja sinu olekul on m\u00f5te. Ja sellega sa saad teenida teisi, kui see m\u00f5te on selge.See on vist v\u00e4ga oluline, et saad oma tegevusega teistele midagi anda?Absoluutselt! Totalitaarsetes \u00fchiskondades on kirjutatud sahtlisse. See h\u00e4\u00e4bub, kui v\u00e4ljundit ei ole. Me ei kujuta ette, kui palju andekaid asju v\u00f5ib olla niimoodi kadunud v\u00f5i h\u00e4vinud. Totalitaarsus on k\u00f5ige \u00f5udsem asi, mille t\u00f5estus on see, et Venemaalt ja N\u00f5ukogude Liidust tahavad k\u00f5ik \u00e4ra minna, aga sinna minna \u2013 \u00fcksikud lollid ja reeturid, nagu n\u00e4iteks [Prantsuse filmin\u00e4itleja] G\u00e9rard Depardieu. Aga temagi on lahkunud. (Depardieu m\u00f5istis Venemaa kallaletungi Ukrainale hukka mullu m\u00e4rtsis ja s\u00fc\u00fcdistas Putinit hullumeelsetes, vastuv\u00f5etamatutes liialdustes. \u2013 P. P.)Siin tekib huvitav paradoks, et kui suletud ja kinnine, takistustega \u00fchiskond soosib loomet, siis vabadus, nagu praegu, ei ole vist loomingule v\u00e4ga viljakas pinnas?Siin v\u00f5ime k\u00fcsida, kui vabad me ikka oleme. (Naerab. Enne intervjuu algust vestlesime omavahel poliitilisest korrektsusest, samuti t\u00fchistamiskampaaniatest.)Teatud piirini ikka oleme, rohkem kui varem.Jah, rohkem kui varem, ja t\u00e4nu jumalale, et see niimoodi on.Aga olen n\u00f5us, et oleme enesev\u00e4ljenduses v\u00e4hem vabad kui n\u00e4iteks 15\u201320 aastat tagasi.Vaat nii! Vabadus ei ole konstantne, ei ole mustvalge. Mind v\u00e4ga painab see, milline oli Eestis vaimne olukord 1935.\u20131937. aastal. See on fantastiline, mis raamatuid anti siis v\u00e4lja! Mul oli noorena kogu kodanliku Eesti aegne raamatukogu v\u00f5tta.Siis oli Eestis vaikiv ajastu.Vaikiv ajastu on ju negatiivne, eks! Ei saa \u00f6elda, et praegu on vaikiv ajastu, aga kuidas olla, kuidas r\u00e4\u00e4kida, missugust s\u00f5nastust v\u00f5ib kasutada... See on muidugi \u00fclemaailmne, mida tohib ja mida ei tohi \u2013 ja see on jube ohtlik. Kes on see \u00fctleja, kuidas tohib?Selle jutuga seoses tuleb mul meelde, et olite teisitim\u00f5tlejate suur aitaja juba 1970. aastatel.Liikusin juba teismelisena sellises ringkonnas, mis ei olnud n-\u00f6 ametlik, soositud, n\u00e4iteks Heimar Ilvese juures. (Helilooja, kes vallandati 1965. aastal konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete \u00f5ppej\u00f5u kohalt usulistel ja poliitilistel p\u00f5hjustel. \u2013 P. P.) Kui selles ringkonnas oled, siis m\u00f5istad asju teistmoodi. Vastand oli see, et k\u00e4idi komsomoli- ja parteikoosolekutel, r\u00e4\u00e4giti lolli juttu ja noogutati kaasa.Aga aidates igasugu materjale v\u00e4lja viia ja sisse tuua, oleks v\u00f5inud ju elus k\u00f5ik \u00e4ra rikkuda!See oli tohutu risk.Kartsite ka?Ei. Olin siis noor. Tajusin v\u00e4ga varakult seda missiooni, mida pean tegema ja mis on \u00f5ige. Et ma olen mitte ainult Eesti, vaid maailma kodanik, ja pean aitama.Aga n\u00e4rvid olid ikka pingul?Mitte ainult pingul, vaid lausa higi tuli v\u00e4lja. M\u00e4letan, kuidas viisin 1982. aastal suure kotiga vene juutide kunstikirjandust ja poliitilist kirjandust \u00fcle. Kui juudid l\u00e4ksid Iisraeli, ei saanud nad ju midagi kaasa v\u00f5tta. L\u00fckkasin seda kotti Tallinnas jalaga piirivalve laua alt l\u00e4bi. Seda ei pandudki t\u00e4hele. Kui see oleks lahti tehtud, siis... Samamoodi viisin \u00fcle m\u00f5ned pillid, mis oli lihtsam, kuna olen muusik. Hiljem viisin ERSP p\u00f6\u00f6rdumisi \u00dcROsse ja UNESCOsse. KGB oli tagajalgadel, kuidas j\u00f5uavad materjalid p\u00e4evaga Ameerika H\u00e4\u00e4lde.M\u00e4letan, kui Neeme J\u00e4rvi emigreerus, olid mul eelneval \u00f5htul v\u00e4lismaalt tuttavad k\u00fclas. Nad helistasid kohe Ameerika H\u00e4\u00e4lde. J\u00e4rgmine p\u00e4ev \u00f6eldi seal uudis, et J\u00e4rvi emigreerub l\u00e4\u00e4nde. See oli nagu torge herilasepessa! Kuidas saab informatsioon v\u00e4lja minna?! Tuhniti, uuriti, kes kellega kohtub, kogu aeg j\u00e4lgiti k\u00f5iki.Ohtu, et kohe-kohe kukute sisse, ei tekkinud kordagi?\u00dckskord tekkis, mitte k\u00fcll minuga. See oli siis, kui Hortus tuli Rootsist tagasi. K\u00e4is Afganistani s\u00f5da ja nootide vahele pandi n\u00f5ukogudevastast kirjandust inglise ja vene keeles. Toll avastas selle. Kaasas oli filharmoonia direktor Tiit Koldits, kes suutis hiljem t\u00f5estada, et need materjalid sokutati nootide vahele. See oli tohutu ohu m\u00e4rk, oleks v\u00f5inud ansambli tegevuse l\u00f5petada.Mis moodi \u00f5nnestus teil n\u00f5ukogude ajal p\u00e4\u00e4seda esinema Rooma paavstile Vatikanis?Saatsime siit 1988. aastal kirja \u2013 muidugi mitte postiga, sest see poleks l\u00e4bi l\u00e4inud, vaid sadamast Soome-Rootsi kaudu, keegi viis kirja v\u00e4lja ja pani seal posti \u2013, et tuleme Itaaliasse tuurile. Me tegelesime ka itaalia kultuuriga, kus on v\u00e4ga palju katoliiklikku teksti. Kahe n\u00e4dalaga tuli vastus. Paavsti b\u00fcroo leidis, et on ilus meid vastu v\u00f5tta. Siin ei saa unustada, et paavst oli Poolast, kommunismivastane. Me ei tea, kui palju see m\u00e4ngis rolli.M\u00e4ngisime Hortus Musicusega talle kaks lugu. Siis k\u00f5nelesime ja ta \u00f5nnistas k\u00f5iki eraldi.Viiuldaja ja dirigent Andres Mustonen \u00fctleb muigamisi, et tema jaoks on just kunsti- ja loomemaailm see p\u00e4rismaailm. \u00abMida v\u00e4hem materiaalne maailm on mind seganud, seda \u00f5nnelikum olen olnud.\u00bbEero Vabam\u00e4giTeid peetakse v\u00f5imekaks korraldajaks, on nimetatud lausa valgeks juudiks. Rein Rannap on r\u00e4\u00e4kinud, kuidas p\u00e4rast \u00fcht happening\u2019i muusikakoolis sai tema karistada, aga teie mitte; te saite koguni vabastuse koolivormi kandmisest ja saite \u00fcldainetest priiks; isegi armeeteenistusest suutsite end \u00e4ra nihverdada. Kas see tuli sellest, nagu n\u00f5ukogude ajal \u00f6eldi, et kui tahad elada, oska vingerdada? V\u00f5i on see \u00fcks teie anne?Eks see ole mingi omadus v\u00f5i talent. P\u00f5hiline on see, et k\u00f5ik, mida ma teen, ka praegu \u2013 n\u00e4iteks lindistasin kogu Ba\u00adchi soololoomingu \u2013, teen sellep\u00e4rast, et see on minu missioon, et seda oodatakse minult. Mitte et inimesed ootavad, vaid oodatakse. See on nagu globaalne ootus. Selle taga on veendumus ja usk \u2013 ja see kandis mind l\u00e4bi n\u00f5ukogude ajast.Muide, ja see on huvitav, et n\u00f5ukogude ajal tajusin ma teisitim\u00f5tlemist tunduvalt rohkem kui praegu, kuigi alati v\u00f5is keegi koputada. Inimesed olid julged. Mis on meie ajastu h\u00e4da? Inimesed on arad, kardavad.N\u00fc\u00fcdisajal on vist paljudel esimene m\u00f5te, et kui ma midagi teen, ega ma siis midagi valesti tee?Jah. Tehke ja eksige! Ja kahetsege, kui l\u00e4ks valesti. Paluge patt andeks. Mitte et asjad on keelatud, k\u00e4stud, peale surutud \u2013 ma vihkan k\u00f5ige rohkem seda totalitaarsust, kui \u00f6eldakse, kuidas peab k\u00e4ituma, kuidas peab tegema. Ei ole v\u00f5imalik \u00f6elda! See ei ole vabadus. Mina tahan olla vaba. Ma olen vaba, ja vaba inimene teeb \u00f5igeid otsuseid. Aga vahest ka eksib. (Naerab.)Kuhu on kadunud noorte m\u00e4ssumeelsus ja protest?Arvatav heaolu on seda p\u00e4rssinud. Arvatav. Aga mis heaolu see on?! Ainuke, millega rahul ei olda, on n\u00e4htav, materiaalne maailm: kas saab toetuse, kas saab palka juurde, kas intressid t\u00f5usevad, kas automaks tuleb. Aga need on t\u00fchiasjad inimese elus. Jah, neid tuleb lahendada \u2013 aga mitte selles supis keeda. Las see supp keeb oma elu, ole sina seal poti \u00fcmber, vaata, kuidas see asi keeb: see kas keeb t\u00fchjaks v\u00f5i pead poti \u00e4ra t\u00f5stma ja laskma sel jahtuda.Teie ilmeka ja emotsionaalse oleku ja jutu j\u00e4rgi tundub, et teis on protestivaim endiselt olemas.See n\u00f5uab j\u00f5udu. Kui sul j\u00f5udu ei ole, siis sa mandud, l\u00e4hed tossuks ja kaagutad sedasama juttu, mis eile. Aga iga p\u00e4ev on midagi uut, mida \u00f6elda \u2013 see on tuiksoonel elamine. Sa tajud kogu aeg elu pulssi \u2013 see on see, millel on taga j\u00f5ud, mis midagi muudab.Kust seda j\u00f5udu ammutada?Mis tegelikult hoiab noorena, on sisemine vaim. Seda asja ei ole v\u00f5imalik t\u00f5estada, k\u00fcll aga saab t\u00f5estada, et sa oma igap\u00e4evase tegevusega ei riku, ei h\u00e4vita, ei raiska oma elu.Olen alati imestanud, kui m\u00f5ned on noorest peast jube andekad. Kuidas te oma talendi maha m\u00e4ngite?! Teile on seda antud, seda tuleb kogu aeg hoida ja arendada! L\u00f5ppu selles ei tule.Andres Mustonen (69)Viiuldaja, ansamblijuht, dirigentS\u00fcndinud 1. septembril 1953 TallinnasL\u00f5petas 1972 Tallinna muusikakeskkooli ja 1977 Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuli erialal1972 asutas vanamuusikaansambli Hortus Musicus1986 Eesti NSV teeneline kunstnik1989 algatas barokkmuusikafestivali MustonenFest1995 Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia2003 Eesti Muusikan\u00f5ukogu aastapreemia2022 Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemiaEsimene abikaasa sopran Helle Mustonen suri 2005 v\u00e4hkiPraegune abikaasa on t\u00f5lkija ja diplomaat Malle Talvet-MustonenPoeg Mattias esimesest abielust, kolm lapselast"}
{"text":"Andres Mustonen: T\u00fchistamine - see on totalitaarne ilmingViis kuud enne seda, kui ilmnes, et peaminister Kaja Kallase abikaasaga seotud ettev\u00f5te on korraldanud kaubavedusid Venemaal, ja kaks kuud varem, kui Kaia Kanepi m\u00e4ngis maikuus tennist paaris venelannaga, tekitas Eestis meelepaha viiuldaja ja dirigent, vanamuusikaansambliga Hortus Musicus tuntuks saanud Andres Mustonen, kes k\u00e4is esinemas Venemaal.Erinevalt Kallasest, kes on abikaasa taunitavat \u00e4ri puudutavate k\u00fcsimuste eest p\u00f5igelnud, ja erinevalt Kanepist, kes pole selgitusi jaganud, palus Mustonen - k\u00fcll p\u00e4rast p\u00e4evapikkust pausi - oma otsuse ja teo p\u00e4rast vabandust. Sellegipoolest sai ta tunda, mis laiduv\u00e4\u00e4rsete tegude v\u00f5i \u00fctlemiste puhul n\u00fc\u00fcdisajal tavaks - t\u00fchistamist.Kummatigi pole ta elu seisma j\u00e4\u00e4nud. Esimese Eesti viiuldajana salvestas ta \u00e4sja korraga k\u00f5ik Bachi sonaadid ja partiitad sooloviiulile, mis ilmuvad duubelplaadil \u00abScriptura Sacra\u00bb. Need k\u00f5lavad ka j\u00e4rgmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval J\u00e4maja kirikus Saaremaal ja reedel, mil Mustonen saab 70, Tallinna Jaani kirikus. Uuel n\u00e4dalal ilmub ka laulja ja kirjaniku Annika L\u00f5hmuse koostatud raamat \u00abAndres Mustonen. Fuuga mitme teemaga\u00bb.Mustonen v\u00f5ttis Postimehe jutule l\u00f5ppeva n\u00e4dala teisip\u00e4eval Pirital oma kodu p\u00e4ikesepoolsel terrassil.Kuidas sattusite kevadel Venemaale Novosibirskisse esinema?Mul on v\u00e4ga suur v\u00f5rgustik Venemaal s\u00fcndinud v\u00f5i Venemaalt emigreerunud kunstnikke. Novosibirskist on p\u00e4rit Vadim Repin, kes on pikka aega olnud maailma esiviiuldaja. M\u00e4letan teda kui imelast juba siis, kui ta m\u00e4ngis 14-aastasena Estonia kontserdisaalis. Meil on olnud kauane loominguline kontakt, oleme teinud uute viiulikontsertide maailma esiettekandeid. Varem tegin elavate heliloojate kontserte [saksa-juudi p\u00e4ritolu L\u00e4ti viiuldaja] Gidon Kremeriga, aga tema m\u00e4ngib praegu v\u00e4hem. Olen m\u00f5lemaga m\u00e4nginud mitte ainult Novosibirskis, vaid ka T\u00fcrgis, Austrias, Saksamaal; esitanud Gia Kant\u0161eli, Sofia Gubaidulina, Aleksandr Raskatovi, Arvo P\u00e4rdi teoseid.See ei olnud mul esimene kord Novosibirskis k\u00e4ia. Olen seal k\u00e4inud viis korda, \u00fcldse Venemaal palju reisinud. Mul on Venemaaga v\u00e4ga tihe kontakt. Seal on saanud alati ette kanda uusi lugusid, rikastada maailma muusikap\u00e4randit. Sinna on kohale s\u00f5itnud ka heliloojad.Antud olukord oli muidugi teine, poliitiline. Siis, varem, ei olnud poliitilist olukorda... Tegelikult on see vale - seal on kogu aeg olnud poliitiline olukord, sest Venemaa ei ole kunagi kuulunud vaba maailma perre. N\u00f5ukogude aeg ei ole seal kuhugi kadunud, ainult vahepeal, Jeltsini ajal, m\u00e4ngiti vabadust. Aga totalitaarsele \u00fchiskonnale omane arusaamine elust ja lambukeste allumine v\u00f5imudele - see on seal olnud kogu aeg. Ja see loob hoopis teise \u00f5hkkonna.Ma ei \u00fctle, et praegune olukord, kui Venemaa s\u00f5dib Ukrainas, ei ole eriline, aga \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd on Venemaal toimunud tohutu muutus - ei, see on tuhandeaastane probleem. Lisaks vene kiriku talumatu seotus v\u00f5imuga - see on minu meelest k\u00f5ige hullem, palju hullem kui Kreml. Kreml ongi selleks, et [inimeste elu] v\u00e4\u00e4rata, aga kirik ei peaks olema.Kui Venemaa on tuhat aastat olnud selline, nagu ta on, ja me n\u00e4eme, mida ta teeb Ukrainas, siis kas tekkis kahtlus ka, et \u00e4kki ei peaks sinna minema?V\u00e4ga tihti oled sa targem hiljem. Ma olen v\u00e4ga emotsionaalne, mulle on sidemed inimestega v\u00e4ga olulised, ja milliste inimestega! Aga maailmas on olukordi, ja n\u00fc\u00fcd on \u00fcks selline olukord, kus lihtsalt tuleb k\u00e4ituda teistmoodi, ja on olukordi, kus v\u00f5id eksida. Loomulikult oli see antud olukorras v\u00e4ga suur viga, sellep\u00e4rast et ma ei tajunud reaktsiooni, mis v\u00f5ib j\u00e4rgneda. Oma s\u00fcdames ei teinud ma kellelegi halba.Reaktsioonid maailma teistes kohtades, kus mind tuntakse, on olnud oluliselt leebemad. Aga me oleme piiririik, siinne reaktsioon on t\u00e4iesti arusaadav.Juulis toimus Moskvas ja Peterburis rahvusvaheline T\u0161aikovski-nimeline konkurss, kus osalejaid oli 43 maalt, sealhulgas Ameerika \u00dchendriikidest, Kanadast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, v\u00e4ga palju oli Aasiast, p\u00f5hiliselt L\u00f5una-Koreast, Jaapanist, Hiinast. \u017d\u00fcrii oli t\u00e4iesti rahvusvaheline. Mingisugust maailmas kokku lepitud k\u00e4itumist Venemaa suhtes ei ole, aga see ei v\u00e4henda minu viga, sest me elame k\u00f5ik teatud hetkel ja teatud kohas. Ma lihtsalt ei osanud arvestada, et ka kultuur v\u00f5ib olla poliitika. Aga praegu on. See on valdav hoiak.Need, kes on Venemaal k\u00e4inud, on tunnetanud, et seal suhtutakse meisse kui endisest liiduvabariigist tulijaisse. Kas olete sama m\u00e4rganud?Mina seda ei tunne, kuna mu kunstiline, muusikaline tegevus on globaalne, v\u00e4ga internatsionaalne. Iisraelis olen tundnud seda palju rohkem, kui inimesed, kes on seal elanud juba aastak\u00fcmneid, r\u00e4\u00e4givad, kuidas nad on k\u00e4inud Eestis puhkamas. Nad r\u00e4\u00e4givad P\u00e4rnust ja Elvast nagu elavast ajaloost.Kui palju on teil Venemaal h\u00e4id kolleege ja s\u00f5pru?Seal s\u00fcndinuid on mitmeid k\u00fcmneid. Aga esiteks on need, kellega mina suhtlen, enamikus emigreerunud. Teiseks, nende hulgas on kahe, parimail juhtudel koguni kolme riigi passi omanikke: Vene pass, Euroopa Liidu pass ja Ameerika pass. Samuti tean muusikuid, kes on v\u00e4ga seotud Jaapaniga. Lisaks on paljudel Venemaa kultuuritegelaste!, ka heliloojatel, alaline elamisluba Euroopa Liidu riikides. (Vadim Repin elab avalike andmete j\u00e4rgi Viinis. - P. P.) Ma ei tea, kuidas nad Eestis siiamaani Vene passiga elavad! On nad turistid v\u00f5i?Olete te r\u00e4\u00e4kinud vene kolleegide ja tuttavatega ka poliitilistel teemadel, sh Ukrainas peetavast s\u00f5jast?Aus vastus on, ja seda v\u00f5ib kritiseerida, et p\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole.Miks ei ole?Olen k\u00fcsinud, kuidas te eluga hakkama saate. P\u00f5hivastus, mis olen saanud: me oleme vait, aga mis teha. Seisukohti v\u00e4lditakse, mida tajun kui totaalset m\u00f5tlemist ja kui hirmu. Kujutage ette, et ma r\u00e4\u00e4gin rahvusvahelisele pressile, mis keegi Venemaal mulle Venemaa kohta \u00fctles! Seal pannakse ju selle eest kinni, kui kritiseerid Vene armeed. Neile antakse hirmu\u00e4ratavad 6, 8,12 aastat. Mille eest? Mingisuguse \u00fche lause eest.Olen k\u00e4inud palju ka Valgevenes. 2000ndate algul, kui Venemaal ei olnud veel midagi hullu, ei kritiseeritud seal batju\u0161kat (president Aljaksandr Luka\u0161enkat - P. P.). Venemaal oli mingi hetk, kui v\u00f5is tajuda, et pidureid ei olnud, aga Valgevenes on kogu aeg olnud pidurid peal. Samas k\u00e4idi selle riigiga minu meelest ilma piiranguteta l\u00e4bi, n\u00e4iteks toimusid seal [2019. aastal] Euroopa m\u00e4ngud.Mida v\u00f5iks vene inimesed, kuigi neil on suu lukus, praegusest olukorrast arvata?See on k\u00f5igil erinev. Need, kellel on mitu passi, tunnevad end hoopis teisiti, neil on v\u00f5imalus maailmas tegutseda. Aga v\u00e4ga suurel hulgal Vene intelligentsil ja artistidel on keelatud paljudes maades esinemine. Ega meil ju ka keegi Venemaalt esinemas k\u00e4i. Ja siis on need, kes on Vene passist lahti \u00f6elnud; nende seas on v\u00e4ga t\u00e4htsaid muusikuid ja artiste, kes on s\u00fcndinud Venemaal.On h\u00e4sti teada, et teie muusikalist kujunemist ja laiemat arusaamist kunstist on m\u00f5jutanud vene kultuur.Mul elasid ju sugulased Peterburis, onu perega. Teismeliseeas veetsin seal igal suvel kaks-kolm n\u00e4dalat. See oli mulle suure maailma avastamine. Ega ma k\u00e4inud kirikutes ainult ikoone vaatamas. Ermitaa\u017e! Sinna oli kogu l\u00e4\u00e4ne kultuur kokku kraabitud: renessansikunst, keskaja kunst, prantsuse impressionistid, k\u00f5ik kuni Picassoni v\u00e4lja. Olin p\u00e4evade kaupa muuseumides. Asjatundjad v\u00f5ivad \u00f6elda, et kust nad need kokku kraapisid - Saksamaalt tassisid autodega, ja taheti veel palju rohkem kokku kraapida. Siis me ei m\u00f5elnud selle peale \u00fcldse, kust need p\u00e4rit on. Ermitaa\u017e n\u00e4gi nii pompoosne, kohutavalt esteetiline ja ilus v\u00e4lja. V\u00f5i paleed, nagu Peterhof - mis Venemaa?! Sealt sain kogu l\u00e4\u00e4ne kultuuri sisulise kasvatuse - milline paradoks!Kui l\u00f5ite 1972. aastal Hortus Musicuse, siis sellega oli ka ainus v\u00f5imalus k\u00e4ia Eestist kaugemal Venemaal esinemas?Jah, N\u00f5ukogude Liidus. K\u00e4isime Taga-Kaukaasias, Kesk-Aasias, ka Ukrainas. L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas, nagu Lviv, U\u017ehorod, Karpaadid - me olime juba Kesk-Euroopas. Muide, Hortusega oleme k\u00e4inud n\u00f5ukogude ajal esinemas ka Donetskis ja Luhanskis - seal oli t\u00e4ielik Venemaa. Aga l\u00e4\u00e4ne pool oli totaalne Ukraina, Kiiev oli segu neist kahest. Riik oli nagu pooleks. Ukraina on tohutu suur!Ukrainaga on mul erilised sidemed. \u00dcks minu suurematest heliloojatest, kelle muusikat olen palju dirigeerinud ja m\u00e4nginud, toonud ka Eestisse, on Valent\u00f5n S\u00f5lvestrov.V\u00e4ike k\u00fcsimus mul Ukraina teemal on. Me oleme Eestis p\u00fc\u00fcdnud 32 aastat teha muutusi, ja mitte k\u00f5ik ei ole \u00f5nnestunud: p\u00f5hiprobleem, integratsioon, on endiselt suur k\u00fcsimus. Miks te, poliitikud, ei lahenda seda \u00e4ra? Ukrainas on t\u00f5elised muutused toimunud alles viimasel ajal - m\u00f5tlen korruptsiooni. Natukene liiga palju m\u00f6kutasid nad sellega, v\u00f5ib-olla oleks nad n\u00fc\u00fcd tugevamad olnud. Ma ei hakka siin oletama, et venelane poleks siis neile kallale l\u00e4inud. Ikka oleks l\u00e4inud, seep\u00e4rast et ta peab seda oma maaks.Mulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et olete elanud oma muusikamaailmas, maiste murede maailmast eemal ja k\u00f5rgemal. Kas kunsti- ja loomemaailm eksisteerib teile eraldi p\u00e4rismaailmast?Mulle on kunsti- ja loomemaailm p\u00e4rismaailm, mitte vastupidi. Julgen isegi \u00f6elda, et mida v\u00e4hem on reaalne, materiaalne maailm mind seganud, seda \u00f5nnelikum olen olnud. (Naerab.) Aga te ikka olete kursis sellega, mis \u00fcmberringi toimub?Olin juba v\u00e4ga noorelt Ameerika H\u00e4\u00e4le ja Vaba Euroopa kuulaja, alati tahtnud kursis olla. Minu aastak\u00fcmnetepikkune teisitim\u00f5tlejate abistamine tuli sellest, et ma tajun, mis on inimkonnale \u00f5ige. T\u00e4nu sellele olen teinud riskeerivaid samme ja suhelnud inimestega, kellega ei ole olnud soovitav suhelda.Mul on kahju sellest, kui seda v\u00f5etakse minu \u00fclbusena, et olen reaalsest maailmast justkui k\u00f5rgemal. Ei, mul ei ole sellist hoiakut! Vaadake, kui keegi teeb monumentaalmaali, olgu ta Michelangelo v\u00f5i Mare Chagall, peab ta minema k\u00f5rgemale ja kaugemale, et siis tajuda seda asja. Miks ehitati Niguliste kirikusse lift? Selleks, et minna k\u00f5rgemale ja vaadata alla Tallinna peale. Tallinn n\u00e4eb siis natuke teistmoodi v\u00e4ljav\u00e4ga ilus! Ja teatud probleeme, mis seal all on, ei n\u00e4e. See ei t\u00e4henda, et neid ei ole. Nendega tuleb tegeleda.Ka need, kes on kosmoses k\u00e4inud, on imestanud, milline pilt maailmast sealt avanes. Mitte et ma tahaks mingi lendur v\u00f5i kosmonaut olla. See on vaimne t\u00f5usmine, vaimu t\u00f5stmine. Vaim hakkab nagu h\u00f5ljuma. See on mind huvitanud... Ei, see on vale jutt, et see on huvitanud! Mulle on see antud, ma ei saa sinna midagi parata.Enamikule inimestest on eluks midagi kaasa antud. K\u00fcsimus on selles, kas sa tajud seda, mis sulle on antud. Mul on tunne, et ma olen tajunud, mis on minu missioon, ja ma ei saa selle vastu v\u00f5idelda. Aga ma v\u00f5in eksida. Inimesel on \u00f5igus eksida - ja selle eksimuse eest mitte kohe kinni minna. (Muigab.) Kas seda, mille ma sain oma \u00fche eksimise eest, mida ma tunnistan ja v\u00e4ljendan, nimetame karistuseks? Mina ei v\u00f5ta seda karistusena. Ma ei tunne, et mind on karistatud, sest mul ei ole sees midagi muutunud. Ma olen edasi muusik, artist, looja, tegutsen edasi. Jah, v\u00e4ga palju kontserte annulleeriti, ma ei ole saanud k\u00e4ia m\u00f5ningatel Eesti festivalidel, mis olid kokku lepitud, n\u00e4iteks Viljandis ja Suure-Jaanis, aga samal ajal tuli teiste liinidega, ka rahvusvaheliselt, palju rohkem asju juurde. Ega mul tegevusest puudu ole!Mida arvate sellisest karistamisest, kui inimest p\u00fc\u00fctakse t\u00fchistada?Olen t\u00e4iesti selle vastu. See on totalitaarne. Karistamiseks, kui inimene on seda v\u00e4\u00e4rt, on kohtus\u00fcsteemid. See, kui \u00fchiskondlikult lepitakse mingisugused asjad kokku, ei ole karistamine, see on... tampimine. M\u00f5ned inimesed on p\u00e4rast sellist tampimist k\u00e4inud kohtutes ja saanud sealt \u00f5iguse. Aga ikka on nad nagu sellessamas olukorras. Kas see on \u00f5ige?Siin on ohum\u00e4rk \u00fchiskonnas. Kuidas see on niimoodi l\u00e4inud? Kust see \u00f5igus on tulnud?See \u00f5igus v\u00f5etakse.Kes v\u00f5tab?V\u00f5tavad need, kes tambivad.Aga kas siis ei ole institutsioone v\u00f5i riigiv\u00f5imu, kes \u00fctleb, et selline tampimine on karistatav? V\u00f5i v\u00e4hemalt p\u00f6\u00f6rab sellele t\u00e4helepanu.Kas teie n\u00e4gemuses peaks kultuuriinimesed ja loojad sellistes olukordades, nagu s\u00f5da, j\u00e4\u00e4ma k\u00f5rvale ja tegelema loomega, v\u00f5i on neil siiski ka kohustus v\u00f5tta seisukoht ja seda v\u00e4ljendada?Siin on vastus v\u00e4ga lihtne: see on iga\u00fchel erinev. Me ei saa kellelegi \u00f6elda, et just nii peab \u00fctlema ja k\u00e4ituma. Kui inimeses seda sisemist soovi ei ole, siis sa v\u00f5id \u00f6elda, kuidas peab, aga see ei aita.Mulle on see arusaamatu, kuidas on Venemaal s\u00fcndinud nii palju inimesi, kes on m\u00f5jutanud kogu maailma teadust, kultuuri, meditsiini, kuidas seal on s\u00fcndinud nii palju m\u00f5juv\u00f5imsaid isikuid ning tulemus on nende riigi selline primitiivsus ja totalitaarsus - seal on tohutud k\u00e4\u00e4rid! See on paradoks.Lugesin teist ilmuva raamatu \u00abFuuga mitme teemaga\u00bb k\u00e4sikirja, kus \u00fctlete: \u00abTotalitaristlikes riikides ei j\u00e4\u00e4nud tegelikult midagi loomata, loomata j\u00e4\u00e4vad asjad vabaduse tingimustes.\u00bb \u00c4kki siin peitubki selle paradoksi lahendus?Jah, t\u00f5elised kunstiteosed Euroopa tsivilisatsioonis on k\u00f5ik kuidagiviisi alati seotud sellega, et loojad on teinud seda asja, mida ei oleks tohtinud teha. Balzac on suur kirjanik, aga Balzaci ajal oli tsensuur \u00fcks ekstreemsemaid, mida v\u00f5ib kirjutada, mis s\u00f5nu ja kuidas kasutada. Inimesed, kes tajuvad teatud piiranguid v\u00f5i ettekirjutusi, mida nad \u00f5igeks ei pea, m\u00f5tlevad, kuidas nendest m\u00f6\u00f6da minna, ja kui nad siis n\u00e4evad oma asja k\u00f5rgemalt, annavadki nad inimkonnale olulised teosed, olulised uuringud, olulised n\u00e4htused.Kas see tuleneb ka sellest - kui ma veel te raamatut tsiteerin -, et keelatud asjadega k\u00e4ib kaasas teatav pinge?See v\u00f5ib olla nii. 20. sajandi k\u00f5ige m\u00e4ngitavam helilooja oli Dmitri Sostakovit\u0161, kes elas k\u00f5ige totalitaarsemal perioodil, Stalini ajal, ja kes ka suri selles vaimses vanglas. Ta l\u00f5i teoseid, mis r\u00e4\u00e4givad k\u00f5ikide poliitiliste kordadega riikides. Tema teoseid kuulatakse siiamaani maailma k\u00f5ige erinevamates kohtades. Mind huvitab see elu.Miks on nii, et kui on pinge, piirangud, takistused, siis tuleb sealt suuri asju?See on k\u00fcsimus sinna \u00fclespoole. (Naerab.) Aga kas ta kellelegi \u00fctleb, miks see nii on...Neid inimesi on ajaloos j\u00e4tkunud, kellele on antud v\u00f5ime asju niimoodi k\u00f5rgemalt n\u00e4ha. Seda ei ole antud k\u00f5igile. Inimesed ei ole v\u00f5rdsed, kahjuks. V\u00e4ike \u00fclbus selles lauses on, aga see on fakt. Ja siis on veel mingis m\u00f5ttes k\u00f5ige-k\u00f5ige inimesed: t\u00e4htsad filosoofid, teadlased, avastajad, kunsti- ja heliteoste loojad. Nende olemasolu ei s\u00f5ltu riigipiirist. Kuigi riigid on neid m\u00f5jutanud k\u00fcll. N\u00e4iteks kui r\u00e4\u00e4gime Hollandi maalikunstist, siis seda soositi v\u00e4ga, samuti Itaalia renessanssi. Eks n\u00f5ukogude ajal soositi ka teatud pilte, aga need on unustuses, neid ei vaadata enam.Miks ei ole meil k\u00fcmmet-kahtek\u00fcmmet Mustoneni?Sellep\u00e4rast, et mind valiti v\u00e4lja. Kuskil on mingid j\u00f5ud, mis \u00fctlevad, et sinu missioon on see.Muide, k\u00f5ikide inimeste tegelik vastutus on leida \u00fcles oma asi. Kui sa tajud, mis on sinu tegevuse missioonkujutage ette, missugune v\u00f5ib maailm v\u00e4lja n\u00e4ha! Sa ei tolkne siis maailmas kellegi j\u00e4rel.Masside m\u00f5jutamine on kohutav, jube asi. \u00d6eldakse, et on mingi t\u00f5de, mingi seisukoht - seda on meie \u00fcmber v\u00e4ga palju! -, ja k\u00f5ik peavad minema selles suunas. Mis asi see on?Konformism.See on k\u00f5ige \u00f5udsem. Sest mis on inimese v\u00e4\u00e4rtus? Individuaalsus. Et sa leiad ennast \u00fcles. Kui laulja \u00f5pib, siis tema eesm\u00e4rk on, et ta peab oma h\u00e4\u00e4le \u00fcles leidma.Mitte proovima olla Maria Callas v\u00f5i Enrico Caruso!T\u00e4pselt, mitte imiteerima neid, vaid leidma oma. Samamoodi on see k\u00f5igi asjadega, ka elulaadi ja inimsuhetega. Sa pead ennast \u00fcles leidma. Ja kui sa leiad, siis kogu su elu on \u00f5nnelik. (Mustoneni n\u00e4gu on seda \u00f6eldes \u00f5nnelik, rahulolev. - P. P.) Sellep\u00e4rast, et sa n\u00e4ed, et sinu p\u00e4eval, sinu tegevusel ja sinu olekul on m\u00f5te. Ja sellega sa saad teenida teisi, kui see m\u00f5te on selge.See on vist v\u00e4ga oluline, et saad oma tegevusega teistele midagi anda?Absoluutselt! Totalitaarsetes \u00fchiskondades on kirjutatud sahtlisse. See h\u00e4\u00e4bub, kui v\u00e4ljundit ei ole. Me ei kujuta ette, kui palju andekaid asju v\u00f5ib olla niimoodi kadunud v\u00f5i h\u00e4vinud. Totalitaarsus on k\u00f5ige \u00f5udsem asi, mille t\u00f5estus on see, et Venemaalt ja N\u00f5ukogude Liidust tahavad k\u00f5ik \u00e4ra minna, aga sinna minna - \u00fcksikud lollid ja reeturid, nagu n\u00e4iteks [Prantsuse filmin\u00e4itleja] Gerard Depardieu. Aga temagi on lahkunud. (Depardieu m\u00f5istis Venemaa kallaletungi Ukrainale hukka mullu m\u00e4rtsis ja s\u00fc\u00fcdistas Putinit hullumeelsetes, vastuv\u00f5etamatutes liialdustes. - P. P.) Siin tekib huvitav paradoks, et kui suletud ja kinnine, takistustega \u00fchiskond soosib loomet, siis vabadus, nagu praegu, ei ole vist loomingule v\u00e4ga viljakas pinnas?Siin v\u00f5ime k\u00fcsida, kui vabad me ikka oleme. (Naerab. Enne intervjuu algust vestlesime omavahel poliitilisest korrektsusest, samuti t\u00fchistamiskampaaniatest.) Teatud piirini ikka oleme, rohkem kui varem.Jah, rohkem kui varem, ja t\u00e4nu jumalale, et see niimoodi on.Aga olen n\u00f5us, et oleme enesev\u00e4ljenduses v\u00e4hem vabad kui n\u00e4iteks 15-20 aastat tagasi.Vaat nii! Vabadus ei ole konstantne, ei ole mustvalge. Mind v\u00e4ga painab see, milline oli Eestis vaimne olukord 1935.1937. aastal. See on fantastiline, mis raamatuid anti siis v\u00e4lja! Mul oli noorena kogu kodanliku Eesti aegne raamatukogu v\u00f5tta.Siis oli Eestis vaikiv ajastu.Vaikiv ajastu on ju negatiivne, eks! Ei saa \u00f6elda, et praegu on vaikiv ajastu, aga kuidas olla, kuidas r\u00e4\u00e4kida, missugust s\u00f5nastust v\u00f5ib kasutada... See on muidugi \u00fclemaailmne, mida tohib ja mida ei tohi - ja see on jube ohtlik. Kes on see \u00fctleja, kuidas tohib?Selle jutuga seoses tuleb mul meelde, et olite teisitim\u00f5tlejate suur aitaja juba 1970. aastatel.Liikusin juba teismelisena sellises ringkonnas, mis ei olnud n-\u00f6 ametlik, soositud, n\u00e4iteks Heimar Ilvese juures. (Helilooja, kes vallandati 1965. aastal konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete \u00f5ppej\u00f5u kohalt usulistel ja poliitilistel p\u00f5hjustel. - P. P.) Kui selles ringkonnas oled, siis m\u00f5istad asju teistmoodi. Vastand oli see, et k\u00e4idi komsomoli- ja parteikoosolekutel, r\u00e4\u00e4giti lolli juttu ja noogutati kaasa.Aga aidates igasugu materjale v\u00e4lja viia ja sisse tuua, oleks v\u00f5inud ju elus k\u00f5ik \u00e4ra rikkuda!See oli tohutu risk.Kartsite ka?Ei. Olin siis noor. Tajusin v\u00e4ga varakult seda missiooni, mida pean tegema ja mis on \u00f5ige. Et ma olen mitte ainult Eesti, vaid maailma kodanik, ja pean aitama.Aga n\u00e4rvid olid ikka pingul?Mitte ainult pingul, vaid lausa higi tuli v\u00e4lja. M\u00e4letan, kuidas viisin 1982. aastal suure kotiga vene juutide kunstikirjandust ja poliitilist kirjandust \u00fcle. Kui juudid l\u00e4ksid Iisraeli, ei saanud nad ju midagi kaasa v\u00f5tta. L\u00fckkasin seda kotti Tallinnas jalaga piirivalve laua alt l\u00e4bi. Seda ei pandudki t\u00e4hele. Kui see oleks lahti tehtud, siis... Samamoodi viisin \u00fcle m\u00f5ned pillid, mis oli lihtsam, kuna olen muusik. Hiljem viisin ERSP p\u00f6\u00f6rdumisi \u00dcROsse ja UNESCOsse. KGB oli tagajalgadel, kuidas j\u00f5uavad materjalid p\u00e4evaga Ameerika H\u00e4\u00e4lde.M\u00e4letan, kui Neeme J\u00e4rvi emigreerus, olid mul eelneval \u00f5htul v\u00e4lismaalt tuttavad k\u00fclas. Nad helistasid kohe Ameerika H\u00e4\u00e4lde. J\u00e4rgmine p\u00e4ev \u00f6eldi seal uudis, et J\u00e4rvi emigreerub l\u00e4\u00e4nde. See oli nagu torge herilasepessa! Kuidas saab informatsioon v\u00e4lja minna?! Tuhniti, uuriti, kes kellega kohtub, kogu aeg j\u00e4lgitik\u00f5iki.Ohtu, et kohe-kohe kukute sisse, ei tekkinudkordagi?\u00dckskord tekkis, mitte k\u00fcll minuga. See oli siis, kui Hortus tuli Rootsist tagasi. K\u00e4is Afganistani s\u00f5da ja nootide vahele pandi n\u00f5ukogudevastast kirjandust inglise ja vene keeles. Toll avastas selle. Kaasas oli filharmoonia direktor Tiit Koldits, kes suutis hiljem t\u00f5estada, et need materjalid sokutati nootide vahele. See oli tohutu ohu m\u00e4rk, oleks v\u00f5inud ansambli tegevuse l\u00f5petada.Mis moodi \u00f5nnestus teil n\u00f5ukogude ajal p\u00e4\u00e4seda esinema Rooma paavstile Vatikanis?Saatsime siit 1988. aastal kirja - muidugi mitte postiga, sest see poleks l\u00e4bi l\u00e4inud, vaid sadamast Soome-Rootsi kaudu, keegi viis kirja v\u00e4lja ja pani seal posti et tuleme Itaaliasse tuurile. Me tegelesime ka itaalia kultuuriga, kus on v\u00e4ga palju katoliiklikku teksti. Kahe n\u00e4dalaga tuli vastus. Paavsti b\u00fcroo leidis, et on ilus meid vastu v\u00f5tta. Siin ei saa unustada, et paavst oli Poolast, kommunismivastane. Me ei tea, kui palju see m\u00e4ngis rolli.M\u00e4ngisime Hortus Muskusega talle kaks lugu. Siis k\u00f5nelesime ja ta \u00f5nnistas k\u00f5iki eraldi.Teid peetakse v\u00f5imekaks korraldajaks, on nimetatud lausa valgeks juudiks. Rein Rannap on r\u00e4\u00e4kinud, kuidas p\u00e4rast \u00fcht happening'i muusikakoolis sai tema karistada, aga teie mitte; te saite koguni vabastuse koolivormi kandmisest ja saite \u00fcldainetest priiks; isegi armeeteenistusest suutsite end \u00e4ra nihverdada. Kas see tuli sellest, nagu n\u00f5ukogude ajal \u00f6eldi, et kui tahad elada, oska vingerdada? V\u00f5i on see \u00fcks teie anne?Eks see ole mingi omadus v\u00f5i talent. P\u00f5hiline on see, et k\u00f5ik, mida ma teen, ka praegu - n\u00e4iteks lindistasin kogu Bachi soololoomingu -, teen sellep\u00e4rast, et see on minu missioon, et seda oodatakse minult. Mitte et inimesed ootavad, vaid oodatakse. See on nagu globaalne ootus. Selle taga on veendumus ja uskja see kandis mind l\u00e4bi n\u00f5ukogude ajast.Muide, ja see on huvitav, et n\u00f5ukogude ajal tajusin ma teisitim\u00f5tlemist tunduvalt rohkem kui praegu, kuigi alati v\u00f5is keegi koputada. Inimesed olid julged. Mis on meie ajastu h\u00e4da? Inimesed on arad, kardavad.N\u00fc\u00fcdisajal on vist paljudel esimene m\u00f5te, et kui ma midagi teen, ega ma siis midagi valesti tee?Jah. Tehke ja eksige! Ja kahetsege, kui l\u00e4ks valesti. Paluge patt andeks. Mitte et asjad on keelatud, k\u00e4stud, peale surutud - ma vihkan k\u00f5ige rohkem seda totalitaarsust, kui \u00f6eldakse, kuidas peab k\u00e4ituma, kuidas peab tegema. Ei ole v\u00f5imalik \u00f6elda! See ei ole vabadus. Mina tahan olla vaba. Ma olen vaba, ja vaba inimene teeb \u00f5igeid otsuseid. Aga vahest ka eksib. (Naerab.) Kuhu on kadunud noorte m\u00e4ssumeelsus ja protest?Arvatav heaolu on seda p\u00e4rssinud. Arvatav. Aga mis heaolu see on?! Ainuke, millega rahul ei olda, on n\u00e4htav, materiaalne maailm: kas saab toetuse, kas saab palka juurde, kas intressid t\u00f5usevad, kas automaks tuleb. Aga need on t\u00fchiasjad inimese elus. Jah, neid tuleb lahendada - aga mitte selles supis keeda. Las see supp keeb oma elu, ole sina seal poti \u00fcmber, vaata, kuidas see asi keeb: see kas keeb t\u00fchjaks v\u00f5i pead poti \u00e4ra t\u00f5stma ja laskma sel jahtuda.Teie ilmeka ja emotsionaalse oleku ja jutu j\u00e4rgi tundub, et teis on protestivaim endiselt olemas.See n\u00f5uab j\u00f5udu. Kui sul j\u00f5udu ei ole, siis sa mandud, l\u00e4hed tossuks ja kaagutad sedasama juttu, mis eile. Aga iga p\u00e4ev on midagi uut, mida \u00f6elda - see on tuiksoonel elamine. Sa tajud kogu aeg elu pulssi - see on see, millel on taga j\u00f5ud, mis midagi muudab.Kust seda j\u00f5udu ammutada?Mis tegelikult hoiab noorena, on sisemine vaim. Seda asja ei ole v\u00f5imalik t\u00f5estada, k\u00fcll aga saab t\u00f5estada, et sa oma igap\u00e4evase tegevusega ei riku, ei h\u00e4vita, ei raiska oma elu.Olen alati imestanud, kui m\u00f5ned on noorest peast jube andekad. Kuidas te oma talendi maha m\u00e4ngite?! Teile on seda antud, seda tuleb kogu aeg hoida ja arendada! L\u00f5ppu selles ei tule.Andres Mustonen (69)\u2022 Viiuldaja, ansamblijuht, dirigent \u2022 S\u00fcndinud 1. septembril 1953 Tallinnas \u2022 L\u00f5petas 1972 Tallinna muusikakeskkooli ja 1977 Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuli erialal\u2022 1972 asutas vanamuusikaansambli Hortus Musicus \u2022 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik \u2022 1989 algatas barokkmuusikafestivali MustonenFest\u2022 1995 Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia\u2022 2003 Eesti Muusikan\u00f5ukogu aastapreemia\u2022 2022 Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia \u2022 Esimene abikaasa sopran Helle Mustonen suri 2005 v\u00e4hki\u2022 Praegune abikaasa on t\u00f5lkija ja diplomaat Malle Talvet-Mustonen\u2022 Poeg Mattias esimesest abielust, kolm lapselast\"N\u00f5ukogude ajal tajusin ma teisitim\u00f5tlemist tunduvalt rohkem kui praegu, kuigi alati v\u00f5is keegi koputada. Inimesed olid julged.\"\"Mulle on see arusaamatu, kuidas on Venemaal s\u00fcndinud nii palju maailma teadust, kultuuri, meditsiini m\u00f5jutanud isikuid, aga nende riik on selline primitiivne ja totalitaarne.\"\"K\u00f5ikide inimeste tegelik vastutus on leida \u00fcles oma asi. Kui sa tajud, mis on sinu tegevuse missioon - kujutage ette, missugune v\u00f5ib maailm v\u00e4lja n\u00e4ha!\"Viiuldaja ja dirigent Andres Mustonen \u00fctleb muigamisi, et tema jaoks on just kunsti- ja loomemaailm see p\u00e4rismaailm. \u00abMida v\u00e4hem materiaalne maailm on mind seganud, seda \u00f5nnelikum olen olnud.\u00bb Moodsas keeles t\u00fchistamine n\u00e4itab, et \u00fchiskonnas on midagi valesti, leiab Andres Mustonen. FOTOD: EERO VABAM\u00c4GIPRIIT PULLERITS, ajakirjanik"}
{"text":"Usbekistani president m\u00e4\u00e4ras t\u00fctre oma erin\u00f5unikuksTA\u0160KENT, 26. august, AFP-BNS \u2013 Usbekistani president \u0160avkat Mirzijojev m\u00e4\u00e4ras reedel oma t\u00fctre riigipea erin\u00f5unikuks.\nTeade \u00fcmberkorraldustest presidendi administratsioonis edastati v\u00e4hem kui kaks kuud p\u00e4rast seda, kui Mirzijojev valiti kolmandaks ametiajaks riigipeaks. V\u00e4idetavalt kogus ta 87 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\n\"Saida Mirzijojeva m\u00e4\u00e4rati presidendi seadlusega Usbekistani Vabariigi presidendi n\u00f5unikuks,\" edastas riigipea pressiteenistus.\n1984. aastal s\u00fcndinud Mirzijojeva valdab vabalt inglise, vene ja usbeki keelt. Ta oli varem oma isa kantselei kommunikatsioonijuht.\nTema edutamine tuletab meelde Gulnara Karimovat, 2016. aastani riiki juhtinud eelmise presidendi Islam Karimovi t\u00fctart.\nTeda edutati samuti ning peeti isegi kunagi oma isa v\u00f5imalikuks mantlip\u00e4rijaks. Gulnara langes aga p\u00f5lu alla ning 2020. aastal m\u00f5isteti ta korruptsiooni eest vangi.\nSel aastal Usbekistanis korraldatud rahvah\u00e4\u00e4letus sillutas 65-aastasele Mirzijojevile v\u00f5imaluse j\u00e4\u00e4da riigipeaks kuni 2037. aastani.\nVaba\u00fchenduste hinnangul on inim\u00f5iguste olukord selles Kesk-Aasia riigis p\u00e4rast Mirzijojevi v\u00f5imuletulekut paranenud, kuid v\u00f5imud ei ole n\u00e4idanud \u00fchtegi m\u00e4rki, et nad lubaksid t\u00f5elist poliitilist opositsiooni.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Usbekistani president m\u00e4\u00e4ras t\u00fctre oma erin\u00f5unikuksTA\u0160KENT, 26. august, AFP-BNS \u2013 Usbekistani president \u0160avkat Mirzijojev m\u00e4\u00e4ras reedel oma t\u00fctre riigipea erin\u00f5unikuks.\nTeade \u00fcmberkorraldustest presidendi administratsioonis edastati v\u00e4hem kui kaks kuud p\u00e4rast seda, kui Mirzijojev valiti kolmandaks ametiajaks riigipeaks. V\u00e4idetavalt kogus ta 87 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\n\"Saida Mirzijojeva m\u00e4\u00e4rati presidendi seadlusega Usbekistani Vabariigi presidendi n\u00f5unikuks,\" edastas riigipea pressiteenistus.\n1984. aastal s\u00fcndinud Mirzijojeva valdab vabalt inglise, vene ja usbeki keelt. Ta oli varem oma isa kantselei kommunikatsioonijuht.\nTema edutamine tuletab meelde Gulnara Karimovat, 2016. aastani riiki juhtinud eelmise presidendi Islam Karimovi t\u00fctart.\nTeda edutati samuti ning peeti isegi kunagi oma isa v\u00f5imalikuks mantlip\u00e4rijaks. Gulnara langes aga p\u00f5lu alla ning 2020. aastal m\u00f5isteti ta korruptsiooni eest vangi.\nSel aastal Usbekistanis korraldatud rahvah\u00e4\u00e4letus sillutas 65-aastasele Mirzijojevile v\u00f5imaluse j\u00e4\u00e4da riigipeaks kuni 2037. aastani.\nVaba\u00fchenduste hinnangul on inim\u00f5iguste olukord selles Kesk-Aasia riigis p\u00e4rast Mirzijojevi v\u00f5imuletulekut paranenud, kuid v\u00f5imud ei ole n\u00e4idanud \u00fchtegi m\u00e4rki, et nad lubaksid t\u00f5elist poliitilist opositsiooni.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vajangu koolimajja v\u00f5ib tulla hooldekoduEsmasp\u00e4eva \u00f5htul kogunes Vajangu koolimajja ligi 30 huvilist, et saada selgust hoone tuleviku kohta. Ehkki majja mahuks vajadusel 300 last, oli neid l\u00e4inud \u00f5ppeaastal koos lasteaialastega vaid 21. P\u00e4\u00e4ster\u00f5ngana visati v\u00e4lja m\u00f5te, et osa hoonest v\u00f5iks kasutada hooldekodu.Tapa valla ettev\u00f5tlusspetsialisti Marko Teiva s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rdus vallavalitsusse \u00fcks hoolekandeasutuste rajaja, kellel on kaks hoolekandeasutust Harjumaal. \u00abTa k\u00e4is vaatas siin naabervaldades, k\u00e4is vaatas Tapa vallas mitmeid objekte ja valis enda jaoks k\u00f5ige sobivamana v\u00e4lja selle hoone l\u00e4htuvalt hoone kubatuurist, mahtudest ja investeeringu vajadustest,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Teiva Vajangu koolimaja kohta.Hooldekodu oleks m\u00f5eldud 40-45 hoolealusele. Investori nime Teiva Vajangu inimestele teada ei andnud. K\u00fcll r\u00f5hutas ta, et investor soovib lahendust, mille j\u00e4rgi mahuks hoonesse tulevikus hooldekodu k\u00f5rval ka kool ja lasteaed.Rahvale n\u00e4idatud skeemilt oli n\u00e4ha, et hooldekodu k\u00e4sutusse l\u00e4heks hoone p\u00f5hjatiib, kus praegu paiknevad noortekeskus, raamatukogu, perearst ja lasteaia osa. Lasteaed ja algkool koonduksid hoone l\u00e4\u00e4netiiba. Raamatukogu ja perearst j\u00e4\u00e4ksid hoone keskossa. Noortekeskus koliks rahvamajja. Esialgu on lahtine, kas k\u00f6\u00f6giplokk hakkaks teenindama nii hooldekodu kui ka hariduse poolt v\u00f5i oleksid asutustel eraldi k\u00f6\u00f6gid. \u00abArendaja plaan oleks see, et kui otsustatakse edasi minna, siis kuskil kahe aasta p\u00e4rast v\u00f5iks see plaan olla ellu viidud,\u00bb \u00fctles Teiva.Tapa vallavanem Valdo Helmelaid r\u00e4\u00e4kis: \u00abSee on samm tagasi tegelikult sellest, millele me j\u00f5udsime umbes aasta tagasi, kus oli siis juttu sellest, et l\u00f5huks selle mittevajaliku hoone \u00fcldse maha ja ehitaks teise \u00fcles. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b terve maja alles.\u00bb Ta r\u00f5hutas, et hooldekodu tulek oleks hea diil. Helmelaid j\u00e4ttis Vajangu rahva ees mainimata, et eelmisel s\u00fcgisel oli ta Tapa vallavolikogu liikmetele tutvustanud vallavara m\u00fc\u00fcgi plaani. See plaan n\u00e4gi muu hulgas ette Vajangu koolimaja m\u00fc\u00fcki 125 000 euro eest m\u00fc\u00fcgiperioodiga 12-24 kuud.Praegu pole veel teada, kas hooldekodu ostaks Vajangu koolimaja hoone v\u00f5i hakkaks seal tegutsema \u00fc\u00fcrnikuna. \u00abValla poolt vaadates on m\u00f5lemad variandid lahtised,\u00bb \u00fctles volikogu esimees Alari Kirt. \u00abMeil on neid ruutmeetreid laste kohta ikkagi \u00fcle m\u00f5istuse palju, eriti siin majas ka. Me peame igatepidi ennast kokku t\u00f5mbama ja m\u00f5istlikkuse piirides vaatama, et saame hakkama,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Kirt. \u00abPeaksime andma rohelise tule, et asjad hakkaksid liikuma, et ei oleks l\u00f5putut venitamist selle asjaga,\u00bb lisas vallavolikogu esimees.Juurdeehitist esialgu plaanis ei ole. Teiva s\u00f5nul on arendaja investeerimisv\u00f5imekus kolmveerand miljonit eurot. K\u00fcll on t\u00f5en\u00e4oline, et arendaja peab Vajangule investeerima omakapitalist, sest pangad sellisesse kohta hooldekodu rajamiseks eriti meelsasti laenu ei anna.Kohalik elanik Monika Molodost meenutas, et hooldekodu rajamine Vajangu koolimajja ei ole uus idee. \u00abMe juba Tamsalu valla ajal tegime selle kohta t\u00f6\u00f6d. Selleks oli erikomisjon moodustatud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta. \u00abSee on palju parem lahendus kui kinnil\u00f6\u00f6dud akendega maja,\u00bb r\u00f5hutas teine kohalik, Toomas Sillamaa. \u00abSee on v\u00f5imalus seda hoonet s\u00e4ilitada ja t\u00e4na ka kooli ja lasteaeda edasi pidada.\u00bbSillamaa s\u00f5nul varasem projekt hoones kooli ja lasteaeda ette ei n\u00e4inud. \u00abMeie n\u00f5ue on, et kool ja lasteaed s\u00e4iliks senikaua, kuni on lapsi. See on plaan ja sellega k\u00fcla on praeguse seisuga n\u00f5us,\u00bb \u00fctles ta.\"Meie n\u00f5ue on, et kool ja lasteaed s\u00e4iliks senikaua, kuni on lapsi. see on plaan ja sellega k\u00fcla on praeguse seisuga n\u00f5us.TOOMAS SILLAMAA Vajangu elanik\"Arutelu Vajangu koolihoone tuleviku \u00fcle juhtis Tapa valla ettev\u00f5tlusspetsialist Marko Teiva (vasakult esimene). Toomas Sillamaa s\u00f5nul on hooldekodu tulek parem lahendus kui kinnil\u00f6\u00f6dud akendega maja.ANDRES TOHVER"}
{"text":"Kelmid varastasid ohvrilt \u00fcle 67 000 euroSel n\u00e4dalal alustati kriminaalmenetlust selles, et P\u00e4rnumaal elav mees leidis t\u00e4navu veebruaris internetist investeerimisv\u00f5imaluse reklaami ja t\u00e4itis avalduse sooviga investeerida.P\u00e4rast avalduse t\u00e4itmist v\u00f5ttis temaga \u00fchendust inimene, kes tutvustas ennast investeerimisettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajana ja selgitas, et avatud kauplemiskontolt saab igal ajal raha v\u00e4lja v\u00f5tta.Mees kandis talle antud arveldusarvele mitmel korral \u00fcle eri summasid, kuid \u00fchel hetkel sai teate, et tema kauplemiskonto on blokeeritud ja temalt k\u00fcsiti kauplemiskonto kindlustamise eest 20 000 eurot. Kokku tekitati kelmusega kahju \u00fcle 67 000 euro.(PP)"}
{"text":"P\u00e4rnu linnapea sattus netikelmide k\u00fc\u00fcsiP\u00e4rnu linnapea Romek Kosenkranius sattus netikelmide ohvriks. Nood l\u00f5id Facebooki suhtlusv\u00f5rgustikus tema nime ja pildiga kaks libakontot, milles \u00fchel lubati Eestit s\u00e4\u00e4stlikult arendada ja teisel pakuti laenu.Kosenkraniuse s\u00f5nutsi ei ole meie riigi s\u00e4\u00e4stlikku arengut lubav leht enam k\u00e4ttesaadav, ent laenupakkumisega libakonto, millele oli kopeeritud pilte P\u00e4rnu linnavalitsuse kodulehelt ning postitusi ja fotosid suvepealinna meeri \u00f5igelt some lehek\u00fcljelt, on n\u00e4htav.\u00abSaatsin Facebooki administraatoritele lingi. Seal on kopeeritud minu postitusi ja tehtud venekeelne \u00f5petajate p\u00e4eva postitus.Sellest, et minu nimega on tehtud libakonto, millel pakutakse laenu, teatas mulle \u00fcks tuttav. Ta olevat laenupakkujatega \u00fchendustki v\u00f5tnud, et asja uurida ja talle lubati tagasi helistada,\u00bb seletas linnapea.Kosenkranius ei osanud \u00f6elda, kas libakonto alt on tema \u00f5ige konto s\u00f5pradele kirju saadetud ja kutsutud hakkama libakonto j\u00e4lgijaks.\u00abSaatsin k\u00f5igile s\u00f5bralisti liikmetele teate, et nad ei v\u00f5taks libakonto s\u00f5brakutset vastu,\u00bb \u00fctles linnapea, kelle s\u00f5nutsi tehti tema nime ja piltidega libakonto ka paar aastat tagasi.\u00abSiis hakkasid tuttavad v\u00f5tma mind uuesti s\u00f5braks ja imestasid, miks ma neid uuesti s\u00f5braks kutsun,\u00bb seletas Kosenkranius.Linnapea loodab, et Facebook paneb tema nime ja piltidega libakonto kiiresti kinni. Tema meelest peaks t\u00f5estus, et tegu on libakontoga, olema \u00fcsna ilmne.\u00abSee on tehtud neli p\u00e4eva tagasi ja k\u00f5ik postitused on tehtud samal p\u00e4eval,\u00bb seletas ta, m\u00e4rkides, et saatis sotsiaalmeediaplatvormi administraatorile selle kohta ka teate. Samuti on Kosenkraniuse teada Facebookile saatnud libakonto kohta teate mitu ta tuttavatki.Kaks suve tagasi oli Kosenkraniuse s\u00f5nutsi tema nimega libakonto, mis r\u00e4\u00e4kis usust, \u00fcleval v\u00e4hemalt paar n\u00e4dalat, enne kui see maha v\u00f5eti.Kes libakontode taga v\u00f5ib olla, ei osanud Kosenkranius pakkuda. Otsest kahju pole linnapea praegu n\u00e4htava libakonto t\u00f5ttu saanud. Linnapea m\u00e4rkis, et kui libakontoga s\u00f5pradeks hakkab j\u00e4rjest rohkem inimesi, muutub see teiste jaoks legitiimsemaks ja v\u00f5ib tunduda, et tegemist on \u00f5ige kontoga.Politseile pole Kosenkranius libakontost ja v\u00f5imalikust identiteedivargusest teada andnud. Linnapea r\u00e4\u00e4kis, et kaks aastat tagasi ta politseist identiteedivarguse kahtluse asjus abi ei saanud. \u00abPolitsei soovitas Facebookiga ise asju ajada, et libakonto kinni pandaks,\u00bb lausus ta.Eno-Gerrit Link"}
{"text":"Parooli jagajalt v\u00f5eti raha24. augustil p\u00f6\u00f6rdus politseisse naine, kellele helistas end politseinikuna esitlenud inimene, kes v\u00e4itis, et naise nimele tehtud volikirja kaudu on proovitud saada Swedbankist laenu. Seej\u00e4rel helistas talle finantsspetsialist, kes soovis aidata naisel kontod kindlustada. Naine edastas helistajale paroolid. Hiljem m\u00e4rkas ta, et tema pangakontodelt kanti raha v\u00f5\u00f5rale kontole. Kahju on 4822 eurot. OHTULEHT.EE"}
{"text":"Heldeke! Investori 67 000 haihtus23. augustil alustati kriminaalmenetlust selles, et P\u00e4rnumaal elav mees leidis veebruaris internetist investeerimisv\u00f5imaluse reklaami ja t\u00e4itis avalduse sooviga investeerida. Mees tegi talle antud arveldusarvele mitmel korral erinevates summades \u00fclekandeid, kuid \u00fchel hetkel sai info, et tema kauplemiskonto on blokeeritud, ja talt k\u00fcsiti kauplemiskonto kindlustamise eest 20 000 eurot. Kokku tekitati kelmusega kahju \u00fcle 67 000 euro.OHTULEHT.EE"}
{"text":"OLE TEADLIK I Mis on \u00f5ngitsusr\u00fcnnak ja kuidas see toimib?\u201e\u00d5ngitsus\u201c ehk\u00a0phishing\u00a0on \u00fcks k\u00f5ige levinumaid k\u00fcberr\u00fcnnaku vorme, mida kasutatakse tundlike andmete varastamiseks v\u00f5i ka ilma sinu loata tehingute tegemiseks. Kr\u00fcpto-kasutajad on kurjategijate seas populaarsed sihtm\u00e4rgid, sest kr\u00fcptovaradel on reaalne v\u00e4\u00e4rtus. Binance\u2019i esindaja Polina Brottier seletab kuidas \u00f5ngitsusr\u00fcnnakud toimivad ja kuidas end nende eest kaitsta.\nMis on \u00f5ngitsusr\u00fcnnak ja kuidas see toimib?\n\u00d5ngitsus on laialt levinud k\u00fcberr\u00fcnnaku vorm, kus petturid \u201ckalastavad\u201d tundlikku teavet, j\u00e4ljendades usaldusv\u00e4\u00e4rset isikut v\u00f5i m\u00f5nda tuntud ettev\u00f5tet. K\u00f5ige levinum meetod on \u00f5ngitsemine e-kirja teel. Kuid kurjategijad v\u00f5ivad potentsiaalsetele ohvritele l\u00e4heneda ka l\u00e4bi populaarsete s\u00f5numirakenduste. Neid salakavalaid s\u00f5numeid on lihtne luua ja tihti n\u00e4evad need v\u00e4lja \u00e4ravahetamiseni sarnased ametlike e-kirjade v\u00f5i s\u00f5numitega. On teada ka juhtumeid, kus ohvrile helistatakse ning v\u00e4idetakse, et helistaja on m\u00f5ne ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja.\nEnamik k\u00fcberr\u00fcnnakuid\u00a0algavad siiski\u00a0\u00f5ngituskirjaga\u00a0e-posti teel.\u00a0K\u00fcberturbefirma Valimail uuringu kohaselt saadetakse iga p\u00e4ev \u00fcle kolme miljardi v\u00f5ltsitud s\u00f5numi, mis moodustab 1% kogu e-posti liiklusest.\nEnamik \u00f5ngitsusr\u00fcnnakutest on massiliselt v\u00e4lja saadetavad e-kirjad v\u00f5i s\u00f5numid, mis on tavaliselt ka lihtsamini \u00e4ratuntavad. M\u00f5nede juhtumite puhul aga valivad kurjategijaid v\u00e4lja kindla ohvri ja uurivad tema kohta v\u00e4lja nii palju infot kui v\u00f5imalik ning kasutavad seda, et k\u00f5lada usaldusv\u00e4\u00e4rsemana ja meelitada ohvreid sensitiivset infot jagama.\nSeega on kr\u00fcptovara ja isiklike andmete turvalisuse tagamiseks oluline teada, kuidas \u00f5ngitsusr\u00fcnnakut tuvastada ja end nende eest kaitsta.\nKuidas \u00f5ngitsusr\u00fcnnakut \u00e4ra tunda?\nNagu juba \u00f6eldud, v\u00f5ivad \u00f5ngitsuskirjad v\u00e4lja n\u00e4ha \u00e4ravahetamiseni sarnased p\u00e4ris kirjadega. Kindlasti tuleb vaadata, kes on kirja saatja, kuid seejuures tuleb meeles pidada, et kurjategijad v\u00f5ivad kirja saatja aadressi \u201evaletada\u201c. Seega v\u00f5ib kirja saatja aadressiks olla m\u00e4rgitud m\u00f5ne ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja v\u00f5i klienditeeninduse \u00f5ige aadress. K\u00f5ige labasemate r\u00fcnnakute puhul on kirja saatjaks tihti m\u00f5ni Gmaili, Hotmaili v\u00f5i muu tasuta teenusepakkuja e-posti aadress.\nKui kurjategijad on aga rohkem vaeva n\u00e4inud v\u00f5ib juhtuda, et nad on registreerinud m\u00f5ne sarnasena n\u00e4iva v\u00f5i \u00f5iget nime sisaldava domeeninime ja kasutavad saatmiseks seda. Kui kiri tuleb n\u00e4iliselt Binance\u2019ilt, kuid saatja aadressiks on n\u00e4iteks\u00a0john.smith@binance-client-support.com\u00a0v\u00f5i midagi sarnast on kindlasti tegemist \u00f5ngitsuskatsega. Binance\u2019i puhul on ainukeseks \u00f5igeks meiliaadressi l\u00f5puks \u201ebinance.com\u201c ja reeglina on see samamoodi ka teiste ettev\u00f5tete puhul.\nK\u00f5ige halvemal juhul kattub saatja aadress ettev\u00f5tte p\u00e4ris aadressiga. Seega tuleb t\u00e4helepanelik olla muude ohum\u00e4rkide osas. Nendeks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks keelevigadega s\u00f5nastus ja valed v\u00f5i muudetud kujunduselemendid. Tihti n\u00e4evadki labasemad \u00f5ngitsuskirjad v\u00e4lja isegi koomilistena. Juhul, kui kurjategijad on rohkem vaeva n\u00e4inud, ei pruugigi silma hakata, et midagi valesti oleks. Siinkohal peab silmas pidama, et enamus \u00f5ngitsuskirju r\u00f5huvad oma sisus selle, et on vaja kiirelt tegutseda. Tihti r\u00f5huvad kurjategijad emotsioonidele ja proovivad tekitada hirmu, luues mulje, nagu sinu andmed v\u00f5i kr\u00fcptovara on t\u00f5sises ohus ning tegutseda tuleb kiiresti ja kohe. Agressiivne v\u00f5i hirmutav s\u00f5nastus on t\u00f5sine ohum\u00e4rk ja sellesse peaks suhtuma \u00e4\u00e4rmise ettevaatlikkusega.\nLevinud taktikaks on n\u00e4iteks v\u00e4ide, et sinu kontol on tehtud tundmatuid tehinguid ja seep\u00e4rast tuleb \u201ekohe ja kiiresti\u201c \u00e4ra muuta n\u00e4iteks konto parool.\nKuidas end \u00f5ngitsuse eest kaitsta?\nKui oled saanud n\u00e4iteks e-maili, mis palub sul vahetada parool v\u00f5i teha m\u00f5nda muud toimingut, meelitatakse kirja saajat klikkima lingile. Sedakaudu j\u00f5uab ohver n\u00e4iliselt parooli vahetamise lehele, kus palutakse sisestada \u201evana\u201c parool. Tegelikult on tegemist \u00f5ngitsuslehega, mis saadab parooli hoopis kurjategijatele. V\u00e4ltimaks sellist olukorda, tuleks kontrollida \u00fcle lehe veebiaadress. N\u00e4iteks Binance\u2019i puhul on ainsaks korrektseks aadressiks \u201ebinance.com\u201c, \u00fcldiselt kehtib sama loogika ka teiste ettev\u00f5tete puhul. Kindlasti ei ole korrektsed aadressid n\u00e4iteks \u201eb1nance.com\u201c, \u201ebinance-password-change.com\u201c v\u00f5i muud sarnased variandid.\nReeglina ei v\u00f5ta \u00fckski kr\u00fcptoettev\u00f5te oma kasutajatega esimesena \u00fchendust kasutades s\u00f5numirakendusi nagu WhatsApp, Telegram, Messenger jmt. Kui teile saadetakse s\u00f5num kellegi poolt, kes v\u00e4idab, et on ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja ja k\u00fcsib sensitiivset infot v\u00f5i palub midagi kuskile sisestada, tuleb s\u00f5numisse suhtuda \u00e4\u00e4rmise ettevaatlikkusega ning esmalt teha kindlaks saatja t\u00f5elisus. Binance on selleks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud t\u00f6\u00f6riista nimega \u201eBinance verify\u201c, mis v\u00f5imaldab sisestada saatja kasutajanime v\u00f5i lehe veebiaadressi ja sellele j\u00e4rgneb kinnitus, kas tegemist on ametliku kanaliga v\u00f5i mitte.\nTurvalisuse t\u00f5stmiseks peaks igal pool, kus v\u00f5imalik, olema sisse l\u00fclitatud kaheastmeline autentimine, mis teeb kurjategijatele sinu kontole ligip\u00e4\u00e4semise kordades keerulisemaks. Kindlasti ei tohi kellegi palve peale edasi saata kaheastmelise autentimise turvakoodi, mis tuleb sinu telefonile v\u00f5i meilile.\nKuidas olla turvalisuses kindel?\nSinu kr\u00fcptovarad on h\u00e4sti kaitstud kui v\u00e4ldid kahtlastel linkidel klikkimist, kontrollimata oma andmete sisestamist ja v\u00f5\u00f5rastele jagamist. Samuti peab eriti ettevaatlik olema k\u00f5ige suhtes, mis pakuvad \u201etasuta auhindu\u201c v\u00f5i kutsuvad \u00fcles osa saama nn. kr\u00fcpto-jaotustest (\u201eairdrop\u201c). Tea, et igasugune agressiivne k\u00f5neviis ja hirmu tekitamine (\u201esa j\u00e4\u00e4d oma varast ilma\u201c vmt) ei kuulu \u00fchegi t\u00f5siseltv\u00f5etava ettev\u00f5tte suhtlusviisi. Samuti kehtib ka kr\u00fcptos vana hea reegel, et kui m\u00f5ni pakkumine tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis on tegemist pettusega.\nV\u00e4iksemagi kahtluse korral k\u00fcsi abi m\u00f5nelt paremini kursis olevalt tuttavalt v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdu julgelt klienditoe poole ja kontrolli sealt \u00fcle. Viimase puhul pead veenduma, et kasutad ametlikke kanaleid, mitte n\u00e4iteks m\u00f5nelt v\u00f5\u00f5ralt saadud linki. Hea praktika on klienditeeninduseni j\u00f5uda n\u00e4iteks Google\u2019ist otsides v\u00f5i sisestades \u00f5ige aadress k\u00e4sitsi, et v\u00e4ltida olukorda, kus \u201eklienditeenindust\u201c pakub samuti kurjategija. Kuna kr\u00fcptotehingute tagasip\u00f6\u00f6ramine v\u00f5i tagantj\u00e4rgi t\u00fchistamine on sisuliselt v\u00f5imatu, tuleb kr\u00fcptoga tegutsedes v\u00f5i seda hoiustades olla eriti ettevaatlik ja k\u00f5ike t\u00e4helepanelikult kontrollida."}
{"text":"LP KOLUMN | Elin J\u00e4rvsaar: suurperede vanematest sai \u00fchiskonna h\u00e4biplekk, ilma et me midagi teinud oleksimeLastetute naiste uuring t\u00f5mbas vee peale viimselegi v\u00e4\u00e4rikusele, mis suurperedele j\u00e4\u00e4nud oli.Neli aastat tagasi oma kolmandat last s\u00fcnnitusmajas s\u00fclle haarates valdas mind kirjeldamatu uhkustunne. Saingi hakkama, mul on kolm last. Vau!Olin alati oma kolme lapsega s\u00f5brannasid suure austusega vaadanud. Iga lapsevanem teab, et juba \u00fche p\u00f5nni kasvatamine on vastutusrikas, raske ja ka v\u00e4sitav. Kolme ja enama lapse vanemad n\u00e4isid mulle kui t\u00f5elised kangelased. Ja n\u00fc\u00fcdsama hoidsin k\u00f5hul oma kolmandat last \u2013 see tundus lihtsalt uskumatu saavutusena.Samuti tundsin, et olen \u00fchiskonnas hoitud ja austatud.K\u00f5ik muutusAasta tagasi said suurpered oma au pihta esimese valusa l\u00f6\u00f6gi, kui \u00fchiskondliku l\u00e4bisaamise hinnaga n\u00f5uti v\u00e4lja lasterikaste perede toetuse suurendamine. Arvan endiselt, et see toetus on h\u00e4davajalik peredele, kelle eelarve keerab kolmanda lapse s\u00fcnd peapeale. Ja v\u00e4ga paljudel keerab. Aga toetusest olulisem on suurperedele see, et neid ei peetaks muidus\u00f6\u00f6jateks, v\u00e4ljapressijateks, \u00fchiskonna h\u00e4biplekiks.Toetusest olulisem on suurperedele see, et neid ei peetaks muidus\u00f6\u00f6jateks, v\u00e4ljapressijateks, \u00fchiskonna h\u00e4biplekiks.Minu kolmas laps s\u00fcndis suurest soovist ja armastusest. Tahtsin oma kahele lapsele veel \u00fcht kaaslast, soovisin iseendale veel kedagi, kellele vanemlikku hoolt anda. Ei m\u00f5elnud ma beebit planeerides hetkekski suurpere toetusele, mis mu kontole p\u00e4rast tema s\u00fcndi laekuma hakkab.Ma ei tea \u00fchtki ema, kes oleks saanud kolmanda lapse selleks, et seda toetust v\u00e4lja teenida. Ent meid hakati just nii p\u00f5lastava pilguga vaatama ja kohati ka valjul h\u00e4\u00e4lel hurjutama.\u201eLP KOLUMN\u201con rubriik, kus Delfi Meedia ajakirjade peatoimetajad v\u00f5tavad s\u00f5na endale s\u00fcdamel\u00e4hedastel teemadel.Kolme- ja enamalapselised taandusid, lasime toetust uuesti v\u00e4hendada ja neelasime \u00fchiskondliku pahameeletormi alla Lootsime, et peagi k\u00f5ik vaibub ning elu l\u00e4heb vanaviisi edasi.Kuni saabus veel suurem l\u00f6\u00f6kSamad m\u00f5juisikud, kes mullu olid \u00fchiskondliku hukkam\u00f5istu hinnaga v\u00e4lja n\u00f5udnud suurperede toetuse kasvu, t\u00f5mbasid lastetute naiste uuringuga n\u00fc\u00fcd vee peale viimselegi v\u00e4\u00e4rikusele, mis suurperedele j\u00e4\u00e4nud oli.Poliitiliste m\u00e4ngudega n\u00f5uti, et justkui mistahes hinnaga s\u00fcnniks igasse peresse v\u00e4hemalt kolm last. Eesm\u00e4rki p\u00fc\u00fcti saavutada lastetuid ja v\u00e4hemalapselisi alandadesSelline l\u00e4bi seina murdmine m\u00f5jus \u00e4raspidiselt ning n\u00fc\u00fcd alandati ka neid soositud ja \u00fclistatud paljulapselisi. Ilma et me ise selleks midagi teinud oleksime, l\u00fckati meid taas h\u00e4biposti.Enam ei taha suuremat peret ka need, kes enne tahtsidNii nagu ma ei s\u00fcnnitanud kolmandat last toetuste p\u00e4rast, ei s\u00fcnnitanud ma teda ka selleks, et Eestis mingit kvooti t\u00e4ita. Ma ei ole enda missiooniks pidanud pimesi rahva j\u00e4tkamist.Nii mina kui ka mu s\u00f5brad ja tuttavad on saanud ikka t\u00e4pselt nii palju lapsi, kui nende hing on ihaldanud, kui nende pere on suutnud \u00fclal pidada ning kui palju aega, energiat ja t\u00e4helepanu on nad olnud valmis oma lastele muu elu k\u00f5rval jagama. Iga j\u00e4rgmise lapse saamine on suur otsus ja tohutu vastutus.Nii nagu ma ei s\u00fcnnitanud kolmandat last toetuste p\u00e4rast, ei s\u00fcnnitanud ma teda ka selleks, et Eestis mingit kvooti t\u00e4ita.Ometi on suurpered taas need, kellele vaadatakse otsa kui kolossaalse kobark\u00e4ki vallandajatele.Ilma lasteta pered vannuvad, et ei soovi iialgi \u00fchtki last. Et siia ilma \u00fcheainsagi beebi s\u00fcnnitamine oleks vastutustundetu. L\u00f6\u00f6n silmad maha, sest mina olen nii vastutustundetult k\u00e4itunud lausa kolmel korral \u2013 t\u00f5epoolest ei ole ma lapsi planeerides liialt muretsenud maailma tuleviku ja j\u00e4tkusuutlikkuse p\u00e4rast.\u00dche lapse vanemad on solvunud, et neilt n\u00f5utakse veel s\u00fcnnitamist, sest \u00fcks lapsevanem ei suutvat piisavalt armastust ja t\u00e4helepanu pakkuda mitmele lapsele korraga. L\u00f6\u00f6n taas silmad maha, sest t\u00f5esti pean ma oma t\u00e4helepanu pidevalt kolme lapse vahel jagama ja tunnen end selle p\u00e4rast iga p\u00e4ev s\u00fc\u00fcdi.Kahe lapse vanemadki v\u00f5tavad s\u00f5jakalt s\u00f5na, viidates, et kolmanda lapse s\u00fcnnitajad on rahavoogudest pimestatud.M\u00f5istan, sest t\u00f5esti on neid \u00fclekohtuselt solvatud ja nad peavadki n\u00fc\u00fcd enda austamist valjul h\u00e4\u00e4lel n\u00f5udma. Aga seda k\u00f5ike ei peaks tegema \u00fchiskonda l\u00f5hestades. Inimeste v\u00e4\u00e4rtus ei seisne selles, kas neil on lapsi v\u00f5i mitu neid on.Inimeste v\u00e4\u00e4rtus ei seisne selles, kas neil on lapsi v\u00f5i mitu neid on.Soovin, et \u00fchiskond saaks taas toimida harmoonias, nii et austame nii j\u00e4reltulijateta kui ka \u00fche, kahe ja rohkemate lastega peresid.Mul on v\u00e4ga hea meel, et mul on kolm last, aga sel pole v\u00e4himatki pistmist riigi toetuste ega sellega, et peaksin lastetuid kuidagi v\u00e4het\u00e4htsateks \u00fchiskonna liikmeteks. Me ei ole n\u00f5udnud suuremaid toetusi ega ammugi mitte mingit jaburat uuringut. Palun lubage meid sellelt tuleriidalt alla."}
{"text":"Koolide kaasav eelarve annab avapaugu kodanikuks sirgumiselMeile k\u00f5igile on oluline, et tulevikus oleks Eestis \u00fcha rohkem aktiivseid ja teadlikke kodanikke \u2013 inimesi, kes tahavad \u00fchiskonnaelus koost\u00f6iselt kaasa r\u00e4\u00e4kida, muutusi ellu viia ning suudavad muutuvas maailmas ka kohaneda. Selliseks inimeseks kasvamine ei toimu aga \u00fcle\u00f6\u00f6, vaid n\u00f5uab julgust, teadmisi, praktilisi kogemusi ja v\u00e4\u00e4rtuste arendamist. \u00dcheks viisiks seda saavutada on l\u00f5imida formaalhariduses saadavat v\u00e4\u00e4rtuslikku teoreetilist teadmist praktiliste harjutustega, nagu kaasav eelarvestamine.Kehtivas riiklikus \u00f5ppekavas on \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00fcheks eesm\u00e4rgiks seatud see, et \u00f5pilane omandaks oskuse ja valmiduse \u00fchiskonnaellu sekkuda. Seda ei saa meie meelest saavutada ainult teooria abil, kuid kus on probleem, seal on ka lahendus. Andmaks koolidele vajalikud vahendid demokraatia p\u00e4riseluliseks l\u00e4biharjutamiseks, viisid MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti ja SA Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu 2020\/2021. \u00f5ppeaastal ellu esimese kaasava eelarvestamise projekti. Kui toona osales projektis neli kooli, siis n\u00fc\u00fcdseks on nelja lennuga seda katsetanud juba 17 kooli \u00fcle Eesti ning ootame uusi koole sellega ka j\u00e4rgmisel \u00f5ppeaastal liituma.\nKoolide kaasava eelarvestamise raames annab kool osa oma eelarvest \u00f5pilastele otsustamiseks. Sarnaselt kohalikes omavalitsustes korraldatava kaasava eelarvega saavad \u00f5pilased oma ideid v\u00e4lja pakkuda, neile kampaaniat teha ja l\u00f5puks valimisp\u00e4eval digitaalselt v\u00f5i pabersedelil h\u00e4\u00e4letada. See annab \u00f5pilastele otsedemokraatia kogemuse, arendab arusaamist kooli eelarvestamise ja seega laiemalt avaliku sektori protsessidest ning suurendab teadlikkust osalemise v\u00f5imalustest koolielus. K\u00f5ik see arendab pikas perspektiivis noorte demokraatlikke v\u00e4\u00e4rtusi ja kogemust, mis hiljem toetab kodanikujulgust ja -aktiivsust. Kodanikujulgus on omakorda v\u00e4ga t\u00e4htis demokraatia hoidmisel ja korruptsiooni v\u00e4hendamisel.\nKuna kohaliku omavalitsuse valimistel on v\u00f5imalik h\u00e4\u00e4letada juba alates 16. eluaastast ja sellega kohalikku ellu panustada ning ajalooliselt on noorte osalus riigikogu valimistel olnud pigem kehv, siis on n\u00e4ha, et ka riigile oleks kasulik, kui noortel on teoreetiliste teadmiste k\u00f5rval ka juba praktiline kogemus ja julgus kaasa r\u00e4\u00e4kida. Lisaks tahame projektitegevuste abil n\u00e4idata, et kodanikuks olemine ei ole piiratud vaid valimistega ning aktiivne saab olla ka valimistevahelisel ajal. Selleks julgustame noori kasutama regionaalsel ja riiklikul tasandil keskkonda rahvaalgatus.ee ning Euroopa Liidu tasandil Euroopa kodanikualgatuse portaali.\nLisaks p\u00e4riselulisele demokraatiakogemusele saavad \u00f5pilased arendada digip\u00e4devusi (e-h\u00e4\u00e4letus), praktiseerida projektijuhtimist, omavahelist koost\u00f6\u00f6d, eelarve koostamist, kommunikatsiooni ja muid \u00fclekantavaid oskusi. Mis peamine noored saavad eduelamuse ning projekti l\u00f5puks on olemas reaalne silmaga n\u00e4htav ja k\u00e4ega katsutav tulemus. Kuidas on noored koolielu parandanud? Ellu viidud ideede hulgas on olnud n\u00e4iteks pisiloomaaed k\u00fc\u00fclikutega, poksikott j\u00f5usaali, h\u00fcgieenitarvete kapid t\u00fcdrukutele, koolistaadioni remont, lauatennise ja \u00f5huhoki lauad, kevadballi korraldamine ja palju muud, millega saab tutvuda lehek\u00fcljel demokraatia.rahvaalgatus.ee.\nLause \u00abVau, ma ei teadnudki, et \u00f5pilastel on koolielu parandamiseks nii palju ideid\u00bb, mida oleme ajur\u00fcnnakutel \u00f5petajate k\u00e4est sageli kuulnud, ning mitmel juhul sadadesse t\u00f5usnud h\u00e4\u00e4letusest osav\u00f5tt (praegused rekordid on 574 h\u00e4\u00e4lt Narva P\u00e4hklim\u00e4e g\u00fcmnaasiumis ja 538 h\u00e4\u00e4lt Tallinna L\u00e4\u00e4nemere g\u00fcmnaasiumis) n\u00e4itavad, et huvi on kooliperel olemas.\nSamas on iga kool, klass ja aastak\u00e4ik erinev ning hea projektijuhtimise juurde k\u00e4ib ka riskide v\u00e4ljaselgitamine ja alternatiivsete lahenduste leidmine. Paaril juhul on koolid j\u00e4nni j\u00e4\u00e4nud v\u00e4heaktiivsete \u00f5pilaste v\u00f5i vastupidi huvitegevusega juba \u00fclekoormatud \u00f5pilastega. Lahendusena on keskendutud seej\u00e4rel \u00f5pilasesindusele v\u00f5i m\u00f5nele konkreetsele klassile ning projekt on seotud n\u00e4iteks loovt\u00f6\u00f6 v\u00f5i m\u00f5ne ainega. T\u00e4htis on meeles pidada, et tegemist ei ole \u00fchekordse tegevusega. See on pikaajalise m\u00f5juga protsessi esimene samm ning paneb t\u00f6\u00f6le laiema kultuurilise muutuse koolides nii kooli t\u00f6\u00f6tajate ja \u00f5pilaste vahel, aga ka kooli juhtkonna ja \u00f5petajate vahel.\nKolmes koolis, kus me kaasava eelarvestamise m\u00f5ju k\u00fcsimustike abil hindasime, leidsime, et koolielus aktiivselt osalevate \u00f5pilaste arv kasvas p\u00e4rast projekti 15 protsenti ning paranesid teadmised sellest, kuidas kooli otsustusprotsessides osaleda. Lisaks t\u00f5usis 19 protsendi v\u00f5rra nende \u00f5pilaste arv, kelle arvates \u00f5pilasi alati v\u00f5i tihti kooli jaoks t\u00e4htsate otsuste tegemisse kaasatakse. V\u00e4\u00e4rib ka m\u00e4rkimist, et projektiga kasvas 70 protsendi v\u00f5rra nende \u00f5pilaste arv, kes saavad kooli eelarve koostamisest piisavalt v\u00f5i v\u00e4ga h\u00e4sti aru, samuti muutus \u00f5pilaste jaoks olulisemaks, et neil oleks v\u00f5imalus kooli eelarve \u00fcle otsustada.\nDemokraatia ning demokraatlik juhtimine ja valitsemine on elustiil, mis vajab harjutamist, harjutamist ja veelkord harjutamist. Proovimine, l\u00e4bikukkumine ja uuesti proovimine on seet\u00f5ttu v\u00e4gagi teretulnud ning kus mujal veel harjutada kui mitte koolis?\nArtikkel ilmus Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri v\u00e4ljaantavas Eesti noortevaldkonna digiajakirjas MIHUS."}
{"text":"Andres Mustonen: t\u00fchistamine \u2013 see on totalitaarne ilmingViis kuud enne seda, kui ilmnes, et peaminister Kaja Kallase abikaasaga seotud ettev\u00f5te on korraldanud kaubavedusid Venemaal, ja kaks kuud varem, kui Kaia Kanepi m\u00e4ngis maikuus tennist paaris venelannaga, tekitas Eestis meelepaha viiuldaja ja dirigent, vanamuusikaansambliga Hortus Musicus tuntuks saanud Andres Mustonen, kes k\u00e4is esinemas Venemaal.Erinevalt Kallasest, kes on abikaasa taunitavat \u00e4ri puudutavate k\u00fcsimuste eest p\u00f5igelnud, ja erinevalt Kanepist, kes pole selgitusi jaganud, palus Mustonen \u2013 k\u00fcll p\u00e4rast p\u00e4evapikkust pausi \u2013 oma otsuse ja teo p\u00e4rast vabandust. Sellegipoolest sai ta tunda, mis laiduv\u00e4\u00e4rsete tegude v\u00f5i \u00fctlemiste puhul n\u00fc\u00fcdisajal tavaks \u2013 t\u00fchistamist.\nKummatigi pole ta elu seisma j\u00e4\u00e4nud. Esimese Eesti viiuldajana salvestas ta \u00e4sja korraga k\u00f5ik Bachi sonaadid ja partiitad sooloviiulile, mis ilmuvad duubelplaadil \u00abScriptura Sacra\u00bb. Need k\u00f5lavad ka j\u00e4rgmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval J\u00e4maja kirikus Saaremaal ja reedel, mil Mustonen saab 70, Tallinna Jaani kirikus. Uuel n\u00e4dalal ilmub ka laulja ja kirjaniku Annika L\u00f5hmuse koostatud raamat \u00abAndres Mustonen. Fuuga mitme teemaga\u00bb.\nMustonen v\u00f5ttis Postimehe jutule l\u00f5ppeva n\u00e4dala teisip\u00e4eval Pirital oma kodu p\u00e4ikesepoolsel terrassil.\nKuidas sattusite kevadel Venemaale Novosibirskisse esinema?\nMul on v\u00e4ga suur v\u00f5rgustik Venemaal s\u00fcndinud v\u00f5i Venemaalt emigreerunud kunstnikke. Novosibirskist on p\u00e4rit Vadim Repin, kes on pikka aega olnud maailma esiviiuldaja. M\u00e4letan teda kui imelast juba siis, kui ta m\u00e4ngis 14-aastasena Estonia kontserdisaalis. Meil on olnud kauane loominguline kontakt, oleme teinud uute viiulikontsertide maailma esiettekandeid. Varem tegin elavate heliloojate kontserte [saksa-juudi p\u00e4ritolu L\u00e4ti viiuldaja] Gidon Kremeriga, aga tema m\u00e4ngib praegu v\u00e4hem. Olen m\u00f5lemaga m\u00e4nginud mitte ainult Novosibirskis, vaid ka T\u00fcrgis, Austrias, Saksamaal; esitanud Gia Kant\u0161eli, Sofia Gubaidulina, Aleksandr Raskatovi, Arvo P\u00e4rdi teoseid.\nSee ei olnud mul esimene kord Novosibirskis k\u00e4ia. Olen seal k\u00e4inud viis korda, \u00fcldse Venemaal palju reisinud. Mul on Venemaaga v\u00e4ga tihe kontakt. Seal on saanud alati ette kanda uusi lugusid, rikastada maailma muusikap\u00e4randit. Sinna on kohale s\u00f5itnud ka heliloojad.\nAntud olukord oli muidugi teine, poliitiline. Siis, varem, ei olnud poliitilist olukorda... Tegelikult on see vale \u2013 seal on kogu aeg olnud poliitiline olukord, sest Venemaa ei ole kunagi kuulunud vaba maailma perre. N\u00f5ukogude aeg ei ole seal kuhugi kadunud, ainult vahepeal, Jeltsini ajal, m\u00e4ngiti vabadust. Aga totalitaarsele \u00fchiskonnale omane arusaamine elust ja lambukeste allumine v\u00f5imudele \u2013 see on seal olnud kogu aeg. Ja see loob hoopis teise \u00f5hkkonna.\nMa ei \u00fctle, et praegune olukord, kui Venemaa s\u00f5dib Ukrainas, ei ole eriline, aga \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd on Venemaal toimunud tohutu muutus \u2013 ei, see on tuhandeaastane probleem. Lisaks vene kiriku talumatu seotus v\u00f5imuga \u2013 see on minu meelest k\u00f5ige hullem, palju hullem kui Kreml. Kreml ongi selleks, et [inimeste elu] v\u00e4\u00e4rata, aga kirik ei peaks olema.\nKui Venemaa on tuhat aastat olnud selline, nagu ta on, ja me n\u00e4eme, mida ta teeb Ukrainas, siis kas tekkis kahtlus ka, et \u00e4kki ei peaks sinna minema?\nV\u00e4ga tihti oled sa targem hiljem. Ma olen v\u00e4ga emotsionaalne, mulle on sidemed inimestega v\u00e4ga olulised, ja milliste inimestega! Aga maailmas on olukordi, ja n\u00fc\u00fcd on \u00fcks selline olukord, kus lihtsalt tuleb k\u00e4ituda teistmoodi, ja on olukordi, kus v\u00f5id eksida. Loomulikult oli see antud olukorras v\u00e4ga suur viga, sellep\u00e4rast et ma ei tajunud reaktsiooni, mis v\u00f5ib j\u00e4rgneda. Oma s\u00fcdames ei teinud ma kellelegi halba.\nReaktsioonid maailma teistes kohtades, kus mind tuntakse, on olnud oluliselt leebemad. Aga me oleme piiririik, siinne reaktsioon on t\u00e4iesti arusaadav.\nJuulis toimus Moskvas ja Peterburis rahvusvaheline T\u0161aikovski-nimeline konkurss, kus osalejaid oli 43 maalt, sealhulgas Ameerika \u00dchendriikidest, Kanadast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, v\u00e4ga palju oli Aasiast, p\u00f5hiliselt L\u00f5una-Koreast, Jaapanist, Hiinast. \u017d\u00fcrii oli t\u00e4iesti rahvusvaheline. Mingisugust maailmas kokku lepitud k\u00e4itumist Venemaa suhtes ei ole, aga see ei v\u00e4henda minu viga, sest me elame k\u00f5ik teatud hetkel ja teatud kohas. Ma lihtsalt ei osanud arvestada, et ka kultuur v\u00f5ib olla poliitika. Aga praegu on. See on valdav hoiak.\nNeed, kes on Venemaal k\u00e4inud, on tunnetanud, et seal suhtutakse meisse kui endisest liiduvabariigist tulijaisse. Kas olete sama m\u00e4rganud?\nMina seda ei tunne, kuna mu kunstiline, muusikaline tegevus on globaalne, v\u00e4ga internatsionaalne. Iisraelis olen tundnud seda palju rohkem, kui inimesed, kes on seal elanud juba aastak\u00fcmneid, r\u00e4\u00e4givad, kuidas nad on k\u00e4inud Eestis puhkamas. Nad r\u00e4\u00e4givad P\u00e4rnust ja Elvast nagu elavast ajaloost.\nKui palju on teil Venemaal h\u00e4id kolleege ja s\u00f5pru?\nSeal s\u00fcndinuid on mitmeid k\u00fcmneid. Aga esiteks on need, kellega mina suhtlen, enamikus emigreerunud. Teiseks, nende hulgas on kahe, parimail juhtudel koguni kolme riigi passi omanikke: Vene pass, Euroopa Liidu pass ja Ameerika pass. Samuti tean muusikuid, kes on v\u00e4ga seotud Jaapaniga. Lisaks on paljudel Venemaa kultuuritegelastel, ka heliloojatel, alaline elamisluba Euroopa Liidu riikides. (Vadim Repin elab avalike andmete j\u00e4rgi Viinis. \u2013 P. P.) Ma ei tea, kuidas nad Eestis siiamaani Vene passiga elavad! On nad turistid v\u00f5i?\nOlete te r\u00e4\u00e4kinud vene kolleegide ja tuttavatega ka poliitilistel teemadel, sh Ukrainas peetavast s\u00f5jast?\nAus vastus on, ja seda v\u00f5ib kritiseerida, et p\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole.\nMiks ei ole?\nOlen k\u00fcsinud, kuidas te eluga hakkama saate. P\u00f5hivastus, mis olen saanud: me oleme vait, aga mis teha. Seisukohti v\u00e4lditakse, mida tajun kui totaalset m\u00f5tlemist ja kui hirmu. Kujutage ette, et ma r\u00e4\u00e4gin rahvusvahelisele pressile, mis keegi Venemaal mulle Venemaa kohta \u00fctles! Seal pannakse ju selle eest kinni, kui kritiseerid Vene armeed. Neile antakse hirmu\u00e4ratavad 6, 8, 12 aastat. Mille eest? Mingisuguse \u00fche lause eest.\nOlen k\u00e4inud palju ka Valgevenes. 2000ndate algul, kui Venemaal ei olnud veel midagi hullu, ei kritiseeritud seal batju\u0161kat (president Aljaksandr Luka\u0161enkat \u2013 P. P.). Venemaal oli mingi hetk, kui v\u00f5is tajuda, et pidureid ei olnud, aga Valgevenes on kogu aeg olnud pidurid peal. Samas k\u00e4idi selle riigiga minu meelest ilma piiranguteta l\u00e4bi, n\u00e4iteks toimusid seal [2019. aastal] Euroopa m\u00e4ngud.\n\n23.08.2023. Tallinn. Andres Mustonen Pirita rannas. Foto Eero Vabam\u00e4gi, Postimees FOTO: Eero Vabam\u00e4gi\nEero Vabam\u00e4gi\n\nMida v\u00f5iks vene inimesed, kuigi neil on suu lukus, praegusest olukorrast arvata?\nSee on k\u00f5igil erinev. Need, kellel on mitu passi, tunnevad end hoopis teisiti, neil on v\u00f5imalus maailmas tegutseda. Aga v\u00e4ga suurel hulgal Vene intelligentsil ja artistidel on keelatud paljudes maades esinemine. Ega meil ju ka keegi Venemaalt esinemas k\u00e4i. Ja siis on need, kes on Vene passist lahti \u00f6elnud; nende seas on v\u00e4ga t\u00e4htsaid muusikuid ja artiste, kes on s\u00fcndinud Venemaal.\nOn h\u00e4sti teada, et teie muusikalist kujunemist ja laiemat arusaamist kunstist on m\u00f5jutanud vene kultuur.\nMul elasid ju sugulased Peterburis, onu perega. Teismeliseeas veetsin seal igal suvel kaks-kolm n\u00e4dalat. See oli mulle suure maailma avastamine. Ega ma k\u00e4inud kirikutes ainult ikoone vaatamas. Ermitaa\u017e! Sinna oli kogu l\u00e4\u00e4ne kultuur kokku kraabitud: renessansikunst, keskaja kunst, prantsuse impressionistid, k\u00f5ik kuni Picassoni v\u00e4lja. Olin p\u00e4evade kaupa muuseumides. Asjatundjad v\u00f5ivad \u00f6elda, et kust nad need kokku kraapisid \u2013 Saksamaalt tassisid autodega, ja taheti veel palju rohkem kokku kraapida. Siis me ei m\u00f5elnud selle peale \u00fcldse, kust need p\u00e4rit on. Ermitaa\u017e n\u00e4gi nii pompoosne, kohutavalt esteetiline ja ilus v\u00e4lja. V\u00f5i paleed, nagu Peterhof \u2013 mis Venemaa?! Sealt sain kogu l\u00e4\u00e4ne kultuuri sisulise kasvatuse \u2013 milline paradoks!\nKui l\u00f5ite 1972. aastal Hortus Musicuse, siis sellega oli ka ainus v\u00f5imalus k\u00e4ia Eestist kaugemal Venemaal esinemas?\nJah, N\u00f5ukogude Liidus. K\u00e4isime Taga-Kaukaasias, Kesk-Aasias, ka Ukrainas. L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas, nagu Lviv, U\u017ehorod, Karpaadid \u2013 me olime juba Kesk-Euroopas. Muide, Hortusega oleme k\u00e4inud n\u00f5ukogude ajal esinemas ka Donetskis ja Luhanskis \u2013 seal oli t\u00e4ielik Venemaa. Aga l\u00e4\u00e4ne pool oli totaalne Ukraina, Kiiev oli segu neist kahest. Riik oli nagu pooleks. Ukraina on tohutu suur!\nUkrainaga on mul erilised sidemed. \u00dcks minu suurematest heliloojatest, kelle muusikat olen palju dirigeerinud ja m\u00e4nginud, toonud ka Eestisse, on Valent\u00f5n S\u00f5lvestrov.\nV\u00e4ike k\u00fcsimus mul Ukraina teemal on. Me oleme Eestis p\u00fc\u00fcdnud 32 aastat teha muutusi, ja mitte k\u00f5ik ei ole \u00f5nnestunud: p\u00f5hiprobleem, integratsioon, on endiselt suur k\u00fcsimus. Miks te, poliitikud, ei lahenda seda \u00e4ra? Ukrainas on t\u00f5elised muutused toimunud alles viimasel ajal \u2013 m\u00f5tlen korruptsiooni. Natukene liiga palju m\u00f6kutasid nad sellega, v\u00f5ib-olla oleks nad n\u00fc\u00fcd tugevamad olnud. Ma ei hakka siin oletama, et venelane poleks siis neile kallale l\u00e4inud. Ikka oleks l\u00e4inud, seep\u00e4rast et ta peab seda oma maaks.\nMulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et olete elanud oma muusikamaailmas, maiste murede maailmast eemal ja k\u00f5rgemal. Kas kunsti- ja loomemaailm eksisteerib teile eraldi p\u00e4rismaailmast?\nMulle on kunsti- ja loomemaailm p\u00e4rismaailm, mitte vastupidi. Julgen isegi \u00f6elda, et mida v\u00e4hem on reaalne, materiaalne maailm mind seganud, seda \u00f5nnelikum olen olnud. (Naerab.)\nAga te ikka olete kursis sellega, mis \u00fcmberringi toimub?\nOlin juba v\u00e4ga noorelt Ameerika H\u00e4\u00e4le ja Vaba Euroopa kuulaja, alati tahtnud kursis olla. Minu aastak\u00fcmnetepikkune teisitim\u00f5tlejate abistamine tuli sellest, et ma tajun, mis on inimkonnale \u00f5ige. T\u00e4nu sellele olen teinud riskeerivaid samme ja suhelnud inimestega, kellega ei ole olnud soovitav suhelda.\nMul on kahju sellest, kui seda v\u00f5etakse minu \u00fclbusena, et olen reaalsest maailmast justkui k\u00f5rgemal. Ei, mul ei ole sellist hoiakut! Vaadake, kui keegi teeb monumentaalmaali, olgu ta Michel\u00adangelo v\u00f5i Marc Chagall, peab ta minema k\u00f5rgemale ja kaugemale, et siis tajuda seda asja. Miks ehitati Niguliste kirikusse lift? Selleks, et minna k\u00f5rgemale ja vaadata alla Tallinna peale. Tallinn n\u00e4eb siis natuke teistmoodi v\u00e4lja \u2013 v\u00e4ga ilus! Ja teatud probleeme, mis seal all on, ei n\u00e4e. See ei t\u00e4henda, et neid ei ole. Nendega tuleb tegeleda.\nKa need, kes on kosmoses k\u00e4inud, on imestanud, milline pilt maailmast sealt avanes. Mitte et ma tahaks mingi lendur v\u00f5i kosmonaut olla. See on vaimne t\u00f5usmine, vaimu t\u00f5stmine. Vaim hakkab nagu h\u00f5ljuma. See on mind huvitanud... Ei, see on vale jutt, et see on huvitanud! Mulle on see antud, ma ei saa sinna midagi parata.\nEnamikule inimestest on eluks midagi kaasa antud. K\u00fcsimus on selles, kas sa tajud seda, mis sulle on antud. Mul on tunne, et ma olen tajunud, mis on minu missioon, ja ma ei saa selle vastu v\u00f5idelda. Aga ma v\u00f5in eksida. Inimesel on \u00f5igus eksida \u2013 ja selle eksimuse eest mitte kohe kinni minna. (Muigab.)\nKas seda, mille ma sain oma \u00fche eksimise eest, mida ma tunnistan ja v\u00e4ljendan, nimetame karistuseks? Mina ei v\u00f5ta seda karistusena. Ma ei tunne, et mind on karistatud, sest mul ei ole sees midagi muutunud. Ma olen edasi muusik, artist, looja, tegutsen edasi. Jah, v\u00e4ga palju kontserte annulleeriti, ma ei ole saanud k\u00e4ia m\u00f5ningatel Eesti festivalidel, mis olid kokku lepitud, n\u00e4iteks Viljandis ja Suure-Jaanis, aga samal ajal tuli teiste liinidega, ka rahvusvaheliselt, palju rohkem asju juurde. Ega mul tegevusest puudu ole!\nMida arvate sellisest karistamisest, kui inimest p\u00fc\u00fctakse t\u00fchistada?\nOlen t\u00e4iesti selle vastu. See on totalitaarne. Karistamiseks, kui inimene on seda v\u00e4\u00e4rt, on kohtus\u00fcsteemid. See, kui \u00fchiskondlikult lepitakse mingisugused asjad kokku, ei ole karistamine, see on... tampimine. M\u00f5ned inimesed on p\u00e4rast sellist tampimist k\u00e4inud kohtutes ja saanud sealt \u00f5iguse. Aga ikka on nad nagu sellessamas olukorras. Kas see on \u00f5ige?\nSiin on ohum\u00e4rk \u00fchiskonnas. Kuidas see on niimoodi l\u00e4inud? Kust see \u00f5igus on tulnud?\nSee \u00f5igus v\u00f5etakse.\nKes v\u00f5tab?\nV\u00f5tavad need, kes tambivad.\nAga kas siis ei ole institutsioone v\u00f5i riigiv\u00f5imu, kes \u00fctleb, et selline tampimine on karistatav? V\u00f5i v\u00e4hemalt p\u00f6\u00f6rab sellele t\u00e4helepanu.\nKas teie n\u00e4gemuses peaks kultuuriinimesed ja loojad sellistes olukordades, nagu s\u00f5da, j\u00e4\u00e4ma k\u00f5rvale ja tegelema loomega, v\u00f5i on neil siiski ka kohustus v\u00f5tta seisukoht ja seda v\u00e4ljendada?\nSiin on vastus v\u00e4ga lihtne: see on iga\u00fchel erinev. Me ei saa kellelegi \u00f6elda, et just nii peab \u00fctlema ja k\u00e4ituma. Kui inimeses seda sisemist soovi ei ole, siis sa v\u00f5id \u00f6elda, kuidas peab, aga see ei aita.\nMulle on see arusaamatu, kuidas on Venemaal s\u00fcndinud nii palju inimesi, kes on m\u00f5jutanud kogu maailma teadust, kultuuri, meditsiini, kuidas seal on s\u00fcndinud nii palju m\u00f5juv\u00f5imsaid isikuid ning tulemus on nende riigi selline primitiivsus ja totalitaarsus \u2013 seal on tohutud k\u00e4\u00e4rid! See on paradoks.\nLugesin teist ilmuva raamatu \u00abFuuga mitme teemaga\u00bb k\u00e4sikirja, kus \u00fctlete: \u00abTotalitaristlikes riikides ei j\u00e4\u00e4nud tegelikult midagi loomata, loomata j\u00e4\u00e4vad asjad vabaduse tingimustes.\u00bb \u00c4kki siin peitubki selle paradoksi lahendus?\nJah, t\u00f5elised kunstiteosed Euroopa tsivilisatsioonis on k\u00f5ik kuidagiviisi alati seotud sellega, et loojad on teinud seda asja, mida ei oleks tohtinud teha. Balzac on suur kirjanik, aga Balzaci ajal oli tsensuur \u00fcks ekstreemsemaid, mida v\u00f5ib kirjutada, mis s\u00f5nu ja kuidas kasutada. Inimesed, kes tajuvad teatud piiranguid v\u00f5i ettekirjutusi, mida nad \u00f5igeks ei pea, m\u00f5tlevad, kuidas nendest m\u00f6\u00f6da minna, ja kui nad siis n\u00e4evad oma asja k\u00f5rgemalt, annavadki nad inimkonnale olulised teosed, olulised uuringud, olulised n\u00e4htused.\nKas see tuleneb ka sellest \u2013 kui ma veel te raamatut tsiteerin \u2013, et keelatud asjadega k\u00e4ib kaasas teatav pinge?\nSee v\u00f5ib olla nii. 20. sajandi k\u00f5ige m\u00e4ngitavam helilooja oli Dmitri \u0160ostakovit\u0161, kes elas k\u00f5ige totalitaarsemal perioodil, Stalini ajal, ja kes ka suri selles vaimses vanglas. Ta l\u00f5i teoseid, mis r\u00e4\u00e4givad k\u00f5ikide poliitiliste kordadega riikides. Tema teoseid kuulatakse siiamaani maailma k\u00f5ige erinevamates kohtades. Mind huvitab see elu.\nMiks on nii, et kui on pinge, piirangud, takistused, siis tuleb sealt suuri asju?\nSee on k\u00fcsimus sinna \u00fclespoole. (Naerab.) Aga kas ta kellelegi \u00fctleb, miks see nii on...\nNeid inimesi on ajaloos j\u00e4tkunud, kellele on antud v\u00f5ime asju niimoodi k\u00f5rgemalt n\u00e4ha. Seda ei ole antud k\u00f5igile. Inimesed ei ole v\u00f5rdsed, kahjuks. V\u00e4ike \u00fclbus selles lauses on, aga see on fakt. Ja siis on veel mingis m\u00f5ttes k\u00f5ige-k\u00f5ige inimesed: t\u00e4htsad filosoofid, teadlased, avastajad, kunsti- ja heliteoste loojad. Nende olemasolu ei s\u00f5ltu riigipiirist. Kuigi riigid on neid m\u00f5jutanud k\u00fcll. N\u00e4iteks kui r\u00e4\u00e4gime Hollandi maalikunstist, siis seda soositi v\u00e4ga, samuti Itaalia renessanssi. Eks n\u00f5ukogude ajal soositi ka teatud pilte, aga need on unustuses, neid ei vaadata enam.\nMiks ei ole meil k\u00fcmmet-kahtek\u00fcmmet Mustoneni?\nSellep\u00e4rast, et mind valiti v\u00e4lja. Kuskil on mingid j\u00f5ud, mis \u00fctlevad, et sinu missioon on see.\nMuide, k\u00f5ikide inimeste tegelik vastutus on leida \u00fcles oma asi. Kui sa tajud, mis on sinu tegevuse missioon \u2013 kujutage ette, missugune v\u00f5ib maailm v\u00e4lja n\u00e4ha! Sa ei tolkne siis maailmas kellegi j\u00e4rel.\nMasside m\u00f5jutamine on kohutav, jube asi. \u00d6eldakse, et on mingi t\u00f5de, mingi seisukoht \u2013 seda on meie \u00fcmber v\u00e4ga palju! \u2013, ja k\u00f5ik peavad minema selles suunas. Mis asi see on?\nKonformism.\nSee on k\u00f5ige \u00f5udsem. Sest mis on inimese v\u00e4\u00e4rtus? Individuaalsus. Et sa leiad ennast \u00fcles. Kui laulja \u00f5pib, siis tema eesm\u00e4rk on, et ta peab oma h\u00e4\u00e4le \u00fcles leidma.\n\n23.08.2023. Tallinn. Andres Mustonen oma koduaias. Foto Eero Vabam\u00e4gi, Postimees FOTO: Eero Vabam\u00e4gi\nEero Vabam\u00e4gi\n\nMitte proovima olla Maria Callas v\u00f5i Enrico Caruso!\nT\u00e4pselt, mitte imiteerima neid, vaid leidma oma. Samamoodi on see k\u00f5igi asjadega, ka elulaadi ja inimsuhetega. Sa pead ennast \u00fcles leidma. Ja kui sa leiad, siis kogu su elu on \u00f5nnelik. (Mustoneni n\u00e4gu on seda \u00f6eldes \u00f5nnelik, rahulolev. \u2013 P. P.) Sellep\u00e4rast, et sa n\u00e4ed, et sinu p\u00e4eval, sinu tegevusel ja sinu olekul on m\u00f5te. Ja sellega sa saad teenida teisi, kui see m\u00f5te on selge.\nSee on vist v\u00e4ga oluline, et saad oma tegevusega teistele midagi anda?\nAbsoluutselt! Totalitaarsetes \u00fchiskondades on kirjutatud sahtlisse. See h\u00e4\u00e4bub, kui v\u00e4ljundit ei ole. Me ei kujuta ette, kui palju andekaid asju v\u00f5ib olla niimoodi kadunud v\u00f5i h\u00e4vinud. Totalitaarsus on k\u00f5ige \u00f5udsem asi, mille t\u00f5estus on see, et Venemaalt ja N\u00f5ukogude Liidust tahavad k\u00f5ik \u00e4ra minna, aga sinna minna \u2013 \u00fcksikud lollid ja reeturid, nagu n\u00e4iteks [Prantsuse filmin\u00e4itleja] G\u00e9rard Depardieu. Aga temagi on lahkunud. (Depardieu m\u00f5istis Venemaa kallaletungi Ukrainale hukka mullu m\u00e4rtsis ja s\u00fc\u00fcdistas Putinit hullumeelsetes, vastuv\u00f5etamatutes liialdustes. \u2013 P. P.)\nSiin tekib huvitav paradoks, et kui suletud ja kinnine, takistustega \u00fchiskond soosib loomet, siis vabadus, nagu praegu, ei ole vist loomingule v\u00e4ga viljakas pinnas?\nSiin v\u00f5ime k\u00fcsida, kui vabad me ikka oleme. (Naerab. Enne intervjuu algust vestlesime omavahel poliitilisest korrektsusest, samuti t\u00fchistamiskampaaniatest.)\nTeatud piirini ikka oleme, rohkem kui varem.\nJah, rohkem kui varem, ja t\u00e4nu jumalale, et see niimoodi on.\nAga olen n\u00f5us, et oleme enesev\u00e4ljenduses v\u00e4hem vabad kui n\u00e4iteks 15\u201320 aastat tagasi.\nVaat nii! Vabadus ei ole konstantne, ei ole mustvalge. Mind v\u00e4ga painab see, milline oli Eestis vaimne olukord 1935.\u20131937. aastal. See on fantastiline, mis raamatuid anti siis v\u00e4lja! Mul oli noorena kogu kodanliku Eesti aegne raamatukogu v\u00f5tta.\nSiis oli Eestis vaikiv ajastu.\nVaikiv ajastu on ju negatiivne, eks! Ei saa \u00f6elda, et praegu on vaikiv ajastu, aga kuidas olla, kuidas r\u00e4\u00e4kida, missugust s\u00f5nastust v\u00f5ib kasutada... See on muidugi \u00fclemaailmne, mida tohib ja mida ei tohi \u2013 ja see on jube ohtlik. Kes on see \u00fctleja, kuidas tohib?\nSelle jutuga seoses tuleb mul meelde, et olite teisitim\u00f5tlejate suur aitaja juba 1970. aastatel.\nLiikusin juba teismelisena sellises ringkonnas, mis ei olnud n-\u00f6 ametlik, soositud, n\u00e4iteks Heimar Ilvese juures. (Helilooja, kes vallandati 1965. aastal konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete \u00f5ppej\u00f5u kohalt usulistel ja poliitilistel p\u00f5hjustel. \u2013 P. P.) Kui selles ringkonnas oled, siis m\u00f5istad asju teistmoodi. Vastand oli see, et k\u00e4idi komsomoli- ja parteikoosolekutel, r\u00e4\u00e4giti lolli juttu ja noogutati kaasa.\nAga aidates igasugu materjale v\u00e4lja viia ja sisse tuua, oleks v\u00f5inud ju elus k\u00f5ik \u00e4ra rikkuda!\nSee oli tohutu risk.\nKartsite ka?\nEi. Olin siis noor. Tajusin v\u00e4ga varakult seda missiooni, mida pean tegema ja mis on \u00f5ige. Et ma olen mitte ainult Eesti, vaid maailma kodanik, ja pean aitama.\nAga n\u00e4rvid olid ikka pingul?\nMitte ainult pingul, vaid lausa higi tuli v\u00e4lja. M\u00e4letan, kuidas viisin 1982. aastal suure kotiga vene juutide kunstikirjandust ja poliitilist kirjandust \u00fcle. Kui juudid l\u00e4ksid Iisraeli, ei saanud nad ju midagi kaasa v\u00f5tta. L\u00fckkasin seda kotti Tallinnas jalaga piirivalve laua alt l\u00e4bi. Seda ei pandudki t\u00e4hele. Kui see oleks lahti tehtud, siis... Samamoodi viisin \u00fcle m\u00f5ned pillid, mis oli lihtsam, kuna olen muusik. Hiljem viisin ERSP p\u00f6\u00f6rdumisi \u00dcROsse ja UNESCOsse. KGB oli tagajalgadel, kuidas j\u00f5uavad materjalid p\u00e4evaga Ameerika H\u00e4\u00e4lde.\nM\u00e4letan, kui Neeme J\u00e4rvi emigreerus, olid mul eelneval \u00f5htul v\u00e4lismaalt tuttavad k\u00fclas. Nad helistasid kohe Ameerika H\u00e4\u00e4lde. J\u00e4rgmine p\u00e4ev \u00f6eldi seal uudis, et J\u00e4rvi emigreerub l\u00e4\u00e4nde. See oli nagu torge herilasepessa! Kuidas saab informatsioon v\u00e4lja minna?! Tuhniti, uuriti, kes kellega kohtub, kogu aeg j\u00e4lgiti k\u00f5iki.\nOhtu, et kohe-kohe kukute sisse, ei tekkinud kordagi?\n\u00dckskord tekkis, mitte k\u00fcll minuga. See oli siis, kui Hortus tuli Rootsist tagasi. K\u00e4is Afganistani s\u00f5da ja nootide vahele pandi n\u00f5ukogudevastast kirjandust inglise ja vene keeles. Toll avastas selle. Kaasas oli filharmoonia direktor Tiit Koldits, kes suutis hiljem t\u00f5estada, et need materjalid sokutati nootide vahele. See oli tohutu ohu m\u00e4rk, oleks v\u00f5inud ansambli tegevuse l\u00f5petada.\nMis moodi \u00f5nnestus teil n\u00f5ukogude ajal p\u00e4\u00e4seda esinema Rooma paavstile Vatikanis?\nSaatsime siit 1988. aastal kirja \u2013 muidugi mitte postiga, sest see poleks l\u00e4bi l\u00e4inud, vaid sadamast Soome-Rootsi kaudu, keegi viis kirja v\u00e4lja ja pani seal posti \u2013, et tuleme Itaaliasse tuurile. Me tegelesime ka itaalia kultuuriga, kus on v\u00e4ga palju katoliiklikku teksti. Kahe n\u00e4dalaga tuli vastus. Paavsti b\u00fcroo leidis, et on ilus meid vastu v\u00f5tta. Siin ei saa unustada, et paavst oli Poolast, kommunismivastane. Me ei tea, kui palju see m\u00e4ngis rolli.\nM\u00e4ngisime Hortus Musicusega talle kaks lugu. Siis k\u00f5nelesime ja ta \u00f5nnistas k\u00f5iki eraldi.\n\nViiuldaja ja dirigent Andres Mustonen \u00fctleb muigamisi, et tema jaoks on just kunsti- ja loomemaailm see p\u00e4rismaailm. \u00abMida v\u00e4hem materiaalne maailm on mind seganud, seda \u00f5nnelikum olen olnud.\u00bb\nEero Vabam\u00e4gi\n\nTeid peetakse v\u00f5imekaks korraldajaks, on nimetatud lausa valgeks juudiks. Rein Rannap on r\u00e4\u00e4kinud, kuidas p\u00e4rast \u00fcht happening\u2019i muusikakoolis sai tema karistada, aga teie mitte; te saite koguni vabastuse koolivormi kandmisest ja saite \u00fcldainetest priiks; isegi armeeteenistusest suutsite end \u00e4ra nihverdada. Kas see tuli sellest, nagu n\u00f5ukogude ajal \u00f6eldi, et kui tahad elada, oska vingerdada? V\u00f5i on see \u00fcks teie anne?\nEks see ole mingi omadus v\u00f5i talent. P\u00f5hiline on see, et k\u00f5ik, mida ma teen, ka praegu \u2013 n\u00e4iteks lindistasin kogu Ba\u00adchi soololoomingu \u2013, teen sellep\u00e4rast, et see on minu missioon, et seda oodatakse minult. Mitte et inimesed ootavad, vaid oodatakse. See on nagu globaalne ootus. Selle taga on veendumus ja usk \u2013 ja see kandis mind l\u00e4bi n\u00f5ukogude ajast.\nMuide, ja see on huvitav, et n\u00f5ukogude ajal tajusin ma teisitim\u00f5tlemist tunduvalt rohkem kui praegu, kuigi alati v\u00f5is keegi koputada. Inimesed olid julged. Mis on meie ajastu h\u00e4da? Inimesed on arad, kardavad.\nN\u00fc\u00fcdisajal on vist paljudel esimene m\u00f5te, et kui ma midagi teen, ega ma siis midagi valesti tee?\nJah. Tehke ja eksige! Ja kahetsege, kui l\u00e4ks valesti. Paluge patt andeks. Mitte et asjad on keelatud, k\u00e4stud, peale surutud \u2013 ma vihkan k\u00f5ige rohkem seda totalitaarsust, kui \u00f6eldakse, kuidas peab k\u00e4ituma, kuidas peab tegema. Ei ole v\u00f5imalik \u00f6elda! See ei ole vabadus. Mina tahan olla vaba. Ma olen vaba, ja vaba inimene teeb \u00f5igeid otsuseid. Aga vahest ka eksib. (Naerab.)\nKuhu on kadunud noorte m\u00e4ssumeelsus ja protest?\nArvatav heaolu on seda p\u00e4rssinud. Arvatav. Aga mis heaolu see on?! Ainuke, millega rahul ei olda, on n\u00e4htav, materiaalne maailm: kas saab toetuse, kas saab palka juurde, kas intressid t\u00f5usevad, kas automaks tuleb. Aga need on t\u00fchiasjad inimese elus. Jah, neid tuleb lahendada \u2013 aga mitte selles supis keeda. Las see supp keeb oma elu, ole sina seal poti \u00fcmber, vaata, kuidas see asi keeb: see kas keeb t\u00fchjaks v\u00f5i pead poti \u00e4ra t\u00f5stma ja laskma sel jahtuda.\nTeie ilmeka ja emotsionaalse oleku ja jutu j\u00e4rgi tundub, et teis on protestivaim endiselt olemas.\nSee n\u00f5uab j\u00f5udu. Kui sul j\u00f5udu ei ole, siis sa mandud, l\u00e4hed tossuks ja kaagutad sedasama juttu, mis eile. Aga iga p\u00e4ev on midagi uut, mida \u00f6elda \u2013 see on tuiksoonel elamine. Sa tajud kogu aeg elu pulssi \u2013 see on see, millel on taga j\u00f5ud, mis midagi muudab.\nKust seda j\u00f5udu ammutada?\nMis tegelikult hoiab noorena, on sisemine vaim. Seda asja ei ole v\u00f5imalik t\u00f5estada, k\u00fcll aga saab t\u00f5estada, et sa oma igap\u00e4evase tegevusega ei riku, ei h\u00e4vita, ei raiska oma elu.\nOlen alati imestanud, kui m\u00f5ned on noorest peast jube andekad. Kuidas te oma talendi maha m\u00e4ngite?! Teile on seda antud, seda tuleb kogu aeg hoida ja arendada! L\u00f5ppu selles ei tule.\nAndres Mustonen (69)\nViiuldaja, ansamblijuht, dirigent\nS\u00fcndinud 1. septembril 1953 Tallinnas\nL\u00f5petas 1972 Tallinna muusikakeskkooli ja 1977 Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuli erialal\n1972 asutas vanamuusikaansambli Hortus Musicus\n1986 Eesti NSV teeneline kunstnik\n1989 algatas barokkmuusikafestivali MustonenFest\n1995 Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia\n2003 Eesti Muusikan\u00f5ukogu aastapreemia\n2022 Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia\nEsimene abikaasa sopran Helle Mustonen suri 2005 v\u00e4hki\nPraegune abikaasa on t\u00f5lkija ja diplomaat Malle Talvet-Mustonen\nPoeg Mattias esimesest abielust, kolm lapselast"}
{"text":"Valitsus teel isevalitsuse pooleK\u00fcsimust Kaja Kallase v\u00f5imalikust tagasiastumisest ei saa vaadata \u00fcksikjuhtumina, vaid osana selle valitsuse skandaalide jadast. Iga lisanduv juhtum v\u00f5\u00f5randab v\u00f5imu \u00fcha rohkem rahvast, samas muudab seda kindlamaks ja isevalitsejalikumaks, kirjutab Fookuse \u00ab\u00fchiskond ja inimene\u00bb toimetaja Martin Ehala.Demokraatlikus \u00f5igusriigis annab\u00a0inimesele volitused ametikohal t\u00f6\u00f6tamiseks rahvas\u00a0v\u00f5i keegi, kes on oma volitused saanud rahvalt. Nii on kaudselt iga avaliku ametikoha kandjale volitused andnud rahvas. Seda t\u00e4hendabki fraas, et rahvas on k\u00f5rgema v\u00f5imu kandja.\nIsevalitseja k\u00e4es on v\u00f5im seep\u00e4rast, et tal on repressiivset j\u00f5udu tagada, et keegi tema v\u00f5imu ei ohustaks. Ja tema ametisse nimetatud ametiisik p\u00fcsib ametis ainult seet\u00f5ttu, et isevalitsejal on v\u00f5imu tagada talle ametikoht, \u00fcksk\u00f5ik kui suur rahva nurin ka ei oleks. V\u00f5i siis v\u00f5tta ta isevalitsejaliku meelevallaga kohalt maha, sest tal on j\u00f5udu seda teha.\nT\u00e4pselt selle t\u00f5ttu p\u00fcsib ka Putini isevalitsus Venemaal \u2013 seal ei ole siiani olnud kedagi, kes oleks suutnud temalt tema v\u00f5imu k\u00e4est v\u00f5tta. Kuid isegi Putin on n\u00e4inud vaeva, et tema v\u00f5im oleks vormiliselt legitiimne \u2013 st, et tal oleks v\u00e4hemalt n\u00e4iline rahva mandaat v\u00f5imu hoida ja kasutada.\n\u00d5igusriigis, kui inimene astub avalikku ametisse, annab ta selle sammuga rahvale rea lubadusi, isegi kui need ei ole ametliku vandega v\u00e4ljendatud. Esimene neist on j\u00e4rgida seadusi ja valitsemise hea tava p\u00f5him\u00f5tteid. Teiseks, kanda vastutust avalikkuse ees, sest kogu avaliku v\u00f5imu on andnud selle esindajatele otse v\u00f5i kaudselt rahvas.\nTagasiastumine n\u00e4itab, et eesm\u00e4rk teenida rahvast on suurem kui tahe hoida kinni v\u00f5imust, mille amet annab.\nSee t\u00e4hendab, et avaliku ameti hoidja seab oma ametis alati esindatavate huvid esiplaanile mistahes isiklikest suhetest teiste isikutega ja lojaalsusest teistele organisatsioonidele\u00a0selles ametis. Ja kui eksitakse nende n\u00f5uete vastu, siis n\u00e4itab tagasiastumine, et ei kardeta viga tunnistada. See n\u00e4itab, et eesm\u00e4rk teenida rahvast on suurem kui tahe hoida kinni v\u00f5imust, mille amet annab.\nTagasiastumine on ka v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s, kui tuleb toetada poliitikat, mis on vastuolus isiklike moraalsete p\u00f5him\u00f5tetega. Tagasiastumine sellise dilemma puhul n\u00e4itab inimese tegude ja moraalsete p\u00f5him\u00f5tete \u00fchtsust. See on oluline hoob, kuidas k\u00f5rged riigiametnikud saavad vastu astuda poliitilistele manipulatsioonidele.\nM\u00f5lemal juhul annab tagasiastumine inimesele v\u00f5imaluse s\u00e4ilitada oma moraalne pale ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus avalikkuse silmis. M\u00f5lemal puhul on tagasiastumine oluline vahend, millega v\u00f5im ise hoiab end korrumpeerumast.\nUuringud on n\u00e4idanud, et Euroopas on viimase 15 aasta jooksul rahva usaldus poliitiliste parteide ja nende juhitud valitsuste vastu j\u00e4rjest kahanenud. Kahanenud on ka usaldus poliitikute vastu personaalselt. P\u00f5hjuseks on asjaolu, et rahvas ei tunneta, et erakonnad tegelikult esindaks valitsuses ja parlamendis oma valijaskonna huvisid, ja et nad kuidagi vastutaks rahva kui k\u00f5rgema v\u00f5imu kandja ees. See on ka \u00fcks p\u00f5hjusi, miks viimase k\u00fcmnendi jooksul on t\u00f5usnud populistlike parteide toetus \u2013 nende s\u00f5num ongi, et eliit on moraalselt m\u00e4da ja v\u00f5im tuleb rahva k\u00e4tte tagasi anda.\nUsalduse kadu peavooluparteide vastu on \u00fcks p\u00f5hjusi, miks on t\u00f5usnud populistlike parteide toetus \u2013 nende s\u00f5num ongi, et eliit on moraalselt m\u00e4da ja v\u00f5im tuleb rahva k\u00e4tte tagasi anda.\nRahulolematus nn peavooluparteide suhtes on ka Eestis olemas ja t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcsna laialdane. Ja uue valitsuse kava v\u00e4rskelt mandaadi saanuna j\u00f5ustada terve rida poliitikaid, millest valimiskampaanias juttugi ei olnud, on andnud selge signaali, et v\u00f5im ei peagi rahva tahet esindama.\nNii m\u00f5nigi poliitik vaigistas ka oma sisemise moraalse vastuolu: \u00fckski valitsuskoalitsiooni ministritest, kes varem olid v\u00e4ljendanud oma vastuseisu samasooliste abielu seadustamise suhtes, ei pidanud vajalikuks ministritoolist loobuda. Ja rahandusministrist sai lausa k\u00f5ige vapram automaksu apologeet, kuigi ta on varem selle vastu olnud. V\u00e4iksed seigad v\u00f5ibolla, kuid selline tuuleliplikkus n\u00e4itab moraalse selgroo puudumist.\nK\u00f5ige selle k\u00f5rval on uuel valitsusel olnud m\u00f5ne kuuga ridamisi skandaale ja huvide konflikti juhtumeid. V\u00f5rklaeva (mitte)reageerimine Sildami \u00abnaljadele\u00bb ning peaministri pere Venemaa-\u00e4ri on neist t\u00f5siseimad. Kuid neil puhkudel pole keegi asjasse segatuist avaldanud soovi tagasi astuda. Ja koalitsioonipartnerid on kehitanud \u00f5lgu. Jevgeni Ossinovski on \u00f6elnud, et vahejuhtumile vaatamata koalitsiooni koost\u00f6\u00f6 toimib, Andrus Tsahkna on n\u00f5udnud k\u00fcll peaministrilt selgitusi, aga see on ka k\u00f5ik.\n\u00dcksteise eksimuste \u00f5igustamine on muutnud koalitsiooni avalikkuse kriitika suhtes immuunseks \u2013 h\u00e4bitunne on kadunud, peaaegu k\u00f5ike saab kuidagi \u00f5igustada v\u00f5i vabandada.\nEt n\u00e4gu p\u00e4\u00e4sta, on hakatud otsima mitmesuguseid vabandusi, n\u00e4iteks, et Kaja Kallasele ei ole alternatiivi \u2013 EKRE valitsusse p\u00e4\u00e4semine oleks igal juhul halvem. Sisuliselt annab see argument praegusele valitsusele vabaduse teha t\u00e4pselt nii palju kurja, et EKRE h\u00fcpoteetiline valitsus tunduks endiselt hullem. Alles siis, kui EKRE valitsus tunduks juba p\u00e4\u00e4semisena, oleks punased jooned \u00fcletatud.\n\u00dcksteise eksimuste \u00f5igustamine on muutnud koalitsiooni avalikkuse kriitika suhtes immuunseks \u2013 h\u00e4bitunne on kadunud, peaaegu k\u00f5ike saab kuidagi \u00f5igustada v\u00f5i vabandada. Seda vaatamata asjaolule, et avalikkus v\u00e4ljendab oma pahameelt juba selliste v\u00e4ljenditega, mis n\u00e4itab igasuguse respekti kadumist, sisuliselt p\u00f5lgust.\nParadoksaalselt annab see valitsusele indu j\u00e4tkata samas vaimus, sest kaotada ei ole midagi: kui tagasi astuda, siis on l\u00e4inud lisaks lugupidamisele ka v\u00f5im. See n\u00e4itab, et tekkinud on korruptiivse ringkaitse mentaliteet, kus p\u00fcha \u00fcrituse oreool koalitsiooni sees ja leppimatu vastasseis opositsiooniga kindlustavad valitsuse \u00fchtsuse, mistahes k\u00e4rnad v\u00f5i rikkumised kellelgi neist ka avalikkuse ette ei tuleks.\nIga mittetagasiastumise juhtum muudab olukorda hullemaks, v\u00f5\u00f5randab v\u00f5imu ja \u00fchtlasi muudab seda kindlamaks ja isevalitsejalikumaks.\nKuid just see, et avalikkus suhtub valitsusse avaliku p\u00f5lgusega, kuid on j\u00f5uetu midagi ette v\u00f5tma, n\u00e4itab, et v\u00f5im on ohtlikult v\u00f5\u00f5randunud. Iga mittetagasiastumise juhtum muudab olukorda hullemaks, v\u00f5\u00f5randab v\u00f5imu ja \u00fchtlasi muudab seda kindlamaks ja isevalitsejalikumaks.\nSee on h\u00e4irekell. Mida s\u00fcgavamaks see v\u00f5\u00f5randumine areneb, seda rohkem hakkab meie olukord sarnanema Valgevenega\u00a0\u2013 kus isevalitseja valitseb seet\u00f5ttu, et alternatiivi ei ole ja ta on ise loonud selle olukorra, kus ta on j\u00e4rk-j\u00e4rgult rahva v\u00f5imu esindajast muutunud isevalitsejaks."}
{"text":"Marek Strandberg: leib Kaja Kallase laual on osaliselt teenitud verise rahagaSaatejuhid Priit H\u00f5bem\u00e4gi, Marek Strandberg ja Heldur Meerits leidsin laup\u00e4eval Kuku raadio saates \u00abKeskp\u00e4evatund\u00bb, et Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku Venemaa \u00e4rid on j\u00e4tnud peaministri ja kogu Eesti mainele pleki, mida on v\u00e4ga raske maha pesta.H\u00f5bem\u00e4gi m\u00e4rkis, et Kaja Kallas on olnud alates t\u00e4iemahulise Ukraina s\u00f5ja algusest k\u00f5ige h\u00e4\u00e4lekam Venemaaga \u00e4ri tegemise vastane ja v\u00f5idelnud v\u00e4lja s\u00f5japrintsessi h\u00fc\u00fcdnime.\n\u00abParaku toimus tema kodus see, et tema abikaasa \u00e4risidemed Venemaaga j\u00e4tkusid. Kindlasti selgub selle loo kohta veel detaile, kuid parandamatu kahju on peaministri mainele juba praegu tekitatud,\u00bb lausus H\u00f5bem\u00e4gi.\nMeeritsa s\u00f5nul \u00fcritati alguses j\u00e4tta muljet, et Eesti firma Metaprint pakib Venemaal oma tegevust kokku ja veoautod k\u00e4ivad Venemaalt j\u00e4\u00e4ke \u00e4ra toomas.\n\u00abSiis selgus, et rohkem on pigem Venemaale asju viidud. On leitud skeem, kuidas toodete Venemaale viimise keelust \u00fcle saada. R\u00e4\u00e4gitakse 30 miljoni euro suurusest m\u00fc\u00fcgist. Metaprint on \u00f6elnud, et nad ei saa miljardi rubla ehk 10 miljoni euro suurust krediiti Venemaale maha j\u00e4tta. Samas on kummaline, kuidas pagan nad on suutnud nii palju v\u00f5lgu m\u00fc\u00fca, kui Venemaal k\u00e4ib asi enamasti nii, et raha ette ja alles siis tuleb kaup,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Meerits.\nStrandberg nentis, et tegelikkuses on Kaja Kallase kodus laual leib, mis on teenitud osaliselt verise rahaga.\n\u00abMis oli abikaasale antud \u00e4kilise laenu p\u00f5hjus? T\u00f5en\u00e4oliselt oli asi selles, et pangad ei anna mingite tegevuste rahastamiseks laenu. Ju siis oli rahapuudus nii suur,\u00bb lausus Strandberg.\nTa m\u00f6\u00f6nis, et Kaja Kallas on Ukrainat toetades toonud moraalset kasu kogu Eestile. Samamoodi on n\u00fc\u00fcd Kaja Kallase t\u00f5ttu kogu Eesti kuuerev\u00e4\u00e4rid m\u00e4\u00e4ritud.\nMeeritsa hinnangul on Reformierakond alates skandaali alguses t\u00e4iesti valesti k\u00e4itunud.\n\u00abReformierakonna kohta on \u00f6elnud, et nad saavad avalike suhetega h\u00e4sti hakkama, kuid praeguse olukorraga nad k\u00fcll hakkama ei ole saanud. Ainu\u00f5ige olnuks kohe \u00f6elda, et vabandan ja kahetsen. Siis oleks Kaja Kallasel olnud mingisugune \u0161anss peaministrina j\u00e4tkata: Praegu on avalik arvamus v\u00e4ga tema j\u00e4tkamise vastu ja k\u00fcll see hakkab \u00fckskord murendama ka tema koalitsioonpartnerite seisukohti,\u00bb \u00fctles Meerits.\nH\u00f5bem\u00e4e s\u00f5nul ei usu praegu enam keegi, et Kaja Kallas v\u00f5iks olukorras k\u00f5igest paari vabandusega v\u00e4lja tulla. \u00abLoo moraal on selles, et kui isik on nii k\u00f5rgel positsioonil, v\u00f5ib ka tema abikaasaga seonduv \u00fchel hetkel luubi alla sattuda,\u00bb \u00fctles H\u00f5bem\u00e4gi.\n\n\nY\n\n\nKeskp\u00e4evatund 26-08-2023\n\n"}
{"text":"K\u00fcmne miljoni dollari, VEB Fondi ja rahapesurahvale meeldib igaks juhuks dokumente salastadaReformierakond kardab paaniliselt oma varasemate pattude avalikuks tulemist, mist\u00f5ttu teevad nad ka ennetust\u00f6\u00f6d \u2013 poliitoravate toiduahel salastab k\u00f5ike, mis v\u00f5iks nende tegudele valgust heita.\nSeaduse j\u00e4rgi peaks \u00fcldiseks kasutamiseks m\u00f5eldud teabele olema v\u00f5imalik k\u00f5igil inimestel ligi p\u00e4\u00e4seda, kuid ametkonnad salastavad hoolimata aastaid k\u00f5lanud kriitikast AK-m\u00e4rke abil massiliselt dokumente, kirjutab ERR.\nAvalikus sektoris valminud dokumendile v\u00f5ib avaliku teabe seaduse kohaselt lisada asutusesisese kasutamise ehk AK-m\u00e4rke \u00fcksnes juhul, kui see vastab teatud kriteeriumidele, n\u00e4iteks sisaldab tundlikke isikuandmeid v\u00f5i selle avaldamine v\u00f5ib kahjustada kellegi eraelu puutumatust.\nEhkki juba aastaid on m\u00f5ne aja tagant t\u00f5statunud probleem, et ametnikud kasutavad seda piirangut liiga kergek\u00e4eliselt, siis tegelikkuses on olukord pigem halvenenud.\n\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise on v\u00e4lja toonud, et \u00fcldiseks kasutamiseks m\u00f5eldud teabele tagab juurdep\u00e4\u00e4suv\u00f5imaluse avaliku teabe seadus ning see l\u00e4htub p\u00f5him\u00f5ttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand.\nAmetkondades tundub olevat arvamine, et nende tegutsemisest ei tohi j\u00e4lgi j\u00e4\u00e4da, seep\u00e4rast tuleb \u201cGlavliti pitsat\u201d igaks juhuks peale panna. Pole raske arvata, kust see hirm tuleb \u2013 ikka neilt, kes on aastaid valitsedes \u00fclikahtlastesse tegudesse segatud olnud.\nReformierakondlasest minister Liina Kersna korruptiivse kiirtestihanke dokumendid salastati n\u00e4iteks 75 aastaks. Naisterahvast ei pruugi enam siis alles olla, aga saladus p\u00fcsib.\nUued Uudised"}
{"text":"Varro Vooglaid: p\u00e4ikeseprillide kandmine intervjuul on k\u00f5nekas, Kaja Kallasel on vaja abivahendeid valem\u00e4ngu varjamiseksKonservatiivne poliitik ja Riigikogu liige Varro Vooglaid nendib, et kuigi Kaja Kallas r\u00e4\u00e4gib l\u00e4\u00e4nelikest v\u00e4\u00e4rtustest, on tema juhtimisel riik korruptiivseks banaanivabariigiks saanud.\n\u201cKui Kaja Kallas ei astu oma piinlikust valem\u00e4ngust hoolimata ise tagasi ja ka partei- ja koalitsioonikaaslased j\u00e4\u00e4vad umbusaldush\u00e4\u00e4letusel tema selja taha, siis v\u00e4hemalt \u00fcks asi on selle juures positiivne.\nNimelt \u2013 senisest palju enam inimesi hakkab (paremini) aru saama, et k\u00f5ik Kallase ja tema kambakaaslaste jutud euroopalikest\/l\u00e4\u00e4nelikest v\u00e4\u00e4rtustest ja p\u00f5hjamaade poliitilisest kultuurist kujutavad endast mitte midagi enamat kui suitsukatet t\u00f5siasjale, et elame banaanivabariigis, kus pumba juurde saanud seltskond ei teeni omakasup\u00fc\u00fcdmatult \u00fchist h\u00fcve, vaid kasutab riigiv\u00f5imu oma rahva heaolu arvelt isiklike ja kildkondlike huvide teostamiseks, sh (nii poliitiliste kui ka korporatiivsete) v\u00e4lismaiste isandate tellimuse t\u00e4itmiseks.\nSelles m\u00f5ttes v\u00f5ib t\u00f5esti \u00f6elda, et laske aga edasi \u2014 mida inetumaks asi l\u00e4heb ja mida l\u00e4bin\u00e4htavamaks valem\u00e4ng muutub, seda parem, sest ju on see ainuke v\u00f5imalus j\u00f5uda inimeste silmade avanemise ja seel\u00e4bi reaalse p\u00f6\u00f6rde eeldusteni. Kahju on lihtsalt sellest, et k\u00f5nealuse protsessi k\u00e4igus j\u00f5utakse (on juba j\u00f5utud) teha palju kurja \u2013 v\u00f5tta suurelt hulgalt inimestelt viimanegi usaldus oma riigi vastu ning t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et ka Eesti Vabariik l\u00f5plikult maha m\u00e4ngida.\nAjaloost on igal juhul teada, et mida enam valesid v\u00f5imul p\u00fcsimiseks k\u00e4iku lastakse, seda enam valesid tuleb v\u00f5imu s\u00e4ilitamiseks kasutusele v\u00f5tta. Erinevates variatsioonides l\u00f5ppeb see asi alati \u00fcht moodi \u2014 valedele rajatud ja ise suureks valeks muutunud s\u00fcsteem variseb oma enda raskuse all v\u00f5i v\u00e4lisest t\u00f5ukest kokku. S\u00fc\u00fcdistada pole siis kedagi teist kui iseennast.\nMuuseas, p\u00e4ikeseprillide ilmumine intervjuud andva Kallase n\u00e4ole on s\u00fcmboolselt k\u00f5nekas. Abivahendeid valem\u00e4ngu varjamiseks l\u00e4heb vaja j\u00e4rjest rohkem, alustades massiivsest stratkomist ja l\u00f5petades silmade kui hinge peegli kinnikatmisega.\u201d"}
{"text":"Ida-Virumaa peab l\u00f5petama riigile vastandumiseIda-Virumaa kaks suuremat linna \u2212 Narva ja Kohtla-J\u00e4rve \u2212 on aastak\u00fcmneid vastandunud keskvalitsusele. \u00d5igemini on vastuseisu \u00f5hutanud nende linnade juhid.\u00dcks p\u00f5hjus, mis sellise vastandumise mugavaks tegi, oli muidugi asjaolu, et neis linnades v\u00f5imul olnud Keskerakond oli suurema osa viimasest 30 aastast Toompeal opositsioonis. Nii saigi oma valijatele \u00f6elda, et n\u00e4e, valitsus meid ei armasta, sest siin on Keskerakond v\u00f5imul.\nEks riigi valitsuse vaenamise \u00fcks m\u00f5te oli teha oma elanikele selgeks, et k\u00f5igis kohalikes h\u00e4dades ongi s\u00fc\u00fcdi riik ja kohalikud v\u00f5imud hoopist\u00fckkis kaitsevad nende huve kurja keskvalitsuse eest. Vastuseisu \u00f5hutamiseks on kasutatud erinevaid teemasid alates haridusest ning l\u00f5petades keele- ja ajalooteemadega.\nKuid algusest peale oli selge, et kaua selline silmamoondus kesta ei saa. Ka Ida-Virumaal n\u00e4gid inimesed, kuidas arenevad teised piirkonnad, Narvas ja Kohtla-J\u00e4rvel aga lokkas korruptsioon ning linnajuhte ja nende l\u00e4hikondlasi hakati l\u00f5puks \u00fcksteise j\u00e4rel kohtu alla andma.\nPraeguseks on olukord muidugi drastiliselt muutunud, sest muutunud on ka v\u00f5im nendes linnades. Ja uute juhtide arusaam v\u00f5imu olemusest, tundub, on hoopis teine. Loodetavasti j\u00e4tkub neil indu anda hoogu muutustele nii omavalitsuse sees kui suhetes riigiga. Jah, Narvas n\u00e4gime hiljuti veel katset riigiga t\u00fcli kiskuda, kui volikogu otsustas punat\u00e4navate nimed alles j\u00e4tta. Kuid sellel h\u00e4\u00e4letusel enamik volikogu liikmeid ei osalenud, mis on samuti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne fakt."}
{"text":"Kallas keeldus esmasp\u00e4evasele erikomisjoni istungile tulemast   Peaminister Kaja Kallas keeldus teistkordselt tulemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, kus teemaks presidendi kantselei rahastamine, viidates, et teda esindab selles k\u00fcsimuses rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, \u00fctles ERR-ile komisjoni esimees Urmas Reinsalu.   Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) oli algaval n\u00e4dalal kutsutud kahel korral riigikogu erikomisjonide istungile. Esmasp\u00e4eval pidi teemaks olema presidendi kantselei rahastamine, teisip\u00e4eval s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaal. Esmasp\u00e4evane istung j\u00e4\u00e4b aga \u00e4ra, sest Kallas keeldus juba teist korda istungile tulemast, \u00f6eldes et teda esindab selles k\u00fcsimused erakonnakaaslasest rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, \u00fctles Reinsalu. Reinsalu kutsus Kallase istungile ka eelmisel n\u00e4dalal ning siis Kallas saatiski enda asemel V\u00f5rklaeva. V\u00f5rklaev Reinsalu s\u00f5nul aga peaministrit puudutavatele k\u00fcsimustele vastata ei osanud ja seet\u00f5ttu saatis ta Kallasele korduskutse, millele sai eitava vastuse. Reinsalu nimetas p\u00fchap\u00e4eval Kallase k\u00e4itumist \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rseks ja pretsedendituks. Kuiv\u00f5rd istungile ei tule ka teine kutsutu, peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu, kellele ei sobinud istungi kuup\u00e4ev, tegi Reinsalu ettepaneku istungi \u00e4raj\u00e4tmiseks. Reinsalu s\u00f5nul ei t\u00e4henda Kallase keeldumine, et ka teisip\u00e4eval istung \u00e4ra j\u00e4\u00e4ks. \"Selle k\u00fcsimuses peaminister vastust ei andnud. Pean loomulikuks, et ta sellel osaleb, sest tegu on \u00fchisistungiga korruptsioonivastase erikomisjoniga,\" lausus Reinsalu. Teisip\u00e4eval on teemaks s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga. Kutsutud on Kallas, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja. Istung algab kell 10, ERR. teeb sellest otse\u00fclekande. ERR kirjutas kolmap\u00e4eval, et peaminister Kaja Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettev\u00f5te Stark Logistics on vaatamata valitsuse kriitikale Venemaaga \u00e4ri ajavate ettev\u00f5tete suhtes j\u00e4tkanud Ukraina s\u00f5ja ajal tegevust Venemaa suunal.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Vene ajakirjanik: Kaja Kallase taolised inimesed s\u00fclitasid Putini-vastastele venelastele n\u00e4kkuVene opositsioonimeelne ajakirjanik Julia Lat\u00f5nina p\u00fchendas oma YouTube'i saates \u201eJuurdep\u00e4\u00e4sukood\u201c l\u00f5igu peaminister Kaja Kallase teravale kritiseerimisele.\n\u201eT\u00fcdruk osutus t\u00e4iuslikuks vormiks \u00dchtsest Venemaast,\u201c alustas Lat\u00f5nina v\u00e4rvikat monoloogi.\n\u201eRiigiduuma saadikud neavad verist l\u00e4\u00e4nt, aga just sealt ostavad nad villasid. Ja ka siin t\u00fchistas Kaja Kallas venelasi, r\u00e4\u00e4kis kollektiivsest vastutusest, kuid kui asi kerkis p\u00e4evakorda, siis selgus, et tema abikaasa t\u00f5i s\u00f5ja ajal Venemaale kaupu sisse ja maksis Venemaal makse.\u201c\nLat\u00f5nina r\u00f5hutas, et p\u00f5hiprobleem pole Kallase abikaasa tegudes, vaid nende vastuolus Kallase v\u00e4lja\u00fctlemistega.\n\u201eKui inimene ostab l\u00e4\u00e4nes villa, pole selles mitte midagi halba. Aga kui ta samal ajal r\u00e4\u00e4gib sellest, kui korrumpeerunud on l\u00e4\u00e4s, siis tundub see lihtsalt naeruv\u00e4\u00e4rne,\u201c selgitas Lat\u00f5nina.\nTema s\u00f5nul kasutas Kallas juhtunut kommenteerides Vene poliitikute taktikat.\n\u201eMa ei teadnud, mida mu abikaasa tegi, mul polnud sellega midagi pistmist. Noh, see meenutas mulle m\u00f5nda Vene prokur\u00f6ri, keda toetab 90-aastane ema, kellel on 250 firmat, mis teenivad palju raha,\u201c \u00fctles ajakirjanik.\nAjakirjanik v\u00f5ttis teemaks ka Venemaalt p\u00f5geneda p\u00fc\u00fcdvatesse venelastesse suhtumise. Tema s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab Kallas pugeda eri vabanduste taha, et venelasi mitte riiki vastu v\u00f5tta.\nKui teised Euroopa poliitikud r\u00e4\u00e4givad tema s\u00f5nul ausalt, et \u201eafgaanidel on teistsugune kultuur ja seet\u00f5ttu me ei taha neid oma territooriumile\u201c, siis Kallas demagoogitseb.\n\u201eKui Kaja Kallas oleks ausalt \u00f6elnud, et Eestis on liiga palju venekeelseid inimesi, et p\u00e4rast lennuliikluse katkestamist on Eesti ainus koht, kuhu l\u00e4hevad l\u00e4\u00e4nde suunduvad venelased, ja et Eesti on v\u00e4ike, siin on palju Ukraina p\u00f5genikke ja oleme juba \u00fclekoormatud, ja siin on venekeelne Putini-meelne v\u00e4hemus, siis ma m\u00f5istaksin teda,\u201c kinnitas Lat\u00f5nina.\nAjakirjaniku s\u00f5nul on Kallas hoopis seisukohal, et k\u00f5ik venelased vastutavad Putini tegude eest ning Venemaalt p\u00f5genemise asemel tuleks sinna j\u00e4\u00e4da ja protestida.\n\u201eMa ei ole kuulnud, et ISISe eest p\u00f5genevatele pagulastele \u00f6eldaks, et te olete Assadi tegevuse eest vastutavad, j\u00e4\u00e4ge sinna ja v\u00f5idelge,\u201c r\u00e4\u00e4kis Lat\u00f5nina.\nVenemaal toimuvad meeleavaldused on tema s\u00f5nul hoopis erandlikud ning on v\u00e4he juhtumeid, kus mittedemokraatlikus \u00fchiskonnas protesteeritakse valitseja poolt v\u00e4lja kuulutatud s\u00f5ja vastu.\n\u201eVene meeleavaldajad said Kaja Kallase taolistelt inimestelt s\u00fcljega n\u00e4kku,\u201c nentis Lat\u00f5nina.\nLat\u00f5nina s\u00f5nas, et tema meelest olid Kallase k\u00f5ned m\u00f5eldud hoopis venelase ja eestlaste vahelist kuristikku s\u00fcvendama ja sel moel riigi sisepoliitilisi probleeme lahendama.\n\u201eSellised avaldused, nagu proua Kallase omad, olid m\u00f5eldud selleks, et ajada k\u00f5ik venelased Putinit toetama ja siis \u00f6elda, et \u201evaadake, nad k\u00f5ik on sellised\u201c,\u201c selgitas Lat\u00f5nina."}
{"text":"Kallas keeldus taas esmasp\u00e4evasel erikomisjoni istungil osalemastTALLINN, 27. august, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas keeldus teistkordselt tulemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, kus teemaks presidendi kantselei rahastamine, viidates, et teda esindab selles k\u00fcsimuses rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, \u00fctles ERR-ile komisjoni esimees Urmas Reinsalu.\nKallas oli algaval n\u00e4dalal kutsutud kahel korral riigikogu erikomisjonide istungile. Esmasp\u00e4eval pidi teemaks olema presidendi kantselei rahastamine, teisip\u00e4eval s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaal. Esmasp\u00e4evane istung j\u00e4\u00e4b aga \u00e4ra, sest Kallas keeldus juba teist korda istungile tulemast.\nReinsalu kutsus Kallase istungile ka eelmisel n\u00e4dalal ning siis saatiski Kallas enda asemel kohale V\u00f5rklaeva. Viimane aga peaministrit puudutavatele k\u00fcsimustele vastata ei osanud ja seet\u00f5ttu sai Kallas korduskutse.\nReinsalu nimetas p\u00fchap\u00e4eval Kallase k\u00e4itumist \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rseks ja pretsedendituks.\nKuiv\u00f5rd istungile ei tule ajapuudusele viidates ka teine kutsutu, peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu, tegi Reinsalu ettepaneku istung \u00e4ra j\u00e4tta. Reinsalu s\u00f5nul ei t\u00e4henda Kallase keeldumine, et ka teisip\u00e4eval istung \u00e4ra j\u00e4\u00e4ks.\n\"Selle k\u00fcsimuses peaminister vastust ei andnud. Pean loomulikuks, et ta sellel osaleb, sest tegu on \u00fchisistungiga korruptsioonivastase erikomisjoniga,\" lausus Reinsalu.\nTeisip\u00e4eval on teemaks s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga. Kutsutud on Kallas, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprindi tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja. Istung algab kell 10 ja ERR teeb sellest otse\u00fclekande.\nERR kirjutas kolmap\u00e4eval, et peaminister Kaja Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettev\u00f5te Stark Logistics on vaatamata valitsuse kriitikale Venemaaga \u00e4ri ajavate ettev\u00f5tete suhtes j\u00e4tkanud Ukraina s\u00f5ja ajal tegevust Venemaa suunal.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaja Kallas keeldus esmasp\u00e4evasel riigikogu erikomisjoni istungil osalemastPeaminister Kaja Kallas (RE) keeldus esmasp\u00e4eval tulemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, kus teemaks presidendi kantselei rahastamine, viidates, et teda esindab selles k\u00fcsimuses rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE).Komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) \u00fctles rahvusringh\u00e4\u00e4lingule, et kuna ajapuudusele viidates ei tule istungile ka teine kutsutu, peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu, tegi ta ettepaneku istung \u00e4ra j\u00e4tta.\nReinsalu kutsus Kallase istungile ka eelmisel n\u00e4dalal ning siis saatiski Kallas enda asemel kohale V\u00f5rklaeva. Viimane aga peaministrit puudutavatele k\u00fcsimustele vastata ei osanud ja seet\u00f5ttu sai Kallas korduskutse.\nReinsalu nimetas p\u00fchap\u00e4eval Kallase k\u00e4itumist \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rseks ja pretsedendituks.\nKallas on kutsutud oma abikaasa \u00e4ritegevuse kohta aru andma ka j\u00e4rgmise n\u00e4dala teisip\u00e4evaks riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni istungile. Praeguse seisuga peaks see istung toimuma."}
{"text":"Vene ajakirjanik v\u00f5rdleb peaminister Kallast \u00dchtse Venemaa esindajatega: Kallas sobiks sellesse erakonda, Kallase-suguste t\u00f5ttu koonduvad vene inimesed Putini \u00fcmberVene opositsiooniline ajakirjanik ja kirjanik Julia Lat\u00f5nina p\u00fchendas peaminister Kaja Kallase abikaasa \u00fcmber lahvatanud skandaalile osa oma saatest \u201eJuurdep\u00e4\u00e4sukood\u201d YouTube\u2019is ja kritiseeris karmilt Eesti peaministrit.\n\u201eSel n\u00e4dal \u00f5nnistas meid lugu Eesti peaministri Kaja Kallasega,\u201d alustas tuntud Vene ajakirjanik Julia Lat\u00f5nina oma tiraadi. \u201eT\u00fcdruk osutus \u00dchtse Venemaa t\u00e4iuslikuks j\u00e4ljendajaks. \u00dchtse Venemaa saadikud kiruvad neetud L\u00e4\u00e4nt, aga samas ostetakse seal villasid. Ja siin kirus Kaja Kallas venelasi, r\u00e4\u00e4kis kollektiivsest vastutusest, aga kui asjaks l\u00e4ks, siis selgus, et s\u00f5ja ajal eksportis tema abikaasa Venemaale kaupu ja maksis Venemaal makse.\u201d\nLat\u00f5nina s\u00f5nul oleks Kaja Kallasest saanud suurep\u00e4rane Mizulina (Vene poliitik, f\u00f6deratsioonin\u00f5ukogu liige \u2013 toim.) ja \u201eMizulinast oleks saanud suurep\u00e4rane proua Kaja Kallas\u201d. Ajakirjaniku p\u00f5hiv\u00e4ide ei seisne mitte selles, et Kaja Kallase abikaasal oli Venemaaga \u00e4ri, vaid tema tegude vastuolu peaministri teravate ja valjuh\u00e4\u00e4lsete s\u00f5nadega.\n\u201eKordan veel kord, nagu teate, ma ei kiru kunagi \u00e4ri. Kui inimene ostab n\u00e4iteks villa L\u00e4\u00e4nes, pole selles absoluutselt midagi halba. Aga kui ta samal ajal r\u00e4\u00e4gib, kui korrumpeerunud on L\u00e4\u00e4s, tundub see lihtsalt naeruv\u00e4\u00e4rne. Vastavalt sellele ettev\u00f5te veab ja veab Venemaale. Ma ei tea, mida ta seal veab, kas tal on peal keelatud esemeid. Aga seal on siis proua Kaya Kallas, kes, tuletan meelde, p\u00e4rast mobilisatsiooni v\u00e4ljakuulutamist oli venelastele sisses\u00f5iduviisade v\u00e4ljastamise vastu ja \u00fctles, et iga kodanik vastutab oma riigi tegude eest. Nii et las vene mehed j\u00e4\u00e4vad Venemaale, r\u00e4\u00e4givad ja \u00fctlevad, et nad on selle s\u00f5ja vastu,\u201d reageeris ta olukorrale.\nSeej\u00e4rel arutles ajakirjanik Kallase s\u00f5nade \u00fcle kollektiivsest vastutusest, tuues n\u00e4iteid erinevatest ajaloolistest olukordadest, mis on tema hinnangul v\u00f5rreldavad Venemaa praeguse olukorraga. \u201eMa \u00fctleks, et see on enneolematu poliitiline keel,\u201d kirjeldas ta Eesti peaministri v\u00e4lja\u00fctlemisi, \u201esest n\u00e4iteks Euroopa parempoolsetelt poliitikutelt kuulsime, et afgaanid on teistsugune kultuur, \u201eja seet\u00f5ttu me ei taha neid oma territooriumil n\u00e4ha.\u201d\nJa kui Kaja Kallas \u00fctleks ausalt, et Eestis on liiga palju venekeelseid, et p\u00e4rast lennuki\u00fchenduse katkemist j\u00e4i Eesti ainsaks kohaks, kuhu Venemaalt l\u00e4ksid inimesed, kes \u00fcritasid L\u00e4\u00e4nde lahkuda, ja Eesti on v\u00e4ike, seal on palju Ukraina pagulasi, ta pingutas juba \u00fcle, avades neile oma s\u00fcdame ja k\u00e4ed, ja seal on veel venekeelne Putini-meelne v\u00e4hemus, siis ma saaksin temast aru. Sest need oleksid t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kiva poliitiku ausad, \u00f5iged s\u00f5nad.\nKuid selle asemel otsustas Kaja Kallas kasvatada demagoogiat, et mitte k\u00f5lada nagu Euroopa parempoolsed poliitikud. Kuid vabandust, me ei kuulnud Euroopa poliitikut \u00fctlemas: \u201eTe ei saa lasta afgaanidel Talibani eest p\u00f5geneda, sest nemad vastutavad poliitikute tegude eest. Parempoolsed \u00fctlevad ausalt, et see on muudel p\u00f5hjustel v\u00f5imatu, vasakpoolsed aga, et see on v\u00f5imalik. Oleks kummaline sofistika, kui nad \u00fctleksid afgaanidele \u201elas nad j\u00e4\u00e4vad ja protestivad Talibani vastu\u201d. Miks ta jooksis seal ringi sisse m\u00e4ssituna, ja v\u00f5tab siin, Euroopas, loori maha? Las ta j\u00e4\u00e4b sinna, protestib ja v\u00f5tab seal loor maha.\nMa ei ole kuulnud, et ISISe eest p\u00f5genenud p\u00f5genikele oleks \u00f6eldud, et vastutate Assadi tegude eest, j\u00e4\u00e4ge sinna ja v\u00f5idelge. Ma pole kuulnud, et kui inimesed N\u00f5ukogude Liidust p\u00f5genesid, \u00fcle ujudes, laevalt maha h\u00fcpates, oleks nad tagasi aetud s\u00f5nadega \u201eN\u00f5ukogude Liidu elanikke ei lubata, nad vastutavad oma valitsuse tegude eest, las nad j\u00e4\u00e4vad ja virelevad.\u201d\nLat\u00f5nina meenutas ka seda, kuidas N\u00f5ukogude Liit T\u0161ehhoslovakkiasse tungis. \u201e8 inimest l\u00e4ksid v\u00e4ljakule ja k\u00f5ik \u00fctlesid, et nad olid tublid,\u201d \u00fctles ajakirjanik. \u201eKeegi ei \u00f6elnud: \u201eNoh, k\u00f5ik N\u00f5ukogude Liidu elanikud on orjad, sest v\u00e4lja tuli ainult 8.\u201d Keegi ei \u00f6elnud seda tollal eestlaste kohta, kes samamoodi N\u00f5ukogude v\u00e4gedes teenisid, et \u201ekuulge, nad on orjad, nad tungisid koos sisse.\u201d Keegi ei \u00f6elnud ukrainlaste kohta, kes olid sel ajal samuti N\u00f5ukogude v\u00e4gedes, \u201ekuulge, nad on orjad, nad tungivad T\u0161ehhoslovakkiasse, ei protesteeri ega keeldu N\u00f5ukogude v\u00e4gede koosseisus tungimast Afganistani.\u201d\nLat\u00f5nina s\u00f5nul on inimkonna ajaloos v\u00e4ga v\u00e4he juhtumeid, mil mittedemokraatlikus \u00fchiskonnas, autoritaarses v\u00f5i tsaaririigis, veelgi enam totalitaarses riigis protesteeriti suver\u00e4\u00e4ni kuulutatud s\u00f5ja vastu. \u201eMa ei m\u00e4leta, et mongolid protestisid T\u0161ingis-khaani tegevuse vastu,\u201d arutles ta. \u201eVenemaa massilised protestid ise on olnud inimkonna ajaloos suhteliselt erand.\u201d\nAjakirjaniku s\u00f5nul said meeleavaldajad Venemaal \u201es\u00fcljega n\u00e4kku sellistelt inimestelt nagu Kaja Kallas\u201d.\n\u201eMul on tunne,\u201d kirjeldas Lat\u00f5nina, \u201eet nende avalduste peamine eesm\u00e4rk ei olnud Ukraina toetamine, vaid t\u00e4pselt vastupidine. Sellised \u00fctlused nagu proua Kallas pani k\u00f5ik venelased Putinit toetama ja seej\u00e4rel \u00fctlema: \u201eVaata, nad k\u00f5ik on sellised.\u201d Seda tehti Eesti sisepoliitiliste probleemide lahendamiseks. Ma austan Eesti sisepoliitilisi probleeme, kuid sellised v\u00e4lja\u00fctlemised tunduvad mulle silmakirjalikkusena. Kui k\u00f5igilt inimestelt n\u00f5utakse latti, mida igas \u00fchiskonnas, eriti mittedemokraatlikus \u00fchiskonnas suudavad kanda v\u00e4hesed. Ja neid, kes selle lati on v\u00f5tnud, s\u00fc\u00fcdistatakse ikka selles, et \u201eteid selliseid on v\u00e4he\u201d.\u201d\nJulia Lat\u00f5nina s\u00f5nul n\u00e4eb \u201evana L\u00e4\u00e4s\u201d k\u00f5iki kirjeldatud asju, kuid \u201eVana Euroopa\u201d struktuur on v\u00e4ga huvitav. Selles nad ajakirjaniku s\u00f5nul vaikivad ega r\u00e4\u00e4gi erinevalt Balti riikidest m\u00f5nda asja avalikult. \u201eKuid seoses m\u00f5ne Balti riikide poliitiku k\u00e4itumisega kasutatakse seal nende riikide kohta miteametlikult s\u00f5na \u201e\u0161aakaliriigid\u201d,\u201d s\u00f5nas ajakirjanik.\n\u201eTaaskord, kui proua Kallas seda k\u00f5ike ainult \u00fctleks ja see oleks tema poliitiline seisukoht, siis poleks see v\u00e4ga hea. Kui ta oleks \u00f6elnud k\u00f5ike nii nagu on: et Eestis on venekeelne v\u00e4hemus, mis on v\u00e4ga problemaatiline, et riik on Ukraina p\u00f5genikke t\u00e4is ega suuda rohkem venelasi vastu v\u00f5tta, siis kui ta ausalt r\u00e4\u00e4giks k\u00f5ike nii, nagu on, oleks teistsugune jutt. Kuid ta \u00fctles seda, mis talle poliitiliselt kasulik tundus. Ja n\u00fc\u00fcd selgub, et n\u00f5udes, et keegi Moskvaga \u00e4ri ei teeks, selgub, et tema abikaasa oli erand,\u201d r\u00e4\u00e4gib Lat\u00f5nina.\nAjakirjaniku hinnangul kasutas Kallas olukorda kommenteerides Venemaa poliitikute taktikat, kui peaministri abikaasa \u00e4ri ilmsiks tuli.\n\u201e\u201eJah, ma ei teadnud, mida mu abikaasa teeb, aga mul polnud sellega midagi pistmist.\u201d Noh, see meenutas mulle lihtsalt mingit Vene prokur\u00f6ri, keda toetab tema 90-aastane ema, kellel on 250 firmat, mis teenivad palju raha,\u201d r\u00e4\u00e4kis ajakirjanik.\nAjakirjanik t\u00f5i v\u00e4lja M\u00f5hailo Podoljaki seisukohta Kallase suhtes kui ausa. Ajakirjaniku hinnangul on inimestel \u00f5igus liitlaste puuduste ees silmad kinni pigistada ja inimestel on \u00f5igus sellele, mis on neile kasulik. \u201eMinu seisukohalt pole hea, kui k\u00f5lavad valed motiivid. See on minu isiklik seisukoht, sest need selgitused ei ole l\u00f5puks strateegiliselt Putini l\u00fc\u00fcasaamist soodustavad. Nad aitavad kaasa Venemaa \u00fchiskonna konsolideerumisele Putini \u00fcmber, mida vaatamata nende inimeste pingutustele ikkagi ei juhtu,\u201d l\u00f5petas Lat\u00f5nina oma Kaja Kallase abikaasa Venemaa tegevusega seotud skandaali teemalise monoloogi."}
{"text":"Argp\u00fcksist peaminister: Kaja Kallas keeldus taas esmasp\u00e4evasel erikomisjoni istungil osalemastOma peaministrikarj\u00e4\u00e4ri alguses keeldus Kaja Kallas erakorraliselt Riigikogu ette minemast ja selline argp\u00fckslik k\u00e4itumine saadab teda siiani \u2013 ta eelistab probleemide eest p\u00f5geneda. \u00dchtlasi s\u00fclitab ta sellise k\u00e4itumisega n\u00e4kku rahva valitud esindajatele ehk Riigikogu saadikutele. Kumba on rohkem, \u00fclbust v\u00f5i hirmu vastutuse ees?\nPeaminister Kaja Kallas keeldus teistkordselt tulemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, kus teemaks presidendi kantselei rahastamine, viidates, et teda esindab selles k\u00fcsimuses rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, \u00fctles ERR-ile komisjoni esimees Urmas Reinsalu.\nKallas oli algaval n\u00e4dalal kutsutud kahel korral riigikogu erikomisjonide istungile. Esmasp\u00e4eval pidi teemaks olema presidendi kantselei rahastamine, teisip\u00e4eval s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaal. Esmasp\u00e4evane istung j\u00e4\u00e4b aga \u00e4ra, sest Kallas keeldus juba teist korda istungile tulemast.\nReinsalu kutsus Kallase istungile ka eelmisel n\u00e4dalal ning siis saatiski Kallas enda asemel kohale V\u00f5rklaeva. Viimane aga peaministrit puudutavatele k\u00fcsimustele vastata ei osanud ja seet\u00f5ttu sai Kallas korduskutse.\nReinsalu nimetas p\u00fchap\u00e4eval Kallase k\u00e4itumist \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rseks ja pretsedendituks.\nKuiv\u00f5rd istungile ei tule ajapuudusele viidates ka teine kutsutu, peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu, tegi Reinsalu ettepaneku istung \u00e4ra j\u00e4tta. Reinsalu s\u00f5nul ei t\u00e4henda Kallase keeldumine, et ka teisip\u00e4eval istung \u00e4ra j\u00e4\u00e4ks.\n\u201cSelle k\u00fcsimuses peaminister vastust ei andnud. Pean loomulikuks, et ta sellel osaleb, sest tegu on \u00fchisistungiga korruptsioonivastase erikomisjoniga,\u201d lausus Reinsalu.\nTeisip\u00e4eval on teemaks s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga. Kutsutud on Kallas, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprindi tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja. Istung algab kell 10 ja ERR teeb sellest otse\u00fclekande.\nERR kirjutas kolmap\u00e4eval, et peaminister Kaja Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettev\u00f5te Stark Logistics on vaatamata valitsuse kriitikale Venemaaga \u00e4ri ajavate ettev\u00f5tete suhtes j\u00e4tkanud Ukraina s\u00f5ja ajal tegevust Venemaa suunal."}
{"text":"Arto Aas: Eesti ettev\u00f5tjate seas on tekkinud katastroofiline trendLigemale aastap\u00e4evad kestnud muinasjutur\u00e4\u00e4kimine sai l\u00f5pu: T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu juht Arto Aas \u00fctleb, et Eesti ettev\u00f5tjate seas on tekkinud ohtlik trend. Kuid majanduse eldavdamiseks saaks praegu nii m\u00f5ndagi \u00e4ra teha \u2013 kui vaid valitsus tahaks.Napilt aasta tagasi n\u00e4gi Eesti taasiseseisvumisaja suurimat inflatsiooni, kui augustikuus \u00fcletas hinnakasv 25 protsendi\u00a0piiri. Siis hakkasid majandusanal\u00fc\u00fctikud r\u00e4\u00e4kima juttu, et ees ootavad rasked kuud, ka t\u00e4navune esimene poolaasta tuleb keeruline \u2013 aga see-eest t\u00e4navu teisel\u00a0poolaastal\u00a0hakkab k\u00f5ik taas \u00fclesm\u00e4ge minema. N\u00fc\u00fcd on teine poolaasta juba m\u00f5nda aega kestnud, s\u00fcgis seisab ukse ees, aga suuri paranemism\u00e4rke pole n\u00e4ha. Miks pilt ja heli kokku ei l\u00e4he?\n\u00abVastab t\u00f5ele, et see oli \u00fcldlevinud arvamus, aga n\u00fc\u00fcd on optimistlikud ootused j\u00e4rjest edasi l\u00fckkunud,\u00bb \u00fctles T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu juht Arto Aas. \u00abParemaks pole l\u00e4inud. Eksport on kukkunud 15-20 protsenti, see on see, mis riiki lisaraha ja j\u00f5ukust toob. Eesti majandus on viis kvartalit j\u00e4rjest langenud ja kukkumine on olnud Euroopa Liidu k\u00f5ige s\u00fcgavam,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Aas.\nSamas r\u00f5hutas ta, et pilt on riigis erinev: t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus on k\u00f5ige valusamalt pihta saanud, aga samas on igas sektoris n\u00e4ited ka nendest ettev\u00f5tjatest, kes ka praeguses olukorras v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saavad. \u00abEestlased on tagasihoidlikud, ega kui h\u00e4sti l\u00e4heb, siis nemad ajalehte pigem ei tule. K\u00f5ik pole ju halvasti: t\u00f6\u00f6h\u00f5ive on meeldivalt k\u00f5rge, tarneahelaprobleemid on taandunud, energiahinnad on alla tulnud, inflatsioon on taandumas. V\u00f5iks \u00f6elda, et praegu on Eestis k\u00f5ige stabiilsem aeg viimase nelja aasta jooksul,\u00bb s\u00f5nas Aas. Tugevamad ettev\u00f5tted j\u00e4\u00e4vad ellu, r\u00f5hutas Aas: keeruline on neil, kes panid k\u00f5ik \u00fchele kaardile, n\u00e4iteks eksportisid Rootsi. Kuid ettev\u00f5tja amet ongi kriisidega toime tulla: praegu otsivad seni Skandinaaviasse m\u00fc\u00fcnud Eesti ettev\u00f5tjad uusi turge Saksamaalt ja USAst.\n\nPole enam m\u00f5tet: eestlased on hakanud Eestit v\u00e4ltima\n\nSamas on pead t\u00f5stnud ka teine trend: kui varasemalt on r\u00e4\u00e4gitud sellest, et v\u00e4lisinvestorid on hakanud Eestit v\u00e4ltima, siis n\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6ravad eestlased ise kodumaale selja. \u00abKa kodumaised ettev\u00f5tjad vaatavad investeeringute tegemisel Eestist v\u00e4lja. See oleks meile trag\u00f6\u00f6dia. \u00dcks suur p\u00f5hjus on, et ettev\u00f5tluskeskkond on muutunud piiravaks,\u00bb \u00fctles Aas. See t\u00e4hendab Aasa s\u00f5nul: lubade- planeeringute menetlemine v\u00f5tab Eestis sageli 10 aastat, aga sama ajaga muutuvad regulatsioonid pidevalt ning piisab v\u00e4ikesearvulisest huvigrupist, et suur arendus seisma panna. \u00abTeiselt poolt muidugi on teistes riikides oma investeeringute meelitamise programmid \u2013 ega Skeleton niisama Saksamaale tehast ei teinud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Aas.\n\nEesti on konkurentsist v\u00e4ljas\n\nEesti selle suve lemmikteemaks on olnud maksud, t\u00e4psemalt valitsuse plaanitud tulumaksu- ja k\u00e4ibemaksut\u00f5us, kavandatav automaks ja muud v\u00f5imalikud maksud. N\u00e4iteks andis rahandusminister kohalikele omavalitsustele soovituse makse t\u00f5sta, kui raha napib. Aas r\u00f5hutas, et muidugi m\u00f5jutavad maksut\u00f5usud ettev\u00f5tjaid. \u00abEga \u00fckski maksut\u00f5us t\u00f6\u00f6andjaid r\u00f5\u00f5msamaks ei tee.\u00bb Probleemiks on konkurentsiv\u00f5ime. \u00abEestis ei ole juba praegu konkurentsiv\u00f5imega kiidelda ja ega maksumuudatused meid atraktiivsemaks ei muuda. Eriti kui need tulevad ootamatult, nagu need peale valimisi lauale l\u00f6\u00f6di,\u00bb nentis Aas. Kui praegu on parteid p\u00fc\u00fcdnud tagantj\u00e4rele r\u00e4\u00e4kida nagu oleks enne valimisi mingi maksudebatt toimunud, siis Aas \u00fctleb selgelt v\u00e4lja: enne valimisi ei r\u00e4\u00e4kinud v\u00e4hemalt suuremad parteid maksudest \u00fcldse, pigem maaliti pilt, et Eestis on k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti. \u00abAga peale valimisi \u00f6eldi \u2013 meil on katastroof,\u00bb summeeris Aas.\n\u00abAga millal valitsus viimati majanduse konkurentsiv\u00f5ime \u00fcle arutas? K\u00e4ib tants-trall ja palagan erikomisjonides, aga sisulist debatti, et kust majanduskasv tuleb \u2013 seda ei ole,\u00bb \u00fctles Aas.\n\u00ab\u00d5nneks pole maksumuudatused nii fundamentaalsed. Me saime ju aru, et see kuluralli peab l\u00f5ppema\u2026 Aga automaksu kandev idee on tuua riigieelarvesse raha juurde, mitte keskkonnakaitse \u2013 j\u00e4\u00e4b lihtsalt arusaamatuks, miks seda tehakse. Probleem on aga, et rahandusministeerium pani 1 miljardi euroga eelarveprognoosis m\u00f6\u00f6da.\n\nAas valitsusele: m\u00f5elge Eesti strateegiale, mitte aina uusi makse v\u00e4lja\n\nAas kinnitas, et ettev\u00f5tjatel on selge ootus, et riik ise ka oma kulusid k\u00e4rbiks,enne kui rahvale maksut\u00f5usust r\u00e4\u00e4gib. \u00abKas riik on sisuliselt oma kulud \u00fcle vaadanud? Ma pole k\u00e4egakatsutavat tulemust veel n\u00e4inud. Margus Tsahkna \u00fctles enne valimisi, et tal on excelis 1 miljardi euro jagu k\u00e4rpeplaane. Samas pole k\u00e4rbete aruteludes valitsuses kuulda olnud mingeid selgeid printsiipe ja m\u00f5\u00f5dikuid ehk siis osad v\u00f5tavad kindlasti l\u00f5dvemalt kui teised. Muidugi on m\u00f5istlik, et valitsus tahab riigi rahanduse korda saada ja vastutustundetu kuluralli peab l\u00f5ppema. Aga see pole inspireeriv narratiiv, mingi positiivne agenda peab veel olema! Kust tuleb see majanduse tootlikkuse kasv 110 protsendini\u00a0ELi keskmisest 2035. aastaks? Valitsus v\u00f5iks pingutada uute strateegiate nimel, mitte ei m\u00f5tleks uusi makse v\u00e4lja,\u00bb soovitas Aas.\n\nRiigieelarve on fiasko, fookus on t\u00e4iesti paigast\n\nAas andis m\u00f5ista, et teda h\u00e4irib praegune poliitiline palagan-skandaalikesed ebaoluliste k\u00fcsimuste \u00fcle. \u00abOlukorras, kus riigieelarve on suurusj\u00e4rgus 17 miljardit, ei vaielda mitte sadade miljonite, vaid k\u00fcmnete tuhandete kulutamise \u00fcle. Varsti hakatakse vaatama, kuhu l\u00e4ksid katuserahad \u2013 ja see on muidugi kole, on korruptiivsed tunnused, aga see on k\u00f6\u00f6mes 17 miljardi k\u00f5rval! Fookus on paigast \u00e4ra. Ettev\u00f5tjate vaatest: praegune riigieelarve \u00fclesehitus ja l\u00e4bipaistmatus on fiasko, sellest pole keegi v\u00f5imeline aru saama. Ma ei m\u00f5ista, miks seda pole korda tehtud. Ja asjaolu, et rahandusministeerium paneb miljardiga prognoosi m\u00f6\u00f6da \u2013 ootamatult on, ei tea kust, tekkinud miljard eurot \u2013 kuulge, kas niimoodi k\u00e4ib eelarve planeerimine? Ja kui ettev\u00f5tjate jaoks on Eesti konkurentsiv\u00f5ime prioriteet nr 1: siis kus see riigi plaan siin on?,\u00bb \u00fctles Aas.\n\nValitsus tahab tootlikkuse kergitada \u00fcle Euroopa keskmise - aga ei tea, kuidas\n\nMis majanduskasvu puudutab, viitas Aas, et riigi visioon on kergitada Eesti majanduse tootlikkus 110 protsendi peale EL-i keskmisest, kuid praegu on see 80 protsendi\u00a0juures. \u00abPeame 30 protsendipunkti j\u00e4rgi v\u00f5tma, eesm\u00e4rk on ilus, aga pole debatti, kuidas seda teha. Unistustest ei piisa, kui tegusid pole,\u00bb \u00fctles Aas. Ta n\u00e4eb selgelt Eesti ettev\u00f5tjate puhul vajadust rohkem teadusp\u00f5hiselt majandada: tuleb v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega uued tooted-teenused ja need siis kallilt muule maailmale maha m\u00fc\u00fca.\n\u00abRakendusuuringute puhul on olukord paremaks l\u00e4inud, ei pea olema liiga mossis-depressioonis. Neid ettev\u00f5tteid on, kes panustavad s\u00fcsteemselt ja teevad koost\u00f6\u00f6projekte teadusasutustega. Paraku oleme siiani Euroopas innovatsioonilt keskmiste hulgas. Ja l\u00f5puni aus olles: Eestis on 200-300 ettev\u00f5tet, kes suures mahus teadus-ja arendustegevust teevad, aga neid peaks olema k\u00fcmme korda rohkem.\u00bb\n\u00abInnovatsioon on otsapidi seotud rohep\u00f6\u00f6rdega: paljud on selle valguses innovatsioonile m\u00f5tlema hakanud, sest seda n\u00f5uavad Eesti ja Euroopa liidu regulatsioonid, seda n\u00f5uavad pangad ja -raha paneb rattad k\u00e4ima \u2013 seda hakkavad n\u00f5udma ka kliendid, eesk\u00e4tt Skandinaavias, kus nende teemadega on hulga kauem tegeldud. Ja siin on meil kurb pilt: keskkonnatehnoloogiate investeeringutes on Eesti tase 23 protsenti\u00a0Euroopa Liidu keskmisest,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Aas.\n\u00abMajanduses on praegu peataolek: idubuum on l\u00e4bi ja suur k\u00fcsimus on, millised ettev\u00f5tted majandust j\u00e4rgmised 10 aastat vedama hakkavad.\u00bb\nAas arvab, et v\u00f5ib-olla tulebki j\u00e4rgmine suur edulugu nii-\u00f6elda rohesektorist. \u00abMajanduses on praegu peataolek: idubuum on l\u00e4bi ja suur k\u00fcsimus on, millised ettev\u00f5tted majandust j\u00e4rgmised 10 aastat vedama hakkavad. Loogika \u00fctleb, et see v\u00f5iks tulla rohep\u00f6\u00f6rdevaldkonnast. Need peaks olema ettev\u00f5tted, mis suudavad luua tugeva omatoote ja br\u00e4ndi ning on globaalselt edukad. Aga see valdkond on palju erinev kui IT-sektor, kust tulid viimased edulood. Materjaliteadus, biokeemia, geenitehnoloogia jmt\u2013 neid lahendusi ei saa kolme kuuga rakendada ja skaleerida, asjad v\u00f5tavad kauem aega, eriti kui r\u00e4\u00e4gime tootmisest. Aga igal juhul tundub deep tech suure potentsiaaliga.\u00bb\n\u00abMida olemasolevad ettev\u00f5tted vajavad, on \u00f5igusselgus ja investeerimiskindlus. Kui regulatsioonid-maksud muutuvad igal aastal, ei juleta suuri investeeringuid teha. See on olnud peamine ootus kliimaseadusele, mis looks suurema selguse ja kindlustunde, et muutusi ei tehtaks suvalistel hetkedel. Kolmas suur teema on Eestis t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus: igal aastal kaob t\u00f6\u00f6turult 5000 inimest. V\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00e4rbamise reeglid on arenenud riikide karmimad, kuid ajaloo liberaalseim valitsus ei taha selle k\u00fcsimusega tegeleda,\u00bb s\u00f5nas Aas.\nLisaks andis suure hoobi praegu Eestile meeletu hinnat\u00f5us. Aas viitas v\u00e4rskele v\u00e4listalentide uuringule, mis oli \u00fclimalt nutune. \u00abEesti langes 18 kohta 29. kohale. See on v\u00e4ga kurb, arvasime ju, et oleme \u00e4ge riik \u2013 aga no \u00fcks asi oligi seal elukallidus. On positiivne, et oleme saanud j\u00f5ukamaks, aga \u00e4rimudelid peavad ka kiirelt kohanema nii kallis riigis. Oleme j\u00f5udnud klaaslae alla, selle purustamiseks peame midagi ette v\u00f5tma,\u00bb \u00fctles Aas.\n\n\u00dcks k\u00fcsimus: Kas Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutust on ettev\u00f5tjatele p\u00e4riselt vaja?\nPeame tajuma laiemat konteksti: l\u00e4bi selle jagame ju Euroopa Liidu miljardeid, oleks rumalam need Euroopa Liitu tagasi saata. Teiseks, mingites kohtades, kus on turut\u00f5rge, vajavad ettev\u00f5tjad seda abi \u2013 teistes riikides jagatakse toetusi veel rohkem. Nii et olemasolu on \u00f5igustatud, kui tegeletakse \u00f5igete asjadega, mitte ei kulu aeg ja raha rumaluste peale, milliseid n\u00e4iteid samuti on. Mida ettev\u00f5tjad rohkem tahaksid, oleks toetused rakendusuuringute, uute investeeringute ja innovatsiooni valdkonnas.\n"}
{"text":"Mihkel Zilmer: inimesed peaksid lugema ja kasutama Eesti toitumis-ja liikumissoovitusiH\u00e4mmastav, kui paljud ikka veel ei tea, et on olemas v\u00e4ga hea, p\u00f5hjalik, lihtne ning teadusp\u00f5hine raamat \u201eEesti toitumis-ja liikumissoovitused\" ning neelavad selle asemel suvalist interneti-infot, \u00fctles Tartu \u00dclikooli meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel Zilmer Med24 toimetajale Madis Filippovile.P\u00e4lvisite t\u00e4navu teaduse elut\u00f6\u00f6preemia. Nii m\u00f5nedki erinevate elut\u00f6\u00f6preemiate saajad on \u00f6elnud, et selline tunnustus tekitab tunde, justkui elut\u00f6\u00f6 olekski n\u00fc\u00fcd tehtud. Milliste m\u00f5tetega teie selle preemia vastu v\u00f5tsite?Suur autoriteene komisjon tunnustas sellise preemiaga minu pikaajalist s\u00fcsteemset tegevust. Loomulikult on see v\u00e4ga suur tunnustus seni tehtu eest. Olen k\u00f5igile kaasteelistele v\u00e4ga t\u00e4nulik ja elut\u00f6\u00f6 peab edasi minema! Minu jaoks ei k\u00f5la see nii, et elut\u00f6\u00f6 on tehtud.R\u00e4\u00e4gin siia \u00fche l\u00f5busa seiga. Sel ajal, kui ERRis ilmus preemiauudis, oli mul arstitudengitega loeng. J\u00e4tan alati telefoni kabineti riiulile, kutsungiks on l\u00f5ik \u00fchest minu kirjutatud laulust \u00fclikooli kohta. Loengult tulles k\u00fcsis sekret\u00e4r, mis lahti on, et telefon m\u00e4ngib lakkamatult seda viisijuppi. Kuna seinad kostavad l\u00e4bi, siis olid ka k\u00f5rvalruumi f\u00fcsioloogid tulnud uurima, mis professoriga toimub, et ta laseb vahetpidamata \u00fchte viisijuppi. V\u00e4ga paljud olid juba loengu ajal helistanud. \u00dcks esimesi oli Toomas Asser. Muide, kui hakkasin h\u00e4sti noore \u00f5ppej\u00f5una \u00fclikoolis \u00f5petama, siis minu esimeses r\u00fchmas oli \u00fcks m\u00f5istlik noormees nimega Toomas Asser.Millised on praegu teie t\u00f6\u00f6p\u00e4evad? Millega tegelete?Kord n\u00e4dalas on teise kursusega meditsiinilise biokeemia loeng. Mulle v\u00e4ga meeldib just kontakt-Mihkel Zilmer seid loenguid pidada, sest p\u00fc\u00fcan oma ainet heas m\u00f5ttes teatraalselt selgeks teha. Nimelt, paljud \u00fcli\u00f5pilased, kes kuulevad esimest korda s\u00f5na meditsiiniline biokeemia, on \u00fcsna kartlikud - see on j\u00e4lle \u00fcks keemia! \u00d5ige pea nad veenduvad, et see on hoopis midagi muud. See \u00f5petab neid biokeemilis-meditsiiniliselt m\u00f5tlema, mis on praktilises arstit\u00f6\u00f6s ju v\u00e4ga vajalik.Lisaks korralistele loengutele tegelen doktorantide juhendamisega. Muuseas, minu esimene doktorant oli Joel Starkopf (kaitses 1997. aastal ja on n\u00fc\u00fcdseks riigi teaduspreemia laureaat). K\u00f5iki neid toredaid doktorante pole siin ruumi nimetada, aga kui m\u00f5ningaid veel v\u00e4lja tuua, siis n\u00e4iteks Jaak Kais (sai omal ajal presidendi noore teadlase teaduspreemia), Priit Kampus, Maksim Zagura, Martin Serg, Kaspar Tootsi (sai sel aastal presidendi noore teadlase teaduspreemia), Kaido Paapstel, Piibe Muda, Aune Rehema, Priit P\u00f5der, Teele Kasepalu. K\u00f5ik v\u00e4ga targad ja tublid arstid, mitmed neist on juba ka professorid ja kaasprofessorid. Mul on v\u00e4ga hea meel, et mul on \u00f5nnestunud panustada \u00fcle 30 noore inimese doktorit\u00f6\u00f6ni viimisesse. Seejuures on totaalne enamik neist kliinilise sisuga t\u00f6\u00f6d.Aeg-ajalt helistab v\u00f5i saadab e-kirju m\u00f5ni kolleeg, n\u00e4iteks perearstid, kuid ka teised arstid, et k\u00fcsida minu valdkonda puutuvat n\u00f5u. Tore, kui suudan neid aidata ja seda l\u00e4bi s\u00fcsteemse l\u00e4henemise. Seletan l\u00fchidalt: ei ole klassikalist meditsiini ja alternatiivmeditsiini. On olemas s\u00fcsteemne l\u00e4henemine meditsiinile (ravimisele). N\u00e4iteks, kui inimesel on pikemaajaline haigus, siis peab s\u00f6\u00f6mine olema s\u00fcsteemne (loe raamatut \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine\", eriti lk 13-20), ning kui raviaine segab ka mingi toitaine imendumist, tuleb s\u00f6\u00f6mises teha haigusp\u00f5hiseid muudatusi. Kui aga see raviaine segab m\u00f5nda ainevahetuslikku protsessi, tuleb konkreetsest olukorrast l\u00e4htudes kasutada sobivaid teadusp\u00f5hiseid tipp-toetusaineid. Nii et on kolm plokki: normaalne s\u00f6\u00f6mine, haiguspuhused soovitused s\u00f6\u00f6mises ja vajadusel teatud teadusp\u00f5histe kliiniliselt uuritud tipp-toetusainete kasutamine. Selline tegutsemine ongi s\u00fcsteemne meditsiin.\u00d5htuti r\u00e4\u00e4gin v\u00e4hemalt korra n\u00e4dalas oma lastega enamasti \u00fche spetsiaalse \u00e4pi abil. Minu esimene laps Chris [Chris Pruunsild - toim.J on kaasprofessor ja lastereumatoloog, keskmine laps Kristel [Kristel Zilmer - toim.] on Oslo \u00fclikoolis ruuniuuringute professor ning noorim on Mihkel Zilmer juunior, kes on filmihelilooja ja elab hetkel Uus-Meremaal.Teie tehtud ja teiega seotud teadust\u00f6id ja publikatsioone on v\u00e4ga palju, kuid millised neist tooksite ise esile? Kui l\u00f5petasin aspirantuuri kandidaadikraadi (praegune PhD) \u00f5igeaegse kaitsmisega, siis tegelesin sellise ens\u00fc\u00fcmi nagu Na-pump uurimisega. J\u00f5udsime kaugele, aga rahvusvaheliselt publitseerida ei saanud, sest oli s\u00fcgav N\u00f5ukogude aeg ja mind ei lastud ka v\u00e4lismaale. V\u00e4lismaale s\u00f5itmine keelati mul \u00e4ra. \u00dcks p\u00f5hjus oli laul \u201eTuhanded k\u00fclad (Eestimaa)\", mille olin kirjutanud, aga neid p\u00f5hjuseid, mis olid enamasti seotud osalemisega protsessis \u201eRajacas\u201c, oli veel. Lisaks ei avaldanud ma mingitki soovi selle ja muu nimel parteisse astuda.Kuigi kandidaadit\u00f6\u00f6 oli v\u00e4hirakkudega seotud, m\u00f5istsin, et meditsiinis on v\u00e4ga huvitavaid kaalukaid teemasid, mis on v\u00e4\u00e4rt uurimist ja mille tulemused l\u00fclituvad kiiremini meditsiinipraktikasse. Kuna Eestis polnud keegi veel p\u00f5hjalikult tegelenud tollal maailmas \u00fcha intensiivistuva oks\u00fcdatiivse stressi uurimisega ja mind h\u00e4iris selle juures pidev jutt, et oks\u00fcdatiivne stress (OxS) on kahjulik ning tuleb kindlasti antioks\u00fcdantidega k\u00f5rvaldada, v\u00f5tsime teema ette. Kolleegidega tehtud t\u00f6\u00f6 eest anti meile riigi teadusepreemia. N\u00e4itasime, et on olemas n-\u00f6 madal ehk low-grade OxS, mis on f\u00fcsioloogiline, s.t vajalik, ja high-grade OxS, mis on s\u00fcgav ja kahjulik, eriti kui ta on kestev, ja just sellega tuleb t\u00f5esti ka meditsiinilises m\u00f5ttes tegeleda. See t\u00e4hendab, et sel puhul on vaja kasutada m\u00f5ningaid antioks\u00fcdantseid ravimeid ja spetsiifilise fookusega toetusaineid. Kolleegid nimetasid mind tollal OxS-i maaletoojaks.J\u00e4rgnev viis veelgi rohkem meditsiiniteemadeni. Nimelt on inimorganismis \u00fcks v\u00e4ga p\u00f5nev asi - endoteel. Seda on kaaluliselt nii palju ja ta sekreteerib nii paljusid bioaktiivseid \u00fchendeid, et seda nimetatakse tinglikult ka k\u00f5ige suuremaks sisesekretsioonin\u00e4\u00e4rmeks. M\u00f5tlesin, et see endoteel on ju siis pagana t\u00e4htis ja huvitav! Rajasime kolleegidega (Rein Teesalu, Andres Pulges, hiljem lisandus Jaan Eha) endoteelikeskuse, mida panime L\u00f5una-Eesti huumoriv\u00f5tmest l\u00e4htudes juhtima kaks direktorit Qaak Kais ja Priit Kampus, noored v\u00e4ga targad arstid), Hakkasime mitteinvasiivselt uurima v\u00e4ikeste arterite j\u00e4ikust, aordir\u00f5hku ja mitmeid muid veresoonte funktsioonidega seotud aspekte erinevate haiguste puhul, sh ka nende biokeemilist sisu ja mehhanisme. Ka selle t\u00f6\u00f6 eest anti meile riigi teaduspreemia.Minu p\u00f5him\u00f5te on alati j\u00e4rgmine: uurimist\u00f6\u00f6l peab olema lisaks tippteadusele praktiline v\u00e4ljund. Toon \u00fche n\u00e4ite. Kui inimesel on pidevalt natuke k\u00f5rgenenud verer\u00f5hk, oleks v\u00e4ga m\u00f5istlik uurida ka seda, kui palju on tal verer\u00f5hk aordis, aga tollal puudusid vastavad referentsv\u00e4\u00e4rtused. Rootslaste, meie ja mitme muu riigi teadlaste t\u00f6\u00f6d v\u00f5eti kokku ja nii publitseeritigi aordis oleva verer\u00f5hu esimesed ealised referentsv\u00e4\u00e4rtused maailmas ning neid v\u00e4\u00e4rtusi said k\u00f5ik kliinikud kohe kasutada. Miks on see t\u00e4htis? Perifeerselt m\u00f5\u00f5detud verer\u00f5hu natuke k\u00f5rgenemine juhul, kui aordis on r\u00f5hk normis, ei ole veel organeid kahjustav. Juhul, kui aordis on r\u00f5hk normist k\u00f5rgem ja seda kestvalt, on aga tegemist probleemiga, mis hakkab organeid kahjustama.Veel sai alustatud ps\u00fchhoosi esmaepisoodi ravi ja selle metaboloomilise toime uurimist. Uuringud toimuvad koost\u00f6\u00f6s Eero Vasaraga ja Liina Haringuga. Oleme n\u00e4idanud, mis juhtub 6 kuud kestnud ravi j\u00e4rel, kui oli tegemist ps\u00fchhoosi esmaepisoodiga, ja mis juhtub viie aasta j\u00e4rel (follow upj. L\u00fchidalt \u00f6eldes, kui vaadata 6-7 kuud, siis ravi p\u00f5him\u00f5tteliselt toimib (seda kinnitavad ka meie v\u00e4ga p\u00f5hjalikud metaboloomikauuringud), aga kui ravi kestab kauem, hakkavad tekkima t\u00f5sised probleemid. Hakkab kujunema metaboolne s\u00fcndroom, diabeet jm. Soomlased ongi n\u00e4idanud, et skisofreeniahaiged elavad keskmiselt 25 aastat v\u00e4hem. Meil on mitmeid ideid, kuidas saaks hakata pikaajalise ravimisega kaasuvaid t\u00f5siseid probleeme pidurdama.Huvitavaid temaatikaid on veel. Mainin \u00e4ra vaid \u00fche. Nimelt uurime kaugisheemilist eelkohastumust. juba on kaitstud v\u00e4rske doktorit\u00f6\u00f6, teine valmib sel aastal, mitmed on toimumas. Uurime mitmeid olulisi aspekte: n\u00e4iteks kasutatakse neeruuuringuteks kontrastainet, aga see v\u00f5ib tekitada t\u00f5siseid k\u00f5rvaltoimeid ja me uurime, kas eelkohastumise abil v\u00f5iks v\u00f5tta seda riski maha. Uurime, kas eelkohastumisega saaks perifeersete arterite haigusega patsientide teatud n\u00e4itajaid ja olukordi m\u00f5jutada positiivses v\u00f5tmes jpm.Pole palju inimesi, kes ei teaks raamatut normaalsest s\u00f6\u00f6misest. Miks pidasite omal ajal vajalikuks selline raamat v\u00e4lja anda?Esmatr\u00fckk ilmus 2003. aastal ja leppisin kirjastusega kokku, et me seda ei reklaami, vaid las inimesed ise leiavad \u00fcles. Kirjastuse juht \u00fctles mulle eelmisel aastal, et tal on kaks raamatut, mis vaikselt ja tasapisi kogu aeg m\u00fc\u00fcvad - Jussikese seitse s\u00f5pra\" ja \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine\". Raamatu kirjutamise p\u00f5hiajend oli see, et kuigi ma olen L\u00f5una-Eesti talupoeg, mist\u00f5ttu minu rumaluste talumise piir on \u00fcsna k\u00f5rge, sai \u00fchel hetkel k\u00f5rini rumalustest, mis toitumise kohta erinevates keeltes vahetpidamata ilmusid. Eesm\u00e4rk oli luua raamat, kus info on teadus-ja ainevahetusp\u00f5hine, korrektne ja lihtne. Lisaks paelus mind k\u00fcsimus, mitu lehek\u00fclge on inimestel vaja l\u00e4bi lugeda, et normaalse s\u00f6\u00f6mise p\u00f5hiasjad selgeks saada. Selgus, et see info, mille j\u00e4rgimisega saab iga inimene \u00fcles ehitada normaalse s\u00f6\u00f6mise vundamendi, mahub seitsmele lehek\u00fcljele. Muide, \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine' on ainuke raamat maailmas, mille pealkiri on s\u00f6\u00f6misest, \u00fclej\u00e4\u00e4nud r\u00e4\u00e4givad toitumisest. Aga te ei kutsu n\u00e4iteks last, et tule toituma, vaid kutsute teda s\u00f6\u00f6ma!Lisaks \u201eNormaalseIe s\u00f6\u00f6misele' kirjutasin ka \u201eNormaalse joomise\" ning koroonaajal \u201eNormaalse abielu\". Viimane osutus j\u00e4rsku v\u00e4ga ajakohaseks, kui vaadata viimase aasta s\u00fcndmusi ja m\u00f6llu Eestis abielu \u00fcmber. Seda saavad huvilised lugeda kodulehelt rajacas.com.Kui esmatr\u00fckk ilmus 2003. aastal, siis kui palju on k\u00e4sitlused ja soovitused ajajooksul muutunud?Kindlasti on neid, kes p\u00fc\u00fcvad inimesi \u00fche n-\u00f6 lollil\u00f5ksuga, mis on j\u00e4rgmine: s\u00f6\u00f6mise alal k\u00f5ik pidevalt muutub. Absoluutselt mitte. Inimese ainevahetuse p\u00f5hiprotsessid on ammu teadusselged. Need ei muutu ajaga. Toitainete ring samuti mitte. Jah, m\u00f5ningaid teatud m\u00f5\u00f5dukaid korrigeerimisi-silumisi tehakse. Ma toon n\u00e4ite. Paark\u00fcmmend aastat tagasi teati v\u00e4ga v\u00e4he probiootikumidest. Selles osas on asjad nii palju edasi arenenud, et praeguseks on t\u00e4psustatud n\u00e4iteks p\u00e4evas vajatavad kogused. Sellised arengud on loomulikud, aga p\u00f5hiasjad pole muutunud ja ei muutugi. Juttu, et k\u00f5ik pidevalt muutub ja n\u00fc\u00fcd on t\u00e4iesti uued asjad, isegi revolutsioonilised, r\u00e4\u00e4gitakse inimestega manipuleerimiseks, nende lollitamiseks, nendelt millegi (l\u00f5puks on see raha) v\u00e4ljapetmiseks. Seet\u00f5ttu mainin \u00e4ra, et avasin \u00e4sja YouTube'i kanali nimega \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine\", mis on m\u00f5eldud nii \u00fcli\u00f5pilastele kui ka k\u00f5igile huvilistele. Seal on l\u00fchikesed klipid, kus seletan teatud asjad lahti. Soovitan kuulata D3-vitamiini, oomega-3-rasvhapete, lollil\u00f5ksude ja infopr\u00fckkarluse kohta.Vitamiinid ongi \u00fcks teema, millele olete mineraalainete ja muude toitainete k\u00f5rval samuti keskendunud. Nende tarvitamisest on palju r\u00e4\u00e4kinud ka perearstid. Kuidas nendega on - kas terve inimene peaks saama k\u00f5ik vitamiinid (peale D-vitamiini) toidust?Kui olete enamiku aja normaalne s\u00f6\u00f6ja - kui m\u00f5nel p\u00e4eval ka pole, ei tekita see probleeme -, siis p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5iks m\u00f5elda ju nii, et saate k\u00f5ik k\u00e4tte. \u00dchtpidi on see justkui \u00f5ige, aga see pole alati p\u00e4ris nii. N\u00e4iteks on selgunud, et D-vitamiini biokeemiline vajadus on tegelikult pakutust suurem ja seet\u00f5ttu on D-vitamiini, ma r\u00e4\u00e4gin D3-st, vaja t\u00f5epoolest tarbida. P\u00f5hjapoolsetes piirkondades \u00fcsna pidevalt. Miks? Nimelt, kas v\u00f5tame D3-vitamiini toidulisandina v\u00f5i selle tekitab nahas p\u00e4ike, m\u00f5lemal juhul on see alles eelvorm. See tuleb viia maksas vahevormiks ja edasi neerudes (natuke ka immuunrakkudes) vajalikuks l\u00f5ppvormiks ehk D3-vitamiini hormonaalseks vormiks kaltsitriooliks, s.t vormiks, mis on meie organismis tegelik tegija paljude toimete m\u00f5ttes. Maksas vahevormi ja neerudes l\u00f5ppvormi tekkeks on vaja rauast s\u00f5ltuvaid ens\u00fc\u00fcms\u00fcsteeme. Kui inimesel on rauavaegusaneemia (v\u00e4ga levinud Vahemere maades, Indias ja mujal), siis pole ju garantiid, et l\u00f5ppvormi piisavalt tekiks. Seega: kui inimesel on leitud madal D-vitamiini tase, on m\u00f5istlik lasta perearstil kontrollida ka ferritiini taset (rauavarud!). Kui see on normis, aga normi alumise piiri l\u00e4hedal, siis tuleb see korda saada. Kuna rauavaegusaneemia, \u00fclimadal ferritiinitase on ka Eestis \u00fcsna sage probleem, siis D3-vitamiini lisatarvitamine on ka selles m\u00f5ttes vajalik, et kui me selle eel\u00fchendi hulka t\u00f5stame, siis on suuremad \u0161ansid, et l\u00f5pp\u00fchendit tekib piisavalt.Kuidas on teiste vitamiinidega? Sakslased on leidnud, et B12-defitsiitseid inimesi on populatsioonis p\u00e4ris palju, sest B12-vitamiini imendumisv\u00f5ime langeb juba alates 50. eluaastast. Seega: kuigi verest m\u00e4\u00e4ramisel leitakse, et see on normi piirides, ei t\u00e4henda see tegelikult seda, et seda on piisavalt ka rakkudes. N\u00e4iteks juhul, kui veres olev n\u00e4it on normi alumise piiri l\u00e4hedal. Nii et ka n\u00e4iteks B12-vitamiini on vaja siis adekvaatselt juurde manustada. Lisaks vitamiin D3-le on n\u00fc\u00fcdisajal veel nn kriitilised toitained magneesium, seleen, tsink, \u00fclipikad oomega-3-rasvhapped (EPA ja DHA, neid ei saa me taimsetest \u00f5lidest!), Q10 ja K,-vitamiin. Neid peaks kindlasti saama ja n\u00fc\u00fcd tekibki loogiline k\u00fcsimus, kas selleks tuleb minna kohe apteeki? Ei! Ka sel puhul tasuks lugeda hoolikalt \u201eNormaalse s\u00f6\u00f6mise\" raamatut, mille teises pooles on toiduainete puhul selgitatud, millised neist on sisulised tegijad ka neid nn kriitilisi toitaineid silmas pidades. L\u00fchidalt: s\u00f6\u00f6ge sagedamini neid toiduaineid, mis vastavad kindlasti m\u00f5lemale n\u00f5udele: esiteks, et neid kriitilisemaid toitaineid on neis on piisavas koguses, ja teiseks, et need on inimorganismi poolt omastataval kujul.Aga veganlus?Ei v\u00e4\u00e4ri k\u00e4sitlust. See on v\u00e4ga vana, olemuselt usuline v\u00e4rk. K\u00fcll soovitan k\u00f5igil lugeda j\u00e4rgmist lauset hoolega ja korduvalt: k\u00f5ikide maailma riikide (vaesemad v\u00f5i rikkamad riigid,olenemata riigis domineerivast usust jne) toitumisjuhised r\u00f5hutavad segatoidu olulisust tervise hoidmisel ja tagamisel.Mis on teie arvates praegu Eestis k\u00f5ige suurem h\u00e4da seoses toitumisega?Vastus on lihtne. Eesti riiklikud ,Toitumis- ja liikumissoovitused\", mida tegime TAI [Tervise Arengu Instituut - toim.] ja ministeeriumidega v\u00e4ga p\u00f5hjalikult 4-5 aastat ja mis arvestavad ka P\u00f5hjamaade tingimusi, said valmis juba 2015. aastal ja on \u00fclihead ja v\u00e4ga praktilised. K\u00f5ige h\u00e4mmastavam on aga see, et paljud inimesed ei tea nende olemasolust (need on vabalt leitavad, loetavad, allalaaditavad TAI kodulehel) ja\/ v\u00f5i ei loe neid, vaid kulutavad oma aega interneti globaalsel pr\u00fcgim\u00e4el tuhnides ja risustades nii oma biok\u00f5vaketast igatv\u00e4rki \u201eteabegaC\u201cl , mis pikas perspektiivis on tegelikult kahjulik. Head inimesed, kui tahate toitumise ja tervise tagamise kohta ennast harida, siis lugege korduvalt eespool nimetatud Eesti soovitusi. See on ju riiklik raamat, sisuliselt selle ala teadusp\u00f5hised guideline'id. Muide, seal on isegi mitmed v\u00e4ga praktilised kasulikud men\u00fc\u00fcd sees. M\u00f5istlik oleks ka raamatu Normaalne s\u00f6\u00f6mine\" aegajaline lugemisv\u00e4rskendus.Milliseid m\u00f5tteid tekitab teis v\u00e4\u00e4rinfo levimine, mida n\u00e4gime eriti palju koroonaajal, kuid mis on kanda kinnitanud v\u00e4ga erinevates valdkondades?Parem on kasutada selle kohta s\u00f5na v\u00f5ltsinfo. Sama, mis n\u00e4iteks liha puhulgi - pole olemas lihaalternatiive, vaid tegemist on v\u00f5ltslihaga. P\u00f5hjus, miks v\u00f5ltsinfot peale surutakse, on ju v\u00e4ga lihtne. Keegi kusagil proovib kuidagi teie pealt raha teenida, kuulus olla, oma ego rahuldada v\u00f5i oma mingile projektile (mida reklaamitakse alati kui maailma p\u00e4\u00e4stvat) raha l\u00fcpsta. V\u00f5ltsinfo pakkujad ihkavad aga k\u00f5ige rohkem, et nendega hakataks vaidlema, sest see tooks neile t\u00e4helepanu, rahuldaks nende ego. Olen alati soovitanud: head s\u00f5brad, \u00e4rge kulutage oma bioloogilist aega v\u00f5ltsinfo pakkujatega vaidlemiseks.Olen tolerantne, mind j\u00e4tavad ponnistused ja t\u00f5mblemised t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ikseks. Lisaks, ma ei vaja kuulsust ega pildil olemist, sest juba aastaks 1973 sai minu kuulsuse ja pildil olemise m\u00f5\u00f5t t\u00e4is. Asendasin selle teiste inimeste tuntumaks aitamisega, j\u00e4\u00e4des ise v\u00f5imalikult tagaplaanile. See on muide v\u00e4ga hinge kosutav tegevus ja ma ei h\u00e4bene \u00fctelda, et see tegevus on mul tulnud h\u00e4sti v\u00e4lja. Minu missioon on ka s\u00fcsteemselt \u00f5petada arstitudengitele s\u00f6\u00f6mise biokeemiat, biokeemilis-meditsiinilist s\u00fcsteemset m\u00f5tlemist ja nii tulebki pidevalt juurde neid arste, kes s\u00f6\u00f6misteemat v\u00f5imalikult s\u00fcsteemselt valdavad. See on ju l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kasulik k\u00f5igile meile meie Eesti Vabariigis. Loomulikult lisan oma YouTube'i kanalisse aeg-ajalt uusi klippe. Soovitan k\u00fclastada aeg-ajalt ka kodulehte rajacas.com, kust lisaks originaalse muusika kuulamisv\u00f5imalusele (luban, et saate m\u00f5nusaid emotsioone oma vaimse tervise jaoks) saate lugeda ka kasulikke n\u00e4pun\u00e4iteid. Soovin edu ja head!\"Mihkel Zilmeri motod:\u201eNormaalne \u00fchiskond toimib \u00fcksnes teadusp\u00f5hisuse ja m\u00f5istusp\u00f5hise m\u00f5tlemise kooskasutamisel.\"\u201eTargemaks ning seel\u00e4bi v\u00f5rdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende s\u00fcsteemne harimine.\"Madis Filippov"}
{"text":"Leedu siseminister arutab Poolas Valgevene piiri sulgemise varianteVILNIUS, 28. august, BNS \u2013 Leedu siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117 s\u00f5idab esmasp\u00e4eval Varssavisse, et arutada koos oma Balti ja Poola kolleegiga Valgevene piiri t\u00e4ieliku sulgemise variante.\n\"Leedu koostas piiri sulgemise plaani, sellel on mitu taset, ning me esitame selle ja arutame meie kolleegidega, et saaksime vastavate ohutasemete korral s\u00fcnkroonselt \u00fcheaegselt rakendada \u00fcht v\u00f5i teist tegevust,\" \u00fctles ta ajakirjanikele.\nP\u00e4rast seda, kui Leedu varem sel kuul sulges \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti Valgevenega, \u00fctles siseminister Bilotait\u0117, et piiri t\u00e4ielikku sulgemist selle riigiga kaalutakse ainult ohtlike vahejuhtumite v\u00f5i eriteenistuste ohuhoiatuse olemasolul ning seda tuleks teha ainult koost\u00f6\u00f6s naabritega.\nMinister \u00fctles tookord, et arutab augusti l\u00f5pus Varssavis Baltimaade ja Poola ministritega mehhanismi sellise \"piirkondliku lahenduse\" k\u00e4ivitamiseks.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedust saabujaid.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu siseminister arutab Poolas Valgevene piiri sulgemise varianteVILNIUS, 28. august, BNS \u2013 Leedu siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117 s\u00f5idab esmasp\u00e4eval Varssavisse, et arutada koos oma Balti ja Poola kolleegiga Valgevene piiri t\u00e4ieliku sulgemise variante.\n\"Leedu koostas piiri sulgemise plaani, sellel on mitu taset, ning me esitame selle ja arutame meie kolleegidega, et saaksime vastavate ohutasemete korral s\u00fcnkroonselt \u00fcheaegselt rakendada \u00fcht v\u00f5i teist tegevust,\" \u00fctles ta ajakirjanikele.\nP\u00e4rast seda, kui Leedu varem sel kuul sulges \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti Valgevenega, \u00fctles siseminister Bilotait\u0117, et piiri t\u00e4ielikku sulgemist selle riigiga kaalutakse ainult ohtlike vahejuhtumite v\u00f5i eriteenistuste ohuhoiatuse olemasolul ning seda tuleks teha ainult koost\u00f6\u00f6s naabritega.\nMinister \u00fctles tookord, et arutab augusti l\u00f5pus Varssavis Baltimaade ja Poola ministritega mehhanismi sellise \"piirkondliku lahenduse\" k\u00e4ivitamiseks.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedust saabujaid.\nBaltic News Service"}
{"text":"Leedu siseminister arutab Poolas Valgevene piiri sulgemise varianteVILNIUS, 28. august, BNS \u2013 Leedu siseminister Agn\u0117 Bilotait\u0117 s\u00f5idab esmasp\u00e4eval Varssavisse, et arutada koos oma Balti ja Poola kolleegiga Valgevene piiri t\u00e4ieliku sulgemise variante.\n\"Leedu koostas piiri sulgemise plaani, sellel on mitu taset, ning me esitame selle ja arutame meie kolleegidega, et saaksime vastavate ohutasemete korral s\u00fcnkroonselt \u00fcheaegselt rakendada \u00fcht v\u00f5i teist tegevust,\" \u00fctles ta ajakirjanikele.\nP\u00e4rast seda, kui Leedu varem sel kuul sulges \u0160umskase ja Tvere\u010diuse piiripunkti Valgevenega, \u00fctles siseminister Bilotait\u0117, et piiri t\u00e4ielikku sulgemist selle riigiga kaalutakse ainult ohtlike vahejuhtumite v\u00f5i eriteenistuste ohuhoiatuse olemasolul ning seda tuleks teha ainult koost\u00f6\u00f6s naabritega.\nMinister \u00fctles tookord, et arutab augusti l\u00f5pus Varssavis Baltimaade ja Poola ministritega mehhanismi sellise \"piirkondliku lahenduse\" k\u00e4ivitamiseks.\nValgevene on kehtestanud Leedu, L\u00e4ti ja Poola kodanikele viisavaba sisses\u00f5idure\u017eiimi. Valgevene v\u00f5imud teatasid, et mullu kevadest on seda v\u00f5imalust kasutanud 170 000 Leedu kodanikku.\nLeedu ametkonnad hoiatavad, et Valgevene eriteenistused \u00fcritavad v\u00e4ljapressimist ja ps\u00fchholoogilist survet kasutades v\u00e4rvata m\u00f5ningaid Leedust saabujaid.\nBaltic News Service"}
{"text":"Ott Lumi: ime ootuses. Milliseks kujuneb s\u00fcgisene poliitikahooaeg?Poliithooaeg algab ametlikult m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast, kui lugeda alguseks Riigikogu t\u00f6\u00f6perioodi. L\u00e4htudes aga peaministri Vene raha skandaalist (mille l\u00f5pplahendus pole veel selge) ja mitmest muust augustis lahvatanud juhtumist (presidendi kantselei rahastus, automaks jne), on see tegelikult juba alanud.\nVaatame ettepoole ja p\u00fc\u00fcame markeerida algava poliitikahooaja aimatavaid sirgeid ning kurve. Et arutelu paremini struktureerida, vaatlen seda kolmest dimensioonist: erakondade olukord, situatsioon kinni kiilunud riigikogus ja poliitikahoovuste saatus. Muidugi, \u00fcks arvamuslugu on k\u00f5igeks selleks v\u00e4he, aga proovime.\nErakonnad\nR\u00e4\u00e4kides parteidest, siis vasaksektoris on keskne s\u00fcndmus juba \u00f5ige pea toimuv Keskerakonna kongress. Antud \u00fcritus markeerib vasaktiivas p\u00f5him\u00f5ttelisi valikuid, mida kaks esimehe kandidaati kehastavad. M\u00f5neti seisab see erakond ristmiku ees, mille m\u00f5lemad suunad sisaldavad endas p\u00f5him\u00f5ttelisi riske. Kui erakond valib juhiks Tanel Kiige, riskitakse marginaliseerumisega, sest Keskerakonna tuumvalija on teatavasti suures osas vene taustaga ning kui J\u00fcri Ratas on suutnud vene valijaid arvestatavalt siduda, siis eraldi k\u00fcsimus on, kuidas reageerib antud valijar\u00fchm Tanel Kiigele. See, et Kiige ministriperiood oli suhteliselt edukas, ei t\u00e4henda veel, et valija teda poliitika k\u00f5rgliigas aktsepteeriks.\nKui valituks osutub Mihhail K\u00f5lvart, siis tehakse oma valijabaasi m\u00f5ttes justkui turvalisem valik. Samas on ennustamatu, kuidas m\u00f5jutab Keskerakonna positsiooni K\u00f5lvarti liidriks t\u00f5usmine selles m\u00f5ttes, mis puudutab Keskerakonna suhteid teiste erakondadega, ennek\u00f5ike tema v\u00f5imet osaleda koalitsioonide loomises. Ukraina s\u00f5da ja niinimetatud vene-k\u00fcsimus tervikuna seab siin hulgaliselt riske K\u00f5lvartile kui erakonna liidrile, sest eesti ja vene valijail on ses osas palju ambivalentseid emotsioone ning vastandlikke ootusi. M\u00f5lemad sihtr\u00fchmad ootavad samas selgeid s\u00f5numeid. K\u00fcll aga ei dramatiseeriks ma seda situatsiooni niiv\u00f5rd \u00fcle, et erakond siset\u00fclide t\u00f5ttu kongressil suure pauguga l\u00f5hki l\u00e4heb. Ilmselt n\u00e4eme Keskerakonna puhul sisepingeid ja d\u00fcnaamikat, mille vilju maitstakse 2027. aasta Riigikogu valimistel.\nHuvitav k\u00fcsimus saab olema, kuiv\u00f5rd Isamaa ja sotsid suudavad varjust v\u00e4lja tulla ja suurte erakondade, eesk\u00e4tt Reformi- ning Keskerakonna potentsiaalseid kriise \u00e4ra kasutada. Arvestades Reformierakonna juhitud valitsuspoliitika konarlikkust pole reaalne, et kriise ei teki. \u00c4ra unustada ei maksa ka Parempoolseid, kes erakonnana ootavad oma v\u00f5imalust. T\u00f5si, seni pole selle partei p\u00fcss veel eriti pauku teinud. Eesti 200-le, mille reiting kahaneb mitte just kestlikult, saabub t\u00f5etund Europarlamendi valimistel. Kui seal suudetakse \u00fcks koht \u00e4ra v\u00f5tta, v\u00f5ib erakond saada lisahapnikku; kui mitte, siis kujuneb nende olukord igas m\u00f5ttes hapraks.\nParlament\nTeiseks, vaataks korra otsa kujunenud situatsioonile parlamendis. Kas on tekkinud motivatsioon tupikseis \u00fcletada ja kas seda p\u00fc\u00fctakse saavutada kompromissi v\u00f5i konfrontatsiooniga?\nSelleks, et mingisugunegi kompromissimeelsus end ilmutama hakkaks, peaks Eesti poliitikas juhtuma ime. Selleks imeks on vaja, et Eesti poliitikav\u00e4lja kaks struktuurset \u00e4\u00e4rmust, Reformierakond ja EKRE, loobuks p\u00f5ikp\u00e4isusest ja tahumatusest \u2013 aga seda pole ilmselt loota. Ka nende valijad on sellega harjunud ning seda v\u00e4hem on lootust. Samas, ilmselt on Isamaa ja Keskerakond valmis kompromissi kaaluma, sest senine j\u00e4\u00e4rap\u00e4isus hakkab neile nii meedias kui oma valijate seas miinuseid tootma. Ma ei ennusta, et obstruktsioon lakkab kohe, kui Riigikogu koguneb, kuid ilmselt oktoobri jooksul n\u00e4eme me teatavat \u201clahtisulamist\u201d.\nValitsus\nKolmandaks, valitsuse poliitika ja sellest t\u00f5ukuvad laiemad poliitikahoovused. On selge, et valitsuse maksupakett ja ennek\u00f5ike selle kommunikatsioon on \u00e4pardunud. Seda n\u00e4itavad pinged koalitsiooni sees (ennek\u00f5ike Reformierakonnas) ning tundub, et ka Rahandusministeerium, kes peaks olema maksupaketi elluviimise vedur ja on olnud ajalooliselt Eesti avaliku halduse cr\u00e8me de la cr\u00e8me, pole just parimas vormis. Viimasest r\u00e4\u00e4gib suhteliselt ajuvaba t\u00fcli presidendi kantseleiga, millest l\u00f5puks ei v\u00f5itnud ei Reformierakond ega ka Rahandusministeerium. Pigem \u00fctleks, et tegu on poliitilise bumerangiga. Hakata v\u00e4ikses Eestis s\u00fc\u00fcdistama, et m\u00f5ni ametiisik on mitteformaalses suhtluses justkui mingeid rahasid v\u00e4lja pressinud, on eriti kentsakas ja l\u00fchin\u00e4gelik. Ise\u00e4ranis puhudes selle avalikkuses suureks s\u00fcndmuseks.\nK\u00f5ige mastaapsem poliitiline liin on kahtlemata k\u00f5ik see, mis puudutab Kliimaministeeriumit. Eesti kontekstis on tegemist meeletu \u201ch\u00fcdraministeeriumiga\u201d, sest taolist monstrumit ei ole Eesti avalik haldus veel n\u00e4inud. K\u00f5ige ambitsioonikam poliitiline eesm\u00e4rk on kahtlemata Kliimaseaduse vastuv\u00f5tmine ja k\u00f5ik muu poliitika, mis sellega seondub. M\u00f5neti saab seaduse edukus tema menetlemisel m\u00e4rgiliseks praeguse valitsuse jaoks, sest lisaks teema poliitilisele kaalukusele on valitsus siin lubanud suurt kaasamist. Minister Michal peab kogu oma poliitilise talendi m\u00e4ngu ja maksa panema, et m\u00fcriaad huvir\u00fchmi protsessi v\u00e4ltel enam-v\u00e4hem rahuldatud saaks. Ilmselt kujuneb just sellest teemast ka \u00fcks Europarlamendi valimiste v\u00f5tmeteemasid.\nEuroparlamendi valimised ongi algava poliitikahooaja l\u00f5ppm\u00e4ng. Kuigi need valimised pole justkui poliitiliselt eriti kaalukad, siis sellegipoolest kujundab avalik arvamus just juunikuus nende valimiste p\u00f5hjal arusaama, kes on hetkeseisuga poliitika luuser ja kes v\u00f5itja. Sellest m\u00f5ni teine kord."}
{"text":"Haapsalus kakeldi t\u00e4naval ja peret\u00fclis vigastas mees abikaasat26. augustil sai politsei teate, et Haapsalus t\u00f5ukas 54-aastane mees oma 48-aastase abikaasa vastu treppi, mille tagaj\u00e4rjel sai naine sai viga.\u00a0\n25. augustil sai politsei teate, et Haapsalu linnas Karja t\u00e4naval toidukoha ees l\u00f5i 36-aastane mees 60-aastast meest, kes sai viga. Politsei pidas 36-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\u00a0\n24. augustil sai politsei teate, et Saunja k\u00fclas v\u00f5ttis 20-aastane joobes ja juhtimis\u00f5iguseta naine omavoliliselt teise inimese s\u00f5iduauto Volvo ja s\u00f5itis sellega Haapsalu linna. \u00a0\nLOE KA:\nHaapsalus tungis mees naisele kallale\nKelmid katsetavad uut petuskeemi \u2013 ohvrile broneeritakse aeg politsei juurde\nHiiumaa\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\n25. augustil alustati kriminaalmenetlust selles, et K\u00e4inas l\u00f5i 47-aastane mees 18. augustil omavahelise konflikti k\u00e4igus 30-aastast meest.\nP\u00e4rnumaa\nKehalised v\u00e4\u00e4rkohtlemised\n25. augustil sai politsei teate, et Kabli k\u00fclas hotelli territooriumil l\u00f6\u00f6di 47-aastast meest, kes sai viga. T\u00e4psemad asjaolud on selgitamisel.\n26. augustil sai politsei teate, et Audru alevikus korteris l\u00f5i 32-aastane mees 30-aastast meest, kes sai viga. Politsei pidas 32-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\nRaplamaa\nVargus\n25. augustil alustati kriminaalmenetlust sellest, et 23. augustil varastati M\u00e4rjamaa vallas Sipa k\u00fclas koplist m\u00e4ra. Vargusega tekitatud kahju on 1500 eurot.\nSaaremaa\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\n27. augustil sai politsei teate, et L\u00e4\u00e4ne-Saaremaal l\u00f5i 36-aastane mees oma 35-aastast elukaaslast. Politsei pidas 36-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni."}
{"text":"Ecuadoris p\u00f5letatakse elusalt vargaidKasvav v\u00e4givald ja politsei k\u00fc\u00fcndimatus viisid selleni, et Ecuadori elanikud v\u00f5tavad \u00fcha enam\u00a0kohtum\u00f5istmist\u00a0enda k\u00e4tte.Ecuadori pealinnas Quitos moodustasid linnakodanikud r\u00fchmitused kurjategijatega v\u00f5itlemiseks. \u00d6\u00f6sel korraldatakse t\u00e4navatel valve, kohalikud varjavad oma n\u00e4gu ja varustavad ennast kaigastega, kirjeldas toimuvat Hispaania p\u00e4evaleht El Pa\u00eds.\nHiljuti n\u00e4iteks\u00a0tabati\u00a0\u00fcks kurjategija teolt ja peksti\u00a0l\u00e4bi. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ilmus aga kohale politsei, kellele isehakanud korravalvurid pidid aru andma. \u00abPolitsei tuli otsima - meid,\u00bb \u00fctles El Pa\u00edsile Quito vaeseima piirkonna 54-aastane riidepoe omanik Margot Sierra.\nKuiv\u00f5rd \u00f6ised kohalike elanike l\u00e4biviidud patrullid m\u00f5jusid esialgu\u00a0v\u00e4he, siis kleebiti kodanikualgatusena t\u00e4navatele ka plakateid, millel seisis s\u00f5num: \u00abValve all olev piirkond. Teolt tabatud vargad p\u00f5letatakse!\u00bb\n30. aastat pealinnas elanud Margot Sierra ei m\u00e4leta sellises ulatuses kuritegevust: v\u00e4ljapressimised, vargused, v\u00e4givaldsed r\u00fcnnakud ja tapmised. Ainu\u00fcksi juulis registreeriti Sierra kodulinnaosas, kus elab 30 000 inimest, 10 m\u00f5rva.\nR\u00f6\u00f6vlite tabamiseks paigutasid kohalikud poeomanikud omavahel \u00fchendatud alarms\u00fcsteemi, mille sireen kajab \u00fcle t\u00e4navate ja v\u00f5imaldab kiiresti ringkaitsel koguneda, kirjeldas El Pa\u00eds. V\u00e4hemalt \u00fcks liigkasuv\u00f5tjast r\u00f6\u00f6vel suudeti just hiljuti ka t\u00e4nu sellele tabada.\n\u00abMe tahame, et pahalased m\u00f5istsid, et me ei ole \u00fcksi. \u00dchises tegutsemises peitub j\u00f5ud,\u00bb selgitas ajakirjanikule kirjatarvete poe omanik Leonardo Vega.\nInimesed on korraldanud meeleavaldusi, kus on n\u00f5udnud politsei sekkumist ja kohalolu, ent seni on riigiv\u00f5imud j\u00e4tnud reageerimata.\n\u00abEelmisel n\u00e4dalal tabati naabruses autovarguselt kaks p\u00e4tti,\u00bb seletasid kohalikud. T\u00e4na on need autod parklas tagasi, sest kohalikud olid korraldanud valve.\nOmakohus algab alati varga tabamisest, ent sellele j\u00e4rgneb enamasti avalik lint\u0161imine ja ka p\u00f5letamine. Alles seej\u00e4rel antakse vahele j\u00e4\u00e4nud kurjategijad\u00a0politseile \u00fcle.\nV\u00e4givallalainetele andis veelgi hoogu presidendikandidaadi Fernando Villavicencio hiljutine m\u00f5rv. Ta lasti hiljuti maha Quitost \u00fchelt miitingult lahkumise hetkel.\nMida l\u00e4hemale 15. oktoobril toimuvad presidendivalimised j\u00f5uavad, seda \u00e4revamaks muutub olukord. K\u00f5ik presidendikandidaadid r\u00e4\u00e4givad vajadusest kuritegevusega v\u00f5idelda, ent konkreetseid meetmeid v\u00e4lja ei pakuta, viitas El Pa\u00eds.\nProbleemide allikas on tuttav: uimastikartellid ja nende vajadus kontrollida k\u00f5iki narkokaubanduse kaubateid.\nKokku on 2023. aastal Ecuadoris saanud v\u00e4givaldselt surma juba 4574 inimest. Kui m\u00f5rvade arv j\u00e4\u00e4b samaks, siis on Ecuadorist saanud \u00fcks maailma k\u00f5ige v\u00e4givaldsemaid paiku.\n\nEcuador on riik L\u00f5una-Ameerikas. Endine Hispaania koloonia, mis iseseisvus 1822. aastal. Ecuadoris elab 17 miljonit inimest. Riigivalitsemisel kehtib presidentaalne v\u00f5imukorraldus. 15. oktoobril toimuvatel presidendivalimistel on vastamisi: vasakpoolse Kodanike Liikumise kandidaat Luisa Gonz\u00e1lez ja parempoolse Rahvusdemokraatia Algatuse kandidaat Daniel Noboa.\n"}
{"text":"Peaminister homme riigikokku aru andma ei l\u00e4he. Kallas: mu p\u00e4evakava oli t\u00e4is ning see komisjon ei puutu asjasseKaja Kallast oodatakse homme riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele avalikule istungile. Kallas kinnitas aga Delfile, et tema sellest osa ei v\u00f5ta.\n\u201ePeaministri ajakava on esiteks p\u00e4ris tihe, erinevalt m\u00f5nest teisest,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kallas veidi enne kella 13 Delfile, olles just j\u00f5udnud riigikogu hoonesse. Ta osaleb parajasti koalitsioonin\u00f5ukogu istungil. \u201eHomne p\u00e4evakava on t\u00e4iesti t\u00e4is,\u201c r\u00f5hutas ta. Samas viitas Kallas sellelegi, et tema meelest ei puutu riigieelarve kontrolli erikomisjon kuidagi antud teemasse. Ta \u00fctles, et k\u00f5ik komisjonid peaks tegelema sellega, milleks nad on ellu kutsutud.\nKallas r\u00f5hutas sedagi, et p\u00e4evakava poleks saanud mitte kuidagi \u00fcmber teha. \u201e[See on olnud] v\u00e4ga pikalt paika pandud ja seotud Eesti majanduse arendamisega.\u201c\nKallas j\u00e4i ka endale kindlaks \u2013 ta ei n\u00e4e endiselt p\u00f5hjust tagasi astuda. Kas erakonnakaaslased ja koalitsioon tervikuna on tema selja taga? \u201eJah, on,\u201c kostis Kallas k\u00e4rmelt.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorraline istung toimub homme kell 10.\nKallase homses p\u00e4evakavas on kirjas, et kell 8\u201310 osaleb ta valitsuse kabinetin\u00f5upidamisel ja kell 11.15\u201311.45 v\u00f5tab osa Paldiski l\u00f5unasadama uue kai nurgakivi tseremooniast. Rohkem m\u00e4rkeid avalikus infos kirjas pole.\nStark Logisticsi juhti istungil ei n\u00e4e\nHomsel erikomisjonide istungil on teemaks s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga. Kutsutud on Kallas, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja.\nSarnaselt Kallasele ei l\u00e4he kohale ka Kraag. \u201eNagu oleme avalikkuses selgitanud, siis meil ei ole Venemaal p\u00e4rast s\u00f5ja algust \u00fchtegi klienti. Meil on vaid \u00fcks klient, \u00fcks Eesti tuntumaid ja tublimaid t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid AS Metaprint, kelle jaoks oleme teostanud muu hulgas ka Venemaa-vedusid. Oleme seda teinud ettev\u00f5tja palvel, kelle sooviks on l\u00f5petada oma sealne \u00e4ri viisil, et saaksid t\u00e4idetud k\u00f5ik varem s\u00f5lmitud kliendilepingud,\u201c kirjutas Kraag oma vastuses komisjonile.\n\u201eUskusime, et lisaks seaduslikkusele ajame \u00f5iget asja, aitame \u00e4ripartneril \u00e4ra tuua oma raha ja toome Eestile kasu. Me oleme k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, mis meile teada on, ning meie roll selle teema avalikus keskustelus on ammendunud. Valev\u00e4iteid kummutame selleks Eestis etten\u00e4htud \u00f5iguskaitse vahenditega.\u201c\nEelmisest kolmap\u00e4evast saati podiseb skandaal, mis puudutab peaminister Kallase abikaasa Arvo Halliku osalusega ettev\u00f5tet. Nimelt kuulus Halliku firmale Novaria Consult 24,8% firmast Stark Logistics. Selle klient on omakorda Metaprint, kes tegutseb siiani ka Venemaal. Stark Logistics aitab klienti logistika ja vedudega, kuid on lubanud veod l\u00f5petada septembris. Hallik teatas hiljuti oma Stark Logisticsi osaluse m\u00fc\u00fcgist.\nOpositsioon kavatseb Kallast ilmselt umbusaldada \u2013 Keskerakond otsustas alustada teiste erakondadega konsultatsioone, et peaministrile umbusaldust avaldada. Isamaa esimees Urmas Reinsalu on varem \u00f6elnud, et peaminister peab tagasi astuma. Kallas \u00fctles aga reedel, et seda ta teha ei plaani.\nKa president Alar Karis on olukorra osas kriitiline. T\u00e4na m\u00e4rkis ta oma avalduses, et \u00e4ritegevus Vene suunal seab kahtluse alla Eesti riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsuse suhtlemises meie liitlastega.\n\u201ePeaminister on avalikkusele \u00f6elnud, et ta ei plaani tagasi astuda. Valitsusjuhi edasised sammud n\u00e4itavad, kui t\u00f5siseks ta t\u00f5usetunud probleemi peab ning milline on tema arvates Eesti riigile \u00f5ige lahendus. Muidugi on siin oma oluline roll ka valitsuskoalitsiooni erakondadel \u2013 Reformierakonnal, Eesti 200-l, sotsiaaldemokraatidel,\u201c s\u00f5nas Karis.\n\u201eValitsuspoliitikute t\u00f6\u00f6 on ka vastata k\u00fcsimustele, kui need kerkivad. Ja teha seda ka riigikogu komisjoni ees, s\u00f5ltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni esindaja. Ning eriti siis, kui tuleb arutada raskeid ja ebameeldivaid k\u00fcsimusi, nii nagu normaalses parlamentaarses riigis on kohane ja vajalik, vajalik demokraatia toimimiseks. Valikud, mis selles olukorras j\u00e4tavad riigikogu k\u00f5rvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet,\u201c m\u00e4rkis president. \u201eEesti on parlamentaarne riik, mis eeldab meilt k\u00f5igilt respekti rahva poolt valitud esinduskogu vastu.\u201c\nKallasele ei sobinud ka t\u00e4nase istungi aeg\nKaja Kallas oli oodatud ka t\u00e4na toimuma pidanud riigieelarve kontrolli komisjoni istungile, et arutada presidendi kantselei rahastamise k\u00fcsimusi. Peaminister aga andis ette teada, et ei osale, mistap j\u00e4i istung \u00fcldse \u00e4ra.\n\u201ePeaministrit kutsusin komisjoni ette juba eelmiseks selleteemaliseks istungiks,\u201c m\u00e4rkis komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) eile. \u201eSiis ta ei osalenud ja viitas, et teda esindab rahandusminister. Esitasin rahandusministrile toonasel istungil mitu k\u00fcsimust peaministrisse puutuvalt, aga nendele ta vastata ei osanud.\u201c\nSellest johtuvalt saatis Reinsalu Kallasele korduskutse esmasp\u00e4evaseks istungiks, ent peaminister keeldus komisjoni ette tulemast. \u201eSelline suhtumine ei ole kuidagi aktsepteeritav ja vajab eraldi k\u00e4sitlemist,\u201c lisas Reinsalu. \u201ePeaministri kantselei direktor, kes on samuti teemaga otseselt seotud, andis teada, et k\u00f5nealune aeg talle ei sobivat.\u201c"}
{"text":"Stark Logistics avalikule istungile ei tule: oleme k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinudPeaministri abikaasa osalusega logistikafirma Stark Logisticsi juht Kristjan Kraag teatas, et tema riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni avalikule istungile ei tule, ja selgitas kirjas, kuidas peaministri tooli kangutav juhtum nende poolt v\u00e4lja n\u00e4eb.\n\"Me oleme k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, mis meile teada on, ning meie roll selle teema avalikus keskustelus on ammendunud,\u201c seisab Kristjan Kraagi allkirja kandvas kirjas. \"Valev\u00e4iteid kummutame selleks Eestis etten\u00e4htud \u00f5iguskaitse vahenditega.\""}
{"text":"Eesti riik on v\u00e4ljastanud t\u00e4navu Venemaa suunal veolube 309 ettev\u00f5ttele\u201eEesti riik on v\u00e4ljastanud sel aastal veolube Venemaa suunal 309 ettev\u00f5ttele, kes on teinud seaduslikult vedusid ning veetavaid kaupu ning vastaspooli ka ametlikult deklareerinud. Sealjuures v\u00f5ib oletada, et nii aidatakse paljusid Eesti ettev\u00f5tteid, kes pole siiani saanud Venemaalt lahkuda,\u201c nentis Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag vastuses Riigikogu komisjonide kutsele osaleda 29. augustil toimuval erakorralisel koosolekul.\nVenemaa veod moodustasid Stark Logisticsi k\u00e4ibest 2022. aastal umbes 10%, sel aastal umbes 5,5%.\nFoto: Stark Logistics\n\u201eT\u00e4name kutse eest komisjonide \u00fchisistungile ent ei pea v\u00f5imalikuks teie koosolekul osaleda,\u201c kirjutas Stark Logistricsi tegevjuht Kristjan Kraag kutsele osaleda Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni 29.augustil toimuval erakorralisel istungil."}
{"text":"Nagu peaminister ees, nii k\u00e4silased j\u00e4rel: p\u00f5rgusse need Riigikogu rahvaasemikud! Stark Logisticsu esindajad keelduvad \u00fchisistungil osalemisestValetajate valitsus ja koalitsoon ning Kaja Kallas s\u00fclitavad Riigikogu saadikute ja komisjonide t\u00f6\u00f6le, n\u00e4idates, et nemad on v\u00e4ljaspool seadusi ja eetikat. N\u00fc\u00fcd teevad sama ka nende k\u00e4silased skandaalides.\nBNS kirjutas p\u00fchap\u00e4eval: \u201cPeaminister Kaja Kallas keeldus teistkordselt tulemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, kus teemaks presidendi kantselei rahastamine, viidates, et teda esindab selles k\u00fcsimuses rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, Reinsalu kutsus Kallase istungile ka eelmisel n\u00e4dalal ning siis saatiski Kallas enda asemel kohale V\u00f5rklaeva. Viimane aga peaministrit puudutavatele k\u00fcsimustele vastata ei osanud ja seet\u00f5ttu sai Kallas korduskutse. Reinsalu kutsus Kallase istungile ka eelmisel n\u00e4dalal ning siis saatiski Kallas enda asemel kohale V\u00f5rklaeva. Viimane aga peaministrit puudutavatele k\u00fcsimustele vastata ei osanud ja seet\u00f5ttu sai Kallas korduskutse.\u201d\nT\u00e4na kirjutab BNS taas: \u201cStark Logistics AS esindajad teatasid esmasp\u00e4eval, et nad keeldusid osaleda riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni teisip\u00e4evasel erakorralisel avalikul istungil.\n\u201cUskusime, et lisaks seaduslikkusele ajame \u00f5iget asja, aitame \u00e4ripartneril \u00e4ra tuua oma raha ja toome Eestile kasu. Me oleme k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, mis meile teada on ning meie roll selle teema avalikus keskustelus on ammendunud. Valev\u00e4iteid kummutame selleks Eestis etten\u00e4htud \u00f5iguskaitse vahenditega,\u201d \u00fctles Stark Logistics tegevjuht Kristjan Kraag.\u201d\nEsmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal polnud veel selgust, kas peaminister osaleb k\u00f5nealusel komisjoni istungil. K\u00fcll aga levib Kaja Kallase \u00fclbus, vastutustundetus ja s\u00fc\u00fcdimatus edasi kogu Reformierakonna toiduahelasse. Isegi rahva valitud Riigikogu pole neile enam autoriteet, vaid justkui mingid t\u00fc\u00fctud k\u00e4rbsed, kellele tulebki lajatada.\nUued Uudised"}
{"text":"Kallas ei l\u00e4he riigikokku aru andma: riigieelarvesse see k\u00fcsimus ei puutu   Peaminister Kaja Kallas (RE) \u00fctles, et kuna \u00e4ritegevus Venemaal kuidagi riigieelarvet ei puuduta, siis ta ei l\u00e4he teisip\u00e4evasele riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele erakorralisele istungile.    Kas te homme osalete riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel istungil riigikogus, kus on teemaks s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaal?  Ma olen vastanud, et ma olen valmis osalema asjaomaste komisjonide t\u00f6\u00f6s, aga riigieelarvesse see k\u00fcsimus n\u00fc\u00fcd k\u00fcll mitte kuidagi ei puutu. Nii et kui asjaomased komisjonid kutsuvad, siis alati olen valmis vastama. Peaministril on igal neljap\u00e4eval pressikonverentsid, kus ma vastan k\u00f5ikidele k\u00fcsimustele avalikult ja mul on ka algamas ju riigikogu infotunnid, kus iga kolmap\u00e4ev kaks tundi ma vastan riigikogu liikmete k\u00fcsimustele. Nii et ma t\u00f5esti kuhugi nende k\u00fcsimuste eest pagemas ei ole.  See kriitika, mida president esitas, see ei ole teie hinnangul asjakohane?  Ei ole.Kaja Kallas riigikogus. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR Ajakirjanduses ilmusid fotod teie l\u00e4inud aasta jaanuarikuu k\u00fclask\u00e4igust ettev\u00f5ttesse Metaprint. \u00dchel fotol oli n\u00e4ha, kuidas teie istute laua taga ja seinale on kuvatud slaid, kus oli kirjas, et Metaprindil on tehas ka Venemaal, Peterburis. Kas see ei andnud teile viidet, et teie abikaasa ettev\u00f5te, mis Metaprindiga koos t\u00f6\u00f6tab, teeb Venemaa s\u00f5ite?  Peaminister k\u00e4ib aasta jooksul tuhandetes v\u00f5i sadades ettev\u00f5tetes. 1000 v\u00f5ib-olla on palju, aga sadades ettev\u00f5tetes kindlasti. Ja igal pool tehakse slideshow'd, kus r\u00e4\u00e4gitakse, kus nad tegutsevad, kuidas tegutsevad. Kas ma suudan seda k\u00f5ike meelde j\u00e4tta? Ei suuda. See k\u00fclask\u00e4ik toimus Covidi ajal v\u00f5i peale Covidit, enne s\u00f5da. Ja ma m\u00e4letan sellest k\u00fclask\u00e4igust just eelk\u00f5ige seda, kuidas t\u00e4nu sellele, et meil ei olnud ulatuslikke piiranguid sai Metaprint rohkem toota ja oma toodangut m\u00fc\u00fca, kuna teised tehased Euroopas olid kinni. Oleks olnud see peale s\u00f5da, siis oleks see kindlasti silma torganud, aga enne s\u00f5da see niimoodi k\u00fcll ei paistnud silma.  Mis te arvate, mis sellest skandaalist edasi saab? Kas see n\u00fc\u00fcd vaibub \u00e4ra? L\u00e4heb see edasi? Kuidas see teie poliitilist karj\u00e4\u00e4ri m\u00f5jutab?  Ma usun, et see ei ole ei opositsiooni ega ka ajakirjanduse huvides, et see asi vaibuks \u00e4ra, nii et ma arvan, et see l\u00e4heb veel edasi. Opositsioon kindlasti tuleb v\u00e4lja umbusaldusavaldusega, siis ma tulen riigikogu ette seda selgitama. K\u00e4in asjaomastes komisjonides kindlasti. Nii et see kindlasti kestab veel. Mida mina saan teha, on see, et ma m\u00f5istan hukka sellist tegevust Venemaal, mida ma olen ka varasemalt teinud ja teen j\u00e4tkuvalt. Millele ma ei saa vastata, on Eesti k\u00f5ikide \u00e4ri\u00fchingute tegevus.  Ehkki te m\u00f5istate sellist tegevust hukka, siis ometi olete te \u00f6elnud, et teie abikaasa ei ole midagi valesti teinud.  Ma m\u00f5istan hukka igasuguse tegevuse Venemaal v\u00f5i Venemaaga. Ja ka minu abikaasa on t\u00e4naseks oma tegudega n\u00e4idanud, et ta sellest aru saab, m\u00fc\u00fces v\u00f5ileivahinnaga oma osaluse ettev\u00f5ttes, mida ta on aastatega ehitanud. Nii et ma ei tea, mis oleks veel selgem vastutuse v\u00f5tmine.Madis Hindre intervjuu Kaja Kallasega. Autor\/allikas: Dmitri Kulikov\/ERR\t\t\t\t\t\t\t\t\t   \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Urmas Reinsalu: parlamendil on \u00f5igus n\u00f5uda, et need ettev\u00f5tjad annaksid komisjoni ees vastuseidUrmas Reinsalu (Isamaa) s\u00f5nas Postimehele, et teda ei rahulda Stark Logisticsi riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile ja riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile saadetud vastused ning ettev\u00f5tjad peavad ilmuma komisjoni ette. Samuti peaks seda tegema ka peaminister.\u00a0Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) ja riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) saatsid peaminister Kaja Kallasele, maksu- ja tolliameti peadirektorile Raigo Uukkivile ning hiljuti skandaali sattunud ettev\u00f5tetele Stark Logistics ja Metaprint kutse osaleda nende komisjonide istungil 29. augustil.\nPeaministri abikaasa Arvo\u00a0Halliku osalusel Eesti-Venemaa kaubaveoga tegelenud Stark Logistics teatas t\u00e4na vastuseks Reinsalu ja Helme kutsele, et ettev\u00f5te on k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, pole seadust rikkunud ning nende komisjonide istungist osa ei v\u00f5ta. \u00abT\u00e4name kutse eest komisjonide \u00fchisistungile, ent ei pea v\u00f5imalikuks teie koosolekul osaleda,\u00bb teatas Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag.\n\u00abUskusime, et lisaks seaduslikkusele ajame \u00f5iget asja, aitame \u00e4ripartneril \u00e4ra tuua oma raha ja toome Eestile kasu. Me oleme k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, mis meile teada on ning meie roll selle teema avalikus keskustelus on ammendunud. Valev\u00e4iteid kummutame selleks Eestis etten\u00e4htud \u00f5iguskaitse vahenditega,\u00bb m\u00e4rkis Kraag. L\u00e4hemalt saab kirja lugeda siit.\u00a0\n\nReinsalu: selline asjaajamine ei ole normaalne\n\nK\u00fcsimusele, kas \u00fchisistungit on \u00fcldse m\u00f5tet korraldada, kui p\u00f5hiosaline kohale ei tule, vastas Reinsalu, et komisjonid peavad praegust kriisi kindlasti arutama.\u00a0\u00abParlamentaarses s\u00fcsteemis on parlamendis justnimelt nendel organitel kohustus tagada parlamentaarne j\u00e4relevalve. Ma olen veendunud, et selle j\u00e4relevalve all on valitsusjuht, kuid parlamendil on parlamentaarses riigis \u00f5igus n\u00f5uda ka, et need ettev\u00f5tjad tuleksid kohale ja annaksid vajalikke seletusi,\u00bb \u00fctles Reinsalu.\u00a0\nTa lisas, et komisjoni istungil arutatakse, mida ettev\u00f5ttega edasi ette v\u00f5tta ning tema meelest oleks asjakohane teha kordusn\u00f5udmine, et firma esindaja riigikogu komisjoni istungile kohale ilmuks. Reinsalu s\u00f5nul ei olnud Stark Logisticsi esindaja Kristjan Kraagi komisjonile saadetud kiri ammendav, sest selles korrati juba eelmisel n\u00e4dalal esitatud jutupunkte.\nT\u00e4na, esmasp\u00e4eva\u00a0p\u00e4rastl\u00f5unal teatas peaminister Kaja Kallas Delfile, et ei osale teisip\u00e4evasel istungil, kuna tema kui peaministri t\u00f6\u00f6graafik on tihe.\nKa Reinsalu luges peaministri otsusest ajakirjanduse vahendusel \u2013 komisjonile Kallas selleks hetkeks vastanud ei olnud. \u00abMina ei ole komisjoni t\u00f6\u00f6tajatelt saanud tagasisidet, et ta ei ilmu. Ka mina loen Delfi\u00a0vahendusel neid reaalajas tekkivaid uudiseid ja kommunikatiivselt see kindlasti ei ole kohane normaalsele asjaajamisele riigis,\u00bb \u00fctles ta.\u00a0\n\n\u00dchiskomisjon tuleb ikkagi kokku\n\nReinsalu kinnitas Postimehele, et komisjon kavatseb siiski teisip\u00e4eval koguneda. Kohale on kutsutud ka n\u00e4iteks maksu- ja tolliameti peadirektor, kellelt komisjon soovib saada vedude kohta detailsemat infot.\n\u00abMa pean seda v\u00e4ga\u00a0problemaatiliseks, et peaminister on niisuguse hoiakuga, sest see on komisjonide \u00fchisistung,\u00bb hindas Reinsalu. Ta peab \u00e4\u00e4rmiselt ohtlikuks peaministri valitud kaitseliini \u2013 ignoreerida ja isoleerida parlamentaarset j\u00e4relevalvet \u2013, rikkudes nii riigikogu kodukorraseaduse loogikat.\u00a0\n\u00abJ\u00e4\u00e4n oma seisukoha juurde, et peaministril on asjakohane korrigeerida oma avaldusi, mis ta on \u00f6elnud ajakirjandusele, ilmuda homme hommikul komisjoni ette ja anda seletusi nendes k\u00fcsimustes, mis omavad elulist ja sisulist t\u00e4hendust praeguses kriisis. Peaminister p\u00f6\u00f6rab selja parlamentaarsele korrale sellise k\u00e4itumisega ja ta p\u00f6\u00f6rab selja ka Eesti rahvale, kes ootab rahvaesinduse t\u00f6\u00f6vormi j\u00e4rgi vastuseid nendele k\u00fcsimustele, mis on \u00f5hus ja mis senimaani ei ole saanud mingisuguseid vastuseid,\u00bb lisas ta.\u00a0\n\nPoliitiline kriis kisub lisaks ka p\u00f5hiseaduslikuks\n\nPostimees k\u00fcsis, kas komisjonil on v\u00f5imekus ka p\u00e4riselt kohustada peaministrit istungile tulema v\u00f5i piirdub komisjoni v\u00f5im ainult s\u00fcmboolse s\u00f5nalise taunimisega. Reinsalu vastas, et komisjonide k\u00e4sutuses on Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusest tulenev seaduse j\u00f5ud, et valitsuse liige peab tulema.\n\u00abKui valitsuse liige ei t\u00e4ida seadust ja deklareerib, et ta ei kavatse seadusele alluda, siis on see lisaks poliitilisele kriisile ka p\u00f5hiseadusliku iseloomuga kriis. \u00dchinen sajaprotsendiliselt president Karise\u00a0hinnanguga, et parlamentaarses riigis valitsusjuht peab kaitsma, mitte l\u00f5hkuma parlamendi v\u00e4\u00e4rikust. Eriti\u00a0kui k\u00fcsimuse all pole mingi valdkonnapoliitiline probleem, vaid k\u00fcsimuse all on poliitiline kriis, mille keskmes asub valitsusjuht\u00a0ise,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Reinsalu.\u00a0\nTa lisas, et \u00fchiskomisjoni \u00fcks osa on korruptsioonikomisjon, kuhu on korruptsioonivastase seadusega seotud ametiisikud kohustatud tulema. Teisena on kohal eelarvekontrolli erikomisjon, mis vaatleb riigi toimimist laiemalt.\u00a0\nKommenteerides seda, miks ei ole kutsutud komisjoni ette aru andma peaministri abikaasat Arvo Hallikut, vastas Reinsalu, ei v\u00e4lista edaspidi ka tema kohalekutsumist.\u00a0\nEelmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval tuli avalikuks, et peaministri abikaasa Arvo\u00a0Halliku osalusega\u00a0logistikaettev\u00f5te on p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja puhkemist j\u00e4tkanud vedusid Venemaale. Hallik teatas reedel, et m\u00fc\u00fcb skandaali t\u00f5ttu oma osaluse Venemaaga \u00e4ri ajavas ettev\u00f5ttes Stark Logistics ja taandub firmast.\n\nKomisjon saadab peaministrile korduskutse\n\nEsmasp\u00e4eval pidi riigieelarve kontrolli erikomisjon arutama presidendi kantselei rahastamise teemat, kuid peaminister Kaja Kallas teatas, et keeldub istungil osalemast ja saadab oma esindajana komisjoni ette rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva (RE).\u00a0Komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) \u00fctles rahvusringh\u00e4\u00e4lingule, et kuna ajapuudusele viidates ei tule istungile ka teine kutsutu, peaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu, tegi ta ettepaneku istung \u00e4ra j\u00e4tta.\nN\u00fc\u00fcd \u00fctles Reinsalu, et uut aega selleks istungiks veel kokku lepitud ei ole, kuid komisjon pakub k\u00f5igile osapooltele v\u00f5imaluse \u00fchine aeg leida.\u00a0\u00abArvan, et leiame sobiva aja ja pakume selle v\u00e4lja nii peaministrile kui ka peaministri kantselei juhatajale,\u00bb s\u00f5nas ta.\n"}
{"text":"Ilmar Raag: julm poliitika ja halvad valikud. Kaja Kallase rasked p\u00e4evadKaja Kallasega seotud skandaali anal\u00fc\u00fcsib Edasi kolumnist Ilmar Raag.\nMa tunnen Kaja Kallast isiklikult ja \u00f5ige napilt ka tema abikaasat. Just sellep\u00e4rast arvan, et Kajal ei olnud plaanis kedagi petta ega varjatult Venemaaga \u00e4ri ajada. Aga see ei ole enam t\u00e4htis. M\u00f6\u00f6da on lastud v\u00f5imalus \u00f5igel ajal teha \u00f5igeid asju. \u00dcle\u00fcldse on v\u00e4hemalt pooled \u00fchiskondlikest skandaalidest alguse saanud valedest hinnangutest ja mitte pahatahtlikkusest. Jah, ma olen olnud Kaja Kallase poolehoidja. Seet\u00f5ttu on aus, kui ma ei alusta kohe l\u00f5pust, vaid p\u00fc\u00fcan teda k\u00f5igepealt m\u00f5ista.\nKogu loo teeb traagiliseks, et ka v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika on olemuslikult julm oma suutmatuses n\u00e4ha pooltoone ja leppida kompromissidega. Samal ajal vastandina on reaalpoliitika \u00fchteaegu nii julm kui ka eba\u00f5iglane. Nii et meile sobiks v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine rohkem. Kummalgi juhul ei andesta \u00fchiskond inimlikke n\u00f5rkusi. N\u00e4dal tagasi, kui sain teada, et ajakirjandusse on j\u00f5udnud info Arvo Halliku v\u00f5imalikust seotusest Venemaal tehtava \u00e4riga, oskasin paluda ainult, et \u201d\u00e4rge faktidega eksige, kontrollige neid vajadusel kaks korda\u201d. K\u00f5ik punased tulukesed hakkasid \u00fchekorraga vilkuma. Kolm p\u00e4eva hiljem sai aga selgeks, et peaminister Kaja Kallasele ja tema meeskonnale ei olnud skandaal veel p\u00e4rale j\u00f5udnud. K\u00f5ik, mis j\u00e4rgnes, on \u00f5igupoolest ebahuvitav, sest k\u00f5ik s\u00f5ltus initsiatiivi v\u00f5tmisest kohe alguses.\n\u00dchiskondlikel probleemidel on nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused\nOmal ajal kooli- ja koduv\u00e4givalda uurides h\u00e4mmastas mind, et v\u00e4givallatsejad ei n\u00e4e ennast tihti \u201dpahadena\u201d. \u201dKurit\u00f6\u00f6 ja karistuse\u201d Raskolnikovi hingepiinad ei ole levinud k\u00f5ikidele kurjategijatele. Pigem on inimesele omane ennast\u00f5igustava subjektiivse maailmapildi loomine. Vaadakem, kuidas nii konservatiivid kui ka liberaalid usuvad just ennast olevat headuse poolel. Subjektiivne hinnang oma tegudele saab eriti oluliseks siis, kui r\u00e4\u00e4gime JOKK-skeemidest. Ka mina olen patune ses k\u00fcsimuses. T\u00f5si, lugu, mida tahan vahepalana r\u00e4\u00e4kida, on vastupidine lugu. Asi ei olnud JOKK, aga sisuliselt midagi halba ei juhtunud.\n2004. aastal maksis T\u00fcrgi saatkond Eestis kinni ETV ajakirjaniku, operaatori ja telejuhi visiidi T\u00fcrki. Nende ainus soov oli, et me kajastaksime T\u00fcrgi p\u00fc\u00fcdlusi integreeruda Euroopasse, kuid nad ei kirjutanud meile ette j\u00e4reldusi, millele me peame j\u00f5udma. T\u00fcrgi saatkond k\u00e4itus t\u00e4iesti korrektselt. Minul telejuhina ei olnud selles s\u00f5idus erilist funktsiooni peale selle, et kohtusin T\u00fcrgi riigitelevisiooni juhi ja m\u00f5ne muu t\u00e4htsa inimesega. Mingit luksust ja kalleid kingitusi T\u00fcrgi meile ei teinud. S\u00f5it aga oli tore ja v\u00e4ga hariv. Sain nii m\u00f5ndagi teada T\u00fcrgi poliitikast ning n\u00e4gin meister Aarne Rannam\u00e4e k\u00f5rval, kuidas keerulistel teemadel ka ebamugavaid k\u00fcsimusi esitada. Olin kui suure ajakirjaniku t\u00f6\u00f6vari.\nJa ometi l\u00e4ks mul tervelt paar aastat aru saada, et ma ei oleks tohtinud seda kutset vastu v\u00f5tta. Isegi kui k\u00f5ik l\u00e4ks h\u00e4sti, kehastas minu kohalviibimine igal juhul huvide konflikti. Lastes kinni maksta oma s\u00f5idu, tekkis teoreetiline v\u00f5imalus, et ma m\u00f5jutan oma alluvat ajakirjanikku T\u00fcrgile soodsat lugu tegema. Teoorias t\u00e4hendas T\u00fcrgi raha vastuv\u00f5tmine, et meie t\u00f6\u00f6d ei saanud enam kvalifitseerida s\u00f5ltumatuks ajakirjanduseks. See oli minu viga, ehkki objektiivselt ajakirjanduslikku korruptsiooni ei tekkinud. Kui keegi oleks aga tookord mulle etteheiteid teinud, siis oleksin seda tagasi ajanud, viidates just sellele, et meie loos esitati argumente nii \u00fchelt kui teiselt poolt. Ja Eesti televaataja ju v\u00f5itis.\nMuidugi ei ole see T\u00fcrgis-k\u00e4ik ja Venemaal \u00e4ri ajamine p\u00e4riselt v\u00f5rreldavad, aga neile on \u00fchine \u00fcks tunnus: kummalgi juhul ei saanud asjaosalised s\u00fcdames aru, et midagi tehti valesti. Veel enam, kuuldavasti on Martti Lemendik olnud kriitiline valitsuse poliitika suhtes, mis piirab ettev\u00f5tjate tegevusvabadust. Kummalgi juhul ei rikutud seadusi. Seega h\u00fcpoteesi korras pakun, et Stark Logistics ja Metaprint tajuvad neile tehtavaid etteheiteid tegelikult eba\u00f5iglusena, kus ajakirjandus ja poliitilised vastased ajavad juuksekarva l\u00f5hki seal, kus juuksekarva p\u00e4riselt ei olegi. Nad ju ka ei ole tegelikult Venemaa poolt selles s\u00f5jas ja \u00fche Eesti ettev\u00f5tte elluj\u00e4\u00e4mine on ju ka v\u00e4\u00e4rtus omaette. Seega jah, p\u00e4ris kindlasti on olemas s\u00fcndmustele ka teine vaatenurk, ainult et \u00e4ri \u2013 nii nagu ka poliitika \u2013 tegemiseks on vaja \u00fchiskonda. Me v\u00f5ime alati p\u00fc\u00fcda \u00fchiskonda muuta, aga s\u00f5ltumata tulemusest peame \u00fchiskonnaga alati arvestama. \u00dchiskonnaga aga omakorda seostub \u00fcks t\u00fc\u00fctu ja tihti eba\u00f5iglane erip\u00e4ra, et asjad ei pea mitte lihtsalt \u00f5iged olema, vaid peavad ka \u00f5iged v\u00e4lja n\u00e4gema. Seep\u00e4rast on huvide konflikt \u00fchiskonna moraali seisukohast probleem isegi siis, kui tegelikult midagi kurja ei tehta.\n\u00dchiskonna subjektiivse moraali vaatest ei ole mingit vahet, milline oli tolle \u00e4ri olemus Venemaal: kui Eesti auto s\u00f5idab \u00fcle Venemaa piiri, siis on tegu juba iseenesest kahtlase faktiga, mis k\u00e4ivitab koheselt k\u00f5ikide kahtlustuste puntra. Meie majanduss\u00f5da ei t\u00e4henda ainult Vene ettev\u00f5tete kahjustamist, vaid ka meie valmisolekut tuua ohvreid oma majanduses.\nV\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika on julm\nMis toimus Halliku ja Kallase kodus? Ma ei tahaks seda teada, aga meie kultuuritraditsioonis me eeldame, et abiellu astudes saavad mees ja naine \u00fcheks. Ning hakkavad teineteise eest vastutama, sest nad on ju s\u00f5lminud liidu. Modernses \u00fchiskonnas tundub see eba\u00f5iglane, sest ka meie karistusseadustik \u00fctleb, et iga s\u00fc\u00fc on individuaalne. Moraali tasandil tuleb taas m\u00e4ngu huvide konflikti m\u00f5iste. Moraali tasandil me eeldame, et Kaja peab lisaks peaministri ja ema rollile veel aretama oma abikaasa tegemiste mikromanageerimist. See on kahtlemata ebarealistlik. Ma usun, et Kaja t\u00f5esti ei teadnud Metaprindi tegemiste detaile. Seda suurem koorem langeb aga Kaja abikaasale. Peaministri abikaasa ei ole vaba inimene. Selsamal hetkel, kui Kaja teatas avalikult Eesti hoiakust Venemaaga \u00e4ritegemise suhtes, oleks Arvo pidanud kohe tegutsema hakkama. Oli ju vaid aja k\u00fcsimus, millal Venemaale s\u00f5itvate autode teema avalikkuse ette j\u00f5uab.\nHea n\u00e4ide on Joe Bideni poja Hunter Bideni lugu, kes omal ajal loobus konsultatsiooni\u00e4ridest USA-s, kui ta isast sai asepresident. Igal juhul t\u00e4hendas isa amet pojale huvide konflikti ja piiras tema vaba eneseteostust. Seej\u00e4rel, mil iganes tegi Hunter Biden mingeid vigu, kasutati neid \u00e4ra tema isa vastu. Nii on lood ka peaministri abikaasaga Eestis. Samal p\u00e4eval, kui Kaja Kallasest sai peaminister, oleks Arvo Hallik pidanud palkama \u201dpahatahtliku ajakirjaniku kogemusega\u201d kriisin\u00f5ustaja. Juba eos olid Arvo Hallikule kehtestatud eetikan\u00f5uded nii majanduse kui eraelu m\u00f5ttes t\u00f5usnud oluliselt k\u00f5rgemale kui k\u00f5ikidel teistel \u00e4rimeestel.\nPraegu oleme aga olukorras, kus Arvo valed hinnangud on pannud pommi tema naise ja Eesti esimese naispeaministri poliitilisele karj\u00e4\u00e4rile.\nDramaturgina v\u00f5in ma isegi fantaseerida, mida tunneb Arvo, kui ta saab aru, et tema v\u00e4hene poliitiline vaist kahjustas armastatud naise karj\u00e4\u00e4ri. V\u00f5i teistpidi, mida peab tundma Kaja, kui pauk tuleb \u201dtugevast seljatagusest\u201d. Maailm variseb ju korraga kokku koos k\u00f5ikide faasidega, milles on viha, pettumus, eitus jne. Aga l\u00f5puks kerkib \u00fcles v\u00e4ga isiklik k\u00fcsimus, kuidas suhtuda liitu, mille \u00fcks osapool on eiranud \u00fchiseid v\u00e4\u00e4rtusi. Perekonna m\u00f5ttes on ju traagiline, kui mees paneb ohtu oma poliitikust naise peamise vara \u2013 usaldusv\u00e4\u00e4rsuse \u2013, samal ajal kui tema enda professionaalsele karj\u00e4\u00e4rile tekitatud kahju on tehniliselt palju v\u00e4iksem.\nAga kogu eelneva l\u00f5igu ma fantaseerisin. Ma ei tea mitte midagi sellest, kuidas Kaja ja Arvo on toimunut omavahel arutanud. Tean vaid, et avalikkus n\u00f5uab peaministri perelt peaaegu ebainimlikku eetilisust, sest juht saab olla ainult eetiline oma esitletud v\u00e4\u00e4rtuste kandjana. See on midagi, mida ei saa s\u00f5nadega deklareerida, vaid peab alati olema tegudega t\u00f5estatud.\nKommunikatsioonist ja tegelikest v\u00f5imalustest\nKuid tuleme tagasi kommunikatsiooni juurde. On kaks organisatsiooni probleemtunnust, mis v\u00e4listavad eduka kriisikommunikatsiooni. Esimene k\u00e4ivitub, kui juhid oma subjektiivse tunnetusega ei tunne kriisi \u00e4ra, ja teine siis, kui \u201corganisatsiooni\u201d sees ei ole \u00fchtset n\u00e4gemust kriisi lahendamisest. See juhtub tihti juhul, kui organisatsioonis tekib keset kriisi t\u00fcli. Ma kahtlustan, et antud juhul on tegemist mitme asjaolu kokkulangemisega. Tean v\u00e4hemalt kahte kommunikatsiooniinimest, kes tardusid teisip\u00e4eval soolasambaks, kui esimesi infokilde kuulsid. Peaministrit toetav meeskond aga ei suutnud ennast sel hetkel mobiliseerida. Mulle on t\u00e4iesti arusaamatu, miks.\nV\u00f5imalik, et esialgu peeti kogu teemat lihtsalt j\u00e4rjekordseks t\u00fc\u00fctuks ajakirjanike p\u00e4ringuks, mis omakorda on vaid \u00fcks vastik pisikene infooperatsioon poliitiliste r\u00fcnnakute pikas reas. Ohutuks peeti teemat v\u00f5ib-olla ka seet\u00f5ttu, et kusagilt Metaprindi poolt tuli narratiiv, et me oleme kogu \u00e4ri seal juba nagunii kokku t\u00f5mbamas. Mis t\u00e4hendab, et ajakirjanike p\u00e4ring oli vaid \u00fcks paljudest, mis \u00fcksnes \u00f5ngitseb vale koha peal, ja kuna ajakirjanike kahtlustus polnud rajatud justnagu \u00f5igetele faktidele, v\u00f5is seda ka lihtsal moel \u00fcmber l\u00fckata. See k\u00f5ik on v\u00f5imalik, sest Stenbocki majja tuleb tohutul hulgal ka m\u00f5ttetuid pr\u00fcgip\u00e4ringuid.\nOluline skandaali arengus oli aga t\u00e4iendava info pealekerkimine, mis osutas, et mingist kiirest \u00e4ride kokkupakkimisest ei ole juttugi. Kuna vahetult enne seda oli Kaja Kallas saatnud erakonnakaaslastele kirja, kus esitas esimest rahustavat s\u00f5numit, siis on t\u00f5en\u00e4oline, et ta ei teadnud Metaprindi af\u00e4\u00e4ri k\u00f5iki \u00fcksikasju. Aga n\u00fc\u00fcd oli hilja. Juhtunud oli k\u00f5ige halvem, mis t\u00fc\u00fcpiliselt taolistes skandaalides juhtub. Ajakirjanduses ilmusid uued detailid Venemaal peetava \u00e4ri mahu ja ajalise pikkuse kohta. See aga tekitas tunde, et Kaja oli avalikkust oma rahustavate s\u00f5numitega eksitanud. See on surmapatt. Otseseks s\u00fc\u00fcdlaseks selle info haldamisel on Metaprint, aga mingis ideaalmaailmas oleks ka Stenbocki majas tehtud l\u00e4heneva \u00e4ikesepilve saabudes endale asjad p\u00e4riselt selgeks. J\u00e4llegi tahan ma s\u00f5rmega osutada Arvo Hallikule: kuidas on v\u00f5imalik, et sa ei saanud aru, et paljud faktid tulevad avalikuks ja avalikkus ei neela neid alla? Sina oleksid esimesena pidanud taipama, et esimene narratiiv ei pea p\u00f5hjalikumale ja kiuslikumale anal\u00fc\u00fcsile vastu.\nEdasi tuleb r\u00e4\u00e4kida k\u00f5neisikust selles skandaalis. K\u00f5neisiku m\u00e4\u00e4ramine on tihti hea m\u00f5te, sest aitab v\u00e4ltida s\u00f5numite kakofooniat. Aga k\u00f5neisik ei ole ainus ja ideaalne lahendus, sest ideaalis on veel parem, kui skandaalis oleks mitu osapoolt, kes suudaksid sama s\u00f5numit oma nurga alt esitada.\nPraegu juhtus (kas planeeritult v\u00f5i juhuslikult), et k\u00f5neisikuks sai peaminister Kaja Kallas, kes teiste k\u00f5neisikute puudusel justkui pidigi vastutuse v\u00f5tma ka abikaasa asjus. Tema s\u00f5num oli aga olemuslikult vastuoluline. \u00dchest k\u00fcljest ta \u00fctles, et probleeme ei ole, sest \u201d\u00fchegi Vene firmaga \u00e4ri ei aeta,\u201d aga sealsamas tunnistas kaudselt, et ta k\u00f5ike ei tea: \u201dK\u00fcsige mu abikaasa k\u00e4est.\u201d Abikaasa kirjalikest l\u00fchiteadetest ilmselgelt ei piisanud, sest loos oli liiga palju detaile, millele k\u00f5neisik Kaja ei osanud vastata.\nLisaks aga juhtus veel midagi, mida v\u00f5ib pidada nn lavastuslikuks efektiks. Kuna Kaja edastas oma n\u00e4o ja h\u00e4\u00e4lega Stark Logisticsi s\u00f5numit, siis ta v\u00f5ttis sellega justnagu vastutuse ettev\u00f5tte s\u00f5numi eest. Lavastuslikult esines ta kui inimene, kes teab Stark Logisticsi asju, ehkki s\u00f5nades ta \u00fctles, et ta neid ei tea.\nSelleks, et Kaja Kallas oleks saanud t\u00f5estada oma v\u00e4idet, et ta ei tea k\u00f5ike oma abikaasa tegemistest, oleks kohe vaja olnud Arvo Halliku sellekohast seletust. Ideaalmaailmas oleks Arvo pidanud juba esmasp\u00e4eval kokku leppima kohtumise ajakirjanikuga, et avada oma vaatenurka ja vastata k\u00f5ikidele k\u00fcsimustele. Veelgi ideaalsemas maailmas oleks ta aga juba ammu pidanud distantseeruma Stark Logisticsist. \u00dcksk\u00f5ik, milline on selle firma m\u00f5istlik narratiiv, juba ainu\u00fcksi fakt, et ligi pooleteise aasta jooksul ei ole olnud v\u00f5imalik l\u00f5petada \u00e4ri Venemaa pinnal, teeb Stark Logisticsi kaitsmise Eesti avalikkuse silmis v\u00f5imatuks.\nMiks selle skandaali k\u00fcsimused on Eestile olulised?\nMa v\u00f5in inimlikult mitmel viisil seletada toimunut, kuid l\u00f5puks peame me k\u00f5ike hindama Eesti strateegiliselt tasandilt. Tuletame selle igaks juhuks meelde. Senikaua, kuni meie naabriks on ekspansiivset imperialismi viljelev Venemaa, on Eesti strateegilised valikud piiratud. Nii majanduses kui ka julgeolekus seab taoline Venemaa meie ette pidevalt sundvalikuid. See on meie strateegiline probleem. Seega on Eesti eksistentsiaalseks huviks, et Venemaa n\u00f5rgeneks m\u00e4\u00e4rani, mil ta enam ei suudaks \u00e4hvardada oma naabreid. S\u00f5da Ukrainaga omakorda osutab, et ainult s\u00f5jaline v\u00f5it, mille tulemusel Ukraina taastab oma piirid, ei ole pikas plaanis meile piisav. Kui Venemaa ideoloogia ja majanduslikud eeldused ei muuta, t\u00e4hendab Venemaa ainult s\u00f5jaline kaotus vaid v\u00e4ikest ajav\u00f5itu j\u00e4rgmiseks konfliktiks.\nEesti peamine panus seisnes praegu kogu L\u00e4\u00e4nele oma eeskuju kaudu moraalse surve avaldamises. Oma majandusliku survega ei suuda me Venemaad eriti m\u00f5jutada, aga moraalse survega k\u00fcll. Olles demokraatlik riik, \u00fctleb Eesti s\u00f5num, et \u201dsanktsioonid Venemaale ei ole ainult seaduse j\u00f5uga kehtestatud, vaid need on iga kodaniku moraalne valik\u201d. Moraali m\u00f5ttes esinesid Kaja Kallase m\u00f5lemad valitsused omamoodi totaalse s\u00f5ja platvormilt. Ja n\u00fc\u00fcd saame teada, et peaministri l\u00e4hikonda kuuluvad inimesed tegelikult ei jaga peaministri vaateid. Pahatahtlikud keeled laiendavad seda edasi nii, et Eesti inimesed tervikuna tegelikult ei hooli Venemaale surve avaldamisest. Et Eesti inimesed loobuvad subjektsusest selles s\u00f5jas.\nIsegi kui ma praegu veidi liialdan, oleme ometi kahjustanud oma strateegilist trumpi selles eksistentsiaalses konfliktis. Seep\u00e4rast ei saa selle skandaali lahendus l\u00e4htuda pelgalt arutelust, kas Kaja Kallas on s\u00fc\u00fcdi, vaid sellest, kuidas me v\u00e4hendame l\u00f6\u00f6ki meie strateegilise kommunikatsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsusele. Ainus, mis praegu loeb, on Eesti riiklik reaktsioon tekkinud olukorrale. Mis saab edasi? See, et Arvo Hallik n\u00fc\u00fcd end k\u00f5ikidest kahtlastest \u00e4ridest distantseerib, on muidugi elementaarne. Inimlikult on mul Kajast kahju. Tulemas on s\u00fcgis, kus silmapiiril Reformierakonnale ja kogu koalitsioonile v\u00e4ga ebameeldivad eelarve teemad. Tema positsioon on oluliselt n\u00f5rgenenud.\nMida Kaja v\u00f5iks edasi teha?\nTeoreetiliselt on v\u00f5imalikud v\u00e4hemalt kaks lahendusk\u00e4iku.\nEsimene: Kaja astub tagasi ja v\u00f5tab vastutuse oma abikaasa valede hinnangute eest. Kuna Arvo Hallik on juba distantseerunud Stark Logisticsist, siis on ohverdused piisavalt suured, et kogu maailm m\u00f5istaks Eesti poliitilise eliidi printsipiaalsust Ukraina k\u00fcsimustes. Mitmes m\u00f5ttes lisaks see Eesti poliitilisele kultuurile rahvusvahelises plaanis idealistlikku tugevust. Muidugi oleks vaja ka Arvo Halliku vabandust oma valede hinnangute p\u00e4rast.\nKaja asemel v\u00f5ib v\u00f5imule tulla kasv\u00f5i samast koalitsioonist m\u00f5ni teine reformierakondlane. Juba aasta p\u00e4rast igatseksid k\u00f5ik taga Kajat kui \u00fcht v\u00e4hestest t\u00f5eliselt p\u00f5him\u00f5ttekindlatest poliitikutest. Kaks aastat hiljem v\u00f5ib tema poliitiline karj\u00e4\u00e4r j\u00e4tkuda nii, nagu midagi ei oleks juhtunud.\nV\u00f5ib-olla oleme selle stsenaariumi jaoks hiljaks j\u00e4\u00e4nud.\nTeine: Kaja ei astu tagasi. Selle asemel r\u00f5hutatakse k\u00f5ikjal, et tema abikaasa m\u00fc\u00fcs maha osaluse firmas, mis ajas Venemaal \u00e4ri. Ka see on omamoodi m\u00e4rk \u00fcldise moraali alalhoidmisest. Rahvusvahelises plaanis sellega lepitakse, sest Venemaa-vastasel koalitsioonil on v\u00e4ga vaja Kajat Eesti peaministrina. Kui mujal maailmas suudaks rahvusvahelised korporatsioonid k\u00e4ituda sama p\u00f5him\u00f5ttekindlalt nagu Arvo Hallik, oleks \u00fcle\u00fcldine surve Venemaale palju tugevam.\nEestis halveneb Kaja kuvand kindlasti keskpikas perspektiivis. S\u00fcgis toob praegusele valitsusele ainult ebameeldivaid teemasid, mis hakkavad k\u00f5ik kumuleeruma. Eesti avalikkuse silmis ei tulnud Kaja sellest skandaalist v\u00e4lja tugevamana. Samas j\u00e4tkub sisepoliitika \u201dbusiness as usual\u201d.\u00a0 Ei ole erakonda ilma luukereta riidekapis. Ka koos oma vigadega on Kaja endiselt vajalik tasakaaluhoidjana blokis populistlike konservatiivide vastu. Ja seet\u00f5ttu ollakse valmis sundk\u00e4iguna aktsepteerima tema tehtud vigu. Seda enam, et neil vigadel ei ole tegelikult kestvat m\u00f5ju.\nAjakirjanduses ei andestata Kajale nii kergesti. Kus iganes on vaja Kajat kritiseerida, tuletatakse talle meelde \u00e4ri Venemaal, mis hakkab elama t\u00e4iesti oma elu. Umbes samal viisil nagu Mart Laari Eesti p\u00f5llumajanduse \u201cp\u00f5hjalaskmise\u201d eest. Kui Ukraina peaks s\u00f5ja l\u00f5petama \u00fcksk\u00f5ik millisel muul viisil peale selge v\u00f5idu, siis tuletatakse meelde, kuidas Eesti andis Ukrainale k\u00f5ik oma haubitsad, samal ajal kui peaminister \u201cajas \u00e4ri Venemaal\u201d. Muidugi ei oleks see aus, aga rahvalik folkloor ei olegi t\u00e4ppisteadus. Kui Ukraina v\u00f5idab, siis aga unustatakse kogu Metaprindi af\u00e4\u00e4r \u00fcpris ruttu."}
{"text":"Nagu peaminister ees, nii k\u00e4silased j\u00e4rel: p\u00f5rgusse need Riigikogu rahvaasemikud! Stark Logistics\u2019i esindajad keelduvad \u00fchisistungil osalemisestValetajate valitsus ja koalitsoon ning Kaja Kallas s\u00fclitavad Riigikogu saadikute ja komisjonide t\u00f6\u00f6le, n\u00e4idates, et nemad on v\u00e4ljaspool seadusi ja eetikat. N\u00fc\u00fcd teevad sama ka nende k\u00e4silased skandaalides.\nBNS kirjutas p\u00fchap\u00e4eval: \u201cPeaminister Kaja Kallas keeldus teistkordselt tulemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, kus teemaks presidendi kantselei rahastamine, viidates, et teda esindab selles k\u00fcsimuses rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, Reinsalu kutsus Kallase istungile ka eelmisel n\u00e4dalal ning siis saatiski Kallas enda asemel kohale V\u00f5rklaeva. Viimane aga peaministrit puudutavatele k\u00fcsimustele vastata ei osanud ja seet\u00f5ttu sai Kallas korduskutse. Reinsalu kutsus Kallase istungile ka eelmisel n\u00e4dalal ning siis saatiski Kallas enda asemel kohale V\u00f5rklaeva. Viimane aga peaministrit puudutavatele k\u00fcsimustele vastata ei osanud ja seet\u00f5ttu sai Kallas korduskutse.\u201d\nT\u00e4na kirjutab BNS taas: \u201cStark Logistics AS esindajad teatasid esmasp\u00e4eval, et nad keeldusid osaleda riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni teisip\u00e4evasel erakorralisel avalikul istungil.\n\u201cUskusime, et lisaks seaduslikkusele ajame \u00f5iget asja, aitame \u00e4ripartneril \u00e4ra tuua oma raha ja toome Eestile kasu. Me oleme k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, mis meile teada on ning meie roll selle teema avalikus keskustelus on ammendunud. Valev\u00e4iteid kummutame selleks Eestis etten\u00e4htud \u00f5iguskaitse vahenditega,\u201d \u00fctles Stark Logistics tegevjuht Kristjan Kraag.\u201d\nEsmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal polnud veel selgust, kas peaminister osaleb k\u00f5nealusel komisjoni istungil. K\u00fcll aga levib Kaja Kallase \u00fclbus, vastutustundetus ja s\u00fc\u00fcdimatus edasi kogu Reformierakonna toiduahelasse. Isegi rahva valitud Riigikogu pole neile enam autoriteet, vaid justkui mingid t\u00fc\u00fctud k\u00e4rbsed, kellele tulebki lajatada.\nUued Uudised\nToimetuselt: n\u00fc\u00fcdseks on selgunud, et \u201cvalitsejanna\u201d keeldus minemast ka homsele Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele istungile."}
{"text":"Demokraatia ja parlamentarismi l\u00f5pp? \u201cValitsejanna\u201d saatis rahva esinduskogu pikaltPeaminister Kaja Kallas pikendab oma isiklikku agooniat ja viib Eestit \u00fcha suuremasse kriisi, sest n\u00fc\u00fcd keeldus ta minemast ka homsele Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele istungile.\nTa keeldus minemast ka t\u00e4nasele riigieelarve erikomisjoni istungile, presidendi kantselei rahastamise asjus.\nM\u00f5lemal puhul teatas Kallas, et tema ajakava ei v\u00f5imalda osalemist ning need k\u00fcsimused ei puutu asjasse.\nKallase pole p\u00e4evakavas kell 10-11.15 midagi, p\u00e4rast seda eelistab ta ebamugavatele k\u00fcsimustele vastamise asemel minna Paldiski l\u00f5unasadama uue kai nurgakivi tseremooniale.\nPresident Alar Karis on Kallase otsust juba kritiseerinud.\nArvestades seda, et Eesti on parlamentaarne riik, mis t\u00e4hendab muu hulgas ka seda, et peaministri kinnitab ametisse presidendi soovitusel Riigikogu, on Kallase k\u00e4itumine pretsedenditu. Ilmselt on see eitamine palgatud PR-firma soovitus, kuid see viib asjaosalised ainult s\u00fcgavamale sohu.\nPeaministri abikaasa osalusel Eesti-Venemaa\u00a0kaubaveoga tegelenud Stark Logistics teatas varem samuti vastuseks Urmas Reinsalu ja Mart Helme kutsele tulla erikomisjoni ette aru andma, et ettev\u00f5te on k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, pole seadust rikkunud ning Riigikogu komisjonide\u00a0istungitest\u00a0osa ei v\u00f5ta.\n\u201eMeie roll selle teema avalikus keskustelus on ammendunud. Valev\u00e4iteid kummutame selleks Eestis etten\u00e4htud \u00f5iguskaitse vahenditega,\u201c teatas ettev\u00f5te asudes vastur\u00fcnnakule.\nPresident Alar Karis \u00fctles oma avalduses, et valitsuspoliitikute t\u00f6\u00f6 on ka vastata kerkinud k\u00fcsimustele ja teha seda ka Riigikogu komisjoni ees, s\u00f5ltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni esindaja, eriti siis, kui tuleb arutada raskeid ja ebameeldivaid k\u00fcsimusi, nii nagu normaalses parlamentaarses riigis kohane ja vajalik.\n\u201eEesti on parlamentaarne riik, mis eeldab meilt k\u00f5igilt respekti rahva poolt valitud esinduskogu vastu,\u201c \u00fctles president.\nKaja Kallas on avalikkuse survele vastanud, et tema tagasi astuda ei kavatse.\nDemokraatiat summutav ja parlamendile vilistav Kallas on saanud parlamendis h\u00fc\u00fcdnimeks \u201cvalitsejanna\u201d, kes k\u00e4itub meetodil \u201criik \u2013 see olen mina\u201d ja keda \u201ckriisid ei lase valitseda\u201d.\nT\u00e4na \u00fctles ta Vikerraadios, et kui rahvaasemikud midagi teada tahavad, siis selleks on infotunnid ja ajakirjanike (ehk nagu ta nimetas \u201c\u0161aakalite\u201d) jaoks valitsuse pressikonverentsid. Nii, et rahvas s\u00f6\u00f6gu heina."}
{"text":"VIDEO | Kallas: mul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord \u00fcldse tekkis! Peaministrina aga j\u00e4tkanPeaminister Kaja Kallas r\u00e4\u00e4kis Delfile, et ta m\u00f5istab, et olukord n\u00e4eb halb v\u00e4lja, ent ta plaanib peaministrina j\u00e4tkata.\nKallast oodatakse homme riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele avalikule istungile, kuid ta teatas, et tema sellest osa ei v\u00f5ta.\nTa \u00fctles, et peaministri ajakava on p\u00e4ris tihe, seega homne p\u00e4evakava on t\u00e4is. \u201eAga j\u00e4llegi \u2013 riigieelarve kontrolli komisjon ei puutu sellesse asjasse absoluutselt. Olen \u00f6elnud, et olen valmis asjaomaste komisjonide k\u00fcsimustele vastama. N\u00e4iteks avalike huvide deklaratsioon, kui selles osas on k\u00fcsimusi \u2013 seda menetleb vastav komisjon. Aga k\u00f5ik komisjonid peaksid tegelema sellega, milleks need komisjonid ellu kutsutud on,\u201c p\u00f5hjendas Kallas oma otsust.\nTeiseks p\u00f5hjuseks, miks ta istungil ei osale, t\u00f5i Kallas, et tal polnud v\u00f5imalik p\u00e4evakava \u00fcmber teha. \u201eT\u00f5esti on see olnud juba v\u00e4ga pikalt paika pandud ja seotud tegelikult Eesti majanduse arendamisega,\u201c \u00fctles ta.\nMida arvab Kallas alates eelmise n\u00e4dala kolmap\u00e4evast kestnud skandaalist?\n\u201eK\u00f5igepealt \u00fctlen seda, et mul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud. Ma kindlasti vabandan k\u00f5igi ees, kes sellest riivatuna on end tundnud, aga mina saan vastutada nende moraalsete hinnangute eest, mida ma olen ka andnud. Endiselt arvan, et Venemaal tegutsemine v\u00f5i Venemaaga suhete hoidmine olukorras, kus on k\u00e4imas t\u00e4iemahuline s\u00f5da, ei ole moraalne ja peaks l\u00f5ppema ning kutsun \u00fcles k\u00f5iki Eesti ettev\u00f5tteid seda tegema \u2013 see seisukoht pole muutunud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kallas.\nKallas \u00fctles reedel, et ei plaani peaministri ametist tagasi astuda. See pole ka viimase paari p\u00e4eva jooksul muutunud. \u201eMa j\u00e4tkan peaministrina. Loomulikult opositsioon saab teha umbusalduse avalduse, kui nad saavad h\u00e4\u00e4led kokku, see on nende t\u00f6\u00f6,\u201c s\u00f5nas ta.\nMis puudutab tema 350 000-eurost laenu abikaasa ettev\u00f5ttele, siis \u00fctles Kallas, et k\u00f5ik tema deklaratsioonid on avalikud ning tal pole midagi varjata. \u201eSeal on k\u00f5ik minu sissetulekud n\u00e4ha ja ka peegeldatud seda, mida teenisin enne, kui minust sai poliitik. Mul pole midagi varjata \u2013 need on minu s\u00e4\u00e4stud ja neid s\u00e4\u00e4ste olen ma laenanud \u00fchele finantsvaldustega tegelevale ettev\u00f5ttele,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nKallas lisas, et soovis tutvuda ka sellega, kuidas on skandaali kajastatud v\u00e4lismaal. Tema s\u00f5nul on see olnud tagasihoidlik ning olukorda ei n\u00e4hta sugugi nii nagu Eestis, sest meil on k\u00f5rgemad eetilised standardid ja taunitakse seda, mis puudutab sanktsioone. Ta lisas, et tema seisukohad s\u00f5ja ja Ukraina toetamise osas pole mitte kuidagi muutunud.\nPeaministri s\u00f5nul l\u00f5petas tema abikaasa Arvo Hallik oma tegevuse Venemaal kuu aega p\u00e4rast s\u00f5ja algust. \u201eArvan, et minu abikaasa n\u00e4itas oma tegudega \u2013 m\u00fc\u00fces v\u00f5ileivahinnaga oma osaluse ettev\u00f5ttes, mida ta on aastatega ehitanud \u2013 seda, et ta tegelikult m\u00f5istab, mida ette heidetakse, ja tegelikult v\u00f5ttis vastutuse mitte s\u00f5nades, vaid tegudes,\u201c \u00fctles Kallas.\nKallas r\u00e4\u00e4kis, et abikaasa firma aitas Eesti ettev\u00f5ttel oma tegevust Venemaal kokku pakkida. \u201eMiks see on nii kaua aega v\u00f5tnud, seda peab k\u00fcsima sellelt ettev\u00f5ttelt. Ja kindlasti n\u00e4eb see k\u00f5ik v\u00e4ga halb v\u00e4lja, ja veelkord, mul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on tekkinud.\u201c"}
{"text":"Mart Helme nimetas Kaja Kallase k\u00e4itumist enneolematuks voluntarismiksTALLINN, 28. august, BNS -\u00a0\u00a0Peaminister Kaja Kallase otsus j\u00e4tta ilmumata riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungile on enneolematu voluntarism, mille suhtes peavad selge seisukoha v\u00f5tma \u00f5iguskantsler, president ja fraktsioonide juhid, leiab riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Mart Helme.\u00a0\n\u201eRiigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse paragrahv 22 kohaselt on parlamendi komisjonil \u00f5igus n\u00f5uda valitsuselt oma t\u00f6\u00f6ks vajalikke andmeid ning n\u00f5uda ministri, sealhulgas peaministri osalemist komisjoni istungil valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama k\u00fcsimustele,\u201c \u00fctles Helme.\u00a0\n\u201eSeadus ei anna peaministrile \u00f5igust hakata omavoliliselt hindama, kas komisjon ikka v\u00f5ib kutsuda teda istungile aru andma v\u00f5i mitte. Teisis\u00f5nu, Kaja Kallasel ei ole siin midagi vaielda v\u00f5i kaubelda. Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus allub parlamendile, mitte vastupidi. Antud juhul on tegemist parlamentaarse v\u00f5imu r\u00e4ige torpedeerimisega. J\u00e4tkatakse sama mustrit, mida Reformierakonna koalitsioon alustas kevadel opositsioonist \u00fcle s\u00f5ites. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, kuidas seaduserikkumist laiendatakse komisjonide ette mitteilmumisega,\" \u00fctles Helme.\u00a0\nTema\u00a0s\u00f5nul on v\u00e4ltimatult vajalik, et Kallase k\u00e4itumise suhtes v\u00f5taksid selge seisukoha \u00f5iguskantsler, president ning riigikogu teiste fraktsioonide ja komisjonide esimehed. \u201eVastasel korral ei saa enam r\u00e4\u00e4kida v\u00f5imude lahususest, vaid sellest, et meid juhib Eesti p\u00f5hiseaduslikke printsiipe r\u00e4igelt jalge alla tallav re\u017eiim,\u201c \u00fctles Helme.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Mart Helme: seaduse j\u00e4rgi on peaministril kohustus parlamendi komisjoni ette ilmudaRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Mart Helme (EKRE) s\u00f5nas, et peaminister Kaja Kallase (RE) otsus j\u00e4tta ilmumata homsele erakorralisele\u00a0\u00fchisistungile on enneolematu voluntarism, mille suhtes peavad selge seisukoha v\u00f5tma \u00f5iguskantsler, president ja fraktsioonide juhid.\u00abRiigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse paragrahv 22 kohaselt on parlamendi komisjonil \u00f5igus n\u00f5uda valitsuselt oma t\u00f6\u00f6ks vajalikke andmeid ning n\u00f5uda ministri, sealhulgas peaministri, osalemist komisjoni istungil valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama k\u00fcsimustele,\u00bb selgitas Helme.\n\u00abSeadus ei anna peaministrile \u00f5igust hakata omavoliliselt hindama, kas komisjon ikka v\u00f5ib kutsuda teda istungile aru andma v\u00f5i mitte. Teisis\u00f5nu, Kaja Kallasel ei ole siin midagi vaielda v\u00f5i kaubelda. Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus allub parlamendile, mitte vastupidi. Antud juhul on tegemist parlamentaarse v\u00f5imu r\u00e4ige torpedeerimisega. J\u00e4tkatakse sama mustrit, mida Reformierakonna koalitsioon alustas kevadel opositsioonist \u00fcle s\u00f5ites. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, kuidas seaduserikkumist laiendatakse komisjonide ette mitteilmumisega.\u00bb\nHelme s\u00f5nul on v\u00e4ltimatult vajalik, et Kallase k\u00e4itumise suhtes v\u00f5taksid selge seisukoha \u00f5iguskantsler, president ning riigikogu teiste fraktsioonide ja komisjonide esimehed.\n\u00abVastasel korral ei saa enam r\u00e4\u00e4kida v\u00f5imude lahususest, vaid sellest, et meid juhib Eesti p\u00f5hiseaduslikke printsiipe r\u00e4igelt jalge alla tallav re\u017eiim,\u00bb \u00fctles Helme.\n\nEelmise kolmap\u00e4eva \u00f5htul ilmusid meedias uudised sellest, et peaminister Kaja Kallase\u00a0abikaasa logistikaettev\u00f5te on p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja puhkemist j\u00e4tkanud vedusid Venemaale. Peaministri\u00a0abikaasa Arvo Hallik teatas reedel, et m\u00fc\u00fcb skandaali t\u00f5ttu oma osaluse Venemaaga \u00e4ri ajavas ettev\u00f5ttes Stark Logistics ja taandub firmast.\n"}
{"text":"Kaja Kallas: homme mul on v\u00e4ga tihe p\u00e4evakavaPeaminister Kaja Kallas s\u00f5nas riigikogus antud intervjuus ajakirjanikele, et tal on homme v\u00e4ga tihe p\u00e4evakava ja seet\u00f5ttu ta ei osale \u00fchiskomisjoni istungil, kus arutatakse tema abikaasa ettev\u00f5tte veoseid Venemaa suunal.\u00a0Avalikkus ootab siirast peaministri vabandust. Kui palju olete seda kaalunud?\u00a0\n\nOlen \u00f6elnud seda t\u00e4na juba korduvalt erinevatele kanalitele, et mul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on tekkinud ja t\u00f5esti vabandan k\u00f5igi ees, keda see olukord on riivanud. Endiselt minu seisukohad ei ole kuidagi muutunud - igasugune tegevus Venemaal v\u00f5i Venemaaga seoses\u00a0peab olema l\u00f5ppenud. Ja nii on.\u00a0\n\nHomme toimub korruptsioonivastane erikomisjon. Kas te osalete selles?\n\nHomme mul on v\u00e4ga tihe p\u00e4evakava. Nagu ma \u00fctlesin, on meil riigieelarve ja riigieelarve strateegia arutelu. Mul on v\u00e4ga suur palve - ma vastan ka riigikogu komisjonidele, et siiski peaministri t\u00f6\u00f6kavaga ka arvestataks. Ma tulen asjaomastesse komisjonidesse nii nagu ma olen alati tulnud ja ma ei ole kunagi j\u00e4\u00e4nud. Ma annan intervjuusid ka siin riigikogus ja ma kunagi ei v\u00e4ldi seda. Aga mul on pikalt paika pandud p\u00e4evakava ja seet\u00f5ttu ma v\u00e4ga soovin, et minuga eelnevalt need ajad koosk\u00f5lastataks. Muidugi on hea visata v\u00e4lja, et ma ei tule, aga ma olen alati tulnud. Lihtsalt nendesse komisjonidesse, kellesse see puutub ja teiseks, et minu p\u00e4evakavaga ka arvestataks. Pakun v\u00e4lja ajad, mis minu p\u00e4evakavaga seoses sobiksid.\u00a0\n\nKas teile ei tundu, et see on piisavalt kriitiline teema, et selleks tuleks ekstra aega leida teiste komisjonide arvelt? Ka president on kritiseerinud seda, et te peaksite hoidma paremini meie sisepoliitilist tugevust ja ka v\u00e4lispoliitiliselt meie mainet paremini hoidma.\u00a0\n\nSeda, kuidas ma v\u00e4lispoliitiliselt Eesti mainet olen hoidnud, saavad muidugi teised inimesed hinnata. Aga ka sisepoliitiliselt ei ole mina nii palju puhanud, kui riigikogu on puhanud suvel. Mina olen olnud siin koguaeg olemas. Ka t\u00e4na olen siin riigikogus - palju te siin riigikogu liikmeid n\u00e4ete?\u00a0\n\nMa olen valmis vastama nendele k\u00fcsimustele ja tegema seda, aga kui on paika pandud riigieelarve arutelud, mis puudutavad k\u00f5iki valitsuse liikmeid, siis peaminister ei saa sealt puududa ja kahjuks see seondub k\u00f5ikide valitsusliikmete p\u00e4evakordadega. Riigikogu, kes on terve aja puhanud ja ka praegu puhkab - ma usun, et neil on lihtsam leida aega, mis nende komisjoniliikmetele sobib kui peaministril kohe reageerida. Seda t\u00f5esti palun, see oleks minu meelest viisakas, et minuga need ajad koosk\u00f5lastaksid.\u00a0\n\nKas teie arvates seos teie mehe \u00e4riga tekitab Eestile v\u00e4lismaal mainekahju?\u00a0\n\nMina saan hinnata ja anda moraalseid hinnanguid ja minu abikaasa esiteks aitas \u00fchte Eesti ettev\u00f5tet Venemaal oma tegevust kokku pakkida - see oli see, kuidas nemad seda n\u00e4gid. T\u00e4naseks on ta oma osaluse m\u00fc\u00fcnud ja sellega v\u00f5tnud ka v\u00e4ga suure vastutuse ja andnud ka sellele hinnangu. T\u00e4naseks seda seost enam ei ole.\u00a0\n\nTuleme tagasi korraks erikomisjoni istungi juurde. Te olete korduvalt v\u00e4itnud avalikkusele, et te ei n\u00e4e endas s\u00fc\u00fcd selles skandaalis. Kas pole teie enda huvides see olukord kiiremini \u00e4ra klaarida ja leida \u00fchine aeg?\u00a0\n\nSeet\u00f5ttu ma loodangi, et riigikogu liikmed ja opositsioonipoliitikud - nii nagu nad on \u00f6elnud ja \u00e4hvardanud - teevad umbusaldusavalduse, v\u00f5iksid seda teha. Siis ma saaksin ka aru t\u00e4pselt, milles nad mind s\u00fc\u00fcdistavad ja saaksin k\u00f5igile k\u00fcsimustele riigikogu ees vastata, mis on t\u00e4iesti avalik istung. Et saaks selle teema maha ja riigikogu liikmed saaksid oma suhtumist v\u00e4ljendada h\u00e4\u00e4letamise teel.\u00a0\n\nNii, et t\u00e4na te vaatate meile otsa ja \u00fctlete, et te ei saa t\u00e4pselt aru, milles teid s\u00fc\u00fcdistatakse?\u00a0\n\nMinult saab k\u00fcsida moraalseid hinnanguid ja neid moraalseid hinnanguid ma olen andnud. Nii nagu varasemalt, nii ka praegu suhtun ma sellesse t\u00e4pselt samamoodi, et minu arvates igasugune tegevus Venemaal ja Venemaaga seoses peab l\u00f5ppema. Iga ettev\u00f5tja peab leidma \u00fcles oma moraalse kompassi, et seda teha. Mina ei tegele ettev\u00f5tlusega, mina t\u00f6\u00f6tan Eesti Vabariigi peaministrina. Milles mina olen eksinud Eesti Vabariigi peaministrina - see on see k\u00fcsimus, mis ilmselt sellest umbusaldusavaldusest v\u00e4lja tuleb.\u00a0\n\nT\u00e4na meedias kajastati, et Metaprindis olete te suisa ise kohal k\u00e4inud. K\u00e4is v\u00e4ga pikk diskussioon, n\u00e4idati slaide...\u00a0\n\nMitte eelmise aasta alguses. See ongi n\u00fc\u00fcd vahe. Peaminister k\u00e4ib v\u00e4ga paljudes ettev\u00f5tetes. Ma k\u00e4isin Metaprindis enne s\u00f5da. See v\u00f5is, jah, olla eelmise aasta alguses aga igaljuhul enne s\u00f5da. Peamiseks teemaks oli COVID ja sellega seonduv ning energiakriis, mis oli tulemas peale. Peaminister k\u00e4ib sadades ettev\u00f5tetes ja iga kord tehakse \u00fclevaade nendest ettev\u00f5tetest. Kas mul on peas k\u00f5ik, mida k\u00f5ikides ettev\u00f5tetes esitatakse? Ei ole, ja ma ei saa k\u00f5ikide Eesti ettev\u00f5tete tegevuse eest kuidagi vastutada. See oli enne s\u00f5da. Oleks sellist slaidshow-d mulle n\u00e4idatud praegu ja kui oleks tulnud v\u00e4lja tegevus Venemaal, siis kindlasti oleks see tekitanud minus palju k\u00fcsimusi. Aga enne s\u00f5da - see, kus ettev\u00f5tte teised tehased on ei tekitanud selliseid k\u00fcsimusi kui see, mis tol korral oli p\u00f5hiliseks teemaks, ehk k\u00f5rged energiahinnad ja COVID-iga seotud piirangud.\u00a0\n\nTol korral te ei teadnud, et teie abikaasa on selle ettev\u00f5ttega kuidagi seotud?\u00a0\n\nMa teadsin k\u00fcll, et mu abikaasa \u00e4ripartner on Metaprindi osanik. Me oleme ju kokku puutunud. J\u00e4llegi - k\u00f5ikide ettev\u00f5tetega kus ma k\u00e4in ei saa kuidagi \u00f6elda, et kui mulle esitatakse slaidshow, siis ma selle eest vastutan. See t\u00e4hendaks seda, et ma enam ettev\u00f5tetesse minna ei saa, sest ma ei tea, milles k\u00f5iges ma kokkuv\u00f5ttes s\u00fc\u00fcdi olen.\u00a0\n\nIntervjuu t\u00e4iendamisel.\u00a0"}
{"text":"Riigikogu eelinfo teisip\u00e4evaks, 29. augustiksRiigikogu eelinfo teisip\u00e4evaks, 29. augustiks\nKomisjonide \u00fchine istung\nriigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni\n\u00fchisel erakorralisel istungil \u2013 kell 10: s\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus\nVenemaaga, kutsutud peaminister Kaja Kallas, Maksu- ja Tolliameti\npeadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint ASi tegevjuht Martti Lemendik, Stark\nLogistics ASi tegevjuht Kristjan Kraag ning Riigikontrolli esindaja; istung\non avalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum\nL333 ja videosild).\nS\u00fcndmused\nKell 12 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja\nesindajatega.\nKell 15 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub Kadriorus president Alar Karisega.\nV\u00e4lisl\u00e4hetus\n27.\u201329. august\nBalti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Tiit Maran ja Peeter Tali\nosalevad L\u00e4\u00e4nemeremaade parlamentaarse konverentsi aastaistungil ja Balti\nAssamblee presiidiumi istungil Berliinis Saksamaal.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Helme: seadus kohustab peaministrit komisjoni ette ilmuma   Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) \u00fctles, et peaministril on seadusest tulenev kohustus ilmuda temale kutse saatnud riigikogu komisjoni istungile. Riigieelarve erikomisjoni aseesimehe Maris Lauri (RE) s\u00f5nul v\u00f5iks tekkinud skandaali arutada m\u00f5nes teises komisjonis.   \"Riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse paragrahv 22 kohaselt on parlamendi komisjonil \u00f5igus n\u00f5uda valitsuselt oma t\u00f6\u00f6ks vajalikke andmeid ning n\u00f5uda ministri, sealhulgas peaministri, osalemist komisjoni istungil valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama k\u00fcsimustele,\" \u00fctles Helme. \"Seadus ei anna peaministrile \u00f5igust hakata omavoliliselt hindama, kas komisjon ikka v\u00f5ib kutsuda teda istungile aru andma v\u00f5i mitte. Teisis\u00f5nu, Kaja Kallasel ei ole siin midagi vaielda v\u00f5i kaubelda,\" lausus Helme. \"Riigieelarve riigieelarveks, aga korruptsiooniga on see asi ikkagi otseselt seotud. K\u00fcsimus on kas ametis oleva peaministri abikaasale on tehtud mingisuguseid m\u00f6\u00f6ndusi. Kas tema puhul on silm kinni pigistatud \u00e4ri ajamise suhtes Venemaaga? Kas kaitsepolitsei, v\u00e4lisluure ja tolliamet on k\u00e4itunud nii nagu nad k\u00e4ituma peavad? See on alles pikkade ja vastust n\u00f5udvate k\u00fcsimuste ahela algus,\" \u00fctles Helme ERR-ile. \"Siin v\u00f5ib olla tegemist m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemisega, siis v\u00f5ib olla tegemist ametkondade tasal\u00fclitamisega. Ma ei esita praegu \u00fchtegi s\u00fc\u00fcdistust, ma esitan lihtsalt h\u00fcpoteetilisi k\u00fcsimusi, millele me tahame vastuseid saada,\" lisas Helme. Helme pidas v\u00f5imalikuks, et teisip\u00e4evale plaanitud istungit v\u00f5ivad boikoteerida ka koalitsioonierakondadesse kuuluvad saadikud, mis t\u00e4hendaks, et vajalik kvoorum istungi pidamiseks ei t\u00e4itu. \"Me saame pidada selle koosoleku maha loomulikult ka mingis teises formaadis. Ilmselt v\u00f5tame me vastu seal mingid seisukohad ja avaldused. Kui tolli ja riigikontrolli esindaja tuleb, siis nendel ma saame ikkagi k\u00fcsimusi k\u00fcsida,\" \u00fctles Helme. Helme s\u00f5nul on v\u00e4ltimatult vajalik, et Kallase k\u00e4itumise suhtes v\u00f5taksid selge seisukoha \u00f5iguskantsler, president ning Riigikogu teiste fraktsioonide ja komisjonide esimehed. \"Vastasel korral ei saa enam r\u00e4\u00e4kida v\u00f5imude lahususest, vaid sellest, et meid juhib Eesti p\u00f5hiseaduslikke printsiipe r\u00e4igelt jalge alla tallav re\u017eiim,\" \u00fctles Helme. Riigieelarve kontrolli komisjoni aseesimees Maris Lauri \u00fctles ERR-ile, et tema teada ei ole koalitsioonisaadikutel plaanis istungit boikoteerida.  Lauri: majandustegevust Venemaal v\u00f5iks arutada m\u00f5nes teises komisjonis  Lauri s\u00f5nul on teisip\u00e4evane istung opositsioonierakondade \u00fchistegevus Kaja Kallase vastu. \"See teema t\u00f5esti ei ole riigieelarve kontrolli erikomisjoni teema. Kui me vaatame, mis on riigieelarve kontrolli komisjoni \u00fclesanne, siis see on tegeleda riigieelarvega, ehk vaadata, kuidas riigi varasid ja rahalisi ressurssi kasutatakse. Selles ei ole kokkupuudet kaubavahetuse teemaga,\" \u00fctles Lauri. Lauri s\u00f5nul v\u00f5iks Kallase skandaali ja \u00fcldse erinevate Eesti ettev\u00f5tete majandustegevust Venemaal arutada n\u00e4iteks v\u00e4liskomisjonis, majanduskomisjonis riigikaitsekomisjonis v\u00f5i julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon. \"See on tekitanud vaidlusi ja diskussiooni, see oleks ka riigikogule vajalik ja oluline teema, et asjadest aru saada ja seisukohti v\u00f5tta,\" s\u00f5nas Lauri. Samas \u00fctles Lauri, et praeguse seisuga on tema oma tekkinud k\u00fcsimustele Kallaselt vastused saanud. Riigikogu esimees Lauri Hussar \u00fctles ERR-ile, et valitsusliige on k\u00fcll kohustatud kutse peale komisjoni istungile ilmuma, kuid samas peab arvestama ka peaministri teiste kohustustega ja p\u00f5hjendustega, miks ta ei saa soovitud ajal komisjoni istungil osaleda.\u00a0 \"Komisjoni kohus on j\u00e4lgida, et k\u00e4sitletav teema oleks nende kontrollialas ning, et teema puudutab otseselt komisjoni ette kutsutavat v\u00f5imkonda,\" \u00fctles Hussar. Teisip\u00e4eval toimub riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorraline istung, kus on teemaks s\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga. Kutsutud on Kallas, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja. Kaja Kallas ja Kristjan Kraag on \u00f6elnud, et nemad istungil ei osale.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Mart Helme: \u201cSeadus ei j\u00e4ta Kaja Kallasele v\u00f5imalust j\u00e4tta parlamendi komisjoni ette ilmumata. Tal ei ole siin midagi vaielda v\u00f5i kaubelda\u201dPeaminister Kaja Kallase otsus j\u00e4tta ilmumata Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungile on enneolematu voluntarism, mille suhtes peavad selge seisukoha v\u00f5tma \u00f5iguskantsler, president ja fraktsioonide juhid, leiab Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Mart Helme.\n\u201eRiigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse paragrahv 22 kohaselt on parlamendi komisjonil \u00f5igus n\u00f5uda valitsuselt oma t\u00f6\u00f6ks vajalikke andmeid ning n\u00f5uda ministri, sealhulgas peaministri, osalemist komisjoni istungil valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama k\u00fcsimustele,\u201c \u00fctles Helme.\n\u201eSeadus ei anna peaministrile \u00f5igust hakata omavoliliselt hindama, kas komisjon ikka v\u00f5ib kutsuda teda istungile aru andma v\u00f5i mitte. Teisis\u00f5nu, Kaja Kallasel ei ole siin midagi vaielda v\u00f5i kaubelda. Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus allub parlamendile, mitte vastupidi. Antud juhul on tegemist parlamentaarse v\u00f5imu r\u00e4ige torpedeerimisega. J\u00e4tkatakse sama mustrit, mida Reformierakonna koalitsioon alustas kevadel opositsioonist \u00fcle s\u00f5ites. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, kuidas seaduserikkumist laiendatakse komisjonide ette mitteilmumisega.\u201c\nHelme s\u00f5nul on v\u00e4ltimatult vajalik, et Kallase k\u00e4itumise suhtes v\u00f5taksid selge seisukoha \u00f5iguskantsler, president ning Riigikogu teiste fraktsioonide ja komisjonide esimehed.\n\u201eVastasel korral ei saa enam r\u00e4\u00e4kida v\u00f5imude lahususest, vaid sellest, et meid juhib Eesti p\u00f5hiseaduslikke printsiipe r\u00e4igelt jalge alla tallav re\u017eiim,\u201c \u00fctles Helme."}
{"text":"VIDEO | Urmas Reinsalu komisjonisaaga taustal: mulle tundub, et peaminister on kaotanud reaalsustajuRiigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) kuulis meedia vahendusel, et Kaja Kallas ei tulegi homme avalikule istungile r\u00e4\u00e4kima oma abikaasa Venemaaga seotud \u00e4ri tagamaadest. Reinsalu viitas, et Kallas ei taju, et Eesti \u00fchiskonna jaoks on see teema k\u00f5ige kesksem ja et vastuseid oodatakse just tema k\u00e4est.\n\u201eEi, praeguse seisuga pole saanud mingit infot komisjoni t\u00f6\u00f6tajate k\u00e4est. Et oleks ametlikult \u00f6eldud, et Kallas ei tule komisjoni ette v\u00f5i palub uut aega,\u201c nentis Reinsalu kella 15 paiku. Paar tundi varem oli Kallas Delfile kinnitanud, et homne p\u00e4evakava on t\u00e4is ja komisjoni istungil, mis algab kell 10, teda ei n\u00e4e. Reinsalu meelest pole Kallase suhtumine asjasse parlamentaarses riigis v\u00e4\u00e4rikas. Ta viitas ka, et vajadusel saanuks ka teise aja leida.\nReinsalu leidis ka, et Kallase k\u00e4itumine on s\u00fcmptomaatiline. Kallas oli oodatud t\u00e4na toimuma pidanud riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, et arutada presidendi kantselei rahastamise k\u00fcsimusi. Selle puhul andis peaminister ette teada, et ei tule. \u201eTeist korda keeldus tulemast,\u201c s\u00f5nas Reinsalu. Ta m\u00e4rkis, et selle teema puhul on Kallas komisjonile p\u00f5hjendanud, et tal pole mitte midagi \u00f6elda, teda esindab rahandusminister Mart V\u00f5rklaev.\nReinsalu hinnangul on peaminister kaotanud realiteeditaju. Tema s\u00f5nutsi on just homme arutlusel olev Venemaa vedudega seotud teema \u00fchiskonnas praegu esmat\u00e4htis. Kallase homses p\u00e4evakavas on kirjas, et kell 8\u201310 osaleb ta valitsuse kabinetin\u00f5upidamisel ja kell 11.15\u201311.45 v\u00f5tab osa Paldiski l\u00f5unasadama uue kai nurgakivi tseremooniast. Rohkem m\u00e4rkeid avalikus infos kirjas pole. Reinsalu torkas, et nurgakivi panekule oleks v\u00f5inud Kallas volitada V\u00f5rklaeva.\nReinsalu r\u00e4\u00e4kis, et parlamentaarne j\u00e4relevalve on t\u00f5siste s\u00fc\u00fcdistuste puhul enesestm\u00f5istetav. \u201eMu v\u00e4ide on, et selles r\u00e4pases loos pole kaugeltki mitte k\u00f5igile k\u00fcsimustele saadud vastuseid, pigem jutupunkte ja retoorikat,\u201c s\u00f5nas Reinsalu. \u201eOn elementaarne, et Kallas annaks seletusi, mitte ei hoiaks k\u00f5rvale.\u201c\nKas Lemendik tuleb, on lahtine\nHomsel riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel avalikul istungil on teemaks s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga. Kutsutud on Kallas, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli esindaja. Kraag andis komisjonile juba teada, et ei tule. \u201eUskusime, et lisaks seaduslikkusele ajame \u00f5iget asja, aitame \u00e4ripartneril \u00e4ra tuua oma raha ja toome Eestile kasu. Me oleme k\u00f5ik \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, mis meile teada on, ning meie roll selle teema avalikus keskustelus on ammendunud. Valev\u00e4iteid kummutame selleks Eestis etten\u00e4htud \u00f5iguskaitse vahenditega,\u201c seisis ta kirjalikus vastuses.\nReinalu r\u00e4\u00e4kis, et on \u00fclimalt kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et Kraag istungist osa ei v\u00f5ta. Veel on ka lahtine, kas Martti Lemendik kohale tuleb, Metaprint pidavat sellest teatama t\u00e4nase p\u00e4eva jooksul.\nKallas on intervjuudes r\u00f5hutanud, et tema peaministriametit maha ei pane. \u201eMa j\u00e4tkan peaministrina. Loomulikult opositsioon saab teha umbusalduse avalduse, kui nad saavad h\u00e4\u00e4led kokku, see on nende t\u00f6\u00f6,\u201c s\u00f5nas ta.\n\u201eMa ei t\u00f5mbaks joont opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni vahel. P\u00f5him\u00f5tteline s\u00fcdametunnistuse k\u00fcsimus,\u201c leidis Reinsalu, et riigikogus v\u00f5iks umbusaldust toetada ka saadikuid koalitsiooni ridadest. Reinsalu meelest on kriis kasvanud ning Kallas kaotanud reaalsusega kontakti. \u201eSee on v\u00e4ga ohtlik.\u201c\nKaris: komisjoni ees tuleb k\u00fcsimustele vastata\nKa president Alar Karis on olukorra osas kriitiline. T\u00e4na m\u00e4rkis ta oma avalduses, et \u00e4ritegevus Vene suunal seab kahtluse alla Eesti riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsuse suhtlemises meie liitlastega. \u201eValitsuspoliitikute t\u00f6\u00f6 on ka vastata k\u00fcsimustele, kui need kerkivad. Ja teha seda ka riigikogu komisjoni ees, s\u00f5ltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni esindaja. Ning eriti siis, kui tuleb arutada raskeid ja ebameeldivaid k\u00fcsimusi, nii nagu normaalses parlamentaarses riigis on kohane ja vajalik, vajalik demokraatia toimimiseks. Valikud, mis selles olukorras j\u00e4tavad riigikogu k\u00f5rvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet,\u201c m\u00e4rkis president. \u201eEesti on parlamentaarne riik, mis eeldab meilt k\u00f5igilt respekti rahva poolt valitud esinduskogu vastu.\u201c"}
{"text":"KOLUMN \u27e9 J\u00fcri Kot\u0161inev: kollane kaart\u00d5igust ja t\u00f5degi j\u00e4\u00e4b tal \u00fcle. M\u00f5istagi see on tema t\u00f5de, aga sellest piisab, et j\u00e4tkata valitsemist ja olla isegi solvunud halbade alamate peale. Seda osa \u00fchiskonnast, kes ei ole tema valitsemise stiilist vaimustatud ja tema aetava poliitikaga n\u00f5us, nimetas Kallas \u0161aakaliteks, kirjutab s\u00f5jaajaloolane J\u00fcri Kot\u0161inev.\nJalgpallis t\u00e4hendab kollase kaardi n\u00e4itamine m\u00e4ngijale hoiatust m\u00e4ngureeglite vastu eksimise puhul. Teise eksimuse korral n\u00e4idatakse m\u00e4ngijale juba punast kaarti ja eemaldatakse ta m\u00e4nguv\u00e4ljakult.\nKollase v\u00e4rvi oma erakonna tunnusv\u00e4rviks valinud reformarite erakonna esim\u00e4ngur, peaminister Kaja Kallas, kes on poliitilisel m\u00e4nguv\u00e4ljakul \u00e4ra teeninud kollase kaardi. Tegelikult on ta \u00e4ra teeninud m\u00e4ngureeglite vastu eksimise eest punase kaardi, aga olukord meie parlamentaarses esindusdemokraatias ei luba talle punast kaarti n\u00e4idata ja k\u00f5rvaldada teda m\u00e4nguv\u00e4ljakult.\nKoalitsioonil on riigikogus selline kohtade tagavara, et parlament ei h\u00e4\u00e4leta oma liikmeskonna enamusega koalitsioonivalitsuse juhi kohalt mahav\u00f5tmise poolt. Kollane kaart on maksimum, mida v\u00f5ib teha riigikogu opositsioon ja Vabariigi president.\nSelle kaardi n\u00e4itamine Kallasele on vaid n\u00f5uandva h\u00e4\u00e4le \u00f5igusega ja moraalses plaanis korrale kutsuva toimega. Kui Kaja Kallas ei v\u00f5ta seda korralekutsumist kuulda, ei saa sinna keegi midagi parata. Kaja j\u00e4tkab ja \u00f5igust selleks j\u00e4tkamiseks peaministrina j\u00e4\u00e4b \u00fclegi.\n\u00d5igust ja t\u00f5degi j\u00e4\u00e4b tal \u00fcle. M\u00f5istagi see on tema t\u00f5de, aga sellest piisab, et j\u00e4tkata valitsemist ja olla mitte ainult jultunult vankumatu oma teerullitaktikas, vaid isegi solvunud halbade alamate ja tema arvates alatu opositsiooni peale. Seda osa \u00fchiskonnast, kes ei ole tema valitsemise stiilist vaimustatud ja tema aetava poliitikaga n\u00f5us, nimetas Kaja Kallas \u0161aakaliteks. M\u00f5istagi on esimesed \u0161aakalid tema arvates opositsioonierakonnad ja ajakirjandus.\nAsja teeb eriti haledaks ja magedaks asjaolu, et Venemaaga \u00e4ri ajamise skandaali sattus koos oma perekonnaga tegelane, kes peaministrina m\u00e4ngis kogu Euroopa ees esiv\u00f5itleja rolli Venemaaga igasuguste suhete, eriti \u00e4riliste suhete l\u00f5petamise v\u00f5itluses.\nSellesama rolli kandjana sattus ta oma abikaasa \u00e4risuhete t\u00f5ttu rolli, mis meenutab mulle olukorda, kus j\u00e4rsku upub \u00e4ra kellegi ujumistreener. Upub mitte avamerel ega j\u00e4rves ujudes, vaid basseinis treeningu k\u00e4igus. Ujumistreener sukeldub korraks basseinivette, et oma hoolealusele midagi ette n\u00e4idata ja upub j\u00e4rsku \u00e4ra. See on ootamatu ja jabur olukord, kuid ometi on just sellisesse olukorda sattunud praegune peaminister.\u00a0\nKuhu kadus Kallase leppimatus ja kategoorilisus n\u00fc\u00fcd, kus teda ennast on tabanud vahelej\u00e4\u00e4mine asjas, mida ta Ukraina s\u00f5ja algusest on h\u00e4biposti naelutanud ja k\u00f5iki maid ja rahvaid \u00fcles kutsunud Venemaaga \u00e4ri mitte tegema. See on kadunud solvumise ja enese\u00f5igustuste laviini taha.\nHuvitav on see, et ajakirjanikke, kes asjakohaseid k\u00fcsimusi talle esitavad, on ta nimetanud vihase sisinaga h\u00e4\u00e4les alatuteks inimesteks. See, et ta ei tea, millega tema mees tegeles ja tegeleb ning tegelema alles kavatseb hakata on jutt, mida ta v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida kellegi vanaema kassile. Keegi ei suuda uskuda seda v\u00e4ljam\u00e4ngitud naiivsust, millega Kallas \u00fcritab kinni m\u00e4tsida ilmset vahelej\u00e4\u00e4mist Venemaaga \u00e4ri ajamisega rikastumise nimel.\nKaja Kallase viha on suunatud k\u00f5ikide vastu, kes julgevad kahelda tema ilmeksimatuses ja soovis valitseda l\u00f5pmatult kaua, samas kasutades seda valitsemist isikliku rikastumise eesm\u00e4rgil. Ammu v\u00e4ljakujunenud reformarite korrumpeerunud v\u00f5imueliit on tsementeerinud oma koha Eesti v\u00f5imup\u00fcramiidi tipus juba v\u00e4ga pikka aega.\nPoliittehnoloogia v\u00f5tted on reffidel ammu selged ja h\u00e4\u00e4letamise teerullid nii \u00f5litatud, et miski ei saa v\u00e4\u00e4rata nende teerullide veeremist \u00fcle rahva ja opositsiooni. Aeg-ajalt juhtub aga ka reformierakondlastel t\u00f6\u00f6\u00f5nnetusi ja siis peab magusa v\u00f5imu s\u00e4ilitamise nimel kuulama kibedat t\u00f5tt ajakirjanduselt ja opositsioonilt. Sellega ei ole midagi teha, aga Kaja Kallasele ei meeldi, oi kuidas ei meeldi olla sellises rollis, kus jalgade trampimise ja k\u00e4rkimise asemel oma alamate peale tuleb anda vastuseid, mida tegelikult anda ei saa.\nSiis tuleb kogu raev vahelej\u00e4\u00e4mise eest v\u00e4lja valada nende samade k\u00fcsimuste esitajate peale ja hakata hauduma k\u00e4ttemaksuplaane k\u00fcsijate suhtes. Enam ei aita silmade p\u00f6\u00f6ritamine ja kl\u00e4hvimine k\u00fcsijate peale. Tuleb oodata \u00e4ra, kuni see \u201eraske aeg\" m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb ning alles siis k\u00e4ttemaksu teostama hakata.\nK\u00e4ttemaks tabab seekord kogu rahvast, kes ei taha aru saada, kui \u201esuurep\u00e4rane\" peaminister Kallas tegelikult on. Eestit ootavad ees v\u00e4ga rasked ajad, sest k\u00e4ttemaks praegu kogetud alanduse eest ei j\u00e4\u00e4 tulemata ja Kaja Kallas n\u00e4itab ise kogu rahvale punast kaarti, eemaldades kogu rahva m\u00e4nguv\u00e4ljakult. Selline kurb perspektiiv ootab rahvast Kaja Kallase valitsemise all."}
{"text":"Mart Helme: seadus ei j\u00e4ta peaministrile v\u00f5imalust j\u00e4tta parlamendi komisjoni ette ilmumataPeaminister Kaja Kallase otsus j\u00e4tta ilmumata riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungile on enneolematu voluntarism, mille suhtes peavad selge seisukoha v\u00f5tma \u00f5iguskantsler, president ja fraktsioonide juhid, leiab riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Mart Helme.\u00a0\n\u201eRiigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse paragrahv 22 kohaselt on parlamendi komisjonil \u00f5igus n\u00f5uda valitsuselt oma t\u00f6\u00f6ks vajalikke andmeid ning n\u00f5uda ministri, sealhulgas peaministri, osalemist komisjoni istungil valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama k\u00fcsimustele,\" \u00fctles Helme.\u00a0\n\u201eSeadus ei anna peaministrile \u00f5igust hakata omavoliliselt hindama, kas komisjon ikka v\u00f5ib kutsuda teda istungile aru andma v\u00f5i mitte. Teisis\u00f5nu, Kaja Kallasel ei ole siin midagi vaielda v\u00f5i kaubelda. Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus allub parlamendile, mitte vastupidi. Antud juhul on tegemist parlamentaarse v\u00f5imu r\u00e4ige torpedeerimisega. J\u00e4tkatakse sama mustrit, mida Reformierakonna koalitsioon alustas kevadel opositsioonist \u00fcle s\u00f5ites. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, kuidas seaduserikkumist laiendatakse komisjonide ette mitteilmumisega.\"\u00a0\nHelme s\u00f5nul on v\u00e4ltimatult vajalik, et Kallase k\u00e4itumise suhtes v\u00f5taksid selge seisukoha \u00f5iguskantsler, president ning Riigikogu teiste fraktsioonide ja komisjonide esimehed.\u00a0\n\u201eVastasel korral ei saa enam r\u00e4\u00e4kida v\u00f5imude lahususest, vaid sellest, et meid juhib Eesti p\u00f5hiseaduslikke printsiipe r\u00e4igelt jalge alla tallav re\u017eiim,\" \u00fctles Helme.\u00a0\nToimetas Markus J\u00e4rvi"}
{"text":"VIDEO | Lauri Hussar optimistlikult: julgen k\u00fcll \u00f6elda, et valitsuse tervis ei ole halb\u201eEesti on olnud v\u00e4ga tugev Ukraina toetaja ja kindlasti selline skandaal meile t\u00e4na au ei tee,\u201c t\u00f5des Eesti 200 esimees Lauri Hussar viimaste s\u00fcndmuste valguses. Samas ta ise on Kallase praeguste vastustega rahul ja \u00fctleb, et valitsus j\u00e4tkab ning oluliste otsuste tegemine on ees.\nT\u00e4na p\u00e4eval kogunes riigikogus koalitsioonin\u00f5ukogu, kus oli kohal ka Hussar. Vahetult enne selle algust oli Kaja Kallas Delfile kinnitanud, et homme tema riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel istungil ei osale. Tol istungil oleks ta pidanud aru andma oma abikaasa \u00e4ritegevusest, mis seotud Venemaaga.\nLoomulikult oli nii skandaalist kui konkreetsemalt komisjonide istungist juttu ka suletud uste taga ehk koalitsioonin\u00f5ukogu koosolekul. Hussar s\u00f5nas, et Kallas on korduvalt \u00f6elnud, et ei p\u00f5ikle vastuste andmisest k\u00f5rvale. Peaminister s\u00f5nas valitsuspartneritele, et teeb seda ka komisjoni kui sellise ees, aga siis, kui teemat puudutab \u201evastav riigikogu komisjon\u201c. Antud asjas leidis Kallas, et riigieelarve kontrolli erikomisjon asjasse ei puutu.\n\u201eKomisjoni kohus on j\u00e4lgida, et konkreetne teema puudutaks komisjoni vastutusvaldkonda. Ja et komisjoni ette kutsutud inimese puhul oleks see teema otseselt puudutav tema v\u00f5imuvaldkonda. Mina arvan, et korruptsioonikomisjoni puhul see nii kindlasti on,\u201c lausus Hussar. J\u00e4i k\u00f5lama, et korruptsioonivastase erikomisjoni ette oleks Kallas valmis minema aru andma, kui \u00f5nnestub aeg paika panna.\nHussar nentis, et on \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et kogu skandaal puhkenud on. \u201eEesti on olnud v\u00e4ga tugev Ukraina toetaja ja kindlasti selline skandaal meile t\u00e4na au ei tee,\u201c t\u00f5des ta. \u201eKui seisame Ukraina selja taga, siis teiselt poolt t\u00e4hendab see seda, et Ukraina seisab ju meie ees. Ta seisab meie ees demokraatlikus v\u00f5itluses ja demokraatiamaailma v\u00e4\u00e4rtuste eest v\u00f5itlemisel. Ja selle p\u00e4rast peame k\u00f5ikv\u00f5imalikul moel Ukrainat toetama.\u201c\nKas saame toetada sellise valitsusega, mida juhib Kaja Kallas? Hussar kostis esmalt, et t\u00e4na tal on keeruline sellele vastata. Samas enda vaates kinnitas ta, et on Kallaselt ammendavad vastused saanud. \u201eJulgen k\u00fcll \u00f6elda, et t\u00e4na on Kallas need vastused andnud ja valitsus j\u00e4tkab. Sest meil on v\u00e4ga olulised otsused ees s\u00fcgisistungj\u00e4rgul,\u201c m\u00e4rkis ta. Otsuste all pidas ta silmas n\u00e4iteks riigieelarvet ja maksuk\u00fcsimusi. \u201eMis puudutab valitsuse tervist, siis t\u00e4nase p\u00f5hjal julgen k\u00fcll \u00f6elda, et valitsuse tervis ei ole halb.\u201c\nKallas: ma j\u00e4tkan peaministrina\nKallas \u00fctles reedel, et ei plaani peaministri ametist tagasi astuda. See pole ka viimase paari p\u00e4eva jooksul muutunud. \u201eMa j\u00e4tkan peaministrina. Loomulikult opositsioon saab teha umbusalduse avalduse, kui nad saavad h\u00e4\u00e4led kokku, see on nende t\u00f6\u00f6,\u201c s\u00f5nas Kallas t\u00e4na Delfile. \u201eMa kindlasti vabandan k\u00f5igi ees, kes sellest riivatuna on end tundnud, aga mina saan vastutada nende moraalsete hinnangute eest, mida ma olen ka andnud. Endiselt arvan, et Venemaal tegutsemine v\u00f5i Venemaaga suhete hoidmine olukorras, kus on k\u00e4imas t\u00e4iemahuline s\u00f5da, ei ole moraalne ja peaks l\u00f5ppema ning kutsun \u00fcles k\u00f5iki Eesti ettev\u00f5tteid seda tegema \u2013 see seisukoht pole muutunud,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kallas.\nTa lisas, et tema seisukohad s\u00f5ja ja Ukraina toetamise osas pole mitte kuidagi muutunud. Arvo Halliku kohta m\u00e4rkis ta: \u201eArvan, et minu abikaasa n\u00e4itas oma tegudega \u2013 m\u00fc\u00fces v\u00f5ileivahinnaga oma osaluse ettev\u00f5ttes, mida ta on aastatega ehitanud \u2013 seda, et ta tegelikult m\u00f5istab, mida ette heidetakse, ja tegelikult v\u00f5ttis vastutuse mitte s\u00f5nades, vaid tegudes,\u201c \u00fctles Kallas."}
{"text":"Lasteaiadirektori meelest tehakse Mailis Repsile kohtupidamisega liiga\u201eMa tean, et ta on Mailis Repsi laste\u2026 Ma ei tea, kes ta kodus on, kuid ta k\u00e4ib lastel j\u00e4rel. Ta on lastehoidja,\u201c r\u00e4\u00e4gib lasteaia juht t\u00e4di Merikese kohta, kes endise haridusministri lastel m\u00f5nikord j\u00e4rel k\u00e4is.\nJ\u00e4rjekordne istungip\u00e4ev, mille jooksul arutatakse pikalt ja laialt kohtu all oleva Mailis Repsi laste lasteaias k\u00e4imist. Tunnistajapinki kutsutud lasteaiadirektor Eve Padar r\u00e4\u00e4gib, et neil k\u00e4is j\u00e4rel Reps v\u00f5i siis keegi t\u00e4di Merike, kellel oli luba toonase haridusministri lapsi koju viia. \u201eTean, et lastele meeldis eriti rongiga koju minna,\u201c r\u00e4\u00e4kis Padar istungisaalis. Samas m\u00f6\u00f6nab ta, et temagi ei tea, kes see t\u00e4di Merike t\u00e4pselt on. \u201eMa tean, et ta on Mailis Repsi laste\u2026 Ma ei tea, kes ta kodus on, kuid ta k\u00e4ib lastel j\u00e4rel. Ta on lastehoidja.\u201c\nPadar kiidab Repsi ja \u00fctleb, et endine haridusminister on tubli ema ning on k\u00f5igile eeskujuks. Seda seet\u00f5ttu, kuidas ta \u00fchildab karj\u00e4\u00e4ri ja lapsevanemaks olemist. \u201eTa on v\u00e4ga kursis, mis lasteaias toimub,\u201c lausub Padar ning m\u00e4rgib, et tema tegusus on t\u00f5esti imetlusv\u00e4\u00e4rne. Kui riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih uurib lasteaia direktori k\u00e4est, kas tema tema tehakse Repsile kohtuga liiga, vastab ta jaatavalt. \u201eMa emana tunnetan seda k\u00fcll,\u201c lausub Padar.\nEndise haridusministri kaitsja Andri Rohtla k\u00fcsib seepeale, kas Padar tunneb end seep\u00e4rast m\u00f5jutatuna, et tal on Repsi suhtes inimlik kaastunne. \u201eTeate, siin on selge vahe sees. Ma v\u00f5in inimesena olla ja arvata, mis tahes. Aga kui pean andma faktilisi vastuseid, siis pole inimlikku kaastunnet. Pean endale aru andma, mismoodi kohtuprotsess peab edasi minema. Inimlikud emotsioonid j\u00e4tan \u00f5htusse, siis v\u00f5in neid l\u00e4bi elada,\u201c lausub Padar.\nKohtupidamine Repsi \u00fcle j\u00e4tkub kolmap\u00e4eval. Talle esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistus koosneb seitsmest niinimetatud osateost, neist kolm on seotud omastamise ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kelmusega. Esimene istung toimus juba \u00fcle aasta tagasi ja praeguseks on j\u00f5utud kaitsja tunnistajateni. Kohtupidamine peaks k\u00f5ige varem l\u00f5ppema 2024. aasta suvel."}
{"text":"Erikomisjonide istungile keeldub minemast ka Metaprinti juht Martti LemendikMetaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik andis \u00f5htul riigikogule teada, et tema ei osale homme riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel avalikul istungil. Kohale ei tule ka Stark Logisticsi juht Kristjan Kraag ega peaminister Kaja Kallas.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) r\u00e4\u00e4kis, et komisjon sai kirja kella 18.15 paiku. \u201eSeal ta \u00fctles, et ei pea v\u00f5imalikuks ikkagi osaleda.\u201c Reinsalu meelest pole ettev\u00f5tjate Lemendiku ja Kraagi hoiak ja k\u00e4itumine praeguses olukorras kohane. \u201eTegemist on suures mahus Venemaa \u00e4riga, sanktsioonikaubaga,\u201c m\u00e4rkis ta. \u201eEi ole n\u00e4htud eetilisi probleeme. Elementaarne oleks riigi kodanike rahvaesinduse ette tulla ja aru anda.\u201c\nKaja Kallas s\u00f5nas veidi enne kella 13 Delfile, et temagi ei osale istungil. \u201eHomne p\u00e4evakava on t\u00e4iesti t\u00e4is,\u201c r\u00f5hutas ta. Kallas toonitas sedagi, et p\u00e4evakava poleks saanud mitte kuidagi \u00fcmber teha. \u201e[See on olnud] v\u00e4ga pikalt paika pandud ja seotud Eesti majanduse arendamisega.\u201c\nReinsalu teada pole Kallas ametlikult komisjonidele teada andnud, et ei osale. Ta kutsus peaministrit ikkagi kohale tulema.\nKallase homses p\u00e4evakavas on kirjas, et kell 8\u201310 osaleb ta valitsuse kabinetin\u00f5upidamisel ja kell 11.15\u201311.45 v\u00f5tab osa Paldiski l\u00f5unasadama uue kai nurgakivi tseremooniast. Rohkem m\u00e4rkeid avalikus infos kirjas pole.\nKallas viitas sellelegi, et tema arvates ei puutu riigieelarve kontrolli erikomisjon kuidagi k\u00f5nealusesse teemasse. Ta \u00fctles, et k\u00f5ik komisjonid peaksid tegelema sellega, milleks nad on ellu kutsutud. Reinsalu ei n\u00f5ustunud sellega absoluutselt. \u201ePaistab, et peaminister kardab mu k\u00fcsimisi,\u201c torkas ta ja selgitas, et eelarve t\u00e4itmise ja \u00fcldse riigi rahanduse eeldus on see, et juhtimine on l\u00e4bipaistev. \u201eP\u00f5him\u00f5ttelised k\u00fcsim\u00e4rgid on praegu \u00fcleval. Kriitiline usaldusdefitsiit peaministri osas,\u201c m\u00e4rkis ta. \u201eK\u00fcsimustest m\u00f6\u00f6da vaatamine pole lahendus, see ainult v\u00f5imendab. Loodan, et peaminister ei tekita lisaks usalduskriisile ka parlamentaarset kriisi.\u201c\nReinsalu viitas, et ka president Alar Karis oli t\u00e4na kriitiline. \u201eValitsuspoliitikute t\u00f6\u00f6 on ka vastata k\u00fcsimustele, kui need kerkivad. Ja teha seda ka riigikogu komisjoni ees, s\u00f5ltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni esindaja. Ning eriti siis, kui tuleb arutada raskeid ja ebameeldivaid k\u00fcsimusi, nii nagu normaalses parlamentaarses riigis on kohane ja vajalik, vajalik demokraatia toimimiseks. Valikud, mis selles olukorras j\u00e4tavad riigikogu k\u00f5rvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet,\u201c \u00fctles president. \u201eEesti on parlamentaarne riik, mis eeldab meilt k\u00f5igilt respekti rahva poolt valitud esinduskogu vastu.\u201c\nKaja Kallas oli oodatud t\u00e4na toimuma pidanud riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, et arutada presidendi kantselei rahastamise k\u00fcsimusi. Peaminister teatas ette, et ei osale, mistap j\u00e4i istung \u00fcldse \u00e4ra.\nErikomisjonide homse istungi teema on s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga. Kuigi Kallas, Kraag ja Lemendik ei osale, istung toimub, kinnitas Reinsalu. Kutsutud on ka maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, kes teadaolevalt osaleb. Reinsalu s\u00f5nutsi tahetakse temalt uurida, kuidas firmad \u00fcle\u00fcldiselt sanktsioone j\u00e4rgivad ja kui palju neist m\u00f6\u00f6da hiilitakse.\nAvalik istung algab kell 10."}
{"text":"K\u00fcberkelmid on muutunud veel nutikamaksK\u00fcberpetturitel on aasta esimese seitsme kuuga \u00f5nnestunud Eesti inimestelt k\u00e4tte saada juba pea neli miljonit eurot. Kannatanuid on enam kui 500.Pettused on muutunud \u00fcha kavalamaks ja ohvriks langevad eri taustaga inimesed alates tudengitest ja l\u00f5petades tippjuhtidega. Selleks, et mitte kelmide ohvriks langeda, tuleb olla t\u00e4helepanelik iga kord, kui kusagile mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID PIN-koode sisestad v\u00f5i kellegi edastatud linkidele vajutad. Keegi pole kaitstud - petturid on loomingulised ja ronivad sotsiaalmeediasse, e-postkasti ja telefoni eri viisil.Investeerimispettuste kahju ulatub politsei andmetel t\u00e4navu \u00fcle 2 miljoni euro. Politseini on j\u00f5udnud 156 juhtumit, mis teeb keskmiseks kahjusummaks \u00fcle 12 000 euro.N\u00e4iteks \u00f5nnestus kelmidel \u00fchelt inimeselt k\u00e4tte saada 2500 eurot, lisaks v\u00f5eti tema isikuandmeid kasutades 23 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kiirlaenu. See k\u00f5ik juhtus internetti postitatud investeerimiskuulutuse kaudu. Ohver vajutas lingile ja sisestas oma kontaktandmed, kohe saabus k\u00f5ne t\u00e4psemate instruktsioonidega. Selle juhtumi puhul paluti Whatsappi vestlusaknas saata dokumendiandmed ja foto ning siis alla laadida programm, mille kohta kinnitati, et see on ohutu tehniline abimees. Selle programmiga andis ohver aga petturitele ligip\u00e4\u00e4su oma pangaandmetele, ka said nad v\u00f5imaluse luua inimese nimel uus Smart-ID konto. Vaid t\u00e4nu pangakontole seatud limiitidele ei saadud kogu kontol olnud raha k\u00e4tte.Kui juba mingist summast on ilma j\u00e4\u00e4dud, v\u00f5ib j\u00e4rgneda teine laine: mis tahes raha tagastusskeemid on suure t\u00f5en\u00e4osusega petuskeemid ja abivalmis inimene teisel pool ekraani ei pruugi osutuda selleks, kellena ta end esmapilgul esitleda \u00fcritas.Facebooki turuplats ehk Marketplace on oma kauba m\u00fc\u00fcmiseks teada-tuntud koht, kuid lisaks ostjatelem\u00fc\u00fcjatele liikleb m\u00fc\u00fcgiplatvormidel ka h\u00e4marate eesm\u00e4rkidega tegelasi. N\u00e4iteks pakutakse m\u00fc\u00fcjale kauba kulleriga k\u00e4ttetoimetamiseks viise, mille jaoks peab m\u00fc\u00fcja v\u00e4idetava ostja poolt edastatud lingile \u201ekullerfirma jaoks\u201d sisestama oma pangaandmeid ja \u201ekinnitama\u201d need Smart-ID paroolidega.Registreeritud pakikelmuse juhtumeid on t\u00e4navu juuli l\u00f5pu seisuga 166 ja petturitel on \u00f5nnestunud k\u00e4tte saada \u00fcle 110 000 euro. See on enam kui kaks korda rohkem kui terve eelmise aasta jooksul kokku.T\u00e4helepanelik tuleb olla nii sotsiaalmeedias kui ka hiljem telefonile saadetavatele s\u00f5numitele reageerides, sest petturid teevad t\u00f5etruult j\u00e4rgi kodulehek\u00fclgi ja n\u00e4iteks vale-Omniva kodulehele sattumine v\u00f5ib olla vaid \u00fche vale kliki tagaj\u00e4rg. J\u00e4lgi hoolega veebibrauseri aadressireal n\u00e4htavat ja veendu, et ka ise kullerfirma lehte otsides satuksid samasse kohta.Norstat ja pangaliit tegid \u00e4sja uuringu, kust selgus, et vaid 54 protsenti inimestest v\u00f5rdleb alati enne mobiil- v\u00f5i Smart-ID PIN-koodi sisestamist kontrollkoode tehingu tegemise keskkonnas telefoni ekraanile ilmuvatega. Lisaks selgus, et vaid 65 protsenti vastanutest keeldus PIN-koode sisestamast.Kui m\u00f5ni portaal k\u00fcsib PIN2 koodi, peab automaatselt minema peas p\u00f5lema punane tuli. PIN2 on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne paberil antud allkirjaga. Tegu on viiekohalise koodiga, mida ei tohi kunagi sisestada oma isiku t\u00f5estamiseks. Muidugi tuleb ka PIN1 - neljakohalise oma isiku tuvastamiseks ja mis tahes keskkondadesse sisenemiseks vajaliku koodi - sisestamisel olla ettevaatlik, sest sellega v\u00f5id anda petturile ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole. Lisaks tuleb meeles pidada, et pangakaardi taga olevat kolmenumbrilist CVC-koodi ei tohi jagada \u00fcheski suvalises ankeedis.Kui petturitega veebis kokku puutud, teavita kindlasti politseid ja panka, et hoida \u00e4ra teiste pettuse ohvriks langemine. Kui politseini j\u00f5uab teadmine lehek\u00fcljest v\u00f5i lingist, mis viib petuskeemini, saab selle sulgeda.\"Kui petturitega veebis kokku puutud, teavita kindlasti politseid ja panka, et hoida \u00e4ra teiste pettuse ohvriks langemine.\"K\u00c4TLIN KUKK, pangaliidu pettuste t\u00f5kestamise t\u00f6\u00f6grupi juht"}
{"text":"JUHTKIRI | Meil on kahju, aga peaminister \u00f5\u00f5nestab demokraatiatKas peaminister Kaja Kallas on end Eesti \u00f5iguss\u00fcsteemist lahti sidunud? Nimelt eirab ta riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni kutset tulla aru andma avalikule istungile, mille teema on s\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga.\nEsialgu polnud isegi n\u00e4ha Kallase valmidust pakkuda m\u00f5ni teine aeg, kui komisjonide ette pandu t\u00f5esti ei sobi. Eile p\u00e4rastl\u00f5unaks oli Kallas k\u00fcll kompromissivalmimaks muutunud, aga siiski k\u00e4itub ta nii, nagu oleks peaminister riigikogust k\u00f5rgem v\u00f5imuorgan, kuigi p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi see nii pole.\nKindlasti on riigikogu komisjonidel \u00f5igus peaministri osalemist n\u00f5uda \u2013 selle \u00f5iguse s\u00e4testab riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse \u00a7 22. T\u00f5si, n\u00f5udmise eiramise eest pole karistust ette n\u00e4htud, aga parlamendiga koost\u00f6\u00f6 tegemine on poliitilise kultuuri k\u00fcsimus. Komisjon v\u00f5ib valitsuse liikmeid kohale kutsuda nende \u201ev\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks\u201c.\nEi tohiks kahtlust olla, et teema, mille p\u00e4rast Kallast tahetakse n\u00e4ha, on riiklikult oluline. Kallase jutt, et ta ei l\u00e4he selle p\u00e4rast, et see teema pole riigieelarve kontrolli erikomisjoni asi, on kunstlik ettek\u00e4\u00e4ne juba selle p\u00e4rast, et tegu on kahe komisjoni \u00fchisistungiga.\nPraeguses skandaalis k\u00e4itub Kallas nagu need poliitikud, kelle valitsusest eemal hoidmiseks andsid paljud valijad talle valimistel h\u00e4\u00e4le.\nSamamoodi tahavad end Eesti \u00f5iguss\u00fcsteemist lahti siduda peaministrile h\u00e4da kaela toonud Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ja Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, keeldudes samuti istungile minemast.\nSee on vale ja halb hoiak. Praeguses skandaalis k\u00e4itub Kallas nagu need poliitikud, kelle valitsusest eemal hoidmiseks andsid paljud valijad Reformierakonnale viimastel valimistel oma h\u00e4\u00e4le.\nDelfile eile antud intervjuus \u00fctles Kallas, et tal on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud, ta vabandab k\u00f5igi ees, kes sellest end riivatuna on tundnud, aga j\u00e4tkab peaministrina. Meil on ka kahju \u2013 selle p\u00e4rast, et peaminister \u00f5\u00f5nestab demokraatiat.\nTore, kui Kallasele meeldib tema praegune amet. Tore, kui v\u00e4lismeedia anal\u00fc\u00fcs viitab, et tema maine Venemaad piiravate eetiliste standardite kehtestajana pole v\u00e4ga palju kannatada saanud. Ent selleks, et peaministriametis \u00f5ige n\u00e4oga j\u00e4tkata, tuleb l\u00e4bida puhastustuli, mille \u00fcks osa on ka tund-paar riigikogu komisjonide k\u00fcsimustele vastamist.\nKui peaministril ja Stark Logisticsi juhil pole midagi varjata ega h\u00e4beneda, siis milleks t\u00f5rjuda v\u00f5imalust edastada avalikult \u00fcle kantaval istungil oma arusaam toimunust?"}
{"text":"Kuidas juhtus, et kolm k\u00f5rgeimat riigitegelast korraga skandaalidesse sattusid?EESTIS EI OLE POLIITILIST ametikohta, mis poleks suuremast v\u00f5i v\u00e4iksemast skandaalist l\u00e4bi k\u00e4inud. Mida k\u00f5rgemal sa oled, seda teravamad on nii konkurents kui t\u00e4helepanu, palju on kaalul ja t\u00f6\u00f6 pingeline. Ent kunagi varem pole korraga, k\u00f5igest \u00fche kuu jooksul skandaalide keskele sattunud k\u00f5ik kolm Eesti k\u00f5rgeimat v\u00f5imukandjat.K\u00f5ige leebem ja igavam neist on riigikogu esimehe Lauri Hussari lugu. Eesti 200 siseopositsioon s\u00fc\u00fcdistab erakonna esimeest j\u00f5uv\u00f5tetes ja ebademokraatias, nagu on siseopositsioon teinud lugematutel kordadel teisteski parteides. Need s\u00fc\u00fcdistused pole Hussarile iseenesest kuigi ohtlikud, kuid neil v\u00f5ib olla kaalu \u00fche kivina Eesti 200 jamade pikas reas.Hoopis keerulisem on lugu president Alar Karise ja tema kantseleiga. Senised riigipead on sattunud kriitika alla pigem isiklikes k\u00fcsimustes, n\u00e4iteks teismeliste lastelaste k\u00e4itumine v\u00f5i talu eurotoetuste kohta s\u00f5lmitud erikokkulepped. Kahtlus, et presidendi sisen\u00f5unik on p\u00fc\u00fcdnud siduda eeln\u00f5ude v\u00e4ljakuulutamist Kadrioru rahastamisega, ei heida aga varju mitte niiv\u00f5rd presidendi isikule kui institutsioonile. \u00dchest k\u00fcljest seisab see skandaal k\u00f5ige pudedamatel savijalgadel, sest vaidlus ei k\u00e4i isegi mitte selle \u00fcle, kes mida \u00fctles, vaid kes mida m\u00f5tles. Teisalt on rahandusministeeriumist \u00fclest\u00f5stetud s\u00fc\u00fcdistus seaduste m\u00fc\u00fcgiks pakkumisest erakordselt r\u00e4nk.Peaminister Kaja Kallase abikaasa \u00e4ri Venemaal on veelgi enam riigi mainet kahjustav, ehkki pigem isiklik teema. T\u00f5ik, et Euroopa s\u00f5japrintsessi mees Venemaal toimetades raha teenib, on juba iseenesest meem, mis eales meelest ei l\u00e4he, kuid \u00fclik\u00e4pardlikud katsed seda eitada, pisendada ja naeruv\u00e4\u00e4ristada tegid asja veel mitu korda hullemaks. Kui enamasti on meie kodused keeristormid m\u00f6\u00f6dunud \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale m\u00e4rkamatult, siis seekord s\u00f6\u00f6bib juhtunu v\u00e4lispartnerite m\u00e4llu ka siis, kui peaministril \u00f5nnestub oma koht s\u00e4ilitada. Rekat\u00e4is renomeed, mis Kallasel seni rahvusvahelisel areenil oli, l\u00e4ks Narva sillal kaduma.K\u00f5ik kolm juhtumit on seega \u00fcsna erinevad, kui v\u00e4lja arvata, et need rullusid lahti \u00fcksteise sabas augustikuus (Eesti 200 skandaali esimene vaatus oli t\u00f5tt-\u00f6elda juba varem). Kas see n\u00e4itab Eesti poliitilise ladviku l\u00e4binisti rikutust, et peaminister, president ja riigikogu esimees on korraga skandaalidesse segatud? On siin m\u00e4ngus kellegi kuri k\u00e4si? V\u00f5i on k\u00f5ik lihtsalt juhus?Poliitilise eliidi korrumpeeritusest on pikalt r\u00e4\u00e4gitud ja kaugeltki mitte \u00fcksnes Eestis. Aga \u00e4kki on see hoopis hoolimatus, rumalus, lapsikus, laiskus, nakatumine sotsiaalmeediaga? Eelk\u00f5ige kostab sellekohaseid s\u00fc\u00fcdistusi muidugi opositsiooni ja selle toetajate ridadest, kuid sugugi mitte ainult. Meenutagem v\u00f5i kirjaniku ja endise poliitiku, Reformierakonda kuuluva Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fcdi paar aastat tagasi Sakalale antud intervjuud, mille m\u00f5tet kordas ta hiljuti Eesti P\u00e4evalehe kolumnis veidi teise nurga alt: meie valitsejad on ebak\u00fcpsed ja saamatud.TEINE VARIANT ON, et tegu on Venemaa infooperatsiooniga. Teatav alus on selleks teooriaks ju olemas. Praegusel ajal on raske vaadata m\u00f6\u00f6da faktist, et oleme s\u00f5diva hiidriigi v\u00e4ike naaber ja suur vaenlane. \u00dchtegi m\u00e4rki, et dirigendikeppi hoiaks Vene luure karvane k\u00e4si, samas pole.K\u00f5ik kolm skandaali tunduvad olevat alguse saanud nii-\u00f6elda loomulikul moel, tavap\u00e4rase ajakirjandusliku t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, m\u00f5ni peaaegu juhuslikult. T\u00f5si k\u00fcll, vahel ei tea me isegi, kas juhus on ikka p\u00e4ris juhus. Kas me ise panime mingit lauset v\u00f5i fakti t\u00e4hele v\u00f5i juhiti meie t\u00e4helepanu sellele? Kas see info sattus meie teele v\u00f5i oli sinna vaikselt valmis pandud? On v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline, et Vene luure ei teadnud \u00fche Putini vihaseima kriitiku perekondlikest \u00e4rihuvidest Venemaal, aga isegi kui idanaabril oleks info avaldamise ajastuses mingi osa, ei ole keegi peale Stark Logisticsi omanike s\u00fc\u00fcdi selles, et nad \u00f5igel ajal oma vedusid ei l\u00f5petanud. Sama moodi, nagu pole v\u00e4lisj\u00f5ud ajanud t\u00fclli Eesti 200 liikmeid ega sundinud Toomas Sildamit segaseid nalju tegema.JA LOOMULIKULT ON v\u00f5imalik lihtne kokkusattumus: riigijuhid on kompetentsed, v\u00e4lisvaenlase k\u00e4ed on seekord puhtad ja lihtsalt sattus kolm k\u00e4kki kobarasse. Ega tagaj\u00e4rjele m\u00f5eldes suurt vahet olegi. Kahju on k\u00f5igil kolmel juhul sama. Eesti rahvusvaheline maine on kannatada saanud, rahva usaldus riigi vastu v\u00e4henenud ja segadus juhtimises s\u00fcndinud. Tekib tunne, et me elame katkematus skandaalis, kus \u00fcks kriis ajab teist taga k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel.V\u00e4ike lootuskiir meil siiski on: et need skandaalid tulevad v\u00e4lja. Salajas p\u00fcsiv kompromiteeriv info on alati kahjulikum kui see, mis on avalikuks saanud. Alguses on valus, aga haavad paranevad vaid siis, kui need on valguse ja \u00f5hu k\u00e4es.Iga olulisel kohal olev inimene nii poliitikas kui v\u00e4ljaspool seda peaks praegu eriti selgelt endale teadvustama, et moraalse kompassi silmist kaotamine ei kahjusta mitte ennast ja l\u00e4hedasi, vaid palju laiemat ringi. Eriti praegusel ajal. \u00abEverything counts in large amounts (K\u00f5ik loeb, kui seda on palju),\u00bb nagu Depeche Mode laulis.\"Kas see n\u00e4itab Eesti poliitilise ladviku l\u00e4binisti rikutust, et peaminister, president ja riigikogu esimees on korraga skandaalidesse segatud? On siin m\u00e4ngus kellegi kuri k\u00e4si? V\u00f5i on k\u00f5ik lihtsalt juhus?\"\"Kui enamasti on meie kodused keeristormid m\u00f6\u00f6dunud \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale m\u00e4rkamatult, siis seekord s\u00f6\u00f6bib juhtunu v\u00e4lispartnerite m\u00e4llu ka siis, kui peaministril \u00f5nnestub oma koht s\u00e4ilitada. Rekat\u00e4is renomeed, mis Kallasel seni rahvusvahelisel areenil oli, l\u00e4ks Narva sillal kaduma.\"HANS V\u00c4RE, Sakala peatoimetaja"}
{"text":"Mehhiko v\u00f5imud saatsid l\u00e4\u00e4neosariiki Michoacani veel 1200 s\u00f5duritMEXICO, 29. august, AP-BNS \u2013 Mehhiko valitsus teatas esmasp\u00e4eval, et saatis p\u00e4rast n\u00e4dalavahetuse v\u00e4givallalainet kartellidest vaevatud l\u00e4\u00e4neosariiki Michoacani veel 1200 s\u00f5durit.\nRiigiprokuratuuri andmetel s\u00fc\u00fcdati Apatzinganis, Buenavistas ja Uruapanis kaupusi, veoautosid ja s\u00f5iduautosid.\nOsariigi narkokartellid kasutavad seda taktikat sageli teede t\u00f5kestamiseks ja v\u00e4ljapressimiseks.\nProkuratuuri informatsiooni kohaselt peeti r\u00fcnnakute k\u00e4igus kinni kolm meest ning kolm 16- ja 17-aastast teismelist.\nKaitseministeeriumi avalduses \u00f6eldakse, et s\u00f5durid ja rahvuskaardi liikmed saadeti kohale juba n\u00e4dalal\u00f5pus.\nS\u00f5jav\u00e4elastele anti korraldus takistada kartellidel teid blokeerimast, et inimesed saaksid oma asju normaalselt ajada.\nPresident Andr\u00e9s Manuel L\u00f3pez Obrador kinnitas, et rahu ja kord on piirkonnas taastatud.\nSellised massilised \u00e4hvardamised ja v\u00e4ljapressimised kutsusid k\u00fcmme aastat tagasi riigis esile omakaitser\u00fchmituste liikumise.\nAP - Baltic News Service"}
{"text":"Arto Aas: Eesti ettev\u00f5tjate seas on tekkinud katastroofiline trendLigemale aastap\u00e4evad kestnud muinasjutur\u00e4\u00e4kimine sai l\u00f5pu: t\u00f6\u00f6andjate keskliidu juht Arto Aas \u00fctleb, et Eesti ettev\u00f5tjate seas on tekkinud ohtlik trend. Kuid majanduse elavdamiseks saaks praegu nii m\u00f5ndagi \u00e4ra teha - kui vaid valitsus tahaks.Napilt aasta tagasi n\u00e4gi Eesti taasiseseisvumisaja suurimat inflatsiooni, kui augustis \u00fcletas hinnakasv 25 protsendi piiri. Siis hakkasid majandusanal\u00fc\u00fctikud r\u00e4\u00e4kima juttu, et ees ootavad rasked kuud, ka t\u00e4navune esimene poolaasta tuleb keeruline - aga see-eest t\u00e4navu teisel poolaastal hakkab k\u00f5ik taas \u00fclesm\u00e4ge minema. N\u00fc\u00fcd on teine poolaasta juba m\u00f5nda aega kestnud, s\u00fcgis seisab ukse ees, aga suuri paranemism\u00e4rke pole n\u00e4ha. Miks pilt ja heli kokku ei l\u00e4he?\u00abVastab t\u00f5ele, et see oli \u00fcldlevinud arvamus, aga n\u00fc\u00fcd on optimistlikud ootused j\u00e4rjest edasi l\u00fckkunud,\u00bb \u00fctles Aas. \u00abParemaks pole l\u00e4inud. Eksport on kukkunud 15-20 protsenti, see on see, mis riiki lisaraha ja j\u00f5ukust toob. Eesti majandus on viis kvartalit j\u00e4rjest langenud ja kukkumine on olnud Euroopa Liidu k\u00f5ige s\u00fcgavam,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Aas.Samas r\u00f5hutas ta, et pilt on riigis eba\u00fchtlane: t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus on k\u00f5ige valusamalt pihta saanud, aga samas on igas sektoris n\u00e4iteid ettev\u00f5tjatest, kes ka praeguses olukorras v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saavad.\u00abEestlased on tagasihoidlikud: kui h\u00e4sti l\u00e4heb, siis nemad ajalehte pigem ei tule. K\u00f5ik pole ju halvasti: t\u00f6\u00f6h\u00f5ive on meeldivalt k\u00f5rge, tarneahelaprobleemid on taandunud, energiahinnad alla tulnud, inflatsioon taandub. V\u00f5iks \u00f6elda, et praegu on Eestis k\u00f5ige stabiilsem aeg viimase nelja aasta jooksul,\u00bb s\u00f5nas Aas.Tugevamad ettev\u00f5tted j\u00e4\u00e4vad ellu, r\u00f5hutas Aas, keeruline on neil, kes panid k\u00f5ik \u00fchele kaardile, n\u00e4iteks eksportisid Rootsi.Kuid ettev\u00f5tja amet ongi kriisidega toime tulla: praegu otsivad seni Skandinaaviasse m\u00fc\u00fcnud Eesti ettev\u00f5tjad uusi turge Saksamaalt ja USAst.Eestlased on hakanud Eestit v\u00e4ltimaPead on t\u00f5stnud ka teine trend: kui varem r\u00e4\u00e4giti sellest, et v\u00e4lisinvestorid on hakanud Eestit v\u00e4ltima, siis n\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6ravad eestlased ise kodumaale selja. \u00abKa kodumaised ettev\u00f5tjad vaatavad investeeringute tegemisel Eestist v\u00e4lja. See oleks meile trag\u00f6\u00f6dia. \u00dcks suur p\u00f5hjus on, et ettev\u00f5tluskeskkond on muutunud piiravaks,\u00bb \u00fctles Aas.See t\u00e4hendab Aasa s\u00f5nul, et lubade-planeeringute menetlemine v\u00f5tab Eestis sageli k\u00fcmme aastat, aga sama ajaga muutuvad regulatsioonid pidevalt ning piisab v\u00e4ikesearvulisest huvigrupist, et arendus seisma panna.\u00abTeiselt poolt muidugi on teistes riikides oma investeeringute meelitamise programmidega Skeleton niisama Saksamaale tehast teinud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Aas.Oleme konkurentsist v\u00e4ljasEesti selle suve lemmikteema on maksud, t\u00e4psemalt valitsuse plaanitud tulumaksu- ja k\u00e4ibemaksut\u00f5us, kavandatav automaks ja muud v\u00f5imalikud maksud. N\u00e4iteks andis rahandusminister kohalikele omavalitsustele soovituse makse t\u00f5sta, kui raha napib.Aas r\u00f5hutas, et muidugi m\u00f5jutavad maksut\u00f5usud ettev\u00f5tjaid. \u00abEga \u00fckski maksut\u00f5us t\u00f6\u00f6andjaid r\u00f5\u00f5msamaks tee.\u00bb Probleem on konkurentsiv\u00f5ime. \u00abEestis ei ole juba praegu konkurentsiv\u00f5imega kiidelda ja ega maksumuudatused meid atraktiivsemaks muuda. Eriti kui need tulevad ootamatult, nagu need peale valimisi lauale l\u00f6\u00f6di,\u00bb nentis ta.Kui praegu on parteid p\u00fc\u00fcdnud tagantj\u00e4rele r\u00e4\u00e4kida, nagu oleks enne valimisi toimunud mingi maksudebatt, siis Aas \u00fctleb selgelt v\u00e4lja: enne valimisi ei r\u00e4\u00e4kinud suuremad parteid maksudest \u00fcldse, pigem maaliti pilt, et Eestis on k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti. \u00abAga peale valimisi \u00f6eldi: meil on katastroof,\u00bb summeeris ta.\u00abAga millal valitsus viimati majanduse konkurentsiv\u00f5ime \u00fcle arutas? K\u00e4ib tants-trall ja palagan erikomisjonides, aga sisulist debatti, et kust majanduskasv tuleb - seda ei ole,\u00bb \u00fctles Aas.\u00ab\u00d5nneks pole maksumuudatused nii fundamentaalsed.Me saime ju aru, et see kuluralli peab l\u00f5ppema... Aga automaksu kandev idee on tuua riigieelarvesse raha juurde, mitte keskkonnakaitse. J\u00e4\u00e4b lihtsalt arusaamatuks, miks seda tehakse. Probleem on aga, et rahandusministeerium pani miljardi euroga eelarveprognoosis m\u00f6\u00f6da.\u00bbAas: valitsus m\u00f5elgu riigi strateegialeAas kinnitas, et ettev\u00f5tjatel on selge ootus, et riik ise ka oma kulusid k\u00e4rbiks, enne kui rahvale maksut\u00f5usust r\u00e4\u00e4gib. \u00abKas riik on sisuliselt oma kulud \u00fcle vaadanud? Ma pole k\u00e4egakatsutavat tulemust veel n\u00e4inud. Margus Tsahkna \u00fctles enne valimisi, et tal on Excelis miljardi euro jagu k\u00e4rpeplaane. Samas pole k\u00e4rbete aruteludes valitsuses kuulda mingitest selgetest printsiipidest ega m\u00f5\u00f5dikutest - ehk siis osa inimesi v\u00f5tab kindlasti l\u00f5dvemalt kui teised,\u00bb leidis Aas.Tema s\u00f5nul on muidugi m\u00f5istlik, et valitsus tahab riigi rahanduse korda saada, ja see vastutustundetu kuluralli peab l\u00f5ppema. Aga see pole inspireeriv narratiiv. Mingi positiivne agenda peab veel olema, r\u00f5hutas Aas.\u00abKust tuleb see majanduse tootlikkuse kasv 110 protsendini ELi keskmisest 2035. aastaks? Valitsus v\u00f5iks pingutada uute strateegiate nimel, mitte ei peaks uusi makse v\u00e4lja m\u00f5tlema,\u00bb soovitas Aas.Riigieelarve kui fookuseta fiaskoAas andis m\u00f5ista, et teda h\u00e4irib praegune poliitiline palagan, skandaalikesed ebaoluliste k\u00fcsimuste \u00fcle. \u00abOlukorras, kus riigieelarve on suurusj\u00e4rgus 17 miljardit, ei vaielda mitte sadade miljonite, vaid k\u00fcmnete tuhandete kulutamise \u00fcle. Varsti hakatakse vaatama, kuhu l\u00e4ksid katuserahad - ja see on muidugi kole, on korruptiivsed tunnused, aga see on k\u00f6\u00f6mes 17 miljardi k\u00f5rval,\u00bb kritiseeris Aas.Fookus on paigast \u00e4ra, leiab t\u00f6\u00f6andjate juht. \u00abEttev\u00f5tjate seisukohalt on praegune riigieelarve \u00fclesehitus ja l\u00e4bipaistmatus fiasko, sellest pole keegi v\u00f5imeline aru saama. Ma ei m\u00f5ista, miks seda pole korda tehtud.\u00bbEriti h\u00e4mmastavaks peab ta asjaolu, et rahandusministeerium pani miljardi euroga prognoosi m\u00f6\u00f6da. \u00abOotamatult on, ei tea kust, tekkinud miljard eurot - kuulge, kas nii k\u00e4ib eelarve planeerimine? Ja kui ettev\u00f5tjate jaoks on Eesti konkurentsiv\u00f5ime suurim prioriteet, siis kus see riigi plaan siin on?\u00bb imestas Aas.Kuidas tootlikkust kergitada?Mis majanduskasvu puudutab, siis viitas Aas, et riigi visioon on kergitada majanduse tootlikkus 110 protsendi peale ELi keskmisest, kuid praegu on see 80 protsendi juures. \u00abPeame 30 protsendipunkti j\u00e4rele v\u00f5tma, eesm\u00e4rk on ilus, aga pole debatti, kuidas seda teha,\u00bb \u00fctles Aas.Ta n\u00e4eb Eesti ettev\u00f5tjate puhul selgelt vajadust rohkem teadusp\u00f5hiselt majandada: tuleb v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega uued tooted-teenused ja need siis kallilt muule maailmale maha m\u00fc\u00fca.\u00abRakendusuuringute puhul on olukord paremaks l\u00e4inud, ei pea olema liiga mossis-depressioonis. Neid ettev\u00f5tteid on, kes panustavad s\u00fcsteemselt ja teevad koost\u00f6\u00f6projekte teadusasutustega. Paraku oleme siiani Euroopas innovatsioonilt keskmiste hulgas. Ja l\u00f5puni aus olles: Eestis on 200-300 ettev\u00f5tet, kes suures mahus teadus- ja arendustegevust teevad, aga neid peaks olema k\u00fcmme korda rohkem.\u00bbRohep\u00f6\u00f6rdega seoses on paljud ettev\u00f5tted hakanud innovatsioonile m\u00f5tlema, sest seda n\u00f5uavad Eesti ja Euroopa Liidu regulatsioonid, samuti pangad. \u00abSeda hakkavad n\u00f5udma ka kliendid, eesk\u00e4tt Skandinaavias, kus nende teemadega on hulga kauem tegeldud. Ja siin on meil kurb pilt: keskkonnatehnoloogiate investeeringutes on Eesti tase 23 protsenti Euroopa Liidu keskmisest,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Aas.\u00dcKS K\u00dcSIMUS\u00a0Kas Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutust on ettev\u00f5tjatele p\u00e4riselt vaja?Peame tajuma laiemat konteksti: l\u00e4bi selle jagame ju Euroopa Liidu miljardeid, oleks rumalam need Euroopa Liitu tagasi saata. Teiseks, mingites kohtades, kus on turut\u00f5rge, vajavad ettev\u00f5tjad seda abi - teistes riikides jagatakse toetusi veel rohkem. Nii et olemasolu on \u00f5igustatud, kui tegeletakse \u00f5igete asjadega, mitte ei kulu aeg ja raha rumaluste peale, milliseid n\u00e4iteid samuti on. Mida ettev\u00f5tjad rohkem tahaksid, oleks toetused rakendusuuringute, uute investeeringute ja innovatsiooni valdkonnas.PIKEMALT LOE postimees.eeT\u00f6\u00f6andjate keskliidu juht Arto Aas.LIINA LAKS, ajakirjanik"}
{"text":"Lasteaia direktori meelest tehakse Repsile liiga\u201eMa tean, et ta on Mailis Repsi laste... Ma ei tea, kes ta kodus on, kuid ta k\u00e4ib lastel j\u00e4rel. Ta on lastehoidja,\u201c r\u00e4\u00e4gib lasteaia juht t\u00e4di Merikese kohta, kes endise haridusministri lastel m\u00f5nikord j\u00e4rel k\u00e4is.J\u00e4rjekordne istungip\u00e4ev, mille jooksul arutatakse pikalt ja laialt kohtu all oleva Mailis Repsi laste lasteaias k\u00e4imist. Tunnistajapinki kutsutud lasteaiadirektor Eve Padar r\u00e4\u00e4gib, et neil k\u00e4is j\u00e4rel Reps v\u00f5i siis keegi t\u00e4di Merike, kellel oli luba toonase haridusministri lapsi koju viia. \u201eTean, et lastele meeldis eriti rongiga koju minna,\u201c r\u00e4\u00e4kis Padar istungisaalis. Samas m\u00f6\u00f6nab ta, et temagi ei tea, kes see t\u00e4di Merike t\u00e4pselt on. \u201eMa tean, et ta on Mailis Repsi laste... Ma ei tea, kes ta kodus on, kuid ta k\u00e4ib lastel j\u00e4rel. Ta on lastehoidja.\u201cPadar kiidab Repsi ja \u00fctleb, et endine haridusminister on tubli ema ning on k\u00f5igile eeskujuks. Seda seet\u00f5ttu, kuidas ta \u00fchildab karj\u00e4\u00e4ri ja lapsevanemaks olemist. \u201eTa on v\u00e4ga kursis, mis lasteaias toimub,\u201c lausub Padar ning m\u00e4rgib, et tema tegusus on t\u00f5esti imetlusv\u00e4\u00e4rne. Kui riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih uurib lasteaia direktori k\u00e4est, kas tema tema tehakse Repsile kohtuga liiga, vastab ta jaatavalt. \u201eMa emana tunnetan seda k\u00fcll,\u201c lausub Padar.Endise haridusministri kaitsja Andri Rohtla k\u00fcsib seepeale, kas Padar tunneb end seep\u00e4rast m\u00f5jutatuna, et tal on Repsi suhtes inimlik kaastunne.\u201eTeate, siin on selge vahe sees. Ma v\u00f5in inimesena olla ja arvata, mis tahes. Aga kui pean andma faktilisi vastuseid, siis pole inimlikku kaastunnet. Pean endale aru andma, mismoodi kohtuprotsess peab edasi minema. Inimlikud emotsioonid j\u00e4tan \u00f5htusse, siis v\u00f5in neid l\u00e4bi elada,\u201c lausub Padar.Kohtupidamine Repsi \u00fcle j\u00e4tkub kolmap\u00e4eval. Talle esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistus koosneb seitsmest niinimetatud osateost, neist kolm on seotud omastamise ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kelmusega. Esimene istung toimus juba \u00fcle aasta tagasi ja praeguseks on j\u00f5utud kaitsja tunnistajateni. Kohtupidamine peaks k\u00f5ige varem l\u00f5ppema 2024. aasta suvel.\u00a0Martin Ahven L\u00d5BUS LUGU: Mailis Reps Harju maakohtu istungisaalis.KRISTJAN V\u00c4LI"}
{"text":"Venemaalt lahkunud ettev\u00f5tja: kaotasime palju,\u00a0aga j\u00e4ime truuks iseendale ja oma eetikale18 AASTAT VENEMAAL ETTEV\u00d5TET \u00dcLES EHITANUD JA 300 T\u00d6\u00d6TAJAGA TEHASE KORSTNASSE KIRJUTANUD MARK M\u00c4GI: \u201eMa arvan, et ei l\u00e4he enam isegi turistina mitte kunagi Venemaale tagasi!\u201cKaluri kaubam\u00e4rgiga tooteid valmistavale ettev\u00f5ttele Subland kuulus ka suur tehas Moskva k\u00fclje all. Juhataja Mark M\u00e4gi kirjeldab \u00d5htulehele, kuidas ja miks ta otsustas koos partneritega p\u00fchkida mullu Venemaa tolmu jalgelt ja kirjutada miljonid eurod investeeringuid korstnasse.\u201eMeil oli Moskva k\u00fclje all ehk p\u00f5him\u00f5tteliselt Moskva \u00e4\u00e4relinnas Ljuberts\u00f5s tehas, kus t\u00f6\u00f6tas keskmiselt 300 ja tipphooajal talvel 400-430 inimest. Viimase aasta m\u00fc\u00fcgik\u00e4ive oli ainu\u00fcksi Venemaa tehases circa 60 miljonit eurot, nii et Eesti m\u00f5istes on see v\u00e4ga suur toiduainet\u00f6\u00f6stus. Pakendi v\u00e4limus oli Vene turul natuke teine, aga kaubam\u00e4rk oli ikka \u201eKaluri\u201c, nagu see eesti keeles k\u00f5lab.2014. aastal tundus, et Krimmi poolsaarel ja Donbassis toimuv pole nii hull. Meil on ju tehas lisaks Eestile ja Venemaale ka Ukrainas. Osa Ukraina tootmise inimesi ei tulnud enam Moskvasse koosolekutele ja l\u00f5petas Venemaal k\u00e4imise. Samas oli Ukraina kontoris ka k\u00f5rgelt haritud spetsialiste, kes j\u00e4id ootama, et Putin v\u00f5taks kogu Ukraina \u00e4ra. Nad olid v\u00e4sinud Ukraina korruptiivsest juhtimisest ja arvasid, et kui Putin tuleb, hakkab parem. T\u00e4naseks on nad muidugi oma arvamust muutnud.Ukraina tootmine on alles, aga inimesi j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ga v\u00e4he - 40 ringis. Kellele s\u00f5ja ajal neid krevette v\u00e4ga vaja on?T\u00e4nu sellele, mida mina ja terve maailm oli kuulnud Vene armee kohta, arvasin mullu veebruaris esimese hooga nagu paljud, et venelased v\u00f5tavad lihtsalt Ukraina \u00e4ra ja tekib \u00fcks suur Venemaa. Juba kuu aega hiljem oli selge, et nii ei l\u00e4he.Mullu aprilli l\u00f5pus oli Barcelonas suur rahvusvaheline mess, l\u00e4ksin hotelli riideid vahetama ja n\u00e4gin CNNi uudistest, kuidas Biden teatas, et annab Ukrainale abi 43 miljardit dollarit.Venemaa s\u00f5jalise varustuse aastane eelarve on 59-60 miljardit dollarit ja siis tuli \u00fcks mees ja \u00fctles, et annab 43!Sellest hetkest alates oli selge, et Venemaa l\u00e4heb l\u00f5plikult p\u00f5hja. Mul on see moment selgelt meeles, nagu ka m\u00f5istmine, et siit Venemaa puhtalt v\u00e4lja ei tule.\u201cMeeletute kasumite aeg\u201eMeie tehas t\u00f6\u00f6tas Moskva k\u00fclje all rahulikult edasi, aga tegelikult hakkasime juba 25. veebruarist Venemaalt v\u00e4lja tooma k\u00f5iki oma k\u00e4ibevahendeid. Olime sinna andnud laenudena ja muul moel palju raha. T\u00f5ime sealt raha tohutu kahjumiga, sest enne s\u00f5da maksis euro umbes 80 rubla, aga esimesed 500 000 eurot t\u00f5ime \u00e4ra v\u00e4hemalt 120 rublaga euro eest (et raha Venemaalt k\u00e4tte saada, pidi kohapealsed rublad vahetama eurodeks - N. N.).Siis l\u00e4ks rubla kurss t\u00e4nu nafta ja gaasi m\u00fc\u00fcgile aprillis v\u00e4ga heaks, dollar ja euro kukkusid kuhugi poolesaja rubla kanti. Aprillist alates oli \u00e4ri jube m\u00f5nus, t\u00e4nu valuutakurssidele meeletud kasumid, k\u00f5ik oli nagu ilusas filmis - m\u00fc\u00fc palju tahad, kasum oli 30 protsenti suurem, kui elus kunagi unistanud oled.Venemaa tootmise osalus kuulus 70 protsendi ulatuses eestlastele ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu kohalikele. Nad ei panustanud ise tehasesse kapitali, vaid said osaluse selle eest, et oleksid meile usaldusv\u00e4\u00e4rsed. Meie j\u00e4tkasime oma raha kojutoomist, aga Vene partneritele see ei meeldinud, sest nende silmis oli k\u00f5ik h\u00e4sti ja kasumid meeletud. Meie lasksime tehasel edasi t\u00f6\u00f6tada, aga j\u00e4tkasime igap\u00e4evaselt raha kojutoomist.Kohalikel aktsion\u00e4ridel raha polnud ja nende jaoks oli ainus v\u00f5imalus pankadest raha juurde k\u00fcsida. Nende arvates toimus s\u00f5jaline erioperatsioon, mingit s\u00f5da ei olnud ning nad hakkasid meid s\u00fc\u00fcdistama, et tapame \u00e4ri ja viime raha v\u00e4lja, ehkki see oli meie raha.\u201cElame ikka s\u00f5bralikult edasi!\u201eKui inimene, kellega sa oled 15 aastat koos t\u00f6\u00f6tanud, r\u00e4\u00e4gib, et mingit s\u00f5da ei ole, on vojennaja spetsoperatsija (s\u00f5jaline erioperatsioon - N. N.), saad l\u00f5puks aru, et ei taha enam selle inimesega koos toimetada! Venelased arvavad, et tervel maailmal on neid tohutult vaja, usuvad, et maailm ei saa nendeta hakkama. Et tankidega \u00fcle piiri s\u00f5itmine on pisike operatsioon ja \u00e4rge n\u00fc\u00fcd jamage, elame koos s\u00f5bralikult edasi! Sa ju ei saa seda taluda!Meie ikkagi otsustasime sealt v\u00e4lja tulla, ehkki samal ajal teeniti Venemaal tohutult raha. Pidu kestis aprillist detsembrini, t\u00e4nu sellele saime osa oma rahast sealt k\u00e4tte. Igasugused import\u00f6\u00f6rid teenisid meeletult, aga meie ei m\u00f5elnud kordagi, et j\u00e4\u00e4me Venemaale. T\u00e4navu sai pidu l\u00e4bi, ultrakasumid kadusid ja rubla kurss on selline, nagu ta on - kui oleksime natukenegi kauemaks j\u00e4\u00e4nud, poleks me mingil juhul oma raha k\u00e4tte saanud.Saime k\u00e4tte Vene tootmisele antud mitmed miljonid eurod k\u00e4ibekapitalilaene, aga sinna j\u00e4i maha ka omakapital ja kinnisvara, seadmed ja muu f\u00fc\u00fcsiline kraam, millesse olime investeerinud. Neid me sealt juba minema ei tassi. Ja \u00fcldse, kuidas neid Zoomi teel k\u00e4tte saada?! S\u00f5ja alates meist ju keegi enam Venemaale ei l\u00e4inud!L\u00f5pliku otsuse tegime mullu augustis, kui olime enamiku oma rahast k\u00e4tte saanud. Hoidsime seal siiski veel mingit raha, sest kui oleksime tootmise \u00fche p\u00e4evaga seisma pannud, poleks me mitte midagi enam saanud, mitte midagi!Siis tulid juba seadused, et ei saa enam ettev\u00f5tet rahulikult m\u00fc\u00fca (n\u00fc\u00fcdseks on takistused v\u00e4lisosalusega ettev\u00f5tete m\u00fc\u00fcgile Venemaal palju karmimad, need v\u00f5etakse omanikelt poolmuidu \u00fcle - N. N.). Kirjutasime Vene partneritega augustis alla optsioonilepingu (optsioon annab \u00f5iguse m\u00fc\u00fca ja osta vara kokku lepitud ajal tulevikus varem kokku lepitud hinnaga - N. N.), l\u00f5plik tehing pidi toimuma t\u00e4navu aprillis. Selleks pidid venelased saama riiklikult komisjonilt ostuloa.Meie m\u00fc\u00fcgihind oli v\u00e4ga s\u00fcmboolne, tahtsime lihtsalt k\u00e4tte saada oma k\u00e4ibekapitalilaenud. Olime selle nimel n\u00f5us loobuma omakapitalist ehk tehasest. Venelased said riigilt n\u00f5usoleku viimasel minutil ja l\u00f5puks sai k\u00f5ik vormistatud. Tehas on n\u00fc\u00fcd meie endiste Vene aktsion\u00e4ride oma ja t\u00f6\u00f6tab endiselt. Ma isegi ei tea, kust nad selleks raha said, t\u00f5en\u00e4oliselt Vene pankadest.Sanktsioonid on m\u00f6\u00f6dahiilimiseksMeil on seal endiselt ka kuus hektarit \u00fchist kinnisvara. Kohe, kui Vene partnerid tehase optsioonilepingu k\u00e4tte said, loobusid nad mingite kokkulepete t\u00e4itmisest. Maa eest raha k\u00e4ttesaamiseks peame nendega n\u00fc\u00fcd kohut k\u00e4ima.\u201c\u201eSanktsioonid on ausalt \u00f6eldes selleks, et neist m\u00f6\u00f6da hiilida. Raha ja kauba liigutamine m\u00f6\u00f6da maailma on nii lihtne, eriti kui tegu on toidukaubaga. Kui me tahaks, v\u00f5iksime seda teha t\u00e4itsa vabalt!V\u00e4lispoliitika j\u00e4lgimine oli enne s\u00f5da natuke hobi, n\u00fc\u00fcd aga igap\u00e4evane hobi. Kuna mul on Ukrainas palju s\u00f5pru ja kollektiiv, alustan iga hommikut s\u00f5jauudistest. V\u00f5in tagantj\u00e4rele targana \u00f6elda, et otsus kiiresti Venemaalt v\u00e4lja tulla aitas meil k\u00e4tte saada suure hulga raha, mille hind oli omakorda v\u00e4ga suure hulga raha ja 18aastase t\u00f6\u00f6 sinna j\u00e4tmine. Aga see oli ainu\u00f5ige otsus. See, mis on Venemaal t\u00e4na halvasti, on j\u00e4rgmisel aastal veel rohkem halvasti. Sinna j\u00e4\u00e4da on t\u00e4iesti m\u00f5ttetu, aga paljud alguses j\u00e4id ja on n\u00fc\u00fcd probleemi ees, et ei saa ju oma \u00e4risid p\u00e4evapealt kinni panna. T\u00e4na on Venemaal oma ettev\u00f5tet m\u00fc\u00fca kordades keerulisem kui aasta tagasi ja riik ei lase seda teha, eriti eestlastel!Venemaa \u00e4ri k\u00e4ibki nii, et seal on kriis, mis saab \u00fche aastaga l\u00e4bi ja siis tehakse viis kuni k\u00fcmme aastat uut \u00e4ri kuni j\u00e4rgmise kriisini. Aga sellest s\u00f5jast r\u00e4\u00e4kides... Ma arvan, et ei l\u00e4he enam isegi turistina kunagi Venemaale tagasi, kuigi mul on seal endiselt palju s\u00f5pru, kes vihkavad seda s\u00f5da. Andsin sinna 18 aastat ja sain vastu s\u00f5ja, kus kaks vene keelt r\u00e4\u00e4kivat inimest tulistavad \u00fcksteist automaatidega. Minu jaoks on see absoluutne nonsenss.\u201cSee on eetikaskandaal\u201eSamal ajal on meil Eestis k\u00fcllalt ettev\u00f5tteid, mis kuuluvad Vene kodanike omandusse ja t\u00f6\u00f6tavad rahulikult meie turul, n\u00e4iteks Viru Rand, mille omanik on Vene F\u00f6deratsiooni kodanik (\u00d5htuleht kontrollis v\u00e4ite krediidiinfost \u00fcle, see peab paika - N. N.). Kuhu see raha l\u00e4heb? Ajakirjanikud v\u00f5iks ka sellistele asjadele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. N\u00fc\u00fcd j\u00f5uamegi tagasi selleni, et on juriidilised k\u00fcsimused, on ettev\u00f5tjate rahalised k\u00fcsimused ja l\u00f5puks veel eetilised k\u00fcsimused.On ebaeetiline toita Eestis ettev\u00f5tteid, mis kuuluvad Vene kodanikele. Ka seesama Stark Logisticsi ja Metaprindi skandaal on ju eetikaskandaal. Meie kannatasime suurt majanduslikku kahju. Kogu selle skandaali ja teie artikli k\u00fcsimus on, kas sa oled valmis eetika p\u00e4rast raha kaotama v\u00f5i mitte. Eetika p\u00e4rast ei pea ilmtingimata kaotama kogu oma elu ja j\u00e4\u00e4ma elu l\u00f5puni teistele v\u00f5lgu, meil oli v\u00f5imalus kaotada palju, aga j\u00e4\u00e4da truuks iseendale ja oma eetikale.Sellisel ettev\u00f5ttel nagu Metaprint on Venemaal tohutult palju kaotada. V\u00f5ib-olla neil ei olnud oma tehast kellelegi m\u00fc\u00fca, v\u00f5ib-olla on seda raske kinni panna, v\u00f5ib-olla nad on investeerinud sinna nii palju raha, et... Metaprindi omanikest saan ma v\u00e4ga h\u00e4sti aru. \u00c4kki m\u00f5nel Metaprindi omanikul on Venemaal 20 aastat t\u00f6\u00f6d ja kogu vara - kust mina seda tean? \u00c4kki tal ei olnud seal muid v\u00f5imalusigi - kust mina tean? V\u00f5ib-olla olid riskid nende jaoks nii suured, et nad ei saanudki l\u00f5petada. Mida suurem tegija sa oled, seda rohkem raha sul seal on ja seda raskem on v\u00e4lja tulla.\u201cPeaministrit mina ei kommenteeri\u201ePoliitikutega seotud asju ma ei kommenteeri, ent peaministri abikaasa osalusega transpordifirmal polnud ju Venemaal midagi, mille p\u00e4rast vedusid j\u00e4tkata... Aga ma ei kommenteeri Eesti peaministri kohta \u00fchtegi s\u00f5na!Minul isiklikult on k\u00f5ige rohkem kahju sellest 18 aastast, mis ma Venemaa ettev\u00f5tte \u00fclesehitusse panustasin. Elasin 15 aasta jooksul igal aastal Moskvas 60-80 p\u00e4eva. Matsin sinna rahale lisaks suure osa oma elust. Sinna magama pandud ajaga oleks saanud m\u00f5nes teises riigis muud bisnist arendada.\u201cSorin Colac   Alamy   Vida Press TEHAS KA UKRAINAS: \u201eAga kellele s\u00f5ja ajal neid krevette v\u00e4ga vaja on,\u201c \u00fctleb Mark M\u00e4gi. Edd Westmacott   Alamy UNUSTA \u00c4RA, VENE KARU, ROHKEM L\u00d5HET EI SAA! Eesti ettev\u00f5te otsustas suurte kaotuste hinnaga Moskva k\u00fclje all asuva kalatehase oma Vene partneritele m\u00fc\u00fca.NILS NIITRA"}
{"text":"Erikomisjonid arutavad s\u00f5jaaegset \u00e4ritegevust Venemaaga avalikul istungilRiigikogu pressiteade\n29. august 2023\nErikomisjonid arutavad s\u00f5jaaegset \u00e4ritegevust Venemaaga avalikul istungil\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni\n\u00fchisel erakorralisel avalikul istungil arutatakse s\u00f5jaaegset \u00e4ri\nVenemaaga.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu m\u00e4rkis, et\nistungit on vaja, kuna on vajalik saada selgus Venemaaga s\u00f5ja ajal tehtud\nsanktsioonikaupade tootmise \u00e4ris aset leidnu kohta, arvestades, et see\n\u00e4ri toimib t\u00e4naseni.\nIstungile on kutsutud peaminister Kaja Kallas, Maksu- ja Tolliameti\ntolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits, Metaprint ASi\ntegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics ASi tegevjuht Kristjan Kraag\nning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.\nKomisjoni avalik istung algab kell 10 ruumis L333 ja seda saab j\u00e4lgida ka\nveebi\u00fclekandes<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et>.\nVideosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu\nYouTube\u2019i<https:\/\/www.youtube.com\/c\/riigikogu> kanalil. (NB! Salvestised\nj\u00f5uavad veebi viivitusega.)\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Erikomisjonid arutavad s\u00f5jaaegset \u00e4ritegevust VenemaagaTALLINN, 29. august, BNS - Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil arutatakse teisip\u00e4eval s\u00f5jaaegset \u00e4ri Venemaaga.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu m\u00e4rkis, et istungit on vaja, kuna on vajalik saada selgus Venemaaga s\u00f5ja ajal tehtud sanktsioonikaupade tootmise \u00e4ris aset leidnu kohta, arvestades, et see \u00e4ri toimib praeguseni.\nIstungile on kutsutud peaminister Kaja Kallas, maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits, Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.\nNii Kaja Kallas kui ka eraettev\u00f5tete juhid on teatanud, et ei osale teisip\u00e4evasel kohtumisel.\u00a0\nKomisjoni avalik istung algab kell 10 ruumis L333 ja seda saab j\u00e4lgida ka veebi\u00fclekandes.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Suurte v\u00f5lgadega p\u00f5hja k\u00f5rbenud toitlustajale tekkis teisikToitlustusturule on tekkinud uus edukas ettev\u00f5te Nordic Catering, mis on konkurentide s\u00f5nul \u00e4ravahetamiseni sarnane suure maksuv\u00f5laga tegevuse l\u00f5petanud ja tankisti k\u00e4tte liikunud Carmen Cateringiga.\n\u201eEi, need on kaks t\u00e4iesti erinevat ettev\u00f5tet,\u201c \u00fctles Nordic Cateringi tegevjuht Kaisa Tiik kindlameelselt."}
{"text":"Juhtkiri: Peaminister \u00f5\u00f5nestab demokraatiatJUHTKIRI\u00a0Kas peaminister Kaja Kallas on end Eesti \u00f5iguss\u00fcsteemist lahti sidunud? Nimelt eirab ta riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni kutset tulla aru andma avalikule istungile, mille teema on s\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga.Esialgu polnud isegi n\u00e4ha Kallase valmidust pakkuda m\u00f5ni teine aeg, kui komisjonide ette pandu t\u00f5esti ei sobi. Eile p\u00e4rastl\u00f5unaks oli Kallas k\u00fcll kompromissivalmimaks muutunud, aga siiski k\u00e4itub ta nii, nagu oleks peaminister riigikogust k\u00f5rgem v\u00f5imuorgan.Kindlasti on riigikogu komisjonidel \u00f5igus peaministri osalemist n\u00f5uda - selle \u00f5iguse s\u00e4testab riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse \u00a7 22. T\u00f5si, n\u00f5udmise eiramise eest pole karistust ette n\u00e4htud, aga parlamendiga koost\u00f6\u00f6 tegemine on poliitilise kultuuri k\u00fcsimus. Komisjon v\u00f5ib valitsuse liikmeid kohale kutsuda nende \u201ev\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks\u201c. Ei tohiks kahtlust olla, et teema, mille p\u00e4rast Kallast tahetakse n\u00e4ha, on riiklikult oluline.Samamoodi tahab end Eesti \u00f5iguss\u00fcsteemist lahti siduda peaministrile h\u00e4da kaela toonud Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag, keeldudes samuti istungile minemast.See on vale ja halb hoiak. Praeguses skandaalis k\u00e4itub Kallas nagu need poliitikud, kelle valitsusest eemal hoidmiseks andsid paljud valijad Reformierakonnale viimastel valimistel oma h\u00e4\u00e4le.Delfile eile antud intervjuus \u00fctles Kallas, et tal on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud, ta vabandab k\u00f5igi ees, kes sellest end riivatuna on tundnud, aga j\u00e4tkab peaministrina. Meil on ka kahju - selle p\u00e4rast, et peaminister \u00f5\u00f5nestab demokraatiat.Tore, kui Kallasele meeldib tema praegune amet. Tore, kui v\u00e4lismeedia anal\u00fc\u00fcs viitab, et tema maine Venemaad piiravate eetiliste standardite kehtestajana pole v\u00e4ga palju kannatada saanud. Ent selleks, et peaministriametis \u00f5ige n\u00e4oga j\u00e4tkata, tuleb l\u00e4bida puhastustuli, mille \u00fcks osa on ka tund-paar riigikogu komisjonide k\u00fcsimustele vastamist. Kui peaministril ja Stark Logisticsi juhil pole midagi varjata ega h\u00e4beneda, siis milleks t\u00f5rjuda v\u00f5imalust edastada avalikult \u00fcle kantaval istungil oma arusaam toimunust? 1EESTI P\u00c4EVALEHE SEISUKOHTPraeguses skandaalis k\u00e4itub Kallas nagu need poliitikud, kelle valitsusest eemal hoidmiseks andsid paljud valijad talle valimistel h\u00e4\u00e4le."}
{"text":"P\u00e4evalehtede juhtkirjad taunivad Kaja Kallase k\u00e4itumist riigikogu suhtesEesti p\u00e4evalehtede v\u00e4rsked juhtkirjad ei m\u00f5ista peaminister Kaja Kallase soovi v\u00e4ltida k\u00fcsimustele vastamist riigikogu esikomisjonide ees.\nKas peaminister Kaja Kallas on end Eesti \u00f5iguss\u00fcsteemist lahti sidunud, k\u00fcsis Eesti P\u00e4evaleht oma juhtkirjas. Nimelt eirab ta riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni kutset tulla aru andma avalikule istungile, mille teema on s\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga.\n\u201eKindlasti on riigikogu komisjonidel \u00f5igus peaministri osalemist n\u00f5uda \u2013 selle \u00f5iguse s\u00e4testab riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse \u00a7 22. T\u00f5si, n\u00f5udmise eiramise eest pole karistust ette n\u00e4htud, aga parlamendiga koost\u00f6\u00f6 tegemine on poliitilise kultuuri k\u00fcsimus,\u201c selgitas Eesti P\u00e4evaleht.\nPraeguses skandaalis k\u00e4itub Kallas lehe arvates nagu need poliitikud, kelle valitsusest eemal hoidmiseks andsid paljud valijad Reformierakonnale viimastel valimistel oma h\u00e4\u00e4le. \u201eSelleks, et peaministriametis \u00f5ige n\u00e4oga j\u00e4tkata, tuleb l\u00e4bida puhastustuli, mille \u00fcks osa on ka tund-paar riigikogu komisjonide k\u00fcsimustele vastamist,\u201c kinnitas Eesti P\u00e4evaleht.\nPostimees kirjutas juhtkirjas, et \u201epeaminister ja tema n\u00f5ustajad on otsustanud edaspidi probleemi ignoreerida, lootes, et teema viimaks ammendub ning karavan liigub edasi\u201c. Demokraatlikus riigis ei tooda peaministrit Postimehe arvates parlamenti politseiga, vaid ta ilmub sinna ise. \u201eVastupidise k\u00e4itumise eest seadusesse sanktsioonide kirjutamine oleks kummaline, kuna selline olukord on\u2026 lihtsalt kujuteldamatu,\u201c lisati toimetuse seisukohav\u00f5tus.\n\u00d5htulehe juhtkirja kohaselt saab olukorda nimetada kasvavaks demokraatia kriisiks. \u201eKevadest \u00fcha tugevnenud vastasseis Toompeal t\u00f5i endaga kaasa seaduste l\u00e4bisurumise ja parlamendi t\u00f6\u00f6 seiskumise,\u201c kirjutas leht ning lisas, et n\u00fc\u00fcd keerab vinti peale peaministri j\u00e4rjest rohkem esile kerkiv kahepalgelisus.\n\u201eKui me tahame t\u00f5esti olla l\u00e4\u00e4nelike v\u00e4\u00e4rtuste kandja, pole vaja kasutada juhitud demokraatia v\u00f5tteid, mille puhul surutakse seadusi j\u00f5uga l\u00e4bi ning ei r\u00e4\u00e4gita enne valimisi rasketest valikutest,\u201c selgitati juhtkirjas ning lisati, et \u201ev\u00e4him, mida ta saab teha, on minna riigikogu ette\u201c."}
{"text":"Erikomisjonid arutavad s\u00f5jaaegset \u00e4ritegevust VenemaagaRiigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil arutatakse teisip\u00e4eval s\u00f5jaaegset \u00e4ri Venemaaga.Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu m\u00e4rkis, et istungit on vaja, kuna on vajalik saada selgus Venemaaga s\u00f5ja ajal tehtud sanktsioonikaupade tootmise \u00e4ris aset leidnu kohta, arvestades, et see \u00e4ri toimib praeguseni.\nIstungile on kutsutud peaminister Kaja Kallas, maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits, Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.\nNii Kaja Kallas kui ka eraettev\u00f5tete juhid on teatanud, et ei osale teisip\u00e4evasel kohtumisel."}
{"text":"Otse kell 10: riigikogu erikomisjonid arutavad \u00e4ritegevust Venemaal   Riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil arutatakse t\u00e4na s\u00f5jaaegset \u00e4ri Venemaaga. Kell 10 algavat istungit n\u00e4eb otsepildis ERR-i portaalis.   Istungile on kutsutud peaminister Kaja Kallas, maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits, Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson. Kallas ja Kraag teatasid esmasp\u00e4eval, et nemad istungil ei osale. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu m\u00e4rkis, et istungit on vaja, kuna on vajalik saada selgus Venemaaga s\u00f5ja ajal tehtud sanktsioonikaupade tootmise \u00e4ris aset leidnu kohta, arvestades, et see \u00e4ri toimib siiani.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"KELMIDE UUED TRIKID: maksa tollimaksu tuntud postifirmale! Vastutasuks t\u00fchi tasku v\u00f5i soovimatu kaupKelmid ei puhka. J\u00e4rjekordse nutika skeemiga petetakse inimeselt raha v\u00e4lja nii, et ta sellest arugi ei saa. \u201eMa ei saanud alguses aru, kus pettus on, aga n\u00fc\u00fcdseks olen saanud omajagu uusi pakiteateid,\u201c r\u00e4\u00e4gib kelmide ohver.\n\u201eMulle tuli veidralt aadressilt e-kiri, et teile on Hiinast pakk. Kuna asi tundus imelik, siis ma \u00fchelegi lingile ei vajutanud,\u201d kirjutab \u00d5htulehe lugeja. Paari p\u00e4eva p\u00e4rast tuli sama saadetise numbriga s\u00f5num Omnivalt. Arvates, et ehk on abikaasa selle paki tellinud, vormistas ta \u00e4ra tollideklaratsiooni ja maksis kaheksaeurose tollimaksu. Saadetise sai ta k\u00e4tte ja seal olid sees p\u00e4ikeseprillid. \u201eT\u00e4itsin riigikassat ja Omniva rahakotti ning sain \u201eoriginaal\u201c Ray-Banid,\u201c kirjeldab ta juhtunut. Pidevad s\u00f5numid teavitavad teda sellest, et uued pakid on juba teele saadetud. Ta ise on veendunud, et kandis tollimaksu ikka \u00f5igele kontole.\nROHKEM KUI KAHTLANE: Kirjavigadest kubisevas e-kirjas antakse teada, et paki k\u00e4ttesaamiseks on vaja maksta tollimaksu. Selleks suunatakse lingiga kelmide veebilehele.\n(Kuvat\u00f5mmis e-kirjast)\nSarnaseid s\u00f5numeid on saanud paljud. T\u00e4helepanelikumad m\u00e4rkavad, et Omniva ei tervita kunagi klienti s\u00f5naga \u201eHallo!\u201d ja et ka tekstis on kirjavead. Kohaletoimetamiseks saadetakse aadressi kontrollima ning tollimaksu maksma hoopis v\u00f5\u00f5rap\u00e4rasele veebiaadressile.\nKadrit \u00fcllatab aga see, et k\u00f5igepealt saabus talle s\u00f5num Omnivalt ja vaid 14 minutit hiljem ka kelmidelt. Kas t\u00f5esti on see kokkusattumus?\nKOKKUSATTUMUS? Kelmide s\u00f5num saabus vaid 14 minutit p\u00e4rast Omniva saadetud pakiteadet.\n(Kuvat\u00f5mmis s\u00f5numitest)\n\u201e\u00dcks t\u00fc\u00fcpiline petuskeem toetub oma olemuselt mitte andmelekkele, vaid t\u00f5en\u00e4osusele. P\u00fc\u00fctakse luua n\u00e4ilisus tegelikkusest, mille juures on oluline ainult esmane usutavus,\u201c selgitab Omniva riskijuhtimise \u00fcksuse juht Margus Normak.\nPaljud inimesed saadavad pakke ja nendega on seotud ka lisatoimingud nagu tollimaksu tasumine. Nii on lihtne saata \u00f5ngitsuskiri, mis sisaldab viidet mingile pakile, millega oleks nagu vaja sooritada lisatoiming. Suure t\u00f5en\u00e4osusega leidub \u00f5ngitsuskirja adressaatide seas neidki, kes ka tegelikult pakki ootavad. \u201eAdressaatide nimistul ei ole meiega mitte mingit pistmist, see on saadud kas avalikest allikatest v\u00f5i mujalt. Omnival ei ole andmeleket toimunud,\u201c \u00fctleb Normak.\nOmniva riskijuhtimise \u00fcksuse juht Margus Normak.\n(Omniva)\nKontrolli ja veelkord kontrolli\nKelmid panustavad sellele, et inimesed ei kontrolli linke, millele nad vajutavad. Samuti tehakse hoolimatult rahalisi \u00fclekandeid v\u00f5i jagatakse oma andmeid. Makse tegemisel tuleb olla valvas ja kontrollida \u00fcle saaja andmed. Hoolikalt tuleks \u00fcle vaadata ka veebileht, mille link on lisatud. N\u00e4iteks ei kasuta Omniva teenuse osutamiseks .com-l\u00f5puga veebilehti.\nKui s\u00f5numis on kirjas saadetise number, siis tuleks seda v\u00f5rrelda tegelikult tellitud saadetise omaga. Numbri sobivust ei tasu eeldada. Kui inimesele on tulemas saadetis ja selle toob kohale Omniva, siis saab saadetise numbri j\u00e4rgi infot ka postiettev\u00f5ttest. K\u00f5ige lihtsam on sisestada number Omniva Track&Trace lahendusse.\nOmniva ei k\u00fcsi pangakaardi andmeid ega paki v\u00e4ljastamisel makset ette mobiilis v\u00f5i e-kirjaga. Paki eest makstakse selle saatmisel v\u00f5i k\u00e4ttesaamisel. V\u00e4himagi kahtluse korral soovitab Omniva enne makse tegemist v\u00f5tta ise \u00fchendust nende klienditeenindusega telefonil 661 6616. \u201eKurikaelad otsivad kahjuks pidevalt uusi v\u00f5imalusi pettusteks ja nende vastu aitab eelk\u00f5ige inimeste enda teadlikkus ja t\u00e4helepanelikkus. Oleme teinud pettuste ennetamiseks koost\u00f6\u00f6d politseiga ja suhtleme ka telekommunikatsiooni ettev\u00f5tetega, kes n\u00e4evad s\u00f5numite liiklust ja kel on v\u00f5imalus SMSidele rakendada scamscanner'eid,\u201c \u00fctleb Normak.\n\u201eAlati veenduge, et olete \u00f5igel veebilehel, sest kelmid v\u00f5ltsivad ka populaarsete ettev\u00f5tete lehti. V\u00e4hem tuntud veebilehtede korral guugeldage neid enne, sest internetis leidub palju infot ja hoiatusi petturite kohta,\u201c soovitab P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin.\nOsteldes tuleks kasutada pangakaarti, mille peal ei ole kogu palk v\u00f5i s\u00e4\u00e4stud. Nii hoiab \u00e4ra suuri kaotusi, kui satutakse kelmide otsa. Juhul, kui oodatud pakile peab juurde maksma, siis tuleb v\u00f5tta enne igasuguse makse tegemist \u00fchendust teenusepakkujaga ja uurida, kas ja mille eest tuleb juurde tasuda.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin.\n(PPA)"}
{"text":"Vilja Kiisler: vabandamise l\u00fchike \u00f5petusAvalikult vabandust paluda on m\u00f5tet ainult siis, kui inimene p\u00e4riselt tunneb, et ta on eksinud. Muidu kujuneb sellest nende s\u00fc\u00fcdistamine, kelle k\u00e4est justkui vabandust palutakse.\nKaja Kallase suust on mitu p\u00e4eva oodatud vabandused l\u00f5puks k\u00f5lanud, aga kas need ka vabandustena toimivad? Ei, \u00fcle\u00fcldse mitte. V\u00e4ga lihtsal p\u00f5hjusel: peaminister ei tunne, et ta oleks milleski eksinud.\nUsutavalt m\u00f5jus see, mida Kallas \u00fctles eelmisel neljap\u00e4eval ehk siis p\u00e4ev p\u00e4rast skandaali puhkemist: \u201eMa t\u00f5esti ei saa aru, mis see otsene etteheide mulle on, milles mind s\u00fc\u00fcdistatakse \/---\/ Mina ei ole teinud mitte midagi valesti. Minu abikaasa pole teinud mitte midagi valesti.\u201c Nii ta \u00fctles. Ja nii ta m\u00f5tleb.\nVahepeal on Kaja Kallas eeldatavasti saanud paremat suhtekorralduslikku n\u00f5u kui see \u00fcmmargune null peaministri b\u00fcroost ja Reformierakonnast, mis tegi v\u00f5imalikuks ajalooliselt halva intervjuu ERR-ile, milles peaminister ajakirjaniku eest p\u00f5genes. Avalikuks saanud asjaolusid arvestades kuuluvad vabandused praegusel juhul paketti sama loomulikul viisil nagu Arvo Halliku Venemaaga seotud \u00e4ri maham\u00fc\u00fcmine.\nJa nii \u00fctles peaminister: \u201eK\u00f5igepealt \u00fctlen seda, et mul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud. Ma kindlasti vabandan k\u00f5igi ees, kes sellest riivatuna on end tundnud, aga mina saan vastutada nende moraalsete hinnangute eest, mida ma olen ka andnud.\u201c\nVabanduse asemel ohvri s\u00fc\u00fcstamine\nSellise vabanduse struktuur tuleb tuttav ette. M\u00e4letate Taavi R\u00f5ivase k\u00fclmkapiskandaali? Seda EAS-i korraldatud pidu Malaisias, milles joviaalses meeleolus ekspeaminister R\u00f5ivas \u00fcht naist ahistas? Tol korral k\u00f5las R\u00f5ivase vabandus nii: \u201eVabandan veelkord nii isiklikult kui kogu delegatsiooni nimel k\u00f5igi ees, kes end peol toimunu p\u00e4rast halvasti tundsid.\u201c\nNii Kallas kui ka R\u00f5ivas vabandasid nende ees, kes on ennast halvasti v\u00f5i riivatuna tundnud. See on absurdne. Esiteks, selline vabandus k\u00e4tkeb ohvri varjatud s\u00fc\u00fcstamist: teie tundsite end halvasti\/riivatuna (ja t\u00f5ite mulle oma tunnetega jama kaela). Teiseks, vabandustpalumise tegelik m\u00f5te on ju v\u00f5tta vastutus iseenda tegude v\u00f5i tegemataj\u00e4tmiste eest. Vabandustpalumine, mis vastutuse v\u00f5tmise asemel tegeleb varjatult s\u00fc\u00fcdistamisega, on soovituga vastupidine efekt.\nM\u00e4letatavasti \u00f5nnestus ERR-i ajakirjanikul Rain Koolil kord rohkem kui k\u00fcmme aastat tagasi v\u00e4lja pressida vabandus peaminister Andrus Ansipi k\u00e4est. See k\u00f5las nii: \u201eJah, ma vabandan.\u201c Vaevalt teil meeles on, mille p\u00e4rast Ansip vabandas, nii et tuletan meelde ka k\u00fcsimuse, mille vastuseks viidatud vabandus k\u00f5las: \u201eKas olukorras, kus Reformierakonna liikmed on mokaotsast m\u00f6\u00f6nnud, et v\u00f5ib-olla rahastamisega seotud ebaselgeid tegusid on minevikus tehtud, ei tundu teile, et oleks puhtam ja selgem avalikult vabandada \u2013 see puhastaks \u00f5hku ja muudaks t\u00f5sisemalt v\u00f5etavaks ka v\u00f5imalikud seadusemuudatused erakondade rahastamisega seoses?\u201c Aasta oli m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rne 2012.\nKui n\u00fc\u00fcd tundub, et Reformierakonnas on lood vabandustpalumisega ajalooliselt kehvad \u2013 no lihtsalt ei tule v\u00e4lja, keel ei paindu \u2013, siis leidub mees, kellel tuleb natuke paremini v\u00e4lja kui teistel. \u00dcllatus, \u00fcllatus: see on J\u00fcrgen Ligi. Tema on p\u00e4ris \u00f5nnestunud (loe: siiras) s\u00f5nastuses palunud vabandust selle p\u00e4rast, et ta nimetas Jevgeni Ossinovskit sisser\u00e4ndaja pojaks roosast erakonnast. Ta on vabandust palunud n\u00e4iteks kiiruse\u00fcletamise p\u00e4rast ja v\u00e4hemalt korra nende ees, kellele oravad on m\u00e4kra m\u00e4nginud. Need vabandused ei ole aga pooltki nii h\u00e4sti meeles kui Andrus Ansipi l\u00e4bi hammaste surutud \u201eMa vabandan\u201c.\nVabandused ei tohi devalveeruda\nP\u00f5hjus peitub selles, et Ligi on aastate jooksul suust v\u00e4lja ajanud nii palju asju, mille p\u00e4rast vabandust paluda, et ei j\u00f5ua j\u00e4rge pidadagi. Ei meenu n\u00e4iteks, et Ligi oleks Kallaselt avalikult vabandust palunud p\u00e4rast seda, kui kuulutas, et Kallasel on ilusate silmade all olnud tavaliselt kinnine suu, ammugi siis Kadri Simsonile \u00f6eldud \u201e\u00c4ra kaaguta!\u201c p\u00e4rast.\nVabandused ei tohiks devalveeruda. T\u00e4ielikult devalveeris vabandamise J\u00fcri Ratas ajal, mil ta oli peaminister. M\u00e4letatavasti sigatsesid EKRE omad m\u00f5nuga igal v\u00f5imalikul rindel ja peaminister pidi neil kogu aeg lapiga j\u00e4rel k\u00e4ima, et m\u00f5ni inimgrupp v\u00f5i konkreetne persoon koalitsioonipartneri poristel ja ligastel saapaj\u00e4lgedel libisedes end p\u00e4ris vigaseks ei kukuks.\nTaavi R\u00f5ivase ja Kaja Kallase v\u00e4\u00e4rilise vabandusega on maha saanud ka Mart Helme. M\u00e4letate, kuidas Helme siseministri ja EKRE esimehena Soome peaministrit solvas? Vabandus tuli, see oli niisugune: \u201eKui keegi on seda valesti m\u00f5istnud t\u00e4nu suurel m\u00e4\u00e4ral ka Eesti ajakirjanduse r\u00f5hu asetustele, siis t\u00f5epoolest, ma tahan \u00f6elda, et ma palun Soome peaministrilt vabandust, kui see valestim\u00f5istmine on v\u00f5imendunud ka Soomes.\u201c\nKlassikaks on muidugi saanud Mart Laari ammune \u201eMul on kahju ja ma vabandan\u201c. Need s\u00f5nad \u00fctles Laar peaministrina 2001, kui oli teatavaks saanud, et paar aastat tagasi tulistas ta Edgar Savisaare pilti Nursi s\u00f5jav\u00e4ebaasis. Tulistamisest endast on n\u00fc\u00fcd varsti veerand sajandit m\u00f6\u00f6das.\nP\u00e4rast skandaali lahvatamist vassis ja valetas Laar nii, et suu suitses, ei tunnistanud tulistamist otses\u00f5nu isegi vabandust paludes, aga kui m\u00e4lu ei peta, siis on see vabandustpalumine siiraim k\u00f5igist Eesti poliitilisel skeenel kuulduist. M\u00e4letan isegi h\u00e4\u00e4letooni. Tol korral j\u00e4in uskuma, et Laaril on p\u00e4riselt kahju ja et ta sai ise aru, kui loll see oli, mis ta tegi. Tollal olin ma muidugi 25 aastat noorem ka."}
{"text":"Kallas palub riigikogu esimehel t\u00e4psustada erikomisjoni teemap\u00fcstitustPeaminister Kaja Kallas (RE) saatis teisip\u00e4evase erikomisjonide \u00fchisistungi ja sellest puudumise\u00a0kohta kirja riigikogu esimehele Lauri Hussarile (Eesti 200). Kallase s\u00f5nul tuleks teemap\u00fcstitust t\u00e4psustada.\u00a0Peaminister teatas eile, et tiheda p\u00e4evakava t\u00f5ttu ei ole tal v\u00f5imalik osaleda riigikogu riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastases erikomisjonis, kus Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Mart Helme (EKRE) soovivad arutada Venemaal toimuva \u00e4ritegevuse \u00fcle.\n\u00abOlen valmis tulema asjaomaste komisjonide ette, aga palun komisjoni ajad eelnevalt koosk\u00f5lastada. \u00dchtlasi juhin t\u00e4helepanu, et ei ole aru saada, millest soovitakse r\u00e4\u00e4kida teemap\u00fcstituse \u00abS\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga\u00bb all,\u00bb kirjutas Kallas\u00a0Hussarile.\n\u00abVastavalt riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korraseadusele \u00a722 lg 1 p2 v\u00f5ib komisjon n\u00f5uda Vabariigi Valitsuse liikme komisjoni istungil osalemist valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Palun t\u00e4psustada teemap\u00fcstitust, et oleks arusaadav, millise ministri v\u00f5imkonda teema kuulub ning kuidas teema arutamine kuulub riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni p\u00e4devusse,\u00bb palus Kallas.\u00a0\nSamuti loetles peaminister ette riigikogu otsusega s\u00e4testatud riigieelarve kontrolli erikomisjoni \u00fclesandeid: vaadata l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruanne ja selle kontrolliaruanne; vaadata l\u00e4bi avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimusi; arutada riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi; teavitada riigikontrolli probleemidest, mis j\u00f5uavad komisjoni liikmeteni suhtlemisel ametija eraisikutega; v\u00f5tta riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoht tema tegevuse takistamise juhtude kohta.\n\u00abNii nagu varasemalt olen riigikogu komisjonides aru andmas k\u00e4inud, olen valmis seda ka edaspidi tegema. Samuti olen kutsunud ministreid \u00fcles sama tegema. Kuid selleks, et seda v\u00f5imalikult professionaalselt teha, peaks olema selge, mida riigikogu soovib arutada,\u00bb kirjutas peaminister Hussarile.\u00a0\nTeisip\u00e4evasest istungist on lisaks Kallasele loobunud ka Metaprint ja Stark Logistics.\u00a0"}
{"text":"OTSE | Erikomisjonid arutavad avalikul istungil s\u00f5jaaegset \u00e4ritegevust VenemaagaTeisip\u00e4eval algusega kell 10 toimub riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorraline avalik istung, kus arutatakse s\u00f5jaaegset \u00e4ri Venemaaga.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu m\u00e4rkis, et istungit on vaja, kuna on vajalik saada selgus Venemaaga s\u00f5ja ajal tehtud sanktsioonikaupade tootmise \u00e4ris aset leidnu kohta, arvestades, et see \u00e4ri toimib t\u00e4naseni.\nIstungile on kutsutud peaminister Kaja Kallas, Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits, Metaprint ASi tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics ASi tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.\nEsmasp\u00e4eval \u00fctles Kallas, et ei saa komisjonide \u00fchisistungile tulla, sest peaministri p\u00e4evakava on t\u00e4is. Ka Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag teatas komisjonidele, et ei saa osaleda istungil, mis tahab k\u00e4sitleda \u00e4ritsemist Venemaal. Esmasp\u00e4eva \u00f5htul teatas Metaprint ASi tegevjuht Martti Lemendik kirjas riigikogule, et ka tema ei osale istungil."}
{"text":"Kallas palub riigikogu esimehel t\u00e4psustada erikomisjoni teemap\u00fcstitustTALLINN, 29. august, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas (RE) saatis teisip\u00e4evase erikomisjonide \u00fchisistungi ja sellest puudumise kohta kirja riigikogu esimehele Lauri Hussarile (Eesti 200) ning leiab, et teemap\u00fcstitust tuleks t\u00e4psustada, vahendab Postimees.\u00a0\nPeaminister teatas eile, et tiheda p\u00e4evakava t\u00f5ttu ei ole tal v\u00f5imalik osaleda riigikogu riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastases erikomisjonis, kus Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Mart Helme (EKRE) soovivad arutada Venemaal toimuva \u00e4ritegevuse \u00fcle. Teisip\u00e4evasest istungist on lisaks Kallasele loobunud ka ettev\u00f5tted Metaprint ja Stark Logistics.\n\"Olen valmis tulema asjaomaste komisjonide ette, aga palun komisjoni ajad eelnevalt koosk\u00f5lastada. \u00dchtlasi juhin t\u00e4helepanu, et ei ole aru saada, millest soovitakse r\u00e4\u00e4kida teemap\u00fcstituse \"S\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga\" all,\" kirjutas Kallas Hussarile.\n\"Vastavalt riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korraseadusele \u00a722 lg 1 p2 v\u00f5ib komisjon n\u00f5uda Vabariigi Valitsuse liikme komisjoni istungil osalemist valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Palun t\u00e4psustada teemap\u00fcstitust, et oleks arusaadav, millise ministri v\u00f5imkonda teema kuulub ning kuidas teema arutamine kuulub riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni p\u00e4devusse,\" palus Kallas.\u00a0\nSamuti loetles peaminister ette riigikogu otsusega s\u00e4testatud riigieelarve kontrolli erikomisjoni \u00fclesandeid: vaadata l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruanne ja selle kontrolliaruanne; vaadata l\u00e4bi avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimusi; arutada riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi; teavitada riigikontrolli probleemidest, mis j\u00f5uavad komisjoni liikmeteni suhtlemisel ametija eraisikutega; v\u00f5tta riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoht tema tegevuse takistamise juhtude kohta.\n\"Nii nagu varasemalt olen riigikogu komisjonides aru andmas k\u00e4inud, olen valmis seda ka edaspidi tegema. Samuti olen kutsunud ministreid \u00fcles sama tegema. Kuid selleks, et seda v\u00f5imalikult professionaalselt teha, peaks olema selge, mida riigikogu soovib arutada,\" kirjutas peaminister Hussarile.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"OTSEPILT | Riigikogu erikomisjonid arutavad s\u00f5jaaegset \u00e4ritegevust Venemaaga. Kallast kohal ei oleRiigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil arutatakse s\u00f5jaaegset \u00e4ri Venemaaga.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu m\u00e4rkis, et istungit on vaja, kuna on vajalik saada selgus Venemaaga s\u00f5ja ajal tehtud sanktsioonikaupade tootmise \u00e4ris aset leidnu kohta, arvestades, et see \u00e4ri toimib t\u00e4naseni.\nIstungile on kutsutud peaminister Kaja Kallas, Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits, Metaprint ASi tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics ASi tegevjuht Kristjan Kraag ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.\nEttev\u00f5tjad ja Kallas on \u00f6elnud, et nemad kohale ei tule.\nVaata istungit otsepildis selle loo p\u00e4ises!"}
{"text":"K\u00e4tlin Kukk: ettevaatust! K\u00fcberkelmid on muutunud veel nutikamaksK\u00e4tlin Kukk, pangaliidu pettuste t\u00f5kestamise t\u00f6\u00f6grupi juht\nK\u00fcberpetturitel on aasta esimese seitsme kuuga \u00f5nnestunud Eesti inimestelt k\u00e4tte saada juba pea neli miljonit eurot. Kannatanuid on enam kui 500.\nPettused on muutunud \u00fcha kavalamaks ja ohvriks langevad v\u00e4ga erineva taustaga inimesed alates tudengitest ja l\u00f5petades tippjuhtidega. Selleks, et mitte kelmide ohvriks langeda, tuleb olla \u00fclit\u00e4helepanelik iga kord, kui kusagile mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID PIN-koode sisestad v\u00f5i kellegi poolt edastatud linkidele vajutad. Keegi pole kaitstud \u2013 petturid on paraku loomingulised ja ronivad su sotsiaalmeediasse, e-postkasti ja telefoni eri viisidel.\nInvesteerimispettuste kahju ulatub politsei andmetel t\u00e4navu juba \u00fcle 2 miljoni euro. Politseini on j\u00f5udnud 156 juhtumit, mis teeb keskmiseks kahjusummaks \u00fcle 12 000 euro. Aga politseinikeni ei j\u00f5ua kaugeltki k\u00f5ik petujuhtumid.\nN\u00e4iteks \u00f5nnestus kelmidel \u00fchelt inimeselt k\u00e4tte saada 2500 eurot, lisaks v\u00f5eti tema isikuandmeid kasutades 23 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kiirlaenu. See k\u00f5ik juhtus internetti postitatud investeerimiskuulutuse kaudu. Ohver vajutas vaid lingile ja sisestas oma kontaktandmed, kohe saabus k\u00f5ne t\u00e4psemate instruktsioonidega. Selle juhtumi puhul paluti WhatsAppi vestlusaknas saata dokumendiandmed ja foto ning siis alla laadida programm, mille kohta kinnitati, et see on ohutu tehniline abimees. Selle programmiga andis ohver aga petturitele ligip\u00e4\u00e4su oma pangaandmetele, ka said nad ka v\u00f5imaluse luua inimese nimel uus Smart-ID konto. Vaid t\u00e4nu pangakontole seatud limiitidele ei saadud kogu kontol olnud raha k\u00e4tte.\nInvesteerimispakkumised pole ainuke investeerimiskelmuse liik, mille puhul t\u00e4helepanelik olla. Kui juba mingist summast on ilma j\u00e4\u00e4dud, v\u00f5ib j\u00e4rgneda n-\u00f6 teine laine: mis tahes raha tagastusskeemid on ka suure t\u00f5en\u00e4osusega hoopis petuskeemid ja abivalmis inimene teisel pool ekraani ei pruugi osutuda selleks, kellena ta end esmapilgul esitleda \u00fcritas.\nFacebooki turuplats ehk marketplace on oma kauba m\u00fc\u00fcmiseks teada-tuntud koht, kuid lisaks ostjatele-m\u00fc\u00fcjatele liikleb m\u00fc\u00fcgiplatvormidel ka h\u00e4marate eesm\u00e4rkidega tegelasi. N\u00e4iteks pakutakse m\u00fc\u00fcjale kauba kulleriga k\u00e4ttetoimetamiseks viise, mille jaoks peab m\u00fc\u00fcja v\u00e4idetava ostja poolt edastatud lingile \u201ekullerfirma jaoks\u201d sisestama oma pangaandmeid ja \u201ekinnitama\u201d need Smart-ID paroolidega.\nRegistreeritud pakikelmuse juhtumeid on t\u00e4navu juuli l\u00f5pu seisuga 166 ja petturitel on \u00f5nnestunud k\u00e4tte saada \u00fcle 110 000 euro. See on enam kui kaks korda rohkem kui terve eelmise aasta jooksul kokku, mis t\u00e4hendab, et kelmide jultumus kasvab ja inimeste t\u00e4helepanelikkus eraisikutevaheliste tehingute puhul peaks ohvriks langemise v\u00e4ltimiseks samuti t\u00f5usma.\nT\u00e4helepanelik tuleb olla nii sotsiaalmeedias kui ka hiljem telefonile saadetavate s\u00f5numitele reageerides, sest petturid teevad v\u00e4ga t\u00f5etruult j\u00e4rgi kodulehek\u00fclgi ja nt vale-Omniva kodulehele sattumine v\u00f5ib olla vaid \u00fche vale kliki tagaj\u00e4rg. J\u00e4lgi hoolega veebibrauseri aadressireal n\u00e4htavat ja veendu, et ka ise kullerfirma lehte internetist otsides satuksid t\u00e4pselt samasse kohta.\nNorstat ja pangaliit tegid \u00e4sja uuringu, kust selgus, et vaid 54 protsenti inimestest v\u00f5rdleb alati enne mobiil- v\u00f5i Smart-Id PIN-koodi sisestamist kontrollkoode tehingu tegemise keskkonnas telefoni ekraanile ilmuvatega. Lisaks selgus, et vaid 65 protsenti vastanutest keeldus PIN-koode sisestamast, kui telefon ilma p\u00f5hjuseta seda k\u00fcsis.\nJah, t\u00e4nap\u00e4eval peame end internetis autentima ning makseid sooritama s\u00f6\u00f6gi alla ja peale, kuid kui m\u00f5ni portaal k\u00fcsib PIN2 koodi, peab automaatselt minema peas p\u00f5lema punane tuli! PIN2 on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne paberil antud allkirjaga. Tegu on viiekohalise koodiga, mida EI TOHI kunagi sisestada oma isiku t\u00f5estamiseks. Muidugi tuleb ka PIN1 \u2013 neljakohalise oma isiku tuvastamiseks ja mis tahes keskkondadesse sisenemiseks vajaliku koodi \u2013 sisestamisel olla ettevaatlik, sest sellega v\u00f5id anda petturile ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole. Lisaks tuleb meeles pidada, et pangakaardi taga olevat kolmenumbrilist CVC-koodi ei tohi jagada \u00fcheski suvalises ankeedis.\nV\u00f5ta aega, et veenduda, kas oled makse sooritamiseks v\u00f5i allkirja sisestamiseks \u00f5igel internetilehel. Kui keegi utsitab tempoga tagant, on ka see kindel ohum\u00e4rk. Kiirustades teeme k\u00f5ik vigu.\nKui petturitega veebiavarustes kokku puutud, siis isegi kui sellest midagi halba ei s\u00fcnni, teavita kindlasti politseid ja panka, et hoida \u00e4ra teiste inimeste pettuse ohvriks langemine. Iga kord, kui politseini j\u00f5uab teadmine m\u00f5nest lehek\u00fcljest v\u00f5i lingist, mis viib petuskeemini, saab selle kiirelt sulgeda."}
{"text":"Riiki juhitakse nagu firmatP\u00f5hiseaduse preambulisse, mis \u00fctleb, et meie 1918. aasta 24. veebruaril loodud riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimise l\u00e4bi aegade, on eesti rahva, keele, kultuuri ja riigi h\u00e4\u00e4bumine sisse kirjutatud. Sest l\u00e4bi aegade suudaksid Eesti riigi s\u00e4ilimist tagada Eesti rahvus, keel ja kultuur, aga kindlasti mitte ei saa see olla vastupidi.Mis oleks Eesti riik ilma kultuurita? Firma, ettev\u00f5te, ei enamat. Pole v\u00e4ga naljakas, et teatud poliitilistes ringkondades riiki omavahelises suhtluses niimoodi nimetataksegi.\nMis saaks eesti rahvast, keelest ja kultuurist globaalses kultuurilises konkurentsis ilma riigita? Ausalt \u00f6eldes ei taha mitte m\u00f5eldagi...\nMilles \u00fcldse probleem on? Selles ongi, et riiki juhitakse nagu firmat, mille huvides on hoida kultuur kontrolli all, et see firma juhtimisse ei sekkuks, aga et see samas oleks olemas ja seda saaks tellida firma suvep\u00e4evadele suud liigutama.\nMis kammitseb kultuuri?\nEsiteks \u2013 polariseerumine v\u00e4ikeses \u00fchiskonnas. Liberaalid\u00a0ja konservatiivsed. Kodanikkond on politiseerunud. Kunstnik ei saa luua teravat, kriitilist, \u00fchiskonnas vastanduvat teost, kuna viskab kultuurilisse opositsiooni minnes pooled oma loomigu tarbijatest \u00fcle parda. Kuidas sa viskad pool palka minema? Seega loob kunstnik elluj\u00e4\u00e4miseks seda, mis sobib k\u00f5igile. Ta looming ei pruugi olla halb, aga mida ei teki, on riigile tervikuna tervendavalt m\u00f5juv kultuuriline opositisoon. Firmale sobib see samas h\u00e4sti.\nTeiseks \u2013 raha. Loomeliitudele jagab firma n\u00e4puotsaga ja need pungestavad elu eest, et ots otsaga kokku tulla. Loovisikute eest hoolitsevad Kultuurkapital, sellele firma poolt jagatav pisku ja selles juurdunud korruptiivne rahajagamiskord. \u00dchelt poolt tellib firma muusika, teisalt on pandud sihtkapitalide koosseisud raha jagama kitsas ruumis, kus raha andjad ja saajad on omavahel rohkem v\u00f5i v\u00e4hem tuttavad, mist\u00f5ttu pole v\u00f5imalik tagada raha jagamise objektiivsust. Siin ei saa s\u00fc\u00fcdistada sihtkapitalide koosseise; neid on sellisesse olukorda pannud firma ja firmale sobib taoline olukord j\u00e4llegi kenasti.\nKas firmale k\u00e4iks loomeinimeste \u00fclalpidamine \u00fcle j\u00f5u?\nEi, loomulikult mitte. Kui firma suudab \u00fcleval pidada rohkem kui 300 000\u00a0vanaduspension\u00e4ri, j\u00f5uaks see samal m\u00e4\u00e4ral (700 eurot kuus) kindlustada ka loomeliitudesse kuuluvaid inimesi. Neid pole \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju; Eesti kirjanike liidul on 346 liiget, kunstnike liidul 998, jne. Loovisikud seejuures t\u00f6\u00f6taksid ja nende ametitegevusest laekuks riigile maksude n\u00e4ol raha tagasi.\nAga seda firma ei taha. See pole vastuv\u00f5etav, sest siis tekiks firmale\u00a0automaatselt kultuuriline opositsioon ja samas puuduksid hoovad ebamugavat laulu laulvate suude sulgemiseks.\u00a0\nMis asi on kultuuriline opositsioon?\nKui demokraatkus \u00fchiskonnas nullivad opositsioon ja koalitsioon end teineteisele vastu t\u00f6\u00f6tades sisuliselt \u00e4ra, mist\u00f5ttu koalitsiooni kasutegur j\u00e4\u00e4b v\u00e4ikeseks, siis kultuuriline opositsioon suudaks terveid osapooli n\u00e4htusena \u00fchiskonnast v\u00e4lja kirjutada. Praegu on Venemaa pealt h\u00e4sti n\u00e4ha, kuidas s\u00f5ja ajal emigreerunud kultuuriinimeste s\u00f5nav\u00f5tud ja looming Kremli propagandistidel kaela kinni pigistavad.\nHeaks n\u00e4iteks on s\u00f5ja ajal perega Iisraeli emigreerunud vene produtsent ja koomik Semjon Slepakov, kes avaldas Youtube'is\u00a0h\u00e4llilaulu v\u00e4iksest Vanjast, kes on alles kolmeaastane ega saa seet\u00f5ttu Ukrainasse natse tapma minna; tema keskmisest vennast, kes on IT-spetsialist ja reetur ning elab n\u00fc\u00fcd koos teiste sodomiitidega Euroopas; ja vanemast vennast, kes j\u00e4i ustavaks kodumaale, tuli\u00a0kirstuga Ukrainast koju tagasi, saab kalmu \u00fcmber aiakese ja selle peale m\u00e4lestuseks kujukesegi. Video on t\u00e4naseks kogunud 2,5 miljonit vaatamist.\nSolovjov \u00e4gises selle peale, et Slepakov pole \u00fcldsegi mingi mees ning Kad\u00f5rov vastas omalt poolt luuletusega, kus s\u00f5imas Slepakovi h\u00e4bituks reeturir\u00e4mpsuks. V\u00f5ib ainult arvata, kui palju said Slepakovi p\u00f6\u00f6rdumisest tuge ukrainlased ja s\u00f5javastased Venemaal.\nAga \u00e4kki l\u00f5petaks \u00fcldse selle morsipeo \u00e4ra?\nV\u00f5taks kultuurirahad \u00e4ra ja topiks need praegusesse eelarveauku? Lendoravale on raha, aga kultuurile, vot, ei ole! Riik ja kultuur pikas pespektiivis ju v\u00f5idaksid. H\u00e4da on selles, et kultuurivaldkonnas ei t\u00f6\u00f6ta kalasilmadega firmajuhid. Loomeinimesed on tundlikum ja haavatavam osa \u00fchiskonnast ning kultuuri rahastamise sissejuurutatud s\u00fcsteemi lagunedes saaksid paljud inimesed asjatult haiget.\nKusjuures ei meeldiks see ka firmale. Siis poleks j\u00e4lle midagi, millega kultuuriinimeste suid kinni toppida!\nEesti kultuur ei saa kuidagi oma riigita, firma aga tundub uskuvat, et saab kultuurita hakkama k\u00fcll. Firmajuhid vahetuvad iga m\u00f5ne aasta tagant, kultuuril tuleb aga nad k\u00f5ik kuidagi \u00fcle elada ja seejuures ellu j\u00e4\u00e4da.\nHuvitav, kas firma ikka annab endale aru, kui ohtlik kogu see m\u00e4ng nende jaoks on? Kui kultuurisupp taustal v\u00e4ga lahjaks j\u00e4\u00e4b, ei suuda firma \u00fcksi seda riigiasja siin lihtsalt kuidagimoodi koos hoida."}
{"text":"N\u00fc\u00fcd hakkas peaminister lihtsalt lolli m\u00e4ngima: t\u00e4psustagu Riigikogu komisjonid \u201cp\u00e4evateema\u201d. See aga on vaid \u00fcks: tema pere\u00e4ri VenemaagaNagu Kaja Kallas poleks veel ennast halvast k\u00fcljest piisavalt n\u00e4idanud, n\u00fc\u00fcd hakkab ta veel ka lolli m\u00e4ngima, kui kasutada rahvalikku \u00fctlust.\nBNS vahendab:\u00a0\u201cOlen valmis tulema asjaomaste komisjonide ette, aga palun komisjoni ajad eelnevalt koosk\u00f5lastada. \u00dchtlasi juhin t\u00e4helepanu, et ei ole aru saada, millest soovitakse r\u00e4\u00e4kida teemap\u00fcstituse \u201cS\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga\u201d all,\u201d kirjutas Kaja Kallas Riigikogu esimehele Lauri Hussarile.\n\u201cPalun t\u00e4psustada teemap\u00fcstitust, et oleks arusaadav, millise ministri v\u00f5imkonda teema kuulub ning kuidas teema arutamine kuulub riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni p\u00e4devusse,\u201d lisas Kallas.\nP\u00e4ris huultelt seda vist lugeda ei saa, aga kui p\u00fcstitada hetke kuumim teema\u00a0\u00a0\u201cS\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga\u201d, siis praegu saab k\u00f5ne all olla ainult peaministri abikaasa Venemaa-\u00e4ri ja Kaja Kallase seotus sellega. Ja see teema kuulub ministritest ainult peaministri v\u00f5imkonda, olles Vene agressorriigi sidemete t\u00f5ttu ka korruptsioonivastase erikomisjoni p\u00e4devuses.\nPeaministri kutsumine komisjonidesse kahel p\u00e4eval oli v\u00e4hemalt meediale teada juba eelmisel n\u00e4dalal, Kaja Kallas aga \u201c\u00e4rkas\u201d alles siis, kui peaks juba komisjoni ees istuma, ning hakkas k\u00fcsima: \u201cMillest te \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida tahate?\u201d\nKaja Kallas \u00fctles teisip\u00e4eval Paldiskis, et eelistas Urmas Reinsalu juhitud riigikogu komisjoni ette mineku asemel osaleda uue sadamakai nurgakivi panekul, kirjutab Postimees.\nUued Uudised"}
{"text":"Kallas palub riigikogu esimehel t\u00e4psustada erikomisjoni teemap\u00fcstitustPeaminister Kaja Kallas (RE) saatis t\u00e4nase erikomisjonide \u00fchisistungi ja sellest puudumise kohta kirja riigikogu esimehele Lauri Hussarile (Eesti 200) ning leiab, et teemap\u00fcstitust tuleks t\u00e4psustada, vahendab Postimees.\u00a0\nKaja Kallas, peaminister\nPeaminister teatas eile, et tiheda p\u00e4evakava t\u00f5ttu ei ole tal v\u00f5imalik osaleda riigikogu riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastases erikomisjonis, kus Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Mart Helme (EKRE) soovivad arutada Venemaal toimuva \u00e4ritegevuse \u00fcle. Teisip\u00e4evasest istungist on lisaks Kallasele loobunud ka ettev\u00f5tted Metaprint ja Stark Logistics.\nOlen valmis tulema asjaomaste komisjonide ette, aga palun komisjoni ajad eelnevalt koosk\u00f5lastada. \u00dchtlasi juhin t\u00e4helepanu, et ei ole aru saada, millest soovitakse r\u00e4\u00e4kida teemap\u00fcstituse \"S\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga\" all,\nkirjutas Kallas Hussarile.\n\"Vastavalt riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korraseadusele \u00a722 lg 1 p 2 v\u00f5ib komisjon n\u00f5uda Vabariigi Valitsuse liikme komisjoni istungil osalemist valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Palun t\u00e4psustada teemap\u00fcstitust, et oleks arusaadav, millise ministri v\u00f5imkonda teema kuulub ning kuidas teema arutamine kuulub riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni p\u00e4devusse,\" kirjutas Kallas.\u00a0\nSamuti loetles peaminister ette riigikogu otsusega s\u00e4testatud riigieelarve kontrolli erikomisjoni \u00fclesandeid: vaadata l\u00e4bi riigi majandusaasta koondaruanne ja selle kontrolliaruanne; vaadata l\u00e4bi avaliku sektori auditeerimise k\u00fcsimusi; arutada riigikontrolli kontrolliaruandeid ja \u00fclevaateid ning riigikontrol\u00f6ri t\u00f5statatud olulisi k\u00fcsimusi; teavitada riigikontrolli probleemidest, mis j\u00f5uavad komisjoni liikmeteni suhtlemisel ametija eraisikutega; v\u00f5tta riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoht tema tegevuse takistamise juhtude kohta.\n\"Nii nagu varasemalt olen riigikogu komisjonides aru andmas k\u00e4inud, olen valmis seda ka edaspidi tegema. Samuti olen kutsunud ministreid \u00fcles sama tegema. Kuid selleks, et seda v\u00f5imalikult professionaalselt teha, peaks olema selge, mida riigikogu soovib arutada,\" kirjutas peaminister Hussarile.\u00a0"}
{"text":"Pakistani kohus t\u00fchistas ekspeaminister Imran Khani vanglakaristuseISLAMABAD, 29. august, AFP-BNS \u2013 Pakistani k\u00f5rge kohus t\u00fchistas ekspeaminister Imran Khanile korruptsiooni eest m\u00f5istetud vanglakaristuse, kuid tal on k\u00e4imas veel hulk kohtuasju, teatas teisip\u00e4eval tema partei.\nErakonna Pakistan Tehreek-e-Insaf pressiesindaja \u00fctles, et Islamabadi kohus l\u00fckkas tagasi alama astme kohtu otsuse, millega oli Khan kolmeks aastaks vangi m\u00f5istetud.\nKohtuotsus takistas teda eelolevatel valimistel kandideerimast.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"FOTOD | Riigi kuulsaim nurgakivi. Kaja Kallas l\u00e4ks erikomisjonide istungi asemel PaldiskissePeaminister Kaja Kallas osales t\u00e4na hommikul valitsuse kabinetin\u00f5upidamisel ning p\u00f5rutas siis Paldiskisse l\u00f5unasadamasse, kus toimus uue kai sisse\u00f5nnistamine. Sealse tervitusk\u00f5ne hakul l\u00f5\u00f5pis ta, et on kui rahvusvaheliselt tagaotsitav kurjategija.\nSee \u00fcritus oli \u00fcks p\u00f5hjus, miks Kallas ei osalenud t\u00e4na kell 10 alanud riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel avalikul istungil.\n\u201ePeaministri ajakava on esiteks p\u00e4ris tihe, erinevalt m\u00f5nest teisest,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kallas eile Delfile. \u201eHomne p\u00e4evakava on t\u00e4iesti t\u00e4is,\u201c r\u00f5hutas ta ja lisas, et seda poleks saanud mitte kuidagi \u00fcmber teha. \u201e[See on olnud] v\u00e4ga pikalt paika pandud ja seotud Eesti majanduse arendamisega.\u201c\nKallas l\u00f5\u00f5pis: olen rahvusvaheliselt tagaotsitav kurjategija\nKallas j\u00f5udis saatjaskonnaga Paldiskisse kella 11 paiku. Natuke hiljem pidas ta tervitusk\u00f5ne. Selle hakul adresseeris ta skandaali irooniav\u00f5tmes. \u201eV\u00e4ga hea meel siin olla. Olen k\u00fcll rahvusvaheliselt tagaotsitav kurjategija just selle p\u00e4rast, et ma ei ole praegu Reinsalu komisjonis, aga ma leian, et sellised varasemad kokku lepitud asjad nagu see konverents siin on, ja ka selle kai avamine, on tegelikult samuti olulised selle p\u00e4rast, et ka ettev\u00f5tetele antud lubadused on olulised,\u201c lausus ta.\nKallas osales nurgakivi tseremoonial ja lahkus veidi p\u00e4rast s\u00fcdap\u00e4eva.\nKomisjonide \u00fchisistung l\u00f5ppes 12.45 paiku.\nMainitud komisjonid arutlesid teemal \u201es\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga\u201c. Istungile ei tulnud ka kaks teist kutsutud k\u00fclalist \u2013 Metaprint AS-i tegevjuht Martti Lemendik ja Stark Logisticsi juht Kristjan Kraag. Viimased andsid sellest komisjonidele eile teada kirjalikult.\nKallas l\u00e4kitas t\u00e4na kirja riigikogu esimehele Lauri Hussarile. Kirjas sees on k\u00fcll koostamise osas m\u00e4rgitud eilne kuup\u00e4ev, aga digiallkirjastatud ja teele pandud on see t\u00e4na (kell 5.58). \u201eOlen valmis tulema asjaomaste komisjonide ette, aga palun komisjoni ajad eelnevalt koosk\u00f5lastada. \u00dchtlasi juhin t\u00e4helepanu, et ei ole aru saada, millest soovitakse r\u00e4\u00e4kida teemap\u00fcstituse \u201es\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga\u201c all,\u201c m\u00e4rkis Kallas seal. \u201ePalun t\u00e4psustada teemap\u00fcstitust, et oleks arusaadav, millise ministri v\u00f5imkonda teema kuulub ning kuidas teema arutamine kuulub riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni p\u00e4devusse.\u201c\nKallas \u00fctles eile Delfile, et tema arvates ei puutu riigieelarve kontrolli erikomisjon kuidagi k\u00f5nealusesse teemasse. Ta \u00fctles, et k\u00f5ik komisjonid peaksid tegelema sellega, milleks nad on ellu kutsutud.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) lausus seepeale, et kindlasti on teema antud komisjoni p\u00e4devuses. \u201ePaistab, et peaminister kardab mu k\u00fcsimisi,\u201c torkas ta ja selgitas, et eelarve t\u00e4itmise ja \u00fcldse riigi rahanduse eeldus on see, et juhtimine on l\u00e4bipaistev. \u201eP\u00f5him\u00f5ttelised k\u00fcsim\u00e4rgid on praegu \u00fcleval. Kriitiline usaldusdefitsiit peaministri osas,\u201c m\u00e4rkis ta. \u201eK\u00fcsimustest m\u00f6\u00f6da vaatamine pole lahendus, see ainult v\u00f5imendab.\u201c\nReinsalu viitas, et ka president Alar Karis oli kriitiline. \u201eValitsuspoliitikute t\u00f6\u00f6 on ka vastata k\u00fcsimustele, kui need kerkivad. Ja teha seda ka riigikogu komisjoni ees, s\u00f5ltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni esindaja. Ning eriti siis, kui tuleb arutada raskeid ja ebameeldivaid k\u00fcsimusi, nii nagu normaalses parlamentaarses riigis on kohane ja vajalik, vajalik demokraatia toimimiseks. Valikud, mis selles olukorras j\u00e4tavad riigikogu k\u00f5rvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet,\u201c \u00fctles president eile. \u201eEesti on parlamentaarne riik, mis eeldab meilt k\u00f5igilt respekti rahva poolt valitud esinduskogu vastu.\u201c\nKallas: olen valmis komisjonides aru andma\nLauri Hussarile saadetud kirjas s\u00f5nas Kallas, et nii nagu on ta varem komisjonides aru andmas k\u00e4inud, on ta valmis seda tegema ka edaspidi. \u201eSamuti olen kutsunud ministreid \u00fcles sama tegema. Kuid selleks, et seda v\u00f5imalikult professionaalselt teha, peaks olema selge, mida riigikogu soovib arutada.\u201c\nMis puudutab aga \u00fcritust Paldiskis, siis toimub ka investeerimiskonverents \u201eTeistmoodi Paldiski\u201c. Avaettekande \u201eTulevik on roheline\u201c pidas kell 10.10 kliimaminister Kristen Michal. \u00d5htul on oodata pidu, millega t\u00e4histatakse l\u00f5unasadama 30 aasta juubelit. \u00dcles astub Anne Veski."}
{"text":"Mart V\u00f5rklaev: Reinsalu on v\u00f5tnud endale uurija, s\u00fc\u00fcdistaja, kohtum\u00f5istja ja karistaja rolliRahandusminister Mart V\u00f5rklaev s\u00f5nas, et riigieelarve osas t\u00e4nasel valitsuse kogunemisel konkreetsete otsusteni ei j\u00f5utud ning otsused kindlate kokkuhoiukohtade kohta tulevad ilmselt n\u00e4dala l\u00f5pus.\u00a0Teil oli t\u00e4na siin Stenbocki majas suur eelarve arutelu. Mis te siis selgeks arutasite?\u00a0\n\nT\u00e4na me keskendusime sellele suvisele t\u00f6\u00f6le, mis k\u00f5ikidel ministritel ja ministeeriumitel oli - otsida kiiremaid kokkuhoiukohti v\u00f5i t\u00e4iendavaid tulusid 2024. aasta vaates v\u00f5i pikemaajaliselt. Ministrid on teinud suvel t\u00f6\u00f6d ja rea ettepanekuid. T\u00e4na vaatasime need \u00fchiselt \u00fcle, oli arutelu, aga t\u00e4na veel otsusteni ei j\u00f5udnud. Loodame, et need tulevad siis neljap\u00e4eval - konkreetsete suviste t\u00f6\u00f6de osas.\u00a0\n\nMillises suurusj\u00e4rgus need ettepanekud siis olid?\u00a0\n\nSee n\u00fc\u00fcd s\u00f5ltub, mida vaadata. Kui v\u00f5tta kokku k\u00f5ik kokkuhoiukohad - osad neist on juba t\u00e4naseks tegelikult riigikogus ju otsustatud ja osad juurde tulnud ja\u00a0v\u00f5imalikud t\u00e4iendavad tulumeetmed, siis nelja aasta peale me v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida ligi miljardist, kui me need otsustatud siis ka l\u00f5plikult k\u00f5ik\u00a0saame.\u00a0\n\nAga konkreetselt ministeeriumite kokkuhoiu kohta - ministeeriumid pidid t\u00e4naseks leidma iga\u00fcks oma haldusalas kokkuhoiu. Millised ettepanekud sealt tulid?\u00a0\n\nSeal on v\u00e4ga erinevaid. On nii kokkuhoiukohti, kui t\u00e4iendavaid tulumeetmeid, mis on suure numbri sees, mida ma nimetasin. Detailselt mul t\u00e4na on vara veel neid kommenteerida, sest t\u00e4na me nende osas otsusteni ei j\u00f5udnud. Minu soov oli nendeni t\u00e4na j\u00f5uda, aga arusaadav, et neid on palju ja erinevad teemad vajavad erinevate ministrite poolt ka natukene m\u00f5tlemist. Loodan, et me nendeni j\u00f5uame. Arutelu oli viljakas, aga t\u00e4na meil t\u00f6\u00f6aeg oli piiratud kahe tunniga. Eks see v\u00e4ljakutse oligi suur, aga loodan, et iga\u00fcks v\u00f5ttis m\u00f5tlemisaega ja n\u00e4dala l\u00f5pus saame teha selles osas otsuseid.\u00a0\n\nKas oli ka selliseid ministreid, kes ei esitanud k\u00e4rpeplaani v\u00f5i esitas v\u00e4ga-v\u00e4ga tagasihoidliku?\u00a0\n\nSelliseid ministreid kes \u00fcldse ei esitanud ei olnud. Loomulikult on ministeeriumitel \u00fchtepidi erinevad v\u00f5imalused, teistpidi oma n\u00e4gemused. On neid, kes on esitanud rohkem kokkuhoiukohti ja t\u00e4iendavaid tulumeetmeid ja on neid, kes m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem. Seda, et keegi poleks mitte midagi teinud, ei ole. Tunnustan ministreid tehtud t\u00f6\u00f6 eest igal juhul.\u00a0\n\nKui palju rahandusministeerium s\u00e4\u00e4stab?\u00a0\n\nKui rahandusministeeriumi numbreid kokku vaadata, siis kokkuhoiumeetmeid sai esitatud kuskil 3,6 miljoni eest 2024. aasta vaates ja \u00fcle-v\u00e4lja ettepanekuid kuskil 5,5 miljoni ulatuses. Tulude osad olid nelja aasta peale k\u00fcmnetes miljonites. Aga \u00fctlen veel, et detailidest on vara r\u00e4\u00e4kida, kui me pole neid veel kokku leppinud.\u00a0\n\nSellest valitsusest on r\u00e4\u00e4gitud kui s\u00e4\u00e4stmise-valitsusest. Samas koalitsioonilepingus oli ka parajasti kalleid lubadusi nagu n\u00e4iteks maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine. On veel \u00fcks asi, mis on \u00fcsna kallis - S\u00dcKU ehitus. Miks ei l\u00fckata edasi selliseid asju, mis on kallid, sest praegu ju ehitamine on kallis?\n\nKui me r\u00e4\u00e4gime maksuk\u00fc\u00fcrust, siis see ikkagi j\u00e4tab inimestele rohkem raha k\u00e4tte ja tulumaks on riigile tulumeede. Kui me v\u00f5rdleme teda \u00fche vigase s\u00fcsteemi vastu, mis inimestelt rohkem raha \u00e4ra v\u00f5ttis t\u00f6\u00f6tamise eest, siis jah, laekub justkui v\u00e4hem, aga pikas plaanis samal ajal kui me t\u00f5stame ka tulumaksu protsenti, siis toob see ikkagi riigieelarvesse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset tulu. Tulumaks on tulu meede.\u00a0\n\nKui me r\u00e4\u00e4gime S\u00dcKU-st, siis me ei saa ainult r\u00e4\u00e4kida S\u00dcKU-st vaid seal on rida objekte veel, mis riigikogu on kinnitanud riiklikult t\u00e4htsate kultuuriobjektidena. See on riigikogu, kes on need kinnitanud ja riigikogu on oma s\u00f5na \u00f6elnud. T\u00e4na on need lepingutes, ettevalmistused k\u00e4ivad ja ehitused l\u00e4hevad lahti alles paari aasta p\u00e4rast. Eks kogu selle kokkuhoiu vaates peame ka vaatama, et riik areneks. Kui riigikogu on teinud otsuse, et need on olulised objektid, mida tuleb rajada, eks siis tuleb neid rajada. See raha tuleb kultuurkapitalist ja hasartm\u00e4ngumaks sinna laekub, ehk sinna tulevad tulud ja l\u00e4hevad juba ette m\u00e4\u00e4ratud kohta. Mina olen teinud m\u00f5ned ettepanekud, et Kulka rahastust v\u00f5iks m\u00f5nev\u00f5rra laiemalt vaadata, ehk rahastada ka neid objekte, mis vajavad renoveerimist, ehk kasv\u00f5i see rahvusraamatukogu teema. Koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel pakkusin ka ERR-i maja, mis on v\u00e4ga oluline ja ma \u00fctleks, et ka ka osa kultuurist ja julgeolekust. T\u00e4na on kultuurikomisjon nii kaugele j\u00f5udnud, et kaalutakse, kas ka ERR-i maja v\u00f5iks sealt teha. Jah, ma v\u00e4ga seda meelt olen, et kui meil on Kulkas raha, mis tuleb hasartm\u00e4ngu maksust, siis me vaatame ikkagi ka seda, et me suudame olemasolevaid kultuuriasutusi \u00fclal pidada ja renoveerida lisaks nendele, mis me uuena rajame.\u00a0\n\nKuna te selle teemaks t\u00f5ite, siis kuidas Kultuurkapitalist juriidiliselt raha m\u00e4\u00e4ramine selleks v\u00e4lja peaks n\u00e4gema? Kas see on \u00fcldse v\u00f5imalik?\n\nMina usun k\u00fcll, et see on v\u00f5imalik. Kes meil seadusi teeb? Riigikogu. Riigikogu on otsustanud teatud nimekirja ja loonud reeglid, et Kulka rahast v\u00f5ib kultuuriobjekte rahastada. Rahvusraamatukogu ma arvan, et on kultuuriobjekt ja ERR ma arvan, et on ikkagi ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kultuuriobjekt. Siis ongi variant, et kas nimekirja t\u00e4iendada ja luua sinna \u00fchekordse otsusena mingi t\u00e4iendav rahastus nende jaoks. K\u00fcsimus on lihtsalt selles, kas raha sinna jagub.\u00a0\n\nKasv\u00f5i seesama n\u00e4ide S\u00dcKU - leping on s\u00f5lmitud, ettevalmistused k\u00e4ivad, aga reaalselt suured rahad hakkavad alles liikuma alles paari aasta p\u00e4rast. Sinna laekub kuskil 15-16 miljonit aastas kultuurkapitali raha. Minu k\u00fcsimus ongi olnud, mis ma olen kultuuriministrile, kultuurikomisjonile ja Kulkale saatnud, et proovida koos leida, kas meil \u00f5nnestub need asjad sinna vahele \u00e4ra mahutada v\u00f5i mitte. Tundub, et ERR-i maja on v\u00f5imalik ikkagi mahutada, ehk teemap\u00fcstitus oli \u00f5ige.\u00a0\n\nPeaminister Kaja Kallas oli t\u00e4naseks kutsutud riigikogu \u00fchiskomisjoni istungile. Selle asemel ta s\u00f5idab praegu Paldiski poole, et nurgakivi panna. Mis te sellest arvate, et ta keeldus riigikogu \u00fchiskomisjoni ette minemast?\u00a0\n\nMa arvan seda, et peaministril on tihe graafik ja peaminister peab k\u00e4ima kokku lepitud kohtades ja oma t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid t\u00e4itma. Peaminister minu teada on ka \u00f6elnud, et talle sobival ajal on ta valmis riigikogu komisjoni ette minema, kellel on \u00f5igus k\u00e4sitleda neid teemasid. Kui me r\u00e4\u00e4gime riigieelarve kontrolli erikomisjonist, siis ka minul on tekkinud k\u00fcsimusi, et kas see komisjon tegeleb nende \u00fclesannetega, mis riigikogu talle pannud on. Need on selgelt riigikogu otsuses kirjas, nende komisjoni lehel kirjas ja nad peaksid tegelema ikkagi eesk\u00e4tt riigieelarvega. Peaks k\u00fcsima komisjoni esimehelt, et kas ehk ei kasutata riigi vahendeid enda poliitagenda ajamiseks v\u00f5i millised on alused, miks peaks riigieelarve v\u00e4liseid k\u00fcsimusi arutama selles komisjonis. Tunne on, et komisjoni esimees on v\u00f5tnud endale uurija, s\u00fc\u00fcdistaja, kohtum\u00f5istja ja karistaja rolli. Kas see ikkagi on seadusekohane ja p\u00f5hjendatud?\u00a0\n\nTegelikult oli t\u00e4na tegemist \u00fchiskomisjoniga, ehk ka korruptsioonivastane erikomisjon oli seal. Kas korruptsioonivastane erikomisjon on teie arvates siis asjakohane?\u00a0\n\nJ\u00e4llegi lugedes neid \u00fclesandeid, siis tegeleb ta korruptsiooniga. Minu meelest me ei ole antud keissis korruptsioonist kuskil r\u00e4\u00e4kinud v\u00f5i pole selliseid kahtlustusi olnud. Eks n\u00fc\u00fcd peab anal\u00fc\u00fcsima, kas see komisjon on p\u00f5hjendatud. Aga j\u00e4llegi, kuna tegemist oli \u00fchiskomisjoniga, siis mis see riigieelarve kontrollikomisjon siis seal teeb? Loomulikult meil on parlamentaarne riik ja tuleb k\u00e4ia k\u00fcsimustele vastamas. Selleks on meil omad protseduurid. Aga need protseduurid ja reeglid kehtivad k\u00f5igile ja neid ei saa laiendada s\u00f5ltuvalt teemast oma suva j\u00e4rgi. On mitmeid asju, mis puudutavad riigieelarvet, aga mida komisjoni esimees ei ole soovinud arutada. Kasv\u00f5i Pere Sihtkapitali teema, mis on selgelt riigieelarvega seotud ja \u00abjoogid autosse\u00bb skandaal, mis on selgelt riigieelarvega seotud. Need on huvitavad k\u00fcsimused.\u00a0\n\nKui palju peaministri abikaasat puudutav skandaal on valitsuse tervist m\u00f5jutanud? Kas see skandaal v\u00f5ib saada valitsusele saatuslikuks?\u00a0\n\nMinu hinnangul on valitsuse tervis hea ja t\u00f6\u00f6 konstruktiivne. Loomulikult erinevad skandaalid valitsuse t\u00f6\u00f6d m\u00f5nev\u00f5rra m\u00f5jutavad ja keegi me selle \u00fcle \u00f5nnelikud ei ole - kaasaarvatud peaminister. Peaminister on \u00f6elnud, et tema p\u00f5him\u00f5tted ja vaated ei ole muutnud, ta on hukka m\u00f5istnud kaubandustegevuse Venemaaga, ta on vabandanud ja ta on kinnitanud, et ta nendest asjadest ei teadnud. Mina ise arvan, et kui sa asjadest ei tea ja pole nende osa olnud, siis ei saa nende eest vastutada.\n\nAga ma usun, et valitsuse tervis on hea ja ega meil t\u00f6\u00f6d jagub ja v\u00e4ljakutsed on suured. Kasv\u00f5i seesama eelarve kokku panemine.\u00a0"}
{"text":"Investeeringute \u00fcleandmine mitterahalise sissemakse abilFoto: Shutterstock\nPRO tellijale\nSageli j\u00f5uavad investorid sellesse punkti, kus saavad aru, et on m\u00f5istlik eraisikuna loodud investeerimisportfell viia \u00fcle \u00e4ri\u00fchingu alla. J\u00e4rgmisena tekib k\u00fcsimus, kas ja kuidas viia olemasolevad investeeringud ettev\u00f5tte alla.\nLisaks v\u00f5imalusele m\u00fc\u00fca investeeringud maha ettev\u00f5ttele, millega tihti kaasneb tulumaksukohustus, v\u00f5i alustada investeerimist ettev\u00f5tte alt nullist, on \u00fcheks levinud v\u00f5imaluseks seda teha mitterahalise sissemaksena osa\u00fchingu osakapitali.\nArtiklis vaadatakse detailselt, mida arvestada mitterahalise sissemakse abil osa\u00fchingule investeerimisportfelli \u00fcleandmisel.\nKas investeerimiseks sobilik osa\u00fching on asutatud?\nKui osa\u00fching, kuhu investeerimisportfell soovitakse \u00fcle anda, on juba loodud, tasuks m\u00f5elda, kas osa\u00fching on \u00fcldse sobiv, et seal hoida oma investeerimisvarasid?\nKui osa\u00fchingus k\u00e4ib aktiivne \u00e4ritegevus, millega kaasnevad ka riskid (n\u00e4iteks on s\u00f5lmitud \u00fc\u00fcrilepinguid, palgatud t\u00f6\u00f6tajad), siis osa\u00fchingu pankrotistumise korral muutuvad ka investeeringud pankrotivaraks ja tekib v\u00f5imalus seel\u00e4bi oma investeeringutest ilma j\u00e4\u00e4da.\nSamuti ei pruugi olla m\u00f5istlik kasutada varahalduseks osa\u00fchingut, kus on mitmeid osanikke.\nVahel soovitakse aga luua \u00fchine varahaldusettev\u00f5te koos elukaaslase v\u00f5i \u00e4ripartneriga. Sellisel juhul tasuks kindlasti kaaluda osanike lepingu s\u00f5lmimist, kus lepitakse kokku lahendustes kui partnerlus peaks millegi p\u00e4rast purunema.\nKui investeerimiseks sobivat osa\u00fchingut ei ole loodud, tuleb see asutada.\nKas p\u00f5hikiri lubab mitterahalise sissemakse tegemist?\nKui osa\u00fching on sobilik investeerimisportfelli \u00fcleandmiseks, siis j\u00e4rgmiseks tuleks vaadata osa\u00fchingu p\u00f5hikirja: kas p\u00f5hikiri lubab mitterahalise sissemakse tegemist ja \u00fclekursi kasutamist.\nJuhul kui osa\u00fching on juba olemas v\u00f5i see asutatakse elektrooniliselt, siis reeglina osa\u00fchingu p\u00f5hikiri ei luba mitterahalise sissemakse ja \u00fclekursi kasutamist. Seega tuleb esmalt muuta osa\u00fchingu p\u00f5hikirja. Lisaks tuleb muuta \u00e4ra p\u00f5hikirjas ka osakapitali suurus vastavalt sellele, millisel m\u00e4\u00e4ral mitterahalise sissemakse abil osakapitali suurendatakse.\nP\u00f5hikirja muutmiseks tuleb l\u00e4bi viia osanike koosolek kui osanikke on mitu ning koostada osanike koosoleku protokoll. Kui osanikke on osa\u00fchingus \u00fcks, piisab ainuosaniku otsusest. Seej\u00e4rel tuleb esitada avaldus \u00e4riregistrile ettev\u00f5tjaportaalis koos digiallkirjastatud osanike koosoleku protokolli\/ainuosaniku otsuse ja muudetud p\u00f5hikirja tekstiga.\n\u00c4riregister teeb otsuse p\u00f5hikirja muutmise kohta 5 p\u00e4eva jooksul.\nMitterahalise sissemakse tegemine osa\u00fchingusse\nKui osa\u00fching on juba loodud ning osakapital sisse makstud, siis saab mitterahalise sissemakse osa\u00fchingusse teha osakapitali suurendamise abil.\nOsakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksega tuleb koostada kolm dokumenti:\n1) osanike koosoleku protokoll v\u00f5i ainuosaniku otsus;\n2) mitterahalise sissemakse \u00fcleandmise leping;\n3) mitterahalise sissemakse hindamise akt.\nJuhul kui osa\u00fchingu osakapital on alla 25 000 euro ja suurendamise tulemusena saadud v\u00f5i suurendatava osa nimiv\u00e4\u00e4rtus on alla 25 000 euro, hindab mitterahalise sissemakse v\u00e4\u00e4rtust tavaliselt juhatus v\u00f5i toimub hindamine p\u00f5hikirjas s\u00e4testatud korras.\nKui osakapital on 25 000 eurot v\u00f5i mitterahalise sissemakse arvel saadud v\u00f5i suurendatava osa nimiv\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4hemalt 25 000 eurot v\u00f5i \u00fcle selle, peab mitterahalise sissemakse v\u00e4\u00e4rtuse piisavuse hindamist kontrollima audiitor.\nMitterahalise sissemakse tegemisel tuleb otsustada ka, mis osa kajastatakse osakapitalina ja mis summa (kui \u00fcldse) kajastatakse \u00fclekursina. \u00dclekurss on tasu, mille osa\u00fching saab osa eest kui see \u00fcletab osa nimiv\u00e4\u00e4rtust.\nMitterahalise sissemaksega osakapitali suurendamiseks tuleb taas koostada avaldus kapitali muutmiseks ettev\u00f5tjaportaalis \u00e4riregistrile ning lisada sinna juurde \u00fclalloetletud digiallkirjastatud dokumendid.\nMida teha, kui mitterahalise sissemakse v\u00e4\u00e4rtus on suurem kui 25 000 eurot?\nSageli k\u00fcsitakse, et kui mitterahalise sissemakse v\u00e4\u00e4rtus on suurem kui 25 000 eurot, siis kas tuleb kindlasti kaasata audiitor?\nAlates 1. veebruarist 2023 on muutunud \u00e4riseadustiku paragrahv, mis k\u00e4sitleb audiitori kaasamise kohustust ning uus tekst v\u00f5ib olla erinevalt t\u00f5lgendatud. Meie praktika n\u00e4itab, et audiitori kaasamine ei s\u00f5ltu mitterahalise sissemakse v\u00e4\u00e4rtusest vaid osa\u00fchingu osakapitali suurusest.\nEhk kui investeerimisportfelli v\u00e4\u00e4rtus on suurem kui 25 000 eurot, siis on v\u00f5imalik suurendada osakapitali selliselt, et kanda osa mitterahalisest sissemaksest \u00fclekurssi, et osakapital v\u00f5i suurendatav osa ei \u00fcletaks 25 000 eurot.\nMillal on vaja kaasata mitterahalise sissemakse tegemisse notar?\nKui mitterahalise sissemakse esemeks on n\u00e4iteks kinnisvara v\u00f5i osalus osa\u00fchingus, on mitterahalise sissemakse \u00fcleandmise leping vajalik teha tavaliselt notaris. Samuti on \u00fcheks alternatiiviks asutada osa\u00fching mitterahalise sissemaksega notari juures, sest sellisel juhul ei pea ise tegelema p\u00f5hikirja muutmisega.\nKuidas kajastatakse muudatused raamatupidamises?\nRaamatupidamises mitterahalise sissemakse vormistamiseks peab olema s\u00f5lmitud vara \u00fcleandmise leping ning tuleb \u00e4ra teostada tehingu vara ettev\u00f5ttele \u00fcleandmiseks, n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4rtpaberite makseta v\u00e4\u00e4rtpaberikandega.\nRaamatupidamises kajastatakse peale tehingu toimumist osakapitali\/\u00fclekurssi muutmist ning aktiva poolelt kajastatakse saadud vara. Osakapitali sissemaksed tuleb samuti deklareerida TSD lisas 7.\nNB! Riigikohus on korduvalt r\u00f5hutanud, et mitterahalise sissemakse tegemisel peab olema majanduslik sisu ning selle ainsaks eesm\u00e4rgiks ei saa olla maksudest k\u00f5rvalehoidumine. Ehk siis mitterahalise sissemakse tulemusena ei tohiks tekkida olukorda, kus investor saab mitterahalise sissemakse tulemusena majanduslikus m\u00f5ttes tulu ning v\u00e4ldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades.\nKui mitterahalise sissemakse tegemise eesm\u00e4rgiks on \u00fcksnes hoiduda k\u00f5rvale investeeringute m\u00fc\u00fcgist tekkivast tulumaksukohustusest, siis on maksu- ja tolliametil \u00f5igus kohaldada maksustamisel sellise tehingu tingimusi, mis vastavad tegelikule majanduslikule sisule.\nAllikas:\u00a0\nTarget Smart Services"}
{"text":"Venemaaga \u00e4ritsevaid ettev\u00f5tjaid kritiseerinud Lauri j\u00e4i istungist eemaleKui eile postitas reformierakondlane Maris Lauri v\u00e4ga kriitilise kommentaari Eesti ettev\u00f5tjatest, kes siiani \u00e4ritsevad Venemaal, siis t\u00e4nasest erikomisjonide istungist, kus arutati\u00a0s\u00f5jaaegset \u00e4ri Venemaaga, Lauri osa ei v\u00f5tnud.\u00a0\u00abVenemaal \u00e4ritegemine muutus minu arvates eetiliseks k\u00fcsimuseks juba alates sissetungist Gruusiasse. J\u00e4rgnev on seda aspekti \u00fcksnes olulisemaks muutnud ning peale 23. veebruari 2022 on minu arvates Venes ja Venega \u00e4ritegemine eetiliselt \u00fclimalt taunitav tegu,\u00bb kirjutas Lauri eile.\u00a0\u00abV\u00f5ib m\u00f5ista, et \u00e4ri ei saa p\u00e4eva pealt kinni panna, kuid isegi m\u00f5ned kuud on minu arvates selleks enam kui k\u00fcll. K\u00f5ik j\u00e4rgnev, see on moraali- ja eetikalage,\u00bb lisas Lauri.\nT\u00e4na oleks pidanud Lauri osalema\u00a0riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil, kuid\u00a0seal asendas teda Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo.\u00a0\n\u00abMul oli juba paar kuud tagasi kokku lepitud \u00fcks isiklik kohtumine,\u00bb selgitas Lauri.\u00a0\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu m\u00e4rkis, et istungit on vaja, kuna on vajalik saada selgus Venemaaga s\u00f5ja ajal tehtud sanktsioonikaupade tootmise \u00e4ris toimunu kohta, arvestades, et see \u00e4ri toimib praeguseni.\nIstungile oli kutsutud peaminister Kaja Kallas (RE), maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits, Metaprint ASi tegevjuht Martti Lemendik, Stark Logistics ASi tegevjuht Kristjan Kraag ning riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson. Nii Kallas kui ka eraettev\u00f5tete juhid kohtumisel ei osalenud."}
{"text":"Reformierakondlased p\u00fc\u00fcdsid riigikogu erikomisjonide \u00fchisistungit takistada   Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) abikaasa \u00e4ritegevuse seostele Venemaaga p\u00fchendatud riigikogu kahe erikomisjoni \u00fchisistungist suurem osa kulus reformierakondlaste algatatud vaidlustele sellise istungi pidamise \u00f5igusp\u00e4rasuse \u00fcle ning alles istungi viimase kolmandiku ajal k\u00fcsitleti maksu- ja tolliameti esindajat. Komisjonide esimehed lubasid istungist eemale j\u00e4\u00e4nud Kallasega kokku leppida talle sobiv aeg uueks istungiks.   Riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil, mille p\u00e4evakorras oli s\u00f5jaaegne \u00e4ri Venemaaga, p\u00fc\u00fcdsid reformierakondlased Erkki Keldo ja Valdo Randpere takistada istungi alustamist, seades kahtluse alla, kas \u00fchisistung on \u00fcldse \u00f5igusp\u00e4rane. Saadikud j\u00f5udsid istungi rakendamise ehk p\u00e4evakorra kinnitamiseni alles tund ja 38 minutit p\u00e4rast istungi algust, istung kestis kokku kaks tundi ja 28 minutit. Keldo, kes osales istungil riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikme Maris Lauri asemel, viitas seadustes loetletud komisjonide selgetele \u00fclesannetele ning leidis, et riigieelarve kontrolli erikomisjoni p\u00e4devuses ei ole peaminister Kallase abikaasa \u00e4ritegevuse arutamine ning seet\u00f5ttu pole alust ka kahe komisjoni \u00fchisistungil. Keldo teatas ka, et on saatnud riigikogu juhatusele kirja, milles palub selgitada selle teema \u00f5iguslikke aspekte. Kuna tema hinnangul v\u00f5ib \u00fchisistungi pidamisel selliselt p\u00fcstitatud p\u00e4evakorraga olla tegemist seaduserikkumisega, siis h\u00e4\u00e4letas Keldo koos Randperega istungi alustamise vastu Keldo kaitses ka Kallase otsust mitte tulla teisip\u00e4eval kahe komisjoni \u00fchisistungile, \u00f6eldes, et peaminister on valmis tulema nende komisjonide istungitele, millel on p\u00e4devus skandaaliga seotud teemasid arutada. Randpere viitas Kallast kaitstes sellele, et ka varasemalt on ministrid v\u00f5i nende n\u00f5unikud keeldunud sellistel istungitel osalemast ning t\u00f5i nimeliselt v\u00e4lja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) praeguse esimehe Martin Helme. \"Siis ei protesteerinud keegi teist!\" \u00fctles Randpere. \u00dchisistungit juhtinud riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) leidis, et tema komisjonil on teema arutamises \u00f5igus, kuna peaministri k\u00e4itumine on vastuolus rahvusvahelise avaliku sektori k\u00e4itumise p\u00f5hiprintsiipide ja eetikaga, mille \u00fcle peab parlament j\u00e4relevalvet tegema. \"M\u00f5istan Reformierakonna esindajate taktikat see parlamentaarne ahel surmata. K\u00fcsimus pigem selles, miks soovitakse ebamugavaid teemasid tappa,\" lausus Reinsalu. \"See olukord on \u00e4\u00e4rmiselt piinlik ja parlamendi v\u00e4\u00e4rikust alandav. Juhtunud on v\u00e4ga t\u00f5sine skandaal. See, mida p\u00fc\u00fctakse kaitsta on ju \u00e4ritegevus, tootmine Venemaal, mis j\u00e4tkub siiani. \/---\/ Ja sellel on puutumus Kaja Kallase abikaasal ja peaministril, kes talle laenu on andnud. Kui v\u00e4ita, et see ei puutu parlamenti, siis see on hale ja ebav\u00e4\u00e4rikas,\" lisas Reinsalu. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) \u00fctles, et Kallase juhtumiga on komisjon j\u00f5udnud \"v\u00e4hkkasvaja avastamise juurde, kus on n\u00e4ha siirete laienemist\". Tema hinnangul on Kallas otseselt seotud \u00e4ritegevusega Venemaal, kui andis oma abikaasa ettev\u00f5ttele selleks laenu, lisaks k\u00fcsis ta, kust p\u00e4rineb Kallase antud 350\u00a0000 eurot, mis oli esimese laenu summa. \"Me pole tuvastanud, kust need s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rinevad \u2013 ta peab n\u00e4itama, et tegemist pole k\u00f5rvalt teenitud mittedeklareeritud rahaga,\" \u00fctles Helme. Helme leidis, et toimuv on Reformierakonna obstruktsioon ning r\u00f5hutas, et tema juhitud korruptsioonivastase erikomisjoni ette oleks Kallas pidanud igal juhul tulema. \"\u00dctlen, et me alles hakkame nende teemadega tegelema,\" lubas Helme. Koalitsiooni kuuluvate sotsiaaldemokraatide esindaja, kunagine korruptsioonivastase komisjoni esimees Eduard Odinets meenutas, et ka Mart Helme ja Mailis Reps on ministritena keeldunud komisjoni ette tulemast. \"Kuid naastes k\u00fcsimuse juurde, kellel on \u00f5igus peaministrit istungile kutsuda ja arutada, siis korruptsioonivastase erikomisjoni endise esimehe ja praeguse liikmena tundub mulle k\u00fcll, et siin on mida peaministri suhtes arutada,\" lisas Odinets. \"Korruptsioonivastase komisjoni liikmena tahaksin proua peaministrit siin n\u00e4ha ja teda k\u00fcsitleda,\" \u00fctles Odinets. Ta soovitas siiski mitte korraldada kahe komisjoni \u00fchisistungit, kuna siis oleks ka peaministril ja teistel teemaga seotutel selgem otsustada, kas istungil osaleda. Kui k\u00fcsimusi on laiematel teemadel, siis neid saab ka esitada teistes parlamendi t\u00f6\u00f6formaatides, m\u00e4rkis Odinets. Ka Keldo toetas Kallase kutsumist korruptsioonivastse komisjoni istungile. Isamaa liige Priit Sibul v\u00e4ljendas toetust Sibul Odinetsi ideele moodustada teema k\u00e4sitlemiseks parlamendi uurimiskomisjon, kuna sellel on m\u00e4rksa suuremad v\u00f5imalused ja \u00f5igused kui parlamendi probleemkomisjonidel. Toomas Uibo (Eesti 200) \u00fctles, et toetab samuti teema sisulist arutamist, aga seda korruptsioonivastases komisjonis. \"\u00dchiskomisjonis ma ei n\u00e4e seda p\u00e4devust,\" t\u00f5des ta. Odinets r\u00f5hutas samuti, et koalitsiooni saadikud ei taha arutelu nurjata, vaid soovivad kohtuda peaministriga, esitada k\u00fcsimusi ja saada selgust. \"Peame l\u00e4htuma samadest reeglitest s\u00f5ltumata sellest, kes on opositsioonis ja kes koalitsioonis,\" m\u00e4rkis ta. Kell 11.38 otsustasid komisjoni h\u00e4\u00e4ltega 10-2 alustada istungiga. Vastu h\u00e4\u00e4letasid Keldo riigieelarve kontrollikomisjonist ja Randpere korruptsioonivastasest komisjonist. Seej\u00e4rel andis maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits \u00fclevaate tolli t\u00f6\u00f6st, sanktsioonidest kinnipidamise kontrollimisest ning avastatud rikkumistest. Konkreetsete ettev\u00f5tete kohta Kurvits maksukorralduse seaduses s\u00e4testatud piirangutele viidates infot ei jaganud. Reinsalu ja Helme teatasid, et neil komisjoni esimeestena on \u00f5igus kokku kutsuda uus istungi ja koostada selle p\u00e4evakord. Nad lubasid peaministriga konsulteerides leida ka talle sobiva aja istungil osalemiseks. Istungile kutsutud peaminister Kallase k\u00f5rval ei osalenud sellel ka juhtumi keskmes olevate ettev\u00f5tete Metaprint AS tegevjuht Martti Lemendik ja Stark Logistics AS-i tegevjuht Kristjan Kraag.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Poliitiline palagan erikomisjonide istungil j\u00f5udis l\u00f5pus Vene-suunalise \u00e4ri aruteludeniRiigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorraline istung poleks napilt rakendusfaasistki edasi j\u00f5udnud, kuna pigem k\u00e4is \u00fcksteisele \u00e4rapanemine ja minevikust vigade otsimine kui sisuline arutelu. L\u00f5puks viimaseni siiski j\u00f5uti.\nEriti s\u00f5nakad olid Reformierakonna liikmed Erki Keldo ja Valdo Randpere, kuid loomulikult ei j\u00e4\u00e4nud vastust v\u00f5lgu EKRE aseesimees Mart Helme."}
{"text":"Miks on Viljandi s\u00fcdames t\u00e4nav, kus v\u00f5ivad liigelda vaid selle elanikud?Viljandi lauluv\u00e4ljaku k\u00f5rval Talli t\u00e4naval on sealse elaniku Kalle Jentsi eestvedamisel 2018. aastast k\u00f5igile s\u00f5idukitele liiklemine keelatud ning s\u00f5ita v\u00f5ivad seal vaid need, kes sellel t\u00e4naval elavad.\nTegelikult hakati Talli t\u00e4naval liiklemist piirama juba 2015. aastal, kui t\u00e4nava m\u00f5lemasse otsa paigaldati mootors\u00f5idukite liikumist keelav m\u00e4rk. Viljandi linnavalitsuse haldusameti spetsialist Heikki Teearu meenutas, et siis arutati asja Talli t\u00e4naval elanud endise riigikogu liikme ja Viljandi linnapea Kalle Jentsi soovil liikluskomisjonis.\nTeearu s\u00f5nul otsustati m\u00e4rk paigaldada seet\u00f5ttu, et Talli t\u00e4naval oli hakanud noortekeskuse ja Omniva jaotuskeskuse tekkega rohkem autosid liikuma. T\u00e4nav on kitsas ja eriti talvisel ajal l\u00e4ksid teeolud seal kehvaks. Teearu s\u00f5nutsi oli \u00fche kinnistu aed lausa katki s\u00f5idetud. Veel \u00fctles ta, et tiheda liikluse t\u00f5ttu oli jalak\u00e4ijatel t\u00e4naval ohtlik k\u00f5ndida.\nAppi tuleb linnavalitsus\n2018. aastal t\u00f5usis Talli t\u00e4nav uuesti liikluskomisjonis p\u00e4evakorda. Siis soovis Kalle Jents, et mootors\u00f5idukite liikumist keelav m\u00e4rk asendataks sisses\u00f5idu keelu m\u00e4rgiga. Rahvasuus on see liiklusm\u00e4rk tuntud kui telliskivi. Linnapeale Madis Timpsonile, kes kuulub Reformierakonda nagu temagi, p\u00f5hjendas Jents muudatuse soovi sellega, et olukord oli p\u00e4rast m\u00e4rgi panekut k\u00fcll paremaks l\u00e4inud, kuid keeldu eirati siiski edasi. Jents \u00fctles Timpsonile saadetud kirjas, et telliskivi m\u00e4rki austavad liiklejad millegip\u00e4rast rohkem.\nLiikluskomisjoni liikmed m\u00e4rgi vahetamist ei pooldanud. P\u00f5hjuseks toodi n\u00e4iteks seda, et telliskivi m\u00e4rk keelaks Talli t\u00e4naval ka jalgrattaga s\u00f5itmise, kuid rattaga peaks sealt igal juhul l\u00e4bi p\u00e4\u00e4sema. \u00d6eldi sedagi, et noortekeskusesse p\u00e4\u00e4semiseks tuleks sel juhul teha suur ring. Uue m\u00e4rgi paigaldamise asemel otsustas liikluskomisjon, et Talli t\u00e4navat hakatakse talviti t\u00f5husamalt hooldama.\n\nLiikluskomisjonis Jentsi soov toetust ei leidnud ja seepeale p\u00f6\u00f6rdus endine meer linnavalitsuse poole.\nKuvat\u00f5mmis liikluskomisjoni istungi protokollist\n\nJentsi liikluskomisjoni otsus ei rahuldanud ning ta esitas uue avalduse. N\u00fc\u00fcd juba linnavalitsusele. Jents kirjutas, et liikluskomisjoni istungi protokollist ei n\u00e4htu, millistel p\u00f5hjustel j\u00e4ttis komisjon olukorra lahendamata ja l\u00fckkas probleemi \"m\u00e4\u00e4ramatusse\". Tema arvates ei olnud komisjoni liikmed probleemi t\u00f5sidusest aru saanud.\nLinnavalitsuses otsustati Jentsi soovi ikkagi arvestada. Sellest ajast saati ei tohi seal s\u00f5ita \u00fckspuha millise s\u00f5idukiga. Ka jalgrattaga mitte. 2018. aasta 16. aprillil peetud linnavalitsuse istungi protokoll on \u00fcsna lakooniline ning p\u00f5hjalikku arutelu, miks telliskivi m\u00e4rk paigaldada otsustati, sellest ei paista. Ei osanud selgeid p\u00f5hjuseid v\u00e4lja tuua ka istungil osalenud reformierakondlasest abilinnapea Kalvi M\u00e4rtin, kes \u00fctles, et viie aasta tagust aega on raske meenutada. Protokolli j\u00e4rgi oli m\u00e4rgi paigaldamise vastu vaid Gunnar Veerm\u00e4e Isamaast.\n\n2018. aasta 16. aprillil peetud linnavalitsuse istungil v\u00f5eti Jentsile soodne otsus vastu v\u00e4hemalt protokolli j\u00e4rgi ilma p\u00f5hjaliku aruteluta.\nKuvat\u00f5mmis linnavalitsuse istungi protokollist\n\nKuidas l\u00e4ks nii, et liikluskomisjonis Jents endale soodsat otsust ei saanud, aga linnavalitsuse istungil tehti asi erakonnakaaslastest linnajuhtidega \u00e4ra? M\u00e4rtin andis m\u00f5ista, et midagi korruptiivset selles loos ei ole. Samal meelel oli ka Jents: \"Siin ei ole intriigi.\"\nT\u00e4nav on ohtlik\nKalle Jents ei ela Talli t\u00e4naval tegelikult juba kolm aastat. Ta meenutas, et mootors\u00f5idukite liikumist keelava m\u00e4rgi paigaldamine oli tema ja kahe teise elaniku initsiatiiv.\n\"See t\u00e4nav on nii kitsas, et ainult \u00fcks auto mahub sellele s\u00f5itma. Aastaid tagasi oli nii, et \u00fcks nooruk s\u00f5itis suure hooga Talli t\u00e4navast \u00fcles ja samal ajal oli seal \u00fcks ema kaksikute vankriga. See nooruk sai h\u00e4davaevu pidama,\" r\u00e4\u00e4kis Jents. K\u00fcsimusele, kas p\u00e4rast telliskivi m\u00e4rgi panekut muutus t\u00e4naval olukord paremaks, vastas Jents, et eks vahel ikka s\u00f5ideti.\nTa lisas telliskivi m\u00e4rgi paigaldamise soovi kohta, et jalgrataste vastu kellelgi midagi ei olnud. \"Ma ei oska seda kommenteerida,\" s\u00f5nas Jents. Ta \u00fctles veel, et tegi linnale korduvalt ettepaneku muuta Hariduse t\u00e4nav ja Reinu tee kahesuunaliseks, sest siis ei peaks enam Omniva ja noortekeskuse juurde j\u00f5udmiseks pikka tiiru tegema.\nN\u00fc\u00fcd ongi need t\u00e4navad kahesuunalised. Kas linn hakkab Talli t\u00e4nava liikluskorraldust uue pilguga vaatama? Abilinnapea M\u00e4rtin \u00fctles, et see ei ole ei esimese, teise ega ka viienda j\u00e4rgu k\u00fcsimus. \"See teema ei karju v\u00e4ga.\"\nM\u00e4rtin r\u00e4\u00e4kis veel, et selliseid t\u00e4navaid, mis kohalike soovil v\u00f5\u00f5rastele suletud oleksid, tema teadmise j\u00e4rgi Viljandis rohkem ei olegi. \"Lamavaid politseinikke ikka k\u00fcsitakse, aga keelum\u00e4rke ei meenu.\" Kas iga\u00fcks v\u00f5iks saada endale nii-\u00f6elda erat\u00e4nava? M\u00e4rtin \u00fctles, et soovi korral v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda liikluskomisjoni poole ja kui tolle otsus ei meeldi, v\u00f5ib minna linnavalitsuse jutule.\n"}
{"text":"Varjatud kasumieraldise maksustamine ja deklareerimineFoto: Shutterstock\nVarjatud kasumieraldisena tuleb maksustada kontserni emaettev\u00f5tjale v\u00f5i emaettev\u00f5tja teisele t\u00fctarettev\u00f5tjale ehk s\u00f5sarettev\u00f5tjale v\u00e4ljaantud laen, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest n\u00e4htub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta v\u00f5i see osutub ilmselgelt v\u00f5imatuks (TuMS \u00a7 502 lg 1).\nMis on kontsern, emaettev\u00f5tja ja s\u00f5sarettev\u00f5tja?\nKontsern on ema- ja t\u00fctarettev\u00f5tete kogum, mis tegutsevad \u00fchtse majandus\u00fcksusena \u00fchtse kontrolli all.\nVarjatud kasumieraldiste s\u00e4te kehtib kontserni emaettev\u00f5tjale ja s\u00f5sarettev\u00f5tjale \u00e4riseadustiku t\u00e4henduses. \u00c4riseadustiku \u00a7 6 j\u00e4rgi v\u00f5ib kontsern olla:\nosaluskontsern, kus emaettev\u00f5tjal on t\u00fctarettev\u00f5tjas h\u00e4\u00e4lteenamus ehk \u00fcle 50% h\u00e4\u00e4ltest. Emaettev\u00f5tja t\u00fctarettev\u00f5tjaks on ka \u00fching, kus h\u00e4\u00e4lteenamus on teisel t\u00fctarettev\u00f5tjal v\u00f5i t\u00fctarettev\u00f5tjal \u00fcksinda v\u00f5i koos emaettev\u00f5tjaga (\u00c4S\u00a0\u00a7 6 lg 1).\nlepinguline kontsern, kus emaettev\u00f5tjal on t\u00fctarettev\u00f5tjas osalus ja emaettev\u00f5tja omab t\u00fctar\u00fchingu osaniku v\u00f5i aktsion\u00e4rina lepingu alusel valitsevat m\u00f5ju (\u00c4S\u00a0\u00a7 6 lg 2);\nfaktiline kontsern, kus emaettev\u00f5tjal on t\u00fctarettev\u00f5tjas osalus ja emaettev\u00f5tja omab t\u00fctar\u00fchingu osaniku v\u00f5i aktsion\u00e4rina reaalselt valitsevat m\u00f5ju (\u00c4S\u00a0\u00a7 6 lg 3).\nEmaettev\u00f5tjana k\u00e4sitatakse ka \u00fchingut, kes asub kontsernis laenu andvast t\u00fctarettev\u00f5tjast \u00fclalpool, samuti mittetulundus\u00fchingut ja sihtasutust, kellel on laenu andvas \u00fchingus h\u00e4\u00e4lteenamus v\u00f5i valitsev m\u00f5ju (TuMS \u00a7 502 lg 2).\nMida k\u00e4sitatakse laenu andmisena?\nLaenu andmisena k\u00e4sitatakse laenu- v\u00f5i krediidilepingut v\u00f5i muud samav\u00e4\u00e4rset lepingut, millega laenu v\u00f5i krediiti antakse v\u00f5i tagatakse v\u00f5i muid majanduslikult samav\u00e4\u00e4rseid tehinguid tehakse.\nMillal on v\u00e4ljaantud laen k\u00e4sitatav varjatud kasumi jaotamisena?\nSelleks et otsustada, kas emaettev\u00f5tjale v\u00f5i s\u00f5sarettev\u00f5tjale antud laen on k\u00e4sitatav varjatud kasumi jaotamisena v\u00f5i mitte, tuleb hinnata ettev\u00f5tja majandustegevust tervikuna.\n\u00dcldjuhul tuleb eeldada, et mistahes investeeringu tegemine (kaasa arvatud laenu andmine) on ettev\u00f5tlusega seotud, kui sellelt on eeldatavasti v\u00f5imalik saada tulu ning laenu andmine vastab sedalaadi tehingu tavap\u00e4rastele tingimustele. Samuti tuleb arvestada ka laenu andja ja saaja omavahelisi suhteid (seotus osaluse v\u00f5i juhtimise kaudu, varasem v\u00f5i tulevikus kavandatav koost\u00f6\u00f6 jms). Oluline v\u00f5ib olla arvestada ka laenu andja v\u00f5imalikke alternatiive investeerimisel ning laenu saaja alternatiivseid v\u00f5imalusi laenu saamisel (riigikohtu otsus 3-3-1-22-07).\nEt hinnata laenu vastavust tavap\u00e4rastele tingimustele, tuleb eelk\u00f5ige p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu:\nlaenu tagasimakse t\u00e4htajale ja\nlaenusaaja v\u00f5imele saadud laenu tagasi maksta (riigikohtu otsus 3-3-1-22-07).\nMaksustamine on \u00f5igustatud eelk\u00f5ige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest n\u00e4htub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta v\u00f5i see osutub ilmselgelt v\u00f5imatuks. Hinnates tagasimaksmise t\u00f5en\u00e4osust anal\u00fc\u00fcsitakse laenusaaja olemasolevat ja kavandatavat \u00e4ritegevust, tema \u00e4riplaani ja muud majandustegevusega seonduvat informatsiooni. Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise olemasolu (riigikohtu otsus 3-3-1-22-07).\nLaen, mis on algselt ettev\u00f5tlusega seotud, v\u00f5ib p\u00e4rast laenulepingu tingimuste hilisemat muutmist (n\u00e4iteks tagasimakse t\u00e4htaja pikendamine vms) osutuda ettev\u00f5tlusega mitteseotuks ning kuulub siiski tulumaksuga maksustamisele.\nV\u00e4ljaantud laen on k\u00e4sitatav varjatud kasumi jaotamisena, kui laenu tagasimaksmine on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline v\u00f5i esinevad asjaolud, mis annavad alust arvata, et laenu andmisega on soovitud v\u00e4ltida v\u00f5i v\u00e4hendada maksukohustust, n\u00e4iteks:\nlaenu andmine ebam\u00f5istlikult pikaks ajaks (\u00fcle 5 aasta);\nebam\u00f5istlik tagasimakse graafik;\ntagasimakse t\u00e4htaja korduv pikendamine;\nlaenusumma korduv suurendamine;\nlaenusumma suuruse s\u00f5ltumine kasumi suurusest (nt olukorrad, kus igal aastal antakse emaettev\u00f5tjale laenu samas suurusj\u00e4rgus, mis on t\u00fctarettev\u00f5tja kasum);\nlaenusaaja tegevus laenusumma kasutamisel viitab ilmselgelt tagasimaksmise v\u00f5imatusele;\ndividendide mittemaksmine\nv\u00f5i muu taoline.\nMaksustamisel ei ole m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega see, millist intressim\u00e4\u00e4ra rakendati. Erandlikel juhtudel v\u00f5ib p\u00f5hjendatud olla ka intressita laenu andmine, kui laenuandja saab laenutehingust muul viisil kasu, n\u00e4iteks osa \u00fchise \u00e4riprojekti kasumist.\nKuidas varjatud kasumieraldis maksustatakse ja deklareeritakse?\nVarjatud kasumieraldis maksustatakse tulumaksuga m\u00e4\u00e4ras 20\/80 ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 7 (esitatakse j\u00e4rgneva kuu 10. kuup\u00e4evaks).\nKui varjatud kasumieraldisena maksustatud laen tagastatakse t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt, siis on \u00f5igus tagastatud summa ulatuses maksta maksuvabalt dividende (TuMS \u00a7 50 lg 11 p 7). Tagastatud laen ja maksuvabad dividendid deklareeritakse samuti maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 7.\nKuidas deklareeritakse v\u00e4ljaantud laenud, mis ei ole maksustatud varjatud kasumieraldisena?\nEmaettev\u00f5tjale v\u00f5i s\u00f5sarettev\u00f5tjale antud laenud, mis ei ole varjatud kasumieraldisena maksustatud, ja tagastatud laenud tuleb deklareerida maksudeklaratsiooni vormil INF 14 (TuMS \u00a7 565).\nVormi INF 14 esitavad residendist \u00e4ri\u00fchingud ja mitteresidendist \u00e4ri\u00fchingu Eestis asuvad p\u00fcsivad tegevuskohad iga kvartali kohta kvartalile j\u00e4rgneva kuu 20. kuup\u00e4evaks (TuMS \u00a7 565).\nVormil INF 14 deklareeritakse k\u00f5ik laenud (sh majanduslikult samav\u00e4\u00e4rsed tehingud), mis on v\u00e4lja makstud emaettev\u00f5tjale v\u00f5i emaettev\u00f5tja teisele t\u00fctarettev\u00f5tjale ehk s\u00f5sarettev\u00f5tjale (olenemata, kui pikaks ajaks laenuleping on s\u00f5lmitud). Deklareeritakse kvartali jooksul antud ja tagastatud laenud (raamatupidamise deebet- ja kreeditk\u00e4ibed) laenuliikide l\u00f5ikes ning tasutud intress.\nVarjatud kasumieraldiste maksustamise ja deklareerimise kohustus TSD lisal 7 ning antud ja tagastatud laenude deklareerimise kohustus vormil INF 14 on residendist \u00e4ri\u00fchingul ja mitteresidendist \u00e4ri\u00fchingu Eestis asuval p\u00fcsival tegevuskohal. Varjatud kasumieraldiste maksustamise s\u00e4te ja laenude deklareerimise kohustus ei kohaldu residendist aktsiaseltsifondile, krediidiasutusele ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalile.\nMillele lisaks varjatud kasumieraldiste maksustamisele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata?\nT\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata ka sellele, et tulumaksuga maksustamisel ei v\u00f5eta arvesse tehingut v\u00f5i tehingute ahelat, mille peamine eesm\u00e4rk v\u00f5i \u00fcks peamisi eesm\u00e4rke on maksueelise saamine.\nTeisis\u00f5nu, maksuvabastust kohaldatakse niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd tehing v\u00f5i tehingute ahel on tehtud \u00e4rilistel p\u00f5hjustel, mis kajastavad sellise \u00e4ritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu.\nMaksustamisel on eesm\u00e4rk v\u00e4ltida topelt maksuvabastuse andmist v\u00f5i maksueelise saamist keerulisemate tehingute ja tehingute ahela puhul.\nTehing v\u00f5i tehingute ahel, mis ei ole tegelik\nMaksueelise saamise eesm\u00e4rgil tehtava tehingu kuritarvitusvastased reeglid on s\u00e4testatud tulumaksuseaduse \u00a7-s 51: \u201cTulumaksuga maksustamisel ei v\u00f5eta arvesse tehingut v\u00f5i tehingute ahelat, mille p\u00f5hieesm\u00e4rk v\u00f5i \u00fcks p\u00f5hieesm\u00e4rkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksu\u00f5iguse v\u00f5i v\u00e4lislepingu sisu v\u00f5i eesm\u00e4rgiga, ja mis ei ole k\u00f5iki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse v\u00f5ttes tegelik. Tehingute ahel v\u00f5ib koosneda rohkem kui \u00fchest vaheastmest v\u00f5i osast. Eelneva kohaldamisel ei peeta tehingut v\u00f5i tehingute ahelat tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel v\u00f5i \u00e4rilistel p\u00f5hjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku majanduslikku sisu.\u201c\nKui tehingute struktuur on keeruline ja mitmetasandiline, tuleb otsustamisel hinnata tehinguid nii \u00fckshaaval kui ka kogumis, et v\u00e4lja selgitada, kas nende peamiste eesm\u00e4rkide hulka kuulub kunstlikult maksueelise saamine v\u00f5i on soodsam maksutagaj\u00e4rg vaid \u00fcks juhuslik tegur erinevate \u00e4riliste kaalutluste k\u00f5rval.\nKohtupraktikas on kinnistunud p\u00f5him\u00f5te, et maksumaksja ei ole erinevate tegutsemisviiside vahel valimisel kohustatud korraldama oma tegevust sellisel viisil, mis tooks kaasa suurema maksukoormuse. Samas maksukoormuse v\u00e4hendamine ei saa \u00f5igusp\u00e4raselt olla tehingu peamine eesm\u00e4rk.\nMaksukorralduse seaduse \u00a7 84 kohaldamiseks ja maksude tasumisest k\u00f5rvalehoidmise tahtluse tuvastamiseks on kohus loonud reeglid, millest saab l\u00e4htuda ka tehingu tegelikkuse tuvastamisel.\nRiigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et sellised olulised tegurid, mis peaksid koostoimes m\u00f5juma ja t\u00f5endama tehingu v\u00f5i tegevuse majandusliku sisu puudumist ning \u00f5iguse kujundusv\u00f5imaluste kuritarvitamist, v\u00f5iksid olla j\u00e4rgmised:\ntehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja\/v\u00f5i isiklikud sidemed;\ntehingute jada, kus \u00fche tehingu k\u00e4igus tekkinud \u00f5igussuhe oleks olnud \u00fclej\u00e4\u00e4nud tehingute tegemiseta m\u00f5ttetu;\nsellise jada etteplaneeritus;\njada m\u00f5ne etapi puhul majandusliku eesm\u00e4rgi puudumine;\ntehingute ebaloomulikkus v\u00f5rreldes tavalise majandustegevusega;\ntehingute ajaline j\u00e4rgnevus ja kiirus.\nRiigikohus on samuti m\u00e4rkinud, et \u00f5iguse kujundusv\u00f5imaluste kuritarvitamisele viitab tehingu ebakohasus. Selle all m\u00f5eldakse, et teadlikud ja s\u00f5ltumatud tehingupooled ei oleks tavaliselt samasuguses olukorras sellist tehingut teinud. Seejuures peab ebakohane \u00f5iguslik kujundus andma maksueelise (kohane tehing annaks k\u00f5rgema maksukoormuse) ning puuduma m\u00f5istlik p\u00f5hjendus sellise tavap\u00e4rasest k\u00f5rvale kalduva tehingu tegemiseks. (13.02.12\u00a03-3-1-79-11)\nMaksukorralduse seaduse \u00a7 84 kohaselt, kui tehingu v\u00f5i toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest k\u00f5rvalehoidumise eesm\u00e4rgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu v\u00f5i toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu v\u00f5i toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kohtupraktikas on selgitatud, et maksukorralduse seadus \u00a7 84 kohaldub kehtivatele tehingutele, mille \u00f5iguslikke tagaj\u00e4rgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud \u00f5igussuhete kujundamise v\u00f5imalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava vormi maksukohustuse v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgil (27.09.17 otsus 3-14-53226, p 13). Tegemist on maksu\u00f5igusliku normiga, mida kohaldatakse siis, kui tehingu n\u00e4ilikkusele ei ole v\u00f5imalik v\u00f5i vajalik viidata, n\u00e4iteks kui maksuobjekt ei ole \u00fcheselt seostatav tsiviil\u00f5igusliku tehinguga v\u00f5i kui maksudest k\u00f5rvalehoidumise eesm\u00e4rgil ei ole moonutatud tsiviil\u00f5iguslikku tahteavaldust (12.05.15 otsus 3-2-1-82-14, p 35). Kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb k\u00f5rgem maksukoormus, kuid \u00f5igusp\u00e4rase maksuplaneerimisega on tegemist \u00fcksnes seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab selle tegelikule majanduslikule sisule ja j\u00e4rgitakse maksuseadusi. (12.12.19 otsus nr 3-18-979)\nMaksukorralduse seaduse \u00a7 84 rakendamiseks tuleb selgitada v\u00e4lja tehingu majanduslik sisu ning tuvastatud objektiivsetest asjaoludest peab olema v\u00f5imalik j\u00e4reldada, et tehingute ja toimingute peamine eesm\u00e4rk on olnud maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud p\u00f5hjendused v\u00f5i on need maksueelise saamisega v\u00f5rreldes ebaolulised. Maksuhaldur peab maksukorralduse seaduse \u00a7 84 kohaldamiseks tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingutele maksude tasumise v\u00e4ltimiseks moonutatud \u00f5iguslik vorm (13.02.12 otsus 3-3-1-79-11, p-d 18\u201324; 26.05.11 otsus 3-3-1-23-11, p-d 12\u201314). (12.12.19 otsus 3-18-979)\nRingkonnakohus on lisaks leidnud, et maksukorralduse seaduse \u00a7 84 alusel on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik \u00fcmber kujundada kogu \u00f5igussuhe, mida tehingu pooled on n\u00e4idanud tehingute majanduslikule sisule mittevastavana maksukohustuse v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgil (07.02.19 otsus 3-17-1881, p-d 10\u201311). (12.12.19 otsus 3-18-979)\nEelnev kehtib ka piiri\u00fcleste tehingute korral ning topeltmaksustamist v\u00e4listavate maksulepingute olemasolul, kus \u00fcheks lepingupooleks on Eesti Vabariik. Maksulepingute \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on nii topeltmaksustamise v\u00e4ltimine kui ka maksudest hoidumise t\u00f5kestamine ning seda tuleb arvestada ka maksulepingu s\u00e4tete t\u00f5lgendamisel ja kohaldamisel. Osalisriigid soovivad maksulepingute s\u00f5lmimisega lahendada tegelikke probleeme, mist\u00f5ttu ei ole t\u00e4iesti kunstlike skeemide puhul \u00fcldse alust r\u00e4\u00e4kida sellest, et maksukorralduse seaduse \u00a7-le 84 kui riigisisese \u00f5iguse s\u00e4ttele tuginedes v\u00f5etakse kelleltki \u00e4ra mingi maksulepinguga osalisriikide kokkuleppel etten\u00e4htud soodustus ja j\u00e4etakse seel\u00e4bi maksuleping riigisisesele normile tuginedes t\u00e4itmata v\u00f5i ei t\u00f5lgendata lepingut heas usus. (12.12.19 otsus 3-18-979)\nKui maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ilmneb, et maksulepinguga antud maksuvabastust (st vabastusmeetodit) on soovitud rakendada tegeliku majandusliku sisuta tehingule v\u00f5i toimingule (st maksuvabastuse rakendamise tingimused on t\u00e4idetud \u00fcksnes formaalselt), siis ei ole maksulepingule tuginemine asjakohane. Maksulepingu heas usus t\u00f5lgendamine ja t\u00e4itmine eeldab muu hulgas, et osalisriik ei kohalda maksulepingu s\u00e4tteid viisil, mis v\u00f5imaldab nende kuritarvitamist. Seejuures kehtib seaduse (v\u00f5i ka v\u00e4lislepingu) maksumaksja kahjuks t\u00f5lgendamise keeld \u00fcksnes olukorras, kus esineb kaks v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset t\u00f5lgendust, kuid sellest p\u00f5him\u00f5ttest ei ole v\u00f5imalik tuletada maksuhalduri ega kohtu kohustust l\u00e4htuda maksukohustuslase eelistatud t\u00f5lgendusest. (12.12.19 otsus 3-18-979)\nTehingute ahel, mis on tehtud \u00e4rilistel p\u00f5hjustel, mis kajastavad sellise \u00e4ritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu\nTehingu v\u00f5i tehingute ahela eesm\u00e4rgi v\u00e4ljaselgitamisel tuleb kindlasti arvestada erineva iseloomuga tegevusaladel tegutsevate ettev\u00f5tjate erip\u00e4ra.\nN\u00e4itena v\u00f5ib tuua olukorra valdus\u00fchinguga, kes on asutatud erinevate osaluste haldamiseks ja kelle \u00e4ritegevuse olemus erineb oluliselt n\u00e4iteks kaupade tootmisega tegeleva \u00e4ri\u00fchingu omast. Seet\u00f5ttu tuleb valdus\u00fchingu puhul hinnata, kas valdus\u00fchingul on olemas oma funktsioonide t\u00e4itmiseks piisav majanduslik sisu (st reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6tajad ja muud tegutsemiseks vajalikud vahendid) v\u00f5i on tegemist vaid \u201ct\u00fchja\u201d juriidilise kehaga, mille ainus v\u00f5i peamine \u00fclesanne on asukohariigi maksureeglite v\u00f5i maksulepingute v\u00f5rgustiku abil soodsama maksutagaj\u00e4rje saavutamine.\nTeise n\u00e4itena v\u00f5ib tuua olukorra tootmis\u00fchinguga, kes on rajanud tootmistehase riigis, kus on madalamad t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja tootmiskulud. Kuigi \u00e4ri\u00fching on valinud maksukulude poolest k\u00f5ige soodsama riigi, ei ole maksusoodustuse saamine tehase rajamisel peamine v\u00f5i \u00fcks peamisi eesm\u00e4rke.\nTehingute ahel, mis ei ole tehtud \u00e4rilistel p\u00f5hjustel, ning ei kajasta \u00e4ritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu\nTehingute ahela, mis ei ole tehtud \u00e4rilistel eesm\u00e4rkidel, n\u00e4itena v\u00f5ib tuua olukorra, kus v\u00e4lisriigi t\u00fctar\u00fching on asutatud v\u00f5i omandatud \u00fcksnes eesm\u00e4rgil, et teha selle \u00e4ri\u00fchingu kaudu maksuvabalt dividendimakseid. Kui v\u00e4lisriigi t\u00fctar\u00fchingu kaudu investeerimine ei ole \u00e4riliselt p\u00f5hjendatud, siis ei ole alust ka maksuvabastuseks.\nTeise n\u00e4itena v\u00f5ib tuua tehingute ahela, kus emaettev\u00f5tja, kes soovib omandada uut \u00e4ri\u00fchingut, loob selleks vahel\u00fclina t\u00e4iendava t\u00fctar\u00fchingu, kellele laenab raha soovitava \u00e4ri\u00fchingu omandamiseks. Kui loodud t\u00fctarettev\u00f5tja viib omandamistehingu l\u00f5puni, siis toimub loodud t\u00fctarettev\u00f5tja ning omandatud \u00e4ri\u00fchingu \u00fchinemine, mille tulemusel on omandatav \u00e4ri\u00fching v\u00f5lgu oma emaettev\u00f5tjale.\nTehingu v\u00f5i tehingute ahela eesm\u00e4rgi v\u00e4ljaselgitamisel kogumis v\u00f5ib maksueelisele kui peamisele v\u00f5i \u00fchele peamisele eesm\u00e4rgile viidata n\u00e4iteks see, et:\n\u00fcmberkorraldustel puudub majanduslik sisu,\n\u00fcmberkorraldused toimuvad kontsernisiseselt,\ndeklareeritud maksunduslikke \u00f5igusi v\u00f5i raamatupidamises kajastatud n\u00f5udeid v\u00f5i kohustusi muudetakse oluliselt \u00fcmberkorralduste k\u00e4igus,\np\u00e4rast \u00fcmberkorraldusi v\u00e4hendatakse kasumit,\ntehingute ahelas osalevad \u201ct\u00fchjad\u201d juriidilised kehad.\nKohtupraktikas on kinnistunud p\u00f5him\u00f5te, et tulumaksuseaduse \u00a7 50 l\u00f5ikes 11 punktis 1 s\u00e4testatud maksuvabastuse tingimused ei ole t\u00e4idetud, kui tehingute ainsaks p\u00f5hjuseks on saada maksuvabastus edasimakstavatelt dividendidelt. N\u00e4iteks osaluse omandamisel v\u00e4lisriigi \u00e4ri\u00fchingus puudub reaalne \u00e4riline eesm\u00e4rk. Sellisel juhul on osaluse omandamine ja kasumi jaotamine tsiviil\u00f5iguslikult kehtivad, kuid maksustamise seisukohast on need kvalifitseeritavad majandusliku sisuta tehinguteks ja toiminguteks, millega ei ole tegeliku majandusliku sisu puudumise t\u00f5ttu v\u00f5imalik t\u00e4ita tulumaksuseaduses s\u00e4testatud maksuvabastuse tingimusi. Asjas ei hinnata \u00fcmber omandisuhteid, vaid v\u00e4listatakse \u00fcksnes saadud dividendimaksele tuginedes maksuvabastuse rakendamine, kui selle aluseks olnud osaluse soetamine toimus \u00fcksnes maksudest k\u00f5rvalehoidumise eesm\u00e4rgil (12.12.19 otsus 3-18-979, p 30).\nAllikas:\u00a0\nMaksu- ja tolliamet"}
{"text":"VIDEO | Kaja Kallas paisuvast skandaalist: ma ei saa vastutada asjade eest, mida ma teinud ei ole\u201eOlen valmis tulema riigikogu ette. Aga palun, et ka minust ja minu ajakavast peetaks lugu,\u201c s\u00f5nas peaminister Kaja Kallas Paldiskis ettev\u00f5tlus\u00fcritusel viibides. Enda ametipositsioonis on peaminister kindel ega usu, et keegi kuskil tema vastu plaani sepistab.\nKell 10 startis riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine avalik istung. P\u00e4evakorras oli teema \u201es\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga\u201c.\nKutsutud oli ka Kallas, ent ta ei saanud osa v\u00f5tta, kuna oli teel Paldiski l\u00f5unasadamasse, kus toimus uue kai nurgakivi paigaldamine. Kallas selgitas Delfile, et \u00fcritus lepiti kokku enam kui pool aastat tagasi. Peaminister \u00fctles, et kai valmimine on meie julgeoleku vaates \u00fclioluline. Ta lisas, et kohtus \u00fcritusel ka v\u00e4lisinvestoritega. \u201eOlukorras, kus meie majandus hetkel jahtub, on sellised investeeringud \u00fcliolulised.\u201c\nKallas hilisest teavitusest: tehniline aps\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) heitis eile ette, et Kallas komisjone ei teavitanud, et ei plaani tulla. T\u00e4na varahommikul l\u00e4ks riigikogu esimehele Lauri Hussarile teele kiri, mille Kallas oli allkirjastanud 5.58. \u201eSee kiri oli ammu valmis. Midagi oli valesti sellele allakirjutamisega. Ei teadnud, et pole v\u00e4lja l\u00e4inud, tehniline aps,\u201c p\u00f5hjendas n\u00fc\u00fcd Kallas.\n\u201eOlen valmis tulema asjaomaste komisjonide ette, aga palun komisjoni ajad eelnevalt koosk\u00f5lastada. \u00dchtlasi juhin t\u00e4helepanu, et ei ole aru saada, millest soovitakse r\u00e4\u00e4kida teemap\u00fcstituse \u201es\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga\u201c all,\u201c m\u00e4rkis Kallas eespool mainitud kirjas.\nMis on praegusel juhul asjaomased komisjonid? \u201eKui r\u00e4\u00e4gime majanduslikest huvidest, siis korruptsioonivastane komisjon saab kontrollida avalike huvide deklaratsioone. Kui r\u00e4\u00e4gime transiidist Venemaaga, \u00e4ritegevusest Venemaaga, siis see on majanduskomisjoni p\u00e4devus. Siis tahaks ette teada neid asju, mis k\u00fcsitakse, et vastused oleksid professionaalsed.\u201c Ta lisas, et k\u00f5ige lihtsam viis riigikogul k\u00fcsitleda teda k\u00fcsimustes, mis ta isikut puudutavad, on ikkagi umbusaldamisel. Opositsioon on kinnitanud, et l\u00e4heb ilmselt umbusaldamise teed.\nSeoses komisjonide istungitega on Kallase suunal lendu lastud palju kriitikat, seda opositsiooni k\u00f5rval ka n\u00e4iteks riigipea Alar Karise poolt. \u201eValitsuspoliitikute t\u00f6\u00f6 on ka vastata k\u00fcsimustele, kui need kerkivad. Ja teha seda ka riigikogu komisjoni ees, s\u00f5ltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni esindaja. Ning eriti siis, kui tuleb arutada raskeid ja ebameeldivaid k\u00fcsimusi, nii nagu normaalses parlamentaarses riigis on kohane ja vajalik, vajalik demokraatia toimimiseks,\u201c m\u00e4rkis Karis eile.\nKas austate seadusandlikku v\u00f5imu ja riigikogu? \u201eMina austan seadusandlikku v\u00f5imu ja riigikogu v\u00e4ga, aga ma palun, et nad austaksid ka mind. Ma praegu seda austust ei ole n\u00e4inud. V\u00f5iks ju minuga ette kokku leppida ajad, millal ma saan tulla. Ja ma tulen. Mitte nii, et \u00f6eldakse kuup\u00e4ev ja siis saab kella l\u00fc\u00fca, et ta ei tule. Olles eelnevalt mitte koosk\u00f5lastanud,\u201c arutles Kallas. Ta r\u00f5hutas ka, et riigieelarve kontrolli erikomisjon peaks menetlema asju, mis puutuvad vahetult riigieelarvesse.\nKallas usub, et partei on ta selja taga\nSkandaali puhkemisest saab homme n\u00e4dal. Eile s\u00f5nas Kallas: \u201eK\u00f5igepealt \u00fctlen seda, et mul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud. Ma kindlasti vabandan k\u00f5igi ees, kes sellest riivatuna on end tundnud, aga mina saan vastutada nende moraalsete hinnangute eest, mida ma olen ka andnud.\u201c\nDelfi uuris t\u00e4na t\u00e4psustavalt, kas Kallas ka enda tegevuses n\u00e4eb midagi, mille p\u00e4rast vabandada. Kas Kaja Kallas vabandab? \u201eNoh, me v\u00f5ime seda k\u00f5ike anal\u00fc\u00fcsida. Et olen vabandanud ja \u00f6elnud, et kahju, et selline olukord on tekkinud. Muidugi ma olen m\u00f5elnud, mida ma k\u00f5ike oleks saanud teha, et sellist olukorda ei oleks. Aga ma ei saa vastutada asjade eest, mida ma teinud ei ole ja mida ma ei saa lihtsalt m\u00f5jutada,\u201c m\u00e4rkis ta.\nS\u00fcgis on ukse ees ja riigieelarve taas laual. Kallas nentis, et temaga seotud skandaal on Eestis teema number \u00fcks, aga valitsus tegeleb ennek\u00f5ike eelarvega. Praegu muret pole, et keegi sepistab uut valitsusliitu v\u00f5i Reformierakonna enda sees vastuolusid? \u201eEi ole,\u201c kostis Kallas k\u00e4rmelt."}
{"text":"Reformierakondlased takistasid erikomisjoni t\u00f6\u00f6dPeaminister Kaja Kallase abikaasa \u00e4ritegevuse seostele Venemaaga p\u00fchendatud Riigikogu kahe erikomisjoni \u00fchisest istungist suurem osa kulus reformierakondlaste algatatud venitamisele, kus p\u00fc\u00fcti vaielda sellise istungi pidamise \u00f5igusp\u00e4rasuse \u00fcle.\nKaja Kallast ega Starks Logisticsi ja Metaprindi esindaja istungile ei ilmunud. Peaminister eelsitas minna Paldiskisse sadama nurgakivi paneku peole.\nKomisjonide esimehed lubasid istungist eemale j\u00e4\u00e4nud Kallasega kokku leppida talle sobiva aja uueks istungiks.\nRiigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel istungil, mille p\u00e4evakorras oli s\u00f5jaaegne \u00e4ri Venemaaga, p\u00fc\u00fcdsid nii reformierakondlane Erkki Keldo kui ka tema parteikaaslane Valdo Randpere takistada istungi alustamist, seades kahtluse alla, kas \u00fchisistung on \u00fcldse \u00f5igusp\u00e4rane.\nSaadikud j\u00f5udsid istungi rakendamise ehk p\u00e4evakorra kinnitamiseni alles tund ja 38 minutit p\u00e4rast istungi algust, istung kestis kokku kaks tundi ja 28 minutit.\nP\u00e4rast istungi rakendamist andis maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits \u00fclevaate tolli t\u00f6\u00f6st, sanktsioonidest kinnipidamise kontrollimisest ning avastatud rikkumistest.\nKorruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme \u00fctles, et Kallase juhtumiga on komisjon j\u00f5udnud \u201cv\u00e4hkkasvaja avastamise juurde, kus on n\u00e4ha siirete laienemist\u201d. Tema hinnangul on Kallas otseselt seotud \u00e4ritegevusega Venemaal, kui andis oma abikaasa ettev\u00f5ttele selleks laenu, lisaks k\u00fcsis ta, kust p\u00e4rineb Kallase antud 350 000 eurot, mis oli esimese laenu summa. \u201cMe pole tuvastanud, kust need s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rinevad \u2013 ta peab n\u00e4itama, et tegemist pole k\u00f5rvalt teenitud mittedeklareeritud rahaga,\u201d \u00fctles Helme.\nHelme leidis, et toimuv on Reformierakonna obstruktsioon ning r\u00f5hutas, et tema juhitud korruptsioonivastase erikomisjoni ette oleks Kallas pidanud igal juhul tulema. \u201c\u00dctlen, et me alles hakkame nende teemadega tegelema,\u201d lubas Helme.\nAllikas: ERR"}
{"text":"Britta Kuus: kuidas kujuneb notari tasu ja kes peaks selle kulu kandma?Notari tasu on tasu, mida notar k\u00fcsib oma ametitegevuste l\u00e4biviimise eest. Mis m\u00f5jutab selle suurust ehk kuidas see t\u00e4psemalt kujuneb? Kelle kanda j\u00e4\u00e4b see kulu kinnisvaratehingut tehes? Arco Vara kutseline maakler Britta Kuus selgitab k\u00f5ik lahti.Notari tasu tuleneb Eestis seadusest ning see jaguneb kaheks: kindlaks m\u00e4\u00e4ratud tasu ning tehinguv\u00e4\u00e4rtusest s\u00f5ltuv tasu. Notari tasu on k\u00f5igis notarib\u00fcroodes samasugune.\nNotari teenus on oluline selleks, et k\u00f5ik kinnisvaratehingud oleksid turvalised, v\u00e4listamaks\u00a0pettused nii m\u00fc\u00fcgihinna kui ka juriidilise ebakorrektsuse osas \u2013 tagantj\u00e4rele oleks kas ostjal v\u00f5i m\u00fc\u00fcjal v\u00e4ga keeruline \u00f5iglust jalule seada.\nKuna notarid peavad ametit enda nimel ning riik on neile delegeerinud \u00f5igussuhete turvalisuse tagamise ja \u00f5igusvaidluste ennetamise, siis on notaritel ligip\u00e4\u00e4s k\u00f5ikidele v\u00f5imalikele registritele ning infoallikatele, et kontrollida tehingu t\u00f5esust ning tagada osapooltele turvaline tehing.\nKuidas kujuneb notari tasu?\nKinnisvaratehingute puhul ei v\u00f5eta notari tasu arvutamisel arvesse tehingu ettevalmistamiseks ning l\u00e4biviimiseks kulunud aega, see t\u00e4hendab, et tunniarvestust ei tehta.\nKinnisvaratehingud liigituvad tehinguv\u00e4\u00e4rtusest s\u00f5ltuvate tasude hulka. Tehinguv\u00e4\u00e4rtuseks v\u00f5etakse asja hind, mille on tehingu toimumise hetkeks avaldanud toimingut taotlevad isikud.\nJuhul, kui tehingut taotlevad isikud ei oska asjale hinda m\u00e4\u00e4rata v\u00f5i tundub hind tavap\u00e4rasest madalam, et n\u00e4iteks n\u00e4ilikult notari tasu pealt kokku hoida, siis v\u00f5etakse tehinguv\u00e4\u00e4rtuse aluseks muudest allikatest saadud info (n\u00e4iteks maa maksustamise hind, h\u00fcpoteegi suurus, kindlustussumma vms).\nSamas on seadus kehtestanud ka m\u00f5ned alam- ning \u00fclemm\u00e4\u00e4rad: kinnisasja v\u00f5i ehitise minimaalv\u00e4\u00e4rtuseks 6391 eurot, kinnisasja v\u00f5i ehitise m\u00f5ttelise osa minimaalv\u00e4\u00e4rtuseks 1278 eurot, kinnisasja v\u00f5i ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja v\u00f5i ehitise m\u00f5ttelise osa (n\u00e4iteks erastatud korter) minimaalv\u00e4\u00e4rtuseks 3800 eurot ning abieluvara minimaalseks v\u00e4\u00e4rtuseks 6391 eurot. Absoluutseks \u00fclempiiriks loetakse k\u00f5igi toimingute puhul 6 390 000 eurot.\nTasu arvutatakse seaduses toodud tabeli alusel, kuid tuleb arvestada sellega, et tabelis toodud summa on \u00fchepoolsete tehingute tasu (n\u00e4iteks kinnisvara m\u00fc\u00fcgilepingust taganemise avalduse tasu), mitmepoolse tehingu korral (k\u00f5ik kinnisvara m\u00fc\u00fcgilepingud) tuleb tabelis toodud summa korrutada kahega.\nLisaks tehinguv\u00e4\u00e4rtusele peab notari tasu hulka arvestama h\u00fcpoteegi kustutamise, seadmise v\u00f5i loovutamise tasu. H\u00fcpoteegiga seotud tasu maksab see, kes kannet soovib. H\u00fcpoteegi seadmisel ja kustutamisel on tehinguv\u00e4\u00e4rtus 2\/3 h\u00fcpoteegi summast.\nNotari tasu ei m\u00e4\u00e4rata kindla protsendina tehinguv\u00e4\u00e4rtusest ja see v\u00e4heneb proportsionaalselt: mida suurem on tehingu v\u00e4\u00e4rtus, seda v\u00e4iksema protsendi sellest moodustab notari tasu. Notari tasu tehinguv\u00e4\u00e4rtuste tabeli leiab notari tasu seaduse 3. osast \u00a7-st 22. K\u00f5ikidele seaduses olevatele summadele lisandub k\u00e4ibemaks.\nTehinguv\u00e4\u00e4rtuse tasu ning h\u00fcpoteegiga seotud tasu moodustavadki enamiku notari tasust. V\u00f5ivad lisanduda m\u00f5ned v\u00e4iksemad summad, n\u00e4iteks tehingu t\u00f5estamise tasu juhul, kui tehing viiakse l\u00e4bi internetis kaugt\u00f5estamise teel.\nKelle kanda j\u00e4\u00e4b notaritasu?\nKui tehingus on mitu osapoolt, siis seadus ei m\u00e4\u00e4ra, kes neist on kohustatud notari tasu maksma. Seaduse j\u00e4rgi peab selle maksma tehingu taotleja ehk mitmepoolse tehingu korral on k\u00f5ik tehingus osalejad selle taotlejad. On v\u00e4lja kujunenud hea tava, et m\u00fc\u00fcgitehinguga seotud kulud maksavad ostja ning m\u00fc\u00fcja v\u00f5rdsetes osades ehk suhtes 50\/50.\nJuhul, kui h\u00fcpoteegi seadmine v\u00f5i kustutamine on vajalik ainult \u00fchele osapoolele, siis kannab selle tasu asjast huvitatud osapool. Kui aga n\u00e4iteks h\u00fcpoteek loovutatakse ostjale, siis \u00fcldjuhul jagatakse tasu pooleks.\nSellist jaotust n\u00e4eb ette hea tava. Sellegipoolest on aeg-ajalt tehinguid, kus osapooled on kokku leppinud, et tasu maksab t\u00e4ies ulatuses kas ainult ostja v\u00f5i hoopis m\u00fc\u00fcja. Seda sellep\u00e4rast, et vahel on notari tasu summa kaudselt kinnisvaratehingu osa. Seda varianti v\u00f5ib esineda, kui n\u00e4iteks m\u00fc\u00fcja teeb suurema allahindluse, aga vastu ootab ostjalt notari tasu tasumist t\u00e4ies mahus.\nTasuda tuleb ka riigil\u00f5iv\nKinnisvaraga seotud toimingute eest tuleb ostjal tasuda ka riigil\u00f5ivu, \u00fcldjuhul kannete tegemisel kinnistusraamatusse. Riigil\u00f5ivu m\u00e4\u00e4radega saab tutvuda riigil\u00f5ivuseaduses.\nKinnistusraamatu kanne on oluline selleks, et ostja saaks l\u00f5plikult uue kinnisvara omanikuks.\nSamamoodi m\u00e4rgitakse kandega seatud, kustutatud v\u00f5i loovutatud h\u00fcpoteekide summad ning kelle kasuks need on tehtud."}
{"text":"VIDEO | Erikomisjoni juht Mart Helme: meil on sisuliselt parlamentaarne kriisRiigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) t\u00f5des, et informatsiooni said nad t\u00e4nasel istungil v\u00e4he, sest k\u00f5ik andmed olla salastatud. Nurjunud istungis s\u00fc\u00fcdistab ta aga Reformierakonda, kes \u00fcritas \u201eobstruktsiooni teha\u201c.\nT\u00e4nane riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorraline avalik istung kestis pea kaks ja pool tundi. Sellest pool aega l\u00e4ks p\u00e4evakorra kinnitamisele.\nMart Helme s\u00f5nas p\u00e4rast istungi l\u00f5ppu Delfile, et koosolek eba\u00f5nnestus, sest Reformierakonna liikmed \u00fcritasid k\u00e4ima t\u00f5mmata obstruktsiooni, v\u00e4ites poolteist tundi j\u00e4rjest, et erakorraline istung on ebaseaduslik.\n\u201eMe ei tee siin midagi ebaseaduslikku, me tahame selles, ma \u00fctleks taasiseseisvumisaja k\u00f5ige suuremas skandaalis, mis on j\u00f5udnud juba parlamentaarse kriisi l\u00e4vele ja k\u00f5ik see obstruktsioon, mis siin praegu toimus r\u00e4\u00e4gib ka sellest, et meil ei ole ainult siin valitsuskriis v\u00f5i moraalne kriis v\u00f5i siis ka idavedude kriis, et meil on sisuliselt parlamentaarne kriis,\u201c r\u00e4\u00e4kis Helme.\nTema s\u00f5nul said nad istungil informatsiooni \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he. \u201eNagu me maksu- ja tolliameti esindajalt kuulsime, k\u00f5ik on salastatud. Me peame hakkama siis n\u00fc\u00fcd vastavaid protseduure l\u00e4bima, et k\u00f5ige lihtsamaid andmeid k\u00e4tte saada, mis v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral n\u00e4iteks Vene tolli registrites on olemas. See on natukene absurdne olukord,\u201c leidis ta.\nHelme meelest oli see puhas ettek\u00e4\u00e4ne, et peaministril ei olnud v\u00f5imalik istungile tulla. Ta \u00fctles, et kutsed saatsid nad v\u00e4lja juba eelmisel n\u00e4dalal ning peaministril oleks olnud aega istungile tulla k\u00fcll (peaminister viibis istungi ajal Paldiskis).\nUmbusaldamiseks kuup\u00e4eva paigas ei ole\nOpositsioon andis teada, et plaanivad peaministrit taas umbusaldada. Helme s\u00f5nul nad sellega ei kiirusta.\n\u201eMa julgen \u00f6elda, et 1. september on Eestis see koht, kus alati on elu murdepunkt, sest lapsed l\u00e4hevad kooli ja puhkused l\u00f5ppevad, et ma usun, et kogu see temaatika ja kogu protseduurika l\u00e4heb s tunduvalt aktiivsemalt ja tulisemalt k\u00e4ima,\u201c s\u00f5nas Helme.\nVaata l\u00e4hemalt, mida arvab Mart Helme sellest, et Eesti suurimaks ekspordipartneriks v\u00e4ljaspool Euroopa Liitu on Venemaa!"}
{"text":"Autokraatia kehtestamine Eestis on v\u00f5imalikAbsoluutne v\u00f5im korrumpeerib absoluutselt. J\u00f5udude vahekord parlamendis viitab v\u00f5imalusele, et Riigikogu lakkab t\u00f6\u00f6tamast ja Eestit ootab ees parlamentarismi kriis, kirjutab endine diplomaat ja praegune Riigikogu liige Ants Frosch (EKRE).T\u00f5demus, et \u00abv\u00f5im korrumpeerub ja absoluutne v\u00f5im korrumpeerub absoluutselt\u00bb\u00a0kuulub Lord Actonile, 19. sajandi Briti ajaloolasele. Lord Acton uskus, et moraalsed standardid peavad olema samad eranditult k\u00f5igile. Liberaalses demokraatias pole midagi ketserlikumat kui v\u00f5imulolija l\u00e4htumine k\u00f5ikelubatavusest.\nT\u00e4na oleme tunnistajaks mitte ainult Kaja Kallase kahepalgelise k\u00e4itumise t\u00f5ttu lahvatanud poliitilisele kriisile, mis \u00f5\u00f5nestab parlamentarismi aluseid, vaid hullemgi veel, loodud on halvaendeline potentsiaal autokraatia kehtestamiseks Eestis. Riigikogu (komisjonide) kutsete eiramine peaministri ja tema abikaasa \u00e4ripartnerite poolt demonstreerib meie parlamentaarse riigikorra p\u00f5him\u00f5ttelist k\u00f5rvaleheitmist valitsusjuhi ja teda toetava kliki poolt.\nSee k\u00e4itumine on oma olemuselt j\u00f5hker kallaletung p\u00f5hiseaduslikule korrale \u2013 v\u00f5imude lahususe aluseks olev valitsuse aruandekohustus seadusandja ees on demonstratiivselt visatud pr\u00fcgikasti. L\u00e4hiajaloos on Eestit juhitud hunta loogika alusel \u00fcsna hiljuti \u2013 2022. aasta suvel Kaja Kallase poolt, peale Keskerakonnale hundipassi andmist, kui Reformierakond seadusvastaselt ainuvalitses.\nN\u00fc\u00fcd oleme j\u00f5udnud t\u00e4iesti uute rajajooneni \u2013 avalikkuse toetuseta, rahva usalduse ja reaalsustaju kaotanud peaminister on end t\u00f5stnud k\u00f5igist k\u00f5rgemale. Ta arvab, et manipulatsioonidega saavutatud valimistulemus garanteerib tema toolilp\u00fcsimise. Selle asemel, et rahva ees vabandada ja tagasi astuda, on ta l\u00e4bi huulte pressinud vabanduse \u00abnende ees, keda see riivas\u00bb.\nMoraalsete standardite k\u00f5rvaleheitmine isikliku s\u00f5pruse ja usalduse alusel ei kuulu Euroopa v\u00e4\u00e4rtusruumi.\nV\u00e4ide, et v\u00e4lismeedias pole Kallase skandaalil k\u00f5rget lendu, on asjakohatu. Esiteks pole Kaja Kallas ja paraku ka mitte Eesti maailma naba ning teiseks ei ole \u00f5htumaades kombeks oma nina teiste asjadesse liiga s\u00fcgavale toppida. On \u00e4\u00e4rmiselt indikatiivne, et ainus k\u00f5rge positsiooniga isik, kes avalikult sekkus ja vaatamata kahetsusv\u00e4\u00e4rsele olukorrale, nagu ta m\u00f6\u00f6nis, Kallasele isiklikku toetust avaldas, oli Ukraina Presidendi n\u00f5unik Podoljak. Aastak\u00fcmneid s\u00fcgavalt korruptsiooni k\u00fc\u00fcsis ja t\u00e4na Venemaa agressionis\u00f5jas vaevleva riigi esindaja avab oma seisukohav\u00f5tuga tahtmatult selle veelahkme, millele viitas Lord Acton.\nMoraalsete standardite k\u00f5rvaleheitmine isikliku s\u00f5pruse ja usalduse alusel ei kuulu Euroopa v\u00e4\u00e4rtusruumi. Eesti toetus Ukrainale ei s\u00f5ltu Kaja Kallase isikust, see on t\u00e4nasest julgeolekuolukorrast tingitud paratamatus ja selle m\u00f5istmine ei tohiks ka Kiievis \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ia. See, et oma toetusavaldusega Eestit b\u00fctsantslikku \u00abk\u00e4si peseb k\u00e4tt\u00bb\u00a0maailma tagasi tiritakse, ei pruukinud Podoljak aduda, seda avaldust kui indulgentsi esile t\u00f5stev Hanno Pevkur aga k\u00fcll.\nEestit tabanud poliitilises kriisis on \u00f5petlik vaadelda Briti valitsusjuhi Boris Johnsoni tagasiastumiseni viinud juhtumit. Tegemist ei olnud \u00abpauguga tagasiastumisega\u00bb, kogu lugu vindus aastaid ja selle m\u00e4rks\u00f5naks oli usalduse kaotus, mille t\u00f5i kaasa \u00fchiskonnas omaks v\u00f5etud moraalsete standardite painutamine enda kasuks.\nValetamine COVIDi piirangute ajal Downing street 10\u2019s toimunud kokteilipidude varjamiseks ning sobimatu k\u00e4itumisega isiku m\u00e4\u00e4ramine konservatiivide parlamendifraktsiooni asejuhiks (kupjaks) ja vale, et ta ei olnud ahistamistest informeeritud, t\u00f5id kaasa \u00fclitugeva isikliku mandaadiga peaministri maine h\u00e4vimise ja tema enda valitsuse ministrite massilise lahkumise. Meile v\u00f5ib tunduda, et Johnson astus tagasi t\u00fchiste jamade p\u00e4rast, kuid p\u00f5hiline on sama, mis t\u00e4nases Kallase skandaalis \u2013 usalduse ja maine kaotus. Foon on Stenbocki majas aga hoopis kurjakuulutavam kui Briti peaministri residentsis \u2013 vallutuss\u00f5da pidava Venemaaga peetava \u00e4ri rahastamine ja sellest kasu saamine.\nMillised \u00fcllatused on k\u00e4imasolevas kriisis veel varjul, s\u00f5ltub paljuski sellest, kuidas ja kelle poolt anti esialgne info ERRile Kaja Kallase ja Stark\u2019i Venemaa seoste kohta. Laias laastus on kaks n\u00f6 kodumaist varianti. Esiteks \u00abvilepuhuja\u00bb\u00a0p\u00e4devatest ametkondadest \u2013 kaudselt viitab sellele v\u00f5imalusele Kapo pressiesindaja seisukohav\u00f5tt, et tegu on JOKK olukorraga ja moraalsete hinnangute andmine pole nende p\u00e4devuses.\nTeiseks on ettev\u00f5tjad, kes Kallase valitsuse suunisel oma Venemaa \u00e4rid kokku pakkisid ja miljonitesse ulatuvad kahjud sisse v\u00f5tsid, \u00fclimalt h\u00e4iritud peaministri kahepalgelisusest. Paraku eksisteerib ka kolmas v\u00f5imalus, et Kaja Kallase n\u00f5rga koha kasutasid Eesti kahjustamiseks \u00e4ra Vene eriteenistused \u2013 nende jaoks on Kallase perekonna amoraalne \u00e4riskeem lausa detailides peo peal.\nRiigikogu tasal\u00fclitamine, mis kevad-suvel usaldush\u00e4\u00e4letustega algas, oli k\u00f5igest eelm\u00e4ng k\u00e4imasolevale kruvide kinnikeeramisele. Parlamendikomisjonide ignoreerimine ei ole ainult aja v\u00f5itmiseks ja skandaali jahutamiseks, see on indikatsioon edaspidi j\u00e4rgnevast. Reformierakond annab oma viimaste k\u00e4ikudega m\u00e4rku, et v\u00f5imalus tsiviliseeritud lahenduseks puudub \u2013 j\u00f5udude vahekord parlamendis viitab v\u00f5imalusele, et Riigikogu lakkab t\u00f6\u00f6tamast ja Eestit ootab ees parlamentarismi kriis.\nArvestades keerukat julgeolekuolukorda ja meie naabruses k\u00e4ivat s\u00f5da, on Kaja Kallase isiklik ambitsioon Eesti Vabariigi peaministrina j\u00e4tkata ohtlik. See \u00f5\u00f5nestab riiki ja v\u00f5tab v\u00f5imult legitiimsuse."}
{"text":"Palagan, kuhu tulnuks minnaKaja Kallas ning tema abikaasa \u00e4ritegevusega seotud skandaali puutuvad ettev\u00f5tjad pidanuks riigikogu erikomisjoni istungile kohale minema ja vastikud k\u00fcsimused vastu v\u00f5tma\u2026 eeldusel, et neil t\u00f5esti midagi varjata pole, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev juhtkirjas.\nRiigikogu erikomisjonide palju t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud istungil, t\u00e4psemalt \u2013 t\u00f5mmakem n\u00fc\u00fcd kopsud \u00f5hku t\u00e4is \u2013 riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil k\u00f5lasid n-\u00f6 m\u00f5lemalt poolt lauda korduvalt remargid stiilis, et k\u00f5ik saavad ju aru, mis tegelikult toimub. Et r\u00e4\u00e4gime asjadest nii, nagu need on."}
{"text":"Presidendi k\u00f5rval ootaks ka \u00f5iguskantsleri s\u00f5nav\u00f5ttu Kallase arrogantsuse suunalTegemist on demokraatia summutamisega, parlamendi viimisega vaikivasse olekusse, hindab Henn P\u00f5lluaas (EKRE) peaministri ja teda toetavate valitsusliikmete praegust tegevust.Peaminister Kaja Kallas ei ole suvatsenud anda rahuldavaid vastuseid \u00fcles kerkinud teravatele k\u00fcsimustele tema abikaasa j\u00e4tkuva Venemaa \u00e4ri ja ka tema enda osaluse kohta selles, mis kahjustab s\u00fcgavalt Eesti riigi mainet ja t\u00f5siseltv\u00f5etavust teiste riikide silmis. Oleme kuulnud vaid vassimist, aga ka otseseid, teineteisele vastuk\u00e4ivaid valesid ja v\u00e4iteid, justkui temasse see asi ei puutuvatki. N\u00fc\u00fcd otsustas ta ignoreerida kutset Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungile, et vastata riigikogu saadikute k\u00fcsimustele.\n\nEnneolematu arrogants\n\nTegemist on enneolematu arrogantsiga, millega Kallas p\u00fc\u00fcab paika panna ja n\u00e4idata enda \u00fcleolekut Riigikogust. Kallas ei hooli sellest, et Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus allub parlamendile, mitte vastupidi ning peaminister on aruandekohustuslik parlamendi ees. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt ei ole see sugugi esimene kord, kui ta keeldub j\u00e4rgimast Riigikogu komisjoni kutset. Kallas keeldus tulemast ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, et arutada presidendi kantselei rahastamise k\u00fcsimusi. See on pretsedenditu.\nRiigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse paragrahv 22 s\u00e4testab, et parlamendi komisjon v\u00f5ib n\u00f5uda valitsuselt oma t\u00f6\u00f6ks vajalikke andmeid ning n\u00f5uda ministri, sealhulgas peaministri, osalemist komisjoni istungil valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama k\u00fcsimustele. Kohustatud!\nTuleb v\u00e4lja, et v\u00e4ljavalitutele seadus ei loe. Kallase ja tema valitsuse poolt on ka varem korduvalt esitatud v\u00e4ljakutse nii parlamentarismile kui ka demokraatlikule riigikorrale. Meenutagem kasv\u00f5i \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastat, kui Reformierakond pani sule sappa enda koalitsioonipartnerile ja valitses p\u00f5hiseadusevastaselt ainuerakonnana riiki. V\u00f5i siis t\u00e4navu kevadist j\u00f5hkrat Riigikogust \u00fcles\u00f5itmist kui usaldush\u00e4\u00e4letusega suruti l\u00e4bi terve pakett j\u00e4rgmisel aastal j\u00f5ustuvaid erinevaid maksut\u00f5use. Erinevatest demokraatiat, kodanikuvabadusi ja s\u00f5navabadust murendavatest eeln\u00f5udest ma ei hakka r\u00e4\u00e4kimagi.\nOn v\u00e4ga positiivne, et president Karis reageeris kriitiliselt Kallase voluntaristlikule keeldumisele ning r\u00f5hutas, et valitsuspoliitikute t\u00f6\u00f6 on vastata k\u00fcsimustele riigikogu komisjoni ees, kui need kerkivad. Ja teha seda ka, s\u00f5ltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni esindaja. President r\u00f5hutas, et valikud, mis selles olukorras j\u00e4tavad riigikogu k\u00f5rvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet.\nParaku ei l\u00e4inud president j\u00e4llegi l\u00f5puni ning ei hoiatanud peaministrit t\u00f5siste tagaj\u00e4rgede eest kui ta j\u00e4tkab riigikogu ignoreerimist ja ei n\u00f5udnud otses\u00f5nu Kallase minekut komisjoni ette. Ta ei r\u00f5hutanud, et tegemist on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5sise p\u00f5hiseadusliku kriisiga. Karis leidis vaid, et selles kui t\u00f5siseks Kallas t\u00f5usetunud probleemi peab ning milline on Eesti riigile \u00f5ige lahendus, omavad olulist rolli ka valitsuskoalitsiooni erakonnad \u2013 Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid.\n\nDemokraatia l\u00e4mbub\n\nTundub, et tema lootus koalitsiooni heale tahtele probleem sisuliselt ja tegelikult lahendada, ei vastata. Nagu me aga oleme juba kuulnud, ei n\u00e4e Reformierakond oma esimehe kahepalgelisuses, topeltmoraalis, valetamises ja parlamendi ignoreerimises v\u00e4himatki k\u00fcsitavust. Neile olevat Kallas andnud ammendavad vastused. Ka nende koalitsioonipartnerid sotsid (Ossinovski) ja kahesajalased (Hussar) on \u00f6elnud, et ei n\u00e4e p\u00f5hjust valitsuse lagunemiseks. Seega mingit probleemi justkui polegi \u2013 Kallase s\u00f5nu kasutades, on tegemist vaid \u00ab\u0161aakalite\u00bb\u00a0alatu r\u00fcnnakuga tema vastu. Tema \u00abmoraalne kompass\u00bb\u00a0on paigas ja tagasi ta ei kavatse astuda.\nN\u00fc\u00fcd on siis ka Kallase abikaasa osalusel Eesti-Venemaa \u00e4riga tegelenud Stark Logistics temast eeskuju v\u00f5tnud ja teatanud, et l\u00fckkab kutse tagasi ning ei kavatsegi riigikogu komisjonide istungitest osa v\u00f5tta. See on ennekuulmatu.\nTundub, et peaminister ja teda \u00fcmbritsevad isikud on t\u00e4ielikult kaotanud reaalsustaju ning pretendeerivad enda \u00fclimuslikkusele, ilmeksimatusele ja puutumatusele ning kavatsevad v\u00f5imust iga hinna eest kinni hoida. Valitsus, ehk t\u00e4idesaatev v\u00f5im peab alluma parlamendile. See, mis toimub, peab olema t\u00e4ielikult v\u00e4listatud. Tagaj\u00e4rg on m\u00e4rksa hullem kui lihtsalt tuleviku jaoks pretsedendi loomine ja Eesti demokraatia maine kujundamine, nagu president kirjeldas. Tegemist on demokraatia summutamisega, parlamendi viimisega vaikivasse olekusse ja valitsuse ainuv\u00f5imu kehtestamisega ehk teisis\u00f5nu diktatuuriga. See ei tule k\u00f5ne allagi!\nOotan \u00f5iguskantslerilt selget seisukohav\u00f5ttu ja presidendilt veelgi karmimat reageerimist. Kaja Kallas peab koheselt tagasi astuma! Kui seda ei juhtu, ootab \u00fchiskonna valdav enamus peaministri umbusaldamisele ka tema koalitsioonipartnerite allkirju. Oma usalduskrediidi maha m\u00e4nginud Kaja Kallas peaministrina enam j\u00e4tkata ei saa."}
{"text":"Peep Leppik: \u00fche kooli ja inimeste saatusest L\u00f5una-Eestis50 aasta eest, augustis 1973 oli Helme alevikus palju sagimist-elevust, sest uus \u00f5ppeaasta pidi siin algama teisiti \u2013 maakutsekool muudeti kutsekeskkooliks. Mehhanisaatori kutsele lisaks tuli \u00f5pilastel omandada ka \u00fcldkeskharidus. Meist sai toona Eesti esimene kutsekeskkool maal, sest linnades oli neid juba mitu.\nN\u00f5ukogude hariduss\u00fcsteemis oli see \u00fcsna nupukas lahendus, sest just neil aastatel toimus Liidus \u00fcleminek keskharidusele. Helmes algas see nelja \u00f5pper\u00fchma (klassi) vastuv\u00f5tuga, kokku 120 \u00f5pilast. See j\u00e4tkus ka j\u00e4rgmistel aastatel, hiljem kasvas isegi 5-7 \u00f5pper\u00fchma vastu v\u00f5tmiseni. \u00d5ppima v\u00f5eti 8-klassilise kooli l\u00f5petanuid, kellest enamus noormehed, \u00fchte r\u00fchma kogunesid ka t\u00fctarlapsi. Ja \u00f5pilaste enamus p\u00e4rines L\u00f5una-Eestist \u2013 Kihnust V\u00f5rumaani (nii kujunesid hiljem V\u00f5ru-, P\u00f5lva-, Valga- ja Viljandimaa \u00f5pper\u00fchmad). Kutse\u00f5ppe algus siin ulatus esimese vabariigi aega \u2013 p\u00f5llu- ja kodumajanduse koolid, kuid alanud p\u00f6\u00f6re oli siiski p\u00f5him\u00f5tteline. Muutus ka kooli pedagoogiline pere.\nNemad rajasid tugeva aluse\u2026\nTootmis\u00f5petuse meistritele ja erialade \u00f5petajatele lisandusid \u00fcldainete \u00f5petajad. Direktor Albert Tali (teeneline \u00f5petaja) oli juba aastaid Helmes t\u00f6\u00f6tanud, ka tema aset\u00e4itja kasvatust\u00f6\u00f6 alal Endel Sildoja. Kuid \u00f5ppetootmist\u00f6\u00f6 ala aset\u00e4itja Juhan Ilisson alustas n\u00fc\u00fcd. Meiegi pere tuli Helmesse augustis 1973. Peap\u00f5hjus \u2013 soov t\u00f6\u00f6tada maal, olime ju kalli Reedaga (kellest sai saksa- ja inglise keele \u00f5petaja) maalt p\u00e4rit. Asudes Helmes t\u00f6\u00f6le \u00fcldainete \u00f5ppealajuhatajana, olin igap\u00e4evaselt kontaktis EPA l\u00f5petanud Juhan Ilissoniga ja meil olid ka sarnased t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tted \u2013 temagi oli \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud.\nKutsekeskkooli 1.lennu meistritest askeldab siiani Elmar Uprus. Leo Lepikov lahkus Toonelasse t\u00e4navu kevadel; temalt on p\u00e4rit koolimaja ees m\u00e4lestuskivi. Meistrid Harry Lemberg ja Raimond Hallik on aastaid Toonelas. Kuid Laine Vettik, kes tuli 1973 matemaatika\u00f5petajaks ja sai \u00fche r\u00fchma hooldus\u00f5petajaks, on t\u00e4naseni loov. \u00dcldainete \u00f5petajatena asusid siis t\u00f6\u00f6le juba varem Helmes t\u00f6\u00f6tanud Valli Aller, Liidi Pajum\u00e4gi, Kalju Kirsim\u00e4e ja Helgi Lepikov; needki toredad inimesed on Toonelas. Aada Puudersell peab \u00f5nneks vastu\u2026 Eriala \u00f5petajad sellest ajast on enamuses Toonela teedel, olgu Vello Mehide, Evald Arnek, Heldur Jaakson, Rein Rosenberg, Ain Eichenbaum, Meinhard Torm, Ants Peedisson (t\u00f6\u00f6tas vanemmeister), Enno-Lembit \u00a0Kiidli jt. Neistki oli palju suurep\u00e4raseid pedagooge; nagu ka arvukate tootmis\u00f5petuse meistrite hulgas\u2026\nToetusime just pedagoogilistele p\u00f5him\u00f5tetele\nAsusime Juhan Ilissoniga kollektiivi toel looma pedagoogiliselt n\u00f5udlikku t\u00f6\u00f6 \u00f5hkkonda. Kuna \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toimus erinevates majades, siis t\u00f6\u00f6tas Juhan v\u00e4lja \u00f5ppet\u00f6\u00f6st osav\u00f5tu kontrollis\u00fcsteemi \u2013 puudumine tundidest tuli v\u00e4listada ja aeg klassis-laboris ei olnud raiskamiseks. V\u00e4ga t\u00e4htis oli side kodude ja toonaste majanditega (paljud \u00f5pilased olid majandite stipendiaadid). Nii s\u00fcndis \u00fcllatus \u2013 Tallinnas pandi t\u00e4hele (eriti Elmar Alas kutsehariduskomiteest), et Helmes pole praktiliselt \u00f5pilaste v\u00e4ljalangevust \u2013 esimestel lendudel 1-2 \u00f5pilast kursuse (120 \u00f5pilase) kohta kolme aasta jooksul. Saime n\u00f5ukoguliku (siiski sisu kajastavad) nime \u2013 n\u00e4idis- ja tugikool\u2026 \u00d5pilaste t\u00e4nu on tulnud alles aastak\u00fcmneid hiljem \u2013 \u201et\u00e4nu Helmele sai minust inimene-spetsialist\u2026\u201c.\nMiks t\u00e4nap\u00e4eval langevad kutse- ja \u00fclikoolideski juba 1.kursuselt v\u00e4lja ligi pooled \u00f5pilastest? Ja kuulates t\u00e4naseid \u201ekasvatusteadlasi\u201c, selgub ka, miks on \u00f5pilaste arukus (intelligentsus \u2013 IQ) n\u00fc\u00fcd languses ja elus palju stressi. Kooliellu ei sobivat pingutused \u2013 lapsel-alaealisel ei tohtivat ollagi raskusi-!? Toona oli \u00f5nneks (!) raskusi ja palju t\u00f6\u00f6d. Tuli ka asuda rajama \u00fcldainete kabinette. L\u00f5ime kabinettidele \u00fchtse kujunduse \u2013 fotosuurendused ja m\u00f5tteterad ainele sobivalt. Abiks oli muusikamehena tuntud Sven Malm. Ideid saime ka L\u00e4tist V\u00f5nnu l\u00e4hedalt asuvast sama t\u00fc\u00fcpi Janmui\u017ea koolist, eriti tehnovahendite paigaldamisel. Uus direktor Toivo P\u00f5ldma sai tuge \u00f5ppemajandi t\u00e4htsuse ideele kutse omandamisel \u2013 algas majandi laiendamine.\nP\u00e4rast tehnovahendite paigutamist kabinettidesse kerkis k\u00fcsimus, kui m\u00f5ttekas see k\u00f5ik on (eraldi v\u00f5iks siin r\u00e4\u00e4kida Kalle-Valmo P\u00fctsepast keemia kabineti rajamisel. Temalt ka traktor kooli ees). 1981 alustasingi \u00f5petavat eksperimenti, mis l\u00f5ppes v\u00e4itekirja kaitsmisega 1990. Vahepeal laienes kool ja juurde tuli uusi inimesi, kellest suudan meenutada m\u00f5istagi \u00fcldainete \u00f5petajaid \u2013 Edu Mumm, Vaike Eiche (J\u00e4\u00e4r), \u00dclo-Rein Kaarna, Lia K\u00f5ressaar (Joamets), Riina Anderson (Aller), Leia Podiradt, Viiu M\u00e4nnik (Umal), Tiina \u00d5unpuu, Riina Randmaa, Mare Kekkonen, T\u00f5nu Tiirats, Luule Rikkand, Tiiu Madal, Valdeko Parkja, Aili Leesaar (Kiidli), Irene Undrus, Ulvi Riitsalu, Riina Virks, Reet Saarep, jt. Isegi lahkujaid on meenutatud, et siit saadi tugev alus pedagoogiliseks t\u00f6\u00f6ks mujal\u2026\nKogu elu alevikus oli seotud kooliga\nAja jooksul oli ehitatud viis \u00fchiselamut, kus teismeliste noortega v\u00e4ga keerulist kasvatust\u00f6\u00f6d tehti. Oli kooli s\u00f6\u00f6kla. Pered t\u00f6\u00f6tasid kooli ja Helme heaks \u2013 mitu Tamme, Raidved, Kaldmad, Tapferid, Hallikud, Saared, Reilendid, Koljud, Rahnud, Eichenbaumid, K\u00f5ressaared, Laasid, Sooverid, Oravad, Kondikesed, Kitsed ja teised t\u00f6\u00f6tasid laborites-t\u00f6\u00f6kodades, garaa\u017eides, p\u00f5ldudel-aedades, farmis\u00a0 jne. Laine \u00a0Reimund oli raamatukogus, meditsiinilist abi andsid Malve Mehide, hiljem Tiiu Kikas, Asta Aija juhatas lasteaeda. Emakeele\u00f5petajate toel toimusid 1980-ndatel emakeelep\u00e4evad (k\u00fclas Hando Runnel, Ed. V\u00e4\u00e4ri, Herta Laipaik jt,). \u00d5pilaste teatrik\u00fclastused ja Tartu Kunstimuuseumi eesti kunsti alalised n\u00e4itused ning grupi\u00f5htud olid kasvatuslikud, t\u00f6\u00f6tas \u00f5pilaste kunstiring, istutati puid ja tegeleti heakorraga (mida n\u00fc\u00fcd asendab vaid rohu niitmine) \u2026\nJuba 1989 kevadel l\u00f5ime koolis Valgamaa \u00fche esimesed Rahvarinde tugir\u00fchma. Avati uusi erialasid (talumajandus, ettev\u00f5tlus, kokandus, aiandus, puidut\u00f6\u00f6 jne). ning keskharidusega ja erivajadustega \u00f5pilastega r\u00fchmad. \u00dcks t\u00fctarlaps l\u00f5petas meil kutsekeskkooli ka kuldmedaliga. Tekkis tunne, et k\u00f5ik on v\u00f5imalik, siiski teisiti, kui nn n\u00f5uka-ajal. Tuli ka alluvus haridusministeeriumile, kuhu 1993-st a-st \u201ekogunes\u201c inimesi, kes ise ei tundnud pedagoogilist t\u00f6\u00f6d ega kooli. Ahviti vaid vabameelseid (moodsaid) \u201emeetodeid\u201c mujalt maailmast, mis t\u00e4naseks on viinud alla kogu Eesti kooli. Helmeski algas (siis veel heas m\u00f5ttes) v\u00e4lissuhtlus. Esmalt Kesk-Soomes asuva Suonenjoe p\u00f5llut\u00f6\u00f6kooliga, peagi ka Rootsi-Norra koolidega. Hariv oli DEVS-projektis osalemine 1993-95. Seda juhtinud taanlased v\u00e4itsid l\u00f5puks, et just neil oli meilt \u00f5ppida, aga kes seda n\u00fc\u00fcd usub! Koolikauge \u201euuendusena\u201c (v\u00e4hem pedagoogikat, rohkem b\u00fcrokraate!) kaotati \u00fcsna pea \u00f5ppealajuhataja t\u00f6\u00f6koht, millest mulle teatati alles 2. septembril (!).\nKorruptiivne otsus \u2013 kaotame Helmes kooli!\n1997 lahkus direktor Toivo P\u00f5ldma Helme vallavanemaks, tema kohuset\u00e4itjaks sai asjatundlik Tarmo Tamm Helmest. Ei teadnud tema ega keegi meil, et kooli k\u00f5ige keerulisemad aastad on kohe ees\u2026 Kaks aastat hiljem \u201esaadetigi\u201c siia direktoriks \u00fcks linnamees (Rahu tema p\u00f5rmule! Manalas on ka mitmed ta kaasosalised) ja Tamm sunniti lahkuma. Kooli loova vaimsuse asemele tulid korruptiivsuhted, raha ja demagoogiaga. H\u00e4sti \u00fcles ehitatud kool h\u00e4vitati \u201e\u00fclalt\u201c k\u00e4ivitatud poliitilis-erakondlike otsustega.\nPs\u00fchholoogilist survet alustati kohe, kui meie ajakirjanduses avaldati teade, et s\u00fcgisel \u00f5pilasi Helmes enam vastu ei v\u00f5eta \u2013 kool viiakse Valka. Seal polnud mitmesajapealist kooli kuhugi panna ja algaski pikk n\u00e4rutamine iluk\u00f5nede saatel. Kuni toonase peaministri soovitusel l\u00f6\u00f6di Euroopa rahadega Valgas p\u00fcsti klaaspalee. \u00d5petajat\u00f6\u00f6lt Helmes lahkusin augustis 2010. Sama aasta algul t\u00e4histasime isegi \u00fcle 700 vilistlasega kutse\u00f5ppe 85. aastap\u00e4eva Helmes. Kool ise kiratses Valga osakonnana veel aastakese kuni saabus (meie inimestega arvestamata) 2011 p\u00e4ris l\u00f5pp. T\u00e4nu reformierakonna poliitikutele Valgas ja pealinnas sai Helmest paik, kus vaimul v\u00e4he ruumi, juba k\u00f5lab ka v\u00f5\u00f5rkeel. Nii on kadumas kodutunne, esmakordselt 50 aasta jooksul\u2026\nKahe aasta p\u00e4rast (2025) t\u00e4itub sada aastat kutse\u00f5ppe algusest Helmes (toona Helme P\u00f5llumeeste Seltsi algatusena). Kas on siis veel inimesi, kes kannavad edasi \u201em\u00e4lestuste m\u00e4lestusi\u201c? V\u00e4lisele enesen\u00e4itamisele-upitamisele p\u00fc\u00fcdlevas \u00fchiskonnas, kus arutult vaimustutakse v\u00e4lismaisest ja ununevad me rahvuslikud huvid, on karta, et sellegi s\u00fcndmuse varjutavad raha ja moodsad askeldused.\nPeep Leppik,\nHelme kutsekeskkooli \u00fcldainete \u00f5ppealajuhataja ja \u00f5petaja 1973-2010\u00a0 (PhD)"}
{"text":"Ettevaatust! Kulleripettused muutuvad \u00fcha sagedasemaks. Rahakahju v\u00f5ib olla mitu tuhat eurotPetturid on leidnud uue viisi, kuidas inimestelt raha k\u00e4tte saada. Paraku on selle k\u00fc\u00fcsi langenud mitmeid inimesi ja j\u00e4\u00e4nud ilma tuhandetest eurodest.\nPettur saadab inimesele s\u00f5numi, kus palutakse tal lingile vajutada, et p\u00e4\u00e4sta enda pangakonto kahtlasest tehingust. Teine variant on see, et pettur saadab inimesele nn ,,Omniva\u201c alt s\u00f5numi, milles on kirjas, et inimesele on pakk tulnud ja selle k\u00e4ttesaamiseks tuleb lingile vajutada. Siis juba k\u00fcsitakse pangakaardi andmeid ja nii petturid \u00f5nnetult inimeselt raha k\u00e4tte saavadki.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenini s\u00f5nul on tegemist levinud petuskeemiga ja infot inimestelt laekub politseile iga p\u00e4ev. \u201eParaku on ka juhtumeid, kus inimesed on s\u00f5numis olevale lingile vajutanud ja sisestanud v\u00f5ltsitud veebilehele oma andmeid, mist\u00f5ttu on kaotatud raha v\u00f5i andmeid,\u201c \u00fctles Milenin.\nTa lisas, et k\u00e4esoleva seitsme kuuga on \u00f5ngitsuss\u00f5numite ohvreid 27, kelle kahjud on kokku \u00fcle 30 tuhande euro.\n\u201eJuulis oli juhtumeid, kus eraisikud m\u00fc\u00fcsid\/soovisid osta kaupa ning ostja\/m\u00fc\u00fcja saatis kulleri petulingi. Lingile klikkides sisestas kannatanu enda pangaandmed, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5eti tema kontolt raha \u00e4ra,\u201c s\u00f5nas Milenin.\nTa lisas, et paaril juhul saadeti \u201ekuuluta24\u201c v\u00f5ltsitud link ning ettek\u00e4\u00e4ndel kontrollida, kas raha on kauba eest k\u00e4tte saadud, sisestas kannatanu enda pangaandmed. \u201eSelle tagaj\u00e4rjel v\u00f5eti kannatanu kontolt raha \u00e4ra. Ka oli juhtumeid, kus kannatanule saadeti SMS petulingiga (oli vaja tasuda k\u00e4sitlustasu, tollimaks) v\u00f5i saadeti SMS, et talle saadeti pakk ning on vaja ennast tuvastada ja seej\u00e4rel kuller toob paki.\u201c\nN\u00e4ited juhtumitest\nJuunis p\u00f6\u00f6rdus politseisse 31-aastane mees, kes tellis v\u00e4lismaalt paki ning sai s\u00f5numi, et tema tellitud pakk on seotud tollimaksuga. Selle tasumiseks saadeti mehele link, mille ta avas ja kuhu sisestas n\u00f5utud andmed. Seej\u00e4rel avastas mees, et tema pangakontolt oli maha l\u00e4inud mitu makset v\u00f5\u00f5rastele kontodele. Kelmusega tekitatud kahju on 600 eurot.\n14. juulil p\u00f6\u00f6rdus politseisse Facebook Marketplace\u2019i kaudu eset m\u00fc\u00fcnud 48-aastane naine, kellega v\u00f5itis \u00fchendust ostja, kes saatis talle kullerteenuse lingi. Naine sisestas p\u00e4rast lingi avamist n\u00f5utud andmed ning p\u00e4rast avastas, et tema pangakontolt on l\u00e4inud v\u00f5\u00f5rale kontole 290 eurot.\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus inimene, kes soovis Facebook Marketplace\u2019i kaudu osta korvtooli. M\u00fc\u00fcja saatis kullerilingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse. Makset tuli allkirjastada Mobiili-ID\u2019ga, aga korduvalt k\u00fcsiti vale summat. Ostja proovis makset t\u00fchistada ja mitte teostada, aga hiljem selgus konto v\u00e4ljav\u00f5ttest, et pangakonto oli t\u00fchjendatud v\u00f5\u00f5rastele aadressidele. Kelmuse ohver sulges oma pangakonto ja blokeeris Mobiili-ID. Kelmusega tekitatud kahju on 2500 eurot. Kelmusasja \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\n26. mail p\u00f6\u00f6rdus politseisse 67-aastane mees, kes sai v\u00e4idetavalt Omnivalt s\u00f5numi, et tema pakk on kohal ning selle k\u00e4ttesaamiseks tuleb tasuda k\u00e4sitlustasu 2,99 eurot. Mees sisestas tasu maksmiseks vajalikud andmed ning hiljem avastas, et tema pangakontolt on maha l\u00e4inud 777 eurot.\n10. aprillil p\u00f6\u00f6rdusid politseisse mitmed Tartumaa inimesed, kes olid Facebook Marketplace\u2019i kaudu ostu sooritades langenud kelmuse ohvriks. K\u00f5ikide juhtumite puhul saadeti ostjale kullerteenuse link, kuhu ostja pidi sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID v\u00f5i Smart-ID koodid. Tekitatud kahju on kokku 4453 eurot. Kelmusjuhtumite \u00fcksikasjad selgitab politsei kriminaalmenetluses.\n16. m\u00e4rtsil alustati menetlus juhtumis, kus Mustam\u00e4el elav 84-aastane mees sai s\u00f5numi Swedbankilt, milles oli \u00f6eldud, et pangakaart on ajutiselt suletud turvalisuse huvides. Mees logis Swedbanki internetilehel oma kontole sisse ning avastas, et tema kontol on broneeritud 316.85 eurot.\nPolitsei paneb inimestele s\u00fcdamele, et kelmide eest oled kaitstud siis, kui ei vajuta tundmatult inimeselt saadud s\u00f5numis, vestlusaknas ega e-kirjas lingile. \u201e\u00c4ra sisesta veebilehtedel koheselt oma andmeid. Kontrolli veebilehe aadressi ja vaata, kas teised men\u00fc\u00fcribad toimivad. Kui ootad paki ja saad s\u00f5numi, siis uuri alati kullerifirmalt, kas s\u00f5numi saatjateks on nemad v\u00f5i mitte.\u201c\nK\u00f5ige rohkem saab pettuse v\u00e4ltimiseks \u00e4ra teha inimene ise\nSEB turbekeskuse turbejuhi K\u00e4tlin Kuke s\u00f5nul on s\u00e4\u00e4rased pettused igap\u00e4evased ja neid esineb k\u00f5ige rohkem interneti ostu-m\u00fc\u00fcgi keskkondades. Ta ei n\u00e4e, et sellised pettused l\u00e4hiajal v\u00e4heneksid. \u201eMiks? Sest inimesed v\u00e4ga kergek\u00e4eliselt jagavad oma pangakaardi andmeid ja kinnituskoode, enamasti SmartID-d kasutades. Petturid ei l\u00f5peta viljakat tegevust enne kui see enam pole neile piisavalt tasuv. Ja seda ka vaid mingiks ajaks. V\u00e4ga suures osas esinevad petuskeemid intervallidena, aktiivsusele j\u00e4rgneb vaikus, et siis j\u00e4lle tuhast t\u00f5usta,\u201c nentis Kukk.\nTa lisas, et selleks, et mitte pettuse ohvriks langeda, saab k\u00f5ige rohkem \u00e4ra teha inimene ise. Pangad ja politsei tegelevad juba tagaj\u00e4rgedega. \u201eEnamus juhtumitest ei saa me juhtunut olematuks muuta ehk raha tagasi ei saa. Miks, sest inimesed ise kinnitavad (nt. SmartID) tehingud oma seadmest ja annavad sellega n\u00f5usoleku tehingu toimumiseks. Raha liigub t\u00e4nap\u00e4eval sekunditega, petturid ei j\u00e4\u00e4 kunagi ootele vaid tegutsevad ja v\u00e4ga kiiresti.\u201c\nKuke s\u00f5nul on \u00e4\u00e4rmiselt oluline edaspidine petturite poolne tegevus peatada ehk kiiremas korras tuleb sulgeda pangakaart v\u00f5i internetipank - teekonnad mille kaudu raha liigub.\n\u00dclioluline on veenduda, millega koodi sisestades n\u00f5ustute\n\u201eKui olukord tundub kahtlane, tuleb tegevus pooleli j\u00e4tta ja otsekohe pangaga \u00fchendust v\u00f5tta, et saaks piirata konto edasist kuritarvitamist,\u201c selgitas Kukk.\nTa lisas, et s\u00fcveneda tuleb kinnituskoodide sisestamisel teksti, mis selgitab, mida ja kus oled tegemas. Nende teadete lugemiseks tuleb v\u00f5tta aega ja s\u00fcveneda. \u201eV\u00f5rrelge alati digitaalset kinnitust kasutades ekraanile ilmuvaid v\u00f5rdlus koode.\u201c\nKukk annab veel m\u00f5ned soovitused, kuidas pettusest hoiduda:"}
{"text":"FIRMADE JA ISIKUTE R\u00c4GASTIK: \u00fclevaade, kes kellega ja millist \u00e4ri ajab peaminister Kaja Kallase skandaalisPeaminister Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku Venemaa-suunaliste \u00e4risidemete skandaal kerib juba seitsmendat p\u00e4eva. Kui keegi on olnud metsas v\u00f5i uudiste hulk l\u00f6\u00f6b silme eest kirjuks, siis siin on l\u00fchike \u00fclevaade seostest ja sidemetest.\nSkandaali stardipauk oli ERRi uudis, et peaminister Kaja Kallase abikaasa Arvo Hallikuga seotud logistikafirma Stark Logistics on j\u00e4tkanud Venemaa-suunaliste kaubavedudega ka 2023. aastal. Kokku on ettev\u00f5te t\u00e4navu k\u00fcsinud ja saanud veolubasid v\u00e4ljastavalt Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonilt 60 luba s\u00f5iduks Venemaale ja tagasi.\nKaubavedu Venemaale on igati seaduslik, kuid hukkam\u00f5istetav eetilistel kaalutlustel. N\u00e4iteks keelas Kaja Kallase juhitud valitsus riigile kuuluval raudteefirmal Operail igasuguse Venemaa-suunalise kaubaveo juba eelmise aasta kevadel. Mitte \u00fcksnes veod pole Operailil keelatud, vaid firma ei tohi isegi laenata raudteevaguneid teistele firmadele, mis kasutaks neid omal k\u00e4el Venemaa l\u00f5pututel raudteedel.\nSKANDAALI KESKMES: Peaminister Kaja Kallas koos abikaasa Arvo Hallikuga\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nStark Logistics veab kaupa Venemaale ja Venemaaga \u00e4riajamine on taunitav need on k\u00fcll vaieldamatud t\u00f5igad, kuid loos on veel olulisi detaile. Osad neist pehmendavad, teised j\u00e4llegi v\u00f5imendavad pahandust.\nVene kliente pole ja Hallik on v\u00e4ikeosanik\nArvo Hallik oli kuni m\u00f6\u00f6dunud reedeni k\u00fcll Stark Logisticsi n\u00f5ukogu liige ja finantsjuht, kuid samas vaid v\u00e4ikeosanik. Talle kuulus osa\u00fchingu Novaria Consult kaudu 24,8% ettev\u00f5ttest. Tema osalus ja ametipostid firmas olid k\u00fcll piisavad, et olla teadlik, millal ja kellega \u00e4ri k\u00e4ib, kuid tal polnud piisavalt v\u00f5imu otsustada, et \u00fckski reka Vene piirist \u00fcle ei s\u00f5ida. Kallas teatas esmasp\u00e4eval, et Hallik m\u00fc\u00fcs oma osaluse ettev\u00f5ttes v\u00f5ileivahinnaga tagasi ettev\u00f5ttele ehk Stark Logistics AS-ile.\nEttev\u00f5tte suuromanik ja otsustava s\u00f5na\u00f5igusega on 50,41protsendilise osalusega Martti Lemendik. Lemendik on loos oluline tegelane teiselgi p\u00f5hjusel. Nimelt kuulub talle O\u00dc Toystor kaudu t\u00e4pselt 50% aerosoolpakendite tootmisega tegelevast Metaprindist ja ta on viimases ainus juhatuse liige. Metaprint ongi firma, mis Stark Logisticsi k\u00e4est tellis s\u00f5idud Venemaale. T\u00e4psemalt on veetud toormaterjali Venemaal asuvasse tehasesse, mis kuulub Metaprindi partnerfirmale OOO Aeroprom. Aeroprom omakorda kuulub Eestis registreeritud osa\u00fchingule Pottala, mille ainuomanik on Metaprindi finantsjuht Emeri Lepp.\nJUHIB JUGA: Metaprinti ja Stark Logisticsi suuromanik Martti Lemendik\n(Tiit Blaat \/ Delfi Meedia)\nTeisis\u00f5nu Stark Logistics on k\u00fcll s\u00f5itnud Venemaa vahet, kuid nii kauba saatjad kui ka saajad on Eesti enda mehed. \u201eMeil pole mingit \u00e4ri Venemaal, enne s\u00f5ja algust oli meil Venemaa klientidega \u00e4ri 2021. aastal 3500 euro ulatuses ja 2022. aasta I kvartalis 500 euro ulatuses,\u201c kirjeldas Hallik \u00d5htulehele, mis \u00e4ri Venemaaga k\u00e4ib. Olgu t\u00e4psustatud, et ettev\u00f5tte 2021. aasta majandusaasta aruanne n\u00e4itab 572 038eurost m\u00fc\u00fcgitulu Venemaalt.\nPeaministri laen\nT\u00e4navu aprillis esitas peaminister Kaja Kallas huvide deklaratsiooni. Sealt vaatas vastu 350 000 eurone laen osa\u00fchingule Novaria Consult. See on firma, mis kuulub 100% Arvo Hallikule ja viimane on selle ainus juhatuse liige.\nToona polnud firma k\u00e4ek\u00e4igust suuremat teada, sest mitmed majandusaasta aruanded olid esitamata. Teada oli, et firma kaudu haldab Hallik oma osalusi: ka Stark Logisticsis pole Hallik f\u00fc\u00fcsilise isikuna osanik, vaid osanik on Novaria Consult juriidilise isikuna. Sama skeemi alusel on Hallikul 30% osalus ka laopinda ja teenuseid pakkuvas Stark Warehousing O\u00dcs. Viimase \u00fclej\u00e4\u00e4nud omanikud on j\u00e4llegi seotud Metaprindi ja Stark Logisticsiga: Martti Lemendik 30%, Stark Logisticsi juhatuse liige Kristjan Kraag 30% ja Stark Logisticsi juhatuse liige Riho Pung 10%.\nPeaministri laen oma mehele kuuluvale firmale p\u00e4rineb 2022. aastast. Juunis selgitas Hallik laenu kui seisva raha investeerimist. Kuhu t\u00e4pselt, toona ei selgunud. Kas v\u00f5ib olla, et laenuraha liikus edasi Stark Logisticsisse ehk kas v\u00f5ib olla, et peaministrilt saadud rahaga aidati Venemaa vahet s\u00f5itvat logistikafirmat?\nNovaria Consulti 2022. aasta majandusaasta aruanne n\u00e4itab, et seotud osapooltele on firma andnud aastal\u00f5pu seisuga 550 000 eurot laenu. Aasta varem oli selliseid laene k\u00f5igest 60 000. \u201eSeotud osapooled\u201c saab siinkohal t\u00e4hendada \u00fcksnes Hallikut f\u00fc\u00fcsilise isikuna ning kahte temaga seotud firmat \u2013 Stark Logisticsit ja Stark Warehousingut. Hallik f\u00fc\u00fcsilise isikuna ilmselt laenu pole saanud oleks \u00e4\u00e4rmiselt ebaloogiline, et Kaja Kallas laenas mehe firmale raha ja see omakorda laenas raha mehele edasi. J\u00e4\u00e4b \u00fcle, et raha laenati emmale-kummale v\u00f5i m\u00f5lemale firmale.\nStark Logisticsil on seotud osapooltelt laene eelmise aasta l\u00f5pu seisuga 825 000 euro eest intressiga 3%. Aasta varem oli laene 400 000 eurot. Stark Warehousingul oli eelmise aasta l\u00f5pu seisuga seotud osapooltelt laene 1 205 000 euro eest, augustis 2021 laene polnud. \u201eSeotud osapooled\u201c t\u00e4hendavad siinkohal nii Hallikut kui ka teisi firmadega seotud isikuid ja nende firmasid.\nV\u00e4listada on v\u00f5imalik KRG Invest, mille ainuomanik on Kristjan Kraag ning millele kuulub 24,8% Stark Logisticsist ja 30% Stark Warehousingist. Selle ettev\u00f5tte majandusaasta aruande j\u00e4rgi pole seotud osapooltele laene antud.\nSeevastu pole v\u00f5imalik v\u00e4listada Toystor O\u00dc-d, mille ainuomanik on Martti Lemendik ja millel on osalused neljas firmas, teiste seas ka Stark Logisticsis ja Stark Warehousingus. Nimelt pole Toystor O\u00dc esitanud oma 2022. majandusaasta aruannet. Pole v\u00f5imalik tuvastada, mis summade eest Toystor on Lemendikule v\u00f5i temaga seotud firmadele laenu andnud.\nHallik ise on Eesti P\u00e4evalehele avaldanud, et osa rahast liikus edasi laoteenuseid osutavasse Stark Warehousing O\u00dcsse, kuid Stark Logisticsisse laenamist ta ei ole tunnistanud.\nSeega peaminister Kaja Kallas laenas 350 000 eurot abikaasa firmale, millele kuulub 24,8% Venemaale kaubavedu teinud Stark Logistics, kuid pole t\u00f5endeid, et laenuraha oleks viimasele edasi liikunud.\nSkandaali puhkemise j\u00e4rel on Hallik teatanud, et ta m\u00fc\u00fcb maha oma osaluse Stark Logisticsis ja taandub ametikohtadelt. Stark Logistics on lubanud l\u00f5petada Venemaa vahet s\u00f5itmise alates septembrist. Kaja Kallas on teatnud, et tema peaministriametit oma abikaasa \u00e4ride t\u00f5ttu maha ei pane."}
{"text":"Eesti tutvustab tippkohtumisel valitsemise digilahendusiTALLINN, 29. august, BNS \u2013 Tallinnas Telliskivi loomelinnakus toimub 6.-7. sseptembril \u00fclemaailmne avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine.\nValdkonna tipp\u00fcritus toob kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodaniku\u00fchendused ja poliitikakujundajad pea 80 riigist, et jagada kogemusi ja arendada hea riigivalitsemise praktikaid.\nAvatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus, mis 2011. aastast \u00fchendab 76 riiki ja tuhandeid kodaniku\u00fchiskonna organisatsioone, et \u00fcheskoos edendada l\u00e4bipaistvat, kaasavat ja vastutustundlikku valitsemist. Esmakordselt Eestis toimuv k\u00f5rgetasemeline AVP kohtumine annab v\u00f5imaluse tutvustada avatud valitsemise digilahendusi ja parimaid praktikaid partneritele \u00fcle maailma.\nTippkohtumise fookuses on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalusdemokraatia, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kerksus. Toimuvad erinevad arutelud, t\u00f6\u00f6toad ja vabas vormis kohtumised, t\u00e4nu millele saab iga osaleja leida endale k\u00f5ige huvipakkuvamad teemad. Programm l\u00e4htub AVP v\u00e4rskelt valminud strateegiast ning kaaseesistujate tegevusplaanist.\u00a0\n\"Eesti v\u00f5imalus olla kaasava valitsemise t\u00e4hts\u00fcndmuse juhtiva kaaseesistuja rollis annab suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse tutvustada riiki, n\u00e4idates maailmale, et regioonis, kus praegu k\u00e4ib s\u00f5da, on \u00fcles ehitatud kaasaegne edukas demokraatia suuresti t\u00e4nu meie p\u00fchendumisele kaasavale, avatud ja l\u00e4bipaistva valitsemise p\u00f5him\u00f5tetele. Selline valitsemisviis, mille eest Ukraina muuhulgas s\u00f5dib, vastandub otseselt Putini ja teiste autokraatide pakutavale valitsemisviisile,\" selgitas riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop. \u00a0\nAlates 2022. aasta 1.oktoobrist on Eesti \u00fcheks aastaks avatud valitsemise partnerluse juhtiv kaaseesistuja riik koos vaba\u00fchenduste kaaseesistuja Uruguay kommunikatsiooni- ja arenguinstituudi asutaja ja direktori Anabel Cruziga. \"Avatud valitsemise partnerluse \u00fclemaailmne tippkohtumine on ainulaadne \u00fcritus, mille eesm\u00e4rk on algatada muutusi valitsuste ja vabakondade koost\u00f6\u00f6s. AVP koost\u00f6\u00f6formaat on v\u00f5tmet\u00e4htsusega, et leida lahendusi suurtele \u00fcleilmsetele v\u00e4ljakutsetele nagu v\u00f5itlus korruptsiooni vastu, avalikkuse kaasamine ja koost\u00f6\u00f6 vabakondadega ning digilahenduste rakendamine avatud valitsemises,\" \u00fctles Cruz.\nTippkohtumise raames v\u00e4isab Eestit hulk nimekaid rahvusvahelisi tegijaid, n\u00e4iteks diplomaat ja USAID juht Samantha Power, Kosovo peaminister Albin Kurti, ajakirjanik ja Nobeli rahupreemia laureaat Maria Ressa, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise parnerluse volinik Jutta Urpilainen ning Roheneemesaarte peaminister Jose Ulisses de Pina Correia e Silva. Kohtumisele oodatakse ka k\u00f5rgetasemelist delegatsiooni Ukrainast.\nEesti on AVP liige alates 2012. aastast ning AVP t\u00f6\u00f6d korraldab Eestis riigikantselei riigisekret\u00e4r. \u00dchendusse kuulub 76 riiki ja 104 kohalikku omavalitsust. Eestis toimuvale tippkohtumisele oodatakse rohkem kui 2000 osalejat 80 riigist. Eesti tutvustamiseks on k\u00fclalistele koost\u00f6\u00f6s kohtumiste ja mitte-kohtumiste instituudiga kokku pandud ka mitteametlik programm.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"SAHINAD | Eestlase tiim p\u00e4lvis MMilt t\u00e4iskomplekti medaleidKarotamme tiim sai kulla, h\u00f5beda ja pronksi. Radioaktiivsed seened Saksamaal. Vaimse tervise m\u00e4rgis t\u00f6\u00f6andjatele.\nEestlase tiimi edu\nSpordim\u00e4ned\u017eer Aivar Karotamme tiim teenis Budapestis kergej\u00f5ustiku MMil kolm medalit. A. Karotamm Sports Managementi esindatavatest naistest v\u00f5itis ukrainlanna Jaroslava Mahut\u0161ihh k\u00f5rgush\u00fcppes kuldmedali. Meestest p\u00e4lvis Filipiinide sportlane Ernest John Uy Obiena teivash\u00fcppes h\u00f5beda ja leedulane Mykolas Alekna kettaheites pronksi. Eesti enda sportlased seekord medaleid ei saanud.\nRadioaktiivsed seened Saksamaal\nEhkki T\u0161ornob\u00f5li katastroofist on m\u00f6\u00f6das ligi 40 aastat, leiti Saksamaal Baierimaa metsades kasvavatest seentest t\u00e4navu s\u00fcgisel ikkagi radioaktiivse tseesiumi saastet, kirjutab ajaleht S\u00fcddeutsche Zeitung. Saastunud seeni leiti Saksa kiirguskaitse ameti teatel Baierimaa piirkondadest, mis p\u00e4rast T\u0161ornob\u00f5li katastroofi olid enim saastunud. Liigiti oli saaste v\u00e4ga erinev: radioaktiivse tseesiumiga olid saastunud n\u00e4iteks pruunid sametpuravikud, lehterkukeseened, rohekad sametpuravikud ja paatjad pilvikud. V\u00e4he saastet leiti v\u00f5i ei leitud seda \u00fcldse suurtest sirmikutest, sametpuravikest ja sihvakatest murumunadest.\nKallas pole esimene riigikogu komisjoni ignoreerija\nPeaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ning tema abikaasa ettev\u00f5tetega seotud \u00e4rimehed Kristjan Kraag ja Martti Lemendik ei ole sugugi esimesed tegelased, kes ei suvatsenud minna riigikogu komisjoni ette seletusi andma.\nSuurima opositsioonipartei EKRE esimees Martin Helme teatas kolm suve tagasi rahandusministrina, et tema ei astu riigikogu erikomisjonide ette. K\u00fcll aga lubas ta esitleda dokumente, mis olid seotud tookord k\u00f5neaineks olnud Ameerika advokaadi Louis Freeh\u2019 palkamisega.\nHelme teatas, et tal pole m\u00f5tet komisjoni minna, sest kvoorum ei tule nagunii kokku. \u201eOpositsion\u00e4\u00e4rid korraldavad lihtsalt j\u00e4rjekordseid vihkamisminuteid ja pole vahet, kas nad teevad seda m\u00f5ne komisjoni ruumis v\u00f5i riigikogu kohvikus, selline omavaheline koosviibimine ei ole riigikogu komisjoni koosolek,\u201c kuulutas ta.\nNeinar Seli t\u00f5rkus aga m\u00f5nda aega riigikogu \u00fcle-eelmise koosseisu ajal Tallinna Sadama korruptsiooniasja uurimiskomisjonis k\u00e4imast v\u00e4itega, et vanaemaga s\u00f5lmitud kihlvedu ei lase tal \u00fcle riigikogu l\u00e4ve astuda.\nVaimse tervise m\u00e4rgis t\u00f6\u00f6andjatele\n\u00dchendus Peaasi.ee tunnustab vaimset tervist v\u00e4\u00e4rtustavaid t\u00f6\u00f6andjaid m\u00e4rgisega, mis n\u00e4itab, et selle p\u00e4lvinud organisatsioon hindab oma t\u00f6\u00f6tajate vaimset heaolu ja teeb teadlikke samme selleks, et inimeste tervis oleks hoitud.\nVaimset tervist v\u00e4\u00e4rtustava organisatsiooni m\u00e4rgisele kandideerimiseks tuleb t\u00e4ita ankeet hiljemalt 25. septembriks. Seda saab teha peaasi.ee veebilehel.\nM\u00e4rgise saajad selguvad oktoobri alguses.\nUuringud n\u00e4itavad, et kui vaimse tervisega t\u00f6\u00f6kohal eesm\u00e4rgip\u00e4raselt tegeleda, v\u00f5ib iga sellesse investeeritud euro tuua tagasi kuni \u00fcheksa eurot: kasvada v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tajate produktiivsus ning kahaneda haigusp\u00e4evade arv ja varakult pensionile minejate hulk."}
{"text":"Juhtkiri: Kaja Kallas: \u201eMinu s\u00fc\u00fc on see, et mul on see raha!\u201cHuvide deklaratsioonid on toredad paberid, mis ei \u00fctle meile sageli suurt mitte midagi. Nii on ka Kaja Kallase \u00e4rihuvidega.\u00dcks telereporter tegi p\u00e4rast m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala valitsuse pressikonverentsi nalja, et kas peaminister laenaks talle 350 000 eurot. Ukraina iseseisvusp\u00e4eva puhul p\u00e4evalillekollast jakki kandnud Kaja Kallas naeratas talle ja \u00fctles ei. \u201eMa ei usalda teid,\u201c p\u00f5hjendas ta. \u201eAga oma abikaasat ma usaldan.\u201cEesti rahval oli neil p\u00e4evil justkui p\u00f5hjust r\u00f5\u00f5mustada: valitsusjuht kinnitas, et on \u00f5nnelikus abielus Arvo Hallikuga, usaldab oma meest ning tal on kogunenud nii palju s\u00e4\u00e4ste, et anda Arvo firmale 350 000 eurot laenu, tundmata huvi, kuhu t\u00e4pselt raha l\u00e4heb.Aga osa rahvast tundis muret, et neile m\u00e4ngitakse mingit kummalist n\u00e4item\u00e4ngu. \u00dcht\u00e4kki selgus ju, et Halliku osalusega firma veoautod vurasid Venemaa vahet, kuigi Kallas kutsus avalikult k\u00f5iki ettev\u00f5tjaid \u00fcles Moskvaga \u00e4risidemeid katkestama. T\u00e4iesti loomulikult kerkis k\u00fcsimus, kas peaminister rahastas mingit pidi seda \u00e4ri ning l\u00f5ikas sellelt kasu.S\u00e4\u00e4rasele k\u00fcsimusele peaks andma vastuse majanduslike huvide deklaratsioon. Dokument, mille t\u00e4idavad igal kevadel k\u00f5rgemad ametnikud ja t\u00e4htsamad poliitikud (kokku \u00fcle 5000 inimese) ning mille kokkuv\u00f5tted tehakse avalikuks maksuameti veebik\u00fcljel.Seej\u00e4rel ilmuvad meediav\u00e4ljaannetes tavaliselt \u00fclevaated, kellele deklareerijatest kuulub enim vara ja kellel on kaelas k\u00f5ige suuremad laenud.Deklaratsioonide eesm\u00e4rk ei ole aga kellegi vara v\u00f5i v\u00f5lgu loetleda. Neid vorme t\u00e4idetakse korruptsiooni vastu v\u00f5itlemiseks. See on v\u00f5itlus, mille keskmes on era- ja avalikud huvid ning toimingupiirangud.Kaja Kallase puhul ei ole avalikult r\u00e4\u00e4gitud, kas valitsus soosis tema abikaasa \u00e4ri, kui andis riiklikule kaubarongide firmale k\u00e4su l\u00f5petada tegevus idaturul. Sellega suunati ju rohkem kaubavooge autovedudele.Ainu\u00fcksi selline k\u00fcsimuse p\u00fcstitus v\u00f5ib m\u00f5ne inimese n\u00e4rvi ajada. Mis jamps see veel on? Kuid ka sellised m\u00f5tted liiguvad meie armsal kodumaal\u2026 Me ei tea, mida Kallase laenuga t\u00e4pselt tehti. Peaminister ei ole seda l\u00e4hemalt selgitanud. Vastupidi: ta v\u00e4itis juba ammu, et tema ja Arvo ei k\u00f5nele kodus t\u00f6\u00f6asjadest.Arvo Hallik teatas p\u00e4rast pikka avalikku survet, et osa laenust l\u00e4ks laoteenuste ettev\u00f5tte Stark Warehousing k\u00e4ivitamisse. Osa aga \u201eerinevate investeeringute tegemiseks\u201c.Millised investeeringud need siis olid? Ei tea.Kuna laenu saanud ettev\u00f5te on tema oma ja ettev\u00f5tjad pole kohustatud oma tehinguid detailselt selgitama (\u00e4risaladus!), siis pole kahtlused kuhugi kadunud. \u00c4riliselt on selline konfidentsiaalsus m\u00f5istetav (eriti Halliku kui endise pankuri puhul), kuid poliitiliselt n\u00e4ib see lugu \u00e4\u00e4rmiselt kehv.Sisuliselt kandis Kaja Kallas oma majandushuvid laenu andes \u00fcle oma mehele. N\u00e4iteks suur osa Eesti rahvast tarvitab samamoodi fondijuhtide teenust ega investeeri ise oma pensionis\u00e4\u00e4ste. Meil ei ole seejuures \u00f5rna aimugi, kas fondijuht kavatseb soetada sada aktsiat A v\u00f5i tuhat v\u00f5lakirja B.Kui aga poliitik suure laenu annab, on olukord teine. Pangaski k\u00fcsitaks 350 000 euro puhul, mida sellega teha kavatsetakse.Tulles tagasi huvide deklaratsiooni juurde, siis v\u00e4rskeim neist n\u00e4itab, et Kaja Kallas teenis mullu 109 540 eurot (tunamullu 73 571 eurot ehk tema sissetulek kasvas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt). Peaministrile kuulus maat\u00fckk Harjumaal ja korter Tallinnas, 1000 J\u00f5el\u00e4htme golfiklubi (EGCC) A-aktsiat ning ta oli andnud kaks laenu: 5000 eurot v\u00f5lgnes talle \u00fcks naine ja 350 000 eurot abikaasa investeerimisettev\u00f5te Novaria Consult.Kui j\u00f5ukas peaminister tegelikult on, me teada ei saa, sest k\u00f5ik andmed (n\u00e4iteks s\u00e4\u00e4stud) ei ole avalikud. Ei peagi olema, kui arvestada, milline kisa k\u00e4ib Eestis isikuandmete avalikustamise asjus.Samuti tasub arvestada, et deklaratsioon kajastab asjade seisu vaid \u00fchel kindlal ajahetkel. Homme v\u00f5ib avaneda sootuks teine pilt. Ja kes soovib midagi varjata, leiab alati m\u00f5ne mooduse. C'est la vie.Foto Anu HammerSulev Vedler"}
{"text":"Al-Arkarise valitud sahinadEestlase tiimi eduSpordim\u00e4ned\u017eer Aivar Karotamme tiim teenis Budapestis kergej\u00f5ustiku MMil kolm medalit. A. Karotamm Sports Managementi esindatavatest naistest v\u00f5itis ukrainlanna Jaroslava Mahut\u0161ihh k\u00f5rgush\u00fcppes kuldmedali. Meestest p\u00e4lvis Filipiinide sportlane Ernest John Uy Obiena teivash\u00fcppes h\u00f5beda ja leedulane Mykolas Alekna kettaheites pronksi. Eesti enda sportlased seekord medaleid ei saanud.Radioaktiivsed seened SaksamaalEhkki T\u0161ornob\u00f5li katastroofist on m\u00f6\u00f6das ligi 40 aastat, leiti Saksamaal Baierimaa metsades kasvavatest seentest t\u00e4navu s\u00fcgisel ikkagi radioaktiivse tseesiumi saastet, kirjutab ajaleht S\u00fcddeutsche Zeitung. Saastunud seeni leiti Saksa kiirguskaitse ameti teatel Baierimaa piirkondadest, mis p\u00e4rast T\u0161ornob\u00f5li katastroofi olid enim saastunud. Liigiti oli saaste v\u00e4ga erinev: radioaktiivse tseesiumiga olid saastunud n\u00e4iteks pruunid sametpuravikud, lehterkukeseened, rohekad sametpuravikud ja paatjad pilvikud. V\u00e4he saastet leiti v\u00f5i ei leitud seda \u00fcldse suurtest sirmikutest, sametpuravikest ja sihvakatest murumunadest.Kallas pole esimene riigikogu komisjoni ignoreerijaPeaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ning tema abikaasa ettev\u00f5tetega seotud \u00e4rimehed Kristjan Kraag ja Martti Lemendik ei ole sugugi esimesed tegelased, kes ei suvatsenud minna riigikogu komisjoni ette seletusi andma.Suurima opositsioonipartei EKRE esimees Martin Helme teatas kolm suve tagasi rahandusministrina, et tema ei astu riigikogu erikomisjonide ette. K\u00fcll aga lubas ta esitleda dokumente, mis olid seotud tookord k\u00f5neaineks olnud Ameerika advokaadi Louis Freeh' palkamisega.Helme teatas, et tal pole m\u00f5tet komisjoni minna, sest kvoorum ei tule nagunii kokku. \u201eOpositsion\u00e4\u00e4rid korraldavad lihtsalt j\u00e4rjekordseid vihkamisminuteid ja pole vahet, kas nad teevad seda m\u00f5ne komisjoni ruumis v\u00f5i riigikogu kohvikus, selline omavaheline koosviibimine ei ole riigikogu komisjoni koosolek,\u201c kuulutas ta.Neinar Seli t\u00f5rkus aga m\u00f5nda aega riigikogu \u00fcle-eelmise koosseisu ajal Tallinna Sadama korruptsiooniasja uurimiskomisjonis k\u00e4imast v\u00e4itega, et vanaemaga s\u00f5lmitud kihlvedu ei lase tal \u00fcle riigikogu l\u00e4ve astuda."}
{"text":"Kallas rapsis p\u00f5lved puhtaks ja l\u00e4heb edasi. Kui suurelt ta riskib?Esimeste p\u00e4evade peataolek on Reformierakonnas l\u00f5ppenud. Peaministripartei on kalkulatsioonid teinud ja t\u00f5demus on, et puhkenud skandaal tuleb edasi rammides \u00e4ra kannatada. Mis v\u00f5iks seda otsust v\u00e4\u00e4rata?Praeguseks on selge, et valitsuse saab Kaja Kallase ja tema abikaasa \u00e4ritegevuse t\u00f5ttu puhkenud skandaali m\u00f5jul laiali saata vaid Reformierakond. Samuti on selge, et nii Kallas kui ka Reformierakond on teinud oma esimese otsuse: see v\u00f5itlus v\u00f5etakse Kallase peaministrina j\u00e4tkamise nimel vastu.Ja mitte ainult - kui juba, siis minna r\u00fcnnakule. Kallas otsustas mitte minna nn Reinsalu-komisjoni skandaali kohta selgitusi andma. Komisjoni kuuluvad reformierakondlased hakkasid teisip\u00e4eva hommikul hoopis r\u00fcndama komisjoni p\u00e4devust seda k\u00fcsimust arutada.Mis on Reformierakonna ja selle esimehe arvestus? Millised m\u00f5ttekohad on oravate koalitsioonipartneritel? Mis \u0161anss on opositsioonil olukorda \u00e4ra kasutada?Reformierakond ja uus parool\u201eN\u00e4iline v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimus\u201c on Reformierakonna ja Kallase uus s\u00f5numiparool. See peab selgitama, et v\u00e4liselt t\u00f5esti justkui on v\u00e4\u00e4rtuste lahknevus Kallase s\u00f5nades ja teda puudutavate s\u00fcndmuste asjaoludes, aga tegelikult pole Kallase moraalne positsioon muutunud. Ta m\u00f5istab endiselt hukka Venemaaga \u00e4riajamise, nii nagu varemgi. Samuti ei ole ta otseselt kuidagi toimunuga seotud.Kallas ja erakonna eestvedajad on kogunud n\u00e4dalajagu infot, kraadinud Eesti \u00fchiskonda, poliitilist olukorda ja reaktsioone v\u00e4lismaal. J\u00e4reldus on \u00fcks: kui ei tule peale uut otseselt Kallast kompromiteerivat infot ja Kallas suudab \u00e4ra taluda j\u00e4rgmised pikad kuud k\u00f5rgel temperatuuril grillimist, on see kriis lahendatav.Mis peaks juhtuma, et Kallas siiski tagasi astuks? Laias pildis n\u00e4hakse erakonnas kaht varianti. Neist ilmsem on, et Kallas lihtsalt ei saa enam oma t\u00f6\u00f6d teha. K\u00fcsimused abikaasa \u00e4ritegevusest muutuvad nii t\u00fc\u00fctuks, et varjutavad k\u00f5ik teised Kallase tegevused. Peaminister m\u00f5istab, et tal ei ole v\u00f5imalik vastutust v\u00f5tmata tule alt p\u00e4\u00e4seda.Sisuliselt korduks \u00fcle k\u00fcmne aasta taguse kilekotirahaskandaali l\u00f5ppm\u00e4ng. Tollane justiitsminister Kristen Michal elas siis kuid tule all, j\u00f5udis \u00e4ra oodata suisa prokuratuuri otsuse mitte s\u00fc\u00fcdistust esitada, aga pidi pool aastat hiljem ikkagi tagasi astuma. Avalikkus ei j\u00e4tnud teda rahule, kuigi juriidiliselt oli k\u00f5ik korras.Asjade selline areng aga eeldab, et lisandub uusi infokilde, mis v\u00f5imaldavad esitada Kallasele aina uusi k\u00fcsimusi. K\u00f5ige n\u00f5rgemaks kohaks peab partei ettev\u00f5tet Metaprint, mille tegevusest v\u00f5ib ilmneda uusi asju. Aga see pole Kallasele probleem - ta saab \u00f6elda, et tal pole selle firmaga mingit pistmist.Teine m\u00f5\u00f5k, mis v\u00f5ib peaministrile saatuslikuks saada, on ta erakonnakaaslaste k\u00e4es. Reformierakonna pikk pink t\u00e4hendab palju poliitikuid, kes kibelevad ise Stenbocki. Sinna soovijatel on pakkuda mitmeid ametikohti, millega erakonnakaaslasi enda leeri meelitada. Tahad Euroopasse? Toeta mind! Tahad ministriks? Toeta mind!Nii saab peaministri kukutamiseks kokku panna t\u00f5sise meeskonna. Riigikogu koosseisu vaadates on \u00fcsna loogiline, et selle tiimi edukalt komplekteerijast endast saaks peaminister. Reformierakond on j\u00e4rgmiste valimisteni selle tooli k\u00fclge justkui kinni liimitud.K\u00f5ige t\u00f5sisemalt sahistatakse Kristen Michali kohta. Parteis on palju poliitikuid, kelle arvates tulnuks Kallas juba ammu Michali vastu v\u00e4lja vahetada. Ta olla parem juht, v\u00e4hemalt sisepoliitiliselt. Nii on juba koroonakriisist saati arvanud n\u00e4iteks ekspeaminister Andrus Ansip.H\u00fcpoteetilises Kallase-Michali vastasseisus v\u00f5ivad aga t\u00fclli minna ka erakonna eri rakukesed. N\u00e4iteks juhatuses poleks Michalil probleemi - seal oleks tema toetajatel Kallase meeskonna vastu \u00fclekaal. Riigikogu fraktsioonis on aga pilt vastupidine. See suisa kubiseb v\u00e4rsketest tulijatest, kelle aitas riigikokku Kallase usaldus.Reformierakonna-sisese v\u00f5imuv\u00f5itluse v\u00f5ib aga \u00e4ra hoida \u00fcks lihtne fakt. On avalik saladus, et Kallas kibeleb v\u00e4lismaale. Ta ihaleb m\u00f5ne Eesti peaministrist t\u00e4htsama rolli j\u00e4rele. Arvestades, kuidas oravad on Stenbocki naelutatud, paistab talle isegi halvimal juhul eurovoliniku koht.Laias plaanis pole aga vahet, kas Kallas lahkuks ametist aprillis, mais, juunis v\u00f5i juulis. Parteisisesed rivaalid v\u00f5ivad nii kaua lihtsalt oodata. Varem t\u00f5mmelda ja paksu verd tekitada pole m\u00f5tet.Survet Kallasele erakonnast saavad niisiis suurendada \u00fcksnes uued ilmnevad asjaolud v\u00f5i erakonna reitingu j\u00e4rjepidevasse langustrendi liikumine.Kui kumbagi ei juhtu, v\u00f5ib Kallase ametist viia \u00fcksnes tema enda isiklik otsus praegu alustatud v\u00f5itlusest \u00fcksk\u00f5ik mis p\u00f5hjusel loobuda.Koalitsioonipartnerid kahvlisOravatega valitsusvastutust jagavad SDE ja Eesti 200 on kahvlis. \u00dchest k\u00fcljest aitaks j\u00f5uline s\u00f5num peamiselt samadele valijatele toetuva Reformierakonna arvelt reitingut kasvatada. Veelgi enam aitaks populaarsustabelis t\u00f5usmisele kaasa esimese sammu tegemine ehk valitsusest lahkumine.Norstati ja Turu-uuringute eelmise n\u00e4dala l\u00f5pus tehtud v\u00e4lkk\u00fcsitlused n\u00e4itasid, et vastavalt 58% ja 69% valijaid arvab, et Kaja Kallas peaks tagasi astuma.Rahva emotsioonidelt profiiti l\u00f5igata aga Eesti 200 ja sotsid ei taha. Liiga riskantne. Parlamendimatemaatika \u00fctleb, et j\u00e4rgmises valitsuses oleks taas Reformierakond, kuid nende k\u00f5rval pole koht kindel kellelgi.Samas l\u00e4hevad lahku v\u00f5imupartnerite arvamused, kuidas skandaalile l\u00e4heneda. \u201eReformierakonda ei tohiks (praegu) \u00fcldse torkida. Muidu lendab see meile endale bumerangina tagasi,\u201c \u00fctleb \u00fche koalitsioonipartneri tipp-poliitik. Ta kardab, et liiga agressiivselt s\u00f5nu loopides v\u00f5ib Reformierakond j\u00e4rgmist valitsust moodustades otsustada, et tema koduparteist on rohkem t\u00fcli kui kasu. Ja leitaksegi end opositsioonist.Siin osutub oluliseks, kuidas v\u00f5imalikud partnerid praeguses skandaalis k\u00e4itusid. Kas nad ladusid Kallasele usinalt halge alla v\u00f5i istusid vaikselt nurgas ja ootasid. Sest Reformierakond m\u00e4letab.Aga oravate partnerite seas leidub neidki, kelle arvates pole h\u00fcpoteetilise uue valitsuse loomisel suurt vahet, kuidas parteid Kallasega k\u00e4itusid. \u201eUue valitsuse teeks uus inimene. T\u00f5en\u00e4oliselt pole see keegi Kallase l\u00e4hikonnast. Ta on pigem \u00f5nnelik, kui Kallas Stenbockist lahti kangutatakse.\u201cValitsusest k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4mine t\u00e4hendaks sotsidele ja Eesti 200le ametikohtadest loobumist. Seda nad ei taha. Igal ministril on kaks kuni neli n\u00f5unikku. Kui valitsusest kukud, j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6st ilma ka nemad. Eriti hull oleks see Eesti 200 jaoks, sest nemad pole uue tulijana pea kuskil v\u00f5imul. Truud parteis\u00f5durid j\u00e4\u00e4ksid lihtsalt ripakile.K\u00f5ik senine kinnitab, et nii Eesti 200 kui ka SDE on otsustanud Kallast kui mitte j\u00f5uliselt toetada, siis kindlasti mitte ka r\u00fcnnata.Opositsiooni magus valuMagusamat skandaali on opositsiooni jaoks raske v\u00e4lja m\u00f5elda. On ainult \u00fcks kurb asjaolu: alternatiivset v\u00f5imuliitu oravate mahav\u00f5tmiseks teha ei saa.K\u00f5ige v\u00e4hem s\u00f5ltub praegune olukord EKREst. Rahvuskonservatiivid k\u00fcll p\u00fc\u00fcavad silma paista ja igal pool l\u00e4rmata, aga isegi selles on Isamaa neist praegu edukam.Teisip\u00e4eva hommikul toimus riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistung. Esimest juhib Urmas Reinsalu, teist Mart Helme. \u201eLeppisime kokku, et t\u00e4nast istungit juhatab Reinsalu,\u201c resigneerus Helme kiirelt ja andis ohjad Isamaa esimehe k\u00e4tte.Erinevalt EKREst on Isamaal ja Keskerakonnal poliitmaastikul rohkem m\u00e4nguruumi. M\u00f5lemad saavad loota, et kaarte \u00f5iges j\u00e4rjekorras m\u00e4ngides \u00f5nnestub taas valitsusse p\u00e4\u00e4seda.Selleks pole neil vaja Kallast ise maha v\u00f5tta, vaid \u00f5hutada muudatusi Reformierakonna sees. Kui oravatel tuleb uus juht, on vaja olla selle inimese valik koalitsioonipartneriks. Seega j\u00e4llegi peenike k\u00f6ielk\u00f5nd: tuleb Kallast k\u00f5vasti r\u00fcnnata, aga mitte tampida Reformierakonda nii palju, et rikutaks isiklikke suhteid teiste t\u00e4htsate oravatega. Nii kummaline kui see ka ei tundu - Reformierakonda avalikult kritiseerides tuleb lava taga n\u00e4idata, et oldaks paremad partnerid kui Eesti 200 v\u00f5i sotsid.Umbusaldusavalduse teeb opositsioon Kallasele muidugi \u00e4ra, kuigi edulootust sellel praeguses olukorras ei ole. Aga tegemata j\u00e4tta ei saa, isegi kui see aitab \u00fcle kinnitada praeguse koalitsiooni usalduse Kallasele.Fotod Karl Artur KangurUrmas Jaagant, Ekvard Joakit"}
{"text":"1980ndatel \u00fcle\u00f6\u00f6 Tallinnasse kolinud keraamik Sergei Isupov: see oli suur kontrast, armusin Eestisse kohePeeter Korma\u0161ov r\u00e4\u00e4kis Vene-Ukraina p\u00e4ritolu maailmakuulsa keraamikuga, kelle hiidskulptuuri Eesti augustitorm h\u00e4vitas.Taasiseseisvumisaja alguse metsikut kunstielu j\u00e4lginud inimesed m\u00e4letavad veel, et 1980ndate l\u00f5pus ja 1990ndate alguses liikus Tallinnas \u00fcks koloriitne kuju. Inimloomad, v\u00e4rvilised monstrumid ja grotesksed vormid - keraamik Sergei Isupovi (60) t\u00f6\u00f6d paistsid v\u00e4lja.Sama l\u00f5bus ja v\u00e4rvikas nagu Sergei kunst on ka ta ise. Enne intervjuud polnud ma teda 30 aastat n\u00e4inud. Viimati kohtusime Lasnam\u00e4el minu esimese lapsep\u00f5lvekodu k\u00f6\u00f6gis, sest ta oli enne USAsse emigreerumist mu vanemate juures sage k\u00fclaline. Kui Sergei teekannud on meie riiulitel siiani uhkelt p\u00fcsti, siis kahjuks ei l\u00e4inud sama \u00f5nnelikult tema viimasel suurel skulptuuril, mis ARSi hoovis tormi ajal telgi alla j\u00e4i.S\u00fcndisid Venemaal, elasid ja \u00f5ppisid Ukrainas, aga siis otsustasid hoopis Eestisse tulla?Olen seda lugu juba nii palju r\u00e4\u00e4kinud, et sellest on saanud omaette m\u00fc\u00fct ka mu enda jaoks. Raske on ameeriklastele selgitada, mida t\u00e4hendavad Venemaa, Ukraina ja N\u00f5ukogude Liit. S\u00fcndisin k\u00fcll Venemaal, aga elasin seal ainult kuus kuud. Mu isa ja ema said noorelt vanemateks ja on kunstnikena olnud v\u00f5rdlemisi edukad, eriti ema. Isa oli p\u00e4rit Siberist, ema Stavropolist, aga nad kohtusid Odessa kunsti-tehnikakoolis.Ema l\u00f5petas kooli keraamikuna ja sai t\u00f6\u00f6 \u00fches tehases Vass\u00f5lkivis - millest ma n\u00fc\u00fcd s\u00f5ja t\u00f5ttu uudistes palju kuulen, sest seal on s\u00f5jalennuv\u00e4li. 11aastasest peale k\u00e4isin Kiievis kunstnike internaatkoolis, sest mu vanematekoju oli sealt kolme eri transpordivahendiga poolteist tundi.Olin \u00fcmbritsetud kunstnikest, aga k\u00e4is pidev v\u00f5itlus nagu laste vahel ikka ja j\u00e4in pigem kaotajate poolele. Kuna k\u00f5ik koolil\u00f5petajad l\u00e4ksid Kiievis kunsti\u00fclikooli, otsustasin, et ei taha veel kuus aastat samas grupis olla. Pealegi elasid mu vanemad selleks ajaks Kiievis ja tahtsin neist kaugemale saada, oma teed k\u00e4ia.Millegip\u00e4rast imponeeris mulle Leningradi (Peterburi) Muhhininimeline kunstt\u00f6\u00f6stuskool, aga sealne taotlusprotsess v\u00f5ttis terve igaviku. Pealegi olid nad v\u00e4ga ebaviisakad ja on sellised k\u00f5igi vastu, kes on p\u00e4rit v\u00e4ljastpoolt Peterburi.Miks valisid just keraamika? See oli tegelikult juhus, sest internaatkooli l\u00f5petasin maalijana. Aga tundsin paljusid kunsti\u00fclikoolide maalitudengeid ja mulle tundus, et nad ei \u00f5ppinud seal kuigi palju juurde. Kui oled hea maalija, siis oled hea maalija. Pole vaja seda kuus aastat \u00f5ppida, kui see on ainult alkohol, t\u00fcdrukud ja peod.Tahtsin omandada mingi oskuse, seet\u00f5ttu kaalusin ka graafikat. Aga k\u00f5ige tuttavam oli mulle keraamika, sest ema oli keraamik, olin saviga harjunud ja aidanud vanematel tellimust\u00f6id teha. Aga ma ei v\u00f5tnud savi kunagi t\u00f5siselt ja see on olnud mu \u00f5nn. Erinevalt maalimisest, mis tundus alati t\u00f5sine t\u00f6\u00f6.Sinu vanaisa, maalija Nikolai Korma\u0161ov n\u00f5udis oma lastelt alati palju, minu vanemad minult samamoodi. Kunsti\u00fclikoolis on liiga palju reegleid - samuti keraamikas, aga need on tehnilised reeglid, mist\u00f5ttu see tundus m\u00e4nguline ja v\u00e4hem v\u00f5itluslik. Pead arvestama paljude asjadega, nagu kompositsioon, gravitatsioon, keemia jne, aga mida kitsamad piirid, seda rohkem vabadust.Millal otsustasid Eestisse tulla? Kuna mind Peterburis \u00f5ppima ei v\u00f5etud, valisin j\u00e4rgmise l\u00e4hima koha ehk Tallinna. Helistasin ERKIsse (EKAsse) ja nad \u00fctlesid, et v\u00f5tame su j\u00e4rgmisel p\u00e4eval vastu. Haarasin oma asjad, andsin konduktorile altk\u00e4emaksu ja j\u00f5udsin \u00fche \u00f6\u00f6ga Tallinnasse. See oli suur kontrast, sain nii teistsuguse vastuv\u00f5tu osaliseks ja armusin Eestisse kohe.Sooritasin sisseastumiseksamid hiilgavalt, v.a kompositsioonis, kus h\u00e4visin t\u00e4ielikult. Eestis oodati toona abstraktset stiili ja olin Ukrainas \u00f5ppinud tegema akadeemilisemat kunsti. Otsustasin siiski j\u00e4\u00e4da veel \u00fcheks aastaks, muu hulgas seet\u00f5ttu, et \u00fchikas oli koolist k\u00f5igest viie minuti kaugusel.Nii et parem on \u00f5ppida v\u00e4ikses kohas?Kindlasti. ERKIsse oli raske sisse saada, aga see oli vajalik katsumus. Mul oli raske propiskat (elamisluba) saada, aga Dvigateli tehas andis selle, kui seal t\u00f6\u00f6tasid, ja ka koha \u00fchiselamus. Ma ei teadnud linnas kedagi ja esimesel n\u00e4dalal Eestis magasin raudteejaamas. Avastasin, et paljud vanalinna restoranid sulgevad oma uksed kell kolm, ajavad purjus kliendid v\u00e4lja ja sel ajal on v\u00f5imalik sisse hiilida. Sain s\u00fc\u00fca toitu, mis laudadele j\u00e4eti. M\u00e4letan n\u00e4iteks Gloriat, see on ju siiani alles (naerab).Sain t\u00f6\u00f6d Dvigatelis hapukapsa viilutamise masina juures, vahetus kestis seitsmest neljani. Igal \u00f5htul tegin kunsti, olgu see maal, joonistus vms, k\u00e4isin sageli baarides skitseerimas. Punkarid kogunesid Varblase kohviku ees ja olid joonistamiseks huvitavad tegelased, pealegi oli neil sellest t\u00e4iesti suva. Paljudest said hiljem kuulsused, lauljad ja n\u00e4itlejad.Olen rahul, sest saan \u00f6elda, et alustasin t\u00f5esti p\u00f5hjast. Aga noorena sa ei vajagi kuigi palju, pealegi vanemad toetasid mind. Muidugi kulutasin raha ka s\u00f5pradega v\u00e4ljas k\u00e4imisele ja pidudele, aga see on elu osa - nende kaudu sain elukoha ja v\u00f5rgustikku on vaja.Eestis sain niisiis ruttu jalad alla, teisel aastal v\u00f5eti mind ka ERKIsse vastu. Suvel t\u00f6\u00f6tasin Ukrainas v\u00e4ikestes vabrikutes ja t\u00f5in paljud t\u00f6\u00f6d Eestisse kaasa, et siin s\u00fcgiseti n\u00e4itusi teha. Sain l\u00fchikese ajaga populaarseks, ka kaastudengite seas ja isegi \u00f5ppej\u00f5ud tahtsid mu taieseid osta. Hindamisel neile mu t\u00f6\u00f6d ei meeldinud, aga p\u00e4rast tulid nad minu juurde ja k\u00fcsisid \u201eKas sa m\u00fc\u00fcd?\u201c. Mind v\u00f5eti kunstnike liitu ja ma ei tahtnud enam Ukrainasse naasta, sest mu elu ja lugu olid n\u00fc\u00fcd siin.Ikkagi otsustasid Ameerika \u00dchendriikidesse minna? T\u00f6\u00f6tasin p\u00e4rast \u00fclikooli \u00fches Slovianski tehases, aga see oli raske, sest mul polnud seal m\u00f5ttekaaslasi ja ma ei tundnud end h\u00e4sti. Helistasin sageli su onule maalija Orest Korma\u0161ovile, et kuulda, mis laias maailmas toimub. Teesklesin, et olen haige, ja sain \u00fche aasta vabaks. Sain s\u00f5prade kaudu arstilt s\u00fcdamehaiguse diagnoosi.Kunstniku muudab emotsionaalne tasakaalutus produktiivseks. T\u00f6\u00f6tasin kuus kuud ateljees ning korraldasin v\u00e4ljapaneku Kiievi rahvus- ja dekoratiivkunsti muuseumis, aga see pandi kohe p\u00e4rast avamist kinni kui ebamoraalne n\u00e4itus. Hiljem tulin sama n\u00e4itusega Tallinnasse ja sain selle eest aasta parima kunstniku auhinna.Kuna tahtsin Eestisse j\u00e4\u00e4da, l\u00e4ksin toonase kunstiakadeemia juhi Jaak Kangilaski jutule. Ta oli v\u00e4ga toetav, kuigi selleks polnud p\u00f5hjust, ja pikendas mu elamisluba. Tunnen siiani piinlikkust, et eesti keelt ei oska, aga Eesti oli toona kakskeelne ja k\u00f5ik r\u00e4\u00e4kisid minuga vene keeles. \u00d5nneks mu naine kunstnik Kadri P\u00e4rnamets ja t\u00fctar Roosi r\u00e4\u00e4givad eesti keelt.Eesti taasiseseisvumise p\u00e4eval avati mu n\u00e4itus Vaal Galeriis. P\u00e4rast pidustusi linnas tulid inimesed ka minu avamisele ja peole. Ma ei andnud toona endale t\u00e4pselt aru, mis toimub, sest olin \u00fclepeakaela h\u00f5ivatud oma n\u00e4ituse korraldamisega. Aasta hiljem andis Mart Laar mulle Eesti kodakondsuse. Ta kutsus mind k\u00fclla, pakkus teed ja r\u00e4\u00e4kis, kui oluline on kunsti roll.Milline oli su toonane elu Eestis? Eesti iseseisvuse algusaeg oli v\u00e4ga raske k\u00f5igi, k.a minu jaoks. Sain oma kunsti m\u00fc\u00fca ja vanemad toetasid mind, aga muid \u00fcritusi oli v\u00e4he. Tundsin, et tahan midagi muud, ja hakkasin k\u00e4ima rahvusvahelistel s\u00fcmpoosionidel. L\u00e4tis \u00fchel sellisel \u00fcritusel sain tuttavaks ameeriklannaga, kes kolis hiljem minu juurde Eestisse. Mina ei osanud inglise keelt ega tema vene keelt, aga paari n\u00e4dalaga hakkas ta juba natuke vene keelt r\u00e4\u00e4kima.Peagi kolisime USAsse, mis tundus t\u00e4ielik v\u00e4lismaa. Arvan, et talle meeldis kellelegi seletada, mis on krediitkaart v\u00f5i takso - see oli eksootiline. Abiellusime, sain green card'i ning hakkasime koos \u00e4ri ja kunsti tegema. Olin selleks ajaks \u00f5ppinud seitse aastat maalimist ja kuus aastat keraamikat. Teised kunstnikud, kellega kohtusin, tundusid m\u00e4rksa kogenematumad ja olid head ainult \u00fches kindlas asjas.Hakkasin kiiresti m\u00fc\u00fcma, aga USAs ei saa korraga m\u00fc\u00fca ja karj\u00e4\u00e4ri teha. See on vastandite maa, mis mulle seal meeldibki. Kunstim\u00fc\u00fcjaid ei huvita kunst - see on siis hea, kui m\u00fc\u00fcb, ja siis oled sa ka hea kunstnik. N\u00fc\u00fcd on mul juba 30 aastat sama kunstikaupmees: Leslie Ferrin. Me ei k\u00fcsi teineteiselt, kuidas t\u00f6\u00f6tame - see on m\u00f5lema isiklik kunst. Kunstniku ja kunstikaupmehe suhted pole kunagi head, aga meil on. Ostsime 20 aastat tagasi Massachusettsis Cummingtonis vana veski, kus meil on m\u00fc\u00fcgisaal ja stuudio.Siiski on immigrant raske olla, olin toona juba 29. Aga kunstnikule on see imeline: vene keeles \u00f6eldakse \u201eKui poeedil pole valus, siis tal pole millestki kirjutada\u201c.\u00d6eldakse ka, et kunstnikuna tuleb valu ja hullust tekitada, kui neid pole.Just, aga otsin halvas alati head. Meie abielu kestis kolm aastat, mis on t\u00e4pselt green card'i saamiseks vajalik aeg. Paljud mu Eesti s\u00f5brad arvasid, et see oli v\u00f5ltsabielu, aga see pole sugugi t\u00f5si. Suhe l\u00e4ks keeruliseks, sest jagasime k\u00f5ike, nii stuudiot kui ka samasugust l\u00e4henemist kunstis. See andis mulle uue alguse, aga mul kulus ikkagi aasta, et p\u00e4riselt aru saada, et olen heas riigis ja suhteliselt edukas kunstnik.Ameerika \u00dchendriikides ei saa kunstnik ju riigilt toetust?Tavaliselt mitte, aga olen \u00f5ppinud seda taotlema. Massachusetts on selles vallas toetav, aga ma pole kunagi uskunud vabalt jagatavasse rahasse, mida peab kuskilt k\u00fcsima, pigem teen ise t\u00f6\u00f6d. Ent p\u00e4rast nii paljusid aastaid kunsti panustamist tunnen, et mul on selleks \u00f5igus. Saan oma kunstist k\u00fcll \u00e4ra elada, aga v\u00e4ga s\u00e4\u00e4stlikult. Paljud USA kunstnikud ei saa ainult sellest elatuda.Kunstnikke on erinevaid. \u00dchtedele meeldib oma tegutsemist m\u00f5testada ja selle \u00fcle filosofeerida, teised vihastavad k\u00fcsimuse \u201eMis kunsti sa teed?\u201c peale ja \u00fctlevad, et ma lihtsalt teen ja nii ongi. Sind on nimetatud s\u00fcrrealistiks ja antropomorfistiks, samuti l\u00f5hud vormi. Kuidas ise ennast n\u00e4ed, kas \u00fcldse kuidagi?Kui USAsse kolisin, kasutasin palju halli, sest k\u00f5igile siin Eestis meeldisid klassikud. USAs on v\u00e4rvid au sees, ja kui oma esimesi t\u00f6id eestlastele n\u00e4itasin, siis mulle tundus, et nad pidasid seda kit\u0161iks. \u00dcks L\u00e4ti keraamik \u00fctles, et sul tuleb kas ennast kogu aeg uuesti leiutada v\u00f5i \u00fcht ja sama asja pidevalt korrata. Nagu J\u00fcri Arrak ja Toomas Vint, kes n\u00fc\u00fcd on klassikud.Muide, suur m\u00f5ju mu kunstile oli omal ajal su isal Andrei Korma\u0161ovil, plakatikunstnikul ja graafilisel disaineril, kes paneb alati teosesse oma soovid, mis muudavad selle v\u00f5imsamaks. Nagu ta tegi plakati su emast ja terve linn oli neid t\u00e4is, nii et ta pani oma armastuse kunsti.Inimestele meeldib kunstnikke kastidesse panna, aga saan aru, et neil on seda vaja. V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast on okei mu t\u00f6\u00f6de kohta \u00f6elda s\u00fcrreaalne, sest kindla k\u00e4ekirjaga t\u00f6\u00f6d saavad meeldida paljudele. Aga minu kunsti tegemine ei olene sildist, mis sellele k\u00fclge kleebitakse. T\u00f6\u00f6tan iga p\u00e4ev, see on nagu p\u00e4eviku pidamine ja iga kord uus. Loon lihtsalt vorme, mitte s\u00fcmboleid. Kui seda kirjeldaksin, oleks see igav. Kui keegi istub USAs lennukis mu k\u00f5rvale ja k\u00fcsib, mis kunsti sa teed, on mul raske seda seletada. Savi on minu jaoks nagu pliiats, aga nii ei saa ju vastata.Protsessi k\u00e4igus k\u00fcll vahel unustan, miks alustasin - mulle meeldib rohkem, kui see mul meeles p\u00fcsib. T\u00f6\u00f6tan kahtlusteta, organiseeritult ega k\u00fcsi, miks ma midagi teen. Hiljem annan t\u00f6\u00f6 kunstikaupmehele ja tema tegeleb asjaga edasi. Kui teos on valmis, pole see enam minu oma ja sel on juba oma elu. T\u00e4nap\u00e4eval sa enam alati ostjaga ei kohtugi, kuristik on suur. Aga ma ei jaksakski \u00f5htuti p\u00e4rast rasket t\u00f6\u00f6p\u00e4eva galerii\u00fcritustel ja \u00f5htus\u00f6\u00f6kidel osaleda.Tuleme Eestisse: mis sinu t\u00f6\u00f6ga ARSi hoovil siis t\u00e4psemalt juhtus? Torm h\u00e4vitas selle, mis on k\u00fcll \u00f5udne, aga sain neli vaba p\u00e4eva! Seda t\u00f6\u00f6d oli t\u00f5esti raske teha.Keraamikaahjude meister Andres Allik, keraamik Ingrid Alliku abikaasa, on loonud ahju, mille saab p\u00f5letamise ajal skulptuuri \u00fcmbert lahti v\u00f5tta. See on v\u00e4ga efektiivne, temperatuur on \u00fcle tuhande kraadi, leegid t\u00f5usevad k\u00f5rgele ja k\u00f5ik on punane. 10-15 minuti p\u00e4rast pannakse ahi uuesti kinni. See on keeruline, sest tuleb luua pudelikujuline vorm, mis sellisesse ahju (petal klin) mahuks, ning see peab sobima nii performance'iks kui ka hilisemaks eksponeerimiseks.Kuna ostjaid on v\u00e4hem, ongi kunstist saanud pigem performance, k.a loengute andmine ja workshop'id.Inimesed tahavad tunda, et ka nemad on kunstnikud. Muide - vahel, kui \u00fctlen lennukis, et olen kunstnik, \u00fctlevad inimesed: mina ka, sest k\u00e4isin \u00fchel keraamikakursusel.Tahtsin luua t\u00f6\u00f6d, kus leegid l\u00e4hevad l\u00e4bi skulptuuri kehade. Olin inspireeritud gootikast, mida Eestis ja eriti Tallinnas on palju. Pool mu t\u00f6\u00f6st oli valmis, aga siis tuli torm... Telk kukkus kokku, h\u00e4vitas nii ahju kui ka skulptuuri. Ja meil polnud enne \u00fcrituse avamist selle taastamiseks piisavalt aega.Eestis olles teengi sageli kunsti, mida ei plaani m\u00fc\u00fca ja annan s\u00f5pradele. Kapitalism muutis mind mobiilsemaks ja kujundas mu k\u00e4ekirja, aga igatsen lihtsalt tegemist. Mulle meeldib m\u00e4ngida, saagida midagi mootorsaega. Praegu teen loomaskulptuure oma abikaasa maakoju Rakvere l\u00e4hedal. Tahaksin teha aia, kuhu skulptuurid peita - see oleks ainult minu jaoks. Oleks tore, kui keegi seal istuks ja inimesi ehmataks. Alustasin ratsaniku kujuga ja inimesed arvasid, et mul on hobune.Kuidas su pere praegu Ukrainas toime tuleb?Mu ema ja vend elavad ikka seal. Isa suri kahjuks sel aastal, aga paljud tema s\u00f5brad olid l\u00e4inud m\u00e4rksa varem. P\u00e4rast T\u0161ornob\u00f5li katastroofi kolis mu vend Ilja pooleks aastaks minu juurde Tallinnasse, aga praegu ei soovi mu pere Ukrainast lahkuda. Ema suhtub asjasse huumoriga, \u00f6eldes, et kuna s\u00fcndis 1939. aastal, on ta juba teise maailmas\u00f5ja \u00fcle elanud. Nad p\u00f5genesid tema emaga paadis \u00fcle Kaspia mere - samal ajal kui neid pommitati.Ema on k\u00fcll kurb, et ei saa reisida, aga \u00fctleb, et Kiiev on v\u00e4ga ilus. K\u00f5ik on lahkunud, autosid pole, pargid on t\u00fchjad. Mina loen uudistest, et linna pommitatakse, aga tema \u00fctleb, et pole midagi kuulnud. Ta teeb endiselt palju n\u00e4itusi ja suhtleb avamisel inimestega.Mu vend on see-eest s\u00f5jast rohkem m\u00f5jutatud ja r\u00e4\u00e4gib n\u00fc\u00fcd ainult ukraina keeles. Minagi oskan ukraina keelt, k\u00e4isin ju seal koolis. Ilja on hea kunstnik ja maalija, aga ta ei tundnud kunagi, et peaks seda \u00f5ppima. Ta t\u00f6\u00f6tab televisioonis, loob interj\u00f6\u00f6re reklaamidele jne. Oleme teinud ka peren\u00e4itusi, see m\u00fc\u00fcb h\u00e4sti. Vend \u00fctleb, et pole kunagi makse maksnud. Raha tal pole, aga tal on linnamaja, dat\u0161a Kiievi l\u00e4hedal, maja Kreekas ja suvemaja Valgevene piiri l\u00e4hedal. Lisaks on tal neli t\u00fctart. Riigist lahkuda ta ei tohi, aga saab neil k\u00fclas k\u00e4ia.Ukrainal on v\u00e4ga raske teistsugusele teele p\u00f6\u00f6rduda, sest s\u00fcsteem on korrumpeerunud. Eesti uus s\u00fcsteem on v\u00f5ib-olla liiga j\u00e4ik, aga v\u00f5rdsus on Eesti edu alus. Ukraina on kaotanud nii palju, aga kui nad v\u00f5idavad - ma v\u00e4ga loodan seda, aga ei tea, millal see juhtub -, siis v\u00f5itja on raske olla.Praeguseks oleme USAs teinud mitu \u00fcritust ja toetanud Tallinna ukraina kultuurikeskust, sest siis v\u00e4hemalt teame, kellele raha l\u00e4heb. Tegime T-s\u00e4rgid, m\u00fc\u00fcsime kunsti ja korraldasime \u00fcritusi, millega kogusime k\u00fcllaltki korraliku summa.\u201eTriip, T\u00e4pp ja Ruut\u201c\u25cf N\u00e4itusel on peale Sergei Isupovi t\u00f6\u00f6de eksponeeritud teiste tunnustatud Eesti keraamikute looming.\u25cf Isupovi t\u00f6\u00f6d on saanud palju auhindu, ta on teinud soolo- ja grupin\u00e4itusi ning ta t\u00f6\u00f6d kuuluvad paljude maailma muuseumide ja erakogujate kollektsiooni.\u25cf Kuraator K\u00e4rt Seppel. \u25cf Avatud ARSi tarbekunstigaleriis 31. oktoobrini. \u25cf N\u00e4itusega t\u00e4histatakse EKA keraamikaosakonna 100 aasta juubelit. Sama s\u00fcndmuse puhul on ARS Projektiruumis 15. septembrini avatud n\u00e4itus \u201eVoolida, hoida. Hoovused Eesti keraamikas\u201c (kuraatorid Kati Saarits, Raili Keiv, Laura P\u00f5ld).ALUSTAS P\u00d5HJAST: Esimesel Eesti-n\u00e4dalal magas Isupov raudteejaamas ja k\u00e4is restoranides laudadele j\u00e4etud toitu s\u00f6\u00f6mas. SERGEI JA TEMA T\u00d6\u00d6D: \u201eTahaksin teha aia, kuhu skulptuurid peita. Oleks tore, kui keegi seal istuks ja inimesi ehmataks,\u201c \u00fctleb kunstnik. Foto Vallo Kruuser TORMIKAHJU: Sergei Isupov vaatab ARSi hoovis oma h\u00e4vinud skulptuuri j\u00e4\u00e4nuseid. Foto Kadri P\u00e4rnametsPeeter Korma\u0161ov"}
{"text":"Jaak Madison: Eesti poliitiline kultuur langeb Kaja Kallase ja Reformierakonna v\u00f5imutsedes kusagile Gruusia ja Moldova vaheleSuurbritannia peaminister astus m\u00f6\u00f6dunud suvel tagasi, algse rongi selleks pani veerema koroonapiirangute rikkumine. Nimelt kehtestas Briti valitsus koroona t\u00f5ttu karmid piirangud kogunemistele ja pidudele, kuid valitsusjuht ise pidas siiski samal ajal pisikest j\u00f5ulupidu kamraadidega. L\u00f5ppes see saaga tagasiastumisega ja p\u00f5his\u00fc\u00fcdistus oli ikkagi see, et valitsusjuht on olnud silmakirjalik ja kahepalgeline, kui on seadnud \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonnale karmid piirangud, kuid ise ikkagi nendest kinni ei pea.\nEestis on aga faktiliselt t\u00f5estatud, kuidas peaminister on olnud esiteks silmakirjalik ja teiseks ka valetanud. Silmakirjalik ja kahepalgeline l\u00e4bi selle, et on n\u00f5udnud k\u00f5ikidelt ettev\u00f5tjatelt Venemaa suunas \u00e4ritegevuse l\u00f5petamist, kuid samal ajal on oma abikaasa teenimas m\u00f5nusat tulu Venemaa \u00e4rist. Lisaks veel ise on peaminister andnud ka laenu sellele ettev\u00f5ttele, mis tegeleb Venemaal kasumi kogumisega.\nValetamisega on peaminister hakkama saanud l\u00e4bi kahe asja. Esiteks on ta v\u00e4itnud skandaali esimesel p\u00e4eval, et see ettev\u00f5te toob vaid kaupa \u00e4ra Venemaalt Eestisse. Selle valev\u00e4ite l\u00fckkas \u00fcmber Metaprindi juht, kes t\u00e4iesti otse kinnitas, et ikka veetakse kaupa ka Venemaale. Teiseks aga valetamine, et peaminister ei teadnud sellest \u00e4rist mitte v\u00e4himatki. See on ilmselge vale, sest Sa ise oled seda Metaprinti k\u00fclastanud vahetult enne agressioon, Sa magad \u00fches voodis ja oled abielus \u00fche selle \u00e4ri osalisega ning oled lisaks andnud laenanud 370 000 eurot ettev\u00f5ttele, mille omanik on Su abikaasa ning mis investeerib selle raha Venemaa \u00e4risse. Kui Sa seda t\u00f5esti ei tea, siis oled lihtsalt puruloll.\nKuid selle m\u00f5just riigile? Kui see nii j\u00e4tkub, et peaminister absoluutselt ei adu olukorra t\u00f5sidust, siis juhtub kolm asja.\nEsiteks, Eesti poliitiline kultuur langeb Kallase ja Reformierakonna eestvedamisel kuskile Gruusia ja Moldova vahele. Seega muutub tavap\u00e4raseks, et v\u00f5id rahulikult olla kahepalgeline valetaja ja seejuures rumalalt \u00fclbe ja ninatark ning p\u00fcsid ikka v\u00f5imul.\nTeiseks peegeldub selline siseriiklik areng v\u00e4lismaale. Eesti fassaad, tihti paraku petlik, puruneb. Seni on \u00fcritatud ehitada Eesti v\u00e4lisilmet, et meie oleme need palju paremad teistest postsovetlikest riikidest, kus on suurem onupojapoliitika ja korruptsioon, et meil on k\u00f5rgem kultuuriline areng ning tuntakse midagi poliitilisest vastutusest ja demokraatiast. Paraku iga p\u00e4evaga liigume tagasi minevikku, kus Eesti maine oligi selline, et tegemist on v\u00e4ikese provintsiriigiga, kus k\u00e4si peseb k\u00e4tt stiilis poliitkorruptsioon vohab, samal ajal aga \u00fcritatakse m\u00e4ngida pidevalt kadakasakslast ja moonakat, kus suurematele lipitsedes proovitakse saada suuremat almust.\nKolmandaks ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle m\u00f5istlikel eestlastel, kes ei taha eelneva kahe n\u00e4ite juhtumist, kui et minna t\u00e4navatele ja teha m\u00fcrglit. Kui printsess oma \u00f5hulossis muidu aru ei saa, et tema on vastutav hetkeolukorra ees, siis tuleb seda n\u00e4idata massidega t\u00e4navatel ja eriti Stenbocki maja ees. Esimene v\u00f5imalus on selleks neljap\u00e4eva hommikul, kui preili valetaja ja vassija on pidamas oma \u00f5uenarridega m\u00e4nguvalitsuse koosolekut.\nJaak Madison, Euroopa parlamendi saadik, EKRE"}
{"text":"Peaminister ja julgeolek\u200bAjal, mil toimub ajaloo suurim reservv\u00e4elaste kogunemine \u00abUssis\u00f5nad\u00bb, k\u00e4ib \u00fchiskonnas suuremat sorti ussitamine. Selle keskmes on arusaam, et meie uskumus, nagu oleks Eesti poliitilise kultuuri eeskujuks L\u00e4\u00e4ne-Euroopa, on osutunud ekslikuks. Sest \u00fcht\u00e4kki ei kehti enam teadmine, et teatud teemade puhul ministrid ja peaministrid astuvad vastu vaidlemata tagasi. Ja et see ongi poliitiline kultuur, kirjutab kolumnist\u00a0Maarja Vaino.Meil, tuleb v\u00e4lja, see kultuur siiski puudub. Kuigi see ei ole ju alati nii olnud. Meenutame, millistel p\u00f5hjustel on tagasi astutud. Ainult m\u00f5ned n\u00e4ited.\nV\u00e4liskaubanduse minister Kert Kingo astus tagasi, sest j\u00e4i vahele valetamisega.\nRiigihalduse minister Mihhail Korb astus tagasi, sest \u00fctles avalikul kohtumisel, et ei toeta NATO liikmesust.\nKeskkonnaminister Villu Reiljan astus tagasi maa-ameti korruptsiooniskandaali p\u00e4rast.\nRiigihalduse minister Jaak Aab astus tagasi, kuna j\u00e4i s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4kn\u00e4htudega autoroolis olemise ning kiiruse \u00fcletamisega.\nJaak J\u00f5er\u00fc\u00fct astus kaitseministri ametist tagasi nn s\u00e4rgiskandaali\u00a0t\u00f5ttu.\nKultuuriminister Signe Kivi astus tagasi Avo Viioli kultuurkapitali raha omastamise p\u00e4rast.\nRahandusminister J\u00fcrgen Ligi astus tagasi seet\u00f5ttu, et nimetas Jevgeni Ossinovskit \u00absisser\u00e4ndaja pojaks\u00bb. Muide, tookord \u00fctles Ligi s\u00f5nad, mida saaks Reformierakond pressiteates edukalt kasutada ka n\u00fc\u00fcd. Eriti midagi muuta poleks ju vaja?\n\u00abOlen p\u00e4rast kaalumist otsustanud rahandusministri ametist tagasi astuda. Teen seda seep\u00e4rast, et mulle on Eesti riik t\u00e4htsam kui minu ametikoht. Armastan ka t\u00f5de rohkem kui ministriportfelli. Ma usun, et mul on praegu v\u00e4ljaspool valitsust lihtsam t\u00f5de ja Eesti riigi mainet kaitsta.\u00bb\nTagasi astumine skandaali t\u00f5ttu, mis on seotud kas isikliku v\u00f5i oma valdkonnas toimunud eksimusega, on olnud elementaarne ja ootusp\u00e4rane, sest igasuguse positsiooniga k\u00e4ib kaasas vastutus. Ka asjade puhul, mida isiklikult ei olda toime pannud. Nii see lihtsalt on euroopalikus kultuuriruumis k\u00e4inud p\u00e4rast seda, kui monarhia vahetati demokraatliku riigikorralduse vastu v\u00e4lja.\nTagasi astumine skandaali t\u00f5ttu, mis on seotud kas isikliku v\u00f5i oma valdkonnas toimunud eksimusega, on olnud elementaarne ja ootusp\u00e4rane, sest igasuguse positsiooniga k\u00e4ib kaasas vastutus. Ka asjade puhul, mida isiklikult ei olda toime pannud. Nii see lihtsalt on euroopalikus kultuuriruumis k\u00e4inud p\u00e4rast seda, kui monarhia vahetati demokraatliku riigikorralduse vastu v\u00e4lja.\nSee annab ka tavakodanikule kindlustustunde, et tema riik p\u00fc\u00fcab p\u00fcsida ausal teel ning hoolib neist p\u00f5him\u00f5tetest, mida ise eeldab oma elanikelt \u2013 n\u00e4iteks maksude maksmist, seadustest kinni pidamist jne. Nende k\u00f5rval kirjutamata seaduste j\u00e4rgmist, millest moodustub paljur\u00e4\u00e4gitud \u00abkomberuum\u00bb.\nSeet\u00f5ttu on peaministri p\u00f5ikp\u00e4ine veendumus, et teda sellised kirjutatud ega kirjutamata reeglid ei puuduta, \u00e4\u00e4rmiselt suur probleem ka sisejulgeolekule m\u00f5eldes.\nJuba poolteist aastat on eestlastel k\u00f5rgendatud ohutunne ja k\u00fcllap suurem osa on j\u00f5udnud m\u00f5elda, mida teeks juhul, kui Eestit peaks r\u00fcnnatama. Kes on juba ostnud varjumiseks sobivat kinnisvara v\u00e4lismaal, kes kindlustanud kodumaja keldrit, kes m\u00f5elnud laste kindlasse kohta toimetamisele jne.\nKaldun viimaste s\u00fcndmuste valguses nende \u2013 kahjuks ohtrate \u2013 inimeste poole, kes \u00fctlevad, et sellise riigi eest nad oma elu ei taha anda. Et see ei ole enam minu riik. Ma olen sellistele arvamustele ikka vastanud, et valitsus ei v\u00f5rdu riik. Aga n\u00fc\u00fcd ei ole ma enam selles kindel, sest praegu n\u00e4ib k\u00fcll, et riigiga talitatakse nagu mingi isikliku asjaga, mille kodanikud olgu vagurad ja t\u00e4itku lihtsalt \u00abvalitsejate\u00bb k\u00e4ske.\nPaljud \u2013 viimase k\u00fcsitluse kohaselt julgelt \u00fcle poole \u2013 on valmis kodumaad kaitsma, seda oma elu hinnaga. Aga kuidas suhtuda riigi kaitsmisse, mille \u00abeliit\u00bb\u00a0eeldab inimestelt oma eluga riskimist, aga ise ei raatsi loobuda vaenlase s\u00f5jat\u00f6\u00f6stust otse v\u00f5i kaudselt toetavast tegevusest, sest see on rahaliselt tulus?\nKui miski viib moraali alla, siis just selline teguviis. Kabelimatsu annab aga see, kui \u00f5igustatud ootuse peale v\u00e4hemalt vabandada ning vastutus v\u00f5tta saab rahvas hoopis teada, et on \u00ab\u0161aakal\u00bb\u00a0ning mingit probleemi ei olegi.\nMulle on Eesti riik, keel ja kultuur armas. Ka mina olen olnud valmis vajadusel minema rindele v\u00f5i abistama muul moel s\u00f5jategevuses, n\u00e4iteks tagalas. Aga kaldun viimaste s\u00fcndmuste valguses nende \u2013 kahjuks ohtrate \u2013 inimeste poole, kes \u00fctlevad, et sellise riigi eest nad oma elu ei taha anda. Et see ei ole enam minu riik. Ma olen sellistele arvamustele ikka vastanud, et valitsus ei v\u00f5rdu riik. Aga n\u00fc\u00fcd ei ole ma enam selles kindel, sest praegu n\u00e4ib k\u00fcll, et riigiga talitatakse nagu mingi isikliku asjaga, mille kodanikud olgu vagurad ja t\u00e4itku lihtsalt \u00abvalitsejate\u00bb\u00a0k\u00e4ske. Ja sellep\u00e4rast muudab murelikuks ka v\u00f5imalus, et selline arrogants \u00f5\u00f5nestab ka riigi kodanike kaitsetahet.\nKui peaminister n\u00f5rgestab oma kodanikes soovi oma riiki kaitsta, siis ei tundu see mulle erilise eduloona. Julgeolekuoht ei olegi kuskil kaugel. Ta istub keset tuba ja keeldub lahkumast."}
{"text":"Riigikogu erikomisjoni ette sundtoomise v\u00f5imalus tekitab vastakaid tundeidPeaminister Kaja Kallase (RE) keeldumine reageerida kiirelt kutsele tulla riigikogu erikomisjonidele vastuseid andma on tekitanud k\u00fcsimuse sundtoomise v\u00f5imalikkusest. Seda on riigikogu VIII koosseisu (1995\u20131999) t\u00f6\u00f6st alates arutatud eri ajutiste komisjonide t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, kuid seni ei ole sunni rakendamiseni j\u00f5utud.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Henn P\u00f5lluaas \u00fctles, et k\u00f5ik isikud, ka valitsuse liikmed, on kohustatud tulema riigikogusse \u00fctlusi andma ning sellest keeldumine on pretsedenditu. Samas m\u00f6\u00f6nis ta, et kuigi tulemata j\u00e4tmise eest on m\u00f5nel puhul s\u00e4testatud karistused, ei saa politsei, prokuratuur ega keegi muu asja menetleda, sest seaduses ei ole neile seda \u00fclesannet antud \u2013 seega pole ka komisjonil kaevata kellelegi muule kui avalikkusele.\nEndine \u00f5iguskantsler Allar J\u00f5ks leidis, et ei korruptsioonivastane erikomisjon ega riigieelarve kontrolli erikomisjon pole seaduse t\u00e4henduses uurimiskomisjon, kuhu kutsutu on kohustatud rahatrahvi \u00e4hvardusel ilmuma, selgitusi andma ja k\u00fcsimustele vastama. \u00abJa isegi uurimiskomisjonil pole \u00f5igus kohaldada kutsutud isiku suhtes sundtoomist,\u00bb lisas ta.\n2018. aastal p\u00f5hiseaduse asjatundjate kogu t\u00f6\u00f6s eksperdina osaledes tegi J\u00f5ks demokraatia tugevdamiseks mitu ettepanekut. Muu hulgas soovis ta t\u00e4iendada p\u00f5hiseaduse \u00a7 71 lg 3 j\u00e4rgmises s\u00f5nastuses: \u00abUurimiskomisjoni moodustamise \u00f5igus on v\u00e4hemalt \u00fchel kolmandikul riigikogu liikmetel, komisjoni menetluse ja t\u00f6\u00f6korralduse s\u00e4testab seadus.\u00bb\nJ\u00f5ksi s\u00f5nul p\u00f5hjendas ta ettepanekut asjaoluga, et parlamentaarse demokraatia tugevus s\u00f5ltub paljuski opositsiooni v\u00f5imekusest parandada arutelude ja j\u00e4relevalve kaudu poliitiliste protsesside stabiilsust, legitiimsust, usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja l\u00e4bipaistvust. Tema hinnangul ei ole riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduses sisalduv uurimiskomisjoni meede piisav, sest ei n\u00e4e ette \u00f5iguslikke tagatisi komisjoni \u00fclesannete t\u00e4itmiseks, sealhulgas t\u00f5husaid vahendeid kohustamaks isikuid ilmuma uurimiskomisjoni ette. Samas ei pooldanud J\u00f5ks nimetatud seaduse muutmist selliselt, et uurimiskomisjon saaks kohaldada kutse eiraja suhtes sundtoomist. \u00abSee, et me arutame t\u00f5simeeli, kas peaministri suhtes v\u00f5iks\/peaks kohaldama sundtoomist, r\u00e4\u00e4gib piisavalt meie poliitilise kultuuri kohta,\u00bb sedastas ta.\nP\u00f5hiseaduse Assamblee liikme Liia H\u00e4nni meelest on riigikogu komisjonid praegu \u00fcletanud kokkulepitud p\u00e4devust ning muudetud platsdarmideks, mida opositsioon kasutab valitsusele koha k\u00e4tten\u00e4itamiseks.\nSundtoomise seadustamise soovi kohta \u00fctles H\u00e4nni l\u00fchidalt, et j\u00e4etagu jama. \u00abPeaminister on ju \u00f6elnud, et ta l\u00e4heb komisjoni ette, kuid aeg tuleb t\u00f5epoolest enne kokku leppida. Institutsioonide vahel peaks olema vastastikku lugupidav suhtlemine, ka see on \u00fcks poliitilise kultuuri osa.\u00bb\nRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesma ei poolda samuti f\u00fc\u00fcsilist ehk n-\u00f6 v\u00e4givaldset toomist, sest tema s\u00f5nul on iga\u00fche moraalne kohustus vastata riigikogu kutsele, kui teda tahetakse \u00e4ra kuulata. \u00abJuba sellep\u00e4rast, et erikomisjonides ei ole ju vaid opositsioonierakonnad, vaid riigikogu k\u00f5igi poliitiliste j\u00f5udude esindajad, kellel on \u00f5igus k\u00fcsida ja teada,\u00bb lisas ta.\nP\u00f5hiseaduse \u00fcks peamisi autoreid J\u00fcri Adams heitis teemat kommenteerides pilgu minevikku: \u00abJamad algasid, kui Vootele Hansen juhatas riigikogu kaheksandas koosseisus eradetektiivib\u00fcroo SIA skandaali uurimist (SIA salvestas varjatult poliitikute juttu \u2013 A. A.) ning Edgar Savisaar keeldus komisjoni ette tulemast.\u00bb\nAdamsi s\u00f5nul peaksid asjad k\u00e4ima nii, et t\u00e4itevv\u00f5imu tippametnike kutsumisel selliste komisjonide ette koosk\u00f5lastatakse omavahel p\u00e4ev, kellaaeg ja teema, ning siis saavad n\u00f5unikud aidata. \u00abAga mitte nii, et tule homme kella kolmeks!\u00bb\nEndine poliitik ja riigikogu VIII koosseisu probleemkomisjoni (komisjonide nimetused ei olnud siis veel paigas \u2013 A. A.) juht Vootele Hansen leidis, et sundtoomise \u00f5iguse andmisega peaks muutma kogu erikomisjonide t\u00f6\u00f6 ja seal k\u00e4sitletavate teemade menetlemise korda. \u00abKui on sundtoomise \u00f5igus, siis peaks olema ka v\u00e4hemalt \u00f5igus kutsutut tema ametikohal umbusaldada v\u00f5i teha vastav ettepanek, et need \u00f5igused oleksid vastavuses,\u00bb nentis ta.\n"}
{"text":"Kaja Kallas: \u201eMinu s\u00fc\u00fc on see, et mul on see raha!\u201cHuvide deklaratsioonid on toredad paberid, mis ei \u00fctle meile sageli suurt mitte midagi. Nii on ka Kaja Kallase \u00e4rihuvidega.\n\u201eMinu s\u00fc\u00fc on see, et mul on see raha!\u201c\nSeda \u00fctles Kaja Kallas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala valitsuse pressikonverentsi j\u00e4rel.\n\u00dcks telereporter tegi seej\u00e4rel nalja, et kas peaminister laenaks talle 350 000 eurot. Ukraina iseseisvusp\u00e4eva puhul p\u00e4evalillekollast jakki kandnud Kallas naeratas talle ja \u00fctles ei. \u201eMa ei usalda teid,\u201c p\u00f5hjendas ta. \u201eAga oma abikaasat ma usaldan.\u201c\nEesti rahval oli neil p\u00e4evil justkui p\u00f5hjust r\u00f5\u00f5mustada: valitsusjuht kinnitas, et on \u00f5nnelikus abielus Arvo Hallikuga, usaldab oma meest ning tal on kogunenud nii palju s\u00e4\u00e4ste, et anda Arvo firmale 350 000 eurot laenu, tundmata huvi, kuhu t\u00e4pselt raha l\u00e4heb.\nAga osa rahvast tundis muret, et neile m\u00e4ngitakse mingit kummalist n\u00e4item\u00e4ngu. \u00dcht\u00e4kki selgus ju, et Halliku osalusega firma veoautod vurasid Venemaa vahet, kuigi Kallas kutsus avalikult k\u00f5iki ettev\u00f5tjaid \u00fcles Moskvaga \u00e4risidemeid katkestama. T\u00e4iesti loomulikult kerkis k\u00fcsimus, kas peaminister rahastas mingit pidi seda \u00e4ri ning l\u00f5ikas sellelt kasu.\nS\u00e4\u00e4rasele k\u00fcsimusele peaks andma vastuse majanduslike huvide deklaratsioon. Dokument, mille t\u00e4idavad igal kevadel k\u00f5rgemad ametnikud ja t\u00e4htsamad poliitikud (kokku \u00fcle 5000 inimese) ning mille kokkuv\u00f5tted tehakse avalikuks maksuameti veebik\u00fcljel.\nDeklaratsioonide eesm\u00e4rk ei ole kellegi vara v\u00f5i v\u00f5lgu loetleda. Neid vorme t\u00e4idetakse korruptsiooni vastu v\u00f5itlemiseks.\nSeej\u00e4rel ilmuvad meediav\u00e4ljaannetes tavaliselt \u00fclevaated, kellele deklareerijatest kuulub enim vara ja kellel on kaelas k\u00f5ige suuremad laenud.\nDeklaratsioonide eesm\u00e4rk ei ole aga kellegi vara v\u00f5i v\u00f5lgu loetleda. Neid vorme t\u00e4idetakse korruptsiooni vastu v\u00f5itlemiseks. See on v\u00f5itlus, mille keskmes on era- ja avalikud huvid ning toimingupiirangud.\nKaja Kallase puhul ei ole avalikult r\u00e4\u00e4gitud, kas valitsus soosis tema abikaasa \u00e4ri, kui andis riiklikule kaubarongide firmale k\u00e4su l\u00f5petada tegevus idaturul. Sellega suunati ju rohkem kaubavooge autovedudele.\nAinu\u00fcksi selline k\u00fcsimuse p\u00fcstitus v\u00f5ib m\u00f5ne inimese n\u00e4rvi ajada. Mis jamps see veel on? Kuid ka sellised m\u00f5tted liiguvad meie armsal kodumaal\u2026\nMe ei tea, mida Kallase laenuga t\u00e4pselt tehti. Peaminister ei ole seda l\u00e4hemalt selgitanud. Vastupidi: ta v\u00e4itis juba ammu, et tema ja Arvo ei k\u00f5nele kodus t\u00f6\u00f6asjadest.\nArvo Hallik teatas p\u00e4rast pikka avalikku survet, et osa laenust l\u00e4ks laoteenuste ettev\u00f5tte Stark Warehousing k\u00e4ivitamisse. Osa aga \u201eerinevate investeeringute tegemiseks\u201c.\nMillised investeeringud need siis olid?\nEi tea.\nKuna laenu saanud ettev\u00f5te on tema oma ning ettev\u00f5tjad pole kohustatud oma tehinguid detailselt selgitama (\u00e4risaladus!), siis pole kahtlused kuhugi kadunud. \u00c4riliselt on selline konfidentsiaalsus m\u00f5istetav (eriti Halliku kui endise pankuri puhul), kuid poliitiliselt n\u00e4ib see lugu \u00e4\u00e4rmiselt kehv.\nSisuliselt kandis Kaja Kallas oma majandushuvid laenu andes \u00fcle oma mehele. N\u00e4iteks suur osa Eesti rahvast tarvitab samamoodi fondijuhtide teenust ega investeeri ise oma pensionis\u00e4\u00e4ste. Meil ei ole seejuures \u00f5rna aimugi, kas fondijuht kavatseb soetada sada aktsiat A v\u00f5i tuhat v\u00f5lakirja B.\nKui aga poliitik suure laenu annab, on olukord teine. Pangaski k\u00fcsitaks 350 000 euro puhul, mida sellega teha kavatsetakse.\nTulles tagasi huvide deklaratsiooni juurde, siis v\u00e4rskeim neist n\u00e4itab, et Kaja Kallas teenis mullu 109 540 eurot (tunamullu 73 571 eurot ehk tema sissetulek kasvas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt). Peaministrile kuulus maat\u00fckk Harjumaal ja korter Tallinnas, 1000 J\u00f5el\u00e4htme golfiklubi (EGCC) A-aktsiat ning ta oli andnud kaks laenu: 5000 eurot v\u00f5lgnes talle \u00fcks naine ja 350 000 eurot abikaasa investeerimisettev\u00f5te Novaria Consult.\nKui j\u00f5ukas peaminister tegelikult on, me teada ei saa, sest k\u00f5ik andmed (n\u00e4iteks s\u00e4\u00e4stud) ei ole avalikud. Ei peagi olema, kui arvestada, milline kisa k\u00e4ib Eestis isikuandmete avalikustamise asjus.\nSamuti tasub arvestada, et deklaratsioon kajastab asjade seisu vaid \u00fchel kindlal ajahetkel. Homme v\u00f5ib avaneda sootuks teine pilt. Ja kes soovib midagi varjata, leiab alati m\u00f5ne mooduse. C\u2019est la vie."}
{"text":"Vabandamise l\u00fchike \u00f5petusP\u00c4EVA KOMMENTAARKaja Kallase suust on mitu p\u00e4eva oodatud vabandused l\u00f5puks k\u00f5lanud, aga kas need ka vabandustena toimivad? Ei, \u00fcle\u00fcldse mitte. Sellel on v\u00e4ga lihtne p\u00f5hjus: peaminister ei tunne, et ta oleks milleski eksinud.Usutav tundus see, mida Kallas \u00fctles eelmisel neljap\u00e4eval ehk p\u00e4ev p\u00e4rast skandaali puhkemist: \u201eMina ei ole teinud mitte midagi valesti. Minu abikaasa ei ole teinud mitte midagi valesti. Ma t\u00f5esti ei saa aru, mis see otsene etteheide mulle on, milles mind s\u00fc\u00fcdistatakse.\u201c Nii ta \u00fctles. Ja nii ta m\u00f5tleb.Vahepeal on Kaja Kallas eeldatavasti saanud paremat suhtekorralduslikku n\u00f5u kui see \u00fcmmargune null peaministri b\u00fcroost ja Reformierakonnast, mis tegi v\u00f5imalikuks ajalooliselt halva ERR-ile antud intervjuu, mille ajal peaminister ajakirjaniku eest p\u00f5genes. Avalikuks saanud asjaolusid arvestades kuuluvad vabandused praegusel juhul paketti sama loomulikul viisil nagu Arvo Halliku Venemaaga seotud \u00e4ri maham\u00fc\u00fcmine.Ja nii \u00fctles peaminister: \u201eK\u00f5igepealt \u00fctlen seda, et mul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud. Ma kindlasti vabandan k\u00f5igi ees, kes sellest riivatuna on end tundnud, aga mina saan vastutada nende moraalsete hinnangute eest, mida ma olen ka andnud.\u201cVabanduse asemel ohvri s\u00fc\u00fcdistamineSellise vabanduse struktuur tuleb tuttav ette. M\u00e4letate Taavi R\u00f5ivase k\u00fclmkapiskandaali? Tol korral k\u00f5las R\u00f5ivase vabandus nii: \u201eVabandan veelkord nii isiklikult kui kogu delegatsiooni nimel k\u00f5igi ees, kes end peol toimunu p\u00e4rast halvasti tundsid.\u201cNii Kallas kui ka R\u00f5ivas vabandasid nende ees, kes on ennast halvasti v\u00f5i riivatuna tundnud. See on absurdne. Esiteks, selline vabandus k\u00e4tkeb ohvri varjatud s\u00fc\u00fcdistamist: teie tundsite end halvasti\/riivatuna (ja t\u00f5ite mulle oma tunnetega jama kaela). Teiseks, vabandust palumise tegelik m\u00f5te on ju v\u00f5tta vastutus iseenda tegude v\u00f5i tegemataj\u00e4tmiste eest. Vabandust palumisel, mis vastutuse v\u00f5tmise asemel varjatult kedagi s\u00fc\u00fcdistab, on soovituga vastupidine efekt.M\u00e4letatavasti \u00f5nnestus ERR-i ajakirjanikul Rain Koolil 2012. aastal v\u00e4lja pressida vabandus peaminister Andrus Ansipilt. See k\u00f5las nii: \u201eJah, ma vabandan.\u201c Tuletan meelde ka k\u00fcsimuse, mille vastuseks viidatud vabandus k\u00f5las: \u201eKas olukorras, kus Reformierakonna liikmed on mokaotsast m\u00f6\u00f6nnud, et v\u00f5ib-olla rahastamisega seotud ebaselgeid tegusid on minevikus tehtud, ei tundu teile, et oleks puhtam ja selgem avalikult vabandada - see puhastaks \u00f5hku ja muudaks t\u00f5sisemalt v\u00f5etavaks ka v\u00f5imalikud seadusemuudatused erakondade rahastamisega seoses?\u201cKui n\u00fc\u00fcd tundub, et Reformierakonnas on lood vabandust palumisega ajalooliselt kehvad - no lihtsalt ei tule v\u00e4lja, keel ei paindu -, siis leidub mees, kellel tuleb natuke paremini v\u00e4lja kui teistel. \u00dcllatus, \u00fcllatus: see on J\u00fcrgen Ligi. Tema on p\u00e4ris \u00f5nnestunud (loe: siiras) s\u00f5nastuses palunud vabandust selle p\u00e4rast, et ta nimetas Jevgeni Ossinovskit sisser\u00e4ndaja pojaks roosast erakonnast. Ta on vabandust palunud n\u00e4iteks kiiruse \u00fcletamise p\u00e4rast ja v\u00e4hemalt korra nende ees, kellele oravad on m\u00e4kra m\u00e4nginud.\u00a0\"Avalikult vabandust paluda on m\u00f5tet ainult siis, kui inimene p\u00e4riselt tunneb, et ta on eksinud.\"Vilja Kiisler ajakirjanik"}
{"text":"HENN P\u00d5LLUAAS: ootaks ka \u00f5iguskantsleri s\u00f5nav\u00f5ttu Kaja Kallase \u00fclbuse suunalPeaminister Kaja Kallas ei ole suvatsenud anda rahuldavaid vastuseid \u00fcles kerkinud teravatele k\u00fcsimustele tema abikaasa j\u00e4tkuva Venemaa \u00e4ri ja ka tema enda osaluse kohta selles, mis kahjustab s\u00fcgavalt Eesti riigi mainet ja t\u00f5siseltv\u00f5etavust teiste riikide silmis. Oleme kuulnud vaid vassimist, aga ka otseseid, teineteisele vastuk\u00e4ivaid valesid ja v\u00e4iteid, justkui temasse see asi ei puutuvatki. N\u00fc\u00fcd otsustas ta ignoreerida kutset Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungile, et vastata riigikogu saadikute k\u00fcsimustele.\nTegemist on enneolematu arrogantsiga, millega Kallas p\u00fc\u00fcab paika panna ja n\u00e4idata enda \u00fcleolekut Riigikogust. Kallas ei hooli sellest, et Eesti on parlamentaarne riik, kus valitsus allub parlamendile, mitte vastupidi ning peaminister on aruandekohustuslik parlamendi ees. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt ei ole see sugugi esimene kord, kui ta keeldub j\u00e4rgimast Riigikogu komisjoni kutset. Kallas keeldus tulemast ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile, et arutada presidendi kantselei rahastamise k\u00fcsimusi. See on pretsedenditu.\nRiigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse paragrahv 22 s\u00e4testab, et parlamendi komisjon v\u00f5ib n\u00f5uda valitsuselt oma t\u00f6\u00f6ks vajalikke andmeid ning n\u00f5uda ministri, sealhulgas peaministri, osalemist komisjoni istungil valitsusliikme v\u00f5imkonda kuuluvate k\u00fcsimuste kohta teabe saamiseks. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama k\u00fcsimustele. Kohustatud!\nTuleb v\u00e4lja, et v\u00e4ljavalitutele seadus ei loe. Kallase ja tema valitsuse poolt on ka varem korduvalt esitatud v\u00e4ljakutse nii parlamentarismile kui ka demokraatlikule riigikorrale. Meenutagem kasv\u00f5i \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastat, kui Reformierakond pani sule sappa enda koalitsioonipartnerile ja valitses p\u00f5hiseadusevastaselt ainuerakonnana riiki. V\u00f5i siis t\u00e4navu kevadist j\u00f5hkrat Riigikogust \u00fcles\u00f5itmist kui usaldush\u00e4\u00e4letusega suruti l\u00e4bi terve pakett j\u00e4rgmisel aastal j\u00f5ustuvaid erinevaid maksut\u00f5use. Erinevatest demokraatiat, kodanikuvabadusi ja s\u00f5navabadust murendavatest eeln\u00f5udest ma ei hakka r\u00e4\u00e4kimagi.\nOn v\u00e4ga positiivne, et president Karis reageeris kriitiliselt Kallase voluntaristlikule keeldumisele ning r\u00f5hutas, et valitsuspoliitikute t\u00f6\u00f6 on vastata k\u00fcsimustele riigikogu komisjoni ees, kui need kerkivad. Ja teha seda ka, s\u00f5ltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni v\u00f5i koalitsiooni esindaja. President r\u00f5hutas, et valikud, mis selles olukorras j\u00e4tavad riigikogu k\u00f5rvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet.\nParaku ei l\u00e4inud president j\u00e4llegi l\u00f5puni ning ei hoiatanud peaministrit t\u00f5siste tagaj\u00e4rgede eest kui ta j\u00e4tkab riigikogu ignoreerimist ja ei n\u00f5udnud otses\u00f5nu Kallase minekut komisjoni ette. Ta ei r\u00f5hutanud, et tegemist on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5sise p\u00f5hiseadusliku kriisiga. Karis leidis vaid, et selles kui t\u00f5siseks Kallas t\u00f5usetunud probleemi peab ning milline on Eesti riigile \u00f5ige lahendus, omavad olulist rolli ka valitsuskoalitsiooni erakonnad \u2013 Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid.\nTundub, et tema lootus koalitsiooni heale tahtele probleem sisuliselt ja tegelikult lahendada, ei vastata. Nagu me aga oleme juba kuulnud, ei n\u00e4e Reformierakond oma esimehe kahepalgelisuses, topeltmoraalis, valetamises ja parlamendi ignoreerimises v\u00e4himatki k\u00fcsitavust. Neile olevat Kallas andnud ammendavad vastused. Ka nende koalitsioonipartnerid sotsid (Ossinovski) ja kahesajalased (Hussar) on \u00f6elnud, et ei n\u00e4e p\u00f5hjust valitsuse lagunemiseks. Seega mingit probleemi justkui polegi \u2013 Kallase s\u00f5nu kasutades, on tegemist vaid \u00ab\u0161aakalite\u00bb alatu r\u00fcnnakuga tema vastu. Tema \u00abmoraalne kompass\u00bb on paigas ja tagasi ta ei kavatse astuda.\nN\u00fc\u00fcd on siis ka Kallase abikaasa osalusel Eesti-Venemaa \u00e4riga tegelenud Stark Logistics temast eeskuju v\u00f5tnud ja teatanud, et l\u00fckkab kutse tagasi ning ei kavatsegi riigikogu komisjonide istungitest osa v\u00f5tta. See on ennekuulmatu.\nTundub, et peaminister ja teda \u00fcmbritsevad isikud on t\u00e4ielikult kaotanud reaalsustaju ning pretendeerivad enda \u00fclimuslikkusele, ilmeksimatusele ja puutumatusele ning kavatsevad v\u00f5imust iga hinna eest kinni hoida. Valitsus, ehk t\u00e4idesaatev v\u00f5im peab alluma parlamendile. See, mis toimub, peab olema t\u00e4ielikult v\u00e4listatud. Tagaj\u00e4rg on m\u00e4rksa hullem kui lihtsalt tuleviku jaoks pretsedendi loomine ja Eesti demokraatia maine kujundamine, nagu president kirjeldas. Tegemist on demokraatia summutamisega, parlamendi viimisega vaikivasse olekusse ja valitsuse ainuv\u00f5imu kehtestamisega ehk teisis\u00f5nu diktatuuriga. See ei tule k\u00f5ne allagi!\nOotan \u00f5iguskantslerilt selget seisukohav\u00f5ttu ja presidendilt veelgi karmimat reageerimist. Kaja Kallas peab koheselt tagasi astuma! Kui seda ei juhtu, ootab \u00fchiskonna valdav enamus peaministri umbusaldamisele ka tema koalitsioonipartnerite allkirju. Oma usalduskrediidi maha m\u00e4nginud Kaja Kallas peaministrina enam j\u00e4tkata ei saa.\nHenn P\u00f5lluaas, Riigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"1980ndatel \u00fcle\u00f6\u00f6 Tallinnasse kolinud keraamik Sergei Isupov: see oli suur kontrast, armusin Eestisse kohePeeter Korma\u0161ov r\u00e4\u00e4kis Vene-Ukraina p\u00e4ritolu maailmakuulsa keraamikuga, kelle hiidskulptuuri Eesti augustitorm h\u00e4vitas.\nTaasiseseisvumisaja alguse metsikut kunstielu j\u00e4lginud inimesed m\u00e4letavad veel, et 1980ndate l\u00f5pus ja 1990ndate alguses liikus Tallinnas \u00fcks koloriitne kuju. Inimloomad, v\u00e4rvilised monstrumid ja grotesksed vormid \u2013 keraamik Sergei Isupovi (60) t\u00f6\u00f6d paistsid v\u00e4lja.\nSama l\u00f5bus ja v\u00e4rvikas nagu Sergei kunst on ka ta ise. Enne intervjuud polnud ma teda 30 aastat n\u00e4inud. Viimati kohtusime Lasnam\u00e4el minu esimese lapsep\u00f5lvekodu k\u00f6\u00f6gis, sest ta oli enne USAsse emigreerumist mu vanemate juures sage k\u00fclaline. Kui Sergei teekannud on meie riiulitel siiani uhkelt p\u00fcsti, siis kahjuks ei l\u00e4inud sama \u00f5nnelikult tema viimasel suurel skulptuuril, mis ARSi hoovis tormi ajal telgi alla j\u00e4i.\nS\u00fcndisid Venemaal, elasid ja \u00f5ppisid Ukrainas, aga siis otsustasid hoopis Eestisse tulla?\nOlen seda lugu juba nii palju r\u00e4\u00e4kinud, et sellest on saanud omaette m\u00fc\u00fct ka mu enda jaoks. Raske on ameeriklastele selgitada, mida t\u00e4hendavad Venemaa, Ukraina ja N\u00f5ukogude Liit. S\u00fcndisin k\u00fcll Venemaal, aga elasin seal ainult kuus kuud. Mu isa ja ema said noorelt vanemateks ja on kunstnikena olnud v\u00f5rdlemisi edukad, eriti ema. Isa oli p\u00e4rit Siberist, ema Stavropolist, aga nad kohtusid Odessa kunsti-tehnikakoolis.\nEma l\u00f5petas kooli keraamikuna ja sai t\u00f6\u00f6 Vass\u00f5lkivis \u2013 millest ma n\u00fc\u00fcd s\u00f5ja t\u00f5ttu uudistes palju kuulen, sest seal on s\u00f5jalennuv\u00e4li \u2013 \u00fches tehases. 11aastasest peale k\u00e4isin Kiievis kunstnike internaatkoolis, sest mu vanematekoju oli sealt kolme eri transpordivahendiga poolteist tundi.\nOlin \u00fcmbritsetud kunstnikest, aga k\u00e4is pidev v\u00f5itlus nagu laste vahel ikka ja j\u00e4in pigem kaotajate poolele. Kuna k\u00f5ik koolil\u00f5petajad l\u00e4ksid Kiievis kunsti\u00fclikooli, otsustasin, et ei taha veel kuus aastat samas grupis olla. Pealegi elasid mu vanemad selleks ajaks Kiievis ja tahtsin neist kaugemale saada, oma teed k\u00e4ia.\nMillegip\u00e4rast imponeeris mulle Leningradi (Peterburi) Muhhini-nimeline kunstt\u00f6\u00f6stuskool, aga sealne taotlusprotsess v\u00f5ttis terve igaviku. Pealegi olid nad v\u00e4ga ebaviisakad ja on sellised k\u00f5igi vastu, kes on p\u00e4rit v\u00e4ljastpoolt Peterburi.\nMiks valisid just keraamika?\nSee oli tegelikult juhus, sest internaatkooli l\u00f5petasin maalijana. Aga tundsin paljusid kunsti\u00fclikoolide maalitudengeid ja mulle tundus, et nad ei \u00f5ppinud seal kuigi palju juurde. Kui oled hea maalija, siis oled hea maalija. Pole vaja seda kuus aastat \u00f5ppida, kui see on ainult alkohol, t\u00fcdrukud ja peod.\nTahtsin omandada mingi oskuse, seet\u00f5ttu kaalusin ka graafikat. Aga k\u00f5ige tuttavam oli mulle keraamika, sest ema oli keraamik, olin saviga harjunud ja aidanud vanematel tellimust\u00f6id teha. Aga ma ei v\u00f5tnud savi kunagi t\u00f5siselt ja see on olnud mu \u00f5nn. Erinevalt maalimisest, mis tundus alati t\u00f5sine t\u00f6\u00f6.\n\u201eHaarasin oma asjad, andsin konduktorile altk\u00e4emaksu ja j\u00f5udsin \u00fche \u00f6\u00f6ga Tallinnasse.\u201c\nSinu vanaisa, maalija Nikolai Korma\u0161ov n\u00f5udis oma lastelt alati palju, minu vanemad minult samamoodi. Kunsti\u00fclikoolis on liiga palju reegleid \u2013 samuti keraamikas, aga need on tehnilised reeglid, mist\u00f5ttu see tundus m\u00e4nguline ja v\u00e4hem v\u00f5itluslik. Pead arvestama paljude asjadega, nagu kompositsioon, gravitatsioon, keemia jne, aga mida kitsamad piirid, seda rohkem vabadust.\nMillal otsustasid Eestisse tulla?\nKuna mind Peterburis \u00f5ppima ei v\u00f5etud, valisin j\u00e4rgmise l\u00e4hima koha ehk Tallinna. Helistasin ERKIsse (EKAsse) ja nad \u00fctlesid, et v\u00f5tame su j\u00e4rgmisel p\u00e4eval vastu. Haarasin oma asjad, andsin konduktorile altk\u00e4emaksu ja j\u00f5udsin \u00fche \u00f6\u00f6ga Tallinnasse. See oli suur kontrast, sain nii teistsuguse vastuv\u00f5tu osaliseks ja armusin Eestisse kohe.\nSooritasin sisseastumiseksamid hiilgavalt, v.a kompositsioonis, kus h\u00e4visin t\u00e4ielikult. Eestis oodati toona abstraktset stiili ja olin Ukrainas \u00f5ppinud tegema akadeemilisemat kunsti. Otsustasin siiski j\u00e4\u00e4da veel \u00fcheks aastaks, muu hulgas seet\u00f5ttu, et \u00fchikas oli koolist k\u00f5igest viie minuti kaugusel.\nNii et parem on \u00f5ppida v\u00e4ikses kohas?\nKindlasti. ERKIsse oli raske sisse saada, aga see oli vajalik katsumus. Mul oli raske propiskat (elamisluba) saada, aga Dvigateli tehas andis selle, kui seal t\u00f6\u00f6tasid, ja ka koha \u00fchiselamus. Ma ei teadnud linnas kedagi ja esimesel n\u00e4dalal Eestis magasin raudteejaamas. Avastasin, et paljud vanalinna restoranid sulgevad oma uksed kell kolm, ajavad purjus kliendid v\u00e4lja ja sel ajal on v\u00f5imalik sisse hiilida. Sain s\u00fc\u00fca toitu, mis laudadele j\u00e4eti. M\u00e4letan n\u00e4iteks Gloriat, see on ju siiani alles (naerab).\nSain t\u00f6\u00f6d Dvigatelis hapukapsa viilutamise masina juures, vahetus kestis seitsmest neljani. Igal \u00f5htul tegin kunsti, olgu see maal, joonistus vms, k\u00e4isin sageli baarides skitseerimas. Punkarid kogunesid Varblase kohviku ees ja olid joonistamiseks huvitavad tegelased, pealegi oli neil sellest t\u00e4iesti suva. Paljudest said hiljem kuulsused, lauljad ja n\u00e4itlejad.\nOlen rahul, sest saan \u00f6elda, et alustasin t\u00f5esti p\u00f5hjast. Aga noorena sa ei vajagi kuigi palju, pealegi vanemad toetasid mind. Muidugi kulutasin raha ka s\u00f5pradega v\u00e4ljas k\u00e4imisele ja pidudele, aga see on elu osa \u2013 nende kaudu sain elukoha ja v\u00f5rgustikku on vaja.\nEestis sain niisiis ruttu jalad alla, teisel aastal v\u00f5eti mind ka ERKIsse vastu. Suvel t\u00f6\u00f6tasin Ukrainas v\u00e4ikestes vabrikutes ja t\u00f5in paljud t\u00f6\u00f6d Eestisse kaasa, et siin s\u00fcgiseti n\u00e4itusi teha. Sain l\u00fchikese ajaga populaarseks, ka kaastudengite seas ja isegi \u00f5ppej\u00f5ud tahtsid mu taieseid osta. Hindamisel neile mu t\u00f6\u00f6d ei meeldinud, aga p\u00e4rast tulid nad minu juurde ja k\u00fcsisid \u201eKas sa m\u00fc\u00fcd?\u201c. Mind v\u00f5eti kunstnike liitu ja ma ei tahtnud enam Ukrainasse naasta, sest mu elu ja lugu olid n\u00fc\u00fcd siin.\nIkkagi otsustasid Ameerika \u00dchendriikidesse minna?\nT\u00f6\u00f6tasin p\u00e4rast \u00fclikooli \u00fches Slovianski tehases, aga see oli raske, sest mul polnud seal m\u00f5ttekaaslasi ja ma ei tundnud end h\u00e4sti. Helistasin sageli su onule maalija Orest Korma\u0161ovile, et kuulda, mis laias maailmas toimub. Teesklesin, et olen haige, ja sain \u00fche aasta vabaks. Sain s\u00f5prade kaudu arstilt s\u00fcdamehaiguse diagnoosi.\nKunstniku muudab emotsionaalne tasakaalutus produktiivseks. T\u00f6\u00f6tasin kuus kuud ateljees ning korraldasin v\u00e4ljapaneku Kiievi rahvus- ja dekoratiivkunsti muuseumis, aga see pandi kohe p\u00e4rast avamist kinni kui ebamoraalne n\u00e4itus. Hiljem tulin sama n\u00e4itusega Tallinnasse ja sain selle eest aasta parima kunstniku auhinna.\nKuna tahtsin Eestisse j\u00e4\u00e4da, l\u00e4ksin toonase kunstiakadeemia juhi Jaak Kangilaski jutule. Ta oli v\u00e4ga toetav, kuigi selleks polnud p\u00f5hjust, ja pikendas mu elamisluba. Tunnen siiani piinlikkust, et eesti keelt ei oska, aga Eesti oli toona kakskeelne ja k\u00f5ik r\u00e4\u00e4kisid minuga vene keeles. \u00d5nneks mu naine kunstnik Kadri P\u00e4rnamets ja t\u00fctar Roosi r\u00e4\u00e4givad eesti keelt.\nEesti taasiseseisvumise p\u00e4eval avati mu n\u00e4itus Vaal Galeriis. P\u00e4rast pidustusi linnas tulid inimesed ka minu avamisele ja peole. Ma ei andnud toona endale t\u00e4pselt aru, mis toimub, sest olin \u00fclepeakaela h\u00f5ivatud oma n\u00e4ituse korraldamisega. Aasta hiljem andis Mart Laar mulle Eesti kodakondsuse. Ta kutsus mind k\u00fclla, pakkus teed ja r\u00e4\u00e4kis, kui oluline on kunsti roll.\nMilline oli su toonane elu Eestis?\nEesti iseseisvuse algusaeg oli v\u00e4ga raske k\u00f5igi, k.a minu jaoks. Sain oma kunsti m\u00fc\u00fca ja vanemad toetasid mind, aga muid \u00fcritusi oli v\u00e4he. Tundsin, et tahan midagi muud, ja hakkasin k\u00e4ima rahvusvahelistel s\u00fcmpoosionidel. L\u00e4tis \u00fchel sellisel \u00fcritusel sain tuttavaks ameeriklannaga, kes kolis hiljem minu juurde Eestisse. Mina ei osanud inglise keelt ega tema vene keelt, aga paari n\u00e4dalaga hakkas ta juba natuke vene keelt r\u00e4\u00e4kima.\nPeagi kolisime USAsse, mis tundus t\u00e4ielik v\u00e4lismaa. Arvan, et talle meeldis kellelegi seletada, mis on krediitkaart ja takso \u2013 see oli eksootiline. Abiellusime, sain green card\u2019i ning hakkasime koos \u00e4ri ja kunsti tegema. Olin selleks ajaks \u00f5ppinud seitse aastat maalimist ja kuus aastat keraamikat. Teised kunstnikud, kellega kohtusin, tundusid m\u00e4rksa kogenematumad ja olid head ainult \u00fches kindlas asjas.\nHakkasin kiiresti m\u00fc\u00fcma, aga USAs ei saa korraga m\u00fc\u00fca ja karj\u00e4\u00e4ri teha. See on vastandite maa, mis mulle seal meeldibki. Kunstim\u00fc\u00fcjaid ei huvita kunst \u2013 see on siis hea, kui m\u00fc\u00fcb, ja siis oled sa ka hea kunstnik. N\u00fc\u00fcd on mul juba 30 aastat sama kunstikaupmees: Leslie Ferrin. Me ei k\u00fcsi teineteiselt, kuidas t\u00f6\u00f6tame \u2013 see on m\u00f5lema isiklik kunst. Kunstniku ja kunstikaupmehe suhted pole kunagi head, aga meil on. Ostsime 20 aastat tagasi Massachusettsis Cummingtonis vana veski, kus meil on m\u00fc\u00fcgisaal ja stuudio.\nSiiski on immigrant raske olla, olin toona juba 29. Aga kunstnikule on see imeline: vene keeles \u00f6eldakse \u201eKui poeedil pole valus, siis tal pole millestki kirjutada\u201c.\n\u00d6eldakse ka, et kunstnikuna tuleb valu ja hullust tekitada, kui neid pole.\nJust, aga otsin halvas alati head. Meie abielu kestis kolm aastat, mis on t\u00e4pselt green card\u2019i saamiseks vajalik aeg. Paljud mu Eesti s\u00f5brad arvasid, et see oli v\u00f5ltsabielu, aga see pole sugugi t\u00f5si. Suhe l\u00e4ks keeruliseks, sest jagasime k\u00f5ike, nii stuudiot kui ka samasugust l\u00e4henemist kunstis. See andis mulle uue alguse, aga mul kulus ikkagi aasta, et p\u00e4riselt aru saada, et olen heas riigis ja suhteliselt edukas kunstnik.\nAmeerika \u00dchendriikides ei saa kunstnik ju riigilt toetust?\nTavaliselt mitte, aga olen \u00f5ppinud seda taotlema. Massachusetts on selles vallas toetav, aga ma pole kunagi uskunud vabalt jagatavasse rahasse, mida peab kuskilt k\u00fcsima, pigem teen ise t\u00f6\u00f6d. Ent p\u00e4rast nii paljusid aastaid kunsti panustamist tunnen, et mul on selleks \u00f5igus. Saan oma kunstist k\u00fcll \u00e4ra elada, aga v\u00e4ga s\u00e4\u00e4stlikult. Paljud USA kunstnikud ei saa ainult sellest elatuda.\nKunstnikke on erinevaid. \u00dchtedele meeldib oma tegutsemist m\u00f5testada ja selle \u00fcle filosofeerida, teised vihastavad k\u00fcsimuse \u201eMis kunsti sa teed?\u201c peale ja \u00fctlevad, et ma lihtsalt teen ja nii ongi. Sind on nimetatud s\u00fcrrealistiks ja antropomorfistiks, samuti l\u00f5hud vormi. Kuidas ise ennast n\u00e4ed, kas \u00fcldse kuidagi?\nKui USAsse kolisin, kasutasin palju halli, sest k\u00f5igile siin Eestis meeldisid klassikud. USAs on v\u00e4rvid au sees, ja kui oma esimesi t\u00f6id eestlastele n\u00e4itasin, siis mulle tundus, et nad pidasid seda kit\u0161iks. \u00dcks L\u00e4ti keraamik \u00fctles, et sul tuleb kas ennast kogu aeg uuesti leiutada v\u00f5i \u00fcht ja sama asja pidevalt korrata. Nagu J\u00fcri Arrak ja Toomas Vint, kes n\u00fc\u00fcd on klassikud.\nMuide, suur m\u00f5ju mu kunstile oli omal ajal su isal Andrei Korma\u0161ovil, plakatikunstnikul ja graafilisel disaineril, kes paneb alati teosesse oma soovid, mis muudavad selle v\u00f5imsamaks. Nagu ta tegi plakati su emast ja terve linn oli neid t\u00e4is, nii et ta pani oma armastuse kunsti.\nInimestele meeldib kunstnikke kastidesse panna, aga saan aru, et neil on seda vaja. V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast on okei mu t\u00f6\u00f6de kohta \u00f6elda s\u00fcrreaalne, sest kindla k\u00e4ekirjaga t\u00f6\u00f6d saavad meeldida paljudele. Aga minu kunsti tegemine ei olene sildist, mis sellele k\u00fclge kleebitakse. T\u00f6\u00f6tan iga p\u00e4ev, see on nagu p\u00e4eviku pidamine ja iga kord uus. Loon lihtsalt vorme, mitte s\u00fcmboleid. Kui seda kirjeldaksin, oleks see igav. Kui keegi istub USAs lennukis mu k\u00f5rvale ja k\u00fcsib, mis kunsti sa teed, on mul raske seda seletada. Savi on minu jaoks nagu pliiats, aga nii ei saa ju vastata.\nProtsessi k\u00e4igus k\u00fcll vahel unustan, miks alustasin \u2013 mulle meeldib rohkem, kui see mul meeles p\u00fcsib. T\u00f6\u00f6tan kahtlusteta, organiseeritult ega k\u00fcsi, miks ma midagi teen. Hiljem annan t\u00f6\u00f6 kunstikaupmehele ja tema tegeleb asjaga edasi. Kui teos on valmis, pole see enam minu oma ja sel on juba oma elu. T\u00e4nap\u00e4eval sa enam alati ostjaga ei kohtugi, kuristik on suur. Aga ma ei jaksakski \u00f5htuti p\u00e4rast rasket t\u00f6\u00f6p\u00e4eva galerii\u00fcritustel ja \u00f5htus\u00f6\u00f6kidel osaleda.\nTuleme Eestisse: mis sinu t\u00f6\u00f6ga ARSi hoovil siis t\u00e4psemalt juhtus?\nTorm h\u00e4vitas selle, mis on k\u00fcll \u00f5udne, aga sain neli vaba p\u00e4eva! Seda t\u00f6\u00f6d oli t\u00f5esti raske teha.\nKeraamikaahjude meister Andres Allik, keraamik Ingrid Alliku abikaasa, on loonud ahju, mille saab p\u00f5letamise ajal skulptuuri \u00fcmbert lahti v\u00f5tta. See on v\u00e4ga efektiivne, temperatuur on \u00fcle tuhande kraadi, leegid t\u00f5usevad k\u00f5rgele ja k\u00f5ik on punane. 10\u201315 minuti p\u00e4rast pannakse ahi uuesti kinni. See on keeruline, sest tuleb luua pudelikujuline vorm, mis sellisesse ahju (petal klin) mahuks, ning see peab sobima nii performance\u2019iks kui ka hilisemaks eksponeerimiseks.\nKuna ostjaid on v\u00e4hem, ongi kunstist saanud pigem performance, k.a loengute andmine ja workshop\u2019id. Inimesed tahavad tunda, et ka nemad on kunstnikud. Muide \u2013 vahel, kui \u00fctlen lennukis, et olen kunstnik, \u00fctlevad inimesed: mina ka, sest k\u00e4isin \u00fchel keraamikakursusel.\n\u201eKui \u00fctlen, et olen kunstnik, \u00fctlevad inimesed: mina ka, sest k\u00e4isin \u00fchel keraamikakursusel.\u201c\nTahtsin luua t\u00f6\u00f6d, kus leegid l\u00e4hevad l\u00e4bi skulptuuri kehade. Olin inspireeritud gootikast, mida Eestis ja eriti Tallinnas on palju. Pool mu t\u00f6\u00f6st oli valmis, aga siis tuli torm... Telk kukkus kokku, h\u00e4vitas nii ahju kui ka skulptuuri. Ja meil polnud enne \u00fcrituse avamist selle taastamiseks piisavalt aega.\nEestis olles teengi sageli kunsti, mida ei plaani m\u00fc\u00fca ja annan s\u00f5pradele. Kapitalism muutis mind mobiilsemaks ja kujundas mu k\u00e4ekirja, aga igatsen lihtsalt tegemist. Mulle meeldib m\u00e4ngida, saagida midagi mootorsaega. Praegu teen loomaskulptuure oma abikaasa maakoju Rakvere l\u00e4hedal. Tahaksin teha aia, kuhu skulptuurid peita \u2013 see oleks ainult minu jaoks. Oleks tore, kui keegi seal istuks ja inimesi ehmataks. Alustasin ratsaniku kujuga ja inimesed arvasid, et mul on hobune.\nKuidas su pere praegu Ukrainas toime tuleb?\nMu ema ja vend elavad ikka seal. Isa suri kahjuks sel aastal, aga paljud tema s\u00f5brad olid l\u00e4inud m\u00e4rksa varem. P\u00e4rast T\u0161ornob\u00f5li katastroofi kolis mu vend Ilja pooleks aastaks minu juurde Tallinnasse, aga praegu ei soovi mu pere Ukrainast lahkuda. Ema suhtub asjasse huumoriga, \u00f6eldes, et kuna s\u00fcndis 1939. aastal, on ta juba teise maailmas\u00f5ja \u00fcle elanud. Nad p\u00f5genesid tema emaga paadis \u00fcle Kaspia mere \u2013 samal ajal kui neid pommitati.\nEma on k\u00fcll kurb, et ei saa reisida, aga \u00fctleb, et Kiiev on v\u00e4ga ilus. K\u00f5ik on lahkunud, autosid pole, pargid on t\u00fchjad. Mina loen uudistest, et linna pommitatakse, aga tema \u00fctleb, et pole midagi kuulnud. Ta teeb endiselt palju n\u00e4itusi ja suhtleb avamisel inimestega.\nMu vend on see-eest s\u00f5jast rohkem m\u00f5jutatud ja r\u00e4\u00e4gib n\u00fc\u00fcd ainult ukraina keeles. Minagi oskan ukraina keelt, k\u00e4isin ju seal koolis. Ilja on hea kunstnik ja maalija, aga ta ei tundnud kunagi, et peaks seda \u00f5ppima. Ta t\u00f6\u00f6tab televisioonis, loob interj\u00f6\u00f6re reklaamidele jne. Oleme teinud ka peren\u00e4itusi, see m\u00fc\u00fcb h\u00e4sti. Vend \u00fctleb, et pole kunagi makse maksnud. Raha tal pole, aga tal on linnamaja, dat\u0161a Kiievi l\u00e4hedal, maja Kreekas ja suvemaja Valgevene piiri l\u00e4hedal. Lisaks on tal neli t\u00fctart. Riigist lahkuda ta ei tohi, aga saab neil k\u00fclas k\u00e4ia.\nUkrainal on v\u00e4ga raske teistsugusele teele p\u00f6\u00f6rduda, sest s\u00fcsteem on korrumpeerunud. Eesti uus s\u00fcsteem on v\u00f5ib-olla liiga j\u00e4ik, aga v\u00f5rdsus on Eesti edu alus. Ukraina on kaotanud nii palju, aga kui nad v\u00f5idavad \u2013 ma v\u00e4ga loodan seda, aga ei tea, millal see juhtub \u2013, siis v\u00f5itja on raske olla.\nPraeguseks oleme USAs teinud mitu \u00fcritust ja toetanud Tallinna ukraina kultuurikeskust, sest siis v\u00e4hemalt teame, kellele raha l\u00e4heb. Tegime T-s\u00e4rgid, m\u00fc\u00fcsime kunsti ja korraldasime \u00fcritusi, millega kogusime k\u00fcllaltki korraliku summa.\n\u201eTriip, T\u00e4pp ja Ruut\u201c\nN\u00e4itusel on peale Sergei Isupovi t\u00f6\u00f6de eksponeeritud teiste tunnustatud Eesti keraamikute looming.\nIsupovi t\u00f6\u00f6d on saanud palju auhindu, ta on teinud soolo- ja grupin\u00e4itusi ning ta t\u00f6\u00f6d kuuluvad paljude maailma muuseumide ja erakogujate kollektsiooni.\nKuraator K\u00e4rt Seppel\nAvatud ARSi tarbekunstigaleriis 31. oktoobrini.\nN\u00e4itusega t\u00e4histatakse EKA keraamikaosakonna 100 aasta juubelit. Sama s\u00fcndmuse puhul on ARS Projektiruumis 15. septembrini avatud n\u00e4itus \u201eVoolida, hoida. Hoovused Eesti keraamikas\u201c (kuraatorid Kati Saarits, Raili Keiv, Laura P\u00f5ld)."}
{"text":"Riigikogu erikomisjoni ette sundtoomise v\u00f5imalus tekitab vastakaid tundeidPeaminister Kaja Kallase keeldumine reageerida kiirelt kutsele tulla riigikogu erikomisjonidele vastuseid andma on tekitanud k\u00fcsimuse sundtoomise v\u00f5imalikkusest.Seda on riigikogu VIII koosseisu (1995-1999) t\u00f6\u00f6st alates arutatud eri ajutiste komisjonide t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, kuid seni ei ole sunni rakendamiseni j\u00f5utud.Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Henn P\u00f5lluaas \u00fctles, et k\u00f5ik isikud, ka valitsuse liikmed, on kohustatud tulema riigikogusse \u00fctlusi andma ning sellest keeldumine on pretsedenditu. Samas m\u00f6\u00f6nis ta, et kuigi tulemata j\u00e4tmise eest on m\u00f5nel puhul s\u00e4testatud karistused, ei saa politsei, prokuratuur ega keegi muu asja menetleda, sest seaduses ei ole neile seda \u00fclesannet antud - seega pole ka komisjonil kaevata kellelegi muule kui avalikkusele.Endine \u00f5iguskantsler Allar J\u00f5ks leidis, et ei korruptsioonivastane erikomisjon ega riigieelarve kontrolli erikomisjon pole seaduse t\u00e4henduses uurimiskomisjon, kuhu kutsutu on kohustatud rahatrahvi \u00e4hvardusel ilmuma, selgitusi andma ja k\u00fcsimustele vastama. \u00abJa isegi uurimiskomisjonil pole \u00f5igus kohaldada kutsutud isiku suhtes sundtoomist,\u00bb lisas ta.2018. aastal p\u00f5hiseaduse asjatundjate kogu t\u00f6\u00f6s eksperdina osaledes soovis J\u00f5ks muu hulgas t\u00e4iendada p\u00f5hiseaduse S 71 lg 3 j\u00e4rgmiselt: \u00abUurimiskomisjoni moodustamise \u00f5igus on v\u00e4hemalt \u00fchel kolmandikul riigikogu liikmetel, komisjoni menetluse ja t\u00f6\u00f6korralduse s\u00e4testab seadus.\u00bbJ\u00f5ksi s\u00f5nul p\u00f5hjendas ta ettepanekut asjaoluga, et parlamentaarse demokraatia tugevus s\u00f5ltub paljuski opositsiooni v\u00f5imekusest parandada arutelude ja j\u00e4relevalve kaudu poliitiliste protsesside stabiilsust, legitiimsust, usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja l\u00e4bipaistvust. Tema hinnangul ei ole riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduses sisalduv uurimiskomisjoni meede piisav, sest ei n\u00e4e ette \u00f5iguslikke tagatisi komisjoni \u00fclesannete t\u00e4itmiseks, sealhulgas t\u00f5husaid vahendeid kohustamaks isikuid ilmuma komisjoni ette. Samas ei pooldanud J\u00f5ks nimetatud seaduse muutmist selliselt, et uurimiskomisjon saaks kohaldada kutse eiraja suhtes sundtoomist. \u00abSee, et me arutame t\u00f5simeeli, kas peaministri suhtes v\u00f5iks\/peaks kohaldama sundtoomist, r\u00e4\u00e4gib piisavalt meie poliitilise kultuuri kohta.\u00bbP\u00f5hiseaduse Assamblee liikme Liia H\u00e4nni meelest on riigikogu komisjonid praegu \u00fcletanud kokkulepitud p\u00e4devust ning muudetud platsdarmideks, mida opositsioon kasutab valitsusele koha k\u00e4tten\u00e4itamiseks.Sundtoomise seadustamise soovi kohta \u00fctles H\u00e4nni l\u00fchidalt, et j\u00e4etagu jama. \u00abPeaminister on ju \u00f6elnud, et ta l\u00e4heb komisjoni ette, kuid aeg tuleb enne kokku leppida. Institutsioonide vahel peaks olema vastastikku lugupidav suhtlemine, ka see on \u00fcks poliitilise kultuuri osa.\u00bbRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa ei poolda samuti f\u00fc\u00fcsilist ehk n-\u00f6 v\u00e4givaldset toomist, sest tema s\u00f5nul on iga\u00fche moraalne kohustus vastata riigikogu kutsele, kui teda tahetakse \u00e4ra kuulata.P\u00f5hiseaduse \u00fcks peamisi autoreid J\u00fcri Adams heitis teemat kommenteerides pilgu minevikku: \u00abJamad algasid, kui Vootele Hansen juhatas riigikogu VIII koosseisus eradetektiivib\u00fcroo SIA skandaali uurimist (SIA salvestas varjatult poliitikute juttu - A. A.) ning Edgar Savisaar keeldus komisjoni ette tulemast.\u00bbAdamsi s\u00f5nul peaksid asjad k\u00e4ima nii, et t\u00e4itevv\u00f5imu tippametnike kutsumisel selliste komisjonide ette koosk\u00f5lastatakse omavahel p\u00e4ev, kellaaeg ja teema, ning siis saavad n\u00f5unikud aidata. \u00abAga mitte nii, et tule homme kella kolmeks!\u00bbEndine poliitik ja riigikogu VIII koosseisu probleemkomisjoni juht Vootele Hansen leidis, et sundtoomise \u00f5iguse andmisega peaks muutma kogu erikomisjonide t\u00f6\u00f6 ja seal k\u00e4sitletavate teemade menetlemise korda. \u00abKui on sundtoomise \u00f5igus, siis peaks olema ka v\u00e4hemalt \u00f5igus kutsutut tema ametikohal umbusaldada v\u00f5i teha vastav ettepanek, et need \u00f5igused oleksid vastavuses,\u00bb nentis ta.\"Sundtoomise seadustamise soovi kohta \u00fctles Liia H\u00e4nni l\u00fchidalt, et j\u00e4etagu jama.\"Edgar Savisaar ja Kaja Kallas on m\u00f5lemad olnud t\u00f5rksad riigikogu erikomisjonide ette tulemisel. FOTOD: TAIRO LUTTER, EERO VABAM\u00c4GIAIMAR ALTOSAAR, ajakirjanik"}
{"text":"Farss Toompeal: parlamendis jahvatati \u00fcle poolteise tunni teemal, kas peaminister peab tulema erikomisjonidesseRiigkogu opositsioon tahtis kahe erikomisjoni \u00fchisistungil pilbasteks peksta peaministri abikaasa \u00e4ritsemise Venemaal, ent ei suutnud lillegi liigutada. Vajalikke k\u00fclalisi polnud, kohalolijad aga tahtsid teada, kas istungi vedajatel on voli asju arutada.tada.Eile hommikul kostab parlamendi koridorides m\u00f5tisklusi, mida \u00fcldse saavad erikomisjonid - riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastane - \u00fchisistungil arutada, sest v\u00f5tmek\u00fclalised - peaminister, kaubaartiklite tootja (Metaprint) ja selle vedaja (Stark Logistics) - \u00fctlesid nende kutsest \u00e4ra.Kui kell l\u00f6\u00f6b k\u00fcmme, algab Urmas Reinsalu ja Mart Helme juhtimisel erikomisjonide \u00fchisistung. Avapauguna selgitab riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Reinsalu kohtum\u00f5istjalikult, millele istung keskendub, mis on \u00f5iguslikud (rahvusvahelised) alused ja mida tahetakse saavutada.V\u00f5hikule igati veenev jutt, sest peaminister Kaja Kallase v\u00f5imu usaldusv\u00e4\u00e4rsus on tema abikaasa Arvo Halliku \u00e4ride t\u00f5ttu kildudeks l\u00f6\u00f6dud ning igasuguse kontrolli tipus on parlament oma kuulamiste ja arup\u00e4rimistega, kuhu ministrid ja muud asjaosalised peavad ilmuma. Helme teatab oma s\u00f5nav\u00f5tus, et idavedude skandaali puhul on avastatud \u201ev\u00e4hkkasvaja\u201c, mille siirded ilmnevad \u00fcha selgemalt.\u00dchiskomisjoni teised liikmed kuulavad avas\u00f5nu m\u00f5tlikult, vaid Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo* teeb m\u00e4rkmeid, otsaesine murest kortsus.Kui Helme saab oma epistliga \u00fchele poole, t\u00f5statab Keldo oma mure.\u201eSeadused on k\u00f5igile t\u00e4itmiseks, aga teile?\u201c vehib Keldo moraalilipuga Reinsalu nina all. \u201eMille alusel tegutsete?!\u201c Riigieelarve kontrolli erikomisjon kontrollib ju valitsust, et riigieelarve oleks t\u00e4idetud ning riigi vara ja eelarvevahendeid kasutataks m\u00f5istlikult.Keldo r\u00e4\u00e4gib sisuliselt \u00fcle peaministri enda seisukoha, mille ta l\u00e4kitas riigikogu esimehele Lauri Hussarile eile hommikul. Selles teatas Kallas, et on valmis tulema komisjonide ette, kui ajad on enne koosk\u00f5lastatud. \u201eS\u00f5jaaegne \u00e4ritegevus Venemaaga\u201c ei kuulu Kallase ega Keldo hinnangul erikomisjonide p\u00e4devusse. Keldo hinnangul on Reinsalu subjektiivne, l\u00fckates vaiba alla teemasid, mis puudutavad tema erakonda, s\u00f5pru ja muidu poolehoidjaid (nt rahaeraldised Pere Sihtkapitalile ja peaminister J\u00fcri Ratase joogid autosse).Keldo v\u00f5tab jutu kokku: reeglid peavad kehtima k\u00f5igile ning ta on palunud riigikogu juhatusel anda hinnang, kuidas tagada komisjoni(de) erapooletus. Reinsalu tahab seepeale istungiga edasi minna, kuid Keldol on k\u00e4si uuesti p\u00fcsti: \u201eKuidas saame istungiga edasi minna, kui pole tekkinud \u00f5igusarusaama?\u201cKui istung on kestnud ligemale tunni, arutatakse ikka komisjoni p\u00e4devust idavedude skandaalis. \u00d5igemini seda, kuidas Reinsalu komisjon ei peaks asjaga tegelema. Jutt veereb sinna, et tuleb teha uus, paremini s\u00f5nastatud kutse, kui Helme l\u00f5hkab \u00e4kki eikuskilt p\u00e4rit pommi - ja skandaalist saab n\u00f5iajaht.\u201e\u00c4rge muretsege, kui me teeme korduskutse [peaministrile ja asjaosalistele], siis t\u00e4psustame teemasid. \/---\/ Me leiame selle teema ja paneme p\u00e4evakorda ja leiame ka, miks peaminister peab tulema vastama,\u201c purskab Helme.Kui istung on kestnud ligemale poolteist tundi, r\u00e4\u00e4gitakse h\u00e4\u00e4letamisest. Kas keegi on selle vastu, et peaministrile ja ettev\u00f5tjatele saadetakse korduskutse \u00fchisistungile? Kas p\u00e4evakord saab kinnitatud? Reformierakondlased olid vastu, v\u00f5i v\u00e4hemasti esinesid reservatsioonidega.Siis saab l\u00f5puks s\u00f5na maksuja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonnajuht K\u00fclli Kurvits. See t\u00e4histab poliitilise lahingu l\u00f5ppu. Reinsalu ja Helme proovivad \u00fcht- ja teistpidi saada Kurvitsalt teavet idavedude skandaali tegelaste kohta, kuid p\u00f5nevad k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad suuresti vastamata, sest ametnikul pole voli avalikustada \u00fche v\u00f5i teise ettev\u00f5tte andmeid. Kostab vaid niipalju, et ettev\u00f5tjad on sanktsioonide puhul k\u00e4itunud korrektselt.* Erkki Keldo osales \u00fchisistungil riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe Maris Lauri asendajana.Erik Peinar   riigikogu kantselei V\u00d5ITLUSAREEN: Teisip\u00e4eval n\u00e4itasid oravad, et on t\u00e4is v\u00f5itlustahet ega lase peaminister Kaja Kallast opositsioonijuhtidel niisama oma erikomisjonides k\u00fcsitleda. Pildil vasakult: Erkki Keldo, Urmas Reinsalu, Mart Helme ja Lauri Laats.MARVEL RIIK"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis tagaotsitavalt \u00e4rimehelt raha v\u00e4ljaViru maakohus m\u00f5istis kelmuste eest vangi m\u00f5istetud ja politsei poolt taga otsitava endise ehitusettev\u00f5tjaga Alar Sepperniga seotud asjas v\u00e4lja riigi v\u00e4ljam\u00f5istetud summa, mida taotles pankrotihaldur.Viru maakohtu pressiesindaja on \u00f6elnud, et tegemist on pankrotis Alar Sepperni pankrotihalduri Sirje Taela hagiga Ksenia Sepperni vastu rahalises n\u00f5udes. 4. aprillil 2019 kuulutas Viru maakohus tsiviilasjas v\u00e4lja f\u00fc\u00fcsilise isiku Alar Sepperni pankroti. Alar Sepperni kasuks m\u00f5istis Tartu ringkonnakohus kriminaalasjas v\u00e4lja menetluskulu kokku 23 613 eurot.Alar Seppern p\u00f6\u00f6rdus rahandusministeeriumi poole taotlusega maksta see summa tema abikaasa Ksenia Sepperni kontole, mida rahandusministeerium ka tegi, selgitas pressiesindaja. Pankrotihaldur taotles pankrotivarasse kuuluvat summat kohtu kaudu tagasi. Viru maakohus on otsuse teinud ja summa Alar Seppernilt v\u00e4lja m\u00f5istnud. Otsuse on ringkonnakohtus vaidlustanud Ksenia Seppern. Alar Seppernit ennast otsib politsei taga. P\u00f5hjaranniku teatel m\u00f5istis Viru maakohus Sepperni s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja v\u00f5ltsimises ja m\u00e4\u00e4ras talle viie kuu pikkuse vangistuse.SIIM RANDLA"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis tagaotsitavalt \u00e4rimehelt raha v\u00e4ljaViru maakohus m\u00f5istis kelmuste eest vangi m\u00f5istetud ja politsei poolt tagaotsitava endise ehitusettev\u00f5tjaga Alar Sepperniga seotud asjas v\u00e4lja riigi v\u00e4ljam\u00f5istetud summa, mida taotles pankrotihaldur.\nViru maakohtu pressiesindaja on \u00f6elnud, et tegemist on pankrotis Alar Sepperni pankrotihalduri Sirje Taela hagiga Ksenia Sepperni vastu rahalises n\u00f5udes. 4. aprillil 2019 kuulutas Viru maakohus tsiviilasjas v\u00e4lja f\u00fc\u00fcsilise isiku Alar Sepperni pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela.\nAlar Sepperni kasuks m\u00f5istis Tartu ringkonnakohus kriminaalasjas v\u00e4lja menetluskulu kokku 23 613 eurot. Alar Seppern p\u00f6\u00f6rdus rahandusministeeriumi poole taotlusega maksta see summa tema abikaasa Ksenia Sepperni kontole, mida rahandusministeerium ka tegi, selgitas pressiesindaja.\nPankrotihaldur taotles pankrotivarasse kuuluvat summat kohtu kaudu tagasi.\nViru maakohus on otsuse teinud ja summa Alar Seppernilt v\u00e4lja m\u00f5istnud. Otsuse on ringkonnakohtus vaidlustanud Ksenia Seppern. Alar Seppernit ennast otsib politsei taga. P\u00f5hjaranniku teatel m\u00f5istis Viru maakohus Sepperni s\u00fc\u00fcdi kelmuses ja v\u00f5ltsimises ja m\u00e4\u00e4ras talle viie kuu pikkuse vangistuse."}
{"text":"Eksperdid on eri meelt, kas kapo oleks pidanud Kallaselt Vene-vedude kohta k\u00fcsima   Peaminister Kaja Kallas \u00fctles teisip\u00e4eval Vikerraadio saates \"Uudis+\", et kaitsepolitsei ei teavitanud teda kevadel riigisaladuse loa uuendamisel, et tema abikaasa \u00e4ri on seotud vedudega Venemaale. Julgeolekueksperdid on eri meelt, kas kapo oleks pidanud sellele t\u00e4helepanu juhtima v\u00f5i mitte.   Endine siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort \u00fctles, et tema kaitsepolitseile midagi ette ei heidaks, sest julgeolekukontrolli l\u00e4bi viies l\u00e4htutakse siiski konkreetsest inimesest, mitte tema abikaasast. \"Kapo vaatab julgeolekukontrolli l\u00e4bi viies kindlasti kodakondsetest tulenevaid riske, aga seda vaadatakse eelk\u00f5ige l\u00e4htuvalt sellest, kas inimene v\u00f5ib sattuda kellestki teisest inimesest majanduslikku v\u00f5i muusse s\u00f5ltuvusse. Peaministri puhul ilmselgelt majanduslik s\u00f5ltuvus abikaasast ei ole see riskikoht,\" lausus ta. Endine kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Meelis Oidsalu lausus aga, et temale tundub see imelik, et kapo Kallase abikaasa Vene \u00e4risidemete kohta ei k\u00fcsinud. Oidsalu \u00fctles, et tema on kapos julgeolekukontrolli l\u00e4binud neli v\u00f5i viis korda ning alati on luubiga k\u00f5ik suhted vaenulike riikidega, n\u00e4iteks Hiina v\u00f5i Venemaaga, \u00fcle vaadatud. \"On teatud hulk riike, mille puhul igasugune suhtlus nii pereliikmetel kui ka inimesel endal vaadatakse hoolega \u00fcle, k\u00fcsitakse k\u00fcsimusi. Seda isegi, kui otseselt mingit seaduserikkumist ei ole. Kui n\u00fc\u00fcd kapo seda ei teinud Kaja Kallase julgeolekukontrolli uuendades, siis v\u00f5ib-olla, ma pakun, poliitikute puhul teine kord l\u00e4henetaksegi natuke formaalsemalt sellele kohustusele. Imelik see igatahes tundub. Kui see vastab t\u00f5ele, mida Kaja Kallas \u00fctles, siis see on kummaline ega vasta nendele standarditele, mida kapo \u00fclej\u00e4\u00e4nud oma klientide suhtes on tavaliselt rakendanud,\" lausus ta. Oidsalu \u00fctles, et v\u00f5ib-olla peaks kapo l\u00e4bi vaatama, ega nad ei ole v\u00e4ga t\u00e4htsate inimeste suhtes olnud liiga formaalsed julgeolekukontrolli tehes. Ta lisas, et kapo \u00fclesanne on ka Eesti valitsuse liikmeid kaitsta v\u00f5imalike \u0161antaa\u017eiriskide eest. Oidsalu m\u00e4rkis, et kapo julgeolekukontrolli eesm\u00e4rk on ka see, et inimene ise saaks teadlikumaks v\u00f5imalikest julgeolekuriskidest. \"Isegi kui ei ole ilmnenud mingeid \u0161antaa\u017eiepisoode v\u00f5i pahategusid, siis on julgeolekukontrolli \u00fcks eesm\u00e4rk informeerida, et teil on sellised sidemed, nendest sidemetest tulenevad sellised riskid. Ilmselgelt peaminister on ihaldusv\u00e4\u00e4rne objekt igasugusele vaenulikule luurele,\" \u00fctles ta. Nii Koort kui Oidsalu nentisid, et asjaolu, et peaministri abikaasa omab osaliselt ettev\u00f5tet, mis teeb vedusid vaenulikku riiki, muudab peaministri \u0161anta\u017eeeritavaks. \"Kapo on korduvalt hoiatanud, et \u00e4rge minge ilma p\u00f5hjusta Venemaale, te v\u00f5ite seal sattuda luurer\u00fcnnaku v\u00f5i ka \u0161antaa\u017ei ohvriks. Samamoodi on ka v\u00e4lisministeerium andnud v\u00e4lja reisihoiatusi. Selles suhtes on igal juhul Venemaal k\u00e4imisel ja ka selle ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate Venemaal k\u00e4imisel v\u00f5imalus langeda v\u00e4ljapressimise v\u00f5i luurer\u00fcnnaku ohvriks,\" \u00fctles Koort. Riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimees J\u00fcrgen Ligi (RE) \u00fctles, et j\u00e4rgmiseks n\u00e4dalaks koostab kapo komisjonile \u00fclevaate sellest, kuidas nad n\u00e4evad peaministri abikaasa \u00e4ritegevust Venemaal. Ligi m\u00e4rkis, et kuigi istung on salajane, p\u00fc\u00fcab komisjon suure avaliku huvi t\u00f5ttu mingi kokkuv\u00f5tte avalikkusele siiski koostada.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mait Ots   "}
{"text":"Jaak Madison: Kallas on valelik, silmakirjalik ja kahepalgelineEuroopa Parlamendi saadik Jaak Madison (EKRE) kirjutab sotsiaalmeedias, et Kaja Kallas on puhkenud skandaali kontekstis k\u00e4itunud valelikult, silmakirjalikult ja kahepalgeliselt, n\u00f5udes k\u00f5ikidelt ettev\u00f5tjatelt Venemaa suunas \u00e4ritegevuse l\u00f5petamist, samal ajal kui tema abikaasa teenib m\u00f5nusat tulu Venemaa \u00e4rist. \u00dchtlasi kutsub ta rahvast meeleavaldusele Eesti mainet kahjustanud peaministri vastu.\nToome allj\u00e4rgnevalt \u00e4ra Madisoni postituse t\u00e4ismahus:\nPoliitkultuurist ja selle m\u00f5just riigi arengule.\nSuurbritannia peaminister astus tagasi m\u00f6\u00f6dunud suvel, kuna algse rongi selleks pani veerema koroonapiirangute rikkumine. Nimelt kehtestas Briti valitsus koroona t\u00f5ttu karmid piirangud kogunemistele ja pidudele, kuid valitsusjuht ise pidas siiski samal ajal pisikest j\u00f5ulupidu kamraadidega. L\u00f5ppes see saaga tagasiastumisega ja p\u00f5his\u00fc\u00fcdistus oli ikkagi see, et valitsusjuht on olnud silmakirjalik ja kahepalgeline, kui on seadnud \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonnale karmid piirangud, kuid ise ikkagi nendest kinni ei pea.\nEestis on aga faktiliselt t\u00f5estatud, kuidas peaminister on olnud esiteks silmakirjalik ja teiseks ka valetanud. Silmakirjalik ja kahepalgeline l\u00e4bi selle, et on n\u00f5udnud k\u00f5ikidelt ettev\u00f5tjatelt Venemaa suunas \u00e4ritegevuse l\u00f5petamist, kuid samal ajal on oma abikaasa teenimas m\u00f5nusat tulu Venemaa \u00e4rist. Lisaks veel ise on peaminister andnud aga sellele ettev\u00f5ttele ka laenu, mis tegeleb Venemaal kasumi kogumisega.\nValetamisega aga l\u00e4bi kahe asja. Esiteks v\u00e4itnud skandaali esimesel p\u00e4eval, et see ettev\u00f5te toob vaid kaupa \u00e4ra Venemaalt Eestisse. Selle valev\u00e4ite l\u00fckkas ise \u00fcmber Metaprindi juht, kes t\u00e4iesti otse kinnitas, et ikka veetakse kaupa ka Venemaale. Teiseks aga valetamine, et peaminister ei teadnud sellest \u00e4rist mitte v\u00e4himatki. See on ilmselge vale, sest Sa ise oled seda Metaprinti k\u00fclastanud vahetult enne agressioon, Sa magad \u00fches voodis ja oled abielus \u00fche selle \u00e4ri osalisega ning oled lisaks andnud laenud 370 000 eurot ettev\u00f5ttele, mille omanik on Su abikaasa ning mis investeerib selle raha Venemaa \u00e4risse. Kui Sa seda t\u00f5esti ei tea, siis oled lihtsalt puruloll.\nKuid selle m\u00f5just riigile? Kui see nii j\u00e4tkub, et peaminister absoluutselt ei adu olukorra t\u00f5sidust, siis juhtub kolm asja.\nEsiteks Eesti poliitiline kultuur langeb Kallase ja Reformierakonna eestvedamisel kuskile Gruusia ja Moldova vahele. Seega muutub tavap\u00e4raseks, et v\u00f5id rahulikult olla kahepalgeline valetaja ja seejuures rumalalt \u00fclbe ja ninatark ning p\u00fcsid ikka v\u00f5imul.\nTeiseks peegeldub selline siseriiklik areng v\u00e4lismaale. Eesti fassaad, tihti paraku petlik, puruneb. Seni on \u00fcritatud ehitada Eesti v\u00e4lisilmet, et meie oleme need palju paremat teistest postsovetlikest riikidest, kus on suurem onupojapoliitika ja korruptsioon ning et meil on k\u00f5rgem kultuuriline areng ning tuntakse midagi poliitilisest vastutusest ja demokraatiast. Paraku iga p\u00e4evaga liigume tagasi minevikku, kus Eesti maine oligi selline, et tegemist on v\u00e4ikese provintsiriigiga, kus k\u00e4si peseb k\u00e4tt stiilis poliitkorruptsioon vohab, samal ajal aga \u00fcritatakse m\u00e4ngida pidevalt kadakasakslast ja moonakat, kus suurematele lipitsedes proovitakse saada suuremat almust.\nKolmandaks ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle m\u00f5istlikel eestlastel, kes ei taha eelneva kahe n\u00e4ite juhtumist, kui et minna t\u00e4navatele ja teha m\u00fcrglit. Kui printsess oma \u00f5hulossis muidu aru ei saa, et tema on vastutav hetkeolukorra ees, siis tuleb seda n\u00e4idata massidega t\u00e4navatel ja eriti Stenbocki maja ees. Esimene v\u00f5imalus on selleks neljap\u00e4eva hommikul\u00a0[kell 11:00 \u2013 toim.], kui preili valetaja ja vassija on pidamas oma \u00f5uenarridega m\u00e4nguvalitsuse koosolekut.\nToimetas Martin Vaher"}
{"text":"Gaboni s\u00f5jav\u00e4elased teatasid televisioonis riigip\u00f6\u00f6rdest (Veel t\u00e4iendatud!)LIBREVILLE, 30. august, AFP-STT-BNS \u2013 Gaboni televisioonis esines kolmap\u00e4eval 12 s\u00f5jav\u00e4elast, kes kinnitasid, et t\u00fchistavad riigi hiljutiste valimiste tulemused ning ajavad laiali \"k\u00f5ik vabariigi institutsioonid\".\nN\u00e4hes \"vastutustundetut, ettearvamatut valitsemist, mille tagaj\u00e4rjeks on sotsiaalse sidususe j\u00e4tkuv halvenemine, mis v\u00f5ib viia riigi kaosesse..., oleme otsustanud kaitsta rahu, tehes l\u00f5pu praegusele re\u017eiimile\", r\u00e4\u00e4kis \u00fcks s\u00f5duritest telekanalis Gabon 24, kinnitades, et ta esineb \"Institutsioonide \u00fclemineku ja taastamise komisjoni\" nimel.\n\"Laiali saadetakse k\u00f5ik vabariigi institutsioonid: valitsus, senat, rahvusassamblee ja konstitutsioonikohus.\" teatasid nad.\u00a0\"Piirid on suletud kuni edasiste teadeteni,\" lisasid s\u00f5jav\u00e4elased.\nAvaldusega esinenute hulgas oli oli nii vabariigi kaardiv\u00e4e liikmeid kui ka regulaararmee s\u00f5dureid ja politseinikke.\nTeate edastas samuti avalik telekanal Gabon 1.\nAFP korrespondendi s\u00f5nul kostus pealinnas Libreville'is tulistamist.\nVaid tund aega varem kinnitas riigi valimisamet, et 14 aastat v\u00f5imul olnud president Ali Bongo Ondimba v\u00f5itis laup\u00e4eval toimunud valimised 64,27 protsendiga h\u00e4\u00e4ltest.\nBongo p\u00f5hirivaal Albert Ondo Ossa kogus 30,77 protsenti h\u00e4\u00e4ltest. Ondo Ossa m\u00f5istis hukka \"Bongo leeri korraldatud pettuse\" ning v\u00e4itis juba enne valimisjaoskondade sulgemist, et v\u00f5itis valimised.\nOndo Ossa kampaaniajuht Mike Jocktane kutsus esmasp\u00e4eval Bongot \u00fcles v\u00f5imu \u00fcle andma \"ilma verevalamiseta\". Ta v\u00e4itis, et osalise h\u00e4\u00e4ltelugemise j\u00e4rel on Ondo Ossa selgelt ees, kuid ei esitanud selle kohta mingeid t\u00f5endeid.\nGaboni valitsus teatas laup\u00e4eval p\u00e4rast presidendi- ja \u00fcldvalimiste l\u00f5ppemist, et kehtestab \u00f6ise liikumiskeelu ja peatab ligip\u00e4\u00e4su internetile.\nViimati \u00fcritati Gabonis riigip\u00f6\u00f6re l\u00e4bi viia 2019. aastal.\nGabon iseseisvus Prantsusmaa koloniaalv\u00f5imu alt 1960. aastal. Ali Bongo t\u00f5usis presidendiks 2009. aastal, kui tema \u00fcle 40 aasta riiki juhtinud isa Omar Bongo suri.\nGabon on olnud Aafrika suuruselt viies naftatootja, kuid selle naftavarud v\u00e4henevad.\nAFP \u2013 STT \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u201cSi Vis Pacem\u2026\u201d I Mart Helme: peaminister Kaja Kallas v\u00f5ib olla Eesti riigi suurim julgeolekuohtAugustikuu eelviimasel n\u00e4dalal lahvatas skandaal seoses peaminister Kaja Kallase abikaasa firma tegevusega. Nimelt j\u00e4tkas temaga seotud ettev\u00f5te Stark Logistics strateegiliste materjalide, sh legeeritud terase vedu Venemaale.\nKas endale k\u00e4redalt agressiivsete k\u00f5nedega \u201cs\u00f5japrintsessi\u201d h\u00fc\u00fcdnime teeninud peaminister Kallas m\u00e4ngis meelega topeltm\u00e4ngu? Kas see on lihtsalt l\u00fchin\u00e4gelik rumalus v\u00f5i ehtreformierakondlik silmitu kasuahnus, kui s\u00f5nades praalitakse \u00fcht ja salajastes sebimistes toimub muu? Kes peaks peaministrile \u00fctlema, et aeg on tagasi astuda?\nSaatek\u00fclaline on Mart Helme \u2013 Riigikogu liige, EKRE aseesimees, endine siseminister, omaaegne suursaadik Moskvas 1995-1999 ja RK korruptsioonivastase erikomisjoni esimees. Saatejuht on Erik Boltowski."}
{"text":"Kui suur on notari tasu kinnisvaratehingutelt ja kes peab seda maksma?Notari tasu on tasu, mida notar k\u00fcsib oma ametitegevuste l\u00e4biviimise eest. Mis m\u00f5jutab selle suurust ehk kuidas see t\u00e4psemalt kujuneb? Kelle kanda j\u00e4\u00e4b see kulu kinnisvaratehingut tehes? Leiame neile k\u00fcsimustele vastused.\nNotari tasu tuleneb Eestis seadusest. See jaguneb kaheks: kindlaks m\u00e4\u00e4ratud tasu ning tehinguv\u00e4\u00e4rtusest s\u00f5ltuv tasu. Notari tasu on k\u00f5igis notarib\u00fcroodes samasugune.\nNotari teenus on oluline selleks, et k\u00f5ik kinnisvaratehingud oleksid turvalised, ehk et v\u00e4listada pettused nii m\u00fc\u00fcgihinna kui ka juriidilise ebakorrektsuse osas \u2013 tagantj\u00e4rele oleks kas ostjal v\u00f5i m\u00fc\u00fcjal v\u00e4ga keeruline \u00f5iglust jalule seada. Kuna notarid peavad ametit enda nimel ning riik on neile delegeerinud \u00f5igussuhete turvalisuse tagamise ja \u00f5igusvaidluste ennetamise, siis on notaritel ligip\u00e4\u00e4s k\u00f5ikidele v\u00f5imalikele registritele ning infoallikatele, et kontrollida tehingu t\u00f5esust ning tagada osapooltele turvaline tehing.\nArvestades, kui suuri riske notarid maandavad, on nende tasu tehingutes v\u00e4ga m\u00f5istliku suurusega. Notarite \u00f5lule langeb v\u00e4ga suur vastutus. Kuna nad tegutsevad f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjatena (FIE), siis eksimise korral vastutavad nad oma isikliku varaga. Seet\u00f5ttu on nad oma t\u00f6\u00f6s \u00fclimalt korrektsed.\nKuidas kujuneb notari tasu?\nKinnisvaratehingute puhul ei v\u00f5eta notari tasu arvutamisel arvesse tehingu ettevalmistamiseks ning l\u00e4biviimiseks kulunud aega, see t\u00e4hendab, et tunniarvestust ei tehta.\nKinnisvaratehingud liigituvad tehinguv\u00e4\u00e4rtusest s\u00f5ltuvate tasude hulka. Tehinguv\u00e4\u00e4rtuseks v\u00f5etakse asja hind, mille on tehingu toimumise hetkeks avaldanud toimingut taotlevad isikud.\nJuhul, kui tehingut taotlevad isikud ei oska asjale hinda m\u00e4\u00e4rata v\u00f5i tundub hind tavap\u00e4rasest madalam, et n\u00e4iteks n\u00e4ilikult notari tasu pealt kokku hoida, siis v\u00f5etakse tehinguv\u00e4\u00e4rtuse aluseks muudest allikatest saadud info (n\u00e4iteks maa maksustamise hind, h\u00fcpoteegi suurus, kindlustussumma vms). Samas on seadus kehtestanud ka m\u00f5ned alam- ning \u00fclemm\u00e4\u00e4rad: kinnisasja v\u00f5i ehitise minimaalv\u00e4\u00e4rtuseks 6391 eurot, kinnisasja v\u00f5i ehitise m\u00f5ttelise osa minimaalv\u00e4\u00e4rtuseks 1278 eurot, kinnisasja v\u00f5i ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja v\u00f5i ehitise m\u00f5ttelise osa (n\u00e4iteks erastatud korter) minimaalv\u00e4\u00e4rtuseks 3800 eurot ning abieluvara minimaalseks v\u00e4\u00e4rtuseks 6391 eurot. Absoluutseks \u00fclempiiriks loetakse k\u00f5igi toimingute puhul 6 390 000 eurot.\nTasu arvutatakse seaduses toodud tabeli alusel, kuid tuleb arvestada sellega, et tabelis toodud summa on \u00fchepoolsete tehingute tasu (n\u00e4iteks kinnisvara m\u00fc\u00fcgilepingust taganemise avalduse tasu), mitmepoolse tehingu korral (k\u00f5ik kinnisvara m\u00fc\u00fcgilepingud) tuleb tabelis toodud summa korrutada kahega.\nLisaks tehinguv\u00e4\u00e4rtusele peab notari tasu hulka arvestama h\u00fcpoteegi kustutamise, seadmise v\u00f5i loovutamise tasu. H\u00fcpoteegiga seotud tasu maksab see, kes kannet soovib. H\u00fcpoteegi seadmisel ja kustutamisel on tehinguv\u00e4\u00e4rtus 2\/3 h\u00fcpoteegi summast.\nNotari tasu ei m\u00e4\u00e4rata kindla protsendina tehinguv\u00e4\u00e4rtusest ja see v\u00e4heneb proportsionaalselt: mida suurem on tehingu v\u00e4\u00e4rtus, seda v\u00e4iksema protsendi sellest moodustab notari tasu. Notari tasu tehinguv\u00e4\u00e4rtuste tabeli leiab notari tasu seaduse 3. osast \u00a7-st 22. K\u00f5ikidele seaduses olevatele summadele lisandub k\u00e4ibemaks. Tehinguv\u00e4\u00e4rtuse tasu ning h\u00fcpoteegiga seotud tasu moodustavadki enamiku notari tasust. V\u00f5ivad lisanduda m\u00f5ned v\u00e4iksemad summad, n\u00e4iteks tehingu t\u00f5estamise tasu juhul, kui tehing viiakse l\u00e4bi internetis kaugt\u00f5estamise teel.\nKelle kanda j\u00e4\u00e4b notaritasu?\nKui tehingus on mitu osapoolt, siis seadus ei m\u00e4\u00e4ra, kes neist on kohustatud notari tasu maksma. Seaduse j\u00e4rgi peab selle maksma tehingu taotleja ehk mitmepoolse tehingu korral on k\u00f5ik tehingus osalejad selle taotlejad. On v\u00e4lja kujunenud hea tava, et m\u00fc\u00fcgitehinguga seotud kulud maksavad ostja ning m\u00fc\u00fcja v\u00f5rdsetes osades ehk suhtes 50\/50.\nJuhul, kui h\u00fcpoteegi seadmine v\u00f5i kustutamine on vajalik ainult \u00fchele osapoolele, siis kannab selle tasu asjast huvitatud osapool. Kui aga n\u00e4iteks h\u00fcpoteek loovutatakse ostjale, siis \u00fcldjuhul jagatakse tasu pooleks. Sellist jaotust n\u00e4eb ette hea tava. Sellegipoolest on aeg-ajalt tehinguid, kus osapooled on kokku leppinud, et tasu maksab t\u00e4ies ulatuses kas ainult ostja v\u00f5i hoopis m\u00fc\u00fcja. Seda sellep\u00e4rast, et vahel on notari tasu summa kaudselt kinnisvaratehingu osa. Seda varianti v\u00f5ib esineda, kui n\u00e4iteks m\u00fc\u00fcja teeb suurema allahindluse, aga vastu ootab ostjalt notari tasu tasumist t\u00e4ies mahus.\nTasuda tuleb ka riigil\u00f5iv\nKinnisvaraga seotud toimingute eest tuleb ostjal tasuda ka riigil\u00f5ivu, \u00fcldjuhul kannete tegemisel kinnistusraamatusse. Riigil\u00f5ivu m\u00e4\u00e4radega saab tutvuda riigil\u00f5ivuseaduses. Kinnistusraamatu kanne on oluline selleks, et ostja saaks l\u00f5plikult uue kinnisvara omanikuks. Samamoodi m\u00e4rgitakse kandega seatud, kustutatud v\u00f5i loovutatud h\u00fcpoteekide summad ning kelle kasuks need on tehtud\nFoto: Pixabay"}
{"text":"Kahtlaselt suure palga ja heade t\u00f6\u00f6tingimuste taga v\u00f5ivad peituda ohum\u00e4rgidTehtud t\u00f6\u00f6 eest ei makstud tasu, t\u00f6\u00f6p\u00e4evad on ebainimlikult pikad v\u00f5i puhkepausideta \u2013 selliseid olukordi ei tohiks \u00fckski t\u00f6\u00f6taja kogeda. T\u00f6\u00f6le minnes tasub teada oma \u00f5igusi ja ka kohustusi, et \u00e4ra hoida olukordi, kus t\u00f6\u00f6 v\u00f5ib tekitada hulgaliselt ebamugavusi ja peavalu.\u00a0\nV\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le minnes ole ette valmistunud\nT\u00f6\u00f6inspektsioonini j\u00f5uavad paraku erinevaid situatsioonid, kus t\u00f6\u00f6tajat tema teadmatusest \u00e4ra kasutatakse. Tihti tuleb t\u00f6\u00f6alast \u00e4rakasutamist ette v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tamisel. K\u00f5rged palganumbrid ja ahvatlevad t\u00f6\u00f6tingimused \u2013 just nendega p\u00fc\u00fctakse inimesi v\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le meelitada. Reeglina sobib sellist olukorda iseloomustama vanas\u00f5na: \u201cK\u00f5ik, mis hiilgab, ei ole kuld.\u201d Esimest korda v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6d alustades peab \u00e4ra tegema hulga eelt\u00f6\u00f6d, viima ennast kurssi sihtriigi seaduste ja \u00f5igustega ja lugema oma t\u00f6\u00f6lepingut \u00e4\u00e4rmise p\u00f5hjalikkusega.\nV\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le asudes tasuks tutvuda esmalt riigi seadusandluse ja t\u00f6\u00f6\u00f5igusega. Mida rohkem eelt\u00f6\u00f6d teha, seda v\u00e4iksem on v\u00f5imalus sattuda pahatahtliku t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6p\u00f5llule. Digiajastu annab t\u00f6\u00f6tajale eelise uurida ettev\u00f5tte kohta nii sotsiaalmeediast kui ka kohalikest foorumitest. \u00dcks hiljutisem n\u00e4ide puudutab Eesti kodanikku, kes leidis pealtn\u00e4ha tasuva ehitust\u00f6\u00f6 Hispaanias. Alguses tundus k\u00f5ik suurep\u00e4rane \u2013 lepingus olid kirjas soodsad tingimused ja t\u00f6\u00f6andja tundus usaldusv\u00e4\u00e4rne. Ometi kulmineerus see esmalt koomilisena n\u00e4iva, ent v\u00f5imatuna tunduva olukorraga. \u00dchel hetkel hakkas t\u00f6\u00f6andja n\u00f5udma, et t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus peab ehitatud m\u00fc\u00fcri uuesti maha lammutama. Seega ei olnud t\u00f6\u00f6tajal v\u00f5imalik t\u00f5estada enda tehtud t\u00f6\u00f6 mahtu ja t\u00f6\u00f6andja ei pidanud t\u00e4nu sellele justkui palka ka maksma. Nii survestati t\u00f6\u00f6tajaid leppima eelnevalt kokkulepitust madalama palgaga \u2013 see, kes oli n\u00f5us, sai t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata, aga oodatust v\u00e4iksema tasu eest. Kes n\u00f5us ei olnud, pidi pettumusega leppima eba\u00f5iglase kohtlemisega, mis p\u00e4\u00e4dis nii saamata palga, eba\u00f5iglustunde kui ka etten\u00e4gematute kuludega.\nPettuse ohvriks langevad need, kes ei tunne seaduseid\nLeidub ettev\u00f5tteid, kelle j\u00e4tkusuutlikkus on \u00fcles ehitatud inimeste teadmatusele seaduste mitte tundmise osas. Tihti on t\u00f6\u00f6andjale oluline, et v\u00f5imalikult palju t\u00f6\u00f6d saaks tehtud v\u00f5imalikult v\u00e4ikese raha eest. Kui t\u00f6\u00f6taja hakkab esitama ebameeldivaid k\u00fcsimusi, v\u00f5etakse tihti kasutusele hirmutamistaktika ning t\u00f6\u00f6tajale tehakse s\u00fcsteemset ajupesu.\nKohalikul t\u00f6\u00f6turul on tekkinud viimase aasta jooksul huvitav n\u00e4htus, kus inimestele pakutakse tasuta v\u00f5i v\u00e4ikese tasu eest t\u00f6\u00f6d. Tihti kasutatakse sellist l\u00e4henemist v\u00e4lismaalaste puhul, kes pole kursis Eesti seadusandluse ja t\u00f6\u00f6turuga. Pere ja s\u00f5prade puudumine ning keelebarj\u00e4\u00e4r viivad olukorrani, kus inimesed on m\u00f5jutatavamad. Selline \u00e4rakasutamine v\u00f5ib halvemal juhul l\u00f5ppeda sunniviisilise t\u00f6\u00f6ga v\u00f5i ka v\u00f5lasuhte tekitamisega t\u00f6\u00f6tajale.\n\nV\u00e4ldi sarnastesse olukordadesse sattumist ja pea meeles lihtsaid samme:\n\u2022 Enne t\u00f6\u00f6andjaga t\u00f6\u00f6suhtesse astumist uuri ettev\u00f5tte tausta ja t\u00f6\u00f6tingimusi ning anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjalikult t\u00f6\u00f6lepingut.\n\u2022 K\u00fcsi k\u00fcsimusi, \u00e4ra lepi ebaselgete vastustega oma ameti ja t\u00f6\u00f6tingimuste kohta.\n\u2022 Kui tekib k\u00fcsimusi v\u00f5i kahtlusi seoses t\u00f6\u00f6\u00f5iguste v\u00f5i kohustustega, p\u00f6\u00f6rdu\nT\u00f6\u00f6inspektsiooni poole. V\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le asudes uuri t\u00f6\u00f6tingimusi kohaliku riigi t\u00f6\u00f6inspektsioonist.\n\u2022 Kui olete juba t\u00f6\u00f6le asunud ja avastate eba\u00f5iglased tingimused v\u00f5i pettuse, dokumenteerige k\u00f5ik olulised faktid ja koguge t\u00f5endeid, et hiljem oleks v\u00f5imalik oma n\u00f5udeid asit\u00f5enditele toetada.\n\nKui teie \u00f5igusi on rikutud, \u00e4rge kartke otsida abi ja vajadusel p\u00f6\u00f6rduda T\u00f6\u00f6inspektsiooni poole. \u00c4rge unustage, et igal t\u00f6\u00f6tajal on \u00f5igus ausale ja \u00f5iglasele kohtlemisele. Teadlikkus aitab v\u00e4ltida ebameeldivaid olukordi ning m\u00e4rgata ohum\u00e4rke, mis aitavad kaitsta iseennast ja oma \u00f5igusi!\nT\u00f6\u00f6suhete ja t\u00f6\u00f6tajate \u00f5igusi puudutavate k\u00fcsimuste kohta leiab rohkem infot T\u00f6\u00f6elu portaalist www.t\u00f6\u00f6elu.ee."}
{"text":"Kelmid v\u00f5tsid p\u00e4rnumaalase nimel laenuEile anti politseile teada pettusest, millega kokku tekitati kahju pea 2000 eurot.Nimelt v\u00f5ttis P\u00e4rnumaal elava mehega \u00fchendust tundmatu naine, kes tutvustas end isikuandmete turvateenistuse t\u00f6\u00f6tajana ja teatas, et mehe kr\u00fcptovaluuta kaudu toimuvad suured raha\u00fclekanded.Naine r\u00e4\u00e4kis, et tahab eraldada mehe andmed kr\u00fcptovaluuta kontost, ja veenis teda paigaldama arvutisse ja mobiiltelefoni AnyDeski programmi, mille kaudu tehti eri krediidiasutustele laenutaotlusi. Selle tulemusena kanti mehe kontole \u00fcle laen summas 1810 eurot.Juhtunu suhtes alustati kriminaalmenetlust seadusep\u00fcgala alusel, mis k\u00e4sitleb arvutikelmust.\u00a0Varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide v\u00f5i andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise v\u00f5i muul viisil andmet\u00f6\u00f6tlusprotsessi sekkumise teel, kui sellega on m\u00f5jutatud andmete t\u00f6\u00f6tlemise tulemust, m\u00e4\u00e4ratakse rahaline karistus v\u00f5i kuni viieaastane vangistus."}
{"text":"Martin Helme: kui Kallas oma kohalt ei kuku, saab temast poliitiline zombi   Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhi Martin Helme s\u00f5nul vajab Eesti erakorralisi valimisi, sest praeguse valimisv\u00f5idu saavutas Reformierakond valede abil.    Paar n\u00e4dalat veel ja siis algab riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rk, aga poliitika on ammu suvepuhkuselt tagasi: k\u00e4ivad eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, ettevalmistused s\u00fcgiseseks  opositsiooni-koalitsiooni vastasseisuks ja muidugi peaminister Kaja Kallase ametiaja suurim skandaal, mis varjutab k\u00f5ik selle. Martin Helme, mis te arvate, kas 11. septembril, siis kui riigikogu uuesti kokku tuleb, on Kaja Kallas  veel Eesti vabariigi peaminister?  Raske on \u00f6elda, sest need s\u00fcndmused liiguvad suhteliselt kiiresti. Minu vaade asjale on selline, et ta ei tohiks juba praegu olla [peaminister], n\u00e4dal aega tagasi oleks pidanud Kaja Kallas \u00fctlema, et olen k\u00e4itunud valesti ja ma ei saa selles ametis j\u00e4tkata. See, et lisaks Juhan Partsi kassi k\u00fc\u00fcnej\u00e4lgedele on n\u00fc\u00fcd Stenbocki maja toolis ka Kaja Kallase k\u00fc\u00fcnej\u00e4ljed, on piinlik ja h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne ja mida kauem ta sellest tooli k\u00fclge klammerdub, seda r\u00e4ngemalt hinda maksab l\u00f5puks nii tema enda maine kui ka Reformierakonna maine kui ka Eesti200 ja sotsiaaldemokraatide maine, aga l\u00f5puks ka Eesti demokraatia toimimine. Nii et mida kiiremini see \u00f5udus \u00e4ra l\u00f5peb, mida me nimetame siis praegu Kaja Kallase Vene raha skandaaliks v\u00f5i Vene \u00e4riskandaaliks seda parem kogu Eestile ja ka Eesti parlamentaarsele demokraatiale, mis ei t\u00e4henda, et ma v\u00e4ga kindel oleks, et ta ise l\u00e4heb. Ja see t\u00e4hendab omakorda seda, et avalikkuse surve ja loomulikult ka opositsiooni surve ei tohi j\u00e4rgi anda.  Kallase s\u00f5nul ootab ta, et opositsioon p\u00fc\u00fcaks talle umbusaldust avaldada. See oleks ka loogiline k\u00e4ik, aga paistab, et ta ise ei tunne seda kuigi tugeva poliitilise relvana ja kui koalitsioon j\u00e4rgi ei tule v\u00f5i koalitsioonipartnerid j\u00e4rgi ei tule,  siis ega ta seda ju ka ei ole. Kas umbusalduse avaldamisel on n\u00fc\u00fcd s\u00fcgise hakul m\u00f5tet?  L\u00f5puks me selle umbusaldamisega j\u00f5uame kindlasti, kui Kaja Kallas ise \u00e4ra ei l\u00e4he v\u00f5i kui erakond teda nii-\u00f6elda tagasi kutsu. Kui koalitsioonikaaslased talle survet ei avalda, siis peame selle umbusalduse talle igal juhul esitama. Aga t\u00f5si on see, et kui, kui juba koalitsioonikaaslased seda survet ei avalda, siis nad ka umbusaldusega kaasa ei tule ja see ei l\u00f5peta Kaja Kallase peaministriks olekut. Ja me k\u00f5ik saame aru, miks Kaja Kallas seda tahab. Tal oleks siis v\u00f5imalik \u00f6elda, et n\u00e4ete, asi on l\u00f5petatud, teema on k\u00e4sitletud, parlament usaldas mind, l\u00e4hme n\u00fc\u00fcd eluga edasi, hakkame r\u00e4\u00e4kima millestki muust. Me k\u00f5ik saame aru, mis on tema poliittehnoloogiline kalkulatsioon. Minu meelest ikkagi enne seda on meil vaja l\u00e4bi k\u00e4ia riigikogu erikomisjonid, kuhu ta peab kohale tulema. See, kui ta ei tule kohale, on ikkagi tegelikult parlamentaarse demokraatia, Eesti p\u00f5hiseaduse vaimu peale k\u00f5rges kaares laskmine. See on skandaalne juba iseenesest, et tema hakkab arutama, milliste p\u00e4evakorrapunktide puhul v\u00f5i milliste probleemide p\u00fcstituste puhul tema ilmub riigikogu erikomisjoni.  Mina m\u00e4letan, kuidas rahandusminister Martin Helme \u00fctles, et Louis Freeh (valitsuse palgatud USA p\u00e4ritolu \u00f5igusn\u00f5ustaja - toim.) skandaali ajal, kui oli ka \u00fcks sarnane komisjoni istung, et tema sinna ei l\u00e4he, sellep\u00e4rast et seda istungit ilmselt ei tulegi, et talle teadaolevalt ei saada kvoorumit kokku, ei ole m\u00f5tet hakata kohale minemagi.  Aga nii oligi, mina ei l\u00e4inud kohale sellep\u00e4rast, et ei pandud teemat, sest et kuigi komisjoni esimees tahtis seda teemat k\u00e4sitleda, komisjoni \u00fclej\u00e4\u00e4nud koosseis ei toetanud selle p\u00e4evakorda panemist ja seda teemat ei pandud p\u00e4evakorda. Mind nii-\u00f6elda ametlikult komisjon ei kutsunudki. Selle \u00fcle tehti tohutu suur kisa, et miks ma kohale ei l\u00e4he, aga polnud komisjoni koosolekut v\u00f5i polnud p\u00e4evakorrapunkti, mis mind oleks n\u00f5udnud, aga t\u00e4na on ju olukord teistsugune. T\u00e4na on komisjon selle p\u00e4evakorda pannud ja peaministri kohale.  Hea k\u00fcll, tulevad komisjonid, eks peaminister sinna ka kindlasti v\u00e4hemalt korra kohale l\u00e4heb, ta on seda ka ise \u00f6elnud. Siis \u00fctleb neid samu asju seal uuesti, mida ta juba on ajakirjanduses \u00f6elnud. Kui kaua?  Minu meelest on siin vaja \u00fcle korrata v\u00e4ga selgelt, et selle n\u00e4dala aja jooksul, kui kogu see Vene \u00e4riskandaali lahti on rullunud, on Kaja Kallas korduvalt r\u00e4igete valedega vahele j\u00e4\u00e4nud, ta on r\u00e4igelt valetanud avalikkusele ja ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast peaks ta tagasi astuma. N\u00fc\u00fcd kuna Kaja Kallas valetab nii regulaarselt ja nii rahumeelselt v\u00f5i nii enesestm\u00f5istetavalt, siis peaaegu nagu ollakse sellega \u00e4ra harjunud ja heidetagi talle seda ette, aga tuletame meelde, et k\u00f5ige alguses ta r\u00e4\u00e4kis, kuidas mingit \u00e4ri Venemaaga \u00fcldse ei aeta, et kuu aega p\u00e4rast s\u00f5ja algust see l\u00f5petati \u00e4ra. See on aga t\u00e4ielik vale, ja siis ta r\u00e4\u00e4kis, kuidas Venemaalt toodi \u00e4ra ainult asju. \u00dcks firma pakiti kokku, aidati teist Eesti firmat Venemaalt lahkuda - tuli v\u00e4lja, et see on t\u00e4ielik r\u00e4ige vale, tegelikult viidi Venemaale asju ja teiseks, mitte ei aidatud \u00e4ri kokku pakkida, vaid pooleteist aasta jooksul \u00e4ri maht kasvas. Kolmandaks ei aidatud mitte teist Eesti firmat, vaid sellesama konsortsiumi teist s\u00f5sarfirmat. Ja siis ta r\u00e4\u00e4kis, kuidas Venemaad ja Vene s\u00f5jamasinat ei ole toidetud. See ei vasta t\u00f5ele. Venemaale on makse makstud, Venemaal on aidatud hiilida k\u00f5rvale sanktsioonidest viies sinna mitte sanktsioonialust kaupa, vaid sanktsioonialuse kauba poolfabrikaate. Siis ta r\u00e4\u00e4kis, et tema ei ole Putini s\u00f5jamasinat aidanud, n\u00fc\u00fcd aga tuleb v\u00e4lja, et seesama firma Venemaal on teinud tellimusi nii Vene kaitseministeeriumi h\u00fcvanguks kui Vene siseministeeriumi h\u00fcvanguks. Need valed muudkui paljastuvad ja ta istub ikka meil stuudiotes ja valitsuse pressikonverentsil ja r\u00e4\u00e4gib, kuidas loomulikult ei tohi Venemaaga \u00e4ri ajada ja ta on ise selle \u00e4ri osaline l\u00e4bi oma investeeringu. Ka selle investeeringu kohta on ta meile valetanud. Nii et mitte midagi, mis ta r\u00e4\u00e4gib, on k\u00f5ik lihtsalt vale, aga lisaks sellele, see on meile n\u00e4kku s\u00fclitamine, sest ta on selle valega vahele j\u00e4\u00e4nud ja ikka r\u00e4\u00e4gib edasi s\u00fc\u00fcdimatult.  Kui see n\u00fc\u00fcd niimoodi edasi l\u00e4heb, siis millal selle umbusalduse   katseni v\u00f5idakse j\u00f5uda? S\u00fcgise teises pooles?  Ma ei oska praegu seda ajakava \u00f6elda, sellep\u00e4rast et me peame ju selle koordineerima \u00e4ra ka k\u00f5igepealt opositsioonis omavahel. Opositsioonis ei ole \u00fchtegi erakonda, kes saaks \u00fcksinda algatada umbusaldust ja teiseks on siin ka teisi algatusi, n\u00e4iteks erikomisjoni moodustamise algatus, mis minu meelest on m\u00f5istlik m\u00f5te. Ma tahan n\u00e4ha, kuidas sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 saadikud, Reformierakonna saadikud h\u00e4\u00e4letavad maha ettepaneku asuda neid Vene \u00e4risidemeid uurima, v\u00f5i siis toetavad seda. Kui Kaja Kallas praegu ei kuku peaministri kohalt, siis ta on t\u00e4ielik poliitiline zombi, ta on t\u00e4iesti haavatud loom ja selles poliitilises d\u017eunglis, mis on Eesti poliitika t\u00e4nasel p\u00e4eval, haavatud loomad kaua ei ela. Selle s\u00fcgise l\u00f5puks on Kaja Kallase aeg peaministrina igal juhul l\u00f5ppenud. K\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd selles, millal hakkab see Reformierakonnas ja koalitsioonis inimestele kohale j\u00f5udma, et niimoodi j\u00e4tkates nad h\u00e4vitavad iseennast.  Neljaks aastaks opositsiooni m\u00e4\u00e4ratud erakonnana v\u00f5ib vist niimoodi \u00f6elda k\u00fcll EKRE kohta.  Ei v\u00f5i, mina ikkagi tahan r\u00f5hutada praegu ka seda, et praeguse skandaali Vene sidemete skandaali puhul tuleb otse v\u00e4lja \u00f6elda, et Kaja Kallas ja tema elukaaslane on seotud Kremliga ja Kremli \u00e4ridega, ja see on nii suur skandaal, et nii suurt skandaali minu meelest Eestis ei olegi olnud taasiseseisvumise ajal. Rahapesuskandaal v\u00f5ib-olla on umbes samas suurusj\u00e4rgus, aga \u00fctleksin ka, et rahapesuskandaali ja selle praeguse Vene \u00e4ri skandaali vahel tuleks v\u00e4ga p\u00f5hjalikult k\u00fcsida, kas seal on seoseid. Kas need nii-\u00f6elda \u00e4rihuvid on j\u00e4tkunud. Alates esimesest p\u00e4evast, kui Ukraina s\u00f5da puhkes, on EKRE n\u00f5udnud, et Vene piir tuleb kinni panna kiiresti - t\u00e4ielikult kinni panna ja igasugune liiklus \u00fcle Vene piiri l\u00f5petada. Kaja Kallas isiklikult, kogu Reformierakond, on k\u00fc\u00fcnte-hammastega sellele vastu s\u00f5dinud. N\u00fc\u00fcd me teame, miks - Kaja Kallase \u00e4rihuvid olid, et Vene piir oleks lahti. Eesti julgeoleku arvelt teeniti raha.  Okei, aga kuidas siis m\u00f5jutab seda, et EKRE on neljaks aastaks opositsiooni m\u00e4\u00e4ratud?  Ma oma jutuga tahtsingi sinna j\u00f5uda, et minu meelest on meil vaja erakorralisi valimisi. Meie erakonna juhatuse meelest on vaja Eestis erakorralisi valimisi, sestvalimised v\u00f5ideti ju j\u00f5hkra valega. Kogu valimiste keskpunkt seisnes selles, et Kaja Kallas s\u00fc\u00fcdistas k\u00f5iki teisi v\u00f5i v\u00e4hemalt meie erakonda Venemaa heaks t\u00f6\u00f6tamises ja Putinile kasulikuks olemises ja m\u00e4ngis ennast v\u00e4lja kui k\u00f5ige suuremat Ukraina toetajat ja k\u00f5ige suuremat Vene-vastast. T\u00e4naseks p\u00e4evaks on t\u00e4iesti selge, et tema on see, kes on Venemaale kasulik olnud ja sellega seoses ise kasu teeninud sealt.  Mis on teie plaan, kuidas j\u00f5uda erakorraliste valimisteni?  Eestis on erakorralisi valimisi raske esile kutsuda, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt on paar-kolm v\u00f5imalust.  Kui riigieelarvet vastu ei v\u00f5eta?  Just nimelt, \u00fcks v\u00f5imalus on riigieelarve vastuv\u00f5tmine, mis t\u00e4hendab seda, et see kriis l\u00e4heb edasi v\u00e4hemalt veebruarini. Ehk siis tuleb arvestada pika v\u00e4ga keerulise ajaga Eestis. Teine v\u00f5imalus on see, et siiski riigikogus on see hulk inimesi, kes h\u00e4\u00e4letabki erakorraliste valimiste poolt, mitte otseselt, vaid on mingid protseduurid, kus nad vastavalt oma oma h\u00e4\u00e4led panevad, ja kolmas on n\u00fc\u00fcd, kui valitsus peaks lagunema, et siis meil ei tulegi kokku kolmel katsel uut valitsust ja sellisel juhul tulevad ka erakorralised valimised. Siin on presidendil oma roll m\u00e4ngida kindlasti.  Neid kahte \u00fclej\u00e4\u00e4nud asja t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hemalt l\u00e4hiajal ei paista juhtuvat, aga see, et riigieelarvet vastu ei v\u00f5eta, viib jutu siis s\u00fcgisesele istungj\u00e4rgule, kus EKRE-l on oma roll m\u00e4ngida, ja v\u00e4ga hoogne obstruktsioon on k\u00e4ima pandud. Kas olete n\u00fc\u00fcd enda tehnoloogidega v\u00e4lja m\u00f5elnud, kui tugevaks obstruktsiooni annab veel ajada, et kas need jutud, mida siin \u00fched ja teised r\u00e4\u00e4kisid nii koalitsioonist kui opositsioonist kevadel, et see obstruktsioon aetakse nii tugevaks, et takistada riigieelarve vastuv\u00f5tmist kuni veebruarini. Kas on see teoreetiliselt-tehniliselt v\u00f5imalik?  Jaa, teoreetiliselt ja tehniliselt ja praktiliselt on ta v\u00f5imalik. Ja seda nii-\u00f6elda \u00e4ra hoida v\u00f5i seda takistada saab ainult siis, kui riigikogu juhatus asub j\u00e4lle kodukorda j\u00f5hkralt rikkuma v\u00f5i j\u00e4tab opositsioonile seadusega antud v\u00f5imalused andmata, n\u00e4iteks hakkab piirama vaheaegade v\u00f5tmist v\u00f5i hakkab piirama muudatusettepanekute esitamise arvukust. V\u00f5i ei saada mingit hulka muudatusettepanekuid riigikogu saali. \u00dctleme, et seda on v\u00f5imalik \u00e4ra hoida ainult juhul, kui nad hakkavad uuesti selgelt seadust rikkuma.  Kas seate selle endale eesm\u00e4rgiks, et riigieelarvet ei saaks vastu v\u00f5tta?  No vot selliseid t\u00e4pseid plaane ma siin kindlasti n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja ei r\u00e4\u00e4gi, aga erakorraliste valimiste esilekutsumine on meie erakonna eesm\u00e4rk.  Kas koalitsioon on teie poole p\u00f6\u00f6rdunud, et olgu, me tuleme selles v\u00f5i teises asjas sammu tagasi, aga teie n\u00fc\u00fcd v\u00f5tke m\u00f5ned oma eeln\u00f5ud tagasi?  Ei ole sellises vormis p\u00f6\u00f6rdutud. Koalitsiooni nimel on p\u00f6\u00f6rdunud meie poole riigikogu esimees Lauri Hussar kahel kahel v\u00f5i kolmel korral. \u00dcsna arrogantses toonis, et v\u00f5tke n\u00fc\u00fcd oma asjad tagasi. Ja pannud sinna juurde ka \"v\u00f5i muidu\" ehk see \"v\u00f5i muidu\" ongi viide riigikohtu otsusele, et sellisel juhul riigikogu juhatus hakkab ise otsustama, mida ta paneb ja mida ta ei pane p\u00e4evakorda ja kuidas ta neid menetleb. Ehk siis see \"v\u00f5i muidu\" on tegelikult \u00e4hvardused, et siis me hakkame seadust rikkuma. Nii et tegelikult ei suve jooksul ega n\u00fc\u00fcd, viimaste n\u00e4dalate jooksul, ei ole mingisugust sisulist ega vormilist ettepanekut kompromissiks tegelikult tulnud.  No see vaenuk\u00f5ne v\u00f5i vihak\u00f5ne seadus, kuidas keegi nimetab, see ei meeldi p\u00e4ris mitmele koalitsioonipoliitikule ka, ja kui vaadata n\u00fc\u00fcd Keskerakonna ja Isamaa seisukohti, siis nemad oleks k\u00fcll valmis juba samme tagasi astuma selle peale, kui see vaenuk\u00f5neseadus \u00e4ra j\u00e4etaks.  Minu meelest siin vaenutsensuuriseadus on \u00f5igem s\u00f5na, sest et see on s\u00f5navabaduse piiramine. Slle puhul ei ole vaja kaubelda, see on p\u00f5hiseaduse vastane algatus ja, ja see ei lenda nagunii v\u00f5i kui ta lendab nagunii, siis ta tuleb l\u00f5puks kohtutesse t\u00fchistada, nii et sellega ma ei hakka kauplema. Neil ei ole mingit v\u00f5imalust seda asja tegelikult l\u00e4bi suruda v\u00f5i kui nad seda teevad, siis nad teevad seda j\u00e4lle seadust rikkudes ja sisuliselt veel \u00fche pika sammu v\u00f5rra Eestis demokraatiat l\u00f5petades.  Kevadel, kui see obstruktsioon suure hooga k\u00e4is, siis \u00fctlesite korduvalt, et inimesed tulevad teile selles parlamentaarses v\u00f5itluses et varsti on t\u00e4navatel k\u00fcmned tuhanded inimesed, kuid ainus, mis me n\u00e4gime, oli EKRE enda korraldatud \u00fcritus Toompea lossi platsil, mis ei ole v\u00e4ga suur plats. Mis juhtus?  Me \u00fctlesime ka seda kevadel, et need protsessid v\u00f5tavad aega, et settida. Ma arvan, et see \u00f5hustik, mis on t\u00e4naseks p\u00e4evaks \u00fchiskonnas kujunenud, on hoopis teine. Ja neljap\u00e4eval on meil juba esimene pikett Stenbocki maja ees kell 11, k\u00f5ik, kes on vihased Kaja Kallase peale, tahavad Reformi ikkest lahti saada, tulge n\u00e4idake meelsust. Ma k\u00e4isin suvel m\u00f6\u00f6da Eestit ringi ja kuulasin, mida inimesed m\u00f5tlevad nendest maksut\u00f5usudest, kuidas nad suhtuvad automaksu ideesse. See viha t\u00e4nase valitsuse vastu, juba enne Vene \u00e4risidemete paljastamist, oli minu meelest f\u00fc\u00fcsiliselt tuntav eriti maapiirkondades. Mida kramplikumalt t\u00e4nane valitsus oma agenda k\u00fclge klammerdub ja Kaja Kallas oma tooli k\u00fclge klammerdub, seda \u00e4gedama \u00fchiskondliku vastasseisu suunas me liigume. Ja see on v\u00e4ga halb, sest meie k\u00f5rval on ikkagi v\u00e4ga ohtlik naaber. Sellest pettumusest, mida oli ikkagi p\u00e4ris paljude EKRE inimeste s\u00f5nadest ja avaldustest kuulda p\u00e4rast obstruktsiooni suhteliselt v\u00e4ikest edu, siis sellest ollakse n\u00fc\u00fcd suvega \u00fcle saadud? Kas Eesti inimestes pettunud enam ei olda? Kevadine obstruktsioon oli v\u00e4ga vajalik ja ta ei olnud selles m\u00f5ttes mahavisatud vaev v\u00f5i kuidagi m\u00f5ttetu tegevus meil. Ta siiski mobiliseeris \u00fchiskondlikku arvamust ette ja selgitas nii m\u00f5ningaid asju, mis tavalisele inimesele, kes poliitikat kogu aeg ei j\u00e4lgi, ei j\u00f5ua kohale muidu. Ta sundis t\u00e4naseid koalitsioonierakondasid paljastama oma tegelikku l\u00f5usta, mis on demokraatia vaenulik ja mis on m\u00f5istliku opositsioonipoliitika toimimise vaenulik. V\u00e4ga arrogantne - seda l\u00f5usta inimesed kevadel n\u00e4gid ja ma arvan, et n\u00e4evad praegu j\u00e4lle ja selle protsessi tulemusena, on meil \u00fchiskondlikud hoiakud v\u00e4ga oluliselt nihkunud.  Eelarve arutelud k\u00e4ivad ka praegu, koalitsioonipartnerid otsivad k\u00e4rpekohti, aga SDE juht \u00fctles, et tegelikult ei peakski k\u00e4rpima. Mart V\u00f5rklaev tegi see-eest ettepaneku k\u00f5rgemate riigiteenistujate palka ainult poole tempoga t\u00f5sta.  Mis te sellest m\u00f5ttest arvate?  No ma \u00fctleksin niimoodi, et ma kindlasti ei ole n\u00fc\u00fcd riigiametnike, eriti k\u00f5rgemate riigiametnike palga t\u00f5stmise eestv\u00f5itleja, aga Mart V\u00f5rklaeva avaldus on ju k\u00f5ige ehedamal kujul populism, et kuidagigi selles Kaja Kallase skandaalis natukenegi mingit positiivset s\u00f5numikest v\u00e4lja saata. Never gonna happen, et seda lihtsalt ei juhtu.Ma olen selles t\u00e4iesti veendunud, sest kohtunikud hakkavad karjuma, ohvitserid hakkavad karjuma, prokur\u00f6rid hakkavad karjuma ja ka riigikogu saadikud hakkavad karjuma ja presidendil on niigi raha v\u00e4he. Nii et see on puhas populism, k\u00f5ige k\u00fc\u00fcnilisem populism. V\u00f5rklaev \u00fctles, et j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul hoiame kokku miljard eurot. No vabandust, 250 miljonit eurot aastas ei ole nagu n\u00fc\u00fcd k\u00fcll mingisugune tohutu k\u00e4rpimine, millest nad r\u00e4\u00e4givad.  Kui teie otsisite k\u00e4rpekohti rahandusministrina, siis ei olnud ka lihtne, ma m\u00e4letan, kuidas te r\u00e4\u00e4kisite, te leidsite paarisaja miljoni jagu k\u00e4rpekohti ja koalitsioonipartnerid ei tulnud kaasa. Kusjuures mainisite toona veel selliseid suuri avalikke teenuseid v\u00f5i kalleid avalikke teenuseid, mille arvelt v\u00f5iks k\u00e4rpida, aga ka tuldud kaasa. Andke n\u00fc\u00fcd n\u00f5u praegusele koalitsioonile, et missugused on need avalikud teenused, mida tegelikult ei ole vaja, mis on kunagi t\u00f6\u00f6sse pandud ja mis ei ole eesm\u00e4rki t\u00e4itnud.  Sellesse l\u00f5ksu ei l\u00e4he, et ma siin n\u00fc\u00fcd hakkan koalitsiooni eest tegema ebapopulaarseid otsuseid, selle jaoks tuleb olla v\u00f5imul, et ka ebapopulaarseid otsuseid teha. Ma tean muidugi, kus on need kohad, kus raisatakse, kus on kohad, kus varastatakse. Meil n\u00e4iteks l\u00e4ks Rahvusraamatukogu ehitamine peaaegu poole kallimaks - no mina saadaksin sinna auditi sisse. 40 miljonit eurot lihtsalt j\u00e4rsku l\u00e4hevad asjad kallimaks, siin tuleks k\u00f5ik lahti lasta, kes selle protsessiga seotud on. See n\u00e4itab sellist suhtumist meil Eestis, et kui sa l\u00f5hki ei aja rahakotti, siis sa oled loll, sest et kui sa s\u00e4\u00e4stlikult asju ajad, siis sa ei ole oma t\u00f6\u00f6d \u00f5igesti teinud. L\u00f5hki tuleb ajada ja siis tuleb riigilt raha juurde kerjata. Aga loomulikult tulla r\u00e4\u00e4kima, et meil 17 miljardi eurosest riigieelarvest ei ole kuskilt midagi kokku hoida, lihtsalt ei vasta t\u00f5ele. K\u00fcsimus on prioriteetides ja k\u00fcsimus on tahtmises. Mina muidugi oleks lahendanud kogu praegust eelarveprotsessi hoopis teistmoodi, aga see on teine jutt, minu oleksin pigem k\u00fclmutanud kulude kasvu ja soodustanud majanduskasvu, mis toob meile sisse.  Tuleme l\u00f5petuseks korraks selle skandaali v\u00f5i kriisi juurde tagasi. Vaatame EKRE seisukohalt ka, et kui n\u00fc\u00fcd erakorralisi valimisi ei tule, Reformierakond on j\u00e4rgmised neli kolm pool aastat peaministripartei. Kes on see uus peaminister, keda teie tahaksite?  T\u00e4nane koalitsioon on, on Eesti k\u00f5igi aegade k\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslikum koalitsioon, aga Reformierakonnas loomulikult on ju mitmed leerid ja need leerid ei ole tegelikult \u00e4ra kadunud. Kaja Kallas on olnud \u00fcks k\u00f5ige paindumatumaid ja ideoloogiliselt kramplikumaid meie vaenulikke poliitikuid Reformierakonna juhtkonnas. Loomulikult on seal teistsuguse juhtimisstiiliga inimesi, aga mina kindlasti absoluutselt ei sekku Reformierakonna juhi valimisse. Et need on erakondade siseasjad, aga ma lihtsalt arvan, et v\u00e4ga palju hullemaks kui Kaja Kallas ei saa minna.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mari Peegel    \t\t\t\t\tAllikas:  ERR-i raadiouudised   "}
{"text":"Ants Frosch Kaja Kallase k\u00e4itumisest: \u201cLoodud on halvaendeline potentsiaal autokraatia kehtestamiseks Eestis\u201dT\u00f5demus, et \u201ev\u00f5im korrumpeerub ja absoluutne v\u00f5im korrumpeerub absoluutselt\u201c kuulub Lord Actonile, 19. sajandi Briti ajaloolasele. Lord Acton uskus, et moraalsed standardid peavad olema samad eranditult k\u00f5igile. Liberaalses demokraatias pole midagi ketserlikumat kui v\u00f5imulolija l\u00e4htumine k\u00f5ikelubatavusest.\nT\u00e4na oleme tunnistajaks mitte ainult Kaja Kallase kahepalgelise k\u00e4itumise t\u00f5ttu lahvatanud poliitilisele kriisile, mis \u00f5\u00f5nestab parlamentarismi aluseid, vaid hullemgi veel, loodud on halvaendeline potentsiaal autokraatia kehtestamiseks Eestis.\nRiigikogu komisjonide kutsete eiramine peaministri ja tema abikaasa \u00e4ripartnerite poolt demonstreerib meie parlamentaarse riigikorra p\u00f5him\u00f5ttelist k\u00f5rvaleheitmist valitsusjuhi ja teda toetava kliki poolt. See k\u00e4itumine on oma olemuselt j\u00f5hker kallaletung p\u00f5hiseaduslikule korrale \u2013 v\u00f5imude lahususe aluseks olev valitsuse aruandekohustus seadusandja ees on demonstratiivselt visatud pr\u00fcgikasti.\nL\u00e4hiajaloos on Eestit juhitud hunta loogika alusel \u00fcsna hiljuti \u2013 2022. aasta suvel Kaja Kallase poolt, p\u00e4rast Keskerakonnale hundipassi andmist, kui Reformierakond seadusvastaselt ainuvalitses. N\u00fc\u00fcd oleme j\u00f5udnud t\u00e4iesti uute rajajooneni \u2013 avalikkuse toetuseta, rahva usalduse ja reaalsustaju kaotanud peaminister on end t\u00f5stnud k\u00f5igist k\u00f5rgemale. Ta arvab, et manipulatsioonidega saavutatud valimistulemus garanteerib tema toolilp\u00fcsimise. Selle asemel, et rahva ees vabandada ja tagasi astuda, on ta l\u00e4bi huulte pressinud vabanduse \u201enende ees, keda see riivas\u201c.\nV\u00e4ide, et v\u00e4lismeedias pole Kallase skandaalil k\u00f5rget lendu, on asjakohatu. Esiteks pole Kaja Kallas ja paraku ka mitte Eesti maailma naba ning teiseks ei ole \u00f5htumaades kombeks oma nina teiste asjadesse liiga s\u00fcgavale toppida. On \u00e4\u00e4rmiselt indikatiivne, et ainus k\u00f5rge positsiooniga isik, kes avalikult sekkus ja vaatamata kahetsusv\u00e4\u00e4rsele olukorrale, nagu ta m\u00f6\u00f6nis, Kallasele isiklikku toetust avaldas, oli Ukraina presidendi n\u00f5unik Podoljak. Aastak\u00fcmneid s\u00fcgavalt korruptsiooni k\u00fc\u00fcsis ja t\u00e4na Venemaa agressioonis\u00f5jas vaevleva riigi esindaja avab oma seisukohav\u00f5tuga tahtmatult selle veelahkme, millele viitas Lord Acton.\nMoraalsete standardite k\u00f5rvaleheitmine isikliku s\u00f5pruse ja usalduse alusel ei kuulu Euroopa v\u00e4\u00e4rtusruumi. Eesti toetus Ukrainale ei s\u00f5ltu Kaja Kallase isikust, see on t\u00e4nasest julgeolekuolukorrast tingitud paratamatus ja selle m\u00f5istmine ei tohiks ka Kiievis \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ia. See, et oma toetusavaldusega Eestit b\u00fctsantslikku \u201ek\u00e4si peseb k\u00e4tt\u201c maailma tagasi tiritakse, ei pruukinud Podoljak aduda, seda avaldust kui indulgentsi esile t\u00f5stev Hanno Pevkur aga k\u00fcll.\nEestit tabanud poliitilises kriisis on \u00f5petlik vaadelda Briti valitsusjuhi Boris Johnsoni tagasiastumiseni viinud juhtumit. Tegemist ei olnud \u201epauguga tagasiastumisega\u201c, kogu lugu vindus aastaid ja selle m\u00e4rks\u00f5naks oli usalduse kaotus, mille t\u00f5i kaasa \u00fchiskonnas omaks v\u00f5etud moraalsete standardite painutamine enda kasuks. Valetamine COVID piirangute ajal Downing Street 10-s toimunud kokteilipidude varjamiseks ning sobimatu k\u00e4itumisega isiku m\u00e4\u00e4ramine konservatiivide parlamendifraktsiooni asejuhiks (kupjaks) ja vale, et ta ei olnud ahistamistest informeeritud, t\u00f5id kaasa \u00fclitugeva isikliku mandaadiga peaministri maine h\u00e4vimise ja tema enda valitsuse ministrite massilise lahkumise. Meile v\u00f5ib tunduda, et Johnson astus tagasi t\u00fchiste jamade p\u00e4rast, kuid p\u00f5hiline on sama, mis t\u00e4nases Kallase skandaalis \u2013 usalduse ja maine kaotus. Foon on Stenbocki majas aga hoopis kurjakuulutavam kui Briti peaministri residentsis \u2013 vallutuss\u00f5da pidava Venemaaga peetava \u00e4ri rahastamine ja sellest kasu saamine.\nMillised \u00fcllatused on k\u00e4imasolevas kriisis veel varjul, s\u00f5ltub paljuski sellest, kuidas ja kelle poolt anti esialgne info ERR-ile Kaja Kallase ja Stark\u2019i Venemaa seoste kohta. Laias laastus on kaks n\u00f6 kodumaist varianti. Esiteks \u201evilepuhuja\u201c p\u00e4devatest ametkondadest \u2013 kaudselt viitab sellele v\u00f5imalusele kapo pressiesindaja seisukohav\u00f5tt, et tegu on JOKK-olukorraga ja moraalsete hinnangute andmine pole nende p\u00e4devuses.\nTeiseks on ettev\u00f5tjad, kes Kallase valitsuse suunisel oma Venemaa \u00e4rid kokku pakkisid ja miljonitesse ulatuvad kahjud sisse v\u00f5tsid, \u00fclimalt h\u00e4iritud peaministri kahepalgelisusest. Paraku eksisteerib ka kolmas v\u00f5imalus, et Kaja Kallase n\u00f5rga koha kasutasid Eesti kahjustamiseks \u00e4ra Vene eriteenistused \u2013 nende jaoks on Kallase perekonna amoraalne \u00e4riskeem lausa detailides peo peal.\nRiigikogu tasal\u00fclitamine, mis kevad-suvel usaldush\u00e4\u00e4letustega algas, oli k\u00f5igest eelm\u00e4ng k\u00e4imasolevale kruvide kinnikeeramisele. Parlamendikomisjonide ignoreerimine ei ole ainult aja v\u00f5itmiseks ja skandaali jahutamiseks, see on indikatsioon edaspidi j\u00e4rgnevast. Reformierakond annab oma viimaste k\u00e4ikudega m\u00e4rku, et v\u00f5imalus tsiviliseeritud lahenduseks puudub \u2013 j\u00f5udude vahekord parlamendis viitab v\u00f5imalusele, et Riigikogu lakkab t\u00f6\u00f6tamast ja Eestit ootab ees parlamentarismi kriis.\nArvestades keerukat julgeolekuolukorda ja meie naabruses k\u00e4ivat s\u00f5da, on Kaja Kallase isiklik ambitsioon Eesti Vabariigi peaministrina j\u00e4tkata ohtlik. See \u00f5\u00f5nestab riiki ja v\u00f5tab v\u00f5imult legitiimsuse.\nAnts Frosch\nRiigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"Kallas l\u00e4heb riigikogu komisjonide ette aru andma   Peaminister Kaja Kallas (RE) pakkus oma ajad, millal ta saaks minna riigikogu erikomisjonide ette oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5tte \u00e4ritegevusega seoses tekkinud skandaali tagamaid selgitama.   \"Peaminister Kaja Kallas v\u00f5ttis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoniga ise \u00fchendust ning pakkus kohtumise ajaks esmasp\u00e4eva, 4. septembri kell 10.00. Lisaks on kokkulepe, et 11. septembril kell 13 osaleb ta julgeolekuasutuste j\u00e4relvalve erikomisjoni istungil,\" \u00fctles ERR-ile peaministri n\u00f5unik Maris Lindm\u00e4e. Teisip\u00e4eval toimus riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorralisel avalikul istung, kuhu olid kutsutud teiste seas ka peaminister Kaja Kallas, ettev\u00f5tte Stark Logistic tegevjuht Kristjan Kraag ja ettev\u00f5tte Metsaprint tegevjuht Martti Lemendik. Nimetatutest keegi kohale ei ilmunud. Kaja Kallas \u00fctles, et tema tihe ajakava ei v\u00f5imaldanud tal kohale tulla. Samuti p\u00f5hjendas ta mittetulemist sellega, et istungi keskmes oleval teemal ei ole midagi pistmist riigieelarvega.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Ajad saadi klappima: Kallas osaleb riigikogu erikomisjonide istungitelPeaminister Kaja Kallas (RE) osaleb j\u00e4rgmistel esmasp\u00e4evadel riigikogu erikomisjonide istungitel, et selgitada abikaasa Arvo Hallikuga seotud olnud ettev\u00f5tte Stark Logisticsu kaubavedusid Venemaale.Teisip\u00e4evasel riigieelarve kontrolli ning korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungil Kallas ei osalenud, tuues p\u00f5hjuseks, et istungi aeg ei sobitunud tema ajagraafikusse.\nN\u00fc\u00fcd pakkus Kallas v\u00e4lja talle sobivad ajad. Korruptsioonivastase erikomisjoni istungile l\u00e4heb ta kokkuleppe j\u00e4rgi kohale 4. septembril kell 10 ning 11. septembril kell 13 osaleb ta julgeolekuasutuste j\u00e4relvalve erikomisjoni istungil, kinnitas ERRile peaministri n\u00f5unik Maris Lindm\u00e4e.\nTeisip\u00e4evasele istungile kutsuti kohale ka ettev\u00f5tte Stark Logistic tegevjuht Kristjan Kraag ja ettev\u00f5tte Metsaprint tegevjuht Martti Lemendik, kuid kumbki ei soovinud sel teemal selgitusi andma tulla."}
{"text":"Kaja Kallas osaleb riigikogu erikomisjonide istungitelTALLINN, 30. august, BNS \u2013\u00a0Peaminister Kaja Kallas osaleb j\u00e4rgmisel kahel esmasp\u00e4eval riigikogu erikomisjonide istungitel, et selgitada abikaasa Arvo Hallikuga seotud olnud ettev\u00f5tte Stark Logisticsu kaubavedusid Venemaale, kirjutab Postimees.\nTeisip\u00e4evasel riigieelarve kontrolli ning korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungil Kallas ei osalenud, tuues p\u00f5hjuseks, et istungi aeg ei sobitunud tema ajagraafikusse.\nN\u00fc\u00fcd pakkus Kallas v\u00e4lja talle sobivad ajad. Korruptsioonivastase erikomisjoni istungile l\u00e4heb ta kokkuleppe j\u00e4rgi kohale 4. septembril kell 10 ning 11. septembril kell 13 osaleb ta julgeolekuasutuste j\u00e4relvalve erikomisjoni istungil, kinnitas ERR-ile peaministri n\u00f5unik Maris Lindm\u00e4e.\nTeisip\u00e4evasele istungile kutsuti kohale ka ettev\u00f5tte Stark Logistic tegevjuht Kristjan Kraag ja ettev\u00f5tte Metsaprint tegevjuht Martti Lemendik, kuid kumbki ei soovinud sel teemal selgitusi andma tulla.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Keldo: opositsioon jahib Kallase uurimiskomisjoniga poliitilist punktiv\u00f5itu   Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo s\u00f5nul on opositsiooni \u00fcleskutse taga, luua uurimiskomisjon peaminister Kaja Kallase skandaali uurimiseks, soov teenida p\u00e4evapoliitiline punktiv\u00f5it.   \"Mis puudutab riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist, siis kahjuks kumab siit l\u00e4bi opositsioonipoliitikute soov teenida p\u00e4evapoliitilisi punktiv\u00f5ite, sest riigikogu on siiski seadusandlik v\u00f5im ning meie eesm\u00e4rk on seadusi parandada, kui n\u00e4eme, et kuskil on kitsaskohti. Parlament pole ei uurimisasutus ega kohtum\u00f5istja, mis viimasel ajal on opositsioonipoliitikutel sassi l\u00e4inud,\" \u00fctles Keldo ERR-ile. Keldo m\u00e4rkis, et Reformierakonna fraktsioon pole uurimiskomisjoni teemat veel arutanud. \"Minu seisukoht on, et peaminister on andnud oma selgitused avalikkusele ja on valmis seda tegema ka nii riigikogu kui selle asjaomaste komisjonide ees, kelle valdkonda nende k\u00fcsimuste k\u00fcsimine kuulub. Julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ette minekuks on peaministri initsiatiivil kokkulepped juba s\u00f5lmitud,\" lausus Keldo. Keldo meenutas, et varasemalt on riigikogu uurimiskomisjone moodustatud riigile kuuluva vara v\u00f5i riigile kuuluvate ettev\u00f5tete v\u00f5imalike v\u00e4\u00e4rjuhtumite asjaolude v\u00e4lja selgitamiseks, samuti kogu \u00fchiskonda puudutava katastroofi uurimiseks, n\u00e4iteks parvlaev Estonia uppumise p\u00f5hjused. \"Mitte aga \u00fche eraettev\u00f5tte tegevuse uurimiseks. Kui on etteheiteid konkreetsetele ettev\u00f5tjatele v\u00f5i ettev\u00f5tetele, siis selleks on meil riigis olemas p\u00e4devad \u00f5iguskaitseorganid ja uurimisasutused, kelle t\u00f6\u00f6ks on seaduse alusel v\u00e4lja selgitada, kui keegi on kusagil millegi vastu eksinud. Eesti on \u00f5igusriik, kus on v\u00f5imude lahusus. Parlament ei peaks astuma s\u00fc\u00fcdistaja ja kohtum\u00f5istja rolli, seadusandjana on meie \u00fclesanne eesk\u00e4tt kaaluda, kas m\u00f5nda seadust oleks vaja muuta ja selleks pole uurimiskomisjoni moodustada vaja,\" r\u00e4\u00e4kis Keldo.  Kiik: uurimiskomisjon v\u00f5imaldaks saada vastuseid  Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik saatis teisip\u00e4eval riigikogu juhatusele ja fraktsioonide esimeestele kirja, milles tegi ettepaneku riigikogu vanematekogu kokku kutsumiseks, et arutada poliitilist olukorda ja ettepanekut vastav uurimiskomisjon moodustada. ERR k\u00fcsis Kiigelt, kas uurimiskomisjoni loomise \u00fcks kaalutlus v\u00f5ib opositsioonierakondade vaates olla ka see, et siis oleks v\u00f5imalik skandaali pikemalt \u00fcleval hoida. \"Ei ole. Kaalutlus on v\u00e4ga selge. Peaminister ja need ettev\u00f5tjad n\u00e4itasid \u00fcles lugupidamatust riigikogu olemasolevate komisjonide suhtes. Teatasid, et nemad ei kavatse rohkem nende ette ilmuda, mistahes vormilistel v\u00f5i ajagraafiku ettek\u00e4\u00e4netel. Seet\u00f5ttu ongi j\u00e4rgmine k\u00e4ik, mis on parlamendil v\u00f5imalik astuda selle uurimiskomisjoni loomine,\" vastas Kiik. Kiige s\u00f5nul on endiselt p\u00e4evakorral ka umbusalduse avaldamine peaministrile, aga uurimiskomisjoni m\u00f5te on laiem. \"Uurimiskomisjon v\u00f5ib vastavalt seadusele v\u00e4lja k\u00fcsida ka erinevaid dokumente ja vajalikke andmeid oma \u00fclesannete t\u00e4itmiseks ning kutsuda komisjoni ette isikuid. Umbusaldusavalduse puhul on peaministril v\u00f5imalik j\u00e4\u00e4da \u00fclds\u00f5naliseks, anda selliseid poliitilisi avaldusi parlamendisaali ees. Aga uurimiskomisjoni puhul on konkreetne v\u00f5imalus vajalikke dokumente v\u00e4lja n\u00f5uda. On v\u00f5imalus kutsuda aru andma ka needsamad ettev\u00f5tjad, kes seni on nahhaalselt keeldunud riigikogu komisjonide ette ilmumisest,\" r\u00e4\u00e4kis Kiik.  Reinsalu: uurimiskomisjoni loomise idee on asjakohane  Erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu \u00fctles, et arvestades olukorra t\u00f5sidust ja informatsiooni l\u00fcnki, mis praegu on, siis on tegemist asjakohase ettepanekuga. \"Kindlasti on oluline ka see asjaolu, et uurimiskomisjoni ette peavad ilmuma ka k\u00f5ik isikud karistuse \u00e4hvardusel. Seet\u00f5ttu ma arvangi, et selle uurimiskomisjoni moodustamine on asjakohane samm,\" lausus Reinsalu. Ka Reinsalu ei arva, et uurimiskomisjoni m\u00f5te on pikaajaliselt peaministril ja l\u00e4bi selle ka Reformierakonnal survet peal hoida. \"Ei. Meil on vaja teada t\u00f5de, meil on vaja valitsusjuhti, kes omab t\u00f5siseltv\u00f5etavat erikaalu nii oma rahva silmis kui ka v\u00e4ljaspoole Eestit nii kriitilisel ajal,\" r\u00e4\u00e4kis Reinsalu.  Hussar: enne uurimiskomisjoni loomist, tuleks kuulata peaministrit teistes komisjonides  Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) \u00fctles ERR-ile, et enne, kui kujundada seiskoht m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kulu t\u00e4hendava erikomisjoni loomise k\u00fcsimuses, tuleks peaministril kohtuda k\u00f5igi asjaomaste komisjonidega. \"Peaminister on mulle kinnitanud, et ta l\u00e4heb aru andma k\u00f5igi asjaomaste komisjonide ette sh, korruptsioonivastase erikomisjoni ette. Demokraatlikus ja parlamentaarses riigis ei oleks see teisiti m\u00f5eldavgi,\" lausus Hussar. \"Loomulikult tuleb vastata parlamendikomisjoni k\u00fcsimustele, kui teema puudutab komisjoni vastutusvaldkonda ja teema kuulub komisjoni ette kutsutu v\u00f5imuvaldkonda,\" lisas ta. Hussar \u00fctles, et riigikogu juhatus koguneb k\u00f5iki fraktsioonide ettepanekuid, sealhulgas vanematekogu kokkukutsumist arutama neljap\u00e4eval.  EKRE toetab uurmiskomisjoni loomist  Uurimiskomisjoni loomise m\u00f5tet toetab ka EKRE esimees Martin Helme. \"Ma tahan n\u00e4ha, kuidas sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 saadikud, Reformierakonna saadikud h\u00e4\u00e4letavad maha ettepaneku asuda neid Vene \u00e4risidemeid uurima, v\u00f5i siis toetavad seda,\" \u00fctles ta Vikerraadio saatele \"Uudis +\" antud intervjuus. EKRE fraktsiooni liige Mart Helme \u00fctles, et uurimiskomisjoni loomisega tuleb edasi minna ka siis kui Kaja Kallas l\u00e4heb j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal korruptsioonivastase erikomisjoni istungile ja \u00fclej\u00e4rgmisel n\u00e4dalal julgeolekuasutuste j\u00e4relvalve erikomisjoni istungile. Teisip\u00e4eval riigikogus toimunud riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil toetas uurimiskomisjoni loomist ka koalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Eduard Odinets.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Liitu Tartu \u00dclikooli majandusarvestuse kaugkoolituskursustega 18.\u00a0septembriniAeg \u00f5ppida!\n\u00d5pi professionaalidelt ja koos professionaalidega. L\u00f5pueksami l\u00e4vendi (70%) \u00fcletamisel saad Tartu \u00dclikooli t\u00e4iendus\u00f5ppe tunnistuse ainepunktidega.\nS\u00fcgissemestril on \u00f5ppet\u00f6\u00f6 28. september \u2013 4. november 2023. Liitu 18. septembrini.\n\u00d5ppet\u00f6\u00f6 toimub kaugkoolituse vormis. \u00d5ppej\u00f5ud on koostanud paberil\/veebi\u00f5pikud. N\u00e4eme infotund-avaaktusel 28. septembril kl 17.00 Tartu \u00dclikooli Tallinna esinduses, sessioonil 9.-28. oktoobril, moodle.ut.ee, eksamil ja l\u00f5puaktusel.\nTahad omal alal edasi liikuda? V\u00f5i oma praegust head t\u00f6\u00f6kohta kindlustada?\u00a0V\u00f5i hoopis \u00f5ppida midagi t\u00e4iesti uut?\nT\u00e4ienda end Tartu \u00dclikooli programmides!\nSaad uusi teadmisi ja s\u00f5pru. L\u00f5petad oma ettev\u00f5tte majandusanal\u00fc\u00fcsi, finantsplaani v\u00f5i projektiga. Kaugkoolituses valid ise tempo, aja ja koha.\nKaugkoolitusprogrammid\nPROGRAMMTESTHINDMAJANDUSARVESTUS\u00a0JA MAJANDUS\u00d5IGUSMajandusarvestus I,II (9 EAP)Testi\u00a0end540\u00a0+\u00a0km\u00a0=\u00a0648\u00a0\u20acMajandusarvestus III (9 EAP)Testi end540 + km = 648 \u20acMajandus\u00f5igus I,II (9 EAP)Testi end540 + km = 648 \u20acPROJEKTIP\u00d5HISED RAHASTAMISV\u00d5IMALUSEDProjektip\u00f5hine rahastamine ja projektit\u00f6\u00f6 I, II (9 EAP)Testi end580 + km = 696 \u20acRiigihanke planeerimine ja -menetlus (4,5 EAP)Testi end540 + km = 648 \u20acKINNISVARATURG, \u00c4RI ja \u00d5IGUSKinnisvaraturg ja -\u00e4ri I, II + Kinnisvara\u00f5igus (14 EAP)Testi end950 + km = 1140 \u20acKinnisvara\u00f5igus (4,5 EAP)Testi end450 + km = 540 \u20acRAHANDUS JA PANGANDUSRahapesu riskide juhtimine ettev\u00f5ttes (5 EAP)Testi end540 + km = 648 \u20acPanganduse p\u00f5hiaste \u2013 Panga funktsioonid,\nFinantsettev\u00f5tte majandustegevus, Finantsteenused (15 EAP)950 + km = 1140 \u20acEraisiku finantsplaneerimine (4,5\u00a0EAP)Testi end450 + km = 540 \u20acV\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine finantsjuhtimine (4,5 EAP)Testi end540 + km = 648 \u20acPanganduse keskaste \u2013 Eraisiku finantsplaneerimine,\nV\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine finantsjuhtimine, Makromajandus ja rahapoliitika (15 EAP)1350 + km = 1620 \u20acFinantsturud (4,5 EAP)Testi end540 + km = 648 \u20acEralaenujuhtimine (4,5 EAP)Testi end540 + km = 648 \u20acPanganduse k\u00f5rgem aste \u2013 Eralaenujuhtimine, Finantsturud (9 EAP)950\u00a0+\u00a0km\u00a0=\u00a01140\u00a0\u20ac\nTartu \u00dclikool on Eesti T\u00f6\u00f6tukassa partner.\nVaata ka, kuidas l\u00f5petasid eelmised lennud:\nklassiaktusega viimane, 84. lend juunis 2023\nveebiaktusega 79. lend detsembris 2021\nAllikas:\u00a0\nTartu \u00dclikool"}
{"text":"\u201cSi Vis Pacem\u2026\u201d | Mart Helme: peaminister Kaja Kallas v\u00f5ib olla Eesti riigi suurim julgeolekuohtAugustikuu eelviimasel n\u00e4dalal lahvatas skandaal seoses peaminister Kaja Kallase abikaasa firma tegevusega. Nimelt j\u00e4tkas temaga seotud ettev\u00f5te Stark Logistics strateegiliste materjalide, sh legeeritud terase vedu Venemaale.\nKas endale k\u00e4redalt agressiivsete k\u00f5nedega \u201cs\u00f5japrintsessi\u201d h\u00fc\u00fcdnime teeninud peaminister Kallas m\u00e4ngis meelega topeltm\u00e4ngu? Kas see on lihtsalt l\u00fchin\u00e4gelik rumalus v\u00f5i ehtreformierakondlik silmitu kasuahnus, kui s\u00f5nades praalitakse \u00fcht ja salajastes sebimistes toimub muu? Kes peaks peaministrile \u00fctlema, et aeg on tagasi astuda?\nSaatek\u00fclaline on Mart Helme \u2013 Riigikogu liige, EKRE aseesimees, endine siseminister, omaaegne suursaadik Moskvas 1995-1999 ja RK korruptsioonivastase erikomisjoni esimees. Saatejuht on Erik Boltowski."}
{"text":"Finantsjuht kui riskide juhtimise valvas majakasAutor: Finantsuudised.ee \u2022 30. august 2023\nV\u00f5ime kirjutada pikad sisekorraeeskirjad riskide juhtimiseks, meil v\u00f5ivad olla v\u00e4ga lahedad infotehnoloogilised lahendused selleks, kuid ilma hea riskikultuurita ei saa me riskide juhtimist sisuliselt toimima, r\u00e4\u00e4gib SEB Panga riskijuht Kuldar Ojang.\nKuldar Ojang\nJ\u00e4rgneb intervjuu Kuldar Ojanguga.\nMillised on Teie riskijuhtimise alased kogemused ja teadmised?\nOlen l\u00f5petanud Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandusteaduskonna. T\u00f6\u00f6kogemus panganduses on mul alates 1994. aastast. Riskijuhtimisalased teadmised ja kogemused p\u00e4rinevad valdavalt pangat\u00f6\u00f6st, kus enamus minu ameteid on olnud seotud riskide juhtimisega.\nOlen t\u00f6\u00f6tanud siseaudiitorina aastaid Hansapangas\/Swedbankis ja siseauditi \u00fcksuse juhina viis aastat Swedbank Eestis. Suur osa sellest t\u00f6\u00f6st h\u00f5lmas panga sisekontrollis\u00fcsteemi ja riskijuhtimise hindamist Swedbank Eestis, aga ka \u00fcksustes, mis asusid teistes riikides.\nSEB Pangas t\u00f6\u00f6tan riskijuhina viimased seitse ja pool aastat, kus minu t\u00f6\u00f6ks on pakkuda nii krediidiriski kui mitte-finantsriskide (operatsiooniriskide) juhtimise alast tuge panga erinevatele \u00fcksustele.\nSwedbanki ja SEBi vahelisel ajal olin pikemat v\u00f5i l\u00fchemat aega erinevate valdkondade ettev\u00f5tetes auditikomitee liige ning selle tegevuse kaudu olen saanud aimu ka teiste sektorite ettev\u00f5tete riskijuhtimisest.\nMida m\u00f5istetakse ettev\u00f5tte riskide juhtimise all? Mida see t\u00e4psemalt t\u00e4hendab?\nEttev\u00f5tte riskide juhtimine on \u00e4ritegevuse lahutamatu osa, kus riskide juhtimisega on kaetud ettev\u00f5tte k\u00f5ik olulised tegevused \u2013 alates strateegia loomisest kuni igap\u00e4evaste \u00e4ri- ja tugitegevusteni.\nKirjandusest ja internetist leiab riskide juhtimise m\u00f5istele veidi omavahel vastuk\u00e4ivaid definitsioone (enterprise risk management). Lihtsustatult \u00f6eldes t\u00e4hendab ettev\u00f5tte riskide juhtimine seda, et organisatsioonis on olemas \u00fchtne riskikultuur, meetodid, protsessid ja t\u00f6\u00f6riistad selleks, et tuvastada, hinnata ja maandada ettev\u00f5te eesm\u00e4rke ohustavaid riske tasemele, mis on ettev\u00f5ttele vastuv\u00f5etav. See t\u00e4hendab, et ettev\u00f5ttes teatakse, millised on ettev\u00f5te tegevusaladest tulenevalt v\u00f5imalikud kriitilised riskid, teatakse, kuidas neid riske tuvastada, kuidas hinnata nende riskide m\u00f5ju ning osatakse neid riske maandada.\nMiks on oluline ettev\u00f5ttes tegeleda riskide juhtimisega?\nEnnek\u00f5ike tuleks riskide juhtimisega tegeleda seet\u00f5ttu, et riskidega mittetegelemine v\u00f5i nende mittejuhtimine v\u00f5ib saada ettev\u00f5ttele (\u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivalt) v\u00e4ga kulukaks. See t\u00e4hendab, et kui m\u00f5ni kriitiline risk realiseerub ehk p\u00e4riselt juhtub midagi halba, v\u00f5ib kahjude korvamine ettev\u00f5ttele v\u00e4ga kalliks maksma minna.\nReeglina on ettev\u00f5tetes olemas nii enda kogemusest kui teistelt \u00f5pitud teadmine, et kui kriitilised riskid ei ole juhitud, siis on ettev\u00f5te avatud ootamatutele s\u00fcndmustele, mis v\u00f5ivad halvata tegevuse v\u00f5i soovitud eesm\u00e4rkide saavutamise, v\u00f5ib tekkida varaline kahju, mainekahju v\u00f5i on ohustatud t\u00f6\u00f6tajate ja klientide tervis v\u00f5i elu.\nMitmetes valdkondades on riskide juhtimine seadusandlusest ja\/v\u00f5i regulaatorite poolt seatud kohustus. N\u00e4iteks on krediidiasutustel terve hulk v\u00e4liseid reegleid, mis \u00fctlevad, kuidas tuleb tegeleda \u00fchte v\u00f5i teist t\u00fc\u00fcpi riskide juhtimisega. Samas, olles panganduses t\u00f6\u00f6tanud alates 1994. aastast, tean ma, et pankades hakati riskijuhtimisele m\u00f5tlema ja riske juhtima palju varem ja palju laiemalt, kui regulatsioonid seda otseselt n\u00f5udma hakkasid.\nKelle roll ja vastutus on ettev\u00f5ttes riskide juhtimine?\nK\u00f5ikidel on roll riskide juhtimises \u2013 alates tippjuhtkonnast, kes paneb paika riskide juhtimise strateegilise vaate, keskastme juhid, kes peavad aru saama enda valdkonnaga seotud riskidest ja oskama neid maandada ning l\u00f5petades k\u00f5ikide t\u00f6\u00f6tajatega, kes peavad teadma, millised on ettev\u00f5tte reeglid ja k\u00e4itumistavad (ka reeglid ja k\u00e4itumistavad on mh riskide juhtimise vahendiks) ning kelle poole p\u00f6\u00f6rduda, kui m\u00e4rgatakse erisusi.\nSuuremates ettev\u00f5tetes on olemas riskijuhtimise \u00fcksused, aga see ei t\u00e4henda, et riskide juhtimine on puhtalt riskijuhtimise \u00fcksuste erahuvi. Riskide juhtimise ja maandamise eest vastutavad riskide omanikud ehk erinevate tasandite juhid. Riskijuhtide t\u00f6\u00f6ks on enamasti olla oma teadmiste ja kogemustega abiks riskijuhtimise raamistiku loomisel ning toetada ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajaid riskide teemadel.\nMilline on Teie kogemus, kas ettev\u00f5tetes m\u00f5istetakse riskijuhtimise vajalikkust? V\u00f5i tuleb seda ikka selgitada?\nMinu kogemus tuleb peamiselt pangandusest, kus m\u00f5istetakse v\u00e4ga h\u00e4sti riskijuhtimise vajalikkust ja v\u00e4\u00e4rtust. Lisaks olen olnud varasemalt mitmete auditikomiteede liige. Kui ettev\u00f5ttes on auditikomitee, siis saadakse seal v\u00e4ga h\u00e4sti aru riskijuhtimise vajalikkusest. Aga nii pankade kui auditikomiteed omavate ettev\u00f5tete puhul r\u00e4\u00e4gime Eesti m\u00f5ttes ikkagi suurettev\u00f5tetest. Formaliseeritum l\u00e4henemine riskide juhtimisele ongi Eestis just suuremates ettev\u00f5tetes.\nV\u00e4iksemates ettev\u00f5tetes \u00fcldiselt ei ole eraldi riskide juhtimise \u00fcksust v\u00f5i spetsialisti. Kuid see ei t\u00e4henda, et seal riske ei juhita. Lihtsalt k\u00f5iki tegevusi, mis suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral aitavad riske juhtida, ei nimetata alati riskide juhtimiseks. Samas inimesed l\u00e4htudes oma kogemusest ja teistelt \u00f5pitu p\u00f5hjal reeglina teavad, millised on nende ettev\u00f5tte kriitilised riskid ehk mis ja kuidas saab valesti minna ning kuidas on m\u00f5istlik neid probleeme ennetada.\nSamas on riskijuhtimise alaste teadmiste pidev ajakohasena hoidmine (koolitused, kogemuste vahetamised jmt) vajalik nii suurte kui v\u00e4iksemate ettev\u00f5tete juhtidele ja t\u00f6\u00f6tajatele.\nMillised on suurimad riskid ettev\u00f5ttes, millega finantsjuhid kokku puutuvad? M\u00f5ned n\u00e4ited.\nOleneb h\u00e4sti palju j\u00e4llegi ettev\u00f5tte tegevusalast, suurusest ja ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6korraldusest. T\u00fc\u00fcpilised riskid, millega finantsjuhid kokku puutuvad on reeglina finantsriskid \u2013 krediidirisk, likviidsusrisk, tururisk. Kuid samas on ka mitte-finantsriske, millega v\u00e4hemalt omas valdkonnas, kui mitte ettev\u00f5tte \u00fcleselt finantsjuhid kokku puutuvad.\nMa tean asutusi, kus finantsjuhi t\u00f6\u00f6kohustuste hulgas on n\u00e4iteks kriisijuhtimine, hangetega seotud riskide juhtimine jms. Reeglina oodatakse finantsjuhilt ka n\u00e4iteks ettev\u00f5tte strateegia ja \u00e4ri planeerimisel finantsriskidega seotud sisendit.\nViimaste aastate m\u00f5jutusena saab kindlasti v\u00e4lja tuua ka energiakriisist tulenevad riskid, valuutadega seotud riskid ja turgude ning toormetega seotud riskid.\nMilline peaks olema finantsjuhi roll ettev\u00f5tte riskijuhtimises?\nMa usun, et reeglina on omanike ja ettev\u00f5tte juhi ootus finantsjuhile, et ta hoiaks kontrolli all finantsriskid \u2013 likviidsusrisk (et ettev\u00f5te suudaks igal ajahetkel teiste eest oma rahalisi kohustusi t\u00e4ita), krediidirisk (et ettev\u00f5te ei kannataks \u00fclem\u00e4\u00e4rast rahalist kahju klientide\/ostjate poolt tasumata arvete n\u00e4ol) jmt. Samuti oodatakse sageli finantsijuhilt, et ta hoiaks silma peal ka enda valdkonna compliance riskidel (et tegevus vastaks v\u00e4listele regulatsioonidele).\nArvestades viimasel aja sagenenud pettuseid, mida pannakse toime nii eraisikute kui ettev\u00f5tete vastu, peaks finantsjuht olema teadlik selliste pettuse toimepanemise viisidest, millega r\u00fcnnatakse n\u00e4iteks ettev\u00f5tete raamatupidajaid v\u00f5i teisi t\u00f6\u00f6tajaid, kellel on palju olulist infot ning \u00f5igused ja ligip\u00e4\u00e4sud ettev\u00f5tte varadele ja rahalistele vahenditele. Tasub olla teadlik, kuidas selliste pettuste vastu oma ettev\u00f5tet ja t\u00f6\u00f6tajaid kaitsta. Nii pankade esindajad kui Eesti politsei teevad pettuste \u00e4rahoidmiseks \u00f5nneks v\u00e4ga head teavitust\u00f6\u00f6d.\nFinantsjuht v\u00f5iks oma k\u00e4itumise ja hoiakuga olla t\u00f6\u00f6tajatele eeskujuks, kuidas ettev\u00f5ttes korrektselt ja riskiteadlikult t\u00f6\u00f6d teha. Ma usun, et v\u00e4ga palju s\u00f5ltub siin ettev\u00f5tte tegevusalast ning t\u00f6\u00f6korraldusest.\nMillised on suurimad vead, mida finantsjuhid saavad riskijuhtimises teha? Millised v\u00f5ivad olla nende vigade tagaj\u00e4rjed?\nFinantsjuhid siin liiga palju teistest juhtidest ei eristu. Usun, et k\u00f5ikidele juhtidel on kasuks, kui nad teavad, millised riskijuhtimise tegevused on neile kohustuslikud tulenevalt v\u00e4listest n\u00f5uetest, millised on ettev\u00f5tte enda sisesed n\u00f5uded. On oluline, et nad saavad nendest n\u00f5uetest sisuliselt aru ja m\u00f5istavad, miks mingit riskijuhtimise tegevust on vaja teha. Elu on d\u00fcnaamiline ja see t\u00e4hendab, et nii ettev\u00f5tte enda, kui v\u00e4lisest keskkonnast tulenevad riskid on pidevas muutumises. Seega on oluline hoida ennast arengutega kursis ning riskijuhtimise tegevusi \u00f5igeaegselt planeerida ja teostada.\nKas ja millisel juhul saab finantsjuht ise olla ettev\u00f5ttele risk?\nMa arvan, et saab. V\u00e4ga otsene n\u00e4ide, kus finantsjuht kas teadmatusest v\u00f5i ekslikult j\u00e4ttis m\u00f5ne temale pandud riskikontrolli tegevuse tegemata. Aga ka olukord, kus finantsjuht teadlikult paneb toime pettuse (\u00f5nneks viimasel ajal aina v\u00e4hem) v\u00f5i v\u00f5imaldab seda teha m\u00f5nel kolmandal osapoolel.\nKui kiiresti muutub riskijuhtimise valdkond? Kui palju ja kui tihti peaksid finantsjuhid oma teadmisi v\u00e4rskendama?\nErinevad riskide juhtimise valdkonnad muutuvad erineva kiirusega. N\u00e4iteks tundub mulle, et krediidirisk pankades on laias laastus olnud sama loogikaga ajast, kui pangad on laene andnud, tagatisi v\u00f5tnud ja klientide maksev\u00f5imet hinnanud. Muidugi tuleb ka siin juurde uusi n\u00f5udeid ja n\u00f5uete t\u00e4psustusi.\nAga n\u00e4iteks sellised valdkonnad nagu k\u00fcberriskid, andmekaitse -ja j\u00e4tkusuutlikkusega seotud riskid ja nende juhtimine on v\u00e4ga kiiresti arenemas.\nSeega finantsjuhid v\u00f5iksid enda teadmisi uuendada l\u00e4htuvalt sellest, milliste riskide juhtimise eest nad oma ettev\u00f5ttes vastutavad v\u00f5i osalevad ja kui kiired on nende vastutusalas olevate riskide juhtimise muudatused.\nMis on esmane ja olulisim samm, mida ettev\u00f5ttes riskijuhtimise osas tuleks teha, kui sellega ei ole seni teadlikult tegeletud?\nHea riskikultuuri loomine. Ei ole niiv\u00f5rd oluline, et ettev\u00f5ttes oleks palgal eraldi riskijuht ja oleks olemas detailsed kirjalikud riskijuhtimise juhendid.\nPalju olulisem on, kuidas juhid ja t\u00f6\u00f6tajad p\u00e4riselt k\u00e4ituvad ettev\u00f5tte eesm\u00e4rkide nimel t\u00f6\u00f6tades. Mulle meeldib \u00fcks ettev\u00f5tte kultuuri kohta kuuldud arvamus \u00fchelt konverentsilt, kus esineja defineeris inimeste sisemist kultuuri nii, et see on k\u00e4itumine, mida inimene endale lubab, kui ta arvab, et keegi pealt ei vaata.\nSama kehtib minu arvates ka riskijuhtimise kultuuri kohta. Me peame t\u00f6\u00f6tajatele selgitama, millist k\u00e4itumist me nendelt ootame, peame maha v\u00f5tma t\u00f6\u00f6tajate hirmud, et nad julgeksid vigadest ja muudest anomaaliatest oma juhtidele teada anda ja juhid peavad oma tegeliku k\u00e4itumisega eeskuju n\u00e4itama.\nKui meil n\u00e4iteks on majas kokkulepe, et me ei tee t\u00f6\u00f6kohas ja t\u00f6\u00f6ajal siivutuid nalju, kuid m\u00f5ni juht sellest kokkuleppest kinni ei pea, siis varem v\u00f5i hiljem leidub talle j\u00e4rgijaid ja selline kokkulepe enam ei toimi.\nRohkem selleteemalisi teadmisi saad j\u00e4rgmistel koolitustel:\nFinantsjuhtimise arenguprogramm\nRiskijuhtimine"}
{"text":"Kallas osaleb j\u00e4rgmistel n\u00e4dalatel riigikogu erikomisjonide istungitelPeaminister Kaja Kallas pakkus riigikogu erikomisjonidele oma ajad, millal ta saaks minna abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5tte \u00e4ritegevusega seoses tekkinud skandaali tagamaid selgitama, vahendab ERR.\n\u201ePeaminister Kaja Kallas v\u00f5ttis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoniga ise \u00fchendust ning pakkus kohtumise ajaks esmasp\u00e4eva, 4. septembri kell 10.00. Lisaks on kokkulepe, et 11. septembril kell 13 osaleb ta julgeolekuasutuste j\u00e4relvalve erikomisjoni istungil,\u201c \u00fctles ERR-ile peaministri n\u00f5unik Maris Lindm\u00e4e.\nKorruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme \u00fctles, et temale sobib Kallase pakutud aeg.\nSellel teisip\u00e4eval toimus riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine avalik istung, kuhu kutsuti peaminister Kaja Kallas, Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag ja Metaprint tegevjuht Martti Lemendik \u2013 keegi neist kohale ei l\u00e4inud.\nKallas p\u00f5hjendas oma otsust sellega, et tema p\u00e4evakava oli t\u00e4is ning riigieelarve kontrolli erikomisjon ei puutu tema arvates kuidagi k\u00f5nealusesse teemasse."}
{"text":"LAV-i v\u00f5imuerakonna p\u00f5lu alla sattunud liider moodustas uue parteiSOWETO, 30. august, AFP-BNS \u2013 L\u00f5una-Aafrika Vabariigi valitsuserakonna Aafrika Rahvuskongressi (ANC) korruptsiooni t\u00f5ttu p\u00f5lu alla sattunud endine peasekret\u00e4r moodustas kolmap\u00e4eval j\u00e4rgmise aasta valimisteks uue partei.\nEkspresident Jacob Zuma liitlane Ace Magashule visati korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse t\u00f5ttu eelmisel aastal ANC-st v\u00e4lja, kuid ta on partei vasakpoolsete valijate hulgas endiselt populaarne.\n\"Me oleme uus partei ja me nimetame end rahvaparteiks,\" \u00fctles Magashule Sowetos pressikonverentsil, esitledes erakonda ametliku nimega Aafrika \u00dclemineku Kongress (African Congress for Transformation \u2013 ACT).\nAnal\u00fc\u00fctikute hinnangul kahandab uus erakond ANC toetust.\nANC on olnud v\u00f5imul alates demokraatia saabumisest 1994. aastal, kuid tema maine on arvukate korruptsiooni- ja v\u00f5imu kuritarvitamise s\u00fc\u00fcdistuste t\u00f5ttu alla k\u00e4inud.\nArvamusk\u00fcsitluste p\u00f5hjal v\u00f5ib ANC toetus j\u00e4\u00e4da \u00a02024. aasta valimistel alla 50 protsendi.\nMagashule \u00fctles, et tema uue partei eesm\u00e4rk on v\u00f5idelda k\u00f5igi l\u00f5una-aafriklaste h\u00e4dade vastu, et \"kodutud, reedetud ja kurnatud saaksid uue kodu\".\nANC liigub kiiresti paremale ja on h\u00fcljanud vasaktsentristliku positsiooni, \u00fctles ta.\nMagashule astus v\u00e4lja ka Zuma kaitseks, keda samuti s\u00fc\u00fcdistatakse korruptsioonis.\nMagashule ise kaotas ANC peasekret\u00e4ri koha 2021. aastal, kui erakond asus oma skandaalidest m\u00e4\u00e4ritud mainet puhastama. Sel aastal visati ta v\u00e4lja ka parteist.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tuntud \u00e4rimees Toomas Annus vurab linnas ringi uhke Lamborghiniga, mil puudub \u00fclevaatusElu24 fotograaf m\u00e4rkas juhuslikult Tallinna kesklinnas uhket sinist Lamborghinit, mille roolis istus tuntud \u00e4rimees Toomas Annus. S\u00f5idukit kontrollides tuleb aga v\u00e4lja, et uhkel paugupillil puudub kehtiv \u00fclevaatus.\n\n\nKuvat\u00f5mmis\n\nTeisip\u00e4eva \u00f5htul ei vastanud \u00e4rimees ajakirjaniku k\u00f5nele ega s\u00f5numile. Kolmap\u00e4eva p\u00e4eval v\u00f5ttis mees telefoni k\u00fcll vastu, kuid kuuldes, kellega tegu, viskas telefoni hargile.\u00a0\n\u00a0\nToomas Annus, s\u00fcndinud 5. oktoobril 1960,\u00a0on Eesti ettev\u00f5tja ja Merko Ehituse suuromanik. Ta on olnud ettev\u00f5tte Merko Ehitus juht, praegu AS-i J\u00e4rvevana juhatuse liige.\nRiigikohus m\u00f5istis Toomas Annuse 2014. aastal kriminaalkorras s\u00fc\u00fcdi pistise andmises.P\u00e4rast s\u00fc\u00fcdim\u00f5istvat otsust v\u00f5ttis president Toomas Hendrik Ilves temalt \u00e4ra ka 2006. aastal antud Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rgi.\n\u00c4rip\u00e4eva rikaste edetabelis on ta olnud neljal korral esimesel kohal. 2015. aastal oli tema varade v\u00e4\u00e4rtus \u00c4rip\u00e4eva hinnangul 165 miljonit eurot ning ta paigutus sellega edetabelis 4. kohale.\u00a02016. aastal oli tema varade v\u00e4\u00e4rtus \u00c4rip\u00e4eva hinnangul 195 623 001 eurot ning ta paigutus sellega edetabelis 3. kohale.\n2021. aastal andis Annus Postimehele pika intervjuu.\u00a0\u00abNaljakas, aga m\u00f5nus on vastata k\u00fcsimusele, kes sa oled, millega tegeled \u2013 pension\u00e4r. Vanus 60+ ja 46 aastat t\u00f6\u00f6staa\u017ei. Sellest aastast on selline paindlikkus Eesti pensionis\u00fcsteemis loodud. Investor ma ei ole, ei osta-m\u00fc\u00fc-vaheta iga p\u00e4ev midagi. N\u00f5ukogude ajal olid sellised halvustavad nimetused nagu spekulant, s.o t\u00e4nases m\u00f5istes investor. Pension\u00e4r oli siis ja on praegu pension\u00e4r. Selge ja s\u00fcmpaatne positsioon. Samas ei pea ma ka ennast tundma s\u00fc\u00fcdlasena, kui SKT ei kasva v\u00f5i haigekassal on raha otsas. Tegin, mis suutsin v\u00f5i oskasin, ja n\u00fc\u00fcd s\u00e4tin ennast rohkem \u00absaali\u00bb, mitte \u00ablavale\u00bb. Nagu mul \u00fcks hea s\u00f5ber \u00fctleb, keskendume vanaisa rollile ja vaatele.\u00bb\nLoe pikemalt:\u00a0Pikk usutlus Toomas Annusega: suur\u00e4rimees tahab pensionile"}
{"text":"Kaja Kallas andis survele alla ning l\u00e4heb erikomisjoni etteVisalt vastu punninud Kaja Kallas, kes j\u00e4ttis ajapuudusele ja teemasse mittepuutumusse viidates eile Riigikogu riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastase erikomisjonide \u00fchisele istungile minemata, hakkas jalga v\u00e4ristama ja otsustas siiski survele j\u00e4rgi anda.\nT\u00e4na v\u00f5ttis ta ise \u00fchendust korruptsioonivastase komisjoni esimehe Mart Helmega ja lepiti kokku, et ta l\u00e4heb oma abikaasa Arvo Hallikuga seotud olnud ettev\u00f5tte Stark Logisticsu kaubavedusid Venemaale selgitama tuleval esmasp\u00e4eval kelle 10.\n11. septembril kell 13 osaleb ta julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil.\nMart Helme s\u00f5nul vestles ta Kaja Kallasega telefoni teel ja kinnitas, et ka temale sobib Kallase pakutud aeg. Samas on ta kriitiline, et Kallas j\u00e4ttis eile tulemata."}
{"text":"Vestlussaade \u201cVaba s\u00f5na\u201d: \u201cs\u00f5japrintsess\u201d ja sanktsioonidKonservatiivide vestlussaates \u201cVaba s\u00f5na\u201d r\u00e4\u00e4gib EKRE aseesimees ja Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme Kaja Kallase skandaali ja seda, et peaminister ei ilmunud komisjonide \u00fchisistungile.\nLisaks r\u00e4\u00e4gib samal teemal ka sama komisjoni liige Evelin Poolamets. Saatejuht on Anti Poolamets.\n\u201eVaba s\u00f5na\u201c levib suvel k\u00f5igis Tre Raadio kanalites ja l\u00e4heb kuni augusti l\u00f5puni eetrisse igal kolmap\u00e4eval kell 19 ning kordusena laup\u00e4eviti kell 12. Virumaa Tre Raadios, P\u00f5hja-Eesti Tre Raadios, Rapla Tre Raadios, P\u00e4rnu Tre Raadios, Ring FM-is, Ruut FM-is. Kesk-Eesti Tre Raadios hakkab saade eetris olema neljap\u00e4eviti."}
{"text":"Ratas: kui minister Helme puikles, \u00fctlesin mina, et riigikogu komisjonile tuleb aru andaPeaminister Kaja Kallas ei l\u00e4inud riigikogu erikomisjoni istungile, kuhu teda kutsuti. Parlamentaarne kontroll ja valitsusliikmete kutsumine riigikogu v\u00f5i selle komisjonide ette kuulub demokraatliku riigikorralduse juurde. Seda on m\u00f5lema poole ajakava arvestades Eestis j\u00e4rgitud. Kuidas suhtuda sellesse, kui valitsusliige keeldub komisjoni ette tulemast? Kas selliseid juhtumeid on varem olnud ja kuidas neid on lahendatud? Millised on teie lahendused selleks, et parlamentaarne kontroll toimiks?\u00a0J\u00fcri RatasKeskerakonna esimeesPeaminister Kaja Kallase otsus mitte ilmuda riigikogu komisjonide ette on praeguse skandaali valguses v\u00e4ga vale, sest esiti on peaministril Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusest tulenev kohustus anda t\u00e4itevv\u00f5imu esindajana riigikogu ees oma tegevustest aru. Eesti on parlamentaarne \u00f5igusriik ja meie poliitika tegevuse p\u00f5him\u00f5te on ja peab olema see, et kui parlament kutsub, siis valitsuse liige l\u00e4heb riigikogusse. Kuna peaminister on juba keeldunud mitme komisjoni ette ilmumast, siis niigi t\u00f5sine vastasseis parlamendi opositsioonierakondade ja valitsuse vahel ainult s\u00fcveneb.Minu peaministriks olemise ajal ei l\u00e4inud koheselt riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ette aru andma ka toonane rahandusminister Martin Helme. See p\u00e4lvis peaministrina ka minu kriitika, kuid hiljem rahandusminister siiski osales komisjoni istungil.Selleks, et parlamentaarne kontroll toimiks, on minu hinnangul kaks lahendust. Esimene lahendus on poliitilise kultuuri k\u00fcsimus ja teise lahendusv\u00f5imaluse annab seadus: kui peaminister v\u00f5i minister ei k\u00e4itu parlamendi ja avalikkuse suhtes v\u00e4\u00e4rikalt, siis on riigikogul v\u00f5imalus avaldada valitsusliikmele umbusaldust.J\u00fcrgen Ligiriigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimees (Reformierakond)Isegi pea(ministrid) ei saa viibida korraga mitmes kohas, neil peab olema v\u00f5imalik ette valmistada, aega planeerida, neid ei saa kohale helistada suvalisel hetkel mistahes murega. Nii ei t\u00f6\u00f6ta isegi kiirabi. Ja n\u00e4iteks umbusaldusavaldustele v\u00f5i arup\u00e4rimistele vastamiseks valib minister aja ise.Ministrid saavadki komisjonidesse rutiinselt rohkem kutseid, kui kohale tulevad, ja see on ainult praktiline, mitte ebaseaduslik.K\u00f5igele vaatamata tean ma ajaloost ainult \u00fcht juhtu, kus minister selgitustest keeldub. Ja see pole praegune. Samasse riigieelarve kontrolli erikomisjoni, mille p\u00e4evakordi ja kutseid Urmas Reinsalu kujundab poliitilise suva, mitte komisjoni \u00fclesannete j\u00e4rgi, tuli mul selle juhina kutsuda rahandusminister Helme, \u00fctlen m\u00e4lu j\u00e4rgi, \u00fcle k\u00fcmne korra. Tema p\u00e4rast paari tulemist t\u00f5esti keeldus j\u00e4rgmistest. See ei puuduta ainult Freeh\u2019 palkamist ja erakorralisi istungeid, vaid ka k\u00f5iki riigikontrolli \u00fclevaateid ja auditeid ning korralisi istungeid. Ja pojaga Mart Helme ei pahandanud ega r\u00e4\u00e4kinud seaduserikkumisest.Demokraatia ministri embargoga siiski ei l\u00f5ppenud. Nii lepime me praegugi kokku ka kohtumist peaministriga julgeolekuasutuste komisjonis, mille puhul (erinevalt Urmas Reinsalu juhitud komisjonist) teemaga haakumine on olemas.Lavly PerlingParempoolsete esimeesEesti on parlamentaarne riik. Riigikogu kaudu teostab rahvas oma v\u00f5imu ja just seet\u00f5ttu v\u00e4ljendavad teod parlamendis ja parlamendi suhtes ka konkreetsete inimeste suhtumist oma rahvasse.Igas parlamendis, ka meie omas, on l\u00e4rmavaid kloune. Nemad demokraatiat ei ohusta, sest nende k\u00e4itumise ajend on enamasti vaid t\u00e4helepanu saamine ja riigijuhtimisele sisulist m\u00f5ju neil ei ole.Demokraatiat lammutab see, kui peavooluerakonnad v\u00f5tavad \u00fcle populistide k\u00e4itumisnormid ja suhtumise riigikokku. Ka klounide veider, v\u00e4\u00e4ritu v\u00f5i \u00fcleolev k\u00e4itumine v\u00e4\u00e4rib hukkam\u00f5istu, aga kui samamoodi hakkavad k\u00e4ituma need, kes vastutavad riigijuhtimise eest, k\u00f5neleb see nende k\u00fcpsusest, moraalist ja v\u00f5imekusest.Kui poliitilise kultuuri normiks saab \u00abaga teised teevad ju ka\u00bb, muutume oma tegudega klounideks, kellest me s\u00f5nades nii v\u00e4ga erineda tahame.Ministrite, sealhulgas peaministri prioriteetide seadmise nii riigijuhtimise kui ka p\u00e4evakava osas, v\u00e4lja\u00fctlemiste ja suhtumise taga aga pole pelgalt \u00fcks inimene, selle taga on erakond ning peaministri k\u00e4itumises v\u00e4ljendub Reformierakonna suhtumine oma rahvasse, taas kord nende kahepalgelisus, sest usaldus rahvalt saadi sootuks teistsugust riigijuhtimist lubades.Helir-Valdor Seederriigikogu Isamaa fraktsiooni esimeesPeaminister, isegi siis, kui talle tundub, et tal on v\u00f5imut\u00e4ius ja enamus riigikogus, peab demokraatlikus \u00f5igusriigis alluma parlamentaarsele kontrollile. See ei s\u00f5ltu tema tahtmisest v\u00f5i suvast, see on p\u00f5hiseaduslik printsiip ja tuleneb seadusest.Varasemalt on valitsuse liikmetest riigikogu komisjonide ette ilmumast keeldunud vaid Martin Helme rahandusministrina, kes hiljem muutis meelt. On \u00fclimalt oluline, et peaminister annaks oma pere\u00e4ri skandaali kohta parlamendile aru avatud istungil, mille l\u00e4bi saavad rahva valitud esindajad, avalikkus ja meedia tema k\u00e4itumisele hinnangu anda.Praegune Kaja Kallase k\u00e4itumine ilmestab \u00fcha selgemalt seda, mida p\u00f5hjustab suur mandaat ja ainuv\u00f5imu tunnetamine \u2013 see tekitab tasakaalustamata poliitilise v\u00f5imu ja viib poliitika t\u00e4navale. Reformierakonna arvates ei pea nad arvestama demokraatlike protsessidega ja kaasama oma v\u00f5imu teostamisse kedagi, isegi koalitsioonipartnereid, r\u00e4\u00e4kimata huvigruppidest. See viib poliitilise kultuuri allak\u00e4igule.Isamaa kaitseb parlamentaarse demokraatia printsiipe ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tteid ning j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjekindlalt n\u00f5udma peaministrit parlamendi ette aru andma.Evelyn SeppEestimaa Roheliste kaasjuhtEesti riigikorraldus p\u00fcsib v\u00f5imude lahususel. Sellest \u00fche v\u00f5i mitme tasal\u00fclitamisel on ohtlik m\u00f5ju kogu tervikule. Lugupidavat suhtlusstiili seadusesse juba ei kirjuta, me eeldame kirjutamata kokkulepete j\u00e4rgimist olenemata seisu- v\u00f5i istekohast. Vaadates ajas tagasi, on ka parlament oma t\u00f6\u00f6riistu kuritarvitanud nagu ka vastupidi \u2013 ministrid on keeldunud allumast Eesti p\u00f5hiseaduslikule korrale, sh t\u00e4itmast oma aruandekohustust riigikogu ees.Millise komisjoni ette ja mis k\u00fcsimuses t\u00e4itevv\u00f5imu esindajaid oodatakse, on kutsuja otsus. Pole kohane dikteerida, mille selgitamiseks suvatsetakse kohale ilmuda. Nii asjad ei k\u00e4i. Samas on vajalik v\u00e4ltida ka j\u00e4relevalveinstitutsiooni enda naeruv\u00e4\u00e4ristamist, mis juhtub, kui segi l\u00e4heb parteiline ja parlamentaarne eesm\u00e4rk. Pean v\u00f5imalikuks, et ka riigikogu v\u00f5ib algatada sellise kaaluga uurimistoiminguid, kus sundtoomine v\u00f5ib olla asjakohane, aga see vajab mitmeid tasakaalustavaid mehhanisme ja kindlasti ka suuremat konsensust.\u00c4rakuulamisel alalise v\u00f5i erikomisjoni puhul oleks selline \u00f5igus ilmne v\u00f5imuliialdus. T\u00f5rkuva ministri k\u00e4itumise ohjeldamiseks peaks piisama fraktsioonijuhi v\u00f5i riigikogu juhatuse korrale kutsuvast signaalist. Lugupidamatust parlamendi suhtes ei tohi \u00f5igustada. Eesti ei ole enam \u00fclemineku\u00fchiskond. Aeg on m\u00f5ista, mida t\u00e4hendab kokkulepetel p\u00fcsiv demokraatia s\u00fcsteem versus j\u00f5u ja v\u00f5imuliialduste kasutamine.Ants Froschriigikogu liige (EKRE)Kehtiv regulatsioon v\u00f5imaldab komisjonides juriidilis-poliitilist mumbo-jumbo\u2019t. Suvi pakkus erinevaid k\u00e4sitlusi asjaoludest, mille alusel on komisjonide erakorralisi istungeid kokku kutsutud. Pere Sihtkapitali tellitud uuringuga seonduvat \u00fcritasid hinnata ja oma vaatenurka \u00fcliagaralt kujundada ka asjaga minimaalses puutumuses olnud komisjonid. Toon siin n\u00e4itena p\u00f5hiseaduskomisjoni erakorralise istungi kokkukutsumise, mis mitme komisjoni liikme hinnangul ei olnud p\u00f5hjendatud. Paraku oli k\u00e4ivitunud \u00abkomisjonide v\u00f5idujooks\u00bb ning komisjoni esimehel Igor Tarol oli seaduse kohaselt ainuisikuline \u00f5igus komisjoni kokku kutsuda.K\u00fcll annab seadus alternatiivse v\u00f5imaluse komisjoni erakorralise istungi kokkukutsumiseks, kui seda n\u00f5uab kolmandik liikmetest. N\u00f5nda l\u00e4ks julgeolekuasutuste komisjoni erakorralise istungiga seoses peaministri julgeolekuriskide hindamisega, mis toimub alles 5. septembril. Komisjoni esimehe ja liikmete vaatenurgad erinesid nii kokkukutsumise kiiruse, kutsutavate isikute kui ka istungi eesm\u00e4rkide osas.Riigikogu ees on \u00fclesanne leida \u00f5iguslik lahendus, et valitsuse liikmete riigikogu komisjoni ette ilmumine oleks tagatud. Sundtoomist ei saa v\u00e4listada, sellise vajaduse kinnitamine peaks aga v\u00e4listama isiku j\u00e4tkamise valitsusliikmena, s.t komisjoni ette toodaks juba eksminister. M\u00f5tteainet juristidele jagub.Igor Taroriigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees (Eesti 200)Kui valitsusliige keeldub riigikogu komisjoni ette tulemast, tuleb sellesse suhtuda taunivalt. Vabariigi valitsusel on parlamendi ees aruandekohustus ja see t\u00e4hendab, et riigikogust saabuv erakorraline kutse on ministri jaoks k\u00f5rgema prioriteediga kui n\u00e4iteks m\u00f5ni esindus\u00fcritus. Selle eiramine v\u00f5ib viia usalduse kaotuseni.K\u00f5ige markantsem n\u00e4ide parlamendi ajaloos olnud ilmselt endise rahandusministri Martin Helme korduv k\u00f5rvalehoidmine riigikogu komisjonide ette tulekust. Trahvi selle eest teha ei saanud, aga see n\u00e4itas kehva t\u00f6\u00f6kultuuri, mis l\u00f5puks h\u00e4vitas ka tolle valitsuse.Muidugi tuleks sellise kohustuse puhul arvestada kahte asja: komisjon, kuhu valitsuse liiget kutsutakse, peab omama sama vastutusvaldkonda, millega seoses kutse on esitatud. Ei ole m\u00f5tet kutsuda valitsuse liiget komisjoni lihtsalt meedia-show\u2019 korraldamiseks, kui komisjoni p\u00e4devus ei \u00fchti selgelt kutsega p\u00fcstitatud eesm\u00e4rkidega.Teiseks tasub komisjoni esimehel enne ametliku kutse v\u00e4ljasaatmist teha kindlaks kutsutava t\u00f6\u00f6graafiku j\u00e4rgsed v\u00f5imalused ja proovida teha oma plaan selliselt, et see kas \u00fchtiks valitsuse liikme graafikuga v\u00f5i oleks taotletav graafikumuudatus teema pakilisusega proportsionaalne."}
{"text":"Jaanus Karilaid: iga tund, mida Kaja Kallas kulutab oma v\u00f5imunatukese pikenduseks, teeb r\u00f5\u00f5mu Russki Miri f\u00e4nnideleM\u00f5lemad, nii Eesti 200 kui\u00a0Reformierakond, korjasid v\u00f5imsalt ja oskuslikult Ukraina aitamise pealt poliitilist kapitali. Ukrainale nii palju abi kui v\u00f5imalik, ikka maksimaalselt ning esireas.\u00a0Venemaa\u00a0tuleb Ukraina v\u00f5iduni isoleerida\u00a0ja paral\u00fcseerida!\nM\u00f5lemad trummid tagusid nende erakondade k\u00e4es valimisteel sugereerivaid r\u00fctme. Ja h\u00e4\u00e4led tulid, kahe peale lausa 51 mandaati. Slava Ukraini osa raha l\u00e4ks vasakule ja selle MT\u00dc endine juht v\u00f5ttis vastutuse ilma menetluse l\u00f5ppu ootamata.\nKallas aga ei taha veel j\u00e4rgi minna, sest k\u00f5ik oli alles ju liiga ilus. Jutt poliitilisest kultuurist kehtigu teistele, tore oli J\u00fcri Ratast toolist kinnihoidmises s\u00fc\u00fcdistada, tore oli aplausi teha\u00a0show\u2019le \u2019\u2019joogid autosse\u2019\u2019. Aga kui Kaja Kallas on lehvinud aasta aja jooksul m\u00f6\u00f6da Euroopat ja lausa karjunud k\u00f5ige k\u00f5vema h\u00e4\u00e4lega Venemaa majanduse blokeerimisest, siis n\u00fc\u00fcd, kui paljastub peaministri pere\u00e4ri Venemaa suunal, otsustab Kaja Kallas, et karmid reeglid kehtigu teistele, kannatagu teised. Putini Venemaaga \u00e4ri tegemine sobib.\nPeaministri isikliku renomee kokkuvarisemisest veel hullem on aga tema pere\u00e4ri m\u00f5ju Eesti \u00fchiskonnale tervikuna.\nKaja Kallas v\u00f5ib k\u00fcll formaalselt olla peaminister ja parlamentaarne matemaatika annab p\u00f5hjendamatu nipsakuse, aga tegelikult annab ta suure l\u00f6\u00f6gi Eesti eestistamisele ja see on andestamatu viga.\nMitte ainult see, et taustal on Mustoneni t\u00fchistamine, Kanepi v\u00e4iksemaks vaikimine ja Eametsa nipsust ebaproportsionaalne karistamine, vaid ka karuteene tegemine siinsetele eestivenelastele. Silmakirjalikkust m\u00e4rkavad k\u00f5ik siinsed rahvad ja iga\u00fchel neist on omad pettumused, m\u00f5nel kahjur\u00f5\u00f5mugi.\nTagasil\u00f6\u00f6k on l\u00e4biv ja kahju \u00fchiskonna \u00fchtsusele piinlikult suur. Oma suut\u00e4ie saab nii Solovjov kui kogu Putini \u00f5ukond \u2013 n\u00e4e, nende peaminister v\u00f5ib retooriliselt end tuliseks k\u00fctta, aga praktilises elus annab ta oma isiklikku raha, et tema abikaasa saaks abistada ettev\u00f5tet, kes korjab endale heaolu agressorriigist.\nVenemaa propagandistid saavad alati \u00f6elda, et isegi Eesti peaministri pere ei saa Venemaata hakkama ja Eesti juhtidel on vaja k\u00e4ia Venemaal verist leiba teenimas. S\u00f5nad ja teod on nii suures vastuolus, et tagasiastumisega viivitus tekitab kahtluse Reformierakonna juhtkonna haiglasest eneseimetlusest, mis s\u00f6\u00f6b tundidega riigi v\u00e4\u00e4rikust.\nIga tund, mida Kaja Kallas kulutab t\u00e4na oma v\u00f5imunatukese pikenduseks, on Eesti positsioone rahvusvaheliselt kahjustav ja teeb ilmselt r\u00f5\u00f5mu ka siinsetele Russki Miri f\u00e4nnidele. Just hakkas nende leek kustuma ja on h\u00e4mmastav, et Kaja Kallas ei taipa oma v\u00f5imukrambi tegelikke negatiivseid m\u00f5jusid.\nLisaks ohustas meie peaminister ka Ukraina v\u00f5itu Venemaa vastu ja kahjustas Eesti positsioone Ukraina aitamisel \u2013 kuidas saab Eesti enam endises toonis n\u00f5uda rahvusvahelisel areenil Venemaa majanduse isoleerimist?\nSamuti on m\u00f5lemad Ukraina teema abil teenimatult suure h\u00e4\u00e4ltesaagi saanud Reformierakond ja Eesti 200 h\u00e4vitanud Eesti inimeste usaldust riigi ja nende juhtide vastu. M\u00f5lemale erakonnale rahva poolt antud mandaat on sisuliselt t\u00e4na v\u00e4lja petetud.\nReformierakonnal on veel juhikandidaate, tegutsege \u2013 \u00e4rge muretsege, Keskerakonnal on t\u00e4na oma rivi sirgeks ajamisega tegemist. Me sekkume hiljem. Praegu saate j\u00e4tkata selles koalitsioonis aga uue peaministriga."}
{"text":"Teadus ja seadusRepliikKas laste saamise v\u00f5i ilma lasteta j\u00e4\u00e4mise motiive \u00fcldse tohib uurida? Kas peale \u00fclikoolide tohivad teadusuuringuid teha ka teised? Sellised k\u00fcsimused on k\u00f5lanud paaril m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal. Vastus m\u00f5lemale k\u00fcsimusele on jah. Aga kas rahvastikuregistri andmed on k\u00e4ttesaadavad iga\u00fchele? Kas teadust on v\u00f5imalik teha ilma uuritavat valdkonda tundmata? Ei ja ei.Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on andmed k\u00e4ttesaadavad ainult avalik-\u00f5iguslikke \u00fclesandeid t\u00e4itvatele asutustele (nt \u00fclikoolidele) p\u00f5hjendatud huvi korral. \u00dclikoolidesse ja teadusasutustesse on \u00fchtlasi koondunud teadust\u00f6\u00f6ks vajalik kompetents.Era\u00f5iguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutuse Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu liige, kes oli \u00fchtlasi Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduskonna dekaan, s\u00f5lmis oma \u00fclikooli ja sihtasutuse vahel fiktiivse lepingu, mis v\u00f5imaldas juurdep\u00e4\u00e4su rahvastikuregistri andmetele 24 000 naise kohta. Sihtasutus saatis neile k\u00fcsitluse, milles k\u00fcsiti mh seksuaalsuhete, seksuaalse orientatsiooni, usu ja poliitiliste eelistuste kohta.Ei ole ennekuulmatu, et selliseid k\u00fcsimusi esitatakse.Poliitiliste arvamusk\u00fcsitluste tulemustest loeme ajalehtedest pidevalt ja praegugi on k\u00e4imas v\u00f5i ettevalmistamisel tervise- ja perekonnasotsioloogia uuringuid, mis muu hulgas puudutavad ka seksuaalsust. Tegemist ei ole keelatud ega unarusse j\u00e4etud uurimisvaldkondadega. Eesti \u00fclikoolides ja teadusasutustes on palju inimesi, kes nendega tegelevad.1 Professionaalid esitavad vahel ka n-\u00f6 valusaid k\u00fcsimusi, aga nad teavad, kuidas seda teha.2 Kui aga paljud k\u00fcsimustele vastamisest teadlikult keelduvad, on tulemuseks kallutatud valim, millest \u00fcldkogumile \u00fcldistusi teha on v\u00e4ga riskantne.Pere Sihtkapitali sihtasutus on oma rahastuse saanud riigilt, poliitilise kokkuleppe alusel. Ta on siiski era\u00f5iguslik juriidiline isik, kes otsustab ise, kuidas ta saadud vahendeid oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks kasutab. Sihtasutuse algatatud lastetute naiste uuring ei olnud riiklik tellimus.3 Tekibki k\u00fcsimus, miks otsustas sihtasutus teha oma k\u00fcsitlusuuringu juba k\u00e4imasolevate uuringute tulemusi ootamata. K\u00fcsitlusprojekti ei ole Tartu \u00fclikoolis ega Eesti teadlaste infos\u00fcsteemis (ETIS) registreeritud ja nii ei teagi me, millistele seni k\u00e4sitlemata uurimisk\u00fcsimustele vastuste andmiseks see oli kavandatud.Kas h\u00fcpoteesiks oli religioossuse, poliitiliste eelistuste v\u00f5i seksuaalse orientatsiooni seos lastetusega? Kas loodeti, et lastetutest naistest saadakse selline esinduslik vastajate valim, mille alusel oleks v\u00f5imalik taolisi seoseid statistilise olulisusega tuvastada? Ja kust oleksid sellised h\u00fcpoteesid \u00fcldse saanud tekkida, kui senised uuringud t\u00f5stavad esile hoopis probleeme stabiilse p\u00fcsisuhte loomisega ning vajadust perepoliitika j\u00e4rele, mis on suunatud \u201emitte niiv\u00f5rd s\u00fcndimuse stimuleerimisele kui perede ja laste toetamisele\u201c?4 On v\u00f5imalik, et kavandajad ka ise ei teadnud, millised uurimuse h\u00fcpoteesid olid ja kust nad tekkisid. Tundub, et nad h\u00e4sti ei tundnud ka olemasolevaid uurimusi. Kuulda on olnud ainult \u00fche uurimustemaatikaga veidigi seotud teadlase (\u00fchtlasi sihtasutuse n\u00f5ukogu liikme), Tallinna \u00fclikooli demograafiaprofessori seotusest projektiga.Tartu \u00fclikooli jurist hoiatas sotsiaalteaduskonna dekaani (ja sihtasutuse n\u00f5ukogu liiget), et \u00fclikool ei n\u00f5ustu oma nime kasutamisega uuringus, mille teostamisse \u00fclikooli sisulistelt ei olegi kaasatud.Kaasamine t\u00e4hendanuks aga mitte ainult allumist \u00fclikooli eetikakomisjonile, vaid ka seda, et kontroll k\u00fcsimuste, kogu meetodi, andmete ja raha \u00fcle l\u00e4inuks erialateadlastele. Isikuandmete kaitse seadus ja korruptsiooniseadus ei ole s\u00f5nak\u00f5lks ega b\u00fcrokraatlik takistus \u00f5ilsate eesm\u00e4rkide ees. Seaduslikult tegutsedes oleks sihtasutus v\u00f5inud suunata maksumaksjatelt saadud raha k\u00e4imasolevate uurimisprojektide toetamiseks v\u00f5i selleks, et keegi koostaks poliitikasoovitusi juba olemasolevate v\u00f5i varsti oodata olevate andmete alusel. Selle asemel eelistati t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi pakkuda sihtasutuse enda n\u00f5ukogu liikmetele.P\u00f5hik\u00fcsimus pole selles, kas perekonnasotsioloogilisi uurimusi on v\u00f5imalik teha (neid tehakse j\u00e4tkuvalt), kas ebamugavaid k\u00fcsimusi on lubatud esitada (on) v\u00f5i kas era\u00f5iguslikud sihtasutused tohivad korraldada k\u00fcsitlusi (nad tohivad). P\u00f5hik\u00fcsimus pole ka poliitikas. P\u00f5hik\u00fcsimus on selles, et seaduslik tegutsemine oleks ka teaduse seisukohast andnud tulemusi.1 Praegu aktuaalsete uuringute kohta vt https:\/\/sisu. ut.ee\/suk\/uuringud; https:\/\/ggp2020eesti.ee 2 Vrd Merilin P\u00e4rli, Soomere: me peame teadma vahel vastust ka v\u00e4ga valusatele k\u00fcsimustele. - ERR 12. VIII 2023.3 Vrd Marek Tamm, Anu Realo, Kuidas ehitada teadmisp\u00f5hist riiki ehk \u00dche skandaali m\u00e4rkmeid. - Sirp 18. VIII 2023.4 Ene-Margit Tiit, S\u00fcndimuse suurendamisest: Eestis on k\u00f5rgharitud naistel partnereid raske leida. - Postimees 27. II 2018.\"P\u00f5hik\u00fcsimus on selles, et seaduslik tegutsemine oleks ka teaduse seisukohast andnud tulemusi.\"MIKKO LAGERSPETZ"}
{"text":"Ukraina \u00fclesehitamisest ehk Kaotatud kodude asemele tulevad uuedEesti v\u00f5tab vanemad kaotanud ukraina lastele turvalise kodu loomiseks sel aastal ette peremajade rajamise.Ajal, mil Ukraina on v\u00f5idule \u00fcha l\u00e4hemal - okupeeritud alasid vabastatakse ning inimesed p\u00e4\u00e4sevad tagasi koju -, tuleb iga p\u00e4evaga juurde ka neid, kes j\u00e4\u00e4vad oma kodust ja l\u00e4hedastest ilma ning kelle elu muutub sellega p\u00f6\u00f6rdumatult. Aitamaks Ukrainat vanemateta j\u00e4\u00e4nud lastele turvalise kodu pakkumisel, otsustas Eesti v\u00f5tta sel aastal \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de raames1 ette peremajade rajamise.Kevadsuvel toimus arhitektuuriv\u00f5istlus Ukrainasse ehitatavate peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti leidmiseks.2 Arhitektuuriv\u00f5istlus oli m\u00e4rgiline esmalt selle poolest, et t\u00f5stis \u00fclesehitust\u00f6id puudutava arutelu keskmesse loodava elukeskkonna kvaliteedi, mis on j\u00e4\u00e4nud mitmetel \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de foorumitel seni varju.3 Lisaks viidi selle arhitektuuriv\u00f5istlusega praktikasse4 erinevates Ukraina \u00fclesehitamise toetusavaldustes paika pandud p\u00f5him\u00f5tted.5 J\u00e4rgnevalt avangi l\u00e4hemalt \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de head tava ja v\u00e4\u00e4rtuste kogumit, millest peremajade arhitektuuriv\u00f5istluse korraldamisel l\u00e4htuti. \u00dchtlasi kirjeldan nende p\u00f5him\u00f5tete v\u00e4ljendumist konkursil esile t\u00f5stetud kavandites.Elukeskkonna kvaliteedikriteeriumid. Arhitektuuriv\u00f5istluse ettevalmistamisel v\u00f5eti l\u00e4htekohaks, et Ukraina on Euroopa Liidu kandidaatriik ja Ukraina \u00fclesehitamisel ehitame \u00fcles uut Euroopat. Seejuures tuleb l\u00e4htuda parimatest Euroopa Liidus tunnustatud praktikatest. Euroopas ei ole ruumiloome liikmesriigiti seadustega \u00fchtselt reguleeritud. K\u00fcll on aga olemas \u00fchtne arusaam n\u00e4iteks ehituse energiat\u00f5hususest ja elukeskkonna kvaliteedi p\u00f5him\u00f5tetest. Kui Eestis tuleb ruumiotsuste tegemisel l\u00e4htuda kvaliteetse ruumi alusp\u00f5him\u00f5tetest, siis sellel arhitektuuriv\u00f5istlusel rakendati rahvusvaheliselt universaalsemat Davosi kvaliteedis\u00fcsteemi.6 See n\u00e4eb ette, et lisaks praktilistele v\u00e4\u00e4rtustele, nagu otstarbekohasus, kliimas\u00f5bralikkus ja majanduslik eluj\u00f5ulisus, peab loodav keskkond olema ka esteetiliselt nauditav, hea kohatunnetusega, kohalikku konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav ja loodud kaasavas ruumiloomeprotsessis. Need kriteeriumid toodi l\u00e4htekohana v\u00e4lja juba v\u00f5istlustingimustes ja v\u00f5eti aluseks ka kavandite hindamisel.Mida arhitektuuriv\u00f5istlusel otsiti? Saame olla Ukraina \u00fclesehitamisel k\u00f5ige kasulikumad, kui pakume seda, milles meil on endal k\u00f5ige suurem erialane oskusteave. Peremajade arhitektuuriv\u00f5istluse ettevalmistamisel toetuti Eesti heale kogemusele iganenud ruumiprogrammide n\u00fc\u00fcdisajastamisel, kaasava keskkonna loomisel ja j\u00e4tkusuutlikul ehitamisel. Peremaja on kuni kaheksale lapsele ja asendusvanemale m\u00f5eldud asenduskodu. Selle puhul on oluline v\u00e4ltida institutsionaalset ilmet ning j\u00e4lgida, et see sobituks hoonestatud elupiirkonda teiste tavaliste kodude vahele ja pakuks lastele v\u00f5imalikult loomulikku kasvukeskkonda. Sellise l\u00e4henemisega on Eestis asenduskodusid kavandatud \u00fcle 15 aasta ja neist leidub h\u00e4id n\u00e4iteid \u00fcle Eesti.Riigi tellitavate hoonete puhul on Eestis arhitektuuriv\u00f5istluste korraldamine \u00fcldreegel ja nii peaks see ka olema riigi poolt Ukrainasse rajatavate objektide puhul. Avatud arhitektuuriv\u00f5istlused on \u00fchtlasi t\u00f5husaim viis v\u00e4ltida korruptsiooni ja leida ruumilisele probleemile parim v\u00f5imalik arhitektuurilahendus. Erinevalt varem Eestis korraldatud peremajade arhitektuurikonkurssidest oli sellel v\u00f5istlusel ka t\u00e4psem s\u00f5jaoludest tulenev spetsiifika.Otsiti k\u00f5rgetasemelise arhitektuuriga puithoonet, mis oleks tehaseliselt toodetav, kohandatav eri t\u00fchjadele kruntidele ja vastaks s\u00f5jas vanemad kaotanud laste vajadustele. Hoone valikul peeti silmas, et see sobituks kriisi konteksti, aga arvestaks ka pikemat perspektiivi ja Ukraina tulevikku Euroopa Liidus.Hoonete kavandamisel tuli arvestada ka sellega, et hoone tulevased elanikud peavad toime tulema s\u00f5jatraumadega. Osad peremajades elama hakkavad lapsed on saanud s\u00f5jategevuse k\u00e4igus vigastuse v\u00f5i puude ja peavad harjuma elus uuel moel hakkama saama. Arhitektuuriv\u00f5istlusele laekus mitmeid tundlikke kavandeid, mis v\u00f5tsid eesm\u00e4rgiks traumaga toimetulekut ja taastumist toetava ruumi loomise, mis pakuks toetavat kasvukeskkonda ja annaks tagasi turvatunde. Ergutuspreemiaga otsustas \u017e\u00fcrii esile t\u00f5sta Koko arhitektide ja Drozdov ta partner\u00f5 kavandit \u201eSegasumm\u201c, mis tegeles lastele lapsep\u00f5lve tagasi andmise teemaga. Ka \u00e4ram\u00e4rgitud kavand \u201eKal\u00f5na\u201c arhitektuurib\u00fcroolt Eek & Mutso tegeles kaitstud keskkonna loomisega ning m\u00f5testas laste vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise taastumise ruumilisi vajadusi.Turvalise kodutunde loomine seisneb enamas kui hoonesse varjendi kavandamises. Mitmed arhitektuurielemendid on saanud s\u00f5ja kontekstis teise t\u00e4henduse. Arhitektid seisid keerulise \u00fclesande ees, kuidas k\u00e4sitleda arhitektuuri vahenditega s\u00f5jakoledusi ja pakkuda samal ajal neist leevendust. N\u00e4iteks suured aknapinnad ei m\u00f5ju s\u00f5ja olukorras turvaliselt, ent lahenduseks ei ole ka akendeta m\u00fc\u00fcride taha varjumine. Hoone peaks andma elanikele lootust ega tohiks j\u00e4\u00e4da hiljem vabas Ukrainas s\u00f5jaaja hirmutavaks m\u00e4lestusm\u00e4rgiks. Selliste kohapealset konteksti puudutavate teemade m\u00f5testamiseks kaasati protsessi ka Ukraina osapool.Eesti ja Ukraina ruumiloomeekspertide kokkutoomine. V\u00f5istluse korraldamisse ja \u017e\u00fcriit\u00f6\u00f6sse olid kaasatud ruumiloomeeksperdid Ukrainast ning arhitektuurikonkursil osalemise eelduseks seati, et kavand peab valmima k\u00f5rgema kutsekvalifikatsiooniga Eesti ja Ukraina arhitektide \u00fchist\u00f6\u00f6na. \u00dchest k\u00fcljest aitab see Ukraina arhitekte erialaselt toetada ja pakkuda neile koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi, teisest k\u00fcljest aga annab sisendi kohaliku konteksti ja ruumikultuuri paremaks tunnetamiseks. V\u00f5idut\u00f6\u00f6 puhul on Ukraina koost\u00f6\u00f6partneri kaasamine oluline ka ehitusloa saamise ja autorij\u00e4relevalve teostamise seisukohalt. V\u00f5istlus viidi l\u00e4bi kakskeelsena - v\u00f5istlustingimused, hankedokumendid ja infotund tehti k\u00e4ttesaadavaks nii eesti kui ka ukraina keeles, et tagada Ukraina arhitektide suurem huvi ja kaasatus.Eesti-Ukraina \u00fchistiimide seadmine v\u00f5istlusel osalemise eeltingimuseks oli korraldajatele teatav risk, sest selline lisategur v\u00f5inuks paratamatult p\u00e4rssida osav\u00f5ttu ja v\u00f5istluse \u00f5nnestumist. Koost\u00f6\u00f6d otsustati aga prioriteedina hoida ja see tasus t\u00e4ielikult \u00e4ra. V\u00f5istlus t\u00f5i kokku hulga uusi Eesti ja Ukraina arhitektide kollektiive, kes n\u00e4gid koost\u00f6\u00f6s pigem v\u00f5imalust kui piirangut. Oli neid Eesti arhitekte, kel oli b\u00fcroos juba m\u00f5ni Ukraina arhitekt t\u00f6\u00f6l, kui ka neid, kes kirjutasid arhitektuuriportaalide kaudu leitud arhitektuurib\u00fcroodele, kelle arhitektuurikeel neid k\u00f5netas, ning t\u00f6\u00f6tasid kavandite kallal virtuaalselt. Konkursile laekus 17 kavandit, mis oli nii spetsiifilise fookuse ja koost\u00f6\u00f6n\u00f5ude ja nii l\u00fchikese t\u00e4htajaga konkursi kohta v\u00e4ga suur hulk. Kavandid olid k\u00f5rgetasemelised ja t\u00e4nu koost\u00f6\u00f6n\u00f5udele ka tavalisest mitmekesisemad. J\u00e4\u00e4b loota, et erialast koost\u00f6\u00f6d j\u00e4tkavad ka need autorite kollektiivid, kelle \u00fchise loomingu tulemusel kavandatud peremajad seekord ei teostu.Eesti-Ukraina \u00fchistiimid ning konkursi ettevalmistamisel ja kavandite hindamisel toimunud koost\u00f6\u00f6 Ukraina Arhitektide liiduga ja \u017d\u00f5tom\u00f5ri kohaliku omavalitsusega teeb sellest suurima Eesti-Ukraina koost\u00f6\u00f6projekti arhitektuuri valdkonnas.Ukraina kultuurikontekst ja v\u00f5idut\u00f6\u00f6d. L\u00e4htudes Euroopa parimatest praktikatest, ei tohi unustada Ukraina kultuuriruumi ja sealset konteksti. Sel on s\u00fcmboolne t\u00e4htsus, et Eesti poolt \u00fcles ehitatav ruumiline keskkond arvestaks Ukraina kultuurikonteksti ja looks keskkonda ka uut v\u00e4\u00e4rtust. Teadlike ruumiotsuste tegemisel saab ka kriisiprojektides kvaliteedip\u00f5him\u00f5tteid silmas pidada. Kvaliteetne elukeskkond ei seisne tingimata kallites erilahendustes, vaid pigem kaalutletud ruumiotsustes.V\u00f5idut\u00f6\u00f6 \u201eHata\u201c autorid arhitektuurib\u00fcroost Dagopen kavandasid selgelt Ukraina kultuuriruumist l\u00e4htuva arhitektuuriga hoone: v\u00f5idut\u00f6\u00f6s on n\u00e4ha mitmeid viiteid Ukraina traditsioonilistele arhitektuuriv\u00f5tetele. Hoone meenutab vormilt ja plaanilahenduselt traditsioonilist Ukraina elumaja, aga on lahendatud n\u00fc\u00fcdisaegses v\u00f5tmes. Hoone puhul on praktiline pool ja loodav lisandv\u00e4\u00e4rtus heas tasakaalus. Kavandi puhul on kaetud lai spekter Davosi kvaliteedikriteeriume. Lisaks Ukraina kohaliku konteksti ja identiteediga arvestamisele pakub kavand v\u00e4lja kliimas\u00f5braliku passiivse varjestuse meetodi ja loob lihtsate ja tundlike v\u00f5tetega ruumi, mis on otstarbekohane, esteetiliselt nauditav, inimesi \u00fchendav, hea kohatunnetusega jne. Kavand on m\u00f5jusa ruumiga ja loob helge ning turvalise kodutunde. Lisaks on suur v\u00e4\u00e4rtus see, et hoone on elementmajana h\u00e4sti teostatav, aga ei m\u00f5ju t\u00fc\u00fcpilise elementmajana.Teise ja kolmanda koha kavandid tegelesid \u00f5nnestunult sellega, et m\u00f5testada \u00fcmber koridorip\u00f5hine t\u00fcpoloogia ja v\u00e4ltida asutusele omast \u00fclesehitust. Molumba kavandi \u201eRuut\u201c puhul v\u00e4\u00e4rib esilet\u00f5stmist l\u00e4bi maja kulgev mitmekesine eluruum, mis v\u00f5imaldab eri vanuse ja huvidega lastel segamatult aega veeta. Hoone on elementmajana h\u00e4sti teostatav ja sobitub sellisena h\u00e4sti kriisi olukorda. Puudu j\u00e4i aga kohaliku konteksti m\u00f5testamisest.Ka Kuu arhitektide kavand \u201eKrestiki Noliki\u201c pakkus eri vanuses lastele eraldumisv\u00f5imalust, mille heaks n\u00e4iteks on elutoast eraldi paiknev raamatukoguala. Hoone on selge ja kompaktse plaanilahendusega, optimaalselt teostatav ning sobitub h\u00e4sti kriisikonteksti, kuid j\u00e4tab tagaplaanile Ukraina piirkondlikud erip\u00e4rad.K\u00f5ik auhinnatud t\u00f6\u00f6d tegelesid eri moel sellega, et hoone ei m\u00f5juks asutuse, vaid koduna. Teise ja kolmanda koha t\u00f6\u00f6de puhul j\u00e4i puudu kultuurilisest v\u00e4\u00e4rtusest, ergutuspreemia ja esile t\u00f5stetud t\u00f6\u00f6de puhul arhitektuursest l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatusest ja veenvusest. Esikohat\u00f6\u00f6 t\u00f5usis teiste hulgast esile selle poolest, et lisaks teiste v\u00f5istlustingimustes toodud kriteeriumide katmisele oli selle kavandi puhul silmapaistvalt l\u00e4bi tunnetatud Ukraina kultuurikontekst. Davosi kvaliteedis\u00fcsteem suunas \u017e\u00fcriid sellele v\u00f5ib-olla ka tavap\u00e4rasest suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, mis on sellise m\u00e4rgilise objekti puhul ka igak\u00fclgselt p\u00f5hjendatud. Sellistest kriteeriumidest l\u00e4htumine tuletab meelde, et teemadel, mida on harjutud nimetama lisandv\u00e4\u00e4rtusteks, on elukeskkonnas keskne roll. Nagu Ukraina kolleegid on v\u00e4lja toonud, on loodava elukeskkonna kultuurilised kihistused ja sotsiaalne m\u00f5\u00f5de olulised ka selle poolest, et s\u00f5ja eest pagenud inimesed sooviksid tagasi koju p\u00f6\u00f6rduda.Mille poolest saame \u00fclesehitust\u00f6\u00f6del silma paista? \u00dclesehitust\u00f6\u00f6de aruteludes on leidnud ruumiloome k\u00fcsimuste asemel seni sagedamini kajastust infrastruktuuri taastamist, ettev\u00f5tluskoost\u00f6\u00f6d, investeeringute turvalisust ja kasumlikkust puudutavad teemad. \u00dcha sagedamini r\u00e4\u00e4gitakse Ukrainast kui Euroopa suurimast ehitusplatsist. Ehkki turumajanduse oludes arusaadav, tundub arutelu selle \u00fcle, kuidas ettev\u00f5tted saaksid teenida \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de pealt maksimaalselt kasumit, kohatu ja kohati liiga kaugele l\u00e4inud. Ukraina on Euroopa suurim ehitusplats vaid seet\u00f5ttu, et inimesed on tapetud ja hooned on saanud raketitabamused. Head-kriisi-ei-saaraisku-lasta-vaade ei sobitu sellesse.Peaksime hoidma fookuses, millist ruumilist keskkonda Ukraina vajab ja kuidas seda saavutada. Arutelude keskmes peaks olema see, kuidas saavutada Ukrainas kohapeal maksimaalne m\u00f5ju ja tulemus, mitte siinsete ettev\u00f5tjate suurim kasu. N\u00e4iteks peremajade projekti puhul v\u00f5iks elementide Eestis tootmise ja kohale transportimise asemel edaspidi kaaluda ka nende tootmist Ukraina element- ja moodulmajatehastes, et toetada Ukraina ettev\u00f5tlust ja majandust. Selles kontekstis on positiivne, et ESTDEV on v\u00f5tnud \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de suunal ette ka Ukraina ettev\u00f5tete koolitamise7, mis v\u00f5imaldab loodetavasti edaspidi ulatuslikumat koost\u00f6\u00f6d teha.Olukorras, kus meie rahalised vahendid on piiratud, aga oleme ajaliselt teistest ees, on oluline, et meil oleks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud strateegiliselt parim t\u00f6\u00f6voog ja lahendus. Me ei hakka kunagi silma paistma suurte summadega, aga saame paista silma eeskujuliku t\u00f6\u00f6protsessiga, mille puhul on meil juba kogemused arhitektuuriv\u00f5istluse korraldamisest Eestis ehitusplatsi t\u00f6\u00f6korralduseni Ukrainas, ning v\u00e4\u00e4rtuste ja kvaliteedi k\u00fcsimuste esiplaanile seadmisega. Oleme Ukraina \u00fclesehitamisel edukad, kui meil on pakkuda v\u00e4lja parim t\u00f6\u00f6voog ja erialane oskusteave (ning selle v\u00f5istluse puhul ka t\u00fc\u00fcpprojekt).8 Selleks ajaks, kui teised riigid \u00fclesehitust\u00f6\u00f6dega alustavad, on meil juba olemas toimiv lahendus, mille elluviimist saavad toetada ka need, kes ei soovi lahendust ise nullist v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama hakata.Esimesed kaks peremaja ehitatakse valmis Eesti riigieelarvest eraldatud vahenditega, aga tegu on t\u00fc\u00fcpprojektiga, mida v\u00f5iks v\u00e4lisdoonorite toel ehitada k\u00fcmneid v\u00f5i sadu kordi, seda enam, et vajadus asenduskodude j\u00e4rele ainult kasvab. Silmapaistmiseks on oluline, et meil oleks lisaks parimale lahendusele ka head ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed partnerid, milleks on peremajade puhul Olena Zelenska Fond Ukrainas.Kaotatud kodude asemele tulevad uued. Ukraina \u00fclesehitamisel on oluline n\u00e4idata parimaid praktikaid, nagu kohalike kaasamine, avatud arhitektuuriv\u00f5istluste korraldamine, Euroopas tunnustatud kvaliteedi ja kestlikkuse p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgmine jne. Arhitektuuriv\u00f5istluse korraldamine andis hea kogemuse, kuidas \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de teoreetilist raamistikku praktikasse viia ja tagada, et loodav elukeskkond ja pakutavad lahendused oleksid uuenduslikud ja j\u00e4tkusuutlikud ning looksid uut v\u00e4\u00e4rtust. Selle kogemuse pinnalt saame teha Ukrainas uusi projekte nii meie kui teised. See teave on jagamiseks ja kokku plaanitakse panna ka \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de juhendmaterjal, millest saavad l\u00e4htuda ka teised riigid oma v\u00f5istluste korraldamisel ja projektide elluviimisel.Selliste koost\u00f6\u00f6projektide kasutegurina armastatakse v\u00e4lja tuua Ukraina osapoole v\u00f5imalust tutvuda Euroopa Liidus kehtivate n\u00f5uete ja standarditega, aga siin ei ole tegelikult tegu vaid \u00fchepoolse \u00f5ppimiskohaga. Kui j\u00e4tta ka k\u00f5rvale ukrainlaste imetlusv\u00e4\u00e4rne oskus hoida vaimu \u00fcleval ka k\u00f5ige raskemal ja lootusetumal ajal, v\u00e4\u00e4rib v\u00e4lja toomist, et sellised projektid annavad ka Eesti arhitektidele kogemusi julgeolekukriisi ruumiliste v\u00e4ljakutsetega tegelemisel, mida meil loodetavasti endal kunagi praktikas vaja ei l\u00e4he.Ukrainas on \u00fcles ehitada palju. Saame k\u00f5ik anda oma valdkonna ja erialaoskuste pinnalt parima, et Ukrainat toetada - olgu selleks siis Ukraina arhitektide toetamine, oma teadmistega \u00fclesehitust\u00f6\u00f6desse panustamine v\u00f5i midagi muud. See on selge, et Ukraina v\u00f5idab. Selliste projektide k\u00e4ivitamisega saab ukrainlaste tahet ja lootust arhitektuuri toel veelgi v\u00f5imendada. Meil on anda inimestele lootus ja s\u00f5num, et me ei karda neid aidata ka enne, kui s\u00f5da l\u00f5peb. Ukrainlased on selles keskkonnas iga p\u00e4ev ja hoiavad sellega Euroopas rahu. Nende lasteaiad, lastekodud, kodud, infrastruktuur, sotsiaalne ja kultuuriline kude vajavad kohest \u00fclesehitamist ja sellesse panustamine on v\u00e4him, mida saame teha. See tuletab meelde arhitektuuri laiema m\u00f5juj\u00f5u.Iga p\u00e4ev kaotab m\u00f5ni v\u00e4ike ukrainlane oma ema, isa, kodu. Nende elu muutub p\u00e4evapealt ja p\u00f6\u00f6rdumatult ning miski ei too seda neile tagasi. Peremajade projekti eesm\u00e4rk on anda aga osadelegi v\u00e4ikestele ukrainlastele tagasi nende lapsep\u00f5lv. Sellised projektid saavad anda neile lootuse ja lapsep\u00f5lve, mis j\u00e4\u00e4ks seonduma turvalise kodu\u00f5uega ja millest j\u00e4\u00e4ksid k\u00f5igest hoolimata head m\u00e4lestused. Hetkel on lootust n\u00e4ha kahe esimese maja valmimist juba uue aasta esimeses pooles.1 Eesti on otsustanud toetada Ukrainat lisaks relvaabile ka s\u00f5jas kannatada saanud struktuuride \u00fclesehitamisel. Eesti oli \u00fcks esimesi riike, mis haaras kinni Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski \u00fcleskutsest alustada juba s\u00f5ja ajal \u00fclesehitust\u00f6\u00f6dega ja valida selleks kindel sihtregioon, milleks on \u017d\u00f5tom\u00f5ri oblast.2 Arhitektuuriv\u00f5istlus toimus riigihanke vormis https:\/\/riigihanked.riik.ee\/rhr-web\/#\/ procurement\/5752680\/general-info 3 N\u00e4iteks \u017d\u00f5tom\u00f5ri piirkonna \u00fclesehitusfoorum Kultuurikatlas (detsembris 2022).4 Baltimaade algatusel formuleeriti n\u00e4iteks Davosi \u00fchisavalduses Ukraina \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de p\u00f5him\u00f5tted. Peremajade arhitektuuriv\u00f5istlusel kasutati neid esimest korda praktikas.5 Kultuuriministrite Davosi \u00fchisavaldus Ukraina \u00fclesehitamiseks (jaanuaris 2023), Lugano konverentsil esitletud Ukraina suurem riiklik \u00fclesehitamise plaan (juulis 2022), Eesti p\u00f5him\u00f5tted Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni k\u00e4sitlemisel (oktoobris 2022) jne.6 Davosi kvaliteedis\u00fcsteemi t\u00e4psema kirjelduse leiab siit https:\/\/davosdeclaration2018.ch\/en\/dd;nav\/ index\/quality-system 7 Eesti toetab Ukraina ettev\u00f5tteid riigi \u00fclesehitust\u00f6\u00f6del osalemisel ja koolitab Ukraina spetsialiste koost\u00f6\u00f6ks rahvusvaheliste organisatsioonidega https:\/\/estdev.ee\/ukraina\/eesti-toetab-ukrainaettevotteid-osalemisel-riigi-ulesehitustoodel\/ 8 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo r\u00f5hutas selle t\u00e4htsust Paide arvamusfestivali arutelul \u201eUkraina \u00fclesehitamine: me ei saa l\u00e4bi kukkuda\u201c.Ukraina peremajade t\u00fc\u00fcpprojekti arhitektuuriv\u00f5istlusI preemia - \u201eHata\u201c, Dagopen (autorid Oleksi Volod\u00f5m\u00f5rov\u00f5t\u0161 Pahomov, Jaan Kuusemets, Anna Solts ja Oksana Buzjak)II preemia - \u201eRuut\u201c, Molumba (autorid Karli Luik, Johan Tali, Oksana \u0160apovska, Mar\u00f5na Harlampova ja Harri Kaplan)III preemia - \u201eKrestiki Noliki\u201c, Kuu arhitektid (autorid Joel Kopli ja Anastassija Klimentjeva) Ergutuspreemia - \u201eSegaseimil\", Koko arhitektid ja Drozdov ta partner\u00f5 (autorid Lembit-Kaur St\u00f6\u00f6r, Vincent Marquardt, Mathilda Viigim\u00e4e, Mark Joonas Artma, Liisi Murula-Kerstna, Raivo Kotov, Oleg Drozdov, Serhi Kostjan\u00f5i, Solovjova Hanna, Alissa Aleksandrova, Rudnjev Kostjant\u00f5i)\u00c4ra m\u00e4rgitud t\u00f6\u00f6d - \u201eKal\u00f5na_8\u201c,Eek & Mutso; \u201eKal\u00f5na_16\u201c, AB Standup; \u201eHuba\u201c, Sirkel ja Mall \u017d\u00fcrii: Tarmo Needo, Eva-Maria Liimets ja Anna Silem (ESTDEV*), Johanna J\u00f5ekalda (kultuuriministeerium), Pelle-Sten Viiburg ja Siiri Vallner (Eesti arhitektide liit), Olena Oliin\u00f5k (Ukraina arhitektide liit). \u017d\u00fcrii t\u00f6\u00f6d toetasid eksperdid Tallinna Lastekodust, Eesti Puitmajaliidust ja \u017d\u00f5tom\u00f5ri linnast. Korraldasid kultuuriministeerium, Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskus (ESTDEV) ja Eesti arhitektide liit (EAL). Arhitektuuriv\u00f5istlus on osa suuremast kultuuriministeeriumi ja ESTDEVi vahelisest koost\u00f6\u00f6st, mille eesm\u00e4rk on tagada Ukraina \u00fclesehitamisel Davosi kvaliteetse ruumikultuuri p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimine. *ESTDEV ehk Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskus on v\u00e4lisministeeriumi rakendus\u00fcksus, mis viib ellu Ukraina \u00fclesehitust\u00f6id. 2023. aastal on v\u00e4lisministeerium eraldanud selleks kaheksa miljonit eurot.V\u00f5idut\u00f6\u00f6s \u201eHata\u201c on selge Ukraina kultuuriruumist l\u00e4htuv arhitektuur: n\u00e4ha on mitmeid viiteid Ukraina traditsioonilistele arhitektuuriv\u00f5tetele. Kavandatud on m\u00f5jus ruum, mis loob helge ning turvalise kodutunde. DagopenJOHANNA J\u00d5EKALDA"}
{"text":"Saksamaa m\u00f5istis Gaboni riigip\u00f6\u00f6rde hukkaBERLIIN, 30. august, AFP-BNS \u2013 Saksamaa m\u00f5istis kolmap\u00e4eval Gabonis toimunud riigip\u00f6\u00f6rde hukka, kuid tunnistas samas, et mured riigi s\u00f5jalisele \u00fclev\u00f5tmisele eelnenud valimistega olid p\u00f5hjendatud.\n\"S\u00f5jav\u00e4e asi ei ole j\u00f5uga poliitilisse protsessi sekkuda. Gaboni rahval peab olema v\u00f5imalik iseseisvalt ja vabalt oma tuleviku \u00fcle otsustada,\" teatas Saksamaa v\u00e4lisministeerium.\nKeskvalimiskomisjoni andmetel v\u00f5itis 14 aastat v\u00f5imul olnud president Ali Bongo Ondimba laup\u00e4eval toimunud valimised 64,27 protsendiga h\u00e4\u00e4ltest. Bongo p\u00f5hirivaal Albert Ondo Ossa kogus 30,77 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\nOndo Ossa m\u00f5istis hukka Bongo leeri korraldatud pettuse ja v\u00e4itis juba enne valimisjaoskondade sulgemist, et v\u00f5itis valimised.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i taunis medkomisjonide korruptiivseid otsuseidKIIEV, 31. august, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis kolmap\u00e4eva\u00f5htuses\u00a0 videos\u00f5numis ukrainlastele s\u00f5jav\u00e4e meditsiinikomisjonidega seotud probleemidest, rahvusvahelisest tegevuskavast, septembri plaanidest ja Ukraina rahuvalemist.\nRiigipea s\u00f5nul arutati p\u00e4eval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu\u00a0istungil muu hulgas p\u00f5hjalikult s\u00f5jav\u00e4e meditsiinikomisjonide k\u00fcsimust.\n\"Kontrollitakse s\u00f5jav\u00e4e arstlikke komisjone kogu riigis. Korrakaitsjad viivad selle peagi l\u00f5pule. Ja j\u00e4reldusi on juba mitu,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nPresident r\u00f5hutas, et on vaja kontrollida suurt hulka meditsiinikomisjonide otsuseid puude ja ajateenistuseks sobimatuse kohta, mis v\u00f5eti vastu p\u00e4rast 24. veebruari 2022. aastal. Vastavat statistikat esitleti istungil.\n\"On n\u00e4iteid oblastitest, kus p\u00e4rast eelmise aasta veebruari on meditsiinikomisjonide otsuste t\u00f5ttu registrist kustutamiste arv k\u00fcmnekordistunud. T\u00e4iesti selge, milliste otsustega siin on tegemist. Need on korruptiivsed otsused,\" r\u00e4\u00e4kis riigipea.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i taunis medkomisjonide korruptiivseid otsuseidKIIEV, 31. august, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i r\u00e4\u00e4kis kolmap\u00e4eva\u00f5htuses\u00a0 videos\u00f5numis ukrainlastele s\u00f5jav\u00e4e meditsiinikomisjonidega seotud probleemidest, rahvusvahelisest tegevuskavast, septembri plaanidest ja Ukraina rahuvalemist.\nRiigipea s\u00f5nul arutati p\u00e4eval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu\u00a0istungil muu hulgas p\u00f5hjalikult s\u00f5jav\u00e4e meditsiinikomisjonide k\u00fcsimust.\n\"Kontrollitakse s\u00f5jav\u00e4e arstlikke komisjone kogu riigis. Korrakaitsjad viivad selle peagi l\u00f5pule. Ja j\u00e4reldusi on juba mitu,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nPresident r\u00f5hutas, et on vaja kontrollida suurt hulka meditsiinikomisjonide otsuseid puude ja ajateenistuseks sobimatuse kohta, mis v\u00f5eti vastu p\u00e4rast 24. veebruari 2022. aastal. Vastavat statistikat esitleti istungil.\n\"On n\u00e4iteid oblastitest, kus p\u00e4rast eelmise aasta veebruari on meditsiinikomisjonide otsuste t\u00f5ttu registrist kustutamiste arv k\u00fcmnekordistunud. T\u00e4iesti selge, milliste otsustega siin on tegemist. Need on korruptiivsed otsused,\" r\u00e4\u00e4kis riigipea.\nBaltic News Service"}
{"text":"Suurbritannia m\u00f5istis hukka p\u00f5hiseadusevastase riigip\u00f6\u00f6rde GabonisLONDON, 31. august, AFP-BNS \u2013 Suurbritannia m\u00f5istis kolmap\u00e4eval hukka p\u00f5hiseadusevastase s\u00f5jav\u00e4elise riigip\u00f6\u00f6rde Gabonis, kuid tunnistas samas muret hiljutiste valimiste p\u00e4rast.\n\"\u00dchendkuningriik m\u00f5istab hukka p\u00f5hiseadusevastase s\u00f5jalise v\u00f5imu \u00fclev\u00f5tmise Gabonis ja n\u00f5uab p\u00f5hiseadusliku valitsuse taastamist. Tunnistame samas muret seoses hiljutise valimisprotsessiga, mille seas meediavabaduse piiramisega,\" seisis Suurbritannia v\u00e4lisministeeriumi avalduses.\nKeskvalimiskomisjoni andmetel v\u00f5itis 14 aastat v\u00f5imul olnud president Ali Bongo Ondimba laup\u00e4eval toimunud valimised 64,27 protsendiga h\u00e4\u00e4ltest. Bongo p\u00f5hirivaal Albert Ondo Ossa kogus 30,77 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\nOndo Ossa m\u00f5istis hukka Bongo leeri korraldatud pettuse ja v\u00e4itis juba enne valimisjaoskondade sulgemist, et v\u00f5itis valimised.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Miks on Viljandi s\u00fcdames t\u00e4nav, kus v\u00f5ivad liigelda vaid selle elanikud?S\u00d5LMK\u00dcSIMUSViljandi lauluv\u00e4ljaku k\u00f5rval Talli t\u00e4naval on sealse elaniku Kalle Jentsi eestvedamisel 2018. aastast k\u00f5igile s\u00f5idukitele liiklemine keelatud ning s\u00f5ita v\u00f5ivad seal vaid need, kes sellel t\u00e4naval elavad.Tegelikult hakati Talli t\u00e4naval liiklemist piirama juba 2015. aastal, kui t\u00e4nava m\u00f5lemasse otsa paigaldati mootors\u00f5idukite liikumist keelav m\u00e4rk. Viljandi linnavalitsuse haldusameti spetsialist Heikki Teearu meenutas, et siis arutati asja Talli t\u00e4naval elanud endise riigikogu liikme ja Viljandi linnapea Kalle Jentsi soovil liikluskomisjonis.Teearu s\u00f5nul otsustati m\u00e4rk paigaldada seet\u00f5ttu, et Talli t\u00e4naval oli hakanud noortekeskuse ja Omniva jaotuskeskuse tekkega rohkem autosid liikuma. T\u00e4nav on kitsas ja eriti talvisel ajal l\u00e4ksid teeolud seal kehvaks. Teearu s\u00f5nutsi oli \u00fche kinnistu aed lausa katki s\u00f5idetud. Veel \u00fctles ta, et tiheda liikluse t\u00f5ttu oli jalak\u00e4ijatel t\u00e4naval ohtlik k\u00f5ndida.Appi tuleb linnavalitsus2018. aastal t\u00f5usis Talli t\u00e4nav uuesti liikluskomisjonis p\u00e4evakorda. Siis soovis Kalle Jents, et mootors\u00f5idukite liikumist keelav m\u00e4rk asendataks sisses\u00f5idu keelu m\u00e4rgiga. Rahvasuus on see liiklusm\u00e4rk tuntud kui telliskivi. Linnapeale Madis Timpsonile, kes kuulub Reformierakonda nagu temagi, p\u00f5hjendas Jents muudatuse soovi sellega, et olukord oli p\u00e4rast m\u00e4rgi panekut k\u00fcll paremaks l\u00e4inud, kuid keeldu eirati siiski edasi. Jents \u00fctles Timpsonile saadetud kirjas, et telliskivi m\u00e4rki austavad liiklejad millegip\u00e4rast rohkem.Liikluskomisjoni liikmed m\u00e4rgi vahetamist ei pooldanud. P\u00f5hjuseks toodi n\u00e4iteks seda, et telliskivi m\u00e4rk keelaks Talli t\u00e4naval ka jalgrattaga s\u00f5itmise, kuid rattaga peaks sealt igal juhul l\u00e4bi p\u00e4\u00e4sema. \u00d6eldi sedagi, et noortekeskusesse p\u00e4\u00e4semiseks tuleks sel juhul teha suur ring. Uue m\u00e4rgi paigaldamise asemel otsustas liikluskomisjon, et Talli t\u00e4navat hakatakse talviti t\u00f5husamalt hooldama.Jentsi liikluskomisjoni otsus ei rahuldanud ning ta esitas uue avalduse. N\u00fc\u00fcd juba linnavalitsusele. Jents kirjutas, et liikluskomisjoni istungi protokollist ei n\u00e4htu, millistel p\u00f5hjustel j\u00e4ttis komisjon olukorra lahendamata ja l\u00fckkas probleemi \u00abm\u00e4\u00e4ramatusse\u00bb. Tema arvates ei olnud komisjoni liikmed probleemi t\u00f5sidusest aru saanud.Linnavalitsuses otsustati Jentsi soovi ikkagi arvestada. Sellest ajast saati ei tohi seal s\u00f5ita \u00fckspuha millise s\u00f5idukiga. Ka jalgrattaga mitte. 2018. aasta 16. aprillil peetud linnavalitsuse istungi protokoll on \u00fcsna lakooniline ning p\u00f5hjalikku arutelu, miks telliskivi m\u00e4rk paigaldada otsustati, sellest ei paista. Ei osanud selgeid p\u00f5hjuseid v\u00e4lja tuua ka istungil osalenud reformierakondlasest abilinnapea Kalvi M\u00e4rtin, kes \u00fctles, et viie aasta tagust aega on raske meenutada. Protokolli j\u00e4rgi oli m\u00e4rgi paigaldamise vastu vaid Gunnar Veerm\u00e4e Isamaast.T\u00e4nav on ohtlikKuidas l\u00e4ks nii, et liikluskomisjonis Jents endale soodsat otsust ei saanud, aga linnavalitsuse istungil tehti asi erakonnakaaslastest linnajuhtidega \u00e4ra? M\u00e4rtin andis m\u00f5ista, et midagi korruptiivset selles loos ei ole. Samal meelel oli ka Jents: \u00abSiin ei ole intriigi.\u00bbKalle Jents ei ela Talli t\u00e4naval tegelikult juba kolm aastat. Ta meenutas, et mootors\u00f5idukite liikumist keelava m\u00e4rgi paigaldamine oli tema ja kahe teise elaniku initsiatiiv.\u00abSee t\u00e4nav on nii kitsas, et ainult \u00fcks auto mahub sellele s\u00f5itma. Aastaid tagasi oli nii, et \u00fcks nooruk s\u00f5itis suure hooga Talli t\u00e4navast \u00fcles ja samal ajal oli seal \u00fcks ema kaksikute vankriga. See nooruk sai h\u00e4davaevu pidama,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Jents. K\u00fcsimusele, kas p\u00e4rast telliskivi m\u00e4rgi panekut muutus t\u00e4naval olukord paremaks, vastas Jents, et eks vahel ikka s\u00f5ideti.Ta lisas telliskivi m\u00e4rgi paigaldamise soovi kohta, et jalgrataste vastu kellelgi midagi ei olnud. \u00abMa ei oska seda kommenteerida,\u00bb s\u00f5nas Jents. Ta \u00fctles veel, et tegi linnale korduvalt ettepaneku muuta Hariduse t\u00e4nav ja Reinu tee kahesuunaliseks, sest siis ei peaks enam Omniva ja noortekeskuse juurde j\u00f5udmiseks pikka tiiru tegema.N\u00fc\u00fcd ongi need t\u00e4navad kahesuunalised. Kas linn hakkab Talli t\u00e4nava liikluskorraldust uue pilguga vaatama? Abilinnapea M\u00e4rtin \u00fctles, et see ei ole ei esimese, teise ega ka viienda j\u00e4rgu k\u00fcsimus. \u00abSee teema ei karju v\u00e4ga.\u00bbM\u00e4rtin r\u00e4\u00e4kis veel, et selliseid t\u00e4navaid, mis kohalike soovil v\u00f5\u00f5rastele suletud oleksid, tema teadmise j\u00e4rgi Viljandis rohkem ei olegi. \u00abLamavaid politseinikke ikka k\u00fcsitakse, aga keelum\u00e4rke ei meenu.\u00bb Kas iga\u00fcks v\u00f5iks saada endale nii-\u00f6elda erat\u00e4nava? M\u00e4rtin \u00fctles, et soovi korral v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda liikluskomisjoni poole ja kui tolle otsus ei meeldi, v\u00f5ib minna linnavalitsuse jutule.Sisses\u00f5idukeeld seati Talli t\u00e4navale endise riigikogu liikme ja Viljandi linnapea Kalle Jentsi eestvedamisel. ELMO RIIGRICHARD S\u00c4RK"}
{"text":"Kallas osaleb riigikogu erikomisjonide istungitelPeaminister Kaja Kallas (RE) osaleb kahel j\u00e4rgmisel esmasp\u00e4eval riigikogu erikomisjonide istungitel, et selgitada abikaasa Arvo Halliku senise osalusega ettev\u00f5tte Stark Logistics kaubavedusid Venemaale. Kallas pakkus v\u00e4lja talle sobivad ajad. Korruptsioonivastase erikomisjoni istungile l\u00e4heb ta kokkuleppe j\u00e4rgi 4. septembril kell 10 ning 11. septembril kell 13 osaleb ta julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil.PM"}
{"text":"M\u00f5ttekodaM\u00d5TTEKODA. Peaminister Kaja Kallas ei l\u00e4inud riigikogu erikomisjoni istungile, kuhu teda kutsuti. Parlamentaarne kontroll ja valitsusliikmete kutsumine riigikogu v\u00f5i selle komisjonide ette kuulub demokraatliku riigikorralduse juurde. Seda on m\u00f5lema poole ajakava arvestades Eestis j\u00e4rgitud. Kuidas suhtuda sellesse, kui valitsusliige keeldub komisjoni ette tulemast? Kas selliseid juhtumeid on varem olnud ja kuidas neid on lahendatud? Millised on teie lahendused selleks, et parlamentaarne kontroll toimiks?J\u00dcRGEN LIGIriigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimees (RE)Isegi pea(ministrid) ei saa viibida korraga mitmes kohas, neil peab olema v\u00f5imalik ette valmistada, aega planeerida, neid ei saa kohale helistada suvalisel hetkel mistahes murega. Nii ei t\u00f6\u00f6ta isegi kiirabi. Ja n\u00e4iteks umbusaldusavaldustele v\u00f5i arup\u00e4rimistele vastamiseks valib minister aja ise.K\u00f5igele vaatamata tean ma ajaloost ainult \u00fcht juhtu, kus minister selgitustest keeldub. Ja see pole praegune. Samasse riigieelarve kontrolli erikomisjoni, mille p\u00e4evakordi ja kutseid Urmas Reinsalu kujundab poliitilise suva, mitte komisjoni \u00fclesannete j\u00e4rgi, tuli mul selle juhina kutsuda rahandusminister Helme, \u00fctlen m\u00e4lu j\u00e4rgi, \u00fcle k\u00fcmne korra. Tema p\u00e4rast paari tulemist t\u00f5esti keeldus j\u00e4rgmistest. See ei puuduta ainult Freeh' palkamist ja erakorralisi istungeid, vaid ka k\u00f5iki riigikontrolli \u00fclevaateid ja auditeid ning korralisi istungeid. Ja pojaga Mart Helme ei pahandanud ega r\u00e4\u00e4kinud seaduserikkumisest.Demokraatia ministri embargoga siiski ei l\u00f5ppenud. Nii lepime me praegugi kokku ka kohtumist peaministriga julgeolekuasutuste komisjonis, mille puhul (erinevalt Urmas Reinsalu juhitud komisjonist) teemaga haakumine on olemas.LAVLY PERLINGParempoolsete esimeesEesti on parlamentaarne riik. Riigikogu kaudu teostab rahvas oma v\u00f5imu ja just seet\u00f5ttu v\u00e4ljendavad teod parlamendis ja parlamendi suhtes ka konkreetsete inimeste suhtumist oma rahvasse. Igas parlamendis, ka meie omas, on l\u00e4rmavaid kloune. Nemad demokraatiat ei ohusta, sest nende k\u00e4itumise ajend on enamasti vaid t\u00e4helepanu saamine ja riigijuhtimisele sisulist m\u00f5ju neil ei ole.Demokraatiat lammutab see, kui peavooluerakonnad v\u00f5tavad \u00fcle populistide k\u00e4itumisnormid ja suhtumise riigikokku. Ka klounide veider, v\u00e4\u00e4ritu v\u00f5i \u00fcleolev k\u00e4itumine v\u00e4\u00e4rib hukkam\u00f5istu, aga kui samamoodi hakkavad k\u00e4ituma need, kes vastutavad riigijuhtimise eest, k\u00f5neleb see nende k\u00fcpsusest, moraalist ja v\u00f5imekusest. Kui poliitilise kultuuri normiks saab \u00abaga teised teevad ju ka\u00bb, muutume oma tegudega klounideks, kellest me s\u00f5nades nii v\u00e4ga erineda tahame.Ministrite, sealhulgas peaministri prioriteetide seadmise nii riigijuhtimise kui ka p\u00e4evakava osas, v\u00e4lja\u00fctlemiste ja suhtumise taga aga pole pelgalt \u00fcks inimene, selle taga on erakond ning peaministri k\u00e4itumises v\u00e4ljendub Reformierakonna suhtumine oma rahvasse, taas kord nende kahepalgelisus, sest usaldus rahvalt saadi sootuks teistsugust riigijuhtimist lubades.J\u00dcRI RATASKeskerakonna esimeesPeaminister Kaja Kallase otsus mitte ilmuda riigikogu komisjonide ette on v\u00e4ga vale, sest esiti on peaministril Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusest tulenev kohustus anda t\u00e4itevv\u00f5imu esindajana riigikogu ees oma tegevustest aru. Eesti on parlamentaarne \u00f5igusriik ja meie poliitika tegevuse p\u00f5him\u00f5te on ja peab olema see, et kui parlament kutsub, siis valitsuse liige l\u00e4heb riigikogusse.Minu peaministriks olemise ajal ei l\u00e4inud koheselt riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ette aru andma ka toonane rahandusminister Martin Helme. See p\u00e4lvis peaministrina ka minu kriitika, kuid hiljem rahandusminister siiski osales komisjoni istungil. Selleks, et parlamentaarne kontroll toimiks, on kaks lahendust. Esimene lahendus on poliitilise kultuuri k\u00fcsimus ja teise lahendusv\u00f5imaluse annab seadus: kui peaminister v\u00f5i minister ei k\u00e4itu parlamendi ja avalikkuse suhtes v\u00e4\u00e4rikalt, siis on riigikogul v\u00f5imalus avaldada valitsusliikmele umbusaldust.ANTS FROSCHriigikogu liige (EKRE)Kehtiv regulatsioon v\u00f5imaldab komisjonides juriidilis-poliitilist mumbo-jumbot. Suvi pakkus erinevaid k\u00e4sitlusi asjaoludest, mille alusel on komisjonide erakorralisi istungeid kokku kutsutud.Pere Sihtkapitali tellitud uuringuga seonduvat \u00fcritasid hinnata ja oma vaatenurka \u00fcliagaralt kujundada ka asjaga minimaalses puutumuses olnud komisjonid. Toon siin n\u00e4itena p\u00f5hiseaduskomisjoni erakorralise istungi kokkukutsumise, mis mitme komisjoni liikme hinnangul ei olnud p\u00f5hjendatud.Paraku oli k\u00e4ivitunud \u00abkomisjonide v\u00f5idujooks\u00bb ning komisjoni esimehel Igor Tarol oli seaduse kohaselt ainuisikuline \u00f5igus komisjoni kokku kutsuda.Riigikogu ees on \u00fclesanne leida \u00f5iguslik lahendus, et valitsuse liikmete riigikogu komisjoni ette ilmumine oleks tagatud.Sundtoomist ei saa v\u00e4listada, sellise vajaduse kinnitamine peaks aga v\u00e4listama isiku j\u00e4tkamise valitsusliikmena, s.t komisjoni ette toodaks juba eksminister. M\u00f5tteainet juristidele jagub."}
{"text":"WSJ: Visa ja Mastercard valmistuvad t\u00f5stma krediitkaartide l\u00f5ivuVisa ja Mastercard plaanivad t\u00f5sta tasusid, mida paljud poepidajad neile klientide krediitkaarte aktsepteerides maksavad.Nagu kinnitavad kursis olevad allikad ning n\u00e4itavad WSJ n\u00e4htud dokumendid, on l\u00f5ivukergituste algus kavandatud oktoobriks ja aprilliks. Paljud paisutused puudutavad internetiostusid.\nKaupmehi teenindava konsultatsioonifirma CMSPI hinnangul v\u00f5ivad muutused t\u00e4hendada neile 502 miljoni dollari jagu t\u00e4iendavaid v\u00e4ljaminekuid aastas.\nCMSPI rehkendab, et veidi \u00fcle poole lisasummast tuleb v\u00f5rgutasudelt. \u00dclej\u00e4\u00e4nu kasseeritakse vahendustasude t\u00f5usult (ingl interchange fees, samuti swipe fees). Poodnikud maksavad vahendustasu, kui ostjad oma krediitkaardi \u00abl\u00e4bi t\u00f5mbavad\u00bb.\nPoek\u00fclastajate jaoks on vahendustasud \u00fcks \u00fcsna n\u00e4htamatu \u00e4ri, aga kaardiv\u00f5rkude ja kaupmeeste vahel \u2013 gigantlikest online-jaekettidest kiitsakate kohvikuteni t\u00e4navanurgal \u2013 k\u00e4ib nende tasude \u00fcle k\u00f5va kemplemine.\nValdkonna v\u00e4ljaande Nilson Reporti j\u00e4rgi maksid USA kaupmehed l\u00e4inud aastal Visale ja Mastercardile krediitkaarditasude n\u00e4ol 93 miljardit dollarit. 2012. aasta andam oli 33 miljardit.\nV\u00e4hemalt osaliselt kallavad kaupmehed selle lisakoorma k\u00f5rgemate hindade kujul klientide kraesse. J\u00e4rjest enam on v\u00e4ike\u00e4rid hakanud ka pakkuma allahindlust, kui tasutakse deebetkaardiga v\u00f5i sulas.\nKaupmeestelt korjatavad tasud panevad paika kaardiv\u00f5rgud ehk Visa, Mastercard jt. V\u00f5rgutasud topivad tasku nemad ise. Vahendustasud l\u00e4hevad kaardi v\u00e4ljastanud pangale.\nVisa, Mastercard ja suurpangad on \u00f6elnud, et l\u00f5ivud aitavad neil katta kelmuste ennetuse ja innovatsiooni kulutusi. Sageli kasutavad pangad vahendustasudest laekuvaid dollareid rahastamaks populaarseid krediitkaardiboonuste programme.\nAmeerika poodnike esinduskoja National Association of Convenience Stores \u00f5igusn\u00f5ustaja Doug Kantor \u00fctles, et paljudel \u00e4ridel on inflatsiooni ja k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5ttu juba niigi raske, ning m\u00f5ned alles taastuvad pandeemiast.\n\u00abN\u00fc\u00fcd need l\u00f5ivut\u00f5usud... Halb kombinatsioon ja halb ajastus,\u00bb\u00a0\u00fctles Kantor.\nKaardil\u00f5ivud ja nende m\u00f5ju ettev\u00f5tetele on p\u00e4lvinud ka kongresmenide t\u00e4helepanu. Hiljuti l\u00f6\u00f6di nii Esindajatekojas kui Senatis uuesti lauale eeln\u00f5u, millega antaks kaupmeestele voli t\u00f6\u00f6delda mitmeid Visa ja Mastercardi krediitkaarte alternatiivsete v\u00f5rkude kaudu. Deebetkaartide vallas seesugune reegel juba kehtib.\nEeln\u00f5u j\u00f5ustumine v\u00f5ib l\u00f5ivusid langetada. M\u00f5lemas kojas on paber praegu komisjoni arutada.\nInglise keelest t\u00f5lkinud Urho Meister"}
{"text":"\u00d5iguskantsler kommenteeris peaministri riigikogu komisjoni mitte ilmumist   \u00d5iguskantsler \u00dclle Madise kommenteeris peaminister Kaja Kallase (RE) mitteilmumist riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele avalikule istungile.   \u00d5iguskantsler kirjutas, et \u00f5iguskantsleri b\u00fcroo poole p\u00f6\u00f6rdus kodanik seoses asjaoluga, et peaminister teavitas riigikogu esimeest, et ei osale teisip\u00e4evasel riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel avalikul istungil. Peaminister v\u00e4ljendas samas valmisolekut tulla hiljem, paludes istungi aja endaga eelnevalt koosk\u00f5lastada. \u00d5iguskantsler kirjutas, et kehtiva riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse kohaselt s\u00f5ltuvad riigikogu komisjonide volitused komisjoni liigist. Ta selgitas, et riigikogus on nelja liiki komisjone: alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. \"K\u00f5ige ulatuslikumad volitused on uurimiskomisjonidel \u2013 selle kutse pealeon kohustatud ilmuma ka n\u00e4iteks \u00e4rimehed ning tulemata j\u00e4tmist on v\u00f5imalik karistada rahatrahviga. Vabariigi Valitsuse liikmed on kohustatud oma v\u00f5imkondakuuluva k\u00fcsimuse aruteluks ilmuma ka teistesse komisjonidesse, kuid seadus ei n\u00e4e teist liiki komisjonide puhul ette mitteilmumise eest karistamise v\u00f5imalust,\" m\u00e4rkis Madise. \u00d5iguskantsler viitas, et poliitilise kultuuri osa on nii see, et riigikogu komisjon suhtleb enne kutse saatmist kutsutavatega kavandatud istungiaja sobivuse k\u00fcsimuses, kui ka see, et kutsutav ilmub esimesel v\u00f5imalusel komisjoni ette. Silmas tuleb aga Madise s\u00f5nul pidada sedagi, et komisjoni istungil arutlusele tulev k\u00fcsimus peab olema vastava komisjoni p\u00e4devuses ning Vabariigi Valitsuse liikme kutsumise puhul peab tegemist olema tema v\u00f5imkonda kuuluva k\u00fcsimusega. \"Kui valitsusliikmest kutsutu sellegipoolest ei ilmu, annab p\u00f5hiseaduslik kord riigikogule v\u00f5imaluse avaldada valitsusliikmele umbusaldust. Vajadusel saabriigikogu muuta ka kehtivat riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadust,\" t\u00f5i \u00f5iguskantsler v\u00e4lja. \"Hea riigi\u00f5iguslik tava ja p\u00f5hiseadusp\u00e4rane parlamendikultuur n\u00f5uavad vastastikust austust. T\u00e4nap\u00e4eva demokraatia n\u00f5uab ka v\u00e4hemuste kaitset, reeglitest kinnipidamist, v\u00e4\u00e4rikust suhtluses, vastandlike arvamustega inimeste koost\u00f6\u00f6d ning s\u00f5ltumatuid institutsioone. Sellise t\u00f6\u00f6kultuuri saavad kujundada \u00fcksnes riigikogu liikmed ise, m\u00f5eldes ka tulevikule. \u00d5iglast parlamendikultuuri aitab saavutada see, kui kujutletakse end nii valitsuse liikme kui ka riigikoguliikme rolli, nii valitsuse plaanide toetajaks kui ka nende vastaseks. See on ka etten\u00e4gelik, sest koalitsioonid muutuvad,\" lisas \u00dclle Madise veel. Teisip\u00e4eval toimus riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorralisel avalikul istung, kuhu olid kutsutud teiste seas ka peaminister Kaja Kallas, ettev\u00f5tte Stark Logistic tegevjuht Kristjan Kraag ja ettev\u00f5tte Metaprint tegevjuht Martti Lemendik. Nimetatutest keegi kohale ei ilmunud. Kaja Kallas \u00fctles, et tema tihe ajakava ei v\u00f5imaldanud tal kohale tulla. Samuti p\u00f5hjendas ta mittetulemist sellega, et istungi keskmes oleval teemal ei ole midagi pistmist riigieelarvega.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"P\u00e4rnumaa naine tahtis osta Facebooki kaudu silokiletajat, j\u00e4i ilma 2800 eurostKolmap\u00e4eval, 30. augustil sai politsei teate, et P\u00e4rnumaal elav naine tegi juuli l\u00f5pus Facebooki grupis postituse sooviga osta silokiletajat.\nNaine leidis sobiva pakkuja, kellega suhtles Messengeris ja talle esitati arve ettev\u00f5tte nime alt. Naine tasus kauba eest ligi 2800 eurot, kuid ostetud toodet ei ole t\u00e4nase p\u00e4evani saanud.\nSamuti ei \u00f5nnestu naisel enam \u00fchendust saada kaupa m\u00fc\u00fcnud inimesega."}
{"text":"V\u00f5rumaa naine tahtis internetist laenu, j\u00e4i ilma enam kui 600 eurostKolmap\u00e4eval, 30. augustil p\u00f6\u00f6rdus politseisse V\u00f5rumaal elav naine, kes soovis laenu ja leidis Facebookist laenufirma.\nTa v\u00f5ttis laenufirmaga \u00fchendust ning temalt paluti ankeetandmeid ja fotot isikut t\u00f5endavast dokumendist. Seej\u00e4rel k\u00fcsiti 30 eurot ja kui see oli tasutud, siis paluti naisel kanda veel 50 eurot, et laen arveldusarvele laekuks, aga sellest ta keeldus.\nP\u00e4rast seda leidis naine teise laenupakkuja, kellele ta esitas pangakaardi andmed ning kinnitas mobiilile tulnud kinnituskoodides PIN1 ja PIN2. Laenu naine k\u00e4tte ei saanud ja hiljem avastas ta, et pangakontolt on l\u00e4inud v\u00f5\u00f5rale kontole 580 eurot."}
{"text":"Uued tingimused: Swedbank piirab oluliselt sularahaautomaadi sisse- ja v\u00e4ljamaksete limiiteNovembrist hakkavad Swedbanki sularaha sisse- ja v\u00e4ljamaksetel kehtima uued limiididFoto: Shutterstock\nGeeniuse tellijale\nAlates 1. novembrist 2023 muutuvad Swedbankis sularahaautomaati sissemakstava ja v\u00e4ljev\u00f5etava summa limiidid. Kui praegu on limiidid vastavalt 6000 eurot ja 10 000 eurot, siis alates novembrist on saab sisse maksta 5000 ning v\u00e4lja v\u00f5tta 7500 eurot.\nMiks limiite muudetakse? Hetkel saab pangakaardiga sularahaautomaadist v\u00e4lja v\u00f5tta kuni 10 000 eurot \u00fches kalendrikuus. Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets kommenteeris Rahageeniusele, et see limiit on oluliselt suurem, kui nende klientide keskmine sularahavajadus. \u201cKeskmiselt v\u00f5tavad meie kliendid \u00fches kalendrikuus v\u00e4lja 200 eurot,\u201d s\u00f5nas ta.\nOluline aspekt limiitide v\u00e4hendamise juures on Raagmetsa s\u00f5nul turvalisus, sest suurte summade teiste automaadikasutajate n\u00e4hes kotti v\u00f5i taskusse panemisega v\u00f5ib kaasas k\u00e4ia teatav risk. \u201cLisaks on juures ka teine turvalisuse risk \u2013 kas klient teeb seda oma vajadusest l\u00e4htuvalt v\u00f5i on ta langenud kelmide ohvriks, kes etendavad politseid, panga sisekontrolli v\u00f5i muud taolist ja mahitavad klienti raha v\u00e4lja v\u00f5tma kuritegelikul eesm\u00e4rgil. Selliseid pettuseid esineb, ja kui pangakontoris vesteldes on \u00f5nnestunud enamik pettusi \u00e4ra hoida, siis automaadi puhul j\u00e4\u00e4b klient oma rahast ilma.\u201d\nNiisamuti on suurte summade v\u00e4ljav\u00f5tmine Raagmetsa s\u00f5nul aegan\u00f5udev protsess. \u201cOlenevalt automaadist saab \u00fche tehinguga v\u00f5tta korraga v\u00e4lja 750\u20131000 eurot. See on automaatide tehniline piirang. See t\u00e4hendab, et n\u00e4iteks 10 000 euro v\u00e4lja v\u00f5tmiseks tuleb seista automaadi ees ja teha j\u00e4rjest v\u00e4hemalt 10\u201314 tehingut, eeldusel, et automaat v\u00e4ljastab vaid 50-euroseid rahat\u00e4hti.\u201d\n\u201c1. novembrist v\u00e4hendame limiite just sellep\u00e4rast, et viia need vastavusse reaalse kasutusega ja v\u00e4hendada turvariske. Soovi korral saab suuremaid summasid sularaha v\u00e4lja v\u00f5tta pangakontoris,\u201d s\u00f5nas ta l\u00f5petuseks."}
{"text":"V\u00f5rumaa naine j\u00e4i ilma enam kui 600 eurostLaenu soovinud V\u00f5rumaa naine langes kuriteo ohvriks.Kolmap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse V\u00f5rumaal elav naine, kes soovis laenu ja leidis Facebookist laenufirma. Ta v\u00f5ttis laenufirmaga \u00fchendust ning temalt paluti ankeetandmeid ja fotot isikut t\u00f5endavast dokumendist.\nSeej\u00e4rel k\u00fcsiti naiselt 30 eurot ja kui see oli tasutud, paluti naisel kanda \u00fcle veel 50 eurot, et laen arveldusarvele laekuks, aga sellest ta keeldus.\nP\u00e4rast seda leidis naine teise laenupakkuja, kellele ta esitas pangakaardi andmed ning kinnitas mobiilile tulnud kinnituskoodides PIN1 ja PIN2. Laenu naine aga k\u00e4tte ei saanud ja hiljem avastas ta, et pangakontolt on l\u00e4inud v\u00f5\u00f5rale kontole 580 eurot."}
{"text":"Ekspert selgitab: mida hakata peale kavala \u00f5ngitsusmeili sihtm\u00e4rgiks sattudes\u00d5ngitsustr\u00fcnnak.Shutterstock\nGeeniuse toimetust tabas m\u00f5ne p\u00e4eva eest k\u00fcllaltki kaval \u00f5ngitsusr\u00fcnnak, mis peitus Zone.ee veebimajutaja nime taha. Oixio ekspert selgitas selliste katsete tausta.\nGeeniuse postkasti n\u00e4dalavahetusel potsatanud meil ei andnud esmapilgul eriti m\u00f5tlemisaega. Adekvaatses eesti keeles kirjutatud teade tegi selgeks, et Geenius.ee domeeni kehtivus on aegunud ning \u201ckorduvatele meeldetuletustele\u201d pole reageeritud. Selleks, et see taastada \u2013 ja ettev\u00f5tte jaoks elut\u00e4htis veebileht taas t\u00f6\u00f6le panna \u2013 pidi suunduma meilile lisatud lingile.\nSealjuures oli teade kujundatud nii, nagu tulnuks see Eesti \u00fchelt suuremalt veebimajutajalt Zone.ee-lt. Eelmainitud link oli samuti maskeeritud Zone.ee portaali omaks. Ainus m\u00e4rk, mis sealjuures pettusest aimu v\u00f5is anda, kuid ka sama kergelt kahe silma vahele j\u00e4\u00e4da, oli saatja L\u00e4his-Ida nimega meiliaadress.\n\u00d5ngitsusmeil.Shutterstock\nLigi pooled r\u00fcnnakud on edukad\nOixio k\u00fcberturbe \u00e4risuuna juht Andres Vallistu nentis, et sellisel juhul on tegemist klassikalise \u00f5ngitsusmeiliga. \u201c\u00d5ngitsusr\u00fcnnakud on t\u00e4na \u00fcks levinum r\u00fcndeviis,\u201d s\u00f5nas ta. RIA k\u00fcberintsidentide raportis on m\u00e4rgitud, et m\u00f5juga intsidente oli eelmisel aastal kokku 2672, millest oli 1206 \u2013 suisa 45 protsenti \u2013 on \u00f5nnestunud \u00f5ngitsusr\u00fcnnakud.\n\u201cSarnaseid \u00f5ngitsusr\u00fcnnakuid viiakse tihti l\u00e4bi paljude teiste tuntud teenusepakkujate \u201cm\u00fctside\u201d alt,\u201d hoiatas ekspert. \u201cN\u00e4iteks on veel levinumad PPA, Omniva, SEB, Okidoki, Microsoft, Google, DHL, Amazon ja teistetuntud globaalsete ning kohalike teenusepakkujate nimel korraldatud \u00f5ngitsuskampaaniad.\u201d\nMis on eesm\u00e4rk?\nVallistu s\u00f5nul v\u00f5ib r\u00fcndajatel olal erinevaid motiive. Tihti proovitakse varastada ohvri kasutajanime ja parooli, mida loodetakse omakorda kasutada ettev\u00f5tte s\u00fcsteemidele juurdep\u00e4\u00e4suks. \u201cSiinkohal on eriti oluline, et k\u00f5ik kasutatavad paroolid oleksid alati erinevad,\u201d r\u00f5hutas ta. \u201cVastasel korral v\u00f5ib juhtuda, et r\u00fcndaja p\u00e4\u00e4seb saagiks langenud ohvri parooliga ligi erinevatele veebilehtedele ja ettev\u00f5tte s\u00fcsteemidele nii t\u00f6\u00f6- kui eraelus.\u201d\nTeisel juhul v\u00f5idakse \u00fcritada nakatada kasutaja arvuti pahavaraga. Ettev\u00f5tete puhul v\u00f5idakse pantvangi v\u00f5tta ning kr\u00fcpteerida andmed kasutaja arvutis v\u00f5i laiemalt ettev\u00f5tte v\u00f5rgus. \u201cAntud n\u00e4ite puhul v\u00f5is lingi taga olla ka pahavara, mille hooletu kasutaja oleks v\u00f5inud omale arvutisse lahti lasta.\u201d\nTeistsugused \u00f5ngitsusr\u00fcnnakud on aga laiali saadetud krediitkaardi andmete hankimiseks.\u00a0 \u201cAlles hiljuti said paljud Okidoki kliendid petta, kus m\u00fc\u00fcjaga v\u00f5eti \u00fchendust WhatsApp-i teel ja avaldati soovi tema pakutavat kaupa soetada,\u201d kirjeldas ekspert. \u201cLepiti kokku, et ostja tasub deposiidiga. Ostjana esinev kelm saatis seej\u00e4rel m\u00fc\u00fcjale lingi, mis paistis logo j\u00e4rgi olevat seotud Okidoki keskkonnaga ja palus m\u00fc\u00fcjal raha saamiseks enda krediitkaardi andmed sisestada. Seej\u00e4rel sai m\u00fc\u00fca teate, et sisselogimine ei \u00f5nnestunud ja nii oligi m\u00fc\u00fca oma rahast ilma j\u00e4\u00e4nud.\u201d\nTasub teada anda\n\u201cK\u00f5ige parem viis on taolisi r\u00fcndeid ennetada \u2013 rakendada ettev\u00f5ttes korralik r\u00e4mpspostit\u00f5rje, kanda hoolt, et ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate k\u00fcberh\u00fcgieenitase on piisav ning rakendada ettev\u00f5ttes turvaseiret,\u201d r\u00f5hutas Vallistu.\n\u201cKui taolisi \u00f5ngitsuskirju postkastis m\u00e4rgata, siis loomulikult ignoreerida kirjas olevat \u00fcleskutset ja informeerida oma ettev\u00f5tte IT osakonda,\u201d lisas ekspert. \u201cAlati v\u00f5ib teavitada ka riigi k\u00fcberkaitsekeskust CERT-EE\u2019d, kes j\u00e4lgib ja lahendab Eestis toimuvaid k\u00fcberintsidente ja on v\u00f5imeline taolisi r\u00fcndeid t\u00f5kestama.\u201d"}
{"text":"Aastaid Venemaa huvides tegutsenud \u201cKremli kasulik idioot\u201d J\u00fcrgen Ligi otsib n\u00fc\u00fcd Putini huvisid teiste juurestKui poliitik on h\u00e4vitanud s\u00f5jav\u00e4e vastuluure, soovinud kaotada kohustuslikku ajateenistust ja olnud vastutav rahandusminister kogu selle aja, mil puhtaks pestav Vene raha l\u00e4bi Eesti voolas, siis on tema kleebitavad sildid Kremli huvidest k\u00fcll pigem tema enda otsaette kleebitavad. J\u00fcrgen Ligi on minetanud arusaamise, et ta ise on paremal juhul aastaid olnud \u201cKremli kasulik idioot\u201d, halvemal juhul aga kaasosaline.\nBNS vahendab: \u201cReformierakonna \u00fche juhtpoliitiku J\u00fcrgen Ligi hinnangul on peaminister Kaja Kallase \u00fcmber skandaalide tekitamine Kremli huvides. \u201cKui peaministri abikaasa \u00e4ritegevust ei lekitanud Kreml, on see nende samasugune v\u00f5imel\u00fcnk kui \u00f5hut\u00f5rje auklikkus. Aga Eesti riigi ja rahva peateemaks on see saanud siiski ja sedasorti k\u00f5ike mattev poliitiline m\u00f6ll on olnud Kremli programmiline eesm\u00e4rk ja t\u00f6\u00f6 l\u00e4\u00e4nes teemast s\u00f5ltumata,\u201d kirjutas Ligi sotsiaalmeedis.\u00a0Tema s\u00f5nul on Venemaa m\u00f5jutustegevus l\u00e4\u00e4nes ikka seisnenud p\u00f5hiliselt ebakindluse, umbusu ja viha k\u00fclvamises \u00fchiskondadesse.\u201d\nSee, et Kaja Kallase abikaasa Venemaal \u201cverist\u201d tulu teenis, Ligit n\u00e4htavasti ei k\u00f5iguta \u2013 vastupidi, ta usub, et leke tuli Kremlist, kelle s\u00f5jamasin sai paraku turgutust just Arvo Hallikult.\nLigi arvates teenivat \u201ck\u00f5ike mattev poliitiline m\u00f6ll\u201d Kremli eesm\u00e4rke, kuid ta unustab lihtsa asja: seda m\u00f6llu poleks, kui Kaja Kallase abikaasa poleks poolteist s\u00f5ja-aastat Venemaaga \u00e4ri j\u00e4tkanud, samas kui peaminister ise seda teiste puhul hukka m\u00f5istis. Ebakindlust, umbusku ja viha k\u00fclvab \u00fchiskonnas just Kaja Kallas, sest rahvale oli see \u0161okiks, kui Ukraina toetamise eesotsas seisnud peaministri enda pere\u00e4ri t\u00f6\u00f6tas samal ajal Kremli heaks \u2013 seda n\u00e4itavad uuringud, millest selgub, et peale Reformierakonna on k\u00f5igis teistes erakondades Kaja Kallase tagasiastumisn\u00f5udele suur toetus.\nKremlil ei ole Eestis vaja midagi korraldada \u2013 Kaja Kallas tekitab ise k\u00f5ik poliitilised m\u00f6llud ning k\u00fclvab \u00fchiskonda viha ja umbusku. Ligi aga tahab, et Reformierakonna sigaduste osas valitseks t\u00e4ielik vaikus, muidu olevat see \u201ck\u00f5ike mattev poliitiline m\u00f6ll Kremli huvides\u201d.\nLigi enda roll Skandinaavia pankade rahapesus tahaks endiselt samasugust avalikustamist nagu Kaja Kallase roll abikaasa Vene-\u00e4rides \u2013 ega ta j\u00e4rsku konksu otsas ripu?\nUued Uudised"}
{"text":"\u00d5iguskantsler andis hinnagu peaministri  mitteilmumise kohta erikomisjonide istungile\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise andis vastuseks kodaniku p\u00f6\u00f6rdumisele oma hinnangu peaminister Kaja Kallase mitteilmumise kohta riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele avalikule istungile.\nPeaminister teavitas riigikogu esimeest, et ei osale teisip\u00e4evasel riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel avalikul istungil. Peaminister v\u00e4ljendas samas valmisolekut tulla hiljem, paludes istungi aja endaga eelnevalt koosk\u00f5lastada.\nKehtiva riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse kohaselt s\u00f5ltuvad riigikogu komisjonide volitused komisjoni liigist. Riigikogus on nelja liiki komisjone: alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. \u00d5iguskantsler selgitab, et k\u00f5ige ulatuslikumad volitused on uurimiskomisjonidel \u2013 selle kutse peale on kohustatud ilmuma ka n\u00e4iteks \u00e4rimehed ning tulemata j\u00e4tmist on v\u00f5imalik karistada rahatrahviga. Vabariigi valitsuse liikmed (sh peaminister) on kohustatud oma v\u00f5imkonda kuuluva k\u00fcsimuse aruteluks ilmuma ka teistesse komisjonidesse, kuid seadus ei n\u00e4e teist liiki komisjonide puhul ette mitteilmumise eest karistamise v\u00f5imalust.\n\u201ePoliitilise kultuuri osa on nii see, et riigikogu komisjon suhtleb enne kutse saatmist kutsutavatega kavandatud istungiaja sobivuse k\u00fcsimuses, kui ka see, et kutsutav ilmub esimesel v\u00f5imalusel komisjoni ette (kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis selleks varasemat plaani muutes),\u201c kirjutab Madise.\nSamas leiab \u00f5iguskantsler, et komisjoni istungil arutlusele tulev k\u00fcsimus peab olema vastava komisjoni p\u00e4devuses ning valitsuse liikme kutsumise puhul peab tegemist olema tema v\u00f5imkonda kuuluva k\u00fcsimusega. \u201eKui valitsusliikmest kutsutu sellegipoolest ei ilmu, annab p\u00f5hiseaduslik kord riigikogule v\u00f5imaluse avaldada valitsusliikmele umbusaldust.\u201c\nVajadusel saab riigikogu muuta ka kehtivat riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadust.\n\u201eHea riigi\u00f5iguslik tava ja p\u00f5hiseadusp\u00e4rane parlamendikultuur n\u00f5uavad vastastikust austust. T\u00e4nap\u00e4eva demokraatia n\u00f5uab ka v\u00e4hemuste kaitset, reeglitest kinnipidamist, v\u00e4\u00e4rikust suhtluses, vastandlike arvamustega inimeste koost\u00f6\u00f6d ning s\u00f5ltumatuid institutsioone. Sellise t\u00f6\u00f6kultuuri saavad kujundada \u00fcksnes riigikogu liikmed ise, m\u00f5eldes ka tulevikule. \u00d5iglast parlamendikultuuri aitab saavutada see, kui kujutletakse end nii valitsuse liikme kui ka riigikogu liikme rolli, nii valitsuse plaanide toetajaks kui ka nende vastaseks. See on ka etten\u00e4gelik, sest koalitsioonid muutuvad,\u201c kirjutab Madise."}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets Kallase uurimiskomisjoni loomist ei toeta   Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets ei pea vajalikuks luua riigikogus eraldi uurimiskomisjon Kaja Kallase skandaali puudutavate asjaolude uurimiseks. Samas Sotsiaaldemokraatide fraktsioon riigikogus veel oma seisukohta kujundanud ei ole.   \"Minu arvates see Keskerakond pakkus, et seda uurimiskomisjoni v\u00f5iks teha ju selles valguses, kus oli tunnetus, et peaminister ei l\u00e4he riigikogu komisjonidesse. Aga olukorras, kus ta tegelikult l\u00e4heb, siis ei ole ju oluline, mis on komisjoni nimi, oluline on see, et k\u00fcsimused saavad vastused. Kui see laheneb siin \u00fche ja teise komisjoniga \u00e4ra ja saab ka avalikkus vastused, saab riigikogu vastused, siis ma ei n\u00e4e vajadust selle jaoks,\" \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets valitsuse pressikonverents ERR-ile. Riigikogu aseesimees ja Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas selgitas ERR-ile, kuidas uurimiskomisjoni loomine riigikogus tehniliselt v\u00e4lja n\u00e4eb. \"K\u00f5igepealt tuleb uurimiskomisjoni eeln\u00f5u sisse anda riigikogu menetlusse. Seda s\u00e4testab kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadus ja see on riigikogu otsus, mis on kahe lugemisega. Selle otsuse eeln\u00f5ule m\u00e4\u00e4ratakse juhtivkomisjon ja selleks on p\u00f5hiseaduskomisjon,\" r\u00e4\u00e4kis Ratas. P\u00f5hiseaduskomisjon h\u00e4\u00e4letab seej\u00e4rel, kas eeln\u00f5u saata suurde saali tagasi. P\u00f5hiseaduskomisjoni 11 kohast kuulub kuus koalitsioonierakondadele. Seega, kui s\u00f5ltub uurimiskomisjoni loomine Sotsiaaldemokraatidest. Teisip\u00e4eval riigikogus toimunud riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel erakorralisel avalikul istungil toetas uurimiskomisjoni loomist ka koalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Eduard Odinets. Reformierakond ja Eesti 200 on sellele vastu. Ratas m\u00e4rkis, et isegi kui Kaja Kallas l\u00e4heb teistesse komisjonidesse aru andma, on uurimiskomisjoni vaja. P\u00f5hiseaduskomisjoni Sotsiaaldemokraadist liige Anti Allas \u00fctles hommikul, enne valitsuse pressikonverentsi toimumist ERR-ile, et fraktsioon ei ole selles k\u00fcsimuses veel oma seisukohta kujundanud. \"Meil seda l\u00f5plikku positsiooni kujundatud ei ole. Me peame seda omavahel arutama. Me seda l\u00e4hip\u00e4evil teeme,\" \u00fctles Allas. Peaminister Kaja Kallas (RE) l\u00e4heb j\u00e4rgmisel ja \u00fclej\u00e4rgmisel n\u00e4dalal riigikogu erikomisjonide ette oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5tte \u00e4ritegevusega seoses tekkinud skandaali tagamaid selgitama. Kallas \u00fctles valitsuse pressikonverentsil, et julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istung on oma t\u00f6\u00f6korra t\u00f5ttu avalikkusele kinnine, aga tal ei oleks midagi selle vastu kui korruptsioonivastase erikomisjoni istung tehtaks avalikuks. \"Mul ei ole eelistust, minu poolest v\u00f5ib olla see ka avatud,\" \u00fctles ta. Teisip\u00e4eval toimus riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorralisel avalikul istung, kuhu olid kutsutud teiste seas ka peaminister Kaja Kallas, ettev\u00f5tte Stark Logistic tegevjuht Kristjan Kraag ja ettev\u00f5tte Metaprint tegevjuht Martti Lemendik. Nimetatutest keegi kohale ei ilmunud. Kaja Kallas \u00fctles, et tema tihe ajakava ei v\u00f5imaldanud tal kohale tulla. Samuti p\u00f5hjendas ta mittetulemist sellega, et istungi keskmes oleval teemal ei ole midagi pistmist riigieelarvega.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Veemajanduskavad aitavad hoida elut\u00e4htsat loodusvaraSellest, et puhas vesi on oluline, on meile r\u00e4\u00e4gitud juba maast madalast. Vee t\u00e4htsus tingib vajaduse selle loodusvaraga asjatundlikult \u00fcmber k\u00e4ia. Sel p\u00f5hjusel koostatakse veemajanduskavasid, mis aitavad seda valdkonda korraldada.M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus kinnitati uued veemajanduskavad, mist\u00f5ttu tasub meelde tuletada, mida need \u00f5igupoolest k\u00e4sitlevad ja milleks on kasulikud. Tegu on k\u00fcllaltki mahukate dokumentidega: \u00fcle 1500 lehek\u00fclje selgitavat teksti, tabeleid, kaarte ja skeeme [4]. Siin \u00fclevaates on kavade peensused j\u00e4etud k\u00f5rvale, k\u00f5ne all on \u00fcldised t\u00e4helepanekud ja p\u00f5hiteemad.KOLM KAVAEesti on jagatud kolmeks veemajanduslikuks piirkonnaks selle j\u00e4rgi, kuhu veed voolavad. Sestap on valminud kolm veemajanduskava.Ida-Eesti veemajanduskava on koostatud ala kohta, mille vesi j\u00f5uab Narva j\u00f5kke ja osalt ka Soome lahte. L\u00e4\u00e4ne-Eesti veemajanduskava vaatleb l\u00e4\u00e4nerannikule ja osalt Soome lahte j\u00f5udva veega seotud ala ehk Eesti l\u00e4\u00e4nepoolmikku ning Koiva vesikonna veemajanduskava keskendub piirkonnale, mille vesi suundub Koivaj\u00f5kke ja sealt L\u00e4tti.Igas kavas on veekogusid k\u00e4sitletud liikide alusel: rannikuvesi, vooluvesi, maismaa seisuvesi (j\u00e4rved) ja p\u00f5hjavesi. Kokkuv\u00f5tvalt on vaatluse all kolm vesikonda ja nelja liiki veekogud.EDENEME, AGA S\u00c4\u00c4STLIKULTL\u00fchidalt \u00f6eldes: vormiliselt tehakse veemajanduskavasid sellep\u00e4rast, et Euroopa Liidu direktiiv seda n\u00f5uab [1]. Pikemalt ja sisulisemalt selgitades aga tahame ise teada, milliseid veekogusid peame eriti oluliseks, missugust seisundit taotleme, mida peame sel otstarbel tegema, kuidas seda teha, kes teeb ja kui palju see maksab. Veemajanduskavad aitavad nendele k\u00fcsimustele s\u00fcsteemselt vastuseid saada, sest k\u00e4sitletakse \u00fcle-eestilist pilti. Samas saab kavade p\u00f5hjal rakendada abin\u00f5usid, mis keskenduvad konkreetsele veekogule.Veemajanduskavade \u00fcldine taotlus on ohjata veekeskkonna kasutust, rikkumata tulevaste p\u00f5lvede v\u00f5imalusi. Teisis\u00f5nu: l\u00e4htume s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5ttest [3].HEA SEISUND EI OLE \u00dcRGLOODUSVeemajanduskava peasiht on saavutada hea seisund k\u00f5ikide nende veekogude puhul, mis selleni veel ei k\u00fc\u00fcndi. Erinevalt nn m\u00f5nestki teisest looduskeskkonna valdkonnast on hea seisundi piirid kirjeldatud \u00fcsna selgelt ja m\u00f5\u00f5detavalt. Selleks et seisundit kirjeldada, m\u00f5\u00f5detakse ja hinnatakse vee ja sette keemilist koostist, veekogu looklevust, kalade, taimede ja selgrootute liigilist mitmekesisust ning isendite arvukust. Kindlatel juhtudel m\u00f5\u00f5detakse ka veehulga piisavust.Hea seisundi piiri seadmisel on p\u00fc\u00fctud saavutada tasakaal keskkonnakasutuse ja j\u00e4tkusuutlikkuse vahel. See t\u00e4hendab, et saame veekogusid endiselt kasutada, kuid nii, et nende seisund ei halveneks. Nii et siin ei p\u00fc\u00fcelda puutumata looduse poole, vaid otsitakse tasakaalupunkti.Peale hea seisundiklassi on veel neh liigitust ehk kokkuv\u00f5tvalt: v\u00e4ga halb, halb, kesine, hea, v\u00e4ga hea seisund. V\u00e4ga hea seisundiklass t\u00e4hendab p\u00f5him\u00f5tteliselt inimm\u00f5juta veekogu, mille poole v\u00f5ib p\u00fc\u00fcelda, aga ilmtingimata ei pea p\u00fc\u00fcdlema.PILK SELJA TAHAV\u00e4rsked veemajanduskavad on koostatud kolmandaks kuueaastaseks perioodiks. Seega oleme veekogusid sel viisil majandanud juba tosin aastat.Esimest veemajanduskava koostades olime olukorras, kus 75 protsendi veekogude seisund oli hinnatud heaks v\u00f5i v\u00e4ga heaks. Hea seisund tuli saavutada veel 25% veekogude puhul. N\u00fc\u00fcd, kaksteist aastat hiljem, on l\u00e4htepositsioon olukord, kus 60% veekogude seisund on hinnatud heaks v\u00f5i v\u00e4ga heaks ja 40% ehk ligikaudu 400 veekogu hea seisund tuleb veel saavutada.Selle statistika j\u00e4rgi oleksid seni tehtud t\u00f6\u00f6d ja investeeringud justkui veekogude seisundit aja jooksul halvendanud 15 protsendi v\u00f5rra. P\u00e4ris nii see ei ole: \u00fcldiselt on olukord siiski paranenud, kuid meie teave tegelike seisundite kohta on t\u00e4iustunud.Esimeste veemajanduskavade koostamisel hinnati veekogude seisundit paljusid kaudsete andmete p\u00f5hjal. Aja v\u00e4ltel on kogunenud rohkem andmeid ja uunmisviisid muutunud t\u00e4psemaks. Lahendatud on palju teravaid probleeme ja \u00fcldjuhul on need saavutused p\u00e4lvinud \u00fchiskonnas suurt poolehoidu. Peamiselt on tegu olnud kanalisatsioonitorude ja puhastite rekonstrueerimisega, tihedamalt asustatud alad on \u00fchendatud \u00fchiskanalisatsiooniv\u00f5rku ning j\u00e4\u00e4kreostusobjektid muudetud ohutumaks. V\u00e4henenud on majapidamiste ja t\u00f6\u00f6stuse reovee sattumine otse keskkonda. N\u00fc\u00fcdseks on sedalaadi veekeskkonnaga seotud mured enamalt jaolt Eestis lahendatud.Ent arvestades ebasoodsas seisundis veekogude hulka, on selge, et lai t\u00f6\u00f6p\u00f5ld on veel ees. Edasised t\u00f6\u00f6d ei ole paraku enam nii lihtsapiirilised ega p\u00e4lvi ilmselt sedav\u00f5rd \u00fchest positiivset vastuv\u00f5ttu. Enne kui neid l\u00e4hemalt k\u00e4sitleda, tasub peatuda m\u00f5nel senisel \u00f5ppetunnil.SENI TEHTU \u00d5PPETUNNIDSelleks et saavutada L\u00e4\u00e4nemere hea seisund, on muu hulgas v\u00e4ga t\u00e4htis v\u00f5imaldada kaladele vaba r\u00e4ndetee j\u00f5gedest ja j\u00e4rvedest.Suuremate ja olulisemate paisude t\u00f5kestust hakati toetusrahade abil v\u00e4hendama k\u00fcmmekond aastat tagasi. Tegu on olnud avatud rahastusmeetmega, mille toel hakati rajama kalap\u00e4\u00e4se ja lammutama paise. N\u00f5nda on suudetud lahendada mitu probleemkohta, kuid omajagu on olnud ka eba\u00f5nnestumisi. Kohati taotleti rahastust nendele projektidele, mida oli lihtsam ellu viia (nt puudus maaomaniku v\u00f5i kogukonna vastuseis), kuid mille soodne m\u00f5ju polnud niiv\u00f5rd ulatuslik. Nende kogemuste p\u00f5hjal v\u00f5iks m\u00f5elda, et ehk on vaja rahastust korraldada veidi teisiti, j\u00f5ulisemalt.Teine t\u00e4helepanek on seotud teavituse ja h\u00e4davajaliku n\u00f5uga. Viimasel kahel perioodil on veemajanduskavade tuum olnud mahukas tabel - meetmetabel. Uusimates veemajanduskavades h\u00f5lmab see ligi 2500 rida veekogup\u00f5hiseid ja \u00fcle-eestilisi t\u00f6id, mis aitavad parandada veekogude seisundit. Igale t\u00f6\u00f6le v\u00f5i tegevusele on m\u00e4\u00e4ratud rakendaja. \u00dcks veemajanduskavade peamisi rakendajaid on keskkonnaamet, kes on muu hulgas k\u00f5vasti panustanud teavitust\u00f6\u00f6sse. Paraku on inimesi ja asutusi palju, kelleni see info tuleb viia.K\u00fcllap peab tunnistama, et tavainimesel ei ole meetmete sisus ka kuigi lihtne orienteeruda ja nende vajadust m\u00f5ista. Teema eeldab tugevat soovi s\u00fcveneda ja keskmisest paremaid teadmisi valdkonnast, sealhulgas tuleb p\u00f5hjalikult tutvuda veemajanduskavaga. K\u00f5ik see n\u00f5uab k\u00f5vasti aega, mida k\u00f5igil paraku napib. Seega, kui tahame veemajanduskavasid t\u00f5husamalt rakendada, on vaja selle tarbeks tunduvalt rohkem kui paari inimest, kes annavad n\u00f5u ja selgitavad teemat arusaadavalt. Piltlikult \u00f6eldes k\u00e4ivad ukselt uksele, tutvustamaks v\u00f5imalusi ja olukorda.Nii et meil on palju katsumusi, et j\u00e4rgnevaks kuueks aastaks seatud sihid ellu viia: 2500 abin\u00f5u (tegevust) veekogude hea seisundi nimel.POLE INIMEST, ON PROBLEEMESelleks et suudaksime veemajanduskavades ette n\u00e4htud tegevused teoks teha, vajame paratamatult inimesi. J\u00e4rgmiseks viieks aastaks on vaja 15 valgalaspetsialisti, kes tegutsevad oma piirkonnas (nt valgalade r\u00fchmas), suhtlevad sealsete olulisemate veekasutajatega, annavad keskkonnakaitsen\u00f5u ja aitavad rakendada veemajanduskava.Samalaadset valgalade veemajandusspetsialistide s\u00fcsteemi on edukalt rakendatud mi m\u00f5neski teises ELi riigis, n\u00e4iteks Soomes. Selle eelis on asjaolu, et teave valgalal ette tulevate probleemide ja v\u00f5imalike lahenduste kohta koondub \u00fche inimese k\u00e4tte. Nii on v\u00f5imalik asju ajada k\u00f5ige t\u00f5husamalt, \u00fclimalt t\u00e4htis on tunda kohalikke olusid ja aktiivselt suhelda ettev\u00f5tjatega ning tootjatega n\u00e4ost n\u00e4kku.PAISUTAMINE EI OLE P\u00d5HI\u00d5IGUSEestis on looduse infos\u00fcsteemi EELIS andmeil ligi tuhat paisu, mis on \u00fcle vaadatud ja jagatud eri kategooriatesse, arvestades t\u00e4htsust veekogude seisundile. Ligi saja paisu puhul on kalade l\u00e4bip\u00e4\u00e4suvajadust peetud esmat\u00e4htsaks, peaaegu saja viiek\u00fcmnel pigem t\u00e4htsaks ja \u00fclej\u00e4\u00e4nutel mitte v\u00e4ga oluliseks.Praeguseks on valdav osa prioriteetseid ja v\u00e4hem konflikte p\u00f5hjustavaid paise kas eemaldatud v\u00f5i rajatud neile kalap\u00e4\u00e4sud. Ent leidub ka selliseid esmat\u00e4htsaid paise, millele ei ole seni saanud kalap\u00e4\u00e4su rajada, sest seisukohad on olnud vastakad.Keskkonnakaitse m\u00f5ttes on kalade vaba l\u00e4bip\u00e4\u00e4su vajadus ja p\u00f5hjendus \u00fcsna \u00fcheselt selge. Paisu omanikud aga vaidlevad vastu, selgitades, et praegune olukord on valitsenud aastak\u00fcmneid (aastasadu): miks n\u00fc\u00fcd n\u00e4hakse selles probleemi? \u00dche argumendi j\u00e4rgi on paisj\u00e4rv kohalikele elanikele oluline puhkeala. Keerulisematel juhtudel tekitab probleeme ka asjaolu, et h\u00e4sti toimivat kalap\u00e4\u00e4su ei ole tehniliselt v\u00f5imalik rajada ning ainus lahendus on pais eemaldada (nt Linnam\u00e4e pais).Olenemata pikast paisutustraditsioonist, on siiski tegu veekasutusega, sestap peab olema veendunud, et sellega ei seata ohtu head keskkonnaseisundit. Seega, k\u00f5igepealt hea seisund ja alles siis muud eelised. Meil on vaid m\u00f5ni \u00fcksik esmat\u00e4htis pais, mille muude huvide t\u00e4htsus v\u00f5ib \u00fcles kaaluda loodusele tekitatud kahju. N\u00e4iteks on nendel juhtudel suur argument muinsuskaitsev\u00e4\u00e4rtus (nt Tudulinna pais).Palju selgitust\u00f6\u00f6d n\u00f5uab ka t\u00f5siasi, et koos paisutusega on veekasutaja v\u00f5tnud kohustuse oma kulul hooldada paisu ja paisj\u00e4rve. Olenevalt paisust ja -j\u00e4rvest v\u00f5ib see igal aastal tuua kaasa m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kulusid. Sugugi ei ole v\u00e4listatud, et tulevikus kehtestatakse paisutamisele keskkonnakasutustasu. Praegustes veemajanduskavades maksustamist siiski k\u00f5ne alla ei ole v\u00f5etud.SININE ELEKTERRohep\u00f6\u00f6rde kontekstis on arutletud h\u00fcdroelektrijaamade panuse ja otstarbe \u00fcle. Eesti j\u00f5gede h\u00fcdroenergeetiline potentsiaal on paraku v\u00e4ike [2]. J\u00f5eveest saadav elekter ei kaalu \u00fcles tootmisega p\u00f5hjustatud kahju kalade r\u00e4ndele ja nende hukku turbiinides.Aastaks 2035 on Eestisse plaanitud kliimaneutraalset v\u00f5imsust \u00fcle 4000 MW. V\u00f5imalikeks allikateks on mere- ja maismaatuulikud, p\u00e4ikesepatareid, biok\u00fcttel t\u00f6\u00f6tavad jaamad, aga ka tuumajaam. Ei ole veel otsustatud, mis teed minnakse [5]. H\u00fcpoteetilise arvutuse j\u00e4rgi kataks k\u00f5ikide j\u00f5gede h\u00fcdroenergia sellest alla kahe protsendi ehk 75 MW. Pigem tuleb kaaluda, milliseid veel s\u00e4ilinud h\u00fcdroelektrijaamu (neid on alla k\u00fcmne) on m\u00f5ttekas hoidaja milliste puhul tuleb otsida omanikega kokkuleppeid, kuidas elektritootmine l\u00f5petada.TOIDUAINED JA TOITAINEDPole kahtlust, et kodumaine p\u00f5llumajandus on sama oluline nagu kodumaineelekter v\u00f5i meie ehitusmaavarad. See majandusharu on muu hulgas seotud julgeolekuga, seet\u00f5ttu peame kaasnevaid keskkonnam\u00f5jusid teatud piirini taluma. Samas peame m\u00f5jude suhtes olema kriitilised ning selgitama v\u00e4lja v\u00f5imalused, kuidas p\u00f5llumajanduse keskkonnam\u00f5ju v\u00e4hendada.\u00dcldsusele on h\u00e4sti teada L\u00e4\u00e4nemere eutrofeerumine. Peale selle on veemajanduses toitainete t\u00f5ttu probleeme j\u00e4rvede ja p\u00f5hjavee seisundiga. J\u00f5gedes on murekohti pigem v\u00e4hem. Probleemi allika \u00fcle on vaieldud aastaid ja ilmselt vaieldakse ka edaspidi. Siiski saab praeguste andmete p\u00f5hjal \u00f6elda, et veekeskkonda j\u00f5udnud inimtekkelised toitained on enamasti p\u00e4rit p\u00f5llumajandusest.Valdavalt piiratakse toitainete leostumist \u00f5igusaktides kehtestatud normide kaudu (lubatud kogus hektari kohta, \u00fcldised ajalised ja paikkondlikud piirangud, nt Pandivere ja Adavere-P\u00f5ltsamaa nitraaditundlikel aladel). Selline \u00fcldk\u00e4situs ei ole paraku piisav.\u00dcldjoontes on kaks p\u00e4\u00e4seteed: v\u00e4hendada toitainekoguste piirm\u00e4\u00e4ra hektari kohta v\u00f5i rakendada p\u00f5llup\u00f5hiseid lahendusi. V\u00e4iksem \u00fcldnorm peaks p\u00e4evakorral olema juhul, kui selgub, et p\u00f5llup\u00f5hised lahendused ei toimi v\u00f5i nii spetsiifiline rakendamine k\u00e4ib \u00fcle j\u00f5u. P\u00f5hjus on selles, et piirkonnad on erisugused ja klimaatilised aastaajad erinevad aastati ning seet\u00f5ttu peab ka lahendusviis olema pigem paindlik kui \u00fchesugune.P\u00f5llup\u00f5histe lahenduste alus on p\u00f5llu toitainebilanss. Sellega arvutatakse v\u00e4lja p\u00f5llule viidav (v\u00e4etis ja seeme) ning p\u00f5llult \u00e4ra toodav (vili) toitainekogus. Kui p\u00f5llule j\u00e4\u00e4b liialt palju toitaineid, tuleb olukorda parandama hakata: muuta toitainete tasakaalu, aga ka mulla omadusi. \u00dchtlasi saab rakendada lahendusi, mis aitavad toitaineid kinni p\u00fc\u00fcda, n\u00e4iteks j\u00e4tta veekogu vahele suurem haljasriba, kasutada talivilja jne.Ka veemajanduskavad n\u00e4evad ette abin\u00f5usid, et toitainebilanss oleks tasakaalus, \u00fcksiti on v\u00f5imalik rakendada teisi veekaitsev\u00f5tteid. Seni ei ole kavades k\u00f5ne alla v\u00f5etud taotlust muuta toitainebilanss kohustuslikuks, kuid arutelud selle \u00fcle on asjakohased.SIRGE J\u00d5GI EI OLE HEA J\u00d5GIEesti maaparanduse tippaeg j\u00e4\u00e4b ilmselt eelmise sajandi teise poolde, mil soodest pidid saama p\u00f5llumaad ja j\u00f5gedest vee\u00e4ravoolukanalid. Nii kaevati maaparanduskraavid j\u00f5gedeni ja j\u00f5ed sirgeks, et vesi kiiresti \u00e4ra voolaks.N\u00fc\u00fcdisaja maaparandus on tunduvalt tagasihoidlikum ja sirgete j\u00f5gede asemel v\u00e4\u00e4rtustatakse varasemast rohkem k\u00e4\u00e4nulisi vooluveekogusid. See ei ole hea mitte \u00fcksnes vee-elustikule, vaid ka maakasutajatele. K\u00e4\u00e4nulisem ja v\u00e4ikeste takistustega voolus\u00e4ng aitab t\u00f5husamalt kaasa sellele, et \u00fcleujutusvesi ei koonduks kiiresti \u00fchte kohta.Praegu on p\u00f5llupidajate suutlikkus eesvoolusid hooldada m\u00e4rksa v\u00e4iksem - kui maaparanduse tippaegadel. Sestap leevendavad looduslikult looklevad j\u00f5ed paisutavat m\u00f5ju ka nendel j\u00f5el\u00f5ikudel, mida omal ajal s\u00fcvendad ja mis on n\u00fc\u00fcdseks suurel m\u00e4\u00e4ral kinni kasvanud. Vajadus p\u00f5llumaid kuivendada siiski j\u00e4\u00e4b, mist\u00f5ttu ei saa eesvoolude hooldamisest t\u00e4ielikult loobuda. K\u00fcll aga saab seda edaspidi teha targemalt, arvestades rohkem looduskeskkonda. Veemajanduskavades on selleks r\u00f5hutatud vajadust koolitada asjaomase valdkonna projekteerijaid ja vee-elustiku eksperte, kes aitavad ellu rakendada sobivaid lahendusi.SEE ON ALLES ALGUSVeemajanduskavad sisaldavad veel palju lahendusi, millega saame olulised veekogud korda. Alates klosetipotti visatavate ravimite probleemist l\u00f5petades k\u00fcsimusega, kas meil ikka on vaja nii paljude veekogudega tegeleda veemajanduskavade tasandil. Siinses artiklis on j\u00e4\u00e4nud k\u00e4sitlemata ka \u00fcleujutusohtude maandamise kavad, mis on koostatud koos veemajanduskavadega ning v\u00e4\u00e4rivad kindlasti selgitavat \u00fclevaadet.\u00a0Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu direktiiv 2000\/60\/E\u00dc, 23. oktoober 2000, millega on kehtestatud \u00fchenduse veepoliitika tegevusraamistik, eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/ALL\/?uri=celex:32000Loo6o.Kaljuvee, Heiko 2018. Eesti j\u00f5gede h\u00fcdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneri\u00f5ppe l\u00f5put\u00f6\u00f6. Eesti maa\u00fclikooli metsandus- ja maaehitusinstituut, Tartu, dspace.emu.ee\/xmlui\/ handle\/10492\/4276.Sustainable Development: 17 Goals, sdgs.un.org\/ goals.Veemajanduskavad 2022-2027, www.envir.ee\/veemajanduskavad-2O22-2O27#veemajanduskavade-do. \u00dcleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele. 8. aruanne: l\u00f5pparuanne 2022. Trinomics B. V., Rotterdam, energiatalgud.ee\/sites\/default\/ files\/2022-i2\/D8%20Final%20rep0rt%20translated%206.12.2022%20clean.pdf.KARL KUPITS (1979) on keskkonnaspetsialist, \u00fcks veemajanduskavade autoreid.PINNAVEE KOONDSEISUND 2021 L\u00e4\u00e4ne-Eesti veemajanduslik piirkond\u00a0Ida-Eesti veemajanduslik piirkond\u00a0Allikas: Keskkonnaagentuur, veekogumite kaardirakendus\"\u00dcldjoontes on kaks p\u00e4\u00e4seteed: v\u00e4hendada toitainekoguste piirm\u00e4\u00e4ra hektari kohta v\u00f5i rakendada p\u00f5llup\u00f5hiseid lahendusi.\"V\u00e4\u00e4na j\u00f5e \u00fclemjooks enne 1935. aastat ja t\u00e4nap\u00e4eval: aja jooksul on voolus\u00e4ngi tublisti \u00f5gvendatudErra j\u00f5e setted olid aastatepikkuse p\u00f5levkivi\u00f5lit\u00f6\u00f6stuse m\u00f5ju t\u00f5ttu v\u00e4ga reostunud. Probleeme suurendas asjaolu, et j\u00f5e s\u00e4ng asub karstialal ning tootmisj\u00e4\u00e4gid j\u00f5udsid h\u00f5lpsasti ka p\u00f5hjavette. N\u00fc\u00fcdseks on j\u00f5es\u00e4ngist v\u00e4lja kaevatud tuhandete tonnide jagu reostunud setteid. Suurel fotol on Erra j\u00f5e reostus enne puhastamist, v\u00e4ikestel fotodel on n\u00e4ha Erra j\u00f5e puhastamist ja j\u00f5es\u00e4ngi p\u00e4rast puhastamistMullu augustis hukkus Umbusi j\u00f5es p\u00f5llumajandusreostuse t\u00f5ttu v\u00e4ga palju elustikku.Tegu on k\u00fcll erakorralise juhtumiga, kuid see tuletab meelde, et p\u00f5llumajandusel v\u00f5ib olla v\u00e4ga tugev m\u00f5ju veekeskkonnaleTekst: KARL KUPITS"}
{"text":"Miks see k\u00fcll imestama ei pane: Vene rahapesu \u201cmaha maganud\u201d J\u00fcrgen Ligi kaitseb n\u00fc\u00fcd Kaja Kallase Vene-pere\u00e4riKui poliitik on h\u00e4vitanud s\u00f5jav\u00e4e vastuluure, soovinud kaotada kohustuslikku ajateenistust ja olnud vastutav rahandusminister kogu selle aja, mil puhtaks pestav Vene raha l\u00e4bi Eesti voolas, siis on tema kleebitavad sildid Kremli huvidest k\u00fcll pigem tema enda otsaette kleebitavad. J\u00fcrgen Ligi on minetanud arusaamise, et ta ise on paremal juhul aastaid olnud \u201cKremli kasulik idioot\u201d, halvemal juhul aga kaasosaline.\nBNS vahendab: \u201cReformierakonna \u00fche juhtpoliitiku J\u00fcrgen Ligi hinnangul on peaminister Kaja Kallase \u00fcmber skandaalide tekitamine Kremli huvides. \u201cKui peaministri abikaasa \u00e4ritegevust ei lekitanud Kreml, on see nende samasugune v\u00f5imel\u00fcnk kui \u00f5hut\u00f5rje auklikkus. Aga Eesti riigi ja rahva peateemaks on see saanud siiski ja sedasorti k\u00f5ike mattev poliitiline m\u00f6ll on olnud Kremli programmiline eesm\u00e4rk ja t\u00f6\u00f6 l\u00e4\u00e4nes teemast s\u00f5ltumata,\u201d kirjutas Ligi sotsiaalmeedis.\u00a0Tema s\u00f5nul on Venemaa m\u00f5jutustegevus l\u00e4\u00e4nes ikka seisnenud p\u00f5hiliselt ebakindluse, umbusu ja viha k\u00fclvamises \u00fchiskondadesse.\u201d\nSee, et Kaja Kallase abikaasa Venemaal \u201cverist\u201d tulu teenis, Ligit n\u00e4htavasti ei k\u00f5iguta \u2013 vastupidi, ta usub, et leke tuli Kremlist, kelle s\u00f5jamasin sai paraku turgutust just Arvo Hallikult.\nLigi arvates teenivat \u201ck\u00f5ike mattev poliitiline m\u00f6ll\u201d Kremli eesm\u00e4rke, kuid ta unustab lihtsa asja: seda m\u00f6llu poleks, kui Kaja Kallase abikaasa poleks poolteist s\u00f5ja-aastat Venemaaga \u00e4ri j\u00e4tkanud, samas kui peaminister ise seda teiste puhul hukka m\u00f5istis. Ebakindlust, umbusku ja viha k\u00fclvab \u00fchiskonnas just Kaja Kallas, sest rahvale oli see \u0161okiks, kui Ukraina toetamise eesotsas seisnud peaministri enda pere\u00e4ri t\u00f6\u00f6tas samal ajal Kremli heaks \u2013 seda n\u00e4itavad uuringud, millest selgub, et peale Reformierakonna on k\u00f5igis teistes erakondades Kaja Kallase tagasiastumisn\u00f5udele suur toetus.\nKremlil ei ole Eestis vaja midagi korraldada \u2013 Kaja Kallas tekitab ise k\u00f5ik poliitilised m\u00f6llud ning k\u00fclvab \u00fchiskonda viha ja umbusku. Ligi aga tahab, et Reformierakonna sigaduste osas valitseks t\u00e4ielik vaikus, muidu olevat see \u201ck\u00f5ike mattev poliitiline m\u00f6ll Kremli huvides\u201d.\nLigi enda roll Skandinaavia pankade rahapesus tahaks endiselt samasugust avalikustamist nagu Kaja Kallase roll abikaasa Vene-\u00e4rides \u2013 ega ta j\u00e4rsku konksu otsas ripu?\nLigi ajab Petsebuli v\u00e4lja Petsebuliga: Venemaaga peetava \u00e4ri avalikustamine olevat Kremli huvides. Eriti hinnaline on see \u201cavastus\u201d mehe suust, kes ise on oma tegevuses olnud j\u00e4rjekindlalt Kremli kasulik idioot.\n\u201cViimastel p\u00e4evadel on EKRE levitamas n\u00e4iteks pahameelt Pihkva lennuv\u00e4lja droonir\u00fcnnaku p\u00e4rast,\u201d v\u00e4idab Ligi.\nEKRE pole sel teemal k\u00fcll s\u00f5na v\u00f5tnud, kuid Uued Uudised vahendasid Postimeest: \u201eVene propagandist Vladimir Solovjov s\u00fc\u00fcdistas Pihkva s\u00f5jalennuv\u00e4ljale m\u00f6\u00f6dunud \u00f6\u00f6l tehtud droonir\u00fcnnakus Balti riike ning kutsus Baltimaid Maa pealt \u00e4ra p\u00fchkima. Solovjovi s\u00f5nul t\u00f5usid Pihkva lennuv\u00e4ebaasi r\u00fcnnanud droonid suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00f5hku Balti riikide territooriumilt, misj\u00e4rel esitas ta \u00fcleskutse Baltimaid r\u00fcnnata. \u201eH\u00e4vitage see kuradi Baltikum! P\u00fchkige see Maa pealt \u00e4ra,\u201c r\u00e4uskas propagandist, kandes samal ajal pusa kirjaga \u201eCCCP\u201c, mis on N\u00f5ukogude Liidu venekeelne l\u00fchend.\nHoopis Ligi tahab, et Eesti ei reageeriks kuidagi ohule, kui Pihkva droonir\u00fcnnakut kasutatakse \u00e4ra meie riigi s\u00fc\u00fcdistamiseks ja v\u00f5imalikuks vaenutegevuseks.\nUued Uudised"}
{"text":"\u00d5iguskantsler peaministri mitteilmumisest riigikogu komisjoni: arutletav k\u00fcsimus peab olema vastava komisjoni p\u00e4devuses\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise andis hinnangu peaministri mitteilmumisele riigikogu erikomisjoni ette ja selgitas, et komisjoni istungil arutlusele tulev k\u00fcsimus peab olema vastava komisjoni p\u00e4devuses. Komisjoni ette mitteilmumist saab karistada aga uurimiskomisjonide puhul.\nMadise m\u00e4rkis, et kehtiva riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seaduse kohaselt s\u00f5ltuvad riigikogu komisjonide volitused komisjoni liigist. \u201eRiigikogus on nelja liiki komisjone: alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. K\u00f5ige ulatuslikumad volitused on uurimiskomisjonidel \u2013 selle kutse peale on kohustatud ilmuma ka n\u00e4iteks \u00e4rimehed ning tulemata j\u00e4tmist on v\u00f5imalik karistada rahatrahviga,\u201c vastas ta.\nTa lisas, et valitsuse liikmed (sh peaminister) on kohustatud oma v\u00f5imkonda kuuluva k\u00fcsimuse aruteluks ilmuma ka teistesse komisjonidesse, kuid seadus ei n\u00e4e teist liiki komisjonide puhul ette mitteilmumise eest karistamise v\u00f5imalust.\n\u201ePoliitilise kultuuri osa on nii see, et riigikogu komisjon suhtleb enne kutse saatmist kutsutavatega kavandatud istungiaja sobivuse k\u00fcsimuses, kui ka see, et kutsutav ilmub esimesel v\u00f5imalusel komisjoni ette (kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis selleks varasemat plaani muutes),\u201c selgitas Madise ja lisas, et samas tuleb silmas pidada ka seda, et komisjoni istungil arutlusele tulev k\u00fcsimus peab olema vastava komisjoni p\u00e4devuses.\n\u201eVabariigi valitsuse liikme kutsumise puhul peab tegemist olema tema v\u00f5imkonda kuuluva k\u00fcsimusega. Kui valitsusliikmest kutsutu sellegipoolest ei ilmu, annab p\u00f5hiseaduslik kord riigikogule v\u00f5imaluse avaldada valitsusliikmele umbusaldust. Vajadusel saab riigikogu muuta ka kehtivat riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadust,\u201c m\u00e4rkis Madise.\n\u00d5iguskantsler lisas, et hea riigi\u00f5iguslik tava ja p\u00f5hiseadusp\u00e4rane parlamendikultuur n\u00f5uavad vastastikust austust. Sellise t\u00f6\u00f6kultuuri saavad tema s\u00f5nul kujundada ainult riigikogu liikmed ise. \u201e\u00d5iglast parlamendikultuuri aitab saavutada see, kui kujutletakse end nii valitsuse liikme kui ka riigikogu liikme rolli, nii valitsuse plaanide toetajaks kui ka nende vastaseks. See on ka etten\u00e4gelik, sest koalitsioonid muutuvad,\u201c \u00fctles ta.\nKallas osaleb j\u00e4rgmistel n\u00e4dalatel riigikogu erikomisjonide istungitel\nPeaminister Kaja Kallas pakkus riigikogu erikomisjonidele oma ajad, millal ta saaks minna abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5tte \u00e4ritegevusega seoses tekkinud skandaali tagamaid selgitama, vahendab ERR.\n\u201ePeaminister Kaja Kallas v\u00f5ttis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoniga ise \u00fchendust ning pakkus kohtumise ajaks esmasp\u00e4eva, 4. septembri kell 10.00. Lisaks on kokkulepe, et 11. septembril kell 13 osaleb ta julgeolekuasutuste j\u00e4relvalve erikomisjoni istungil,\u201c \u00fctles ERR-ile peaministri n\u00f5unik Maris Lindm\u00e4e.\nKorruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme \u00fctles, et temale sobib Kallase pakutud aeg.\nSellel teisip\u00e4eval toimus riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine avalik istung, kuhu kutsuti peaminister Kaja Kallas, Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag ja Metaprint tegevjuht Martti Lemendik \u2013 keegi neist kohale ei l\u00e4inud.\nKallas p\u00f5hjendas oma otsust sellega, et tema p\u00e4evakava oli t\u00e4is ning riigieelarve kontrolli erikomisjon ei puutu tema arvates kuidagi k\u00f5nealusesse teemasse."}
{"text":"Kallas vastas opositsiooni kriitikale riigikokku mitteilmumise t\u00f5ttu   Peaminister Kaja Kallas \u00fctles vastuseks opositsiooni kriitikale, et riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungile mitte ilmudes ei rikkunud ta seadust, ei olnud riigikogu suhtes lugupidamatu ega k\u00e4itunud kuidagi pretsedenditult.   \"Sel n\u00e4dalal oli tohutu poleemika sellest, et ma ei ilmunud Mart Helme ja Urmas Reinsalu poolt korraldatud riigikogu erikomisjonide istungile. Sain teada, et rikun seadust, k\u00e4itun pretsedenditult, n\u00e4itan \u00fcles enneolematut lugupidamatust riigikogu suhtes,\" \u00fctles Kallas valitsuse pressikonverentsil. \"Esiteks on see, et riigikogu komisjonid moodustatakse konkreetse \u00fclesande t\u00e4itmiseks, need moodustatakse seaduse alusel ja nende \u00fclesannetega saavad k\u00f5ik tutvuda. N\u00e4iteks on riigikogu kodulehel kirjas, et riigieelarve kontrolli erikomisjon on riigikogu komisjon, mis kontrollib koost\u00f6\u00f6s riigikontrolliga vabariigi valitsust, et riigieelarve oleks t\u00e4idetud ning riigi vara ja eelarve vahendeid kasutataks s\u00e4\u00e4stlikult, otstarbekalt ja \u00f5igusp\u00e4raselt. Seega riigieelarve kontrolli erikomisjonil pole mingit p\u00e4devust selles (Kallas peab silmas teda tabanud skandaali - toim.) k\u00fcsimuses mingeid istungeid korraldada ja nende kutsele mitte allumine ei ole kuidagi seaduserikkumine,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas.\u00a0 \"Mis puudutab seda, et minu k\u00e4itumine oleks kuidagi pretsedenditu, siis lohutan ennast selle teadmisega, et ma ei ole kuidagi eesrindlik. P\u00e4ris paljud ministrid on j\u00e4tnud erikomisjonidesse minemata ja ma usun, et rekord selles on k\u00fcll Martin Helme k\u00e4es. Kuigi tol korral ajakirjandus sellest suurt numbrit ei teinud. Aga ju siis mulle on k\u00f5rgemad n\u00f5udmised,\" s\u00f5nas ta. Kallas t\u00e4psustas hiljem ERR-ile, et ta sooviks, et talle oleksid t\u00e4pselt samasugused ootused nagu olid Martin Helmele. \"T\u00e4hendab, et k\u00f5igile oleksid \u00fchesugused ootused. See ei ole ju p\u00e4ris aus, et \u00fchele on k\u00f5rgemad n\u00f5udmised kui teisele,\" \u00fctles Kallas. Elementaarne viisakus komisjoni poolt on muidugi see, et koos ministritega leitakse \u00fchine aeg, mis ka ministrite ajakavaga sobib,\" lausus peaminister. Kaja Kallas \u00fctles, et ei ole riigikogu suhtes kuidagi lugupidamatu, vaid peab riigikogust v\u00e4ga lugu. \"Olen alati pidanud, aga see lugupidamine p\u00f5hineb eelk\u00f5ige veendumusel, et riigikogu ise t\u00e4idab ka seadust,\" lausus Kallas. Teisip\u00e4eval toimus riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine erakorraline avalik istung, kuhu olid kutsutud teiste seas ka peaminister Kaja Kallas, ettev\u00f5tte Stark Logistic tegevjuht Kristjan Kraag ja ettev\u00f5tte Metaprint tegevjuht Martti Lemendik. Nimetatutest keegi kohale ei ilmunud. Kaja Kallas \u00fctles, et tema tihe ajakava ei v\u00f5imaldanud tal kohale tulla. Samuti p\u00f5hjendas ta mittetulemist sellega, et istungi keskmes oleval teemal ei ole midagi pistmist riigieelarvega.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Wise lubas sanktsioonide all oleval inimesel raha v\u00e4lja v\u00f5ttaEestlaste loodud finantsvahendusplatvorm Wise on \u00dchendkuningriigi valitsusameti teatel asknud Venemaa vastaste sanktsioonide all oleval isikul raha v\u00e4lja v\u00f5tta.\nBloomberg avaldas neljap\u00e4eval, et Londoni b\u00f6rsil noteeritud Wise lubas sanktsioonide all oleval kliendil platvormilt v\u00e4lja v\u00f5tta 250 naela. Finantstehnoloogia ettev\u00f5te lubas kliendil \u00e4rikontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta eelmise aasta juunis, ehk vahetult peale selle isiku lisamist Venemaa vastaste sanktsioonide nimekirja, avaldas \u00dchendkuningriigi finantssanktsioonide rakendamise amet (Office of Financial Sanctions Implementation - OFSI)."}
{"text":"VIDEO | Kaja Kallas protesti taustal: mul on hea meel, et EKRE on puhkuselt tagasiValitsuse pressikonverentsi j\u00e4rel andis Kaja Kallas Delfile intervjuu, kus juttu nii v\u00e4lissuhtlusest, ekspordist Venemaale kui ka sisepoliitikas toimuvast.M\u00e4letatavasti lahvatas eelmisel kolmap\u00e4eval skandaal, kui sai avalikuks, et Stark Logistics on Ukraina s\u00f5ja ajal j\u00e4tkanud tegevust, mis on seotud Venemaaga. Kallase abikaasa Arvo Halliku firmale Novaria Consult kuulus 24,8% firmast Stark Logistics. Tolle klient on omakorda Metaprint, kes tegutseb siiani ka Venemaal. Stark Logistics aitab logistika ja vedudega.Teema on leidnud laia kajastust ka v\u00e4lismeedias. Kallas on Euroopa \u00dclemkogus agaralt seisnud Ukraina eest. Kui t\u00f5siselt meid seal ja mujal areenil \u00fcldse v\u00f5etakse? \u201eMa selles \u00fcldse ei kahtle, et seda, mida [oleme] teinud siiani, teeme ka edaspidi. Selles oleme v\u00e4ga usutavad,\u201c m\u00e4rkis ta. Kallas lisas, et on saanud toetavaid s\u00f5numeid teistelt Euroopa Liidu peaministritelt. \u201ePea vastu, me vajame sind,\u201c olevat talle \u00f6eldud.Kallas: Eestist l\u00e4htuva ekspordi mahud on kahanenudForte kajastas sel n\u00e4dalal, et tollistatistika kohaselt on Venemaa kasvanud Eesti suurimaks ekspordipartneriks v\u00e4ljaspool Euroopa Liitu. Kallas s\u00f5nas, et vaatas oma meeskonnaga numbritesse sisse. Tema s\u00f5nutsi tuleb eristada kahte asja: Eestist l\u00e4htuv eksport ja Eesti kaudu toimuv eksport. Ta r\u00e4\u00e4kis, et lennuliiklus Venemaaga on suuresti kinni, mistap teised Euroopa riigid teostavad vedusid \u00fcle meie piiri. \u201eEestist l\u00e4htuva ekspordi mahud on kahanenud,\u201c s\u00f5nas Kallas. Tema teada on too number k\u00f5igest kolm protsenti kogu ekspordist. Ta t\u00f5des, et ka see on suur number, ent viitas ka, et k\u00f5ik ei l\u00e4he sanktsioonide alla ehk pole keelatud. Nende puhul on Kallase meelest tegu moraalik\u00fcsimusega. Ta n\u00f5ustus majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo hinnanguga, kes \u00fctles Fortele, et riik ei saa olla lapsehoidja, kes hakkab ettev\u00f5tete iga liigutust dikteerima. \u201eMinu meelest see tagasiside v\u00f5i pahameel, mis on ka meedias inimeste poolt v\u00e4ljendatud, annab nendele ettev\u00f5tetele s\u00f5numi, et palun l\u00f5petage see tegevus \u00e4ra igasugusel kujul.\u201cValitsus alustas sel n\u00e4dalal tuleva aasta riigieelarve k\u00f5nelustega. Kallase hinnangul on koalitsioonipartnerite suhted v\u00e4ga head. \u201eUskuge mind, \u00fcksteise kiitmist oli t\u00e4na erakordselt palju,\u201c kirjeldas ta ministrite arutelu. \u201eAga me k\u00f5ik teame, et meil on ees seismas v\u00e4ga, v\u00e4ga rasked l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ja ilmselt see on ettevalmistus, et me esialgu k\u00f5ikides kohtades, kus on \u00fcksmeel, seda \u00fcksmeelt ka selgelt v\u00e4ljendame.\u201cSamal ajal kui valitsuspoliitikud Stenbocki majas arutlesid, toimus hoone ees EKRE eestvedamisel meeleavaldus. \u201eMaha, Kaja,\u201c h\u00f5igati seal. \u201eSilmakirjateener ei saa olla peaminister\" seisis \u00fchel plakatil.\u201eMul on hea meel, et EKRE on suvepuhkuselt tagasi,\u201c torkas Kallas. Ta t\u00e4psustas, et tema teada Martin Helme olla veel soojal maal puhkamas, aga teised on tagasi. \u201eEKRE on algusest peale olnud selle valitsuse ja minu vastu. Midagi uut ei ole.\u201cAvatud v\u00f5i suletud ukse taga?Kaja Kallas osaleb tuleval esmasp\u00e4eval riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus teemaks tema vara, tulud ja huvide deklaratsioonid.Praeguse seisuga avalikkus sest vahetult osa ei saa ehk istung on suletud. Istungi hakul liikmed aga h\u00e4\u00e4letavad, kas teha see avalikuks v\u00f5i mitte. Avalikustamiseks oleks vaja enamiku n\u00f5usolekut \u2013 kokku on komisjonis kuus liiget, nii opositsioonist kui koalitsioonist kolm.Mida Kaja Kallas ise sooviks, kas istung v\u00f5iks olla avalik ehk veebi\u00fclekande vahendusel j\u00e4lgitav? \u201eMinu poolest v\u00f5iks see olla avalik,\u201c kostis Kallas pressikonverentsil. Samas viitas ta, et oleneb k\u00fcsimustest, teatud asjades v\u00f5iks s\u00e4ilida ka privaatsus."}
{"text":"VIDEO | Lauri L\u00e4\u00e4nemets podisevast skandaalist: see on v\u00e4hendanud valitsuse, peaministri ja riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust\u201eIga p\u00e4ev ma loen meediast, et on mingisuguseid uusi teemasid ja uusi nurki. Ja ma t\u00f5esti ei tea, kas see l\u00f5puni on t\u00f5de v\u00f5i mitte,\u201c kirjeldas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) Kaja Kallase mehe \u00e4ritegevuse \u00fcmber lahvatanud skandaali.\nM\u00f6\u00f6dunud kolmap\u00e4eval sai avalikuks, et Stark Logistics on Ukraina s\u00f5ja ajal j\u00e4tkanud tegevust, mis on seotud Venemaaga. Kallase abikaasa Arvo Halliku firmale Novaria Consult kuulus 24,8% firmast Stark Logistics. Tolle klient on omakorda Metaprint, kes tegutseb siiani ka Venemaal. Stark Logistics aitab logistika ja vedudega.\nRiigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski s\u00f5nas eile Vikerraadiole, et tema hinnangul ei ole Kaja Kallas andnud ammendavaid vastuseid oma abikaasa Venemaa-\u00e4ri kohta.\nP\u00e4rast t\u00e4nast valitsuse pressikonverentsi kommenteeris teemat Delfile SDE esimees L\u00e4\u00e4nemets. \u201eMeie (sotsid \u2013 toim) hoiak on, et esiteks see pole meeldiv asi. See on v\u00e4hendanud Eesti vabariigi valitsuse, peaministri ja riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Meie soov on, et usaldusv\u00e4\u00e4rsus tuleb taastada,\u201c lausus ta.\nL\u00e4\u00e4nemets: valitsuses skandaali-\u00fclevaateid ei tehta\nTema s\u00f5nutsi peab usalduse taastamine algama sellest, et k\u00f5ik on saanud oma k\u00fcsimustele ammendavad vastused. Kallas ei osalenud sel n\u00e4dalal riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel avalikul istungil. K\u00fcll aga on n\u00fc\u00fcd teada, et ta osaleb j\u00e4rgmisel esmasp\u00e4eval korruptsioonivastase erikomisjoni istungil ning 11. septembril julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil. L\u00e4\u00e4nemets v\u00e4ljendas head meelt, et Kallas selle sammu n\u00fc\u00fcd astub ja vastuseid saavad nii parlamendisaadikud kui ka avalikkus. L\u00e4\u00e4nemets r\u00e4\u00e4kis, kuidas ka tema on seni ammutanud oma info ikka meediakajastustest ja pidevalt on uued teemad ja nurgad. \u201eJa ma t\u00f5esti ei tea, kas see l\u00f5puni on t\u00f5de v\u00f5i mitte.\u201c\nMis aspektid on talle skandaali puhul segaseks j\u00e4\u00e4nud? \u201eKas koliti siis \u00fcmber ettev\u00f5tet v\u00f5i see hoopis laienes,\u201c t\u00f5i ta n\u00e4iteks. \u201eT\u00f5esti, seda infot on nii palju tulnud. Valitsuses seda infot ei jagata. Meil selliseid \u00fclevaateid ja memosid ei tehta. See on see, mida meedia vahendusel saab,\u201c m\u00e4rkis ta. L\u00e4\u00e4nemets usub, et just komisjonidest on siinkohal kasu faktide ja t\u00e4pse aegrea paika panemiseks.\nEPL on kajastanud, et kui Kuigi Stark Logistics v\u00e4idab, et aitas Metaprintil Venemaa \u00e4ri l\u00f5petada, siis tegelikult see \u00e4ri s\u00f5ja ajal hoopis kasvas. Metaprinti suurosanik Martti Lemendik kinnitas, et kaupa on m\u00fc\u00fcdud Venemaale 29,8 miljoni euro eest. Seejuures \u00fcht toodet kaubakoodiga 7210122000 (\u201e\u0411\u0435\u043b\u0430\u044f \u0436\u0435\u0441\u0442\u044c\u201c ehk tinatatud valgeplekk) just s\u00f5ja ajal hooga vedama hakatigi. Suuresti t\u00e4nu sellele kasvas 2022. aastal Metaprinti m\u00fc\u00fck Venemaale s\u00f5jaeelse aastaga v\u00f5rreldes 22%. T\u00e4navuse aasta jooksul on Stark Logistics Metaprinti Venemaa-vedudelt teeninud ligi 475 000 eurot.\nKallase peaministriks sobivuse kohta \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets, et siin peab vaatama Reformierakonnale otsa. \u201eNemad peavad hindama, mismoodi seda usaldusv\u00e4\u00e4rsust taastavad.\u201c\nKallas: ma j\u00e4tkan peaministrina\nKaja Kallas on skandaali puhkemisest saati avalikkusele \u00f6elnud, et tema ei plaani peaministri ametist tagasi astuda. \u201eK\u00f5igepealt \u00fctlen seda, et mul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud. Ma kindlasti vabandan k\u00f5igi ees, kes sellest riivatuna on end tundnud, aga mina saan vastutada nende moraalsete hinnangute eest, mida ma olen ka andnud,\u201c s\u00f5nas ta m\u00f5ne p\u00e4eva eest Delfile. \u201eEndiselt arvan, et Venemaal tegutsemine v\u00f5i Venemaaga suhete hoidmine olukorras, kus on k\u00e4imas t\u00e4iemahuline s\u00f5da, ei ole moraalne ja peaks l\u00f5ppema, ning kutsun \u00fcles k\u00f5iki Eesti ettev\u00f5tteid seda tegema \u2013 see seisukoht pole muutunud.\u201c\nTa on v\u00e4itnud, et nii Reformierakonnas kui ka koalitsioonis laiemalt ta mingit vastuseisu ei tunneta. Valitsus alustas sel n\u00e4dalal tuleva aasta riigieelarve k\u00f5nelusi. Kallase hinnangul on koalitsioonipartnerite suhted v\u00e4ga head. \u201eUskuge mind, \u00fcksteise kiitmist oli t\u00e4na erakordselt palju,\u201c kirjeldas ta l\u00f5una paiku ministrite arutelu."}
{"text":"Tallinnas toimuvatel tippkohtumistel osaleb \u00fcle 2000 v\u00e4lisosalejaTALLINN, 31. august, BNS \u2013 Tallinnas toimuvad j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal kaks peaminister Kaja Kallase poolt v\u00f5\u00f5rustatavat rahvusvahelist suurs\u00fcndmust: tippkohtumine Tallinn Digital Summit teisip\u00e4eval, 5. septembril ning Avatud valitsemise partnerluse (AVP) tippkohtumine kolmap\u00e4eval ja neljap\u00e4eval, 6.-7. septembril, mis toovad Tallinna enam kui 2000 riigi- ja valitsusjuhti, ministrit, poliitikut, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajat, ettev\u00f5tjat ja vaba\u00fchenduste esindajat enam kui 80 riigist.\nSeoses suure arvu osalejatega on oodata uuel n\u00e4dalal ajutisi liikluspiiranguid v\u00f5i -seisakuid Tallinna lennujaamas ja l\u00e4bi\u00fcmbruses ning kesklinna suuremate hotellide, Kultuurikatla ja Telliskivi Loomelinnaku \u00fcmbruses.\nTelliskivi Loomelinnakus toimuva Avatud valitsemise partnerluse tippkohtumise ajal ning vahetult eelneval ja j\u00e4rgneval p\u00e4eval on piiratud parkimine Telliskivi t\u00e4naval ning Telliskivi Loomelinnaku raudtee-poolses parklas. Telliskivi t\u00e4naval reguleeritakse liiklust ning v\u00f5ib tulla ette ajutist ja l\u00fchiajalist Telliskivi t\u00e4nava sulgemist.\nLoomelinnak on suures osas avatud, sealhulgas v\u00e4liala ja seal tegutsevad ettev\u00f5tted-\u00e4rid.\u00a0\nKultuurikatlas toimuva Tallinn Digital Summiti ajal on parkimisv\u00f5imalused Kultuurikatla \u00fcmbruses piiratud ning \u00fcmbruskonna t\u00e4navatel reguleeritakse vajadusel ajutiselt liiklust.\nRiigikantselei kutsub \u00fcles elanikke ja liiklejaid j\u00e4lgima ajutisi liiklusm\u00e4rke ja liiklusreguleerijate korraldusi ning arvestama oma liikumise planeerimisel kahe suurs\u00fcndmuse toimumisega.\nTallinn Digital Summit on Eesti peaministri algatatud iga-aastane tippkohtumine, mis toob kokku tipp-poliitikud, arvamusliidrid, ettev\u00f5tjad, akadeemia ja tehnoloogiakogukonna, et juhtida t\u00e4helepanu digivaldkonna muutuste olulisusele ning k\u00e4sitleda nende m\u00f5ju majandusele, \u00fchiskonnale, inimestele ja riikidele.\n6.-7. septembril toimuv Avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine toimub Eesti Avatud valitsemise partnerluse kaaseesistumise raames, mille Eesti v\u00f5ttis \u00fcle oktoobris 2022. \u00dcrituse keskmes on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalemine, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kriisivalmidus.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Metsk\u00fcla ja Virtsu kooli vastu kogutud allkirjad saadi pettuse teel? Lapsevanem: mina andsin allkirja muuks asjaksT\u00e4na, kui L\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu arutab Metsk\u00fcla ja Virtsu kooli saatuse \u00fcle, jahmatas avalikkust teiste kohalike lapsevanemate p\u00f6\u00f6rdumine \u2013 kui v\u00e4ikekoolid j\u00e4tkata saavad, kaebavad hoopis nemad valla kohtusse. Alla kirjutanud lapsevanem \u00fctles, et tema avaldas enda arvates toetust Lihula uuele koolimajale.\nP\u00f6\u00f6rdumisele alla kirjutanud kohalik naine (toimetusele nimi teada \u2013 M. M.) r\u00e4\u00e4kis Delfile, et eile \u00f5htul, kui ta ootas autos oma lapsi, tuli tema juurde vana tuttav ja palus naisel anda paberile allkiri.\nKui naine k\u00fcsis, mille jaoks allkiri on, vastas tuttav, et Lihula uue koolimaja toetuseks. Naine, kelle enda lapsed k\u00e4ivad Lihula koolis ja mis on v\u00e4ga vana ning amortiseerunud, andiski oma allkirja. Ta \u00fctles, et paber, kuhu tema oma allkirja kirjutas, oli valge A4, millel oli tol hetkel veel m\u00f5ned allkirjad. P\u00f6\u00f6rdumise teksti tema aga ei n\u00e4inud.\n\u201eOlin oma m\u00f5tetes ja kirjutasin alla,\u201c \u00fctles naine. \u201eUue kooli jaoks ikka [annan oma toetuse].\u201c\nKui t\u00e4na sai selgeks p\u00f6\u00f6rdumise tekst, oli naine v\u00e4ga \u00fcllatunud. \u201eNagu kott oleks p\u00e4he t\u00f5mmatud,\u201c lausus ta ja lisas, et kui oleks teadnud, et p\u00f6\u00f6rdumisega \u00e4hvardatakse kohtusse minna, siis poleks ta kindlasti sellele oma toetust andnud.\nT\u00e4na tuli avalikuks enam kui poolesaja Lihula lapsevanema ja elaniku avalik kiri valla juhtidele ja volikogule. Nad lubavad kohtusse p\u00f6\u00f6rduda, kui L\u00e4\u00e4neranna volikogu peaks otsustama, et Metsk\u00fcla kool j\u00e4\u00e4b lahti.\nP\u00f6\u00f6rdumises r\u00f5hutatakse, et v\u00e4ikekoolide toetamine v\u00f5ib seada ohtu Lihulasse uue koolimaja ehitamise. Ja nii \u00e4hvardatakse kohtusse kaevata vald, mis on v\u00e4idetavasti juba koolireformi p\u00e4rast kohusk\u00e4imisele kulutanud kuni 70 000 eurot."}
{"text":"\u00dcLEVAADE | \u201eSee mitte ainult ei n\u00e4e v\u00e4lja v\u00e4ga halb, vaid ongi seda.\u201c Koalitsioonipartnerite hulgas ei ole Kallase k\u00fcsimuses \u00fcksmeeltEesti 200 ja SDE fraktsioonide liikmed j\u00e4\u00e4vad peaminister Kaja Kallase abikaasa skandaali asjus \u00e4raootavale seisukohale \u2013 mitme hinnangul ei ole Kallas seni andnud piisavaid selgitusi. K\u00fcsimusele, kas Kallas peaks ametisse j\u00e4\u00e4ma, vastati erinevalt.\nTeisip\u00e4eval \u00fctles Kallas Vikeraadio saates \u201eStuudios on peaminister\u201c, et on idavedude skandaali koalitsioonipartneritega arutanud. Ta v\u00e4itis, et \u201ekeegi neist ei n\u00e4e p\u00f5hjust, et ma peaksin kuidagi vahetatud saama\u201c.\nUurisime m\u00f5lema erakonna rahvasaadikutelt \u2013 neid on kokku 21 \u2013 nende isiklikku arvamust praeguse olukorra kohta. Riigikogu liikmete jutust koorub v\u00e4lja, et Kallase positsioon ei ole sugugi nii kindel, kui ta \u00fcritab v\u00e4ita. K\u00fcsitletud t\u00f5desid Delfile, et \u00f5hus on endiselt k\u00fcsimusi, millele peaministril tuleb vastata.\nEesti 200\nKalev Stoicescu s\u00f5nul on peaministri skandaal t\u00f5sine ja avalikkuse huvi selle vastu \u00f5igustatud. Tema arvates peaks seda vaatama ka laiemalt ehk \u00fcldiselt kui \u00e4ritegevust Venemaaga. \u201eEi saa \u00f6elda, et kui Venemaal tegutseb piltlikult k\u00fcmneid v\u00f5i sadu firmasid, et siis \u00fche, kahe v\u00f5i kolme firma tegevus seal oleks ebamoraalne ja teiste puhul on k\u00f5ik h\u00e4sti. See on palju laiem k\u00fcsimus,\u201c s\u00f5nas ta.\nUmbusaldusavalduse kohta vastas ta, et kui see juhtuma peaks, siis v\u00f5tavad nad erakonnaga \u00fchise seisukoha. Ta lisas, et umbusalduse avaldamine ei lahendaks laiemat probleemi. \u201eMina \u00fctleksin, et on veel k\u00fcsimusi, millele on vaja vastust anda,\u201c \u00fctles ta.\nTema erakonnakaaslane Hendrik Terras arvas samuti, et Venemaaga \u00e4ri ajamine on t\u00e4iesti vale ja seda ei tohiks teha. Tema s\u00f5nul on peaminister lubanud, et l\u00e4heb korruptsioonivastasesse erikomisjoni kohale ning p\u00e4rast seda on nad koalitsioonis targemad.\nSeda, kas ta on peaministri praeguste vastustega rahul, Terras kommenteerida ei soovinud. Ta vastas vaid, et tema rahulolu ei ole oluline, sest ta vaataks teemat faktip\u00f5hiselt. \u201eMeie selle umbusaldusega praeguses seisus ei liitu,\u201c kinnitas Terras.\nKas usaldus peaministri vastu on p\u00fcsinud? Terras ei andnud selget vastust ning kordas oma eelmist lauset, et umbusaldusega nad kaasa ei l\u00e4he.\nMeie selle umbusaldusega praeguses seisus ei liitu.\nToomas Uibo s\u00f5nul on skandaal \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne ning see mitte ainult ei n\u00e4e halb v\u00e4lja, vaid ongi v\u00e4ga halb. Tema ootab Kallaselt veel t\u00e4psemaid selgitusi. \u201eKindlasti oleks vaja lisak\u00fcsimusi. Ma usun, et Kaja Kallas ka tuleb korruptsioonivastase komisjoni ette, kindlasti on vaja saadikutel [esitada] lisak\u00fcsimusi. Seda ta on lubanud teha ja ma usun, et nii ka l\u00e4heb,\u201c s\u00f5nas ta.\nTa lisas, et t\u00e4nase seisuga ei ole veel piisavalt infot, et otsustada, kas seista umbusaldamise korral erakonnana Kallase seljataga.\nKas Uibo usaldab peaministrit endiselt? \u201eSee ongi moraalik\u00fcsimus natuke, sest midagi ebaseaduslikku ei ole tuvastatud, et see ongi keeruline juhtum,\u201c s\u00f5nas ta. Ta lisas, et skandaal pole hea ei Eestile ega peaministrile endale, aga ta loodab, et l\u00e4hiajal saavad nad suuremat selgust. \u201eJa siis oskan \u00f6elda, kas usaldan [peaministrit] v\u00f5i mitte.\u201c\n\u201eMis n\u00fc\u00fcd riigikogu puudutab, siis oleks m\u00f5istlik, kui Kallas tuleks vastava komisjoni ette,\u201c \u00fctles ta ja lisas, et ei saa \u00f6elda, et teema oleks ammendunud, sest m\u00f5nel komisjonil on veel k\u00fcsimusi. \u201eMa arvan, et sealt on hea edasi minna, kui ta j\u00f5uab l\u00f5puks komisjoni ette,\u201c \u00fctles Igor Taro.\nTaro m\u00e4rkis, et peaministri usaldamise k\u00fcsimusele ei saa veel vastata, sest endiselt on \u00f5hus palju k\u00fcsimusi. Kui k\u00f5ik k\u00fcsimused on vastatud, siis saab ta alles \u00f6elda, kas ta usaldab Kallast v\u00f5i mitte.\nKindlasti on vaja saadikutel esitada lisak\u00fcsimusi.\nJuku-Kalle Raid r\u00e4\u00e4kis, et peaministri skandaal on keeruline, kuid ei ole ilus teiste inimeste eksimustes kolmandaid inimesi s\u00fc\u00fcdistada. Nimelt tundub olukord talle jabur ning ta ei saa h\u00e4sti aru, kuidas Kallas teemasse puutub.\nRaid leidis aga, et Kallas oleks v\u00f5inud teemat paremini kommunikeerida. \u201eUmbes samal hommikul oleks v\u00f5inud mingi pressikonverentsi kokku kutsuda ja \u00f6elda: \u201eKuulge, selline v\u00e4rk on, mina ei teadnud v\u00f5i ei ole seotud. Igal juhul sorry, mina j\u00e4tkan Ukraina rindel ja Ukraina poolel\u201c ja ma arvan, et kogu see jama oleks olemata olnud,\u201c \u00fctles ta.\nTa lisas, et tema usaldab peaministrit ega kavatse umbusaldusega kaasa minna, sest hoolimata k\u00f5igest on Kallas olnud hea peaminister. Ta m\u00e4rkis, et kui \u00fchele poole panna see skandaal ja teisele poole Kallase senine tegutsemine maailmas, siis tal ei ole k\u00fcsimustki, kumb pool on suurema kaaluga.\nKa Kadri Tali oli veendunud, et peaminister jagab veel selgitusi skandaali valguses ning l\u00e4heb ka korruptsioonivastase erikomisjoni ette. \u201eK\u00f5igepealt ma tahan \u00f6elda, et mitte mingil viisil ei \u00f5igusta ma mingit koost\u00f6\u00f6d Venemaaga, aga ma r\u00e4\u00e4giks lihtsalt sellest, et antud hetkel ei olegi Kallas saanud sellist pikka ja \u00f5iglast selgitust omapoolsest versioonist k\u00f5igile seletada,\u201c \u00fctles ta.\nTali s\u00f5nas, et tema usaldab peaministrit. \u201eMina t\u00e4nase seisuga olen kindlasti Kaja Kallase seljataga ja ei arva, et ta peaks tagasi astuma.\u201c\nLiisa Pakosta s\u00f5nul on Kallas kinnitanud, et ta on valmis vastama juhtunu moraalseid aspekte puudutavatele k\u00fcsimustele ning andma k\u00f5ik vastused asjakohases komisjonis.\n\u201eMa ei toeta peaministri umbusaldamist, ent m\u00f5istagi olen ma Venemaa elajaliku agressiooni t\u00f5ttu vastu igasugusele \u00e4ritegevusele, mis toetab Vene s\u00f5jamasinat ja Kremli re\u017eiimi,\u201c lisas ta.\nKorruptsioonivastase erikomisjoni liige Irja Lutsar \u00fctles, et koalitsioonipartnerid on oma arvamuse \u00f6elnud ning praeguse seisuga pole midagi uut lisada. \u201eEesti 200 on ka \u00f6elnud, et juhtum on muidugi kahetsusv\u00e4\u00e4rne ja v\u00e4hemalt mina olen meie valitsusliikmete kaudu saanud need vastused k\u00fcsimustele, mis esialgu olid,\u201c s\u00f5nas ta.\nLutsar lisas, et loodab, et kui Kallas j\u00f5uab erikomisjoni ette, siis saab teema selgemaks.\nPeeter Tali usub samuti peaministri s\u00f5nu minna komisjonide ja parlamendi ette, et riigikogulased ja avalikkus saaksid oma k\u00fcsimustele ammendavad vastused. \u201eMul ei ole p\u00f5hjust peaministri s\u00f5nades kahelda,\u201c lisas ta.\nTali pidas samuti vajalikuks esile tuua, et pikas perspektiivis on igasugune \u00e4ritegemine Venemaaga kahjulik ja ta ei kiida seda heaks.\nMis puudutab peaministri usaldamist, siis vastas Tali, et tema on valitsusliidu poliitik ning moraalsed otsused peab tegema Kallas ja Reformierakond. \u201eMeie huvi on, et see valitsusliit ikkagi p\u00fcsiks, et viia ellu need suured asjad, mis oleme kokku leppinud, ja ma arvan, et selline valitsusliit Eestile on t\u00e4na ikkagi k\u00f5ige edumeelsem ja tulevikku vaatavam,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nMarek Reinaas s\u00f5nas Delfile, et tema k\u00f5nealust skandaali kommenteerida ei soovi, sest tal ei ole midagi tarka \u00f6elda.\nKolm Eesti 200 liiget \u2013 Z\u00fcleyxa Izmailova, Tanel Tein ja Tarmo Tamm \u2013 j\u00e4tsid Delfi p\u00e4ringule vastamata.\nSotsiaaldemokraadid\nSDE fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski on varem \u00f6elnud ERR-ile, et kindlasti soovib erakond j\u00e4tkata praeguse koalitsiooniga, ent samas pole Kallas andnud ammendavaid vastuseid.\n\u201eMa loodan, et ta l\u00e4hiajal siiski saab ilmuda ka riigikogu ette, et anda need vastused, mida t\u00e4iesti legitiimselt riigikogu liikmed ja komisjonid soovivad saada. Ja kui need vastused on ammendavad, need selgitused on antud, siis on v\u00f5imalik edasi minna. Kui seda ei juhtu, siis ma arvan, et ongi see koht, kus tuleb v\u00f5ib-olla m\u00f5elda ka teistele otsustele. Aga t\u00e4na me veel seal ei ole,\u201c lisas Ossinovski.\nKriitikat jagus ka tema erakonnakaaslastel.\n\u201ePoliitiku relv heas m\u00f5ttes on tema usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja kahtlemata on peaministri oma praegu k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6nud. Heameelega kuulaks \u00e4ra peaministri vastused, mida ta annab komisjonis, kuhu ta on lubanud tulla. See v\u00f5imalus tal on ja seda ta kasutab ning kindlasti oleme koalitsioonipartnerina n\u00f5udlikud ja ootame vastuseid,\u201c \u00fctles sotsiaaldemokraat Priit Lomp.\nTa lisas, et kindlasti on k\u00fcsimusi, mis on juba saanud vastuseid, ent iga p\u00e4evaga on tulnud infokilde juurde. \u201ePisut h\u00e4iriv on olnud see, et on mulje, et ei tohi mingeid asju k\u00fcsida. Peaminister avaliku elu tegelasena peaks neile k\u00fcsimustele vastama,\u201c s\u00f5nas Lomp.\nPisut h\u00e4iriv on olnud see, et on mulje, et ei tohi mingeid asju k\u00fcsida.\nRaimond Kaljulaid r\u00e4\u00e4kis, et v\u00e4ga raske on j\u00e4reldusi teha nende intervjuude ja kommentaaride p\u00f5hjal, mis on seni meediale antud. Ta usub, et \u00fchel hetkel tuleb peaminister riigikogu t\u00e4iskogu ette vastuseid andma ja siis saab k\u00fcsimusi esitada.\nKaljulaid s\u00f5nas, et temale teadaolevalt ei ole opositsiooni umbusaldusavaldusega keegi koalitsioonist kunagi varem liitunud ning ta on kindel, et seda ei juhtu ka seekord. Ta lisas, et v\u00f5ib kergemat m\u00fcrki v\u00f5tta, et opositsiooni umbusaldusavaldus ei vii mitte kuhugi.\nKas ta peaministrit ka usaldab, on tema s\u00f5nul vara \u00f6elda, sest kogu teema on niiv\u00f5rd v\u00e4rske. \u201eEesti vanas\u00f5na \u00fctleb ka, et tark ei torma \u2013 laseme neil asjadel selgineda,\u201c s\u00f5nas Kaljulaid.\nErakonnakaaslane Helmen K\u00fctt \u00fctles, et praegu on koost\u00f6\u00f6 koalitsioonipartneritega v\u00e4ga hea. \u201eMis puudutab skandaali Kaja Kallase ja tema perega seonduvalt \u2013 see probleem vajab kahtlemata selgitust ja paremaid vastuseid, aga see ei t\u00e4henda valitsuskriisi,\u201c \u00fctles ta ja lisas, et kindlasti need vastused ka antakse.\n\u201e\u00dctleme ausalt, selles osas peab eelk\u00f5ige Kaja Kallas v\u00f5tma seisukoha koos Reformierakonnaga, aga koalitsiooni tervisel pole praegu midagi viga,\u201c s\u00f5nas ta.\nSelles osas peab eelk\u00f5ige Kaja Kallas v\u00f5tma seisukoha koos Reformierakonnaga.\nTiit Maran m\u00e4rkis, et ta on viibinud v\u00e4lismaal, seega pole ta j\u00f5udnud end teemaga t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral kurssi viia ega soovi seet\u00f5ttu praegu teemat pikemalt kommenteerida\nHeljo Pikhofi arvates ei m\u00f5juta skandaal koalitsiooni p\u00fcsimist mitte mingilgi moel. \u201eOn ju erakonnad moodustanud koalitsiooni, mitte \u00fcksikisikud. Koalitsiooni tervis ministrite tasemel on v\u00e4ga hea ja v\u00f5in \u00f6elda, et samamoodi on riigikogus. Ma ei n\u00e4e seda, et koalitsioon oleks lagunemas,\u201c lausus ta.\n\u201eKuniks \u00fchiskonnas neid k\u00fcsimusi on, siis ma arvan, et neile tuleb vastata, kuni laiemalt tunnetatakse, et ei ole p\u00f5hjust enam kahelda,\u201c m\u00e4rkis Reili Rand ja lisas, et ta loodab, et peaminister annab piisavalt ammendavad vastused.\nAnti Allas \u00fctles samuti, et \u00f5hus on veel k\u00fcsimusi, mis ootavad vastuseid, ning praegu pole v\u00f5imalik mustvalgelt vastata sellele, kas ta usaldab Kallast \u2013 k\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, kas need vastused tulevad v\u00f5i mitte."}
{"text":"Trump ei tunnistanud end Georgia valimiskuritegudes s\u00fc\u00fcdiWASHINGTON, 31. august, AFP-BNS \u2013 USA ekspresident Donald Trump ei tunnistanud end neljap\u00e4eval s\u00fc\u00fcdi kuritegelikus vanden\u00f5us muuta presidendivalimiste tulemusi Georgia osariigis, kus ta 2020. aastal kaotajaks j\u00e4i.\nTrump, kes on silmitsi 13 s\u00fc\u00fcdistuspunktiga, sealhulgas v\u00e4ljapressimine, esitas vastuse s\u00fc\u00fcdistustele avalduses, kus \u00fctles lahti ka \u00f5igusest osaleda s\u00fc\u00fcdistuste ametlikul ettelugemisel j\u00e4rgmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Trump ei tunnistanud end Georgia valimiskuritegudes s\u00fc\u00fcdi (T\u00e4iendatud!)WASHINGTON, 31. august, AFP-BNS \u2013 USA ekspresident Donald Trump ei tunnistanud end neljap\u00e4eval s\u00fc\u00fcdi kuritegelikus vanden\u00f5us muuta presidendivalimiste tulemusi Georgia osariigis, kus ta 2020. aastal kaotajaks j\u00e4i.\nTrump esitas vastuse s\u00fc\u00fcdistustele avalduses, kus \u00fctles lahti ka \u00f5igusest osaleda s\u00fc\u00fcdistuste ametlikul ettelugemisel j\u00e4rgmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval.\nTaas vabariiklaste presidendikandidaadiks p\u00fcrgiv 77-aastane Trump v\u00f5eti l\u00e4inud n\u00e4dalal Atlantas vahi alla.\nEnne 200 000 dollari suuruse kautsjoni eest vabastamist tehti Trumpist ka tavap\u00e4rane vahistamisfoto.\nTrumpile on esitatud 13 s\u00fc\u00fcdistuspunkti, sealhulgas v\u00e4ljapressimine. S\u00fc\u00fcdistuste kohaselt p\u00fc\u00fcdis ta koos 18 teise isikuga p\u00f6\u00f6rata \u00fcmber Joe Bideni valimisv\u00f5itu Georgia osariigis.\nEkspresidendile on alates aprillist esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistused juba neljal korral, mis t\u00e4hendab, et ta peab hakkama vabariiklaste presidendikandidaadiks p\u00fcrgides k\u00e4ima valimis\u00fcrituste ja kohtuistungite vahet.\nGeorgias vahistati ta p\u00e4ev p\u00e4rast kaheksa vabariiklaste presidendikandidaadiks p\u00fc\u00fcdleja teledebatti Wisconsinis.\u00a0\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Trump ei tunnistanud Georgia valimistulemuste m\u00f5jutamise vanden\u00f5us s\u00fc\u00fcd   Donald Trump ei tunnistanud end s\u00fc\u00fcdi Georgia osariigi valimistulemuste m\u00f5jutamise vanden\u00f5us. Kokku on Trumpi vastu esitatud neli kriminaals\u00fc\u00fcdistust. Trump on vabariiklaste esikandidaat 2024. aasta presidendivalimistel.   Endine USA president Donald Trump ei tunnistanud end neljap\u00e4eval s\u00fc\u00fcdi kuritegelikus vanden\u00f5us muuta presidendivalimiste tulemusi Georgia osariigis, kus ta 2020. aastal kaotajaks j\u00e4i, vahendas BNS. Trump esitas vastuse s\u00fc\u00fcdistustele avalduses, kus \u00fctles lahti ka \u00f5igusest osaleda s\u00fc\u00fcdistuste ametlikul ettelugemisel j\u00e4rgmise n\u00e4dala kolmap\u00e4eval. Donald Trump on sarnaselt 2016. aastale ja 2020. aastale taaskord suure t\u00f5en\u00e4osusega vabariiklaste presidendikandidaat. 77-aastane Trump v\u00f5eti l\u00e4inud n\u00e4dalal Atlantas vahi alla, kus talt v\u00f5eti s\u00f5rmej\u00e4ljed ja temast tehti pilt. Trump maksis vahi alla mitte j\u00e4\u00e4miseks 200 000 dollari suuruse kautsjoni. Trumpile on esitatud 13 s\u00fc\u00fcdistuspunkti, sealhulgas s\u00fc\u00fcdistatakse endist presidendi v\u00e4ljapressimises. S\u00fc\u00fcdistuste kohaselt p\u00fc\u00fcdis ta koos 18 teise isikuga p\u00f6\u00f6rata \u00fcmber Joe Bideni valimisv\u00f5itu eelmistel presidendivalimistel Georgia osariigis. Ekspresidendile on alates aprillist esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistused juba neljal korral, mis t\u00e4hendab, et ta peab hakkama vabariiklaste presidendikandidaadiks p\u00fcrgides k\u00e4ima valimis\u00fcrituste ja kohtuistungite vahet. Georgias vahistati ta p\u00e4ev p\u00e4rast kaheksa vabariiklaste presidendikandidaadiks p\u00fc\u00fcdleja teledebatti Wisconsinis, kus Trump ei osalenud.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Allan Aksiim    \t\t\t\t\tAllikas:  AFP-BNS   "}
{"text":"S\u00d5JAP\u00c4EVIK (554. p\u00e4ev) | Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i on maruvihane. Ukraina kaitseminister saab sule sappaRiigipea on Pihkva r\u00fcnnaku \u00fcle uhke. Korruptsioonis\u00f5da k\u00e4ib aususe, aga ka l\u00e4\u00e4nde p\u00e4\u00e4semise nimel. Prigo\u017ein haua tagant: mul on k\u00f5ik OK.\nPresident Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i kiitles t\u00e4na: \u201eUus Ukrainas tehtud kaugmaarelv tabas sihtm\u00e4rki 700 kilomeetri kaugusel.\u201c K\u00fcllap m\u00f5tles ta Pihkva r\u00fcnnakut, mille k\u00e4igus h\u00e4vitati alla viiek\u00fcmne kilomeetri kaugusel Eesti piirist neli venelaste Il-76 lennukit.\nPihkvas juhtunu on hea m\u00e4rk sellest, et Ukraina suudab mitte ainult s\u00f5dimises paremaks muutuda, vaid ka ise oma s\u00f5jat\u00f6\u00f6stust arendada. Hoidku vaenlane alt, kui agressiooni ohver peaks suutma selliseid relvi suuremas koguses tootma hakata.\nS\u00f5da kahel rindel\nPresident Zelensk\u00f5i s\u00f5dib peale Venemaa ka korruptsiooniga. Ta v\u00f5ttis riiklikus julgeolekun\u00f5ukogus ette andmed, mille j\u00e4rgi s\u00f5jav\u00e4ekohustusest libap\u00f5hjustega vabastamine on h\u00fcppeliselt suurenenud. Eile\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises Ukraina rahva poole m\u00e4rkis riigipea, et on n\u00e4iteid piirkondadest, kus arstlikel kaalutlustel teenimiskohustusest vabastamine on v\u00f5rreldes mulluse veebruariga suisa k\u00fcmnekordistunud.\n\u201eOn t\u00e4iesti selge, missuguste otsustega on siin tegemist. Korruptiivsete otsustega,\u201c lausus Zelensk\u00f5i. Tema s\u00f5nul paljastas uurimine, et eri liiki ametnikele makstakse altk\u00e4emakse, mis j\u00e4\u00e4vad 3000 ja 15 000 dollari vahele. Eraldi p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu neile s\u00f5jav\u00e4eteenistuse ealistele, kes on v\u00e4lismaale l\u00e4inud. \u201eMe r\u00e4\u00e4gime tuhandetest,\u201c s\u00f5nas president. M\u00f6\u00f6dunud kuul lasi Zelensk\u00f5i lahti k\u00f5igi oblastite v\u00e4rbamiskeskuste pealikud. Algatatud on \u00fcle saja kriminaalasja.\nKaitseministri aeg on l\u00e4bi\nKorruptsioon n\u00f5uab t\u00f5en\u00e4oliselt ka Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi pead. Mitte et teda ennast korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistataks, aga tema juhitav ministeerium on seotud juba mitme sekeldusega. See pole esimene kord, kui tema ametist lahkumise \u00fcle spekuleeritakse. Seekord teab Ukrainskaja Pravda valitsusallikatele viidates kirjutada, et Reznikov saab ametist priiks.\nViimane kaitseministeeriumiga seotud skandaal on \u00fche T\u00fcrgi ettev\u00f5ttega s\u00f5lmitud talvevormide hankeleping, millele kulus 33 miljonit dollarit. Talvevormide asemel sai Ukraina hoopis suvevormid. M\u00f5nedes dokumentides oli \u00fche vormi v\u00e4\u00e4rtuseks m\u00e4rgitud 29 dollarit, teistes 86 dollarit. Sarnane skandaal puhkes aasta alguses, kui selgus, et ministeerium hankis suure koguse s\u00f5jav\u00e4elastele m\u00f5eldud toitu \u00fclespuhutud hindade eest.\nV\u00e4ljaande allikate s\u00f5nul saab j\u00e4rgmiseks kaitseministriks Rustem Umerov, kes on praegu Ukraina riigivaraameti juht. Ta on endine \u00e4rimees, kes valiti 2019. aastal parlamenti liberaalse korruptsioonivastase partei Golos ridades. Umerov on krimmitatari p\u00e4ritolu ning senise poliitikukarj\u00e4\u00e4ri jooksul krimmitatarlaste k\u00e4ek\u00e4igule ja \u00f5igustele palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud.\nUkraina peab h\u00fcppama \u00fcle oma varju\nNeed kaks juhtumit n\u00e4itavad, et Ukraina ladvik v\u00f5tab korruptsiooniga tegelemist t\u00f5siselt. Esiteks on see praktiline k\u00fcsimus, sest s\u00f5dival ja niigi vaesel riigil pole m\u00f5tet elementaarsete asjade ehk toidu ja riiete eest peale maksta, et mingid p\u00e4tid vaheltkasu saaksid. Teiseks on teema oluline sellep\u00e4rast, et Ukraina soovib alustada liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Euroopa Liiduga ja saada kutset NATOsse.\nV\u00e4lisminister Dm\u00f5tro Kuleba on t\u00e4na Madridi k\u00fclje all Toledos, kus Hispaania eesistumise t\u00f5ttu toimus euroliidu v\u00e4lisministrite kohtumine. Ukraina tahab, et veel sel aastal algaksid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised euroliiduga liitumiseks. Euroopa Komisjon on andnud ette seitse eesm\u00e4rki, mille Ukraina peab selleks t\u00e4itma. Liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamine on l\u00f5puks liikmesriikide otsustada. See n\u00f5uab konsensust, mis t\u00e4hendab, et igal riigil on veto\u00f5igus. Paraku ka Ungaril.\nUngari v\u00e4lisminister P\u00e9ter Szijj\u00e1rt\u00f3 \u00fctles Toledos, et Ukrainasse saadetud euroraha \u00fcle tuleb paremini arvet pidada ja kontrolli teha. Peale selle tuleb Ungari OTP pank eemaldada Ukraina koostatud s\u00f5ja toetajate nimekirjast. Sellel on nimelt endiselt \u00fcle kahe miljoni venemaalasest kliendi ja ligikaudu 8% tulu saavad nad Vene \u00e4rist.\nSeejuures on Ungari puhul tegemist \u00e4\u00e4rmusliku, omakasup\u00fc\u00fcdliku n\u00e4itega. On teada, et s\u00f5jast hoolimata ei tee ELi liikmesriigid Ukrainale seitsme punkti t\u00e4itmisel mingit hinnaalandust ning v\u00f5tmek\u00fcsimus on korruptsioon. NATO ei ole selliseid tingimusi s\u00f5nastanud, ent juulikuisel Vilniuse tippkohtumisel anti m\u00f5ista, et v\u00e4ga sarnaseid k\u00fcsimusi vaadatakse ka Ukraina NATO-p\u00fc\u00fcdlusi hinnates.\nPrigo\u017eini viimane video: k\u00f5ik on OK\nAvaldati teadaolevalt viimane video, kus v\u00f5ib elusana n\u00e4ha Wagneri s\u00f5jav\u00e4elaste juhti Jevgeni Prigo\u017einit. \u201eNeile, kes arutavad, kas ma olen elus v\u00f5i mitte v\u00f5i kuidas mul l\u00e4heb: praegu on n\u00e4dalavahetus 2023. aasta augusti teises pooles ning ma olen Aafrikas,\u201c lausub ta seal. \u201eNeed, kellele meeldib arutleda minu m\u00e4ttasse l\u00f6\u00f6mise v\u00f5i eraelu, teenistuse v\u00f5i mille iganes \u00fcle \u2013 mul on k\u00f5ik h\u00e4sti.\u201c Loogiliselt v\u00f5ttes peab klipp olema filmitud 19. v\u00f5i 21. augustil ehk m\u00f5ni p\u00e4ev enne seda, kui ta Tveri oblastis oma l\u00f5pu leidis."}
{"text":"Wise lubas sanktsioneeritud kliendil v\u00f5tta raha v\u00e4ljaWise lubas kliendil v\u00f5tta 250 naelsterlingit (292 eurot) oma \u00e4rikontolt v\u00e4lja, kuigi tema\u00a0suhtes kehtisid \u00dchendkuningriigi valitsuse s\u00f5nul Venemaa sanktsioonid, kirjutab Bloomberg.Wise lubas antud isikul teha v\u00e4ljamakseid eelmise aasta juunis, vahetult p\u00e4rast seda, kui tundmatu klient oli lisatud Venemaa sanktsioonide nimekirja, teatas \u00dchendkuningriigi Finantssanktsioonide Rakendusamet (OFSI) neljap\u00e4eval avaldatud avalduses.\nOFSI s\u00f5nul pole antud juhtum piisavalt t\u00f5sine, et m\u00e4\u00e4rata rahatrahv.\u00a0Wise'i aktsia langes teate peale l\u00fchiajaliselt kuni 5,6%, enne kui see taastus.\nWise'i kontrolliprotsessis tuvastati kliendi nimi ja tema konto k\u00fclmutati, kuid ettev\u00f5te ei piiranud kontoga seotud deebetkaardi kasutamist, teatas OFSI.\n\u00abHoolimata rikkumise madalast v\u00e4\u00e4rtusest leidis OFSI, et Wise'i s\u00fcsteemid ja kontrollid, eriti tema deebetkaardimaksetega seotud poliitika, olid ebasobivad,\u00bb \u00fctles valitsusasutus.\n\u00abMe astusime koheselt samme, et peatada Venemaaga seotud teenused viivitamatult p\u00e4rast sanktsioonide kehtestamist vastuseks tema sissetungile Ukrainasse,\u00bb \u00fctles Wise oma avalduses.\nEttev\u00f5tte selgituste kohaselt ei k\u00fclmutanud nad deebetkaarte sagetade valepositiivsete hoiatuste t\u00f5ttu, mis puudutavad potentsiaalseid sanktsioonirikkujaid, soovides kohelda kliente \u00f5iglaselt."}
{"text":"JUHTKIRI | Ei, Kaja, ootame teist rohkem kui MartinistIkka veel peaministrina t\u00f6\u00f6tav Kaja Kallas \u00fctles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et ta loodab, et temale kehtivad samasugused ootused nagu EKRE juhile Martin Helmele. Jutt k\u00e4is sellest, et Kallas keeldus minemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungile, aga paratamatult omandavad tema h\u00e4mmastavad s\u00f5nad laiema t\u00e4henduse kui kitsalt komisjonide ette tulemise k\u00fcsimus.\nLoomulikult on (n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib vist juba \u00f6elda, et olid) EKRE vastandj\u00f5ude valinutel Kallasele suuremad ja teistsugused ootused kui Helmele. Liberaalsed j\u00f5ud v\u00f5itsid viimastel valimistel nii suurelt ju just nimelt selle t\u00f5ttu, et paljud valijad soovisid \u00e4ra hoida Helmete ja EKRE valitsusse p\u00e4\u00e4semise. Ja n\u00fc\u00fcd \u00fctleb Kaja Kallas otse ja avalikult, et tegelikult ta ei tahagi olla Helmest moraalsem ja eetilisem poliitik!\nV\u00e4he sellest, et ei taha \u2013 kui k\u00f5rvale j\u00e4tta k\u00f5nepruuk, mis peaministril on endiselt viisakam kui Helmetel paljudes olukordades, siis oma tegevuse vastuolulisuselt (kui mitte \u00f6elda valelikkuselt) on Kallas praeguses skandaalis Helmetest isegi m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud. Samuti on Helme m\u00f5nikord oma ekslikkust tunnistanud, n\u00e4iteks peatatud teise samba maksete h\u00fcvitamisvalemi k\u00fcsimuses.\nLoomulikult on EKRE vastandj\u00f5ude valinutel Kallasele suuremad ootused kui Helmele. Ja n\u00fc\u00fcd \u00fctleb Kallas, et tegelikult ta ei tahagi olla Helmest moraalsem ja eetilisem poliitik!\nIdavedude skandaalis on Kallasel olnud piisavalt v\u00f5imalusi oma eksimusi tunnistada \u2013 ja n\u00fc\u00fcd on \u00f5ige aeg m\u00f6\u00f6da lastud. N\u00e4iteks kolmap\u00e4evases Vikerraadio intervjuus k\u00f5las peaminister juba naeruv\u00e4\u00e4rselt, kui klammerdus argumendi k\u00fclge, et tema abikaasa osalusega ettev\u00f5te aitas oma kliendil Venemaal \u00e4ri kokku pakkida. Olgugi et n\u00fc\u00fcdseks on t\u00e4iesti selge, et mingit kokkupakkimist ei toimunud, vaid \u00e4ri p\u00fc\u00fcti edasi ajada nii suures mahus ja nii kaua, kui sanktsioonid v\u00e4hegi v\u00f5imaldasid.\nN\u00f5nda elimineerib Kallas aegamisi ise v\u00f5imaluse, et ta astub k\u00fcll tagasi, aga saab koalitsioonilt kohe uue mandaadi.\nKolmap\u00e4evases Eesti P\u00e4evalehes anal\u00fc\u00fcsisime, kes Reformierakonna pikalt pingilt v\u00f5iks t\u00f5usta Kaja Kallase asemele peaministriks. Pakkusime kuut nime. Eilses Eesti P\u00e4evalehe arvamusveebis avaldasid samal teemal arvamust opositsiooniparteide poliitikud \u2013 ja r\u00f5\u00f5m on t\u00f5deda, et nemadki leidsid sellest nimekirjast aktsepteeritavaid nimesid. Seega v\u00f5iks peaministrivahetus mitte \u00fcksnes lahendada Kallase moraaliprobleemi, vaid v\u00f5ib leevendada ka juba enne skandaali parlamendis tekkinud ummikseisu."}
{"text":"Gaboni riigip\u00f6\u00f6rde juht vannutatakse \u00fcleminekuvalitsuse presidendiks (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nLIBREVILLE, 31. august, AFP-STT-BNS \u2013 Gaboni riigip\u00f6\u00f6rde juht Brice Oligui Nguema vannutatakse esmasp\u00e4eval p\u00f5hiseaduskohtus \u00fcleminekuvalitsuse presidendiks, teatasid neljap\u00e4eval riigip\u00f6\u00f6rajad.\n\"Tema juhtimisel luuakse \u00fcleminekulised institutsioonid,\" \u00fctles \u00fclemineku ja institutsioonide taastamise komitee k\u00f5neisik riigitelevisioonis p\u00e4ev p\u00e4rast president Ali Bongo Ondimba kukutamist.\nOligui Nguema oli enne riigip\u00f6\u00f6ret presidendi kaardiv\u00e4e \u00fclem.\nHunta lubas samas austada k\u00f5iki kohustusi riigis ning tagada julgeolek ja kord.\nGaboni opositsioon n\u00f5udis samal ajal, et hunta tunnistaks opositsiooni v\u00f5itjaks hiljutistel valimistel, kus keskvalimiskomisjoni hinnangul sai kukutatud president Ali Bongo kolmanda ametiaja. Opositsiooniliider Albert Ondo Ossa on nimetanud valimisi pettuseks.\nAafrika Liit m\u00f5istis riigip\u00f6\u00f6rde hukka ja teatas, et Gaboni liikmelisus organisatsioonis peatatakse kuni p\u00f5hiseadusliku korra taastamiseni.\nEuroopa Liidu v\u00e4lispoliitikajuht Josep Borrell \u00fctles neljap\u00e4eval, et peab riigip\u00f6\u00f6ret institutsionaalseks, sest Gaboni valimised olid t\u00e4is ebaselgust ning viimased 50 aastat on v\u00f5imul olnud sama perekond.\nEnne Ali Bongot valitses riiki rohkem kui neli aastak\u00fcmmet tema isa Omar Bongo.\n\"Loomulikult ei ole s\u00f5jav\u00e4elised riigip\u00f6\u00f6rded lahendus, aga me ei tohi unustada, et Gabonis olid valimised t\u00e4is rikkumisi,\" \u00fctles Borrell.\nAFP \u2013 STT - Baltic News Service"}
{"text":"Juhtkiri: Ei, Kaja, ootame teist rohkem kui MartinistJUHTKIRIIkka veel peaministrina t\u00f6\u00f6tav Kaja Kallas \u00fctles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et ta loodab, et temale kehtivad samasugused ootused nagu EKRE juhile Martin Helmele. Jutt k\u00e4is sellest, et Kallas keeldus minemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisistungile, aga paratamatult omandavad tema h\u00e4mmastavad s\u00f5nad laiema t\u00e4henduse kui kitsalt komisjonide ette tulemise k\u00fcsimus.Loomulikult on (n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib vist juba \u00f6elda, et olid) EKRE vastandj\u00f5ude valinutel Kallasele suuremad ja teistsugused ootused kui Helmele. Liberaalsed j\u00f5ud v\u00f5itsid viimastel valimistel nii suurelt ju just nimelt selle t\u00f5ttu, et paljud valijad soovisid \u00e4ra hoida Helmete ja EKRE valitsusse p\u00e4\u00e4semise. Ja n\u00fc\u00fcd \u00fctleb Kaja Kallas otse ja avalikult, et tegelikult ta ei tahagi olla Helmest moraalsem ja eetilisem poliitik!V\u00e4he sellest, et ei taha - kui k\u00f5rvale j\u00e4tta k\u00f5nepruuk, mis peaministril on endiselt viisakam kui Helmetel paljudes olukordades, siis oma tegevuse vastuolulisuselt (kui mitte \u00f6elda valelikkuselt) on Kallas praeguses skandaalis Helmetest isegi m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud. Samuti on Helme m\u00f5nikord oma ekslikkust tunnistanud, n\u00e4iteks peatatud teise samba maksete h\u00fcvitamisvalemi k\u00fcsimuses.Idavedude skandaalis on Kallasel olnud piisavalt v\u00f5imalusi oma eksimusi tunnistada - ja n\u00fc\u00fcd on \u00f5ige aeg m\u00f6\u00f6da lastud. N\u00e4iteks kolmap\u00e4evases Vikerraadio intervjuus k\u00f5las peaminister juba naeruv\u00e4\u00e4rselt, kui klammerdus argumendi k\u00fclge, et tema abikaasa osalusega ettev\u00f5te aitas oma kliendil Venemaal \u00e4ri kokku pakkida. Olgugi et n\u00fc\u00fcdseks on t\u00e4iesti selge, et mingit kokkupakkimist ei toimunud, vaid \u00e4ri p\u00fc\u00fcti edasi ajada nii suures mahus ja nii kaua, kui sanktsioonid v\u00e4hegi v\u00f5imaldasid.N\u00f5nda elimineerib Kallas aegamisi ise v\u00f5imaluse, et ta astub k\u00fcll tagasi, aga saab koalitsioonilt kohe uue mandaadi.Kolmap\u00e4evases Eesti P\u00e4evalehes anal\u00fc\u00fcsisime, kes Reformierakonna pikalt pingilt v\u00f5iks t\u00f5usta Kaja Kallase asemele peaministriks. Pakkusime kuut nime. Eilses Eesti P\u00e4evalehe arvamusveebis avaldasid samal teemal arvamust opositsiooniparteide poliitikud - ja r\u00f5\u00f5m on t\u00f5deda, et nemadki leidsid sellest nimekirjast aktsepteeritavaid nimesid. Seega v\u00f5iks peaministrivahetus mitte \u00fcksnes lahendada Kallase moraaliprobleemi, vaid ka leevendada juba enne skandaali parlamendis tekkinud ummikseisu.\"Toimetuse seisukoht Loomulikult on EKRE vastandj\u00f5ude valinutel Kallasele suuremad ootused kui Helmele. Ja n\u00fc\u00fcd \u00fctleb Kallas, et tegelikult ta ei tahagi olla Helmest moraalsem ja eetilisem poliitik!\""}
{"text":"Noori ajendab Eestist lahkuma hirm nii poliitika kui ka palgavaesuse eesKuigi Eesti noorte v\u00e4ljar\u00e4nne on viimase k\u00fcmne aastaga hoogsalt kasvanud, peavad nad v\u00e4ljar\u00e4ndamist enamasti ajutiseks ideeks, selgus v\u00e4lisministeeriumis tutvustatud noorte sisse- ja v\u00e4ljar\u00e4nde uuringu tulemustest.V\u00e4rskelt avaldatud uuringu \u00abNoored eestlased v\u00e4lismaal: lahkumise p\u00f5hjused, suhted Eestiga ja tagasip\u00f6\u00f6rdumine\u00bb autorid Terje Toomistu, Aet Annist ja Rein Murakas olid v\u00f5tnud luubi alla nn Y-p\u00f5lvkonna ehk 20-35-aastaste inimeste r\u00e4nde. Hoolimata sellest, et viimased \u00fcheksa aastat on meil sisser\u00e4ndajate arv \u00fcletanud v\u00e4ljar\u00e4ndajate oma, on just Y-p\u00f5lvkonna puhul olukord teistsugune. Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal suurimad v\u00e4ljar\u00e4ndajad 30-34-aastased naised.Toomistu s\u00f5nul on r\u00e4ndav elustiil igati m\u00f5istetav ja tervitatav. \u00abMillal veel minna maailma avastama kui mitte noore\u00a0t\u00e4iskasvanuna. Kahek\u00fcmnendates noorte puhul r\u00e4\u00e4gime k\u00f5ige paindlikumatest elutingimustest.\u00bbHirm palgavaesuse eesP\u00f5hjusi, miks noored otsustavad kodumaa tolmu jalgelt p\u00fchkida ja v\u00e4lismaale suunduda, on mitu. Ligi 90 protsenti vastanutest t\u00f5des, et lahkumise taga on soov n\u00e4ha maailma, kogeda p\u00f5nevust ja seiklusi.Teine oluline lahkuma m\u00f5jutav p\u00f5hjus on raha. Toomistu m\u00f6\u00f6nis, et kord juba majanduslikel p\u00f5hjustel Eestist lahkunud t\u00f5en\u00e4oliselt siia ei naase. \u00abKahtlemata kurvastas see tulemustes k\u00f5ige rohkem. Siin on k\u00fcsimus v\u00e4ga selgelt seotud Eesti \u00fchiskonna ja majandusliku toimimisega. Kuiv\u00f5rd on Eestis v\u00f5imalik saada t\u00f6\u00f6 eest v\u00e4\u00e4rikat tasu ja selle palgaga \u00e4ra elada?\u00bb Annist lisas, et raha k\u00f5rval on k\u00fcsimus ka \u00f5ppimiseks ja t\u00f6\u00f6tamiseks vajalikes infrastruktuurides. \u00abTagasitulemise v\u00f5rdluses tekitab see k\u00f5hklusi - et mis neid Eestis ees ootab.\u00bb Lisaks selgus uuringust, et noored on rahulolematud \u00fchiskonnas toimuvaga. \u00dcks vastaja leidis, et Eestis on keeruline kedagi usaldada ning naeratamine ja \u00f5nnelik olemine on \u00abpea illegaalne\u00bb.\u00abNoored ei tunne, et riik hoolib neist. Oluline on teiste inimeste meeleolu, osa tunneb ennast teises \u00fchiskonnas paremini,\u00bb \u00fctles Annist.Muu hulgas on noored kriitilised Eesti poliitika suhtes. Toomistu lausus, et poliitika on \u00fcks oluline p\u00f5hjus, mis v\u00f5ib tagasir\u00e4nde puhul takistuseks saada. \u00abEriti neile, kes j\u00e4lgivad v\u00e4lismaal aktiivselt Eesti meediat ja siin toimuvat,\u00bb mainis ta.Sidet soovitakse hoidaEnnek\u00f5ike tunnevad noored, et \u00fchiskond peab muutuma avatumaks ja seisma seksuaalv\u00e4hemuste \u00f5iguste eest. Samuti oodatakse sotsiaalse ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamist ning teadus- ja haridusvaldkonna rahastamist.V\u00e4ljar\u00e4ndest ja nende p\u00f5hjustest hoolimata m\u00f5tleb siiski Eestisse tagasi p\u00f6\u00f6rdumisele \u00fcle kolmveerandi v\u00e4lismaal viibivatest noortest. Ka Toomistu s\u00f5nul tegi talle uuringu tulemuste puhul k\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mu asjaolu, et inimesed, kes on Eestist lahkunud t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu, tahavad siiski kodumaale naasta. Uuringust ilmnes, et enim soodustaks tagasip\u00f6\u00f6rdumist sobiva t\u00f6\u00f6koha leidmine ning pere ja lastega seonduvad asjaolud.\u00abMa olen veendunud, et noorte kogemus v\u00e4lismaal on v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik ja seda tuleb j\u00e4tkuvalt toetada, aga loomulikult peavad riik ja Eesti \u00fchiskond tegema k\u00f5ik v\u00f5imaliku, et tagasip\u00f6\u00f6rdumine oleks m\u00f5nda aega kodust eemal elanute jaoks atraktiivne valik,\u00bb \u00fctles Toomistu.Uuring p\u00f5hineb Tartu \u00dclikooli kultuuriteaduste instituudis l\u00e4bi viidud uurimisprojekti raames kogutud andmetel.Projekt viidi ellu peamiselt SA Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi toel, raport valmis v\u00e4lisministeeriumi tellimusel.Noorte v\u00e4lismaale suundumise p\u00f5hjusedV\u00f5imalus n\u00e4ha maailmaElutingimused sihtmaal Konkurentsiv\u00f5imeline t\u00f6\u00f6tasu v\u00f5i stipendium\u00d5ppimiseks v\u00f5i t\u00f6\u00f6ks vajaliku infrastruktuuri olemasoluIsiklikud asjaolud \u00dcldisem huvi konkreetse maa vastuAtraktiivsetes projektides osalemise v\u00f5imalusVastava maa spetsialistide rahvusvaheline tuntusRahulolematus Eesti poliitikagaRahulolematus Eesti kliimagaVarasem samal maal \u00f5ppimise v\u00f5i t\u00f6\u00f6tamise kogemusVarasem koost\u00f6\u00f6 selle maa erialaspetsialistidegaMilline on v\u00e4lismaal elav noor eestlane?\u2022 Ligi kolmandikul uuringus osalenud vastajatest on bakalaureusekraad.Samas suurusj\u00e4rgus on ka magistrikraadiga osalejaid.\u2022 Ennek\u00f5ike valivad noored sihtkohtadeks Euroopa Liidu riigid. Populaarsed on ka Austraalia, Uus-Meremaa, Kagu-Aasia, USA ja Kanada.\u2022 V\u00e4lismaale j\u00e4\u00e4jate seas on k\u00f5ige rohkem tippspetsialiste, keskastme spetsialiste, tehnikuid ja juhte.\u2022 Kodumaale naasnute seas on k\u00f5ige rohkem tippspetsialiste, aga ka teenindus- ja m\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6tajaid.\u2022 V\u00e4lismaal hariduse omandanutest tulevad Eestisse tagasi pigem need, kes on \u00f5ppinud loodusteaduste, matemaatika ja statistika valdkonnas. V\u00e4lismaale j\u00e4\u00e4vad \u00e4rinduse, halduse ja \u00f5iguse eriala valinud.Muutused poliitikas, mis v\u00f5iksid noorte s\u00f5nul nende Eestisse j\u00e4\u00e4mist soodustada\u00a0(Parem)populismi (\u00fcldine) v\u00e4hendamine \u00dchiskond avatumaks, tolerantsemaksEKRE tegevus taunitav LGBTQ+ \u00f5iguste probleemide lahendamineTeadusesse rohkem vahendeidKompetentsi t\u00f5us valitsuses Rahvusv\u00e4hemuste probleemide lahendamineSotsiaalse ebav\u00f5rdsuse likvideerimineHaridusse rohkem vahendeid Migratsioon vabamaks, v\u00e4lismaalaste toetamine Keskkonnaprobleemide lahendamineTopeltkodakondsuse kehtestamineKorruptsiooni v\u00e4hendaminePoliitika konservatiivsemaks Rohkem kaasamist Kultuuri rohkem vahendeid Allikas: uuringu \u00abNoored eestlased v\u00e4lismaal: lahkumise p\u00f5hjused, suhted Eestiga ja tagasip\u00f6\u00f6rdumine\u00bb tulemusedUuringu autori Terje Toomistu s\u00f5nul kurvastab teda enim asjaolu, et majanduslikel p\u00f5hjustel Eestist lahkunud noored t\u00f5en\u00e4oliselt kodumaale tagasi ei p\u00f6\u00f6rdu.LIISA EHAMAA, praktikant"}
{"text":"Teadus ja seadusKas laste saamise v\u00f5i ilma lasteta j\u00e4\u00e4mise motiive \u00fcldse tohib uurida? Kas peale \u00fclikoolide tohivad teadusuuringuid teha ka teised? Sellised k\u00fcsimused on k\u00f5lanud paaril m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal. Vastus m\u00f5lemale k\u00fcsimusele on jah. Aga kas rahvastikuregistri andmed on k\u00e4ttesaadavad iga\u00fchele? Kas teadust on v\u00f5imalik teha ilma uuritavat valdkonda tundmata? Ei ja ei. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on andmed k\u00e4ttesaadavad ainult avalik-\u00f5iguslikke \u00fclesandeid t\u00e4itvatele asutustele (nt \u00fclikoolidele) p\u00f5hjendatud huvi korral. \u00dclikoolidesse ja teadusasutustesse on \u00fchtlasi koondunud teadust\u00f6\u00f6ks vajalik kompetents.\nEra\u00f5iguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutuse Pere Sihtkapitali n\u00f5ukogu liige, kes oli \u00fchtlasi Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduskonna dekaan, s\u00f5lmis oma \u00fclikooli ja sihtasutuse vahel fiktiivse lepingu, mis v\u00f5imaldas juurdep\u00e4\u00e4su rahvastikuregistri andmetele 24\u00a0000 naise kohta. Sihtasutus saatis neile k\u00fcsitluse, milles k\u00fcsiti mh seksuaalsuhete, seksuaalse orientatsiooni, usu ja poliitiliste eelistuste kohta.\nEi ole ennekuulmatu, et selliseid k\u00fcsimusi esitatakse. Poliitiliste arvamusk\u00fcsitluste tulemustest loeme ajalehtedest pidevalt ja praegugi on k\u00e4imas v\u00f5i ettevalmistamisel tervise- ja perekonnasotsioloogia uuringuid, mis muu hulgas puudutavad ka seksuaalsust. Tegemist ei ole keelatud ega unarusse j\u00e4etud uurimisvaldkondadega. Eesti \u00fclikoolides ja teadusasutustes on palju inimesi, kes nendega tegelevad.1 Professionaalid esitavad vahel ka n-\u00f6 valusaid k\u00fcsimusi, aga nad teavad, kuidas seda teha.2 Kui aga paljud k\u00fcsimustele vastamisest teadlikult keelduvad, on tulemuseks kallutatud valim, millest \u00fcldkogumile \u00fcldistusi teha on v\u00e4ga riskantne.\nPere Sihtkapitali sihtasutus on oma rahastuse saanud riigilt, poliitilise kokkuleppe alusel. Ta on siiski era\u00f5iguslik juriidiline isik, kes otsustab ise, kuidas ta saadud vahendeid oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks kasutab. Sihtasutuse algatatud lastetute naiste uuring ei olnud riiklik tellimus.3 Tekibki k\u00fcsimus, miks otsustas sihtasutus teha oma k\u00fcsitlusuuringu juba k\u00e4imasolevate uuringute tulemusi ootamata. K\u00fcsitlusprojekti ei ole Tartu \u00fclikoolis ega Eesti teadlaste infos\u00fcsteemis (ETIS) registreeritud ja nii ei teagi me, millistele seni k\u00e4sitlemata uurimisk\u00fcsimustele vastuste andmiseks see oli kavandatud.\nKas h\u00fcpoteesiks oli religioossuse, poliitiliste eelistuste v\u00f5i seksuaalse orientatsiooni seos lastetusega? Kas loodeti, et lastetutest naistest saadakse selline esinduslik vastajate valim, mille alusel oleks v\u00f5imalik taolisi seoseid statistilise olulisusega tuvastada? Ja kust oleksid sellised h\u00fcpoteesid \u00fcldse saanud tekkida, kui senised uuringud t\u00f5stavad esile hoopis probleeme stabiilse p\u00fcsisuhte loomisega ning vajadust perepoliitika j\u00e4rele, mis on suunatud \u201emitte niiv\u00f5rd s\u00fcndimuse stimuleerimisele kui perede ja laste toetamisele\u201c?4 On v\u00f5imalik, et kavandajad ka ise ei teadnud, millised uurimuse h\u00fcpoteesid olid ja kust nad tekkisid. Tundub, et nad h\u00e4sti ei tundnud ka olemasolevaid uurimusi. Kuulda on olnud ainult \u00fche uurimustemaatikaga veidigi seotud teadlase (\u00fchtlasi sihtasutuse n\u00f5ukogu liikme), Tallinna \u00fclikooli demograafiaprofessori seotusest projektiga.\nTartu \u00fclikooli jurist hoiatas sotsiaalteaduskonna dekaani (ja sihtasutuse n\u00f5ukogu liiget), et \u00fclikool ei n\u00f5ustu oma nime kasutamisega uuringus, mille teostamisse \u00fclikooli sisulistelt ei olegi kaasatud. Kaasamine t\u00e4hendanuks aga mitte ainult allumist \u00fclikooli eetikakomisjonile, vaid ka seda, et kontroll k\u00fcsimuste, kogu meetodi, andmete ja raha \u00fcle l\u00e4inuks erialateadlastele. Isikuandmete kaitse seadus ja korruptsiooniseadus ei ole s\u00f5nak\u00f5lks ega b\u00fcrokraatlik takistus \u00f5ilsate eesm\u00e4rkide ees. Seaduslikult tegutsedes oleks sihtasutus v\u00f5inud suunata maksumaksjatelt saadud raha k\u00e4imasolevate uurimisprojektide toetamiseks v\u00f5i selleks, et keegi koostaks poliitikasoovitusi juba olemasolevate v\u00f5i varsti oodata olevate andmete alusel. Selle asemel eelistati t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi pakkuda sihtasutuse enda n\u00f5ukogu liikmetele.\nP\u00f5hik\u00fcsimus pole selles, kas perekonnasotsioloogilisi uurimusi on v\u00f5imalik teha (neid tehakse j\u00e4tkuvalt), kas ebamugavaid k\u00fcsimusi on lubatud esitada (on) v\u00f5i kas era\u00f5iguslikud sihtasutused tohivad korraldada k\u00fcsitlusi (nad tohivad). P\u00f5hik\u00fcsimus pole ka poliitikas. P\u00f5hik\u00fcsimus on selles, et seaduslik tegutsemine oleks ka teaduse seisukohast andnud tulemusi.\n\u00a0\n1 Praegu aktuaalsete uuringute kohta vt https:\/\/sisu.ut.ee\/suk\/uuringud; https:\/\/ggp2020eesti.ee\n2 Vrd Merilin P\u00e4rli, Soomere: me peame teadma vahel vastust ka v\u00e4ga valusatele k\u00fcsimustele. \u2013 ERR 12. VIII 2023.\n3 Vrd Marek Tamm, Anu Realo, Kuidas ehitada teadmisp\u00f5hist riiki ehk \u00dche skandaali m\u00e4rkmeid. \u2013 Sirp 18. VIII 2023.\n4 Ene-Margit Tiit, S\u00fcndimuse suurendamisest: Eestis on k\u00f5rgharitud naistel partnereid raske leida. \u2013 Postimees 27. II 2018."}
{"text":"Kaja Kallas h\u00e4vitab naispoliitikute maineKui Kaja Kallas v\u00f5imule p\u00e4\u00e4ses, siis loodi tema \u201cp\u00e4ikeset\u00f5usuvalitsusele\u201d kuvand, et see on n\u00fc\u00fcd naistevalitsus ja asjad hakkavad seet\u00f5ttu aina paremaks muutuma. Juba siis hoiatasid targemad naised ise, et \u00e4rge looge sellist narratiivi, sest see kandub \u00fcle ka negatiivsetele tulemustele. Ja nii ongi l\u00e4inud.\nEdasi m\u00f5ningad Kaja Kallase \u201csaavutused\u201d, toonitatud tekstiga j\u00e4reldused, mida v\u00f5ivad paljud teha (mitte et see alati nii oleks, sest on ka tublisid naispoliitikuid).\nKaja Kallas l\u00f5i naispoliitikutele valetajate kuulsuse. Ta tunnistas ju, et ei r\u00e4\u00e4kinud valimiskampaanias maksut\u00f5usudest, sest see olnuks ebapopulaarne ja ei taganuks valimisv\u00f5itu. Sellist asja nimetatakse pettuseks. Naispoliitikud on petjad.\nKaja Kallasel on feministi, karj\u00e4\u00e4rinaise ja lastetuse toetaja kuulsus. Samas ei tea ta midagi oma mehe tegemistest, ta annab abikaasale pimesi suuri rahasummasid \u2013 ja satub t\u00e4nu sellele suurtesse pahandustesse. Kergeusklikud reforminaised liiguvad mehe ja rahakapi vahet.\nKaja Kallas on peaminister, kes ei tea oma riigis toimuvast suurt midagi, negatiivsed asjad tulevad tema jaoks ootamatult, tegelikkust teadvat ainult ametnikud. Ta on loonud narratiivi, et valitsusjuht, \u00fcks riigi t\u00e4htsamatest inimestest, ei peagi k\u00f5igega kursis olema. Naispoliitikud ei suuda oma v\u00f5imuala hallata ja suurt pilti omada.\nKaja Kallase ajal on toimunud suur majanduslangus, hinnad on kerkinud lakke ja maksukoormus aina kasvab. Naiste valitsedes l\u00e4heb riigis elu v\u00e4ga raskeks.\nKaja Kallas r\u00e4\u00e4gib elektrimolekulidest, sellest, et ukrainlased pole slaavlased, ta ei tea, kes on soomepoisid, vastuste jaoks on tal vaja paberit. Naised on \u201cblondiinid.\u201d\nSeda loetelu v\u00f5iks j\u00e4tkata pikalt. K\u00f5lab \u201ctoksiliselt maskuliinselt\u201d? Aga Kaja Kallase valitsustes on naispoliitikute kiire mandumine tavaline: Liina Kersna \u2013 kiirtestiskandaal. Keit Pentus-Rosimannus \u2013 autorollotajast kontrollkollitajaks pluss s\u00fcdametud S\u00fcdamekodud.\nNaipoliitikud on ka v\u00e4\u00e4rtuste l\u00f5hkujad. Maris Lauri \u2013 repressioonis\u00fcsteemi arhitekt (vaenuk\u00f5neseadus). Signe Riisalo \u2013 radikaalfeminismi ja homoseksualismi edendaja v\u00f5imupoliitikas. Kristina Kallas \u2013 eestluse lammutaja (eestlastele j\u00e4\u00e4gu nende pastlad ja kannel). Kaja Kallas ise \u2013 lastetuse propageerija ja suurperedelt raha \u00e4rav\u00f5tja.\nPaljudest Kaja Kallase kolme valitsuse naisministritest ei m\u00e4letagi, mida nad on \u00e4ra teinud. Riina Sikkut igal juhul j\u00e4ttis Eesti ilma gaasiterminaalist, see meenub kohe. Piret Hartman \u2013 eestluse m\u00f5iste k\u00f5rvaldaja ametlikust asjaajamisest.\nPeamine naispoliitikute mainel\u00f5hkuja on siiski Kaja Kallas ise. Konservatiivne naispoliitik Evelin Poolamets \u00fctleb tema kohta: \u201cKaja Kallas ei esinda \u00fcksnes Reformierakonda, vaid annab peaministrina kogu \u00fchiskonnale signaali, milline on naispoliitiku kuvand. Kallas on esimese naispeaministrina paljudele naistele \u00fchiskondliku aktiivsuse osas eeskujuks. Kui naiste \u00fchiskondliku aktiivsuse t\u00f5stmine on alati teretulnud, siis eeskuju peab olema v\u00e4\u00e4riline, mitte t\u00e4naseks v\u00e4lja kujunenud valetava ja silmakirjaliku, topeltmoraali esindava naispoliitiku etalon.\u201d\nHea pildi valetavast Kaja Kallasest annab VIDEO | Kaja Kallase teekond l\u00e4bi valede r\u00e4gastiku t\u00e4nasesse kaosesse\nLoe ka Jaak Madison: Eesti poliitiline kultuur langeb Kaja Kallase ja Reformierakonna v\u00f5imutsedes kusagile Gruusia ja Moldova vahele ja P\u00e4rast Kaja Kallast ei v\u00f5ta enam \u00fckski poliitik vastutust ja valetamine on muutunud normiks"}
{"text":"Kaja Kallas h\u00e4vitab aktiivsete naiste maine: t\u00e4naseks on v\u00e4lja kujunenud valetava ja silmakirjaliku, topeltmoraali esindava naispoliitiku etalonKui Kaja Kallas v\u00f5imule p\u00e4\u00e4ses, siis loodi tema \u201cp\u00e4ikeset\u00f5usuvalitsusele\u201d kuvand, et see on n\u00fc\u00fcd naistevalitsus ja asjad hakkavad seet\u00f5ttu aina paremaks muutuma. Juba siis hoiatasid targemad naised ise, et \u00e4rge looge sellist narratiivi, sest see kandub \u00fcle ka negatiivsetele tulemustele. Ja nii ongi l\u00e4inud.\nEdasi m\u00f5ningad Kaja Kallase \u201csaavutused\u201d, toonitatud tekstiga j\u00e4reldused, mida v\u00f5ivad paljud teha (mitte et see alati nii oleks, sest on ka tublisid naispoliitikuid).\nKaja Kallas l\u00f5i naispoliitikutele petjate ja valetajate kuulsuse. Ta tunnistas ju, et ei r\u00e4\u00e4kinud valimiskampaanias maksut\u00f5usudest, sest see olnuks ebapopulaarne ja ei taganuks valimisv\u00f5itu. Sellist asja nimetatakse pettuseks. Naispoliitikud on valelikud petjad.\nKaja Kallasel on feministi, karj\u00e4\u00e4rinaise ja lastetuse toetaja kuulsus. Samas ei tea ta midagi oma mehe tegemistest, ta annab abikaasale pimesi suuri rahasummasid \u2013 ja satub t\u00e4nu sellele suurtesse pahandustesse. Kergeusklikud reforminaised liiguvad mehe ja rahakapi vahet.\nKaja Kallas on peaminister, kes ei tea oma riigis toimuvast suurt midagi, negatiivsed asjad tulevad tema jaoks ootamatult, tegelikkust teadvat ainult ametnikud. Ta on loonud narratiivi, et valitsusjuht, \u00fcks riigi t\u00e4htsamatest inimestest, ei peagi k\u00f5igega kursis olema. Naispoliitikud ei suuda oma v\u00f5imuala hallata ja suurt pilti omada.\nKaja Kallase ajal on toimunud suur majanduslangus, hinnad on kerkinud lakke ja maksukoormus aina kasvab. Naiste valitsedes l\u00e4heb riigis elu v\u00e4ga raskeks.\nKaja Kallas r\u00e4\u00e4gib elektrimolekulidest, sellest, et ukrainlased pole slaavlased, ta ei tea, kes on soomepoisid, vastuste jaoks on tal vaja paberit. Naised on \u201cblondiinid.\u201d\nSeda loetelu v\u00f5iks j\u00e4tkata pikalt. K\u00f5lab \u201ctoksiliselt maskuliinselt\u201d? Aga Kaja Kallase valitsustes on naispoliitikute kiire mandumine tavaline: Liina Kersna \u2013 kiirtestiskandaal. Keit Pentus-Rosimannus \u2013 autorollotajast kontrollkollitajaks pluss s\u00fcdametud S\u00fcdamekodud.\nNaispoliitikud on ka v\u00e4\u00e4rtuste l\u00f5hkujad. Maris Lauri \u2013 repressioonis\u00fcsteemi arhitekt (vaenuk\u00f5neseadus). Signe Riisalo \u2013 radikaalfeminismi ja homoseksualismi edendaja v\u00f5imupoliitikas. Kristina Kallas \u2013 eestluse lammutaja (eestlastele j\u00e4\u00e4gu nende pastlad ja kannel). Kaja Kallas ise \u2013 lastetuse propageerija ja suurperedelt raha \u00e4rav\u00f5tja.\nPaljudest Kaja Kallase kolme valitsuse naisministritest ei m\u00e4letagi, mida nad on \u00e4ra teinud. Riina Sikkut igal juhul j\u00e4ttis Eesti ilma gaasiterminaalist, see meenub kohe. Piret Hartman \u2013 eestluse m\u00f5iste k\u00f5rvaldaja ametlikust asjaajamisest.\nPeamine naispoliitikute mainel\u00f5hkuja on siiski Kaja Kallas ise. Konservatiivne naispoliitik Evelin Poolamets \u00fctleb tema kohta: \u201cKaja Kallas ei esinda \u00fcksnes Reformierakonda, vaid annab peaministrina kogu \u00fchiskonnale signaali, milline on naispoliitiku kuvand. Kallas on esimese naispeaministrina paljudele naistele \u00fchiskondliku aktiivsuse osas eeskujuks. Kui naiste \u00fchiskondliku aktiivsuse t\u00f5stmine on alati teretulnud, siis eeskuju peab olema v\u00e4\u00e4riline, mitte t\u00e4naseks v\u00e4lja kujunenud valetava ja silmakirjaliku, topeltmoraali esindava naispoliitiku etalon.\nKui naispoliitiku kuvandiks muutub see, et vaatamata valetamisele v\u00f5i ebaeetilisele k\u00e4itumisele ei kehti neile samad reeglid, kui seni tavaks, siis teeb see naiste poliitikas osalusele karuteene. Naised ei vaja teisi reegleid, n\u00f5udeid lati langetamiseks, vaid v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hist l\u00e4henemist ja vastutuse v\u00f5tmist.\u201d\nHea pildi valetavast Kaja Kallasest annab VIDEO | Kaja Kallase teekond l\u00e4bi valede r\u00e4gastiku t\u00e4nasesse kaosesse\nLoe ka Jaak Madison: Eesti poliitiline kultuur langeb Kaja Kallase ja Reformierakonna v\u00f5imutsedes kusagile Gruusia ja Moldova vahele ja P\u00e4rast Kaja Kallast ei v\u00f5ta enam \u00fckski poliitik vastutust ja valetamine on muutunud normiks"}
{"text":"Tai kuningas k\u00e4rpis ekspeaminister Thaksini vanglakaristust aastaniBANGKOK, 1. september, AFP-BNS \u2013 Tai kuningas k\u00e4rpis reedel endise peaministri Thaksin Shinawatra vanglakaristust kaheksalt aastalt \u00fchele, teatas valitsus.\nKorruptsioonis ja ametiseisundi kuritarvitamises s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud 74-aastane miljard\u00e4rist ekspeaminister palus neljap\u00e4eval kuningalt armu.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina president on h\u00e4das korruptsiooniga: s\u00f5jav\u00e4eteenistuse ealised l\u00e4hevad raha eest v\u00e4lismaaleUkraina president Zelensk\u00f5i s\u00f5dib peale Venemaa ka korruptsiooniga, kirjutab Postimees. Ta v\u00f5ttis riiklikus julgeolekun\u00f5ukogus ette andmed, mille j\u00e4rgi s\u00f5jav\u00e4ekohustusest libap\u00f5hjustega vabastamine on h\u00fcppeliselt suurenenud.\n\u00c4sjases videop\u00f6\u00f6rdumises Ukraina rahva poole m\u00e4rkis Ukraina riigipea, et on n\u00e4iteid piirkondadest, kus arstlikel kaalutlustel teenimiskohustusest vabastamine on v\u00f5rreldes mulluse veebruariga suisa k\u00fcmnekordistunud.\n\u201eOn t\u00e4iesti selge, missuguste otsustega on siin tegemist. Korruptiivsete otsustega,\u201c lausus Zelensk\u00f5i. Tema s\u00f5nul paljastas uurimine, et eri liiki ametnikele makstakse altk\u00e4emakse, mis j\u00e4\u00e4vad 3000 ja 15 000 dollari vahele. Eraldi p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu neile s\u00f5jav\u00e4eteenistuse ealistele, kes on v\u00e4lismaale l\u00e4inud. M\u00f6\u00f6dunud kuul lasi Zelensk\u00f5i lahti k\u00f5igi oblastite v\u00e4rbamiskeskuste pealikud. Algatatud on \u00fcle saja kriminaalasja.\nPostimees: \u201cKorruptsioon n\u00f5uab t\u00f5en\u00e4oliselt ka Ukraina kaitseministri\u00a0Oleksi Reznikovi\u00a0pead. Mitte et teda ennast korruptsioonis s\u00fc\u00fcdistataks, aga tema juhitav ministeerium on seotud juba mitme sekeldusega.\nKuigi Ukrainat on alati korruptiivseks riigiks peetud, muutus selle mainimine s\u00f5ja alguses tabuks.\nEesti Konservatiivne Rahvaerakond on alati olnud seda meelt, et me saame Ukrainat selles s\u00f5jas aidata k\u00f5ige paremini sellega, kui ei v\u00f5ta vastu rindeeas mehi, sest nad peavad aitama oma riiki kodumaal nii nagu oli Ukraina president vastava m\u00e4\u00e4ruse ka kinnitanud.\nAllikas: Postimees"}
{"text":"V\u00e4idetav silokiletaja m\u00fc\u00fcja haihtus p\u00e4rast raha\u00fclekannetPetised, kes telefonitsi ja interneti kaudu \u00fcritavad inimeste raha endale saada v\u00f5i nende kaudu laenu v\u00f5tta, ei puhka. Pahatihti l\u00e4hevad nende plaanid l\u00e4bigi.P\u00e4rnumaal elav naine tegi Facebooki grupis postituse, milles teatas, et soovib osta silokiletajat. Ta leidis sobiva pakkuja, kellega suhtles Messengeris. Talle esitati arve ettev\u00f5tte nime alt. Naine tasus kauba eest ligemale 2800 eurot, aga ostetud toodet pole ta saanud. Kaupa m\u00fc\u00fcnud inimesega ei ole naisel \u00f5nnestunud enam \u00fchendust saada.Ostusoovi postitas naine Facebooki juuli l\u00f5pus, politseile laekus teade pettusest \u00fcleeile. Politsei hakkas seda uurima kelmust k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi.Sel n\u00e4dalal anti politseile teada teisestki siin kandis elava inimese vastu toime pandud pettusest, millega tekitati\u00a0kokku kahju pea 2000 eurot.Nimelt v\u00f5ttis P\u00e4rnumaal elava mehega \u00fchendust tundmatu naine, kes tutvustas end isikuandmete turvateenistuse t\u00f6\u00f6tajana ja teatas, et mehe kr\u00fcptovaluuta kaudu toimuvad suured raha\u00fclekanded.Naine r\u00e4\u00e4kis, et tahab eraldada mehe andmed kr\u00fcptovaluuta kontost, ja veenis teda paigaldama arvutisse ja mobiiltelefoni AnyDeski programmi, mille kaudu tehti eri krediidiasutustele laenutaotlusi. Selle tulemusena kanti mehe kontole \u00fcle laen summas 1810 eurot.Juhtunu suhtes alustati kriminaalmenetlust seadusep\u00fcgala alusel, mis k\u00e4sitleb arvutikelmust.\u00a0"}
{"text":"Juriidiliselt om k\u00f5ik k\u00f5rran: Vallakodanikust vallajuht v\u00f5ib taotleda vallalt \u201evesi sees - solk v\u00e4ljas\" toetustJuriidiliselt on k\u00f5ik korrektne, kui vallakodanikust vallajuht hajaasustuse programmist toetust taotleb ja saab. R\u00e4pina valla juhtum t\u00f5statab aga moraalse dilemma: kui eetiline on, kui kahekordse keskmise palgaga omavalitsusjuht toetuse abil endale vee- v\u00f5i kanalisatsioonis\u00fcsteemi rajab ning m\u00f5ni teine vallapere eelarve ammendumise t\u00f5ttu toetuseta j\u00e4\u00e4b? Nagu selgub, siis ei n\u00e4e mitmed teised meie kandi vallajuhid olukorras probleemi. \u00abVallavanem on tavaline vallakodanik ja maksumaksja,\" leiab \u00fcks neist.R\u00e4pina vallas jagati t\u00e4navu hajaasustuse programmi raha peamiselt vee-ja kanalisatsioonis\u00fcsteemide rajamiseks. Eesti P\u00e4evaleht avaldas sel n\u00e4dalal, et teiste seas osutusid programmivooru k\u00e4igus v\u00e4ljavalituks R\u00e4pina vallavanem Enel Liin ja abivallavanem Riho Luht. Vallavanem Liinile m\u00e4\u00e4ras R\u00e4pina vald 4035-eurose toetuse, millega rekonstrueerida Ivalombi kinnistu reovees\u00fcsteem. Abivallavanemat Luhti toetas vald 4273 euroga, et ta saaks paigaldada S\u00f5rra tallu biopuhasti. Luhti korraldusel ja allkirjaga oli loodud komisjon, kes taotlusi hindas, m\u00e4rkis v\u00e4ljaanne. Komisjon koosnes abivallavanemale alluvatest vahaametnikest.Valla komisjon hindas neile esitatud 40 avaldusest n\u00f5uetele vastavaks 38 ja rahuldas neist 30 kohta esitatud taotluse. L\u00f5plikult rahuldas vallavalitsus 28 taotlust.Riik andis hajaasustuse programmi jaoks R\u00e4pina vallale 27 891 eurot, P\u00f5lvamaa omavalitsuste liit 22 109 eurotja R\u00e4pina vald 50 000 eurot. Kokku l\u00e4ks jagamisele seega 100 000 eurot. Toetust taotleti kokku 150 000 euro ringis.P\u00e4evaleht kuulis R\u00e4pina inimestelt, et nad ei pea seda siiski \u00f5igeks ega eelk\u00f5ige eetiliseks, et toetusraha l\u00e4ks vallajuhtidele, samal ajal kui toetust h\u00e4dasti vajavad v\u00e4hekindlustatud pered j\u00e4id sellest ilma. Arutatakse ka seda, kas toetusi jagades ei peaks arvesse v\u00f5tma inimeste sissetulekut. Samuti k\u00fcsitakse, kas on \u00f5ige, et riigi raha jagatakse ka rekonstrueerimiseks, v\u00f5i peaks eelk\u00f5ige toetama majapidamisi, millesse tuleb vees\u00fcsteem alles rajada.Palk: kahekordne keskmineR\u00e4pina vallavanema palk oli kevadise seisuga 3400 eurot kuus, Riho Luht teenis 2300 eurot kuus. Eesti keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1700 euro ringis ja P\u00f5lva maakonnas 1300 ringis.R\u00e4pina vallavalitsus keeldus selgitamast, mille alusel Liini ja Luhti projektid v\u00e4lja vahti, sest see ei olevat avalik info. Vaha kinnitusel hindas ametnike komisjon taotlusi riiklikult kehtestatud hindamisjuhendi alusel. Vastavatest aruteludest ja otsustamisest on puudutatud isikud end taandanud. Ka teeb vald projektide j\u00e4relevalvet.\u201eKas ma pean maamunalt \u00e4ra kaduma?\" reageeris R\u00e4pina vallavanem Enel Liin P\u00e4evalehe k\u00fcsimusele, miks ta iseendale hajaasustuse programmi toetuse m\u00e4\u00e4ras, kui k\u00fcmmekond seda samuti taotlenud peret sellest ilma j\u00e4id. Liin ei n\u00e4inud olukorras juriidilist ega eetilist probleemi.Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi teatel on ka vallajuhtidel kui kohalikel elanikel \u00f5igus toetust saada. Programmi tingimuste j\u00e4rgi peab olema taotleja alaline ja rahvastikuregistrikohane elukoht taotluse esitamise aasta algusest see majapidamine, millega seotud projektile toetust k\u00fcsitakse.Toetusraha kasutust kontrollib peale omavalitsuse ka riigi tugiteenuste keskus (RTK). Amet alustas ajalehe andmete alusel j\u00e4relevalvemenetlust.Iseenesest vastavad ka Enel Liin ja Riho Luht kindlasti ettev\u00f5tmise p\u00f5hieesm\u00e4rgile, mille RTK on s\u00f5nastanud nii: \u201eHajaasustuse programmi eesm\u00e4rgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seel\u00e4bi aidata kaasa elanike arvu p\u00fcsimisele neis piirkondades.\u201dKolleegid ei m\u00f5ista hukkaL\u00f5unaLeht p\u00e4ris mitmelt Kagu-Eesti vallajuhilt, kuidas nemad oma ametikaaslase Enel Liini juhtumit hindavad ning kas nemad ise on samasuguse toetuse taotlemisele m\u00f5elnud v\u00f5i selle lausa teoks teinud. Kokkuv\u00f5tlikult v\u00f5ib \u00f6elda, et omavalitsusjuhid ei rutanud R\u00e4pina vallavanemat hukka m\u00f5istma ning neist v\u00e4hemalt \u00fcks on ka ise kodanikuna hajaasustuse programmi kasutanud.\u201eJah, olen Antsla valla elanikuna toetust taotienud 2023. aasta voorust ja olen saanud tingimusliku positiivse otsuse toetuse saamiseks,\u201d teatas Antsla vallavanem Avo Kirsbaum. \u201eToetust taotlesin puurkaevu rajamiseks elamu varustamiseks veega, kuna olemasolev salvkaev ei tooda piisavalt puhast vett. Meie majapidamises elab aasta ringi seitse inimest, sh minu kolm alaealist last ja \u00fcks puudega eakas, minu isa. Ma ei osalenud hindamiskomisjoni t\u00f6\u00f6s ega vallavalitsuse istungil, kus otsused tehti. Hindamiskomisjoni liikmed t\u00f6\u00f6tavad hindamisjuhendi j\u00e4rgi.\u201dKirsbaum \u00fctles, et ta ei ole R\u00e4pina valla juhtumi k\u00f5igi asjaoludega kursis ning seega ei oska ta seda kommenteerida. K\u00fcll aga j\u00e4tkus tal hajaasustuse programmile palju kiidus\u00f5nu.\u201eAntsla vallas on programmi rakendatud alates 2008. aastast. Selle ajajooksul on toetusest kasu saanud sajad majapidamised, kus elavad inimesed, ja nende lapsed on v\u00e4ga t\u00e4nulikud toetusele. Hindan v\u00e4ga k\u00f5rgelt antud programmi, mis toetab otseselt maaelu s\u00e4ilimist hajaasustuses. Maal on v\u00e4ga keeruline, kui mitte v\u00f5imatu elada, kui majas pole puhast vett v\u00f5i aasta ringi l\u00e4bitavad teed,\u201d s\u00f5nas vallavanem.Setomaa vallavanem Raul Kudre ei ole ise hajaasustuse programmist toetust taotlenud, aga ta ei pea seda ka probleemiks.\u201eTahaks \u00f6elda, et vallavanem on ka t\u00e4itsa tavaline vallakodanik ja maksumaksja,\u201d s\u00f5nas Kudre. \u201eOtsused peavad olema l\u00e4bipaistvad ja korrektsed ning kui on millinegi oht korruptsioonile v\u00f5i otsused n\u00e4ivad ebaeetilised, siis tuleb vastavalt seadustele nendest hoiduda ja kaasata erinevaid komisjone v\u00f5i otsustustasandeid.\u201dKa V\u00f5ru vallavanem Kalmer Puusepp n\u00e4eb end lisaks ametile vallakodanikuna.\u201eT\u00e4naseni pole vajadust olnud ja seega ei ole taotlust esitanud - kui vajadus tekib, siis taotlen, olenemata ametikohast,\u201d \u00fctles ta. \u201eM\u00e4\u00e4rus ei s\u00e4testa n\u00f5udeid ega piiranguid ametikohale - valda sissekirjutust omav vallavanem on ka valla kodanik. Samuti ei ole seatud piiranguid isiku v\u00f5i pere sissetuleku suuruse kohta. Kui isik vastab m\u00e4\u00e4ruses s\u00e4testatud n\u00f5uetele, siis on \u00f5igus igal vallakodanikul hajaasustuse programmist toetus taotleda.\u201dPuusepp t\u00f5i v\u00e4lja, et toetuse otsustamise kohta on m\u00e4\u00e4ruse: v\u00e4ga konkreetsed reeglid ja seega on komisjoni kaalutlus\u00f5igus suhteliselt piiratud.\u201eOluline on j\u00e4rgida menetluslikku poolt, st toetuse saajal ei tohi olla v\u00f5imalust hindamisprotsessi m\u00f5jutada. Kas R\u00e4pina juhtumi korral rikuti menedusreegleid, selgub j\u00e4relevalve menetlustulemusena,\u201d \u00fctles Enel Liin ametikaaslane kokkuv\u00f5tteks.Kanepi vallavanem Mikk J\u00e4rv pole ise hajaasustuse prog rammist raha taotlenud, aga te magi leiab, et taotleda v\u00f5ivad se da k\u00f5ik tingimustele vastavad kodanikud olenemata ametikohast. \u201eJuriidiliselt ei ole taotlemine keelatud. Muus osas peal taotleja ise olukorda hindama,\" ei soovinud J\u00e4rv R\u00e4pina valla juhtide taotluste osas arvamus avaldada.\u201eT\u00e4naseni pole vajadust olnud ja seega ei ole taotlust esitanud kui vajadus tekib, siis taotlen, olenemata ametikohast,\" \u00fctles vallavanem.Kohaliku kanalisatsioonis\u00fcsteemi rajamine R\u00e4pinas vallas. Kinnistuomanik sai hajaasustuse programmi voorust eitava vastuse ning tegi t\u00f6\u00f6d oma kulu ja kirjadega.VIDRIK V\u00d5SOBERG"}
{"text":"Sulid ei maga: liikvel on libat\u00f5endite ja petukirjadega kelmidInimestelt raha v\u00e4lja petta \u00fcritavad kelmid esitavad v\u00f5ltsitud politsei t\u00f6\u00f6t\u00f5endeid, broneerivad usalduse t\u00f5stmiseks politseisse aega ning n\u00f5uavad maksude tasumist rahandusministeeriumi nimel.Politsei- ja piirivalveamet (PPA) andis hiljuti teada, et kelmid on hakanud tegema inimeste nimele PPA broneerimiss\u00fcsteemis broneeringuid n\u00e4iteks ID-kaardi taotlemiseks v\u00f5i ajutise kaitse saamisekseesm\u00e4rgiks on m\u00f5juda helistatavale usaldusv\u00e4\u00e4rsena.Skeem n\u00e4eb v\u00e4lja n\u00f5nda, et kelm helistab inimesele, tutvustab ennast politseinikuna ning teatab n\u00e4iteks, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud v\u00f5i tema nimele on vormistatud laen. Usalduse t\u00f5stmiseks ning justkui \u00fctluste andmiseks broneeritakse l\u00e4bi PPA broneerimiskeskkonna aeg politsei juurde, misj\u00e4rel saab inimene selle kohta ka oma meilile kinnituse.\u201eKui sa saad sellise k\u00f5ne, siis esmat\u00e4htis on see kohe katkestada ja petturitele mitte oma andmeid v\u00e4ljastada. Kui aga juba oled saanud meilile broneeringu kinnituse, mida sa ise teinud ei ole, palume see kindlasti broneering.politsei.ee lehe kaudu t\u00fchistada, et seda aega saaksid kasutada need, kes seda p\u00e4riselt vajavad. Link broneeringu t\u00fchistamiseks on ka meilis kirjas,\u201d r\u00e4\u00e4kis veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman.Politsei tuletas meelde j\u00e4rgnevat:\u2022 Eesti politsei ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest.\u2022 Politsei ei tee veebikeskkonnas inimese nimele ise broneeringut.\u2022 Katkesta need k\u00f5ned kohe, kui keegi v\u00e4idab, et pangakontol toimub midagi kahtlast.\u2022 \u00c4ra jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.\u201eKelmid kasutavad k\u00f5iksuguseid n\u00f5kse, et inimestelt v\u00e4lja petta raha ja andmeid. \u00dcheks viisiks on saanud v\u00e4ljam\u00f5eldud t\u00f6\u00f6t\u00f5endite saatmine, millega p\u00fc\u00fctakse t\u00f5estada, et t\u00f6\u00f6tavad Eesti politseis,\u201d hoiatas PPA lisaks, jagades libat\u00f6\u00f6t\u00f5endite pilte.PPA kinnitas, et tegemist ei ole Eesti politseile kuuluva t\u00f6\u00f6t\u00f5endiga. Veelkord: Eesti politsei ei helista ega kirjuta, kui pangakontol toimub midagi kahtlast, ka ei k\u00fcsi politseinikud inimeste isiklikke PIN1 v\u00f5i PIN2 koode. PPA soovitab taolised k\u00f5ned katkestada ja veebivestlused blokeerida.\u201e\u00c4ra jaga oma andmeid ka siis, kui keegi saadab t\u00f6\u00f6t\u00f5endist foto, garantiikirja v\u00f5i v\u00e4idetava asutuse allkirjastatud dokumendist foto,\u201d lisas PPA.Oma hoiatuse petukirjade eest edastas hiljuti ka rahandusministeerium.\u201eT\u00e4helepanu! Levivad petukirjad n\u00e4iliselt rahandusministeeriumi nimel, milles n\u00f5utakse n\u00e4iteks maksu tasumist Eesti Vabariigi eelarves\u00fcsteemi eest v\u00f5i muul eesm\u00e4rgil. Maksu mittetasumisel \u00e4hvardatakse rahatrahviga. Kinnitame, et tegemist on pettusega ja kirju EI OLE SAATNUD rahandusministeerium,\u201d teatas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Alina Rodit\u0161enko. \u201eOleme teavitanud vastavaid asutusi ja kutsume inimesi \u00fcles ettevaatlikkusele!\u201dL\u00d5UNALEHT"}
{"text":"Kallas selgitas parteikaaslastele skandaali tagamaid. \u00abIlmselgelt see niisama m\u00f6\u00f6da ei l\u00e4he.\u00bbPeaminister Kaja Kallas (RE) vastast\u00e4na hommikul ca tund aega kestnud koosolekul Reformierakonna juhatuse\u00a0ja fraktsiooni k\u00fcsimustele tema abikaasa Arvo Halliku senise ettev\u00f5tte Stark Logisticsu Venemaa kaubavedude \u00fcmber puhkenud skandaalile.\u00abT\u00e4nase kogunemise m\u00f5te oli anda lihtsalt \u00fclevaadet olukorrast, et k\u00f5ik oleksid \u00fchises infov\u00e4ljas, kuna h\u00e4sti palju infot on jooksnud erinevates meediakanalites n\u00e4dala jooksul,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Reformierakonna fraktsiooni juht Erkki Keldo Postimehele.\n\u00dcleliia palju k\u00fcsimusi Keldo s\u00f5nul erakonnakaaslastel \u00fcleval ei olnudki. \u00abKuna h\u00e4sti-h\u00e4sti palju infot on olnud, ebat\u00e4psusi ka, siis lihtsalt soovitigi, et Kaja saaks rahulikult oma s\u00f5nadega selgitada ja et k\u00f5ik saaks \u00fchtmoodi aru ka siis, kui ajakirjanikud k\u00fcsivad,\u00bb s\u00f5nas Keldo.\nVeel \u00fcks reformierakondlane muljetas Postimehele, et Kallas andis sarnaseid selgitusi, mis ta muidu on andnud ning midagi v\u00e4ga uut ei lisanud.\u00a0Kallas k\u00fcsis, kas kellelgi on etteheiteid v\u00f5i ta peaks tagasi astuma, seda keegi ei \u00f6elnud ei otse ega kaudselt.\nEhk siis Kallast pigem toetati ja keegi kehvasti ei \u00f6elnud.\u00a0\u00dcks minister hoiatas, et see \u00fcks v\u00f5tmek\u00fcsimus, millele Kallas peab vastama ja millega avalikkus-konkurendid p\u00fc\u00fcavad teda r\u00fcnnata on see, et kui Hallik teadis Venemaa \u00e4ritegevusest, siis kui usutav ja loogiline on, et ta seda peaministrile ei \u00f6elnud. \u00abKaja \u00fctles, et tal ei ole probleemi ning tema saab k\u00e4si s\u00fcdamel seda kinnitada, et ta ei teadnud,\u00bb meenutati Postimehele.\nSellega haakuvalt arutletigi t\u00e4nasel kohtumisel, kas peaministrilt v\u00f5iks eeldada, et ta omab oma l\u00e4hikondsete tegevuste kohta \u00fclevaadet, et v\u00f5imalikud poliitilised riskikohad juba eos likvideerida. \u00abV\u00e4ga mitmed \u00fctlesid, et perekonnad ongi erinevad. Meil on ka neid inimesi, kelle amet n\u00f5uab h\u00e4sti palju konfidentsiaalse info hoidmist. See ongi vastavalt peremudelite j\u00e4rgi, kes kui palju oma t\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4givad. Paljudel ongi harjumus sees, et t\u00f6\u00f6asju ei arutata, sest kel on \u00e4risuhted, patsiendisuhted jms. Kaja \u00fctles, et neil on sama: tema on advokaadina ja\u00a0mees finantsjuhina sellega harjunud. Hoitakse kogu aeg tundlikke andmeid ning on lihtsam \u00fcldse mitte vestelda,\u00bb v\u00f5eti Postimehele arutelu kokku.\nL\u00e4hitulevikule vastu vaadates soovitasid erakonnakaaslased Kallasel v\u00f5imalikult palju selgitada ning\u00a0k\u00e4ia riigikogu erikomisjonide ees. J\u00e4rgmistel n\u00e4dalatel l\u00e4hebki valitsusjuht nii julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve kui korruptsioonivastase v\u00f5itluse erikomisjoni.\nMis saab edasi? Kulisside taga ollakse erakonnas justkui \u00e4raootaval seisukohal ja keegi mingeid ekstrasamme v\u00f5i man\u00f6\u00f6vreid n\u00e4iteks Kallase mahav\u00f5tmiseks v\u00f5tnud ei ole.\u00a0\u00abIlmselgelt see v\u00e4ga paljudele ei meeldi erakonna sees. M\u00f5eldakse, et tuleb millegi uuega lagedale tulla v\u00f5i midagi tuleb teha. Et ei saa lihtsalt oodata, et see niisama m\u00f6\u00f6da l\u00e4heks - ilmselgelt ei l\u00e4he.\u00bb\nKallase persoonik\u00fcsimuse k\u00f5rval arutati t\u00e4na ka k\u00f5rgemate riigiteenistujate palga v\u00e4hendamise teemal, mis rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva ettepanekuna see n\u00e4dal meediasse j\u00f5udis. Erakonnakaaslaste hoiak oli pigem mittetoetav, kuid s\u00fcgavamate\u00a0j\u00e4reldusteni ei j\u00f5utud.\nReformierakonna juhatus koguneb korraliselt 8. septembril, kus eelk\u00f5ige on r\u00f5hk riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rguks ettevalmistumisel."}
{"text":"Kaks korda riigihankekonkursi kaotanud firma vaidles lepingu endaleKevade ja suve jooksul koguni kaks korda Viljandi t\u00e4navate hooldamiseks korraldatud riigihankekonkursi v\u00f5itjaks kuulutatud aktsiaselts RoadWest j\u00e4\u00e4b oodatud t\u00f6\u00f6st ja tulust sel talvel ilma ning v\u00e4hemalt kevadeni j\u00e4tkab siin juba aastak\u00fcmneid toimetanud EKT Teed.\n\"Nad kasutasid \u00e4ra seadusest tuleneva v\u00f5imaluse. Protestisid linnajuhtide otsuse kaks korda ja saavutasid tulemuse,\" v\u00f5ttis RoadWesti juht Asko Vester tekkinud olukorra kokku.\nT\u00e4pselt kuu aega enne EKT Teedega lepingu l\u00f5ppemist k\u00e4is linnavalitsuse esindus ettev\u00f5tte juhtidega kohtumas ning reedel saavutasid nad p\u00f5him\u00f5ttelise kokkuleppe, et lepingut pikendatakse v\u00e4hemalt kevadeni.\n\"V\u00e4lja pressima ei hakatud,\" vastas abilinnapea Kalvi M\u00e4rtin k\u00fcsimusele, kas EKT Teede hinnapakkumine on linnale \u00fcldse vastuv\u00f5etav. \"T\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub p\u00f5him\u00f5tteliselt samadel tingimustel.\"\nSelle aasta esimese \u00fcheksa kuu eest maksab linn EKT Teedele 800 000 eurot, samas oleks RoadWesti pakkumine j\u00e4rgmise 15 kuu eest olnud 640 000 eurot ehk hinnavahe \u00fche kuu t\u00f6\u00f6 eest on rohkem kui kahekordne.\nKahekordne hinnavahe t\u00f5i vaidluse\nHinna ja muude tingimuste \u00fcle hakatakse t\u00e4psemalt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal. Siis peaks raekotta j\u00f5udma ka riigihangete vaidlustuskomisjoni uus otsus, mis on Kalvi M\u00e4rtini hinnangul ettearvatavalt linnavalitsusele kahjulik. Neljap\u00e4eval volikogu ees nentis M\u00e4rtin, et isegi juhul, kui peaks s\u00fcndima ime ja komisjon peaks toetama linnavalitsuse otsust, ei j\u00e4tkuks uuel tulijal enam aega, et end talveks valmis seada.\nKui linnavalitsuses j\u00e4rgmise viie aasta teede ja t\u00e4navate hooldaja leidmiseks korraldatud riigihankekonkursile tulnud pakkumisi varakevadel avama hakati, tabas otsustajaid korraga kaks \u00fcllatust. Esiteks oli senise pakkuja EKT Teede k\u00f5rval teinegi ning teiseks oli uue tulija hinnasoov peaaegu kaks korda v\u00e4iksem. EKT Teed hoiatas seepeale linnajuhte, et niisugune alapakkumine v\u00f5ib talvel kaasa tuua kollapsi ja teedelt lume l\u00fckkamata j\u00e4\u00e4mise. Linnavalitsuse t\u00e4psustavatele k\u00fcsimustele andis RoadWest aga otsustajaid rahuldavaid vastuseid ja ta kuulutati v\u00f5itjaks. Abilinnapea lisas t\u00e4psustuseks, et kui RoadWest poleks v\u00f5itnud, tulnuks konkurss nurjunuks kuulutada, sest EKT Teede k\u00fcsitud hind \u00fcletas linna v\u00f5imalusi.\nEKT Teed p\u00f6\u00f6rdus aga vaidega riigihangete vaidlustuskomisjoni poole ning suve hakul teatas komisjon, et linn peab tegema uue otsuse. See ka s\u00fcndis ja taas kuulutati v\u00f5itjaks RoadWest. EKT Teed p\u00f6\u00f6rdus teist korda komisjoni poole. Uut otsust pole veel v\u00e4lja kuulutatud.\nPeamine vaidlusteema ongi t\u00f6\u00f6 hind, mis erineb pakkujatel kaks korda. Kalvi M\u00e4rtin nentis, et hinda saaks komisjonile p\u00f5hjendada ikkagi pakkumise tegija, mitte selle saaja. Asko Vester on Sakalale korduvalt kinnitanud, et RoadWesti hind vastab tegelikkusele ning on madal seet\u00f5ttu, et ettev\u00f5te soovib v\u00f5ita uut klienti.\n\"Kui on kaks pakkumist, siis kuidas saab \u00f6elda, kas \u00fcks on p\u00f5hjendamatult odav v\u00f5i teine p\u00f5hjendamatult k\u00f5rge?\" arutles Vester. \"Oleks kolmas pakkumine ka, siis saaks ehk hinnata.\"\nEKT Teede juht Jaan Viljas kinnitas, et reedel j\u00f5udsid nad linnavalitsusega p\u00f5him\u00f5ttelisele kokkuleppele koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumises v\u00e4hemalt kevadeni. Ta tunnistas, et suve jooksul on ettev\u00f5te teinud k\u00fcll teatud \u00fcmberkorraldusi arvestusega, et Viljandis enam t\u00f6\u00f6d ei ole, ent avaldas lootust, et lume tulekuks on ettev\u00f5te hooldust\u00f6\u00f6ks valmis.\nAsko Vester nentis samas, et tema ettev\u00f5te on teinud m\u00f5ningaid investeeringuid, sest ootas linnaga lepingu s\u00f5lmimist. \"Need kulutused pole aga v\u00e4ga suured ja saame ostetud tehnikat kasutada oma teistel objektidel.\"\nUus konkurss peaks peatselt algama\nKui viis aastat kestnud leping EKT Teede ja Viljandi linna vahel l\u00f5peb septembri viimasel p\u00e4eval, siis esialgu pole teada, kui pikaks ajaks s\u00f5lmitakse lepingu pikendus. \u00dche v\u00f5imalusena pakkus Kalvi M\u00e4rtin, et uus riighankekonkurss kuulutatakse \u00fcsna kohe v\u00e4lja ja uus leping v\u00f5iks hakata kehtima kevadel, kui lumi on sulanud.\n\"Ma olen veendunud, et meie konkursireeglid ja lepingupakkumine on head. M\u00f5nda punkti saame parandada, aga \u00fcldjoontes on k\u00f5ik h\u00e4sti,\" lausus ta. Tema s\u00f5nul on linnajuhtidele pakutud, et v\u00f5iks lepingu lihtsamaks teha, aga see tooks hiljem, t\u00f6\u00f6perioodi jooksul v\u00e4ga suuri vaidlusi.\nK\u00fcsimusele, kas uus konkurss v\u00e4listab hilisemad vaidlused, vastas M\u00e4rtin, et riigihangete seadus annab alati v\u00f5imaluse vaielda ja seda pole v\u00f5imalik konkursireeglitega v\u00e4listada.\nKa Vester leidis, et Viljandi lepingupakkumine oli h\u00e4sti ette valmistatud, aga seadus annab v\u00f5imaluse seda vaidlustada ning tema meelest ei kasutanud EKT Teed \u00e4ra mitte linna kehva ettevalmistust\u00f6\u00f6d, vaid seaduse v\u00f5imalusi. P\u00e4rimise peale, kas RoadWest on valmis veel Viljandi t\u00e4navahoolduse hankes osalema, lausus Vester, et teeb seda kindlasti ning temale olekski m\u00e4\u00e4ratult lihtsam v\u00f5tta t\u00f6\u00f6maa \u00fcle kevadel, mitte hiliss\u00fcgisel. \"Esimene lumi tuleb ka kogenud meeskonnale ootamatult, r\u00e4\u00e4kimata siis alles alustavast.\"\n"}
{"text":"IMF avaldab anal\u00fc\u00fcsi rahapesuvastasest v\u00f5itlusest BaltimaadesTALLINN, 1. september, BNS \u2013 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldab esmasp\u00e4eval anal\u00fc\u00fcsi, mille eesm\u00e4rk on parandada rahapesuvastast v\u00f5itlust P\u00f5hja- ja Baltimaades.\nIMF koos regiooni riikidega keskendus anal\u00fc\u00fcsis rahavoogudele, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse j\u00e4relevalvele ning piiri\u00fclestele riskidele ja finantsstabiilsusele. Koost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on edaspidigi parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste raamistike t\u00f5husust kogu piirkonnas, teatas Eesti Pank.\u00a0\nIMF-i anal\u00fc\u00fcs on v\u00e4ga mahukas ja selle koostamine v\u00f5ttis aega kolm aastat. Anal\u00fc\u00fcsi tegemist palusid tehnilise abi korras P\u00f5hja- ja Baltimaad. IMF-i jaoks oli tegu esimese regionaalse anal\u00fc\u00fcsiga rahapesuvastase v\u00f5itluse hindamisel. Koost\u00f6\u00f6s IMF-iga osalesid anal\u00fc\u00fcsis Eesti, Island, L\u00e4ti, Leedu, Norra, Soome, Rootsi ja Taani.\nEsmasp\u00e4eval, 4. septembril toimub anal\u00fc\u00fcsi tutvustamiseks videosilla kaudu paneeldiskussioon, kus IMF-i ja anal\u00fc\u00fcsis osalenud kaheksa riigi esindajad tutvustavad anal\u00fc\u00fcsi ja selle soovitusi. Eestist osaleb paneeldiskussioonis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre N\u00f5mm.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"IMF avaldab anal\u00fc\u00fcsi rahapesuvastasest v\u00f5itlusest BaltimaadesTALLINN, 1. september, BNS \u2013 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldab esmasp\u00e4eval anal\u00fc\u00fcsi, mille eesm\u00e4rk on parandada rahapesuvastast v\u00f5itlust P\u00f5hja- ja Baltimaades.\nIMF koos regiooni riikidega keskendus anal\u00fc\u00fcsis rahavoogudele, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse j\u00e4relevalvele ning piiri\u00fclestele riskidele ja finantsstabiilsusele. Koost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on edaspidigi parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste raamistike t\u00f5husust kogu piirkonnas, teatas Eesti Pank.\u00a0\nIMF-i anal\u00fc\u00fcs on v\u00e4ga mahukas ja selle koostamine v\u00f5ttis aega kolm aastat. Anal\u00fc\u00fcsi tegemist palusid tehnilise abi korras P\u00f5hja- ja Baltimaad. IMF-i jaoks oli tegu esimese regionaalse anal\u00fc\u00fcsiga rahapesuvastase v\u00f5itluse hindamisel. Koost\u00f6\u00f6s IMF-iga osalesid anal\u00fc\u00fcsis Eesti, Island, L\u00e4ti, Leedu, Norra, Soome, Rootsi ja Taani.\nEsmasp\u00e4eval, 4. septembril toimub anal\u00fc\u00fcsi tutvustamiseks videosilla kaudu paneeldiskussioon, kus IMF-i ja anal\u00fc\u00fcsis osalenud kaheksa riigi esindajad tutvustavad anal\u00fc\u00fcsi ja selle soovitusi. Eestist osaleb paneeldiskussioonis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre N\u00f5mm.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"IMF avaldab anal\u00fc\u00fcsi rahapesuvastasest v\u00f5itlusest BaltimaadesTALLINN, 1. september, BNS \u2013 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldab esmasp\u00e4eval anal\u00fc\u00fcsi, mille eesm\u00e4rk on parandada rahapesuvastast v\u00f5itlust P\u00f5hja- ja Baltimaades.\nIMF koos regiooni riikidega keskendus anal\u00fc\u00fcsis rahavoogudele, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse j\u00e4relevalvele ning piiri\u00fclestele riskidele ja finantsstabiilsusele. Koost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on edaspidigi parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste raamistike t\u00f5husust kogu piirkonnas, teatas Eesti Pank.\u00a0\nIMF-i anal\u00fc\u00fcs on v\u00e4ga mahukas ja selle koostamine v\u00f5ttis aega kolm aastat. Anal\u00fc\u00fcsi tegemist palusid tehnilise abi korras P\u00f5hja- ja Baltimaad. IMF-i jaoks oli tegu esimese regionaalse anal\u00fc\u00fcsiga rahapesuvastase v\u00f5itluse hindamisel. Koost\u00f6\u00f6s IMF-iga osalesid anal\u00fc\u00fcsis Eesti, Island, L\u00e4ti, Leedu, Norra, Soome, Rootsi ja Taani.\nEsmasp\u00e4eval, 4. septembril toimub anal\u00fc\u00fcsi tutvustamiseks videosilla kaudu paneeldiskussioon, kus IMF-i ja anal\u00fc\u00fcsis osalenud kaheksa riigi esindajad tutvustavad anal\u00fc\u00fcsi ja selle soovitusi. Eestist osaleb paneeldiskussioonis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre N\u00f5mm.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"IMF avaldab anal\u00fc\u00fcsi rahapesuvastasest v\u00f5itlusest BaltimaadesTALLINN, 1. september, BNS \u2013 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldab esmasp\u00e4eval anal\u00fc\u00fcsi, mille eesm\u00e4rk on parandada rahapesuvastast v\u00f5itlust P\u00f5hja- ja Baltimaades.\nIMF koos regiooni riikidega keskendus anal\u00fc\u00fcsis rahavoogudele, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse j\u00e4relevalvele ning piiri\u00fclestele riskidele ja finantsstabiilsusele. Koost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on edaspidigi parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste raamistike t\u00f5husust kogu piirkonnas, teatas Eesti Pank.\u00a0\nIMF-i anal\u00fc\u00fcs on v\u00e4ga mahukas ja selle koostamine v\u00f5ttis aega kolm aastat. Anal\u00fc\u00fcsi tegemist palusid tehnilise abi korras P\u00f5hja- ja Baltimaad. IMF-i jaoks oli tegu esimese regionaalse anal\u00fc\u00fcsiga rahapesuvastase v\u00f5itluse hindamisel. Koost\u00f6\u00f6s IMF-iga osalesid anal\u00fc\u00fcsis Eesti, Island, L\u00e4ti, Leedu, Norra, Soome, Rootsi ja Taani.\nEsmasp\u00e4eval, 4. septembril toimub anal\u00fc\u00fcsi tutvustamiseks videosilla kaudu paneeldiskussioon, kus IMF-i ja anal\u00fc\u00fcsis osalenud kaheksa riigi esindajad tutvustavad anal\u00fc\u00fcsi ja selle soovitusi. Eestist osaleb paneeldiskussioonis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre N\u00f5mm.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riigikogu eelinfo 4.\u201310. septembriniRiigikogu eelinfo 4.\u201310. septembrini\nEsmasp\u00e4ev, 4. september\nKomisjonide istungid\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: tubakaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(223 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/75abd60e-9062-4fa4-\n9142-d5a3bc6f4596\/tubakaseaduse-muutmise-seadus>), kutsutud terviseminister\nRiina Sikkut; sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u\nalgatamisest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi\nesindajad; kollektiivsest p\u00f6\u00f6rdumisest \u201eLapsed ei tohi olla riigi\nkokkuhoiukoht\u201c, kutsutud kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise, Sotsiaalministeeriumi\nja Rahandusministeeriumi esindajad;\nkorruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil \u2013 kell 10:\npeaministri vara, tulud ja huvide deklaratsioonid, kutsutud peaminister\nKaja Kallas (ruum L333). Komisjon v\u00f5ib istungi alguses otsustada kuulutada\nistungi avalikuks, kui selle poolt h\u00e4\u00e4letab \u00fcle poole komisjoni\nkoosseisust. Kui istung on avalik, on sellest\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et>.\nS\u00fcndmused\nKell 10 \u2013 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta juhatab\n\u00fcmarlauda \u201eEuroopa Liiduga seonduva \u00f5igusloome parandamine\u201c, kus\nosalevad Riigikogu liikmed ning asjaomaste asutuste ja organisatsioonide\nesindajad (Riigikogu konverentsisaal).\nKell 14 \u2013 keskkonnakomisjon kohtub Soome parlamendi keskkonnakomisjoniga.\nTeisip\u00e4ev, 5. september\nKomisjoni istung\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni erakorralisel istungil \u2013\nkell 12.30: kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoniga.\nS\u00fcndmused\nKell 10 \u2013 P\u00f5hjamaade toetusr\u00fchm kohtub Islandi endiste\nparlamendiliikmetega (J. T\u00f5nissoni n\u00f5upidamisruum).\nKell 10.30 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Kanada\nv\u00e4lisministri esindaja Robert Oliphantiga.\nKell 12.30 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb tippkohtumisel Tallinn\nDigital Summit (Kultuurikatel).\nKell 14 \u2013 Riigikogu liige Margit Sutrop k\u00f5neleb avatud valitsemise\npartnerluse tippkohtumise raames toimuval avatud parlamendi teemalisel\nseminaril. Seminari t\u00f6\u00f6keel on inglise keel. Seminarist on veebi\u00fclekanne\n(Riigikogu konverentsisaal).\nKell 16 \u2013 majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ja liige Andres Sutt\nkohtuvad Rootsi parlamendi transpordi- ja kommunikatsioonikomisjoniga (O.\nStrandmani n\u00f5upidamisruum).\nKell 16.45 \u2013 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta esineb\nk\u00f5nega tippkohtumisel Tallinn Digital Summit (Kultuurikatel).\nKell 17.30 \u2013 Riigikogu Eesti-Prantsusmaa parlamendir\u00fchma esimees Andres\nSutt kohtub Prantsuse Rahvusassamblee Prantsuse-Eesti s\u00f5prusr\u00fchma juhi\nLuc Lamirault\u2019ga.\nKolmap\u00e4ev, 6. september\nS\u00fcndmused\nKell 10 \u2013 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa-Ly Pakosta kohtub\nkomisjoni endiste esimeeste Arto Aasa, Rein Langi, Raivo Tamme ja Toomas\nVitsutiga.\nKell 10 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Eesti\nettev\u00f5tjate delegatsiooniga ja annab julgeolekupoliitilise \u00fclevaate Eesti\ntoetusest Ukrainale (A. Rei n\u00f5upidamisruum).\nKell 15 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Mongoolia IT-ministri\nNyam-Osor Uchraliga.\nNeljap\u00e4ev, 7. september\nS\u00fcndmus\nKell 10 \u2013 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub\nKosovo asev\u00e4lisministri Kreshnik Ahmeti, Kosovo suursaadiku Shkendije Geci\nSherifi ja Eesti suursaadikuga Kosovos Janne J\u00f5esaar-Ruusaluga.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n1.\u20136. september\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb 7. Tbilisi Rahvusvahelisel\nKonverentsil Tbilisis Gruusias.\n2.\u201314. september\nTuumaenergia toetusr\u00fchma esimees Mario Kadastik ja liige Toomas Uibo\nosalevad Eesti tuumaenergia t\u00f6\u00f6r\u00fchma visiidil Ameerika \u00dchendriikidesse.\n5.\u20138. september\nKorruptsioonivastase erikomisjoni liige Eduard Odinets osaleb 32.\nmajandusfoorumil Karpaczis Poolas.\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\n631 6592, 510 6179\nmerilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"T\u0161ehhi ekspeaminister Babi\u0161 m\u00fc\u00fcs oma meedia\u00e4ri mahaPRAHA, 1. september, AFP-BNS \u2013 T\u0161ehhi miljard\u00e4rdist endine peaminister Andrej Babi\u0161 m\u00fc\u00fcs oma meedia\u00e4ri maha, teatas tema kontsern reedel p\u00e4rast seda, kui riigis v\u00f5eti vastu seadus, millega keelatakse poliitikutel meediaettev\u00f5tete omamine.\nAgroferti kontsern m\u00fc\u00fcs maha oma kemikaalide ja kosmeetika \u00fcksuse, aga ka Mafra grupi, mille alla kuulub mitu meediav\u00e4ljaannet, nende seas T\u0161ehhi loetavuselt teine p\u00e4evaleht DNES, teatas Babi\u0161i kontsern oma veebilehel.\n\"Nende varade m\u00fc\u00fck lubab meil tulevikus oma peamistele \u00e4risegmentidele keskenduda,\" \u00fctles Agroferti esimees Zbynek Pru\u0161a.\nAastatel 2017-2021 peaminister olnud Babi\u0161 on Forbesi andmeil rikkuselt kuues t\u0161ehh.\nVeebruaris 2017 oli Babi\u0161 sunnitud korruptsioonit\u00f5rje seaduse alusel oma varad, sealhulgas Agroferti ja selle meedia\u00e4ri, kahe usaldusfondi kontrolli alla panema.\nHiljem avaldatud dokumentidest selgus aga, et ta j\u00e4i endiselt kontserni tegelikuks kasusaajaks.\nJuunis v\u00f5ttis T\u0161ehhi parlament vastu seadusemuudatuse, millega tehti meediaettev\u00f5tete omamine poliitikute jaoks sisuliselt v\u00f5imatuks.\nPresident Petr Pavel allkirjastas seadususe augustis ja see peaks j\u00f5ustuma 1. jaanuaril.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"T\u0161ehhi ekspeaminister Babi\u0161 m\u00fc\u00fcs oma meedia\u00e4ri mahaPRAHA, 1. september, AFP-BNS \u2013 T\u0161ehhi miljard\u00e4rdist endine peaminister Andrej Babi\u0161 m\u00fc\u00fcs oma meedia\u00e4ri maha, teatas tema kontsern reedel p\u00e4rast seda, kui riigis v\u00f5eti vastu seadus, millega keelatakse poliitikutel meediaettev\u00f5tete omamine.\nAgroferti kontsern m\u00fc\u00fcs maha oma kemikaalide ja kosmeetika \u00fcksuse, aga ka Mafra grupi, mille alla kuulub mitu meediav\u00e4ljaannet, nende seas T\u0161ehhi loetavuselt teine p\u00e4evaleht DNES, teatas Babi\u0161i kontsern oma veebilehel.\n\"Nende varade m\u00fc\u00fck lubab meil tulevikus oma peamistele \u00e4risegmentidele keskenduda,\" \u00fctles Agroferti esimees Zbynek Pru\u0161a.\nAastatel 2017-2021 peaminister olnud Babi\u0161 on Forbesi andmeil rikkuselt kuues t\u0161ehh.\nVeebruaris 2017 oli Babi\u0161 sunnitud korruptsioonit\u00f5rje seaduse alusel oma varad, sealhulgas Agroferti ja selle meedia\u00e4ri, kahe usaldusfondi kontrolli alla panema.\nHiljem avaldatud dokumentidest selgus aga, et ta j\u00e4i endiselt kontserni tegelikuks kasusaajaks.\nJuunis v\u00f5ttis T\u0161ehhi parlament vastu seadusemuudatuse, millega tehti meediaettev\u00f5tete omamine poliitikute jaoks sisuliselt v\u00f5imatuks.\nPresident Petr Pavel allkirjastas seadususe augustis ja see peaks j\u00f5ustuma 1. jaanuaril.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Reformierakond Kaja Kallase tagasiastumist ei soovi   Peaminister Kaja Kallas jagas reedel erakonnakaaslastele selgitusi tema abikaasa Arvo Halliku \u00fcmber puhkenud skandaali teemal. Reformierakond peaministri tagasi astumist ei soovi.   Interneti teel toimunud n\u00f5upidamisel osalesid erakonna juhatuse ja fraktsiooni liikmed ja arutelu kestis tund aega. \"Saime v\u00e4ga p\u00f5hjalikult arutada. Ei olnud k\u00fcll seda tunnet, et keegi, kellel oleks olnud soovi midagi k\u00fcsida, j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimata.\u00a0 Minu arvates siirus on see m\u00e4rks\u00f5na, mis sellelt koosolekult tuleb kaasa v\u00f5tta. Mina usun, et erakonna juhatuse liikmed ja fraktsiooni liikmed said kinnituse, et see, mida ta on avalikkusele \u00f6elnud, on see, mida ta sisimas teab ja tunneb,\" lausus kaitseminister ja Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur. Pevkuri s\u00f5nul Kaja Kallase tagasiastumisest juttu ei olnud. Fraktsiooni liige Karmen Joller \u00fctles, et Kaja Kallas k\u00fcsis, kas fraktsioon toetab teda \"Ta \u00fctles, et aktsepteerib k\u00f5ike, mida fraktsioon otsustab. Aga k\u00f5ik, kes seal t\u00e4na s\u00f5na v\u00f5tsid, olid ikkagi toetavad. \u00dctlesid, et me usaldame sind ja me oleme koos sinuga. Aga on arusaadav, et see on selline probleem, kus ta peab isiklikult selgitusi andma, isiklikult sellega tegelema, sest mitte keegi ei saa seda tema eest teha, kuna see on tema perega seotud asi,\" lausus Joller. Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik \u00fctles, et mitmed k\u00fcsimused Venemaa \u00e4ri teemadel on j\u00e4\u00e4nud lahtiseks ning peaministrile on saadetud k\u00fcsimused, millele opositsioon ootab vastust. \"See konkreetne formaat on kirjalikud k\u00fcsimused. Teatavasti praegu istungeid ei toimu. See on k\u00f5ige kiirem viis saada need vastused. Aga loomulikult \u2013 kui riigikogu istungj\u00e4rgud taas algavad ja infotunnid ja muud formaadid toimuvad ja kui peaminister peaks veel ametis olema, siis kahtlemata, neidsamu k\u00fcsimusi hakkame k\u00fcsima ka nendes formaatides. Sealhulgas ka arup\u00e4rimiste korras,\" \u00fctles Kiik. Kiik on teinud ettepaneku moodustada ka uurimiskomisjon, kuid seda ideed koalitsioon ei toeta. Esmasp\u00e4eval on peaminister lubanud osaleda\u00a0 korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil, kus teemaks tema vara, tulud ja huvide deklaratsioonid.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Mida t\u00e4hendab Kaja Kallase n\u00f5rkus Eesti jaoks?Huvitav, kui palju saaks Kaja Kallas h\u00e4\u00e4li, kui riigikogu valimised toimuksid j\u00e4rgmisel p\u00fchap\u00e4eval? Meenutan, et 5. m\u00e4rtsi \u00f5htuks kogunes Reformierakonna esimehele 31 821 h\u00e4\u00e4lt ning see tulemus oli uus Eesti rekord.Tohutult suure poliitilise kapitaliga alustanud peaminister on sellest suure osa kahjuks vaid k\u00fcmmekonna p\u00e4evaga maha m\u00e4nginud. Praeguseks on juba t\u00fcdimuseni anal\u00fc\u00fcsitud, mida peaminister on valesti teinud ning kuidas v\u00f5ib see m\u00f5jutada tema isiklikku poliitilist karj\u00e4\u00e4ri.Seep\u00e4rast kirjutan t\u00e4na sellest, mida Kaja Kallase kiire l\u00e4bip\u00f5lemine v\u00f5ib t\u00e4hendada Eesti riigi jaoks. Kiirelt arenenud skandaali m\u00f5ju riigile on ju tegelikult meie k\u00f5igi jaoks olulisem kui \u00fche poliitiku isiklik saatus.Paraku on selge, et alla poole aasta peaministri ametis olnud Kallase suur mainekahju ning selle j\u00e4relmid m\u00f5jutavad arvestataval m\u00e4\u00e4ral kogu riiki. V\u00e4lispoliitiliselt ei m\u00f5juta Kaja Kallase skandaal Eesti mainet kuigiv\u00f5rd, kuid sel on t\u00f5sine m\u00f5ju sisepoliitikale.Miks nii? On ju paljud arvamusliidrid ja opositsioonipoliitikud r\u00e4\u00e4kinud sellest, et peaministri abikaasa \u00e4ri Venemaal on rikkunud Eesti t\u00f5siseltv\u00f5etavuse v\u00e4lispartnerite silmis.Mul on oma seisukoha kinnituseks kaks n\u00e4idet. Soome Keskerakonna esimehest Anneli J\u00e4\u00e4tteenm\u00e4kist sai 17. aprillil 2003 p\u00e4rast valimisv\u00f5itu peaminister. L\u00e4bi ajaloo Soome esimene naispeaminister.Vastu pidas J\u00e4\u00e4tteenm\u00e4ki selles ametis napilt \u00fcle kahe kuu - 24. juunini, sest selgus, et ta on parlamendile valetanud. Peaminister astus tagasi, aga j\u00e4tkas samadest parteidest koosnev valitsusliit, sest vea oli teinud J\u00e4\u00e4tteenm\u00e4ki isiklikult.Soome valitsuse rahvusvahelist mainet ei m\u00f5jutanud peaministri kiire k\u00f5rbemine kuidagi. Kui sarnane stsenaarium kordub Eestis, ei m\u00f5juta see kuidagi meie usaldusv\u00e4\u00e4rsust NATO ega Euroopa Liidu partnerite silmis.Eesti heale nimele \u00e4hvardas viimati t\u00f5sise p\u00f5ntsu panna 2017. aastal puhkenud Danske Banki rahapesuskandaal. Toona selgus, et l\u00e4bi selle panga pisikese Eesti haru on voolanud \u00fcle 200 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses kahtlase p\u00e4ritoluga raha Venemaalt ja muudest riikidest. (Hiljem avastati rahapesu ka teistes Eestis tegutsenud P\u00f5hjala pankades.)Nende rahasummade suurus oli p\u00f6\u00f6rane, kuid tagantj\u00e4rele tarkusega teame, et Eesti riigi mainele ei olnud sel kogu maailmas t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud juhtumil mingit m\u00f5ju. Ei poliitiliselt ega majanduslikult.Kahjuks on peaministri n\u00f5rkusel t\u00f5sised sisepoliitilised m\u00f5jud. Kui valitsuse k\u00f5ige populaarsem poliitik kaotab usaldusv\u00e4\u00e4rsuse, siis kisub see alla kogu valitsuse usaldusv\u00e4\u00e4rsuse. Mida n\u00f5rgem on valitsuse usaldusv\u00e4\u00e4rsus, seda v\u00e4iksemaks muutub selle t\u00f6\u00f6v\u00f5ime.Kartes oma niigi kehva toetusreitingu p\u00e4rast, j\u00e4tavad valitsused tavaliselt tegemata riskantsed, ehkki riigi jaoks olulised otsused.Praeguse valitsuse puhul on esimene proovikivi see, kas suudetakse t\u00e4ita lubadus tasakaalustada riigieelarve. Eelarve k\u00e4rpimine \u00e4rritab alati m\u00f5jukaid valijar\u00fchmi, seda tegema hakates oli valitsuse toetus k\u00f5rge, n\u00fc\u00fcd on see kiirelt kukkunud.Teiseks tekitab peaministri n\u00f5rkus t\u00f5en\u00e4oliselt pingeid valitsuse sees. See on poliitikas rusikareegel, et viletsa reitinguga valitsuspartei hakkab koalitsioonikaaslastele vastanduma ehk maakeeli t\u00fcli norima, lootes nii t\u00e4helepanu v\u00f5ita ja oma mainet kogu valitsuse t\u00f6\u00f6v\u00f5ime hinnaga parandada.Valitsuse t\u00f6\u00f6kliima muutub eriti kehvaks, kui n\u00f5rk on peaministripartei maine. Reformierakonnas v\u00f5ib tekkida kiusatus muuta v\u00e4hem kui aasta p\u00e4rast korralisi valimisi valitsusliidu koosseisu. Restardiga loodetakse j\u00e4tta vastutus ebameeldivate otsuste, n\u00e4iteks maksut\u00f5usude eest, eelmise valitsuse ja valitsusjuhi kaela.Kahjuks pole alates 1992. aastast veel mitte kordagi \u00fckski Eesti valitsus vastu pidanud nelja aasta pikkust ametiaega. See on tekitanud ebaterve poliitilise kultuuri, kus valitsusparteid, \u00fcksk\u00f5ik, kes nad ka parasjagu poleks, ei usalda \u00fcksteist.Usaldamatuse \u00f5hkkonnas on raske ellu viia pikemaajalisi projekte, mis n\u00f5uavad pikemaajalist poliitilist toetust. (Haapsalul on siin oma valus n\u00e4ide - raudtee taastamine katkes koos valitsuse vahetusega.)Kui koalitsioonipartnerid \u00fcksteist ei usalda, j\u00e4tkub halb komme, et iga minister (ja tema erakond) juhivad \u201eoma\u201d valdkonda. J\u00e4tkub \u201esilotornide valitsus\u201d, milles ei teki Eesti edukaks juhtimiseks vajalikku tervikpilti.\"Poliitikas on rusikareegel, et viletsa reitinguga valitsuspartei hakkab koalitsioonikaaslastele vastanduma ehk maakeeli t\u00fcli norima.\"HANNES RUMM, kolumnist"}
{"text":"Guatemala uus liider sarjas \"riigip\u00f6\u00f6ret\" institutsioonidesGUATEMALA, 1. september, AFP-BNS \u2013\u00a0Guatemala presidendiks valitud Bernardo Ar\u00e9valo m\u00f5istis reedel hukka riigi institutsioonides \"j\u00e4tkuva riigip\u00f6\u00f6rde\", mille eesm\u00e4rk on blokeerida Ar\u00e9valo v\u00f5imuletulek p\u00e4rast tema erakonna tegevuse peatamist.\n\"On r\u00fchm korrumpeerunud poliitikuid ja ametnikke, kes keelduvad seda tulemust aktsepteerimast ning on k\u00e4ivitanud plaani p\u00f5hiseadusliku korra lammutamiseks ja demokraatia rikkumiseks,\" \u00fctles ta pressikonverentsil.\n\"Need tegevused kujutavad endast riigip\u00f6\u00f6ret, mida edendavad institutsioonid, mis peaksid tagama \u00f5igluse meie riigis.\"\n64-aastane sotsioloog \u00a0Ar\u00e9valo t\u00f5usis tundmatusest 20. augusti valimiste v\u00f5itjaks lubadusega \u00f5iendada arved selles Kesk-Ameerika riigis vohava korruptsiooniga.\nTeda on korduvalt \u00e4hvardatud ja esmasp\u00e4eval peatas riigi valimistribunal tema Semilla partei tegevuse, ajendades Washingtoni sellist \"demokraatiavastast k\u00e4itumist\" hukka m\u00f5istma.\n\"N\u00e4eme j\u00e4tkuvat riigip\u00f6\u00f6ret, kus justiitsaparaati kasutatakse \u00f5igusem\u00f5istmise enda kahjustamiseks, m\u00f5nitades valimistel vabalt v\u00e4ljendatud tahet,\" \u00fctles Ar\u00e9valo.\nTa on nimetanud partei tegevuse peatamise otsust \u00f5igust\u00fchiseks ja lubanud selle edasi kaevata.\n\"Mitte keegi ei saa takistada mind 14. jaanuaril ametisse astumast,\" \u00fctles Ar\u00e9valo.\nAr\u00e9valo v\u00f5itis 20. augustil presidendivalimiste teises voorus suurelt endist esileedit Sandra Torrest, kogudes 60,9 protsenti h\u00e4\u00e4ltest tolle 37,2 protsendi vastu.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"V\u00e4idetav silokiletaja m\u00fc\u00fcja haihtus p\u00e4rast \u00fclekannetPetised, kes telefonitsi ja interneti kaudu \u00fcritavad inimeste raha endale saada v\u00f5i nende kaudu laenu v\u00f5tta, ei puhka. Pahatihti l\u00e4hevad nende plaanid l\u00e4bigi.P\u00e4rnumaal elav naine tegi Facebooki grupis postituse, milles teatas, et soovib osta silokiletajat. Ta leidis sobiva pakkuja, kellega suhtles Messengeris. Talle esitati arve ettev\u00f5tte nime alt. Naine tasus kauba eest ligemale 2800 eurot, aga ostetud toodet pole ta saanud. Kaupa m\u00fc\u00fcnud inimesega ei ole naisel \u00f5nnestunud enam \u00fchendust saada.Ostusoovi postitas naine Facebooki juuli l\u00f5pus, politseile laekus teade pettusest sel n\u00e4dalal. Politsei hakkas seda uurima kelmust k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi.Sel n\u00e4dalal anti politseile teada teisestki siin kandis elava inimese vastu toime pandud pettusest, millega tekitati kokku kahju pea 2000 eurot.Nimelt v\u00f5ttis P\u00e4rnumaal elava mehega \u00fchendust tundmatu naine, kes tutvustas end isikuandmete turvateenistuse t\u00f6\u00f6tajana ja teatas, et mehe kr\u00fcptovaluuta kaudu toimuvad suured raha\u00fclekanded.Naine r\u00e4\u00e4kis, et tahab eraldada mehe andmed kr\u00fcptovaluuta kontost, ja veenis teda paigaldama arvutisse ja mobiiltelefoni AnyDeski programmi, mille kaudu tehti eri krediidiasutustele laenutaotlusi. Selle tulemusena kanti mehe kontole \u00fcle laen summas 1810 eurot.Juhtunu suhtes alustati kriminaalmenetlust seadusep\u00fcgala alusel, mis k\u00e4sitleb arvutikelmust. (PP)Netikelmuste puhul j\u00e4\u00e4bki enamasti saladuseks, kes ohvrile kurja tegi. Sander Ilvest"}
{"text":"Kaks korda riigihankekonkursi kaotanud firma vaidles lepingu endaleTEEHOOLDUSKevade ja suve jooksul koguni kaks korda Viljandi t\u00e4navate hooldamiseks korraldatud riigihankekonkursi v\u00f5itjaks kuulutatud aktsiaselts RoadWest j\u00e4\u00e4b oodatud t\u00f6\u00f6st ja tulust sel talvel ilma ning v\u00e4hemalt kevadeni j\u00e4tkab siin juba aastak\u00fcmneid toimetanud EKT Teed.\u00abNad kasutasid \u00e4ra seadusest tuleneva v\u00f5imaluse. Protestisid linnajuhtide otsuse kaks korda ja saavutasid tulemuse,\u00bb v\u00f5ttis RoadWesti juht Asko Vester tekkinud olukorra kokku.T\u00e4pselt kuu aega enne EKT Teedega lepingu l\u00f5ppemist k\u00e4is linnavalitsuse esindus ettev\u00f5tte juhtidega kohtumas ning reedel saavutasid nad p\u00f5him\u00f5ttelise kokkuleppe, et lepingut pikendatakse v\u00e4hemalt kevadeni.\u00abV\u00e4lja pressima ei hakatud,\u00bb vastas abilinnapea Kalvi M\u00e4rtin k\u00fcsimusele, kas EKT Teede hinnapakkumine on linnale \u00fcldse vastuv\u00f5etav. \u00abT\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub p\u00f5him\u00f5tteliselt samadel tingimustel.\u00bbSelle aasta esimese \u00fcheksa kuu eest maksab linn EKT Teedele 800 000 eurot, samas oleks RoadWesti pakkumine j\u00e4rgmise 15 kuu eest olnud 640 000 eurot ehk hinnavahe \u00fche kuu t\u00f6\u00f6 eest on rohkem kui kahekordne.Kahekordne hinnavahe t\u00f5i vaidluseHinna ja muude tingimuste \u00fcle hakatakse t\u00e4psemalt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal. Siis peaks raekotta j\u00f5udma ka riigihangete vaidlustuskomisjoni uus otsus, mis on Kalvi M\u00e4rtini hinnangul ettearvatavalt linnavalitsusele kahjulik. Neljap\u00e4eval volikogu ees nentis M\u00e4rtin, et isegi juhul, kui peaks s\u00fcndima ime ja komisjon peaks toetama linnavalitsuse otsust, ei j\u00e4tkuks uuel tulijal enam aega, et end talveks valmis seada.Kui linnavalitsuses j\u00e4rgmise viie aasta teede ja t\u00e4navate hooldaja leidmiseks korraldatud riigihankekonkursile tulnud pakkumisi varakevadel avama hakati, tabas otsustajaid korraga kaks \u00fcllatust. Esiteks oli senise pakkuja EKT Teede k\u00f5rval teinegi ning teiseks oli uue tulija hinnasoov peaaegu kaks korda v\u00e4iksem. EKT Teed hoiatas seepeale linnajuhte, et niisugune alapakkumine v\u00f5ib talvel kaasa tuua kollapsi ja teedelt lume l\u00fckkamata j\u00e4\u00e4mise. Linnavalitsuse t\u00e4psustavatele k\u00fcsimustele andis RoadWest aga otsustajaid rahuldavaid vastuseid ja ta kuulutati v\u00f5itjaks. Abilinnapea lisas t\u00e4psustuseks, et kui RoadWest poleks v\u00f5itnud, tulnuks konkurss nurjunuks kuulutada, sest EKT Teede k\u00fcsitud hind \u00fcletas linna v\u00f5imalusi.EKT Teed p\u00f6\u00f6rdus aga vaidega riigihangete vaidlustuskomisjoni poole ning suve hakul teatas komisjon, et linn peab tegema uue otsuse. See ka s\u00fcndis ja taas kuulutati v\u00f5itjaks RoadWest. EKT Teed p\u00f6\u00f6rdus teist korda komisjoni poole. Uut otsust pole veel v\u00e4lja kuulutatud.Kes peab pakkumist p\u00f5hjendama?Peamine vaidlusteema ongi t\u00f6\u00f6 hind, mis erineb pakkujatel kaks korda. Kalvi M\u00e4rtin nentis, et hinda saaks komisjonile p\u00f5hjendada ikkagi pakkumise tegija, mitte selle saaja. Asko Vester on Sakalale korduvalt kinnitanud, et RoadWesti hind vastab tegelikkusele ning on madal seet\u00f5ttu, et ettev\u00f5te soovib v\u00f5ita uut klienti.\u00abKui on kaks pakkumist, siis kuidas saab \u00f6elda, kas \u00fcks on p\u00f5hjendamatult odav v\u00f5i teine p\u00f5hjendamatult k\u00f5rge?\u00bb arutles Vester. \u00abOleks kolmas pakkumine ka, siis saaks ehk hinnata.\u00bbEKT Teede juht Jaan Viljas kinnitas, et reedel j\u00f5udsid nad linnavalitsusega p\u00f5him\u00f5ttelisele kokkuleppele koost\u00f6\u00f6 j\u00e4tkumises v\u00e4hemalt kevadeni. Ta tunnistas, et suve jooksul on ettev\u00f5te teinud k\u00fcll teatud \u00fcmberkorraldusi arvestusega, et Viljandis enam t\u00f6\u00f6d ei ole, ent avaldas lootust, et lume tulekuks on ettev\u00f5te hooldust\u00f6\u00f6ks valmis.Asko Vester nentis samas, et tema ettev\u00f5te on teinud m\u00f5ningaid investeeringuid, sest ootas linnaga lepingu s\u00f5lmimist. \u00abNeed kulutused pole aga v\u00e4ga suured ja saame ostetud tehnikat kasutada oma teistel objektidel.\u00bbKui viis aastat kestnud leping EKT Teede ja Viljandi linna vahel l\u00f5peb septembri viimasel p\u00e4eval, siis esialgu pole teada, kui pikaks ajaks s\u00f5lmitakse lepingu pikendus. \u00dche v\u00f5imalusena pakkus Kalvi M\u00e4rtin, et uus riighankekonkurss kuulutatakse \u00fcsna kohe v\u00e4lja ja uus leping v\u00f5iks hakata kehtima kevadel, kui lumi on sulanud.\u00abMa olen veendunud, et meie konkursireeglid ja lepingupakkumine on head. M\u00f5nda punkti saame parandada, aga \u00fcldjoontes on k\u00f5ik h\u00e4sti,\u00bb lausus ta. Tema s\u00f5nul on linnajuhtidele pakutud, et v\u00f5iks lepingu lihtsamaks teha, aga see tooks hiljem, t\u00f6\u00f6perioodi jooksul v\u00e4ga suuri vaidlusi.K\u00fcsimusele, kas uus konkurss v\u00e4listab hilisemad vaidlused, vastas M\u00e4rtin, et riigihangete seadus annab alati v\u00f5imaluse vaielda ja seda pole v\u00f5imalik konkursireeglitega v\u00e4listada.Ka Vester leidis, et Viljandi lepingupakkumine oli h\u00e4sti ette valmistatud, aga seadus annab v\u00f5imaluse seda vaidlustada ning tema meelest ei kasutanud EKT Teed \u00e4ra mitte linna kehva ettevalmistust\u00f6\u00f6d, vaid seaduse v\u00f5imalusi. P\u00e4rimise peale, kas RoadWest on valmis veel Viljandi t\u00e4navahoolduse hankes osalema, lausus Vester, et teeb seda kindlasti ning temale olekski m\u00e4\u00e4ratult lihtsam v\u00f5tta t\u00f6\u00f6maa \u00fcle kevadel, mitte hiliss\u00fcgisel. \u00abEsimene lumi tuleb ka kogenud meeskonnale ootamatult, r\u00e4\u00e4kimata siis alles alustavast.\u00bbEKT Teede Viljandi t\u00e4navate hooldamise lugu ulatub enam kui poolesaja aasta taha, sest ettev\u00f5te on juba 1960. aastatel loodud kommunaalasutuse otsene j\u00e4reltulija. MARKO SAARMMARKO SUURM\u00c4GI"}
{"text":"V\u00f5rumaa naine j\u00e4i ilma enam kui 600 eurostKolmap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus politseisse V\u00f5rumaa naine, kes oli v\u00f5tnud \u00fchendust Facebookist leitud laenufirmaga. Naiselt paluti ankeetandmeid ja fotot isikut t\u00f5endavast dokumendist. Seej\u00e4rel k\u00fcsiti naiselt 30 eurot ja kui see oli tasutud, paluti naiselt veel 50 eurot, et laen arveldusarvele laekuks, aga sellest ta keeldus.P\u00e4rast seda leidis naine teise laenupakkuja, kellele esitas pangakaardi andmed ning kinnitas mobiilile tulnud kinnituskoodides PIN1 ja PIN2. Laenu naine k\u00e4tte ei saanud ja avastas hiljem, et v\u00f5\u00f5rale kontole on l\u00e4inud 580 eurot.LEPM"}
{"text":"Lotman: Eesti moraalsesse kompassi on tekkinud vastik m\u00f5ra   Endine riigikogu liige, poliitiku ja kirjandusteadlane Mihhail Lotman (Isamaa) \u00fctles Vikerraadio saates \"Reedene intervjuu\", et peaminister Kaja Kallase (RE) abikaasa ettev\u00f5tte \u00e4ritegevusega \u00fcles kerkinud skandaal l\u00f5i Eesti moraalsesse kompassi vastiku m\u00f5ra, mis kahjustab Eesti usutavust. Lotmani s\u00f5nul on tal aga v\u00e4ga hea meel, et ta enam riigikogus ei istu, sest seal toimuv on tema moraalse kompassiga tihti vastuolus.    Viimastel p\u00e4evadel ja n\u00e4dalatel r\u00e4\u00e4gitakse palju moraalist, v\u00e4\u00e4rtustest, anal\u00fc\u00fcsitakse poliitikute kehakeelt ja vabanduste usutavust. Kas need teemad tulevad h\u00e4rra Lotmani loengus Tartus teemaks ka?  Sellises komplektis kindlasti mitte, v\u00f5ib-olla m\u00f5ni neist. Aga ma tuleks 1. septembri juurde. Kui ma vaatan neid \u00f5nnelikke Eesti lapsi, kes lilledega, vanematega, puhanuna l\u00e4hevad kooli, siis me peame ikkagi vaatama nii ajaloolist ja geograafiliselt natuke laiemat konteksti. 1. september on, nagu me k\u00f5ik teame, Teise maailmas\u00f5ja algus. 1. septembril 1939 Poola lapsed l\u00e4ksid kooli, aga juba Varssavi ja suuremad linnad, olid Luftwaffe pommitamise all. Ja kui me vaatame, mis praegu toimub Ukrainas, siis need Ukraina lapsed, kes l\u00e4hevad t\u00e4na kooli, on \u00f6\u00f6sel halvasti maganud, sest mitu korda oli \u00f5huh\u00e4ire. Nad ei tea, mis seisus on nende koolimaja jne. Vaatame asju kontekstis. Meil on ikka v\u00e4ga \u00f5nnelik olukord praegu ja me peame seda hindama ja kaitsma.  Noortest ja haridusest r\u00e4\u00e4gime hiljem ka pikemalt. Miks ma alustasin just moraali ja v\u00e4\u00e4rtuste teemaga? Sest tundub, et viimastel p\u00e4evadel muust ei kirjutatagi. N\u00f5utakse peaministri tagasiastumist nende s\u00f5nade eest, mida ta on \u00f6elnud ja n\u00fc\u00fcd s\u00f6\u00f6b neid. Kuidas teie seda skandaali semiootiku pilguga vaatate?  Ma ei vaata seda semiootiku pilguga, ma vaatan Eesti kodaniku pilguga. Ma vaatan ka natuke teise optikaga kui ajakirjandus. Ei ole oluline, mis r\u00e4\u00e4gitakse, on oluline see, millises olukorras me oleme ja see olukord on j\u00e4rsult halvenenud. Me r\u00e4\u00e4gime moraalist, v\u00e4\u00e4rtustest jne. Mulle ei meeldi need suured s\u00f5nad. Need on v\u00e4ikesed asjad, millel on v\u00e4ga suured tagaj\u00e4rjed. Mulle ei meeldi, et anal\u00fc\u00fcsitakse Kaja Kallase perekonnaelu. Ma tahan kohe \u00f6elda, et h\u00e4rra Hallik (Kaja Kallase abikaasa Arvo Hallik - toim.) ei ole midagi halba teinud, igatahes mitte midagi seadusevastast, edasi on k\u00fcsimus moraalses kompassis. Aga, mis on halb, on meie peaministri tegevus, tema on valitsuse juht. Kui ma esimest korda kuulsin sellest skandaalist, siis ma lihtsalt ei tahtnud seda uskuda. Kui selgus, et see on t\u00f5si, siis mul oli v\u00e4ga valus ja h\u00e4bi. Me oleme selles olukorras, mille kohta peaminister Kallas on korduvalt ja v\u00e4ga \u00f5igesti \u00f6elnud, et me oleme s\u00f5jas. N\u00fc\u00fcd selgub, et s\u00f5jas k\u00fcll, aga meie vastast v\u00f5ib natuke turgutada, kui saab head kasu. Ma olen hariduselt keeleteadlane ja kui keegi r\u00e4\u00e4gib, siis oluline ei ole mitte ainult see s\u00f5num, mida ta \u00fctleb, vaid ka s\u00f5nade valik ja lause konstruktsioon. Ma \u00fctleksin, et ma ei tunne Kaja Kallast \u00e4ra. Ta kunagi ei h\u00e4benenud varem \u00f6elda, et mina tegin seda ja mina tegin seda. Keeleteadlastel on selline m\u00f5iste nagu keele maailmavaade ja on v\u00e4idetud, et vene keelt k\u00f5neleval inimesel on teistsugune selline v\u00e4li kui eurooplasel. Eurooplase keeleloogika on see, et keegi tegi midagi ja sellel on mingid tagaj\u00e4rjed. Aga venelasel asjad juhtuvad. Ja n\u00fc\u00fcd kui ma kuulen, et Kaja Kallasel on sellest olukorrast kahju... Millest tal on kahju? Kas sellest, et see v\u00e4lja tuli? V\u00f5i sellest, et niimoodi tehti? Ja mida t\u00e4pselt tehti? Mulle meeldib olla uhke oma riigi \u00fcle. Ja tihti on ka p\u00f5hjust. Eesti on saavutanud v\u00e4ga h\u00e4id tulemusi oma taasiseseisvuse aja jooksul. See on erinevate valitsuste suur teene. Aga selle s\u00f5ja uue etapiga Eesti j\u00f5udis v\u00e4ga k\u00f5rgele. Kui peaminister \u00fctleb, et mis see meie v\u00e4ike Eesti saab teha, siis juba poolteist aastat oli Eesti Euroopa ja osaliselt ka P\u00f5hja-Ameerika jaoks moraalne kompass. Ja see ei olnud k\u00f5ikidele meeltm\u00f6\u00f6da, et mis see v\u00e4ike Eesti meid \u00f5petab.Reedene intervjuu. Kristjan Pihl ja Mihhail Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR Selle vabandamise kohapealt t\u00f5i v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja v\u00e4rskes arvamusartiklis Tiit Hennoste, et v\u00f5ib-olla Kaja Kallase vabandus ei ole k\u00f5ige parem, aga on n\u00e4iteid veel hullematest. N\u00e4iteks Mart Helme vabandus, kui ta Soome peaministrit solvas, et kui keegi on teda valesti m\u00f5istnud t\u00e4nu suurel m\u00e4\u00e4ral ka Eesti ajakirjanduse r\u00f5huasetustele, siis ma tahan \u00f6elda, et ma palun Soome peaministrilt vabandust. V\u00f5i v\u00f5in ka ise meenutada. Kui Pere Sihtkapitali s\u00fcndimusuuringu temaatika t\u00f5usetus, siis teie parteikaaslane T\u00f5nis Palts \u00fctles \u00fcldse ilma vabandamiseta, et v\u00e4hem kui kolm last s\u00fcnnitanud lapsed ei peaks \u00fcldse s\u00f5na v\u00f5tma. Kas poliitikas vabandamine on nii keeruline?  Oleneb kellel. M\u00f5nel poliitikul tundub, et on. Aga ma tahan \u00f6elda, et T\u00f5nis Palts, kogu lugupidamise juures, ja Mart Helme, samuti kogu lugupidamise juures, ei ole mulle kunagi olnud moraalseks orientiiriks. Ei moraalseks ega ka intellektuaalseks. Ma tahaks veel \u00fche asja \u00e4ra \u00f5iendada. Kaja Kallase retoorika oluliselt muutus. Enne seda Reformierakond ja \u00fcldse Eesti valitsus r\u00e4\u00e4kis sellest, et s\u00f5da algas 2014. aastal, aga mitte praegu, praegu on lihtsalt s\u00f5ja eskaleerimine. Nii, et ei saa \u00f6elda, et ainult poolteist aastat on see s\u00f5da. Me oleme s\u00f5jas juba t\u00fckk aega. S\u00f5jas on erinevad faasid ja n\u00fc\u00fcd on selline kuum faas. Tee, mis tahad, aga peaminister on investeerinud sellesse s\u00f5tta l\u00e4bi erinevate kanalite ja saanud sellest tulu. Ei ole oluline, mis ajakirjandus kirjutab, isegi Kaja Kallas \u00fctles, et teised valitsusjuhid teda toetavad ja m\u00f5istavad. Muidugi. Neil on \u00f5udselt hea meel \u2013 Kaja Kallas, tule pilvedelt alla, meie patuse maa peale, meil asjad nii k\u00e4ivadki. Aga ma ei taha, et Eestis niimoodi asjad k\u00e4iksid.  Kui Kallase teemast edasi minna, siis kas ei ole nii, et see tegelikult ongi \u00fcks j\u00e4rjekordne aste poliitilise kultuuri allak\u00e4igutrepil? Kui me vaatame seda, mis enne suvepuhkustele minekut Toompeal toimus \u2013 obstruktsioonid, pidevad erinevad n\u00e4item\u00e4ngud. See tegelikult on rikkunud k\u00f5iki poliitikuid.  Jah... Aga teate, mul on \u00f5udselt hea meel, et ma seal enam ei istu.  Sellesama obstruktsiooni ju v\u00e4idetavasti algatas teie erakonnakaaslane, praegune Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Kas te olete talle \u00f6elnud, et kuule Urmas l\u00f5petage see jama \u00e4ra, peaasi, et see ei j\u00e4tkuks s\u00fcgisel?  Milline jama? Ma tahaks ikka r\u00e4\u00e4kida asja sisust, obstruktsioon on \u00fcks tagaj\u00e4rgedest. Teine asi on need vormid, kuidas seda l\u00e4bi viiakse. Kui seal tuleb solvangud ja s\u00f5im, siis selline asi mulle kuidagi ei istu. Aga kui see valitsus tuli, siis esimene asi, mida valitsus tegi oli see, et ta t\u00fchistas v\u00e4ga olulisi asju, mida v\u00f5ttis vastu eelmine valitsus. Kusjuures peaminister oli sama \u2013 Kaja Kallas. Kuna neid asju ta ei saanud l\u00e4bi suruda l\u00e4bi reeglip\u00e4rase parlamendi protseduuri, siis ta sidus selle usaldush\u00e4\u00e4letusega. Nii saab vastu v\u00f5tta erandkorras \u00fcht seadust. Aga ta v\u00f5ttis j\u00e4rjest, ta tegi erandkorrast tavalise korra. Ja mida siis opositsioon pidi tegema? Selle alla neelama? Kui te lebate maas ja teid pekstakse jalgadega, siis kui te p\u00fc\u00fcate seda jalga hammustada, siis v\u00f5ib-olla see ei olegi k\u00f5ige halvem asi. Teine asi on see, et seaduses on v\u00e4ga olulised l\u00fcngad, et kuidas see obstruktsioon l\u00e4bi viiakse. Esitatakse protseduurilisi k\u00fcsimusi, mis ei ole protseduurilised k\u00fcsimused. Ja tegelikult, ka praeguste reeglite j\u00e4rgi, on eesistujal \u00f5igus see katkestada. Kui tullakse veelkord protseduurilise k\u00fcsimusega, siis ta v\u00f5ib \u00f6elda, et ma teile ei anna, sest te juba kaks korda esitasite protseduurilise k\u00fcsimuse p\u00e4he mingi mitteprotseduurilise k\u00fcsimuse. Samas ei ole need asjad t\u00e4pselt fikseeritud. Ja veel mis n\u00fc\u00fcd selgus. Kui riigikogu komisjon kutsub peaministri v\u00f5i ministri istungile, siis peaminister v\u00f5ib otsustada, kas ta tuleb v\u00f5i ei tule. Ta v\u00f5ib otsustada mitte minna, sest sellel komisjonil ei ole mitte mingit pistmist selle teemaga. Aga meil on parlamentaarne vabariik, parlament otsustab, mis on tema p\u00e4devuses ja keda ta kutsub.Reedene intervjuu. Kristjan Pihl ja Mihhail Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR \u00dchtesid h\u00e4irib see, et peaminister ei tule kohale, kui teda kutsutakse. Teisi h\u00e4irib see, kui l\u00f5putu obstruktsioon segab seadusloomet. Miks me oleme sellisesse punkti j\u00f5udnud?  Probleem on poliitilises kultuuris. \u00dcldiselt ei ole obstruktsioon midagi hullu. See on \u00fcks n\u00f5rkade enesekaitse vahend. Eestis on see v\u00f5rdlemisi piiratud.  Paljud lugupeetud arvamusliidrid nagu Marju Lauristin ja Liia H\u00e4nni \u00fctlevad, et see praegune obstruktsioon on ohuks p\u00f5hiseaduslikule korrale.  Ega see ei ole p\u00f5hiseaduslikule korrale muidugi hea. Aga te teate minu erakondlikku tausta ja ma tean Marju Lauristini ja Liia H\u00e4nni erakondlikku tausta. Nad esindavad koalitsiooni. Mina esindan opositsiooni.  Mul j\u00e4i k\u00f5rvu, et te \u00fctlesite, et teil on jube hea meel, et te seal Toompeal ei istu. Miks? Kas poliitiline kirg on siis teis kadunud?  Ei ole. Vastupidi. Ma liiga kirglikult reageerin sellele, mis toimub. Ja muuseas ma olen varem mitu korda astunud Kaja Kallase kaitseks v\u00e4lja, kui teda v\u00e4ga inetult r\u00fcndas \u00fcks ka praegu opositsioonis olev erakond. Minu jaoks on v\u00e4ga oluline see, \u00fcksk\u00f5ik oled sa \u00fclikooli professor v\u00f5i riigikogu liige, sa oled inimene oma veendumustega ja vot sellesama moraalse kompassiga. Minu moraalne kompass ei luba nii k\u00e4ituda.  Mihhail, te olete selles m\u00f5ttes v\u00e4ga aus ja enesekriitiline. Ma m\u00e4rkasin isegi \u00fchte loengut, mida te pidasite oma akadeemilisest karj\u00e4\u00e4rist ja seal te v\u00f5tsite \u00fcksipulgi ette oma eba\u00f5nnestumised. Kui sama teha poliitikas, siis kuidas teil l\u00e4ks poliitikas?  Ma olen selles m\u00f5ttes v\u00f5ib-olla halb poliitik, sest ma kunagi ei hoolitsenud ega ka muretsenud oma poliitilise karj\u00e4\u00e4ri p\u00e4rast. Ma olen mitmetel valimistel osalenud, aga ma ei ole nende aastak\u00fcmnete jooksul mitte \u00fchelegi inimesele \u00f6elnud, et h\u00e4\u00e4leta minu poolt, ka oma perekonnas mitte. Aga ma ei taha \u00f6elda, et see on hea. Nagu \u00fctles H\u00e4rra Brown Inglismaal, et iga\u00fcks tahab olla peaminister, aga vot mina ei taha. Mul oli v\u00f5imalus \u00fckskord ministriks saada, ma vastasin, et kategooriliselt mitte. Ka erakonna sees ma ei taha mingit k\u00f5rget kohta. Aga mida ma tahan? Ma tahan, et Eestis oleks asjad korras. Ja omaltpoolt ma p\u00fc\u00fcan teha k\u00f5ik, mis minust s\u00f5ltub. Aga ma ei eralda ennast oma erakonnast, kui me r\u00e4\u00e4gime meie l\u00e4bikukkumisest, siis ma kukun koos erakonnaga ja t\u00f5usen koos erakonnaga.Reedene intervjuu. Kristjan Pihl ja Mihhail Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR Mind v\u00e4ga huvitab, mida h\u00e4rra Lotman tunneb teadlase v\u00f5i kodaniku vaatenurgast sellistel keerulisematel hetkedel, mida poliitikas ikka ette tuleb. Peab tegema koalitsioone inimestega, kes sulle ei meeldi. V\u00f5i suruma l\u00e4bi poliitikaid, mis sulle ei meeldi. Kui palju oli selle aja jooksul selliseid hetki, kus te pidite oma sisemise kompassiga vastuollu minema?  Kogu selle aja jooksul ma olen kaks korda h\u00e4\u00e4letanud oma kompassi vastu. Aga see oli eelmine kord, mitte praegu. Siis kui keelati suitsude v\u00e4lireklaamid, siis ma arvasin, et see on vale samm ja s\u00f5navabaduse piiramine. Teist korda ma isegi ei m\u00e4leta, aga midagi sarnast.  Pensionifondid?  Ma olin tuline toetaja.  Kas see pensionifondidega v\u00f5itlemine on puhas Isamaa maailmavaade v\u00f5i...?  Vabandust. Mis pensionifondidega v\u00f5itlemine? See on t\u00e4iesti vale diskursus. Mulle v\u00e4ga meeldib see s\u00fcsteem, mis praegu on. On kolm sammast ja teine sammas on vabatahtlik. Kui ta oli sunniviisiline, siis oli varjatud maks. Aga ma olen \u00fcldiselt igasuguste maksude t\u00f5stmise vastu. Aga ma tuleks teie eelmise k\u00fcsimuse juurde. Et kui moodustatakse sellist koalitsiooni, mis mulle ei meeldi. Ma pean \u00fctlema, et kui me moodustasime koalitsiooni EKRE ja Keskerakonnaga, siis minu esimene reaktsioon oli see, et ma panen lahkumisavalduse lauale ja k\u00f5ik, mulle ei sobi. Aga siis inimesed, kellest ma pean lugu soovitasid natuke m\u00f5elda. Ja ma tagantj\u00e4rgi pean \u00fctlema, et see koalitsioon oli hea.  Hakkas meeldima?  Mitte need inimesed, aga see, mis ta tegi. Me oleme k\u00f5ik mingisuguses ajakirjanduse l\u00f5ksus. \u00d6eldi, et J\u00fcri Ratas (Keskerakonna esimees J\u00fcri Ratas - toim.) ei juhi seda koalitsiooni ja seda juhib Mart Helme jne. Ja j\u00e4igi ajakirjandusest selline mulje... Et see on EKREIKE ja EKRE on seal ees. Ja need Helmed ka raadios hooplesid, et nemad juhivad. Ei olnud absoluutselt mitte midagi sellist. Ma m\u00e4letan, et Martin Helme \u00f5nnetu n\u00e4oga \u00fctles, et me saime k\u00f5ik. Nad ei saanud midagi. Nad said oma lubadustest ainult aktsiisilanguse ja ainult sellep\u00e4rast, et Isamaal oli samasugune punkt. Ja see surutu l\u00e4bi just sellises formaadis nagu Isamaa tahtis. Kusjuures ma pean tagantj\u00e4rgi \u00fctlema, et EKRE variant oli parem.  Kui te nii r\u00e4\u00e4gite, siis kuidas te selgitate oma valijatele seda, et kui n\u00e4iteks Isamaa eelmiselt esimehelt Helir-Valdor Seedrilt k\u00fcsiti, et kuidas nad suhtuvad EKRE seisukohtadesse Ukraina s\u00f5ja osas, siis \u00fctles Seeder v\u00e4ga otseselt, et need on Eestile ohtlikud seisukohad. Ja kui j\u00e4rgmise k\u00fcsimusena k\u00fcsis ajakirjanik, et kui tekiks v\u00f5imalus, siis kas l\u00e4heksite EKRE-ga uuesti valitsusse, siis oli vastus, et ei saa v\u00e4listada, sest me ei v\u00e4lista kellegagi. Puhas poliitika!? Kuidas teie seal hakkama saite?  Mis on siin \u00f5ige? See, mida EKRE esitas ei ole kindlasti Eestile ja Ukrainale kasulik, lausa kahjulik ja kasulik hoopis meie idanaabrile. Absoluutselt \u00f5ige. Seeder \u00fctles selle v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja. Teine asi on see, et tal oli kogemus olla EKRE-ga valitsuses. EKRE lubas seal, et pead lendavad, kui nad tulevad valitsusse ja t\u00f5esti pead lendasid - need olid EKRE ministrite pead. K\u00f5ige parem n\u00e4ide oli kui Mart Helme \u00fctles, et Vaher (endine PPA peadirektor Elmar Vaher \u2013 toim.) tuleb maha v\u00f5tta otsekohe. Ja siis Vaher s\u00f5idutas teda natuke helikopteriga ja mida tegi siseminister Mart Helme? Andis talle preemiat. Ja kui nad kukkusid opositsiooni, siis nad j\u00e4lle hakkasid n\u00f5udma Vaheri pead. On olemas EKRE kuvand ajakirjanduses ja see, mida nad ise levitavad. Aga milline EKRE tegelikult on, see on t\u00e4iesti teine asi. Ma olen EKRE-t mitu korda nimetanud ja kasutan juhust ka siin. EKRE on lammas hundi nahas. Mitte vastupidi. Tegelikult olid nad... noh, ma ei saa \u00f6elda, et meeldiv koalitsioonipartner, aga mis te arvate, kas Keskerakond oli meeldiv koalitsioonipartner? Loomulikult mitte. Aga mis mulle ei meeldi Eestis poliitilises kultuuris... Kuidas see EKREIKE valitsus langes? Selgus, et Keskerakonnas on j\u00e4rjekordne korruptsiooniskandaal ja et sellega ei saa enam edasi minna. Siis see valitsus langes. Ja siis selgus, et Keskerakond on v\u00e4ga sobilik Reformierakonna partner. Minu meelest see oli \u00fcsna k\u00fc\u00fcniline k\u00e4ik. Mulle sellised asjad ei meeldi.Reedene intervjuu. Kristjan Pihl ja Mihhail Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR Me oleme siin 20 minuti jooksul poliitikuid nahutanud siit ja sealt. Tegelikult oleme me k\u00f5ik ju vastutavad. Ise me nad sinna valime. President Alar Karis pidas 20. augustil Kadrioru roosiaias suurep\u00e4rase k\u00f5ne, kus ta avaldas muret, et paljud targad inimesed tegelikult ei osale poliitikas avalikus debatis, mis on riigi seisukohast ju v\u00e4ga kahjulik. Ma tsiteerin: \"meil on rohkem tarku ja erksaid inimesi kui meediaruumis kolumniste, aga avalikku dialoogi nad ei sekku, mis p\u00e4rsib avalikku debatti.\" Mis te arvate, miks paljud inimesed, kellel on h\u00e4id m\u00f5tteid ja kes v\u00f5iks Eesti elu edasi viia, tegelikult ei tee seda?  Mida te m\u00f5tlete? Et miks nad ei osale poliitikas v\u00f5i miks nad ei osale \u00fchiskondlikus debatis? \u00dchiskondlikus debatis osalevad k\u00f5ik. Aga ma tean, et paljud kardavad kirjutada arvamuslugusid sellep\u00e4rast, et seal kommentaariumis neid hakatakse materdama.  Kas keegi loeb neid kommentaare veel?  Muidugi, mina loen. See on minu uurimismaterjal. K\u00f5ik, mis on seotud vihaga ja vanden\u00f5udega, need on v\u00e4ga kihvtid asjad, aga kahjuks v\u00e4ga \u00fcksluised.  Aga ometi president selle mure seal auv\u00e4\u00e4rt publiku ees esile t\u00f5i. Mis te arvate, mille p\u00e4rast siis president ikkagi muretseb?  See on k\u00fcsimus presidendile. Aga mure on olemas. Eesti avaliku debati tase on k\u00f5vasti taandarenenud ja see ei ole h\u00fcppeline protsess. Kui me alustame sellest taasiseseisvumise eest v\u00f5itlemisest, siis see debatt oli v\u00e4ga heal tasemel ja oli v\u00e4ga heal tasemel koost\u00f6\u00f6 erinevate j\u00f5ududega. Aga see on tegelikult demokraatia h\u00e4da. K\u00f5ik demokraatia vastased on alati r\u00f5hutanud, et demokraatia on keskp\u00e4rasuse v\u00f5im. Intellektuaalide ja \u00fchiskonnategelaste \u00fclesanne on seda kesktaset t\u00f5sta.  President ise ka viitas, et iseseisvuse taastamise ajal k\u00e4is vaim tihti v\u00f5imu ees. Kirjanikud, muusikud, teadlased suunasid Eesti riigi kurssi. Miks me praegu nii v\u00e4he loomeinimeste m\u00f5tteid kuuleme, mis puudutab just riigile olulisi k\u00fcsimusi? P\u00fc\u00fcdsin meenutada viimaseid suuri k\u00f5nesid. Mari-Liis Lill tuli meelde - mis on sellel pildil valesti? V\u00f5i siis oli NO99 teater, kes tegi selliseid poliitilisi teatrit\u00fckke. Sveta Grigorjeva ja m\u00f5ned n\u00e4ited veel. Aga me ei ole neist viimasel ajal ikkagi kuulnud. Mis k\u00f5netaks, inspireeriks ja v\u00f5ib-olla ka \u00fchendaks?  Need on erinevad juhtumid. Aga kas te arvate, et Sveta Grigorjeva s\u00f5num oli, et ta kedagi tahtis \u00fchendada? \u00a0V\u00f5i ka NO99. Need teravad v\u00e4lja\u00fctlemised olid just suunatud sellele, et tuua esile mittepopulaarsed seisukohad. Ja see keskmine keskp\u00e4rane inimene on v\u00e4ga n\u00e4rvis nende kunstnike ja intellektuaalide peale, sest et nad on justkui perverdid ja marginaalid.  ...ja j\u00e4\u00e4gu nad oma liistude juurde?  Jaa. Mitte ainult oma liistude juurde. N\u00e4iteks kommentaariumites on nende kohta kaks l\u00e4bivat teemat. Esimene on see, et saadaks nad tootvale t\u00f6\u00f6le. V\u00f5i see, et seda nad teevad maksumaksja raha eest. Ma teadsin \u00fcht kommentaatorit, kes just nii kirjutaski, et maksumaksja raha eest, aga ise ta on mittet\u00f6\u00f6tav pension\u00e4r, kes elab puhtalt maksumaksja raha eest.  Mihhail Lotman, oleme teiega r\u00e4\u00e4kinud kultuurist poliitikas ja poliitilisest kultuurist. Alustasime noortest 1. septembri puhul ja tegelikult v\u00f5iks ka saate l\u00f5puosas noortest r\u00e4\u00e4kida. Kui te loengusaali l\u00e4hete, siis kui palju on need noored on muutunud 10 v\u00f5i 15 aastaga? Sellest r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga palju, et need t\u00e4nap\u00e4eva noored istuvad ekraanides ja arutlemise oskus on kahanenud. Kas te kogete seda ka loengusaalis?  Ikka kogen. Aga m\u00f5ni aasta tagasi olin ma Itaalias ja seal selgus, et auditooriumi ei tohi tulla telefoni ja arvutiga. Aga ma ei taha, et Eestis oleks sellised piirangud. Samas, kui seal ma olen nende ees, nad n\u00e4evad mind ja mina n\u00e4en neid, siis alati on selgelt n\u00e4ha, kes on Facebookis ja vahel on n\u00e4ha, kuidas nad omavahel s\u00f5numeid vahetavad. Ega siis loengu kuulamiseks eriti aega ei jagu. Aga ma ei taha kuidagi noori halvustada.  Erinevate p\u00f5lvkondade vahel on alati olnud n\u00e4gemuste erinevused.  On k\u00fcll, aga mina olen alati noorte poolt.  Kas teile tundub, et v\u00f5ib-olla t\u00e4naste noorte ja nende isade ja vanaisade vahel on l\u00f5hed kuidagi suuremad?  See on pidev teema, et noorsugu on hukka l\u00e4inud umbes 40 000 aastat tagasi. \u00dcks esimesi poeeme maailmas oli... v\u00f5i see oli proosatekst, ma ei m\u00e4leta, oli see, et mis tuleb teha, kui \u00f5pilasel l\u00e4heb koolis halvemini. Vanemad pidasid n\u00f5u ja selgus, et nad ei ole kaua aega \u00f5petajale kingitusi teinud. Ja siis nad tegid peo, kutsusid \u00f5petajad ja \u00f5ppeedukus poisil l\u00e4ks kohe paremaks.  Kui erinevused p\u00f5lvkondade vahel on alati olnud, siis \u00fcks, mis on muutunud, on see, et Eesti noortel on v\u00f5imalusi rohkem, ka n\u00e4iteks Eestist v\u00e4lja minna. Ja v\u00e4rske uuring toob ka v\u00e4lja, et noorte sisse- ja v\u00e4ljar\u00e4nde p\u00f5hjused on etteaimatavad. Osalt on see, et inimesed tahavad lihtsalt n\u00e4ha maailma ja kogeda p\u00f5nevust. Teine p\u00f5hjus on raha. Aga \u00fcks oluline p\u00f5hjus, mida v\u00e4rskes uuringus noored esile toovad, on see, et neid ikkagi ei rahulda see, mis toimub \u00fchiskonnas ja poliitikas. Kui \u00fcks noor inimene on kuskil Saksamaal, Prantsusmaal v\u00f5i v\u00f5ib-olla teisel pool ookeani, ta loeb Postimeest v\u00f5i Delfit, siis mis teda h\u00e4irib?  Ma ei tea, mis neid h\u00e4irib. Minu kuus lapselast \u00f5pivad k\u00f5rgkoolides. Nendest viis on v\u00e4lismaal. Aga nad ei ole Eestist kuskile pagenud, nad tulevad Eestisse tagasi, saades v\u00e4lismaal haridust. Niipalju kui ma olen neilt kuulnud, siis nad ei ole keegi eriti n\u00f6rdinud sellest, mis Eestis toimub. Kusjuures maailmavaated on erinevad. Samas kui noor inimene on oma elu ja k\u00f5igega liiga rahul, siis v\u00f5ib-olla tal on midagi viga. Noor peabki olema natuke m\u00e4ssaja. Inimene, kes on k\u00f5igega rahul, ei vii elu edasi. Aga see, mis suunas elu areneb, ei pruugi vanematele \u00fcldse meeldida. See t\u00f5stab neid oma mullist v\u00e4lja.Reedene intervjuu. Kristjan Pihl ja Mihhail Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR \u00dcks huvitav m\u00f5te, mis sealt uuringust k\u00f5las, oli see, et Eestis on keeruline kedagi usaldada ning naeratamine ja \u00f5nnelik olemine on pea illegaalne. Kuidas selle probleemiga tegeleda? Me naeratame liiga v\u00e4he \u00fcksteisele.  Ma ei tea. Ma naeratan minu meelest \u00fcsna normaalsel tasemel. Aga ma pean \u00fctlema, et selles m\u00f5ttes on Eesti palju s\u00f5bralikumaks l\u00e4inud. Naeratusi t\u00e4naval on palju rohkem. No saate aru, mulle v\u00e4ga meeldib Eesti. Ma olen t\u00f5esti \u00f5nnelik. Ja sellep\u00e4rast on see, mis praegu juhtus, mulle nagu isiklik trag\u00f6\u00f6dia. See on nii vastik ja \u00fcldse ei sobi minu pildiga Eestist. Miks ei sulge Eesti siis neid maismaavedusid? \u00d6eldakse, et Eesti on nii v\u00e4ike, et miks me \u00fcksinda teeme. Esiteks, Eesti on v\u00e4ike, aga Venemaa varustamises ta m\u00e4ngib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset rolli, palju suuremat kui L\u00e4ti, Leedu ja Soome. See ei ole \u00fcldse seotud h\u00e4rra Halliku (Kaja Kallase abikaasa Arvo Hallik - toim.) tegevusega, aga l\u00e4bi Eesti l\u00e4hevad mikrokiibid Venemaale, mis on otseselt strateegiline asi. Siin selles m\u00f5ttes Eesti ei ole v\u00e4ike. Aga teine asi - kogu selle s\u00f5ja jooksul meie narratiiv ei ole olnud see, et me oleme v\u00e4iksed, me ei saa midagi. Me oleme NATO liikmed, me oleme Euroopa Liidu liikmed ja me oleme see moraalne kompass. Me tegime v\u00e4ga \u00f5igeid asju Ukrainat relvadega varustades. Samuti humanitaarses abis ja ka k\u00f5ikides teistes valdkondades. Eesti oli ees ja me olime uhked. Ja n\u00fc\u00fcd Eesti ei ole enam moraalne kompass. Peaminister on sama, aga see valitsuse profiil on teistsugune. Ma ei taha midagi \u00f6elda praeguse v\u00e4lisministri kohta, ta ei ole midagi valesti teinud, aga ma ei tea ka mida ta on \u00f5igesti teinud. Aga kui v\u00e4lisminister oli Urmas Reinsalu, siis ta oli nagu naaskel igale poole. Ma n\u00e4gin ise kuidas teiste riikide v\u00e4lisministrid talle helistavad, k\u00fcsivad Eestilt seisukohti. See on Eesti, mida ma tahan. Kuidas me n\u00fc\u00fcd hakkame teisi noomima?  Me oleme r\u00e4\u00e4kinud nii suurematest kui ka v\u00e4iksematest v\u00e4\u00e4rtuskonfliktidest. Aga \u00fcks k\u00f5ige suuremaid v\u00e4\u00e4rtuskonflikte on ikkagi Ukrainas, kus \u00fcks riik tungib teisele kallale ja me oleme n\u00e4inud k\u00f5iki neid koledusi. Teie olete seal korduvalt k\u00e4inud ja n\u00e4inud neid koledusi ise. Kas midagi on selle asja juures teid t\u00f5eliselt \u00fcllatanud? Kuhu homme (laup\u00e4eval \u2013 toim.) 72-aastaseks saav Mihhail Lotman arvas, et kunagi maailm ei j\u00f5ua?  Ma olen ikkagi akadeemilise taustaga inimene ja ma n\u00e4en v\u00f5imaluse spektrit ja see, mis praegu toimub, ei ole veel k\u00f5ige hullem. Alati v\u00f5ib palju hullemaks minna, aga mina olen muutunud. Ja ma olen muutunud selliseks, mis mulle \u00fcldse ei meeldi. Ma ei saa magama j\u00e4\u00e4da, ma kujutan ette, kuidas ma tapan inimesi. Mul ei ole kunagi varem sellist asja olnud. Ja selline \"mina\" mulle ei meeldi.  Millest see tuleb?  See tuleb sellest, mida ma n\u00e4gin Ukrainas. Kusjuures kui ma niimoodi kainelt m\u00f5tlen, siis ma sugugi ei taha kedagi tappa, absoluutselt mitte. Ma tahan, et s\u00f5da l\u00f5ppeks, Venemaa t\u00f5mbaks seal Ukraina aladelt v\u00e4lja, kurjategijad kohtu alla jne. Ma isegi ei taha kellelegi surmanuhtlust. R\u00e4\u00e4gitakse, et Putinile on vaja, absoluutselt mitte. Loodad, et Putin on hea tervise juures ja naudib pikki aastaid \u00fcksikkongis kandes oma eluaegset vangistust. Aga see, mis toimub enne magama j\u00e4\u00e4mist, on see, et alateadvus tungib peale. Kusjuures ma ei ole sugugi k\u00f5ige hullemaid asju n\u00e4inud. Aga mulle piisab kirjeldustest ja mulle piisab sellest, mis ma n\u00e4gin. Ja siis tuleb tagasi Eestisse tulla. Esiteks kui hea meil siin on ja teiseks, kui habras see on. Sest me teame, et h\u00e4rra Putini laual olid erinevad plaanid, tuumal\u00f6\u00f6k Poolasse, sissetung Baltikumi jne. M\u00f5nes m\u00f5ttes ukrainlased praegu surevad meie eest ja meie v\u00e4\u00e4rtuste eest ja meie seisame nende k\u00f5rval. Aga n\u00fc\u00fcd selles meie moraalses kaljukindlas positsioonis on tekkinud v\u00e4ga vastik m\u00f5ra.  Te olete korduvalt oma loengutes r\u00f5hutanud, et see, mis praegu seal Ukrainas toimub, on teile inimlikult valus. Milline teie suhe t\u00e4na Venemaa ja Vene kultuuriga on? Kas te loete veel Pu\u0161kinit?  Ei loe. Vot see on teine asi, mis on mulle v\u00e4ga valus. Ma olen vene kultuuri inimene, ilma vene kultuurita ma poleks keegi. No v\u00f5ib-olla otsapidi oleksin ikkagi eesti kultuuris sees. Aga see on see, mis mind vormis. Pu\u0161kin on minu jaoks siiamaani k\u00f5ige t\u00e4htsam autor. Aga ma ei saa.  Pu\u0161kin on s\u00fc\u00fcdi?  Pu\u0161kin on s\u00fc\u00fcdi. Absoluutselt.  Selles, mis Putin teeb?  Pu\u0161kin on s\u00fc\u00fcdi selles, mis Putin teeb. Ta on kaasosaline, kuna Pu\u0161kinit kasutab Putin selleks. Tema ideoloogid on Pu\u0161kin, Dostojevski. Tolstoi ei sobi neile. Aga Tolstoil on ka \u0161ovinistlikke asju. Venemaa on haige \u00fchiskond ja ma tahan r\u00f5hutada seda, et praegune Vene riik on kuritegelik riik ja seda me peame meeles pidama. Ma katkestasin k\u00f5ik sidemed Vene teadlastega, Vene teadusinstituutidega. Ma ei osale konverentsidel isegi mitte virtuaalselt. Ma ei avalda Venemaal oma artikleid. Aga minu meelest on see ainuv\u00f5imalik, sest Venemaa on kuritegelik riik. Ja see, kes teeb selle riigiga koost\u00f6\u00f6d, on kaasosaline kuriteos.  Ja see puudutab nii poliitikuid, \u00e4rimehi...  ...sportlasi, lauljaid ja k\u00f5iki. Aga L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskond ei ole siin sugugi \u00fchtlane. T\u00e4nane uudis oli see, et Nobeli preemiate komitee kutsus j\u00e4lle Vene ja Valgevene saadikuid sealsele pidulikule tseremooniale. M\u00f6\u00f6dunud aastal neid ei olnud.  Et me ei peaks l\u00f5petama meie vestlust selliste t\u00f5siste, kurbade teemadega nagu s\u00f5da, siis ma k\u00fcsiksin teilt hoopis isiklikuma k\u00fcsimuse. Kuidas te oma homset t\u00e4htp\u00e4eva t\u00e4histate?  Oma homset t\u00e4htp\u00e4eva ma t\u00e4histan niimoodi, et s\u00f5idan \u00e4ra ja l\u00fclitan telefoni v\u00e4lja. Ma ei armasta s\u00fcnnip\u00e4evi, eriti enda omasid. Lapsep\u00f5lvest saadik. Me naisega s\u00f5idame \u00e4ra. Kahekesi t\u00e4histame, v\u00f5ib-olla l\u00e4heme kuskile kohvikusse.Reedene intervjuu. Kristjan Pihl ja Mihhail Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR\t\t\t\t\t\t\t\t\t   \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Paavst hoiatas Mongooliat korruptsiooni ja keskkonnariskide eestULAANBAATAR, 2. september, AFP-BNS \u2013 Paavst Franciscus austas laup\u00e4eval esimesel paavstivisiidil Mongooliasse sealset rikkalikku ja iidset kultuuri, hoiatades samal ajal noort demokraatiat ohtude eest, mis on seotud korruptsiooniga ning keskkonnaalaste ohtudega.\n86-aastasele paavstile sai hommikul osaks ametlik tervitustseremoonia koos auvalvega.\nTraditsioonilises r\u00f5ivastuses president \u00a0Ukhnaa Khurelsukh laskus paavsti tervitamiseks m\u00f6\u00f6da punaste vaibadega kaetud astmestikku massiivse T\u0161ingis-khaani pronkskuju ette.\nSeej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdus paavst riigipalees Mongoolia tippjuhtide, sealhulgas presidendi poole.\nTa \u00fctles ta, et Mongoolia traditsioon elada harmoonias looduse ja seal elavate olenditega, mis \"v\u00f5ib oluliselt kaasa aidata kiireloomulistele ja edasil\u00fckkamatutele j\u00f5upingutustele planeedi Maa kaitsmiseks ning s\u00e4ilitamiseks\".\nSamuti hoiatas ta, et korruptsioon on \"utilitaarse ja hoolimatu mentaliteedi vili\", mis on vaeseks muutnud mitmeid maid.\nSuure territooriumiga Aasia riik on koduks 1400-le katoliiklasele. See v\u00e4ike kogukond pole paavsti k\u00fclask\u00e4iku isegi oodata osanud. \"Me pole kunagi unistanud..., et P\u00fcha Isa k\u00fclastab Mongooliat, riiki, kus on v\u00e4ga v\u00e4ike katoliiklik kogukond,\" \u00fctles AFP-le Hongkongi preester Paul Leung, kes on 17 aastat Mongoolias t\u00f6\u00f6tanud.\nReligioon oli budistlikus Mongoolias alla surutud kommunismiperioodil, mis l\u00f5ppes 1990. aastal.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"ANAL\u00dc\u00dcS | Kas Kaja Kallas plaanib vastur\u00fcnnakut? Kelle vastu? Uus n\u00e4dal tuleb tulikuumK\u00fcmme p\u00e4eva p\u00e4rast skandaali puhkemist pole lootust, et n\u00e4dalavahetus teemast \u00f5hu v\u00e4lja laseb. Uuel n\u00e4dalal ootab peaministrit grillimine, millesarnast ta selle teema puhul veel kogenud pole. Kallasel on aga kaevik kaevatud ja kiiver p\u00e4he pandud.\n\u201e\u00dcldiselt me ei ole vaba ajakirjanduse h\u00e4\u00e4lekate kriitikute hulgas,\u201c \u00fctles Reformierakonna aseesimees J\u00fcrgen Ligi ERR-ile, kui l\u00f5ppenud oli partei juhatuse reedene koosolek. Ta peegeldab laiemat hoiakut, mis n\u00e4eb peaministri abikaasa \u00e4ritegevusega seotud skandaalis kallutatud j\u00f5ude.\nLigi r\u00e4\u00e4kis ka sellest et peaministrilt tulevat mingi \u201eavang\u201c. Mida see t\u00e4hendab? \u201eSee t\u00e4hendab seda, et kui on selline usalduskriis ja r\u00fcnnak, siis on peaministril m\u00f5ned m\u00f5tted omalt poolt, mida ta ei avaldanud,\u201c lausus Ligi. Saa siis sotti, aga k\u00f5lab nagu vastur\u00fcnnak. Eesti P\u00e4evalehega r\u00e4\u00e4kides jahutas poliitik oma esmaseid \u00fctlemisi ja v\u00e4ljendas kahetsust, et tema s\u00f5nastus oli ebat\u00e4pne. \u201eMe ei tea t\u00e4pselt, mida ta teeb,\u201c lausus ta ja lisas, et tegemist pole Reformierakonna skandaaliga. \u201eSee on peaministri k\u00e4es,\u201c m\u00e4rkis partei aseesimees edasise kohta.\nPeaministrit olevat eriti pahandanud paparatsofoto temast, abikaasast ja s\u00f5pradest einestamas.\nLigi ERR-ile antud intervjuust kumab l\u00e4bi \u00fcks p\u00f5hjus, miks Reformierakonnas ilmselt mingit kiiret paleep\u00f6\u00f6ret ei toimu. Paljud oravad arvavad, et nende esimehele tehakse liiga. Miks opositsioon nii k\u00e4itub, sellesse suhtutakse k\u00fclmema k\u00f5huga, sest neist suurt muud ei oodatagi. Ajakirjanduse tegevust vaadatakse natuke verisema pilguga. Kuigi skandaal algas ERR-is avaldatud loost, n\u00e4itavad k\u00f5ige pahasemate oravate n\u00e4pud Postimehe poole. N\u00e4iteks viidatakse uudisele, mille algne pealkiri oli esmasp\u00e4eva, 28. augusti esimestel minutitel ilmudes \u201eKaja Kallase skandaal leidis v\u00e4lismeedias tagasihoidlikku kajastamist\u201c. Sama p\u00e4eva hommikul tehti aga muudatus ning n\u00fc\u00fcd on loo pealkiri \u201eKaja Kallase skandaal on v\u00e4lismeedias p\u00e4lvinud t\u00e4helepanu\u201c. Peaministrit olevat eriti pahandanud paparatsofoto temast, abikaasast ja s\u00f5pradest einestamas, p\u00e4rast mida v\u00f5eti ette \u00fche kokkusaamisel osalenud s\u00f5branna taust ja t\u00f6\u00f6koht.\nKallas kniksu teha ei kavatse\nEelnev muidugi ei t\u00e4henda, et Delfi Meedia v\u00e4ljaannete kajastusega ollakse rahul. Oravate seast v\u00e4idetakse meediafooni kohta, et peaministrit halvas valguses n\u00e4itavat infot v\u00f5imendatakse ning tema kasuks r\u00e4\u00e4kivat pisendatakse. Heidetakse ette ka v\u00e4idetavaid ebat\u00e4psusi.\nKajastus on olnud eba\u00f5iglane ka peaministri enda arvates, vahendas \u00fcks Kaja Kallase m\u00f5tetega kursis olev inimene. See pole t\u00e4navu esimene kord, kui ta nii tunneb. Kevadistel koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ei toetanud Kallas ajakirjanduse k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmist, samal ajal kui SDE ja Eesti 200 olid selle poolt. Selline olevat valitsusjuhi versioon. Erameediamajade j\u00e4rgnenud protesti peasubjekt oli ikkagi peaminister. Mitu Reformierakonna juhatuse liiget teab meenutada Kallase juttu sellest, et \u00fche v\u00e4ljaande juht olla olnud k\u00e4ibemaksu teemal lausa h\u00e4irivalt s\u00f5jakas, ent oma nime all seda plahvatusohtlikku lugu kinnitada ei soovita.\nKaja Kallast kritiseeriti ka selle eest, et j\u00e4ttis Urmas Reinsalu ja Mart Helme kutsele vastamata. Kriitikat pareeritakse sellega, et Martin Helme tegi rahandusministrina ju korduvalt sedasama ning et komisjonide juhid peaksid viisakalt k\u00f5igile sobiva aja leidmise nimel t\u00f6\u00f6d tegema. \u201eEi ole nii, et Reinsalu teeb nipsu ja peaminister teeb kniksu,\u201c \u00f6eldakse v\u00e4ljaannete juhtkirjade peale, mis s\u00fc\u00fcdistasid Kallast demokraatia \u00f5\u00f5nestamises. Eesti P\u00e4evalehe j\u00e4rgmine juhtkiri vastas omakorda, et Kallasest oodataksegi enamat kui Helmest.\nMart Helme: uurime, kuidas sai Kallasel nii palju raha olla\nOpositsioon ei j\u00e4ta teemat kindlasti. Kallas v\u00f5tvat ees ootavat p\u00e4ev korraga ning plaanivat peale j\u00e4\u00e4da. J\u00e4rgmine verstapost selles v\u00f5itluses on uue n\u00e4dala esmasp\u00e4ev, mil kell 10 koguneb korruptsioonivastane erikomisjon. Erikomisjoni istungile plaanivad p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka l\u00f5viosa Reformierakonna v\u00f5imupartnerite, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide parlamendisaadikuid.\nSeni on Kallas vastanud k\u00fcsimustele pigem l\u00fchiintervjuude raames, kui v\u00e4lja arvata Vikerraadio saade \u201eStuudios on peaminister\u201c. Erinevalt sellest saatest ei k\u00fcsitle peaministrit esmasp\u00e4eval mitte rahvusringh\u00e4\u00e4lingu ajakirjanikud, vaid tema poliitkonkurendid eesotsas Mart Helme (EKRE), T\u00f5nis M\u00f5ldri (Keskerakond) ja Priit Sibulaga (Isamaa).\nKomisjoni esimehe Mart Helme (EKRE) s\u00f5nul t\u00f6\u00f6 peaministri etteasteks valmistumise nimel k\u00e4ib. \u201eKeskendume tema rahanduslikule seisule ja sellele, mida ta on deklareerinud, aga ka sellele, mida ta ei ole deklareerinud, on ta unustanud v\u00f5i muul p\u00f5hjusel,\u201c \u00fctles Helme. Otseseid kahtlusi tal k\u00fcll ei ole. \u201eDeklaratsioonidest me k\u00fcll v\u00e4lja ei loe, et tal on olnud nii suur sissetulek, et saaks nii suure laenu anda,\u201c m\u00e4rkis komisjoni esimees.\nKallase leerist v\u00e4idetakse, et enne poliitikasse tulekut oli tema sissetulek praegusega v\u00f5rreldes palju kordi suurem.\nSee saab olema alles algus\nPraeguseks on Helme s\u00f5nul tehtud t\u00f6\u00f6 vaid viimase viie aasta huvide deklaratsioonidega, ent soovitakse ka varasemaid k\u00e4tte saada. Vaadatakse peaministri kinnisvaraportfelli ja sellega seotud finantstehinguid. Suurt huvi tuntakse ka abikaasale antud kokku 370 000 eurose laenu vastu. \u201eKas on olemas laenuleping, kuidas rahad liikusid,\u201c kirjeldas Helme.\nKallaselt k\u00fcsitakse ka Metaprindi ja skandaali keskmes olevate ettev\u00f5tete kohta, ent Helme on veendunud, et peaminister vastab nendele k\u00fcsimustele, et ta ei tea asjaolusid.\nEraldi k\u00fcsimus on, kas komisjoni istung saab olema avalik. Kas see saab nii olema, oleneb vastavast h\u00e4\u00e4letusest komisjonis. Selleks peaks andma oma poolth\u00e4\u00e4le \u00fcle poole komisjoni koosseisust ehk opositsioonisaadikutega peaks liituma v\u00e4hemalt \u00fcks isik koalitsioonikolmikust Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), Irja Lutsar (Eesti 200) ja Eduard Odinets (SDE). Neljap\u00e4evasel valitsuse pressikonverentsil andis Kaja Kallas m\u00f5ista, et ta ei ole istungi avalikuks kuulutamise vastu.\nHelme jaoks on esmasp\u00e4evane istung alles esimene etapp. \u201eMeil on ainult tund aega,\u201c m\u00e4rkis ta. EKRE poliitiku s\u00f5nul v\u00f5ib toimuda veelgi istungeid olenevalt sellest, kas soovitud info saadakse k\u00e4tte ja kas peaministri vastuseid peetakse ammendavaks. Mart Helme: \u201eKaja Kallas tahaks, et see protsess v\u00f5imalikult kiiresti l\u00f5ppeks, et ta saaks \u00f6elda, et k\u00f5ik on korras ja et ta on oma \u00fctlused andnud. Mina omalt poolt \u00fctlen, et esmasp\u00e4eval me alles alustame.\u201c"}
{"text":"VIDEO Jaak Madison: Kaja Kallase tegevus Eestis pole kaugel korrumpeerumisest ja v\u00f5imuklannide ehitamisest AafrikasEKRE eurosaadik Jaak Madison teeb n\u00e4dalakokkuv\u00f5te oma t\u00f6\u00f6st Euroopa Parlamendis uuel hooajal.\nTeemadeks on:\n1) Suvi l\u00e4bi, s\u00fcgis algab;\n2) V\u00e4liskomisjoni istung Nigeri riigip\u00f6\u00f6rdest;\n3) Konverents Londonis ja \u201cSpace Force\u201d.\nVideot saab vaadata ka SIIT"}
{"text":"Hannes Rumm: mida t\u00e4hendab Kaja Kallase n\u00f5rkus Eesti jaoks?Huvitav, kui palju saaks Kaja Kallas riigikogu valimistel h\u00e4\u00e4li, kui need toimuksid j\u00e4rgmisel p\u00fchap\u00e4eval? Meenutan, et 5. m\u00e4rtsi \u00f5htuks kogunes neid Reformierakonna esimehele 31 821 ning see tulemus oli uus Eesti rekord.\nTohutult suure poliitilise kapitaliga alustanud peaminister on sellest suure osa kahjuks vaid k\u00fcmmekonna p\u00e4evaga maha m\u00e4nginud. Praeguseks on juba t\u00fcdimuseni anal\u00fc\u00fcsitud, mida peaminister on valesti teinud ning kuidas v\u00f5ib see m\u00f5jutada tema isiklikku poliitilist karj\u00e4\u00e4ri.\nSeep\u00e4rast kirjutan t\u00e4na sellest, mida Kaja Kallase kiire l\u00e4bip\u00f5lemine v\u00f5ib t\u00e4hendada Eesti riigi jaoks. Kiirelt arenenud skandaali m\u00f5ju riigile on ju tegelikult meie k\u00f5igi jaoks olulisem kui \u00fche poliitiku isiklik saatus.\nParaku on selge, et alla poole aasta peaministri ametis olnud suur mainekahju ning selle j\u00e4relm\u00f5jud m\u00f5jutavad arvestataval m\u00e4\u00e4ral kogu riiki. V\u00e4lispoliitiliselt ei m\u00f5juta Kaja Kallase skandaal Eesti mainet kuigiv\u00f5rd, kuid sel on t\u00f5sine m\u00f5ju sisepoliitikale.\nMiks nii? On ju paljud arvamusliidrid ja opositsioonipoliitikud r\u00e4\u00e4kinud sellest, et peaministri abikaasa \u00e4ri Venemaal on rikkunud Eesti t\u00f5siseltv\u00f5etavuse v\u00e4lispartnerite silmis.\nMul on oma seisukoha kinnituseks kaks n\u00e4idet. Soome Keskerakonna esimehest Anneli J\u00e4\u00e4tteenm\u00e4kist sai 17. aprillil 2003 p\u00e4rast valimisv\u00f5itu peaminister. L\u00e4bi ajaloo Soome esimene naispeaminister.\nVastu pidas J\u00e4\u00e4tteenm\u00e4ki selles ametis napilt \u00fcle kahe kuu \u2013 24. juunini, sest selgus, et ta on parlamendile valetanud. Peaminister astus tagasi, aga j\u00e4tkas samadest parteidest koosnev valitsusliit, sest vea oli teinud J\u00e4\u00e4tteenm\u00e4ki isiklikult. Soome valitsuse rahvusvahelist mainet ei m\u00f5jutanud peaministri kiire k\u00f5rbemine kuidagi. Kui sarnane stsenaarium kordub Eestis, ei m\u00f5juta see kuidagi meie usaldusv\u00e4\u00e4rsust NATO ega Euroopa Liidu partnerite silmis.\nEesti heale nimele \u00e4hvardas viimati t\u00f5sise p\u00f5ntsu panna 2017. aastal puhkenud Danske Banki rahapesuskandaal. Toona selgus, et l\u00e4bi selle panga pisikese Eesti haru on voolanud \u00fcle 200 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses kahtlase p\u00e4ritoluga raha Venemaalt ja muudest riikidest. (Hiljem avastati rahapesu ka teistes Eestis tegutsenud P\u00f5hjala pankades.)\nNende rahasummade suurus oli p\u00f6\u00f6rane, kuid tagantj\u00e4rele tarkusega teame, et Eesti riigi mainele ei olnud sel kogu maailmas t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud juhtumil mingit m\u00f5ju. Ei poliitiliselt ega majanduslikult.\nKahjuks on peaministri n\u00f5rkusel t\u00f5sised sisepoliitilised m\u00f5jud. Kui valitsuse k\u00f5ige populaarsem poliitik kaotab usaldusv\u00e4\u00e4rsuse, siis kisub see alla kogu valitsuse usaldusv\u00e4\u00e4rsuse. Mida n\u00f5rgem on valitsuse usaldusv\u00e4\u00e4rsus, seda v\u00e4iksemaks muutub selle t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. Kartes oma niigi kehva toetusreitingu p\u00e4rast, j\u00e4tavad valitsused tavaliselt tegemata riskantsed, ehkki riigi jaoks olulised otsused. Praeguse valitsuse puhul on esimene proovikivi see, kas suudetakse t\u00e4ita lubadus tasakaalustada riigieelarve. Eelarve k\u00e4rpimine \u00e4rritab alati m\u00f5jukaid valijar\u00fchmi, seda tegema hakates oli valitsuse toetus k\u00f5rge, n\u00fc\u00fcd on see kiirelt kukkunud.\nTeiseks tekitab peaministri n\u00f5rkus t\u00f5en\u00e4oliselt pingeid valitsuse sees. See on poliitikas rusikareegel, et viletsa reitinguga valitsuspartei hakkab koalitsioonikaaslastele vastanduma ehk maakeeli t\u00fcli norima, lootes nii t\u00e4helepanu v\u00f5ita ja oma mainet kogu valitsuse t\u00f6\u00f6v\u00f5ime hinnaga parandada.\nValitsuse t\u00f6\u00f6kliima muutub eriti kehvaks, kui n\u00f5rk on peaministripartei maine. Reformierakonnas v\u00f5ib tekkida kiusatus muuta v\u00e4hem kui aasta p\u00e4rast korralisi valimisi valitsusliidu koosseisu. Restardiga loodetakse j\u00e4tta vastutus ebameeldivate otsuste, n\u00e4iteks maksut\u00f5usude eest, eelmise valitsuse ja valitsusjuhi kaela.\nKahjuks pole alates 1992. aastast veel mitte kordagi \u00fckski Eesti valitsus kestnud nelja aasta pikkust ametiaega. See on tekitanud ebaterve poliitilise kultuuri, kus valitsusparteid, \u00fcksk\u00f5ik, kes nad ka parasjagu poleks, ei usalda \u00fcksteist. Usaldamatuse \u00f5hkkonnas on raske ellu viia pikemaajalisi projekte, mis n\u00f5uavad pikemaajalist poliitilist toetust. (Haapsalul on siin oma valus n\u00e4ide \u2013 raudtee taastamine katkes koos valitsuse vahetusega.)\nKui koalitsioonipartnerid \u00fcksteist ei usalda, j\u00e4tkub halb komme, et iga minister (ja tema erakond) juhivad \u201eoma\u201c valdkonda. J\u00e4tkub \u201esilotornide valitsus\u201c, milles ei teki Eesti edukaks juhtimiseks vajalikku tervikpilti."}
{"text":"\u00dcK valitsus asub tegelema politsenike poliitilise aktivismigaLONDON, 2. september, AFP-BNS \u2013 Briti siseminister Suella Braverman \u00fctles laup\u00e4eval, et andis \u00f5iguskaitseorganitele korralduse vaadata \u00fcle \"poliitilise aktiivsus ja erapooletuse\" k\u00fcsimus politsei ridades.\nLigi aasta tagasi ministriks saanud Braverman on \u00e4rritanud oponente oma v\u00f5uk-vastase retoorikaga ning karmide seisukohtadega immigratsiooni osas.\nN\u00fc\u00fcd kavatseb ta siseministeeriumi s\u00f5nul uurida, kuidas \"poliitilised k\u00fcsimused\" v\u00f5ivad m\u00f5jutada politseit\u00f6\u00f6 t\u00f5husust ja legitiimsust Inglismaal ja Walesis ning milline on poiliitiliste k\u00fcsimustega tegelemise m\u00f5ju politseit\u00f6\u00f6tajate jaoks.\nBravermani konservatiivid on Suurbritannias v\u00f5imul alates 2010. aastast, kuid on k\u00fcsitluste j\u00e4rgi juba enam kui aasta opositsioonilistest leiboristidest maas lausa kahekohalise numbriga.\nNeid on s\u00fc\u00fcdistatud kinnistumises nn kultuuris\u00f5ja teemade k\u00fclge nagu immigratsioon, transseksuaalide \u00f5igused ja sotsiaalne \u00f5iglus, et sedasi oma populaarsuse langust peatada.\n\"Britid ootavad, et nende politsei keskenduks kuritegevuse v\u00e4hendamisele ja kogukondade kaitsmisele \u2013 poliitiline aktivism ei kaitse inimeste turvalisust, ei lahenda kuritegusid ega toeta ohvreid, kuid v\u00f5ib kahjustada avalikkuse usaldust,\" r\u00e4\u00e4kis Braverman oma avalduses.\u00a0\nKirjas politseijuhtidele r\u00f5hutas siseminister taas, et politseiametnikud ei peaks osalema poliitilises aktivismis ja nad peaksid alati olema poliitiliselt neutraalsed.\nSamas \u00fctles ta usutluses Daily Telegraphile, et on saanud reapolitseinikelt tagasisidet, et nood on v\u00e4sinud sellest, kuidas m\u00f5ned nende \u00fclemused p\u00fc\u00fcavad neid suunata joonduma oma arusaamade j\u00e4rgi voorustest.\n\"Neil on k\u00f5rini juhtide vabandustest, et nad on institutsionaalselt rassistlikud, sest nad ei ole rassistid ja nad ei tunne, et neid oleks korralikult esindatud,\" lisas ta.\n\"Neile ei meeldi soo- ja transideoloogia \u00fclev\u00f5tmine.\"\nKonservatiivid on olnud viimastel aastatel politsei suhtes kriitilised, kui korrakaitsjad avaldasid meelt sotsiaalse \u00f5igluse toetuseks v\u00f5i kui nad on laskunud p\u00f5lvele, et nii rassismi vastu protesteerida.\nM\u00f5nedki politseiametnikud on osalenud meeleavaldustel sotsiaalse \u00f5igluse k\u00fcsimuste toetamiseks ning p\u00f5lvele laskumine on olnud \u017eest, mis v\u00e4ljendab protesti rassismi vastu.\nSamal ajal on\u00a0\u00dchendkuningriigi politsei sattunud ka arvukatesse rassismi, seksismi ja korruptsiooni puudutavasse skandaali, eelk\u00f5ige Londoni politseiteenistuse puhul.\n\u00dcks pealinna politseinik m\u00f5isteti 2021. aastal inimr\u00f6\u00f6vi, v\u00e4gistamise ja m\u00f5rva eest eluks ajaks vangi, teine \u200b\u200baga vangistati p\u00e4rast seda, kui tunnistas end sariv\u00e4gistajaks.\nM\u00e4rtsis leidis \u00fclevaade, et Londoni politseiteenistus on institutsionaalselt rassistlik, seksistlik ja homofoobne.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Saksa v\u00e4ljaanne: Ukraina n\u00f5uab mehed v\u00e4lismaalt v\u00e4ljaUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski (45) tahab karmimalt astuda s\u00f5jav\u00e4ekohuslaste vastu, kes on v\u00e4ltinud s\u00f5jav\u00e4eteenistust \u2013 ja seel\u00e4bi v\u00f5itlust Vene sissetungijate vastu.\nK\u00f5ik s\u00f5ja algusest saadik v\u00e4idetava teenistusk\u00f5lbmatuse t\u00f5ttu toimunud vabastamise juhtumid, kus kahtlustatakse altk\u00e4emaksu andmist on \u00fcle kontrollitud, \u00fctles Zelenski sel n\u00e4dalal peetud videok\u00f5nes, vahendab Saksa v\u00e4ljaanne Bild.\nEriti on sihikul mehed, kes lahkusid riigist p\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4ekomissariaadi \u201ekahtlast\u201d otsust. Ajateenistusest vabastamise eest maksti 3000 kuni 15 000 USA dollarit (kuni 13 700 eurot), teatas Zelenski.\nKorruptsiooniskandaali t\u00f5ttu on valitsus juba k\u00f5ik mobilisatsiooniga tegelevate asutuste juhid v\u00e4lja vahetanud.\nJa n\u00fc\u00fcd on \u00f5hus veel \u00fcks drastiline samm: Zelenski partei parlamendifraktsiooni juht David Arahhamia toob m\u00e4ngu desert\u00f6\u00f6ride v\u00e4ljaandmise v\u00e4lismaalt. Nii saaks 18-kuulise s\u00f5ja kaotuste t\u00f5ttu n\u00f5rgenenud armeed massiliselt tugevdada.\nL\u00f5plikku otsust pole veel tehtud. Kuid see puudutaks ka tuhandeid, v\u00f5ib-olla k\u00fcmneid tuhandeid Saksamaale p\u00f5genenud ukrainlasi. Saksa siseministeeriumi andmetel (veebruari seisuga) sisenes Saksamaale p\u00e4rast Venemaa agressioonis\u00f5ja algust (2023. aasta veebruari seisuga) 163 287 meessoost t\u00f6\u00f6v\u00f5imelist ukrainlast.\n\u201eUkraina riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu uuringu kohaselt on v\u00f5ltserandite, altk\u00e4emaksu ja v\u00e4lismaale p\u00f5genemise tase h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud: \u201eOn piirkondi, kus arstliku komisjoni otsuste t\u00f5ttu ajateenistusest vabastamiste arv on alates eelmise aasta veebruarist k\u00fcmnekordistunud,\u201d m\u00e4rkis Zelenski.\nUkraina armees on praegu umbes 250 000 s\u00f5durit. S\u00f5jaohvrite arv on salastatud. Hiljutises EL-i luureraportis r\u00e4\u00e4giti 13 000 hukkunust \u2013 oluliselt v\u00e4hem kui Vene sissetungijate puhul."}
{"text":"Liib\u00fca s\u00fcttivad aastaid kestnud elektrikatkestuste j\u00e4rel tuledTRIPOLI, 3. september, AFP-BNS \u2013 Liib\u00fca pealinnas on aastatepikkuse konflikti ja elektrikatkestuste j\u00e4rel elektriga varustatud l\u00f5puks paranenud, tuues kaasa nii elavama liikluse kui ka energilisema linnamelu.\nKrooniline elektripuudus on kujundanud liib\u00fcalaste igap\u00e4evaelu alates Muammar Gaddafi langemiseni viinud \u00fclest\u00f5usust 2011. aastal.\n42 v\u00f5imuaasta j\u00e4rel j\u00e4i Gaddafist maha vananenud infrastruktuur, suuresti naftast s\u00f5ltuv majandus ning v\u00e4he kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.\n\"Elektrikatkestused olid minu ettev\u00f5tte jaoks katastroof,\" \u00fctles Hanan al-Miladi, 43-aastane pagar, kes m\u00fc\u00fcb veebi kaudu pulmadeks ja muudeks pidustusteks saiakesi.\nV\u00f5rgu kaitsmiseks ja \u00fclekoormuse v\u00e4ltimiseks kasutas Liib\u00fca General Electricity Company (Gecol) viimase 10 aasta jooksul laialdasi elektrikatkestusi eriti suve ja talve k\u00f5rgtarbimise perioodidel.\nAlates eelmisest aastast on Gecolil uus juhtkond ning riigis valitseb ka suhteliselt stabiilne julgeolekuolukord, mille m\u00f5jul on liib\u00fcalaste elektrivarustus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt paranenud.\nPeaminister Abdelhamid Dbeibah, kes juhib Tripolis \u00dcRO toetatud valitsust ja on \u00fchtlasi Gecoli esimees, vallandas 2022. aasta juulis eelmise juhi.\nSamuti rakendati kahjustatud infrastruktuuri hooldamise kava ning rahaliste vahendite ranget kontrolli korruptsiooni ohjeldamiseks.\nEhkki elektrivarustus on aparanenud kogu Liib\u00fcas, on olukorra paranemine pealinnas Tripolis k\u00f5ige silmatorkavam.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"V\u00f5imalik vaid banaanivabariigis: Vene suunal patustajad \u201ckorrastasid\u201d dokumentatsiooniPeaministri skandaali keskmes oleva logistikaettev\u00f5tte Stark Logistics viimases majandusaasta aruandes muutus Venemaa Suurbritanniaks ja Eesti Saksamaaks, kirjutas \u00c4rip\u00e4ev kuus p\u00e4eva tagasi.\nKommenteerib Riigikogu saadik Helle-Moonika Helme:\n\u201cTavaliselt selliste juhtumite puhul pannakse asjaosalised eeluurimisvanglasse, et nad ei saaks h\u00e4vitada ja muuta dokumente ning m\u00f5jutada teisi v\u00f5imalikke seotud isikuid. Peaminister Kaja Kallase vereraha teenimise kaasosalised jalutavad vabalt ringi ja \u201ckorrastavad\u201d dokumentatsiooni.\nSee on ikka t\u00e4ielik telefoni\u00f5iguslik ja l\u00e4binisti korrumpeerunud banaanivabariik, kus \u00fche partei v\u00e4hkkasvaja on uuristanud tolmuks nii \u00f5igusriigi kui parlamentarismi ja demokraatia. Muidu sellised asjad lihtsalt ei oleks v\u00f5imalikud.\nPoolteist aastat vereraha teenida ja n\u00fc\u00fcd see k\u00f5ik tagantj\u00e4rgi \u201c\u00f5igeks\u201d ajada, kasutades selleks riigiameteid, kaasaarvatud julgeolekuasutusi, kelle t\u00f6\u00f6 on ilmselt meelega tegemata j\u00e4etud\u2026\nTahaks \u00f6elda, et v\u00f5imalik vaid Venemaal, aga kahjuks on k\u00f5ik toiminud meie armsas Eestis.\u201d\nFoto: Ikka Venemaa suunas"}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 4. septembriksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 4. septembriks\n\nKomisjonide istungid\n\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: tubakaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(223 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/75abd60e-9062-4fa4-\n9142-d5a3bc6f4596\/tubakaseaduse-muutmise-seadus>), kutsutud terviseminister\nRiina Sikkut; sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u\nalgatamisest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi\nesindajad; kollektiivsest p\u00f6\u00f6rdumisest \u201eLapsed ei tohi olla riigi\nkokkuhoiukoht\u201c, kutsutud kollektiivse p\u00f6\u00f6rdumise, Sotsiaalministeeriumi\nja Rahandusministeeriumi esindajad;\n\nkorruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil \u2013 kell 10:\npeaministri vara, tulud ja huvide deklaratsioonid, kutsutud peaminister\nKaja Kallas (ruum L333). Komisjon v\u00f5ib istungi alguses otsustada kuulutada\nistungi avalikuks, kui selle poolt h\u00e4\u00e4letab \u00fcle poole komisjoni\nkoosseisust. Kui istung on avalik, on sellest\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et>.\n\nS\u00fcndmused\n\nKell 10 \u2013 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta juhatab\n\u00fcmarlauda \u201eEuroopa Liiduga seonduva \u00f5igusloome parandamine\u201c, kus\nosalevad Riigikogu liikmed ning asjaomaste asutuste ja organisatsioonide\nesindajad (Riigikogu konverentsisaal).\n\nKell 14 \u2013 keskkonnakomisjon kohtub Soome parlamendi keskkonnakomisjoniga.\n\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n\n1.\u20136. september\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb 7. Tbilisi Rahvusvahelisel\nKonverentsil Tbilisis Gruusias.\n\n2.\u201314. september\nTuumaenergia toetusr\u00fchma esimees Mario Kadastik ja liige Toomas Uibo\nosalevad Eesti tuumaenergia t\u00f6\u00f6r\u00fchma visiidil Ameerika \u00dchendriikidesse.\n\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\n631 6592, 510 6179\nmerilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Kivisse v\u00f5ib ju uskuda, aga v\u00e4hki ravigu ikka p\u00e4ris arstKivisse v\u00f5ib ju uskuda, aga v\u00e4hki ravigu ikka p\u00e4ris arst V\u00e4hidiagnoos laastab nii keha kui vaimu ja meeleheitel inimene v\u00f5ib klammerduda m\u00f5ne kaheldava meetodi v\u00f5i uskumuse k\u00fclge. Kaldudes nii \u00e4\u00e4rmustesse, et ravi j\u00e4\u00e4bki pooleli\u2026\u201cNeid juhtumeid, kus inimene tuleb t\u00e4naval vastu ja \u00fctleb, et tal on n\u00fc\u00fcd vaimne teejuht ja ta j\u00e4ttis ravi pooleli, on meil ka siin Saaremaal ette tulnud,\u201d r\u00e4\u00e4gib saarlane Kaie (nimi muudetud), kellel on t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu olnud pidev kontakt v\u00e4hidiagnoosi saanud inimestega.\nKaie tunnistab, et eriliselt kurvaks muudavad need lood, kus inimene kaldub ekstreemsustesse ja v\u00e4listab t\u00e4ielikult nn tavameditsiini. V\u00f5i siis vastupidi \u2013 j\u00e4\u00e4b lootma ainult sellele, ise oma seisundi paranemisele kaasa aitamata.\nPeale tavameditsiini on inimestel tihti k\u00f5ige suurem usk loodusravisse, n\u00e4iteks hiina meditsiini. Tihti on see arstiga koosk\u00f5lastatult, teatud s\u00fcmptomite leevendamiseks v\u00f5i taastumiseks ka t\u00e4iesti omal kohal.\n\u201cParima ravitulemuse saab ikkagi nii, et patsiendi ja tema ravimeeskonna vahel on usalduslikud suhted, inimesel on v\u00f5imalus k\u00fcsida ka ebamugavaid k\u00fcsimusi,\u201d lisab Kaie.\nKaie s\u00f5nul n\u00e4eb ta t\u00f6\u00f6s haigetega, et inimene otsib tasakaalu \u2013 ja seda nii tervises kui ka suhetes perekonnas. Haigus pingestab suhteid alati, kui puudub v\u00f5imalus k\u00fcsida k\u00f5iki inimest vaevavaid k\u00fcsimusi ning pole v\u00f5imalust oma hirmudest, ka surmahirmust, avatult r\u00e4\u00e4kida. Nii on lihtne end suure mure sisse \u00e4ra kaotada.\n\nM\u00e4rka, et l\u00e4hedane ei j\u00e4\u00e4ks \u00fcksi\n\n\u201cMe oleme k\u00fcll n\u00e4inud olukordi, kus l\u00e4hedased on v\u00e4ga hukkam\u00f5istvad patsiendi otsuste suhtes, m\u00e4rkamata, et patsient on tegelikult j\u00e4\u00e4nud t\u00e4iesti \u00fcksi ja v\u00e4ga selgelt enam ei m\u00f5tle, kelleltki k\u00fcsida ka ei ole. Ja siis ilmuvad imev\u00e4el vaatev\u00e4lja tervendajad, hingamisterapeudid, kivipoodnikud, elu-\ntreenerid ja muud terapeudid. Paraku v\u00f5ib hapras olekus inimene end sinna t\u00e4ielikult \u00e4ra kaotada ning teha otsuseid, mis kokkuv\u00f5ttes v\u00f5tavad inimeselt igasuguse paranemislootuse,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kaie.\nSaaremaa v\u00e4hi\u00fchingu juhatuse liige Meeli Lauk teab oma kogemustest, missugune n\u00e4eb v\u00e4lja maadlus kurja s\u00f5ralisega. V\u00e4hidiagnoosi saamisega v\u00f5ib vahel kaasneda niisugune vaimne turbulents, et m\u00f5nikord ei teagi, kumb \u00fctleb enne \u00fcles, kas keha v\u00f5i m\u00f5istus. Nii tekibki kuhugi mingi vaakum, mida meeleheitesse ja hirmu uppuv inimene v\u00f5ib hakata t\u00e4itma kaheldavate praktikate ja uskumustega.\n\u201cOlen k\u00fcll kohanud inimesi, kes saavad m\u00f5ne raske diagnoosi, mis ei pruugi alati isegi v\u00e4hk olla, ning j\u00e4\u00e4vadki lootma, et neid tervendab \u0161ungiidivesi, m\u00f5ni kivike, mantra v\u00f5i midagi muud sarnast. Inimene v\u00f5ib parema enesetunde nimel teha, mida ta soovib \u2013 kui on olemas kivi, millesse ta usub ja mida kaasas kannab ning see usk annab talle j\u00f5udu, siis miks mitte. Killustikku v\u00f5ib iga\u00fcks kr\u00f5bistada, aga see ei tohi kalduda ekstreemsuseks, kus haige t\u00f5epoolest loobub igasugusest muust ravist,\u201d r\u00e4\u00e4gib Meeli.\n\u00dcks p\u00f5hjus, miks inimesed langevad k\u00f5iksugu uskumuste k\u00fc\u00fcsi, v\u00f5ib olla ka t\u00f5siasi, et v\u00e4hidiagnoosi saanud inimesel puudub sageli ps\u00fchholoogiline ja samuti sotsiaalne tugi.\n\u201cTegelikult peaks see k\u00e4ima nii, et kui inimene saab teada, et tema keha r\u00fcndab v\u00e4hk, on otse ees tema raviarst v\u00f5i -meeskond, paremal k\u00e4el ps\u00fchholoogilist tuge pakkuv spetsialist ning vasakul k\u00e4el sotsiaalvaldkonna esindaja, kes aitab orienteeruda paberimajanduses ja k\u00f5ikv\u00f5imalikes toetustes.\u201d\nMeeli meenutab, et tema \u00fcks esimesi k\u00fcsimusi oma arstile oli: \u201cMida ma saan teha, et paranemisele kaasa aidata?\u201d Omal k\u00e4el uuris ta v\u00e4lja, et kasu v\u00f5ib olla hirmkallite probiootikumide v\u00f5tmisest, kuid seepeale \u00fctles arst, et Meeli hoiaks raha alles ning annaks selle parem oma lastele.\nPaljud patsiendid pelgavad hirmsasti keemiaravi ning m\u00f5ni v\u00f5ib alla anda juba enne, kui ta on seda ravi \u00fcldse alustanud. \u201cMinul ei olnud keemiaraviga mingeid karme k\u00f5rvaltoimeid. Seda enam, et praegu saab ravi ju Kuressaares. V\u00f5imalused on ajaga muutunud nii palju paremaks. Mina leian, et proovima peab alati. Ja kui vaja, hoia see kivike endal taskus, aga ravi tuleb \u00e4ra teha. V\u00e4hemalt proovima peab, sest k\u00f5ik elud on seda v\u00e4\u00e4rt, olgu inimene verinoor v\u00f5i juba eakas. Katkestada saab alati, aga proovima peab,\u201d paneb Meeli s\u00fcdamele.\nSaaremaa v\u00e4hi\u00fchingu juhatuses pikalt inimesi aidanud ning praegu Kuressaare haigla toetusfondi eesotsas tegutsev Siiri Rannama \u00fctleb, et v\u00e4hi\u00fching ei tohi anda meditsiinilist n\u00f5u ega soovitada rohkem v\u00f5i v\u00e4hem teadusp\u00f5hiseid preparaate.\n\u201cTeov\u00f5imeline t\u00e4iskasvanud inimene teeb ideaalis oma raviotsused koos arstiga. K\u00fcll aga n\u00e4eme seda, et kui patsiendi ja arsti vahel puudub usaldus, kui patsient ei tunne end toetatuna, on ravi katkestamise v\u00f5i mitte vastu v\u00f5tmise otsus palju kergem tulema. Sellep\u00e4rast r\u00e4\u00e4gime, et inimesed \u2013 k\u00fcsige teise arsti arvamust, kui usaldust ei ole. Tervis on meie k\u00f5ige kallim vara, sellega m\u00e4ngimine l\u00f5peb k\u00fcmnel juhul k\u00fcmnest halvasti,\u201d r\u00e4\u00e4gib Rannama.\nTa r\u00f5hutab, et ka see inimene, kes usub, et ps\u00fchhedeelikumide s\u00f6\u00f6mine aitab tal j\u00f5uda \u201ck\u00f5rgema minani\u201d ning neljanda staadiumi v\u00e4hk kaob siis nagu v\u00f5luv\u00e4el, ei tohiks j\u00e4\u00e4da oma murega \u00fcksi.\n\u201cSaame r\u00e4\u00e4kida ohtudest ja p\u00fc\u00fcda selgitada, kuid otsuseid teeb ikka inimene ise. Paraku ei aita kivipoest ostetud kivikeste vees leotamine \u00e4ra hoida n\u00e4iteks teatud keemiaravi k\u00f5rvalm\u00f5juna tekkida v\u00f5ivaid suuhaavandeid v\u00f5i muid s\u00fcmptomeid. Ei aita kiiritusravi tagaj\u00e4rjel tekkinud p\u00f5letust ravida ka \u201c\u00f5igete energiate ootamine teatud kindla kuuseisu ajal\u201d,\u201d \u00fctleb Rannama. \u201cMida veel oleme t\u00e4heldanud \u2013 r\u00f5hutan siinkohal, et m\u00f5istame v\u00e4gagi h\u00e4sti oma elu eest v\u00f5itleva inimese meeleheidet, hirmu ja soovi abi saada \u2013 end kakao-\ntseremooniate ja \u0161amaanikoolituste ja ps\u00fchhedeelsete seente s\u00f6\u00f6mise vahele \u00e4ra kaotanud ja \u00f5hukeseks \u201cvaimelnud\u201d inimene leiab peagi, et ta \u201cv\u00f5ngub energeetiliselt palju k\u00f5rgemal sagedusel\u201d kui tema abikaasa, vanemad, lapsed, s\u00f5brad. On juhtumeid, kus inimene rikub suhted oma l\u00e4hedastega j\u00e4\u00e4davalt.\u201d\nV\u00e4ga kergelt unustame, et meil k\u00f5igil v\u00f5ib ju olla oma t\u00f5de, kuid meil ei ole alati \u00f5igus, \u00fctleb Rannama, lisades, et abiotsija on alati n\u00f5rgemal positsioonil kui abipakkuja.\n\u201cKui ise saaksime anda universaalseid soovitusi ja inimesel on v\u00f5imalusi, tasub konsulteerida usaldusv\u00e4\u00e4rse, kvalifitseeritud toitumisn\u00f5ustajaga ja v\u00e4ga hoida oma vaimset tervist, vajadusel leida ps\u00fchholoog \u2013 ma isegi soovitaksin seda igale inimesele \u2013 ja hea paariterapeut, kui suhted pereliikmete vahel v\u00f5iksid olla paremad. Toitumisn\u00f5ustaja ja f\u00fcsioterapeudiga tasub konsulteerida juba enne, kui ravi algab.\n\n\u00c4ra usu k\u00f5ike,\u00a0mida guugeldad\n\nIga inimese \u00f5igus on k\u00fcsida, mida ta saab ise oma tervise heaks teha, ning nende otsingute k\u00e4igus v\u00f5ib j\u00f5uda igasuguste vastusteni. Mis iganes vastused internetiavarustest vastu vaatavad, on Saaremaa v\u00e4hi\u00fchingu soovitus oma m\u00f5tted esmajoones rahulikult arstiga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.\nKui otsingumootor lahti l\u00fc\u00fca ja otsida soovitusi v\u00e4hi ning muude raskete t\u00f5bede ja seisundite omal k\u00e4el ravimiseks, leiab lehek\u00fclgede viisi \u201cCancer quackery\u201d ehk \u201cV\u00e4hiravi pettuse\u201d alla koondatud juhtumeid.\nParaku ei ole haruldased ka need lood, kus inimene j\u00f5uab ravimata j\u00e4\u00e4nud haigusega haiglasse surivoodisse, t\u00e4is kahetsust, et pole talle \u00f5igel ajal pakutud ravi vastu v\u00f5tnud.\nKui j\u00e4tta k\u00f5rvale soovitused, millel v\u00f5ib ehk isegi olla positiivne m\u00f5ju ja loogika, siis n\u00e4iteks k\u00fc\u00fcnlateraapia k\u00f5rvadele, emu\u00f5li pruukimine ja uroteraapia v\u00f5iks k\u00fcll kohe k\u00f5rvale j\u00e4tta ning j\u00e4tkata ikka arstide m\u00e4\u00e4ratud raviga.\nK\u00fc\u00fcnlateraapia all m\u00f5istetakse alternatiivmeditsiini tehnikat, mille k\u00e4igus pannakse k\u00f5rvadesse s\u00fc\u00fcdatud k\u00fc\u00fcnlad v\u00e4idetava terapeutilise efekti saavutamiseks. \u00dctlematagi selge, et s\u00e4\u00e4rasel praktikal pole t\u00e4heldatud \u00fchtegi kasulikku tulemust v\u00e4hi korral, k\u00fcll aga v\u00f5ivad p\u00f5levad k\u00fc\u00fcnlad k\u00f5rvades p\u00f5hjustada t\u00f5siseid vigastusi.\nV\u00e4hi ravimiseks soovitatud emu\u00f5li saadakse emu rasvkoest ning reklaamitakse paljude t\u00f5bede, kaasa arvatud v\u00e4hi ravimiseks. Uroteraapia k\u00e4igus \u00fcritatakse v\u00e4hki ja teisi haigusi ravida omaenda uriini joomise v\u00f5i s\u00fcstimisega. Taas v\u00f5ib kinnitada, et seni pole veel t\u00f5endatud, et uriin v\u00f5i emu\u00f5li v\u00e4hki p\u00f5devatele inimestele \u00fcksk\u00f5ik mis kujul kasu tooks.\nSaades r\u00e4nga diagnoosi, seisavad paljud inimesed silmitsi uue reaalsusega, kus neil tuleb edaspidi hakkama saada. Varem eluj\u00f5uline ja vaba inimene v\u00f5ib tunda end kammitsetuna, kinni omaenda haiges kehas. Paraku v\u00f5ib tema \u00fcmbert kaduda ka tugiv\u00f5rgustik ja s\u00f5brad, kes tunnevad, et nad ei oska haigega kuidagi k\u00e4ituda ega r\u00e4\u00e4kida.\nV\u00e4hk ei nakka, r\u00f5hutavad v\u00e4hihaiged ise. Kuigi ka terve tugiv\u00f5rgustikuga inimesed v\u00f5ivad langeda pseudoteaduse v\u00f5rku, on hulga suurem oht sellesse p\u00fc\u00fcnisesse kinni j\u00e4\u00e4da inimestel, kel tuleb lootust ja tuge \u00fcksinda otsida."}
{"text":"Paavst kutsus Mongoolias Hiina katoliiklasi olema \"head kodanikud\" (T\u00e4iendatud!)ULAANBAATAR, 3. september, AFP-BNS \u2013 Paavst Franciscus saatis p\u00fchap\u00e4eval Mongoolias visiidil olles \"soojad tervitused \u00f5ilsale Hiina rahvale\".\n\"Ma soovin inimestele parimat,\" \u00fctles paavst. \"Hiina katoliiklastele, palun teil olla head katoliiklased ja head kodanikud.\"\nPaavst teeb j\u00f5upingutusi, et edendada Vatikani suhteid Pekingiga.\nP\u00e4rast Ulaanbaataris peetud missat, millest v\u00f5tsid osa Mongoolia v\u00e4ikese katoliikliku kogukonna liikmed, p\u00f6\u00f6ras Franciscus oma t\u00e4helepanu ametlikult ateistliku Hiina poole, kust oli naaberriigi pealinna paavsti kuulama tulnud m\u00f5ned Hiina katoliiklased.\nEttekirjutamata kommentaarid olid Franciscuse j\u00e4rjekordne katse ulatada s\u00f5brak\u00e4si Hiina kommunistlikule valitsusele, mis on skeptiline kiriku kohalolu suhtes oma riigis.\nFranciscus andis laup\u00e4eval veidi varjatumal kujul s\u00f5numi, \u00f6eldes katoliiklastest misjon\u00e4ride kogunemisel, et valitsustel \"pole midagi karta\" katoliku kirikult ning et kirik ei aja \"poliitilist agendat\". Siis ta eraldi Hiinat v\u00e4lja ei toonud.\nValides oma reisisihtkohaks suuresti isolatsioonis elava mongoli rahva, mis on kiiluna surutud Hiina ja Venemaa vahele, on paavsti eesm\u00e4rk kahetine. \u00dchest k\u00fcljest on see j\u00e4rgida jesuiitlikku soovi viia kiriku s\u00f5numit kaugele ja paljuski t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud aladele, kus katoliiklus on uus n\u00e4he ja tundmatu.\nEnt teisest k\u00fcljest on tema k\u00fclask\u00e4igul m\u00e4rksa strateegilisem ja geopoliitilisem eesm\u00e4rk \u2013 sulatada kiriku j\u00e4ised suhted Pekingiga.\nUlaanbaatari missast vastvalminud j\u00e4\u00e4hokiareenil v\u00f5tsid teiste seas osa ka moslemid, budistid ja \u0161amanistid.\nAlles 1992. aastal demokraatiaks muutunud Mongoolia usuvabadus on teravas kontrastis oma suure naabri omaga.\nP\u00fcha Tool uuendas mullu lepet Pekingiga, mille kohaselt on m\u00f5lemal poolel s\u00f5na \u00f6elda piiskoppide m\u00e4\u00e4ramisel Hiina.\nKriitikud nimetavad seda sammu ohtlikuks j\u00e4releandmiseks selle nimel, et saada jalg maha Hiinas.\nEnd \"s\u00f5pruse palver\u00e4nduriks\" nimetanud Franciscus hoiatas Mongoolia v\u00f5ime ja rahvast kahe suure v\u00e4ljakutse eest, korruptsiooni ja keskkonna halvenemise ohtude eest.\nUlaanbaataris on \u00f5husaaste maailma \u00fcks kehvemaid.\u00a0Samuti \u00e4hvardab kliimamuutus, rohualade \u00fcles\u00f6\u00f6mine ja kaevandustegevus suurte maa-alade k\u00f5rbestumist Mongoolias.\nMongoolias, kus elab kokku umbes 3,3 miljonit inimest, on vaid 1400 katoliiklast, kellest 25 on preestrid ja ainult kaks mongoli rahva esindajad.\nBudism ja \u0161amanism on Mongoolias kaks peamist religiooni.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina president vabastas ametist kaitseministri (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 3. september, AFP-STT-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas p\u00fchap\u00e4eval, et vabastas ametist kaitseministri Oleksi Reznikovi.\nZelensk\u00f5i kutsus \u00fchtlasi ministeeriumis \u00fcles kasutama poolteist aastat Venemaa sissetungi ajal uusi l\u00e4henemisviise.\n\"Oleksi Reznikov on l\u00e4bi elanud rohkem kui 550 p\u00e4eva t\u00e4iemahulist s\u00f5da,\" \u00fctles Zelensk\u00f5i oma igap\u00e4evases \u00f5htuk\u00f5nes.\n\"Usun, et ministeerium vajab uusi l\u00e4henemisi ning muid suhtlusvorme nii s\u00f5jav\u00e4e ja \u00fchiskonnaga laiemalt,\" s\u00f5nas president.\nRiigipea nimetas Reznikovi asemele kaitseministriks krimmitatarlasest poliitiku Rustem Umerovi.\n\"N\u00fc\u00fcd peaks Rustem Umerov saama kaitseministeeriumi juhiks,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\n\"Ma eeldan, et parlament toetab seda kandidaati,\" lisas riigipea.\nV\u00e4hese s\u00f5jalise kogemusega 57-aastasest advokaadist Reznikovist on saanud Ukraina s\u00f5jaga seoses tuntud tegelane k\u00f5ikjal maailmas.\nVenemaa sissetungi ajal on Ukraina kaitseministeeriumi raputanud m\u00f5ned korruptsiooniskandaalid.\nJaanuaris j\u00e4i Reznikov oma ametikohale, kuid tema aset\u00e4itja oli sunnitud ametist lahkuma, kuna kaitseministeeriumi s\u00fc\u00fcdistati lepingute s\u00f5lmimises p\u00f5hitoiduainete hinnast kaks-kolm korda k\u00f5rgemate hindadega.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Ukraina president vabastas ametist kaitseministri (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 3. september, AFP-STT-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teatas p\u00fchap\u00e4eval, et vabastas ametist kaitseministri Oleksi Reznikovi.\nZelensk\u00f5i kutsus \u00fchtlasi ministeeriumis \u00fcles kasutama poolteist aastat Venemaa sissetungi ajal uusi l\u00e4henemisviise.\n\"Oleksi Reznikov on l\u00e4bi elanud rohkem kui 550 p\u00e4eva t\u00e4iemahulist s\u00f5da,\" \u00fctles Zelensk\u00f5i oma igap\u00e4evases \u00f5htuk\u00f5nes.\n\"Usun, et ministeerium vajab uusi l\u00e4henemisi ning muid suhtlusvorme nii s\u00f5jav\u00e4e ja \u00fchiskonnaga laiemalt,\" s\u00f5nas president.\nRiigipea nimetas Reznikovi asemele kaitseministriks krimmitatarlasest poliitiku Rustem Umerovi.\n\"N\u00fc\u00fcd peaks Rustem Umerov saama kaitseministeeriumi juhiks,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\n\"Ma eeldan, et parlament toetab seda kandidaati,\" lisas riigipea.\nV\u00e4hese s\u00f5jalise kogemusega 57-aastasest advokaadist Reznikovist on saanud Ukraina s\u00f5jaga seoses tuntud tegelane k\u00f5ikjal maailmas.\nVenemaa sissetungi ajal on Ukraina kaitseministeeriumi raputanud m\u00f5ned korruptsiooniskandaalid.\nJaanuaris j\u00e4i Reznikov oma ametikohale, kuid tema aset\u00e4itja oli sunnitud ametist lahkuma, kuna kaitseministeeriumi s\u00fc\u00fcdistati lepingute s\u00f5lmimises p\u00f5hitoiduainete hinnast kaks-kolm korda k\u00f5rgemate hindadega.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Ukrainas vahetub kaitseminister \u2013 Reznikov lastakse korruptsiooniskandaali t\u00f5ttu lahtiUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski \u00fctles p\u00fchap\u00e4eva, 3. septembri \u00f5htul, et on otsustanud v\u00e4lja vahetada riigi kaitseministri. Asjast teatasid uudisteagentuurid AFP ja Reuters.\nZelenski \u00fctles, et palub riigi valitsusel Oleksi Reznikov ametist vabastada. Zelenski s\u00f5nul m\u00e4\u00e4ratakse Reznikovi asemel kaitseministri kohale riigivarafondi senine juht Rustem Umerov.\nZelenski teatas sellest oma p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul avaldatud igap\u00e4evases videok\u00f5nes. Zelenski Telegrami kanalis avaldatud teates p\u00f5hjendati otsust muu hulgas sellega, et ministeerium vajab uut l\u00e4henemist ja suhtlusvorme nii s\u00f5jav\u00e4e kui ka \u00fchiskonnaga.\nUkraina kaitseministeeriumis lahvatas hiljuti uus korruptsiooniskandaal. Ukraina on v\u00e4idetavalt ostnud vormiriietust \u00fclespaisutatud hinnaga. Kaitseminister Reznikov teatas l\u00e4inud n\u00e4dala alguses, et peab ministeeriumi vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistusi valedeks.\nJuba eelmise n\u00e4dala alguses edastas Ukraina meedia Ukrainska Pravda infot Reznikovi v\u00f5imaliku vallandamise kohta. Vallandamise spekulatsioonid tulid v\u00e4lja ka t\u00e4navu veebruaris.\nUkraina uue kaitseministri Rustem Umerovi kohta on teada, et v\u00e4idetavalt m\u00fcrgitati teda 2022. aasta m\u00e4rtsis, kui ta kuulus Ukraina l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste meeskonda, mis peeti Belove\u017eskaja Pu\u0161t\u0161as koos Venemaa delegatsiooniga, lisaks on ta p\u00e4rit Usbekistanist ja on rahvuselt krimmitatarlane.\nRustem Umerov. Pilt: Telegram"}
{"text":"Kallase t\u00f6\u00f6kavas on osalemine korruptsioonivastase erikomisjoni istungil   Kuigi peaminister Kaja Kallas on viimastel n\u00e4dalatel hoidunud riigikogu erikomisjonide erakorralistel istungitel osalemast, on tema selle esmasp\u00e4eva t\u00f6\u00f6kavas kirjas osalemine riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil.   Peaministri ametlikus t\u00f6\u00f6kavas on esmasp\u00e4eval kirjas osalemine kell 10-11 riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil ja p\u00e4rast seda kell 13-15 koalitsioonin\u00f5ukogu istungil. Mart Helme juhitava korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralise istungi teemaks on \"peaministri vara, tulud ja huvide deklaratsioonid\". Osalema on kutsutud peaminister Kaja Kallas. Komisjon v\u00f5ib istungi alguses otsustada kuulutada istungi avalikuks, kui selle poolt h\u00e4\u00e4letab \u00fcle poole komisjoni koosseisust.\u00a0Kui istung on avalik, on sellest\u00a0veebi\u00fclekanne, mida saab sel juhul vaadata ka ERR.ee lehelt. Peaminister Kaja Kallas keeldus kahel korral tulemast riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungile\u00a0presidendi kantselei rahastamise teemal, viidates, et teda esindab selles k\u00fcsimuses rahandusminister Mart V\u00f5rklaev. Kallas j\u00e4ttis eelmisel teisip\u00e4eval osalemata ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisel istungil, kus teemaks pidi olema Kallase abikaasa \u00e4ritegevus Venemaal. Korruptsioonivastase erikomisjoni koosseisu kuulub kuus liiget: opositsioonist Mart Helme (EKRE, komisjoni esimees), T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) ja Priit Sibul (Isamaa) ning koalitsioonist Eerik-Niiles Kross (Reformierakond, aseesimees), Irja Lutsar (Eesti 200) ja Eduard Odinets (SDE).   "}
{"text":"M\u00fc\u00fcgiportaalid internetis: k\u00e4ep\u00e4rane viis m\u00fc\u00fca seisma j\u00e4\u00e4nud esemeid ja osta soodsaltInimeselt inimesele m\u00fc\u00fcgiplatvormid muutuvad aina populaarsemaks, sest esiteks on sealt v\u00f5imalik kaupu saada soodsamalt ja teiseks aitab see v\u00f5idelda \u00fcletarbimise ja -tootmisega. Kuidas veebis aga nii osta ja m\u00fc\u00fca, et hiljem kahetsema ei peaks?DPD hiljutisest e-kaubanduse uuringust selgus, et juba kaks kolmest regulaarsest e-ostlejast m\u00fc\u00fcb v\u00f5i soetab tooteid inimeselt inimesele m\u00fc\u00fcgiplatvormide kaudu.M\u00fc\u00fcgi-ostulahenduse Yaga juhi Aune Aunapuu s\u00f5nul on neil Eestis 150 000 registreeritud kasutajat (tegutsetakse ka Aafrikas ja Aasias) ning tehingute maht \u00fches kuus on 40 000 tellimust. \u201eMeil l\u00e4heb h\u00e4sti. Alates COVIDi tulekust oleme n\u00e4inud kasvu ja kuna viimasel aastal on l\u00e4inud majandusseis veelgi keerulisemaks, otsivad inimesed aina rohkem soodsat kaupa,\" kommenteerib ta.Yagas m\u00fc\u00fcakse palju kasutatud riideid, aga ka kodu- ja ilukaupu ning raamatuid, mis on eriti populaarsed just viimasel ajal. \u201eTegelikult m\u00fc\u00fcakse k\u00f5iki kaupu, mida naised tarbivad ja kodudes kasutavad - meie peamiseks kasutajaskonnaks on naised.\"Aunapuu lisab, et ostjate arv kasvab, sest Yagast saab hea hinnaga korralikku kaupa ja m\u00fc\u00fcjate arv kasvab, sest kasutatud asjade ringlusesse panek aitab keerulisel ajal lisa teenida. \u201eMa ei alahinda teenimisv\u00f5imalust, vaid \u00fctlen, et see on m\u00fc\u00fcjate p\u00f5himotivaator. Mida keerulisem aeg, seda rohkem otsitakse v\u00f5imalusi, kuidas teenida ja s\u00e4\u00e4sta. Yagal on m\u00f5lemad v\u00f5imalused olemas - umbes 70% meie kasutajatest on nii ostjad kui ka m\u00fc\u00fcjad.\"Turvaline t\u00e4nu raha vahendamiseleNetikelmide hulk ja nutikus kasvab iga p\u00e4evaga. \u201eN\u00e4iteks Facebook Marketis on palju petuskeeme, kus keegi korjab raha kokku, et midagi kuskilt tellida, aga siis lihtsalt kaob,\" \u00fctleb Aunapuu. \u201eT\u00e4nu sellele, et me vahendame raha, meie platvormil sellist asja juhtuda ei saa. Meie kui platvormi haldaja jaoks on k\u00f5ige olulisem v\u00e4\u00e4rtus turvalisus.\"Yagas liigub kaup eraisikult eraisikule ja Aunapuu s\u00f5nul on nende roll muuta need tehingud v\u00f5imalikult sujuvaks ja kindlaks, et ostja oma rahast ilma ei j\u00e4\u00e4ks. \u00abSarnaselt e-poega toimivad meil panga- ja transpordilingid. Kauba eest tasutud summa laekub esmalt Yaga kontole ja vabastatakse sealt m\u00fc\u00fcjale alles siis, kui ostja on toote k\u00e4ttesaamist kinnitanud. See on automaatne, nii et midagi valesti minna ei saa,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.K\u00fcll aga v\u00f5ib, nagu e-kaubanduses ikka, tekkida vahel probleeme sellega, et ostja soovib m\u00f5nda eset tagastada, kui ta sellega p\u00e4ris rahul ei ole. \u00abTagastuse peavad m\u00fc\u00fcja ja ostja omavahel kokku leppima ehk m\u00fc\u00fcja peab olema n\u00f5us kaupa tagasi v\u00f5tma. Tagastamine on p\u00f5hjendatud, kui m\u00fc\u00fcja on eksinud - m\u00e4rkinud n\u00e4iteks tootekirjelduses riideesemele vale suuruse v\u00f5i on m\u00f5ni muu detail valesti kirja saanud,\" selgitab Aunapuu. \u201eKuid selle p\u00f5hjendusega, et asi lihtsalt ei meeldi v\u00f5i see ei istu seljas, tagastada ei saa. Sel juhul soovitame ostjal endal asja edasi m\u00fc\u00fca.\"Aunapuu s\u00f5nul on eestlased \u00fcldiselt head ja vastutustundlikud kaupmehed.Kaupa v\u00f5ib m\u00fc\u00fca ka oksjonilOsta.ee kauplemiskeskkond alustas ainult eraisikutele m\u00f5eldud kasutatud esemete oksjonilahendusena, aga n\u00fc\u00fcd tegutseb \u00fcle 800 e-poe. Kaks kolmandikku tehingutest moodustavadki juba ettev\u00f5tete m\u00fc\u00fcgid.Oksjonit algatades saab m\u00fc\u00fcja m\u00e4\u00e4rata peale kauba alghinna ka osta-kohe-hinna. Kui keegi osta-kohe-hinnaga kaupa \u00e4ra ei osta, v\u00f5idab suurima pakkumise teinud kasutaja, kellele p\u00e4rast oksjoni l\u00f5ppu saabub vastav teavitus e-kirjana. Edasi on tal seitse p\u00e4eva aega kinnitada transpordiviis ja valida tasumiseks m\u00fc\u00fcja ette antutest kas Osta e-konto, sularaha, deposiidi- v\u00f5i panga\u00fclekanne.K\u00f5ige turvalisem viis oksjoniportaali kaudu ostetud esemete eest tasumiseks on deposiit. Ostja kannab oma Osta.ee e-kontole raha, kust see m\u00fc\u00fcgi j\u00e4rel broneeritakse. Alles siis, kui ta on eseme k\u00e4tte saanud ja sellega rahul, vabastab ta deposiidimakse ning portaal kannab raha m\u00fc\u00fcja e-kontole. Uutele ja v\u00e4heaktiivsetele m\u00fc\u00fcjatele ongi see ainus neile v\u00f5imaldatud makseviis, kuid k\u00e4est k\u00e4tte tehingu puhul saab tasuda loomulikult ka sularahas.Juhul, kui m\u00fc\u00fcja ei ole eset lubatud ajaks - reeglina 7 p\u00e4eva jooksul - tarninud v\u00f5i ostja pole rahul (ese ei vasta kirjeldusele v\u00f5i on rikutud), tuleb esitada s\u00fcsteemisisene pretensioon raha tagastamiseks. Pretensiooni saab esitada ka m\u00fc\u00fcja, kui ostja ei ole kinnitanud transporti, tasunud eseme eest ega vastanud teadetele seitsme p\u00e4eva jooksul.Kuulutuste lehel Okidoki, kus m\u00fc\u00fcakse nii kasutatud autosid, kinnisvara kui ka teenuseid ja otsitakse t\u00f6\u00f6d ja t\u00f6\u00f6tajaid, lepivad m\u00fc\u00fcja ja ostja omavahel kokku nii makseviisi kui ka kohaletoimetamise tingimused.Okidokis on v\u00f5imalik kasutada ka deposiidikontot juhul, kui nii ostja kui ka m\u00fc\u00fcja on t\u00f5endanud oma isiku. T\u00fc\u00fcpiline tehing toimub j\u00e4rgmiselt: ostja lepib m\u00fc\u00fcjaga kokku kauba kohaletoimetamise ja tagastamise tingimused, ostja kannab raha Okidoki deposiidikontole, m\u00fc\u00fcja saab teate raha laekumisest ja saadab kauba ostjale. Kui ostja on k\u00e4ttesaamise kinnitanud, kantakse raha deposiidikontolt m\u00fc\u00fcjale.Legendaarses kuulutustelehes Kuldne B\u00f6rs on eri kategooriates kokku \u00fcle 180 000 kuulutuse ja seda loeb iga kuu \u00fcle 100 000 inimese. Kuldne B\u00f6rs viib kokku ostjaid ja m\u00fc\u00fcjaid, t\u00f6\u00f6pakkujaid ja t\u00f6\u00f6otsijaid, rendileandjaid ja rendile v\u00f5tjaid. Ostjal on kuulutajaga \u00fchenduse saamiseks v\u00f5imalik helistada m\u00fc\u00fcja j\u00e4etud numbrile v\u00f5i v\u00f5tta \u00fchendust e-kirja teel.Rohkem infot lehe toimetusel kuulutaja kohta pole ja edasine suhtlus toimub omavahel.Kuulutuste \u00fclespaneku tingimused ja portaalitasud on erinevadYagas on kuulutuste lisamine tasuta. Kui kaup leiab ostja, rakendub 3-9% platvormitasu, mis s\u00f5ltub toote hinnast. Ostu sooritades tasub ostja ka transpordikulu.Osta.ee-s saab ilma avamistasuta igas kalendrikuus m\u00fc\u00fcki panna 20 eset, v\u00e4lja arvatud autode, mootorrataste ja kinnisvara kategoorias. Oksjoni avamistasu on 20 senti. Eduka m\u00fc\u00fcgi puhul lisandub komisjonitasu, mis alla 128eurose oksjonihinna korral moodustab 9% l\u00f5ppsummast.Okidokis saab iga kasutaja lisada 30 p\u00e4eva jooksul kindlaks m\u00e4\u00e4ratud arvu tasuta kuulutusi. Tasuta kuulutuste arv s\u00f5ltub valitud kategooriast, n\u00e4iteks jaotises \u201eKodu ja aed\" on limiit k\u00fcmme, aga \u201eKodumasinates\" viis kuulutust kuus. Kasutajatele, kes periooditi oma isiklikke asju m\u00fc\u00fcvad, on pakutud arv tasuta kuulutusi enamasti piisav. \u00dcle limiidi \u00fcles pandud kuulutuste hind s\u00f5ltub kategooriast, aga mida rohkem neid on, seda suurem on allahindlus.Kuldses B\u00f6rsis on kuulutamine eraisikule tasuline ainult teatud kategooriates, mille alla kuuluvad n\u00e4iteks s\u00f5idukid ja muu tehnika, t\u00f5utunnistusega koerad-kassid, t\u00f6\u00f6pakkumised, teenused, koolitus ja antiik. N\u00e4dal aega kuulutamist maksab olenevalt kategooriast 1.99 kuni 4.99.\u201eKuna viimasel aastal on l\u00e4inud majandusseis veelgi keerulisemaks, otsivad inimesed aina rohkem soodsat kaupa.\"TEKST: URVE VILK FOTO: JAKE FARRA"}
{"text":"Norra aseminister Gjul osaleb Tallinna digitippkohtumiselTALLINN, 4. september, BNS - Norra kommunaal- ja regionaalministeeriumi aseminister Gunn Karin Gjul osaleb sel n\u00e4dalal toimuvatel suur\u00fcritustel Tallinn Digital Summit ning Open Government Partnership Global Summit.\nAseminister Gjul vastutab ministeeriumis digitaliseerimise ja elektroonilise kommunikatsiooni valdkondade eest. K\u00e4esolevatel konverentsidel esindab Gjul Norra peaministrit Jonas Gahr St\u00f8ret, kellel ei olnud v\u00f5imalik \u00fcritustel osaleda.\nNorra suursaadik Marius Dirdal kinnitas, et Tallinnas toimuvad kaks tippkohtumist k\u00e4sitlevad olulisi teemasid. \u00abSarnaselt Eestile on ka Norra k\u00f5rgelt digitaliseeritud maa. Digitaliseerimine teeb igap\u00e4evaelu lihtsamaks ja loob uusi v\u00f5imalusi nii inimestele kui firmadele. Samas tekitab digitaliseerimine ka v\u00e4ljakutseid ja valedel alustel tehtud digitaliseerimine v\u00f5ib kaasa tuua kuritarvituse ja kahjutegude riski,\u00bb r\u00f5hutas suursaadik.\u00a0\nNorra aseminister osaleb 5. septembril toimuval Tallinn Digital Summitil, mis on Eesti peaministri algatatud iga-aastane poliitikute, arvamusliidrite, ettev\u00f5tjate, akadeemia ja tehnoloogiakogukonna tippkohtumine, et juhtida t\u00e4helepanu digivaldkonna muutuste olulisusele ning k\u00e4sitleda nende m\u00f5ju majandusele, \u00fchiskonnale, inimestele ja riikidele.\nAseminister Gjul osaleb ka 6.-7. septembril toimuval Avatud valitsemise partnerluse tippkohtumisel, mille keskmes on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalemine, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kriisivalmidus.\nNorra suursaadik toonitab, et rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 on t\u00e4htis mitmel p\u00f5hjusel. \u201cDigitaliseerimine on piiride\u00fclene ning paljusid digitaliseerimisega seotud probleeme nagu k\u00fcberturvalisus, andmekaitse, \u00fchilduvus ja standardiseerimine saab k\u00f5ige paremini lahendada rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 kaudu. Sarnaste t\u00f5ekspidamistega made jaoks k\u00e4tkeb rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 ka olulist v\u00f5imalust vahetada teadmisi ja kogemusi, mis omakorda v\u00f5ib toetada innovatsiooni, majanduskasvu, ja \u00fchist vastust v\u00e4ljakutsetele. Seep\u00e4rast ootame me v\u00e4ga Tallinna tippkohtumist.\u201d\nLisaks konverentsidel osalemisele kohtub Norra aseminister Eesti majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo ja NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse direktori Mart Noormaga. \u00a0Aseministrile antakse ka \u00fclevaate Eesti e-riigi s\u00fcsteemidest.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Kanada p\u00f5lisrahvaste laste \"massihaudade\" skandaal osutus \"sajandi pettuseks\"Kaks aastat tagasi puhkes Kandas tohutu skandaal, mille p\u00f5hjustas kunagiste p\u00f5lisrahvaste laste internaatkoolide \u00fcmber asuvad v\u00e4idetavad \"massihauad\".\nKanada valitsus asutas 1880. aastatel p\u00f5lisrahvaste laste jaoks laiaulatusliku internaatkoolide v\u00f5rgustiku (nn residential schools), mis 2022. aastal kuulutati peaminister Justin Trudeau valitsuse poolt \"genotsiidiks\". Kaks aastat tagasi hakkasid ilmuma \u00f5uduslood teemal, kuidas nimetatud internaatkoolide l\u00e4hedalt on juba leitud sadade laste surnukehadega massihaudu. T\u00e4naseks pole l\u00e4hema uurimise k\u00e4igus tuvastatud mitte \u00fchtegi, vahendab New York Post.\nP\u00f5lisrahvaste grupp Minegoziibe Anishinabe, mida teatakse ka Pine Creeki Esimese rahvana (Pine Creek First Nation), kaevas t\u00e4navu suvel Manitoba provintsis asuva Pine Creeki internaatkooli l\u00e4hedal asuva katoliku kiriku keldris 14 kohas.\nEsialgu n\u00e4itas maapinna radar teatud anomaaliaid, kuid 18. augustil teatas Pine Creeki indiaanireservaadi h\u00f5imujuht Derek Nepinak, et mitte \u00fchegi lapse s\u00e4ilmeid sealt ei leitud.\u00a0\n\"Ma ei tahaks kasutada s\u00f5na pettus (hoax), kuna see on liiga j\u00f5uline. Samas \u00fcmbritseb seda teemat v\u00e4ga palju valev\u00e4iteid, millele pole mingit t\u00f5estust,\" kinnitab Montreali \u00fclikooli ajaloo emeriitprofessor Jacques Rouillard.\u00a0\nSamas leiab Rouillard, et tuleb korraldada veelgi enam v\u00e4ljakaevamisi, kuna tegemist on Kanada jaoks v\u00e4ga valusa teemaga ja l\u00f5plik t\u00f5de on vaja v\u00e4lja selgitada. \"Sellel teemal on liiga palju s\u00f5na v\u00f5etud ja \u00e4ra otsustatud, ilma igasuguse t\u00f5estuseta.\"\n2021. aasta mais teatasid Briti Columbia esimese rahva suguharu Tk'eml\u00faps te Secw\u00e9pemc, et nad on leidnud \u00fche Briti Columbia internaatkooli l\u00e4histelt rohkem kui 200 s\u00e4ilmega laste massihaua. T\u00f5estuseks oli maapinnaradari n\u00e4idatud anomaaliad. V\u00e4ljakaevamiste k\u00e4igus ei leitud \u00fchtegi surnukeha.\u00a0\u00a0\nTk'eml\u00faps te Secw\u00e9pemc pealik Rosanne Casimir teatas 2021. aasta 27. mail: \"Meie kogukonnas on see teadmine (laste massihauad) kogu aeg olemas olnud ja n\u00fc\u00fcd on meil \u00f5nnestunud seda t\u00f5estada. Meie teadmiste kohaselt on tegemist dokumenteerimata surmadega.\"\u00a0\nP\u00f5lisrahvaste internaatkoolide v\u00f5rgustik tegutses kuni k\u00e4esoleva sajandi esimese k\u00fcmnendi l\u00f5puni ja kokku k\u00e4is neis koolides hinnanguliselt 150 000 last.\nKuigi p\u00f5lisrahvaste laste massihaudade jutupunktid v\u00f5eti k\u00f5ik progressiuskliku meedia ja nomenklatuuri poolt hoobilt omaks, mille baasil joonistati internaatkoolidest ning nende katoliku vaimulikest t\u00f6\u00f6tajatest deemonlik kuvand, siis kuni t\u00e4navu augusti l\u00f5puni ei teostatud \u00fchtegi v\u00e4ljakaevamist, mis v\u00e4iteid t\u00f5estaks.\u00a0\nKoolide suurimaks s\u00fc\u00fcks paistab j\u00e4\u00e4vat siiski, et lapsed viidi neisse koolidesse sunniviisiliselt, mis p\u00f5hjustas nende jaoks kultuurikatkestuse, millega suguharud pole kuidagi rahul. Samuti ei salga keegi, et elamistingimused olid neis koolides \u00fcpris karmid.\nAinult m\u00f5ned p\u00e4evad peale \"massihaudade\" olemasolu teatavaks saamist 2021. aastal andis Trudeau k\u00e4su langetada k\u00f5igi f\u00f6deraalhoonete lipud poolde masti ja valitsus eraldas 320 miljonit dollarit teema l\u00e4hemaks uurimiseks \u2013 mida kuni t\u00e4navu suveni ei tehtud. Sama aasta detsembris eraldas Kanada valitsus internaatkoolis k\u00e4inud inimestele h\u00fcvitisteks 40 miljardit dollarit, mis teeb, oletades, et neist 150 000 lapsest, kes internaatkoolis k\u00e4isid, on elus pooled, inimese kohta ligikaudu 600 000 dollarit.\nIsegi paavst Franciscus esitas 2022. aastal katoliku kiriku nimel ametliku vabanduse.\nKirjanikud, teadlased ja poliitikud, kes julgesid massihaudade olemasolus kahelda, said hoobilt k\u00fclge \"genotsiidieitajate\" sildi.\nSamuti hakati valeuudise peale p\u00f5letama katoliku kirikuid.\nT\u00e4naseks on kogu massihaudade lugu osutunud pigem \"sajandi pettuseks\", milles otseselt osales nii korporatiivne meedia, poliitiline nomenklatuur Trudeau juhtimisel ja progressistlik kultuuri\u00fcldsus.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Kaja Kallas annab erikomisjoni ees aru oma tuludest ja varastPeaminister Kaja Kallas (RE) osaleb t\u00e4na riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil, kus tulevad aruteluks Kallase vara, tulud ja huvide deklaratsioonid.Kas komisjoni istung j\u00e4\u00e4b avalikuks v\u00f5i mitte, otsustab erikomisjon istungi alguses h\u00e4\u00e4letades. Avalikku istungit saab vaadata Postimehe veebis.\u00a0\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal toimunud erikomisjonide \u00fchisistungile\u00a0Kallas kohale ei l\u00e4inud ning peaministri abikaasaga seotud \u00e4ridest lahvatanud skandaali valguses andis kommentaare vaid maksu- ja tolliameti esindaja.\u00a0\nSamuti pole peaminister osa v\u00f5tnud ka presidendi kantseleiga seotud erikomisjoni istungitest ning on end esindama volitanud rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva (RE).\u00a0\nP\u00e4rast riigikogu erikomisjoni istungit\u00a0l\u00e4heb Kallas t\u00f6\u00f6plaani j\u00e4rgi koalitsioonin\u00f5ukogu istungile.\u00a0"}
{"text":"Tele2 tuletab meelde: \u00fckski usaldusv\u00e4\u00e4rne ettev\u00f5te ei k\u00fcsi telefoni teel PIN-koodeT\u00e4navu on Eesti elanikelt erinevate investeerimis- ja maksekelmustega v\u00e4lja petetud \u00fcle nelja miljoni euro ning kurikaelad muutuvad \u00fcha loomingulisemaks. Tele2 tuletab meelde, et mobiilioperaatorid ega pangad ei k\u00fcsi kunagi kliendile helistades PIN-koode v\u00f5i isikuandmeid.\u201eParaku j\u00f5uab meieni j\u00e4tkuvalt infot erinevatest juhtumitest, kus kelmid esitlevad end Tele2 v\u00f5i m\u00f5ne panga t\u00f6\u00f6tajana, et inimestelt raha v\u00e4lja petta,\u201c \u00fctles Tele2 Eesti IT turvaspetsialist Triin Palts. Petuskeeme on erinevaid. M\u00f5nel juhul v\u00e4idab kelm kas k\u00f5nes v\u00f5i SMS-i teel, et inimese pangakontol kajastuvad kahtlaseid tehinguid. Seej\u00e4rel k\u00fcsitakse juba inimese kasutajanime ja parooli v\u00f5i Smart-ID PIN-koode, mille l\u00f5ppeesm\u00e4rk on v\u00f5tta tema nimele erinevaid tarbijalaene.Ette on tulnud ka juhuseid, kus end Tele2 t\u00f6\u00f6tajatena esitlevad petturid v\u00e4idavad, et inimese telefoninumber on peatatud. M\u00f5nel juhul suunavad nad teda siis parooli v\u00f5i PIN-koodide kaudu iseteenindusse v\u00f5i paluvad alla laadida tundmatu rakenduse, mille n\u00e4ol on arvatavasti tegemist nuhktarkvaraga. \u201ePalume k\u00f5ikidel klientidel olla t\u00e4helepanelik. Tele2 esindajad ei tee kindlasti taolisi k\u00f5nesid ega logi oma klientide iseteenindusse ajutise parooliga v\u00f5i \u00fchelgi teisel viisil ise sisse,\u201c \u00fctles Palts.Eesti pangaliidu 2022. aasta augustis tellitud uuringu p\u00f5hjal on investeerimis- ja maksepettustest kuulnud v\u00f5i nendega kokku puutunud koguni 90% elanikkonnast, kuid k\u00f5rge teadlikkus ei ole pettusi piisaval m\u00e4\u00e4ral \u00e4ra hoidnud. Kelmid on v\u00e4ga osavad manipulaatorid \u2013 hirmu, ahnuse ja ajakriitilisusega opereerimise tulemusena satuvad nende ohvriks pahatihti ka petuskeemide olemasolust teadlikud inimesed.Pangaliit koos Tele2-ga tuletab meelde, et Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN1- ja PIN2-koode v\u00f5i iseteeninduse paroole ei tohi mitte mingil juhul v\u00f5\u00f5rale inimesele avaldada. \u201eSeda ka juhul, kui helistaja suudab usutavalt presenteerida end m\u00f5ne ettev\u00f5tte v\u00f5i asutuse t\u00f6\u00f6tajana. Kehtib vaid \u00fcks reegel: PIN-koode tohid teada ainult sina ise,\u201c r\u00f5hutas Palts.Kolm soovitustTele2 palub oma klientidel kahtlase sisuga k\u00f5nedest anda teada klienditoe meiliaadressile info@tele2.ee ja taolised sisuga sms-id saata edasi tasuta l\u00fchinumbrile 12250."}
{"text":"Korruptsioonivastane erikomisjon kuulab avalikul istungil peaminister\n Kaja KallastRiigikogu pressiteade\n4. september 2023\nKorruptsioonivastane erikomisjon kuulab avalikul istungil peaminister Kaja\nKallast\nRiigikogu korruptsioonivastane erikomisjon arutab kell 10 alanud avalikul\nistungil peaminister Kaja Kallase vara, tulusid ja huvide deklaratsioone.\nSelgitusi annab peaminister Kaja Kallas.\nKomisjoni esimees Mart Helme tegi istungi alguses ettepaneku kuulutada\nistung avalikuks ja komisjon kiitis ettepaneku heaks. Istungit saab\nj\u00e4lgida siin<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/5\/et>.\nVideosalvestisi istungitest saab hiljem vaadata Riigikogu\nveebis<https:\/\/www.riigikogu.ee\/riigikogu\/komisjonid\/korruptsioonivastane-\nerikomisjon\/salvestised\/>. (NB! Salvestised j\u00f5uavad veebi viivitusega).\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Otse: Kaja Kallas korruptsioonivastase erikomisjoni ees   Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil on t\u00e4na teemaks peaministri vara, tulud ja huvide deklaratsioonid ning selgitusi andma on kutsutud peaminister Kaja Kallas. Avalikku \u00fclekannet n\u00e4eb otsepildis ERR-i portaalis.   Komisjoni esimees Mart Helme tegi istungi alguses ettepaneku kuulutada istung avalikuks ja komisjon kiitis ettepaneku heaks.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Korruptsioonivastane erikomisjon kuulab avalikul istungil peaminister\n Kaja KallastTeates on parandatud \u00fclekande aadress.\nRiigikogu pressiteade\n4. september 2023\nKorruptsioonivastane erikomisjon kuulab avalikul istungil peaminister Kaja\nKallast\nRiigikogu korruptsioonivastane erikomisjon arutab kell 10 alanud avalikul\nistungil peaminister Kaja Kallase vara, tulusid ja huvide deklaratsioone.\nSelgitusi annab peaminister Kaja Kallas.\nKomisjoni esimees Mart Helme tegi istungi alguses ettepaneku kuulutada\nistung avalikuks ja komisjon kiitis ettepaneku heaks. Istungit saab\nj\u00e4lgida siin<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et>.\nVideosalvestisi istungitest saab hiljem vaadata Riigikogu\nveebis<https:\/\/www.riigikogu.ee\/riigikogu\/komisjonid\/korruptsioonivastane-\nerikomisjon\/salvestised\/>. (NB! Salvestised j\u00f5uavad veebi viivitusega).\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"VIDEO | Korruptsioonivastase erikomisjoni istungil k\u00fcsitleti peaminister Kaja KallastEsmasp\u00e4eval kogunes istungile korruptsioonivastane erikomisjon, kuhu oli kutsutud ka peaminister Kaja Kallas. Arutlusele tulid peaministri vara, tulud ja huvide deklaratsioonid.\nKomisjoni esimees Mart Helme tegi istungi alguses ettepaneku kuulutada istung avalikuks ja komisjon kiitis ettepaneku heaks."}
{"text":"VIDEO, BLOGI ja FOTOD | Korruptsioonikomisjoni istungil l\u00e4ks tuliseks. Helme peaministrile: mind ei \u0161anta\u017eeeri keegi, aga teid on v\u00f5imalik \u0161anta\u017eeeridaEnnel\u00f5unal toimus Toompeal korruptsioonivastase erikomisjoni istung, kuhu oli idavedude skandaaliga seoses kutsutud peaminister Kaja Kallas.\nT\u00e4psemalt oli p\u00e4evakorras Kallase vara, tulud ja huvide deklaratsioonid.\nAntud komisjoni kuuluvad esimees Mart Helme (EKRE), aseesimees Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), Irja Lutsar (Eesti 200), T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond), Eduard Odinets (SDE) ning Priit Sibul (Isamaa). Krossi asendas t\u00e4na Valdo Randpere.\n\u201eKeskendume tema rahanduslikule seisule ja sellele, mida ta on deklareerinud, aga ka sellele, mida ta ei ole deklareerinud, on ta unustanud v\u00f5i muul p\u00f5hjusel,\u201c \u00fctles Mart Helme reedel EPLile.\nIstungi hakul toimus h\u00e4\u00e4letus, kas istung on avalik v\u00f5i kinnine. Osalised olid \u00fclekandega n\u00f5us.\nKokku kestis istung veidi \u00fcle tunni.\nSkandaal lahvatas 23. augustil, kui sai avalikuks, et Stark Logistics on Ukraina s\u00f5ja ajal j\u00e4tkanud tegevust, mis on seotud Venemaaga. Kallase abikaasa Arvo Halliku firmale Novaria Consult kuulus 24,8% firmast Stark Logistics. Tolle klient on omakorda Metaprint, kes tegutseb siiani ka Venemaal. Stark Logistics aitab logistika ja vedudega.\nKallas on korduvalt \u00f6elnud, et tema tagasi ei astu. \u201eMul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud. Ma kindlasti vabandan k\u00f5igi ees, kes sellest riivatuna on end tundnud, aga mina saan vastutada nende moraalsete hinnangute eest, mida ma olen ka andnud,\u201c m\u00e4rkis ta eelmisel n\u00e4dalal Delfile.\nReformierakondlased ja koalitsioonikaaslased on skandaali osas hoidnud madalat profiili ja olnud pigem toetavad. Eelmisel reedel kogunes Reformierakonna juhatus. Hanno Pevkur s\u00f5nas p\u00e4rast seda intervjuus Vilja Kiislerile, et Kallas andis siiralt k\u00f5igest \u00fclevaate. \u201eMina k\u00fcsisin k\u00fcsimuse, mis on mulle oluline ja olnud paljudel meelel ja keelel: kas ta teadis, et tema abikaasaga seotud ettev\u00f5te opereerib ka Venemaal,\u201c n\u00e4itlikustas ta. \u201eVastus oli v\u00e4ga siiras. Kaja \u00fctles, et ta t\u00f5esti ei teadnud. Tema abikaasa ei olnud talle seda \u00f6elnud.\u201c\nOpositsioon v\u00e4idetavat siirust aga ei usu, juttu on olnud umbusaldamisest. Riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rk stardib tuleval esmasp\u00e4eval.\n\u00dchisistungil ei osalenud\nEelmisel teisip\u00e4eval toimus riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchine avalik istung. P\u00e4evakorras oli teema \u201es\u00f5jaj\u00e4rgne \u00e4ritegevus Venemaaga\u201c.\nOodatud oli Kaja Kallas, ent sinna ta kohale ei l\u00e4inud. Ta s\u00f5itis hoopis Paldiskisse, kus pandi nurgakivi uuele kaile. Kallas selgitas, et \u00fcritus lepiti kokku enam kui pool aastat tagasi.\n\u201eAga j\u00e4llegi \u2013 riigieelarve kontrolli komisjon ei puutu sellesse asjasse absoluutselt. Olen \u00f6elnud, et olen valmis asjaomaste komisjonide k\u00fcsimustele vastama. N\u00e4iteks avalike huvide deklaratsioon, kui selles osas on k\u00fcsimusi \u2013 seda menetleb vastav komisjon. Aga k\u00f5ik komisjonid peaksid tegelema sellega, milleks need komisjonid ellu kutsutud on,\u201c p\u00f5hjendas Kallas oma otsust.\nLisaks t\u00e4nasele istungile jagab Kallas vastuseid ka n\u00e4dala p\u00e4rast julgeolekuasutuste j\u00e4relvalve erikomisjoni istungil."}
{"text":"Kaja Kallas oma s\u00e4\u00e4studest: olin v\u00e4ga hea advokaatTALLINN, 4. september, BNS - Reformierakonna liider ja peaminister Kaja Kallas m\u00e4rkis esmasp\u00e4eval riigikogu korruptsioonivastases komisjonis, et tema s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rinevad ajast, kui ta oli v\u00e4ga hea advokaat\nKallas m\u00e4rkis, et on t\u00f6\u00f6tanud 28 aastat, neist 17 erasektoris, sealjuures on ta olnud kahe advokaadib\u00fcroo partner. \"Olin v\u00e4ga hea advokaat ja teenisin h\u00e4sti,\" \u00fctles Kallas.\u00a0\nTa lisas, et loomulikult ei ole tema s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rit viimase viie aasta arvelt tema poliitikas oleku ajal Eestis. Sealjuures kinnitas Kallas, et erasektoris olles teenis ta \u00fcheksa korda rohkem kui poliitikuna.\u00a0\nSealjuures r\u00f5hutas Kallas, et ta ei ole poliitiku karj\u00e4\u00e4ri valinud raha p\u00e4rast, vaid soovist Eesti jaoks midagi \u00e4ra teha.\nK\u00fcsimused Kallase rahaasjade kohta kerkisid esile seoses tema laenudega Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult. kahe laenu kogusumma oli 370 000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Wise aitab Tartu \u00dclikooli naistudengitel idusektorit edendadaTALLINN, 4. september, BNS - Globaalne tehnoloogiaettev\u00f5te Wise on p\u00fchendunud naiste osakaalu suurendamisele tehnoloogiavallas ning toetab teist aastat j\u00e4rjest Tartu \u00dclikooli Arvutiteaduse instituudi nais\u00fcli\u00f5pilasi rahalise stipendiumi ja mentorlusega.\u00a0\nKoost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooli Sihtasutusega annab Wise sel s\u00fcgis- ja kevadsemestril v\u00e4lja 2000-eurosed stipendiumid, millega kaasneb individuaalne erialane mentorlus oma ala tippspetsialistidelt ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalused. S\u00fcgissemestri stipendiumile saab avaldusi esitada esmasp\u00e4evast kuni 10. oktoobrini Tartu \u00dclikooli SA lehel.\u00a0\n\u201cMe usume Wise'is, et parimate toodete ja teenuste loomiseks peab tiim peegeldama kasutajate mitmekesisust, sealhulgas meeste ja naiste tasakaalu. Siiski n\u00e4itavad andmed, et idusektoris ning eelk\u00f5ige tehnoloogilisi teadmisi vajavatel ametikohtadel on endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne sooline l\u00f5he. Probleemist ainult r\u00e4\u00e4kimine aga lahendust ei too ning peame valdkonna\u00fcleselt tegutsema, luues naistele sektorisse sisenemiseks ning personaalseks arenguks lisav\u00f5imalusi, toetades nende haridusteed, ning tutvustades laiemale publikule, sealhulgas noortele, valdkonna p\u00f5nevaid karj\u00e4\u00e4riteid,\u201d selgitas Wise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma ettev\u00f5tte motivatsiooni naistudengeid toetada. \u00a0\nStartup Estonia viimastel andmetel on vaid 17 protsenti Eesti idufirmade asutajatest ja 40 protsenti k\u00f5igist idusektori t\u00f6\u00f6tajatest naised. Statistikaameti ametite klassifikaatori alusel t\u00f6\u00f6tab idufirmades juhtivatel positsioonidel 14 protsenti meestest ning \u00fcheksa protsenti naistest. Kui tippspetsialistide seas on meeste ja naiste \u00fcldine esindatus vastavalt 51 protsenti ja 39 protsenti, siis kitsamalt IKT ametikohtadel on iduettev\u00f5tetes mehi 34 protsenti ning naisi vaid 12 protsenti. Enim tippspetsialistidest mehi ehk 31 protsenti on tarkvara- ja rakenduste arendajad ning anal\u00fc\u00fctikud. Naiste esindatus samadel positsioonidel on vaid 11 protsenti.\u00a0\nEelmisel \u00f5ppeaastal p\u00e4lvis Wise\u2019i stipendiumi magistrant Kea Kohv, kes enne IT-valdkonda sisenemist t\u00f6\u00f6tas IT-\u00f5iguse n\u00f5uniku ja konsultandina. \u201cWise'i stipendium on aidanud katta minu \u00f5ppemaksu, sest teise magistrikraadina on andmeteadus minu jaoks tasuline. Sel suvel k\u00fclastasin ka Wise\u2019i kontorit, kust sain uusi kontakte ning tutvusin eri valdkondade inimeste ja nende t\u00f6\u00f6ga. Mentorluse tipphetk oli kohtumine Wise'i vanemandmeteadlasega, kellelt sain kaasa h\u00e4id m\u00f5tteid ja inspiratsiooni nii \u00fclikooli\u00f5pingute kui ka oma erialase t\u00f6\u00f6 jaoks,\u201d kirjeldas Kea stipendiumi kasutust.\u00a0\nPraegu tegeleb Kea loomuliku keele t\u00f6\u00f6tluse mudelite ja masin\u00f5ppe seletamismeetoditega, kombineerides \u00f5igusalaseid teadmisi masin\u00f5ppega.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaja Kallas: ma ei saa aru, kui kaugele ta tahate minnaT\u00e4na Riigikogu korruptsioonikomisjoni ette kutsutud peaminister Kaja Kallas p\u00f5ikles konkreetsetest vastustest k\u00f5rvale ja s\u00fc\u00fcdistas k\u00f5iki teisi, kaasaarvatud komisjoni esimeest Mart Helmet ning korrutas l\u00e4bivalt, et ta ei saa aru, milles teda s\u00fc\u00fcdistatakse.\n\u201eMis see etteheide on? Ja kui kaugele te tahate minna?\u201c oli Kallase l\u00e4biv mantra.\nKomisjoni liikmeid huvitas, kust p\u00e4rineb raha, mille ta laenas abikaasa ettev\u00f5ttele, mis on seotud \u00e4riga Venemaal.\nKallas \u00fctles, et tema s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rinevad ajast, kui ta oli v\u00e4ga hea advokaat.\nKallas m\u00e4rkis, et on t\u00f6\u00f6tanud 28 aastat, neist 17 erasektoris, sealjuures on ta olnud kahe advokaadib\u00fcroo partner. \u201cOlin v\u00e4ga hea advokaat ja teenisin h\u00e4sti,\u201d \u00fctles Kallas mitu korda.\nTa lisas, et loomulikult ei ole tema s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rit viimase viie aasta arvelt tema poliitikas oleku ajal Eestis. Sealjuures kinnitas Kallas, et erasektoris olles teenis ta \u00fcheksa korda rohkem kui poliitikuna.\nSealjuures r\u00f5hutas Kallas, et ta ei ole poliitiku karj\u00e4\u00e4ri valinud raha p\u00e4rast.\nK\u00fcsimused Kallase rahaasjade kohta kerkisid esile seoses tema laenudega Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult. kahe laenu kogusumma oli 370 000 eurot."}
{"text":"Wise toetab Tartu \u00dclikooli naistudengeid iduettev\u00f5tlusega alustamiselJaga:\nAutor: foundME \u2022 4. september 2023\nJaga:\nWise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma.\nFoto: Andres Raudjalg\nTehnoloogiaettev\u00f5te Wise toetab teist aastat Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituudi nais\u00fcli\u00f5pilasi rahalise stipendiumi ja mentorlusega.\nKoost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooli Sihtasutusega annab Wise sel s\u00fcgis- ja kevadsemestril v\u00e4lja 2000eurosed stipendiumid, millega kaasneb individuaalne erialane mentorlus oma ala tippspetsialistidelt ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalused. S\u00fcgissemestri stipendiumile saab avaldusi esitada 4. septembrist kuni 10. oktoobrini Tartu \u00dclikooli SA lehel."}
{"text":"Tehnoloogiaettev\u00f5te aitab naistudengitel idusektorit edendadaRahvusvaheline tehnoloogiaettev\u00f5te Wise on p\u00fchendunud naiste osakaalu suurendamisele tehnoloogiavallas ning toetab teist aastat j\u00e4rjest Tartu \u00fclikooli arvutiteaduse instituudi nais\u00fcli\u00f5pilasi rahalise stipendiumi ja mentorlusega.\n\u00a0Koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00fclikooli sihtasutusega annab Wise sel s\u00fcgis- ja kevadsemestril v\u00e4lja 2000-eurosed stipendiumid, millega kaasneb individuaalne erialane mentorlus oma ala tippspetsialistidelt ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalused. S\u00fcgissemestri stipendiumile saab avaldusi esitada 4. septembrist kuni 10. oktoobrini Tartu \u00dclikooli SA lehel.\n\u00abMe usume Wise'is, et parimate toodete ja teenuste loomiseks peab tiim peegeldama kasutajate mitmekesisust, sealhulgas meeste ja naiste tasakaalu. Siiski n\u00e4itavad andmed, et idusektoris ning eelk\u00f5ige tehnoloogilisi teadmisi vajavatel ametikohtadel on endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne sooline l\u00f5he. Probleemist ainult r\u00e4\u00e4kimine aga lahendust ei too ning peame valdkonna\u00fcleselt tegutsema, luues naistele sektorisse sisenemiseks ning personaalseks arenguks lisav\u00f5imalusi, toetades nende haridusteed, ning tutvustades laiemale publikule, sealhulgas noortele, valdkonna p\u00f5nevaid karj\u00e4\u00e4riteid,\u00bb selgitab Wise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma ettev\u00f5tte motivatsiooni naistudengeid toetada.\nStartup Estonia viimastel andmetel on vaid 17 protsenti Eesti idufirmade asutajatest ja v\u00e4hem kui pooled k\u00f5igist idusektori t\u00f6\u00f6tajatest naised. Statistikaameti ametite klassifikaatori alusel t\u00f6\u00f6tab idufirmades juhtivatel positsioonidel 14 protsenti meestest ning 9 protsenti naistest.\nEelmisel \u00f5ppeaastal p\u00e4lvis Wise\u2019i stipendiumi magistrant Kea Kohv, kes enne IT-valdkonda sisenemist t\u00f6\u00f6tas IT-\u00f5iguse n\u00f5uniku ja konsultandina.\n\u00abWise'i stipendium on aidanud katta minu \u00f5ppemaksu, sest teise magistrikraadina on andmeteadus minu jaoks tasuline. Sel suvel k\u00fclastasin ka Wise\u2019i kontorit, kust sain uusi kontakte ning tutvusin eri valdkondade inimeste ja nende t\u00f6\u00f6ga. Mentorluse tipphetk oli kohtumine Wise'i vanemandmeteadlasega, kellelt sain kaasa h\u00e4id m\u00f5tteid ja inspiratsiooni nii \u00fclikooli\u00f5pingute kui ka oma erialase t\u00f6\u00f6 jaoks,\u00bb kirjeldab Kea stipendiumi kasutust.\nT\u00e4na tegeleb Kea loomuliku keele t\u00f6\u00f6tluse mudelite ja masin\u00f5ppe seletamismeetoditega, kombineerides \u00f5igusalaseid teadmisi masin\u00f5ppega."}
{"text":"Kaja Kallas v\u00f5\u00f5rustab sellel n\u00e4dalal kaht rahvusvahelist tipps\u00fcndmustTALLINN, 4. september, BNS - Peaminister Kaja Kallas v\u00f5\u00f5rustab sellel n\u00e4dalal kaht Eestis toimuvat rahvusvahelist tipps\u00fcndmust: teisip\u00e4eval Kultuurikatlas toimuvat Tallinna digitippkohtumist ja kolmap\u00e4eval ning neljap\u00e4eval Telliskivi Loomelinnakus toimuvat Avatud valitsemise partnerluse (AVP) \u00fclemaailmset tippkohtumist.\nKallase s\u00f5nul toovad m\u00f5lemad tipps\u00fcndmused Eestisse kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodaniku\u00fchendused ja poliitikakujundajad, ettev\u00f5tjaid ning tehnoloogiakogukonna esindajad enam kui 80 riigist. \u201eSellel aastal keskendub Tallinna digitippkohtumine laiemalt k\u00fcsimusele, kuidas saab tehnoloogia demokraatiaid toetada. Muuhulgas keskendume sel korral Ukraina kogemusest \u00f5ppimisele ja sellele, kuidas on v\u00f5imalik rasketes oludes kodanikele t\u00f5husalt digiteenuseid pakkuda,\u201c \u00fctles Kallas.\u00a0\nAvatud valitsemise partnerlus on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Kriisides, millega oleme viimastel aastatel \u00fcha sagedamini silmitsi seisnud, on eriliselt esile tulnud vajadus demokraatliku riigi alusp\u00f5him\u00f5tete kindlustamise ja tugeva avatud kodaniku\u00fchiskonna j\u00e4rele. \u201eOotamatustest ja raskusest \u00fclesaamiseks vajame tugevat kodaniku\u00fchiskonda. Dialoogi ja koost\u00f6\u00f6d on hilja luua, kui kriis on k\u00e4es. Vastupidi, see peab olema osa kriisiplaanist. Eesti l\u00e4bipaistev e-valitsemine ja tihe koost\u00f6\u00f6 vabakonnaga paistab maailmas silma. Meil on palju v\u00e4\u00e4rtuslikke kogemusi, mida edasi anda,\u201c \u00fctles Kallas.\nTeisip\u00e4eval osaleb peaminister Kaja Kallas digitippkohtumise avatseremoonial, kus esineb kell 9.05 avak\u00f5nega. Otse\u00fclekanne tippkohtumise avamisest ja kogu j\u00e4rgnevast p\u00e4evast on n\u00e4htav veebilehel https:\/\/www.digitalsummit.ee\/.\nDigitippkohtumise veerel toimub peaminister Kallasel ka rida kahepoolseid kohtumisi. Ta kohtub Kultuurikatlas Cabo Verde peaministri Jos\u00e9 Ulisses de Pina Correia e Silva, Euroopa Komisjoni sisuturu voliniku Thierry Bretoni, Filipiinide IT-ministri Ivan John Uy\u2019ga, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekret\u00e4ri Doreen Bogdan-Martini ning tehnoloogiaettev\u00f5tte Palantir \u00fche asutaja Alex Karpiga. P\u00e4rastl\u00f5unal kohtub peaminister Kaja Kallas Stenbocki majas P\u00f5hja-Makedoonia peaministri Dimitar Kova\u010devskiga. \u00d5htul v\u00f5\u00f5rustab peaminister digitippkohtumise ja AVP tippkohtumise k\u00fclalistele korraldatud ametlikku \u00f5htus\u00f6\u00f6ki.\nKolmap\u00e4eval avab peaminister Kallas Telliskivi Loomelinnakus AVP tippkohtumise ja esineb avaarutelul. \u00dcrituse avas\u00f5nav\u00f5tte ning avaarutelu saab algusega kell 8.45 j\u00e4lgida AVP YouTube\u2019i kanalil https:\/\/www.youtube.com\/@OpenGovPart .\nSamuti on peaminister Kallasel Telliskivi Loomelinnakus kavas kohtumised Kosovo peaministri Albin Kurti ja Sei\u0161ellide asepresidendi Ahmed Afifiga.\nNeljap\u00e4eval osaleb peaminister Kaja Kallas Telliskivi Loomelinnakus koos USA rahvusvahelise arenguagentuuri (US Agency for International Development - USAID) juhi Samantha Poweri, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse ja arengukoost\u00f6\u00f6 voliniku Jutta Urpilaineni ja Nobeli rahupreemia laureaat Maria Ressaga tippkohtumise l\u00f5puarutelul. Arutelu saab algusega kell 16.30 j\u00e4lgida AVP YouTube\u2019i kanalil https:\/\/www.youtube.com\/@OpenGovPart .\nSamuti on peaministril Telliskivi Loomelinnakus kavas ka kohtumised USAID-i juhi Samantha Poweri ja Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse voliniku Jutta Urpilaineniga.\nTallinn Digital Summit (TDS) on iga-aastane k\u00f5rgetasemeline tippkohtumine, mis keskendub digip\u00f6\u00f6rde elluviimisele koost\u00f6\u00f6s erasektoriga, v\u00f5ttes fookusesse antud ajahetkes k\u00f5ige olulisemad teemad. Juba kuuendat korda toimuv TDS v\u00f5\u00f5rustab teisip\u00e4eval Tallinnas Kultuurikatlas tipp-poliitikuid, poliitika innovaatoreid, arvamusliidreid, ettev\u00f5tjaid ja tehnoloogiakogukonda \u00fcle kogu maailma. \u00dcrituse selleaastane eesm\u00e4rk on keskenduda v\u00f5imalustele, kuidas rakendada tehnoloogiat demokraatliku ja avatud maailmakorra toetamisel.\nAvatud valitsemise partnerluse (Open Government Partnership \u2013 OGP) tippkohtumine OGP Global Summit toob kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodaniku\u00fchendused ja poliitikakujundajad \u00fcle maailma. Kaheksandat korda toimuva tippkohtumise raames oodatakse Tallinna enam kui 2000 delegaati ning korraldatakse ligi poolsada arutelu kaheksal erineval laval. \u00dcrituse keskmes on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalemine, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kriisivalmidus. Tippkohtumine toimub Eesti Avatud valitsemise partnerluse kaaseesistumise raames, mille Eesti v\u00f5ttis \u00fcle oktoobris 2022.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Euroopa Liit on astumas j\u00e4rgmist sammu s\u00f5navabaduse likvideerimise suunasUus digiteenuste seadus (Digital Service Act) annab Euroopa Liidule ulatusliku j\u00e4relevalve \u00f5iguse k\u00f5igi veebiplatvormide \u00fcle. Rumeenia europarlamendisaadik Cristian Terhese s\u00f5nul on ELil n\u00fc\u00fcdsest \u00f5igus otsustada \u00fcksk\u00f5ik millisel veebisaidil avaldatud sisu t\u00f5ep\u00e4rasuse \u00fcle.\n\u201eEuroopa Komisjon on v\u00f5tnud appi Orwelli teose \u201e1984\u201c ja n\u00f5uab liikmesriikidelt valitsuse poolt rahastatud t\u00f5eministeeriumide loomist tagamaks, et internetis ei leviks n-\u00f6 valed m\u00f5tted ja keelatud s\u00f5nad,\u201c r\u00e4\u00e4kis Terhes The Telegraphile. Ta lisas, et demokraatlikus \u00fchiskonnas otsustab siiski rahvas, mida pidada t\u00f5eks ja mida mitte.\n25. augustil j\u00f5ustunud regulatsioon n\u00e4eb ette \u201eusaldusv\u00e4\u00e4rsete teavitajate\u201c v\u00f5rgustiku loomist liikmesriikides. \u00dchtlasi on plaanis panna paika uued standardid nn vihak\u00f5ne, valeteabe ja pettusega v\u00f5itlemiseks ning neid standardeid peavad j\u00e4rgima ka k\u00f5ik suured digiplatvormid. Uued standardid on m\u00f5eldud nt Google\u2019i, Amazoni, Facebooki ja teiste Euroopas tegutsevate platvormide ohjamiseks, aga need kehtivad ka k\u00f5igile teistele veebiplatvormidele, millel on \u00fcle 45 miljoni kasutaja \u00fches kuus. Seega on tehnoloogiahiiud sunnitud alluma Euroopa Liidu b\u00fcrokraatidele. N\u00e4iteks teatas Facebook, et on loonud enam kui 1000 t\u00f6\u00f6tajaga osakonna, mille eesm\u00e4rgiks on tagada vastavus ELi n\u00f5udmistele.\nELi ametnike s\u00f5nul ei piira uus regulatsioon s\u00f5navabadust mitte kuidagi. Nende v\u00e4itel on usaldusv\u00e4\u00e4rsete teavitajate paika seadmine liikmesriigi p\u00e4devuses ning iga liikmesriik peab tagama nende tegevuse vastavuse oma seadusandlusega. Seega Euroopa Liit veebisisu kontrolli justkui otseselt ei m\u00f5jutagi. \u201eDSA kohaselt peavad veebiplatvormid v\u00f5tma kasutusele vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et usaldusv\u00e4\u00e4rsete teavitajate m\u00e4rkustele reageeritakse prioriteetselt, et nendega tegeletakse ja et nendega seotud otsused v\u00f5etakse vastu p\u00f5hjendamatu viivituseta,\u201c selgitas Euroopa Komisjoni k\u00f5neisik. Tema s\u00f5nul t\u00e4hendab see, et seadusp\u00e4rase sisu eemaldamist DSA ei n\u00f5ua. \u201eVastupidi, digiteenuste seadus teeb l\u00f5pu praegusele olukorrale, kus veebiplatvormidele ei kohaldata mitte mingeid miinimumstandardeid ja nad ei ole vastutavad oma sisu modereerimise eest.\u201c\nUsaldusv\u00e4\u00e4rsete teavitajate s\u00fcsteem loodetakse paika saada 2024. aasta veebruariks.\nAllikas: The Telegraph"}
{"text":"Kaja Kallas: ma ei saa aru, kui kaugele te tahate minnaT\u00e4na Riigikogu korruptsioonikomisjoni ette kutsutud peaminister Kaja Kallas p\u00f5ikles konkreetsetest vastustest k\u00f5rvale ja s\u00fc\u00fcdistas k\u00f5iki teisi, kaasaarvatud komisjoni esimeest Mart Helmet ning korrutas l\u00e4bivalt, et ta ei saa aru, milles teda s\u00fc\u00fcdistatakse.\n\u201eMis see etteheide on? Ja kui kaugele te tahate minna?\u201c oli Kallase l\u00e4biv mantra.\nKomisjoni liikmeid huvitas, kust p\u00e4rineb raha, mille ta laenas abikaasa ettev\u00f5ttele, mis on seotud \u00e4riga Venemaal.\nKallas \u00fctles, et tema s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rinevad ajast, kui ta oli v\u00e4ga hea advokaat.\nKallas m\u00e4rkis, et on t\u00f6\u00f6tanud 28 aastat, neist 17 erasektoris, sealjuures on ta olnud kahe advokaadib\u00fcroo partner. \u201cOlin v\u00e4ga hea advokaat ja teenisin h\u00e4sti,\u201d \u00fctles Kallas mitu korda.\nTa lisas, et loomulikult ei ole tema s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rit viimase viie aasta arvelt tema poliitikas oleku ajal Eestis. Sealjuures kinnitas Kallas, et erasektoris olles teenis ta \u00fcheksa korda rohkem kui poliitikuna.\nSealjuures r\u00f5hutas Kallas, et ta ei ole poliitiku karj\u00e4\u00e4ri valinud raha p\u00e4rast.\nK\u00fcsimused Kallase rahaasjade kohta kerkisid esile seoses tema laenudega Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult. kahe laenu kogusumma oli 370 000 eurot."}
{"text":"Kivisse v\u00f5ib ju uskuda, aga v\u00e4hki ravigu ikka p\u00e4ris arstV\u00e4hidiagnoos laastab nii keha kui vaimu ja meeleheitel inimene v\u00f5ib klammerduda m\u00f5ne kaheldava meetodi v\u00f5i uskumuse k\u00fclge. Kaldudes nii \u00e4\u00e4rmustesse, et ravi j\u00e4\u00e4bki pooleli...\u201cNeid juhtumeid, kus inimene tuleb t\u00e4naval vastu ja \u00fctleb, et tal on n\u00fc\u00fcd vaimne teejuht ja ta j\u00e4ttis ravi pooleli, on meil ka siin Saaremaal ette tulnud,\u201d r\u00e4\u00e4gib saarlane Kaie (nimi muudetud), kellel on t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu olnud pidev kontakt v\u00e4hidiagnoosi saanud inimestega.Kaie tunnistab, et eriliselt kurvaks muudavad need lood, kus inimene kaldub ekstreemsustesse ja v\u00e4listab t\u00e4ielikult nn tavameditsiini. V\u00f5i siis vastupidi - j\u00e4\u00e4b lootma ainult sellele, ise oma seisundi paranemisele kaasa aitamata.Peale tavameditsiini on inimestel tihti k\u00f5ige suurem usk loodusravisse, n\u00e4iteks hiina meditsiini. Tihti on see arstiga koosk\u00f5lastatult, teatud s\u00fcmptomite leevendamiseks v\u00f5i taastumiseks ka t\u00e4iesti omal kohal.\u201cParima ravitulemuse saab ikkagi nii, et patsiendi ja tema ravimeeskonna vahel on usalduslikud suhted, inimesel on v\u00f5imalus k\u00fcsida ka ebamugavaid k\u00fcsimusi,\u201d lisab Kaie.Kaie s\u00f5nul n\u00e4eb ta t\u00f6\u00f6s haigetega, et inimene otsib tasakaalu - ja seda nii tervises kui ka suhetes perekonnas. Haigus pingestab suhteid alati, kui puudub v\u00f5imalus k\u00fcsida k\u00f5iki inimest vaevavaid k\u00fcsimusi ning pole v\u00f5imalust oma hirmudest, ka surmahirmust, avatult r\u00e4\u00e4kida. Nii on lihtne end suure mure sisse \u00e4ra kaotada.M\u00e4rka, et l\u00e4hedane ei j\u00e4\u00e4ks \u00fcksi\u201cMe oleme k\u00fcll n\u00e4inud olukordi, kus l\u00e4hedased on v\u00e4ga hukkam\u00f5istvad patsiendi otsuste suhtes, m\u00e4rkamata, et patsient on tegelikult j\u00e4\u00e4nud t\u00e4iesti \u00fcksi ja v\u00e4ga selgelt enam ei m\u00f5tle, kelleltki k\u00fcsida ka ei ole. Ja siis ilmuvad imev\u00e4el vaatev\u00e4lja tervendajad, hingamisterapeudid, kivipoodnikud, elutreenerid ja muud terapeudid. Paraku v\u00f5ib hapras olekus inimene end sinna t\u00e4ielikult \u00e4ra kaotada ning teha otsuseid, mis kokkuv\u00f5ttes v\u00f5tavad inimeselt igasuguse paranemislootuse,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kaie.Saaremaa v\u00e4hi\u00fchingu juhatuse liige Meeli Lauk teab oma kogemustest, missugune n\u00e4eb v\u00e4lja maadlus kurja s\u00f5ralisega. V\u00e4hidiagnoosi saamisega v\u00f5ib vahel kaasneda niisugune vaimne turbulents, et m\u00f5nikord ei teagi, kumb \u00fctleb enne \u00fcles, kas keha v\u00f5i m\u00f5istus. Nii tekibki kuhugi mingi vaakum, mida meeleheitesse ja hirmu uppuv inimene v\u00f5ib hakata t\u00e4itma kaheldavate praktikate ja uskumustega.\u201cOlen k\u00fcll kohanud inimesi, kes saavad m\u00f5ne raske diagnoosi, mis ei pruugi alati isegi v\u00e4hk olla, ning j\u00e4\u00e4vadki lootma, et neid tervendab \u0161ungiidivesi, m\u00f5ni kivike, mantra v\u00f5i midagi muud sarnast. Inimene v\u00f5ib parema enesetunde nimel teha, mida ta soovib - kui on olemas kivi, millesse ta usub ja mida kaasas kannab ning see usk annab talle j\u00f5udu, siis miks mitte. Killustikku v\u00f5ib iga\u00fcks kr\u00f5bistada, aga see ei tohi kalduda ekstreemsuseks, kus haige t\u00f5epoolest loobub igasugusest muust ravist,\u201d r\u00e4\u00e4gib Meeli.\u00dcks p\u00f5hjus, miks inimesed langevad k\u00f5iksugu uskumuste k\u00fc\u00fcsi, v\u00f5ib olla ka t\u00f5siasi, et v\u00e4hidiagnoosi saanud inimesel puudub sageli ps\u00fchholoogiline ja samuti sotsiaalne tugi.\u201cTegelikult peaks see k\u00e4ima nii, et kui inimene saab teada, et tema keha r\u00fcndab v\u00e4hk, on otse ees tema raviarst v\u00f5i -meeskond, paremal k\u00e4el ps\u00fchholoogilist tuge pakkuv spetsialist ning vasakul k\u00e4el sotsiaalvaldkonna esindaja, kes aitab orienteeruda paberimajanduses ja k\u00f5ikv\u00f5imalikes toetustes.\u201dMeeli meenutab, et tema \u00fcks esimesi k\u00fcsimusi oma arstile oli: \u201cMida ma saan teha, et paranemisele kaasa aidata?\u201d Omal k\u00e4el uuris ta v\u00e4lja, et kasu v\u00f5ib olla hirmkallite probiootikumide v\u00f5tmisest, kuid seepeale \u00fctles arst, et Meeli hoiaks raha alles ning annaks selle parem oma lastele.Paljud patsiendid pelgavad hirmsasti keemiaravi ning m\u00f5ni v\u00f5ib alla anda juba enne, kui ta on seda ravi \u00fcldse alustanud. \u201cMinul ei olnud keemiaraviga mingeid karme k\u00f5rvaltoimeid. Seda enam, et praegu saab ravi ju Kuressaares. V\u00f5imalused on ajaga muutunud nii palju paremaks. Mina leian, et proovima peab alati. Ja kui vaja, hoia see kivike endal taskus, aga ravi tuleb \u00e4ra teha. V\u00e4hemalt proovima peab, sest k\u00f5ik elud on seda v\u00e4\u00e4rt, olgu inimene verinoor v\u00f5i juba eakas. Katkestada saab alati, aga proovima peab,\u201d paneb Meeli s\u00fcdamele.Saaremaa v\u00e4hi\u00fchingu juhatuses pikalt inimesi aidanud ning praegu Kuressaare haigla toetusfondi eesotsas tegutsev Siiri Rannama \u00fctleb, et v\u00e4hi\u00fching ei tohi anda meditsiinilist n\u00f5u ega soovitada rohkem v\u00f5i v\u00e4hem teadusp\u00f5hiseid preparaate.\u201cTeov\u00f5imeline t\u00e4iskasvanud inimene teeb ideaalis oma raviotsused koos arstiga. K\u00fcll aga n\u00e4eme seda, et kui patsiendi ja arsti vahel puudub usaldus, kui patsient ei tunne end toetatuna, on ravi katkestamise v\u00f5i mitte vastu v\u00f5tmise otsus palju kergem tulema. Sellep\u00e4rast r\u00e4\u00e4gime, et inimesed - k\u00fcsige teise arsti arvamust, kui usaldust ei ole. Tervis on meie k\u00f5ige kallim vara, sellega m\u00e4ngimine l\u00f5peb k\u00fcmnel juhul k\u00fcmnest halvasti,\u201d r\u00e4\u00e4gib Rannama.Ta r\u00f5hutab, et ka see inimene, kes usub, et ps\u00fchhedeelikumide s\u00f6\u00f6mine aitab tal j\u00f5uda \u201ck\u00f5rgema minani\u201d ning neljanda staadiumi v\u00e4hk kaob siis nagu v\u00f5luv\u00e4el, ei tohiks j\u00e4\u00e4da oma murega \u00fcksi.\u201cSaame r\u00e4\u00e4kida ohtudest ja p\u00fc\u00fcda selgitada, kuid otsuseid teeb ikka inimene ise. Paraku ei aita kivipoest ostetud kivikeste vees leotamine \u00e4ra hoida n\u00e4iteks teatud keemiaravi k\u00f5rvalm\u00f5juna tekkida v\u00f5ivaid suuhaavandeid v\u00f5i muid s\u00fcmptomeid. Ei aita kiiritusravi tagaj\u00e4rjel tekkinud p\u00f5letust ravida ka \u201c\u00f5igete energiate ootamine teatud kindla kuuseisu ajal\u201d,\u201d \u00fctleb Rannama. \u201cMida veel oleme t\u00e4heldanud - r\u00f5hutan siinkohal, et m\u00f5istame v\u00e4gagi h\u00e4sti oma elu eest v\u00f5itleva inimese meeleheidet, hirmu ja soovi abi saada - end kakaotseremooniate ja \u0161amaanikoolituste ja ps\u00fchhedeelsete seente s\u00f6\u00f6mise vahele \u00e4ra kaotanud ja \u00f5hukeseks \u201cvaimelnud\u201d inimene leiab peagi, et ta \u201cv\u00f5ngub energeetiliselt palju k\u00f5rgemal sagedusel\u201d kui tema abikaasa, vanemad, lapsed, s\u00f5brad. On juhtumeid, kus inimene rikub suhted oma l\u00e4hedastega j\u00e4\u00e4davalt.\u201dV\u00e4ga kergelt unustame, et meil k\u00f5igil v\u00f5ib ju olla oma t\u00f5de, kuid meil ei ole alati \u00f5igus, \u00fctleb Rannama, lisades, et abiotsija on alati n\u00f5rgemal positsioonil kui abipakkuja.\u201cKui ise saaksime anda universaalseid soovitusi ja inimesel on v\u00f5imalusi, tasub konsulteerida usaldusv\u00e4\u00e4rse, kvalifitseeritud toitumisn\u00f5ustajaga ja v\u00e4ga hoida oma vaimset tervist, vajadusel leida ps\u00fchholoog - ma isegi soovitaksin seda igale inimesele - ja hea paariterapeut, kui suhted pereliikmete vahel v\u00f5iksid olla paremad. Toitumisn\u00f5ustaja ja f\u00fcsioterapeudiga tasub konsulteerida juba enne, kui ravi algab.\u00c4ra usu k\u00f5ike, mida guugeldadIga inimese \u00f5igus on k\u00fcsida, mida ta saab ise oma tervise heaks teha, ning nende otsingute k\u00e4igus v\u00f5ib j\u00f5uda igasuguste vastusteni. Mis iganes vastused internetiavarustest vastu vaatavad, on Saaremaa v\u00e4hi\u00fchingu soovitus oma m\u00f5tted esmajoones rahulikult arstiga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.Kui otsingumootor lahti l\u00fc\u00fca ja otsida soovitusi v\u00e4hi ning muude raskete t\u00f5bede ja seisundite omal k\u00e4el ravimiseks, leiab lehek\u00fclgede viisi \u201cCancer quackery\u201d ehk \u201cV\u00e4hiravi pettuse\u201d alla koondatud juhtumeid.Paraku ei ole haruldased ka need lood, kus inimene j\u00f5uab ravimata j\u00e4\u00e4nud haigusega haiglasse surivoodisse, t\u00e4is kahetsust, et pole talle \u00f5igel ajal pakutud ravi vastu v\u00f5tnud.Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale soovitused, millel v\u00f5ib ehk isegi olla positiivne m\u00f5ju ja loogika, siis n\u00e4iteks k\u00fc\u00fcnlateraapia k\u00f5rvadele, emu\u00f5li pruukimine ja uroteraapia v\u00f5iks k\u00fcll kohe k\u00f5rvale j\u00e4tta ning j\u00e4tkata ikka arstide m\u00e4\u00e4ratud raviga.K\u00fc\u00fcnlateraapia all m\u00f5istetakse alternatiivmeditsiini tehnikat, mille k\u00e4igus pannakse k\u00f5rvadesse s\u00fc\u00fcdatud k\u00fc\u00fcnlad v\u00e4idetava terapeutilise efekti saavutamiseks. \u00dctlematagi selge, et s\u00e4\u00e4rasel praktikal pole t\u00e4heldatud \u00fchtegi kasulikku tulemust v\u00e4hi korral, k\u00fcll aga v\u00f5ivad p\u00f5levad k\u00fc\u00fcnlad k\u00f5rvades p\u00f5hjustada t\u00f5siseid vigastusi.V\u00e4hi ravimiseks soovitatud emu\u00f5li saadakse emu rasvkoest ning reklaamitakse paljude t\u00f5bede, kaasa arvatud v\u00e4hi ravimiseks. Uroteraapia k\u00e4igus \u00fcritatakse v\u00e4hki ja teisi haigusi ravida omaenda uriini joomise v\u00f5i s\u00fcstimisega. Taas v\u00f5ib kinnitada, et seni pole veel t\u00f5endatud, et uriin v\u00f5i emu\u00f5li v\u00e4hki p\u00f5devatele inimestele \u00fcksk\u00f5ik mis kujul kasu tooks.Saades r\u00e4nga diagnoosi, seisavad paljud inimesed silmitsi uue reaalsusega, kus neil tuleb edaspidi hakkama saada. Varem eluj\u00f5uline ja vaba inimene v\u00f5ib tunda end kammitsetuna, kinni omaenda haiges kehas. Paraku v\u00f5ib tema \u00fcmbert kaduda ka tugiv\u00f5rgustik ja s\u00f5brad, kes tunnevad, et nad ei oska haigega kuidagi k\u00e4ituda ega r\u00e4\u00e4kida.V\u00e4hk ei nakka, r\u00f5hutavad v\u00e4hihaiged ise. Kuigi ka terve tugiv\u00f5rgustikuga inimesed v\u00f5ivad langeda pseudoteaduse v\u00f5rku, on hulga suurem oht sellesse p\u00fc\u00fcnisesse kinni j\u00e4\u00e4da inimestel, kel tuleb lootust ja tuge \u00fcksinda otsida.\"\u00dcks p\u00f5hjus, miks inimesed langevad k\u00f5iksugu uskumuste k\u00fc\u00fcsi, v\u00f5ib olla ka t\u00f5siasi, et v\u00e4hidiagnoosi saanud inimesel puudub sageli ps\u00fchholoogiline ja samuti sotsiaalne tugi.\"MEELI LAUK: \u201cKillustikku v\u00f5ib iga\u00fcks kr\u00f5bistada, aga see ei tohi kalduda ekstreemsuseks, kus haige t\u00f5epoolest loobub igasugusest muust ravist.\u201d MAANUS MASINGKristina \u00d5un"}
{"text":"Wise jagab stipendiume, et tuua rohkem naisi IT-sektorisseWise'i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma.Foto: Wise\nPRO tellijale\nWise jagab teist aastat j\u00e4rjest koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooli sihtasutusega v\u00e4lja 2000-eurosed stipendiumid Arvutiteaduse instituudi nais\u00fcli\u00f5pilastele. Toetuse eesm\u00e4rk on suurendada naiste osakaalu tehnoloogiavaldkonnas.\u00a0\n2000-euroseid stipendiume jagatakse nii s\u00fcgis- kui ka kevadsemestril ja sellega kaasneb individuaalne erialane mentorlus oma ala tippspetsialistidelt ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalused.\u00a0\nWise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma s\u00f5nul usuvad nad ettev\u00f5ttes, et parimate toodete ja teenuste loomiseks on vaja mitmekesist keskkonda. Andmed aga t\u00e4na n\u00e4itavad, et naiste osakaal v\u00f5rreldes meestega, on idusektoris m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksem.\u00a0\n\u201cProbleemist ainult r\u00e4\u00e4kimine aga lahendust ei too ning peame valdkonna\u00fcleselt tegutsema, luues naistele sektorisse sisenemiseks ning personaalseks arenguks lisav\u00f5imalusi, toetades nende haridusteed, ning tutvustades laiemale publikule, sealhulgas noortele, valdkonna p\u00f5nevaid karj\u00e4\u00e4riteid,\u201d selgitas Horma.\u00a0\nS\u00fcgissemestri stipendiumile saab avaldusi esitada 4. septembrist kuni 10. oktoobrini Tartu \u00dclikooli SA lehel.\u00a0\nStipendium avas uusi uksi\nEelmisel \u00f5ppeaastal p\u00e4lvis Wise\u2019i stipendiumi magistrant Kea Kohv, kes enne IT-valdkonda sisenemist t\u00f6\u00f6tas IT-\u00f5iguse n\u00f5uniku ja konsultandina.\u00a0\n\u201cWise\u2019i stipendium on aidanud katta minu \u00f5ppemaksu, sest teise magistrikraadina on andmeteadus minu jaoks tasuline. Sel suvel k\u00fclastasin ka Wise\u2019i kontorit, kust sain uusi kontakte ning tutvusin eri valdkondade inimeste ja nende t\u00f6\u00f6ga. Mentorluse tipphetk oli kohtumine Wise\u2019i vanemandmeteadlasega, kellelt sain kaasa h\u00e4id m\u00f5tteid ja inspiratsiooni nii \u00fclikooli\u00f5pingute kui ka oma erialase t\u00f6\u00f6 jaoks,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kohv.\u00a0\u00a0\nT\u00e4na tegeleb Kea loomuliku keele t\u00f6\u00f6tluse mudelite ja masin\u00f5ppe seletamismeetoditega, kombineerides \u00f5igusalaseid teadmisi masin\u00f5ppega."}
{"text":"Kallas ei osanud komisjonile \u00f6elda, millal ta Novariale laenu andis   Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil ei osanud peaminister Kaja Kallas (RE) \u00f6elda, millal t\u00e4pselt andis ta laenu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult. Nii Kallas ise kui ka Valdo Randpere (RE) kritiseerisid teravalt komisjoni tegevust ja asusid r\u00fcndama komisjoni esimeest Mart Helmet (EKRE).   Istung algas sellega, et komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) ja Priit Sibul (Isamaa) k\u00fcsisid Kallaselt Arvo Halliku poolsete laenu kasutamise selgituste kohta juunikuises ERR-i artiklis. Nimelt \u00fctles Hallik siis Kallaselt saadud 350 000 eurose laenu kohta, et n\u00fc\u00fcd tuleb investeeringud panna nii-\u00f6elda tagurpidi t\u00f6\u00f6le ehk muuta likviidseks, sest endale ehitatakse uut maja Kuusalu valda. \"Algab maja ehitamine, siis panemegi raha kokku ja enamus sinna l\u00e4heb. Oleme sellega juba kolm aastat tegelenud. Siiani on k\u00e4inud pikalt projekteerimine, n\u00fc\u00fcd hakkab see huvitav osa ehk ehitamine ja sel suvel peaks juba midagi n\u00e4ha olema,\" lausus Hallik. Kallas vastas, et Hallik on selgituse keeruliselt s\u00f5nastanud. \"Kui te oskate lugeda, siis \"teeme selle tehingu tagurpidi tagasi\", \"muudame laenu likviidseks\". Kui te m\u00f5istate nende s\u00f5nade t\u00e4hendust, siis te saate aru, et ei saa samal ajal maksta tagasi laenu ja ehitada selle sama laenu eest maja. Ehk laen justkui j\u00e4\u00e4ks teie arusaama j\u00e4rgi sinna \u00e4ri\u00fchingusse ja samal ajal maja ka valmiks. Ehk \"tagurpidi tagasi\" ja \"likviidseks muutmine\" ilmselt on v\u00e4ga selge, mida selle rahaga tehakse. Kui enne oli sinna ettev\u00f5ttesse laenatud, see ettev\u00f5te maksis mulle selle laenu tagasi ja seda laenu, mis on minu raha, ma kasutan selleks, et eraisikuna ehitada maja,\" vastas Kallas. Kallas r\u00e4\u00e4kis, et tema abikaasa ei ole kordagi \u00f6elnud, et see laen saaks minna kuidagi maja ehituseks. \"Maja ehitame me eraisikutena, laenu andsin ma finantsvaldusettev\u00f5ttele Novaria Consult. K\u00f5ik, kes tahavad teada, kuhu see laen l\u00e4ks, saavad v\u00f5tta selle Novaria Consulti majandusaasta aruande ja sealt vaadata,\" lausus Kallas.  Millal andis Kallas laenu Novaria Consultile?  Priit Sibul kutsus Kallast \u00fcles hoiduma andmast hinnanguid tema lugemisoskusele ja lausetest aru saamisele. Sibul k\u00fcsis millal Kallas laenu Novaria Consultile anti ja kas laenulepingut oleks v\u00f5imalik komisjoni liikmetel n\u00e4ha. Sibul soovis ka laenuraha liikumise kohta kuup\u00e4evi. Kallas ei osanud enda s\u00f5nul \u00f6elda, millal t\u00e4pselt ta k\u00f5nealuse laenu on teinud. Sibul k\u00fcsis, kas see oli 2022. aastal v\u00f5i 2023. aastal. \"Kuna te mind igasugustes asjades s\u00fc\u00fcdistate, siis ma ei julge sellele k\u00fcsimusele praegu vastata. ma tahan olla kindel, kuna p\u00e4rast j\u00e4lle \u00f6eldakse, et ma olen valetanud,\" vastas Kallas. Mart Helme \u00fctles, et avalike andmete j\u00e4rgi on Kallas andnud Venemaaga \u00e4ri teinud firmale laenu ja sellele soovib komisjon selgitusi. Helme s\u00f5nul oli Kallase avalike huvide deklaratsioonide j\u00e4rgi viie aasta jooksul Kallase sissetulek oluliselt v\u00e4iksem kui laenusumma 350 000 eurot. Helme s\u00f5nul tekitab see teema k\u00fcsimuse ka santa\u017eeeritavuse kohta. Kallas vastas, et Novaria Consultil ei ole muud tegevust, kui on finantsvaldusettev\u00f5te. Kallas r\u00e4\u00e4kis, et laen on tagasi makstud juunis, juulis ja augustis koos intressidega ja ta on intresside pealt maksnud tulumaksu. Kallas r\u00e4\u00e4kis, et tema sissetulek advokaadina oli \u00fcheksa korda suurem kui tema palk poliitikuna. \"Ma olen t\u00f6\u00f6tanud 28 aastat, nendest 17 aastat erasektoris advokaadina. Ma ei ole neid s\u00e4\u00e4ste teeninud viimase viie aasta jooksul, pigem on need teenitud varasemalt. Alustasin v\u00e4ga vara t\u00f6\u00f6tamist advokaadib\u00fcroos. Ma olin v\u00e4ga hea advokaat ja\u00a0teenisin v\u00e4ga h\u00e4sti. Poliitikasse ma ei tulnud raha teenimise p\u00e4rast, vaid seet\u00f5ttu, et ma tahtsin Eesti jaoks midagi \u00e4ra teha. Ja n\u00fc\u00fcd k\u00fcsimus santa\u017eeeritavusest. Kas santa\u017eeeritav on see peaminister, kellel on raha ja kellele ei pea panema igal reedel kaasa maksumaksja raha eest delikatesside korvi ja jooke autosse v\u00f5i see peaminister, kellele seda peab tegema. Igatahes mina maksumaksjale tulen odavam kui m\u00f5ni teine peaminister,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas. Kallase s\u00f5nul t\u00e4navu Novaria Consultile laenatud 22 000 eurot ei ole ta veel tagasi saanud. T\u00f5nis M\u00f6lder (KE) r\u00e4\u00e4kis, et tema arusaama j\u00e4rgi on Kallas 350 000 eurot andnud 2022. aastal ja 22 000 eurot 2023. aastal. Mart Helme ja Priit Sibul k\u00fcsisid Kallaselt, kas laenulepingut on v\u00f5imalik n\u00e4ha. \"Kas mul on kohustus see laenuleping esitada? Ma tahaks teada, kui kaugele see asi l\u00e4heb? Kas j\u00e4rgmiseks k\u00fcsitakse kogu pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tet? Ma tahaks aru saada, mis on see murekoht, mis on j\u00e4\u00e4nud selgusetuks selles avalike huvide deklaratsioonis, mille ma olen teinud v\u00e4ga l\u00e4bipaistvalt. Mina olen olnud avatud ja aus ja mul ei ole olnud midagi varjata,\" \u00fctles Kallas. Mart Helme s\u00f5nul soovib komisjon selgust saada, kas laenatud raha kasutati ka Venemaal raha teenimiseks. \"Me tahame olla kindlad, et te ei ole midagi valesti teinud,\" s\u00f5nas Helme. \"Minu abikaasal ei ole Vene \u00e4ri. Neil oli v\u00e4ga v\u00e4ike vedude maht enne seda kui s\u00f5da algas. Selle nad l\u00f5petasid \u00e4ra kuu aega p\u00e4rast s\u00f5ja algust. Nad vedasid oma suuromaniku kahe erineva tehase vahel kaupa. See on see, mida ma tean. Aga see ei puutu minusse, sest mina olen andnud raha Novaria Consultile, mitte nendele \u00e4ri\u00fchingutele. Kui te \u00fctlete, et mingiks Vene \u00e4riks on l\u00e4inud raha, siis sellist Vene \u00e4ri ei ole olemas,\" lausus Kallas. \"Nad l\u00f5petasid igasuguse toimetamise Venemaal kuu p\u00e4rast s\u00f5ja algust. Ja edasi aitasid oma suuromanikku. Kas seda saab lugeda Vene \u00e4riks? Kui sul ei ole Vene kliente, sa ei j\u00e4ta sinna \u00fchtegi eurot, rubla, ega dollarit, sa ei osta sealt mitte midagi, sa ei m\u00fc\u00fc sinna mitte midagi, siis millise valemi j\u00e4rgi seda saab nimetada Vene \u00e4riks,\" k\u00fcsis Kallas. Priit Sibul k\u00fcsis, millal sai Kallas teada, et tema abikaasa tegeles Venemaa suunalise \u00e4riga. Kallas vastas, et sai k\u00f5igest teada p\u00e4rast seda kui ajakirjanikud selle teema vastu huvi tundma hakkasid. Kallas r\u00f5hutas veelkord, et Venemaa suunalist \u00e4ri ei ole olnud.  Kallas: ma soovin, et mind koheldaks v\u00f5rdselt k\u00f5ikide teistega  Kallas \u00fctles retooriliselt, et kui temalt hakatakse panga v\u00e4ljav\u00f5tteid n\u00f5udma, siis peaks seda tegema ka k\u00f5ik riigikogu liikmed. \"Mida ma soovin, on see, et mind koheldaks v\u00f5rdselt k\u00f5ikide teistega. Ma saan aru, et mulle \u00f6eldakse, et mulle on k\u00f5rgemad n\u00f5udmised kui k\u00f5ikidele teistele, aga minu meelest see ei ole \u00f5iglane. Minu meelest v\u00f5iksid olla k\u00f5ikidele t\u00e4pselt samasugused n\u00f5udmised,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas. Komisjoni sotsiaaldemokraadist liige Eduard Odinets tegi ettepaneku, et seoses Novaria Consultile antud teise,22 000 euros suuruse laenuga, v\u00f5iks Kallas esitada uue deklaratsiooni ning m\u00e4rkida m\u00e4rkuste lahtrisse lepingu s\u00f5lmimise kuup\u00e4ev ja intress. See aitaks Odinetsi s\u00f5nul v\u00f5tta maha kahtlusi ja k\u00fcsimusi. Kallas \u00fctles kommentaariks, et tema \u00f5ppetund on vastupidine. \"Mina, kes olen teinud k\u00f5ik avalikuks, siis kui ma veel avalikustan, siis k\u00fcsimusi tuleb juurde.\" Mart Helme \u00fctles seepeale, et k\u00fcsimused tekivad seet\u00f5ttu, et info on vastuk\u00e4iv, mitte seet\u00f5ttu, et on oldud avalik. Erakonda Eesti 200 kuuluv komisjoni liige Irja Lutsar \u00fctles, et temale ei j\u00e4\u00e4 muljet, et Kallasel ei v\u00f5iks olla k\u00f5ne all olevaid rahasummasid. \"Inimene, kes v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6tab, tal j\u00e4\u00e4b suhteliselt v\u00e4he aega raha kulutamiseks,\" s\u00f5nas Lutsar. T\u00f5nis M\u00f6lder \u00fctles, et Kallas v\u00f5iks komisjoni liikmetele avalikuks teha oma 2010. aasta tuludeklaratsiooni. Istungil v\u00f5ttis komisjoni aseesimehe Eerik-Niiles Krossi asendajana ka reformierakondlane Valdo Randpere, kes viis teema k\u00f5rvale ja k\u00fcsis selle kohta, kas m\u00f5ni erakond on k\u00fcsinud Metaprindilt toetust. Randpere kritiseeris komisjoni tegevust Kaja Kallase skandaali uurimisel ja \u00fctles, et komisjonil puudub vastav p\u00e4devus. Kohati emotsionaalseks l\u00e4inud komisjoni istungil tekkis komisjoni esimehel Mart Helmel konflikt ja tuline s\u00f5navahetus nii Kaja Kallasega kui ka komisjoni reformierakondlasest liikme Valdo Randperega. Nii Kallas kui ka Randpere hakkasid r\u00e4\u00e4kima Mart Helme raha teenimisest, tema Venemaa suursaadikuna t\u00f6\u00f6tamise ajast ning tema Suure-L\u00e4htru m\u00f5isa ehituseks kasutatud rahast. [embedded content]    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"VIDEO | Kaja Kallas imestab: kas on kahtlus, et olen midagi valetanud v\u00f5i varjanud? Seda ju ei ole\u201eMa olen olnud oma sissetulekute suhtes t\u00e4iesti aus ja l\u00e4bipaistev,\u201c toonitas peaminister Kaja Kallas p\u00e4rast t\u00e4nast erikomisjoni. Siiski pole ta n\u00f5us jagama oma sissetulekute v\u00e4ljav\u00f5tteid ajast, kui oli veel advokaat.\nKallas oli seoses idavedude skandaaliga kutsutud hommikul korruptsioonivastase erikomisjoni istungile. Jutuks oli n\u00e4iteks see, kust Kallas ikkagi v\u00f5ttis 350 000 eurot, mille laenas oma abikaasa Arvo Halliku firmale Novaria Consult. N\u00fc\u00fcd on teada, et k\u00e4esoleval suvel maksis Hallik selle raha Kallasele tagasi. Takkaotsa laenas Kallas juulis Novaria Consultile veel 20 000 eurot. Seda summat pole Hallik veel tagasi maksnud. \u201eSee on m\u00f5eldud investeerimiseks,\u201c on Kallas \u00f6elnud.\nKomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) arvas, et oleks alust tutvuda Kallase tuludeklaratsioonidega aastast 2010, et n\u00e4ha sissetulekute suurust laenuraha kontekstis.\nKallase meelest l\u00e4heb see aga liiga kaugele. Ta kordas intervjuus Delfile m\u00f5ttek\u00e4iku, mida on kasutanud ka varem. \u201eKas on kahtlus, et olen midagi valetanud v\u00f5i varjanud? Seda ju ei ole. Milles mind siin praegu s\u00fc\u00fcdistatakse, sellest ma aru ei saa.\u201c\nSkandaal lahvatas 24. augustil. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval toimus valitsuse pressikonverents, mille j\u00e4rel \u00fctles Kallas: \u201eMa t\u00f5esti ei saa aru, mis see otsene etteheide mulle on, milles mind s\u00fc\u00fcdistatakse.\u201c\nKallas \u00fctles t\u00e4na ka seda, et selle skandaali puhul on avatus talle \u00f5petanud, et kui ta midagi ka r\u00e4\u00e4gib, siis k\u00fcsitakse veel ja veel ja veel. \u201eKuskilt maalt tuleb piir, ka minu privaatsusel.\u201c Argumendina t\u00f5i ta esile sellegi, et tal on NATO saladuste luba, mis t\u00e4hendab, et tema tausta on kontrollitud ja midagi vastuolulist pole leitud.\nMillal t\u00e4pselt Kallas esimese laenulepingu (350 000 eurot \u2013 toim) s\u00f5lmis, ta enda v\u00e4itel peast ei teagi. Ta olevat \u00fcritanud istungi ajal telefoni abil veebipangast vaadata, aga nii kaugeid andmeid seal ei n\u00e4idata. \u201eMa t\u00f5esti ei taha eksida,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eKui m\u00e4lu j\u00e4rgi \u00fctled, siis kasutatakse [seda] j\u00e4lle sinu vastu. Ma v\u00f5in lepingu esitada, aga ennustan, et sealt (opositsiooni poolt \u2013 toim) \u00f6eldakse, et tuleb veel k\u00fcsimusi.\u201c\nKallas: midagi uut polnud\nKallase enda meelest ei esitatud komisjoni istungil tema jaoks uusi k\u00fcsimusi ja sisu. \u201eOpositsioon soovib seda asja n\u00e4idata v\u00e4ga negatiivses valguses, igatpidi \u00fcleval hoida. \u00d6eldes \u00fches lauses s\u00f5nad \u201epeaminister\u201c ja \u201eVenemaa\u201c. Ma ei ole \u0161anta\u017eeeritav ja ei ole olnud \u0161anta\u017eeeritav.\u201c\nKallas torkas ka, et kui tahetakse kaugeid rahaasju n\u00e4ha, v\u00f5iksid oma v\u00e4ljav\u00f5tted k\u00f5igile tutvumiseks tuua ka k\u00f5ik riigikogu liikmed. \u201eMart Helme on hoobelnud, kuidas ta on miljon\u00e4r. Kui hakkate vaatama: kuidas inimene on saanud miljon\u00e4riks, kui ta on t\u00f6\u00f6tanud vaid riigiasutustes? Mina olen t\u00f6\u00f6tanud erasektoris 17 aastat,\u201c m\u00e4rkis Kallas. Ta lisas, et tegi kolleegidega v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d ajal, mil toimusid suured erastamised. \u201eTeenisime ka v\u00e4ga palju raha, aga kulutused on mul alati olnud v\u00e4ikesed.\u201c\nT\u00e4nane istung kestis veidi \u00fcle tunni. Komisjoni esimees Mart Helme s\u00f5nas, et k\u00fcsimusi on peaministrile veel palju, mistap kutsutakse ta ilmselt uuesti komisjoni ette.\nIstungi ajal l\u00e4ks Kallase ja Helme vahel ka parajaks verbaalseks kismaks. N\u00e4ide siin.\nLeiab, et jalgealune on kindel\nSkandaal lahvatas 23. augustil, kui sai avalikuks, et Stark Logistics on Ukraina s\u00f5ja ajal j\u00e4tkanud tegevust, mis on seotud Venemaaga. Kallase abikaasa Arvo Halliku firmale Novaria Consult kuulus 24,8% firmast Stark Logistics. Tolle klient on omakorda Metaprint, kes tegutseb siiani ka Venemaal. Stark Logistics aitab logistika ja vedudega.\nKallas on korduvalt \u00f6elnud, et tema tagasi ei astu. \u201eMul on v\u00e4ga kahju, et selline olukord on \u00fcldse tekkinud. Ma kindlasti vabandan k\u00f5igi ees, kes sellest riivatuna on end tundnud, aga mina saan vastutada nende moraalsete hinnangute eest, mida ma olen ka andnud,\u201c m\u00e4rkis ta eelmisel n\u00e4dalal.\nT\u00e4na s\u00f5nas ta, et arvab, et tema jalgealune on kindel.\nReformierakondlased ja koalitsioonipartnerid on teda pigem toetanud, v\u00e4hemalt avalikult. Eelmisel reedel kogunes Reformierakonna juhatus. Hanno Pevkur s\u00f5nas p\u00e4rast seda intervjuus Vilja Kiislerile, et Kallas andis siiralt k\u00f5igest \u00fclevaate.\nOpositsioon v\u00e4idetavat siirust aga ei usu, juttu on olnud umbusaldamisest. Riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rk stardib tuleval esmasp\u00e4eval."}
{"text":"Andres Metsoja: Kallasel on usalduskapital otsas! Usalduse kaotus on poliitikule v\u00f5rdne aga surmaotsusegaPeaministri \u00fcmber lahvatanud kriis ei ole veel l\u00f5ppenud, vaid j\u00f5uab 11. septembril algava riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rgu fookusesse. Ilmselt v\u00f5imendub seet\u00f5ttu ka j\u00e4tkuv obstruktsioon.\nEsmasp\u00e4evane riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung kujunes kahjuks Mart Helme ja Kaja Kallase t\u00fcliks. Ilmselt oli see ka peaministri soov, sest ta ei tulnud komisjoni istungile mitte oma \u00e4ritegevust kirjeldavate dokumentidega \u2013 neid ta otsis ja ei leidnud telefonist \u2013, vaid Helme varasemate tsitaatide kogumikuga.\nSee n\u00e4itab j\u00e4tkuvalt, et peaminister ei m\u00f5ista olukorra t\u00f5sisust ning temal lasuvat kohustust Eesti riigi t\u00f5siseltv\u00f5etavuse taastamiseks tagasi astuda.\nKaja Kallas on oma s\u00f5nade ja tegudega t\u00f5estanud, et ta ei hinda usaldusv\u00e4\u00e4rsust kui poliitiku \u00fche olulisema kapitali t\u00e4htsust. Hoomatavast minevikust oli meeldej\u00e4\u00e4vamaid hetki see, kui Kallas kutsus oma huultelt lugema, et maksud ei t\u00f5use.\nVenemaa agressioonis\u00f5jas Ukraina vastu on Kallas olnud \u00fcks valjuh\u00e4\u00e4lsemaid sanktsioonide n\u00f5udjaid ning Venemaa \u00e4riajamise vastustajaid. Samal ajal oli tema abikaasal osalus transpordifirmas, mis uhas Venemaa vahet saadetisi viia. K\u00e4i minu s\u00f5nade ja mitte mu tegude j\u00e4rgi v\u00f5i vastupidi?\nMarkantsemaid n\u00e4iteid oli riigifirma Operaili plaan hakata Soomes vedama Vene niklit senise Soome vedaja asemel. Pruukis see uudis vaid teatavaks saada, kui Kallas s\u00f5na otseses m\u00f5ttes keelas Operailil seda tehingut teha. Stark Logistics aga toimetas sel ajal Venemaa-suunal segamatult edasi.\nEnamgi veel, peaminister teatas ka komisjoni istungil, et tegu oli kahe Eesti firma vahelise tehinguga ja tema abikaasa ettev\u00f5te ei j\u00e4tnud Venemaale sentigi. Et Stark Logisticsile maksis raha \u201eEesti ettev\u00f5te\u201c, mille k\u00fcmnetesse miljonitesse ulatuv k\u00e4ive tuli \u00e4ritegevusest Venemaal, kes toetas sellelt tasutud maksudega Vene riiki, ei n\u00e4i tema jaoks v\u00e4hemalgi m\u00e4\u00e4ral murettekitav.\nSamamoodi puikles Kallas k\u00f5rvale k\u00fcsimusest, kas Stark Warehousing, kus tema abikaasa j\u00e4tkuvalt osalust omab ning mille m\u00fc\u00fcgist too keeldus, ladustab kaupa, mille sihtriik on Venemaa. Laod on ju Eesti pinnal \u2013 see on peaministri arvates piisav \u00f5igustus, miks mitte anda sellele moraalset hinnangut.\nPeaminister on loonud olukorra, et kui ta k\u00f5nelema hakkab, siis tekib kuulajal raskusi tema uskumise ja usaldamisega. Usalduskrediidi kaotus on poliitikule v\u00f5rdne surmaotsusega. Selle asemel, et n\u00fc\u00fcd n\u00e4idata \u00fclimat siirust ja l\u00e4bipaistvust, et Eesti avalikkus saaks ammendavad vastused tema enda k\u00e4itumise kohta, keeldub ta j\u00e4tkuvalt avalikustamast enda abikaasa ettev\u00f5ttele antud laenulepingut.\nKaja Kallas on oma s\u00f5nade ja tegudega t\u00f5estanud, et ta ei hinda usaldusv\u00e4\u00e4rsust kui poliitiku \u00fche olulisema kapitali t\u00e4htsust.\nSelle asemel \u00fcritab ta keerata vinti peale, n\u00e4hes nuhkimiss\u00fc\u00fcd k\u00f5igil teistel, aga tema ise peab ainsaks eksimuseks \u201eliigset avatust\u201c.\nV\u00e4\u00e4rib r\u00f5hutamist: Kaja Kallas on j\u00e4tkuvalt peaminister. Oma avalikes v\u00e4lja\u00fctlemistes viimase n\u00e4dala jooksul on ta korduvalt r\u00f5hutanud, et tema soov on olla koheldud kui k\u00f5iki teisi ministreid ja riigikogu liikmeid. Ta ei m\u00f5ista, et peaminister, Eesti riigi k\u00f5rgeim esindaja, ei ole lihtne poliitik, vaid latt peab olema v\u00e4ga palju k\u00f5rgemal. Selle lati mahaajamist on ta k\u00e4esoleva skandaali jooksul praktiseerinud korduvalt.\nOlen \u00fcsna kindel, et peaministri \u00fcmber lahvatanud kriis ei ole veel l\u00f5ppenud, vaid j\u00f5uab 11. septembril algava riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rgu fookusesse. Ilmselt v\u00f5imendub seet\u00f5ttu ka j\u00e4tkuv obstruktsioon. Eesti riik vajab juhtimist ja maine- ning usalduskriisist v\u00e4ljumise hoovad on peaministri, tema erakonna- ja koalitsioonikaaslaste k\u00e4tes."}
{"text":"Kallas: olen laenu andnud ka s\u00f5brannadele, kes pole raha tagasi maksnudRiigikogu t\u00e4na toimunud korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil selgus, et peaminister Kaja Kallas on julgelt laiali jaganud oma raha, mida on tema s\u00f5nul kasutatud nii ilusalongi kui restorani loomiseks.\nPeaminister Kaja Kallas k\u00e4is korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil selgitusi jagamas peamiselt 350 000 euro suuruse laenu kohta, mille laenas oma abikaasa ettev\u00f5ttele Novaria Consult. Komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) leiab, et istungi l\u00f5puks k\u00fcsimustele vastuseid ei saadudki."}
{"text":"Pirita tee hotellikelmi s\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus p\u00e4\u00e4stis ta tagaotsitava staatusestPoolteist aastat tagaotsitav olnud Marina Huttunen m\u00f5isteti t\u00e4na s\u00fc\u00fcdi arvutikelmuses. Talle m\u00e4\u00e4rati tingimisi vangistus, millega seoses t\u00fchistati ka mullu m\u00e4rtsis tagaotsitavaks kuulutamine.\nMullu kevadel kuulutas politsei tagaotsitavaks Marina Huttuneni, endise nimega Sangla. P\u00f5hjuseks suuremahulise arvutikelmuse osas l\u00e4biviidavast politseiuurimisest hoidumine.\nPirita teel Aquamarine\u2032i hotelli pidanud Huttunen kelmitas s\u00fc\u00fcdistuse kohaselt koos n\u00fc\u00fcdseks juba s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud Mihhail \u0160t\u0161iptoviga aastatel 2016\u20132017 nende varasemate klientide nimel booking.com vahendusel topeltbroneeringuid tehes napilt alla 40 000 euro. Veel \u00fcks kolmesaja euro suurune arve oleks lisanud s\u00fc\u00fcdistusse paragrahvi, mille kohaselt teeniti kriminaaltulu \u201esuures ulatuses\u201c.\n46 tuvastatud episoodi puhul kasutati broneeringuteks peamiselt v\u00e4lismaiseid pangakaarte.\nKahjukandjaks j\u00e4i l\u00f5puks LHV pank, kes alles 2017. aasta m\u00e4rtsis hakkas saama tagasin\u00f5udeid hotellile v\u00e4ljastatud kaardimakseterminali abil sisestatud kaarditehingute kohta. Seda p\u00f5hjusel, et kaartide omanikud ei olnud broneeringutes n\u00e4htaval ajal hotellis teenust tellinud. Pank oli seega sunnitud loobuma kaardiomanikele tehtud n\u00f5uetest.\nPanga poolt juba hotelli arvele tehtud \u00fclekannet ei olnud aga enam tagasi v\u00f5imalik v\u00f5tta, sest \u0160t\u0161iptstov ja Huttonen olid j\u00f5udnud raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Pank sai otsest varalist kahju 37 000 euro ulatuses, tsiviilhagina n\u00f5uti koos lisandunud kuludega s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud \u0160t\u0161iptsovilt v\u00e4lja 73 000 eurot.\nKui \u0160t\u0161iptstov m\u00f5isteti kelmuses s\u00fc\u00fcdi juba tunamullu, siis Huttunen kohtumenetlusest hoidus. Tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi on P\u00e4evalehele varem selgitanud, et s\u00fc\u00fcdistatav proovis k\u00fcll juba esimeseks istungiks kohale ilmuda, kuid piiri pealt saadeti ta tagasi Venemaa f\u00f6deratsiooni.\n\u201eTal on v\u00f5lgnevus Venemaal ja ta ei saa Vene seaduse j\u00e4rgi \u00fcle piiri minna,\u201c selgitas Sadekov. Venemaale oli Huttunen l\u00e4inud ajutiselt Soomest.\n\u201eMa n\u00e4gin seda k\u00e4skkirja v\u00f5i m\u00e4\u00e4rust, mille j\u00e4rgi tal ei lubatud \u00fcle piiri tulla. Ta tahtis... Ja ma pean uskuma, et ta juba s\u00f5itis. Aga ta peatati ja saadeti tagasi Venemaa f\u00f6deratsiooni,\u201c selgitas Sadekov.\nSadekovi s\u00f5nul pakkus ta kohtule v\u00e4lja ka, et Huttunen v\u00f5iks ehk istungitel video teel osaleda, kuid kohus leidis, et see ei ole v\u00f5imalik. Seda seet\u00f5ttu, et Venemaaga Eestil kriminaalasjade \u00f5igusalane koost\u00f6\u00f6 puudub.\nN\u00f5nda m\u00f5istetigi Huttuneni \u00fcle kohut tagaselja, teda esindas istungitel advokaat Sadekov.\nHarju maakohus m\u00f5istis Huttuneni t\u00e4na s\u00fc\u00fcdi arvutikelmuses. Seejuures \u00f5igeks m\u00f5isteti ta sama paragrahvi alapunktides, mis n\u00e4eb ette korduvat ja grupiviisilist tegutsemist.\nHuttunenile m\u00e4\u00e4rati poolteist aastat vangistust, mida ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4itmisele, kui ta kolme ja poole aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tema suhtes kehtestatud vahistamism\u00e4\u00e4rus t\u00fchistati, mis t\u00e4hendab, et enam ei ole ta tagaotsitav.\nHuttunenilt m\u00f5isteti v\u00e4lja ka sundraha 1087 eurot ning menetluskulusid pea 3000 euro eest.\nOsaliselt rahuldati ka LHV esitatud tsiviilhagi, millega m\u00f5istetakse Huttunenilt v\u00e4lja 36 028 eurot plus viivis. Lisaks peab Huttunen pangale tasuma ka menetluskulusid 583 euro eest plus sellegi viivis."}
{"text":"VIDEO I Kallas ei osanud komisjonile \u00f6elda, millal ta Novariale laenu andisRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil ei osanud peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) \u00f6elda, millal t\u00e4pselt andis ta laenu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult. Nii Kallas ise kui ka Valdo Randpere (Reformierakond) kritiseerisid teravalt komisjoni tegevust ja asusid r\u00fcndama komisjoni esimeest Mart Helmet (EKRE).\nIstung algas sellega, et komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) ja Priit Sibul (Isamaa) k\u00fcsisid Kallaselt Arvo Halliku poolsete laenu kasutamise selgituste kohta juunikuises ERR-i artiklis.\nNimelt \u00fctles Hallik siis Kallaselt saadud 350 000 eurose laenu kohta, et n\u00fc\u00fcd tuleb investeeringud panna nii-\u00f6elda tagurpidi t\u00f6\u00f6le ehk muuta likviidseks, sest endale ehitatakse uut maja Kuusalu valda.\n\u201cAlgab maja ehitamine, siis panemegi raha kokku ja enamus sinna l\u00e4heb. Oleme sellega juba kolm aastat tegelenud. Siiani on k\u00e4inud pikalt projekteerimine, n\u00fc\u00fcd hakkab see huvitav osa ehk ehitamine ja sel suvel peaks juba midagi n\u00e4ha olema,\u201d lausus Hallik.\nKallas vastas, et Hallik on selgituse keeruliselt s\u00f5nastanud.\n\u201cKui te oskate lugeda, siis \u201cteeme selle tehingu tagurpidi tagasi\u201d, \u201cmuudame laenu likviidseks\u201d. Kui te m\u00f5istate nende s\u00f5nade t\u00e4hendust, siis te saate aru, et ei saa samal ajal maksta tagasi laenu ja ehitada selle sama laenu eest maja. Ehk laen justkui j\u00e4\u00e4ks teie arusaama j\u00e4rgi sinna \u00e4ri\u00fchingusse ja samal ajal maja ka valmiks. Ehk \u201ctagurpidi tagasi\u201d ja \u201clikviidseks muutmine\u201d ilmselt on v\u00e4ga selge, mida selle rahaga tehakse. Kui enne oli sinna ettev\u00f5ttesse laenatud, see ettev\u00f5te maksis mulle selle laenu tagasi ja seda laenu, mis on minu raha, ma kasutan selleks, et eraisikuna ehitada maja,\u201d vastas Kallas.\nKallas r\u00e4\u00e4kis, et tema abikaasa ei ole kordagi \u00f6elnud, et see laen saaks minna kuidagi maja ehituseks.\n\u201cMaja ehitame me eraisikutena, laenu andsin ma finantsvaldusettev\u00f5ttele Novaria Consult. K\u00f5ik, kes tahavad teada, kuhu see laen l\u00e4ks, saavad v\u00f5tta selle Novaria Consulti majandusaasta aruande ja sealt vaadata,\u201d lausus Kallas.\nMillal andis Kallas laenu Novaria Consultile?\nPriit Sibul kutsus Kallast \u00fcles hoiduma andmast hinnanguid tema lugemisoskusele ja lausetest aru saamisele. Sibul k\u00fcsis millal Kallas laenu Novaria Consultile anti ja kas laenulepingut oleks v\u00f5imalik komisjoni liikmetel n\u00e4ha. Sibul soovis ka laenuraha liikumise kohta kuup\u00e4evi.\nKallas ei osanud enda s\u00f5nul \u00f6elda, millal t\u00e4pselt ta k\u00f5nealuse laenu on teinud.\nSibul k\u00fcsis, kas see oli 2022. aastal v\u00f5i 2023. aastal.\n\u201cKuna te mind igasugustes asjades s\u00fc\u00fcdistate, siis ma ei julge sellele k\u00fcsimusele praegu vastata. ma tahan olla kindel, kuna p\u00e4rast j\u00e4lle \u00f6eldakse, et ma olen valetanud,\u201d vastas Kallas.\nMart Helme \u00fctles, et avalike andmete j\u00e4rgi on Kallas andnud Venemaaga \u00e4ri teinud firmale laenu ja sellele soovib komisjon selgitusi. Helme s\u00f5nul oli Kallase avalike huvide deklaratsioonide j\u00e4rgi viie aasta jooksul Kallase sissetulek oluliselt v\u00e4iksem kui laenusumma 350 000 eurot. Helme s\u00f5nul tekitab see teema k\u00fcsimuse ka \u0161anta\u017eeeritavuse kohta.\nKallas vastas, et Novaria Consultil ei ole muud tegevust, kui see on finantsvaldusettev\u00f5te.\nKallas lisas, et laen on tagasi makstud juunis, juulis ja augustis koos intressidega ja ta on intresside pealt maksnud tulumaksu.\nKallas r\u00e4\u00e4kis, et tema sissetulek advokaadina oli \u00fcheksa korda suurem kui tema palk poliitikuna.\n\u201cMa olen t\u00f6\u00f6tanud 28 aastat, nendest 17 aastat erasektoris advokaadina. Ma ei ole neid s\u00e4\u00e4ste teeninud viimase viie aasta jooksul, pigem on need teenitud varasemalt. Alustasin v\u00e4ga vara t\u00f6\u00f6tamist advokaadib\u00fcroos. Ma olin v\u00e4ga hea advokaat ja\u00a0teenisin v\u00e4ga h\u00e4sti. Poliitikasse ma ei tulnud raha teenimise p\u00e4rast, vaid seet\u00f5ttu, et ma tahtsin Eesti jaoks midagi \u00e4ra teha. Ja n\u00fc\u00fcd k\u00fcsimus santa\u017eeeritavusest. Kas santa\u017eeeritav on see peaminister, kellel on raha ja kellele ei pea panema igal reedel kaasa maksumaksja raha eest delikatesside korvi ja jooke autosse v\u00f5i see peaminister, kellele seda peab tegema. Igatahes mina maksumaksjale tulen odavam kui m\u00f5ni teine peaminister,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kallas.\nKallase s\u00f5nul t\u00e4navu Novaria Consultile laenatud 22 000 eurot ei ole ta veel tagasi saanud.\nT\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) r\u00e4\u00e4kis, et tema arusaama j\u00e4rgi on Kallas 350 000 eurot andnud 2022. aastal ja 22 000 eurot 2023. aastal.\nMart Helme ja Priit Sibul k\u00fcsisid Kallaselt, kas laenulepingut on v\u00f5imalik n\u00e4ha.\n\u201cKas mul on kohustus see laenuleping esitada? Ma tahaks teada, kui kaugele see asi l\u00e4heb? Kas j\u00e4rgmiseks k\u00fcsitakse kogu pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tet? Ma tahaks aru saada, mis on see murekoht, mis on j\u00e4\u00e4nud selgusetuks selles avalike huvide deklaratsioonis, mille ma olen teinud v\u00e4ga l\u00e4bipaistvalt. Mina olen olnud avatud ja aus ja mul ei ole olnud midagi varjata,\u201d \u00fctles Kallas.\nKallas: mingit Venemaa \u00e4ri ei ole\nMart Helme s\u00f5nul soovib komisjon selgust saada, kas laenatud raha kasutati ka Venemaal raha teenimiseks.\n\u201cMe tahame olla kindlad, et te ei ole midagi valesti teinud,\u201d s\u00f5nas Helme.\n\u201cMinu abikaasal ei ole Vene \u00e4ri. Neil oli v\u00e4ga v\u00e4ike vedude maht enne seda kui s\u00f5da algas. Selle nad l\u00f5petasid \u00e4ra kuu aega p\u00e4rast s\u00f5ja algust. Nad vedasid oma suuromaniku kahe erineva tehase vahel kaupa. See on see, mida ma tean. Aga see ei puutu minusse, sest mina olen andnud raha Novaria Consultile, mitte nendele \u00e4ri\u00fchingutele. Kui te \u00fctlete, et mingiks Vene \u00e4riks on l\u00e4inud raha, siis sellist Vene \u00e4ri ei ole olemas,\u201d lausus Kallas.\n\u201cNad l\u00f5petasid igasuguse toimetamise Venemaal kuu p\u00e4rast s\u00f5ja algust. Ja edasi aitasid oma suuromanikku. Kas seda saab lugeda Vene \u00e4riks? Kui sul ei ole Vene kliente, sa ei j\u00e4ta sinna \u00fchtegi eurot, rubla, ega dollarit, sa ei osta sealt mitte midagi, sa ei m\u00fc\u00fc sinna mitte midagi, siis millise valemi j\u00e4rgi seda saab nimetada Vene \u00e4riks?\u201d k\u00fcsis Kallas.\nPriit Sibul k\u00fcsis, millal sai Kallas teada, et tema abikaasa tegeles Venemaa suunalise \u00e4riga.\nKallas vastas, et sai k\u00f5igest teada p\u00e4rast seda kui ajakirjanikud selle teema vastu huvi tundma hakkasid. Kallas r\u00f5hutas veelkord, et Venemaa suunalist \u00e4ri ei ole olnud.\nAllikas: ERR"}
{"text":"Kuula, milliseid apsakaid on juhtunud s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histava \u00c4rip\u00e4eva raadio eetris\u00c4rip\u00e4eva raadio tiim eelmisel aastal, kui oli raadio 5 aasta s\u00fcnnip\u00e4ev. Fotol vasakult: Lauri Leet, Gregor Alak\u00fcla, Mai Kroonm\u00e4e, Anete Hela Pulk, Birjo Must.\nAutor: \u00c4rip\u00e4ev\n\u00c4rip\u00e4eva raadio sai esmasp\u00e4eval kuueaastaseks. Selleks puhuks pandi kokku l\u00fchike klipp saatevigadest.\nIkka juhtub, et kolleeg \u00fctleb m\u00f5ne s\u00f5na, mis ajab kaassaatejuhi naerma nii, et ei saa enam edasi r\u00e4\u00e4kida, v\u00f5i ei suuda saatejuht keerulist nime v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldada. No jube naljakas!\nSamas v\u00f5ib muutuda rohepesu rahapesuks ja keset uudiste lugemist minna sireen t\u00f6\u00f6le. Mis seal ikka!\nParimad saatevead n\u00fc\u00fcd kuulamiseks siin:\n\u00c4rip\u00e4eva raadio toob eetrisse uued saated ja suurendab leviala\n\u00c4rip\u00e4eva raadio toob tagasi m\u00f5ned varasemad saatesarjad ja lisab programmi ka uusi sarju, \u00fctles \u00c4rip\u00e4eva raadio juht Mai Kroonm\u00e4e.\nOsasid \u00c4rip\u00e4eva raadio saateid avaldab ka L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudised oma kodulehel ja need on k\u00e4ttesaadavad k\u00f5igile meie tellijatele. Saated on koondatud meie podcastide lehele, mis asub siin.\nKroonm\u00e4e r\u00e4\u00e4kis \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis, et n\u00e4iteks \u00fcks naasev saatesari on \"Obskuurne majandus\".\nLisaks avalikustas Kroonm\u00e4e uudise, et \u00c4rip\u00e4eva raadio hakkab levima ka J\u00e4rvamaal ja Raplamaal. Kuigi intervjuus sai levimise algusajaks h\u00f5igatud j\u00e4rgmine aasta, siis tegelikult saab raadiot maakondades kuulda juba septembri teisest n\u00e4dalast.\nSel n\u00e4dalal j\u00e4tkab ka L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudiste podcastisari \"Viru v\u00f5nked\" uute k\u00fclalistega. Saade on eetris korra n\u00e4dalas.\nIntervjuud Mai Kroonm\u00e4ega saab kuulata siit:\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Riigikogu eelinfo teisip\u00e4evaks, 5. septembriksRiigikogu eelinfo teisip\u00e4evaks, 5. septembriks\nKomisjoni istung\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni erakorralisel istungil \u2013\nkell 12.30: kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoniga.\nS\u00fcndmused\nKell 10 \u2013 P\u00f5hjamaade toetusr\u00fchm kohtub Islandi endiste\nparlamendiliikmetega (J. T\u00f5nissoni n\u00f5upidamisruum).\nKell 10.30 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Kanada\nv\u00e4lisministri esindaja Robert Oliphantiga.\nKell 12.30 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb tippkohtumisel Tallinn\nDigital Summit (Kultuurikatel).\nKell 14 \u2013 Riigikogu liige Margit Sutrop k\u00f5neleb avatud valitsemise\npartnerluse tippkohtumise raames toimuval avatud parlamendi teemalisel\nseminaril. Seminari t\u00f6\u00f6keel on inglise keel. Seminarist on\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/5\/et> (Riigikogu\nkonverentsisaal).\nKell 16 \u2013 majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ja liige Andres Sutt\nkohtuvad Rootsi parlamendi transpordi- ja kommunikatsioonikomisjoniga (O.\nStrandmani n\u00f5upidamisruum).\nKell 16.45 \u2013 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta esineb\nk\u00f5nega tippkohtumisel Tallinn Digital Summit (Kultuurikatel).\nKell 17.30 \u2013 Riigikogu Eesti-Prantsusmaa parlamendir\u00fchma esimees Andres\nSutt kohtub Prantsuse Rahvusassamblee Prantsuse-Eesti s\u00f5prusr\u00fchma juhi\nLuc Lamirault\u2019ga.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n1.\u20136. september\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb 7. Tbilisi Rahvusvahelisel\nKonverentsil Tbilisis Gruusias.\n2.\u201314. september\nTuumaenergia toetusr\u00fchma esimees Mario Kadastik ja liige Toomas Uibo\nosalevad Eesti tuumaenergia t\u00f6\u00f6r\u00fchma visiidil Ameerika \u00dchendriikidesse.\n5.\u20138. september\nKorruptsioonivastase erikomisjoni liige Eduard Odinets osaleb 32.\nmajandusfoorumil Karpaczis Poolas.\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\n631 6592, 510 6179\nmerilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"\"Map tea, egas ma m\u00f6ni kloun ole\"Kuressaare Haigla Toetusfondi lehel saab lugeda \u00fche t\u00e4naseks II kursuse l\u00f5petanud saarlasest \u00f5endustudengi p\u00e4evikuid, mis on toored, ausad ja autentsed. Avaldame need autori loal muutmata kujul ka Saarte H\u00e4\u00e4le veebis.\"T\u00e4na sain pidada maha vestluse h\u00e4rraga, kes oli kindlal arvamusel, et teda hoitakse siin haiglaseinte vahel karistuseks mingisuguse \u00f5\u00f5vastava kuriteo eest. Kogu personal on vangivalvurid ning k\u00e4imas on mingi ulatuslik vanden\u00f5u.\nAusalt\u00f6eldes ma ei saanudki l\u00f5puni aru, kas ta m\u00f5tles seda k\u00f5ike pooleldi huumoriga v\u00f5i arvas t\u00f5siselt, et siin on lahti rullumas mingi \u201eShawshank redemption\u201c v\u00f5i \u201eShutter island\u201c t\u00fc\u00fcpi olukord.\nVahetasin h\u00e4rral k\u00e4e peal olevat sidet. Istub vaikselt voodi \u00e4\u00e4rel, k\u00f5lgutab jalgu ja \u00fctleb \u201eOpsti!\u201c kui \u00fcks suss varba otsast maha kukub. \u201eNonii, side vahetatud, k\u00f5ik on uus ja puhas ja kena,\u201c \u00fctlen talle p\u00e4rast t\u00f6\u00f6 l\u00f5petamist. Vaikus.\n\u201eKas ma n\u00fc\u00fcd saan koju?\u201c k\u00fcsib ta pilku minu silmadesse lukustades. \u201eSee ei ole kahjuks minu otsustada. Kui arst leiab, et oled n\u00fc\u00fcd piisavalt terve ja k\u00f5bus, saad kohe minna. Seni aga tahame sul natuke aega veel silma peal hoida ning veenduda, et sul k\u00f5ik h\u00e4sti oleks\u201c vastan rahustuseks. H\u00e4rra \u00e4gestub. \u201eMILLE EEST MIND SIIN KINNI HOITAKSE? Kus mo dokumendid on? Milles mind s\u00fc\u00fcdistatakse?\u201c\nNo okei. Enam mul \u00fckski n\u00e4rv ei liigu, sest alles hetk tagasi tulin v\u00e4lja palatist, kus \u00fcks teine patsient \u00e4hvardas mind sussiga visata selle p\u00e4rast, et ma keeldusin talle kohvikust j\u00e4\u00e4tist toomast. See on natuke irooniline, arvestades, et tal endal olid m\u00f5lemad jalad amputeeritud ning alles m\u00f5ni aeg tagasi murdsime piike selle p\u00e4rast, et ta ei s\u00f6andanud ise end ratastooli vinnama ning \u00fc\u00fcrgas iga kord kedagi appi.\nJ\u00e4\u00e4tisteks ei olnud mul sel hetkel aega. Pealegi oli ta juba keresse ajanud kaks j\u00e4tsi ning veel ei olnud isegi keskp\u00e4ev. Olgugi, et ta oma m\u00fcnte kokku kraapides pakkus mulle alati altk\u00e4emaksu (\u201eN\u00e4e, v\u00f5ta kohvikust \u00fcks mulle ja too endale ka\u201c). Hakkasin juba vaikselt kartma, et saab varsti talle toimikusse lisada ka diabeedi.\nTema puhul oli tegu t\u00e4ieliku asendustegevusega, sest osakonnas ei antud talle k\u00e4rakat ja piirati suitsetamist, niisiis oli vaja kuskilt oma dopamiini laks k\u00e4tte saada. P\u00e4rast mu alatut keeldumist ja tema vaimustavat tantrumit rullis ta veidi aega hiljem end ratastooliga \u00f5eposti, kus ma parajasti arvutisse sissekandeid tegin. Tajusin juba ta olekus peegeldumas patukahetsust eelneva bravuuritsemise p\u00e4rast.\n\u201e\u00c4ra isegi m\u00f5tle,\u201c \u00fctlen arvutist pilku t\u00f5stmata. Ma tean k\u00fcll, et ta pugejalik maneer on tingitud sellest, et ta kas tahab suitsu (j\u00e4lle) v\u00f5i tuleb taaskord kangekaelselt vehkima oma sente t\u00e4is kilekotiga, mida \u00fckski, tema arvates t\u00fchi inimhing siin osakonnas, ei ole n\u00f5us viima kohvikusse ja j\u00e4\u00e4tise vastu vahetama.\n\u201eEIIII, ma ei tahagi j\u00e4\u00e4tist! M\u00f5tlesin \u00fcmber. Tahaks k\u00fcpsist ja kommi. Domino k\u00fcpsist. Ja marmelaadi kommi. Pakiga. \u00dche saad omale ka. Kommi, mitte paki.\u201c Ikkagi keeldusin, sest t\u00f6\u00f6 oli pooleli. Sain vastuseks vaid \u201eKURADI KURAT\u201c ning juba kihutas ta 100 km\/h m\u00f6\u00f6da koridori tagasi oma palatisse.\nIsehakanud vang akna\u00e4\u00e4rses voodis oli aga endiselt arvamusel, et k\u00f5ik siin ilmas sakib ega ilmutanud just suurimat vaimustust, kui tulin teda jalutustiirule kaasa kutsuma. Samuti ei uskunud ta mo v\u00e4iteid, et ta dokumendid on k\u00f5ik kindlas kohas, mitte Somaaliasse maha m\u00fc\u00fcdud.\n\u00dcldse on praegu siia osakonda kokku sattunud parajad t\u00fc\u00fcbid. \u00dched poisid 4. palatist otsustasid korraldada kavala diversiooni. Pidasime just istungit-koosolekut, kui puhketuppa astub sisse p\u00f5etaja ning k\u00fcsib: \u201eKuulge, poisid neljandas v\u00e4idavad, et nad pole s\u00fc\u00fca saanud.\u201c V\u00f5tsin seda maru isiklikult, sest ma tean, et olin see, kes nendele s\u00f6\u00f6gi ette viis. Mis m\u00f5ttes? Kas ma olen t\u00e4iesti delulu? Uurisime asja. Selgus, et t\u00fc\u00fcbid olid k\u00f5ik kenasti \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud, aga, ja ma tsiteerin,\u201c tahtsid lihtsalt, et noored praktikandid uuesti nende tuppa tuleksid\u201c. Kahjuks see plaan neil l\u00e4bi ei l\u00e4inud.\nErilist nalja pakub tervele osakonnale \u00fcks tore naine, kes v\u00e4\u00e4nab k\u00f5ik olukorrad ja n\u00e4htused v\u00e4rssideks. Selline m\u00f6nus parajalt korpulentne t\u00e4di, kelle puhul mul tekkis kohe tunne, et ta teeb raudselt megah\u00e4id pannkooke. Osakonna perenaine k\u00e4ib taaga (ja muidugi paljude teistega) aeg-ajalt jutustamas, paneb k\u00e4e \u00fcmber nagu vanale tuttavale ning n\u00f5nda nad siis teineteist naerutavad.\nKui k\u00f5ik need tema haikud saaksid biidi ka peale, peaksid Nublud, Reketid ja Eminemid hirmust konkurendi ees vaikselt tudisema. Tahtsime ta esitlust videosse ka v\u00f5tta, aga siis ta, k\u00e4re mutt, sajatas seepeale: \u201eMap tea, egas ma m\u00f6ni kloun ole.\u201c\nKui v\u00e4hegi aega on, j\u00e4\u00e4n m\u00f5ne patsiendiga pikemalt jutustama ning on n\u00e4ha, et osadel on t\u00f5esti puudus suhtlemisest. N\u00e4is, et m\u00f5ni isegi ei kipu niiv\u00e4ga koju minema. \u00dcks naine \u00fctles mulle, et kodus ei oota teda mitte keegi, siin on tal aga terve palatit\u00e4is jutukaaslasi. V\u00e4hemalt oskab m\u00f5ni igas asjas positiivset leida.\""}
{"text":"IMF Eestile: te olete pooled maailma riigid kahtlaseks nimetanud, keskenduge oluliseleT\u00e4na avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) rahvusvahelise rahapesuraporti, milles andis \u00fclevaate Balti ja Skandinaavia riikide olukorrast. Eesti puhul torkab silma raha v\u00e4ljavool teatud riikidesse ning viis, kuidas meie ametnikud ja pangad riskidega \u00fcmber k\u00e4ivad.IMFi v\u00e4rskes raportis seisab Eesti kohta, et piiri\u00fclesed maksed olid suuremad kuni aastani 2013, siis j\u00e4i nende osakaal v\u00e4iksemaks, aga alates 2020. aastast on nende osakaal j\u00e4lle suurenema hakanud. Viimase kahe aastaga on need mahud lausa kahekordistunud.\nSealjuures saab suuremat osa rahaliigutamisest selgitada majandustegevusega. K\u00fcmne riigi sekka, kellega Eesti k\u00f5ige enam makseid vahetab, kuuluvad n\u00e4iteks teised Skandinaavia riigid. Siiski: IMF toob v\u00e4lja, et majandustegevusega ei saa p\u00e4ris selgitada Suurbritanniaga toimuva maksetegevuse mahtu ning Leedust Eestisse tehtavaid makseid. Samuti ei saa ainu\u00fcksi majandustegevusega selgitada rahaa voolamist \u0160veitsi, Hong Kongi, Lichtensteini, Singapuri, Maltale, Araabia \u00dchendemiraatidesse, Mani saarele, Gibraltarile, Mauritiusele ja Monacosse.\nIMF t\u00f5i Eesti kohta k\u00e4ivas kokkuv\u00f5ttes v\u00e4lja, et Eestil on v\u00e4ga lai kahtlaste riikide nimekiri. Sinna on IMFi s\u00f5nul sattunud peaaegu pooled maailma finantsjurisdiktsioonid - tervelt 110 riiki. \u00abArvestades, et Eestil on v\u00e4ga v\u00e4ikesed maksete mahud enamike k\u00f5rge riskiga riikide nimekirja riikidega, v\u00f5ib olla kasulikum keskenduda jurisdiktsioonidele, millega on olulises mahus maksetegevust ja millel on oluline rahapesuriski potentsiaal,\u00bb anti raportis Eestile n\u00f5u."}
{"text":"Kallas: annan erikomisjonile lepingud ja kontov\u00e4ljav\u00f5tted laenutehingu kohta, kui lubate, et rohkem k\u00fcsimusi ei k\u00fcsiPeaminister Kaja Kallas (RE) lubas Postimehega r\u00e4\u00e4kides, et edastab juba t\u00e4na \u00f5htul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile lepingud ja kontov\u00e4ljav\u00f5tted tema abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consultile antud laenude kohta.Kui erikomisjoni liikmed k\u00fcsisid Kallaselt t\u00e4nasel istungil, kas ta on n\u00f5us jagama lepinguid ja kontov\u00e4ljav\u00f5tteid konkreetsete tehingute kohta, reageeris peaminister t\u00f5rjuvalt. Ta k\u00fcsis, kui kaugele selliste palvetega v\u00e4lja minnakse ning kas \u00fchel hetkel palutakse tal jagada tervet konto v\u00e4ljav\u00f5tteid.\nSama k\u00fcsis ta p\u00e4rastl\u00f5unase koalitsioonin\u00f5ukogu istungi j\u00e4rel Postimehelt: \u00abKas te \u00fctlete, et kui ma esitan lepingu ja pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tted nende maksete kohta, siis te ei k\u00fcsi enam \u00fchtegi k\u00fcsimust?\u00bb \u00fctles ta. Ta lisas: \u00abKui te lubate, et te rohkem k\u00fcsimusi ei esita, siis ma esitan veel t\u00e4na selle laenulepingu ja pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tted ka sellele komisjonile.\u00bb\nT\u00e4nasel komisjoni kuulamisel k\u00fcsiti Kallaselt ka, kas ta v\u00f5iks jagada enda tuludeklaratsioone ajast, kui ta t\u00f6\u00f6tas veel advokaadina, et t\u00f5estada, et tal t\u00f5epoolest oli abikaasale laenamiseks \u00fcle 350 000 euro olemas. \u00abKas teile tundub see m\u00f5istlik? Isegi maksuamet hoiab neid seitse aastat. Minu tegevus enne seda, kui ma poliitikuks l\u00e4ksin 2010. aastal, mis on 13 aastat tagasi... Ma ei ole midagi varjanud, ma pole kuskil j\u00e4tnud midagi deklareerimata, ma olen maksnud nende summade pealt,\u00bb lausus ta Postimehele.\u00a0\u00abMind on l\u00e4bi valgustatud nii palju kui on absoluutselt v\u00f5imalik. Mul on NATO k\u00f5ige k\u00f5rgema taseme load. Siis v\u00f5iks olla nii, et k\u00f5ik opositsioonipoliitikud teevad eeskujuna avalikuks k\u00f5ik tuludeklaratsioonid aegade algusest kuni nad t\u00f6\u00f6le l\u00e4ksid. V\u00f5iks olla mingi piir. Maksuamet on selle jaoks, riigikogu tegelegu seadusandlusega, see on riigikogu roll, mitte panna p\u00fcsti mingeid uurimusi, mille menetluseks neil p\u00e4devusi pole.\u00bb\nTerve t\u00e4nane erikomisjoni istung on avalikkuses juba parasjagu kriitikat kaasa toonud. N\u00e4iteks riigikontrolli kommunikatsioonin\u00f5unik Toomas Mattson m\u00e4rkis, et t\u00e4nane kuulamine oli n\u00e4ide sellest, kuidas nii komisjoni liikmed kui ka peaminister h\u00e4lbivad selgelt teemadest ja konkreetsetest k\u00fcsimustest.\nMattson kirjutas: \u00abNad v\u00f5iks ometi kordki vaadata, kuidas nt USA Kongressi uurimiskomisjonides v\u00f5i UK parlamendikomisjonides k\u00e4ib suhtlus, k\u00fcsimuste esitamine ja vastamine. Samas oli ka peaminister, kes teadis v\u00e4ga h\u00e4sti, mis teemadest juttu tuleb, selgelt ette valmistamata, mis on t\u00e4iesti sobimatu, ega suutnud isegi vastata k\u00fcsimusele, millal t\u00e4pselt \u00fcks v\u00f5i teine leping on s\u00f5lmitud ja kammis istungi ajal telefoni. Ja komisjoni liikmed ei peatanud teda ega esitanud tihti k\u00fcsimust uuesti, kui peaminister k\u00fcsimusele vastas nihkega ehk mitte t\u00e4pselt k\u00fcsimusele, mis on esitatud. Kokkuv\u00f5ttes - m\u00f5lemalt poolt t\u00e4ielik kaootiline jama. Komisjon on ise\u00e4ranis n\u00e4idanud k\u00fcsitlemisel l\u00e4bim\u00f5tlematust ja peaminister ettevalmistamatust.\u00bb\nMiks Kallase n\u00e4gemuses t\u00e4nane komisjon nii k\u00e4est l\u00e4ks ning mis mulje tal t\u00e4nasest kuulamisest j\u00e4i?\u00a0\u00abEks see mulje on, et minult n\u00f5utakse asju, mida teistelt ei n\u00f5uta. Seda ma \u00fcritasingi v\u00e4lja tuua. Ma olen olnud v\u00e4ga avatud ja aus ning selle eest mind praegu nuheldakse.\u00bb\nSamuti k\u00fcsis Postimees Kallaselt, kas ta tunneb, et Venemaal \u00e4ri edasi ajav Metaprint pettis Stark Logisticsut, kui veoettev\u00f5te arvas, et aitab Metaprintil Venemaal pelgalt \u00e4ri kokku pakkida.\u00a0\u00abMetaprinti kohta peate k\u00fcsima Metaprintilt, Stark Logisticsult Stark Logisticsult. Isegi minu abikaasa pole enam selle ettev\u00f5ttega seotud.\u00bb\nKas Metaprinti tegevus l\u00e4heb vastuollu Kallase moraalsete p\u00f5him\u00f5tetega? \u00abMa olen olnud kogu aeg seda meelt ja v\u00e4ga selgelt \u00f6elnud v\u00e4lja, et igasugune tegevus Venemaal peab l\u00f5ppema, kuni s\u00f5da Ukrainas kestab.\u00bb\n\nLauri L\u00e4\u00e4nemets\nMadis Veltman\n\n\nL\u00e4\u00e4nemets: me ei pruugi vastuseid saada, kui komisjon \u00f5igeid k\u00fcsimusi ei k\u00fcsi\n\nSotsiaaldemokraatliku erakonna juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets t\u00f5des, et tal ei ole p\u00e4devust hinnata, kas k\u00f5ik see, mida kirjutab, on t\u00e4pselt nii ka olnud. Sotsid on tema s\u00f5nul lootnud, et erikomisjonde arutelud annavad kindluse, kuidas skandaali keskmes faktid ja kronoloogia t\u00e4pselt olid.\n\u00abMa saan aru, et ega komisjon ega t\u00e4na ei pingutanud vist ka, et faktilist-kronoloogilist j\u00e4rjekorda tuvastada. Seal keskenduti muudele asjade, nii et ma kardan, et me ei pruugi vastuseid saada, kui komisjon \u00f5igeid asju ei k\u00fcsi,\u00bb nentis ta.\nNii nagu v\u00e4lisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) m\u00e4rkis eelmisel n\u00e4dalal, et Kallas peab usalduse taastamiseks j\u00e4rgmisi samme astuma, peab ka L\u00e4\u00e4nemets usalduse taastamist nii peaministri institutsiooni, valitsuse kui Eesti riigi suhtes oluliseks. Kuid see on ainult Reformierakonna enda teha.\u00a0\u00abK\u00f5ige olulisem asi, mida Eesti inimesed tahavad teada, on et probleemi m\u00f5istetakse ja sellest saadakse aru. L\u00f5puks on see nende valik, kuidas nad seda k\u00f5ike teevad.\u00bb\nKui skandaali alguse j\u00e4rgsel valitsuse pressikonverentsil \u00fctles sotsist regionaalminister Madis Kallas, et nende erakonnal rohkem k\u00fcsimusi ei ole, siis L\u00e4\u00e4nemets selgitas n\u00fc\u00fcd, et see oli pelgalt tolle hetke seisuga tehtud avaldus. \u00abTema teadis k\u00fcsida neid k\u00fcsimusi, mis sel hetkel meedias \u00fcleval olid olnud. Neile sai ta vastused. Sellel hetkel rohkem k\u00fcsimusi ei olnud. See ei t\u00e4henda, et hiljem poleks rohkem k\u00fcsimusi tekkinud. P\u00e4rast on nii palju informatsiooni ajakirjanduses tulnud, \u00fcks leht kirjutab \u00fcht ja teine teist.\u00bb\nL\u00e4\u00e4nemets lisas, et hetkel pole mureks isegi konkreetselt vastuseta j\u00e4\u00e4mine, vaid just asjaolu, et neid vastuseid on liiga palju. \u00abMina olen lugenud erinevaid versioone \u00fche, teise ja kolmanda kohta. Mina\u00a0ei tea enam, mis \u00f5ige on.\u00bb"}
{"text":"Kallas lubas esitada erikomisjonile lepingud ja kontov\u00e4ljav\u00f5ttedTALLINN, 4. september, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas lubas Postimehega r\u00e4\u00e4kides, et edastab esmasp\u00e4eva \u00f5htul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile lepingud ja kontov\u00e4ljav\u00f5tted tema abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consultile antud laenude kohta.\nKui erikomisjoni liikmed k\u00fcsisid Kallaselt esmasp\u00e4evasel istungil, kas ta on n\u00f5us jagama lepinguid ja kontov\u00e4ljav\u00f5tteid konkreetsete tehingute kohta, reageeris peaminister t\u00f5rjuvalt. Ta k\u00fcsis, kui kaugele selliste palvetega v\u00e4lja minnakse ning kas \u00fchel hetkel palutakse tal jagada tervet konto v\u00e4ljav\u00f5tteid.\nSama k\u00fcsis Kallas p\u00e4rastl\u00f5unase koalitsioonin\u00f5ukogu istungi j\u00e4rel Postimehelt: \"Kas te \u00fctlete, et kui ma esitan lepingu ja pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tted nende maksete kohta, siis te ei k\u00fcsi enam \u00fchtegi k\u00fcsimust?\". Ta lisas: \"Kui te lubate, et te rohkem k\u00fcsimusi ei esita, siis ma esitan veel t\u00e4na selle laenulepingu ja pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tted ka sellele komisjonile.\"\nEsmasp\u00e4eval komisjoni kuulamisel k\u00fcsiti Kaja Kallaselt ka, kas ta v\u00f5iks jagada enda tuludeklaratsioone ajast, kui ta t\u00f6\u00f6tas veel advokaadina, et t\u00f5estada, et tal t\u00f5epoolest oli abikaasale laenamiseks \u00fcle 350 000 euro olemas.\n\"Kas teile tundub see m\u00f5istlik? Isegi maksuamet hoiab neid seitse aastat. Minu tegevus enne seda, kui ma poliitikuks l\u00e4ksin 2010. aastal, mis on 13 aastat tagasi. Ma ei ole midagi varjanud, ma pole kuskil j\u00e4tnud midagi deklareerimata, ma olen maksnud nende summade pealt,\" lausus Kallas Postimehele.\n\"Mind on l\u00e4bi valgustatud nii palju kui on absoluutselt v\u00f5imalik. Mul on NATO k\u00f5ige k\u00f5rgema taseme load. Siis v\u00f5iks olla nii, et k\u00f5ik opositsioonipoliitikud teevad eeskujuna avalikuks k\u00f5ik tuludeklaratsioonid aegade algusest kuni nad t\u00f6\u00f6le l\u00e4ksid. V\u00f5iks olla mingi piir. Maksuamet on selle jaoks, riigikogu tegelegu seadusandlusega, see on riigikogu roll, mitte panna p\u00fcsti mingeid uurimusi, mille menetluseks neil p\u00e4devusi pole,\" lisas peaminister.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kas sul on t\u00f5esti lapse jaoks rahast kahju?150eurone iluprotseduuride kinkekaart lastaia\u00f5petajale? 200 eurot lasteaia l\u00f5pupeo tarvis? 40 eurot r\u00fchmarahaks? Kustmaalt pingutavad lapsevanemad \u00fcle ega arvesta sellega, et k\u00f5igil ei ole v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi?Uus \u00f5ppeaasta on k\u00e4es ja lasteaedades-koolides rahakogumised j\u00e4lle k\u00e4ima l\u00e4inud. K\u00fcsides, kui kalleid v\u00e4ljas\u00f5ite, pidusid v\u00f5i \u00f5petajate kinke \u00fches v\u00f5i teises lastekollektiivis tehakse, m\u00e4rkan, kuidas emad \u00fckshaaval s\u00fcttivad. Kuulates k\u00fcmnete emade lugusid, n\u00e4ib, et igas lasteaiar\u00fchmas on just need kindlad paar ema, kes kipuvad k\u00f5ike veidi liiga suureks paisutama. \u201eNad elavad ise ka \u00fcle oma v\u00f5imete. V\u00e4ike koht, ikka r\u00e4\u00e4gitakse,\u201c poetab \u00fcks ema. \u201eNeil on liiga palju vaba aega,\u201c arvab teine. \u201eNende raha tuleb meeste k\u00e4est ja nad ei tea ise, kui raskelt raha teenimine k\u00e4ib,\u201c pakub kolmas. \u00dchestki liialt priiskavast isast ma kummalisel kombel ei kuule.\u201eK\u00fcsimus pole selles, et mina ei saaks maksta. Aga tean mitmeid vanemaid, kellele k\u00e4ib see \u00fcle j\u00f5u, ja h\u00e4dasolija ju ise seda ei \u00fctle,\u201c usaldab \u00fcks ema. Teised arvavad, et raiskamine pole lihtsalt m\u00f5istlik. Aga m\u00f5ned tunnistavad, et maksavad, hambad ristis, toidulaua arvelt k\u00f5ik \u00e4ra - kahju oleks last millestki ilma j\u00e4tta.Mitmed emad r\u00e4\u00e4givad, et ei soovi ise raha koguda. Nad teavad oma laste kollektiividest, et laekuriks ei kipu eriti keegi, sest on neid, kes summasid \u00e4ra ei maksa. Ja seda ilmselt lihtsal p\u00f5hjusel - k\u00fcsitu on liiga suur.Kurvima loo r\u00e4\u00e4gib kolme lapse ema Kersti: \u201eK\u00f5ige raskem oli siis, kui ma ei saanud \u00f5petaja kingitusse panustada ja minu kolme lapse nimed j\u00e4eti kaardilt v\u00e4lja. Teised lapsed teadsid sellest ja hakkasid minu lapsi kiusama.\u201c Tema s\u00f5nul l\u00e4heb kolme koolilapse peale \u00f5ppeaasta jooksul 300 eurot puhtalt kingituste, v\u00e4ljas\u00f5itude ja pidude tarvis - seda on tema tagasihoidliku sissetuleku juures selgelt liiga palju.MIKS SA S\u00dcNNITASID LAPSED, KUI MAKSTA EI TAHAMeriti t\u00fctred on 14- ja 4aastased. \u201eKui mu vanem laps k\u00e4is lasteaias, olid tema r\u00fchmakaaslastel v\u00e4ga aktiivsed vanemad, kes muudkui korraldasid \u00fcritusi ja j\u00f5ulumaadel k\u00e4ike. \u00dchel hetkel m\u00e4rkasin, et \u00fcks laps ei k\u00e4inud kunagi neil p\u00e4evil kohal, kui oli m\u00f5ni etendus, pidu v\u00f5i v\u00e4ljas\u00f5it. Mul oli temast v\u00e4ga kahju,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.Kui siis aktiivsed emad hakkasid korraldama l\u00f5pupidu, mida pidid k\u00fclastama ka Elsa ja Superman ning mille jaoks tuli igal perel v\u00e4lja k\u00e4ia 125 eurot, t\u00f5stis Merit h\u00e4\u00e4lt. \u201e\u00dctlesin, et m\u00f5nes peres l\u00f5petab teine laps p\u00f5hi- v\u00f5i keskkooli, k\u00f5igil lihtsalt pole seda raha. Korraldajad tegid mulle selgeks, et tahan laste peo \u00e4ra rikkuda.\u201c\u00d5nneks h\u00e4\u00e4letasid mitmed lapsevanemad rahakotiga - j\u00e4tsid lihtsalt \u00fclekande tegemata. \u201eSiis n\u00f5udsid korraldajad, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud peavad selle v\u00f5rra rohkem maksma. Mina polnud n\u00f5us. Korraldajad solvusid seepeale nii hirmsalt, et t\u00fchistasid k\u00f5ik plaanitu.\u201c Pidu siiski \u00e4ra ei j\u00e4\u00e4nud, vaid tehti teiste vanemate eestvedamisel, veidi tagasihoidlikumana, ent lastele kindlasti meeldej\u00e4\u00e4vana. Iga pere panustas 40 eurot.Noorema t\u00fctre s\u00f5ime l\u00f5pupidu pani taas Meriti \u00f5iglustunde proovile. \u201eMai l\u00f5pus sain kirja, et 8. juunil on pidu, k\u00f5ik peavad maksma 38 eurot. Selle eest plaanisid korraldajad esinejaid, torti ja \u00f5petajatele lilli. Kirjutasin vastu, et minu arvates ei peaks s\u00f5ime l\u00f5petamine nii suurejooneline olema. Sain vastuseks, et maksavad ainult need pered, kes osaleda soovivad. Kuueteistk\u00fcmnest perest tahtis osaleda kaheksa. Kuulsin k\u00f5iksugu vabandusi, miks ei osaleta. Pakkusin, et ehk on asi \u00fclepaisutatud summas. Viimaks vahetati esinejad odavamate vastu, summa l\u00e4ks v\u00e4iksemaks ja paljud pered siiski osalesid.\u201c Meriti s\u00f5nul oli pidu tore, ehkki mudilased nautisid rohkem ringijooksmist ja sn\u00e4kke kui esinemist.L\u00f5pupeol ei suutnud Merit keelt hammaste taga hoida. \u201e\u00dctlesin, et selliseid asju v\u00f5iks pikemalt ette \u00f6elda, mitte arvata, et inimesed leiavad 38 eurot kohe. Sain vastuseks, et miks ma siis \u00fcldse s\u00fcnnitasin lapsed, kui ma ei j\u00f5ua nende eest maksta. Asi pole ju selles, et mina ei j\u00f5ua maksta, aga ma samastun kergelt nendega, kes ei j\u00f5ua. Praegu on k\u00f5ik hinnad ja euribor j\u00e4rsult t\u00f5usnud.\u201cSAADAME \u00d5PETAJA ILUSALONGILisaks k\u00fcsitavale rahasummale v\u00f5ib vanemates k\u00fcsimusi tekitada selle kasutus. \u201eLasteaia\u00f5petaja viimase s\u00fcnnip\u00e4eva eel sain kirja ettepanekuga, et v\u00f5iksime \u00f5petajale kinkida 150eurose ilusalongi kinkekaardi,\u201c meenutab Andra m\u00f5rult. \u201e\u00d5petaja oli \u00fchele vanemale \u00f6elnud, et tahaks just sellist kingitust. Kirjutasin vastu, et see summa on liiga suur. Lisaks iluteenus - mida me sellega oma lastele \u00f5petame? Minu arvates v\u00f5iksid lapsed ise \u00f5petajale hoopis lilli viia, sedasi \u00f5piksid nad kinkimist. Kui vanemad koguvad raha, on see lihtsalt sponsoreerimine, lapsed ei \u00f5pi niiviisi t\u00e4nulikkust n\u00e4itama.\u201cAndra r\u00f5\u00f5muks tehti \u00f5petajale l\u00f5puks siiski v\u00e4iksem kink. Samas meenutab ta ka teist lugu: \u201eJ\u00f5uludeks kinkisime \u00f5petajatele kosmeetikabr\u00e4ndi 100eurosed j\u00f5ulukalendrid. No halloo! \u00d5petajad on t\u00e4iskasvanud naised ja neil on v\u00e4ljakujunenud kosmeetikaeelistused, v\u00f5ib-olla nad ei kasuta igasugust kosmeetikat, mis neile kingitakse. Ja j\u00f5ulukalender? Ega nad lapsed pole! Pakkusin, et v\u00f5iksime neid meeles pidada kas spaa- v\u00f5i m\u00f5ne muu kinkekaardiga, et nad saaksid ise valida, mida soovivad, aga keegi ei kuulanud mind.\u201cAndra usub, et lillekimbustkommikarbist piisab kingiks t\u00e4iesti. \u201eSaan aru, et vanemad tahavad kinkida emotsiooni, aga t\u00e4nap\u00e4evases \u00fclek\u00fcllastunud maailmas on seda raske teha. Arvan, et v\u00e4ga m\u00f5istlik lahendus on kinkekaart - \u00f5petaja saab ise midagi valida. \u00d5petaja teeb seda t\u00f6\u00f6d teadlikult ja teab, mis ta palk on,\u201c tuletab ta meelde.ON SEE IKKA M\u00d5ISTLIK? Margaret arvab aga, et kuna \u00f5petajate palk pole kiita, ei peaks neile rahalist kingitust tehes sente lugema.Margareti ja tema abikaasa sissetulekud \u00fcletavad Eesti keskmise, seega pole ta n\u00e4inud vajadust v\u00e4hem panustada. \u201e\u00d5petajad on ju olnud meie lastega iga p\u00e4ev k\u00f5ik need aastad. Noorema lapse lasteaia l\u00f5petamise peale l\u00e4ks umbes 150 eurot, aga sellest suur osa oli \u00f5petajate kink, kuhu iga\u00fcks panustas s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi. \u00d5petajad said iga\u00fcks umbes 500 eurot. Vanem laps k\u00e4is eralasteaias ja tema lasteaia l\u00f5petamine maksis 200 eurot. Seal oli ka tavaks, et \u00fche lapse isa kinkis \u00f5petajatele iga aasta l\u00f5pus 1000 eurot - tegu on v\u00e4ga j\u00f5uka inimesega. Teised panid n\u00e4puotsaga juurde.\u201c Muidu Margareti laste lasteaedades \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju raha ei korjatud, aasta peale 30-40 eurot.Ometi pole ka k\u00f5ik erahoidude laste vanemad suurte v\u00e4ljaminekute poolt. Niina s\u00f5nul pole k\u00fcsimus summas, vaid selles, kas see on t\u00f5esti vajalik. \u201eMeie lasteaia l\u00f5pupeo panus k\u00f5ikidelt vanematelt oli 200 eurot. Algul oli see summa veelgi suurem, aga leidsime l\u00f5puks k\u00e4rpekohti - n\u00e4iteks loobusime j\u00e4\u00e4tisemasinarendist, kui tort juba niikuinii oli.\u201c Summa sees olid lisaks toitlustusele veel l\u00f5puraamatud, \u00f5hupallid ja mustkunstnik. \u201eLapsed j\u00e4id peoga rahule, aga neile meeldinuks see ka siis, kui poleks nii suurejooneline olnud. Mustkunstnik, kes ajas summa eriti suureks, esines 20 minutit ja ausalt \u00f6eldes lapsed temast vaimustuses polnudki.\u201c Niina j\u00e4\u00e4b endale kindlaks - 200 eurot lasteaia l\u00f5pupeoks on liig mis liig.Jaune toob kaksikute emana v\u00e4lja, et sageli ei m\u00f5elda raha kogudes mitmike vanematele. \u201eEelmisel s\u00fcgisel koguti \u00f5petajate kinkideks raha - 20 eurot \u00fche lapse pealt. Ma ehmatasin \u00e4ra. Meil on ka vanem laps, kes k\u00e4ib lasteaias, ja nende r\u00fchmas k\u00fcsiti 10 eurot. Meie pere pidanuks 50 eurot korraga v\u00e4lja k\u00e4ima. \u00dctlesin, et seda on liiga palju. \u00d5nneks toetas mind teine kaksikute ema ja v\u00e4hendasime summa 10 eurole. Selle eest said k\u00f5ik \u00f5petajad s\u00fcnnip\u00e4eval lilled ja v\u00e4ikse meene.\u201cJaune s\u00f5nab, et kujutas ette, et lapsed hakkavad lasteaias ise \u00fckshaaval \u00f5petajale lilli viima, aga see polevat t\u00e4nap\u00e4eval moes. \u201eMulle meeldis lapsena vaadata oma \u00f5petaja emotsiooni, kui talle lilled v\u00f5i kommikarbi viisin, ent praegu korraldavad vanemad k\u00f5ik \u00e4ra,\u201c nendib ta nukralt.LIIGA KALLIS L\u00d5PUREISMured ei l\u00f5pe lasteaiaga. Koolilaste vanemad imestavad, miks korraldatakse ekskursioone, mis paneb osa vanemaid end l\u00f5hki maksma.\u201eKas klassiekskursioon peab t\u00e4nap\u00e4eval olema just v\u00e4lismaal?\u201c k\u00fcsib Riina, kelle t\u00fctar l\u00f5petas sel aastal p\u00f5hikooli. Klass s\u00f5itis kooli l\u00f5petamise puhul Soome, kus nad k\u00fclastasid l\u00f5bustusparki ja muuseumi ning \u00f6\u00f6bisid hotellis. Kokku maksis reis ligi 300 eurot. \u201eEestis on suvel nii palju v\u00f5imalusi matkata ja telkida. Mulle tundub, et klassijuhataja v\u00f5iks siin arvestada, et k\u00f5igil vanematel pole ehk sellist raha v\u00f5imalik v\u00e4lja k\u00e4ia. Kui peres on mitu last ning suvel on plaanitud veel laagreid ja v\u00e4ljas\u00f5ite, on see summa p\u00e4ris suur. Ja keegi ei taha ju oma last klassiekskursioonist ilma j\u00e4tta,\u201c m\u00f5tiskleb Riina. Ta ei t\u00f5statanud teemat lapsevanemate ringis, sest talle n\u00e4is, et k\u00f5ik on reisiga p\u00e4ri.P\u00f5hikooli l\u00f5pureisid on t\u00f5esti \u00fched koolitee kulukamad ettev\u00f5tmised. Enamasti s\u00f5idavad l\u00f5petajad m\u00f5neks p\u00e4evaks l\u00e4hiriikidesse v\u00f5i Eesti eri paikadesse. M\u00f5nes koolis on l\u00f5pureiside hinnad kerkinud ka 1000 euroni, mis kahtlemata k\u00f5igile j\u00f5ukohane ei ole.Marta jutustab, kuidas tema poja klassis k\u00e4iv ukraina t\u00fcdruk \u00fchiselt l\u00fchikeselt v\u00e4ljas\u00f5idult eemale j\u00e4i. \u201eArusaadav, et neil pole v\u00f5imalik selle eest maksta, kui ema \u00fcksinda t\u00f6\u00f6tab ja palju ei teeni. \u00dctlesin siis korraldavale emale, et kui ta teadis, et see t\u00fcdruk pole raha maksnud, v\u00f5inuks teha \u00fcleskutse, et maksame selle t\u00fcdruku s\u00f5idu koos kinni. Paar eurot inimese kohta pole ju palju. Selle peale vastasid teised, et me ei pea ukrainlastele k\u00f5ike kinni maksma,\u201c meenutab naine nukralt.MILLINE ON PARAS SUMMA? N\u00e4ib, et k\u00fcsimusele, kui palju on m\u00f5istlik laste reisi, peo v\u00f5i kingi tarvis raha korjata, pole \u00fchest vastust leida v\u00f5imalik. K\u00fcll t\u00f5devad emad, et summasid m\u00e4\u00e4rates v\u00f5iks otsustamisse kaasata enam lapsevanemaid ja proovida m\u00f5elda sellele, et on neid, kelle sissetulekud on v\u00e4iksemad. Kui perel on v\u00f5imalik, v\u00f5ib ju lasteaia v\u00f5i p\u00f5hikooli l\u00f5ppu t\u00e4histada suurejoonelisemalt pere keskis. Samuti v\u00f5ib panustada eriti toreda \u00f5petaja kingituse jaoks ise rohkem, teistelt seda ootamata.Mari, kes on kahes lasteaiar\u00fchmas vanemate esindaja, julgeb tuua siiski v\u00e4lja piiri, mille sisse kogutavad summad v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da. Tema arvates on m\u00f5istlik piir 20 eurot aastas kingituste eest. \u201eV\u00e4ljas\u00f5itude eest korjavad raha \u00f5petajad ja see summa j\u00e4\u00e4b 15 euro kanti poolaastas. Julgustan alati vanemaid minuga \u00fchendust v\u00f5tma, kui summa on liiga suur v\u00f5i kui soovitakse osade kaupa maksta.\u201cAastaid lasteaias \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud Malle s\u00f5nab, et ei hooli v\u00e4ga kingitustest, aga kui need tulevad s\u00fcdamest, l\u00e4hevad siiski hinge. \u201eSuurim kingitus on head soovid, lastevanemate usaldus, koost\u00f6\u00f6 ja s\u00f5naline tunnustus. Kui kingi tegemine on peale surutud, on sellel halb maik juures,\u201c t\u00f5deb ta. Malle r\u00e4\u00e4gib ka tuttavast pedagoogist, kes n\u00e4itas talle vitriinkappi, kuhu oli kogunud oma 40aastasel t\u00f6\u00f6tamisajal \u00f5pilastelt saadud kingid. \u201eTassid, vaagnad, muud n\u00f5ud... T-s\u00e4rgid kirjaga \u201eOlen parim \u00f5petaja\u201c. Ta k\u00fcsis minult: kuhu ma l\u00e4hen selle s\u00e4rgiga?\u201c osutab Malle, et tarbetud asjad v\u00f5ivad l\u00f5puks kingisaajaid hoopis kurnata.\u201eKingitus ei tohi kunagi olla v\u00e4lja pressitud,\u201c t\u00f5deb koolis \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud Mari. \u201eMulle oli \u00fchekordsest kingist olulisem igap\u00e4evane m\u00e4rkamine - n\u00e4iteks kui keegi t\u00f5i vahel \u0161okolaadi. V\u00e4ike toetav \u017eest oli v\u00e4ga kaalukas. Aga ka suuremad kingid on t\u00e4htsad. \u00d5petajat\u00f6\u00f6 koormus ja vastutus pole proportsioonis, seda annabki tasakaalustada nii rahaliselt kui emotsionaalselt. R\u00e4\u00e4kisin hiljuti s\u00f5braga, kes on \u00fches Tallinna koolis \u00f5petaja. Palgateemal r\u00e4\u00e4kides t\u00f5i ta kingitused olulise boonusena v\u00e4lja.\u201c Mari usub, et see, kui vanemad \u00f5petajat meeles peavad, v\u00f5ib anda talle j\u00f5udu selles raskes ametis kauem vastu pidada.Lasteaia liikumis\u00f5petaja Sigrid tahab, et teda lihtsalt meeles peetaks. \u201eOlen \u00f5nnelik ka kommikarbi \u00fcle,\u201c t\u00f5deb tema. \u201eOlen tihti saanud kingiks raamatupoe kinkekaarte, mille vastu pole mul midagi. Lasteaia l\u00f5pukingi puhul meeldib mulle, kui kink meenutab r\u00fchma ka hiljem. J\u00f5ulude, \u00f5petajate p\u00e4eva v\u00f5i s\u00fcnnip\u00e4eva puhul pole vaja \u00fcle pingutada - piisab lilledest v\u00f5i piparkoogist.\u201cSigridil on eriti meeles kaks kingitust. \u201eEsimesel t\u00f6\u00f6aastal kinkisid l\u00f5petajad mulle k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valminud vaagna, millele olid kirjutatud k\u00f5ikide laste nimed.Armastan s\u00fc\u00fca teha ja lauda uhkelt katta, seega on vaagen pidevalt kasutuses ja meenutab mulle neid lapsi. Teiseks on meeles k\u00e4ev\u00f5ru kirjaga \u201eImeline \u00f5petaja\u201c, mille kinkis \u00fcks v\u00e4ga keeruline r\u00fchm. See k\u00e4ev\u00f5ru pani mind tundma, et ehk olen oma t\u00f6\u00f6ga siiski h\u00e4sti hakkama saanud.\u201c\"PROOVISIN VANEMAID \u00dcMBER VEENDA, AGA KEEGI EI KUULANUD MIND.\"\"VAJA OLEKS M\u00d5ELDA NENDELE, KELLE SISSETULEKUD ON V\u00c4IKSEMAD.\"KOLLAA\u017d: SILVER VAHERTEKST: KATARIINA LIBE"}
{"text":"VIDEO | Kallas ja Helme vahetasid isiklikke r\u00fcnnakuid: Mart, tahad \u00e4kki ise r\u00e4\u00e4kida, kuidas sul Venemaal l\u00e4ks ja kuidas rikkus tuli?T\u00e4nasel riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil t\u00f5rjus peaminister Kaja Kallas korduvalt idavedude skandaali ning oma rahaasju puudutavaid p\u00e4ringuid, otsustades selle asemel ad hominem r\u00fcnnakute kasuks.\nEnnel\u00f5unane erikomisjoni istung kujunes oodatult tuliseks. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) ning oma vara, tulude ja huvide deklaratsioonide osas aru andma kutsutud Kaja Kallas (Reformierakond) ei peljanud arutelu k\u00e4igus isiklikuks minna.\n\u201eMa tunnen Venemaad h\u00e4sti, ma olen seal isegi suursaadik olnud m\u00f5nda aega,\u201c s\u00f5nas Helme, viidates Kallasest suuremale teadmistepagasile, mis puudutab idanaabrit.\n\u201eAga kuidas sul seal l\u00e4ks?\u201c torkas Kallas selle peale vastu. \u201eTahad sa r\u00e4\u00e4kida \u00e4kki oma avalike huvide deklaratsioonist, kuidas selle saadikukohaga seal l\u00e4ks ja kuidas see rikkus tuli? Kui k\u00f5igil on samad standardid, siis...\u201c\n\u201e...siis me l\u00e4heme tagasi VEB fondi juurde, siis me l\u00e4heme tagasi k\u00fcmne miljoni juurde, siis me l\u00e4heme tagasi hoiukassade juurde,\u201c ei j\u00e4\u00e4nud Helme v\u00f5lgu. \u201eMinu teema ei ole praegu teemakorras.\u201c\nToasviibijatele selgelt ebamugavust p\u00f5hjustanud vaidlus kestis veel m\u00f5ne minuti ning ei j\u00e4\u00e4nud istungi viimaseks inetuks hetkeks. Loe istungi kohta l\u00e4hemalt siit.\nMart Helme sekeldused m\u00f5isadega ning v\u00e4lisministeeriumis\n2020. aastal kirjutas Eesti Ekspress, kuidas Mart Helme meelitas Taebla vallalt imeodavalt v\u00e4lja Kirim\u00e4e m\u00f5isa ja \u00e4ris selle \u00fclisuure vaheltkasuga edasi.\nSee pole aga Helme m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseim seik m\u00f5isaga. Paarik\u00fcmne aasta eest leidis meedias ohtralt kajastust, kuidas v\u00e4lisministeeriumis toimus sisejuurdlus tuvastamaks, kas Helme \u00fcritas saatkonna remondi raha eest oma Suure-L\u00e4htru m\u00f5isa remontida. K\u00fcsim\u00e4rgid on \u00f5hus t\u00e4naseni ja materjalid, mis v\u00f5iks praegusele ministrile varju heita, on kadunud.\nMuuhulgas on toonane v\u00e4lisministeeriumi kantsler Indrek Tarand kirjutanud, et Eesti riigijuhid m\u00e4tsisid kollektiivselt kinni Mart Helme rahalised kuritarvitused v\u00e4lisministeeriumis.\nSiim Kallase mineviku varjud\nMart Helme mainitud kolm seika p\u00e4rinevad. Kaja Kallase isa Siim Kallase minevikust.\nVEB Fondi skandaal puudutab \u201eEesti suurimaks pangar\u00f6\u00f6viks\u201c kutsutud intsidenti, mille k\u00e4igus kadus fondist miljoneid eurosid. Fondi algataja oli Eesti Pank eesotsas oma tolleaegse presidendi Siim Kallasega. 2013. aasta jaanuaris avaldas Eesti Pank VEB Fondiga seotud auditi tulemused, millest selgus, et Eesti Pangas oli 1995. aastal loodud valeandmetega dokument, millega anti Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari ulatuses n\u00f5udeid Vne\u0161ekonombankile.\nK\u00fcmne miljoni skandaal puudutab 1993. aastal investeeritud 10 miljonit dollarit (tollase kursi j\u00e4rgi ca 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi ainult kaks miljonit. S\u00fc\u00fcdistus investeeringu eba\u00f5nnestumises esitati ka Siim Kallasele, kes m\u00f5isteti Tallinna linnakohtus \u00f5igeks.\nHoiukassade jutt puudutab kinnitamata v\u00e4iteid, et ajal, mil Siim Kallas oli NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja, l\u00e4ks hoiukassade s\u00fcsteemist kaduma suuri rahasummasid."}
{"text":"Kallas k\u00e4is erikomisjoni ees oma varade ja rahade kohta aru andmasPeaminister Kaja Kallas osales Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil. Arutelu keskmes olid Kallase vara, tulude ja huvide deklaratsioonid, samuti peaministri abikaasa seotus Venemaa \u00e4ritegevusega."}
{"text":"VIDEO I Mart Helme: selgeid vastuseid me Kaja Kallaselt ei saanudRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme (EKRE) \u00fctles p\u00e4rast Kaja Kallase kuulamist, et peaminister tegelikult selgeid vastuseid ei andnud.\nHelme s\u00f5nul tuleb Kaja Kallas veel erikomisjoni ette kutsuda. Lisaks tuleb kutsuda komisjoni ka kaitsepolitsei esindaja"}
{"text":"Karis: ma oleksin eelistanud, et valitsusjuht astunuks tagasiVabariigi President Alar Karis kohtus t\u00e4na k\u00f5igi parlamendierakondade esimeestega. Muuhulgas tunnistas ta, et Reformierakonna esimees Kaja Kallas oleks pidanud idavedude skandaali ilmsiks tulles tagasi astuma.\u00abMinu isiklik eelistus olnuks, et valitsusjuht astunuks teda kriisi fookusesse t\u00f5stnud s\u00fcndmustejada alguses tagasi,\u00bb nentis Karis p\u00e4rast kohtumisi k\u00f5igi parlamendierakondade esimeestega, kus r\u00e4\u00e4giti ka hiljaaegu ilmsiks tulnud juhtumist, kus kerkisid t\u00e4helepanu keskmesse peaministri pereliikme tegevus ja peaministri antud selgitused.\n\u00abSee olnuks teda ennast, tema l\u00e4hedasi, valitsuse t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ja Eesti s\u00f5numite usutavust s\u00e4\u00e4stnud otsus.\u00a0Kuid iga\u00fcks teeb niisuguses olukorras oma valikud ise, hinnates ise moraalse probleemi t\u00f5sidust,\u00bb m\u00e4rkis president.\n\n23. augusti \u00f5htul tuli avalikuks, et peaministri abikaasa\u00a0osalusega logistikaettev\u00f5te on p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja puhkemist j\u00e4tkanud vedusid Venemaale. Kallas on korduvalt t\u00f5rjunud v\u00e4iteid, nagu ta oleks olnud sellest teadlik. Samuti \u00fctles ta, et ei kavatse valitsusjuhi ametist tagasi astuda.\nKaris kritiseeris n\u00e4dalap\u00e4evad tagasi Kallase otsust mitte minna parlamendi riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastase erikomisjoni \u00fchisele istungile. T\u00e4na aga osales peaminister viimasena nimetatud komisjoni istungil.\nPaar n\u00e4dalat varem j\u00f5udis avalikkuse ette t\u00fcli\u00f5un valitsuse ja presidendi kantselei vahel, kus olevat v\u00e4idetavalt presidendi sisen\u00f5unik Toomas Sildam k\u00fcsinud rahandusministeeriumilt kantselei jaoks lisaraha vastutasuks v\u00e4lja kuulutatavatele seaduseeln\u00f5udele. Samuti on Karis j\u00f5uliselt kritiseerinud valitsuse automaksu-ideed.\n\nTavap\u00e4raselt riigikogu s\u00fcgisese istungj\u00e4rgi eel parlamendierakondade esimeestega kohtudes t\u00f5des Karis,\u00a0et poliits\u00fcgise eel on k\u00f5igi erakondade vastutus tagada seadusandja t\u00f6\u00f6v\u00f5ime.\n\u00abLihtne on n\u00e4puga n\u00e4idata, et kes on kevadises obstruktsioonis s\u00fc\u00fcdi, kuid n\u00fc\u00fcd peab leidma lahendused, et tupikusse j\u00f5udnud parlament juhtida normaalsele teele tagasi,\u00bb r\u00f5hutas riigipea. \u00abSisepoliitika k\u00e4sipidur tuleb \u00fcles leida ja see lahti lasta. Riigikogu peab t\u00f6\u00f6tama.\u00bb\nTema s\u00f5nul p\u00fc\u00fcdsid k\u00f5ik parlamendierakondade esimehed s\u00f5nastada v\u00f5imalikku v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, kuidas taastada riigikogu normaalne t\u00f6\u00f6 seaduseeln\u00f5ude menetlemisel, kuigi opositsiooni- ja koalitsioonierakondade vaade on erinev.\n\u00abKas s\u00fcgis 2023 j\u00e4\u00e4b taas tumeda plekina riigikogu ajalukku v\u00f5i vastupidi, sellest saab \u00f5ppida, kuidas j\u00f5uda kompromissini ja ummikseisu lahendamiseni?\u00bb s\u00f5nastas president Karis sisepoliitika \u00fche eeloleva k\u00fcsimuse.\n\u00dchisosa opositsiooni ja koalitsiooni vahel n\u00e4ib raske leida, tunnistas riigipea: valitsusliit soovib, et vastasrind v\u00f5taks tagasi suure osa kevadise obstruktsiooni ajal esitatud eeln\u00f5usid ja arup\u00e4rimisi ning vastasrind peab lahenduseks valitsusliidu otsust loobuda m\u00f5nest vastuolusid tekitavast seaduseeln\u00f5ust v\u00f5i v\u00e4hemalt oluliselt muuta nende s\u00f5nastust.\n\u00abAga samuti on t\u00e4htis, et j\u00e4rgmine riigieelarve n\u00e4itaks, kuidas koalitsioon tahab lahendada mitmed olulised teemad, olgu siis tegu laiapindse riigikaitsega, mille osad on ka sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse, Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5imega v\u00f5i \u00fcleminekuga eestikeelsele haridusele,\u00bb s\u00f5nas riigipea.\nKaris kohtus Riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rgu eel Lauri L\u00e4\u00e4nemetsaga (SDE), Urmas Reinsaluga (Isamaa), J\u00fcri Ratasega (Keskerakond), Lauri Hussariga (Eesti 200), Martin Helmega (EKRE) ja Kaja Kallasega (Reformierakond)."}
{"text":"Wise aitab Tartu \u00fclikooli naistudengitel idusektorit edendadaGlobaalne tehnoloogiaettev\u00f5te Wise toetab teist aastat j\u00e4rjest Tartu \u00fclikooli arvutiteaduse instituudi nais\u00fcli\u00f5pilasi rahalise stipendiumi ja mentorlusega.\nKoost\u00f6\u00f6s Tartu \u00fclikooli sihtasutusega annab Wise sel s\u00fcgis- ja kevadsemestril v\u00e4lja 2000-eurosed stipendiumid, millega kaasneb individuaalne erialane mentorlus oma ala tippspetsialistidelt ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalused. S\u00fcgissemestri stipendiumile saab avaldusi esitada 10. oktoobrini Tartu \u00dclikooli SA lehel.\n\u201eMe usume Wise\u2019is, et parimate toodete ja teenuste loomiseks peab tiim peegeldama kasutajate mitmekesisust, sealhulgas meeste ja naiste tasakaalu. Siiski n\u00e4itavad andmed, et idusektoris ning eelk\u00f5ige tehnoloogilisi teadmisi vajavatel ametikohtadel on endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne sooline l\u00f5he. Probleemist ainult r\u00e4\u00e4kimine aga lahendust ei too ning peame valdkonna\u00fcleselt tegutsema, luues naistele sektorisse sisenemiseks ning personaalseks arenguks lisav\u00f5imalusi, toetades nende haridusteed, ning tutvustades laiemale publikule, sealhulgas noortele, valdkonna p\u00f5nevaid karj\u00e4\u00e4riteid,\u201c selgitab Wise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht Sandra Horma ettev\u00f5tte motivatsiooni naistudengeid toetada.\nStartup Estonia viimastel andmetel on vaid 17% Eesti idufirmade asutajatest ja 40% k\u00f5igist idusektori t\u00f6\u00f6tajatest naised. Statistikaameti ametite klassifikaatori alusel t\u00f6\u00f6tab idufirmades juhtivatel positsioonidel 14% meestest ning 9% naistest. Kui tippspetsialistide seas on meeste ja naiste \u00fcldine esindatus vastavalt 51% ja 39%, siis kitsamalt IKT ametikohtadel on iduettev\u00f5tetes mehi 34% ning naisi vaid 12%. Enim tippspetsialistidest mehi ehk 31% on tarkvara- ja rakenduste arendajad ning anal\u00fc\u00fctikud. Naiste esindatus samadel positsioonidel on vaid 11%.\nAitab \u00f5ppemaksu maksta\nEelmisel \u00f5ppeaastal p\u00e4lvis Wise\u2019i stipendiumi magistrant Kea Kohv, kes enne IT-valdkonda sisenemist t\u00f6\u00f6tas IT-\u00f5iguse n\u00f5uniku ja konsultandina.\n\u201eWise\u2019i stipendium on aidanud katta minu \u00f5ppemaksu, sest teise magistrikraadina on andmeteadus minu jaoks tasuline. Mentorluse tipphetk oli kohtumine Wise'i vanemandmeteadlasega, kellelt sain kaasa h\u00e4id m\u00f5tteid ja inspiratsiooni nii \u00fclikooli\u00f5pingute kui ka oma erialase t\u00f6\u00f6 jaoks,\u201c kirjeldab Kea stipendiumi kasutust.\nPraegu tegeleb Kea loomuliku keele t\u00f6\u00f6tluse mudelite ja masin\u00f5ppe seletamismeetoditega, kombineerides \u00f5igusalaseid teadmisi masin\u00f5ppega."}
{"text":"K\u00fcberkelmid on muutunud veel nutikamaksK\u00fcberpetturitel on k\u00e4esoleva aasta esimese seitsme kuuga \u00f5nnestunud Eesti inimestelt k\u00e4tte saada juba pea neli miljonit eurot. Kannatanuid on enam kui 500.Pettused on muutunud \u00fcha kavalamaks ja ohvriks langevad v\u00e4ga erineva taustaga inimesed alates tudengitest ning l\u00f5petades tippjuhtidega. Selleks, et mitte kelmide ohvriks langeda, tuleb olla \u00fclit\u00e4helepanelik iga kord, kui kusagile mobiil-ID v\u00f5i Smart-ID PIN-koode sisestad v\u00f5i kellegi poolt edastatud linkidele vajutad. Keegi ei ole kaitstud - petturid on paraku loomingulised ja ronivad su sotsiaalmeediasse, e-postkasti ja telefoni erinevatel viisidel.Investeerimiseks kasuta vaid usaldusv\u00e4\u00e4rseid ja tuntud platvorme Investeerimispettuste kahju ulatub politsei andmetel t\u00e4navu juba \u00fcle 2 miljoni euro. Politseini on j\u00f5udnud 156 juhtumit, mis teeb keskmiseks kahjusummaks \u00fcle 12 000 euro.Aga politseinikeni ei j\u00f5ua kaugeltki k\u00f5ik petujuhtumid.Internetis \u00f5itsev \u00e4riN\u00e4iteks \u00f5nnestus kelmidel \u00fchelt inimeselt k\u00e4tte saada 2500 eurot, lisaks v\u00f5eti tema isikuandmeid kasutades 23 000 euro v\u00e4\u00e4rtuses kiirlaenu. See k\u00f5ik juhtus l\u00e4bi internetti postitatud investeerimiskuulutuse. Ohver vajutas vaid lingile ja sisestas enda kontaktandmed, kohe saabus k\u00f5ne t\u00e4psemate instruktsioonidega. Selle juhtumi puhul paluti Whats-Appi vestlusaknas saata dokumendiandmed ja foto ning siis alla laadida programm, mille kohta kinnitati, et see on ohutu tehniline abimees.Selle programmiga andis ohver aga petturitele ligip\u00e4\u00e4su oma pangaandmetele, ka said nad v\u00f5imaluse luua inimese nimel uus Smart-ID konto. Vaid t\u00e4nu pangakontole seatud limiitidele ei saadud kogu kontol olnud raha k\u00e4tte.Investeerimispakkumised pole ainuke investeerimiskelmuse liik, mille osas t\u00e4helepanelik olla. Kui juba mingist summast ilma j\u00e4\u00e4dud on, v\u00f5ib j\u00e4rgneda n-\u00f6 teine laine: mis tahes raha tagastusskeemid on ka suure t\u00f5en\u00e4osusega hoopis petuskeemid ning abivalmis inimene teisel pool ekraani ei pruugi osutuda selleks, kellena ta ennast esmapilgul esitleda \u00fcritas. Facebooki turuplats ehk Marketplace on enda kauba m\u00fc\u00fcmiseks teada-tuntud koht, kuid lisaks ostjatele-m\u00fc\u00fcjatele liikleb m\u00fc\u00fcgiplatvormidel ka h\u00e4marate eesm\u00e4rkidega tegelasi. N\u00e4iteks pakutakse m\u00fc\u00fcjale kauba kulleriga k\u00e4ttetoimetamiseks viise, mille jaoks peab m\u00fc\u00fcja v\u00e4idetava ostja poolt edastatud lingile n-\u00f6 kullerfirma jaoks sisestama oma pangaandmeid ja \u201ekinnitama\u201d need Smart-ID paroolidega.Registreeritud pakikelmuste juhtumeid on t\u00e4navu juuli l\u00f5pu seisuga 166 ja petturitel on \u00f5nnestunud k\u00e4tte saada \u00fcle 110 000 euro. See on enam kui kaks korda suurem number kui terve eelmise aasta jooksul kokku, mis t\u00e4hendab, et kelmide jultumus kasvab ja inimeste t\u00e4helepanelikkus eraisikutevaheliste tehingute puhul peaks ohvriks langemise v\u00e4ltimiseks samuti t\u00f5usma.K\u00fcmme korda loeT\u00e4helepanelik tuleb olla nii sotsiaalmeedias kui ka hiljem telefonile saadetavate s\u00f5numitele reageerides, sest petturid teevad v\u00e4ga t\u00f5etruult j\u00e4rgi kodulehek\u00fclgi ja nt Omniva kodulehele sattumine v\u00f5ib olla vaid \u00fche vale kliki tagaj\u00e4rg. J\u00e4lgi hoolega veebibrauseri aadressireal n\u00e4htavat ning veendu, et ka ise kullerfirma lehte internetist otsides satuksid t\u00e4pselt samasse kohta.Norstat ja Pangaliit tegid \u00e4sja uuringu, kust selgus, et vaid 54% inimestest v\u00f5rdleb alati enne mobiil- v\u00f5i Smart-Id PIN-koodi sisestamist kontrollkoode tehingu tegemise keskkonnas telefoni ekraanile ilmuvatega. Lisaks selgus, et vaid 65% vastanutest keeldus PIN-koode sisestamast, kui telefon ilma p\u00f5hjuseta seda k\u00fcsis.Jah, t\u00e4nap\u00e4eval peame ennast internetis autentima ning makseid sooritama s\u00f6\u00f6gi alla ja peale, kuid kui m\u00f5ni portaal k\u00fcsib PIN2 koodi, peab automaatselt peas punane tuli p\u00f5lema minema! PIN2 on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne paberil antud allkirjaga. Tegu on viiekohalise koodiga, mida EI TOHI kunagi sisestada enda isiku t\u00f5estamiseks.Muidugi tuleb ka PIN1 - neljakohalise oma isiku tuvastamiseks ja mis tahes keskkondadesse sisenemiseks vajaliku koodi - sisestamisel olla ettevaatlik, sest sellega v\u00f5id anda petturile ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole.Lisaks tuleb meeles pidada, et pangakaardi taga olevat kolmenumbrilist CVC-koodi ei tohi jagada \u00fcheski suvalises ankeedis. V\u00f5ta aega, et veenduda, kas oled \u00f5igel internetilehel makse sooritamiseks v\u00f5i allkirja sisestamiseks. Kui keegi utsitab tempoga tagant, on ka see kindel ohum\u00e4rk. Kiirustades teeme k\u00f5ik vigu.Kui petturitega veebiavarustes kokku puutud, isegi kui sellest midagi halba ei s\u00fcnni, teavita kindlasti politseid ja panka, et hoida \u00e4ra teiste inimeste pettuse ohvriks langemine. Iga kord, kui politseini j\u00f5uab teadmine m\u00f5nest lehek\u00fcljest v\u00f5i lingist, mis petuskeemini viib, saab selle kiirelt sulgeda.\"Kui keegi utsitab tempoga tagant, on ka see kindel ohum\u00e4rk\"K\u00c4TLIN KUKK, Pangaliidu pettuste t\u00f5kestamise t\u00f6\u00f6grupi juht"}
{"text":"Erikomisjoni istungil l\u00e4ks teravaks aruteluksPeaminister Kaja Kallas k\u00e4is t\u00e4na Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees selgitamas oma rahaasju. \u00dched saadikud nendivad, et ei saanud peaaegu \u00fchtegi vastust, teised \u00fctlevad, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik selge."}
{"text":"Tele2: \u00fckski usaldusv\u00e4\u00e4rne ettev\u00f5te ei k\u00fcsi telefoni teel PIN-koodeTALLINN, 4. september, BNS - Olukorras, kus t\u00e4navu on Eesti elanikelt erinevate investeerimis- ja maksekelmustega v\u00e4lja petetud \u00fcle nelja miljoni euro ning kurikaelad muutuvad \u00fcha loomingulisemaks, tuletab Tele2\u00a0 meelde, et mobiilioperaatorid ega pangad ei k\u00fcsi kunagi kliendile helistades PIN-koode v\u00f5i isikuandmeid.\n\u201eParaku j\u00f5uab meieni j\u00e4tkuvalt infot erinevatest juhtumitest, kus kelmid esitlevad end Tele2 v\u00f5i m\u00f5ne panga t\u00f6\u00f6tajana, et inimestelt raha v\u00e4lja petta,\u201d \u00fctles Tele2 Eesti IT turvaspetsialist Triin Palts.\nPetuskeeme on erinevaid. M\u00f5nel juhul v\u00e4idab kelm kas k\u00f5nes v\u00f5i SMS-i teel, et inimese pangakontol kajastuvad kahtlaseid tehinguid. Seej\u00e4rel k\u00fcsitakse juba inimese kasutajanime ja parooli v\u00f5i Smart-ID PIN-koode, mille l\u00f5ppeesm\u00e4rk on v\u00f5tta tema nimele erinevaid tarbijalaene.\nEtte on tulnud ka juhuseid, kus end Tele2 t\u00f6\u00f6tajatena esitlevad petturid v\u00e4idavad, et inimese telefoninumber on peatatud. M\u00f5nel juhul suunavad nad teda siis parooli v\u00f5i PIN-koodide kaudu iseteenindusse v\u00f5i paluvad alla laadida tundmatu rakenduse, mille n\u00e4ol on arvatavasti tegemist nuhktarkvaraga. \u201ePalume k\u00f5ikidel klientidel olla t\u00e4helepanelik. Tele2 esindajad ei tee kindlasti taolisi k\u00f5nesid ega logi oma klientide iseteenindusse ajutise parooliga v\u00f5i \u00fchelgi teisel viisil ise sisse,\u201d \u00fctles Palts.\nEesti Pangaliidu 2022. aasta augustis tellitud uuringu p\u00f5hjal on investeerimis- ja maksepettustest kuulnud v\u00f5i nendega kokku puutunud koguni 90 protsenti elanikkonnast, kuid k\u00f5rge teadlikkus ei ole pettusi piisaval m\u00e4\u00e4ral \u00e4ra hoidnud. Kelmid on v\u00e4ga osavad manipulaatorid \u2013 hirmu, ahnuse ja ajakriitilisusega opereerimise tulemusena satuvad nende ohvriks pahatihti ka petuskeemide olemasolust teadlikud inimesed.\nPangaliit koos Tele2-ga tuletab meelde, et Smart-ID v\u00f5i Mobiil-ID PIN1- ja PIN2-koode v\u00f5i iseteeninduse paroole ei tohi mitte mingil juhul v\u00f5\u00f5rale inimesele avaldada. \u201eSeda ka juhul, kui helistaja suudab usutavalt presenteerida end m\u00f5ne ettev\u00f5tte v\u00f5i asutuse t\u00f6\u00f6tajana. Kehtib vaid \u00fcks reegel: PIN-koode tohid teada ainult sina ise,\u201d r\u00f5hutas Palts.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Rahatarkuse koomiksite r\u00e4ndn\u00e4itus asub teeleTALLINN, 4. september, BNS \u2013 Finantsinspektsioon (FI) ja noorteinfoportaal Teeviit t\u00f5ukavad rahatarkuse koomiksite r\u00e4ndn\u00e4ituse teele teisip\u00e4eval kell 9.50 Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumi Kotzebue majas.\nL\u00f5busa \u00fcrituse avab finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, l\u00fchikese rahaloengu peab rahatarkuse eestvedaja ja \"Rahar\u00f6\u00f6vlite\" koomiksikonkursi \u017e\u00fcrii liige Kristi Saare. Politseinik Maarja Punak r\u00e4\u00e4gib petuskeemidest ning uus t\u00f5usev r\u00e4ppar Jack Jabs r\u00e4pib lootusest ja k\u00f5rgetest ootustest.\nFinantsinspektsioon ja noorteinfoportaal Teeviit korraldasid t\u00e4navu kevadel 1.\u201312. klassi lastele rahatarkuskoomiksite konkursi \"Rahar\u00f6\u00f6vlid\", kuhu laekus ligi tuhat t\u00f6\u00f6d Kihnust Tallinna ja Narvani. K\u00f5ige populaarsemad teemad olid \"Petuskeemid\", \"Superkulutaja\" ja \"Minu rahaseiklus\". N\u00fc\u00fcd on valminud koomiksikonkursile laekunud t\u00f6\u00f6dest terve kooliaasta l\u00f5ikes koolist kooli r\u00e4ndav n\u00e4itus, mis avatakse Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumis.\nFinantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri s\u00f5nul n\u00e4itas koomiksikonkurss, et noored on rahateemadega h\u00e4sti kursis. \"Joonistusi oli \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev vaadata. Huvitav oli ka see, et petuskeemidest k\u00f5nelevates koomiksites olid peaosalised tihti just vanaema v\u00f5i vanaisa. Pension\u00e4rid ongi finantsmaailmas haavatavaim sihtgrupp. Loodame, et koomiksikonkurss ja r\u00e4ndn\u00e4itus aitab laste kaudu infot petuskeemide kohta levitada ka lapsevanemate ja pension\u00e4rideni, kellel on suurem risk langeda petuskeemi ohvriks. T\u00e4nap\u00e4eva lapsed on rahateemadel v\u00e4ga nutikad,\" m\u00e4rkis Kessler.\nTa lisas, et sellised ettev\u00f5tmised on rahatarkuse s\u00f5numite ja rahaga seoses olulistel teemadel r\u00e4\u00e4kimise v\u00f5tmes \u00e4\u00e4rmiselt olulised.\nInvestori ja koomiksikonkursi \u00fche \u017e\u00fcriiliikme Kristi Saare s\u00f5nul peegeldasid laste t\u00f6\u00f6d kodudes hetkel p\u00e4evakajalisi rahateemasid nagu inflatsioon v\u00f5i k\u00f5rged energiahinnad. V\u00f5i see, kui toidupoes on hinnad kallid v\u00f5i siis hoopis ostetakse poest asju, mida tegelikult vaja ei ole.\n\"Mulle meeldis see, et lapsed kirjeldasid asju otse ja ausalt ilma filtrita. Tore, et selline r\u00e4ndn\u00e4itus koolidesse liigub, kindlasti tekitab see p\u00f5nevaid jutuajamisi laste ja \u00f5petajate vahel,\" lausus Saare.\nHaridus- ja noorteameti peaekspert Kaie Pranno s\u00f5nul on noored tihti palju nutikamad, kui me arvame. \"Meil on suur r\u00f5\u00f5m, et selline \u00e4ge konkurss toimus ja saame n\u00fc\u00fcd koolidesse saata rahateemalise koomiskite r\u00e4ndn\u00e4ituse, mida on p\u00f5nev vaadata ja mis annab koos t\u00f6\u00f6lehtedega hea v\u00f5imaluse erinevatel rahateemadel jutustada,\" lausus Pranno.\nR\u00e4ndn\u00e4itus kestab 5. septembrist kuni kooliaasta l\u00f5puni. Koolid saavad endale sobiva aja r\u00e4ndn\u00e4ituseks broneerida avalikus broneerimiss\u00fcsteemis, kus on kirjas kogu info ja n\u00e4ituse tingimused. N\u00e4itusega k\u00e4ivad kaasas ka l\u00f5busaid \u00fclesandeid sisaldavad t\u00f6\u00f6lehed.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Kallas avaldas erikomisjonile laenulepingud   Peaminister Kaja Kallas teatas, et avaldas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetele abikaasa ettev\u00f5ttele antud laenu lepingud ning nimetas opositsiooni p\u00e4ringuid n\u00f5iajahiks.   Kallas andis esmasp\u00e4eval aru riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil, kus temalt p\u00e4riti muu hulgas, millal t\u00e4pselt andis ta laenu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult. Istungil Kallas sellele vastata ei osanud. Samuti k\u00fcsis komisjoni liige Priit Sibul (Isamaa), kas komisjoni liikmetel on v\u00f5imalik laenulepingut n\u00e4ha. \"N\u00f5iajaht, mida opositsioon mulle korraldab minu abikaasa \u00e4ripartneri tegevuse t\u00f5ttu, on \u00fcletanud taluvuse piiri,\" kirjutas Kallas esmasp\u00e4eva \u00f5htul sotsiaalmeedias. \"T\u00e4na \u00fcllatasid riigikogu erikomisjonis opositsiooni liikmed mind k\u00fcsimusega, mis p\u00e4eval t\u00e4pselt olen s\u00f5lminud laenulepingud oma abikaasaga. Ma k\u00fcll ei m\u00f5ista, kuidas see \u00fcldse teemasse puutub, aga n\u00e4itamaks, et mul t\u00f5esti pole midagi varjata, saatsin just komisjoni liikmetele abikaasa firmale antud laenulepingu ja selle lepingu kaks lisa,\" s\u00f5nas Kallas. \"Ma teen selle sammu t\u00e4ie teadmise juures, et EKREIKE poliitikuid minu samm v\u00f5ib k\u00fcll \u00fcllatada, aga ega nad sellest ennast k\u00f5igutada ei lase. \u00dcksk\u00f5ik, mida ma neile ka ei vastaks, nemad j\u00e4\u00e4vad ikka vana grammofoniplaadina kordama, et minu vastused ei rahulda neid. Paraku pole mul neile paremaid vastuseid kui ausus ja l\u00e4bipaistvus pakkuda, nii et ennustan ette, et k\u00f5ik j\u00e4tkub, sest praeguseks hetkeks on just n\u00f5iajaht opositsioonipoliitikute m\u00e4ngu ainus eesm\u00e4rk. Ei otsita t\u00f5de, ei kuulata selgitusi ega usaldata mingeid dokumente \u2013 opositsioon langetas oma kohtuotsuse minu osas juba ammu ja faktid ning t\u00f5endid ainult segavad neid nende tegemistes,\" lisas ta. Kallas m\u00e4rkis, et on olnud oma sissetulekute suhtes aus ja l\u00e4bipaistev ning oma majanduslikud huvid korrektselt deklareerinud. \"Deklaratsioonid on olnud k\u00f5igile n\u00e4ha, sest mul ei ole midagi varjata.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael   "}
{"text":"Kaja Kallas saatis riigikogu erikomisjonile abikaasale antud laenu lepingudPeaminister Kaja Kallas (Reformierakond) saatis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjonile abikaasa ettev\u00f5ttele antud laenu lepingud.\nKallas teatas esmasp\u00e4eva \u00f5htul \u00fchismeedias, et on alati olnud aus ja l\u00e4bipaistev ning oma majanduslikud huvid korrektselt deklareerinud. \u201eDeklaratsioonid on olnud k\u00f5igile n\u00e4ha, sest mul ei ole midagi varjata,\u201c \u00fctles Kallas.\n\u201eN\u00f5iajaht, mida opositsioon mulle korraldab minu abikaasa \u00e4ripartneri tegevuse t\u00f5ttu, on \u00fcletanud taluvuse piiri,\u201c s\u00f5nas ta.\nKallas kirjutas, et t\u00e4na \u00fcllatasid riigikogu erikomisjonis opositsiooni liikmed teda k\u00fcsimusega, mis p\u00e4eval t\u00e4pselt ta s\u00f5lmis laenulepingud oma abikaasaga. \u201eMa k\u00fcll ei m\u00f5ista, kuidas see \u00fcldse teemasse puutub, aga n\u00e4itamaks, et mul t\u00f5esti pole midagi varjata, saatsin just komisjoni liikmetele abikaasa firmale antud laenulepingu ja selle lepingu kaks lisa.\u201c\nTa lisas, et teeb selle sammu t\u00e4ie teadmise juures, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna poliitikuid v\u00f5ib tema samm \u00fcllatada, millest nad Kallase hinnangul end k\u00f5igutada ei lase. \u201eOpositsioon langetas oma kohtuotsuse minu osas juba ammu ja faktid ning t\u00f5endid ainult segavad neid nende tegemistes,\u201c lisas ta.\nEsmasp\u00e4eval osales peaminister Kaja Kallas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil, kus muuhulgas p\u00e4riti talt 350 000 euro suuruse laenu kohta, mille ta andis oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult. Komisjonis paluti n\u00e4ha ka Kallase laenulepingut, mille ta n\u00fc\u00fcd komisjoni liikmetele saatis."}
{"text":"Oidsalu: Kallase t\u00e4nane etteaste lahendustele l\u00e4hemale ei viinud   Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu \u00fctles \"Aktuaalses kaameras\", et peaminister Kaja Kallas esmasp\u00e4evaselt erikomisjoni istungilt tugevamana ei v\u00e4ljunud ning tema tulevik peaministrina s\u00f5ltub sellest, kuidas ta ise j\u00e4rgnevasse debatti panustab.   Oidsalu s\u00f5nul j\u00e4i esmasp\u00e4evaselt riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungilt esmane mulje, et riigikogus ei ole erikomisjonide uurimise kultuuri. \"Natuke sellist \u00f5llekeldri vestlust meenutas kogu see asi nii k\u00fcsijate kui vastajate poole pealt,\" s\u00f5nas ta. Oidsalu s\u00f5nul muutis Kallas taas veidi oma versiooni sellest, kes, kuhu ja mida vedas Venemaa ladude vahel. Tugevamana Kallas erikomisjoni istungilt ei lahkunud, nentis Oidsalu. \"Ma arvan, et Kaja Kallas algusest peale on m\u00f5junud \u2013 ma ei tea, kas see mulje on \u00f5ige \u2013 aga ta on m\u00f5junud inimesena, kes on ka erakonna sees natukene \u00fcksi.\" Oidsalu m\u00e4rkis, et Kallas alustas Reformierakonnas m\u00e4ssajana ning jutuga, et ta s\u00fcndis h\u00f5belusikas suus, on talle liiga tehtud. \"Ta on ikkagi poliitikas suht n-\u00f6 isetehtud naine, ta on ise k\u00e4tte v\u00f5itnud need asjad, mis on saavutanud ja selle v\u00f5itluse k\u00e4igus on ilmselt tekkinud mingi enesekuvand, mis \u00fctleb, et k\u00f5ik on minu vastu ja ma olen \u00fcksi,\" \u00fctles Oidsalu. K\u00fcsimusele, kas Kallas paistis istungiks ette valmistamata, vastas Oidsalu, et ka k\u00fcsijad olid ette valmistamata. \"Selge on see, et ta oleks ka selle komisjoni istungi suutnud \u00e4ra hoida, kui ta oleks ise kasv\u00f5i kirjalikult andnud arusaadavaid selgitusi, mis ei muutu ajas. Kui sa oma lausungeid, ka siiraid, muudad, ja peidad v\u00f5i varjad infot, viivitad vastamisega, tahes-tahtmata tuleb s\u00fc\u00fcdlaslikkuse maine juurde. Ja seda ta niisama ei alista,\" s\u00f5nas Oidsalu. Kallas teatas esmasp\u00e4eva \u00f5htul, et avaldab erikomisjonile abikaasa ettev\u00f5ttele antud laenu lepingud ja nimetas opositsiooni p\u00e4ringuid n\u00f5iajahiks. Oidsalu s\u00f5nul n\u00e4itab n\u00f5iajahi retoorika, et Kallas ei kuula ka oma l\u00e4himaid n\u00f5uandjaid. \"Ma uurisin oma l\u00e4himate tuttavate advokaatide k\u00e4est ka, kes ei ole avalikult Kaja Kallasega t\u00fclis olnud, kas seal on mingi juriidiline v\u00f5i advokatuuris teada olev salan\u00f5ks, mida ta kasutab, mingi salajane strateegia. Advokaadid ka kehitavad \u00f5lgu. T\u00e4na Kaja Kallas \u00fctles, et ta on hea advokaat. See ei paista kuidagi v\u00e4lja. Ja natuke liiga palju on ta selle Kaja Kallase advokaadirolli siin kriisis ka v\u00f5tnud,\" r\u00e4\u00e4kis Oidsalu. Oidsalu m\u00e4rkis, et tegemist on Kallase jaoks esimese suure kriisiga. \"Mis ka seletab, miks ta niimoodi \u00e4ra lagunes.\" President Karis \u00fctles, et parim aeg tagasiastumiseks on m\u00f6\u00f6da lastud. K\u00fcsimusele, millal on teine parim aeg, vastas Oidsalu, et see aken ei ole veel sulgunud. \"Ma arvan, et nii meie riigi kui \u00fchiskonna ps\u00fchhosotsiaalsest olekust kui ka Kaja Kallase vastu pidamisest s\u00f5ltub see, mis edasi saama hakkab. Kui vaadata seda, kui palju tal on endiselt toetust ka p\u00e4rast seda ja vaadata, kui palju ta h\u00e4\u00e4li on toonud erakonnale, siis mingid poliitiliselt arusaadavad argumendid ta j\u00e4tkamiseks oleks justkui olemas. Aga kuidas ta ise panustab j\u00e4rgnevalt sellesse debatti, sellest s\u00f5ltub k\u00f5ik. See t\u00e4nane etteaste lahendustele l\u00e4hemale ei viinud kedagi,\" \u00fctles Oidsalu. K\u00fcsimusele, kui t\u00f5en\u00e4oliseks peab Oidsalu, et kaitsepolitseiamet Kallast ei hoiatanud tema abikaasa tegevusest Venemaal, vastas Oidsalu, et ta sel teemal ei spekuleeriks ning teisip\u00e4eval on kapo komisjoni kuulamine, kus kapo r\u00e4\u00e4gib enda eest. \"Tooks lihtsalt paralleeli \u2013 kui oleks teine maailmas\u00f5da, n\u00e4iteks Poola peaministri abikaasa ajaks Natsi-Saksamaaga mingisugust \u00e4ri, siis v\u00f5in v\u00e4iksemat sorti m\u00fcrki v\u00f5tta, et Poola salateenistus tunneks selle vastu huvi. Kasv\u00f5i formaalselt. Kasv\u00f5i selleks, et teha see rist sinna kasti \u00e4ra, et seal ei ole midagi,\" \u00fctles Oidsalu.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Barbara Oja    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Aktuaalne kaamera\", intervjueeris Margus Saar   "}
{"text":"Kallase l\u00f5putu k\u00fc\u00fcnlap\u00e4ev\u00dcks-kaks-kolm, m\u00f6\u00f6dus j\u00e4llegi \u00fcks p\u00e4ev! See on kuulus K\u00e4rna \u00c4rni vahetekst Uduvere pasunakoori muusika saateks. Ja m\u00f6\u00f6dunud on taas p\u00e4ev veel ametisoleva peaministri elust, sedapuhku riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil.\nMe ei saanud selle komisjoni istungil teada peaaegu mitte midagi uut. \u00dchte huvitavat detaili siiski kuulsime. Peaminister on andnud varem laenu s\u00f5brannale, kes Kallase s\u00f5nul \u00abtegi ilusalongi ja hiljem restorani\u00bb.\nSee on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne detail kahel p\u00f5hjusel. Esiteks veendusime, et peaminister on v\u00f5imeline uurima, mida tema rahaga tehakse, ning teiseks, et ta on suuteline seda ka m\u00e4letama. Kuid mida t\u00e4pselt tegi Kaja Kallase abikaasa temalt laenatud 350 000 euroga, seda me ikkagi ei kuulnud.\nKomisjoni istung m\u00f6\u00f6dus \u00fcks-kaks-kolm Uduvere moodi, kuid arvestades osalejate tunnitasusid, on tegemist maksumaksjale \u00fcpriski kuluka naljaga. Kaja Kallase s\u00f5nul on ta varasemas elus olnud hea jurist, kes teenis palju. Seda enam oli kummaline n\u00e4ha, et Kallas ei olnud komisjoni koosolekuks \u00fcldse valmistunud: puudusid m\u00e4rkmed, dokumendid ning ka oma laenuinfot hakkas ta otsima mobiiltelefonist k\u00e4igu pealt, mis l\u00f5ppes kurva t\u00f5demusega, et vanemat informatsiooni ei ole v\u00f5imalik sealt k\u00e4tte saada. Head juristid nii ei tee.\nKaja Kallas j\u00e4ttis taas kasutamata v\u00f5imaluse anda avalikkusele veenvaid ja ammendavaid vastuseid.\nM\u00f5neti v\u00f5ib seda seletada Kallase v\u00e4itega kohe koosoleku alguses, et ta ei olnud k\u00e4tte saanud korruptsioonivastase erikomisjoni k\u00fcsimusi. Kindlasti peaks komisjon tuleviku huvides v\u00e4lja selgitama, kas see peaministri v\u00e4ide vastab t\u00f5ele, ning kui jah, siis kelle s\u00fc\u00fc t\u00f5ttu j\u00e4id need k\u00fcsimused saatmata, mist\u00f5ttu oli peaministril ja teda toetanud komisjoni liikmetel lihtsam muuta istungit klounaadiks. Kuna aeg komisjoni koosolekuks oli piiratud, siis v\u00f5ib paraku edukaks pidada komisjoni liikme Valdo Randpere strateegiat r\u00e4\u00e4kida hoopis aiaaugust ning \u00e4rritada istungi juhatajat Mart Helmet isiklike r\u00fcnnakutega, mida Helme ei suutnud ignoreerida.\nPositiivse n\u00e4itena v\u00f5ib tuua komisjoni liiget T\u00f5nis M\u00f6lderit, kes oli materjalidega t\u00f6\u00f6tanud ja ette valmistanud k\u00fcsimused ning \u00fcritas hoida teemat fookuses, v\u00e4ltides liigseid emotsioone.\nK\u00fcsis M\u00f6lder, k\u00fcsis Sibul, k\u00fcsis Helmegi, mida nad k\u00fcsisid, populaarne sotsiaalmeedia meemiklipp \u00abKaja Kallas ei saa aru\u00bb veeres p\u00e4riselus edasi. \u00abMa ei saa teie k\u00fcsimusest aru,\u00bb kurtis peaminister. Ta nurises, et on olnud avatud ja l\u00e4bipaistev (toort\u00f5lge ingliskeelsest s\u00f5nast transparent), kuid ta on saanud \u00f5ppetunni, et mida avatum ta on, seda rohkem k\u00fcsimusi tekib.\nKas Kaja Kallas ei saa t\u00f5esti aru? Komisjoni liikmete r\u00fcndamine, suletud kehakeelena rinnal ristatud k\u00e4ed ning j\u00e4tkuv h\u00e4ma ei olnud n\u00e4ide avatusest. Asi pole liikmete isikutes, kellest m\u00f5ni v\u00f5ib peaministrile olla ebas\u00fcmpaatne. Antud juhul esitasid k\u00fcsimusi rahvasaadikud, rahva saadikud s\u00f5na otseses m\u00f5ttes. Ja rahval on \u00f5igus teada.\nKindlasti oli tegemist v\u00e4ga vaadatava \u00fclekandega. Kaja Kallas j\u00e4ttis taas kasutamata v\u00f5imaluse anda avalikkusele veenvaid ja ammendavaid vastuseid. Lootuses, et taas \u00f5nnestub \u00f5htusse veeretada \u00fcks p\u00e4ev, pole Kallas m\u00e4rganud, et see on muutunud l\u00f5putuks k\u00fc\u00fcnlap\u00e4evaks.\n"}
{"text":"Huvid on deklareeritud, kuid k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vadKorruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi peavad riigikogu ja valitsuse liikmed ning k\u00f5ik teised k\u00f5rgemad riigiametnikud \u2013 praegu kokku 5000 isikut \u2013 esitama iga aasta 31. maiks maksu- ja tolliametile huvide deklaratsiooni.\n\u00a0Riigikogu avalike suhete pressin\u00f5uniku Maris Meiessaare s\u00f5nul on tegu eesk\u00e4tt eneseregulatsiooni meetmega ning kunagi oli riigikogu korruptsioonivastasele komisjonile aruandjaid ligi 30000.\nPeaminister Kaja Kallas (RE) kinnitas, et laenas oma ettev\u00f5tjast abikaasale kokku 370 000 eurot, kuid see summa ei tule tema deklaratsioonidest otseselt v\u00e4lja. Korruptsioonivastase komisjoni eilse istungi j\u00e4rel \u00fctles komisjoni liige Priit Sibul (Isamaa), et majanduslike huvide deklaratsiooni laiendamist on samas komisjonis k\u00fcll arutatud, kuid mitte viimasel ajal. \u00abPraegust esitamist tuleb lugeda suhteliselt formaalseks. Mingi pildi need deklaratsioonid annavad, aga nagu n\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, siis konkreetsete kaasuste puhul pole selle infoga p\u00e4riselt midagi teha,\u00bb lausus ta.\n\n\n\nPesuni paljaks\n\nSibul \u00fctles, et tegi korruptsioonikomisjoni eilsel istungil peaminister Kallasele ettepaneku esitada peale majanduslike huvide deklaratsiooni neile ka tuludeklaratsioon, et saaks k\u00fcsimuse lahendatud. \u00abTa v\u00e4idab, et teenis advokaadina suurt raha, millele ma julgeksin ka alla kirjutada, aga fakte ega \u00fchtegi t\u00f5endust selle kohta ei ole. Majanduslike huvide deklaratsioon ei n\u00e4ita raha pangakontol. Kallas aga keeldus ja vastas, et teda tahetakse pesuni paljaks koorida.\u00bb\nSibula s\u00f5nul poleks peaministril midagi kaotada \u2013 riigil on tema tulud t\u00e4pselt teada, sest tuludeklaratsioonid tuleb maksu- ja tolliametile esitada igal aastal. \u00dchtlasi peab ta probleemiks, et majanduslike huvide deklaratsiooni esitajate ring on l\u00e4inud liiga laiaks, sest nii ei j\u00f5ua tegelda sisuga.\nTeine korruptsioonivastase erikomisjoni liige Eduard Odinets (SDE) seevastu on deklaratsioonide esitamise korraga rahul. \u00abTehnilisi muudatusi on ikka aeg-ajalt vaja teha ning neid ongi tehtud,\u00bb nentis ta. \u00abV\u00f5ib-olla tuleks muuta kohustuslikuks see lisalahter, kuhu deklarandid m\u00e4rgivad ka oma antud laenud ja muud toimingud. Kui komisjonil on kahtlusi m\u00f5ne deklaratsiooni esitaja andmete suhtes v\u00f5i kui tundub, et esitatu ei kajasta tegelikku majanduslikku seisu, siis on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda \u00f5iguskaitseorganite poole, kes v\u00f5ivad vajadusel v\u00e4lja n\u00f5uda ka tuludeklaratsioonide andmed.\u00bb\n\n\n\nAnal\u00fc\u00fcsi pole\n\nEndine riigiprokur\u00f6r ja MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti juht, praegu advokaadib\u00fcroos Sirel & Partnerid t\u00f6\u00f6tav Steven-Hristo Evestus \u00fctles, et Korruptsioonivaba Eesti ei ole huvide deklaratsioonide anal\u00fc\u00fcsiga sisuliselt tegelenud. \u00abEks see ole justiitsministeeriumi ja riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni t\u00f6\u00f6. Kui ongi kahtlus, et isikul, kelle huvid avalikkusele huvi pakuvad, on summad peidetud mingitesse teistesse ettev\u00f5tetesse, siis ei ole seda v\u00f5imalik praegu teada saada. Korruptsioonivastane seadus n\u00e4eb k\u00fcll teatud juhtudel ette nende ametiisikute osaluste v\u00e4ljatoomist ettev\u00f5tetes, kuid sealt edasi v\u00f5ivad seotud olla j\u00e4rgmised ja siis edasi veel aina j\u00e4rgmised ettev\u00f5tted ning infohulk v\u00f5ib kujuneda liiga koormavaks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.\nEvestuse s\u00f5nul on ta ka ise varasematel aastatel korduvalt deklaratsiooni t\u00e4itnud. \u00abSinna tuleb m\u00e4rkida ka oma pangakontod ja laenud. Ma ei oska praegu \u00f6elda, kas selles peaministri laenuandmise loos on ilmsiks tulnud mingi l\u00fcnk, mille kaudu on v\u00f5imalik vastustest m\u00f6\u00f6da hiilida v\u00f5i deklaratsiooni kontrollimatult ja segaselt esitada,\u00bb lausus ta. \u00abAga selge, et inimesel v\u00f5ivad olla s\u00e4\u00e4stud, mida ta saab v\u00e4lja laenata. Kallas on kahes advokaadib\u00fcroos partneriks t\u00f5usnud, teinud h\u00e4sti tasustatud t\u00f6\u00f6d Euroopas \u2013 ja kui viimastel aastatel esitatud deklaratsioonidest ebak\u00f5lasid v\u00e4lja ei tule, siis k\u00fcllap on tal raha s\u00e4\u00e4stmine h\u00e4sti v\u00e4lja kukkunud. Teadmata vahenditega tehingute tegemist peaks j\u00e4lgima kapo. Deklaratsioonist ei selgu, mis kontodel tegelikult toimub, aga selleks ongi julgeoleku kontrollid.\u00bb\nRiigikogu kantselei pressin\u00f5uniku teates on sedastatud, et kontrollimise \u00f5igus on erinev. Korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 15 j\u00e4rgi on riigikogu korruptsioonivastasel erikomisjonil v\u00f5i tema volitatud ametiisikul ainu\u00f5igus kontrollida k\u00f5rgemate riigiteenistujate ja mitmete teiste ametiisikute deklaratsioone, samuti k\u00f5iki registrile esitatud deklaratsioone. Enamasti otsustab korruptsioonivastane erikomisjon kevadise istungij\u00e4rgu l\u00f5pus ametiisikute ringi, kelle deklaratsioone kontrollida. Kuna \u00fchest deklaratsioonist ei piisa isiku huvide d\u00fcnaamika hindamiseks, kontrollitakse v\u00e4hemalt kahe j\u00e4rjestikuse aasta huvide deklaratsioone. Vastavalt vajadusele vaadatakse ka muude isikute deklaratsioone. Mullu kontrollis erikomisjon n\u00e4iteks saja inimese deklaratsioone.\n\u00d5iguskantsler teatas Postimehele: \u00abKorruptsioonivastase seaduse \u00a7 15 lg 6 alusel ilmselt v\u00f5iks Eesti Maksu- ja Tolliametilt (EMTA) tuludeklaratsiooni k\u00fcsida k\u00fcll. S.t mitte siis deklarandilt, vaid otse EMTA-lt. EMTA-l on maksukorralduse seaduse \u00a7 29 p1 alusel \u00f5igus sel juhul maksusaladust sisaldavat teavet avaldada.\u00bb\n"}
{"text":"Eks kolme aasta p\u00e4rast ole n\u00e4ha, kas Clevon ujub v\u00f5i upubKui eelmises, 1. septembri juhtkirjas avaldas Sakala soovi, et jagugu meil tarkust teha \u00f5igeid valikuid ning meeles pidada, et kui tervet rehkendust ei jaksa, v\u00f5ib teha ka poole, siis n\u00fc\u00fcd tuleb t\u00e4psustada, et tarku otsuseid tuleks langetada ka linnavolikogus. Ning poole rehkenduse tegemise jutt k\u00e4is siiski koolilaste, mitte linna juhtivate poliitikute kohta.\nOma viimasel istungil arutas linnavolikogu t\u00fckk aega, kuidas s\u00f5nastada Cleveronile, n\u00fc\u00fcd Clevonile aastaid tagasi antud hoonestus\u00f5iguse pikendamist \u00fche aasta v\u00f5rra. Paraku oli see t\u00fchja tuule tallamine, sest Clevonil pole aastase pikendusega suurt midagi teha. Tema palub oma laienduse ehitamiseks v\u00e4hemalt kolme aastat, sest tal on m\u00f5nev\u00f5rra rasked ajad ja ehitust\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b kaugemasse tulevikku.\nK\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd selles, kas linn hindab hoonestus\u00f5iguse pikendamise kolmeks aastaks liiga riskantseks v\u00f5i mitte. Kui linnavolikogu arvates on tuntud ja tunnustatud ettev\u00f5tjale \u00fcht kinnistut\u00fckki nii-\u00f6elda soojas hoida liiga riskantne, siis v\u00f5iks selle ka ausalt ja otse v\u00e4lja \u00f6elda, mitte ettev\u00f5tjale t\u00e4iesti ebavajaliku otsuse s\u00f5nastamisega pead murdes mitmek\u00fcmne inimese t\u00f6\u00f6aega raisata. Kui aga ollakse seisukohal, et ettev\u00f5tluse ja ettev\u00f5tjate toetamine ning linnas t\u00f6\u00f6kohtade hoidmine on t\u00e4htis, v\u00f5iks ka otse ja ausalt seda \u00f6elda ning anda Clevonile see aeg, mida tal vaja on.\nJah, eks need \u00e4rakolimise jutud ole veidi v\u00e4ljapressimish\u00f5ngulised, aga olgem ausad: ettev\u00f5ttele olekski m\u00e4rksa soodsam ja lihtsam oma \u00e4ritegevus Tallinna kolida. Olukorras, kus k\u00f5ik v\u00e4iksemad linnad ja omavalitsused n\u00e4evad kurja vaeva, et ettev\u00f5tjaid ja nende loodavaid t\u00f6\u00f6kohti enda juurde meelitada, v\u00f5iks me juba kohal olevat k\u00f5rgepalgalist ja uuendusmeelset ettev\u00f5tet toetada. T\u00fckki see otsus linnal ju k\u00fcljest ei v\u00f5ta, sest maa j\u00e4\u00e4b ka plaanide luhtumise korral alles ning sellega saab edasi toimetada. K\u00fcll aga v\u00f5iks linnavolikogu m\u00f5elda sellele, et p\u00e4ris tasuta ei maksa pikendamist lubada ning kui Clevonil seda vaja on, v\u00f5iks linn siiski midagi ka vastu saada. Ning eks kolme aasta p\u00e4rast ole n\u00e4ha, kas Clevon ujub v\u00f5i upub.\n"}
{"text":"KOLUMN | Mart Kadastik: kuvand kugistab raudset leeditKallase j\u00e4tkamine oleks Eestile orbaniseerumisest v\u00e4iksem tagasil\u00f6\u00f6k. L\u00f6\u00f6k oleks see ometi.\nProovime siis m\u00f5elda nii, nagu Kaja Kallas ja tema n\u00f5ustajad soovivad: k\u00f5iges on s\u00fc\u00fcdi abikaasa. See on ainuv\u00f5imalik j\u00e4reldus peaministri jutust, mille j\u00e4rgi tema ei teadnud mehe \u00e4ridest mitte midagi.\nMe ei r\u00e4\u00e4gi kodus t\u00f6\u00f6asjadest, kinnitab Kallas. Kahju. Ju siis ei r\u00e4\u00e4kinud nad ka Ukraina s\u00f5jast, mis on otseselt seotud peaministri t\u00f6\u00f6ga. Kui oleksid r\u00e4\u00e4kinud, v\u00f5inuks Arvol \u00e4kitselt s\u00e4hvatada: \u201eOh shit! Mul ju veoautod muudkui vuravad Venemaale...\u201c Ei s\u00e4hvatanud. Ei m\u00f5elnud Kaja karj\u00e4\u00e4rile.\n\u00dches rollis moraalne tegu v\u00f5ib teises n\u00e4ida ja ka olla moraalitu. Kaja Kallase kaasuses t\u00e4hendab see poliitiku ja abikaasa eetika kokkup\u00f5rget.\nArvo on seega paha poiss, aga kuiv\u00f5rd ta ei ole avaliku elu tegelane, siis ei ole maine m\u00f5ningane kaotus talle peavalu. S\u00f5brad, keda seob investeerimispankurlik elufilosoofia \u201evara on selleks, et seda kasvatada\u201c, m\u00f5istavad teda niikuinii. Oluline on p\u00fcsida n\u00e4htamatuna, sest kui ei ole inimest, ei ole probleemi. Ja kui ei ole asja, kaotavad ka asit\u00f5endid m\u00f5tte. J\u00e4\u00e4b vaid usk: oli siis ikka nii, nagu Kaja Kallas kinnitab, v\u00f5i mitte?\nAdvokaadid muidugi teavad, et usuvaidlustes absorbeerub t\u00f5de otsekui tualettpaber kanalisatsioonitorudes. Ka moraalsest kompassist on v\u00e4he kasu. See kompass n\u00e4itab kord siia, kord sinna. Isegi paavst Franciscus, kristlike v\u00e4\u00e4rtuste teen\u00e4itaja, lubab endale kord Vene imperialismi \u00fclistada, kord selle ohvritele kaasa tunda.\nAmeerika k\u00e4itumisteadlane Keith Leavitt: \u201eKui inimesed vahetavad m\u00fctsi, vahetavad nad sageli ka moraalset kompassi.\u201c Teisis\u00f5nu: \u00fches rollis moraalne tegu v\u00f5ib teises n\u00e4ida ja ka olla moraalitu. Kaja Kallase kaasuses t\u00e4hendab see poliitiku ja abikaasa eetika kokkup\u00f5rget.\nOriginaali ja kuvandi lahknevus\n\u201eMees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja kokku sobivad.\u201c\nSee Arvo Valtoni aforism ei peaks kehtima mitte ainult mehe, vaid ka riigimehe kohta. Ja kui kehtib riigimehe kohta, siis ka riigi teenimisele p\u00fchendunud naise kohta, sest eesti keel ei salli s\u00f5na \u201eriiginaine\u201c.\nKui palju on teemasid, mida Kaja Kallas on suutnud rahvale selgitada arusaadavalt, veenvalt, l\u00e4bitunnetatult, \u00f5igeaegselt?\nKelleks peetakse Kaja Kallast? The Washington Post nimetas teda Euroopa raudseks leediks, kes julgeb suurriikide juhte \u00f5petada, kuidas tuleks Venemaad ja Putinit kohelda. Tema teab, kuidas asjad on. P\u00f5him\u00f5ttekindel. Jutupunktide esitamisel j\u00e4rjekindel. Pole kahtlust: Kallas on olnud l\u00e4\u00e4ne v\u00e4gevamatega small talk\u2019i formaadis suheldes s\u00f6akas ja usutav. Ja sarmikas.\nEesti poliitikalaval tuleb paraku r\u00e4\u00e4kida pikalt ja pidevalt, nii et punktid v\u00f5ivad sassigi minna. Kui palju on teemasid, mida Kaja Kallas on suutnud rahvale selgitada arusaadavalt, veenvalt, l\u00e4bitunnetatult, \u00f5igeaegselt? Koroonaga j\u00e4i ta h\u00e4tta. Rohep\u00f6\u00f6re? Energiakriis? Inflatsioon? Nursipalu? Maksude t\u00f5us? S\u00e4rav enesekindlus, mis iseloomustab meie peaministrit v\u00e4lismaal, on Eestis liiga tihti n\u00e4rbunud nipsakuseks.\nPoliitikas v\u00f5istlevad ennek\u00f5ike kuvandid. Seep\u00e4rast v\u00f5ivadki inimesed, kes on p\u00e4eval teineteise kuvandi s\u00f5elap\u00f5hjaks lasknud, \u00f5htul \u00fcheskoos kusagil baarinurgas rahulikult lobiseda. Kuvand v\u00f5ib olla nii originaali suurendus kui ka v\u00e4hendus, nii koopia kui ka bluff. Peamine: just kuvandi p\u00f5hjal tekivad valijal ootused ja n\u00f5udmised.\nMis j\u00e4\u00e4b Kaja Kallase kuvandist j\u00e4rele, kui ta ei ole enam kompromissitu raudne leedi ega eetikat v\u00e4\u00e4rtustav moraalimajakas? Terendab hapra, mingisse meeste jamasse kistud \u00f5nnetu naise pilt. Kaastunnet k\u00fcsiva kuvandi abil v\u00f5ib s\u00e4ilitada v\u00e4hemalt feministliku meelelaadiga naiste toetuse.\nSunak ei aita, Helme aitab\nKallas on viidanud Briti peaministrile Rishi Sunakile, keda s\u00f5ja algul tabas samamoodi opositsiooni ja meedia kriitika. Pealkirjad ei halastanud: \u201eSunaki verine raha Venemaalt!\u201c Nimelt on peaministri abikaasal Akshata Murthyl aktsiaid IT-firmast Infosys, mis tegutseb ka Venemaal. Agressorriigis \u00e4ri ajamist on Sunak valjuh\u00e4\u00e4lselt hukka m\u00f5istnud.\nTerendab hapra, mingisse meeste jamasse kistud \u00f5nnetu naise pilt.\nSiit leiab sarnast Kallase juhtumiga. Ka Infosys teatas, et t\u00f5mbab oma \u00e4ri Venemaal koomale (uuseesti keeles \u2013 \u201epakib kokku\u201c) ega teeninda enam ainsatki Venemaa ettev\u00f5tet. Ka Rishi Sunak v\u00f5ttis esimeses intervjuus j\u00e4iga hoiaku: \u201eMa olen valitud poliitik. Minu abikaasa ei ole.\u201c\nEnt Sunak ei teinud n\u00e4gu, nagu ei teaks ta Infosysist midagi. Peaministri teadmatus oleks kohatu. Ta teadis sedagi, et tema abikaasale kuulub 0,9% Infosysi aktsiaid, mis aga ei anna v\u00e4himatki v\u00f5imalust m\u00f5jutada firma operatiivotsuseid. Muide, Infosys on India firma ja selle asutas 1983. aastal Akshata Murthy isa.\nMeedia j\u00e4ttis brittide peaministri rahule. Kallase olukord on keerulisem. Tema abikaasa ei olnud pisiaktsion\u00e4r. Arvo Hallik oli firma finantsdirektor, kes ei saa ennast Stark Logisticsi otsustest distantseerida. Ka tagantj\u00e4rele mitte. Seet\u00f5ttu polegi Eesti peaministril paremat p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngast kui kuiv mantra: mina ei teadnud, mina usaldasin.\nSiiski, Kaja Kallasel ja Reformierakonnal on \u00fcks kaitsekilp veel \u2013 kollektiivne Helme. \u201eN\u00fc\u00fcd on nende l\u00f5ustad paljastunud,\u201c laseb Martin Helme oma instinktid valla (Vikerraadio, 29.8). Eilsel riigikogu erikomisjoni istungil punnitas samas vaimus Mart Helme. Kuulad Helmede pr\u00f5kkamist ja kohe tulevad meelde EKRE iidolid: Donald Trump, kes peab Putinit geeniuseks, ja Viktor Orb\u00e1n, kes on viinud Ungari Euroopa tippu korruptsioonilt ja l\u00f5ppu ajakirjandusvabaduselt.\nIsegi m\u00f5rase kompassiga Kallase j\u00e4tkamine oleks Eestile orbaniseerumisest v\u00e4iksem tagasil\u00f6\u00f6k. L\u00f6\u00f6k oleks see ometi.\nEpiloogi asemel sisekaemus\nLugesin Martin Laine iga\u00fche s\u00fcdametunnistusele koputavat lugu (\u201eMe ei tee piisavalt Venemaa peatamiseks\u201c, LP 2.9). M\u00f5jus. Enam ma ei osta \u0160veitsi firma Nestl\u00e9 \u0161okolaadi. P\u00f5hjus: Nestl\u00e9 on oma tegevust Venemaal hoopis laiendanud. Mida siis osta? Olin parasjagu Riias ja eelistasin k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valminud \u00f5unapastilaad. Kingituseks lastelastele.\nKoju j\u00f5udes uurisin pakendit ja avastasin oma kohkumuseks, et pastilaa on tehtud juulis 2023 Venemaa f\u00f6deratsioonis Tuula oblastis. J\u00e4relikult L\u00e4ti riik, mis plaanib v\u00e4lja saata tuhandeid umbkeelseid venelasi, aitab silma pilgutamata Venemaa majandust!\nMida teha? Uurisin oma moraalset kompassi. Kas rebida pastilaa lastelastel k\u00e4est ja suust? Otsemaid pr\u00fcgikasti, vuih! V\u00f5i lohutada ennast teadmisega, et kommid ei ole pommid, ja kui mina ei oleks ostnud, oleks keegi teine oma rahaga Tuula kommivabrikut nagunii toetanud?\nAmpsasin pastilaad. Et lastele j\u00e4\u00e4ks pisut v\u00e4iksem t\u00fckike pattu. Oojaa, \u00e4ra sa \u00fctle \u2013 p\u00e4ris maitsev maiustus..."}
{"text":"Kuvand kugistab raudset leeditKallase j\u00e4tkamine oleks orbaniseerumisest v\u00e4iksem tagasil\u00f6\u00f6k. L\u00f6\u00f6k oleks see ometiProovime siis m\u00f5elda nii, nagu Kaja Kallas ja tema n\u00f5ustajad soovivad: k\u00f5iges on s\u00fc\u00fcdi abikaasa. See on ainuv\u00f5imalik j\u00e4reldus peaministri jutust, mille j\u00e4rgi tema ei teadnud mehe \u00e4ridest mitte midagi.Me ei r\u00e4\u00e4gi kodus t\u00f6\u00f6asjadest, kinnitab Kallas. Kahju. Ju siis ei r\u00e4\u00e4kinud nad ka Ukraina s\u00f5jast, mis on otseselt seotud peaministri t\u00f6\u00f6ga. Kui oleksid r\u00e4\u00e4kinud, v\u00f5inuks Arvol \u00e4kitselt s\u00e4hvatada: \u201eOh shit! Mul ju veoautod muudkui vuravad Venemaale...\u201c Ei s\u00e4hvatanud. Ei m\u00f5elnud Kaja karj\u00e4\u00e4rile.Arvo on seega paha poiss, aga kuiv\u00f5rd ta ei ole avaliku elu tegelane, siis ei ole maine m\u00f5ningane kaotus talle peavalu. S\u00f5brad, keda seob investeerimispankurlik elufilosoofia \u201evara on selleks, et seda kasvatada\u201c, m\u00f5istavad teda niikuinii. Oluline on p\u00fcsida n\u00e4htamatuna, sest kui ei ole inimest, ei ole probleemi. Ja kui ei ole asja, kaotavad ka asit\u00f5endid m\u00f5tte. J\u00e4\u00e4b vaid usk: oli siis ikka nii, nagu Kaja Kallas kinnitab, v\u00f5i mitte?Advokaadid muidugi teavad, et usuvaidlustes absorbeerub t\u00f5de otsekui tualettpaber kanalisatsioonitorudes. Ka moraalsest kompassist on v\u00e4he kasu. See kompass n\u00e4itab kord siia, kord sinna. Isegi paavst Franciscus, kristlike v\u00e4\u00e4rtuste teen\u00e4itaja, lubab endale kord Vene imperialismi \u00fclistada, kord selle ohvritele kaasa tunda.Ameerika k\u00e4itumisteadlane Keith Leavitt: \u201eKui inimesed vahetavad m\u00fctsi, vahetavad nad sageli ka moraalset kompassi.\u201c Teisis\u00f5nu: \u00fches rollis moraalne tegu v\u00f5ib teises n\u00e4ida ja ka olla moraalitu. Kaja Kallase kaasuses t\u00e4hendab see poliitiku ja abikaasa eetika kokkup\u00f5rget.\u201eMees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja kokku sobivad.\u201c See Arvo Valtoni aforism ei peaks kehtima mitte ainult mehe, vaid ka riigimehe kohta. Ja kui kehtib riigimehe kohta, siis ka riigi teenimisele p\u00fchendunud naise kohta, sest eesti keel ei salli s\u00f5na \u201eriiginaine\u201c.Kelleks peetakse Kaja Kallast? he Washington Post nimetas teda Euroopa raudseks leediks, kes julgeb suurriikide juhte \u00f5petada, kuidas tuleks Venemaad ja Putinit kohelda. Tema teab, kuidas asjad on. P\u00f5him\u00f5ttekindel. Jutupunktide esitamisel j\u00e4rjekindel. Pole kahtlust: Kallas on olnud l\u00e4\u00e4ne v\u00e4gevamatega small talk'i formaadis suheldes s\u00f6akas ja usutav. Ja sarmikas.Eesti poliitikalaval tuleb paraku r\u00e4\u00e4kida pikalt ja pidevalt, nii et punktid v\u00f5ivad sassigi minna. Kui palju on teemasid, mida Kaja Kallas on suutnud rahvale selgitada arusaadavalt, veenvalt, l\u00e4bitunnetatult, \u00f5igeaegselt? Koroonaga j\u00e4i ta h\u00e4tta. Rohep\u00f6\u00f6re? Energiakriis? Inflatsioon? Nursipalu? Maksude t\u00f5us? S\u00e4rav enesekindlus, mis iseloomustab meie peaministrit v\u00e4lismaal, on Eestis liiga tihti n\u00e4rbunud nipsakuseks.Poliitikas v\u00f5istlevad ennek\u00f5ike kuvandid. Seep\u00e4rast v\u00f5ivadki inimesed, kes on p\u00e4eval teineteise kuvandi s\u00f5elap\u00f5hjaks lasknud, \u00f5htul \u00fcheskoos kusagil baarinurgas rahulikult lobiseda. Kuvand v\u00f5ib olla nii originaali suurendus kui ka v\u00e4hendus, nii koopia kui ka bluff. Peamine: just kuvandi p\u00f5hjal tekivad valijal ootused ja n\u00f5udmised. Mis j\u00e4\u00e4b Kaja Kallase kuvandist j\u00e4rele, kui ta ei ole enam kompromissitu raudne leedi ega eetikat v\u00e4\u00e4rtustav moraalimajakas? Terendab hapra, mingisse meeste jamasse kistud \u00f5nnetu naise pilt. Kaastunnet k\u00fcsiva kuvandi abil v\u00f5ib s\u00e4ilitada v\u00e4hemalt feministliku meelelaadiga naiste toetuse.Sunak ei aita, Helme aitabKallas on viidanud Briti peaministrile Rishi Sunakile, keda s\u00f5ja algul tabas samamoodi opositsiooni ja meedia kriitika. Pealkirjad ei halastanud: \u201eSunaki verine raha Venemaalt!\u201c Nimelt on peaministri abikaasal Akshata Murthyl aktsiaid IT-firmast Infosys, mis tegutseb ka Venemaal. Agressorriigis \u00e4ri ajamist on Sunak valjuh\u00e4\u00e4lselt hukka m\u00f5istnud.Siit leiab sarnast Kallase juhtumiga. Ka Infosys teatas, et t\u00f5mbab oma \u00e4ri Venemaal koomale (uuseesti keeles - \u201epakib kokku\u201c) ega teeninda enam ainsatki Venemaa ettev\u00f5tet. Ka Rishi Sunak v\u00f5ttis esimeses intervjuus j\u00e4iga hoiaku: \u201eMa olen valitud poliitik. Minu abikaasa ei ole.\u201cEnt Sunak ei teinud n\u00e4gu, nagu ei teaks ta Infosysist midagi. Peaministri teadmatus oleks kohatu. Ta teadis sedagi, et tema abikaasale kuulub 0,9% Infosysi aktsiaid, mis aga ei anna v\u00e4himatki v\u00f5imalust m\u00f5jutada firma operatiivotsuseid. Muide, Infosys on India firma ja selle asutas 1983. aastal Akshata Murthy isa.Meedia j\u00e4ttis brittide peaministri rahule. Kallase olukord on keerulisem. Tema abikaasa ei olnud pisiaktsion\u00e4r. Arvo Hallik oli firma finantsdirektor, kes ei saa ennast Stark Logisticsi otsustest distantseerida. Ka tagantj\u00e4rele mitte. Seet\u00f5ttu polegi Eesti peaministril paremat p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngast kui kuiv mantra: mina ei teadnud, mina usaldasin. Siiski, Kaja Kallasel ja Reformierakonnal on \u00fcks kaitsekilp veel - kollektiivne Helme. \u201eN\u00fc\u00fcd on nende l\u00f5ustad paljastunud,\u201c laseb Martin Helme oma instinktid valla (Vikerraadio, 29.8). Eilsel riigikogu erikomisjoni istungil punnitas samas vaimus Mart Helme. Kuulad Helmede pr\u00f5kkamist ja kohe tulevad meelde EKRE iidolid: Donald Trump, kes peab Putinit geeniuseks, ja Viktor Orban, kes on viinud Ungari Euroopa tippu korruptsioonilt ja l\u00f5ppu ajakirjandusvabaduselt.Isegi m\u00f5rase kompassiga Kallase j\u00e4tkamine oleks Eestile orbaniseerumisest v\u00e4iksem tagasil\u00f6\u00f6k. L\u00f6\u00f6k oleks see ometi.Epiloogi asemel sisekaemusLugesin Martin Laine iga\u00fche s\u00fcdametunnistusele koputavat lugu (\u201eMe ei tee piisavalt Venemaa peatamiseks\u201c, LP 2.9). M\u00f5jus. Enam ma ei osta \u0160veitsi firma Nestle \u0161okolaadi. P\u00f5hjus: Nestle on oma tegevust Venemaal hoopis laiendanud. Mida siis osta? Olin parasjagu Riias ja eelistasin k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valminud \u00f5unapastilaad. Kingituseks lastelastele.Koju j\u00f5udes uurisin pakendit ja avastasin oma kohkumuseks, et pastilaa on tehtud juulis 2023 Venemaa f\u00f6deratsioonis Tuula oblastis. J\u00e4relikult L\u00e4ti riik, mis plaanib v\u00e4lja saata tuhandeid umbkeelseid venelasi, aitab silma pilgutamata Venemaa majandust!Mida teha? Uurisin oma moraalset kompassi. Kas rebida pastilaa lastelastel k\u00e4est ja suust? Otsemaid pr\u00fcgikasti, vuih! V\u00f5i lohutada ennast teadmisega, et kommid ei ole pommid, ja kui mina ei oleks ostnud, oleks keegi teine oma rahaga Tuula kommivabrikut nagunii toetanud? Ampsasin pastilaad. Et lastele j\u00e4\u00e4ks pisut v\u00e4iksem t\u00fckike pattu. Oojaa, \u00e4ra sa \u00fctle - p\u00e4ris maitsev maiustus... 1\"Kui palju on teemasid, mida ta on suutnud rahvale selgitada arusaadavalt, l\u00e4bitunnetatult, \u00f5igeaegselt?\"\"Terendab hapra, mingisse meeste jamasse kistud \u00f5nnetu naise pilt.\"MART KADASTIK"}
{"text":"Juhtkiri: Ujub v\u00f5i upubKui eelmises, 1. septembri juhtkirjas avaldas Sakala soovi, et jagugu meil tarkust teha \u00f5igeid valikuid ning meeles pidada, et kui tervet rehkendust ei jaksa, v\u00f5ib teha ka poole, siis n\u00fc\u00fcd tuleb t\u00e4psustada, et tarku otsuseid tuleks langetada ka linnavolikogus. Ning poole rehkenduse tegemise jutt k\u00e4is siiski koolilaste, mitte linna juhtivate poliitikute kohta.Oma viimasel istungil arutas linnavolikogu t\u00fckk aega, kuidas s\u00f5nastada Cleveronile, n\u00fc\u00fcd Clevonile aastaid tagasi antud hoonestus\u00f5iguse pikendamist \u00fche aasta v\u00f5rra. Paraku oli see t\u00fchja tuule tallamine, sest Clevonil pole aastase pikendusega suurt midagi teha. Tema palub oma laienduse ehitamiseks v\u00e4hemalt kolme aastat, sest tal on m\u00f5nev\u00f5rra rasked ajad ja ehitust\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b kaugemasse tulevikku.K\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd selles, kas linn hindab hoonestus\u00f5iguse pikendamise kolmeks aastaks liiga riskantseks v\u00f5i mitte. Kui linnavolikogu arvates on tuntud ja tunnustatud ettev\u00f5tjale \u00fcht kinnistut\u00fckki nii-\u00f6elda soojas hoida liiga riskantne, siis v\u00f5iks selle ka ausalt ja otse v\u00e4lja \u00f6elda, mitte ettev\u00f5tjale t\u00e4iesti ebavajaliku otsuse s\u00f5nastamisega pead murdes mitmek\u00fcmne inimese t\u00f6\u00f6aega raisata. Kui aga ollakse seisukohal, et ettev\u00f5tluse ja ettev\u00f5tjate toetamine ning linnas t\u00f6\u00f6kohtade hoidmine on t\u00e4htis, v\u00f5iks ka otse ja ausalt seda \u00f6elda ning anda Clevonile see aeg, mida tal vaja on.Jah, eks need \u00e4rakolimise jutud ole veidi v\u00e4ljapressimish\u00f5ngulised, aga olgem ausad: ettev\u00f5ttele olekski m\u00e4rksa soodsam ja lihtsam oma \u00e4ritegevus Tallinna kolida. Olukorras, kus k\u00f5ik v\u00e4iksemad linnad ja omavalitsused n\u00e4evad kurja vaeva, et ettev\u00f5tjaid ja nende loodavaid t\u00f6\u00f6kohti enda juurde meelitada, v\u00f5iks me juba kohal olevat k\u00f5rgepalgalist ja uuendusmeelset ettev\u00f5tet toetada. T\u00fckki see otsus linnal ju k\u00fcljest ei v\u00f5ta, sest maa j\u00e4\u00e4b ka plaanide luhtumise korral alles ning sellega saab edasi toimetada. K\u00fcll aga v\u00f5iks linnavolikogu m\u00f5elda sellele, et p\u00e4ris tasuta ei maksa pikendamist lubada ning kui Clevonil seda vaja on, v\u00f5iks linn siiski midagi ka vastu saada. Ning eks kolme aasta p\u00e4rast ole n\u00e4ha, kas Clevon ujub v\u00f5i upub.\"Olukorras, kus k\u00f5ik v\u00e4iksemad linnad ja omavalitsused n\u00e4evad kurja vaeva, et ettev\u00f5tjaid ja nende loodavaid t\u00f6\u00f6kohti enda juurde meelitada, v\u00f5iks me juba kohal olevat k\u00f5rgepalgalist ja uuendusmeelset ettev\u00f5tet toetada.\""}
{"text":"Huvid on deklareeritud, kuid k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vadKorruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi peavad riigikogu ja valitsuse liikmed ning k\u00f5ik teised k\u00f5rgemad riigiametnikud - praegu kokku 5000 isikut - esitama iga aasta 31. maiks maksu- ja tolliametile huvide deklaratsiooni.Riigikogu avalike suhete pressin\u00f5uniku Maris Meiessaare s\u00f5nul on tegu eesk\u00e4tt eneseregulatsiooni meetmega ning kunagi oli riigikogu korruptsioonivastasele komisjonile aruandjaid ligi 30 000.Peaminister Kaja Kallas (RE) kinnitas, et laenas oma ettev\u00f5tjast abikaasale kokku 370 000 eurot, kuid see summa ei tule tema deklaratsioonidest otseselt v\u00e4lja. Korruptsioonivastase komisjoni eilse istungi j\u00e4rel \u00fctles komisjoni liige Priit Sibul (Isamaa), et majanduslike huvide deklaratsiooni laiendamist on samas komisjonis k\u00fcll arutatud, kuid mitte viimasel ajal. \u00abPraegust esitamist tuleb lugeda suhteliselt formaalseks. Mingi pildi need deklaratsioonid annavad, aga nagu n\u00fc\u00fcd n\u00e4eme, siis konkreetsete kaasuste puhul pole selle infoga p\u00e4riselt midagi teha,\u00bb lausus ta.Pesuni paljaksSibul \u00fctles, et tegi korruptsioonikomisjoni eilsel istungil peaminister Kallasele ettepaneku esitada peale majanduslike huvide deklaratsiooni neile ka tuludeklaratsioon, et saaks k\u00fcsimuse lahendatud. \u00abTa v\u00e4idab, et teenis advokaadina suurt raha, millele ma julgeksin ka alla kirjutada, aga fakte ega \u00fchtegi t\u00f5endust selle kohta ei ole. Majanduslike huvide deklaratsioon ei n\u00e4ita raha pangakontol. Kallas aga keeldus ja vastas, et teda tahetakse pesuni paljaks koorida.\u00bbSibula s\u00f5nul poleks peaministril midagi kaotada - riigil on tema tulud t\u00e4pselt teada, sest tuludeklaratsioonid tuleb maksu- ja tolliametile esitada igal aastal. \u00dchtlasi peab ta probleemiks, et majanduslike huvide deklaratsiooni esitajate ring on l\u00e4inud liiga laiaks, sest nii ei j\u00f5ua tegelda sisuga.Teine korruptsioonivastase erikomisjoni liige Eduard Odinets (SDE) seevastu on deklaratsioonide esitamise korraga rahul. \u00abTehnilisi muudatusi on ikka aeg-ajalt vaja teha ning neid ongi tehtud,\u00bb nentis ta. \u00abV\u00f5ib-olla tuleks muuta kohustuslikuks see lisalahter, kuhu deklarandid m\u00e4rgivad ka oma antud laenud ja muud toimingud. Kui komisjonil on kahtlusi m\u00f5ne deklaratsiooni esitaja andmete suhtes v\u00f5i kui tundub, et esitatu ei kajasta tegelikku majanduslikku seisu, siis on \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda \u00f5iguskaitseorganite poole, kes v\u00f5ivad vajadusel v\u00e4lja n\u00f5uda ka tuludeklaratsioonide andmed.\u00bbAnal\u00fc\u00fcsi poleEndine riigiprokur\u00f6r ja MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti juht, praegu advokaadib\u00fcroos Sirel & Partnerid t\u00f6\u00f6tav Steven-Hristo Evestus \u00fctles, et Korruptsioonivaba Eesti ei ole huvide deklaratsioonide anal\u00fc\u00fcsiga sisuliselt tegelenud. \u00abEks see ole justiitsministeeriumi ja riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni t\u00f6\u00f6. Kui ongi kahtlus, et isikul, kelle huvid avalikkusele huvi pakuvad, on summad peidetud mingitesse teistesse ettev\u00f5tetesse, siis ei ole seda v\u00f5imalik praegu teada saada. Korruptsioonivastane seadus n\u00e4eb k\u00fcll teatud juhtudel ette nende ametiisikute osaluste v\u00e4ljatoomist ettev\u00f5tetes, kuid sealt edasi v\u00f5ivad seotud olla j\u00e4rgmised ja siis edasi veel aina j\u00e4rgmised ettev\u00f5tted ning infohulk v\u00f5ib kujuneda liiga koormavaks,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.Evestuse s\u00f5nul on ta ka ise varasematel aastatel korduvalt deklaratsiooni t\u00e4itnud. \u00abSinna tuleb m\u00e4rkida ka oma pangakontod ja laenud. Ma ei oska praegu \u00f6elda, kas selles peaministri laenuandmise loos on ilmsiks tulnud mingi l\u00fcnk, mille kaudu on v\u00f5imalik vastustest m\u00f6\u00f6da hiilida v\u00f5i deklaratsiooni kontrollimatult ja segaselt esitada,\u00bb lausus ta. \u00abAga selge, et inimesel v\u00f5ivad olla s\u00e4\u00e4stud, mida ta saab v\u00e4lja laenata. Kallas on kahes advokaadib\u00fcroos partneriks t\u00f5usnud, teinud h\u00e4sti tasustatud t\u00f6\u00f6d Euroopas - ja kui viimastel aastatel esitatud deklaratsioonidest ebak\u00f5lasid v\u00e4lja ei tule, siis k\u00fcllap on tal raha s\u00e4\u00e4stmine h\u00e4sti v\u00e4lja kukkunud. Teadmata vahenditega tehingute tegemist peaks j\u00e4lgima kapo. Deklaratsioonist ei selgu, mis kontodel tegelikult toimub, aga selleks ongi julgeoleku kontrollid.\u00bbRiigikogu kantselei pressin\u00f5uniku teates on sedastatud, et kontrollimise \u00f5igus on erinev. Korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 15 j\u00e4rgi on riigikogu korruptsioonivastasel erikomisjonil v\u00f5i tema volitatud ametiisikul ainu\u00f5igus kontrollida k\u00f5rgemate riigiteenistujate ja mitmete teiste ametiisikute deklaratsioone, samuti k\u00f5iki registrile esitatud deklaratsioone. Enamasti otsustab korruptsioonivastane erikomisjon kevadise istungij\u00e4rgu l\u00f5pus ametiisikute ringi, kelle deklaratsioone kontrollida. Kuna \u00fchest deklaratsioonist ei piisa isiku huvide d\u00fcnaamika hindamiseks, kontrollitakse v\u00e4hemalt kahe j\u00e4rjestikuse aasta huvide deklaratsioone. Vastavalt vajadusele vaadatakse ka muude isikute deklaratsioone. Mullu kontrollis erikomisjon n\u00e4iteks saja inimese deklaratsioone.\u00d5iguskantsler teatas Postimehele: \u00abKorruptsioonivastase seaduse \u00a7 15 lg 6 alusel ilmselt v\u00f5iks Eesti Maksu- ja Tolliametilt (EMTA) tuludeklaratsiooni k\u00fcsida k\u00fcll. S.t mitte siis deklarandilt, vaid otse EMTA-lt. EMTA-1 on maksukorralduse seaduse \u00a7 29 pl alusel \u00f5igus sel juhul maksusaladust sisaldavat teavet avaldada.\u00bb\"Riigikogu korruptsioonivastasel erikomisjonil v\u00f5i tema volitatud ametiisikul on ainu\u00f5igus kontrollida k\u00f5rgemate riigiteenistujate ja mitmete teiste ametiisikute deklaratsioone.\"AIMAR ALTOSAAR, ajakirjanik"}
{"text":"IMF soovitab Eestil keskendudaoluliseleEsmasp\u00e4eval avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) rahvusvahelise rahapesuraporti, milles andis \u00fclevaate ka olukorrast Balti ja Skandinaavia riikides.Eestis torkab silma raha v\u00e4ljavool teatud riikidesse ning viis, kuidas meie ametnikud ja pangad riskidega \u00fcmber k\u00e4ivad.IMFi v\u00e4rskes raportis seisab Eesti kohta, et piiri\u00fclesed maksed olid suuremad kuni aastani 2013, siis j\u00e4i nende osakaal v\u00e4iksemaks, aga alates 2020. aastast on nende osakaal j\u00e4lle suurenema hakanud. Viimase kahe aastaga on need mahud lausa kahekordistunud.Sealjuures saab suuremat osa rahaliigutamisest selgitada majandustegevusega. K\u00fcmne riigi sekka, kellega Eesti k\u00f5ige enam makseid vahetab, kuuluvad n\u00e4iteks teised Skandinaavia riigid. Siiski toob IMF v\u00e4lja, et majandustegevusega ei saa t\u00e4ielikult seletada Suurbritanniaga tehtavaid makseid ning Leedust Eestisse tehtavaid makseid. Samuti ei saa ainu\u00fcksi majandustegevusega seletada raha voolamist \u0160veitsi, Hongkongi, Liechtensteini, Singapuri, Maltale, Araabia \u00dchendemiraatidesse, Mani saarele, Gibraltarile, Mauritiusele ja Monacosse.IMF t\u00f5i Eesti kohta k\u00e4ivas kokkuv\u00f5ttes v\u00e4lja, et Eestil on v\u00e4ga lai kahtlaste riikide nimekiri. Sinna on IMFi s\u00f5nul sattunud peaaegu pooled maailma finantsjurisdiktsioonid - tervelt 110 riiki. \u00abArvestades, et Eestil on v\u00e4ga v\u00e4ikesed maksete mahud enamiku k\u00f5rge riskiga riikide nimekirja riikidega, v\u00f5ib olla kasulikum keskenduda jurisdiktsioonidele, millega on olulises mahus maksetegevust ja millel on oluline rahapesuriski potentsiaal,\u00bb anti raportis Eestile n\u00f5u.IMF koos regiooni riikidega keskendus anal\u00fc\u00fcsis rahavoogudele, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase v\u00f5itluse j\u00e4relevalvele ning piiri\u00fclestele riskidele ja finantsstabiilsusele. IMFi anal\u00fc\u00fcs on v\u00e4ga mahukas ja selle koostamine v\u00f5ttis aega kolm aastat. IMFi jaoks oli tegu esimese regionaalse anal\u00fc\u00fcsiga rahapesuvastase v\u00f5itluse hindamisel. Liina Laks"}
{"text":"Juhtkiri: Kallase l\u00f5putu k\u00fc\u00fcnlap\u00e4ev\u00dcks-kaks-kolm, m\u00f6\u00f6dus j\u00e4llegi \u00fcks p\u00e4ev! See on kuulus K\u00e4rna \u00c4rni vahetekst Uduvere pasunakoori muusika saateks. Ja m\u00f6\u00f6dunud on taas p\u00e4ev veel ametisoleva peaministri elust, sedapuhku riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil.Me ei saanud selle komisjoni istungil teada peaaegu mitte midagi uut. \u00dchte huvitavat detaili siiski kuulsime. Peaminister on andnud varem laenu s\u00f5brannale, kes Kallase s\u00f5nul \u00abtegi ilusalongi ja hiljem restorani\u00bb.See on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne detail kahel p\u00f5hjusel. Esiteks veendusime, et peaminister on v\u00f5imeline uurima, mida tema rahaga tehakse, ning teiseks, et ta on suuteline seda ka m\u00e4letama. Kuid mida t\u00e4pselt tegi Kaja Kallase abikaasa temalt laenatud 350 000 euroga, seda me ikkagi ei kuulnud.Komisjoni istung m\u00f6\u00f6dus \u00fckskaks-kolm Uduvere moodi, kuid arvestades osalejate tunnitasusid, on tegemist maksumaksjale \u00fcpriski kuluka naljaga. Kaja Kallase s\u00f5nul on ta varasemas elus olnud hea jurist, kes teenis palju. Seda enam oli kummaline n\u00e4ha, et Kallas ei olnud komisjoni koosolekuks \u00fcldse valmistunud: puudusid m\u00e4rkmed, dokumendid ning ka oma laenuinfot hakkas ta otsima mobiiltelefonist k\u00e4igu pealt, mis l\u00f5ppes kurva t\u00f5demusega, et vanemat informatsiooni ei ole v\u00f5imalik sealt k\u00e4tte saada. Head juristid nii ei tee.M\u00f5neti v\u00f5ib seda seletada Kallase v\u00e4itega kohe koosoleku alguses, et ta ei olnud k\u00e4tte saanud korruptsioonivastase erikomisjoni k\u00fcsimusi. Kindlasti peaks komisjon tuleviku huvides v\u00e4lja selgitama, kas see peaministri v\u00e4ide vastab t\u00f5ele, ning kui jah, siis kelle s\u00fc\u00fc t\u00f5ttu j\u00e4id need k\u00fcsimused saatmata, mist\u00f5ttu oli peaministril ja teda toetanud komisjoni liikmetel lihtsam muuta istungit klounaadiks. Kuna aeg komisjoni koosolekuks oli piiratud, siis v\u00f5ib paraku edukaks pidada komisjoni liikme Valdo Randpere strateegiat r\u00e4\u00e4kida hoopis aiaaugust ning \u00e4rritada istungi juhatajat Mart Helmet isiklike r\u00fcnnakutega, mida Helme ei suutnud ignoreerida.Positiivse n\u00e4itena v\u00f5ib tuua komisjoni liiget T\u00f5nis M\u00f6lderit, kes oli materjalidega t\u00f6\u00f6tanud ja ette valmistanud k\u00fcsimused ning \u00fcritas hoida teemat fookuses, v\u00e4ltides liigseid emotsioone.K\u00fcsis M\u00f6lder, k\u00fcsis Sibul, k\u00fcsis Helmegi, mida nad k\u00fcsisid, populaarne sotsiaalmeedia meemiklipp \u00abKaja Kallas ei saa aru\u00bb veeres p\u00e4riselus edasi. \u00abMa ei saa teie k\u00fcsimusest aru,\u00bb kurtis peaminister. Ta nurises, et on olnud avatud ja l\u00e4bipaistev (toort\u00f5lge ingliskeelsest s\u00f5nast transparent), kuid ta on saanud \u00f5ppetunni, et mida avatum ta on, seda rohkem k\u00fcsimusi tekib.Kas Kaja Kallas ei saa t\u00f5esti aru? Komisjoni liikmete r\u00fcndamine, suletud kehakeelena rinnal ristatud k\u00e4ed ning j\u00e4tkuv h\u00e4ma ei olnud n\u00e4ide avatusest. Asi pole liikmete isikutes, kellest m\u00f5ni v\u00f5ib peaministrile olla ebas\u00fcmpaatne. Antud juhul esitasid k\u00fcsimusi rahvasaadikud, rahva saadikud s\u00f5na otseses m\u00f5ttes. Ja rahval on \u00f5igus teada.Kindlasti oli tegemist v\u00e4ga vaadatava \u00fclekandega. Kaja Kallas j\u00e4ttis taas kasutamata v\u00f5imaluse anda avalikkusele veenvaid ja ammendavaid vastuseid. Lootuses, et taas \u00f5nnestub \u00f5htusse veeretada \u00fcks p\u00e4ev, pole Kallas m\u00e4rganud, et see on muutunud l\u00f5putuks k\u00fc\u00fcnlap\u00e4evaks.\"Kaja Kallas j\u00e4ttis taas kasutamata v\u00f5imaluse anda avalikkusele veenvaid ja ammendavaid vastuseid.\"LOE KA LK 2-3"}
{"text":"IMF Eestile: te olete pooled maailma riigid kahtlaseks nimetanud, keskenduge oluliseleEile avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) rahvusvahelise rahapesuraporti, milles andis \u00fclevaate Balti ja Skandinaavia riikide olukorrast. Postimees kirjutab, et Eesti puhul torkab silma raha v\u00e4ljavool teatud riikidesse ning viis, kuidas meie ametnikud ja pangad riskidega \u00fcmber k\u00e4ivad.\nIMFi v\u00e4rskes raportis seisab Eesti kohta,\u00a0et piiri\u00fclesed maksed olid suuremad kuni aastani 2013, siis j\u00e4i nende osakaal v\u00e4iksemaks, aga alates 2020. aastast on nende osakaal j\u00e4lle suurenema hakanud. Viimase kahe aastaga on need mahud lausa kahekordistunud.\nIMF t\u00f5i muu hulgas Eesti kohta k\u00e4ivas kokkuv\u00f5ttes v\u00e4lja, et Eestil on v\u00e4ga lai kahtlaste riikide nimekiri. Sinna on IMFi s\u00f5nul sattunud peaaegu pooled maailma finantsjurisdiktsioonid \u2013 tervelt 110 riiki. \u201eArvestades, et Eestil on v\u00e4ga v\u00e4ikesed maksete mahud enamike k\u00f5rge riskiga riikide nimekirja riikidega, v\u00f5ib olla kasulikum keskenduda jurisdiktsioonidele, millega on olulises mahus maksetegevust ja millel on oluline rahapesuriski potentsiaal,\u201c anti raportis Eestile n\u00f5u.\nAllikas: Postimees"}
{"text":"K\u00fcberkelmid on muutunud veel nutikamaksK\u00fcberpetturitel on k\u00e4esoleva aasta esimese seitsme kuuga \u00f5nnestunud Eesti inimestelt k\u00e4tte saada juba pea neli miljonit eurot. Kannatanuid on enam kui 500. K\u00c4TLIN KUKK, Pangaliidu pettuste t\u00f5kestamise t\u00f6\u00f6grupi juht Pettused on muutunud \u00fcha kavalamaks ja ohvriks langevad v\u00e4ga erineva taustaga inimesed alates tudengitest ning l\u00f5petades tippjuhtidega. Selleks, et mitte kelmide ohvriks langeda, tuleb olla \u00fclit\u00e4helepanelik\u2026\nKogu artiklit saab lugeda Vooremaa digilehest v\u00f5i paberv\u00e4ljaandest, mis on saadaval J\u00f5gevamaa ajalehtede m\u00fc\u00fcgikohtades ja maksab vaid 2\u20ac.\nTelli paberleht Telli digileht Sisene digilehe lugejana"}
{"text":"Jahmatav juhtum kinnisvaraturul: ostja pressib raha v\u00e4ljaTartu Postimees kirjutas jahmatavast juhtumist kinnisvaraturul, mis leidis aset Peipsi \u00e4\u00e4res. Ent k\u00f5ik, kes m\u00fc\u00fcvad v\u00f5i kavandavad oma kinnisvara m\u00fc\u00fcki, peaksid sellega kursis olema, et taolise stsenaariumi kordumist enda puhul v\u00e4ltida. Nimelt m\u00fc\u00fcs 50ndates naisterahvas keskmises seisus suvila tavap\u00e4rase selle piirkonna hinnaga, 22 000 euroga. Hoonega k\u00e4is kaasas 1800-ruutmeetrine krunt. M\u00f5ni kuu hiljem sai ta aga ostjalt m\u00e4rksa suurema n\u00f5ude kui oli maja eest raha makstud: nimelt v\u00f5lgnevat m\u00fc\u00fcja ostja arvates talle 36 000 eurot. N\u00f5ude aluseks sai asjaolu, et katus oli majal vilets ning p\u00f5randad vajasid samuti vahetust. Samal ajal r\u00e4\u00e4kis m\u00fc\u00fcja Tartu Postimehele, et ostja teadis v\u00e4ga h\u00e4sti puudustest, sest koos vaadati need enne tehingut \u00fcle. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus oli n\u00f5uet v\u00e4hendatud 16 000 euroni. Tagasiostu pakkumisega ostjad samas n\u00f5us ei olnud, vaid andsid asja kohtusse. Millega v\u00e4gikaikavedu kohtus l\u00f5peb, ei tea: t\u00f5en\u00e4oliselt tuleb maja m\u00fc\u00fcjal ikkagi mingi summa maksta. Sellele kirjeldusele v\u00f5iks omalt poolt lisada, et alati on soovitatav panna maja ostu-m\u00fc\u00fcgu lepingusse eraldi punkt, et maja ostja on puudused \u00fcle vaadanud ja tehingu j\u00f5ustumisel kaob \u00f5igus hilisemateks pretensioonideks. Muidu v\u00f5iks sellist skeemi hakata rakendama n-\u00f6 laial rindel: osta kinnisvara kokku ja hiljem hakata v\u00e4lja pressima."}
{"text":"Kelmi k\u00fc\u00fcsi sattunud saarlanna kaotas ligi 38 000 eurotTALLINN, 5. september, BNS \u2013 Investeerimiskelmi ohvriks sattunud Saaremaal elav naine kaotas augustis ligi 38 000 eurot, mist\u00f5ttu politsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust.\nSaaremaal elav naine leidis augustis veebilehe, kus pakuti v\u00f5imalust investeerida, teatas BNS-ile L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja. Naisega v\u00f5eti \u00fchendust ja tema mobiiltelefoni paluti salvestada Anydesk programm, mille kaudu kanti naise pangaarvelt raha ja v\u00f5eti tema nimele laenu.\nKui naine soovis oma raha tagasi saada, k\u00fcsiti selle eest lisaraha, mille naine ka \u00fcle kandis. Kokku tekitati kelmusega varalist kahju ligi 38 000 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kelmi k\u00fc\u00fcsi sattunud saarlanna kaotas investeerimisele lootes ligi 38 000 eurotInvesteerimiskelmi ohvriks sattunud Saaremaal elav naine kaotas augustis ligi 38 000 eurot, mist\u00f5ttu politsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust.Saaremaal elav naine leidis augustis veebilehe, kus pakuti v\u00f5imalust investeerida, teatas BNS-ile L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja. Naisega v\u00f5eti \u00fchendust ja tema mobiiltelefoni paluti salvestada Anydesk programm, mille kaudu kanti naise pangaarvelt raha ja v\u00f5eti tema nimele laenu.\nKui naine soovis oma raha tagasi saada, k\u00fcsiti selle eest lisaraha, mille naine ka \u00fcle kandis. Kokku tekitati kelmusega varalist kahju ligi 38 000 eurot."}
{"text":"Kallas: tehnoloogia abil on v\u00f5imalik demokraatiat tugevdadaTALLINN, 5. september, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas \u00fctles teisip\u00e4eval Tallinna digitippkohtumisel, et kuigi demokraatia ees seisavad suured v\u00e4ljakutsed ja autoritaarsed re\u017eiimid kasutavad digiajastu t\u00f6\u00f6riistu vaba \u00fchiskonna vastu, on vabal maailmal \u00fchiste j\u00f5upingutustega v\u00f5imalik demokraatiat tehnoloogia abil tugevdada.\nPeaminister Kallas m\u00e4rkis demokraatia ja tehnoloogia seostele keskenduva tippkohtumise avas\u00f5nav\u00f5tus, et vabal maailmal on v\u00f5imalus tehnoloogiat kasutada demokraatia tugevdamiseks. \u201eDemokraatlikud riigid peavad rohkem keskenduma sellele, kuidas saame tehnoloogia avatud ja vastupidavate \u00fchiskondade heaks t\u00f6\u00f6le panna. Selleks on oluline avatus, reageerimine inimeste vajadustele, vastupidavus ja koost\u00f6\u00f6,\u201c r\u00f5hutas Kallas.\u00a0Kallas t\u00f5i n\u00e4iteid, kuidas tehnoloogia toetab avatud \u00fchiskondi ja koost\u00f6\u00f6d n\u00e4iteks s\u00f5jakuritegude uurimisel, Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike abistamisel v\u00f5i globaalsete algatuste edendamisel, nagu n\u00e4iteks eestlaste loodud maailmakoristusp\u00e4ev.\n\u201eAvatud majandus ja avatud \u00fchiskond tugevdavad \u00fcksteist. Erinevalt autoritaarsetest re\u017eiimidest ei pea demokraatiad otsima v\u00f5imatut tasakaalu: kuidas saavutada majanduskasvu soodustamiseks vajalikku piisavat avatust ilma poliitilist kontrolli kaotamata,\u201c s\u00f5nas Kallas.\n\u201eSiin Euroopas muretsen ma aga hoopis teistsuguse tasakaalu p\u00e4rast \u2013 kuidas tagada, et me soovist kaitsta oma kodanikke ei reguleeriks uusi tehnoloogiaid ja \u00e4rimudeleid \u00fcle. Sellega me hoopis aeglustaksime paljusid tehnoloogiate pakutavaid eeliseid,\u201c m\u00e4rkis Kallas.\u00a0\nKallas r\u00f5hutas, et valitsused ei tohi olla tehnoloogilise arengu passiivsed j\u00e4lgijad. \u201ePeame vastama inimeste vajadustele ja meie aja v\u00e4ljakutsetele. Eestis me ehitame personaliseeritud riiki, et pakkuda ennetavalt k\u00f5igile inimestele ja ettev\u00f5tetele vajalikke teenuseid efektiivselt, \u00f5igel ajal ja viisil. N\u00e4iteks personaliseeritud meditsiin aitab sihistada elup\u00e4\u00e4stvat arstiabi. Personaliseeritud \u00f5ppekavad aitavad sobitada haridust iga \u00f5pilase vajadustega,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta Eesti kogemusest.\u00a0\nKallas m\u00e4rkis, et kasutada tuleb ka AI tohutut potentsiaali, \u00f5ppida tundma selle riske ja kuidas neid riske maandada. \u201eRiik ei saa tehnoloogiliselt areneda ilma tehisintellektita. AI aitab tuvastada pettuseid, automatiserida toetuste maksmist, pakkuda inimestele paremaid t\u00f6\u00f6kohti. See toob juurde ka kolmanda suuna: piisava tehnoloogilise vastupidavuse ehitamine k\u00fcberr\u00fcnnakutele. S\u00f5da ei k\u00e4i mitte ainult Ukrainas, vaid ka k\u00fcberruumis, Venemaa sihilikult r\u00fcndab andmekeskuseid. Peame kohanema kiiresti muutuva julgeolekuolukorraga. Eesti praktiliselt kahekordistas eelmisel aastal k\u00fcberjulgeoleku eelarvet. Lisaks sellele panustame kaitsesse \u00a03 protsenti SKT-st.\u201c\nKallas kutsus \u00fcles ka teisi riike k\u00fcberkaitsesse ja julgeolekusse rohkem panustama. \u201eAvatus, reageerimisv\u00f5ime ja vastupidavus on demokraatliku ja avatud \u00fchiskonna m\u00e4rkideks, kus tehnoloogia saab olla suureks abiks. Aga viimane oluline osa on selle k\u00f5ige juures koost\u00f6\u00f6. \u201eEelk\u00f5ige t\u00e4hendab see praegu Ukraina toetamist kuni v\u00f5iduni. Humanitaar- ja relvaabi andmist, aga ka aidata Ukrainal saada NATOsse ja Euroopa Liitu,\u201c \u00fctles Kallas.\n\u201eSamuti peame \u00fchiselt lisaks avaliku sektori koost\u00f6\u00f6le arendama ka koost\u00f6\u00f6d erasektoriga. Hea n\u00e4ide on selleks Ukraina, kus erasektoriga tehakse koost\u00f6\u00f6d k\u00fcberkaitse valdkonnas ja see on toonud suurt edu,\u201c lisas peaminister.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kallas digitippkohtumisel: riik ei saa tehnoloogiliselt areneda ilma tehisintellektitaPeaminister Kaja Kallas (RE) \u00fctles t\u00e4nasel Tallinna digitippkohtumisel, et kuigi demokraatia ees seisavad suured v\u00e4ljakutsed ja autoritaarsed re\u017eiimid kasutavad digiajastu t\u00f6\u00f6riistu vaba \u00fchiskonna vastu, on vabal maailmal \u00fchiste j\u00f5upingutustega v\u00f5imalik demokraatiat tehnoloogia abil tugevdada.Kallas m\u00e4rkis demokraatia ja tehnoloogia seostele keskenduva tippkohtumise avas\u00f5nav\u00f5tus, et vabal maailmal on v\u00f5imalus tehnoloogiat kasutada demokraatia tugevdamiseks. \u00abDemokraatlikud riigid peavad rohkem keskenduma sellele, kuidas saame tehnoloogia avatud ja vastupidavate \u00fchiskondade heaks t\u00f6\u00f6le panna. Selleks on oluline avatus, reageerimine inimeste vajadustele, vastupidavus ja koost\u00f6\u00f6,\u00bb r\u00f5hutas Kallas.\nKallas t\u00f5i n\u00e4iteid, kuidas tehnoloogia toetab avatud \u00fchiskondi ja koost\u00f6\u00f6d n\u00e4iteks s\u00f5jakuritegude uurimisel, Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike abistamisel v\u00f5i globaalsete algatuste edendamisel, nagu n\u00e4iteks eestlaste loodud maailmakoristusp\u00e4ev. \u00abAvatud majandus ja avatud \u00fchiskond tugevdavad \u00fcksteist. Erinevalt autoritaarsetest re\u017eiimidest ei pea demokraatiad otsima v\u00f5imatut tasakaalu: kuidas saavutada majanduskasvu soodustamiseks vajalikku piisavat avatust ilma poliitilist kontrolli kaotamata,\u00bb s\u00f5nas Kallas.\n\u00abSiin Euroopas muretsen ma aga hoopis teistsuguse tasakaalu p\u00e4rast \u2013 kuidas tagada, et me soovist kaitsta oma kodanikke ei reguleeriks uusi tehnoloogiaid ja \u00e4rimudeleid \u00fcle. Sellega me hoopis aeglustaksime paljusid tehnoloogiate pakutavaid eeliseid,\u00bb m\u00e4rkis Kallas.\n\nKaja Kallas\nValitsus\n\nKallas r\u00f5hutas, et valitsused ei tohi olla tehnoloogilise arengu passiivsed j\u00e4lgijad. \u00abPeame vastama inimeste vajadustele ja meie aja v\u00e4ljakutsetele. Eestis me ehitame personaliseeritud riiki, et pakkuda ennetavalt k\u00f5igile inimestele ja ettev\u00f5tetele vajalikke teenuseid efektiivselt, \u00f5igel ajal ja viisil. N\u00e4iteks personaliseeritud meditsiin aitab sihistada elup\u00e4\u00e4stvat arstiabi. Personaliseeritud \u00f5ppekavad aitavad sobitada haridust iga \u00f5pilase vajadustega,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta Eesti kogemusest.\nKallas m\u00e4rkis, et kasutada tuleb ka AI tohutut potentsiaali, \u00f5ppida tundma selle riske ja kuidas neid riske maandada. \u00abRiik ei saa tehnoloogiliselt areneda ilma tehisintellektita. AI aitab tuvastada pettuseid, automatiserida toetuste maksmist, pakkuda inimestele paremaid t\u00f6\u00f6kohti. See toob juurde ka kolmanda suuna: piisava tehnoloogilise vastupidavuse ehitamine k\u00fcberr\u00fcnnakutele. S\u00f5da ei k\u00e4i mitte ainult Ukrainas, vaid ka k\u00fcberruumis, Venemaa sihilikult r\u00fcndab andmekeskuseid. Peame kohanema kiiresti muutuva julgeolekuolukorraga. Eesti praktiliselt kahekordistas eelmisel aastal k\u00fcberjulgeoleku eelarvet. Lisaks sellele panustame kaitsesse 3% SKTst.\u00bb Kallas kutsus \u00fcles ka teisi riike k\u00fcberkaitsesse ja julgeolekusse rohkem panustama.\n\u00abAvatus, reageerimisv\u00f5ime ja vastupidavus on demokraatliku ja avatud \u00fchiskonna m\u00e4rkideks, kus tehnoloogia saab olla suureks abiks. Aga viimane oluline osa on selle k\u00f5ige juures koost\u00f6\u00f6. \u201eEelk\u00f5ige t\u00e4hendab see praegu Ukraina toetamist kuni v\u00f5iduni. Humanitaar- ja relvaabi andmist, aga ka aidata Ukrainal saada NATOsse ja Euroopa Liitu,\u00bb \u00fctles Kallas.\n\u00abSamuti peame \u00fchiselt lisaks avaliku sektori koost\u00f6\u00f6le arendama ka koost\u00f6\u00f6d erasektoriga. Hea n\u00e4ide on selleks Ukraina, kus erasektoriga tehakse koost\u00f6\u00f6d k\u00fcberkaitse valdkonnas ja see on toonud suurt edu,\u00bb lisas peaminister."}
{"text":"Investeerimishuviline Saaremaa naine j\u00e4i ilma ligi 38 000 eurost\u200bSel esmasp\u00e4eval alustati kriminaalmenetlust selles, et augustis leidis Saaremaal elav naine veebilehe, kus pakuti v\u00f5imalust investeerida.Naisega v\u00f5eti \u00fchendust ja tema mobiiltelefoni paluti salvestada Anydesk programm, mille kaudu kanti naise pangaarvelt raha ja v\u00f5eti tema nimele laenu.\nKui naine soovis oma raha tagasi saada, k\u00fcsiti selle eest lisaraha, mille naine ka \u00fcle kandis. Kokku tekitati kelmusega varalist kahju ligi 38 000 eurot."}
{"text":"Kaja Kallas pani sisse j\u00e4rgmise k\u00e4igu \u2013 see on tagasik\u00e4ikN\u00e4ib, et nn idaraha skandaaliga oma abikaasale antud laenu kaudu seotud peaminister Kaja Kallas on viimase piiri peal. Kui alguses ajas ta lihtsalt tagasi, siis n\u00fc\u00fcd on ta valinud uue taktika \u2013 r\u00fcnnata k\u00f5iki.\nSeda, et k\u00f5ik teised on s\u00fc\u00fcdi, m\u00e4letame Edgar Savisaare ajast. Halb eeskuju. Kui alguses s\u00fc\u00fcdistas oma probleemides seni nii truult peost s\u00f6\u00f6nud ajakirjanikke (\u0161aakaleid), siis n\u00fc\u00fcd, nagu ikka, on s\u00fc\u00fcdi opositsioon ehk EKREIKE, nagu ta m\u00e4rkis.\nEriti l\u00f6\u00f6b v\u00e4lja tema isiklik viha Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Mart Helme suhtes, mida ta isegi ei p\u00fc\u00fca varjata.\nKomisjoni ette tuli ta eile ilma \u00fchegi dokumendita, p\u00e4he oli \u00f5ppinud vaid kaks lauset: \u201emis see on, milles mind s\u00fc\u00fcdistatakse\u201c ja \u201ekui kaugele see l\u00e4heb\u201c. Ta viskas oma mobiiltelefoni lauale ja j\u00e4i k\u00e4ed rinnal \u00fclbelt k\u00fcsitlejaid p\u00f5rnitsema. Vastuseid tal aga polnud. N\u00e4iteks olulisele k\u00fcsimusele, millal ta oma abikaasale raha laenas. Isegi aastat ei m\u00e4letanud ja telefon v\u00e4idetavalt ei v\u00f5imaldanud tal seda \u00fcles leida.\nMobiiltelefonis oli tal oma laenudokumentide asemel kaasas vaid komisjoni esimehe Mart Helme vanad tsitaadid ja oma isiklike r\u00fcnnakutega \u00fcritas ta kogu istungit laadaks p\u00f6\u00f6rata, andmata aru et tegu on ikkagi tema k\u00fcsimusega ja ta siiski on veel Eesti peaminister.\nR\u00fcnnakule kaasas ta Valdo Randpere, kes oli komisjonis Eerik-Niiles Krossi asendusliikmena ja vatras vahele interneti teel ekraani taga.\nP\u00e4rast seda istungit m\u00f5tles Kallas j\u00e4rele ja saatis erikomisjoni liikmetele abikaasa Arvo Halliku firmale Novaria Consult antud laenulepingu ja selle lepingu kaks lisa. Sellest andis ta teada sotsiaalmeedias.\nMis aga eriti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kuid Kallase puhul isegi mitte enam kummaline \u2013 ta eeldab, et p\u00e4rast seda, talle enam k\u00fcsimusi ei esitata.\nNimelt k\u00fcsis ta p\u00e4rastl\u00f5unase koalitsioonin\u00f5ukogu istungi j\u00e4rel Postimehelt: \u201eKas te \u00fctlete, et kui ma esitan lepingu ja pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tted nende maksete kohta, siis te ei k\u00fcsi enam \u00fchtegi k\u00fcsimust? Kui te lubate, et te rohkem k\u00fcsimusi ei esita, siis ma esitan veel t\u00e4na selle laenulepingu ja pangakonto v\u00e4ljav\u00f5tted ka sellele komisjonile.\u201c\nLisaks nimetas ta kogu protsessi n\u00f5iajahiks ja et see k\u00f5ik on tema taluvuse piiri \u00fcletanud.\nAarne M\u00e4e"}
{"text":"Sibul: laenu Novaria Consultile liikumistest pole meil endiselt aimu   Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige Priit Sibul \u00fctles ERR-ile, et komisjonil puudub endiselt \u00fclevaade peaminister Kaja Kallase (RE) poolt tema abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5tte Novaria Consult tehtud laenu \u00fclekannetest. Laenuleping vormistati Sibula s\u00f5nul vahetult enne Venemaa t\u00e4iemahulist kallaletungi Ukrainale.    Peaminister Kaja Kallas (RE) saatis esmasp\u00e4eva \u00f5htul komisjonile laenulepingu,  mis puudutab laenu andmist Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult. Millise hinnangu saate anda sellele korruptsioonivastase erikomisjoni liikmena?  Laenuleping tundub olema nii nagu laenulepingud ikka, aga v\u00f5ib-olla see, mida, mida ka peaminister eile komisjonis ei r\u00e4\u00e4kinud, et sellel laenulepingul on ka kaks lisa, milles ei ole ju mitte midagi problemaatilist. Aga imelik on, et sellistest detailidest ei r\u00e4\u00e4gita. Ja ka eile peaminister mitmel korral ta igale k\u00fcsimusele vastas k\u00fcsimusega, et mida te uurite. Aga kui on ammendavad vastused, siis ei olekski t\u00e4iendavaid k\u00fcsimusi vaja. V\u00f5ib-olla problemaatiline on see, et see leping on s\u00f5lmitud vahetult enne s\u00f5ja algust, mis on sellise m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega. Kui peaminister on \u00f6elnud, et usaldus temal abikaasaga on suur, siis see, millest see skandaal lahvatas ja see probleem, siis need on kuidagi liiga t\u00e4henduslikud daatumid, et see laenulepingu s\u00f5lmimise aeg j\u00e4\u00e4b vahetult enne s\u00f5japerioodi algust. Ja laenulepingu j\u00e4rgi ei oleks pidanud selle tagasimaksetega kiirustama. Kusagil ei ole ka loomulikult \u00f6eldud, et laenu ei v\u00f5iks tagasi maksta kiiremini. Kahjuks selle kohta meil mitte mingeid dokumente ei ole, et millal see laen peaministri poolt Novaria Consultile \u00fcle kanti. Ja ka selle kohta t\u00f5endusi maksekorralduste n\u00e4ol, et millal ja millistes summades see tagasi on laekunud, ka seda meil ei ole. Meil on olemas laenuleping. Teatavad teatavad k\u00fcsimused on endiselt \u00f5hus.  Mis kuup\u00e4eval see laenuleping siis vormistati?  Kuna see leping koosneb kolmest osast, siis need on toimunud erinevatel aegadel, aga ma arvan, et nende faktide kohta on m\u00f5istlik p\u00e4rida peaministrilt endalt.  Mida siis sellest asjaolust peaks v\u00e4lja lugema, et vahetult enne s\u00f5da see laenuleping s\u00f5lmiti, nagu te \u00fctlesite?  Mida varasemalt on \u00f6eldud ja mida peaminister on \u00f6elnud, et ta ei tea midagi nendest \u00e4ridest, millega abikaasa tegeles. Meil endiselt on teadmata ja siin lepingus ei ole ka kirjas, milleks seda laenu kasutada saab. See on k\u00f5ik lahtine. Ja teine asi on see, et samal ajal toimus peaministri visiit sellesse grupi peaettev\u00f5ttesse Metaprinti. K\u00f5ik need j\u00e4\u00e4vad \u00fchte perioodi. V\u00f5ibki olla, et see k\u00f5ik oli juhus, aga kui see k\u00f5ik juhus oli, siis oleks pidanud ka selle algusest peale \u00e4ra r\u00e4\u00e4kima, Aga kindlasti poliitikas on seda paranoilist olukorda rohkem, aga t\u00e4na tagantj\u00e4rgi vaadates see j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik \u00fchte perioodi.  Mis komisjoni vaates n\u00fc\u00fcd selle teemaga edasi saab? Kas mingi t\u00e4iendav istung on juba kokku lepitud?  Ei, meil veel kokku lepitud ei ole. Eks tulebki n\u00fc\u00fcd saada osapooltelt t\u00e4iendavat informatsiooni. Rahade liikumise kohta tegelikult endiselt mingit \u00fclevaadet komisjonil ei ole. Meil on olemas laenuleping, aga millal ja kuidas rahad t\u00e4pselt liikusid, seda meil ei ole. Kuigi mulle j\u00e4i mulje, et me ka selle info saame. Seda meil veel praegusel hetkel pole. Kui see info tekib, siis on p\u00f5hjust uuesti kokku saada ja arutada, kas need asjad on k\u00f5ik korrektsed ja klapivad omavahel.  Kas v\u00f5tate sellest esimesest istungist kaasa ka m\u00f5ned \u00f5ppetunnid, et v\u00f5ib-olla kuidagi formaati ja k\u00fcsimuste esitamist korrigeerida? Esmasp\u00e4eval kippus arutelu k\u00e4est \u00e4ra minema ja tegemist ei olnud kindlasti teineteise suhtes lugupidava suhtlemisega.  Inimestel on emotsioonid ja need selgelt eile keesid \u00fcle. Mul on raske hinnanguid anda, inimesed on v\u00e4ga erinevad. Minu soovitus esimehele on see, et me omavahel varem arutaksime l\u00e4bi ja mulle tundub, et m\u00f5ned k\u00fcsimused on m\u00f5istlik ikkagi kirjalikult ette saata. Minu jaoks eile v\u00f5ib-olla k\u00f5ige suurem probleem oli see, et kui peaminister saabus komisjoni istungile, siis tal ei olnud kaasas \u00fchtegi seotud dokumenti, ei maksekorralduste n\u00e4ol ega lepingu n\u00e4ol ja et talle tuli \u00fcllatusena k\u00f5ik see. K\u00fcll aga olid kaasas Mart Helme vanad tsitaadid. Ma p\u00e4ris t\u00e4pselt ei saanud aru, milleks neid vaja oli. Neid oli, aga asjassepuutuvaid dokumente ei olnud vaja. Aga ma olen n\u00f5us, et eile see arutelu oleks v\u00f5inud olla asjalik, aga seal kindlasti emotsioone oli rohkem kui tarvis.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Avatud parlamendi seminar keskendub parlamentide rollile korruptsioonivastases v\u00f5itlusesRiigikogu pressiteade\n5. september 2023\nAvatud parlamendi seminar keskendub parlamentide rollile\nkorruptsioonivastases v\u00f5itluses\nRiigikogu konverentsisaalis toimub t\u00e4na p\u00e4rastl\u00f5unal avatud partnerluse\ntippkohtumise raames avatud parlamendi seminar, kus osaleb sadakond inimest\nenam kui 30 riigist, et arutada parlamentide rolli korruptsioonivastases\nv\u00f5itluses.\nKell 14 algava \u00fcrituse esimene paneeldiskussioon keskendub headele\ntavadele, mida parlamendid ja saadikud saavad kasutada. Muu hulgas\nr\u00e4\u00e4gitakse teabe avalikustamisest, aga ka eetikakoodeksist, lobit\u00f6\u00f6\nl\u00e4bipaistvusest ja huvide deklareerimisest.\nTeises paneeldiskussioonis v\u00f5etakse fookusesse parlamendi roll\nkorruptsioonivastase poliitika kujundamisel. Sel arutelul r\u00e4\u00e4gitakse\ntegelikest tulusaajatest ja rikkumistest teatajatest, samuti avaliku\nsektori kulutustest ja t\u00e4itevv\u00f5imu j\u00e4relevalvest. Arutelul osaleb ka\nRiigikogu liige Margit Sutrop.\nSeminar kestab kella 14\u201318 ja seda saab j\u00e4lgida otsepildis Riigikogu\nveebilehel<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/5\/et>. Seminar toimub inglise\nkeeles.\nRiigikogu, avatud parlamendi e-v\u00f5rgustiku ja avatud valitsemise\npartnerluse koost\u00f6\u00f6s korraldatav seminar toimub avatud valitsemise\npartnerluse \u00fcleilmse tippkohtumise raames, mida peetakse 6.\u20137.\nseptembrini Tallinnas.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Avatud parlamendi seminar keskendub korruptsioonivastasele v\u00f5itluseleTALLINN, 5. september, BNS \u2013 Riigikogu konverentsisaalis toimub teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal avatud partnerluse tippkohtumise raames avatud parlamendi seminar, kus osaleb sadakond inimest enam kui 30 riigist, et arutada parlamentide rolli korruptsioonivastases v\u00f5itluses.\nKell 14 algava \u00fcrituse esimene paneeldiskussioon keskendub headele tavadele, mida parlamendid ja saadikud saavad kasutada. Muu hulgas r\u00e4\u00e4gitakse teabe avalikustamisest, aga ka eetikakoodeksist, lobit\u00f6\u00f6 l\u00e4bipaistvusest ja huvide deklareerimisest.\nTeises paneeldiskussioonis v\u00f5etakse fookusesse parlamendi roll korruptsioonivastase poliitika kujundamisel. Sel arutelul r\u00e4\u00e4gitakse tegelikest tulusaajatest ja rikkumistest teatajatest, samuti avaliku sektori kulutustest ja t\u00e4itevv\u00f5imu j\u00e4relevalvest. Arutelul osaleb ka riigikogu liige Margit Sutrop.\nSeminar kestab kell 14\u201318 ja seda saab j\u00e4lgida otsepildis riigikogu veebilehel. Seminar toimub inglise keeles.\nRiigikogu, avatud parlamendi e-v\u00f5rgustiku ja avatud valitsemise partnerluse koost\u00f6\u00f6s korraldatav seminar toimub avatud valitsemise partnerluse \u00fcleilmse tippkohtumise raames, mida peetakse 6.\u20137. septembrini Tallinnas.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Saaremaa naine leidis veebilehe, kus pakuti v\u00f5imalust investeerida \u2013 kahju 38 000 eurotEsmasp\u00e4eval, 4. septembril alustati kriminaalmenetlust selles, et augustis leidis Saaremaal elav naine veebilehe, kus pakuti v\u00f5imalust investeerida.\nNaisega v\u00f5eti \u00fchendust ja tema mobiiltelefoni paluti salvestada Anydesk programm, mille kaudu kanti naise pangaarvelt raha ja v\u00f5eti tema nimele laenu.\nKui naine soovis oma raha tagasi saada, k\u00fcsiti selle eest lisaraha, mille naine ka \u00fcle kandis.\nKokku tekitati kelmusega varalist kahju ligi 38 000 eurot."}
{"text":"Ettev\u00f5tluskonto \u2013 f\u00fc\u00fcsilise isiku ettev\u00f5tlustulu lihtsustatud maksustamineFoto: Shutterstock\nPRO tellijale\nEttev\u00f5tluskonto kaudu teenitud tulu on \u00fchtse maksuga, mis jagatakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kohustatud isiku puhul ka kogumispensioni makse vahel, maksustatav tulu. Eraisikul v\u00f5imalus avada LHV Pangas ettev\u00f5tluskonto ja t\u00e4ita oma maksukohustus ettev\u00f5tlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.\nEttev\u00f5tluskonto on m\u00f5eldud \u00fche eraisiku poolt teisele eraisikule osutatud teenuse v\u00f5i kauba m\u00fc\u00fcgist saadud tasult maksukohustuse lihtsustatud t\u00e4itmiseks.\nEttev\u00f5tluskonto omanik n\u00e4eb ettev\u00f5tluskonto k\u00f5iki laekumisi ja maksuarvestust e-MTA\u00a0kaudu (\u201cRegistrid ja p\u00e4ringud\u201d \u2013> \u201cMinu p\u00e4ringud\u201d \u2013> \u201cEttev\u00f5tluskonto\u201d).\nEttev\u00f5tluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettev\u00f5tjana registreerida ega tulude ja kulude arvestust pidada. Ettev\u00f5tluskonto omanik ei v\u00f5i olla k\u00e4ibemaksukohustuslane ega tegutseda f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana (FIE) samal v\u00f5i sarnasel tegevusalal.\nKui ettev\u00f5tluskontole laekunud tulu maksustamise \u00f5igus on teisel riigil, ei saa seda tulu Eestis maksustada ettev\u00f5tluskonto kaudu.\nEttev\u00f5tluskontole ei tohi kanda rahasid, mis on teenitud teenuse osutamisest v\u00f5i kauba m\u00fc\u00fcgist perioodil, millal ettev\u00f5tluskonto omanik on sotsiaalselt kindlustatud m\u00f5nes teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Euroopa Liidu liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, \u0160veits) v\u00f5i sotsiaalkindlustuslepingu riigis (Kanada, Ukraina, Austraalia, Valgevene), kus on see tulu maksustatav sotsiaalkindlustusmaksetega.\nEttev\u00f5tluskonto omanike kohta saab teha avaliku p\u00e4ringu eesti, vene ja inglise keeles.\nEttev\u00f5tluskonto eesm\u00e4rk\nEttev\u00f5tluskonto loob ettev\u00f5tlusega tegelemiseks uue lihtsa ja soodsa tegutsemisvormi. Ettev\u00f5tluskontot kasutades ei pea koostama raamatupidamis- ja maksuaruandeid, sest maksukohustuse t\u00e4itmine toimub ettev\u00f5tluskonto laekumiste alusel. Ettev\u00f5tluskonto omanik ei esita arveid, sest ta ei ole ettev\u00f5tja ega raamatupidamiskohustuslane. Ettev\u00f5tluskonto omanik saab suulise kokkuleppe alusel osutada teenust v\u00f5i m\u00fc\u00fca kaupu. Samas saab ta vajadusel s\u00f5lmida ka lihtsa kirjaliku lepingu, kus olulised teenuse osutamise v\u00f5i kauba m\u00fc\u00fcgi andmed kirjas. Kirjalik leping v\u00f5ib olla ka pangakonto v\u00e4ljav\u00f5te, makseterminali kviitung v\u00f5i sularahas tasumisel kassaorder.\nN\u00e4iteks on ettev\u00f5tluskontole \u00fclekande tegemisel juriidilisele isikule t\u00e4iesti sobiv kuludokument pangakonto v\u00e4ljav\u00f5te (maksekorraldus) v\u00f5i kassa v\u00e4ljaminekuorder, kus on \u00e4ra n\u00e4idatud kauba v\u00f5i teenuse nimetus, kogus, hind ja summa.\nLHV Pank v\u00f5imaldab ettev\u00f5tluskonto omanikele ka makseterminale (kaardiga tasumisel). Makseterminal v\u00e4ljastab kviitungi, millele saab juurde kirjutada kauba nimetuse ja see on ka t\u00e4iesti sobiv kuludokument.\nN\u00e4iteks kui ettev\u00f5tluskonto omanik m\u00fc\u00fcb juriidilisele isikule laadal omavalmistatud k\u00e4sit\u00f6\u00f6d, siis on juriidilisele isikule sobiv kuludokument kassa sissetulekuorder tema koostatud kassa v\u00e4ljaminekuorder, kus on \u00e4ra n\u00e4idatud kuup\u00e4ev, m\u00fc\u00fcja ja ostja andmed ning kauba nimetus, kogus, hind ja summa. Kui ettev\u00f5tluskonto omanik saab teenuse osutamisel v\u00f5i kauba m\u00fc\u00fcgil sularaha, siis kannab ta ise selle oma ettev\u00f5tluskontole, et maksukohustus t\u00e4ita.\nKuna juriidilised isikute puhul reguleerib majandustehingute dokumenteerimist, algdokumentide k\u00e4ivet ja s\u00e4ilitamist raamatupidamise sise-eeskiri, siis v\u00f5ivad olla n\u00f5uded erinevad, kuid maksu- ja tolliamet aktsepteerib ettev\u00f5tluskonto puhul lihtsustatud dokumente.\nEttev\u00f5tluskonto kasulikkkus\nEttev\u00f5tluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid, v\u00f5i kes m\u00fc\u00fcb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud v\u00f5i v\u00e4ikese materjali- v\u00f5i soetuskuluga.\nN\u00e4iteks v\u00f5ib tuua lapsehoidja, koduabilise, aiahoolduse, remondi- v\u00f5i ehitust\u00f6\u00f6de teenused, millega ei kaasne otseseid kulusid v\u00f5i mille puhul kannab kulud teenuse tellija. N\u00e4iteks remondi- v\u00f5i ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.\nN\u00e4iteks v\u00f5ib tuua ka omavalmistatud kauba m\u00fc\u00fcgi nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele juhul, kui kauba tooraine v\u00f5i l\u00e4htematerjali kulu on madal v\u00f5rreldes kauba m\u00fc\u00fcgihinnaga. N\u00e4iteks k\u00e4sit\u00f6\u00f6, kunsti, omakasvatatud v\u00f5i omavalmistatud toidu, istikute, taimede vm m\u00fc\u00fck.\nSamuti on ettev\u00f5tluskonto sobiv lahendus uutele ettev\u00f5tlusvormidele, n\u00e4iteks s\u00f5idujagamise teenuse platvormide Uber, Taxify, Bolt vm kaudu eraisikult eraisikule osutatud teenustelt saadud tasu lihtsustatud maksustamisele.\nEttev\u00f5tluskonto ei ole kasulik\nKuna ettev\u00f5tlustulu maksuga maksustatakse kogu ettev\u00f5tluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest v\u00f5i kaupade m\u00fc\u00fcgist saadud kasum, siis ei ole v\u00f5imalik kulusid maha arvata. Seet\u00f5ttu on tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed v\u00f5i suured kulud, kasulikum tegutseda f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana v\u00f5i \u00e4ri\u00fchingu kaudu. N\u00e4iteks kauba m\u00fc\u00fcgil v\u00f5i vahendamisel on oluline kauba soetuskulud tulust maha arvata.\nKuidas ettev\u00f5tluskonto teenus toimib?\nEraisik avab LHV Pangas ettev\u00f5tluskonto.\nEttev\u00f5tluskonto lepingu s\u00f5lmimiseks peab isik olema eelnevalt LHV Panga klient.\nLHV Panga kliendil tuleb siseneda LHV internetipanka, valida rubriigist \u201cInfo ja seaded\u201d lehek\u00fclg \u201cLepingud\u201d ja real \u201cEttev\u00f5tluskonto\u201d vajutada nuppu \u201cS\u00f5lmi leping\u201d. Lepingu saab allkirjastada Smart-ID, Mobiil-ID v\u00f5i ID-kaardiga. Oluline on eelnevalt tutvuda ettev\u00f5tluskonto lepingu tingimustega!\nLepingu s\u00f5lmimisega annab ettev\u00f5tluskonto omanik LHV Pangale korralduse broneerida ettev\u00f5tluskontole laekunud summadelt ettev\u00f5tlustulu maks ning kanda ettev\u00f5tlustulu maks \u00fcle maksu- ja tolliametile.\nLHV Pank teatab ettev\u00f5tluskonto avanud v\u00f5i sulgenud isiku andmed ja ettev\u00f5tluskonto kontonumbri (IBAN) maksu- ja tolliametile ning kannab kalendrikuus ettev\u00f5tluskontole laekunud summadelt broneeritud ettev\u00f5tlustulu maksu koheselt \u00fcle maksu- ja tolliametile. Ettev\u00f5tluskontol olevat vaba raha saab konto omanik vabalt kasutada sarnaselt tavap\u00e4rasele arvelduskontole.\nNB! Alates 01.12.2022 hakkab kehtima LHV Panga uus hinnakiri, kuhu on lisandunud ka hinnastamine ettev\u00f5tluskontole. Konto avamine ning sulgemine on kliendile j\u00e4tkuvalt tasuta, kuid lisandunud on konto haldustasu 5 eurot, juhul kui kliendi kuuk\u00e4ive on suurem kui 500 eurot (k.a).\nMaksu- ja tolliamet\u00a0\nkannab LHV Pangalt saadud maksumaksja andmed ettev\u00f5tluskonto avamise lepingu s\u00f5lmimisel maksukohustuslase registrisse ja kustutab maksumaksja andmed ettev\u00f5tluskonto lepingu l\u00f5ppemisel registrist;\njaotab laekunud ettev\u00f5tlustulu maksu, kui maksumaksja on kogumispensioni kohustatud isik:\ntulumaksu osa m\u00e4\u00e4r 20\/55 ettev\u00f5tlustulu maksu m\u00e4\u00e4rast,\nsotsiaalmaksu osa m\u00e4\u00e4r 33\/55 ettev\u00f5tlustulu maksu m\u00e4\u00e4rast,\nkohustusliku kogumispensioni makse osa m\u00e4\u00e4r 2\/55 ettev\u00f5tlustulu maksu m\u00e4\u00e4rast;\njaotab laekunud ettev\u00f5tlustulu maksu, kui maksumaksja ei ole kogumispensioni kohustatud isik:\ntulumaksu osa m\u00e4\u00e4r 20\/53 ettev\u00f5tlustulu maksu m\u00e4\u00e4rast,\nsotsiaalmaksu osa m\u00e4\u00e4r 33\/53 ettev\u00f5tlustulu maksu m\u00e4\u00e4rast;\nedastab kohustusliku kogumispensioni makse osa andmed pensioniregistri pidajale ning sotsiaalmaksu osa andmed haigekassale ja sotsiaalkindlustusametile.\nEttev\u00f5tlustulu maksu m\u00e4\u00e4r\nEttev\u00f5tlustulu maksu m\u00e4\u00e4r on 20% ettev\u00f5tluskontole laekunud summast, kui summa ei \u00fcleta 25 000 eurot kalendriaastas ja 40% ettev\u00f5tluskontole laekunud 25 000 eurot \u00fcletavast summast kalendriaastas.\nKui ettev\u00f5tluskontole laekunud tasu \u00fcletab 40 000 eurot kalendriaastas, siis on f\u00fc\u00fcsilisel isikul kohustus end \u00e4riregistris ettev\u00f5tjana (FIE, O\u00dc) ning maksu- ja tolliametis k\u00e4ibemaksukohustuslasena registreerida. Registreeritud ettev\u00f5tja on kohustatud pidama raamatupidamis- ja maksuarvestust.\nKuidas erineb maksukohustus ettev\u00f5tlustulu lihtsustatud maksustamise ja f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tja puhul?\nN\u00e4ide: pension\u00e4r Toomas osutab oma isikliku traktoriga teenust (k\u00fcndmine, kartuliv\u00f5tt, lumekoristus vm). Ta teeb traktori t\u00f6\u00f6korras hoidmiseks ka kulutusi (remont, varuosad, k\u00fctus vm). Toomasele laekub 2023. aastal teenuse osutamisest 6000 eurot ja ta teeb kulutusi 4000 eurot.\nKui Toomas avab LHV Pangas ettev\u00f5tluskonto ja kasutab ettev\u00f5tlustulu lihtsustatud maksustamist, siis on tema ettev\u00f5tlustulu maksukohustus 1200 eurot (6000 \u00d7 20%), sest ettev\u00f5tlustulust ei ole lubatud kulusid maha arvata.\nKui Toomas registreerib end \u00e4riregistris f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana (FIE), siis on tal ettev\u00f5tlustulust lubatud kulud maha arvata.\nToomase tuludeklaratsiooni vormil E kujuneb tema ettev\u00f5tlustulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist 6000 \u2013 4000 = 2000 eurot ning sotsiaalmaksuga korrigeerimisel 2000 \u00f7 1,33 = 1503,76 eurot. Toomase sotsiaalmaksukohustus FIEna on 496,24 eurot (1503,76 \u00d7 33%). Toomase tulumaksukohustus kujuneb f\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel. Toomase tulud on pension 4800 eurot ja FIE ettev\u00f5tlustulu 1503,76 eurot ehk kokku 6303,76 eurot. Toomasel on \u00f5igus maksuvabale tulule 8448 eurot, sest ta on vanaduspension\u00e4r. Toomas ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioniga ning talle ei tehta sealt v\u00e4ljamakseid. Toomase maksustatav tulu on 6303,76 \u2013 8448 = 0,00 eurot. Toomasel tulumaksukohustus puudub. Kui Toomas osutab traktoriga teenust FIEna, siis on tema 2023. aasta maksukohustus 496,24 eurot.\nKuna Toomasel on seoses oma ettev\u00f5tlusega olulised kulud (traktori remont, varuosad, k\u00fctus vm), siis on tema maksukohustus FIEna tegutsemisel 703,76 euro (1200 \u2013 496,24) v\u00f5rra v\u00e4iksem kui ettev\u00f5tlustulu lihtsustatud maksustamise korral.\nKas ettev\u00f5tluskonto kasutamisega tekib ravikindlustus?\nEttev\u00f5tluskontot omaval inimesel on \u00f5igus ravikindlustusele kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on v\u00e4hemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2023. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuum\u00e4\u00e4r 654 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 215,82 eurot kuus (654 \u00d7 33%).\nRavikindlustuskaitse saamiseks peab inimese eest laekuma eelmise kuu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Kindlustuskaitse tekib p\u00e4rast sotsiaalmaksu laekumist (10. kuup\u00e4eval) j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ja peatub \u00fche kuu m\u00f6\u00f6dumisel, kui j\u00e4rgmise kuu 10. kuup\u00e4evaks ei ole sotsiaalmaksu miinimumkohustus t\u00e4idetud. Andmed inimese kohta, kelle eest on laekunud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses, esitab maksu- ja tolliamet haigekassale.\nN\u00e4ide: kui inimene tegutseb ainult ettev\u00f5tluskonto kaudu ning ta on liitunud II pensionisambaga, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest v\u00f5i kaupade m\u00fc\u00fcgist laekuma 2023. aastal kalendrikuus v\u00e4hemalt 1798,50 eurot, millelt ettev\u00f5tlustulu maks on 359,70 eurot (1798,50 \u00d7 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 215,82 eurot (359,70 \u00d7 33\/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on t\u00e4idetud, siis on inimesel \u00f5igus ravikindlustusele.\nN\u00e4ide: kui inimene tegutseb ainult ettev\u00f5tluskonto kaudu ning ta ei ole liitunud II pensionisambaga, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest v\u00f5i kaupade m\u00fc\u00fcgist laekuma 2023. aastal kalendrikuus v\u00e4hemalt 1733,10 eurot, millelt ettev\u00f5tlustulu maks on 346,62 eurot (1733,10 \u00d7 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 215,82 eurot (346,62 \u00d7 33\/53). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on t\u00e4idetud, siis on inimesel \u00f5igus ravikindlustusele.\nRavikindlustuse tekkimisest saab t\u00e4psemalt lugeda haigekassa veebist \u201cT\u00f6\u00f6andja kindlustatud\u201c.\nN\u00e4ide:\u00a02023. aasta veebruaris teenis f\u00fc\u00fcsiline isik juriidilise isikuga s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel 400 eurot ning juriidiline isik maksis tasult sotsiaalmaksu 132 eurot. Samas laekus veebruaris ka f\u00fc\u00fcsilise isiku ettev\u00f5tluskontole 800 eurot, millelt arvutati ettev\u00f5tlustulu maks 160 eurot (800 x 20%) ja millelt omakorda arvutati sotsiaalmaksu osa 96 eurot (160 \u00d7 33\/55).\nSeega laekus veebruaris f\u00fc\u00fcsilise isiku eest sotsiaalmaksu kokku 228 eurot (132 + 96). Isiku puhul on veebruaris sotsiaalmaksu minimaalne kohustus t\u00e4idetud ja tal on \u00f5igus ravikindlustuskaitsele alates 11. m\u00e4rtsist.\nKas ettev\u00f5tluskontole laekunud tulult saab teha f\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsioonil mahaarvamisi?\nEttev\u00f5tluskontole laekunud ettev\u00f5tlustulult ei ole \u00f5igus teha f\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsioonis mahaarvamisi (n\u00e4iteks maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud). Samuti ei arvestata ettev\u00f5tlustulu maksu tulumaksu osa f\u00fc\u00fcsilise isiku tuludeklaratsioonis tasutud v\u00f5i kinnipeetud tulumaksuna.\nSamas on oluline arvestada, et ettev\u00f5tluskontole laekunud summad, millest on maha arvatud sotsiaalmaksu osa, l\u00e4hevad arvesse f\u00fc\u00fcsilise isiku aastatuluna ja m\u00f5jutavad seel\u00e4bi f\u00fc\u00fcsilise isiku maksuvaba tulu summa suurust. Aastatulu ja maksuvaba tulu on selgitatud t\u00e4psemalt siin.\nKuidas toimub maksustamine teenuse osutamisel residendist \u00e4ri\u00fchingule, mittetulundus\u00fchingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele \u00fchendusele?\nEttev\u00f5tluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu m\u00fc\u00fca nii eraisikutele kui ka \u00e4ri\u00fchingutele, mittetulundus\u00fchingutele, sihtasutustele, avalik-\u00f5iguslikele juriidilistele isikutele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele jt isikutele.\nTeenuse osutamisel residendist \u00e4ri\u00fchingule, mittetulundus\u00fchingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele \u00fchendusele peab ainult arvestama, et nendel isikutel tekib t\u00e4iendav tulumaksukohustus (m\u00e4\u00e4r 20\/80), mis v\u00f5rdsustab maksukoormuse tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6suhte maksukoormusega. T\u00e4iendav maksukohustus ongi etten\u00e4htud selleks, et v\u00e4ltida tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6suhte suunamist soodsamale ettev\u00f5tluskontole.\nSeet\u00f5ttu tuleb ettev\u00f5tluskontole kantud teenustasu puhul hinnata, kes on ettev\u00f5tluskonto omaniku poolt osutatud teenuse saanud \u2013 kas t\u00f6\u00f6andja (\u00e4ri\u00fching) v\u00f5i t\u00f6\u00f6taja ning kas tegemist v\u00f5ib olla t\u00f6\u00f6andjapoolse kulu h\u00fcvitamisega t\u00f6\u00f6tajale. Samuti tuleb hinnata, kas tegemist v\u00f5ib olla t\u00f6\u00f6andjapoolse t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i teenuse osutamise lepingu asendamisega ettev\u00f5tluskonto kasutamisega.\nKui teenuse on saanud t\u00f6\u00f6taja ning t\u00f6\u00f6andja h\u00fcvitab t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega seotud kulu t\u00f6\u00f6tajale, siis on see maksuvaba tulumaksuseaduse\u00a0\u00a7 12 lg 3 alusel. N\u00e4iteks olukorras, kus t\u00f6\u00f6taja kasutas Bolti taksoveoteenust ja t\u00f6\u00f6andja h\u00fcvitas t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega seotud s\u00f5idukulu, on see maksuvaba kulu h\u00fcvitamine. Ka olukorras, kus taksoveoteenuse osutaja oli ettev\u00f5tluskonto omanik, ei too t\u00f6\u00f6andjale (\u00e4ri\u00fchingule) taksoveoteenuse kulu h\u00fcvitamine kaasa t\u00e4iendavat maksukohustust tulumaksuseaduse\u00a0\u00a7 34 p 13 ja \u00a7 51 lg 2 p 1 alusel.\nKui aga t\u00f6\u00f6andja asendab t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i teenuse osutamise lepingu ettev\u00f5tluskonto kasutamisega, siis tekib \u00e4ri\u00fchingul t\u00e4iendav maksukohustus eeltoodud s\u00e4tete alusel. N\u00e4iteks olukorras, kus \u00e4ri\u00fching asendab seni t\u00f6\u00f6lepingu alusel t\u00f6\u00f6tanud autojuhti tasustamise ettev\u00f5tluskonto kaudu.\nSeega \u00e4ri\u00fchingul tekib t\u00e4iendav tulumaksukohustus (20\/80) olukorras, kus ettev\u00f5tluskonto asendab t\u00f6\u00f6lepingut, k\u00e4sunduslepingut, t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingut v\u00f5i muud v\u00f5la\u00f5iguslikku teenuse osutamise lepingut.\nKaupade m\u00fc\u00fcmisel t\u00e4iendavat tulumaksukohustust ei teki.\nSeet\u00f5ttu kui eraisikule laekub ettev\u00f5tluskontole teenuse osutamise eest tasu residendist \u00e4ri\u00fchingult, mittetulundus\u00fchingult, sihtasutuselt v\u00f5i juriidilisest isikust usuliselt \u00fchenduselt (edaspidi ka v\u00e4ljamakse tegija) ja tasu kuulub maksustamisele ettev\u00f5tlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, siis tekib nendel isikutel ettev\u00f5tlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu (m\u00e4\u00e4r 20\/80) tasumise kohustus (TuMS \u00a7 34 p 13 ning \u00a7 51 lg 1-3).\nEttev\u00f5tluskonto omanik peab v\u00e4ljamakse tegijat ise teavitama, et osutab teenust ettev\u00f5tluskonto kaudu ja et teenus kuulub maksustamisele ettev\u00f5tlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. V\u00e4ljamakse tegija teab selle p\u00f5hjal, et tal on kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodil 6080 kui ettev\u00f5tlusega mitteseotud kulud. Tasutud summadelt kuulub tasumisele tulumaks (m\u00e4\u00e4r 20\/80).\nKui ettev\u00f5tluskonto omanik ei teavita, et osutab teenust ettev\u00f5tluskonto kaudu, siis on v\u00e4ljamakse tegijal kohustus f\u00fc\u00fcsiliselt isikule teenuse osutamise eest tehtud v\u00e4ljamakse maksustada tavap\u00e4raselt k\u00f5igi t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega.\nNB! Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, avalik-\u00f5iguslikul juriidilisel isikul ja mitteresidendist \u00e4ri\u00fchingul ei teki maksukohustust tulumaksuseaduse\u00a0\u00a7 51 lg 2 p 1 alusel.\nKuidas erineb ettev\u00f5tluskonto arvelduskontost?\nLHV Panga m\u00f5istes on ettev\u00f5tluskonto arvelduskonto, millele rakenduvad ettev\u00f5tlustulu lihtsustatud maksustamise reeglid. Ettev\u00f5tluskontole kehtivad arvelduskontoga sarnased reeglid, n\u00e4iteks saab ettev\u00f5tluskontole tellida pangakaardi v\u00f5i soovi korral kaardimakseterminali. Erandiks on investeerimisteenused \u2013 ettev\u00f5tluskontol ei ole lubatud v\u00e4\u00e4rtpaberitehingud.\nEttev\u00f5tluskontoga mitte seotud igap\u00e4evaste tehingute tegemiseks on eraisikul soovitatav kasutada oma igap\u00e4evast arvelduskontot, et v\u00e4ltida ekslike kannete tegemist maksu- ja tolliametile.\nEttev\u00f5tluskontole ekslikult laekunud summa\nKui ettev\u00f5tluskontole on laekunud ekslikult summa ja see on maksustatud ettev\u00f5tlustulu maksuga, siis tuleb maksumaksjal esitada e-MTA\u00a0kaudu (\u201cSuhtlus\u201d \u2192 \u201cKirjavahetus\u201d \u2192 \u201cP\u00e4ringud, t\u00f5endid, taotlused\u201d v\u00f5i \u201cN\u00f5uded, kohustused, arvestus\u201d) taotlus asjaoludega, et laekunud summa ei kuulu maksustamisele ettev\u00f5tlustulu maksuga. Vajadusel saab taotluse koos t\u00f5enditega esitada maksu- ja tolliametile ka kirjalikult. Maksu- ja tolliamet tagastab maksumaksjale ekslikult tasutud maksu.\nKui ettev\u00f5tlustulult tuleb maksud maksta teise riiki\nKui ettev\u00f5tluskontole laekunud tulu maksustamise \u00f5igus on teisel riigil, ei saa seda tulu Eestis maksustada ettev\u00f5tluskonto kaudu, vaid \u00fcldiste reeglite alusel tuludeklaratsioonis ettev\u00f5tlustuluna (vormil E).\nTeisel riigil v\u00f5ib olla \u00f5igus maksustada tulu kas:\nnii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga ja sel juhul seda tulu Eestis ei deklareerita;\nainult sotsiaalmaksuga, kui ettev\u00f5tluskonto omanik on sotsiaalselt kindlustatud m\u00f5nes teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Euroopa Liidu liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, \u0160veits) v\u00f5i sotsiaalkindlustuslepingu riigis (Kanada, Ukraina, Austraalia, Valgevene). Sel juhul tuleb sotsiaalkindlustusega seotud maksud maksta sinna riiki ning Eestis deklareerida ja tasuda tuludeklaratsiooniga ainult tulumaks.\nainult tulumaksuga, kui kohaldub tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise v\u00e4ltimise ja maksudest hoidumise t\u00f5kestamise leping, aga sotsiaalselt j\u00e4\u00e4b inimene kindlustatuks Eestis. Sel juhul tuleb tulumaks tasuda teise riiki, kuid sotsiaalmaks (ja liitunud isikul ka kohustusliku kogumispensioni makse) tuleb maksta Eestisse tuludeklaratsiooni vormiga E.\nKui on juhtunud, et teises riigis maksustatav tulu on kantud ettev\u00f5tluskontole, tuleb p\u00f6\u00f6rduda maksuhalduri poole, kes saab ekslikult laekunud summad ettev\u00f5tluskonto arvestusest kustutada.\nTeises riigis tulumaksu tasumise kohustuse t\u00f5endamiseks on vaja esitada selle riigi maksuhalduri poolt v\u00e4ljastatud t\u00f5end. Teises riigis tasutavat sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustust kinnitab t\u00f5end A1.\nT\u00f6\u00f6tamine Euroopa Liidu liikmesriigis ja sotsiaalkindlustus\nAllikas:\u00a0\nMaksu- ja tolliamet"}
{"text":"Keskerakondlasi nahutanud prokur\u00f6r l\u00e4heb p\u00e4\u00e4stma Tallinna Sadama protsessi7 K\u00dcSIMUST JA VASTUST: Tallinna Sadama kohtuprotsess kulgeb \u00fclimalt raskelt. Mis seal t\u00e4pselt toimub?\nJuba 2019. aasta alguses pihta hakanud Tallinna Sadama kohtuasi kestab endiselt. \u00d5igupoolest algas see sel kevadel uuesti otsast peale.\n1) Kes on uus s\u00fc\u00fcdistaja?\nTallinna Sadama kohtuasjas algusest peale s\u00fc\u00fcdistajana esinenud riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih paneb ootamatult ameti maha. Tema asemel n\u00e4eme j\u00e4rgmisest n\u00e4dalast kohtus riigiprokur\u00f6r Kadri V\u00e4lingut (50).\nV\u00e4ling tegi endale nime \u00fcle k\u00fcmne aastat tagasi, n\u00e4idates end kohtus eriti sitke ja leidliku prokur\u00f6rina. Ta paljastas koos kapoga ridamisi Tallinna linnavalitsuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tnud keskerakondlasi - Ivo Parbuse, Elmar Sepa, Mati Songisepa jne. Viimasel ajal on V\u00e4ling lahendanud riigiprokuratuuri j\u00e4relevalveosakonnas kaebusi ega ole kohtulahinguid pidanud.\n2) Kas altk\u00e4emaks on aegunud?\nAdvokaat Paul Keres r\u00e4\u00e4gib varsti juba aasta otsa, et Tallinna Sadama kriminaalasi on aegunud. Seega tuleks \u00f5igusem\u00f5istmine tema kliendi Ain Kaljuranna ja teiste kohtualuste \u00fcle l\u00f5petada.\nTallinna ringkonnakohtu 12. juuli kohtum\u00e4\u00e4rusest selgub, et Keresel v\u00f5ib olla aegumise koha pealt \u00f5igus. Kohtunikud Elina Elkind, Orvi Koik ja Sten Lind kutsuvad prokuratuuri tungivalt m\u00f5tlema, kas Tallinna Sadama kohtuprotsessi on m\u00f5tet j\u00e4tkata.\nRingkonnakohtu seisukoht on v\u00e4ga k\u00f5nekas, aga k\u00f5igest soovituslik. Harju maakohtus toimuv Tallinna Sadama kohtuprotsess j\u00e4tkus p\u00e4rast suvepuhkusi sel n\u00e4dalal nii nagu muistegi.\n3) Kust tuleb jutt aegumisest?\nK\u00fcsimus on selles, kas Kaljurand oli Tallinna Sadama juhatuse esimehena seaduse m\u00f5ttes ametiisik.\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab teda karistusseadustiku \u00a7 294 j\u00e4rgi altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ametiisikuna. Aastatel 2008-2010 toimepandu on esimese astme kuritegu ja ei ole t\u00e4naseks aegunud.\nKerese kaitseversiooni j\u00e4rgi ei olnud Kaljurand Tallinna Sadama juhina ametiisik. Teda saaks s\u00fc\u00fcdistada vaid karistusseadustiku \u00a7 4023 j\u00e4rgi altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises erasektoris. Tegemist on teise astme kuriteoga, mis aegus hiljemalt 19. oktoobril 2022.\n4) Kes on ametiisik?\nKeres toetub riigikohtu 2015. aasta lahendile, mis tunnistas Tallinna Sadama n\u00f5ukogu esimehe Neinar Seli ametiisikuks. See t\u00f5i kaasa Seli s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise toimingupiirangu rikkumises. Ta oli toetanud Tallinna Sadama poolt 250 000 euro annetamist Eesti ol\u00fcmpiakomiteele, mille president oli Seli ise.\nSeli kui sadama n\u00f5ukogu liige oli nimetatud ametisse riigi poolt. Kaljuranna kui juhatuse liikme kohta ei saa seda \u00f6elda. Kaljuranna t\u00f6\u00f6 oli seista aktsiaseltsi huvide, mitte riigi v\u00f5i avalikkuse huvide eest. Ka ei t\u00e4itnud Tallinna Sadam avalik-\u00f5iguslikke \u00fclesandeid, sest riigi avalikuks \u00fclesandeks pole osutada sadamaseaduse t\u00e4henduses sadamateenuseid.\n5) Kas s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine on v\u00e4listatud?\nSiiski mitte, aga selleks peaks riigikohus muutma senist kohtupraktikat ametiisikute suhtes. Selle saavutamiseks tuleks prokuratuuril k\u00e4ia v\u00e4lja kivik\u00f5vad p\u00f5hjendused.\nProkuratuuril tuleb otsustada, kas esinevad asjaolud, millelt saab j\u00e4reldada, et tegemist on v\u00e4hemalt mingis osas varasemast kohtupraktikast erineva olukorraga.\nKohtunikud Elkind, Koik ja Lind kirjutavadki oma lahendis: \u201eSeega tuleb kohtus\u00fcsteemi ja menetlusosaliste tarbetu koormamise v\u00e4ltimiseks eesk\u00e4tt prokuratuuril otsustada, kas t\u00f5epoolest esinevad sellised asjaolud, mille pinnalt saab j\u00e4reldada, et praeguse kriminaalasja puhul on tegemist v\u00e4hemalt mingis osas varasemast kohtupraktikast erineva olukorraga v\u00f5i et esinevad veenvad \u00f5iguslikud argumendid senises kohtupraktikas avaliku \u00fclesande, ametiseisundi ja sellest tulenevalt ka ametiisiku m\u00f5istele antud t\u00f5lgenduse muutmiseks.\u201c\n6) Kas kohus saaks protsessi \u00e4ra l\u00f5petada?\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab Kaljuranda j\u00e4tkuvalt ametiisikuna altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises, mis ei ole aegunud. Kriminaalasja l\u00f5petamine aegumise t\u00f5ttu tuleks k\u00f5ne alla erasektori altk\u00e4emaksu puhul, nagu r\u00e4\u00e4gib Keres.\nTallinna Sadama s\u00fc\u00fcasja Harju maakohtus arutav kohtunik Kristina V\u00e4liste on seisukohal, et kohus ise praegu kuriteo kvalifikatsiooni muuta ei saa. Kohus saaks seda teha alles kohtuotsuses. See aga j\u00e4\u00e4b veel m\u00e4gede taha, sest sadama kohtuistungid kestavad v\u00e4hemalt 2025. aasta jaanuarini.\nErinevalt oma kolleegidest on kohtunik Lind selles k\u00fcsimuses teisel seisukohal. \u201eKas vahepealne aastatepikkune menetlus pole raisatud aeg ja asjatu kulu?\u201c k\u00fcsib ta oma kirjalikus eriarvamuses.\n7) Mis saab edasi?\nKeres ja teised advokaadid p\u00f6\u00f6rdusid augustis Tallinna Sadama kriminaalasja aegumise teemal riigikohtusse. Riigikohus pole veel teatanud, kas hakkab seda k\u00fcsimust lahendama v\u00f5i mitte.\nSeni l\u00e4heb sadama kohtuprotsess edasi. Sel esmasp\u00e4eval j\u00f5udis prokuratuur l\u00f5pule s\u00fc\u00fcdistuse t\u00f5endite esitamisega. Selleks kulus ligi neli aastat ja n\u00fc\u00fcd alustavad kaitsjad oma t\u00f5enditega. Ringkonnakohus t\u00f5deb ilustamata: \u201eRiik ei ole kriminaalasja menetlenud efektiivselt.\u201c"}
{"text":"Tallinna Sadama kohtuasjas saab s\u00fc\u00fcdistajaks Kadri V\u00e4ling   Tallinna Sadama kohtuasjas saab riigiprokur\u00f6ri ametist lahkuva Denis T\u0161asovskihi asemel j\u00e4rgmisest n\u00e4dalast s\u00fc\u00fcdistajaks riigiprokur\u00f6r Kadri V\u00e4ling, kirjutab Eesti Ekspress.   \"V\u00e4ling tegi endale nime \u00fcle k\u00fcmne aastat tagasi, n\u00e4idates end kohtus eriti sitke ja leidliku prokur\u00f6rina,\" m\u00e4rgib ajaleht. \"Ta paljastas koos kapoga ridamisi Tallinna linnavalitsuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tnud keskerakondlasi - Ivo Parbuse, Elmar Sepa, Mati Songisepa.\" Viimasel ajal on V\u00e4ling lahendanud riigiprokuratuuri j\u00e4relevalveosakonnas kaebusi ega ole kohtus pidanud k\u00e4ima. Advokaat Paul Keres leiab, et Tallinna Sadama kriminaalasi on aegunud ja seega tuleks \u00f5igusem\u00f5istmine tema kliendi Ain Kaljuranna ning teiste kohtualuste \u00fcle l\u00f5petada. Keres ja teised advokaadid p\u00f6\u00f6rdusid augustis Tallinna Sadama kriminaalasja aegumise teemal riigikohtusse. Riigikohus pole veel teatanud, kas hakkab seda k\u00fcsimust lahendama v\u00f5i mitte, seni l\u00e4heb sadama kohtuprotsess edasi. Sel esmasp\u00e4eval j\u00f5udis prokuratuur l\u00f5pule s\u00fc\u00fcdistuse t\u00f5endite esitamisega. Selleks kulus ligi neli aastat ja n\u00fc\u00fcd alustavad kaitsjad oma t\u00f5enditega.    \t\t\t\t\tAllikas:  Eesti Ekspress   "}
{"text":"Katrin Lust: advokaat Kaja Leiger (Kallas) suure advokaadib\u00fcroo osanik, nagu ta ise v\u00e4idab, \u00e4riregistri andmetel ei olnudPeaminister Kaja Kallas andis oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele laenu \u00fcle 350 000 euro. Raha andmist on ta p\u00f5hjendanud siiani mitmel moel. K\u00fcll on ta v\u00e4itnud, et raha l\u00e4ks nende \u00fchise maja ehituseks v\u00f5i siis abikaasa ettev\u00f5tte investeeringuteks. Kuhu see summa t\u00e4pselt liikus, on tegelikult t\u00e4naseni selgusetu. K\u00fcll aga on ta maininud, et rasvased s\u00e4\u00e4stud tekkisid tal juba siis, kui ta t\u00f6\u00f6tas advokaadina.\n\u00a0Kaja Kallase kodulehel on kirjas, et ta oli aastatel 2008\u20132011 advokaadib\u00fcroo Luiga Mody H\u00e4\u00e4l Borenius partner.\n\n\nKuvat\u00f5mmis Kaja Leigeri (Kallas) Linkedlni profiilist\n\nPartner advokaadib\u00fcroos t\u00e4hendab lihtkeeles seda, et ta on selle b\u00fcroo osanik ja saab sellest ettev\u00f5ttest omanikutulu. Advokaadid teenivad h\u00e4sti ja sinna nurka on sihtinud oma jutuga ka Kaja Kallas, kui temalt on k\u00fcsitud, kust ta oma hiiglaslikud s\u00e4\u00e4stud v\u00f5ttis.\nMina v\u00f5tsin lahti \u00e4riregistri ja sain paari hiirekl\u00f5psuga teada, et t\u00e4naseks on mainitud advokaadib\u00fcroo, kus Kallas v\u00e4idetavalt osanik oli, likvideeritud ja selle advokaadid on asutanud uue Cobalti-nimelise b\u00fcroo.\nPilkup\u00fc\u00fcdev on selles registris aga Luiga\u00a0Mody\u00a0H\u00e4\u00e4l\u00a0Boreniuse b\u00fcroo osanike nimekiri.\nKuigi Kallas v\u00e4idab oma kodulehel, et ta oli selle\u00a0advokaadib\u00fcroo partner, siis \u00e4riregistri andmetel teda osanike nimekirjas ametlikult siiski ei ole. Ja isegi kui Kallas ikkagi tegutses seal advokaadib\u00fcroos, mida ta oma kodulehel reklaamib, siis ilmselt oli ta lihtne palgat\u00f6\u00f6line ja osanike ringi ta ei kuulunud.\n\n\nKuvat\u00f5mmis \u00e4riregistrist.\n\nVaadates selle \u00e4riregistrist kustutatud advokaadib\u00fcroo majandusaasta aruandeid ajast, kui Kallas seal t\u00f6\u00f6tas, v\u00f5ime vaid oletada, kui palju ta v\u00f5is seal teenida.\nN\u00e4iteks 2008. aastal oli selle advokaadib\u00fcroo m\u00fc\u00fcgitulu umbes 66 miljonit krooni, mis on t\u00e4nases v\u00e4\u00e4ringus umbes 4,2 miljonit eurot. Kui palgakulu oli kogu b\u00fcroos 1,2 miljonit eurot, siis osanike\u00a0\u00e4rikasum\u00a0oli samas b\u00fcroos 1,35 miljonit eurot.\nKui hiljem omanike vahel dividende jagati, siis Kaja Kallast osanike seas avalikest andmetest l\u00e4htudes ei olnud.\nRahasumma, mille Kallas oma abikaasale laenas (350 000 eurot), on tegelikult p\u00e4ris suur, mis t\u00e4hendab, et kui pangas sellise summaga \u00fclekannet teha, tunneb pank kindlasti ka kohe huvi l\u00f5plike kasusaajate ja eesm\u00e4rkide vastu.\nEhk isegi kui Kaja Kallas usalduse alusel kandis oma mehe firmale raha, siis rahapesu andmeb\u00fcroo ja pank tundsid kindlasti selle \u00fclekande vastu huvi\u2026 loomulikult kui ta ei andnud seda oma mehele \u00fcle just sularahas.\nKallasel on tegelikult veel v\u00f5imalus k\u00f5ik kahtlused \u00fcmber l\u00fckata.\nKui Kallas ei soovi t\u00e4pseid rahavooge avalikult n\u00e4idata, tuleks siiski peaministril selgitada, kust see 350 000 eurot ikkagi p\u00e4rit on.\nAga on veel hulk k\u00fcsimusi: milleks seda raha kasutati, millal ta sai teada oma abikaasa Venemaa-\u00e4ridest ja miks oli vaja Hallikule \u00fcldse 350 000 eurot laenata, kui tema Venemaa-\u00e4ri lausa \u00f5itses. Kallase abikaasa \u00e4ripartner Martti Lemendik on oma \u00fcle 60 miljoni eurose varandusega samuti muide Eesti \u00fcks rikkamaid mehi.\nIkkagi ei saa ma aru, miks h\u00e4rra Lemendik (kes supleb rahas ja kellele kuulub 50 protsenti Stark Logisticsist) ei andnud ise oma \u00e4ripartnerile laenu, vaid Hallik pidi seda oma naise k\u00e4est k\u00fcsima.\nLisaks \u00f6eldakse ju, et laenuraha ei tasu investeeringuteks kasutada, ja samuti ei soovitata sellega b\u00f6rsil riskida.\nKaja Kallasel on lihtne v\u00f5tta v\u00e4lja oma tulumaksu andmed ja selgitada rahvale oma rahade p\u00e4ritolu.\nSamuti v\u00f5iks peaminister selgitada, miks ta on oma kodulehel m\u00e4rkinud, et ta oli advokaadib\u00fcroo partner, samas kui \u00e4riregistrist seda tegelikult ei tuvasta.\nPS! Advokaadina t\u00f6\u00f6tamise ajal kandis Kaja Kallas nime Kaja Leiger ja omas ettev\u00f5tet Leiger Konsultatsioonid, mille m\u00fc\u00fcgitulu oli 200 000 krooni ehk veidi \u00fcle 12\u00a0000 euro.\n\n\nKuvat\u00f5mmis \u00e4riregistrist\n"}
{"text":"M\u00f6lder: endiselt ei ole selge, kas Kallas teadis Venemaa \u00e4risuunast   Endiselt ei ole selge, kas peaminister Kaja Kallas (RE) oli oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele laenu andes teadlik, et sellel ettev\u00f5ttel on osalus firmas, millel on \u00e4risuund Venemaale, \u00fctles riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (KE) p\u00e4rast osalemist julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonil.   \"Peamine k\u00fcsimus, mis on kogu sellest skandaalist tekkinud, on see, et kas ja kui palju oli Kaja Kallas teadlik sellel hetkel, kui ta seda laenu v\u00e4ljastas oma abikaasa ettev\u00f5ttele, et sellel ettev\u00f5ttel on olemas v\u00e4ga selge osalus \u00fches logistikaettev\u00f5ttes, kellel on \u00e4risuund Venemaa suunal. S\u00f5ltumata sellest, kui v\u00e4ike see \u00e4risuund on v\u00f5i kui suur see \u00e4risuund on, see on olemas. Ja sellele k\u00fcsimusele, kas ta oli sellest teadlik v\u00f5i mitte, me tegelikult t\u00e4na komisjonis l\u00f5plikku vastust ei saanud,\" \u00fctles M\u00f6lder ERR-ile. \"Minule isiklikult on v\u00e4ga v\u00e4heusutav see teooria, et Kaja Kallas sellest ei teadnud. Kui Kaja Kallas teadis v\u00e4ga selgelt nendest laenudest, mis olid v\u00e4iksemad laenud ja mida ta on andnud ka varasemalt erinevatele inimestele v\u00f5i eraisikutele ja ta teadis v\u00e4ga selgelt, kuidas neid laenusid kasutati ja kuhu suunas, siis mulle tundub v\u00e4heusutav, et andes v\u00e4lja nii suure summa nagu 350 000 eurot ei teadnud ta, kuhu seda raha kasutatakse,\" lisas ta. M\u00f6lder, kes osales julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil Ester Karuse asendajana, kuulub ise korruptsioonivastasesse erikomisjoni, kes kuulas esmasp\u00e4eval peaminister Kaja Kallast. M\u00f6lder m\u00e4rkis, et vastuseta on veel v\u00e4ga palju lihtsaid k\u00fcsimusi. \"Ma arvan, et Kaja Kallas, peaks andma avalikkusele v\u00e4ga selged vastused sellest, et kui palju on laenu antud tema abikaasa ettev\u00f5ttele, mis hetkel need laenud on antud, mis osas on need tagasi makstud ja millise intressiga. See eilne s\u00f5num, et Kaja Kallas on saatnud komisjonile laenulepingud, ei ole tegelikult k\u00f5igis nendes k\u00fcsimustes p\u00e4ris ammendav,\" lausus M\u00f6lder. M\u00f6ldri s\u00f5nul peaks Kallas ka selgitama, kust t\u00e4pselt p\u00e4rineb sellises ulatuses s\u00e4\u00e4stude hulk, et anda laenu 350 000 eurot. \"Raha p\u00e4ritolu on oluline. Kaja Kallase viimase nelja aasta sissetulekuid anal\u00fc\u00fcsides ei ole n\u00e4ha t\u00e4iendavalt selliseid tulusid, et tal oleks v\u00f5imekust nii suurt laenu anda. Siis tekibki k\u00fcsimus, et kust sellised vahendid on saadud, et selliseid laene anda. Sellele k\u00fcsimusele ei ole minu meelest selgeid ja \u00fcheseid vastuseid. Vastused, mida Kaja Kallas eile komisjonis andis, kus ta \u00fctles, et need vahendid on teenitud enne tema poliitikasse tulekut on natukene liiga pealiskaudselt vastused,\" s\u00f5nas M\u00f6lder. \"See v\u00f5ib viidata sellele, et tegemist ei ole Kaja Kallase enda s\u00e4\u00e4studega. Aga seda oletust ma ei tahaks t\u00e4na teha. Minul on usk, et tegemist on siiski Kaja Kallase enda teenitud varalise v\u00f5imekusega, mida ta on heausklikult edasi laenanud,\" lisas M\u00f6lder. \"Aga veel kord sellele peaks Kaja Kallas andma v\u00e4ga selged ammendavad vastused ja k\u00f5ik Eesti inimesed saaksid \u00fchtemoodi sellest aru, sest tegemist ei ole ainult moraalik\u00fcsimusega,\" l\u00f5petas M\u00f6lder.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"USA ametnike delegatsioon k\u00fclastab TallinnaTALLINN, 5. september, BNS \u2013 Enam kui 40-liikmeline USA ametnike delegatsioon k\u00fclastab sel n\u00e4dalal Tallinna, et osaleda Tallinna digitippkohtumisel (TDS) ja avatud valitsemise partnerluse (OGP\/AVP) \u00fclemaailmsel tippkohtumisel.\u00a0\nDelegatsiooni kuuluvad esindajad Ameerika \u00dchendriikide valitsuse mitmetest institsioonisest, sealhulgas Valgest Majast, v\u00e4lisministeeriumist, Ameerika \u00dchendriikide rahvusvahelise arengukoost\u00f6\u00f6 agentuurist (USAID), USA \u00fcldteenistuste administratsioonist (GSA). Tippkohtumisel osaleva USA delegatsiooni eesotsas on GSA juht Robin Carnahan ja USAIDi juht Samantha Power.\nRobin Carnahan esindab Ameerika \u00dchendriike 5. septembril toimuval juhtkomitee ministrite kohtumisel ja Samantha Power esineb 7. septembril l\u00f5pps\u00f5nav\u00f5tuga.\u00a0\nUSA delegatsiooni kuuluvad veel \u00fclemaailmse korruptsioonivastase v\u00f5itluse koordinaator Richard Nephew, k\u00fcberruumi ja digitaalpoliitika abiministri aset\u00e4itja Jennifer Bachus \u00a0ning demokraatia, inim\u00f5iguste ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ive b\u00fcroo abiministri aset\u00e4itja kohuset\u00e4itja Allison Peters; USAID-ist: ministeeriumi vanemn\u00f5unik Shannon Green, digitaalse arengu juht Christopher Burns ja digitaalse demokraatia ja \u00f5iguste peaspetsialist Vera Zakem; ning Valge Maja teadus- ja tehnoloogiapoliitika asejuht Denice Ross.\nDelegatsiooni liikmed osalevad 5. septembril toimuval Tallinna digitippkohtumisel, 6. ja 7. septembril Eesti valitsuse korraldataval OGP \u00fclemaailmsel tippkohtumisel ning kahe- ja mitmepoolsetel dialoogidel. Delegatsiooni liikmed osalevad ka kahepoolsetel kohtumistel Eesti valitsuse ametnikega ja kohtuvad rahvusvahelise kodaniku\u00fchiskonna liikmetega.\nSelle suurearvulise delegatsiooni visiit n\u00e4itab Ameerika \u00dchendriikide p\u00fchendumust kaasata kahepoolses suhetes valitsuse, kodaniku\u00fchiskonna ja erasektori partnereid, kelle eesm\u00e4rk on suurendada valitsuse avatust, vastutust ja l\u00e4bipaistvust l\u00e4bi kodaniku\u00fchiskonna kaasamise ning avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete edendamise abil.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4hisugulane v\u00f5ttis ohvri nimel tuhandeid eurosid laenuTALLINN, 5. september, BNS - J\u00f5gevamaa p\u00f6\u00f6rdus politsei poole kannatanu, kes kurtis, et tema l\u00e4hisugulane oli v\u00f5tnud tema nimel tuhandeid eurosid laenu.\u00a0\nPolitseile laekus teade, et kannatanu isikuandmeid kuritarvitades v\u00f5eti tema teadmata ja tema nimele laenukohustusi erinevatelt kiirlaenu ettev\u00f5tetelt ja asutustelt. Esialgsetel andmetel on kuriteo toimepanijaks kannatanu l\u00e4hisugulane, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nEsialgsetel andmetel ulatub kahju kokku 26 080 euroni.\u00a0\nPolitsei alustas juhtunu asjus kriminaaluurimist karistusseadustiku paragrahvi j\u00e4rgi, mis k\u00e4sitleb kelmust.\u00a0\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Tallinna k\u00fclastab kahe tippkohtumise raames esinduslik USA delegatsioonEnam kui 40-liikmeline USA ametnike delegatsioon k\u00fclastab sel n\u00e4dalal Tallinna, et osaleda Tallinna digitippkohtumisel (TDS) ja avatud valitsemise partnerluse (OGP\/AVP) \u00fclemaailmsel tippkohtumisel.Ameerika \u00dchendriikide suursaatkonna teatel kuuluvad delegatsiooni\u00a0esindajad USA valitsuse\u00a0mitmetest institsioonisest, sealhulgas Valgest Majast, v\u00e4lisministeeriumist, Ameerika \u00dchendriikide rahvusvahelise arengukoost\u00f6\u00f6 agentuurist (USAID), USA \u00fcldteenistuste administratsioonist (GSA) jt.\nTippkohtumisel osaleva USA delegatsiooni eesotsas on GSA juht Robin Carnahan ja USAIDi juht Samantha Power. Robin Carnahan esindab Ameerika \u00dchendriike 5. septembril toimuval juhtkomitee ministrite kohtumisel ja Samantha Power esineb 7. septembril l\u00f5pps\u00f5nav\u00f5tuga.\nUSA delegatsiooni kuuluvad veel v\u00e4lisministeeriumist\u00a0\u00fclemaailmse korruptsioonivastase v\u00f5itluse koordinaator Richard Nephew, k\u00fcberruumi ja digitaalpoliitika abiministri aset\u00e4itja Jennifer Bachus ning demokraatia, inim\u00f5iguste ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ive b\u00fcroo abiministri aset\u00e4itja kohuset\u00e4itja Allison Peters; USAID-ist ministeeriumi vanemn\u00f5unik Shannon Green, digitaalse arengu juht Christopher Burns ja digitaalse demokraatia ja \u00f5iguste peaspetsialist Vera Zakem ning\u00a0Valge Maja teadus- ja tehnoloogiapoliitika asejuht Denice Ross.\nDelegatsiooni liikmed osalevad 5. septembril toimuval Tallinna digitippkohtumisel, 6. ja 7. septembril Eesti valitsuse korraldataval OGP \u00fclemaailmsel tippkohtumisel ning kahe- ja mitmepoolsetel dialoogidel. Delegatsiooni liikmed osalevad ka kahepoolsetel kohtumistel Eesti valitsuse ametnikega ja kohtuvad rahvusvahelise kodaniku\u00fchiskonna liikmetega.\nSaatkonna teatel n\u00e4itab suurearvulise delegatsiooni visiit Ameerika \u00dchendriikide p\u00fchendumust kaasata kahepoolses suhetes valitsuse, kodaniku\u00fchiskonna ja erasektori partnereid, kelle eesm\u00e4rk on suurendada valitsuse avatust, vastutust ja l\u00e4bipaistvust l\u00e4bi kodaniku\u00fchiskonna kaasamise ning avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete edendamise abil."}
{"text":"Kelmuse ohvriks langenud j\u00f5gevamaalane j\u00e4i ilma 26 000 eurostViimase \u00f6\u00f6p\u00e4eva ehk kogu esmasp\u00e4eva jooksul laekus L\u00f5una prefektuurile\u00a0mitu teadet vargustest, kuid nendele lisaks ka valeraha kasutamisest ning kannatanu\u00a0isikuandmeid kuritarvitades tema nimele suure laenu v\u00f5tmisest.J\u00f5gevamaalt sai politsei eile teate kelmusest. Siis laekus L\u00f5una prefektuurile\u00a0info, et kannatanu isikuandmeid kuritarvitades v\u00f5eti tema teadmata ja tema nimele laenukohustusi erinevatelt kiirlaenu pakkujatelt. Sellega tekitati kannatanule kokku 26 080 eurot kahju.\nKuigi t\u00e4psemad asjaolud pole veel teada, on esialgsetel andmetel kelmuse toimepanijaks kannatanu\u00a0l\u00e4hisugulane.\nTartus olid kahjud \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul v\u00e4iksemad, teateid aga rohkem. Kokku oli neid neli, millest kolm kolm olid vargused ning \u00fchel juhul avastati valeraha.\nEsimene vargus pandi toime Tartu \u00fclikooli jalgrattahoidlast, kust \u00e4randati 400 eurot maksev jalgratas Scott Aspect 960.\nVargus pandi toime teiseski Tartu rattahoidlas. Seda Turu t\u00e4naval, kust varastati lukustatud elektrit\u00f5ukeratas Xiaomi M365 Pro. Omanikule tekkinud kahju oli 300 eurot.\nKa laekus politseile teade, et l\u00fchiajaliselt renditava korteri lukustatud ja rentnikele mittekasutusse antud toast varastati \u00fc\u00fcrniku poolt alkohoolseid jooke, koolikott ja Apple Ipad. Vargusjuhtumi t\u00e4psemaid \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nLisaks vargustele laekus teade, et Tartu sularahakeskuses avastati v\u00f5ltsimistunnustega \u00fcks 2-eurone m\u00fcnt, mis saadeti ekspertiisi."}
{"text":"Ei selgunud, kas kapo hoiatas Kallast Vene \u00e4risuuna teemalRiigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni (ehk kapo-komisjoni) liikmed ei saanud t\u00e4nasel istungil k\u00e4inud kaitsepolitseiameti peadirektorilt Margo Pallosonilt selgeid vastuseid selle kohta, kas kapo hoiatas peaminister Kaja Kallast tema abikaasa ettev\u00f5ttega seotud \u00e4ritegevusest Venemaa suunal.\n\u201cPeamine k\u00fcsimus, mis on kogu sellest skandaalist tekkinud, on see, et kas ja kui palju oli Kaja Kallas teadlik sellel hetkel, kui ta seda laenu v\u00e4ljastas oma abikaasa ettev\u00f5ttele, et sellel ettev\u00f5ttel on olemas v\u00e4ga selge osalus \u00fches logistikaettev\u00f5ttes, kellel on \u00e4risuund Venemaa suunal. S\u00f5ltumata sellest, kui v\u00e4ike see \u00e4risuund on v\u00f5i kui suur see \u00e4risuund on, see on olemas. Ja sellele k\u00fcsimusele, kas ta oli sellest teadlik v\u00f5i mitte, me tegelikult t\u00e4na komisjonis l\u00f5plikku vastust ei saanud,\u201d \u00fctles komisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder ERR-ile.\nJ\u00e4relevalve erikomisjoni liige Aivar Kokk \u00fctles ERR-ile, et mitu k\u00fcsimust j\u00e4i vastuseta ja seet\u00f5ttu koguneb komisjon Margo Pallosoni kuulama taas 18. septembril. Koka s\u00f5nul tekitas k\u00fcsimusi reglement, mille j\u00e4rgi kapo uurimist saab l\u00e4bi viia.\nJulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni esimees J\u00fcrgen Ligi kirjutas sotsiaalmeedias, et peaminister on olnud julgeolekuriskides teadliku k\u00e4itumisega ega j\u00e4ta ta k\u00e4itumine ruumi santaa\u017eile\nVeel \u00fcks komisjoni liige Raimond Kaljulaid \u00fctles, et komisjonis t\u00f5des kaitsepolitsei peadirektor, et kapo hinnangul ei ole peaminister olnud m\u00f5jutatav.\nKaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson lahkus riigikogust ajakirjanike k\u00fcsimustele sisuliselt vastamata.\nVarem on kapo teatanud, et juriidiliselt on k\u00f5ik korrektne (JOKK) ja moraalseid hinnanguid nad ei anna.\nKaitsepolitsei esindaja kavatseb komisjoni ette kutsuda ka Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme.\nKorruptsioonivastane erikomisjon sai Kaja Kallaselt k\u00fcll tema antu laenulepingud oma abikaasa ettev\u00f5ttele, kuid siiani pole dokumente selle kohta, kuhu see raha liikus ja kas see on tagasi makstud.\nAllikas: ERR"}
{"text":"V\u00f5itlus korruptsiooniga viib Ukrainat l\u00e4\u00e4nele l\u00e4hemaleUkraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i otsus vabastada ametist kaitseminister Oleksi Reznikov viitab Ukraina t\u00f5sisele soovile v\u00f5idelda korruptsiooniga ja astuda niiviisi samm veelgi l\u00e4\u00e4nele l\u00e4hemale.Paljuski oli Zelensk\u00f5i otsus sunnitud, sest armees oli t\u00e4heldatud korruptsiooni juba ammu. Seega oli Reznikov see, kes pidi v\u00f5tma vastutuse. Liiatigi oli Zelensk\u00f5i varem teatanud, et korruptsioon v\u00f5rdub edaspidi riigireetmisega ja seda hakkavad uurima julgeolekuteenistused.\nZelensk\u00f5i otsus oli seda t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem, et s\u00f5da v\u00f5ib sel aastal olla j\u00f5udnud murdepunktini \u2013 Ukraina pealetung v\u00f5ib l\u00e4hip\u00e4evil \u00f5nnestuda ning Ukraina paistab olevat j\u00f5udnud ka l\u00e4hemale h\u00e4vitajate F-16 hankimisele.\nSeega seisavad Reznikovi ilmsel j\u00e4reltulijal, krimmitatarlasel Rustem Umerovil ees suured \u00fclesanded. Reznikovi t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulka kuulus ka suhtlus NATOga, kus tal olid tekkinud head kontaktid mitme NATO liikmesriigi kolleegiga. Umerovil tuleb need kontaktid uuesti luua.\nEnt suure t\u00f5en\u00e4osusega oli korruptsiooni tase selline, mis sundis Zelensk\u00f5id tegema otsust Reznikov ametist vabastada. Kui l\u00e4\u00e4neriikide pealinnades tekib taas kahtlus, kas Ukrainat sel m\u00e4\u00e4ral ja ka tulevikus abistada, on korruptsioon viimane asi, mida Kiiev endast n\u00e4idata tahab.\nPeale NATO perspektiivide seab korruptsioon kahtluse alla ka Ukraina Euroopa Liidu v\u00e4ljavaated. Et Ukraina on ametlikult Euroopa Liidu kandidaatriik, peab alustama\u00a0\u00fchinemisk\u00f5nelusi. Korruptsiooni olemasolu korral on need k\u00f5nelused oodatust raskemad. Pealegi ootavad j\u00e4rjekorras teisedki riigid, kes soovivad Euroopa Liitu astuda ja kes s\u00f5jas ei ole. Seega peab Ukraina v\u00f5itlema korraga kahel rindel: esiteks reaalsel ja teiseks korruptsioonirindel.\nUkraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kides on oluline ka doseerimise aste. Ehk siis k\u00fcsimus, millal muutub Ukraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimine kasulikuks Venemaale ja toob m\u00f5nele l\u00e4\u00e4ne poliitikule poliitilisi punkte.\nM\u00f5istagi ei tee Zelensk\u00f5i otsus Reznikov ametist vabastada korruptsiooni olematuks. Suure t\u00f5en\u00e4osusega kuuleme Ukraina korruptsioonijuhtumitest edaspidigi. Meenutatagu, et Eesti on juba ammu, enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust osutanud Ukrainale abi ja jaganud oma kogemusi\u00a0korruptsiooniga v\u00f5itlemisel.\nUkraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kides on oluline ka doseerimise aste. Ehk siis k\u00fcsimus, millal muutub Ukraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimine kasulikuks Venemaale ja toob m\u00f5nele l\u00e4\u00e4ne poliitikule poliitilisi punkte. Korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimine aitab kahtlemata Ukrainat, kui seda teha eesm\u00e4rgiga s\u00f5divat riiki aidata. Kui eesm\u00e4rk on midagi muud, on Ukraina korruptsioon vaid konks, mille taha haakida Ukraina abistamisest keeldumine.\nS\u00f5jaolukord toob teravalt esile inimeste head ja halvad k\u00fcljed. Nii on juhtunud ka Eestis, kus aferistid on \u00fcritanud Ukraina abil kas kasu saada v\u00f5i oma profiili kohendada. V\u00f5ib eeldada, et Ukrainas leidub neid aferiste juba riigi suuruse t\u00f5ttu mitu korda rohkem. M\u00f5neti on paratamatu, et s\u00f5jast l\u00f5ikavad kasu inimesed, kes seda ei peaks l\u00f5ikama. Kuid selle v\u00f5rra peabki Ukraina n\u00e4itama, et s\u00e4\u00e4rastel inimestel ei lasta riigis vabalt tegutseda. Selleski plaanis muutub Zelensk\u00f5i samm arusaadavaks."}
{"text":"LUGEJA K\u00dcSIB | Miks uuris pank registrist minu andmeid, kui ma pole nende klient?Pangad ja krediidiasutused v\u00f5ivad isikute andmeid kontrollida eri p\u00f5hjustel.\u201eAvastasin hiljuti, et Swedbank on 14. juulil rahvastikuregistrist minu andmeid p\u00e4rinud. Sama avastasime t\u00e4na ka minu kaaslase Andmej\u00e4lgijas. K\u00fcsisin sama ka oma kolleegilt, kes samuti m\u00e4rkas, et pank on tema kohta samal kuup\u00e4eval andmeid uurinud. Minul ja minu kaaslasel Swedbankis arveldusarvet ei ole,\u201c kirjutab lugeja.Swedbanki meediajuht Evelin Kivilo-Paas selgitas, et rahvastikuregistrist on v\u00f5imalik teha andmep\u00e4ringuid ettev\u00f5tetel, kel on selleks p\u00f5hjendatud ja \u00f5igustatud huvi. Kui n\u00e4iteks keegi m\u00e4rkab, et tema kohta on teinud p\u00e4ringu pank, v\u00f5ib andmetele juurdep\u00e4\u00e4su \u00f5igus tuleneda inimese ja panga vahel s\u00f5lmitud lepingust.Pangad ja krediidiasutused on kohustatud kontrollima andmeid kohalduvate n\u00f5uete t\u00f5ttu, n\u00e4iteks rahapesu ja terrorismi rahastamise t\u00f5kestamise seadusest tulenevalt, kliendisuhte alustamiseks vm, et kontrollida inimese nime, teov\u00f5imet, isikut t\u00f5endavate dokumentide andmeid, surma andmeid jne.Selleks, et selgitada v\u00e4lja konkreetse p\u00e4ringu p\u00f5hjus, tasub inimesel p\u00f6\u00f6rduda Swedbanki n\u00f5ustamiskeskuse poole, tel 6310 310 v\u00f5i info@swedbank.ee."}
{"text":"Kaja Kallas v\u00e4idab, et oli suure advokaadib\u00fcroo osanik. \u00c4riregister seda ei kinnitaSkandaaliga seotud Kaja Kallas on \u00fcritanud avalikkust veenda, et tal oli laenuks antud kokku \u00fcle 370\u00a0000 euro v\u00f5tta oma s\u00e4\u00e4studest, mis kogunenud enne riigit\u00f6\u00f6le asumist, sest oli oma kinnitusel h\u00e4sti teeniv advokaat.\nT\u00e4naseni pole selgust, milleks see raha kulutati, v\u00e4idetavalt on 350\u00a0000 kolmes osas sel suvel tagasi makstud, laen oli antud enne eelmise aasta veebruari, mil Venemaa r\u00fcndas s\u00f5jaliselt Ukrainat.\nKui Kaja Kallas on r\u00f5hutanud, et ta oli \u201ev\u00e4ga hea advokaat\u201c ja teenis palju, olles ka advokaadib\u00fcroo partner ehk osanik, siis \u00e4riregistrist seda ei selgu.\n\u201eKaja Kallase\u00a0kodulehel\u00a0on kirjas, et ta oli aastatel 2008\u20132011 advokaadib\u00fcroo Luiga Mody H\u00e4\u00e4l Borenius partner. Samas aga oma Linkedln profiilis v\u00e4idab toonase nimega Kaja Leiger, et on t\u00e4naseni alates 2006. aastast advokaadib\u00fcroo\u00a0partner,\u201c kirjutab ajakirjanik Katrin Lust Postimehes.\nJa lisab: \u201ePartner advokaadib\u00fcroos t\u00e4hendab lihtkeeles seda, et ta on selle b\u00fcroo osanik ja saab sellest ettev\u00f5ttest omanikutulu. Mina v\u00f5tsin lahti \u00e4riregistri ja sain paari hiirekl\u00f5psuga teada, et t\u00e4naseks on mainitud advokaadib\u00fcroo, kus Kallas v\u00e4idetavalt osanik oli, likvideeritud ja selle advokaadid on asutanud uue Cobalti-nimelise b\u00fcroo.\u201c\nLust kirjutab veel, et kuigi Kallas v\u00e4idab oma kodulehel, et ta oli selle\u00a0advokaadib\u00fcroo partner, siis \u00e4riregistri andmetel teda osanike nimekirjas ametlikult siiski ei ole. Ja isegi kui Kallas ikkagi tegutses seal advokaadib\u00fcroos, mida ta oma kodulehel reklaamib, siis ilmselt oli ta lihtne palgat\u00f6\u00f6line ja osanike ringi ta ei kuulunud.\n\u201eRahasumma, mille Kallas oma abikaasale laenas (350 000 eurot), on tegelikult p\u00e4ris suur, mis t\u00e4hendab, et kui pangas sellise summaga \u00fclekannet teha, tunneb pank kindlasti ka kohe huvi l\u00f5plike kasusaajate ja eesm\u00e4rkide vastu,\u201c lisas Lust. \u201eEhk isegi kui Kaja Kallas usalduse alusel kandis oma mehe firmale raha, siis rahapesu andmeb\u00fcroo ja pank tundsid kindlasti selle \u00fclekande vastu huvi\u2026 loomulikult kui ta ei andnud seda oma mehele \u00fcle just sularahas.\u201c\nAllikas: Postimees"}
{"text":"Keskerakondlasi nahutanud prokur\u00f6r l\u00e4heb p\u00e4\u00e4stma raskustes Tallinna Sadama protsessi7 K\u00dcSIMUST JA VASTUST: Tallinna Sadama kohtuprotsess kulgeb \u00fclimalt raskelt. Mis seal t\u00e4pselt toimub?Juba 2019. aasta alguses pihta hakanud Tallinna Sadama kohtuasi kestab endiselt. \u00d5igupoolest algas see sel kevadel uuesti otsast peale.1) Kes on uus s\u00fc\u00fcdistaja? Tallinna Sadama kohtuasjas algusest peale s\u00fc\u00fcdistajana esinenud riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih paneb ootamatult ameti maha. Tema asemel n\u00e4eme j\u00e4rgmisest n\u00e4dalast kohtus riigiprokur\u00f6r Kadri V\u00e4lingut (50).V\u00e4ling tegi endale nime \u00fcle k\u00fcmne aastat tagasi, n\u00e4idates end kohtus eriti sitke ja leidliku prokur\u00f6rina. Ta paljastas koos kapoga ridamisi Tallinna linnavalitsuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tnud keskerakondlasi - Ivo Parbuse, Elmar Sepa, Mati Songisepa jne. Viimasel ajal on V\u00e4ling lahendanud riigiprokuratuuri j\u00e4relevalveosakonnas kaebusi ega ole kohtulahinguid pidanud.2) Kas altk\u00e4emaks on aegunud? Advokaat Paul Keres r\u00e4\u00e4gib varsti juba aasta otsa, et Tallinna Sadama kriminaalasi on aegunud. Seega tuleks \u00f5igusem\u00f5istmine tema kliendi Ain Kaljuranna ja teiste kohtualuste \u00fcle l\u00f5petada.Tallinna ringkonnakohtu 12. juuli kohtum\u00e4\u00e4rusest selgub, et Keresel v\u00f5ib olla aegumise asjus \u00f5igus. Kohtunikud Elina Elkind, Orvi Koik ja Sten Lind kutsuvad tungivalt prokuratuuri m\u00f5tlema, kas Tallinna Sadama kohtuprotsessi on m\u00f5tet j\u00e4tkata.Ringkonnakohtu seisukoht on k\u00f5nekas, aga k\u00f5igest soovituslik. Harju maakohtus toimuv Tallinna Sadama kohtuprotsess j\u00e4tkus p\u00e4rast suvepuhkusi sel n\u00e4dalal nagu muistegi.3) Kust tuleb jutt aegumisest? K\u00fcsimus on selles, kas Kaljurand oli Tallinna Sadama juhatuse esimehena seaduse m\u00f5ttes ametiisik.Prokuratuur s\u00fc\u00fcdistab teda karistusseadustiku \u00a7 294 j\u00e4rgi altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ametiisikuna. Aastatel 2008-2010 toimepandu on esimese astme kuritegu ja ei ole t\u00e4naseks aegunud.Kerese kaitseversiooni j\u00e4rgi ei olnud Kaljurand Tallinna Sadama juhina ametiisik. Teda saaks s\u00fc\u00fcdistada vaid karistusseadustiku \u00a7 4023 j\u00e4rgi altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises erasektoris. Tegemist on teise astme kuriteoga, mis aegus hiljemalt 19. oktoobril 2022.4) Kes on ametiisik?Keres toetub riigikohtu 2015. aasta lahendile, mis tunnistas Tallinna Sadama n\u00f5ukogu esimehe Neinar Seli ametiisikuks. See t\u00f5i kaasa Seli s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise toimingupiirangu rikkumises. Ta oli toetanud Tallinna Sadama poolt 250 000 euro annetamist Eesti ol\u00fcmpiakomiteele, mille president oli Seli ise.Seli kui sadama n\u00f5ukogu liige oli nimetatud ametisse riigi poolt. Kaljuranna kui juhatuse liikme kohta ei saa seda \u00f6elda. Kaljuranna t\u00f6\u00f6 oli seista aktsiaseltsi huvide, mitte riigi v\u00f5i avalikkuse huvide eest. Ka ei t\u00e4itnud Tallinna Sadam avalik-\u00f5iguslikke \u00fclesandeid, sest riigi avalikuks \u00fclesandeks pole osutada sadamaseaduse t\u00e4henduses sadamateenuseid.5) Kas s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine on v\u00e4listatud?Siiski mitte, aga selleks peaks riigikohus muutma senist kohtupraktikat ametiisikute suhtes. Selle saavutamiseks tuleks prokuratuuril k\u00e4ia v\u00e4lja kivik\u00f5vad p\u00f5hjendused.Kohtunikud Elkind, Koik ja Lind kirjutavadki oma lahendis: \u201eSeega tuleb kohtus\u00fcsteemi ja menetlusosaliste tarbetu koormamise v\u00e4ltimiseks eesk\u00e4tt prokuratuuril otsustada, kas t\u00f5epoolest esinevad sellised asjaolud, mille pinnalt saab j\u00e4reldada, et praeguse kriminaalasja puhul on tegemist v\u00e4hemalt mingis osas varasemast kohtupraktikast erineva olukorraga v\u00f5i et esinevad veenvad \u00f5iguslikud argumendid senises kohtupraktikas avaliku \u00fclesande, ametiseisundi ja sellest tulenevalt ka ametiisiku m\u00f5istele antud t\u00f5lgenduse muutmiseks.\u201c6) Kas kohus saaks protsessi \u00e4ra l\u00f5petada?Prokuratuur s\u00fc\u00fcdistab Kaljuranda j\u00e4tkuvalt ametiisikuna altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises, mis ei ole aegunud. Kriminaalasja l\u00f5petamine aegumise t\u00f5ttu tuleks k\u00f5ne alla erasektori altk\u00e4emaksu puhul, nagu r\u00e4\u00e4gib Keres.Tallinna Sadama s\u00fc\u00fcasja Harju maakohtus arutav kohtunik Kristina V\u00e4liste on seisukohal, et kohus ise praegu kuriteo kvalifikatsiooni muuta ei saa. Kohus saaks seda teha alles kohtuotsuses. See aga j\u00e4\u00e4b veel m\u00e4gede taha, sest sadama kohtuistungid kestavad v\u00e4hemalt 2025. aasta jaanuarini.Erinevalt oma kolleegidest on kohtunik Lind selles k\u00fcsimuses teisel seisukohal. \u201eKas vahepealne aastatepikkune menetlus pole raisatud aeg ja asjatu kulu?\u201c k\u00fcsib ta oma kirjalikus eriarvamuses.7) Mis saab edasi? Keres ja teised advokaadid p\u00f6\u00f6rdusid augustis Tallinna Sadama kriminaalasja aegumise teemal riigikohtusse. Riigikohus pole veel teatanud, kas hakkab seda k\u00fcsimust lahendama v\u00f5i mitte.Seni l\u00e4heb sadama kohtuprotsess edasi. Sel esmasp\u00e4eval j\u00f5udis prokuratuur l\u00f5pule s\u00fc\u00fcdistuse t\u00f5endite esitamisega. Selleks kulus ligi neli aastat ja n\u00fc\u00fcd alustavad kaitsjad oma t\u00f5enditega. Ringkonnakohus t\u00f5deb ilustamata: \u201eRiik ei ole kriminaalasja menetlenud efektiivselt.\u201c\"Prokuratuuril tuleb otsustada, kas esinevad asjaolud, millelt saab j\u00e4reldada, et tegemist on v\u00e4hemalt mingis osas varasemast kohtupraktikast erineva olukorraga.\"PROKUR\u00d6RI TAGASITULEK: Kadri V\u00e4ling 2013. aastal p\u00e4rast oma kuulsaid kohtuv\u00f5ite keskerakondlastest korruptantide \u00fcle. Fotod Vallo Kruuser OOTAMATU LAHKUJA: Ametist loobuv riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih k\u00e4is sel esmasp\u00e4eval viimaseid kordi Tallinna Sadama protsessil. ET KURK EI KUIVAKS: Advokaat Paul Keres saabus Tallinna Sadama kohtuistungile etten\u00e4gelikult veepudeliga. OLIN MA AMETIISIK V\u00d5I EI OLNUD? Tallinna Sadama endine juhatuse esimees Ain Kaljurand t\u00f5ttas esmasp\u00e4eval Harju maakohtus j\u00e4rjekordsele kohtuistungile.Tarmo Vahter"}
{"text":"Kes ei riski, see \u0161ampust ei jooPeeter Korma\u0161ov kirjutab nii kr\u00fcptohaidele kui -skeptikutele kohustuslikust \u201eVabast rahast\u201c.Sinusuguste finantsasjadesse mitte s\u00fcvenevate lollide pealt teenivad teised inimesed palju raha, \u00fctles s\u00f5ber. Vaidlesin vastu, et nende teiste elu on palju keerulisem, sest nad peavad kogu aeg uusi skeeme v\u00e4lja m\u00f5tlema ega saa kunagi rahu. Eks t\u00f5de ole vast kuskil vahepeal. Finantsturul ei k\u00f5rbe, aga sellise jahiga ka s\u00f5ita ei saa nagu Rain Rannu ja Tallifornia filmi \u201eVaba raha\u201c \u00fcks peategelastest Maximillion (Mikl\u00f3s B\u00e1nyai).Mesimagusa jutu ja kadestamisv\u00e4\u00e4rse enesekindlusega Maximillion on v\u00f5imalusteotsija, keda ei rahulda pitsakulleri elu ja muud olemasolevad variandid. Bluffimise ja mulli ajamisega saavutab ta k\u00f5ige ihaldusv\u00e4\u00e4rsema asja enne surematust ehk t\u00e4ieliku finantsvabaduse. Samal ajal, kui v\u00e4rske kr\u00fcpto\u00e4rikas peaaegu et kullast Lamborghiniga ringi kihutab, on Taavi (M\u00e4rt Pius) j\u00f5udnud tupikusse. Viimases h\u00e4das meenub talle Maximillioni antud ja programmeerimise eest palgaks saadud m\u00e4lupulk, millel olev summa on kahjuks kaitstud parooliga.Film \u00f5nnestub eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et lubab seda, mida annab. Elu m\u00f5tet ja aeglasi m\u00f5tisklusi siit otsida ei tasu - see on kom\u00f6\u00f6dia ja naerda saab, aga liiga labaseks ka ei l\u00e4he. Traditsioonilist Eest filmi huumorit kannavad Ivo Uukkivi pankuri ja Mari Lill vanaemana, glamuuripaar Armani (Amanda Hermiine K\u00fcnnapas) ja Maximillion naeruv\u00e4\u00e4ristab luksusliku tilulilu t\u00fchisust. M\u00e4rt Pius on juba alates \u201eNullpunktist\u201c filmides hea olnud ja Steffi P\u00e4hn (Liisa, Taavi elukaaslane), keda n\u00e4eb peagi ka Triin Ruumeti \u201eTumedas paradiisis\u201c, sobib samuti oma rolli. Einar Kuusk k\u00f5rbes kr\u00fcptor\u00e4ris ka p\u00e4riselus ning on seet\u00f5ttu loogiline valik Maximillioni parema k\u00e4e ja v\u00f5lglase Branimiri ossa.P\u00f5nevust jagub l\u00f5puni, et kuidas t\u00e4pselt iga\u00fche susserdused lahenevad ja kes on l\u00f5puks k\u00f5ige suurem rahaboss. On suur pluss, et film ei j\u00e4\u00e4 venima. Lugu on lihtne ja arusaadav, hollywoodlik \u201evallutame maailma\u201c-tunne kannab seda, aga nagu n\u00e4ha, saab m\u00f5tet edasi anda ka Hollywoodi rahadeta. Eesti n\u00e4itlejate inglise keeles r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5ib tekitada segadust, aga osa filmi tegevusest toimub USAs ja film on suunatud ka rahvusvahelisele turule.K\u00f5igile midagi\u201eVabas rahas\u201c supeldakse bitcoin'ides, korraldatakse instagrammitav pulm ja elatakse \u00fcldiselt nii, nagu oleks elu \u00fcks suur lotom\u00e4ng. Minul glamuur ja kullas\u00e4ra silmi p\u00f5lema ei pane, sellep\u00e4rast oligi sissevaade selle maailma loogikasse huvitav. Targemaks saab ja v\u00e4ikse ajaloor\u00e4nnaku ka - tuleb meelde, et bitcoin'ide kaevandusmasin oli t\u00f5esti selline naljakas vigur, mis m\u00f5ne t\u00fc\u00fcbi kodus laua all vilkus. Otsest vastust k\u00fcll ei tule, et kas tasub siis oma s\u00e4\u00e4stud huugama panna ja riskida v\u00f5i kindla peale v\u00e4lja minna ja koonriks j\u00e4\u00e4da.See on hea sissevaade finantsmaailma nii neile, kes peavad kr\u00fcptorahasid, nagu bitcoin, NFTd jmt, petuskeemideks, kui ka neile, kes n\u00e4evad selles v\u00f5imalust finantsvabaduseks ja pangaorjusest p\u00e4\u00e4semiseks. P\u00e4rast emasp\u00e4evast esilinastust, kus kohalikke kuulsusi oli jalaga segada, juubeldas saal igal juhul k\u00f5vasti. Nii minu k\u00f5rval istunud ja enne seanssi oma firma asutamisest r\u00e4\u00e4kinud rahatargad kui ka minusugune finantsv\u00f5hik said midagi.Kinodes 8. septembristKAHTLANE V\u00c4RK: Taavi (M\u00e4rt Pius, vasakul) tahab p\u00e4risraha, mitte mingit ajas kasvava v\u00e4\u00e4rtusega m\u00e4lupulka, mida pakub palgaks Maximillion (Mikl\u00f3s B\u00e1nyai).Peeter Korma\u0161ov"}
{"text":"Urmas Klaas: praegu v\u00f5iks k\u00f5ik sammukese tagasi astudaReformierakonna Tartu piirkonna juht linnapea Urmas Klaas t\u00f5deb, et niinimetatud idavedude skandaalis j\u00e4i peaminister Kaja Kallas oluliste selgitustega hiljaks, kuid sellest hoolimata on Kallas olnud hea valitsusjuht.\nUrmas Klaas, Tartu on Reformierakonna k\u00f5ige stabiilsem kants. Kui palju siinsed reformierakondlased on isekeskis Kaja Kallase \u00fcmber keerlevat skandaali arutanud. Milline on \u00fcldine hoiak?\nEks seda ole arutatud ikka. Eile (esmasp\u00e4eval \u2013 toim) oli linnavolikogu fraktsiooni koosolek ja seda teemat puudutasime ka seal. Me pole t\u00f5statanud peaministri tagasiastumise teemat ja ega keegi meilt sellist otsust ka oota.\nOlukord on kahtlemata v\u00e4ga keeruline, kuid Reformierakonna tugevus on alati seisnenud selles, et me tegutseme meeskonnana. Nii toetame praegusel keerulisel ajal ka Kaja Kallast. Ta on sel keerulisel ajal, kuhu kahjuks j\u00e4\u00e4b ka s\u00f5da Euroopas, olnud hea peaminister.\nK\u00f5ik oleks justkui kogunenud \u00fcmber p\u00f5leva l\u00f5kke, kus temperatuur on h\u00e4sti k\u00f5rge. Seep\u00e4rast v\u00f5iks praegu k\u00f5ik sammukese tagasi astuda ja k\u00fcsida, mis on p\u00e4riselt Eesti jaoks oluline. Eesti peab olema ennek\u00f5ike h\u00e4sti kaitstud, aga et sellest l\u00e4htuvas pingelises eelarveolukorras saaks ikkagi kaitstud ka inimeste toimetulek.\nJulgeoleku teema on endiselt teema number \u00fcks. Suurim oht meie julgeolekule peitub meis endas. Tsiteeriksin siin president Lennart Meri \u2013 vaatasin j\u00e4rele \u2013, kes \u00fctles 1991. aastal Stockholmis peetud k\u00f5nes, et julgeolekuoht meis endis on illusioon, et Eesti on valmis. Aga me n\u00e4eme, et Eesti ei ole valmis, Eesti kaitsev\u00f5ime ei ole valmis.\nKaja Kallas j\u00e4i m\u00f5ningate vastuste juures h\u00e4tta, aga seda v\u00f5ib m\u00f5ista, kui kuulamine on sedav\u00f5rd pingeline ning t\u00f5stetakse h\u00e4\u00e4lt.\n\nKas pingelises olukorras pole mitte tarvilik seegi, et peaminister m\u00f5juks veenvalt ja oleks suuremale osale inimestest v\u00e4hemasti aktsepteeritav?\nPeaminister peab kindlasti saama teha oma t\u00f6\u00f6d ja p\u00fchendada sellele kogu oma j\u00f5u. Kui jutt viib peaministri v\u00f5imaliku tagasiastumiseni v\u00f5i ametis j\u00e4tkamiseni, siis peab see olema ikkagi tema enda otsus. Ta peab saama arvestada nii sise- kui ka v\u00e4lispoliitikaga.\nMilline on teie isiklik arvamus, kas Kallas on idavedude skandaali kontekstis teinud midagi valesti? Kui jah, siis mida?\nTa oleks pidanud teema t\u00f5statudes rohkem ja k\u00f5igile arusaadavamalt selgitama, milline on reaalne olukord, kuhu tema ja ta perekond asetus. \u00dchiskonnal on kindlasti \u00f5igustatud ootus saada vastuseid. Selgitused viibisid, me ei saanud neid kohe.\nKallase versiooni kohaselt ei saanud tema abikaasa aru, et tema \u00e4risidemetes peitub midagi, mis pole kohane, ning et peaminister ise ei saanud ka sellele t\u00e4helepanu juhtida, sest ta ei teadnud. Kas see on teile usutav?\nMa ei saa hinnata teiste inimeste pereelu. Mina usun Kaja Kallase selgitusi, sest see pikaajaline suhtlus, mis meil on temaga olnud, on olnud alati aus.\nJah, loomulikult tuleb peaministril anda selgitusi. Samas ma tahaks kindlasti \u00f6elda, et ka meie parlamentaarsed kuulamised v\u00f5iks olla paremini ette valmistatud. Siin on v\u00f5imalik head eeskuju leida n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikidest. Peaministrile peaks esitama asjakohaseid k\u00fcsimusi, mis aitavad t\u00f5de paremini kirjeldada.\nKas te vaatasite esmasp\u00e4eval parlamendi korruptsioonivastase erikomisjoni istungit, kuhu Kallas oli kutsutud selgitusi andma?\nMitte t\u00e4ies mahus, k\u00fcll aga l\u00f5iguti. Lugesin ka meediakajastusi.\nMilline mulje j\u00e4i?\nKuulamise korraldajad ei j\u00e4tnud head muljet, sest neis oli palju agressiivsust. See ei v\u00f5imaldanud tekkida asjalikul \u00f5hkkonnal. T\u00f5si, ka Kaja Kallas j\u00e4i m\u00f5ningate vastuste juures h\u00e4tta, aga seda v\u00f5ib m\u00f5ista, kui kuulamine on sedav\u00f5rd pingeline ning t\u00f5stetakse h\u00e4\u00e4lt. Keegi meist pole rauast.\nSkandaali valguses on ajakirjanduses spekuleeritud mitmete nimedega, kellest v\u00f5iks tulevikus saada Reformierakonna juht ja peaminister. Teiste seas on pakutud teid. Kui k\u00fcsimus lahti siduda praeguse kriisi k\u00e4igust ja mitte nimetada selget ajalist perspektiivi, siis kas teil on see soov ja valmidus?\nK\u00f5ik s\u00f5ltub konkreetsest olukorrast. Praegu on meil peaminister olemas ja minul on linnapeana palju t\u00f6\u00f6d pooleli \u2013 Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta on ukse ees.\n\nEsmasp\u00e4eval k\u00e4is peaminister Kaja Kallas \u00fctlusi andmas riiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Seal laskus ta korduvalt s\u00fc\u00fcdistustest tulvil s\u00f5navahetusse komisjoni juhtinud ekrelase Mart Helmega.\nTairo Lutter\n\n"}
{"text":"S\u00f5javastase s\u00e4rgi kandmise t\u00f5ttu skandaali sattunud Alina Voront\u0161ihhina: Inimesed, kes minuga ei n\u00f5ustu, eemaldusid9. maist, kui Narva \u00f5petaja Alina Voront\u0161ihhina pani selga T-s\u00e4rgi \u201ePutin h...lo\u201c, on mitu kuud m\u00f6\u00f6das. \u201eElu on lihtsamaks l\u00e4inud, k\u00f5ik teavad minu seisukohta. Inimesed, kes minuga ei n\u00f5ustu, eemaldusid. Mis on okei,\u201c \u00fctleb ta.\nR\u00e4\u00e4kisid Saksa telekanalile ZDF, miks sa panid 9. mail Narvas selga s\u00e4rgi \u201ePutin h...lo\u201c ja kuidas s\u00f5da on sind isaga vastasleeridesse viinud. See intervjuu osutus v\u00e4ga populaarseks. Milline on olnud tagasiside?\nPaljud inimesed kirjutasid mulle. K\u00e4isin suvel Ameerikas, kus olin koos inimestega Kesk-Aasiast, K\u00f5rg\u00f5zstanist. Nad teadsid mu T-s\u00e4rgist! Siis l\u00e4ksime Alabamasse, seal ka kohalikus raadios \u00f6eldi: me teame sind, sa oled ju see Putini T-s\u00e4rgiga \u00f5petaja. Kuidas nad nii kaugel minust teavad? (Naerab.)\nKuidas s\u00e4rgiaktsioon sinu elu on muutnud?\nMingis m\u00f5ttes on elu lihtsamaks l\u00e4inud, k\u00f5ik teavad minu seisukohta. Inimesed, kes minuga ei n\u00f5ustu, eemaldusid. Mis on okei, kui nad niimoodi tunnevad.\nKes sinust eemaldusid?\nM\u00f5ned kolleegid n\u00e4iteks. Ka m\u00f5ni \u00f5pilastest ei tervita mind praegu linnas, aga see on okei. V\u00f5ib-olla m\u00f5ni lihtsalt ei tea, kuidas reageerida, kui ta kohtab \u00f5petajat v\u00e4ljaspool kooli? Aga enamik inimesi ja kolleege ikka toetab ja me oleme \u00fchte meelt!\nMul on hea meel, et minu s\u00f5num j\u00f5udis suurema auditooriumini. Kuigi meil on tavaks kutsuda venekeelseid inimesi venelasteks, ei ole see tegelikult nii. Siin on suur identiteedik\u00fcsimus: kelleks sa ennast pead? \u00c4kki pead ennast eestlaseks v\u00f5i tahad r\u00f5hutada, et oled vene keelt k\u00f5nelev eestlane?\nV\u00e4ga paljud minu s\u00f5brad r\u00f5\u00f5mustasid \u2013 l\u00f5puks \u00fctles keegi selle v\u00e4lja: me ei ole k\u00f5ik venelased.\nKuigi meil on tavaks kutsuda venekeelseid venelasteks, ei ole see tegelikult nii. Siin on suur identiteedik\u00fcsimus: kelleks sa ennast pead?\nKuidas sina ennast m\u00e4\u00e4ratled?\nPigem eestlasena. Me ikka r\u00f5hutame oma juuri ja inimese emakeelt, aga t\u00e4nap\u00e4eva maailm on nii keeruline, et ei saa \u00f6elda: sa oled venelane, sest need on sinu juured.\nSinu isa ja ema on Narvas s\u00fcndinud, kelleks nemad ennast peavad?\nEmaga me r\u00e4\u00e4kisime sellest \u2013 tema peab ennast pigem eestlaseks, isa peab ennast aga venelaseks. Emal on Eesti kodakondsus, isal Vene. Ema sai kutsehariduse eesti keeles, tal on eesti keele tase olemas.\nMiks su isa Venemaale kolis?\n\u00c4raminek ei olnud kuidagi s\u00f5jaga seotud. Ta l\u00e4ks juba mitu aastat tagasi, enne s\u00f5da. Isa tundis, et tema jaoks on Venemaal parem. Ta kolis just uude linna, ma ei m\u00e4letagi, kus ta praegu elab, olen Venemaa geograafias \u00fcsna n\u00f5rk.\nKuidas sa praegu isaga suhtled?\nTelefoni teel. Kahjuks isa k\u00fclastada praegu ei saa poliitilise olukorra t\u00f5ttu. Ma ei tea, kas ma kunagi veel \u00fcldse l\u00e4hen Venemaale. Loodetavasti ikka l\u00e4hen.\nKui palju te isaga poliitikast r\u00e4\u00e4gite?\nMeil on v\u00e4ga erinevad vaated. Rahulikult ei suuda me neid teemasid arutada. \u00dcritame k\u00fcll, aga kogu aeg j\u00e4\u00e4b sihuke halb maik suhu. Paar korda proovisime, siis saime aru, et meil on ikka liiga erinevad poliitilised vaated. Jutt l\u00e4heb liiga emotsionaalseks.\nMa \u00fctlesin talle maikuus, et l\u00e4hen protestima. Tema \u00fctles, et selliseid s\u00f5nu ei ole vaja kasutada, ei ole vaja protestima minna. L\u00e4ksin ikka.\nKas sinu ja su isa suhted iseloomustavad \u00fcldisemalt l\u00f5het generatsioonide vahel: vanemad eestivenelased pigem \u00f5igustavad Putini s\u00f5da ja nooremad on selle vastu?\nMa olen seda kogenud k\u00fcll oma peres, mu nooremad vennad-\u00f5ed on minu seisukohta kaitsnud. L\u00f5puks sai r\u00e4\u00e4kida neid jutte, mida varem \u00fcritati vaiba alla p\u00fchkida. Mis sellest sai \u2013 palju pahandust. Aga laiemalt ma ei oska \u00f6elda. Mu l\u00e4hematel s\u00f5pradel on vedanud, sest nad on oma vanematega \u00fchte meelt.\nKuulsa s\u00e4rgi \u201ePutin h...lo\u201c tegid sa ise?\nIse jah. Teksti kirjutasin k\u00e4sitsi, ema autos.\nP\u00e4rast 9. maid said \u00e4hvardusi. Kas tunned ennast Narvas liikudes turvaliselt, kuigi k\u00f5ik ju tunnevad sind n\u00fc\u00fcd?\nSee oli v\u00e4ga emotsionaalne hetk. N\u00e4idati s\u00f5rmega, vaadati. N\u00fc\u00fcd on v\u00e4ga rahulikult l\u00e4inud. Kui m\u00f5nikord inimesed tulevad minu juurde, siis ainult positiivsete kommentaaridega: nad on v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad, et keegi sihukest asja tegi.\nL\u00f5petasid 2018 Narva Vanalinna Riigikooli, kus p\u00e4rast \u00fclikooli ka \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tasid. Kuidas sinu toonased klassikaaslased Putini s\u00f5tta suhtuvad?\nArvan, et mitte keegi ei toeta Putinit. Oleme ikka v\u00e4ga eestimeelsed. Meisse on istutatud eestimeelsust, kui me kasvasime. Ma olen v\u00e4ga t\u00e4nulik oma \u00f5petajatele.\nMeisse on istutatud eestimeelsust, kui me kasvasime. Ma olen v\u00e4ga t\u00e4nulik oma \u00f5petajatele.\nOskad h\u00e4sti eesti keelt, \u00fclikoolis \u00f5ppisid saksa keelt ja valdad ka v\u00e4ga head inglise keelt. Kuidas on v\u00f5imalik Narvas nii edukalt v\u00f5\u00f5rkeeli \u00f5ppida?\nInglise keelt olen suures osas \u00f5ppinud t\u00e4nu projektidele. Narvas on mitteformaalse \u00f5ppe keskus Vitatiim ja see pakub palju v\u00f5imalusi v\u00e4lismaale s\u00f5ita, eri riikidest vabatahtlikud tulevad ka siia. Saab k\u00e4ia keelekohvikutes suhtlemas, siin on hea keskkond keelte \u00f5ppimiseks.\nKas sa valdad paremini eesti v\u00f5i inglise keelt?\nIkka eesti keelt. Koolis \u00f5ppisime akadeemilist eesti keelt, alles siis, kui ma l\u00e4ksin Tartusse \u00fclikooli, hakkasin kuulma sl\u00e4ngi. Hakkasin eesti k\u00f5nekeelt \u00f5ppima, varem r\u00e4\u00e4kisin ilusate lausetega: \u201eTere, minu nimi on...\u201c (Naerab.)\nTartus kogu aeg \u00f6eldi: oi, sul on nii ilus akadeemiline eesti keel! Aga kui mindi \u00fcle k\u00f5nekeelele, siis ma ei saanud mitte midagi aru!\nInglise keelt ma oskan h\u00e4sti, aga vastupidi: pigem k\u00f5nekeelt ja akadeemiline keel on raskem.\nTulid Vanalinna Riigikoolist t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra ja \u00fcritasid Tallinnas \u00fclikooli astuda. Miks?\nMa ei saanud Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisse. Tahtsin seal muusikat \u00f5ppida. Muusika on mulle v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane, olen k\u00e4inud muusikakoolis, \u00f5ppinud lisaks t\u0161ellot ja muusikateooriat. Kirjutan ka oma laule.\nN\u00fc\u00fcd ma lihtsalt kolin Tallinna, sain t\u00f6\u00f6d Lasnam\u00e4e noortekeskuses.\nAlina Voront\u0161ihhina singel \u201eIt happened under the rain\u201c:\nOlid v\u00e4ga enesekindel, sest kolisid Tallinna enne, kui olid seal t\u00f6\u00f6 leidnud.\nKui oskad nelja keelt ja sul on veel k\u00f5rgharidus, siis on Eestis p\u00e4ris paljud uksed avatud. Nii et ma v\u00e4ga ei muretsenud k\u00fcll.\nMiks sa Tallinnas \u00f5petajana ei tahtnud t\u00f6\u00f6le minna?\n\u00dcks asi on v\u00e4ga suur pinge. Teine aga see, et mul on baka tehtud, n\u00fc\u00fcd tahan magistri \u00e4ra teha ja natuke rahulikumalt v\u00f5tta.\nMis p\u00f5hjusel sa otsustasid Narvast \u00e4ra kolida?\nTahan lihtsalt uusi kogemusi ja s\u00f5pradega aega veeta. Narva reaalsus on see, et kuni 18. eluaastani on siin v\u00e4ga hea elada, sest huviringid on odavad ja k\u00f5ikjal saab jalgsi k\u00e4ia, see on roheline linn. Aga kui ma tulin \u00fclikoolist Narva tagasi, siis n\u00e4gin, et siin peaaegu ei olegi minuvanuseid inimesi. See on kurb, sest ma tahan ka v\u00e4ljas k\u00e4ia ja pidutseda.\nKui paljud sinu klassist on Narva j\u00e4\u00e4nud?\nMina ja \u00fcks mu s\u00f5branna. \u00dcks klassikaaslane on n\u00fc\u00fcd Tallinnast tagasi tulnud ja hakkab uues g\u00fcmnaasiumis t\u00f6\u00f6tama, see on tore.\nKui praegu Venemaa inimeste meelsust vaadata, siis 75% toetab kindlalt s\u00f5da. Isegi kui s\u00f5da l\u00f5ppeb, j\u00e4\u00e4b selline inimeste meelsus pikaks ajaks p\u00fcsima. Kuidas on Putinil v\u00f5imalik nii edukalt inimeste ajusid pesta?\nPropaganda on ikka v\u00e4ga m\u00f5jus asi. Ja seda hakati tegema aastal 2012, kui Putin valiti tagasi presidendiks. Siis olid meeleavaldused, inimesed tegelikult ei toetanud teda, aga tsensuur muutus agressiivsemaks. Sellest on \u00fcle k\u00fcmne aasta m\u00f6\u00f6das ja selle ajaga on inimese maailmapildis v\u00f5imalik palju muuta.\nMa ei tea, missugust meelt mina oleksin, kui oleksin Venemaal kasvanud.\nMeil on Eestis see privileeg, et usaldame oma meediat, meil on s\u00f5navabadus. Meil on juurdep\u00e4\u00e4s erinevale infole, meil on keeled suus ja saame erinevat meediat lugeda.\nKui sul sellist v\u00f5imalust ei ole ja sa oled s\u00fcsteemi vangis, siis\u2026 Ma ei tea, missugust meelt mina oleksin, kui oleksin Venemaal kasvanud.\nMul on hea meel, et olen siinpool piiri. Aga jah, isegi kui Venemaa kaotab s\u00f5ja ja Putin l\u00e4heb vangi \u2013 mis oleks parim stsenaarium \u2013, siis r\u00e4\u00e4gitakse, et l\u00e4heb veel mituk\u00fcmmend aastat, et vene inimeste maailmavaade muutuks.\nNarva puhul r\u00e4\u00e4gitakse palju sellest, et siinsed inimesed elavad Kremli inforuumis. Kust sina ja su klassikaaslased infot said?\nIkka Eesti uudistest \u2013 ERRi, Postimeest ja Delfit lugesime. Aga j\u00e4llegi \u2013 meil vedas v\u00e4ga, et sattusime sellisesse keskkonda nagu Vitatiim. Suur osa minu s\u00f5pradest ongi Vitatiimis, kasvasime siin koos ja paljud meist said \u00f5petajateks.\nV\u00e4lisajakirjanike jaoks on Narva \u00fcks lemmiklinnu Ida-Euroopas. Ka sina oled juba Ivangorodi kindluse taustal mitmeid menukaid intervjuusid andnud. Kas eriline t\u00e4helepanu Narvale h\u00e4irib sind?\nM\u00f5nikord on ju tore teistest riikidest inimestega r\u00e4\u00e4kida. (Naerab.) Ei tea, kas see pilt p\u00e4ris nii hull ka on, kui ajakirjanikud maalivad. Mingi t\u00f5de seal on, aga minu meelest on ikka suurem osa elanikest korralikud inimesed ja enamik neist ei toeta s\u00f5da. Aga h\u00e4\u00e4lt teevad tihti l\u00e4rmakamad narvakad, kes on vene inforuumis. Ajakirjanikel on suur vastutus, sest just nemad loovad meie ettekujutust maailmast.\nMullu viidi Narvast \u00e4ra tank. Miks sinu meelest see s\u00f5jamasin paljude narvakate jaoks nii t\u00e4htis oli?\nMinul on loomulikult teistsugune seisukoht, aga paljude inimeste jaoks see oligi selline m\u00e4lukoht, kuhu nad tulid ja m\u00e4lestasid teise maailmas\u00f5ja ajal surnud inimesi. Paljudel olid vanavanemad, kes olid s\u00f5jas k\u00e4inud.\nKurvastasin, et kohalik omavalitsus ei lahendanud tanki probleemi ise, vaid vastutus l\u00e4ks valitsuse \u00f5lgadele. See oli mugav koht vastutuse veeretamiseks valitsusele ja vastutuse veeretamine loob eraldatust.\nMa m\u00f5istsin, kui kohutav see olukord oli, alles siis, kui T-s\u00e4rgi protest oli juba \u00e4ra olnud. Hakkasin r\u00e4\u00e4kima oma \u00f5pilastega teisest klassist ja \u00fcks t\u00fcdruk k\u00fcsis teemat vahetades: aga miks nad tanki \u00e4ra v\u00f5tsid? Oli nii \u00e4ge sellel ronida. Kui laps \u00fctleb, et tankil on \u201ehea ronida\u201c, see on lihtsalt nii-nii vale!\nKui 9. mail korraldati Ivangorodis Narva poole suunatud kontsert, siis kui palju inimesi l\u00e4ks sinna meelsust n\u00e4itama ja kui paljud lihtsalt uudishimutsema?\nRaske \u00f6elda. Kui ma kohtasin seal oma s\u00f5pru ja k\u00fcsisin, mida nemad siin teevad, siis vastasid nad: lihtsalt midagi toimub linnas, huvitav vaadata.\nPaljudel oli neutraalne suhtumine, nad l\u00e4ksid kontserti kuulama ja j\u00f5e \u00e4\u00e4rde jalutama. Olid ka need, kes olid s\u00f5ja vastu ja l\u00e4ksid Ukraina lippudega, aga meelt avaldada ju ei tohtinud. Politsei \u00fctles, et see on provokatsioon, kui \u00fcks mu s\u00f5branna tahtis sinna minna s\u00f5javastaste plakatitega. Sinna ei lastud vene s\u00fcmboolikat ega s\u00f5javastast s\u00fcmboolikat, et ei toimuks mingisugust kokkup\u00f5rget.\nKa mu s\u00f5brad l\u00e4ksid meeleavaldusele plakatiga, millel oli samasugune s\u00f5num nagu minu T-s\u00e4rgil. Plakateid ei lastud l\u00e4bi. Siis ma ostsin T-s\u00e4rgi, kirjutasin sellele sama s\u00f5numi, mis oli s\u00f5bra plakatil, ja l\u00e4ksin T-s\u00e4rgiga.\nMiks sa ise ei ole Narvas poliitikasse l\u00e4inud? Volikogus istuvad aastaid samad inimesed, kellest paljud on \u00fcsna korrumpeerunud.\nMa huvitun poliitikast, aga usun, et saan asju kuidagi teisiti ka m\u00f5jutada. Suheldes noortega, korraldades projekte \u2013 ei pea ilmtingimata volikokku minema. Volikoguga saab koost\u00f6\u00f6d teha, seal on ka h\u00e4id inimesi, minu s\u00f5pru.\nKui keegi saab ootamatult tuntuks, siis tulevad talle kosja erinevad erakonnad. Kas ka sind kutsuti p\u00e4rast maikuist protesti m\u00f5nda parteisse?\nMind on kutsutud p\u00e4rast seda p\u00e4ris mitmesse kooli \u00f5petajaks, aga \u00fchessegi parteisse ei ole kutsutud. (Naerab.)\nMillised on tagaj\u00e4rjed, kui Narva koolides minnakse kiirkorras \u00fcle eesti \u00f5ppekeelele?\nOlen oodanud hetke, kui viimaks tuleb meile hea eestikeelne haridus, kui Narva tulevad meie noori \u00f5petama eesti keelt emakeelena k\u00f5nelevad inimesed. Siis oleks noortel p\u00e4rast rohkem v\u00f5imalusi, nad saaksid k\u00f5igest aru, saaksid \u00fclikooli minna. Ja nad leiaksid endale eesti s\u00f5pru.\nJ\u00e4llegi pean \u00fctlema \u2013 mul vedas, sest sattusin heasse keelek\u00fcmbluse kooli. Ma ei tea, kas mul oleks nii hea eesti keel, kui ma oleksin l\u00e4inud teise kooli. Kas ma siis suudaksin \u00fcldse suhelda teiste eesti noortega?\nPalju on neid, kes tahaksid eestlastega suhelda, aga v\u00f5ib-olla natuke pabistavad, et kuidas neisse suhtutakse, kui nad ei oska keelt p\u00e4ris vabalt. Ongi lahendamatu paradoks \u2013 \u00fchelt poolt tahad suhelda, teiselt poolt kardad, et ei oska eesti keelt, sest sul ei ole praktikat. Keele \u00f5pidki r\u00e4\u00e4kides \u00e4ra.\nVahepeal oli p\u00e4ris pikk periood, kui r\u00e4\u00e4giti palju sellest, et peame p\u00e4\u00e4stma venekeelse hariduse. Inimesteni j\u00f5udis erinevat infot ja keegi ei saanud t\u00e4pselt aru, kas eesti keele oskust l\u00e4heb vaja v\u00f5i mitte.\nN\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku \u00fche v\u00f5i kahe aastaga tuleb \u00fcle minna eesti keelele ja paljud \u00f5petajad j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6st ilma. Nende jaoks oleks h\u00e4sti t\u00e4htis luua s\u00fcsteem, mingisuguseid intensiivkursuseid. \u00d5petajaid on ju vaja! Praegu peavad koolidirektorid leidma \u00f5petajaid, kes oskavad keelt C1 tasemel ja oskavad ka oma ainet \u00f5petada. \u00d5petajaid leida on raske terves Eestis, aga n\u00fc\u00fcd tahetakse Ida-Virumaa \u00f5petajatelt \u2013 kelle jaoks ei ole loodud s\u00fcsteemi eesti keele praktikaks \u2013 k\u00f5rget keeletaset.\nViimased poolteist aastat on toonud palju n\u00e4iteid, kuidas ilma igasuguste varasemate teadmisteta ukrainlased on \u00f5ppinud korralikult eesti keelt r\u00e4\u00e4kima, kuna neil on v\u00e4ga tugev motivatsioon. Miks vene noortel pole motivatsiooni?\nMeil on Narvas Eesti keele maja, meil on kolled\u017e. Kui palju veel on erinevaid v\u00f5imalusi eesti keelt \u00f5ppida? Tuleks teha rohkem reklaami ja n\u00e4idata, kus saab tasuta \u00f5ppida. Isegi minu k\u00e4est on k\u00fcsitud, kus ma saan C1-le \u00f5ppida, kus ma saan B2-le \u00f5ppida?\nTeine asi on see, et kui inimesed tulevad siia v\u00e4lismaalt, siis on ju h\u00e4sti loogiline, et sa pead keele \u00e4ra \u00f5ppima. Aga kui sa juba elasid siin ja see muutus teiseks riigiks? See on teine k\u00fcsimus.\nP\u00f5hjus tundub olevat siiski motivatsioonis \u2013 eesti lastele \u00f5petatakse sadu tunde vene keelt, kuid selgeks nad seda ei saa. Sama vene lastega, kellele ju koolis \u00f5petatakse eesti keelt p\u00e4ris suures mahus. Kas on ka sellist suhtumist, et mulle pole eesti keelt vaja, saan elus ka vene ja inglise keelega hakkama?\nEi, inimesed ikka soovivad eesti keelt \u00f5ppida, aga ei ole praktikat. J\u00e4lle on k\u00fcsimus, kui palju tegelikult on minu \u00fcmbruskonnas eestlasi, kellega ma hakkaksin keelt praktiseerima. Kui ma tulen eesti keele tunnist v\u00e4lja ja k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad vene keelt, mis siis edasi saab \u00f5pitud eesti keelest?\nMis keeles sa ise \u00f5petajana tunde andsid?\nEesti keeles, minu kool on keelek\u00fcmbluskool ja mul olid peaaegu k\u00f5ik tunnid eesti keeles.\nAga ega minu eesti keel nii hea ei olnud, kui ma koolist v\u00e4lja sain. Sain k\u00f5igist s\u00f5nadest aru, akadeemilise eesti keelega sain hakkama. Aga mul oli v\u00e4ga raske Tartus noortega suhelda. Kuulasin lihtsalt teiste jutte ja kuidagi \u00fcritasin kaasa l\u00fc\u00fca, aga see oli raske. Mitme aastaga ma kuidagi \u00f5ppisin k\u00f5nekeele \u00e4ra ja suhtlen n\u00fc\u00fcd vabalt. Kust sa siin Narvas v\u00f5tad keelekeskkonna, kus hakata harjutama?\nKas sa tunned, et oled muutunud eestimeelsete vene noorte eestk\u00f5nelejaks Eestis?\nV\u00f5ib-olla m\u00f5ne jaoks olen. Aga kui ma r\u00e4\u00e4gin noortega, siis nad tavaliselt k\u00fcsivad \u2013 kuule, miks sa seda tegid? Siis ma seletan, et meil on s\u00f5navabadus ja on okei oma seisukoht v\u00e4lja \u00f6elda. V\u00f5ib-olla peaks noortele rohkem \u00f5petama kodanikuaktiivsust ja riigi toimimist. Selgitama, et meie s\u00f5nal on kaal ja kellele on vaja oma s\u00f5num suunata.\nAlina Voront\u0161ihhina\nS\u00fcndinud 1998\n2018 l\u00f5petas Narva Vanalinna Riigikooli\n2022 Tartu \u00dclikooli saksa keele ja kirjanduse eriala bakalaureusekraad, k\u00f5rvaleriala kunstiajalugu\n2022\u20132023 Narva Keeltel\u00fctseumi kunstiajaloo \u00f5petaja ja Narva Vanalinna Riigikooli muusika\u00f5petaja\nSaksamaal \u00fcle 10 miljoni vaataja\nAugustis linastus Saksamaa telekanalil ZDF prime time\u00b4il saade \u201eAuslandsjournal. Baltikum - kas Venemaa v\u00f5imalik sihtm\u00e4rk?\u201c, milles n\u00e4idati ka Alina Voront\u0161ihhinaga Narvas tehtud intervjuud.\nIntervjuu, milles Alina tutvustas oma seisukohti ja erimeelsusi isaga, oli sakslaste jaoks nii \u00fcllatav, et seda korrati uudistesaadetes. Koos esitlustega ZDFi veebikanalites hinnatakse Alina vaatajaskonna suuruseks 10,3 miljonit inimest.\n\u201eTahtsime teada, milline on meeleolu Eesti vene kogukonnas p\u00e4rast Venemaa sissetungi Ukrainasse? Milline on suhtumine Putinisse Narvas, Eesti k\u00f5ige venekeelsemas linnas?\u201c \u00fctles Eesti Ekspressile Natalie Steger, ZDFi Poola ja Baltimaade korrespondent. \u201eR\u00e4\u00e4kisime sellest Alinaga, kelle peres on m\u00f5lemad hoiakud esindatud. Ja muidugi suhtlesime ka teiste Narva elanikega.\u201c\n***\nTahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka \u00e4pp. Vaata SIIA"}
{"text":"\u201eVaba raha.\u201c Kes ei riski, see \u0161ampust ei jooPeeter Korma\u0161ov kirjutab nii kr\u00fcptohaidele kui -skeptikutele kohustuslikust \u201eVabast rahast\u201c.\nSinusuguste finantsasjadesse mitte s\u00fcvenevate lollide pealt teenivad teised inimesed palju raha, \u00fctles s\u00f5ber. Vaidlesin vastu, et nende teiste elu on palju keerulisem, sest nad peavad kogu aeg uusi skeeme v\u00e4lja m\u00f5tlema ega saa kunagi rahu. Eks t\u00f5de ole vast kuskil vahepeal. Finantsturul ei k\u00f5rbe, aga sellise jahiga ka s\u00f5ita ei saa nagu Rain Rannu ja Tallifornia filmi \u201eVaba raha\u201c \u00fcks peategelastest Maximillion (Mikl\u00f3s B\u00e1nyai).\nMesimagusa jutu ja kadestamisv\u00e4\u00e4rse enesekindlusega Maximillion on v\u00f5imalusteotsija, keda ei rahulda pitsakulleri elu ja muud olemasolevad variandid. Bluffimise ja mulli ajamisega saavutab ta k\u00f5ige ihaldusv\u00e4\u00e4rsema asja enne surematust ehk t\u00e4ieliku finantsvabaduse. Samal ajal, kui v\u00e4rske kr\u00fcpto\u00e4rikas peaaegu et kullast Lamborghiniga ringi kihutab, on Taavi (M\u00e4rt Pius) j\u00f5udnud tupikusse. Viimases h\u00e4das meenub talle Maximillioni antud ja programmeerimise eest palgaks saadud m\u00e4lupulk, millel olev summa on kahjuks kaitstud parooliga.\nT\u00e4idab lubaduse\nFilm \u00f5nnestub eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et lubab seda, mida annab. Elu m\u00f5tet ja aeglasi m\u00f5tisklusi siit otsida ei tasu \u2013 see on kom\u00f6\u00f6dia ja naerda saab, aga liiga labaseks ka ei l\u00e4he. Traditsioonilist Eest filmi huumorit kannavad Ivo Uukkivi pankuri ja Mari Lill vanaemana, glamuuripaar Armani (Amanda Hermiine K\u00fcnnapas) ja Maximillion naeruv\u00e4\u00e4ristab luksusliku tilulilu t\u00fchisust. M\u00e4rt Pius on juba alates \u201eNullpunktist\u201c filmides hea olnud ja Steffi P\u00e4hn (Liisa, Taavi elukaaslane), keda n\u00e4eb peagi ka Triin Ruumeti \u201eTumedas paradiisis\u201c, sobib samuti oma rolli. Einar Kuusk k\u00f5rbes kr\u00fcptor\u00e4ris ka p\u00e4riselus ning on seet\u00f5ttu loogiline valik Maximillioni parema k\u00e4e ja v\u00f5lglase Branimiri ossa.\nP\u00f5nevust jagub l\u00f5puni, et kuidas t\u00e4pselt iga\u00fche susserdused lahenevad ja kes on l\u00f5puks k\u00f5ige suurem rahaboss. On suur pluss, et film ei j\u00e4\u00e4 venima. Lugu on lihtne ja arusaadav, hollywoodlik \u201evallutame maailma\u201c-tunne kannab seda, aga nagu n\u00e4ha, saab m\u00f5tet edasi anda ka Hollywoodi rahadeta. Eesti n\u00e4itlejate inglise keeles r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5ib tekitada segadust, aga osa filmi tegevusest toimub USAs ja film on suunatud ka rahvusvahelisele turule.\nK\u00f5igile midagi\n\u201eVabas rahas\u201c supeldakse bitcoin\u2019ides, korraldatakse instagrammitav pulm ja elatakse \u00fcldiselt nii, nagu oleks elu \u00fcks suur lotom\u00e4ng. Minul glamuur ja kullas\u00e4ra silmi p\u00f5lema ei pane, sellep\u00e4rast oligi sissevaade selle maailma loogikasse huvitav. Targemaks saab ja v\u00e4ikse ajaloor\u00e4nnaku ka \u2013 tuleb meelde, et bitcoin\u2019ide kaevandusmasin oli t\u00f5esti selline naljakas vigur, mis m\u00f5ne t\u00fc\u00fcbi kodus laua all vilkus. Otsest vastust k\u00fcll ei tule, et kas tasub siis oma s\u00e4\u00e4stud huugama panna ja riskida v\u00f5i kindla peale v\u00e4lja minna ja koonriks j\u00e4\u00e4da.\nSee on hea sissevaade finantsmaailma nii neile, kes peavad kr\u00fcptorahasid, nagu bitcoin, NFTd jmt, petuskeemideks, kui ka neile, kes n\u00e4evad selles v\u00f5imalust finantsvabaduseks ja pangaorjusest p\u00e4\u00e4semiseks. P\u00e4rast emasp\u00e4evast esilinastust, kus kohalikke kuulsusi oli jalaga segada, juubeldas saal igal juhul k\u00f5vasti. Nii minu k\u00f5rval istunud ja enne seanssi oma firma asutamisest r\u00e4\u00e4kinud rahatargad kui ka minusugune finantsv\u00f5hik said midagi.\nKinodes 8. septembrist.\n\u201eVaba raha\u201c\n2023\nKom\u00f6\u00f6dia\n1 tund 45 min\nRe\u017eiss\u00f6\u00f6r ja stsenarist Rain Rannu\nOperaator Ants Tammik\nKunstnikud Urmet Piiling ja T\u00f5nu Hiielaid\nMuusika Bert on Beats\nOsades M\u00e4rt Pius, Ivo Uukkivi, Steffi P\u00e4hn, Amanda Hermiine K\u00fcnnapas, Einar Kuusk, Mikl\u00f3s B\u00e1nyai jt.\nKinodes 8. augustist"}
{"text":"Kaja Kallas v\u00f5\u00f5rustab Avatud valitsemise partnerluse tippkohtumistTALLINN, 6. september, BNS - Peaminister Kaja Kallas v\u00f5\u00f5rustab kolmap\u00e4eval ning neljap\u00e4eval Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus toimuvat Avatud valitsemise partnerluse (AVP) \u00fclemaailmset tippkohtumist.\nAvatud valitsemise partnerlus on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Kriisides, millega on riigid viimastel aastatel \u00fcha sagedamini silmitsi seisnud, on eriliselt esile tulnud vajadus demokraatliku riigi alusp\u00f5him\u00f5tete kindlustamise ja tugeva avatud kodaniku\u00fchiskonna j\u00e4rele. \u201eOotamatustest ja raskusest \u00fclesaamiseks vajame tugevat kodaniku\u00fchiskonda. Dialoogi ja koost\u00f6\u00f6d on hilja luua, kui kriis on k\u00e4es. Vastupidi, see peab olema osa kriisiplaanist. Eesti l\u00e4bipaistev e-valitsemine ja tihe koost\u00f6\u00f6 vabakonnaga paistab maailmas silma. Meil on palju v\u00e4\u00e4rtuslikke kogemusi, mida edasi anda,\u201c \u00fctles Kallas.\nKallas avab kolmap\u00e4eval Telliskivi Loomelinnakus AVP tippkohtumise ja esineb avaarutelul. \u00dcrituse avas\u00f5nav\u00f5tte ning avaarutelu saab algusega kell 8.45 j\u00e4lgida AVP YouTube\u2019i kanalil https:\/\/www.youtube.com\/@OpenGovPart .\nSamuti on peaminister Kallasel Telliskivi Loomelinnakus kavas kohtumised Kosovo peaministri Albin Kurti ja Sei\u0161ellide asepresidendi Ahmed Afifiga.\nNeljap\u00e4eval osaleb peaminister Kaja Kallas Telliskivi Loomelinnakus koos USA rahvusvahelise arenguagentuuri (US Agency for International Development - USAID) juhi Samantha Poweri, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse ja arengukoost\u00f6\u00f6 voliniku Jutta Urpilaineni ja Nobeli rahupreemia laureaat Maria Ressaga tippkohtumise l\u00f5puarutelul. Arutelu saab algusega kell 16.30 j\u00e4lgida AVP YouTube\u2019i kanalil https:\/\/www.youtube.com\/@OpenGovPart .\nSamuti on peaministril Telliskivi Loomelinnakus kavas ka kohtumised USAID-i juhi Samantha Poweri ja Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse voliniku Jutta Urpilaineniga.\nAvatud valitsemise partnerluse (Open Government Partnership \u2013 OGP) tippkohtumine OGP Global Summit toob kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodaniku\u00fchendused ja poliitikakujundajad \u00fcle maailma. Kaheksandat korda toimuva tippkohtumise raames oodatakse Tallinna enam kui 2000 delegaati ning korraldatakse ligi poolsada arutelu kaheksal erineval laval. \u00dcrituse keskmes on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalemine, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kriisivalmidus. Tippkohtumine toimub Eesti Avatud valitsemise partnerluse kaaseesistumise raames, mille Eesti v\u00f5ttis \u00fcle oktoobris 2022.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Avatud valitsemise partnerluse juhtkomitee v\u00f5ttis vastu kokkuleppeTALLINN, 6. september, BNS -\u00a0Avatud valitsemise partnerluse (AVP) kaheksanda \u00fclemaailmse tippkohtumise raames leppis AVP juhtkomittee kokku, et uuendatakse p\u00fchendumust partnerlusele ning avatud valitsemise partnerluse deklaratsioonis s\u00e4testatud v\u00e4\u00e4rtustele ja p\u00f5him\u00f5tetele.\nJuhtivkomitee s\u00f5nul on avatud valitsemise l\u00e4henemisviisid olulised demokraatia tugevdamiseks ning AVP on v\u00e4\u00e4rtuslik platvorm, et lahendada riikidele olulisi v\u00e4ljakutseid nagu kahanev kodanikuruum, kasvav majanduslik ebav\u00f5rdsus ning kliimamuutustega tegelemine.\n\"Me oleme v\u00f5tnud Tallinna kokkuleppega oma eesm\u00e4rgiks rakendada veelgi edukamalt avatud valitsemise meetodeid ning inspireerida teisi riike meie ambitsioone j\u00e4rgima,\" \u00fctles AVP Eesti esindaja, riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop. \"Selle saavutamiseks k\u00e4ivitame Avatud Valitsuse v\u00e4ljakutse, mis on suunatud k\u00f5igile partnerluse liikmetele. Eesm\u00e4rk on teha j\u00e4rgmise viie aasta jooksul reaalseid ja k\u00e4egakatsutavaid edusamme meile olulistes strateegilistes valdkondades: juurdep\u00e4\u00e4s avalikule teabele, korruptsioonivastased meetmed, kodanikuruumi laiendamine, kliima- ja keskkonna-alased algatused, digitaalse valitsemise arendamine, avatud rahastuse suurendamine, sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus, kohtureformid, meediavabadus ja avaliku osaluse suurendamine,\" lisas ta.\nLisaks Avatud Valitsuse v\u00e4ljakutsele on juhtkomitee p\u00fchendunud kodanikuruumi laiendamisele ja kaitsmisele, et AVP riikide elanikud saaksid veelgi edukamalt kasutada oma kodaniku\u00f5igusi end v\u00e4ljendades, rahumeelselt kogunedes ning kodaniku\u00fchendusi luues. Samuti pakutakse suuremat k\u00f5rgetasemelist toetust ja koost\u00f6\u00f6d kodaniku\u00fchendustele ning teistele avatud valitsemist toetavatele organisatsioonidele.\n\"Tallinna kokkulepe sisaldab k\u00f5ike seda, milles oleme ka kokku leppinud AVP uues strateegias. Veelgi enam, kokkulepe peegeldab v\u00e4ga selgelt v\u00e4ljakutseid, millega me t\u00e4na globaalselt silmitsi seisame. Sellega kinnitame veelkord oma p\u00fchendumust l\u00e4bipaistva ja kaasava valitsemise edendamisele,\u201d m\u00e4rkis Anabel Cruz.\u00a0\n\"Tahame julgustada k\u00f5iki AVP liikmeid ja laiemat avatud valitsemise kogukonda jagama oma edulugusid ja \u00f5ppetunde, et saaksime \u00fcksteiselt \u00f5ppida, leida koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi ja muuta AVP platvorm avatud valitsemise teadmiste ja oskuste tsentriks,\" \u00fctles Peterkop.\nJuhtkomitee avaldas samuti solidaarselt toetust Ukraina rahvale, valitsusele ning kodaniku\u00fchiskonnale, kes j\u00e4tkavad avatud valitsemise reformide edendamist \u00e4\u00e4rmuslike raskuste kiuste.\u00a0\nAVP juhtkomitee koosneb 11 riigi ja 11 vaba\u00fchenduse esindajast ning Eesti on alates 2022. aasta 1. oktoobrist olnud partnerluse juhtiv kaaseesistuja koos Uruguay kommunikatsiooni ja arengu instituudi asutajadirektori Anabel Cruziga.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Avatud valitsemise partnerluse juhtkomitee v\u00f5ttis vastu kokkuleppeTALLINN, 6. september, BNS -\u00a0Avatud valitsemise partnerluse (AVP) kaheksanda \u00fclemaailmse tippkohtumise raames leppis AVP juhtkomittee kokku, et uuendatakse p\u00fchendumust partnerlusele ning avatud valitsemise partnerluse deklaratsioonis s\u00e4testatud v\u00e4\u00e4rtustele ja p\u00f5him\u00f5tetele.\nJuhtivkomitee s\u00f5nul on avatud valitsemise l\u00e4henemisviisid olulised demokraatia tugevdamiseks ning AVP on v\u00e4\u00e4rtuslik platvorm, et lahendada riikidele olulisi v\u00e4ljakutseid nagu kahanev kodanikuruum, kasvav majanduslik ebav\u00f5rdsus ning kliimamuutustega tegelemine.\n\"Me oleme v\u00f5tnud Tallinna kokkuleppega oma eesm\u00e4rgiks rakendada veelgi edukamalt avatud valitsemise meetodeid ning inspireerida teisi riike meie ambitsioone j\u00e4rgima,\" \u00fctles AVP Eesti esindaja, riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop. \"Selle saavutamiseks k\u00e4ivitame Avatud Valitsuse v\u00e4ljakutse, mis on suunatud k\u00f5igile partnerluse liikmetele. Eesm\u00e4rk on teha j\u00e4rgmise viie aasta jooksul reaalseid ja k\u00e4egakatsutavaid edusamme meile olulistes strateegilistes valdkondades: juurdep\u00e4\u00e4s avalikule teabele, korruptsioonivastased meetmed, kodanikuruumi laiendamine, kliima- ja keskkonna-alased algatused, digitaalse valitsemise arendamine, avatud rahastuse suurendamine, sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus, kohtureformid, meediavabadus ja avaliku osaluse suurendamine,\" lisas ta.\nLisaks Avatud Valitsuse v\u00e4ljakutsele on juhtkomitee p\u00fchendunud kodanikuruumi laiendamisele ja kaitsmisele, et AVP riikide elanikud saaksid veelgi edukamalt kasutada oma kodaniku\u00f5igusi end v\u00e4ljendades, rahumeelselt kogunedes ning kodaniku\u00fchendusi luues. Samuti pakutakse suuremat k\u00f5rgetasemelist toetust ja koost\u00f6\u00f6d kodaniku\u00fchendustele ning teistele avatud valitsemist toetavatele organisatsioonidele.\n\"Tallinna kokkulepe sisaldab k\u00f5ike seda, milles oleme ka kokku leppinud AVP uues strateegias. Veelgi enam, kokkulepe peegeldab v\u00e4ga selgelt v\u00e4ljakutseid, millega me t\u00e4na globaalselt silmitsi seisame. Sellega kinnitame veelkord oma p\u00fchendumust l\u00e4bipaistva ja kaasava valitsemise edendamisele,\u201d m\u00e4rkis Anabel Cruz.\u00a0\n\"Tahame julgustada k\u00f5iki AVP liikmeid ja laiemat avatud valitsemise kogukonda jagama oma edulugusid ja \u00f5ppetunde, et saaksime \u00fcksteiselt \u00f5ppida, leida koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi ja muuta AVP platvorm avatud valitsemise teadmiste ja oskuste tsentriks,\" \u00fctles Peterkop.\nJuhtkomitee avaldas samuti solidaarselt toetust Ukraina rahvale, valitsusele ning kodaniku\u00fchiskonnale, kes j\u00e4tkavad avatud valitsemise reformide edendamist \u00e4\u00e4rmuslike raskuste kiuste.\u00a0\nAVP juhtkomitee koosneb 11 riigi ja 11 vaba\u00fchenduse esindajast ning Eesti on alates 2022. aasta 1. oktoobrist olnud partnerluse juhtiv kaaseesistuja koos Uruguay kommunikatsiooni ja arengu instituudi asutajadirektori Anabel Cruziga.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Juhtkiri: V\u00f5itlus korruptsioonigaUkraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i otsus vabastada ametist kaitseminister Oleksi Reznikov viitab Ukraina t\u00f5sisele soovile v\u00f5idelda korruptsiooniga ja astuda niiviisi samm veelgi l\u00e4\u00e4nele l\u00e4hemale.Paljuski oli Zelensk\u00f5i otsus sunnitud, sest armees oli t\u00e4heldatud korruptsiooni juba ammu. Seega oli Reznikov see, kes pidi v\u00f5tma vastutuse. Liiatigi oli Zelensk\u00f5i varem teatanud, et korruptsioon v\u00f5rdub edaspidi riigireetmisega ja seda hakkavad uurima julgeolekuteenistused.Zelensk\u00f5i otsus oli seda t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem, et s\u00f5da v\u00f5ib sel aastal olla j\u00f5udnud murdepunktini \u2013 Ukraina pealetung v\u00f5ib l\u00e4hip\u00e4evil \u00f5nnestuda ning Ukraina paistab olevat j\u00f5udnud ka l\u00e4hemale h\u00e4vitajate F-16 hankimisele.Seega seisavad Reznikovi ilmsel j\u00e4reltulijal, krimmitatarlasel Rustem Umerovil ees suured \u00fclesanded. Reznikovi t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulka kuulus ka suhtlus NATOga, kus tal olid tekkinud head kontaktid mitme NATO liikmesriigi kolleegiga. Umerovil tuleb need kontaktid uuesti luua.Ent suure t\u00f5en\u00e4osusega oli korruptsiooni tase selline, mis sundis Zelensk\u00f5id tegema otsust Reznikov ametist vabastada. Kui l\u00e4\u00e4neriikide pealinnades tekib taas kahtlus, kas Ukrainat sel m\u00e4\u00e4ral ja ka tulevikus abistada, on korruptsioon viimane asi, mida Kiiev endast n\u00e4idata tahab.Peale NATO perspektiivide seab korruptsioon kahtluse alla ka Ukraina Euroopa Liidu v\u00e4ljavaated. Et Ukraina on ametlikult Euroopa Liidu kandidaatriik, peab alustama\u00a0\u00fchinemisk\u00f5nelusi. Korruptsiooni olemasolu korral on need k\u00f5nelused oodatust raskemad. Pealegi ootavad j\u00e4rjekorras teisedki riigid, kes soovivad Euroopa Liitu astuda ja kes s\u00f5jas ei ole. Seega peab Ukraina v\u00f5itlema korraga kahel rindel: esiteks reaalsel ja teiseks korruptsioonirindel.Ukraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kides on oluline ka doseerimise aste. Ehk siis k\u00fcsimus, millal muutub Ukraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimine kasulikuks Venemaale ja toob m\u00f5nele l\u00e4\u00e4ne poliitikule poliitilisi punkte.M\u00f5istagi ei tee Zelensk\u00f5i otsus Reznikov ametist vabastada korruptsiooni olematuks. Suure t\u00f5en\u00e4osusega kuuleme Ukraina korruptsioonijuhtumitest edaspidigi. Meenutatagu, et Eesti on juba ammu, enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust osutanud Ukrainale abi ja jaganud oma kogemusi\u00a0korruptsiooniga v\u00f5itlemisel.Ukraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kides on oluline ka doseerimise aste. Ehk siis k\u00fcsimus, millal muutub Ukraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimine kasulikuks Venemaale ja toob m\u00f5nele l\u00e4\u00e4ne poliitikule poliitilisi punkte. Korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimine aitab kahtlemata Ukrainat, kui seda teha eesm\u00e4rgiga s\u00f5divat riiki aidata. Kui eesm\u00e4rk on midagi muud, on Ukraina korruptsioon vaid konks, mille taha haakida Ukraina abistamisest keeldumine.S\u00f5jaolukord toob teravalt esile inimeste head ja halvad k\u00fcljed. Nii on juhtunud ka Eestis, kus aferistid on \u00fcritanud Ukraina abil kas kasu saada v\u00f5i oma profiili kohendada. V\u00f5ib eeldada, et Ukrainas leidub neid aferiste juba riigi suuruse t\u00f5ttu mitu korda rohkem. M\u00f5neti on paratamatu, et s\u00f5jast l\u00f5ikavad kasu inimesed, kes seda ei peaks l\u00f5ikama. Kuid selle v\u00f5rra peabki Ukraina n\u00e4itama, et s\u00e4\u00e4rastel inimestel ei lasta riigis vabalt tegutseda. Selleski plaanis muutub Zelensk\u00f5i samm arusaadavaks."}
{"text":"PETTUS V\u00d5I MITTE? Pakiootaja: \u201eMa ei vasta enam \u00fchelegi kulleris\u00f5numile!\u201cUudised kelmide tegutsemisest on inimesed nii \u00e4ra hirmutanud, et enam ei teata, mida ja keda usaldada. \u201eKuidas ma aru saan, kas kulleri SMS on p\u00e4ris v\u00f5i kelmidelt?\u201c k\u00fcsib s\u00f5numisaaja.\nKelmid on kasutanud isikuandmete \u00f5ngitsemiseks kullerfirmade teadetele sarnase kujundusega l\u00fchis\u00f5numeid. Seega pole imestada, kui pakiootajal tekib kahtlus, kas saabunud s\u00f5num ikka p\u00e4ris on. \u201eMa ei vastagi enam \u00fchelegi kulleris\u00f5numile. Miks nad \u00fcldse kullereid kasutavad, kui ma k\u00f5iki SMSe pettuseks pean?\u201c on \u00fchel kahtlejal t\u00f5si taga.\nDPD m\u00fc\u00fcgi- ja turundusjuht Janek Kivimurd \u00fctleb, et neile on tehtud vaid \u00fcksikuid p\u00f6\u00f6rdumisi, kus kullerfirma SMSi \u00f5igsuses kaheldakse. \u201eEsineb mitmeid petuskeeme, millest on ka ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias pidevalt juttu. Ka meie saame selliste kahtlustega p\u00f6\u00f6rdumisi,\u201c lisab ta.\nOmniva kullerkanali ja postiasutuste juhi Reet Pajusi s\u00f5nul pole neil veel juhtunud, et pettuse hirmus klient kulleri SMSile v\u00f5i k\u00f5nele ei vasta. \u201e\u00dcldjuhul kliendid j\u00e4lgivad, kus nende pakk parajasti on ja millal see nendeni peaks j\u00f5udma. Kuna meie kullerite autod on Omniva logoga m\u00e4rgistatud, pole ette tulnud ka \u00fchtegi juhust, kus klient oleks kulleri osas umbusklik,\u201c selgitab Pajus.\nKullerfirma ei k\u00fcsi PIN-koode\nPakiteatesse tuleks suhtuda skeptiliselt, kui \u00fchtegi pakki pole tellitud. Kahtluse korral tuleks \u00fchendust v\u00f5tta kullerfirma klienditeenindusega, kes selgitab v\u00e4lja paki saatja v\u00f5i tuvastab v\u00f5imaliku petus\u00f5numi.\n\u00dcha keerulisemaks muutuvaid petuskeeme v\u00f5ib olla keeruline tuvastada. SMSi puhul ei saa usaldada pelgalt saatja nime, sest ka petturid saadavad s\u00f5numeid, mis n\u00e4evad v\u00e4lja nagu need oleks p\u00e4rit kullerfirmalt. Kindlasti tuleb j\u00e4lgida s\u00f5numi \u00f5igekirja, sisu ja veebiaadressi. Pettuste puhul on s\u00f5numis tihti palju kirjavigu ja ebaselget s\u00f5nakasutust. Kahtluse korral ei tohi kindlasti avada s\u00f5numis v\u00f5i e-kirjas\u00a0olevaid linke.\u00a0\nKullerfirma ei k\u00fcsi kunagi pangakaardi andmeid, PIN-koode ega n\u00f5ua \u00fclekandeid v\u00f5i ettemaksu.\nOhum\u00e4rk on ka kiireloomulised palved, mis viivituseta reageerimist n\u00f5uavad.\nKahtlane telefonik\u00f5ne tuleks kohe katkestada ning tundmatult numbrilt tulevat uut k\u00f5ne enam mitte vastu v\u00f5tta."}
{"text":"OTSEPILT | 130riigi esindajad arutavad Telliskivis digi\u00fchiskonna, avatud valitsemise ja osalusdemokraatia \u00fcle6.-7. septembril toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus \u00fclemaailmne avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine. Kohal on riigi- ja valitsusjuhid, kodaniku\u00fchendused ja poliitikakujundajad 130 riigist, et jagada kogemusi ja arendada hea riigivalitsemise praktikaid.\nAvatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus, mis 2011. aastast \u00fchendab 76 riiki ja tuhandeid kodaniku\u00fchiskonna organisatsioone, et \u00fcheskoos edendada l\u00e4bipaistvat, kaasavat ja vastutustundlikku valitsemist. Esmakordselt Eestis toimuv k\u00f5rgetasemeline AVP kohtumine annab v\u00f5imaluse tutvustada avatud valitsemise digilahendusi ja parimaid praktikaid partneritele \u00fcle maailma.\nTippkohtumise fookuses on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalusdemokraatia, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kerksus. Toimuvad erinevad arutelud, t\u00f6\u00f6toad ja vabas vormis kohtumised.\nTippkohtumisel osaleb hulk rahvusvaheliselt tuntud tegelasi, n\u00e4iteks diplomaat ja USAID juht Samantha Power, Kosovo peaminister Albin Kurti, ajakirjanik ja Nobeli rahupreemia laureaat Maria Ressa, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise parnerluse volinik Jutta Urpilainen ning Roheneemesaarte peaminister Jose Ulisses de Pina Correia e Silva. Kohtumisele oodatakse ka k\u00f5rgetasemelist delegatsiooni Ukrainast.\n\u00dclekanne algab kell 8.45. Avapaneelis osalevad teiste seas Eesti peaminister Kaja Kallas, Kosovo peaminister Albin Kurti ja AVP juht Sanjay Pradhan."}
{"text":"Urmas Klaas: praegu v\u00f5iks k\u00f5ik sammukese tagasi astudaIDAVEDUDE SKANDAAL. Peaministri abikaasa \u00e4risidemetest p\u00f5hjustatud skandaal pakub j\u00e4tkuvalt aruteluainest ka Tartu reformierakondlaste seas, kuid keegi neist pole valitsusjuhi vastu astunud.Reformierakonna Tartu piirkonna juht linnapea Urmas Klaas t\u00f5deb, et niinimetatud idavedude skandaalis j\u00e4i peaminister Kaja Kallas oluliste selgitustega hiljaks, kuid sellest hoolimata on Kallas olnud hea valitsusjuht.Urmas Klaas, Tartu on Reformierakonna k\u00f5ige stabiilsem kants. Kui palju siinsed reformierakondlased on isekeskis Kaja Kallase \u00fcmber keerlevat skandaali arutanud. Milline on \u00fcldine hoiak?Eks seda ole arutatud ikka. Eile (esmasp\u00e4eval \u2013 toim) oli linnavolikogu fraktsiooni koosolek ja seda teemat puudutasime ka seal. Me pole t\u00f5statanud peaministri tagasiastumise teemat ja ega keegi meilt sellist otsust ka oota.Olukord on kahtlemata v\u00e4ga keeruline, kuid Reformierakonna tugevus on alati seisnenud selles, et me tegutseme meeskonnana. Nii toetame praegusel keerulisel ajal ka Kaja Kallast. Ta on sel keerulisel ajal, kuhu kahjuks j\u00e4\u00e4b ka s\u00f5da Euroopas, olnud hea peaminister.K\u00f5ik oleks justkui kogunenud \u00fcmber p\u00f5leva l\u00f5kke, kus temperatuur on h\u00e4sti k\u00f5rge. Seep\u00e4rast v\u00f5iks praegu k\u00f5ik sammukese tagasi astuda ja k\u00fcsida, mis on p\u00e4riselt Eesti jaoks oluline. Eesti peab olema ennek\u00f5ike h\u00e4sti kaitstud, aga et sellest l\u00e4htuvas pingelises eelarveolukorras saaks ikkagi kaitstud ka inimeste toimetulek.Julgeoleku teema on endiselt teema number \u00fcks. Suurim oht meie julgeolekule peitub meis endas. Tsiteeriksin siin president Lennart Meri \u2013 vaatasin j\u00e4rele \u2013, kes \u00fctles 1991. aastal Stockholmis peetud k\u00f5nes, et julgeolekuoht meis endis on illusioon, et Eesti on valmis. Aga me n\u00e4eme, et Eesti ei ole valmis, Eesti kaitsev\u00f5ime ei ole valmis.Kas pingelises olukorras pole mitte tarvilik seegi, et peaminister m\u00f5juks veenvalt ja oleks suuremale osale inimestest v\u00e4hemasti aktsepteeritav?Peaminister peab kindlasti saama teha oma t\u00f6\u00f6d ja p\u00fchendada sellele kogu oma j\u00f5u. Kui jutt viib peaministri v\u00f5imaliku tagasiastumiseni v\u00f5i ametis j\u00e4tkamiseni, siis peab see olema ikkagi tema enda otsus. Ta peab saama arvestada nii sise- kui ka v\u00e4lispoliitikaga.Milline on teie isiklik arvamus, kas Kallas on idavedude skandaali kontekstis teinud midagi valesti? Kui jah, siis mida?Ta oleks pidanud teema t\u00f5statudes rohkem ja k\u00f5igile arusaadavamalt selgitama, milline on reaalne olukord, kuhu tema ja ta perekond asetus. \u00dchiskonnal on kindlasti \u00f5igustatud ootus saada vastuseid. Selgitused viibisid, me ei saanud neid kohe.Kallase versiooni kohaselt ei saanud tema abikaasa aru, et tema \u00e4risidemetes peitub midagi, mis pole kohane, ning et peaminister ise ei saanud ka sellele t\u00e4helepanu juhtida, sest ta ei teadnud. Kas see on teile usutav?Ma ei saa hinnata teiste inimeste pereelu. Mina usun Kaja Kallase selgitusi, sest see pikaajaline suhtlus, mis meil on temaga olnud, on olnud alati aus.Jah, loomulikult tuleb peaministril anda selgitusi. Samas ma tahaks kindlasti \u00f6elda, et ka meie parlamentaarsed kuulamised v\u00f5iks olla paremini ette valmistatud. Siin on v\u00f5imalik head eeskuju leida n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikidest. Peaministrile peaks esitama asjakohaseid k\u00fcsimusi, mis aitavad t\u00f5de paremini kirjeldada.Kas te vaatasite esmasp\u00e4eval parlamendi korruptsioonivastase erikomisjoni istungit, kuhu Kallas oli kutsutud selgitusi andma?Mitte t\u00e4ies mahus, k\u00fcll aga l\u00f5iguti. Lugesin ka meediakajastusi.Milline mulje j\u00e4i?Kuulamise korraldajad ei j\u00e4tnud head muljet, sest neis oli palju agressiivsust. See ei v\u00f5imaldanud tekkida asjalikul \u00f5hkkonnal. T\u00f5si, ka Kaja Kallas j\u00e4i m\u00f5ningate vastuste juures h\u00e4tta, aga seda v\u00f5ib m\u00f5ista, kui kuulamine on sedav\u00f5rd pingeline ning t\u00f5stetakse h\u00e4\u00e4lt. Keegi meist pole rauast.Skandaali valguses on ajakirjanduses spekuleeritud mitmete nimedega, kellest v\u00f5iks tulevikus saada Reformierakonna juht ja peaminister. Teiste seas on pakutud teid. Kui k\u00fcsimus lahti siduda praeguse kriisi k\u00e4igust ja mitte nimetada selget ajalist perspektiivi, siis kas teil on see soov ja valmidus?K\u00f5ik s\u00f5ltub konkreetsest olukorrast. Praegu on meil peaminister olemas ja minul on linnapeana palju t\u00f6\u00f6d pooleli \u2013 Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta on ukse ees.Urmas KlaasEero Vabam\u00e4giEsmasp\u00e4eval k\u00e4is peaminister Kaja Kallas \u00fctlusi andmas riiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Seal laskus ta korduvalt s\u00fc\u00fcdistustest tulvil s\u00f5navahetusse komisjoni juhtinud ekrelase Mart Helmega.Tairo LutterKaja Kallas j\u00e4i m\u00f5ningate vastuste juures h\u00e4tta, aga seda v\u00f5ib m\u00f5ista, kui kuulamine on sedav\u00f5rd pingeline ning t\u00f5stetakse h\u00e4\u00e4lt.Rannar Raba"}
{"text":"Kallas: demokraatia ei ole kunagi valmisTALLINN, 6. september, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas avas kolmap\u00e4eval Tallinnas toimuva avatud valitsemise partnerluse (AVP) 8. \u00fclemaailmse tippkohtumise, kuhu on t\u00e4naseks saabunud \u00fcle 2000 osaleja 125 riigist.\nPeaminister Kaja Kallase s\u00f5nul on Eesti uhke v\u00f5imaluse \u00fcle olla v\u00f5\u00f5rustajaks avatud valitsemise partnerluse kogukonnale. \"Kogukonnale, kes k\u00f5ik jagavad \u00fchist n\u00e4gemust maailmast, kus valitsused teevad koost\u00f6\u00f6d kodaniku\u00fchiskonna ja oma inimestega. Me k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tame \u00fchiselt tugevama demokraatia ning avatuma ja vastupidavama \u00fchiskonna nimel,\" r\u00f5hutas Kallas oma avas\u00f5nav\u00f5tus.\u00a0\nPeaministri s\u00f5nul on AVP kogukond andnud t\u00f5uke lugematutele reformidele, mis on muutnud valitsemist kogu maailmas l\u00e4bipaistvamaks ja kaasavamaks. \"Demokraatia ei ole kunagi valmis, seda tuleb hoida ja pidevalt arendada,\" m\u00e4rkis peaminister.\nPeaminister Kallas r\u00f5hutas, et Venemaa j\u00e4tkuv s\u00f5da Ukraina vastu on ka k\u00fcsimus demokraatliku tuleviku v\u00f5imalikkusest ja globaalse julgeoleku tagamisest. \"Me ei tohi lasta agressoril ja tema imperialistlikul maailmavaatel v\u00f5idutseda - vastasel juhul \u00e4rkame k\u00f5ik palju ohtlikumas maailmas. Venemaa julgeolekun\u00e4gemuse kohaselt on vastuv\u00f5etav vallutada ja koloniseerida teisi riike,\" hoiatas peaminister.\nPeaminister toonitas, et lisaks konventsionaalsele s\u00f5jategevusele seisame silmitsi ka k\u00fcber-, info- ja energias\u00f5jaga. \"Seet\u00f5ttu on \u00e4\u00e4rmiselt oluline v\u00f5idelda k\u00fcberohtude ja desinformatsiooniga ning tugevdada demokraatlike \u00fchiskondade vastupanuv\u00f5imet. Selle saavutamiseks oleme Eestis p\u00fc\u00fcdnud \u00fcles ehitada inimesekeskse digitaalse \u00fchiskonna, mis p\u00f5hineb demokraatlikel p\u00f5him\u00f5tetel ja inim\u00f5igustel. Oleme v\u00e4ga avatud oma kogemusi jagama,\" m\u00e4rkis Kallas.\u00a0\nKallase s\u00f5nul on autoritaarsete re\u017eiimide t\u00f5us maailmas kasvav probleem. \"Peame meeles pidama, et s\u00f5ltuvused v\u00f5ivad kahjustada avatud \u00fchiskondi, olgu selleks s\u00f5ltuvus energiast, tehnoloogiast v\u00f5i toorainest. Seet\u00f5ttu peame tegema tarku valikuid ja tagama selle, et oleme \u00fchendatud nendega, kellega jagame samu v\u00e4\u00e4rtusi.\"\nPeaminister r\u00f5hutas, et uued ideed saavad k\u00f5ige paremini areneda avatud ja vabades \u00fchiskondades. \"Innovatsioon ei s\u00fcnni k\u00e4su korras. Selle kasvulava on avatus, mitte surve t\u00e4ita kunstlikke plaane. Demokraatia kaitsmine ja edendamine on seega ka meie tuleviku j\u00f5ukuse ja turvalisuse k\u00fcsimus,\" lisas ta.\nLisaks avas\u00f5nav\u00f5tule osales peaminister Kallas koos Cabo Verde digimajanduse riigisekret\u00e4ri Pedro Lopesi, Eesti vaba\u00fchenduste liidu juhi Kai Klandorfi ja Kolumbia vaba\u00fchenduste esindaja Diana Dajeriga ka AVP avapaneelis. Samuti kohtub Kallas t\u00e4na Kosovo peaministri Albin Kurti ja Sei\u0161ellide asepresidendi Ahmed Afifiga.\nNeljap\u00e4eval osaleb peaminister Kaja Kallas Telliskivi Loomelinnakus koos USA rahvusvahelise arenguagentuuri (US Agency for International Development - USAID) juhi Samantha Poweri, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse ja arengukoost\u00f6\u00f6 voliniku Jutta Urpilaineni ja Nobeli rahupreemia laureaadi Maria Ressaga tippkohtumise l\u00f5puarutelul. Arutelu algab kell 16.30 ja seda saab j\u00e4lgida AVP YouTube\u2019i kanalil https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=x81YOMJjGbk. Samuti kohtub Kallas USAIDi juhi Samantha Poweri ja volinik Jutta Urpilaineniga kahepoolselt.\u00a0\nAvatud valitsemise partnerluse (Open Government Partnership \u2013 OGP) tippkohtumine toob kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodaniku\u00fchendused ja poliitikakujundajad \u00fcle maailma. Avatud valitsemise partnerlus \u00fchendab \u00fcle 76 riigi valitsuse, \u00fcle 100 kohaliku omavalitsuse, arvukalt kodaniku \u00fchiskonna esindajaid ja \u00fcle kahe miljardi inimese terves maailmas.\nKaheksandat korda toimuva tippkohtumise raames oodatakse Tallinna enam kui 2000 delegaati ning korraldatakse ligi poolsada arutelu kaheksal erineval laval. \u00dcrituse keskmes on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalemine, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kriisivalmidus. Tippkohtumine toimub Eesti Avatud valitsemise partnerluse kaaseesistumise raames, mille Eesti v\u00f5ttis \u00fcle oktoobris 2022.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Haigush\u00fcvitise maksmise kord alates 01.07.2023. T\u00f6\u00f6andja makstava haigush\u00fcvitise maksustamisest ja deklareerimisestFoto: Shutterstock\nNB!\u00a0Alates 1. juulist 2023 muutus haigush\u00fcvitise maksmise kord.\nAlates 01.07.2023 maksab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajale h\u00fcvitist haiguse, vigastuse v\u00f5i karantiini korral\u00a04. kuni 8.\u00a0kalendrip\u00e4eva\u00a0eest.\u00a0T\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse \u00a7 122\u00a0kohaselt maksab t\u00f6\u00f6andja haigestumise 4.\u00a0p\u00e4evast kuni 8.\u00a0p\u00e4evani haigush\u00fcvitist 70% t\u00f6\u00f6taja viimase kuue\u00a0kuu keskmisest t\u00f6\u00f6tasust. Haiguse, vigastuse v\u00f5i karantiini 9.\u00a0p\u00e4evast hakkab t\u00f6\u00f6tajale haigush\u00fcvitist maksma Tervisekassa.\nHaigush\u00fcvitist, mida makstakse t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse \u00a7\u00a0122\u00a0alusel t\u00f6\u00f6taja haigestumise, vigastuse v\u00f5i karantiini 2. kuni 8.\u00a0p\u00e4eva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, t\u00f6\u00f6tuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. T\u00f6\u00f6andja soovi korral on \u00f5igus maksta t\u00f6\u00f6tajale 2. kuni 8.\u00a0haigusp\u00e4eva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigush\u00fcvitist kuni 100% t\u00f6\u00f6taja keskmisest t\u00f6\u00f6tasust.\nT\u00f6\u00f6andja haigush\u00fcvitis on t\u00e4ies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse \u00a7 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.\nSotsiaalmaks\nNB!\u00a0Alates 01.07.2023 pikeneb sotsiaalmaksuvaba haigush\u00fcvitise p\u00e4evade arv. Sotsiaalmaksuga ei maksustata haigush\u00fcvitist, mida makstakse t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse \u00a7-s\u00a0122\u00a0alusel t\u00f6\u00f6taja haigestumise, vigastuse v\u00f5i karantiini 2. kuni 8.\u00a0p\u00e4eva eest.\nSotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse \u00a7 122 s\u00e4testatud tingimustele vastavat haigush\u00fcvitist, mida makstakse t\u00f6\u00f6taja haigestumise v\u00f5i vigastuse 2. kuni 8. p\u00e4eva eest ja mis ei \u00fcleta t\u00f6\u00f6taja keskmist t\u00f6\u00f6tasu. Samuti ei maksustata sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 nimetatud summasid t\u00f6\u00f6tuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (TKindlS \u00a7 40 lg 2 p 4, KoPS \u00a7 7 lg 2).\nSeega kuigi t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse \u00a7 122 kohustab t\u00f6\u00f6andjat maksma t\u00f6\u00f6tajale vaid 70% t\u00f6\u00f6taja keskmisest t\u00f6\u00f6tasust, on t\u00f6\u00f6andjal soovi korral \u00f5igus maksta t\u00f6\u00f6tajale 2.-8. haigusp\u00e4eva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigush\u00fcvitist kuni 100% t\u00f6\u00f6taja keskmisest t\u00f6\u00f6tasust.\nT\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seadus laieneb juriidilise isiku juhatuse v\u00f5i seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse \u00a7 122 alusel makstav haigush\u00fcvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigush\u00fcvitis sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 p 3 alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses.\nSotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui t\u00f6\u00f6andja maksab haigush\u00fcvitise v\u00e4lja n\u00f5uetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.\nMuude v\u00f5la\u00f5iguslepingute (t\u00f6\u00f6v\u00f5tuleping, k\u00e4sundusleping) alusel t\u00f6\u00f6tamise korral ei ole t\u00f6\u00f6andjal kohustust maksta haigush\u00fcvitist. V\u00e4ljamakse maksustatakse tavap\u00e4raselt k\u00f5ikide t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega.\nMaksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe v\u00e4ljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus v\u00f5i karantiin. Sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui t\u00f6\u00f6andja on t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse \u00a7 122 alusel maksnud t\u00f6\u00f6tajale haigush\u00fcvitist ka karantiinilehe alusel.\nH\u00fcvitise summa, mis \u00fcletab t\u00f6\u00f6taja (juhatuse liikme) keskmise t\u00f6\u00f6tasu, maksustatakse \u00fcldises korras k\u00f5igi t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega, mis on ette n\u00e4htud t\u00f6\u00f6tajale v\u00f5i juhatuse liikmele.\nT\u00f6\u00f6andja makstav haigush\u00fcvitis 2. kuni 8.p\u00e4eva eest deklareeritakse piirm\u00e4\u00e4ra ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal\u00a01 v\u00e4ljamakse liigiga 24. Piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletav osa maksustatakse k\u00f5igi t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega vastavalt v\u00e4ljamakse liigile (v\u00e4ljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 v\u00f5i 23).\nMitteresidendist t\u00f6\u00f6taja puhul deklareeritakse haigush\u00fcvitis piirm\u00e4\u00e4ra ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal\u00a02 v\u00e4ljamakse liigiga 129, piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletav osa v\u00e4ljamakse liigiga 120, 121 v\u00f5i 122; mitteresidendist ametniku puhul v\u00e4ljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirm\u00e4\u00e4ra ulatuses v\u00e4ljamakse liigiga 157 ja \u00fcle piirm\u00e4\u00e4ra \u2013 v\u00e4ljamakse liigiga 156.\nN\u00e4ide 1: kui t\u00f6\u00f6andja h\u00fcvitab 70% keskmisest t\u00f6\u00f6tasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja TSD-l on v\u00e4ljamakse liik 24.\nN\u00e4ide 2: kui t\u00f6\u00f6andja h\u00fcvitab 100% keskmisest t\u00f6\u00f6tasust, siis on see h\u00fcvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja v\u00e4ljamakse liik 24.\nN\u00e4ide 3: kui t\u00f6\u00f6andja h\u00fcvitab 130% t\u00f6\u00f6taja keskmisest t\u00f6\u00f6tasust, siis h\u00fcvitist 100% tuleb deklareerida v\u00e4ljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletava osa (30%) v\u00e4ljamakse liigiga 10 nagu t\u00f6\u00f6tasu ja maksustada k\u00f5igi t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega.\nN\u00e4ide 4: kui t\u00f6\u00f6andja maksab t\u00f6\u00f6tajale vabatahtlikult h\u00fcvitist esimese haigusp\u00e4eva eest, siis maksustatakse esimese p\u00e4eva h\u00fcvitis k\u00f5igi t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega ja deklareeritakse v\u00e4ljamakse liigiga 10.\nAllikas:\u00a0\nMaksu- ja tolliamet"}
{"text":"Siret Kotkale pakuti omal ajal maaeluministri ametikohtaT\u00e4nane Eesti Ekspress teeb tagasivaate J\u00fcri Ratase peaministriaastatele ja perioodile, kui ta juhtis keskerakonda. Muu hulgas mainitakse artiklis, et 2016. aasta s\u00fcgisel tegi peaministriks saanud Ratas l\u00e4\u00e4nevirulasest toonasele riigikogu liikmele Siret Kotkale ettepaneku asuda maaeluministri ametikohale.\nEesti Ekspressi andmetel l\u00fckanud Kotka aga ettepaneku tagasi ja pakkunud v\u00e4lja m\u00f5tte, et ministriks v\u00f5iks saada tema toonane elukaaslane Martin Repinski.\nRepinskist saigi maaeluminister, kuid ainult 14 p\u00e4evaks\u00a0\u2013 kohe p\u00e4rast tema ametisse asumist selgus n\u00e4iteks, et Repinskile kuulunud kitsefarmis \"toodetud\" juust p\u00e4rineb tegelikult hoopis Hollandist ja Eestis vahetati v\u00e4lja vaid toote etikett. Lisaks selgus, et Repinski oli nooruses s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud kelmuseks.\nT\u00e4naseks on Siret Kotka ja Martin Repinski abielu lahutatud, m\u00f5lemad on ka teatanud, et loobuvad poliitikast. J\u00fcri ratas on aga viimaseid p\u00e4evi keskerakonna esimees\u00a0\u2013 ka tema on avaldanud soovi v\u00e4hemalt erakonna juhtimisest taanduda.\nT\u00e4navustel riigikogu valimistel esinduskogust v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud Siret Kotka juhib hetkel veel siiski keskerakonna L\u00e4\u00e4ne-Viru piirkonda ja on V\u00e4ike-Maarja vallavolikogu liige. Vaatamata suurest poliitikast taandumisele on Kotka Virumaa Teatajale \u00f6elnud, et eelseisvatel keskerakonna esimehe valimistel ei toeta ta mitte J\u00fcri Ratase leeri kuuluvat Tanel Kiike, vaid Tallinna linnapead Mihhail K\u00f5lvartit.\n"}
{"text":"Kaja Kallast pole peaministrina n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik usaldadaEi ole v\u00f5imalik usaldada vassivat, manipuleerivat, kahepalgelist, nartsissistlikku peaministrit, kes asetab isikliku heaolu ning karj\u00e4\u00e4riambitsioonid riigi heaolust k\u00f5rgemale, kirjutab molekulaarbioloog Siim Pauklin.Eestit ei tohi juhtida peaminister, keda ei saa usaldada. Mida kauem klammerdub Kaja Kallas peaministri tooli k\u00fclge ilma poliitilist vastutust v\u00f5tmata, seda rohkem teeb ta kahju kogu Eestile. See tekitab usaldamatust kollektiivselt Eesti valitsejate vastu, p\u00f5hjustab eesti rahva j\u00e4tkuvat polariseerumist ning sellest tulenevalt kahjustab riigisisest julgeolekut, sest t\u00f5elise ohu korral\u00a0ei v\u00f5ta rahvas\u00a0usalduse kaotanud peaministrit lihtsalt kuulda. Selline valitsejate usaldamatus on ohtlik Eesti riigile.\nLisaks kahjustab see loomulikult ka valitsuse praktilist t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ja Eesti v\u00e4lispoliitilist t\u00f5siseltv\u00f5etavust, mis on k\u00f5ik seotud Eesti pikaajalise julgeolekuga. Kaja Kallase vassimine ja valelikkus teevad tema j\u00e4tkamise Eesti peaministrina vastuv\u00f5etamatuks. Arenenud riikides oleksid poliitikud Kallase skandaali puhkedes tagasi astunud. Meenutame, et tipp-poliitikud on l\u00e4\u00e4neriikides tagasi astunud ametliku pangakaardiga sukkp\u00fckste ostmise eest. Kaja Kallase idavedude skandaal on sellega v\u00f5rreldes m\u00f5\u00f5tmatult t\u00f5sisem.\nEi ole v\u00f5imalik usaldada vassivat, manipuleerivat, kahepalgelist, nartsissistlikku peaministrit, kes asetab isikliku heaolu ning karj\u00e4\u00e4riambitsioonid riigi heaolust k\u00f5rgemale. Mida kauem Kallas tagasiastumisega venitab ega\u00a0lase\u00a0peaministritooli k\u00fcljest lahti, seda halvem kogu Eestile. Kahjuks ei ole Kaja Kallasel piisavalt tugevat iseloomu ega riigimehelikkust, et oma vigadest aru saada ning tagasi astuda, sest ta kahjustab Eestit.\nKallas on groteskne n\u00e4ide poliitikust, kelle moraalne kompass\u00a0on vaid tema isiklik karj\u00e4\u00e4r ja iseenda heaolu.\nKallas on groteskne n\u00e4ide poliitikust, kelle moraalne kompass on vaid tema isiklik karj\u00e4\u00e4r ja iseenda heaolu. Talle pole oluline, et k\u00fcsitluste j\u00e4rgi sooviks ligi\u00a070 protsenti rahvast ning ka Eesti president Kallase tagasiastumist. Sellega on Kallas viinud Eesti poliitkultuuri P\u00f5hjamaaga sarnanevast riigist\u00a0ajas umbes 25 aastat tagasi\u00a0postsovetlikuks korruptsioonih\u00f5nguliseks arengumaaks, kus rumalale lihtrahvale kehtivad \u00fched reeglid, kavalale \u00e4ri- ja poliitringkonnale teised. N\u00fc\u00fcd saavad k\u00f5ik tulevikus \u00f6elda: \u00abEesti peaminister Kaja Kallas tegi ka ja p\u00e4\u00e4ses ilma vastutust kandmata, miks mina ei v\u00f5i sama teha?\u00bb\nOn fakt, et Eesti peaministri perekond tegeles Ukraina s\u00f5ja ajal Venemaal \u00e4riga. Eesti peaminister Kaja Kallas on rahastanud 370 000 euroga perekondlikku \u00e4ri Venemaal, samal ajal avalikult sellist tegevust kategooriliselt keelates. Pole t\u00e4htis, kas Kaja Kallas ise v\u00e4idab, et ta ei teadnud, milleks ta 370 000 eurot laenu andis. Mitte \u00fckski kelm ei tunnista ausalt oma tegusid \u00fcles, alati kuuleb enese\u00f5igustusi, teiste s\u00fc\u00fcdistamist, s\u00fcndmuste pisendamist, teadmatuse teesklemist, s\u00f5nade ja nende t\u00e4henduse v\u00e4\u00e4namist, kuulaja t\u00e4helepanu k\u00f5rvalejuhtimist, vassimist ja otsest valetamist. Kallasel on k\u00f5ik need ps\u00fchholoogilised ja lingvistilised trikid kasutuses, k\u00e4ib s\u00fc\u00fcdimatu JOKK meistriklass, mis on siiruse ja t\u00f5e r\u00e4\u00e4kimise vastand.\nKes on tuttav kurjategijate \u00fclekuulamise materjalidega (kasv\u00f5i Youtube\u2019i \u00fcles laaditud politsei \u00fclekuulamiste videod), peaks tundma Kallase skandaali j\u00e4lgides \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu, sest ps\u00fchholoogilised taktikad ja keelekasutus teadmatuse teesklemiseks ning oma s\u00fc\u00fc eitamiseks korduvad j\u00e4rjekindlalt nii nende videote kui ka Kallase puhul. M\u00f5ni on vassimises ja valetamises suurem loomulik talent kui teine, aga p\u00f5him\u00f5tteline kommunikatsioonistrateegia on sama. Nartsissistlike omadustega inimestel on ps\u00fchholoogilised kaitsemehhanismid, mis ei v\u00f5imalda tuvastada oma vigu, nipsakust v\u00f5i kahepalgelisust, vaid selline inimene n\u00e4eb ennast alati \u00fclekohtu ohvrina. Seep\u00e4rast j\u00e4tkatakse oma s\u00fc\u00fctuse ja teadmatuse kuulutamist s\u00f5ltumata asjaoludest ja hoopis leitakse vigu teistes. Kaja Kallas on korranud, et ka p\u00e4rast kaks n\u00e4dalat v\u00e4ldanud skandaali ei m\u00f5ista\u00a0ta, milles teda s\u00fc\u00fcdistatakse.\nJohanna-Maria Lehtme Eesti 200s k\u00e4itus oma Ukraina skandaali puhul v\u00e4ga Kaja Kallase moodi. Lehtme ja Kallase skandaalil on \u00fcle\u00fcldse palju sarnasusi, alustades avalikult moraalselt \u00fcleoleva ja v\u00e4liselt karmi positsiooni etendamisest, kogudes sellega avalikku imetlust, mida samal ajal rakendati\u00a0kahepalgeliselt tagaselja isikliku kasu saamiseks.\nKa h\u00e4mamine, s\u00fc\u00fc ning vastutuse teiste peale veeretamine tundub kui kordusetendus. Peaminister Kallase valetamisest ja vassimisest ringlevad juba kokku pandud parimad videopalad, kuigi see on vaid murdosa Kallase toodangust. Muret teeb Kallase ustavate j\u00e4rgijate tekkimine (erakonna toiduahelast s\u00f5ltuvad tegelased, poliitbroilerid, parteis\u00f5durid, feministid-misandristid), kes elavad justkui eraldi moraalses sf\u00e4\u00e4ris ning kelle meelest on\u00a0Kallas nagu m\u00f6\u00f6dunud aja tipp-poliitikud alati puhas nagu prillikivi.\nKaja Kallasest on foto kuu aega enne Venemaa Ukraina r\u00fcnnakut, kus ta vaatab Metaprindi ettekannet, millel on\u00a0tema abikaasa v\u00e4ga l\u00e4hedase \u00e4ripartneri ettev\u00f5tte Venemaa-suunaline tegevus must valgel kirjas. Sellel ajal Venemaa juba koondas v\u00e4gesid Ukraina piirile. Kuu hiljem sisenesid Vene v\u00e4ed Ukrainasse. See ei takistanud Kaja Kallast andmast\u00a0abikaasale\u00a0usaldavalt 350 000 eurot, et ta saaks \u00e4ripartneritega Venemaal \u00e4ritegevust arendada. Samal ajal teeskles Kallas nii Eestis kui ka Euroopas avalikult moraalset majakat. Kaja Kallase foto abikaasa l\u00e4hedase \u00e4ripartneri ettev\u00f5ttega tutvumisest on sisuliselt suitsev p\u00fcstol Kallase k\u00e4es. Teeselda teadmatust v\u00f5i m\u00e4luh\u00e4ireid v\u00f5i kogu s\u00fc\u00fc abikaasa peale veeretada t\u00e4hendab rahvale k\u00fc\u00fcnilist valetamist. See on j\u00e4rjekordne kahepalgeline omakasup\u00fc\u00fcdlik manipulatsioon.\nEesti langeb tagasi postsovetlike riikide hulka, kus on \u00fcha suurem \u00fchiskonna l\u00f5hestumine, rahva v\u00f5\u00f5randumine valitsejatest ja usalduse kadumine, mis suurendab riigisisest\u00a0ebastabiilsust ning kahjustab Eesti julgeolekut.\nJ\u00fcrgen Ligi astus 2014. aastal rahandusministri ametist tagasi ja selgitas tagasiastumist n\u00f5nda: \u00abOlen p\u00e4rast kaalumist otsustanud rahandusministri ametist tagasi astuda. Teen seda seep\u00e4rast, et mulle on Eesti riik t\u00e4htsam kui mu ametikoht. Armastan ka t\u00f5de rohkem kui ministriportfelli. Ma usun, et mul on praegu v\u00e4ljaspool valitsust lihtsam t\u00f5de ja Eesti riigi mainet kaitsta. Astun tagasi selleks, et valitsusel oleks rahulikum edasi t\u00f6\u00f6tada.\u00bb\nSee oli riigimehelik ja \u00f5ige otsus. Kaja Kallases sellist riigimehelikkust ja t\u00f5e austamist ei leidu. Paraku on Reformierakond laiemalt Kallase juhtimisel oma eelnevast moraalsest kompassist loobunud. Viimastel aastatel on toimunud suur taandareng JOKK-skeemitamise, kahepalgelise poliittehnoloogia ning avaliku vassimise juurde, riigimehelikkus ja erakonna\u00fclene m\u00f5tlemine on Kallase juhtimisel kadunud. J\u00fcrgen Ligi, kes veel k\u00fcmne aasta eest oli m\u00f5istuse ja s\u00fcdametunnistusega poliitik, on n\u00fc\u00fcd regresseerunud m\u00f5tlemisv\u00f5imetuks, pimesi k\u00e4sku t\u00e4itvaks politrukiks. See on 25 aasta taguse Keskerakonna taaselustumine 2023. aasta Reformierakonnas, mis proovib Eesti riigi sees ehitada eraldi moraalinormidega kajakallaslikku riiki. Eesti peaministri ja teiste tipp-poliitikute roll on olla nii Eestis kui ka v\u00e4ljaspool Eestit\u00a0moraalne eeskuju, kelle s\u00f5na saab usaldada. See on eriti oluline v\u00e4ikesele riigile, mille naaber on vaenulik Venemaa.\nKokkuv\u00f5tteks, Kaja Kallast ei ole peaministrina n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik usaldada ning tema egotripp kahjustab Eestit. Tema j\u00e4tkamine ei j\u00e4rgi arenenud l\u00e4\u00e4neriikide kultuuriruumi ega poliitilisi tavasid. Eesti langeb seet\u00f5ttu tagasi postsovetlike riikide hulka, kus on \u00fcha suurem \u00fchiskonna l\u00f5hestumine, rahva v\u00f5\u00f5randumine valitsejatest ja usalduse kadumine, mis suurendab riigisisest ebastabiilsust ning kahjustab Eesti julgeolekut. Praegu oleks vaja riigimehelikkust v\u00f5i riiginaiselikkust, aga pole kumbagi."}
{"text":"\u00abSee oli iha, mitte kiindumus, mis sind minu k\u00fclge k\u00f6itis, pigem k\u00f5rvetav lihahimu kui armastus\u00bbTallinna \u00dclikooli kirjastus andis v\u00e4lja\u00a0\u00f5petlastest armastajate Pierre Ab\u00e9lardi (1079\u20131142) ja H\u00e9lo\u0457se\u2019i (1100\/1101\u20131163\/1164) \u00abIsiklikud kirjad\u00bb,\u00a0mille on ladina keelest t\u00f5lkinud Kaarina Rein. Loe raamatust katkendit!II KIRI\nOma isandale v\u00f5i pigem isale, oma abikaasale v\u00f5i pigem vennale, tema teenijannalt v\u00f5i pigem t\u00fctrelt, tema abikaasalt v\u00f5i pigem \u00f5elt\u00a0Abe\u0301lardile\u00a0He\u0301lo\u0456\u0308se\u2019ilt.\n\n\u00abIsiklikud kirjad\u00bb.\nRaamat\n\n1. Mu k\u00f5ige armsam, hiljaaegu t\u00f5i keegi juhuslikult minu k\u00e4tte kirja, mille sa kirjutasid oma s\u00f5brale lohutuseks. P\u00e4isest selle alguses n\u00e4gin ma kohe, et see on sinult, ning kuna kirjutaja on mulle nii kallis, asusin ma lugema seda suurema \u00f5hinaga, et v\u00e4hemalt s\u00f5nade abil manada esile pilti sellest, kelle tegeliku kohalolu ma olen kaotanud.\n2. Mul on meeles, et kiri sisaldas ennek\u00f5ike vaid sapiseid ja kibedaid s\u00f5nu, kirjeldades meie kloostrissemineku kurba lugu ja kannatusi, mis sind ikka on saatnud, mu ainus. Sa oled t\u00f5epoolest t\u00e4itnud s\u00f5brale kirja sissejuhatuses antud lubaduse, nimelt panna ta m\u00f5istma, et tema katsumused on sinu omadega v\u00f5rreldes t\u00fchised ja v\u00e4ikesed. P\u00e4rast seda, kui sa k\u00f5igepealt tegid ilmsiks selle, kuidas su \u00f5petajad sind taga kiusasid, ning seej\u00e4rel \u00fclimalt reeturliku v\u00e4givalla sinu keha suhtes, lasid sa oma sulel kirjeldada oma kaas\u00f5pilaste Alb\u00e9ric de Reimsi ja Lotulphe Lombardlase kohutavat kadedust ning m\u00f5\u00f5tmatut vaenu. Sa ei l\u00e4inud m\u00f6\u00f6da sellestki, mis juhtus nende \u00e4ssitusel sinu hiilgava teoloogiaalase teosega ning sinu endaga, kes sa olid justkui vangistusse m\u00f5istetud. Seej\u00e4rel asusid kirjeldama oma abti ja\u00a0silmakirjalike vendade sepitsusi ning koledat laimu, mida nood kaks valeapostlit sinu kohta levitasid \u00e4sjamainitud vastaste \u00f5hutusel. Edasi r\u00e4\u00e4kisid sa skandaalist, mis t\u00f5usis k\u00f5ikjal, kui sa andsid oma palvelale tavatu nime Le Paraclet. Jutustuse oma \u00f5nnetust saatusest l\u00f5petasid sa, kirjeldades v\u00e4ljakannatamatuid ning ikka veel kestvaid tagakiusamisi julmima v\u00e4ljapressija ning k\u00f5lvatuimate munkade poolt, keda sa kutsud oma poegadeks.\n3. Ma arvan, et keegi ei suuda neid ridu lugeda ega kuulata, ilma et ta silmad t\u00e4ituksid pisaratega. Ent mulle kiri mitte ainult ei meenutanud minu valu, kirjeldades p\u00f5hjalikult k\u00f5iki \u00fcksikasju, vaid ka suurendas seda, kuiv\u00f5rd sa jutustasid, et sind varitsevad ohud \u00fcha kasvavad. Nii oleme k\u00f5ik olnud sunnitud \u00fcheskoos sinu elu p\u00e4rast kartma ning oodanud meele\u00e4revuses ja peksleval s\u00fcdamel pidevalt viimseid teateid sinu surmast. Me palume sind, Kristuse nimel, kes siiani on sind \u00fchel v\u00f5i teisel moel kaitsnud, hoidmaks sind endale, et sa suvatseksid Tema ja enda alandlikke teenijannasid kirja teel pidevalt kursis hoida nende tormidega, milles sa heitled, nii et v\u00e4hemalt meie, kes me ainukesena oleme j\u00e4\u00e4nud sinu poolele, saaksime osa sinu muredest ja r\u00f5\u00f5mudest.\n4. Kui keegi kannatab, pakub kaastunne pisutki tr\u00f6\u00f6sti, ning iga murekoorem, mida jagatakse teistega, tundub olevat kergem. Ent kui tormid sinu \u00fcmber pisut vaibuvad, \u00e4ra k\u00f5hkle kirjutamast, sest me ootame sinult kirja nii v\u00e4ga! Ning mida iganes sa ka peaksid meile kirjutama, on juba see, et sa meid meeles pead, meie jaoks suur kergendus.\u00a0Kuiv\u00f5rd oodatud on kiri, mis tuleb kaugelt s\u00f5bralt, sellele osutab Seneca isikliku n\u00e4ite varal, kui ta kirjutab oma s\u00f5brale Luciliusele nii: \u00abMa t\u00e4nan sind, et sa nii sagedasti kirjutad, sest seel\u00e4bi n\u00e4itad sa end mulle ainsal viisil, mis on sinu k\u00e4sutuses. Alati kui ma saan sinult kirja, tunnen ma kohe, et me oleme koos. Kui juba eemaloleva s\u00f5bra pilt on meile armas, kuna see meile teda meenutab ning pehmendab meie igatsust tema j\u00e4rele isegi petlikule ja t\u00fchjale tr\u00f6\u00f6stile vaatamata, kui palju meeldivam on siis kiri, mis sisaldab tegelikke m\u00e4rke sellest, kellest me tunneme puudust?\u00bb(137) Ent Jumalale t\u00e4nu, et sa v\u00e4hemalt sel moel saad olla meie juures, ilma et seda takistaks kellegi vaenulikkus, ilma et seda p\u00e4rsiks mingi raskus, ilma et see viibiks \u2013 ma palun sind \u2013 sinu hoolimatuse t\u00f5ttu.\n5. Sinu pikk lohutuskiri oma s\u00f5brale oli ajendatud tema \u00f5nnetustest, kuid sa oled kirjeldanud iseenda omi. Jutustades neist \u00fcksikasjalikult, p\u00fc\u00fcdsid teda lohutada, kuid muutsid meie kurbuse veel suuremaks, ning oma p\u00fc\u00fcdluses tema haava ravida oled sa meile l\u00f6\u00f6nud uue valusa haava ja ka eelmise hullemaks muutnud. Ma palun sind, vaigista seda piina, mille sa ise oled tekitanud, sina, kes sa nii hoolega oled p\u00fc\u00fcdnud leevendada valu, mida teised on p\u00f5hjustanud. Kahtlemata oled sa hoolt kandnud oma s\u00f5bra ja kaaslase eest ning seel\u00e4bi t\u00e4itnud s\u00f5pruse ja vennalikkuse n\u00f5ude. Ent meie ees, keda v\u00f5ib kutsuda pigem l\u00e4himateks\u00a0s\u00f5pradeks kui lihtsalt s\u00f5pradeks ning pigem t\u00fctardeks kui kaaslasteks v\u00f5i nimetada m\u00f5ne veelgi meeldivama ja p\u00fchama nimega, kui see suudetakse v\u00e4lja m\u00f5elda, on sinu v\u00f5lg suurem. Kuid selleks, et kindlaks m\u00e4\u00e4rata, kui suur on sinu v\u00f5lg meie ees, pole vaja ei t\u00f5endusi ega tunnistusi \u2013 justkui peaks t\u00f5estama midagi kaheldavat \u2013, ning kui ka k\u00f5ik vaikiksid, kisendaks asi ise enda eest.\n6. Sest Jumala j\u00e4rel oled sina ainuke, kes on loonud selle paiga, ainuke, kes on rajanud selle palvela, ainuke, kes on ehitanud meie koguduse. Sa pole midagi ehitanud teiste rajatud alusele.(138) K\u00f5ik siin olev on sinu enda looming. See t\u00fchermaa oli vaid metsloomade ja r\u00f6\u00f6vlite p\u00e4ralt ega olnud kunagi n\u00e4inud inimeste eluaset, kunagi polnud seal olnud \u00fchtegi maja. Kesk metsloomade koopaid, kus r\u00f6\u00f6vlid tavatsevad end peita, kus Jumala nime isegi ei mainita, seal p\u00fcstitasid sa Issandale eluaseme ning p\u00fchitsesid P\u00fcha Vaimu nimel templi. Selle ehitamisel loobusid sa kuningate ja v\u00fcrstide toetusest, ehkki sa seda oleksid v\u00f5inud saada piiramatult. Sa soovisid, et selle rajamine oleks vaid sinu enda t\u00f6\u00f6. Kleerikud ja teised \u00f5pilased, kes tormasid v\u00f5idu, et sinu loenguid kuulata, varustasid sind k\u00f5ige h\u00e4davajalikuga. Ka need, kes elasid kiriku sissetulekutest ega olnud \u00f5ppinud kingitusi tegema, vaid \u00fcksnes vastu v\u00f5tma, ja kes olid harjunud saama, mitte andma, muutusid oma annetustes heldeks, et mitte \u00f6elda pillavaks.\n7. Nii on see uus ja p\u00fcha m\u00f5ttega rajatud rohtaed sinu oma, see on t\u00f5esti t\u00e4ielikult sinu. Selle ikka veel v\u00e4ga \u00f5rnad taimed vajavad rohket kastmist, et kasvada. Naissoo loomuse t\u00f5ttu on see istandus v\u00e4ga n\u00f5rk ja oleks habras ka siis, kui see poleks uus. Seet\u00f5ttu n\u00f5uab see hoolikat ja usinat harimist, Apostli s\u00f5nade kohaselt: \u00abMina istutasin, Apollos(139) kastis, kuid Jumal laskis kasvada.\u00bb(140) Apostel oli istutanud ja oma \u00f5petamise kaudu rajanud usu alustala korintlastele, kellele ta kirjutas. Seej\u00e4rel kastis Apostli \u00f5pilane Apollos neid p\u00fchade manitsustega ning nii kinkis Jumala arm neile vooruste kasvu. Sa ise hooldad praegu viinam\u00e4ge, mille keegi teine on rajanud ja mis on sinus tekitanud vaid kibestumist \u2013 sinu manitsused on tihti kasutud ja sinu p\u00fchad s\u00f5nad j\u00f5uavad kurtide k\u00f5rvadeni. Sina, kes sa niiv\u00f5rd hoolsalt kannad hoolt v\u00f5\u00f5ra viinam\u00e4e eest, m\u00f5tle sellele, mida sa oled v\u00f5lgu omaenda viinam\u00e4ele! Sa \u00f5petad ja manitsed tulutult kangekaelseid, kasutult pillud sa oma jumaliku k\u00f5neoskuse p\u00e4rleid sigade ette.(141) Sina, kes sa tood s\u00e4\u00e4raseid ohvreid t\u00f5rgestele, m\u00f5tle j\u00e4rele, mida sa peaksid tegema kuulekate heaks! Sina, kes sa n\u00e4itad \u00fcles sellist lahkust vaenlaste vastu, m\u00f5tle sellele, mida sa oled v\u00f5lgu oma t\u00fctardele! K\u00f5igele lisaks, kui ma j\u00e4tan oma \u00f5ed v\u00e4lja, pea silmas, kui palju oled sa v\u00f5lgu minule. Oma v\u00f5la k\u00f5igi\u00a0nende ustavate naiste ees v\u00f5id sa seda suurema ustavusega \u00e4ra maksta mulle, sinu ainsamale.\n8. Sa tead oma erudeerituses paremini kui mina oma t\u00fchisuses, et p\u00fchad isad on kirja pannud suure hulga olulisi teoseid, mis on m\u00f5eldud p\u00fchadele naistele \u00f5petuseks, juhatuseks v\u00f5i lohutuseks, ja sedagi, kui hoolitsevalt on nad seejuures toiminud. Seet\u00f5ttu olin ma suures h\u00e4mmingus, kui sa meie algusaegade ebakindlas p\u00fc\u00fcdes elada kloostrielu n\u00e4isid meid pikalt unustanud olevat. Sest ei austus Jumala vastu, armastus meie vastu ega p\u00fchade isade eeskuju ei ajendanud sind p\u00fc\u00fcdma mind minu k\u00f5hklustes ja minu pikaajalises laastavas kurbuses kas suus\u00f5nal v\u00f5i kirja teel lohutada. \u00c4ra unusta ka seda, et need kohustused, mis sind minuga k\u00f6idavad, on eriliselt siduvad, sest oleme sinuga \u00fchendatud abielu p\u00fcha sakramendi l\u00e4bi. M\u00f5tle sellele, et sinu vastutus minu ees on seda suurem, et mina, nagu k\u00f5ik teavad, olen sinu vastu alati tundnud piiritut armastust.\n9. Sa tead, mu k\u00f5ige kallim, ning teavad ka k\u00f5ik teised, kui paljust olen ma sind kaotades ilma j\u00e4\u00e4nud ja milliste kahetsusv\u00e4\u00e4rsete asjaolude t\u00f5ttu viis j\u00f5letu ja k\u00f5igile teada olev reetmine selleni, et ma ei kaotanud mitte \u00fcksnes sind, vaid ka iseennast. See aga, mil viisil ma sind kaotasin, tekitab mulle m\u00e4rksa suuremat valu kui kaotus ise. Ent mida t\u00f5sisem on valu p\u00f5hjus, seda tugevamaid rohte on vaja selle leevendamiseks. Ning keegi teine peale sinu ei saa mulle neid anda, sest nagu sina \u00fcksi oled mu valu p\u00f5hjus, nii suudad sina \u00fcksi mind ka tr\u00f6\u00f6stida. Vaid sina \u00fcksi saad mind panna kurbust tundma, vaid sina \u00fcksi saad mulle pakkuda\u00a0r\u00f5\u00f5mu v\u00f5i lohutust. Sina \u00fcksi oled mulle rohkelt v\u00f5lgu, ise\u00e4ranis n\u00fc\u00fcd, kui ma olen t\u00e4itnud k\u00f5ik sinu k\u00e4sud kuni selle piirini, et mina, olles v\u00f5imetu sulle v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral kurja tegema, olen sinu k\u00e4su peale talunud enda h\u00e4vitamist. Ning eel\u00f6eldust veelgi imekspandavam on see, et armastus muutus selliseks hulluseks, et see r\u00f6\u00f6vis iseendalt ainsa, mida see ihaldas, ilma et oleks olnud tagasi saamise lootust, kui ma sinu k\u00e4su peale kohemaid vahetasin riietust ja m\u00f5tteviisi, et t\u00f5endada, et sina oled mu keha ja m\u00f5ttelaadi ainus valdaja.\n10. Jumal teab, et ma pole sinu juurest kunagi otsinud midagi muud peale sinu enda \u2013 vaid sind olen ma ihaldanud ning mitte midagi, mis on sinu oma. Ma ei oodanud ei abielu ega pulmakinke, ma ei p\u00fc\u00fcdnud rahuldada omaenda himusid v\u00f5i soove, vaid sinu omi, nagu sa h\u00e4sti tead. Ning kui s\u00f5na \u00ababikaasa\u00bb\u00a0n\u00e4ibki olevat p\u00fcham ja tugevamini siduv, tundus s\u00f5na \u00abs\u00f5bratar\u00bb\u00a0mulle meeldivam, v\u00f5i kui sa pahaks ei pane, ka s\u00f5nad \u00abkonkubiin\u00bb\u00a0v\u00f5i \u00abhoor\u00bb. Ma kujutasin endale ette, et mida rohkem ma ennast sinu p\u00e4rast alandan, seda suurema soosingu osaliseks ma sinu juures saan ja teen seel\u00e4bi ka v\u00e4hem kahju sinu erakordsele kuulsusele. Seda pole sa ka ise t\u00e4ielikult unustanud, nagu on n\u00e4ha \u00fclalmainitud kirjast, mille sa kirjutasid lohutuseks s\u00f5brale ja kus sa ei j\u00e4ta mainimata m\u00f5ningaid p\u00f5hjendusi, mis ma esitasin, p\u00fc\u00fcdes sind veenda loobuma meie abielust ja \u00f5nnetusttoovast pulmakambrist. Ent sa vaikid maha suurema osa argumente, millega ma t\u00f5stsin armastuse abielust k\u00f5rgemaks ja vabaduse \u00fclemaks k\u00f6idikuist. Kutsun Jumalat\u00a0tunnistajaks, et kui terve ilma valitseja Augustus oleks mind pidanud v\u00e4\u00e4riliseks kosimisega austada ja pakkunud kogu maailma minu alatiseks omandiks, oleks mulle ikkagi tundunud armsam ja s\u00fcndsam olla kutsutud pigem sinu hooraks kui tema keisrinnaks.\n11. Sest inimese v\u00e4\u00e4rtus ei ole suurem, kui ta on teistest rikkam ja v\u00f5imsam, sest need omadused p\u00f5hinevad \u00f5nnel, v\u00e4\u00e4rtus aga voorusel. Naine, kes meelsamini abiellub rikka kui vaese mehega ja ihkab rohkem oma abikaasa varandust kui teda ennast, pakub ennast m\u00fc\u00fcgiks. Iga naine, kes abiellub sedasorti soovidest l\u00e4htuvalt, v\u00e4\u00e4rib palka, mitte armu. Silmn\u00e4htavalt ihaldab ta mehe varandust, mitte meest ennast, ning v\u00f5imaluse korral on ta valmis end m\u00fc\u00fcma rikkamale mehele, nagu filosoof Aspasia(142) veenvalt selgeks teeb Xenophonile(143) ja tolle naisele oma tuntud t\u00f5estuses, millest kirjutas sokraatik Aischines.(144) Sest kui Aspasia oli need s\u00f5nad kuuldavale toonud, p\u00fc\u00fcdes neid omavahel lepitada, l\u00f5petab ta sel moel: \u00abKui te ei j\u00f5ua veendumuseni, et\u00a0kogu maailmas pole olemas paremat meest ega v\u00e4\u00e4rilisemat naist, siis j\u00e4\u00e4te alati tundma piinarikast igatsust selle j\u00e4rele, mida te usute olevat parima, nii et sina tahad olla abielus parima naisega, sinu naine aga parima mehega.\u00bb(145) Aspasia m\u00f5ttetera oli t\u00f5epoolest \u00fclev ning enam kui filosoofiline, sest siin tuleb ilmsiks pigem tarkus ise kui \u00f5petatus.\n12. Abikaasade puhul on see eksiarvamus p\u00fcha ja enesepettus vaga, et t\u00e4iuslik armastus hoiab abieluliitu puutumatuna mitte niiv\u00f5rd keha vooruslikkuse kui hinge karskuse l\u00e4bi. Ent see, mis teistele naistele on osaks saanud enesepettusest, sai mulle osaks ilmse t\u00f5e l\u00e4bi, sest minagi arvasin sinust sedasama, mida teised naised oma abikaasadest, ent minu puhul k\u00f5ik mitte ainult ei uskunud, vaid teadsid, et minu armastus sinu vastu on nii palju ehtsam, sest see ei pidanud mingilgi moel tuginema enesepettusele. Milline kuningas v\u00f5i milline filosoof oleks suutnud t\u00f5usta sinu kuulsuseni? Milline piirkond, milline linn v\u00f5i k\u00fcla poleks p\u00f5lenud soovist sind n\u00e4ha? Ning kui sa avalikkuses ringi liikusid, siis kes, k\u00fcsin ma sinult, poleks kohale kiirustanud, et sind silmata, kes poleks k\u00fc\u00fcnitanud kaela, et saata sind pilguga, kui sa eemaldusid? Milline abielunaine v\u00f5i milline noor t\u00fcdruk ei nutnud sinu j\u00e4rele, kui sa olid \u00e4ra, ega p\u00f5lenud erutusest sellal, kui sa olid kohal? Milline kuninganna v\u00f5i muu v\u00e4gev naine poleks kadestanud minu r\u00f5\u00f5me ja abieluvoodit?\n13. Ent ma m\u00f6\u00f6nan, et sinu juures olid ise\u00e4ranis kaks asja, millega sa oleksid koheselt v\u00f5itnud iga naise s\u00fcdame, nimelt sinu luule- ja lauluanne. Nagu me teame, on neid andeid teiste filosoofide seas ette tulnud \u00e4\u00e4rmiselt harva. Oma lauludega suutsid sa m\u00e4ngleva kergusega filosoofia vaevadest l\u00f5\u00f5gastuda. Sinust j\u00e4i maha hulk armastuslaule ja -luuletusi, mida tihti ette kanti, kuna nii s\u00f5nad kui viis olid sedav\u00f5rd v\u00f5luvad, et sinu nimi p\u00fcsis pidevalt k\u00f5igi huulil. Isegi neid, kes ei m\u00f5istnud s\u00f5nu(146), sundis meloodia sulnidus sinu nime meelde j\u00e4tma. Eelk\u00f5ige just sellep\u00e4rast igatsesid naised \u00f5hates sinu j\u00e4rele. Ning kuna suurem osa neist lauludest laulis meie armastusest, tegid need mind kiirelt paljudes maanurkades tuntuks ja paljudes naistes l\u00f5i l\u00f5kkele kadedus minu vastu. Kui ilus olid sa nooruses nii kehalt kui hingelt! Milline naine, isegi kui ta mind tollal kadestas, ei haletseks mind n\u00fc\u00fcd minu \u00f5nnetuses, mis on mult r\u00f6\u00f6vinud s\u00e4\u00e4rased r\u00f5\u00f5mud? Millises mehes v\u00f5i naises, isegi neis, kes olid kord minu vaenlased, poleks n\u00fc\u00fcd t\u00e4rganud kaastunne minu vastu? Ehkki olen \u00fclimal m\u00e4\u00e4ral kahju teinud, tead sa siiski, et minul pole selles s\u00fc\u00fcd. Kuritegelik pole mitte tegu, vaid kavatsus, ning \u00f5iglus peaks kaaluma mitte tehtut, vaid seda, millises meeleseisundis see tehti. Milline on minu meelestatus alati olnud sinu suhtes, seda v\u00f5id hinnata vaid sina, kes sa oled seda tunda saanud. Ma lasen k\u00f5ike sinul hinnata, alistun k\u00f5iges sinu tunnistusele.\n14. \u00dctle mulle vaid, kui v\u00f5imalik, misp\u00e4rast sa meie kloostrisse mineku j\u00e4rel \u2013 mis s\u00fcndis \u00fcksnes sinu otsusel \u2013 oled mind sel m\u00e4\u00e4ral hooletusse j\u00e4tnud ja unustanud, et sa ei lase mul r\u00f5\u00f5mu tunda vestlusest sinu k\u00fclask\u00e4igu puhul v\u00f5i tr\u00f6\u00f6stist, mida v\u00f5ib pakkuda kiri. Selgita mulle seda, kui v\u00f5imalik, ma palun sind, v\u00f5i \u00fctlen ma ise v\u00e4lja selle, mida ma tunnen ja mida k\u00f5ik kahtlustavad. See oli iha, mitte kiindumus, mis sind minu k\u00fclge k\u00f6itis, pigem k\u00f5rvetav lihahimu kui armastus. Sellest p\u00e4evast, kui sa enam ei saanud oma ihasid rahuldada, kadus ka selle nimel tunnete n\u00e4itamine. See pole pelgalt minu, vaid k\u00f5igi kahtlus, mu armsaim. Selles pole midagi isiklikku v\u00f5i varjatut, see arvamus on \u00fcldine ja avalik. Oleks vaid nii, et see \u00fcksnes mulle n\u00f5nda paistab, ning sinu armastus leiaks teiste ees m\u00f5ne vabanduse, misl\u00e4bi mu valu suudaks leida mingisugustki leevendust. Kui ma vaid oskaksin v\u00e4lja m\u00f5elda p\u00f5hjendusi, millega sind v\u00e4lja vabandada ja mingilgi moel varjata iseenda v\u00e4hest v\u00e4\u00e4rtust.\n15. Niisiis ma anun, et sa p\u00f6\u00f6raksid t\u00e4helepanu sellele, mida ma palun \u2013 sa n\u00e4ed, et see pole suur palve ning sul on kerge seda t\u00e4ita. Kuni mind on ilma j\u00e4etud sinu kohalolust, saada mulle v\u00e4hemasti s\u00f5nade vahendusel \u2013 mida sul on k\u00fclluses \u2013 armas pilt iseendast. Mul pole m\u00f5tet loota heldust tegudes, kui sa oled t\u00f5rges s\u00f5nades. Ma olen uskunud, et p\u00e4lvin sinult palju, kuna olen teinud sinu p\u00e4rast k\u00f5ik, j\u00e4\u00e4des n\u00fc\u00fcdki sulle t\u00e4iesti kuulekaks. See polnud ju mingisugune kutsumus, mis sundis mind noore t\u00fcdrukuna kloostri karmuse kasuks otsustama, vaid \u00fcksnes sinu k\u00e4sk, ning kui\u00a0ma ei v\u00e4\u00e4ri sinu t\u00e4nu, v\u00f5id ise otsustada, kui m\u00f5ttetud on olnud minu vaevad. Ma ei saa selle eest oodata tasu Jumalalt, sest on selge, et ma pole seni teinud midagi armastusest tema vastu. Kui sina t\u00f5ttasid Jumala juurde, siis j\u00e4rgnesin ma sulle, t\u00f5epoolest, ma kiirustasin enne sind kloostrir\u00f5ivastesse riietuma \u2013 ehk m\u00f5tlesid sa siis, kui sa sundisid mind nunnaloori vastu v\u00f5tma ning kloostrivannet andma enne, kui sa iseennast Jumalale \u00fcle andsid, sellele, kuidas Loti naine \u00fcmber p\u00f6\u00f6rdus.(147) Ma tunnistan, et sinupoolne usalduse puudumine minu vastu selles \u00fchesainsas k\u00fcsimuses t\u00e4itis mu valu ja h\u00e4biga. Jumal teab, et sama v\u00e4he oleksin ma k\u00f5helnud siis, kui sa oleksid t\u00f5tanud p\u00f5rguleekidesse, ja k\u00e4skinud mul ees minna v\u00f5i j\u00e4rgneda. Mu s\u00fcda polnud ju minu enda, vaid sinuga; ise\u00e4ranis on see nii praegu: kui ta ei ole sinuga, pole teda kuskil. Ta ei saa t\u00f5epoolest kuidagi elada ilma sinuta. Tee nii, et tal oleks sinuga hea, ma anun sind. Ent hea saab tal olla vaid siis, kui ta leiab sinus vastutulelikkust, kui sa vastad armule armuga(148), v\u00e4hesega rohkele, s\u00f5nadega tegudele. Oleks vaid nii, mu kallis, et sinu armastus mind v\u00e4hem usaldaks, et sa tunneksid suuremat \u00e4revust! Ent mida rohkem ma sulle n\u00fc\u00fcd kindlust juurde andsin, seda enam tuleb mul taluda sinu \u00fcksk\u00f5iksust.\n16. Ma anun sind, tuleta meelde, mida ma olen teinud, ja m\u00f5tle sellele, kui palju sa oled mulle v\u00f5lgu. Siis, kui ma koos sinuga nautisin lihalikke r\u00f5\u00f5me, kahtlesid paljud, kas ma teen seda armastusest v\u00f5i \u00fcksnes himust. Ent n\u00fc\u00fcd\u00a0t\u00f5endab l\u00f5pp alustatut \u2013 ma olen endale keelanud k\u00f5ik r\u00f5\u00f5mud, et alluda sinu tahtele. Ma pole endale j\u00e4tnud midagi peale t\u00f5endamise, et olen n\u00fc\u00fcd veel rohkem sinu oma. Kaalu siis, milline on sinu eba\u00f5iglus, kui sa sellele, kes v\u00e4\u00e4rib rohkemat, annad v\u00e4hem, lausa mitte midagi, ise\u00e4ranis, kui sinult palutakse v\u00e4ikest asja, mille t\u00e4itmine on sulle v\u00e4ga lihtne. Seega anun ma sind Jumala nimel, kellele sa oled end p\u00fchendanud, et sa taastaksid oma kohalolu sel viisil, nagu sul on v\u00f5imalik, see t\u00e4hendab mulle m\u00f5nd lohutavat kirja saates, kasv\u00f5i selleks, et ma saaksin j\u00f5udu juurde, p\u00fchendumaks suurema andumusega Jumala teenimisele. Varem, kui sa ahvatlesid mind h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsetele naudingutele, k\u00fclvasid sa mind kirjadega \u00fcle ja t\u00f5id rohkete lauluviisidega oma H\u00e9lo\u00efse\u2019i nime paljude huulile. Igalt t\u00e4navalt ja igast majast k\u00f5las minu nimi vastu. Ent kuiv\u00f5rd \u00f5igem oleks mind n\u00fc\u00fcd \u00f5hutada Jumala poole p\u00f6\u00f6rduma kui tollal lihahimu poole? Ma anun sind, kaalu seda, mida sa oled v\u00f5lgu, m\u00f5tle sellele, mida ma palun. Ma v\u00f5tan oma pika kirja kokku l\u00fchidalt: j\u00e4\u00e4 h\u00fcvasti, mu \u00fcks ja ainus.\nM\u00e4rkused:\n137. Seneca, Moraalikirjad Luciliusele, 40, 1. Vt eestikeelses vahenduses ka Lucius Annaeus Seneca, Moraalikirjad Luciliusele, tlk Ilmar Vene. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 111.\n138. Vrd Rm 15:20.\n139. Apollos oli 1. saj pKr elanud juudi p\u00e4ritolu Aleksandria kristlane, keda on Uues Testamendis korduvalt mainitud. Tema osa oli oluline Ephesose ja Korintose kirikute varases arenguj\u00e4rgus.\n140. 1Kr 3:6.\n141. Vrd Mt 7:6.\n142. Aspasia Mileetosest oli Ateena strateegi Periklese (u 495\u2013429 eKr) teine naine. Ateenasse saabus ta 450. aasta paiku eKr. Aspasia oli haritud ja teravmeelne, Periklese naisena osales ta linna juhtimises ja m\u00f5jutas Periklese otsuseid. Plutarchose \u201ePeriklese eluloo\u201c (24, 3\u20134) andmetel omas Aspasia haruldast poliitilist taipu.\n143. Xenophon (u 430\u2013354 eKr) oli Sokratese \u00f5pilane ja vanakreeka ajaloolane, teoste \u201eAnabasis\u201c, \u201eHellenika\u201c, \u201eM\u00e4lestused Sokratesest\u201c, \u201eKyrose kasvatus\u201c jt autor.\n144. Sokraatik Aischines oli Sokratese \u00f5pilane, kes kirjutas mitmeid dialooge, millest on s\u00e4ilinud vaid fragmente. Toodud tsitaat ei n\u00e4ita siiski, et H\u00e9lo\u00efse oleks kreeka keelt osanud, kuiv\u00f5rd see l\u00f5ik oli keskajal tuntud Cicero t\u00f5lke kaudu.\n145. Cicero, Ainestiku leidmisest (De inventione), 1, 52.\n146. Ilmselt olid laulud ladina keeles.\n147. Vrd 1Ms 19:26.\n148. Jh 1:16."}
{"text":"Valitsuse poliitika ei l\u00e4htu mitte sedav\u00f5rd suurest ja siirast Ukraina-armastusest, kui et omada mingit aupaistet ja sooja kohta Kaja Kallasele tulevikusPoliitikavaatleja Harri Kingo kirjutab sotsiaalmeedias Erki Bahovski arvamusloo p\u00f5hjal sellest, kuidas reformierakondlik Eesti ajab isegi Ukrainat abistades hukatuslikku poliitika nii enda kui ukrainlaste jaoks.\n\u201cMa arvan, et olles vastu Venemaa agressioonile ei saa me unustada olukorra teisi aspekte, mis agressiooniga meie jaoks kaasnevad. Me ei saa Ukrainat materiaalselt toetada \u00fcle oma j\u00f5u ning me ei saa sealt saabuvad p\u00f5genikke vastu v\u00f5tta \u00fcle oma v\u00f5imete, seda pealegi ilma saabujate suhtes mingitki taustakontrolli tegemata.\nEt oleme Venemaa agressiooni vastu, see ei tohi minna \u00fcle meie reaalsete v\u00f5imete piiri. Sel juhul oleme me reaalselt iseenda vastu, n\u00f5rgestades ennast majanduslikult ja sotsiaalselt.\nEt oleme \u00fcheselt Ukraina poolt, see ei t\u00e4henda, et peame k\u00f5ik oma tagavarad \u00e4ra andma. Peame j\u00e4lgima, et me oma tagavarasid ja s\u00f5jalist v\u00f5imekust kahanda. Ning me ei saa avada valimatult piire k\u00f5igile, kes vaid siia tulla tahavad. Selline piiride avamine ilma saabujate kontrollita v\u00f5imaldab siia saabuda ka neil, kes tegelikult pooldavad Venemaa tegevust ja kes sellega kujutavad endast ohtu Eestile.\nMeie selline n\u00f6. \u00fclej\u00f5u poliitika v\u00f5ib j\u00e4tta k\u00fcll meie EL ja NATO partneritele meist v\u00e4ga tubli mulje ja meie valitsus v\u00f5ib saada l\u00e4\u00e4neriikidelt kiita, Kaja Kallas aga saada veel mingi aukirja ja medali, kuid arvestades ohtusid meie enda julgeolekule pole see \u00fcle oma v\u00f5imete esinemine kuigi tark tegevus.\nOn ka see aspekt, et Ukraina ise on pannud veto oma meeste lahkumisele riigist, sest paljud, kes v\u00f5iksid ja peaksid olema rindel v\u00f5i siis Ukrainat taastama ja \u00fcles ehitama, hoiduvad sellest k\u00f5rvale. Ning p\u00f5genevad riikidesse, kuhu peitu minna. Eesti on \u00fcks selline riik, kes seda neile v\u00f5imaldab. Meie avatud uste poliitika sealt saabuvate meeste suhtes \u2013 nad k\u00f5ik vastu v\u00f5tta \u2013 on aga otseses vastuolus Ukraina enda poliitika ja vajadustega. Me ei aita sellise avatud uste poliitikaga Ukrainat, pigem n\u00f5rgestame seda s\u00f5divat riiki.\nTuleb arvestada ka seda, et meie majandus k\u00e4ib juba pikka aega alla ja mingit majanduslikku t\u00f5usu pole ette n\u00e4ha. Ajal, mil oleme ise \u00fcha suuremates raskustes, pole kuigi tark endale ise ja vabatahtlikult veel raskuste koormat juurde lisada. Partnerite kiitused ei v\u00e4\u00e4ri seda, et oleksime p\u00e4rast ise kannatajad ja h\u00e4das. Riigid, kes Ukrainat abistavad, vaatavad v\u00e4ga t\u00e4helepanelikult, et nad selle abistamisega iseennast ei kahjustaks. Meie sellist piiri ei j\u00e4rgi. See v\u00f5ib aga meile valusalt k\u00e4tte maksta.\nV\u00f5ibolla on see vaid minu isiklik arusaam, aga mulle n\u00e4ib, et Kaja Kallase valitsus on sellise poliitika valinud mitte sedav\u00f5rd suurest ja siirast Ukraina armastusest, kui et omada mingit aupaistet ja et \u00f5igustada Kaja Kallase s\u00f5japrintsessi ja uue raudse leedi tiitlit. See avaks talle uksed l\u00e4\u00e4ne struktuurides k\u00f5rgele ametikohale.\nKaja Kallase kogu aupaiste ja talle antud tiitlid on aga viimaste s\u00fcndmuste taustal osutunud puhtaks pettuseks. Tema maine on kokku kukkunud. S\u00f5nades toetas ta Ukrainat, tegudes aga Venemaad ja omaenda pere rahakotti. Kaja Kallase usaldatavus on nullis. Me vajame Ukraina suhtes realistlikumat, mitte \u00fche isiku subjektiivsest tahtest s\u00f5ltuvat poliitikat.\nV\u00f5ibolla on Bahhovskil \u00fclej\u00e4\u00e4nud artiklis mingeid p\u00f5hjendusi sellisele meie reaalsust mittearvestavale poliitikale antud, aga ma ei saa neid p\u00f5hjendusi lugeda \u2013 meie ajakirjandus ei v\u00e4\u00e4ri, et ma neid oma rahaga toetaksin.\u201d"}
{"text":"Prominentne kriminaalasi j\u00f5udis ringiga Rakvere kohtumajja tagasiVandeadvokaat K\u00fcllike Nammi, maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguri ning endise Kivi\u00f5li Keemiat\u00f6\u00f6stuse omaniku Toomas Tamme suures ulatuses kelmuse s\u00fc\u00fcdistus, mis kohtunike taanduste t\u00f5ttu liikus Rakverest Narva kohtumajja, otsustati n\u00fc\u00fcd sealt tagasi tuua.\nKui kriminaalasi j\u00f5udis l\u00e4inud aasta kevadel Viru maakohtu Rakvere kohtumajja, taandasid end asjast kaks kohtunikku."}
{"text":"Riigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 7. septembriksRiigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 7. septembriks\nKomisjoni istung\nriigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralisel istungil \u2013 kell 12:\nj\u00e4tkuarutelu Vabariigi Presidendi Kantselei rahastamisest, kutsutud\npeaministri b\u00fcroo juhataja Gerrit M\u00e4esalu ja Riigikontrolli esindaja;\nRiigikontrolli kontrolliaruandest \u201eRiigi 2022. aasta raamatupidamise\naastaaruande \u00f5igsus ja tehingute seaduslikkus\u201c, kutsutud riigikontrol\u00f6r\nJanar Holm, siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets ning Rahandusministeeriumi ja\nRiigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmused\nKell 9.30 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Sei\u0161ellide\nasepresidendi Ahmed Afifiga.\nKell 10 \u2013 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub\nKosovo asev\u00e4lisministri Kreshnik Ahmeti, Kosovo suursaadiku Shkendije Geci\nSherifi ja Eesti suursaadikuga Kosovos Janne J\u00f5esaar-Ruusaluga.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n2.\u201314. september\nTuumaenergia toetusr\u00fchma esimees Mario Kadastik ja liige Toomas Uibo\nosalevad Eesti tuumaenergia t\u00f6\u00f6r\u00fchma visiidil Ameerika \u00dchendriikidesse.\n5.\u20138. september\nKorruptsioonivastase erikomisjoni liige Eduard Odinets osaleb 32.\nmajandusfoorumil Karpaczis Poolas.\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\n631 6592, 510 6179\nmerilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Soome abielupaarilt peteti v\u00e4lja k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, pank s\u00fc\u00fcdistas ohvreid, kohus pani panga maksmaSatakunta kohus m\u00f5istis pangalt v\u00e4lja h\u00fcvitise eelmisel aastal Omakanta teenuse kelmuses raha kaotanud abielupaarile.\nEelmisel aastal r\u00e4\u00e4kis Yle A-studio loo Honkajokis elavatest Jarmost ja Ritvast, kellelt peteti netipanga kaudu v\u00e4lja ligi 45 000 eurot. Osa rahast saadi peagi p\u00e4rast kelmust panga abiga k\u00e4tte, kuid saamata j\u00e4i \u00fcle 25 000 euro.\nKannatanud n\u00f5uavad Honkajoki Osuuspankkilt saamata j\u00e4\u00e4nud raha h\u00fcvitamist. Kui pank keeldus, esitas paar Satakunta kohtusse hagi.\nPanga hinnangul oli Jarmo petturile oma andmete edastamisel olnud hooletu. Sel juhul ei pea pank seaduse j\u00e4rgi kahjusid h\u00fcvitama.\nKohus asus aga kannatanute poolele. Kohtu hinnangul ei n\u00e4htu Jarmo k\u00e4itumisest nii rasket hooletust, et ta oleks hoolsuskohustuse t\u00e4itmata j\u00e4tnud ulatusliku hooletuse t\u00f5ttu.\nHonkajoki Osuuspankki peab h\u00fcvitama Jarmole 25 950 eurot koos viivistega, samuti tuleb h\u00fcvitada kannatanu kohtukulud.\nSee oli peaaegu kaheaastane protsess ja see on olnud \u00fcsna raske. Aga \u00f5iglus v\u00f5itis, r\u00e4\u00e4gib Jarmo Yle\u2019le.\nOtsust v\u00f5ib pidada oluliseks, sest Yle uuringu j\u00e4rgi on pangad sarnastel juhtudel regulaarselt keeldunud h\u00fcvitise maksmisest.\nSatakunta kohtu otsus antud asjas ei ole aga veel j\u00f5ustunud. Selle saab edasi kaevata Turu ringkonnakohtusse."}
{"text":"Klassirahad, r\u00fchmarahad, \u00f5petajate kingid ... mul ei ole selleks raha! Kas r\u00fchmarahade kogumised peavad k\u00e4ima rikkamate j\u00e4rgi?150eurone iluprotseduuride kinkekaart lastaia\u00f5petajale? 200 eurot lasteaia l\u00f5pupeo tarvis? 40 eurot r\u00fchmarahaks? Kustmaalt pingutavad lapsevanemad \u00fcle ega arvesta sellega, et k\u00f5igil ei ole v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi?\nUus \u00f5ppeaasta on k\u00e4es ja lasteaedades-koolides rahakogumised j\u00e4lle k\u00e4ima l\u00e4inud. K\u00fcsides, kui kalleid v\u00e4ljas\u00f5ite, pidusid v\u00f5i \u00f5petajate kinke \u00fches v\u00f5i teises lastekollektiivis tehakse, m\u00e4rkan, kuidas emad \u00fckshaaval s\u00fcttivad. Kuulates k\u00fcmnete emade lugusid, n\u00e4ib, et igas lasteaiar\u00fchmas on just need kindlad paar ema, kes kipuvad k\u00f5ike veidi liiga suureks paisutama. \u201eNad elavad ise ka \u00fcle oma v\u00f5imete. V\u00e4ike koht, ikka r\u00e4\u00e4gitakse,\u201c poetab \u00fcks ema. \u201eNeil on liiga palju vaba aega,\u201c arvab teine. \u201eNende raha tuleb meeste k\u00e4est ja nad ei tea ise, kui raskelt raha teenimine k\u00e4ib,\u201c pakub kolmas. \u00dchestki liialt priiskavast isast ma kummalisel kombel ei kuule.\n\u201eK\u00fcsimus pole selles, et mina ei saaks maksta. Aga tean mitmeid vanemaid, kellele k\u00e4ib see \u00fcle j\u00f5u, ja h\u00e4dasolija ju ise seda ei \u00fctle,\u201c usaldab \u00fcks ema. Teised arvavad, et raiskamine pole lihtsalt m\u00f5istlik. Aga m\u00f5ned tunnistavad, et maksavad, hambad ristis, toidulaua arvelt k\u00f5ik \u00e4ra \u2013 kahju oleks last millestki ilma j\u00e4tta.\nMitmed emad r\u00e4\u00e4givad, et ei soovi ise raha koguda. Nad teavad oma laste kollektiividest, et laekuriks ei kipu eriti keegi, sest on neid, kes summasid \u00e4ra ei maksa. Ja seda ilmselt lihtsal p\u00f5hjusel \u2013 k\u00fcsitu on liiga suur.\nKurvima loo r\u00e4\u00e4gib kolme lapse ema Kersti: \u201eK\u00f5ige raskem oli siis, kui ma ei saanud \u00f5petaja kingitusse panustada ja minu kolme lapse nimed j\u00e4eti kaardilt v\u00e4lja. Teised lapsed teadsid sellest ja hakkasid minu lapsi kiusama.\u201c Tema s\u00f5nul l\u00e4heb kolme koolilapse peale \u00f5ppeaasta jooksul 300 eurot puhtalt kingituste, v\u00e4ljas\u00f5itude ja pidude tarvis \u2013 seda on tema tagasihoidliku sissetuleku juures selgelt liiga palju.\nMiks sa s\u00fcnnitasid lapsed, kui maksta ei taha\nMeriti t\u00fctred on 14- ja 4aastased. \u201eKui mu vanem laps k\u00e4is lasteaias, olid tema r\u00fchmakaaslastel v\u00e4ga aktiivsed vanemad, kes muudkui korraldasid \u00fcritusi ja j\u00f5ulumaadel k\u00e4ike. \u00dchel hetkel m\u00e4rkasin, et \u00fcks laps ei k\u00e4inud kunagi neil p\u00e4evil kohal, kui oli m\u00f5ni etendus, pidu v\u00f5i v\u00e4ljas\u00f5it. Mul oli temast v\u00e4ga kahju,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nKui siis aktiivsed emad hakkasid korraldama l\u00f5pupidu, mida pidid k\u00fclastama ka Elsa ja Superman ning mille jaoks tuli igal perel v\u00e4lja k\u00e4ia 125 eurot, t\u00f5stis Merit h\u00e4\u00e4lt. \u201e\u00dctlesin, et m\u00f5nes peres l\u00f5petab teine laps p\u00f5hi- v\u00f5i keskkooli, k\u00f5igil lihtsalt pole seda raha. Korraldajad tegid mulle selgeks, et tahan laste peo \u00e4ra rikkuda.\u201c\n\u00d5nneks h\u00e4\u00e4letasid mitmed lapsevanemad rahakotiga \u2013 j\u00e4tsid lihtsalt \u00fclekande tegemata. \u201eSiis n\u00f5udsid korraldajad, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud peavad selle v\u00f5rra rohkem maksma. Mina polnud n\u00f5us. Korraldajad solvusid seepeale nii hirmsalt, et t\u00fchistasid k\u00f5ik plaanitu.\u201c Pidu siiski \u00e4ra ei j\u00e4\u00e4nud, vaid tehti teiste vanemate eestvedamisel, veidi tagasihoidlikumana, ent lastele kindlasti meeldej\u00e4\u00e4vana. Iga pere panustas 40 eurot.\nProovisin vanemaid \u00fcmber veenda, aga keegi ei kuulanud mind.\nNoorema t\u00fctre s\u00f5ime l\u00f5pupidu pani taas Meriti \u00f5iglustunde proovile. \u201eMai l\u00f5pus sain kirja, et 8. juunil on pidu, k\u00f5ik peavad maksma 38 eurot. Selle eest plaanisid korraldajad esinejaid, torti ja \u00f5petajatele lilli. Kirjutasin vastu, et minu arvates ei peaks s\u00f5ime l\u00f5petamine nii suurejooneline olema. Sain vastuseks, et maksavad ainult need pered, kes osaleda soovivad. Kuueteistk\u00fcmnest perest tahtis osaleda kaheksa. Kuulsin k\u00f5iksugu vabandusi, miks ei osaleta. Pakkusin, et ehk on asi \u00fclepaisutatud summas. Viimaks vahetati esinejad odavamate vastu, summa l\u00e4ks v\u00e4iksemaks ja paljud pered siiski osalesid.\u201c Meriti s\u00f5nul oli pidu tore, ehkki mudilased nautisid rohkem ringijooksmist ja sn\u00e4kke kui esinemist.\nL\u00f5pupeol ei suutnud Merit keelt hammaste taga hoida. \u201e\u00dctlesin, et selliseid asju v\u00f5iks pikemalt ette \u00f6elda, mitte arvata, et inimesed leiavad 38 eurot kohe. Sain vastuseks, et miks ma siis \u00fcldse s\u00fcnnitasin lapsed, kui ma ei j\u00f5ua nende eest maksta. Asi pole ju selles, et mina ei j\u00f5ua maksta, aga ma samastun kergelt nendega, kes ei j\u00f5ua. Praegu on k\u00f5ik hinnad ja euribor j\u00e4rsult t\u00f5usnud.\u201c\nSaadame \u00f5petaja ilusalongi\nLisaks k\u00fcsitavale rahasummale v\u00f5ib vanemates k\u00fcsimusi tekitada selle kasutus. \u201eLasteaia\u00f5petaja viimase s\u00fcnnip\u00e4eva eel sain kirja ettepanekuga, et v\u00f5iksime \u00f5petajale kinkida 150eurose ilusalongi kinkekaardi,\u201c meenutab Andra m\u00f5rult. \u201e\u00d5petaja oli \u00fchele vanemale \u00f6elnud, et tahaks just sellist kingitust. Kirjutasin vastu, et see summa on liiga suur. Lisaks iluteenus \u2013 mida me sellega oma lastele \u00f5petame? Minu arvates v\u00f5iksid lapsed ise \u00f5petajale hoopis lilli viia, sedasi \u00f5piksid nad kinkimist. Kui vanemad koguvad raha, on see lihtsalt sponsoreerimine, lapsed ei \u00f5pi niiviisi t\u00e4nulikkust n\u00e4itama.\u201c\nAndra r\u00f5\u00f5muks tehti \u00f5petajale l\u00f5puks siiski v\u00e4iksem kink. Samas meenutab ta ka teist lugu: \u201eJ\u00f5uludeks kinkisime \u00f5petajatele kosmeetikabr\u00e4ndi 100eurosed j\u00f5ulukalendrid. No halloo! \u00d5petajad on t\u00e4iskasvanud naised ja neil on v\u00e4ljakujunenud kosmeetikaeelistused, v\u00f5ib-olla nad ei kasuta igasugust kosmeetikat, mis neile kingitakse. Ja j\u00f5ulukalender? Ega nad lapsed pole! Pakkusin, et v\u00f5iksime neid meeles pidada kas spaa- v\u00f5i m\u00f5ne muu kinkekaardiga, et nad saaksid ise valida, mida soovivad, aga keegi ei kuulanud mind.\u201c\nAndra usub, et lillekimbust-kommikarbist piisab kingiks t\u00e4iesti. \u201eSaan aru, et vanemad tahavad kinkida emotsiooni, aga t\u00e4nap\u00e4evases \u00fclek\u00fcllastunud maailmas on seda raske teha. Arvan, et v\u00e4ga m\u00f5istlik lahendus on kinkekaart \u2013 \u00f5petaja saab ise midagi valida. \u00d5petaja teeb seda t\u00f6\u00f6d teadlikult ja teab, mis ta palk on,\u201c tuletab ta meelde.\nOn see ikka m\u00f5istlik?\nMargaret arvab aga, et kuna \u00f5petajate palk pole kiita, ei peaks neile rahalist kingitust tehes sente lugema. Margareti ja tema abikaasa sissetulekud \u00fcletavad Eesti keskmise, seega pole ta n\u00e4inud vajadust v\u00e4hem panustada. \u201e\u00d5petajad on ju olnud meie lastega iga p\u00e4ev k\u00f5ik need aastad. Noorema lapse lasteaia l\u00f5petamise peale l\u00e4ks umbes 150 eurot, aga sellest suur osa oli \u00f5petajate kink, kuhu iga\u00fcks panustas s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi. \u00d5petajad said iga\u00fcks umbes 500 eurot. Vanem laps k\u00e4is eralasteaias ja tema lasteaia l\u00f5petamine maksis 200 eurot. Seal oli ka tavaks, et \u00fche lapse isa kinkis \u00f5petajatele iga aasta l\u00f5pus 1000 eurot \u2013 tegu on v\u00e4ga j\u00f5uka inimesega. Teised panid n\u00e4puotsaga juurde.\u201c Muidu Margareti laste lasteaedades \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju raha ei korjatud, aasta peale 30\u201340 eurot.\nOmeti pole ka k\u00f5ik erahoidude laste vanemad suurte v\u00e4ljaminekute poolt. Niina s\u00f5nul pole k\u00fcsimus summas, vaid selles, kas see on t\u00f5esti vajalik. \u201eMeie lasteaia l\u00f5pupeo panus k\u00f5ikidelt vanematelt oli 200 eurot. Algul oli see summa veelgi suurem, aga leidsime l\u00f5puks k\u00e4rpekohti \u2013 n\u00e4iteks loobusime j\u00e4\u00e4tisemasinarendist, kui tort juba niikuinii oli.\u201c Summa sees olid lisaks toitlustusele veel l\u00f5puraamatud, \u00f5hupallid ja mustkunstnik. \u201eLapsed j\u00e4id peoga rahule, aga neile meeldinuks see ka siis, kui poleks nii suurejooneline olnud. Mustkunstnik, kes ajas summa eriti suureks, esines 20 minutit ja ausalt \u00f6eldes lapsed temast vaimustuses polnudki.\u201c Niina j\u00e4\u00e4b endale kindlaks \u2013 200 eurot lasteaia l\u00f5pupeoks on liig mis liig.\nJaune toob kaksikute emana v\u00e4lja, et sageli ei m\u00f5elda raha kogudes mitmike vanematele. \u201eEelmisel s\u00fcgisel koguti \u00f5petajate kinkideks raha \u2013 20 eurot \u00fche lapse pealt. Ma ehmatasin \u00e4ra. Meil on ka vanem laps, kes k\u00e4ib lasteaias, ja nende r\u00fchmas k\u00fcsiti 10 eurot. Meie pere pidanuks 50 eurot korraga v\u00e4lja k\u00e4ima. \u00dctlesin, et seda on liiga palju. \u00d5nneks toetas mind teine kaksikute ema ja v\u00e4hendasime summa 10 eurole. Selle eest said k\u00f5ik \u00f5petajad s\u00fcnnip\u00e4eval lilled ja v\u00e4ikse meene.\u201c\nJaune s\u00f5nab, et kujutas ette, et lapsed hakkavad lasteaias ise \u00fckshaaval \u00f5petajale lilli viima, aga see polevat t\u00e4nap\u00e4eval moes. \u201eMulle meeldis lapsena vaadata oma \u00f5petaja emotsiooni, kui talle lilled v\u00f5i kommikarbi viisin, ent praegu korraldavad vanemad k\u00f5ik \u00e4ra,\u201c nendib ta nukralt.\nLiiga kallis l\u00f5pureis\nMured ei l\u00f5pe lasteaiaga. Koolilaste vanemad imestavad, miks korraldatakse ekskursioone, mis paneb osa vanemaid end l\u00f5hki maksma.\n\u201eKas klassiekskursioon peab t\u00e4nap\u00e4eval olema just v\u00e4lismaal?\u201c k\u00fcsib Riina, kelle t\u00fctar l\u00f5petas sel aastal p\u00f5hikooli. Klass s\u00f5itis kooli l\u00f5petamise puhul Soome, kus nad k\u00fclastasid l\u00f5bustusparki ja muuseumi ning \u00f6\u00f6bisid hotellis. Kokku maksis reis ligi 300 eurot. \u201eEestis on suvel nii palju v\u00f5imalusi matkata ja telkida. Mulle tundub, et klassijuhataja v\u00f5iks siin arvestada, et k\u00f5igil vanematel pole ehk sellist raha v\u00f5imalik v\u00e4lja k\u00e4ia. Kui peres on mitu last ning suvel on plaanitud veel laagreid ja v\u00e4ljas\u00f5ite, on see summa p\u00e4ris suur. Ja keegi ei taha ju oma last klassiekskursioonist ilma j\u00e4tta,\u201c m\u00f5tiskleb Riina. Ta ei t\u00f5statanud teemat lapsevanemate ringis, sest talle n\u00e4is, et k\u00f5ik on reisiga p\u00e4ri.\nP\u00f5hikooli l\u00f5pureisid on t\u00f5esti \u00fched koolitee kulukamad ettev\u00f5tmised. Enamasti s\u00f5idavad l\u00f5petajad m\u00f5neks p\u00e4evaks l\u00e4hiriikidesse v\u00f5i Eesti eri paikadesse. M\u00f5nes koolis on l\u00f5pureiside hinnad kerkinud ka 1000 euroni, mis kahtlemata k\u00f5igile j\u00f5ukohane ei ole.\nMarta jutustab, kuidas tema poja klassis k\u00e4iv ukraina t\u00fcdruk \u00fchiselt l\u00fchikeselt v\u00e4ljas\u00f5idult eemale j\u00e4i. \u201eArusaadav, et neil pole v\u00f5imalik selle eest maksta, kui ema \u00fcksinda t\u00f6\u00f6tab ja palju ei teeni. \u00dctlesin siis korraldavale emale, et kui ta teadis, et see t\u00fcdruk pole raha maksnud, v\u00f5inuks teha \u00fcleskutse, et maksame selle t\u00fcdruku s\u00f5idu koos kinni. Paar eurot inimese kohta pole ju palju. Selle peale vastasid teised, et me ei pea ukrainlastele k\u00f5ike kinni maksma,\u201c meenutab naine nukralt.\nMilline on paras summa?\nN\u00e4ib, et k\u00fcsimusele, kui palju on m\u00f5istlik laste reisi, peo v\u00f5i kingi tarvis raha korjata, pole \u00fchest vastust leida v\u00f5imalik. K\u00fcll t\u00f5devad emad, et summasid m\u00e4\u00e4rates v\u00f5iks otsustamisse kaasata enam lapsevanemaid ja proovida m\u00f5elda sellele, et on neid, kelle sissetulekud on v\u00e4iksemad. Kui perel on v\u00f5imalik, v\u00f5ib ju lasteaia v\u00f5i p\u00f5hikooli l\u00f5ppu t\u00e4histada suurejoonelisemalt pere keskis. Samuti v\u00f5ib panustada eriti toreda \u00f5petaja kingituse jaoks ise rohkem, teistelt seda ootamata.\nMari, kes on kahes lasteaiar\u00fchmas vanemate esindaja, julgeb tuua siiski v\u00e4lja piiri, mille sisse kogutavad summad v\u00f5iksid j\u00e4\u00e4da. Tema arvates on m\u00f5istlik piir 20 eurot aastas kingituste eest. \u201eV\u00e4ljas\u00f5itude eest korjavad raha \u00f5petajad ja see summa j\u00e4\u00e4b 15 euro kanti poolaastas. Julgustan alati vanemaid minuga \u00fchendust v\u00f5tma, kui summa on liiga suur v\u00f5i kui soovitakse osade kaupa maksta.\u201c\nVaja oleks m\u00f5elda nendele, kelle sissetulekud on v\u00e4iksemad.\nAastaid lasteaias \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud Malle s\u00f5nab, et ei hooli v\u00e4ga kingitustest, aga kui need tulevad s\u00fcdamest, l\u00e4hevad siiski hinge. \u201eSuurim kingitus on head soovid, lastevanemate usaldus, koost\u00f6\u00f6 ja s\u00f5naline tunnustus. Kui kingi tegemine on peale surutud, on sellel halb maik juures,\u201c t\u00f5deb ta. Malle r\u00e4\u00e4gib ka tuttavast pedagoogist, kes n\u00e4itas talle vitriinkappi, kuhu oli kogunud oma 40aastasel t\u00f6\u00f6tamisajal \u00f5pilastelt saadud kingid. \u201eTassid, vaagnad, muud n\u00f5ud... T-s\u00e4rgid kirjaga \u201eOlen parim \u00f5petaja\u201c. Ta k\u00fcsis minult: kuhu ma l\u00e4hen selle s\u00e4rgiga?\u201c osutab Malle, et tarbetud asjad v\u00f5ivad l\u00f5puks kingisaajaid hoopis kurnata.\n\u201eKingitus ei tohi kunagi olla v\u00e4lja pressitud,\u201c t\u00f5deb koolis \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud Mari. \u201eMulle oli \u00fchekordsest kingist olulisem igap\u00e4evane m\u00e4rkamine \u2013 n\u00e4iteks kui keegi t\u00f5i vahel \u0161okolaadi. V\u00e4ike toetav \u017eest oli v\u00e4ga kaalukas. Aga ka suuremad kingid on t\u00e4htsad. \u00d5petajat\u00f6\u00f6 koormus ja vastutus pole proportsioonis, seda annabki tasakaalustada nii rahaliselt kui emotsionaalselt. R\u00e4\u00e4kisin hiljuti s\u00f5braga, kes on \u00fches Tallinna koolis \u00f5petaja. Palgateemal r\u00e4\u00e4kides t\u00f5i ta kingitused olulise boonusena v\u00e4lja.\u201c Mari usub, et see, kui vanemad \u00f5petajat meeles peavad, v\u00f5ib anda talle j\u00f5udu selles raskes ametis kauem vastu pidada.\nLasteaia liikumis\u00f5petaja Sigrid tahab, et teda lihtsalt meeles peetaks. \u201eOlen \u00f5nnelik ka kommikarbi \u00fcle,\u201c t\u00f5deb tema. \u201eOlen tihti saanud kingiks raamatupoe kinkekaarte, mille vastu pole mul midagi. Lasteaia l\u00f5pukingi puhul meeldib mulle, kui kink meenutab r\u00fchma ka hiljem. J\u00f5ulude, \u00f5petajate p\u00e4eva v\u00f5i s\u00fcnnip\u00e4eva puhul pole vaja \u00fcle pingutada \u2013 piisab lilledest v\u00f5i piparkoogist.\u201c\nSigridil on eriti meeles kaks kingitust. \u201eEsimesel t\u00f6\u00f6aastal kinkisid l\u00f5petajad mulle k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valminud vaagna, millele olid kirjutatud k\u00f5ikide laste nimed. Armastan s\u00fc\u00fca teha ja lauda uhkelt katta, seega on vaagen pidevalt kasutuses ja meenutab mulle neid lapsi. Teiseks on meeles k\u00e4ev\u00f5ru kirjaga \u201eImeline \u00f5petaja\u201c, mille kinkis \u00fcks v\u00e4ga keeruline r\u00fchm. See k\u00e4ev\u00f5ru pani mind tundma, et ehk olen oma t\u00f6\u00f6ga siiski h\u00e4sti hakkama saanud.\u201c"}
{"text":"Investeerimishuviline naine j\u00e4i ilma ligi 38 000 eurostSel esmasp\u00e4eval alustati kriminaalmenetlust selles, et augustis leidis Saaremaal elav naine veebilehe, kus pakuti v\u00f5imalust investeerida.Naisega v\u00f5eti \u00fchendust ja tema mobiiltelefoni paluti salvestada Anydesk programm, mille kaudu kanti naise pangaarvelt raha ja v\u00f5eti tema nimele laenu.Kui naine soovis oma raha tagasi saada, k\u00fcsiti selle eest lisaraha, mille naine ka \u00fcle kandis. Kokku tekitati kelmusega varalist kahju ligi 38 000 eurot.Kertu Kalmus"}
{"text":"Prominentne kriminaalasi j\u00f5udis ringiga Rakvere kohtumajja tagasiVandeadvokaat K\u00fcllike Namm on \u00fcks s\u00fc\u00fcdistatavatest, kes ei pea novembris algavatel kohtuistungitel osalemiseks Narva s\u00f5itma.\nAutor: Andras Kralla\nVandeadvokaat K\u00fcllike Nammi, maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguri ning AQVA Hotelsi omanikfirma osaniku Toomas Tamme suures ulatuses kelmuse s\u00fc\u00fcdistus, mis kohtunike taanduste t\u00f5ttu liikus Rakverest Narva kohtumajja, otsustati n\u00fc\u00fcd sealt tagasi tuua.\nKui kriminaalasi j\u00f5udis l\u00e4inud aasta kevadel Viru maakohtu Rakvere kohtumajja, taandasid end asjast kaks kohtunikku.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Viilma ei n\u00e4e Tammsalul tagasiteed Jaani koguduse \u00f5petajaks   Kuigi Tallinna Jaani koguduse \u00f5petaja kohalt kirikuvalitsuse otsusega vabastatud Jaan Tammsalul v\u00f5ib tulevikus teoreetiliselt olla v\u00f5imalik kandideerida uuesti sellele kohale, siis peapiiskop Urmas Viilma ei n\u00e4e v\u00f5imalust, et Tammsalu selles ametis kunagi j\u00e4tkata saaks. Tammsalu ise j\u00e4tab intervjuus \"Pealtn\u00e4gijale\" siiski otsad lahtiseks.   Jaan Tammsalu on Eesti \u00fcks tuntumaid usutegelasi. Kuressaares s\u00fcndinud noormees \u00f5ppis algul Tallinna Ehitus- ja mehaanikatehnikumis, aga avastas s\u00f5jav\u00e4es olles huvi religiooni vastu ja astus 25-aastasena Usuteaduste Instituuti ning ordineeriti kaks aastat hiljem. Kuni 1992. aastani teenis Tammsalu kodusaarel erinevaid kogudusi, seej\u00e4rel oli tosinkond aastat kiriku\u00f5petaja ja praost Viljandis, kuni 2004. aastal m\u00e4\u00e4rati ta Tallinna Jaani koguduse \u00f5petajaks ja hiljem ka praostiks. Pealinna keskv\u00e4ljakul asuv kirik sai tema k\u00e4e all mitte ainult uue kuue, vaid ka koguduse liikmete arv paisus nagu p\u00e4rmi peal. Tammsalu esines alatihti nii arvamusliidrina meedias kui viis l\u00e4bi teenistusi olulistel t\u00e4htp\u00e4evadel. V\u00e4hesed v\u00f5tsid aga jutuks, et Tammsalu eraelus kordus samal ajal teatav muster. Teema on valus ja kohati seebiooperlik, seet\u00f5ttu k\u00e4ime siinkohal \u00fcle ainult p\u00f5hifaktid. Tammsalu esimene abikaasa ja t\u00e4naseks t\u00e4iskasvanud t\u00fctarde ema oli Kuressaares koguduse t\u00f6\u00f6taja. Esimese abielu k\u00f5rvalt tekkis mehel suhe teise naisega, kes samuti t\u00f6\u00f6tas m\u00f5nda aega koguduse palgal. Tammsalu lahutas ja kolis uue naisega Viljandisse, kuid aastate jooksul tekkisid k\u00f5rvalsuhted, mist\u00f5ttu naisega number kaks ta lahutas, abiellus uuesti ja lahutas j\u00e4lle. Seejuures teist korda pani nad paari Urmas Viilma. Kolmandagi abikaasa leidis Jaan Tammsalu kiriku\u00f5dede hulgast ja viis altari ette 2013. Suhtele sai taas saatuslikuks, kui Tammsalu armus koguduse organisti, kuid ei kiirustanud eelmist abielu lahutama. Kokkuv\u00f5ttes kogunes Eesti luteri kiriku \u00fche esin\u00e4o pea kohale nii palju s\u00fcsi, et peapiiskop Viilma ja kirikuvalitsus ei saanud seda ignoreerida. Viilma s\u00f5nul n\u00f5udis seekord j\u00f5ulisemat reageerimist asjaolu, et Tammsalu kui avaliku elu tegelase t\u00f5ttu on juhtum ka kirikule rohkem avalikkuse t\u00e4helepanu t\u00f5mmanud. \"Antud juhul me ikkagi saame r\u00e4\u00e4kida olukorrast, kus on tegemist olnud paralleelsuhete ja paralleelse eluga, mis ei ole kohe kindlasti moraalselt vaimulikule lubatud,\" \u00fctles Viilma. Ehkki ametlik p\u00f5hjus on truudusetus, tuleb t\u00f5e nimel \u00f6elda, et Tammsalu valikud on tekitanud ka varem kiriku juhtkonnas poleemikat: alustades sellest, et ta liitus vabam\u00fc\u00fcrlastega ja l\u00f5petades sellega, et k\u00e4is Hundisilma talu \u00f5nnistamas ja halbu vaime v\u00e4lja ajamas ka p\u00e4rast seda, kui kaitsepolitsei 2015. aasta s\u00fcgisel Savisaare kodu korruptsiooni kahtluse t\u00f5ttu l\u00e4bi otsis. T\u00e4navu mais leppisid Viilma ja Tammsalu kokku, et viimane taandab end ajutiselt Jaani koguduse \u00f5petaja kohalt, parandab meelt ja lahutab abielu. Kui algul viitas Tammsalu kogudusele teada andes tervislikele p\u00f5hjustele, siis juunis tegi \u00d5htuleht abielurikkumise ja topeltelu avalikuks. Et Tammsalu ei saanud talle antud t\u00e4rminiks abielu lahutatud, otsustas kirikuvalitsus 29. augustil, et mees m\u00e4\u00e4ratakse vikaarvaimulikuks ehk ta kaotab koguduse, kuid v\u00f5ib preestrir\u00fc\u00fcd edasi kanda ja teha vaimulikut\u00f6\u00f6d, kui see on koosk\u00f5lastatud praost Jaak Ausiga. Viilma s\u00f5nul on taas m\u00f5ne koguduse vaimulikuks saamise eeldus, et ta ajab oma isikliku elu korda. \"Jaan Tammsalut on karistatud ehk siis tema vabastamine Tallinna Jaani koguduse \u00f5petaja ametikohalt on olnud temale karistus. Ka kirikus kehtib printsiip, et inimest ei karistata sama teo eest mitu korda, mis t\u00e4hendab seda, et kui ta n\u00fc\u00fcd oma karistuse on k\u00e4tte saanud, siis ta p\u00f5him\u00f5tteliselt on vaba teenimaks mujal kogudust,\" selgitas Viilma. Tammsalu tunnistas \"Pealtn\u00e4gijale\", et ei ole suutnud oma abielusid hoida, oma naisi hoida sellisel viisil, et elu nendega oleks olnud edasi elamist v\u00e4\u00e4rt. K\u00fcsimusele, mis tema kireva eraelu taga on, et sellised asjad juhtuvad, tal vastust ei ole. \"Iga\u00fcks on eraldi elud, eraldi probleemid, eraldi k\u00fcsimused, miks minuga on n\u00f5nda juhtunud. Ma olen lihtsalt \u00f6elnud \u2013 paljude jaoks ehk liiga lihtsalt \u2013 ma olen liiga palju elanud v\u00e4ljapoole, kirikule, kogudustele, kirikute remontidele ja k\u00f5igele sellele. Mul on liiga v\u00e4he olnud aega oma isikliku elu elamiseks, oma perekonnaelu elamiseks, panustamiseks abielusse ja see on mulle k\u00e4tte maksnud,\" kommenteeris vaimulik. \"Need asjad on l\u00e4inud k\u00e4est \u00e4ra, neid asju pole olnud v\u00f5imalik parandada ja siis on tekkinud lootus, et \u00e4kki ma saan hakkama, \u00e4kki ma saan j\u00e4rgmine kord hakkama.\" Ajakirjaniku t\u00f5demusele, et usumees ise peaks justkui olema see moraalne majakas, kelle poole noored inimesed, kes abielluvad, vaatavad ja kelle pealt nad eeskuju v\u00f5tavad, vastas Tammsalu: \"Ka parimad meie hulgast ei suuda k\u00f5iges olla ideaalsed, me ei suuda olla majakad k\u00f5ikidele laevadele ja k\u00f5ikides suundades, lihtsalt ei ole v\u00f5imalik, lihtsalt \u00fches hetkes m\u00f5nes asjas jaks l\u00f5ppeb.\" Tammsalu kinnitab, et on p\u00fc\u00fcdnud n\u00e4idata teed. \"Ja vahel ohkan ja \u00fctlen: \"Mina ei ole jaksanud minna! Ma ei ole suutnud sellega hakkama saada, aga p\u00fc\u00fcdke teie!! Tehke teie veidikene paremini! Ma ei suuda k\u00f5iges! T\u00f5esti ma ei suuda - andke mulle andeks!\"\" P\u00f5hjuseks, miks lahutus viimasest abikaasast nii kaua aega v\u00f5tab, t\u00f5i Tammsalu, et teine pool ei ole tahtnud sellest r\u00e4\u00e4kida ja on palunud end mitte survestada. \"Ma ei taha \u00f5nnetut inimest survestada, ma ei taha peale k\u00e4ia sellise asjaga, ma loodan, et \u00e4kki... Aga siis ma saan aru, et sellest, kas ma olen lahutatud v\u00f5i mitte, s\u00f5ltub otsus, mis minu \u00fcle tehakse. Ja siis ma annan asja sisse sellises vormis, millega ma ei oleks tahtnud elu sees anda seda sisse ehk siis kohtulik lahutus.\" Viilma m\u00f6\u00f6nis, et kui Tammsalu \u00fchel p\u00e4eval nelja kuu p\u00e4rast on ametlikult lahutatud ja astub uuesti abiellu, siis ta teoreetiliselt v\u00f5ib kandideerida ka Jaani koguduse \u00f5petaja kohale. \"Aga kandideerimine ei t\u00e4henda veel selle ametikoha saamist, sest meie kirikuseadustikus on see s\u00e4testatud n\u00f5nda, et kandideerimise avaldused esitatakse peapiiskopile ja peapiiskop annab kandideerimise loa. Ma v\u00f5in k\u00fcll t\u00e4na kinnitada, et minu kogu t\u00e4nase tunnetuse ja teadmise pinnalt, et kui selline olukord peaks tekkima, siis ma ei annaks Jaan Tammsalule luba kandideerida uuesti Tallinna Jaani koguduse \u00f5petaja ametikohale,\" \u00fctles Viilma. Tammsalu vastas Viilma resoluutsusele j\u00e4rgmiselt: \"Seesama peapiiskop, kes on praegu kirikut juhtimas, on siinsamas kirikus, m\u00f5ned aastad tagasi Loodud S\u00f5na \u00f5htul k\u00fcsinud inimestelt, et kas teate, mis sarnasus on inimesel ja k\u00e4rbsel? Mitte keegi ei teadnud, ma ka ei teadnud, ootasin p\u00f5nevusega. Ja siis ta \u00fctles, et m\u00f5lemat on v\u00f5imalik ajalehega maha l\u00fc\u00fca. Ma olen see kolm kuud n\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcdnud \u00fcles \u00e4rgata... Ma olin Muhus \u00fches maamajas, l\u00f5in ka \u00fche k\u00e4rbse maha. Reo, paari minuti p\u00e4rast soputas tiibu ja lendas minema ja tuli \u00f6\u00f6sel mind kiusama. Nii et k\u00f5iki k\u00e4rbseid ka ei ole v\u00f5imalik maha l\u00fc\u00fca ajalehega. M\u00f5ned on visad.\" Tammsalu kahetseb, et tema suhted l\u00e4hedastega on selliselt l\u00e4inud ning see m\u00f5jutab ka koguduse liikmeid. \"Ma kahetsen, et ma olen teinud haiget oma k\u00f5rval olnud inimestele ja segadusse ajanud kogudust ja paljusid inimesi. Oi, kuidas ma oleksin tahtnud, kui ma tagasi vaatan, elada algusest l\u00f5puni \u00fche inimesega koos. Oi, kuidas ma kadestan neid, kes on suutelised seda tegema ka tohutu t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt ja nii edasi, kes ei pea midagi vabanduseks tooma, vaid... Oi, kuidas ma imetlen neid inimesi.\"    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"AVP tippkohtumise avap\u00e4ev k\u00e4sitles demokraatia tulevikku\u00a0TALLINN, 6. september, BNS - Avatud valitsemise partnerluse (AVP) \u00fclemaailmse tippkohtumise esimene p\u00e4ev oli kolmap\u00e4eval t\u00e4is inspireerivaid m\u00f5tteid sellest, kuidas kujundada demokraatlikku \u00fchiskonda l\u00e4bi avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete.\nSessioonid k\u00e4sitlesid mitmesuguseid teemasid, alates demokraatia olukorrast kriisiajal kuni v\u00f5imalusteni, mida pakub digitaalne valitsemine.\nTippkohtumise avapaneelis esinesid riigijuhid ja eksperdid, kes heitsid valgust v\u00e4ljakutsetele ja v\u00f5imalustele, millega demokraatiad kogu maailmas t\u00e4nap\u00e4eval silmitsi seisavad.\n\u201cMe ei saa olla valmis k\u00f5ikideks kriisideks,\" \u00fctles Eesti riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop. \"K\u00fcll aga saame ehitada koos kodanikega sidusat ja kriisikindlat \u00fchiskonda. Selleks, et toetuda kodaniku\u00fchiskonnale kriisides, tuleb usalduse ja koost\u00f6\u00f6 \u00fclesehitamist alustada rahuajal.\"\n\u00dcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid arutelusid keskendus Ukraina \u00fclesehitamisele p\u00e4rast s\u00f5da. Selleks \u00e4\u00e4rmiselt mahukaks t\u00f6\u00f6ks on riigis loodud uuenduslik digilahendus DREAM. Tegemist on avatud platvormiga, mis teeb avalikkusele k\u00e4ttesaadavaks k\u00f5iki taastamise etappe alates rahastamisest kuni ehituseni.\n\"Oluline on tagada, et \u00fclesehitust\u00f6\u00f6de k\u00e4igus v\u00f5etakse arvesse k\u00f5igi ukrainlaste, sealhulgas v\u00e4lismaale asunute h\u00e4\u00e4lt,\" \u00fctles Ukraina vabakonna esindaja Viktor Nestulia. \"Kasutame e-platvormi, et inimesed saaksid avaldada arvamust ja r\u00e4\u00e4kida kaasa oma kodukoha taastamisel.\"\nLisaks arutleti tippkohtumise esimesel p\u00e4eval, kuidas lahendada globaalseid probleeme tehnoloogia abil ja luua \u00fchiskonda, kus tehnoloogiat rakendatakse kodaniku\u00f5iguste teostamiseks ning valitsuste vastutusele v\u00f5tmiseks. Toimus ka korruptsioonivastase v\u00f5itluse teemaline \u00fcmarlaud, mis t\u00f5i kokku k\u00f5rgetasemelised riikide, kodaniku\u00fchiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.\nToimus paneeldiskussioon tehnoloogia ja e-lahenduste rollist hariduses. Panelistina \u00fcles astunud president Kersti Kaljulaidi s\u00f5nul tuleks \u00fchiskonnana kooliharidus \u00fcmber m\u00f5testada. \u201eVanasti andsid \u00f5petajad lastele teadmisi, millele neil muidu ligip\u00e4\u00e4su polnud. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole see enam nii, k\u00f5igil 30 lapsel klassiruumis on erinev teadmiste tase. Peame \u00f5petama lastele \u00fcha rohkem sotsiaalseid oskusi \u2013 empaatiav\u00f5imet, kriitilist m\u00f5tlemist ja v\u00e4itlemisoskust. Kooliharidust peab reformima \u2013 me ei ela enam 18. sajandis, aga klassiruumi vaadates tundub justkui elaksime.\"\nP\u00e4eva viimases sessioonis arutati, kuidas avatud valitsemise partnerlus aitab riikidel olla kerksem. \"Kriisides usaldavad inimesed valitsust tavap\u00e4rasest enam ja just sel ajal on ka kodaniku\u00fchiskonda k\u00f5ige rohkem vaja,\" \u00fctles Avatud \u00dchiskonna Fondide asepresident Salil Shetty.\nSamal teemal debateerisid omavahel ka Eesti keskkoolide v\u00e4itlusmeistrid.\n\"Rahuajal ei lange valitsuse ja kodaniku\u00fchiskonna eesm\u00e4rgid sageli kokku. N\u00e4iteks v\u00f5ivad kodaniku\u00fchiskonna r\u00fchmad n\u00f5uda suuremat avatust ja kaasatust ning reforme. See n\u00f5uab valitsustelt aega ja vaeva. Kriisi ajal moodustatakse aga \u00fchine rinne, et probleeme lahendada,\u201d lisas International Lawyers Project\u2019i valitsemise ja korruptsioonivastase v\u00f5itluse programmi juht Steph Mucai.\nAVP tippkohtumine j\u00e4tkub neljap\u00e4eval inspireerivate arutelude, p\u00f5nevate esinejate ja debattidega.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riigieelarve kulude kokkuhoiuks tuleb v\u00e4hendada ehituseelset b\u00fcrokraatiatPoliitikud r\u00e4\u00e4givad, et kulude kokkuhoiuks on vaja v\u00e4hendada ametnike arvu. See jutt pole siiani tulemust andnud ja ilmselt ei annagi, kui ei muudeta seadusi ja muid \u00f5igusakte, kus vastavad regulatsioonid on kirja pandud, kirjutab\u00a0majandusteaduste doktor, insener\u00a0V\u00e4ino Rajangu.Alustada tuleb riiklike regulatsioonide v\u00e4hendamisest, siis saavutatakse ka ametnike t\u00f6\u00f6koormuse v\u00e4hendamine ja kiireneb menetlusprotsess.\u00a0\u00a0\n1995. aastal taotlesin ja sain kahe hoone ehitamiseks projekteerimisloa (tingimused) 1,5 kuuga. M\u00f5lemad dokumendid olid \u00fchelehek\u00fcljelised, selge sisuga, neis puudusid igasugused kaksipidise t\u00f5lgendamise v\u00f5imalused. J\u00e4rgnenud projektide koostamised ja kinnitamised laabusid ladusalt ja need hooned said kiiresti katuse alla.\n2001. aastal esitasin kohalikule omavalitsusele taotluse \u00fchistu kinnistul juurdeehituse tegemiseks. Vahepealsetel aastatel oli b\u00fcrokraatia vohama hakanud ja see taotlus on siiani rahuldamata. \u00dcle kahek\u00fcmne aasta kestnud menetluse k\u00e4igus on ametnike seisukohad korduvalt muutunud. Seoses seaduste muutmisega on kasvanud ebam\u00e4\u00e4rasus, kas v\u00e4ljastada projekteerimistingimused v\u00f5i hoopis algatada detailplaneeringu koostamine.\nAmetnikud tegid palju t\u00f6\u00f6d, kulutasid arvukalt kalleid t\u00f6\u00f6tunde, meie kui taotlejad\u00a0pidime raiskama aega ja raha ning tulemus on null.\nVahetatud on arvukalt kirju ja toimunud kohtumisi. Koostatud detailplaneering v\u00f5eti vastu, see t\u00e4hendab, et ametnikelt ja kohalikelt juhtidelt saadi heakskiit, kuid j\u00e4i l\u00f5puks volikogus ikkagi kehtestamata. P\u00f5hjuseks poliitiline korruptsioon. Detailplaneeringu vastuv\u00f5tmise ja mittekehtestamisega seotud kirjavahetus koosnes pooltevahelisest 206 kirjast mahuga 442 lehek\u00fclge, millele lisandus veel 564 lehek\u00fclge lisasid.\nSiit j\u00e4reldus: ametnikud tegid palju t\u00f6\u00f6d, kulutasid arvukalt kalleid t\u00f6\u00f6tunde, meie kui taotlejad\u00a0pidime raiskama aega ja raha ning tulemus on null. Teiste s\u00f5nadega: tulemust ei ole, on ainult kulud.\nEhituseelse b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamisega kiireneb majanduselu, kasvavad tulud ja v\u00e4henevad kulud ning suurenevad eeldused riigieelarve tasakaalu saavutamiseks. Siin esitatud n\u00e4ide ei ole ilmselt ainus,\u00a0laia \u00fcldsuse abiga tuleks neid esile tuua ja poliitikutel muutmist vajavad takistused k\u00f5rvaldada."}
{"text":"Blinken teatas rohkem kui miljardi suurusest uuest abist Ukrainale (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 6. september, AFP-STT-BNS \u2013 USA v\u00e4lisminister Antony Blinken teatas kolmap\u00e4eval Kiievi visiidi ajal rohkem kui miljardi dollari suurusest uuest abist Ukrainale, mis tema s\u00f5nul aitab riigi vastur\u00fcnnakule hoogu juurde anda.\n\"T\u00e4na teatame uuest abist, mille kogusumma on \u00fcle miljardi dollari. See sisaldab 665,5 miljonit dollarit uut s\u00f5jalist ja tsiviiljulgeolekuabi,\" s\u00f5nas Blinken pressikonverentsil Ukraina kolleegi Dm\u00f5tro Kulebaga.\n\"President Joe Biden palus mul tulla, et kinnitada veelkord tugevalt meie toetust,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister.\nTelekanali CNN andmetel sisaldab toetuspakett peale s\u00f5jalise abi ka humanitaar- ja finantsabi.\nSamuti peaks abipakett toetama enam kui 200 miljoni dollariga reforme, mis tugevdavad korruptsioonivastaseid meetmeid, \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igussektorit.\nBlinkeni s\u00f5nul v\u00e4ljendab tema visiit Kiievisse j\u00e4tkuvat ja tugevat toetust Ukrainale ning \u00fchtlasi soovivad \u00dchendriigid tagada, et Ukrainal poleks vastur\u00fcnnaku \u00f5nnestumiseks millestki puudus.\n\"Iga kord, kui ma siin olen, rabab mind Ukraina rahva, Ukraina s\u00f5jav\u00e4e ja Ukraina juhtkonna erakordne julgus ja vastupidavus,\" \u00fctles ta enne kohtumist oma Ukraina kolleegi Kulebaga Kiievis.\nBlinkeni s\u00f5nul tuli ta Ukrainasse eelk\u00f5ige selleks, et demonstreerida USA pidevat ja tugevat toetust Ukrainale v\u00f5itluses Venemaa agressiooniga.\n\"N\u00e4eme vastur\u00fcnnaku puhul head edenemist. See on v\u00e4ga keeruline. Tahame olla kindel, et Ukrainal on k\u00f5ik, mida ta vajab mitte ainult vastupealetungi \u00f5nnestumiseks, vaid ka seda, mida ta vajab pikas perspektiivis, et tagada tugev heidutus, tugev kaitsev\u00f5ime,\" \u00fctles ta.\nBlinken saabus Kiievisse kolmap\u00e4eva ennel\u00f5unal, alustades visiiti Kiievis k\u00fclask\u00e4iguga Berkovetsi kalmistule, et austada ukraina langenud kangelaste m\u00e4lestust.\nUSA v\u00e4lisminister k\u00fclastas viimati Ukrainat eelmisel aastal.\nValge Maja m\u00f5istis samal ajal hukka Venemaa uued j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud Ukraina vastu p\u00e4rast seda, kui riigi idaosas sai turul viimastel andmetel surma v\u00e4hemalt 17 inimest.\n\"Need Venemaa j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud r\u00f5hutavad Ukraina rahva toetamise j\u00e4tkamise t\u00e4htsust nende territooriumi kaitsmisel,\" \u00fctles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre igap\u00e4evasel pressikonverentsil.\nRaketid kukkusid Donetski oblastis asuva ligi 70 000 elanikuga Kostjant\u00f5nivka kesklinna m\u00f5ni tund p\u00e4rast seda, kui Blinken Kiievisse saabus.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Blinken teatas rohkem kui miljardi suurusest uuest abist Ukrainale (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 6. september, AFP-STT-BNS \u2013 USA v\u00e4lisminister Antony Blinken teatas kolmap\u00e4eval Kiievi visiidi ajal rohkem kui miljardi dollari suurusest uuest abist Ukrainale, mis tema s\u00f5nul aitab riigi vastur\u00fcnnakule hoogu juurde anda.\n\"T\u00e4na teatame uuest abist, mille kogusumma on \u00fcle miljardi dollari. See sisaldab 665,5 miljonit dollarit uut s\u00f5jalist ja tsiviiljulgeolekuabi,\" s\u00f5nas Blinken pressikonverentsil Ukraina kolleegi Dm\u00f5tro Kulebaga.\n\"President Joe Biden palus mul tulla, et kinnitada veelkord tugevalt meie toetust,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister.\nTelekanali CNN andmetel sisaldab toetuspakett peale s\u00f5jalise abi ka humanitaar- ja finantsabi.\nSamuti peaks abipakett toetama enam kui 200 miljoni dollariga reforme, mis tugevdavad korruptsioonivastaseid meetmeid, \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igussektorit.\nBlinkeni s\u00f5nul v\u00e4ljendab tema visiit Kiievisse j\u00e4tkuvat ja tugevat toetust Ukrainale ning \u00fchtlasi soovivad \u00dchendriigid tagada, et Ukrainal poleks vastur\u00fcnnaku \u00f5nnestumiseks millestki puudus.\n\"Iga kord, kui ma siin olen, rabab mind Ukraina rahva, Ukraina s\u00f5jav\u00e4e ja Ukraina juhtkonna erakordne julgus ja vastupidavus,\" \u00fctles ta enne kohtumist oma Ukraina kolleegi Kulebaga Kiievis.\nBlinkeni s\u00f5nul tuli ta Ukrainasse eelk\u00f5ige selleks, et demonstreerida USA pidevat ja tugevat toetust Ukrainale v\u00f5itluses Venemaa agressiooniga.\n\"N\u00e4eme vastur\u00fcnnaku puhul head edenemist. See on v\u00e4ga keeruline. Tahame olla kindel, et Ukrainal on k\u00f5ik, mida ta vajab mitte ainult vastupealetungi \u00f5nnestumiseks, vaid ka seda, mida ta vajab pikas perspektiivis, et tagada tugev heidutus, tugev kaitsev\u00f5ime,\" \u00fctles ta.\nBlinken saabus Kiievisse kolmap\u00e4eva ennel\u00f5unal, alustades visiiti Kiievis k\u00fclask\u00e4iguga Berkovetsi kalmistule, et austada ukraina langenud kangelaste m\u00e4lestust.\nUSA v\u00e4lisminister k\u00fclastas viimati Ukrainat eelmisel aastal.\nValge Maja m\u00f5istis samal ajal hukka Venemaa uued j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud Ukraina vastu p\u00e4rast seda, kui riigi idaosas sai turul viimastel andmetel surma v\u00e4hemalt 17 inimest.\n\"Need Venemaa j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud r\u00f5hutavad Ukraina rahva toetamise j\u00e4tkamise t\u00e4htsust nende territooriumi kaitsmisel,\" \u00fctles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre igap\u00e4evasel pressikonverentsil.\nRaketid kukkusid Donetski oblastis asuva ligi 70 000 elanikuga Kostjant\u00f5nivka kesklinna m\u00f5ni tund p\u00e4rast seda, kui Blinken Kiievisse saabus.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"TAGATUBA | Kaja Kallasel on j\u00e4\u00e4nud Reformierakonna esimehena k\u00fcmme n\u00e4dalat. Ta peab midagi otsustamaPaljudel on skandaali ajal kahe silma vahele j\u00e4\u00e4nud oluline pisiasi: peaministripartei juhi ametiaja loomulik l\u00f5pp on k\u00e4eulatuses.\nReformierakonna juhatuse, ka erakonna esimehe volitused l\u00f5ppevad 22. novembril. Kui eeldada, et oravate \u00fcldkogu toimub n\u00e4dalavahetusel, peaks see olema hiljemalt 19. novembril. Aega on kaks kuud ja kaks n\u00e4dalat. Et see t\u00e4rmin on juba nii l\u00e4hedal, taipas mitu valitsuse liiget alles ajakirjanikuga vesteldes.\nKaja Kallase s\u00f5nul on sellest veel vara r\u00e4\u00e4kida, aga uuesti kandideerimise v\u00f5i kandideerimata j\u00e4tmise otsust ei saa ka viimasele hetkele j\u00e4tta. Kui ta peaks otsustama loobuda, vajab partei aega, et tuleviku \u00fcle arutleda.\nSkandaaliga pole asi teab mis palju parem v\u00f5i halvem kui n\u00e4dala eest, \u00fcksk\u00f5ik millise osalise m\u00e4tta otsast vaadata. Ehkki Reformierakonna v\u00f5imupartnerite rahvasaadikud lootsid sel n\u00e4dalal toimunud riigikogu erikomisjonide istungitelt vastuseid, mis aitaksid edasi liikuda.\nEesti P\u00e4evaleht v\u00f5ttis uuesti \u00fchendust nende riigikogu liikmetega, kes eelmisel n\u00e4dalal \u00fctlesid, et j\u00e4lgivad, kuidas Kallasel komisjonides l\u00e4heb. \u201eOleks saanud paremini minna,\u201c \u00fctles n\u00fc\u00fcd sotsiaaldemokraat Priit Lomp. Ta lootis, et ehk leiab peaminister veel aega vastuseid anda. \u201eUsaldus tuleb taastada. Vastata tuleb, kuni \u00fchiskond saab ammendavad vastused,\u201c lisas ta.\nK\u00f5iki vastuseid pole\nRaimond Kaljulaid (SDE): \u201eMinu seisukoht on sarnane president Karisega. Selgitusi on k\u00fcll antud, aga k\u00f5iki vastuseid ei ole riigikogu liikmed saanud, olgu nad opositsioonist v\u00f5i koalitsioonist.\u201c Kommunikatsioonivaldkonnas tegutsenuna v\u00f5ttis ta arvustada ka selle, kuidas Kallas skandaalile reageeris. \u201eReaktsioon on olnud m\u00f5nev\u00f5rra emotsionaalne. See on tarbetu. Kui inimene on liider, juht, tuleb j\u00e4\u00e4da rahulikuks, kindlaks,\u201c m\u00e4rkis Kaljulaid.\nKolmas Eesti P\u00e4evalehega r\u00e4\u00e4kinud sotsiaaldemokraat arvas sama. \u201eOled ju ise n\u00e4inud,\u201c nentis ta, andes m\u00f5ista, et kommunikatsioon n\u00e4eb halb v\u00e4lja. \u201eKuidas ta ei suuda teistsugust stiili v\u00f5tta? Langeda Mart Helme l\u00e4llamise tasemele\u2026 See ei ole Eesti peaministri tase. R\u00e4\u00e4gi asjast, anna dokumendid ja mine minema,\u201c lisas allikas. Sama seisukohta v\u00e4ljendas ka \u00fcks Eesti 200 esindaja: \u201eSiin ei ole midagi kommenteerida.\u201c K\u00f5rvalt arvatakse, et Kallas ei suuda end kommunikatsioonis kokku v\u00f5tta sellep\u00e4rast, et asi on isiklik, puudutab tema perekonda.\nLangeda Mart Helme l\u00e4llamise tasemele\u2026 See ei ole Eesti peaministri tase.\nSDE ja Eesti 200 esindajate hoiak on siiski m\u00f5nev\u00f5rra erinev nii taustavestlustes kui ka s\u00f5nav\u00f5ttudes. Sotsiaaldemokraadid peavad president Alar Karise seisukohta halvaks m\u00e4rgiks Kallasele ja kirjutavad sellele kohati ka ise alla nagu Kaljulaidki. Eesti 200-st m\u00e4rgiti, et president tegi tavatu sammu ja valis poole. Nii arvavad ka Kallast toetavad reformierakondlased. Eesti 200-l ja Reformierakonnal on ka sotsideta riigikogus 51 kohta, nagu aeg-ajalt ikka meenutatakse.\nIgor Taro (Eesti 200) arvates ei ole selles skandaalis enam midagi selgusetut. \u201eMeil ei ole talle rohkem k\u00fcsimusi,\u201c lausus v\u00e4rskelt keskkonnakomisjoni esimeheks saanud Taro Kallase kohta. Ta m\u00e4rkis, et ka kaitsepolitseiamet on vastused andnud.\nSamuti Eesti 200 ridadesse kuuluv Peeter Tali osales kapo komisjoni ehk julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil, kus k\u00fcsimust arutati. Esiteks m\u00e4rkis ta, et vastupidi levinud v\u00e4\u00e4rarusaamale Kallas seal ei osalenud. Tali s\u00f5nul levib teinegi v\u00e4\u00e4rarusaam, mida on levitanud Isamaast kapo komisjoni l\u00e4hetatud Aivar Kokk. Selle arusaama kohaselt olevat j\u00e4\u00e4nud ebaselgeks, kas kapo hoiatas Kallast tema abikaasa Venemaa-\u00e4ri p\u00e4rast. Hoiatamine t\u00e4hendanuks, et peaminister pidi sellest \u00e4rist varem teadma. Tali \u00fctles, et Koka v\u00e4ide ei vasta t\u00f5ele. Kas komisjon sai siis kinnituse, et kapo ei ole peaministriga tema abikaasa Venemaa-\u00e4rist r\u00e4\u00e4kinud? Tali viitas komisjoni istungi salajasusele ja sellele, et kui r\u00e4\u00e4giks k\u00e4sitletut edasi, v\u00f5iks ta seadusega pahuksisse minna. \u201eJulgeolekuriski seoses Kaja Kallase ja tema perekonnaga ei ole olnud,\u201c r\u00f5hutas Tali seda, mida ta kapo komisjonis r\u00e4\u00e4gitust k\u00f5ige t\u00e4htsamaks pidas.\nIstungil l\u00e4ks s\u00f5neluseks\nIrja Lutsar (Eesti 200) v\u00e4ljendas kahetsust, et korruptsioonivastase erikomisjoni istungil s\u00f5neluseks l\u00e4ks. \u201eSamas saime tervele reale k\u00fcsimustele vastused. Mina sain mind huvitavatele k\u00fcsimustele vastused,\u201c kinnitas korruptsioonikomisjoni kuuluv Lutsar. Ta lisas, et pole n\u00e4inud p\u00f5hjust, miks peaminister peaks kohe tagasi astuma, ja sama arvavat ka fraktsioonikaaslased.\nNii SDE kui ka Eesti 200 eestvedajad andsid m\u00f5ista, et opositsiooni tegevus m\u00e4ngib pigem Kallase kasuks. \u201eMida rohkem peab Kaja Kallas k\u00e4ima Mart Helme juures, seda parem talle,\u201c m\u00e4rkis \u00fcks sots. Et opositsioon plaanib obstruktsiooni teha v\u00e4hemalt nii kaua, kui Kallas tagasi astub, t\u00e4hendab \u00fche Eesti 200 juhtivpoliitiku s\u00f5nul seda, et otseselt skandaali puudutavad k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad senisega v\u00f5rreldes rohkem tagaplaanile ja domineerima hakkab business as usual. See t\u00e4hendab, et peaministri ja avalikkuse konfliktist v\u00f5ib saada Reformierakonna v\u00e4gikaikavedu vanade vaenlaste EKRE ja Keskerakonnaga, aga ka nendega 2019. aastal valitsuse moodustanud Isamaaga. Seda olukorras, kus opositsiooniparteide endi moraalne pale on k\u00fcsitav, v\u00e4hemalt Reformierakonda, Eesti 200 ja SDE-d valinud inimeste seas.\nMida opositsioon tahab, pole p\u00e4ris selge. \u00d6eldakse, et obstruktsioon j\u00e4tkub v\u00e4hemalt Kallase tagasiastumiseni. See t\u00e4hendab, et Kallase tagasiastumine ei pruugi midagi muuta, ja see v\u00e4hendab valitsusjuhile langevat tagasiastumise survet. \u201eKevadel ei olnud Kaja Kallase teemat absoluutselt laual. Ma ei n\u00e4inud suvel \u00fchtegi s\u00f5nav\u00f5ttu opositsiooni poolt, et see v\u00f5iks l\u00f5ppeda,\u201c \u00fctles Lutsar. Kui opositsioon \u00fctlekski, et Kallase pea vastu annaksid nad t\u00f6\u00f6rahu riigikogus, siis loobuksid nad v\u00f5imalusest j\u00e4tkata muude teemadega seotud ja niigi planeeritud obstruktsiooni. Oleks see m\u00f5istlik v\u00f5i mitte, nii k\u00e4itumiseks ei paista neil soovi olevat. Koalitsioon pole selle p\u00e4rast heitunud, sest k\u00f5ige t\u00e4htsamad asjad saavad l\u00e4bi valu ikkagi tehtud.\nV\u00f5ib-olla teebki opositsioon \u00f5igesti, kui oma n\u00f5udmised just nii s\u00f5nastab, sest vahest ongi neile k\u00f5ige kasulikum see, kui haavatud Kaja Kallas j\u00e4tkab ning veab sellega Reformierakonda ja valitsust p\u00f5hja. Pool kuud p\u00e4rast skandaali puhkemist pole siiski veel m\u00e4rke, et nii v\u00f5iks minna. Vahepeal on avaldatud juba arvamusuuringuid, aga Reformierakonna langusest pole kippu ega k\u00f5ppu. Koalitsioonipartnerid Kallase umbusaldamisega praeguse seisuga kaasa ei l\u00e4heks. Raimond Kaljulaid kirjutas ERR-i portaali arvamusloos, et tal pole vastust k\u00fcsimusele, kas sooviks peaministrit edaspidigi toetada. See aga ei t\u00e4hendavat, et ta oleks valmis Kallase tagandamisega \u00fchinema. \u201eOpositsiooni algatatud umbusaldusega koalitsioonisaadikud kaasa ei l\u00e4he. Ei saa olla korraga koalitsioonis ja opositsioonis. Keskerakond proovis seda eelmises koosseisus ja see l\u00f5ppes neile halvasti,\u201c lausus Kaljulaid.\nRaimond Kaljulaid m\u00e4rkis, et Reformierakonnast kostab k\u00f5rvulukustav vaikus.\nKaljulaid m\u00e4rkis, et Reformierakonnast kostab k\u00f5rvulukustav vaikus. \u201eSee on m\u00f5nes m\u00f5ttes ka loogiline. Keerulises olukorras peabki andma erakonnale aega arutelu pidada,\u201c arvas ta.\nSelleks aruteluks \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju aega pole. Juba septembri l\u00f5puks peaks Reformierakonna volikogu kinnitama l\u00e4heneva \u00fcldkogu valimiskorra. Kui Kallas peaks soovima Euroopa Komisjoni liikmeks saada, kas siis oleks \u00fcldse m\u00f5tet veel kaheks aastaks erakonna esimehe mandaati taotleda? V\u00f5i kandideerida uuesti nimelt sellep\u00e4rast, et oleks, mida vahetuskaubaks kasutada? V\u00f5i j\u00e4\u00e4da nui neljaks peaministriks, kui talle piisavalt atraktiivset t\u00f6\u00f6d v\u00e4lismaal ei leidu? V\u00f5i saata k\u00f5ik kus kurat ja naasta n\u00e4iteks advokaadit\u00f6\u00f6le, mida tehes teenis Kallas enda s\u00f5nul praegusega v\u00f5rreldes \u00fcheksa korda rohkem?\nReformierakonna \u00fche v\u00f5imupartneri ridadesse kuuluv m\u00f5jukas poliitik arvab, et k\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd selles, kas Kallasel viskab \u00fcle v\u00f5i mitte \u2013 pidades silmas skandaali isiklikku iseloomu. \u201eKui ei viska, v\u00f5ib ta sellest isegi tugevamana v\u00e4lja tulla,\u201c arvas allikas. Peagi peaministri selga tabavat nuga ei paista ka kuskilt. Kevadine valimistulemus oli v\u00f5imas. Reformierakonna ladvikusse kuuluvad poliitikud \u00fctlevad, et ega keegi ei l\u00e4he nende esimehele \u00fctlema, mida ta peaks v\u00f5i ei peaks tegema. L\u00e4henev \u00fcldkogu sunnib peaministrit midagi otsustama, ent praegu n\u00e4ib ta oma valikutes \u00fcsna vaba.\nKuidas m\u00f5jutab skandaal Kallase v\u00f5imalikku eurokohta? Tont teab\nKaja Kallase eelk\u00e4ija ja endine Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip \u00fctles ERR-ile antud hinnangus, et see on k\u00f5ige laiema rahvusvahelise meediakajastuse saanud Eestiga seotud skandaal. Et skandaal on \u00fcksjagu v\u00e4lismaist t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud, teatakse ka Stenbocki majas.\nSee ei puutu asja mitte ainult skandaali m\u00f5ju m\u00f5\u00f5tmise, vaid ka Kallase v\u00f5imaliku eurokoha kaliibri m\u00f5ttes.\nEuroopa Parlament kukutab ilmselt l\u00e4bi \u00fche volinikukandidaadi k\u00f5igist kolmest suuremast Euroopa parteiperest. Et liberaalide poolelt v\u00f5iks selleks olla naissoost ekspeaminister, on pigem v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline isegi selle skandaali valguses. Kallasel tasuks siiski ettevaatlik olla, sest kui ka j\u00e4rgmises komisjonis on taas k\u00f5igest viis liberaali, siis on l\u00e4bikukkumise statistiline t\u00f5en\u00e4osus lausa 20%.\nK\u00f5ige m\u00f5jukamaks liberaalide parteipere volinikuks Euroopa Komisjonis ei saaks Kallas ilmselt niikuinii. Kolme parteipere vahel v\u00f5rdselt jaotatavast kolmest juhtiva asepresidendi kohast soovib liberaalide sekka kuuluv Prantsusmaa president Emmanuel Macron omaenda kandidaadile. Seda selleks, et komisjoni ladvikus toimuvaga kiiremini ja paremini kursis olla, nagu arvas \u00fcks Br\u00fcsseli v\u00f5imum\u00e4ngudega kursis isik. Ametis oleva komisjoni koosseisu Prantsusmaalt l\u00e4hetatud siseturu volinik Thierry Breton nimelt ei ole esmases inforingis ja see on prantslastele pinnuks silmas.\nOlukord v\u00f5ib kujuneda teistsuguseks, kui praegune komisjoni president Ursula von der Leyen siiski ei soovi teist ametiaega ning l\u00e4heb hoopis NATO peasekret\u00e4riks ehk kohale, kus USA president Joe Biden teda meeleldi n\u00e4eks. Mida von der Leyen otsustanud on, v\u00f5ib selguda juba j\u00e4rgmisel kolmap\u00e4eval, kui ta peab Strasbourgis europarlamendis aastak\u00f5ne. Sakslase lahkumise puhul v\u00f5ivad prantslased hellitada lootust, et nad saavad uueks presidendiks oma kandidaadi, kuigi see koht tavaliselt suuruselt kolmandale parteiperele ei kuulu. Kui see l\u00e4bi l\u00e4heks, poleks prantslastele liberaalide juhtiva asepresidendi kohta vaja.\nSuurim parteiperedest ehk Euroopa Rahvapartei (EPP) ei ole aga ka Saksamaa praeguses valitsuses esindatud, mist\u00f5ttu on euroliidu suurimal riigil ka v\u00e4hem p\u00f5hjust sellest tavast kinni hoida. Ka suuruselt kolmandas euroliidu riigis Itaalias on EPP esindatus v\u00e4ike, Hispaanias j\u00e4\u00e4vad nad ilmselt vastu varasemaid ootusi sootuks opositsiooni ja Poolas pole EPP juba kaheksa aastat valitsusse p\u00e4\u00e4senud. 20 aastat komisjoni presidendi toolist kinni hoidnud EPP t\u00e4htede seis on kehv. Et juhtivate asepresidentide seas peab olema ka keegi Ida-Euroopast (just sellep\u00e4rast tehti selline koht ka l\u00e4tlasele Valdis Dombrovskisele \u2013 H. K.) ja et kahtlemata peab nende seas olema naine, suurendaks ka Kallase lootust olla \u00fcks t\u00e4htsamatest otsustajatest Br\u00fcsselis.\nAga kogu selles arutlusk\u00e4igus toodud loogika v\u00f5ivad pea peale p\u00f6\u00f6rata j\u00e4rgmise aasta juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tulemused."}
{"text":"Kaja Kallasel on j\u00e4\u00e4nud Reformierakonna esimehena k\u00fcmme n\u00e4dalatPaljudel on skandaali ajal kahe silma vahele j\u00e4\u00e4nud oluline pisiasi: peaministripartei juhi ametiaja loomulik l\u00f5pp on k\u00e4eulatuses.Reformierakonna juhatuse, ka erakonna esimehe volitused l\u00f5ppevad 22. novembril. Kui eeldada, et oravate \u00fcldkogu toimub n\u00e4dalavahetusel, peaks see olema hiljemalt 19. novembril. Aega on kaks kuud ja kaks n\u00e4dalat. Et see t\u00e4rmin on juba nii l\u00e4hedal, taipas mitu valitsuse liiget alles ajakirjanikuga vesteldes.Kaja Kallase s\u00f5nul on sellest veel vara r\u00e4\u00e4kida, aga uuesti kandideerimise v\u00f5i kandideerimata j\u00e4tmise otsust ei saa ka viimasele hetkele j\u00e4tta. Kui ta peaks otsustama loobuda, vajab partei aega, et tuleviku \u00fcle arutleda.Skandaaliga pole asi teab mis palju parem v\u00f5i halvem kui n\u00e4dala eest, \u00fcksk\u00f5ik millise osalise m\u00e4tta otsast vaadata. Ehkki Reformierakonna v\u00f5imupartnerite rahvasaadikud lootsid sel n\u00e4dalal toimunud riigikogu erikomisjonide istungitelt vastuseid, mis aitaksid edasi liikuda.Eesti P\u00e4evaleht v\u00f5ttis uuesti \u00fchendust nende riigikogu liikmetega, kes eelmisel n\u00e4dalal \u00fctlesid, et j\u00e4lgivad, kuidas Kallasel komisjonides l\u00e4heb. \u201eOleks saanud paremini minna,\u201c \u00fctles n\u00fc\u00fcd sotsiaaldemokraat Priit Lomp. Ta lootis, et ehk leiab peaminister veel aega vastuseid anda. \u201eUsaldus tuleb taastada. Vastata tuleb, kuni \u00fchiskond saab ammendavad vastused,\u201c lisas ta.K\u00f5iki vastuseid poleRaimond Kaljulaid (SDE): \u201eMinu seisukoht on sarnane president Karisega. Selgitusi on k\u00fcll antud, aga k\u00f5iki vastuseid ei ole riigikogu liikmed saanud, olgu nad opositsioonist v\u00f5i koalitsioonist.\u201c Kommunikatsioonivaldkonnas tegutsenuna v\u00f5ttis ta arvustada ka selle, kuidas Kallas skandaalile reageeris. \u201eReaktsioon on olnud m\u00f5nev\u00f5rra emotsionaalne. See on tarbetu. Kui inimene on liider, juht, tuleb j\u00e4\u00e4da rahulikuks, kindlaks,\u201c m\u00e4rkis Kaljulaid.Kolmas Eesti P\u00e4evalehega r\u00e4\u00e4kinud sotsiaaldemokraat arvas sama. \u201eOled ju ise n\u00e4inud,\u201c nentis ta, andes m\u00f5ista, et kommunikatsioon n\u00e4eb halb v\u00e4lja. \u201eKuidas ta ei suuda teistsugust stiili v\u00f5tta? Langeda Mart Helme l\u00e4llamise tasemele... See ei ole Eesti peaministri tase. R\u00e4\u00e4gi asjast, anna dokumendid ja mine minema,\u201c lisas allikas. Sama seisukohta v\u00e4ljendas ka \u00fcks Eesti 200 esindaja: \u201eSiin ei ole midagi kommenteerida.\u201c K\u00f5rvalt arvatakse, et Kallas ei suuda end kommunikatsioonis kokku v\u00f5tta sellep\u00e4rast, et asi on isiklik, puudutab tema perekonda.SDE ja Eesti 200 esindajate hoiak on siiski m\u00f5nev\u00f5rra erinev nii taustavestlustes kui ka s\u00f5nav\u00f5ttudes. Sotsiaaldemokraadid peavad president Alar Karise seisukohta halvaks m\u00e4rgiks Kallasele ja kirjutavad sellele kohati ka ise alla nagu Kaljulaidki. Eesti 200-st m\u00e4rgiti, et president tegi tavatu sammu ja valis poole. Nii arvavad ka Kallast toetavad reformierakondlased. Eesti 200-l ja Reformierakonnal on ka sotsideta riigikogus 51 kohta, nagu aegajalt ikka meenutatakse.Igor Taro (Eesti 200) arvates ei ole selles skandaalis enam midagi selgusetut. \u201eMeil ei ole talle rohkem k\u00fcsimusi,\u201c lausus v\u00e4rskelt keskkonnakomisjoni esimeheks saanud Taro Kallase kohta. Ta m\u00e4rkis, et ka kaitsepolitseiamet on vastused andnud.Samuti Eesti 200 ridadesse kuuluv Peeter Tali osales kapo komisjoni ehk julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil, kus k\u00fcsimust arutati. Esiteks m\u00e4rkis ta, et vastupidi levinud v\u00e4\u00e4rarusaamale Kallas seal ei osalenud. Tali s\u00f5nul levib teinegi v\u00e4\u00e4rarusaam, mida on levitanud Isamaast kapo komisjoni l\u00e4hetatud Aivar Kokk. Selle arusaama kohaselt olevat j\u00e4\u00e4nud ebaselgeks, kas kapo hoiatas Kallast tema abikaasa Venemaa-\u00e4ri p\u00e4rast. Hoiatamine t\u00e4hendanuks, et peaminister pidi sellest \u00e4rist varem teadma. Tali \u00fctles, et Koka v\u00e4ide ei vasta t\u00f5ele. Kas komisjon sai siis kinnituse, et kapo ei ole peaministriga tema abikaasa Venemaa-\u00e4rist r\u00e4\u00e4kinud? Tali viitas komisjoni istungi salajasusele ja sellele, et kui r\u00e4\u00e4giks k\u00e4sitletut edasi, v\u00f5iks ta seadusega pahuksisse minna. \u201eJulgeolekuriski seoses Kaja Kallase ja tema perekonnaga ei ole olnud,\u201c r\u00f5hutas Tali seda, mida ta kapo komisjonis r\u00e4\u00e4gitust k\u00f5ige t\u00e4htsamaks pidas.Istungil l\u00e4ks s\u00f5neluseksIrja Lutsar (Eesti 200) v\u00e4ljendas kahetsust, et korruptsioonivastase erikomisjoni istungil s\u00f5neluseks l\u00e4ks. \u201eSamas saime tervele reale k\u00fcsimustele vastused. Mina sain mind huvitavatele k\u00fcsimustele vastused,\u201c kinnitas korruptsioonikomisjoni kuuluv Lutsar. Ta lisas, et pole n\u00e4inud p\u00f5hjust, miks peaminister peaks kohe tagasi astuma, ja sama arvavat ka fraktsioonikaaslased.Nii SDE kui ka Eesti 200 eestvedajad andsid m\u00f5ista, et opositsiooni tegevus m\u00e4ngib pigem Kallase kasuks.\u201eMida rohkem peab Kaja Kallas k\u00e4ima Mart Helme juures, seda parem talle,\u201c m\u00e4rkis \u00fcks sots.Et opositsioon plaanib obstruktsiooni teha v\u00e4hemalt nii kaua, kui Kallas tagasi astub, t\u00e4hendab \u00fche Eesti 200 juhtivpoliitiku s\u00f5nul seda, et otseselt skandaali puudutavad k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad senisega v\u00f5rreldes rohkem tagaplaanile ja domineerima hakkab business as usual. See t\u00e4hendab, et peaministri ja avalikkuse konfliktist v\u00f5ib saada Reformierakonna v\u00e4gikaikavedu vanade vaenlaste EKRE ja Keskerakonnaga, aga ka nendega 2019. aastal valitsuse moodustanud Isamaaga. Seda olukorras, kus opositsiooniparteide endi moraalne pale on k\u00fcsitav, v\u00e4hemalt Reformierakonda, Eesti 200 ja SDE-d valinud inimeste seas.sotsiaaldemokraatMida tahetakse, pole selgeMida opositsioon tahab, pole p\u00e4ris selge. \u00d6eldakse, et obstruktsioon j\u00e4tkub v\u00e4hemalt Kallase tagasiastumiseni. See t\u00e4hendab, et Kallase tagasiastumine ei pruugi midagi muuta, ja see v\u00e4hendab valitsusjuhile langevat tagasiastumise survet.\u201eKevadel ei olnud Kaja Kallase teemat absoluutselt laual. Ma ei n\u00e4inud suvel \u00fchtegi s\u00f5nav\u00f5ttu opositsiooni poolt, et see v\u00f5iks l\u00f5ppeda,\u201c \u00fctles Lutsar.Kui opositsioon \u00fctlekski, et Kallase pea vastu annaksid nad t\u00f6\u00f6rahu riigikogus, siis loobuksid nad v\u00f5imalusest j\u00e4tkata muude teemadega seotud ja niigi planeeritud obstruktsiooni. Oleks see m\u00f5istlik v\u00f5i mitte, nii k\u00e4itumiseks ei paista neil soovi olevat. Koalitsioon pole selle p\u00e4rast heitunud, sest k\u00f5ige t\u00e4htsamad asjad saavad l\u00e4bi valu ikkagi tehtud.V\u00f5ib-olla teebki opositsioon \u00f5igesti, kui oma n\u00f5udmised just nii s\u00f5nastab, sest vahest ongi neile k\u00f5ige kasulikum see, kui haavatud Kaja Kallas j\u00e4tkab ning veab sellega Reformierakonda ja valitsust p\u00f5hja.Juba septembri l\u00f5puks peaks Reformierakonna volikogu kinnitama l\u00e4heneva \u00fcldkogu valimiskorra. Kui Kallas peaks soovima Euroopa Komisjoni liikmeks saada, kas siis oleks \u00fcldse m\u00f5tet veel kaheks aastaks erakonna esimehe mandaati taotleda? V\u00f5i kandideerida uuesti nimelt sellep\u00e4rast, et oleks, mida vahetuskaubaks kasutada? V\u00f5i j\u00e4\u00e4da nui neljaks peaministriks, kui talle piisavalt atraktiivset t\u00f6\u00f6d v\u00e4lismaal ei leidu? V\u00f5i saata k\u00f5ik kus kurat ja naasta n\u00e4iteks advokaadit\u00f6\u00f6le, mida tehes teenis Kallas enda s\u00f5nul praegusega v\u00f5rreldes \u00fcheksa korda rohkem?L\u00e4henev \u00fcldkogu sunnib peaministrit midagi otsustama, ent praegu n\u00e4ib ta oma valikutes \u00fcsna vaba.\u00a0\"Raimond Kaljulaid m\u00e4rkis, et Reformierakonnast kostab k\u00f5rvulukustav vaikus.\"\"Langeda Mart Helme l\u00e4llamise tasemele\u2026 See ei ole Eesti peaministri tase.\"Juba sel kuul saab avapaugu Reformierakonna esimehe valimine.ANAL\u00dc\u00dcS Herman Kelomees;poliitikatoimetaja"}
{"text":"Blinken teatas rohkem kui miljardi suurusest uuest abist Ukrainale (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 7. september, AFP-STT-BNS \u2013 USA v\u00e4lisminister Antony Blinken teatas kolmap\u00e4eval Kiievi visiidi ajal rohkem kui miljardi dollari suurusest uuest abist Ukrainale, mis tema s\u00f5nul aitab riigi vastur\u00fcnnakule hoogu juurde anda.\n\"T\u00e4na teatame uuest abist, mille kogusumma on \u00fcle miljardi dollari. See sisaldab 665,5 miljonit dollarit uut s\u00f5jalist ja tsiviiljulgeolekuabi,\" s\u00f5nas Blinken pressikonverentsil Ukraina kolleegi Dm\u00f5tro Kulebaga.\n\"President Joe Biden palus mul tulla, et kinnitada veelkord tugevalt meie toetust,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister.\nTelekanali CNN andmetel sisaldab toetuspakett peale s\u00f5jalise abi ka humanitaar- ja finantsabi.\nSamuti peaks abipakett toetama enam kui 200 miljoni dollariga reforme, mis tugevdavad korruptsioonivastaseid meetmeid, \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igussektorit.\nPentagon teatas \u00fchtlasi, et\u00a0USA uue s\u00f5jalise abipaketiga saadetakse Ukrainasse esmakordselt vaesestatud uraani sisaldavat soomustl\u00e4bistavat laskemoona.\nM\u00fcrske hakatakse kasutama USA tankides Abrams M1, lisati Pentagoni avalduses.\nUSA ajakirjanduse andmetel on tankid plaanis Ukrainale \u00fcle anda l\u00e4hin\u00e4dalatel. Varem teatas sarnaste m\u00fcrskude tarnimisest tankide Challenger 2 jaoks Suurbritannia.\nV\u00e4ljaanne Wall Street Journal kirjutas juba varem sel n\u00e4dalal, et president Joe Bideni administratsioonis arutati sellise laskemoona tarnimise v\u00f5imalust mitu kuud, kuna muretseti selle m\u00f5ju p\u00e4rast keskkonnale ja tervisele, kuid administratsiooni ametniku s\u00f5nu ei ole praegu t\u00f5siseid takistusi nende tarnimisel.\nBlinkeni s\u00f5nul v\u00e4ljendab tema visiit Kiievisse j\u00e4tkuvat ja tugevat toetust Ukrainale ning \u00fchtlasi soovivad \u00dchendriigid tagada, et Ukrainal poleks vastur\u00fcnnaku \u00f5nnestumiseks millestki puudus.\n\"Iga kord, kui ma siin olen, rabab mind Ukraina rahva, Ukraina s\u00f5jav\u00e4e ja Ukraina juhtkonna erakordne julgus ja vastupidavus,\" \u00fctles ta enne kohtumist oma Ukraina kolleegi Kulebaga Kiievis.\nBlinkeni s\u00f5nul tuli ta Ukrainasse eelk\u00f5ige selleks, et demonstreerida USA pidevat ja tugevat toetust Ukrainale v\u00f5itluses Venemaa agressiooniga.\n\"N\u00e4eme vastur\u00fcnnaku puhul head edenemist. See on v\u00e4ga keeruline. Tahame olla kindel, et Ukrainal on k\u00f5ik, mida ta vajab mitte ainult vastupealetungi \u00f5nnestumiseks, vaid ka seda, mida ta vajab pikas perspektiivis, et tagada tugev heidutus, tugev kaitsev\u00f5ime,\" \u00fctles ta.\nBlinken saabus Kiievisse kolmap\u00e4eva ennel\u00f5unal, alustades visiiti Kiievis k\u00fclask\u00e4iguga Berkovetsi kalmistule, et austada ukraina langenud kangelaste m\u00e4lestust.\nUSA v\u00e4lisminister k\u00fclastas viimati Ukrainat eelmisel aastal.\nValge Maja m\u00f5istis samal ajal hukka Venemaa uued j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud Ukraina vastu p\u00e4rast seda, kui riigi idaosas sai turul viimastel andmetel surma v\u00e4hemalt 17 inimest.\n\"Need Venemaa j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud r\u00f5hutavad Ukraina rahva toetamise j\u00e4tkamise t\u00e4htsust nende territooriumi kaitsmisel,\" \u00fctles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre igap\u00e4evasel pressikonverentsil.\nRaketid kukkusid Donetski oblastis asuva ligi 70 000 elanikuga Kostjant\u00f5nivka kesklinna m\u00f5ni tund p\u00e4rast seda, kui Blinken Kiievisse saabus.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Blinken teatas rohkem kui miljardi suurusest uuest abist Ukrainale (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nKIIEV, 7. september, AFP-STT-BNS \u2013 USA v\u00e4lisminister Antony Blinken teatas kolmap\u00e4eval Kiievi visiidi ajal rohkem kui miljardi dollari suurusest uuest abist Ukrainale, mis tema s\u00f5nul aitab riigi vastur\u00fcnnakule hoogu juurde anda.\n\"T\u00e4na teatame uuest abist, mille kogusumma on \u00fcle miljardi dollari. See sisaldab 665,5 miljonit dollarit uut s\u00f5jalist ja tsiviiljulgeolekuabi,\" s\u00f5nas Blinken pressikonverentsil Ukraina kolleegi Dm\u00f5tro Kulebaga.\n\"President Joe Biden palus mul tulla, et kinnitada veelkord tugevalt meie toetust,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister.\nTelekanali CNN andmetel sisaldab toetuspakett peale s\u00f5jalise abi ka humanitaar- ja finantsabi.\nSamuti peaks abipakett toetama enam kui 200 miljoni dollariga reforme, mis tugevdavad korruptsioonivastaseid meetmeid, \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igussektorit.\nPentagon teatas \u00fchtlasi, et\u00a0USA uue s\u00f5jalise abipaketiga saadetakse Ukrainasse esmakordselt vaesestatud uraani sisaldavat soomustl\u00e4bistavat laskemoona.\nM\u00fcrske hakatakse kasutama USA tankides Abrams M1, lisati Pentagoni avalduses.\nUSA ajakirjanduse andmetel on tankid plaanis Ukrainale \u00fcle anda l\u00e4hin\u00e4dalatel. Varem teatas sarnaste m\u00fcrskude tarnimisest tankide Challenger 2 jaoks Suurbritannia.\nV\u00e4ljaanne Wall Street Journal kirjutas juba varem sel n\u00e4dalal, et president Joe Bideni administratsioonis arutati sellise laskemoona tarnimise v\u00f5imalust mitu kuud, kuna muretseti selle m\u00f5ju p\u00e4rast keskkonnale ja tervisele, kuid administratsiooni ametniku s\u00f5nu ei ole praegu t\u00f5siseid takistusi nende tarnimisel.\nBlinkeni s\u00f5nul v\u00e4ljendab tema visiit Kiievisse j\u00e4tkuvat ja tugevat toetust Ukrainale ning \u00fchtlasi soovivad \u00dchendriigid tagada, et Ukrainal poleks vastur\u00fcnnaku \u00f5nnestumiseks millestki puudus.\n\"Iga kord, kui ma siin olen, rabab mind Ukraina rahva, Ukraina s\u00f5jav\u00e4e ja Ukraina juhtkonna erakordne julgus ja vastupidavus,\" \u00fctles ta enne kohtumist oma Ukraina kolleegi Kulebaga Kiievis.\nBlinkeni s\u00f5nul tuli ta Ukrainasse eelk\u00f5ige selleks, et demonstreerida USA pidevat ja tugevat toetust Ukrainale v\u00f5itluses Venemaa agressiooniga.\n\"N\u00e4eme vastur\u00fcnnaku puhul head edenemist. See on v\u00e4ga keeruline. Tahame olla kindel, et Ukrainal on k\u00f5ik, mida ta vajab mitte ainult vastupealetungi \u00f5nnestumiseks, vaid ka seda, mida ta vajab pikas perspektiivis, et tagada tugev heidutus, tugev kaitsev\u00f5ime,\" \u00fctles ta.\nBlinken saabus Kiievisse kolmap\u00e4eva ennel\u00f5unal, alustades visiiti Kiievis k\u00fclask\u00e4iguga Berkovetsi kalmistule, et austada ukraina langenud kangelaste m\u00e4lestust.\nUSA v\u00e4lisminister k\u00fclastas viimati Ukrainat eelmisel aastal.\nValge Maja m\u00f5istis samal ajal hukka Venemaa uued j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud Ukraina vastu p\u00e4rast seda, kui riigi idaosas sai turul viimastel andmetel surma v\u00e4hemalt 17 inimest.\n\"Need Venemaa j\u00f5hkrad r\u00fcnnakud r\u00f5hutavad Ukraina rahva toetamise j\u00e4tkamise t\u00e4htsust nende territooriumi kaitsmisel,\" \u00fctles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre igap\u00e4evasel pressikonverentsil.\nRaketid kukkusid Donetski oblastis asuva ligi 70 000 elanikuga Kostjant\u00f5nivka kesklinna m\u00f5ni tund p\u00e4rast seda, kui Blinken Kiievisse saabus.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Blinkeni s\u00f5nul ootab Biden huviga l\u00e4hiajal kohtumist Zelensk\u00f5iga (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 7. september, BNS - \u00dchendriikide president Joe Biden ootab l\u00e4hitulevikus kohtumist Ukraina kolleegi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5iga, teatas USA v\u00e4lisminister Anthony Blinken oma Kiievi visiidi ajal.\nUSA v\u00e4lisministri s\u00f5nu vahendas uudisteagentuur UNIAN.\nUSA v\u00e4lisministeeriumi pressiteenistuse teatel m\u00e4rkis Blinken ka, et tuli Ukrainasse Ameerika presidendi palvel.\n\"\u00dchendriikides oleme otsustanud j\u00e4tkata teiega k\u00f5rvuti sammumist. President Biden on palunud mul tulla, et kinnitada oma toetust ja tagada meie ja teiste riikide j\u00f5upingutuste maksimumini viimist vahetute v\u00e4ljakutsete lahendamiseks vastupealetungil. Ma tean, et teie olite isiklikult eelmisel p\u00e4eval eesliinil ja me k\u00f5ik tahame teie hinnangut kuulda,\" \u00fctles Blinken Zelensk\u00f5ile.\nUSA v\u00e4lisminister lisas, et USA n\u00e4eb olulisi edusamme, mida praegu tehakse vastur\u00fcnnakus.\n\"See on v\u00e4ga-v\u00e4ga julgustav,\" s\u00f5nas Blinken.\nBlinken teatas kolmap\u00e4eval Kiievi visiidi ajal rohkem kui miljardi dollari suurusest uuest abist Ukrainale, mis tema s\u00f5nul aitab riigi vastur\u00fcnnakule hoogu juurde anda.\n\"T\u00e4na teatame uuest abist, mille kogusumma on \u00fcle miljardi dollari. See sisaldab 665,5 miljonit dollarit uut s\u00f5jalist ja tsiviiljulgeolekuabi,\" s\u00f5nas Blinken pressikonverentsil Ukraina kolleegi Dm\u00f5tro Kulebaga.\n\"President Joe Biden palus mul tulla, et kinnitada veelkord tugevalt meie toetust,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister.\nTelekanali CNN andmetel sisaldab toetuspakett peale s\u00f5jalise abi ka humanitaar- ja finantsabi.\nSamuti peaks abipakett toetama enam kui 200 miljoni dollariga reforme, mis tugevdavad korruptsioonivastaseid meetmeid, \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igussektorit.\nPentagon teatas \u00fchtlasi, et USA uue s\u00f5jalise abipaketiga saadetakse Ukrainasse esmakordselt vaesestatud uraani sisaldavat soomustl\u00e4bistavat laskemoona.\nM\u00fcrske hakatakse kasutama USA tankides Abrams M1, lisati Pentagoni avalduses.\nUSA ajakirjanduse andmetel on tankid plaanis Ukrainale \u00fcle anda l\u00e4hin\u00e4dalatel. Varem teatas sarnaste m\u00fcrskude tarnimisest tankide Challenger 2 jaoks Suurbritannia.\nV\u00e4ljaanne Wall Street Journal kirjutas juba varem sel n\u00e4dalal, et president Joe Bideni administratsioonis arutati sellise laskemoona tarnimise v\u00f5imalust mitu kuud, kuna muretseti selle m\u00f5ju p\u00e4rast keskkonnale ja tervisele, kuid administratsiooni ametniku s\u00f5nu ei ole praegu t\u00f5siseid takistusi nende tarnimisel.\nBlinkeni s\u00f5nul v\u00e4ljendab tema visiit Kiievisse j\u00e4tkuvat ja tugevat toetust Ukrainale ning \u00fchtlasi soovivad \u00dchendriigid tagada, et Ukrainal poleks vastur\u00fcnnaku \u00f5nnestumiseks millestki puudus.\n\"Iga kord, kui ma siin olen, rabab mind siinse rahva, s\u00f5jav\u00e4e ja juhtkonna erakordne julgus ja vastupidavus,\" \u00fctles v\u00e4lisminister enne kohtumist oma Ukraina kolleegi Kulebaga Kiievis.\nBaltic News Service"}
{"text":"Blinkeni s\u00f5nul ootab Biden huviga l\u00e4hiajal kohtumist Zelensk\u00f5iga (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 7. september, BNS - \u00dchendriikide president Joe Biden ootab l\u00e4hitulevikus kohtumist Ukraina kolleegi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5iga, teatas USA v\u00e4lisminister Anthony Blinken oma Kiievi visiidi ajal.\nUSA v\u00e4lisministri s\u00f5nu vahendas uudisteagentuur UNIAN.\nUSA v\u00e4lisministeeriumi pressiteenistuse teatel m\u00e4rkis Blinken ka, et tuli Ukrainasse Ameerika presidendi palvel.\n\"\u00dchendriikides oleme otsustanud j\u00e4tkata teiega k\u00f5rvuti sammumist. President Biden on palunud mul tulla, et kinnitada oma toetust ja tagada meie ja teiste riikide j\u00f5upingutuste maksimumini viimist vahetute v\u00e4ljakutsete lahendamiseks vastupealetungil. Ma tean, et teie olite isiklikult eelmisel p\u00e4eval eesliinil ja me k\u00f5ik tahame teie hinnangut kuulda,\" \u00fctles Blinken Zelensk\u00f5ile.\nUSA v\u00e4lisminister lisas, et USA n\u00e4eb olulisi edusamme, mida praegu tehakse vastur\u00fcnnakus.\n\"See on v\u00e4ga-v\u00e4ga julgustav,\" s\u00f5nas Blinken.\nBlinken teatas kolmap\u00e4eval Kiievi visiidi ajal rohkem kui miljardi dollari suurusest uuest abist Ukrainale, mis tema s\u00f5nul aitab riigi vastur\u00fcnnakule hoogu juurde anda.\n\"T\u00e4na teatame uuest abist, mille kogusumma on \u00fcle miljardi dollari. See sisaldab 665,5 miljonit dollarit uut s\u00f5jalist ja tsiviiljulgeolekuabi,\" s\u00f5nas Blinken pressikonverentsil Ukraina kolleegi Dm\u00f5tro Kulebaga.\n\"President Joe Biden palus mul tulla, et kinnitada veelkord tugevalt meie toetust,\" \u00fctles USA v\u00e4lisminister.\nTelekanali CNN andmetel sisaldab toetuspakett peale s\u00f5jalise abi ka humanitaar- ja finantsabi.\nSamuti peaks abipakett toetama enam kui 200 miljoni dollariga reforme, mis tugevdavad korruptsioonivastaseid meetmeid, \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet ja \u00f5igussektorit.\nPentagon teatas \u00fchtlasi, et USA uue s\u00f5jalise abipaketiga saadetakse Ukrainasse esmakordselt vaesestatud uraani sisaldavat soomustl\u00e4bistavat laskemoona.\nM\u00fcrske hakatakse kasutama USA tankides Abrams M1, lisati Pentagoni avalduses.\nUSA ajakirjanduse andmetel on tankid plaanis Ukrainale \u00fcle anda l\u00e4hin\u00e4dalatel. Varem teatas sarnaste m\u00fcrskude tarnimisest tankide Challenger 2 jaoks Suurbritannia.\nV\u00e4ljaanne Wall Street Journal kirjutas juba varem sel n\u00e4dalal, et president Joe Bideni administratsioonis arutati sellise laskemoona tarnimise v\u00f5imalust mitu kuud, kuna muretseti selle m\u00f5ju p\u00e4rast keskkonnale ja tervisele, kuid administratsiooni ametniku s\u00f5nu ei ole praegu t\u00f5siseid takistusi nende tarnimisel.\nBlinkeni s\u00f5nul v\u00e4ljendab tema visiit Kiievisse j\u00e4tkuvat ja tugevat toetust Ukrainale ning \u00fchtlasi soovivad \u00dchendriigid tagada, et Ukrainal poleks vastur\u00fcnnaku \u00f5nnestumiseks millestki puudus.\n\"Iga kord, kui ma siin olen, rabab mind siinse rahva, s\u00f5jav\u00e4e ja juhtkonna erakordne julgus ja vastupidavus,\" \u00fctles v\u00e4lisminister enne kohtumist oma Ukraina kolleegi Kulebaga Kiievis.\nBaltic News Service"}
{"text":"Prantsuse staar Emmanuelle B\u00e9art: olin intsesti ohverPrantsuse n\u00e4itlejanna Emmanuelle B\u00e9art paljastas uues dokumentaalfilmis, et ta langes lapsena intsesti ohvriks.B\u00e9art, kes p\u00e4lvis 1986. aasta filmi \u00abManon des Sources\u00bb\u00a0eest ihaldatud C\u00e9sari filmiauhinna, ei nimeta oma v\u00e4idetavat kuritarvitajat dokumentaalfilmis \u00abUn silence si retentissant\u00bb (\u00abSelline k\u00f5lav vaikus\u00bb), mille kaasre\u017eiss\u00f6\u00f6r ta on, teatab BBC.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Emmanuelle Be\u0301art (@emmanuellebeart)\n\nB\u00e9art \u00fctles, et ta ei tahtnud esialgu endast r\u00e4\u00e4kida, vaid ainult teistest intsesti ohvritest, kelle lood on filmis.\n\u00abKuid nende ausus ja julgus tekitasid minus soovi ka s\u00f5na v\u00f5tta,\u00bb s\u00f5nas prantslanna.\nPressikonverentsil 5. septembril \u00fctles re\u017eiss\u00f6\u00f6r Anastasia Mikova, et\u00a0r\u00fcndaja ei olnud B\u00e9arti isa.\nN\u00e4itlejanna nimel, kes kohal polnud, \u00fctles Mikova, et B\u00e9art ei nimeta oma v\u00e4givallatsejat, sest see polnud filmi p\u00f5hiteema.\nDokumentaalfilmi linastus pressis\u00fcndmusel ja kuulda oli ka B\u00e9arti\u00a0lindistatud s\u00f5nav\u00f5ttu, kes p\u00f6\u00f6rdus v\u00e4idetava v\u00e4givallatseja poole: \u00abKuna mu isa, mu ema ja mu s\u00f5brad ei m\u00e4rganud midagi, saite seda uuesti teha ja te tegite seda \u00fcle nelja aasta\u00bb.\nB\u00e9art\u2019i s\u00f5nul p\u00e4\u00e4stis\u00a0ta intsestist l\u00f5puks\u00a0vanaema.\nIntsestist r\u00e4\u00e4kiv dokumentaalfilm j\u00f5uab eetrisse 24. septembril Prantsusmaa M6 kanalil.\u00a0\n60-aastane Prantsuse staar on osalenud k\u00fcmnetes filmides p\u00e4rast seda, kui ta linateoses\u00a0\u00abManon des Sources\u00bb Yves Montandi k\u00f5rval k\u00e4ttemaksjast t\u00fctrena kuulsust kogus.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by ????.?? (@prettygirlzlyfe)\n\nLisaks C\u00e9sari v\u00f5idule on ta veel seitse korda nomineeritud Prantsusmaa filmiauhindadele, kaasa arvatud filmide eest \u00abNelly & Monsieur Arnaud\u00bb ja \u00abUn amour interdit\u00bb.\nB\u00e9art on rahvusvahelisele publikule ilmselt enim tuntud IMFi agendi Claire Phelpsi kehastamisest\u00a01996. aasta Hollywoodi hitis \u00abMission: Impossible\u00bb (\u00abV\u00f5imatu missioon\u00bb), mille peategelast v\u00e4liagent Ethan Hunti kehastab Tom Cruise.\nMission: Impossible (1996)\nTom Cruise (Ethan Hunt) was 33\nJon Voight (Jim Phelps) was 56\nEmmanuelle B\u00e9art (Claire Phelps) was 32\n1 year difference with Cruise\n24 year difference with Voight pic.twitter.com\/2ypxOaCt9A\n\u2014 Hector Navarro (@Hectorisfunny) July 26, 2018\n\n\n\u00abMission:Impossible\u00bb filmiseerias on n\u00fc\u00fcdseks kokku kaheksa linateost.\nB\u00e9art m\u00e4ngis koos inglasest n\u00e4itleja Rufus Sewelliga ka filmis \u00abVinyan\u00bb (2008), mis r\u00e4\u00e4gib j\u00f5ukast paarist Jeanne\u2019ist ja Paulist, kes kaotasid oma poja Joshua 2004. aasta India ookeani maav\u00e4rinale j\u00e4rgnenud tsunamis. Nad arvavad, et poeg on elus ja asuvad teda otsima, kuid satuvad\u00a0v\u00e4ljapressijate l\u00f5ksu.\nEmmanuelle B\u00e9art s\u00fcndis 14. augustil 1963 Emmanuelle B\u00e9hart-Hassonina Prantsuse Rivieras St Tropezis Horvaatia, Kreeka ja Malta p\u00e4ritolu endise\u00a0modelli Genevi\u00e8ve Gal\u00e9a ja laulja\u00a0Guy B\u00e9hart-Hassoni t\u00fctrena. Tema Egiptuse juurtega isa perekond oli sefardi juudi p\u00e4ritolu, kes p\u00f5genes Liibanoni.\nTal on isapoolne pool\u00f5de \u00c8ve (s\u00fcndinud 1959) ja ema poolt kuus poolvenda ja-\u00f5de: Ivan, Sarah ja Mikis Cerieix tema ema suhtest Jean-Yves Cerieix\u2019e ja Olivier Guespiniga, Lison ja Charlotte ema suhtest Jean-Jacques Guespiniga.\nHilises teismeeas veetis ta suvepuhkuse oma isa l\u00e4hedase s\u00f5bra inglise keelt k\u00f5neleva pere juures Kanadas Montrealis. Ta peatus Beverly Melleni ja William Sofini ning nende kahe lapse Andrew ja Sean Sofini juures.\nB\u00e9art astus seal \u00fclikooli Coll\u00e8ge International Marie de France'i, kus\u00a0\u00f5ppis sotsiaalteadust ja keeli. Tema ja nimetatud pere on j\u00e4\u00e4nud l\u00e4hedasteks s\u00f5pradeks.\nN\u00e4itlejanna oli 1993 \u2013 1995 abielus Prantsuse n\u00e4itleja ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Daniel Auteuil\u2019ga ning 2008 \u2013 2011 Prantsuse n\u00e4itleja Micha\u00ebl Coheniga. Alates 2011. aastast on ta elukaaslane re\u017eiss\u00f6\u00f6r Fr\u00e9d\u00e9ric Chaudier.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Emmanuelle B\u00e9art (@emmanuelle.beart)\n\nN\u00e4itlejannal on kolm last: 1993. aastal s\u00fcndinud Nelly Auteuil, 1996. aastal s\u00fcndinud Johan Moreau ja 2009. aastal Etioopiast adopteeritud Surafel.\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\nView this post on Instagram\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\u00a0\n\nA post shared by Emmanuelle Be\u0301art (@emmanuellebeart)\n\n"}
{"text":"V\u00e4hendame ehituseelset b\u00fcrokraatiatPoliitikud r\u00e4\u00e4givad, et kulude kokkuhoiuks on vaja v\u00e4hendada ametnike arvu. See jutt pole siiani tulemust andnud ja ilmselt ei annagi, kui ei muudeta seadusi ja muid \u00f5igusakte, kus vastavad regulatsioonid on kirja pandud.1995. aastal taotlesin ja sain kahe hoone ehitamiseks projekteerimisloa (tingimused) 1,5 kuuga. M\u00f5lemad dokumendid olid \u00fchelehek\u00fcljelised, selge sisuga, neis puudusid igasugused kaksipidise t\u00f5lgendamise v\u00f5imalused. J\u00e4rgnenud projektide koostamised ja kinnitamised laabusid ladusalt ja need hooned said kiiresti katuse alla.2001. aastal esitasin kohalikule omavalitsusele taotluse \u00fchistu kinnistul juurdeehituse tegemiseks. Vahepealsetel aastatel oli b\u00fcrokraatia vohama hakanud ja see taotlus on siiani rahuldamata. \u00dcle kahek\u00fcmne aasta kestnud menetluse k\u00e4igus on ametnike seisukohad korduvalt muutunud. Seoses seaduste muutmisega on kasvanud ebam\u00e4\u00e4rasus, kas v\u00e4ljastada projekteerimistingimused v\u00f5i hoopis algatada detailplaneeringu koostamine.Vahetatud on arvukalt kirju ja toimunud kohtumisi. Koostatud detailplaneering v\u00f5eti vastu, see t\u00e4hendab, et ametnikelt ja kohalikelt juhtidelt saadi heakskiit, kuid j\u00e4i l\u00f5puks volikogus ikkagi kehtestamata.P\u00f5hjuseks poliitiline korruptsioon. Detailplaneeringu vastuv\u00f5tmise ja mittekehtestamisega seotud kirjavahetus koosnes pooltevahelisest 206 kirjast mahuga 442 lehek\u00fclge, millele lisandus veel 564 lehek\u00fclge lisasid.Siit j\u00e4reldus: ametnikud tegid palju t\u00f6\u00f6d, kulutasid arvukalt kalleid t\u00f6\u00f6tunde, meie kui taotlejad pidime raiskama aega ja raha ning tulemus on null. Teiste s\u00f5nadega: tulemust ei ole, on ainult kulud.V\u00c4INO RAJANGU, majandusteaduste doktor, elektriinsener"}
{"text":"Siret Kotkale pakuti omal ajal maaeluministri ametikohtaEilne Eesti Ekspress teeb tagasivaate J\u00fcri Ratase peaministriaastatele ja perioodile, mil ta juhtis keskerakonda. Muu hulgas mainitakse artiklis, et 2016. aasta s\u00fcgisel tegi peaministriks saanud Ratas l\u00e4\u00e4nevirulasest toonasele riigikogu liikmele Siret Kotkale ettepaneku asuda maaeluministri ametikohale. Eesti Ekspressi andmetel l\u00fckanud Siret Kotka aga ettepaneku tagasi ja pakkunud v\u00e4lja m\u00f5tte, et ministriks v\u00f5iks saada tema toonane elukaaslane Martin Repinski.Repinskist saigi maaeluminister, kuid ainult 14 p\u00e4evaks - kohe p\u00e4rast tema ametisse asumist selgus, et Repinskile kuulunud kitsefarmis \u00abtoodetud\u00bb juust p\u00e4rineb tegelikult hoopis Hollandist ja Eestis vahetati v\u00e4lja vaid toote etikett. Lisaks selgus, et Repinski oli nooruses s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud kelmuses.Praeguseks on Siret Kotka ja Martin Repinski abielu lahutatud, m\u00f5lemad on ka teatanud, et loobuvad poliitikast. J\u00fcri Ratas on aga viimaseid p\u00e4evi keskerakonna esimees - ka tema on avaldanud soovi v\u00e4hemalt erakonna juhtimisest taanduda.T\u00e4navustel riigikogu valimistel esinduskogust v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud Siret Kotka juhib praegu veel siiski keskerakonna L\u00e4\u00e4ne-Viru piirkonda ja on V\u00e4ike-Maarja vallavolikogu liige. Vaatamata suurest poliitikast taandumisele on Kotka Virumaa Teatajale \u00f6elnud, et eelseisvatel keskerakonna esimehe valimistel ei toeta ta mitte J\u00fcri Ratase leeri kuuluvat Tanel Kiike, vaid Tallinna linnapead Mihhail K\u00f5lvartit. (VT)Siret Kotkast v\u00f5inuks 2016. aastal saada maaeluminister, kui ta J\u00fcri Ratase pakkumise vastu v\u00f5tnuks."}
{"text":"OTSEBLOGI | Kindralstaap: Ukraina v\u00e4ed saavutasid edu Robot\u00f5ne-Novoprokopivka suunalUkraina relvaj\u00f5udude kindralstaabi esindaja Pavlo Kovalt\u0161uk teatas, et Ukraina v\u00e4ed saavutasid edu l\u00f5unarindel Robot\u00f5ne-Novoprokopivka suunal.\n\u201eSaavutati edu Robot\u00f5ne-Novoprokopivka suunal, kindlustatakse end saavutatud joontel,\u201c teatas Kovalt\u0161uk.\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i k\u00fclastas eile lahingubrigaade, mis kaitsevad Ukrainat Donetski operatiiv-taktikalise grupi osana.\n\u201eT\u00f6\u00f6visiidi k\u00e4igus Donetski oblastisse k\u00fclastas president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i Donetski operatiiv-taktikalise grupi osana Ukraina suver\u00e4\u00e4nsust ja territoriaalset terviklikkust kaitsvate s\u00f5jav\u00e4e\u00fcksuste komandopunkte,\u201c teatas presidendikantselei.\nKomand\u00f6rid andsid Zelensk\u00f5ile \u00fclevaate operatiivolukorrast rindel.\n16:52\n16:52\nVenemaa l\u00fckkab Ukraina piiri \u00e4\u00e4res kohalikud valimised edasi\nVene v\u00f5imud teatasid teisip\u00e4eval, et l\u00fckkavad drooni- ja suurt\u00fckir\u00fcnnaku ohu t\u00f5ttu kahes Belgorodi piirkonnas edasi kohalikud valimised.\nwww.delfi.ee\n14:30\nVIDEO | Avaldati salvestus Vene drooni plahvatusest Rumeenias\n\u201eVideos on kuulda selle drooni h\u00e4\u00e4lt. See lisas enne l\u00f6\u00f6ki mootori p\u00f6\u00f6rdeid, mis on Shahed-136-le iseloomulik hetkel, kui see sihtm\u00e4rgile l\u00f6\u00f6gi annab. L\u00f6\u00f6gi ajal ei t\u00f6\u00f6tanud \u00f5hut\u00f5rje, mis t\u00e4hendab, et droon andis l\u00f6\u00f6gi just Rumeenia territooriumile, venemaalased programmeerisid selle nii,\u201c kirjutas Sternenko.\ndelfi.ee\n13:21\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i omistas kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) \u00fclemale K\u00f5r\u00f5lo Budanovile kindralleitnandi auastme.\nVastav ukaas avaldati presidendi veebilehel, vahendab UNIAN.\n\u201eOmistada Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse \u00fclemale, kindralmajor K\u00f5r\u00f5lo Budanovile kindralleitnandi s\u00f5jav\u00e4eline auaste,\u201d \u00f6eldakse ukaasis.\nT\u00e4na t\u00e4histatakse Ukrainas s\u00f5jav\u00e4eluurajate p\u00e4eva.\n\u0423\u041a\u0410\u0417 \u041f\u0420\u0415\u0417\u0418\u0414\u0415\u041d\u0422\u0410 \u0423\u041a\u0420\u0410\u0407\u041d\u0418 \u2116564\/2023 \u2014 \u041e\u0444\u0456\u0446\u0456\u0439\u043d\u0435 \u0456\u043d\u0442\u0435\u0440\u043d\u0435\u0442-\u043f\u0440\u0435\u0434\u0441\u0442\u0430\u0432\u043d\u0438\u0446\u0442\u0432\u043e \u041f\u0440\u0435\u0437\u0438\u0434\u0435\u043d\u0442\u0430 \u0423\u043a\u0440\u0430\u0457\u043d\u0438\n\u041f\u0440\u043e \u043f\u0440\u0438\u0441\u0432\u043e\u0454\u043d\u043d\u044f \u0432\u0456\u0439\u0441\u044c\u043a\u043e\u0432\u043e\u0433\u043e \u0437\u0432\u0430\u043d\u043d\u044f\nwww.president.gov.ua\n13:03\nKreml: vaesestatud uraani sisaldavate relvade kasutamine on viinud v\u00e4hi ja teiste haiguste galopeeriva kasvuni\n\u201eSee on halb. Seda on ajaloos juba olnud, Euroopa uues ajaloos. Neid m\u00fcrske kasutati aktiivselt Jugoslaavias. Nende m\u00fcrskude kasutamisel olid v\u00e4ga ja v\u00e4ga kurvad tagaj\u00e4rjed, mis on fikseeritud isegi rahvusvaheliste organisatsioonide poolt,\u201c \u00fctles Peskov t\u00e4na ajakirjanikele, vahendab Interfax.\ndelfi.ee\n11:55\nStoltenberg: NATO-l ei ole informatsiooni, mis viitaks Venemaa tahtlikule r\u00fcnnakule Rumeenia vastu\nNATO peasekret\u00e4r Jens Stoltenberg \u00fctles Euroopa Parlamendi ees, et NATO-l ei ole viiteid sellele, et Rumeenia territooriumil leitud drooni t\u00fckid oleksid Moskva tahtliku Rumeenia-vastase r\u00fcnnaku tagaj\u00e4rg.\ndelfi.ee\n16:52\n10:47\nMoskvat kaitsva \u00f5hut\u00f5rjearmee \u00fclem on vahi all altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eest\nTASS teatas, et kriminaalasi, mille j\u00e4rgi v\u00f5ib kindralit oodata kuni 15-aastane vanglakaristus, algatati t\u00e4navu juulis. Ogijenko on vahi all v\u00e4hemalt kuni 27. novembrini.\ndelfi.ee\n10:21\nUkraina relvaj\u00f5udude kindralstaabi esindaja Andri Kovaljov teatas, et Ukraina v\u00e4ed saavutasid edu Robot\u00f5nest l\u00f5unas ja Verbovest l\u00e4\u00e4nes ning kindlustavad end uutel joontel.\n09:10\nVIDEO | Kuleba ja Blinken meenutasid Kiievi McDonald\u2019sis tudengip\u00f5lve pohmellitoitu\nUkraina ja USA v\u00e4lisministrid Dm\u00f5tro Kuleba ja Antony Blinken k\u00fclastasid Kiievis McDonald\u2019sit.\ndelfi.ee\n08:43\nVene okupandid lasid \u00f6\u00f6sel v\u00e4lja 33 kamikaze-drooni Shahed, millest Ukraina \u00f5hut\u00f5rje h\u00e4vitas 25, teatasid Ukraina \u00f5huj\u00f5ud.\nR\u00fcnnati Sum\u00f5 ja Odessa oblastit mitme grupi droonidega p\u00f5hja-, kagu- ja l\u00f5unasuunast ehk Kurskist, Primorsko-Ahtarskist ja Krimmi T\u0161auda neemelt.\n08:24\nBlinken teatas Kiievis USA uuest miljardi dollari suurusest abist Ukrainale\nUSA v\u00e4lisminister Antony Blinken tegi eile Kiievis teatavaks enam kui miljardi dollari suuruse uue abipaketi Ukrainale, mis tema s\u00f5nul peaks Ukraina vastupealetungile hoogu andma.\ndelfi.ee\n16:52\n07:51\nVenemaa andis \u00f6\u00f6sel j\u00e4rjekordse l\u00f6\u00f6gi Odessa oblasti sadamate pihta. Droonir\u00fcnnak kestis kolm tundi.\n\u201eSee on juba neljas r\u00fcnnak Izmajili rajoonile viimase viie p\u00e4eva jooksul. Shahedide t\u00e4nase pealelennu tagaj\u00e4rjel on mitmes asulas kahjustada saanud tsiviil- ja sadamainfrastruktuuri objektid, elevaator ja administratiivhoone,\u201d teatas Odessa oblasti s\u00f5jaadministratsiooni juht Oleh Kiper.\nKiperi s\u00f5nul sai \u00fcks tsiviilisik kannatada.\n07:36\nVenemaa Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev teatas Telegramis, et alla tulistati kaks drooni: \u00fcks teel Doni-\u00e4\u00e4rsesse Rostovisse ja teine kesklinnas.\n\u201eT\u00e4psustatud informatsiooni j\u00e4rgi tulistati \u00f5hut\u00f5rjevahenditega alla kaks drooni. \u00dcks kukkus v\u00e4ljaspoole linna Rostovi l\u00e4\u00e4neosas ja teine kesklinna Pu\u0161kini t\u00e4nav 42 piirkonda. Kannatada sai \u00fcks inimene,\u201d kirjutas Golubev, vahendab Interfax.\nGolubev t\u00e4psustas, et kannatanul on l\u00f5ikehaavad jalgadel. Ta sai arstiabi, aga haiglasse paigutamisest keeldus.\nLisaks sellele said Golubevi s\u00f5nul kahjustada mitu autot ja kolm hoonet \u2013 fassaadid ja aknad.\nTelegrami kanal \"Shot\" teatas, et Rostovi elanikud kuulsid Pu\u0161kini t\u00e4nava piirkonnas kolme k\u00f5va pauku ja n\u00e4gid suitsusammast. Selle koha l\u00e4hedal asub Venemaa l\u00f5una s\u00f5jav\u00e4eringkonna staap.\nMoskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et \u00f5hut\u00f5rje h\u00e4vitas Moskvasse lennanud drooni Ramenskoje linnaringkonnas.Purustusi ega kannatanuid Sobjanini s\u00f5nul ei ole.\"Shoti\" teatel on kahjustusi Dessatnaja t\u00e4naval, mis asub \u017dukovski lennuv\u00e4lja k\u00f5rval.\nKolme drooni h\u00e4vitamisest teatas ka Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz.\n\"Shoti\" andmetel said kahjustada raudteejaama Brjansk I hoone, raudteejaamaesine v\u00e4ljak ja mitu autot.\n16:52\n16:52\n16:52\n16:52\n16:52\n16:52\n16:52"}
{"text":"Kohus ei tuvastanud RIK-i amentike tegevuses kuritegusidTALLINN, 7. september, BNS \u2013 Tallinna ringkonnakohus j\u00e4ttis teisip\u00e4eval muutmata kohtuotsuse, millega m\u00f5isteti Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskuse (RIK) ametnikud \u00f5igeks, kuna kohus ei tuvastanud altk\u00e4emaksu andmist ja v\u00f5tmist RIK-i ametnike poolt riigihangete korraldamisel.\nRingkonnakohus ei rahuldanud riigiprokur\u00f6r Vahur Verte apellatsioonkaebust, milles ta vaidlustas Harju maakohtu mullu 20. detsembril tehtud \u00f5igeksm\u00f5istva otsuse.\nKriminaalasjas oli esitatud s\u00fc\u00fcdistus erinevatele f\u00fc\u00fcsilistele ja juriidilistele isikutele riigihangete seaduse rikkumises hanketingimuste koostamisel teatud pakkujate eelistamiseks ja soodustingimuste loomiseks ning selle eest altk\u00e4emaksu andmises ja v\u00f5tmises.\nS\u00fc\u00fcdistus puudutas Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskuse poolt korraldatud riigihankeid aastatel 2013-2017 erinevatele riigiasutustele s\u00fcle- ja lauaarvutite ning monitoride ostmiseks ja liisimiseks, aga samuti nende alusel s\u00f5lmitud raamlepinguid \u00a0 ja minikonkursse. \u00a0\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt s\u00f5lmisid RIK arvutit\u00f6\u00f6koha halduse talituse juhataja Janek Nozdrenko ja infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Mitt kokkuleppe Green IT O\u00dc juhataja Margo Lubergiga, mille kohaselt arvestatakse v\u00f5imalikult suurel m\u00e4\u00e4ral \u00e4ri\u00fchingu huvidega riigihanke alusdokumentide koostamisel, hangete hindamisel ja tellitud toodete vastuv\u00f5tmisel.\nS\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi tellis Green IT vastutasuks Mitile ja Nozdrenkole kuuluvatelt \u00e4ri\u00fchingutelt erinevaid teenuseid kokku summas 39 148 eurot. Hangete ettevalmistamisel pidi kokkuleppe kohaselt abistama Green IT poolt palgatud Margus Nurk oma \u00e4ri\u00fchingu Idejamos kaudu, kes osutas Green IT-le n\u00f5ustamisteenust summas 77 516 eurot, m\u00e4rkis s\u00fc\u00fcdistus.\nV\u00e4idetavalt samasuguse kokkuleppe riigihangetel korraldamisel s\u00f5lmisid RIK-i esindajad ka AS-iga ATEA ja selle juhtaja Ruslan St\u0161erbjukiga ning viimasega seotud \u00e4ri\u00fching ostis Miti ja Nozdrenkoga seotud \u00e4ri\u00fchingutelt teenuseid mahus 14 068 eurot.\nHarju maakohus kohus m\u00f5istis Nozdrenko, Miti, Lubergi, \u0160t\u0161erbjuki neile esitatud s\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks ning Nurga suhtes l\u00f5petas kohus menetluse seoses s\u00fc\u00fcteo aegumisega. Eelnevalt oli \u00a0kohus 2021. aastal l\u00f5petanud menetluse Green IT ja ATEA AS-i suhtes otstarbekuse kaalutlusel.\nS\u00fc\u00fcdistusakt ei vasta n\u00f5uetele\nRingkonnakohus ei pidanud riigiprokur\u00f6ri apellatsiooni p\u00f5hjendatuks ning n\u00f5ustus kaitsjate ja maakohtuga selles, et kriminaalasjas kohtule esitatud s\u00fc\u00fcdistusakt ei vasta riigikohtu poolt s\u00f5nastatud kvaliteedin\u00f5uetele.\nRingkonnakohus n\u00f5ustus maakohtuga ka selles, et prokuratuuri seisukoht on menetluses olnud heitlik ja s\u00fc\u00fcdistusest on raske aru saada, mis on konkreetsed etteheited ja prokuratuuri hinnangul altk\u00e4emaksu ese ehk kas kohtualustega seotud \u00e4ri\u00fchingute poolt hangete raames reaalselt tehtud t\u00f6\u00f6d v\u00f5i nende eest saadud tasu. Kohus ei n\u00f5ustunud prokur\u00f6riga ka selles, et etteheidetavaid tegusid ajavahemikus 2013-2016 \u00a0saab k\u00e4sitleda j\u00e4tkuvate tegudena \u00a0karistus\u00f5iguslikus m\u00f5ttes.\nKahe erineva \u00e4ri\u00fchingu juhatuse liikmega kolme aasta taguse intervalliga ehk vastavalt 2013 ja 2016 v\u00e4idetavat eba\u00f5iguskokkulepete s\u00f5lmimist ei saa kolleegiumi arvates pidada tegudeks, mis on kantud \u00fchtsest tahtlusest j\u00e4tkuva tegevuse m\u00f5ttes.\nKohtu hinnangul oli kogutud t\u00f5endite alusel RIK-i endise infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Miti seos hangete ettevalmistamisega praktiliselt olematu ning t\u00f5endamist ei ole leidnud asjaolu, et hangete ettevalmistamisel eelistati mingilgi moel Green IT O\u00dc-d ja\/v\u00f5i AS-i Atea. Erinevalt maakohtu j\u00e4reldustest on prokur\u00f6ri vastupidised v\u00e4ited t\u00f5endite kogumi kontekstist v\u00e4lja rebitud, t\u00f5des kohus.\nRingkonnakohtu hinnangul on maakohtu j\u00e4reldus \u00f5ige ka k\u00fcsimuses, kas ja mil viisil on v\u00f5imalik \u00fcldse m\u00f5jutada hankes pakkumuste osas tehtud otsustusi. Kohus m\u00e4rkis, et riigihangete olemust silmas pidades ei olegi pakkumuste edukaks tunnistamisel tegelikult v\u00e4ga palju v\u00f5imalusi komisjoni otsuseid m\u00f5jutada.\nV\u00e4ga lihtsustatult on hankemenetluses edukas see, kes pakub tingimustele vastava, sobivaima ja parimate parameetritega eseme parima hinnaga. Pakkumusi l\u00e4bi vaatava ja edukaima v\u00e4lja selgitava komisjoni t\u00f6\u00f6 on suuresti tehniline ehk kontrollitakse pakkumuses oleva toote vastavust tingimustele ja l\u00e4htutakse hindamiskriteeriumist ehk n\u00e4iteks soodsaim hind v\u00f5i parim kvaliteedi-hinna suhe, mis on varem fikseeritud ja pakkujatele teatavaks tehtud. J\u00e4relikult on hangete puhul r\u00f5huasetus hoopis sellel, millised tingimused hankesse pannakse. S\u00fc\u00fcdistusest ei selgu, millised olid need tingimused, mis siis pidid soodustama Green IT O\u00dc ja AS-i Atea edu hangetel ja \u00fcldistatud etteheited ei ole selleks piisavad.\nRingkonnakohus leidis, et ei ole p\u00f5hjust v\u00e4ita, et eba\u00f5iguskokkulepped s\u00f5lmitaksegi \u00fcldjuhul varjatult ja nende taasesitamise v\u00f5imatuse t\u00f5ttu pole kokkulepete olemuse hilisem tuvastamine m\u00f5eldav. Antud asjas on altk\u00e4emaksuetteheited seotud riigihankemenetlustega.\nKriminaalasjas olid prokuratuuri k\u00e4sutuses nii esialgsed hanketingimused kui ka s\u00fc\u00fcdistatavate samaaegne e-kirjavahetus, kinnitatud hanketingimused, pakkumised ja hanke l\u00f5pptulemus. Seega oleks pidanud anomaaliad avalduma nimetatud t\u00f5enditest.\nLisaks l\u00e4bisid hankelepingud kohustusliku koosk\u00f5lastusringi, milles osales ka Mitt ning \u00fcleandmis-vastuv\u00f5tmisaktid allkirjastati tema poolt seoses tavap\u00e4raste t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega. Kohus tuvastas, et Mitt ja Nozdrenko t\u00e4itsidki RIK-i poolt tehtud hangetes oma tavap\u00e4raseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Ringkonnakohus anal\u00fc\u00fcsis s\u00fc\u00fcdistuses esitatud v\u00e4iteid ja leidis, et l\u00f5ikude kaupa edastatud info on seostamata nii omavahel kui ka altk\u00e4emaksu s\u00fc\u00fcteokoosseisu m\u00f5ttes.\nAnal\u00fc\u00fcsides t\u00f5endeid v\u00e4idetava altk\u00e4emaksu kohta, mis prokur\u00f6ri k\u00e4sitluse kohaselt seisnes selles, et hangete tingimustesse lisati kleebistamisse, imagete paigaldamise ja pakendamise n\u00f5ue, sest s\u00fc\u00fcdistatavad teadsid, et tootjad ei saa sellist teenust pakkuda ning ka hankel osalenud pakkujad ei olnud valmis seda teenust pakkuma. Seet\u00f5ttu pakkusid nimetatud teenust siis Eestis vaid s\u00fc\u00fcdistatavate Janek Nozdrenko ja Rome Miti ettev\u00f5tted.\nRingkonnakohtu istungil aga selgus, et see prokur\u00f6ri v\u00e4ide ei p\u00f5hine asjas esitatud t\u00f5enditel. Prokur\u00f6r m\u00f6\u00f6nis, et t\u00f5endid kinnitavad pigem seda, et neid teenuseid osutavaid \u00e4ri\u00fchinguid oli teisigi. Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udis kontrollitud t\u00f5endite alusel ka maakohus. Prokur\u00f6ri v\u00e4ide oli ka ebaloogiline, sest v\u00e4idetava nn kleebistamise monopoli korral tekib k\u00fcsimus eba\u00f5igluskokkuleppe s\u00f5lmimise otstarbekusest, sest seda oleks siis iga pakkuja pidanud sisse ostma Nozdrenko ja Mitiga seotud \u00e4ri\u00fchingutelt.\nMaakohus oli eelnevalt kontrollitud t\u00f5endite alusel tuvastanud, et Nozdrenko ja Mitiga seotud \u00e4ri\u00fchingud tegid t\u00f6id, mis oli k\u00e4sitletav kui harilik allt\u00f6\u00f6v\u00f5tt ning altk\u00e4emaksu esemena k\u00e4sitleti hangete raames tarnitavate arvutite \u00a0ettevalmistamisega seotud t\u00f6id. Samas viitavad harilikule t\u00f6\u00f6v\u00f5tule eelnevate hinnapakkumiste k\u00fcsimised ning varasem koost\u00f6\u00f6kogemus, lisaks olid t\u00f6\u00f6de tegemise hind pakkumistes teistest pakkujatest odavam. K\u00f5iki neid asjaolusid arvates puudus kohtute hinnangul ka altk\u00e4emaksule iseloomulik ekvivalentsussuhe.\nAnal\u00fc\u00fcsides \u00a0erinevate isikute mahukat kirjavahetust leidis kohus, et puuduvad viited sellele, et s\u00fc\u00fcdistatavate vahel oleks olnud s\u00f5lmitud kokkulepe, millega oleks alates m\u00e4rtsist 2014 garanteeritud Green IT poolt allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu tellimuste esitamine Minitrade O\u00dcl-e ja Viola Grupp O\u00dc-le.\nRingkonnakohus ei n\u00f5ustunud prokur\u00f6ri \u00a0seisukohaga, mille kohaselt oli k\u00f5nesolevate t\u00f6\u00f6de allt\u00f6\u00f6v\u00f5tuna tellimine Nozdrenko ja Miti ettev\u00f5tetele \u00fcliolulised nii k\u00e4ibe, j\u00e4tkusuutlikkuse kui ka s\u00fc\u00fcdistatavate sissetulekut silmas pidades. Kohus nentis, et \u00fcldjuhul asutataksegi \u00e4ri\u00fching eesm\u00e4rgiga teenida kasumit ning see ei ole ainult iseloomulik tunnus altk\u00e4emaksule. Seejuures ei olnud \u00a0ei s\u00fc\u00fcdistuses ega ka eelnevas kohtumenetluses v\u00e4lja toodud, millises suurusj\u00e4rgus nimetatud s\u00fc\u00fcdistatavate sissetulekud suurenesid.\nTeenuste eest makstud tasu jaotati t\u00f5endite alusel k\u00f5igis isikute vahel, kes t\u00f6id tegid. Lisaks kandsid ettev\u00f5tted jooksvaid tegevuskulusid, mis n\u00e4htub erinevatest t\u00f5enditest. Seet\u00f5ttu luges kohus abstraktseks prokur\u00f6ri v\u00e4ite, mille kohaselt olid Green IT O\u00dc-lt ja AS-lt Atea poolt t\u00f6\u00f6de eest tehtud maksed sissetulekute m\u00f5ttes \u00fcliolulised, sest see on sisustamata ja t\u00f5endamata. Seejuures pole tuvastatud, milline oli Miti ja Nozdrenko osa ning kuidas see suhestus nende \u00fclej\u00e4\u00e4nud sissetulekuga.\nRingkonnakohus r\u00f5hutas, et karistusseadustikus kirjeldatud altk\u00e4emaksu s\u00fc\u00fcteokoosseisu m\u00f5ttes on oluline, et altk\u00e4emaksuna saadud soodustus paneb ametiisiku v\u00f5rreldes varasemaga paremasse olukorda ja oluline ei ole see, kui suur on ametisiku vara juurdekasv, sest koosseis on t\u00e4idetud siis, kui ametniku varaline olukord paraneb.\nKohtumenetluses kontrollitud t\u00f5endite alusel ei ole \u00f5ige s\u00fc\u00fcdistuse v\u00e4ide, mille kohaselt Nozdrenko ja Mitt said altk\u00e4emaksuna endaga seotud \u00e4ri\u00fchingute kaudu s\u00fc\u00fcdistuses m\u00e4rgitud summad. Seet\u00f5ttu puudub ka altk\u00e4emaksule iseloomulik ekvivalentsussuhe ja tegemist oli tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6v\u00f5tuga.\nLisaks viitab t\u00f6\u00f6de tegemine turuhinnaga v\u00f5i sellest odavamalt, et poolte vahel puudus eba\u00f5igluskokkulepe. Kohus hindas ka eluliselt ebausutavaks, et s\u00fc\u00fcdistatavad oleks ametisikutena saanud altk\u00e4emaksu vormis, mis eeldas t\u00f6\u00f6dega tegelemist p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja n\u00e4dalavahetustel ning saadud tasu oli selline, millega pidevalt keegi rahul ei olnud nagu n\u00e4htub t\u00f5enditest ehk t\u00f6id teinud isikute omavahelisest suhtlusest. K\u00f5iki neid asjaolusid arvestades ei pidanud ringkonnakohus prokur\u00f6ri apellatsiooni p\u00f5hjendatuks ning n\u00f5ustus maakohtu poolt s\u00fc\u00fcdisttavate suhtes tehtud \u00f5igeksm\u00f5istav otsusega. \u00a0\nLisaks eeltoodule leidis prokur\u00f6r, et maakohus oleks pidanud kehtiva kohtupraktika alusel kontrollima ja hindama, kas s\u00fc\u00fcdistavate tegevuses ei esine m\u00f5ne muu kuriteokoosseisu tunnuseid - eelk\u00f5ige toimingupiirangu teadvat rikkumist suures ulatuses.\nSeet\u00f5ttu ei puudutanud see k\u00fcsimus Margo Lubergi ja Ruslan \u0160t\u0161erbjukki. Kohus leidis, et Nozdrenko ja Mitt olid ametisikud, kes paralleelselt tegelesid ettev\u00f5tlusega ning tegid selle raames allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu korras t\u00f6id RIK-i hanked v\u00f5itnud \u00e4ri\u00fchingutele, kuid s\u00fc\u00fcdistuse k\u00e4sitlus asjaoludest ei ole omavahelises seoses. Seet\u00f5ttu ei pea kohus ise asuma laialivalguvast s\u00fc\u00fcdistusest ise asuma v\u00e4lja noppima fakte, mille alusel v\u00e4idetavat toimingupiirangu rikkumist sisustada ja v\u00f5imalikke etteheiteid konstrueerida. \u00a0\nRingkonnakohtu hinnangul pole toimingupiirangu rikkumise kontekstis v\u00f5imalik arvestada s\u00fc\u00fcdistuses ja apellatsioonis esitatuga selles, et Janek Nozdrenko ja Rome Mitt tegid kas ise v\u00f5i alluvate kaudu hankemenetluses otsustusi, mis puudutasid hanketingimusi v\u00f5i tulemust.\nRingkonnakohus n\u00f5ustus maakohtuga selles, et tingimused, mis n\u00e4gid ette arvutite ettevalmistamise ehk t\u00f6\u00f6d, mida s\u00fc\u00fcdistatavatega seotud \u00e4ri\u00fchingud allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu korras tegid, l\u00fclitati hangetesse l\u00f5ppkasutajate huvides ja sisend tuli kolmandatelt isikutelt. Lisaks pole t\u00f5endeid selle kohta, et Green IT O\u00dc ja AS Atea osutusid hangetel edukaks \u00fcksnes sel p\u00f5hjusel, et s\u00fc\u00fcdistatavatel oli v\u00f5imalik hankekomisjoni otsuseid suunata. J\u00e4relikult pole p\u00f5hjust Janek Nozdrenkole ja Rome Mitile ette heita seda, et nad n-\u00f6 garanteerisid omale t\u00f6\u00f6 nii, et lisasid vastavad tingimused ja\/v\u00f5i aitasid potentsiaalsel partneril v\u00f5ita. Eeltoodu t\u00f5ttu ei n\u00f5ustunud ringkonnakohus prokuratuuri seisukohaga, et Janek Nozdrenko ja Rome Miti v\u00f5imalikku vastutust toimingupiirangu rikkumise pragrahvi j\u00e4rgi oleks v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdistuses esitatud faktiliste asjaolude p\u00f5hjal kontrollida. \u00a0\nPilv: keegi ei pea kriminaalmenetluses t\u00f5endama oma s\u00fc\u00fctust\u00a0\nRome Miti kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve hinnangul on kohtute poolt s\u00fc\u00fcdistuse p\u00f5hjendamatuse kohta antud hinnangud loogilised ja tuginevad tuvastatud asjaoludele.\n\"K\u00f5nesolev s\u00fc\u00fcdistus on rajatud abstraktsetele ja t\u00f5endamata etteheidetele, mille puuduseid ja vastur\u00e4\u00e4kivusi ei ole suutnud prokur\u00f6r kahes kohtuastmes t\u00f5enditega kontrollitavalt siduda. Eelneva mahuka ja kaitsealustele \u00e4\u00e4rmiselt koormava menetluse taustal on veel kord p\u00f5hjust k\u00fcsida - \u00a0kas kaitsealustele selline koormav menetlus on koosk\u00f5las kriminaalmenetluse seadustikus s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5ttega, mille kohaselt keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses t\u00f5endama oma s\u00fc\u00fctust. K\u00e4esolevas menetluses on v\u00e4ga palju aega ja energiat kulutatud just sellele tegevusele,\" t\u00f5des Pilv.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\n\u00a0\u00a0"}
{"text":"Kohus ei tuvastanud RIK-i amentike tegevuses kuritegusidTALLINN, 7. september, BNS \u2013 Tallinna ringkonnakohus j\u00e4ttis teisip\u00e4eval muutmata kohtuotsuse, millega m\u00f5isteti Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskuse (RIK) ametnikud \u00f5igeks, kuna kohus ei tuvastanud altk\u00e4emaksu andmist ja v\u00f5tmist RIK-i ametnike poolt riigihangete korraldamisel.\nRingkonnakohus ei rahuldanud riigiprokur\u00f6r Vahur Verte apellatsioonkaebust, milles ta vaidlustas Harju maakohtu mullu 20. detsembril tehtud \u00f5igeksm\u00f5istva otsuse.\nKriminaalasjas oli esitatud s\u00fc\u00fcdistus erinevatele f\u00fc\u00fcsilistele ja juriidilistele isikutele riigihangete seaduse rikkumises hanketingimuste koostamisel teatud pakkujate eelistamiseks ja soodustingimuste loomiseks ning selle eest altk\u00e4emaksu andmises ja v\u00f5tmises.\nS\u00fc\u00fcdistus puudutas Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskuse poolt korraldatud riigihankeid aastatel 2013-2017 erinevatele riigiasutustele s\u00fcle- ja lauaarvutite ning monitoride ostmiseks ja liisimiseks, aga samuti nende alusel s\u00f5lmitud raamlepinguid \u00a0 ja minikonkursse. \u00a0\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt s\u00f5lmisid RIK arvutit\u00f6\u00f6koha halduse talituse juhataja Janek Nozdrenko ja infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Mitt kokkuleppe Green IT O\u00dc juhataja Margo Lubergiga, mille kohaselt arvestatakse v\u00f5imalikult suurel m\u00e4\u00e4ral \u00e4ri\u00fchingu huvidega riigihanke alusdokumentide koostamisel, hangete hindamisel ja tellitud toodete vastuv\u00f5tmisel.\nS\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi tellis Green IT vastutasuks Mitile ja Nozdrenkole kuuluvatelt \u00e4ri\u00fchingutelt erinevaid teenuseid kokku summas 39 148 eurot. Hangete ettevalmistamisel pidi kokkuleppe kohaselt abistama Green IT poolt palgatud Margus Nurk oma \u00e4ri\u00fchingu Idejamos kaudu, kes osutas Green IT-le n\u00f5ustamisteenust summas 77 516 eurot, m\u00e4rkis s\u00fc\u00fcdistus.\nV\u00e4idetavalt samasuguse kokkuleppe riigihangetel korraldamisel s\u00f5lmisid RIK-i esindajad ka AS-iga ATEA ja selle juhtaja Ruslan St\u0161erbjukiga ning viimasega seotud \u00e4ri\u00fching ostis Miti ja Nozdrenkoga seotud \u00e4ri\u00fchingutelt teenuseid mahus 14 068 eurot.\nHarju maakohus kohus m\u00f5istis Nozdrenko, Miti, Lubergi, \u0160t\u0161erbjuki neile esitatud s\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks ning Nurga suhtes l\u00f5petas kohus menetluse seoses s\u00fc\u00fcteo aegumisega. Eelnevalt oli \u00a0kohus 2021. aastal l\u00f5petanud menetluse Green IT ja ATEA AS-i suhtes otstarbekuse kaalutlusel.\nS\u00fc\u00fcdistusakt ei vasta n\u00f5uetele\nRingkonnakohus ei pidanud riigiprokur\u00f6ri apellatsiooni p\u00f5hjendatuks ning n\u00f5ustus kaitsjate ja maakohtuga selles, et kriminaalasjas kohtule esitatud s\u00fc\u00fcdistusakt ei vasta riigikohtu poolt s\u00f5nastatud kvaliteedin\u00f5uetele.\nRingkonnakohus n\u00f5ustus maakohtuga ka selles, et prokuratuuri seisukoht on menetluses olnud heitlik ja s\u00fc\u00fcdistusest on raske aru saada, mis on konkreetsed etteheited ja prokuratuuri hinnangul altk\u00e4emaksu ese ehk kas kohtualustega seotud \u00e4ri\u00fchingute poolt hangete raames reaalselt tehtud t\u00f6\u00f6d v\u00f5i nende eest saadud tasu. Kohus ei n\u00f5ustunud prokur\u00f6riga ka selles, et etteheidetavaid tegusid ajavahemikus 2013-2016 \u00a0saab k\u00e4sitleda j\u00e4tkuvate tegudena \u00a0karistus\u00f5iguslikus m\u00f5ttes.\nKahe erineva \u00e4ri\u00fchingu juhatuse liikmega kolme aasta taguse intervalliga ehk vastavalt 2013 ja 2016 v\u00e4idetavat eba\u00f5iguskokkulepete s\u00f5lmimist ei saa kolleegiumi arvates pidada tegudeks, mis on kantud \u00fchtsest tahtlusest j\u00e4tkuva tegevuse m\u00f5ttes.\nKohtu hinnangul oli kogutud t\u00f5endite alusel RIK-i endise infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Miti seos hangete ettevalmistamisega praktiliselt olematu ning t\u00f5endamist ei ole leidnud asjaolu, et hangete ettevalmistamisel eelistati mingilgi moel Green IT O\u00dc-d ja\/v\u00f5i AS-i Atea. Erinevalt maakohtu j\u00e4reldustest on prokur\u00f6ri vastupidised v\u00e4ited t\u00f5endite kogumi kontekstist v\u00e4lja rebitud, t\u00f5des kohus.\nRingkonnakohtu hinnangul on maakohtu j\u00e4reldus \u00f5ige ka k\u00fcsimuses, kas ja mil viisil on v\u00f5imalik \u00fcldse m\u00f5jutada hankes pakkumuste osas tehtud otsustusi. Kohus m\u00e4rkis, et riigihangete olemust silmas pidades ei olegi pakkumuste edukaks tunnistamisel tegelikult v\u00e4ga palju v\u00f5imalusi komisjoni otsuseid m\u00f5jutada.\nV\u00e4ga lihtsustatult on hankemenetluses edukas see, kes pakub tingimustele vastava, sobivaima ja parimate parameetritega eseme parima hinnaga. Pakkumusi l\u00e4bi vaatava ja edukaima v\u00e4lja selgitava komisjoni t\u00f6\u00f6 on suuresti tehniline ehk kontrollitakse pakkumuses oleva toote vastavust tingimustele ja l\u00e4htutakse hindamiskriteeriumist ehk n\u00e4iteks soodsaim hind v\u00f5i parim kvaliteedi-hinna suhe, mis on varem fikseeritud ja pakkujatele teatavaks tehtud. J\u00e4relikult on hangete puhul r\u00f5huasetus hoopis sellel, millised tingimused hankesse pannakse. S\u00fc\u00fcdistusest ei selgu, millised olid need tingimused, mis siis pidid soodustama Green IT O\u00dc ja AS-i Atea edu hangetel ja \u00fcldistatud etteheited ei ole selleks piisavad.\nRingkonnakohus leidis, et ei ole p\u00f5hjust v\u00e4ita, et eba\u00f5iguskokkulepped s\u00f5lmitaksegi \u00fcldjuhul varjatult ja nende taasesitamise v\u00f5imatuse t\u00f5ttu pole kokkulepete olemuse hilisem tuvastamine m\u00f5eldav. Antud asjas on altk\u00e4emaksuetteheited seotud riigihankemenetlustega.\nKriminaalasjas olid prokuratuuri k\u00e4sutuses nii esialgsed hanketingimused kui ka s\u00fc\u00fcdistatavate samaaegne e-kirjavahetus, kinnitatud hanketingimused, pakkumised ja hanke l\u00f5pptulemus. Seega oleks pidanud anomaaliad avalduma nimetatud t\u00f5enditest.\nLisaks l\u00e4bisid hankelepingud kohustusliku koosk\u00f5lastusringi, milles osales ka Mitt ning \u00fcleandmis-vastuv\u00f5tmisaktid allkirjastati tema poolt seoses tavap\u00e4raste t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega. Kohus tuvastas, et Mitt ja Nozdrenko t\u00e4itsidki RIK-i poolt tehtud hangetes oma tavap\u00e4raseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Ringkonnakohus anal\u00fc\u00fcsis s\u00fc\u00fcdistuses esitatud v\u00e4iteid ja leidis, et l\u00f5ikude kaupa edastatud info on seostamata nii omavahel kui ka altk\u00e4emaksu s\u00fc\u00fcteokoosseisu m\u00f5ttes.\nAnal\u00fc\u00fcsides t\u00f5endeid v\u00e4idetava altk\u00e4emaksu kohta, mis prokur\u00f6ri k\u00e4sitluse kohaselt seisnes selles, et hangete tingimustesse lisati kleebistamisse, imagete paigaldamise ja pakendamise n\u00f5ue, sest s\u00fc\u00fcdistatavad teadsid, et tootjad ei saa sellist teenust pakkuda ning ka hankel osalenud pakkujad ei olnud valmis seda teenust pakkuma. Seet\u00f5ttu pakkusid nimetatud teenust siis Eestis vaid s\u00fc\u00fcdistatavate Janek Nozdrenko ja Rome Miti ettev\u00f5tted.\nRingkonnakohtu istungil aga selgus, et see prokur\u00f6ri v\u00e4ide ei p\u00f5hine asjas esitatud t\u00f5enditel. Prokur\u00f6r m\u00f6\u00f6nis, et t\u00f5endid kinnitavad pigem seda, et neid teenuseid osutavaid \u00e4ri\u00fchinguid oli teisigi. Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udis kontrollitud t\u00f5endite alusel ka maakohus. Prokur\u00f6ri v\u00e4ide oli ka ebaloogiline, sest v\u00e4idetava nn kleebistamise monopoli korral tekib k\u00fcsimus eba\u00f5igluskokkuleppe s\u00f5lmimise otstarbekusest, sest seda oleks siis iga pakkuja pidanud sisse ostma Nozdrenko ja Mitiga seotud \u00e4ri\u00fchingutelt.\nMaakohus oli eelnevalt kontrollitud t\u00f5endite alusel tuvastanud, et Nozdrenko ja Mitiga seotud \u00e4ri\u00fchingud tegid t\u00f6id, mis oli k\u00e4sitletav kui harilik allt\u00f6\u00f6v\u00f5tt ning altk\u00e4emaksu esemena k\u00e4sitleti hangete raames tarnitavate arvutite \u00a0ettevalmistamisega seotud t\u00f6id. Samas viitavad harilikule t\u00f6\u00f6v\u00f5tule eelnevate hinnapakkumiste k\u00fcsimised ning varasem koost\u00f6\u00f6kogemus, lisaks olid t\u00f6\u00f6de tegemise hind pakkumistes teistest pakkujatest odavam. K\u00f5iki neid asjaolusid arvates puudus kohtute hinnangul ka altk\u00e4emaksule iseloomulik ekvivalentsussuhe.\nAnal\u00fc\u00fcsides \u00a0erinevate isikute mahukat kirjavahetust leidis kohus, et puuduvad viited sellele, et s\u00fc\u00fcdistatavate vahel oleks olnud s\u00f5lmitud kokkulepe, millega oleks alates m\u00e4rtsist 2014 garanteeritud Green IT poolt allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu tellimuste esitamine Minitrade O\u00dcl-e ja Viola Grupp O\u00dc-le.\nRingkonnakohus ei n\u00f5ustunud prokur\u00f6ri \u00a0seisukohaga, mille kohaselt oli k\u00f5nesolevate t\u00f6\u00f6de allt\u00f6\u00f6v\u00f5tuna tellimine Nozdrenko ja Miti ettev\u00f5tetele \u00fcliolulised nii k\u00e4ibe, j\u00e4tkusuutlikkuse kui ka s\u00fc\u00fcdistatavate sissetulekut silmas pidades. Kohus nentis, et \u00fcldjuhul asutataksegi \u00e4ri\u00fching eesm\u00e4rgiga teenida kasumit ning see ei ole ainult iseloomulik tunnus altk\u00e4emaksule. Seejuures ei olnud \u00a0ei s\u00fc\u00fcdistuses ega ka eelnevas kohtumenetluses v\u00e4lja toodud, millises suurusj\u00e4rgus nimetatud s\u00fc\u00fcdistatavate sissetulekud suurenesid.\nTeenuste eest makstud tasu jaotati t\u00f5endite alusel k\u00f5igis isikute vahel, kes t\u00f6id tegid. Lisaks kandsid ettev\u00f5tted jooksvaid tegevuskulusid, mis n\u00e4htub erinevatest t\u00f5enditest. Seet\u00f5ttu luges kohus abstraktseks prokur\u00f6ri v\u00e4ite, mille kohaselt olid Green IT O\u00dc-lt ja AS-lt Atea poolt t\u00f6\u00f6de eest tehtud maksed sissetulekute m\u00f5ttes \u00fcliolulised, sest see on sisustamata ja t\u00f5endamata. Seejuures pole tuvastatud, milline oli Miti ja Nozdrenko osa ning kuidas see suhestus nende \u00fclej\u00e4\u00e4nud sissetulekuga.\nRingkonnakohus r\u00f5hutas, et karistusseadustikus kirjeldatud altk\u00e4emaksu s\u00fc\u00fcteokoosseisu m\u00f5ttes on oluline, et altk\u00e4emaksuna saadud soodustus paneb ametiisiku v\u00f5rreldes varasemaga paremasse olukorda ja oluline ei ole see, kui suur on ametisiku vara juurdekasv, sest koosseis on t\u00e4idetud siis, kui ametniku varaline olukord paraneb.\nKohtumenetluses kontrollitud t\u00f5endite alusel ei ole \u00f5ige s\u00fc\u00fcdistuse v\u00e4ide, mille kohaselt Nozdrenko ja Mitt said altk\u00e4emaksuna endaga seotud \u00e4ri\u00fchingute kaudu s\u00fc\u00fcdistuses m\u00e4rgitud summad. Seet\u00f5ttu puudub ka altk\u00e4emaksule iseloomulik ekvivalentsussuhe ja tegemist oli tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6v\u00f5tuga.\nLisaks viitab t\u00f6\u00f6de tegemine turuhinnaga v\u00f5i sellest odavamalt, et poolte vahel puudus eba\u00f5igluskokkulepe. Kohus hindas ka eluliselt ebausutavaks, et s\u00fc\u00fcdistatavad oleks ametisikutena saanud altk\u00e4emaksu vormis, mis eeldas t\u00f6\u00f6dega tegelemist p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja n\u00e4dalavahetustel ning saadud tasu oli selline, millega pidevalt keegi rahul ei olnud nagu n\u00e4htub t\u00f5enditest ehk t\u00f6id teinud isikute omavahelisest suhtlusest. K\u00f5iki neid asjaolusid arvestades ei pidanud ringkonnakohus prokur\u00f6ri apellatsiooni p\u00f5hjendatuks ning n\u00f5ustus maakohtu poolt s\u00fc\u00fcdisttavate suhtes tehtud \u00f5igeksm\u00f5istav otsusega. \u00a0\nLisaks eeltoodule leidis prokur\u00f6r, et maakohus oleks pidanud kehtiva kohtupraktika alusel kontrollima ja hindama, kas s\u00fc\u00fcdistavate tegevuses ei esine m\u00f5ne muu kuriteokoosseisu tunnuseid - eelk\u00f5ige toimingupiirangu teadvat rikkumist suures ulatuses.\nSeet\u00f5ttu ei puudutanud see k\u00fcsimus Margo Lubergi ja Ruslan \u0160t\u0161erbjukki. Kohus leidis, et Nozdrenko ja Mitt olid ametisikud, kes paralleelselt tegelesid ettev\u00f5tlusega ning tegid selle raames allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu korras t\u00f6id RIK-i hanked v\u00f5itnud \u00e4ri\u00fchingutele, kuid s\u00fc\u00fcdistuse k\u00e4sitlus asjaoludest ei ole omavahelises seoses. Seet\u00f5ttu ei pea kohus ise asuma laialivalguvast s\u00fc\u00fcdistusest ise asuma v\u00e4lja noppima fakte, mille alusel v\u00e4idetavat toimingupiirangu rikkumist sisustada ja v\u00f5imalikke etteheiteid konstrueerida. \u00a0\nRingkonnakohtu hinnangul pole toimingupiirangu rikkumise kontekstis v\u00f5imalik arvestada s\u00fc\u00fcdistuses ja apellatsioonis esitatuga selles, et Janek Nozdrenko ja Rome Mitt tegid kas ise v\u00f5i alluvate kaudu hankemenetluses otsustusi, mis puudutasid hanketingimusi v\u00f5i tulemust.\nRingkonnakohus n\u00f5ustus maakohtuga selles, et tingimused, mis n\u00e4gid ette arvutite ettevalmistamise ehk t\u00f6\u00f6d, mida s\u00fc\u00fcdistatavatega seotud \u00e4ri\u00fchingud allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu korras tegid, l\u00fclitati hangetesse l\u00f5ppkasutajate huvides ja sisend tuli kolmandatelt isikutelt. Lisaks pole t\u00f5endeid selle kohta, et Green IT O\u00dc ja AS Atea osutusid hangetel edukaks \u00fcksnes sel p\u00f5hjusel, et s\u00fc\u00fcdistatavatel oli v\u00f5imalik hankekomisjoni otsuseid suunata. J\u00e4relikult pole p\u00f5hjust Janek Nozdrenkole ja Rome Mitile ette heita seda, et nad n-\u00f6 garanteerisid omale t\u00f6\u00f6 nii, et lisasid vastavad tingimused ja\/v\u00f5i aitasid potentsiaalsel partneril v\u00f5ita. Eeltoodu t\u00f5ttu ei n\u00f5ustunud ringkonnakohus prokuratuuri seisukohaga, et Janek Nozdrenko ja Rome Miti v\u00f5imalikku vastutust toimingupiirangu rikkumise pragrahvi j\u00e4rgi oleks v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdistuses esitatud faktiliste asjaolude p\u00f5hjal kontrollida. \u00a0\nPilv: keegi ei pea kriminaalmenetluses t\u00f5endama oma s\u00fc\u00fctust\u00a0\nRome Miti kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve hinnangul on kohtute poolt s\u00fc\u00fcdistuse p\u00f5hjendamatuse kohta antud hinnangud loogilised ja tuginevad tuvastatud asjaoludele.\n\"K\u00f5nesolev s\u00fc\u00fcdistus on rajatud abstraktsetele ja t\u00f5endamata etteheidetele, mille puuduseid ja vastur\u00e4\u00e4kivusi ei ole suutnud prokur\u00f6r kahes kohtuastmes t\u00f5enditega kontrollitavalt siduda. Eelneva mahuka ja kaitsealustele \u00e4\u00e4rmiselt koormava menetluse taustal on veel kord p\u00f5hjust k\u00fcsida - \u00a0kas kaitsealustele selline koormav menetlus on koosk\u00f5las kriminaalmenetluse seadustikus s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5ttega, mille kohaselt keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses t\u00f5endama oma s\u00fc\u00fctust. K\u00e4esolevas menetluses on v\u00e4ga palju aega ja energiat kulutatud just sellele tegevusele,\" t\u00f5des Pilv.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\n\u00a0\u00a0"}
{"text":"Kohus ei tuvastanud RIK-i amentike tegevuses kuritegusidTallinna ringkonnakohus j\u00e4ttis teisip\u00e4eval muutmata kohtuotsuse, millega m\u00f5isteti Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskuse (RIK) ametnikud \u00f5igeks, kuna kohus ei tuvastanud altk\u00e4emaksu andmist ja v\u00f5tmist RIK-i ametnike poolt riigihangete korraldamisel.Ringkonnakohus ei rahuldanud riigiprokur\u00f6r Vahur Verte apellatsioonkaebust, milles ta vaidlustas Harju maakohtu mullu 20. detsembril tehtud \u00f5igeksm\u00f5istva otsuse.\nKriminaalasjas oli esitatud s\u00fc\u00fcdistus erinevatele f\u00fc\u00fcsilistele ja juriidilistele isikutele riigihangete seaduse rikkumises hanketingimuste koostamisel teatud pakkujate eelistamiseks ja soodustingimuste loomiseks ning selle eest altk\u00e4emaksu andmises ja v\u00f5tmises.\nS\u00fc\u00fcdistus puudutas Registrite ja Infos\u00fcsteemide Keskuse poolt korraldatud riigihankeid aastatel 2013-2017 erinevatele riigiasutustele s\u00fcle- ja lauaarvutite ning monitoride ostmiseks ja liisimiseks, aga samuti nende alusel s\u00f5lmitud raamlepinguid ja minikonkursse.\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt s\u00f5lmisid RIK arvutit\u00f6\u00f6koha halduse talituse juhataja Janek Nozdrenko ja infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Mitt kokkuleppe Green IT O\u00dc juhataja Margo Lubergiga, mille kohaselt arvestatakse v\u00f5imalikult suurel m\u00e4\u00e4ral \u00e4ri\u00fchingu huvidega riigihanke alusdokumentide koostamisel, hangete hindamisel ja tellitud toodete vastuv\u00f5tmisel.\nS\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi tellis Green IT vastutasuks Mitile ja Nozdrenkole kuuluvatelt \u00e4ri\u00fchingutelt erinevaid teenuseid kokku summas 39 148 eurot. Hangete ettevalmistamisel pidi kokkuleppe kohaselt abistama Green IT poolt palgatud Margus Nurk oma \u00e4ri\u00fchingu Idejamos kaudu, kes osutas Green IT-le n\u00f5ustamisteenust summas 77 516 eurot, m\u00e4rkis s\u00fc\u00fcdistus.\nV\u00e4idetavalt samasuguse kokkuleppe riigihangetel korraldamisel s\u00f5lmisid RIK-i esindajad ka AS-iga ATEA ja selle juhtaja Ruslan St\u0161erbjukiga ning viimasega seotud \u00e4ri\u00fching ostis Miti ja Nozdrenkoga seotud \u00e4ri\u00fchingutelt teenuseid mahus 14 068 eurot.\nHarju maakohus kohus m\u00f5istis Nozdrenko, Miti, Lubergi, \u0160t\u0161erbjuki neile esitatud s\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeks ning Nurga suhtes l\u00f5petas kohus menetluse seoses s\u00fc\u00fcteo aegumisega. Eelnevalt oli kohus 2021. aastal l\u00f5petanud menetluse Green IT ja ATEA AS-i suhtes otstarbekuse kaalutlusel.\nS\u00fc\u00fcdistusakt ei vasta n\u00f5uetele\nRingkonnakohus ei pidanud riigiprokur\u00f6ri apellatsiooni p\u00f5hjendatuks ning n\u00f5ustus kaitsjate ja maakohtuga selles, et kriminaalasjas kohtule esitatud s\u00fc\u00fcdistusakt ei vasta riigikohtu poolt s\u00f5nastatud kvaliteedin\u00f5uetele.\nRingkonnakohus n\u00f5ustus maakohtuga ka selles, et prokuratuuri seisukoht on menetluses olnud heitlik ja s\u00fc\u00fcdistusest on raske aru saada, mis on konkreetsed etteheited ja prokuratuuri hinnangul altk\u00e4emaksu ese ehk kas kohtualustega seotud \u00e4ri\u00fchingute poolt hangete raames reaalselt tehtud t\u00f6\u00f6d v\u00f5i nende eest saadud tasu. Kohus ei n\u00f5ustunud prokur\u00f6riga ka selles, et etteheidetavaid tegusid ajavahemikus 2013-2016 saab k\u00e4sitleda j\u00e4tkuvate tegudena karistus\u00f5iguslikus m\u00f5ttes.\nKahe erineva \u00e4ri\u00fchingu juhatuse liikmega kolme aasta taguse intervalliga ehk vastavalt 2013 ja 2016 v\u00e4idetavat eba\u00f5iguskokkulepete s\u00f5lmimist ei saa kolleegiumi arvates pidada tegudeks, mis on kantud \u00fchtsest tahtlusest j\u00e4tkuva tegevuse m\u00f5ttes.\nKohtu hinnangul oli kogutud t\u00f5endite alusel RIK-i endise infrastruktuuride osakonna juhataja Rome Miti seos hangete ettevalmistamisega praktiliselt olematu ning t\u00f5endamist ei ole leidnud asjaolu, et hangete ettevalmistamisel eelistati mingilgi moel Green IT O\u00dc-d ja\/v\u00f5i AS-i Atea. Erinevalt maakohtu j\u00e4reldustest on prokur\u00f6ri vastupidised v\u00e4ited t\u00f5endite kogumi kontekstist v\u00e4lja rebitud, t\u00f5des kohus.\nRingkonnakohtu hinnangul on maakohtu j\u00e4reldus \u00f5ige ka k\u00fcsimuses, kas ja mil viisil on v\u00f5imalik \u00fcldse m\u00f5jutada hankes pakkumuste osas tehtud otsustusi. Kohus m\u00e4rkis, et riigihangete olemust silmas pidades ei olegi pakkumuste edukaks tunnistamisel tegelikult v\u00e4ga palju v\u00f5imalusi komisjoni otsuseid m\u00f5jutada.\nV\u00e4ga lihtsustatult on hankemenetluses edukas see, kes pakub tingimustele vastava, sobivaima ja parimate parameetritega eseme parima hinnaga. Pakkumusi l\u00e4bi vaatava ja edukaima v\u00e4lja selgitava komisjoni t\u00f6\u00f6 on suuresti tehniline ehk kontrollitakse pakkumuses oleva toote vastavust tingimustele ja l\u00e4htutakse hindamiskriteeriumist ehk n\u00e4iteks soodsaim hind v\u00f5i parim kvaliteedi-hinna suhe, mis on varem fikseeritud ja pakkujatele teatavaks tehtud. J\u00e4relikult on hangete puhul r\u00f5huasetus hoopis sellel, millised tingimused hankesse pannakse. S\u00fc\u00fcdistusest ei selgu, millised olid need tingimused, mis siis pidid soodustama Green IT O\u00dc ja AS-i Atea edu hangetel ja \u00fcldistatud etteheited ei ole selleks piisavad.\nRingkonnakohus leidis, et ei ole p\u00f5hjust v\u00e4ita, et eba\u00f5iguskokkulepped s\u00f5lmitaksegi \u00fcldjuhul varjatult ja nende taasesitamise v\u00f5imatuse t\u00f5ttu pole kokkulepete olemuse hilisem tuvastamine m\u00f5eldav. Antud asjas on altk\u00e4emaksuetteheited seotud riigihankemenetlustega.\nKriminaalasjas olid prokuratuuri k\u00e4sutuses nii esialgsed hanketingimused kui ka s\u00fc\u00fcdistatavate samaaegne e-kirjavahetus, kinnitatud hanketingimused, pakkumised ja hanke l\u00f5pptulemus. Seega oleks pidanud anomaaliad avalduma nimetatud t\u00f5enditest.\nLisaks l\u00e4bisid hankelepingud kohustusliku koosk\u00f5lastusringi, milles osales ka Mitt ning \u00fcleandmis-vastuv\u00f5tmisaktid allkirjastati tema poolt seoses tavap\u00e4raste t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega. Kohus tuvastas, et Mitt ja Nozdrenko t\u00e4itsidki RIK-i poolt tehtud hangetes oma tavap\u00e4raseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Ringkonnakohus anal\u00fc\u00fcsis s\u00fc\u00fcdistuses esitatud v\u00e4iteid ja leidis, et l\u00f5ikude kaupa edastatud info on seostamata nii omavahel kui ka altk\u00e4emaksu s\u00fc\u00fcteokoosseisu m\u00f5ttes.\nAnal\u00fc\u00fcsides t\u00f5endeid v\u00e4idetava altk\u00e4emaksu kohta, mis prokur\u00f6ri k\u00e4sitluse kohaselt seisnes selles, et hangete tingimustesse lisati kleebistamisse, imagete paigaldamise ja pakendamise n\u00f5ue, sest s\u00fc\u00fcdistatavad teadsid, et tootjad ei saa sellist teenust pakkuda ning ka hankel osalenud pakkujad ei olnud valmis seda teenust pakkuma. Seet\u00f5ttu pakkusid nimetatud teenust siis Eestis vaid s\u00fc\u00fcdistatavate Janek Nozdrenko ja Rome Miti ettev\u00f5tted.\nRingkonnakohtu istungil aga selgus, et see prokur\u00f6ri v\u00e4ide ei p\u00f5hine asjas esitatud t\u00f5enditel. Prokur\u00f6r m\u00f6\u00f6nis, et t\u00f5endid kinnitavad pigem seda, et neid teenuseid osutavaid \u00e4ri\u00fchinguid oli teisigi. Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udis kontrollitud t\u00f5endite alusel ka maakohus. Prokur\u00f6ri v\u00e4ide oli ka ebaloogiline, sest v\u00e4idetava nn kleebistamise monopoli korral tekib k\u00fcsimus eba\u00f5igluskokkuleppe s\u00f5lmimise otstarbekusest, sest seda oleks siis iga pakkuja pidanud sisse ostma Nozdrenko ja Mitiga seotud \u00e4ri\u00fchingutelt.\nMaakohus oli eelnevalt kontrollitud t\u00f5endite alusel tuvastanud, et Nozdrenko ja Mitiga seotud \u00e4ri\u00fchingud tegid t\u00f6id, mis oli k\u00e4sitletav kui harilik allt\u00f6\u00f6v\u00f5tt ning altk\u00e4emaksu esemena k\u00e4sitleti hangete raames tarnitavate arvutite ettevalmistamisega seotud t\u00f6id. Samas viitavad harilikule t\u00f6\u00f6v\u00f5tule eelnevate hinnapakkumiste k\u00fcsimised ning varasem koost\u00f6\u00f6kogemus, lisaks olid t\u00f6\u00f6de tegemise hind pakkumistes teistest pakkujatest odavam. K\u00f5iki neid asjaolusid arvates puudus kohtute hinnangul ka altk\u00e4emaksule iseloomulik ekvivalentsussuhe.\nAnal\u00fc\u00fcsides erinevate isikute mahukat kirjavahetust leidis kohus, et puuduvad viited sellele, et s\u00fc\u00fcdistatavate vahel oleks olnud s\u00f5lmitud kokkulepe, millega oleks alates m\u00e4rtsist 2014 garanteeritud Green IT poolt allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu tellimuste esitamine Minitrade O\u00dcl-e ja Viola Grupp O\u00dc-le.\nRingkonnakohus ei n\u00f5ustunud prokur\u00f6ri seisukohaga, mille kohaselt oli k\u00f5nesolevate t\u00f6\u00f6de allt\u00f6\u00f6v\u00f5tuna tellimine Nozdrenko ja Miti ettev\u00f5tetele \u00fcliolulised nii k\u00e4ibe, j\u00e4tkusuutlikkuse kui ka s\u00fc\u00fcdistatavate sissetulekut silmas pidades. Kohus nentis, et \u00fcldjuhul asutataksegi \u00e4ri\u00fching eesm\u00e4rgiga teenida kasumit ning see ei ole ainult iseloomulik tunnus altk\u00e4emaksule. Seejuures ei olnud ei s\u00fc\u00fcdistuses ega ka eelnevas kohtumenetluses v\u00e4lja toodud, millises suurusj\u00e4rgus nimetatud s\u00fc\u00fcdistatavate sissetulekud suurenesid.\nTeenuste eest makstud tasu jaotati t\u00f5endite alusel k\u00f5igis isikute vahel, kes t\u00f6id tegid. Lisaks kandsid ettev\u00f5tted jooksvaid tegevuskulusid, mis n\u00e4htub erinevatest t\u00f5enditest. Seet\u00f5ttu luges kohus abstraktseks prokur\u00f6ri v\u00e4ite, mille kohaselt olid Green IT O\u00dc-lt ja AS-lt Atea poolt t\u00f6\u00f6de eest tehtud maksed sissetulekute m\u00f5ttes \u00fcliolulised, sest see on sisustamata ja t\u00f5endamata. Seejuures pole tuvastatud, milline oli Miti ja Nozdrenko osa ning kuidas see suhestus nende \u00fclej\u00e4\u00e4nud sissetulekuga.\nRingkonnakohus r\u00f5hutas, et karistusseadustikus kirjeldatud altk\u00e4emaksu s\u00fc\u00fcteokoosseisu m\u00f5ttes on oluline, et altk\u00e4emaksuna saadud soodustus paneb ametiisiku v\u00f5rreldes varasemaga paremasse olukorda ja oluline ei ole see, kui suur on ametisiku vara juurdekasv, sest koosseis on t\u00e4idetud siis, kui ametniku varaline olukord paraneb.\nKohtumenetluses kontrollitud t\u00f5endite alusel ei ole \u00f5ige s\u00fc\u00fcdistuse v\u00e4ide, mille kohaselt Nozdrenko ja Mitt said altk\u00e4emaksuna endaga seotud \u00e4ri\u00fchingute kaudu s\u00fc\u00fcdistuses m\u00e4rgitud summad. Seet\u00f5ttu puudub ka altk\u00e4emaksule iseloomulik ekvivalentsussuhe ja tegemist oli tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6v\u00f5tuga.\nLisaks viitab t\u00f6\u00f6de tegemine turuhinnaga v\u00f5i sellest odavamalt, et poolte vahel puudus eba\u00f5igluskokkulepe. Kohus hindas ka eluliselt ebausutavaks, et s\u00fc\u00fcdistatavad oleks ametisikutena saanud altk\u00e4emaksu vormis, mis eeldas t\u00f6\u00f6dega tegelemist p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja n\u00e4dalavahetustel ning saadud tasu oli selline, millega pidevalt keegi rahul ei olnud nagu n\u00e4htub t\u00f5enditest ehk t\u00f6id teinud isikute omavahelisest suhtlusest. K\u00f5iki neid asjaolusid arvestades ei pidanud ringkonnakohus prokur\u00f6ri apellatsiooni p\u00f5hjendatuks ning n\u00f5ustus maakohtu poolt s\u00fc\u00fcdisttavate suhtes tehtud \u00f5igeksm\u00f5istav otsusega.\nLisaks eeltoodule leidis prokur\u00f6r, et maakohus oleks pidanud kehtiva kohtupraktika alusel kontrollima ja hindama, kas s\u00fc\u00fcdistavate tegevuses ei esine m\u00f5ne muu kuriteokoosseisu tunnuseid - eelk\u00f5ige toimingupiirangu teadvat rikkumist suures ulatuses.\nSeet\u00f5ttu ei puudutanud see k\u00fcsimus Margo Lubergi ja Ruslan \u0160t\u0161erbjukki. Kohus leidis, et Nozdrenko ja Mitt olid ametisikud, kes paralleelselt tegelesid ettev\u00f5tlusega ning tegid selle raames allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu korras t\u00f6id RIK-i hanked v\u00f5itnud \u00e4ri\u00fchingutele, kuid s\u00fc\u00fcdistuse k\u00e4sitlus asjaoludest ei ole omavahelises seoses. Seet\u00f5ttu ei pea kohus ise asuma laialivalguvast s\u00fc\u00fcdistusest ise asuma v\u00e4lja noppima fakte, mille alusel v\u00e4idetavat toimingupiirangu rikkumist sisustada ja v\u00f5imalikke etteheiteid konstrueerida.\nRingkonnakohtu hinnangul pole toimingupiirangu rikkumise kontekstis v\u00f5imalik arvestada s\u00fc\u00fcdistuses ja apellatsioonis esitatuga selles, et Janek Nozdrenko ja Rome Mitt tegid kas ise v\u00f5i alluvate kaudu hankemenetluses otsustusi, mis puudutasid hanketingimusi v\u00f5i tulemust.\nRingkonnakohus n\u00f5ustus maakohtuga selles, et tingimused, mis n\u00e4gid ette arvutite ettevalmistamise ehk t\u00f6\u00f6d, mida s\u00fc\u00fcdistatavatega seotud \u00e4ri\u00fchingud allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu korras tegid, l\u00fclitati hangetesse l\u00f5ppkasutajate huvides ja sisend tuli kolmandatelt isikutelt. Lisaks pole t\u00f5endeid selle kohta, et Green IT O\u00dc ja AS Atea osutusid hangetel edukaks \u00fcksnes sel p\u00f5hjusel, et s\u00fc\u00fcdistatavatel oli v\u00f5imalik hankekomisjoni otsuseid suunata.\nJ\u00e4relikult pole p\u00f5hjust Janek Nozdrenkole ja Rome Mitile ette heita seda, et nad n-\u00f6 garanteerisid omale t\u00f6\u00f6 nii, et lisasid vastavad tingimused ja\/v\u00f5i aitasid potentsiaalsel partneril v\u00f5ita. Eeltoodu t\u00f5ttu ei n\u00f5ustunud ringkonnakohus prokuratuuri seisukohaga, et Janek Nozdrenko ja Rome Miti v\u00f5imalikku vastutust toimingupiirangu rikkumise pragrahvi j\u00e4rgi oleks v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdistuses esitatud faktiliste asjaolude p\u00f5hjal kontrollida.\nPilv: keegi ei pea kriminaalmenetluses t\u00f5endama oma s\u00fc\u00fctust\nRome Miti kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve hinnangul on kohtute poolt s\u00fc\u00fcdistuse p\u00f5hjendamatuse kohta antud hinnangud loogilised ja tuginevad tuvastatud asjaoludele.\n\u00abK\u00f5nesolev s\u00fc\u00fcdistus on rajatud abstraktsetele ja t\u00f5endamata etteheidetele, mille puuduseid ja vastur\u00e4\u00e4kivusi ei ole suutnud prokur\u00f6r kahes kohtuastmes t\u00f5enditega kontrollitavalt siduda,\u00bb \u00fctles ta.\n\u00abEelneva mahuka ja kaitsealustele \u00e4\u00e4rmiselt koormava menetluse taustal on veel kord p\u00f5hjust k\u00fcsida - kas kaitsealustele selline koormav menetlus on koosk\u00f5las kriminaalmenetluse seadustikus s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5ttega, mille kohaselt keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses t\u00f5endama oma s\u00fc\u00fctust. K\u00e4esolevas menetluses on v\u00e4ga palju aega ja energiat kulutatud just sellele tegevusele,\u00bb\u00a0t\u00f5des Pilv."}
{"text":"Juhtkiri: Presidendi s\u00f5naN\u00e4dal enne riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rgu algust kohtus president Alar Karis parlamendierakondade esimeestega. Meenutuseks niipalju, et suvel avaldati arvamust, et riigikogu patiseisu k\u00f5rvaldamiseks oleks vaja riigipea autoriteetset sekkumist. Karis ei tahtnud sekkuda, leides, et riigikogus esindatud parteid peaksid ise olukorrast jagu saama. Siiani pole see neil \u00f5nnestunud. Nii v\u00f5ttiski Karis erakondade esimehed Kadriorgu kokku, et parlamendi toimimise taastamise \u00fcle aru pidada.Paraku j\u00e4i sellelt kokkusaamiselt j\u00e4llegi k\u00f5lama peaminister Kaja Kallase personaalk\u00fcsimus. Samal p\u00e4eval oli Kallas Mart Helme juhitava korruptsioonikomisjoni ees ja kes raatsis kulutada aega kuulamise j\u00e4lgimisele, siis oli see maha visatud aeg. Kallas ja Helme kippusid kogu aeg t\u00fclitsema, kusjuures peaminister ja tema parteikaaslane Valdo Randpere tirisid p\u00e4evavalgele teatud seigad Helme minevikust.Ainsad, kes sisuliselt olid v\u00e4hegi komisjoni koosolekuks valmistunud, olid Priit Sibul ja Tarmo M\u00f6lder, aga nagu kirjutas julgeolekuekspert Meelis Oidsalu, mingit olulist selgust ei saabunud.N\u00fc\u00fcd \u00fctleski Karis oma presidendis\u00f5na, et tema oleks eelistanud Kallase tagasiastumist kriisi alguses. \u201eSee olnuks teda ennast, tema l\u00e4hedasi, valitsuse t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ja Eesti s\u00f5numite usutavust s\u00e4\u00e4stnud otsus,\u201d \u00fctles Karis, ja raske on temaga mitte n\u00f5ustuda.President ootab n\u00fc\u00fcd Kallaselt teadet, millal ta oleks valmis tulema Kadriorgu abikaasa Venemaa \u00e4ride teemal r\u00e4\u00e4kima. \u201eKas paberiga v\u00f5i ilma paberita,\u201d lisas president, kuigi tema eelistus on selgelt n\u00e4ha.Kahjuks j\u00e4i oluliselt olulisem k\u00fcsimus - riigikogu t\u00f6\u00f6v\u00f5ime taastamine - t\u00e4ielikult Kallase teema varju. President \u00fctles selgelt: vaja on leida lahendused. Sisepoliitika k\u00e4sipidur tuleb \u00fcles leida ja lahti lasta. Riigikogu peab t\u00f6\u00f6tama.Kadrioru pressiteatest on midagi v\u00e4ga konkreetset raske v\u00e4lja lugeda. Erakondade esimehed pole samuti kohtumist kommenteerinud, samuti valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.V\u00f5imalikku v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su Toompeal kujunenud olukorrast ei suudetud s\u00f5nastada. Koalitsiooni ja opositsiooni erinev vaade asjadele pole muutunud. Presidentki pidi tunnistama, et kahe leeri \u00fchisosa leidmine on raske.Riigipea soovis, et koalitsioon n\u00e4itaks eelarvega, kuidas lahendatakse laiapindse riigikaitse (kaasa arvatud sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse), Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5ime probleem ning \u00fcleminek eestikeelsele haridusele. Kas see on aga v\u00f5imuliidule j\u00f5ukohane \u00fclesanne?"}
{"text":"OTSEPILT | Telliskivis j\u00e4tkub avatud valitsemise konverents, kohal on ka USA tippametnik Samantha Power6.-7. septembril toimub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus \u00fclemaailmne avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine. Kohal on riigi- ja valitsusjuhid, kodaniku\u00fchendused ja poliitikakujundajad 130 riigist, et jagada kogemusi ja arendada hea riigivalitsemise praktikaid.\nAvatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus, mis 2011. aastast \u00fchendab 76 riiki ja tuhandeid kodaniku\u00fchiskonna organisatsioone, et \u00fcheskoos edendada l\u00e4bipaistvat, kaasavat ja vastutustundlikku valitsemist. Esmakordselt Eestis toimuv k\u00f5rgetasemeline AVP kohtumine annab v\u00f5imaluse tutvustada avatud valitsemise digilahendusi ja parimaid praktikaid partneritele \u00fcle maailma.\nTippkohtumise fookuses on korruptsioonivastasus, vabakond ja osalusdemokraatia, kliima, digitehnoloogiad, \u00f5igus ning kerksus. Toimuvad erinevad arutelud, t\u00f6\u00f6toad ja vabas vormis kohtumised.\nTippkohtumisel osaleb hulk rahvusvaheliselt tuntud tegelasi, n\u00e4iteks diplomaat ja USAID juht Samantha Power, Kosovo peaminister Albin Kurti, ajakirjanik ja Nobeli rahupreemia laureaat Maria Ressa, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise parnerluse volinik Jutta Urpilainen ning Roheneemesaarte peaminister Jose Ulisses de Pina Correia e Silva. Kohtumisele oodatakse ka k\u00f5rgetasemelist delegatsiooni Ukrainast.\n\u00dclekanne algab kell 8.45. Avapaneelis osalevad teiste seas Eesti peaminister Kaja Kallas, Kosovo peaminister Albin Kurti ja AVP juht Sanjay Pradhan."}
{"text":"Kaja Kallase valitsedes on Eesti riigist alles j\u00e4\u00e4nud vaid moraalse kompassita, ebaintelligentse ja enesekeskse valitsejanna \u00f5ukondRahulolematus Kaja Kallase valitsemisega tungib Eesti \u00fchiskonna igasse soppi ja tema vastu p\u00f6\u00f6rduvad ka need, kes seni on vait olnud v\u00f5i koguni Reformierakonda toetanud.\nEi ole v\u00f5imalik usaldada vassivat, manipuleerivat, kahepalgelist, nartsissistlikku peaministrit, kes asetab isikliku heaolu ning karj\u00e4\u00e4riambitsioonid riigi heaolust k\u00f5rgemale, kirjutab Oxfordi \u00fclikooli molekulaarbioloog Siim Pauklin Postimehes.\nSiim Pauklin leiab, et mida kauem klammerdub Kaja Kallas peaministri tooli k\u00fclge ilma poliitilist vastutust v\u00f5tmata, seda rohkem teeb ta kahju kogu Eestile, tekitades usaldamatust kollektiivselt Eesti valitsejate vastu, p\u00f5hjustades eesti rahva j\u00e4tkuvat polariseerumist ning sellest tulenevalt kahjustab riigisisest julgeolekut, sest t\u00f5elise ohu korral ei v\u00f5ta rahvas usalduse kaotanud peaministrit lihtsalt kuulda.\nTa lisab, et tipp-poliitikud on l\u00e4\u00e4neriikides tagasi astunud ametliku pangakaardiga sukkp\u00fckste ostmise eest, Kaja Kallase idavedude skandaal on sellega v\u00f5rreldes m\u00f5\u00f5tmatult t\u00f5sisem.\n\u201cKallas on groteskne n\u00e4ide poliitikust, kelle moraalne kompass on vaid tema isiklik karj\u00e4\u00e4r ja iseenda heaolu. Talle pole oluline, et k\u00fcsitluste j\u00e4rgi sooviks ligi 67 protsenti rahvast tema tagasiastumist. Sellega on Kallas viinud Eesti poliitkultuuri P\u00f5hjamaaga sarnanevast riigist ajas umbes 25 aastat tagasi postsovetlikuks korruptsioonih\u00f5nguliseks arengumaaks, kus rumalale lihtrahvale kehtivad \u00fched reeglid, kavalale \u00e4ri- ja poliitringkonnale teised.\u201d\nPostimehes kirjutatut kommenteerib sotsiaalmeedias \u00dclla V\u00e4hk: \u201cJah, Kaja Kallas on groteskne n\u00e4ide poliitikust, kelle moraalne kompass on vaid tema isiklik karj\u00e4\u00e4r ja iseenda heaolu. Mitte ainult moraalne kompass, vaid kogu Kallase maailma ja inimeste k\u00e4sitlus tervikuna on j\u00e4\u00e4nud lastetoa ja poputatud oiviku primitiivsele tasemele. Mis on h\u00e4mmastav siinkohal, on see, et just t\u00e4pselt selline on ka praeguse nn Eesti riigi\u00a0 olemuslik \u201cintellektuaalne\u201d tase. See tase korrelleerub primitiivse poputatud oiviku tasemega.\u201d\nTa lisab: \u201cMe saame ju aru, et on t\u00e4iesti v\u00e4listatud, et see tase oli selline 20. sajandi algul, kui riiki loodi ja sellega hiilgavalt toime tuldi. K\u00fcsimus on t\u00e4na ainult ja ainult, mis ja kes on riigi allapoole igasugust riigina arvestatavust viinud? N\u00f5ukaaeg seda veel ei teinud, olime rahvana 1987-91 v\u00f5imelised renessansiks. Aga jah, kas ka riigina? Teatavasti l\u00e4ks nii, et uues riiklikus moodustises haarasid kogu raha ja v\u00f5imu enda k\u00e4tte ning jagasid nn riigi \u00e4ra kaks tippkommunisti, Savisaar ja Kallas. See m\u00e4ng on t\u00e4naseks fini\u0161eerunud riigi kui sellise puudumisega. Eesti pole hetkel mitte ainult postsovetlik korruptsioonih\u00f5nguline arengumaa, vaid midagi m\u00e4rksa hullemat \u2013 riiki pole v\u00f5imalik t\u00e4heldada, on j\u00e4\u00e4nud vaid moraalse kompassita, ebaintelligentse ja enesekeskse valitsejanna \u00f5ukond.\u201d"}
{"text":"Peavoolumeedia teeb Telegrami: Helme ja Kallas muutuvad \u00fcha enam \u201cparajaks paariks\u201dFotokollaa\u017e: Wikimedia Commons \/ Renee Altrov \u2013 Riigikantselei,\u00a0CC BY-SA 4.0 + Uued Uudised + Canva.com\nERR toob suuremate p\u00e4evalehtede juhtkirjade varal v\u00e4lja sama, millele Telegram.ee-gi on korduvalt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei ole vahet, milline erakond v\u00f5imul on, sest k\u00f5ik teevad v\u00f5imu nimel samu asju.\n\u00a0\nToimetused heidavad Kallasele ette, et ta ei saa siiani aru toimuva moraalsetest tagaj\u00e4rgedest ega m\u00f5just Eesti mainele v\u00e4lismaal, samuti sisepoliitilistest j\u00e4relmitest.\nEesti P\u00e4evaleht leiab ka, et esmasp\u00e4evane Kaja Kallase ja Mart Helme vastasseis riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis l\u00f5i k\u00f5vemini helisema ka sisepoliitilise h\u00e4irekella.\n\u201cHelmed ja Kallas muutuvad j\u00e4rjest enam \u201cparajaks paariks\u201d, kes \u00fcritavad vastastikuse kraaklemisega oma s\u00fcvapoolehoidjaid r\u00f5\u00f5mustada. Helme n\u00e4ib olevat Kallasele otsekui appi tulnud: \u00e4hvardades peaministri personaalk\u00fcsimuse p\u00e4rast kogu riigikogu t\u00f6\u00f6 blokeerida, nihutab ta fookuse Kallaselt enda mitteriigimehelikule k\u00e4itumisele,\u201d kommenteerib p\u00e4evaleht ja lisab, et kui nii l\u00e4heb, siis Kallas p\u00e4\u00e4seb ja tema skandaali maksavad kinni k\u00f5ik teised Eesti n\u00f5rgenenud maine ja s\u00fcveneva polariseerumise kujul.\nVaata ka Hando T\u00f5numaa videot, kus ta seletab, miks ei ole vahet, kes on peaminister:\nhttps:\/\/video.telegram.ee\/kallas2uusYT.mp4\n\u00a0\nToimetasid Mariann Joonas ja Hando T\u00f5numaa\n\u00a0"}
{"text":"Moskvat kaitsva \u00f5hut\u00f5rjearmee \u00fclem on vahi all altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eestMoskvat l\u00f6\u00f6kide eest \u00f5hust kaitsva Lenini ordeniga 1. eriotstarbelise \u00f5hut\u00f5rjearmee \u00fclemat, kindralmajor Konstantin Ogijenkot s\u00fc\u00fcdistatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises eriti suures ulatuses, vahendab Meduza.\nTASS teatas, et kriminaalasi, mille j\u00e4rgi v\u00f5ib kindralit oodata kuni 15-aastane vanglakaristus, algatati t\u00e4navu juulis. Ogijenko on vahi all v\u00e4hemalt kuni 27. novembrini.\nAjalehe Kommersant andmetel sai Ogijenko koos 4. \u00f5hut\u00f5rjediviisi \u00fclema, kindralmajor Dmitri Beljatskiga \u00fchiskondliku organisatsiooni Nade\u017eda juhilt 500 000 rubla (4750 eurot). See oli esimene osa altk\u00e4emaksust kogusummas 30 miljonit rubla (285 000 eurot), mille eest s\u00f5jav\u00e4elased lubasid eraldada t\u00e4isehitamiseks Venemaa kaitseministeeriumi maad Moskva oblastis Dolgoprudn\u00f5is ja Lobnjas.\nBeljatski on osaliselt s\u00fc\u00fcd tunnistanud ja uurijatega kokkuleppe s\u00f5lminud. Ta saadeti koduaresti. Ogijenko ei ole oma s\u00fc\u00fcd tunnistanud. Uurijad otsustasid, et \u201eVenemaa kaitseministeeriumi s\u00f5jalise juhtimise organite ametiisikute hulgas laialdasi sidemeid omav\u201c kindral v\u00f5ib hakata tunnistajaid m\u00f5jutama ning v\u00f5ib hakata end uurijate ja kohtu eest varjama.\nOgijenko sai 1. \u00f5hut\u00f5rjearmee \u00fclemaks 2021. aastal. P\u00e4rast kriminaalasja algatamist v\u00f5eti ta ametist maha."}
{"text":"M\u00fc\u00fcgiportaalid internetis: k\u00e4ep\u00e4rane viis m\u00fc\u00fca seisma j\u00e4\u00e4nud esemeid ja osta soodsaltInimeselt inimesele m\u00fc\u00fcgiplatvormid muutuvad aina populaarsemaks, sest esiteks on sealt v\u00f5imalik kaupu saada soodsamalt ja teiseks aitab see v\u00f5idelda \u00fcletarbimise ja -tootmisega. Kuidas veebis aga nii osta ja m\u00fc\u00fca, et hiljem kahetsema ei peaks?\nDPD hiljutisest e-kaubanduse uuringust selgus, et juba kaks kolmest regulaarsest e-ostlejast m\u00fc\u00fcb v\u00f5i soetab tooteid inimeselt inimesele m\u00fc\u00fcgiplatvormide kaudu.\u00a0\nM\u00fc\u00fcgi-ostulahenduse Yaga juhi Aune Aunapuu s\u00f5nul on neil Eestis 150 000 registreeritud kasutajat (tegutsetakse ka Aafrikas ja Aasias) ning tehingute maht \u00fches kuus on 40 000 tellimust. \u201eMeil l\u00e4heb h\u00e4sti. Alates COVIDi tulekust oleme n\u00e4inud kasvu ja kuna viimasel aastal on l\u00e4inud majandusseis veelgi keerulisemaks, otsivad inimesed aina rohkem soodsat kaupa,\u201c kommenteerib ta.\u00a0\nYagas m\u00fc\u00fcakse palju kasutatud riideid, aga ka kodu- ja ilukaupu ning raamatuid, mis on eriti populaarsed just viimasel ajal. \u201eTegelikult m\u00fc\u00fcakse k\u00f5iki kaupu, mida naised tarbivad ja kodudes kasutavad \u2013 meie peamiseks kasutajaskonnaks on naised.\u201c\nAunapuu lisab, et ostjate arv kasvab, sest Yagast saab hea hinnaga korralikku kaupa ja m\u00fc\u00fcjate arv kasvab, sest kasutatud asjade ringlusesse panek aitab keerulisel ajal lisa teenida. \u201eMa ei alahinda teenimisv\u00f5imalust, vaid \u00fctlen, et see on m\u00fc\u00fcjate p\u00f5himotivaator. Mida keerulisem aeg, seda rohkem otsitakse v\u00f5imalusi, kuidas teenida ja s\u00e4\u00e4sta. Yagal on m\u00f5lemad v\u00f5imalused olemas \u2014 umbes 70% meie kasutajatest on nii ostjad kui ka m\u00fc\u00fcjad.\u201c\nTurvaline t\u00e4nu raha vahendamisele\nNetikelmide hulk ja nutikus kasvab iga p\u00e4evaga. \u201eN\u00e4iteks Facebook Marketis on palju petuskeeme, kus keegi korjab raha kokku, et midagi kuskilt tellida, aga siis lihtsalt kaob,\u201c \u00fctleb Aunapuu. \u201eT\u00e4nu sellele, et me vahendame raha, meie platvormil sellist asja juhtuda ei saa. Meie kui platvormi haldaja jaoks on k\u00f5ige olulisem v\u00e4\u00e4rtus turvalisus.\u201c\nYagas liigub kaup eraisikult eraisikule ja Aunapuu s\u00f5nul on nende roll muuta need tehingud v\u00f5imalikult sujuvaks ja kindlaks, et ostja oma rahast ilma ei j\u00e4\u00e4ks. \u201eSarnaselt e-poega toimivad meil panga- ja transpordilingid. Kauba eest tasutud summa laekub esmalt Yaga kontole ja vabastatakse sealt m\u00fc\u00fcjale alles siis, kui ostja on toote k\u00e4ttesaamist kinnitanud. See on automaatne, nii et midagi valesti minna ei saa,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\u00a0\nK\u00fcll aga v\u00f5ib, nagu e-kaubanduses ikka, tekkida vahel probleeme sellega, et ostja soovib m\u00f5nda eset tagastada, kui ta sellega p\u00e4ris rahul ei ole. \u201eTagastuse peavad m\u00fc\u00fcja ja ostja omavahel kokku leppima ehk m\u00fc\u00fcja peab olema n\u00f5us kaupa tagasi v\u00f5tma. Tagastamine on p\u00f5hjendatud, kui m\u00fc\u00fcja on eksinud \u2014 m\u00e4rkinud n\u00e4iteks tootekirjelduses riideesemele vale suuruse v\u00f5i on m\u00f5ni muu detail valesti kirja saanud,\u201c selgitab Aunapuu. \u201eKuid selle p\u00f5hjendusega, et asi lihtsalt ei meeldi v\u00f5i see ei istu seljas, tagastada ei saa. Sel juhul soovitame ostjal endal asja edasi m\u00fc\u00fca.\u201c\nAunapuu s\u00f5nul on eestlased \u00fcldiselt head ja vastutustundlikud kaupmehed.\nKaupa v\u00f5ib m\u00fc\u00fca ka oksjonil\nOsta.ee kauplemiskeskkond alustas ainult eraisikutele m\u00f5eldud kasutatud esemete oksjonilahendusena, aga n\u00fc\u00fcd tegutseb \u00fcle 800 e-poe. Kaks kolmandikku tehingutest moodustavadki juba ettev\u00f5tete m\u00fc\u00fcgid.\nOksjonit algatades saab m\u00fc\u00fcja m\u00e4\u00e4rata peale kauba alghinna ka osta-kohe-hinna. Kui keegi osta-kohe-hinnaga kaupa \u00e4ra ei osta, v\u00f5idab suurima pakkumise teinud kasutaja, kellele p\u00e4rast oksjoni l\u00f5ppu saabub vastav teavitus e-kirjana. Edasi on tal seitse p\u00e4eva aega kinnitada transpordiviis ja valida tasumiseks m\u00fc\u00fcja ette antutest kas Osta e-konto, sularaha, deposiidi- v\u00f5i panga\u00fclekanne.\u00a0\nK\u00f5ige turvalisem viis oksjoniportaali kaudu ostetud esemete eest tasumiseks on deposiit. Ostja kannab oma Osta.ee e-kontole raha, kust see m\u00fc\u00fcgi j\u00e4rel broneeritakse. Alles siis, kui ta on eseme k\u00e4tte saanud ja sellega rahul, vabastab ta deposiidimakse ning portaal kannab raha m\u00fc\u00fcja e-kontole. Uutele ja v\u00e4heaktiivsetele m\u00fc\u00fcjatele ongi see ainus neile v\u00f5imaldatud makseviis, kuid k\u00e4est k\u00e4tte tehingu puhul saab tasuda loomulikult ka sularahas.\nJuhul, kui m\u00fc\u00fcja ei ole eset lubatud ajaks \u2014 reeglina 7 p\u00e4eva jooksul \u2014 tarninud v\u00f5i ostja pole rahul (ese ei vasta kirjeldusele v\u00f5i on rikutud), tuleb esitada s\u00fcsteemisisene pretensioon raha tagastamiseks. Pretensiooni saab esitada ka m\u00fc\u00fcja, kui ostja ei ole kinnitanud transporti, tasunud eseme eest ega vastanud teadetele seitsme p\u00e4eva jooksul.\nKuulutuste lehel Okidoki, kus m\u00fc\u00fcakse nii kasutatud autosid, kinnisvara kui ka teenuseid ja otsitakse t\u00f6\u00f6d ja t\u00f6\u00f6tajaid, lepivad m\u00fc\u00fcja ja ostja omavahel kokku nii makseviisi kui ka kohaletoimetamise tingimused.\u00a0\nOkidokis on v\u00f5imalik kasutada ka deposiidikontot juhul, kui nii ostja kui ka m\u00fc\u00fcja on t\u00f5endanud oma isiku. T\u00fc\u00fcpiline tehing toimub j\u00e4rgmiselt: ostja lepib m\u00fc\u00fcjaga kokku kauba kohaletoimetamise ja tagastamise tingimused, ostja kannab raha Okidoki deposiidikontole, m\u00fc\u00fcja saab teate raha laekumisest ja saadab kauba ostjale. Kui ostja on k\u00e4ttesaamise kinnitanud, kantakse raha deposiidikontolt m\u00fc\u00fcjale.\u00a0\nLegendaarses kuulutustelehes Kuldne B\u00f6rs on eri kategooriates kokku \u00fcle 180 000 kuulutuse ja seda loeb iga kuu \u00fcle 100 000 inimese. Kuldne B\u00f6rs viib kokku ostjaid ja m\u00fc\u00fcjaid, t\u00f6\u00f6pakkujaid ja t\u00f6\u00f6otsijaid, rendileandjaid ja rendile v\u00f5tjaid. Ostjal on kuulutajaga \u00fchenduse saamiseks v\u00f5imalik helistada m\u00fc\u00fcja j\u00e4etud numbrile v\u00f5i v\u00f5tta \u00fchendust e-kirja teel.\u00a0\nRohkem infot lehe toimetusel kuulutaja kohta pole ja edasine suhtlus toimub omavahel.\u00a0\nKuulutuste \u00fclespaneku tingimused ja portaalitasud on erinevad\u00a0\nYagas on kuulutuste lisamine tasuta. Kui kaup leiab ostja, rakendub 3\u20139% platvormitasu, mis s\u00f5ltub toote hinnast. Ostu sooritades tasub ostja ka transpordikulu.\nOsta.ee-s saab ilma avamistasuta igas kalendrikuus m\u00fc\u00fcki panna 20 eset, v\u00e4lja arvatud autode, mootorrataste ja kinnisvara kategoorias. Oksjoni avamistasu on 20 senti. Eduka m\u00fc\u00fcgi puhul lisandub komisjonitasu, mis alla 128eurose oksjonihinna korral moodustab 9% l\u00f5ppsummast.\nOkidokis saab iga kasutaja lisada 30 p\u00e4eva jooksul kindlaks m\u00e4\u00e4ratud arvu tasuta kuulutusi. Tasuta kuulutuste arv s\u00f5ltub valitud kategooriast, n\u00e4iteks jaotises \u201eKodu ja aed\u201c on limiit k\u00fcmme, aga \u201eKodumasinates\u201c viis kuulutust kuus. Kasutajatele, kes periooditi oma isiklikke asju m\u00fc\u00fcvad, on pakutud arv tasuta kuulutusi enamasti piisav. \u00dcle limiidi \u00fcles pandud kuulutuste hind s\u00f5ltub kategooriast, aga mida rohkem neid on, seda suurem on allahindlus.\nKuldses B\u00f6rsis on kuulutamine eraisikule tasuline ainult teatud kategooriates, mille alla kuuluvad n\u00e4iteks s\u00f5idukid ja muu tehnika, t\u00f5utunnistusega koerad-kassid, t\u00f6\u00f6pakkumised, teenused, koolitus ja antiik. N\u00e4dal aega kuulutamist maksab olenevalt kategooriast 1.99 kuni 4.99."}
{"text":"Kaja Kallas kutsus taas enda vastu umbusaldust avaldamaTALLINN, 7. september, BNS - Peaminister Kaja Kallas kutsus opositsiooni taas tema vastu umbusaldust avaldama, mitte survestama ultimaatumitega teda tagasi astuma.\u00a0\nKallase s\u00f5nul on viimasel ajal j\u00e4\u00e4nud k\u00f5lama opositsiooni v\u00e4ide, et nad l\u00f5petavad riigikogus obstruktsiooni, kui peaminister astub tagasi. \"Eks selle taga on asjaolu, et EKREIKE ei ole siiani tunnustanud valimistulemusi ja ei suuda sellega leppida,\" \u00fctles Kallas neljap\u00e4eval valitsuse pressibriifil.\u00a0\nKallase s\u00f5nul ei usu ilmselt keegi, et tema tagasiastumise korral lepiks EKRE abieluv\u00f5rdsusega, Isamaa ei keeraks tagasi peretoetusi ning Keskerakond loobuks astmelise tulumaksu m\u00f5ttest. \u00a0\n\"Aga mul on pakkuda ultimaatumite esitamise asemel lahendus, mis on ka p\u00f5hiseadusp\u00e4rane. See on nimelt umbusaldusavalduse esitamine,\" \u00fctles Kallas.\u00a0\nTema s\u00f5nul ei ole aga taktika kiusata peaministrit seni, kuni tema n\u00e4rvid \u00fcles \u00fctlevad, p\u00f5hiseadusp\u00e4rane. \"Ei oleks ju m\u00f5eldav, et ka mina esitaks ultimaatumeid, n\u00e4iteks et ma ei tule enne riigikogu komisjonide ette, kui n\u00e4iteks Mart Helme on tagasi astunud korruptsioonikomisjoni juhi kohalt,\" \u00fctles Kallas.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Gabon ja KAV-i vahendaja koostavad demokraatiale naasmise teekaardiLIBERVILLE, 7. september, AFP-BNS \u2013 Gaboni huntajuht ja Kesk-Aafrika riikide majandus\u00fchendus (ECCAS) vahendaja leppisid kokku, et koostavad eelmise n\u00e4dala riigip\u00f6\u00f6rde j\u00e4rel demokraatia taastamise \"teekaardi\", \u00fctles huntare\u017eiimi ametnik.\nEsmasp\u00e4eval vannutati 30. augustil riigip\u00f6\u00f6ret juhtinud kindral Brice Oligui Nguema Gaboni ajutiseks presidendiks.\nTeisip\u00e4eval saatis ECCAS Kesk-Aafrika Vabariigi presidendi Faustin-Archange Touad\u00e9ra oma vahendajana Liberville'i Oliguiga k\u00f5nelusi pidama.\n\"ECCAS m\u00e4\u00e4ras mind vahendajana koostama teekaarti, mis v\u00f5imaldaks naasta ajutise presidendi n\u00f5usolekul kiiresti p\u00f5hiseadusliku korra juurde,\" \u00fctles Touad\u00e9ra kolmap\u00e4eva \u00f5htul Gaboni televisioonile.\nOligui delegatsiooni k\u00f5rge ametnik kinnitas, et pooled on demokraatiale naasmise kava koostamises kokkuleppele j\u00f5udnud.\nPlaan \u00fcksikasjade ega ajakava kohta kumbki pool midagi ei \u00f6elnud.\nGaboni riigip\u00f6\u00f6ret toetasid nii s\u00f5jav\u00e4gi, politsei kui suur osa poliitilisest opositsioonist, aga ka m\u00f5ned kukutatud presidendi Ali Bongo Ondimba partei liikmed.\nS\u00f5durid v\u00f5tsid Bongo kinni kohe p\u00e4rast seda, kui ta oli kuulutatud presidendivalimiste v\u00f5itjaks. Valimiskomisjoni teatel v\u00f5itis Bongo kolmanda ametiaja 64,27 protsendiga h\u00e4\u00e4ltest.\nPut\u0161i toetasid ka paljud tsiviilelanikud, kel on k\u00f5rini korrumpeerunud Bongode d\u00fcnastiast. Enne Ali Bongot valitses riiki rohkem kui neli aastak\u00fcmmet tema isa Omar Bongo.\nOligui lubas esmasp\u00e4eval, et viib l\u00e4bi vabad, l\u00e4bipaistvad ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed valimised tsiviilv\u00f5imu taastamiseks, kuid ei \u00f6elnud, millal.\nECCAS teatas, et Gaboni liikmesus \u00fcheteistk\u00fcmnest riigist koosnevas \u00fchenduses on peatatud. Ja andis korralduse viia oma peakorter Gaboni pealinnast Libreville\u2019ist \u00fcle Ekvatoriaal-Guinea pealinna Malabosse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kaja Kallas kutsus taas endale umbusaldust avaldamaPeaminister Kaja Kallas kutsus opositsiooni taas talle umbusaldust avaldama, mitte survestama ultimaatumitega teda tagasi astuma.\u00a0\nKaja Kallas, peaminister\nKallase s\u00f5nul on viimasel ajal j\u00e4\u00e4nud k\u00f5lama opositsiooni v\u00e4ide, et nad l\u00f5petavad riigikogus obstruktsiooni, kui peaminister astub tagasi. \"Eks selle taga on asjaolu, et EKREIKE ei ole siiani tunnustanud valimistulemusi ja ei suuda sellega leppida,\" \u00fctles Kallas t\u00e4na valitsuse pressibriifil.\u00a0\nKallase s\u00f5nul ei usu ilmselt keegi, et tema tagasiastumise korral lepiks EKRE abieluv\u00f5rdsusega, Isamaa ei keeraks tagasi peretoetusi ning keskerakond loobuks astmelise tulumaksu m\u00f5ttest. \u00a0\n\"Aga mul on pakkuda ultimaatumite esitamise asemel lahendus, mis on ka p\u00f5hiseadusp\u00e4rane. See on nimelt umbusaldusavalduse esitamine,\" \u00fctles Kallas.\u00a0\nTema s\u00f5nul ei ole aga taktika kiusata peaministrit seni, kuni tema n\u00e4rvid \u00fcles \u00fctlevad, p\u00f5hiseadusp\u00e4rane.\nEi oleks ju m\u00f5eldav, et ka mina esitaks ultimaatumeid, n\u00e4iteks et ma ei tule enne riigikogu komisjonide ette, kui n\u00e4iteks Mart Helme on tagasi astunud korruptsioonikomisjoni juhi kohalt,\n\u00fctles Kallas.\u00a0"}
{"text":"MART SOIDRO | K\u00f5ik on uus septembrikuus?Esmasp\u00e4eval tuleb kokku riigikogu XV koosseisu teine istungij\u00e4rk. 12n\u00e4dalane suvepuhkus on l\u00e4bi saamas ja loodetavasti on k\u00f5igil rahvaasemikel selle \u00fc\u00fcrikese aja jooksul olnud v\u00f5imalus atra seada. Lapsed on teadagi virgemad, sest nende kooliaasta algas juba sel n\u00e4dalal. Ka k\u00f5ige laisematel mudilastel on praeguseks hetkeks juba esimesed t\u00e4hed selged. Aga see pole veel k\u00f5ik!\nP\u00fchap\u00e4eval toimub Paides Keskerakonna kongress, kus valitakse uus esimees. Kas uueks juhiks saab Tallinna linnapea ja Keskerakonnale riigikogu valimistel suurima h\u00e4\u00e4ltesaagi (14 597) toonud Mihhail K\u00f5lvart v\u00f5i hoopis Tanel Kiik, kes sai 2070 h\u00e4\u00e4lt (temale j\u00e4i EKREIKE koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste aegu k\u00fclge uue kolmikliidu arhitekti kuvand, kuid laiem avalikkus tunneb teda endise sotsiaalministrina)? Aga mis me ikka ennustame, p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htuks on tulemused teada.\nNaiivne oleks uskuda, et kui riigikogu enne jaanip\u00e4eva puhkusele l\u00e4ks, magasid saadikud ennast unetutest \u00f6\u00f6istungitest korralikult v\u00e4lja, unustasid k\u00f5ik t\u00fclid ja l\u00e4hevad s\u00fcgisesele istungij\u00e4rgule puhta lehena. Vimm oli juba ammu plahvatanud ja sugugi mitte salaja.\nMidagi ei ole muutunud\nKoalitsioon suutis k\u00fcll kevadeks planeeritud eeln\u00f5ud - neist kaheksa (sh abieluv\u00f5rdsus, peretoetuse v\u00e4hendamine ja maksude t\u00f5us) - usaldush\u00e4\u00e4letusega seotuna vastu v\u00f5tta, aga tuli tuha all h\u00f5\u00f5gus edasi. Eriti p\u00e4rast seda, kui president Alar Karis hoiatas peaminister Kaja Kallast usaldush\u00e4\u00e4letuse kuritarvitamise eest. \u201eSeda ei kavatse ma sallida,\u201d teatas president. Sel hetkel presidendi k\u00f5rval seisnud peaminister aga punastas. Kas mitte siis ei l\u00e4inudki presidendi ja valitsuse suusad risti?\nReformierakond ilmselt lootis, et Karise puhul on tegemist mugavuspresidendiga, kes istub roosiaias, vaatab \u00fcle s\u00f5udvaid pilvi ega kobise. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust! Valitsust ja peaministrit j\u00f5udis riigipea suve jooksul kritiseerida veel kaks korda. Kui Alar Karisel pruukis Maalehe intervjuus mainida, et automaksu puhul ei saa koostajad ise ka aru, miks seda vaja on, meenus Reformierakonna tegelastele ja k\u00f5rgetele riigiametnikele mitme kuu vanune lugu, kuidas presidendi n\u00f5unik olla omavahelistes vestlustes sidunud seaduste v\u00e4ljakuulutamise kantseleile lisaraha eraldamisega.\nAga see polnud veel k\u00f5ik! Sel n\u00e4dalal avaldas president arvamust, et peaminister Kaja Kallas oleks pidanud idavedude skandaali ilmsiks tulles tagasi astuma. Kui uskuda avalikku arvamust, siis ilmselt meeldiks see kahele kolmandikule inimestest. Reformierakond oli seevastu marus. J\u00fcrgen Ligi oli seekord isegi \u00fcks tagasihoidlikukumad v\u00e4itlejaid, kui m\u00e4rkis, et president peab sekkuma p\u00e4evapoliitikasse, kui eesm\u00e4rgiks on n\u00e4iteks lepitamine, tasakaalustamine ja innustamine. \u201eMitte \u00f5li tulle valamine ja teemad, mil pole p\u00f5hiseaduslikku kaalu,\u201c arvas ta ja lisas et kohased pole avaldused, mis konflikti p\u00e4evapoliitikas ainult s\u00fcvendavad. (Delfi, 5.09.2023).\nHuvitav, kuidas president saanuks Kaja Kallast ja Reformierakonda idavedude skandaali puhul \u201elepitada, tasakaalustada ja innustada\u201c? Kui poleks saanud, tulnuks j\u00e4relikult istuda vait nagu kult rukkis, kui Ligi loogikat edasi arendada. Oravate arvates on Kaja Kallasel niigi raske, oli n\u00fc\u00fcd riigipeal vaja seda v\u00e4het\u00e4htsat seika peaministrile nina peale visata. Niigi on opositsioon, ajakirjandus ja avalik arvamus tema vastu...\nPada s\u00f5imab katelt\nEsmasp\u00e4eval toimus riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung, kuhu peaminister oli kutsutud selgitusi andma. Ja Kaja Kallas oli kohal. Teisip\u00e4eval oli sel hooajal esimest korda ETV eetris erakondade esimeeste teledebatt, kus Kaja Kallas ei osalenud. Mis sest, et 90 protsenti saatest oli p\u00fchendatud idavedude skandaalile. P\u00f5hjus? Peaminister osales samal ajal Tallinnas toimunud digitippkohtumisel ja saatis end asendama erakonna aseesimehe J\u00fcrgen Ligi. V\u00f5ib-olla oli see isegi hea, sest k\u00f5ik poliitikahuvilised said Kaja Kallast kuulata p\u00e4ev varem toimunud erikomisjoni istungil. Vaevalt, et ta p\u00e4ev hiljem midagi uut lisanuks.\nK\u00f5igepealt erikomisjoni istungist. Tunnistan ausalt, et ma pole ammu midagi nii piinliku n\u00e4inud. Nojaa, kuna komisjoni esimeheks on Mart Helme, v\u00f5is ju arvata, et ega sealt head nahka pole oodata. Nii l\u00e4kski. Komisjoni liikmed ei osanud k\u00fcsimusi esitada v\u00f5i tahtsid Valdo Randpere kombel istungi t\u00f6\u00f6d takistada, kes kaitses Kaja Kallast ja r\u00fcndas Mart Helmet tema punamineviku p\u00e4rast. J\u00e4ttes samas mainimata, et enne Rootsi p\u00f5genemist t\u00f6\u00f6tas Randpere aastatel 1983-1984 ELKN\u00dc keskkomitee propaganda- ja kultuuriosakonna instruktorina. Teadmiseks noorematele lugejatele: ELKN\u00dc on l\u00fchend, mida kasutati Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noosoo\u00fchingu kohta.\nMida tegi aga Kaja Kallas? Tuli kohtumisele ette valmistamata ja laenulepingute asemel olid tal kaasas hoopis Mart Helme varasemad tsitaadid. Samas teadis ta ju v\u00e4ga h\u00e4sti, miks ta komisjoni ette on kutsutud. V\u00f5i ei teadnud? Kohati j\u00e4i t\u00f5esti mulje, et peaminister ei saa siiamaani aru, millise supi on ta abikaasa kokku keeranud.\nParim kaitse on teadagi r\u00fcnnak, aga kas valija andis talle pool aastat tagasi h\u00e4\u00e4le, et ta n\u00fc\u00fcd teataks: \u201eTahan, et mulle oleks samad ootused kui Martin Helmele\u201d (ERR, 31.08.2023)?\nM\u00e4ek\u00f5rgune valimisv\u00f5it v\u00f5ib teha inimese upsakaks, kuid Kaja Kallas lubas ju olla oma v\u00f5idus alandlik, mis andis toona lootust. N\u00fc\u00fcd aga ei suutnud ta vastata isegi k\u00fcsimusele, millal \u00fcks v\u00f5i teine leping s\u00f5lmiti ning kammis istungi ajal telefoni. See ei olnud ju lugupidamatus mitte \u00fcksnes opositsiooniesindajate, vaid ka k\u00f5igi inimeste suhtes, kes juhtusid seda \u00fclekannet vaatama.\nTeisip\u00e4eval eetris olnud Esimene stuudio, kus Kaja Kallast asendas J\u00fcrgen Ligi, oli v\u00e4ljapeetum, kuigi kasutas sama taktikat nagu Randpere ja meenutas J\u00fcri Ratasele Keskerakonna lepingut \u00dchtse Venemaaga, mis kehtis aastatel 2004-2022. Kui ma Ligi jutust \u00f5igesti aru sain, oli see hoopis hullem kokkulepe kui peaministri s\u00f5lmitud laenuleping oma abikaasaga. Oh jah.\nKokkuv\u00f5tteks. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad, et see s\u00fcgis tuleb meie poliitilise ilma m\u00f5ttes hoopis tormisem kui varasematel aastatel. K\u00f5ige v\u00e4hem on oodata t\u00f6\u00f6rahu parlamendis. Opositsioon n\u00f5uab h\u00e4\u00e4lekalt Kaja Kallase tagasiastumist ja seda trummi taovad nad l\u00f5puni. Millal peaminister selle sammuni j\u00f5uab? Meenutuseks niipalju, et 11 aastat tagasi algas Reformierakonna kilekotiskandaal 22. mail ja justiitsminister Kristen Michal astus tagasi 6. detsembril 2012."}
{"text":"Margus Tsahkna arvamus valitsuskriisist on \u00fchest k\u00fcljest \u00fclbe ja k\u00fc\u00fcniline, teisalt aga naiivne ja asjatundmatu\u00dchest erakonnast l\u00e4bi tormanud ja p\u00f5lenud maa j\u00e4rele j\u00e4tnud \u201ckahesajatajast\u201d v\u00e4lisminister Margus Tsahkna v\u00e4idab, et tema olevat k\u00f5ik vastused valitsusjuhilt saanud ning valitsuskriisi tekitamine polevat hea. Selline teemap\u00fcstitus on ebadekvaatne.\nEsiteks ei taha Tsahkna valitsuskriisi seet\u00f5ttu, et siis on tema jaoks v\u00f5imalik variant \u00fcldse soojast ministrikohast ilma j\u00e4\u00e4da. \u201cK\u00f5ik vastused saanud\u201d aga t\u00e4hendavad koalitsioonipoliitikule ilmselt seda, et teda on maha rahustatud, peaminister j\u00e4\u00e4b tagasiastumisest keelduma.\nTsahkna s\u00f5nul on praegu v\u00e4ga palju teemasid kaalul, rahvusvahelisi teemasid, julgeoleku teemasid ja ka Eesti riigi enda k\u00fcsimused. \u201cJa ma v\u00e4ga loodan, et riigikogu laiemapindsemalt, kui vaid erakondade esimehed, suudaksid leida mingisuguse formaadi, et t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkuks,\u201d \u00fctles Tsahkna.\nPraegu on kaalul Eesti rahvusvaheline maine, sest riigil on peaminister, kelle abikaasa ajas Vene-\u00e4ri, mis on \u00fchtlasi ka julgeolekuline risk. Selle kohta kirjutab Postimehes Oxfordi \u00fclikooli molekulaarbioloog Siim Pauklin:\u00a0\u201cMida kauem klammerdub Kaja Kallas peaministri tooli k\u00fclge ilma poliitilist vastutust v\u00f5tmata, seda rohkem teeb ta kahju kogu Eestile, tekitades usaldamatust kollektiivselt Eesti valitsejate vastu, p\u00f5hjustades eesti rahva j\u00e4tkuvat polariseerumist ning sellest tulenevalt kahjustab riigisisest julgeolekut, sest t\u00f5elise ohu korral ei v\u00f5ta rahvas usalduse kaotanud peaministrit lihtsalt kuulda. Kallas on viinud Eesti poliitkultuuri P\u00f5hjamaaga sarnanevast riigist ajas umbes 25 aastat tagasi postsovetlikuks korruptsioonih\u00f5nguliseks arengumaaks, kus rumalale lihtrahvale kehtivad \u00fched reeglid, kavalale \u00e4ri- ja poliitringkonnale teised.\u201d\nTsahkna kaitseb Kaja Kallast, sest on ka ise sahkerdaja: \u201cV\u00e4lisminister Margus Tsahkna ei n\u00e4e huvide konflikti asjaolus, et tema endine t\u00f6\u00f6andja ja praegune \u00e4ripartner v\u00e4lihaiglate tootja Semetron on teeninud Eesti ja v\u00e4lisriikide diplomaatilistest tehingutest miljoneid eurosid,\u201d kirjutas hiljuti Eesti Ekspress.\nEt mingisugune koost\u00f6\u00f6 poliitikas j\u00e4tkuks, ongi vaja Kaja Kallas tagandada ja luua uus, tegutsemisv\u00f5imelisem ja skandaalist puutumata valitsus. Kuigi praegusel baasil on seda raske teha, sest skandaalid aina tihenevad ja BNS kirjutab: \u201cViimastel p\u00e4evadel on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5lama v\u00e4ide, et siseministeerium ei soovi riigikontrollile oma andmeid anda.\u201d\nUued Uudised"}
{"text":"Karol Kallas: paadunud valitsus paadub ainult rohkemKahel parteil, Reformierakonnal ja Kahesaja Eestil, on riigikogus nii palju kohti t\u00e4nu Kaja Kallasele ja Johanna-Maria Lehtmele.\u00a0\nT\u00e4naseks on selgunud, et \u00fcks on pettur ja varas ning teine poolearuline valetaja, kes ei saa aru oma \u00fchiskondliku staatusega kaasnevast vastutusest.\nJuhul kui tegemist pole mingisuguse Margit Sutropi leiutatud \"uue eetikaga\", siis normaalsete eetikareeglite j\u00e4rele; selliste, mida inimkond tunneb aastatuhandeid, on m\u00f5lemal moraaliga tublisti muresid.\nRahvatarkus k\u00fcll \u00fctleb, et v\u00f5itjate \u00fcle kohut ei m\u00f5isteta, kuid poliitikas on see v\u00e4hemalt osaliselt v\u00f5imalik.\nNagu k\u00f5lab \u00fcks satanistide loosung \"nii nagu \u00fclal, nii ka all\", on meie hegemooni juures, Ameerika \u00dchendriikides, v\u00e4lja arendatud kaks \u00f5iguss\u00fcsteemi ja kaks moraalinormistikku. Konservatiivid saavad vastu p\u00e4id ja jalgu olematute eksimuste eest: 6. jaanuari \"\u00fclest\u00f5usu\" eest inimeste karistamine 18-aastaste vangistustega on kohutav \u00f5iguse moonutamine. Hunter Bidenit ei v\u00f5ta samas oma isa m\u00f5ju m\u00fc\u00fcmise eest hiinlastele, venelastele, ukrainlastele, rumeenlastele ja kes teab veel kellele, isegi h\u00f5bekuul. Tema kuritegusid kas lihtsalt ei uurita v\u00f5i sellega venitatakse nii kaua kui v\u00e4hegi kannatab.\nAllpool Eestis on t\u00e4pselt samamoodi. Kellel pole p\u00e4ris haugim\u00e4lu, peaks m\u00e4letama, milliste \"eksimuste\" eest pidid tagasi astuma EKRE ministrid ja millise \"kuriteo\" t\u00f5ttu lagunes Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus.\nEKRE ministrid on p\u00e4riselt puhtad kui prillikivid selle k\u00f5rval, mida on teinud Lehtme ja Kallas. Poliitkorrektsus on roimstopp ja inimeste p\u00e4\u00e4stmise eest n\u00fcrimeelsuse k\u00e4est eest tuleb EKRElasi ainult kiita.\u00a0\nKuna nii Lehtme kui Kallas on k\u00e4itunud eetiliselt \u00f5ige mitmetahuliselt ja just t\u00e4nu neile on nende parteide fraktsioonid riigikogus parasjagu nii suured kui need on, siis j\u00e4reldus saab olla ainult \u00fcks: Eestit valitseb k\u00fcsitava moraaliga inimeste koalitsioon. Ja mitte ainult nimetatud kaks naisisikut pole k\u00fcsitavad: t\u00e4pselt samasse moraalivabaduse valda kuulub vastu valimisi stratkommarite korraldatud Prigo\u017eini skandaal.\nM\u00f5ni pisut otsekohesema keelepruugiga inimene v\u00f5iks selliseid inimesi isegi nimetada \"lurjusteks\". Eesti keele seletav s\u00f5naraamat annab \"lurjusele\" vasteks \"alatu inimene, kaabakas\".\nLehtme teema on ilmselt selleks korraks l\u00f5petatud. Kuigi ei peaks ja tema tegusid peaksid l\u00e4hemalt vaatama \u00f5iguskaitseorganid, kuid \"nii nagu \u00fclal, nii ka all\", \"\u00f5igete\" inimeste t\u00f5prategusid Eestis ei uurita.\nKaja Kallas alustas oma seekordset peaministriametit tunnistades, et ta pidi eestlastele valetama, kuna \"muidu ei oleks teda valitud\". Selline \u00fclestunnistus n\u00e4itas juba, et tegemist pole k\u00f5ige teravama pliiatsiga karbis ja k\u00f5ige kiirema loomaga karjas. Taas, normaalses demokraatias ja \u00fchiskonnas oleks poliitik pidanud sellise \u00fclestunnistuse peale poliitika kohe \u00e4ra unustama, seda enam, et valetati peaministri ametis.\nArvo Halliku ettev\u00f5tte Venemaa skandaaliga seoses on Kallas k\u00e4itunud veelgi arulagedamalt. Ta on k\u00f5ike eitanud, otseselt valetanud, k\u00fcsijaid s\u00f5imanud, ennast ohvriks pidanud ja muidu t\u00e4iesti n\u00fcrimeelselt k\u00e4itunud. Inimesena, kes ei saa \u00fcldse aru, mis tema \u00fcmber p\u00e4riselt toimub. Ei suuda reaalsust m\u00f5ista.\nKorrates: t\u00e4nane Eesti valitsus ja riigikogu on suuresti just sellised, nagu nad on, t\u00e4nu kahele olematu moraaliga inimesele. Moraalitus normaalsele demokraatiale ja normaalsele riigile ei sobi. Inimestele, kes on saanud riigikokku t\u00e4nu osutatud isikutele, laieneb samuti nende meelevallatuse taak.\nEhk loogikast ja Kallase paljukiidetud \"moraalsest kompassist\" l\u00e4htudes, on Eesti riigikogu selline, milline see ei tohiks olla. Tegemist on taasiseseisvusaja \u00fche t\u00f5sisema poliitilise kriisiga ja k\u00e4es on aeg proovida \u00e4ra ennet\u00e4htaegsed valimised.\nT\u00e4nap\u00e4eva \"mitme-kesises\" \u00fchiskonnas ei kuule v\u00e4ga tihti enam s\u00f5na \"paadumine\", kuid t\u00e4pselt selline isikuomadus iseloomustab Kaja Kallast ja k\u00f5iki t\u00e4nase valitsuskoalitsiooni parteide liikmeid. Paadumisel on omadus ainult rohkem paaduda, millest p\u00e4\u00e4stab ainult meeleparandus, kuid kas keegi p\u00e4riselt usub, et meie \u00fchispartei on v\u00f5imeline meelt parandama? K\u00f5igepealt oli \"jokk\", siis silvergate ja siin me n\u00fc\u00fcd oleme. Meie nomenklatuur on paadunud ja paadub \u00fcha enam.\nSee ei ole niisama, et v\u00f5imul olijatest mitte keegi, mitte millegi eest ei vastuta. Kui nomenklatuur paadub \u00fcha enam, siis see hakkab pigem varem kui hiljem alamate pealt tagasi \"peegeldama\" ning tulemuseks on kaos.\u00a0\nEnam-v\u00e4hem kindlalt v\u00f5ib v\u00e4ita, et kui Ukraina poleks nii korrumpeerunud, nagu see riigina on, siis poleks ka Ukraina s\u00f5da. Paraku on Ukraina korruptsiooniga seotud isegi Ameerika \u00dchendriikide k\u00f5ige k\u00f5rgem poliitiline e\u0161elon ja s\u00fcvariik, sealhulgas Bidenite klann.\u00a0\nM\u00f5elda v\u00f5ib lisaks selle peale, mida USA president ja s\u00fcvariik Ukrainas tegelikult kaitsevad\u2026\u00a0\nEuromaidan ei olnud Ukraina rahva \u00fclest\u00f5us korrumpeerunud juhtide vastu, vaid Ameerika \u00dchendriikide korraldatud riigi \"vabastamise\" operatsioon. \u00dcks oligarhide-kleptokraatide j\u00f5uk vahetati teise samasuguse, aga \"euroopameelse\", vastu ja siin me n\u00fc\u00fcd oleme. Nagu seda tehti ka Afganistanis\u2026 Ja Iraagis\u2026 Ja Liib\u00fcas\u2026 Taheti teha S\u00fc\u00fcrias\u2026\nSiinkohal peab kordama \u00e4ra mantra, et allakirjutanu soovib Ukraina totaalset v\u00f5itu ja Venemaa juppideks lagunemist \u2013 kuigi viimasega kaasnevad omad ohud.\nKui Eesti kaosesse kukutamine ongi eesm\u00e4rk, selline on lisaks k\u00f5igele muule ka \"universumi kuningate\" ja Euroopa Liidu eesm\u00e4rk ning sellise sihiga moodustati kliimaministeerium, siis pole loomulikult midagi teha. Kuid kuskil peaks olema siiski alles mingi v\u00e4ike lootus, et eestlased tegelikult ei taha, et nende lapsed elavad k\u00fcmme korda halvemini kui nemad ise.\u00a0\nJuba see, et t\u00e4naseni pole Kallasega poliitiliselt midagi juhtunud, n\u00e4itab, et kogu Eesti valitsuskoalitsiooni parteide liikmeskond, eriti nende juhid, on \u00fcpris-t\u00e4pselt temasugused. Paadunud. Meie laste, Eesti elluj\u00e4\u00e4mise nimel, on vaja uusi valimisi. Enam-v\u00e4hem kohe. P\u00e4riselt \u00fchetaolisi, ilma e-h\u00e4\u00e4letuseta.\u00a0"}
{"text":"Moskva \u00f5hukaitse eest vastutanud kindral sai s\u00fc\u00fcdistused altk\u00e4emaksu v\u00f5tmisesEndisele Moskva \u00f5hukaitsej\u00f5udude komand\u00f6rile esitati s\u00fc\u00fcdistused altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises seoses Vene kaitseministeeriumi valduses oleva maa omastamisega.Prokuratuur s\u00fc\u00fcdistab kindralmajor Konstantin Ogienkot 30 miljoni rubla saamises oma alama kaudu tsiviilorganisatsioonilt, mis tahtis soetada s\u00f5jav\u00e4e valduses olevaid maat\u00fckke Moskva oblastis, teatas v\u00e4ljaanne Kommersant juurdluse materjalidele tuginedes.\nOgienko juhatas Vene \u00f5huv\u00e4gede 1. \u00f5hu- ja raketikaitsearmee \u00fcksust 2021. aastast \u00abkuni hilise ajani\u00bb, vahendab Kommersant, t\u00e4psustamata, millal Ogienko teenistusest vabastati.\n\u00d5hut\u00f5rjes\u00fcsteemidega S-400 ja S-300 varustatud \u00fcksuse \u00fclesanne on kaitsta k\u00f5rge v\u00e4\u00e4rtusega varasid Moskvas ja seda \u00fcmbritsevas piirkonnas.\nOgienko, kes enda s\u00fc\u00fcd eitab, v\u00f5ib s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuse korral seista silmitsi kaheksa kuni 15 aasta pikkuse vabadusekaotusega.\nS\u00f5jav\u00e4euurijad v\u00f5tsid Ogienko eeluurimiseks vahi alla m\u00f6\u00f6dunud aasta 27. novembril.\nOgienko alluv, \u00fcksuse 4. \u00f5hukaitsediviisi komand\u00f6r Dmitri Beljatski, tunnistas end osaliselt s\u00fc\u00fcdi ja n\u00f5ustus uurijatega koost\u00f6\u00f6d tegema.\nBeljatski pandi kolmeks kuuks koduaresti.\nVene kaitseministeeriumi uurijad viivad l\u00e4bi inventuuri 1. \u00f5hu- ja raketikaitsearmee \u00fcksuse omandis oleva maa osas, teatas Kommersant.\nV\u00e4ljaande s\u00f5nul on Ogienko juhtum \u00fcks kolmest k\u00f5rge profiiliga juurdlusest s\u00f5jav\u00e4e maa omastamise kohta Moskva oblastis."}
{"text":"Moskva \u00f5hukaitse eest vastutavat kindralit s\u00fc\u00fcdistatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmisesVene \u00f5huv\u00e4gede 1. \u00f5hu- ja raketikaitsearmee \u00fcksust juhtinud kindralmajor Konstantin Ogienko vahistati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eest.\nVene riikliku infoagentuuri TASS j\u00e4rgi algatati Ogienko suhtes kriminaalasi juulis. S\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuse korral ootab Ogienkot kuni 15-aastane vanglakaristus.\nKohtumaterjalide j\u00e4rgi maksis tsiviilorganisatsiooni Nade\u017eda juht Ogienkole ja tema kaasosalisele kindralmajor Dimitri Beljatskile 500 000 rubla (4766 eurot).\nSee oli esimene osa 30 miljoni rubla (285 987 euro) suurusest altk\u00e4emaksust, mille eest lubasid s\u00f5jav\u00e4elased aidata organisatsiooni juhil omandada Venemaa kaitseministeeriumile kuuluv maat\u00fckk Dolgoprudn\u00f5is ja Lobnjas Moskva l\u00e4hedal.\nBeljatski tunnistas end osaliselt s\u00fc\u00fcdi ja n\u00f5ustus uurijatega koost\u00f6\u00f6d tegema. Ta pandi koduaresti.\nOgianski end s\u00fc\u00fcdi ei tunnistanud. P\u00e4rast kriminaalmenetluse algatamist k\u00f5rvaldati ta ametist."}
{"text":"Maksut\u00f5usud toovad tuleval aastal riigieelarvesse 300 miljonit eurot juurde   J\u00e4rgmisel aastal on Eestis oodata maksut\u00f5use, mis rahandusministeeriumi prognoosi j\u00e4rgi peaks riigieelarvesse raha juurde tooma 300 miljonit eurot.   Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos \u00fctles ERR-ile, et maksut\u00f5usude m\u00f5ju j\u00e4rgmisel aastal riigieelarvele on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. \"Selle t\u00f5ttu laekub t\u00e4iendavat tulu umbes 300 miljonit eurot,\" \u00fctles Klaos. \"K\u00f5ige suurema osa moodustab k\u00e4ibemaksut\u00f5us 20 protsendilt 22 protsendile. Selle maht on ligikaudu 235 miljonit eurot,\" selgitas ta. Klaose s\u00f5nul on j\u00e4rgmisel aastal oodatav kogu maksutulu aga \u00fcle 600 miljoni euro suurem v\u00f5rreldes kevadprognoosiga. \"L\u00e4htuvalt meie rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist on ka s\u00f5ltuvalt majanduse tugevamast olukorrast, eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6turu tugevamast olukorrast ja keskmise palga kiiremast kasvust veel t\u00e4iendavalt laekumas maksutulu. Viimase majandusprognoosi j\u00e4rgi on j\u00e4rgmise aasta maksutulu suurem \u00fcle 600 miljoni euro v\u00f5rreldes sellega, mis oli kevadel oodatud,\" r\u00e4\u00e4kis Klaos. Rahandusministeeriumi praeguses prognoosis ei ole veel sees tulu, mis peaks tulema alles planeerimisel olevatest maksudest. \"Eelarve on puuduj\u00e4\u00e4gis ja ka selle t\u00e4iendava tuluga koos on j\u00e4rgmisel aastal prognoositud puuduj\u00e4\u00e4k eelarves 1,2 miljardit ehk riigi kulud on ikka oluliselt suuremad kui tulud ning seda kogu ulatuses \u00fches eelarveprotsessis k\u00e4rpida on kindlasti v\u00e4ga keeruline, kui mitte \u00f6elda ebarealistlik,\" r\u00e4\u00e4kis ta. \"Aga mida saame \u00f6elda juba praegu, et koalitsioonileppes lepiti kokku veel mitmeid erinevaid tulumeetmeid. Seal on n\u00e4iteks, mis on palju k\u00f5neainet saanud praegu, automaks, erinevate keskkonnatasude t\u00f5usud, teekasutusm\u00e4\u00e4ra korrigeerimine. Aga nende osas praegu meil prognoosis m\u00f5juarvutusi sees ei ole, kuna eeln\u00f5ud veel l\u00f5plikult valmis ei ole ja need t\u00e4iendavad tuluallikad on kindlasti ka eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel laual. Arutatakse \u00fcle, kuidas l\u00f5plikud skeemid kehtestatakse ning kui palju selle tulemusel lisatulu ka eelarvesse laekub,\" r\u00e4\u00e4kis Klaos.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Merili Nael   "}
{"text":"\u201eABIELLUN S\u00d5BRANNAGA!\u201c Tudengineiu plaanib 440eurose toetuse nimel fiktiivabielu\u201eAbiellun s\u00f5brannaga, p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5ppu saab ametlikult lahku minna ja asi l\u00e4bi,\u201c sepitseb tudengineiu salaplaani, kuidas v\u00e4lja petta vajadusp\u00f5hist \u00f5ppetoetust. Kui seni said samamoodi slikerdavad tudengid fiktiivselt abielluda vaid vastassoost s\u00f5braga, siis uuest aastast valik laieneb: paari saab ju minna ka samast soost s\u00f5braga.\n21aastane tudengineiu Maria (nimi muudetud) t\u00f5deb, et tema tavalise 75eurose \u00f5ppetoetusega on keeruline ots otsaga toime tulla. N\u00f5nda kaalubki Tartu \u00fclikoolis \u00f5ppiv neiu, et v\u00f5iks s\u00f5lmida fiktiivabielu. Nii ei kuuluks ta enam seaduse silmis vanemate pere juurde, vaid moodustaks koos abikaasaga omaette leibkonna. Seega saaks neiu taotleda vajadusp\u00f5hist \u00f5ppetoetust.\nSellest s\u00fcgisest vajadusp\u00f5hise \u00f5ppetoetuse maksimumm\u00e4\u00e4r lausa kahekordistus: kui sissetulek on p\u00e4ris v\u00e4ike, v\u00f5ib seda saada kuni 440 eurot igas kuus. Seega kahe kaasa peale kokku suisa 880 eurot. Varasem paarisajaeurone toetus polnud Maria jaoks nii suur motivatsioon, et fiktiivabielludes seadust rikkuda. N\u00fc\u00fcd aga terendavad silme ees m\u00e4rksa suuremad rahanumbrid.\nUuest aastast kehtima hakkav samasooliste abielu seadus v\u00f5imaldab fiktiivabieludega veelgi lihtsamalt skeemitada. \u201eAbiellun s\u00f5brannaga, p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5ppu saab ametlikult lahku minna ja asi l\u00e4bi,\u201c selgitab Maria oma plaani. Tema s\u00f5brannal on seejuures olemas ka noormees, kes kahe k\u00e4ega pooldab oma t\u00fcdruks\u00f5bra pulma-ideed.\nK\u00fcll aga hoiatavad Maria vanemad, et selline k\u00e4ik v\u00f5ib hiljem tema karj\u00e4\u00e4ri negatiivselt m\u00f5jutada. \u201eKui poliitikasse ei l\u00e4he, siis on suva,\u201c leiab neiu.\nAbielupaare on tudengitest ca 4%. Kas riik \u00fcle\u00fcldse saaks kindlaks teha, kes neist on abiellunud suurest armastusest ja kes hoopis rahaarmastusest? \u201eHaridusministeerium ei uuri ega kogu andmeid,\u00a0mis motiiviga \u00fcli\u00f5pilased abielu s\u00f5lmivad,\u201c \u00fctleb k\u00f5rghariduse valdkonna juht Kristi Raudm\u00e4e. Tema s\u00f5nul oleks keeruline tuvastada, kas abielus olijate vahel on romantilisi tundeid.\nSamas hoiatab Raudm\u00e4e, et igal juhul kaasnevad\u00a0abielu s\u00f5lmimise ja lahutamisega kulud. \u201eJuhime \u00fcli\u00f5pilaste t\u00e4helepanu ka sellele, et abielu \u2013 ka fiktiivse \u2013 s\u00f5lmimisega kaasnevad mitmesugused\u00a0\u00f5iguslikud aspektid ja tagaj\u00e4rjed, n\u00e4iteks seoses varasuhete, p\u00e4rimise, p\u00f5lvnemise ja \u00fclalpidamisega,\u201c m\u00e4rgib ta.\nKui aga tuleks t\u00f5epoolest ilmsiks, et abielu on fiktiivne, siis pettuste uurimisega tegeleb politsei."}
{"text":"Kaja Kallas ei peagi minema nn kapo-komisjoni ette aru andma. V\u00e4hemalt esialguTuleval esmasp\u00e4eval koguneb taas riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjon ehk nn kapo-komisjon, ent t\u00f6\u00f6plaan on muutunud. Peaminister Kaja Kallast sinna ikkagi ei oodata.\nAugusti l\u00f5pus kinnitas Kallas avalikkusele, et osaleb 4. septembril korruptsioonivastase erikomisjoni istungil ja n\u00e4dal hiljem julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil.\nN\u00fc\u00fcd on aga teada, et viimati mainitud kohtumist ei toimu. Komisjoni esimees J\u00fcrgen Ligi (Reformierakond) selgitab Delfile, et k\u00fcsis teisip\u00e4eval toimunud istungil, kas keegi soovib, et Kallas ikka tuleks r\u00e4\u00e4kima. Tema s\u00f5nutsi ei avaldanud selleks soovi mitte keegi. Komisjonis on opositsiooni ja koalitsiooni saadikuid v\u00f5rdselt ja \u00fcldiselt tehakse otsused konsensuslikult. Ligi s\u00f5nutsi ei tekkinud siin aga arutelukohtagi, kuna ka opositsioon leidis, et peaministrit pole m\u00f5tet kohale kutsuda.\nKapo-komisjoni istungid toimuvad tundlike julgeolekuteemade t\u00f5ttu alati suletud uste taga, korruptsioonikomisjoni istungid v\u00f5ivad aga liikmete enamuse soovil olla avalikud. Nii l\u00e4ks ka esmasp\u00e4eval. \u201eS\u00fc\u00fcdistused, mis Mart Helme oma komisjonis pildus kaamera ees, kukkusid kapo poolt kokku,\u201c hindab Ligi. Kapo-komisjoni teisip\u00e4evasel istungil oli k\u00fclas kapo peadirektor Margo Palloson. Ligi s\u00f5nutsi sai kinnitust, et taustakontrollid on tehtud ja Kallasele mingeid etteheiteid pole.\nKomisjoni aseesimehe Aivar Koka (Isamaa) arvates ei andnud Margo Palloson k\u00fcsimustele ammendavaid vastuseid. K\u00fcll m\u00f6\u00f6nab ta, et koalitsioon ja opositsioon olidki \u00fcksmeelel, et Kallast pole m\u00f5tet tulevaks esmasp\u00e4evaks istungile kutsuda. Ta selgitab, et Pallosonile endale on lisak\u00fcsimusi ning teda oodatakse taas komisjoni ette. Tuleval n\u00e4dalal viibib kapo juht v\u00e4lismaal, mist\u00f5ttu toimub see kohtumine n\u00e4dal p\u00e4rast seda. Praegu loodab Kokk, et komisjon saab k\u00e4tte kirjalikud materjalid. \u201eMeie komisjoni m\u00f5te on kontrollida, kas julgeolekuasutused ja nende juhid on teinud oma t\u00f6\u00f6d piisava hoolsusega, millised reglemendid on paika pandud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kokk. Tema s\u00f5nutsi tekitas komisjoni liikmetes k\u00fcsimusi, kuidas ikkagi pikendatakse eri lubasid, n\u00e4iteks NATO saladuste luba, ning kas ja mida kontrollitakse. \u201eTundub, et kui luba on antud, suletakse toimik ja seda enam ei avata. Palusime, et reglementi n\u00e4eksime, vajadusel teeme ettepanekud selle muutmiseks.\u201c Ta loodab, et materjaliga on v\u00f5imalik tutvuda esmasp\u00e4evasel istungil.\nKas on \u00fcle\u00fcldse plaanis Kallast edaspidi selle komisjoni ette kutsuda v\u00f5i mitte? Kokk \u00fctleb, et seda saab otsustada siis, kui kapo on k\u00f5ikidele k\u00fcsimustele ammendavalt vastanud. \u201eMeil on komisjonis nii kokku lepitud, et otsused teeme konsensuslikult. Ma usun k\u00fcll, et kui sel ajal Kaja Kallas on peaministrina ametis ja kui saame kapolt teatud uut infot k\u00fcsimustele vastuseks, siis on m\u00f5tet teda kutsuda. Kui ei saa, siis eks komisjoni liikmed koos otsustavad, mida teha.\u201c"}
{"text":"Poola opositsioon s\u00fc\u00fcdistab valitsust korruptsioonis seoses r\u00e4ndegaVARSSAVI, 3. september, AP-BNS \u2013 Poola peamine opositsioonijuht s\u00fc\u00fcdistas neljap\u00e4eval konservatiivset valitsust silmakirjalikkuses, kui viimane v\u00e4idetavalt tunnistas suure arvu v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6liste vastuv\u00f5tmist, seda vaatamata oma r\u00e4ndevastasele hoiakule ja uuele piiritarale.\nEkspeaminister ja Euroopa Liidu endine tippametnik Donald Tusk \u00fctles, et valitsuse tegevus on teravas vastuolus oma ametliku poliitilise seisukohaga antud k\u00fcsimuses.\nOpositsioonilise Kodanikukoalitsiooni liider Tusk ja Poola meedia v\u00e4idavad, et valitsus v\u00f5ttis eelmisel aastal vastu umbes 130 000 moslemist sisser\u00e4ndajat, seda vaatamata oma migratsioonivastastele avaldustele, mis olid eesk\u00e4tt suunatud mittekristlaste vastu.\nKriitika kohaselt teeb valitsus t\u00f6\u00f6d selle nimel, et leevendada piiranguid ja samuti v\u00e4idetakse, et korruptsioon ja surve rahvusvahelistelt t\u00f6\u00f6agentuuridelt on m\u00e4ngus.\nV\u00e4ited selle kohta, et valitsus on avanud uksed L\u00e4his-Ida sisser\u00e4ndajatele, on seotud eelmise n\u00e4dala \u00fcllatusliku otsusega vallandada Poola asev\u00e4lisminister Piotr Wawrzyk. See oli seotud riikliku korruptsioonit\u00f5rje b\u00fcroo juurdlusega v\u00e4lisministeeriumi t\u00f6\u00f6sse, mis puudutas konsulaar- ja viisaosakonda, mida\u00a0Wawrzyk juhtis, kirjutas meedia.\nKui s\u00fc\u00fcdistused osutuvad t\u00f5eks, v\u00f5ivad need t\u00f5siselt kahjustada valitsevat populistlikku Seaduse ja \u00d5igluse parteid enne 15. oktoobri parlamendivalimisi. Partei l\u00e4heb valimisi v\u00f5itma ning p\u00fc\u00fcdlema senin\u00e4gematut kolmandat ametiaega peaministrile ning on valimiskampaanias lasknud oma tavalisel sisser\u00e4ndajate vastasel retoorikal \u00fcha j\u00f5ulisemalt k\u00f5lada.\nPeaminister\u00a0Mateusz Morawiecki \u00fctles, et vallandamise taga on \"ebarahuldav koost\u00f6\u00f6\" Wawrzyki ja valitsuse vahel.\nValitsuse pressiesindaja Piotr Mueller \u00fctles sel n\u00e4dalal, et Wawrzyk oli \"teinud vea\" ja v\u00e4ljunud valitsuse migratsioonipoliitika raamest, kui ta valmistas ette uusi regulatsioone. Meediateadete kohaselt n\u00e4inuks uued reeglid ette ajutiste t\u00f6\u00f6liste vastuv\u00f5tmist Poolasse umbes 20 riigist.\nSise- ja haldusministeerium eitas neljap\u00e4eval suure arvu migrantide lubamist riiki, m\u00e4rkides, et \"eelmisel aastal tuli moslemiriikidest Poola v\u00e4hem kui 30 000 t\u00f6\u00f6list\".\nValitsus kulutas mullu mitusada tuhat eurot piiritara p\u00fcstitamiseks piirile Valgevenega, eesm\u00e4rgiga peatada L\u00e4his-Idast ja Aafrikast saabunud sisser\u00e4ndajate sissevoolu. Teadete kohaselt aitas see k\u00fcll v\u00e4hendada ebaseaduslikke piiri\u00fcletusi, ent mitte t\u00e4ielikult peatada.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"J\u00fcri Ratas: \u00e4rge matke mind maha!\u201eKui erakond l\u00e4heb vales suunas, siis on mul piisavalt m\u00f5ttekaaslasi, et tulla uuesti kokku ja v\u00f5tta aktiivsem roll,\u201c hoiatab tipp-poliitikast lahkuv Ratas.\nJ\u00fcri Ratase (45) taandumisega Keskerakonna juhi kohalt saab Eesti poliitikas l\u00e4bi ajastu, mis algas 2016. aastal, kui Ratasest sai partei juht ja kohemaid ka peaminister. Ratas j\u00e4\u00e4b riigikogu liikmeks, kandideerib erakonna juhatusse ja j\u00e4rgmisel aastal europarlamenti. Uuesti erakonnajuhiks v\u00f5i peaministriks saamisest Ratas ei unista. Ta teab, et seda naljalt ei juhtu.\nViimase Norstati k\u00fcsitluse j\u00e4rgi arvab 20% k\u00fcsitletuid, et teie sobite peaministriks k\u00f5ige paremini. Kas teil kahju pole lahkuda Keskerakonna esimehe kohalt?\nSee seitse aastat on olnud p\u00e4ris v\u00e4gev s\u00f5it. V\u00f5imalusterohke s\u00f5it erakonnale ja minule v\u00f5imalus teenida Eestit. Kas ma siin intervjuutoolis nutan? Ei nuta. Seitse aastat on piisav aeg, et ennast erakonnale anda. Olen seda teinud nii h\u00e4sti, kui olen osanud.\nMiks te ikkagi ei kandideeri erakonna esimeheks? Paljalt selle p\u00e4rast, et kardate kaotada?\nTugevam mulle vastut\u00f6\u00f6tamine algas aastat tagasi enne Tartu kongressi. Siis l\u00fckati ette Jaan Toots, kes ei ole just esimene viiul nende poolt, kes l\u00e4htusid p\u00f5him\u00f5ttest, et mida halvem J\u00fcrile, seda parem meile. \u00dchel hetkel tundsin, et kui l\u00e4hen esimehena edasi, siis v\u00f5in erakonna t\u00e4iesti l\u00f5hki t\u00f5mmata. Seda ma ei soovinud. Olen Keskerakonda kuulunud 23 aastat. Enamikust praegu juhatusse kandideerijaist on mul pikem staa\u017e. Mulle l\u00e4heb korda, et Keskerakond oleks p\u00e4rast erakorralist kongressi poliitilisel m\u00e4nguv\u00e4ljal ikka tegija, mitte isolatsioonis.\nTe teate, kuidas maitseb v\u00f5im. Ja kindlasti ka seda, et v\u00f5im muudab inimest. Kuidas see teid muutis?\nOn \u00f6eldud: loe kokku, mitu s\u00f5pra oli sul enne seda, kui l\u00e4ksid poliitikasse ja tegutsesid k\u00f5rgetel vastutusrikastel ametikohtadel, ja kui palju on neid p\u00e4rast seda. Minul on s\u00f5pru sama palju, kui oli enne erakonna esimeheks ja peaministriks saamist.\n2016. aastal saite Keskerakonna juhiks ja kohe ka peaministriks, Edgar Savisaare poliitiline laip ei olnud veel jahtudagi j\u00f5udnud. Kas v\u00f5iks tagantj\u00e4rele \u00f6elda, et olite selleks valmis?\nErakonna esimees peab olema alati valmis peaministriks saama. Kuid sellega on nagu eksamiks valmistumisega \u2013 \u00fcks p\u00e4ev j\u00e4\u00e4b alati puudu. Ei saa \u00f6elda, et ma olin 100% valmis, seda enam et ma ei olnud varem valitsusse kuulunud.\nMiks te ei suutnud esimehena erakonna rahaasju korda saada? Kui oleksite sellega hakkama saanud, poleks Porto Franco kaasust tulnud.\nSeda ei tea ei teie ega ka mina, kuidas Porto Franco asi l\u00f5peb. Olen alati \u00f6elnud, et usaldan Eesti \u00f5igusriiki, missugune tahes otsus ka tuleb. Teie v\u00e4itega ei ole ma muidugi n\u00f5us. Erakonna rahaasjad on saanud v\u00e4gagi korda. Annan erakonna \u00fcle palju paremas seisus, kui ta oli seitse aastat tagasi.\nKuidas sai siis Porto Franco \u00fcldse juhtuda, kui k\u00f5ik korras oli?\nErakond on \u00e4ra maksnud kolme miljoni ulatuses n\u00f5udeid, mis tulid kaasa Edgari ajast. See on olnud p\u00e4ris raske. See on olnud minu meeskonna suur t\u00f6\u00f6, et erakond on praegu \u00fcldse olemas. 5. novembril 2016 seisin erakonna ees Paides ja \u00fctlesin, et soovin erakonna puhastada korruptsioonist. See oli mulle valus l\u00f6\u00f6k, et see kahtlustus ja s\u00fc\u00fcdistus tuli. Porto Franco s\u00fc\u00fcdistus ei tulnud mitte mulle, vaid erakonnale, ja selle p\u00e4rast astusin tagasi. Kui Keskerakonda ei oleks s\u00fc\u00fcdistatud, ei oleks ma seda sammu teinud.\nTeie esimene valitsus koos sotsiaaldemokraatide ja IRL-iga oli t\u00e4itsa okei. Teie puterdasite k\u00fcll palju, aga see on normaalne, kui ollakse \u00e4sja peaministriks saanud. Aga taevas ei kukkunudki maha, kui Reformierakonna 17 aastat valitsuses l\u00e4bi sai, te v\u00f5tsite tagasisidet kuulda ja kokkuv\u00f5ttes j\u00e4i hea mulje. Missugusena te ise m\u00e4letate oma esimest peaministriaega?\nSee oli t\u00f5esti oluline momentum. \u00dcks erakond oli 17 aastat Eesti poliitikas domineerinud, Keskerakond oli olnud tsementeeritud isolatsiooni, oli olnud k\u00fcmme aastat opositsioonis. Edgar Savisaar oli Andrus Ansipi v\u00f5imulp\u00fcsimise suurim garant. Kuni Edgar oli erakonna esimees, v\u00f5is Reformierakond kellega tahes valitsuses \u00f5itseda. Nii et p\u00e4ris palju muutus, sest muutusi soovisid ka sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Maksus\u00fcsteem muutus p\u00f5him\u00f5tteliselt, p\u00f5llumajandus, kohalikud omavalitsused, tervishoid...\nMind huvitab rohkem, kuidas te end tundsite. Missugused olid meeleolud teie esimese valitsuse ajal?\nPositiivsed, r\u00f5\u00f5msad. Erakond oli kaotanud terve generatsiooni, kes kunagi oli valitsustesse kuulunud. Meil kandsid valitsusvastutust poliitikud, kellel seda kogemust varasemast ei olnud. See oli suur avanemine.\nNimetasite juba Savisaart. Mida temalt \u00f5ppisite?\nOlen n\u00e4inud, kui p\u00f5hjalikult valmistus ta intervjuudeks ja esinemisteks. Ta s\u00fcvenes asjadesse. Olen n\u00e4inud ka tema pahupoolt, t\u00f5si, mitte v\u00e4ga l\u00e4hedalt. M\u00f5lemast on \u00f5ppida.\nTeie enda \u00fcle naerdi alguses ikka \u00fcksjagu. Eesti Ekspressi \u00fcmmarguste vastuste generaatoriga saab ennast siiamaani l\u00f5bustada. Kas olete proovinud seda kasutada?\nEi ole.\nKuidas end tundsite, kui teie \u00fcle nalja visati? Teie \u00fcmmargused vastused on legendaarsed, annate neid sageli siiamaani.\nEndast v\u00e4lja see mind k\u00fcll ei viinud. Kui olla poliitilises tipus, siis peab sellega arvestama.\nTeie valitsusse kuulus Martin Repinski, kellest sai enne Marti Kuusikut l\u00fchimat aega ametis p\u00fcsinud Eesti minister. Skandaal puhkes kohe, tal olid \u00e4riasjad \u00fcle pea kasvanud, ja ta ei saanud \u00fcldse aru, mida ministriamet t\u00e4hendab. Miks te lasksite nii kogenematul inimesel ministriks saada?\nEks sellest \u00f5ppisin ka mina. Peaministril on paremaid v\u00f5imalusi inimeste tausta kontrollida, aga mul tol hetkel neid teadmisi veel ei olnud. T\u00f6\u00f6 kasvatas mind. Selge see, et Repinski ei olnud ministriametiks valmis. Vahe p\u00e4rast teda tulnud Tarmo Tammega oli m\u00e4ek\u00f5rgune.\nMinistrikohalt pidi lahkuma ka Mihhail Korb, kes teatas, et ei ole NATO liikmesuse poolt. Kas laseksite ta lahti ka t\u00e4nase pilguga vaadates?\nSiin peab arvestama konteksti. Keskerakond oli just valitsusse tulnud. Arvati, et Keskerakond hakkab kohe Vene-suunalist poliitikat ajama, seda muidugi ei juhtunud. Olin just naasnud Euroopa \u00fclemkogult. Maandusin Tallinnas, lugesin uudiseid, sain teada, mida Korb on \u00f6elnud. Nelja-viie p\u00e4eva p\u00e4rast pidi toimuma NATO tippkohtumine. P\u00e4ris keeruline. Korb astus tagasi seitsme-kaheksa tunni jooksul.\nToonane Reformierakond meenutab mulle v\u00e4gagi t\u00e4nast. Meeletu arrogants. Meeletu \u00fclbus. Meeletu oma mina \u00fclistamine ja imetlemine.\nKorb tunnetas ise ka, missuguses olukorras Keskerakond on, ja m\u00f5istis, et nii ei saa edasi minna. Ta \u00fctles tegelikult, et pooldab rohkem Soome suunda, flirtides m\u00f5ttega, kas Eesti peaks NATO-sse kuuluma v\u00f5i mitte. Minu ja Keskerakonna arvamuse kohaselt peab Eesti NATO-sse kuuluma. Mihhail tegi pressiteate, milles ta oma s\u00f5nu selgitas. Aga poliitiku s\u00f5nal on v\u00e4ga suur j\u00f5ud, tal on v\u00e4ga suur vastutus. Nii kiiresti ei ole varem poliitilistes kriisides ministreid vahetatud.\nPoliitiku s\u00f5nal on v\u00e4ga suur j\u00f5ud, tal on v\u00e4ga suur vastutus. Need on kuldsed s\u00f5nad. Enne 2019. aasta valimisi r\u00e4\u00e4kisite, et Keskerakonnal on v\u00f5imatu teha koost\u00f6\u00f6d EKRE v\u00e4\u00e4rtustega. Kui siis Reformierakond valimised v\u00f5itis, ei moodustanud valitsust mitte nemad, vaid hoopis teie koos EKRE ja Isamaaga. Kuidas on v\u00f5imalik moodustada m\u00f5ne erakonnaga valitsust niimoodi, et tema v\u00e4\u00e4rtused j\u00e4tate v\u00e4lja?\nToonane Reformierakond meenutab mulle v\u00e4gagi t\u00e4nast. Meeletu arrogants. Meeletu \u00fclbus. Meeletu oma mina \u00fclistamine ja imetlemine. Jah, ma \u00fctlesin enne valimisi, et EKRE v\u00e4\u00e4rtustega me koost\u00f6\u00f6d ei tee.\nAga tegite.\nKui koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised algasid, hakkasid nemad pihta: keelustame abordid. Aborte ei keelustatud. Halvustati naistearste, see teema v\u00f5eti maha. Midagi sellist ei j\u00f5udnud valitsuse programmi. N\u00f5uti kooseluseaduse t\u00fchistamist, seda ei t\u00fchistatud. T\u00f5si on see, et nad ajasid oma retoorikat edasi. Aga nende v\u00e4\u00e4rtused ei l\u00e4inud kolmikliidu valitsemisplatvormi sisse. Seda osa nende jutust, mis oli mulle vastuv\u00f5etamatu, ei v\u00f5etud arvesse. Neid ei olnud koalitsioonileppes.\nPaljud inimesed ei anna teile mitte kunagi andeks, et t\u00f5ite EKRE valitsusse. Mida on teil neile \u00f6elda?\nPeaministrina l\u00e4htusin sellest, et olen k\u00f5igi Eesti inimeste peaminister \u2013 olenemata sellest, kas keegi toetab v\u00f5i ei toeta, annab andeks v\u00f5i mitte. Selle valitsuse 20 kuud tuleb vaadata tervikuna. Tervikust moodustab suure osa koroonaviirus, selle esimene ja teine laine. Me tulime sellest \u00fchiskonnana l\u00e4bi. Tugevana, nii tervishoiu kui ka majanduse m\u00f5ttes.\nEKRE alandas teid selles valitsuses koristajaks. L\u00e4bustas, s\u00f5imas ja solvas, teie pidite vabandama ja puhastama poriseid saapaj\u00e4lgi, mida nad k\u00f5ikjale j\u00e4tsid. Kuidas te end selles olukorras tundsite?\nKas ma n\u00fc\u00fcd just vabandama pidin, k\u00fcll aga kommenteerima nende p\u00fchap\u00e4evast raadiosaadet. Loomulikult l\u00f5hkus see koalitsiooni. M\u00e4letan, kord \u00fctlesin m\u00f5lemale Helmele, et te s\u00f6\u00f6te nagu \u00f5una igas saates \u2013 \u00fchelt poolt Isamaad ja teiselt poolt Keskerakonda. Et sellest ei tule head nahka. Kui nad oma saates j\u00e4rjekordselt jama v\u00f5i m\u00f6ga ajasid, siis k\u00fcsisin, kas tahate seda valitsuskoalitsiooni programmi panna. Nad ei tahtnud. Selge, \u00fctlesin, siis sel teemal rohkem ei aruta. Need olid rasked asjad, mida nad \u00fctlesid, aga meie tegevusse ei j\u00f5udnud need kunagi.\nAga kuidas te end inimesena tundsite selles olukorras?\nRaske oli. Ega see valitsuse juhi ja valitsuse kooshoidmise t\u00f6\u00f6 pole lust ja lillepidu. Iga p\u00e4ev eri teemad ja ei ole nii, et teemasid saab alati valida.\nM\u00e4rtsis 2020 j\u00f5udis koroonapandeemia siia. Teie valitsus kehtestas eriolukorra, kui Eestis oli 27 haigestunut. Muidugi ei olnud siis viiruse kohta selliseid teadmisi nagu pandeemia l\u00f5pus v\u00f5i praegu, aga ikkagi: kas eriolukorra kehtestamise otsus oli \u00f5ige? Kas kehtestatud piirangutest oli p\u00e4riselt kasu?\nMis selle tagantj\u00e4rele tarkusega ikka peale hakata. Aga kui te nii k\u00fcsite, siis: eriolukord oli vajalik. Eriolukorra juhiks olin mina. V\u00f5imut\u00e4iuse vertikaal oli v\u00e4ga tugev, ent \u00fctlesin kohe alguses, et teeme otsuseid valitsuse tasandil koroonakomisjonis, et otsustamine oleks laiap\u00f5hjaline. Praegu v\u00f5ib k\u00fcll \u00f6elda, et mis see 27 haigestunut ikka on. Aga ma vaatasin Delfist videoid selle kohta, mis toimus Itaalias. Intensiivravipalatites ei j\u00e4tkunud hingamisaparaate, inimene lahkus, temalt v\u00f5eti aparaat ja paigaldati j\u00e4rgmisele. Need olid rasked kaadrid. Loomulikult m\u00f5tlesin, kas selline olukord v\u00f5ib Eestisse j\u00f5uda.\nPiiranguid kehtestasime l\u00e4htudes teadmisest, et koroona levib eelk\u00f5ige kohtades, kus on palju inimesi koos. Ehk siis haridus- ja meelelahutusasutustes. Neid piirates on v\u00f5imalik haiguse nivood allapoole tuua. Teine pool on muidugi see, et praegused g\u00fcmnasistid pole poole pandeemiaajast koolis k\u00e4inudki. See ei ole hea, loomulikult.\nTeie ministri Tanel Kiige tagasiastumist n\u00f5uti korduvalt, nii vaktsineerimisjamade kui ka terviseameti k\u00fclmlao kobark\u00e4ki p\u00e4rast. Kas teie soovitasite tagasi astuda, oli see teil \u00fcldse jutuks?\nEi soovitanud. Tanel oli asjas tugevasti sees ja tegi t\u00f6\u00f6d professionaalselt. K\u00fclmlao p\u00e4rast ei olnud tal p\u00f5hjust tagasi astuda.\n2020. aastal m\u00f6llas riigikogus \u00fcks teine viirus: abielureferendum. Kuidas me niikaugele j\u00f5udsime, et inimeste elu, armastuse ja saatuse \u00fcle hakati otsustama sellisel h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsel viisil?\nNo otsustamiseni ju ei j\u00f5utud. Aga kui Porto Franco skandaali ei oleks puhkenud, siis oleks riigikogu selles k\u00fcsimuses h\u00e4\u00e4letanud. Kui koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised algasid, soovis EKRE kooseluseadust t\u00fchistada, Isamaa toetas seda. Keskerakond seda ei soovinud. Tuli leida poliitiline kompromiss. Kompromiss oli selline, et hea k\u00fcll, k\u00fcsime siis, kas abielu peab olema mehe ja naise vaheline asi. Siis tekkis k\u00fcsimus, et kas peab selle ka p\u00f5hiseadusse panema v\u00f5i piisab perekonnaseadusest.\nKui samasoolised abielluvad, siis ei l\u00e4he mina neile \u00f5petama, kuidas tuleb elada.\nKas see lugu teile hinge peale ei j\u00e4\u00e4nud? Olekski ju v\u00f5inud nii minna, et sellist k\u00fcsimust otsustatakse rahvah\u00e4\u00e4letuse korras.\nMina isiklikult pean \u00f5igeks, et abielu s\u00f5lmitakse mehe ja naise vahel. Praegu oleme uues situatsioonis, riigikogu otsusega kehtib Eestis abieluv\u00f5rdsus. Keskerakond ei hakka seda tagasi p\u00f6\u00f6rama, arvan, et \u00fckski erakond ei hakka.\nAga teie ei ole abieluv\u00f5rdsuse poolt?\nSee kehtib ja mina ei ole selle vastu. Isiklikult pooldan abielu mehe ja naise vahel, ma pean seda \u00f5igeks. Aga kui samasoolised abielluvad, siis ei l\u00e4he mina neile \u00f5petama, kuidas tuleb elada. See on iga inimese enda otsus.\nEnne Ekreikke valitsust olite rahvamees, kes pidas meeles s\u00fcnnip\u00e4evi, l\u00f5i meelsasti klaase kokku ja vaatas inimestele silma. Selle valitsuse ajal muutusite kergesti \u00e4rrituvaks, hakkasite n\u00e4hvama, n\u00e4hvasite ka ajakirjanikele. Miks see nii l\u00e4ks? Mis teiega juhtus?\nN\u00e4rvilisus muidugi suurenes. Eri \u00fchiskonnagruppe halvustavad v\u00e4lja\u00fctlemised EKRE poolt tekitasid pinget. Ei saa \u00f6elda, et k\u00f5ik l\u00e4ks \u00fchest k\u00f5rvast sisse ja teisest v\u00e4lja. Ei l\u00e4inud.\nKogu ebamugavusest hoolimata meeldis teile v\u00e4ga peaminister olla. Tundus, et tahate ajalukku minna mehena, kes lahendab suuri kriise, soovisite justkui ise endale eluaegu ausammast rajada. Oli see nii v\u00f5i m\u00e4letate seda ise teisiti?\nEi olnud nii. Iga peaministri ajal on kriise ja loomulikult tuleb neid lahendada. K\u00fcsimus on ju selles, kas v\u00f5tad vastutuse valitsuse, kogu meeskonna eest \u2013 v\u00f5i \u00fctled, et iga\u00fcks vastutagu ise. L\u00f5puks vastutab ikka peaminister.\nAga sellega olete n\u00f5us, et teile meeldis kohutavalt peaminister olla?\nSee oli suur au. Aga ma ei hoidnud kohast k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni nagu t\u00e4nane peaminister. Ma ei oleks muidu ju tagasi astunud.\nKui te 2021. aastal Porto Franco skandaali p\u00e4rast tagasi astusite, oli teil kohe plaan valmis, et uue valitsuse teevad Kesk- ja Reformierakond, on mul \u00f5igus? Teil silm ju s\u00e4ras.\nEi ole. Lubage, ma j\u00e4tan oma tunded enda v\u00e4ljendada. Silm s\u00e4ras... Ma ei \u00fctleks nii. M\u00f5ni on \u00f6elnud, et see oli pingest vabanemine, ja seda see kindlasti oli. Aga ei saa \u00f6elda, et olin rahul. Asjad j\u00e4id ju pooleli. Poliitikas ei saa kunagi \u00f6elda, et k\u00f5ik sai tehtud, v\u00f5ib rahulikult ukse kinni t\u00f5mmata. Selles poliitika v\u00f5lu seisnebki.\nKuskil 2021. aasta paiku hakati m\u00e4rkama, et k\u00f5nelete endast kolmandas isikus. Kui te k\u00fcsite, kas J\u00fcri Ratas teeb seda v\u00f5i teist, siis J\u00fcri Ratas vastab nii v\u00f5i naa. Kuidas selline fenomen tekib?\nMa ei tea, ju see tuli mingites intervjuudes ja... ja siis see v\u00f5imendus, nagu olnuks see teadlik tegevus.\n2021. aastasse j\u00e4\u00e4b ka teie suur isiklik skandaal koondnimetusega \u201eJoogid autosse\u201c. Millest sugenes selline lai joon teie k\u00e4itumises?\nMa ei tea, kuiv\u00f5rd seda skandaaliks nimetada. Soovisin inimesi meeles pidada, peaminister peab m\u00e4rkama. Riigikogu komisjon uuris seda ja sealt ei leitud mingit...\nAga moraalne aspekt?\nSiis oli traditsioon, et kui valitsuse liikmed pidasid valitsuse ruumes s\u00fcnnip\u00e4eva, siis oli vein riigikantselei poolt, selle andis edasi peaminister.\n2022. aasta suvel viskas Kaja Kallas Keskerakonna valitsusest v\u00e4lja. Oli see teie poolt m\u00f5istlik lasta asjadel nii kaugele minna?\nJ\u00f5u \u00f5lg oli Reformierakonnal. Neil oli kaheksa ministrit, meil seitse, nende k\u00e4es oli peaministrikoht. Me ei olnud Reformierakonnale mugav partner. V\u00e4ljaviskamisele eelnesid t\u00f5sised vaidlused. M\u00e4letan, kuidas sotsiaalmeedias jagati elektriarveid \u2013 kellel oli see viis korda tavalisest suurem, kellel k\u00fcmme korda. Meie soovisime toetada inimesi ja ettev\u00f5tteid. Selles k\u00fcsimuses tekkis Reformierakonnaga tugev ideoloogiline vastasseis. Nende meelest polnud mingit toetust vaja. K\u00f5ik teised riigid toetasid.\nSiis andsime meie koos opositsioonierakondadega sisse peretoetuste eeln\u00f5u. Selline asi ei ole tavaks. Tavaolukorras ei pea ma seda \u00f5igeks, aga sel hetkel oli tarvis peresid toetada. Siis tuli eestikeelsele alusharidusele \u00fclemineku eeln\u00f5u h\u00e4\u00e4letus, seda eeln\u00f5u Keskerakond ei toetanud. Ja siis viis Kallas Kadriorgu Keskerakonna ministrite vabastamise avalduse.\nKas tagantj\u00e4rele vaates oli hea, et Keskerakond niimoodi valitsusest v\u00e4lja lendas?\nKeskerakond oleks v\u00f5inud olla edasi valitsuses, loomulikult. Kuid poliitikas tuleb seista oma p\u00f5him\u00f5tete eest. Kui seda ei tee, siis vaadatakse sulle valimisp\u00e4eval otsa ja \u00f6eldakse: seda Reformierakonna puudlit k\u00fcll rohkem valida ei saa. Selleks ei tohtinud Keskerakond muutuda ei siis ega tohi ka tulevikus.\nKaja Kallasel on praegu k\u00e4sil elu suurim jama. Teie esimesed s\u00f5nav\u00f5tud olid vaoshoitud. Mis te arvate praeguse seisuga, kui infot on juba palju rohkem kui skandaali puhkedes? Peaks ta tagasi astuma?\nAinus v\u00f5imalus on see, et Kaja Kallas astub tagasi. See annab v\u00f5imaluse sisepoliitikas edasi minna, parlamendile v\u00f5imaluse tupikust v\u00e4lja tulla. Ei tohi unustada, et peaminister esindab Eesti riiki Euroopa Liidu \u00fclemkogul ja NATO tippkohtumistel. V\u00e4lis- ja julgeolekupoliitilisse usutavusse ei ole mitte tekkinud \u00fcksnes m\u00f5ra, vaid sellest on \u00fcksnes killud j\u00e4rel. Moraalse kompassi purunemine on p\u00f5hjus, miks ta peab vastutuse v\u00f5tma. T\u00e4nane kolmikliit sellest ei lagune. Probleemiks on persoon, praegune peaminister.\nMis te arvate, kuidas see asi laheneb ja millal?\nEesti saab uue peaministri l\u00e4hikuudel. Ja t\u00e4nane koalitsioon j\u00e4tkab.\nMis v\u00f5iks uue peaministri nimi olla?\n(Naerab.) Mina pean k\u00f5igepealt oma erakonnaga hakkama saama ja nende asjadega tegelen ma edasi, hoolimata sellest, et peagi ei ole ma enam esimees.\nAga siiski?\n(Naeruga.) Uus peaminister tuleb Reformierakonnast.\nTe pole Kaja Kallasega kunagi l\u00e4bi saanud. Olete teravusi vahetanud, Kallas on teilt isegi pidanud vabandust paluma. Miks te pole klappinud?\nEestile uut presidenti otsides tegime v\u00e4gagi usalduslikku koost\u00f6\u00f6d. Mis puutub keerulistesse inimsuhetesse, siis see teema on \u00fcle paisutatud.\nAinus v\u00f5imalus on see, et Kaja Kallas astub tagasi. See annab v\u00f5imaluse sisepoliitikas edasi minna, parlamendile v\u00f5imaluse tupikust v\u00e4lja tulla.\nIga\u00fcks n\u00e4eb, et te ei meeldi teineteisele.\nMa ei tea, kas poliitikas peab teineteisele meeldima. Oleme saanud asju ajada. Aga olen m\u00f5elnud, et meie suhe oleks v\u00f5inud olla l\u00e4hem v\u00f5i tugevam sellel ajal, kui meil oli \u00fchine koalitsioon. V\u00f5ib-olla oli meil m\u00f5lemal natuke ebamugav siis, kui \u00fcks oli peaministri kabinetist l\u00e4inud ja teine oli tulnud. Eks taheti n\u00e4idata, et k\u00f5ike tehakse teistmoodi, ja eks mina tahtsin \u00f6elda, kuidas midagi v\u00f5iks teha. V\u00f5ib-olla seal on see p\u00f5hjus. Ega Kaja Kallas pole Eesti poliitikas ka kuigi kaua olnud. Kui ta tuli, siis l\u00e4ks kohe Euroopa Parlamenti. Ei saa ka \u00f6elda, et ta oleks ka Reformierakonnas teab kui kaua olnud \u2013 v\u00f5rreldes n\u00e4iteks Urmas Paeti v\u00f5i Kristen Michaliga.\nMul on h\u00e4sti meeles aeg, mil Kaja Kallas oli peaministriks saanud, aga teie k\u00e4itusite ikka, nagu oleksite endiselt peaminister. Hingasite talle kogu aeg kuklasse. \u00c4kki poleks pidanud?\nKoroonaasjades oleks uus valitsus v\u00f5inud [mind] t\u00f5esti rohkem kuulda v\u00f5tta. Dialoogi oleks v\u00f5inud olla m\u00f5lemalt poolt rohkem.\nSellekevadistel parlamendivalimistel tuli Keskerakonnal vastu v\u00f5tta valus kaotus. Teie k\u00fcll r\u00e4\u00e4kisite vastutuse v\u00f5tmisest, aga tegelikult ei v\u00f5tnud seda. Miks?\nErakond ei soovinud minu tagasiastumist. Seda soovis v\u00f5ib-olla viis-kuus inimest, kes hakkasid seda palli veeretama. Veeretasid h\u00e4sti! Erakorraline kongress tuleb ja mina esimeheks ei kandideeri. Loodan, et esimeheks saab Tanel Kiik. Ainult nii j\u00e4\u00e4b erakond edaspidi suureks ja tugevaks.\nMis viis-kuus inimest. Esimest korda \u00f5nnestus teil erakorralise kongressi kokkukutsumist \u00fcldse v\u00e4ltida...\nVabandust, ma k\u00e4isin k\u00f5ik piirkonnad l\u00e4bi. Esimesel, teisel, kolmandal n\u00e4dalal p\u00e4rast valimisi. Suhtlesin inimestega. K\u00fcsisin neilt, kas peame erakorralise kongressi tegema. Seda juttu, et peaks tegema, kostis ainult Vabaduse v\u00e4ljakult neljandalt korruselt (st linnavalitsusest \u2013 V. K.).\nEt siis nelja-viie inimese rahulolematusest tekkis olukord, et m\u00f5ne kuuga l\u00e4ks erakond l\u00f5hki?\nJah. Erakond on suures kriisis. Olen seitse aastat pidanud koos hoidma p\u00e4ris keerulist erakonda. Erinevad inimesed, vaated, kodused keeled. Keskerakonna suur pluss on olnud \u00fchiskonna eri poolte liitmine. Praeguse seisuga on uue esimehe valimiste seis 50:50.\nMiks Keskerakonnal viimati valimistel nii n\u00e4ruselt l\u00e4ks?\nT\u00e4iemahulise s\u00f5ja algus Ukrainas l\u00f5i arvamused sassi nii meie toetajate kui ka liikmete seas. Kampaaniasse l\u00e4ksime v\u00e4ikese eelarvega, kolme miljoni ulatuses oli tulnud klattida eelmiste perioodide probleeme. Vaatan ka ise peeglisse, et mida oleks saanud paremini teha.\nMida oleksite v\u00f5inud paremini teha?\nOlen m\u00f5elnud sadu kordi, mida oleksin v\u00f5inud valimiseelses kampaanias teistmoodi teha. Mul ei ole head vastust. V\u00f5ib-olla Keskerakonna v\u00e4ljakukkumine valitsusest... Aga oleksid ei maksa midagi. Kas olime t\u00e4navatel liiga v\u00e4heaktiivsed? Kas meie s\u00f5numid ei kandnud? Kas need polnud olulised? Arvan, et olid olulised, aga ei kandnud. S\u00f5da k\u00e4is ning koonduti Reformierakonna ja Kaja Kallase seljataha.\nOlen seitse aastat pidanud koos hoidma p\u00e4ris keerulist erakonda. Erinevad inimesed, vaated, kodused keeled.\nMissuguseks j\u00e4\u00e4b teie roll erakonnas p\u00e4rast seda, kui te enam esimees ei ole?\n(L\u00f5busalt.) Ma kandideerin juhatusse. P\u00e4ris paljud inimesed on \u00f6elnud, et nad toetavad mind.\nHakkate uuele juhile kuklasse hingama nagu peaministrikohalt lahkununa Kaja Kallasele?\nMina ei hakka \u00fchelegi juhile kuklasse hingama. Kui n\u00f5u k\u00fcsitakse, siis annan. Kui sellist soovi pole, no siis ei ole. Aga \u00fchte ma \u00fctlen: kui erakond l\u00e4heb vales suunas, siis on mul piisavalt m\u00f5ttekaaslasi, et tulla uuesti kokku ja... Mis te naerate?\nEt tulla uuesti kokku ja...?\n... ja v\u00f5tta aktiivsem roll erakonnas.\nEt kui esimeheks saab K\u00f5lvart, siis...?\nOleme osa inimestega olnud Keskerakonnas nii kaua, meile on oluline Keskerakonna p\u00f5hiline telg Eesti \u00fchiskonnas. See telg pole kunagi seisnenud mingis \u00e4\u00e4rmuses. Keskerakonna \u00fclesanne on hoida tasakaalu Eesti \u00fchiskonnas.\nTahate saada europarlamenti. Mis te teete, kui ei saa?\nOlen \u00f6elnud, et kandideerin Euroopa Parlamendi valimistel. Et v\u00f5tan seda t\u00f5siselt, ja kui Eesti inimesed mind usaldavad, siis ma l\u00e4hen sinna. Kas see on minu soovunelm? Ei ole! J\u00e4tkan t\u00f6\u00f6d riigikogus, see on minu prioriteet. Euroopa Parlamendi valimised on alles j\u00e4rgmise aasta juulis.\nAh nii, te eriti ei tahagi europarlamenti?\nKui valija mind toetab, siis ma sinna l\u00e4hen. Aga riigikogus on mul Harju- ja Raplamaalt mandaat j\u00e4rgmiseks kolmeks ja pooleks aastaks.\nTeie lahkumisega l\u00f5peb Eesti poliitikas \u00fcks ajastu. Te n\u00e4itasite, et Keskerakond suudab valitseda, siis s\u00f5lmisite saatusliku liidu EKRE-ga ja l\u00f5puks lasite Keskerakonna valitsusest v\u00e4lja visata, tagatipuks valus valimiskaotus. Miks j\u00e4i teie poliitiline t\u00e4helend nii l\u00fchikeseks?\nMinu poliitiline teekond on kestnud 23 aastat. See pole l\u00f5ppenud. Praeguste erakonna esimeeste seast ei leia te inimest, kes oleks erakonda juhtinud seitse aastat. Ma ei v\u00f5rdle ennast Laari, Savisaare ega Ansipiga, kes olid kauem v\u00f5imul.\nTe j\u00e4\u00e4ksite suurde poliitikasse kindlasti kauemaks, kui poleks sunnitud lahkuma.\nTeie soovite, et l\u00e4heksin poliitikast \u00e4ra, aga minu selja taga on Harju- ja Raplamaa inimesed, kes \u00fctlevad, et \u00e4ra mine \u00e4ra. V\u00f5tan seda vastutust v\u00e4ga t\u00f5siselt. \u00c4rge matke mind maha! Teie \u00fctlesite, et esimene valitsus oli hea, aga teine valitsus tuleks justkui \u00e4ra unustada.\nMina ei unusta seda kunagi.\nAga te m\u00e4letate seda ainult negatiivses m\u00f5ttes. Teine valitsus tegi ka palju h\u00e4id asju \u2013 lisaks EKRE m\u00f6linale. V\u00f5tame kas v\u00f5i teadus-arendustegevuse toetuse t\u00f5stmise 1%-le SKT-st.\nTeine valitsus tegi ka palju h\u00e4id asju \u2013 lisaks EKRE m\u00f6linale.\nTe olete alles 45-aastane. Millal v\u00f5iksite saada uuesti erakonna juhiks ja peaministriks?\nReeglina ei saada uuesti peaministriks. Eestis on uuesti peaministriks saanud ainult Mart Laar, kui mitte arvestada j\u00e4rjestikuseid ametiaegu. Erakonna juhi ametisse naasmise m\u00f5tet mul ei ole. Ka selliseid inimesi on olnud v\u00e4ga v\u00e4he.\nKas suudate leppida sellega, et teie aeg Eesti tipp-poliitikas on m\u00f6\u00f6das?\nPeaministrina ja erakonna esimehena, jah, ollakse poliitika tipus. Minule anti seda aega seitse aastat. Olen selle eest t\u00e4nulik. Ma ei ole seda aega elanud mitte ainult Keskerakonnale, vaid tervele Eestile.\nNimetage palun \u00fcks asi, mille \u00fcle olete uhke oma tipp-poliitiku karj\u00e4\u00e4ri jooksul.\n(Vaikus.) Kui te nii k\u00fcsite, siis k\u00fcllap see ilmselt koroonaajal oli. Sel ajal ma Stenbocki majas elasingi. Eesti Pank arvas siis, et majandus kukub \u00fcle 10%. Kukkus 0,6%. Valitsuse roll selles oli v\u00e4ga oluline.\nK\u00f5ige suurem viga?\nPoliitik, eriti peaminister, teeb iga p\u00e4ev vigu. \u00dche vea esiletoomisega j\u00e4\u00e4n h\u00e4tta. V\u00f5ib-olla oleks v\u00f5inud poliitilist ambitsiooni veel rohkem olla. Oleks v\u00f5inud veelgi j\u00f5ulisemaid samme astuda.\nMis teile praegu k\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mu teeb?\nKuna see on t\u00f6\u00f6alane intervjuu, siis... Et Eesti k\u00fcla saab rohkem korda. Need asjad, mis Eestit edasi viivad.\nMis teile isiklikult r\u00f5\u00f5mu teeb?\nLaste kooliminek, head hinded, nende \u00f5nnestumised. See on peamine, et lastel l\u00e4heks h\u00e4sti.\nAga midagi, mis puudutab teid ennast, teie isiklikku \u00f5nne?\nMinu pere, abikaasa ja lapsed ongi minu isiklik \u00f5nn. See on k\u00f5ige suurem \u00f5nn, mis \u00fcldse saab olla."}
{"text":"End Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imeheks valetanud saarlane m\u00f5isteti reaalselt vangiEnd Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imeheks valetanud ja seel\u00e4bi ligi 60 000 eurot v\u00e4lja petnud\u00a0Saaremaa mees peab Harju maakohtu otsuse j\u00e4rgi reaalselt vangi minema.\u00a0Vaata videot kohtusaalist.Neljap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal seisis Harju maakohtu ees \u00abKuuuurija\u00bb saates esinenud 52-aastane Marek Stell. Kui saates andis mees lahkelt oma koduk\u00f6\u00f6gis intervjuu, siis kohtusaalis varjas Stell enda n\u00e4gu,\u00a0istudes seljaga nii enda esindaja,\u00a0kannatanute kui ajakirjanike poole.\nKelmuses s\u00fc\u00fcdistatud Stellile m\u00f5isteti kahe\u00a0aasta, kolme kuu ja 27 p\u00e4eva pikkune vangistus. Reaalselt tuleb sellest \u00e4ra kanda aga kaks kuud.\u00a0Kohus rahuldas ka k\u00f5ikide kannatanude tsiviilhagid\u00a0\u2013\u00a0kogusummas\u00a0ligi 60 000 eurot.\u00a0\n\u00abT\u00f5endid kinnitavad, et ta esitles end kannatanutele Marek Lundbergina, kes oli v\u00e4idetavalt Rootsi kuningriigi ettev\u00f5tja, Fredrik Lundbergi\u00a0t\u00fctre Johanna elukaaslane ja laste isa,\u00bb nentis kohtunik. Nimelt j\u00e4ttis\u00a0Stell ettev\u00f5tjatele ja tuttavatele mulje kui edukast \u00e4rimehest, kellel on head sidemed erinevate ettev\u00f5tjate ja ka n\u00e4iteks Rootsi pangaga. Hiljem tuli aga ilmsiks, et identiteet oli v\u00e4lja m\u00f5eldud, meiliaadressid ja sotsiaalmeediakontod v\u00f5ltsitud.\nFredrik Lundberg on muuhulgas \u00fcks Rootsi rikkamaid mehi, kes on p\u00e4lvinud koha ka Forbesi nimekirjas \u2013 5,3 miljardi dollariga.\nMesimagusa jutu ja kavalusega pettis ta aga alates 2018. aastast\u00a0v\u00e4lja kuuelt kannatanult kokku ligi 60 000 eurot. Kohtunik m\u00e4rkis, et Stelli tegevus oli j\u00e4rjepidev ja ulatuslik.\u00a0\nMeest on kelmusese eest varemgi karistatud. 2017. aastal m\u00f5isteti talle Harju maakohtus kelmuse ja v\u00f5ltsimise eest nelja-aastane vangistus, mis\u00a0asendati 1440 tunni \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6ga.\n\u00ab2017. aastal m\u00f5istetud karistus ei ole avaldanud mingisugust m\u00f5ju,\u00bb\u00a0nentis kohtunik.\u00a0\u00abSee annab\u00a0kohtule alust arvata, et karistuse t\u00e4ies ulatuses tingimisi j\u00e4tmine ei anna Marek Stellile piisavalt tugevat signaali kuritegevusest hoidumiseks,\u00bb\u00a0p\u00f5hjendas kohtunik, lisades, et see annab ka avalikkusele signaali, et kelmused ei j\u00e4\u00e4 karistamata.\nIstungi l\u00f5ppedes ei soovinud Stell kommentaare jagada.\u00a0\nKohtuotsust on v\u00f5imalik edasi kaevata.\nVaata videot kohtusaalist!\n\n\u00a0\n\n3. augustil toimunud istungil tunnistas Stell ennast s\u00fc\u00fcdi. \u00abMa vabandan,\u00bb s\u00f5nas ta vaiksel h\u00e4\u00e4lel. \u00abKas saab meie poole ka \u00f6elda?\u00bb n\u00f5udsid saalis viibinud kannatanud, kellelt Stell on v\u00e4lja petnud k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\u00a0\nToona lubas Stell kohtusaalis, et maksab kannatanutele raha tagasi ja seda maksimaalselt aasta jooksul. Ta ei j\u00f5udnud lauset l\u00f5petadagi, kui \u00fcle kohtusaali k\u00f5las naerupahvakas. \u00abPalun pealtvaatajatel ja kannatanutel olla viisakad,\u00bb manitses seepeale kohtunik.\n\u00abKas ma v\u00f5in teiega aus olla, ausatatud kohus? Ma olen seda meest p\u00e4ris kaua tundud, ta oli mu s\u00f5ber... Seal istub kurjus isiklikult. Patoloogiline valetaja,\u00bb nentis petta saanud ettev\u00f5tja\u00a0Peeter Anninon. \u00abTingimisi vangistus ei muuda teda... nagu hane selga vesi.\u00bb\nMis tuliseks kiskunud istungil toimus, loe pikemalt siit:\nFOTOD \u232a \u00abKui t\u00e4na nii j\u00e4\u00e4b, siis propageerime kelmust!\u00bb End Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imehena esitlenud saarlane astus kohtu ette\n\nMarek Stell Harju maakohtus\nKonstantin Sednev\n"}
{"text":"Uus kleebis turismifirmade ustel teatab: siin makstake makse ausaltT\u00e4na p\u00e4rastl\u00f5unal kleepisid aktsiooni \u201cMaksud makstud\u201d eestvedajad P\u00e4rnu turismiettev\u00f5tete ustele kleebised. Kampaania t\u00f5ukub kurvast faktist, et turismisektoris pole maksudega skeemitamine midagi tavatut.\u00a0\n\nTervise spaa ja Tervise Para\u00addiisi juht Jaan Ratnik r\u00e4\u00e4kis, et paraku on turismisektoris selliseid ettev\u00f5tjaid, kes k\u00f5igi reeglite j\u00e4rgi ei m\u00e4ngi, v\u00e4ga palju. https:\/\/parnu.postimees.ee\/7824315\/maksuameti-leiud-parnus-registreerimata-tootajad-umbrikupalgad-kaibe-varjamine See teeb aga ausate ettev\u00f5tete elu j\u00e4rjest keerulisemaks. \u201cMida k\u00f5rgemale t\u00f5useb palgatase, seda suuremat kasu saavad need, kes maksudest k\u00f5rvale hoiavad,\u201d \u00fctles ta.\nMida k\u00f5rgemale t\u00f5useb palgatase, seda suuremat kasu saavad need, kes maksudest k\u00f5rvale hoiavad.\n\u00a0Jaan Ratnik, Tervise spaa ja Tervise Para\u00addiisi juht\u00a0\nRannahotelli tegevjuht Oliver Paasik lisas, et tegu on Eestis unikaalse algatusega, mis on m\u00f5eldud, suunamaks kasutama teenuseid, mis on ausas konkurentsis. Paasiku s\u00f5nutsi on see\u00a0 k\u00fclastajatelegi v\u00e4ga oluline. \u201cKui muidu oleme pidanud seda kinnitama, siis n\u00fc\u00fcd saame seda n\u00e4idata vastava m\u00e4rgiga,\u201d lausus ta.\nEstonia spaa tegevjuht Andrus Aljas \u00fctles, et kleebis annab s\u00f5numi ka t\u00f6\u00f6tajatele: tegu on ausa t\u00f6\u00f6andjaga. Ta avaldas lootust, et see muutub teenistuskoha valimisel j\u00e4rjest t\u00e4htsamaks.\n\nTervise spaa ja Tervise Para\u00addiisi juht Jaan Ratnik r\u00e4\u00e4kis, et paraku on turismisektoris selliseid ettev\u00f5tjaid, kes k\u00f5igi reeglite j\u00e4rgi ei m\u00e4ngi, v\u00e4ga palju.\nUrmas Luik \n\nM\u00e4rgise peamine siht ongi suurendada k\u00fclastajate ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tjate usaldust P\u00e4rnumaa turismiteenuste pakkujate vastu. Sellega kinnitavad ettev\u00f5tjad, et nende firma on aus maksumaksja ja k\u00f5ik Eestis kehtestatud maksud on tasutud. Samuti aidatakse seel\u00e4bi riigil maksuraha koguda.\nPraeguseks on aktsiooniga \u00fchinenud k\u00fcmmekond P\u00e4rnumaa turismiettev\u00f5tet. Liituma on oodatud k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nudki ausad firmad.\n\n  M\u00e4rgisega liitunud\u00a0kinnitavad \n  \nMaksud makstud.\nUrmas Luik\nKogu ettev\u00f5tte k\u00e4ive on deklareeritud ja k\u00e4ibemaks on tasutud kehtiva seadusandluse alusel.\u00a0\nK\u00f5igi ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6d tegevate inimestega on s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6lepingud, mis kehtiva korra j\u00e4rgi on registreeritud t\u00f6\u00f6tajate registris.\u00a0\nEttev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate palk vastab k\u00f5igil ametikohtadel t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu keskmisele tasemele ja t\u00f6\u00f6tasude pealt on korrektselt arvestatud ja tasutud k\u00f5ik riiklikud maksud.\u00a0\nAndmed: maksud.ee \n\n"}
{"text":"Vene \u00e4rimees m\u00f5isteti USA-s vangi siseringitehingute petuskeemi eestBOSTON, 7. september, AP-BNS \u2013 Kremli-sidemetega rikas Vene \u00e4rimees Vladislav Klju\u0161in m\u00f5isteti neljap\u00e4eval USA-s \u00fcheksaks aastaks vangi rolli eest ligi 100 miljoni dollarini ulatunud aktsiaturgude siseringitehingute petuskeemis, milles kasutati arvutis\u00fcsteemidesse h\u00e4kkimisega saadud salastatud infot.\nV\u00f5imude s\u00f5nul teenis Klju\u0161in selle skeemiga isiklikult \u00fcle 33 miljoni dollari.\n42-aastane Klju\u0161in on olnud USA-s vahi all alates 2021. aastast, kui \u0160veits andis ta \u00dchendriikidele v\u00e4lja.\nP\u00e4rast karistuse kandmist saadetakse ta ilmselt Venemaale.\nProkur\u00f6rid taotlesid Klju\u0161inile 14-aastast vangistust, \u00f6eldes, et karm karistus saadaks selge s\u00f5numi v\u00e4lismaistele k\u00fcberkurjategijatele.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vene \u00e4rimees m\u00f5isteti USA-s vangi siseringitehingute petuskeemi eestBOSTON, 7. september, AP-BNS \u2013 Kremli-sidemetega rikas Vene \u00e4rimees Vladislav Klju\u0161in m\u00f5isteti neljap\u00e4eval USA-s \u00fcheksaks aastaks vangi rolli eest ligi 100 miljoni dollarini ulatunud aktsiaturgude siseringitehingute petuskeemis, milles kasutati arvutis\u00fcsteemidesse h\u00e4kkimisega saadud salastatud infot.\nV\u00f5imude s\u00f5nul teenis Klju\u0161in selle skeemiga isiklikult \u00fcle 33 miljoni dollari.\n42-aastane Klju\u0161in on olnud USA-s vahi all alates 2021. aastast, kui \u0160veits andis ta \u00dchendriikidele v\u00e4lja.\nP\u00e4rast karistuse kandmist saadetakse ta ilmselt Venemaale.\nProkur\u00f6rid taotlesid Klju\u0161inile 14-aastast vangistust, \u00f6eldes, et karm karistus saadaks selge s\u00f5numi v\u00e4lismaistele k\u00fcberkurjategijatele.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"[Pressiteated] V\u00e4lisministeerium korraldas ettev\u00f5tjatele sanktsioonide infop\u00e4evaV\u00e4lisministeerium korraldas ettev\u00f5tjatele sanktsioonide infop\u00e4eva\n\nV\u00e4lisministeerium korraldas t\u00e4na ettev\u00f5tjatele veebip\u00f5hise infop\u00e4eva,\nkus tutvustati sanktsioone ja anti \u00fclevaade sellest, kuidas muutunud\n\u00e4rikeskkonnas toime tulla.\n\nInfop\u00e4eva aitasid korraldada rahapesu andmeb\u00fcroo, maksu- ja tolliamet,\nmajandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium ja merev\u00e4gi.\n\nV\u00e4lisministeeriumi juriidiliste ja konsulaark\u00fcsimuste asekantsler Erki\nKodar \u00fctles, et infop\u00e4eva idee s\u00fcndis soovist aidata ettev\u00f5tjatel\nnavigeerida olukorras, kus Venemaa agressioon Ukrainas ja Venemaale\nkehtestatud sanktsioonid m\u00f5jutavad \u00e4rikeskkonda. \u201eEesti, Euroopa Liidu\nja samameelsete riikide eesm\u00e4rgiks on Venemaa agressiooni l\u00e4bikukkumine\nja sanktsioonidel on selle saavutamisel suur osakaal, sest\nmajandustegevusest teenitud tuluga toidab Venemaa oma s\u00f5jamasinat,\u201c\n\u00fctles Kodar. \u201eSanktsioonid ja nende rakendamine on olulised Ukraina\nv\u00f5idu toetamiseks ja Eesti julgeoleku tagamiseks. Eestile on Venemaale\ns\u00f5ja hinna t\u00f5stmine eksistentsiaalne k\u00fcsimus. K\u00f5ik otsused, mida\nettev\u00f5tja teeb sanktsioonide rakendamisel, suurendab meie julgeolekut ja\nusaldusv\u00e4\u00e4rsust maailmas.\u201c\n\n\u201eT\u00e4nu sellele, et ettev\u00f5tjad sanktsioone kohaldavad, saame piiravate\nmeetmetega s\u00f5jamasina vastu v\u00f5idelda,\u201c \u00fctles rahapesu andmeb\u00fcroo\nasejuht Laura Aus. \u201eFinantssanktsioon saab olla t\u00f5hus, kui ollakse\nhoolas seotud osapoolte, sealhulgas tegelike kasusaajate v\u00e4ljaselgitamisel\nk\u00f5ikide tehingute puhul.\u201c\n\nInfop\u00e4ev on j\u00e4relvaadatav siin:\nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=qbDWQtFNhrk\n\n\nLisainfo:\navalike suhete osakond\npress@mfa.ee<mailto:press@mfa.ee>"}
{"text":"Helle-Moonika Helme: see, et kapo pakub Kaja Kallase Vene-\u00e4rile katust, on Eestile suur julgeolekuohtKui siiani on arutatud teemal, et Kaja Kallas on seoses oma venesuunalise pere\u00e4riga oht Eesti julgeolekule, siis t\u00e4naseks on selgunud, et tegelikkuses on meil hoopis suurem probleem.\nJa see probleem on meie julgeolekuasutused. Meie vastavad asutused, mis peaksid hea seisma selle eest, et mitte \u00fckski k\u00f5rgem riigiametnik ega riigi juhtfiguur ei kasutaks oma positsiooni kurjasti ja Eesti mainet kahjustavalt \u00e4ra, on \u2013 nagu selgub, kogu asjast olnud teadlikud. Tuleb v\u00e4lja, et KAPO on olnud Kaja Kallase abikaasa firmale sanktsioonialuste kaupade Venemaale transportimise erilubade v\u00e4ljastamisega seotud!\nKAPO on asutus, kes peab neid lubasid heaks kiitma v\u00f5i siis mitte. Eeldaks siinkohal muidugi, et pigem mitte, sest k\u00f5ik institutsioonid ning ettev\u00f5tted on saanud peale Ukraina s\u00f5ja puhkemist v\u00e4ga selgelt suunise, mida oleme riigina kommunikeerinud ka v\u00e4lismaale, oma liitlastele \u2013 et agressorriigiga igasugune \u00e4ritegemine on vale ja tuleb l\u00f5petada. Eesti ja Kaja Kallas on olnud ses osas eestk\u00f5nelejad.\nN\u00fc\u00fcdseks teame, et KAPO on alla kirjutanud mitmele Kaja Kallase abikaasa tookordse osalusega ja finantsjuhitava firma Stark Logistic transpordi eriloale, mille alusel sai viia erinevaid kaupu, ka sanktsioonialuseid, Venemaale, kus need j\u00f5udsid muuhulgas nii Venemaa kaitseministeeriumi haldusalasse kui ka \u00fche Putini l\u00e4hikondse oligarhi k\u00e4sutusse ning mille k\u00f5ige kaudu sai peaministri pere teenida raha.\nSee, et KAPO pakub praegu Kaja Kallasele strateegilise kommunikatsiooni katust, on h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne! Kui KAPO l\u00e4bi oma erinevate k\u00f5neisikute v\u00e4idab, et nende meelest on k\u00f5ik korras, siis on meil palju suurem julgeolekuprobleem, kui \u00fche peaministrikese vereraha.\nKui julgeolekuasutused annavad nii t\u00f5sises asjas nii kergek\u00e4eliselt peaministrile selles v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5ttelises skandaalis indulgentsi ja elimineerivad seega edasise uurimise ja avaliku huvi, siis tekib \u00fchiskonnas paratamatult v\u00e4ga t\u00f5sine k\u00fcsimus ( ja peabki tekkima!) \u2013 kas mitte kogu meie julgeolekuasutuste s\u00fcsteem ei ole Venemaa poolt santa\u017eeeritav?\nSee on nii k\u00f5rgetasemeline korruptsioon, et ainu\u00fcksi selle p\u00e4rast peaksid k\u00f5ik meie liitlased h\u00e4iret andma, peaksid hakkama k\u00fcsima k\u00fcsimusi v\u00e4ljastpoolt.\nKui asutused, mis peaksid seisma v\u00e4\u00e4rika ja rahvusvahelise moraalse majaka, Eesti huvide kaitsel, on langenud selleni, et kaitsevad Venemaalt vereraha teeninud peaministrit, on valinud selles r\u00e4iges skandaalis poliitilise poole, peaasi et EKRE ei tuleks, siis on asjad ikka v\u00e4ga valesti. Ja v\u00e4ga halvasti. Siis on meil t\u00f5sine julgeolekuprobleem, t\u00f5sine demokraatia probleem, t\u00f5sine probleem v\u00f5imude lahususe osas.\nSee, et mingid hussarikesed, tsahknakesed, l\u00e4\u00e4nemetsakesed ei taha oma v\u00f5imust ilma j\u00e4\u00e4da, see on k\u00f6kim\u00f6ki selle k\u00f5rval.\nSee, et meil teevad liberaalse sekti poolt korrumpeeritud ja allutatud julgeolekuasutused moraalselt h\u00e4lbinud peaministrile katet, peaasi et EKRE ei tule, see on h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne. Piinlik. Ja ohtlik.\nKui oleme j\u00f5udnud sinnani, et Venemaaga \u00e4riajamine on rohkem \u00f5ige, kui \u00fchele rahva poolt demokraatlikult valitud erakonnale aus v\u00f5imalus anda, kui seda kaitstakse julgeolekuasutuste poolt rohkem, kui p\u00e4ris demokraatiat, siis\u2026.\nPolegi rohkem midagi \u00f6elda.\u201d\nHelle-Moonika Helme, EKRE Riigikogu saadik"}
{"text":"Ettev\u00f5tjad said infop\u00e4eval \u00fclevaate Venemaale seatud sanktsioonidestTALLINN, 7. september, BNS \u2013\u00a0V\u00e4lisministeerium korraldas neljap\u00e4eval ettev\u00f5tjatele veebip\u00f5hise infop\u00e4eva, kus tutvustati sanktsioone ja anti \u00fclevaade sellest, kuidas muutunud \u00e4rikeskkonnas toime tulla.\u00a0\nV\u00e4lisministeeriumi juriidiliste ja konsulaark\u00fcsimuste asekantsler Erki Kodar \u00fctles, et infop\u00e4eva idee s\u00fcndis soovist aidata ettev\u00f5tjatel navigeerida olukorras, kus Venemaa agressioon Ukrainas ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid m\u00f5jutavad \u00e4rikeskkonda.\n\u201eEesti, Euroopa Liidu ja samameelsete riikide eesm\u00e4rgiks on Venemaa agressiooni l\u00e4bikukkumine ja sanktsioonidel on selle saavutamisel suur osakaal, sest majandustegevusest teenitud tuluga toidab Venemaa oma s\u00f5jamasinat,\u201c \u00fctles Kodar. \u201eSanktsioonid ja nende rakendamine on olulised Ukraina v\u00f5idu toetamiseks ja Eesti julgeoleku tagamiseks. Eestile on Venemaale s\u00f5ja hinna t\u00f5stmine eksistentsiaalne k\u00fcsimus. K\u00f5ik otsused, mida ettev\u00f5tja teeb sanktsioonide rakendamisel, suurendab meie julgeolekut ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust maailmas.\u201c\u00a0\n\u201eT\u00e4nu sellele, et ettev\u00f5tjad sanktsioone kohaldavad, saame piiravate meetmetega s\u00f5jamasina vastu v\u00f5idelda,\u201c \u00fctles rahapesu andmeb\u00fcroo asejuht Laura Aus. \u201eFinantssanktsioon saab olla t\u00f5hus, kui ollakse hoolas seotud osapoolte, sealhulgas tegelike kasusaajate v\u00e4ljaselgitamisel k\u00f5ikide tehingute puhul.\u201c\nInfop\u00e4eva aitasid korraldada rahapesu andmeb\u00fcroo, maksu- ja tolliamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium ja merev\u00e4gi.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Ettev\u00f5tjad said infop\u00e4eval \u00fclevaate Venemaale seatud sanktsioonidestTALLINN, 7. september, BNS \u2013\u00a0V\u00e4lisministeerium korraldas neljap\u00e4eval ettev\u00f5tjatele veebip\u00f5hise infop\u00e4eva, kus tutvustati sanktsioone ja anti \u00fclevaade sellest, kuidas muutunud \u00e4rikeskkonnas toime tulla.\u00a0\nV\u00e4lisministeeriumi juriidiliste ja konsulaark\u00fcsimuste asekantsler Erki Kodar \u00fctles, et infop\u00e4eva idee s\u00fcndis soovist aidata ettev\u00f5tjatel navigeerida olukorras, kus Venemaa agressioon Ukrainas ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid m\u00f5jutavad \u00e4rikeskkonda.\n\u201eEesti, Euroopa Liidu ja samameelsete riikide eesm\u00e4rgiks on Venemaa agressiooni l\u00e4bikukkumine ja sanktsioonidel on selle saavutamisel suur osakaal, sest majandustegevusest teenitud tuluga toidab Venemaa oma s\u00f5jamasinat,\u201c \u00fctles Kodar. \u201eSanktsioonid ja nende rakendamine on olulised Ukraina v\u00f5idu toetamiseks ja Eesti julgeoleku tagamiseks. Eestile on Venemaale s\u00f5ja hinna t\u00f5stmine eksistentsiaalne k\u00fcsimus. K\u00f5ik otsused, mida ettev\u00f5tja teeb sanktsioonide rakendamisel, suurendab meie julgeolekut ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust maailmas.\u201c\u00a0\n\u201eT\u00e4nu sellele, et ettev\u00f5tjad sanktsioone kohaldavad, saame piiravate meetmetega s\u00f5jamasina vastu v\u00f5idelda,\u201c \u00fctles rahapesu andmeb\u00fcroo asejuht Laura Aus. \u201eFinantssanktsioon saab olla t\u00f5hus, kui ollakse hoolas seotud osapoolte, sealhulgas tegelike kasusaajate v\u00e4ljaselgitamisel k\u00f5ikide tehingute puhul.\u201c\nInfop\u00e4eva aitasid korraldada rahapesu andmeb\u00fcroo, maksu- ja tolliamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimaministeerium ja merev\u00e4gi.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00f5im on kahepalgelise eliidi k\u00e4esRiigikogu peaks saama selge ja detailse \u00fclevaate rahaasjadest, aga valitsus lihtsalt ei suvatse riigieelarve baasseadust muuta, kirjutab toimetaja Martin Ehala.Suur osa seadusi tuleb riigikogul vastu v\u00f5tta Br\u00fcsseli k\u00e4sulaudade j\u00e4rgi, lisaks keeratakse eeln\u00f5udele koridorides salaja vinti peale. Riigi rahakotist ei suuda Toompea loss juba m\u00f5nda aega enam aru saada. Kodanikkonna seisukohalt, keda parlament esindab, on selline asjade seis masendav.\nMis puutub Euroopa Liidu seaduseeln\u00f5ude menetlemisse, aga ka kurikuulsasse tegevusp\u00f5hisesse eelarvesse, siis karm t\u00f5siasi on see, et valitsusel ei ole sisulist motivatsiooni millegi muutmiseks. Olgem ausad \u2013 slikerdamine euroseadustega ja l\u00e4bipaistmatu riigieelarve annab rohkem v\u00f5imu, sest v\u00f5imaldab m\u00f5ningaid v\u00e4ikeseid ebapopulaarseid muudatusi m\u00e4rkamatult seadusse sisse saada ja varjata kulusid, mis v\u00f5iks tekitada t\u00fclikad k\u00fcsimusi.\nTuima pannakse vaatamata ekspertide soovitustele. N\u00e4iteks 2018. aastal, kui uuriti ELi asjade menetlemist riigikogus, tegi raport ettepaneku tuua t\u00e4htsamate ELi seaduseeln\u00f5ude arutelud riigikogu suurde saali ja muuta olulised ELi asjade komisjoni (ELAK) istungid avalikuks. Kuigi ELAKi liikmetele ettepanekud meeldisid, sinnapaika see asi j\u00e4igi.\nSlikerdamine euroseadustega ja l\u00e4bipaistmatu riigieelarve annab rohkem v\u00f5imu, sest v\u00f5imaldab m\u00f5ningaid v\u00e4ikeseid ebapopulaarseid muudatusi m\u00e4rkamatult seadusse sisse saada ja varjata kulusid.\nKa eksperdid Aaro M\u00f5ttus ja K\u00fclli Kapper ei paku Fookuse lugudes v\u00e4lja ideed t\u00f5sta kogu ELAKi p\u00e4evakord riigikogu suurde saali, nagu p\u00f5hiseaduskomisjoni \u00e4sjane esimees Igor Taro (Eesti 200) nende ettepanekut t\u00f5lgendab. Nad r\u00e4\u00e4givad neljast \u00fclemkogust ja kahest v\u00f5i kolmest t\u00e4iendavast aruteluteemast eriti oluliste k\u00fcsimuste puhul.\nTaro aga leiab, et ELi asjade menetlemine k\u00e4ib praegugi nagu kellav\u00e4rk ja toob ridamisi p\u00f5hjusi, miks ei ole vaja midagi muuta. Ja seda r\u00e4\u00e4gib erakonna liige, mis valimiskampaanias lubas, et teeb k\u00f5ik paremaks, kui v\u00f5imule saab. Praegu pole aga suuremat s\u00fcsteemiga mugandujat kui Eesti 200.\nTegevusp\u00f5hist riigieelarvet on kritiseerinud niih\u00e4sti riigikontroll, \u00f5iguskantsler kui ka poliitikud ise, k\u00f5ige p\u00f5hjalikumalt Aivar S\u00f5erd (RE). K\u00f5igi nende seisukoht on sarnane: riigieelarve peab olema rahvasaadikutele l\u00e4bipaistev ning k\u00f5ige parem viis selle tagamiseks on tagasi minna kulup\u00f5hise esituse juurde. Ka sellega ei ole kuhugi j\u00f5utud \u2013 hiljuti \u00fctles rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE), et s\u00fcsteemi muutmine on keerukas, sest tehtud on juba mitmeid IT-arendusi, ja pealegi on eelarve p\u00f5him\u00f5tete muutmine k\u00f5ik \u00fcks asendustegevus.\nAjakirjanik Urmas Jaagant t\u00f5deb selle n\u00e4dala Eesti Ekspressis, et riigikogu on valitsusele j\u00e4rjest rohkem otsustus\u00f5igust \u00e4ra andnud, ja see pole midagi erip\u00e4rast, selle tee on l\u00e4bi k\u00e4inud ka teised parlamendid Euroopas. Lisades, et see tee viib sinna, et riigikogu p\u00f5hi\u00fclesandeks muutub j\u00e4relevalve. Ta toob n\u00e4iteks, kuidas riigikogu komisjonid peaminister Kaja Kallase (RE) juhtumit uurivad.\nM\u00f5te riigikogust kui j\u00e4relevalveorganist on ilus, kuid Eesti praeguse poliitilise kultuuri juures t\u00e4iesti utoopiline. V\u00f5tame kas v\u00f5i riigieelarve k\u00fcsimuse \u2013 parlament kui j\u00e4relevalveorgan peaks saama selge ja detailse \u00fclevaate rahaasjadest, aga valitsus lihtsalt ei suvatse riigieelarve baasseadust muuta.\nV\u00f5i siis Kallase asja uurimine \u2013 riigikogul ei teki j\u00e4relevalveks enne mingit t\u00f5sist hooba, kui ei moodustata uurimiskomisjoni. Selleks aga on vaja riigikogu enamuse h\u00e4\u00e4li. Viimati juhtus see Tallinna sadama korruptsioonijuhtumi puhul, kui Reformierakonna, SDE ja Isamaa tollasest koalitsioonist kuus sotsi ja kaks isamaalast liitusid opositsiooni algatusega.\nSisuliselt on koalitsioon ringkaitses iseennast puudutavate juhtumite \u00fcle j\u00e4relevalve teostamiseks. Mis t\u00e4hendab, et riigikogul ei ole ka mingit lootust olla j\u00e4relevalveorgan.\nOn aga peaaegu v\u00f5imatu, et praeguses koalitsioonis leiduks k\u00fcmmekond saadikut, kes oleks valmis liituma opositsiooni eeln\u00f5uga uurimiskomisjoni moodustamiseks. Sisuliselt on koalitsioon ringkaitses iseennast puudutavate juhtumite \u00fcle j\u00e4relevalve teostamiseks. Mis t\u00e4hendab, et riigikogul ei ole ka mingit lootust olla j\u00e4relevalveorgan.\nKui lisada sellele veel igasuguse sisulise dialoogi puudumine koalitsiooni ja opositsiooni vahel, mille koalitsioon on lahendanud seaduseeln\u00f5ude sidumisega kobarateks ja nende vastuv\u00f5tmise usaldush\u00e4\u00e4letusega, siis ei ole riigikogu sisulisest otsustus\u00f5igusest midagi alles j\u00e4\u00e4nud. Kogu v\u00f5imut\u00e4ius on l\u00e4inud kahepalgelise poliittehnoloogilise eliidi k\u00e4tte."}
{"text":"Peaministri b\u00fcroo keeldus Postimehele v\u00e4ljastamast Kaja Kallase tuludeklaratsioone, laenulepingut ning maksekinnitusiKuigi peaminister Kaja Kallas (RE) andis riigikogu erikomisjoni liikmetele \u00fcle tema ning Novaria Consulti vahelise laenulepingu ja lepingu kaks lisa, ei soostunud peaministrib\u00fcroo neid Postimehele jagamast.\n\u00a0Lisaks keeldus peaministrib\u00fcroo avaldamast viimase viie aasta tuludeklaratsioone ning maksekinnitusi, mis puudutasid laenu v\u00e4ljastamist ja selle tagasi maksmist.\nArvestades peaministri vastuolulisi selgitusi idavedude skandaali jooksul, on \u00fclekaalukas avalik huvi nii peaministri sissetulekute kui ka laenu puudutavate v\u00e4idete faktilist kontrollimist ka avalikkuses.\nPeale terve n\u00e4dala pikkust meediap\u00e4ringu ignoreerimist vastati peaministri b\u00fcroost lakooniliselt, et k\u00f5ik Kallast puudutav avalik info asub majanduslike huvide deklaratsioonis.\nKui Kallas teatas laenulepingu \u00fcleandmisest erikomisjonile, kirjutas ta sotsiaalmeedias, et ta on alati olnud oma sissetulekute suhtes t\u00e4iesti aus ja l\u00e4bipaistev ning oma majanduslikud huvid korrektselt deklareerinud. \u00abDeklaratsioonid on olnud k\u00f5igile n\u00e4ha, sest mul ei ole midagi varjata. N\u00f5iajaht, mida opositsioon mulle korraldab minu abikaasa \u00e4ripartneri tegevuse t\u00f5ttu, on \u00fcletanud taluvuse piiri,\u00bb lisas Kallas.\n\u00dcle-eelmisel n\u00e4dalal lahvatas skandaal, kui tuli avalikuks, et Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv logistikaettev\u00f5te Stark Logistics on tarninud Venemaale kaupa.\nKallas on majanduslike huvide deklaratsioone t\u00e4itnud alates 2011. aastast, ent paraku on EMTA lehel leitavad ainult viimase kolme aasta omad. Tegemist ei ole erandiga, vaid kehtiva korraga, et vanemad majanduslike huvide deklaratsioonid ei ole avalikud.\nN\u00e4iteks USA presidentide puhul on tuludeklaratsioonide avalikustamine sisepoliitiline tava, millest h\u00e4lbis Donald Trump, kes keeldus oma tuludeklaratsioone avaldamast ning asi j\u00f5udis kohtusse. Trump kaotas kohtuvaidluse tuludeklaratsiooni saladuse hoidmise osas ning 2022. aastal said Trumpi 2015\u20132017 ja 2020 tuludeklaratsioonid k\u00f5igile avalikuks.\nMajanduslike huvide deklaratsioonide esitamise n\u00f5ue kehtib Eestis peaaegu 6000 ametikohale Justiitsministeeriumi andmeil. Huvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud.\nKohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad majanduslike huvide deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- v\u00f5i linnavalitsuse liige, osavalla v\u00f5i linnaosa vanem, valla v\u00f5i linna ametiasutuse juht. Lisaks v\u00f5ib valitsusasutuse juht v\u00f5i kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes k\u00e4sutavad avalikku vahendit v\u00f5i viivad l\u00e4bi s\u00fc\u00fcteo- v\u00f5i haldusmenetlust."}
{"text":"J\u00fcri Ratas: \u00e4rge matke mind maha!SUUR PLAAN\u201eKui erakond l\u00e4heb vales suunas, siis on mul piisavalt m\u00f5ttekaaslasi, et tulla uuesti kokku ja v\u00f5tta aktiivsem roll,\u201c hoiatab tipp-poliitikast lahkuv Ratas.J\u00fcri Ratase (45) taandumisega Keskerakonna juhi kohalt saab Eesti poliitikas l\u00e4bi ajastu, mis algas 2016. aastal, kui Ratasest sai partei juht ja kohemaid ka peaminister. Ratas j\u00e4\u00e4b riigikogu liikmeks, kandideerib erakonna juhatusse ja j\u00e4rgmisel aastal europarlamenti. Uuesti erakonnajuhiks v\u00f5i peaministriks saamisest Ratas ei unista. Ta teab, et seda naljalt ei juhtu.Viimase Norstati k\u00fcsitluse j\u00e4rgi arvab 20% k\u00fcsitletuid, et teie sobite peaministriks k\u00f5ige paremini. Kas teil kahju pole lahkuda Keskerakonna esimehe kohalt?See seitse aastat on olnud p\u00e4ris v\u00e4gev s\u00f5it. V\u00f5imalusterohke s\u00f5it erakonnale ja minule v\u00f5imalus teenida Eestit. Kas ma siin intervjuutoolis nutan? Ei nuta. Seitse aastat on piisav aeg, et ennast erakonnale anda. Olen seda teinud nii h\u00e4sti, kui olen osanud.Miks te ikkagi ei kandideeri erakonna esimeheks? Paljalt selle p\u00e4rast, et kardate kaotada?Tugevam mulle vastut\u00f6\u00f6tamine algas aasta tagasi enne Tartu kongressi. Siis l\u00fckati ette Jaan Toots, kes ei ole just esimene viiul nende poolt, kes l\u00e4htusid p\u00f5him\u00f5ttest, et mida halvem J\u00fcrile, seda parem meile. \u00dchel hetkel tundsin, et kui l\u00e4hen esimehena edasi, siis v\u00f5in erakonna t\u00e4iesti l\u00f5hki t\u00f5mmata. Seda ma ei soovinud. Olen Keskerakonda kuulunud 23 aastat. Enamikust praegu juhatusse kandideerijaist on mul pikem staa\u017e. Mulle l\u00e4heb korda, et Keskerakond oleks p\u00e4rast erakorralist kongressi poliitilisel m\u00e4nguv\u00e4ljal ikka tegija, mitte isolatsioonis.Te teate, kuidas maitseb v\u00f5im. Ja kindlasti ka seda, et v\u00f5im muudab inimest. Kuidas see teid muutis?On \u00f6eldud: loe kokku, mitu s\u00f5pra oli sul enne seda, kui l\u00e4ksid poliitikasse ja tegutsesid k\u00f5rgetel vastutusrikastel ametikohtadel, ja kui palju on neid p\u00e4rast seda. Minul on s\u00f5pru sama palju, kui oli enne erakonna esimeheks ja peaministriks saamist.2016. aastal saite Keskerakonna juhiks ja kohe ka peaministriks, Edgar Savisaare poliitiline laip ei olnud veel jahtudagi j\u00f5udnud. Kas v\u00f5iks tagantj\u00e4rele \u00f6elda, et olite selleks valmis?Erakonna esimees peab olema alati valmis peaministriks saama. Kuid sellega on nagu eksamiks valmistumisega - \u00fcks p\u00e4ev j\u00e4\u00e4b alati puudu. Ei saa \u00f6elda, et ma olin 100% valmis, seda enam et ma ei olnud varem valitsusse kuulunud.Miks te ei suutnud esimehena erakonna rahaasju korda saada? Kui oleksite sellega hakkama saanud, poleks Porto Franco kaasust tulnud.Seda ei tea ei teie ega ka mina, kuidas Porto Franco asi l\u00f5peb. Olen alati \u00f6elnud, et usaldan Eesti \u00f5igusriiki, missugune tahes otsus ka tuleb. Teie v\u00e4itega ei ole ma muidugi n\u00f5us. Erakonna rahaasjad on saanud v\u00e4gagi korda. Annan erakonna \u00fcle palju paremas seisus, kui ta oli seitse aastat tagasi.Kuidas sai siis Porto Franco \u00fcldse juhtuda, kui k\u00f5ik korras oli?Erakond on \u00e4ra maksnud kolme miljoni ulatuses n\u00f5udeid, mis tulid kaasa Edgari ajast. See on olnud p\u00e4ris raske. See on olnud minu meeskonna suur t\u00f6\u00f6, et erakond on praegu \u00fcldse olemas. 5. novembril 2016 seisin erakonna ees Paides ja \u00fctlesin, et soovin erakonna puhastada korruptsioonist. See oli mulle valus l\u00f6\u00f6k, et see kahtlustus ja s\u00fc\u00fcdistus tuli. Porto Franco s\u00fc\u00fcdistus ei tulnud mitte mulle, vaid erakonnale, ja selle p\u00e4rast astusin tagasi. Kui Keskerakonda ei oleks s\u00fc\u00fcdistatud, ei oleks ma seda sammu teinud.Teie esimene valitsus koos sotsiaaldemokraatide ja IRL-iga oli t\u00e4itsa okei. Teie puterdasite k\u00fcll palju, aga see on normaalne, kui ollakse \u00e4sja peaministriks saanud. Missugusena te ise m\u00e4letate oma esimest peaministriaega?See oli t\u00f5esti oluline momentum. Reformierakond oli 17 aastat Eesti poliitikas domineerinud, Keskerakond oli olnud tsementeeritud isolatsiooni, oli olnud k\u00fcmme aastat opositsioonis. Edgar Savisaar oli Andrus Ansipi v\u00f5imulp\u00fcsimise suurim garant. Kuni Edgar oli erakonna esimees, v\u00f5is Reformierakond kellega tahes valitsuses \u00f5itseda. Nii et p\u00e4ris palju muutus, sest muutusi soovisid ka sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Maksus\u00fcsteem muutus p\u00f5him\u00f5tteliselt, p\u00f5llumajandus, kohalikud omavalitsused, tervishoid...Missugused olid meeleolud teie esimese valitsuse ajal?Positiivsed, r\u00f5\u00f5msad. Erakond oli kaotanud terve generatsiooni, kes kunagi oli valitsustesse kuulunud. Meil kandsid valitsusvastutust poliitikud, kellel seda kogemust varasemast ei olnud. See oli suur avanemine.Teie enda \u00fcle naerdi alguses ikka \u00fcksjagu. Eesti Ekspressi \u00fcmmarguste vastuste generaatoriga saab ennast siiamaani l\u00f5bustada. Kas olete proovinud seda kasutada?Ei ole.Kuidas end tundsite, kui teie \u00fcle nalja visati? Teie \u00fcmmargused vastused on legendaarsed, annate neid sageli siiamaani. Endast v\u00e4lja see mind k\u00fcll ei viinud. Kui olla poliitilises tipus, siis peab sellega arvestama.Teie valitsusse kuulus Martin Repinski, kellest sai enne Marti Kuusikut l\u00fchimat aega ametis p\u00fcsinud Eesti minister. Miks te lasksite nii kogenematul inimesel ministriks saada?Eks sellest \u00f5ppisin ka mina. Peaministril on paremaid v\u00f5imalusi inimeste tausta kontrollida, aga mul tol hetkel neid teadmisi veel ei olnud. Selge see, et Repinski ei olnud ministriametiks valmis. Vahe p\u00e4rast teda tulnud Tarmo Tammega oli m\u00e4ek\u00f5rgune.Ministrikohalt pidi lahkuma ka Mihhail Korb, kes teatas, et ei ole NATO liikmesuse poolt. Kas laseksite ta lahti ka t\u00e4nase pilguga vaadates?Siin peab arvestama konteksti. Keskerakond oli just valitsusse tulnud. Arvati, et Keskerakond hakkab kohe Vene-suunalist poliitikat ajama, seda muidugi ei juhtunud. Olin just naasnud Euroopa \u00fclemkogult. Maandusin Tallinnas, lugesin uudiseid, sain teada, mida Korb on \u00f6elnud. Nelja-viie p\u00e4eva p\u00e4rast pidi toimuma NATO tippkohtumine. P\u00e4ris keeruline. Korb astus tagasi seitsme-kaheksa tunni jooksul.Korb tunnetas ise ka, missuguses olukorras Keskerakond on, ja m\u00f5istis, et nii ei saa edasi minna. Ta \u00fctles tegelikult, et pooldab rohkem Soome suunda, flirtides m\u00f5ttega, kas Eesti peaks NATO-sse kuuluma v\u00f5i mitte. Minu ja Keskerakonna arvamuse kohaselt peab Eesti NATO-sse kuuluma. Mihhail tegi pressiteate, milles ta oma s\u00f5nu selgitas. Aga poliitiku s\u00f5nal on v\u00e4ga suur j\u00f5ud, tal on v\u00e4ga suur vastutus. Nii kiiresti ei ole varem poliitilistes kriisides ministreid vahetatud.Enne 2019. aasta valimisi r\u00e4\u00e4kisite, et Keskerakonnal on v\u00f5imatu teha koost\u00f6\u00f6d EKRE v\u00e4\u00e4rtustega. Kui siis Reformierakond valimised v\u00f5itis, ei moodustanud valitsust mitte nemad, vaid hoopis teie koos EKRE ja Isamaaga. Kuidas on v\u00f5imalik moodustada m\u00f5ne erakonnaga valitsust niimoodi, et tema v\u00e4\u00e4rtused j\u00e4tate v\u00e4lja?Toonane Reformierakond meenutab mulle v\u00e4gagi t\u00e4nast. Meeletu arrogants. Meeletu \u00fclbus. Meeletu oma mina \u00fclistamine ja imetlemine. Jah, ma \u00fctlesin enne valimisi, et EKRE v\u00e4\u00e4rtustega me koost\u00f6\u00f6d ei tee.Aga tegite.Kui koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised algasid, hakkasid nemad pihta: keelustame abordid. Aborte ei keelustatud. Halvustati naistearste, see teema v\u00f5eti maha. N\u00f5uti kooseluseaduse t\u00fchistamist, seda ei t\u00fchistatud. T\u00f5si on see, et nad ajasid oma retoorikat edasi. Aga nende v\u00e4\u00e4rtused ei l\u00e4inud kolmikliidu valitsemisplatvormi sisse.Paljud inimesed ei anna teile mitte kunagi andeks, et t\u00f5ite EKRE valitsusse. Mida on teil neile \u00f6elda?Peaministrina l\u00e4htusin sellest, et olen k\u00f5igi Eesti inimeste peaminister - olenemata sellest, kas keegi toetab v\u00f5i ei toeta, annab andeks v\u00f5i mitte. Selle valitsuse 20 kuud tuleb vaadata tervikuna. Tervikust moodustab suure osa koroonaviirus, selle esimene ja teine laine. Me tulime sellest \u00fchiskonnana l\u00e4bi. Tugevana, nii tervishoiu kui ka majanduse m\u00f5ttes.EKRE alandas teid selles valitsuses koristajaks. L\u00e4bustas, s\u00f5imas ja solvas, teie pidite vabandama ja puhastama poriseid saapaj\u00e4lgi, mida nad k\u00f5ikjale j\u00e4tsid. Kuidas te end selles olukorras tundsite?Kas ma n\u00fc\u00fcd just vabandama pidin, k\u00fcll aga kommenteerima nende p\u00fchap\u00e4evast raadiosaadet. Loomulikult l\u00f5hkus see koalitsiooni. M\u00e4letan, kord \u00fctlesin m\u00f5lemale Helmele, et te s\u00f6\u00f6te nagu \u00f5una igas saates - \u00fchelt poolt Isamaad ja teiselt poolt Keskerakonda. Et sellest ei tule head nahka. Kui nad oma saates j\u00e4rjekordselt jama v\u00f5i m\u00f6ga ajasid, siis k\u00fcsisin, kas tahate seda valitsuskoalitsiooni programmi panna. Nad ei tahtnud. Selge, \u00fctlesin, siis sel teemal rohkem ei aruta. Need olid rasked asjad, mida nad \u00fctlesid, aga meie tegevusse ei j\u00f5udnud need kunagi.Aga kuidas te end inimesena tundsite selles olukorras?Raske oli. Ega see valitsuse juhi ja valitsuse kooshoidmise t\u00f6\u00f6 pole lust ja lillepidu. Iga p\u00e4ev eri teemad ja ei ole nii, et teemasid saab alati valida.M\u00e4rtsis 2020 j\u00f5udis koroonapandeemia siia. Teie valitsus kehtestas eriolukorra, kui Eestis oli 27 haigestunut. Muidugi ei olnud siis viiruse kohta selliseid teadmisi nagu pandeemia l\u00f5pus v\u00f5i praegu, aga ikkagi: kas eriolukorra kehtestamise otsus oli \u00f5ige? Kas kehtestatud piirangutest oli p\u00e4riselt kasu?Mis selle tagantj\u00e4rele tarkusega ikka peale hakata. Aga kui te nii k\u00fcsite, siis: eriolukord oli vajalik. Eriolukorra juhiks olin mina. V\u00f5imut\u00e4iuse vertikaal oli v\u00e4ga tugev, ent \u00fctlesin kohe alguses, et teeme otsuseid valitsuse tasandil koroonakomisjonis, et otsustamine oleks laiap\u00f5hjaline. Praegu v\u00f5ib k\u00fcll \u00f6elda, et mis see 27 haigestunut ikka on. Aga ma vaatasin Delfist videoid selle kohta, mis toimus Itaalias. Intensiivravipalatites ei j\u00e4tkunud hingamisaparaate, inimene lahkus, temalt v\u00f5eti aparaat ja paigaldati j\u00e4rgmisele. Need olid rasked kaadrid. Loomulikult m\u00f5tlesin, kas selline olukord v\u00f5ib Eestisse j\u00f5uda.Piiranguid kehtestasime, l\u00e4htudes teadmisest, et koroona levib eelk\u00f5ige kohtades, kus on palju inimesi koos. Ehk siis haridus- ja meelelahutusasutustes. Neid piirates on v\u00f5imalik haiguse nivood allapoole tuua. Teine pool on muidugi see, et praegused g\u00fcmnasistid pole poole pandeemiaajast koolis k\u00e4inudki. See ei ole hea, loomulikult.Teie ministri Tanel Kiige tagasiastumist n\u00f5uti korduvalt, nii vaktsineerimisjamade kui ka terviseameti k\u00fclmlao kobark\u00e4ki p\u00e4rast. Kas teie soovitasite tagasi astuda, oli see teil \u00fcldse jutuks?Ei soovitanud. Tanel oli asjas tugevasti sees ja tegi t\u00f6\u00f6d professionaalselt. K\u00fclmlao p\u00e4rast ei olnud tal p\u00f5hjust tagasi astuda.2020. aastal m\u00f6llas riigikogus \u00fcks teine viirus: abielureferendum. Kuidas me niikaugele j\u00f5udsime, et inimeste elu, armastuse ja saatuse \u00fcle hakati otsustama sellisel h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsel viisil?No otsustamiseni ju ei j\u00f5utud. Aga kui Porto Franco skandaali ei oleks puhkenud, siis oleks riigikogu selles k\u00fcsimuses h\u00e4\u00e4letanud. Kui koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised algasid, soovis EKRE kooseluseadust t\u00fchistada, Isamaa toetas seda. Keskerakond seda ei soovinud. Tuli leida poliitiline kompromiss. Kompromiss oli selline, et hea k\u00fcll, k\u00fcsime siis, kas abielu peab olema mehe ja naise vaheline asi. Siis tekkis k\u00fcsimus, et kas peab selle ka p\u00f5hiseadusse panema v\u00f5i piisab perekonnaseadusest.Kas see lugu teile hinge peale ei j\u00e4\u00e4nud? Olekski ju v\u00f5inud nii minna, et sellist k\u00fcsimust otsustatakse rahvah\u00e4\u00e4letuse korras.Mina isiklikult pean \u00f5igeks, et abielu s\u00f5lmitakse mehe ja naise vahel. Praegu oleme uues situatsioonis, riigikogu otsusega kehtib Eestis abieluv\u00f5rdsus. Keskerakond ei hakka seda tagasi p\u00f6\u00f6rama, arvan, et \u00fckski erakond ei hakka.Aga teie ei ole abieluv\u00f5rdsuse poolt? See kehtib ja mina ei ole selle vastu. Isiklikult pooldan abielu mehe ja naise vahel, ma pean seda \u00f5igeks. Aga kui samasoolised abielluvad, siis ei l\u00e4he mina neile \u00f5petama, kuidas tuleb elada. See on iga inimese enda otsus.Enne Ekreikke valitsust olite rahvamees, kes pidas meeles s\u00fcnnip\u00e4evi, l\u00f5i meelsasti klaase kokku ja vaatas inimestele silma. Selle valitsuse ajal muutusite kergesti \u00e4rrituvaks, hakkasite n\u00e4hvama, n\u00e4hvasite ka ajakirjanikele. Miks see nii l\u00e4ks? Mis teiega juhtus?N\u00e4rvilisus muidugi suurenes. Eri \u00fchiskonnagruppe halvustavad v\u00e4lja\u00fctlemised EKRE poolt tekitasid pinget. Ei saa \u00f6elda, et k\u00f5ik l\u00e4ks \u00fchest k\u00f5rvast sisse ja teisest v\u00e4lja. Ei l\u00e4inud.Kogu ebamugavusest hoolimata meeldis teile v\u00e4ga peaminister olla. Tundus, et tahate ajalukku minna mehena, kes lahendab suuri kriise, soovisite justkui ise endale eluaegu ausammast rajada. Oli see nii v\u00f5i m\u00e4letate seda ise teisiti?Ei olnud nii. Iga peaministri ajal on kriise ja loomulikult tuleb neid lahendada. K\u00fcsimus on ju selles, kas v\u00f5tad vastutuse valitsuse, kogu meeskonna eest - v\u00f5i \u00fctled, et iga\u00fcks vastutagu ise. L\u00f5puks vastutab ikka peaminister.Aga sellega olete n\u00f5us, et teile meeldis kohutavalt peaminister olla?See oli suur au. Aga ma ei hoidnud kohast k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni nagu t\u00e4nane peaminister. Ma ei oleks muidu ju tagasi astunud.Kui te 2021. aastal Porto Franco skandaali p\u00e4rast tagasi astusite, oli teil kohe plaan valmis, et uue valitsuse teevad Kesk- ja Reformierakond, on mul \u00f5igus? Teil silm ju s\u00e4ras. Ei ole. Lubage, ma j\u00e4tan oma tunded enda v\u00e4ljendada. Silm s\u00e4ras... Ma ei \u00fctleks nii. M\u00f5ni on \u00f6elnud, et see oli pingest vabanemine, ja seda see kindlasti oli. Aga ei saa \u00f6elda, et olin rahul. Asjad j\u00e4id ju pooleli.2021. aastasse j\u00e4\u00e4b ka teie suur isiklik skandaal koondnimetusega \u201eJoogid autosse\u201c.Ma ei tea, kuiv\u00f5rd seda skandaaliks nimetada. Soovisin inimesi meeles pidada, peaminister peab m\u00e4rkama. Riigikogu komisjon uuris seda ja sealt ei leitud mingit...Aga moraalne aspekt? Siis oli traditsioon, et kui valitsuse liikmed pidasid valitsuse ruumes s\u00fcnnip\u00e4eva, siis oli vein riigikantselei poolt, selle andis edasi peaminister.2022. aasta suvel viskas Kaja Kallas Keskerakonna valitsusest v\u00e4lja. Oli see teie poolt m\u00f5istlik lasta asjadel nii kaugele minna? J\u00f5u \u00f5lg oli Reformierakonnal. Neil oli kaheksa ministrit, meil seitse, nende k\u00e4es oli peaministrikoht. Me ei olnud Reformierakonnale mugav partner. V\u00e4ljaviskamisele eelnesid t\u00f5sised vaidlused. M\u00e4letan, kuidas sotsiaalmeedias jagati elektriarveid - kellel oli see viis korda tavalisest suurem, kellel k\u00fcmme korda. Meie soovisime toetada inimesi ja ettev\u00f5tteid. Selles k\u00fcsimuses tekkis Reformierakonnaga tugev ideoloogiline vastasseis. Siis andsime koos opositsioonierakondadega sisse peretoetuste eeln\u00f5u. Tavaolukorras ei pea ma seda \u00f5igeks, aga sel hetkel oli tarvis peresid toetada. Siis tuli eestikeelsele alusharidusele \u00fclemineku eeln\u00f5u h\u00e4\u00e4letus, seda eeln\u00f5u Keskerakond ei toetanud. Ja siis viis Kallas Kadriorgu Keskerakonna ministrite vabastamise avalduse.Kaja Kallasel on praegu k\u00e4sil elu suurim jama. Teie esimesed s\u00f5nav\u00f5tud olid vaoshoitud. Mis te arvate praeguse seisuga, kui infot on juba palju rohkem kui skandaali puhkedes? Peaks ta tagasi astuma?Ainus v\u00f5imalus on see, et Kaja Kallas astub tagasi. See annab v\u00f5imaluse sisepoliitikas edasi minna, parlamendile v\u00f5imaluse tupikust v\u00e4lja tulla. Ei tohi unustada, et peaminister esindab Eesti riiki Euroopa Liidu \u00fclemkogul ja NATO tippkohtumistel. V\u00e4lis- ja julgeolekupoliitilisse usutavusse ei ole mitte tekkinud \u00fcksnes m\u00f5ra, vaid sellest on \u00fcksnes killud j\u00e4rel. Moraalse kompassi purunemine on p\u00f5hjus, miks ta peab vastutuse v\u00f5tma. T\u00e4nane kolmikliit sellest ei lagune. Probleemiks on persoon, praegune peaminister.Mis te arvate, kuidas see asi laheneb ja millal?Eesti saab uue peaministri l\u00e4hikuudel. Ja t\u00e4nane koalitsioon j\u00e4tkab.Mis v\u00f5iks uue peaministri nimi olla? (Naerab.) Mina pean k\u00f5igepealt oma erakonnaga hakkama saama ja nende asjadega tegelen ma edasi, hoolimata sellest, et peagi ei ole ma enam esimees.Aga siiski?(Naeruga.) Uus peaminister tuleb Reformierakonnast.Te pole Kaja Kallasega kunagi l\u00e4bi saanud. Olete teravusi vahetanud, Kallas on teilt isegi pidanud vabandust paluma. Miks te pole klappinud?Eestile uut presidenti otsides tegime v\u00e4gagi usalduslikku koost\u00f6\u00f6d. Mis puutub keerulistesse inimsuhetesse, siis see teema on \u00fcle paisutatud.Iga\u00fcks n\u00e4eb, et te ei meeldi teineteisele. Ma ei tea, kas poliitikas peab teineteisele meeldima. Oleme saanud asju ajada. Aga olen m\u00f5elnud, et meie suhe oleks v\u00f5inud olla l\u00e4hem v\u00f5i tugevam sellel ajal, kui meil oli \u00fchine koalitsioon. V\u00f5ib-olla oli meil m\u00f5lemal natuke ebamugav siis, kui \u00fcks oli peaministri kabinetist l\u00e4inud ja teine oli tulnud. Eks taheti n\u00e4idata, et k\u00f5ike tehakse teistmoodi, ja eks mina tahtsin \u00f6elda, kuidas midagi v\u00f5iks teha. V\u00f5ib-olla seal on see p\u00f5hjus. Ega Kaja Kallas pole Eesti poliitikas ka kuigi kaua olnud. Kui ta tuli, siis l\u00e4ks kohe Euroopa Parlamenti. Ei saa ka \u00f6elda, et ta oleks ka Reformierakonnas teab kui kaua olnud - v\u00f5rreldes n\u00e4iteks Urmas Paeti v\u00f5i Kristen Michaliga.Mul on h\u00e4sti meeles aeg, mil Kaja Kallas oli peaministriks saanud, aga teie k\u00e4itusite ikka, nagu oleksite endiselt peaminister. Hingasite talle kogu aeg kuklasse. \u00c4kki poleks pidanud? Koroonaasjades oleks uus valitsus v\u00f5inud [mind] t\u00f5esti rohkem kuulda v\u00f5tta. Dialoogi oleks v\u00f5inud olla m\u00f5lemalt poolt rohkem.Sellekevadistel parlamendivalimistel tuli Keskerakonnal vastu v\u00f5tta valus kaotus. Teie k\u00fcll r\u00e4\u00e4kisite vastutuse v\u00f5tmisest, aga tegelikult ei v\u00f5tnud seda. Miks?Erakond ei soovinud minu tagasiastumist. Seda soovis v\u00f5ib-olla viis-kuus inimest, kes hakkasid seda palli veeretama. Veeretasid h\u00e4sti! Erakorraline kongress tuleb ja mina esimeheks ei kandideeri. Loodan, et esimeheks saab Tanel Kiik. Ainult nii j\u00e4\u00e4b erakond edaspidi suureks ja tugevaks.Mis viis-kuus inimest. Esimest korda \u00f5nnestus teil erakorralise kongressi kokkukutsumist \u00fcldse v\u00e4ltida...Vabandust, ma k\u00e4isin k\u00f5ik piirkonnad l\u00e4bi. Esimesel, teisel, kolmandal n\u00e4dalal p\u00e4rast valimisi. Suhtlesin inimestega. K\u00fcsisin neilt, kas peame erakorralise kongressi tegema. Seda juttu, et peaks tegema, kostis ainult Vabaduse v\u00e4ljakult neljandalt korruselt (st linnavalitsusest - V. K.).Et siis nelja-viie inimese rahulolematusest tekkis olukord, et m\u00f5ne kuuga l\u00e4ks erakond l\u00f5hki? Jah. Erakond on suures kriisis. Olen seitse aastat pidanud koos hoidma p\u00e4ris keerulist erakonda. Erinevad inimesed, vaated, kodused keeled. Keskerakonna suur pluss on olnud \u00fchiskonna eri poolte liitmine. Praeguse seisuga on uue esimehe valimiste seis 50:50.Miks Keskerakonnal viimati valimistel nii n\u00e4ruselt l\u00e4ks?T\u00e4iemahulise s\u00f5ja algus Ukrainas l\u00f5i arvamused sassi nii meie toetajate kui ka liikmete seas. Kampaaniasse l\u00e4ksime v\u00e4ikese eelarvega, kolme miljoni ulatuses oli tulnud klattida eelmiste perioodide probleeme. Vaatan ka ise peeglisse, et mida oleks saanud paremini teha.Mida oleksite v\u00f5inud paremini teha?Olen m\u00f5elnud sadu kordi, mida oleksin v\u00f5inud valimiseelses kampaanias teistmoodi teha. Mul ei ole head vastust. V\u00f5ib-olla Keskerakonna v\u00e4ljakukkumine valitsusest... Aga oleksid ei maksa midagi. Kas olime t\u00e4navatel liiga v\u00e4heaktiivsed? Kas meie s\u00f5numid ei kandnud? Kas need polnud olulised? Arvan, et olid olulised, aga ei kandnud. S\u00f5da k\u00e4is ning koonduti Reformierakonna ja Kaja Kallase seljataha.Missuguseks j\u00e4\u00e4b teie roll erakonnas p\u00e4rast seda, kui te enam esimees ei ole?(L\u00f5busalt.) Ma kandideerin juhatusse. P\u00e4ris paljud inimesed on \u00f6elnud, et nad toetavad mind.Hakkate uuele juhile kuklasse hingama nagu peaministrikohalt lahkununa Kaja Kallasele?Mina ei hakka \u00fchelegi juhile kuklasse hingama. Kui n\u00f5u k\u00fcsitakse, siis annan. Kui sellist soovi pole, no siis ei ole. Aga \u00fchte ma \u00fctlen: kui erakond l\u00e4heb vales suunas, siis on mul piisavalt m\u00f5ttekaaslasi, et tulla uuesti kokku ja... Mis te naerate?Et tulla uuesti kokku ja...? ... ja v\u00f5tta aktiivsem roll erakonnas.Et kui esimeheks saab K\u00f5lvart, siis...? Oleme osa inimestega olnud Keskerakonnas nii kaua, meile on oluline Keskerakonna p\u00f5hiline telg Eesti \u00fchiskonnas. See telg pole kunagi seisnenud mingis \u00e4\u00e4rmuses. Keskerakonna \u00fclesanne on hoida tasakaalu Eesti \u00fchiskonnas.Tahate saada europarlamenti. Mis te teete, kui ei saa?Olen \u00f6elnud, et kandideerin Euroopa Parlamendi valimistel. Et v\u00f5tan seda t\u00f5siselt ja kui Eesti inimesed mind usaldavad, siis ma l\u00e4hen sinna. Kas see on minu soovunelm? Ei ole! J\u00e4tkan t\u00f6\u00f6d riigikogus, see on minu prioriteet.Ah nii, te eriti ei tahagi europarlamenti? Kui valija mind toetab, siis ma sinna l\u00e4hen. Aga riigikogus on mul Harju- ja Raplamaalt mandaat j\u00e4rgmiseks kolmeks ja pooleks aastaks.Teie lahkumisega l\u00f5peb Eesti poliitikas \u00fcks ajastu. Te n\u00e4itasite, et Keskerakond suudab valitseda, siis s\u00f5lmisite saatusliku liidu EKRE-ga ja l\u00f5puks lasite Keskerakonna valitsusest v\u00e4lja visata, tagatipuks valus valimiskaotus. Miks j\u00e4i teie poliitiline t\u00e4helend nii l\u00fchikeseks?Minu poliitiline teekond on kestnud 23 aastat. See pole l\u00f5ppenud. Praeguste erakonna esimeeste seast ei leia te inimest, kes oleks erakonda juhtinud seitse aastat. Ma ei v\u00f5rdle ennast Laari, Savisaare ega Ansipiga, kes olid kauem v\u00f5imul.Te j\u00e4\u00e4ksite suurde poliitikasse kindlasti kauemaks, kui poleks sunnitud lahkuma. Teie soovite, et l\u00e4heksin poliitikast \u00e4ra, aga minu selja taga on Harju- ja Raplamaa inimesed, kes \u00fctlevad, et \u00e4ra mine \u00e4ra. V\u00f5tan seda vastutust v\u00e4ga t\u00f5siselt. \u00c4rge matke mind maha! Teie \u00fctlesite, et esimene valitsus oli hea, aga teine valitsus tuleks justkui \u00e4ra unustada.Mina ei unusta seda kunagi.Aga te m\u00e4letate seda ainult negatiivses m\u00f5ttes. Teine valitsus tegi ka palju h\u00e4id asju - lisaks EKRE m\u00f6linale. V\u00f5tame kas v\u00f5i teadusarendustegevuse toetuse t\u00f5stmise 1%-le SKT-st.Te olete alles 45-aastane. Millal v\u00f5iksite saada uuesti erakonna juhiks ja peaministriks? Reeglina ei saada uuesti peaministriks. Eestis on uuesti peaministriks saanud ainult Mart Laar, kui mitte arvestada j\u00e4rjestikuseid ametiaegu. Erakonna juhi ametisse naasmise m\u00f5tet mul ei ole.Kas suudate leppida sellega, et teie aeg Eesti tipp-poliitikas on m\u00f6\u00f6das?Peaministrina ja erakonna esimehena, jah, ollakse poliitika tipus. Minule anti seda aega seitse aastat. Olen selle eest t\u00e4nulik.Nimetage palun \u00fcks asi, mille \u00fcle olete uhke oma tipp-poliitiku karj\u00e4\u00e4ri jooksul. (Vaikus.) Kui te nii k\u00fcsite, siis k\u00fcllap see ilmselt koroonaajal oli. Sel ajal ma Stenbocki majas elasingi. Eesti Pank arvas siis, et majandus kukub \u00fcle 10%. Kukkus 0,6%. Valitsuse roll selles oli v\u00e4ga oluline.K\u00f5ige suurem viga? Poliitik, eriti peaminister, teeb iga p\u00e4ev vigu. \u00dche vea esiletoomisega j\u00e4\u00e4n h\u00e4tta. V\u00f5ib-olla oleks v\u00f5inud poliitilist ambitsiooni veel rohkem olla. Oleks v\u00f5inud veelgi j\u00f5ulisemaid samme astuda.Mis teile praegu k\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mu teeb? Kuna see on t\u00f6\u00f6alane intervjuu, siis... Et Eesti k\u00fcla saab rohkem korda. Need asjad, mis Eestit edasi viivad.Mis teile isiklikult r\u00f5\u00f5mu teeb? Laste kooliminek, head hinded, nende \u00f5nnestumised. See on peamine, et lastel l\u00e4heks h\u00e4sti.Aga midagi, mis puudutab teid ennast, teie isiklikku \u00f5nne?Minu pere, abikaasa ja lapsed ongi minu isiklik \u00f5nn. See on k\u00f5ige suurem \u00f5nn, mis \u00fcldse saab olla.\"Toonane Reformierakond meenutab mulle v\u00e4gagi t\u00e4nast. Meeletu arrogants.Meeletu \u00fclbus. Meeletu oma mina \u00fclistamine ja imetlemine.\"\"Kui samasoolised abielluvad, siis ei l\u00e4he mina neile \u00f5petama, kuidas tuleb elada.\"\"Ainus v\u00f5imalus on see, et Kaja Kallas astub tagasi.See annab v\u00f5imaluse sisepoliitikas edasi minna, parlamendile v\u00f5imaluse tupikust v\u00e4lja tulla.\"\"Olen seitse aastat pidanud koos hoidma p\u00e4ris keerulist erakonda. Erinevad inimesed, vaated, kodused keeled.\"\"Teine valitsus tegi ka palju h\u00e4id asju - lisaks EKRE m\u00f6linale.\"Kerge puuder ja siis saatesse. Valmis! Tiit Blaat, fotograaf J\u00fcri Ratas kinnitab, et annab oma j\u00e4rglasele edasi palju paremas rahalises seisukorras erakonna kui see, mille juhiks ta kord ise sai. Valitsuse pressikonverents, J\u00fcri Ratas peaministrina. Martin Helme rahandusministrina, J\u00fcri Ratas peaministrina. Ah et mis ma n\u00fc\u00fcd siis teen? Kandideerin erakonna juhatusse! Oma suurimate \u00f5nnestumiste ja vigade esiletoomine tarvitseb m\u00f5ttepausi. FOTOD: TIIT BLAAT \u201eMinul on s\u00f5pru sama palju, kui oli enne erakonna esimeheks ja peaministriks saamist,\u201c kinnitab Ratas.Vilja Kiisler"}
{"text":"AVP tippkohtumisel r\u00f5hutati avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete olulisustTALLINN, 7. september, BNS \u2013 Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus toimunud avatud valitsemise partnerluse (AVP) \u00fclemaailmse tippkohtumise teisel p\u00e4eval r\u00f5hutati avatud valitsemise p\u00f5him\u00f5tete olulisust demokraatia edendamisel ja globaalsete probleemide lahendamisel.\nTeise p\u00e4eva esimeses paneelis arutati, kuidas tagada keskkonnakaitsjate turvalisus. \"Keskmiselt iga kahe p\u00e4eva tagant tapetakse maailmas \u00fcks keskkonnakaitsja. Need inimesed tegutsevad \u00e4\u00e4rmiselt ohtlikes oludes. Nad pistavad igap\u00e4evaselt rinda tapmis\u00e4hvarduste, ahistamise, v\u00e4givalla ja diskrimineerimisega. Keskkonnakaitsjaks ei hakata vabatahtlikult, vaid olude sunnil. See on poliitilise tahe puudumise, korruptsiooni ja erahuvide esile seadmise tulemus,\u201d r\u00e4\u00e4kis Michel Frost, \u00dcRO keskkonnakaitsjate \u00c5rhusi konventsiooni alusel tegutsev eriraport\u00f6\u00f6r.\nEl Salvadori riikliku arengufondi l\u00e4bipaistvuse ja korruptsioonivastase v\u00f5itluse direktor Jessica Estrada kutsus \u00fcles rahvusvahelist \u00fcldsust toetama vabakondasid hapra demokraatiaga riikides.\n\"P\u00e4rast mitmeid aastaid AVP-sse kuulumist keeldus meie 2019. aastal v\u00f5imule tulnud valitsus kinnitatud tegevuskava t\u00e4itmast, mist\u00f5ttu pidime partnerlusest lahkuma. See on olnud kodaniku\u00fchiskonna jaoks valulik teekond,\u201d t\u00f5des ta.\u00a0\nFilipiinide v\u00e4ljaande Rappleri tegevjuht, ajakirjanik ja Nobeli rahupreemia laureaat Maria Ressa r\u00e4\u00e4kis, kuidas demokraatia muutumine on ajakirjanduse rolli muutnud ning teinud valitsuste vastutusele v\u00f5tmise keerulisemaks.\n\u201cPraeguseks t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6 ajakirjanikuna igap\u00e4evast ahistamist, \u00e4hvardamist ning vangistuse ohtu,\u201d m\u00e4rkis Ressa. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks, et 2019. aastal esitati talle kolme kuu jooksul kaheksa vahistamism\u00e4\u00e4rust. \u201cAinsaks p\u00f5hjuseks oli minu t\u00f6\u00f6 ajakirjanikuna.\u201d\u00a0\nLisaks t\u00f5i nobelist v\u00e4lja tehnoloogia vastuolulisuse: \u00fchelt poolt aitab see k\u00fcll kodanikke v\u00f5imestada, teisalt aga kasutatakse tehnoloogiat desinformatsiooni levitamiseks ja \u201cj\u00e4lgimiskapitalismiks\u201d ehk sotsiaalmeedia kasutajatega manipuleeritakse raha teenimise eesm\u00e4rgil.\nRessa hinnangul on lahenduseks inimeste isikuandmete kasutamise l\u00f5petamine \u00e4rilistel eesm\u00e4rkidel ning tehnoloogiasse kodeeritud eelarvamuste kontrollimine. Ta lisas, et vaba ajakirjandus on vastum\u00fcrk t\u00fcranniale.\nVastukaaluks r\u00e4\u00e4kis \u00fches j\u00e4rgmises sessioonis tehnoloogia positiivsest m\u00f5just demokraatiale USA tippametnik, USAID juht Samantha Power. Ta t\u00f5i esile, et Eesti on inspireerinud kogu maailma oma e-valitsemise lahendustega. See on oluline teen\u00e4itaja ka Ukraina jaoks.\n\u201c2020. aastal loodud Ukraina riiklik platvorm Diia on andnud kodanikele v\u00f5imaluse suhelda oma valitsusega digitaalselt. L\u00e4bi selle saab luua n\u00e4iteks uue ettev\u00f5tte, aga ka teavitada valitsust s\u00f5jakuritegudest. See platvorm on aidanud riigi toimimist muuta l\u00e4bipaistvamaks ning ennetada korruptsiooni,\" m\u00e4rkis Power.\n\u00dchtlasi andis Samantha Power oma s\u00f5nav\u00f5tus teada, et USAID ja Ukraina alustavad koost\u00f6\u00f6d Eestiga, et aidata Diia mudelit ja sarnast avalikku digi-infrastukruuri kasutusele v\u00f5tta ka Colombias, Kosovos ja Sambias.\u00a0\nTippkohtumise viimases paneeldiskussioonis osalesid lisaks Samantha Powerile ka Eesti peaminister Kaja Kallas, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise parnerluse volinik Jutta Urpilainen ja nobelist Maria Ressa.\n\u201cKui kodaniku demokraatia nimel pingutavad, peab neil olema kindlus, et nad suudavad midagi muuta. Meie, see t\u00e4hendab demokraatlik maailm, kulutame sageli liiga palju aega probleemidele ja j\u00e4tame kasutamata v\u00f5imaluse olla toetavad seal, kus see v\u00f5iks p\u00e4riselt muutuse kaasa tuua. Olles nende riikide k\u00f5rval, kes on valmis reforme ellu viima, loome usaldust \u2013 see on miski, mis on t\u00e4nap\u00e4eva maailmas kaduv n\u00e4htus,\u201d s\u00f5nas ta.\nKaks p\u00e4eva v\u00e4ldanud Avatud valitsemise partnerluse (AVP) tippkohtumine t\u00f5i Telliskivi Loomelinnakusse kokku enam kui 2000 riigi- ja valitsusjuhti, kodaniku\u00fchenduste esindajat ja poliitikakujundajat ligi 130 erinevast riigist.\nM\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus valiti Eesti AVP juhtivaks eesistujaks koos vaba\u00fchenduste poolt valitud kaaseesistujaga Anabel Cruziga, kes on Uruguay Kommunikatsiooni- ja Arenguinstituudi asutaja ja direktor. Tippkohtumine oli \u00fchtlasi Eesti kaaseesistumise tipphetk. AVP eesistumise v\u00f5tavad oktoobris \u00fcle Keenia valitsus ja vaba\u00fchenduse Accountability Lab kaasjuht Blair Glencorse.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Vene \u00e4rimees m\u00f5isteti USA-s vangi siseringitehingute petuskeemi eest (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nBOSTON, 7. september, AFP-AP-BNS \u2013 Kremli-sidemetega rikas Vene \u00e4rimees Vladislav Klju\u0161in m\u00f5isteti neljap\u00e4eval \u00dchendriikides \u00fcheksaks aastaks vangi rolli eest ligi 100 miljoni dollarini ulatunud aktsiaturgude siseringitehingute petuskeemis, milles kasutati arvutis\u00fcsteemidesse h\u00e4kkimisega saadud salastatud infot.\nV\u00f5imude s\u00f5nul teenis Klju\u0161in selle skeemiga isiklikult \u00fcle 33 miljoni dollari.\nPraegu 42-aastane Klju\u0161in on olnud \u00dchendriikides vahi all alates 2021. aastast, kui \u0160veits andis ta \u00dchendriikidele v\u00e4lja.\nP\u00e4rast karistuse kandmist saadetakse ta ilmselt Venemaale.\nProkur\u00f6rid taotlesid Klju\u0161inile 14-aastast vangistust, \u00f6eldes, et karm karistus saadaks selge s\u00f5numi v\u00e4lismaistele k\u00fcberkurjategijatele.\nKlu\u0161inile, kellel olid Kremlis v\u00e4idetavalt tihedad kontaktid, kuulus Moskva infotehnoloogiafirma nimega M-13. Firma aitas partneritel ja klientidel sisse murda kahe USA ettev\u00f5tte arvutitesse, mida b\u00f6rsil noteeritud ettev\u00f5tted kasutavad ametlike finantsaruannete esitamiseks.\nJustiitsministeeriumi andmetel said nad aastatel 2018\u20132020 sadadelt ettev\u00f5tetelt k\u00e4tte avaldusi tulude ja muu informatsiooni kohta, mis v\u00f5imaldas neil aktsiatega kaubelda enne teabe avalikuks tulekut.\nKlju\u0161init on mainitud muu hulgas isikuna, keda Washington v\u00f5ib kasutada Moskvaga vahetuseks Venemaal vangistatud ameeriklaste vabastamiseks. N\u00e4iteks kannab endine USA merejalav\u00e4elane ja arvutiturbespetsialist Paul Whelan Venemaal 16-aastast vangistust v\u00e4idetava luuretegevuse eest.\nAFP - AP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Vene \u00e4rimees m\u00f5isteti USA-s vangi siseringitehingute petuskeemi eest (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nBOSTON, 7. september, AFP-AP-BNS \u2013 Kremli-sidemetega rikas Vene \u00e4rimees Vladislav Klju\u0161in m\u00f5isteti neljap\u00e4eval \u00dchendriikides \u00fcheksaks aastaks vangi rolli eest ligi 100 miljoni dollarini ulatunud aktsiaturgude siseringitehingute petuskeemis, milles kasutati arvutis\u00fcsteemidesse h\u00e4kkimisega saadud salastatud infot.\nV\u00f5imude s\u00f5nul teenis Klju\u0161in selle skeemiga isiklikult \u00fcle 33 miljoni dollari.\nPraegu 42-aastane Klju\u0161in on olnud \u00dchendriikides vahi all alates 2021. aastast, kui \u0160veits andis ta \u00dchendriikidele v\u00e4lja.\nP\u00e4rast karistuse kandmist saadetakse ta ilmselt Venemaale.\nProkur\u00f6rid taotlesid Klju\u0161inile 14-aastast vangistust, \u00f6eldes, et karm karistus saadaks selge s\u00f5numi v\u00e4lismaistele k\u00fcberkurjategijatele.\nKlu\u0161inile, kellel olid Kremlis v\u00e4idetavalt tihedad kontaktid, kuulus Moskva infotehnoloogiafirma nimega M-13. Firma aitas partneritel ja klientidel sisse murda kahe USA ettev\u00f5tte arvutitesse, mida b\u00f6rsil noteeritud ettev\u00f5tted kasutavad ametlike finantsaruannete esitamiseks.\nJustiitsministeeriumi andmetel said nad aastatel 2018\u20132020 sadadelt ettev\u00f5tetelt k\u00e4tte avaldusi tulude ja muu informatsiooni kohta, mis v\u00f5imaldas neil aktsiatega kaubelda enne teabe avalikuks tulekut.\nKlju\u0161init on mainitud muu hulgas isikuna, keda Washington v\u00f5ib kasutada Moskvaga vahetuseks Venemaal vangistatud ameeriklaste vabastamiseks. N\u00e4iteks kannab endine USA merejalav\u00e4elane ja arvutiturbespetsialist Paul Whelan Venemaal 16-aastast vangistust v\u00e4idetava luuretegevuse eest.\nAFP - AP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Uus kleebis turismirmade ustel teatab: siin makstakse makse ausaltEile p\u00e4rastl\u00f5unal kleepisid aktsiooni \u00abMaksud makstud\u00bb eestvedajad P\u00e4rnu turismiettev\u00f5tete ustele kleebised. Kampaania t\u00f5ukub kurvast faktist, et turismisektoris pole maksudega skeemitamine midagi tavatut.\nTervise spaa ja Tervise Paradiisi juht Jaan Ratnik r\u00e4\u00e4kis, et paraku on turismisektoris selliseid ettev\u00f5tjaid, kes k\u00f5igi reeglite j\u00e4rgi ei m\u00e4ngi, v\u00e4ga palju. See teeb aga ausate ettev\u00f5tete elu j\u00e4rjest keerulisemaks. \u00abMida k\u00f5rgemale t\u00f5useb palgatase, seda suuremat kasu saavad need, kes maksudest k\u00f5rvale hoiavad,\u00bb \u00fctles ta.\nRannahotelli tegevjuht Oliver Paasik lisas, et tegu on Eestis unikaalse algatusega, mis on m\u00f5eldud, suunamaks kasutama teenuseid, mis on ausas konkurentsis. Paasiku s\u00f5nutsi on see k\u00fclastajatelegi v\u00e4ga oluline. \u00abKui muidu oleme pidanud seda kinnitama, siis n\u00fc\u00fcd saame seda n\u00e4idata vastava m\u00e4rgiga,\u00bb lausus ta.\nEstonia spaa tegevjuht Andrus Aljas \u00fctles, et kleebis annab s\u00f5numi ka t\u00f6\u00f6tajatele: tegu on ausa t\u00f6\u00f6andjaga. Ta avaldas lootust, et see muutub teenistuskoha valimisel j\u00e4rjest t\u00e4htsamaks.\nM\u00e4rgise peamine siht ongi\nKogu ettev\u00f5tte k\u00e4ive on deklareeritud ja k\u00e4ibemaks on tasutud kehtiva seadusandluse alusel.\n\nK\u00f5igi ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6d tegevate inimestega on s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6lepingud, mis kehtiva korra j\u00e4rgi on registreeritud t\u00f6\u00f6tajate registris.\n\nEttev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajate palk vastab k\u00f5igil ametikohtadel t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu keskmisele tasemele ja t\u00f6\u00f6tasude pealt on korrektselt arvestatud ja tasutud k\u00f5ik riiklikud maksud.\n\nsuurendada k\u00fclastajate ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tjate usaldust P\u00e4rnumaa turismiteenuste pakkujate vastu. Sellega kinnitavad ettev\u00f5tjad, et nende firma on aus maksumaksja ja k\u00f5ik Eestis kehtestatud maksud on tasutud. Samuti aidatakse seel\u00e4bi riigil maksuraha koguda.\nPraeguseks on aktsiooniga \u00fchinenud k\u00fcmmekond P\u00e4rnumaa turismiettev\u00f5tet. Liituma on oodatud k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nudki ausad firmad.\n\nM\u00c4RGISEGA LIITUNUD KINNITAVAD\nAndmed: maksud.ee\nUrmas Luik \u2022 Estonia spaa tegevjuht Andrus Aljas \u00fctles, et see m\u00e4rgis annab t\u00f6\u00f6tajatele s\u00f5numi: tegemist on ausa t\u00f6\u00f6andjaga.\n\nKarl H\u00fctt"}
{"text":"Peaministri b\u00fcroo keeldus Postimehele jagamast Kallase tuludeklaratsioone, laenulepingut ja maksekinnitusiKuigi peaminister Kaja Kallas (RE) andis riigikogu erikomisjoni liikmetele \u00fcle enda ja Novaria Consulti vahelise laenulepingu ning lepingu kaks lisa, ei soostunud peaministri b\u00fcroo neid Postimehele jagama.Lisaks keeldus peaministri b\u00fcroo avaldamast viimase viie aasta tuludeklaratsioone ning maksekinnitusi, mis puudutasid laenu v\u00e4ljastamist ja selle tagasi maksmist.Arvestades peaministri vastuolulisi selgitusi idavedude skandaali jooksul, on nii peaministri sissetulekute kui ka laenu puudutavate v\u00e4idete faktilise kontrollimise vastu \u00fclekaalukas avalik huvi.P\u00e4rast terve n\u00e4dala pikkust meediap\u00e4ringu ignoreerimist vastati peaministri b\u00fcroost lakooniliselt, et k\u00f5ik Kallast puudutav avalik info asub majanduslike huvide deklaratsioonis.Kui Kallas teatas laenulepingu \u00fcleandmisest erikomisjonile, kirjutas ta sotsiaalmeedias, et on alati olnud oma sissetulekute suhtes t\u00e4iesti aus ja l\u00e4bipaistev ning oma majanduslikud huvid korrektselt deklareerinud. \u00abDeklaratsioonid on olnud k\u00f5igile n\u00e4ha, sest mul ei ole midagi varjata. N\u00f5iajaht on \u00fcletanud taluvuse piiri,\u00bb lisas Kallas.\u00dcle-eelmisel n\u00e4dalal lahvatas skandaal, kui tuli avalikuks, et Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv logistikaettev\u00f5te Stark Logistics on tarninud Venemaale kaupa.Kallas on majanduslike huvide deklaratsioone t\u00e4itnud alates 2011. aastast, ent paraku on Eesti maksu- ja tolliameti lehel leitavad ainult viimase kolme aasta omad. Tegemist ei ole erandiga, vaid kehtiva korraga, et vanemad majanduslike huvide deklaratsioonid ei ole avalikud.Majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise n\u00f5ue kehtib justiitsministeeriumi andmeil Eestis peaaegu 6000 ametikohale. Huvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrol\u00f6r, \u00f5iguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised n\u00f5unikud.MARGUS HANNO MURAKAS"}
{"text":"V\u00f5im on kahepalgelise eliidi k\u00e4es\u00dcHISKOND JA INIMENESuur osa seadusi tuleb riigikogul vastu v\u00f5tta Br\u00fcsseli k\u00e4sulaudade j\u00e4rgi, lisaks keeratakse eeln\u00f5udele koridorides salaja vinti peale. Riigi rahakotist ei suuda Toompea juba m\u00f5nda aega enam aru saada. Kodanikkonna seisukohalt on selline asjade seis masendav.Mis puutub ELi seaduseeln\u00f5ude menetlemisse, aga ka kurikuulsasse tegevusp\u00f5hisesse eelarvesse, siis karm t\u00f5siasi on see, et valitsusel ei ole sisulist motivatsiooni millegi muutmiseks. Olgem ausad, slikerdamine euroseadustega ja l\u00e4bipaistmatu riigieelarve annab rohkem v\u00f5imu, sest v\u00f5imaldab m\u00f5ningaid v\u00e4ikeseid ebapopulaarseid muudatusi m\u00e4rkamatult seadusse sisse saada ja varjata kulusid, mis v\u00f5iks tekitada t\u00fclikaid k\u00fcsimusi.Tuima pannakse vaatamata ekspertide soovitustele. N\u00e4iteks 2018. aastal, kui uuriti ELi asjade menetlemist riigikogus, tegi raport ettepaneku tuua t\u00e4htsamate ELi seaduseeln\u00f5ude arutelud riigikogu suurde saali ja muuta olulised ELi asjade komisjoni (ELAK) istungid avalikuks. Kuigi ELAKi liikmetele ettepanekud meeldisid, sinnapaika see asi j\u00e4igi.Ka eksperdid Aaro M\u00f5ttus ja K\u00fclli Kapper ei paku t\u00e4nastes Fookuse lugudes v\u00e4lja ideed t\u00f5sta kogu ELAKi p\u00e4evakord riigikogu suurde saali, nagu Igor Taro (E200) nende ettepanekut t\u00f5lgendab. Nad r\u00e4\u00e4givad neljast \u00fclemkogust ja kahest v\u00f5i kolmest t\u00e4iendavast aruteluteemast eriti oluliste k\u00fcsimuste puhul.Taro aga leiab, et ELi asjade menetlemine k\u00e4ib nagu kellav\u00e4rk, ja toob ridamisi p\u00f5hjusi, miks ei ole vaja midagi muuta. Ja seda r\u00e4\u00e4gib erakonna liige, mis valimiskampaanias lubas, et teeb k\u00f5ik paremaks, kui v\u00f5imule saab. Praegu pole aga suuremat s\u00fcsteemiga mugandujat kui E200.Tegevusp\u00f5hist riigieelarvet on kritiseerinud niih\u00e4sti riigikontroll, \u00f5iguskantsler kui ka poliitikud ise. K\u00f5igi nende seisukoht on sarnane: riigieelarve peab olema rahvasaadikutele l\u00e4bipaistev ning k\u00f5ige parem viis selle tagamiseks on tagasi minna kulup\u00f5hise esituse juurde. Ka sellega ei ole kuhugi j\u00f5utud - hiljuti \u00fctles rahandusminister Mart V\u00f5rklaev (RE), et s\u00fcsteemi muutmine on keerukas, sest tehtud on juba mitmeid IT-arendusi, ja pealegi on eelarve p\u00f5him\u00f5tete muutmine k\u00f5ik \u00fcks asendustegevus.M\u00f5te riigikogust kui j\u00e4relevalveorganist on ilus, kuid praeguse poliitilise kultuuri juures utoopiline. V\u00f5tame kas v\u00f5i riigieelarve k\u00fcsimuse - parlament peaks saama selge ja detailse \u00fclevaate rahaasjadest, aga valitsus lihtsalt ei suvatse riigieelarve baasseadust muuta.V\u00f5i siis Kaja Kallase asja uurimineriigikogul ei teki j\u00e4relevalveks enne mingit t\u00f5sist hooba, kui ei moodustata uurimiskomisjoni. Selleks aga on vaja riigikogu enamuse h\u00e4\u00e4li. Viimati juhtus see Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi puhul, kui Reformierakonna, SDE ja Isamaa koalitsioonist kuus sotsi ja kaks isamaalast liitusid opositsiooni algatusega.On aga peaaegu v\u00f5imatu, et koalitsioonis leiduks k\u00fcmmekond saadikut, kes oleks valmis liituma opositsiooni eeln\u00f5uga uurimiskomisjoni moodustamiseks. Sisuliselt on koalitsioon ringkaitses iseennast puudutavate juhtumite \u00fcle j\u00e4relevalve teostamiseks. Mis t\u00e4hendab, et riigikogul ei ole ka lootust olla j\u00e4relevalveorgan.Kui lisada sellele veel igasuguse sisulise dialoogi puudumine koalitsiooni ja opositsiooni vahel, mille koalitsioon on lahendanud seaduseeln\u00f5ude sidumisega kobarateks ja nende vastuv\u00f5tmise usaldush\u00e4\u00e4letusega, siis ei ole riigikogu sisulisest otsustus\u00f5igusest midagi alles j\u00e4\u00e4nud. Kogu v\u00f5imut\u00e4ius on l\u00e4inud kahepalgelise poliittehnoloogilise eliidi k\u00e4tte.MARTIN EHALA, toimetaja"}
{"text":"\u201eAbiellun s\u00f5brannaga!\u201c Tudengineiu plaanib 440eurose toetuse nimel fiktiivabielu\u201eAbiellun s\u00f5brannaga, p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5ppu saab ametlikult lahku minna ja asi l\u00e4bi,\u201c sepitseb tudengineiu salaplaani, kuidas vajadusp\u00f5hist \u00f5ppetoetust v\u00e4lja petta. Kui seni said samamoodi slikerdavad tudengid fiktiivselt abielluda vaid vastassoost s\u00f5braga, siis uuest aastast valik laieneb: paari saab ju minna ka samast soost s\u00f5braga.21aastane tudengineiu Maria (nimi muudetud) tunnistab, et tema 75eurose \u00f5ppetoetusega on keeruline ots otsaga toime tulla. N\u00f5nda kaalubki Tartu \u00fclikoolis \u00f5ppiv neiu fiktiivabielu s\u00f5lmimist. Nii ei kuuluks ta enam seaduse silmis vanemate pere juurde, vaid moodustaks koos abikaasaga omaette leibkonna. Seega saaks Maria taotleda vajadusp\u00f5hist \u00f5ppetoetust.Sellest s\u00fcgisest selle maksimumm\u00e4\u00e4r lausa kahekordistus: kui sissetulek on p\u00e4ris v\u00e4ike, v\u00f5ib seda saada kuni 440 eurot igas kuus. Seega kahe kaasa peale kokku suisa 880 eurot. Varasem paarisajaeurone toetus polnud Maria jaoks nii suur motivatsioon, et fiktiivabielu s\u00f5lmides seadust rikkuda. N\u00fc\u00fcd aga terendavad silme ees m\u00e4rksa suuremad rahanumbrid.Uuest aastast kehtima hakkav samasooliste abielu seadus v\u00f5imaldab fiktiivabieludega veelgi lihtsamalt skeemitada. \u201eAbiellun s\u00f5brannaga. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5ppu saab ametlikult lahku minna ja asi l\u00e4bi,\u201c selgitab Maria oma plaani. Tema s\u00f5brannal on seejuures olemas ka noormees, kes pooldab kahe k\u00e4ega oma kallima pulmaideed.K\u00fcll aga hoiatavad Maria vanemad, et selline k\u00e4ik v\u00f5ib hiljem tema karj\u00e4\u00e4ri negatiivselt m\u00f5jutada. \u201eKui poliitikasse ei l\u00e4he, siis on suva,\u201c leiab ta.Tudengite seas on ca 4% abielupaare. Kas riik saaks kuidagi kindlaks teha, kes neist on abiellunud suurest armastusest ja kes hoopis rahaarmastusest? \u201eHaridusministeerium ei uuri ega kogu andmeid, mis motiiviga \u00fcli\u00f5pilased abielu s\u00f5lmivad,\u201c \u00fctleb k\u00f5rghariduse valdkonna juht Kristi Raudm\u00e4e. Tema s\u00f5nul oleks keeruline tuvastada, kas abielus olijate vahel on romantilised tunded.Samas hoiatab ta, et igal juhul kaasnevad abielu s\u00f5lmimise ja lahutamisega seotud kulud. \u201eJuhime \u00fcli\u00f5pilaste t\u00e4helepanu ka sellele, et abielu - ka fiktiivse - s\u00f5lmimisega kaasnevad mitmesugused \u00f5iguslikud aspektid ja tagaj\u00e4rjed, n\u00e4iteks seoses varasuhete, p\u00e4rimise, p\u00f5lvnemise ja \u00fclalpidamisega,\u201c m\u00e4rgib ta.Kui aga tuleks t\u00f5epoolest ilmsiks, et abielu on fiktiivne, siis uurib asja politsei.Kollaa\u017e (Lev Dolgachov   DDP   Vida Press, Maurizio Milanesio   PantherMedia   Scanpix) SALASEPITSUS: Tudengineiu plaanib \u00f5ppimise rahastamiseks s\u00f5brannaga fiktiivselt abielluda.VALERIA FILIPPOVA"}
{"text":"K\u00f5ik on uus septembrikuus?Esmasp\u00e4eval tuleb kokku riigikogu XV koosseisu teine istungij\u00e4rk. 12n\u00e4dalane suvepuhkus on l\u00e4bi saamas ja loodetavasti on k\u00f5igil rahvaasemikel selle \u00fc\u00fcrikese aja jooksul olnud v\u00f5imalus atra seada. Lapsed on teadagi virgemad, sest nende kooliaasta algas juba sel n\u00e4dalal. Ka k\u00f5ige laisematel mudilastel on praeguseks hetkeks juba esimesed t\u00e4hed selged. Aga see pole veel k\u00f5ik!P\u00fchap\u00e4eval toimub Paides Keskerakonna kongress, kus valitakse uus esimees. Kas uueks juhiks saab Tallinna linnapea ja Keskerakonnale riigikogu valimistel suurima h\u00e4\u00e4ltesaagi (14 597) toonud Mihhail K\u00f5lvart v\u00f5i hoopis Tanel Kiik, kes sai 2070 h\u00e4\u00e4lt (temale j\u00e4i EKREIKE koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste aegu k\u00fclge uue kolmikliidu arhitekti kuvand, kuid laiem avalikkus tunneb teda endise sotsiaalministrina)? Aga mis me ikka ennustame, p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htuks on tulemused teada.Naiivne oleks uskuda, et kui riigikogu enne jaanip\u00e4eva puhkusele l\u00e4ks, magasid saadikud ennast unetutest \u00f6\u00f6istungitest korralikult v\u00e4lja, unustasid k\u00f5ik t\u00fclid ja l\u00e4hevad s\u00fcgisesele istungij\u00e4rgule puhta lehena. Vimm oli juba ammu plahvatanud ja sugugi mitte salaja.Midagi ei ole muutunudKoalitsioon suutis k\u00fcll kevadeks planeeritud eeln\u00f5ud - neist kaheksa (sh abieluv\u00f5rdsus, peretoetuse v\u00e4hendamine ja maksude t\u00f5us) - usaldush\u00e4\u00e4letusega seotuna vastu v\u00f5tta, aga tuli tuha all h\u00f5\u00f5gus edasi. Eriti p\u00e4rast seda, kui president Alar Karis hoiatas peaminister Kaja Kallast usaldush\u00e4\u00e4letuse kuritarvitamise eest. \u201eSeda ei kavatse ma sallida,\u201c teatas president. Sel ajal presidendi k\u00f5rval seisnud peaminister aga punastas. Kas mitte siis ei l\u00e4inudki presidendi ja valitsuse suusad risti?Reformierakond ilmselt lootis, et Karise puhul on tegemist mugavuspresidendiga, kes istub roosiaias, vaatab \u00fcle s\u00f5udvaid pilvi ega kobise. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust! Valitsust ja peaministrit j\u00f5udis riigipea suve jooksul kritiseerida veel kaks korda. Kui Alar Karisel pruukis Maalehe intervjuus mainida, et automaksu puhul ei saa koostajad ise ka aru, miks seda vaja on, meenus Reformierakonna tegelastele ja k\u00f5rgetele riigiametnikele mitme kuu vanune lugu, kuidas presidendi n\u00f5unik olla omavahelistes vestlustes sidunud seaduste v\u00e4ljakuulutamise kantseleile lisaraha eraldamisega.Aga see polnud veel k\u00f5ik! Sel n\u00e4dalal avaldas president arvamust, et peaminister Kaja Kallas oleks pidanud idavedude skandaali ilmsiks tulles tagasi astuma. Kui uskuda avalikku arvamust, siis ilmselt meeldiks see kahele kolmandikule inimestest. Reformierakond oli seevastu marus.J\u00fcrgen Ligi oli seekord isegi \u00fcks tagasihoidlikumaid v\u00e4itlejaid, kui m\u00e4rkis, et president peab sekkuma p\u00e4evapoliitikasse, kui eesm\u00e4rgiks on n\u00e4iteks lepitamine, tasakaalustamine ja innustamine. \u201eMitte \u00f5li tulle valamine ja teemad, mil pole p\u00f5hiseaduslikku kaalu,\u201c arvas ta ja lisas, et kohased pole avaldused, mis konflikti p\u00e4evapoliitikas ainult s\u00fcvendavad. (Delfi, 05.09.2023).Huvitav, kuidas president saanuks Kaja Kallast ja Reformierakonda idavedude skandaali puhul \u201elepitada, tasakaalustada ja innustada\u201c?Kui poleks saanud, tulnuks j\u00e4relikult istuda vait nagu kult rukkis, kui Ligi loogikat edasi arendada. Oravate arvates on Kaja Kallasel niigi raske, oli n\u00fc\u00fcd riigipeal vaja seda v\u00e4het\u00e4htsat seika peaministrile nina peale visata. Niigi on opositsioon, ajakirjandus ja avalik arvamus tema vastu...Pada s\u00f5imab kateltEsmasp\u00e4eval toimus riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung, kuhu peaminister oli kutsutud selgitusi andma. Ja Kaja Kallas oli kohal. Teisip\u00e4eval oli sel hooajal esimest korda ETV eetris erakondade esimeeste teledebatt, kus Kaja Kallas ei osalenud. Mis sest, et 90 protsenti saatest oli p\u00fchendatud idavedude skandaalile. P\u00f5hjus? Peaminister osales samal ajal Tallinnas toimunud digitippkohtumisel ja saatis end asendama erakonna aseesimehe J\u00fcrgen Ligi. V\u00f5ib-olla oli see isegi hea, sest k\u00f5ik poliitikahuvilised said Kaja Kallast kuulata p\u00e4ev varem toimunud erikomisjoni istungil. Vaevalt et ta p\u00e4ev hiljem midagi uut lisanuks.K\u00f5igepealt erikomisjoni istungist. Tunnistan ausalt, et ma pole ammu midagi nii piinlikku n\u00e4inud. Nojaa, kuna komisjoni esimeheks on Mart Helme, v\u00f5is ju arvata, et ega sealt head nahka pole oodata. Nii l\u00e4kski. Komisjoni liikmed ei osanud k\u00fcsimusi esitada v\u00f5i tahtsid Valdo Randpere kombel istungi t\u00f6\u00f6d takistada, kes kaitses Kaja Kallast ja r\u00fcndas Mart Helmet tema punamineviku p\u00e4rast. J\u00e4ttes samas mainimata, et enne Rootsi p\u00f5genemist t\u00f6\u00f6tas Randpere aastatel 1983-1984 ELKN\u00dc keskkomitee propaganda- ja kultuuriosakonna instruktorina. Teadmiseks noorematele lugejatele: ELKN\u00dc on l\u00fchend, mida kasutati Eestimaa leninliku kommunistliku noosoo\u00fchingu kohta.Mida tegi aga Kaja Kallas? Tuli kohtumisele ette valmistamata ja laenulepingute asemel olid tal kaasas hoopis Mart Helme varasemad tsitaadid. Samas teadis ta ju v\u00e4ga h\u00e4sti, miks ta komisjoni ette on kutsutud. V\u00f5i ei teadnud? Kohati j\u00e4i t\u00f5esti mulje, et peaminister ei saa siiamaani aru, millise supi on ta abikaasa kokku keeranud.Parim kaitse on teadagi r\u00fcnnak, aga kas valija andis talle pool aastat tagasi h\u00e4\u00e4le, et ta n\u00fc\u00fcd teataks: \u201eTahan, et mulle oleks samad ootused kui Martin Helmele\u201c (ERR, 31.08.2023)?M\u00e4ek\u00f5rgune valimisv\u00f5it v\u00f5ib teha inimese upsakaks, kuid Kaja Kallas lubas ju olla oma v\u00f5idus alandlik, mis andis toona lootust. N\u00fc\u00fcd aga ei suutnud ta vastata isegi k\u00fcsimusele, millal \u00fcks v\u00f5i teine leping s\u00f5lmiti, kammis istungi ajal telefoni. See ei olnud ju lugupidamatus mitte \u00fcksnes opositsiooni esindajate, vaid ka k\u00f5igi inimeste suhtes, kes juhtusid seda \u00fclekannet vaatama.Teisip\u00e4eval eetris olnud \u201eEsimene stuudio\u201c, kus Kaja Kallast asendas J\u00fcrgen Ligi, oli v\u00e4ljapeetum, kuigi kasutas sama taktikat nagu Randpere. See meenutas J\u00fcri Ratasele Keskerakonna lepingut \u00dchtse Venemaaga, mis kehtis aastatel 2004-2022. Kui ma Ligi jutust \u00f5igesti aru sain, oli see hoopis hullem kokkulepe kui peaministri s\u00f5lmitud laenuleping oma abikaasaga. Oh jah.Kokkuv\u00f5tteks. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad, et see s\u00fcgis tuleb meie poliitilise ilma m\u00f5ttes hoopis tormisem kui varasematel aastatel. K\u00f5ige v\u00e4hem on oodata t\u00f6\u00f6rahu parlamendis. Opositsioon n\u00f5uab h\u00e4\u00e4lekalt Kaja Kallase tagasiastumist ja seda trummi taovad nad l\u00f5puni. Millal peaminister selle sammuni j\u00f5uab? Meenutuseks niipalju, et 11 aastat tagasi algas Reformierakonna kilekotiskandaal 22. mail ja justiitsminister Kristen Michal astus tagasi 6. detsembril 2012.\"See ei olnud Kaja Kallase lugupidamatus mitte \u00fcksnes opositsiooni esindajate, vaid ka k\u00f5igi inimeste suhtes, kes juhtusid seda erikomisjoni \u00fclekannet vaatama.\"MART SOIDRO, Literaat"}
{"text":"Globaalne briifing: selle n\u00e4dala suured teemad, mida pead teadmaS\u00f5da Ukrainas kogub taaskord tuure. Lisaks: Hiinal on kasv kinni, Euroopa Komisjon pitsitab tehnikahiide ja P\u00f5hja-Korea diktaator l\u00e4heb Venemaale.\nSee siin on \u00c4rip\u00e4eva uus igareedene briifing, mille eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade n\u00e4dala k\u00f5ige olulisematest v\u00e4listeemadest. Suurema t\u00e4helepanu all on sealjuures kolm lugu, mille m\u00f5ju ulatub m\u00e4rksa kaugemale kui l\u00f5ppev n\u00e4dal.\nUkraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i vahetas v\u00e4lja kaitseministri. Juba enne t\u00e4iemahulist sissetungi kaitseministri ametit pidanud Oleksi Reznikovi asemel haaras portfelli senine riigivara agentuuri juht Rustjem Umerjov. Reznikovi lahkumise \u00fcle spekuleeriti juba pikalt, sest kaitseministeerium on olnud seotud mitme korruptsioonijuhtumiga.\nVene rakett tappis 17 ukrainlast. Donetski oblastis asuvas Kostjant\u00f5nivka linnas k\u00e4rgatas sel n\u00e4dalal \u00e4ge plahvatus, kui Vene v\u00e4ed r\u00fcndasid linna keskturgu raketiga. Surma sai v\u00e4hemalt 17 inimest. Tegu on viimaste kuude suurima tsiviilohvritega r\u00fcnnakuga.\nDroonit\u00fckid Rumeenias. Allatulistatud Vene drooni t\u00fckid kukkusid Rumeeniasse, kinnitas sealne kaitseministeerium. Venemaa on r\u00fcnnanud Doonau j\u00f5e \u00e4\u00e4rseid Ukraina sadamaid, kuid seal kandis on just j\u00f5gi kahe riigi piiriks. Rumeenia presidendi Klaus Iohannise s\u00f5nul on see Rumeenia suver\u00e4\u00e4nsuse ja territoriaalse puutumatuse t\u00f5sine rikkumine.\nUSA v\u00e4lisminister Antony Blinken viibis \u00fcllatusvisiidil Kiievis. Ameeriklaste esidiplomaat kinnitas \u00dchendriikide pikaajalist toetust Ukrainale ja teatas j\u00e4rjekordsest miljardi dollari suurusest abipaketist. Alates m\u00f6\u00f6dunud aasta veebruarist on toetanud USA Ukrainat ainu\u00fcksi militaarselt enam kui 40 miljardi dollari ulatuses.\nErdo\u011fan reisis Venemaale. T\u00fcrgi riigipea Recep Tayyip Erdo\u011fan oli esmasp\u00e4eval Sot\u0161is, et kohtuda Vene ametivenna Vladimir Putiniga. Kohtumise eesm\u00e4rk oli leida lahendus Musta mere viljaleppe taastamiseks, kuid l\u00e4bimurret ei saabunud. Erdo\u011fan \u00fctles p\u00e4rast kohtumist, et ukrainlased peavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel j\u00e4rel andma. Ukraina v\u00e4lisminister Dm\u00f5tro Kuleba nimetas n\u00f5udmisi v\u00e4ljapressimiseks.\nM\u00e4gi-Karabahh humanitaarkatastroofi l\u00e4vel. S\u00f5da Armeenia ja Aserbaid\u017eaani vahel on j\u00e4tnud vaidlusaluse M\u00e4gi-Karabahhi elanikud raskesse olukorda. Aseri v\u00e4ed on juba rohkem kui poolaasta jooksul karmistanud blokaadi, mille t\u00f5ttu on armeenlastega asustatud aladel puudus isegi leivast. Piirkonna nimel pidasid armeenlased-aserid s\u00f5da p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist ja uuesti 2020. aastal. Vahepeal nafta ja gaasiga rikkaks saanud Aserid plaanivad piirkonda l\u00f5plikult enda valdusse saada.\nMida toob tulevik?\nP\u00f5hja-Korea diktaator s\u00f5idab Venemaale. Kim Jong-un plaanib kohtuda Putiniga, \u00fctlevad ameeriklased. T\u00f5en\u00e4oliselt juba sel kuul k\u00fclastab ta oma soomustatud rongiga Vladivostoki, et arutada Putiniga relvadiile. Putin tahab p\u00f5hjakorealastelt m\u00fcrske ja rakette, Kim aga venelastelt tehnoloogiat satelliitide ja allveelaevade tarbeks. Augustis tegi Venemaal visiidiks eelt\u00f6\u00f6d 20 P\u00f5hja-Korea ametnikku.\nAustraalia LNG-mured ei n\u00e4ita vaibumise m\u00e4rke. Ameerika energiaettev\u00f5ttele Chevron kuuluva LNG-t\u00f6\u00f6stuse palgat\u00f6\u00f6tajad alustavad k\u00f5igi eelduste kohaselt t\u00e4na osalist streiki. T\u00e4iemahuliseks muutub see n\u00e4dala p\u00e4rast. Kuigi kaks t\u00f6\u00f6stust, kus streigitakse, toodavad kokku pea seitse protsenti maailma LNGst, \u00fctleb Chevron, et suudab ka v\u00e4heste t\u00f6\u00f6tajatega s\u00e4ilitada tootmist veel mitu kuud. Gaasiturud on selle perspektiivi \u00fcle aga n\u00e4rvilised.\nL\u00e4\u00e4s otsib L\u00f5unaga suhet. Sel n\u00e4dalavahetusel toimub Indias G20 t\u00f6\u00f6stusriikide tippkohtumine, kuid seda ilma Hiina riigipea Xi Jinpingita. Osa vaatlejaid arvab, et Euroopa Liit plaanib seda \u00e4ra kasutades l\u00e4heneda nn globaalse l\u00f5una riikidele, kes on langenud viimaste k\u00fcmnenditega Hiina m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Euroopa ja Aafrika suhteid on pingestanud viimaste aastate s\u00f5jav\u00e4elised riigip\u00f6\u00f6rded Prantsusmaa endistes asumaades, mida on toetanud Wagneri s\u00f5durite kaudu Kreml. S\u00f5jas Ukrainaga kipuvad aafriklased olema Venemaa poolel v\u00f5i neutraalsed."}
{"text":"Tallinna sadama kohtuasi: Ain Kaljuranna kaitsja taotleb riigikohtus protsessi l\u00f5petamistTallinna Sadama kohtuasjas altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises s\u00fc\u00fcdistatava Ain Kaljuranna kaitsja taotleb riigikohtus kriminaalmenetluse l\u00f5petamist aegumise v\u00f5i m\u00f5istliku menetlusaja m\u00f6\u00f6dumise t\u00f5ttu.\nTallinna Sadama kohtuasi on kestnud aastaid. Kogu kriminaalasi sai alguse 2015. aasta suve l\u00f5pul, mil kaitsepolitsei vahistas s\u00fc\u00fcdistatavad Allan Kiili ja Ain Kaljuranna. S\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi v\u00f5tsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena k\u00fcmne aasta jooksul suures ulatuses altk\u00e4emaksu.\nS\u00fc\u00fcdistuse kohaselt moodustas altk\u00e4emaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot Kiilile T\u00fcrgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altk\u00e4emaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam t\u00fctarettev\u00f5tte TS Laevadega s\u00f5lmida praamide m\u00fc\u00fcgilepingud, on kirjutanud ERR.\nN\u00fc\u00fcdseks on riigikohtusse j\u00f5udnud Ain Kaljurand kaitsja vandeadvokaat Paul Kerese m\u00e4\u00e4ruskaebus Tallinna ringkonnakohtu m\u00e4\u00e4rusele, milles taotleti kriminaalmenetluse l\u00f5petamist aegumise v\u00f5i m\u00f5istliku menetlusaja m\u00f6\u00f6dumise t\u00f5ttu.\nTallinna ringkonnakohtu juuli kohtum\u00e4\u00e4rusest selgub, et kohtunikud\u00a0Elina Elkind,\u00a0Orvi Koik\u00a0ja\u00a0Sten Lind\u00a0kutsuvad\u00a0prokuratuuri tungivalt m\u00f5tlema, kas Tallinna Sadama kohtuprotsessi on m\u00f5tet j\u00e4tkata, on kirjutanud Eesti Ekspress. Ringkonnakohtu seisukoht on soovituslik. Riigikohus pole m\u00e4\u00e4ruskaebuse osas veel otsust langetanud."}
{"text":"Terminal protestib hinnalangusega konkurendi v\u00f5imaliku petuskeemi vastuTerminal langetab 8. septembril terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra. Hinnad on all kella kuuest hommikul s\u00fcda\u00f6\u00f6ni. Kampaaniaga annab Terminal signaali mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva ajalooliselt suurima pettusega.\nTerminal vihjab hinnalangusega Olerexi v\u00f5imalikule petuskeemile biokohustuste t\u00e4itmisel.\nFoto: Terminal\nTerminal \u00fctleb pressiteates, et \"\u00fche turuosalise\" poolt toimepandav biokohustuse pettus hulgiturul survestab konkurente seal m\u00fc\u00fcma alla oma hinna, et s\u00e4ilitada m\u00fc\u00fcgimahud ning p\u00fcsida konkurentsis. Selle tulemusel ei suuda ausad turuosalised aga jaehinna langetamisel olla agressiivsed."}
{"text":"K\u00fctusefirma langetas hinda: kutuseturul on ajaloo suurim pettusTerminal langetab\u00a0 8. septembril oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra. Hinnad on all kella kuuest hommikul s\u00fcda\u00f6\u00f6ni. Kampaaniaga annab Terminal tormihoiatuse mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva ajalooliselt suurima pettusega, teatas ettev\u00f5te.\u00dche turuosalise poolt toimepandav biokohustuse pettus hulgiturul survestab konkurente seal m\u00fc\u00fcma alla oma hinna, et s\u00e4ilitada m\u00fc\u00fcgimahud ning p\u00fcsida konkurentsis. Selle tulemusel ei suuda ausad turuosalised aga jaehinna langetamisel olla agressiivsed, teatas Terminal\n\u00abKui hulgiturult kaoks pettusega v\u00f5idetud hinnaeelis ja aus konkurents taastuks, saaksime koheselt langetada postihinda v\u00e4hemalt 5 senti. K\u00fctuseturu m\u00fc\u00fcgimahtude juures t\u00e4hendaks see, et Eesti tarbijad hoiaks kokku v\u00e4hemalt 5 miljonit eurot kuus, aastas teeb see juba pea 60 miljonit eurot, mis j\u00e4\u00e4b inimestele t\u00e4iendavalt rahakotti\u00bb \u00fctleb Terminali juhatuse liige Raido Raudsepp.\nTeminal on aktiivselt seisnud Eesti k\u00fctuseturul ausa konkurentsi eest ning on kindlal seisukohal, et \u00fche turuosalise biokohustusest k\u00f5rvale hiilimine ja sellega kaasnev l\u00e4bi aegade suurim pettus Eesti k\u00fctuseturul kahjustab kogu riigi k\u00fctuseturu mainet ning j\u00e4tkusuutlikku tegutsemisviisi, kinnitab ettev\u00f5te.\nAmetkondadelt oodatakse olukorra kiiret lahendamist, mille tulemusel ei oleks seaduserikkumine ja selle \u00e4ritegevusse sisse kirjutamine Eesti k\u00fctuseturul v\u00f5imalik ja kuritegu selle toimepanijale kasumlik.\nTerminali tanklates maksab t\u00e4na mootoribensiin 95 1,599 \u20ac\/l, bensiin\u00a098\u00a0 1,649 \u20ac\/l ning diislik\u00fctus on hinnaga 1,599 \u20ac\/l. Erakliendile lisandub p\u00fcsikliendi soodustus. Teised k\u00fctusem\u00fc\u00fcjad ei olnud hommikul kell 8.30 mootiruik\u00fctuste hinda muutnud."}
{"text":"Terminal langetab reedel k\u00fctusehinda kuni 20 sentiTALLINN, 8. september, BNS \u2013 Terminal langetab reedel, 8. septembril oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\nHinnad on soodsamad kella kuuest hommikul s\u00fcda\u00f6\u00f6ni. \"Kampaaniaga annab Terminal tormihoiatuse mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva ajalooliselt suurima pettusega,\" teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja.\u00a0\n\"Kui hulgiturult kaoks pettusega v\u00f5idetud hinnaeelis ja aus konkurents taastuks, saaksime koheselt langetada postihinda v\u00e4hemalt 5 senti. K\u00fctuseturu m\u00fc\u00fcgimahtude juures t\u00e4hendaks see, et Eesti tarbijad hoiaks kokku v\u00e4hemalt 5 miljonit eurot kuus, aastas teeb see juba pea 60 miljonit eurot, mis j\u00e4\u00e4b inimestele t\u00e4iendavalt rahakotti,\" \u00fctles Terminali juhatuse liige Raido Raudsepp.\nEttev\u00f5te ootab sealjuures ametkondadelt olukorra kiiret lahendamist, mille tulemusel ei oleks seaduserikkumine ja selle \u00e4ritegevusse sisse kirjutamine Eesti k\u00fctuseturul v\u00f5imalik ja kuritegu selle toimepanijale kasumlik.\nKeskkriminaalpolitsei (KKP) ja keskkonnaamet teatasid t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nVedelk\u00fctuse seaduse j\u00e4rgi on k\u00fctusem\u00fc\u00fcjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale m\u00fc\u00fcdud fossiilsest k\u00fctusest v\u00e4hemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial p\u00f5hinev k\u00fctus ehk biok\u00fctus. Keskkonnamet tuvastas eelmise aasta suvel, et Olerexil ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5imalik kalendriaasta jooksul seda n\u00f5uet edukalt t\u00e4ita. Keskkonnaamet teavitas ettev\u00f5tet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmise maht vaid ligi 1 protsent.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Terminal langetab reedel k\u00fctusehinda kuni 20 sentiTALLINN, 8. september, BNS \u2013 Terminal langetab reedel, 8. septembril oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\nHinnad on soodsamad kella kuuest hommikul s\u00fcda\u00f6\u00f6ni. \"Kampaaniaga annab Terminal tormihoiatuse mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva ajalooliselt suurima pettusega,\" teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja.\u00a0\n\"Kui hulgiturult kaoks pettusega v\u00f5idetud hinnaeelis ja aus konkurents taastuks, saaksime koheselt langetada postihinda v\u00e4hemalt 5 senti. K\u00fctuseturu m\u00fc\u00fcgimahtude juures t\u00e4hendaks see, et Eesti tarbijad hoiaks kokku v\u00e4hemalt 5 miljonit eurot kuus, aastas teeb see juba pea 60 miljonit eurot, mis j\u00e4\u00e4b inimestele t\u00e4iendavalt rahakotti,\" \u00fctles Terminali juhatuse liige Raido Raudsepp.\nEttev\u00f5te ootab sealjuures ametkondadelt olukorra kiiret lahendamist, mille tulemusel ei oleks seaduserikkumine ja selle \u00e4ritegevusse sisse kirjutamine Eesti k\u00fctuseturul v\u00f5imalik ja kuritegu selle toimepanijale kasumlik.\nKeskkriminaalpolitsei (KKP) ja keskkonnaamet teatasid t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nVedelk\u00fctuse seaduse j\u00e4rgi on k\u00fctusem\u00fc\u00fcjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale m\u00fc\u00fcdud fossiilsest k\u00fctusest v\u00e4hemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial p\u00f5hinev k\u00fctus ehk biok\u00fctus. Keskkonnamet tuvastas eelmise aasta suvel, et Olerexil ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5imalik kalendriaasta jooksul seda n\u00f5uet edukalt t\u00e4ita. Keskkonnaamet teavitas ettev\u00f5tet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmise maht vaid ligi 1 protsent.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Ka Circle K langetab reedel k\u00fctusehinda kuni 20 sentiTALLINN, 8. september, BNS \u2013 Circle K langetab reedel oma teenindusjaamades \u00fcle Eesti bensiinik\u00fctuse hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\nNii bensiini kui diislik\u00fctuse uus jaehind on 1,599 eurot liitri kohta, teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja.\nKa Terminal langetab reedel oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra. Terminal p\u00f5hjendas kampaaniat \u00fche turuosalise poolt toimepandava biokohustuse pettusega Eesti hulgiturul.\u00a0\nKeskkriminaalpolitsei (KKP) ja keskkonnaamet teatasid t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nVedelk\u00fctuse seaduse j\u00e4rgi on k\u00fctusem\u00fc\u00fcjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale m\u00fc\u00fcdud fossiilsest k\u00fctusest v\u00e4hemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial p\u00f5hinev k\u00fctus ehk biok\u00fctus. Keskkonnamet tuvastas eelmise aasta suvel, et Olerexil ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5imalik kalendriaasta jooksul seda n\u00f5uet edukalt t\u00e4ita. Keskkonnaamet teavitas ettev\u00f5tet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmise maht vaid ligi 1 protsent.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Ka Circle K langetab reedel k\u00fctusehinda kuni 20 sentiTALLINN, 8. september, BNS \u2013 Circle K langetab reedel oma teenindusjaamades \u00fcle Eesti bensiinik\u00fctuse hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\nNii bensiini kui diislik\u00fctuse uus jaehind on 1,599 eurot liitri kohta, teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja.\nKa Terminal langetab reedel oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra. Terminal p\u00f5hjendas kampaaniat \u00fche turuosalise poolt toimepandava biokohustuse pettusega Eesti hulgiturul.\u00a0\nKeskkriminaalpolitsei (KKP) ja keskkonnaamet teatasid t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nVedelk\u00fctuse seaduse j\u00e4rgi on k\u00fctusem\u00fc\u00fcjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale m\u00fc\u00fcdud fossiilsest k\u00fctusest v\u00e4hemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial p\u00f5hinev k\u00fctus ehk biok\u00fctus. Keskkonnamet tuvastas eelmise aasta suvel, et Olerexil ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5imalik kalendriaasta jooksul seda n\u00f5uet edukalt t\u00e4ita. Keskkonnaamet teavitas ettev\u00f5tet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmise maht vaid ligi 1 protsent.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"End Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imeheks valetanud saarlane m\u00f5isteti vangiTALLINN, 8. september, BNS \u2013 End Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imeheks valetanud ja seel\u00e4bi ligi 60 000 eurot v\u00e4lja petnud Saaremaa mees peab Harju maakohtu otsuse j\u00e4rgi reaalselt vangi minema, kirjutab Postimees.\nNeljap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal seisis Harju maakohtu ees \"Kuuuurija\" saates esinenud 52-aastane Marek Stell. Kui saates andis mees lahkelt oma koduk\u00f6\u00f6gis intervjuu, siis kohtusaalis varjas Stell enda n\u00e4gu, istudes seljaga nii enda esindaja, kannatanute kui ajakirjanike poole.\nKelmuses s\u00fc\u00fcdistatud Stellile m\u00f5isteti kahe aasta, kolme kuu ja 27 p\u00e4eva pikkune vangistus. Reaalselt tuleb sellest \u00e4ra kanda aga kaks kuud. Kohus rahuldas ka k\u00f5ikide kannatanude tsiviilhagid \u2013 kogusummas ligi 60 000 eurot.\u00a0\n\"T\u00f5endid kinnitavad, et ta esitles end kannatanutele Marek Lundbergina, kes oli v\u00e4idetavalt Rootsi kuningriigi ettev\u00f5tja, Fredrik Lundbergi t\u00fctre Johanna elukaaslane ja laste isa,\" nentis kohtunik. Nimelt j\u00e4ttis Stell ettev\u00f5tjatele ja tuttavatele mulje kui edukast \u00e4rimehest, kellel on head sidemed erinevate ettev\u00f5tjate ja ka n\u00e4iteks Rootsi pangaga. Hiljem tuli aga ilmsiks, et identiteet oli v\u00e4lja m\u00f5eldud, meiliaadressid ja sotsiaalmeediakontod v\u00f5ltsitud.\nFredrik Lundberg on muuhulgas \u00fcks Rootsi rikkamaid mehi, kes on p\u00e4lvinud koha ka Forbesi nimekirjas \u2013 5,3 miljardi dollariga.\nMesimagusa jutu ja kavalusega pettis ta aga alates 2018. aastast v\u00e4lja kuuelt kannatanult kokku ligi 60 000 eurot. Kohtunik m\u00e4rkis, et Stelli tegevus oli j\u00e4rjepidev ja ulatuslik.\u00a0\nMeest on kelmusese eest varemgi karistatud. 2017. aastal m\u00f5isteti talle Harju maakohtus kelmuse ja v\u00f5ltsimise eest nelja-aastane vangistus, mis asendati 1440 tunni \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6ga.\n\"2017. aastal m\u00f5istetud karistus ei ole avaldanud mingisugust m\u00f5ju,\" nentis kohtunik. \"See annab kohtule alust arvata, et karistuse t\u00e4ies ulatuses tingimisi j\u00e4tmine ei anna Marek Stellile piisavalt tugevat signaali kuritegevusest hoidumiseks,\" p\u00f5hjendas kohtunik, lisades, et see annab ka avalikkusele signaali, et kelmused ei j\u00e4\u00e4 karistamata.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Monika Helme: julgeolekuasutused on Kaja Kallasest suurem probleemEesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Monika Helme esines 7. septembril sotsiaalmeedias pikema p\u00f6\u00f6rdumisega, milles juhib t\u00e4helepanu Eesti julgeolekuasutuste tegevuse mitmetim\u00f5istetavusele.\nAlgab Helme tekst:\nKui siiani on arutatud teemal, et Kaja Kallas on seoses oma Venemaa suunalise pere\u00e4riga oht Eesti julgeolekule, siis t\u00e4naseks on selgunud, et tegelikkuses on meil hoopis suurem probleem.\nNimetatud probleem on meie julgeolekuasutused. Need asutused, mis peaksid hea seisma selle eest, et mitte \u00fckski k\u00f5rgem riigiametnik ega riigi juhtfiguur ei kasutaks oma positsiooni kurjasti ja Eesti mainet kahjustavalt \u00e4ra, olid \u2013 nagu selgub \u2013 kogu asjast [Kallase skandaalist] teadlikud. KAPO on seotud Kallase abikaasa ettev\u00f5ttele sanktsioonialuste kaupade Venemaale transportimise erilubade v\u00e4ljastamisega!\nKAPO on asutus, kes peab neid lubasid heaks kiitma v\u00f5i tagasi l\u00fckkama. Eeldaks siinkohal muidugi, et pigem mitte, sest k\u00f5ik institutsioonid ning ettev\u00f5tted on saanud peale Ukraina s\u00f5ja puhkemist v\u00e4ga selgelt suunise, mida oleme riigina s\u00f5numitena selgelt edastanud ka v\u00e4lismaale, oma liitlastele, et agressorriigiga on igasugune \u00e4ritegemine vale ja tuleb l\u00f5petada. Eesti ja Kaja Kallas on olnud \u00fched teema eestk\u00f5nelejad.\nKui KAPO l\u00e4bi oma erinevate k\u00f5neisikute v\u00e4idab, et nende meelest on k\u00f5ik korras, siis on meil palju suurem julgeolekuprobleem , kui \u00fche peaministrikese vereraha.\nN\u00fc\u00fcdseks teame, et KAPO on alla kirjutanud mitmele Kaja Kallase abikaasa osalusega ja finantsjuhitava firma Stark Logistic transpordi eriloale, mille alusel sai viia erinevaid kaupu, sealhulgas sanktsioonialuseid, Venemaale. Need kaubad j\u00f5udsid muuhulgas nii Venemaa kaitseministeeriumi haldusalasse kui \u00fche Putini l\u00e4hikondlasest oligarhi k\u00e4sutusse. Peaministri pere teenis sellelt k\u00f5igelt raha.\nSee, et KAPO pakub praegu Kaja Kallasele strateegilise kommunikatsiooni katust, on h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne! Kui KAPO l\u00e4bi oma erinevate k\u00f5neisikute v\u00e4idab, et nende meelest on k\u00f5ik korras, siis on meil palju suurem julgeolekuprobleem, kui \u00fche peaministrikese vereraha.\nKui julgeolekuasutused annavad nii t\u00f5sises asjas nii kergek\u00e4eliselt peaministrile selles v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5ttelises skandaalis indulgentsi ja v\u00e4listavad sedasi edasise uurimise ning avaliku huvi, siis tekib \u00fchiskonnas paratamatult v\u00e4ga t\u00f5sine k\u00fcsimus: kas mitte kogu meie julgeolekuasutuste s\u00fcsteem ei ole Venemaa poolt santa\u017eeeritav?\nSee on nii k\u00f5rgetasemeline korruptsioon, et ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast peaksid k\u00f5ik meie liitlased h\u00e4iret andma, peaksid hakkama k\u00fcsima k\u00fcsimusi v\u00e4ljastpoolt.\nSee, et mingid hussarikesed, tsahknakesed, l\u00e4\u00e4nemetsakesed ei taha v\u00f5imust ilma j\u00e4\u00e4da, see on julgeolekuasutuste skandaali k\u00f5rval k\u00f6kim\u00f6ki.\nKui asutused, mis peaksid seisma v\u00e4\u00e4rika ja rahvusvahelise moraalse majaka, Eesti huvide kaitsel, on langenud selleni, et kaitsevad Venemaalt vereraha teeninud peaministrit, on valinud selles r\u00e4iges skandaalis poliitilise poole, peaasi et EKRE ei p\u00e4\u00e4seks v\u00f5imu ligi, siis on asjad ikka v\u00e4ga valesti. V\u00e4ga halvasti.\nMeil on k\u00e4es t\u00f5sine julgeolekuprobleem, t\u00f5sine demokraatia probleem, t\u00f5sine probleem v\u00f5imude lahususe osas.\nSee, et mingid hussarikesed, tsahknakesed, l\u00e4\u00e4nemetsakesed ei taha v\u00f5imust ilma j\u00e4\u00e4da, see on osutatud skandaali k\u00f5rval k\u00f6kim\u00f6ki.\nAsjaolu, et meil teevad liberaalse sekti poolt korrumpeeritud ja allutatud julgeolekuasutused moraalselt h\u00e4lbinud peaministrile katet, peaasi et EKRE ei tule, on h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne. Piinlik. Ja ohtlik.\nKui oleme j\u00f5udnud olukorrani, et Venemaaga \u00e4ri ajamine on rohkem \u00f5ige, kui anda \u00fchele rahva poolt demokraatlikult valitud erakonnale aus v\u00f5imalus, kui Venemaa \u00e4ri kaitstakse julgeolekuasutuste poolt rohkem, kui p\u00e4ris demokraatiat, siis \u2026\nPolegi rohkem midagi \u00f6elda.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"FOTOD | Terminali t\u00e4nase sooduskampaaniaga tulid kaasa mitmed konkurendid, kuid mitte k\u00f5ikT\u00e4na on bensiin Terminal Oili tanklates seoses protestiga Olerexi vastu oluliselt soodsam kui tavaliselt. T\u00e4na l\u00f5unaks oli Terminali tanklates tekkinud j\u00e4rjekord. Circle K, Alexela ja Olerex langetas t\u00e4na samuti k\u00fctuste hindu. Neste aga aktsiooniga kaasa ei l\u00e4inud.\nCircle K teenindusjaamades \u00fcle Eesti kehtib t\u00e4na mootorik\u00fctustele soodushind. Nii bensiini kui diislik\u00fctuse uus liitrihind on 1,599 eurot. Bensiini hinda langetati 20 senti liitri kohta, diislik\u00fctuse hinda 8 senti. K\u00fctuste hindu langetas t\u00e4na ka Olerex, kelle vastu on suunatud Terminali protest.\nAlexela: klient l\u00e4heb sinna, kus on soodne\n\u201eSaame Terminalist h\u00e4sti aru ja kindlasti on ka meie huvi, et meie v\u00e4ga v\u00e4ikesel turul oleks konkurents aus ja l\u00e4bipaistev,\u201c s\u00f5nas Alexela energiam\u00fc\u00fcgi valdkonnajuht Tarmo K\u00e4rsna. Ta lisas, et turu v\u00e4iksuse t\u00f5ttu ei saa nad lubada kampaaniaga mitte kaasa tulemist, mist\u00f5ttu langetavad samuti t\u00e4na k\u00fctuste hindu.\n\u201eKlient l\u00e4heb sinna, kus on soodne, see on paratamatu ja et klienti mitte kaotada v\u00f5i p\u00fcsikliendile teise keti harjumust harjutada, tuleb see t\u00e4nane kulu turunduseelarvesse kanda ja hinnaga kaasas olla,\u201c selgitas K\u00e4rna. Samas t\u00f5des ta, et turuosaline korraldab kampaania, mille s\u00f5num ei haaku probleemi sisuga. Seet\u00f5ttu ei usu K\u00e4rsna, et t\u00e4nane hinnalangetus aitab tuumprobleemi lahendamisele kaasa. Tarbija vaatest on t\u00e4nane k\u00fctusehind aga v\u00f5it.\nK\u00fctuseturul on jaeturg ja hulgiturg erinevad. Jaeturul on j\u00e4tkuvalt terav konkurents, mida iseloomustavad turuosaliste igan\u00e4dalased atraktiivsed pakkumised, m\u00e4rkis K\u00e4rsna.\nNeste: hinnalangetus ei aita lahendada probleemi\n\u201eM\u00f5istame Terminali vajadust t\u00f5mmata v\u00f5imalikule k\u00fctuseturu pettusele t\u00e4helepanu ja toetame igal v\u00f5imalikul moel uurimise kiiret arengut, kuid me ei n\u00e4e t\u00e4na, et k\u00fctusehindade langetamine kuidagi protsessi kiiremale arengule kaasa aitaks,\u201c s\u00f5nas Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto S\u00fclluste.\nTema s\u00f5nul on v\u00f5imaliku pettuse t\u00f5ttu tekkinud turul ebav\u00f5rdne konkurents, kus ausal teel bion\u00f5udeid t\u00e4ites on marginaalid niigi tugeva surve all. \u201eT\u00e4nase hinnalangetusega kaasaminek kahjumi arvelt oleks nagu tulekahju kustutamine tulega, see ainult s\u00fcvendab probleemi, mitte ei aita seda lahendada.\u201c\nTerminal alandas k\u00fctuste hindu protestiks Olerexi vastu\nTerminal teatas, et langetab t\u00e4na k\u00fctuste hindu protestiks Olerexi vastu. Nimelt pole praeguseks teada, kas ja milline karistus ootab ees Olerexi, keda kahtlustatakse maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmete esitamises, et vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nAS-i Terminal tegevjuht ja juhatuse liige Raido Raudsepp tunnistab, et t\u00e4nase allahindlusega saavad nad enda arvestuste kohaselt 30 000 kuni 40 000 eurot kahjumit. \u201eOleme valmis selle investeeringu tegema.\u201c Bensiini liitrihind on t\u00e4na 20 senti odavam ja diislik\u00fctusel 8 senti. Lisanduvad p\u00fcsikliendi soodustused. Kampaania korras on mootoribensiini 95 liitrihind 1,599 eurot, bensiini 98 oma 1,649 ning diislik\u00fctusel 1,599 eurot."}
{"text":"Lehed eilePOSTIMEES kirjutas, et Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i otsus vabastada ametist kaitseminister Oleksi Reznikov viitab Ukraina t\u00f5sisele soovile v\u00f5idelda korruptsiooniga ja astuda niiviisi samm veelgi l\u00e4\u00e4nele l\u00e4hemale. Zelensk\u00f5i otsus oli seda t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem, et s\u00f5da v\u00f5ib sel aastal olla j\u00f5udnud murdepunktini \u2212 Ukraina pealetung v\u00f5ib l\u00e4hip\u00e4evil \u00f5nnestuda ning Ukraina paistab olevat j\u00f5udnud ka l\u00e4hemale h\u00e4vitajate F-16 hankimisele.Suure t\u00f5en\u00e4osusega oli korruptsiooni tase selline, mis sundis Zelensk\u00f5id tegema otsust Reznikov ametist vabastada. Kui l\u00e4\u00e4neriikide pealinnades tekib taas kahtlus, kas Ukrainat sel m\u00e4\u00e4ral ja ka tulevikus abistada, on korruptsioon viimane asi, mida Kiiev endast n\u00e4idata tahab. M\u00f5istagi ei tee Zelensk\u00f5i otsus Reznikov ametist vabastada korruptsiooni olematuks. Ukraina korruptsioonist r\u00e4\u00e4kides on oluline ka doseerimise aste. Korruptsioonist r\u00e4\u00e4kimine aitab kahtlemata Ukrainat, kui seda teha eesm\u00e4rgiga s\u00f5divat riiki aidata. Kui eesm\u00e4rk on midagi muud, on see vaid konks, mille taha haakida Ukraina abistamisest keeldumine.\u00d5HTULEHT kirjutas, et Narva sai t\u00e4navu juurde koguni kaks riigig\u00fcmnaasiumi, kuid \u00f5petajaid leiab sinna nii v\u00e4he, et n\u00e4iteks bioloogia\u00f5petaja tuli ajutiselt Tartust laenata. M\u00f5neski netikommentaariumis on selle peale n\u00f5ukaaega meenutatud. Siis oli paljudel erialadel kohustuslik kolmeaastane suunamine: sobiva erialaga k\u00f5rgkoolil\u00f5petaja l\u00e4ks sinna, kuhu parasjagu vaja oli. Miks mitte seda n\u00fc\u00fcdki rakendada?Asi pole nii lihtne. \u00d5petajal peaks olema, kus seal elada. Aga olgu palk v\u00f5i poole suurem, kuidas sa elamise leiad, kui v\u00e4hegi sobivaid elamispindu napib? Viimane suurem ja korralikum korrusmaja ehitati Narvas 23 aastat tagasi. Aga Narva haridusprobleemide eest pead liiva alla ei peida. V\u00e4he sellest, et need p\u00f5hjustavad linna mahaj\u00e4\u00e4must ka \u00fcldisemalt, selline asi v\u00f5ib pikapeale ka t\u00e4iendavaks julgeolekuohuks kujuneda. Kas meil on vaja oma tegemataj\u00e4tmiste arvelt uusi m\u00f5tlemisv\u00f5imetuid Putini j\u00e4rgijaid juurde kasvatada?"}
{"text":"PROTESTIHINNAD: tanklaketis kukkusid p\u00e4evaks nii bensiin kui ka diisel! Miks see n\u00f5nda ei j\u00e4\u00e4gi?Reedel, 8. septembril, langetavad Terminal ja Circle K oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks k\u00fctusehindu. Bensiin maksab v\u00e4hem 20 senti ja diisel 8 senti. Hindu langetas ka Alexela.\nTanklaketi Terminal jaoks on tegu protestikampaaniaga. \u201e\u00dche turuosalise toimepandav biokohustuse pettus hulgiturul survestab konkurente m\u00fc\u00fcma alla omahinna, et s\u00e4ilitada m\u00fc\u00fcgimahud ning p\u00fcsida konkurentsis,\u201d kirjutatakse Terminali pressip\u00f6\u00f6rdumises.\nTerminali juhatuse liikme Raido Raudsepa s\u00f5nul saaks ausa konkurentsi puhul langetada postihinda v\u00e4hemalt viis senti. \u201eK\u00fctuseturu m\u00fc\u00fcgimahtude juures t\u00e4hendaks see, et Eesti tarbijad hoiaks kokku v\u00e4hemalt 5 miljonit eurot kuus. Aastas teeb see juba pea 60 miljonit eurot, mis j\u00e4\u00e4b inimestele t\u00e4iendavalt rahakotti,\u201c lisab ta.\nRAHA TARBIJA TASKUST: Terminali juhatuse liikme Raido Raudseppa s\u00f5nul saaks ausa konkurentsi puhul postihinda alandada viis senti.\n(Terminal)\nKampaania korras on liitri eest bensiini 95 jaehind 1,599 eurot, bensiini 98 puhul 1,649 eurot ning diislik\u00fctuse oma 1,599 eurot. Erakliendile lisandub p\u00fcsikliendi soodustus. Hindu alandab p\u00e4evaks ka Circle K ja Alexela, kus kehtib nii bensiini kui diislik\u00fctuse jaehind 1,599\u00a0eurot.\n\u201eKlient l\u00e4heb sinna, kus on soodne. Et klienti mitte kaotada v\u00f5i p\u00fcsikliendile teise keti harjumust harjutada, tuleb see t\u00e4nane kulu turunduseelarvesse kanda ja hinnaga kaasas olla,\u201c \u00fctleb Alexela energiam\u00fc\u00fcgi valdkonnajuhi Tarmo K\u00e4rsna, kes m\u00f5istab Terminali ettev\u00f5tmist. Ka Alexela huvi on see, et v\u00e4ikesel turul oleks konkurents aus ja l\u00e4bipaistev.\nMIINUSP\u00c4EV: Alexela energiam\u00fc\u00fcgi valdkonnajuht Tarmo K\u00e4rsna n\u00e4eb hinnalangetus kampaania v\u00f5itjana tarbijat.\n(Ardo Kaljuvee)\nTulekahju kustutamine tulega\nSamas ei haaku kampaania probleemi sisuga. \u201eMe ei usu, et t\u00e4nane hinnalangetus aitab tuumprobleemi lahendamisele kaasa, aga tarbija vaatest on t\u00e4nane k\u00fctusehind muidugi v\u00f5it,\u201c leiab K\u00e4rsna.\nNeste kampaaniaga kaasa ei l\u00e4he. \u201eM\u00f5istame Terminali vajadust t\u00f5mmata v\u00f5imalikule k\u00fctuseturu pettusele t\u00e4helepanu ja toetame igal v\u00f5imalikul moel uurimise kiiret arengut. Kuid me ei n\u00e4e, et k\u00fctusehindade langetamine kuidagi protsessi kiiremale arengule kaasa aitaks,\u201c \u00fctleb ettev\u00f5tte turundusjuht Risto S\u00fclluste.\nV\u00f5imaliku pettuse t\u00f5ttu turul on juba tekkinud ebav\u00f5rdne konkurents. Nii on ausal teel bion\u00f5udeid t\u00e4ites marginaalid tugeva surve all. S\u00fclluste lisab: \u201eT\u00e4nase hinnalangetusega kaasa minek kahjumi arvelt oleks nagu tulekahju kustutamine tulega. See ainult s\u00fcvendab probleemi, mitte ei aita seda lahendada.\u201c\nS\u00dcVENDAB PROBLEEMI: \u201eT\u00e4nase hinnalangetusega kaasa minek kahjumi arvelt oleks nagu tulekahju kustutamine tulega,\u201c leiab Neste turundusjuht Risto S\u00fclluste.\n(Neste)"}
{"text":"Saaremaa kelm Marek Stell l\u00e4heb kaheks kuuks trellide taha60 000 euro v\u00e4ljapetmise eest s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud saarlasel Marek Stellil (varem Alle ja Tamm) tuleb kaks kuud reaalselt vangimajas istuda, seej\u00e4rel j\u00e4tkub karistus tingimisi ja ta ei tohi nelja ja poole aastase katseaja jooksul panna toime uut kuritegu.Kohtuotsuses seisab, et Marek Stell (52) esitles end ohvritele v\u00e4ljam\u00f5eldud Marek Lundbergina, kes on v\u00e4idetavalt Rootsi Kuningriigi ettev\u00f5tja Fredrik Lundbergi t\u00fctre Johanna Lundbergi elukaaslane ja laste isa ning kellel on head \u00e4risidemed Rootsi \u00e4rimaailmas.\nSellise kuvandi abil veenis ta ohvreid, et on edukas ettev\u00f5tja, kes v\u00f5ib aidata ka nende \u00e4ritegevust laiendada.\nStell pakkus v\u00e4ljam\u00f5eldud nime kasutades kannatanutele erinevaid t\u00f6\u00f6kohti, isikute registreerimist Rootsi migratsiooniametis, sponsorlepinguid lastelaagri korraldamiseks, v\u00f5imalusi \u00e4ritegevust arendada, saada osalust olemasolevates \u00e4ri\u00fchingutes, abi eluasemelaenu saamisel ja v\u00f5imalust korraldada heategevuslik n\u00e4itus. Lubaduste eest lasi Marek Stell korduvalt teha rahalisi \u00fclekandeid pangakontodele, mida ta kasutas.\nLeisi alevikus elav Stell tunnistas end augusti alguses peetud kohtuistungil k\u00f5igis s\u00fc\u00fcdistustes s\u00fc\u00fcdi ja palus ohvritelt andeks.\nKohtuistungil taotlesid prokur\u00f6r ja kaitsja, et\u00a0vangistus j\u00e4\u00e4ks t\u00e4ielikult tingimisi kohaldamata. Kohtunik otsustas siiski, et Stell peab kaks kuud vangis olema ja selle m\u00f5te seisneb \"eripreventiivses \u0161okiefektis, millega antakse isikule t\u00f5sine hoiatus tema edasise k\u00e4itumise suhtes\"."}
{"text":"Eesti Autoomanike Liit viis valitsusele automaksu vastu kogutud allkirjad ja s\u00fcmboolse k\u00fclakostiEesti Autoomanike Liidu juhatus andis t\u00e4na riigikogu esimehele \u201eEi automaksule!\u201c petitsiooni digiallkirjade s\u00fcmboolsel \u00fcleandmisel \u00fcle kollase vahtralehe ja k\u00e4igukanginupu.\nEAOL juhatuse liikme Simmo Saare s\u00f5nul s\u00fcmboliseerib kollane vahtraleht 77 442 allkirja j\u00f5udu ja praeguse koalitsiooni olemust. \u201eValitsus on veel v\u00e4rske, seega annab vahtraleht m\u00e4rku sellest, et rapsimise asemel on vaja m\u00f5elda ja aega v\u00f5tta. Samas viitab kollane v\u00e4rv selgelt sellele, et koalitsioon on kahe kolmandiku osas vana ehk koltunud \u2013 on ju nii peaministripartei kui sotsid valitsusvastutust jaganud ka eelmises valitsuses,\u201c \u00fctles Saar. Lisaks kannab kollane vahtraleht tugevat hoiatavat s\u00f5numit. \u201eSee peaministrierakonna v\u00e4rvi vahtraleht on kollane kaart \u2013 kui t\u00e4iendav automaks tuleb, saab selle tasuks olema valijatelt saadav punane kaart ehk 2027. aastal algav puhkus opositsioonis.\u201c\n\u00dcleantaval vanal k\u00e4igukastinupul on skeem nelja edaspidise ja \u00fche tagurdusk\u00e4iguga. \u201eRiigikogul on neli aastat ehk neli k\u00e4iku. Automaks on n\u00fc\u00fcd see osa, kus tuleb sisse l\u00fclitada tagurpidik\u00e4ik.\u201c\nEesti Autoomanike Liidu juhatus saabus Toompeale LaitseRallyParki kollektsiooni kuuluva Ford mudel T-ga, mida toodeti aastatel 1908-1927 ning mis on maailma esimene masstootmises olnud s\u00f5iduauto.\nEesti Autoomanike Liit esitas enda ettepaneku automaksu mitte kehtestada juba juuni l\u00f5pus peetud rahandusministeeriumi \u00fcmarlaual, t\u00e4naseks on mootors\u00f5idukimaksu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsust kritiseerinud mitmed erinevaid huvigruppe \u00fchendavad organisatsioonid.\nAugustini kogus EAOL automaksu vastu allkirju ka petitsioon.ee keskkonnas, kus koguti kokku 11 877 digiallkirja. Rahvaalgatus.ee keskkonnas koguti allkirju 31. augustini, kus kokku liitus petitsiooni 65 565 inimest. Digiallkirjad edastati riigikogule elektrooniliselt t\u00e4na hommikul.\nLisaks kutsub EAOL inimesi osalema 11. septembril kell 14 Toompeal peetavale automaksuvastasele meeleavaldusele, mille korraldajaks on Isamaa erakond."}
{"text":"EAOL andis riigikogule \u00fcle automaksu vastu kogutud allkirjadTALLINN, 8. september, BNS -\u00a0Eesti Autoomanike Liidu (EAOL) juhatus andis reedel riigikogu esimehele \u201eEi automaksule!\u201c petitsiooni digiallkirjade s\u00fcmboolsel \u00fcleandmisel \u00fcle kollase vahtralehe ja k\u00e4igukanginupu.\u00a0\nEAOL juhatuse liikme Simmo Saare s\u00f5nul s\u00fcmboliseerib kollane vahtraleht 77 442 allkirja j\u00f5udu ja praeguse koalitsiooni olemust. \u201eValitsus on veel v\u00e4rske, seega annab vahtraleht m\u00e4rku sellest, et rapsimise asemel on vaja m\u00f5elda ja aega v\u00f5tta. Samas viitab kollane v\u00e4rv selgelt sellele, et koalitsioon on kahe kolmandiku osas vana ehk koltunud \u2013 on ju nii peaministripartei kui sotsid valitsusvastutust jaganud ka eelmises valitsuses,\u201c \u00fctles Saar.\nLisaks kannab kollane vahtraleht tugevat hoiatavat s\u00f5numit. \u201eSee peaministrierakonna v\u00e4rvi vahtraleht on kollane kaart \u2013 kui t\u00e4iendav automaks tuleb, saab selle tasuks olema valijatelt saadav punane kaart ehk 2027. aastal algav puhkus opositsioonis,\" lisas Saar.\u00a0\n\u00dcleantaval vanal k\u00e4igukastinupul on skeem nelja edaspidise ja \u00fche tagurdusk\u00e4iguga. \u201eRiigikogul on neli aastat ehk neli k\u00e4iku. Automaks on n\u00fc\u00fcd see osa, kus tuleb sisse l\u00fclitada tagurpidik\u00e4ik,\" \u00fctles Saar.\u00a0\nEesti Autoomanike Liidu juhatus saabus Toompeale LaitseRallyParki kollektsiooni kuuluva Ford mudel T-ga, mida toodeti aastatel 1908-1927 ning mis on maailma esimene masstootmises olnud s\u00f5iduauto.\u00a0\nEesti Autoomanike Liit esitas enda ettepaneku automaksu mitte kehtestada juba juuni l\u00f5pus peetud rahandusministeeriumi \u00fcmarlaual, t\u00e4naseks on mootors\u00f5idukimaksu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsust kritiseerinud mitmed erinevaid huvigruppe \u00fchendavad organisatsioonid.\u00a0\nAugustini kogus EAOL automaksu vastu allkirju ka petitsioon.ee keskkonnas, kus koguti kokku 11 877 digiallkirja. Rahvaalgatus.ee keskkonnas koguti allkirju 31. augustini, kus kokku liitus petitsiooni 65 565 inimest. Digiallkirjad edastati riigikogule elektrooniliselt t\u00e4na hommikul.\u00a0\nLisaks kutsub EAOL inimesi osalema 11. septembril kell 14 Toompeal peetavale automaksuvastasele meeleavaldusele, mille korraldajaks on Isamaa erakond.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"EAOL andis riigikogule \u00fcle automaksu vastu kogutud allkirjadEesti Autoomanike Liidu juhatus andis t\u00e4na riigikogu esimehele \u201eEi automaksule!\u201d petitsiooni digiallkirjade s\u00fcmboolsel \u00fcleandmisel \u00fcle kollase vahtralehe ja k\u00e4igukanginupu.\nEAOL juhatuse liikme Simmo Saare s\u00f5nul s\u00fcmboliseerib kollane vahtraleht 77 442 allkirja j\u00f5udu ja praeguse koalitsiooni olemust. \u201eValitsus on veel v\u00e4rske, seega annab vahtraleht m\u00e4rku sellest, et rapsimise asemel on vaja m\u00f5elda ja aega v\u00f5tta. Samas viitab kollane v\u00e4rv selgelt sellele, et koalitsioon on kahe kolmandiku osas vana ehk koltunud \u2013 on ju nii peaministripartei kui sotsid valitsusvastutust jaganud ka eelmises valitsuses,\u201d \u00fctles Saar. Lisaks kannab kollane vahtraleht tugevat hoiatavat s\u00f5numit. \u201eSee peaministrierakonna v\u00e4rvi vahtraleht on kollane kaart \u2013 kui t\u00e4iendav automaks tuleb, saab selle tasuks olema valijatelt saadav punane kaart ehk 2027. aastal algav puhkus opositsioonis.\u201d\n\u00dcleantaval vanal k\u00e4igukastinupul on skeem nelja edaspidise ja \u00fche tagurdusk\u00e4iguga. \u201eRiigikogul on neli aastat ehk neli k\u00e4iku. Automaks on n\u00fc\u00fcd see osa, kus tuleb sisse l\u00fclitada tagurpidik\u00e4ik.\u201d\nEesti Autoomanike Liidu juhatus saabus Toompeale LaitseRallyParki kollektsiooni kuuluva Ford mudel T-ga, mida toodeti aastatel 1908-1927 ning mis on maailma esimene masstootmises olnud s\u00f5iduauto.\nEesti Autoomanike Liit esitas enda ettepaneku automaksu mitte kehtestada juba juuni l\u00f5pus peetud rahandusministeeriumi \u00fcmarlaual, t\u00e4naseks on mootors\u00f5idukimaksu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsust kritiseerinud mitmed erinevaid huvigruppe \u00fchendavad organisatsioonid.\nAugustini kogus EAOL automaksu vastu allkirju ka petitsioon.ee keskkonnas, kus koguti kokku 11 877 digiallkirja. Rahvaalgatus.ee keskkonnas koguti allkirju 31. augustini, kus kokku liitus petitsiooni 65 565 inimest. Digiallkirjad edastati riigikogule elektrooniliselt t\u00e4na hommikul.\nLisaks kutsub EAOL inimesi osalema 11. septembril kell 14 Toompeal peetavale automaksuvastasele meeleavaldusele, mille korraldajaks on Isamaa erakond."}
{"text":"EAOL andis riigikogule \u00fcle automaksu vastu kogutud allkirjadEesti Autoomanike Liidu juhatus andis t\u00e4na riigikogu esimehele \u201cEi automaksule!\u201d petitsiooni digiallkirjade s\u00fcmboolsel \u00fcleandmisel \u00fcle kollase vahtralehe ja k\u00e4igukanginupu.\nEesti Autoomanike Liidu juhatus saabus Toompeale LaitseRallyParki kollektsiooni kuuluva Ford Model T-ga. Maailma esimest massidele k\u00e4ttesaadavat s\u00f5iduautot toodeti aastatel 1908-1927.\nEAOL juhatuse liikme Simmo Saare s\u00f5nul s\u00fcmboliseerib kollane vahtraleht 77 442 allkirja j\u00f5udu ja praeguse koalitsiooni olemust. \u201cValitsus on veel v\u00e4rske, seega annab vahtraleht m\u00e4rku sellest, et rapsimise asemel on vaja m\u00f5elda ja aega v\u00f5tta. Samas viitab kollane v\u00e4rv selgelt sellele, et koalitsioon on kahe kolmandiku osas vana ehk koltunud \u2013 on ju nii peaministripartei kui sotsid valitsusvastutust jaganud ka eelmises valitsuses,\u201d \u00fctles Saar.\nLisaks kannab kollane vahtraleht tugevat hoiatavat s\u00f5numit. \u201cSee peaministrierakonna v\u00e4rvi vahtraleht on kollane kaart \u2013 kui t\u00e4iendav automaks tuleb, saab selle tasuks olema valijatelt saadav punane kaart ehk 2027. aastal algav puhkus opositsioonis.\u201d\n\u00dcleantaval vanal k\u00e4igukastinupul on skeem nelja edaspidise ja \u00fche tagurdusk\u00e4iguga. \u201cRiigikogul on neli aastat ehk neli k\u00e4iku. Automaks on n\u00fc\u00fcd see koht, kus tuleks sisse l\u00fclitada tagurpidik\u00e4ik.\u201d\nEesti Autoomanike Liit esitas enda ettepaneku automaksu mitte kehtestada juba juuni l\u00f5pus peetud rahandusministeeriumi \u00fcmarlaual, t\u00e4naseks on mootors\u00f5idukimaksu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsust kritiseerinud mitmed erinevaid huvigruppe \u00fchendavad organisatsioonid.\nAugustini kogus EAOL automaksu vastu allkirju ka petitsioon.ee keskkonnas, kus koguti kokku 11 877 digiallkirja. Rahvaalgatus.ee keskkonnas koguti allkirju 31. augustini, kus kokku allkirjastas petitsiooni 65 565 inimest. Digiallkirjad edastati riigikogule elektrooniliselt t\u00e4na hommikul.\nLisaks kutsub EAOL inimesi osalema 11. septembril kell 14 Toompeal Isamaa erakonna poolt korraldatavale automaksuvastasele meeleavaldusele.\nFoto: EAOL"}
{"text":"Sorainen kasvatas mullu pisut nii k\u00e4ivet kui kasumitTALLINN, 8. september, BNS \u2013 Advokaadib\u00fcroo Sorainen AS-i kontsern teenis mullu 20,1 miljonit eurot konsolideeritud m\u00fc\u00fcgitulu, 11,5 protsenti enam kui aasta varem, ning pea 5,7 miljonit eurot puhaskasumit, 3,2 protsenti enam kui 2021. aastal.\u00a0\nKontserni emaettev\u00f5te, Soraineni Eesti b\u00fcroo, teenis pea 14,6 miljonit eurot m\u00fc\u00fcgitulu, 1,5 protsenti enam kui aasta varem, selgub ettev\u00f5tte majandusaasta aruandest.\nValdav osa kontserni tulust, 17,5 miljonit eurot, teeniti \u00f5igusabi teenuste osutamisest. Eestis teenitud tulu ulatus 8,1 miljoni euroni, teistest Euroopa Liidu riikidest saadud tulu 8,8 miljoni euroni ja kolmandatest riikidest saadud tulu 3,2 miljoni euroni.\u00a0\n2022. aastal tutvustas Sorainen uute teenustena sanktsioonide j\u00e4rgimise ja Ukraina erakorralise abi ning avas riigikaitse \u00e4rivaldkonna. Kasvava turu vajadusi arvestades pakub ettev\u00f5te juriidilist n\u00f5ustamist nii kaitset\u00f6\u00f6stusele kui ka riigiasutustele.\nSuurematest tehingutest n\u00f5ustas ettev\u00f5te transpordiplatvormi Bolt Baltikumi ajaloo suurimas rahastamisvoorus, kust ettev\u00f5te kaasas 709 miljonit dollarit. Samuti n\u00f5ustas Sorainen tehnoloogiaettev\u00f5tet Veriff 100 miljoni dollari ning elektritootjat Sunly ligi 200 miljoni kaasamisel.\nLisaks n\u00f5ustas ettev\u00f5te Rail Baltic Estoniat \u00dclemiste terminali riigihanke alusdokumentide koostamisel, mille p\u00f5hjal kuulutati v\u00e4lja Eesti l\u00e4bi aegade mahukaim ehitushange Rail Baltica \u00dclemiste \u00fchisterminali ja l\u00e4hiala ehitamiseks. M\u00f6\u00f6dunud aastal anal\u00fc\u00fcsis Sorainen ka e- kaubanduse liidu palvel seda, kuidas tulla toime v\u00e4lismaiste e-poodide k\u00e4ibemaksustamise mittevastavustest tuleneva m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse, ligi 145 miljoni euro suuruse, maksukahjumiga Eestis.\n2022. aasta oktoobris tutvustas ennast avalikkusele Soraineni rahvusvahelistele turgudele suunatud spin-off \u2013 \u00f5igusteenuste haldamise platvorm Crespect.\nTaandatuna t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajale t\u00f6\u00f6tas Soraineni Eesti kontoris mullu 82 inimest, viie v\u00f5rra enam kui aasta varem, kelle t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud kokku kasvasid aastaga ligi 100 000 euro v\u00f5rra 4,4 miljoni euroni. Eesti kontoriga liitus 2022. aastal 22 t\u00f6\u00f6tajat, neist 13 juristi v\u00f5i advokaati.\nKoos emaettev\u00f5tjaga moodustasid mullu kontserni ASLO Konsultatsioonid O\u00dc, Crespect O\u00dc, Crespect Investors Syndicate O\u00dc, UAB Slov Services, SIA Slor, Sloh OY ning Valgevenes registreeritud IOOO Sorainen i Partnery.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Proovip\u00e4eval olnud kuller korraldas omaalgatusliku k\u00fctuseralliVaremalt\u200b\u00a0\u00fchel korral kriminaalkorras s\u00fc\u00fcdi tunnistatud\u00a0\u0112riks sai Viru maakohtu Narva kohtumajas taas karistada. Aprillis Saksamaal kinnipeetud 30-aastasele mehele heideti seekord ette varastamist, kelmust ja arvutikelmust.\u00a0\u0112riksit karistati kahe ja poole aastase vangistusega, millest koheselt tuleb kanda kuus kuud.\n\u0112riks pani ennast t\u00e4navu m\u00e4rtsis proovile kullerina. Mehele usaldati proovip\u00e4evaks MAN TGE kaubik, millega tuli kaupa laiali vedada. Esimesel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval pandi\u00a0\u0112riksile kaardilugejaks kaasa ka kullerfirma t\u00f6\u00f6taja, kuid nagu selgub, ei aidanud see ettev\u00f5ttel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju \u00e4ra hoida.\nTeadmata ajahetkel n\u00e4ppas\u00a0\u0112riks kaubiku kindalaekast ettev\u00f5ttele kuuluva k\u00fctusekaardi ja asus seej\u00e4rel vilkalt Harjumaal olevaid tanklaid k\u00fclastama. J\u00e4rgneva 26 tunniga tegi mees 34 tanklak\u00fclastust, mille k\u00e4igus pumpas v\u00e4lja pea 3500 liitrit diislik\u00fctust. Ettev\u00f5ttele tekkis k\u00fctuserallist \u00fcle 6000 euro suurune kahju.\nTeadaolevalt tegutses\u00a0\u0112riks mullu aasta alguses ehitussektoris. Mees tegi remontt\u00f6id ja k\u00fcsis t\u00f6\u00f6andjalt\u00a0keraamiliste plaatide ostuks ning t\u00f6\u00f6tasuna ettemaksuks kokku 600 eurot. Nagu ehitusettev\u00f5tjale hiljem selgus, siis mees kadus koos rahaga ja seinaplaatidest polnud kuulda kippu ega k\u00f5ppu.\u00a0\u0112riks pani taolise teoga toime kelmuse ja see polnud tema ainsaks kuriteoks ehitusmaastikul. Nimelt\u00a0omastas\u00a0\u0112riks pea 800 euro eest ehitusmaterjale ja \u00fcle 400 euro eest ehitust\u00f6\u00f6riistu.\n\u0112riksile m\u00e4\u00e4rati varastamise, kelmuse ja arvutikelmuse eest karistuseks kahe ja poole aastane vangistus, millest koheselt tuleb kanda kuus kuud. Mehele m\u00e4\u00e4rati kolme aasta pikkune katseaeg.\nLisaks tekitatud kahju h\u00fcvitamisele peab\u00a0\u0112riks menetluskuludena v\u00e4lja k\u00e4ima \u00fcle 1800 euro.\n"}
{"text":"K\u00fctusehinnad liikusid n\u00e4dala jooksul Baltikumis erisuunaliseltTALLINN, 8. september, BNS \u2013 Circle K reedesest Balti riikide pealinnade hinnav\u00f5rdlusest selgub, et eelmise n\u00e4dalaga v\u00f5rreldes liikusid k\u00fctusehinnad Balti pealinnades erisuunaliselt \u2013 Tallinnas hinnad erakorralise kampaania t\u00f5ttu langesid, Vilniuses k\u00fctusehinnad t\u00f5usid, Riias p\u00fcsisid aga muutumatuna.\nReedel hommikul teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja Terminal, et langetab oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\u00a0\nKampaaniaga soovib Terminal juhtida t\u00e4helepanu mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on ettev\u00f5tte s\u00f5nul muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva pettusega. Nimelt teatasid keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nTerminali algatatud kampaaniaga l\u00e4ksid kaasa ka Circle K ja Olerex, mist\u00f5ttu maksis reede s\u00fcda\u00f6\u00f6ni enamikes Tallinna tanklates 95 miles bensiin ja diislik\u00fctus 1,599 eurot ning 98 miles 1,649 eurot. Ilma erakorralise aktsioonita oleksid k\u00fctusehinnad Tallinnas p\u00fcsinud n\u00e4dalav\u00f5rdluses t\u00f5en\u00e4oliselt muutumatuna.\nKa Riias p\u00fcsisid k\u00f5ik k\u00fctusehinnad m\u00f6\u00f6dunud reedesel tasemel, Vilniuses aga t\u00f5usid 1 sendi v\u00f5rra.\n95 miles bensiini reaalne hind oli reedel Eesti pealinnas 1,799 eurot, 5,5 senti rohkem kui Riias ja 17,5 senti rohkem kui Vilniuses. 98 miles plus bensiini hind ilma erakorralise langetuseta oleks Tallinnas olnud 1,849 eurot ehk 6,5 sendi v\u00f5rra rohkem kui Riias ja 12,6 senti rohkem kui Vilniuses.\nDiislik\u00fctuse reaalne hind Tallinnas oli 1,679 eurot ehk 1,5 senti rohkem kui Riias ja 15,5 senti rohkem kui Vilniuses.\nHinnav\u00f5rdlus on informatiivne. K\u00fctusehinnad v\u00f5ivad tanklati erineda. Tabelis on v\u00e4lja toodud hinnad, mis kehtiksid reedel ilma erakorralise kampaaniata.\nGet as Excel spreadsheet"}
{"text":"K\u00fctusehinnad liikusid n\u00e4dala jooksul Baltikumis erisuunaliseltTALLINN, 8. september, BNS \u2013 Circle K reedesest Balti riikide pealinnade hinnav\u00f5rdlusest selgub, et eelmise n\u00e4dalaga v\u00f5rreldes liikusid k\u00fctusehinnad Balti pealinnades erisuunaliselt \u2013 Tallinnas hinnad erakorralise kampaania t\u00f5ttu langesid, Vilniuses k\u00fctusehinnad t\u00f5usid, Riias p\u00fcsisid aga muutumatuna.\nReedel hommikul teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja Terminal, et langetab oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\u00a0\nKampaaniaga soovib Terminal juhtida t\u00e4helepanu mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on ettev\u00f5tte s\u00f5nul muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva pettusega. Nimelt teatasid keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nTerminali algatatud kampaaniaga l\u00e4ksid kaasa ka Circle K ja Olerex, mist\u00f5ttu maksis reede s\u00fcda\u00f6\u00f6ni enamikes Tallinna tanklates 95 miles bensiin ja diislik\u00fctus 1,599 eurot ning 98 miles 1,649 eurot. Ilma erakorralise aktsioonita oleksid k\u00fctusehinnad Tallinnas p\u00fcsinud n\u00e4dalav\u00f5rdluses t\u00f5en\u00e4oliselt muutumatuna.\nKa Riias p\u00fcsisid k\u00f5ik k\u00fctusehinnad m\u00f6\u00f6dunud reedesel tasemel, Vilniuses aga t\u00f5usid 1 sendi v\u00f5rra.\n95 miles bensiini reaalne hind oli reedel Eesti pealinnas 1,799 eurot, 5,5 senti rohkem kui Riias ja 17,5 senti rohkem kui Vilniuses. 98 miles plus bensiini hind ilma erakorralise langetuseta oleks Tallinnas olnud 1,849 eurot ehk 6,5 sendi v\u00f5rra rohkem kui Riias ja 12,6 senti rohkem kui Vilniuses.\nDiislik\u00fctuse reaalne hind Tallinnas oli 1,679 eurot ehk 1,5 senti rohkem kui Riias ja 15,5 senti rohkem kui Vilniuses.\nHinnav\u00f5rdlus on informatiivne. K\u00fctusehinnad v\u00f5ivad tanklati erineda. Tabelis on v\u00e4lja toodud hinnad, mis kehtiksid reedel ilma erakorralise kampaaniata.\nGet as Excel spreadsheet"}
{"text":"K\u00fctusehinnad liikusid n\u00e4dala jooksul Baltikumis erisuunaliseltTALLINN, 8. september, BNS \u2013 Circle K reedesest Balti riikide pealinnade hinnav\u00f5rdlusest selgub, et eelmise n\u00e4dalaga v\u00f5rreldes liikusid k\u00fctusehinnad Balti pealinnades erisuunaliselt \u2013 Tallinnas hinnad erakorralise kampaania t\u00f5ttu langesid, Vilniuses k\u00fctusehinnad t\u00f5usid, Riias p\u00fcsisid aga muutumatuna.\nReedel hommikul teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja Terminal, et langetab oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\u00a0\nKampaaniaga soovib Terminal juhtida t\u00e4helepanu mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on ettev\u00f5tte s\u00f5nul muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva pettusega. Nimelt teatasid keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nTerminali algatatud kampaaniaga l\u00e4ksid kaasa ka Circle K ja Olerex, mist\u00f5ttu maksis reede s\u00fcda\u00f6\u00f6ni enamikes Tallinna tanklates 95 miles bensiin ja diislik\u00fctus 1,599 eurot ning 98 miles 1,649 eurot. Ilma erakorralise aktsioonita oleksid k\u00fctusehinnad Tallinnas p\u00fcsinud n\u00e4dalav\u00f5rdluses t\u00f5en\u00e4oliselt muutumatuna.\nKa Riias p\u00fcsisid k\u00f5ik k\u00fctusehinnad m\u00f6\u00f6dunud reedesel tasemel, Vilniuses aga t\u00f5usid 1 sendi v\u00f5rra.\n95 miles bensiini reaalne hind oli reedel Eesti pealinnas 1,799 eurot, 5,5 senti rohkem kui Riias ja 17,5 senti rohkem kui Vilniuses. 98 miles plus bensiini hind ilma erakorralise langetuseta oleks Tallinnas olnud 1,849 eurot ehk 6,5 sendi v\u00f5rra rohkem kui Riias ja 12,6 senti rohkem kui Vilniuses.\nDiislik\u00fctuse reaalne hind Tallinnas oli 1,679 eurot ehk 1,5 senti rohkem kui Riias ja 15,5 senti rohkem kui Vilniuses.\nHinnav\u00f5rdlus on informatiivne. K\u00fctusehinnad v\u00f5ivad tanklati erineda. Tabelis on v\u00e4lja toodud hinnad, mis kehtiksid reedel ilma erakorralise kampaaniata.\nGet as Excel spreadsheet"}
{"text":"K\u00fclli Taro: ka teadmatusest tekkinud skandaalid \u00f5\u00f5nestavad usaldust   K\u00f5rgete ametikandjate t\u00e4helepanu juhtimine v\u00f5imalikule huvide konfliktile v\u00f5i muul viisil eetiliselt k\u00fcsitavatele olukordadele on parim viis skandaale \u00e4ra hoida, sest ka teadmatusest tekkinud skandaalid \u00f5\u00f5nestavad usaldust ja \u00fchiskondlikku sidusust, nendib K\u00fclli Taro Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.   Peaministri abikaasa \u00e4ritegevusest t\u00f5ukunud skandaal t\u00f5i t\u00e4helepanu keskmesse k\u00fcsimuse, kas peaminister peaks olema teadlik oma pereliikmete majandustegevusest. Eluliselt on t\u00e4iesti usutav, et toimekad ja iseseisvad t\u00e4iskasvanud inimesed ei ole kursis oma kaaslaste k\u00f5igi tegemistega. Ent korruptsioonivastane seadus ja rahvusvaheline korruptsiooni ennetuse hea tava tegelikult eeldavad, et k\u00f5rged ametiisikud on informeeritud oma pereliikmete majanduslikest ja muudest huvidest. Korruptsioonivastane seadus kohustab k\u00f5iki ametiisikuid hoiduma toimingitest v\u00f5i otsustest, mis puudutavad temaga seotud isikute huve. Vastasel juhul rikutakse toimingupiirangut. Aga sellistest otsustest ja toimingutest hoidumine ei ole v\u00f5imalik, kui ametiisik ei tea endaga seotud isikute majanduslikke ja muid huvisid. Seadus esitab ka n\u00f5ude, et kindlaks m\u00e4\u00e4ratud ametiisikud, sealhulgas valitsuse liikmed peavad t\u00e4itma huvide deklaratsiooni. Seega ei ole majanduslike huvide avaldamine peaministri valik, vaid seaduslik kohustus. Deklaratsioonis k\u00fcsitakse \u00fcsna detailselt andmeid isiku vara, k\u00f5rvaltegevuste, antud ja v\u00f5etud laenude ja muude kohustuste, saadud tulu v\u00f5i soodustuste kohta. Muu hulgas tuleb deklareerida ka l\u00e4hedaste isikute nimi, isikukood v\u00f5i s\u00fcnniaeg. L\u00e4hedasteks isikuteks loetakse abikaasat, vanemaid, lapsi ja nende j\u00e4rglaseid ning isikuid, keda seob deklarandiga \u00fchine majapidamine. Kirja tuleb panna ka abieluvaralepingu number. Muid andmeid l\u00e4hedaste kohta \u00fcles andma ei pea. Kuigi huvide deklaratsioon on \u00fcldiselt avalik, siis l\u00e4hedaste isikuandmeid ning abieluvaralepingu andmeid ei avaldata. Euroopa N\u00f5ukogu korruptsioonivastase riikide \u00fchenduse GRECO \u00fcldine soovitus on olnud laiendada huvide deklaratsiooni esitamist ka ministri abikaasale v\u00f5i elukaaslasele ja temast s\u00f5ltuvatele pereliikmetele. Vastava info avalikustamine poleks seejuures n\u00f5utav. Sellise soovituse tegi GRECO kaalumiseks ka Eestile 2018. aastal toimunud viiendas hindamisvoorus. Tegelikult juba 2005. aastal sisaldus Justiitsministeeriumi tehtud anal\u00fc\u00fcsis ettepanek lisada deklaratsiooni info alaealise lapse nimele deklareeritud vara ja elukaaslaste \u00fchiskasutuses oleva vara kohta ning l\u00e4hedaste osalused \u00e4ri\u00fchingutes. Eesti ei ole pereliikmete huvide deklareerimise soovitust ellu viinud. Minagi olen veendunud, et t\u00e4iendavat aruandluskohustust meil kehtestada poleks m\u00f5tet. Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eestis vajalikud andmed nagunii kas avalikult v\u00e4ga lihtsalt k\u00e4ttesaadavad, n\u00e4iteks \u00e4riregistrist ja kinnistusraamatust, v\u00f5i on vajalik info olemas muudes riigi andmebaasides, kasv\u00f5i maksudeklaratsioonides. Mitmetest riikides siiski kogutakse ning isegi avaldatakse ka ministrite pereliikmete kohta deklareeritud info. Nii n\u00e4iteks v\u00f5ib iga\u00fcks Briti valitsuse kodulehelt lugeda, et peaminister Rishi Sunaki abikaasa on riskikapitali investor, talle kuulub \u00fcks investeerimisettev\u00f5te ning mitmed osalused teistes ettev\u00f5tetes.\"Seega eeldatakse, et p\u00f5hjalikult on l\u00e4bi m\u00f5eldud, kas n\u00e4iteks abikaasa ettev\u00f5tmised v\u00f5ivad kuidagi m\u00f5jutada ministri poliitilist tegevust.\"Ministrite pereliikmete kohta saab teada nende t\u00f6\u00f6kohad, \u00fchiskondlikud ametid, seotuse heategevusorganisatsioonidega. Spetsiifiliselt on \u00e4ra m\u00e4rgitud, kui m\u00f5ne ministri pereliikme tegevusel on puutumus ministri vastutusalaga v\u00f5i piirkonnaga, kus minister on kandideerinud. Seega eeldatakse, et p\u00f5hjalikult on l\u00e4bi m\u00f5eldud, kas n\u00e4iteks abikaasa ettev\u00f5tmised v\u00f5ivad kuidagi m\u00f5jutada ministri poliitilist tegevust. Huvide deklareerimise ja avalikustamise eesm\u00e4rk ei ole olnud rahuldada inimeste uudishimu k\u00f5rgete ametikandjate eraelu vastu v\u00f5i korraldada parlamendi komisjonis piinlikke etendusi. Esmane eesm\u00e4rk huvide deklareerimisel on see, et inimene ise teadvustab v\u00f5imalikud huvide konflikti olukorrad ning saab teadlikult teha seaduslikke ning eetilisi valikuid. Samuti annab see t\u00f6\u00f6andjale v\u00f5imaluse t\u00e4ita kohustust korraldada t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid selliselt, et ka n\u00e4ilist huvide konflikti ei tekiks. Ehk m\u00e4letate veel kevadist juhtumit, kus platvormide maksustamise teemal k\u00f5neisikuks olnud asekantsler unustas deklareerida oma Bolti optsioonid. Sel juhtumil oli k\u00fcll t\u00f6\u00f6andja seostest teadlik, kuid alati ei pruugi see info muul viisil v\u00e4lja tulla. Huvide deklareerimisel on ka kontrollifunktsioon oluline, kuid siiski teisej\u00e4rguline, sest enamus deklaratsioonis k\u00fcsitud andmetest on riigil samuti nagunii teada. Seega pereliikmete huvide deklareerimisest loobumisel oleme Eestis igati m\u00f5istlikult v\u00e4ltinud topeltaruandlust, kuid sellega seonduvalt on \u00fchtlasi \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud ka nende huvide formaalne teadvustamise etapp. K\u00f5rgete ametikandjate t\u00e4helepanu juhtimine v\u00f5imalikule huvide konfliktile v\u00f5i muul viisil eetiliselt k\u00fcsitavatele olukordadele on parim viis skandaale \u00e4ra hoida. Sest ka teadmatusest tekkinud skandaalid \u00f5\u00f5nestavad usaldust ja \u00fchiskondlikku sidusust. K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt.  ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email\u00a0protected]. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel. \u00a0     \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Olerex: Terminal tegeleb laiaulatusliku laimamisegaK\u00fctusem\u00fc\u00fcja Olerex teatas \u00fchismeedias, et konkurent Terminal Oil\u00a0on alustanud nende vastu laiaulatuslikku laimukampaaniat.\u00abTerminal on ulatuslikku laimukampaaniat Olerexi vastu, oma majandustulemuste ergutamiseks, initsieerinud juba pikemat aega. V\u00f5ime kinnitada, et Olerex on oma tegevuses k\u00e4itunud ausalt. Tegemist on Terminali turunduskampaaniaga, mis kahjuks on \u00fcles ehitatud Olerexi laimamisele,\u00bb kommenteeris Eesti suurim k\u00fctusem\u00fc\u00fcja.\nTerminal Oil\u00a0andis t\u00e4na hommikul teada, et alustab\u00a0Eesti k\u00fctuseturul toimuva vastu protestiaktsiooni, langetades p\u00e4eva l\u00f5puni mootoribensiin 95 ja 98\u00a0hinda 20 senti ning diislik\u00fctuse hinda 8 senti. Ettev\u00f5te s\u00f5nul on kampaania eesm\u00e4rk anda\u00a0tormihoiatus mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva \u00abajalooliselt suurima pettusega\u00bb.\u00a0\n\u00abTerminal on aktiivselt seisnud Eesti k\u00fctuseturul ausa konkurentsi eest ning on kindlal seisukohal, et \u00fche turuosalise biokohustusest k\u00f5rvale hiilimine ja sellega kaasnev l\u00e4bi aegade suurim pettus Eesti k\u00fctuseturul kahjustab kogu riigi k\u00fctuseturu mainet ning j\u00e4tkusuutlikku tegutsemisviisi,\u00bb s\u00f5nas ettev\u00f5tte pressiteates.\nKuigi pressiteates nimeliselt Olerexi ei mainitud, viidati \u00ab\u00fche turuosalise tegevuses\u00bb selgelt viimasele, kelle osas on praegu k\u00e4imas kriminaalmenetlus. Prokuratuur ja Keskkonnaamet on alustanud uurimist, kas Olerex on esitanud Maksu- ja Tolliametile teadlikult valeandmeid, et vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\u00a0\nOlerex l\u00fckkas v\u00e4ited v\u00f5imalikust pettusest t\u00e4na taas \u00fcmber. \u00abV\u00f5ime kinnitada, et Olerex on oma tegevuses k\u00e4itunud ausalt. Oleme 2022. aastal ja 2023. aastal konkreetselt biokohustuse t\u00e4itmiseks teinud k\u00fcmnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid v\u00e4ljamakseid. Jutud pettuse abil konkurentsieelise saavutamisest on 100% pahatahtlik laim. Olerexi konkurentsieelis tuleb Eesti \u00fchest efektiivseimast tarneahelast, logistikast ja lojaalsetest p\u00fcsiklientidest,\u00bb vastas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja kahtlustustele."}
{"text":"Kui kaua see v\u00f5ib kesta?ArvamusArusaadavalt ei meeldi peaministrile ja Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele vastata p\u00e4evast p\u00e4eva korduvale k\u00fcsimusele, kas ta kavatseb ametist tagasi astuda. Selle ilmselgelt h\u00e4iriva ebameeldivuse k\u00f5rval oleks ajakirjanikul nagu mina imelik kurta, et erinevad inimesed k\u00fcsivad iga p\u00e4ev, kui kaua peaministri tagasiastumiseni v\u00f5ib aega minna.\u00d5iget vastust ju ei tea, aga kogemuse p\u00f5hjal oleks korrektne \u00f6elda, et v\u00f5ib minna kaua.2012. aasta 22. mail ilmus Postimehes toonase Reformierakonna liikme Silver Meikari artikkel \"Erakondade rahastamisest. Ausalt\", milles ta tunnistas, et on annetanud erakonna kassasse raha, mis ei ole olnud tema oma ja mille p\u00e4ritolu ta ei teadnud, ning viitas, et seda on teinud ka mitmed teised reformierakondlased. \"Selle raha andis mulle \u00fcmbrikus Kalev Lillo, kes tollal t\u00f6\u00f6tas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekret\u00e4r Kristen Michal ja k\u00fcsis, kas olen n\u00f5us erakonda toetama,\" kirjutas Meikar detailseid summasid \u00e4ra tuues.Riigiprokuratuur alustas samal p\u00e4eval Meikari v\u00e4idete kontrollimiseks kriminaalmenetlust. Kohe hakkas avalikkuse ette j\u00f5udma teisi kinnitusi samasuguse skeemi kasutamisest.Kristen Michal ja Rain Rosimannus p\u00f5genesid Delfi kaamera eest. Reformierakonna aseesimees J\u00fcrgen Ligi nimetas Meikari avaldust julgeolekuohuks. Justiitsministri ametis olnud Michal ja peaminister Andrus Ansip tagasi ei astunud. Ajakirjanikud k\u00fcsisid p\u00e4evast p\u00e4eva Reformierakonna poliitikute ning nende koalitsioonipartneri Isamaa k\u00e4est samu k\u00fcsimusi. Tekkis konstruktsioon stiilis \"52. mai\", mis t\u00e4histas l\u00f5pmatuna n\u00e4ivasse skandaali kinni j\u00e4\u00e4mist. Juuli l\u00f5puks t\u00f5usis Reformierakonna toetus poolteise aasta k\u00f5rgeimale tasemele. Alles augusti l\u00f5pus hakkas see langema.Tuleb ju tuttav ette? Millal siis Michal tagasi astus? Kas see annab meile aastal 2023 mingi indikatsiooni?Aega l\u00e4ks j\u00f5uludeni ja kogu selle aja kees kriis avalikkuse ees t\u00f5usvas joones edasi. Enne Michali lahkumist j\u00f5udis prokuratuur l\u00f5petada algatatud kriminaalasja, kuid avalikustas enneolematu, lausa jutustuse m\u00f5\u00f5tu m\u00e4\u00e4ruse, kus riigiprokur\u00f6r Heili Sepp selgitas, et kogutud t\u00f5endid ei v\u00f5imalda s\u00fc\u00fcdistust esitada, kuid ei k\u00f5rvalda ka kahtlust, et kahtlustatavad siiski panid toime kuriteod. Palju pilkamist tekitasid uurimise k\u00e4igus \u00fcle kuulatud reformierakondlaste eluliselt mitteusutavad selgitused selle kohta, kust nad sularaha said: kes v\u00f5ttis kapist, kes k\u00fcsis \u00e4mmalt.Pahameel paisus. Toimusid meeleavaldused. Reformierakonna parlamendisaadik Kaja Kallas avaldas blogipostituse, kus kirjutas: \"Ometi, kui ma loen avaldatud uurimisprotokolle, siis kaldub mu arvamus pigem \u00fchele poole. Ja paraku see ei toeta erakonna poolt valdavalt esitatud seisukohta.\" Kallas kutsus erakonda v\u00f5tma poliitilist vastutust ja \u00fctles, et prokuratuuri protokolle lugedes ei j\u00e4\u00e4nud talle muljet, \"et oleks r\u00e4\u00e4gitud t\u00f5tt\". Just selle peale \u00fctles J\u00fcrgen Ligi kuulsa lause, et Kallasel on vaid \"kaunid suured silmad koosolekutel ikkagi kinnise suu kohal\".Muide, Reformierakonna juhatuse liige Valdo Randpere \u00fctles ligikaudu samal ajal, et \u00fchiskonnas on \"\u00fcks grupp, kes on v\u00e4ga h\u00e4\u00e4lekas, v\u00e4ga h\u00e4sti suudab meedias ennast kuuldavaks teha\", ning need inimesed on \u00fcles ehitanud \u00f5hkkonna, kus nendel on t\u00f5e monopol. Isegi \u00fcllatav, kuidas ajalugu end kordab, eks ju?Aega l\u00e4ks kuus kuud. Loomulikult v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd minna rohkem aega, sest Reformierakonnal on parlamendis lausa 37 kohta, v\u00f5rreldes 33 kohaga 2011. aasta valimiste j\u00e4rel. Aga v\u00f5ib minna v\u00e4hem, kuna Reformierakonna-sisene d\u00fcnaamika on Ansipi valitsemisajaga v\u00f5rreldes teistsugune.Erinev on ka see, et isegi rahastamisskandaaliga v\u00f5rreldes on praegune kriis lihtne ja selge. Peamine k\u00fcsimus on: kuidas sai Eesti nimel maailmas Venemaa suhtes kompromissitut moraalset hoiakut ehitanud peaministri abikaasa s\u00f5ja ajal, poolteist aastat, tegutseda \u00e4ris, mille tulud tulid s\u00f5da pidavalt Venemaalt? See k\u00fcsimus ei ole vastust saanud, vastupidi \u2212 peaminister on k\u00fcsijaid ja opositsioonierakondi r\u00fcnnanud, s\u00fc\u00fcdistanud presidenti kiusamises ning korduvalt \u00f6elnud, et ei saa aru, milles teda s\u00fc\u00fcdistatakse.\"Vastust ei ole saanud peamine k\u00fcsimus, kuidas sai Eesti nimel maailmas Venemaa suhtes kompromissitut moraalset hoiakut ehitanud peaministri abikaasa s\u00f5ja ajal, poolteist aastat, tegutseda \u00e4ris, mille tulud tulid s\u00f5da pidavalt Venemaalt.\"Kaja Kallas korruptsioonivastase komisjoni istungil riigikogus. TAIRO LUTTERR   SCANPIXANVAR SAMOST, AJAKIRJANIK"}
{"text":"Kust otsast k\u00fcberturvalisusega pihta hakata?K\u00fcberturvalisusest ei saa \u00fcle ega \u00fcmber keegi. Aina levinumaks muutunud k\u00fcberr\u00fcnnakud ja petuskeemid on pannud ettev\u00f5tteid m\u00f5istma, millega riskitakse, kui turvateemadele piisavalt t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6rata. Elisa infoturbejuht Mai Kraft r\u00f5hutab, et ohu tunnetamisest \u00fcksi ei piisa \u2013 turvalisuse tagamiseks on tarvis teha reaalseid samme, kuid milliseid k\u00f5igepealt?\u00ab\u00dcks asi on k\u00fcberturvalisuse olulisuse m\u00f5istmine nii-\u00f6elda paberil. See ongi esimene samm \u00f5igete meetmete rakendamise poole, kuid sellest \u00fckski ei piisa. Oleme t\u00e4na seal, kus l\u00f5ua s\u00fcgamine ja nentimine, et on pahasti pole enam lihtsalt piisav. Vahet pole, kas tegu on suure v\u00f5i v\u00e4ikse firmaga, turvalisust aitavad tagada vaid reaalsed sammud, l\u00e4bim\u00f5eldud l\u00e4henemine ja p\u00e4riselt m\u00f5istmine, mis on see, millega m\u00f5ne olulise tegevuse tegemata j\u00e4tmisel riskitakse,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.Kuigi k\u00fcberturbe teemadele saab l\u00e4heneda kitsamalt ja laiemalt, on Krafti s\u00f5nul m\u00f5ned sammud siiski universaalsed. Kuigi turvalisus pole asi iseeneses\u00a0ega midagi, mis saaks kunagi olla l\u00f5puni h\u00e4sti, aitavad l\u00e4bim\u00f5eldud l\u00e4henemised ja \u00f5iged sammud riske v\u00e4hendada.Millest alustada?\n\nKrafti s\u00f5nul tasub k\u00fcberturvalisusega alustada k\u00f5ige lihtsamatest sammudest \u2013 viia end valdkonnaga kurssi ja tagada, et ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajaskond m\u00f5istab v\u00e4hemalt peamisi k\u00fcberh\u00fcgieeni p\u00f5him\u00f5tteid.See t\u00e4hendab, et kasutada tuleb turvalisi paroole ja kaheastmelist autentimist, tuleb m\u00f5ista erinevate levinud petuskeemide ja r\u00fcnnakute olemust ning peab tajuma, et ohud varitsevad igal nurgal.Selle k\u00f5rval tuleks hakata ka kohe \u00fcles ehitama reaalseid kaitsem\u00fc\u00fcre.\u00abKindlasti on kaitsem\u00fc\u00fcriks paroolipoliitika, mis ei luba epostkastile liiga lihtsalt parooli panna, aga enamasti sellest \u00fcksi j\u00e4\u00e4b v\u00e4heseks. Ettev\u00f5tet ja selle t\u00f6\u00f6tajaid peaks kaitsma tulem\u00fc\u00fcr ja viiruset\u00f5rjelahendused, v\u00f5imalusel peaks lubama ligip\u00e4\u00e4su ettev\u00f5tte v\u00f5rgule vaid kontorist v\u00f5i l\u00e4bi VPNi ning tasub meeles pidada, et mida rangemalt on kontrollitud see, mida t\u00f6\u00f6seadmetega teha saab, seda v\u00e4iksem on risk alla laadida kahtlast tarkvara v\u00f5i k\u00fclastada viirustest kubisevaid veebilehti,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.Turvauuendusi ei pakuta lihtsalt niisama\n\nOlulisel kohal on see, et ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6s kasutatakse usaldusv\u00e4\u00e4rseid seadmeid ning tarkvara, mis oleks ajakohane. T\u00e4htis on valida nii igap\u00e4evasteks t\u00f6\u00f6vahenditeks kui ka n\u00e4iteks kontori turvakaamerateks tuntud ja kahtlase taustata tootjate tooteid, mille k\u00f5rval tuleb teha kindlaks, et neis seadmetes kasutatakse k\u00f5igi viimaste turvaparandustega tarkvara.\u00abTurvauuendusi ei pakuta niisama nalja p\u00e4rast \u2013 kui juba uuendus tuleb, v\u00f5ib olla \u00fcsna kindel, et mingi hulk pahalasi on saanud j\u00e4lile vanas versioonis pesitsenud n\u00f5rkustele ning nad on valmis neid \u00e4ra kasutama,\u00bb lausus infoturbejuht.Eelneva k\u00f5rval aitab turvalisust tagada ka valmisolek k\u00f5ige hullemaks \u2013 siin on esikohal varundamine ja \u00e4rikriitilisest digivarast varukoopiate omamine.\u00abKui peaks juhtuma k\u00f5ige hullem ja muud kaitsem\u00fc\u00fcrid joostakse maha, on just varukoopiad need, mis aitavad kriitilise r\u00fcnnaku \u00fcle elada. N\u00e4iteks ettev\u00f5tte failide kallale p\u00e4\u00e4senud kr\u00fcpto-lunavara v\u00f5ib lunaraha maksmisest keeldumise korral ettev\u00f5tte l\u00f5plikult h\u00e4vitada. Varukoopiad on need, mille abil nakatunud s\u00fcsteemid uuesti \u00fcles ehitada ja mis aitavad edukat r\u00fcnnakut kasutada kui \u00f5ppetundi, mitte peielauana,\u00bb lausus Kraft.K\u00f5ige eelneva taustal on kriitiliselt olulisel kohal ka t\u00f6\u00f6tajate pidev ja asjatundlik koolitamine. Erinevate uuringute kohaselt on kuni 95 protsendi edukate r\u00fcnnakute taga inimlikud eksimused, mist\u00f5ttu on lihtne teadlikkuse t\u00f5stmine \u00fcks parimaid viise oma ettev\u00f5tte ja t\u00f6\u00f6tajate kaitsmiseks.\u00abT\u00e4na on eesrindel iga ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja, mitte IT- ja arvutiasjadega tegelevad spetsialistid. T\u00f6\u00f6tajad peavad ohte hoomama ja teadma, kuidas turvaliselt talitada,\u00bb \u00fctles ta."}
{"text":"Kontserdi eest saamata j\u00e4\u00e4nud tasu laekus, ent lahkarvamused j\u00e4tkuvadLigi aasta aega ootasid kitarrist Paul Neitsov ja Tartu Kontsertkorraldus O\u00dc Soome esinemise eest tasu. Neitsovi \u00fcle lahe esinema kutsunud\u00a0Raul Kajak v\u00e4idab aga, et muusik esines vaid 15 minutit ja ettemaksust selleks piisas. T\u00e4naseks on laekunud siiski ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud summa.\u00a0M\u00f5ned p\u00e4evad tagasi kirjutasime, et kitarrist Paul Neitsov ja Tartu Kontsertkorraldus O\u00dc veavad v\u00e4gikaigast Soomes toitlustus\u00e4ri ajava\u00a0Raul Kajakiga. Nimelt kutsus viimane m\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris\u00a0Neitsovi esinema enda toidukohta\u00a0\u00c4mm\u00e4ssuon Grilli.\nKuigi esinemisest on m\u00f6\u00f6das varsti ligi aasta aega, v\u00e4itis Tartu Kontsertkorraldus O\u00dc\u00a0esindaja\u00a0Vello Tellissaar, et nad ei ole Raul Kajakilt siiani kontserdi eest t\u00e4it tasu saanud. Kui suur see summa on, ei n\u00f5ustunud Tellissaar avaldama. K\u00fcll aga nentis ta, et tegu on kolmekohalise summaga. Kui \u00fcks kolmandik sellest maksti \u00e4ra, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nu j\u00e4i aga \u00f5hku.\n\u00abHakkas igasugu vabandusi tulema. Et k\u00fcll ta sattus haiglasse, ootab operatsiooni... Neid haiguslugusid on selle aja jooksul olnud p\u00e4ris palju. Ja v\u00e4ga siirad, et mul on v\u00e4ga h\u00e4bi, et see on maksmata jne,\u00bb nentis Tellissaar, meenutades Kajaki\u00a0saadetud SMS-kirju.\u00a0\nLoe pikemalt siit:\n\u00abLUBAB, AGA TEGUDENI EI J\u00d5UA!\u00bb \u232a Detsembris Soomes kontserdi andnud Paul Neitsov ootab esinemise eest siiani tasu\n\u00c4mm\u00e4ssuon Grilli esindaja Raul Kajak\u00a0v\u00e4itis toimetusele neljap\u00e4eval, et Paul Neitsovi kontserdi korraldusega tegeles hoopis tema kolleeg, kellega t\u00e4naseks p\u00e4evaks on t\u00f6\u00f6leping l\u00f5petatud.\u00a0\n\u00abOlenemata sellest, et pileteid m\u00fc\u00fcdi v\u00e4lja vaid \u00fcks, oli tema soov kontserti mitte \u00e4ra j\u00e4tta. Kokkuleppe kohaselt, Paul Neitsovi poolse esindajaga, pidi toimuma kolm\u00a0setti. K\u00f5ik tingimused selleks olid loodud,\u00bb nendib Kajak.\u00a0\u00abPeale 15 minutit\u00a0esineja keeldus j\u00e4tkamast. Tasutud on ettemaksuarve alusel, mis tegelikult kata 15-minutilise kontserdi...\u00bb\nKuigi Kajaki s\u00f5nul esines Neitsov 15 minutit ja ettemaksuna tasutud\u00a0summast sellest tema s\u00f5nul ka piisas,\u00a0nentis Kajak\u00a0toimetusele, et ei ole terviserikke t\u00f5ttu \u00absellega\u00bb varasemalt tegeleda saanud.\n\u00abN\u00fc\u00fcd olen mina eraisikuna pidanud n\u00e4dal otsa taluma v\u00e4ljapressimisi, avalikku laimamist, \u00e4hvardusi kuni tapmis\u00e4hvardusteni v\u00e4lja. Tasun selle puuduoleva summa nii, nagu olen ka Paul Neitsovi esindajale \u00f6elnud,\u00bb lubas ta neljap\u00e4eval, lisades: \u00abOotame \u00fchtlasi Tartu Kontsertkorralduselt \u00e4raj\u00e4\u00e4nud 30 minuti etteastet, ja nagu alati,\u00a0on k\u00fclastajatele see tasuta.\u00bb\n\nTasu laekus\n\nM\u00f5ned tunnid hiljem nentis Tartu Kontsertkorraldus O\u00dc esindaja Vello Tellissaar, et laekus ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud esinemistasu.\u00a0\u00abJ\u00e4rsku k\u00e4is k\u00f5lks ja vaatasin, et oh!\u00bb Seda kinnitas ka Kajak ise.\u00a0\u00abNii, nagu olen korduvalt \u00f6elnud, et saab tasutud, nii oligi!\u00bb\nK\u00fcll aga l\u00fckkab Vello Tellissaar \u00fcmber Kajaki v\u00e4ited, nagu oleks Neitsov esinenud\u00a015 minutit ja\u00a0et esinemise korraldusliku poolega tegeles Kajaki\u00a0kolleeg. \u00abPaul tegi ausalt oma t\u00f6\u00f6 \u00e4ra. Olgugi, et kaks inimest olid kuulamas, tegi ta v\u00e4hemalt tunnise kontserdi,\u00bb v\u00e4idab Tellissaar. Ka Neitsov ise nentis toimetusele, et esinemine kestis ligi tund aega.\n\u00abJa kui ta v\u00e4idab, et tema sellega ei tegelenud, siis miks ta seda kohe ei \u00f6elnud?\u00bb ei suuda Tellissaar m\u00f5ista. \u00abMuudkui \u00fctles, et jah, maksan...\u00bb"}
{"text":"Olerex: Terminal Oil\u00b4i pettuse s\u00fc\u00fcdistus on puhas laim!K\u00fctusem\u00fc\u00fcja Terminal Oil langetas\u00a0terveks p\u00e4evaks hindu 20 senti liitrilt. Selle t\u00e4hepanu v\u00f5itmisega s\u00fc\u00fcdistab Terminal Oil oma konkurenti Olerexi pettuses."}
{"text":"Balti v\u00f5rdlus: hinnad tanklates kui Ameerika m\u00e4gedelCircle K reedesest Balti riikide pealinnade hinnav\u00f5rdlusest selgub, et eelmise n\u00e4dalaga v\u00f5rreldes liikusid k\u00fctusehinnad Balti pealinnades erisuunaliselt \u2013 Tallinnas hinnad erakorralise kampaania t\u00f5ttu langesid, Vilniuses k\u00fctusehinnad t\u00f5usid, Riias p\u00fcsisid aga muutumatuna.Reedel hommikul teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja Terminal, et langetab oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\nKampaaniaga soovib Terminal juhtida t\u00e4helepanu mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on ettev\u00f5tte s\u00f5nul muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva pettusega. Nimelt teatasid keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nTerminali algatatud kampaaniaga l\u00e4ksid kaasa ka Circle K ja Olerex, mist\u00f5ttu maksis reede s\u00fcda\u00f6\u00f6ni enamikes Tallinna tanklates 95 miles bensiin ja diislik\u00fctus 1,599 eurot ning 98 miles 1,649 eurot. Ilma erakorralise aktsioonita oleksid k\u00fctusehinnad Tallinnas p\u00fcsinud n\u00e4dalav\u00f5rdluses t\u00f5en\u00e4oliselt muutumatuna.\n\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(0.92) hue-rotate(180deg) !important}\n\n\nKa Riias p\u00fcsisid k\u00f5ik k\u00fctusehinnad m\u00f6\u00f6dunud reedesel tasemel, Vilniuses aga t\u00f5usid 1 sendi v\u00f5rra.\n95 miles bensiini reaalne hind oli reedel Eesti pealinnas 1,799 eurot, 5,5 senti rohkem kui Riias ja 17,5 senti rohkem kui Vilniuses. 98 miles plus bensiini hind ilma erakorralise langetuseta oleks Tallinnas olnud 1,849 eurot ehk 6,5 sendi v\u00f5rra rohkem kui Riias ja 12,6 senti rohkem kui Vilniuses.\nDiislik\u00fctuse reaalne hind Tallinnas oli 1,679 eurot ehk 1,5 senti rohkem kui Riias ja 15,5 senti rohkem kui Vilniuses.\nHinnav\u00f5rdlus on informatiivne. K\u00fctusehinnad v\u00f5ivad tanklati erineda. Tabelis on v\u00e4lja toodud hinnad, mis kehtiksid reedel ilma erakorralise kampaaniata."}
{"text":"Aarne Seppel: kas Eesti riiki \u00fcldse saab usaldada?KAS PAHATAHTLIKUD VALED V\u00d5I T\u00d6\u00d6\u00d5NNETUS? Postimehe toimetaja Aarne Seppel tutvustab kahte morni n\u00e4idet, kuidas riik andis s\u00f5na ja poliitikud selle tagasi v\u00f5tsid.K\u00fcsimus Eesti riigi usaldamise kohta k\u00f5lab lolli ja retoorilisena. Sama h\u00e4sti v\u00f5iks k\u00fcsida, kas m\u00e4ndi v\u00f5i p\u00e4ikest v\u00f5i m\u00e4ge v\u00f5i merd saab usaldada. Parimgi riigiteadlane v\u00f5ib detailselt r\u00e4\u00e4kida m\u00f5ningatest aspektidest, aga mitte kogu riigist. Ligi nelik\u00fcmmend protsenti k\u00f5igist Eesti elanikest saavad \u00fctelda, et Eesti riik on kogu nende eluaja olemas olnud, nad ei teagi muud maailma. Ja napilt alla kuue protsendi on neid, kes veel peaksid m\u00e4letamata Eesti esimest iseseisvusperioodi.\n\nUsaldusv\u00e4\u00e4rsuse skoor\n\nUuema aja Eesti kohta ei saa \u00fctelda, et ta on olnud otseselt m\u00f5ne poliitiku v\u00f5i erakonna n\u00e4gu. Alati on olnud v\u00f5imuliidud, alati on tehtud kompromisse. Hea n\u00e4ide on Reformierakond, mis t\u00f5rjuti v\u00f5imult, sest oli\u00a0liiga kaua v\u00f5imul olnud.\nK\u00fcsimus Eesti riigi usaldamise kohta k\u00f5lab lolli ja retoorilisena. Sama h\u00e4sti v\u00f5iks k\u00fcsida, kas m\u00e4ndi v\u00f5i merd saab usaldada.\nKas teate, mis erakond on olnud v\u00f5imu juures pea sama kaua kui Reformierakond? Ja ometi ei heida Isamaale seda keegi ette.\nEesti riik ei ole \u00fchegi poliitiku n\u00e4gu ja see ongi hea. Tallinnal on praegugi Edgar Savisaare n\u00e4gu, \u00fcritab praegune linnapea Mihhail K\u00f5lvart, mis ta \u00fcritab, aga ikka l\u00f6\u00f6b v\u00e4lja Savisaare aegne Tallinn. Pisut onupojapoliitikat, pisut korruptsiooni, \u00fcldiselt keskerakonnaroheline.\nRiigikantselei tellitud avaliku arvamuse seireuuringu kohaselt on \u00fcldiselt Eestis rohkem inimesi, kes usaldavad peamisi institutsioone kui neid, kes ei usalda. T\u00f5si, nii riigikogu kui ka valitsuse usaldusv\u00e4\u00e4rsus k\u00f5igub positiivse skoori \u00e4\u00e4re peal, m\u00f5ni kuu allpool, m\u00f5ni kuu k\u00f5rgemal. See on m\u00f5\u00f5detav usaldusv\u00e4\u00e4rsus, aga lisaks on ka tunnetuslik usaldus. Veel neli-viis aastat tagasi oli poliitiline tabu samastada riik ametisoleva valitsusega ja m\u00f5lemat liivakastiretoorikaga p\u00f5hjata.\n\nAjad muutuvad, toon paar n\u00e4idet.\n\nPensnsionireformiga trikitamine\nN\u00f5ks rohkem kui kaksk\u00fcmmend aastat tagasi tegi Isamaaliidu, Reformierakonna ja M\u00f5\u00f5dukate (praegused sotsiaaldemokraadid) pensionireformi. Kindlasti nad ei n\u00e4inud k\u00f5ike ette ja nii m\u00f5nigi kirja pandud punkt t\u00f6\u00f6tas pensionikogujate vastu ja oleks ju saanud nii m\u00f5ndagi nutikamalt teha. Aga reformi p\u00f5hiidee: inimesel on endal vastutus enda tuleviku pensioni osas, j\u00f5udis kohale. Esimese asjana tuleb ennast ise aidata, siis aitab ka riik.\nEi ole otseselt riigi s\u00fc\u00fc, et teenust pakkuvad suured pangad reklaamikampaaniatega seitse korda vinti \u00fcle keerasid. T\u00e4naseks paariastaatuses tollane suusasangar pensioni eest palmirannas kokteili limpsimas oli kujundina tugev, reaalsusega paraku kokkupuudet polnud. Suurem \u00e4mber oli teenustasudega puusse panemine ja seal on ka tulevikku vaadates palju parandamisruumi.\nEnamik poliitikuid\u00a0ununevad paari aastaga, aga nende tehtud lolluste m\u00f5ju v\u00f5ib tunda olla ka aastak\u00fcmnete p\u00e4rast.\nInimesed siiski usaldasid riiki, kuidas muidu oleks vabatahtlikult teise sambaga liitunuid sadu tuhandeid. V\u00f5ibolla olen naiivne, kuid mulle (veel reipalt paark\u00fcmmend aastat pensionieani) tundub, et pensionis\u00fcsteem on nii pika vinnaga asi, kus antud s\u00f5na peaks pidama. Isegi kui selle annab valitsus, mille liikmetest enamik enam poliitikas ei tegutse.\nEi taha isegi laskuda Isamaa pensionis\u00fcsteemi vabaks laskmise sisusse, sealgi tehti ju kompromisse ja oleks saanud veelgi radikaalsemalt. Siiski oli see pretsedent, kus sadu tuhandeid inimesi ja nende tulevikku puudutav otsus tehti pelgalt \u00fche erakonna poliitilise j\u00f5u\u00f5la t\u00f5ttu. Teise samba vabatahtlikuks muutnud valitsuse teised partnerid ei h\u00f5isanud, aga v\u00f5imulepe kohustas. Riik andis s\u00f5na ja siis \u00fctles, et see ei olnudki tegelikult lubadus ega midagi.\n\nAnnan raha, v\u00f5tan tagasi\n\nTeine n\u00e4ide praegusemast ajast. Ja j\u00e4llegi seotud Isamaaga, aga mitte ainult. Suure surma ja hammaste kriginaga seadustas meie armas Eesti riik eelmisel aastal paljulapseliste perede toetuse. Mitte just nii heldelt kui seda opositsioonis olles n\u00f5uti, aga siiski silmapaistvalt k\u00fclluslikult.\nJ\u00e4llegi \u2013 mul puudub sisemine veendumus, kas see oli l\u00e4binisti hea v\u00f5i l\u00e4binisti paha. Kolmandad ja enamad lapsed ongi maru olulised, kuid nende toetamine ei v\u00e4\u00e4ra kuidagi seda \u00fcheksak\u00fcmnendate alguse lastev\u00e4hesuse tiival\u00f6\u00f6ki, mille lainetus j\u00f5udis sel aastal Eesti statistikasse. Ja j\u00f5uab veelgi.\nPraegune s\u00fcndide arvu kahanemine ei ole viimase k\u00fcmne, isegi kahek\u00fcmne aasta valitsuste kehva t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rg. V\u00f5ibolla saaks seda leevendada, aga mida vanemaks muutuvad esmas\u00fcnnitajad, seda keerulisem on varem iseenesest tulnud esimeste laste saamine ja veelgi keerulisem on j\u00f5uda teiste ja kolmandateni. Uuringud n\u00e4itavad, et esimeste laste \u00fcha hilisemas eas s\u00fcnnitamine on peamiselt tingitud sobiva partneri puudumisest. Kindlustunne m\u00e4ngib ka rolli, aga mitte esimesena.\nIgatahes andis Eesti riik seaduse n\u00e4ol lubaduse. Et siis napilt pool aastat hiljem \u00fctelda: \u00e4\u00e4h, ma tegelikult ei tahtnudki seda, muudame \u00e4ra.\nIgatahes andis Eesti riik seaduse n\u00e4ol lubaduse. Kalli, kuluka ja kindlasti mitte ideaalse, aga siiski lubaduse. Et siis napilt pool aastat hiljem \u00fctelda: \u00e4\u00e4h, ma tegelikult ei tahtnudki seda, muudame \u00e4ra. Lubatu v\u00f5tame tagasi. T\u00f5si, mitte p\u00e4ris eelmise aasta tasemele, aga siiski.\n\nPolariseerumine \u00fchiskonnas\n\nKindlasti leiab iseseisvuse taastanud Eesti riigi ajaloost hulgaliselt juhtumeid, kus juba kehtestatud seaduseid on muudetud, tagasi v\u00f5etud (meenub enne \u00fclemaailmset finantskriisi vastu v\u00f5etud \u00fclihelde t\u00f6\u00f6lepinguseadus, mis muudeti kriisi t\u00f5ttu juba enne j\u00f5ustumist \u00e4ra), kuid v\u00e4ga harva nii k\u00fc\u00fcniliselt. Ei kujuta ette, miks see nii tehti. Kas Kaja Kallase k\u00fc\u00fcned olid peaministritoolil samades aukudes, mis J\u00fcri Ratas oli ette uuristanud v\u00f5i otsustati juba ette poliittehnoloogia kasuks.\nEKRE toodud ja Isamaa \u00f5hutatud polariseerumine \u00fchiskonnas saab selliste k\u00e4ikudega ainult hoogu juurde.\nPoleks paha kui poliitikud m\u00f5tleksid valimists\u00fcklist kaugemale, neist enamike nimed ununevad paari aastaga, aga nende tehtud lolluste m\u00f5ju v\u00f5ib tunda olla ka aastak\u00fcmnete p\u00e4rast. \u00d5nneks on Eesti riigis v\u00e4ga palju, mida usaldada, leidkem see \u00fcles"}
{"text":"Valitsuste ja ahnete pankade poolt rikutud turul saavad praegu v\u00f5ita vaid ps\u00fchhopaadidVaid siis, kui turul v\u00f5etud riskid saavad nii tasutud kui ka karistatud, ning selle \u00fcle otsustab v\u00e4iksemate kannatuste ja suuremate h\u00fcvede poole p\u00fc\u00fcdlev inimkond, on tegu vaba turuga, kirjutab Parempoolsete Noorte esimees ja Tartu Uue Teatri n\u00e4itleja Martin Kork.Evolutsioon on teinud loodusest m\u00e4ngu, kus v\u00f5idavad olendid, kes teevad liigikaaslastega heatahtlikult koost\u00f6\u00f6d. Kuid valitsuste sekkumine vabasse turgu on kehtestanud inim\u00fchiskonnas loodusest erinevad m\u00e4ngureeglid. Rikutud turg on m\u00e4ng, kus k\u00f5ige edukamalt tulevad toime ps\u00fchhopaadid, kellele ei valmista probleeme liigikaaslaste kannatuste arvelt teenimine.\n\nEvolutsioon ja m\u00e4nguteooria\n\n\nRichard Dawkins\nSteve Jurvetson\/Wikimedia Commons\n\nK\u00f5igepealt tuleb selgitada, kuidas just koost\u00f6\u00f6 looduse seatud tingimustes k\u00f5ige edukama elluj\u00e4\u00e4misstrateegiana esile kerkib. L\u00e4htun briti etoloogist ja evolutsioonibioloogist Richard Dawkinsist.\nKaks olendit seisavad valiku ees: kas puhastada teise selga puukidest? V\u00f5imalikke stsenaariume on neli. Kui m\u00f5lemad teineteist puhastavad, kulutavad m\u00f5lemad pisut ressursse, aga saavad ka \u00fcksjagu kasu. Kui kumbki teist ei aita, ei kuluta kumbki ressursse, aga m\u00f5lemad peavad oma puukidega edasi elama. Kui emb-kumb teise \u00abreedab\u00bb \u2013 laseb ennast puhastada, aga teist vastu ei puhasta \u2013 saab ta v\u00e4ga palju kasu, kuna ei pea ise midagi tegema. Teine samal ajal kannatab kahju, kuna kulutab oma aega midagi vastu saamata. Niisugust olukorda nimetatakse vangi dilemmaks.\nMilline strateegia oleks elluj\u00e4\u00e4miseks ja paljunemiseks k\u00f5ige edukam? Kas alati reeta? Alati koost\u00f6\u00f6d teha? Midagi keerulisemat?\nK\u00f5ik koost\u00f6\u00f6v\u00f5imelised olendid leiavad end looduses pidevalt vangi dilemmat meenutavate valikute ees, k\u00fcll \u00fche olulise erinevusega \u2013 looduses \u00abm\u00e4ngitakse\u00bb dilemmat itereeritult, st olendid kohtuvad mitu korda ja m\u00e4ngivad uuesti. Iga\u00fcks neist peab vastama k\u00fcsimusele: milline strateegia oleks elluj\u00e4\u00e4miseks ja paljunemiseks k\u00f5ige edukam? Kas alati reeta? Alati koost\u00f6\u00f6d teha? Midagi keerulisemat?\nVastust on v\u00f5imalik leida simulatsiooni abil, luues looduses asetleidvale v\u00f5imalikult t\u00e4pselt vastava arvutimudeli, ja just seda Ameerika politoloog Robert Axelrod tegi. Simulatsioonis kohtusid eri strateegiaid kasutavad m\u00e4ngijad \u00fcksteisega mitmeid kordi j\u00e4rjest, m\u00e4ngisid vangi dilemmat ning paljunesid vastavalt tulemustest saadud kasule, tekitades sama strateegiat kasutavaid j\u00e4rglasi juurde, kes omavahel kohtuma ja m\u00e4ngima hakkasid. Edukad strateegiad kandusid nii l\u00e4bi aja, ebaedukad surid v\u00e4lja.\nSimulatsiooni tulemusel leidis Axelrod teatud omadused, mis k\u00f5ige edukamatel strateegiatel olid:\nHeatahtlikkus. Heatahtlikuks v\u00f5iks nimetada strateegiaid, mis (vastupidiselt alatutele) kunagi esimesena ei reetnud, ehk k\u00e4isid esimest korda kohtudes alati v\u00e4lja koost\u00f6\u00f6 kaardi.\nAndestus. Andestavad strateegiad (vastupidiselt vimmapidavatele) unustasid k\u00fcllaltki kergesti, et m\u00f5ni olend neid reetis, ega j\u00e4\u00e4nud mitmekordse tagasitegemisega k\u00e4tte maksma. Nii sai koost\u00f6\u00f6 kiiresti j\u00e4tkuda, kuna v\u00e4lditi reetmiste ahelat, mis poleks kummalegi kasu toonud.\nLahkus. Lahked strateegiad (vastupidiselt kadedatele) ei \u00fcritanud saada oma vastasest rohkem kasu. Nad ei v\u00f5tnud vangi dilemmat kui null-summa m\u00e4ngu, kus iga\u00fche v\u00f5it peab tulema kellegi teise kaotuse arvelt, vaid s\u00fcnergiliselt \u2013 koost\u00f6\u00f6d tehes v\u00f5idavad m\u00f5lemad kelleltki r\u00f6\u00f6vimata.\nR\u00f5\u00f5mus\u00f5numiks v\u00f5iks siis olla, et just need positiivsed omadused on loodusseaduste poolt s\u00e4testatud evolutsiooniliselt k\u00f5ige edasiviivamateks. Alatud, vimmapidavad ja kadedad strateegiad \u2013 isegi, kui neid kasutab enamus populatsioonist \u2013 surevad hiljemalt tuhande p\u00f5lvkonna jooksul v\u00e4lja. K\u00f5ige edukam strateegia oli muide \u00fcks lihtsamaid, ning kandis nime \u00abvorst vorsti vastu\u00bb (tit for tat). Seda kasutav m\u00e4ngija alustas alati koost\u00f6\u00f6ga ning matkis siis vastase eelmist k\u00e4iku.\nN\u00fc\u00fcd on t\u00e4htis t\u00e4hele panna paari looduse seatud tingimust, mis on nende omaduste esilekerkimiseks h\u00e4davajalikud:\nItereeritus. Sama vastasega kohtutakse ja m\u00e4ngitakse mitu korda, aga kohtumiste arv pole t\u00e4pselt teada. Kui kohtumiste arv on kindel, v\u00f5i aeg, mille jooksul kokku puututakse, liiga l\u00fchike v\u00f5i kindlalt m\u00e4\u00e4ratletud, muutub reetmine uuesti k\u00f5ige ratsionaalsemaks strateegiaks.\n\nVorst vorst vastu v\u00f5ib tunduda k\u00fcll aus kaup, ent ei ole seda teps mitte.\nToomas Huik\n\nV\u00f5ime koost\u00f6\u00f6st keelduda. Naiivseid m\u00e4ngijaid, kes alati koost\u00f6\u00f6 valivad, kasutatakse alatute strateegiate poolt \u00e4ra. \u00abVorst vorsti vastu\u00bb on edukas just seet\u00f5ttu, et tema heatahtlikkus pole naiivne, tema \u00e4hvardus reetmise korral vastu reeta ei j\u00e4\u00e4 vaid \u00e4hvarduseks, ning see n\u00fcgib vastaseid pidevalt koost\u00f6\u00f6 suunas.\nVaid nende tingimuste olemasolul toetab looduslik valik alatuse, vimmapidamise ja kadeduse asemel heatahtlikkust, andestavust ja lahkust \u2013 omadusi, mida me k\u00f5ik hindame.\n\n\nEvolutsioon ja vaba turg\n\n\nLudwig von Mises\nMises Institute\/Wikimedia Commons\n\nKa vaba turgu v\u00f5ib vaadelda m\u00e4nguteooria perspektiivist. Milliste omaduste esilekerkimiseks see valikusurvet avaldab? L\u00e4htun austria-ameerika\u00a0majandusteadlasest ja sotsiaalfilosoofist Ludwig von Misesest (1881\u20131973).\nKuigi maakera k\u00fcllus on inimm\u00f5\u00f5tkavas ammendamatu, on v\u00e4ga ammendatav selle ammutamise vahend \u2013 inimaeg ja t\u00e4helepanu. Inimaja nappuse t\u00f5ttu ei saa k\u00f5ik lubada endale seda, mida nad tahavad. Seep\u00e4rast seisame iga p\u00e4ev k\u00fcsimuse ees: kuidas olemasolevaid ressursse jaotada? Kes peaks neile oma eesm\u00e4rkide elluviimiseks ligip\u00e4\u00e4su saama?\nGeniaalne lahendus vastuse leidmiseks on raha. Ressursid saab see, kes nende eest k\u00f5ige rohkem maksab. See esmapilgul meelevaldse, isegi ebaausana n\u00e4iv otsustusviis tagab, et ressursid on meie probleeme k\u00f5ige paremini lahendavate, k\u00f5ike pikaajalisemalt meelestatud inimeste k\u00e4sutuses. Kuidas?\nAmeerika majandusteadlase Frank Fetteri (1863\u20131949) s\u00f5nu kasutades: \u00abTurg on demokraatia, kus iga sent annab \u00fche h\u00e4\u00e4le.\u00bb Raha kulutades saab iga\u00fcks kanda l\u00e4bi hinnasignaali tervele turule informatsiooni selle kohta, mida ta oluliseks peab, millistele probleemidele lahendusi ootab ja milliseid lahendusi k\u00f5rgelt hindab. N\u00e4iteks soovitakse \u00fcldiselt, et toit, materjalid ja energia oleksid k\u00e4ttesaadavad ning odavad, et tarbetuid kannatusi oleks v\u00f5imalikult v\u00e4he ja t\u00e4hendusrikkaid kogemusi v\u00f5imalikult palju ning et see k\u00f5ik oleks olemas ka tulevastel p\u00f5lvedel.\nInimaja nappuse t\u00f5ttu ei saa k\u00f5ik lubada endale seda, mida nad tahavad. Seep\u00e4rast seisame iga p\u00e4ev k\u00fcsimuse ees: kuidas olemasolevaid ressursse jaotada?\nK\u00f5ige eest, mis neile soovidele kaasa aitab, on inimesed valmis maksma. Ehk \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratult \u2013 ka k\u00f5ige kasuahnem ja enesekesksem inimene ei saa raha saamiseks teha muud, kui pakkuda inimkonda j\u00e4tkusuutlikult edasiviivaid kaupu ja teenuseid. Seep\u00e4rast ei olegi raha meelevaldne m\u00f5\u00f5tevahend.\nVabal turul ei saavutata rikkust l\u00e4bi ahnuse ja \u00e4rakasutamise. Raha omamine on hoopis m\u00e4rk sellest, et tegu on inimesega, kelle k\u00e4tte ressursse andes l\u00e4heb k\u00f5igil paremini. Kes tunneb loodusseadusi ja manipuleerib nendega meisterlikult, kes m\u00f5istab inimeste soove ja on valmis neid t\u00e4itma, r\u00f6\u00f6vimata hetke edu tuleviku arvelt.\n\nKuidas riik sekkub vabasse turgu\n\nKuitahes innukalt kapitalismi kriitikud l\u00e4\u00e4nes hetkel valitsevat s\u00fcsteemi ka kapitalistlikuks ei nimetaks, ta ei ole seda. J\u00e4rgime liberalistlikke p\u00f5him\u00f5tteid v\u00e4liselt ja poole vinnaga, kuna valitsused ja organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank sekkuvad turumehhanismide loomulikku toimimisse \u00fcha h\u00e4bematumalt. Juurprobleemiks on sekkumine raha tootmisse.\nValitsused, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank sekkuvad turumehhanismide loomulikku toimimisse \u00fcha h\u00e4bematumalt. Juurprobleemiks on sekkumine raha tootmisse.\nLihtsa turuloogika j\u00e4rgi valivad inimesed ise igasuguse sunduseta rahana kasutamiseks kauba, mis on k\u00f5ige laiemalt vastu v\u00f5etav ja raskemalt toodetav, kergesti kaasaskantav, eri kogustes \u00fcleantav ning ajahambale vastupidav. Valitsused aga saavad anda oma valitud v\u00f5i loodud rahadele juriidilisi privileege, ehk kehtestada (v\u00f5i j\u00e4tta kehtestamata) seadusi, mis annavad nende rahale teiste ees turul teenimatu eelise. Saksa kaasaegne majandusteadlane J\u00f6rg Guido H\u00fclsmann on identifitseerinud nelja t\u00fc\u00fcpi privileege:\nSeaduslik v\u00f5ltsimine. Kui rahana kasutatakse n\u00e4iteks pabersertifikaate, mis vastavad teatud kogusele kullale, ning sertifikaatide tootja hakkab neid v\u00e4lja andma rohkem, kui tal on kulda, siis l\u00f5petab vaba turg selle tootja sertifikaatide kasutamise. Turg otsib kasutamiseks parema raha, mille tootja ei valeta, ja v\u00f5ltsingud kaovad k\u00e4ibelt. Valitsused sekkuvad vabasse turgu, kui nad ignoreerivad, et rahatootja keelekasutus sertifikaatidel ei vasta reaalsusele ega kehtesta oma v\u00f5ltsimist keelavaid seadusi, v\u00f5i lausa kohustavad v\u00f5ltsitud sertifikaate hindama, nagu vastaksid need t\u00f5epoolest neil m\u00e4rgitud hulgale kullale.\nSeadusega kehtestatud monopol. Kui valitsus lubab toota ainult teatud raha, on tulemuseks monopol \u2013 keegi ei tohi turule paremat raha pakkuda.\nSeadusliku maksevahendi kehtestamine. Valitsus v\u00f5ib kehtestada, et nende valitud raha on kohustuslik sellel m\u00e4rgitud v\u00e4\u00e4rtusena vastu v\u00f5tta. Seadusliku maksevahendiga v\u00f5ib niisiis teha makseid, ilma et \u00fcks pool sellega n\u00f5ustuks.\nSeaduslik maksete peatamine. Kui pank on mittelikviidne \u2013 tal pole piisavalt varasid, et t\u00e4ita oma kohustusi v\u00f5lausaldajate ehk klientide ees, ehk kui inimene l\u00e4heb oma raha pangast v\u00e4lja v\u00f5tma ja pangal pole talle midagi anda \u2013 siis v\u00f5ib riik astuda panga poolele ning v\u00f5lgade maksmist seadusega mitte j\u00f5ustada, kuni pank endale likviidsust \u00fcritab tekitada. V\u00f5lglased samal ajal peavad oma kohustusi panga ees j\u00e4tkuvalt t\u00e4itma.\nFiat-s\u00fcsteem rikub looduses esineva vangi dilemma d\u00fcnaamika ning h\u00e4vitab seega koost\u00f6\u00f6ks vajalikud tingimused.\nNende privileegide kehtestamist, kas siis \u00fcksikult v\u00f5i kombinatsioonidena, harrastavad k\u00f5ikide riikide valitsused. Kokkuv\u00f5ttes on see p\u00e4\u00e4dinud t\u00e4nap\u00e4evase osalise reservm\u00e4\u00e4raga pangandusel (ORP) p\u00f5hineva fiat-s\u00fcsteemiga. Valitsused on loonud keskpangad, mis toodavad piiramatult raha; see raha on kehtestatud ainsa seadusliku maksevahendina, milles n\u00f5utakse ka maksude tasumist; pangad v\u00f5ivad seda raha v\u00e4lja laenata, ilma et neil seda oleks.\nKuigi paremad rahad v\u00f5ivad olemas olla, ei ole sellises olukorras turul ei initsiatiivi ega v\u00f5imalust neid katsetada. Nii jooksis Ameerika 1792. aastal kullast t\u00fchjaks, kui valitsus h\u00f5bedale kunstlikult turu omast k\u00f5rgema hinna kehtestas. Kuld m\u00fc\u00fcdi v\u00e4lismaale, vaatamata asjaolule, et see pea k\u00f5ikide omaduste poolest ka rahva enese hinnangul h\u00f5bedast \u00fcle oli.\nPaneme n\u00fc\u00fcd Dawkinsi ja Misese kokku \u2013 looduses v\u00f5idab koost\u00f6\u00f6, ning kuna loodusseadused kehtivad ka vabal turul, avaldab evolutsioon sealgi survet koost\u00f6\u00f6 tegemiseks. V\u00e4idan aga, et valitsuste turgu sekkumisel tekkinud fiat-s\u00fcsteem rikub looduses esineva vangi dilemma d\u00fcnaamika ning h\u00e4vitab seega koost\u00f6\u00f6ks vajalikud tingimused. J\u00e4rgnevalt anal\u00fc\u00fcsingi, milliseid looduseadusi fiat-s\u00fcsteem moonutab ja kuidas see juhtub.\n\nKuidas pankade v\u00e4ljaostmine v\u00f5tab enamuselt \u00fchiskonnast v\u00f5imaluse \u00f6elda koost\u00f6\u00f6le \u00abei\u00bb\n\nPankadel on pidevalt initsiatiiv ja v\u00f5imalus v\u00f5tta rohkem kohustusi kui neil on varasid, sest kui peaks tekkima pangajooks \u2013 kui panga ebalikviidsus peaks p\u00e4evavalgele kerkima \u2013 teavad nad, et keskpank maksab s\u00fcsteemi kokkuvarisemist kartes nende halvad investeeringud raha juurde tr\u00fckkides kinni.\n\nRahatr\u00fckk s\u00f5na k\u00f5ige otsesemas m\u00f5ttes \u2013 uued eurokup\u00fc\u00fcrid Itaalia keskpangas.\nVincenzo Pinto\/AFP\/Scanpix\n\nMajanduses nimetatakse olukorda, kus m\u00f5ni turu liige ei kaitse ennast finantsriskide eest, kuna tagaj\u00e4rjed pole tema vastutada, moraalseks ohuks. ORP tekitab pideva moraalse ohu. Vastutustundlikult k\u00e4ituvad pangad ei j\u00e4\u00e4 ellu, kuna vastutustundetutel pankadel on niiv\u00f5rd suur eelis. Nad v\u00f5ivad vabalt laenata k\u00f5igile ja k\u00f5ige jaoks, sest kui investeering v\u00f5i laen osutub kasumlikuks, saab pank tulu, ning kui l\u00e4bikukkunuks, \u00absotsialiseerib\u00bb keskpank raha juurde tr\u00fckkides nende kahjumi. Pank ei kaota kunagi.\nPankrotistumine t\u00e4idab vabal turul t\u00e4htsat rolli: see aitab \u00e4ra hoida kapitali ehk p\u00e4ris ressursside h\u00e4vinemist. Raha tr\u00fckkimine ei elavda majandust ega tekita ressursse juurde, vaid ainult muudab eesm\u00e4rke, milleks neid kasutatakse. Kui kapitaliga halvasti \u00fcmberk\u00e4ivaid turuliikmeid ei karistata pankrotistumisega, p\u00e4\u00e4dib see vastutustundetu laenamise ja investeerimisega. See n\u00f5uab kaotajate v\u00e4ljaostmist raha tr\u00fckkimise n\u00e4ol, pakkudes veelgi enam initsiatiivi vastutustundetuks laenamiseks ja investeerimiseks, n\u00f5udes veelgi suuremaid v\u00e4ljaostmisi jne.\nKui kapitaliga halvasti \u00fcmberk\u00e4ivaid turuliikmeid ei karistata pankrotistumisega, p\u00e4\u00e4dib see vastutustundetu laenamise ja investeerimisega.\nORP tulemuseks on \u00fcha suurema amplituudiga buumide ja krahhide ts\u00fckkel. Teisis\u00f5nu \u2013 takistades kapitali raiskajatel turul l\u00e4bikukkumist, tekitavad keskpangad ennen\u00e4gematut kapitali v\u00e4\u00e4rkasutamist ning kriise ja ebastabiilsust, mille \u00e4rahoidjatena nad ennast reklaamivad. Eba\u00f5nnestunud investeeringute kahjumi sotsialiseerimine l\u00e4bi raha tr\u00fckkimise l\u00fckkab v\u00e4ltimatu krahhi ainult kaugemale tulevikku ja kasvatab selle mastaapi.\nKuidas pankrotistumise takistamine muudab loodusseadusi? Selgesti on n\u00e4ha, et \u00abvorst vorsti vastu\u00bb-strateegiat kasutavatel m\u00e4ngijatel puudub v\u00f5imalus koost\u00f6\u00f6st \u00e4ra \u00f6elda, nad muutuvad ullikesteks (n\u00f5nda\u00a0nimetas Axelrod naiivseid m\u00e4ngijaid, kelle strateegiaks oli alati valida koost\u00f6\u00f6).\nKeskpankade rahadele antud juriidilised privileegid v\u00f5imaldavad alatute strateegiatega m\u00e4ngijatel alati reeta, sellest \u00fcha heldemalt teenida ja mitte kunagi vastu reedetud saada. Kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskond peab nende kasvava selja puhastamiseks \u00fcha enam ohverdama, nende v\u00f5etud vastutustundetud riskid kinni maksma, saamata vastu mingit kasu ja omamata j\u00f5udu neid vastu reetes koost\u00f6\u00f6le suunata.\n\nKuidas raha tootmine h\u00e4vitab m\u00e4ngu itereerituse\n\nOlevikueelistus (time preference) on majanduses \u00fcha tihedamalt kasutatav m\u00f5iste, mis m\u00e4rgib, mil m\u00e4\u00e4ral inimene eelistab olevikku tulevikule. Kui olevikueelistus on k\u00f5rge, ohverdatakse tulevik t\u00e4nase p\u00e4eva nimel. Kui olevikueelistus on madal, pannakse t\u00e4nased h\u00fcved k\u00f5rvale, et nendega tulevikus midagi suuremat ette v\u00f5tta.\nIgasugune ebastabiilsus kergitab olevikueelistust, ning \u00fcks suurimaid ebastabiilsuse allikaid on inflatsioon. Infleeruvas valuutas ei ole v\u00f5imalik tulevikku planeerida, sest s\u00e4\u00e4stude v\u00e4\u00e4rtus v\u00e4heneb pidevalt. Raha on k\u00f5ige targem kulutada kohe, kui see k\u00e4tte satub, sest siis saab selle eest k\u00f5ige rohkem. Suureneb hedonistlik tarbimine hetkem\u00f5nude nimel, tulevaste p\u00f5lvede ja keskkonna arvelt, sest j\u00f5gede puhtusest ja liikide s\u00e4ilimisest pakilisem on t\u00e4nase toidu ja peavarju tagamine.\nInfleeruvas valuutas ei ole v\u00f5imalik tulevikku planeerida, sest s\u00e4\u00e4stude v\u00e4\u00e4rtus v\u00e4heneb pidevalt. Raha on k\u00f5ige targem kulutada kohe, kui see k\u00e4tte satub, sest siis saab selle eest k\u00f5ige rohkem.\nInflatsioon suretab v\u00e4lja innovatsiooni ja seel\u00e4bi ka k\u00fclluse. Tootmisahela keerulisuse kasv p\u00f5hineb v\u00f5imel s\u00e4\u00e4sta. Tsivilisatsioon, kes tegeleb pidevalt enese majanduslikust uppumisest p\u00e4\u00e4stmisega, ei tekita kunagi piisavalt \u00fclej\u00e4\u00e4ki, et sellest m\u00f5nda aega elades leiutada ja nokitseda.\nKuidas see vangi dilemma reegleid muudab? N\u00e4en, et olevikueelistuse kunstlik kergitamine on v\u00f5rdne m\u00e4ngu itereerituse kaotamisega. Potentsiaalseid m\u00e4nge on v\u00e4he, sest stabiilsete tingimustega ajaaken, milleks planeerida saab, on v\u00e4ga l\u00fchike. Koost\u00f6\u00f6ks ei ole initsiatiivi, sest pakiline vajadus t\u00e4na ellu j\u00e4\u00e4da kaalub \u00fcles vajaduse m\u00f5elda j\u00e4rgmistele kohtumistele sama isendiga.\nSiinkohal on oluline t\u00e4hele panna, et oleme kasvanud tsivilisatsiooniks, kelle k\u00f5ige lihtsamgi toode vajab tekkimiseks tohutult pikka koost\u00f6\u00f6ahelat. Koost\u00f6\u00f6 m\u00e4\u00e4ra v\u00e4hendamine \u00e4hvardab meid ilma j\u00e4tta mitte inimkonna v\u00f5imekuse k\u00f5ige keerukamatest ilmingutest, vaid ka k\u00f5ige elementaarsematest. Teisis\u00f5nu \u2013 ohus ei ole nutitelefonid, vaid puhas joogivesi.\n\nKuidas hinnasignaalide v\u00e4\u00e4namine korrumpeerib koost\u00f6\u00f6 m\u00f5iste\n\nH\u00fclsmann kirjeldab turumajandust kui suurt organismi, mis rahuldab tarbijate l\u00e4bi rahaliste maksete v\u00e4ljendatud vajadusi.\u00a0Ta j\u00e4reldab, et kui majandus uhutakse \u00fcle fiat-rahaga, hakkab terve \u00fchiskond rahuldama panganduss\u00fcsteemi kontrollijate vajadusi, sest neil on v\u00f5imalik tr\u00fckitud rahaga lihtrahva antud hinnasignaalid uputada. Hinnad ei anna enam edasi seda, mida peab vajalikuks inimkond \u00fcldiselt, vaid mida peavad vajalikuks need, kellel on v\u00f5ime raha toota.\n\nKui j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus ei toimi, ei saa pr\u00fcgist keskkonnas\u00f5bralikult lahti ka need inimesed, kes seda v\u00e4ga soovivad.\nKristjan Teedema\n\nH\u00fclsmanni seisukohta toetab t\u00f5ik, et eri ametite sotsiaalse tasuvuse m\u00f5\u00f5tmine lahterdab igasugused rahaliigutajad \u00fcldiselt k\u00f5ige kahjulikumate t\u00f6\u00f6de hulka. Iga euro eest, mis finantssektoris t\u00f6\u00f6tajale makstakse, kannatab \u00fchiskond 1,5 kuni 12 eurot kahju. J\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlejad ja koristajad toovad samal ajal iga neile makstud euro eest 12 eurot kasu. Selline v\u00e4\u00e4rarvestus, mis ilmneb neid sissetulekuid v\u00f5rreldes, on v\u00f5imalik ainult rikutud m\u00f5\u00f5tevahendi t\u00f5ttu, mis reaalsusele vastavad tasuvusarvutused v\u00f5imatuks teeb.\nKui turg saadab k\u00f5rgete palkade n\u00e4ol v\u00e4\u00e4ra hinnasignaali, nagu v\u00e4\u00e4rtustaks \u00fchiskond finantssektorit k\u00f5ige enam, h\u00fclgab \u00fcha rohkem inimesi oma kasulikke ameteid ja voolab sinna v\u00e4\u00e4rm\u00f5\u00f5tmisest kasu l\u00f5ikama. Et see t\u00f5epoolest toimub, n\u00e4itab finantssektori p\u00f6\u00f6rane kasv viimastel aastak\u00fcmnetel.\nKui turg saadab k\u00f5rgete palkade n\u00e4ol v\u00e4\u00e4ra hinnasignaali, nagu v\u00e4\u00e4rtustaks \u00fchiskond finantssektorit k\u00f5ige enam, h\u00fclgab \u00fcha rohkem inimesi oma kasulikke ameteid ja voolab sinna kasu l\u00f5ikama.\nMis muutub vaba turu vangi dilemma d\u00fcnaamikas, kui lisada m\u00e4ngu v\u00f5ime raha tr\u00fckkida? Koost\u00f6\u00f6 enese m\u00f5iste korrumpeerub.\nTuru liikmed, kes hinnasignaale heausklikult j\u00e4lgivad ning usuvad, et puhastavad neile vastavalt teenuseid ja kaupu pakkudes metafoorselt oma liigikaaslaste selga puukidest, toidavad hoopis neid, kes raha tr\u00fckkimist enese huvides \u00e4ra kasutades hinnasignaale v\u00e4\u00e4navad. Isenditel pole enam v\u00f5imalust teada, mis t\u00f5elise koost\u00f6\u00f6na arvesse l\u00e4heb.\n\nInflatsioon kui aja varastamine k\u00f5ige v\u00e4hem privilegeeritutelt\n\nInflatsioon ei ole hindade kerkimine, kuigi just sellist definitsiooni on p\u00fc\u00fctud kinnistada. Inflatsioon on raha tootmine suuremal m\u00e4\u00e4ral, kui turg seda ette n\u00e4eks. Hindade kerkimine on vaid selle k\u00f5rvaln\u00e4ht. Vaatame n\u00fc\u00fcd, miks on raha tootmine \u00fcks ebamoraalsemaid asju, mida teha.\n\nK\u00f5rge inflatsioon paneb tarbijad peenraha lugema.\nElmo Riig\/Sakala\n\nEsiteks, raha tootmine v\u00e4hendab k\u00f5igi teiste k\u00e4tte kogunenud raha v\u00e4\u00e4rtust. Seega toimub pankade v\u00e4ljaostmine k\u00f5igi teiste turuliikmete s\u00e4\u00e4stude arvelt, kes on p\u00fc\u00fcdnud tuleviku tarbeks ausalt k\u00f5rvale panna.\nTeiseks, see protsess toimub n\u00f5usolekut k\u00fcsimata. Seega on inflatsiooni puhul tegu eraomandi puutumatuse (\u00fcks k\u00fcllusliku ja rahumeelse tsivilisatsiooni alustala) rikkumisega. Kui osa inimeste ostuj\u00f5ust v\u00f5etakse vastu nende tahtmist \u00e4ra, on seda raske nimetada muuks kui varguseks.\nKolmandaks, tr\u00fckitud rahast saavad k\u00f5ige rohkem kasu poliitiline eliit ja finantssektor rahaprinteri \u00fcmber, sest nemad saavad seda esimesena kasutada. Need, kelleni raha j\u00e4rgmisena j\u00f5uab, arvestavad selle suurenenud hulgaga ja k\u00fcsivad k\u00f5rgemaid hindu. Need, kes rahaprinteri privileegist k\u00f5ige kaugemal, peavad maksma k\u00f5rgemaid hindu, ilma et tr\u00fckitud raha palgat\u00f5usude n\u00e4ol nendeni veel oleks j\u00f5udnud (Cantilloni efekt). Sotsiaalmajandusliku redeli alumise k\u00fcmnendiku kogetav inflatsioon on 71 protsenti k\u00f5rgem \u00fclemise k\u00fcmnendiku omast.\nInflatsioon pole mitte lihtsalt vargus k\u00f5ige vaesematelt, vaid k\u00f5ige hinnalisema v\u00f5tmine neilt, kellel on k\u00f5ige v\u00e4hem. Inflatsioon on vaeste elude raiskamine.\nNii voolab kapital pidevalt alt \u00fcles. Seega pole inflatsioon mitte lihtsalt varastamine, vaid varastamine iga\u00fchelt p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdeliselt tema vaesuse ja \u00f5nnistatuse m\u00e4\u00e4rale.\nNeljandaks, raha teenimiseks on vaja kulutada aega. See on meie k\u00f5igi k\u00f5ige hinnalisem ressurss. Raha v\u00e4\u00e4rtust v\u00e4hendades muutub igavesti raisatuks kogu aeg, mis selle teenimiseks kulutati. Seega pole inflatsioon mitte lihtsalt vargus k\u00f5ige vaesematelt, vaid k\u00f5ige hinnalisema v\u00f5tmine neilt, kellel on k\u00f5ige v\u00e4hem. Inflatsioon on vaeste elude raiskamine. Selle olukorra absurdne moraalne \u00e4raspidisus ei vaja ilmselt selgitamist.\n\nPs\u00fchhopaatide ja ebakompetentsete ni\u0161\u0161\n\nMis on eeltoodud viisidel moonutatud loodusseaduste tagaj\u00e4rg? \u00dchiskonnas on loodud evolutsiooniline ni\u0161\u0161 \u2013 positsioon, mida t\u00e4ites v\u00f5ib vastutust kandmata teisi reeta, panna kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud inimkonna enda hedonistlike eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks t\u00f6\u00f6le ja saada seel\u00e4bi tohutult rikkaks.\nPositsiooni \u00e4rakasutamise l\u00f5ivuks on aga teistele m\u00e4ngijatele koost\u00f6\u00f6ks initsiatiivi pakkuvate tingimuste \u00f5\u00f5nestamine (itereerituse rikkumine), ressursside suunamine inimkonna heaolu suurendavatelt eesm\u00e4rkidelt k\u00f5rvale (koost\u00f6\u00f6 m\u00f5iste korrumpeerimine l\u00e4bi hinnasignaalide rikkumise) ja inimelude raiskamine vastavalt sellele, kui vaesed nad on (inflatsioon). L\u00f5ivuks on \u00fcha s\u00fcveneva majandusliku ebav\u00f5rdsusega, tulevikku ja keskkonda oleviku nimel ohverdava, v\u00e4givaldsema ja v\u00e4iksema heaoluga tsivilisatsiooni loomine.\nValitsuste sekkumine vabasse turgu on loonud olelusv\u00f5itluse, kus k\u00f5ige edukamad on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes p\u00e4dematud ja ps\u00fchhopaadid.\nInimestel, kes on valmis sellisel moel edu saavutamise l\u00f5ivuga leppima, peavad olema teatud omadused. Muidugi \u2013 mitte, et seegi oleks hea variant, aga kahest ilmselt parem \u2013 v\u00f5ib raha r\u00f5\u00f5muga tr\u00fckkida, m\u00f5istmata elementaarsete majandusteadmiste puudumise t\u00f5ttu oma tegude tagaj\u00e4rgi, ehk p\u00e4dematusest. Aga kui l\u00f5ivust ollakse teadlik ja sellest ei hoolita, p\u00f5hjendab ni\u0161i \u00e4rakasutamist ainult \u00e4\u00e4rmine enesekesksus. Ps\u00fchhopaatne apaatsus inimkonna suhtes.\nTeisis\u00f5nu \u2013 valitsuste sekkumine vabasse turgu on loonud olelusv\u00f5itluse, kus k\u00f5ige edukamad on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes p\u00e4dematud ja ps\u00fchhopaadid.\n\nKuidas taastada heatahtlikkuse, andestavuse ja lahkuse edukus?\n\nSee ei ole poliitiline k\u00fcsimus. Valitsuste kehtestatud rahast kaotavad k\u00f5ikide maailmavaadete esindajad. Ei vasak- ega parempoolsetel, ei konservatiividel ega liberaalidel pole fiat-s\u00fcsteemist midagi v\u00f5ita. Loodusseadused tuleb taastada, aga millisel moel seda teha?\nIlmselgelt tuleb anda voli vabale turule. K\u00f5ik muud meetmed j\u00e4\u00e4vad olemuslikult eba\u00f5iglase ja h\u00e4vinguni viiva s\u00fcsteemi peenreguleerimiseks ilma s\u00fcsteemi ennast muutmata. Ei kulude k\u00e4rpimine ega astmeline maksustamine eemalda reeturitele tulusat ni\u0161\u0161i.\nBitcoin on v\u00e4\u00e4ramatu, konfiskeerimatu, kontrollimatu standard, mille koost\u00f6\u00f6st lugupidavad turuliikmed valitsustelt luba k\u00fcsimata omaks saavad v\u00f5tta, astudes seel\u00e4bi sammu loodusseaduste taastamise suunas.\nNagu n\u00e4ha, on k\u00f5igi eeltoodud looduse reeglite moonutajaks just fiat-rahale olemuslik osade turuliikmete teenimatu privileeg raha toota ning selle kasutamist teistele j\u00f5uga peale suruda. Ajalugu n\u00e4itab ka, et kuni tr\u00fckkimise v\u00f5imalus s\u00e4ilib, on selle \u00e4rakasutamise kiusatusele v\u00f5imatu mitte alluda. Vaid siis, kui turul v\u00f5etud riskid saavad nii tasutud kui ka karistatud, ning selle \u00fcle otsustab v\u00e4iksemate kannatuste ja suuremate h\u00fcvede poole p\u00fc\u00fcdlev inimkond, on tegu vaba turuga. Kaotajad peavad kaotama ja v\u00f5itjad peavad saama tasutud \u00f5ige m\u00e4\u00e4ra j\u00e4rgi, ning seda pole v\u00f5imalik teha v\u00e4\u00e4rtusm\u00f5\u00f5dikut vahetamata. Me vajame uut raha, ning selle peab valima turg, mida valitsuste seadused ja m\u00e4\u00e4rused ei kalluta. See eeldab keskpankade rahadele seatud juriidiliste privileegide kaotamist.\nAga lootus, et raha tr\u00fckkimise privileegist l\u00e4bi demokraatliku protsessi vabatahtlikult loobutakse, on \u00fcsna napp. Eriti kolmandas maailmas, kus vaestelt aja ja ressursside varastamine tr\u00fckitud rahaga k\u00e4ib IMFi, Maailmapanga ja kohalike diktaatorite koost\u00f6\u00f6s k\u00f5ige hoogsamalt. Praegusest, k\u00fcllusliku tsivilisatsiooni h\u00e4vinguni viivast finantss\u00fcsteemist on vaja lihtsalt selle kontrollijatega konsulteerimata mingil moel v\u00e4lja astuda.\n\nBitcoin\u2019i ja teisi kr\u00fcptorahasid on esitletud alternatiivse rahana ja kaitsevahendina suurte keskpankade viimaste aastate inflatsioonipoliitika eest.\nEdgar Su\/Reuters\/Scanpix\n\nMa ei n\u00e4e selleks muud v\u00f5imalust kui bitcoin. See on v\u00e4\u00e4ramatu, konfiskeerimatu, kontrollimatu standard, mille koost\u00f6\u00f6st lugupidavad turuliikmed \u2013 kui nad seda soovivad \u2013 valitsustelt luba k\u00fcsimata omaks saavad v\u00f5tta, astudes seel\u00e4bi sammu loodusseaduste taastamise suunas. Bitcoin on rahumeelne, takistamatu revolutsioon v\u00f5laorjuse ja raha tr\u00fckkimise \u00e4rakasutajate vastu.\nOmavoliline \u00fcleminek bitcoin\u2019i standardile muudab fiat-s\u00fcsteemi kontrollimise privileegid t\u00fchiseks ning sunnib oma kasutajat suurima tulu saamiseks kaaskodanikele h\u00fcvesid pakkuma. Tr\u00fckkimatu valuuta on ainus viis kindlustada, et ka turu k\u00f5ige alatumatel liikmetel pole omakasu taga ajamiseks muud v\u00f5imalust, kui koost\u00f6\u00f6altilt teiste teenistusse astuda.\n\nhtml.dark-theme .flourish-embed {filter: invert(0.92) hue-rotate(180deg) !important}\n"}
{"text":"L\u00e4ti keskpank avaldas juhised suure kriisi puhuks \u2013 laenusid tuleb edasi makstaL\u00e4ti keskpank Latvijas Banka (LB) teatas eile neljap\u00e4eval, 7. septembril, et soovitab inimestel end kurssi viia sellega, mida oodata, kui riiki tabab suur kriis, ning on v\u00e4lja andnud n\u00f5uandeid sisaldava bro\u0161\u00fc\u00fcri.\n\u201eVenemaa algatatud s\u00f5ja tulemusena on need teemad omandanud uue t\u00e4htsuse ja t\u00f5usnud ka avalikkuse huviorbiiti,\u201d teatas pank.\nLatvijas Banka on teinud ettevalmistusi tagamaks, et L\u00e4tis osutatakse k\u00f5iki kriitilisi finantsteenuseid, kui tekib oht riigi julgeolekule v\u00f5i \u201esuurte v\u00e4lism\u00f5judega olukord\u201d, teatas LB. See h\u00f5lmab internetipanga v\u00f5i mobiilirakenduse kaudu maksete tegemise j\u00e4tkumise tagamist, maksekaartidega maksmist, sh veebimakseid, ja sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmist sularahaautomaadist, vahendab lsm.lv.\n\u201eKriis tekib tavaliselt ootamatult, kuid viimased aastad on n\u00e4idanud, kui oluline on valmistuda erinevateks elusituatsioonideks. Teeme seda nii riigina kui ka finantssektoris ning julgustame k\u00f5iki enda ja oma l\u00e4hedaste eest hoolt kandma. V\u00e4ga oluline on olla h\u00e4sti informeeritud, kuna ebakindlus on suurim paanika allikas kriisiolukorras, mis v\u00f5ib vallandada jada ebam\u00f5istlikke otsuseid, mis p\u00f5hjustavad rahalist kahju. Julgustame k\u00f5iki tutvuma Latvijas Banka koostatud teabega ja j\u00e4rgima selle n\u00f5uandeid ja juhiseid,\u201d \u00fctles Latvijas Banka n\u00f5ukogu liige Ilze Posuma.\nOn kindlaks tehtud, et umbes 900 L\u00e4tis tegutsevast sularahaautomaadist 99 on m\u00e4\u00e4ratud \u201ekriitilisteks sularahaautomaatideks\u201d, mis ohu korral esmalt sularahaga varustatakse. Nende sularahaautomaatide asukohakaart on saadaval siin.\n\u201eJulgustame inimesi suhtuma edastatavasse infosse eriti kriitilise pilguga ja tuginema ainult usaldusv\u00e4\u00e4rsetele teabeallikatele, mitte alluma provokatsioonidele ja valeinformatsioonile, samuti mitte langema pettuse ohvriks mitte ainult kriisiajal, vaid ka siis, kui vastutavad asutused teavitavad kriitilistest finantsteenustest,\u201d m\u00e4rkis keskpank.\nInfobro\u0161\u00fc\u00fcr pealkirjaga \u201eMida ma pean teadma sularaha ja muude finantsteenuste kohta kriisiolukorras\u201d on saadaval siin (l\u00e4ti keeles): https:\/\/datnes.latvijasbanka.lv\/files\/Kriisko-pakalpojumu-buklets -Latvijas-Banka.pdf.\nEnamus bro\u0161\u00fc\u00fcris sisalduvatest n\u00f5uannetest on \u00fcsna elementaarsed, koosnedes erinevatest kontaktnumbritest ja QR-koodidest, mis viivad teistele teabeallikatele ning n\u00e4iteks ametliku teabe kuulamisest ja suurema kriisi korral sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmisega mitte kiirustamisest \u2013 n\u00f5uanded, mis v\u00f5ivad v\u00f5i ei pruugi ajaloolisi pretsedente arvesse v\u00f5tta. Samuti \u00fcritatakse rahustada, kuulutades, et pangat\u00f6\u00f6tajad on h\u00e4sti koolitatud ja kuni 100 000 euro suurused hoiused on t\u00e4ielikult kaitstud. Samuti tuletatakse inimestele meelde, et kriisiolukorras tuleb siiski t\u00e4ita oma rahalisi kohustusi, n\u00e4iteks tasuda laenu tagasimakseid.\n\u00dcks n\u00f5uanne on see, et elektri- ja internetikatkestuste korral on L\u00e4ti raadio kuulamine hea valik.\nBro\u0161\u00fc\u00fcr on sisuliselt vaste 2020. aasta tsiviilkaitse bro\u0161\u00fc\u00fcrile \u201eMida teha kriisi korral\u201d (uuendatud 2022. aastal), mille eesm\u00e4rk on aidata avalikkusel valmistuda v\u00f5imalikeks kriisiolukordadeks ning anda kasulikku teavet selle kohta, kust abi otsida ja uusim info.\n\u201eOleme kaitseministeeriumis rahul, et L\u00e4ti pangandussektor on teadlik oma rollist ja olulisusest tervikliku riigikaitse s\u00fcsteemi arendamisel ja tugevdamisel, et inimestel oleks kriisi ajal juurdep\u00e4\u00e4s finantsteenustele ja nende raha oleks turvatud. Selle bro\u0161\u00fc\u00fcri koostamine on olnud kavandatud tegevuse tulemus, mis toob enamasti kasu elanikkonnale, kes saavad kasulikku teavet selle kasutamiseks,\u201d \u00fctles kaitseministeeriumi asekantsler J\u0101nis Garisons."}
{"text":"Teistsuguse motivatsioonipaketigaEliis elab elu, mis k\u00f5igile ei sobiJ\u00e4rjepidev t\u00f6\u00f6 ja ohverdused on m\u00e4rks\u00f5nad 26aastase ettev\u00f5tliku saare naise Eliis Metsa elust. K\u00f5igesse, mida ta ette v\u00f5tnud, on ta pannud oma s\u00fcdame ja see hakkab vaikselt \u00e4ra tasuma - kui rahaline vabadus on sisuliselt k\u00e4es, siis ajaline vabadus vajab veel k\u00e4ttesaamist.Kuressaares s\u00fcndinud ja siin oma vanemate Anu ja Marko esiklapsena \u00fcles kasvanud Eliisi on alati \u00fcmbritsenud ta pere ja l\u00e4hedased. Ta lapsep\u00f5lv Saaremaal oli t\u00e4pselt selline, mida noor naine sooviks tulevikus ka oma lastele pakkuda - t\u00e4is r\u00f5\u00f5mu, toredaid hetki ja m\u00e4lestusi.K\u00f5ik 12 kooliaastat \u00f5ppis ta tollase nimega Kuressaare g\u00fcmnaasiumis ning kooliaeg kasvatas tas tugevalt v\u00f5itlushimu, soovi silma paista. \u201cOlin juba varajases nooruses perfektsionist,\u201d \u00fctleb ta. \u201c\u00dcksk\u00f5ik, mida ma ette ei v\u00f5tnud, p\u00fchendusin sellele kogu s\u00fcdame ja t\u00e4ie t\u00f5sidusega.\u201dV\u00e4iksest saati t\u00e4ielik perfektsionistPerfektsionism on teda saatnud kogu elu. Eliisi jaoks on oluline teha asju t\u00e4pselt nii nagu ta on ette kujutanud. Koolis oli ta \u00f5pilane, kes ei lasknud \u00f5petajatel tunniga enne edasi minna, kui tema asjadest aru sai. \u201cOli see matemaatika, bioloogia v\u00f5i f\u00fc\u00fcsika - minu jaoks oli oluline oma peas asjadest aru saada,\u201dnendib ta. \u201cSeesama p\u00f5him\u00f5te saadab mind n\u00fc\u00fcdki. Lihtsalt \u00f5petajad on asendunud kolleegidega ja minust endast targemate m\u00f5ttekaaslastega.\u201d10. klassis k\u00e4is Eliis koolikaaslastega Teeviida \u00fcritusel Tallinnas, kus tutvustati v\u00e4lismaal \u00f5ppimise v\u00f5imalusi. \u201cKui koolikaaslased osalesid seal valdavas enamuses koolist vaba p\u00e4eva nimel, siis mina helistasin messilt vanematele ja teatasin, et minu plaan on astuda Inglismaale \u00fclikooli,\u201d \u00fctleb ta. Selle nimel hakkas ta ka aktiivselt tegutsema.Miks just Inglismaa? Sest aasta varem oli ta k\u00e4inud klassireisil Londonis, peale mida oli vanematele \u00f6elnud, et \u00fchel p\u00e4eval l\u00e4heb sinna kindlasti tagasi. Muidugi, tol hetkel ei v\u00f5tnud keegi ta juttu t\u00f5siselt ja Saaremaalt Inglismaale minek tundus hirmus nii mitmes v\u00f5tmes. \u201cAga omalt poolt tegin k\u00f5ik, et see v\u00f5imalikuks saaks. K\u00f5ik suveteenistused restoranides ja mujal t\u00f6\u00f6tades panin k\u00f5rvale Inglismaa fondi,\u201d m\u00e4rgib ta.Eliis m\u00f6\u00f6nab, et muidugi tegid selle mineku talle v\u00f5imalikuks ta vanemad ja l\u00e4hedased, aga ta ise panustas nii palju, kui \u00f5pilasena suutis. \u201cVanemate juurde l\u00e4ksin juba kindla plaaniga, kui palju mul raha puudu j\u00e4\u00e4b, et oma unistus teostada.\u201dNii omandaski ta Inglismaal rahvusvahelise \u00f5igusteaduse bakalaureuse kraadi, mis on talle uksi avanud ka Eestis. \u201c\u00d5pingute ajal v\u00f5tsin endale prioriteediks praktikal k\u00e4imise, et saada kogemust v\u00f5imalikult erinevates valdkondades. Meeletult \u00e4ge teekond, mis muutis mind m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt!\u201d leiab ta.Eliisi erialavalik t\u00e4hendab ajas tagasi minemist 8. klassi, kus ta arenguvestlusel klassijuhatajale \u00fctles, et kavatseb \u00f5igusteadust \u00f5ppima minna. Kust tal selline m\u00f5te tuli, ei oska ta \u00f6elda, aga sellegi unistuse t\u00e4itumise nimel t\u00f6\u00f6tas ta iga p\u00e4ev.T\u00e4naseni on Eliis toimetanud \u00f5igusmaailmas mitmes rollis. Oma kireks \u00f5igusmaastikul on ta avastanud tehingute n\u00f5ustamise ja ettev\u00f5tete igap\u00e4evase majandamisega seonduva valdkonna, mis loob v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6tada koos nimekate ettev\u00f5tete juhtidega. Olgu selleks ettev\u00f5tete omandamis-, v\u00f5\u00f5randamistehingud, hoolsusauditid v\u00f5i igap\u00e4evaseks majandamiseks vajaminevad lepingud. \u201cValdkond toimib tihedas koost\u00f6\u00f6s maksu- ja nantsala spetsialistidega, mis on minu jaoks ideaalne \u00f5ppimiskoht, kust saan ka isikliku ettev\u00f5tluse tarbeks k\u00f5rva taha panna nii m\u00f5ndagi.\u201dEliisi karj\u00e4\u00e4ri iseloomustab liikuvus. \u201cNii kui olen tundnud, et t\u00f6\u00f6 muutub ammendavaks ja edasiarenemiseks v\u00f5imalused puuduvad, olen edasi liikunud,\u201d nendib ta. Tema soov on maksimaalselt areneda, \u00f5ppida ja olla mugavustsoonist v\u00e4ljas. \u201cAga eelmistest \u00fclemustest on saanud koost\u00f6\u00f6partnerid - lihtsalt nii, et t\u00f6\u00f6tan omadel tingimustel ja saan oma teadmisi pakkuda teenusena.\u201dPraegu tulevad ta enda \u00f5igusalased teadmised kasuks ka investeerimisteekonnal, mis sisaldab suures hulgas erinevaid lepinguid ja kokkuleppeid. Niisamuti ka ettev\u00f5tluses ja kinnisvarasektoris.Bakalaureuse\u00f5pingute ajal avastas ta enda jaoks raamatud. Kui kooliajal pidi lugema kohustuslikus korras ja etteantud raamatuid, siis n\u00fc\u00fcd k\u00f6itis teda see, et saab lugeda t\u00e4pselt seda, mida ise tahab. \u201c\u00dcsna esimeste seas sattusid mu k\u00e4tte investeerimisalased raamatud ja sealt tekkis kiiresti arusaam, et kui koolist saame kaasa tarkuse \u00f5ppida selgeks mingi kindel eriala ja siis selles valdkonnas elup\u00e4evade l\u00f5puni t\u00f6\u00f6d teha, siis tegelikkuses saab ka teisiti,\u201d t\u00f5deb ta. \u201cKuna isiksuselt olen v\u00e4ga kalkuleeriv ja anal\u00fc\u00fcsiv, siis esimese reaalse sammu tegemine investeerimismaailmas v\u00f5ttis aega tohutult kaua.\u201dKinnisvarani j\u00f5udmine oli tema jaoks oluliselt loogilisem samm kui kogu investeerimismaailm. Teadlikult on ta s\u00e4\u00e4stnud ja k\u00f5rvale pannud alates hetkest, mil teadvustas endale, et soovib minna v\u00e4lismaale \u00f5ppima. \u201cMinu kartus selles osas, kui kalliks mu \u00f5pingud Inglismaal minna v\u00f5ivad, pani mind raha s\u00e4\u00e4stma oluliselt tempokamalt, kui oleksin osanud ette arvata,\u201d m\u00e4rgib ta.T\u00e4nu sellele agarale s\u00e4\u00e4stmisele oli ta bakalaureuse\u00f5ppe l\u00f5puks suutnud oma Inglismaa \u00f5pingute k\u00f5rvalt kokku koguda summa, millega sai katta esimese kodu sissemakse. Muidugi eeldas see j\u00e4rjepidevat t\u00f6\u00f6lk\u00e4imist ja s\u00e4\u00e4stmist. \u201cAga see tunne, kui sain koduomanikuks, oli seda k\u00f5ike v\u00e4\u00e4rt!\u201dSealt edasi tekkis juba suurema korteri vajadus, kuna Eliisi soetatud korter j\u00e4i neile elukaaslase Alexiga v\u00e4ikeseks. \u201cElukaaslane oli selleks hetkeks kinnisvaraga rohkem kokku puutunud ja nii v\u00f5tsimegi plaani soetada uus eluase selliselt, et olemasolev oleks v\u00f5imalik alles j\u00e4tta,\u201d selgitab ta. Selle otsusega saigi alguse paari edasine teekond, kus nad teadlikult t\u00f6\u00f6tasid selle nimel, et kinnisvara saaks juurde soetada.Kinnisvaras n\u00e4evad nad enda jaoks tugevat eelist. \u201cMinu \u00f5igusalane ja elukaaslase ehitusalane k\u00f5rgharidus ning sektoris t\u00f6\u00f6tamine annavad meile ideaalse koosluse ses valdkonnas toimetamiseks.\u201dTeekond finantsvabadusse omadega poole pealPea neli aastat tagasi alustatud \u00fchine teekond nantsvabadusse on neil Eliisi s\u00f5nul veel t\u00e4itsa pooleliolev rada, kus t\u00e4naseni tuleb teha j\u00e4rjepidevat t\u00f6\u00f6d ja omajagu ohverdusi.\u201cKui teekonna alguses olid ohverdused seotud pigem rahaliste valikutega, siis praeguseks oleme j\u00f5udnud punkti, kus peamine ohverdus, mille arvelt oma unistust p\u00fc\u00fcame, on aeg,\u201d s\u00f5nab ta.Teekonna alguses m\u00f5testasid noored enda jaoks lahti selle m\u00fcstilise \u201cnantsvabaduse\u201d olemuse ja peamine ideoloogia, millest nad l\u00e4htuvad on, et neil oleks aega - p\u00fchenduda t\u00e4pselt nendele projektidele ja t\u00f6\u00f6dele, mis p\u00e4riselt silma s\u00e4rama panevad.Ja aega p\u00fchendada end perele. \u201cKui vaadata meie praeguse elu vaba aja osakaalu muude tegemiste k\u00f5rval, siis kindlasti ei saa me v\u00e4ita, et oleksime selles osas kuidagimoodi vabad - oleme hetkel eluetapis, kus t\u00f6\u00f6tunde tuleb oma unistuste realiseerumise nimel leida kordades rohkem, kui enamik inimesi endale ette oskaks kujutada.\u201dAga see on sajaprotsendiliselt nende enda valik. \u201cOleme vaikselt j\u00f5udnud faasi, kus saame \u00f6elda, et oleme rahaliselt vabad. N\u00fc\u00fcd aga tuleb pingutada ka ajalise vabaduse suunas,\u201d \u00fctleb Eliis.Septembrist algas ka Eliisi kolmas \u00f5ppeaasta \u00f5ppej\u00f5una Tallinna majanduskoolis, kus ta on \u00f5petatavaid aineid endale pidevalt juurde v\u00f5tnud. Tema fookuseks on \u00f5igusala ning rahapesu t\u00f5kestamise valdkond. \u201cMagistrit l\u00f5petades tabasin end m\u00f5ttelt, et peale seitsmeteistk\u00fcmnendat 1. septembrit koolipingis tuleb mul viimaks paus, mida olin nii kaua oodanud,\u201d \u00fctleb ta. Elu aga tegi seepeale kohe omad korrektuurid ja magistri\u00f5ppe l\u00f5petamise aasta septembris alustas ta koolis \u00f5ppej\u00f5una.Eliisi ajend sellise v\u00e4ljakutse vastuv\u00f5tmiseks oli taaskord peamiselt enda mugavustsoonist v\u00e4lja toomine. \u201cMa ei ole nautinud avalikku esinemist ja kuidas muudmoodi ikka sellest \u00fcle olla, kui astuda klassit\u00e4ie \u00f5pilaste ette,\u201d \u00fctleb ta. \u201cAga see on olnud \u00fcks tohutult arendav teekond, kus lisaks teiste \u00f5petamisele \u00f5pin ka ise palju - seda nii erialaste teadmiste, inimsuhete kui ka avaliku esinemise vaatenurgast.\u201d Eliis on enda s\u00f5nul selle l\u00fchikese \u00f5petamisajaga palju arenenud ning \u00f5petamine on kindlasti \u00fcks neist tegevustest, mida ta soovib kunagi Saaremaale tagasi kolides j\u00e4tkata. \u201cKus ja kuidas mul on v\u00f5imalik Saaremaal v\u00e4\u00e4rtust luua, eks seda n\u00e4itab aeg.\u201dSide Saaremaaga on Eliisi jaoks kirjeldamatu. Kui j\u00e4llegi tulla tagasi nantsvabaduse saavutamise juurde, siis Saaremaale kolimine on \u00fcks peamisi l\u00f5pp-eesm\u00e4rke, kuhu ta soovib elukaaslasega v\u00e4lja j\u00f5uda. \u201cMitte, et muul viisil Saaremaale juba tagasi kolida ei saaks, aga see imeline saareke pakub meeletus koguses v\u00f5imalusi, mida soovime teostada endale sobivatel tingimustel.\u201dKonkreetset ajalist t\u00e4htaega Saaremaale kolimiseks ei olegi ta v\u00e4lja m\u00f5elnud, aga aktiivselt toimub tegutsemine selle nimel, et see toimuks v\u00f5imalikult ruttu. Kodusk\u00e4imise puhul kehtib Eliisi jaoks \u00fctlus, et alati v\u00f5iks seda rohkem olla ning kunagi ei saa k\u00fcllalt. \u201cKahjuks ebanormaalselt kiire elutempo juures, kus ka enamikel n\u00e4dalavahetustel on vaja t\u00f6\u00f6kohustusi t\u00e4ita, juhtub seda kordades v\u00e4hem kui tahaksime.\u201dEliis m\u00e4rgib, et kui ta ema telefoni otsas k\u00fcsib, millal neil on plaanis Saaremaale tulla, siis tegelikkuses on liiga pikk aeg juba m\u00f6\u00f6da l\u00e4inudki. Kuus korra on tempo, millega noored proovivad hakkama saada. Lisaks sellele, et Saaremaa on Eliisile nii armas-kallis koht, ootab valdav enamus armsaid-kalleid pereliikmeid ja l\u00e4hedasi sugulasi teda samuti siin. \u201cKokkuhoidev perekond ja Saaremaa on minu unistuste kooslus!\u201d \u00f5hkab ta.Eliisi elukaaslane, kellel enne Saaremaaga sidet ei olnud, imestavat alati, kuidas on v\u00f5imalik, et siin inimesed nii soojad ja toredad on, et isegi kiire toidupoes k\u00e4imine v\u00f5ib t\u00e4nu lahkele m\u00fc\u00fcjale tekitada erilise kogemuse.Eliisi ema ja isa peavad \u201cKuressaare \u00fchte k\u00f5ige \u00e4gedamat tehnikapoodi\u201d, nagu ta ise \u00fctleb. Selle juures on tal olnud siiras r\u00f5\u00f5m n\u00e4ha, kui hinge ja p\u00fchendumisega nad seda teevad.\u201cVanemad saavad aktiivselt kaasa l\u00fc\u00fca ka meie kinnisvaraportfelli haldamises, tahavad nad seda v\u00f5i mitte,\u201d m\u00e4rgib Eliis. \u201cNaljatades kutsume ema juba meie isiklikuks maakleriks, sest tema on teinud rohkem korterite \u00fcleandmisi kui me ise.\u201d Samuti kasutavad Eliis ja Alex \u00e4ra vanemate tehnikapoe v\u00f5imalusi, saades sealt oma korteritesse parima tehnika.Suuremad kinnisvarainvesteeringud arutatakse samuti kodus l\u00e4bi. \u201cExceli tabelid ja tootlusarvutused on meie rida, aga sellegipoolest kaasame alati vanemaid aruteludesse, et ka nende arvamust ja perspektiivi kuulata.\u201dEliis ei salga, et t\u00f6\u00f6d tuleb praeguses eluetapis teha metsikult. \u201cT\u00f6\u00f6d tuleb teha \u00f5htuti p\u00e4rast seda, kui l\u00f5petan palgat\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6d tuleb teha laup\u00e4evadel ja p\u00fchap\u00e4evadel,\u201d kinnitab ta, \u00f6eldes, et v\u00e4ga tihti j\u00e4\u00e4b inimestele mulje, et k\u00f5ik tuleb lihtsalt. Tegelikkuses on see teekond raske ja ei sobi kindlasti enamikule inimestest.\u201cMa alati naljatan, et olen s\u00fcndinud teistsuguse motivatsioonipaketiga ja olen seda juttu uskuma pannud ka l\u00e4hedased,\u201d s\u00f5nab ta, m\u00f6\u00f6ndes, et tegelikult on vist tegemist ikkagi j\u00e4rjepidevusega. \u201c26aastasena on raske tahta olla ruumis k\u00f5ige targem inimene, aga ruumis k\u00f5ige t\u00f6\u00f6kam, see on juba reaalsem ja selle poole ma ka alati sihin.\u201d T\u00f6\u00f6kus ja t\u00e4psus ongi Eliisi tugevused.Hommikud unistamiseks ja \u00f5htud mahalaadimiseksP\u00e4eva olulisim ja v\u00e4\u00e4rtuslikuim aeg on Eliisi jaoks hommik. N\u00e4dala sees \u00e4rkab ta kell 5.45. \u201cEnamikule tundub see t\u00e4iesti jabura kellaajana, aga minu jaoks on need hommikused tunnid just see aeg, kus v\u00f5tan aega iseendale,\u201d s\u00f5nab ta.Eliisi jaoks t\u00e4hendab see trennis k\u00e4imist. Suviti v\u00f5ib teda n\u00e4ha jooksuradadel ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud aastaaegade hommikud veedab ta j\u00f5usaalis.\u201cSee on aeg hommikust, kus mul peab alati k\u00e4ep\u00e4rast olema telefon, et saaksin k\u00f5iki neid unistusi ja m\u00f5tteid kusagile kirja panna. Olen v\u00e4ga suur unistaja ja just hommikud on aeg, mil saan neid m\u00f5tteid m\u00f5elda nii, et kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm \u00fcmber alles magab.\u201d Kell 5.45 \u00e4rkamisaeg t\u00e4hendab Eliisi jaoks, et kell 9 on ta valmis andma osakese endast \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale.Niisamuti on ka ta \u00f5htune rutiin kohustuslik osa ta p\u00e4evast. \u00dcksk\u00f5ik, kui v\u00e4sinud ta on, ei m\u00f6\u00f6du \u00f5htutki, kus ta raamatut k\u00e4tte ei v\u00f5ta. Isegi kui loetud lehek\u00fclgi tuleb vaid viis.\u201cJ\u00e4rjepidevus on miski, mis on mind elus v\u00e4ga palju edasi aidanud ja seda j\u00e4rjepidevust hoian ka oma igap\u00e4evaelu tegemistes,\u201d v\u00f5tab ta asja kokku. Lugemine on lihtsalt hea viis, kuidas end muust maailmast p\u00e4eva l\u00f5ppedes maha laadida. Seda enam, et praeguseks on ta enda jaoks avastanud hoopis ilukirjanduse.Eliis MetsS\u00fcndinud 14.11.1996 KuressaaresHARIDUS\u2022 September 2019 - juuni 2021, Tallinna \u00dclikool, \u00f5igusteaduste magister \u2022 September 2016 - mai 2019, Coventry \u00dclikool, international Law (LLB)\/ Rahvusvahelise \u00d5igusteaduse bakalaureus \u2022 September 2004 - juuni 2016, Kuressaare G\u00fcmnaasiumT\u00d6\u00d6\u2022 2023 mai - ......., Grant Thornton Baltic Juhtiv \u00f5igusn\u00f5ustaja \u2022 2022 - 2023 mai, Olympic Entertainment Group Grupi jurist \u2022 2021 - ......., Tallinna Majanduskool \u00d5ppej\u00f5ud \u2022 2021 - ........, Bellnor Koolitaja \u2022 2021 - 2022, Ellex Raidla advokaadib\u00fcroo Jurist \u2022 2020 - 2021, LHV Pank JuristPERE\u2022 Elukaaslane Alex Talisainen \u2022 Ema Anu Mets \u2022 Isa Marko Mets \u2022 Vend RaulTEISED TEMASTSee kui \u00fcliv\u00f5rdes Eliis Saaremaast r\u00e4\u00e4gib, oli lausa imelikEliisi on raske s\u00f5nadega kirjeldada, sest teist sellist inimest pole mina veel kohanud (positiivses v\u00f5tmes). Tema sihikindlus on eeskujuks k\u00f5igile, ka mulle. Omadused, mis teda kirjeldavad, on p\u00f5hjalikkus ja kirg, mis saadavad ta tegemisi.Samuti on imetlusv\u00e4\u00e4rne j\u00e4lgida, kuidas k\u00f5ik tegemised, mis ta ette v\u00f5tab, saavad tehtud. Eliisi jaoks takistused puuduvad ja kui need isegi tekivad, siis tema alla ei anna ja \u00fcletab ka need! Tooksin veel v\u00e4lja tema armastuse pere ja Saaremaa vastu. See kui \u00fcliv\u00f5rdes Eliis Saaremaast r\u00e4\u00e4gib, oli meie tutvumisel lausa imelik, kuid mida aeg edasi, seda enam n\u00e4en, kuidas see ei ole tema jaoks pelgalt kodukoht, vaid kogukond, kuhu ta s\u00fcda kuulub.Oleme Eliisiga k\u00e4imas ettev\u00f5tluses\/investeerimises esimesi samme, kuid olen rohkem kui kindel, et tema teadmised ja isikuomadused viivad sihile, misl\u00e4bi t\u00e4idame koos ka meie \u00fchised eesm\u00e4rgid.Alex Talisainen, Eliisi elukaaslane\"26aastasena on raske tahta olla ruumis k\u00f5ige targem inimene, aga ruumis k\u00f5ige t\u00f6\u00f6kam, see on juba reaalsem ja selle poole ma ka alati sihin.\"PERFEKTSIONIST K\u00d5IGES: \u00dcksk\u00f5ik, mida Eliis elus ette v\u00f5tab, p\u00fchendab ta end sellele t\u00e4ie t\u00f5sidusega. See on seni ka edu toonud. MERIT LEHTSALU V\u00c4IKE NAASKEL: Koolis ei lubanud Eliis \u00f5petajal kunagi teemaga enne edasi minna, kui tema asjast t\u00e4ielikult aru sai. KOKKUHOIDEV PERE: Vend Raul, ema Anu, isa Marko, Eliis ise ja tema elukaaslane Alex. 5X ERAKOGU ALATI SPORDILEMB: Kui varem on Eliis ka n\u00e4iteks tennist proovinud, siis n\u00fc\u00fcd leiab teda pigem jooksurajalt v\u00f5i j\u00f5usaalist. PRAHA SUVITAJA: Reisida meeldib Eliisile samuti. Pildil suvitamine Praha moodi - vihmavarju all ja pikis r\u00f5ivais.Kertu Kalmus"}
{"text":"Kiiresti kasvav t\u00f6\u00f6puudus Soomes sunnib kalevipoegi koju naasmaEi m\u00f6\u00f6du n\u00e4dalatki, mil m\u00f5ni Soome ehitusfirma pankrotti ei l\u00e4he. Prognooside kohaselt v\u00f5ib sektoris t\u00f6\u00f6ta j\u00e4\u00e4da kuni 30 000 inimest ja see puudutab valusalt ka tuhandeid p\u00f5hjanaabrite ehitustel t\u00f6\u00f6tavaid eestlasi.\nSoome ehitusettev\u00f5tete liidu juht Timo Vikstr\u00f6m hoiatas t\u00f6\u00f6puuduse kiire kasvu eest ehitussektoris ja ennustas: \u00abJ\u00e4rgmisel kevadel siin riigis ei ehitata.\u00bb Kui 2021. aastal alustati Soomes 48 000 korteri ehitust, siis sel aastal j\u00e4i sellest mahust alles vaid kolmandik.\nVikstr\u00f6mi s\u00f5nul on sektori olukord erakordselt nukker. Ehitusmaterjalide tootmises, objektidel ja muudes ehitusega seotud valdkondades t\u00f6\u00f6tab Soomes kokku 200 000 t\u00f6\u00f6tajat. \u00abJ\u00e4rgmise kahe aasta jooksul j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6tuks 20 000 \u2013 30 000 ehitusspetsialisti,\u00bb prognoosis ta Helsingin Sanomates.\nSarnases suurusj\u00e4rgus t\u00f6\u00f6tab p\u00f5hjanaabrite juures ka eestlasi. Hinnanguliselt teenib Soomes leiba 60 000 \u2013 70 000 eestlast, kellest ligi pooled on kas otseselt v\u00f5i kaudselt seotud just ehitusega.\nOstjad kadunud\n\u00abElamuehituse seis on hapu,\u00bb nentis Soomes juba \u00fcle k\u00fcmne aasta plaatijana t\u00f6\u00f6tav Andres. \u00abMitu tuttavat on uute ehitusobjektide puuduses pidanud koju naasma, teistele on \u00f6eldud, et k\u00e4silolev olev t\u00f6\u00f6 on viimane, mida on pakkuda.\u00bb\nPlaatijana j\u00e4tkuvat tal t\u00f6\u00f6d veel v\u00e4hemasti j\u00e4rgmisse aastasse. \u00abKuna teeme viimistlust\u00f6id, on need hooned, kus mina t\u00f6\u00f6tan, juba peaaegu valmis ja need reeglina viiakse l\u00f5puni, kuid uusi kortermaju keegi enam naljalt ehitama ei kipu,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.\nPidevad pankrotid ja saneerimised on teinud nii ehitajad, tellijad kui korteriostjad v\u00e4ga n\u00e4rviliseks. Eelmisel n\u00e4dalal teatas pankrotist suisa kolm ehitusfirmat. \u00abOstjad on turult kadunud. Nii nagu varem, mil vormistati tehinguid kortertitega, mis olid alles paberil, \u00e4ri enam ei tehta,\u00bb kirjeldas Andres. \u00abInimestel on usaldus t\u00e4ielikult kadunud. Praegu n\u00e4iteks reklaamib \u00fcks arendaja oma korterim\u00fc\u00fcki v\u00e4itega, et ettev\u00f5ttel pole \u00fchtegi maksuv\u00f5lga.\u00bb\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\nKa Vikstr\u00f6m kinnitab usalduse kadu. \u00abMajanduse kiire pidurdumine koos k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4radega viis selleni, et tarbijate kindlustunne langes suvel m\u00f5\u00f5tmisajaloo madalaimale tasemele,\u00bb \u00fctles ta. \u00abUsalduse kaotus on ehitussektorile aga m\u00fcrk.\u00bb\nPidevad pankrotid ja saneerimised on teinud nii ehitajad, tellijad kui korteriostjad v\u00e4ga n\u00e4rviliseks.\n\nTema s\u00f5nul on \u00fclej\u00e4\u00e4nud majandusel juba pikka aega kehvasti l\u00e4inud, aga n\u00fc\u00fcd on langus l\u00e4inud j\u00e4rsemaks. \u00abKui n\u00e4iteks puidut\u00f6\u00f6stuses kukuvad mahud aastaga 70 protsenti, j\u00f5uab selle m\u00f5ju ka mujale,\u00bb m\u00f6\u00f6nis Vikstr\u00f6m. Nordea ennustab, et \u00fcldine t\u00f6\u00f6puudus kasvab Soomes t\u00e4navuselt 7,2 protsendilt j\u00e4rgmisel aastal kaheksa protsendini.\nKuid taustal on veel kiire inflatsioon, kallis energia ja muidugi s\u00f5da. \u00abN\u00e4iteks terasbetoon, terased ja mitmed muud ehitusmaterjalid tulid Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast. Pidime leidma uued kanalid ja see v\u00f5ttis aega,\u00bb kirjeldas Vikstr\u00f6m. \u00abKui siia lisada veel see, et ehituse kulutase hakkas t\u00f5usma, mis l\u00fckkab investeeringuid edasi, ja see, et elamuprojektid ei algagi, olemegi praeguses olukorras,\u00bb v\u00f5ttis Vikstr\u00f6m kokku. \u00abSeet\u00f5ttu tekib 2025. aastal t\u00f5mbekeskustes juba uute korterite puudus.\u00bb\nT\u00f6\u00f6j\u00f5urendiga tegeleva ettev\u00f5tte EstEmploy tegevjuhi Priit Koigi s\u00f5nul Soomest naasvate t\u00f6\u00f6tajate arv aiva kasvab. Nende firma poolt Soome l\u00e4hetatutest on pidanud naasma juba kolmandik. \u00abNii palju kui turul kuulda, on sarnane olukord ka teistes t\u00f6\u00f6j\u00f5urendiga tegelevates ettev\u00f5tetes, kes inimesi Soome v\u00e4rbavad,\u00bb nentis Koik.\nTema hinnangul on p\u00f5hjanaabrite kinnisvarasektor languses peamiselt k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5ttu, sest elamuid sellise laenukuluga ehitada ei kannata. \u00abEhitusmahud on kokku kuivanud ja uusi arendusi l\u00fckatakse edasi. Kuna sarnane on olukord ka Eestis, j\u00e4\u00e4vadki paljud naasnud inimesed praegu koju,\u00bb \u00fctles ta. \u00ab\u00d5nneks on meie inimesed t\u00f6\u00f6tukassas kindlustatud.\u00bb\nSiiski lootis Koik, et taristuehitust Soomes j\u00e4tkatakse ja riik hakkab j\u00e4rgmisel aastal rohkem t\u00f6id tellima, nagu tehti 15 aastat tagasi finantskriisi ajal.\nTema hinnangul tuleb n\u00fc\u00fcd v\u00e4hemalt osal ehitajatest ilmselt hakata uut ametit \u00f5ppima. \u00abT\u00e4pselt nii, nagu tegid seda pandeemia ajal hotellide ja toitlustusvaldkonna t\u00f6\u00f6tajad,\u00bb arvas Koik. \u00abParaku t\u00e4hendab see, et suur osa neist ei naase ka paremate aegade saabudes enam ehitusele. Samuti v\u00f5idakse siirduda edasi m\u00f5nda teise riiki, kus majanduse seis parem ja t\u00f6\u00f6k\u00e4si napib.\u00bb\nEestis samuti raske\nEesti ehituses on samuti seis niru ning ehitusfirmade ja materjalide tootmisliinide sulgemistest p\u00e4\u00e4su pole. Ehitusettev\u00f5tjate liidu tegevjuhi Indrek Petersoni s\u00f5nul on mahud p\u00fcsinud langustrendil juba eelmise aasta kevadest ja trend on kindlasti s\u00fcvenev. \u00abKui aasta tagasi valmistas ehitajatele suurt peavalu tarneahelate katkemine ning energiahindade ja ehitusmaterjalide ettearvamatu hinnat\u00f5us, siis n\u00fc\u00fcdseks on see asendunud ehitusturul valitseva \u00fcle\u00fcldise ebakindlusega, mis tingitud t\u00f5usnud intressim\u00e4\u00e4radest ja kiirest inflatsioonist ning k\u00f5rged kinnisvarahinnad on hakanud turgu oluliselt jahutama,\u00bb kirjeldas Peterson.\nTema hinnangul on lisaks teede-ehitusele, kus peamiseks tellijaks on riik ja kus investeeringute drastilise v\u00e4hendamise t\u00f5ttu on ehitusmahud m\u00e4rgatavalt kukkunud, jahtumise m\u00e4rke r\u00e4ngalt tunda ka elukondlike hoonete ehituses.\n\u00abKui ehitusmahtude langus s\u00fcveneb, on selge, et n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6k\u00e4te j\u00e4rele v\u00e4heneb, mist\u00f5ttu suureneb kindlasti ka koondamiste arv, mida ehitusmaterjalide tootmises on tunda juba alates eelmise aasta l\u00f5pust,\u00bb m\u00e4rkis Peterson. \u00abEttev\u00f5tjatele j\u00f5uavad keeruliste otsuste langetamise ajad k\u00e4tte ilmselt s\u00fcgistalvel ja kardan, et olukorra halvenedes tuleb nii m\u00f5nelgi ehitusettev\u00f5ttel tegevus ka l\u00f5petada.\u00bb\nTa lisas, et kuna ehitussektoris konkurents nii erahangetes kui riigitellimustele suureneb ja k\u00f5rgest inflatsioonist tingitud palgasurve p\u00fcsib, suureneb ka \u00abhalli majanduse\u00bb osakaalu kasvu risk, mis t\u00e4hendab rohkem maksupettusi ja \u00fcmbrikupalku.\n\u00abKui kaua langus kestab, ei oska hinnata, kuid arvan, et ehitusturu taastumine ei alga enne, kui Eesti majandus tervikuna taas kasvule p\u00f6\u00f6rdub,\u00bb arvas Peterson. \u00abMajanduslanguse faasis on ehitusturu j\u00e4tkusuutlikkuse tagamisel kindlasti v\u00e4ga oluline, et riik ei piiraks eelarvet kavandades riigile vajalike hoonete ja rajatiste vallas investeeringuid, vaid pigem kasvataks neid j\u00f5uliselt, nagu n\u00e4iteks nn kontrats\u00fckliline l\u00e4henemine, mida kasutavad paljud arenenud riigid.\u00bb\n"}
{"text":"T\u00f6\u00f6puudus sunnib Kalevipojad kojuEi m\u00f6\u00f6du n\u00e4dalatki, mil m\u00f5ni Soome ehitusfirma pankrotti ei l\u00e4he. Prognooside kohaselt v\u00f5ib sektoris t\u00f6\u00f6ta j\u00e4\u00e4da kuni 30 000 inimest ja see puudutab valusalt ka tuhandeid p\u00f5hjanaabrite ehitustel t\u00f6\u00f6tavaid eestlasi.Soome ehitusettev\u00f5tete liidu juht Timo Vikstr\u00f6m hoiatas t\u00f6\u00f6puuduse kiire kasvu eest ehitussektoris ja ennustas: \u00abJ\u00e4rgmisel kevadel siin riigis ei ehitata.\u00bb Kui 2021. aastal alustati Soomes 48 000 korteri ehitust, siis sel aastal j\u00e4i sellest mahust alles vaid kolmandik.Vikstr\u00f6mi s\u00f5nul on sektori olukord erakordselt nukker. Ehitusmaterjalide tootmises, objektidel ja muudes ehitusega seotud valdkondades t\u00f6\u00f6tab Soomes kokku 200 000 t\u00f6\u00f6tajat. \u00abJ\u00e4rgmise kahe aasta jooksul j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6tuks 20 000 - 30 000 ehitusspetsialisti,\u00bb ennustas ta Helsingin Sanomates.Sarnases suurusj\u00e4rgus t\u00f6\u00f6tab p\u00f5hjanaabrite juures ka eestlasi. Hinnanguliselt teenib Soomes leiba 60 00070 000 eestlast, kellest ligi pooled on kas otseselt v\u00f5i kaudselt seotud just ehitusega.Ostjad kadunud\u00abElamuehituse seis on hapu,\u00bb nentis Soomes juba \u00fcle k\u00fcmne aasta plaatijana t\u00f6\u00f6tav Andres. \u00abMitu tuttavat on uute ehitusobjektide puuduses pidanud koju naasma, teistele on \u00f6eldud, et k\u00e4sil olev t\u00f6\u00f6 on viimane, mida on pakkuda.\u00bbPlaatijana j\u00e4tkuvat tal t\u00f6\u00f6d veel v\u00e4hemasti j\u00e4rgmisse aastasse. \u00abKuna teeme viimistlust\u00f6id, on need hooned, kus mina t\u00f6\u00f6tan, juba peaaegu valmis ja need reeglina viiakse l\u00f5puni, kuid uusi kortermaju keegi enam naljalt ehitama ei kipu,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta.Pidevad pankrotid ja saneerimised on teinud nii ehitajad, tellijad kui korteriostjad v\u00e4ga n\u00e4rviliseks.Eelmisel n\u00e4dalal teatas pankrotist suisa kolm ehitusfirmat. \u00abOstjad on turult kadunud. Nii nagu varem, mil vormistati tehinguid korteritega, mis olid alles paberil, \u00e4ri enam ei tehta,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Andres. \u00abInimestel on usaldus t\u00e4ielikult kadunud. Praegu n\u00e4iteks reklaamib \u00fcks arendaja korterim\u00fc\u00fcki v\u00e4itega, et ettev\u00f5ttel pole \u00fchtegi maksuv\u00f5lga.\u00bbKa Vikstr\u00f6m kinnitab usalduse kadu. \u00abMajanduse kiire pidurdumine koos k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4radega viis selleni, et tarbijate kindlustunne langes suvel m\u00f5\u00f5tmisajaloo madalaimale tasemele,\u00bb \u00fctles ta. \u00abUsalduse kaotus on ehitussektorile aga m\u00fcrk.\u00bbTema s\u00f5nul on \u00fclej\u00e4\u00e4nud majandusel juba pikka aega kehvasti l\u00e4inud, aga n\u00fc\u00fcd on langus l\u00e4inud j\u00e4rsemaks. Nordea ennustab, et \u00fcldine t\u00f6\u00f6puudus kasvab Soomes t\u00e4navuselt 7,2 protsendilt j\u00e4rgmisel aastal kaheksale protsendile.Kuid taustal on veel kiire inflatsioon, kallis energia ja muidugi s\u00f5da. \u00abKui siia lisada veel see, et ehituse kulutase hakkas t\u00f5usma, mis l\u00fckkab investeeringuid edasi, ja see, et elamuprojektid ei algagi, olemegi praeguses olukorras,\u00bb v\u00f5ttis Vikstr\u00f6m kokku. \u00abSeet\u00f5ttu tekib 2025. aastal t\u00f5mbekeskustes juba uute korterite puudus.\u00bbT\u00f6\u00f6j\u00f5u rendiga tegeleva ettev\u00f5tte EstEmploy tegevjuhi Priit Koigi s\u00f5nul Soomest naasvate t\u00f6\u00f6tajate arv aiva kasvab. Nende firma poolt Soome l\u00e4hetatutest on pidanud naasma juba kolmandik. \u00abNiipalju kui kuulda, on sarnane olukord ka teistes t\u00f6\u00f6j\u00f5u rendiga tegelevates ettev\u00f5tetes, kes inimesi Soome v\u00e4rbavad,\u00bb nentis K\u00f5ik.Tema hinnangul on p\u00f5hjanaabrite kinnisvarasektor languses peamiselt k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5ttu, sest elamuid sellise laenukuluga ehitada ei kannata. \u00abEhitusmahud on kokku kuivanud ja uusi arendusi l\u00fckatakse edasi. Kuna sarnane on olukord ka Eestis, j\u00e4\u00e4vadki paljud naasnud inimesed praegu koju,\u00bb \u00fctles ta. \u00ab\u00d5nneks on meie inimesed t\u00f6\u00f6tukassas kindlustatud.\u00bbSiiski lootis K\u00f5ik, et taristuehitust Soomes j\u00e4tkatakse ja riik hakkab j\u00e4rgmisel aastal rohkem t\u00f6id tellima, nagu tehti 15 aastat tagasi finantskriisi ajal.Tema hinnangul tuleb n\u00fc\u00fcd v\u00e4hemalt osal ehitajatest ilmselt hakata uut ametit \u00f5ppima. \u00abParaku t\u00e4hendab see, et suur osa neist ei naase ka paremate aegade saabudes enam ehitusele. Samuti v\u00f5idakse siirduda edasi m\u00f5nda teise riiki, kus majanduse seis parem ja t\u00f6\u00f6k\u00e4si napib,\u00bb arvas K\u00f5ik.Eestis samuti raskeEesti ehituses on samuti seis niru ning ehitusfirmade ja materjalide tootmisliinide sulgemistest p\u00e4\u00e4su pole. Ehitusettev\u00f5tjate liidu tegevjuhi Indrek Petersoni s\u00f5nul on mahud p\u00fcsinud langustrendil juba mullu kevadest ja trend on kindlasti s\u00fcvenev. \u00abKui aasta tagasi valmistas ehitajatele peavalu tarneahelate katkemine ning energiahindade ja ehitusmaterjalide ettearvamatu hinnat\u00f5us, siis n\u00fc\u00fcdseks on see asendunud ehitusturul valitseva \u00fcle\u00fcldise ebakindlusega, mis tingitud t\u00f5usnud intressim\u00e4\u00e4radest ja kiirest inflatsioonist. K\u00f5rged kinnisvarahinnad on hakanud turgu oluliselt jahutama,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Peterson.Tema hinnangul on lisaks teedeehitusele, kus peamiseks tellijaks on riik ja kus investeeringute drastilise v\u00e4hendamise t\u00f5ttu on ehitusmahud m\u00e4rgatavalt kukkunud, jahtumise m\u00e4rke r\u00e4ngalt tunda ka elukondlike hoonete ehituses.\u00abKui ehitusmahtude langus s\u00fcveneb, on selge, et n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6k\u00e4te j\u00e4rele v\u00e4heneb, mist\u00f5ttu suureneb kindlasti ka koondamiste arv, mida ehitusmaterjalide tootmises on tunda juba alates eelmise aasta l\u00f5pust,\u00bb m\u00e4rkis Peterson. \u00abEttev\u00f5tjatele j\u00f5uavad keeruliste otsuste langetamise ajad k\u00e4tte ilmselt s\u00fcgistalvel ja kardan, et nii m\u00f5nelgi ehitusettev\u00f5ttel tuleb tegevus ka l\u00f5petada.\u00bbTa lisas, et kuna ehitussektoris konkurents nii erahangetes kui riigitellimustele suureneb ja k\u00f5rgest inflatsioonist tingitud palgasurve p\u00fcsib, suureneb ka \u00abhalli majanduse\u00bb osakaalu kasvu risk, mis t\u00e4hendab rohkem maksupettusi ja \u00fcmbrikupalku. \u00abKui kaua langus kestab, ei oska hinnata, kuid arvan, et ehitusturu taastumine ei alga enne, kui Eesti majandus tervikuna taas kasvule p\u00f6\u00f6rdub.\u00bb\"Pidevad pankrotid ja saneerimised on teinud nii ehitajad, tellijad kui korteriostjad v\u00e4ga n\u00e4rviliseks.\"Soomes j\u00e4\u00e4b l\u00e4hiaastatel ehitusmahu j\u00e4rsu v\u00e4henemise t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6ta k\u00fcmneid tuhandeid ehitajaid.ERKKI ERILAID, ajakirjanik"}
{"text":"\u00abEi automaksule!\u00bb allkirjad anti Hussarile elegantselt \u00fcleEesti Autoomanike Liidu (EAOL) juhatus andis eile riigikogu esimehele Lauri Hussarile (Eesti 200) \u00fcle \u00abEi automaksule!\u00bb petitsiooniga kogutud 77 442 digiallkirja ning kollase vahtralehe ja k\u00e4igukanginupu.Liidu juhatuse liikme Simmo Saare s\u00f5nul s\u00fcmboliseerib kollane vahtraleht allkirjade j\u00f5udu ja praeguse koalitsiooni olemust.\u00dcleantaval vanal k\u00e4igukastinupul on skeem nelja edaspidise ja \u00fche tagurdusk\u00e4iguga. \u00abRiigikogul on neli aastat ehk neli k\u00e4iku. Automaks on n\u00fc\u00fcd see osa, kus tuleb sisse l\u00fclitada tagurpidik\u00e4ik,\u00bb selgitas Saar.Autoomanike liidu juhatus saabus Toompeale LaitseRallyParki kollektsiooni kuuluva Fordi mudel T-ga, mida toodeti aastatel 1908-1927 ning mis on maailma esimene masstootmises olnud s\u00f5iduauto.Liit esitas ettepaneku automaksu mitte kehtestada juba juuni l\u00f5pus rahandusministeeriumi \u00fcmarlaual.Esmasp\u00e4eval toimub Toompeal ka automaksuvastane meeleavaldus, mida korraldab erakond Isamaa.Augustini kogus EAOL automaksu vastu allkirju ka petitsioon.ee keskkonnas, kus koguti 11 877 digiallkirja.Rahvaalgatus.ee keskkonnas koguti allkirju 31. augustini, seal liitus petitsiooniga 65 565 inimest. Digiallkirjad anti riigikogule edasi elektrooniliselt reede hommikul.\u00a0Loora-Elisabet Lomp"}
{"text":"Kelmide trikid: maksa tollimaksu! Vastutasuks t\u00fchi tasku v\u00f5i vale kaupKelmid ei puhka. J\u00e4rjekordse nutika skeemiga petetakse inimeselt raha v\u00e4lja nii, et nad sellest arugi ei saa: v\u00e4idetavalt on neile tulnud pakk, mille k\u00e4ttesaamiseks on vaja maksta tollimaksu. \u201eMa ei saanud alguses aru, kus pettus on, aga n\u00fc\u00fcdseks olen saanud omajagu uusi pakiteateid,\u201c r\u00e4\u00e4gib kelmide ohver.\u201eMulle tuli veidralt aadressilt e-kiri, et teile on Hiinast pakk. Kuna asi tundus imelik, siis ma \u00fchelegi lingile ei vajutanud,\u201c kirjutab \u00d5htulehe lugeja. Paari p\u00e4eva p\u00e4rast tuli sama saadetise numbriga s\u00f5num Omnivalt. Arvates, et ehk on abikaasa selle paki tellinud, vormistas ta \u00e4ra tollideklaratsiooni ja maksis kaheksaeurose tollimaksu. Saadetise sai ta k\u00e4tte ja seal olid sees p\u00e4ikeseprillid. \u201eT\u00e4itsin riigikassat ja Omniva rahakotti ning sain \u201eoriginaal\u201c Ray-Banid,\u201c kirjeldab ta juhtunut. Pidevad s\u00f5numid teavitavad teda sellest, et uued pakid on juba teele saadetud. Ta on veendunud, et kandis tollimaksu ikka \u00f5igele kontole.Sarnaseid s\u00f5numeid on saanud paljud. T\u00e4helepanelikumad m\u00e4rkavad, et Omniva ei tervita kunagi klienti s\u00f5naga \u201eHallo!\u201d ja et ka tekstis on kirjavead. Kohaletoimetamiseks saadetakse aadressi kontrollima ning tollimaksu maksma hoopis v\u00f5\u00f5rap\u00e4rasele veebiaadressile.Kadrit \u00fcllatab aga see, et k\u00f5igepealt saabus talle s\u00f5num Omnivalt ja vaid 14 minutit hiljem ka kelmidelt. Kas t\u00f5esti on see kokkusattumus?Omniva riskijuhtimise \u00fcksuse juhtMargus Normak (pildil) selgitab: \u201e\u00dcks t\u00fc\u00fcpiline petuskeem ei toetu oma olemuselt mitte andmelekkele, vaid t\u00f5en\u00e4osusele. P\u00fc\u00fctakse luua n\u00e4ilisus tegelikkusest, mille juures on oluline ainult esmane usutavus.\u201cPaljud inimesed saadavad pakke ja nendega on seotud ka lisatoimingud, nagu tollimaksu tasumine. Nii on lihtne saata \u00f5ngitsuskiri, mis sisaldab viidet mingile pakile, millega oleks nagu vaja sooritada lisatoiming. Suure t\u00f5en\u00e4osusega leidub \u00f5ngitsuskirja adressaatide seas neidki, kes ka tegelikult pakki ootavad. \u201eAdressaatide nimistul ei ole meiega mitte mingit pistmist, see on saadud kas avalikest allikatest v\u00f5i mujalt. Omnival ei ole andmeleket toimunud,\u201c \u00fctleb Normak.Kontrolli ja veel kord kontrolliKelmid panustavad sellele, et inimesed ei kontrolli linke, millele nad vajutavad. Samuti tehakse hoolimatult rahalisi \u00fclekandeid v\u00f5i jagatakse oma andmeid. Makse tegemisel tuleb olla valvas ja kontrollida \u00fcle saaja andmed. Hoolikalt tuleks \u00fcle vaadata ka veebileht, mille link on lisatud. N\u00e4iteks ei kasuta Omniva teenuse osutamiseks .com-l\u00f5puga veebilehti.Kui s\u00f5numis on kirjas saadetise number, siis tuleks seda v\u00f5rrelda tegelikult tellitud saadetise omaga. Numbri sobivust ei tasu eeldada. Kui inimesele on tulemas saadetis ja selle toob kohale Omniva, siis saab saadetise numbri j\u00e4rgi infot ka postiettev\u00f5ttest. K\u00f5ige lihtsam on sisestada number Omniva Track&Trace'i lahendusse.Omniva ei k\u00fcsi pangakaardi andmeid ega paki v\u00e4ljastamisel ettemakset s\u00f5numi v\u00f5i e-kirjaga. Paki eest makstakse selle saatmisel v\u00f5i k\u00e4ttesaamisel. V\u00e4himagi kahtluse korral soovitab Omniva enne makse tegemist v\u00f5tta \u00fchendust nende klienditeenindusega telefonil 661 6616. \u201eKurikaelad otsivad kahjuks pidevalt uusi v\u00f5imalusi pettusteks ja nende vastu aitab eelk\u00f5ige inimeste enda teadlikkus ja t\u00e4helepanelikkus. Oleme teinud pettuste ennetamiseks koost\u00f6\u00f6d politseiga ja suhtleme ka telekommunikatsiooni ettev\u00f5tetega, kes n\u00e4evad s\u00f5numite liiklust ning kel on v\u00f5imalus SMSidele rakendada scamscanner'eid,\u201c \u00fctleb Normak.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin (pildil) soovitab: \u201eAlati veenduge, et olete \u00f5igel veebilehel, sest kelmid v\u00f5ltsivad ka populaarsete ettev\u00f5tete lehti. V\u00e4hem tuntud veebilehtede korral guugeldage neid enne, sest internetis leidub palju infot ja hoiatusi petturite kohta.\u201cOsteldes tuleks kasutada pangakaarti, mille peal ei ole kogu palk v\u00f5i s\u00e4\u00e4stud. Nii hoiab \u00e4ra suuri kaotusi, kui satutakse kelmide otsa. Juhul kui oodatud pakile peab juurde maksma, tuleb v\u00f5tta enne igasuguse makse tegemist \u00fchendust teenusepakkujaga ja uurida, kas ning mille eest tuleb juurde tasuda.PETTURID! Sven Arbet   Delfi Meedia, kuvat\u00f5mmis, PPA, Omniva, Vitaliy Pakhnyushchyy   PantherMedia   Scanpix\u00d5ngitsuss\u00f5numis teavitatakse paki saabumisest, mille k\u00e4ttesaamiseks tuleb maksta tollimaksu v\u00f5i kontrollida oma andmeid.HELEN SERKA-SANCHEZ"}
{"text":"Maldiividel algasid presidendivalimisedMAL\u00c9, 9. september, AFP-BNS - Maldiividel algasid laup\u00e4eval presidendivalimised, praegune riigipea Ibrahim Mohamed Solih taotleb uut ametiaega.\u00a0\nValimistel osaleb kaheksa kandidaati, h\u00e4\u00e4le\u00f5igus on veidi enam kui 282 000 inimesel.\u00a0\nTugevaimat konkurentsi pakub Solih\u00b4le ilmseks korruptsiooni eest vangi m\u00f5istetud endise presidendi\u00a0Abdulla Yameeni l\u00e4hedane liitlane Male linnapea Mohamed Muizzu.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 563. p\u00e4ev \u2013 laineid l\u00f6\u00f6b \u00dcRO peasekret\u00e4ri kiriL\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.\nUkraina 09. september 2023:\nm\u00f5ni droon ikka Venemaa kohal lendas, Kr\u00f5v\u00f5i Rihi tabamine vene raketiga, mitmes l\u00f5igus j\u00e4tkas Ukraina edenemist (ikka sammhaaval), suuri laineid l\u00f6\u00f6b juba \u00dcRO peasekret\u00e4ri kiri lavrovile, miskit veel Venemaalt.\n1. Kr\u00f5v\u00f5i Rihis hukkus 1 inimene, sai haavata 52 inimest.\n2. Brjanskis ja Belgorodis droone lendas.\n3. Kupiansk-Kreminna: vene pool j\u00e4tkab sillapea laiendamise p\u00fc\u00fcdlusi.\n4. Siversk: vaikne.\n5. Bahmut: Klisiivka-Kurdjumivka kandis Ukraina tasapisi edeneb aga pole ka vene poole r\u00fcnnakud l\u00f5ppenud.\n6. Donetsk: vene poole r\u00fcnnakute arv tasapisi t\u00f5useb, aga edenes hoopis Ukraina.\n7. L\u00f5unarinne: Ukraina aktiivsus vaikselt t\u00f5useb kahes rindel\u00f5igus ja ikka sammhaaval\u2026\n8. Herson: suuri muutusi polnud.\n9. \u00dcRO peasekret\u00e4ri kiri lavrovile.\n10. Seoses k\u00fctusepuudusega Venemaal on ohus viljal\u00f5ikus ning talivilja k\u00fclvamine.\n11. Seitse inimest viidi Vorone\u017ei oblastis uue siberi katku puhangu t\u00f5ttu haiglasse.\n12. Venemaa oblastid suurendavad endi julgeoleku kulutusi.\n13. Rumeenia ja USA merev\u00e4ed viivad 11.-15. septembrini l\u00e4bi suur\u00f5ppuse Mustal merel ja Doonau deltas.\n14. L\u00fchiuudis\n1. Venemaa raketil\u00f6\u00f6gi tagaj\u00e4rjel Kr\u00f5v\u00f5i Rihis hukkus 1 inimene, sai haavata 52 inimest. J\u00e4tkus nii piiri kui rinde l\u00e4hedaste asulate pommitamine, ulatuti ka Sum\u00f5ni.\n2. vene pool v\u00e4idab, et nende \u00f5hut\u00f5rje tulistas Belgorodi piirkonna kohal drooni alla ning Brjanski kohal 3 drooni. J\u00e4rjest enam tuleb pilte, et vene lennuv\u00e4gi katab rehvidega oma lennukeid. Ei kipu uskuma, et sellest abi on. Simferoopoli elanikud r\u00e4\u00e4givad linna kohal vilkuvatest objektidest \u00f6ises taevas, millega tegu, ei teagi.\n3. Kupiansk-Kreminna: eile oli p\u00f5hiline vene poole surve ikka sillapea laiendamiseks \u00fcle Zerebetsi, aga nende edu tuvastada ei suutnud. Mujal rahulikum ja eks n\u00e4is, kas Ukraina hakkab enda edu Kreminnast edelas asuvas metsas veelgi kasvatama.\n4. Siversk: vaid pommitamine, aga seda jagus tihedalt.\n5. Bahmut: vene pool tegi r\u00fcnnakuid nii Bahmutist loodes kui Kurdjumivka kandis, aga edutult. Ukraina j\u00e4tkab Klisiivka puhastamist, \u00fchtki vene soldatit seal olla ei tohiks, aga nn miinivabaks pole veel kogu asulat kuulutatud. Piki raudteed kummalgi pool Andriivkat l\u00e4\u00e4nepoolset metsariba vaikselt Ukraina kontrollitav ala laieneb ning ikka ootab, et vene pool m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul Andriivka k\u00fcla maha j\u00e4tab. J\u00e4tkub siingi suunal Ukraina kaudtule\u00fcksuste ja droonide t\u00f6\u00f6 isegi m\u00f5ne soldati suunal, ehk k\u00f5ik mis vene poolelt tuvastatakse, \u00fcritatakse \u00e4ra lasta. Tundub, et seet\u00f5ttu on vene pool hakkanud j\u00e4rjest v\u00e4hedama oma eesmistel possadel olevate soldatite arvu ning vist j\u00e4rjest keerulisem on nende logisttiline toetamine. \u00dcks on kindel, siit vene pool v\u00e4gesid mujale appi viia ei saa. K\u00fcll oleks v\u00f5imalik Ukrainal siia suunale \u00fcksuste lisamisega (ning kergema tehnikaga) teha l\u00e4bimurre edenemaks u 10-5 km ja ohustada sellega Bahmuti linna. Kui suur oleks selle strateegiline m\u00f5ju s\u00f5jaliselt, ei oskagi hinnata, aga moraalne kaotus ja suur segadus v\u00f5ib anda efekti ka teistes rindel\u00f5ikudes.\n6. Donetsk: j\u00e4tkub erinevatest suundadest vene poole r\u00fcnnakute kasv, aga nende edenemist siiski tuvastada ei suuda. Pisu \u00fcllatusega hoopis Ukraina suutis oma \u00fcksustega j\u00f5uda Opytne k\u00fcla l\u00e4histele, surudes mitmest p\u00f5lluservades asuvast metsaribast vene \u00fcksused v\u00e4lja. Eks n\u00e4is, mis siin edasi juhtuma hakkab.\n7. L\u00f5unarinne: kahes l\u00f5igus lahingud j\u00e4tkusid ning Tokmaki suunal ikka sammhaaval.\nBerdjanski suund: lahingud piki rindejoont j\u00e4tkusid ning vene pool tegi tugevama r\u00fcnnakute seeria uuesti pryutine suunal, aga rindejoones see muutusi ei toonud. Vene kanalid teatasid, et Ukraina v\u00e4ed olla sisenenud rinde idaosas Novomaiors\u2019kesse. Ootab edasisi uudiseid, sest siin suunal pole juba pikalt edeneda suudetud.\nTokmaki suund: tundub, et vene pool eile enam nii suuri pingutusi Robotine suunal ei teinud ning Ukraina j\u00e4tkab nii Robotinest l\u00f5una suunal ja Verbove juures toimetamist ning loodan, et juba j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal suudetakse ka soomus tuua l\u00e4bi teise nn draakonihammaste liini.\nMelitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.\nMingid k\u00f5lakad liiguvad, et Krimmis hakkavat vene \u00fcksusi v\u00e4heks j\u00e4\u00e4ma ja m\u00f5ned blogijad arvavad, et kui Ukraina siia suurema dessandi teeks, siis oleks seal nii m\u00f5ndagi v\u00f5imalik. Tundub ahvatlev, aga ka on v\u00f5imalik suur l\u00e4bikukkumine.\n8. Herson: suurematest tegevustest uus info puudus, kaudtuleduell ikka Ukraina kasuks ja sillapead peaks k\u00f5ik kolm alles olema. Vist on vene pool loobunud neid sealt \u00e4ra kaotamast.\n9. Saksa v\u00e4ljaanne Bild v\u00e4idab, et tema k\u00e4sutuses on \u00dcRO peasekret\u00e4ri Antonio Guterrese kiri Venemaa v\u00e4lisministrile sergei lavrovile, milles ta tegi ettepaneku teraviljatehingu j\u00e4tkamiseks agressorriigile soodsatel tingimustel, sealhulgas sanktsioonide tegeliku t\u00fchistamisega. Ajakirjanikud v\u00e4idavad, et Guterres saatis selle kirja lavrovile 28. augustil ja see \u201en\u00e4itab, kui kaugele on \u00dcRO valmis minema, et uuendada teraviljalepingut s\u00f5ja\u00f5hutaja putiniga\u201d. \u201ePlahvatusohtlikus kirjas\u201d pakub Guterres lavrovile \u201e\u00dcRO sekretariaadi ja Venemaa F\u00f6deratsiooni vahelise kokkuleppe nelja konkreetset nurgakivi\u201d, mis peaks viima Musta mere algatuse taasalustamiseni, \u00f6eldakse materjalis.\nEsimene ettepanek on see, et Vene F\u00f6deratsiooni Riigipank saaks ligip\u00e4\u00e4su SWIFT-i juurde. Bildi andmetel lubas Guterres lavrovile v\u00e4idetavalt Euroopa Liidu poolt 2022. aasta juunis Venemaa P\u00f5llumajanduspanga vastu kehtestatud finantssanktsioonide t\u00fchistamist. Seej\u00e4rel arvati RAB ja paljud teised Venemaa riigipangad SWIFTi finantstehingute s\u00fcsteemist v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcd kutsub \u00dcRO peasekret\u00e4r v\u00e4idetavalt lavrovit kasutama sanktsioonidest k\u00f5rvalehoidmiseks spetsiaalselt loodud Venemaa panga t\u00fctarettev\u00f5tet RSHB Capital SA ja see ettev\u00f5te \u00fchendatakse SWIFTiga.\nLihtsamalt \u00f6eldes, nagu Bild kirjutab, tahab \u00dcRO peasekret\u00e4r aktiveerida fiktiivse panga, mis v\u00f5imaldab Venemaal m\u00f6\u00f6da minna EL-i sanktsioonidest Venemaa pankade vastu.\nTeine ettepanek on see, et \u00dcRO soovib kindlustada vene laevu Ukraina r\u00fcnnakute vastu. Bildi teatel teeb Guterres teises l\u00f5igus lavrovile \u201et\u00f5sise ettepaneku\u201d kindlustada vene laevad Ukraina r\u00fcnnakute vastu Aasovi ja Mustal merel. \u201e\u00dcRO \u00fchiselt rahastatud Venemaa toidu- ja v\u00e4etiseekspordi kindlustusselts v\u00f5ib alustada koost\u00f6\u00f6d Lloyd\u2019siga 4-6 n\u00e4dala jooksul,\u201d seisis kirjas. Samal ajal pakub \u00dcRO peasekret\u00e4r ajakirjanike s\u00f5nul lisaks veosekindlustusele ka kaskokindlustust ja P&I. Briti kindlustusselts Lloyd\u2019s vastas Bildi palvele vene kauba ja laevade \u00fchiskindlustuse kohta: \u201eEi kommenteeri.\u201d\nKolmas ettepanek on k\u00fclmutatud varade tagastamine Venemaale. V\u00e4idetavalt pakkus \u00dcRO peasekret\u00e4r lavrovile, et ta aitaks putini re\u017eiimil sanktsioonidega k\u00fclmutatud varad EL-ist tagasi saada. Bildi teatel k\u00e4skis \u00dcRO peasekret\u00e4r lavrovil esitada konkreetsete kontode v\u00f5i varade loetelu ning et \u201eVenemaa v\u00e4etise-ettev\u00f5tted peaksid taotlema asjakohaste erandite saamiseks luba asjaomastelt EL-i ametiasutustelt\u201d. V\u00e4idetavalt lubas Guterres lavrovile, et \u00dcRO teeb nende taotluste alusel koost\u00f6\u00f6d EL-i asjaomaste asutustega.\nNeljas ettepanek on, et Venemaa laevad lubatakse uuesti Saksamaale ja teistesse riikidesse. Bildi teatel tegi Guterres v\u00e4idetavalt ettepaneku \u201etagada toiduaineid ja v\u00e4etisi vedavatele Venemaa laevadele sadama lubade kaudu t\u00f5hus juurdep\u00e4\u00e4s EL-i sadamatesse\u201d. V\u00e4idetavalt on \u00dcRO valmis kaaluma \u201elisav\u00f5imalusi, et h\u00f5lbustada Venemaa laevade juurdep\u00e4\u00e4su EL-i sadamatesse p\u00f5llumajandustoodetega kauplemise kontekstis, sealhulgas lihtsustada asjakohaste lubade v\u00e4ljastamist, sealhulgas enne Venemaa sadamatest lahkumist,\u201d seisab materjalis. Sel eesm\u00e4rgil on Guterrese esindajad \u00dcRO-s ajakirjanike s\u00f5nul juba \u201el\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidanud Euroopa Komisjoni ja \u00fcksikute sadamav\u00f5imudega (Saksamaa, Belgia, Hispaania, Holland)\u201d.\n\u00dcRO peasekret\u00e4ri b\u00fcroo ajakirjanike j\u00e4relep\u00e4rimistele skandaalse kirja kohta ei vastanud.\nBildi andmetel uurib Vene F\u00f6deratsioon praegu Guterrese ettepanekuid ega ole nendega veel n\u00f5ustunud, kuna kreml peab neid \u201eliiga heaks, et t\u00f5si olla\u201d ja kahtleb v\u00e4ljakuulutatud lubaduste \u201etehnilises teostatavuses\u201d.\n10. Stavropoli oblasti p\u00f5llumehed ei saa osta k\u00fctust, m\u00fc\u00fca oma saaki m\u00f5istliku hinnaga ja on valmis \u201eteid blokeerima\u201d. Piirkonna talude ja p\u00f5llumajandus\u00fchistute liidu esimees Sergei Kolesnikov \u00fctles seda AiF Stavropolile. Tema s\u00f5nul on olukord Venemaa \u00fches suurimas p\u00f5llumajanduspiirkonnas, kus k\u00fclvatakse kuni 90% territooriumist, muutunud \u201ekriitiliseks\u201d.\nP\u00f5llumeeste esimene probleem on teravilja hinnad. Portaali Agrobazar andmetel on Stavropoli piirkonna vahendajad valmis ostma nisu \u201ekombainilt\u201d hinnaga 7-8 rubla kg, kuigi eelmisel aastal ulatusid hinnad 10-13 rublani. Sarnane on olukord ka teistes piirkondades: Ba\u0161kortostanis pakuvad hulgim\u00fc\u00fcjad 6\u20138 rubla nisu kilogrammi kohta, Saratovi oblastis 8 rubla, Samara piirkonnas 7 rubla.\nUue saagi tulude puudumisele lisandub Kolesnikovi s\u00f5nul diislik\u00fctuse \u201ehull hinnat\u00f5us\u201d, mis on suve algusest hulgim\u00fc\u00fcgis kallinenud 26%. Kuid isegi rekordhinnaga \u2013 rohkem kui 72 tuhat rubla tonni kohta \u2013 on k\u00fctust v\u00f5imatu osta. \u201eN\u00fc\u00fcd on see (diislik\u00fctus \u2013 TMT) t\u00e4iesti puudu. Olukord on v\u00e4ga kriitiline, kannatus hakkab otsa saama, n\u00e4rvid l\u00e4hevad k\u00e4est, inimesed on valmis v\u00e4lja minema ja teid blokeerima,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kolesnikov.\nP\u00e4rast Stavropoli olid k\u00fctusepuudusega silmitsi ka teised l\u00f5unapoolsed piirkonnad: Krasnodari territoorium, Ad\u00f5gea, Astrahani, Samara ja Rostovi oblastid, teatasid turuosalised Reutersile.\nNende s\u00f5nul v\u00e4hendati koristus- ja p\u00fchadehooaja k\u00f5rgajal k\u00fctusem\u00fc\u00fcki piirkondlikes naftabaasides v\u00f5i peatati see sootuks ning isegi jaem\u00fc\u00fcgi tanklates tekkis k\u00fctusepuudus. \u00dches L\u00f5una f\u00f6deraalringkonna v\u00f5rgus, kus on 220 tanklat, oli septembri alguseks m\u00fc\u00fck kas l\u00f5petatud v\u00f5i oli m\u00fc\u00fcgil ainult \u00fchte t\u00fc\u00fcpi k\u00fctust.\nReutersi k\u00fcsitletud kauplejate s\u00f5nul olid mitmete L\u00f5una f\u00f6deraalringkonna naftabaaside tarned julgeolekukaalutlustel piiratud Ukrainaga s\u00f5jalise konfliktipiirkonna l\u00e4heduse t\u00f5ttu. Lisaks toimus Venemaa Raudtee l\u00f5unapoolsetes v\u00f5rkudes transpordikrahh, mis ei suutnud toime tulla suvise turistide ja kaubavooga ning Ukraina suunal armee varustamisega ega okupeeritud aladele kaupade veoga.\nSellest tulenev k\u00fctusepuudus Venemaal v\u00f5ib peatada taliviljade koristamise ja k\u00fclvamise, \u00fctles p\u00f5llumajandusminister Dmitri Patru\u0161ev 7. septembril. Kui n\u00e4dal tagasi r\u00e4\u00e4giti tema s\u00f5nul vaid k\u00f5rgetest k\u00fctusehindadest, siis n\u00fc\u00fcdseks on olukord hullemaks l\u00e4inud. \u201eMeil on juba probleeme [k\u00fctuse] saadavusega. Kui viljakoristust ei suudeta l\u00f5pule viia ja ka talivilja maha panna, siis see on katastroof,\u201d hoiatas Patru\u0161ev.\nTa m\u00e4rkis, et p\u00f5llumajandusministeerium p\u00f6\u00f6rdus abi saamiseks energeetikaministeeriumi poole. Osakond peab ka \u201ek\u00e4sitsi\u201d t\u00f6\u00f6tama iga piirkonna naftat\u00f6\u00f6tlemistehastega ja otsima k\u00fctust p\u00f5llumajandusettev\u00f5tetele, kuna probleem vajab \u201ekiiresti\u201d lahendamist.\n11. Seitse inimest viidi Vorone\u017ei oblastis uue siberi katku puhangu t\u00f5ttu haiglasse. Sellest r\u00e4\u00e4kis Vestile piirkonnavalitsuse aseesimees Viktor Logvinov. Juhtum leidis aset Bogucharsky rajoonis, kus surid \u00fches farmis mitu lehma. Farmi t\u00f6\u00f6tajad hakkasid \u00fcht lehma tapma, et teha kindlaks tema surma p\u00f5hjus ja nakatusid siberi katku. Nende hulgas on masinaoperaator, turvamees ja karjapidaja.\nAugusti l\u00f5pus avastati Vorone\u017ei oblastis Paninski rajoonis siberi katku puhang. V\u00f5imud kehtestasid erakorralised meetmed: kuni 16. novembrini kehtestati piirangud tapmisele, loomade veole ja jahipidamisele. Lisaks laienesid piirangud kahele Novousmanski rajooni asulale. Samal ajal registreeriti piirkonnas esimene inimese siberi katku nakatumise juhtum, mis tekkis kokkupuutel nakatunud looma r\u00fcmbaga.\nKesklinnas Letiya Oktyabrya t\u00e4nav 20 asuval turul \u201e1000 v\u00e4ikest asja\u201d avastati k\u00fclmkappidest teine siberi katku puhang. Vorone\u017ei oblasti kuberner Aleksandr Gusev kehtestas 23. oktoobrini kestva karantiini. Kaubanduskeskused ja toiduturud j\u00e4tkavad tegevust, kuid lihaosakond, kus nakkus avastati, suletakse esialgu.\nSiberi katk on nakkushaigus, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada t\u00f5siseid tagaj\u00e4rgi inimeste tervisele. Haigustekitajaks on Bacillus anthracis, mis on v\u00f5imeline moodustama eoseid, s\u00e4ilitades samal ajal oma eluj\u00f5ulisuse keskkonnas. Haiguse s\u00fcmptomiteks on m\u00fcrgistus, naha, l\u00fcmfis\u00f5lmede ja siseorganite p\u00f5letik ning karbunkulite teke. Ilma \u00f5igeaegse ravita v\u00f5ib siberi katku suremus ulatuda 20% -ni.\n12. Gaidari instituudi \u00fclevaates toodud andmete kohaselt suurendasid Venemaa piirkondade v\u00f5imud 2023. aastal oma kulutusi rubriigis \u201eriiklik julgeolek ja \u00f5iguskaitse tegevus\u201d rekordtasemele. Esimesel poolaastal suurenes \u00f5iguskaitseorganite rahastamine Vene F\u00f6deratsiooni moodustavate \u00fcksuste eelarvetest 53,4% \u2013 see on maksimaalne summa k\u00f5igi kuluartiklite hulgas.\nV\u00f5rdluseks: eraldised eluaseme- ja kommunaalteenuste s\u00fcsteemile suurenesid 25,1%, maanteeteenustele \u2013 20,2%, elanikkonna sotsiaalkindlustusele \u2013 18%.\n\u00dcldiselt \u00fcletasid regionaaleelarve kulud 13,2% eelmise aasta taset ja ulatusid 9,3 triljoni rublani (81 miljardit eurot). Samas oli tervishoid ainuke punkt, mille valitsejad \u201enoa alla panid\u201d: kliinikute ja haiglate eraldised v\u00e4henesid 3,4%, j\u00e4tkates eelmisel aastal alanud trendi (siis k\u00e4rbiti meditsiini rahastamist 3,9%).\nPiirkondlikest eelarvetest kaetakse vaid v\u00e4ike osa osariigi s\u00f5jalistest kuludest, mille katab peamiselt f\u00f6deraalkassa. 2023. aasta eelarves on selleks otstarbeks 4,417 triljonit rubla (38,4 miljardit eurot) ehk siis 1,629 triljonit rubla (14,7 miljardit eurot) rohkem kui eelmisel aastal, mis on 48% t\u00f5us. Siseministeeriumi, riigikaitse, uurimiskomisjoni, eriteenistuste ja FSIN-s\u00fcsteemi kulutuste kasv on kogu olemasoleva statistika perioodi jooksul muutunud enneolematuks. Eelmine rekord p\u00fcstitati 2012. aastal: siis suurendati Bolotnaja meeleavaldustele reageerides julgeolekuj\u00f5udude rahastamist 46%.\n13. Rumeenia ja USA merev\u00e4ed viivad 11.-15. septembrini l\u00e4bi suur\u00f5ppusi Sea Breeze 23.3. Man\u00f6\u00f6vrid toimuvad Mustal merel ja Doonau deltas ning neis osalevad aktiivselt Ukraina ja teiste liitlasriikide esindajad, teatab Rumeenia merev\u00e4e staap.\nRumeenia merev\u00e4e vastutusala h\u00f5lmaval \u00f5ppusel osalevad ka \u00fcksused Bulgaariast, Suurbritanniast, T\u00fcrgist, Ukrainast ja Prantsusmaalt. Sea Breeze 23.3 p\u00f5hieesm\u00e4rk on arendada man\u00f6\u00f6vritel osalejate vahelist operatiivset ja taktikalist suhtlust l\u00f5hkekehade, eelk\u00f5ige meremiinide vastu v\u00f5itlemise valdkonnas, eelk\u00f5ige navigeerimisvabaduse tagamiseks.\nRumeenia merev\u00e4gi kasutab \u00f5ppuse raames meres\u00fcvendajat Sublocotenent Alexandru Axente, tuukrilaeva Venus, soomuspaati Posada, kolme amfiibsoomustransport\u00f6\u00f6ri, r\u00fcnnakaatreid ja muud merev\u00e4e varustust. Osalevad ka pommide h\u00e4vitamise eksperdid, merejalav\u00e4elased ja staabiohvitserid.\nUSA poolelt osalevad \u00f5ppustel merepatrull- ja luurelennuk Poseidon, tuukrid-sap\u00f6\u00f6rid paatide ja erivarustusega. \u00d5ppusel osalevad ka teiste osalevate riikide esindajad, kes pakuvad staabiohvitsere, tuukreid ja pommit\u00f5rjeeksperte.\nRumeeniast sai Ukrainast p\u00e4rit toiduainete ekspordi peamine s\u00f5lmpunkt p\u00e4rast seda, kui Venemaa astus teraviljatehingust v\u00e4lja ja kuulutas v\u00e4lja Ukraina Musta mere sadamate blokaadi. Praegu eksporditakse Doonau kaudu iga kuu 2 miljonit tonni teravilja ning Rumeenia v\u00f5imud kavatsevad nii USA kui ka EL-i toel t\u00f5sta terminalide ekspordiv\u00f5imsust 4 miljoni tonnini.\nRumeenia peaminister Marcel Ciolacu lubas augusti l\u00f5pus pakkuda Ukrainale aasta l\u00f5puks 40 miljonit tonni teravilja eksporti. Selle saavutamiseks on riigi ametiv\u00f5imud kahekordistanud transpordiks saadaolevate praamide arvu ning lubavad viljavedajatel teha \u00f6\u00f6reise.\nNjah, juba pikemat aega vene pool kurdab, et \u00f5hk on \u201epaks\u201d Musta mere kandis lendavatest NATO luurevahenditest ning Suurbritaania s\u00f5jalennukid hoidvat \u201esilma peal\u201d neutraalvetes seilavatel tsiviillaevadel, et vene pool neid ei r\u00fcndaks. Eks pingeline seis merel ja selle kohal j\u00e4tkub ning s\u00f5ja eskaleerumise ohu v\u00f5imalus vist siin suunal suurim, aga egas vene poolel laiutada saagi lasta.\nL\u00fchiuudis\n\u201eNad (l\u00e4\u00e4s) provotseerisid selle konflikti Ukrainas ja kasutasid seda \u00e4ra eesm\u00e4rgiga piirata meie majanduskasvu ja pidurdada Venemaa arengut,\u201d teatas putin eile.\nKokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega."}
{"text":"INTERVJUU | Marju Lauristin: valitsus on nagu perekond, kus iga laps m\u00e4ngib omas nurgasSotsiaalteadlase ja endise poliitiku Marju Lauristini s\u00f5nul on Eestis j\u00e4\u00e4nud demokraatia toppama 20 aasta tagusesse aega.\nLauristini s\u00f5nul on riigikogu ja valitsuse h\u00e4dad kinni riigi toimimise sisemises mehhanismis ning demokraatliku valitsemise sisu on j\u00e4\u00e4nud tagaplaanile. \u201eMiks ikkagi on vaja erakonda ja miks on vaja valimisi? Miks on vaja Toompead?\u201c k\u00fcsib Lauristin Eesti P\u00e4evalehele antud intervjuus.\nKas te tahaksite m\u00f6\u00f6dunud poliitsuve arvestades praegu ise poliitikas olla?\nOi ei! Ma tulin t\u00e4iesti teadlikult \u00e4ra. Ma j\u00f5udsin poliitikas nii kaugele, kui sain, n\u00e4gin selle \u00e4ra kuni Euroopa keskpunktini v\u00e4lja ja tahtsingi aru saada, mismoodi see masinav\u00e4rk tervikuna k\u00e4ib. Kui sellest aru olin saanud ja teinud nii palju, kui j\u00f5udsin, siis tundsin, et olen j\u00f5udnud l\u00f5pp-punkti ja mul ei ole mitte mingisugust soovi sinna tagasi minna. Kui ma ka praegu noorem oleksin, siis niisugusesse poliitikasse, nagu praegu on, ma ka ei l\u00e4inud. Siis oli poliitika hoopis teise sisuga.\nMida see t\u00e4hendab?\nNeed inimesed, kes l\u00e4ksid kunagi nii valitsusse kui ka riigiametitesse, l\u00e4ksid ikka riiki ehitama, mitte l\u00f5hkuma nagu praegu.\nKui n\u00e4eme, et Toompeal tegeletakse ainult isiklike asjadega, siis see tekitab v\u00e4ga-v\u00e4ga suurt masendust.\nIsegi kui sotsiaalteadlasena on ilmselt \u00fcsna p\u00f5nev poliitsuve j\u00e4lgida olnud?\nSelles ei ole midagi p\u00f5nevat. P\u00f5nev on siis, kui on sihid seatud. Kui see valitsus alustas, siis oli t\u00f5esti suur ootus, et seataksegi pikemad sihid ning hakatakse t\u00f5sisemalt ja s\u00fcsteemsemalt edasi arendama seda, mis oli vahepeal seisma j\u00e4\u00e4nud. See oli juba teadlastel pikemat aega teada.\nMa olen inimarengu aruannet toimetanud ja seal on juba \u00fcle k\u00fcmne aasta r\u00e4\u00e4gitud sellest, et majandus peaks j\u00f5udma teistsugusele arengurajale, ning ka sellest, kuidas meie regionaalareng on l\u00e4inud \u00fcsna viltu ja tekkinud on t\u00e4iesti arusaamatud erinevused nii v\u00e4ikese riigi heaolu ja v\u00f5imaluste vahel. Kui n\u00e4eme, et Toompeal tegeletakse ainult isiklike asjadega, siis see tekitab v\u00e4ga-v\u00e4ga suurt masendust.\nNii et viis kuud tagasi, kui see koalitsioon ametisse astus, oli lootust?\nAbsoluutselt oli. Tuldi ju positiivses meeles kokku ja tundus, et see meeskond hakkab t\u00f6\u00f6le ning proovitakse edasi viia v\u00e4ga olulisi asju, mis olid seni kuhugi s\u00f5lme kinni j\u00e4\u00e4nud. Alates eestikeelsest haridusest ja l\u00f5petades regionaalse tasakaaluga v\u00f5i vastupidi. Koroonaga oli ka n\u00e4ha, mis on majanduses haavatavad kohad ja kuidas majandust s\u00e4ttima peaks.\nLisaks oli igale m\u00f5tlevale inimesele selge, et maksureformita seda riiki edasi ei vii, sest kulud ja tulud ei l\u00e4he niisama tasakaalu, vaid siis, kui keegi nendega tegeleb ja viib tasakaalu. See k\u00f5ik oli selge ja loodeti, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb asi edasi. Muidugi s\u00f5da veel sinna juurde, sest s\u00f5da on t\u00f5sine asi ja teeb k\u00f5ik muu samuti t\u00f5sisemaks. N\u00fc\u00fcd selle t\u00f5siduse asemel on j\u00e4rsku mingisugune palagan.\nKas see palagan on seet\u00f5ttu, et riigikogus toimub obstruktsioon, v\u00f5i seet\u00f5ttu, et valitsus ei saa endale p\u00fcstitatud \u00fclesannetega hakkama?\nKui k\u00fcsite, miks, siis need, mida teie nimetate, on vee peal ujuvad osad.\nJ\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne tipp.\nMe teame, mis veel vee peal ujub. Tegelikult on asi palju t\u00f5sisem ja sellest on hakatud ka r\u00e4\u00e4kima, aga see ei j\u00f5ua veel otsustamiseni. Need h\u00e4dad on riigi enda toimimise sisemises mehhanismis. Rohkem on r\u00e4\u00e4gitud tasakaalu kadumisest ehk v\u00f5imude lahususest, et mis on riigikogu ja valitsuse vahekord. Sinna alla tuleb veel j\u00e4rgmine ja veel t\u00f5sisem teema, mis on meie demokraatia \u00fcldine olukord.\nMajas, kus ma seda tudengitega arutan, on tudengitel juba teisel kursusel selge, mis need probleemid tegelikult on, sest meil on demokraatia j\u00e4\u00e4nud toppama 20 aasta tagusesse aega. Kogu teema esindusdemokraatia puhul on, et mitu h\u00e4\u00e4lt saavad erakonnad valimistel. Selle \u00fclem\u00e4\u00e4rane paisumine, et demokraatia on ainult valimiste ajal ja kuidas neid h\u00e4\u00e4li kokku saada, on viinud selleni, et demokraatliku valitsemise sisu on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4iesti tagaplaanile.\nPole tegelikku demokraatlikku arutelu selle \u00fcle, kuhu ja mismoodi peaks riik oma ressursid panema.\nSeda on p\u00fc\u00fctud asendada mingite k\u00fcllaltki formaalsete kaasamise printsiipidega, aga pole tegelikku demokraatlikku arutelu selle \u00fcle, kuhu ja mismoodi peaks riik oma ressursid panema, mismoodi peaks inimese ette valmistama, kuidas kokkulepetele j\u00f5uda. Et neid ei takistaks mingisugused erakondlikud huvid, mis iga kahe, kolme v\u00f5i nelja aasta tagant selle protsessi katki l\u00f5ikavad.\nSee k\u00f5ik on j\u00e4\u00e4nud tagaplaanile ja esiplaanil on erakonnad nagu jalgpallimeeskonnad platsil, kus kogu aeg sajab vihma ja lisaks on porine ka. Kogu rahvas on j\u00e4etud publikuks ja siis on m\u00f5ned kohtunikud, kes vilistavad, n\u00e4iteks president v\u00f5i riigikontroll, aga m\u00e4ngu jooksul publik platsile ei saa ja \u00f6eldakse, et las nad \u00f5iendavad omavahel. Vaatame siis, kes kellele v\u00e4rava l\u00f6\u00f6b. See ei ole ju demokraatlik poliitika v\u00e4ikeses p\u00f5hjala riigis.\nNeid vilesid vist ei v\u00f5eta ka eriti kuulda?\nJah. Kuuldakse k\u00fcll ja n\u00e4idatakse kollast ja punast kaarti ning siis vehitakse ja vehitakse, aga keegi kuulda ei v\u00f5ta.\nM\u00e4ngija ei l\u00e4he platsilt \u00e4ra.\nJust, \u00e4rge segage m\u00e4ngimast. See on ainult erakondadele \u00fcles ehitatud formalistlik demokraatiak\u00e4sitlus, mis selle esindusdemokraatia mudeliga kaasas k\u00e4ib, sest sellega ei kaasne t\u00f5sist demokraatliku kodaniku\u00fchiskonna kultuuri ega arutelusid teistel tasanditel, nagu on n\u00e4iteks Inglismaal. Inimesed v\u00f5ivad k\u00fcll arutada Paides arvamusfestivalil v\u00f5i ettev\u00f5tted omavahel v\u00f5i tudengid omavahel, aga see ei muuda kuidagi seda, mis suunas tehakse otsuseid.\nOlukorrast saaks v\u00e4lja tulla siis, kui vaataksime \u00fcle riigiehituslikust m\u00f5ttest sellesama parlamendi ja valitsuse vahekorra.\nMa arvan, et see ongi tekitanud mingis m\u00f5ttes karistamatuse tunde. M\u00e4ng on poliitikute k\u00e4es ja isegi mitte poliitikute, vaid erakondade k\u00e4es. \u00dcksk\u00f5ik kui heade soovidega mingi erakond poliitikasse l\u00e4heb.\nKasv\u00f5i Eesti 200. Ma usun, et sinna l\u00e4ksid v\u00e4ga paljud intelligentsed ja arukad inimesed, kes polnud varem poliitikas olnud ja m\u00f5tlesid, et n\u00fc\u00fcd ometi hakkab m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4l ka selle platsi peal rohkem maksma ja v\u00f5ib-olla saab t\u00f5esti paremini l\u00e4bi arutades asju kaugema vaatega edasi viia. Me n\u00e4eme, et ka see on juba paari kuuga mandunud n\u00f5rgaks meeskonnaks. B-liiga meeskonnaks. See on see, mis tekitab inimestes masendust ja lootusetust. Mitte see, mis \u00fcks v\u00f5i teine konkreetselt teeb, vaid see, et uuesti ja uuesti tekib t\u00e4pselt sama olukord.\nKuidas me sellest olukorrast v\u00e4lja tuleme?\nOlukorrast saaks v\u00e4lja tulla siis, kui vaataksime \u00fcle riigiehituslikust m\u00f5ttest sellesama parlamendi ja valitsuse vahekorra. Miks ikkagi on vaja erakonda ja miks on vaja valimisi? Miks on vaja Toompead?\nSee on ju selle jaoks, et seal toimuks sisuline arutelu, milles mitte ainult abstraktses m\u00f5ttes, vaid konkreetselt saaksid eri kogemuste ja teadmistega inimesed ja r\u00fchmad sisuliselt osaleda niiviisi, et otsused ei tuleks nagu v\u00e4lk selgest taevast.\nJa kes teiselt poolt saaksid t\u00f5epoolest ka kontrollida sisuliselt, mismoodi valitsus neid p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4lgib ja rakendab. Selleks on aga vaja parlamendit\u00f6\u00f6s teistsugust intellektuaalset kapatsiteeti. Teistpidi ka reegleid, mis hoiaksid \u00e4ra kasv\u00f5i selle, et on v\u00f5imalik vastu v\u00f5tta kiirkorras seadusi, mis hakkavad pikaks ajaks m\u00f5jutama ettev\u00f5tete v\u00f5i inimeste elu.\nKui vaatame P\u00f5hjamaid, siis n\u00e4iteks soomlaste puhul on tavaline, et pikaaegse m\u00f5juga seaduseid arutatakse \u00fchiskonnas pikka aega l\u00e4bi. Sageli on seal ka nii, et neid arutatakse ja siis v\u00f5etakse alles j\u00e4rgmises koosseisus vastu ehk need otsused on t\u00f5esti l\u00e4bi k\u00fcpsenud. Ma pean \u00fctlema, et minu k\u00fcllaltki v\u00e4ike kogemus Euroopa Parlamendis andis mulle hea \u00f5ppetunni, kuidas arutada ka v\u00e4ga keerulisi asju niimoodi l\u00e4bi, et nad on l\u00f5puks selged, ja kui on l\u00f5pph\u00e4\u00e4letus, siis inimesed teavad, mis siis juhtub, kui see v\u00f5etakse v\u00f5i ei v\u00f5eta vastu.\nEga siis makse ei kehtestata sellep\u00e4rast, et meil on kuskil valitsuses istumas halvad inimesed, kes m\u00f5tlevad, kuidas n\u00fc\u00fcd vaest rahvast piinata.\nSeadusandja tegevuses peaks valitsema arusaam, et \u00fcks seadus ei ole mitte lihtsalt poliitikute omavaheline asi, selline \u201eah t\u00fchja kah, h\u00e4\u00e4letame kiirkorras \u00f6\u00f6sel kell kaks \u00e4ra\u201c, vaid kuidas see seadus muudab inimeste elu tegelikult kas paremaks v\u00f5i hoopis halvemaks. Mitte lihtsalt \u00fche v\u00f5i kahe, vaid \u00fchiskonnas suure osa inimeste jaoks.\nV\u00f5tame kasv\u00f5i pereh\u00fcvitiste teema, mis muutus parema lahenduse otsimise asemel erakondadevaheliseks sisut\u00fchjaks v\u00e4gikaikaveoks. V\u00f5i maksuteema: ega siis makse ei kehtestata sellep\u00e4rast, et meil on kuskil valitsuses istumas halvad inimesed, kes m\u00f5tlevad, kuidas n\u00fc\u00fcd vaest rahvast piinata, et saaks aga maksu v\u00f5tta.\nMeie saja-aastases riigis puudub nagu ikka veel see arusaam, kuidas riik toimib, miks on vaja makse maksta ja miks on oluline arutada seda enne otsustamist eri inimeste seisukohalt. See arusaam, et demokraatia alus on erinevate huvide tasakaal, meil puudub, sest meie omariikluse kogemus on l\u00fchike ja meie riik on \u00f5huke. S\u00f5jaeelne 20 aastat kulus ju paljuski sisseelamiseks. See oli \u00e4\u00e4rmiselt l\u00fchike, aga siiski hea algus. Seej\u00e4rel alustasime tegelikult p\u00e4ris h\u00e4sti uuesti 1992. aastal, kui k\u00f5ik arutasime, kuhu \u00fcks v\u00f5i teine samm riigi viib ja mis see riigiga teeb.\nM\u00e4letan, et kui ma esimeses valitsuses olin, siis meil olid omavahelised kabinetiistungid, kus valitsuse liikmed s\u00f5ltumata sellest, millises erakonnas nad olid, arutasid k\u00f5iki otsuseid \u00fchise meeskonnana koos. Praegu on inimeste jaoks k\u00f5ige valusam see, et riigi kui \u00fchise asja tunnet ei ole enam.\nEhk siis teie arvates v\u00f5iksid n\u00e4iteks riigikogu usaldush\u00e4\u00e4letused minevikku j\u00e4\u00e4da?\nUsaldush\u00e4\u00e4letus on usaldush\u00e4\u00e4letus siis, kui ta ongi seotud usaldusega, mitte ainult m\u00e4nguga. Muidugi on asju, millega ongi valitsusel kiire ja mille peabki j\u00f5uga \u00e4ra tegema, aga need ei ole igap\u00e4evased asjad. Need on erakorralised olukorrad ja siin ka on p\u00f5hjendatus t\u00e4htis.\nSiin \u00fctles president \u00f5igesti, et seda ei saa l\u00f5putult kuritarvitada, sest siis see kaotab igasuguse m\u00f5ju, m\u00f5tte ja arusaadavuse. K\u00f5ik hakkab pihta sellest, et meil on kogu erakonnapoliitika ja demokraatia teema laualt maas ja selle asemel on meil laua peal peaministri abielu. See on t\u00e4iesti perversne.\nSellisel juhul v\u00f5ib ju \u00f6elda, et opositsioon k\u00e4itubki obstruktsiooniga \u00f5igesti?\nOpositsioon ei k\u00e4itu \u00f5igesti, sest ta teeb seda ainult oma erakonna v\u00f5imu nimel. Ainult selle nimel. Umbes niiviisi, et m\u00e4ng k\u00e4ib, v\u00e4ljakul on kaks meeskonda ning siis tuleb kolmas ja \u00fctleb, et ma tahan ise m\u00e4ngida. L\u00f6\u00f6me minema. \u00dcldse meile tundub, et v\u00e4ravaid polegi vaja, l\u00f6\u00f6me need ka minema. M\u00e4ngime niisama palli. See ei aita ju millegi paremaks tegemisele kaasa.\nM\u00f5lemad siis puksivad, kuni midagi muutub.\nNii opositsioonil kui ka koalitsioonil on fookuses v\u00f5imu probleem. Vahe on selles, et valitsusel on v\u00f5im saadud valijate k\u00e4est, opositsioon aga tahab seda j\u00f5uga k\u00e4est \u00e4ra kiskuda. Ja kuigi opositsioon vahepeal \u00fctleb, et siin peaks m\u00f5tlema rahvale, siis tegelikult on ju n\u00e4ha, et nad m\u00f5tlevad ainult oma v\u00f5imule. Isamaa m\u00f5tleb ainult sellele, kuidas valitsusse saada. Nende jaoks ei ole isegi t\u00e4htis, kuidas. Nad v\u00f5ivad ka sellessamas koalitsioonis olla ja kellegi v\u00e4lja l\u00fc\u00fca.\nEKRE-l on \u00fcldse printsiip: mida hullem, seda parem. Seda rohkem nad toetust saavad, sest vahepeal on ikka nii hull, et peakski malakaga k\u00f5ik puruks peksma. Keskerakond tegeleb sellega, mida v\u00e4ga peenelt nimetatakse \u201ev\u00e4ike s\u00f5rm p\u00fcsti ja kohvitass k\u00e4es\u201c sisekaemuseks. See taandub ka sellele, et kas v\u00f5tta raha vastu v\u00f5i mitte. See on pisisebimine, mis on inimeste jaoks lihtsalt t\u00fclgastav.\nV\u00f5tsime juba opositsiooni \u00fcksipulgi ette, aga millega koalitsioon tegeleb?\nKoalitsioonierakonnad on j\u00e4etud praegu olukorda, kus kuna peaminister ei saa valitsemisega tegeleda, vaid tegeleb oma abielu probleemide geopoliitilise t\u00e4hendusega, on iga minister j\u00e4etud oma ala nagu kindlust hoidma. K\u00f5ige rohkem ma n\u00e4en, et on mures kaks ministrit, kelle s\u00fclle ongi need mured enim pandud.\nSee on umbes sama nagu p\u00fchakirjas, et toida nelja kalaga rahvamasse.\n\u00dcks on haridusminister, kes peab praktiliselt \u00fcksi vedama eestikeelsele haridusele \u00fcleminekut. Talle on juba \u00f6eldud, et raha me sulle juurde ei anna, kuigi enne \u00f6eldi, et raha on kindlasti palju vaja, et palka t\u00f5sta. N\u00fc\u00fcd \u00f6eldakse, et v\u00f5ta ja hoia kokku, lase kaks ametnikku lahti ja t\u00f5sta sellega 300 \u00f5petaja palka. See on umbes sama nagu p\u00fchakirjas, et toida nelja kalaga rahvamasse.\nTeine on regionaalminister, kellele pandi k\u00f5ikv\u00f5imalikud h\u00e4dad kaela \u2013 alates regionaalsest ebav\u00f5rdsusest ja vaesusest ning l\u00f5petades p\u00f5llumajanduse ja toiduainet\u00f6\u00f6stusega, kus on ka suured probleemid. Tema rabeleb ka \u00fcksi. P\u00f5him\u00f5tteliselt: vaata, kuidas saad, me ei hakka tegelema siin selliste pisiasjadega, et oleks vaja omavalitsuste rahastamise p\u00f5him\u00f5tteid muuta.\nExceli tabel on ees.\nJah. Vaata, et sina hakkama saad.\nKuskil on ka terviseminister, kes pandi kohta, kus \u00f6eldi k\u00f5igepealt r\u00f5\u00f5msalt, et tee midagi, meil kukub varsti tervishoid kokku. Enam ei olegi t\u00e4htis ja keegi ei r\u00e4\u00e4gigi enam, mis siis t\u00e4pselt teha, sest raha lihtsalt ei ole. N\u00fc\u00fcd pead hoopis veelgi kokku ka hoidma.\nPerepea on, aga tal on lihtsalt teised mured, mis on v\u00e4ljaspool selle pere elu.\nSiis on meil muidugi rahandusminister, kes k\u00e4itub nagu ettev\u00f5tte raamatupidaja, keda ei huvita, mida ettev\u00f5te sisuliselt teeb, vaid ainult see, kas numbrid jooksevad kokku. Veel on kliimaminister, kes \u00fctleb, et temal on hirmus huvitav, et k\u00f5ik on vahvasti ja k\u00f5ik on tore.\nMuidugi on meil majandusminister, kes on nagu v\u00e4ike poiss legoga. V\u00f5tame majanduse lahti, paneme kokku, v\u00f5tame lahti, paneme uuesti kokku. Miks ja milleks, pole selge, aga m\u00e4ng on p\u00f5nev. Siis ongi selline tunne, et valitsus on nagu perekond, kus iga laps m\u00e4ngib omas nurgas, isa ja ema kaklevad, kuskil nutab vanaema ja siis see k\u00f5ik on pandud veel ka ekraanile reality-show\u2019na.\nKas praegu v\u00f5ib \u00f6elda, et perepead selles perekonnas pole?\nPerepea on, aga tal on lihtsalt teised mured, mis on v\u00e4ljaspool selle pere elu.\nMa kirjeldan seda muidugi suhteliselt drastilistes v\u00e4rvides, aga kuna mina olen siin Tartus ja suurem osa inimesi ongi pealtvaataja positsioonis, siis me n\u00e4emegi seda nagu teatrit\u00fckki. Teatrit\u00fckiga on ju nii, et kohe on selge, kes murrab truudust, kes on tark, kes on rumal, kes on positiivne ja kes on negatiivne tegelane. Kui poliitikat vaadata nagu teatrit, siis paljud k\u00fcsimused on kohe selgesti vastatavad.\nKui tulla Kaja Kallase idavedude skandaali juurde...\nSee ei ole Kaja Kallase idavedude skandaal. See on Kaja Kallase perekonna skandaal.\nKas praegu on Kaja Kallasel seesama karistamatuse tunne, mida te enne mainisite?\nMina arvan, et tal ei ole karistamatuse tunnet, sest teda on karistatud k\u00fcll ja veel. Kaja Kallas on poliitik, kes on pidevalt olnud edujoonel. Ta on t\u00f5esti olnud tubli nagu viieline \u00f5pilane. Ta on saanud kogu aeg kiita ja saanud edasi minna ning see, et ta on n\u00fc\u00fcd sellises jamas, on juba ise v\u00e4ga suur karistus. Ta ei saa aru, mille eest. See ongi h\u00e4da \u2013 ta ei saa aru, mis ta valesti tegi.\nMingi osa \u00fchiskonna arvates on ta midagi valesti teinud. N\u00e4iteks nende umbes 60% inimeste arvates, kes tahavad, et ta tagasi astuks.\nSiin peab v\u00f5tma paar sammu tagasi. Selle 60% v\u00f5i 70% seas on suur hulk neid, kes tahaks alati \u2013 \u00fcksk\u00f5ik mis peaminister teeb \u2013, et ta astuks tagasi ja saaks talle n\u00e4taka panna. See ei ole sisuline asi. Sisuline asi on need inimesed, kes on t\u00f5siselt pahased ja tahavad, et peaminister saaks aru ja v\u00f5taks sisulise vastutuse.\nK\u00f5igepealt ettev\u00f5tjad. Mul on endal olnud juttu mitmega, kes \u00fctlevad, et kuidas see v\u00f5imalik on, meie oleme ju pingutanud ja inimesi lahti lasknud. Me oleme oma Vene \u00e4rid t\u00e4iesti kinni pannud \u2013 mida me n\u00fc\u00fcd oma inimestele \u00fctleme? Minu meelest on nemad esimesed, kelle ees peaks peaminister silmad alla laskma ja vabandama.\nTeine asi on riigi toimimise teema. See ei ole maailmas esimene juhtumine, kus peaministriga tekivad probleemid. Boris Johnson lahkus poliitikast oma kabinetis \u0161ampanja joomise t\u00f5ttu. See ei ole mingi ime, aga keegi ei ole \u00f6elnud sellep\u00e4rast, et Johnson ei v\u00f5iks Inglise poliitikasse tagasi tulla. Poliitik peab \u00f5igel ajal \u00e4ra tundma, mis on situatsioonis kohane k\u00e4itumine, ja Kaja ei tundnud \u00e4ra seda \u00f5iget hetke, kus selle olukorra oleks saanud auga \u00e4ra lahendada. N\u00fc\u00fcd on see praktiliselt v\u00f5imatu ja mul on v\u00e4ga kahju.\nMa olen Kaja Kallasest kui poliitikust palju oodanud ja ta hakkas v\u00e4ga ilusasti peale. See on \u00e4\u00e4rmiselt rumal juhtum ja ta peab t\u00e4nama selle eest oma armsat abikaasat. Kui see olekski ainult lavat\u00fckk, elaksime sellele melodraamale kaasa, aga kui see draama tekib meie silme ees Eesti riigis, siis siin pisaraid valada ei taha.\nKas Kaja Kallas saab sellest olukorrast kuidagi v\u00e4lja tulla?\nJu ta kuidagi tuleb. Ma olen seda ise varem \u00f6elnud ja seda on veel paljud \u00f6elnud, et siin keegi peale tema enda teda aidata ei saa.\nKui tema poliitilisele tulevikule m\u00f5elda, siis mis oleks talle k\u00f5ige sobivam variant?\nSeda peaks arutama oma heade n\u00f5uandjatega. H\u00e4da on selles, et tema meeskonnas ei tundu selliseid n\u00f5uandjaid olevat.\nEestis on \u00fcldse \u00fcksildus v\u00e4ga suur probleem, aga peaministri \u00fcksildus on kogu riigi probleem.\nKui valitsusjuhi ametis olles pannakse inimene olukorda, kus ta 28 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas peab j\u00f5udma k\u00f5ikjale ja ongi \u00e4\u00e4rmises pinges, siis mujal maailmas on kogu poliitiline praktika \u00fcles ehitatud sellele, et niisugune inimene ei tegutse \u00fcksi. Tal on \u00fcmber meeskond. Ka sellised igas m\u00f5ttes usaldusv\u00e4\u00e4rsed n\u00f5unikud, kes \u00fctlevad, et need asjad peab n\u00fc\u00fcd kohe \u00e4ra tegema ja neid asju ei tohi mingil juhul teha. Mul on tunne, et Kajal pole sellist inimest.\nKas ei ole v\u00f5i ta ei v\u00f5ta kuulda?\nMa kardan, et ei ole. Iga inimene v\u00f5tab kuulda, kui ta tunneb, et tal on k\u00f5rval keegi, keda ta saab usaldada ja kes oskab tarka n\u00f5u anda. Kaja \u00fcksildus on ka minu hinnangul v\u00e4ga palju selle probleemi taga. Eestis on \u00fcldse \u00fcksildus v\u00e4ga suur probleem, aga peaministri \u00fcksildus on kogu riigi probleem.\nP\u00f5him\u00f5tteliselt on sellest olukorrast v\u00e4ga keeruline v\u00e4lja tulla.\nTema enda lahendus on see, mida Reformierakond on ennegi teinud. Selle meetodi nimi on \u201enagu hane selga vesi\u201c. Reformierakond on sellega silma paistnud ja nad panevad veel oma seljad ka kokku, nii et need hane seljad moodustavad \u00fche suure katuse ja vesi liigub sealt alla nagu rookatuselt.\nJu nad loodavad sellele, et aeg annab arutust. Neil on esimehe korraliste valimisteni j\u00e4\u00e4nud kaks kuud. See seletab ehk ka nii m\u00f5ndagi. Kasv\u00f5i seda, et \u00fckski Kaja Kallase v\u00f5imalikest konkurentidest erakonnas ei taha praegu v\u00e4lja tulla ja ennast sinna r\u00e4\u00e4sta alla panna. Nad ootavad v\u00f5imalust erakonnasiseseks esimehe kampaaniaks, kus nad saavad oma s\u00e4ravate ideede ja pikkade plaanidega v\u00e4lja tulla.\nMa arvan, et see on \u00fcks motiiv, et kannatame need kaks kuud \u00e4ra, sest niikuinii tulevad esimehe valimised ja siis on v\u00f5imalik ka peaministri vahetuse probleem rahulikult lahendada, nagu midagi polekski juhtunud. Samas ma arvan, et see lootus ei t\u00e4itu, sest on n\u00e4ha, et opositsioonil on hammas verel.\nSee, mis laval meie silmade all toimub, on ju meestekamba halastamatu klaperjaht \u00fchele naisele.\nTeistpidi, kui me tuleme selle teatrimetafoori juurde tagasi ja vaataksime viimase n\u00e4dala s\u00fcndmusi, siis see, mis laval meie silmade all toimub, on ju meestekamba halastamatu klaperjaht \u00fchele naisele. Vaadates ekraanil nende meeste n\u00e4gusid, kes peaministrit korruptsioonikomisjoni istungil nurka ajasid, oli nende silmades selge teise inimese alandamise r\u00f5\u00f5m. Alandamise r\u00f5\u00f5m, mis oli rabav ja inetu.\nKas teie saate aru, mida opositsioon praegu taga ajab? Mingisugused uued andmed, k\u00fcsimused jne.\nSee on k\u00f5ik viisakalt v\u00e4ljendades \u00fcks t\u00e4ielik bullshit. V\u00f5ib-olla tuleb veel midagi v\u00e4lja, aga selle siht on ainult seesama klaperjaht, sest sisuliselt on ju k\u00f5ik selge. Me saame ju k\u00f5ik ilma igasuguste raamatupidamisteta aru, mis tegelikult toimus: peaministri abikaasa firma tegi seda, mida normaalsetele Eesti firmadele lubatud ei ole. Ja see ongi see, mille p\u00e4rast ma \u00fctlesin ka enne, et peaministril peaks olema h\u00e4bi k\u00f5igi nende ettev\u00f5tjate ees, kes on teinud seda, mis on vaja, ja l\u00e4inud raskustele vastu. Aga see jutt, et \u201evaatame n\u00fc\u00fcd j\u00e4rele, kust ta selle raha sai\u201c kuulub alandamise ja alatuse r\u00f5\u00f5mu juurde.\nEhk siis nende eesm\u00e4rk on lihtsalt maaslamajat edasi l\u00fc\u00fca?\nAbsoluutselt. See ei ole enam isegi eesm\u00e4rk, see on muutunud juba sadistlikuks r\u00f5\u00f5muks. Seda on inetu ja kole vaadata. Kajal on n\u00fc\u00fcd vaja leida selles olukorras uks, kust v\u00e4lja minna.\nKas see uks v\u00f5ib olla seesama umbusaldusavaldus, millele Kaja Kallas on ise \u00fcles kutsunud?\nMa ei taha isegi selle \u00fcle arutleda. See on Kaja, tema erakonna ja koalitsiooni k\u00fcsimus. Mina teeksin nii nagu paavsti valimisel. Paneks koalitsioonin\u00f5ukogu \u00fchte tuppa kinni ja nad tuleksid sealt v\u00e4lja alles siis, kui on omavahel kokku leppinud, kuidas edasi.\nMulle ei meeldi ennustusk\u00fcsimused, aga: kas Reformierakonnal on k\u00fcmne n\u00e4dala p\u00e4rast uus juht?\nArvata v\u00f5ib.\nJa see v\u00f5iks olla?\nMa ei oska teile \u00f6elda. Need n\u00e4od on k\u00f5ik meile ju tuttavad.\nSee ei ole l\u00e4hiajal ainuke erakonna esimehe valimine. P\u00fchap\u00e4eval on Keskerakonna esimehe valimised. Jutt k\u00e4ib ajaloo tasav\u00e4giseimast heitlusest, Tanel Kiik ja Mihhail K\u00f5lvart. Kas ma olen \u00f5igesti aru saanud, et see erakond on ikka v\u00e4ga l\u00f5hki ja sellest, kes sinna juhiks saab, suurt midagi ei muutu?\nJ\u00e4llegi kasutan spordianaloogi. Nad on A-liigast B-liigasse kukkunud. Kes on kesktormaja v\u00f5i v\u00e4ravavaht, on v\u00f5ib-olla f\u00e4nnidele huvitav, aga laiale publikule ei paku huvi.\nKeskerakond on ajaloos olnud potentsiaalne peaministripartei. Alustades Mihhail K\u00f5lvartist: nendest nn Vene-sidemetest ei saa ta kohe \u00fcldse lahti. Viimane uudis oli selle Kremli-meelse noorteorganisatsiooni laagri kohta, kus ta osalenud oli.\nNeed, kes m\u00e4letavad, teavad v\u00e4ga h\u00e4sti tema k\u00e4ike. Mihhail K\u00f5lvart on ise \u00f6elnud, et ta on ka neist r\u00e4\u00e4kinud ja \u00f6elnud, et need asjad ei m\u00e4\u00e4ra seda, kes ta praegu on. Selge on see, et me r\u00e4\u00e4gime sellest praegu Ukraina s\u00f5ja kogemuse perspektiivist.\nRatas tuli nii, et tal oli Putini parteiga isegi leping ja seda n\u00e4ksiti k\u00fcll, aga see ei j\u00f5udnudki kuhugi. Ja Ratas \u00fctleb ka naeratades, et seal ei olnudki midagi. Toona oligi Keskerakonna \u00fcldine liin, et m\u00e4ngiti Venemaaga m\u00e4nge ja Savisaar ehitas kirikut Lasnam\u00e4ele.\nSellest plekist K\u00f5lvart lahti ei saa?\nKogu Keskerakond ei saa. Seda ei saa aga ette heita, et K\u00f5lvart on seisnud oma valijate huvide eest, kes on Lasnam\u00e4el. Kas seda saab \u00fchelegi poliitikule ette heita?\nVaevalt. Kas Tanel Kiik saaks olla Keskerakonna p\u00e4\u00e4steingel?\nTe n\u00e4ete ju ise, et ta ei ole. Ta on olnud minister ning Ratase abimees ja parem k\u00e4si.\nRatase-mees, nagu ta on ise \u00f6elnud.\nJah, aga Ratase-mees on Ratas ise. K\u00f5lvartil on kindlasti oma tugevad jooned ja see on ka see, miks ta Tallinnas linnapeana p\u00fcsib. Ega siis ilmaasjata ei eelistanud puhtalt eestimeelne Tartu Keskerakond K\u00f5lvartit. K\u00f5lvart on t\u00f5husam, kindlama k\u00e4ega, kalkuleeriv ja n\u00e4eb asju ette.\nTeiselt poolt, mis me n\u00e4eme ka Tallinna puhul, j\u00e4ttes k\u00f5rvale kogu Vene teema \u2013 muide, K\u00f5lvart ei ole venelane \u2013, on see, et tal on puudu pikem poliitiline visioon. Ta teeb asju \u00e4ra, aga ta ei vaimusta kedagi selles, mida ta teeb. Ta on hea t\u00f6\u00f6hobune, aga tal pole ideed v\u00f5i visiooni.\nKiik on muidugi juba olnud minister, aga minule on arusaamatu, mida ta praegu tahab peale selle, et Keskerakond j\u00e4tkaks muutmata kujul. Me k\u00f5ik saame aru, et nad tahavad Keskerakonda p\u00e4\u00e4sta, aga see on nende enda asi.\nIlmselt ei suuda kumbki neist seda praegu ka teha?\nEks me n\u00e4e. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad, et \u00fcksk\u00f5ik kumb valitakse, Keskerakonna reitingute allak\u00e4ik sellest ei peatu. Kui vaatame venekeelset valijaskonda, millest seni toetas 80% Keskerakonda, siis n\u00fc\u00fcd toetab neid vaevalt pool. Teine pool on jaganud end EKRE, SDE ja Eesti 200 vahel.\nEKRE venekeelne valija on v\u00e4ga konservatiivne, homofoobne ja n\u00f5ukogulik ning neile EKRE juures meeldibki see, et vana Helme meenutab Savisaart.\nTeine pool on ettepoole vaatav vene valija, kes valib sotse v\u00f5i Eesti 200. Mida rohkem Keskerakonnast \u00e4ra pudeneb, seda rohkem on see kasulik teistele erakondadele. EKRE-le pakub eelk\u00f5ige huvi see, et K\u00f5lvartit ei valitaks, sest kui K\u00f5lvart saab esimeheks, siis EKREIKE-t ei tule. K\u00f5lvart \u00fctles ka sel n\u00e4dalal selgelt, et ta tahaks Reformierakonnaga valitsuses olla. Ka tema stiilile on Helmete r\u00e4me s\u00f5im vastuv\u00f5etamatu.\nK\u00f5lvarti kaotusest v\u00f5idaksid k\u00f5ige rohkem EKRE ja Isamaa. K\u00fcsimus on selles, mis teeb homme vene valija. Teisalt, kas Kiige valimisega hakkaks eestikeelse valijaskonna toetus suurenema? Siis peaks Kiik t\u00f5esti tooma mingit uut ja selget visiooni.\nSest v\u00f5rdlus k\u00e4ib J\u00fcri Ratasega.\nJah. See, et Kiik on \u00fchinenud praegu sellesama Kallase-vastase klaperjahiga, on temalt v\u00f5tnud \u00e4ra usutavuse, et ta tooks mingi teistsuguse joone. Kui m\u00e4letame Keskerakonna lapsep\u00f5lve, siis ka nemad tegelesid kl\u00e4hvimise, obstruktsiooni ja Vene sidemetega. See oli ju \u00fcks p\u00f5hjus, miks Keskerakonda ei tahetud v\u00f5imule lasta.\nKiik ei ole n\u00e4idanud, et ta tooks Keskerakonna sellest taagast selgelt v\u00e4lja, kusjuures Ratas proovis seda teha. Peab \u00fctlema, et k\u00f5igest hoolimata tegi Ratas Keskerakonnale palju head. Ta tegi neist normaalse erakonna, kes muutus k\u00f5igile vastuv\u00f5etavaks partneriks.\nK\u00f5lvarti puhul proovitakse Keskerakonda uuesti sinna nurka l\u00fckata. Keskerakond on sellise m\u00f5\u00f5duka keskpaigas oleva erakonnana oluline ning sellisena on ta toiminud ja seda on vaja, aga Kiigelt ootaks natuke rohkem selgust ja j\u00f5udu.\nKui Kiik m\u00e4ngib praegu selle kl\u00e4hvimise kaardi peale, siis\u2026\nK\u00f5lvartis ei ole peaministrimaterjali. See on mitmel p\u00f5hjusel selge.\nEKREIKE. Koos Kiigega. Ma saatsin kevadel Facebookis laiali \u00fche k\u00fcsimustiku selle kohta, et mis on Eesti kultuuri p\u00fcsimise seisukohalt oluline. Selle k\u00fcsimustiku l\u00f5pus k\u00fcsisin ka erakondade kohta. Sinna kirjutasid h\u00e4mmastavalt paljud, et toetaks k\u00fcll Keskerakonda, aga ei taha, et nende t\u00f5ttu j\u00e4lle EKREIKE tuleks. Ma arvan, et see on k\u00fcllalt tugev argument, ja kui Kiik on n\u00f5rk, mida ta paistab olevat, siis see on avalikkuse silmis tema miinus.\nNii et arvestades Reformierakonna mandaate riigikogus, siis on ilmselt K\u00f5lvartiga Keskerakonnal lihtsam valitsusse p\u00e4\u00e4seda?\nAbsoluutselt. K\u00f5lvartis ei ole peaministrimaterjali. See on mitmel p\u00f5hjusel selge, aga ta sobiks t\u00f5siseltv\u00f5etavalt oma t\u00f6\u00f6v\u00f5imega ka Reformierakonna valitsusse. Peale selle on tal oluline trump, et ta saaks EKREIKE \u00e4ra hoida.\nRiigikogu alustab esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6d. Mis te neile kaasa annate?\nMinu soovitus on see, et v\u00e4hegi m\u00f5istlikud inimesed, keda riigikogus on siiski enamuses, v\u00f5taksid ja paneksid kokku \u00fche t\u00f6\u00f6r\u00fchma ning teeksid korda riigikogu kodukorraseaduse. See peaks tagama, et riigikogu ei kaotaks ka obstruktsiooni korral oma t\u00f6\u00f6v\u00f5imet. Seal peab olema ka tagatud opositsiooni ja koalitsiooni parem tasakaal.\nPraegu on Eesti teiste maadega v\u00f5rreldes \u00fcks v\u00e4heseid Euroopa riike, kus opositsioonil sisuliselt pole \u00f5igusi. Jah, on mingisugused hea tahte kokkulepped, kus komisjonide aseesimehed on opositsioonist, aga kui komisjonis on t\u00f5sisem arutelu ja mingisugused probleemid j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsti, siis meil pole kommet, et peale komisjoni esimehe saaks ka opositsioonis olev esindaja sissejuhataval arutelul seda selgitada ja tutvustada vastuargumente.\nMeil \u00f6eldakse, et komisjon h\u00e4\u00e4letas 5:4, v\u00f5tsime vastu ja rohkem seda ei aruta. Opositsioonil ongi ju see m\u00f5te, et tuua n\u00f5rgad kohad esile ja kritiseerida. Selle teine pool on siis muidugi see, et sellised obstruktsioonid, mis l\u00fclitavad parlamendi pikaks ajaks v\u00e4lja, peaksid olema \u00fchisel kokkuleppel piiratud."}
{"text":"\u201eOota, kuhu sa selle raha panid?\u201c B\u00f6rsihai kriitilisest hetkest: karj\u00e4\u00e4rivalikuna terendas silme ees Maximas k\u00e4ru l\u00fckkamine\u201eOota, kuhu sa selle raha panid?\u201c on \u00c4rilehe investeerimisportaali igan\u00e4dalane v\u00e4rske rubriik, kus saame kohalikke investoreid veidi paremini tundma \u00f5ppida.\nRain M\u00f6lderkivi on investeerimise ja kauplemisega tegelnud juba peaaegu 15 aastat. Tema seniseks suurimaks saavutuseks kauplemisalal v\u00f5ib pidada esimese 2005. aastal toimunud LHV kauplemism\u00e4ngu \u201eB\u00f6rsihai\u201c v\u00f5itmist. Kaubelnud on M\u00f6lderkivi nii meeskonnas kui ka eraldi.\nMuu hulgas on ta ka kirglik pokkerim\u00e4ngija, kel on ette n\u00e4idata mitmeid h\u00e4id tulemusi paljudelt turniiridelt. K\u00fcsimuste vastamise k\u00e4igus selgub, et kogenud kauplejana peab ta \u00fcht populaarset raha tegemise viisi pettuseks.\nMis on viimane investeering, mille tegid ning miks?\nOstsin suurelt Google\u2019it (kaupleb Alphabeti nime all \u2013 toim). Mul oli tunne, et ta on teiste tech\u2019idega (tehnoloogiaettev\u00f5tetega F toim) v\u00f5rreldes alahinnatud.\nKui sul peaks olema kuu l\u00f5pus n\u00e4pud p\u00f5hjas, siis milline oleks esimene investeering, mille maha m\u00fc\u00fcksid?\nK\u00fcllap asuksin likviidse kraami kallale. Tavaliselt on selleks aktsiad. Ebalikviidsemate instrumentide kiirm\u00fc\u00fcgid l\u00f5ppevad alati katastroofiliselt.\nKui suur langus portfellis paneks p\u00f5lve v\u00e4risema?\nKauplemiskontoga on ikka juhtunud. Kui on n\u00e4htavale ilmunud punased kirjad nimega \u201emargin call\u201c (lisatagatisn\u00f5ue \u2013 toim), kus n\u00f5utakse raha juurde kandmist, siis on kohe k\u00fclm higi otsa ees ja pulss \u00fclik\u00f5rge ning j\u00e4rgmise karj\u00e4\u00e4rivalikuna terendab silme ees Maximas k\u00e4ru l\u00fckkamine, mis ei tundu parim perspektiiv.\nKas oled teinud investeeringuid millegagi, millest valjult r\u00e4\u00e4kida ei taha? Kuidas tootlus oli?\nOstsin paar aastat tagasi ContextLogic Inc-i. Tegemist on \u00e4piga, kust saab Hiina turult odavat kraami osta. Miks ma seda ostsin? Sattusin juhuslikult maapiirkonda ja k\u00fclamehed kasutasid seda agaralt. Ma tajusin eelist. M\u00f5tlesin, et kui siin p\u00e4rap\u00f5rgus seda kasutatakse, siis peab see midagi erilist olema. Tegelikult firma lihtsalt p\u00f5letas raha tohutult reklaamile ja kogu see k\u00e4ive oli kunstlik. Tulemus oli 95% kaotust. Piinlik lugu.\nMis on k\u00f5ige obskuursem investeering su portfellis?\nFunderbeamis ostsin mingit token\u2019it (algselt nimetati token\u2019iteks, n\u00fc\u00fcd on osakud \u2013 toim) ja avastasin, et seda ei saagi enam m\u00fc\u00fca. Kirusin ennast, et sealt platvormilt mingit sodi ostsin ja olen k\u00f5ik maha kirjutanud.\nMida teeksid lotost v\u00f5idetud miljoni euroga? Mitu lotopiletit ostnud oled?\nTeades, et pool rahast l\u00e4heb kogu struktuuri \u00fclalpidamiseks, siis ei teki lihtsalt matemaatilist kiusatust lotot osta ja kogu seda tegevust sponsoreerida. Miljoni lisaksin ilmselt lisakapitalina oma investeerimisportfelli.\nMillist lollikindlat pikaajalist investeeringut julgeksid soovitada \u00fcksk\u00f5ik kellele?\nMina olen ikka USA tehnoloogiasektori usku. Me ei saa ilma Gmaili, Facebooki, Youtube\u2019i, Google\u2019i, Windowsi, Tesla ja iPhone\u2019ita. Osta seda \u00fcksk\u00f5ik mis hinnaga ajas hajutatult on \u201eokei\u201c tegevus ja midagi suurelt ei saa valesti minna.\nMis on k\u00f5ige ogaram investeerimisv\u00f5imalus, mida sa kuulnud-n\u00e4inud oled?\nForexi asjad on ilmselt k\u00f5ige mastaapsemad pettused. Varjatud kasiino, kus platvormi omanikud teenivad muinasjutulisi kasumeid. Loodud lausa grupid, kes oma positsioone kaitsevad ja promovad.\nMillele kulutad raha hea meelega, teades, et finantsiliselt pole see k\u00f5ige m\u00f5istlikum tegu (guilty pleasure)?\nReisides tahan alati head hotelli nautida, head s\u00f6\u00f6gikohta, mood huvitab ja nii edasi. N\u00e4iteks alles hiljuti ostsin kallid sporditossud, mis parandavad 3\u20135% jooksuv\u00f5imekust. Kuigi investeerimise m\u00f5ttes on see t\u00e4ielik raha p\u00f5letamine, kui odavamad alternatiivid t\u00e4idavad sama eesm\u00e4rki.\nMilline hetk sinu investeerimisteekonnas tekitas sinus k\u00f5ige suurema eufooriatunde?\nEks eufooria tekib, kui sa oled enda arvates turul ebaefektiivsust m\u00e4rganud ja suudad seda mingi aeg \u00e4ra kasutada. Vaimse rahulduse andis kindlasti LHV \u201eB\u00f6rsihai\u201c v\u00f5itmine. See on nagu kvaliteedim\u00e4rk, et sind saab kauplejana t\u00f5siselt v\u00f5tta.\nPokker v\u00f5i p\u00e4evakauplemine?\nM\u00f5lemad on oma olemuselt \u00fcsna sarnased, just anal\u00fc\u00fctilises v\u00f5tmes. Tuleb riske hinnata ja selle p\u00f5hjal teha j\u00e4reldusi. P\u00e4evakauplemine paelub rohkem, sest infot seal tuleb kogu aeg juurde.\nLHV v\u00f5i Coop Pank?\nM\u00f5lemad pangad teevad toredat t\u00f6\u00f6d. Aga eelk\u00f5ige olen rahul LHV klienditeenindusega."}
{"text":"\u201eTERE, OLE MU UUS S\u00d5BER!\u201c Kui lihtne on \u00e4pist uusi tuttavaid leida?Lasteaialapsel v\u00f5ib olla \u00fclimalt lihtne uusi s\u00f5pru leida, aga t\u00e4iskasvanuna see enam n\u00f5nda h\u00f5lpsalt ei suju. Kui kohtingu\u00e4pist leiab hea \u00f5nne korral endale kallima, siis kust leida inimene, kellega ilma romantilise tagam\u00f5tteta lihtsalt s\u00f5bralikult kokku saada, n\u00e4iteks et pargis jalutada? \u00d5htulehe ajakirjanik katsetas, kas abi v\u00f5ib saada ka s\u00f5prade leidmiseks loodud \u00e4pist.\nS\u00f5prade leidmiseks laadin telefoni Bumble'i \u00e4pi. Seal enda profiili t\u00e4ites lisan endast kaks hiljutist fotot, avaldan s\u00fcnniaja, m\u00e4rgin hobisid ja hariduse. Midagi varjata ka ei kavatse.\n\u00c4pis on kolm funktsiooni: tavap\u00e4rane kohtingu\u00e4pp, BFF ehk best friends forever (inglise k \u2013 parimad s\u00f5brad igaveseks) ja ka \u00e4risuhete loomise variant. V\u00f5ib kasutada k\u00f5iki, mina valisin ainult s\u00f5bra\u00e4pi versiooni. Esimese hooga arvan, et olen midagi valesti teinud: \u00e4pis n\u00e4itab null sobivat s\u00f5pra. Seej\u00e4rel kahtlustan, et probleemiks on vanus. Nimelt olen m\u00e4rkinud soovitavate uute tuttavate vanuseks pluss-miinus m\u00f5ned aastad minu enda east, mis on 51 eluaastat. Kui aga laiendasin otsitavate vanusevahemikku alla 30. eluaasta, tekkis juba v\u00e4ike valik.\nKui inimene tundub meeldiv, siis svaibid ehk viipad tema foto paremale. Kui ka s\u00f5brakandidaat on sind paremale svaipinud, siis kas kirjutad ise talle v\u00f5i tema sulle. \u00d6\u00f6p\u00e4eva jooksul klapin kahe naisega, kes asuvad mu kodukohas Tartus. \u00dcks neist vastab mulle pikemaltki. Kujutasin ette, et kohe t\u00e4na leian kedagi, kellega jalutama minna, kuid tundub, et nii ruttu ei l\u00e4he.\nKolmandaks p\u00e4evaks olen vestelnud kahe naisega. Mehi pole s\u00f5brakandidaatidena ette tulnud. Olen aru saanud, et mehi ongi selles \u00e4pis v\u00e4he ja mul on valitud s\u00f5prade, mitte kohtingute osa. Kas rakendus \u00fcle\u00fcldse pakuks mehi s\u00f5pradeks ka naistele, see minu testimisaja jooksul ei selgu. Jalutama ei ole ma ikka saanud uute tuttavatega minna.\nS\u00d5BRANNATAMISE VAJADUS: V\u00f5ibolla on naised sotsiaalsemad, et vajavad s\u00f5brannatamist rohkem kui mehed s\u00f5brustamist.\n(Pexels)\nUurin siis seniste tuttavate k\u00e4est, kuidas neil on s\u00f5bra\u00e4ppidega n\u00e4kanud. Mariliis on kasutanud v\u00e4lismaal s\u00f5prade leidmiseks \u00e4ppi nimega Amigos. \u201eHollandis elades otsisime n\u00e4dalavahetuseti sageli pidusid. Amigos's kirjutati tihti, et \u201emeil on pidu sellel aadressil, k\u00f5ik v\u00f5ivad tulla\u201c. Nii saidki minna teadmata inimese juurde peole.\u201c Kurvemaid lugusid kuulis Mariliis juhtumitest, kui inimesi peteti. Pidu tegelikult ei olnudki ja loodeti lihtsalt, et m\u00f5ni t\u00fcdruk tuleb k\u00fclla.\nTihti j\u00f5usaalis k\u00e4iv Birgit v\u00f5tab sageli Bumble'i lahti, et lugeda kuttide kohta, kes temaga samas kohas trenni teevad. T\u00fcdruk on rahul, et tutvus nii m\u00f5negi poisiga sellisel viisil just j\u00f5usaalis. \u201eSvaipisin paremale, et noormehele tuleks s\u00f5num ja ta n\u00e4eks siis mind p\u00e4ris elus.\u201c\nJah, see t\u00f6\u00f6tab!\nAngelina sattus kevadel Bumble BFF kohta lugema ning tahtis puhtalt uudishimust seda proovida. Ta teeb vahet s\u00f5pradel ja niisama kohtumistel: \u201eMa ei \u00fctleks, et peamine eesm\u00e4rk on alati s\u00f5prade leidmine.\u201c N\u00e4iteks soovis ta minna Tartus kontserdile, aga k\u00f5ik, keda ta oleks tavaliselt kaasa kutsunud, olid sel ajal t\u00f6\u00f6l. Ent Angelina meelest pole \u00fcksinda nii tore kontserdil k\u00e4ia kui kellegagi koos. Nii pakkuski ta v\u00f5imalust kaasa tulla \u00e4pituttavale, v\u00e4listudengist t\u00fcdrukule.\nAngelina s\u00f5nul s\u00f5pradeks ei saadud: \u201eElu on kiire ja vahel pole enda p\u00e4riselu s\u00f5prade jaoks ka aega. Kuid meil oli koos \u00fcritusel l\u00f5bus ja aeg-ajalt r\u00e4\u00e4gime.\u201c Ta arvab, et kindlasti on see tore viis suhelda uute inimestega, kellega tavaolukorras v\u00f5ib-olla ei kohtuks. Nendega saab toredalt koos aega veeta ja \u00fchtlasi silmaringi laiendada. S\u00f5pruse kohapealt j\u00e4\u00e4b Angelina natuke skeptiliseks. Tema jaoks oleks selleks vaja rohkem ja s\u00fcvitsi suhelda, mida ta aga \u00e4pi kaudu ei viitsi teha.\nAngelinal \u00f5nnestus rakenduse kaudu kohtuda meeldivate inimestega.\n(Erakogu)\nAngelina l\u00fckkab ka \u00fcmber, nagu oleks rakendus viimane \u00f5lek\u00f5rs. \u201eMa ei \u00fctleks, et vaevleksin \u00fcksinduse k\u00e4es,\u201c kinnitab ta. Ta elus on palju h\u00e4id inimesi, kes temast hoolivad ja teda armastavad.\n\u201eMa \u00fctleks, et see on natuke rumal stereot\u00fc\u00fcp, et mingi \u00e4pp peaks sind p\u00e4\u00e4stma \u00fcksindusest ja seda kasutavad ainult inimesed, kes tunnevad end jubedalt \u00fcksinda. Pigem on see viis enda suhtlusringkonna ja seel\u00e4bi ka silmaringi laiendamiseks. Ka viis toredasti aega veeta ja suhelda nende inimestega, kellega sa muidu ei kohtuks, sest te t\u00f6\u00f6tate v\u00e4ga erinevates valdkondades ja vaevalt et p\u00e4riselus kokku puutute,\u201c loetleb Angelina. Talle meeldib mugavustsoonist v\u00e4lja pugeda ja kohtuda inimestega, kes ei m\u00f5tle nagu tema, vaid kellel on erinev taust, p\u00e4ritolu, erinev lugu.\nKogemused rikastavad\nUue tuttavaga kontakti leidmine v\u00f5tab mul aega. Kl\u00f5psin rakendudes edasi-tagasi, et \u00f5ppida, kuidas midagi n\u00e4eb ja mida teha. K\u00f5ige esilet\u00fckkivamad on soovitused osta raha eest v\u00f5imalusi juurde. See mind ei huvita.\nAngelina vaatab \u00e4pist inimese profiililt, millised on tema huvid ja mida ta l\u00e4heks koos s\u00f5braga tegema. \u201eM\u00f5ned tahavad minna koos trenni \u2013 ma kahjuks pole sellist inimest veel leidnud,\u201c toob ta n\u00e4ite. K\u00fcll aga kutsuti teda kettagolfi m\u00e4ngima, kuna jutu k\u00e4igus selgus, et talle see ala meeldib. \u201eMidagi erilist v\u00e4ga polnud, veetsime toredalt aega,\u201c s\u00f5nab ta.\nEnnast kakskeelseks nimetav Angelina arvab, et kuna me elame multikultuurses maailmas, v\u00f5iks ikka suhelda teistest kultuuridest p\u00e4rit inimestega ja seel\u00e4bi \u00f5ppida nende kultuuri kohta. Tema s\u00f5nul on see praeguses maailmas vajalik, need kogemused rikastavad. Samas r\u00f5hutab ta, et sul peab ikkagi olema tohutult palju viitsimist, et sealt p\u00e4riss\u00f5pru leida ja seda sidet hoida.\nEelk\u00f5ige meeldib Angelinale, et rakendusest leitavad inimesed on temast v\u00e4ga erinevad. \u201eMul on palju h\u00e4id s\u00f5pru, aga nad k\u00f5ik on kuidagi sarnased. Oleme olnud t\u00f6\u00f6kaaslased v\u00f5i k\u00e4inud koos \u00fclikoolis, elanud \u00fchikas. Meie elu on mingil ajal olnud v\u00e4ga sarnane. Meil on \u00fchised s\u00f5brad ja tuttavad.\u201c Tugevam side tekib tema meelest sarnastega, kuid vahel peab suhtlema ka teistsugustega. N\u00e4iteks tutvus Angelina \u00e4pi abil omavanuse noorega, kes on k\u00fcmme aastat Austraalias elanud ja loomi p\u00e4\u00e4stnud.\nRakenduste ja sotsiaalmeediagruppide kaudu on v\u00f5imalik ka kedagi aidata. \u201eMa m\u00e4letan et ukraina p\u00f5genikust naine kirjutas eesti keeles gruppi sooviga leida omavanuseid s\u00f5pru ning praktiseerida keelt,\u201c meenutab Angelina, kes sellele hea meelega vastas ja kutsus naise ka veetma uusaasta\u00f6\u00f6d koos enda s\u00f5prade seltskonnaga. \u201eArvan, et selliste inimeste jaoks on need \u00e4pid eriti t\u00e4htsad. Sa alustad ju elu nullist, su s\u00f5brad on Ukrainasse j\u00e4\u00e4nud.\u201c\nV\u00e4lismaal on popim\n\u201eMina olen Bumble\u2019i \u00e4ppi kasutanud, sest viibin palju v\u00e4lismaal, teinekord ka \u00fcsna pikalt. Tihti tekkis tahtmine lihtsalt kellegagi s\u00f5brannatada, juttu ajada, v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas k\u00e4ia. Ei m\u00e4letagi, kuskohas sellest \u00e4pist t\u00e4pselt kuulsin, aga alla ma ta laadisin,\u201c r\u00e4\u00e4gib Greete.\nGreete on m\u00f5tisklenud, miks rakenduse abil s\u00f5pru soetada. \u201eMuidugi on natuke s\u00fcrr otsustada inimese pildi ja k\u00fcllaltki pinnapealse tutvustuse j\u00e4rgi, kas temast v\u00f5ib saada mulle l\u00e4hedane inimene,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. Samas lisab, et kui j\u00e4rele m\u00f5elda, siis meil k\u00f5igil on vast s\u00f5pru, kellega pealtn\u00e4ha justkui polekski nii palju \u00fchist, aga s\u00f5prus on arenenud orgaaniliselt \u2013 olgu siis t\u00f6\u00f6 juures, koolis v\u00f5i m\u00f5nel \u00fcritusel.\n\u201eT\u00e4iusliku s\u00f5bra\u201c kavand on Greete meelest natuke nagu \u201eT\u00e4iusliku kaaslase\u201c oma: paned k\u00f5ik vajalikud punktid kirja, inimene justkui vastab k\u00f5igile punktidele, aga s\u00e4de tekib ikkagi loomulikust suhtlusest, mitte nimekirjast.\n\u00dche hoiatuse annab ta otsijatele ka. Nimelt on v\u00e4lismaal oht sattuda p\u00fcramiidskeemitajate otsa, kellega tal jutt l\u00fchikeseks j\u00e4i. \u00d5nneks \u00f5ppis ta pikapeale selliseid \u00e4ra tundma, sest nood kippusid oma profiilides r\u00f5huma eneseabi\u00f5pikutest p\u00e4rit kli\u0161eedele ja viitama endale kui Bossile.\n\u201eTunnen neile naistele kaasa ja loodan, et nad p\u00fcramiidil\u00f5ksust peagi v\u00e4lja saavad,\u201c ohkab ta. Oli ka neid, kes reklaamisid oma \u00e4ri: juuksurid, k\u00fc\u00fcnetehnikud jne. Paar daami otsis enda ja mehe suhtesse \u201ev\u00fcrtsi\u201c. \u201eMina otsisin siiski platoonilist s\u00f5brannat, aga edu neile,\u201c on Greete salliv.\nGreete m\u00e4letab, et \u00e4pist leitud esimese s\u00f5branna elukaaslane oli alguses natuke kahtlustav, sest Bumble\u2019i on ju tuntud ennek\u00f5ike kohtingu\u00e4pina. Eestis pole Greetel vajadust s\u00f5pru internetist otsida. \u201eMinu arusaamist m\u00f6\u00f6da on seal p\u00f5hiliselt v\u00e4lismaalased: kas \u00e4sja Eestisse kolinud v\u00f5i siis l\u00e4bis\u00f5idul inimesed. Oleks ju kena, kui kohalikud ka selle avastaksid. Muide, tegemist on pea t\u00e4ielikult naiste p\u00e4rusmaaga.\u201c\nTa lisab, et \u00e4pis endale s\u00f5pru valides on tal mehi ette tulnud ehk kolm. \u201eMiks see nii on, j\u00e4\u00e4gu ps\u00fchholoogide p\u00e4rusmaaks. V\u00f5ib-olla on naised sotsiaalsemad, vajavad oma v\u00f5rgustikku rohkem kui mehed,\u201c arutab ta.\n\u00c4pist on tal olnud rohkem r\u00f5\u00f5mu kui tuska. \u201ePraeguseks olen sealt leidnud kaks s\u00f5brannat, kellega olen saanud v\u00e4ga l\u00e4hedaseks. Praegu on \u00e4pp mul k\u00fcll telefonis alles, ent mitteaktiivne. Kui kellelgi on \u00e4pi kasutamise vastu huvi, siis mina seda kindlasti soovitaksin. Lihtsalt v\u00e4ikese t\u00e4rnikesega, et ilmselt tuleb svaipida p\u00e4ris kaua ja kannatlikult, enne kui kellegi leiab.\u201c\nEhk siis viga ei ole minus, et ma kolme p\u00e4eva jooksul polegi j\u00f5udnud uue tuttavaga parki jalutama. Ehk veel edaspidi, kui kannatust jagub!"}
{"text":"Maldiivide president selgub teises valimisvoorusMAL\u00c9, 10. september, AFP-BNS - Maldiivide laup\u00e4evastel presidendivalimistel v\u00f5itjat ei selgunud, praegune riigipea Ibrahim Mohamed Solih \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval, et otsib teise vooru v\u00f5itmiseks liitlasi.\nEsialgsetel andmetel toetas Solih\u00b4t avavoorus 39 protsenti ja tema peamist rivaali pealinna meeri ja korruptsiooni eest vanglakaristust kandva ekspresident Abdulla Yameeni l\u00e4hedast liitlast Mohamed Muizzut 46 protsenti valijatest. Ametlikke valimistulemusi ei ole veel avaldatud.\nValimiste teine voor peaks toimuma 30. septembril.\u00a0\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Kersti Kaljulaid: on kummaline n\u00f5uda s\u00f5ja j\u00e4\u00e4mist Ukraina piiridesseTALLINN, 10. september, BNS \u2013 Jaltas toimunud Euroopa strateegiakonverentsilt naasnud ekspresident Kersti Kaljulaid peab veidraks L\u00e4\u00e4ne soovi kammitseda Vene agressioonis\u00f5da vaid Ukraina piiridesse.\n\"J\u00e4tkuvalt tahab suur osa l\u00e4\u00e4nest, et s\u00f5da j\u00e4\u00e4ks Ukraina territooriumile, mitte ei kanduks Venemaale. Sellest on j\u00e4tkuvalt raske aru saada, kuigi p\u00f5hjenduseks tuuakse mure eskalatsiooni p\u00e4rast,\" kirjutab Kaljulaid sotsiaalmeedias.\nKaljulaidi s\u00f5nul oli seekordne Jalta strateegiakonverents eriline juba kas v\u00f5i seet\u00f5ttu, et kohal oli Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i koos esimese leedi Olena Zelenskaga, lisaks veel peaminister Den\u00f5ss Sm\u00f5hal, v\u00e4lisminister Dm\u00f5tro Kuleba, s\u00f5jav\u00e4eluure \u00fclem K\u00f5r\u00f5lo Budanov ja v\u00e4rske kaitseminister Rustem Umerov.\n\"\u00dchtsus p\u00fcsib. Vaatamata aeg-ajalt k\u00f5lavatele veidratele h\u00fc\u00fcatustele ja kuulujuttudele on selge, et Ukrainal on l\u00e4\u00e4ne tugi s\u00f5dida senikaua, kuni Venemaa on kaotanud ja Ukraina on tagasi 1991. aasta piirides. Ukraina rahvas on kandnud selliseid kaotuseid, et nad ei m\u00f5istaks v\u00e4hemaga leppimist,\" nentis Kaljulaid.\nEkspresidendi s\u00f5nul on Ukraina saanud juba \u00fcksjagu ka sellist relvastust, mille kohta esialgu lootust ei antud. Viivitamise eest maksavad Ukrainlased aga eludega ning neil on j\u00e4tkuvalt vaja sisuliselt k\u00f5ike \u2013 eelk\u00f5ige laskemoona.\n\"Miljon m\u00fcrsku v\u00f5ib k\u00f5lada suure hulgana, ent sellest piisab vaevalt aastaks,\" nentis Kaljulaid.\nEkspresidendi kinnitusel tegeleb Ukraina paralleelselt k\u00fcll ka korruptsiooniga, ent s\u00fcgav probleem p\u00fcsib.\n\"See teeb ka Ukraina \u00fclesehitamise palju keerulisemaks \u2013 riigi taastamisel on n\u00e4iteks vaja palju ka erasektori abi,\" selgitas Kaljulaid.\nKoos l\u00e4heneva talvega kasvab Kaljulaidi hinnangul ka mure elanikkonna p\u00e4rast, juhul kui agressorriik Venemaa peaks kordama r\u00fcnnakuid Ukraina elektri- ja soojusjaamadele. Moskva sellistele plaanidele viitavad paraku k\u00f5ik m\u00e4rgid.\n\"Venemaa on n\u00f5rgestatud,\" m\u00e4rkis Kaljulaid. \"See, et nad iseennast kiidavad, ei muuda olukorda. Aga samas ei t\u00e4henda see ka seda, et Venemaa kaitse oleks kohe-kohe kokku varisemas. Nad suudavad endiselt toota ka k\u00fcllalt k\u00f5rgetasemelist relvastust, sest sanktsioonid ei pea piisavalt. Erilist muret teevad Ukraina j\u00f5ududele Lancet-droonid.\"\nEelmise aasta strateegiakonverents oli p\u00e4rast Venamaa agressioonis\u00f5ja algust esimene suur rahvusvaheline suur\u00fcritus Kiievis. Konverents ise on n\u00fc\u00fcdseks juba ligi 20 aastat vana ning loodud selleks, et Ukrainat Euroopale l\u00e4hendada.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Raadiohitid: Toomase tehingud ja Tanel Padari teekond investorite TOPiN\u00e4dala hittides saab piiluda nii Investor Toomase kui tuntud muusiku Tanel Padari portfelli. Lisaks r\u00e4\u00e4kis rikaste TOPi kuuluv Rain Rannu filmist \"Vaba raha\" ja oma suhtest rahaga ning E-piima juht Jaanus Murakas avas uue juustutehase tagamaid.\nN\u00e4dala raadiohitid:\nInvestor Toomas: turgude meelsus k\u00f5lgub ahnuse alumises otsas\nSel aastal on olnud anomaalselt hea aasta panganduses, kuid laiemalt on turgudelt puudu eufooria ning investorite ahnus, r\u00e4\u00e4kis b\u00f6rsitoimetuse juht Juhan Lang \u201eInvestor Toomase tunnis\u201c.\nAugustikuud kokkuv\u00f5tvas saates t\u00f5id b\u00f6rsiajakirjanikud v\u00e4lja, et majanduskasv ja inflatsioon ongi vastassuunalised ning pikas perspektiivis tuleb arvestada, et majanduses on valus veel t\u00fckk aega.\nLisaks heideti pilk Toomase portfelli eelmisel kuu tulemustele, r\u00e4\u00e4giti lahti Toomase viimane tehing ehk miks Toomas p\u00f6\u00f6rdus Tallinkiga spekuleerima ning mida v\u00f5ib turgudelt l\u00e4hiajal oodata.\nP\u00f5him\u00f5tted, mis on viinud Tanel Padari investorite TOP-i\nSaates jagab muusik Tanel Padar oma investeerimisp\u00f5him\u00f5tteid, t\u00e4nu millele on ta j\u00f5udnud investorite TOP-i.\nPadari s\u00f5nul on oluline olla julge ja v\u00f5tta riske. \u201eTe ei saa v\u00f5ib-olla tootlust ja v\u00f5ib-olla ei saa raha ka tagasi, aga nautige seda teekonda, sest ainult l\u00e4bi oma vigade \u00f5pib,\u201c lisas Padar.\nEttekandes r\u00e4\u00e4gib Tanel Padar, kuidas temast sai investor, ja jagab oma investeerimisteekonnal \u00f5pitut. Ettekanne on salvestatud juuli alguses toimunud Investeerimisfestivalil.\n\u00c4rip\u00e4ev eetris: eelseisev maksut\u00f5us tekitab k\u00fclmav\u00e4rinaid\nSaates keskenduti sel korral peaministriga seotud skandaalile, kraaditi Eesti majanduse tervist, heideti pilk restorani\u00e4ri raskuste p\u00f5hjustele ja arutati, kas USA valimised v\u00f5ivad m\u00f5jutada ka sealset majandust.\nRikaste TOPis olev Rain Rannu rahale praktiliselt ei m\u00f5tlegi\n\"Raha ei m\u00e4ngi minu elus p\u00f5hirolli,\" \u00fctles ettev\u00f5tja ja investor Rain Rannu.\nRannu r\u00e4\u00e4kis hommikuprogrammis, et tema hinnangul on elumuutev rahasumma palju v\u00e4iksem kui Rikaste TOPi alumine piir. T\u00e4navusesse edetabelisse p\u00e4\u00e4semiseks pidi vara v\u00e4\u00e4rtus \u00fcletama 13 miljoni euro piiri.\nSamuti tutvustas Rannu p\u00f5him\u00f5tteid, miks ta panustab filmit\u00f6\u00f6stusesse ja miks tegi ta sel n\u00e4dalal kinodesse j\u00f5udva \"Vaba raha\".\nE-Piima juht: Eesti turg on kahanev ning korralik kasum ei tulnud siit\nE-Piima juht Jaanus Murakas \u00fctles saates \u201eKuum tool\u201c, et 100 miljonit maksma l\u00e4inud uue juustutehase toodangust j\u00f5uab Eesti turule mitte rohkem kui 10% ning et siinne turg on paratamatult kahanev.\nLisaks kinnitas E- Piima juht, et ettev\u00f5tte eelmise aasta korralik kasum ei tulnud Eesti tarbija taskust, vaid see v\u00f5eti valdavalt eksporditurgudelt.\nSaates oli Jaanus Murakaga jutuks ettev\u00f5tte tootmisplaanid, uue tehase tootmismahud, samuti piimandussektori ja p\u00f5llumajanduse olukord laiemalt.\nMadis Toomsalu: aasta l\u00f5puks j\u00f5uame 140 miljoni eurose kasumini\nLHV Grupi juht Madis Toomsalu s\u00f5nul kajastab grupi uuendatud finantsplaan endiselt laenumahtude kasvu ka Eestis veel 300 miljoni v\u00f5rra. LHV laenukahjude prognoos aasta viimasteks kuudeks on Toomsalu s\u00f5nul ligikaudu neli miljonit.\nIntervjuus r\u00e4\u00e4kisime veel, kuidas m\u00f5jutab grupi tegevust Finantsinspektsioonilt saadud 900 000 euro suurune trahv, kuidas rahapesu vastu edaspidi v\u00f5ideldakse, samuti kuidas valmistutakse ajaks, mil intressit\u00f5usud j\u00e4\u00e4vad paigale."}
{"text":"\u00d5nnetusjuhtum Tervise Paradiisis: \u00f5lg rippus ebaloomulikus asendis ja k\u00e4tt ei saanud \u00fcldse liigutadaJuuli l\u00f5pus juhtus lavastaja Gerda Kordemetsa perekonnas P\u00e4rnu Tervise Paradiisi k\u00fclastades \u00f5nnetus, mis saadab kannatanut emotsionaalselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt veel isegi praegu. Veekeskuse suhtumine kannatanusse ja tema l\u00e4hedastesse oli Kordemetsa s\u00f5nul kalk ning hoolimatu.\n\u201eTegin Koidula Muuseumi aias lavastuse proove ja minu hoida oli 8aastane lapselaps,\u201c kirjutab Kordemets oma sotsiaalmeedia postituses.\n\u201eLapse vanemad olid juba koju Stockholmi tagasi s\u00f5itnud. Abiks lapsehoidmisele oli Tallinnast kohale s\u00f5itnud minu t\u00fctre ristiema. Tol p\u00e4eval s\u00f5idutasin nad koos lapselapsega Tervise Paradiisi, et lapsel aeg r\u00f5\u00f5msamalt liiguks. Korraga helistas mulle t\u00fctar. Rootsist! Et s\u00f5brannale oli keegi SPA-s raske vigastuse tekitanud ja nad on koos lapselapsega EMO-sse viidud,\u201c meenutab Kordemets k\u00f5net, mida keegi meist saada ei sooviks.\n\u00d5lg liigesest v\u00e4ljas\n\u201eJ\u00e4tsin proovi pooleli ja kihutasin EMO-sse. Lahke arst n\u00e4itas mulle r\u00f6ntgenpilti s\u00f5branna \u00f5last, mis oli liigesest v\u00e4ljas, lisaks oli \u00f5lavarre \u00fclemises osas luumurd. S\u00f5branna ise oli tugevate valuvaigistite m\u00f5ju all ega saanud sel hetkel midagi aru. Tema k\u00f5rval toolil istus ehmunud ent vapper t\u00fctrepoeg. Ligiduses vedeles ka kott s\u00f5branna asjadega, kuid mitte tema riideid,\u201c t\u00e4psustab Kordemets postituses ja lisab: \u201eUmbes poolteist tundi hiljem m\u00e4ssisin niiskes trikoos s\u00f5branna oma kampsunisse ning me s\u00f5itsime kolmekesi tagasi Tervise Paradiisi. Et tagastada sealt s\u00f5brannale laenatud hommikumantel ning sisenemisel talle v\u00e4ljastatud k\u00e4epael. Nii me seal leti ees seisime: supeltrikoo ja kampsuni v\u00e4el s\u00f5branna, ehmunud laps ja mina. Seletasin letit\u00f6\u00f6tajale, et siin on see inimene, kellega basseinis paar tundi tagasi raske \u00f5nnetus juhtus, et me t\u00f5ime hommikumantli ja k\u00e4epaela tagasi\u2026 \u201eTeil on maksmata arve \u00fcheksa eurot,\u201c teatas t\u00f6\u00f6taja. Oleksin tahtnud k\u00fcsida, mille eest, aga ei k\u00fcsinud. K\u00fcsisin hoopis, kuidas s\u00f5branna oma riided kapist k\u00e4tte saaks.\u201eMina sellega ei tegele, astuge eest \u00e4ra, mul on klient,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6taja. \u201eMeie ei olegi siis kliendid?!\u201c Saabus teine t\u00f6\u00f6taja, ilmselt esimese \u00fclemus. Ja \u00fctles, et minu t\u00fctar on Rootsist juba teinud avalduse juhatusele ning nemad n\u00fc\u00fcd rohkem selle probleemiga ei tegele. Kuna nemad ei teagi, mis basseini poole peal toimub ega vastuta selle eest. Et selliste asjadega tegeleb ainult juhatus,\u201c avaldab Kordemets n\u00f6rdimust.\n\u201eOlgugi, et \u201enemad ei tea, mis basseini poole peal toimub\u201c, olid nad juhtunust ometi kuulnud juba. Aga neil kummalgi ei tulnud p\u00e4hegi k\u00fcsida neid k\u00fcsimusi, mida oleks k\u00fcsinud iga normaalne inimene: \u201eKas te saite raskesti viga?\u201c v\u00f5i \u201eKuidas te ennast n\u00fc\u00fcd tunnete?\u201c v\u00f5i \u201eKas me saame midagi teha, et te tunneks ennast paremini?\u201c Ei. Kui oled oma \u201ev\u00f5la\u201c \u00e4ra maksnud, pole sa enam klient ja astu aga minema.Tegelikult ei teadnud Tervise Paradiisis mitte keegi, mis seal \u201ebasseini poole peal\u201c \u00f5ieti toimub. Polnud seal ei turvat\u00f6\u00f6tajat ega vetelp\u00e4\u00e4stjat,\u201c avaldab Kordemets.\nKeegi jooksis kannatanule otsa\nLavastaja avab s\u00fcndmuste k\u00e4igu.\n\u201eLapselaps j\u00e4ttis oma j\u00e4\u00e4tisekokteili topsi (ilmselt see oligi see 9 eurot) s\u00f5branna k\u00e4tte ja l\u00e4ks torust alla laskma. J\u00e4rgmisel hetkel tormas keegi s\u00f5brannale otsa ja ta kukkus \u2013 siledal p\u00f5randal rahulikult seistes, aga nii \u00f5nnetute tagaj\u00e4rgedega, nagu eespool kirjeldasin. Appi tulid paar juhuslikku SPA k\u00fclastajat. Oli kohe aru saada, et vigastus on t\u00f5sine, \u00f5lg rippus ebaloomulikus asendis ja ta ei saanud k\u00e4tt \u00fcldse liigutada. Mingi aja m\u00f6\u00f6dudes ilmus n\u00e4htavale siiski ka turvat\u00f6\u00f6taja. Kutsuti kiirabi, seoti valge riideribaga k\u00e4si \u00fcles ja paigaldati j\u00e4\u00e4kott. Mitte vigasaanud \u00f5lale, ei, vaid t\u00e4iesti tervele k\u00fc\u00fcnarnukile. S\u00f5branna oli hoobist ja valust nii segi, et ei osanud protestida. Hakati teda juba ukse poole talutama, kui ta taipas \u00f6elda: aga temaga on kaasas ka 8aastane poiss! Mitte keegi polnud selle vastu huvi tundnud, kas keegi on koos temaga SPAs. Kui ta oleks saanud obaduse p\u00e4he, kaotanud teadvuse v\u00f5i olnud veel rohkem segaduses, oleks 8aastane laps j\u00e4\u00e4nud sinna \u00fcksi ilmselt sulgemiseni,\u201c toob Kordemets v\u00e4lja, et tervisekeskuses n\u00e4ib ilmselgelt olevat puudulik kriisiplaan, aga puudub ka igasugune inimlikkus.\n\u201eLaps taheti l\u00fckata kiirabiautosse samuti ujumisp\u00fckstes, ent \u00f5nneks taipas s\u00f5branna paluda, et v\u00e4hemasti lapsele kapist riided toodaks. Minu t\u00fctre kirjale Tervise Paradiisi juhatusele, kus palusime turvasalvestiste \u00fclevaatamist lootusega tuvastada \u00f5nnetuse p\u00f5hjustaja kahjun\u00f5ude esitamiseks, ei tulnud t\u00fckk aega mingit vastust. Kui tuli, ei k\u00fcsitud kannatanu tervise j\u00e4rele ega pakutud abi, vaid uuriti, kas soovime kaasata politsei. Mis meil \u00fcle j\u00e4i. S\u00f5branna tegi meie pealek\u00e4imisel politseile avalduse sooviga \u201eleida abi s\u00fc\u00fcdlase tuvastamisel, n\u00e4ha turvakaamerate salvestusi, selgitada v\u00e4lja milline oli veekeskuse personali tegevus peale vahejuhtumit.\u201c 14. augustil teatas L\u00e4\u00e4ne Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata j\u00e4tmisest: \u201eOlemasolevatele andmetele tuginedes ei ole xxxx kukkumine ja sellest saadud tervisekahjustus toimunud kellegi tahtlikult toime pandud s\u00fc\u00fcteo t\u00f5ttu, vaid tegemist on \u00f5nnetu juhtumiga, kui keegi, (teataja s\u00f5nul) ilmselt teismeline, jooksis vastu teatajat, kes ootamatust kontaktist tasakaalu kaotas ja kukkus,\u201c avaldab Kordemets.\n\u201eVeekeskus toob enda kodulehel \u00fcldreeglite loetelus v\u00e4lja, et veekeskus koos selle basseinide ja atraktsioonidega on tulenevalt atraktsiooni\/basseini f\u00fc\u00fcsikalistest omadustest, kasutajate hulgast ning nende kehalistest erip\u00e4radest ja k\u00e4itumisest, tavap\u00e4rasest k\u00f5rgema ohuriskiga piirkond, kus ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ielikult elimineerida tervisekahjudega intsidentide teket ning andnud soovituse veekeskuse ruumides liikuda ettevaatlikult ja kiirustamata. V\u00f5ib m\u00f6\u00f6nda, et lapsed v\u00f5ivad veekeskuses saadavatest positiivsetest emotsioonidest saadud \u00fclemeelikuses liikuda kiirustades ja sellega veekeskuses ohutu k\u00e4itumise reegleid rikkuda,\u201c vahendab lavastaja.\nInimlikkust ja hoolivust ei ole\n\u201eS\u00f5branna ravi ja taastusravi (tasuline) kestab hinnanguliselt 6 kuud kuni 2 aastat. Pikad kirjavahetused Tervise Paradiisi juhatusega pole viinud mitte kusagile. Nende empaatiav\u00f5ime tipp oli pakkuda tasuta perep\u00e4\u00e4set asutusse, kuhu meie perekond ei julge enam kunagi jalga t\u00f5sta. See on sama hea, kui pakkuda \u00f6\u00f6klubis v\u00e4gistamise ohvriks langenule priip\u00e4\u00e4set ja nelja tasuta jooki. Meie pere meelest on Tervise Paradiisi t\u00f6\u00f6tajate k\u00e4itumine selle juhtumi kontekstis igal tasandil olnud ebaviisakas, ebav\u00e4\u00e4rikas ja \u00e4\u00e4rmiselt hoolimatu. Toimunu valguses on siit-sealt meieni j\u00f5udnud ka teiste inimeste kogemusi Tervise Paradiisi kohta. Nii n\u00e4iteks saatis \u00fcks samuti Rootsis elav klient Tervise Paradiisi juhatusele j\u00e4rgneva teate: \u201eK\u00fclastasime eile veekeskust ja n\u00e4gime kohvikus j\u00e4\u00e4tist s\u00fc\u00fces toolide taga rotti! Loodame, et olete probleemist teadlik.\u201c Vastust kirjutaja oma kirjale muidugi ei saanudki. Teine tuttav imestas Tervise Paradiisi sellise suhtumise \u00fcle, kuna alles hiljaaegu oli samas asutuses toimunud surmaga l\u00f5ppenud \u00f5nnetus \u2013 oleks ju loogiline, et nad oleksid oma maine p\u00e4rast \u00fclimures. Ent vaatamata asutuse uhkele nimele, ei huvita Tervise Paradiisi \u00fcldse, et kliendid p\u00fcsiksid terved, neid ei huvita ka klientide rahulolu. Neid ei huvita miski peale klientide raha,\u201c on Kordemets pettunud firma suhtumises oma klientidesse.\n\u201eMiks ma seda siin kirjutan, k\u00fcsite? Ma ei teagi. V\u00f5ib-olla oli vaja hinge pealt \u00e4ra saada. Meile oleks nii oluline olnud, kui keegigi sealt majast oleks k\u00fcsinud: kuidas teil l\u00e4heb? Kas me saame midagi teie heaks teha? V\u00f5i \u00e4kki oleks piisanud sellestki, kui poleks seda 9-t eurot kasseeritud? \u00dcks oma mainest hooliv asutus oleks v\u00f5inud selle \u00f5nnetu k\u00fclastuse raha \u00fcldse tagasi maksta \u2013 r\u00f5\u00f5mu ju selle eest ei saadudki\u2026 Natuke inimlikkust ei maksa midagi, ei siis, kui oled letit\u00f6\u00f6ataja ega siis, kui oled juhatuses. Aga n\u00fc\u00fcd ma tahan lihtsalt \u00f6elda: \u00e4rge viige neile oma raha, nad pole seda v\u00e4\u00e4rt. Kui siiski l\u00e4hete, olgu teil korralik elukindlustus,\u201c v\u00f5tab Kordemets postituses oma loo kokku.\nTelefonis selgitab lavastaja lisaks, et m\u00f5tles ja hoidis pikalt seda emotsiooni endas, kuid ei suutnud juhtunuga siiski rahu teha. Seda emotsionaalselt enda, aga ka viga saanud l\u00e4hedase p\u00e4rast. Kannatanu on endiselt emotsionaalselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt rivist v\u00e4ljas. Tema t\u00f6\u00f6 ja eraelu on h\u00e4iritud.\n\u201eEnamus ei viitsi eriti tegeleda selliste asjadega, et uuriks v\u00f5i kirjutaks, ei taheta kaebustega jamada. Aga valvsaks teeb see, et asutus n\u00e4is nii kindel olevat, et nemad on karistamatud,\u201c r\u00f5hutab Kordemets, et inimlikkus peaks sellises olukorras alati s\u00e4ilima.\n\u201eInimesed k\u00e4ivad seal edasi, aga ehk j\u00e4\u00e4b kellelegi kuklasse teadmine, mis v\u00f5ib juhtuda. Et inimesed teaks olla ettevaatlikumad,\u201c kutsub ta k\u00f5iki Tervise Paradiisi k\u00fclastajaid olema valvsam.\nVeekeskuse k\u00f5neisikutel on vaba p\u00e4ev\n\u00d5htuleht helistas Tervise Paradiisi, et paluda kontakti, kes saaks antud olukorda firma poolt kommenteerida.\nVeekeskuse telefonilt k\u00f5las vastuseks soovitus kirjutada veekeskuse juhile meil. Palvele aidata leida kontakti telefonitsi, sest lugu arvestades v\u00f5iks ju eeldada, et firma soovib jagada ka omapoolset selgitust, vastati k\u00fclmal toonil, et ka veekeskuse juhataja on vaba p\u00e4eva \u00e4ra teeninud. Lisaks leidis k\u00f5nelenud isik, et leht jaksab oodata \u00e4ra ehk ka j\u00e4rgmise n\u00e4dalani.\n\u00d5htuleht saatis seepeale k\u00fcsimused meiliga Tervise Paradiisi veekeskuse juhile. M\u00f5ned tunnid p\u00e4rast artikli ilmumist avaldas Tervise Paradiis oma Facebooki-lehel selgituse Greta Kordemetsale, millest teavitas spaa juhatuse liige Jaan Ratnik e-kirjaga ka \u00d5htulehte.\n\u201eVeelkord, nagu oleme Teie t\u00fctrega peetud kirjavahetuses edastanud \u2013 meil on v\u00e4ga kurb, et selline \u00f5nnetus tema lapse ristiemaga meie Veekeskuses juhtus (talle jooksis veekeskuses otsa umbes 10 aastane klient keda meil kahjuks ei \u00f5nnestunud tuvastada). Me siiralt loodame, et tema \u00f5la paranemine kulgeb kiirelt ja komplikatsioonideta,\u201c kirjutab Tervise Paradiisi esindaja ning lisab, et asutus ei pea \u00f5igeks ega m\u00f5istlikuks muuta sotsiaalmeediaruumi alternatiivse kohtum\u00f5istmise toimumiskohaks.\nSpaa esindaja avaldab arvamust, et Kordemetsa avaliku postituse \u00fcheks motiiviks v\u00f5ib olla ka asjaolu, et \u00f5nnetuses osalejatel ei \u00f5nnestunud saada Tervise Paradiisilt h\u00fcvitist \u00f5nnetuse ja tekkinud tervisekahju eest. \u201eSeda k\u00fcllaltki olulist osa meie ja Teie t\u00fctre vahelisest suhtlusest Te oma muidu pikas ja p\u00f5hjalikus postituses ei maini (kuid sellest hoolimata ei kao see kuhugi meie ja Teie t\u00fctre vahelisest e-kirjavahetusest). H\u00fcvitise saamine juhtunu eest on olnud kirjavahetuse \u00fcheks l\u00e4bivaks teemaks alates Teie t\u00fctre esimesest e-mailist meile (saadetuna \u00f5nnetuse juhtumise p\u00e4eva \u00f5htul).\u201c\nSpaa esindaja kinnitab, et Tervise Paradiis ei ole s\u00fc\u00fcdi Kordemetsa t\u00fctre ristiemaga juhtunud \u00f5nnetuses ning seda on ametlikult kinnitanud ka Eesti Vabariigi \u00f5iguskaitseorganid. \u201e\u00d5nnetuses mitte s\u00fc\u00fcdi olevalt osapoolelt h\u00fcvitise n\u00f5udmine on eba\u00f5iglane ning v\u00f5ib tunduda v\u00e4ljapressimisena. Teie lugu on paraku kirjutatud asjaolusid v\u00e4\u00e4nates ning presenteeritud Teile sobivas kuid Tervise Paradiisis halvustavas valguses.\u201c\nTervise Paradiis l\u00fckkab \u00fcmber v\u00e4ite nagu \u00f5nnetult kukkunule oleks valge riideriba \u00f5la asemel k\u00fc\u00fcnarnukile paigaldatud ning ka j\u00e4\u00e4kott valesse kohta ning spaa valveinstruktor ei k\u00fcsinud t\u00fctre ristiemaga kaasas olnud isikute kohta. \u201eTeie t\u00fctre ristiema viga saanud k\u00e4si fikseeriti meie veekeskuse valveinstruktori poolt kolmnurksidemega mis on klassikaline esmaabi v\u00f5te k\u00e4e\/\u00f5lavigastuse korral. Kolmnurkside paigaldatakse k\u00fc\u00fcnarnuki alt l\u00e4bi. Ka j\u00e4\u00e4kott asetati \u00f5igele kohale sest \u00f5laturse oli sellel hetkel valveinstruktorile juba n\u00e4ha. Kannatanuga kaasas olevate isikute kohta esitas Teie t\u00fctre ristiemale k\u00fcsimuse siiski seesama, temale esmaabi pakkunud meie valveinstruktor. Ka kiirabi kutsumise, kannatanule meie hommikumantli toomise, lapse riidesse aitamise ning kannatanu garderoobi kapis olevate asjade kottipakkimise ja kiirabiautosse transportimisega tegeles meie valveinstruktor omal initsiatiivil.\u201c\n\u201eMeil on olemas meie t\u00f6\u00f6tajate seletuskirjad, kus vastavad asjaolud on kajastatud ning mis on kirjutatud ammu enne kui Te need meile n\u00fc\u00fcd k\u00e4esolevas Facebooki postituses s\u00fc\u00fcdistavalt esitate. Palun vaadake rahulikult \u00fcle kogu meie ja Teie t\u00fctre vahel peetud kirjavahetus ning me v\u00e4ga loodame, et Te peate seej\u00e4rel \u00f5igeks oma postitus \u00e4ra kustutada. Ka Tervise Paradiisil on \u00f5igus oma hea nime eest seismisel kasutada Eesti \u00f5igusruumis s\u00e4testatud meetodeid. Ja l\u00f5petuseks, j\u00e4\u00e4tisekokteil Tervise Paradiisi veekeskuses maksab siiski vaid 4 eurot.\u201c\nAlles t\u00e4navu m\u00e4rtsis juhtus Tervise Paradiisis surmaga l\u00f5ppenud \u00f5nnetus, kus \u00fcks k\u00fclastaja l\u00fckkas kaaslase s\u00fcgavasse basseini. Sealt inimene omal j\u00f5ul enam v\u00e4lja ei tulnud. Noormees vajas elustamist ja suri p\u00e4evi hiljem P\u00f5hja-Eesti regionaalhaiglas."}
{"text":"Teistsuguse motivatsioonipaketiga Eliis Mets elab elu, mis k\u00f5igile ei sobiJ\u00e4rjepidev t\u00f6\u00f6 ja ohverdused on m\u00e4rks\u00f5nad 26aastase ettev\u00f5tliku saare naise Eliis Metsa elust. K\u00f5igesse, mida ta ette v\u00f5tnud, on ta pannud oma s\u00fcdame ja see hakkab vaikselt \u00e4ra tasuma \u2013 kui rahaline vabadus on sisuliselt k\u00e4es, siis ajaline vabadus vajab veel k\u00e4ttesaamist.Kuressaares s\u00fcndinud ja siin oma vanemate Anu ja Marko esiklapsena \u00fcles kasvanud Eliisi on alati \u00fcmbritsenud ta pere ja l\u00e4hedased. Ta lapsep\u00f5lv Saaremaal oli t\u00e4pselt selline, mida noor naine sooviks tulevikus ka oma lastele pakkuda \u2013 t\u00e4is r\u00f5\u00f5mu, toredaid hetki ja m\u00e4lestusi.\nK\u00f5ik 12 kooliaastat \u00f5ppis ta tollase nimega Kuressaare g\u00fcmnaasiumis ning kooliaeg kasvatas tas tugevalt v\u00f5itlushimu, soovi silma paista. \u201cOlin juba varajases nooruses perfektsionist,\u201d \u00fctleb ta. \u201c\u00dcksk\u00f5ik, mida ma ette ei v\u00f5tnud, p\u00fchendusin sellele kogu s\u00fcdame ja t\u00e4ie t\u00f5sidusega.\u201d\n\nEliis Mets\nS\u00fcndinud 14.11.1996 Kuressaares\nHARIDUS\n\n\n\tSeptember 2019 \u2013 juuni 2021, Tallinna \u00dclikool, \u00f5igusteaduste magister\n\tSeptember 2016 \u2013 mai 2019, Coventry \u00dclikool, international Law (LLB)\/ Rahvusvahelise \u00d5igusteaduse bakalaureus\n\tSeptember 2004 \u2013 juuni 2016, Kuressaare G\u00fcmnaasium\n\n\nT\u00d6\u00d6\n\n\n\t2023 mai - \u2026\u2026., Grant Thornton Baltic., Juhtiv \u00f5igusn\u00f5ustaja\n\t2022 - 2023 mai, Olympic Entertainment Group. Grupi jurist\n\t2021 - \u2026\u2026., Tallinna Majanduskool. \u00d5ppej\u00f5ud\n\t2021 - \u2026\u2026.., Bellnor. Koolitaja\n\t2021 - 2022, Ellex Raidla advokaadib\u00fcroo. Jurist\n\t2020 - 2021, LHV Pank. Jurist\n\n\nPERE\n\n\n\tElukaaslane Alex Talisainen\n\tEma Anu Mets\n\tIsa Marko Mets\n\tVend Raul\n\n\n\nV\u00e4iksest saati t\u00e4ielik perfektsionist\n\nPerfektsionism on teda saatnud kogu elu. Eliisi jaoks on oluline teha asju t\u00e4pselt nii nagu ta on ette kujutanud. Koolis oli ta \u00f5pilane, kes ei lasknud \u00f5petajatel tunniga enne edasi minna, kui tema asjadest aru sai. \u201cOli see matemaatika, bioloogia v\u00f5i f\u00fc\u00fcsika \u2013 minu jaoks oli oluline oma peas asjadest aru saada,\u201d nendib ta. \u201cSeesama p\u00f5him\u00f5te saadab mind n\u00fc\u00fcdki. Lihtsalt \u00f5petajad on asendunud kolleegidega ja minust endast targemate m\u00f5ttekaaslastega.\u201d\n\nV\u00c4IKE NAASKEL: Koolis ei lubanud Eliis \u00f5petajal kunagi teemaga enne edasi minna, kui tema asjast t\u00e4ielikult aru sai.\nErakogu\n\n10. klassis k\u00e4is Eliis koolikaaslastega Teeviida \u00fcritusel Tallinnas, kus tutvustati v\u00e4lismaal \u00f5ppimise v\u00f5imalusi. \u201cKui koolikaaslased osalesid seal valdavas enamuses koolist vaba p\u00e4eva nimel, siis mina helistasin messilt vanematele ja teatasin, et minu plaan on astuda Inglismaale \u00fclikooli,\u201d \u00fctleb ta. Selle nimel hakkas ta ka aktiivselt tegutsema.\nMiks just Inglismaa? Sest aasta varem oli ta k\u00e4inud klassireisil Londonis, peale mida oli vanematele \u00f6elnud, et \u00fchel p\u00e4eval l\u00e4heb sinna kindlasti tagasi. Muidugi, tol hetkel ei v\u00f5tnud keegi ta juttu t\u00f5siselt ja Saaremaalt Inglismaale minek tundus hirmus nii mitmes v\u00f5tmes. \u201cAga omalt poolt tegin k\u00f5ik, et see v\u00f5imalikuks saaks. K\u00f5ik suveteenistused restoranides ja mujal t\u00f6\u00f6tades panin k\u00f5rvale Inglismaa fondi,\u201d m\u00e4rgib ta.\nEliis m\u00f6\u00f6nab, et muidugi tegid selle mineku talle v\u00f5imalikuks ta vanemad ja l\u00e4hedased, aga ta ise panustas nii palju, kui \u00f5pilasena suutis. \u201cVanemate juurde l\u00e4ksin juba kindla plaaniga, kui palju mul raha puudu j\u00e4\u00e4b, et oma unistus teostada.\u201d\nNii omandaski ta Inglismaal rahvusvahelise \u00f5igusteaduse bakalaureuse kraadi, mis on talle uksi avanud ka Eestis. \u201c\u00d5pingute ajal v\u00f5tsin endale prioriteediks praktikal k\u00e4imise, et saada kogemust v\u00f5imalikult erinevates valdkondades. Meeletult \u00e4ge teekond, mis muutis mind m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt!\u201d leiab ta.\nEliisi erialavalik t\u00e4hendab ajas tagasi minemist 8. klassi, kus ta arenguvestlusel klassijuhatajale \u00fctles, et kavatseb \u00f5igusteadust \u00f5ppima minna. Kust tal selline m\u00f5te tuli, ei oska ta \u00f6elda, aga sellegi unistuse t\u00e4itumise nimel t\u00f6\u00f6tas ta iga p\u00e4ev.\nT\u00e4naseni on Eliis toimetanud \u00f5igusmaailmas mitmes rollis. Oma kireks \u00f5igusmaastikul on ta avastanud tehingute n\u00f5ustamise ja ettev\u00f5tete igap\u00e4evase majandamisega seonduva valdkonna, mis loob v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6tada koos nimekate ettev\u00f5tete juhtidega. Olgu selleks ettev\u00f5tete omandamis-, v\u00f5\u00f5randamistehingud, hoolsusauditid v\u00f5i igap\u00e4evaseks majandamiseks vajaminevad lepingud. \u201cValdkond toimib tihedas koost\u00f6\u00f6s maksu- ja finantsala spetsialistidega, mis on minu jaoks ideaalne \u00f5ppimiskoht, kust saan ka isikliku ettev\u00f5tluse tarbeks k\u00f5rva taha panna nii m\u00f5ndagi.\u201d\n\nPRAHA SUVITAJA: Reisida meeldib Eliisile samuti. Pildil suvitamine Praha moodi \u2013 vihmavarju all ja pikis r\u00f5ivais.\nErakogu\n\nEliisi karj\u00e4\u00e4ri iseloomustab liikuvus. \u201cNii kui olen tundnud, et t\u00f6\u00f6 muutub ammendavaks ja edasiarenemiseks v\u00f5imalused puuduvad, olen edasi liikunud,\u201d nendib ta. Tema soov on maksimaalselt areneda, \u00f5ppida ja olla mugavustsoonist v\u00e4ljas. \u201cAga eelmistest \u00fclemustest on saanud koost\u00f6\u00f6partnerid \u2013 lihtsalt nii, et t\u00f6\u00f6tan omadel tingimustel ja saan oma teadmisi pakkuda teenusena.\u201d\nPraegu tulevad ta enda \u00f5igusalased teadmised kasuks ka investeerimisteekonnal, mis sisaldab suures hulgas erinevaid lepinguid ja kokkuleppeid. Niisamuti ka ettev\u00f5tluses ja kinnisvarasektoris.\n\n\nMaanus Masing \/ Saarte H\u00e4\u00e4l\n\nBakalaureuse\u00f5pingute ajal avastas ta enda jaoks raamatud. Kui kooliajal pidi lugema kohustuslikus korras ja etteantud raamatuid, siis n\u00fc\u00fcd k\u00f6itis teda see, et saab lugeda t\u00e4pselt seda, mida ise tahab. \u201c\u00dcsna esimeste seas sattusid mu k\u00e4tte investeerimisalased raamatud ja sealt tekkis kiiresti arusaam, et kui koolist saame kaasa tarkuse \u00f5ppida selgeks mingi kindel eriala ja siis selles valdkonnas elup\u00e4evade l\u00f5puni t\u00f6\u00f6d teha, siis tegelikkuses saab ka teisiti,\u201d t\u00f5deb ta. \u201cKuna isiksuselt olen v\u00e4ga kalkuleeriv ja anal\u00fc\u00fcsiv, siis esimese reaalse sammu tegemine investeerimismaailmas v\u00f5ttis aega tohutult kaua.\u201d\nKinnisvarani j\u00f5udmine oli tema jaoks oluliselt loogilisem samm kui kogu investeerimismaailm. Teadlikult on ta s\u00e4\u00e4stnud ja k\u00f5rvale pannud alates hetkest, mil teadvustas endale, et soovib minna v\u00e4lismaale \u00f5ppima. \u201cMinu kartus selles osas, kui kalliks mu \u00f5pingud Inglismaal minna v\u00f5ivad, pani mind raha s\u00e4\u00e4stma oluliselt tempokamalt, kui oleksin osanud ette arvata,\u201d m\u00e4rgib ta.\nT\u00e4nu sellele agarale s\u00e4\u00e4stmisele oli ta bakalaureuse\u00f5ppe l\u00f5puks suutnud oma Inglismaa \u00f5pingute k\u00f5rvalt kokku koguda summa, millega sai katta esimese kodu sissemakse. Muidugi eeldas see j\u00e4rjepidevat t\u00f6\u00f6lk\u00e4imist ja s\u00e4\u00e4stmist. \u201cAga see tunne, kui sain koduomanikuks, oli seda k\u00f5ike v\u00e4\u00e4rt!\u201d\nSealt edasi tekkis juba suurema korteri vajadus, kuna Eliisi soetatud korter j\u00e4i neile elukaaslase Alexiga v\u00e4ikeseks. \u201cElukaaslane oli selleks hetkeks kinnisvaraga rohkem kokku puutunud ja nii v\u00f5tsimegi plaani soetada uus eluase selliselt, et olemasolev oleks v\u00f5imalik alles j\u00e4tta,\u201d selgitab ta. Selle otsusega saigi alguse paari edasine teekond, kus nad teadlikult t\u00f6\u00f6tasid selle nimel, et kinnisvara saaks juurde soetada.\nKinnisvaras n\u00e4evad nad enda jaoks tugevat eelist. \u201cMinu \u00f5igusalane ja elukaaslase ehitusalane k\u00f5rgharidus ning sektoris t\u00f6\u00f6tamine annavad meile ideaalse koosluse ses valdkonnas toimetamiseks.\u201d\n\n\nErakogu\n\n\n\nErakogu\n\n\nTeekond finantsvabadusse omadega poole peal\n\nPea neli aastat tagasi alustatud \u00fchine teekond finantsvabadusse on neil Eliisi s\u00f5nul veel t\u00e4itsa pooleliolev rada, kus t\u00e4naseni tuleb teha j\u00e4rjepidevat t\u00f6\u00f6d ja omajagu ohverdusi.\n\u201cKui teekonna alguses olid ohverdused seotud pigem rahaliste valikutega, siis praeguseks oleme j\u00f5udnud punkti, kus peamine ohverdus, mille arvelt oma unistust p\u00fc\u00fcame, on aeg,\u201d s\u00f5nab ta.\nTeekonna alguses m\u00f5testasid noored enda jaoks lahti selle m\u00fcstilise \u201cfinantsvabaduse\u201d olemuse ja peamine ideoloogia, millest nad l\u00e4htuvad on, et neil oleks aega \u2013 p\u00fchenduda t\u00e4pselt nendele projektidele ja t\u00f6\u00f6dele, mis p\u00e4riselt silma s\u00e4rama panevad.\nJa aega p\u00fchendada end perele. \u201cKui vaadata meie praeguse elu vaba aja osakaalu muude tegemiste k\u00f5rval, siis kindlasti ei saa me v\u00e4ita, et oleksime selles osas kuidagimoodi vabad \u2013 oleme hetkel eluetapis, kus t\u00f6\u00f6tunde tuleb oma unistuste realiseerumise nimel leida kordades rohkem, kui enamik inimesi endale ette oskaks kujutada.\u201d\nAga see on sajaprotsendiliselt nende enda valik. \u201cOleme vaikselt j\u00f5udnud faasi, kus saame \u00f6elda, et oleme rahaliselt vabad. N\u00fc\u00fcd aga tuleb pingutada ka ajalise vabaduse suunas,\u201d \u00fctleb Eliis.\nSeptembrist algas ka Eliisi kolmas \u00f5ppeaasta \u00f5ppej\u00f5una Tallinna majanduskoolis, kus ta on \u00f5petatavaid aineid endale pidevalt juurde v\u00f5tnud. Tema fookuseks on \u00f5igusala ning rahapesu t\u00f5kestamise valdkond. \u201cMagistrit l\u00f5petades tabasin end m\u00f5ttelt, et peale seitsmeteistk\u00fcmnendat 1. septembrit koolipingis tuleb mul viimaks paus, mida olin nii kaua oodanud,\u201d \u00fctleb ta. Elu aga tegi seepeale kohe omad korrektuurid ja magistri\u00f5ppe l\u00f5petamise aasta septembris alustas ta koolis \u00f5ppej\u00f5una.\nEliisi ajend sellise v\u00e4ljakutse vastuv\u00f5tmiseks oli taaskord peamiselt enda mugavustsoonist v\u00e4lja toomine. \u201cMa ei ole nautinud avalikku esinemist ja kuidas muudmoodi ikka sellest \u00fcle olla, kui astuda klassit\u00e4ie \u00f5pilaste ette,\u201d \u00fctleb ta. \u201cAga see on olnud \u00fcks tohutult arendav teekond, kus lisaks teiste \u00f5petamisele \u00f5pin ka ise palju \u2013 seda nii erialaste teadmiste, inimsuhete kui ka avaliku esinemise vaatenurgast.\u201d Eliis on enda s\u00f5nul selle l\u00fchikese \u00f5petamisajaga palju arenenud ning \u00f5petamine on kindlasti \u00fcks neist tegevustest, mida ta soovib kunagi Saaremaale tagasi kolides j\u00e4tkata. \u201cKus ja kuidas mul on v\u00f5imalik Saaremaal v\u00e4\u00e4rtust luua, eks seda n\u00e4itab aeg.\u201d\n\nKOKKUHOIDEV PERE: Vend Raul, ema Anu, isa Marko, Eliis ise ja tema elukaaslane Alex.\nErakogu\n\nSide Saaremaaga on Eliisi jaoks kirjeldamatu. Kui j\u00e4llegi tulla tagasi finantsvabaduse saavutamise juurde, siis Saaremaale kolimine on \u00fcks peamisi l\u00f5pp-eesm\u00e4rke, kuhu ta soovib elukaaslasega v\u00e4lja j\u00f5uda. \u201cMitte, et muul viisil Saaremaale juba tagasi kolida ei saaks, aga see imeline saareke pakub meeletus koguses v\u00f5imalusi, mida soovime teostada endale sobivatel tingimustel.\u201d\nKonkreetset ajalist t\u00e4htaega Saaremaale kolimiseks ei olegi ta v\u00e4lja m\u00f5elnud, aga aktiivselt toimub tegutsemine selle nimel, et see toimuks v\u00f5imalikult ruttu. Kodusk\u00e4imise puhul kehtib Eliisi jaoks \u00fctlus, et alati v\u00f5iks seda rohkem olla ning kunagi ei saa k\u00fcllalt. \u201cKahjuks ebanormaalselt kiire elutempo juures, kus ka enamikel n\u00e4dalavahetustel on vaja t\u00f6\u00f6kohustusi t\u00e4ita, juhtub seda kordades v\u00e4hem kui tahaksime.\u201d\nEliis m\u00e4rgib, et kui ta ema telefoni otsas k\u00fcsib, millal neil on plaanis Saaremaale tulla, siis tegelikkuses on liiga pikk aeg juba m\u00f6\u00f6da l\u00e4inudki. Kuus korra on tempo, millega noored proovivad hakkama saada. Lisaks sellele, et Saaremaa on Eliisile nii armas-kallis koht, ootab valdav enamus armsaid-kalleid pereliikmeid ja l\u00e4hedasi sugulasi teda samuti siin. \u201cKokkuhoidev perekond ja Saaremaa on minu unistuste kooslus!\u201d \u00f5hkab ta.\nEliisi elukaaslane, kellel enne Saaremaaga sidet ei olnud, imestavat alati, kuidas on v\u00f5imalik, et siin inimesed nii soojad ja toredad on, et isegi kiire toidupoes k\u00e4imine v\u00f5ib t\u00e4nu lahkele m\u00fc\u00fcjale tekitada erilise kogemuse.\nEliisi ema ja isa peavad \u201cKuressaare \u00fchte k\u00f5ige \u00e4gedamat tehnikapoodi\u201d, nagu ta ise \u00fctleb. Selle juures on tal olnud siiras r\u00f5\u00f5m n\u00e4ha, kui hinge ja p\u00fchendumisega nad seda teevad.\n\u201cVanemad saavad aktiivselt kaasa l\u00fc\u00fca ka meie kinnisvaraportfelli haldamises, tahavad nad seda v\u00f5i mitte,\u201d m\u00e4rgib Eliis. \u201cNaljatades kutsume ema juba meie isiklikuks maakleriks, sest tema on teinud rohkem korterite \u00fcleandmisi kui me ise.\u201d Samuti kasutavad Eliis ja Alex \u00e4ra vanemate tehnikapoe v\u00f5imalusi, saades sealt oma korteritesse parima tehnika.\nSuuremad kinnisvarainvesteeringud arutatakse samuti kodus l\u00e4bi. \u201cExceli tabelid ja tootlusarvutused on meie rida, aga sellegipoolest kaasame alati vanemaid aruteludesse, et ka nende arvamust ja perspektiivi kuulata.\u201d\nEliis ei salga, et t\u00f6\u00f6d tuleb praeguses eluetapis teha metsikult. \u201cT\u00f6\u00f6d tuleb teha \u00f5htuti p\u00e4rast seda, kui l\u00f5petan palgat\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6d tuleb teha laup\u00e4evadel ja p\u00fchap\u00e4evadel,\u201d kinnitab ta, \u00f6eldes, et v\u00e4ga tihti j\u00e4\u00e4b inimestele mulje, et k\u00f5ik tuleb lihtsalt. Tegelikkuses on see teekond raske ja ei sobi kindlasti enamikule inimestest.\n\u201cMa alati naljatan, et olen s\u00fcndinud teistsuguse motivatsioonipaketiga ja olen seda juttu uskuma pannud ka l\u00e4hedased,\u201d s\u00f5nab ta, m\u00f6\u00f6ndes, et tegelikult on vist tegemist ikkagi j\u00e4rjepidevusega. \u201c26aastasena on raske tahta olla ruumis k\u00f5ige targem inimene, aga ruumis k\u00f5ige t\u00f6\u00f6kam, see on juba reaalsem ja selle poole ma ka alati sihin.\u201d T\u00f6\u00f6kus ja t\u00e4psus ongi Eliisi tugevused.\n\n\nErakogu\n\n\nHommikud unistamiseks ja \u00f5htud mahalaadimiseks\n\nP\u00e4eva olulisim ja v\u00e4\u00e4rtuslikuim aeg on Eliisi jaoks hommik. N\u00e4dala sees \u00e4rkab ta kell 5.45. \u201cEnamikule tundub see t\u00e4iesti jabura kellaajana, aga minu jaoks on need hommikused tunnid just see aeg, kus v\u00f5tan aega iseendale,\u201d s\u00f5nab ta.\nEliisi jaoks t\u00e4hendab see trennis k\u00e4imist. Suviti v\u00f5ib teda n\u00e4ha jooksuradadel ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud aastaaegade hommikud veedab ta j\u00f5usaalis.\n\u201cSee on aeg hommikust, kus mul peab alati k\u00e4ep\u00e4rast olema telefon, et saaksin k\u00f5iki neid unistusi ja m\u00f5tteid kusagile kirja panna. Olen v\u00e4ga suur unistaja ja just hommikud on aeg, mil saan neid m\u00f5tteid m\u00f5elda nii, et kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm \u00fcmber alles magab.\u201d Kell 5.45 \u00e4rkamisaeg t\u00e4hendab Eliisi jaoks, et kell 9 on ta valmis andma osakese endast \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale.\nNiisamuti on ka ta \u00f5htune rutiin kohustuslik osa ta p\u00e4evast. \u00dcksk\u00f5ik, kui v\u00e4sinud ta on, ei m\u00f6\u00f6du \u00f5htutki, kus ta raamatut k\u00e4tte ei v\u00f5ta. Isegi kui loetud lehek\u00fclgi tuleb vaid viis.\n\u201cJ\u00e4rjepidevus on miski, mis on mind elus v\u00e4ga palju edasi aidanud ja seda j\u00e4rjepidevust hoian ka oma igap\u00e4evaelu tegemistes,\u201d v\u00f5tab ta asja kokku. Lugemine on lihtsalt hea viis, kuidas end muust maailmast p\u00e4eva l\u00f5ppedes maha laadida. Seda enam, et praeguseks on ta enda jaoks avastanud hoopis ilukirjanduse.\n\n\n\nErakogu\n\nSee kui \u00fcliv\u00f5rdes Eliis Saaremaast r\u00e4\u00e4gib, oli lausa imelik\nEliisi on raske s\u00f5nadega kirjeldada, sest teist sellist inimest pole mina veel kohanud (positiivses v\u00f5tmes). Tema sihikindlus on eeskujuks k\u00f5igile, ka mulle. Omadused, mis teda kirjeldavad, on p\u00f5hjalikkus ja kirg, mis saadavad ta tegemisi.\nSamuti on imetlusv\u00e4\u00e4rne j\u00e4lgida, kuidas k\u00f5ik tegemised, mis ta ette v\u00f5tab, saavad tehtud. Eliisi jaoks takistused puuduvad ja kui need isegi tekivad, siis tema alla ei anna ja \u00fcletab ka need! Tooksin veel v\u00e4lja tema armastuse pere ja Saaremaa vastu. See kui \u00fcliv\u00f5rdes Eliis Saaremaast r\u00e4\u00e4gib, oli meie tutvumisel lausa imelik, kuid mida aeg edasi, seda enam n\u00e4en, kuidas see ei ole tema jaoks pelgalt kodukoht, vaid kogukond, kuhu ta s\u00fcda kuulub.\nOleme Eliisiga k\u00e4imas ettev\u00f5tluses\/investeerimises esimesi samme, kuid olen rohkem kui kindel, et tema teadmised ja isikuomadused viivad sihile, misl\u00e4bi t\u00e4idame koos ka meie \u00fchised eesm\u00e4rgid.Alex TalisainenEliisi elukaaslane\n"}
{"text":"\u201e\u00c4rge viige neile oma raha\u201c Tervise Paradiisis toimunud karm \u00f5nnetus j\u00e4ttis spaa personali \u00fcksk\u00f5ikseksLavastaja Gerda Kordemets jagas juulis Tervise Paradiisis juhtunud \u00f5nnetusjuhtumit, mille k\u00e4igus sai raskelt viga tema s\u00f5branna. Peale karmi \u00f5nnetust n\u00f5udis veekeskuse personal esimese asjana kannatanult maksmata 9 euro suurust v\u00f5lga.\n\u201eTegin Koidula Muuseumi aias lavastuse proove ja minu hoida oli 8-aastane lapselaps. Lapse vanemad olid juba koju Stockholmi tagasi s\u00f5itnud. Abiks lapsehoidmisele oli Tallinnast kohale s\u00f5itnud minu t\u00fctre ristiema. Tol p\u00e4eval s\u00f5idutasin nad koos lapselapsega Tervise Paradiisi, et lapsel aeg r\u00f5\u00f5msamalt liiguks,\u201c kirjeldab Gerda Kordemets t\u00e4navu juulikuus toimunud s\u00fcndmuste k\u00e4iku.\n\u00dchel hetkel helistas talle t\u00fctar Rootsist ning teatas, et s\u00f5brannale on keegi SPA-s raske vigastuse tekitanud ja nad on koos lapselapsega EMO-sse viidud.\nKordemets j\u00e4ttis proovi pooleli ja kihutas EMO-sse. \u201eLahke arst n\u00e4itas mulle r\u00f6ntgenpilti s\u00f5branna \u00f5last, mis oli liigesest v\u00e4ljas, lisaks oli \u00f5lavarre \u00fclemises osas luumurd. S\u00f5branna ise oli tugevate valuvaigistite m\u00f5ju all ega saanud sel hetkel midagi aru. Tema k\u00f5rval toolil istus ehmunud ent vapper t\u00fctrepoeg. Ligiduses vedeles ka kott s\u00f5branna asjadega, kuid mitte tema riideid,\u201c meenutab ta.\n\u201eMeie sellega ei tegele\u201c\nUmbes poolteist tundi hiljem m\u00e4ssis ta niiskes trikoos s\u00f5branna oma kampsunisse ning kolmekesi s\u00f5itsid nad tagasi Tervise Paradiisi. Et tagastada sealt s\u00f5brannale laenatud hommikumantel ning sisenemisel talle v\u00e4ljastatud k\u00e4epael.\n\u201eNii me seal leti ees seisime: supeltrikoo ja kampsuni v\u00e4el s\u00f5branna, ehmunud laps ja mina.\u201c\nKordemets seletas letit\u00f6\u00f6tajale, et basseinis juhtus paar tundi tagasi raske \u00f5nnetus ning et nad tulid hommikumantlit ja k\u00e4epaela tagastama.\nKordemetsa s\u00f5nul huvitas t\u00f6\u00f6tajat see, kas klientidel on 9 euro suurune arve makstus. Segaduses Kordemets uuris seepeale, kuidas s\u00f5branna kapist riided tagasi saaks.\n\u201eMina sellega ei tegele, astuge eest \u00e4ra, mul on klient,\u201c vastas t\u00f6\u00f6taja Kordemetsa s\u00f5nul.\n\u201eMeie ei olegi siis kliendid?!\u201c k\u00fcsis Kordemets vastu.\nSeepeale saabus teine t\u00f6\u00f6taja, ilmselt esimese \u00fclemus, ning teatas, et t\u00fctar on Rootsist juba teinud avalduse juhatusele ning nemad rohkem selle probleemiga ei tegele. Kordemetsa s\u00f5nul polnud personal teadlik, mis basseini poole peal toimub. Selliste asjadega tegeleb v\u00e4idetavalt ainult juhatus.\n\u201eOlgugi, et \u201enemad ei tea, mis basseini poole peal toimub\u201c, olid nad juhtunust ometi kuulnud juba. Aga neil kummalgi ei tulnud p\u00e4hegi k\u00fcsida neid k\u00fcsimusi, mida oleks k\u00fcsinud iga normaalne inimene: \u201eKas te saite raskesti viga?\u201c v\u00f5i \u201eKuidas te ennast n\u00fc\u00fcd tunnete?\u201c v\u00f5i \u201eKas me saame midagi teha, et te tunneks ennast paremini?\u201c Ei. Kui oled oma \u201ev\u00f5la\u201c \u00e4ra maksnud, pole sa enam klient ja astu aga minema,\u201c nendib pettunud Kordemets.\nTervise Paradiis: lugu on kirjutatud asjaolusid v\u00e4\u00e4nates\nHea Gerda!\nV\u00e4ga, v\u00e4ga valus on lugeda Teie postitust teades juhtunu ja sellele j\u00e4rgnenu t\u00e4pset kulgu ja asjaolusid.\nVeelkord, nagu oleme Teie t\u00fctrega peetud kirjavahetuses edastanud- meil on v\u00e4ga kurb, et selline \u00f5nnetus tema lapse ristiemaga meie Veekeskuses juhtus (talle jooksis veekeskuses otsa umbes 10 aastane klient keda meil kahjuks ei \u00f5nnestunud tuvastada). Me siiralt loodame, et tema \u00f5la paranemine kulgeb kiirelt ja komplikatsioonideta.\nMe ei pea \u00f5igeks ega m\u00f5istlikuks muuta sotsiaalmeediaruumi alternatiivse kohtum\u00f5istmise toimumiskohaks kus peale seda, kui \u00f5iguskaitseorganid ega ka ajakirjandus ei ole teinud Teie loodetud j\u00e4reldusi v\u00f5i kajastusi.\nTeie postituse l\u00f5pus k\u00fcsite endalt, miks te selle postituse kirjutasite ning t\u00f5dete, et Te seda t\u00e4pselt ei tea isegi. Kas v\u00f5ib siinkohal siiski olla \u00fcheks motiiviks ka asjaolu, et Teil ei \u00f5nnestunud saada Tervise Paradiisilt h\u00fcvitist \u00f5nnetuse ja tekkinud tervisekahju eest? Seda k\u00fcllaltki olulist osa meie ja Teie t\u00fctre vahelisest suhtlusest Te oma muidu pikas ja p\u00f5hjalikus postituses ei maini (kuid sellest hoolimata ei kao see kuhugi meie ja Teie t\u00fctre vahelisest e-kirjavahetusest). H\u00fcvitise saamine juhtunu eest on olnud kirjavahetuse \u00fcheks l\u00e4bivaks teemaks alates Teie t\u00fctre esimesest e-mailist meile (saadetuna \u00f5nnetuse juhtumise p\u00e4eva \u00f5htul).\nN\u00fc\u00fcd on paslik veelkord \u00e4ra m\u00e4rkida, et Tervise Paradiis ei ole s\u00fc\u00fcdi Teie t\u00fctre ristiemaga juhtunud \u00f5nnetuses ning seda on Teile ametlikult kinnitanud ka Eesti Vabariigi \u00f5iguskaitseorganid. \u00d5nnetuses mitte s\u00fc\u00fcdi olevalt osapoolelt h\u00fcvitise n\u00f5udmine on eba\u00f5iglane ning v\u00f5ib tunduda v\u00e4ljapressimisena.\nTeie lugu on paraku kirjutatud asjaolusid v\u00e4\u00e4nates ning presenteeritud Teile sobivas kuid Tervise Paradiisis halvustavas valguses.\nM\u00f5ningad n\u00e4ited- Te v\u00e4idate, et Teie t\u00fctre ristiemale paigaldati valge riideriba \u00f5la asemel k\u00fc\u00fcnarnukile ning ka j\u00e4\u00e4kott valesse kohta. Ning, et meie valveinstruktor ei k\u00fcsinud Teie t\u00fctre ristiemaga kaasas olnud isikute kohta. Siinkohal on oluline mainida, et need konkreetsed s\u00fc\u00fcdistused ilmuvad esimest korda Teie praeguses, k\u00f5nealuses Facebooki postituses (tehtud eile \u00f5htul). Teie t\u00fctar, kes pidas meiega e-kirjavahetust kus ta samuti kirjeldas juhtunu \u00fcksikasjasid, ei ole kordagi selliseid asjaolusid nimetanud.\nTeie t\u00fctre ristiema viga saanud k\u00e4si fikseeriti meie veekeskuse valveinstruktori poolt kolmnurksidemega mis on klassikaline esmaabi v\u00f5te k\u00e4e\/\u00f5lavigastuse korral. Kolmnurkside paigaldatakse k\u00fc\u00fcnarnuki alt l\u00e4bi. Ka j\u00e4\u00e4kott asetati \u00f5igele kohale sest \u00f5laturse oli sellel hetkel valveinstruktorile juba n\u00e4ha. Kannatanuga kaasas olevate isikute kohta esitas Teie t\u00fctre ristiemale k\u00fcsimuse siiski seesama, temale esmaabi pakkunud meie valveinstruktor.\nKa kiirabi kutsumise, kannatanule meie hommikumantli toomise, lapse riidesse aitamise ning kannatanu garderoobi kapis olevate asjade kottipakkimise ja kiirabiautosse transportimisega tegeles meie valveinstruktor omal initsiatiivil. Meil on olemas meie t\u00f6\u00f6tajate seletuskirjad, kus vastavad asjaolud on kajastatud ning mis on kirjutatud ammu enne kui Te need meile n\u00fc\u00fcd k\u00e4esolevas Facebooki postituses s\u00fc\u00fcdistavalt esitate.\nPalun vaadake rahulikult \u00fcle kogu meie ja Teie t\u00fctre vahel peetud kirjavahetus ning me v\u00e4ga loodame, et Te peate seej\u00e4rel \u00f5igeks oma postitus \u00e4ra kustutada. Ka Tervise Paradiisil on \u00f5igus oma hea nime eest seismisel kasutada Eesti \u00f5igusruumis s\u00e4testatud meetodeid.\nJa l\u00f5petuseks, j\u00e4\u00e4tisekokteil Tervise Paradiisi veekeskuses maksab siiski vaid 4 eurot.\n\u201eKeegi\u201c jooksis otsa\nKordemets avab \u00f5nnetusjuhtumi s\u00fcndmuste k\u00e4igu.\n\u201eLapselaps j\u00e4ttis oma j\u00e4\u00e4tisekokteili topsi (ilmselt see oligi see 9 eurot) s\u00f5branna k\u00e4tte ja l\u00e4ks torust alla laskma. J\u00e4rgmisel hetkel tormas keegi s\u00f5brannale otsa ja ta kukkus \u2013 siledal p\u00f5randal rahulikult seistes, aga nii \u00f5nnetute tagaj\u00e4rgedega, nagu eespool kirjeldasin. Appi tulid paar juhuslikku SPA k\u00fclastajat. Oli kohe aru saada, et vigastus on t\u00f5sine, \u00f5lg rippus ebaloomulikus asendis ja ta ei saanud k\u00e4tt \u00fcldse liigutada.\nKordemetsa t\u00fctre kirjale Tervise Paradiisi juhatusele, kus paluti turvasalvestiste \u00fclevaatamist lootusega tuvastada \u00f5nnetuse p\u00f5hjustaja kahjun\u00f5ude esitamiseks, ei tulnud t\u00fckk aega lavastaja s\u00f5nul mingit vastust. \u201eKui tuli, ei k\u00fcsitud kannatanu tervise j\u00e4rele ega pakutud abi, vaid uuriti, kas soovime kaasata politsei.\u201c\n\"Mis meil \u00fcle j\u00e4i. S\u00f5branna tegi meie pealek\u00e4imisel politseile avalduse sooviga \u201eleida abi s\u00fc\u00fcdlase tuvastamisel, n\u00e4ha turvakaamerate salvestusi, selgitada v\u00e4lja milline oli veekeskuse personali tegevus peale vahejuhtumit.\u201c\n14. augustil teatas L\u00e4\u00e4ne Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata j\u00e4tmisest: \u201eOlemasolevatele andmetele tuginedes ei ole xxxx kukkumine ja sellest saadud tervisekahjustus toimunud kellegi tahtlikult toime pandud s\u00fc\u00fcteo t\u00f5ttu, vaid tegemist on \u00f5nnetu juhtumiga, kui keegi, (teataja s\u00f5nul) ilmselt teismeline, jooksis vastu teatajat, kes ootamatust kontaktist tasakaalu kaotas ja kukkus. Veekeskus toob enda kodulehel \u00fcldreeglite loetelus v\u00e4lja, et veekeskus koos selle basseinide ja atraktsioonidega on tulenevalt atraktsiooni\/basseini f\u00fc\u00fcsikalistest omadustest, kasutajate hulgast ning nende kehalistest erip\u00e4radest ja k\u00e4itumisest, tavap\u00e4rasest k\u00f5rgema ohuriskiga piirkond, kus ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ielikult elimineerida tervisekahjudega intsidentide teket ning andnud soovituse veekeskuse ruumides liikuda ettevaatlikult ja kiirustamata. V\u00f5ib m\u00f6\u00f6nda, et lapsed v\u00f5ivad veekeskuses saadavatest positiivsetest emotsioonidest saadud \u00fclemeelikuses liikuda kiirustades ja sellega veekeskuses ohutu k\u00e4itumise reegleid rikkuda\u2026\u201c\nPuudulik tugi spaa juhatuselt\nKordemetsa s\u00f5nul kestab s\u00f5branna ravi ja taastusravi (tasuline) kestab hinnanguliselt 6 kuud kuni 2 aastat.\nKahjuks pole ka pikad kirjavahetused Tervise Paradiisi juhatusega pole viinud tema s\u00f5nul mitte kusagile. \u201eNende empaatiav\u00f5ime tipp oli pakkuda tasuta perep\u00e4\u00e4set asutusse, kuhu meie perekond ei julge enam kunagi jalga t\u00f5sta. See on sama hea, kui pakkuda \u00f6\u00f6klubis v\u00e4gistamise ohvriks langenule priip\u00e4\u00e4set ja nelja tasuta jooki,\u201c m\u00f6\u00f6nab Kordemets.\nTa t\u00f5deb, et nende pere kogemuse p\u00f5hjal on Tervise Paradiisi t\u00f6\u00f6tajate k\u00e4itumine selle juhtumi kontekstis igal tasandil olnud ebaviisakas, ebav\u00e4\u00e4rikas ja \u00e4\u00e4rmiselt hoolimatu.\nToimunu valguses on Kordemetsa peren j\u00f5udnud ka teiste inimeste kogemusi Tervise Paradiisi kohta. Nii n\u00e4iteks saatis \u00fcks samuti Rootsis elav klient Tervise Paradiisi juhatusele j\u00e4rgneva teate: \u201eK\u00fclastasime eile veekeskust ja n\u00e4gime kohvikus j\u00e4\u00e4tist s\u00fc\u00fces toolide taga rotti! Loodame, et olete probleemist teadlik.\u201c\n\u201eTeine tuttav imestas Tervise Paradiisi sellise suhtumise \u00fcle, kuna alles hiljaaegu oli samas asutuses toimunud surmaga l\u00f5ppenud \u00f5nnetus \u2013 oleks ju loogiline, et nad oleksid oma maine p\u00e4rast \u00fclimures. Ent vaatamata asutuse uhkele nimele, ei huvita Tervise Paradiisi \u00fcldse, et kliendid p\u00fcsiksid terved, neid ei huvita ka klientide rahulolu. Neid ei huvita miski peale klientide raha,\u201c tunnistab lasvastaja.\n\u201eMeile oleks nii oluline olnud, kui keegigi sealt majast oleks k\u00fcsinud: kuidas teil l\u00e4heb? Kas me saame midagi teie heaks teha? V\u00f5i \u00e4kki oleks piisanud sellestki, kui poleks seda 9-t eurot kasseeritud? \u00dcks oma mainest hooliv asutus oleks v\u00f5inud selle \u00f5nnetu k\u00fclastuse raha \u00fcldse tagasi maksta \u2013 r\u00f5\u00f5mu ju selle eest ei saadudki\u2026 Natuke inimlikkust ei maksa midagi, ei siis, kui oled letit\u00f6\u00f6ataja ega siis, kui oled juhatuses. Aga n\u00fc\u00fcd ma tahan lihtsalt \u00f6elda: \u00e4rge viige neile oma raha, nad pole seda v\u00e4\u00e4rt. Kui siiski l\u00e4hete, olgu teil korralik elukindlustus.\u201c\nAlles selle aasta m\u00e4rtsis juhtus Tervise Paradiisis traagiline \u00f5nnetus, mil noor mees l\u00fckati vette. Noormees hukkus uppumise tagaj\u00e4rel. Toona kirjutas Eksperess, et Tervise Paradiisi Veekeskuses juhtunud traagilise l\u00f5puga \u00f5nnetuses oli suur osa sellel, et ei olnud instruktorit, kes oleks v\u00f5imeline liikumatu inimese nelja meetri s\u00fcgavuse basseini p\u00f5hjast v\u00e4lja tooma."}
{"text":"\"Ukraina stuudios\" kell 18.45: kindralmajor Tamm ja Lavly Perling   \"Ukraina stuudios\" r\u00e4\u00e4gitakse sel p\u00fchap\u00e4eval ukrainlaste edust l\u00f5unarindel ja Ukraina v\u00f5itlusest korruptsiooniga.   Vastupealetungi edenemine l\u00f5unarindel paneb k\u00fcsima, millal suudavad ukrainlased praeguse taktikalise edu suuremaks l\u00e4bimurdeks kasvatada. \"Ukraina stuudios\" kommenteerib viimaseid s\u00fcndmusi rinnetel ja l\u00e4hituleviku v\u00e4ljavaateid kaitsev\u00e4e juhataja aset\u00e4itja kindralmajor Ilmar Tamm. President Zelenski vahetas \u00e4sja kaitseminister Oleksi Reznikovi v\u00e4lja Rustem Umerovi vastu. Mis on selle k\u00e4igu tagamaad ja kuidas m\u00f5jutab v\u00f5itlust korruptsiooniga oligarh Ihor Kolomoisk\u00f5i \u00e4sjane vahistamine, seda selgitab Ukrainat sisejulgeoleku ning prokuratuuri uuendamise vallas n\u00f5ustanud endine peaprokur\u00f6r Lavly Perling. Saade algab ETV-s kell 18.45. Saatejuht on Epp Ehand.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Venemaal ja Ukraina annekteeritud aladel peetakse kohalikke valimisiMOSKVA, 10. september, AFP-BNS \u2013 Venemaal peetakse p\u00fchap\u00e4eval kohalikke valimisi kokku 79 regioonis, kus valitakse oblastiduumad, kubernerid ning linna- ja munitsipaalvolikogud; paraku suuremat pinget need ei paku, kuna valimistelt puudub tegelik opositsioon.\nLisaks korraldavad agressorriigi Venemaa okupatsiooniv\u00f5imud kohalikud valimised neljas mullu ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina piirkonnas \u2013 Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblastis.\nSamuti valitakse 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis f\u00f6deraal- ja kohalikke saadikuid.\nKiiev ja L\u00e4\u00e4s on valimiste korraldamise Ukraina okupeeritud aladel rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisena hukka m\u00f5istnud.\u00a0Kreml p\u00fc\u00fcab aga \u00fcha rohkem \"seadustada\" Ukraina annekteeritud alasid riigi ida- ja l\u00f5unaosas.\nUkraina annekteeritud aladel on Kremli v\u00f5imud pannud p\u00fcsti liikuvad valimisjaoskonnad, milles saab mitme p\u00e4eva jooksul oma h\u00e4\u00e4le anda.\nUkraina julgeolekuteenistus SBU m\u00e4rkis, et neil on olemas \"kollaborantide\" nimekiri isikutest, kes aitavad valimisi korraldada, ning keda Kiievi v\u00f5imudel on kavas vastava ebaseadusliku tegevuse eest ka karistada.\nMoskva linnapea valimised v\u00f5idab ilmselt praegune meer Sergei Sobjanin, ka k\u00f5ik teised kandidaadid esindavad Kremli-meelseid erakondi.\nMoskvas ei ole valimisreklaami sisuliselt \u00fcldse n\u00e4ha.\u00a0\nSamas on Siberis s\u00fcndinud Kremli lojalist Sobjanin olnud viimastel p\u00e4evadel sisuliselt lakkamatult teleekraanil. Nii avas ta mitu uut kohalikku rongiliini, kiirtee ja mitu renoveeritud haiglat.\nSobjanin nimetati Moskva linnapeaks 2010. aastal ning on p\u00e4rast seda v\u00f5itnud 2013. ja 2018. aasta valimised.\nAastal 2013 v\u00f5itis ta valimised napilt, kui toona sai talle l\u00e4hedale korruptsioonivastase kampaania najal kandideerinud Aleksei Navaln\u00f5i, kes n\u00fc\u00fcdseks kannab pikka vangistust.\nValimised tervikuna on aga omamoodi peaproov j\u00e4rgmise aasta presidendivalimistele Venemaal, millel autoritaarne riigipea Vladimir Putin peaks k\u00f5igi praeguste eelduste kohaselt pikendama oma v\u00f5imuloleku perioodi v\u00e4hemalt 2030. aastani.\nP\u00fchap\u00e4evaste valimiste tulemused suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00fcllatusi kaasa ei too, kuna enamik Putini vastaseid on sunnitud elama eksiilis v\u00f5i veedavad oma p\u00e4evi vanglatrellide taga.\nValimisvaatlejate s\u00f5nul peetakse \u00fcks v\u00e4hestest v\u00f5istluslikest m\u00f5\u00f5duv\u00f5ttudest Venemaa 11 ajav\u00f6\u00f6ndis maha Hakassia vabariigis, kus kuberner Valentin Konovalov p\u00fc\u00fcab endale teist ametiaega tagada.\nT\u00e4naseks 35-aastane kommunistlik kandidaat Konovalov alistas 2018. aastal Kremli soosiku p\u00e4rast mitut ja v\u00e4gagi harvan\u00e4htavat massimeeleavaldust muidu h\u00f5redalt asustatud m\u00e4gises piirkonnas.\nSel aastal seisis Konovalov esiti silmitsi t\u00f5sise vastasega v\u00f5i v\u00e4hemalt nii p\u00fc\u00fcdis Moskva teda v\u00e4lja m\u00e4ngida, kui saatis v\u00f5istlustulle Sergei Sokoli, kes kirjeldas end kui Ukrainas v\u00f5idelnud ja Kremlilt ordeneid saanud \"kangelast\".\nEnt Sokol langes viimasel hetkel ootamatult konkurentsist, tuues ise p\u00f5hjuseks terviseprobleemid. Paljud spekuleerivad kohapeal siiski, et tegemist oli k\u00e4iguga, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4ltida piinlikku kaotust Konovalovile, kelle populaarsus on ka tegelikult kohapeal k\u00f5rge ja kasvab \u00fcha.\nKonovalov on \u00fcks v\u00e4hestest regionaalsetest liidritest, keda Kreml ei toeta, kuid kes sellele vaatamata j\u00e4\u00e4b ametisse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Venemaal ja Ukraina annekteeritud aladel peetakse kohalikke valimisiMOSKVA, 10. september, AFP-BNS \u2013 Venemaal peetakse p\u00fchap\u00e4eval kohalikke valimisi kokku 79 regioonis, kus valitakse oblastiduumad, kubernerid ning linna- ja munitsipaalvolikogud; paraku suuremat pinget need ei paku, kuna valimistelt puudub tegelik opositsioon.\nLisaks korraldavad agressorriigi Venemaa okupatsiooniv\u00f5imud kohalikud valimised neljas mullu ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina piirkonnas \u2013 Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblastis.\nSamuti valitakse 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis f\u00f6deraal- ja kohalikke saadikuid.\nKiiev ja L\u00e4\u00e4s on valimiste korraldamise Ukraina okupeeritud aladel rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisena hukka m\u00f5istnud.\u00a0Kreml p\u00fc\u00fcab aga \u00fcha rohkem \"seadustada\" Ukraina annekteeritud alasid riigi ida- ja l\u00f5unaosas.\nUkraina annekteeritud aladel on Kremli v\u00f5imud pannud p\u00fcsti liikuvad valimisjaoskonnad, milles saab mitme p\u00e4eva jooksul oma h\u00e4\u00e4le anda.\nUkraina julgeolekuteenistus SBU m\u00e4rkis, et neil on olemas \"kollaborantide\" nimekiri isikutest, kes aitavad valimisi korraldada, ning keda Kiievi v\u00f5imudel on kavas vastava ebaseadusliku tegevuse eest ka karistada.\nMoskva linnapea valimised v\u00f5idab ilmselt praegune meer Sergei Sobjanin, ka k\u00f5ik teised kandidaadid esindavad Kremli-meelseid erakondi.\nMoskvas ei ole valimisreklaami sisuliselt \u00fcldse n\u00e4ha.\u00a0\nSamas on Siberis s\u00fcndinud Kremli lojalist Sobjanin olnud viimastel p\u00e4evadel sisuliselt lakkamatult teleekraanil. Nii avas ta mitu uut kohalikku rongiliini, kiirtee ja mitu renoveeritud haiglat.\nSobjanin nimetati Moskva linnapeaks 2010. aastal ning on p\u00e4rast seda v\u00f5itnud 2013. ja 2018. aasta valimised.\nAastal 2013 v\u00f5itis ta valimised napilt, kui toona sai talle l\u00e4hedale korruptsioonivastase kampaania najal kandideerinud Aleksei Navaln\u00f5i, kes n\u00fc\u00fcdseks kannab pikka vangistust.\nValimised tervikuna on aga omamoodi peaproov j\u00e4rgmise aasta presidendivalimistele Venemaal, millel autoritaarne riigipea Vladimir Putin peaks k\u00f5igi praeguste eelduste kohaselt pikendama oma v\u00f5imuloleku perioodi v\u00e4hemalt 2030. aastani.\nP\u00fchap\u00e4evaste valimiste tulemused suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00fcllatusi kaasa ei too, kuna enamik Putini vastaseid on sunnitud elama eksiilis v\u00f5i veedavad oma p\u00e4evi vanglatrellide taga.\nValimisvaatlejate s\u00f5nul peetakse \u00fcks v\u00e4hestest v\u00f5istluslikest m\u00f5\u00f5duv\u00f5ttudest Venemaa 11 ajav\u00f6\u00f6ndis maha Hakassia vabariigis, kus kuberner Valentin Konovalov p\u00fc\u00fcab endale teist ametiaega tagada.\nT\u00e4naseks 35-aastane kommunistlik kandidaat Konovalov alistas 2018. aastal Kremli soosiku p\u00e4rast mitut ja v\u00e4gagi harvan\u00e4htavat massimeeleavaldust muidu h\u00f5redalt asustatud m\u00e4gises piirkonnas.\nSel aastal seisis Konovalov esiti silmitsi t\u00f5sise vastasega v\u00f5i v\u00e4hemalt nii p\u00fc\u00fcdis Moskva teda v\u00e4lja m\u00e4ngida, kui saatis v\u00f5istlustulle Sergei Sokoli, kes kirjeldas end kui Ukrainas v\u00f5idelnud ja Kremlilt ordeneid saanud \"kangelast\".\nEnt Sokol langes viimasel hetkel ootamatult konkurentsist, tuues ise p\u00f5hjuseks terviseprobleemid. Paljud spekuleerivad kohapeal siiski, et tegemist oli k\u00e4iguga, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4ltida piinlikku kaotust Konovalovile, kelle populaarsus on ka tegelikult kohapeal k\u00f5rge ja kasvab \u00fcha.\nKonovalov on \u00fcks v\u00e4hestest regionaalsetest liidritest, keda Kreml ei toeta, kuid kes sellele vaatamata j\u00e4\u00e4b ametisse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u00abKui sinna l\u00e4hete, olgu teil korralik elukindlustus.\u00bb Naisele tormati Tervise Paradiisis otsa, tagaj\u00e4rjeks luumurd ja liigesest v\u00e4ljas k\u00e4siLavastaja\u00a0Gerda Kordemetsa perekonnas juhtus juuli l\u00f5pus traagiline \u00f5nnetus, kui tema s\u00f5branna v\u00f5ttis kaasa\u00a0Kordemetsa lapselapse ja l\u00e4ks sulistama P\u00e4rnus asuvasse Tervise Paradiisi veekeskusesse.\u00a0\n\u00abJ\u00e4rgmisel hetkel tormas keegi s\u00f5brannale otsa ja ta kukkus \u2013 siledal p\u00f5randal rahulikult seistes.\u00bb Ehkki lavastaja s\u00f5nul on keskuse suhtumine olnud hoolimatu ja k\u00fclm, siis Tervise Paradiis selgitab, et nemad pole kahetsusv\u00e4\u00e4rses \u00f5nnetuses s\u00fc\u00fcdi ning\u00a0lugu on kirjeldatud asjaolusid v\u00e4\u00e4nates.\u00abSee ei ole \u00f5nneliku l\u00f5puga lugu, alustab lavastaja Gerda Kordemets kulutulena levivat Facebooki postitust. Lugu leidis tema s\u00f5nul aset t\u00e4navu suvel P\u00e4rnus.\nGerda Kordemets t\u00f5deb, et suvel pidi ta sagedasti t\u00f5dema, et suvine teeninduskultuur suvepealinnas on keskelt l\u00e4bi kehv.\u00a0\u00abMis sa teed. Ajutine, v\u00e4lja\u00f5petamata t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, v\u00e4sinud ja vihane, sest koroona on l\u00e4bi ja klientide hordid tagasi.\u00bb\nKordemets nendib siiski, et kehv teenindus on t\u00fchit\u00e4hi ja suveelaniku kapriis p\u00e4rast seda, mis juhtus tema perekonnaga juuli viimastel p\u00e4evadel.\nSpaast otse haiglasse\n\u00abTegin Koidula Muuseumi aias lavastuse proove ja minu hoida oli 8-aastane lapselaps. Lapse vanemad olid juba koju Stockholmi tagasi s\u00f5itnud. Abiks lapsehoidmisele oli Tallinnast kohale s\u00f5itnud minu t\u00fctre ristiema. Tol p\u00e4eval s\u00f5idutasin nad koos lapselapsega Tervise Paradiisi, et lapsel aeg r\u00f5\u00f5msamalt liiguks,\u00bb r\u00e4\u00e4gib ta.\u00a0\n\nGerda Kordemets.\nErakogu\n\n\u00dchel hetkel helistas talle Rootsist aga tema t\u00fctar. \u00abEt s\u00f5brannale oli keegi SPA-s raske vigastuse tekitanud ja nad on koos lapselapsega EMO-sse viidud.\u00bb\nKordemets j\u00e4ttis\u00a0proovi pooleli ja kihutas\u00a0EMO-sse. \u00abLahke arst n\u00e4itas mulle r\u00f6ntgenpilti s\u00f5branna \u00f5last, mis oli liigesest v\u00e4ljas, lisaks oli \u00f5lavarre \u00fclemises osas luumurd. S\u00f5branna ise oli tugevate valuvaigistite m\u00f5ju all ega saanud sel hetkel midagi aru. Tema k\u00f5rval toolil istus ehmunud ent vapper t\u00fctrepoeg,\u00bb kirjeldab\u00a0Kordemets ja lisab, et ligiduses vedeles ka kott s\u00f5branna asjadega, kuid mitte tema riideid.\n\u00abUmbes poolteist tundi hiljem m\u00e4ssisin niiskes trikoos s\u00f5branna oma kampsunisse ning me s\u00f5itsime kolmekesi tagasi Tervise Paradiisi. Et tagastada sealt s\u00f5brannale laenatud hommikumantel ning sisenemisel talle v\u00e4ljastatud k\u00e4epael.\u00bb Nii seal leti ees seistigi:\u00a0supeltrikoo ja kampsuni v\u00e4el\u00a0Kordemetsa s\u00f5branna, ehmunud laps ja tema.\n\u00abSeletasin letit\u00f6\u00f6tajale, et siin on see inimene, kellega basseinis paar tundi tagasi raske \u00f5nnetus juhtus, et me t\u00f5ime hommikumantli ja k\u00e4epaela tagasi\u2026\u00bb\n\u00abTeil on maksmata arve \u00fcheksa eurot,\u00bb\u00a0teatanud\u00a0Kordemetsale\u00a0t\u00f6\u00f6taja. \u00abOleksin tahtnud k\u00fcsida, mille eest, aga ei k\u00fcsinud. K\u00fcsisin hoopis, kuidas s\u00f5branna oma riided kapist k\u00e4tte saaks.\u00bb\nJ\u00e4rgmiseks olla teenindaja Gerda Kordemetsale s\u00f5nanud: \u00abMina sellega ei tegele, astuge eest \u00e4ra, mul on klient.\u00bb\n\u00ab\u00abMeie ei olegi siis kliendid?!\u00bb\u00bb imestas lavastaja, kelle s\u00f5nul saabus siis teine t\u00f6\u00f6taja, kes ilmselt oli esimese \u00fclemus.\u00a0\n\u00abTa \u00fctles, et minu t\u00fctar on Rootsist juba teinud avalduse juhatusele ning nemad n\u00fc\u00fcd rohkem selle probleemiga ei tegele. Kuna nemad ei teagi, mis basseini poole peal toimub ega vastuta selle eest. Et selliste asjadega tegeleb ainult juhatus.\u00bb\nKordmets \u00fctleb, et ehkki t\u00f6\u00f6tajad ei pruukinud t\u00f5esti teada, mis basseini poole peal toimub, olid nad siiski juhtunust kuulnud.\u00a0\u00abAga neil kummalgi ei tulnud p\u00e4hegi k\u00fcsida neid k\u00fcsimusi, mida oleks k\u00fcsinud iga normaalne inimene: \u00abKas te saite raskesti viga?\u00bb v\u00f5i \u00abKuidas te ennast n\u00fc\u00fcd tunnete?\u00bb\u00a0v\u00f5i \u00abKas me saame midagi teha, et te tunneks ennast paremini?\u00bb\u00a0Ei. Kui oled oma \u00abv\u00f5la\u00bb\u00a0\u00e4ra maksnud, pole sa enam klient ja astu aga minema.\u00bb\nKordmets \u00fctleb, et tegelikult ei teadnud Tervise Paradiisis mitte keegi, mis seal \u00abbasseini poole peal\u00bb\u00a0\u00f5ieti toimub. \u00abPolnud seal ei turvat\u00f6\u00f6tajat ega vetelp\u00e4\u00e4stjat,\u00bb kirjutab ta.\u00a0\nKeegi tormas otsa\nKuidas aga taoline \u00f5nnetus juhtus?\nKordemets kirjeldab, et tema lapselaps j\u00e4ttis oma j\u00e4\u00e4tisekokteili topsi s\u00f5branna k\u00e4tte ja l\u00e4ks torust alla laskma, lisades seejuures, et j\u00e4\u00e4tisekokteil maksis \u00fcheksa eurot.\u00a0\n\u00abJ\u00e4rgmisel hetkel tormas keegi s\u00f5brannale otsa ja ta kukkus \u2013 siledal p\u00f5randal rahulikult seistes, aga nii \u00f5nnetute tagaj\u00e4rgedega, nagu eespool kirjeldasin. Appi tulid paar juhuslikku SPA k\u00fclastajat. Oli kohe aru saada, et vigastus on t\u00f5sine, \u00f5lg rippus ebaloomulikus asendis ja ta ei saanud k\u00e4tt \u00fcldse liigutada.\u00bb\n\nTervise Paradiis.\nErakogu\n\n\u00abMingi aja m\u00f6\u00f6dudes ilmus n\u00e4htavale siiski ka turvat\u00f6\u00f6taja,\u00bb kirjeldab Kordemets ja lisab, et kutsuti kiirabi, seoti\u00a0valge riideribaga k\u00e4si \u00fcles ja paigaldati j\u00e4\u00e4kott. \u00abMitte vigasaanud \u00f5lale, ei, vaid t\u00e4iesti tervele k\u00fc\u00fcnarnukile.\u00bb\u00a0Kordemets \u00fctleb, et tema s\u00f5branna oli hoobist ja valust nii segi, et ei osanud ka protestida.\n\u00abHakati teda juba ukse poole talutama, kui ta taipas \u00f6elda: aga temaga on kaasas ka 8-aastane poiss! Mitte keegi polnud selle vastu huvi tundnud, kas keegi on koos temaga SPAs. Kui ta oleks saanud obaduse p\u00e4he, kaotanud teadvuse v\u00f5i olnud veel rohkem segaduses, oleks 8-aastane laps j\u00e4\u00e4nud sinna \u00fcksi ilmselt sulgemiseni.\u00bb\nKordemets lisab, et laps taheti l\u00fckata kiirabiautosse samuti ujumisp\u00fckstes, ent \u00f5nneks taipas s\u00f5branna paluda, et v\u00e4hemasti lapsele kapist riided toodaks.\n\u00abMinu t\u00fctre kirjale Tervise Paradiisi juhatusele, kus palusime turvasalvestiste \u00fclevaatamist lootusega tuvastada \u00f5nnetuse p\u00f5hjustaja kahjun\u00f5ude esitamiseks, ei tulnud t\u00fckk aega mingit vastust. Kui tuli, ei k\u00fcsitud kannatanu tervise j\u00e4rele ega pakutud abi, vaid uuriti, kas soovime kaasata politsei.\u00bb\nKriminaalmenetlus j\u00e4eti alustamata\nMis muud \u00fcle j\u00e4i\u00a0\u2013 Kordemets \u00fctleb, et tema\u00a0s\u00f5branna tegi politseile avalduse sooviga \u00ableida abi s\u00fc\u00fcdlase tuvastamisel, n\u00e4ha turvakaamerate salvestusi, selgitada v\u00e4lja milline oli veekeskuse personali tegevus peale vahejuhtumit.\u00bb\n14. augustil teatas L\u00e4\u00e4ne Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata j\u00e4tmisest: \u00abOlemasolevatele andmetele tuginedes ei ole kukkumine ja sellest saadud tervisekahjustus toimunud kellegi tahtlikult toime pandud s\u00fc\u00fcteo t\u00f5ttu, vaid tegemist on \u00f5nnetu juhtumiga, kui keegi, (teataja s\u00f5nul) ilmselt teismeline, jooksis vastu teatajat, kes ootamatust kontaktist tasakaalu kaotas ja kukkus. Veekeskus toob enda kodulehel \u00fcldreeglite loetelus v\u00e4lja, et veekeskus koos selle basseinide ja atraktsioonidega on tulenevalt atraktsiooni\/basseini f\u00fc\u00fcsikalistest omadustest, kasutajate hulgast ning nende kehalistest erip\u00e4radest ja k\u00e4itumisest, tavap\u00e4rasest k\u00f5rgema ohuriskiga piirkond, kus ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ielikult elimineerida tervisekahjudega intsidentide teket ning andnud soovituse veekeskuse ruumides liikuda ettevaatlikult ja kiirustamata. V\u00f5ib m\u00f6\u00f6nda, et lapsed v\u00f5ivad veekeskuses saadavatest positiivsetest emotsioonidest saadud \u00fclemeelikuses liikuda kiirustades ja sellega veekeskuses ohutu k\u00e4itumise reegleid rikkuda\u2026\u00bb\nPettunud Kordemetsa s\u00f5nul kestab s\u00f5branna ravi ja tasuline taastusravi\u00a0hinnanguliselt kuus\u00a0kuud kuni kaks\u00a0aastat ning pikad kirjavahetused Tervise Paradiisi juhatusega pole viinud mitte kusagile. \u00abNende empaatiav\u00f5ime tipp oli pakkuda tasuta perep\u00e4\u00e4set asutusse, kuhu meie perekond ei julge enam kunagi jalga t\u00f5sta. See on sama hea, kui pakkuda \u00f6\u00f6klubis v\u00e4gistamise ohvriks langenule priip\u00e4\u00e4set ja nelja tasuta jooki.\u00bb\nKordemets leiab, et taoline k\u00e4itumine Tervise Paradiisi t\u00f6\u00f6tajate poolt on juhtumiga seoses igal tasandil olnud ebaviisakas, ebav\u00e4\u00e4rikas ja \u00e4\u00e4rmiselt hoolimatu. Samuti jagab ta, et toimunu valguses on siit-sealt j\u00f5udnud pereni ka teiste inimeste negatiivseid kogemusi Tervise Paradiisist.\u00a0\n\u00abVaatamata asutuse uhkele nimele, ei huvita Tervise Paradiisi \u00fcldse, et kliendid p\u00fcsiksid terved, neid ei huvita ka klientide rahulolu. Neid ei huvita miski peale klientide raha.\u00bb\nKordemetsa s\u00f5nul jagab ta juhtunut teistega, et oma hinge pealt asi \u00e4ra saada. \u00abMeile oleks nii oluline olnud, kui keegigi sealt majast oleks k\u00fcsinud: kuidas teil l\u00e4heb? Kas me saame midagi teie heaks teha? V\u00f5i \u00e4kki oleks piisanud sellestki, kui poleks seda 9-t eurot kasseeritud? \u00dcks oma mainest hooliv asutus oleks v\u00f5inud selle \u00f5nnetu k\u00fclastuse raha \u00fcldse tagasi maksta \u2013 r\u00f5\u00f5mu ju selle eest ei saadudki\u2026\u00bb\n\u00abNatuke inimlikkust ei maksa midagi, ei siis, kui oled letit\u00f6\u00f6ataja ega siis, kui oled juhatuses. Aga n\u00fc\u00fcd ma tahan lihtsalt \u00f6elda: \u00e4rge viige neile oma raha, nad pole seda v\u00e4\u00e4rt. Kui siiski l\u00e4hete, olgu teil korralik elukindlustus.\u00bb\n\n\u00abTeie lugu on kirjutatud asjaolusid v\u00e4\u00e4nates ning presenteeritud Teile sobivas, kuid Tervise Paradiisis halvustavas valguses\u00bb\nOlukorda kommenteerib ka Tervise Paradiis. Seda omaenda Facebooki lehel.\u00a0\u00abTeeme seda siin, sest meil ei olnud v\u00f5imalik kommentaari Gerda Kordemetsa postituse alla j\u00e4tta,\u00bb kirjutatakse postituses.\nV\u00e4ga, v\u00e4ga valus on lugeda Teie postitust teades juhtunu ja sellele j\u00e4rgnenu t\u00e4pset kulgu ja asjaolusid.\nVeelkord, nagu oleme Teie t\u00fctrega peetud kirjavahetuses edastanud- meil on v\u00e4ga kurb, et selline \u00f5nnetus tema lapse ristiemaga meie Veekeskuses juhtus (talle jooksis veekeskuses otsa umbes 10 aastane klient keda meil kahjuks ei \u00f5nnestunud tuvastada). Me siiralt loodame, et tema \u00f5la paranemine kulgeb kiirelt ja komplikatsioonideta.\nMe ei pea \u00f5igeks ega m\u00f5istlikuks muuta sotsiaalmeediaruumi alternatiivse kohtum\u00f5istmise toimumiskohaks kus peale seda, kui \u00f5iguskaitseorganid ega ka ajakirjandus ei ole teinud Teie loodetud j\u00e4reldusi v\u00f5i kajastusi.\nTeie postituse l\u00f5pus k\u00fcsite endalt, miks te selle postituse kirjutasite ning t\u00f5dete, et Te seda t\u00e4pselt ei tea isegi. Kas v\u00f5ib siinkohal siiski olla \u00fcheks motiiviks ka asjaolu, et Teil ei \u00f5nnestunud saada Tervise Paradiisilt h\u00fcvitist \u00f5nnetuse ja tekkinud tervisekahju eest? Seda k\u00fcllaltki olulist osa meie ja Teie t\u00fctre vahelisest suhtlusest Te oma muidu pikas ja p\u00f5hjalikus postituses ei maini (kuid sellest hoolimata ei kao see kuhugi meie ja Teie t\u00fctre vahelisest e-kirjavahetusest). H\u00fcvitise saamine juhtunu eest on olnud kirjavahetuse \u00fcheks l\u00e4bivaks teemaks alates Teie t\u00fctre esimesest e-mailist meile (saadetuna \u00f5nnetuse juhtumise p\u00e4eva \u00f5htul).\nN\u00fc\u00fcd on paslik veelkord \u00e4ra m\u00e4rkida, et Tervise Paradiis ei ole s\u00fc\u00fcdi Teie t\u00fctre ristiemaga juhtunud \u00f5nnetuses ning seda on Teile ametlikult kinnitanud ka Eesti Vabariigi \u00f5iguskaitseorganid. \u00d5nnetuses mitte s\u00fc\u00fcdi olevalt osapoolelt h\u00fcvitise n\u00f5udmine on eba\u00f5iglane ning v\u00f5ib tunduda v\u00e4ljapressimisena.\nTeie lugu on paraku kirjutatud asjaolusid v\u00e4\u00e4nates ning presenteeritud Teile sobivas kuid Tervise Paradiisis halvustavas valguses.\nM\u00f5ningad n\u00e4ited- Te v\u00e4idate, et Teie t\u00fctre ristiemale paigaldati valge riideriba \u00f5la asemel k\u00fc\u00fcnarnukile ning ka j\u00e4\u00e4kott valesse kohta. Ning, et meie valveinstruktor ei k\u00fcsinud Teie t\u00fctre ristiemaga kaasas olnud isikute kohta. Siinkohal on oluline mainida, et need konkreetsed s\u00fc\u00fcdistused ilmuvad esimest korda Teie praeguses, k\u00f5nealuses Facebooki postituses (tehtud eile \u00f5htul). Teie t\u00fctar, kes pidas meiega e-kirjavahetust kus ta samuti kirjeldas juhtunu \u00fcksikasjasid, ei ole kordagi selliseid asjaolusid nimetanud.\nTeie t\u00fctre ristiema viga saanud k\u00e4si fikseeriti meie veekeskuse valveinstruktori poolt kolmnurksidemega mis on klassikaline esmaabi v\u00f5te k\u00e4e\/\u00f5lavigastuse korral. Kolmnurkside paigaldatakse k\u00fc\u00fcnarnuki alt l\u00e4bi. Ka j\u00e4\u00e4kott asetati \u00f5igele kohale sest \u00f5laturse oli sellel hetkel valveinstruktorile juba n\u00e4ha. Kannatanuga kaasas olevate isikute kohta esitas Teie t\u00fctre ristiemale k\u00fcsimuse siiski seesama, temale esmaabi pakkunud meie valveinstruktor.\nKa kiirabi kutsumise, kannatanule meie hommikumantli toomise, lapse riidesse aitamise ning kannatanu garderoobi kapis olevate asjade kottipakkimise ja kiirabiautosse transportimisega tegeles meie valveinstruktor omal initsiatiivil. Meil on olemas meie t\u00f6\u00f6tajate seletuskirjad, kus vastavad asjaolud on kajastatud ning mis on kirjutatud ammu enne kui Te need meile n\u00fc\u00fcd k\u00e4esolevas Facebooki postituses s\u00fc\u00fcdistavalt esitate.\nPalun vaadake rahulikult \u00fcle kogu meie ja Teie t\u00fctre vahel peetud kirjavahetus ning me v\u00e4ga loodame, et Te peate seej\u00e4rel \u00f5igeks oma postitus \u00e4ra kustutada. Ka Tervise Paradiisil on \u00f5igus oma hea nime eest seismisel kasutada Eesti \u00f5igusruumis s\u00e4testatud meetodeid.\nJa l\u00f5petuseks, j\u00e4\u00e4tisekokteil Tervise Paradiisi veekeskuses maksab siiski vaid 4 eurot.\n\nAlles t\u00e4navu kevadel leidis Tervise Paradiisis aset kohutav \u00f5nnetus.\n11. m\u00e4rtsil t\u00f5ugati P\u00e4rnu veekeskuses basseini 27-aastane Kristjan. Sellest hetkest alates, kui l\u00e4hedased aru said, et mees ise pinnale ei t\u00f5use, kulus \u00fcle viie minuti selleni, kui valveinstruktor ta basseinist v\u00e4lja t\u00f5i. Kahjuks ei suutnud arstid tema elu p\u00e4\u00e4sta.\n"}
{"text":"Moskva linnapea Sobjanin valiti uueks ametiajaksMOSKVA, 10. september, AFP-BNS \u2013 Venemaa k\u00f5rge valimisametnik teatas p\u00fchap\u00e4eval, et Sergei Sobjanin v\u00f5itis veenvalt Moskva linnapeaks tagasivalimise.\n\"V\u00f5itja on \u00fchem\u00f5tteliselt juba teada. Me k\u00f5ik siin saalis \u00f5nnitleme Sergei Semjonovit\u0161 Sobjaninit nii veenva v\u00f5idu puhul,\" \u00fctles ametnik Nikolai Bulajev valimiskeskuses Venemaa riiklike uudiste vahendusel.\nSobjanin nimetati Moskva linnapeaks 2010. aastal ning on p\u00e4rast seda v\u00f5itnud 2013. ja 2018. aasta valimised.\nAastal 2013 v\u00f5itis ta valimised napilt, kui toona sai talle l\u00e4hedale korruptsioonivastase kampaania najal kandideerinud Aleksei Navaln\u00f5i, kes n\u00fc\u00fcdseks kannab pikka vangistust.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Moskva linnapea Sobjanin valiti uueks ametiajaksMOSKVA, 10. september, AFP-BNS \u2013 Venemaa k\u00f5rge valimisametnik teatas p\u00fchap\u00e4eval, et Sergei Sobjanin v\u00f5itis veenvalt Moskva linnapeaks tagasivalimise.\n\"V\u00f5itja on \u00fchem\u00f5tteliselt juba teada. Me k\u00f5ik siin saalis \u00f5nnitleme Sergei Semjonovit\u0161 Sobjaninit nii veenva v\u00f5idu puhul,\" \u00fctles ametnik Nikolai Bulajev valimiskeskuses Venemaa riiklike uudiste vahendusel.\nSobjanin nimetati Moskva linnapeaks 2010. aastal ning on p\u00e4rast seda v\u00f5itnud 2013. ja 2018. aasta valimised.\nAastal 2013 v\u00f5itis ta valimised napilt, kui toona sai talle l\u00e4hedale korruptsioonivastase kampaania najal kandideerinud Aleksei Navaln\u00f5i, kes n\u00fc\u00fcdseks kannab pikka vangistust.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"M\u00f5nes asjas on K\u00f5lvartil Kiige ees eeliseidIga erakond on oma juhi valimisel suver\u00e4\u00e4nne. Aga seekord polnud teistel ka selget eelistust, n\u00e4itas \u00fcks selline k\u00fcsitlus, kuigi v\u00f5inuks eeldada \u00fclevoolavat toetust Kiigele.Eelduse p\u00f5hjus on muidugi K\u00f5lvarti venemeelne taust ja valijaskond. Tema pingutused patrioodina v\u00e4lja paista ei ole v\u00e4ga loomulikud olnud ja elulugu ei kustuta. Kuid m\u00f5nes asjas on ta erinevalt Kiigest v\u00e4lja n\u00e4idanud pisut s\u00fcgavamat vastutustunnet kui partei ja EKREIKE\u00a0opositsiooni ees.\nMulle on silma torganud teatav arusaamine rahandusest, praktilises tegevuses Edgar Savisaare paralleelmaailma murendamine Tallinnas. Pole enam Tallinna ombudsmani, munitsipaalpoodi, munitsipaalpanka ning vabanetud on m\u00f5nest korruptiivses keskkonnas suureks kasvanud ametnikust ja poliitikust.\nK\u00f5lvart ei saa parandada Eesti \u00fchem\u00f5ttelist julgeolekupoliitikist mainet, aga saab parandada ennast ja KE k\u00e4itumist. Tanel Kiik on siiski t\u00e4ielikult \u00fchte sulanud EKREga\u00a0ja sealt saadav mainekahju ja r\u00fcnnak p\u00f5hiseaduslikule korrale ei ole tegelikult parem kui K\u00f5lvarti minevik. Ootame tulemused \u00e4ra."}
{"text":"Moskva linnapea Sobjanin valiti uueks ametiajaks (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 10. september, AFP-STT-BNS \u2013 Venemaa k\u00f5rge valimisametnik teatas p\u00fchap\u00e4eval, et Sergei Sobjanin v\u00f5itis veenvalt Moskva linnapeaks tagasivalimise.\n\"V\u00f5itja on \u00fchem\u00f5tteliselt juba teada. Me k\u00f5ik siin saalis \u00f5nnitleme Sergei Semjonovit\u0161 Sobjaninit nii veenva v\u00f5idu puhul,\" \u00fctles ametnik Nikolai Bulajev valimiskeskuses Venemaa riiklike uudiste vahendusel.\nSobjanin nimetati Moskva linnapeaks 2010. aastal ning on p\u00e4rast seda v\u00f5itnud 2013. ja 2018. aasta valimised.\nAastal 2013 v\u00f5itis ta valimised napilt, kui toona sai talle l\u00e4hedale korruptsioonivastase kampaania najal kandideerinud Aleksei Navaln\u00f5i, kes n\u00fc\u00fcdseks kannab pikka vangistust.\nVenemaal peetakse p\u00fchap\u00e4eval kohalikke valimisi kokku 79 regioonis, kus valitakse oblastiduumad, kubernerid ning linna- ja munitsipaalvolikogud; paraku suuremat pinget need ei paku, kuna valimistelt puudub tegelik opositsioon.\nLisaks korraldavad agressorriigi Venemaa okupatsiooniv\u00f5imud kohalikud valimised neljas mullu ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina piirkonnas \u2013 Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblastis.\nSamuti valitakse 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis f\u00f6deraal- ja kohalikke saadikuid.\nKiiev ja L\u00e4\u00e4s on valimiste korraldamise Ukraina okupeeritud aladel rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisena hukka m\u00f5istnud. Kreml p\u00fc\u00fcab aga \u00fcha rohkem seadustada Ukraina annekteeritud alasid riigi ida- ja l\u00f5unaosas.\nUkraina annekteeritud aladel on Kremli v\u00f5imud pannud p\u00fcsti liikuvad valimisjaoskonnad, milles saab mitme p\u00e4eva jooksul oma h\u00e4\u00e4le anda.\nP\u00fchap\u00e4evaste valimiste tulemused suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00fcllatusi kaasa ei too, kuna enamik Putini vastaseid on sunnitud elama eksiilis v\u00f5i veedavad oma p\u00e4evi vanglatrellide taga.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Moskva linnapea Sobjanin valiti uueks ametiajaks (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 10. september, AFP-STT-BNS \u2013 Venemaa k\u00f5rge valimisametnik teatas p\u00fchap\u00e4eval, et Sergei Sobjanin v\u00f5itis veenvalt Moskva linnapeaks tagasivalimise.\n\"V\u00f5itja on \u00fchem\u00f5tteliselt juba teada. Me k\u00f5ik siin saalis \u00f5nnitleme Sergei Semjonovit\u0161 Sobjaninit nii veenva v\u00f5idu puhul,\" \u00fctles ametnik Nikolai Bulajev valimiskeskuses Venemaa riiklike uudiste vahendusel.\nSobjanin nimetati Moskva linnapeaks 2010. aastal ning on p\u00e4rast seda v\u00f5itnud 2013. ja 2018. aasta valimised.\nAastal 2013 v\u00f5itis ta valimised napilt, kui toona sai talle l\u00e4hedale korruptsioonivastase kampaania najal kandideerinud Aleksei Navaln\u00f5i, kes n\u00fc\u00fcdseks kannab pikka vangistust.\nVenemaal peetakse p\u00fchap\u00e4eval kohalikke valimisi kokku 79 regioonis, kus valitakse oblastiduumad, kubernerid ning linna- ja munitsipaalvolikogud; paraku suuremat pinget need ei paku, kuna valimistelt puudub tegelik opositsioon.\nLisaks korraldavad agressorriigi Venemaa okupatsiooniv\u00f5imud kohalikud valimised neljas mullu ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina piirkonnas \u2013 Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblastis.\nSamuti valitakse 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis f\u00f6deraal- ja kohalikke saadikuid.\nKiiev ja L\u00e4\u00e4s on valimiste korraldamise Ukraina okupeeritud aladel rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisena hukka m\u00f5istnud. Kreml p\u00fc\u00fcab aga \u00fcha rohkem seadustada Ukraina annekteeritud alasid riigi ida- ja l\u00f5unaosas.\nUkraina annekteeritud aladel on Kremli v\u00f5imud pannud p\u00fcsti liikuvad valimisjaoskonnad, milles saab mitme p\u00e4eva jooksul oma h\u00e4\u00e4le anda.\nP\u00fchap\u00e4evaste valimiste tulemused suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00fcllatusi kaasa ei too, kuna enamik Putini vastaseid on sunnitud elama eksiilis v\u00f5i veedavad oma p\u00e4evi vanglatrellide taga.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"Gaboni peaministri s\u00f5nul on kaheaastane \u00fcleminekuperiood m\u00f5istlik (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nLIBREVILLE, 10. september, AFP-BNS \u2013 Gaboni uute s\u00f5jav\u00e4eliste valitsejate lubatud kaheaastane \u00fcleminekperiood enne vabu valimisi on m\u00f5istlik eesm\u00e4rk, \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval hunta poolt ametisse nimetatud uus peaminister uudisteagentuurile AFP antud intervjuus.\n\"Hea on alustada m\u00f5istliku eesm\u00e4rgiga. Meil on soov n\u00e4ha, et protsess l\u00f5ppeks 24 kuu p\u00e4rast, et saaksime naasta valimiste juurde,\" s\u00f5nas Raymond Ndong Sima.\nPeaministr s\u00f5nul v\u00f5ib see periood olla veidi pikem v\u00f5i l\u00fchem.\u00a0\nNdong Sima nimetas eelmisel n\u00e4dalal \u00fcleminekuvalitsuse juhiks kindral Brice Oligui Nguema, kes juhtis augustikuist riigip\u00f6\u00f6ret president Ali Bongo Ondimba vastu.\nRiigip\u00f6\u00f6re toimus 30. augustil, m\u00f5ni hetk p\u00e4rast seda, kui Bongo kuulutati v\u00f5itjaks presidendivalimistel, mille nii armee kui ka opositsioon kuulutasid pettuseks.\n\u00dcleminekuperioodiks presidendiks kuulutatud Nguema lubas kohe anda riigi tagasi tsiviilv\u00f5imule p\u00e4rast \u00fcleminekuperioodi toimuvate valimistega.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Moskva: Putini partei v\u00f5itis valimised Ukraina annekteeritud oblasteis (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 11. september, AFP-STT-BNS \u2013 Venemaa keskvalimiskomisjon teatas p\u00fchap\u00e4eval, et v\u00f5imuerakond \u00dchtne Venemaa, mis seisab vankumatult autoritaarse presidendi Vladimir Putini taga, v\u00f5itis niinimetatud kohalikud valimised neljas Ukraina annekteeritud oblastis.\nKomisjoni veebik\u00fcljele postitatud v\u00e4idetavate tulemuste kohaselt sai \u00dchtne Venemaa s\u00f5jast laastatud oblasteis Ukraina ida- ja l\u00f5unaosas iga\u00fches enam kui 70 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\nKiiev ja selle liitlased l\u00e4\u00e4neriikides peavad libavalimisi ebaseaduslikeks ja katseks kinnistada Kremli tahet liita mullu annekteeritud oblastid \u00fcha tugevamini Venemaaga.\nVenemaa k\u00f5rge valimisametnik teatas enne seda, et Sergei Sobjanin v\u00f5itis veenvalt Moskva linnapeaks tagasivalimise.\n\"V\u00f5itja on \u00fchem\u00f5tteliselt juba teada. Me k\u00f5ik siin saalis \u00f5nnitleme Sergei Semjonovit\u0161 Sobjaninit nii veenva v\u00f5idu puhul,\" \u00fctles ametnik Nikolai Bulajev valimiskeskuses Venemaa riiklike uudiste vahendusel.\nSobjanin nimetati Moskva linnapeaks 2010. aastal ning on p\u00e4rast seda v\u00f5itnud 2013. ja 2018. aasta valimised.\nAastal 2013 v\u00f5itis ta valimised napilt, kui toona sai talle l\u00e4hedale korruptsioonivastase kampaania najal kandideerinud Aleksei Navaln\u00f5i, kes n\u00fc\u00fcdseks kannab pikka vangistust.\nVenemaal peeti p\u00fchap\u00e4eval kohalikke valimisi kokku 79 regioonis, kus valiti oblastiduumad, kubernerid ning linna- ja munitsipaalvolikogud. Paraku suuremat pinget need ei pakkunud, kuna valimistelt puudus tegelik opositsioon.\nLisaks korraldasid agressorriigi Venemaa okupatsiooniv\u00f5imud kohalikud valimised neljas mullu ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina piirkonnas \u2013 Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblastis.\nSamuti valiti 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis f\u00f6deraal- ja kohalikke saadikuid.\nKiiev ja L\u00e4\u00e4s on valimiste korraldamise Ukraina okupeeritud aladel rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisena hukka m\u00f5istnud. Kreml p\u00fc\u00fcab aga \u00fcha rohkem seadustada Ukraina annekteeritud alasid riigi ida- ja l\u00f5unaosas.\nP\u00fchap\u00e4evaste valimiste tulemused \u00fcllatusi kaasa ei too, kuna enamik Putini vastaseid on sunnitud elama eksiilis v\u00f5i veedavad oma p\u00e4evi vanglatrellide taga.\nAFP \u2013 STT - Baltic News Service"}
{"text":"Moskva: Putini partei v\u00f5itis valimised Ukraina annekteeritud oblasteis (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nMOSKVA, 11. september, AFP-STT-BNS \u2013 Venemaa keskvalimiskomisjon teatas p\u00fchap\u00e4eval, et v\u00f5imuerakond \u00dchtne Venemaa, mis seisab vankumatult autoritaarse presidendi Vladimir Putini taga, v\u00f5itis niinimetatud kohalikud valimised neljas Ukraina annekteeritud oblastis.\nKomisjoni veebik\u00fcljele postitatud v\u00e4idetavate tulemuste kohaselt sai \u00dchtne Venemaa s\u00f5jast laastatud oblasteis Ukraina ida- ja l\u00f5unaosas iga\u00fches enam kui 70 protsenti h\u00e4\u00e4ltest.\nKiiev ja selle liitlased l\u00e4\u00e4neriikides peavad libavalimisi ebaseaduslikeks ja katseks kinnistada Kremli tahet liita mullu annekteeritud oblastid \u00fcha tugevamini Venemaaga.\nVenemaa k\u00f5rge valimisametnik teatas enne seda, et Sergei Sobjanin v\u00f5itis veenvalt Moskva linnapeaks tagasivalimise.\n\"V\u00f5itja on \u00fchem\u00f5tteliselt juba teada. Me k\u00f5ik siin saalis \u00f5nnitleme Sergei Semjonovit\u0161 Sobjaninit nii veenva v\u00f5idu puhul,\" \u00fctles ametnik Nikolai Bulajev valimiskeskuses Venemaa riiklike uudiste vahendusel.\nSobjanin nimetati Moskva linnapeaks 2010. aastal ning on p\u00e4rast seda v\u00f5itnud 2013. ja 2018. aasta valimised.\nAastal 2013 v\u00f5itis ta valimised napilt, kui toona sai talle l\u00e4hedale korruptsioonivastase kampaania najal kandideerinud Aleksei Navaln\u00f5i, kes n\u00fc\u00fcdseks kannab pikka vangistust.\nVenemaal peeti p\u00fchap\u00e4eval kohalikke valimisi kokku 79 regioonis, kus valiti oblastiduumad, kubernerid ning linna- ja munitsipaalvolikogud. Paraku suuremat pinget need ei pakkunud, kuna valimistelt puudus tegelik opositsioon.\nLisaks korraldasid agressorriigi Venemaa okupatsiooniv\u00f5imud kohalikud valimised neljas mullu ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina piirkonnas \u2013 Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblastis.\nSamuti valiti 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis f\u00f6deraal- ja kohalikke saadikuid.\nKiiev ja L\u00e4\u00e4s on valimiste korraldamise Ukraina okupeeritud aladel rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisena hukka m\u00f5istnud. Kreml p\u00fc\u00fcab aga \u00fcha rohkem seadustada Ukraina annekteeritud alasid riigi ida- ja l\u00f5unaosas.\nP\u00fchap\u00e4evaste valimiste tulemused \u00fcllatusi kaasa ei too, kuna enamik Putini vastaseid on sunnitud elama eksiilis v\u00f5i veedavad oma p\u00e4evi vanglatrellide taga.\nAFP \u2013 STT - Baltic News Service"}
{"text":"Gaboni peaministri s\u00f5nul on kaheaastane \u00fcleminekuperiood m\u00f5istlik (Veel t\u00e4iendatud!)NB! Veel t\u00e4iendatud.\nLIBREVILLE, 11. september, AFP-STT-BNS \u2013 Gaboni uute s\u00f5jav\u00e4eliste valitsejate lubatud kaheaastane \u00fcleminekperiood enne vabu valimisi on m\u00f5istlik eesm\u00e4rk, \u00fctles p\u00fchap\u00e4eval hunta poolt ametisse nimetatud uus peaminister uudisteagentuurile AFP antud intervjuus.\n\"Hea on alustada m\u00f5istliku eesm\u00e4rgiga. Meil on soov n\u00e4ha, et protsess l\u00f5ppeks 24 kuu p\u00e4rast, et saaksime naasta valimiste juurde,\" s\u00f5nas Raymond Ndong Sima.\nPeaministri s\u00f5nul v\u00f5ib see periood olla veidi pikem v\u00f5i l\u00fchem.\u00a0\nNdong Sima nimetas eelmisel n\u00e4dalal \u00fcleminekuvalitsuse juhiks kindral Brice Oligui Nguema, kes juhtis augustikuist riigip\u00f6\u00f6ret president Ali Bongo Ondimba vastu.\nRiigip\u00f6\u00f6re toimus 30. augustil, m\u00f5ni hetk p\u00e4rast seda, kui Bongo kuulutati v\u00f5itjaks presidendivalimistel, mille nii armee kui ka opositsioon kuulutasid pettuseks.\n\u00dcleminekuperioodiks presidendiks kuulutatud Nguema lubas kohe anda riigi tagasi tsiviilv\u00f5imule p\u00e4rast \u00fcleminekuperioodi toimuvate valimistega.\nPraegu 68-aastane \u00f6konomist Ndong Sima oli peaminister ka aastatel 2012-2014, kuid muutus siis Bongo kritiseerijaks ning p\u00fc\u00fcdis teda 2016. ja 2023. aastal presidendivalimistel edutult v\u00f5imult t\u00f5rjuda.\nGabonis riigip\u00f6\u00f6rdega v\u00f5imule tulnud hunta lubas kuu alguses, et riigi institutsioonid saavad p\u00e4rast Ali Bongo kukutamist olema demokraatlikumad.\nInstitutsioonide laialisaatmine oli s\u00f5jav\u00e4laste kinnitusel ajutine.\n\"K\u00fcsimus on nende \u00fcmberkorraldamises, et muuta need demokraatlikumaks ja viia rohkem koosk\u00f5lla rahvusvaheliste standarditega ehk inim\u00f5iguste, p\u00f5hivabaduste, demokraatia ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tete osas,\" s\u00f5nas Oligui Nguema.\nAFP - STT - Baltic News Service"}
{"text":"M\u00e4rkamatult, kuid Saue linn ongi 30-aastaseks saanudSaue linn t\u00e4histas 27. augustil 30. s\u00fcnnip\u00e4eva meeleoluka peoga Keskuse pargis ja armsad sauelased avasid, nagu tavaks kujunenud, \u00fcle linna \u00fcle\u00f6\u00f6 kohvikuteks muudetud kodud k\u00fclalistele.Oli muusikat, oli tantsu, oli sporti, oli \u00fchestegemise, kogemise ja jagamise r\u00f5\u00f5mu, uue kohtumise ja taaskohtumise r\u00f5\u00f5mu, oli nii palju maitsvaid h\u00f5rgutisi, et v\u00f6\u00f6kohal kummiga v\u00f5i \u00fcldse v\u00f6\u00f6ta riietus oli asjakohane. Meestel siis tuli ilmselt rihm l\u00f5dvemaks lasta.Ja vaat - seda v\u00f5iks edaspidigi meeles hoida, sest need k\u00fcmme aastat, mil linna s\u00fcnnip\u00e4eva koos kodukohvikutega peetud on, on pakutav aina h\u00f5rgumaks ja mitmekesisemaks muutunud.No m\u00f5elge ise - kr\u00f5bedad haugipallid n\u00e4iteks Palgi Uulitsas. Muide, uus tulija juubeliaastal.Kompanii Teemaja on aga linna s\u00fcnnip\u00e4eva ja kohvikutep\u00e4evaga koos olnud aegade algusest peale. Muljeid p\u00e4evast Kompanii Teemajas jagab Sirli N\u00f5mme.Saue kompanii kutsus s\u00f5durisupile ja p\u00fcssi laskmaSauel Ladva t\u00e4nava raudteepoolseimas otsas on \u00fcks \u00f5u, mis on raamitud k\u00f5rge okastraataiaga. Suve viimasel p\u00fchap\u00e4eval, 27. augustil, kui Saue linn pidas 30. s\u00fcnnip\u00e4eva, olid selle aia v\u00e4ravad lahkesti lahti - Saue naiskodukaitsjate ja kaitseliitlaste \u00fchep\u00e4evakohvik Kompanii Teemaja oli t\u00e4navu k\u00fcmnendat korda avatud.S\u00fcnnip\u00e4eva puhul kutsuti \u00fcle linna ja m\u00f5nes naaberk\u00fclaski kodukohvikuisse. Parki s\u00fcnnip\u00e4evalinna s\u00fcdames olid kerkinud k\u00fcmned letid magusate kookide ja oman\u00e4olise k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga. Eks iga\u00fcks oli tulnud sooviga n\u00e4idata, mida h\u00e4sti oskab, isegi poliitikud olid k\u00f5netundideks krelli telgi kortermaja r\u00f5dude alla \u00fcles seadnud. Kuulajaid jagus ka segakoorile ja teistele kutsutud esinejatele.Kes \u00fcheks p\u00e4evaks enda kodu omakandi inimestele kohvikuna on avanud, vahest juba teab, kuidas see ettev\u00f5tmine on \u00f5igupoolest pikem kui p\u00e4ev. Vahel suisa mitu n\u00e4dalat. Tahaks ju pakkuda parimat, tutvustada oma pere lemmikroogi, n\u00e4idata, kuidas ses kodus elatakse ja millega tegeletakse, ja lasta k\u00fclalisel tunda end nii h\u00e4sti, et tal terveks aastaks jaguks k\u00f5neainet ja igatsust esimesel v\u00f5imalusel tagasi tulla.Varjev\u00f5rgud valmivad kogukondlikus koost\u00f6\u00f6sKompanii Teemaja ei ole just peente suupistete pitsivahune mekutamiskoht. Et Kaitseliit ja Naiskodukaitse on k\u00fcll vabatahtlikud, kuid siiski riigikaitses osalevad organisatsioonid, oli ka nende kohvik militaarteemaline.Muist Kompanii Teemaja ettevalmistusi algas juba augusti esimeses pooles. Nendega, kel on raske Ukrainas toimuvast Venemaa agressioonist k\u00f5rvale vaadata ja tegevusetuks j\u00e4\u00e4da, on v\u00e4simatu Maarja Ehala pununud varjev\u00f5rke. Kui muidu on ta toimetanud asumiseltsis, tuli ta \u00fcheks p\u00e4evaks Saue kompanii \u00f5uele.Selleks, et k\u00f5igile kohviku k\u00fclalistele porikarva v\u00f5rgu punumiseks materjali jaguks, koguneti paaril eelneval \u00f5htul kangaribasid l\u00f5ikama. Sellesse andsid panuse nii igan\u00e4dalased v\u00f5rgupunujad kui ka Sauel elavad ukrainlased.Kohvikup\u00e4eval said k\u00f5ik k\u00fclalised oma k\u00e4e sirutada Ukraina rindeni - kogukondlikus koost\u00f6\u00f6s valminud varjev\u00f5rgul on elu hind.Kleidi lehvides lasketiiruSaue kompaniil on, mida n\u00e4idata ja r\u00e4\u00e4kida. Mitmemeetrisele lauarivile oli laotud k\u00f5iksuguseid relvi, mida huvilised said katsuda ja mille kohta lahkelt selgitusi jagati. Kes tahtis, sai ka eheda tankit\u00f5rjerelva \u00f5lale t\u00f5sta, m\u00f5nda robustsesse masinasse ronida, uhkeid pilte teha ja neid s\u00f5pradelegi jagada.Kohe k\u00f5rval oli avatud lasketiir. S\u00e4\u00e4rane tiir, kus Glocki moodi p\u00fcstoleist ja \u00f5lga t\u00f5stetud p\u00fcssidest v\u00f5is laskmas n\u00e4ha ka lapsi ja lehvivais suvekleitides naisi. Et see mehi huvitab, on ehk ootusp\u00e4rasem.\u201ePolnudki nii hull pauk ja tagasil\u00f6\u00f6k, nagu ma vanaisa Vene vindiga laskmisest m\u00e4letasin,\u201c oli \u00fcks v\u00e4rske snaiper \u00fcllatunud. Nimelt oli Kompanii Teemajas airsoft lasketiir: moonaks olid v\u00e4iksed plastkuulid, lennukiiruse andis suru\u00f5hk ja sedagi k\u00f5ike instruktorite t\u00e4helepaneliku juhenduse all. Tulirelvi - selliseid, kus relva sees p\u00f5leb ja paugub - p\u00e4ris niisama kellelegi k\u00e4tte ei anta, ohutus ikka ennek\u00f5ike.Kompanii Teemajas olid rakkesse pandud ka organisatsiooni noorliikmed - kodut\u00fctred ja noored kotkad.Neil oli nii abistavat rolli kui ka terviklikku vastutust.Kodut\u00fctreid v\u00f5is n\u00e4ha v\u00e4ikeste kohvikuk\u00fclalistega s\u00f5brapaelade punumist juhendamas ja neile, kes seenemetsas saagile varjatult ligi hiilida soovisid, camo-meiki tegemas.Ei, see viimane pole midagi udupeent ja pidulikku, ent hea v\u00e4rvimaskeering on omas kohas korralik kunst k\u00fcll.Kuna Kompanii Teemajas olid teretulnud ka neljajalgsed s\u00f5brad - ja neid k\u00e4is ikka omajagu -, v\u00f5is kohvikus korra patseerimas n\u00e4ha kaht malamuuti, kel heledad p\u00f5sed rohetriibulised.\u00dcheskoos tegemise j\u00f5udKehakinnituseks pakkus Kompanii Teemaja s\u00f5durisuppi. See on lihtne ja toekas supp kruupide ja kaalikaga, liha ja kartuliga. K\u00f5ik sai eelmisel \u00f5htul niks-naks peeneks t\u00fckeldatud, et pirtsutajad midagi v\u00e4lja nokkida ei saaks. Suppi hakati keetma juba hommikuvaras, keedun\u00f5uks suured katlad, milles v\u00f5ib s\u00fc\u00fca teha kasv\u00f5i keset sood ja metsa. Need, kes magustoitugi soovisid, said ilmatu suurelt pannilt pannkooke.Kuna niisama k\u00f5rval passida pole ses seltskonnas kombeks, usaldati mullegi p\u00f5ll ette ja pannilabidas k\u00e4tte. T\u0161\u0161\u0161-t\u0161\u0161\u0161, sisisesid pannile kukkunud vihmapiisad ja kuuma \u00f5lisse sattudes praksusid \u00e4hvardavalt.Naiskodukaitsjate seas olnuks mul ebamugav n\u00e4idata end suhkrust ja saamatuna, sestap katsin kuuma rauapinna pannkookidega tihedamalt ja see sahmak pea unustatud oligi.Aga olgu ajaloolise t\u00f5e huvides m\u00e4rgitud - Kompanii Teemajas sai ka kooki ja kohvi, nagu k\u00f5ige traditsioonilisemas kohvikus kunagi.Hiljem - kui ka k\u00f5ik hilinenud k\u00fclalised olid kostitatud - asju koristades ja pakkides, ei j\u00f5udnud ma \u00e4ra imestada, kui k\u00e4rmelt see Saue kompanii rahval k\u00e4is. Eks see, et mitte j\u00e4\u00e4da k\u00f5rvaltvaatajaks, ole ka auasi. Ja ju on teha tahtmine ka silmavaates. Tundes, et mul on panni t\u00f5sta \u00fcksi raske, sain kinni s\u00f5nasabast oma soovitusel lasta seda m\u00f5nel meesterahval teha. \u201eT\u00f5stame seda mitmekesi,\u201c juhatati \u00fcheskoos tegutsemise j\u00f5uni.Fotod: Silver Raidla, Sirli N\u00f5mme, Sirje Piirsoo Camo-meik. Palgi Uulitsa pere oli uus tulija sel aastal. Oi, neid kr\u00f5bedaid haugipalle. Sai v\u00e4lja pressitud, et osalevad taas. J\u00e4\u00e4b vaid kalameestele head p\u00fc\u00fcgi\u00f5nne soovida. Osa kohvikutepidajatest, kes linna juubelis\u00fcnnip\u00e4eva osalejatele imetoredaks korraldasid.SAUE VALDUR, SIRLI N\u00d5MME"}
{"text":"Saksa v\u00e4lisminister saabus visiidile KiievisseFRANKFURT, 11. september, AFP-BNS - Saksa v\u00e4lisminister Annalena Baerbock saabus esmasp\u00e4eval visiidile Kiievisse, kus lubas Ukrainale vankumatut toetust ja kiitis Kiievi edusamme teel Euroopa Liidu liikmesusele.\u00a0\n\"Ukraina kaitseb m\u00e4\u00e4ratu vapruse ja otsustavusega meie k\u00f5igi vabadust,\" \u00fctles Baerbock Saksa v\u00e4lisministeeriumi teatel. \"Ja Ukraina v\u00f5ib meiega arvestada. Me ei loobu pingutustest toetada end Vene agressiooni vastu kaitsvat Ukrainat nii majanduslikult, s\u00f5jaliselt kui ka humanitaarsf\u00e4\u00e4ris.\"\nTegemist on Baerbocki neljanda visiidiga Ukrainasse alates t\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkemisest mullu veebruaris, tema seekordse k\u00fclask\u00e4igu ajal arutatakse muu hulgas Kiievi soovi saada EL-i liikmeks. Ukraina sai eelmisel aastal EL-i kandidaadi staatuse ning loodab alustada ametlikke liitumisk\u00f5nelusi veel sel aastal.\nBaerbock \u00fctles Kiievis, et Ukraina on teinud mitmes valdkonnas \"suuri edusamme\", kuid tunnistas, et korruptsiooni ohjeldamisel on \"minna veel t\u00fckk maad\".\u00a0\nSaksa v\u00e4lisminister kinnitas Berliini \"kindlat toetust Ukrainale teel Euroopa Liitu\". \"Meie EL-is peame kiiresti tegutsema, et olla valmis lisatoolideks laua \u00fcmber,\" lisas Baerbock.\u00a0\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Politseinikuna esinenud kelm pettis v\u00e4lja 2300 eurotTALLINN, 11. september, BNS - Politseinikuna esinenud kelm pettis m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kergeusklikut naist \u00e4ra kasutades v\u00e4lja ligi 2300 eurot.\u00a0\n8. septembril sai politsei teate, et 7. septembril sai L\u00e4\u00e4nemaal elav naine k\u00f5ne inimeselt, kes v\u00e4itis end olevat politseit\u00f6\u00f6taja ja andis teada, et naise pangakonto on h\u00f5ivatud ja tema nimele on v\u00f5etud laenu.\nAnydesk programmi kasutades sai helistaja ligip\u00e4\u00e4su naise andmetele ja v\u00f5ttis tema nimel laenu. Laen kanti naise kontolt edasi v\u00f5\u00f5rale kontole, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\nKokku tekitati kelmusega varalist kahju ligi 2300 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemaa elanik kaotas kelmile ligi 2300 eurot8. septembril sai politsei teate, et 7. septembril sai L\u00e4\u00e4nemaal elav naine k\u00f5ne inimeselt, kes v\u00e4itis end olevat politseit\u00f6\u00f6taja ja andis teada, et naise pangakonto on h\u00f5ivatud ja tema nimele on v\u00f5etud laenu.\nAnydesk programmi kasutades sai helistaja ligip\u00e4\u00e4su naise andmetele ja v\u00f5ttis tema nimel laenu. Laen kanti naise kontolt edasi v\u00f5\u00f5rale kontole. Kokku tekitati kelmusega varalist kahju ligi 2300 eurot.\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\nLOE KA:\nHaapsalus kakeldi t\u00e4naval ja peret\u00fclis vigastas mees abikaasat\nHaapsalus tungis mees naisele kallale\n9. septembril sai politsei teate, et Haapsalus eramaja hoovis tekkis konflikt, mille k\u00e4igus 65-aastane mees l\u00e4ks kallale oma naabrile, 52-aastasele naisele.\u00a0\nP\u00e4rnumaa\nKelmus\n8. septembril sai politsei teate, et L\u00e4\u00e4nemaal elav 39-aastane naine pani Facebooki gruppi \u00fcles kuulutuse, milles soovis osta transporditeenust. Temaga v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes pakkus soovitud teenust, mille eest naine kandist vastavalt kokkuleppele \u00fcle 655 eurot. Rohkem pole naisel teenuse pakkujaga \u00fchendust \u00f5nnestunud saada.\nKehalised v\u00e4\u00e4rkohtlemised\n9. septembril sai politsei teate, et P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas Tootsi alevis Kooli t\u00e4naval l\u00f5id kaks seni tuvastamata meest 37-aastast meest, kes sai viga. Meedikud andsid viga saanud mehele esmaabi. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud on selgitamisel.\n9. septembril sai politsei teate, et P\u00e4rnus Pikal t\u00e4naval bussipeatuse juures viskas seni tuvastamata noorem mees 39-aastast mees kiviga vastu n\u00e4gu ja k\u00e4tt. Mees sai viga ja meedikud andsid talle vajalikku abi.\u00a0\nVargus\n10. septembril sai politsei teate, et P\u00e4rnus Papiniidu t\u00e4naval varastas 29-aastane mees poest bokserid, kaks akupanka, laadija, alkoholi ja muid asju. Turvat\u00f6\u00f6tajad pidasid mehe kinni ja andsid \u00fcle politseile. Vargusega tekitatud kahju oli ligi 270 eurot.\nRaplamaa\n\u00c4hvardamine\n9. septembril sai politsei teate, et J\u00e4rvakandi alevis Kooli t\u00e4naval \u00e4hvardas 47-aastane mees 39-aastast meest noaga. Politsei pidas 47-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\u00a0"}
{"text":"S\u00d5JARAPORT | Teet Kalmus: Ukraina l\u00e4ks Donetski suunal vastupealetungile, mis osutus \u00fcle ootuste edukaksK\u00f5ige reaalsem stsenaarium on see, et Ukraina armee v\u00f5tab enda kontrolli alla kogu Vodjane j\u00f5est p\u00f5hja poole j\u00e4\u00e4va territooriumi, peale mida on Venemaal sealt suunast juba v\u00e4ga keeruline Avdijivka suunas pealetungi arendada.\nMinu jaoks k\u00f5ige \u00fcllatavad arengud toimusid n\u00e4dalavahetusel Donbassis, Avdijivkast l\u00f5unas. Donetsk asub Avdijivkast ainult k\u00fcmme kilomeetrit l\u00f5una pool ja Venemaa on teinud sisuliselt kogu s\u00f5ja algusest saadik katseid rindejoont Donetskist kaugemale nihutada, aga siiani eba\u00f5nnestunult.\nAvdijivka kaitsjate olukord ei ole kerge olnud, sest Venemaa on suutnud edasi liikuda linnast p\u00f5hja ja l\u00f5una pool, seega on vaenlane \u00fcmbritsemas linna kolmest k\u00fcljest. Ukraina kasuks on siiani m\u00e4nginud asjaolu, et l\u00e4\u00e4ne pool on peamiselt p\u00f5llud, mist\u00f5ttu Venemaa \u00fcritused linnast l\u00f5una v\u00f5i p\u00f5hja poolt l\u00e4\u00e4ne suunas edasi liikuda on l\u00f5ppenud rasketehnika ja elavj\u00f5u suurte kaotustega.\nKassettmoona lisandumine muutis linna kaitsjate olukorda paremaks. Ometi oli Venemaa seal piirkonnas selgelt aktiivsem pool ning Ukraina oli kaitses.\nN\u00e4dalavahetusel aga toimus ootamatu p\u00f6\u00f6re, kui Ukraina l\u00e4ks Donetski suunal vastupealetungile. See oli Ukraina jaoks \u00fcle ootuste edukas. Avdijivkast l\u00f5una pool l\u00e4\u00e4ne-ida suunal on rohkete paisudega Vodjane j\u00f5gi. J\u00f5est p\u00f5hja pool asub Op\u00f5tne asula, millest p\u00f5hja suunas oli Venemaa kontrolli all territoorium, mis oli Avdijivka kaitsmise seisukohast \u00e4\u00e4rmiselt ebameeldiv.\nUkraina armee sai infot, et sealt piirkonnast on liigutatud osa Venemaa armee \u00fcksusi l\u00f5unarindele ning mindi Op\u00f5tne suunal r\u00fcnnakule. Tulemused \u00fcllatasid positiivselt ka ukrainlasi \u2013 vaenlane suruti tagasi mitme kilomeetri ulatuses ning Ukraina armee on kindlustamas positsioone asula p\u00f5hjaosas.\nVenemaa Z-blogijate s\u00f5nul oli ukrainlaste r\u00fcnnak tulnud ootamatult ning taganevad Venemaa \u00fcksused olid seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4nud enda suurt\u00fckitule alla, sest enda s\u00f5jav\u00e4elasi peeti ukrainlasteks. Ukrainlastel omakorda ei olnud vaja teha muud, kui oodata suurt\u00fckitule l\u00f5ppemist ning liikuda edasi territooriumile, mille vaenlane oli ise nende jaoks puhastanud.\nVenemaa s\u00f5jav\u00e4elaste paanika on m\u00f5istetav, sest Op\u00f5tne asulast m\u00f5ne kilomeetri kaugusel asub Donetski purustatud lennujaam, mida Ukraina eriv\u00e4elased 2014. aastal mitu kuud enda k\u00e4es hoidsid, hoolimata eraldusm\u00e4rkideta Venemaa armee \u00fcksuste r\u00fcnnakutest.\nEdasiseid v\u00f5imalikke arenguid anal\u00fc\u00fcsides on minu jaoks k\u00f5ige reaalsem stsenaarium see, et Ukraina armee v\u00f5tab enda kontrolli alla kogu Vodjane j\u00f5est p\u00f5hja poole j\u00e4\u00e4va territooriumi, peale mida on Venemaal sealt suunast juba v\u00e4ga keeruline Avdijivka suunas pealetungi arendada.\nUkraina edu muudab keerukaks ka Venemaa armee jaoks positsioonide hoidmise Op\u00f5tnest l\u00e4\u00e4ne pool, mis kiiluna liigub m\u00f6\u00f6da Vodjane j\u00f5ge l\u00e4\u00e4ne poole Pervomaiski suunal. J\u00f5est l\u00f5una poole edasi liikumine oleks s\u00f5ja praeguses faasis problemaatiline, aga juba ainu\u00fcksi v\u00f5imaliku ohu loomine Donetski lennuv\u00e4lja suunal on positiivne areng.\n\u00c4gedad lahingud j\u00e4tkuvad ka l\u00f5unarindel Tokmaki suunal. Ukraina on j\u00e4rjest liikumas edasi l\u00f5una poole, aga seet\u00f5ttu muutuvad j\u00e4rjest pikemaks ida- ja l\u00e4\u00e4netiib ning juba reedel oli Venemaa z-kanalites info, et Kreminnast toodud reservidega planeeriti r\u00fcnnata nii ida- kui l\u00e4\u00e4netiivalt, et edu korral seada piiramisohtu l\u00f5una poole liikuvad Ukraina \u00fcksused.\nL\u00e4\u00e4ne poolt Venemaa armee r\u00fcnnakud eba\u00f5nnestusid, aga ida pool v\u00f5tsid nad enda alla piirkonna, mis siiani oli n-\u00f6 hallis alas ehk seda ei kontrollinud kumbki osapool. Ukraina pool tunnistas, et vaenlased on seal piirkonnas hea v\u00e4lja\u00f5ppe ja k\u00f5rge motivatsiooniga \u00fcksused, kellega peetakse raskeid lahinguid. Venemaa edenemine seal l\u00f5igus on Ukraina jaoks v\u00e4ga ebamugav.\nSamas suutis Ukraina ise arvestataval m\u00e4\u00e4ral edasi liikuda Novopropokivka suunal. Edasiliikumine on seda v\u00e4\u00e4rtuslikum, et Ukraina r\u00fcndab edukalt k\u00f5rgemal asuvaid Venemaa h\u00e4sti kindlustatud positsioone.\nNendest lahingutest on video, kus ukrainlaste tank Leopard 2A6 on sellele s\u00f5jale mitteomaselt eesliinil ning kuigi teda \u00fcritatakse tabada nii mobiilse tankit\u00f5rjevahendi kui Lancet drooniga, teeb ta v\u00e4ga efektiivset t\u00f6\u00f6d vaenlase jalav\u00e4e positsioonide kahjutuks tegemisel. Ukrainlaste s\u00f5nul oli seekordsel edasiliikumisel tankide roll v\u00e4ga suur.\nLoomulikult on Leopard 2 sellises lahingus vaenlase sihtm\u00e4rgiks, aga ukrainlased on v\u00f5tnud kasutusele vastumeetmed: luuredroonid katavad \u00f5hust ning peale Venemaa armee poolt tankit\u00f5rjevahendi kasutamist kaeti relva kasutamise piirkond kiiresti (metsaviirg) suurt\u00fckitulega ning h\u00e4vitati seal olnud Venemaa armee s\u00f5durid.\n\u00dche Leopard 2A6 meeskonnaliikme s\u00f5nul on nende tankide \u00fclekaal eriti suur optika osas, mis \u00fcletab Venemaa tankide optikat eriti \u00f6\u00f6siti ning koidu ajal. Ka pidavat olema rohkem kui 62 tonni kaaluv tank t\u00e4nu v\u00f5imsale mootorile ergas ning h\u00e4sti juhitav, kiirusega 50-60 kilomeetrit tunnis s\u00f5ites pidi saama t\u00e4pset tuld anda ka ebatasasel maastikul s\u00f5ites.\nNing loomulikult meeskonna ohutus: kui n\u00f5ukogude tankidel p\u00e4ris tihti plahvatab peale tabamust laskemoon ning tankis olnud meeskonnast ei j\u00e4\u00e4 mitte midagi j\u00e4rele, siis l\u00e4\u00e4ne tankides on laskemoon paigutatud teisiti. Siiani on kuuldavasti tabamuse korral k\u00f5ik l\u00e4\u00e4ne tankide meeskonnad eluga p\u00e4\u00e4senud.\nV\u00e4ike edenemine on Ukrainal olnud ka Berdjanski suunal, kus \u00fcletati Novomaiorske suunal \u0160aimanka j\u00f5gi. Samamoodi oli v\u00e4ike edenemine Novodonetskest l\u00e4\u00e4ne suunal, mis loob eeldusi ka vaenlase v\u00e4ljat\u00f5rjumiseks Novodonetskest.\nLuganski oblastis rinnetel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid muutusi ei toimunud, aga sellel n\u00e4dalal v\u00f5ib Venemaa seal oluliselt aktiviseerida lahingutegevust.\nKui Ukrainasse saabusid t\u00e4na kevadel Challenger 2 tankid, oli Venemaa poolelt palju l\u00e4rmi tankide laskemoona \u00fcmber, mis sisaldavad vaesestatud uraani. N\u00fc\u00fcd on teema taas p\u00e4evakorral, sest Ukrainasse on saabumas M1 Abrams tankid, millele USA annab samuti vaesestatud uraani sisaldavat laskemoona.\nVenemaa l\u00e4rm on \u00e4\u00e4rmiselt silmakirjalik, sest Defence Expressi andmetel kasutab Venemaa enda armee juba pikalt samasuguseid m\u00fcrske Svinets 1 ja nende analooge Svinets 2, mis kasutavad volframit. Defence Expressi arvates v\u00f5ib Venemaa n\u00e4rvilisust p\u00f5hjustada hoopis asjaolu, et neil on selliseid m\u00fcrske lihtsalt v\u00e4he ja seet\u00f5ttu saavad nad neid lahingutes harva kasutada.\nJa juhitava laskemoonaga pidi samuti suured probleemid olema \u2013 ei j\u00e4tkuvat laserjuhitavaid suurt\u00fckim\u00fcrske Krasnopol ning HIMARSi Venemaa analoogi Tornado-S juhitavad raketid pidavat olema v\u00e4ga lihtsalt Ukraina armee elektroonilise s\u00f5japidamise vahendite poolt m\u00f5jutatavad, sest need kasutavad n\u00f5rga signaaliga laiatarbe GPSi, samas kui Ukraina kasutavat GPSi s\u00f5jav\u00e4e versiooni, mis on tugevama signaaliga ning mida olevat Venemaal hetkel \u00e4\u00e4rmiselt keeruline segada.\nEnne kassettmoona rindelej\u00f5udmist oli palju vaidlusi teemal, kas nende abil \u00f5nnestub miiniv\u00e4ljasid demineerida v\u00f5i mitte ja vastakatel seisukohtadel olid isegi kindralid. Venemaa enda s\u00f5jav\u00e4elaste s\u00f5nul on kassettmoon osutunud demineerimisel efektiivseks, kui suuta tulistada m\u00fcrske nii, et nad plahvatavad \u00fches suunas \u00fcksteise l\u00e4hedal ning ukrainlased suutvat nii suurt\u00fckkidest tulistada.\nUkraina armee ohvitser Arty Green oli aga \u00e4\u00e4rmiselt skeptiline \u00fches USA meediav\u00e4ljaandes avaldatud info osas, justkui katvat Venemaa armee mingid piirkonnad p\u00f5leva ainega ja hiljem viskavad sinna granaadi, mis paneb maapinna p\u00f5lema ja plahvatavad seal asuvad m\u00fcrsud. Greeni s\u00f5nul muutub sellisel juhul tihtipeale miin hoopis mitteplahvatavaks, sest s\u00fctik saab kuumuskahjustusi.\nN\u00e4dalavahetusel on ekspertide hulgas kuumaks teemaks t\u00f5usnud taas ATACMS ballistiliste rakettide Ukrainale andmise temaatika. Palju on spekuleeritud selle \u00fcle, et miks siiani pole neid antud olukorras, kus Ukrainal on juba olemas sama kaugele lendavad tiibraketid Storm Shadow \/ SCALP-EG. On v\u00e4lja toodud, et arvestatav osa nendest rakettidest on vanad ning peaksid minema utiliseerimisele, aga koos vanusega kasvab oht, et rakettmootorites v\u00f5ivad tekkida defektid, mis halvimal juhuks viiks raketi v\u00e4ljalaskmisel kogu mitmikraketiheitja h\u00e4vimiseni.\nKa on spekuleeritud, et kui Venemaa \u00f5hut\u00f5rje (teoorias peaks S-400 saama sellega hakkama) suudaks neid rakette alla tulistada, oleks see USA-le moraalne hoop. V\u00f5ib ka k\u00fcsida, milles on nende rakettide eelis Storm Shadow tiibrakettide ees, kus on l\u00f5hkeainet pea kaks korda rohkem.\nStorm Shadow puudus on selles, et neid peab v\u00e4lja laskma lennukitelt, aga Venemaa luurelennukid suudavad Ukraina lennukite \u00f5hkut\u00f5usu fikseerida ning siis j\u00f5utakse n\u00e4iteks kompleksid S-300 maapinnal programmeeritud koordinaatidega tiibraketi v\u00f5imaliku tabamuse eest \u00e4ra liikuda (kahjuks ei suuda Ukraina oma vanade lennukitega neid rakette lennu ajal programmeerida). Mitmikraketiheitjast lastud ATACMS j\u00f5uaks aga nii kiiresti kohale, et \u00f5hut\u00f5rjekomplekse \u00e4ra liigutada ei j\u00f5uta.\nOn veel \u00fcks v\u00e4ga oluline aspekt. Nimelt on juba pikemat aega v\u00e4idetud, et Saksamaa on n\u00f5us oma Taurus tiibrakette andma ainult siis, kui ameeriklased annavad ATACMS rakette, ehk siis t\u00e4pselt sama muster, kui oli tankide osas. Kuigi Ukrainas kiputakse nende rakettide efektiivsust \u00fcle hindama, oleks nendest Ukraina armee jaoks v\u00e4ga suur abi vaenlase sihtm\u00e4rkide h\u00e4vitamisel.\nHuvitavad uudised tulevad Venemaa l\u00f5unaosast, kus keset k\u00f5ige kibedamat p\u00f5llumajandust\u00f6\u00f6de hooaega on \u00fcht\u00e4kki diiselk\u00fctus otsa saanud ning probleem olevat kohati ka bensiini k\u00e4ttesaadavusega tanklates. Olukord on nii hull, et Venemaa farmerid \u00e4hvardasid lausa meeleavaldusi korraldama hakata.\nMis siis selle olukorra on p\u00f5hjustanud? Paljude asjaolude koosm\u00f5ju ja ka kokkulangemine.\nVenemaal on keeruline k\u00fctusehindade subsideerimise s\u00fcsteem, et k\u00fctuse hinnad p\u00fcsiksid tanklates etteantud hinnavahemikus. Kus on aga subsiidiumid, seal on kohe ka erinevad petuskeemid ning nii olevat tavaline skeem, kus subsideeritud k\u00fctus liigub hoopis piiri taha, kus see m\u00fc\u00fcakse suure vaheltkasuga edasi.\nKa oli vahepeal \u00f5hus v\u00f5imalus, et venemaa v\u00e4hendab tootjate jaoks subsiidiume poole v\u00f5rra, mist\u00f5ttu hakati kohe rohkem k\u00fctuseid eksportima, sest siseturule ei julgetud seda v\u00f5imaliku \u00e4ririski p\u00e4rast tarnida.\nAga on ka muud p\u00f5hjused, millest peamine Venemaa raudteev\u00f5rgustiku totaalne \u00fclekoormatus, sest sanktsioonide t\u00f5ttu liigub v\u00e4ga palju kaupa raudteel. Lisaks on raudteele lisandunud s\u00f5jav\u00e4e varustamiseks moodustatud e\u0161elonid ning loomulikult on riigi l\u00f5unaosas k\u00fctuste andmine armeele esimene prioriteet.\nSee k\u00f5ik kokku on moodustanud olukorra, kus riik ei saa enam vedude haldamisega hakkama. Seet\u00f5ttu on osutunud v\u00f5imalikuks juhtumid, kus \u00fche farmeri tellitud k\u00fctus seisis kuu aega sihtkohast paarik\u00fcmne kilomeetri kaugusel lihtsalt haruteel. Lisame k\u00fctuseprobleemidele mured l\u00e4\u00e4ne tehnika varuosade ja tehnika hooldamisega, madalad vilja kokkuostuhinnad ning saamegi plahvatusohtliku olukorra.\nVenemaa F\u00f6deratsiooni V\u00e4lisluureteenistuse (SVR) direktor Sergei Nar\u00f5\u0161kin esines The Moscow Times\u2019i andmetel Vladivostokis toimuval majandusfoorumil kummalise avaldusega, s\u00fc\u00fcdistades l\u00e4\u00e4nt \u00fclikoolide reitingutega manipuleerimises, mist\u00f5ttu minevat Aasia ja Aafrika talendikad noored selle pettuse ohvriks, siirdudes l\u00e4\u00e4nde \u00f5ppima, kuhu nad suure t\u00f5en\u00e4osusega p\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5ppemist ka j\u00e4\u00e4vad.\nPettuse t\u00f5ttu toimuvat suur ajude \u00e4ravool. Venemaa on igatahes juba ajude v\u00e4ljavoolu vastu n\u00f6 v\u00f5itlusse asunud, astudes v\u00e4lja Bologna s\u00fcsteemist, et Venemaal k\u00f5rghariduse saanud inimestel ei oleks tulevikus enam nii lihtne arenenud riikidesse t\u00f6\u00f6le minna.\nJ\u00e4rsult on v\u00e4henenud Venemaa teadlaste koost\u00f6\u00f6 l\u00e4\u00e4ne \u00fclikoolidega, Venemaa v\u00f5imude poolt on The Moscow Times'i andmetel antud ka soovitus l\u00f5petada tudengite liikumine Erasmus+ programmi raames. Ehk siis t\u00fc\u00fcpiliselt Venemaa riigijuhtide arusaamisele on Venemaa h\u00e4dades alati s\u00fc\u00fcdi k\u00f5ik teised, samas kui nende \u00fclikoolide reitingute kiires langemises ja inimkapitali lahkumises on nad oma s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e.\nJ\u00e4rgmine \u00fclevaade kolmap\u00e4eval.\nAu Ukrainale!"}
{"text":"Politsei: L\u00e4\u00e4nemaa naine langes kelmi ohvriks8. septembril teatati politseile, et L\u00e4\u00e4nemaal elav naine langes kelmuse ohvriks.\u00a0P\u00e4eva varem oli naine saanud k\u00f5ne inimeselt, kes v\u00e4itis end olevat politseit\u00f6\u00f6taja ja andis teada, et naise pangakonto on h\u00f5ivatud ja tema nimele on v\u00f5etud laenu. Anydesk programmi kasutades sai helistaja ligip\u00e4\u00e4su naise andmetele ja v\u00f5ttis tema nimel laenu. Laen kanti naise kontolt edasi v\u00f5\u00f5rale kontole. Kokku tekitati kelmusega varalist kahju ligi 2300 eurot.\n9. septembril sai politsei teate, et Haapsalus eramaja hoovis tekkis naabrite vahel konflikt, mille k\u00e4igus 65aastane mees l\u00e4ks kallale oma 52aastasele naabrinaisele."}
{"text":"K\u00fctusehinnad langesid v\u00e4hemalt 20 senti liitriltTerminal langetas reedel, 8. septembril oma teenindus- ja automaatjaamades terveks p\u00e4evaks bensiinide hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\nHinnad on soodsamad kella kuuest hommikul s\u00fcda\u00f6\u00f6ni. \"Kampaaniaga annab Terminal tormihoiatuse mootorik\u00fctuste jaeturule, mis on muutunud enneolematult passiivseks seoses k\u00fctuseturul toimuva ajalooliselt suurima pettusega,\" teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja.\u00a0\n\"Kui hulgiturult kaoks pettusega v\u00f5idetud hinnaeelis ja aus konkurents taastuks, saaksime koheselt langetada postihinda v\u00e4hemalt 5 senti. K\u00fctuseturu m\u00fc\u00fcgimahtude juures t\u00e4hendaks see, et Eesti tarbijad hoiaks kokku v\u00e4hemalt 5 miljonit eurot kuus, aastas teeb see juba pea 60 miljonit eurot, mis j\u00e4\u00e4b inimestele t\u00e4iendavalt rahakotti,\" \u00fctles Terminali juhatuse liige Raido Raudsepp.\nEttev\u00f5te ootab sealjuures ametkondadelt olukorra kiiret lahendamist, mille tulemusel ei oleks seaduserikkumine ja selle \u00e4ritegevusse sisse kirjutamine Eesti k\u00fctuseturul v\u00f5imalik ja kuritegu selle toimepanijale kasumlik.\nKeskkriminaalpolitsei (KKP) ja keskkonnaamet teatasid t\u00e4navu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse k\u00e4igus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesm\u00e4rgiga vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest.\nVedelk\u00fctuse seaduse j\u00e4rgi on k\u00fctusem\u00fc\u00fcjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale m\u00fc\u00fcdud fossiilsest k\u00fctusest v\u00e4hemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial p\u00f5hinev k\u00fctus ehk biok\u00fctus. Keskkonnamet tuvastas eelmise aasta suvel, et Olerexil ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5imalik kalendriaasta jooksul seda n\u00f5uet edukalt t\u00e4ita. Keskkonnaamet teavitas ettev\u00f5tet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmise maht vaid ligi 1 protsent.\nCircle K langetas reedel oma teenindusjaamades \u00fcle Eesti bensiinik\u00fctuse hinda 20 sendi v\u00f5rra ning diislik\u00fctuse hinda 8 sendi v\u00f5rra.\nNii bensiini kui diislik\u00fctuse uus jaehind on 1,599 eurot liitri kohta, teatas k\u00fctusem\u00fc\u00fcja."}
{"text":"Ivan Makarov: eilses r\u00e4ndan taasTegelikult v\u00f5iks Keskerakonda juhtida hoopis Korb, v\u00f5i v\u00e4hemalt olla partei vapiloom, sest ta ju kehastab Keskerakonna senise edu v\u00f5tit: r\u00e4\u00e4gi eestlastele \u00fcht, venelastele risti vastupidist, kirjutab Ivan Makarov.\nKunagi noorena olin ma lummatud loost \u201eEilses r\u00e4ndan taas\". Olin siis \u00fcli\u00f5pilane ja \u00fcritasin stipile lisa teenida Tartu lihakombinaadis laadijana. K\u00fclmad ruumid, pehmelt \u00f6eldes ise\u00e4ralik l\u00f5hn, mingil imekombel j\u00e4\u00e4tmete hunniku otsa sattunud elus k\u00f5hetu kana, kes nokkis kellegi k\u00f5\u00f5luseid\u2026\u00a0\nMind t\u00f5mbas sellesse loosse meie kursuse k\u00f5ige vanem tudeng, vene kroonus oma aja juba \u00e4ra teeninud Boriss. Enne seda kaasas ta mind katlak\u00fctjaks, nagu oli omal ajal Tunne Kelam, kuid seal ei pidanud ma rohkem kui kaks \u00f6\u00f6d vastu ning haihtusin, teenitud tasust m\u00f5tlemata.\u00a0\nN\u00fc\u00fcd aga oli asi veel karmim: nagu kunagi hiljem Rocky, tassisin ma j\u00e4iseid poolkeresid ja t\u00f5mbasin kopsud t\u00e4is letaalsuse lehka. Ja mingist seinal rippunud kastikesest k\u00f5las \u201eKui olin noor, siis raadiost mind iga p\u00e4ev v\u00f5lus m\u00f5ni lemmikviis ning ma kaasa laulsin neid nii tihti siis. See oli kaunis aeg\u2026 Ah, miks k\u00fcll kadus see oma viisidega koos? Meeles sha-la-la-laa, iga woo-woo on veel. Iga shing-a-ling-a-ling nukrameelseks teeb mind\u2026\"\nSee oli Carpentersi 1973. aasta loo \u201eYesterday Once More\" (sain seda teada aastaid hiljem) Heldur Karmo poolt eesti keelde pandud ballaad ansambli Collage esituses.\nKadusin kohutavast kombinaadist juba m\u00f5ne tunni p\u00e4rast nagu paha \u00f5hk ja j\u00e4in m\u00f5neks ajaks taimetoitlaseks. Kuid see \u201eiga sha-la-la-laa\" j\u00e4i kummitama ja kummitab seni, nagu ka Kurmeti \u201eNaer\".\u00a0\nKui eile toimus Keskerakonna kongress, mida ma l\u00fcnklikult j\u00e4lgisin Delfi tasuta blogi kaudu, mille eest kolleegidele siiras t\u00e4nu, siis tekkis mul t\u00f5eline nostalgia hoog, kuid hinges ei k\u00f5lanud paraku \u201eiga sha-la-la-laa\", vaid taaskerkis too katlamaja k\u00f5rbel\u00f5hn ja lihakombinaadi k\u00fclmkambrite vaimud tekitasid tuttava k\u00f5heda tunde. Et tahaks eemale, v\u00e4lja, v\u00e4rske \u00f5hu k\u00e4tte.\nKuna kogu selle prof\u00fclaktooriumi l\u00e4biviimine oli usaldatud kunagise tubli Moskva telekorrespondendi Heimar Lengi k\u00e4tte, oli seal ka \u201eKustuva tulukese\" aurat, kui saalis viibisid teenelised traktoristid, t\u00f6\u00f6lised ja teised eakad inimesed, sekka paar partei \u00fcritusele \u00fcliustavat nooremat komsomolihinge.\nMul oli \u00fcks eelaimdus, ja ma ei eksinud: h\u00e4rra Lenk hakkaski kutsuma v\u00e4lja Edgar Savisaare vaimu, kutsudes \u00fcles j\u00e4\u00e4dvustama keskerakonna endise jumala ja juhi m\u00e4lestust, mis on Lengi arvates veel ebapiisavalt j\u00e4\u00e4dvustatud (m\u00f5ne raamatuga v\u00f5ib ka h\u00e4rja uimaseks l\u00fc\u00fca). Ja n\u00fc\u00fcd siis uus raamatusoov, ka kaasosaliste memuaaride vormis. Jah, Heimar Lengi kuldajastu langes just Savisaare ajale. M\u00f5lemad olid ikka vinged naistemehed ja elunautijad, h\u00e4rra Lenk \u00f5nneks naudib elu t\u00e4nase p\u00e4evanigi. \u041c\u043d\u043e\u0433\u0430\u044f \u043b\u0435\u0442\u0430!\nAga kasutage siis seda v\u00f5imalust, et Keskerakond on Tallinnas v\u00f5imutsemas, ja p\u00fcstitage pedofiil ja rassist Ghandi jaoks juba valmis ehitatud postamendile \u00fcks pirakas m\u00e4lestusm\u00e4rk Edgar Savisaarele, kes oli erinevalt maailmas vihatud hindust eluterve normaalne mees. V\u00f5i veeretage Estonia juurest kuhugi turvalisemasse kohta \u201eRuslan ja Ludmillast\" tuttavat monstrumit meenutav \u201eRiigipea\", asendades selle eestlaste ja venelaste \u00fchise lemmikuga.\nSee on t\u00e4iesti reaalne idee, sest kui Tallinna keskerakond suutis \u00fcles kaevata terve linna, mis siis \u00fche skulptuuri p\u00fcstitamine \u00e4ra ei ole.\nInimesed, kes j\u00e4lgisid eelarvamusfestivali ja Ghana jalgpallikoondise k\u00e4e ja jala l\u00e4bi paljukannatanud Paides seda seenioride maratoni, n\u00e4gid ka stseene, kuidas rohkete soliidsete bre\u017enevistliku kehakonstruktsiooniga meeste vahel siblisid noored n\u00e4itsikud, kuigi otsest vihmavarju hoidmise vajadust ei olnud.\nMingil hetkel kutsuti lavale lausa kolme Korbi, aga ma ei tea, kas k\u00f5ik need oma teatud tegudega k\u00f5vasti laineid l\u00f6\u00f6nud isikud ka tulid. \u00dcks neist olles minister r\u00e4\u00e4kis m\u00f5ned aastad tagasi eestlastele, et ta on NATO poolt, samal p\u00e4eval aga kohtus vene s\u00f5javeteranidega, kellele j\u00e4llegi v\u00e4itis, et on NATO vastu. See noorem Korb v\u00f5iks abielluda Kaja Kallasega, aga kahjuks pole KK s\u00fcda hetkel vaba ja perekondlik vene \u00e4ri vajab ju kokkut\u00f5mbamist.\nTegelikult v\u00f5iks Keskerakonda juhtida hoopis Korb, v\u00f5i v\u00e4hemalt olla partei vapiloom, sest ta ju kehastab Keskerakonna senise edu v\u00f5tit: r\u00e4\u00e4gi eestlastele \u00fcht, venelastele risti vastupidist \u2013 ja m\u00f5lema leeri rohked idioodid annavad sulle oma m\u00f5ttetud h\u00e4\u00e4led.\u00a0\nMingil hetkel tuli Keskerakonna kongressi lavale mingi taat, kes oli kunagi Estoplastis mingi asjapulk. Ka Estoplastis olen ma t\u00f6\u00f6d teinud, aga kuna mind \u00fcmbritsesid seal puhtas valgusk\u00fcllases ruumis h\u00f5ljunud s\u00fcmpaatsed naised ja krapist k\u00f5las eestikeelne raadio (kas ER 1. programm v\u00f5i siis Vikerraadio), pidasin seal vastu terve kuu! Ma ei m\u00e4leta, kas k\u00e4itise direktor oli tollal \u00dclo Nugis v\u00f5i mitte. \u00d5nneks ei olnud meil nii suurte \u00fclemustega kokkupuudet, sest millegi heaga see mitte kunagi ei l\u00f5ppe.\nJa eile tuli kunagi Estoplastis v\u00e4gesid juhatanud raukh\u00e4rra keskerakonna kongressi lavale ja pajatas oma pika nostalgilise loo! Et kuidas Estoplast tarnis oma valgusteid Kremli ja et \u201esee oli tollal suur au!\" Kuidas k\u00e4idi kolm korda Kremlis, kui ilus oli elu, et mitte kunagi ei investeeritud nii palju elamuehitusse, et k\u00f5ik said vaevata kortereid jne.\u00a0\nMa kuulasin v\u00f5lutult ja m\u00f5tlesin, et ega tollest ajast meie kommunistide poolt loodud keskerakond suurt ei muutunudki \u2013 \u201esuur au\" ja \u201evanem vend\" oli ikka Moskvas, ikka valitses rahvaste vankumatu s\u00f5prus, ainult et p\u00e4ris s\u00fc\u00fcdimatud sellid ja j\u00e4\u00e4nukid suruti v\u00e4lja otse interliikumisse. Siis need viimased tulid nendelt esimestelt oma \u201e\u0434\u043e\u043b\u044f\" n\u00f5udma ja k\u00f5las kuulus \u201eKordan: Toompead r\u00fcnnatakse!\"\nP\u00e4rast estoplastilase hiilgavat esinemist \u201evaba mikrofon\" j\u00e4tkus juba sellise kolli esinemisega, et ma l\u00fclitusin targu teisele lainele: l\u00e4henes esmasp\u00e4ev, mis on ikka raske t\u00f6\u00f6p\u00e4ev, t\u00f6\u00f6 on intellektuaalne ja peaks v\u00e4hegi vormis olema.\nL\u00f5ppes k\u00f5ik Seligeri v\u00f5iduga Lesbose \u00fcle, ja Mihhail K\u00f5lvartit r\u00fcndasid kohe, huuled t\u00f6llakil, avarad kiilaspead, ka tuntud korruptsion\u00e4\u00e4rid, roolijoodikud ja siinse \u201evene maailma\" k\u00e4ilakujud. Mingil hetkel tekkis kartus, et Elsa Gret\u0161kina soengutega vanamammid klopivad sportlasest kopsud v\u00e4lja. Ja Mihhail K\u00f5lvarti t\u00e4nus\u00f5nas k\u00f5las selline klassikaline n\u00f5ukogude v\u00e4ljend nagu \u201eusalduse avanss\".\nEga seal h\u00e4id variante ei olnudki."}
{"text":"Raamatupidaja teadmatus viis mitme korteri\u00fchistu rahade v\u00e4ljapetmiseniRahalisi pettusi l\u00e4bi viivad kurjategijad ei piirdu vaid eraisikute tagant varastamisega. Oleme j\u00f5udnud ajaj\u00e4rku, kus internetikeskkonnast on saanud meile hea abimehe n\u00e4ol ka saatuslik l\u00f5ks. Teadlikkus infotehnoloogia ohtudest on ka aktiivsetel interneti kasutajatel n\u00f5rgapoolsed, kui sinna lisada liigne usaldus, v\u00f5ivad tagaj\u00e4rjed olla drastilised.\nSagenenud on pettuste juhtumid, kus eraisik, kes on seotud ettev\u00f5tte pangakontodega ning kellel on juurdep\u00e4\u00e4s firma internetipanka ja t\u00e4isvolitused teha tehinguid ainuisikuliselt, j\u00e4\u00e4b l\u00e4bi pettuse lisaks isiklikul kontol oleva raha kaotamisega suuremahuliselt v\u00f5lgnikuks ka ettev\u00f5tte ees.\nRaamatupidaja Natalja teadmatus viis mitme korteri\u00fchistu rahade v\u00e4ljapetmiseni\nNatalja on elukutselt raamatupidaja, kes on otsustanud ka pensionip\u00f5lves t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. Koormus on k\u00fcll varasemast tunduvalt v\u00e4iksem, kuid kolme korteri\u00fchistu raamatupidamise haldamine on talle j\u00f5ukohane. Natalja omab k\u00f5ikide korteri\u00fchistute internetipankade juurdep\u00e4\u00e4su ning tal on piiramatu kasutus\u00f5igus.\nSaatuslikud sammud pettuse l\u00e4biviimiseks\nSaatuslikuks saab teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unane k\u00f5ne. Helistajaks on Olga Jakovleva, kes tutvustab end politseit\u00f6\u00f6tajana. Olga v\u00e4itel on Natalja nimele tehtud SmartID konto, logitud sisse tema internetipanka ja v\u00f5etud mitmed v\u00e4ikelaenud. \u00c4revil Natalja v\u00f5tab politseiametniku \u201eabi\u201c ilma p\u00f5hjaliku s\u00fcvenemiseta vastu ning toob v\u00e4lja k\u00f5ik pangad, kus ta isiklikke kontosid omab. Kontod on tal kahes Eesti pangas.\nJ\u00e4rgmise sammuna jagab ta internetipanga kasutajatunnuseid, mis on m\u00f5lemas pangas identsed. Pankade nimetamise ja kasutajatunnuste jagamise j\u00e4rel, asub Natalja SmartID rakendusele saabuvaid p\u00e4ringuid kinnitama. K\u00f5ne kestab tunde ning selle k\u00e4igus ei lubata Nataljal internetipanka siseneda, sest see olevat uurimise huvides valve all. Abistav politseiametnik r\u00f5hub seejuures asjaolule, et antud olukorras tehakse hetkel parim probleemi kiireks lahendamiseks.\nVaatamata sellele, et Natalja on sattunud rahalise pettuse k\u00fc\u00fcsi ka kaks aastat varem, ei tee tuttav olukord teda ettevaatlikuks ning ta kinnitab veel hulgaliselt p\u00e4ringuid SmartID rakenduse kaudu, vastates eeskujulikult k\u00f5igele k\u00fcsitule.\nMis juhtus aga tegelikult Nataljaga seotud pangakontodel?\nMida sellisest olukorrast \u00f5ppida?"}
{"text":"Rohelised ootavad uuelt poliitaastalt valitsusremontiTALLINN, 11. september, BNS - Erakond Eestimaa Rohelised m\u00e4rkis esmasp\u00e4eval, kui riigikogu koguneb oma s\u00fcgisistungj\u00e4rgu avaistungile, et algav poliitaasta peaks kaasa tooma valitsusremondi ja keskendumist olulisele ehk Eesti demokraatia tervise tagamisele.\nRohelised kinnitasid, et alles p\u00e4rastseda saavad tulla p\u00fcsivad pikaajalistele kokkulepetele tuginevad otsused nii Eesti julgeoleku, majanduse, hariduse, tervishoiu, regionaalarengu kui ka elurikkuse edendamiseks. \"Ootame valitsuselt eelnimetatu arenguks vajaliku otsustusprotsessi l\u00e4bipaistvuse ja sisulise kaasamise tagamist, tervikpildi ja seoste m\u00f5istmist ning suutlikkust seda selgitada. Poliitilist korruptsiooni soosiv praktika tuleb l\u00f5petada ja t\u00f5sta oluliselt juhtimiskvaliteeti,\" seisab roheliste p\u00f6\u00f6rdumises.\u00a0\u00a0Kliimaministeeriumi ja selle haldusalas oleva suunamisel tuleks roheliste hinnangul l\u00e4htuda Eestile rahvusvaheliselt v\u00f5etud keskkonnahoiu kokkulepetest, mitte partei sponsorite erihuvidest. \"Peame kriitiliseks keskkonnaorganisatsioonide kui avaliku huvi kaitsjate laialdast kaasamist. Kitsastest \u00e4rihuvidest l\u00e4htuv otsuste langetamise muster ei taga meie ees seisvate keskkonnaprobleemide lahenemist, vaid halvendab majandusolukorda, elukeskkonda ning Eesti \u00fchiskonna toimimist veelgi,\" leiavad rohelised.\u00a0Obstruktsioon riigikogus peab roheliste hinnangul l\u00f5ppema, seadusandliku kogu t\u00f6\u00f6v\u00f5ime - selleks vajalikud \u00f5iguslikud, materiaalsed- ja inimressursid - tuleb tagada tingimusteta nagu ka teiste p\u00f5hiseaduslike institutsioonide t\u00f6\u00f6v\u00f5ime selleks vajalike vahenditega.\u00a0\"Eesti riigieelarve peab saama l\u00e4bipaistvaks, j\u00e4lgitavaks ja olema koostatud avalikes huvides. Kokkuhoiukohti Eestil on, b\u00fcrokraatia on end isetootev, sellisena eesm\u00e4rgip\u00e4ratu ning koormav. Peame oluliseks, et Eesti 2035 eesm\u00e4rgid on aluseks k\u00f5igile poliitikatele ja otsustele ning keskkonnam\u00f5jude hindamine ning sellega arvestamine muutub korruptsioonivabaks,\" seisab p\u00f6\u00f6rdumises.\u00a0\nRohelised toetavad kohalike omavalitsuste finantsv\u00f5imekuse olulist parandamist, sest see on avalike teenuste tagamiseks Eesti erinevates piirkondades kriitilise t\u00e4htsusega. \"Lisaks on sellel parem v\u00f5imude tasakaalustatuse m\u00f5\u00f5de ning tugev \u00f5igluse komponent. Metsk\u00fcla algkooli sulgemise saaga ja teised taolised juhtumid \u00fcle Eesti \u00f5\u00f5nestavad kogukondlikku sidusust ja riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Sellised olukorrad ei tohi enam korduda!\" r\u00f5hutavad rohelised.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\u00a0"}
{"text":"Ministeerium soovib k\u00f5rgematele ametnikele t\u00e4htajalisi lepinguid   Rahandusministeerium saatis koosk\u00f5lastusringile avaliku teenistuse seaduse muutmise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse, mille alusel m\u00e4\u00e4rataks tippjuhtidele kahe ametiaja piirang, muudetaks k\u00f5rgemate ametnike lepingud t\u00e4htajaliseks ja avalikustataks lisaks ametnike palkadele ka t\u00f6\u00f6lepinguliste t\u00f6\u00f6tajate palgad.   Eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse j\u00e4rgi soovib ministeerium kehtestada valitsuse tegevusprogrammi j\u00e4rgi kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks kahekordse ametiaja ning muuta osakonnajuhtide lepingud t\u00e4htajaliseks. Avaliku teenistuse seadust muutis riigikogu ka m\u00f6\u00f6dunud aastal ning sellele eelnenud koosk\u00f5lastusringil aasta alguses tegi riigisekret\u00e4r Taimar Peterkop ka ettepaneku t\u00e4htajaliste t\u00f6\u00f6lepingu alusel t\u00f6\u00f6tavate ametnike ringi laiendamiseks. Mullu j\u00e4i see seadusemuudatusest v\u00e4lja, kuid valitsus liikus edasi avaliku teenistuse seaduse anal\u00fc\u00fcsiga, toona loodeti ettepanekuid seadusemuudatusteks m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5puks. Toonane justiitsminister Maris Lauri mullu avaliku teenistuse seaduse muudatuse osana avaliku teenistuse reformiideed ei toetanud, k\u00fcll aga tegi ametiaegade piiramiseks eraldi ettepaneku. Praegu kehtib kahe j\u00e4rjestikuse ametiaja piirang v\u00e4lisluureameti juhile ja konkurentsiameti peadirektorile, julgeolekuasutuste seaduse j\u00e4rgi ka julgeolekuasutuse juhtidele. T\u00e4htajalised lepingud tuleks v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse alusel kohaldada ka keskastmejuhtide ja tippjuhtide tasandite vahele j\u00e4\u00e4vatele ametnikele ehk valitsusasutuste juhtide aset\u00e4itjatele. Praegu on t\u00e4htaegne teenistussuhe juba kehtestatud politsei- ja piirivalveameti peadirektori aset\u00e4itja ja kaitsepolitseiameti peadirektori aset\u00e4itja ametikohale. Avalikus sektoris plaanitakse muudatusega kehtestada ka 2027. aastaks alampalk, mis oleks 60 protsenti mediaanpalgast. \u00dchtlasi muudetaks praktikas t\u00f5usetunud probleemseid kohti, n\u00e4iteks vanemapuhkusel viibiva tippjuhi asendamiseks sisekonkursi korras.  Muudatuse j\u00e4rel avaldataks ka IT-juhi palk  K\u00fcmne aasta eest j\u00f5ustunud avaliku teenistuse seadusega eristati avalikus teenistuses avalikku v\u00f5imu teostavad teenistujad tugifunktsioonide t\u00e4itjatest ehk avaliku teenistuse seaduse regulatsioonile alluvad ametnikud ja t\u00f6\u00f6lepingu seaduse alusel t\u00f6\u00f6tavad t\u00f6\u00f6tajad. Probleemiks on aga saanud ametnike ja t\u00f6\u00f6tajate erinev kohtlemine ametiasutuse sees ning see, et piirid ametnike ja t\u00f6\u00f6tajate rollide vahel on h\u00e4gustunud, seisab v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses. T\u00f6\u00f6tajatele on v\u00f5imalik rakendada paindlikumaid tingimusi n\u00e4iteks palga ja lisatasude m\u00e4\u00e4ramisel ning neile kehtivad ka erinevad vormid ja n\u00f5uded tugiteenuste t\u00f6\u00f6s. Ministeerium m\u00e4rgib, et \u00fcha enam minnakse \u00fcle ka t\u00f6\u00f6lepingulistele t\u00f6\u00f6suhetele ja v\u00e4hem nimetatakse ametisse ametnikke. V\u00f5imalike lahendustena pakub ministeerium v\u00e4lja avaliku teenistuse seaduse n\u00f5uete kohaldamise ka t\u00f6\u00f6lepingu alusel t\u00f6\u00f6tajatele. Muudatusega arvestataks palka \u00fchtsetel alustel. Samuti avalikustataks lisaks ametnike palkadele ka ametiasutuste t\u00f6\u00f6tajate palgad. Ministeeriumi hinnangul on see oluline l\u00e4bipaistvuse tagamiseks ning l\u00e4htub p\u00f5him\u00f5tteks v\u00e4ltida avaliku raha kuritarvitamist ja korruptsiooni. \"M\u00f5nel t\u00f6\u00f6kohal on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne roll n\u00e4iteks avalike rahaliste vahendite kasutamisel (nt raamatupidajal, hanke- v\u00f5i finantsjuhil) v\u00f5i riigi toimimiseks vajalike muude \u00fclesannete t\u00e4itmisel (n\u00e4iteks IT- v\u00f5i infoturbejuhil). Palkade isikustatud avalikustamine aitab tagada, et t\u00f6\u00f6taja valikul, t\u00f6\u00f6tasu suuruse m\u00e4\u00e4ramisel ja lisatasude maksmisel l\u00e4htuvad ametiasutused lubatud kaalutlustest,\" m\u00e4rgib ministeerium. Seni on t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasud avaldatud vastusena teaben\u00f5uetele. Mullu t\u00f6\u00f6tas riigi ametiasutustes 22\u00a0410 teenistujat, kellest 6986 olid ametnikud, 9057 eriteenistujatest ametnikud, 5239 t\u00f6\u00f6lepingulised t\u00f6\u00f6tajad ja 1137 eriteenistujate t\u00f6\u00f6tajad. Lisaks kohaldub ATS seaduses ka kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste ametiasutustele, kus oli mullu teenistuses 5517 inimest, neist 2957 ametnikku ja 2560 t\u00f6\u00f6tajat. Rahandusministeerium ootab koosk\u00f5lastusringil v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse kohta tagasisidet 9. oktoobrini.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Barbara Oja   "}
{"text":"Villem Vohu: Ei ole maad energiamahukale t\u00f6\u00f6stuseleUkraina s\u00f5ja \u00e4ratuskell sunnib t\u00f6\u00f6stust m\u00f5tlema sellele, kuhu parkida senised Venemaa allhanked. Samuti v\u00f5ib kogu t\u00f6\u00f6stustootmine, mis varem suunati instinktiivselt Hiina, sealt pigem hakata tagasi p\u00f6\u00f6rduma. Samaaegselt on toimumas v\u00e4lispoliitikast tingitud tarbimise muutus ja rohestamisest tulenev tootmise muutus. Rohestamine v\u00f5tab kogu t\u00e4helepanu, aga me peame selle k\u00f5rval j\u00e4tma t\u00e4helepanu ruumi ka energia tarbimisele. Mitte k\u00f5ik energiatarbimise viisid ei tee meid j\u00f5ukamaks.\nEnergia hind ja lisandv\u00e4\u00e4rtus ehk mida me maksame ja mida selle vastu saame?\nEnergia sisend on \u00fchiskonnale laiaulatusliku m\u00f5juga \u2013 sellest s\u00f5ltub ulatuslikult igap\u00e4evane elu ja sisuliselt ei ole \u00fchtegi \u00fchiskonna liiget, kes energia hindadest ei s\u00f5ltuks. Tegemist on t\u00f6\u00f6stusajastu universaalse toorainega, mis sisaldub k\u00f5igis meie kaupades ja teenustes. Nimetatud asjaolu muudab teema arusaadavalt oluliseks, kuid samas tuleks m\u00f5ista, et energia hinnataseme k\u00f5rval tuleks j\u00e4lgida ka seda, mida me sellest sisendist toodame ehk teisis\u00f5nu \u2013 millist heaolu taset me oleme osanud kulutatud energia\u00fchikust saada.\nMida see t\u00e4hendab?\u00a0See t\u00e4hendab, et loodud v\u00e4\u00e4rtusel on seos kulutatud energiaga ning m\u00f5\u00f5detavad on nad m\u00f5lemad \u2013 \u00fcks v\u00e4ljendub sisemajanduse kogutoodangus (SKT) ja teine energia l\u00f5pptarbimises. Eesti sisemajanduse kogutoodang 2021. aastal oli 31,4 miljardit eurot ja energia l\u00f5pptarbimine 32,5 TWh ehk siis teisendatuna loodi pisut alla tuhande euro SKT\u00b4d iga kulutatud MWh kohta (969 eurot MWh kohta).\nSamal aastal k\u00f5ikusid k\u00e4ibemaksuta energia hinnad l\u00f5pptarbijale j\u00e4rgnevalt:\nElekter:\u00a00\u2026.1000 eur\/MWh (aasta keskmine 87 eur\/MWh)\nMaagaas: 34\u202662 eur\/MWh\nKaugk\u00fcte ca 40\u2026112 eur\/MWh\nAutok\u00fctuste tanklahinnad teisendatuna energia\u00fchikuteks 90\u2026140 eur\/MWh.\n\u00dclaltoodu kirjeldab 2021. aasta vaates seda, mida me maksime (energia hinnad \u201eEUR \/ MWh kohta\u201c) ja mida me saime (lisandv\u00e4\u00e4rtus energia\u00fchiku kohta ehk \u201eSKT \/ MWh kohta\u201c).\nArvestades 2022. aasta ulatuslikku hinna\u0161okki, oli energiatarbimise langus t\u00f5en\u00e4oliselt suurem majanduslangusest ning SKT \/ energia suhtarv 2022. aastal kasvas v\u00f5rreldes 2021. aastaga. Seega \u2013 majandus langes 1,3%, aga t\u00f5en\u00e4oliselt energiatarbimine langes rohkem, mist\u00f5ttu t\u00f5en\u00e4oliselt lisandv\u00e4\u00e4rtus kasvas kulutatud energia\u00fchiku kohta.[1]\nRohestamine ja majanduskasv \u2013 kas nad mahuvad samasse lausesse?\nMiks on lisandv\u00e4\u00e4rtuse ja energiatarbimise omavaheline seos oluline? Nimelt k\u00e4sitletakse klassikaliselt majanduskasvu ja energiatarbimise kasvu kui omavahel seotud n\u00e4htusi ehk lisandv\u00e4\u00e4rtuse kasv toob kaasa t\u00e4iendava energiakulu.\nEesti puhul nimetatud seos ei kehti \u2013 energia l\u00f5pptarbimine Eestis on k\u00f5ikunud sellel sajandil 28\u202635 TWh vahel olukorras, kus majanduse maht on p\u00fcsihindades kasvanud umbes kaks korda. P\u00f5hjuseks on mitmete asjaolude koostoime:\nt\u00f6\u00f6stus on rakendanud energias\u00e4\u00e4stu, l\u00f5petanud tegevus v\u00f5i lahkunud Eestist;\nmuutunud on majanduse struktuur \u2013 t\u00f6\u00f6stus on asendunud pigem teenindussektoriga;\nkinnisvaraarendused ja renoveerimised on loonud k\u00f5rgema energiat\u00f5hususega hooned;\niga j\u00e4rgnev p\u00f5lvkond kodumasinaid ja s\u00f5idukeid tuleb turule eelnevast t\u00f5husama energiakasutusega;\nMitte k\u00f5ik \u00fclalkirjeldatu ei ole keskkonna v\u00f5i majanduse vaatest ilmtingimata positiivse m\u00f5juga \u2013 t\u00f6\u00f6stuse lahkumine viib kaasa t\u00f6\u00f6kohti ja kinnisvaraarendused p\u00f5hjustavad valglinnastumist, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5it paremast soojapidavusest kulutatakse l\u00f5pptulemuses suuremale kogusele autok\u00fctustele, jne\u2026 K\u00e4sitlegem \u00fclaltoodut kui hinnanguvaba fakti nentimist.\nEnergia l\u00f5pptarbimine Eestis on k\u00f5ikunud sellel sajandil 28\u202635 TWh vahel olukorras, kus majanduse maht on p\u00fcsihindades kasvanud umbes kaks korda.\nMiks majanduskasvu energias\u00f5ltuvuse teooria ei l\u00e4he Eesti praktikaga kokku? Sellep\u00e4rast, et suhteliselt p\u00fcsiva majanduse struktuuriga t\u00f6\u00f6stusriigid loovad teooria, millega v\u00e4ikeriigi d\u00fcnaamiline majanduskeskkond tingimata ei sobitu.\nSee mittesobitumine v\u00f5ib meile luua eelise rohestamise kontekstis. Nimelt lisab t\u00e4iendava kihi energiavaldkonna probleemistikule vajadus v\u00e4hendada energia tootmisest ja tarbimisest tekkivat keskkonnajalaj\u00e4lge. Suure t\u00f5en\u00e4osusega v\u00e4ljendub rohep\u00f6\u00f6re Eestis energiatarbimise edasises v\u00e4hendamises ning \u00fchiskonnal, mis on 23 aasta jooksul kasvatanud majanduse mahtu kaks korda ilma energiasisendit kasvatamata, on selle \u00fclesande t\u00e4itmisel eelis energiamahukate t\u00f6\u00f6stusriikide ees.\nKui madalaks saaks Eestis k\u00e4rpida energia l\u00f5pptarbimist? MT\u00dc Rohetiiger Energia teekaart projitseerib 2040. aastaks Eesti energiakasutuse v\u00e4henemist 22 TWh tasemele (2021. aastal oli see 32 TWh). Nimetatud s\u00f5numiga ei ole v\u00e4lja tulnud kitsalt keskkonnaorganisatsioon, vaid valdkondade \u00fclene koost\u00f6\u00f6platvorm, kuhu kuulub muuhulgas ka soliidne loetelu Eesti eraettev\u00f5tteid. Kui Rohetiigri mudelist l\u00e4htuda, siis majanduskasvu ootust arvesse v\u00f5tmata peaks 2040. aastaks eelpoolmainitud energia\u00fchiku lisandv\u00e4\u00e4rtuse tase t\u00f5usma 32 \/ 22 ehk u 1,5 korda, mis t\u00e4hendaks 2021. a tasemelt 969 EUR\/MWh 19 aastaga p\u00fcsihindades j\u00f5udmist 1400\u20261500 EUR\/MWh tasemele. Koos majanduskasvuga ootustega oleks see n\u00e4itaja 1800\u20262000 eur\/MWh l\u00e4hedal.\nMille arvelt peaks energias\u00e4\u00e4st tulema? Suurimad s\u00e4\u00e4stukohad on soojusenergia kulu v\u00e4hendamises (ca 45% kogutarbimisest) ja transpordisektori tarbimises (ca 30% energia kogutarbest).\nMilline on Eesti energiakasutuse positsioon rahvusvahelises v\u00f5rdluses?\nKasutades kahte parameetrit: (a) j\u00f5ukus ehk SKT per capita ja (b) energia v\u00e4\u00e4rindamise suutlikus SKT per MWh on koostatud lisatud maatriks.[2] Anal\u00fc\u00fcsis vaadeldi 173 riigi andmeid, millest maatriksis on esitatud n\u00e4htavuse huvides riigid \u00fcle 10 tuh SKT per capita (kokku 65 riiki). Skeem kirjeldab, kuidas on jaotunud j\u00f5ukus ja energiatarbimine ning eelduslikult \u201esuruvad\u201c kaks vektorit \u2013 majanduskasv ja rohestamine \u2013 riike graafikul vastavalt \u00fcles ja paremale.\nMaatriksist n\u00e4htub, et neid riike, kes on meist j\u00f5ukamad ja energiat\u00f5husamad samaaegselt, on \u00fcllatavalt v\u00e4he. Tinglikult v\u00f5ib neid jagada j\u00e4rgnevateks gruppideks:\nFinantskeskused nagu Luksemburg, \u0160veits, Iirimaa \u2013 madala energiasisendiga teendindussektor (spetsiifilisemalt finantsteenused ja suurettev\u00f5tete peakontorid) on tinginud nende riikide positsiooni antud maatriksis;\nT\u00f6\u00f6stusriik, aga finantskeskuse m\u00f5juga \u2013 Suurbritannia (\u00dcK) \u2013 maailma kuues majandus koos energiamahuka t\u00f6\u00f6stusp\u00e4randiga, samas ka London City finantskeskuse m\u00f5ju, mis muudab \u00dcK samal SKT per capita tasemel olevate t\u00f6\u00f6stusriikidega (Saksamaa, Prantsusmaa) v\u00f5rdluses ca 20% paremaks energia v\u00e4\u00e4rindajaks;\nAnomaalia ehk Puerto Rico \u2013 pigem kehvapoolse energias\u00fcsteemi ja k\u00f5rgete energiahindadega 3,3 mln elanikuga riik, mis on hoolimata n\u00f5rgast energias\u00fcsteemist k\u00f5rge SKT tasemega. Peaasjalikult on see tingitud USA m\u00f5just, turismisektorist ja madala energiavajadusega t\u00f6\u00f6stuste olemasolust. V\u00f5imalik, et energiatarbimise andmed on puudulikud, sest v\u00f5rk on killustunud ja k\u00f5igi ennast isevarustavate tarbijate andmeid ei \u00f5nnestu koguda.\nEnergiaefektiivsed v\u00e4ikeriigid nagu Iisrael ja Taani \u2013 suhteliselt v\u00e4ikesed riigid vastavalt 9,7 ja 5,9 mln elanikuga, kes hoolimata l\u00e4hedasest positsioonist antud maatriksis on k\u00fcllaltki eriilmelised. Iisrael on tugeva t\u00f6\u00f6stustootmise osakaaluga riik, mis s\u00f5ltub energia impordist. Taani on peamiselt teenusmajandusel p\u00f5hinev riik, mis on suhteliselt madala energias\u00f5ltuvusega. Kahe erineva riigi teekond sarnasesse positsiooni on olnud erinev. Tegemist on t\u00f5en\u00e4oliselt hea \u00f5ppematerjaliga energiakasutuse anal\u00fc\u00fcsimiseks.\nEelnimetatud loetelu kirjeldab maatriksis Eesti suhtes paremal \u00fcleval asuvaid riike. Suur osa maailma t\u00f6\u00f6stuspotentsiaalist asub Eesti suhtes maatriksis vasakul \u00fcleval. Rohestamine sunnib nende riikide t\u00f6\u00f6stusi leidma uusi meetmeid energiaefektiivsuse t\u00f5stmiseks. Samas ei ole v\u00f5imalik l\u00f5putult energiatarbimist v\u00e4hendada \u2013 f\u00fc\u00fcsikareeglid tulevad vastu ja ka k\u00f5ige rohelisemal energiatootmisel on l\u00f5puks jalaj\u00e4lg. Sellele lisandub poliitika \u2013 Ukraina s\u00f5ja \u00e4ratuskell sunnib m\u00f5tlema sellele, kuhu parkida senised Venemaa allhanked. Samal ajal rohestamise piirangutega on tekkinud ka poliitilised piirangud, mist\u00f5ttu kogu\u00a0t\u00f6\u00f6stustootmine, mis varem suunati instinktiivselt Hiina, v\u00f5ib sealt pigem hakata tagasi p\u00f6\u00f6rduma. Me v\u00f5ime j\u00f5uda ajastusse, kus piltlikult \u00f6eldes ei ole maad energiamahukale tootmisele.\nArvestades Eesti juba k\u00f5rget sisemajanduse kogutoodangut energia l\u00f5pptarbimise suhtes, tuleks energiamahukate t\u00f6\u00f6stuste arendamisel endalt k\u00fcsida, kas pakutava projekti lisandv\u00e4\u00e4rtus energiasisendi kohta \u00fcletab meie t\u00e4nast taset ca 1000 eur\/MWh ja kas pakutav projekt suudab kaasa liikuda meie sihteesm\u00e4rkidega, mis v\u00f5iksid 2040. aastaks olla p\u00fcsihindades suuremad kui 2000 eur\/MWh. Nende k\u00fcsimuste k\u00fcsimata j\u00e4tmisel riskime enda energiakolooniaks muutmisega.\nKokkuv\u00f5tteks\nSeos energiatarbe ja majanduskasvu vahel ei ole m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu paratamatus. Eesti majandus on kasvanud sama energiatarbe juures ning t\u00f5en\u00e4oliselt on meil majandusstruktuuri muutumise kaudu eelis ning paindlikkus energiamahukate t\u00f6\u00f6stusriikide ees.\nLisaks traditsioonilisele SKT per capita k\u00e4sitlusele suruvad samaaegsed majanduskasvu ootus ja rohestamise n\u00f5ue j\u00e4rjest enam arvestama ka lisandv\u00e4\u00e4rtuse loomet energia\u00fchiku kohta. Kui SKT per capita kontseptsioon on \u00fcldlevinud, siis SKT per MWh kontekstis on veel harjumise ruumi.\nKorterelamute soojustamine ja transpordi elektrifitseerimine ei ole mitte lihtsalt sotsiaalpoliitilised ja keskkonnatundlikud \u201epehmed\u201c tegevused. K\u00fcttelt ja transpordilt s\u00e4\u00e4stetud energia arvelt saab Eesti majandus ressursse ja reageerimisaega.\nN\u00f5udlik ja kriitiline vaade v\u00e4lisinvesteeringute energiatarbele v\u00f5iks olla asjakohane. Me suudaks k\u00fcll pakkuda energiamahukale t\u00f6\u00f6stusele sisendit tuuleenergia baasilt, aga peame enne aru saama, millist lisandv\u00e4\u00e4rtust need t\u00f6\u00f6stused meile pakuvad. Kas nad suudavad \u00fcle h\u00fcpata juba t\u00e4nasest 1000 EUR\/MWh lisandv\u00e4\u00e4rtuse latist? Kas nad suudavad 10\u202615 aastaga j\u00f5uda 2000 EUR\/MWh?\n\u00d5ppimismaterjali on n\u00e4htavalt m\u00f5istlik ammutada eelk\u00f5ige kahest riigist: Iisrael ja Taani.\n[1] Energiatarbimise koondandmed 2022. aasta kohta ei ole artikli kirjutamise ajaks veel k\u00e4ttesaadavaks muutunud. Statistikaameti hinnangul avaldatakse andmed septembris 2023.\n[2] Kasutatud on kahe andmebaasi andmeid: (1) CIA \u201eThe World Factbook\u201c (2) IMF, GDP per capita, current prices. L\u00e4htutud on 2019. andmetest ning SKT\/MWh on tuletatud SKT ja energiatarbimise per capita andmete jagatise kaudu."}
{"text":"Teet Kalmus: Ukraina tegi \u00fcllatusliku eduka r\u00fcnnaku Donetski suunasMinu jaoks k\u00f5ige \u00fcllatavamad arengud toimusid n\u00e4dalavahetusel Donbassis, Avdiijivkast l\u00f5unas. Donetsk asub Avdiijivkast ainult k\u00fcmme kilomeetrit l\u00f5una pool ja Venemaa on teinud sisuliselt kogu s\u00f5ja algusest saadik katseid rindejoont Donetskist kaugemale nihutada, aga siiani eba\u00f5nnestunult. Avdiijivka kaitsjate olukord ei ole kerge olnud, sest Venemaa on suutnud edasi liikuda linnast p\u00f5hja ja l\u00f5una pool, seega on vaenlane \u00fcmbritsemas linna kolmest k\u00fcljest. Ukraina kasuks on siiani m\u00e4nginud asjaolu, et l\u00e4\u00e4ne pool on peamiselt p\u00f5llud, mist\u00f5ttu Venemaa \u00fcritused linnast l\u00f5una v\u00f5i p\u00f5hja poolt l\u00e4\u00e4nes suunas edasi liikuda on l\u00f5ppenud rasketehnika ja elavj\u00f5u suurte kaotusega ning kassettmoona lisandumine muutis linna kaitsjate olukorda paremaks. Ometi oli Venemaa seal piirkonnas selgelt aktiivsem pool ning Ukraina oli kaitses.\nN\u00e4dalavahetusel aga toimus ootamatu p\u00f6\u00f6re, kui Ukraina l\u00e4ks Donetski suunal vastupealetungile ning see oli \u00fcle ootuste edukas ka Ukraina jaoks. Avdiijivkast l\u00f5una pool on l\u00e4\u00e4ne-ida suunaliselt Vodjane j\u00f5gi, mis on rohkete paisudega. J\u00f5est p\u00f5hja pool on Op\u00f5tne asula, millest p\u00f5hja suunas oli Venemaa kontrolli all territoorium, mis oli Avdiijivka kaitsmise seisukohast \u00e4\u00e4rmiselt ebameeldiv. Ukraina armee sai infot, et sealt piirkonnast on liigutatud osa Venemaa armee \u00fcksusi l\u00f5unarindele ning mindi Op\u00f5tne suunal r\u00fcnnakule ja tulemused \u00fcllatasid positiivselt ka ukrainlasi \u2013 vaenlane suruti tagasi mitme kilomeetri ulatuses ning Ukraina armee on kindlustamas positsioone asula p\u00f5hjaosas.\nVenemaa z-blogijate s\u00f5nul oli ukrainlaste r\u00fcnnak tulnud ootamatult ning taganevad Venemaa \u00fcksused olid seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4nud enda suurt\u00fckitule alla, sest enda s\u00f5jav\u00e4elasi peeti ukrainlasteks. Ukrainlastel omakorda ei olnud vaja teha muud, kui oodata suurt\u00fckitule l\u00f5ppemist ning liikuda edasi territooriumile, mille vaenlane oli ise nende jaoks puhastanud. Venemaa s\u00f5jav\u00e4elaste paanika on m\u00f5istetav, sest Op\u00f5tne asulast m\u00f5ne kilomeetri kaugusel asub Donetski purustatud lennujaam, mida Ukraina eriv\u00e4elased 2014. aastal mitu kuud enda k\u00e4es hoidsid, hoolimata eraldusm\u00e4rkideta Venemaa armee \u00fcksuste r\u00fcnnakutest.\nEdasiseid v\u00f5imalikke arenguid anal\u00fc\u00fcsides on minu jaoks k\u00f5ige reaalsem stsenaarium see, et Ukraina armee v\u00f5tab enda kontrolli alla kogu Vodjane j\u00f5est p\u00f5hja poole j\u00e4\u00e4va territooriumi, peale mida on Venemaal sealt suunast juba v\u00e4ga keeruline Avdiijivka suunas pealetungi arendada. Ukraina edu muudab keerukaks ka Venemaa armee jaoks positsioonide hoidmise Op\u00f5tnest l\u00e4\u00e4ne pool, mis kiiluna liigub m\u00f6\u00f6da Vodjane j\u00f5ge l\u00e4\u00e4ne poole Pervomaiski suunal. J\u00f5est l\u00f5una poole edasiliikumine oleks s\u00f5ja praeguses faasis problemaatiline, aga juba ainu\u00fcksi v\u00f5imaliku ohu loomine Donetski lennuv\u00e4lja suunal on positiivne areng.\n\u00c4gedad lahingud j\u00e4tkuvad ka l\u00f5unarindel Tokmaki suunal. Ukraina on j\u00e4rjest liikumas edasi l\u00f5una poole, aga seet\u00f5ttu muutuvad j\u00e4rjest pikemaks ida- ja l\u00e4\u00e4netiib ning juba reedel oli Venemaa z-kanalites info, et Kreminnast toodud reservidega planeeriti r\u00fcnnata nii ida- kui l\u00e4\u00e4netiivalt, et edu korral seada piiramisohtu l\u00f5una poole liikuvad Ukraina \u00fcksused. L\u00e4\u00e4ne poolt Venemaa armee r\u00fcnnakud eba\u00f5nnestusid, aga ida pool v\u00f5tsid nad enda alla piirkonna, mis siiani oli n\u00f6 hallis alas ehk seda ei kontrollinud kumbki osapool. Ukraina pool tunnistas, et vaenlasel on seal piirkonnas hea v\u00e4lja\u00f5ppe ja k\u00f5rge motivatsiooniga \u00fcksused, kellega peetakse raskeid lahinguid. Venemaa edenemine seal l\u00f5igus on Ukraina jaoks v\u00e4ga ebamugav. Samas suutis Ukraina ise arvestataval m\u00e4\u00e4ral edasi liikuda Novopropokivka suunal. Edasiliikumine on seda v\u00e4\u00e4rtuslikum, et Ukraina r\u00fcndab edukalt k\u00f5rgemal asuvaid Venemaa h\u00e4sti kindlustatud positsioone.\nNendest lahingutest on video, kus ukrainlaste tank Leopard 2A6 tegutseb sellele s\u00f5jale mitteomaselt eesliinil ning kuigi teda \u00fcritatakse tabada nii mobiilse tankit\u00f5rjevahendi kui Lancet drooniga, teeb ta v\u00e4ga efektiivset t\u00f6\u00f6d vaenlase jalav\u00e4e positsioonide kahjutuks tegemisel ning ukrainlaste s\u00f5nul oli seekordsel edasiliikumisel tankide roll v\u00e4ga suur. Loomulikult on Leopard 2 sellises lahingus vaenlase sihtm\u00e4rgiks, aga ukrainlased on v\u00f5tnud kasutusele vastumeetmed \u2013 luuredroonid katavad \u00f5hust ning peale Venemaa armee poolt tankit\u00f5rjevahendi kasutamist kaeti relva kasutamise piirkond kiiresti (metsaviirg) suurt\u00fckitulega ning h\u00e4vitati seal olnud Venemaa armee s\u00f5durid. \u00dche Leopard 2A6 meeskonnaliikme s\u00f5nul on nende tankide \u00fclekaal eriti suur optika osas, mis \u00fcletab Venemaa tankide optikat eriti \u00f6\u00f6siti ning koidu ajal. Ka pidavat olema rohkem kui 62 tonni kaaluv tank t\u00e4nu v\u00f5imsale mootorile ergas ning h\u00e4sti juhitav, kiirusega 50-60 kilomeetrit tunnis s\u00f5ites pidi saama t\u00e4pset tuld anda ka ebatasasel maastikul s\u00f5ites. Ning loomulikult meeskonna ohutus \u2013 kui n\u00f5ukogude tankidel p\u00e4ris tihti plahvatab peale tabamust laskemoon ning siis ei j\u00e4\u00e4 tankis olnud meeskonnast mitte midagi j\u00e4rele, siis l\u00e4\u00e4ne tankides on laskemoon paigutatud teisiti ning siiani on kuuldavasti tabamuse korral k\u00f5ik l\u00e4\u00e4ne tankide meeskonnad eluga p\u00e4\u00e4senud.\nV\u00e4ike edenemine on Ukrainal olnud ka Berdjanski suunal, kus \u00fcletati Novomaiorske suunal \u0160aimanka j\u00f5gi. Samamoodi oli v\u00e4ike edenemine Novodonetskest l\u00e4\u00e4ne suunal, mis loob eeldusi ka vaenlase v\u00e4ljat\u00f5rjumiseks Novodonetskest.\nLuganski oblastis rinnetel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid muutusi ei toimunud, aga sellel n\u00e4dalal v\u00f5ib Venemaa seal oluliselt aktiviseerida lahingutegevust.\nKui Ukrainasse saabusid t\u00e4na kevadel Challenger 2 tankid, oli Venemaa poolelt palju l\u00e4rmi tankide laskemoone \u00fcmber, mis sisaldavad vaesestatud uraani. N\u00fc\u00fcd on teema taas p\u00e4evakorral, sest Ukrainasse on saabumas M1 Abrams tankid, millele USA annab samuti vaesestatud uraani sisaldavat laskemoona. Venemaa l\u00e4rm on \u00e4\u00e4rmiselt silmakirjalik, sest Defence Expressi andmetel kasutab Venemaa enda armee juba pikalt samasuguseid m\u00fcrske Svinets 1 ja nende analooge Svinets 2, mis kasutavad volframit. Defence Expressi arvates v\u00f5ib Venemaa n\u00e4rvilisust p\u00f5hjustada hoopis asjaolu, et neil on selliseid m\u00fcrske lihtsalt v\u00e4he ja seet\u00f5ttu saavad nad neid lahingutes harva kasutada. Ja juhitava laskemoonaga pidi samuti suured probleemid olema \u2013 ei j\u00e4tkuvat laserjuhitavaid suurt\u00fckim\u00fcrske Krasnopol ning HIMARSi Venemaa analoogi Tornado-S juhitavad raketid pidavat olema v\u00e4ga lihtsalt Ukraina armee elektroonilise s\u00f5japidamise vahendite poolt m\u00f5jutatav, sest kasutab n\u00f5rga signaaliga laiatarbe GPS-i, samas kui Ukraina kasutavat GPS-i s\u00f5jav\u00e4e versiooni, mis on tugevama signaaliga ning mida olevat Venemaal hetkel \u00e4\u00e4rmiselt keeruline segada.\nEnne kassettmoona rindelej\u00f5udmist oli palju vaidlusi teemal, et kas nende abil \u00f5nnestub miiniv\u00e4ljasid demineerida v\u00f5i mitte ja vastakatel seisukohtadel olid isegi kindralid. Venemaa enda s\u00f5jav\u00e4elaste s\u00f5nul on kassettmoon osutunud demineerimisel efektiivseks, kui suuta tulistada m\u00fcrske nii, et nad plahvatavad \u00fches suunas \u00fcksteise l\u00e4hedal ning ukrainlased suutvat nii suurt\u00fckkidest tulistada. Ukraina armee ohvitser Arty Green oli aga \u00e4\u00e4rmiselt skeptiline \u00fches USA meediav\u00e4ljaandes avaldatud info osas, justkui katvat Venemaa armee mingid piirkonnad p\u00f5leva ainega ja hiljem viskavad sinna granaadi, mis paneb maapinna p\u00f5lema ja siis plahvatavat seal asuvad miinid. Greene s\u00f5nul sellisel juhul tihtipeale muutuvat miin hoopis mitteplahvatavaks, sest s\u00fctik saab kuumuskahjustusi.\nN\u00e4dalavahetusel on ekspertide hulgaks kuumaks teemaks t\u00f5usnud taas ATACMS ballistiliste rakettide Ukrainale andmise temaatika. Palju on spekuleeritud selle \u00fcle, et miks siiani pole neid antud olukorras, kus Ukraina on juba olemas sama kaugele lendavad tiibraketid Storm Shadow \/ SCALP-EG. On v\u00e4lja toodud, et arvestatav osa nendest rakettidest on vanad ning peaksid minema utiliseerimisele, aga koos vanusega kasvab oht, et rakettmootorites v\u00f5ivad tekkida defektid, mis halvimal juhuks viiks raketi v\u00e4ljalaskmisel kogu mitmikraketiheitja h\u00e4vimiseni. Ka on spekuleeritud, et kui Venemaa \u00f5hut\u00f5rje (teoorias peaks S-400 saama sellega hakkama) suudaks neid rakette alla tulistada, oleks see USA-le moraalne hoop. V\u00f5ib ka k\u00fcsida, et milles on nende rakettide eelis Storm Shadow tiibrakettide ees, kus on l\u00f5hkeainet pea kaks korda rohkem. Storm Shadow puudus on selles, et neid peab v\u00e4lja laskma lennukitelt, aga Venemaa luurelennukid suudavad Ukraina lennukite \u00f5hkut\u00f5usu fikseerida ning siis j\u00f5utakse n\u00e4iteks kompleksid S-300 maapinnal programmeeritud koordinaatidega tiibraketi v\u00f5imaliku tabamuse eest \u00e4ra liigutada (kahjuks ei suuda Ukraina oma vanade lennukitega neid rakette lennu ajal programmeerida). Mitmikraketiheitjast lastud ATACMS j\u00f5uaks aga nii kiiresti kohale, et \u00f5hut\u00f5rjekomplekse \u00e4ra liigutada ei j\u00f5uta.\nOn veel \u00fcks v\u00e4ga oluline aspekt. Nimelt on juba pikemat aega v\u00e4idetud, et Saksamaa on n\u00f5us oma Taurus tiibrakette andma ainult siis, kui ameeriklased annavad ATACMS rakette ehk siis t\u00e4pselt sama muster kui oli tankide osas. Kuigi Ukrainas kiputakse nende rakettide efektiivsust \u00fcle hindama, oleks nendest Ukraina armee jaoks v\u00e4ga suur abi vaenlase sihtm\u00e4rkide h\u00e4vitamisel.\nHuvitavad uudised tulevad Venemaa l\u00f5unaosast, kus keset k\u00f5ige kibedamat p\u00f5llumajandust\u00f6\u00f6de hooaega on \u00fcht\u00e4kki diiselk\u00fctus otsa saanud ning probleem olevat kohati ka bensiini k\u00e4ttesaadavusega tanklates. Olukord on nii hull, et Venemaa farmerid \u00e4hvardasid lausa meeleavaldusi korraldama hakata. Mis siis selles olukorra on p\u00f5hjustanud? Paljud asjaolude koosm\u00f5ju ja ka kokkulangemine. Venemaal on keeruline k\u00fctusehindade subsideerimise s\u00fcsteem, et k\u00fctuse hinnad p\u00fcsiksid tanklates etteantud hinnavahemikus. Kus on aga subsiidiumid, seal on kohe ka erinevad petuskeemid ning nii olevat tavaline skeem, kus subsideeritud k\u00fctus liigub hoopis piiri taha, kus see m\u00fc\u00fcakse suure vaheltkasuga edasi. Ka oli vahepeal \u00f5hus v\u00f5imalus, et Venemaa v\u00e4hendab tootjate jaoks subsiidiume poole v\u00f5rra, mist\u00f5ttu hakati kohe rohkem k\u00fctuseid eksportima, sest siseturule ei juletud seda v\u00f5imaliku \u00e4ririski p\u00e4rast tarnida.\nAga on ka muud p\u00f5hjused, millest peamine Venemaa raudteev\u00f5rgustiku totaalne \u00fclekoormatus, sest sanktsioonide t\u00f5ttu liigub v\u00e4ga palju kaupa raudteel, lisaks on raudteele lisandunud s\u00f5jav\u00e4e varustamiseks moodustatud e\u0161elonid ning loomulikult on riigi l\u00f5unaosas k\u00fctuste andmine armeele esimene prioriteet. See k\u00f5ik kokku on moodustanud olukorra, kus riik ei saa enam vedude haldamisega hakkama ning seet\u00f5ttu on osutunud v\u00f5imalikuks juhtumid, kus \u00fche farmeri tellitud k\u00fctus seisis kuu aega sihtkohast paarik\u00fcmne kilomeetri kaugusel lihtsalt haruteel. Lisame k\u00fctuseprobleemidele mured l\u00e4\u00e4ne tehnika varuosade ja tehnika hooldamisega, madalad vilja kokkuostuhinnad ning saamegi plahvatusohtliku olukorra.\nVenemaa F\u00f6deratsiooni V\u00e4lisluureteenistuse (SVR) direktor Sergei Nar\u00f5\u0161kin esines The Moscow Times\u2019i andmetel Vladivostokis toimuval majandusfoorumil kummalise avaldusega, s\u00fc\u00fcdistades l\u00e4\u00e4nt \u00fclikoolide reitingutega manipuleerimises, mist\u00f5ttu minevat Aasia ja Aafrika talendikad noored selle pettuse ohvriks, siirdudes l\u00e4\u00e4nde \u00f5ppima, kuhu nad suure t\u00f5en\u00e4osusega p\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5ppemist ka j\u00e4\u00e4vad. Pettuse t\u00f5ttu toimuvat suur ajude \u00e4ravool. Venemaa on igatahes juba ajude v\u00e4ljavoolu vastu n\u00f6 v\u00f5itlusse asunud, astudes v\u00e4lja Bologna s\u00fcsteemist, et Venemaal k\u00f5rghariduse saanud inimestel ei oleks tulevikus enam nii lihtne arenenud riikidesse t\u00f6\u00f6le minna. J\u00e4rsult on v\u00e4henenud Venemaa teadlaste koost\u00f6\u00f6 l\u00e4\u00e4ne \u00fclikoolidega, Venemaa v\u00f5imude poolt on The Moscow Timesi andmetel antud ka soovitus l\u00f5petada tudengite liikumine Erasmus+ programmi raames. Ehk siis t\u00fc\u00fcpiliselt Venemaa riigijuhtide arusaamisele on Venemaa h\u00e4dades alati s\u00fc\u00fcdi k\u00f5ik teised, samas kui nende \u00fclikoolide reitingute kiires langemises ja inimkapitali lahkumises on nad omal s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e.\nJ\u00e4rgmine \u00fclevaade kolmap\u00e4eval.\nAu Ukrainale!\n\u00dclalolev artikkel p\u00f5hinbe Teet Kalmuse Facebook postitusel."}
{"text":"Kapo asejuht: info peaministri ja tema abikaasa kohta on riigisaladusega kaitstud   Esmasp\u00e4eval riigikogu korruptsioonivastase komisjoni ees julgeolekukontrolli teemal vastuseid andnud kaitsepolitsei peadirektori aset\u00e4itja Martin Arpo \u00fctles intervjuus ERR-ile, et kapo valduses olev info peaministri ja tema abikaasa kohta on kaitstud riigisaladusega ning seega ei saa ka \u00f6elda, kas Kaja Kallaselt on varem k\u00fcsitud tema abikaasa seotuse kohta Venemaa-suunalise \u00e4riga.    Milline on kaitsepolitsei roll NATO saladuse loa menetlemisel ja kuidas suhestub sellega v\u00e4lisluureamet? Kes \u00fcldse NATO saladuse loa menetlust teeb?  NATO saladuse juurdep\u00e4\u00e4susertifikaat p\u00f5hineb julgeolekukontrollil ja seda julgeolekukontrolli teeb Eesti riigis enamikel juhtudel kaitsepolitseiamet, teatud juhtudel ka v\u00e4lisluureamet. Need ametikohad on \u00fcles loetletud, millistel puhkudel on see v\u00e4lisluureamet. Sertifikaadi v\u00e4ljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja, mis on v\u00e4lisluureameti osa.  Kas peaministri puhul teeb seda kontrolli ikkagi kaitsepolitseiamet?  Julgeolekukontrolli teeb kaitsepolitseiamet, sertifikaadi v\u00e4ljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja.  Volitatud esitaja vaatab siis teie tehtud julgeolekukontrolli tulemustele peale ja selle alusel v\u00e4ljastab v\u00f5i ei v\u00e4ljasta sertifikaadi \u2013 saan ma \u00f5igesti aru?  P\u00f5him\u00f5tteliselt on see niimoodi.  Kas julgeolekukontrolli tegemise protsessis on intervjuu?  Julgeolekukontrolli osa on jah, julgeolekukontrolli vestlus.  Enne julgeolekukontrolli tuleb t\u00e4ita aga ankeet, kus on kirjeldatud enda ja oma l\u00e4hedaste seotus v\u00f5i mitteseotus Venemaaga moe v\u00f5i teisel. Seda peavad k\u00f5ik tegema. Kas seal peab kirjeldama ka n\u00e4iteks l\u00e4hedaste isikute ettev\u00f5tete, juriidiliste isikute seotuse v\u00f5i mitteseotuse Venemaaga?  Sellist konkreetset k\u00fcsimust minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da seal ei ole, mis puudutab l\u00e4hedasi. Sest oluline on see, et julgeolekukontrolli teostatakse ikkagi kontrollitavale isikutele, mitte tema sugulastele.  Ehk tegelikult ei eeldata seda, et inimene ise teab v\u00f5i ei tea oma l\u00e4hedaste seotuse kohta. Inimene vastab ikkagi ainult iseenda kohta.  Inimene vastab seda, mida ta teab, nendele k\u00fcsimustele, mida tema k\u00e4est k\u00fcsitakse.  Kas taustakontroll k\u00e4ib ankeedi p\u00f5hjal v\u00f5i enne ankeedi t\u00e4itmist?  Taustakontroll on \u00fcldse \u00fcldse midagi muud. Julgeolekukontroll k\u00e4ib nii ankeedi p\u00f5hjal kui ka muudele andmetele tuginedes. Ankeet on \u00fcks osa nendest andmetest, mida julgeolekukontrollis kasutatakse. Nii oleks k\u00f5ige \u00f5igem \u00f6elda.  P\u00f5hiline printsiip on, et ankeedis ei tohi valetada. Aga kas ankeeti t\u00e4ites on oluline, et inimene teab k\u00f5ike sinna kirjutada, mis potentsiaalselt v\u00f5iks huvitada?  Oluline on see, et inimene vastab ausalt ja avameelselt k\u00fcsimustele, mis on seal ankeedis ja mida k\u00fcsitakse julgeolekukontrolli vestlusel.  Kas kaitsepolitsei oli teadlik v\u00f5i oli see kaitsepolitsei jaoks \u00fcle\u00fcldse oluline teadlik olla riigijuhtide l\u00e4hedaste ettev\u00f5tlusest, mis on seotud Venemaaga?  Kaitsepolitseile on oluline teada julgeolekuohtudest. Julgeolekuohtude skaala on v\u00e4ga lai. K\u00f5ike ei tea kunagi \u00fckski julgeolekuasutus. T\u00e4htis on see, et me saame keskenduda k\u00f5ige olulisemale.  Aga kui meil on peaminister, kes taotleb muuhulgas NATO saladusele ligip\u00e4\u00e4su ja kui tema abikaasa ettev\u00f5te tegutseb Venemaal, kas h\u00e4sti toimiv kaitsepolitsei sellisest asjast peab teadma v\u00f5i ei pea?  Veel kord \u2013 me peame teadma julgeolekuohtudest reaalselt. Aga mis puudutab konkreetselt Eesti vabariigi peaministrit, tema abikaasat, infot, mida me tema kohta teame v\u00f5i ei tea, siis see on kaitstud riigisaladusega, meie teadmine sellest. Seda ma siin \u00fcksikasjalikumalt ei kirjelda.  Te \u00fctlete, et seda ei saa \u00f6elda, et kas te n\u00fc\u00fcd k\u00fcsisite peaministrit v\u00f5i ei k\u00fcsinud peaministrilt tema abikaasa ettev\u00f5tte kohta. Miks te seda \u00f6elda ei saa?  Sellep\u00e4rast, et julgeolekukontrolli puhul on andmed, mida isik ise annab ja muud andmed, mida julgeolekukontrolliga kogutakse, v\u00e4ga rangelt kaitstud. Need on m\u00f5nes m\u00f5ttes kaitstud veel rangemalt kui kui kaitsepolitsei julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutav teave. Ja see on vajalik selleks, et inimesed julgeolekukontrollis usaldaksid kaitsepolitseiametit v\u00f5i julgeolekukontrolli tegevat asutust; et nad ei peaks kartma seda, et et seda sama infot julgeoleku asutuste kaudu v\u00f5idakse hiljem hakata lahkama mingisuguses laias ringis. Julgeolekukontrolli eesm\u00e4rk on see, et julgeolekuasutus saaks piisavalt infot, mille j\u00e4rgi oleks v\u00f5imalik hinnata, kas selle isiku k\u00e4tte v\u00f5ib usaldada riigisaladust v\u00f5i mitte.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"Netipoe kaubale transporti otsinud naine sai p\u00fcgadaPolitsei asus uurima juhtumit, mille k\u00e4igus peteti p\u00e4rnakalt v\u00e4lja \u00fcle 600 euro kokku lepitud transporditeenuse eest, mis osutus \u00f5hulossiks.\nPolitsei andis teada, et P\u00e4rnus elav 39aastane naine pani Facebooki gruppi \u00fcles kuulutuse, milles soovis osta transporditeenust.\nProkuratuuri pressiesindaja Lisanna M\u00e4nnilaane s\u00f5nutsi oli naine ostnud internetipoest autoistmed, mida soovis transportida Saksamaalt Eestisse.\nIstmete transpordiv\u00f5imalust otsinud\u00a0naisega v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes pakkus soovitud teenust, mille eest naine kandist vastavalt kokkuleppele \u00fcle 655 eurot. Rohkem pole naisel teenuse pakkujaga \u00fchendust \u00f5nnestunud saada.\nM\u00e4nnilaan lisas, et esialgu toimus suhtlus Facebookis, kuid hiljem jagati telefoninumbreid ja\u00a0kokkuleppele j\u00f5uti telefoni teel.\nJuhtunu uurimiseks alustati menetlust karistusseadustiku paragagrahvi j\u00e4rgi, mis k\u00e4sitleb kelmust.\n"}
{"text":"TOP 5: Kuidas l\u00e4ks Eesti v\u00e4\u00e4rtuslikemail firmadel eelmisel aastal?Eesti v\u00e4\u00e4rtuslikematel ettev\u00f5tetel \u00f5nnestus eelmine aasta edukalt l\u00e4bida.Foto: Shutterstock\nPRO tellijale\nEesti juhtivatel firmadel \u00f5nnestus eelmisest aastast edukalt l\u00e4bi tulla.\nFinantsn\u00f5ustamisfirma Prudentia ja Nasdaq Tallinna koostavad alates 2020. aastast igal aastal Eesti 101 v\u00e4\u00e4rtuslikuma ettev\u00f5tte edetabeli. 2022. aasta TOP p\u00f5hines ettev\u00f5tete seisul 2021. aasta viimasel p\u00e4eval ehk praeguseks ligi kaks aastat tagasi.\u00a0\u00c4rigeenius vaatas, milline oli eelmine aasta viie k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikuma firma jaoks.\nEesti Energia\nEdetabelis viienda koha saanud Eesti Energia m\u00fc\u00fcgitulu oli eelmisel aastal \u00fcle 2,2 miljardi euro ning kasum umbes 215 miljonit eurot. 2021. aastal oli firma m\u00fc\u00fcgitulu \u00fcle 1,3 miljardi euro ning kasum \u00fcle 120 miljoni. Seega on nii firma k\u00e4ive kui kasum teinud kena h\u00fcppe.\u00a0\n\u201cL\u00f5ppenud aasta n\u00e4itas, et saime ka energiakriisis oma strateegiale kindlalt toetuda, pakkudes klientidele energialahendusi ja elektris\u00fcsteemi paindlikkusteenuseid ning investeerides taastuvelektri tootmisvarade kasvu,\u201d kirjutas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter majandusaasta aruandes.\nEesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv \u00fctles \u00c4rigeeniusele, et Vene t\u00e4iemahuline agressioon Ukrainas oli p\u00e4\u00e4stikuks Euroopat tabanud energiakriisile. \u201cKui Venemaa peatas Euroopa gaasitarned tekkis Euroopas oht, et 2022 talveperioodiks ei jagu sooja ega elektri tootmiseks piisavalt gaasi. Piiratud gaasipakkumine viis gaasihinna turul erakordselt k\u00f5rgele ja koos sellega ka elektrihinnad kogu Euroopas. T\u00e4iuslikule tormile andis hoogu Venemaa elektri ekspordi l\u00f5ppemine Soome ja Balti riikidesse,\u201d s\u00f5nas ta.\nLHV Group\nAktsiaselts LHV Group, mis varasemalt on edetabelis olnud \u00fcheksandal kohal, saavutas 2022. aasta TOPis neljanda koha. LHV teenis eelmisel aastal \u00fcle 61 miljoni euro kasumit, mis on umbes sama palju kui aasta varem, mil teeniti 60 miljonit eurot kasumit.\n\u201cPankade jaoks kaasneb rahapoliitika karmistumisega ka intressitulude kasv. Pilt ei ole aga \u00fchesuunaline, sest inimeste ja ettev\u00f5tete kindlustustunde langus koos suurenevate kuludega ei j\u00e4ta m\u00f5jutamata koduostjate otsuseid v\u00f5i ettev\u00f5tete investeerimisplaane. Senise l\u00f5dva rahapoliitika l\u00f5ppemine sunnib ka panku taas hoiuste nimel pingutama. See viib v\u00e4iksemate kasvum\u00e4\u00e4rade, riskide kasvu ja hoiuste kulu suurenemiseni. Siiski v\u00f5ib eeldada, et h\u00e4sti juhitud pankade puhul \u00fcletab tulude kasv kulude kasvu,\u201d kirjutas LHV juhatuse esimees Madis Toomsalu majandusaasta aruandes.\nGraanul Invest\nGraanul Invest, mis tegeleb peamiselt taastuvenergeetikaga ehk puidugraanulite ning biomassist elektri- ja soojusenergia tootmisega. Graanul Investi m\u00fc\u00fcgitulu 2022. aastal oli 590 miljonit eurot ning kasum \u00fcle 110 miljoni euro. Aasta varem teenis ettev\u00f5te \u00fcle 450 miljoni euro suuruse k\u00e4ibe juures umbes 85 miljonit eurot kasumit.\u00a0\nGraanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla \u00fctles \u00c4rigeeniusele, et eelmine aasta oli firma jaoks v\u00e4ljakutseterohke ja heitlik.\n\u201cL\u00e4bivaks teemaks kogu Euroopas ja ka meie ettev\u00f5ttes osutus s\u00f5jategevuse puhkemine Ukrainas ja sellest tingitud sanktsioonid ja muutused. Venemaa r\u00fcnnak Ukrainale t\u00f5i kaasa rahvusvahelise energiakriisi, mis viis k\u00f5ikide energiakandjate hindade kiire kallinemiseni ja defitsiidini. Muutunud majanduslik olukord t\u00f5i kaasa selle, et ehitussektoris oli v\u00e4hem t\u00f6\u00f6d, mis omakorda v\u00e4hendas saeveskite t\u00f6\u00f6 hulka ja seet\u00f5ttu ka kaskaadiefektina Graanul Investini j\u00f5udvat tooraine hulka,\u201d s\u00f5nas ta.\nHaidla r\u00e4\u00e4kis, et aasta tormilistele s\u00fcndmustele vaatamata \u00f5nnestus ettev\u00f5ttel saavutada head tulemused. \u201cSuutsime kiiresti reageerida sisendite muutusele ning leidsime alternatiivid importtoorainele. Teiseks aitas meid oluliselt tegutsemine energeetikasektoris \u2013 saime tootmiseks kasutada oma koostootmisjaamades toodetud sooja ja elektrit ja \u00fclej\u00e4\u00e4gi m\u00fc\u00fca vabaturule. \u00dcks 2022. aasta silmapaistvamaid saavutusi oli see, et \u00fclemaailmsetel energiaturgudel valitsevate halbade asjaolude kokkulangemisele vaatamata t\u00e4itsime k\u00f5ik oma lepingulised tarned,\u201d kirjeldas ta.\nLuminor\nTeise koha Prudentia ja Nasdaqi topis p\u00e4lvis eelmisel aastal aktsiaselts Luminor Bank. luminor teenis eelmisel aastal peaaegu 125 miljonit eurot kasumit, aasta varem oli vastav n\u00e4itaja 75 miljonit eurot. 2021. aasta edetabelis oli Luminor kolmandal kohal.\u00a0\nLuminori tegevjuht Peter Bosek \u00fctles majadusaasta aruande p\u00f6\u00f6rdumises, et 2022. aastat varjutas Ukraina s\u00f5ja inimlik ning geopoliitiline m\u00f5ju.\n\u201cMajanduskliima halvenes kogu aasta v\u00e4ltel ja Balti riikides registreeriti kogu euroala k\u00f5rgeimad inflatsioonim\u00e4\u00e4rad. Kasvanud ebakindlus v\u00e4hendas aasta l\u00f5pus paratamatult n\u00f5udlust uute laenude j\u00e4rele. Keskendusime oma t\u00f6\u00f6tajate ja klientide \u2013 Balti riikide eraisikute ja ettev\u00f5tjate \u2013 toetamisele ning kohandasime enda strateegiat teha rohkem ja t\u00f5husamalt koost\u00f6\u00f6d \u00fcha enamate klientidega ning luua meie ettev\u00f5ttes ainulaadne kultuur. Kasvatasime tegevuse mahte, parandasime tulemuslikkust ning suurendasime riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja finantskuritegude vastase tegevuse t\u00f5husust,\u201d r\u00e4\u00e4kis Bosek.\nSwedbank\nTOPi j\u00e4rgi oli Eesti v\u00e4\u00e4rtuslikum ettev\u00f5te Swedbank, aasta varem sai pank edetabelis teise koha. Swedbanki koondkasum 2022. aastal oli \u00fcle 206 miljoni euro. 2021. aastal teenis firma \u00fcle 188 miljoni euro kasumit.\n\u201cP\u00e4rast enam kui kaks aastat kestnud pandeemiat on Vene F\u00f6deratsiooni sissetung Ukrainasse ja selle globaalsed m\u00f5jud kaubaturgudele, tarneahelatele, inflatsioonile ja finantstingimustele oluliselt v\u00f5imendanud regionaalse kasvu aeglustumist,\u201d kirjutas firma oma majandusaasta aruandes.\n\u201cVaatamata j\u00e4tkuvale ebakindlusele, mis on tingitud geopoliitilise olukorra eskaleerumisest 2022. aastal ja pikaajalistest majandusvapustustest, ei n\u00e4inud Swedbank t\u00f5sist ohtu Panga likviidsuse, kliendik\u00e4itumise ega \u00fcldise \u00e4rikliimaga seoses.\u201d"}
{"text":"Danske istungid hakkavad peagi pihta. \"Kohus venitamist ei luba\"T\u00e4nasel Danske panga rahapesuasja teisel eelistungil sai selgeks, et kui istungid toimuksid iga p\u00e4ev, siis kuluks asja lahendamisele v\u00e4hemalt ligi kolm kuud.\nKohtunik Merit Bobr\u00f5\u0161ev andis istungil m\u00f5ista, et ootab viguriteta kohtuprotsessi. \u201eMa ei soovi n\u00e4ha, et tunnistaja tuleb siia ja ei m\u00e4leta midagi,\u201c \u00fctles Bobr\u00f5\u0161ev ja lisas, et ta ei taha kohata kohtusaalis ka tunnistajat, kes ei p\u00fc\u00fca m\u00e4letada juhtunut, sest \u201enii palju aega on m\u00f6\u00f6das\u201c."}
{"text":"Portugali kohus m\u00f5istis s\u00fc\u00fcdi \"jalgpallilekete\" h\u00e4kkeriLISSABON, 11. september, AFP-BNS \u2013 Portugali kohus m\u00f5istis esmasp\u00e4eval s\u00fc\u00fcdi h\u00e4kker Rui Pinto seoses tema jalgpallialaste leketega Football Leaks, mis paljastasid kahtlasev\u00f5itu sobinguid rahvusvahelises jalgpallis, ning m\u00f5istis talle tingimisi nelja aasta pikkuse vanglakaristuse.\nPinto, kes enda s\u00f5nul oli lokul\u00f6\u00f6ja, kelle edastatud teave viis viies Euroopa riigis kriminaaljuurdlusteni, m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi h\u00e4kkimises ja v\u00e4ljapressimise katsetes.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Juhtkiri: V\u00f5imuvahetus Keskerakonnas ja Ida-VirumaaSee pole mingi saladus, et Keskerakonnal on Ida-Virumaal l\u00e4bi aegade olnud v\u00e4ga tugev toetus, seda eelk\u00f5ige suuremates linnades. P\u00e4rast kauaaegse esimehe Edgar Savisaare taandamist ning J\u00fcri Ratase esilet\u00f5usu hakkas aga Keskerakonna s\u00e4ra Ida-Virumaal tuhmuma. Osalt seet\u00f5ttu, et valijad hakkasid aastak\u00fcmneid kohapeal valitsenud ning korruptsiooniskandaalidest r\u00e4situd Keskerakonnast t\u00fcdinema ning nii Narvas kui Kohtla-J\u00e4rvel t\u00f5usid esile alternatiivsed j\u00f5ud, kes lubasid teistsugust juhtimisstiili.Osalt oli aga Keskerakonna populaarsuse langus tingitud ka vahepeal peaministriks t\u00f5usnud J\u00fcri Ratase j\u00f5ulistest seisukohtadest Venemaa Ukrainavastase agressiooni kohta. Selle t\u00f5estuseks on see, kuidas Keskerakond viimastel riigikogu valimistel p\u00f5rus, samal ajal kui avalikult venemeelsust \u00fcles n\u00e4idanud konkureerivad poliitikud korjasid ootamatult rohkelt h\u00e4\u00e4li Ida-Virumaal.N\u00fc\u00fcd, kui erakonna esimeheks on valitud kauaaegne Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart, r\u00e4\u00e4gitakse erakonnas j\u00e4tkuvast vastasseisust, millest niipea \u00fcle ei saada. Mida t\u00e4hendab aga see v\u00f5imuvahetus Ida-Virumaale? See s\u00f5ltub paljuski erakonna uue juhtkonna seisukohtadest v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5ttelistes k\u00fcsimustes. Loodetavasti ei teki kohalikel keskerakondlastel kiusatust hakata oma toetuse nimel taas Eesti riigile ja selle keskvalitsusele vastanduma. Kuigi kiusatus v\u00f5ib olla suur, sest on ju erakond praegu opositsioonis. Piirkonnale tervikuna see kuidagi kasuks ei tule, eriti olukorras, kus toimumas on nii suured muutused alates rohep\u00f6\u00f6rdest ning l\u00f5petades haridusreformiga."}
{"text":"Kallas: kapo ei ole minu mehe \u00e4rist r\u00e4\u00e4kinud mitte \u00fcheski kontekstis   Peaminister Kaja Kallas (RE) \u00fctles Delfi ajakirjanikule Vilja Kiislerile antud intervjuus, et kaitsepolitseiamet tegi tema abikaasale Arvo Hallikule t\u00e4ieliku julgeolekukontrolli. Kallas \u00fctles ka seda, et kapo ei ole temaga tema abikaasa \u00e4ritegevusest r\u00e4\u00e4kinud mitte \u00fcheski kontekstis.   \"Ma saan aru, et mind s\u00fc\u00fcdistatakse silmakirjalikkuses, aga ma t\u00f5esti olen olnud aus ja r\u00e4\u00e4kinud neid asjaolusid, mida mina olen teadnud. \/...\/ Minu moraalsed hoiakud ei ole muutunud,\" lausus Kallas Delfi intervjuusaates. Kallase s\u00f5nul tegi kapo tema abikaasale t\u00e4ieliku julgeolekukontrolli ja see on piisav ka Kallase Euroopa kolleegidele. \"See v\u00f5tab neid kahtlusi maha, et tal ei ole \u00e4risidemeid Venemaal, ta ei ole teinud Venemaaga \u00e4ri, ta ei ole tegutsev Venemaal. Neile sellest piisab,\" s\u00f5nas Kallas. Kallase s\u00f5nul tabas skandaal teda ootamatult, aga kui veod Venemaale ilmsiks tulid, m\u00fc\u00fcs Arvo Hallik oma osaluse neid vedusid teinud transpordifirmas Stark Logistics. Kallase s\u00f5nul m\u00fc\u00fcs Hallik osaluse seet\u00f5ttu, et see n\u00e4gi halb v\u00e4lja. \"Esimest korda mulle abikaasa r\u00e4\u00e4kis, et ajakirjanik on esitanud k\u00fcsimused ja ta peab vastama neile, 20. augustil (ERR saatis k\u00fcsimused Arvo Hallikule 18. augustil - toim.). Ta \u00fctles mulle, et \u00e4ra muretse, ma ei ole teinud midagi valesti, me l\u00f5petasime oma tegevuse Venemaal kuu aega peale selle s\u00f5ja algust. Ja mina ei muretsenud,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas. \"Ja kui teisip\u00e4eval (ERR-i k\u00fcsimused peaministrile 22. augustil - toim.) tulid need k\u00fcsimused, siis ma k\u00fcsisin temalt ja ta \u00fctles, et k\u00f5ik saab korda. Ja siis kolmap\u00e4eval see artikkel ilmus ja see k\u00f5ik ikkagi tabas mind v\u00e4ga ootamatult,\" lausus Kallas. Kallas tunnistas, et tema ERR-i ajakirjanikule Madis Hindrele antud intervjuu oli \u00e4\u00e4rmiselt eba\u00f5nnestunud. \"\u00c4\u00e4rmiselt emotsionaalne, sest see puudutab mu perekonda, aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval pressikonverentsil ma ju andsin vastuseid, hinnanguid ja tegutsesin,\" s\u00f5nas ta. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni tegevuse ja seal osalemise kohta \u00fctles Kallas, et kuna seda juhivad opositsioonisaadikud, siis nende soov ei ole saada teada t\u00f5de, vaid teda iga hinna eest risti l\u00fc\u00fca. Kallase s\u00f5nul ei ole kapo teda hoiatanud, et tema abikaasa \u00e4ritegevus v\u00f5iks olla probleemiks ja see teema ei olnud jutuks kui uuendati Kallase riigisaladuse luba. Ajakirjanik Vilja Kiisler k\u00fcsis Kallaselt, kas kapo on temaga k\u00f5nelenud sellest teemast m\u00f5nes muus kontekstis. \"Ei ole. Mitte \u00fcheski kontekstis ei ole sellest k\u00f5nelenud. Ainult siis kui n\u00fc\u00fcd mu abikaasa ise vabatahtlikult l\u00e4ks kapo t\u00e4isjulgeolekukontrolli, siis p\u00e4rast seda nad k\u00fcsisid ka minult veel paar k\u00fcsimust, mis oli minu abikaasa ja minuga seotud,\" vastas Kallas. Kiisler \u00fctles Kallasele, et temale on v\u00e4idetud, et kapo on sellest teemast Kallasega r\u00e4\u00e4kinud. \"Sellest ei ole olnud mitte \u00fcheski kontekstis juttu,\" kordas Kallas. Reedel \u00fctles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Signe Kivi emotsionaalses intervjuus ERR-ile, et on tekkinud skandaali p\u00e4rast v\u00e4ga mures ning t\u00f5des, et Kaja Kallase k\u00f5rged moraalsed t\u00f5ekspidamised on hakanud murenema. Kivi s\u00f5nul \u00fctles ta oma arvamuse v\u00e4lja ka Reformierakonna juhatuse koosolekul. Kallas \u00fctles, et kuulas Signe Kivi juttu v\u00e4ga t\u00e4helepanelikult. \"Ta ainsana avaldas eriarvamust ja ma kuulasin neid etteheiteid ja v\u00f5tsin neid arvesse. P\u00f5hilised etteheited on ikkagi seotud kommunikatsiooniga. See t\u00f5esti on olnud halb, ma \u00fctlen, et ma p\u00fc\u00fcan paremini, aga ma olen olnud k\u00f5ikides k\u00fcsimustes aus ja avatud,\" kommenteeris Kallas. Vilja Kiisler k\u00fcsis Kallaselt ka selle kohta, et ta v\u00e4itis juhatuse koosolekul, et selle skandaali n\u00e4ol on tegemist ajakirjanduse k\u00e4ttemaksuga ajakirjandusv\u00e4ljaannete k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmise eest. \"Ma olen sellest r\u00e4\u00e4kinud k\u00fcll, sest kevadel selliseid \u00e4hvardusi t\u00f5esti ka esitati. Need asjad v\u00f5ivad olla omavahel seotud. Ju siis ma reedel \u00fctlesin seda,\" \u00fctles Kallas. \"V\u00e4idetavasti te olete k\u00f5nelenud seda, et \u00fcks ajakirjandusjuht on selle skandaaliga seoses teid kuidagi \u00e4hvardanud. Kes see oli?\" k\u00fcsis Kiisler. \"Ma ei hakka selliseid asju siin k\u00fcll esitama. See on s\u00f5na s\u00f5na vastu ja ma ei suuda seda eales t\u00f5estada, eriti olukorras, kus ma ei ole praegu ka ajakirjanduse hulgas v\u00e4ga heas kirjas ja mul ei ole sellist v\u00f5rgustikku nagu on minu konkurentidel,\" lausus Kallas. Kallase s\u00f5nul on meespoliitikutel kujunenud ajalooliselt oluliselt paremad v\u00f5rgustikud ajakirjanikega ning naispoliitikutel ei ole selliseid v\u00f5rgustikke sellisel tasemel tekkinud. Reedel teatas Kallas, et kavatseb sel s\u00fcgisel toimuval Reformierakonna \u00fcldkogul taas Reformierakonna juhiks kandideerida. Kallas m\u00e4rkis, et kui tema k\u00f5rvale kerkib vastaskandidaat, siis on see normaalne protsess. K\u00fcsimusele, kas Kallas on valmis tegutsema edasi peaministrina, kui tema moraalne krediit on nullis, vastas Kallas, et tema moraalne krediit ei ole kuidagi muutunud. \"Ma saan aru, et inimesed on pettunud ja sellep\u00e4rast ma \u00fcritangi neid vastuseid anda. Lootsin, et kui kapo teeb minu abikaasa julgeolekukontrolli, siis on n\u00e4ha, et ta ei ole teinud neid asju, mis talle s\u00fc\u00fcks pannakse. Minu abikaasa ei saa vastutada oma \u00e4ripartneri tegevuse eest,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas. Kallas \u00fctles, et ei ole astunud tagasi, sest saab astuda tagasi nende asjade eest, mille eest ta vastutab v\u00f5i millest ta teadis. \"Antud juhul on nii, et ma ei teadnud nendest asjaoludest ja kui ma sain teada, siis tegelikult minu abikaasa ka k\u00f5igest sellest loobus,\" s\u00f5nas Kallas. \"Jah, meil on k\u00f5rgemad moraalsed hinnangud, ja mina olen neid tugevalt v\u00e4ljendanud. Nende hinnangutega on tema tegevus olnud vastuolus ja sellep\u00e4rast pean mina praegu neile k\u00fcsimustele vastama, et tema ei tajunud seda selliselt,\" lisas Kallas. \"Mul olid just kohtumised liitlastega ja \u00fcks poliitikas tegev inimene \u00fctles: kui sa astud tagasi, siis ei saa sa ennast kaitsta. Siis ei huvita enam kedagi sinu vastused. Praegu on meil vaja kokku panna eelarve, see on erakordselt keerulises olukorras. Sellises olukorras riiki valitsuseta j\u00e4tta ei ole m\u00f5istlik. Peaministri tagasiastumine t\u00e4hendab kogu valitsuse tagasiastumist. See ei k\u00e4i nii, et vahetame lihtsalt \u00fche reformierakondlase teise vastu. See t\u00e4hendab uusi koalitsioonik\u00f5nelusi,\" \u00fctles Kallas veel.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Kaitsepolitsei: info peaministri ja tema abikaasa kohta on kaitstud riigisaladusegaEsmasp\u00e4eval riigikogu korruptsioonivastase komisjoni ees julgeolekukontrolli teemal vastuseid andnud kaitsepolitsei peadirektori aset\u00e4itja Martin Arpo \u00fctles intervjuus ERR-ile, et kapo valduses olev info peaministri ja tema abikaasa kohta on kaitstud riigisaladusega ning seega ei saa ka \u00f6elda, kas Kaja Kallaselt on varem k\u00fcsitud tema abikaasa seotuse kohta Venemaa-suunalise \u00e4riga.\nKaja Kallas ise v\u00e4idab, et see teema pole \u00fcheski kontekstis kaitsepolitseiga jutuks tulnud.\nK\u00fcsimus: \u201eKas kaitsepolitsei oli teadlik v\u00f5i oli see kaitsepolitsei jaoks \u00fcle\u00fcldse oluline teadlik olla riigijuhtide l\u00e4hedaste ettev\u00f5tlusest, mis on seotud Venemaaga?\u201c\nVastus: \u201eKaitsepolitseile on oluline teada julgeolekuohtudest. Julgeolekuohtude skaala on v\u00e4ga lai. K\u00f5ike ei tea kunagi \u00fckski julgeolekuasutus. T\u00e4htis on see, et me saame keskenduda k\u00f5ige olulisemale.\u201c\nK\u00fcsimus: \u201eAga kui meil on peaminister, kes taotleb muuhulgas NATO saladusele ligip\u00e4\u00e4su ja kui tema abikaasa ettev\u00f5te tegutseb Venemaal, kas h\u00e4sti toimiv kaitsepolitsei sellisest asjast peab teadma v\u00f5i ei pea?\u201c\nVastus: \u201e Mis puudutab konkreetselt Eesti vabariigi peaministrit, tema abikaasat, infot, mida me tema kohta teame v\u00f5i ei tea, siis see on kaitstud riigisaladusega, meie teadmine sellest. Seda ma siin \u00fcksikasjalikumalt ei kirjelda.\u201c\nK\u00fcsimus: \u201eTe \u00fctlete, et ei saa \u00f6elda, kas te k\u00fcsisite v\u00f5i ei k\u00fcsinud peaministrilt tema abikaasa ettev\u00f5tte kohta. Miks te seda \u00f6elda ei saa?\u201c\nK\u00fcsimus: \u201eSellep\u00e4rast, et julgeolekukontrolli puhul on andmed, mida isik ise annab ja muud andmed, mida julgeolekukontrolliga kogutakse, v\u00e4ga rangelt kaitstud. Need on m\u00f5nes m\u00f5ttes kaitstud veel rangemalt kui kaitsepolitsei julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutav teave. Ja see on vajalik selleks, et inimesed julgeolekukontrollis usaldaksid kaitsepolitseiametit v\u00f5i julgeolekukontrolli tegevat asutust; et nad ei peaks kartma, et sedasama infot julgeolekuasutuste kaudu v\u00f5idakse hiljem hakata lahkama mingisuguses laias ringis.\u201c\nAllikas: ERR"}
{"text":"V\u00f5imuvahetus Keskerakonnas ja Ida-VirumaaSee pole mingi saladus, et Keskerakonnal on Ida-Virumaal l\u00e4bi aegade olnud v\u00e4ga tugev toetus, seda eelk\u00f5ige suuremates linnades.P\u00e4rast kauaaegse esimehe Edgar Savisaare taandamist ning J\u00fcri Ratase esilet\u00f5usu hakkas aga Keskerakonna s\u00e4ra Ida-Virumaal tuhmuma. Osalt seet\u00f5ttu, et valijad hakkasid aastak\u00fcmneid kohapeal valitsenud ning korruptsiooniskandaalidest r\u00e4situd Keskerakonnast t\u00fcdinema ning nii Narvas kui Kohtla-J\u00e4rvel t\u00f5usid esile alternatiivsed j\u00f5ud, kes lubasid teistsugust juhtimisstiili.\nOsalt oli aga Keskerakonna populaarsuse langus tingitud ka vahepeal peaministriks t\u00f5usnud J\u00fcri Ratase j\u00f5ulistest seisukohtadest Venemaa Ukraina-vastase agressiooni kohta. Selle t\u00f5estuseks on see, kuidas Keskerakond viimastel riigikogu valimistel p\u00f5rus, samal ajal kui avalikult venemeelsust \u00fcles n\u00e4idanud konkureerivad poliitikud korjasid ootamatult rohkelt h\u00e4\u00e4li Ida-Virumaal.\nN\u00fc\u00fcd, kui erakonna esimeheks on valitud kauaaegne Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart, r\u00e4\u00e4gitakse erakonnas j\u00e4tkuvast vastasseisust, millest niipea \u00fcle ei saada. Mida t\u00e4hendab aga see v\u00f5imuvahetus Ida-Virumaale? See s\u00f5ltub paljuski erakonna uue juhtkonna seisukohtadest v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5ttelistes k\u00fcsimustes. Loodetavasti ei teki kohalikel keskerakondlastel kiusatust hakata oma toetuse nimel taas Eesti riigile ja selle keskvalitsusele vastanduma. Kuigi kiusatus v\u00f5ib olla suur, sest on ju erakond praegu opositsioonis. Piirkonnale tervikuna see kuidagi kasuks ei tule, eriti olukorras, kus toimumas on nii suured muutused alates rohep\u00f6\u00f6rdest ning l\u00f5petades haridusreformiga."}
{"text":"Netipoe kaubale transporti otsinud naine sai p\u00fcgadaPolitsei asus uurima juhtumit, mille k\u00e4igus peteti p\u00e4rnakalt v\u00e4lja \u00fcle 600 euro kokkulepitud transporditeenuse eest, mis osutus \u00f5hulossiks.Politsei andis teada, et P\u00e4rnus elav 39aastane naine pani Facebooki gruppi \u00fcles kuulutuse, milles soovis osta transporditeenust.Prokuratuuri pressiesindaja Lisanna M\u00e4nnilaane s\u00f5nutsi oli naine ostnud internetipoest autoistmed, mida soovis tuua Saksamaalt Eestisse.Istmete kohaletoimetajat otsinud naisega v\u00f5ttis \u00fchendust inimene, kes pakkus soovitud teenust, mille eest naine kandis vastavalt kokkuleppele \u00fcle 655 eurot. Rohkem pole naisel teenuse pakkujaga \u00fchendust saada \u00f5nnestunud.M\u00e4nnilaan lisas, et esialgu toimus suhtlus Facebookis, kuid hiljem jagati telefoninumbreid ja kokkuleppele j\u00f5uti telefoni teel.Juhtunu uurimiseks alustati menetlust karistusseadustiku paragrahvi j\u00e4rgi, mis k\u00e4sitleb kelmust. (PP)"}
{"text":"Info peaministri ja tema abikaasa kohta on riigisaladusega kaitstudRIIKEile riigikogu korruptsioonivastase komisjoni ees julgeolekukontrolli teemal vastuseid andnud kaitsepolitsei peadirektori aset\u00e4itja Martin Arpo \u00fctles intervjuus ERRile, et kapo valduses olev info peaministri ja tema abikaasa kohta on kaitstud riigisaladusega ning seega ei saa ka \u00f6elda, kas Kaja Kallaselt on varem k\u00fcsitud tema abikaasa seotuse kohta Venemaa-suunalise \u00e4riga.ERR"}
{"text":"Uuring: tuulepargid kasutavad k\u00f5ikuvat elektritootmist pettusega kasu saamiseks\u00dchendkuningriigis makstakse tuuleparkidele raha selle eest, et nad juhul kui elektriv\u00f5rku \u00e4hvardab \u00fclekoormus, elektrit ei toodaks. Hiljuti valminud uuring n\u00e4itab, et tuulepargid luuletavad tootmata elektri mahud suuremaks kui need p\u00e4riselt oleks.\nV\u00e4ljandes International Journal of Industrial Organisation (T\u00f6\u00f6stuslahenduste rahvusvaheline ajakiri) ilmunud uuringus osutatakse, kuidas tuulet\u00f6\u00f6sturid liialdavad tootmiskatkestuste ajal saamata j\u00e4\u00e4nud elektri kogustega, p\u00f5hjustades nii maksumaksjale miljoneid naelsterlingeid kahju, vahendab Telegraph.\nM\u00f6\u00f6dunud aastal maksis \u00dchendkuningriik tuuleparkide k\u00e4itajatele 227 miljonit naelsterlingit (265M\u20ac), et nad ei toodaks elektrit.\nTaastuvenergia ettev\u00f5tteid esindava \u00fchenduse RenewableUK s\u00f5nul n\u00e4itab nii suur tootmise kompenseerimise tasu \u00dchendkuningriigi kroonilist elektriv\u00f5rgu investeeringute mahaj\u00e4\u00e4must.\nUuringu koostanud teadlaste s\u00f5nul v\u00f5iks tootmata elektri kompensatsiooni m\u00e4\u00e4ra piirata pisut suurema summaga kui maksumaksjad maksavad tuuleparkidele toodetud elektri pealt toetuseid. Sedasi oleks v\u00f5imalik elektritootmise piiramise h\u00fcvitisi v\u00e4hendada 28 protsenti.\nSamuti leiavad teadlased, et vale- v\u00f5i kallutatud andmete esitamise eest peaks tuuleparkide omanikke karistama.\nTootmise piiramise h\u00fcvitised puudutavad eriti \u0160otimaad, kuhu on koondunud suurel hulgal maismaa tuuleparke ja kui tuul juhtub natukene k\u00f5vemini puhuma, siis ei saa elektriv\u00f5rk toodetud tuuleelektri kogustega hakkama ja tuulikud tuleb seisma panna.\nWarwicki \u00dclikooli majandusteadlase Michael Watersoni ja Bari Aldo Moro \u00dclikooli rakendusliku majandusteaduse professori Mario Intini koostatud uuringus t\u00f5detakse: \"\u0160otimaa on suurep\u00e4rane n\u00e4ide, kus tuuleelektrit tootvad ettev\u00f5tted on s\u00f5lminud endale kasulikud lepingud ja l\u00f5ikavad ilmselt teadlikult kasu taristu piirangutest ning nende tegevust haldavatest reeglitest\".\u00a0\u00a0\u00a0\nWaterson ja Intini vaatasid 2018. ja 2019. aastal 509 p\u00e4eva kui tuulepargid pidid tootmise peatama ja leidsid, et \u0160otimaa tuulepargid kasutavad s\u00fcsteemi kurjasti \u00e4ra. Nende s\u00f5nul esitasid tuulepargid jaotusv\u00f5rgule \u2013 mis toetuseid haldab \u2013 kaks ja pool korda suuremad tootmata elektri mahud, kui elektrit oleks toodetud ning liialdasid vastavalt puhuva tuule tugevusega.\nTeadlaste s\u00f5nul on valedeklaratsioonide esitamise \u00fcheks p\u00f5hjuseks asjaolu, et maksumaksja raha v\u00e4lja petmise v\u00f5i kallutatud aruannete eest ei ole tuuleettev\u00f5tetele n\u00e4htud ette mingeid karistusi.\nVeelgi enam: tuuleparke omavad ettev\u00f5tted k\u00e4itavad enamasti ka tavaelektrijaamu ja nii teenivad nad raha nii tootmata tuuleelektri kui tavajaamade suurema elektritootmise ning v\u00f5rgukoormuse tasakaalustamise pealt.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Eelajaloolisel \u00d5ikal elasid neandertallased ja iidsed soomeugrilased ehitasid siia p\u00fcramiideAlguses oli maa, siis tuli selle peale j\u00e4\u00e4. Seej\u00e4rel j\u00e4\u00e4 sulas ja tuli vesi, palju vett, kuni \u00fchel hetkel kerkis veest maa. V\u00f5iks \u00f6elda, et isegi rohkem kui maa, tervelt m\u00e4gi! See m\u00e4gi kattus \u00f5itsvate taimedega. Seej\u00e4rel tulid inimesed ja nimetasid selle maa \u00d5ism\u00e4eks.N\u00f5nda v\u00f5iks alustada \u00d5ism\u00e4e muinasajalugu, lihtsustatud versiooni sellest, aga tegelikult ei ole see asi nii selge \u00fchtigi. N\u00e4iteks sissejuhatuse alguspunkt, kuiva ja j\u00e4\u00e4ta maa olemasolu on s\u00e4titud mu m\u00f5istuses 125 000 aasta tagusesse hetke, mil Eesti ei olnud mandrij\u00e4\u00e4 all. Seda viimasele j\u00e4\u00e4ajale eelnenud aega nimetatakse Eemi j\u00e4\u00e4vaheajaks ja kliima oli tollal v\u00e4ga soe. T\u00f5ele au andes ei olnud L\u00e4\u00e4ne-Tallinna alad ka siis kuivad \u2013 j\u00e4\u00e4vaheajal oli L\u00e4\u00e4nemere asemel Eemi meri, mis oli praegusest meretasemest viis kuni seitse meetrit k\u00f5rgem. Leidmaks hetke, mil see maalapike merest v\u00e4lja k\u00fc\u00fcndis, v\u00f5ime sukelduda ajas kaugemalegi, aga kas oli\u00a0siis olemas hinge ja vaimuga loomi, kes seda maad kuidagimoodi m\u00f5testada osanuks? Vast ei.\n\nL\u00e4\u00e4nemere piirkonna h\u00fcdrograafia ja geograafia Eemiaegse maksimaalse \u00fcleujutuse ajal (u 128 000 aastat tagasi)\nMartin J. Head \/ Journal of Micropalaeontology 21(2); DOI:10.1144\/jm.21.2.169\n\nTehniliselt ma ei valeta, kui v\u00e4idan, et inimesed tulid siia alles p\u00e4rast viimatist j\u00e4\u00e4aega, vee taganemist ja hetkel L\u00e4\u00e4ne-Tallinnaks nimetatava ala tekkimist t\u00e4nap\u00e4evases vormis. On aga \u00fcks v\u00e4ike \u00abaga\u00bb \u2013 nimelt asub Kesk-Soomes Susiluola ehk \u00abhundikoobas\u00bb, kust 1990. aastate l\u00f5pus toimunud v\u00e4ljakaevamiste k\u00e4igus leiti hulgi kivist t\u00f6\u00f6riistu ja t\u00f6\u00f6tlemisj\u00e4lgedega kivimeid. H\u00fcpotees on, et meie head sugulased neandertallased j\u00f5udsid Kesk-Soomesse juba 125 000 aastat tagasi ehk enne j\u00e4\u00e4aja tulekut, Eemi j\u00e4\u00e4vaheajal, ning k\u00fckitasid \u00abhundikoopas\u00bb ja meisterdasid kvartsist jubinaid.\nSeda h\u00fcpoteesi on kahtluse alla seatud v\u00e4ites, et see kiviklibu on lihtsalt looduslikku p\u00e4ritolu ja neandertallased nii kaugele H\u00fcperboreasse ei j\u00f5udnud \u2014\u00a0ent s\u00fcvaeelajaloolise fiktsiooni korras v\u00f5ime ette kujutada j\u00e4rgmist stseeni.\n\u00abKunagi v\u00e4ga-v\u00e4ga ammu, sada tuhat aastat tagasi looklesid praeguse metsiku L\u00e4\u00e4ne-Tallinna aladel j\u00f5ed otse soolasesse Eemi merre; kasvasid iidsed laialehelised metsad, tamme- ja valgep\u00f6\u00f6gi salud ning nende vahel jooksid ringi t\u00e4naseks v\u00e4lja surnud hiidulukid. Reliktsete s\u00f5najalgade varjust v\u00e4ljub karvane ja j\u00e4ssakas kahejalgne tegelinski, seisatab merekaldal ja vaatab Soome poole nagu miljonid kalevipojad p\u00e4rast teda. Tema puhmaskulmud on kohe silmade kohal ja laup madalal; ta ei ole inimloom, vaid meie l\u00e4hisugulane, kelle me j\u00e4rgnevate aastatuhandete jooksul v\u00e4lja suretame. Geeniteadlaste s\u00f5nutsi astusime me nende l\u00e4hisugulastega ka sugu\u00fchtesse ja v\u00e4hemalt m\u00f5nede tegelinskite geenid r\u00e4ndavad meiega koos edasi. Olen ka n\u00fc\u00fcdisajal n\u00e4inud \u00d5ism\u00e4el ringi kolamas nii m\u00f5ndagi madalalaubalist tegelinskit.\u00bb\n\n\u00abMuinas-\u00f5ism\u00e4elane (Homo neanderthalensis) taltsutamas metsikut hobust\u00bb, 2020, koloreeritud\nTrougnouf (Benoit Brummer) \/ Public Domain \/ Wikimedia Commons\n\nSelguse m\u00f5ttes kirjutame \u00d5ism\u00e4e muinasajaloo \u00fcmber: \u00abAlguses oli meri ja selle \u00e4\u00e4res tolgendasid ringi madalalaubalised hominiidid. Seej\u00e4rel tuli \u00fcle mere j\u00e4\u00e4 ja hominiidid l\u00e4ksid soojemasse kohta. J\u00e4\u00e4 kuhjus ja kasvas, kuni hakkas sulama. Siis tuli vesi, palju vett, kuni \u00fchel hetkel kerkis veest maa\u2026\u00bb\n116 000 aastat tagasi sai alguse viimane j\u00e4\u00e4aeg, mida tuntakse Weichseli j\u00e4\u00e4tumisena (N\u00f5ukogude ajal nimetati seda Valdai j\u00e4\u00e4ajaks). Liustikud mitmel pool maailmas hakkasid kasvama ja raske j\u00e4\u00e4kilp kattis maa. Kusagil 35 000 \u2013 30 000 aastat tagasi oli korraks soojem periood ja meie aladel jalutasid ringi isegi mammutid. Orienteeruvalt samal ajal j\u00f5udsid Aafrikast Euroopa mandrile esimesed targad inimesed, keda Prantsusmaal tuntakse kromanjoonlastena. Need olid prantslaste eellased, loomulikult idikad, kes asusid kiiresti neandertallastega seksima ja\/v\u00f5i neid v\u00e4lja suretama. Kas keegi tuli siis ka siia? J\u00e4lgi neist tarkadest inimestest ei ole avastatud; ainult mammutid tatsasid ringi ja nende luid-hambaid on leitud Paljassaarest, \u00dclemistest, Lasnast ja Piritalt.\n\nMammutid, \u00fcrgpiisonid, p\u00f5hjap\u00f5drad ja karvased ninasarvikud\nAivar Kriiska ja Andres Tvauri, \u00abMuinasaeg Eestis\u00bb, 2002, lk 19, Tallinn, Avita\n\nAjaloolise fiktsiooni korras kujutame ette, et targad inimesed Aafrikast ei j\u00e4\u00e4nud Prantsusmaale neandertallastega s\u00fcgu\u00fchtesse heitma, vaid tulid otsejoones j\u00e4\u00e4tunud H\u00fcperborea poole.\u00a0\n\u00abAasta on 33 000 eKr ja k\u00fclm arktiline tuul puhub \u00fcle h\u00f5bevalge v\u00e4lja, mida hiljem hakatakse nimetama metsikuks L\u00e4\u00e4ne-Tallinnaks. Euroopa maailmajao esmaasukad on \u00fcletanud mered ja m\u00e4ed ning taltsutanud teel metsikud mammutid, et nendega v\u00f5idukalt siia ratsutada. Neil on plaanid ja teadmised, neil on eesm\u00e4rk \u2013 siin saab olema k\u00f5rgtsivilisatsioon, mida eelnevalt ei ole kusagil n\u00e4htud; siin saab olema Finno-Ugria h\u00fcperborealistlik k\u00f5rgkultuur. Kodustatud mammutitega veetakse kokku hiiglaslikke r\u00e4ndrahne ja j\u00e4\u00e4pankasid; regilaulul baseeruva helilevitatsioonitehnika abil t\u00f5stetakse need \u00fcksteise peale, et ehitada maailma esimesed p\u00fcramiidid. Ehitiste otstarvet varjutab saladuseloor, tabalukk teadmistelaekasse, mida mandunud uusinimesed ei suuda kunagi p\u00e4riselt lahti muukida. Kusagil varjualadel sosistavad vaimud georuumilise arukuse j\u00e4\u00e4dvustamisest tulevaste enioloogide tarvis, ent seda kuulevad vaid hullunud geeniused, kes k\u00f5nnivad n\u00f5drameelsuse ja m\u00fcstitsismi noateral. Esimesed targad inimesed elasid ja ehitasid, rajasid k\u00f5ik, millel p\u00fcsivad meie tulevased p\u00f5lved \u2014 iidse Finno-Ugria tsivilisatsiooni, muistsed soomeugrilased \u2014, ent me oleme vaid nende haledad varjud.\u00bb\nInimtsivilisatsiooni l\u00e4tte, alguspunkti m\u00e4\u00e4ramine on ettev\u00f5tmine, mis enamasti kisub kiiva, marmorkuuli s\u00e4ttimine pidevalt t\u00e4iustuvate teadmiste vesiliiva. Selles segaduses on skeptikud, kes liiguvad vaid artefakte pidi, ja unistajad, kes k\u00e4ivad samuti artefakte m\u00f6\u00f6da, ent lisavad neile deliriaalseid n\u00e4gemusi. Pseudoajalooline iidsete tulnukate h\u00fcpotees purustab t\u00f5en\u00e4osuse piire palju enam kui iidsete soomeugrilaste oma. Selle ugri-mugri-h\u00fcpoteesi kese on tervet Euraasiat m\u00f5jutanud prototsivilisatsioon, tarkade inimeste kuldaeg, mis teel H\u00fcperboreasse kattis maad kui kasvava puu v\u00f5ra, ent mille t\u00fcvi oli just iidsete soomeugrilaste maadel. J\u00e4\u00e4gu seega me m\u00f5istusesse kujutlus saabuva katakl\u00fcsmilise muutuse eel rajatud tsivilisatsioonist ja selle asukatest, aga samas ka pildike hetkest, mil tsivilisatsiooni emamaa tuli h\u00fcljata, et r\u00e4nnata loojuva p\u00e4ikese suunas Uude Maailma.\n\n\u00abV\u00e4ljar\u00e4nne H\u00fcperboreast\u00bb. Kindlasti on tegemist autentse ja realistliku kujutisega L\u00e4\u00e4ne-Tallinna elust aastal 33 000 eKr, mitte \u00fche vene kunstniku pseudoteadusliku \u00fcrgnatsionalismi populariseeriva maaliga.\nVsevolod Ivanov\n\nSoojemale perioodile 30 000 aastat tagasi j\u00e4rgnes k\u00fclmem, kohe \u00e4\u00e4retult k\u00fclm periood 24 000 \u2013 22 000 aastat tagasi. K\u00f5ige hullemal hetkel katsid maad j\u00e4\u00e4liustikud, mis laiusid Skandinaavia ja Soome peal, suurel osal liri- ja Inglismaast, Saksamaa ja Poola p\u00f5hjaosas\u00a0ning loomulikult Loode-Venemaal. Baltimaad, Leedu ja L\u00e4ti olid \u00fcleni j\u00e4\u00e4kilbiga kaetud. R\u00e4\u00e4gitakse, et j\u00e4\u00e4liustiku k\u00f5rgus Eesti kohal oli poolteist kilomeetrit. Lihtsalt perspektiivi andmiseks \u2013 majadekompleks V\u00e4ike-\u00d5ism\u00e4el, mida tuntakse Hiina m\u00fc\u00fcri nimetuse all, on orienteeruvalt 450 meetrit pikk, mis t\u00e4hendab, et j\u00e4\u00e4liustiku omaaegse paksuse saavutamiseks tuleks kolm Hiina m\u00fc\u00fcri pikuti \u00fcksteise otsa laduda. V\u00f5i siis selline v\u00f5rdlus \u2013 Kristiine keskusest Vabaduse v\u00e4ljakuni on poolteist kilomeetrit.\nKui hakkaksime arvutama Eestil lasunud j\u00e4\u00e4 raskust, j\u00f5uaksime numbriteni, mida on sama keeruline m\u00f5ista kui Danske panga rahapesus liikunud summasid \u2013 need on lihtsalt nii utoopilised, suisa kosmilised arvud, mida lihtne inimene ei suudagi hoomata. Keeles on selliste numbrite kohta v\u00e4ljend \u00abmusttuhat\u00bb. Maad katva j\u00e4\u00e4 koguse saab muuta m\u00f5istetavamaks, kui kanda j\u00e4\u00e4tunud vee hulk \u00fcle maailmamere veetasemeks: mandriliustikes oli talletunud nii palju vett, et \u00fcle\u00fcldine maailmamere veetase oli toona sada meetrit madalamal kui t\u00e4nap\u00e4eval. Mandrij\u00e4\u00e4 raskus oli nii v\u00f5imas, et maapind selle all vajus. P\u00e4rast j\u00e4\u00e4katte taandumist hakkas maapind kerkima ja teeb seda t\u00e4naseni; n\u00e4iteks Loode-Eestis kerkib see tervelt kaks kuni kolm millimeetrit aastas, mujal v\u00e4hem, ent samuti.\n\nEuroopa umbes 20 000\u201370 000 aastat tagasi, Weichseli j\u00e4\u00e4tumise ajal\nUlamm \/ Public Domain \/ Wikimedia Commons\n\nK\u00f5ige k\u00fclmemale perioodile ja j\u00e4\u00e4liustiku suurimale ulatusele j\u00e4rgneb soojenemine \u2013 mandrij\u00e4\u00e4 hakkab aegamisi p\u00f5hjapoolusele taanduma. 14 200 aastat tagasi (12 200 a eKr) j\u00e4\u00e4b liustik Ladina-Eestis seisma ja tekib Haanja k\u00f5rgustik. Sellele j\u00e4rgneb veel neli korda selline seisak, kuni l\u00f5puks 12 500 aastat tagasi (10 500 a eKr) on terve liustik Eesti pinnalt kadunud. Raskuse kadumisel hakkab pinnas uuesti t\u00f5usma, aga kas selle ja sulamisega koos tuleb j\u00e4\u00e4 alt v\u00e4lja ka k\u00e4esoleva teksti jaoks oluline \u00d5ism\u00e4e? V\u00f5imalik, aga ebat\u00f5en\u00e4oline, sest kaduv j\u00e4\u00e4 j\u00e4ttis endast j\u00e4rele suure\u00a0hulga\u00a0vett, mis kattis kohe j\u00e4\u00e4 alt vabaneva maa.\nJ\u00e4\u00e4aja l\u00f5puga j\u00f5uame m\u00f5nev\u00f5rra teise ajastusse, ent seegi on j\u00e4tkuvalt j\u00e4ine, v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et arktiliselt k\u00fclm. J\u00e4\u00e4 taandumisega j\u00f5uavad siia taas p\u00f5hjap\u00f5drad ja suured ulukid, isegi mammutid. Arvatavasti tulevad nende j\u00e4rel uuesti ka inimesed, seekord juba mitte enam k\u00f5rgtsivilisatsiooni toovad targad inimesed, vaid tavalised k\u00fctid-korilased. Vanimad teadaolevad j\u00e4ljed inimasustusest Eesti aladel p\u00e4rinevad P\u00e4rnumaalt Pullist: 11 000 \u2013 10 550 aastat tagasi (9000\u20138550 a eKr) olid Sindi kandis mingid hooajalised t\u00fc\u00fcbid, kes urgitsesid kivit\u00f6\u00f6riistadega kalade ja loomade kallal. Kas nad l\u00e4ksid p\u00e4rast kalastamist-jahtimist edasi \u00d5ikale? Suure t\u00f5en\u00e4osusega jah, nad k\u00f5mpisid \u00d5ika poole, aga j\u00f5udsid hoopiski tollal \u00dclemisteni\u00a0ulatunud Ants\u00fclusj\u00e4rve kallastele.\nL\u00e4hme korraks tagasi hetke, mil liustik kaob Eesti pinnalt, n\u00e4iteks aastasse 10 200 eKr. J\u00e4\u00e4 sulas veeks ja n\u00f5rgus liustikest j\u00e4\u00e4nud orgudesse, vesi kogunes suurteks j\u00e4rvedeks, mis juba 11 000 a eKr \u00fchinesid hiiglaslikuks Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rveks. \u00d5ika on s\u00fcgaval mageveej\u00e4rve pinna all ja selle lained loksuvad nii kaugele sisemaale, et Kohila, Rapla ja isegi V\u00f5hma oleksid tol hetkel olnud kuurortlinnad.\n\nT\u00e4helepanu peaks p\u00f6\u00f6rama punasele, tume- ja helelillale ning rohelisele joonele.\nhttps:\/\/www.taskutark.ee\/eesti-pinnavormid\/\n\nBalti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rv kasvas, kuni \u00fchel hetkel aasta 9600 eKr paiku tekkis sel \u00fchendus maailmamerega. Seni paisunud j\u00e4rv hakkas seepeale t\u00fchjaks jooksma ja veetase alanes mituk\u00fcmmend meetrit. Maailmamerega \u00fchinenud mageveeline j\u00e4rv muutus\u00a0osaliselt soolaseks ja see nimetati \u00fcmber Joldiamereks, sest tol ajal levis seal Yoldia arctica nimeline arktiline merikarp.\nRiimveeline ja k\u00f5rgetasemeline Joldiameri jooksis seni maailmamerre, kuni enam ei olnud tilkagi \u00fcle. J\u00e4rgnenud etapis j\u00f5uame eelmainitud Ants\u00fclusj\u00e4rve juurde: orienteeruvalt aastal 9000 eKr sulgeb maapinna kerkimine \u00fchenduse maailmamerega ja Joldiamerest saab mageveeline Ants\u00fclusj\u00e4rv. Nime saab see veekogu j\u00e4lle mingite limuskite j\u00e4rgi: soolane merikarp asendub mageveeteoga, kelle nimi ladina keeles on\u00a0Ancylus fluviatilis.\nK\u00f5igest 800 aastat hiljem (8200 a eKr) muutub olukord taas ja \u00fchendus maailmamerega taastub Taani v\u00e4inade juures. Selle tagaj\u00e4rjel algab L\u00e4\u00e4nemere k\u00f5ige soolasem faas ehk Litoriinameri \u2013 maailmamerest voolab hulk vett meie poole ja sellega koos tulevad Littorina perekonda kuuluvad rannateod.\n\n\n\u201eSoome laht - \u00fcrgmerest t\u00e4naseni\u201c (toimetajad Kaisa Pajanen, Marjo Soulanto ja Erik Sikk, 2007, lk 26-27 Tartu, Eestimaa Looduse Fond)\n\nVeetase kerkib taas, tipphetkel aastatel 6000\u20135000 eKr on Tallinnas meretase 22 meetrit k\u00f5rgem kui t\u00e4nap\u00e4eval. Kui vaadata n\u00e4iteks veebilehelt floodmap.net, mis juhtuks sellise taseme juures n\u00fc\u00fcdisaegse Eesti kaardiga, n\u00e4eme, et meri kataks peaaegu tervet Haaberstit ja lained loksuksid Mustam\u00e4e randa.\n\n22 meetrit veetaseme t\u00f5usu ja meil k\u00f5igil areneksid l\u00f5pused\nfloodmap.net\n\nSaarekesed \u00d5ism\u00e4e raba ja Tallinna loomaaja kohal on glitchid s\u00fcsteemis, mis juhtuksid vaid t\u00e4nap\u00e4eval, sest maapind on kogu vahepealse aja kerkinud. T\u00e4psem oleks vaadata j\u00e4rgmist kaarti Kriiska ja Tvauri raamatust \u00abEesti muinasaeg\u00bb, mis n\u00e4itab Litoriinamere piiriks samuti Mustam\u00e4ge, ent tsipake s\u00fcgavamal, arvatavasti Vanaka ja Lameka liivastel kallastel.\n\n\nAivar Kriiska ja Andres Tvauri, \u201eMuinasaeg Eestis\u201c, 2002, lk 28, Tallinn, Avita\n\nLitoriinamerele ei j\u00e4rgne j\u00e4rveks muutumine, k\u00fcll aga muutub merevesi t\u00e4nu sellesse voolavatele j\u00f5gedele magedamaks. Seda etappi, mis sai alguse umbes 3000 aastat tagasi ja milles me ka praegu viibime, nimetatakse Limneamereks. Loomulikult on seegi saanud nime limuskite j\u00e4rgi; seekord on fookuses Lymnaea nimeline mudatigude perekond.\nV\u00e4hehaaval veetase alanes\u00a0ja samal ajal maapind kerkis, meri taganes\u00a0ja selle alt tuli iga aastaga n\u00e4htavale aina enam maad. \u00dchel hetkel 2000 aastat tagasi j\u00f5udis meri n\u00f5nna kaugele, et sellest j\u00e4i maha j\u00e4rv. Selle j\u00e4rve k\u00fcljel on m\u00e4gi, ning kui sealt j\u00e4rve ja merd vaadata, siis on need t\u00e4itsa \u00fchel tasapinnal, nagu loodis v\u00f5i nii. M\u00f5ned inimesed hakkavad seda j\u00e4rve Loodj\u00e4rveks nimetama. Vanade kaartide pealt v\u00f5ib leida ka nime Argo (v\u00f5i Arko), aga t\u00e4nap\u00e4eval teame seda pigem Harku j\u00e4rvena.\nJ\u00e4rgmise kahe tuhande aasta jooksul t\u00f5usis maapind edasi ja tasapisi joonistus kaardile t\u00e4nap\u00e4ev. Rannajoon muutub ka praegu: meri uuristab pankrannikut; kivikesed ja muu risu kukuvad\u00a0vette; tormid kannavad k\u00f5ike laiali, l\u00f5huvad ja kuhjavad; ka maapind kerkib edasi. Muinas-\u00d5ism\u00e4e loo saab Harku j\u00e4rve tekkeks kokku v\u00f5tta j\u00e4rgmiselt: v\u00f5ib-olla k\u00e4isid siin neandertallased enne j\u00e4\u00e4 tulekut; j\u00e4\u00e4 minekuga tulid mammutid ja nende sabas k\u00fctid-korilased, aga arvatavasti oli \u00d5ism\u00e4e suurema osa ajast vee all; maapinna kerkimise ja vee minekuga tekkis mudane Harku j\u00e4rv. Edasi on juba tuhat aastat kalastamist, p\u00f5lluharimist, viikingitega jamamist ja ristis\u00f5dadeks valmistumist, enne kui j\u00f5uame keskaega. Selle osa harutame lahti kunagi tulevikus.\nEesti keeles on toredad s\u00f5nad nagu \u00abmuinas-\u00bb ja \u00abajalugu\u00bb. \u00abMuinas-\u00bb viitab millelegi \u00abmuistsele\u00bb, eelnenule ja vanale, ebam\u00e4\u00e4rasesse ajah\u00e4marusesse kuuluvale. Kuigi inglise keeles on s\u00f5na \u00abancient\u00bb samuti \u00abvana\u00bb v\u00f5i \u00abiidne\u00bb, tundub see seal viitavat suurte tsivilisatsioonidega seonduvatele spetsiifilistele ja konkreetsetele ajalooperioodidele. Eesliitega \u00abmuinas-\u00bb on midagi teisiti. N\u00e4iteks k\u00e4ib see s\u00f5nasse \u00abmuinasjutt\u00bb, mis peaks viitama muistsele ja vanale loole, ent moondub me peas hoopiski millekski fiktiivseks, v\u00e4ljam\u00f5eldud lastelooks. Vahel v\u00f5ib see isegi muutuda s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks \u00abvalele\u00bb v\u00f5i \u00abh\u00e4male\u00bb; kasutusel on ka s\u00f5napaar \u00abuina-muina\u00bb, mis viitab millelegi t\u00e4iesti ebam\u00e4\u00e4rasele.\nKa \u00abajalugu\u00bb on huvitav s\u00f5na, mis juba iseenesest vihjab antud teadusvalla kahetisele olemusele: osalt on tegemist t\u00e4ppisteadusega \u2014 r\u00f5hk s\u00f5nal \u00abaeg\u00bb ja sisuks olevatel numbritel-aastaarvudel \u2014, mis kasutab v\u00e4ga palju teiste loodusteaduste (geoloogia, arheoloogia jne) abi; samas on tegemist humanitaarteadusega \u2014 r\u00f5hk s\u00f5nal \u00ablugu\u00bb ja sisuks oleval inimkultuuril ning k\u00f5igil selle osistel \u2014, mida v\u00f5ib vahel lugeda isegi lihtsalt kirjandusliigiks. Ajalugu on kirjakeelne (v\u00f5i muudel m\u00e4rkidel elutsev) teadus, ent see ei ole kivisse raiutud; me muudame seda igal aastal \u00fcmber ja ei saa seda kunagi liiga t\u00e4pselt paika.\nLoodan j\u00e4rgmisel korral kirjutada rohkem \u00d5ism\u00e4e ja Haabersti inimasustusega seotud ajaloost, hetkedest, mil sellele maa-alale nime anname, markeerime ta enda kultuuri osaks ja sisestame maatriksisse. Aga enne seda v\u00f5iks m\u00f5elda, mis saab sellest maast tulevikus. Viimase saja tuhande aasta jooksul on siin olnud maa ja j\u00e4\u00e4, j\u00e4rv ja meri ja j\u00e4rv ja meri, ning ilmselgelt ei j\u00e4\u00e4 L\u00e4\u00e4nemeri ehk Limneameri siia aegade l\u00f5puni. Mis v\u00f5iks edasi juhtuda?\nK\u00f5ige kurvemate stsenaariumide j\u00e4rgi kasvab \u00fclemaailmne temperatuur nii palju, et pooluseid kattev j\u00e4\u00e4 sulab edasi ning taimsed looduskeskkonnad ja magevees\u00fcsteemid ei suuda enam vett talletada. Sellega seoses v\u00f5ib maailmameri t\u00f5usta aastaks 2100 ligemale kahe meetri v\u00f5rra. Kui lisada sellele tormidest tekkivad \u00fcleujutused, peab suurem osa Tiskre, Veskimetsa ja Mustj\u00f5e asumite elanikke Climate Centrali kodulehek\u00fcljel oleva kaardi j\u00e4rgi kusagile \u00fcmber kolima.\n\n2 meetrit veetaseme t\u00f5usu koos tormidega ja k\u00f5igist Tiskre elanikest saavad kliimapagulased\nhttps:\/\/coastal.climatecentral.org\/\n\nTekib tulevikupalavikuline ulm, kus tsivilisatsioon h\u00e4\u00e4bub taas ja lained kannavad m\u00f6\u00f6da merd laiali ranniku\u00e4\u00e4rsetel aladel olnud lusitaania teetigude korjamise konteinereid. V\u00f5\u00f5rliigist n\u00e4lkjas seab end sisse k\u00f5ikjale, kogu rannik on kaetud tigude limaga. Kuigi tegelikult on tegemist Hispaania teeteo ehk Arion vulgarisega, mis n\u00fc\u00fcd ja siis levima hakkab, ning mitte portugali teeteo ehk Arion lusitanicusega, on rahvasuus lusitaania n\u00e4lkjaks ristitud hirmsa v\u00f5\u00f5rliigi m\u00fctoloogia nii tugev, et tuhandeid aastaid hiljem leiavad tulevikuinimesed konteinereid ja muid materjale ning ristivad kliimamuutustega tekkinud Suur-L\u00e4\u00e4nemere Lusitaaniamereks. L\u00e4heb ilusti kokku limuskite-tigude-n\u00e4lkjate ja L-t\u00e4he temaatikaga. Lusitaaniamere all on magala varemed ja maapind, mis ootab taas veetaseme alanemist.\nViited:\nValdav osa eelajaloolistest teadmistest (n\u00e4iteks ajalised daatumid) toetub Aivar Kriiska ja Andres Tvauri raamatule \u00abMuinasaeg Eestis\u00bb\u00a0(2002, Tallinn, Avita). Lisaks oli abi raamatust \u00abSoome laht \u2013 \u00fcrgmerest t\u00e4naseni\u00bb\u00a0(toimetajad Kaisa Pajanen, Marjo Soulanto ja Erik Sikk, 2007, Tartu, Eestimaa Looduse Fond). Temaatilisi raamatuid ja kaarte soovitan otsida Akadeemilise Raamatukogu III korruse L\u00e4\u00e4nemere riiulitest (n\u00e4iteks \u00abL\u00e4\u00e4nemeri \u2013 meie \u00fchine ja kordumatu aare\u00bb, \u00abCoastline Changes of the Baltic Sea from South to East\u00bb, \u00abPhysical Oceanography of the Baltic Sea\u00bb\u00a0jm). Eemiaegne kaart leidub Martin J. Headi artiklis; Eesti pinnakatte ja -vormide kaart leuidb veebilehel\u00a0taskutark.ee; kaarti saab \u00fcle ujutada veebilehel\u00a0floodmap.net v\u00f5i uudisteorganisatsiooni Climate Central\u00a0kodulehek\u00fcljel.\nP.S. K\u00e4isin just Meelespeas poes ja selle k\u00f5rval libistas suurest balloonist \u00f5ltsi \u00fcks isik, kes oli sada protsenti neandertallase j\u00e4reltulija: etteulatuvad kulmuluud ja v\u00e4ga suured puhmaskulmud nende peal; s\u00fcgaval koobastes istuvad silmad ja v\u00e4ga tumedad silmaalused; lai ja madal, \u00e4\u00e4retult paistes nina; madalav\u00f5itu tahapoole kaldus laup, millel hulk arme. K\u00f5ige tipuks oli tal etteulatuv l\u00f5ug, mis saagis k\u00fcljelt k\u00fcljele nagu poistel klubis. Muinasaeg ei ole veel l\u00e4bi!"}
{"text":"Kallas s\u00f5lmis abikaasa firmaga laenulepingu kohe p\u00e4rast Metaprindi k\u00fclastamist   Peaminister Kaja Kallas k\u00fclastas 28. jaanuaril 2022 Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus Stark Logisticsis, kus suurosanikuks on Metaprinti omanik. Viimase osa 350 000-eurosest laenust tagastas ettev\u00f5te Kallasele 21. augustil ehk p\u00e4rast seda, kui ERR oli tema abikaasalt Vene vedude asjus aru p\u00e4rinud.   S\u00f5ja ajal Venemaale kaubavedu j\u00e4tkanud Stark Logisticsi suurosalus kuulub aerosoolpakendite tootja Metaprindi omanikule Martti Lemendikule. Eelmise aasta 28. jaanuaril k\u00e4is Kaja Kallas valitsusjuhina Metaprinti k\u00fclastamas. T\u00e4navu juunis kirjutas ERR, et 2022. aastal andis Kaja Kallas Novaria Consuldile 350 000 eurot laenu, n\u00fc\u00fcd aga on selgunud, et leping selleks s\u00f5lmiti kohe p\u00e4rast Metaprindis k\u00e4iku. Nimelt saatis Kallas eelmisel n\u00e4dalal riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile tutvumiseks laenulepingu. Komisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) kinnitas ERR-ile, et see oli allkirjastatud m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast 28. jaanuari 2022. \"Avalikkuses on olnud eksitav info, justkui oleks Kaja Kallas andnud t\u00e4ieliku info selles osas, mis puudutab laenulepinguid ja nende sisu. Komisjoni k\u00e4sutuses on \u00fcks laenuleping ja selle kaks lisa, mis puudutavad summasid suurusj\u00e4rgus 350 000 eurot. See, millest Kallas on ise r\u00e4\u00e4kinud, et ta on sellele ettev\u00f5ttele andnud sellel aastal t\u00e4iendavalt 20 000 eurot laenu, siis komisjonil selles osas nii lepingulised \u00fclevaated kui ka pangav\u00e4ljav\u00f5tted v\u00f5i -dokumendid puuduvad,\" s\u00f5nas ta. Ka esimese, 350 000 euro suuruse laenu kohta pole Kallas M\u00f6lderi s\u00f5nul muid dokumente edastanud, olemas on ainult laenuleping, mis n\u00e4itab teatud kokkuleppeid. Millised on laenulepingus tagastamist\u00e4htajad, M\u00f6lder enda s\u00f5nul t\u00e4psemalt avaldada ei tohi. Kallas on \u00f6elnud, et abikaasa ettev\u00f5te on talle laenu praeguseks koos intressidega kolmes osas tagastanud. Samuti korruptsioonivastasesse erikomisjoni kuuluv Priit Sibul (Isamaa) \u00fctles, et laenu tagastamise kuup\u00e4evadeks olid 15. juuni, 20. juuli ja 21. august. ERR saatis Arvo Hallikule tema ettev\u00f5tte Vene vedude kohta k\u00fcsimused 18. augustil ja peaminister on \u00f6elnud, et ta sai neist teada 20. augustil. Seega sai laenu viimane osa tagasi makstud p\u00e4rast ajakirjanike huvi tundmist Stark Logisticsi \u00e4ritegevuse kohta. T\u00f5nis M\u00f6lder \u00fctles, et pangav\u00e4ljav\u00f5tteid selle kohta, kas laen on p\u00e4riselt tagastatud ja mis kuup\u00e4eval, korruptsioonivastne komisjon saanud ei ole. \"K\u00fcll aga on Kaja Kallas ise v\u00e4itnud, et 350 000 eurot on tagastatud, seda ka avalikult kommenteerinud. Meil siis j\u00e4\u00e4b \u00fcle uskuda Kallase s\u00f5nu \/...\/ Mis puudutab 20 000 eurot, siis on Kallas vist ka avalikult \u00f6elnud, et see laen ei ole tagastatud ja kuna meil puudub ka laenulepingust \u00fclevaade, on raske kommenteerida, millal on see v\u00e4ljastatud ja millal tuleb tagastada,\" lisas korruptsioonivastase komisjoni liige. 4. septembril korruptsioonivastase komisjoni istungil selgitusi jaganud Kallas ei osanud \u00f6elda, millal t\u00e4pselt ta abikaasa ettev\u00f5ttele laenu andis. K\u00fcll aga kinnitas ta, et laen on t\u00e4navu koos intressidega tagasi makstud. Samuti \u00fctles ta, et t\u00e4navu Novaria Consultile laenatud 22 000 eurot ei ole ta veel tagasi saanud. Arvo Hallik on lubanud oma osaluse Stark Logisticsis \u00e4ra m\u00fc\u00fca, kuid \u00e4riregistri andmetel ei ole tehingut veel tehtud ja Hallik on j\u00e4tkuvalt ka ettev\u00f5tte n\u00f5ukogu liige. Kahe n\u00e4dala eest \u00fctles Hallik ERR-ile, et tehingu vormistamisega parajasti tegeldakse. Hallikul on 30-protsendiline osalus ka laoteenuseid pakkuvas Stark Warehousingus, kus sama suur osalus on ka Metaprinti omanikul ning sellest osalusest ta loobuda ei plaani.   "}
{"text":"Vastu tahtmist pornostaar? K\u00fcberpolitsei jahib inimestest tehisintellekti abiga tehtud intiimpilteMaailmas levib praegu uus pornot\u00f6\u00f6stuse trend, kus p\u00e4ris inimestest tehakse tehisintellekti abiga intiimpilte ilma nende n\u00f5usolekuta. Need, kellel on originaalfoto ja kes on pildilt \u00e4ratuntavad, saavad selle esitada t\u00f5estusmaterjalina rahvusvahelisele organisatsioonile, mis asub siis Internetti lekkinud intiimpilte tagasi kutsuma.Tundub, et kord juba veebi lekkinud pilte on sama v\u00f5imatu tagasi kutsuda nii nagu hambapastatki tuubi tagasi toppida, kuid selleks loodud rahvusvahelisel organisatsioonil\u00a0StopNCII.org\u00a0on tugev seljatagune. S\u00f5lmitud on koost\u00f6\u00f6kokkulepped k\u00f5igi suurimate sotsiaalmeediaplatvormidega, sealhulgas Facebooki, Instagrami, Redditi, OnlyFansi ja TikTokiga ning nendega koost\u00f6\u00f6s muudetakse taoliste piltide levitamine kui mitte v\u00f5imatuks, siis palju raskemaks. Facebooki omanikfirma Meta oli koguni organisatsiooni \u00fcks algatajatest 2021. aastal.\n\nTehisintellekt on pornot\u00f6\u00f6stuse jaoks hindamatu t\u00f6\u00f6riist\n\nKui varem pidi intiimpiltide avalikus meedias \u00fcles riputaja need kuskilt saama, siis n\u00fc\u00fcd pole seda enam vaja. Tehisintellekti pildit\u00f6\u00f6riistad v\u00f5ivad m\u00f5ne siivsa pildi p\u00f5hjal\u00a0luua mistahes siivutuid fotosid ja videoid, mida kasutada kas pildil olijalt v\u00e4ljapressimiseks v\u00f5i raha teenimiseks mingil\u00a0muul moel.\nEttev\u00f5te Deeptrace Labs, mis on s\u00fcvav\u00f5ltsingute tuvastamiseks m\u00f5eldud tehisintellektiteenuse looja, on avastanud, et v\u00f5ltsvideote arv kasvab praegu murettekitava kiirusega. Firma uuringuaruandes j\u00f5utakse j\u00e4reldusele, et s\u00fcvav\u00f5ltsingute arv Internetis on viimaste aastate jooksul kahekordistunud. Labor tuvastas 14 678 s\u00fcvav\u00f5ltsitud videot mitmel voogedastusplatvormil ja pornosaitidel, mis on 100 protsenti rohkem kui 2018. aastal.\nUuring n\u00e4itas ka, et 96 protsenti neist v\u00f5ltsitud videotest on tehtud naistest, enamasti kuulsustest, kelle pilte muudetakse ilma nende n\u00f5usolekuta. Kuid ka tavalisi inimesi satub nii-\u00f6elda pornok\u00e4ttemaksu ohvriks v\u00f5i kasutatakse neid lihtsalt \u00e4ra n\u00e4iteks tehisintellekti loodud alastipiltide m\u00fc\u00fcmiseks.\n\nKuidas intiimpiltide k\u00fcberpolitsei t\u00f6\u00f6tab?\n\nStopNCII.org t\u00f6\u00f6tab Suurbritannias oleva infoliini \u00abRevenge Porn Helpline\u00bb eestv\u00f5ttel ja \u00fchendab paljusid organisatsioone \u00fcle maailma.\u00a0Nende veebilehel saab \u00fche lihtsa ankeediga esitada avalduse ja k\u00fcberpolitsei asub juhtumit uurima.\u00a0\nSelleks tuleb teha j\u00e4rgmised sammud:\n\n\n\tVali oma seadmest mis tahes intiimne pilt v\u00f5i video, mille kohta soovid avaldust teha.\n\tStopNCII.org loob piltidest ja videotest nii-\u00f6elda digitaalse s\u00f5rmej\u00e4lje (r\u00e4si). Kasutaja seadmest saadetakse vaid see r\u00e4si, kuid mitte pilti v\u00f5i videot ennast. Meedia sisu ei laadita kuskile \u00fcles.\n\tKui juhtum l\u00e4heb menetlusse, saab selle oleku kontrollimiseks juhtumi numbri koos PIN-koodiga.\n\tOsalevad ettev\u00f5tted otsivad vasteid r\u00e4sile ja eemaldavad k\u00f5ik selle vasted oma s\u00fcsteemist, kui see rikub nende eeskirju.\n\tStopNCII.org j\u00e4tkab perioodiliselt r\u00e4sile vastete otsimist\n\tIga juhtumi edenemist saab n\u00e4ha v\u00f5i selle tagasi v\u00f5tta.\n\n\nPlatvorm v\u00e4idab, et nende eduka eemaldamise m\u00e4\u00e4r on seni olnud \u00fcle 90 protsendi, samuti tehisintellekti lahenduste abiga on juba Internetist edukalt leitud ning eemaldatud \u00fcle 200 tuhande n\u00f5usolekuta intiimpildi.\n\nVeebipolitseinik: sotsiaalmeediakontod tuleks teha v\u00f5imalikult kinniseks\n\nEestis tegelevad ahistamisjuhtumitega Internetis veebipolitseinikud. Mida teha, kui keegi on leidnud endast tehisintellekti poolt manipuleeritud intiimpildi ja see levib Internetis?\u00a0\nVastab veebipolitseinik\u00a0Elerin Tetsmann:\n\u00abKui keegi on endast v\u00f5i l\u00e4hedasest veebis leidnud privaatse sisuga pildi v\u00f5i video, siis esmalt oleks vaja vaadata, kus see on \u00fcles laetud ja kuidas see levib.\nKui n\u00e4iteks levib m\u00f5nes sotsiaalmeediagrupis, tuleks koheselt \u00fchendust v\u00f5tta sealse grupi administraatoriga, samuti seda postitust korduvalt \u00abraporteerida\u00bb ning ka keskkonda ennast teavitada, et see on ebasobiv sisu.\nKui intiimne kaader liigub privaatsetes s\u00f5numites, siis paluda k\u00f5iki oma tuttavaid, kes selles kanalis liiguvad, et nad ei jagaks seda omakorda edasi. Hea oleks olla ka otsekontaktis selle isikuga, kellest sellise sisu levik on alguse saanud. Paluda tal selle jagamine l\u00f5petada. Alati v\u00f5ib kaasata ka veebipolitseiniku ning k\u00fcsida \u00fcle, kuidas toimida.\nSelliste olukordade v\u00e4ltimiseks tasuks k\u00f5ik sotsiaalmeediakontod teha v\u00f5imalikult kinniseks ja privaatseks, et \u00fckski v\u00f5\u00f5ras sinna \u00fcldse ei p\u00e4\u00e4seks pilte n\u00e4ppama v\u00f5i siis oleks teda seal ootamas v\u00e4ga minimaalne info konto omaniku osas.\nK\u00f5ik postitused, olgu need siis pildiga v\u00f5i pildita, m\u00f5tle enne \u00fcles riputamist l\u00e4bi, kas sellest ei tule mingit kahju endale v\u00f5i l\u00e4hedastele. Aeg-ajalt vaata \u00fcle, mida n\u00e4iteks Google otsing sinu kohta v\u00e4ljastab, kas seal on selliseid andmeid v\u00f5i sisu, mida sa ei soovi jagada. Iga\u00fchel on v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda ka Google\u00b4i poole palvega kuvatud sisu sealt otsinguloendist eemaldada.\u00bb\n"}
{"text":"MIDA \u00dcTLEB LAENULEPING? Kallas eitab, et andis abikaasale laenu p\u00e4rast Metaprinti k\u00fclastamist. Erikomisjoni liige jagab k\u00f5nekat kuvat\u00f5mmistPeaminister Kaja Kallas k\u00fclastas 28. jaanuaril 2022 Metaprinti tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus Stark Logisticsis, kus suurosanikuks on Metaprinti omanik.\nViimase osa 350 000eurosest laenust tagastas ettev\u00f5te Kaja Kallasele 21. augustil ehk p\u00e4rast seda, kui ERR oli tema abikaasalt Vene vedude asjus aru p\u00e4rinud, kirjutab ERRi uudisportaal.\nKallas saatis eelmisel n\u00e4dalal riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile tutvumiseks laenulepingu. Komisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) kinnitas ERRile, et see oli allkirjastatud m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast 28. jaanuari 2022.\nSamuti korruptsioonivastasesse erikomisjoni kuuluv Priit Sibul (Isamaa) \u00fctles, et laenu tagastamise kuup\u00e4evadeks olid [t\u00e4navu \u2013 toim] 15. juuni, 20. juuli ja 21. august.\nPeaminister Kaja Kallas \u00fctles Delfile, et see info on M\u00f6ldril vale. Kallas v\u00e4idab, et s\u00f5lmis laenulepingu oma abikaasa firmaga 5. jaanuaril 2022 ning tegi esimese, 200 000 euro suuruse v\u00e4ljamakse j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 150 000 eurot l\u00e4ks Kallase s\u00f5nul firmale teele 13. mail.\nM\u00f6lder jagas seej\u00e4rel t\u00f5estuseks laenulepingu s\u00f5lmimisest 28. jaanuarist hilisemal kuup\u00e4eval kuvat\u00f5mmist Arvo Halliku ja Kaja Kallase digiallkirjadest. Selle j\u00e4rgi allkirjastati leping m\u00f5lema poolt 3. veebruaril 2022."}
{"text":"Salakaamerad L\u00f5una-Koreas - privaatsuse piirid avalikes ruumidesL\u00f5una-Koreas levib fenomen, et avalikesse tualettruumidesse, motellitubadesse ja teistesse privaatsust eeldavatesse kohtadesse paigaldatakse salakaameraid, mille ohvriteks on enamasti naised.Kuidas m\u00f5jutab see naiste igap\u00e4evaelu ja mida n\u00e4itab Korea \u00fchiskonna kohta laiemalt?Kui ma 2021. aasta augustis Incheoni lennujaamas maandusin ja karantiinitaksoga toona koroonaviirusest tingitud piirangute t\u00f5ttu oma kahen\u00e4dalasse vangistusse s\u00f5itsin, oli mul \u00fcks kindel eesm\u00e4rk: uurida salakaameratega filmitud paljastava materjali levikut L\u00f5una-Koreas (edaspidi Korea), t\u00e4psemalt seda, kuidas see m\u00f5jutab sealsete naiste igap\u00e4evaelu. O m a antropoloogiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus sain kinnitust fenomeni laiale levikule ning probleemi akuutsusele ja aktuaalsusele Korea \u00fchiskonnas.MOLKATehnoloogiliselt kiiresti arenevas maailmas, kus normiks on saanud kaamerad avalikes ruumides ja iga liikleja taskus on nutiseade, on j\u00e4relevalve ja pidev kaameraobjektiivide vaatev\u00e4lja j\u00e4\u00e4mine n\u00e4iliselt paratamatu. Korea vabariigis on ise\u00e4ranis levinud fenomen, et salakaameraid paigaldatakse tualettruumidesse, motellitubadesse, avalikesse du\u0161iruumidesse ja teistesse privaatsust eeldavatesse kohtadesse, et tabada subjekte intiimsetes olukordades v\u00f5i alastushetkedel. Seda materjali saab hiljem kasutada eri viisidel, n\u00e4iteks illegaalse pornograafiana levitamiseks, manipulatsiooniks, v\u00e4ljapressimiseks jm. Peamine motiiv, miks sellist materjali salvestada, n\u00e4ib olevat rahaline kasu. Seda fenomeni nimetatakse korea keeles m\u00f5ikaks (# 7 ). \u201eMolka\u201d on tulnud s\u00f5nast \u201emollaekamera\u201d (# 5lj7-DjB-), mis viitab peidetud kaameratele. Mollaekamera'l ei ole olnud alati negatiivset konnotatsiooni, termin on nimelt p\u00e4rit televisiooni naljasaadetest, kus peidetud kaameratega salvestati t\u00fcngavideoid. Hiljem on s\u00f5na omandanud negatiivse t\u00e4henduse ja n\u00fc\u00fcdseks seostatakse molka't peamiselt salakaamerakuritegudega.HOIATUSED TUALETTIDESL\u00f5una-Koreas pea aasta kestnud antropoloogiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de v\u00e4ltel sai kiiresti selgeks, et tegemist on Korea kultuuriruumis sotsiaalselt laetud probleemiga, mis h\u00f5lmab mitmeid sealsele kultuurile omaseid aspekte. Olenemata indiviidide isep\u00e4rasest elustiilist ja p\u00e4evakavast on molka miski, mis puudutab Korea avalikus ruumis liikudes k\u00f5iki inimesi. Molka teema uurimiseks on mitmeid viise - uudised, sotsiaalmeedia, inimestega suhtlemine - , kuid tegelikkuses ei pea probleemi m\u00e4rkamiseks sugugi kaugele vaatama. Piisab, kui k\u00fclastada m\u00f5nd avalikku tualettruumi. Avalike tualettide seintel ilutsevad sildid ja t\u00e4histused, mis teavitavad k\u00fclastajat potentsiaalsest ohust v\u00f5i kinnitavad, et tualettruumi on kontrollitud ja seda on turvaline kasutada. Seesugused sildid on tavap\u00e4rased pea igas avalikus tualetis - alates \u00fclikoolilinnakutest ja m etroost kuni muuseumite ja kaubanduskeskusteni. M\u00f5ikast on saanud elementaarne teadmine just Korea naiste seas ja minu v\u00e4lit\u00f6\u00f6de peamine eesm \u00e4rk oligi vaadelda, kuidas see m\u00f5jutab nende k\u00e4itumist, liikumist ja igap\u00e4evaelu.Olgugi et avalikke tualette kontrollitakse salakaamerate suhtes, on palju muud, millele tuleks selle probleemi valguses t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Oluline on tuua molka puhul v\u00e4lja asjaolu, et t\u00f5en\u00e4oliselt on tegemist vaid \u00fche fragmendiga laiemast sotsiaalsest probleemist. Illegaalsete salakaameratega filmitud materjal kvalifitseerub enamasti seksuaalkuriteoks. Korea seadused piiravad naiste \u00f5igusi tasandil, et salakaamerajuhtumite puhul on keeruline saavutada \u00f5iglust, v\u00f5i naisi ei v\u00f5eta s\u00fcsteemse misog\u00fc\u00fcnia t\u00f5ttu t\u00f5siselt. Avan seda t\u00e4psemalt j\u00e4rgmistes l\u00f5ikudes. Kuigi salakaamerakuritegude ohvriteks v\u00f5ivad olla ka mehed, on Human Rights Watchi 2021. aasta raporti1kohaselt ohvrid siiski \u00fclekaalukalt naised, samal ajal kui kuritegude toimepanijad on \u00fclekaalukalt mehed. Salakaameratega filmitud materjali on lihtne levitada internetis amat\u00f6\u00f6rpornograafia nime all. Korea Seadusandluse Uuringute Instituudi (KLT) andmetel on pornograafia k\u00e4ttesaadavus Koreas seadustega piiratud ja suurem osa pornograafilisest materjalist on illegaalne, kuid v\u00e4lit\u00f6\u00f6de v\u00e4ltel inimestega suheldes ilmnes, et neid piiranguid ei j\u00e4rgita aktiivselt. Minu intervjueeritud Park Dohyeon (m\u00e4rts 2022) selgitas olukorda j\u00e4rgmiselt: \u201eKui sa Koreas pornotvaatad, ei hakka keegi sind selle eest arreteerim a, politseiametnikud vaatavad ka ise pornot.\u201d Seega v\u00f5ib leebe suhtumine seoses pornograafiaseadustega m\u00f5jutada ka salakaameratega filmitud klippide lihtsustatud levikut.NAINE KOREA KULTUURIRUUMISKui vaadelda Koread suures plaanis, on tegemist turvalise riigiga, mida v\u00f5in kinnitada ka isikliku kogemuse p\u00f5hjal. \u00dcksiku naisreisijana tundsin end Korea avalikes ruumides turvaliselt ja mugavalt. Probleemi tuum n\u00e4ib seisnevat nimelt selles, kuidas Koreas seksuaalkuritegusid k\u00e4sitletakse ja kuidas suhtutakse ohvritesse. Naistel, kes on sattunud seksuaalkuritegude ohvriks, on keeruline saada \u00f5iguss\u00fcsteemilt piisavalt abi. \u00d5iguslikud protsessid v\u00f5ivad olla keerukad, traum eerivad ja aegan\u00f5udvad ning sageli ei saavutata soovitud tulemust v\u00f5i ei korvata ohvrile tekitatud kahju. Soo ja seksuaalsusega seotud teemad on Koreas endiselt tugevalt stigmatiseeritud, eriti juhtudel, mis puudutavad naisi. Eelmainitu muudab omakorda ohvrite jaoks keerulisemaks abi palumise. S\u00fcgavalt juurdunud konfutsianistlike uskumuste ning keerulise ajaloolise tausta t\u00f5ttu on Koreas tekkinud \u04271HT11\u041f1 \u25a0r\/t;\" O-tugevalt piiritletud arusaamad sellest, milline on auv\u00e4\u00e4rse naise ja mehe kuvand. See m\u00f5jutab naiste ja meeste soosuhteid ning \u00fchiskondlikku suhtumist seksuaalkuritegudesse. Traditsiooniline konfutsianistlik ideoloogia r\u00f5hutab kollektiivse kultuurimudeli ja patrilineaarse peres\u00fcsteemi olulisust. Kuna konfutsianistlike v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjal seatakse hierarhiliselt esikohale vanemad inimesed ja mehed, j\u00e4tab see naistele vabaks eneseteostuseks v\u00e4hem ruumi. Nende v\u00e4\u00e4rtuste kohaselt vastab ideaalile kuulekas, kodune, pere ja laste eest hoolitsev naine. Hierarhilise tunnetusega kaasneb tugev alluv ja kuulekas hoiak enesest k\u00f5rgemal positsioonil olevate isikute suhtes. Samuti tuleb mainida, et probleem ei seisne konfutsianismis eneses. On loomulik, et m\u00f5ned traditsioonilised t\u00f5ekspidamised ei rakendu t\u00e4nap\u00e4evases \u00fchiskondlikus s\u00fcsteemis samal moel kuijoseoni d\u00fcnastia ( 1392- 1897) ajal.Molka m\u00f5jutab ka naiste ja meestevahelisi suhteid ning paraku esineb seksuaalkuritegude puhul naisohvrite te vahel polariseeritust, kuna sugupooled ei m\u00f5ista probleemi t\u00f5sidust \u00fchtsel tasemel. Molkaprobleemi on lihtne pisendada v\u00f5i eirata, kuna kaamerad on n\u00e4htamatud. Sellest olenemata on nende potentsiaalne olemasolu naiste jaoks suur hirmu allikas, mis piirab avalikus ruumis liikumise vabadust. Naisintervjueeritavad tunnetasid suurem at ohtu selles, kui alastavad klipid neist peaksid internetiavarustesse levima, kuna naiste kehad on rohkem seksualiseeritud ja, nagu ennist mainitud, stigmatiseeritud.SEADUS JATAB OHVRID T\u00dcHJADE K\u00c4TEGAS\u00fcgavalt juurdunud hierarhilisel s\u00fcsteemil p\u00f5hinevad ka sotsiaalsed struktuurid, mille t\u00f5ttu on riigiasutustes juhtivatel kohtadel enamasti keskealised v\u00f5i vanemad meesterahvad. Siinkohal ma ei v\u00e4ida, et keskeas meesterahvad ei peaks nendes asutustes olulistel positsioonidel olema, vaid v\u00e4hemalt Korea kontekstis on teised grupid j\u00e4\u00e4nud mitmel tasandil t\u00e4helepanuta. Sellest tulenevalt on ka erinevate inimgruppide probleemidega tegelemine ebaproportsionaalne. Seega, mis puudutab seksuaalkuritegusid, n\u00e4iteks illegaalset salakaameratega filmimist, ei toeta seadused tihtipeale ohvrite vajadusi. Seaduslikul tasandil \u00f5igluse saavutamine on keerukas mitmel p\u00f5hjusel, n\u00e4iteks on raske t\u00f5estada, kas filmitud klippide salvestamiseks on antud n\u00f5usolek v\u00f5i mitte. Seega v\u00f5ivad mo\/ka-klipid levida amat\u00f6\u00f6rpornograafia nimetuse all. Amat\u00f6\u00f6rvideoid on raske eristada k\u00e4ttem aksupornograafiast v\u00f5i salamisi illegaalselt filmitud klippidest. Taoline materjal avaldab potentsiaalselt m\u00f5ju mitmel tasandil, n\u00e4iteks p\u00f5hjustades ohvritele vaimset ja tervislikku kahju. Materjali internetis levitamine v\u00f5ib m\u00f5jutada ka ohvri majanduslikku kindlustunnet, samuti sotsiaalseid suhteid.Kuigi pealtn\u00e4ha on tegemist nii-\u00f6elda n\u00e4htamatu probleemiga, ei t\u00e4henda see, et m olka't ei eksisteeri. Molka m\u00f5ju naistele avaneb eri viisidel. Enamjaolt m\u00f5jutab probleem inimest seesmiselt ja \u00fchiskondlikui tasandil v\u00f5ib see j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamatuks. M olka'ga arvestam ine on saanud nii m\u00f5negi naise jaoks avalikus ruumis liikumise paratamatuks osaks. V\u00e4lditakse avalikke tualettruume, eriti ohtlikuks peetakse neid, mida kasutavad nii naised kui ka mehed. Metrooga s\u00f5ites kantakse tagasihoidlikumat riietust, et v\u00e4ltida juhtumeid, kus kellegi kaamerasilm piilub seeliku alla jne. \u00c4\u00e4rmuslikematel juhtudel v\u00e4ldivad naised n\u00e4iteks k\u00f5iki avalikke tualettruume, motelle, riietuskabiine, samuti v\u00f5ivad nad loobuda t\u00e4ielikult rom antilistest suhetest, kartes, et potentsiaalsed partnerid filmivad neid intiimsetel hetkedel. Riiklikul tasandil on muidugi \u00fcritatud probleemi vastu v\u00f5idelda, avalikke tualettruume kontrollitakse regulaarselt kaamerate suhtes ja karistusi illegaalse filmimise eest on karmistatud. Muutuste elluviimine on aga m\u00f5istagi aegan\u00f5udev protsess. Paraku on salakaameratega filmitud materjali levitajad leidlikud ja seadustest m\u00f6\u00f6dahiilimiseks leitakse v\u00f5imalusi tihti kiiremini, kui j\u00f5utakse kasutusele v\u00f5tta t\u00f5husaid ennetus- ja kaitsemeetmeid. Olenemata senistest pingutustest probleemi hallata n\u00e4ib, et avalikus ruumis privaatsuse tagamiseks tuleb veel rohkem vaeva n\u00e4ha. Ehk ei peitu probleemi tuum ainult seaduslikes piirides, vaid vaja oleks ka sotsiaalsel tasandil probleemi suhtes vaateid muuta.1 Borr, H.; Yoon, L ; Nguyen, E. et ai. 2021. ,,M y Life is Not Your Porri\". Digital Sex Crimes in South Korea. - Human Rights Watch.Susanna Homuha on v\u00e4rske antropoloog, kelle uurimist\u00f6\u00f6 on keskendunud L\u00f5una-Korea kultuurile, t\u00e4psemalt peamiselt soouuringutele sealse kultuuri kontekstis.\u00a0\"Mollaekamera'\/ ei ole olnud alati negatiivset konnotatsiooni, termin on nimelt p\u00e4rit televisiooni naljasaadetest, kus peidetud kaameratega salvestati t\u00fcngavideoid.\"\"Avalike tualettide seintel ilutsevad sildid ja t\u00e4histused, mis teavitavad k\u00fclastajat potentsiaalsest ohust v\u00f5i kinnitavad, et tualettruumi on kontrollitud ja seda on turvaline kasutada.\"\"Salakaamerad tekitavad Korea naiste ja meeste vahel polariseeritust, kuna sugupooled ei m\u00f5ista probleemi t\u00f5sidust \u00fchtsel tasemel.\"Saewooni vanavara- ja tehnikaturg Seoulis. Sama kaupleja sildil reklaamitakse nii salakaamerate kui ka nende tuvastarnisvahendite m\u00fc\u00fckiSusanna Homuha"}
{"text":"J\u00f5hvi politseijaoskonnas alustas t\u00f6\u00f6d veebipolitseinikVeebipolitseinike peamiseks \u00fclesandeks on olla aktiivne kogukonna gruppides, jagada informatsiooni, ennetada ja m\u00e4rgata ohtusid ning seirata internetist toimuvat. T\u00e4na on veebipolitseinike suhtluskanaliks peamiselt Facebook. Kui veebipolitseinik m\u00e4rkab veebis ebasobivat k\u00e4itumist, n\u00e4iteks kui kedagi \u00e4hvardatakse, v\u00f5tab politseinik rikkujaga \u00fchendust. S\u00fc\u00fcteo puhul, n\u00e4iteks kui veebis on jagatud videot, kus kedagi l\u00fc\u00fcakse, edastab veebipolitseinik info jaoskonnale, kus seda juhtumit menetletakse.\nSamuti koolitavad veebipolitseinikud oma piirkonna inimesi interneti turvalisuse teemadel, et nii noored kui vanad oleksid teadlikud veebis varitsevatest ohtudest.\nVeebipolitseinike poole v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda ka k\u00f5igi teiste k\u00fcsimuste ja muredega, mis ei ole seotud internetiga. N\u00e4iteks siis, kui inimene on sattunud kelmuse v\u00f5i kiusamise ohvriks v\u00f5i teda on seksuaalselt v\u00e4\u00e4rkoheldud.\nVeebipolitseinikud vastavad inimeste kirjadele t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti. Kui kellegi elu ja tervis on ohus, tuleb helistada 112.\nToila valla piirkonnas tegutseb J\u00f5hvi politseijaoskonna veebipolitseinik Darja Park.\nTema poole v\u00f5id p\u00f6\u00f6rduda meili teel: darja.park@politsei.ee v\u00f5i kirjutades otse Facebooki.\n\n\nAllikas: politsei.ee"}
{"text":"T\u00f5nis M\u00f6ldri s\u00f5nul s\u00f5lmis Kallas abikaasa firmaga laenulepingu kohe p\u00e4rast Metaprinti k\u00fclastamist. Kallas eitab sedaRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikme T\u00f5nis M\u00f6ldri s\u00f5nul s\u00f5lmis Kallas abikaasa firmaga laenulepingu kohe p\u00e4rast Metaprintis k\u00e4imist veebruari alguses. Kallas \u00fctles, et see ei vasta t\u00f5ele ning leping s\u00f5lmiti hoopis jaanuari alguses enne k\u00fclask\u00e4iku. Teine erikomisjoni liige Eduard Odinets selgitas, et lepingus on kirjas jaanuari kuup\u00e4ev, ent digiallkirjastamine toimus veebruari alguses.\nIdavedude skandaali keskmeks on olnud fakt, et peaminister Kaja Kallas s\u00f5lmis 350 000 euro suuruse laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus Stark Logisticsis, kus suurosanikuks on Metaprinti omanik. Stark Logistics j\u00e4tkas s\u00f5ja ajal Metaprinti kaupade vedu Venemaa ja Eesti vahel.\nPeaminister Kaja Kallas k\u00e4is 28. jaanuaril 2022 Metaprinti tehases, kus muuhulgas n\u00e4idati talle slaidi sellest, et Metaprint tegutseb Venemaal. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et laenulepingust, mille Kaja Kallas komisjonile n\u00f5udmise peale saatis, n\u00e4htub, et see allkirjastati m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast 28. jaanuari 2022.\nLoe ka: Kaja Kallas k\u00fclastas Venemaal \u00e4ri ajavat Metaprinti vahetult enne s\u00f5ja algust\nPeaminister Kaja Kallas \u00fctles Delfile, et see info on M\u00f6ldril vale. Kallas v\u00e4idab, et s\u00f5lmis laenulepingu oma abikaasa firmaga 5. jaanuaril 2022 ning tegi esimese, 200 000 euro suuruse v\u00e4ljamakse j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 150 000 eurot l\u00e4ks Kallase s\u00f5nul firmale teele 13. mail.\nM\u00f6lder j\u00e4i enda s\u00f5nadele kindlaks ka Delfiga suheldes ja kinnitas, et komisjonile saadetud laenuleping n\u00e4itab selgelt, et Kallas s\u00f5lmis selle Novaria Consultiga m\u00f5ned p\u00e4evad p\u00e4rast 28. jaanuari. M\u00f6lder lisas, et kui Kallas soovib oma v\u00e4idet t\u00f5estada, siis tuleks tal see laenuleping avalikustada. P\u00e4rast seda postitas M\u00f6lder sotsiaalmeediasse kuvat\u00f5mmise, kus on n\u00e4ha allkirjastamise kuup\u00e4ev. Delfi ei ole k\u00f5nealust laenulepingut n\u00e4inud.\nKust tekkis kuup\u00e4evadega seotud ebak\u00f5la?\nRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige Eduard Odinets \u00fctles, et leping loodi 5. jaanuaril, nagu on n\u00e4ha ka M\u00f6lderi postitatud kuvat\u00f5mmise \u00fclanurgast, ent allkirjastamise kuup\u00e4ev on 3. veebruar. \u201eSeal lepingus endas on teine kuup\u00e4ev, aga allkirjastatud on see oluliselt hiljem, kui lepingus s\u00e4testatud kuup\u00e4ev, seal on see probleem. Selles m\u00f5ttes, et leping annab ise muud kuup\u00e4eva kui see allkiri, mis on hilisem, ja v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast on neil vastur\u00e4\u00e4kivused kuup\u00e4eva osas,\u201c \u00fctles ta.\nOdinets lisas, et kuup\u00e4evade erinevust m\u00e4rkas ta ka ise, kui lepinguga tutvus. \u201eSiin tuleb minu meelest vaadata faktiliselt tehingu j\u00e4rgi, et millal \u00fclekanded tehti,\u201c \u00fctles ta. \u201eTuleks \u00f6elda niimoodi, et leping on s\u00f5lmitud jaanuari alguses ja nagu me teame, et kui lepitakse kokku ja hakkavad tegevused toimuma, siis v\u00f5ib lugeda faktiliselt leping s\u00f5lmituks, aga lihtsalt allkirjadega kinnitati hiljem \u2013 ja need on need kuup\u00e4evad, mida n\u00e4itab M\u00f6lder. Mina m\u00f5istan seda olukorda niimoodi,\u201c selgitas ta.\nTeine erikomisjoni liige Priit Sibul \u00fctles, et raha liikumisest ei tea komisjon endiselt midagi ja see polnud ka lepingus kirjas, kuid selle kohta soovib komisjon t\u00f5en\u00e4oliselt ikkagi infot saada. \u201eTa (korruptsioonivastase erikomisjoni esimees \u2013 toim) on maininud mu meelest, et ta ikkagi sooviks veel korra peaministrit n\u00e4ha,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eMinu meelest nendest vastustest v\u00f5i rahade liikumisest v\u00f5ime saada t\u00e4iendavat aimu, kas peaminister on r\u00e4\u00e4kinud meile ainult ja alati t\u00f5de. Kui ta on seda teinud, siis minu soovitus on talle meile saata see uus leping (Kallas andis sel aastal juurde 20 000 eurot laenu \u2013 toim),\u201c \u00fctles ta.\nOdinets m\u00e4rkis, et temal pole lepingu kohta k\u00fcsimusi. \u201eMinu jaoks on tavap\u00e4rane tehing \u2013 eraisik laenab kellelegi raha ja saab selle hiljem tagasi, korruptsiooni seisukohalt ma ei n\u00e4e siin k\u00fcsimusi,\u201c \u00fctles ta.\nSibul (Isamaa) \u00fctles ERR-ile veel, et laenu tagastamise kuup\u00e4evad olid 15. juuni, 20. juuli ja 21. august.\nERR saatis Arvo Hallikule tema ettev\u00f5tte Vene vedude kohta k\u00fcsimused 18. augustil ja peaminister on \u00f6elnud, et ta sai neist teada 20. augustil. Seega sai laenu viimane osa tagasi makstud p\u00e4rast seda, kui ajakirjanikud Stark Logisticsi \u00e4ritegevuse vastu huvi tundsid.\nArvo Hallik on lubanud oma osaluse Stark Logisticsis \u00e4ra m\u00fc\u00fca, kuid \u00e4riregistri andmetel ei ole tehingut veel tehtud ja Hallik on endiselt ka ettev\u00f5tte n\u00f5ukogu liige."}
{"text":"Metaprint j\u00e4ttis t\u00e4htajaks erikomisjoni k\u00fcsimustele vastamata   Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ootas esmasp\u00e4evaks aktsiaseltsilt Metaprint vastuseid nende \u00e4ritegevuse kohta Venemaal, kuid t\u00e4htajaks neid ei laekunud.   29. augustil soovis erikomisjon Metaprindi esindajale k\u00fcsimusi esitada, kuid kuna ettev\u00f5te kohale tulla ei soovinud, edastas need kirjalikult. Muu hulgas k\u00fcsis komisjon, kuidas on Metaprint p\u00e4rast 24. veebruari 2022 oma \u00e4ritegevust muutnud, milliseid samme on nad teinud Venemaalt v\u00e4ljumiseks, kellega on nad konsulteerinud oma Venemaa \u00e4ritegevuse vastavuse osas sanktsioonidega, kust p\u00e4rines Metaprindi raha Venemaale tehase rajamiseks ja kas ettev\u00f5te on toetanud m\u00f5nd erakonda v\u00f5i poliitilist j\u00f5udu. Lisaks palus korruptsioonivastane komisjon, et Metaprint esitaks andmed Vene piiri \u00fcletuste kohta nii koormaga kui ilma alates t\u00e4navuse aasta m\u00e4rtsist. Vastamiseks andis komisjon ettev\u00f5ttele aega kuni 11. septembrini, kuid 12. septembri p\u00e4rastl\u00f5unaks ei olnud Metaprintilt vastuseid saabunud. Komisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) \u00fctles ERR-ile, et tema andmetel ei ole Metaprint mingit ajapikendust palunud. \"Olen aru saanud, et nende arvates ei ole neil midagi t\u00e4iendavat selles loos lisada v\u00f5i vastust v\u00f5i s\u00f5numeid anda avalikkusele,\" s\u00f5nas ta. Edasise kohta m\u00e4rkis M\u00f6lder, et komisjon arutab oma v\u00f5imalusi ja Keskerakonna ettepanek on teema uurimiseks moodustada riigikogus uurimiskomisjon. See aga eeldab poliitilist tahet. \"Meie eeldus k\u00f5ike seda tehes on see, et nii peaminister kui temaga seotud inimesed neis ettev\u00f5tetes tahaksid anda avalikkusele selgeid ja l\u00e4bipaistvaid vastuseid. Kuna seda pole tehtud, j\u00e4\u00e4b kahtlemata \u00f5hku vastuseta k\u00fcsimusi ja see tekitab \u00fchiskonnas k\u00f5hklusi,\" s\u00f5nas M\u00f6lder.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel   "}
{"text":"Kallase laenuleping abikaasaga sai s\u00f5lmitud vahetult peale Vene sidemetega tehase k\u00fclastustPeaminister Kaja Kallas k\u00fclastas 28. jaanuaril 2022 Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus ettev\u00f5ttes Stark Logistics, mille suurosanikuks on omakorda Metaprindi\u00a0omanik.\u00a0Peaminister Kallas k\u00fclastas Metaprinti 2022. aasta 28. jaanuaril. Riigkogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (KE) kinnitas Postimehele, et Kallase laenuleping oli s\u00f5lmitud p\u00e4rast tema k\u00fclastust Metaprindi kontorisse.\u00a0\n\nKaja Kallase ja Halliku laenuleping.\nKuvat\u00f5mmis\n\n\u00abSee laenuleping on s\u00f5lmitud m\u00f5ned p\u00e4evad p\u00e4rast seda,\u00bb lausus M\u00f6lder. Ta lisas, et erikomisjonil on see laenuleping ja kaks lisa, kuid puuduvad andmed, kas ja millal on maksed toimunud. Ka sama komisjoni liige Priit Sibul (Isamaa) nentis, et tehase k\u00fclastamise ja laenulepingu s\u00f5lmimine olid ajaliselt l\u00e4hestikku.\u00a0\n\u00abKallas on ise \u00f6elnud, et ta on andnud selle laenu ja saanud tagasi selle kolmes osas. Kas ta on seda teinud l\u00e4bi panga, otse kandnud ning mis summas on ta laenu v\u00e4ljastanud ja mis summades on ta tagasi saanud. Kas ja kui palju on ta teeninud intresse ja kas ta on intressid k\u00e4tte saanud,\u00bb loetles M\u00f6lder k\u00fcsimusi, millele peaminister ei ole veel vastuseid andnud.\u00a0\n\u00abKaja Kallast erikomisjoni kutsuda ei ole m\u00f5tet. \u00dcks asi on faktid, mille puhul Kallas saab neid kas \u00fcmber l\u00fckata v\u00f5i t\u00f5estada, et need peavad vett. Teine on aga eetiline pool ning siin ei ole kasu \u00fchestki komisjonist, vaid Kallase enda s\u00fcdametunnistusest,\u00bb r\u00e4\u00e4kis M\u00f6lder.\u00a0\n\u00abKallas on andnud konkreetset laenu ettev\u00f5ttele, kes omab logistikaettev\u00f5tet, kellel on Venemaa-suunaline \u00e4ritegevus. See on puhas eetikak\u00fcsimus, et kui Kallas r\u00e4\u00e4gib sellest, et Venemaa suunal ei tohi \u00e4ri ajada ja ta ise annab laenu. See on minu v\u00e4ide, ma olen veendunud, et 350 000 eurot andev inimene teab, kuhu see laen l\u00e4heb ja millisele firmale. Kallas teadis v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas ja kellega ta \u00e4ri ajab,\u00bb leiab M\u00f6lder.\u00a0\nKa teised erikomisjoni liikmed on Postimehele \u00f6elnud, et raha liikumise kohta ei tea nad endiselt mitte midagi.\u00a0\n8. septembril kirjutas Postimees, et peaministri b\u00fcroo ei soostunud Postimehega Kallase laenulepingut jagamast. Postimees sai b\u00fcroost lakoonilise vastuse, et k\u00f5ik Kallast puudutav avalik info asub majanduslike huvide deklaratsioonis."}
{"text":"Kallas andis abikaasale laenu p\u00e4rast Metaprindi tehase k\u00fclastustTALLINN, 12. september, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas k\u00fclastas 2022. aasta 28. jaanuaril Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus ettev\u00f5ttes Stark Logistics, mille suurosanikuks on omakorda Metaprindi omanik, kirjutab Postimees.\nRiigkogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder kinnitas Postimehele, et Kallase laenuleping oli s\u00f5lmitud p\u00e4rast tema k\u00fclastust Metaprindi kontorisse. \"See laenuleping on s\u00f5lmitud m\u00f5ned p\u00e4evad p\u00e4rast seda,\" lausus M\u00f6lder. Ta lisas, et erikomisjonil on see laenuleping ja kaks lisa, kuid puuduvad andmed, kas ja millal on maksed toimunud. Ka sama komisjoni liige Priit Sibul nentis, et tehase k\u00fclastamise ja laenulepingu s\u00f5lmimine olid ajaliselt l\u00e4hestikku.\u00a0\n\"Kallas on ise \u00f6elnud, et ta on andnud selle laenu ja saanud tagasi selle kolmes osas. Kas ta on seda teinud l\u00e4bi panga, otse kandnud ning mis summas on ta laenu v\u00e4ljastanud ja mis summades on ta tagasi saanud. Kas ja kui palju on ta teeninud intresse ja kas ta on intressid k\u00e4tte saanud,\" loetles M\u00f6lder k\u00fcsimusi, millele peaminister ei ole veel vastuseid andnud.\u00a0\n\"Kaja Kallast erikomisjoni kutsuda ei ole m\u00f5tet. \u00dcks asi on faktid, mille puhul Kallas saab neid kas \u00fcmber l\u00fckata v\u00f5i t\u00f5estada, et need peavad vett. Teine on aga eetiline pool ning siin ei ole kasu \u00fchestki komisjonist, vaid Kallase enda s\u00fcdametunnistusest,\" r\u00e4\u00e4kis M\u00f6lder.\u00a0\n\"Kallas on andnud konkreetset laenu ettev\u00f5ttele, kes omab logistikaettev\u00f5tet, kellel on Venemaa-suunaline \u00e4ritegevus. See on puhas eetikak\u00fcsimus, et kui Kallas r\u00e4\u00e4gib sellest, et Venemaa suunal ei tohi \u00e4ri ajada ja ta ise annab laenu. See on minu v\u00e4ide, ma olen veendunud, et 350 000 eurot andev inimene teab, kuhu see laen l\u00e4heb ja millisele firmale. Kallas teadis v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas ja kellega ta \u00e4ri ajab,\" leiab M\u00f6lder.\u00a0\nKa teised erikomisjoni liikmed on Postimehele \u00f6elnud, et raha liikumise kohta ei tea nad endiselt mitte midagi.\u00a0\n8. septembril kirjutas Postimees, et peaministri b\u00fcroo ei soostunud Postimehega Kallase laenulepingut jagamast. Postimees sai b\u00fcroost lakoonilise vastuse, et k\u00f5ik Kallast puudutav avalik info asub majanduslike huvide deklaratsioonis.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kallas andis abikaasale laenu p\u00e4rast Metaprindi tehase k\u00fclastustTALLINN, 12. september, BNS \u2013 Peaminister Kaja Kallas k\u00fclastas 2022. aasta 28. jaanuaril Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus ettev\u00f5ttes Stark Logistics, mille suurosanikuks on omakorda Metaprindi omanik, kirjutab Postimees.\nRiigkogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder kinnitas Postimehele, et Kallase laenuleping oli s\u00f5lmitud p\u00e4rast tema k\u00fclastust Metaprindi kontorisse. \"See laenuleping on s\u00f5lmitud m\u00f5ned p\u00e4evad p\u00e4rast seda,\" lausus M\u00f6lder. Ta lisas, et erikomisjonil on see laenuleping ja kaks lisa, kuid puuduvad andmed, kas ja millal on maksed toimunud. Ka sama komisjoni liige Priit Sibul nentis, et tehase k\u00fclastamise ja laenulepingu s\u00f5lmimine olid ajaliselt l\u00e4hestikku.\u00a0\n\"Kallas on ise \u00f6elnud, et ta on andnud selle laenu ja saanud tagasi selle kolmes osas. Kas ta on seda teinud l\u00e4bi panga, otse kandnud ning mis summas on ta laenu v\u00e4ljastanud ja mis summades on ta tagasi saanud. Kas ja kui palju on ta teeninud intresse ja kas ta on intressid k\u00e4tte saanud,\" loetles M\u00f6lder k\u00fcsimusi, millele peaminister ei ole veel vastuseid andnud.\u00a0\n\"Kaja Kallast erikomisjoni kutsuda ei ole m\u00f5tet. \u00dcks asi on faktid, mille puhul Kallas saab neid kas \u00fcmber l\u00fckata v\u00f5i t\u00f5estada, et need peavad vett. Teine on aga eetiline pool ning siin ei ole kasu \u00fchestki komisjonist, vaid Kallase enda s\u00fcdametunnistusest,\" r\u00e4\u00e4kis M\u00f6lder.\u00a0\n\"Kallas on andnud konkreetset laenu ettev\u00f5ttele, kes omab logistikaettev\u00f5tet, kellel on Venemaa-suunaline \u00e4ritegevus. See on puhas eetikak\u00fcsimus, et kui Kallas r\u00e4\u00e4gib sellest, et Venemaa suunal ei tohi \u00e4ri ajada ja ta ise annab laenu. See on minu v\u00e4ide, ma olen veendunud, et 350 000 eurot andev inimene teab, kuhu see laen l\u00e4heb ja millisele firmale. Kallas teadis v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas ja kellega ta \u00e4ri ajab,\" leiab M\u00f6lder.\u00a0\nKa teised erikomisjoni liikmed on Postimehele \u00f6elnud, et raha liikumise kohta ei tea nad endiselt mitte midagi.\u00a0\n8. septembril kirjutas Postimees, et peaministri b\u00fcroo ei soostunud Postimehega Kallase laenulepingut jagamast. Postimees sai b\u00fcroost lakoonilise vastuse, et k\u00f5ik Kallast puudutav avalik info asub majanduslike huvide deklaratsioonis.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kallas s\u00f5lmis abikaasa firmaga laenulepingu kohe p\u00e4rast Metaprindi k\u00fclastamistPeaminister Kaja Kallas k\u00fclastas 28. jaanuaril 2022 Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus Stark Logisticsis, kus suurosanikuks on Metaprindi omanik. Viimase osa 350 000-eurosest laenust tagastas ettev\u00f5te Kallasele 21. augustil ehk p\u00e4rast seda, kui ERR oli tema abikaasalt Vene vedude asjus aru p\u00e4rinud.\nS\u00f5ja ajal Venemaale kaubavedu j\u00e4tkanud Stark Logisticsi suurosalus kuulub aerosoolpakendite tootja Metaprindi omanikule Martti Lemendikule. Eelmise aasta 28. jaanuaril k\u00e4is Kaja Kallas valitsusjuhina Metaprinti k\u00fclastamas.\nT\u00e4navu juunis kirjutas ERR, et 2022. aastal andis Kaja Kallas Novaria Consuldile 350 000 eurot laenu, n\u00fc\u00fcd aga on selgunud, et leping selleks s\u00f5lmiti kohe p\u00e4rast Metaprindis k\u00e4iku.\nNimelt saatis Kallas eelmisel n\u00e4dalal riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile tutvumiseks laenulepingu, kus on n\u00e4ha, et leping on allkirjastatud m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast 28. jaanuari ehk 3. veebruaril 2022.\nKallas \u00fctles Delfile, et ta s\u00f5lmis laenulepingu abikaasa firmaga 5. jaanuaril 2022. Esimese, 200 000 euro suuruse v\u00e4ljamakse tegi Kallas enda s\u00f5nul j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 150 000 eurot l\u00e4ks firmale teele 13. mail.\nSeepeale postitas komisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder sotsiaalmeediasse kuvat\u00f5mmise laenulepingu kaustast, kust on n\u00e4ha ka allkirjastamise kuup\u00e4ev \u2013 3.02.2022.\n4. septembril korruptsioonivastase komisjoni istungil selgitusi jaganud Kallas ei osanud \u00f6elda, millal t\u00e4pselt ta abikaasa ettev\u00f5ttele laenu andis. K\u00fcll aga kinnitas ta, et laen on t\u00e4navu koos intressidega tagasi makstud. Samuti \u00fctles ta, et t\u00e4navu Novaria Consuldile laenatud 22 000 eurot ei ole ta veel tagasi saanud.\nArvo Hallik on lubanud oma osaluse Stark Logisticsis \u00e4ra m\u00fc\u00fca, kuid \u00e4riregistri andmetel ei ole tehingut veel tehtud ja Hallik on j\u00e4tkuvalt ka ettev\u00f5tte n\u00f5ukogu liige. Kahe n\u00e4dala eest \u00fctles Hallik ERR-ile, et tehingu vormistamisega parajasti tegeldakse.\nHallikul on 30-protsendiline osalus ka laoteenuseid pakkuvas Stark Warehousingus, kus sama suur osalus on ka Metaprindi omanikul ning sellest osalusest ta loobuda ei plaani.\nAllikas: ERR"}
{"text":"SOLVANGUTE SADU! Riigikogulased panevad Kaja Kallasele j\u00f5hkralt puid alla: valetamine! Vereraha mittetunnistamine! Moraalne l\u00e4bikukkumine!Juba riigikogu s\u00fcgisistungj\u00e4rgu esimesel istungil said valitsuseliikmed omal nahal tunda opositsiooni k\u00f5rvetavaid kommentaare. Mart Helme suskas: \u201eKas te p\u00f5him\u00f5tteliselt harrastate samasugust laster\u00f6\u00f6vi nagu Putini Venemaa?\u201c\nRiigikogus algas esmasp\u00e4eval uus hooaeg. Uus algus, uued tuuled? Opositsioon on lubanud endiselt obstruktsiooniga j\u00e4tkata. Ehkki riigikogulastele luges president kevadel nende ametiaja alguses s\u00f5nu peale, et parlamendi t\u00f6\u00f6 sihiliku ja kunstliku takistamisega v\u00f5iks piiri pidada, j\u00e4tkab opositsioon r\u00fcndaval noodil.\nKuigi 11. septembri t\u00e4iskogu istungi peamised teemad olid arup\u00e4rimised pereh\u00fcvitiste, lasterikkuse, riigieelarve, demograafilise kriisi, peretoetuste ja -kaitse kohta, t\u00f5usis arutelulauale ka k\u00f5ik muu. Peaministri Kaja Kallase ja ta abikaasa \u00fcmber lahvatanud skandaal t\u00f5statas tuliseid kommentaare ja k\u00fcsimusi. J\u00e4rgnevalt v\u00e4ike valik 11. ja 12. septembril saadikute suust k\u00f5lanud m\u00f5ttev\u00e4lgatustest.\nMartin Helme (EKRE): \u201eMingeid p\u00f5him\u00f5tteid teil siin ei ole, suva\u00f5igus on.\u201c\nRain Epler (EKRE): \u201eMeie Eesti mure on t\u00e4na see, et siin erinevaid koalitsioone on ikka nimetatud erinevate huvitavate nimedega, meil t\u00e4na kahjuks on Eestis selline peremees-ja-koer-t\u00fc\u00fcpi koalitsioon.\u201c\nUrmas Reinsalu (Isamaa): \u201eMina loodan k\u00fcll, et need k\u00fcsimused j\u00f5uavad vastamisele, siis ametis olev peaminister enam ei ole ametis ja see k\u00fcsimus, arup\u00e4rimine tagastatakse seet\u00f5ttu.\u201c\nMartin Helme: \u201eElevant ruumis on teie vereraha idakaubanduses ja selle vereraha mittetunnistamine ja avalikkusele valetamine. K\u00f5igile kapo ei tee katet, ei anna erilubasid ega m\u00e4tsi kinni. Ma tahaks ikkagi teilt kuulda, kas te olete aru saanud, millise absoluutse p\u00f5hjatu moraalse l\u00e4bikukkumisena te seal seisate.\u201c\nRain Epler: \u201ePraegu uuringud n\u00e4itavad, et kaks kolmandikku Eesti inimestest arvab, et peaminister peaks tagasi astuma. Mis te ise arvate, et kui on selline peaminister, kelle kohta \u00fclekaalukas enamus inimestest arvab, et ta peaks tagasi astuma, kas sellelgi v\u00f5ib olla negatiivne m\u00f5ju perede kindlustundele?\u201c\nMart Maastik (Isamaa): \u201eHakkame m\u00f5tlema peaga, mitte nabaalusega.\u201c\nKalle Gr\u00fcnthal (EKRE): \u201eAga mul on mure teie tervise p\u00e4rast, te olete v\u00e4ga vaevatud olekus. Kas te ikka peate vastu?\u201c\nMart Helme (EKRE): \u201eKas te p\u00f5him\u00f5tteliselt harrastate samasugust laster\u00f6\u00f6vi nagu Putini Venemaa, millega teil on ju nagu perekondlikud \u00e4risidemed?\u201c\nKalle Gr\u00fcnthal: \u201eK\u00f5ik see, mida tema teeb, ajades \u00e4ri Venemaaga, keelates seda teistel, n\u00e4itab, et see inimene ei adu tegelikku olukorda, millesse ta on pandud. Mitte \u00fckski peaminister ei k\u00e4itu sellisena. Mitte \u00fckski! Ma ei saa enam isegi \u00f6elda seda: \u201eLugupeetud Kaja Kallas, kas teil h\u00e4bi ei ole?\u201c Sest rumal inimene ei tunne ju h\u00e4bi.\u201c\nMart Helme: \u201eMina ei tea, kas Kaja Kallas on mees v\u00f5i naine. Kui ma k\u00fcsisin ta k\u00e4est t\u00e4na seda, siis ta ei vastanud mulle. \/- - -\/ Aga ilmselt ta ei ole naisterahvas, sest ta ei vastanud mulle. V\u00f5ib-olla ta on hermafrodiit, ma ei tea. K\u00f5ik see on ju nii segi aetud, sugu on meil sotsiaalne konstruktsioon.\u201c\nKert Kingo (EKRE): \u201e\u00d5\u00f5vastav on kuulata, kuidas inimene, kelle jaoks ei ole probleem hoobilt 372 000 maksta v\u00e4lja, ilma et ta teaks, mis sellega tehakse, kes siis nipsakalt kommenteerib, et kui nad enne 300 euroga said hakkama, siis teie ei n\u00e4e n\u00fc\u00fcd neid probleeme.\u201c\nMart Helme: \u201eKulla kolleegid, v\u00e4hemalt pooled teist on t\u00e4iesti ajusurnud tegelased. Tolgendate siin juba, ma ei tea, kui mitmendat koosseisu, h\u00e4\u00e4letate t\u00e4pselt seda, mida teil k\u00e4stakse h\u00e4\u00e4letada. \/- - -\/ Lugupeetud Kaja Kallas, te ju valetate, te olete sarivaletaja! Te valetasite Vilja Kiislerile, et teie abikaasa on k\u00e4inud l\u00e4bi kapo t\u00e4is-, lausjulgeolekukontrollist. See ei vasta t\u00f5ele. See ei vasta ju t\u00f5ele. Ma ei hakka \u00fctlema, kust ma selle info sain. Ma sain selle info vastava institutsiooni esindajatelt. Aga see ei vasta t\u00f5ele. Kas te \u00fckskord saate aru, minge minema oma valetamise, varastamise ja korruptsiooniga?\u201c\nAnti Poolamets (EKRE): \u201eKuhu me arenenud olema 100 aastaga? Me oleme samamoodi taandarenenud, meil lihtsalt ei ole uhkust oma riigi \u00fcle, oma keele \u00fcle. See on selline teenindav hoiak, teenindav riik, teenindav rahvas. See, mida me 700 aastat alla neelasime, teenindava rahva rolli, seda surutakse meile j\u00e4lle peale. Te surute meid teenindava rahva rolli, lugupeetud koalitsioon, kui te mitte midagi ette ei v\u00f5ta.\u201c\nKaja Kallas \u00fcldiselt solvangutest v\u00e4lja ei teinud ning \u00fcritas j\u00e4\u00e4da s\u00f5nav\u00f5ttudes ametlikuks: \u201eKui vaadata peaministriuuringuid, siis v\u00f5ib selle t\u00e4pselt samamoodi teistpidi keerata. Kui 67% ei toeta mind, siis j\u00e4relikult 33% toetab. Ja see on k\u00f5ikidest peaministrikandidaatidest k\u00f5ige k\u00f5rgem toetus.\u201c"}
{"text":"Simona Halepi karj\u00e4\u00e4r on ilmselt l\u00e4bi, sest enne 2026. aasta oktoobrit ta m\u00e4ngida ei saaSimona Halep. \/ Foto: AFP\/Scanpix\nKui rumeenlanna Simona Halep, endine esireket ja kahekordne suure sl\u00e4mmi turniiride v\u00f5itja, lootis ise dopingus\u00fc\u00fcdistustest vabaks saada, m\u00e4\u00e4ras ITIA (International Tennis Integrity Agency) ehk tennise puhtuse (lisaks dopingule tegeleb ITIA kihlveopettustega) eest v\u00f5itlev organisatsioon talle koguni nelja-aastase m\u00e4ngukeelu.\nHalep v\u00e4itis, et keelatud aine roksadustaat sattus tema organismi saastunud toidulisandi manustamise t\u00f5ttu, aga ITIA leidis, et kogus oli liiga suur, et ainult toidu saastumisega seda p\u00f5hjendada. Leiti ka ebak\u00f5lasid Halepi bioloogilises passis, mis samuti viitasid regulaarsele dopingu tarvitamisele.\nNagu enamasti, on dopingu tarvitamise t\u00f5endid alati kaudsed, mist\u00f5ttu teistmoodi ei saagi otsuseid teha. Otsene t\u00f5end oli n\u00e4iteks 2019. aasta Seefeldi suusatajate skandaalis, kus politsei sattus vere\u00fclekandele konkreetselt peale. Nii \u00fctles ka Halep, et kaebab otsuse Spordiarbitraa\u017ei kohtusse, sest on sattunud vales\u00fc\u00fcdistuste ohvriks.\nHalep saab septembri l\u00f5pul 32-aastaseks ja 2026. aasta oktoobris, kui tema keeld l\u00f5peb, on juba t\u00e4histanud 35. s\u00fcnnip\u00e4eva. Seep\u00e4rast oleks raske uskuda \u2013 kui 4-aastase keelu otsus j\u00e4\u00e4b j\u00f5usse -, et ta veel profitennisesse naaseb. Keelu alguseks pandi 2022. aasta oktoober, sest sellest hetkest hakkas kehtima Halepi ajutine v\u00f5istluskeeld.\nRoksadustaat on selline keelatud aine, mis kuulub samasse klassi EPO-ga. Meditsiinis tarvitatakse roksadustaati neerupuudulikkuse vastu, kuid spordis on selle m\u00f5ju \u00fcsna sarnane veredopinguga."}
{"text":"Kaja Kallas vassib lepinguga?Peaminister Kaja Kallas k\u00fclastas 28.1.2022 Metaprinti tehast, kus talle n\u00e4idati, et firma tegutseb Venemaal. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (KE, pildil) s\u00f5nas ERR-ile, et laenuleping allkirjastati m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast 28. jaanuarit 2022. Peaminister \u00fctles, et see info on vale.\n\n\nDelfi"}
{"text":"SAHINAD | Taavi R\u00f5ivas h\u00fclgas Tesla ja asendas selle AudigaEesti jalgpallikoondis l\u00f6\u00f6b antirekordeid. Endine peaminister loobus Teslast. K\u00f5lvarti vastastel on toss v\u00e4ljas.\nR\u00f5ivas h\u00fclgas Tesla\nEndine peaminister Taavi R\u00f5ivas (Ref) k\u00e4is Telliskivis \u00fche prominendi s\u00fcnnip\u00e4evapeol. Pidulistele j\u00e4i k\u00f5rva, kui ta \u00fctles: \u201eTesla vahetasin v\u00e4lja. Mul on n\u00fc\u00fcd Audi!\u201c R\u00f5ivas jaksas Tallinnas pidutseda ka p\u00e4ev hiljem. Selgi peol r\u00e4\u00e4kis ta, et on Tesla asendanud Audiga. Loodame, et tegu on Audi elektriauto v\u00f5i v\u00e4hemasti h\u00fcbriidiga!\nJalgpall l\u00f6\u00f6b antirekordeid\nEesti jalgpallikoondis sai n\u00e4dalavahetusel Rootsilt v\u00f5imsa skooriga 0 : 5 tuupi. Lillek\u00fcla staadionil on kodum\u00e4nge peetud juba 22 aastat, ent nii suurt kaotust pole seni saadud. Varasemad antirekordid on 2011. aastal Iirimaale ja 2019. aastal Hollandile nelja v\u00e4ravaga kaotamine. Lisaks kaotas Eesti koondis avapoolaja kolme v\u00e4ravaga. Sedagi pole Lillek\u00fclas enne juhtunud.\nKes on G. R. ja S. S.?\nAustraalia v\u00f5imud nabisid kinni kaks Eesti kodanikku, kellelt leiti 22 kilogrammi metamfetamiini, p\u00fcstolid ja hunnik sularaha. H\u00e4marmehed viibisid k\u00e4ngurumaal tudengiviisadega. Austraalia politsei teatel on 31aastase initsiaalid G. R. ja tema 28aastasel kamraadil S. S.\nToom vahetaks peret\nEurosaadik Yana Toom pakub, et Keskerakond v\u00f5iks liituda europarlamendis sotside fraktsiooniga. Praegu ollakse koos Reformierakonnaga fraktsioonis Uuenev Euroopa. See aga on v\u00e4ike ega lange h\u00e4sti kokku keskerakondlike (loe: Toomi) vaadetega. K\u00fcll on Toomi s\u00f5nul v\u00e4ikses pundis parem saada endale t\u00e4htsaid teemasid.\nRiigieelarve ei eruta\nAjakirjanikud kajastavad juba mitu n\u00e4dalat usinalt peaminister Kaja Kallase abikaasa \u00e4riv\u00e4\u00e4rtuste skandaali ja Keskerakonnale uue esimehe valimist. T\u00e4iesti nende varju on j\u00e4\u00e4nud 14.\u201315. septembril Vihula m\u00f5isas toimuvad valitsuse riigieelarve arutelud. Just seal otsustatakse, millised tulevad paljukardetud k\u00e4rped.\nK\u00f5lvarti vastastel toss v\u00e4ljas\nIsamaa, Eesti 200 ja Reformierakonna fraktsioonid andsid suure \u00f5hinaga sisse umbusaldusavalduse Tallinna linnapeale Mihhail K\u00f5lvartile. Teisip\u00e4eva hommikul viitsisid end t\u00e4ies koosseisus nuppu vajutama vedada vaid isamaalased. 15 oravast umbusaldas K\u00f5lvartit vaid 7. Kuuest Eesti 200 saadikust tegid seda pooled.\nStaarkokk ja vanamoorid\nNeli seitsmek\u00fcmnendates eluaastates prouat k\u00fclastasid restorani, mille kokk on ka saadetest paljudele tuttav. Lambaliha tellinud naistele toodi neli kivik\u00f5va praadi. \u00dcks neist saatis toidu k\u00f6\u00f6ki tagasi.\nSeepeale ilmus k\u00f6\u00f6gist staarkokk, kes r\u00f6\u00f6gatas: \u201eKuradi faking vanamoorid, t\u00f5mmake mu restoranist minema, arvet ei pea maksma!\u201c Kohkunud t\u00e4dikesed tasusid siiski arve ja p\u00f5genesid t\u00f5demusega, et vanamoorid v\u00f5ime me olla, aga oleme v\u00e4hemalt viisakad vanamoorid.\n\u201eT\u00e4nus\u00f5nad\u201c viisid vangi\nUkrainlannast pension\u00e4r Olga \u00fcritas tulla Venemaalt Eestisse ilma kehtiva reisidokumendita. Selle k\u00e4igus andis ta piirikontrolli teostanud politseiametnikule \u00fcle \u201et\u00e4nus\u00f5nad\u201c ehk sada Ameerika dollarit.\nPolitseiametnik kahtlustas, et naine pakub altk\u00e4emaksu ja Olga v\u00f5eti vahi alla. Kahe ja poole eeluurimisvanglas viibitud p\u00e4eva jooksul s\u00f5lmis ta prokuratuuriga kokkuleppe, millega tunnistaski end s\u00fc\u00fcdi altk\u00e4emaksu andmises. 18. juulil karistas Narva kohus Olgat pooleteiseaastase tingimisi vanglakaristusega."}
{"text":"Mart Helme s\u00f5nad Joe Bideni kohta on osutumas t\u00f5eksKui EKRE poliitik Mart Helme nimetas USA presidendiks valitud Joe Bidenit juba kaks aastat tagasi korrumpeerunud t\u00fc\u00fcbiks, siis l\u00e4ks siin lahti seakisa, et kuidas te julgete meie suurimat liitlast solvata. Mis siin ikka tahta, kui meie liberaalid on samuti korrumpeerunud. N\u00fc\u00fcd viimaks on j\u00f5utud ka Ameerikas endas arusaamisele, et Bideni tegevust tuleb uurida.\nTollane siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme ning eurosaadik Jaak Madison r\u00e4\u00e4kisid 2020. aasta novembris TRE raadios, et USA valimistulemused on v\u00f5ltsitud ning Joe Bideni presidendiks saamine om Ameerika allak\u00e4igu algus.\nTagantj\u00e4rele n\u00e4eme, et neil oli \u00f5igus.\nMart Helme hinnangul v\u00f5ltsiti valimisi ja Joe Bideni valis Ameerika presidendiks s\u00fcvariik.\n\u201cS\u00fcvariigi tegutsemisloogika on omaenda tegevusvabaduse tagamiseks sokutada igale poole n\u00e4rakaid, korrumpeerunud, \u0161anta\u017eeeritavaid n\u00e4rakaid. Joe Biden ja Hunter Biden on korrumpeerunud t\u00fc\u00fcbid,\u201d \u00fctles siseminister.\nEile teatasid uudistekanalid, et USA esindajatekoda algatab Bideni suhtes juurdluse ja teda \u00e4hvardab ametist tagandamine.\n\u201eUSA esindajatekoda algatab kongressi juurdluse, et selgitada v\u00e4lja, kas president Joe Biden on v\u00f5imu kuritarvitanud. Kui Biden selles s\u00fc\u00fcdi j\u00e4\u00e4b, ootab teda tagandamine,\u201c vahendas ERR.\n\u201eKokkuv\u00f5ttes annavad need s\u00fc\u00fcdistused pildi korruptsioonikultuurist,\u201d r\u00e4\u00e4kis esindajatekoja eesistuja Kevin McCarthy. \u201cSeep\u00e4rast soovitan ma esindajatekoja komisjonil algatada ametlik tagandamisjuurdlus president Joe Bideni vastu.\u201c"}
{"text":"Kallas s\u00f5lmis laenulepingu p\u00e4rast Metaprindi k\u00fclastustPeaminister Kaja Kallas (pildil) s\u00f5lmis laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega kuus p\u00e4eva p\u00e4rast seda, kui oli k\u00fclastanud abikaasaga seotud ettev\u00f5tet Metaprint. K\u00fclastus Metaprindi Tallinnas asuvasse tehasesse toimus 2022. aasta 28. jaanuaril, digitaalsed allkirjad laenulepingul kannavad kuup\u00e4eva 3. veebruar. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (KE) m\u00f6\u00f6nis, et laenulepingu ja selle kaks lisa on Kallas erikomisjonile andnud, kuid puuduvad andmed, kas ja millal on maksed toimunud. Kallas ise on Delfile v\u00e4itnud, et s\u00f5lmis laenulepingu juba 22. jaanuaril. M\u00f6lder m\u00e4rkis, et erikomisjonil pole selget pilti, millal, mis summades ja kui suure intressiga Kallas raha tagasi saanud on. PM"}
{"text":"Kallase laenulepingu s\u00f5lmimise aeg on teadaPeaminister Kaja Kallas k\u00fclastas 28. jaanuaril 2022 Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus Stark Logisticsis, kus suurosanikuks on Metaprindi omanik.Viimase osa 350 000eurosest laenust tagastas ettev\u00f5te Kaja Kallasele 21. augustil ehk p\u00e4rast seda, kui ERR oli tema abikaasalt Vene vedude asjus aru p\u00e4rinud, kirjutab ERRi uudisportaal. Kallas saatis eelmisel n\u00e4dalal riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile tutvumiseks laenulepingu. Komisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) kinnitas, et see oli allkirjastatud m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast 28. jaanuari 2022. Kaja Kallas \u00fctles Delfile, et see info on M\u00f6ldril vale. Kallas v\u00e4idab, et s\u00f5lmis laenulepingu oma abikaasa firmaga 5. jaanuaril 2022 ning tegi esimese, 200 000 euro suuruse v\u00e4ljamakse j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 150 000 eurot l\u00e4ks Kallase s\u00f5nul firmale teele 13. mail. ELIS KUSMA"}
{"text":"Al-Arkarise valitud sahinadR\u00f5ivas h\u00fclgas TeslaEndine peaminister Taavi R\u00f5ivas (Ref) k\u00e4is Telliskivis \u00fche prominendi s\u00fcnnip\u00e4evapeol. Pidulistele j\u00e4i k\u00f5rva, kui ta \u00fctles: \u201eTesla vahetasin v\u00e4lja. Mul on n\u00fc\u00fcd Audi!\u201c R\u00f5ivas jaksas Tallinnas pidutseda ka p\u00e4ev hiljem. Selgi peol r\u00e4\u00e4kis ta, et on Tesla asendanud Audiga. Loodame, et tegu on Audi elektriauto v\u00f5i v\u00e4hemasti h\u00fcbriidiga!Jalgpall l\u00f6\u00f6b antirekordeidEesti jalgpallikoondis sai n\u00e4dalavahetusel Rootsilt v\u00f5imsa skooriga 0 : 5 tuupi. Lillek\u00fcla staadionil on kodum\u00e4nge peetud juba 22 aastat, ent nii suurt kaotust pole seni saadud. Varasemad antirekordid on 2011. aastal Iirimaale ja 2019. aastal Hollandile nelja v\u00e4ravaga kaotamine. Lisaks kaotas Eesti koondis avapoolaja kolme v\u00e4ravaga. Sedagi pole Lillek\u00fclas enne juhtunud.Kes on G. R. ja S. S.?Austraalia v\u00f5imud nabisid kinni kaks Eesti kodanikku, kellelt leiti 22 kilogrammi metamfetamiini, p\u00fcstolid ja hunnik sularaha. H\u00e4marmehed viibisid k\u00e4ngurumaal tudengiviisadega. Austraalia politsei teatel on 31aastase initsiaalid G. R. ja tema 28aastasel kamraadil S. S.Toom vahetaks peretEurosaadik Yana Toom (pildil) pakub, et Keskerakond v\u00f5iks liituda europarlamendis sotside fraktsiooniga. Praegu ollakse koos Reformierakonnaga fraktsioonis Uuenev Euroopa. See aga on v\u00e4ike ega lange h\u00e4sti kokku keskerakondlike (loe: Toomi) vaadetega. K\u00fcll on Toomi s\u00f5nul v\u00e4ikses pundis parem saada endale t\u00e4htsaid teemasid.K\u00f5lvarti vastastel toss v\u00e4ljasIsamaa, Eesti 200 ja Reformierakonna fraktsioonid andsid suure \u00f5hinaga sisse umbusaldusavalduse Tallinna linnapeale Mihhail K\u00f5lvartile. Teisip\u00e4eva hommikul viitsisid end t\u00e4ies koosseisus nuppu vajutama vedada vaid isamaalased. 15 oravast umbusaldas K\u00f5lvartit vaid 7. Kuuest Eesti 200 saadikust tegid seda pooled.Staarkokk ja vanamooridNeli seitsmek\u00fcmnendates eluaastates prouat k\u00fclastasid restorani, mille kokk on ka saadetest paljudele tuttav. Lambaliha tellinud naistele toodi neli kivik\u00f5va praadi. \u00dcks neist saatis toidu k\u00f6\u00f6ki tagasi. Seepeale ilmus k\u00f6\u00f6gist staarkokk, kes r\u00f6\u00f6gatas: \u201eKuradi faking vanamoorid, t\u00f5mmake mu restoranist minema, arvet ei pea maksma!\u201c Kohkunud t\u00e4dikesed tasusid siiski arve ja p\u00f5genesid t\u00f5demusega, et vanamoorid v\u00f5ime me olla, aga oleme v\u00e4hemalt viisakad vanamoorid.\u201eT\u00e4nus\u00f5nad\u201c viisid vangiUkrainlannast pension\u00e4r Olga \u00fcritas tulla Venemaalt Eestisse ilma kehtiva reisidokumendita. Selle k\u00e4igus andis ta piirikontrolli teostanud politseiametnikule \u00fcle \u201et\u00e4nus\u00f5nad\u201c ehk sada Ameerika dollarit.Politseiametnik kahtlustas, et naine pakub altk\u00e4emaksu ja Olga v\u00f5eti vahi alla. Kahe ja poole eeluurimisvanglas viibitud p\u00e4eva jooksul s\u00f5lmis ta prokuratuuriga kokkuleppe, millega tunnistaski end s\u00fc\u00fcdi altk\u00e4emaksu andmises. 18. juulil karistas Narva kohus Olgat pooleteiseaastase tingimisi vanglakaristusega."}
{"text":"Kaja Kallas: andsin Novaria Consultile laenu juba jaanuari algusesEile avaldati, et peaminister Kaja Kallas (RE)\u00a0k\u00fclastas 28. jaanuaril 2022 Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus ettev\u00f5ttes Stark Logistics, mille suurosanikuks on omakorda Metaprindi omanik. Peaminister t\u00e4na l\u00fckkab need jutud \u00fcmber.\u00a0\n\u00a0\n\u00a0\u00abRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni m\u00f5nes liikmes on k\u00fcsimusi tekitanud see, et laenulepingul on digiallkiri hilisem kui lepingus endas kirjas. Soovitan alati neid k\u00fcsimusi k\u00fcsida minult otse, mitte meedia vahendusel,\u00bb kirjutas Kallas sotsiaalmeediasse. Tema s\u00f5nul on sellele lihtne ja argine selgitus.\u00a0\n\u00abAllkirjastasin Novaria Consultiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022. Lepingu teksti j\u00e4id sisse paar n\u00e4puviga, mida m\u00e4rkas hiljem pank. Panga palvel parandasime need vead ja panime 3. veebruaril 2022 lepingule uued allkirjad. Nii et tegu on ikkagi sellesama 5. jaanuaril s\u00f5lmitud lepinguga,\u00bb selgitas Kallas. Lisaks m\u00e4rgib ta, et\u00a0lepingu tekstis on lepingu s\u00f5lmimise ajaks m\u00e4rgitud 5. jaanuar 2022. \u00abLaenusumma kandsin Novaria Consultile \u00fcle 6. jaanuaril 2022,\u00bb lisas Kallas uue faktina. Nimelt laenas ta Novaria Consultile kokku tol hetkel 350 000 eurot ning ta abikaasa maksis selle summa tagasi kolmes osas. Lisaks laenas Kallas abikaasale 20 000 eurot, mida ta veel tagasi ei ole saanud.\u00a0\n\u00abOma s\u00f5nade kinnituseks saatsin t\u00e4na hommikul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ka algse lepingufaili koos 5. jaanuaril 2022 pandud digiallkirjadega,\u00bb lausus Kallas.\u00a0\n\u00abAndsin laenu abikaasa haldusfirmale investeeringute tegemiseks. Minu poolt antud laenul puudub igasugune seos Metaprindi \u00e4ritegevusega ja Metaprindi k\u00fclastamisega 28. jaanuaril 2022. K\u00f5ik sellised seosed on meelevaldsed ja p\u00fc\u00fcavad teadlikult maalida moonutatud pilti. Kahjuks on poliitikuid, kes loovad kunstlikke seoseid, manipuleerivad faktidega ja esitavad v\u00e4iteid, millel pole reaalse eluga mingit pistmist. Tonte ei tasu n\u00e4ha seal, kus neid ei ole,\u00bb m\u00e4rkis Kallas.\u00a0\n"}
{"text":"Avalik t\u00fcli | Miljonite eurode eest kinnisvara soetanud iduettev\u00f5tte juht s\u00fc\u00fcdistab investorit pidevas laimusInvestor Marat Kasparovi s\u00f5nul tekitab k\u00fcsimusi, kust on kahjumis kauplemisrakenduse Change grupi juht Kristjan Kangro saanud miljoneid eurosid mitmete kinnisvarade soetamiseks. Kangro s\u00f5nul on tegu j\u00e4rjepideva laimuga ning ettev\u00f5tte rahaga kinnisvaraoste tehtud ei ole.\nKuigi Kasparov on enda s\u00f5nul investeeringu Change'i maha kandnud, siis teda h\u00e4irib teadmine, kuidas kogu lugu nii tema kui teiste investorite jaoks algas ja hetkel n\u00e4ib.\n\u201eAlustuseks, palun vabandust k\u00f5igi ees, kellele ma soovitasin Change\u2019i investeerida. Investeerimisotused teeme me k\u00f5ik ise, tuginedes informatsioonile, mis meile k\u00e4ttesaadav ja edastatud on,\u201c m\u00e4rkis Kasparov.\nTegemist on j\u00e4rjekorras mitmenda korraga, mil Kangro end Kasparovi vastu kaitseb.\nJ\u00e4rgneb Kasparovi postitus osaliselt toimetatuna:\nundefined\nSoovin jagada t\u00e4iesti avalikul informatsioonil p\u00f5hinevat tagasisidet ja enda isiklikku arvamust. Ootan investoritelt viisakat ja grupi reeglitele vastavat arutelu.\nEpisood 1. Change\u2019i tegutsemisaja jooksul pole ettev\u00f5te kordagi j\u00f5udnud kasumisse, viimastel aastatel on ettev\u00f5te olnud pidevas rahah\u00e4das, k\u00fcll aga just viimaste aastate jooksul on tekkinud K. Kangrole korralik KV portfell, koos mitmemiljoniliste objektidega.\n1. fakt: 2022 suvel soetas K.Kangro suve villa. Maksumus ligikaudu 3mln (m\u00fc\u00fcgikuulutuse hind) EUR. Osteti v\u00e4lja sularahas, ilma h\u00fcpoteegita. Olen ise seal k\u00e4inud - meeletu rikkus.\nKuidas saab suurelt kahjumit tegeva ettev\u00f5tte juht lubada endale sellist luksust?\nKangro juures endale \u00f6\u00f6kese peamajas, maksumus 1500 EUR \u00f6\u00f6.\nKust selline raha Kangrole v\u00f5is tulla, mina seda ei tea. Samal ajal on Change-i k\u00f5ik investorid on hetkel -70-90%.\n2. fakt: Change ostis vanalinnas ettev\u00f5tte aka investorite raha eest suure kinnisvara objekti. Hiljem m\u00fc\u00fcdi objekt Kangro l\u00e4hedastele s\u00f5pradele alla turuhinna.\n3. fakt: Maja Tallinnas , maksumus ligikaudu \u00fcle 2mln EUR. Sellest oli ka \u00c4P artikkel.\n4. fakt: Kangro omab samuti vanalinnas suurt korterit\nEelmise aasta novembris andis Change pressiteate, et Kristjan Kangro keeldus ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgist ja loobus pakkumisest hinnaga 100mln EUR, sest see tehing polnud v\u00e4idetavalt investorite huvides. 8 kuud hiljem on ettev\u00f5te taas rahah\u00e4das ja \u201einvestorite huvides\u201c ning ettev\u00f5tte p\u00e4\u00e4stmiseks m\u00fc\u00fcb K.Kangro enda isiklikku osalust. K\u00f5ik plaksutavad ja soovivad \u00f5nne uue kosilase ja tugeva partneri leidmise puhul. Ettev\u00f5te on endiselt pankroti\u00e4\u00e4rel, ja n\u00fc\u00fcd taaskord ettev\u00f5tte p\u00e4\u00e4stmiseks t\u00f5stetakse raha 15mln pealt. See on -85% sellest hinnast, mida pakkus v\u00e4ljaostja ja millest K.Kangro v\u00e4idevalt.\n100mln-ga ei m\u00fc\u00fc, aga 15mln pealt t\u00f5stame raha, peale 51% oma isikliku osaluse m\u00fc\u00fcgist. Kas teistele investoritele pakuti v\u00e4ljaostu \u2013 EI! Kuigi pakkusin enda osa m\u00fc\u00fcgiks ka ise.\nNagu viimases pressiteates teavitati, hoolib ta investoritest ja usub ettev\u00f5ttesse ning on n\u00f5us isiklikult panustama kopika tagasi Change\u2019i, suuremeelsed 150K EUR 15mln rahastusringis.\nEi soovi oma postitusega \u00f5htutada viha, vaid kutsun kaasa avaldama arvamust ja jagama oma kogemust.\nKangro: tegu on laimuga, ettev\u00f5te ei ole finantseerinud kinnisvara soetusi\nOmapoolses vastulauses kinnitab Kangro, et \u00fckski Change grupi ettev\u00f5te ei ole finantseerinud tema v\u00f5i temaga seotud ettev\u00f5tete kinnisvara soetusi ning tegu on tema vastu suunatud laimuga.\nJ\u00e4rgneb Kristjan Kangro vastulause:\n\u00dckski Change grupi ettev\u00f5te ei ole finantseerinud minu v\u00f5i minuga seotud ettev\u00f5tete kinnisvara soetusi. Change Group koos k\u00f5igi oma t\u00fctarettev\u00f5tetega on olnud auditeeritav ettev\u00f5te kogu oma ajaloo jooksul (2022 Grant Thorntoni poolt nt). Tehinguid seotud osapooltega kontrollivad audiitorid ja regulaatorid. Seda on kinnitanud ka Change\u2019i investeerinud osapoolte due diligence.\nMis puudutab Marati s\u00fc\u00fcdistust ja antud positust, siis olen sel teemal andnud avatult kommentaare ajakirjandusele ka varem ning see on Kasparovile h\u00e4sti teada. \u00c4rip\u00e4ev on sama teemat kajastanud ning oleme esitanud neile k\u00f5ik t\u00f5endid, mis n\u00e4itavad, et minu Tallinnas soetatud kinnisvara on ostetud pangalaenu ja kolmanda ettev\u00f5tte k\u00e4est saadud laenu v\u00f5i dividendidega.\nKinnitan, et ei mina isiklikult ega minu teised ettev\u00f5tted ei ole kunagi saanud laenu Change grupi ettev\u00f5tetelt kinnisvara soetamiseks. 2020. aastal m\u00fc\u00fcsin Funderbeami platvormi kaudu v\u00e4ikses mahus Change'i osakuid. Lisaks m\u00fc\u00fcsin oma firma Kangro PTE LTD 2-3protsendilise osaluse Change'is 2021 aastal. Olen seda teemat avanud siin juba eelmisel aastal: https:\/\/www.changeinvest.com\/blog\/comments-about-the-deal\nChange on kahtlemata olnud minu elut\u00f6\u00f6. Mul on kahju vaadata, kuidas inimene, kes on pettunud oma investeeringus, j\u00e4rjepidevalt minu mainet rikub ning survestab erinevaid osapooli v\u00e4ljapressimise ja laimuga. Ta on korduvalt n\u00f5udnud endale ka eridiili teiste investorite arvelt, mis pole ei legaalselt ega ka moraalselt Change\u00b4ile vastuv\u00f5etav. Seda, et tegemist on valeliku inimesega, n\u00e4itab ka see, et kui avalikult on Marat v\u00e4itnud, et on Change'i investeerinud ligi miljon eurot, siis tegelikult j\u00e4\u00e4b tema investeeringu v\u00e4\u00e4rtus 200 000 euro juurde.\nViimane lause, mille j\u00e4rgi on Kasparov investeerinud ligi 200 000 eurot, on Kasparovi s\u00f5nul vale, lisas ta j\u00e4rgnevas postituses, kuhu lisas ka dokumendid tehingutest. Kokku on ta investeerinud \u00fcle 520 000 euro ning on enda s\u00f5nul valmis jagama lepinguid k\u00f5igile soovijatele."}
{"text":"Kallas: laenulepingul on hilisem allkiri panga m\u00e4rgatud vea p\u00e4rast   Peaminister Kaja Kallase s\u00f5nul on leping, millega ta abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult 350 000 eurot laenu andis, allkirjastatud 3. veebruaril 2022 seep\u00e4rast, et tegelikult juba 5. jaanuaril s\u00f5lmitud lepingus tuli panga soovil muudatusi teha.   Teisip\u00e4eval \u00fctles riigikogu korruptsioonivastase komisjoni erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder ERR-ile, et peaminister allkirjastas laenulepingu oma abikaasa Arvo Hallikule kuuluva Novaria Consuldiga 3. veebruaril 2022. See t\u00e4hendab, et allkirjad sai leping m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui Kallas oli valitsusjuhina k\u00fclastanud Metaprinti, mille omanik Martti Lemendik on Venemaa vedude t\u00f5ttu skandaali sattunud Stark Logisticsi suuromanik ja Halliku \u00e4ripartner. Kallase s\u00f5nul ei vasta see t\u00f5ele. Ta kirjutas kolmap\u00e4eval sotsiaalmeedias, et laenulepingul on hilisem digiallkiri kui lepingus endas kirjas. \"Sellele on lihtne ja argine selgitus. Allkirjastasin Novaria Consuldiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022. Lepingu teksti j\u00e4id sisse paar n\u00e4puviga, mida m\u00e4rkas hiljem pank. Panga palvel parandasime need vead ja panime 3. veebruaril 2022 lepingule uued allkirjad. Nii et tegu on ikkagi sellesama 5. jaanuaril s\u00f5lmitud lepinguga. Ka lepingu tekstis on lepingu s\u00f5lmimise ajaks m\u00e4rgitud 5. jaanuar 2022. Laenusumma kandsin Novaria Consultile \u00fcle 6. jaanuaril 2022. Nii lihtne see ongi,\" teatas peaminister. Ta lisas, et saatis oma s\u00f5nade kinnituseks kolmap\u00e4eva hommikul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ka algse lepingufaili koos 5. jaanuaril 2022 pandud digiallkirjadega. \"Andsin laenu abikaasa haldusfirmale investeeringute tegemiseks. Minu poolt antud laenul puudub igasugune seos Metaprindi \u00e4ritegevusega ja Metaprindi k\u00fclastamisega 28. jaanuaril 2022. K\u00f5ik sellised seosed on meelevaldsed ja p\u00fc\u00fcavad teadlikult maalida moonutatud pilti,\" \u00fctles Kallas. Tema s\u00f5nul on poliitikuid, kes loovad kunstlikke seoseid, manipuleerivad faktidega ja esitavad v\u00e4iteid, millel pole reaalse eluga mingit pistmist, kuid tonte ei tasu n\u00e4ha seal, kus neid ei ole. ERR k\u00fcsis teisip\u00e4eval Kaja Kallaselt, miks ta s\u00f5lmis laenulepingu Novaria Consultiga m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast Metaprindi k\u00fclastamist, miks tegi ettev\u00f5te talle laenu viimase tagasimakse kohe p\u00e4rast seda, kui ERR oli tema abikaasa \u00e4ritegevuse vastu huvi tundnud ning kuidas ta selgitab lepingukuup\u00e4evade erinevust enda ja T\u00f5nis M\u00f6ldri \u00f6eldu vahel. Kolmap\u00e4eva hommikuks ei olnud Kallas vastanud ja ERR k\u00fcsis vahepealsetest arengutest t\u00f5ukuvalt, kas peaminister ei tahaks parema avaliku selguse saavutamiseks avaldada kogu laenulepingut ja \u00fchtlasi ka laenu v\u00e4ljamaksete ja tagasisaamiste t\u00e4pseid kuup\u00e4evi ja asjaolusid ning kas see laenuleping sisaldas ka mingeid tingimusi laenu kasutamise kohta. Samuti soovis ERR teada, kas peaminister oli laenu andes teadlik sellest, et tema abikaasal on \u00fchine \u00e4ri Metaprindi omaniku Martti Lemendikuga. Vastuseks k\u00fcsimustele saatis peaministri b\u00fcroo Kaja Kallase \u00fclaltoodud postituse teksti, mille ta samal hommikul sotsiaalmeedias oli avaldanud. Kallas on andnud Novaria Consuldile laenu mitmel korral, lisaks 350 000 eurole veel 22 000 eurot. Varem on ta \u00f6elnud, et viimane on tal veel tagasi saamata. Arvo Hallik on \u00f6elnud, et praeguseks tagastatud laenu ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kapitali abil tegi Novaria Consult erinevaid finantsinvesteeringuid, aga nende investeeringute sisu pole kunagi olnud tema ja Kallase omavahelise vestluse teemaks.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel   "}
{"text":"Kaja Kallas: andsin Novaria Consultile laenu juba jaanuari algusesTALLINN, 13. september, BNS \u2013 Teisip\u00e4eval ilmnez, et peaminister Kaja Kallas (RE) k\u00fclastas mullu 28. jaanuaril Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus ettev\u00f5ttes Stark Logistics, mille suurosanikuks on omakorda Metaprindi omanik, kuid peaminister l\u00fckkab need jutud \u00fcmber, kirjutab Postimees.\u00a0\n\"Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni m\u00f5nes liikmes on k\u00fcsimusi tekitanud see, et laenulepingul on digiallkiri hilisem kui lepingus endas kirjas. Soovitan alati neid k\u00fcsimusi k\u00fcsida minult otse, mitte meedia vahendusel,\" kirjutas Kallas sotsiaalmeediasse. Tema s\u00f5nul on sellele lihtne ja argine selgitus.\u00a0\n\"Allkirjastasin Novaria Consultiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022. Lepingu teksti j\u00e4id sisse paar n\u00e4puviga, mida m\u00e4rkas hiljem pank. Panga palvel parandasime need vead ja panime 3. veebruaril 2022 lepingule uued allkirjad. Nii et tegu on ikkagi sellesama 5. jaanuaril s\u00f5lmitud lepinguga,\" selgitas Kallas.\nLisaks m\u00e4rkis ta, et lepingu tekstis on lepingu s\u00f5lmimise ajaks m\u00e4rgitud 5. jaanuar 2022. \"Laenusumma kandsin Novaria Consultile \u00fcle 6. jaanuaril 2022,\" lisas Kallas uue faktina. Nimelt laenas ta Novaria Consultile kokku tol hetkel 350 000 eurot ning ta abikaasa maksis selle summa tagasi kolmes osas. Lisaks laenas Kallas abikaasale 20 000 eurot, mida ta veel tagasi ei ole saanud.\u00a0\n\"Oma s\u00f5nade kinnituseks saatsin t\u00e4na hommikul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ka algse lepingufaili koos 5. jaanuaril 2022 pandud digiallkirjadega,\" lausus Kallas.\u00a0\n\"Andsin laenu abikaasa haldusfirmale investeeringute tegemiseks. Minu poolt antud laenul puudub igasugune seos Metaprindi \u00e4ritegevusega ja Metaprindi k\u00fclastamisega 28. jaanuaril 2022. K\u00f5ik sellised seosed on meelevaldsed ja p\u00fc\u00fcavad teadlikult maalida moonutatud pilti. Kahjuks on poliitikuid, kes loovad kunstlikke seoseid, manipuleerivad faktidega ja esitavad v\u00e4iteid, millel pole reaalse eluga mingit pistmist. Tonte ei tasu n\u00e4ha seal, kus neid ei ole,\" m\u00e4rkis Kallas.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaja Kallas: andsin Novaria Consultile laenu juba jaanuari algusesTALLINN, 13. september, BNS \u2013 Teisip\u00e4eval ilmnez, et peaminister Kaja Kallas (RE) k\u00fclastas mullu 28. jaanuaril Metaprindi tehast ning s\u00f5lmis paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult, mille kaudu on Hallikul osalus ettev\u00f5ttes Stark Logistics, mille suurosanikuks on omakorda Metaprindi omanik, kuid peaminister l\u00fckkab need jutud \u00fcmber, kirjutab Postimees.\u00a0\n\"Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni m\u00f5nes liikmes on k\u00fcsimusi tekitanud see, et laenulepingul on digiallkiri hilisem kui lepingus endas kirjas. Soovitan alati neid k\u00fcsimusi k\u00fcsida minult otse, mitte meedia vahendusel,\" kirjutas Kallas sotsiaalmeediasse. Tema s\u00f5nul on sellele lihtne ja argine selgitus.\u00a0\n\"Allkirjastasin Novaria Consultiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022. Lepingu teksti j\u00e4id sisse paar n\u00e4puviga, mida m\u00e4rkas hiljem pank. Panga palvel parandasime need vead ja panime 3. veebruaril 2022 lepingule uued allkirjad. Nii et tegu on ikkagi sellesama 5. jaanuaril s\u00f5lmitud lepinguga,\" selgitas Kallas.\nLisaks m\u00e4rkis ta, et lepingu tekstis on lepingu s\u00f5lmimise ajaks m\u00e4rgitud 5. jaanuar 2022. \"Laenusumma kandsin Novaria Consultile \u00fcle 6. jaanuaril 2022,\" lisas Kallas uue faktina. Nimelt laenas ta Novaria Consultile kokku tol hetkel 350 000 eurot ning ta abikaasa maksis selle summa tagasi kolmes osas. Lisaks laenas Kallas abikaasale 20 000 eurot, mida ta veel tagasi ei ole saanud.\u00a0\n\"Oma s\u00f5nade kinnituseks saatsin t\u00e4na hommikul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ka algse lepingufaili koos 5. jaanuaril 2022 pandud digiallkirjadega,\" lausus Kallas.\u00a0\n\"Andsin laenu abikaasa haldusfirmale investeeringute tegemiseks. Minu poolt antud laenul puudub igasugune seos Metaprindi \u00e4ritegevusega ja Metaprindi k\u00fclastamisega 28. jaanuaril 2022. K\u00f5ik sellised seosed on meelevaldsed ja p\u00fc\u00fcavad teadlikult maalida moonutatud pilti. Kahjuks on poliitikuid, kes loovad kunstlikke seoseid, manipuleerivad faktidega ja esitavad v\u00e4iteid, millel pole reaalse eluga mingit pistmist. Tonte ei tasu n\u00e4ha seal, kus neid ei ole,\" m\u00e4rkis Kallas.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kallas selgitab segadust laenulepingu kuup\u00e4evaga: andsin digiallkirja jaanuari algusesPeaminister Kaja Kallas selgitab sotsiaalmeedias, et andis oma abikaasa firma Novaria Consultiga s\u00f5lmitud laenulepingule digiallkirja kaks korda, sest lepingusse j\u00e4id m\u00f5ned n\u00e4puvead.\n\u201eRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni m\u00f5nes liikmes on k\u00fcsimusi tekitanud see, et laenulepingul on digiallkiri hilisem kui lepingus endas kirjas. Soovitan alati neid k\u00fcsimusi k\u00fcsida minult otse, mitte meedia vahendusel. Sellele on lihtne ja argine selgitus. Allkirjastasin Novaria Consultiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022. Lepingu teksti j\u00e4id sisse paar n\u00e4puviga, mida m\u00e4rkas hiljem pank. Panga palvel parandasime need vead ja panime 3. veebruaril 2022 lepingule uued allkirjad. Nii et tegu on ikkagi sellesama 5. jaanuaril s\u00f5lmitud lepinguga. Ka lepingu tekstis on lepingu s\u00f5lmimise ajaks m\u00e4rgitud 5. jaanuar 2022,\u201c kirjutas Kaja Kallas.\n\u201eLaenusumma kandsin Novaria Consultile \u00fcle 6. jaanuaril 2022. Nii lihtne see ongi. Oma s\u00f5nade kinnituseks saatsin t\u00e4na hommikul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ka algse lepingufaili koos 5. jaanuaril 2022 pandud digiallkirjadega. Andsin laenu abikaasa haldusfirmale investeeringute tegemiseks,\u201c selgitas peaminister.\n\u201eMinu poolt antud laenul puudub igasugune seos Metaprindi \u00e4ritegevusega ja Metaprindi k\u00fclastamisega 28. jaanuaril 2022. K\u00f5ik sellised seosed on meelevaldsed ja p\u00fc\u00fcavad teadlikult maalida moonutatud pilti. Kahjuks on poliitikuid, kes loovad kunstlikke seoseid, manipuleerivad faktidega ja esitavad v\u00e4iteid, millel pole reaalse eluga mingit pistmist. Tonte ei tasu n\u00e4ha seal, kus neid ei ole,\u201c lisas Kallas."}
{"text":"Kaja Kallas: panga m\u00e4rgatud n\u00e4puvigade t\u00f5ttu allkirjastasime laenulepingu veebruaris uuesti. Laenu andsin jaanuarisPeaminister Kaja Kallas selgitas oma sotsiaalmeediapostituses, kuidas juhtus nii, et Novaria Consultiga tehtud laenulepingule on digiallkiri antud hiljem, kui on m\u00e4rgitud lepingus. Kallas m\u00e4rkis, et leping s\u00f5lmiti jaanuaris ja siis andis ta ka laenu, ent panga m\u00e4rgatud n\u00e4puvigade t\u00f5ttu pidi lepingu hiljem uuesti allkirjastama.\n\u201eRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni m\u00f5nes liikmes on k\u00fcsimusi tekitanud see, et laenulepingul on digiallkiri hilisem kui lepingus endas kirjas. Soovitan alati neid k\u00fcsimusi k\u00fcsida minult otse, mitte meedia vahendusel,\u201c kirjutas Kallas ja lisas, et ebak\u00f5lale on lihtne ning argine selgitus.\n\u201eAllkirjastasin Novaria Consultiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022. Lepingu teksti j\u00e4i sisse paar n\u00e4puviga, mida m\u00e4rkas hiljem pank. Panga palvel parandasime need vead ja panime 3. veebruaril 2022 lepingule uued allkirjad. Nii et tegu on ikkagi sellesama 5. jaanuaril s\u00f5lmitud lepinguga. Ka lepingu tekstis on lepingu s\u00f5lmimise ajaks m\u00e4rgitud 5. jaanuar 2022. Laenusumma kandsin Novaria Consultile \u00fcle 6. jaanuaril 2022,\u201c kirjutas Kallas.\nKallas lisas, et oma s\u00f5nade kinnituseks saatis ta t\u00e4na hommikul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ka algse lepingufaili koos 5. jaanuaril 2022 pandud digiallkirjadega.\n\u201eAndsin laenu abikaasa haldusfirmale investeeringute tegemiseks. Minu poolt antud laenul puudub igasugune seos Metaprinti \u00e4ritegevusega ja Metaprinti k\u00fclastamisega 28. jaanuaril 2022. K\u00f5ik sellised seosed on meelevaldsed ja p\u00fc\u00fcavad teadlikult maalida moonutatud pilti. Kahjuks on poliitikuid, kes loovad kunstlikke seoseid, manipuleerivad faktidega ja esitavad v\u00e4iteid, millel pole reaalse eluga mingit pistmist. Tonte ei tasu n\u00e4ha seal, kus neid ei ole,\u201c m\u00e4rkis Kallas.\nRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) r\u00e4\u00e4kis ERR-ile teisip\u00e4eval, et laenulepingust, mille Kaja Kallas komisjonile n\u00f5udmise peale saatis, n\u00e4htub, et see allkirjastati m\u00f5ni p\u00e4ev p\u00e4rast 28. jaanuari 2022 ehk p\u00e4rast Metaprinti tehase k\u00fclastust.\nKallas \u00fctles seej\u00e4rel Delfile, et see info on M\u00f6ldril vale \u2013 laenuleping s\u00f5lmiti 5. jaanuaril 2022 ja ta tegi esimese, 200 000 euro suuruse v\u00e4ljamakse j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 150 000 eurot l\u00e4ks Kallase s\u00f5nul firmale teele 13. mail. M\u00f6lder j\u00e4i enda s\u00f5nadele kindlaks ka Delfiga suheldes ja p\u00e4rast seda postitas ta sotsiaalmeediasse kuvat\u00f5mmise, kus on n\u00e4ha allkirjastamise kuup\u00e4ev.\nRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige Eduard Odinets selgitas Delfile, et leping loodi 5. jaanuaril, nagu on n\u00e4ha ka M\u00f6lderi postitatud kuvat\u00f5mmise \u00fclanurgast, ent allkirjastamise kuup\u00e4ev on 3. veebruar. \u201eSeal lepingus endas on teine kuup\u00e4ev, aga allkirjastatud on see oluliselt hiljem, kui lepingus s\u00e4testatud kuup\u00e4ev, seal on see probleem. Selles m\u00f5ttes, et leping annab ise muud kuup\u00e4eva kui see allkiri, mis on hilisem, ja v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast on neil vastur\u00e4\u00e4kivused kuup\u00e4eva osas,\u201c \u00fctles ta."}
{"text":"boipepperoni & EiK andsid v\u00e4lja \u00fchise loo \u201cqldne aeg\u201dT\u00e4na ilmus boipepperoni deb\u00fc\u00fctalbumi \u201cqqndqlt\u201d uus singel \u201cqldne aeg\u201d, kus teeb kaasa poeet ja muidu muhe muusikamees EiK. Lisaks eelmainituile musitseerivad \u201cqldses ajas\u201d vokalist Maris Pihlap ja kitarrist Mattias Tirmaste. boipepperoni \u00fctleb loo kohta nii: \u201cKuldsed ajad on meie enda s\u00f5nastada. See laul s\u00fcndis toona minu elus valitsenud madalperioodist. Alles n\u00fc\u00fcd oskan hinnata ka nende hetkede ilu.\"\nL\u00f5puks on aeg seal maal, et lindistusettev\u00f5te kurvad uudised saab boipepperoni kaasabiga v\u00e4lja pressida ka oma esimese taiese vin\u00fc\u00fclplaadi kehastuses. Sellel hakkab olema ilus nimi \u201cqqndqlt\u201d. boipepperoni s\u00f5nutsi on kogu albumi nimi ja kontseptsioon seotud eesti keele kauni k\u00f5la ja tema muusikaliselt kosmilise suunaga. Eksklusiivselt vin\u00fc\u00fclil ilmuvad boipepperoni lood koos tema ansambliga pitsa & nubluga. Plaadil trallivad lisaks neile veel Daniel Levi, villemdrillem, Heleza jpt. Muljetavaldav nimistu.\u00a0\nVin\u00fc\u00fcli eelm\u00fc\u00fck algab 15. septembril kell 00.00 SIIN!\u00a0Soovijad saavad eelm\u00fc\u00fcgis koos plaadiga soetada eksklusiivset f\u00e4nnikraami ja soodsamalt 2. novembril Paavli Kultuurivabrikus toimuva esitluskontserdi pileti.\u00a0\n19. oktoobril j\u00f5uab \u201cqqndqlt\u201d k\u00f5ikidesse digikanalitesse ja 3. novembril plaadipoodidesse \u00fcle Eesti.\nboipepperoni (kodanikunimega Frederik Mustonen) on eesti muusik, elektronmuusika produtsent ja laulja.\nKuula-vaata v\u00e4rsket singlit artikli p\u00e4isest!\u00a0"}
{"text":"\u00abTema karj\u00e4\u00e4r on \u00f5hukesel j\u00e4\u00e4l.\u00bb Katrin Lust sattus petturite k\u00fc\u00fcsiTundub, et petturid on leidnud uue sihtm\u00e4rgi ja nende\u00a0v\u00f5rku on j\u00e4\u00e4nud \u00abKuuuurija\u00bb saatejuht\u00a0Katrin Lust. \u00dchismeedias levivad kulutulena libaartiklid ja valev\u00e4ited, justkui oleks Lust otsesaate ajal \u00f6elnud midagi, millest lahvatas suur skandaal.Saatejuht ja Elu24 peatoimetaja Katrin Lust on sattunud petuskeemi keskmesse, kuhu juulis tiriti ka ajakirjanik Urmas Vaino.\nSarnaselt Vainost tehtud libauudisega on ka Lustist avaldatud libaartikkel, mis oleks justkui ERRi kirjutatud. Libaartikli\u00a0pealkiri on\u00a0\u00abKohtuprotsess Katrin Lusti vastu? Mis on t\u00f5siste s\u00fc\u00fcdistuste taga...\u00bb ja selles v\u00e4idetakse, et saatejuhi karj\u00e4\u00e4r on p\u00e4rast tema eetris tehtud kommentaare \u00f5hukesel j\u00e4\u00e4l.\nPetturite tekst kattub peaaegu s\u00f5na-s\u00f5nalt Vaino kohta tehtud libaartikliga, kuid loo \u00abpeategelane\u00bb on seekord Lust.\n\nPetturite libaartikkel, mille keskmes on \u00abKuuuurija\u00bb saatejuht Katrin Lust.\nKuvat\u00f5mmis veebist\n\n\u00abP\u00e4rast Katrin Lusti s\u00f5nav\u00f5ttu puhkes televisiooni otse\u00fclekandes skandaal. Vaatajad hakkasid p\u00e4rast n\u00e4htut saate toimkonnale helistama, kuid \u00fclekande katkestas k\u00f5ne Eesti Pangast, mis n\u00f5udis \u00fclekande kohest l\u00f5petamist ja k\u00f5igi salvestiste kustutamist,\u00bb kirjutatakse v\u00f5ltsis artiklis.\nLibaartikli keskmes on otsesaade\u00a0ja Lusti intervjuu, mida tegelikkuses toimunud ei ole.\u00a0Petturid v\u00e4idavad, et suutsid veenda telesaate \u00abEsimene stuudio\u00bb re\u017eiss\u00f6\u00f6ri andma neile saate salvestise koopia, ning hoiatavad, et see v\u00f5ib peagi kustuda nagu ka \u00abskandaalne intervjuu\u00bb.\n\nReklaamid libauudisest on ostetud nii Facebooki kui Instagrami.\nKuvat\u00f5mmis veebist\n\nV\u00e4idetavas \u00abkustutatud intervjuus\u00bb \u00fctles Lust petturite s\u00f5nul, et rikkaks saamiseks ei pea t\u00f6\u00f6tama ja tal on saladus, kuidas ta viimase kolme aasta jooksul oma vara teenis.\nLibaartikkel on ilmunud veebilehel, mille aadress l\u00f5ppeb ru.co-ga, viidates sellele, et pettuskeemi taga on venelased v\u00f5i aetakse pettust just nende kaela. Elu24-le teadaolevalt n\u00e4gi Vainost libaartikli avaldanud veebilehek\u00fclg v\u00e4lja teistsugune.\nNagu ka Vaino puhul on v\u00f5ltsartikli kohta lendu l\u00e4inud reklaamid nii Facebookis kui Instagramis. Ei l\u00e4inud kaua, kui see j\u00e4i silma \u00abKuuuurija\u00bb f\u00e4nnidele ja saatejuhi s\u00f5pradele, kes Lusti pettusest kohe teavitasid. \u00abLoodame, et m\u00f5ni su vanem toetaja ei satu sinna l\u00f5ksu ja omale sellega mingit jama kaasa ei too,\u00bb \u00fctles \u00fcks \u00abKuuuurija\u00bb\u00a0vaataja."}
{"text":"Sotsid tahaksid erakorralise maksuga v\u00f5tta pankadelt 951 miljonitSotsiaaldemokraatide esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets saatis koalitsioonipartneritele p\u00f6\u00f6rdumise, milles teeb ettepaneku kolme aasta jooksul v\u00f5tta pankadelt erimaksuga kokku 951 miljonit eurot.\"Meil on kaks probleemi kokku langenud. \u00dcheltpoolt on Euribori t\u00f5usust tulenevalt kasvanud pankade intressitulud pretsedenditult suureks, v\u00e4hendades inimeste ostuj\u00f5udu ja ettev\u00f5tete v\u00f5imekust investeerida ning laieneda, pidurdades majanduskasvu \u00fcldiselt,\" seisab kirjas.\"Teisalt oleme riigieelarve kokkupanemisel j\u00f5udnud olukorda kus eelarvekriteeriume on raske t\u00e4ita, kuna k\u00e4rpida pole v\u00f5imalik ja tuluallikad piisavalt lahendusi ei paku,\" lisas L\u00e4\u00e4nemets.\"\u00d5iglasemat majanduskeskkonda ning eelarve rasket seisu silmas pidades teeme sotsiaaldemokraatide poolt ettepaneku rakendada Eestis pankade suurtele intressituludele solidaarsusmaksu. Ettepaneku aluseks on Leedus rakendatav skeem, kus v\u00f5etakse varasema nelja aasta keskmine intressitulu, lahutatakse praegusest ning saadud summast pool maksustatakse 60 protsenti,\" seisab kirjas.Erimaksust plaanib L\u00e4\u00e4nemets veel k\u00e4esoleva aasta eelarvesse 384 miljonit eurot, tuleva aasta eelarvesse 470 miljonit eurot ja 2025. aasta eelarvesse 97 miljonit eurot.Kui selle aasta jaotust L\u00e4\u00e4nemets v\u00e4lja ei ole toonud, siis tuleval aastal tuleks Swedbankil maksta 216,4 miljonit, SEB-l 113 miljonit, LHV 56,5 miljonit, Coop 18,8 miljonit ja teised finantsasutused 65,9 miljonit eurot.2025. aastal peaks Swedbank maksma 44,4 miljonit, SEB 23,2 miljonit, LHV 11,6 miljonit, 3,8 miljonit ja muud finantsasutused 13,5 miljonit eurot.Lisaks m\u00e4rgib L\u00e4\u00e4nemets, et tema hinnangul v\u00f5ib ka Leedu mudeli asemel rakendada m\u00f5nd muud mudelit, kuid Leedu oma tundub talle k\u00f5igi osapoolte osas vastutustundlikult koostatud ja seega ka hea.Leedu kehtestas selle aasta mais pankade maksu, mis v\u00f5tab solidaarsusmaksuna \u00e4ra 60 protsenti netointressitulust, mis \u00fcletab v\u00e4hemalt poole v\u00f5rra viimase nelja aasta keskmist netointressitulu. Ka L\u00e4tis on arutatud erakorralise pangamaksu sisseviimist.Toimetaja:Huko Aasp\u00f5llu "}
{"text":"VIDEO | \u201eSee ei ole n\u00fc\u00fcd avalik.\u201c Kaja Kallas ei soovi \u00f6elda, palju ta oma abikaasale antud laenust intresse teenisKorruptsioonivastane erikomisjon tahab taas Kaja Kallaselt puhkenud skandaali asjus aru p\u00e4rida. Peaminister Kallase hinnangul minnakse talle esitatud k\u00fcsimustega \u00fcle piiri.\n\u201eAusalt \u00f6eldes kuskilt l\u00e4heb minu privaatsuse piir, kui teemaks on n\u00e4iteks partnerluslepingud advokaadib\u00fcroos,\u201c m\u00e4rkis peaminister, pidades silmas korruptsioonivastase erikomisjoni esitatud k\u00fcsimusi. \u201eMa saan aru, et minu poliitilised konkurendid tahavad k\u00f5ike teada, aga kuidas puutub see minu avalike huvide deklaratsiooni? Kui on etteheiteid, siis selle jaoks [on] organisatsioonid, kes tegelevad \u2013 on politsei, kapo, on prokuratuur, kes vaatavad asju erapooletult.\u201c\nKallas peab skandaali n\u00fc\u00fcdset faasi konkurentide katseks vahtu \u00fcles ajada, tegemaks olukorda veelgi segasemaks.\nTa m\u00e4rkis, et on laenu andmise, sellelt intresside teenimise ja nende pealt omakorda tulumaksu maksmise k\u00f5ik deklareerinud. Kuid Kallas ei taha avalikustada, kui palju ta t\u00e4psemalt abikaasale antud laenude pealt intresse teenis. \u201eSee n\u00fc\u00fcd ei ole k\u00fcll avalik,\u201c s\u00f5nas ta Delfile.\nKorruptsioonivastase erikomisjoni korraline istung toimub j\u00e4rgmisel esmasp\u00e4eval. Praegu pole teada, et komisjoni juht Mart Helme (EKRE) kavatseks seda varasemaks t\u00f5sta.\nKuula l\u00e4hemalt videost."}
{"text":"Korrumpeerunud Hiina riigifirma juhi surmanuhtlus asendati eluaegse vanglakaristusegaElukindlustusega\u00a0tegeleva\u00a0riigiettev\u00f5tte juht Wang Bin m\u00f5isteti kaks aastat tagasi korruptsioonikuriteo eest surma. N\u00fc\u00fcd asendati surmanuhtlus eluaegne vangistusega.S\u00fc\u00fcdistuse kohaselt varastas\u00a0Wang 54,2 miljonit j\u00fcaani (ligi 7 miljonit eurot) ning peitis raha\u00a0v\u00e4lismaistesse hoiustesse, kirjutab Briti rahvusringh\u00e4\u00e4lingu BBC uudisteportaal.\nHiinas on viimastel aastatel s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud mitu riigiettev\u00f5tte juhti. Briti meedia andmetel on riigis k\u00e4imas president Xi Jinpingi juhtimisel korruptsioonivastane kampaania.\nMuuhulgas on olnud uurimise all keskpanga ja riigi varahaldusettev\u00f5tete juhid. 2021. aastal m\u00f5isteti Hiina Arengupanga endine esimees Hu Huaibang eluks ajaks vangi 85,5 miljoni j\u00fcaani (ligi 11 miljonit eurot) suuruse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eest.\n"}
{"text":"E-kaubanduse maksulaekumist parandav eeln\u00f5u l\u00e4bis esimese lugemiseTALLINN, 13. september, BNS \u2013 Riigikogus l\u00e4bisid esimese lugemise k\u00e4ibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkavad Euroopa Liidu (EL) maksuhaldurid saama infot v\u00e4lismaiste e-poodide kohaliku k\u00e4ibe kohta ja paraneb k\u00e4ibemaksulaekumine.\u00a0\n\"T\u00e4na puudub meil t\u00e4pne info kui palju v\u00e4lismaised e-poed Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvad ja kui paljudelt sellistelt tehingutelt j\u00e4etakse k\u00e4ibemaks tasumata. Pingelise eelarve taustal on eriti oluline k\u00f5ik maksuaugud kinni panna, et k\u00f5ik, kel on kohustus makse maksta, need ka \u00e4ra maksaks,\" selgitas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev pressiteate vahendusel.\nEeln\u00f5uga v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse \u00fcle EL-i k\u00e4ibemaksudirektiivi muudatused, mille eesm\u00e4rgiks on tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses l\u00e4bi infokohustuse seadmise. Selleks peavad EL-i makseteenuse pakkujad v\u00e4lja selekteerima piiri\u00fclesed maksed ja edastama andmed kord kvartalis maksuhaldurile.\u00a0\nMaksuhaldurid omakorda edastavad andmed EL-i kesksesse elektroonilisse makseteabe s\u00fcsteemi CESOP ja seel\u00e4bi tekib maksuhalduril v\u00f5imalus saada infot Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvate e-poodide k\u00e4ibe kohta.\u00a0\nN\u00e4iteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada l\u00e4bi oma riigi maksuhalduri CESOP-ile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil v\u00f5imalus n\u00e4ha konkreetse e-poe Eesti-suunalist k\u00e4ivet.\u00a0\nInfo maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv \u00fche makse saaja kohta \u00fcletab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta aprilli l\u00f5puks.\u00a0\nK\u00e4ibemaksu ei pea tarbija asukohariigis tasuma need e-kauplejad, kelle piiri\u00fclene k\u00e4ive EL-is j\u00e4\u00e4b aastas alla 10 000 eurot. Neil on \u00f5igus tasuda k\u00e4ibemaks oma asukohariigis.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"VIDEO I Mart Helme: sarivaletajana j\u00e4tkab peaminister tuimalt oma ametikoha k\u00fclge klammerdumistKolm n\u00e4dalat p\u00e4rast Kaja Kallase idaraha skandaali avalikuks tulemist, pole j\u00e4rjest valetav peaminister ikka veel aru saanud, milles tema s\u00fc\u00fc on. Selle asemel keskendub ta teiste s\u00fc\u00fcdistamisele ja r\u00fcndamisele.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees ja riigikogu korruptsioonivastast komisjoni juhtiv Mart Helme \u00fctles p\u00e4rast t\u00e4nast riigikogu infotundi, kus Kallas taas tuima pani, et kui skandaal kestab juba kolmandat n\u00e4dalat, siis on ta piisavalt olnud aega, et end abikaasa ja abikaasa \u00e4ripartnerite venesuunalise \u00e4ritegevuse detailides kurssi viia. \u201cKui ta pole seda teinud, siis n\u00e4itab see tahtmatust v\u00f5i \u00fcleolevat suhtumist,\u201d \u00fctles Helme."}
{"text":"Riik plaanib muuta seadust, et v\u00e4lismaistelt e-poodidelt maksuraha k\u00e4tte saadaRiigikogus l\u00e4bisid esimese lugemise k\u00e4ibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkavad ELi maksuhaldurid saama infot v\u00e4lismaiste e-poodide kohaliku k\u00e4ibe kohta ja paraneb k\u00e4ibemaksulaekumine.\u00abT\u00e4na puudub meil t\u00e4pne info kui palju v\u00e4lismaised e-poed Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvad ja kui paljudelt sellistelt tehingutelt j\u00e4etakse k\u00e4ibemaks tasumata. Pingelise eelarve taustal on eriti oluline k\u00f5ik maksuaugud kinni panna, et k\u00f5ik, kel on kohustus makse maksta, need ka \u00e4ra maksaks,\u00bb\u00a0selgitas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev.\nEeln\u00f5uga v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse \u00fcle ELi k\u00e4ibemaksudirektiivi muudatused, mille eesm\u00e4rgiks on tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses l\u00e4bi infokohustuse seadmise. Selleks peavad ELi makseteenuse pakkujad v\u00e4lja selekteerima piiri\u00fclesed maksed ja edastama andmed kord kvartalis maksuhaldurile.\nMaksuhaldurid omakorda edastavad andmed ELi kesksesse elektroonilisse makseteabe s\u00fcsteemi CESOP ja seel\u00e4bi tekib maksuhalduril v\u00f5imalus saada infot Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvate e-poodide k\u00e4ibe kohta.\n\nProbleeme\u00a0on n\u00e4iteks Hiina kauplejatega\n\nN\u00e4iteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada l\u00e4bi oma riigi maksuhalduri CESOPile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil v\u00f5imalus n\u00e4ha konkreetse e-poe Eesti-suunalist k\u00e4ivet.\nInfo maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv \u00fche makse saaja kohta \u00fcletab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta aprilli l\u00f5puks.\nK\u00e4ibemaksu ei pea tarbija asukohariigis tasuma need e-kauplejad, kelle piiri\u00fclene k\u00e4ive ELis j\u00e4\u00e4b aastas alla 10 000 eurot. Neil on \u00f5igus tasuda k\u00e4ibemaks oma asukohariigis."}
{"text":"Sotsid tahaksid pankadelt erimaksuga v\u00f5tta ligi miljardiSotsiaaldemokraatide juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets tegi eelmisel n\u00e4dalal koalitsioonipartneritele saadetud kirjas ettepaneku, et Eestis tegutsevatelt kommertspankadelt v\u00f5iks koguda solidaarsusmaksuga riigieelarvesse kolme aastaga pea miljard eurot, t\u00e4psemalt 951 miljonit eurot.\u00a0\u00ab\u00d5iglasemat majanduskeskkonda ning eelarve rasket seisu silmas pidades teeme sotsiaaldemokraatide poolt ettepaneku rakendada Eestis pankade suurtele intressituludele solidaarsusmaksu. Ettepaneku aluseks on Leedus rakendatav skeem, kus v\u00f5etakse varasema nelja aasta keskmine intressitulu, lahutatakse praegusest ning saadud summast pool maksustatakse 60 protsenti,\u00bb seisab kirjas.\u00a0L\u00e4\u00e4nemets kirjutab,\u00a0 et sellel aastal v\u00f5iks tulu eelarvesse olla 384 miljonit, tuleval aastal 470 miljonit ning 2025. aastal 97 miljonit eurot.\u00a02025. ja 2025. aasta arvutuste n\u00e4ol jaotuks Eestis tegutsevate pankade vahel solidaarsusmaks j\u00e4rgmiselt:\u00a0Swedbank - 216,4 miljonit (aastal 2024) ja 44,4 miljonit (aastal 2025)SEB - 113 miljonit (aastal 2024) ja 23,16 miljonit (aastal 2025)Coop - 18.8 miljonit (aastal 2024) ja 3,8 miljonit (aastal 2025)LHV - 56,5 miljonit (aastal 2024) ja 11,6 miljonit (aastal 2025)Muud finantsasutused - 65,86 miljonit (aastal 2024) ja 13,5 miljonit (aastal 2025)Koalitsioonipartnerid on varem v\u00e4lja toonud, et solidaarsusmaks kahjustaks pankasid ning majandust, sest pangad peavad rahastamisega majandust k\u00e4imas hoidma.\u00a0Sotsiaademokraatide juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets lausus, et nende eesm\u00e4rk ei ole mitte majandust k\u00e4rpida, vaid vastupidi seda turgutada. \u00abKui Reformierakonna s\u00f5num on, et k\u00e4rbime, siis meie s\u00f5num on, et peame r\u00e4\u00e4kima majanduse seisust ning selle taas k\u00e4ima saama,\u00bb lausus L\u00e4\u00e4nemets.L\u00e4\u00e4nemets m\u00f6\u00f6nis, et Eesti pankade puhul tuleb kaaluda, kuidas maksustamise m\u00f5ju oleks v\u00f5imalikult valutum. Ta toonitas, et enne keskpankade intressit\u00f5stmise otsuseid olid pangad \u00fclekapitaliseeritud. Koalitsioonipartnerid Reformierakonnast ning Eesti 200st on toonud v\u00e4lja, et pankade lisamaksustamine kahjustaks\u00a0neid. L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul oleks\u00a0\u00a0koalitsioonpartnerite esindajate v\u00e4ited \u00f5iged juhul, kui pankadel kasumeid ei oleks.\u00abSee ei ole mingi kommunismiprogramm. Me ei taha kedagi toetada ja raha laiali jagada, vaid paneme selle raha majandusse tagasi,\u00bb kinnitas L\u00e4\u00e4nemets.\u00a0"}
{"text":"Kr\u00fcptoskeemi \u00fchele asutajale m\u00f5isteti 20 aastat vangistustPetturliku kr\u00fcptovaluuta OneCoini \u00fcks asutajatest Karl Sebastian Greenwood tunnistas end miljonitele ohvritele kahju tekitamises s\u00fc\u00fcdi m\u00f6\u00f6dunud aastal ja n\u00fc\u00fcd m\u00f5isteti talle 20 aastat vanglakaristust.\nPraeguseks 46aastane Greenwood asutas OneCoini koos Ruja Ignatovaga ehk niinimetatud kr\u00fcptokuningannaga. 2014. aastal alguse saanud p\u00fcramiidskeem hullutas investoreid \u00fcle maailma, sealhulgas Eestis, ning kergeusklikud usaldasid skeemi enam kui 4 miljardit USA dollarit."}
{"text":"PolitseiJ\u00d5HVIS J\u00c4I RATTUR AUTO ALLA12. septembri hommikul \u00fcletas 16aastane noormees J\u00f5hvis Pargi t\u00e4naval Kontserdimaja bussipeatuse l\u00e4heduses \u00fclek\u00e4igurada jalgrattaga, s\u00f5ites jalak\u00e4ija kiirusest kiiremini. Seega puudus tal ees\u00f5igus s\u00f5idutee \u00fcletamisel. Jalgrattur ei andnud teed s\u00f5iduteel liikunud kaubikule Peugeot Expert, mida juhtis 52aastane mees. Kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjel kukkus jalgrattur asfaldile ja ta toimetati haiglasse.NARVAS SAI NAINE AVARIIS VIGA12. septembri \u00f5htupoolikul s\u00f5itis 52aastane mees Narvas Soldina tn 6 juures s\u00f5iduautoga Nissan Qashqai hoovist v\u00e4lja peateele ning ei veendunud enne man\u00f6\u00f6vri sooritamist selle ohutuses, s\u00f5ites otsa peateel liikunud s\u00f5idukile Volkswagen Passat, mida juhtis 63aastane mees.Volkswagenis viibinud 62aastane naine toimetati haiglasse.J\u00c4RJEKORDNE NARVALANNA SAI KELMILT P\u00dcGADA11. septembril helistas end politseinikuna tutvustanud kelm \u00fchele Narvas elavale naisele. Usaldusliku vestluse k\u00e4igus palus petis naisel sisestada rakenduse kaudu oma PIN-koodid, mida naine ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema nimele on vormistatud kaks laenu kokku 5915 euro ulatuses. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju uurib politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy teatas, et valetava ja korruptiivse president Bideni vastu algatatakse tagandamisprotsessUSA kongressi esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy teatas, et esindajatekoda k\u00e4ivitab president Bideni tagandamisprotsessi. McCarthy nimetas p\u00f5hjusena v\u00e4hemalt viit erinevat s\u00fc\u00fcdistust.\nEsiteks tsiteeris ta esindajatekoja j\u00e4relevalvekomitee raportit, mille kohaselt Biden valetas ameeriklastele selle kohta, et ei olnud kursis oma perekonna v\u00e4lismaise \u00e4ritegevusega. \u201eMeil on tunnistajad, kes on kinnitanud, et president liitus oma poja ja tema \u00e4ripartneritega mitmel korral telefonitsi, suhtles nendega korduvalt, osales \u00f5htus\u00f6\u00f6kidel, mille tulemuseks olid autod ja miljonid dollarid (sic!).\u201c\nBiden on varasemalt v\u00e4itnud, et ei ole oma pereliikmetega mitte kunagi r\u00e4\u00e4kinud nende \u00e4ritegevusest, kuid komitee kogutud t\u00f5endusmaterjali andmetel tegi ta seda v\u00e4hemalt kuueteistk\u00fcmnel korral.\nTeiseks viitas McCarthy pangav\u00e4ljav\u00f5tetele, millest on selgunud, et Bideni pereliikmetele ja nende \u00e4ripartneritele kanti erinevate riiulifirmade kaudu \u00fcle ligi 20 miljonit dollarit. Augustis avalikustas komitee pangav\u00e4ljav\u00f5tted, mis n\u00e4itasid, et Bidenite ettev\u00f5tted said erinevate \u00e4riskeemide kaudu raha Rumeeniast ja Hiinast ja et makseid tehti \u00fcheksale Bidenite pere liikmele, kellest kaks olid Joe Bideni lapselapsed.\nKolmandaks t\u00f5i McCarthy v\u00e4lja, et rahandusministeeriumi andmetel on USA pangad m\u00e4rkinud enam kui 150 Bidenite perekonna ja nende \u00e4ripartneritega seotud pangatehingut kahtlaseks.\nNeljandaks tsiteeris McCarthy \u00fcht FBI vilepuhujat, kelle v\u00e4itel on president ja tema poeg Hunter Biden saanud altk\u00e4emaksuna kumbki viis miljonit dollarit.\nViiendaks viitas McCarty, et Biden koordineeris oma asepresidendi b\u00fcroost Hunteri rolli Ukraina energiaettev\u00f5ttes Burisma. McCarthy tugines oma v\u00e4idetes teabele, mis leiti Hunter Bideni s\u00fclearvutist ja mille kohaselt kasutas toonane asepresident Joe Biden Hunterile valitsusalase info saatmiseks era- v\u00f5i varikontosid.\nWall Street Journal kirjutas, et \u201e\u00fches e-kirjas teatati Hunterile asepresidendi k\u00f5nest tollasele Ukraina presidendile Petro Poro\u0161enkole, samal ajal istus Hunter Ukraina gaasiettev\u00f5tte Burisma juhatuses\u201c. \u00dchest teisest e-kirjast selgus, et Hunter Biden kasutas 2014. aastal oma ettev\u00f5tte meiliaadressi, et kirjutada oma isa \u201erobinware\u201c aadressile ja paluda tal endale helistada enne valitsuse personaliotsuste tegemist. Joe vastas: \u201eJohnny, helista mulle kohe, isa.\u201c\nMcCarthy \u00fctles l\u00f5petuseks: \u201eHoolimata t\u00f5sistest s\u00fc\u00fcdistustest paistab, et presidendi perekonnale on pakutud erikohtlemist Bideni enda administratsiooni poolt; kohtlemist, mis ei oleks neile osaks saanud, kui nad ei oleks olnud suguluses presidendiga.\u201c Ta lisas, et k\u00f5ik need s\u00fc\u00fcdistused viitavad korruptsioonile. \u201eTegemist on s\u00fc\u00fcdistustega, mis viitavad v\u00f5imu kuritarvitamisele, obstruktsioonile ja korruptsioonile ning eeldavad edasist esindajatekoja poolset uurimist. Seep\u00e4rast p\u00f6\u00f6rdungi ma t\u00e4na meie esindajatekoja komitee poole \u00fclesandega alustada president Joe Bideni ametist tagandamise protsessi. See loogiline samm annab meie komiteedele \u00f5iguse koguda t\u00f5endusmaterjali ja vastuseid, mida ootab Ameerika avalikkus.\u201c\nTagandamisprotsessiga seotud uurimist hakkab vedama esindajatekoja j\u00e4relevalvekomitee esimees James Comer.\nAllikas: Breitbart News"}
{"text":"PEAMINISTER RIKKUS SEADUST: abikaasale laenatud 350 000 eurot pidanuks sees olema juba mulluses huvide deklaratsioonis. T\u00fchjagi! Kallas: \u201eSee oli inimlik eksitus.\u201cPeaminister Kaja Kallas rikkus korruptsioonivastast seadust, kui esitas mullu oma huvide deklaratsiooni. Nimelt oli seal maha vaikitud abikaasa ettev\u00f5ttele Novaria Consults antud 350 000eurone laen.\nPeaminister Kaja Kallase idavedude skandaalil t\u00e4itus juba kolmas n\u00e4dal. Uusi detaile on j\u00e4rjepidevalt peale tulnud, kuid k\u00f5ik on seni keerelnud moraali \u00fcmber. Seekord lisandub supi sisse kraad kangemat kraami: peaminister rikkus korruptsioonivastast seadust.\nNimelt korruptsioonivastase seaduse \u00a7 14 lg 1 p 4 j\u00e4rgi tuleb k\u00f5rgematel ametnikel ja poliitikutel huvide deklaratsioonis kajastada deklareerimise p\u00e4eva seisuga varalised n\u00f5uded, mille suurus on v\u00e4hemalt neljakordne kuu t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r ehk 2022. aastal t\u00e4hendas see 2616 eurot. Erandiks on n\u00f5uded krediidiasutuste vastu ehk inimkeelde t\u00f5lgituna: oma pangakontodele kogunenud summasid kajastama ei pea.\nSEADUS: Korruptsioonivastane seadus \u00fctleb \u00fcheselt, et n\u00f5uded teiste isikute vastu tuleb kajastada deklareerimise p\u00e4eva seisuga. \u201eIsikud\u201c t\u00e4hendavad seejuures ka juriidilisi isikuid, vastasel juhul oleks sisutu lisada erandit, et krediidiasutuse vastu suunatud n\u00f5udeid ei pea kajastama. J\u00e4rgneval pildil on kuvat\u00f5mmis justiitsministeeriumi juhendist.\n(Kuvat\u00f5mmis korruptsioonivastasest seadusest)\nKallas esitas mullu oma huvide deklaratsiooni viimasel v\u00f5imalikul p\u00e4eval: 31. mail. See on kuup\u00e4ev, mille seisuga tulnuks tal oma laenun\u00f5uded deklareerida.\nMillal tekkis Kallase n\u00f5ue oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5tte Novaria Consult vastu? Kallas r\u00e4\u00e4kis 12. septembril Delfile, et s\u00f5lmis oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttega Novaria Consult laenulepingu 5. jaanuaril 2022 ning tegi esimese, 200 000 euro suuruse v\u00e4ljamakse, j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 150 000 eurot l\u00e4ks firmale teele 13. mail 2022.\nSeega 31. maiks, mil Kallas esitas mullu oma huvide deklaratsiooni, oli leping s\u00f5lmitud ning kogu laenuraha teele l\u00e4inud.\nKas Kallase eelmise aasta huvide deklaratsioonis on mingigi viide laenust Novaria Consultile? Ei. Leiab k\u00fcll 5000eurose laenu \u00fchele eraisikule, kuid abikaasa firmale l\u00e4inud 350 000 eurot Kallas 2022. aastal ei kajastanud. See laen kajastub alles aasta hilisemas, 2023. aasta 27. aprillil esitatud huvide deklaratsioonis.\nHUVIDE DEKLARATSIOON 2022: Kallas deklareeris oma varalised n\u00f5uded eelmisel aastal 31. mai seisuga. 350 000eurost laenu nende hulgas ei ole. 2023. aasta huvide deklaratsiooni n\u00e4eb j\u00e4rgnevalt pildilt!\n(Kuvat\u00f5mmis Kaja Kallase 2022. aasta huvide deklaratsioonist)\nRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) tunnistas \u00d5htulehe t\u00f5lgenduse korruptsioonivastasest seadusest \u00f5igeks. Ta pakkus v\u00e4lja teoreetilise v\u00f5imaluse, kuidas koosk\u00f5la seadusega saaks siiski olemas olla, ehkki \u00fckski teadaolev t\u00f5ik seda ei kinnita: kui Novaria Consult maksis laenu (ajutiselt) enne 31. maid 2022 tagasi, siis deklaratsiooni esitamise hetkel poleks Kallasel olnud kohustust seda kajastada.\n\u00d5htuleht pakkus peaministrile v\u00f5imalust selgitada, kuidas on korruptsioonivastase seadusega koosk\u00f5las see, et\u00a0Novaria Consultile antud 350 000eurone laen ei kajastu tema 2022. aasta huvide deklaratsioonis. Kallas oma eelmise aasta huvide deklaratsiooni seadusega koosk\u00f5lla saada ei suutnud. \u201eL\u00e4htusin huvide deklaratsiooni t\u00e4itmisel maksudeklaratsiooni p\u00f5him\u00f5ttest, et kirja tuleb panna eelmise aasta varad. Nii ma ka tegin,\u201c selgitas Kallas. \u201eKui oleks tegelikult pidanud seda tegema samal aastal, siis see oli inimlik eksitus.\u201c\nHuvide deklaratsioonis oluliste andmete kajastamata j\u00e4tmine on korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi keelatud, kuid \u00fchtki karistust sellise teo eest ette n\u00e4htud ei ole."}
{"text":"Teet Kalmus: Venemaal hinnatakse metalli k\u00f5rgemalt kui inimesiOlukord rinnetel. Luganski oblastis on Venemaa aktiivsem pool ning Ukraina s\u00f5jav\u00e4elaste info kohaselt on Venemaa armee nii Kupjanski suunal kui Svatovest l\u00e4\u00e4ne pool l\u00f5petanud r\u00fcnnakutegevuses suures osas soomustehnika kasutamise ning nad \u00fcritavad \u00fcle v\u00f5tta ukrainlaste poolt kasutatavat jalav\u00e4e v\u00e4ikeste gruppidega r\u00fcnnakutegevust. Kui Ukrainal annab sellisele tegevusele m\u00f5tte \u00fclekaal suurt\u00fckkide laskekauguses ja laskmist\u00e4psuses, siis Venemaal lihtsalt hinnatakse metalli k\u00f5rgemalt kui inimesi ning elavj\u00f5ust neil hetkel puudust ei ole. Ukraina armee s\u00f5jav\u00e4elaste s\u00f5nul teavad Venemaa armee juhid, et Luganski rindel on neil \u00fclekaal nii elavj\u00f5us kui tehnikas ning nad kindlasti \u00fcritavad veel ja veel, et v\u00e4lja j\u00f5uda Luganski oblasti piirini ning v\u00f5imaluse korral ka sealt edasi. Allaj\u00e4\u00e4mist suurt\u00fckitule kauguses \u00fcritavad Venemaa armee \u00fcksused korvata rohkema mitmikraketiheitjate kasutamisega.\nDonbassis p\u00f5hjustas n\u00e4dala alguses palju emotsioone Ukraina kiire edenemine Op\u00f5tne suunas. Ukrainat aitasid siin Venemaa s\u00f5jav\u00e4elased, kes ekslikult pidasid endi taganevaid s\u00f5jav\u00e4elasi ukrainlasteks ja avasin nende pihta suurt\u00fckitule. Kuigi emotsioonide laineharjal hakati ka Ukrainas palju r\u00e4\u00e4kima kiirest edasiliikumisest m\u00f5ne kilomeetri kaugusel asuva Donetski lennujaamani, kus 2014. maist kuini 2015. aasta jaanuarini Ukraina eriv\u00e4elased 242 p\u00e4eva jooksul kaitsesid lennuv\u00e4lja hoonet Venemaa eraldusm\u00e4rkideta s\u00f5jav\u00e4elaste r\u00fcnnakute eest ning said rahva seas austava nimetuse \u201ek\u00fcborgid\u201c, siis reaalsuses on Venemaal seal piirkonnas omajagu reserve ning Ukraina jaoks oleks suur edu ka see, kui praegust olukorda suudetaks s\u00e4ilitada, mis t\u00e4hendaks oluliselt v\u00e4iksemat survet Avdiijivkale l\u00f5una poolt. Venemaa omakorda aktiviseeris r\u00fcnnakuid Avdiijivkale teistest suundadest, et ukrainlased ei saaks oma suurt\u00fckituld kontsentreerida Op\u00f5tne suunale.\nBahmutis suutis Ukraina edeneda linnast l\u00f5una pool, kus Kli\u0161eejevkast suruti v\u00e4lja Ahmati \u00fcksuse s\u00f5durid. Bahmutist p\u00f5hja pool suutis omakorda Venemaa v\u00f5tta natuke maad tagasi veehoidla juures ning v\u00e4lja on kujunemas olukord, kus nii Bahmutist l\u00f5una kui p\u00f5hja pool on Venemaal korralikud kaitseliinid ning sealt l\u00e4bimurdmine saab olema Ukraina jaoks keeruline. Rohkem lootust on Bahmutist l\u00f5una pool, aga ainult sealt suunast edenemine ei v\u00f5imalda niipea veel purustatud linna tagasi v\u00f5tta.\nL\u00f5unarindel on k\u00f5ige aktiivsemad lahingud Tokmaki suunal, kus Ukraina j\u00e4tkuvalt edeneb Novoprokopivka suunal. Ometi on Ukraina armee juhid kursis infoga, et Venemaa poolt on vastas lausa neli dessantv\u00e4gede \u00fcksust, neist kaks Pihkva 76. \u00f5hudessantv\u00e4gede diviisi polku ning kindlasti \u00fcritab Venemaa veel ja veel r\u00fcnnata tiibadelt, et igati raskendada Ukrainal l\u00f5una suunas t\u00e4iendavate j\u00f5udude kohaleviimist. Samas idatiival on lagedad p\u00f5llud ning Venemaa s\u00f5jav\u00e4elaste omavahelisest pealtkuulatud raadiosidest selgub, et neil on seal v\u00e4ga keeruline m\u00e4rkamatult r\u00fcnnakule minna ning kassettmoona Ukrainal veel jaguvat.\nKui juba kassettmoonani j\u00f5udsin, siis sellega ka j\u00e4tkan. Viimastel p\u00e4evadel on j\u00e4rjest rohkem olnud juttu, et USA president teeb varsti otsuste ATACMS ballistiliste rakettide Ukrainale andmise kohta ning sellise info n\u00f6 tilgutamisest peetakse n\u00f6 ettevalmistavaks faasiks, et inimesi nii USA-s kui mujal selle teadmisega harjutada. N\u00fc\u00fcd on aga hakatud meedias r\u00e4\u00e4kima, et antakse ka kassettmoona sisaldavaid rakette ja kaeme asja siis l\u00e4hemalt. Ei r\u00e4\u00e4gita ainult ATACMS rakettidest, vaid ka juhitamatutest kassettmoonaga rakettidest M-26, milliseid oli USA-l varem \u00fcle 300000 \u00fchiku ja mis k\u00f5ik pidid minema utiliseerimisele, t\u00f5si, nende rakettide mootoreid kasutatakse juhitavate nn tarkade pommide (GLSDR \u2013 ground launched small diameter bomb) tootmisel, aga ilmselgelt toodetakse neid nn tarkasid pomme suurusj\u00e4rgu v\u00e4hem, kui oli USA ladudes M-26 juhitamatuid rakette. P\u00e4ris t\u00e4pselt ei ole teada, kui palju on USA-l alles t\u00f6\u00f6korras M-26 kassettmoonaga rakette, mul \u00f5nnestus leida infokild, mille j\u00e4rgi suurusj\u00e4rgus 50000 \u00fchikut. Juba 10000 raketti oleks Ukrainale suureks abiks, sest nendega saab lasta kuni 45 kilomeetri kaugusele. Nende rakettide suur pluss on asjaolu, et neid on palju ja neid saaks kiiresti suures koguses Ukrainale \u00fcle anda ning nende rakettide laskeseadmeid on Ukraina armeel rohkem kui piisavalt.\nAga on ka olemas lausa kahte t\u00fc\u00fcpi kassettmoona sisaldavad ATACMS rakette, \u00fclaloleva foto peal on eri t\u00fc\u00fcpi raketid, mida saab HIMARS ja M-270 mitmikraketiheitjatelt lasta. Raketil M39 on 570 kilogrammi kaaluv l\u00f5hkepea, milles on lausa 900 granaati, millest iga\u00fcks katab 15 ruutmeetrit. T\u00e4nu suurele l\u00f5hkepeale lendab see rakett kuni 165 kilomeetri kaugusele ja kuna l\u00f5hkemisel katavad granaadid suure maa-ala, on neil Defence Expressi andmetel ainult inertsiaalne juhtimiss\u00fcsteem, mille t\u00e4psus on kuni 250 meetrit ning mida kaugemale rakett lasta, seda suuremaks v\u00f5ib k\u00f5rvalekalle sihtm\u00e4rgist minna, samas ei ole v\u00f5imalik elektroonilise s\u00f5japidamise vahenditega sellise raketi lendu m\u00f5jutada.\nAjavahemikus 1990-1997 toodeti 1650 sellist raketti, peale mida hakati tootma rakette M-39A, mis lendavad kuni 300 kilomeetri kaugusele, millel on dubleeritud juhtimiss\u00fcsteemid (inertsiaalne ja GPS), need raketid on palju t\u00e4psemad ja lendavad kaugemale, aga l\u00f5hkepea kaalub v\u00e4hem (150 kilogrammi) ning seal on kolm korda v\u00e4hem granaate. Kokku toodeti selliseid rakette 650 ja nende puhul t\u00e4psus kompenseerib v\u00e4iksemat l\u00f5hkepead.\nOmaette k\u00fcsimus on, et kui palju on USA-l neid rakette veel ladudes alles. USA armee hakkas neid rakette \u00fcmber ehitama rakettideks M57E1, paigaldades uue l\u00f5hkepea, modifitseerides juhtimiss\u00fcsteemi jne. V\u00e4idetavalt on USA armee tellinud 220 raketi \u00fcmberehituse ning kui arvestada, et USA on kasutanud lahingutegevuses suurusj\u00e4rgus 560 raketti M-39, siis peaks olema v\u00f5imalik neid rakette Ukrainale anda ikkagi p\u00e4ris arvestatavas koguses. Igatahes Venemaa kardab v\u00e4ga nende raketti saabumist Ukraina armee kasutusse ning preventiivse abin\u00f5una hakkasid nad kuuldavasti Berdjanskis kaevama suuri s\u00fcvendeid, et maapinnast madalamal asuvad helikopterid saaksid kassetlaskemoonast v\u00e4hem kahjustusi. Arvestades kassettmoona sisaldava l\u00f5hkekeha toimimismehhanismi, on see \u00e4\u00e4rmiselt k\u00fcsitava kasuteguriga ettev\u00f5tmine, aga ju siis midagi paremat nad v\u00e4lja m\u00f5elda ei suutnud.\nVenemaa korraldas t\u00e4na \u00f6\u00f6sel j\u00e4rjekordse massiivse droonir\u00fcnnaku Doonau deltas asuvate Ukraina sadamarajatiste vastu. Kokku 4,5 tundi kestnud r\u00fcnnakus tulid droonid mitmes laines ja kuigi Ukraina teatas 32 Shahed drooni allatulistamisest, tabasid kuus drooni siiski ka sadamarajatisi. Septembris on Venemaa oluliselt suurendanud nende droonide kasutamist ning Rumeenia hakkas rajama piiri\u00e4\u00e4setele elanikele varjendeid, kuhu Venemaa r\u00fcnnakute ajal saaks varjule minna.\nUkraina aga korraldas t\u00e4na \u00f6\u00f6sel eduka r\u00fcnnaku Sevastoopolis asuva laevaremonditehase pihta. Venemaa r\u00e4\u00e4gib r\u00fcnnakust k\u00fcmne raketiga, millest nad seitse olevat alla tulistanud, aga linnaelanikud lugesid kokku seitse plahvatust. Minul on keeruline uskuda, et Ukraina korraga rohkem kui kolme raketti kasutas, nende varud ei ole neil lihtsalt nii suured. V\u00e4hemalt kaks laeva on saanud kahjustusi, seega on tegemist Ukraina armee v\u00e4ga eduka operatsiooniga ja ehk selgub p\u00e4eva peale selle r\u00fcnnaku kohta rohkem lisainformatsiooni. Plahvatused toimusid t\u00e4na \u00f6\u00f6sel ka kohe Ostankino teletorni vahetus l\u00e4heduses.\nViimastel p\u00e4evadel on palju juttu olnud nn Boiko tornidest Mustas meres, mille ukrainlased enda kontrolli alla tagasi v\u00f5tsid. Tegemist on gaasipuurtornidega Petr Godovanets ja Ukraina, mille Venemaa armee Ukrainalt 2014. m\u00e4rtsis aastal \u00e4ra v\u00f5ttis. Eelmisel aastal r\u00fcndas neid puurtorne Ukraina, peale mida nad enam ei t\u00f6\u00f6tanud ning n\u00fc\u00fcd on nad hetkel Ukraina armee kontrolli all. Aga miks on neil selline kummaline nimi? Need puurtornid on seotud Ukraina l\u00e4himineviku \u00fche suurima korruptsiooniskandaaliga, kui puurtornid ei ostetud otse tootjalt, vaid l\u00e4bi vahendaja. Esimese puurtorni puhul ei makstnud T\u0161ernomorneftgaz 2011. aastal mitte otse tootjale ehk ettev\u00f5ttele Keppel, vaid l\u00e4bi ettev\u00f5tte Highway Investments Processing, makstes 400 miljonit dollarit (sic!) rohkem kui laekus tootjale. Hiiglaslikus korruptsiooniskeemis said paljude n\u00e4pud rasvaseks, sealhulgas oli rahast osasaajate hulgas ka selleaegne president Janukovit\u0161 (teise puurtorni puhul oli sama skeem, lisaks tehnika osas, mida oli vaja puurtornide haldamiseks). Korruptsioonijuhtum j\u00f5udis meediasse, sest see oli valul\u00e4ve \u00fcletav isegi Ukraina jaoks ning et selleaegne energeetikaminister oli Juri Boiko, saidki need puurtornid temaga seotud h\u00fc\u00fcdnimed.\nL\u00e4\u00e4ne autotootjate lahkumisel on Venemaal kiirelt oma turuosa suurendamas Hiina autotootjad, Bloombergi andmetel on Venemaast t\u00e4navu saanud suurim Hiina autode importija maailmas, nii toodi neid riiki esimese viie kuu jooksul 287000 autot. Ometi ei ole see Hiina autotootjatele oodatud \u00f5nne \u00f5uele toonud, sest kvaliteetsete Euroopa, Jaapani ja L\u00f5una-Korea autodega harjunud venemaalased on The Moscow Times\u2019i andmetel \u00e4\u00e4rmiselt rahulolematud Hiina autodega, mis olevat roostealtid, \u00f5hukese plekiga, n\u00f5rga vedrustusega, osade mudelite puhul madala koostekvaliteediga ja Venemaa oludesse ebapiisava soojendusega ning mida peab pidevalt remonti viima. Ja autode teema on ka laiem, nii aitab just Hiina Venemaa majandusel jalgadel p\u00fcsida, mis v\u00f5imaldab s\u00f5da edasi pidada. Nii sai Hiina autotootja Chery poolmuidu enda k\u00e4tte Volkswageni Venemaa tehase, samas on nad sealsamas Saksamaal elektriautode turul Volkswageni konkurendid. Venemaal tegutseb aktiivselt ka Geely, kes on aga ka Volvo omanik ning Rootsi meedia andmetel ei soovivat Rootsi armee enam seet\u00f5ttu Volvolt tehnikat osta.\nViimastel p\u00e4evadel on palju juttu olnud P\u00f5hja-Korea poolt v\u00f5imalikust laskemoona andmisest Venemaale. Loomulikult on v\u00e4ga k\u00f5nekas, et ennast maailma nabaks pidava Putini ainuke \u00f5lek\u00f5rs on P\u00f5hja-Korea diktaator, aga \u00e4\u00e4rmiselt on k\u00fcsitav see, mis kvaliteediga see laskemoon on, sest hea tulemuse saavutamiseks peavad suurt\u00fckim\u00fcrsud olema \u00fclit\u00e4pses m\u00f5\u00f5dus, aga Ukraina s\u00f5jav\u00e4elased, kes s\u00f5ja k\u00e4igus said proovida P\u00f5hja-Korea laevalt salakaubana veetud laskemoona peale selle konfiskeerimist, \u00fctlesid, et selle laskemoona kasutamine on laskja jaoks ohtlikum kui vastase jaoks.\nJ\u00e4rgmine \u00fclevaade reedel.\nAu Ukrainale!\n\u00dclalolev artikkel p\u00f5hineb Teet Kalmuse Facebook postitusel."}
{"text":"Vabariiklased alustavad Joe Bideni ametlikku uurimistUSA Esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy \u00fctles teisip\u00e4eval, 12. septembril, et Esindajatekoja vabariiklased on \"paljastanud t\u00f5siseid ja usaldusv\u00e4\u00e4rseid s\u00fc\u00fcdistusi president Bideni k\u00e4itumise kohta\", mis on s\u00fc\u00fcdistusjuurdluse aluseks.\n\"T\u00e4na annan ma meie Esindajatekoja komisjonidele korralduse algatada ametlik s\u00fc\u00fcdistusuurimine president Joe Bideni kohta,\" teatas McCarthy teisip\u00e4eval Kapitooliumil tehtud avalduses. \"See loogiline j\u00e4rgmine samm annab meie komiteedele t\u00e4ielikud volitused koguda Ameerika avalikkusele k\u00f5ik faktid ja andmed.\"\nSpiiker \u00fctles, et Esindajatekoja j\u00e4relevalvekomitee esimees James Comer juhib uurimist koost\u00f6\u00f6s Esindajatekoja j\u00e4relevalvekomitee esimehe Jim Jordani ja Vahendite komisjoni esimehe Jason Smithiga.\n\"Oma uurimiste k\u00e4igus oleme leidnud, et president Biden valetas Ameerika rahvale oma teadmiste kohta oma perekonna v\u00e4lismaistest \u00e4ritehingutest. Pealtn\u00e4gijad on tunnistanud, et president liitus ja suhtles telefonik\u00f5nega ja osales \u00f5htus\u00f6\u00f6kidel, mille tagaj\u00e4rjel annetati autosid ja miljonid dollarid tema pojale ja poja \u00e4ripartneritele,\" \u00fctles McCarthy.\n\"Pangaandmed n\u00e4itavad, et ligi 20 miljonit dollarit makseid suunati Bideni pereliikmetele ja kaast\u00f6\u00f6tajatele erinevate fiktiivsete ettev\u00f5tete kaudu. Ainu\u00fcksi rahandusministeeriumi on tuvastanud \u00fcle 150 tehingu mis on Bideni perekonnaga seotud. On ka \u00e4ripartner, kelle tegevusi USA pangad m\u00e4rkisid kahtlaseks. On isegi \u00fcks usaldusv\u00e4\u00e4rne FBI (F\u00f6deraal Uurimisb\u00fcroo) informaator on v\u00e4itnud, et Bideni perekond sai altk\u00e4emaksu. Biden kasutas oma ametiseisu, et koordineerida Hunter Bideni \u00e4ripartneritega Hunteri rolli Ukraina energiaettev\u00f5ttes Burisma,\" j\u00e4tkas ta.\nTolleaegsest korruptiivsest Burisma energiakompaniist sai Hunter Biden teatavasti miljoneid dollareid."}
{"text":"Saaremaa kelm Marek Stell l\u00e4heb kaheks kuuks trellide taha60 000 euro v\u00e4ljapetmise eest s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud saarlasel Marek Stellil (varem Alle ja Tamm) tuleb kaks kuud reaalselt vangimajas istuda, seej\u00e4rel j\u00e4tkub karistus tingimisi ning ta ei tohi nelja- ja pooleaastase katseaja jooksul panna toime uut kuritegu.Kohtuotsuses seisab, et Stell (52) esitles end ohvritele v\u00e4ljam\u00f5eldud Marek Lundbergina, kes on v\u00e4idetavalt Rootsi Kuningriigi ettev\u00f5tja Fredrik Lundbergi sohit\u00fctre Johanna Lundbergi elukaaslane ja laste isa ning kellel on head \u00e4risidemed Rootsi \u00e4rimaailmas.Sellise kuvandi abil veenis ta ohvreid, et on edukas ettev\u00f5tja, kes v\u00f5ib aidata ka nende \u00e4ritegevust laiendada. Lubaduste eest lasi Stell korduvalt teha rahalisi \u00fclekandeid pangakontodele, mida ta kasutas.Leisi alevikus elav Stell tunnistas end augusti alguses peetud kohtuistungil k\u00f5igis s\u00fc\u00fcdistustes s\u00fc\u00fcdi ja palus ohvritelt andeks.Kohtuistungil taotlesid prokur\u00f6r ja kaitsja, et vangistus j\u00e4\u00e4ks t\u00e4ielikult tingimisi kohaldamata. Kohtunik otsustas siiski, et Stell peab kaks kuud vangis olema ja selle m\u00f5te seisneb \u201ceripreventiivses \u0161okiefektis, millega antakse isikule t\u00f5sine hoiatus tema edasise k\u00e4itumise suhtes\u201d.Andres Sepp"}
{"text":"J\u00f5hvis j\u00e4i rattur auto alla12. septembri hommikul \u00fcletas 16aastane noormees J\u00f5hvis Pargi t\u00e4naval Kontserdimaja bussipeatuse l\u00e4heduses \u00fclek\u00e4igurada jalgrattaga, s\u00f5ites jalak\u00e4ija kiirusest kiiremini. Seega puudus tal ees\u00f5igus s\u00f5idutee \u00fcletamisel. Jalgrattur ei andnud teed s\u00f5iduteel liikunud kaubikule Peugeot Expert, mida juhtis 52aastane mees. Kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjel kukkus jalgrattur asfaldile ja ta toimetati haiglasse.Narvas sai naine avariis viga\n12. septembri \u00f5htupoolikul s\u00f5itis 52aastane mees Narvas Soldina tn 6 juures s\u00f5iduautoga Nissan Qashqai hoovist v\u00e4lja peateele ning ei veendunud enne man\u00f6\u00f6vri sooritamist selle ohutuses, s\u00f5ites otsa peateel liikunud s\u00f5idukile Volkswagen Passat, mida juhtis 63aastane mees. Volkswagenis viibinud 62aastane naine toimetati haiglasse.\nJ\u00e4rjekordne narvalanna sai kelmilt p\u00fcgada\n11. septembril helistas end politseinikuna tutvustanud kelm \u00fchele Narvas elavale naisele. Usaldusliku vestluse k\u00e4igus palus petis naisel sisestada rakenduse kaudu oma PIN-koodid, mida naine ka tegi. Hiljem avastas naine, et tema nimele on vormistatud kaks laenu kokku 5915 euro ulatuses. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju uurib politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Kaja Kallas andis laenu siiski enne Metaprindi k\u00fclastustKui eile avaldas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (KE), et Kaja Kallas (RE) s\u00f5lmis laenulepingu oma abikaasa Arvo Halliku firmaga kuus p\u00e4eva p\u00e4rast Metaprindi Tallinnas asuva tehase k\u00fclastust, siis eile andis Kallas sotsiaalmeedias t\u00e4psustava selgituse, mis l\u00fckkab selle informatsiooni \u00fcmber.\u00abRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni m\u00f5nes liikmes on k\u00fcsimusi tekitanud see, et laenulepingul on digiallkiri hilisem kui lepingus endas kirjas. Soovitan alati neid k\u00fcsimusi k\u00fcsida minult otse, mitte meedia vahendusel,\u00bb kirjutas Kallas. Tema s\u00f5nul on sellele lihtne ja argine selgitus.\u00abAllkirjastasin Novaria Consultiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022. Lepingu teksti j\u00e4id sisse paar n\u00e4puviga, mida m\u00e4rkas hiljem pank. Panga palvel parandasime need vead ja panime 3. veebruaril 2022 lepingule uued allkirjad. Nii et tegu on ikkagi sellesama 5. jaanuaril s\u00f5lmitud lepinguga,\u00bb selgitas Kallas. Lisaks m\u00e4rgib ta, et lepingu tekstis on lepingu s\u00f5lmimise ajaks m\u00e4rgitud 5. jaanuar 2022. \u00abLaenusumma kandsin Novaria Consultile \u00fcle 6. jaanuaril 2022,\u00bb lisas Kallas uue faktina. Nimelt laenas ta Novaria Consultile kokku tol hetkel 350 000 eurot ning abikaasa maksis talle selle summa tagasi kolmes osas. Lisaks on Kallas laenanud abikaasa firmale 20 000 eurot, mida ta veel tagasi ei ole saanud.\u00abOma s\u00f5nade kinnituseks saatsin t\u00e4na (eile - L.-E. L.) hommikul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ka algse lepingufaili koos 5. jaanuaril 2022 pandud digiallkirjadega,\u00bb lausus Kallas. \u00abAndsin laenu abikaasa haldusfirmale investeeringute tegemiseks. Minu laenul puudub igasugune seos Metaprindi \u00e4ritegevusega ja Metaprindi k\u00fclastamisega 28. jaanuaril 2022.\u00bbKaja Kallas s\u00f5nas, et allkirjastas Novaria Consultiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022 ehk enne Metaprindi k\u00fclastust.LOORA-ELISABET LOMP"}
{"text":"Sotsid tahaksid pankadelt erimaksuga v\u00f5tta ligi miljard eurotSotsiaaldemokraatide juht Lauri L\u00e4\u00e4nemets tegi koalitsioonipartneritele ettepaneku, et Eestis tegutsevatelt kommertspankadelt v\u00f5iks koguda solidaarsusmaksuga riigieelarvesse kolme aastaga 951 miljonit eurot.\u00ab\u00d5iglasemat majanduskeskkonda ning eelarve rasket seisu silmas pidades teeme sotsiaaldemokraatide poolt ettepaneku rakendada Eestis pankade suurtele intressituludele solidaarsusmaksu. Ettepaneku aluseks on Leedus rakendatav skeem, kus v\u00f5etakse varasema nelja aasta keskmine intressitulu, lahutatakse praegusest ning saadud summast pool maksustatakse 60 protsenti,\u00bb seisab kirjas v\u00f5imukaaslastele.L\u00e4\u00e4nemets kirjutab, et rahandusministeeriumi arvutuste p\u00f5hjal v\u00f5iks sellel aastal tulu eelarvesse olla 384 miljonit, tuleval aastal 470 miljonit ning 2025. aastal 97 miljonit eurot.Koalitsioonipartnerid on varem v\u00e4lja toonud, et solidaarsusmaks kahjustaks pankasid ja majandust, sest pangad peavad rahastamisega majandust k\u00e4imas hoidma.L\u00e4\u00e4nemets lausus, et nende eesm\u00e4rk ei ole mitte majandust k\u00e4rpida, vaid vastupidi, seda turgutada. \u00abKui Reformierakonna s\u00f5num on, et k\u00e4rbime, siis meie s\u00f5num on, et peame r\u00e4\u00e4kima majanduse seisust ning selle taas k\u00e4ima saama,\u00bb lausus L\u00e4\u00e4nemets.L\u00e4\u00e4nemets m\u00f6\u00f6nis, et Eesti pankade puhul tuleb kaaluda, kuidas oleks maksustamise m\u00f5ju v\u00f5imalikult valutum. Ta toonitas, et enne keskpankade intressit\u00f5stmise otsuseid olid Eestis tegutsevad Rootsi pangad \u00fclekapitaliseeritud. Koalitsioonipartnerid Reformierakonnast ja Eesti 200st on toonud v\u00e4lja, et pankade lisamaksustamine kahjustaks neid. L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul oleks koalitsioonpartnerite esindajate v\u00e4ited \u00f5iged juhul, kui pankadel kasumit ei oleks.\u00abSee ei ole mingi kommunismiprogramm. Me ei taha kedagi toetada ja raha laiali jagada, vaid paneme selle raha majandusse tagasi,\u00bb kinnitas L\u00e4\u00e4nemets.Swedbank Eesti juht Olavi Lepp lausus, et kasumite maksustamine hakkaks t\u00f6\u00f6tama vastu Eesti majandusele, kuna pangad vajavad majanduse finantseerimiseks kapitali. \u00abPankade hea kapitaliseeritus on eeldus, et meil oleks v\u00f5imalik klientidele raskuste korral vastu tulla ja pakkuda paremaid tingimusi raskustest v\u00e4ljatulemiseks,\u00bb lausus Lepp. Lepp lisas, et kui Leedus kehtestati pankade lisakasumi maksustamine, pankade aktsiad langesid. \u00abIgasugused maksumuudatused tuleb v\u00e4ga p\u00f5hjalikult l\u00e4bi kaaluda, kuna investorid vaatavad riiki tervikuna ning neile on oluline ettearvatav maksus\u00fcsteem,\u00bb lausus ta.Solidaarsusmaks2024. ja 2025. aasta arvutuste p\u00f5hjal jaotuks solidaarsusmaks j\u00e4rgmiselt:\u2022 Swedbank - 216,4 miljonit (aastal 2024) ja 44,4 miljonit (aastal 2025);\u2022 SEB - 113 miljonit (aastal 2024) ja 23,16 miljonit (aastal 2025);\u2022 Coop - 18,8 miljonit (aastal 2024) ja 3,8 miljonit (aastal 2025);\u2022 LHV - 56,5 miljonit (aastal 2024) ja 11,6 miljonit (aastal 2025);\u2022 muud finantsasutused - 65,86 miljonit (aastal 2024) ja 13,5 miljonit (aastal 2025).Kaja Koovit"}
{"text":"Peaminister rikkus seadust: abikaasale antud laen pidanuks sees olema juba mulluses huvide deklaratsioonisPeaminister Kaja Kallas rikkus korruptsioonivastast seadust mullu oma huvide deklaratsiooni esitades. Seal vaikis ta maha abikaasa ettev\u00f5ttele Novaria Consult antud 350 000eurose laenu.Peaminister Kaja Kallase idavedude skandaal k\u00e4ib juba kolmandat n\u00e4dalat. Uusi detaile tuleb j\u00e4rjepidevalt peale, kuid k\u00f5ik on seni keerelnud moraali \u00fcmber. Kuid selgub, et peaminister rikkus ka korruptsioonivastast seadust.Selle seaduse \u00a7 14 lg 1 p 4 j\u00e4rgi tuleb k\u00f5rgematel ametnikel ja poliitikutel huvide deklaratsioonis kajastada deklareerimise p\u00e4eva seisuga varalised n\u00f5uded, mille suurus on v\u00e4hemalt neljakordne alampalk ehk 2022. aasta seisuga 2616 eurot. Erandiks on n\u00f5uded krediidiasutuste vastu ehk inimkeelde t\u00f5lgituna: oma pangakontode seisu kajastama ei pea.Kallas esitas 2022. aastal oma huvide deklaratsiooni viimasel v\u00f5imalikul p\u00e4eval: 31. mail. Sama kuup\u00e4eva seisuga tulnuks tal oma laenun\u00f5uded deklareerida.Millal tekkis Kallase n\u00f5ue oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5tte Novaria Consult vastu?Kallas r\u00e4\u00e4kis 12. septembril Delfile, et s\u00f5lmis Novaria Consultiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022 ning tegi esimese - 200 000 euro suuruse v\u00e4ljamakse - j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 150 000 eurot l\u00e4ks teele 13. mail 2022.Seega 31. maiks, mil Kallas esitas oma huvide deklaratsiooni, oli leping s\u00f5lmitud ning kogu laenuraha \u00fcle kantud.Kas Kallase eelmise aasta huvide deklaratsioonis on mingigi viide laenust Novaria Consultile?Ei. Leiab k\u00fcll 5000eurose laenu eraisikule, kuid abikaasa firmale l\u00e4inud 350 000 eurot Kallas 2022. aastal ei kajastanud. Laen kajastub alles aasta hilisemas, 2023. aasta 27. aprillil esitatud deklaratsioonis.Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) tunnistas \u00d5htulehe seaduset\u00f5lgenduse \u00f5igeks. Ta pakkus v\u00e4lja teoreetilise v\u00f5imaluse, kuidas koosk\u00f5la seadusega saaks siiski eksisteerida, ehkki \u00fckski teadaolev t\u00f5ik seda ei kinnita: kui Novaria Consult maksis laenu (ajutiselt) enne 31. maid 2022 tagasi, siis deklaratsiooni esitamise hetkel poleks Kallasel olnud kohustust seda kajastada.\u00d5htuleht pakkus peaministrile v\u00f5imaluse selgitada, kuidas on korruptsioonivastase seadusega koosk\u00f5las Novaria Consultile antud laenu kajastamata j\u00e4tmine tema 2022. aasta huvide deklaratsioonis. \u201eL\u00e4htusin huvide deklaratsiooni t\u00e4itmisel maksudeklaratsiooni p\u00f5him\u00f5ttest, et kirja tuleb panna eelmise aasta varad. Nii ma ka tegin,\u201c selgitas Kallas. \u201eKui oleks tegelikult pidanud seda tegema samal aastal, siis see oli inimlik eksitus.\u201cHuvide deklaratsioonis oluliste andmete kajastamata j\u00e4tmine on korruptsioonivastase seaduse j\u00e4rgi keelatud, kuid \u00fchtki karistust sellise teo eest ette n\u00e4htud ei ole.Kollaa\u017e (PantherMedia   Scanpix, kuvat\u00f5mmised korruptsioonivastasest seadusest, Kaja Kallase 2022. aasta huvide deklaratsioonist, J\u00fcrgen Randma   Stenbocki maja) MORAALIK\u00dcSIMUSE ASEMEL JURIIDILINE: Korruptsioonivastase seaduse kohaselt pidanuks Kaja Kallase antud 350 000eurone laen kajastuma 2022. aasta huvide deklaratsioonis, kuid peaminister deklareeris selle alles aasta hiljem.PRIIT P\u00c4RNAPUU"}
{"text":"VIDEO ja BLOGI | Valitsuse pressikonverentsil osalesid Kaja Kallas, Kristina Kallas ja Lauri L\u00e4\u00e4nemetsT\u00e4nasel valitsuse pressikonverentsil r\u00e4\u00e4giti riigieelarve tegemisest, Vene autom\u00e4rgiga autode saatusest ning palgat\u00f5usudest. Siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets ja haridusminister Kristina Kallas loodavad m\u00f5lemad, et p\u00e4\u00e4stjate, politseinike ja \u00f5petajate palka on v\u00f5imalik j\u00e4rgmisel aastal t\u00f5sta.\nValitsuse pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. P\u00e4rast valitsuse pressikonverentsi suundub koalitsioon riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele Vihula m\u00f5isa.\nMinistrid r\u00e4\u00e4kisid, kuidas riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised tulevad keerulised, sest \u00fchelt poolt tuleb majandust turgutada, ent samas on vaja leida kokkuhoiu- ja k\u00e4rpekohti.\nMis puudutab Vene numbrim\u00e4rgiga autosid, siis r\u00e4\u00e4kis siseminister L\u00e4\u00e4nemets, et eile ei tulnud \u00fcle piiri \u00fchtegi vene autot. \u201eMuidu liikus \u00fcle piiri umbes 40 autot p\u00e4evas. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, mis saab nendest autodest, mis juba on riigis \u2013 \u00fcks v\u00f5imalus on konfiskeerida autod,\u201c \u00fctles ta ja lisas, et erinevad ametkonnad peavad n\u00fc\u00fcd arutama, kuidas seda teha saaks v\u00f5i kas on teisi lahendusi, mida nende autodega teha.\nL\u00e4\u00e4nemets ja haridusminister Kallas m\u00f5lemad loodavad, et p\u00e4\u00e4stjate, politseinike ja \u00f5petajate palka on v\u00f5imalik j\u00e4rgmisel aastal t\u00f5sta.\nJuttu tuli ka peaminister Kallase laenulepingust tema abikaasa ettev\u00f5ttele ning sellest, mis olid t\u00e4psemalt need vead, mida pank lepingus m\u00e4rkas, mille t\u00f5ttu pidi seda uuesti allkirjastama. Kallas \u00fctles, et on t\u00e4naseks esitanud k\u00f5ik lepingud ning korruptsioonivastase erikomisjoni liikmed saavad vaadata ja v\u00f5rrelda, mis l\u00e4ks valesti. Ta lisas, et need dokumendid pole avalikud.\n\u201eSeal olid mingid s\u00f5nastusmuudatused, komisjonile on need esitatud ja nemad saavad omavahel v\u00f5rrelda k\u00f5ike. Mul on tunne, et soov on vett h\u00e4sti segaseks ajada. K\u00fcsimusi on palju, aga ma olen k\u00f5ik esitanud. Komisjon peaks olema lisaks kinnine, aga komisjon l\u00e4ks jutuga ajakirjandusse. K\u00f5ik on selge \u2013 andsin laenu abikaasa ettev\u00f5ttele, sain vastu intressid ja nendelt olen maksnud tulumaksu, mida olen omakorda deklareerinud. Olen olnud v\u00e4ga l\u00e4bipaistev,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kallas.\nLoe blogist, mida pressikonverentsil r\u00e4\u00e4giti:"}
{"text":"\u00abV\u00f5imalus teenida v\u00e4hemalt 3000 eurot!\u00bb President Alar Karis ja Eesti Energia t\u00f5mmati alatusse petuskeemi\u00abMingi uus petuskeem?\u00bb k\u00fcsib t\u00e4helepanelik kodanik \u00fchismeediapostituse kohta, milles figureerib esiplaanil Eesti president ja\u00a0kus\u00a0Eesti Energia annab v\u00e4idetavalt igale eestlasele v\u00f5imaluse teenida v\u00e4hemalt 3000 eurot.\u00a0\u00abKui j\u00e4tate sellele veebilehele oma telefoninumbri, v\u00f5ib peagi helistada kelm, kes tutvustab end politseinikuna v\u00f5i m\u00f5ne panga t\u00f6\u00f6tajana, et k\u00e4tte saada teie pangakontoga seotud andmeid,\u00bb hoiatab\u00a0P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin.\u00abEesti Energia annab n\u00fc\u00fcd igale eestlasele v\u00f5imaluse saada Eesti suurima energiaettev\u00f5tte aktsion\u00e4riks ja teenida v\u00e4hemalt 3000 eurot,\u00bb lubatakse m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal \u00fchismeedias ringlema l\u00e4inud postituses.\u00a0\n\u00abMingi uus petuskeem?\u00bb k\u00fcsib t\u00e4helepanelik vihjesaatja, kes varem taolist reklaami \u00fchismeedias m\u00e4rganud ei ole. Artikli ilmumise ajaks\u00a0postitust k\u00fcll enam ei leia, kuid Facebooki leht\u00a0\u00abEstonia Invest\u00bb eksisteerib endiselt, tutvustades end ajakirjana. Lehek\u00fclg on loodud 6. septembril ning sellel ei ole mitte \u00fchtegi j\u00e4lgijat.\u00a0\n\n\nKuvat\u00f5mmis Facebookist\n\nTeine sarnane postitus on aga ilmunud Facebooki lehe alt\u00a0\u00abEesti Invest\u00bb. Kui esimene postitus suunab veebilehele phoenicurus.com, siis teine aga veebilehele westernization.info.\n\n\nKuvat\u00f5mmis Facebookist\n\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles toimetusele, et tegemist ei ole siiski uue petuskeemiga. \u00abSelle konkreetse skeemi eesm\u00e4rk on eksitada inimest ja luua ettekujutust, et investeeritakse raha edukasse ettev\u00f5ttesse suure kasumiga. Paraku soovivad kelmid k\u00e4tte saada inimeste andmeid, mille abil pannakse toime teisi pettusi. Kui n\u00e4iteks j\u00e4tate sellele\u00a0veebilehele oma telefoninumbri, v\u00f5ib peagi helistada kelm, kes tutvustab end politseinikuna v\u00f5i m\u00f5ne panga t\u00f6\u00f6tajana, et k\u00e4tte saada teie pangakontoga seotud andmeid,\u00bb selgitab Milenin.\n\u00abVaadake alati, milliselt veebilehe aadressilt kuulutus on\u00a0tehtud \u2013 tegemist ei ole Eesti Energiale kuuluvate veebilehtedega, ometi on postitus kirjutatud selliselt, et ettev\u00f5te pakub. Samuti sellistel lehek\u00fclgedel paljud men\u00fc\u00fc valikud ei t\u00f6\u00f6ta, mis samuti viitab sellele, et tegemist ei ole \u00f5ige kauplemisplatvormiga,\u00bb jagab Milenin t\u00e4helepanekuid, mille abil petuskeemi l\u00e4bi hammustada. Lisaks on postituses kirjavead ja kasutatud on v\u00f5\u00f5rkeelt, mis sellele usaldusv\u00e4\u00e4rsust ei lisa.\u00a0\n\u00abK\u00fcll aga kasutavad kelmid erinevaid viise inimeste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse tekitamiseks. Nii ka selle postituse puhul, kus on kasutusele v\u00f5etud tuntud inimese foto ja ettev\u00f5tte logo,\u00bb m\u00e4rgib Milenin ja lisab, et kui logo v\u00f5i foto kasutamine oli tehtud varalise kasu eesm\u00e4rgil, siis on see s\u00fc\u00fctegu, aga kui sellega on rikutud maine, siis tuleb kahju kannatajal p\u00f6\u00f6rduda tsiviilkohtusse.\n\u00ab\u00c4rge jagage seda oma s\u00f5bralistiga!\u00a0Kindlasti ei tohi sisestada v\u00f5ltsitud veebilehel oma isiklikke andmeid,\u00bb jagab Milenin soovitusi, mida taolise postituse puhul mitte mingil juhul teha ei tohiks.\u00a0\n\nEesm\u00e4rk saada inimesi \u00f5ngitsuslehele\n\nEesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv\u00a0t\u00f5des, et nendeni seni sellise kampaania infot j\u00f5udnud ei olnud. \u00abTeavitasime n\u00fc\u00fcd pettusest ka k\u00fcberintsidentide keskust CERT-EE-d ning hoiatame inimesi ka oma Facebooki kanali kaudu,\u00bb \u00fctles Kaiv.\nHoiatav postitus ilmuski Eesti Energia Facebooki lehele \u00fcsna varsti p\u00e4rast seda, kui Eesti Energia oli petuskeemist Elu24 vahendusel teada saanud.\n\u00abSotsiaalmeedias on levimas Eesti Energia s\u00f5numiga petuskeem, mille eesm\u00e4rk on saada inimesi \u00f5ngitsuslehele. Tegemist on pettusega ja palume reklaamides olevatele linkidele mitte klikkida! Kui m\u00e4rkad seda reklaami, siis raporteeri sellest Facebookile. Kui piisavalt palju raporteerib pettusest, siis eemaldatakse see Facebooki poolt,\u00bb jagatakse postituses infot.\n\nKaiv lisas, et Eesti Energia ei jaga inimestele finantsn\u00f5u ega k\u00fcsi kliendi finantsandmeid. \u00abKutsume oma kliente \u00fcles ettevaatlikkusele igasuguste kampaaniatega liitumisel. Kui pakkumine tundub kahtlane, siis tasub seda v\u00e4ltida ning soovi korral otsida infot ettev\u00f5tte ametlikult kodulehelt.\u00bb\nElu24 p\u00f6\u00f6rdus kommentaarisooviga ka presidendi kantselei poole, kuid vaatamata korduvatele p\u00e4ringutele ei ole sealt vastust laekunud."}
{"text":"E-kaubanduse maksulaekumist parandav eeln\u00f5u l\u00e4bis esimese lugemisekristiina@assikupuit.ee.\nRiigikogus l\u00e4bisid esimese lugemise k\u00e4ibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkavad Euroopa Liidu maksuhaldurid saama infot v\u00e4lismaiste e-poodide kohaliku k\u00e4ibe kohta ja paraneb k\u00e4ibemaksulaekumine.\n\u201cT\u00e4na puudub meil t\u00e4pne info kui palju v\u00e4lismaised e-poed Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvad ja kui palju sellistelt tehingutelt j\u00e4etakse k\u00e4ibemaks tasumata. Pingelise eelarve taustal on eriti oluline k\u00f5ik maksuaugud kinni panna, et k\u00f5ik, kel on kohustus makse maksta, need ka \u00e4ra maksaks,\u201d selgitas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev.\nEeln\u00f5uga v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse \u00fcle Euroopa Liidu k\u00e4ibemaksudirektiivi muudatused, mille eesm\u00e4rgiks on tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses l\u00e4bi infokohustuse seadmise. Selleks peavad ELi makseteenuse pakkujad v\u00e4lja selekteerima piiri\u00fclesed maksed ja edastama andmed kord kvartalis maksuhaldurile.\nMaksuhaldurid omakorda edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabe s\u00fcsteemi CESOP ja seel\u00e4bi tekib maksuhalduril v\u00f5imalus saada infot Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvate e-poodide k\u00e4ibe kohta.\nN\u00e4iteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada l\u00e4bi oma riigi maksuhalduri CESOPile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil v\u00f5imalus n\u00e4ha konkreetse e-poe Eesti-suunalist k\u00e4ivet.\nInfo maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv \u00fche makse saaja kohta \u00fcletab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta aprilli l\u00f5puks.\nK\u00e4ibemaksu ei pea tarbija asukohariigis tasuma need e-kauplejad, kelle piiri\u00fclene k\u00e4ive ELis j\u00e4\u00e4b aastas alla 10 000 eurot. Neil on \u00f5igus tasuda k\u00e4ibemaks oma asukohariigis.\nAllikas:\u00a0\nRahandusministeerium"}
{"text":"Poolemiljardilises kelmuses s\u00fc\u00fcdistatavad j\u00e4\u00e4vad vahi allaTallinna ringkonnakohus otsustas vahi alla j\u00e4tta Sergei Potapenko ja Ivan Tur\u00f5gini, keda USA v\u00f5imud s\u00fc\u00fcdistavad enam kui poole miljardi dollarini ulatuvas kelmuses.\nN\u00e4dal tagasi otsustas valitsus justiitsministri ettepanekul s\u00fc\u00fcdistatavad USA-le v\u00e4lja anda. Kolmap\u00e4eval luges ringkonnakohus sarnaselt esimese astmega v\u00e4ljaandmisvahistused j\u00e4tkuvalt p\u00f5hjendatuks ning j\u00e4ttis rahuldamata kaitsjate taotlused asendada see elektroonilise valvega."}
{"text":"Kallas: laen j\u00e4i deklaratsioonis kajastamata inimliku eksituse t\u00f5ttu   Kaja Kallase s\u00f5nul j\u00e4i tal eelmisel aastal esitatud huvide deklaratsioonis abikaasa ettev\u00f5ttele antud 350 000-eurone laen kajastamata inimliku eksituse t\u00f5ttu.   Kaja Kallas andis 2022. aastal 350 000 eurot laenu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult, kuid toona esitatud majanduslike huvide deklaratsioonis ta seda v\u00e4lja ei toonud. Neljap\u00e4evasel valitsuse pressikonverentsil \u00fctles peaminister, et on kogu aeg l\u00e4htunud eeldusest, et oma tulud tuleb avaldada kalendriaasta kohta. N\u00fc\u00fcd aga uuris ta juhendit ja selgus, et see pole nii. \"Kui juhendit loen, siis n\u00f5uete koha pealt peab see olema [t\u00e4idetud] deklaratsiooni tegemise p\u00e4eva seisuga. See ongi inimlik eksitus. Olen k\u00f5ik asjad deklareerinud, aga lihtsdalt kalendriaasta kohta,\" s\u00f5nas ta. Kolmap\u00e4eval \u00fctles Kallas, et andis Novaria Consultile laenu 5. jaanuaril 2022 s\u00f5lmitud lepingu alusel, kuid pank m\u00e4rkas hiljem lepingu tekstis n\u00e4puvigu, mis parandati ja seep\u00e4rast allkirjastati see uuesti sama aasta 3. veebruaril. K\u00fcsimusele, mis rolli m\u00e4ngis selle laenulepingu s\u00f5lmimisel pank ja millised n\u00e4puvead olid muudatusvajaduste aluseks, \u00fctles Kallas neljap\u00e4eval, et on t\u00e4naseks ka esialgse lepingu riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile esitanud ja selle liikmed saavad neid n\u00e4pukaid kontrollida. Peaministri s\u00f5nul l\u00e4hevad tema kui riikliku taustaga isiku (PEP) k\u00f5ik toimingud pangas suurema kontrolli alla. \"Pangal on oma kommentaarid. Seda saab v\u00f5rrelda, mis lepingus siis muudetud oli,\" lausus Kallas ja lisas, et tal ei ole seda lepingut praegu kaasas ning need pole avalikud dokumendid. Peaminister ei m\u00f5istnud ajakirjaniku huvi teema vastu ja k\u00fcsis, millist muret p\u00fc\u00fctakse lahendada. Ta \u00fctles, et on k\u00f5ik dokumendid esitanud ja olnud v\u00e4ga l\u00e4bipaistev, ta on andnud laenu abikaasa valdusettev\u00f5ttele, saanud intresse ja maksnud nende pealt tulumaksu. \"Ma olen k\u00f5ik esitanud, mida see aga n\u00e4itab, et komisjonile olen asjad esitanud, komisjon peaks justkui olema kinnine, aga ometi l\u00e4hevad komisjoni liikmed nende asjadega avalikkusse. Moraal on see, et \u00fchtki konfidentsiaalset dokumenti esitada ei tohi, sest k\u00f5ik on automaatselt avalik,\" s\u00f5nas Kallas. Teisip\u00e4eval kirjutas ERR, et Kallas s\u00f5lmis laenulepingu oma abikaasa firma Novaria Consuldiga 3. veebruaril 2022, kui oli m\u00f5ni p\u00e4ev varem k\u00fclastanud Metaprindi tehast. Metaprindi omanik Martti Lemendik oli \u00fchtlasi Novaria Consuldi kaasosanik s\u00f5ja ajal j\u00e4tkunud Venemaa-vedude t\u00f5ttu t\u00e4helepanu alla sattunud transpordifirmas Stark Logistics. See laen on Kallase kinnitusel praeguseks tagasi makstud. Viimase osa sellest tagastas ettev\u00f5te Kallasele 21. augustil ehk p\u00e4rast seda, kui ERR oli Arvo Hallikult Vene vedude asjus aru p\u00e4rinud. Lisaks on peaministril abikaasa firmalt tagasi saamata hiljem antud 22 000-eurone laen. Teisip\u00e4eval \u00fctles korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder ERR-ile, et avalikkuses on olnud eksitav info, justkui oleks Kaja Kallas andnud t\u00e4ieliku info selles osas, mis puudutab laenulepinguid ja nende sisu. M\u00f6ldri s\u00f5nul oli komisjonil selleks hetkeks \u00fcks laenuleping ja selle kaks lisa 350 000-eurose laenu kohta, kuid pangav\u00e4ljav\u00f5tteid selle kohta, kas laen on p\u00e4riselt tagastatud ja mis kuup\u00e4eval, komisjon Kallaselt saanud ei olnud. Ka t\u00e4navu t\u00e4iendavalt antud 22 000 euro suuruse laenu kohta puudusid komisjonil M\u00f6ldri s\u00f5nul nii lepingulised \u00fclevaated kui ka pangav\u00e4ljav\u00f5tted v\u00f5i -dokumendid.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel   "}
{"text":"INTERVJUU | Mihkel Zilmer: inimesed peaksid lugema ja kasutama Eesti toitumis- ja liikumissoovitusiH\u00e4mmastav, kui paljud ikka veel ei tea, et on olemas v\u00e4ga hea, p\u00f5hjalik, lihtne ning teadusp\u00f5hine raamat \u201eEesti toitumis- ja liikumissoovitused\u201c ning neelavad selle asemel suvalist interneti-infot, \u00fctles Tartu \u00dclikooli meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel Zilmer Med24 toimetajale Madis Filippovile.\nP\u00e4lvisite t\u00e4navu teaduse elut\u00f6\u00f6preemia. Nii m\u00f5nedki erinevate elut\u00f6\u00f6preemiate saajad on \u00f6elnud, et selline tunnustus tekitab tunde, justkui elut\u00f6\u00f6 olekski n\u00fc\u00fcd tehtud. Milliste m\u00f5tetega teie selle preemia vastu v\u00f5tsite?\n\u00a0\nSuur autoriteene komisjon tunnustas sellise preemiaga minu pikaajalist s\u00fcsteemset tegevust. Loomulikult on see v\u00e4ga suur tunnustus seni tehtu eest. Olen k\u00f5igile kaasteelistele v\u00e4ga t\u00e4nulik ja elut\u00f6\u00f6 peab edasi minema! Minu jaoks ei k\u00f5la see nii, et elut\u00f6\u00f6 on tehtud.\nR\u00e4\u00e4gin siia \u00fche l\u00f5busa seiga. Sel ajal, kui ERRis ilmus preemiauudis, oli mul arstitudengitega loeng. J\u00e4tan alati telefoni kabineti riiulile, kutsungiks on l\u00f5ik \u00fchest minu kirjutatud laulust \u00fclikooli kohta. Loengult tulles k\u00fcsis sekret\u00e4r, mis lahti on, et telefon m\u00e4ngib lakkamatult seda viisijuppi. Kuna seinad kostavad l\u00e4bi, siis olid ka k\u00f5rvalruumi f\u00fcsioloogid tulnud uurima, mis professoriga toimub, et ta laseb vahetpidamata \u00fchte viisijuppi. V\u00e4ga paljud olid juba loengu ajal helistanud. \u00dcks esimesi oli Toomas Asser. Muide, kui hakkasin h\u00e4sti noore \u00f5ppej\u00f5una \u00fclikoolis \u00f5petama, siis minu esimeses r\u00fchmas oli \u00fcks m\u00f5istlik noormees nimega Toomas Asser.\nMillised on praegu teie t\u00f6\u00f6p\u00e4evad? Millega tegelete?\nKord n\u00e4dalas on teise kursusega meditsiinilise biokeemia loeng. Mulle v\u00e4ga meeldib just kontaktseid loenguid pidada, sest p\u00fc\u00fcan oma ainet heas m\u00f5ttes teatraalselt selgeks teha. Nimelt, paljud \u00fcli\u00f5pilased, kes kuulevad esimest korda s\u00f5na meditsiiniline biokeemia, on \u00fcsna kartlikud \u2013 see on j\u00e4lle \u00fcks keemia! \u00d5ige pea nad veenduvad, et see on hoopis midagi muud. See \u00f5petab neid biokeemilis-meditsiiniliselt m\u00f5tlema, mis on praktilises arstit\u00f6\u00f6s ju v\u00e4ga vajalik.\nLisaks korralistele loengutele tegelen doktorantide juhendamisega. Muuseas, minu esimene doktorant oli Joel Starkopf (kaitses 1997. aastal ja on n\u00fc\u00fcdseks riigi teaduspreemia laureaat). K\u00f5iki neid toredaid doktorante pole siin ruumi nimetada, aga kui m\u00f5ningaid veel v\u00e4lja tuua, siis n\u00e4iteks Jaak Kals (sai omal ajal presidendi noore teadlase teaduspreemia), Priit Kampus, Maksim Zagura, Martin Serg, Kaspar Tootsi (sai sel aastal presidendi noore teadlase teaduspreemia), Kaido Paapstel, Piibe Muda, Aune Rehema, Priit P\u00f5der, Teele Kasepalu. K\u00f5ik v\u00e4ga targad ja tublid arstid, mitmed neist on juba ka professorid ja kaasprofessorid. Mul on v\u00e4ga hea meel, et mul on \u00f5nnestunud panustada \u00fcle 30 noore inimese doktorit\u00f6\u00f6ni viimisesse. Seejuures on totaalne enamik neist kliinilise sisuga t\u00f6\u00f6d.\nAegajalt helistab v\u00f5i saadab e-kirju m\u00f5ni kolleeg, n\u00e4iteks perearstid, kuid ka teised arstid, et k\u00fcsida minu valdkonda puutuvat n\u00f5u. Tore, kui suudan neid aidata ja seda l\u00e4bi s\u00fcsteemse l\u00e4henemise. Seletan l\u00fchidalt: ei ole klassikalist meditsiini ja alternatiivmeditsiini. On olemas s\u00fcsteemne l\u00e4henemine meditsiinile (ravimisele). N\u00e4iteks, kui inimesel on pikemaajaline haigus, siis peab s\u00f6\u00f6mine olema s\u00fcsteemne (loe raamatut \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine\u201c, eriti lk 13\u201320), ning kui raviaine segab ka mingi toitaine imendumist, tuleb s\u00f6\u00f6mises teha haigusp\u00f5hiseid muudatusi. Kui aga see raviaine segab m\u00f5nda ainevahetuslikku protsessi, tuleb konkreetsest olukorrast l\u00e4htudes kasutada sobivaid teadusp\u00f5hiseid tipptoetusaineid. Nii et on kolm plokki: normaalne s\u00f6\u00f6mine, haiguspuhused soovitused s\u00f6\u00f6mises ja vajadusel teatud teadusp\u00f5histe kliiniliselt uuritud tipptoetusainete kasutamine. Selline tegutsemine ongi s\u00fcsteemne meditsiin.\n\u00d5htuti r\u00e4\u00e4gin v\u00e4hemalt korra n\u00e4dalas oma lastega enamasti \u00fche spetsiaalse \u00e4pi abil. Minu esimene laps Chris [Chris Pruunsild \u2013 toim.] on kaasprofessor ja lastereumatoloog, keskmine laps Kristel [Kristel Zilmer \u2013 toim.] on Oslo \u00fclikoolis ruuniuuringute professor ning noorim on Mihkel Zilmer juunior, kes on filmihelilooja ja elab hetkel UusMeremaal.\n\u00a0\nTeie tehtud ja teiega seotud teadust\u00f6id ja publikatsioone on v\u00e4ga palju, kuid millised neist tooksite ise esile?\nKui l\u00f5petasin aspirantuuri kandidaadikraadi (praegune PhD) \u00f5igeaegse kaitsmisega, siis tegelesin sellise ens\u00fc\u00fcmi nagu Na-pump uurimisega. J\u00f5udsime kaugele, aga rahvusvaheliselt publitseerida ei saanud, sest oli s\u00fcgav N\u00f5ukogude aeg ja mind ei lastud ka v\u00e4lismaale. V\u00e4lismaale s\u00f5itmine keelati mul \u00e4ra. \u00dcks p\u00f5hjus oli laul \u201eTuhanded k\u00fclad (Eestimaa)\u201c, mille olin kirjutanud, aga neid p\u00f5hjuseid, mis olid enamasti seotud osalemisega protsessis \u201eRajacas\u201c, oli veel. Lisaks ei avaldanud ma mingitki soovi selle ja muu nimel parteisse astuda.\nKuigi kandidaadit\u00f6\u00f6 oli v\u00e4hirakkudega seotud, m\u00f5istsin, et meditsiinis on v\u00e4ga huvitavaid kaalukaid teemasid, mis on v\u00e4\u00e4rt uurimist ja mille tulemused l\u00fclituvad kiiremini meditsiinipraktikasse. Kuna Eestis polnud keegi veel p\u00f5hjalikult tegelenud tollal maailmas \u00fcha intensiivistuva oks\u00fcdatiivse stressi uurimisega ja mind h\u00e4iris selle juures pidev jutt, et oks\u00fcdatiivne stress (OxS) on kahjulik ning tuleb kindlasti antioks\u00fcdantidega k\u00f5rvaldada, v\u00f5tsime teema ette. Kolleegidega tehtud t\u00f6\u00f6 eest anti meile riigi teadusepreemia. N\u00e4itasime, et on olemas n-\u00f6 madal ehk low-grade OxS, mis on f\u00fcsioloogiline, s.t vajalik, ja high-grade OxS, mis on s\u00fcgav ja kahjulik, eriti kui ta on kestev, ja just sellega tuleb t\u00f5esti ka meditsiinilises m\u00f5ttes tegeleda. See t\u00e4hendab, et sel puhul on vaja kasutada m\u00f5ningaid antioks\u00fcdantseid ravimeid ja spetsiifilise fookusega toetusaineid. Kolleegid nimetasid mind tollal OxSi maaletoojaks.\nJ\u00e4rgnev viis veelgi rohkem meditsiiniteemadeni. Nimelt on inimorganismis \u00fcks v\u00e4ga p\u00f5nev asi \u2013 endoteel. Seda on kaaluliselt nii palju ja ta sekreteerib nii paljusid bioaktiivseid \u00fchendeid, et seda nimetatakse tinglikult ka k\u00f5ige suuremaks sisesekretsioonin\u00e4\u00e4rmeks. M\u00f5tlesin, et see endoteel on ju siis pagana t\u00e4htis ja huvitav! Rajasime kolleegidega (Rein Teesalu, Andres Pulges, hiljem lisandus Jaan Eha) endoteelikeskuse, mida panime L\u00f5una-Eesti huumoriv\u00f5tmest l\u00e4htudes juhtima kaks direktorit (Jaak Kals ja Priit Kampus, noored v\u00e4ga targad arstid). Hakkasime mitteinvasiivselt uurima v\u00e4ikeste arterite j\u00e4ikust, aordir\u00f5hku ja mitmeid muid veresoonte funktsioonidega seotud aspekte erinevate haiguste puhul, sh ka nende biokeemilist sisu ja mehhanisme. Ka selle t\u00f6\u00f6 eest anti meile riigi teaduspreemia.\nMinu p\u00f5him\u00f5te on alati j\u00e4rgmine: uurimist\u00f6\u00f6l peab olema lisaks tippteadusele praktiline v\u00e4ljund. Toon \u00fche n\u00e4ite. Kui inimesel on pidevalt natuke k\u00f5rgenenud verer\u00f5hk, oleks v\u00e4ga m\u00f5istlik uurida ka seda, kui palju on tal verer\u00f5hk aordis, aga tollal puudusid vastavad referentsv\u00e4\u00e4rtused. Rootslaste, meie ja mitme muu riigi teadlaste t\u00f6\u00f6d v\u00f5eti kokku ja nii publitseeritigi aordis oleva verer\u00f5hu esimesed ealised referentsv\u00e4\u00e4rtused maailmas ning neid v\u00e4\u00e4rtusi said k\u00f5ik kliinikud kohe kasutada. Miks on see t\u00e4htis? Perifeerselt m\u00f5\u00f5detud verer\u00f5hu natuke k\u00f5rgenemine juhul, kui aordis on r\u00f5hk normis, ei ole veel organeid kahjustav. Juhul, kui aordis on r\u00f5hk normist k\u00f5rgem ja seda kestvalt, on aga tegemist probleemiga, mis hakkab organeid kahjustama.\nVeel sai alustatud ps\u00fchhoosi esmaepisoodi ravi ja selle metaboloomilise toime uurimist. Uuringud toimuvad koost\u00f6\u00f6s Eero Vasaraga ja Liina Haringuga. Oleme n\u00e4idanud, mis juhtub 6 kuud kestnud ravi j\u00e4rel, kui oli tegemist ps\u00fchhoosi esmaepisoodiga, ja mis juhtub viie aasta j\u00e4rel (follow up). L\u00fchidalt \u00f6eldes, kui vaadata 6\u20137 kuud, siis ravi p\u00f5him\u00f5tteliselt toimib (seda kinnitavad ka meie v\u00e4ga p\u00f5hjalikud metaboloomikauuringud), aga kui ravi kestab kauem, hakkavad tekkima t\u00f5sised probleemid. Hakkab kujunema metaboolne s\u00fcndroom, diabeet jm. Soomlased ongi n\u00e4idanud, et skisofreeniahaiged elavad keskmiselt 25 aastat v\u00e4hem. Meil on mitmeid ideid, kuidas saaks hakata pikaajalise ravimisega kaasuvaid t\u00f5siseid probleeme pidurdama.\nHuvitavaid temaatikaid on veel. Mainin \u00e4ra vaid \u00fche. Nimelt uurime kaugisheemilist eelkohastumust. Juba on kaitstud v\u00e4rske doktorit\u00f6\u00f6, teine valmib sel aastal, mitmed on toimumas. Uurime mitmeid olulisi aspekte: n\u00e4iteks kasutatakse neeru-uuringuteks kontrastainet, aga see v\u00f5ib tekitada t\u00f5siseid k\u00f5rvaltoimeid ja me uurime, kas eelkohastumise abil v\u00f5iks v\u00f5tta seda riski maha. Uurime, kas eelkohastumisega saaks perifeersete arterite haigusega patsientide teatud n\u00e4itajaid ja olukordi m\u00f5jutada positiivses v\u00f5tmes jpm.\n\u00a0\nPole palju inimesi, kes ei teaks raamatut normaalsest s\u00f6\u00f6misest. Miks pidasite omal ajal vajalikuks selline raamat v\u00e4lja anda?\nEsmatr\u00fckk ilmus 2003. aastal ja leppisin kirjastusega kokku, et me seda ei reklaami, vaid las inimesed ise leiavad \u00fcles. Kirjastuse juht \u00fctles mulle eelmisel aastal, et tal on kaks raamatut, mis vaikselt ja tasapisi kogu aeg m\u00fc\u00fcvad \u2013 \u201eJussikese seitse s\u00f5pra\u201c ja \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine\u201c. Raamatu kirjutamise p\u00f5hiajend oli see, et kuigi ma olen L\u00f5unaEesti talupoeg, mist\u00f5ttu minu rumaluste talumise piir on \u00fcsna k\u00f5rge, sai \u00fchel hetkel k\u00f5rini rumalustest, mis toitumise kohta erinevates keeltes vahetpidamata ilmusid. Eesm\u00e4rk oli luua raamat, kus info on teadus ja ainevahetusp\u00f5hine, korrektne ja lihtne. Lisaks paelus mind k\u00fcsimus, mitu lehek\u00fclge on inimestel vaja l\u00e4bi lugeda, et normaalse s\u00f6\u00f6mise p\u00f5hiasjad selgeks saada. Selgus, et see info, mille j\u00e4rgimisega saab iga inimene \u00fcles ehitada normaalse s\u00f6\u00f6mise vundamendi, mahub seitsmele lehek\u00fcljele. Muide, \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine\u201c on ainuke raamat maailmas, mille pealkiri on s\u00f6\u00f6misest, \u00fclej\u00e4\u00e4nud r\u00e4\u00e4givad toitumisest. Aga te ei kutsu n\u00e4iteks last, et tule toituma, vaid kutsute teda s\u00f6\u00f6ma!\nLisaks \u201eNormaalsele s\u00f6\u00f6misele\u201c kirjutasin ka \u201eNormaalse joomise\u201c ning koroonaajal \u201eNormaalse abielu\u201c. Viimane osutus j\u00e4rsku v\u00e4ga ajakohaseks, kui vaadata viimase aasta s\u00fcndmusi ja m\u00f6llu Eestis abielu \u00fcmber. Seda saavad huvilised lugeda kodulehelt rajacas.com.\n\u00a0\nKui esmatr\u00fckk ilmus 2003. aastal, siis kui palju on k\u00e4sitlused ja soovitused aja jooksul muutunud?\nKindlasti on neid, kes p\u00fc\u00fcvad inimesi \u00fche n-\u00f6 lollil\u00f5ksuga, mis on j\u00e4rgmine: s\u00f6\u00f6mise alal k\u00f5ik pidevalt muutub. Absoluutselt mitte. Inimese ainevahetuse p\u00f5hiprotsessid on ammu teadusselged. Need ei muutu ajaga. Toitainete ring samuti mitte. Jah, m\u00f5ningaid teatud m\u00f5\u00f5dukaid korrigeerimisi-silumisi tehakse. Ma toon n\u00e4ite. Paark\u00fcmmend aastat tagasi teati v\u00e4ga v\u00e4he probiootikumidest. Selles osas on asjad nii palju edasi arenenud, et praeguseks on t\u00e4psustatud n\u00e4iteks p\u00e4evas vajatavad kogused. Sellised arengud on loomulikud, aga p\u00f5hiasjad pole muutunud ja ei muutugi. Juttu, et k\u00f5ik pidevalt muutub ja n\u00fc\u00fcd on t\u00e4iesti uued asjad, isegi revolutsioonilised, r\u00e4\u00e4gitakse inimestega manipuleerimiseks, nende lollitamiseks, nendelt millegi (l\u00f5puks on see raha) v\u00e4ljapetmiseks. Seet\u00f5ttu mainin \u00e4ra, et avasin \u00e4sja YouTube\u2019i kanali nimega \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine\u201c, mis on m\u00f5eldud nii \u00fcli\u00f5pilastele kui ka k\u00f5igile huvilistele. Seal on l\u00fchikesed klipid, kus seletan teatud asjad lahti. Soovitan kuulata D3vitamiini, oomega3rasvhapete, lollil\u00f5ksude ja infopr\u00fckkarluse kohta.\n\u00a0\nVitamiinid ongi \u00fcks teema, millele olete mineraalainete ja muude toitainete k\u00f5rval samuti keskendunud. Nende tarvitamisest on palju r\u00e4\u00e4kinud ka perearstid. Kuidas nendega on \u2013 kas terve inimene peaks saama k\u00f5ik vitamiinid (peale D-vitamiini) toidust?\nKui olete enamiku aja normaalne s\u00f6\u00f6ja \u2013 kui m\u00f5nel p\u00e4eval ka pole, ei tekita see probleeme \u2013, siis p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5iks m\u00f5elda ju nii, et saate k\u00f5ik k\u00e4tte. \u00dchtpidi on see justkui \u00f5ige, aga see pole alati p\u00e4ris nii. N\u00e4iteks on selgunud, et D-vitamiini biokeemiline vajadus on tegelikult pakutust suurem ja seet\u00f5ttu on D-vitamiini, ma r\u00e4\u00e4gin D3st, vaja t\u00f5epoolest tarbida. P\u00f5hjapoolsetes piirkondades \u00fcsna pidevalt. Miks? Nimelt, kas v\u00f5tame D3vitamiini toidulisandina v\u00f5i selle tekitab nahas p\u00e4ike, m\u00f5lemal juhul on see alles eelvorm. See tuleb viia maksas vahevormiks ja edasi neerudes (natuke ka immuunrakkudes) vajalikuks l\u00f5ppvormiks ehk D3vitamiini hormonaalseks vormiks kaltsitriooliks, s.t vormiks, mis on meie organismis tegelik tegija paljude toimete m\u00f5ttes. Maksas vahevormi ja neerudes l\u00f5ppvormi tekkeks on vaja rauast s\u00f5ltuvaid ens\u00fc\u00fcms\u00fcsteeme. Kui inimesel on rauavaegusaneemia (v\u00e4ga levinud Vahemere maades, Indias ja mujal), siis pole ju garantiid, et l\u00f5ppvormi piisavalt tekiks. Seega: kui inimesel on leitud madal D-vitamiini tase, on m\u00f5istlik lasta perearstil kontrollida ka ferritiini taset (rauavarud!). Kui see on normis, aga normi alumise piiri l\u00e4hedal, siis tuleb see korda saada. Kuna rauavaegusaneemia, \u00fclimadal ferritiinitase on ka Eestis \u00fcsna sage probleem, siis D3vitamiini lisatarvitamine on ka selles m\u00f5ttes vajalik, et kui me selle eel\u00fchendi hulka t\u00f5stame, siis on suuremad \u0161ansid, et l\u00f5pp\u00fchendit tekib piisavalt.\nKuidas on teiste vitamiinidega? Sakslased on leidnud, et B12-defitsiitseid inimesi on populatsioonis p\u00e4ris palju, sest B12-vitamiini imendumisv\u00f5ime langeb juba alates 50. eluaastast. Seega: kuigi verest m\u00e4\u00e4ramisel leitakse, et see on normi piirides, ei t\u00e4henda see tegelikult seda, et seda on piisavalt ka rakkudes. N\u00e4iteks juhul, kui veres olev n\u00e4it on normi alumise piiri l\u00e4hedal. Nii et ka n\u00e4iteks B12-vitamiini on vaja siis adekvaatselt juurde manustada. Lisaks vitamiin D3-le on n\u00fc\u00fcdisajal veel nn kriitilised toitained magneesium, seleen, tsink, \u00fclipikad oomega3rasvhapped (EPA ja DHA, neid ei saa me taimsetest \u00f5lidest!), Q10 ja K2vitamiin. Neid peaks kindlasti saama ja n\u00fc\u00fcd tekibki loogiline k\u00fcsimus, kas selleks tuleb minna kohe apteeki? Ei! Ka sel puhul tasuks lugeda hoolikalt \u201eNormaalse s\u00f6\u00f6mise\u201c raamatut, mille teises pooles on toiduainete puhul selgitatud, millised neist on sisulised tegijad ka neid nn kriitilisi toitaineid silmas pidades. L\u00fchidalt: s\u00f6\u00f6ge sagedamini neid toiduaineid, mis vastavad kindlasti m\u00f5lemale n\u00f5udele: esiteks, et neid kriitilisemaid toitaineid on neis on piisavas koguses, ja teiseks, et need on inimorganismi poolt omastataval kujul.\n\u00a0\nAga veganlus?\nEi v\u00e4\u00e4ri k\u00e4sitlust. See on v\u00e4ga vana, olemuselt usuline v\u00e4rk. K\u00fcll soovitan k\u00f5igil lugeda j\u00e4rgmist lauset hoolega ja korduvalt: k\u00f5ikide maailma riikide (vaesemad v\u00f5i rikkamad riigid, olenemata riigis domineerivast usust jne) toitumisjuhised r\u00f5hutavad segatoidu olulisust tervise hoidmisel ja tagamisel.\n\u00a0\nMis on teie arvates praegu Eestis k\u00f5ige suurem h\u00e4da seoses toitumisega?\nVastus on lihtne. Eesti riiklikud \u201eToitumis ja liikumissoovitused\u201c, mida tegime TAI [Tervise Arengu Instituut \u2013 toim.] ja ministeeriumidega v\u00e4ga p\u00f5hjalikult 4\u20135 aastat ja mis arvestavad ka P\u00f5hjamaade tingimusi, said valmis juba 2015. aastal ja on \u00fclihead ja v\u00e4ga praktilised. K\u00f5ige h\u00e4mmastavam on aga see, et paljud inimesed ei tea nende olemasolust (need on vabalt leitavad, loetavad, allalaaditavad TAI kodulehel) ja\/v\u00f5i ei loe neid, vaid kulutavad oma aega interneti globaalsel pr\u00fcgim\u00e4el tuhnides ja risustades nii oma biok\u00f5vaketast igatv\u00e4rki \u201eteabega\u201c, mis pikas perspektiivis on tegelikult kahjulik. Head inimesed, kui tahate toitumise ja tervise tagamise kohta ennast harida, siis lugege korduvalt eespool nimetatud Eesti soovitusi. See on ju riiklik raamat, sisuliselt selle ala teadusp\u00f5hised guideline\u2019id. Muide, seal on isegi mitmed v\u00e4ga praktilised kasulikud men\u00fc\u00fcd sees. M\u00f5istlik oleks ka raamatu \u201eNormaalne s\u00f6\u00f6mine\u201c aegajaline lugemisv\u00e4rskendus.\n\u00a0\nMilliseid m\u00f5tteid tekitab teis v\u00e4\u00e4rinfo levimine, mida n\u00e4gime eriti palju koroonaajal, kuid mis on kanda kinnitanud v\u00e4ga erinevates valdkondades?\nParem on kasutada selle kohta s\u00f5na v\u00f5ltsinfo. Sama, mis n\u00e4iteks liha puhulgi \u2013 pole olemas lihaalternatiive, vaid tegemist on v\u00f5ltslihaga. P\u00f5hjus, miks v\u00f5ltsinfot peale surutakse, on ju v\u00e4ga lihtne. Keegi kusagil proovib kuidagi teie pealt raha teenida, kuulus olla, oma ego rahuldada v\u00f5i oma mingile projektile (mida reklaamitakse alati kui maailma p\u00e4\u00e4stvat) raha l\u00fcpsta. V\u00f5ltsinfo pakkujad ihkavad aga k\u00f5ige rohkem, et nendega hakataks vaidlema, sest see tooks neile t\u00e4helepanu, rahuldaks nende ego. Olen alati soovitanud: head s\u00f5brad, \u00e4rge kulutage oma bioloogilist aega v\u00f5ltsinfo pakkujatega vaidlemiseks.\nOlen tolerantne, mind j\u00e4tavad ponnistused ja t\u00f5mblemised t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ikseks. Lisaks, ma ei vaja kuulsust ega pildil olemist, sest juba aastaks 1973 sai minu kuulsuse ja pildil olemise m\u00f5\u00f5t t\u00e4is. Asendasin selle teiste inimeste tuntumaks aitamisega, j\u00e4\u00e4des ise v\u00f5imalikult tagaplaanile. See on muide v\u00e4ga hinge kosutav tegevus ja ma ei h\u00e4bene \u00fctelda, et see tegevus on mul tulnud h\u00e4sti v\u00e4lja. Minu missioon on ka s\u00fcsteemselt \u00f5petada arstitudengitele s\u00f6\u00f6mise biokeemiat, biokeemilis-meditsiinilist s\u00fcsteemset m\u00f5tlemist ja nii tulebki pidevalt juurde neid arste, kes s\u00f6\u00f6misteemat v\u00f5imalikult s\u00fcsteemselt valdavad. See on ju l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kasulik k\u00f5igile meile meie Eesti Vabariigis. Loomulikult lisan oma YouTube\u2019i kanalisse aegajalt uusi klippe. Soovitan k\u00fclastada aegajalt ka kodulehte rajacas.com, kust lisaks originaalse muusika kuulamisv\u00f5imalusele (luban, et saate m\u00f5nusaid emotsioone oma vaimse tervise jaoks) saate lugeda ka kasulikke n\u00e4pun\u00e4iteid. Soovin edu ja head!\nMihkel Zilmeri motod:\n\u201eNormaalne \u00fchiskond toimib \u00fcksnes teadusp\u00f5hisuse ja m\u00f5istusp\u00f5hise m\u00f5tlemise kooskasutamisel.\u201d\n\u201eTargemaks ning seel\u00e4bi v\u00f5rdsemaks ja tasakaalustatumaks muudab inimesi nende s\u00fcsteemne harimine.\u201d\n\u00a0\nArtikkel ilmus augusti Eesti Arstis."}
{"text":"P\u00f5hiseaduskomisjon Kallase skandaali uurimiskomisjoni moodustamist ei toetanud   P\u00f5hiseaduskomisjon neljap\u00e4eval toimunud istungil peaminister peaminister Kaja Kallase abikaasa osalusega ettev\u00f5tte Venemaa-suunalise \u00e4ritegevuse asjaolude uurimiseks uurimiskomisjoni moodustamist ei toetanud, veel peab komisjoni moodustamise \u00fcle h\u00e4\u00e4letama ka riigikogu t\u00e4iskogu.   P\u00f5hiseaduskomisjoni juhi Hendrik Johannes Terrase s\u00f5nul toimus p\u00f5hiseaduskomisjonis arutelu ja komisjon otsustas uurimiskomisjoni moodustamist mitte toetada. Koalitsiooni esindajad h\u00e4\u00e4letasid uurimiskomisjoni moodustamise eeln\u00f5u tagasi l\u00fckkamise poolt ja opositsiooni esindajad selle vastu, m\u00e4rkis Terras. \"P\u00f5hiseaduskomisjoni seisukoht oli see, et kuna peaminister on andnud vastused riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis ja riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis, lisaks ka riigikogu suures saalis. Kuna ka kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson on k\u00e4inud 5. septembril kohal riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjonis, andud seal oma selgitused ja vastanud k\u00fcsimustele, siis seda k\u00f5ike arvesse v\u00f5ttes ei leidnud p\u00f5hiseaduskomisjon, et sellise uurimiskomisjoni moodustamine oleks hetkel vajalik,\" r\u00e4\u00e4kis Terras. Terrase s\u00f5nul on antud hetkel tegemist poliitilise uurimiskomisjoni loomise plaaniga ja peaminister on juba andnud ammendavad vastused. \"Mul ei ole k\u00fcsim\u00e4rke \u00f5hus selle osas, kas seal on tehtud midagi ebaseaduslikku. See on moraali k\u00fcsimus. Moraalselt ma arvan, et selles k\u00fcsimuses on k\u00f5ik vastused saadud.\" P\u00f5hiseaduskomisjon valmistas ette eeln\u00f5u esimese lugemise, kuid andis saalile soovituse eeln\u00f5u tagasi l\u00fckata. \"See on n\u00fc\u00fcd riigikogu juhatuse otsus, aga see l\u00e4heb j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal suurde saali,\" \u00fctles Terras.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Barbara Oja   "}
{"text":"Narva: sovetiaeg tuleb tagasiNarva linnavolikogus algatati keskerakondlastest saadikute otsustaval eestv\u00f5ttel umbusalduse avaldamine linnapea Katri Raigile. Jutt k\u00e4ib t\u00e4iesti loomulikust demokraatlikust protseduurist nn linnaparlamentide puhul, kuid Raigi vastu esitatud pretensioonide loetelu algab punktiga, mis esiteks diskrediteerib algatajaid endid ja teiseks n\u00e4itab v\u00e4gisi Narvat linnana, mis igatseb N\u00f5ukogude minevikku, kirjutab ajakirjanik Pavel Sobolev.Mihhail K\u00f5lvarti esimeheks valimise j\u00e4rel j\u00e4tkuvate spekulatsioonide taustal Keskerakonna v\u00f5imalikust l\u00f5henemisest saabus Narvast uudis, mis esmapilgul andis tunnistust, et keskerakondlased oskavad mitte ainult l\u00f5heneda, vaid ka \u00fchineda.\nSai teatavaks j\u00e4rjekordne katse avaldada umbusaldust Narva linnapeale Katri Raigile ja niisugusel katsel n\u00e4ib olevat v\u00e4ga suur v\u00f5imalus osutuda edukaks, kuna sellega kaasneb kahe Keskerakonna saadikutega fraktsiooni \u00fchinemine.\nKui aga tutvuda peamise etteheitega, mis Keskerakondlastel sotsiaaldemokraat Raigi vastu on, siis v\u00f5ib kergesti teha j\u00e4relduse, et tegelikkuses ei ole v\u00e4line leppimine kahe vastuolulise Narva keskerakondlaste grupi vahel m\u00e4rk kriisi leevenemisest Keskerakonnas, vaid selle s\u00fcvenemise kuulutaja. Narva keskerakondlased s\u00fc\u00fcdistasid Raiki linnavolikogu selle otsuse eiramises, mis v\u00e4listas Narvas punaarmeelaste j\u00e4rgi nimed saanud t\u00e4navate \u00fcmbernimetamise \u2013 Raik ei seisnud riigiv\u00f5imu sellekohasele otsusele vastu.\nAsi pole isegi selles, et need s\u00fc\u00fcdistused n\u00e4ivad absurdsed ja annavad tunnistust, kui halvasti tunnevad Narva keskerakondlased Eesti seadusandlust, mis ei j\u00e4tnudki Katri Raigile v\u00f5imalust \u2013 isegi kui ta seda mingil p\u00f5hjusel tahtnud oleks \u2013 regionaalministri kehtiva seaduse alusel tehtud otsuse t\u00e4itmist takistada.\nSelle muutmine on tulevikus teoreetiliselt v\u00f5imalik riigikohtu otsusega, kuid linnapeal selliseid volitusi polnud. Ent see, mis praegu Keskerakonna mainet rikub, ei ole tema Narva piirkonna poliitikute juriidiline v\u00f5hiklus, vaid j\u00e4rjekordne signaal, et Keskerakond klammerdub Eesti avalikus ruumis N\u00f5ukogude repressiivre\u017eiimi p\u00e4randi k\u00fclge ja soovib seda s\u00e4ilitada.\nNarva keskerakondlased s\u00fc\u00fcdistasid Raiki linnavolikogu selle otsuse eiramises, mis v\u00e4listas Narvas punaarmeelaste j\u00e4rgi nimed saanud t\u00e4navate \u00fcmbernimetamise.\nNarva keskerakondlane ja Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov kinnitas t\u00e4na Vikerraadios, et k\u00fcsimus pole mitte t\u00e4navanimedes kui sellistes, vaid asjaolus, et Katri Raik linnapeana polevat selles k\u00fcsimuses linnavolikoguga koost\u00f6\u00f6d teinud. See avaldus l\u00e4heb vastuollu Jevgrafovi kaks p\u00e4eva varasema avaldusega, milles ta s\u00fc\u00fcdistas Raiki nende t\u00e4navate \u00fcmbernimetamise lubamises, mis on keskerakondlase s\u00f5nul \u00abnarvalastele olulise t\u00e4htsusega\u00bb.\nEnneaegne eestkoste\nMitte et see oleks ootamatu. M\u00f5ned Keskerakonna poliitikud on aastast aastasse teinud mitmesuguseid avaldusi, mis on tekitanudki\u00a0organisatsioonile niisuguse kahtlase maine. Ent just praegu osutub j\u00e4rjekordne \u2013 ja v\u00e4ga valjuh\u00e4\u00e4lne \u2013 v\u00e4ljaastumine juba uue esimehe saanud Keskerakonna jaoks \u00e4\u00e4rmiselt kohatuks. T\u00f5en\u00e4oliselt on uus esimees v\u00e4gagi huvitatud keskerakondlikust linnapeast Narvas, ent kindlasti mitte sellest, et vahetus toimuks N\u00f5ukogude topon\u00fc\u00fcmika kaitsmise lainel.\nEnne valimisi meenutati Mihhail K\u00f5lvartile tema reisi Seligeri ja ennustati Keskerakonnale p\u00e4rast tema valimist samasugust poliitilist isolatsiooni, nagu oli Savisaare ajal, ning K\u00f5lvart kulutas \u2013 ja kulutab ka edaspidi \u2013 omajagu aega, r\u00f5hutades, et ta pole mingisugune Venemaa-meelne, vaid on t\u00f5eline Eesti poliitik, kelle k\u00f5ik eesm\u00e4rgid ja ambitsioonid on seotud Eesti riigi ja Eesti rahva huvide teenimisega.\nMihhail K\u00f5lvart kutsub \u00fcles p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu mitte tema reisile Seligeri 2010. aastal, vaid Ukraina reisile 2022. aasta veebruari l\u00f5pus, ning siis selgub ootamatult, et Keskerakond (mingite selle liikmete r\u00fchma kujul) on rusutud sellest, et Narva t\u00e4navad ei kanna enam nende inimeste nimesid, kes on Eesti ajaloom\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud pigem timukate kui kangelastena.\nMuidugi pole selles midagi kriminaalset, et erakonna regionaalorganisatsiooni esindajate vaade m\u00f5nele kohalikule probleemile ei ole t\u00e4ielikus vastavuses erakonna \u00abpealinna b\u00fcroo\u00bb\u00a0seisukohtadega: l\u00f5ppude l\u00f5puks m\u00f5istavad need inimesed paremini \u00abolukorda kohapeal\u00bb. N\u00e4iteks oleks v\u00e4ga lihtne m\u00f5ista Narva keskerakondlaste muret eestikeelsele kooliharidusele \u00fclemineku p\u00e4rast, mille elluviimine on Narvas t\u00f5epoolest seotud eriliste raskustega.\nNarva t\u00e4navanimede muutmine ei too linnaelanikele kaasa mingeid tegelikke igap\u00e4evaseid ebamugavusi ega muuda nende elu kuidagi keerulisemaks. See t\u00e4hendab, see on puhtal kujul nn v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimus. Ja kui Narva keskerakondlased on n\u00fc\u00fcd mures osa\u00a0narvalaste \u00abhaavatud tunnete\u00bb\u00a0p\u00e4rast, siis peaksid needsamad keskerakondlased endalt k\u00fcsima, miks nad pole teinud mingeid j\u00f5upingutusi, et selgitada narvalastele, kelle auks need neile nii s\u00fcdamel\u00e4hedased nimed tegelikult pandud olid.\nMainekadu on v\u00e4ltimatu ka Narva jaoks\nSeega ei soodusta piirilinna niisugune uudis mitte kuidagi l\u00e4bimurret oletatavas isolatsioonis, mida n\u00fc\u00fcd Keskerakonnale ennustatakse. Narva keskerakondlaste praegune tegevus kahjustab oluliselt nii selle poliitilise organisatsiooni kui ka Narva linna mainet. Polnud kuidagi m\u00e4rgata, et Narva t\u00e4navate \u00fcmbernimetamine oleks linnaelanike seas mingeid laialdasi pahameelepuhanguid p\u00f5hjustanud, kuid Narva keskerakondlased, tuues linnapea umbusaldamise formaalse peamise p\u00f5hjusena esile just selle teema, n\u00e4itavad Narvat \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti silmis taas kogukonnana, mille identiteedi peamiseks teguriks on N\u00f5ukogude minevikuga seotud nostalgia.\nPolnud kuidagi m\u00e4rgata, et Narva t\u00e4navate \u00fcmbernimetamine oleks linnaelanike seas mingeid laialdasi pahameelepuhanguid p\u00f5hjustanud.\nT\u00f5en\u00e4oliselt on rahulolematusele linnapeaga, mille p\u00f5hjuste loetelus t\u00e4navate \u00fcmbernimetamise teemat k\u00f5ige silmapaistvamal kohal mainiti, v\u00e4ga lihtne seletus. Ilmselt vajasid umbusaldush\u00e4\u00e4letuse algatajad mingit enam-v\u00e4hem veenvat t\u00f5lgendust, miks on vaja linnapea just praegu ametist tagandada, ning ideoloogilise koormuseta kombinatsioonina leiti kohane olevat pretensioonikas \u00abv\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimus\u00bb. Kui aga eimillestki palju k\u00e4ra tehakse ja linnapea tagandamise vajalikkusele sisukat selgitust ei anta, tekib paratamatult tunne, et kogu k\u00e4ra m\u00f5te on linnamajandusega seotud ametnike m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride ja majanduslike huvide \u00fcmberjagamine.\nNarva postsovetlikus ajaloos ei ole puudust lehek\u00fclgedest, mis dokumenteerivad korruptsiooniskandaale linnavalitsuse s\u00fcsteemis; mitte ainult \u00fcleriigilises Eesti ajakirjanduses, vaid ka Ida-Virumaa enda regionaalmeedias on korduvalt kirjutatud, et piirilinna v\u00f5imustruktuurides on juurdunud niisugused haldusp\u00f5him\u00f5tted nagu onupojapoliitika v\u00f5i \u00abjagamine\u00bb. Oleks liialdus v\u00e4ita, et Katri Raigi valimine linnapeaks l\u00f5petas sellise praktika, kuid fakt j\u00e4\u00e4b faktiks: Raigi v\u00e4ga laialdane tuntus poliitikuna kogu Eestis t\u00f5i Narva v\u00f5imukoridoridele nii palju v\u00e4list t\u00e4helepanu, et v\u00f5imu t\u00f6\u00f6 pidi juba ainu\u00fcksi sel p\u00f5hjusel muutuma palju l\u00e4bipaistvamaks.\nPole sugugi kindel, et Narvale oleks v\u00f5imatu leida paremat linnapead kui Katri Raik. Ei saa v\u00e4listada, et selline linnapea v\u00f5iks p\u00e4rineda ka Keskerakonnast. Praegused asjaolud aga, mis on seotud Raigi t\u00f5en\u00e4olise tagandamisega Narva juhtimisest, viitavad pigem sellele, et eelmainitud l\u00e4bipaistvus asendub juba tuntud h\u00e4marate intriigide, kauplemiste ja varjatud kokkulepete kompotiga."}
{"text":"Miks on veskiga kohvimasinasse investeerimine oma hinda v\u00e4\u00e4rtSisuturundus\nTurul on v\u00e4ga palju erinevaid kohvimasinaid. \u00dcksk\u00f5ik, kas soovite protsessi automatiseerida, seda telefoni kaudu juhtida v\u00f5i teil on isu hoopis baristaks saada ja selleks vajalikke oskusi omandada, iga\u00fche jaoks on turul midagi.\nJahvatusv\u00f5imalustega kohvimasinad on praegu v\u00e4ga populaarsed ja on ilmselge, miks. Inimesed tunnevad t\u00e4na palju rohkem huvi kohvisortide vastu, mida nad tarbivad. See t\u00e4hendab omakorda, et nad tahavad ka omada kontrolli ubade jahvatuse \u00fcle. Sellel on palju erinevaid eeliseid, mida me siin juhendis ka avame, kuigi \u2013 veskiga kohvimasina eest peab v\u00f5ib-olla veidi rohkem kukrut kergendama.\nTe ei pea ostma eraldi seisvat kohviveskit\nIsegi kui alustate oma kohviteekonda eeljahvatatud kohviga, on v\u00f5imalus, et tulevikus soovite omale hoopis kohviube jahvatada ja osta. Kui peate tulevikus ostma eraldiseisva veski ja see on teie kohvimasinast v\u00e4ljaspool, on sellel aga ka m\u00f5ned miinuspooled.\n1. Lisakulu. Veski eraldi ostmine maksab palju suurema t\u00f5en\u00e4osusega rohkem. Nagu enamik asju, on kokkupandud esemete ostmine palju soodsam, kui eraldi toodete soetamine.\n2. See v\u00f5ib v\u00f5tta rohkem ruumi. Veskiga kombineeritud kohvimasinate puhul on see seadme sisse ehitatud, kuid kui ostate need eraldi, vajate veski hoidmiseks ja kasutamiseks lisaruumi.\nV\u00e4rske kohv on parim\nEi saa eitada, et v\u00e4rskelt jahvatatud kohv on parim. Kui see on jahvatatud, hakkab selle kvaliteet \u00f5huga kokkupuutel kohe halvenema. N\u00e4iteks kohviubade hoiustamiseks on \u00f5hukindlad anumad v\u00e4ga olulised.\nTeame, et ideaalne aeg kohvivalmistuseks on kohe p\u00e4rast jahvatamist, ning kui olete seda t\u00fc\u00fcpi inimene, kes t\u00f5esti hoolib pakutavate kohvijookide kvaliteedist, on veski ideaalne valik.\nKohviube on lihtsam s\u00e4ilitada\nArvame, et kohviube on palju lihtsam s\u00e4ilitada kui jahvatatud kohvi (ja ka nendest kohviubadest on v\u00e4iksem v\u00f5imalus kapi peale segadust tekitada).\nKohviube saab lihtsa vaevaga karpi panna ja k\u00fclmutada. See t\u00e4hendab, et need j\u00e4\u00e4vad kasutusk\u00f5lblikuks palju pikemaks ajaks. Seda peetakse suures osas parimaks kohvi s\u00e4ilitamisviisiks, kuid sellel ei ole sama m\u00f5ju, kui jahvatatud kohvi k\u00fclmutamisel, mis v\u00f5ib sulatamisel vesiseks muutuda.\nTeil on katsetamiseks rohkem v\u00f5imalusi\nKui ostate eeljahvatatud kohvi, piirdute riiulil olevate valikutega. Lisaks ei saa p\u00e4rast kohvi ostmist jahvatusastet muuta.\nKui aga ostate ube, on teil v\u00f5imalus katsetada erinevate jahvatustega. Tegelikult teame, et jahvatusastmetel on tohutu erinevus. Barista \u00fctleb, et kui valmistate espressop\u00f5hist jooki, peate kasutama peenjahvatust, kuid kui kavatsete valmistada midagi, millel on pikem t\u00f5mbeaeg, ei pea te peenjahvatust kasutama. J\u00e4medam v\u00f5ib isegi parem olla.\nSamuti on v\u00f5imalik, et leiate oma lemmiku veski seadeid kohandades ja ideaalset jahvatussuurust otsides. Kui olete ostnud kohvioad ja veskiga kohvimasina, on teil t\u00f5en\u00e4oliselt nende seadistuste \u00fcle ka kontroll, mis t\u00e4hendab, et saate teha huvitavaid katseid. \u00dchest pakist kohviubadest saab palju erinevaid jahvatusi ja eri t\u00fc\u00fcpi kohvi.\nHind on muutunud m\u00f5istlikumaks\n\u00dcks asi, mis aitab teil kohvimasina hinda m\u00f5ista, on lihtne t\u00f5siasi, et need on muutunud odavamaks. Nagu peaaegu iga asja puhul, kipub hind langema ka siis, kui turg muutub suuremaks ja turule tuuakse rohkem tooteid. Kohvitoodetega on samamoodi.\nSee t\u00e4hendab, et veskiga kohvimasina ostmine pole kaugeltki v\u00e4ljapressimine ja v\u00f5ib tegelikult olla v\u00e4ga m\u00f5istlik v\u00e4ljaminek.\nKokkuv\u00f5te \u2013 miks on veskiga kohvimasinasse investeerimine oma hinda v\u00e4\u00e4rt\nKombinatsioon uutest ja p\u00f5nevatest funktsioonidest ning asjaolust, et kohvimasinate hind on langenud, t\u00e4hendab, et \u00fcha rohkem inimesi investeerib mudelitesse, millel on veskid. See on suure t\u00f5en\u00e4osusega palju mugavam ja annab teile rohkem valikuv\u00f5imalusi serveeritava joogi t\u00fc\u00fcbi osas.\nKui olete rahul sellega, et joote kogu aeg ainult \u00fchte t\u00fc\u00fcpi kohvi, siis ei pruugi te veski p\u00e4rast liialt muretseda, kuid neile, kes on kirglikud kohvif\u00e4nnid, soovitame valida lisatud veskiga mudeli."}
{"text":"Navaln\u00f5i fondi juht Baltimaadele: \u00e4rge keelake Vene autode sisenemistTALLINN, 14. september, BNS - Putini kriitiku Aleksei Navaln\u00f5i korruptsiooniga v\u00f5itlemise fondi juht saatis Eesti, L\u00e4ti ja Leedu v\u00f5imudele kirja, et nad ei keelaks Venemaa numbrim\u00e4rkidega autode piiri\u00fcletust - sammust teatas Maria Pevt\u0161ik ise Twitteris, kirjutab Postimees.\u00a0\nKirjas m\u00e4rgitakse, et Venemaa numbrim\u00e4rgiga autode piiri\u00fcletuse keelamise otsus ei kahjusta mitte Putini re\u017eiimi, vaid hoopis selle vastaseid, kes on sunnitud riigist lahkuma.\nLisaks sellele v\u00e4hendavad taolised meetmed Venemaa vastu suunatud sanktsioonide t\u00f5husust, veelgi enam, need diskrediteerivad nende sanktsioonide ideed, andes samas Kremli propagandale uued argumendid, leiab Navaln\u00f5i fond.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riigikogu eelinfo reedeks, 15. septembriksRiigikogu eelinfo reedeks, 15. septembriks\n\nKomisjoni istung\n\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 10: Eesti seisukohad 19.\nseptembril toimuval Euroopa Liidu \u00fcldasjade n\u00f5ukogu istungil, kutsutud\nV\u00e4lisministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 18.\u201319. septembril\ntoimuval Euroopa Liidu p\u00f5llumajandus- ja kalandusn\u00f5ukogu istungil,\nkutsutud Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja; Eesti\nseisukohad 21.\u201322. septembril toimuval Euroopa Liidu transpordi,\ntelekommunikatsiooni ja energeetika mitteametlik kohtumine (transport),\nkutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni\nesitatud digiajastu k\u00e4ibemaksu paketi kohta COM(2022) 701, 703, 704,\nkutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa\nParlamendi ja n\u00f5ukogu direktiivi, milles k\u00e4sitletakse\nkorruptsioonivastast v\u00f5itlust, eeln\u00f5u kohta COM(2023) 234, kutsutud\nJustiitsministeeriumi esindaja; seisukoha andmine s\u00f5idukite\n\u00f5husaasteainete heitenormide ja akude t\u00f6\u00f6aja m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u (Euro 7)\nettepaneku kohta COM(2022) 586, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad.\n\nS\u00fcndmus\n\nKell 16 \u2013 Riigikogu aseesimees Toomas Kivim\u00e4gi kohtub YPO (Young\nPresidents\u2019 Organization) delegatsiooniga.\n\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n\n13.\u201316. september\nRiigikogu liige Varro Vooglaid osaleb konverentsil Budapest Demographic\nSummit Budapestis Ungaris.\n\n14.\u201315. september\nBalti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liikmed Priit Lomp, Tiit Maran ja\nHelir-Valdor Seeder osalevad BA majandus-, energeetika- ja\ninnovatsioonikomisjoni ning loodusvarade ja keskkonnakomisjoni\n\u00fchisistungil Riias L\u00e4tis.\n\n14.\u201317. september\nRiigikogu LGBT+ kogukonna toetusr\u00fchma esimees Eduard Odinets osaleb\nEuroPride 2023 \u00fcritustel Vallettas Maltal.\n\n14.\u201319. september\nEuroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub Hispaania\nparlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni sekretariaadiga ning osaleb\nEuroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel Madridis\nHispaanias.\n\nRiigikogu pressiteenistus\nMerilin Kruuse\ntel 631 6592, 510 6179\ne-post merilin.kruuse@riigikogu.ee<mailto:merilin.kruuse@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"JUHTKIRI | Kaja Kallas, kaua veel?Kui Venemaaga \u00e4ritegevus on midagi sellist, mille kohta n\u00e4hvatakse h\u00e4bitult, et teeme, sest peaministri perekond ju kah v\u00f5ib, on asi v\u00e4ga halb.\n\u00d5htuleht kirjutas, et mullu suvel ja s\u00fcgisel on Eesti transpordifirmad aidanud Venemaale viia rohkem kui kahe miljoni euro eest Theraflud. Ravimit Venemaale vedanud Eesti ettev\u00f5te selgitusi eespool mainitud p\u00f5hjusel ei jaga. Ravim n\u00e4ib humaanne ja s\u00fc\u00fctu, kuid n\u00e4iliselt s\u00fc\u00fctud on ju ka n\u00e4iteks pesumasinad, millest saab rakettide juhts\u00fcsteemidele mikrokiipe.\nKallase koalitsioonipartneri Eesti 200 v\u00e4liminister Margus Tsahkna juhtis samale t\u00e4helepanu neljap\u00e4eva hommikul. \u201e\u00dctlen otse v\u00e4lja: praeguste tegudega, eelk\u00f5ige aga sellega, milliseid tulemusi saavutame, loome me tegelikult ise tulevast maailmakorda.\u201d\nKaja Kallase kontekstis on see avaldus aga t\u00e4pselt 20 p\u00e4eva hiljaks j\u00e4\u00e4nud. Vahepeal on meie s\u00f5japrintsess l\u00e4inud maailmas juba laulu sisse kui silmakirjalikkuse v\u00f5rdkuju. Deutsche Welle huumorisaates lubab Valgevene diktaator Aljaksandr Luka\u0161enka m\u00fc\u00fca Euroopale telliseid Kallase mehe Arvo Halliku kaudu.\nDetailid Kallase-Halliku leibkonna omavahelistest laenusuhetest toovad aga pidevalt uut halba. Alles see oli, kui selgus, et kuup\u00e4evad laenulepingul ei vasta Kallase v\u00e4idetule, vaid on m\u00e4rksa hilisemad. N\u00fc\u00fcd selgus, et Kallas rikkus mullu oma huvide deklaratsiooni esitades korruptsioonivastast seadust, nimelt oli seal maha vaikitud abikaasa ettev\u00f5ttele antud 350 000eurone laen. Peaminister ise nimetas seda inimlikuks eksituseks - ei taibanud esitada ka jooksva aasta andmeid. Samas on Kallas end nimetanud ka v\u00e4ga heaks juristiks. Ja ei tunne seadust?\nDelfile teatas Kallas, et ei astu tagasi, kuna siis ei saaks ta end kaitsta. Kuid tasub meenutada, et 37 kohaga Reformil pole riigikogus siiski absoluutset enamust. Kindlasti oleks neil selles lahingus teisigi valitsusjuhte, kellel seda suppi helpida lasta. Praegune on aga ahastama panev hambutus olukorras, kus k\u00fclje all on s\u00f5da ja riigis kasvab umbusk."}
{"text":"Majandusteadlane: ajutine lisamaks pankadele ei m\u00f5juks ilmselt \u00e4rikeskonnale halvastiMajandusteadlane ja Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandus Triinu Tapver \u00fctles Vikerraadiole, sotside juhi Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa pangamaksu ideed kommenteerides, et sellel on nii h\u00e4id kui halbu k\u00fclgi. Tapver m\u00e4rkis, et kui maks kehtiks kuni kaks aastat, poleks sellel ilmselt suuri negatiivseid tagaj\u00e4rgi.\u00abTegelikult ongi ju niimoodi see asi olnud, et enamus pankade kasumi kasvust on praegu tulnud baasintressim\u00e4\u00e4rade kergitamisest,\u00bb \u00fctles Tapver. Ta lisas, et pangad pole olnud kasulikumad t\u00e4nu oma teenuste kvaliteetsemale\u00a0pakkumisele.Tapver ei nimetanud konkreetselt \u00fchegi panga nime.\u00a0\u00abSotsiaalmajanduslikust vaatepunktist oleks t\u00f5esti \u00f5iglane\u00a0v\u00f5tta sealt sektorist, kus l\u00e4heb h\u00e4sti ja jaotada\u00a0see tagasi\u00a0nendele, kellel l\u00e4heb halvasti,\u00bb s\u00f5nas ta.Sotsiaaldemokraatiku Erakonna esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets teatas eile, et teeb koalitsipartneritele ettepaneku ajutise pangamaksu kehtestamiseks. \u00abEttepaneku aluseks on Leedus rakendatav skeem, kus v\u00f5etakse varasema nelja aasta keskmine intressitulu, lahutatakse praegusest ning saadud summast pool maksustatakse 60 protsenti,\u00bb\u00a0teatas L\u00e4\u00e4nemets kirjas koalitsioonikaaslastele.Selle mudeli j\u00e4rgi peaks Swedbank maksma tuleval aastal ligi 200 miljonit nii\u00f6elda solidaarusmaksu. Selle aasta juulis selgus, et Swedbanki poolaasta asum kasvas aastases j\u00e4rsult \u2013 224 protsenti ehk 214 miljoni euroni. Swedbanki juht Olavi Lepp on varem \u00f6elnud, et tema pangamaksu ei toeta.\u00a0\u00abKasumite maksustamine hakkaks t\u00f6\u00f6tama vastu Eesti majandusele, kuna pangad vajavad majanduse finantseerimiseks kapitali,\u00bb lausus ta.Tapver ei vastanud otse k\u00fcsimusele, kas ta sotside ideed pooldab ning nimetas ettepanekut\u00a0\u00abkahe teraga m\u00f5\u00f5gaks.\u00bb\u00a0Ta \u00fctles, et idee miinus seisneb selles, et see v\u00f5ib halvendada Eesti investeerimiskeskkonda ja v\u00e4hendada\u00a0Eesti konkurentsiv\u00f5imet\u00a0v\u00f5rreldes teiste riikidega, kus sellist maksu pole.\u00a0Ta selgitas, et pankadel j\u00e4\u00e4ks uue maksu puhul v\u00e4hem raha, mida inimestele ja ettev\u00f5tjatele laenudeks\u00a0jaotada.Siiski usub Taper, et juhul, kui maks kehtestataks\u00a0\u00fcheks v\u00f5i kaheks aastaks, ei j\u00f5uaks ilmselt negatiivsed tagaj\u00e4rjed majandusse kohale. Lisaks saaksid ettev\u00f5tjad ja investorid\u00a0arvestada sellega, et maks on ajutine.T\u00e4na selgus, et Euroopa Keskpanga (EKP) n\u00f5ukogu otsustas t\u00e4na t\u00f5sta kolme baasintressim\u00e4\u00e4ra 25 baaspunkti v\u00f5rra. Keskne intressim\u00e4\u00e4r kerkib nelja protsendi tasemele, mis\u00a0toob kaasa laenude kallinemise.\u00a0Nii k\u00f5rge ei ole baasintress\u00a0veel ajaloos kunagi olnud."}
{"text":"Juku-Kalle Raid: mida r\u00e4\u00e4kis varalahkunud Mart Nutt munade laiaksistumisest parlamendisKui kevadel meenutas Riigikogu obstruktsiooni elik tahtliku ummistamise liikumisraskustega invaliidi, siis ei paista ka praegu, et invaliid kepsutama hakkaks, arvab Juku-Kalle Raid. Siinkohal tasuks meenutada, kuidas v\u00f5ttis obstruktsiooni kui opositsiooni tehnika oma soovide l\u00e4bisurumiseks kokku kunagine staa\u017eikas riigikogulane Mart Nutt (1962-2019).Kui Riigikogus sai kevadine istungj\u00e4rk l\u00e4bi, j\u00e4rgnes aastaaegade vaheldumise loogika j\u00e4rgi suvi, mil riigikoguliikmed (v\u00e4hemalt kirjade j\u00e4rgi) samuti 24\/7 t\u00f6\u00f6d teha rabasid.\nSuvel teatas Martin Helme, et kui opositsioon oma tahtmist ei saa \u2013 mis t\u00e4hendanuks, et enamus parlamendist oleks pidanud hakkama ellu viima v\u00e4hemuse poliitikat \u2013, tehakse s\u00fcgisel koalitsiooni elu nii raskeks, et k\u00f5igil valitsuserakondadel on oksemaitse suus. T\u00f5si. Vaevalt, et see oksemaitse opositsioonigi suukestest m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb.\n\nJuntimine ja Tupitsa tegemine\n\nOpositsiooni ei saa obstruktsiooni kasutamises mitte kuidagi s\u00fc\u00fcdistada, see kuulub parlamentaarse demokraatia t\u00f6\u00f6vahendite juurde. Nii et \u2013 selles m\u00f5ttes tuld! Iseasi muidugi, et senini on peetud kinni kirjutamata kokkuleppest venitamistaktikaga mitte halvatakogu parlamendi t\u00f6\u00f6d.\n\"Tupitsat tegema\" tuli k\u00e4ibele aastal 1929, kui Riigikogu liige Artur Tupits andis minister\u00a0Leopold Johansonile. See muundus k\u00e4ibekeelseks \"tuupi tegemiseks\".\nM\u00e4letan \u00fcsna t\u00f5sist obstruktsiooni, kui koalitsioon 2012. aasta s\u00fcgisel eelarvet kinnitada \u00fcritas, millele j\u00e4rgnes Keskerakonna algatatud totaalne kummivenitamine.\nToonasest \u00fcsna absurditeatrit meenutavast situatsioonist avaldasin hiljem raamatu \"Eelarve\", kus palusin obstruktsiooni olemust lahata teenekal parlamendiliikmel Mart Nutil, kes oli riigikoguliige 1992. aastast kuni oma surmani 2019. Niisiis \u2013 kindel poliiitline raudvara.\nEmakeeles hakati venitamistaktikat kutsuma \"juntimiseks\"; see p\u00e4rines riigikogu liikme Arvo Junti nimest, kes v\u00f5is uhkust tunda selle \u00fcle, et tema nimi on rahvusvahelise termini peaaegu et v\u00e4lja t\u00f5rjunud. Kunagine rahva-keskerakondlane Junti asetudes Tupitsa k\u00f5rval v\u00e4\u00e4rikale kohale. Selgituseks: v\u00e4ljend \"Tupitsat tegema\" tuli k\u00e4ibele aastal 1929, kui toonane ajalehe Kaja peatoimetaja ning Riigikogu liige Artur Tupits andis Riigikogu vestib\u00fc\u00fclis k\u00f5rvakiilu toonasele t\u00f6\u00f6- ja hoolekande- ning haridusministrile Leopold Johansonile. See oli \u00fcheks suuremaks skandaaliks Riigikogu ajaloos ning k\u00f5nekeelde tuli v\u00e4ljend \"tupitsat tegema\", mis hiljem mugandus v\u00e4ljendiks \"tuupi tegema\".\n\nVenitamine on demokraatia t\u00f6\u00f6riist\n\nMart Nutt meenutas: \"Juntil oli Riigikogu VII koosseisus (koosseis alustas 1992) t\u00e4htis \u00fclesanne \u2013 segada k\u00f5ikv\u00f5imalikul moel Riigikogu t\u00f6\u00f6d. Tal oli varrukast v\u00f5tta arvukalt protseduurilisi k\u00fcsimusi, proteste, s\u00f5nav\u00f5tte, ettepanekuid eeln\u00f5u lugemine katkestada, eeln\u00f5u tagasi l\u00fckata, mitte l\u00f5petada, esitada muudatusettepanekuid\u2026 ja v\u00f5tta enne h\u00e4\u00e4letust vaheaegu. K\u00f5ik need parlamentarismi juurde lahutamatult kuuluvad meetodid olid Juntil h\u00e4sti selged, ainult et ta kippus nende kasutamisega \u00fcle soolama, olles selle tegevuse juures ilmselgelt \u00f5nnelik. Junti oli oma t\u00f6\u00f6s sedav\u00f5rd silmatorkav, et \u00fchel istungil nimetas isamaalane Tiit Sinissaar t\u00f6\u00f6 pidevat segamist juntimiseks. Ja nii see s\u00f5na ajalukku l\u00e4kski.\"\nNagu \u00f6eldud, on obstruktsioon lahutamatu osa parlamendi tegevuses. Nii lahutamatu, et ilma obstruktsiooni v\u00f5imaluseta demokraatlikust parlamentarismist r\u00e4\u00e4kida ei saa. Obstruktsiooni eestikeelne t\u00f5lge oleks takistamine.\n\nMiks obstruktsiooni kasutatakse?\n\nMart Nutt v\u00f5ttis asja kokku niimoodi: \"Parlamentaarses praktikas on see \u00fcks v\u00e4hemuse, tavaliselt opositsioonierakonna vahenditest takistada valitsusel oma seadusi v\u00f5i otsuseid vastu v\u00f5tta ja selle kaudu teostada oma poliitikat, viia ellu valimislubadusi jm. Obstruktsiooni kaudu antakse avalikkusele signaal, et valitsus teeb valesid asju, ei t\u00e4ida lubadusi v\u00f5i ei saa lihtsalt oma t\u00f6\u00f6ga hakkama. Selle nurga alt on obstruktsioon suunatud eesk\u00e4tt avalikkuse t\u00e4helepanu t\u00f5mbamisele ja h\u00e4davajalik on pidev meediakajastus.\nObstruktsiooni m\u00f5te v\u00f5ib olla valitsuselt mingi kokkuleppe v\u00e4lja pressimine, demokraatia diskrediteerimine v\u00f5i eesm\u00e4rk kutsuda esile riigip\u00f6\u00f6re.\nKuid obstruktsiooni eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla ka valitsuselt mingi kokkuleppe v\u00f5i kompromissi v\u00e4ljapressimine, m\u00f5ne opositsioonile vastumeelsest otsusest loobumine v\u00f5i \u00e4\u00e4rmuslikul juhul parlamentarismi ja demokraatia diskrediteerimine ja riigi toimimise halvamine eesm\u00e4rgiga kutsuda esile riigip\u00f6\u00f6re, diktatuur ja parlament laiali saata v\u00f5i isegi v\u00e4lisriigi agressioon. Sellelaadset obstruktsiooni harrastasid Weimari vabariigi parlamendis n\u00e4iteks natsionaalsotsialistid, s\u00f5jaeelses Eestis aga vapsid ja kommunistid. Oluline on aga r\u00f5hutada, et obstruktsioon on rangelt seaduse raamidesse mahtuv tegevus. V\u00e4givallaaktid ja rahutuste kaudu parlamendi t\u00f6\u00f6 takistamine v\u00f5i m\u00f5jutamine ei kuulu enam obstruktsiooni alla.\"\n\nVenitatud on maailma poliitikaajaloos mitut moodi\n\n\u00dcks ajaloo tuntumaid obstruktsioone viidi l\u00e4bi Briti parlamendis iirlastest saadikute poolt nn Home Rule\u2019i arutelul. Home Rule oli Iiri rahvusliku partei eeln\u00f5u, mille l\u00e4bi Iirimaale sooviti omavalitsust \u00dchendkuningriigi koosseisus. Briti parlament l\u00fckkas 1886 ja 1893 Home Rule\u2019i eeln\u00f5u tagasi ja see p\u00f5hjustas ulatusliku obstruktsiooni, millega halvati parlamendi t\u00f6\u00f6 pikkade k\u00f5nede ja raamatute ettelugemise kaudu.\nObstruktsiooniks kasutataksegi neid venitamise meetodeid, mida parlamendis kehtiv kodukord v\u00f5imaldab. Tavaliselt on selleks pikad k\u00f5ned ja s\u00f5nav\u00f5tud, k\u00fcsimused ja vastused, eeln\u00f5ude ja arup\u00e4rimiste sisseandmine, vaheaegade v\u00f5tmine jms. Obstruktsiooni v\u00e4ltimiseks on erinevate riikide seadustes seatud erinevaid piiranguid: piiratud k\u00f5nede ja k\u00fcsimuste pikkust ning s\u00f5nav\u00f5ttude arvu, vaheaegade pikkust ja hulka, antud istungi juhatajale erivolitused obstruktsiooni piiramiseks jm, kuid mitmeid obstruktsiooni v\u00f5imalusi ei saa demokraatliku valitsemiskorra juurde j\u00e4\u00e4des v\u00e4listada.\n\u00dcldiselt ei soovigi demokraatlikult valitud parlament obstruktsiooni t\u00e4ielikult v\u00e4listada, kuna t\u00e4nane valitsuspartei v\u00f5ib olla m\u00f5ne aja p\u00e4rast opositsioonis.\nN\u00e4iteks on reeglina demokraatlikus riigis saadikul v\u00f5i saadikute r\u00fchmal eeln\u00f5u algatamise \u00f5igus ja ei ole p\u00f5hiseadusep\u00e4rane seada piirangut, mitu eeln\u00f5ud keegi v\u00f5iks algatada. \u00dcldiselt aga demokraatlikult valitud parlament ei soovigi obstruktsiooni v\u00f5imalusi t\u00e4ielikult v\u00e4listada, kuna t\u00e4nane valitsuspartei v\u00f5ib olla m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes opositsioonis ja siis on obstruktsiooni v\u00f5imalik oma huvides kasutada.\n\nNoaga n\u00e4ppu\n\nSamas meenutas Mart Nutt \u2013 mida v\u00f5iks silmas pidada ka t\u00e4nased juntijad \u2013, et venitamine v\u00f5ib osutuda kahe teraga m\u00f5\u00f5gaks.\n\"Juntimise kaudu on aga opositsioonil ka lihtne n\u00e4ppu l\u00f5igata\", kirjutab Nutt, \"kui juntimisega \u00fcle pingutatakse, kaob selle vastu avalikkuse huvi ja meedia t\u00e4helepanu. Kui hakatakse juntima iga pisiasjaga, siis n\u00e4eb avalikkus opositsioonis pigem t\u00f6\u00f6 takistajat kui rahva huvide kaitsjat. 2012. a s\u00fcgisjuntimine ilmselt selleni viiski ja Keskerakond m\u00e4ngis end ebaproportsionaalse juntimisega nurka. Kuid l\u00f5petuseks v\u00f5ib t\u00f5deda \u2013 obstruktsioon ehk juntimine on t\u00fc\u00fctu ja segab t\u00f6\u00f6d, enamasti ei anna ka mingit tulemust, kuid demokraatliku riigi parlamendis peab see v\u00f5imalus olema.\"\nNii v\u00f5ime sedastada, et antud hetkel on Riigikogus k\u00fcllaltki p\u00f5nev.\nTegelikult v\u00f5iks s\u00f5lmida lausa kihlvedusid nagu hipodroomil: kaua seekordne obstruktsioon kestab?"}
{"text":"Valimispettuses s\u00fc\u00fcdistatud Trumpi kohtuistung l\u00fckati teadmata ajaks edasiKohus l\u00fckkas Donald Trumpi ja veel 16 s\u00fc\u00fcdistatava \u00fcle peetava kohtuistungi edasi. Istungi t\u00e4pset kuup\u00e4eva paika ei pandud.\nTrumpi ja veel 18 inimest s\u00fc\u00fcdistatakse Georgia osariigi valimistulemustesse sekkumise eest.\nFultoni maakonna \u00fclemkohtu kohtunik Scott McAfee otsus tegi maatasa ringkonnaprokur\u00f6r Fani Willise soovi m\u00f5ista k\u00f5igi 19 s\u00fc\u00fcdistatava \u00fcle kohut oktoobris.\nKaks s\u00fc\u00fcdistatavat palusid siiski, et nende istung j\u00e4rgmisel kuul peetaks, vahendab CNN.\nNeljap\u00e4evane otsus on Trumpile kasulik. Kohtuniku loodud ajakava kinnitas vaid m\u00f5ned kohtueelse protsessi etapid ning selle j\u00e4rgi ei m\u00f5isteta Trumpi \u00fcle kohut enne detsembrit.\nAjakava on loonud ka v\u00f5imaluse, et kohtuprotsess toimub alles 2024. aastal v\u00f5i veelgi hiljem. USA presidendivalimised, kus Trump kandideerib, toimuvad aga juba novembris.\nMcAfee andis lisaks korralduse, et kriminaalasja t\u00f5endid tuleb esitada 1. detsembriks, kuid ei m\u00e4\u00e4ranud aega nende arutamiseks.\nTrump eitab talle esitatud 13 s\u00fc\u00fcdistust, sealhulgas v\u00e4ljapressimist ja valetunnistuste andmist."}
{"text":"Uus areng: Ukraina annab L\u00e4\u00e4ne firmad kohtusse relvatarnete hilinemise p\u00e4rastUkraina valitsus on alustanud kohtumenetlust v\u00e4hemalt kahe L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jav\u00e4eettev\u00f5tte vastu, kes ei ole t\u00e4itnud varustuslepinguid ega pakkunud Kiievi poolt tehingute tagamiseks makstud tasude tagastamist, paljastab Newsweek.\nUkraina kaitseministeerium on maadelnud mitmete hankeskandaalidega, kui selle v\u00e4ed j\u00e4tkavad v\u00f5itlust Venemaa t\u00e4iemahulise sissetungi vastu. Kiievi v\u00e4ed on 18-kuulise v\u00f5itluse jooksul muutunud tugevalt s\u00f5ltuvaks L\u00e4\u00e4ne relvadest.\nUkraina kaitseministeerium m\u00e4rkis Newsweekile tehtud avalduses, et 11 protsenti k\u00f5igist s\u00f5lmitud s\u00f5jalistest lepingutest on s\u00f5lmitud v\u00e4lismaiste tarnijatega ning \u201eainult \u00fcksikutel neist oli raskusi oma kohustuste t\u00e4ielikul t\u00e4itmisel\u201d.\nKuus v\u00e4lismaist ettev\u00f5tet, millest kaks on Ameerika \u00dchendriikidest \u201eei t\u00e4itnud t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt m\u00f5nest lepingust tulenevaid kohustusi, kuid tarnisid osaliselt v\u00f5i tagastasid raha t\u00e4ielikult\u201d, teatas ministeerium.\nKaks Euroopa ettev\u00f5tet \u201eei tarninud kaupa ega tagastanud ettemaksu,\u201d lisas ministeerium, m\u00e4rkides, et kahe leppeid rikkunud tarnija vastu on k\u00e4imas kohtumenetlus.\nMinisteerium keeldus nimetamast ettev\u00f5tteid nimepidi ega andnud teavet Ukrainaga s\u00f5lmitud lepingute kohta, viidates tundliku s\u00f5jalise teabe kaitsele s\u00f5jaseisukorra alusel.\nSellise teabe levitamine \u201ev\u00f5ib tekitada raskusi v\u00e4lismaistele tarnijatele nende kohustuste t\u00e4itmisel, n\u00e4iteks lepingute s\u00f5lmimisel tootjate ja teiste osalejatega relvade ja s\u00f5javarustuse ostmiseks riikides, kus suhtutakse relvade tarnimisse Ukrainasse neutraalselt.\u201d\nMinisteeriumi ametnikud on juba avaldanud \u00fcksikasju selle kohta, et \u00fcks tarnija ei ole oma kohustusi t\u00e4itnud. Eelmisel kuul \u00fctles kaitseminister Oleksi Reznikov, kes on vahepeal tagasi astunud ja asendatud Rustem Umeroviga, et Ukraina valitsus on esitanud Poola ettev\u00f5tte Alfa vastu mitu arbitraa\u017ein\u00f5uet.\n\u201eSelliseid firmasid on palju ja kahjuks mitte k\u00f5ik ei suutnud s\u00f5lmitud lepinguid t\u00e4ita, isegi turu m\u00f5jukad tegijad,\u201d \u00fctles Reznikov ja lisas, et ministeerium on juba v\u00f5itnud j\u00e4rjekordse vahekohtumenetluse \u00fche v\u00e4listarnija vastu. \u201eOn ka Ukraina ettev\u00f5tteid, kes ei teinud lubatud tarneid, ja Ameerika ettev\u00f5tteid.\u201d\nAlfa puhul \u00fctles Reznikov, et firma \u201epakkus meile teist t\u00fc\u00fcpi m\u00fcrske; praegu uurime, kas need meile sobivad. Ja siis me kas laseme need kohale tuua v\u00f5i n\u00f5uame ettemaksu tagastamist.\u201d\nReznikov astus selle kuu alguses oma ametikohalt tagasi president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski palvel, l\u00f5petades mitu kuud kestnud spekulatsioonid, et ta v\u00e4lja vahetatakse. Reznikov sattus eelmisel aastal suurde korruptsiooniskandaali, mis oli seotud armee toiduainete hankelepinguga, kuigi ta ei olnud tehingu eest isiklikult vastutav."}
{"text":"Eesti jalgpallis puhkes kokkuleppem\u00e4ngude skandaalJALGPALLEesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjon m\u00e4\u00e4ras kokkuleppem\u00e4ngudega seoses t\u00e4htajatu jalgpallialal tegutsemise keelu Anatoli L\u00f5sanovile, Nikolai L\u00f5sanovile, Andrei Lomovile, Anton Lyubeevile ja Anton Pomazanile. Lisaks hakkab Harju maakohus j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal uurima kokkuleppem\u00e4ngude organiseerimise kahtluse t\u00f5ttu seitset inimest, keda riigiprokuratuur s\u00fc\u00fcdistab kelmuses. \u00abOleme ligi kaks aastat teinud head koost\u00f6\u00f6d politseiga, et kokkuleppem\u00e4ngudega seoses algatatud kriminaalasi kohtusse j\u00f5uaks. J\u00e4rgmisel n\u00e4dalal toimub esimene kohtuistung, mis on v\u00e4ga oluline samm, sest sellised tegevused peavad jalgpallialase distsiplinaarmenetluse k\u00f5rval j\u00f5udma ka kohtusse. M\u00f5istetavalt ei saa me praegu avada detailset tausta, kuid saame \u00f6elda, et uurimise all olid Esiliiga B-tasemel toimunud m\u00e4ngud,\u00bb seisis EJLi avalduses."}
{"text":"Isamaa ei toeta pankade erakorraliste kasumite maksustamist   Isamaa erakond ei toeta opositsioonis erandiks j\u00e4\u00e4des Sotsiaaldemokraatliku Erakonna v\u00e4lja pakutud ideed kehtestada pankade erakorralistele kasumitele spetsiaalne maks. Erakonna poliitikute s\u00f5nul saaks sellega kahjustada Eesti pankade kapitaliv\u00f5imekus ning suureneks ebav\u00f5rdsus ettev\u00f5tluses.   Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets saatis sel n\u00e4dalal koalitsioonipartneritele p\u00f6\u00f6rdumise, milles teeb ettepaneku kolme aasta jooksul v\u00f5tta pankadelt erimaksuga kokku 951 miljonit eurot. Ettepaneku j\u00e4rgi rakenduks Eestis pankade suurtele intressituludele solidaarsusmaks. Ettepaneku aluseks on Leedus rakendatav skeem, kus v\u00f5etakse varasema nelja aasta keskmine intressitulu, lahutatakse praegusest ning saadud summast pool maksustatakse 60 protsenti Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder pankade maksustamist ei toeta, sest valitsus on kehtestamas juba hulgaliselt uusi makse. \"Ei pea praegu \u00f5igeks t\u00e4iendavat maksustamist, absoluutselt mitte. Pangad on t\u00e4na ettev\u00f5tted, kes maksavad ka tulumaksu, teatud erisuse j\u00e4rgi v\u00f5rreldes teiste ettev\u00f5tetega. See, mis puudutab n\u00fc\u00fcd t\u00e4iendavat maksustamist, siis kui me siin teoreetiliselt vaatame suuri kasumeid, mis on tekkinud \u00fches v\u00f5i teises sektoris t\u00e4iendavalt, siis me peaksime sektoreid v\u00f5rdselt kohtlema, et kui sellised erakordselt suured kasumid tekivad, siis peaks ju neid sektoreid ka \u00fchetaoliselt kohtlema,\" kommenteeris Seeder. Seeder r\u00f5hutas, et pankade maksustamise puhul ei tohiks m\u00f6\u00f6da vaadata ka energiafirmade suuremast maksustamisest. \"Kui me m\u00f5tleme, millised hiigelkasumid tekkisid teatud p\u00f5hjusel teatud energiafirmadel, siis me ei r\u00e4\u00e4kinud t\u00e4iendavatest kasumite maksustamist j\u00e4rsult. Pankade puhul me r\u00e4\u00e4gime. Niisiis tuleks vaadata pilti laiemalt,\" m\u00e4rkis Seeder. \"Kui m\u00f5nikord tekivad mingites teistes valdkondades erakorraliste olude t\u00f5ttu hiigelkasumid, siis peaks meil olema ka valmis seadusandlus, vastused neile k\u00fcsimustele, et kust ja mis piirist l\u00e4hevad need hiigelkasumid ja kuidas riik k\u00e4itub. Ettev\u00f5tluses peab olema stabiilsus, ka v\u00e4lisinvestoritele peab olema stabiilsus. Niimoodi tehes, et me kehtestame ajutiselt ja valikuliselt mingitele valdkondadele maksud, aga vaatame m\u00f6\u00f6da teistest valdkondadest, see ei ole kindlasti m\u00f5istlik,\" r\u00e4\u00e4kis Seeder. \"Sellega ei ole v\u00f5imalik Eesti majandust praegusest kriisist v\u00e4lja tuua. See kindlasti ei lahenda meie probleeme ja majanduse konkurentsiv\u00f5imet t\u00f5sta. Isamaa ei toeta praegu \u00fcksk\u00f5ik milliste uute maksude kehtestamist ega maksut\u00f5use,\" r\u00e4\u00e4kis Seeder. Seedri erakonnakaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Kokk \u00fctles, et kui Eesti omanikega panku maksustada, siis nende kapitaliv\u00f5imekus k\u00f5vasti v\u00e4heneb. \"Siis rahavoog l\u00e4heb rohkem Rootsi pankadele, siis suudavad Rootsi pangad neid laene v\u00e4lja anda, aga mitte Eesti pangad omaenda ettev\u00f5tjatele,\" r\u00e4\u00e4kis Kokk. Sotsiaaldemokraadid on saanud pangamaksu ideele kriitikat ka koalitsioonist. Nimelt \u00fctles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200), et erakorralise pandamaksu idee on lahmiv ja kahjustaks Eesti majandust. Reformierakonda kuuluv rahandusminister Mart V\u00f5rklaev nimetas sotside algatust loosunglikuks ning hoiatas, et pankade kapitali v\u00e4hendamine tooks ettev\u00f5tlusesse ebakindlust juurde. Lisaks Isamaale opositsiooni kuuluvad erakonnad Keskerakond ja EKRE suhtuvad pankade kasumite maksustamisse soosivalt.  Ratas: loodan, et L\u00e4\u00e4nemets suudab selle koalitsioonis l\u00e4bi viia  Keskerakonna fraktsiooni liige J\u00fcri Ratas \u00fctles, et Keskerakond peab pangandussektori maksustamist \u00f5igeks. \"Ma loodan, et Sotsiaaldemokraadid ja nende esimees Lauri L\u00e4\u00e4nemets peab oma s\u00f5na ja suudab selle idee ka t\u00e4nases valitsuskoalitsioonis l\u00e4bi viia. Sest see, et me l\u00e4heme k\u00e4rpima riigieelarves mitmesaja miljoni eest erinevaid avalikke teenuseid, ei ole m\u00f5eldav. Ja m\u00f5eldav ei ole ka palgat\u00f5usu k\u00fclmutamine neljaks aastaks avalikus sektoris,\" kommenteeris Ratas. \"Aga see, et me v\u00f5tame tagantj\u00e4rgi maksu, ei ole \u00f5ige. Ikkagi neid makse saab seada sellele, mis tulevik toob,\" lisas Ratas veel.  Epler: pangamaks oli EKRE idee  EKRE fraktsiooni liige Rain Epler \u00fctles, et idee pankade kasumeid maksustada kuulub hoopis EKRE-le. \"Meie andsime pankade maksustamise teemalise eeln\u00f5u sisse juba kevadistungj\u00e4rgul. See k\u00fcll on n\u00fc\u00fcd komisjonis seisnud ja ei ole veel suurde saali j\u00f5udnud,\" s\u00f5nas Epler. \"Pangad on proovinud suruda inforuumi seda narratiivi justkui see oleks mingisugune k\u00e4ik, mis n\u00e4itab, et Eesti soovib edukaid ettev\u00f5tteid ootamatult maksustama hakata, siis kindlasti see nii ei ole. Aga pankade edu kasumis ei ole praegu nende tegevuse tulemus, vaid see on intressit\u00f5usu tulemus, kus pangad kandsid selle kiiresti \u00fcle laenuv\u00f5tjatele, k\u00fcll aga ei ole tempo olnud sama kiire hoiustajate intressi t\u00f5stmiseks ja sealt on siis kenakene summa tekkinud,\" r\u00e4\u00e4kis Epler. \"Hea meel on n\u00e4ha, et sotsiaaldemokraadid on n\u00e4inud, et opositsioonierakonnast on tulnud hea idee ja on asunud seda eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel j\u00f5uliselt toetama. Vaatame kuhu see liigub,\" lisas Epler.   "}
{"text":"Pakit\u00fcng maksis 600 eurotPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Tartumaal elav mees, kes sai s\u00f5numi, et valesti sisestatud aadressi p\u00e4rast tuleb tal juurde maksta 1,89 eurot. Mees tegi makse ja sai m\u00f5ne aja p\u00e4rast teate, et tema krediitkaart on kinni pandud ning arvelt on maha l\u00e4inud 600 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Juhtkiri: Kaja Kallas, kaua veel?Kui \u00e4ritegevus Venemaaga on midagi sellist, mille kohta n\u00e4hvatakse h\u00e4bitult, et teeme, sest peaministri perekond ju kah v\u00f5ib, on asi v\u00e4ga halb.\u00d5htuleht kirjutas, et mullu suvel ja s\u00fcgisel on Eesti transpordifirmad aidanud Venemaale viia rohkem kui kahe miljoni euro eest Theraflud. Ravimit Venemaale vedanud Eesti ettev\u00f5te selgitusi eelmainitud p\u00f5hjusel ei jaga. Ravim n\u00e4ib humaanne ja s\u00fc\u00fctu, kuid n\u00e4iliselt s\u00fc\u00fctud on ju ka n\u00e4iteks pesumasinad, millest saab rakettide juhts\u00fcsteemidele mikrokiipe.Kallase koalitsioonipartneri Eesti 200 v\u00e4lisminister Margus Tsahkna juhtis samale asjale t\u00e4helepanu neljap\u00e4eva hommikul. \u201e\u00dctlen otse v\u00e4lja: praeguste tegudega, eelk\u00f5ige aga sellega, milliseid tulemusi saavutame, loome me tegelikult ise tulevast maailmakorda.\u201cVahepeal on meie s\u00f5japrintsess l\u00e4inud maailmas juba laulu sisse. Deutsche Welle huumorisaates lubab Valgevene diktaator Aljaksandr Luka\u0161enka m\u00fc\u00fca Euroopale telliseid Kallase mehe Arvo Halliku kaudu.Detailid Kallase-Halliku leibkonna omavahelistest laenusuhetest toovad aga pidevalt uut halba. Alles see oli, kui selgus, et kuup\u00e4evad laenulepingul ei vasta Kallase v\u00e4idetule, vaid on m\u00e4rksa hilisemad. N\u00fc\u00fcd selgus, et Kallas rikkus mullu oma huvide deklaratsiooni esitades korruptsioonivastast seadust, nimelt oli seal maha vaikitud abikaasa ettev\u00f5ttele antud 350 000eurone laen.Peaminister ise nimetas seda inimlikuks eksituseks - ei taibanud esitada ka k\u00e4imasoleva aasta andmeid. Samas on Kallas end nimetanud ka v\u00e4ga heaks juristiks. Ega tunne seadust?Delfile teatas Kallas, et ei astu tagasi, kuna siis ei saaks ta end kaitsta. Kuid tasub meenutada, et 37 kohaga Reformil pole riigikogus siiski absoluutset enamust.Kindlasti oleks neil selles lahingus teisigi valitsusjuhte, kellel seda suppi helpida lasta. Praegune on aga ahastama panev hambutus olukorras, kus k\u00fclje all on s\u00f5da ja riigis kasvab umbusk.\"Peaminister ise nimetas seda inimlikuks eksituseks - ei taibanud esitada ka k\u00e4imasoleva aasta andmeid. Samas on Kallas end nimetanud ka v\u00e4ga heaks juristiks. Ega tunne seadust?\""}
{"text":"Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa j\u00e4tkavad sanktsioone IraanileVIIN, 15. september, AP-BNS \u2013 Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa teatasid neljap\u00e4eval, et j\u00e4tkavad Iraanile kehtestatud sanktsioone, mis on seotud L\u00e4his-Ida riigi tuumaprogrammi ja ballistiliste rakettide arendamisega.\nMeetmed pidid aeguma oktoobris vastavalt ajakavale, mis olid s\u00e4testatud Teherani ja maailma suurriikide vahelises tuumaleppes.\nKolm Euroopa liitlast, kes olid aidanud l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida tuumaleppe \u00fcle, teatasid \u00fchisavalduses, et nad s\u00e4ilitavad oma sanktsioonid vastusena Iraani j\u00e4rjekindlale leppe rikkumisele.\nMeetmed keelavad Iraanil arendada ballistilisi rakette, mis on v\u00f5imelised kandma tuumarelvi. \u00dchtlasi on keelatud osta, m\u00fc\u00fca v\u00f5i toimetada droone ja rakette Iraani v\u00f5i sealt v\u00e4lja. Need h\u00f5lmavad ka mitme Iraani \u00fcksikisiku ja \u00fcksuse varade k\u00fclmutamist, mis on seotud tuuma- ja ballistiliste rakettide programmiga.\nIraan on rikkunud sanktsioone arendades ja katsetades ballistilisi rakette ning saates droone Venemaale Ukraina vastu suunatud vallutuss\u00f5jaks.\nAP - Baltic News Service"}
{"text":"Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa j\u00e4tkavad sanktsioone IraanileVIIN, 15. september, AP-BNS \u2013 Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa teatasid neljap\u00e4eval, et j\u00e4tkavad Iraanile kehtestatud sanktsioone, mis on seotud L\u00e4his-Ida riigi tuumaprogrammi ja ballistiliste rakettide arendamisega.\nMeetmed pidid aeguma oktoobris vastavalt ajakavale, mis olid s\u00e4testatud Teherani ja maailma suurriikide vahelises tuumaleppes.\nKolm Euroopa liitlast, kes olid aidanud l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida tuumaleppe \u00fcle, teatasid \u00fchisavalduses, et nad s\u00e4ilitavad oma sanktsioonid vastusena Iraani j\u00e4rjekindlale leppe rikkumisele.\nMeetmed keelavad Iraanil arendada ballistilisi rakette, mis on v\u00f5imelised kandma tuumarelvi. \u00dchtlasi on keelatud osta, m\u00fc\u00fca v\u00f5i toimetada droone ja rakette Iraani v\u00f5i sealt v\u00e4lja. Need h\u00f5lmavad ka mitme Iraani \u00fcksikisiku ja \u00fcksuse varade k\u00fclmutamist, mis on seotud tuuma- ja ballistiliste rakettide programmiga.\nIraan on rikkunud sanktsioone arendades ja katsetades ballistilisi rakette ning saates droone Venemaale Ukraina vastu suunatud vallutuss\u00f5jaks.\nAP - Baltic News Service"}
{"text":"ASI ON AJUS! Neuroteadlane Jaan Aru selgitab, miks langeme kelmide ohvriks\u00d5ngitsuskirjad ja -SMSid pole enam midagi ebatavalist. Miks inimesed nende \u00f5nge aga ikkagi l\u00e4hevad? Neuroteadlasel Jaan Arul on sellele \u00fcllatav selgitus.\n\u201eMulle tuleb v\u00e4ga palju \u00f5ngitsuskirju. Arvatakse, et teadlased on nii targad, et nemad nende \u00f5nge ei l\u00e4he. Tegelikult v\u00f5ivad teadlased olla v\u00e4ga naiivsed,\u201c r\u00e4\u00e4kis neuroteadlane Jaan Aru. Ta meenutab, kuidas sai \u00f5ngitsuskirja, kuidas teda ootab auhind hea teadust\u00f6\u00f6 eest. \u201eSee on midagi, mida iga teadlane ootab \u2013 l\u00f5puks on mind t\u00e4hele pandud!\u201c selgitab ta, millega kelmid teda meelitasid. Pool tundi hiljem helistas Arule aga 70aastane kolleeg. Ka tema oli selle kirja saanud ja n\u00fc\u00fcd r\u00f5\u00f5mustas. \u201eTa on tark mees, kuid langes peaaegu kelmide ohvriks,\u201c t\u00f5deb teadlane, et tarkus pettusest ei p\u00e4\u00e4sta.\nVeel \u00e4sja v\u00f5is iga\u00fcks \u00e4ra tunda tehisintellekti loodud teksti v\u00f5i pildi. V\u00e4ga kiirelt on programm arenenud nii kaugele, et tekst on loogiline ja inimestel pole enam piltidel kuus s\u00f5rme. Tehisintellekt, koos teiste t\u00f6\u00f6riistadega v\u00f5imaldavad kokku viia realistliku teksti ja inimese isikuandmed. Nii luuakse eriti t\u00f5etruu \u00f5ngitsuskiri. Hoolsamalt kontrollides v\u00f5ib petiste plaani siiski l\u00e4bi n\u00e4ha. Seega, miks ikkagi \u00f5ngitsuskirjad t\u00f6\u00f6tavad?\nSelle selgitamiseks l\u00e4heb Aru ajaloos 10 000 aastat tagasi. \u201eMeie aju on m\u00f5eldud kogukonda, kus on 50\u2013100 inimest. Sellises inimgrupis v\u00f5is eeldada, et k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad t\u00f5tt,\u201d selgitab ta. Kui m\u00f5ni inimene oligi valelik, siis saadi sellest teada ja ta heideti grupist v\u00e4lja. Kuna inimaju esmane eeldus on, et k\u00f5ik on ausad, siis t\u00f5e kontrollimine on lisaponnistus. Inimene seda teha ei taha, sest see n\u00f5uab pingutust.\nV\u00e4ga raske on millegi \u00f5igsust kontrollida, kui pole piisavalt teadmisi. Samuti kulutab pidev infok\u00fcllus vaimset ressurssi v\u00f5i tuleb \u00f5ngitsuskiri ootamatult kiirel ajal, mil me ei saa p\u00f5hjalikumalt j\u00e4rele m\u00f5elda. \u201eMe hakkame automaatselt tegutsema ja eeldame, et tegemist on heaga,\u201d p\u00f5hjendab Aru. Pettuste \u00e4ra tundmist on siiski v\u00f5imalik \u00f5ppida ja ajaga arendada.\nNeuroteadlane Jaan Aru esines ettekandega Tallinnas toimunud k\u00fcberturvalisuse konverentsil Nordic-Baltic Security Summit 2023. Ettekanne oli inglise keeles."}
{"text":"Kaja Kallas: opositsioon ei tohiks l\u00f5putult k\u00fcsimusi k\u00fcsidaKaja Kallas avaldas 13. septembril riigikogus saadikute k\u00fcsimustele vastates arvamust, et opositsioonipoliitikud ei tohiks \"vett segada ja l\u00f5putult k\u00fcsimusi k\u00fcsida\".\nLisaks ei saa Kallas j\u00e4tkuvalt enda s\u00f5nul aru, milles teda s\u00fc\u00fcdistatakse.\nKallase poole p\u00f6\u00f6rdus tema abikaasale antud laenu lepinguid puudutavate k\u00fcsimustega riigikogu keskerakondlasest ja korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder. (Videos alates ca 7:00) M\u00f6ldri s\u00f5nul Kallas valetab kui v\u00e4idab, et ta on korruptsioonivastasele komisjonile tutvusmiseks esitanud k\u00f5ik oma lepingud. Lisaks ei l\u00e4he Kallase jutt, seda eriti viimastel p\u00e4evadel, ja komisjoni k\u00e4sutuses olevate Kallase laenu puudutavates dokumentides kirjutatu kokku:\n\"Austatud peaminister! Kogu austuses teie vastu j\u00e4\u00e4vad mulle teie viimaste n\u00e4dalate, aga ka viimaste p\u00e4evade sammud arusaamatuks. Riigikogus olev [korruptsioonivastane eri]komisjon on palunud teil edastada need laenulepingud, mida te olete s\u00f5lminud oma abikaasa ettev\u00f5ttega. Avalikkusele te olete \u00f6elnud, et te olete k\u00f5ik need laenulepingud edastanud. Meie k\u00e4sutuses oli kuni eilseni (12.09) \u00fcks laenuleping ja selle kaks lisa. T\u00e4na hommikul saabus uus laenuleping, mis ei l\u00e4he \u00fcldse kokku teie tegeliku ja eelneva jutuga. Lisaks on meil puudu veel \u00fcks laenuleping, mis k\u00e4sitleb v\u00e4iksemat summat. Miks te kohe alguses, kui komisjon k\u00f5ike seda teilt palus, ei edastanud meile kogu tervikmaterjali?\"\nM\u00f6lder j\u00e4tkas k\u00fcsimusega, et miks Kallas ei avalikusta kogu abikaasale antud laenu puudutavat infot, kuna selline varjamine ja segase jutu ajamine heidab varju ka korruptsioonivastasele erikomisjonile. M\u00f6lder palus Kallaselt \"lugu ausalt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida\".\nKeskerakonna saadik osutas ka moraalsele hinnangule Kallase tegevuse kohta ja leidis, et moraalne kompass peaks Kallasel endal olemas olema ja selle \"\u00fclesleidmine on juba teie enda v\u00e4\u00e4rtusruumi k\u00fcsimus\".\u00a0\nKaja Kallas vastas korruptsioonivastase erikomisjoni liikme k\u00fcsimusele omapoolsete s\u00fc\u00fcdistustega, nagu opositsiooni huvi oleks ainult \"vahtu \u00fcles peksta\".\u00a0\nKallas v\u00e4itis, et ta ei saa aru, mida opositsioon talle ette heidab. Ta kinnitas, et on andnud erikomisjonile \"l\u00f5pliku teksti\", lisades sinna juurde, et tegelikult ei peaks ta sadu tuhandeid eurosid abikaasa ettev\u00f5ttele laenates abikaasaga mingeid lepinguid s\u00f5lmima. Ta leidis, et riigikogu liikmed \"ei tohiks seda vett segasemaks ajada\" ja \"l\u00f5putult k\u00fcsimusi k\u00fcsida\". Kallas kordas oma s\u00f5nav\u00f5tu l\u00f5puks, et ta \"tahaks saada aru, milles teda s\u00fc\u00fcdistatakse\":\n\"Ma saan aru, et teie huvides on siin tohutult vett segada ja-ja vahtu \u00fcles peksta. Ma lihtsalt k\u00fcsin, et kas teie kahtlus on see, et ma olen avalike huvide deklaratsioonis deklareerinud, et ma andsin oma abikaasa ettev\u00f5ttele laenu, maksnud selle pealt \u00e4ra maksud, siis intresside pealt? Et ma tegelikult ei teinud seda? Et mis see, mis see etteheide on? Ma esitasin teile l\u00f5pliku teksti. Et meil tegelikult abikaasaga ei peaks olema \u00fcldse omavahelisi lepinguid, me ei peaks panema neid kirjalikult kirja, et tegelikult mingit sellist n\u00f5uet ei ole. Aga\u2026 aga me oleme teinud seda ja me oleme teinud seda korrektselt. Mis see etteheide on ja kuidas see \u00fcldse asjasse puutub? Ma teie uudishimust saan muidugi aru, aga-aga minu meelest seda vett ei tohiks ka nagu kuidagi segasemaks ajada, et\u2026 et noh, l\u00f5putult te k\u00fcsimusi saate k\u00fcsida, l\u00f5putult te saate vastata, et te pole saanud piisavalt vastuseid, aga ma tahaksin aru saada, milles mind antud juhul s\u00fc\u00fcdistatakse ja mille vastu ma ennast kaitsma pean. Ait\u00e4h!\"\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Raamatupidaja teadmatus viis mitme korteri\u00fchistu rahade v\u00e4ljapetmiseniRahalisi pettusi l\u00e4bi viivad kurjategijad ei piirdu vaid eraisikute tagant varastamisega. Oleme j\u00f5udnud ajaj\u00e4rku, kus internetikeskkonnast on saanud meile hea abimehe n\u00e4ol ka saatuslik l\u00f5ks.\u00a0SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk jagab raamatupidaja Natalja ehmatavat lugu, mis v\u00f5iks olla \u00f5ppetunniks meile k\u00f5igile.Teadlikkus infotehnoloogia ohtudest on ka aktiivsetel interneti kasutajatel n\u00f5rgapoolsed, kui sinna lisada liigne usaldus, v\u00f5ivad tagaj\u00e4rjed olla drastilised.\nSagenenud on pettuste juhtumid, kus eraisik, kes on seotud ettev\u00f5tte pangakontodega ning kellel on juurdep\u00e4\u00e4s firma internetipanka ja t\u00e4isvolitused teha tehinguid ainuisikuliselt, j\u00e4\u00e4b l\u00e4bi pettuse lisaks isiklikul kontol oleva raha kaotamisega suuremahuliselt v\u00f5lgnikuks ka ettev\u00f5tte ees.\n\nRaamatupidaja Natalja teadmatus\n\nNatalja on elukutselt raamatupidaja, kes on otsustanud ka pensionip\u00f5lves t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. Koormus on k\u00fcll varasemast tunduvalt v\u00e4iksem, kuid kolme korteri\u00fchistu raamatupidamise haldamine on talle j\u00f5ukohane. Natalja omab k\u00f5ikide korteri\u00fchistute internetipankade juurdep\u00e4\u00e4su ning tal on piiramatu kasutus\u00f5igus.\n\nSaatuslikud sammud pettuse l\u00e4biviimiseks\n\nSaatuslikuks saab teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unane k\u00f5ne. Helistajaks on Olga Jakovleva, kes tutvustab end politseit\u00f6\u00f6tajana. Olga v\u00e4itel on Natalja nimele tehtud SmartID konto, logitud sisse tema internetipanka ja v\u00f5etud mitmed v\u00e4ikelaenud. \u00c4revil Natalja v\u00f5tab politseiametniku \u00ababi\u00bb\u00a0ilma p\u00f5hjaliku s\u00fcvenemiseta vastu ning toob v\u00e4lja k\u00f5ik pangad, kus ta isiklikke kontosid omab. Kontod on tal kahes Eesti pangas.\nJ\u00e4rgmise sammuna jagab ta internetipanga kasutajatunnuseid, mis on m\u00f5lemas pangas identsed. Pankade nimetamise ja kasutajatunnuste jagamise j\u00e4rel, asub Natalja SmartID rakendusele saabuvaid p\u00e4ringuid kinnitama. K\u00f5ne kestab tunde ning selle k\u00e4igus ei lubata Nataljal internetipanka siseneda, sest see olevat uurimise huvides valve all. Abistav politseiametnik r\u00f5hub seejuures asjaolule, et antud olukorras tehakse hetkel parim probleemi kiireks lahendamiseks. Vaatamata sellele, et Natalja on sattunud rahalise pettuse k\u00fc\u00fcsi ka kaks aastat varem, ei tee tuttav olukord teda ettevaatlikuks ning ta kinnitab veel hulgaliselt p\u00e4ringuid SmartID rakenduse kaudu, vastates eeskujulikult k\u00f5igele k\u00fcsitule.\n\nMis juhtus aga tegelikult Nataljaga seotud pangakontodel?\n\nKolme korteri\u00fchistu raamatupidajana, oli Nataljal tema isikliku internetipanga kaudu juurdep\u00e4\u00e4s ka korteri\u00fchistute kontodele. Kuigi Nataljal oli mugav \u00fche kasutajatunnusega hallata k\u00f5iki internetipanga kontosid ei m\u00f5elnud ta sellele, et kurjategijate \u00fchte keskkonda juurdep\u00e4\u00e4s avab v\u00f5imalused ka teistesse seotud keskkondadesse p\u00e4\u00e4seda.\nAndes infot ja kinnitades SmartID PIN1 ja PIN2 koode mitmek\u00fcmne jagu, toimusid k\u00f5ikidele kontodele laekumised, mis olid teistelt ohvritele v\u00e4lja petetud summad.\nKokku toimus neljale kontole 12 laekumist, kogusummas 64\u202f856 eurot. Natalja isiklikult kontolt raha summas 3 542 eurot. Kolme korteri\u00fchistu kontolt kokku 27 \u00fclekannet, korteri\u00fchistute raha kokku 43\u202f762 eurot.\nNeljalt kontolt toimusid laekunud rahade edasikanded v\u00f5\u00f5rastele kontodele, kellel puudus ohvriga igasugune kokkupuude.\n\nMida sellisest olukorrast \u00f5ppida?\n\n\n\tM\u00f5tle enne, kui jagad v\u00f5\u00f5rale pangakontole sisselogimiseks vajalikku infot (sh. internetipanga sisselogimise koode, kasutajatunnuseid ja pangakaardi andmeid).\n\tAnal\u00fc\u00fcsi, kas sulle esitatud olukord saab ka tegelikult t\u00f5ele vastata.\n\tKasuta igas keskkonnas erinevat parooli. Mugavusega kaasnevad sageli suuremad riskid.\n\tSea pangakonto kasutamisele limiidid, mis vastavad Sinu reaalsetele vajadustele.\n\t\u00c4ra hoia juriidilise ja f\u00fc\u00fcsilise isiku kontosid \u00fches internetipangas.\n\tM\u00f5elge hoolikalt l\u00e4bi, milliseid volitusi ja juurdep\u00e4\u00e4se oma t\u00f6\u00f6tajatele jagate ja rakendage l\u00e4htuvalt vajadustele minimaalseid tegutsemisvabadusi.\n\n"}
{"text":"Change\u2019i juht vastab investori s\u00fc\u00fcdistustele: see on v\u00e4ljapressimine ja laimKr\u00fcptokauplemisplatvormi Change\u2019i juht Kristjan Kangro l\u00fckkas \u00fcmber investor Marat Kasparovi s\u00fc\u00fcdistused, et Kangro on valetanud ja investorite arvelt rikastunud ning nimetas Kasparovit v\u00e4ljapressijaks.\n\u201cMarat Kasparov on viimase kahe aasta jooksul Change\u2019i tiimi ja n\u00f5ukogu v\u00e4ljapressimisega \u00e4hvardanud, \u00f6elnud, et kui meie talle eridiili ei tee, siis ta survestab meid edasi meediaga ja v\u00e4lja\u00fctlemistega,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kangro \u00c4rip\u00e4eva raadio hommikuprogrammis."}
{"text":"Kaja Kallase idasuunaline tegevus kubiseb \u201cn\u00e4puvigadest\u201d ja \u201cinimlikest eksitustest\u201dTundub lausa uskumatuna, milline naiivne \u00f5igustustepagas on peaministril, selgitamaks oma valesid ja vassimisi.\nERR vahendab: \u201cKaja Kallase s\u00f5nul j\u00e4i tal eelmisel aastal esitatud huvide deklaratsioonis abikaasa ettev\u00f5ttele antud 350 000-eurone laen kajastamata inimliku eksituse t\u00f5ttu.\nKaja Kallas andis 2022. aastal 350 000 eurot laenu oma abikaasa Arvo Halliku ettev\u00f5ttele Novaria Consult, kuid toona esitatud majanduslike huvide deklaratsioonis ta seda v\u00e4lja ei toonud.\nKolmap\u00e4eval \u00fctles Kallas, et andis Novaria Consuldile laenu 5. jaanuaril 2022 s\u00f5lmitud lepingu alusel, kuid pank m\u00e4rkas hiljem lepingu tekstis n\u00e4puvigu, mis parandati ja seep\u00e4rast allkirjastati see uuesti sama aasta 3. veebruaril.\nTeisip\u00e4eval \u00fctles korruptsioonivastase erikomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder ERR-ile, et avalikkuses on olnud eksitav info, justkui oleks Kaja Kallas andnud t\u00e4ieliku info selles osas, mis puudutab laenulepinguid ja nende sisu. M\u00f6ldri s\u00f5nul oli komisjonil selleks hetkeks \u00fcks laenuleping ja selle kaks lisa 350 000-eurose laenu kohta, kuid pangav\u00e4ljav\u00f5tteid selle kohta, kas laen on p\u00e4riselt tagastatud ja mis kuup\u00e4eval, komisjon Kallaselt saanud ei olnud.\nKa t\u00e4navu antud 22 000 euro suuruse lisalaenu kohta puudusid komisjonil M\u00f6ldri s\u00f5nul nii lepingulised \u00fclevaated kui ka pangav\u00e4ljav\u00f5tted v\u00f5i -dokumendid.\u201d\n\u201cSajaeurone laen v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da kajastamata eksituse t\u00f5ttu. Aga pea pool miljonit mingi eksituse alla vaevalt et mahub. Siin loeb isegi miljard\u00e4r lepet juba hoolega,\u201d m\u00e4rgib poliitikavaatleja Taivo Sepp.\nKaja Kallase kogu tegevus komberdab \u00fchest \u00e4mbrist teise, aga see h\u00e4dine mitteteadja, unustaja ja \u201cinimlik eksija\u201d peab \u00fcliolulist peaministriametit ikkagi edasi.\nUued Uudised"}
{"text":"L\u00e4\u00e4neranna volikogu esimehe firmal on sama vallaga lepingL\u00e4\u00e4neranna volikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Urmas Lauri\nL\u00e4\u00e4neranna vallavolikogu esimehe Armand Reinmaa advokaadib\u00fcroo s\u00f5lmis vallaga lepingu ajal, mil Reinmaa abikaasa kuulus volikogusse. Hiljem sai Reinmaast endast volikogu esimees, aga leping j\u00e4i kehtima, kirjutab Eesti P\u00e4evaleht.\n2. jaanuaril 2018 tegi vandeadvokaat Armand Reinmaa b\u00fcroo L\u00e4\u00e4neranna vallale \u00f5igusteenuse osutamise pakkumise. Juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 3. jaanuaril otsustas vald pakkumise vastu v\u00f5tta. Lepingu j\u00e4rgi v\u00f5ib L\u00e4\u00e4neranna vald paluda Armand Reinmaa b\u00fcroolt abi, kui on vaja lahendada \u00f5igusk\u00fcsimusi.\n2021. aasta kohalikel valmistel kandideeris volikokku Armand Reinmaa ise ja temast sai volikogu esimees.\n\u00dchingu Korruptsioonivaba Eesti liige Agu Laius \u00fctles Eesti P\u00e4evalehele, et valla ja Reinmaa advokaadib\u00fcroo kliendilepingu juhtumi kohta pole v\u00f5imalik \u00fcheselt \u00f6elda, kas tegemist on korruptsiooniga v\u00f5i mitte. K\u00fcsim\u00e4rgid tekivad tema hinnangul ajast, mil Reinmaast endast sai volikogu esimees ning valla ja Reinmaa advokaadib\u00fcroo vaheline leping j\u00e4i kehtima.\n\u201eVolikogu esimees istub kahel toolil. Sealt hakkab huvide konflikt ilmnema,\u201c \u00fctles Laius."}
{"text":"Meelis Oidsalu: kapo ja Kallase kommunikatsioonikavas on kattuvaid punkte   Kaitsepolitseiametit puudutav peamine k\u00fcsimus idavedude skandaalis on selles, kas kapo teadis Arvo Halliku idavedudest. Ja kui teadis, miks siis seda Kaja Kallasega kordagi teemaks ei v\u00f5etud. Ja kui kapo seda ei teadnud, j\u00e4\u00e4b endiselt \u00f5hku k\u00fcsimus, kas nad oleksid pidanud seda teadma, m\u00e4rgib Meelis Oidsalu Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.   23. augusti \"Aktuaalses kaameras\" olime tunnistajaks peaminister Kaja Kallase pagemisele Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu k\u00f5ige malbema reporteri Madis Hindre eest. Okupatsiooniohvrite memoriaali juures tehtud Hindre intervjuu Kallasega l\u00e4heb kindlasti Eesti ajakirjandusajalukku. See uudislugu m\u00f5jus \u00fchtlasi tillukese t\u00f5sieluseriaalina peaministrist, kellest ootamatult sai pagulane omaenda riigis. Peaminister ei pagenud tol p\u00e4eval mitte ainult rahvusringh\u00e4\u00e4lingu reporteri, ega ka mitte ainult oma poliitiliste vastaste, vaid ka suure hulga oma seniste toetajate eest. Mainitud intervjuuklippi tagantj\u00e4rele \u00fcle vaadanuna pean t\u00f5dema, et kommunikatsioonis on Kaja Kallas kriisi algusest peale j\u00e4rjekindel olnud. Kallase \u2013 olgu plaanitud v\u00f5i lihtsalt s\u00fcndmuste k\u00e4igus kujunenud \u2013 kommunikatsiooniplaan koosneb kolmest punktist. Esiteks: v\u00e4ltida ja viivitada k\u00fcsimustele vastamisega nii kaua kui v\u00f5imalik. Teiseks: kehastuda ohvriks. Kallase kommunikatsioonikava kolmandat oletatavat punkti: anna ebat\u00e4pseid v\u00f5i ebapiisavaid selgitusi, mida on vaja hiljem korrigeerida, v\u00f5ib pidada ka lihtsalt halbade juhuste kokkulangemiseks, olgugi neid juhuseid palju. Viimati tekitas peaminister segadust v\u00e4itega, et tema abikaasale Arvo Hallikule on hiljuti kapos tehtud t\u00e4ielik vabatahtlik julgeolekukontroll. Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp l\u00fckkas selle v\u00e4ite 13. septembril ajakirjanikele vastuseks saadetud e-kirjas \u00fcmber. Puusepp kirjutas, et Arvo Hallik pole julgeolekukontrolli l\u00e4binud, k\u00fcll aga peeti temaga vestlus. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on viis, kuidas kapo pressiesindaja oma vastuse Arvo Halliku julgeolekukontrolli kohta on \u00fcles ehitanud ja verbaalselt n-\u00f6 raamistanud. Pressiesindaja e-kiri algas ja l\u00f5ppes sedastusega, et julgeolekuasutuste t\u00f6\u00f6s on omajagu julgeolekuvaldkonna spetsiifilisi m\u00f5isteid, \"mis tavakeeles tekitavad pisut arusaamatust. \/-\/ Inimesed, kes ei tegele igap\u00e4evaselt julgeolekuohtude ennetamise ja t\u00f5kestamisega v\u00f5i riigisaladuse kaitsega kitsamalt, ei pruugi ega peagi nii t\u00e4pselt orienteeruma, millega spetsiifiliselt tegu ning milline on selle \u00f5iguslik regulatsioon v\u00f5i t\u00e4pne t\u00e4hendus.\"\u00a0\"P\u00f5hjendusi selle kohta, miks poliitik \u00fcht- v\u00f5i teistmoodi lauseid v\u00e4ljendab, peaks andma esmalt poliitik ise ja alles siis julgeolekuasutus.\"Faktik\u00fcsimusele Arvo Halliku julgeolekukontrolli l\u00e4bimise kohta vastas julgeolekuasutus lisaks ka \u00fcsna paljus\u00f5nalise oletusega selle kohta, miks peaminister eksitava v\u00e4itega esineda v\u00f5is. P\u00f5hjendusi selle kohta, miks poliitik \u00fcht- v\u00f5i teistmoodi lauseid v\u00e4ljendab, peaks andma esmalt poliitik ise ja alles siis julgeolekuasutus ning sedagi h\u00e4davajadusel.\u00a0 Kui korraks veel detailidele keskenduda, siis kapo pressiesindaja vihjas oma kirjas, et s\u00f5na \"julgeolekukontroll\" v\u00f5idakse n\u00e4iteks segi ajada n\u00e4iteks s\u00f5naga \"julgeolekuvestlus\". Peaminister v\u00f5is need terminid omavahel lihtsalt sassi ajada. Seletus k\u00f5laks veenvalt, kui s\u00f5na \"julgeolekuvestlus\" oleks m\u00f5istena Eestis k\u00e4ibel. K\u00fcsisin \u00fchelt endiselt kapokalt, kas ta on sellist s\u00f5na kohanud. Ta vastas, et ei ole. Kapo viidatud julgeolekuasutuste seadus m\u00f5istet ei tunne. Viimase viie kapo aastaraamatu s\u00f5naotsing ei anna otsingule \"julgeolekuvestlus\" \u00fchtki vastet, \"julgeolekukontrollile\" on samas p\u00fchendatud terve peat\u00fckk. Kapo kodulehelt ei leia t\u00f5endust s\u00f5na \"julgeolekuvestlus\" kasutamise kohta. \"Julgeolekuvestluse\" guugeldamine annab \u00fcllatuslikult ainult \u00fche eestikeelse viite Euroopa Parlamendi resolutsiooni eeln\u00f5ule, mis puudutab kolmandatest riikidest p\u00e4rit isikute rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemist. \u00dclej\u00e4\u00e4nud eestikeelsed viited olid k\u00f5ik Postimehe ja ERR-i uudistele, mis Harrys Puusepa e-kirjas sisaldunud s\u00f5naseletusi vahendasid. Ma ei peatuks sellel k\u00fcsimusel praegu nii pikalt, kui kapo pressiesindaja poleks ise oma e-kirjas nii pikalt seletanud, mis Kaja Kallasega juhtus enne seda, kui ta ajakirjanduses ja riigikogu eeski v\u00e4itis, et ta abikaasa on l\u00e4binud t\u00e4ieliku vabatahtliku julgeolekukontrolli. Kummalisel kombel ongi Kaja Kallase k\u00f5ige tegusemaks \u00f5igustajaks selles kriisis sattunud kaitsepolitseiamet, mis seni pole omal algatusel avalikku debatti teadmist juurde toonud, peale selle, et tehti lisakontroll ja julgeolekuriske ei tuvastatud. Kapo endine peadirektor Arnold Sinisalu \u00fctles 5. septembri \"Aktuaalsele kaamerale\" antud intervjuus, et igasugune peaministri ja kaitsepolitseiameti vaheline suhtlus on rangelt konfidentsiaalne ja mitteavalik. Riigisaladuse ja salastatud v\u00e4listeabe kaitse kord, milles on \u00e4ra toodud kogu Eestis riigisaladuseks oleva teabe loetelu, Sinisalu v\u00e4idet ei kinnita. Peaministri ja kaitsepolitseiameti vahelist \"igasugust\" suhtlust laialdaselt salastavat s\u00e4tet sealt ei leia, kuigi paaris kohas on juttu ohuhinnangute ja valitsuse antavate \u00fclesannete salastatusest. Selgituste asemel on salastamisteateid v\u00e4ljastanud ka teised kapo juhid. Kaitsepolitseiameti asejuht Martin Arpo \u00fctleb 11. septembri intervjuus ERR-ile, et kapo ei saa vastata k\u00fcsimusele selle kohta, kas nad teadsid Arvo Halliku \u00e4risidemetest Venemaaga, sest info sellise teadmise kohta on eriliselt tundlikku laadi riigisaladus. Kui kapo asedirektori v\u00e4ited peaministri julgeolekukontrolli puudutava info \u00fclisalastatusest vastavad t\u00f5ele, ei ole kapo saladust kuigi h\u00e4sti hoidnud. Sest nagu \u00f6eldud, teame n\u00fc\u00fcdseks, et Arvo Hallik k\u00e4is pressiesindaja Harrys Puusepa s\u00f5nul enne riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni 5. septembri istungit kaitsepolitseiametis vestlemas. T\u00e4pset kuup\u00e4eva, millal vestlus toimus, kapo pressiesindaja \u00fctelda ei taha. Ilmselt arutatakse, mitme n\u00e4dala t\u00e4psusega tohib kaitsepolitseiameti kalendris\u00fcndmusi avalikustada. Kapo \u00fctles p\u00e4rast hiljutist j\u00e4relkontrolli, et riske peaministrile ei esine. Selles m\u00f5ttes tuleb kapo uut peadirektorit Margo Pallosoni tunnustada, et ta v\u00f5ttis sellise usaldusmeetme kasutusele, olgugi tegevus ise vastuolus kapo v\u00e4itega, et peaministri abikaasa Vene-sidemed Kaja Kallase julgeolekukontrolli v\u00e4ga ei puutugi. Kapo on selgitanud, et kuna sanktsioone pole rikutud, siis kapot see teema ei peakski puudutama. Miks tehti siiski lisakontroll, kui see olukord kapot ei puuduta?\u00a0 Kaitsepolitseiameti kodulehelt v\u00f5ib \"julgeolekukontrolli\" kohta selgituseks lugeda, et selle \"eesm\u00e4rk on selgitada v\u00e4lja isikuga seotud v\u00f5imalikud julgeolekuriskid, mis v\u00f5ivad seada ohtu talle usaldatud riigisaladuse kaitse.\" Kui Kaja Kallase perekondlikud ja rahalised sidemed Venemaal toimuva \u00e4riga ei ole selline risk, miks siis peab kapo peadirektor Palloson julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonile k\u00e4ima kinnitamas, et Kallas ei ole Venemaa poolt m\u00f5jutatav isik? Kas \u00f6konoomsem ja ka julgeolekukontrolli l\u00e4biva isiku suhtes hoolivam poleks tema endaga nendest teemadest k\u00f5nelda, et julgeolekukontroll t\u00e4idaks seda eesm\u00e4rki, mida kapo kodulehel lubatakse, et see t\u00e4idab? 5. septembril \u00fcritas \"Aktuaalse kaamera\" reporter Kadri P\u00f5lendik riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve komisjoni istungi j\u00e4rel v\u00e4rskelt kapo peadirektorilt Margo Pallosonilt teada saada, kas julgeolekuasutus on Kallasega Arvo Halliku \u00e4risidemete teemal suhelnud. K\u00fcsimust esitada ajakirjanik ei j\u00f5udnudki, sest peadirektor Palloson \u00fctles kaamera ees, et abikaasa \u00e4risidemed pole julgeolekuoht ja l\u00e4inud ta oligi, k\u00fcsimustele vastamise asemel lubati kirjalikku vastust. Hilisemas vastuses v\u00e4ljenduti, nagu kapole selles kriisis kombeks, kr\u00fcptiliselt: \"Mis puudutab k\u00fcsimusi, kas ja mille osas kaitsepolitsei on v\u00f5i ei ole peaministrit hoiatanud, siis sellele on peaminister ammendavalt vastanud ja sellele meil midagi lisada pole.\"\u00a0\"Nii Kallas kui ka kapo toetuvad v\u00f5i viitavad selle kriisi ajal oma s\u00f5numites ootamatutes kohtades \u00fcksteisele.\"Kaja Kallase ja kaitsepolitseiameti kommunikatsioonimustrist paistab silma, et nii Kallas kui ka kapo toetuvad v\u00f5i viitavad selle kriisi ajal oma s\u00f5numites ootamatutes kohtades \u00fcksteisele, tehes seda ka siis, kui see pole ajakirjanike k\u00fcsimustele vastamiseks otseselt vajalik. Kapot puudutav peamine k\u00fcsimus idavedude skandaalis on siiski selles, kas kapo teadis Halliku idavedudest, ja kui teadis, miks siis seda Kallasega kordagi teemaks ei v\u00f5etud. Ja kui kapo seda ei teadnud, j\u00e4\u00e4b endiselt \u00f5hku k\u00fcsimus, kas nad oleksid pidanud seda teadma. Arnold Sinisalu hoiatas \"Aktuaalses kaameras\" \"populistlike\" algatuste eest seaduste muutmiseks. Kui Sinisalul on \u00f5igus ja regulatsioon on piisav, siis on t\u00e4itsa v\u00f5imalik, et kapol oleks kohane oma l\u00e4henemistes \u00fcht-teist s\u00e4ttida, et j\u00e4rgmise taolise skandaali ajal ei j\u00e4\u00e4ks v\u00e4gisi muljet, et kapogi sai Halliku tegevusest teada meedia vahendusel, aga ei julge seda tunnistada. Selles, et julgeolekuasutused millestki lehest loevad, poleks midagi ebatavalist, ja seda poleks vaja ka ilmtingimata h\u00e4beneda mitte. Asjaolu, et ka kolm n\u00e4dalat hiljem pole kapo informeerituse k\u00fcsimuses sisulist selginemist olnud, viitab v\u00f5imalusele, et keegi siiski kusagil asjatult h\u00e4beneb. V\u00e4idetavalt ei saadud kapolt selgeid vastuseid informeerituse osas ka riigikogu julgeolekukontrolli j\u00e4relevalve erikomisjoni 5. septembri istungil. 18. septembril kogunetakse uuesti, et asjas selgusele j\u00f5uda.\u00a0 M\u00f5lemad vastusevariandid (kapo teadis v\u00f5i ei teadnud) p\u00e4\u00e4diksid kapo jaoks mingil m\u00e4\u00e4ral mainekahjuga. Aga see kahju on ajutine ja v\u00e4ike ning see on siiski ainult maine. Palju hullem oleks kaotada usalduses, see risk on juba tekkinud, sest julgeolekuasutus on ka riigikogu erikomisjonis selgitustega viivitanud ja seda \u00fcsna lihtsa faktik\u00fcsimuse puhul. Vastustega venitamine j\u00e4tab muidugi alati v\u00f5imaluse, et asi peagi ununeb ja kapo ei pea hakkama t\u00fc\u00fctuid j\u00e4tkuselgitusi andma. Mine tea, \u00e4kki esitab kapo erikomisjoni liikmetele tingimusi, et mitut k\u00fcsimust nad v\u00f5ivad endale lubada, nii nagu Kaja Kallas riigikogu korruptsiooniennetuse komisjonis \u00fcritas. Kui riigikogu erikomisjoni liikmed 18. septembril kapolt selget, kasv\u00f5i salajast, vastust ei saa ameti informeerituse kohta, siis oleks ausam erikomisjon laiali saata. Tsiviilkontrolli teesklemine julgeolekuasutuse \u00fcle on pikas perspektiivis riigile kahjulikum kui sellisest teesklusest loobumine. Eksimine on inimlik, ka julgeolekuasutused eksivad. On v\u00f5imalik ka, et seekord julgeolekuasutus ei eksinudki ja sel puhul j\u00e4\u00e4b eriti arusaamatuks, miks kapo ei t\u00f5tta neid kahtlusi maha v\u00f5tma lihtsate selgituste, mitte salastamisteadete v\u00f5i keeleuuenduse teel. Peaminister Kaja Kallas k\u00fcsis 11. septembri intervjuu k\u00e4igus ajakirjanik Vilja Kiislerilt, mida ta tegema peaks, et teda usutaks. Kapole v\u00f5iks esitada sama palve, mille Kaja Kallaselegi: r\u00e4\u00e4kige arusaadavat juttu ja tehke seda oma \u00fchiskondliku rolli v\u00e4\u00e4riliselt. K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt.  ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email\u00a0protected]. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.     \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Katri Raigi tagandamine on vastutustundetu: isiklikud solvumised ei tohi kaaluda \u00fcles Narva huvisidNarvas loodud linnapea Katri Raigi\u00a0toetusr\u00fchm p\u00f6\u00f6rdus avaliku kirjaga Narva linnavolikogu saadikute ja avalikkuse poole. Nad kutsuvad \u00fcles k\u00f5iki, kes linnapead ja tema algatusi toetavad, tulema laup\u00e4eval, 16. septembril kell 9.30 Narva raekoja platsile. Esmasp\u00e4eval loodud Facebooki grupis on juba \u00fcle 130 liikme.\nNarva linnapea umbusaldamise\u00a0algatasid\u00a0m\u00f6\u00f6dunud esmasp\u00e4eval linnavolikogus loodud\u00a0uue\u00a0fraktsiooni\u00a0Narva k\u00f5ik 18 saadikut. Saadikur\u00fchma\u00a0esimees\u00a0keskerakondlane\u00a0Aleksei Jevgrafov \u00fctles, et Raigi umbusaldamise p\u00f5hjuseks on\u00a0see, et ta eiras linnavolikogu\u00a0otsust j\u00e4tta\u00a0punaarmeelaste auks\u00a0nimetatud t\u00e4navad \u00fcmber nimetamata. Hiljem lisas ta, et\u00a0keskerakondlastest linnavolikogu liikmed ei ole\u00a0rahul Raigi ja\u00a0linnavolikogu vahelise koost\u00f6\u00f6\u00a0ning\u00a0linnajuhtimise kvaliteediga. Raik ise usub, et see on vaid ettek\u00e4\u00e4ne, mitte tegelik p\u00f5hjus.\n\nAvaldame p\u00f6\u00f6rdumise t\u00e4ismahus.\u00a0\n\nP\u00f6\u00f6rdumine Narva linnavolikogu saadikute poole\n\nNarvalased on aastaid ja aastak\u00fcmneid j\u00e4lginud, kuidas linna valitseb kamp korrumpeerunud poliitikuid. Narva\u00a0valimistel oli\u00a0alati riigi madalaim aktiivsus, h\u00e4\u00e4li osteti kokku, v\u00f5imust s\u00f5ltuvaid inimesi sunniti h\u00e4\u00e4letama nii nagu peab, m\u00e4ssides kogu linna haldusressursside v\u00f5rku.\nKuid enne viimaseid, 2021. aasta valimisi koondas\u00a0Katri enda \u00fcmber tohutu hulga inimesi, keda \u00fchendas \u00fchine eesm\u00e4rk,\u00a0need\u00a0ei olnud ainult \u00abKatri Raigi nimekirja\u00bb\u00a0saadikute kandidaadid, vaid ka tavalised\u00a0narvakad, kes aitasid meeskonda valimiskampaanias.\u00a0Tuhandetel valijatel tekkis usk suurte muutuste v\u00f5imalikkusesse Narvas.\nTulemusena h\u00e4\u00e4letas tulevase linnapea poolt 4512 narvalast \u2013 rohkem kui kellegi teise poolt Narva linna valimistel vabariigi uusima ajaloo jooksul. Katri h\u00e4\u00e4led t\u00f5id linnavolikokku inimesi, kes toetasid teda ausas ja avatud linnajuhtimises, muutuste elluviimises.\nKuid miski l\u00e4ks viltu. Peaaegu kohe hakkas k\u00f5ik seestpoolt lagunema. Paljud saadikud unustasid, miks nad v\u00f5imule tulid. Nad unustasid, kes ja milleks nad valis. Isiklikud huvid ja isiklikud solvumised kaalusid \u00fcles Narva huvid.\nRaigile umbusalduse avaldamiseks ei ole \u00fchtki m\u00f5juvat p\u00f5hjust, aga tema tagasiastumine toob linnale r\u00e4nka kahju. Narvalased valisid Katri, tema on meie linnapea, ja nende seas, kes n\u00fc\u00fcd v\u00f5imu enda k\u00e4tte v\u00f5tavad, ei n\u00e4e me temast v\u00e4\u00e4rikamat kandidaati linnapea kohale.\nLinnavolikogu uuel valitseval enamusel p\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole linnapea kandidaati\u00a0\u2013\u00a0millal too ilmub, ei ole selge, ja kes see v\u00f5iks olla, on veel ebaselgem, mis t\u00e4hendab, et Raigi kukutamine on selgelt vastutustundetu tegu.\nKatril on suur kogemus kohaliku kogukonna ja riigi vahel\u00a0kontaktide loomisel ning ta on teinud palju selleks, et Narvast saaks t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik ja atraktiivne osa Eestist, millele aitab kaasa \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa Eestist. Selles aitavad teda suuresti laialdased sidemed Eesti \u00fchiskonna poliitilises, majanduslikus ja kultuurilises koorekihis. Praegusel ajal on Katri selles rollis lihtsalt asendamatu.\nRaiki kui Narva v\u00f5imu esindajat s\u00fc\u00fcdistatakse sageli mitte tema enda tehtud vigades, valearvestustes, v\u00f5\u00f5raste\u00a0otsustes ja tegudes, mis tekitavad narvalastes rahulolematust, ning tema \u00f5lule l\u00fckatakse vastutust asjade eest, mis j\u00e4\u00e4vad linnapea ja kohaliku omavalitsuse vastutusalast v\u00e4ljapoole. Poliitilised vastased levitavad\u00a0ja paisutavad neid alusetuid s\u00fc\u00fcdistusi ja laimu enda huvides. Katriga on seotud palju alusetuid ja eba\u00f5iglaseid m\u00fc\u00fcte.\nKuid meie ei ole pimedad ega kurdid. Me saame aru, et ka linnapea teeb vigu. Ta on ka inimene, mitte masin. Juhtub, et Katri ei p\u00f6\u00f6ra piisavalt t\u00e4helepanu mahukate\u00a0projektide elluviimise \u00fcksikasjadele, nende kulgemisele, m\u00f5nele linnajuhtimise aspektile, j\u00e4tab midagi kahe silma vahele, mille t\u00f5ttu kannatavad \u00fcksikute kodanike huvid.\nKuid siin peaks r\u00e4\u00e4kima juba sellest, et \u00fcks inimene ei saagi k\u00f5ike j\u00e4lgida, k\u00f5ike kontrollida. Linnapea seab oma t\u00f6\u00f6s prioriteedid, teeb seda, mis annab maksimaalse positiivse efekti, lahendab suuri \u00fclesandeid, aga linna juhtimist detailide tasemel teostab terve ametnike kogum, mis peaks t\u00f6\u00f6tama nagu kellav\u00e4rk k\u00f5ikides valdkondades, igas suunas, suuremas ja v\u00e4iksemas, tegutsedes iga narvalase huvides, Narva huvides. Raik alustas kogu linnavalitsuse s\u00fcsteemi reformimist ja teda tabas suur vastupanu. See v\u00e4ga oluline ettev\u00f5tmine ei pruugi n\u00fc\u00fcd l\u00f5pule viidud saada.\nOn tehtud vigu. Kuid tuleb osata n\u00e4ha puude taga metsa. Peamine, millega ligi veerand sajandit tagasi Tartust meie linna tulnud Katri narvalasi inspireerib, on tema siiras p\u00fc\u00fcdlus selle poole, et Narva realiseeriks kogu oma potentsiaali mitte ainult kui suuruselt kolmas Eesti linn, vaid ka kui Euroopa Liidu piiril asuv Euroopa linn. K\u00f5ige olulisem on tema valitud liikumissuund, millele Katri j\u00e4\u00e4b truuks, tema keskendumine tulevikule, usk edusse ja arengusse kaasaegses, keerulises, mitmekesises maailmas, mis on t\u00e4is v\u00f5imalusi, mida ei tohiks kasutamata j\u00e4tta. Oluline on see, et ta on sellel teel juba palju saavutanud ja teeb praegu palju Narva arengu heaks, paljud projektid on valmimisj\u00e4rgus.\nMeie, aktiivsed narvalased, avaldame Katri Raigile oma toetust ja tuletame veel kord meelde, et just tema poolt h\u00e4\u00e4letas \u00fcle nelja ja poole tuhande inimese. Praegu ei k\u00e4i jutt mitte ainult Raigi\u00a0usaldamisest, vaid ka austusest nende inimeste valiku vastu, nende maailmavaatelise valiku vastu."}
{"text":"Hans H. Luik: riigieelarvesse laekuks miljoneid, kui tunneksime reegleid, mille j\u00e4rgi m\u00e4ng k\u00e4ib\u201eEuroopa Liit on m\u00e4ngulaud, kuhu oleme mitte lihtsalt maha istunud, vaid palunud ennast istuma lasta. Seal jagatakse kaarte vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele ning nende m\u00e4ngureeglite j\u00e4rgi peame ka m\u00e4ngima,\u201d m\u00e4rgib meedia\u00e4rimees Hans H. Luik ning lisab, et v\u00e4lissuhtluses on Eesti \u00e4\u00e4rmiselt koba.\nLuik r\u00f5hutab, et Euroopa pehme relv on v\u00e4ga v\u00f5imas, ent selle kasutamine n\u00f5uab loomingulisust nagu iga m\u00e4ng. \u201eKui tunneksime kaardim\u00e4ngu rahvusvahelisi reegleid ja oskaksime seal kaasa m\u00e4ngida, ei oleks tarvis l\u00e4himal paaril aastal \u00fcldse kehtestada automaksu, lajatada paadimaksu ega t\u00f5sta k\u00e4ibemaksu.\u201d\nTa lisab, et Eesti on v\u00e4lissuhtluses \u00e4\u00e4rmiselt koba.\nN\u00e4iteks j\u00e4\u00e4b saamata m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid e-kaubanduselt kogutavatelt maksudelt. Seda on Luige s\u00f5nul lausa 130 miljonit eurot aastas. Nimelt j\u00e4\u00e4b vastse anal\u00fc\u00fcsi kohaselt Eestil e-kaubandusest igal aastal saamata m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid elektroonika rohemaksu, k\u00e4ibemaksu ja pakendimaksu arvelt.\nEesti kaupmehed Eesti kaubanduses peavad neid maksma, ent hiiglased nagu Aliexpress, Amazon ja teised ei maksa. \u201eSelline tegevus, mis on j\u00e4tnud ilma klientideta meie kaubanduses elektroonikapoed, r\u00f5ivapoed, on kestnud aastaid,\u201c \u00fctleb Luik. \u201eNeed on sajad miljonid, mis on l\u00e4inud kaduma, sest v\u00e4lisregulatsioonid pole sekkunud. Seaduse rakendamata j\u00e4tmise t\u00f5ttu.\u201c\nTunne m\u00e4ngu\nAvatud v\u00e4lissuhtlus aitaks kaasa mujalgi. \u201eKui Danske ja Swedbank tegelesid otse meie prokuratuuri ja finantsinspektsiooni silme all v\u00e4idetavalt suurima rahapesuga Euroopa ajaloos, sattus Eesti teravasse h\u00e4bisse. Kas me oleks v\u00f5inud selle h\u00e4bi eest saada m\u00f5nisada miljonit eurot? Jah oleks.\u201d\nLuige hinnangul oleks see v\u00f5imalik olnud, kui Eesti Vabariigi b\u00fcrokraadid, sealhulgas justiitsametnikud, oleksid teinud avatud koost\u00f6\u00f6d Ameerika justiitsministeeriumiga. \u201eSel viisil, nagu tegi Hollandi kuningriik, saades Danskele m\u00e4\u00e4ratud kahest miljardist dollarist trahvist endale \u00fche kolmandiku.\u201d\nTa lisab, et ka Swedbankile m\u00e4\u00e4ratakse Eesti Vabariigi territooriumil toimunud teo eest trahv, millega pank ilmselt n\u00f5ustub. \u201eMeil j\u00e4\u00e4vad sajad miljonid saamata.\u201c\nLuik lisab, et Eestis j\u00e4\u00e4b kasutamata ka Euroopa Komisjoni jagatav taristu, keskkonnas\u00f5braliku energiatootmise ja innovatsiooni toetus 0,7 triljonit eurot.\n\u201eR\u00e4\u00e4gime, et meil oleks tarvis 300\u2013400 miljonit riigieelarve aukude lappimiseks. V\u00f5ib-olla,\u201c lisab ta ning r\u00f5hutab, et enne, kui uusi makse kehtestada, tuleks vaadata, kas k\u00f5ik olemasolevad v\u00f5imalused on juba \u00e4ra kasutatud. \u201eTunne seda m\u00e4ngu, mille kaardid on sulle k\u00e4tte jagatud ja kuhu lauda sa oled ise ennast palunud.\u201c"}
{"text":"Riigikogu eelinfo 18.\u201324. septembriniRiigikogu eelinfo 18.\u201324. septembrini\n\nRiigikogu teine t\u00f6\u00f6n\u00e4dal, 18.-21. septembrini\nEsmasp\u00e4ev, 18. september\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=18.09.2023>.\n\u00d5iguskantsleri ettepanek anda n\u00f5usolek Riigikogu liikmelt Kert Kingolt\nsaadikupuutumatuse \u00e4rav\u00f5tmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse\nj\u00e4tkamiseks. Ettekannetega esinevad \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ja\nRiigikogu liige Kert Kingo.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele Tallinna Haigla rajamise (nr 53) ja\nps\u00fchholoogide puuduse kohta (nr 54) vastab terviseminister Riina Sikkut.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele Tallinna Linnateatri uue maja ehituse\nkohta (nr 49), eelmise kultuuriministri Piret Hartmani poolt T\u00e4hetorni\nSpordi- ja Terviseklubi rajamiseks eraldatud 100 000 euro kohta (nr 51) ja\nEestis toimuvate rahvusvaheliste spordiv\u00f5istluste kohta (nr 16) vastab\nkultuuriminister Heidy Purga.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele valeliku poliitika (nr 89) ja v\u00f5rdse\nkohtlemise kohta t\u00f6\u00f6elus (nr 74) vastab majandus- ja\ninfotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele pronkss\u00f5duri eemaldamise kohta (nr 45)\nvastab siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nKeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: Kliimaministeeriumi teise poolaasta\n\u00f5igusloome plaanist, kutsutud kliimaminister Kristen Michal ning\nesindajad; atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (27\nSE), kutsutud algatajate esindaja ning Kliimaministeeriumi esindaja;\nlooduskaitseseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (78 SE), kutsutud eeln\u00f5u\nalgatajate esindaja ning Kliimaministeeriumi esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: keeleseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(161 SE), kutsutud algataja esindaja; Haridus- ja Teadusministeeriumi\nesindajad; teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (192 SE), kutsutud algataja esindaja; Haridus- ja\nTeadusministeeriumi esindajad; Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (165 SE), kutsutud algataja ja Kultuuriministeeriumi\nesindaja (A. Rei n\u00f5upidamisruum);\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: Maaelu Teadmuskeskuse tegevusest, kutsutud\nMaaelu Teadmuskeskuse esindajad;\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile Mereohutuse paketi COM(2023) 269, COM(2023) 270, COM(2023) 271,\nCOM(2023) 272, COM(2023) 273 kohta; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse, millega muudetakse\nm\u00e4\u00e4rust (E\u00dc) nr 561\/2006 reisijate juhuveo sektoris kohaldatavate\nminimaalsete vaheaegade ning \u00f6\u00f6p\u00e4evaste ja igan\u00e4dalaste puhkeperioodide\nmiinimumn\u00f5uete osas, eeln\u00f5u COM(2023) 256 kohta, kutsutud\nKliimaministeeriumi esindaja; Rail Balticu projekti Eesti osa vahearuandest\nja hetkeseisust;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 11.15: kohaliku omavalitsuse korralduse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (63 SE), kohaliku omavalitsuse korralduse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u esimese lugemise ettevalmistamine (37 SE),\nkutsutud algataja ja Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja;\n\u00d5iguskantsleri aasta \u00fclevaade \u00f5igustloovate aktide koosk\u00f5last\np\u00f5hiseadusega ja muude \u00f5iguskantslerile pandud \u00fclesannete t\u00e4itmisest\najavahemikus 1. september 2022 kuni 31. august 2023, kutsutud\n\u00f5iguskantsler \u00dclle Madise;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: eelarven\u00f5ukogu arvamusest 2023. aasta\nsuveprognoosi kohta, kutsutud eelarven\u00f5ukogu aseesimees Andrus Alber;\narvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa\nLiidu majandusjuhtimise raamistiku reformi kohta  (COM(2023) 240, COM(2023)\n241, COM(2023) 242); Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele loobuda plaanist maksustada t\u00e4iendavalt pakendite ja plasti\nkasutamist\u201c eeln\u00f5u (65 OE); Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele loobuda plaanist kehtestada Eestis automaks\u201c\neeln\u00f5u (46 OE);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 29.-30. augustil Toledos toimunud Euroopa Liidu\nkaitseministrite mitteametlikust kohtumisest ja j\u00e4rgmise NATO\nkaitseministrite kohtumise ettevalmistustest, kutsutud Kaitseministeeriumi\nesindaja; Kohtumine Riigi- ja Omavalitsusasutuste T\u00f6\u00f6tajate\nAmeti\u00fchingute Liitu (ROTAL) kuuluvate sisejulgeoleku ameti\u00fchingute\nesindajatega, kutsutud ROTALi esimees Kalle Liivam\u00e4gi, demineerijate,\np\u00e4\u00e4stealat\u00f6\u00f6tajate ning politseiteenistujate ameti\u00fchingute esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 t\u00e4iendamise\nseaduse eeln\u00f5u (260 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja\nRahandusministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja tegevuskava Tallinna Haigla\nrajamiseks\u201c eeln\u00f5u (53 OE), t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse ning\nravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (190 SE), t\u00f6\u00f6tervishoiu\nja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (205 SE), t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse ning\nravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (174 SE) kutsutud algataja\nja Sotsiaalministeeriumi esindaja;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 arengutest Valgevenes, kutsutud Eesti Leedu saatkonna\nesindaja;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: Siseministeeriumi koostatud\np\u00e4\u00e4steseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\nv\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuse tutvustamine, kutsutud Siseministeeriumi\nesindajad; arvamuse andmine Riigikohtule p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve\nasjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku \u00a7 183 l\u00f5ike 1 esimese lause kohta;\nEuroopa Liidu \u00d5iguskaitsekoost\u00f6\u00f6 Ameti teemaline briifing, kutsutud\nKeskkriminaalpolitsei juht, Europoli haldusn\u00f5ukogu liige Oskar Gross,\nPolitsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise operatiivinfob\u00fcroo\nrakendusekspert, Europoli haldusn\u00f5ukogu asendusliige Reijo Valgj\u00e4rv;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.30: kohtumine\nKaitsepolitseiameti esindajatega;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis\u2013 kell 13.30: kohtumine\nV\u00e4lisluureameti juhi Kaupo Rosinaga  (ruum R400 v\u00f5i L332);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Rahandusministeeriumi\n2023. aasta suvisest majandusprognoosist, kutsutud rahandusminister Mart\nV\u00f5rklaev, Eelarven\u00f5ukogu esimees Raul Eamets, Eesti T\u00f6\u00f6andjate\nKeskliidu tegevjuht Arto Aas,  Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor\nMait Palts, Eesti Suurettev\u00f5tjate Assotsiatsiooni juhatuse esimees V\u00e4ino\nKaldoja, Eesti V\u00e4ike- ja Keskmiste Ettev\u00f5tjate Assotsiatsiooni juhatuse\nesimees Ille Nakurt-Murumaa ning Riigikontrolli esindaja; istung on avalik,\ntoimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 12 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub Ukraina parlamendi v\u00e4liskomisjoniga\n(videosild).\nTeisip\u00e4ev, 19. september\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise \u00fclevaade \u00f5igustloovate aktide koosk\u00f5last\np\u00f5hiseadusega ja muude \u00f5iguskantslerile seadusega pandud \u00fclesannete\nt\u00e4itmisest.\nEsimene lugemine \u2013 kolm eeln\u00f5u: k\u00f5rgharidusseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (9 SE), \u00f5ppetoetuste ja \u00f5ppelaenu seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (16 SE), k\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (32 SE).\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nKeskkonnakomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele anal\u00fc\u00fcsida t\u00e4iendavalt p\u00f5levkivi v\u00e4\u00e4rindamise ja\nkasutamise v\u00f5imalusi\u201c eeln\u00f5u (50 OE), kutsutud eeln\u00f5u algataja ning\nKliimaministeeriumi esindaja;\nkultuurikomisjonis \u2013 kohtumine Eesti Muuseumide Liiduga (Eesti\nVaba\u00f5humuuseum), kutsutud Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi J\u00f5ks, Eesti\nTarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ning Eesti\nVaba\u00f5humuuseumi juhatuse liige Tanel Veeremaa;\nmajanduskomisjonis \u2013 erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (70 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;\nplaneerimisseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsusest,\nkutsutu: Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja; Liivi lahe\nmeretuulepargi elektri\u00fchenduste riigi eriplaneeringu l\u00e4hteseisukohtadest\nja m\u00f5jude hindamise programmist, kutsutud Regionaal- ja\nP\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja;\np\u00f5hiseaduskomisjoni erakorralisel istungil \u2013 kell 8: Riigikogu otsuse\n\u201eRiigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega\nettev\u00f5tte Venemaa-suunalise \u00e4ritegevuse asjaolude uurimiseks\u201c eeln\u00f5u\n(262 OE), kutsutud esitaja esindaja ja peaminister Kaja Kallas;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (36\nSE) esimese lugemise ettevalmistamine, kodakondsuse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (56 SE), kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (58\nSE), kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (94 SE), kodakondsuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (67 SE), kodakondsuse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (136 SE), kutsutud algataja ja Siseministeeriumi esindaja;\nRiigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda\nplaanist leevendada Eesti kodakondsuse saamise tingimusi\u201c eeln\u00f5u (42\nOE), kutsutud esitaja esindaja; Vahur Kollomi algatatud kollektiivse\np\u00f6\u00f6rdumise \u201eKorruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama\nsundl\u00f5petamisega\u201c arutelu j\u00e4tkamine;\nrahanduskomisjonis \u2013 maksukorralduse seaduse muutmise seadus eeln\u00f5u (54\nSE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (80 SE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (84 SE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (111 SE), alkoholi-,\ntubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (119\nSE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (123 SE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (126 SE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (129 SE), alkoholi-,\ntubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u  (170\nSE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (185 SE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (202 SE), alkoholi-, tubaka-, k\u00fctuse- ja\nelektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (237 SE), alkoholi-,\ntubaka-, k\u00fctuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (255\nSE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda\nplaanist kaotada t\u00e4iendav maksuvaba tulu abikaasa eest\u201c eeln\u00f5u (38 OE),\nRiigikogu otsuse Riigikogu otsus \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele loobuda plaanist t\u00f5sta ettev\u00f5tte tulumaksu kahe\nprotsendipunkti v\u00f5rra\u201c eeln\u00f5u (44 OE),Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku\ntegemine Vabariigi Valitsusele algatada tulumaksuseaduse muutmise eeln\u00f5u,\net kehtestada t\u00e4iendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest\u201c  eeln\u00f5u\n(59 OE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele\nloobuda plaanist kaotada t\u00e4iendav maksuvaba tulu eluasemelaenude\nintresside eest\u201c eeln\u00f5u (62 OE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada t\u00e4iendav maksuvaba tulu\nlaste eest\u201c eeln\u00f5u (66 OE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele \u00f5igus uute\nmaksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid v\u00f5imalusi omavalitsustele\ntulubaasi tugevdamiseks\u201c (135 OE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (73 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (83 SE),\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (117 SE), tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (120 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (125 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (152 SE),\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (154 SE), tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (179 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (180 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (186 SE),\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (197 SE), tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (219 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (248 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (71 SE),\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (75 SE), tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (82 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(88 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (110 SE),\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (112 SE), tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (116 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (127 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (130 SE),\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (133 SE), tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (150 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (151 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (155 SE),\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (181 SE), tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (194 SE), tulumaksu seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (199 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (253 SE);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kaitsekoost\u00f6\u00f6st Soomega ja Eduskunta\nkaitsekomisjoni visiidist Eestisse, kutsutud Kaitseministeeriumi\nvalitsemisala esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemise Vabariigi\nValitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi elavate pension\u00e4ride toetamise\nsuurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (176 OE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi elavate pension\u00e4ride\ntoetamise suurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (143 OE), riikliku pensionikindlustuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (203 SE), riikliku pensionikindlustuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (189 SE), riikliku pensionikindlustuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (140 SE), riikliku pensionikindlustuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (142 SE), kutsutud algataja ja\nSotsiaalministeeriumi esindaja.\nS\u00fcndmus\nKell 13 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb t\u00f6\u00f6l\u00f5unal\n\u00f5iguskantsleri \u00dclle Madisega.\nKolmap\u00e4ev, 20. september\nKell 12 \u2013 infotund\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEsimene lugemine \u2013 \u00fcheksa eeln\u00f5u:\nRiigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda\nplaanist t\u00f5sta majutusasutuste k\u00e4ibemaksu\" eeln\u00f5u (39 OE), Riigikogu\notsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda maksut\u00f5usudest\nja kehtestada meetmed Eesti ettev\u00f5tluskeskkonna arendamiseks\" eeln\u00f5u (64\nOE), koolieelse lasteasutuse seaduse, kutse\u00f5ppeasutuse seaduse ning\np\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (231 SE),\np\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse ning kutse\u00f5ppeasutuse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (22 SE), keeleseaduse ja \u00fchistranspordiseaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (20 SE), pereh\u00fcvitiste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(141 SE), Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu\nvalimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (21 SE), kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (74 SE), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (77 SE).\nKomisjoni istung\nRiigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 8.30: Riigikontrolli riikliku\nlennuettev\u00f5tte Nordica tegevuse \u00fclevaatest, kutsutud Riigikontrolli\nesindajad.\nS\u00fcndmused\nKell 11 \u2013 Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Tallinna\nPrantsuse L\u00fctseumi g\u00fcmnasistidega.\nKell 11\u201315 \u2013 Riigikogu konverentsisaalis toimub doonorip\u00e4ev, kus\nRiigikogu liikmed, kantselei t\u00f6\u00f6tajad ja k\u00fclalised saavad loovutada\nverd.\nKell 11. 30 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Kadri Toomi\nisikn\u00e4ituse \u201eMaa all ja maa peal\u201c (Toompea lossi kunstisaalis).\n\nNeljap\u00e4ev, 21. september\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEsimene lugemine \u2013 neli eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele loobuda plaanist t\u00f5sta k\u00e4ibemaksu kahe\nprotsendipunkti v\u00f5rra\" eeln\u00f5u (96 OE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku\ntegemine Vabariigi Valitsusele parandada \u00fcldist poliitilist kultuuri\u201c\neeln\u00f5u (97 OE), julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (30\nSE), pereh\u00fcvitiste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (49 SE).\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nP\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 v\u00e4lismaalaste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(43 SE), v\u00e4lismaalaste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (47 SE),\nv\u00e4lismaalaste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (95 SE), V\u00e4lismaalaste\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (45 SE), v\u00e4lismaalaste seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (60 SE), V\u00e4lismaalaste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(61 SE), v\u00e4lismaalaste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (69 SE), kutsutud\nalgataja ja Siseministeeriumi esindaja;\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kell 14.30: NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse\nt\u00f6\u00f6st (NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuses Tallinnas);\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 30 minutit p\u00e4rast t\u00e4iskogu\nistungi l\u00f5ppu: peaminister Kaja Kallase laenudokumentide ja huvide\ndeklaratsioonide arutelu (ruumis L332);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 8.30: ; istung on avalik,\ntoimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 11 \u2013 Riigikogu esimees Lauri  Hussar osaleb Eesti VIII\nOmavalitsusp\u00e4eval.\nReede, 22. september\nKomisjoni istung\nEuroopa Liidu asjade komisjonis \u2013 kell 10: Eesti seisukohad 25.-26.\nseptembril toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja\nspordin\u00f5ukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud kultuuriminister Heidy\nPurga; Eesti seisukohad 25. septembril toimuval konkurentsiv\u00f5ime n\u00f5ukogu\nkohtumisel (siseturg, t\u00f6\u00f6stus), kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 27.-28. septembril\ntoimuval Euroopa Liidu \u00fcldasjade n\u00f5ukogu mitteametlikul kohtumisel,\nkutsutud v\u00e4lisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 29. septembril\n2023 toimuval Euroopa Liidu \u00fcldasjade n\u00f5ukogu (\u00fchtekuuluvuspoliitika)\nmitteametlikul kohtumisel, kutsutud rahandusminister Mart V\u00f5rklaev;\nSeisukoha andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu julgeoleku- ja\nkaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta JOIN(2023) 9, kutsutud Majandus- ja\nKommunikatsiooniministeeriumi esindaja.\nS\u00fcndmused\nKell 7.20 \u2013 Vastupanuv\u00f5itluse p\u00e4eva hommikul, assisteerivad lipu\nheiskamist Pika Hermanni torni Tallinna 21. Kooli liputoimkonna liikmed.\nP\u00e4rast lipu heiskamist kohtuvad \u00f5pilased Riigikogu esimehe Lauri\nHussariga.\nKell 15 \u2013 v\u00e4liskomisjoni liikmed kohtuvad Gruusia opositsioonipartei\nUnited National Movement esindajatega.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n\n14.\u201319. september\nEuroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub Hispaania\nparlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni sekretariaadiga ning osaleb\nEuroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel Madridis\nHispaanias.\n\n18.\u201321. september\nV\u00e4liskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti\ndelegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO PA kaitse- ja\njulgeolekukomitee ning poliitikakomitee \u00fchisvisiidil Helsingisse ja\nH\u00e4meenlinna Soome.\n\n19.-20. september\nRiigikogu liige Mart Maastik osaleb Euroopa p\u00f5llumeeste partei EPP Grupi\nriikide parlamentide liikmete p\u00f5llumajanduse kohtumisel Br\u00fcsselis\nBelgias.\n\n20.-21. september\nRiigikogu liige Urve Tiidus osaleb Europoli parlamentaarse j\u00e4relevalve\nt\u00f6\u00f6r\u00fchma kohtumisel Br\u00fcsselis Belgias.\n\n24.\u201326. september\nEuroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EPK) Eesti delegatsiooni\nesimees Mario Kadastik ning liikmed Toomas Uibo ja T\u00f5nis Lukas osalevad\nEPK aastaistungil Viinis Austrias.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Riigikogu arutab Kert Kingolt saadikupuutumatuse v\u00f5tmistTALLINN, 15. september, BNS \u2013 Riigikogu arutab esmasp\u00e4eval \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ettepanekut v\u00f5tta riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatus.\nEttekannetega esinevad riigikogus \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ja riigikogu liige Kert Kingo.\nEKRE fraktsiooni liikmele Kingole esitas prokuratuur mullu septembris kahtlustuse paragrahvi j\u00e4rgi, mis k\u00e4sitleb kelmust, kui see on toime pandud ametiisiku poolt. Teise paragrahvina kahtlustatakse Kingot v\u00f5ltsitud dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi kasutamises eesm\u00e4rgiga omandada \u00f5igusi v\u00f5i vabaneda kohustustest. Postimehele teadaolevalt lasi kahtlustuse kohaselt Kingo tasuda oma kuluh\u00fcvitistest ligi 10 000 euro eest mitme inimese \u00f5igusabiarveid.\nKert Kingo ise \u00fctles mullu s\u00fcgisel Postimehele, et tema vastu esitatud kahtlustused on alusetud.\u00a0\"Juba 14 juunil tuli riigikohtus otsus, milles kohtunikekogu viitab riigiprokur\u00f6r Vahur Verte seaduse- ja menetlusnormide rikkumistele. Need on olulised rikkumised,\" s\u00f5nas Kingo ligi aasta tagasi ja lisas, et Verte on tema vastu algatatud kriminaalmenetluses samuti rikkunud menetlusnorme ja seadusi.\u00a0\nKuriteokahtlustuse on saanud ka vandeadvokaat Martin Traat. Teda kahtlustatakse kelmusele kaasaaitamises. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule \u00f5igusvastasele teole f\u00fc\u00fcsilist, ainelist v\u00f5i vaimset kaasabi. Lisaks kahtlustatakse Traati dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi v\u00f5ltsimises.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"J\u00f5hvi mees loovutas kelmidele 9000 eurotPolitsei alustas kriminaalmenetlust selle kohta, et 13. septembril helistas J\u00f5hvis elavale mehele v\u00e4idetav politseiametnik, kes selgitas, et mehe nimel soovitakse laenu v\u00f5tta. Kelm \u00fchendas mehe v\u00e4idetava pangat\u00f6\u00f6tajaga, kes palus laadida telefoni AnyDeski programmi, mida mees ka tegi. P\u00e4rast seda avastas mees, et tema kontolt on kadunud umbes 9000 eurot.Naabrid l\u00e4ksid t\u00f5uklema, politsei sekkus\n14. septembril teatati politseile, et Narvas Kreenholmi t\u00e4naval asuvas kortermajas leidis aset naabritevaheline t\u00f5uklemine. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nNoorpaar r\u00fcndas kaht naist\n13. septembril teatati politseile, et Narvas Kalda t\u00e4naval l\u00f5id 18aastane noormees ja 19aastane neiu konflikti k\u00e4igus kaht naist. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Vaata j\u00e4rgi: Ettev\u00f5tjatele suunatud sanktsioonide infop\u00e4ev (07.09.2023)V\u00e4lisministeerium korraldas ettev\u00f5tjatele veebip\u00f5hise sanktsioonide infop\u00e4evaFoto: V\u00e4lisministeerium\nPRO tellijale\nV\u00e4lisministeerium korraldas 7. septembril 2023 ettev\u00f5tjatele veebip\u00f5hise infop\u00e4eva, kus tutvus sanktsioone ning andis \u00fclevaate, kuidas muutunud \u00e4rikeskkonnas toime tulla.\nEttekannete teemad:\nFinantssanktsioonid (Rahapesu Andmeb\u00fcroo)\nKaupadega seotud sanktsioonid (Maksu- ja Tolliamet)\n\u00c4riteenuste sanktsioonid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)\nMerendusega seotud sanktsioonid (Kliimaministeerium, Merev\u00e4gi)\nV\u00e4lisministeeriumi juriidiliste ja konsulaark\u00fcsimuste asekantsler Erki Kodar \u00fctles, et infop\u00e4eva idee s\u00fcndis soovist aidata ettev\u00f5tjatel navigeerida olukorras, kus Venemaa agressioon Ukrainas ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid m\u00f5jutavad \u00e4rikeskkonda. \u201cEesti, Euroopa Liidu ja samameelsete riikide eesm\u00e4rgiks on Venemaa agressiooni l\u00e4bikukkumine ja sanktsioonidel on selle saavutamisel suur osakaal, sest majandustegevusest teenitud tuluga toidab Venemaa oma s\u00f5jamasinat,\u201d \u00fctles Kodar. \u201cSanktsioonid ja nende rakendamine on olulised Ukraina v\u00f5idu toetamiseks ja Eesti julgeoleku tagamiseks. Eestile on Venemaale s\u00f5ja hinna t\u00f5stmine eksistentsiaalne k\u00fcsimus. K\u00f5ik otsused, mida ettev\u00f5tja teeb sanktsioonide rakendamisel, suurendab meie julgeolekut ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust maailmas.\u201d\n\u201cT\u00e4nu sellele, et ettev\u00f5tjad sanktsioone kohaldavad, saame piiravate meetmetega s\u00f5jamasina vastu v\u00f5idelda,\u201d \u00fctles rahapesu andmeb\u00fcroo asejuht Laura Aus. \u201cFinantssanktsioon saab olla t\u00f5hus, kui ollakse hoolas seotud osapoolte, sealhulgas tegelike kasusaajate v\u00e4ljaselgitamisel k\u00f5ikide tehingute puhul.\u201d\nV\u00e4lisministeeriumi veebip\u00f5hine sanktsioonide infop\u00e4ev 07.09.2023"}
{"text":"Mis saab Kohtla-J\u00e4rvest? Linnapea Virve Linder: \u201eP\u00e4rast Eesti vabariigi iseseisvumist pole Kohtla-J\u00e4rvel majanduslikus m\u00f5ttes h\u00e4id aegu olnud.\u201c\u201eMinu vene keel pole kunagi v\u00e4ga hea olnud,\u201c tunnistab kakskeelse linna Kohtla-J\u00e4rve meer Virve Linder. \u201eArvasin, et kui minust saab Kohtla-J\u00e4rve linnapea, olen sunnitud palju seda keelt k\u00f5nelema. Tegelikult on hoopis vastupidi olnud. K\u00f5ik tahavad eesti keeles r\u00e4\u00e4kida!\u201c Ent noil tundidel, kui linnavalitsuses v\u00f5etakse vastu kodanikke, tuleb ametnikel vene keelele \u00fcle minna. Sel lihtsal p\u00f5hjusel, et paljudel linna inimestel on mugavam vene keeli k\u00f5nelda. \u201eMeie jaoks ei ole probleem see, mis keeles keegi r\u00e4\u00e4gib, vaid see, et probleemid saaksid lahendatud,\u201c t\u00f5deb \u00fcheksa kuud meeritoolil istunud naine. Kohtla-J\u00e4rvel s\u00fcndinu ja kasvanu.\nKodanike vastuv\u00f5tu aegadel on Virvel abiks kaks noort kolleegi, kes valdavad nii vene kui ka eesti keelt vabalt. \u201eNad on mulle suureks toeks olnud,\u201c tunnustab ta. \u201eAga avalikel \u00fcritustel ja linnas liikudes soovivadki inimesed kuulda eesti keelt ja keegi ei ole tulnud \u00fctlema, et r\u00e4\u00e4kigu ma vene keeles. Pigem pursitakse ise eesti keelt.\u201c\nVirve, kes on ausalt v\u00e4lja \u00f6elnud, et tahtis lapsest saadik linnapeaks saada, on kolmveerand aastat tuhisenud kui kerav\u00e4lk. Teda jaguks justkui igale poole. Ka suuri pidusid on linnarahvaga peetud \u00f5ige mitu. Elu n\u00e4ikse olevat ses isemoodi linnas k\u00e4ima l\u00e4inud.\nKohtla-J\u00e4rve on satelliitlinn, see on k\u00f5rvaltvaatajale hoomamatu s\u00fcsteem. Kohtla-J\u00e4rve linna s\u00fcda on J\u00e4rve linnaosas, ent linnaosad laiuvad siin- ja sealpool J\u00f5hvit. Lisaks J\u00e4rvele on linnavalitsusel hallata ka Kukruse, Sompa, Ahtme ja Oru. See on leebelt \u00f6eldes p\u00e4ris keerukas skeem.\nSee esitab meile nii m\u00f5negi v\u00e4ljakutse, et inimlikul tasandil olla \u00fchtviisi hooliv ja t\u00e4helepanelik k\u00f5ikide linnaosade suhtes. Kuna administratiivkeskus asub J\u00e4rve linnaosas ja suurema osa ajast viibime siin, tuleb meil endale iga p\u00e4ev meelde tuletada ja arvestada k\u00f5igi viie linnaosaga. Muidugi seab see meid suurte v\u00e4ljakutsete ette ka eelarveliselt, sest m\u00f5nigi v\u00e4iksem linnaosa on Kohtla-J\u00e4rvele kahjumlik projekt, sest sealt ei laeku meile v\u00e4ga palju maksuraha, ent samas peame tagama, et seal elavatel inimestel oleks olemas k\u00f5ik vajalikud teenused. R\u00e4\u00e4gime siin lasteaiakohtadest, kultuuri\u00fcritustest v\u00f5i lume l\u00fckkamisest \u2013 inimeste ootus on ikkagi see, et neil oleks k\u00f5ik k\u00e4e ja jala juures. Veenda inimesi selles, et nende teenuste tarbimiseks peate istuma bussi peale ja s\u00f5itma kuni pool tundi, pole neile aktsepteeritav variant. Nii et v\u00e4ljakutseid on \u00fcksjagu.\nM\u00e4herdune linnaosa on Kohtla-J\u00e4rvele kahjulik projekt? Sompa?\nSompa on huvitav piirkond, kuhu kolib j\u00e4rjest noori inimesi. Sealsed stalinistlikud korterelamud on sellise suurusega, et t\u00e4nap\u00e4eval sobivad need \u00fche- v\u00f5i kahepereelamuks. Noored pered hindavad seda, et seal on majade \u00fcmber suured aiad, linnaosa on rahulik ja vaikne. Sompasse on noored pered j\u00e4rjest kolinud, sestap on see linnaosa Kohtla-J\u00e4rve m\u00f5istes isegi perspektiivikas piirkond.\nKahjumlikkus puudutab n\u00e4iteks Oru linnaosa. See on v\u00e4ga armas ja looduslikult kaunis, kuid kahjuks meist kaugel ja eraldatud. Muidugi on seal elanikkonna arv, nagu igal pool mujal Kohtla-J\u00e4rvel, v\u00e4ga k\u00f5vasti langenud. Oru on meile murelaps.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nMinu meelest on teil veel \u00fcks murelaps. 1950. aastatel ehitatud stalinlikus ampiir- v\u00f5i renessanss-stiilis hooned. Selliseid on siin ohtralt. Kuid enamalt jaolt n\u00e4evad need nukrad v\u00e4lja. Hea, kui aknad on vahetatud, veel parem, kui ka fassaad on \u00fcle v\u00e4rvitud. See on ka k\u00f5ik. Tundub, et kinnisvara hind on Kohtla-J\u00e4rvel nii madal, et isegi kodumaja k\u00f5pitsemine ei tasu end \u00e4ra.\nStalinistlikke hooneid on meil erinevaid: on lihtsamaid ja suurejoonelisemaid. On selge, et paljude kaunistustega hoonete renoveerimine on kulukam kui \u201ehru\u0161t\u0161ovka\u201d v\u00f5i 1980. aastate paneelmaja puhul. Mul on kahju seda \u00f6elda, aga p\u00e4rast Eesti vabariigi iseseisvumist pole Kohtla-J\u00e4rvel majanduslikus m\u00f5ttes h\u00e4id aegu olnud. Siinsed inimesed on kulgenud kriisist kriisi ning paljud on h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud ka oma kommunaalarvete tasumise ja toidu laual hoidmisega. Majade v\u00e4limus ei ole nende jaoks olnud prioriteet.\nViimastel aastatel on elu ka siin liikunud paremuse suunas. Oleme linnavalitsusega v\u00f5tnud prioriteediks ergutada inimesi hooneid korda tegema, oleme neid teavitanud toetusprojektidest, kust tuge saada. Seet\u00f5ttu on hakanud kasvama v\u00e4rske kuue saanud majade arv.\nKui aga linnas ringi liikuda, siis on n\u00e4ha maju, kus kaks k\u00fclge on v\u00e4rvitud, kaks mitte. See ei ole potjomkini k\u00fcla, vaid inimesed tegutsevad v\u00f5imaluste piires. \u00dchel aastal v\u00e4rvitakse \u00fcks v\u00e4lissein, teisel teine. Tartus n\u00e4iteks on suur hulk hru\u0161t\u0161ovka-t\u00fc\u00fcpi kortermaju korda tehtud, paljude otsaseinu ehivad teie enda kooli, Pallase \u00f5pilaste loodud seinamaalid. Kas see v\u00f5iks olla Kohtla-J\u00e4rve unelm?\nMeil on olnud arutluse all sarnased projektid. Kohtla-J\u00e4rvel on \u00fcks piirkond, mis koosneb hru\u0161t\u0161ovkadest, ja sealsed aktiivsed kodanikud unistavad, et nende kodumajadest v\u00f5iks saada midagi sarnast Tartuga. Kuid Kohtla-J\u00e4rvel peab kriitiliselt suhtuma sellesse, millised piirkonnad ja hooned on pikemas perspektiivis m\u00f5ttekad, et neisse teha suuremaid investeeringuid.\nMina isiklikult n\u00e4en ennek\u00f5ike v\u00e4\u00e4rtust terviklikus stalinistlikus hooneteansamblis, kuhu kuuluvad v\u00e4ga head renoveeritud n\u00e4ited kultuurikeskuse ja loomemaja n\u00e4ol. Nende j\u00e4rgi on aimata, kui ilus see linn tervikuna v\u00f5iks v\u00e4lja n\u00e4ha, kui sinnani j\u00f5uaksime, et korterelamudki saavad uue ilme.\nKui pikk teie perspektiivplaan oma kodulinnaga on, arvestades, et olete lapsest saadik tahtnud Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks saada?\nOlen olnud kodanikuaktivist terve oma elu ja p\u00fc\u00fcdnud j\u00f5udum\u00f6\u00f6da eri projektidega linna ja maakonna elu paremaks muuta. Et ma endiselt ei loe ennast poliitikuks, vaid murelikuks linnakodanikuks, siis leian ka j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalusi, kuidas seda k\u00f5ike teha. N\u00fc\u00fcd, kui oman palju paremat \u00fcle- ja sissevaadet linna toimimisse ja t\u00f6\u00f6sse, siis usun, et v\u00f5imalusi siinset elu paremaks muuta on rohkem, kui ma enne suutsin n\u00e4ha.\nMuidugi on siin murekoht: meie linnas on inimestel v\u00e4ga madal ettev\u00f5tlikkuse tase. See v\u00e4ljendub nii \u00e4ris kui ka osalemises omavalitsuse elus, kaasar\u00e4\u00e4kimises ja kultuuri\u00fcritustel.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nHarjumus on puudu?\nJah, ning tihtipeale polegi p\u00fc\u00fctud inimesi selles suunas juhtida. \u00d5nneks on t\u00e4na meie koolides ja lasteaedades v\u00f5etud kasutusele ettev\u00f5tliku kooli programm, mis suunab lapsi juba varakult aktiivsele suhtumisele, kaasar\u00e4\u00e4kimisele ja isetegemisele. Varsti saame n\u00e4ha uut generatsiooni.\nSiiamaani pole aga inimesi sellele \u00f5hutatud ja v\u00f5ibolla on neis ka kasvatatud \u00f5pitud abitust.\nTeisalt on n\u00f5uka-ajast kaasa v\u00f5etud hiiglaslikud kaevurite p\u00e4eva peod. Tasuta peod. Kas see ei ole v\u00f5tnud maha ka harjumust ise leida p\u00f5nev kontsert ja sinna pilet osta, kui sulle tasuta suurpidu k\u00e4tte antakse?\nMeil on v\u00e4ga suured \u00fcritused, mida inimesed v\u00e4ga armastavad. Meie piirkonna inimestele meeldib suursugusus...\n... teisis\u00f5nu \u2013 teatav b\u00fctsantslikkus?\n(Puhkeb naerma.) \u00dctleme nii! Kaevurite p\u00e4ev ja keemikute p\u00e4ev on meie piirkonna ettev\u00f5tete promo\u00fcritused. Kaevurite p\u00e4ev oli seekord J\u00f5hvis, kuid keemikute p\u00e4ev toimub siiani Kohtla-J\u00e4rvel ja meil on selle \u00fcle v\u00e4ga hea meel. Peale selle, et meie inimesed seda pidu armastavad, toob see siia ka kaugemalt inimesi, kes positiivses m\u00f5ttes \u00fcllatuvad. Selle \u00fcle, et Kohtla-J\u00e4rve on arenenud teatud raamides. Loodan, et see annab neile tulevikus motivatsiooni tulla siia kultuuri\u00fcritusi korraldama.\nTeisalt on meil meie enda kultuurikeskuse korraldatud \u00fcritus \u201eMuusika vee peal\u201c. See toimub juba kolmandat aastat meie rahvapargis, kus on suur tiik. R\u00f5huasetus on klassikalisel muusikal, mis siinseid inimesi \u00fchendab ning toob nad kokku. Klassikalise muusika puhul ei m\u00e4ngi mitme kultuuri- ja keeleruumi inimeste jaoks keel, mida sa r\u00e4\u00e4gid, enam mingit rolli.\nKohtla-J\u00e4rve umbes 33 000 elanikust on eestlasi v\u00e4idetavalt 16 protsenti. Aastatega on see linn k\u00f5vasti kahanenud, mistap pole ka eestlaste protsent kuidagiviisi t\u00f5usta saanud.\nJust koostasime linnale haridusstrateegiat ja selle k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsiti p\u00f5hjalikult rahvastikuprotsesse. \u00d5nneks v\u00f5i kahjuks tuli t\u00f5deda, et kui Narva puhul on suurimaks probleemiks v\u00e4ljar\u00e4nne, mist\u00f5ttu rahvaarv on j\u00e4rsult v\u00e4henenud, siis Kohtla-J\u00e4rve puhul on rahvastiku kahanemine suuremas osas seotud loomulike surmadega.\nPraegu meie elanikkond lihtsalt vananeb ja ei ole nii, et meie inimesed Kohtla-J\u00e4rvelt ummisjalu p\u00f5geneksid mujale paremat elu otsima. Varasematel aastatel lahkuti Kohtla-J\u00e4rvelt sellep\u00e4rast, et suurt\u00f6\u00f6stused kukkusid kokku \u2013 need suured lahkujate hordid on \u00e4ra olnud. Enamalt jaolt olid need inimesed, kes olid siia tulnud suurelt n\u00f5ukogudemaalt puhtalt t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast. Kui t\u00f6\u00f6kohad \u00e4ra kadusid, l\u00e4ksid ka nemad, sest neil ei olnud siin juuri ja oligi \u00f5ige aeg minna paremat elu otsima mujalt.\nAga n\u00fc\u00fcdseks on siia suures osas j\u00e4\u00e4nud inimesed, kes peavad Kohtla-J\u00e4rvet oma kodulinnaks ja loodavad, et meil \u00f5nnestub selle linna areng uuele t\u00f5usule p\u00f6\u00f6rata. Praegu on v\u00e4ga \u00f5ige hetk, mil kodaniku\u00fchiskond ses linnas saab tekkida, areneda ja kasvada.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nMis salata, Kohtla-J\u00e4rve on j\u00e4\u00e4nud Narva varju. Narva on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse ajalooga piirilinn, kuhu turist kibeleb selfit \u201eMina ja Venemaa\u201c tegema. Kohtla-J\u00e4rvel midagi sellist vastu panna ei ole. On see Narva varju j\u00e4\u00e4mine teile teinekord meeleh\u00e4rmi ka teinud?\n(Naerab.) Narva v\u00f5luks on just need asjad, mida mainisite. Just see kogemus, mille inimene saab, kui ta seisab Euroopa ja Venemaa piiril. Narval on, mille peale r\u00f5huda ja m\u00e4ngida. Kohtla-J\u00e4rve ei ole p\u00e4ris h\u00e4sti oma maasikat siiamaani leidnud.\nMeie kohalikele inimestele on siinsed t\u00f6\u00f6stusmaastikud elu osa, mina viskan aeg-ajalt nalja, et meil on t\u00f6\u00f6stusromantika. Mujalt tulijad vaatavad, millised tehased, korstnad, toss, tuham\u00e4ed ja saastus. Ent meie inimesed teevad \u00f5htuh\u00e4maruses uskumatult kauneid pilte nendest objektidest ning see k\u00f5ik on meile omane ja kallis.\nKui aga Narva juurde tagasi tulla, siis mul on hea meel, et Narva on saanud uue hingamise, ja mul on hea meel, et neil on tugev juht Katri Raik. Tema on toonud Narva kaardile ja aidanud sel linnal \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestile rohkem omaks saada.\nMind kurvastab aga, et meie riigi juhid ja k\u00f5rged ametnikud ei suuda olla piisavalt riigimehelikud, et k\u00e4sitleda meie riiki tervikuna ning pidada iga selle riigi osa oluliseks. Tahaksin, et k\u00f5ikidele piirkondadele p\u00f6\u00f6rataks v\u00f5rdset t\u00e4helepanu, olenemata sellest, kes on kohalikus omavalitsuses juhtival kohal.\nPeate silmas pikka perioodi, mil Kohtla-J\u00e4rvet juhtisid keskerakondlased ja nende k\u00e4itumise t\u00f5ttu l\u00e4ksid suhted riigiga sassi? Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da v\u00f5tsid sellest erakonnast p\u00e4rit linnaisad hoiaku, et nad vastandavad end Eesti riigile.\nJust. Ma isegi m\u00f5istan, miks siin tegutsevate riigiametite juhid keskendusid ainult oma valdkonnale ega p\u00fc\u00fcdnudki linna siseellu sekkuda. Tegelikult l\u00f5i see suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse linna kapseldumiseks, korruptsiooni vohamiseks ja linna arengu seisakuks.\nSeet\u00f5ttu olen \u00f5nnelik, et olukord on muutumas. Selle aja jooksul, mil mina olen linnapeana tegutsenud, on Kohtla-J\u00e4rvet k\u00fclastanud viis ministrit. V\u00f5i isegi rohkem. On olnud sisukad jutuajamised ning eri riigiasutuste juhid on meiega koost\u00f6\u00f6d otsinud. See ainult r\u00f5\u00f5mustab ja ma loodan, et seda protsessi pole enam v\u00f5imalik tagasi keerata ka siis, kui poliitiline v\u00f5im peaks uuesti vahetuma.\nEnt \u00fcksk\u00f5ik, kuidas Kohtla-J\u00e4rve elu ei edeneks, j\u00e4\u00e4b siiski \u00fcks valupunkt. K\u00f5lavate loosungitega integratsioonikampaania on ilmselgelt l\u00e4bi kukkunud. Nii ehk naa on pilt praegu selline, et suurem osa vene inimestest kas ei taha v\u00f5i ei oska end eesti keeles v\u00e4ljendada. On ka neid, kes h\u00e4benevad, sest kardavad, et ei k\u00f5nele eesti keelt piisavalt h\u00e4sti. Kas Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuses on olukord helgem?\nMeie ametnikud r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga head eesti keelt. Suures osas. Mul on m\u00f5nikord naljakaski, kui kaks vene inimest omavahel energiliselt eesti keeles vestlevad (naerab), aga see on neile nii sisse harjunud, et t\u00f6\u00f6teemadel r\u00e4\u00e4gime eesti keeles.\n(Remo T\u00f5nism\u00e4e)\nEnt Kohtla-J\u00e4rve puhul me r\u00e4\u00e4gime ju kakskeelsest linnast. Narva puhul ei julge ma enam seda v\u00e4ita, ehkki p\u00fc\u00fcdlikke eesti keeli k\u00f5nelejaid kohtab sealgi. Hea, kui ses venekeelses linnas kohalikud inimesed \u00f5pivad eesti keelt ja p\u00fc\u00fcavad selles r\u00e4\u00e4kida, ent Kohtla-J\u00e4rve puhul on s\u00e4ilinud siiski v\u00e4ikene lootus.\nV\u00f5in kinnitada, et meil on v\u00e4ga suur lootus. Olen ise t\u00f6\u00f6tanud \u00f5petajana nii vene kui ka eesti koolides. 60\/40 \u00f5pet v\u00f5ib kiruda ja pidada l\u00e4bikukkunuks, ent tegelikkuses olen ma olnud tunnistajaks, et sellest on v\u00e4ga palju abi.\nT\u00e4nasel p\u00e4eval on nii, et kui otsime uusi t\u00f6\u00f6tajaid linnavalitsusse, siis kandideerijate seas on h\u00e4sti palju minu endisi \u00f5pilasi vene koolist. Nad omandasid seal piisava p\u00f5hja selleks, et minna edasi \u00f5ppima eestikeelsetesse k\u00f5rgkoolidesse, et minna Eesti kaitsev\u00e4kke ja seal oma eesti keelt edasi arendada. Praegu tunnevad nad end m\u00f5lemas keeles vabalt ja mitte \u00fcksnes suhtlustasandil, vaid ka ametlikus asjaajamises, kus on vaja spetsiifilist keelt. Nii et iga aastaga v\u00e4heneb umbkeelsete inimeste arv.\nT\u00f5si, osa umbkeelseid sureb vanaduse t\u00f5ttu \u00e4ra, nagu m\u00e4rkisite.\nJah, see on ka \u00fcks osa sellest, aga ikkagi \u2013 vene koolist v\u00e4lja kasvada ja mitte osata eesti keelt elementaarsel suhtlustasandil on ikka omaette saavutus. Selliseid noori on v\u00e4hem kui neid, kes eesti keele omandavad. L\u00f5puks viivad nad t\u00f6\u00f6postil, kaitsev\u00e4es v\u00f5i \u00fclikoolis oma eesti keele oskuse sellisele tasandile, et saavad t\u00f6\u00f6tada v\u00e4ga vastutusrikastel ametikohtadel.\nSellele, et iga Kohtla-J\u00e4rvelt k\u00f5rgkooli l\u00e4inu p\u00e4rast diplomi saamist koju tagasi p\u00f6\u00f6rdub, ei saa sada protsenti panustada. Ent miks teie p\u00e4rast k\u00f5rgema kunstikooli l\u00f5petamist Tartust kodulinna kibelesite?\nMinu jaoks on olulisemaks elukeskkonnast olla l\u00e4hedal oma l\u00e4hedastele. Et mu ema-isa ja ka noorem \u00f5de olid siin, tundsin end Tallinnas ja Tartus poolikuna. Tahtsin olla neile l\u00e4hemal. Mulle ei piisanud sellest, et k\u00e4ia kord paari n\u00e4dala tagant perel k\u00fclas. Mind t\u00f5mbas pere juurde h\u00e4sti palju ja mulle tundus, et enese jagamine ei ole hea. Seet\u00f5ttu otsustasin tagasi tulla. Kuid l\u00f5puks oli see ikkagi armastus, mis viimase p\u00f5ntsu pani: sain tuttavaks oma praeguse abikaasaga, kes on ka Ida-Virumaalt p\u00e4rit ja kes on t\u00e4iesti veendunud, et tahab siduda oma elu kodukohaga. Nii me teineteist leidsime ja oma elu siin sisse seadsime. Ning ma ei ole mitte kordagi seda kahetsenud, et tulin Ida-Virumaale tagasi. Minu jaoks on see k\u00f5igi v\u00f5imaluste maa. Siiamaani. Ning oleks seda palju rohkematele noortele, kui nad julgeksid seda riski v\u00f5tta.\nTaipan, et ootate siit l\u00e4inuid koju tagasi?\nMe kutsume h\u00e4sti palju mujalt inimesi panustama Ida-Viru arengusse, kuid k\u00f5ige rohkem peaksime panustama sellesse, et meie enda noored tuleksid siia tagasi. Nad on saanud mujal elukooli ja kogemuse, kuidas tegelikult elu toimima peaks ja mida saaks lihtsate vahenditega teha, et elu siin paremaks, turvalisemaks ja ilusamaks muuta.\nMis neid tagasi tulemast takistab?\nVarem oli takistuseks see, et v\u00e4ga pikka aega linnavalitsuses v\u00f5imul p\u00fcsinud seltskond jagas ametikohti poliitilistel eesm\u00e4rkidel ja see ei andnud noorele inimesele v\u00f5imalustki \u00f5iglase konkurentsi teel siit ukse vahelt sisse saada.\nTeil on praegugi linnavalitsuse maja uks lukus, tuleb kella lasta, et sisse lastaks.\n(Naerab.) Tuleb kella vajutada, saab sisse. Aga n\u00fc\u00fcd on meil hetk, mil toimub p\u00f5lvkondade vahetus, haritud noored on oodatud. Eriti kodulinna noored. Mul on aga v\u00e4ga heal meel, et meil on \u00f5nnestunud meile t\u00f6\u00f6le meelitada ka inimesi mujalt. Siinne linnalisus on oman\u00e4oline, sest Eestis teist sellist paika pole, kus suure linna k\u00f5rval on j\u00e4rgmine suur linn ja veel \u00fcks suur linn. See, kuidas meie inimesed nende linnade vahel edasi-tagasi sehkendavad, on hoopis teistsugune elukorraldus kui mujal Eestis. Vahemaad on tegelikult v\u00e4iksed, inimesi on palju. Siin on p\u00f5nev. Igas m\u00f5ttes."}
{"text":"K\u00f5rvitsap\u00fcreesupp - kuldne nagu s\u00fcgisK\u00f5rvits sobib muukski kui vaid hoidiste tegemiseks. N\u00e4iteks saab sellest, kui \u00f5ige pisut vaeva n\u00e4ha, maitsva sametise p\u00fcreesupi.Kuressaare ametikoolis 3. kursusel kokandust \u00f5ppivate Marken Haandi ja Samuel S\u00fclla kinnitusel pole k\u00f5rvitsasupi tegemises midagi keerulist. Esmalt tuleb selle roa peategelane ehk k\u00f5rvits muidugi puhastada, koorida ja t\u00fckeldada ning ahjuplaadile panna.Seej\u00e4rel puhastavad ja t\u00fckeldavad noored kokad \u00fclej\u00e4\u00e4nud k\u00f6\u00f6giviljad. Needki r\u00e4ndavad k\u00fcpsetusplaadile, nagu ka rosmariin ja k\u00fc\u00fcslauk.K\u00fc\u00fcslauku koorida ja peeneks hakkida v\u00f5i pressida pole tarvis. K\u00f5ige parem on, kui see k\u00f6\u00f6giviljadele lisada tervete k\u00fc\u00fcntena - p\u00e4rast saab ahjus pehmeks k\u00fcpsenud k\u00fc\u00fcned kestadest v\u00e4lja pressida ja kestad minema visata.Aeg on m\u00e4\u00e4rida k\u00f6\u00f6giviljad kokku \u00f5li ja maitseainetega - soola, pipra ja paprikapulbriga.N\u00fc\u00fcd plaat kuuma ahju! Sellal, kui k\u00f6\u00f6giviljad k\u00fcpsevad, on piisavalt aega, et t\u00fckeldada ja praadida peekon - see on m\u00f5eldud supi kaunistamiseks.Umbes poole tunni p\u00e4rast on k\u00f6\u00f6giviljad ahjus pehmeks muutunud ehk supiteoks valmis. Rosmariini roll maitsetaimena on t\u00e4idetud - selle v\u00f5ib \u00e4ra visata.K\u00fcps kuum k\u00f6\u00f6givili blenderisse pandud, lisavad Marken ja Samuel sellele tomatip\u00fcree, toorjuustu ja kuuma k\u00f6\u00f6giviljapuljongi.Omatehtud puljong on parim!Puljong on noortel kokkadel juba valmis keedetud - porgandist, sibulast, porrust, juursellerist ja fenkolist ehk apteegitillist. Keetmiseks kulus ligi tund.\u201cMadalal kuumusel,\u201d m\u00e4rgib Samuel.Kes soovib minna lihtsama vastupanu teed, v\u00f5ib muidugi kasutada poest ostetud valmis puljongit. Samuti on v\u00f5imalus teha puljong kas vastavast pulbrist v\u00f5i kuubikust.Pole vist tarvis \u00f6eldagi, et omatehtud puljong on siiski k\u00f5ige tervislikum - puuduvad ju selles kunstlikud s\u00e4ilitus-, l\u00f5hna- ja maitseained.Blenderdada tasub supi komponente nii kaua, kuni tulemus on t\u00fckkideta \u00fchtlane ja sametine mass.N\u00fc\u00fcd on sobiv hetk supp l\u00f5plikult maitsestada ja siis serveerida. Samuel t\u00f5stab supi kulbiga kaussidesse, Marken asub portsjoneid kaunistama.\u00dche kausit\u00e4ie kaunistuseks riputab ta supile k\u00f5rvitsaseemneid, teisele portsule peekoniraasukesi.Kummassegi kaussi supi pinnale veel m\u00f5ned tilgad rohelist \u00fcrdi\u00f5li ja ongi kuldne k\u00f5rvitsasupp valmis!Ootavad praktikat HispaaniasM\u00f5ni s\u00f5na ka meie t\u00e4nastest supitegijatest.Kui Marken Haandi s\u00fcndis-kasvas Saaremaal, siis Samuel S\u00fclla on p\u00e4rit hoopis Hiiumaalt.Miks Samuel just Kuressaarde, aga mitte n\u00e4iteks Tallinna kolis - eks ikka siinses ametikoolis pakutava kokanduseriala ja selle k\u00f5rge maine p\u00e4rast.Samueli s\u00f5nul on talle s\u00fc\u00fca teha meeldinud juba lapsest saadik. Enne ametikooli astumist oli tema leivanumber pastatoidud, praegu aga pigem veiseliharoad.\u201cMinu lemmiktoit on veiseantrekoot,\u201d m\u00e4rgib Samuel. \u201cJa muidugi krevetid.\u201dKust sai aga alguse Marken Haandi kokandushuvi?\u201cIlmselt sellest, et mulle meeldib h\u00e4sti s\u00fc\u00fca,\u201d r\u00e4\u00e4gib Marken Haandi. \u201cSelleks aga, et h\u00e4sti s\u00fc\u00fca, tuleb toit k\u00f5igepealt valmis teha.\u201dMarkeni s\u00f5nul on tal nii siin Saaremaal kui ka mandril p\u00e4ris palju sugulasi, kes on head kokad.Kuna s\u00f6\u00f6gitegemine \u00f5nnestus ka noormehel endal \u00fcsna h\u00e4sti, astus ta ametikooli kokaks \u00f5ppima. Markenile endale meeldib vahest k\u00f5ige rohkem valmistada pastaroogasid.\u201cNeed on lihtsad ja v\u00e4ga maitsvad, kui \u00f5igetest komponentidest teha,\u201d p\u00f5hjendab ta.Hiljuti k\u00e4isid Marken ja Samuel kuupikkusel kokapraktikal K\u00fcprosel. M\u00f5lemad j\u00e4id selle kogemusega v\u00e4ga rahule ning loodavad peagi minna j\u00e4rgmisele praktikale - Hispaaniasse.M\u00f5lemad noored kokad k\u00e4ivad \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6l - Samuel Johan spaa restoranis P\u00e4hkel, Marken restoranis Saaremaa Veski.Mida p\u00e4rast ametikooli l\u00f5petamist edasi teha, pole Marken ja Samuel veel otsustanud.\u201cPakkumisi on tulnud erinevatest kohtadest,\u201d r\u00e4\u00e4gib Marken. \u201cVahest l\u00e4hen mandrile v\u00f5i siis hoopis v\u00e4lismaale - kuhugi l\u00f5una poole.\u201dV\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le minekust on m\u00f5elnud ka Samuel. \u201cMulle meeldib v\u00e4ga Hispaanias - nii riik ise kui ka sealne k\u00f6\u00f6k,\u201d lausub ta.T\u00e4psemate tulevikuplaanide tegemiseks on siiski veel pisut aega, sest kooli l\u00f5petavad Marken ja Samuel tuleva aasta juunis.K\u00d5RVITSAP\u00dcREESUPP5-6 portsjonit\u2022 1 kg k\u00f5rvitsat \u2022 3 keskmist v\u00f5i 2 suurt porgandit \u2022 1 sibul \u2022 1 sellerivars \u2022 2 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt \u2022 2 sl \u00f5li \u2022 1 rosmariinioks \u2022 1 tl suitsutatud paprika pulbrit \u2022 750 ml k\u00f6\u00f6giviljapuljongit \u2022 1 sl tomatipastat \u2022 4 sl toorjuustu \u2022 soola ja pipart \u2022 vajadusel (kui supp saab liiga paks) veel puljongit v\u00f5i vahukoort \u2022 kaunistamiseks \u00fcrdi\u00f5li, k\u00f5rvitsaseemneid v\u00f5i pisut peekonitKuumuta ahi 200 kraadini. Puhasta k\u00f5rvits, koori ja eemalda sisemine pehme osa. L\u00f5ika k\u00f5rvits t\u00fckkideks ja aseta t\u00fckid ahjuplaadile. Puhasta ja t\u00fckelda porgand ja sibul, haki sellerivars ning lisa k\u00f6\u00f6giviljad koos koorimata k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcntega k\u00f5rvitsat\u00fckkidele ahjuplaadil. Lisa rosmariinioks, m\u00e4\u00e4ri k\u00f6\u00f6giviljad \u00f5li ja maitseainetega kokku.R\u00f6sti ahjus 30 minutit v\u00f5i kuni k\u00f5rvits ja porgand on pehmed. Kuni k\u00f6\u00f6giviljad on ahjus, t\u00fckelda peekon peeneks ja prae pannil pruuniks.V\u00f5ta k\u00fcpsetusplaat ahjust v\u00e4lja. Eemalda rosmariin. L\u00f5ika k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnte otsad maha ja pressi pehme sisu k\u00f6\u00f6giviljade peale. Viska kestad minema.Pane ahjuplaadi sisu blenderisse, lisa puljong, toorjuust ja tomatipasta. P\u00fcreesta. Kui mass on liiga paks, lisa vedeldamiseks puljongit v\u00f5i r\u00f5\u00f5ska koort ja lase blenderil veel pisut aega t\u00f6\u00f6tada. Maitsesta. T\u00f5sta kulbiga kaussidesse ja kaunista. Head isu!\"Sellal, kui k\u00f6\u00f6giviljad k\u00fcpsevad, on piisavalt aega, et t\u00fckeldada ja praadida peekon - see on m\u00f5eldud supi kaunistamiseks.\"PEAAEGU VALMIS: Samuel S\u00fclla t\u00f5stab supi kulbiga kaussidesse, Marken Haandi asub portsjoneid kaunistama.K\u00d5RVITSASEEMNED JA \u00dcRDI\u00d5LI sobivad selle supi kaunistamiseks suurep\u00e4raselt. 4X MAANUS MASINGK\u00d6\u00d6GIVILI muutub ahjus pehmeks poole tunniga.Monika Metsmaa"}
{"text":"\u200bK\u00f5lvartoloogidel on taas pidup\u00e4evMihhail K\u00f5lvarti poliitilise tuleviku ennustamine on nagu kremloloogi t\u00f6\u00f6 omal ajal \u2013 \u00fcks m\u00f5istatamine ja spekuleerimine, kirjutab Postimehe ajakirjanik Mikk Salu.\u200bK\u00f5lvartoloogidel on taas pidup\u00e4ev. Esimene kord oli siis, kui Mihhail K\u00f5lvart valiti Tallinna linnapeaks, ja teine kord on n\u00fc\u00fcd, kui temast sai Keskerakonna esimees.\nK\u00fcmned ajakirjanikud, arvajad ja anal\u00fc\u00fctikud m\u00f5istatavad, k\u00fcsivad, hoiatavad ja arvavad, kes see K\u00f5lvart on ja kuhu ta Keskerakonda juhib. Ja muidugi annavad n\u00f5u, v\u00e4ga-v\u00e4ga palju n\u00f5u, mida K\u00f5lvart peaks tegema ja mida ei peaks tegema, millist poliitikat ajama ja millist mitte. Neil n\u00f5uannetel pole \u00fcldjuhul k\u00fcll sidet K\u00f5lvartiga, vaid peegeldavad eelk\u00f5ige n\u00f5uandja enda soove, ootusi ja arusaamu.\nEga ka K\u00f5lvart ise \u00abk\u00f5lvartoloogide\u00bb elu kergeks tee. Ta on v\u00f5rdlemisi kinnine ja l\u00f5puni ennast ei ava. Suur vision\u00e4\u00e4r v\u00f5i ideoloog (nagu Siim Kallas v\u00f5i Edgar Savisaar oma parimatel p\u00e4evadel) ta ei ole.\nKui v\u00f5rrelda Tanel Kiige ja K\u00f5lvarti k\u00f5nesid Keskerakonna kongressil, siis Kiik ladus punkt punkti haaval v\u00e4lja oma kava, mida ta Keskerakonna juhina muutma hakkab. Aga K\u00f5lvart r\u00e4\u00e4kis oma k\u00f5nes hoopiski judost, meenutas lapsep\u00f5lve ja kiitis Mihkel Undresti suurt rusikat. K\u00f5lvarti k\u00f5ne oli parem, nentisid nii saalis kuulanud kui interneti vahendusel j\u00e4lginud anal\u00fc\u00fctikud.\nL\u00f5puks, \u00fchtegi paremat allikat ennustuste tegemiseks K\u00f5lvarti kohta pole kui vaadata tema minevikku. Tema karj\u00e4\u00e4ri Tallinna linnas, alguses abilinnapea ja siis linnapeana, milline juht ta on ja milline poliitik ta on.\nMingis m\u00f5ttes v\u00f5ib Keskerakonda ja ka K\u00f5lvartit pidada vasakpoolseks, aga kindlasti mitte nii, et kapitalism paha, ettev\u00f5tjad pahad, turumajandus paha.\nMis siis v\u00e4lja paistab?\nVision\u00e4\u00e4ri ja ideoloogina ta v\u00e4lja ei paista. Kasutab \u00fcliharva maailmavaatelisi termineid. Hoopis ladusamalt jookseb jutt, kui teemaks ehitamine, hooned, koolimajad, k\u00f5nniteed. \u00dches\u00f5naga, mingite konkreetsete asjade tegemine.\nMingis m\u00f5ttes v\u00f5ib Keskerakonda ja ka K\u00f5lvartit pidada vasakpoolseks, aga kindlasti mitte nii, et kapitalism paha, ettev\u00f5tjad pahad, turumajandus paha. Muidugi pole ta \u00abn\u00e4htamatu k\u00e4e\u00bb pooldaja, aga ettev\u00f5tjad talle meeldivad, sest ettev\u00f5tjad teevad konkreetseid asju. Kui kujutada K\u00f5lvartit valitsuspoliitikuks, siis v\u00f5iksid talle istuda industriaalpoliitika, raudteed, laevad, energeetika. Kohad, kus tehakse mingeid asju. Parem kui suuri.\nSavisaar ehitas Tallinnasse keskerakondliku toiduahela. Muu hulgas l\u00f5i venekeelsetele inimestele v\u00f5imaluse teha karj\u00e4\u00e4ri poliitikas, k\u00fcll munitsipaalpoliitikas, aga ikkagi. K\u00f5lvarti ajal on see j\u00e4tkunud, aga meritokraatlikumas vormis. Savisaarel juhtus rohkem, et ka m\u00f5ni suvaline jopski t\u00f5usis juhtivale kohale sellep\u00e4rast, et oli lojaalne v\u00f5i vana s\u00f5ber. K\u00f5lvarti ajal on seda v\u00e4hem. Lihtsalt sellest, et oled s\u00f5ber, lojaalne, keskerakondlane v\u00f5i venelane, enam ei piisa.\nSavisaare ajal oli korruptsioon loomulikum. Ilmselt n\u00f5ukogude ajast kaasa tulnud suhtumine, kus k\u00e4si peseb k\u00e4tt ja selg selga. V\u00e4hemalt osaliselt p\u00f5lvkondlik n\u00e4htus. See ei t\u00e4henda, et K\u00f5lvarti Tallinnas korruptsiooni pole, aga see pole iseenesestm\u00f5istetav. Loomup\u00e4rast \u00abkorruptsioonigeeni\u00bb temas pole.\nTa ei tee vene parteid, mis aga ei t\u00e4henda, et ta ei hakka vahel tegema poliitilisi valikuid, mis eestlastele ei meeldi.\nK\u00f5lvart on t\u00f6\u00f6kas. Sellist l\u00f5tva ja laiska juhtimist nagu Savisaare ajal (tema viimastel aastatel) v\u00f5i Taavi Aasa ajal, K\u00f5lvarti linnapeaks olemisel pole. Ta on selgelt n\u00f5udlikum. Kord on majas. Tallinna linnavalitsuses teatakse, kes boss on.\nKuus aastat tagasi oli Keskerakond l\u00f5henemas. Yana Toom, Olga Ivanova, Oudekki Loone \u00e4hvardasid lahkuda ja minna valimistele koos Savisaarega. Mitmed anal\u00fc\u00fctikud r\u00e4\u00e4kisid, et trumbid on Toomi k\u00e4es, sest tema taga on Savisaar, kes toob valimistel \u00fcksinda 30 000 h\u00e4\u00e4lt.\nK\u00f5lvart oli teisel pool ja veenis Toomi Keskerakonda j\u00e4\u00e4ma. \u00dcks K\u00f5lvarti argumente oli, et Keskerakond on tugev, kui ollakse koos, kui Keskerakond on k\u00f5igi partei. L\u00f5puks Toom j\u00e4i ja Keskerakond v\u00f5itis suurelt. K\u00f5lvart ise sai 25 000 h\u00e4\u00e4lt, Toom 4000 ja Savisaar ainult 3600.\nSee on \u00f5ppetund, mida Keskerakonnas endiselt m\u00e4letatakse. Et kui isegi selline kuju nagu Savisaar valimistel kaotab, kui l\u00e4heb v\u00e4ljaspool Keskerakonda, milline poliitiline saatus ootab v\u00e4iksemaid tegelasi, kes Keskerakonna h\u00fclgaks.\nArvajad, ja eriti eestikeelsed arvajad, kipuvad vahel hoiatama, et K\u00f5lvart teeb Keskerakonnast vene partei, v\u00f5i siis \u00f5petama, et \u00e4ra tee vene parteid, ole ikka \u00fchendaja. Ta ei tee vene parteid, mis aga ei t\u00e4henda, et ta ei hakka vahel tegema poliitilisi valikuid, mis eestlastele ei meeldi ja mis suunavad Keskerakond kas p\u00e4riselt v\u00f5i imagoloogiliselt vene partei poole.\nSest paratamatult on K\u00f5lvartil valijaid, parteikaaslasi ja toetajaid oma ootuste ja soovidega, mis enamiku eestlaste omadega kokku ei klapi. Vaevalt et K\u00f5lvartile l\u00e4heb s\u00fcgavalt korda, millised nimed on Narva t\u00e4navasiltidel, aga Katri Raigi kukutamises Narva linnapea kohalt on ka temal oma osa."}
{"text":"Linnapea tagandamine jagab Narva elanikud kahte leeriT\u00e4na peab Narva linnavolikogu erakorralise koosoleku, kus viiakse l\u00e4bi linnapea Katri Raigi umbusaldush\u00e4\u00e4letus. Uue keskerakondliku fraktsiooni Narva esimehe Aleksei Jevgrafovi v\u00e4itel on linnapea vastu kogutud 18 allkirja. Volikogus on 31 saadikut \u2013 seega on tulemus teada.\nJevgrafov s\u00fc\u00fcdistab linnapead n\u00f5rgas koost\u00f6\u00f6s linnavolikoguga, Raik eitab seda. Teise p\u00f5hjusena m\u00e4rkis Jevgrafov, et linnapea ei tegutsenud, kui riik otsustas punaarmeelaste j\u00e4rgi nimetatud t\u00e4navad seadusele tuginedes \u00fcmber nimetada.\nRaik meeldib paljudele linlastele, teda peetakse edumeelseks inimeseks ning tema umbusaldamise p\u00f5hjust otsitud ettek\u00e4\u00e4ndeks, selgus linnarahvaga vesteldes.\u00abTa vaatab, kuidas linna arendada, ja armastab seda linna v\u00e4ga, see aga on nakkav. Mind kui inimest, kellele samuti meeldib linna arendada, k\u00f6idab see v\u00e4ga,\u00bb kommenteeris start-up-inkubaatori ENSKIED asutaja Jegor Karasev. \u00abRaik on Narva heaks palju \u00e4ra teinud \u2013 meenutagem Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017eit, Sisekaitseakadeemiat ja palju muud.\u00bb\n\nJegor Karasev FOTO: Erakogu\nErakogu\n\nRene Abramsoni s\u00f5nul suhtus ta Raigi umbusaldush\u00e4\u00e4letuse uudisesse \u00e4\u00e4rmiselt negatiivselt. \u00abMind pani n\u00f6rdima Jevgrafovi v\u00e4lja \u00f6eldud p\u00f5hjus: Raigi vastumeelsus v\u00f5idelda koos linnavalitsusega n\u00f5ukogude t\u00e4navanimede s\u00e4ilitamise eest. Kui see t\u00f5esti p\u00f5hjus on, on see v\u00e4ga halb signaal mitte ainult Eesti \u00fchiskonnale, vaid ka rahvusvaheliselt,\u00bb \u00fctles Abramson. T\u00f5siasi, et Narva omavalitsus v\u00f5itleb n\u00f5ukogude kangelaste nimede s\u00e4ilitamise eest ja selle t\u00f5ttu linnapea ametist k\u00f5rvaldab, on tema s\u00f5nul h\u00e4irekell. \u00abJa ka tervikuna on see pretensioon kummaline \u2013 Eesti ministeeriumi otsus, mille kohaselt tuli nimed v\u00e4lja vahetada, on palju olulisem kui kohaliku omavalitsuse otsused. \u00dcldiselt pole vahet, kas see on p\u00f5hjus v\u00f5i mitte. See on ennekuulmatu, et nad niisuguse p\u00f5hjuse k\u00fclge klammerdusid ja selle v\u00e4lja \u00fctlesid.\u00bb\n\nRene Abramson FOTO: Erakogu\nErakogu\n\n\nRaik ja Narva\n\nKatri Raik sidus end Narvaga 1999. aastal, mil temast sai Tartu \u00dclikooli vastavatud Narva kolled\u017ei direktor. Selles ametis on ta olnud kahes jaos kokku 15 aastat, olles vahepeal paar aastat haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler.\n2015\u20132018 oli ta Sisekaitseakadeemia rektor, mil arutati ka selle \u00f5ppeasutuse viimist Narva, kuid Raik ise selle nimel aktiivselt ei tegutsenud.\nAlates 2013. aastast on Raik olnud valitud Narva volikokku (2013 valimistel SDE nimekirjas 572 h\u00e4\u00e4lt, 2017 valimistel valimisliidus Meie Narva 1490 h\u00e4\u00e4lt, 2021 valimistel Katri Raigi nimekirjas 4512 h\u00e4\u00e4lt).\nRaik valiti Narva linnapeaks 2020 detsembris. Paar kuud enne 2021. aasta kohalikke valimisi sai linnapeaks Ants Liimets, kuid p\u00e4rast valimisi ja j\u00f5ujoonte settimist j\u00e4tkas Raik linnapeana alates 6. detsembrist 2021 kuni t\u00e4naseni.\n\nNarva eesti g\u00fcmnaasiumi direktor Irene K\u00e4osaar leiab, et t\u00e4navanimede muutmine on vaid ettek\u00e4\u00e4ne, mitte p\u00f5hjus linnapeale umbusalduse avaldamiseks. \u00abNarva poliitiline \u00f5hkkond on olnud juba mitu aastat ebastabiilne ja on ilmne, et Katri Raik pole mugav linnapea neile, kes tahavad, et k\u00f5ik oleks nagu varem. Aastaid olid v\u00f5imul inimesed, kellele omavalitsus oli s\u00f6\u00f6dak\u00fcna \u2013 kohad n\u00f5ukogudes, head ametid \u2013 koolide, kultuurimajade juhid \u2013, k\u00f5rged palgad ja palju muud,\u00bb \u00fctles K\u00e4osaar. Tema s\u00f5nul Raik v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcdis korruptsiooniahelat purustada ning keskenduda linna arengule ja professionaalsele juhtimisele, see aga on opositsiooni jaoks ebamugav ja hirmutav.\n\nIrene K\u00e4osaar FOTO: Erakogu\nErakogu\n\nKuid on ka neid, kelle jaoks Narva t\u00e4navate \u00fcmbernimetamise teema oli v\u00e4ga terav, ja nemad on kindlad, et Raik ei peaks linnapea olema.\n\u00abP\u00f5hik\u00fcsimus on, millisel \u00f5iguslikul alusel leppis meie linna linnapea ministeeriumiga kokku linnav\u00f5imu esinduskogu \u2013 saadikute n\u00f5ukogu \u2013 seljataga, kelle p\u00e4devusse kuulus t\u00e4navate \u00fcmbernimetamise protseduur? Linnavalitsus on ju vaid kohaliku omavalitsuse t\u00e4itevstruktuur,\u00bb on Narva jurist Aleksander Gamazin n\u00f6rdinud. Ta leiab, et linnapea ei t\u00e4itnud linnavolikogu selget otsust nelja t\u00e4nava nime s\u00e4ilitamise kohta. \u00abOn \u00fcldteada, et \u00fchelgi ministril ega ka valitsusel tervikuna pole \u00f5igust omavalitsuste selliseid otsuseid t\u00fchistada. See saadikute akt on kehtiv ja seda ei ole keegi vaidlustanud. Ja kui linnapea eirab selle esinduskogu haldusakti, mille ees ta on aruandekohustuslik ja mis teda kontrollib, siis kuidas saab sellist linnapead usaldada?\u00bb \u00fctleb jurist.\n\nAleksander Gamazin FOTO: Erakogu\nErakogu\n\nRaiki on korduvalt s\u00fc\u00fcdistatud ka selles, et tal ei \u00f5nnestu s\u00e4ilitada Narva nn kultuurip\u00e4randit. Talle on pandud s\u00fc\u00fcks tankimonumendi teisaldamist ja teiste n\u00f5ukogude m\u00e4lestusm\u00e4rkide lammutamist.\n\u00abLinnapea Raik asetas 9. mail koos saadikute ja valitsusametnikega lilled m\u00e4lestustahvlite juurde Peetri platsil, kuid paar kuud hiljem teatas, et tal on valus vaadata Peetri platsi m\u00e4lestustahvleid v\u00f5i obeliski kindluse pargis. Kas see pole mitte silmakirjalikkus?\u00bb toetas Gamazinit Narva avaliku elu tegelane Mihhail Pan\u0161in.\nPan\u0161in on kindel, et n\u00fc\u00fcd, mil v\u00f5im l\u00e4heb tagasi keskerakondlaste k\u00e4tte, algab linnas normaalne, plaanip\u00e4rane t\u00f6\u00f6 oluliste k\u00fcsimustega, mis on teravalt p\u00e4evakorda t\u00f5usnud. Nende hulka kuuluvad eesti \u00f5ppekeelele \u00fcleminek ja k\u00fcttehindade t\u00f5usuga seotud k\u00fcsimuste lahendamine. \u00abSeoses tariifide t\u00f5usuga rakendatakse meetmeid elanike toetamiseks, alustatakse sotsiaalselt oluliste objektide renoveerimisprojektide elluviimist, sotsiaalselt oluliste mittetulunduslike ettev\u00f5tete toetamist ning linnavalitsuse ja saadikute koost\u00f6\u00f6d. Arvan, et Narva saabub rahu, linn hakkab t\u00f6\u00f6le kodanike, mitte hetketuristide h\u00fcvanguks,\u00bb jagas Pan\u0161in oma m\u00f5tteid.\n\nMihhail Pan\u0161in FOTO: Erakogu\nErakogu\n\nTeisest k\u00fcljest ei tekita keskerakondlaste v\u00f5imule naasmine paljudes narvalastes, kes soovivad linnapeana n\u00e4ha Katri Raiki, midagi muud peale v\u00e4sinud \u00e4rrituse. \u00abN\u00fc\u00fcd on oht, et Narva muutub uuesti poliitiliseks sooks, nagu ta oli eelmised paark\u00fcmmend aastat. Keskerakondlased konsolideerivad v\u00f5imu, nad lollitavad avalikkust, me oleme selle aja jooksul juba n\u00e4inud, kui palju nad r\u00e4\u00e4givad ja kui v\u00e4he teevad,\u00bb \u00fctles Rene Abramson.\n\u00abPaljudel kohalikel elanikel, sealhulgas ka minul, on hirm, et libiseme j\u00e4lle sohu, kus prioriteediks on isiklik heaolu, eriti aupaklik suhtumine pensionile l\u00e4henevasse venekeelsesse elanikkonda, ja sulgume oma \u00abmeie oleme narvalased\u00bb-mentaliteeti,\u00bb lisab Narva eesti g\u00fcmnaasiumi direktor Irene K\u00e4osaar.\nAleksander Gamazin on kindel, et p\u00e4rast Raigi ametist tagandamist Narva arengus mingit \u00abteist\u00bb suunda ei tule. \u00abEelk\u00f5ige koolihariduse \u00fcleminek kahtlemata j\u00e4tkub. Loomulikult koos nende objektiivsete raskustega, millest r\u00e4\u00e4gitakse nii Tallinna kui Narva \u00f5ppeasutustes,\u00bb lisas Gamazin.\nRaigi selja taga seisvad narvalased on kindlad, et linnapea on toonud linnale palju kasu ja kujunenud justkui sillaks Narva ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigi vahel. \u00abRaik suutis Narva p\u00f6\u00f6rata n\u00e4oga Eesti poole. Kuidas tutvustada Eestit Narva kui linnaga, mis pole sugugi teine Donbass, nagu paljud ajakirjanikud r\u00e4\u00e4givad,\u00bb r\u00f5hutas Mihhail Pan\u0161in.\nOn t\u00e4iesti ilmne, et arvamused ei lahkne mitte ainult s\u00f5na saanutel, vaid k\u00f5igil linnaelanikel. Valimistel sai Raik k\u00f5ige enam h\u00e4\u00e4li ja see t\u00e4hendab, et paljud ei kiida praegu Narva linnavolikogus toimuvat heaks. Aga kuna umbusaldush\u00e4\u00e4letus on juba algatatud, j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid oodata Narva poliitikute l\u00f5plikku otsust.\n"}
{"text":"Linnapea tagandamine jagab Narva elanikud kahte leeriT\u00e4na peab Narva linnavolikogu erakorralise koosoleku, kus viiakse l\u00e4bi linnapea Katri Raigi umbusaldush\u00e4\u00e4letus. Uue keskerakondliku fraktsiooni Narva esimehe Aleksei Jevgrafovi v\u00e4itel on linnapea vastu kogutud 18 allkirja. Volikogus on 31 saadikut - seega on tulemus teada.Jevgrafov s\u00fc\u00fcdistab linnapead n\u00f5rgas koost\u00f6\u00f6s linnavolikoguga, Raik eitab seda. Teise p\u00f5hjusena m\u00e4rkis Jevgrafov, et linnapea ei tegutsenud, kui riik otsustas punaarmeelaste j\u00e4rgi nimetatud t\u00e4navad seadusele tuginedes \u00fcmber nimetada.Raik meeldib paljudele linlastele, teda peetakse edumeelseks inimeseks ning tema umbusaldamise p\u00f5hjust otsitud ettek\u00e4\u00e4ndeks, selgus linnarahvaga vesteldes.\u00abTa vaatab, kuidas linna arendada, ja armastab seda linna v\u00e4ga, see aga on nakkav. Mind kui inimest, kellele samuti meeldib linna arendada, k\u00f6idab see v\u00e4ga,\u00bb kommenteeris startup-inkubaatori ENSKIED asutaja Jegor Karasev. \u00abRaik on Narva heaks palju \u00e4ra teinud - meenutagem Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017eit, Sisekaitseakadeemiat ja palju muud.\u00bbRene Abramsoni s\u00f5nul suhtus ta Raigi umbusaldush\u00e4\u00e4letuse uudisesse \u00e4\u00e4rmiselt negatiivselt. \u00abMind pani n\u00f6rdima Jevgrafovi v\u00e4lja \u00f6eldud p\u00f5hjus:Raigi vastumeelsus v\u00f5idelda koos linnavalitsusega n\u00f5ukogude t\u00e4navanimede s\u00e4ilitamise eest. Kui see t\u00f5esti p\u00f5hjus on, on see v\u00e4ga halb signaal mitte ainult Eesti \u00fchiskonnale, vaid ka rahvusvaheliselt,\u00bb \u00fctles Abramson. T\u00f5siasi, et Narva omavalitsus v\u00f5itleb n\u00f5ukogude kangelaste nimede s\u00e4ilitamise eest ja selle t\u00f5ttu linnapea ametist k\u00f5rvaldab, on tema s\u00f5nul h\u00e4irekell. \u00abJa ka tervikuna on see pretensioon kummaline - Eesti ministeeriumi otsus, mille kohaselt tuli nimed v\u00e4lja vahetada, on palju olulisem kui kohaliku omavalitsuse otsused. \u00dcldiselt pole vahet, kas see on p\u00f5hjus v\u00f5i mitte. See on ennekuulmatu, et nad niisuguse p\u00f5hjuse k\u00fclge klammerdusid ja selle v\u00e4lja \u00fctlesid.\u00bbNarva eesti g\u00fcmnaasiumi direktor Irene K\u00e4osaar leiab, et t\u00e4navanimede muutmine on vaid ettek\u00e4\u00e4ne, mitte p\u00f5hjus linnapeale umbusalduse avaldamiseks. \u00abNarva poliitiline \u00f5hkkond on olnud juba mitu aastat ebastabiilne ja on ilmne, et Katri Raik pole mugav linnapea neile, kes tahavad, et k\u00f5ik oleks nagu varem. Aastaid olid v\u00f5imul inimesed, kellele omavalitsus oli s\u00f6\u00f6dak\u00fcna - kohad n\u00f5ukogudes, head ametid - koolide, kultuurimajade juhid -, k\u00f5rged palgad ja palju muud,\u00bb \u00fctles K\u00e4osaar. Tema s\u00f5nul Raik v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcdis korruptsiooniahelat purustada ning keskenduda linna arengule ja professionaalsele juhtimisele, see aga on opositsiooni jaoks ebamugav ja hirmutav.Kuid on ka neid, kelle jaoks Narva t\u00e4navate \u00fcmbernimetamise teema oli v\u00e4ga terav, ja nemad on kindlad, et Raik ei peaks linnapea olema.\u00abP\u00f5hik\u00fcsimus on, millisel \u00f5iguslikul alusel leppis meie linna linnapea ministeeriumiga kokku linnav\u00f5imu esinduskogu - saadikute n\u00f5ukogu - seljataga, kelle p\u00e4de vusse kuulus t\u00e4navate \u00fcmbernimetamise protseduur? Linnavalitsus on ju vaid kohaliku omavalitsuse t\u00e4itevstruktuur,\u00bb on Narva jurist Aleksander Gamazin n\u00f6rdinud. Ta leiab, et linnapea ei t\u00e4itnud linnavolikogu selget otsust nelja t\u00e4nava nime s\u00e4ilitamise kohta. \u00abOn \u00fcldteada, et \u00fchelgi ministril ega ka valitsusel tervikuna pole \u00f5igust omavalitsuste selliseid otsuseid t\u00fchistada. See saadikute akt on kehtiv ja seda ei ole keegi vaidlustanud. Ja kui linnapea eirab selle esinduskogu haldusakti, mille ees ta on aruandekohustuslik ja mis teda kontrollib, siis kuidas saab sellist linnapead usaldada?\u00bb \u00fctleb jurist.Raiki on korduvalt s\u00fc\u00fcdistatud ka selles, et tal ei \u00f5nnestu s\u00e4ilitada Narva nn kultuurip\u00e4randit. Talle on pandud s\u00fc\u00fcks tankimonumendi teisaldamist ja teiste n\u00f5ukogude m\u00e4lestusm\u00e4rkide lammutamist.\u00abLinnapea Raik asetas 9. mail koos saadikute ja valitsusametnikega lilled m\u00e4lestustahvlite juurde Peetri platsil, kuid paar kuud hiljem teatas, et tal on valus vaadata Peetri platsi m\u00e4lestustahvleid v\u00f5i obeliski kindluse pargis. Kas see pole mitte silmakirjalikkus?\u00bb toetas Gamazinit Narva avaliku elu tegelane Mihhail Pan\u0161in.Pan\u0161in on kindel, et n\u00fc\u00fcd, mil v\u00f5im l\u00e4heb tagasi keskerakondlaste k\u00e4tte, algab linnas normaalne, plaanip\u00e4rane t\u00f6\u00f6 oluliste k\u00fcsimustega, mis on teravalt p\u00e4evakorda t\u00f5usnud. Nende hulka kuuluvad eesti \u00f5ppekeelele \u00fcleminek ja k\u00fcttehindade t\u00f5usuga seotud k\u00fcsimuste lahendamine. \u00abSeoses tariifide t\u00f5usuga rakendatakse meetmeid elanike toetamiseks, alustatakse sotsiaalselt oluliste objektide renoveerimisprojektide elluviimist, sotsiaalselt oluliste mittetulunduslike ettev\u00f5tete toetamist ning linnavalitsuse ja saadikute koost\u00f6\u00f6d. Arvan, et Narva saabub rahu, linn hakkab t\u00f6\u00f6le kodanike, mitte hetketuristide h\u00fcvanguks,\u00bb jagas Pan\u0161in oma m\u00f5tteid.Teisest k\u00fcljest ei tekita keskerakondlaste v\u00f5imule naasmine paljudes narvalastes, kes soovivad linnapeana n\u00e4ha Katri Raiki, midagi muud peale v\u00e4sinud \u00e4rrituse. \u00abN\u00fc\u00fcd on oht, et Narva muutub uuesti poliitiliseks sooks, nagu ta oli eelmised paark\u00fcmmend aastat. Keskerakondlased konsolideerivad v\u00f5imu, nad lollitavad avalikkust, me oleme selle aja jooksul juba n\u00e4inud, kui palju nad r\u00e4\u00e4givad ja kui v\u00e4he teevad,\u00bb \u00fctles Rene Abramson.\u00abPaljudel kohalikel elanikel, sealhulgas ka minul, on hirm, et libiseme j\u00e4lle sohu, kus prioriteediks on isiklik heaolu, eriti aupaklik suhtumine pensionile l\u00e4henevasse venekeelsesse elanikkonda, ja sulgume oma \u00abmeie oleme narvalased\u00bb-mentaliteeti,\u00bb lisab Narva eesti g\u00fcmnaasiumi direktor Irene K\u00e4osaar.Aleksander Gamazin on kindel, et p\u00e4rast Raigi ametist tagandamist Narva arengus mingit \u00abteist\u00bb suunda ei tule. \u00abEelk\u00f5ige koolihariduse \u00fcleminek kahtlemata j\u00e4tkub. Loomulikult koos nende objektiivsete raskustega, millest r\u00e4\u00e4gitakse nii Tallinna kui Narva \u00f5ppeasutustes,\u00bb lisas Gamazin.Raigi selja taga seisvad narvalased on kindlad, et linnapea on toonud linnale palju kasu ja kujunenud justkui sillaks Narva ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigi vahel. \u00abRaik suutis Narva p\u00f6\u00f6rata n\u00e4oga Eesti poole. Kuidas tutvustada Eestit Narva kui linnaga, mis pole sugugi teine Donbass, nagu paljud ajakirjanikud r\u00e4\u00e4givad,\u00bb r\u00f5hutas Mihhail Pan\u0161in.On t\u00e4iesti ilmne, et arvamused ei lahkne mitte ainult s\u00f5na saanutel, vaid k\u00f5igil linnaelanikel. Valimistel sai Raik k\u00f5ige enam h\u00e4\u00e4li ja see t\u00e4hendab, et paljud ei kiida praegu Narva linnavolikogus toimuvat heaks. Aga kuna umbusaldush\u00e4\u00e4letus on juba algatatud, j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid oodata Narva poliitikute l\u00f5plikku otsust.Raik ja Narva\u2022 Katri Raik sidus end Narvaga 1999. aastal, mil temast sai Tartu \u00dclikooli vastavatud Narva kolled\u017ei direktor. Selles ametis on ta olnud kahes jaos kokku 15 aastat, olles vahepeal paar aastat haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler.\u2022 2015-2018 oli ta Sisekaitseakadeemia rektor, mil arutati ka selle \u00f5ppeasutuse viimist Narva, kuid Raik ise selle nimel aktiivselt ei tegutsenud.\u2022 Alates 2013. aastast on Raik olnud valitud Narva volikokku (2013 valimistel SDE nimekirjas 572 h\u00e4\u00e4lt, 2017 valimistel valimisliidus Meie Narva 1490 h\u00e4\u00e4lt, 2021 valimistel Katri Raigi nimekirjas 4512 h\u00e4\u00e4lt).\u2022 Raik valiti Narva linnapeaks 2020 detsembris. Paar kuud enne 2021. aasta kohalikke valimisi sai linnapeaks Ants Liimets, kuid p\u00e4rast valimisi ja j\u00f5ujoonte settimist j\u00e4tkas Raik linnapeana alates 6. detsembrist 2021 kuni t\u00e4naseni.DIANA HARLAMOVA, rus.postimees.ee"}
{"text":"Ehitaja, mitte ideoloogKESKERAKONNA UUS ESIMEES. Mihhail K\u00f5lvarti poliitilise tuleviku ennustamine on nagu kremloloogi t\u00f6\u00f6 omal ajal - \u00fcks m\u00f5istatamine ja spekuleerimine.K\u00f5lvartoloogidel on taas pidup\u00e4ev. Esimene kord oli siis, kui Mihhail K\u00f5lvart valiti Tallinna linnapeaks, ja teine kord on n\u00fc\u00fcd, kui temast sai Keskerakonna esimees. K\u00fcmned ajakirjanikud, arvajad ja anal\u00fc\u00fctikud m\u00f5istatavad, k\u00fcsivad, hoiatavad ja arvavad, kes see K\u00f5lvart on ja kuhu ta Keskerakonda juhib. Ja muidugi annavad n\u00f5u, v\u00e4ga-v\u00e4ga palju n\u00f5u, mida K\u00f5lvart peaks tegema ja mida ei peaks tegema, millist poliitikat ajama ja millist mitte. Neil n\u00f5uannetel pole \u00fcldjuhul k\u00fcll sidet K\u00f5lvartiga, vaid peegeldavad eelk\u00f5ige n\u00f5uandja enda soove, ootusi ja arusaamu.Ega ka K\u00f5lvart ise \u00abk\u00f5lvartoloogide\u00bb elu kergeks tee. Ta on v\u00f5rdlemisi kinnine ja l\u00f5puni ennast ei ava. Suur vision\u00e4\u00e4r v\u00f5i ideoloog (nagu Siim Kallas v\u00f5i Edgar Savisaar oma parimatel p\u00e4evadel) ta ei ole. Kui v\u00f5rrelda Tanel Kiige ja K\u00f5lvarti k\u00f5nesid Keskerakonna kongressil, siis Kiik ladus punkt punkti haaval v\u00e4lja oma kava, mida ta Keskerakonna juhina muutma hakkab. Aga K\u00f5lvart r\u00e4\u00e4kis oma k\u00f5nes hoopiski judost, meenutas lapsep\u00f5lve ja kiitis Mihkel Undresti suurt rusikat. K\u00f5lvarti k\u00f5ne oli parem, nentisid nii saalis kuulanud kui interneti vahendusel j\u00e4lginud anal\u00fc\u00fctikud.L\u00f5puks, \u00fchtegi paremat allikat ennustuste tegemiseks K\u00f5lvarti kohta pole, kui vaadata tema minevikku. Tema karj\u00e4\u00e4ri Tallinna linnas, alguses abilinnapea ja siis linnapeana, milline juht ta on ja milline poliitik ta on.Mis siis v\u00e4lja paistab? Vision\u00e4\u00e4ri ja ideoloogina ta v\u00e4lja ei paista. Kasutab \u00fcliharva maailmavaatelisi termineid. Hoopis ladusamalt jookseb jutt, kui teemaks ehitamine, hooned, koolimajad, k\u00f5nniteed. \u00dches\u00f5naga, mingite konkreetsete asjade tegemine.Mingis m\u00f5ttes v\u00f5ib Keskerakonda ja ka K\u00f5lvartit pidada vasakpoolseks, aga kindlasti mitte nii, et kapitalism paha, ettev\u00f5tjad pahad, turumajandus paha. Muidugi pole ta \u00abn\u00e4htamatu k\u00e4e\u00bb pooldaja, aga ettev\u00f5tjad talle meeldivad, sest ettev\u00f5tjad teevad konkreetseid asju. Kui kujutada K\u00f5lvartit valitsuspoliitikuks, siis v\u00f5iksid talle istuda industriaalpoliitika, raudteed, laevad, energeetika. Kohad, kus tehakse mingeid asju. Parem kui suuri.Savisaar ehitas Tallinnasse keskerakondliku toiduahela. Muu hulgas l\u00f5i venekeelsetele inimestele v\u00f5imaluse teha karj\u00e4\u00e4ri poliitikas, k\u00fcll munitsipaalpoliitikas, aga ikkagi. K\u00f5lvarti ajal on see j\u00e4tkunud, aga meritokraatlikumas vormis. Savisaarel juhtus rohkem, et ka m\u00f5ni suvaline jopski t\u00f5usis juhtivale kohale sellep\u00e4rast, et oli lojaalne v\u00f5i vana s\u00f5ber. K\u00f5lvarti ajal on seda v\u00e4hem. Lihtsalt sellest, et oled s\u00f5ber, lojaalne, keskerakondlane v\u00f5i venelane, enam ei piisa.Savisaare ajal oli korruptsioon loomulikum. Ilmselt n\u00f5ukogude ajast kaasa tulnud suhtumine, kus k\u00e4si peseb k\u00e4tt ja selg selga. V\u00e4hemalt osaliselt p\u00f5lvkondlik n\u00e4htus. See ei t\u00e4henda, et K\u00f5lvarti Tallinnas korruptsiooni pole, aga see pole iseenesestm\u00f5istetav. Loomup\u00e4rast \u00abkorruptsioonigeeni\u00bb temas pole.K\u00f5lvart on t\u00f6\u00f6kas. Sellist l\u00f5tva ja laiska juhtimist nagu Savisaare ajal (tema viimastel aastatel) v\u00f5i Taavi Aasa ajal, K\u00f5lvarti linnapeaks olemisel pole. Ta on selgelt n\u00f5udlikum. Kord on majas. Tallinna linnavalitsuses teatakse, kes boss on.Kuus aastat tagasi oli Keskerakond l\u00f5henemas. Yana Toom, Olga Ivanova, Oudekki Loone \u00e4hvardasid lahkuda ja minna valimistele koos Savisaarega. Mitmed anal\u00fc\u00fctikud r\u00e4\u00e4kisid, et trumbid on Toomi k\u00e4es, sest tema taga on Savisaar, kes toob valimistel \u00fcksinda 30 000 h\u00e4\u00e4lt. K\u00f5lvart oli teisel pool ja veenis Toomi Keskerakonda j\u00e4\u00e4ma. \u00dcks K\u00f5lvarti argumente oli, et Keskerakond on tugev, kui ollakse koos, kui Keskerakond on k\u00f5igi partei. L\u00f5puks Toom j\u00e4i ja Keskerakond v\u00f5itis suurelt. K\u00f5lvart ise sai 25 000 h\u00e4\u00e4lt, Toom 4000 ja Savisaar ainult 3600.See on \u00f5ppetund, mida Keskerakonnas endiselt m\u00e4letatakse. Et kui isegi selline kuju nagu Savisaar valimistel kaotab, kui l\u00e4heb v\u00e4ljaspool Keskerakonda, milline poliitiline saatus ootab v\u00e4iksemaid tegelasi, kes Keskerakonna h\u00fclgaks.Arvajad, ja eriti eestikeelsed arvajad, kipuvad vahel hoiatama, et K\u00f5lvart teeb Keskerakonnast vene partei, v\u00f5i siis \u00f5petama, et \u00e4ra tee vene parteid, ole ikka \u00fchendaja. Ta ei tee vene parteid, mis aga ei t\u00e4henda, et ta ei hakka vahel tegema poliitilisi valikuid, mis eestlastele ei meeldi ja mis suunavad Keskerakonda kas p\u00e4riselt v\u00f5i imagoloogiliselt vene partei poole.Sest paratamatult on K\u00f5lvartil valijaid, parteikaaslasi ja toetajaid oma ootuste ja soovidega, mis enamiku eestlaste omadega kokku ei klapi. Vaevalt et K\u00f5lvartile l\u00e4heb s\u00fcgavalt korda, millised nimed on Narva t\u00e4navasiltidel, aga Katri Raigi kukutamises Narva linnapea kohalt on ka temal oma osa.\"Ta ei tee vene parteid, mis aga ei t\u00e4henda, et ta ei hakka vahel tegema poliitilisi valikuid, mis eestlastele ei meeldi.\"MIKK SALU"}
{"text":"Proovip\u00e4eval olnud kuller korraldas omaalgatusliku k\u00fctuseralliVaremalt \u00fche korra kriminaalkorras s\u00fc\u00fcdi tunnistatud \u0112riks sai Viru maakohtu Narva kohtumajas taas karistuse. Aprillis Saksamaal kinni peetud 30-aastasele mehele heideti seekord ette varastamist, kelmust ja arvutikelmust. \u0112riksit karistati kahe ja poole aastase vangistusega, millest kohe tuleb kanda kuus kuud.\u0112riks pani ennast t\u00e4navu m\u00e4rtsis proovile kullerina. Mehele usaldati proovip\u00e4evaks kaubik MAN TGE, millega tuli kaupa laiali vedada. Esimesel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval pandi \u0112riksile \u00abkaardilugejaks\u00bb kaasa kullerfirma t\u00f6\u00f6taja, kuid nagu selgub, ei aidanud see ettev\u00f5ttel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju \u00e4ra hoida.Teadmata ajal n\u00e4ppas \u0112riks kaubiku kindalaekast ettev\u00f5ttele kuuluva k\u00fctusekaardi ja asus seej\u00e4rel vilkalt Harjumaal olevaid tanklaid k\u00fclastama. J\u00e4rgneva 26 tunniga tegi mees 34 tanklak\u00fclastust, mille k\u00e4igus v\u00f5ttis pea 3500 liitrit diislik\u00fctust. Ettev\u00f5ttele tekkis k\u00fctuserallist \u00fcle 6000 euro suurune kahju.Teadaolevalt tegutses \u0112riks eelmise aasta alguses ehitussektoris. Ta tegi remontt\u00f6id ja k\u00fcsis t\u00f6\u00f6andjalt keraamiliste plaatide ostuks ja t\u00f6\u00f6tasuna ettemaksuks kokku 600 eurot. Paraku kadus mees koos rahaga ja seinaplaatidest polnud kippu ega k\u00f5ppu. \u0112riks pani seega toime kelmuse ja see polnud tema ainuke kuritegu ehituse vallas. Nimelt omastas \u0112riks pea 800 euro eest ehitusmaterjale ja \u00fcle 400 euro eest ehitust\u00f6\u00f6riistu.\u0112riksile m\u00e4\u00e4rati varastamise, kelmuse ja arvutikelmuse eest karistuseks kahe ja poole aastane vangistus, millest kohe tuleb kanda kuus kuud. Talle m\u00e4\u00e4rati kolme aasta pikkune katseaeg.Lisaks tekitatud kahju h\u00fcvitamisele peab \u0112riks menetluskuludena v\u00e4lja k\u00e4ima \u00fcle 1800 euro. (VT)"}
{"text":"Proovip\u00e4eval olnud kuller korraldas omaalgatusliku k\u00fctuseralliVaremalt \u00fche korra kriminaalkorras s\u00fc\u00fcdi tunnistatud \u0112riks sai Viru maakohtu Narva kohtumajas taas karistuse. Aprillis Saksamaal kinni peetud 30-aastasele mehele heideti seekord ette varastamist, kelmust ja arvutikelmust. \u0112riksit karistati kahe ja poole aastase vangistusega, millest kohe tuleb kanda kuus kuud.\u0112riks pani ennast t\u00e4navu m\u00e4rtsis proovile kullerina. Mehele usaldati proovip\u00e4evaks kaubik MAN TGE, millega tuli kaupa laiali vedada. Esimesel t\u00f6\u00f6p\u00e4eval pandi \u0112riksile \u00abkaardilugejaks\u00bb kaasa kullerfirma t\u00f6\u00f6taja, kuid nagu selgub, ei aidanud see ettev\u00f5ttel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju \u00e4ra hoida.Teadmata ajal n\u00e4ppas \u0112riks kaubiku kindalaekast ettev\u00f5ttele kuuluva k\u00fctusekaardi ja asus seej\u00e4rel vilkalt Harjumaal olevaid tanklaid k\u00fclastama. J\u00e4rgneva 26 tunniga tegi mees 34 tanklak\u00fclastust, mille k\u00e4igus v\u00f5ttis pea 3500 liitrit diislik\u00fctust. Ettev\u00f5ttele tekkis k\u00fctuserallist \u00fcle 6000 euro suurune kahju.Teadaolevalt tegutses \u0112riks eelmise aasta alguses ehitussektoris. Ta tegi remontt\u00f6id ja k\u00fcsis t\u00f6\u00f6andjalt keraamiliste plaatide ostuks ja t\u00f6\u00f6tasuna ettemaksuks kokku 600 eurot. Paraku kadus mees koos rahaga ja seinaplaatidest polnud kippu ega k\u00f5ppu. \u0112riks pani seega toime kelmuse ja see polnud tema ainuke kuritegu ehituse vallas. Nimelt omastas \u0112riks pea 800 euro eest ehitusmaterjale ja \u00fcle 400 euro eest ehitust\u00f6\u00f6riistu.\u0112riksile m\u00e4\u00e4rati varastamise, kelmuse ja arvutikelmuse eest karistuseks kahe ja poole aastane vangistus, millest kohe tuleb kanda kuus kuud. Talle m\u00e4\u00e4rati kolme aasta pikkune katseaeg.Lisaks tekitatud kahju h\u00fcvitamisele peab \u0112riks menetluskuludena v\u00e4lja k\u00e4ima \u00fcle 1800 euro. (VT)"}
{"text":"\u00c4rimees Hans H. Luik teab, kuidas riigieelarvesse laekuks miljoneid\u201eEuroopa Liit on m\u00e4ngulaud, kuhu oleme mitte lihtsalt maha istunud, vaid palunud ennast istuma lasta. Seal jagatakse kaarte vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele ning nende m\u00e4ngureeglite j\u00e4rgi peame ka m\u00e4ngima,\u201c m\u00e4rgib meedia\u00e4rimees Hans H. Luik (pildil) ning lisab, et v\u00e4lissuhtluses on Eesti \u00e4\u00e4rmiselt koba.Luik r\u00f5hutab, et Euroopa pehme relv on v\u00e4ga v\u00f5imas, ent selle kasutamine n\u00f5uab loomingulisust nagu iga m\u00e4ng. \u201eKui tunneksime kaardim\u00e4ngu rahvusvahelisi reegleid ja oskaksime seal kaasa m\u00e4ngida, ei oleks tarvis l\u00e4himal paaril aastal \u00fcldse kehtestada automaksu, lajatada paadimaksu ega t\u00f5sta k\u00e4ibemaksu.\u201cTa lisab, et Eesti on v\u00e4lissuhtluses \u00e4\u00e4rmiselt koba. N\u00e4iteks j\u00e4\u00e4b Luige s\u00f5nul lausa 130 miljonit eurot aastas saamata e-kaubanduselt kogutavatelt maksudelt. Nimelt j\u00e4\u00e4b vastse anal\u00fc\u00fcsi kohaselt Eestil e-kaubandusest igal aastal saamata m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid elektroonika rohemaksu, k\u00e4ibemaksu ja pakendimaksu arvelt.Eesti kaupmehed Eesti kaubanduses peavad neid maksma, ent hiiglased - nagu AliExpress, Amazon ja teised - ei maksa. \u201eSelline tegevus, mis on j\u00e4tnud ilma klientideta meie kaubanduses elektroonika- ja r\u00f5ivapoed, on kestnud aastaid,\u201c \u00fctleb Luik. \u201eNeed on sajad miljonid, mis on l\u00e4inud kaduma, sest v\u00e4lisregulatsioonid pole sekkunud. Seaduse rakendamata j\u00e4tmise t\u00f5ttu.\u201cAvatud v\u00e4lissuhtlus aitaks kaasa mujalgi. \u201eKui Danske ja Swedbank tegelesid otse meie prokuratuuri ja finantsinspektsiooni silme all v\u00e4idetavalt suurima rahapesuga Euroopa ajaloos, sattus Eesti teravasse h\u00e4bisse. Kas me oleks v\u00f5inud selle h\u00e4bi eest saada m\u00f5nisada miljonit eurot? Jah, oleks.\u201c Luige hinnangul oleks see v\u00f5imalik olnud, kui Eesti vabariigi b\u00fcrokraadid, sealhulgas justiitsametnikud, oleksid teinud avatud koost\u00f6\u00f6d Ameerika justiitsministeeriumiga. \u201eSel viisil, nagu tegi Hollandi kuningriik, saades Danskele m\u00e4\u00e4ratud kahest miljardist dollarist trahvist endale \u00fche kolmandiku.\u201cTa lisab, et ka Swedbankile m\u00e4\u00e4ratakse Eesti vabariigi territooriumil toimunud teo eest trahv, millega pank ilmselt n\u00f5ustub. \u201eMeil j\u00e4\u00e4vad sajad miljonid saamata.\u201cLuik lisab, et Eestis j\u00e4\u00e4b kasutamata ka Euroopa Komisjoni jagatav taristu, keskkonnas\u00f5braliku energiatootmise ja innovatsiooni toetus 0,7 triljonit eurot.\u201eR\u00e4\u00e4gime, et meil oleks tarvis 300-400 miljonit riigieelarve aukude lappimiseks. V\u00f5ib-olla,\u201c lisab ta ning r\u00f5hutab, et enne, kui uusi makse kehtestada, tuleks vaadata, kas k\u00f5ik olemasolevad v\u00f5imalused on juba \u00e4ra kasutatud. \u201eTunne seda m\u00e4ngu, mille kaardid on sulle k\u00e4tte jagatud ja kuhu lauda sa oled ise ennast palunud.\u201c LIINA HALLIK"}
{"text":"Virve Linder: \u201eMul on kahju seda \u00f6elda, aga p\u00e4rast Eesti vabariigi iseseisvumist pole Kohtla-J\u00e4rvel majanduslikus m\u00f5ttes h\u00e4id aegu olnud.\u201c\u201eMinu vene keel pole kunagi v\u00e4ga hea olnud,\u201c tunnistab kakskeelse linna Kohtla-J\u00e4rve meer Virve Linder. \u201eArvasin, et kui minust saab Kohtla-J\u00e4rve linnapea, olen sunnitud palju seda keelt k\u00f5nelema. Tegelikult on hoopis vastupidi olnud. K\u00f5ik tahavad eesti keeles r\u00e4\u00e4kida!\u201c Ent noil tundidel, kui linnavalitsuses v\u00f5etakse vastu kodanikke, tuleb ametnikel vene keelele \u00fcle minna. Sel lihtsal p\u00f5hjusel, et paljudel linna inimestel on mugavam vene keeli k\u00f5nelda. \u201eMeie jaoks ei ole probleem see, mis keeles keegi r\u00e4\u00e4gib, vaid see, et probleemid saaksid lahendatud,\u201c t\u00f5deb \u00fcheksa kuud meeritoolil istunud Virve. Kohtla-J\u00e4rvel s\u00fcndinu ja kasvanu.Noil kodanike vastuv\u00f5tu aegadel on Virvel abiks kaks noort kolleegi, kes valdavad nii vene kui ka eesti keelt vabalt. \u201eNad on mulle suureks toeks olnud,\u201c tunnustab ta. \u201eAga avalikel \u00fcritustel ja linnas liikudes soovivadki inimesed kuulda eesti keelt ja keegi ei ole tulnud \u00fctlema, et r\u00e4\u00e4kigu ma vene keeles. Pigem pursitakse ise eesti keelt.\u201cVirve, kes on ausalt v\u00e4lja \u00f6elnud, et tahtis lapsest saadik linnapeaks saada, on kolmveerand aastat tuhisenud kui kerav\u00e4lk. Teda jaguks justkui igale poole. Ka suuri pidusid on linnarahvaga peetud \u00f5ige mitu. Elu n\u00e4ikse olevat ses isemoodi linnas k\u00e4ima l\u00e4inud.Kohtla-J\u00e4rve on satelliitlinn, see on k\u00f5rvaltvaatajale hoomamatu s\u00fcsteem. Kohtla-J\u00e4rve linna s\u00fcda on J\u00e4rve linnaosas, ent linnaosad laiuvad siin- ja sealpool J\u00f5hvit. Lisaks J\u00e4rvele on linnavalitsusel hallata ka Kukruse, Sompa, Ahtme ja Oru. See on leebelt \u00f6eldes p\u00e4ris keerukas skeem.See esitab meile nii m\u00f5negi v\u00e4ljakutse, et inimlikul tasandil olla \u00fchtviisi hooliv ja t\u00e4helepanelik k\u00f5ikide linnaosade suhtes.Kuna administratiivkeskus asub J\u00e4rve linnaosas ja suurema osa ajast viibime siin, tuleb meil endale iga p\u00e4ev meelde tuletada ja arvestada k\u00f5igi viie linnaosaga. Muidugi seab see meid suurte v\u00e4ljakutsete ette ka eelarveliselt, sest m\u00f5nigi v\u00e4iksem linnaosa on Kohtla-J\u00e4rvele kahjumlik projekt, sest sealt ei laeku meile v\u00e4ga palju maksuraha, ent samas peame tagama, et seal elavatel inimestel oleks olemas k\u00f5ik vajalikud teenused. R\u00e4\u00e4gime siin lasteaiakohtadest, kultuuri\u00fcritustest v\u00f5i lume l\u00fckkamisest - inimeste ootus on ikkagi see, et neil oleks k\u00f5ik k\u00e4e ja jala juures. Veenda inimesi selles, et nende teenuste tarbimiseks peate istuma bussi peale ja s\u00f5itma kuni pool tundi, pole neile aktsepteeritav variant. Nii et v\u00e4ljakutseid on \u00fcksjagu.M\u00e4herdune linnaosa on Kohtla-J\u00e4rvele kahjulik projekt?Sompa?Sompa on huvitav piirkond, kuhu kolib j\u00e4rjest noori inimesi.Sealsed stalinistlikud korterelamud on sellise suurusega, et t\u00e4nap\u00e4eval sobivad need \u00fche- v\u00f5i kahepereelamuks. Noored pered hindavad seda, et seal on majade \u00fcmber suured aiad, linnaosa on rahulik ja vaikne. Sompasse on noored pered j\u00e4rjest kolinud, sestap on see linnaosa Kohtla-J\u00e4rve m\u00f5istes isegi perspektiivikas piirkond.Kahjumlikkus puudutab n\u00e4iteks Oru linnaosa. See on v\u00e4ga armas ja looduslikult kaunis, kuid kahjuks meist kaugel ja eraldatud. Muidugi on seal elanikkonna arv, nagu igal pool mujal Kohtla-J\u00e4rvel, v\u00e4ga k\u00f5vasti langenud. Oru on meile murelaps.Minu meelest on teil veel \u00fcks murelaps. 1950. aastatel ehitatud stalinlikus ampiir- v\u00f5i renessanss-stiilis hooned. Selliseid on siin ohtralt. Kuid enamalt jaolt n\u00e4evad need nukrad v\u00e4lja. Hea, kui aknad on vahetatud, veel parem, kui ka fassaad on \u00fcle v\u00e4rvitud. See on ka k\u00f5ik. Tundub, et kinnisvara hind on Kohtla-J\u00e4rvel nii madal, et isegi kodumaja k\u00f5pitsemine ei tasu end \u00e4ra.Stalinistlikke hooneid on meil erinevaid: on lihtsamaid ja suurejoonelisemaid. On selge, et paljude kaunistustega hoonete renoveerimine on kulukam kui hru\u0161t\u0161ovka v\u00f5i 1980. aastate paneelmaja puhul. Mul on kahju seda \u00f6elda, aga p\u00e4rast Eesti vabariigi iseseisvumist pole Kohtla-J\u00e4rvel majanduslikus m\u00f5ttes h\u00e4id aegu olnud. Siinsed inimesed on kulgenud kriisist kriisi ning paljud on h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud ka oma kommunaalarvete tasumise ja toidu laual hoidmisega. Majade v\u00e4limus ei ole nende jaoks olnud prioriteet.Viimastel aastatel on elu ka siin liikunud paremuse suunas. Oleme linnavalitsusega v\u00f5tnud prioriteediks ergutada inimesi hooneid korda tegema, oleme neid teavitanud toetusprojektidest, kust tuge saada. Seet\u00f5ttu on hakanud kasvama v\u00e4rske kuue saanud majade arv.Kui aga linnas ringi liikuda, siis on n\u00e4ha maju, kus kaks k\u00fclge on v\u00e4rvitud, kaks mitte. See ei ole Potjomkini k\u00fcla, vaid inimesed tegutsevad v\u00f5imaluste piires. \u00dchel aastal v\u00e4rvitakse \u00fcks v\u00e4lissein, teisel teine. Tartus n\u00e4iteks on suur hulk hru\u0161t\u0161ovkat\u00fc\u00fcpi kortermaju korda tehtud, paljude otsaseinu ehivad teie enda kooli, Pallase \u00f5pilaste loodud seinamaalid. Kas see v\u00f5iks olla Kohtla-J\u00e4rve unelm?Meil on olnud arutluse all sarnased projektid. Kohtla-J\u00e4rvel on \u00fcks piirkond, mis koosneb hru\u0161t\u0161ovkadest, ja sealsed aktiivsed kodanikud unistavad, et nende kodumajadest v\u00f5iks saada midagi sarnast Tartuga. Kuid Kohtla-J\u00e4rvel peab kriitiliselt suhtuma sellesse, millised piirkonnad ja hooned on pikemas perspektiivis m\u00f5ttekad, et neisse teha suuremaid investeeringuid.Mina isiklikult n\u00e4en ennek\u00f5ike v\u00e4\u00e4rtust terviklikus stalinistlikus hooneteansamblis, kuhu kuuluvad v\u00e4ga head renoveeritud n\u00e4ited kultuurikeskuse ja loomemaja n\u00e4ol. Nende j\u00e4rgi on aimata, kui ilus see linn tervikuna v\u00f5iks v\u00e4lja n\u00e4ha, kui sinnani j\u00f5uaksime, et korterelamudki saavad uue ilme.Kui pikk teie perspektiivplaan oma kodulinnaga on, arvestades, et olete lapsest saadik tahtnud Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks saada?Olen olnud kodanikuaktivist terve oma elu ja p\u00fc\u00fcdnud j\u00f5udum\u00f6\u00f6da eri projektidega linna ja maakonna elu paremaks muuta. Et ma endiselt ei loe ennast poliitikuks, vaid murelikuks linnakodanikuks, siis leian ka j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalusi, kuidas seda k\u00f5ike teha.N\u00fc\u00fcd, kui oman palju paremat \u00fcle- ja sissevaadet linna toimimisse ja t\u00f6\u00f6sse, siis usun, et v\u00f5imalusi siinset elu paremaks muuta on rohkem, kui ma enne suutsin n\u00e4ha.Muidugi on siin murekoht: meie linnas on inimestel v\u00e4ga madal ettev\u00f5tlikkuse tase. See v\u00e4ljendub nii \u00e4ris kui ka osalemises omavalitsuse elus, kaasar\u00e4\u00e4kimises ja kultuuri\u00fcritustel.Harjumus on puudu?Jah, ning tihtipeale polegi p\u00fc\u00fctud inimesi selles suunas juhtida. \u00d5nneks on t\u00e4na meie koolides ja lasteaedades v\u00f5etud kasutusele ettev\u00f5tliku kooli programm, mis suunab lapsi juba varakult aktiivsele suhtumisele, kaasar\u00e4\u00e4kimisele ja isetegemisele. Varsti saame n\u00e4ha uut generatsiooni.Siiamaani pole aga inimesi sellele \u00f5hutatud ja v\u00f5ib-olla on neis ka kasvatatud \u00f5pitud abitust.Teisalt on n\u00f5ukaajast kaasa v\u00f5etud hiiglaslikud kaevurite p\u00e4eva peod. Tasuta peod. Kas see ei ole v\u00f5tnud maha ka harjumust ise leida p\u00f5nev kontsert ja sinna pilet osta, kui sulle tasuta suurpidu k\u00e4tte antakse?Meil on v\u00e4ga suured \u00fcritused, mida inimesed v\u00e4ga armastavad. Meie piirkonna inimestele meeldib suursugusus...... teisis\u00f5nu - teatav b\u00fctsantslikkus?(Puhkeb naerma.) \u00dctleme nii! Kaevurite p\u00e4ev ja keemikute p\u00e4ev on meie piirkonna ettev\u00f5tete promo\u00fcritused. Kaevurite p\u00e4ev oli seekord J\u00f5hvis, kuid keemikute p\u00e4ev toimub siiani Kohtla-J\u00e4rvel ja meil on selle \u00fcle v\u00e4ga hea meel. Peale selle, et meie inimesed seda pidu armastavad, toob see siia ka kaugemalt inimesi, kes positiivses m\u00f5ttes \u00fcllatuvad. Selle \u00fcle, et Kohtla-J\u00e4rve on arenenud teatud raamides. Loodan, et see annab neile tulevikus motivatsiooni tulla siia kultuuri\u00fcritusi korraldama.Teisalt on meil meie enda kultuurikeskuse korraldatud \u00fcritus \u201eMuusika vee peal\u201c. See toimub juba kolmandat aastat meie rahvapargis, kus on suur tiik. R\u00f5huasetus on klassikalisel muusikal, mis siinseid inimesi \u00fchendab ning toob nad kokku. Klassikalise muusika puhul ei m\u00e4ngi mitme kultuuri- ja keeleruumi inimeste jaoks keel, mida sa r\u00e4\u00e4gid, enam mingit rolli.Kohtla-J\u00e4rve umbes 33 000 elanikust on eestlasi v\u00e4idetavalt 16 protsenti. Aastatega on see linn k\u00f5vasti kahanenud, mistap pole ka eestlaste protsent kuidagiviisi t\u00f5usta saanud.Just koostasime linnale haridusstrateegiat ja selle k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsiti p\u00f5hjalikult rahvastikuprotsesse. \u00d5nneks v\u00f5i kahjuks tuli t\u00f5deda, et kui Narva puhul on suurimaks probleemiks v\u00e4ljar\u00e4nne, mist\u00f5ttu rahvaarv on j\u00e4rsult v\u00e4henenud, siis Kohtla-J\u00e4rve puhul on rahvastiku kahanemine suuremas osas seotud loomulike surmadega.Praegu meie elanikkond lihtsalt vananeb ja ei ole nii, et meie inimesed Kohtla-J\u00e4rvelt ummisjalu p\u00f5geneksid mujale paremat elu otsima. Varasematel aastatel lahkuti Kohtla-J\u00e4rvelt sellep\u00e4rast, et suurt\u00f6\u00f6stused kukkusid kokku - need suured lahkujate hordid on \u00e4ra olnud. Enamalt jaolt olid need inimesed, kes olid siia tulnud suurelt n\u00f5ukogudemaalt puhtalt t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast. Kui t\u00f6\u00f6kohad \u00e4ra kadusid, l\u00e4ksid ka nemad, sest neil ei olnud siin juuri ja oligi \u00f5ige aeg minna paremat elu otsima mujalt.Aga n\u00fc\u00fcdseks on siia suures osas j\u00e4\u00e4nud inimesed, kes peavad Kohtla-J\u00e4rvet oma kodulinnaks ja loodavad, et meil \u00f5nnestub selle linna areng uuele t\u00f5usule p\u00f6\u00f6rata. Praegu on v\u00e4ga \u00f5ige hetk, mil kodaniku\u00fchiskond ses linnas saab tekkida, areneda ja kasvada.Mis salata, Kohtla-J\u00e4rve on j\u00e4\u00e4nud Narva varju. Narva on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse ajalooga piirilinn, kuhu turist kibeleb selfit \u201eMina ja Venemaa\u201c tegema. Kohtla-J\u00e4rvel midagi sellist vastu panna ei ole. On see Narva varju j\u00e4\u00e4mine teile teinekord meeleh\u00e4rmi ka teinud?(Naerab.) Narva v\u00f5luks on just need asjad, mida mainisite. Just see kogemus, mille inimene saab, kui ta seisab Euroopa ja Venemaa piiril. Narval on, mille peale r\u00f5huda ja m\u00e4ngida. Kohtla-J\u00e4rve ei ole p\u00e4ris h\u00e4sti oma maasikat siiamaani leidnud.Meie kohalikele inimestele on siinsed t\u00f6\u00f6stusmaastikud elu osa, mina viskan aegajalt nalja, et meil on t\u00f6\u00f6stusromantika. Mujalt tulijad vaatavad, millised tehased, korstnad, toss, tuham\u00e4ed ja saastus. Ent meie inimesed teevad \u00f5htuh\u00e4maruses uskumatult kauneid pilte nendest objektidest ning see k\u00f5ik on meile omane ja kallis.Kui aga Narva juurde tagasi tulla, siis mul on hea meel, et Narva on saanud uue hingamise, ja mul on hea meel, et neil on tugev juht Katri Raik. Tema on toonud Narva kaardile ja aidanud sel linnal \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestile rohkem omaks saada.Mind kurvastab aga, et meie riigi juhid ja k\u00f5rged ametnikud ei suuda olla piisavalt riigimehelikud, et k\u00e4sitleda meie riiki tervikuna ning pidada iga selle riigi osa oluliseks. Tahaksin, et k\u00f5ikidele piirkondadele p\u00f6\u00f6rataks v\u00f5rdset t\u00e4helepanu, olenemata sellest, kes on kohalikus omavalitsuses juhtival kohal.Peate silmas pikka perioodi, mil Kohtla-J\u00e4rvet juhtisid keskerakondlased ja nende k\u00e4itumise t\u00f5ttu l\u00e4ksid suhted riigiga sassi? Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da v\u00f5tsid sellest erakonnast p\u00e4rit linnaisad hoiaku, et nad vastandavad end Eesti riigile.Just. Ma isegi m\u00f5istan, miks siin tegutsevate riigiametite juhid keskendusid ainult oma valdkonnale ega p\u00fc\u00fcdnudki linna siseellu sekkuda. Tegelikult l\u00f5i see suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse linna kapseldumiseks, korruptsiooni vohamiseks ja linna arengu seisakuks.Seet\u00f5ttu olen \u00f5nnelik, et olukord on muutumas. Selle aja jooksul, mil mina olen linnapeana tegutsenud, on Kohtla-J\u00e4rvet k\u00fclastanud viis ministrit. V\u00f5i isegi rohkem. On olnud sisukad jutuajamised ning eri riigiasutuste juhid on meiega koost\u00f6\u00f6d otsinud. See ainult r\u00f5\u00f5mustab ja ma loodan, et seda protsessi pole enam v\u00f5imalik tagasi keerata ka siis, kui poliitiline v\u00f5im peaks uuesti vahetuma.Ent \u00fcksk\u00f5ik, kuidas Kohtla-J\u00e4rve elu ei edeneks, j\u00e4\u00e4b siiski \u00fcks valupunkt. K\u00f5lavate loosungitega integratsioonikampaania on ilmselgelt l\u00e4bi kukkunud. Nii ehk naa on pilt praegu selline, et suurem osa vene inimestest kas ei taha v\u00f5i ei oska end eesti keeles v\u00e4ljendada. On ka neid, kes h\u00e4benevad, sest kardavad, et ei k\u00f5nele eesti keelt piisavalt h\u00e4sti. Kas Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuses on olukord helgem?Meie ametnikud r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga head eesti keelt. Suures osas. Mul on m\u00f5nikord naljakaski, kui kaks vene inimest omavahel energiliselt eesti keeles vestlevad (naerab), aga see on neile nii sisse harjunud, et t\u00f6\u00f6teemadel r\u00e4\u00e4gime eesti keeles.Ent Kohtla-J\u00e4rve puhul me r\u00e4\u00e4gime ju kakskeelsest linnast. Narva puhul ei julge ma enam seda v\u00e4ita, ehkki p\u00fc\u00fcdlikke eesti keelt k\u00f5nelejaid kohtab sealgi. Hea, kui ses venekeelses linnas kohalikud inimesed \u00f5pivad eesti keelt ja p\u00fc\u00fcavad selles r\u00e4\u00e4kida, ent Kohtla-J\u00e4rve puhul on s\u00e4ilinud siiski v\u00e4ikene lootus.V\u00f5in kinnitada, et meil on v\u00e4ga suur lootus. Olen ise t\u00f6\u00f6tanud \u00f5petajana nii vene kui ka eesti koolides. 60\/40 \u00f5pet v\u00f5ib kiruda ja pidada l\u00e4bikukkunuks, ent tegelikkuses olen ma olnud tunnistajaks, et sellest on v\u00e4ga palju abi.T\u00e4nasel p\u00e4eval on nii, et kui otsime uusi t\u00f6\u00f6tajaid linnavalitsusse, siis kandideerijate seas on h\u00e4sti palju minu endisi \u00f5pilasi vene koolist. Nad omandasid seal piisava p\u00f5hja selleks, et minna edasi \u00f5ppima eestikeelsetesse k\u00f5rgkoolidesse, et minna Eesti kaitsev\u00e4kke ja seal oma eesti keelt edasi arendada. Praegu tunnevad nad end m\u00f5lemas keeles vabalt ja mitte \u00fcksnes suhtlustasandil, vaid ka ametlikus asjaajamises, kus on vaja spetsiifilist keelt. Nii et iga aastaga v\u00e4heneb umbkeelsete inimeste arv.T\u00f5si, osa umbkeelseid sureb vanaduse t\u00f5ttu \u00e4ra, nagu m\u00e4rkisite.Jah, see on ka \u00fcks osa sellest, aga ikkagi - vene koolist v\u00e4lja kasvada ja mitte osata eesti keelt elementaarsel suhtlustasandil on ikka omaette saavutus. Selliseid noori on v\u00e4hem kui neid, kes eesti keele omandavad. L\u00f5puks viivad nad t\u00f6\u00f6postil, kaitsev\u00e4es v\u00f5i \u00fclikoolis oma eesti keele oskuse sellisele tasandile, et saavad t\u00f6\u00f6tada v\u00e4ga vastutusrikastel ametikohtadel.Sellele, et iga Kohtla-J\u00e4rvelt k\u00f5rgkooli l\u00e4inu p\u00e4rast diplomi saamist koju tagasi p\u00f6\u00f6rdub, ei saa sada protsenti panustada. Ent miks teie p\u00e4rast k\u00f5rgema kunstikooli l\u00f5petamist Tartust kodulinna kibelesite?Minu jaoks on olulisemaks elukeskkonnast olla l\u00e4hedal oma l\u00e4hedastele. Et mu ema-isa ja ka noorem \u00f5de olid siin, tundsin end Tallinnas ja Tartus poolikuna. Tahtsin olla neile l\u00e4hemal. Mulle ei piisanud sellest, et k\u00e4ia kord paari n\u00e4dala tagant perel k\u00fclas. Mind t\u00f5mbas pere juurde h\u00e4sti palju ja mulle tundus, et enese jagamine ei ole hea. Seet\u00f5ttu otsustasin tagasi tulla. Kuid l\u00f5puks oli see ikkagi armastus, mis viimase p\u00f5ntsu pani: sain tuttavaks oma praeguse abikaasaga, kes on ka Ida-Virumaalt p\u00e4rit ja kes on t\u00e4iesti veendunud, et tahab siduda oma elu kodukohaga. Nii me teineteist leidsime ja oma elu siin sisse seadsime. Ning ma ei ole mitte kordagi seda kahetsenud, et tulin Ida-Virumaale tagasi. Minu jaoks on see k\u00f5igi v\u00f5imaluste maa. Siiamaani. Ning oleks seda palju rohkematele noortele, kui nad julgeksid seda riski v\u00f5tta.Taipan, et ootate siit l\u00e4inuid koju tagasi?Me kutsume h\u00e4sti palju mujalt inimesi panustama Ida-Viru arengusse, kuid k\u00f5ige rohkem peaksime panustama sellesse, et meie enda noored tuleksid siia tagasi. Nad on saanud mujal elukooli ja kogemuse, kuidas tegelikult elu toimima peaks ja mida saaks lihtsate vahenditega teha, et elu siin paremaks, turvalisemaks ja ilusamaks muuta.Mis neid tagasi tulemast takistab?Varem oli takistuseks see, et v\u00e4ga pikka aega linnavalitsuses v\u00f5imul p\u00fcsinud seltskond jagas ametikohti poliitilistel eesm\u00e4rkidel ja see ei andnud noorele inimesele v\u00f5imalustki \u00f5iglase konkurentsi teel siit ukse vahelt sisse saada.Teil on praegugi linnavalitsuse maja uks lukus, tuleb kella lasta, et sisse lastaks.(Naerab.) Tuleb kella vajutada, saab sisse. Aga n\u00fc\u00fcd on meil hetk, mil toimub p\u00f5lvkondade vahetus, haritud noored on oodatud. Eriti kodulinna noored. Mul on aga v\u00e4ga heal meel, et meil on \u00f5nnestunud meile t\u00f6\u00f6le meelitada ka inimesi mujalt. Siinne linnalisus on oman\u00e4oline, sest Eestis teist sellist paika pole, kus suure linna k\u00f5rval on j\u00e4rgmine suur linn ja veel \u00fcks suur linn. See, kuidas meie inimesed nende linnade vahel edasi-tagasi sehkendavad, on hoopis teistsugune elukorraldus kui mujal Eestis. Vahemaad on tegelikult v\u00e4iksed, inimesi on palju. Siin on p\u00f5nev. Igas m\u00f5ttes.\"\u201eMeie kohalikele inimestele on siinsed t\u00f6\u00f6stusmaastikud elu osa, mina viskan aeg-ajalt nalja, et meil on t\u00f6\u00f6stusromantika. Mujalt tulijad vaatavad, millised tehased, korstnad, toss, tuham\u00e4ed ja saastus. Ent meie inimesed teevad \u00f5htuh\u00e4maruses uskumatult kauneid pilte nendest objektidest ning see k\u00f5ik on meile omane ja kallis.\"\"\u201eMind kurvastab aga, et meie riigi juhid ja k\u00f5rged ametnikud ei suuda olla piisavalt riigimehelikud, et k\u00e4sitleda meie riiki tervikuna ning pidada iga selle riigi osa oluliseks. Tahaksin, et k\u00f5ikidele piirkondadele p\u00f6\u00f6rataks v\u00f5rdset t\u00e4helepanu, olenemata sellest, kes on kohalikus omavalitsuses juhtival kohal.\"AIGI VIIRA"}
{"text":"Miljard\u00e4ri v\u00e4imehena esinenud kelm m\u00f5isteti vangiHarju maakohus m\u00f5istis kahekuulise \u0161okivangistuse ohvritele end ka Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imehena esitlenud Marek Stellile, kes\u00a0tunnistati s\u00fc\u00fcdi korduva kelmuse toimepanemises kahjusummas ligi 60 000 eurot.\nMarek Stell esitles end kannatanutele Marek Lundbergina (Lundberg), kes on v\u00e4idetavalt Rootsi kuningriigi ettev\u00f5tja Fredrik Lundbergi t\u00fctre Johanna Lundbergi elukaaslane ning kellel on head \u00e4risidemed Rootsi \u00e4rimaailmas. Tegelikkuses polnud Stellil mingeid sugulus- ega \u00e4risidemeid Lundbergi perekonnaga. Isegi v\u00e4idetav abielu oli v\u00e4ljam\u00f5eldis, kuna Johanna Lundbergi nimelist inimest pole reaalselt olemas, m\u00e4rkis prokuratuuri pressin\u00f5unik Allan\u00a0Rajavee.\nMarek Stell m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi\u00a0neljale kannatanule\u00a0kokku ligikaudu 60\u00a0000 euro\u00a0suuruse\u00a0kahju\u00a0tekitamises. Kohus karistas Stelli kahe aasta nelja kuu pikkuse vangistusega, mis p\u00f6\u00f6rati kahe kuu pikkuse \u0161okivangistusega osaliselt t\u00e4itmisele. \u00dclej\u00e4\u00e4nud vangistust ei pea Stell t\u00e4itma, kui ta ei pane nelja aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, selgitas Rajavee. Ta lisas, et kohtuotsus pole veel j\u00f5ustunud.\nP\u00f5hja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokur\u00f6ri Mariana Londoni s\u00f5nul saatis Harju maakohus Stelli suhtes langetatud otsusega \u00fchiskonnale selge signaali, et kohus suhtub kelmustesse null-tolerantsiga. \u201eKaristuse m\u00e4\u00e4ramisel arvestas kohus nii P\u00f5hja ringkonnaprokuratuuri k\u00fcsitud karistusega kui ka v\u00f5ttis kahe kuu pikkuse \u0161okivangistuse m\u00e4\u00e4ramisega arvesse kannatanute kohtus esitatud seisukohti. Seet\u00f5ttu olen kohtuotsusega v\u00e4ga rahul,\u201e s\u00f5nas prokur\u00f6r, kes loodab, et kohtu m\u00e4\u00e4ratud karistus motiveerib Stelli t\u00f5siselt oma tegude \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5tlema ja ta hoidub tulevikus v\u00e4ljam\u00f5eldiste ning valede abil raha teenimisest. \u201eSeda, kas Marek Stell suudab ka kohtule antud lubadust t\u00e4ita ja kannatanutele tekitatud rahalise kahju korvata, n\u00e4itab aga ainult aeg.\u201c\nProkur\u00f6ri s\u00f5nul on maakohtu otsus oluline ka laiemas vaates: Eesti majanduses pole praegu k\u00f5ige kergemad ajad ja paljud ettev\u00f5tjad tegutsevad v\u00e4ga ebastabiilses \u00e4rikeskkonnas. Sellised olud panevad paratamatult raskustesse sattunud ettev\u00f5tjaid haarama igast \u00f5lek\u00f5rrest, mis lubab kindlustada seni tehtud t\u00f6\u00f6d.\n\u201eSeet\u00f5ttu on oluline, et petturid, kes proovivad valedel p\u00f5hinevate lubadustega ausate ja ettev\u00f5tlike inimeste arvelt kriminaalset h\u00f5lptulu teenida, v\u00f5etaks sooritatud kelmuste eest ka vastutusele. Nii muutub Eesti \u00e4rikeskkond ainult turvalisemaks, l\u00e4bipaistvamaks ja usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks. Marek Stelli kriminaalasjas langetatud Harju maakohtu otsus t\u00e4idab seda eesm\u00e4rki v\u00e4ga ilmekalt,\u201d r\u00e4\u00e4kis prokur\u00f6r."}
{"text":"Petta saanud eestlanna siunab panka: minu \u00f5nn, et mul rohkem raha arvel polnud\u00abLihtne on \u00f6elda, et ise olid loll! Mulle siiski tundub, et mu raha ei ole tegelikult \u00fcldse kaitstud,\u00bb arutleb SMS-iga pettuse \u00f5nge sattunud K\u00e4tlin, kelles tekitab pahameelt, et pank ei saa tema raha tagasi kutsuda.\u00a0\u00abKui inimene oma andmed sisestab ja ka kaardimakse kinnitatakse lisatuvastuse meetodil, siis ei saa pank kaarditehingut kahjuks enam vaidlustada,\u00bb selgitab\u00a0LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum.\u00abOotasin just \u00fcht pakki, mis automaadist tagasi saadeti, ja arvasin, et see ongi selle jaoks,\u00bb r\u00e4\u00e4gib pahaaimamatult petturite l\u00f5ksu sattunud K\u00e4tlin. Nimelt sai naine teenusepakkujalt nimega EEpost SMSi, milles teatati, et tal tuleb siseneda lingile ning v\u00e4rskendada kauba aadressi.\u00a0\n\n\nKuvat\u00f5mmis\n\n\u00abKorra oli nagu tunne, et see ei saa \u00f5ige olla, aga siis m\u00f5tlesin, et \u00e4kki ikka on ja et vaatan l\u00e4hemalt,\u00bb meenutab ta kahtlust, millele siiski suuremat t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ranud. Lingile sisenedes tuli seal kinnitada summa, mis oli K\u00e4tlini s\u00f5nul alla euro.\u00a0\u00abN-\u00f6 paki protsessimise tasu,\u00bb t\u00e4psustab ta, lisades, et sisestas lingil k\u00fcll kaardi andmed, kuid enda s\u00f5nul l\u00e4bi panga ennast ei autentinud. \u00abSee tundus siiski liialt kahtlane!\u00bb\n\nVaidlus panga, kaupleja ja politseiga\n\nJ\u00e4rgmisel p\u00e4eval tabas naist aga ootamatu \u00fcllatus, kui ta m\u00e4rkas, et tema LHV pangaarvelt oli maha l\u00e4inud 589 eurot. K\u00e4tlin v\u00f5ttis kohe \u00fchendust ka pangaga, kust sai aga vastuse, mida ei oodanud. \u00abMa \u00fctlesin neile, et ei teinud seda tehingut l\u00f5puni, aga mulle \u00f6eldi, et nende s\u00fcsteem n\u00e4itab, et ikkagi tegin,\u00bb r\u00e4\u00e4gib K\u00e4tlin ja j\u00e4tkab:\u00a0\u00abAga isegi kui ma oleksin seda teinud, siis ma kinnitasin summa, mis oli alla euro, mitte 589 eurot.\u00bb\nSeej\u00e4rel soovitati tal kauplejaga \u00fchendust v\u00f5tta, mida K\u00e4tlin ka tegi. \u00abSealt aga \u00f6eldi, et pank on see, kes\u00a0raha tagasi peab kutsuma,\u00bb kirjeldab ta justkui n\u00f5iaringi.\u00a0\n\u00abTegin ka politseisse avalduse, aga Eestis ei saa ka politsei avalduse abil midagi teha,\u00bb on naine n\u00f5utu ja pakub, et\u00a0kuskil pangas\u00fcsteemis on j\u00e4relikult auk, kui kurjategijad nii lihtsalt suvalisele lingile sisenedes \u00fcksk\u00f5ik kelle pangaarvelt raha endale saavad v\u00f5tta.\u00a0\n\n\u00abLihtne on \u00f6elda, et ise olid loll!\u00bb\n\n\u00abLihtne on \u00f6elda, et ise olid loll! Mulle siiski tundub, et mu raha ei ole tegelikult \u00fcldse kaitstud,\u00bb n\u00e4eb naine, kelle kontol on olnud ka palju rohkem raha, juhtunus suurt probleemi. \u00abAga kui mul oleks olnud seal paark\u00fcmmend tuhat? Kas see oleks siis k\u00f5ik l\u00e4inud olnud? Lihtsalt minu \u00f5nn, et mul tol p\u00e4eval sellel arvel rohkem raha ei olnud,\u00bb arutleb ta.\u00a0\n\u00abMinu jaoks on hetkel k\u00fcsimus, kas ma \u00fcldse tahan enam oma raha Eesti pankades hoida,\u00bb r\u00e4\u00e4gib K\u00e4tlin\u00a0pettunult, omades kogemust ka Suurbritannia pankadega, kus taoline juhtum oleks tema s\u00f5nul m\u00f5eldamatu.\u00a0\u00abTundub, et Eestis ei ole selliseid protseduurireegleid, et kui klient helistab ja \u00fctleb, et sai petta, siis vajutame seda, seda ja seda nuppu. Inglise pangas on selline praktika, et n\u00e4ete, siin on \u00fcks makse ja mina ei ole seda teinud. Seej\u00e4rel saadetakse sulle paberid, mis tuleb \u00e4ra t\u00e4ita ja seal on kirjas, et kui te valetate, siis on see kriminaalkorras karistatav. Aga oma raha saad sa tagasi! Meil kaob k\u00f5ik lihtsalt mutiauku!\u00bb\u00a0\n\nPetus\u00f5numite saatmine on taas hoogustunud\n\nLHV panga\u00a0kommunikatsioonijuht\u00a0Priit Rum \u00fctles toimetusele, et konkreetset juhtumit ei ole pangasaladuse t\u00f5ttu v\u00f5imalik kommenteerida, kuid viimase paari n\u00e4dala jooksul on nad m\u00e4rganud petus\u00f5numite arvu kasvu. Kurjategijad on saatnud inimestele s\u00f5numeid erinevate teenusepakkujate nime alt, sealhulgas ka LHV nimel.\n\u00abTuletame meelde, et neid s\u00f5numeid ei ole teenusepakkujad ise saatnud. Pangad ei saada klientidele SMS-idega linke, ei teavita kliente kauba saabumisest ega kutsu kliente SMS-iga oma andmeid sisestama,\u00bb hoiatab Rum ja lisab, et selline s\u00f5num tuleb kustutada ning s\u00f5numis olevale lingile ei tohi vajutada.\n\nKurjategijad kasutavad skeemi, kus lingiga meelitatakse inimene petulehele, kuhu palutakse sisestada oma pangakaardi andmed.\nShutterstock\n\nRumi s\u00f5nul kasutavadki kurjategijad skeemi, kus\u00a0lingiga meelitatakse inimene petulehele, kuhu palutakse sisestada oma pangakaardi andmed. \u00abNende eesm\u00e4rk on panna inimene kinnitama justkui v\u00e4ikese summaga tehingut, et samas ise taustal teha m\u00e4rksa suurema summaga tehing. Kui inimene oma andmed sisestab ja ka kaardimakse kinnitatakse lisatuvastuse meetodil, n\u00e4iteks turvaliste internetiostude SMS-koodi sisestamisega, siis sellisel juhul ei saa pank kaarditehingut kahjuks enam vaidlustada,\u00bb selgitab ta.\n\nKaardimaksete vaidlustamise reeglid m\u00e4\u00e4rab kaardiorganisatsioon\n\nRum t\u00e4psustab, et turvaliste kaardimaksete SMS-koodid saadetakse vaid sellele telefoninumbrile, mille klient on ise panga s\u00fcsteemi registreerinud. \u00abLisaparooliga kinnitatud tehingut k\u00e4sitlevad pangad kui tehingut, mille teostamisega on kaardiomanik n\u00f5us olnud,\u00bb selgitab ta, et antud juhul on lisatuvastuse kood justkui allkiri.\nKaardimaksete vaidlustamise reeglid m\u00e4\u00e4rab Rumi s\u00f5nul kaardiorganisatsioon ja need kehtivad k\u00f5ikidele pankadele \u00fchesuguselt. \u00abPangakaarditehinguid ei saa pank tagasi kutsuda, vaid neid\u00a0saab t\u00fchistada kaupleja, kelle juures kaardimakse on teostatud. Panga kaudu saame algatada tugevalt autenditud kaardimakse tehingu vaidlustuse, kui kaupleja ei ole kinni pidanud teenuse tingimustest ja kui koost\u00f6\u00f6s kauplejaga ei ole v\u00f5imalik lahendust leida. Kui klient on sattunud pettuse ohvriks ja teinud tehingu pettuse t\u00f5ttu, saame pangana suunata klienti kohe p\u00f6\u00f6rduma kaupleja poole, kelle juures tehing teostati. Kaupleja saab peatada tellimuse ning t\u00fchistada kaardimakse. Saame ka pettuse kahtluse raporteerida tehingu vastu v\u00f5tnud pangale, kuid kahjuks ei kohusta see kauplejat kaardimakse tehingu t\u00fchistamiseks,\u00bb selgitab Rum.\n\nTeavitust\u00f6\u00f6 ja hoiatused\n\nTa lisab, et LHV pank t\u00f6\u00f6tab igap\u00e4evaselt selle nimel, et saaks \u00e4ra hoida klientide sattumist pettuse ohvriks. \u00abSelle jaoks teeme teavitust\u00f6\u00f6d ja jagame hoiatusi oma kommunikatsioonikanalites. Enamlevinud pettuste liigid oleme v\u00e4lja toonud\u00a0ka oma kodulehel. Pangana arendame oma s\u00fcsteeme, et pettuseid v\u00e4hendada. Ka n\u00e4iteks seesama SMS-iga saadetav turvaliste internetiostude kood on lisaturvas\u00fcsteem, mida pangakaardimaksetele internetis rakendame,\u00bb toob ta n\u00e4iteks.\n\n\nKuvat\u00f5mmis LHV panga kodulehelt\n\n\u00abLHV-s on klientide raha turvalises kohas, kuid tuletamegi klientidele pidevalt meelde, et oma PIN-koodide ja muude andmete sisestamisel tuleks v\u00e4ga ettevaatlik olla, et mitte pahaaimamatult tundmatutele petturitele ligip\u00e4\u00e4su anda, sest just see ongi nende eesm\u00e4rk,\u00bb hoiatab Rum.\n\nPettuseid menetleb politsei\n\nTarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) kommunikatsioonijuht Aap Andreas Rebas s\u00f5nas toimetusele, et antud juhul on tegemist pettusega, mille puhul paraku ei saa aidata ei TTJA ega ka tarbijavaidluste komisjon. \u00abSelliste juhtumitega tegeleb politsei ning meie suuname inimesed selliste p\u00f6\u00f6rdumiste korral politsei poole. S\u00fc\u00fctegude, mille hulka kuuluvad ka pettused, menetlemine kuulub politsei- ja piirivalveameti p\u00e4devusse,\u00bb t\u00e4psustas Rebas.\nPolitsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt m\u00e4rkis, et ei saa konkreetset juhtumit kommenteerida, kuid r\u00f5hutas, et kahtlasele lingile ei tohi mitte kunagi oma krediitkaardi numbrit ega kolmekohalist CVV koodi sisestada.\u00a0\u00abSeda tehes annate oma krediitkaardi sisuliselt kurjategija k\u00e4sutusse, kes sellega tehinguid saab teha,\u00bb hoiatas ta."}
{"text":"\u201eT\u00e4nus\u00f5nad\u201c Narva piiripunktis viisid Ukraina pension\u00e4ri vangiUkrainlannast pension\u00e4r Olga \u00fcritas tulla Venemaalt Eestisse ilma kehtiva reisidokumendita. Selle k\u00e4igus andis ta piirikontrolli teostanud politseiametnikule \u00fcle \u201et\u00e4nus\u00f5nad\u201c ehk sada Ameerika dollarit.\nPiirikontrolli teostanud politseiametnik keeldus Olga poolt pakutud \u201et\u00e4nus\u00f5nu\u201c vastu v\u00f5tmast ja kahtlustas, et naine pakub altk\u00e4emaksu. Olga v\u00f5eti vahi alla.\nKahe ja poole eeluurimisvanglas viibitud p\u00e4eva jooksul s\u00f5lmis ta prokuratuuriga kokkuleppe, millega tunnistaski end s\u00fc\u00fcdi altk\u00e4emaksu andmises.\nViru maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud t\u00f5endid andsid aluse m\u00f5ista Olga s\u00fc\u00fcdi ja m\u00f5ista talle kokkuleppekohane karistus.\n18. juulil karistas Narva kohus Olgat pooleteiseaastase tingimisi vanglakaristusega."}
{"text":"K\u00f5rvitsap\u00fcreesupp \u2013  kuldne nagu s\u00fcgisK\u00f5rvits sobib muukski kui vaid hoidiste tegemiseks. N\u00e4iteks saab sellest, kui \u00f5ige pisut vaeva n\u00e4ha, maitsva sametise p\u00fcreesupi.Kuressaare ametikoolis 3. kursusel kokandust \u00f5ppivate Marken Haandi ja Samuel S\u00fclla kinnitusel pole k\u00f5rvitsasupi tegemises midagi keerulist. Esmalt tuleb selle roa peategelane ehk k\u00f5rvits muidugi puhastada, koorida ja t\u00fckeldada ning ahjuplaadile panna.\nSeej\u00e4rel puhastavad ja t\u00fckeldavad noored kokad \u00fclej\u00e4\u00e4nud k\u00f6\u00f6giviljad. Needki r\u00e4ndavad k\u00fcpsetusplaadile, nagu ka rosmariin ja k\u00fc\u00fcslauk.\n\n\u00a0\n\nK\u00fc\u00fcslauku koorida ja peeneks hakkida v\u00f5i pressida pole tarvis. K\u00f5ige parem on, kui see k\u00f6\u00f6giviljadele lisada tervete k\u00fc\u00fcntena \u2013 p\u00e4rast saab ahjus pehmeks k\u00fcpsenud k\u00fc\u00fcned kestadest v\u00e4lja pressida ja kestad minema visata.\nAeg on m\u00e4\u00e4rida k\u00f6\u00f6giviljad kokku \u00f5li ja maitseainetega \u2013 soola, pipra ja paprikapulbriga.\nN\u00fc\u00fcd plaat kuuma ahju! Sellal, kui k\u00f6\u00f6giviljad k\u00fcpsevad, on piisavalt aega, et t\u00fckeldada ja praadida peekon - see on m\u00f5eldud supi kaunistamiseks.\nUmbes poole tunni p\u00e4rast on k\u00f6\u00f6giviljad ahjus pehmeks muutunud ehk supiteoks valmis. Rosmariini roll maitsetaimena on t\u00e4idetud \u2013 selle v\u00f5ib \u00e4ra visata.\n\nK\u00d6\u00d6GIVILI muutub ahjus pehmeks poole tunniga.\nMaanus Masing \/ Saarte H\u00e4\u00e4l\n\nK\u00fcps kuum k\u00f6\u00f6givili blenderisse pandud, lisavad Marken ja Samuel sellele tomatip\u00fcree, toorjuustu ja kuuma k\u00f6\u00f6giviljapuljongi.\n\nOmatehtud puljong\u00a0on parim!\n\nPuljong on noortel kokkadel juba valmis keedetud \u2013 porgandist, sibulast, porrust, juursellerist ja fenkolist ehk apteegitillist. Keetmiseks kulus ligi tund.\n\u201cMadalal kuumusel,\u201d m\u00e4rgib Samuel.\nKes soovib minna lihtsama vastupanu teed, v\u00f5ib muidugi kasutada poest ostetud valmis puljongit. Samuti on v\u00f5imalus teha puljong kas vastavast pulbrist v\u00f5i kuubikust.\nPole vist tarvis \u00f6eldagi, et omatehtud puljong on siiski k\u00f5ige tervislikum \u2013 puuduvad ju selles kunstlikud s\u00e4ilitus-, l\u00f5hna- ja maitseained.\nBlenderdada tasub supi komponente nii kaua, kuni tulemus on t\u00fckkideta \u00fchtlane ja sametine mass.\n\nK\u00d5RVITSASEEMNED JA \u00dcRDI\u00d5LI sobivad selle supi kaunistamiseks suurep\u00e4raselt.\nMaanus Masing \/ Saarte H\u00e4\u00e4l\n\nN\u00fc\u00fcd on sobiv hetk supp l\u00f5plikult maitsestada ja siis serveerida. Samuel t\u00f5stab supi kulbiga kaussidesse, Marken asub portsjoneid kaunistama.\n\u00dche kausit\u00e4ie kaunistuseks riputab ta supile k\u00f5rvitsaseemneid, teisele portsule peekoniraasukesi.\nKummassegi kaussi supi pinnale veel m\u00f5ned tilgad rohelist \u00fcrdi\u00f5li ja ongi kuldne k\u00f5rvitsasupp valmis!\n\nOotavad praktikat\u00a0Hispaanias\n\nM\u00f5ni s\u00f5na ka meie t\u00e4nastest supitegijatest.\nKui Marken Haandi s\u00fcndis-kasvas Saaremaal, siis Samuel S\u00fclla on p\u00e4rit hoopis Hiiumaalt.\nMiks Samuel just Kuressaarde, aga mitte n\u00e4iteks Tallinna kolis \u2013 eks ikka siinses ametikoolis pakutava kokanduseriala ja selle k\u00f5rge maine p\u00e4rast.\nSamueli s\u00f5nul on talle s\u00fc\u00fca teha meeldinud juba lapsest saadik. Enne ametikooli astumist oli tema leivanumber pastatoidud, praegu aga pigem veiseliharoad.\n\u201cMinu lemmiktoit on veiseantrekoot,\u201d m\u00e4rgib Samuel. \u201cJa muidugi krevetid.\u201d\nKust sai aga alguse Marken Haandi kokandushuvi?\n\u201cIlmselt sellest, et mulle meeldib h\u00e4sti s\u00fc\u00fca,\u201d r\u00e4\u00e4gib Marken Haandi. \u201cSelleks aga, et h\u00e4sti s\u00fc\u00fca, tuleb toit k\u00f5igepealt valmis teha.\u201d\nMarkeni s\u00f5nul on tal nii siin Saaremaal kui ka mandril p\u00e4ris palju sugulasi, kes on head kokad.\nKuna s\u00f6\u00f6gitegemine \u00f5nnestus ka noormehel endal \u00fcsna h\u00e4sti, astus ta ametikooli kokaks \u00f5ppima. Markenile endale meeldib vahest k\u00f5ige rohkem valmistada pastaroogasid.\n\u201cNeed on lihtsad ja v\u00e4ga maitsvad, kui \u00f5igetest komponentidest teha,\u201d p\u00f5hjendab ta.\nHiljuti k\u00e4isid Marken ja Samuel kuupikkusel kokapraktikal K\u00fcprosel. M\u00f5lemad j\u00e4id selle kogemusega v\u00e4ga rahule ning loodavad peagi minna j\u00e4rgmisele praktikale \u2013 Hispaaniasse.\nM\u00f5lemad noored kokad k\u00e4ivad \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6l \u2013 Samuel Johan spaa restoranis P\u00e4hkel, Marken restoranis Saaremaa Veski.\nMida p\u00e4rast ametikooli l\u00f5petamist edasi teha, pole Marken ja Samuel veel otsustanud.\n\u201cPakkumisi on tulnud erinevatest kohtadest,\u201d r\u00e4\u00e4gib Marken. \u201cVahest l\u00e4hen mandrile v\u00f5i siis hoopis v\u00e4lismaale \u2013 kuhugi l\u00f5una poole.\u201d\nV\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le minekust on m\u00f5elnud ka Samuel. \u201cMulle meeldib v\u00e4ga Hispaanias \u2013 nii riik ise kui ka sealne k\u00f6\u00f6k,\u201d lausub ta.\nT\u00e4psemate tulevikuplaanide tegemiseks on siiski veel pisut aega, sest kooli l\u00f5petavad Marken ja Samuel tuleva aasta juunis.\n\nK\u00d5RVITSAP\u00dcREESUPP\n\n5\u20136 portsjonit\n\n\n\t1 kg k\u00f5rvitsat\n\t3 keskmist v\u00f5i 2 suurt porgandit\n\t1 sibul\n\t1 sellerivars\n\t2 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt\n\t2 sl \u00f5li\n\t1 rosmariinioks\n\t1 tl suitsutatud paprika pulbrit\n\t750 ml k\u00f6\u00f6giviljapuljongit\n\t1 sl tomatipastat\n\t4 sl toorjuustu\n\tsoola ja pipart\n\tvajadusel (kui supp saab liiga paks) veel puljongit v\u00f5i vahukoort\n\tkaunistamiseks \u00fcrdi\u00f5li, k\u00f5rvitsaseemneid v\u00f5i pisut peekonit\n\n\n\n\nMaanus Masing \/ Saarte H\u00e4\u00e4l\n\nKuumuta ahi 200 kraadini. Puhasta k\u00f5rvits, koori ja eemalda sisemine pehme osa. L\u00f5ika k\u00f5rvits t\u00fckkideks ja aseta t\u00fckid ahjuplaadile. Puhasta ja t\u00fckelda porgand ja sibul, haki sellerivars ning lisa k\u00f6\u00f6giviljad koos koorimata k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcntega k\u00f5rvitsat\u00fckkidele ahjuplaadil. Lisa rosmariinioks, m\u00e4\u00e4ri k\u00f6\u00f6giviljad \u00f5li ja maitseainetega kokku.\nR\u00f6sti ahjus 30 minutit v\u00f5i kuni k\u00f5rvits ja porgand on pehmed.\nKuni k\u00f6\u00f6giviljad on ahjus, t\u00fckelda peekon peeneks ja prae pannil pruuniks.\nV\u00f5ta k\u00fcpsetusplaat ahjust v\u00e4lja. Eemalda rosmariin. L\u00f5ika k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnte otsad maha ja pressi pehme sisu k\u00f6\u00f6giviljade peale. Viska kestad minema.\nPane ahjuplaadi sisu blenderisse, lisa puljong, toorjuust ja tomatipasta. P\u00fcreesta. Kui mass on liiga paks, lisa vedeldamiseks puljongit v\u00f5i r\u00f5\u00f5ska koort ja lase blenderil veel pisut aega t\u00f6\u00f6tada. Maitsesta. T\u00f5sta kulbiga kaussidesse ja kaunista.\nHead isu!\n"}
{"text":"Kas tehisintellekt teeb meid tulevikus t\u00f6\u00f6tuks?Elame \u00fcsna sarnases paradigmade nihkumise ajahetkes, mis toimus peaaegu et t\u00e4pselt 200 aastat tagasi, aastal 1822, kirjutab puidut\u00f6\u00f6tlemise ja m\u00f6\u00f6blitootmise kompetentsikeskuse TSENTR juht Riho Tiivel.Siis sai alguse fotograafia \u2013 toona uus reaalse maailma j\u00e4\u00e4dvustusviis, mis algselt p\u00f5hjustas kunstnike seas trotsi, kuid t\u00f5i endaga veidi hiljem kaasa revolutsioonilised murrangud maalikunstis.\nN\u00fc\u00fcd on \u00e4rkamas tehisintellekt (AI), mis on k\u00e4imas alles oma esimesi samme, kuid juba saab lugeda uudiseid, kuidas uus virtuaalne abimees on p\u00f5hjustamas t\u00f6\u00f6kaotusi. Arvamusi, milleks AI v\u00f5imeline on, on seinast seina, kuni selleni v\u00e4lja, kus tehisintellekt ise on mitmeid kordi v\u00e4itnud, et ta v\u00f5tab maailma nii v\u00f5i teisiti \u00fcle, sest algoritmid nii n\u00e4itavad ja inimesed ise seda soovivad. Sellised k\u00f5hedav\u00f5itu \u00fclestunnistused on p\u00f5hjustanud ka AI-de v\u00e4ljal\u00fclitamisi. Mis siis tegelikult juhtuma hakkab, kas peaks kartma?\nEsimese tugevama l\u00f6\u00f6gi saavad t\u00f5en\u00e4oliselt \u00abpehmemad tegevused\u00bb, lihtsakoelised v\u00f5i matemaatilistele mudelitele teisenduvad t\u00f6\u00f6d. Sealhulgas ka h\u00e4mmastaval kombel loovad t\u00f6\u00f6d. Tehisintellekt on juba t\u00e4naseks t\u00f5estanud, et ta suudab luua muljetavaldavat kunsti, mis m\u00f5jub inimeste tajule meeldivalt. Sajad variatsioonid nii kodulehtede kujundustest kui muudest graafilistest lahendustest on varsti vaid kliki ja sekundite kaugusel. Graafiline disain, programmeerimine, sisuloome, musitseerimine ongi k\u00e4esolevaks hetkeks AI-le juba \u00fcsnagi j\u00f5ukohased oskused ja neid arendatakse aina paremaks. On vaid aja k\u00fcsimus, millal virtuaalselt loodud b\u00e4nd hakkab muusikas edetabeli tippe vallutama.\nKui peaks ennustama, siis v\u00f5ib oletada, et 70 aasta p\u00e4rast vaatame me rohkem AI loodud filme kui \u00abvanal moel\u00bb \u00fcles filmitud variante ja kuulame ka muusika puhul elusolevatega v\u00f5rreldes rohkem surnud v\u00f5i v\u00e4ljam\u00f5eldud artiste. Aga mis v\u00f5iks saada asjadest meie \u00fcmber? Paraku on ka f\u00fc\u00fcsilised objektid v\u00e4ga h\u00e4sti matemaatikaga defineeritavad, eriti joonised.\nV\u00f5rumaa Haridus- ja Tehnoloogiakooli EWERS Puidut\u00f6\u00f6tlemise ja m\u00f6\u00f6blitootmise kompetentsikeskus TSENTER otsustas kevadel, kui Eestis tehisintellekt teemana tugevalt esile kerkis, testida AI-d kui m\u00f6\u00f6blidisainerit. Virtuaalse ajuga, mille nimi on BlueWillow, suhtles ja hiljem juhtis ka \u00f6\u00f6kapi disainiprotsesse tootearendaja Lauri Semevsky. M\u00e4rks\u00f5nadena, lisaks s\u00f5nale \u00f6\u00f6kapp, sisestati erinevaid kooslusi nagu \u00abskandinaavia disain\u00bb, \u00abZaha Hadid\u00bb, \u00abluksuslik\u00bb jne. Tulemuseks kujundas tehisintellekt visuaalseid lahendusi.\nParim neist otsustati realiseerida k\u00e4ega katsutavaks m\u00f6\u00f6blisesemeks. Valminud protot\u00fc\u00fcbile nuputas TSENTRI meeskond juurde tehnilisi gadget'eid nagu timmerdatav led-valgustus ja v\u00f5imalus juhtmevabalt telefoni laadida. Veelgi t\u00e4psemalt kapi enda s\u00fcnniloost saab lugeda TSENTRI kodulehelt ja seda toote v\u00e4lja arendanud Lauri enda s\u00f5nadega.\nSarnasel moel ehk AI-d kui abimeest on hakanud kasutama ka m\u00f5ned olulised tegijad m\u00f6\u00f6bli valdkonnas. N\u00e4iteks kui Ikea alles uurib ja kaardistab tehism\u00f5tleja v\u00f5imalusi, siis m\u00f6\u00f6blitootja Kartell tutuvustas Philip Starcki ja AI-ga koost\u00f6\u00f6s valminud tooli juba viis aastat tagasi Milano Sisustusmessil 2019.\n\nTehisintellekti ja Philip Starcki poolt loodud Kartelli toolid.\nKartell\n\nSelliste v\u00f5imaluste olemasolu muutub ilmselt peagi kahepoolseks \u2013 ka klient saab otsida ja kiiresti pildiks muuta toodet, mida ta osta sooviks. Sotsiaalmeedias v\u00f5ib tajuda, kuidas on asutud nihutama fantaasia piire ja luuakse rohkem \u00fcllatavat ning uut kui varem. \u00dcldine ekspertide arvamus soovitab tehisintellekti v\u00f5tta ainult kui t\u00f6\u00f6riista, mis avab loomisel uusi horisonte.\nReaalsete esemete valmis tegemine reedab aga meile ka tehisaju n\u00f5rga k\u00fclje \u2013 k\u00e4eline osavus koos loogilise tegevus-jadaga. Ilma erilise anal\u00fc\u00fcsita saabki \u00f6elda, et teine laine, ja t\u00f6\u00f6kohtadele hulga h\u00e4vitavam, saabub siis kui AI omandab veatud oskused teha palju keerukaid reaalse tegevuse-tagaj\u00e4rjega operatsioone j\u00e4rjepanu. Paljud kompaniid \u00fcritavad luua ise-tegutsevaid lahendusi, kuid need on k\u00f5ik v\u00e4ga lihtsakoelised v\u00f5rreldes n\u00e4iteks meistriga, kes valmistab k\u00e4sitsi jalan\u00f5usid. Samas pole kahtlust, et ka siin valdkonnas k\u00e4ib \u00e4ge arendust\u00f6\u00f6 (Tesla Bot, Boston Dynamics, DHL pakiautod, jpm).\nSeega k\u00f5ige kauem vastu pidavad t\u00f6\u00f6kohad on tulevikus tegelikult need, mis l\u00e4hevad tagasi \u00abjuurte juurde\u00bb ehk n\u00f5uvad meistrlikke k\u00e4elisi oskusi. Kui \u00fchel p\u00e4eval AI omandab ka need, v\u00e4ga keerukat laadi oskused, on olemas ka oht milleksi enamaks, kuid \u00f5nneks kulub selliste lahendusteni loodetavasti v\u00e4hemalt paar sajandit. See eeldab ka m\u00f5tteviisi muutust, et robot peab tingimata humanoidse kujuga olema \u2013 see on lapsikuv\u00f5itu soovunelm ja seotud sellega, et inimest hirmutaks, kui ta k\u00f5rval abistab teda ulmelise v\u00e4limusega monstrum. Tegelikult \u00fcritas Boston Dynamics selle dilemma valguses luua ratastel toimetavat eri-kujulist robotit, kuid nende populaarseim on sootuks koera-kujuline tegelane, kelle nimeks on Spot.\nVaadates tulevikku siis ilmselt sattutakse piltidel situatsioonidesse, mida tegelikult pole olnud ja inimesed pannakse r\u00e4\u00e4kima asju, mida nad kunagi ei teeks \u2013 see k\u00f5ik on tekitamas v\u00e4ljakutseid veel \u00fche olulise nurga alt. Inimeste loodud seadused ei tule tehnoloogilisele arengule piisavalt kiiresti j\u00e4rele. Kohtutesse on j\u00f5udnud esimesed vaidlused teadust\u00f6\u00f6de autorluse koha pealt. Kui AI kirjutab, siis kes on autor? Sama ka laulmisega. Mis seadus kaitseks \u00e4ra n\u00e4iteks selle kui keegi paneb kuningas Charles III laulma roppe laule?\n\nTehisintellekt pani kuningas Charles III tantsima.\nTSENTR\n\nKas AI v\u00f5iks kirjutada enda piiramiseks ise seadused? Seaduseloomes oleks ju ideaalne kui korruptiivse inimlooma saaks asendada m\u00f5jutamatu botiga. Tegelikult oleks see suurep\u00e4rane, kui riiki juhiks pea t\u00e4ies mahus tehisintellekt. Maa, kes selle asja p\u00e4riselt \u00e4ra teeks, saaks teiste ees tohutu eelise ja k\u00f5igele lisaks meeletu kokkuhoiu, sest vabaneks tohutu hulk vajalikke t\u00f6\u00f6k\u00e4si, kes saaksid naasta lihtsamate ent robotite jaoks veel keeruliste t\u00f6\u00f6de juurde.\nSiinkohal tuleb meeles pidada, et AI saab areneda ainult teadust\u00f6\u00f6d soosivas sotsiaalses konstruktsioonis. Viimaste aastate varal v\u00f5ib aga v\u00e4ita, et loota, et inimkond toimiks l\u00f5ppevate ressurssidega planeedil 200 aastat stabiilsena, on liiga optimistlik prognoos \u2013 inimese kui liigi olemuslik loogika v\u00e4listab selle. K\u00e4ib v\u00f5idujooks ressursside l\u00f5ppemise ja tehisintellekti v\u00f5imekuse vahel. Hoolimata negatiivsetest v\u00e4ljavaadetest saab tegelikult juba praegu v\u00e4ita k\u00fcll, et AI kombinatsioonis robotitega hakkab j\u00e4rjest enam vabastama inimesi t\u00f6\u00f6st. Noortel tuleb t\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00e4ga hoolikalt m\u00f5elda, mis haridusteed valida, sest v\u00f5ib juhtuda, et \u00f5pitakse ennast t\u00f6\u00f6tuks.\n\u00a0\n"}
{"text":"Hiina vahistas mitu raskustes kinnisvarahiiu Evergrande t\u00f6\u00f6tajatPEKING, 16. september, AFP-BNS \u2013 Hiina politsei vahistas mitu raskustes kinnisvarahiiu Evergrande t\u00f6\u00f6tajat, kinnitasid laup\u00e4eval v\u00f5imud.\nShenzheni politsei teatel peeti kinni mitu Evergrande\u2019i finantsteenuste t\u00fctarfirma Evergrande Wealth Management t\u00f6\u00f6tajat, kuid nende t\u00e4pset arvu ega neile esitatud s\u00fc\u00fcdistusi ei avaldatud.\nSamas tegi politsei avalikkusele \u00fcleskutse anda v\u00f5imudele teada arvatavatest pettusejuhtumitest.\nEvergrande\u2019i \u00fc\u00fcratu v\u00f5lakoorem etendab keskset rolli Hiina s\u00fcvenevas kinnisvaraturu kriisis.\nKinnisvara- ja ehitussektor moodustab umbes veerandi Hiina sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kuid selle suurimad tegijad on viimase paarik\u00fcmne aasta buumi v\u00e4ltel v\u00f5tnud tohutult v\u00f5lgu.\nAinu\u00fcksi Evergrande\u2019i v\u00f5lakoormaks hinnati juuni l\u00f5pus 328 miljardit dollarit.\nPeking on hakanud selles n\u00e4gema vastuv\u00f5etamatut riski Hiina finantss\u00fcsteemile ja majandusele \u00fcldisemalt, mist\u00f5ttu hakkas valitsus 2020. aastal kinnisvaraarendajate ligip\u00e4\u00e4su laenudele j\u00e4rkj\u00e4rgult piirama. Paljud suurarendajad muutusid seej\u00e4rel aga maksej\u00f5uetuks, nende seas Evergrande.\nReitinguagentuur Moody\u2019s langetas Hiina kinnisvarasektori v\u00e4ljavaate sel n\u00e4dalal stabiilsest negatiivseks, ja m\u00e4rkis, et valitsuse toetusmeetmetel on vaid l\u00fchiajaline m\u00f5ju.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Hiina vahistas mitu raskustes kinnisvarahiiu Evergrande t\u00f6\u00f6tajatPEKING, 16. september, AFP-BNS \u2013 Hiina politsei vahistas mitu raskustes kinnisvarahiiu Evergrande t\u00f6\u00f6tajat, kinnitasid laup\u00e4eval v\u00f5imud.\nShenzheni politsei teatel peeti kinni mitu Evergrande\u2019i finantsteenuste t\u00fctarfirma Evergrande Wealth Management t\u00f6\u00f6tajat, kuid nende t\u00e4pset arvu ega neile esitatud s\u00fc\u00fcdistusi ei avaldatud.\nSamas tegi politsei avalikkusele \u00fcleskutse anda v\u00f5imudele teada arvatavatest pettusejuhtumitest.\nEvergrande\u2019i \u00fc\u00fcratu v\u00f5lakoorem etendab keskset rolli Hiina s\u00fcvenevas kinnisvaraturu kriisis.\nKinnisvara- ja ehitussektor moodustab umbes veerandi Hiina sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kuid selle suurimad tegijad on viimase paarik\u00fcmne aasta buumi v\u00e4ltel v\u00f5tnud tohutult v\u00f5lgu.\nAinu\u00fcksi Evergrande\u2019i v\u00f5lakoormaks hinnati juuni l\u00f5pus 328 miljardit dollarit.\nPeking on hakanud selles n\u00e4gema vastuv\u00f5etamatut riski Hiina finantss\u00fcsteemile ja majandusele \u00fcldisemalt, mist\u00f5ttu hakkas valitsus 2020. aastal kinnisvaraarendajate ligip\u00e4\u00e4su laenudele j\u00e4rkj\u00e4rgult piirama. Paljud suurarendajad muutusid seej\u00e4rel aga maksej\u00f5uetuks, nende seas Evergrande.\nReitinguagentuur Moody\u2019s langetas Hiina kinnisvarasektori v\u00e4ljavaate sel n\u00e4dalal stabiilsest negatiivseks, ja m\u00e4rkis, et valitsuse toetusmeetmetel on vaid l\u00fchiajaline m\u00f5ju.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u201eOota, kuhu sa selle raha panid?\u201c Nelli Jansonil aitab suuri b\u00f6rsilanguseid taluda kaks rohtu\u201eOota, kuhu sa selle raha panid?\u201c on \u00c4rilehe investeerimisportaali igan\u00e4dalane rubriik, kus saame kohalikke investoreid veidi paremini tundma \u00f5ppida.\n\u00dcks Eesti tuntumaid maaklereid Nelli Janson t\u00f5deb, et oma iseloomult pole ta tegelikult hea pikaajaline investor. \u201eMa olen liiga kannatamatu ja tahan juba heas kasumis oleva positsiooni kinni panna isegi siis, kui ma usun, et see on pikemas perspektiivis suure potentsiaaliga ettev\u00f5te.\u201c\nSuuremate languste ajal on ka temagi n\u00e4rv proovile pandud. Vankumatult tehnoloogiasektori usku Jansoni jaoks oli viimane proovikivi mullu s\u00fcgisel, kui sektor kukkus j\u00e4rjest s\u00fcgavamale ja s\u00fcgavamale. Punase v\u00e4rvi talumise vastu aitab Jansoni s\u00f5nul see, et v\u00e4hem vaadata kontol toimuvat ja hoida vaba raha varuks. Viimati ostis ta aga kahte Rootsi aktsiat, sest n\u00f5rgema Rootsi krooni t\u00f5ttu tundub, et Stockholmi b\u00f6rsilt v\u00f5ib leida ka huvitavaid ettev\u00f5tteid.\nMis on viimane investeering, mis tegid, ja miks?\nOstsin m\u00f5ned Rootsi aktsiad: kinnisvaraarendaja Bonava ja Tele2. Peamine p\u00f5hjus soliidne dividendim\u00e4\u00e4r ja odav Rootsi kroon. Uute arendustega siin ja sealpool L\u00e4\u00e4nemerd pole kindlasti olukord praegu k\u00f5ige parem ja on ka v\u00f5imalus, et l\u00e4heb veel halvemaks, ja seet\u00f5ttu olen enda jaoks ka ruumi j\u00e4tnud madalamalt hinnatasemelt lisa osta.\nMillised on olnud viimase aja k\u00f5ige intrigeerivamad uued investeerimisideed?\nIlmselt mu 2022. aasta suve tehnoloogiaaktsiate ost oli piisavalt intrigeeriv juba, sest \u00f5nnestus need osta ikkagi enne s\u00fcgise suurt langust. Aga tagantj\u00e4rele pean \u00fctlema, et see risk siiski tasus \u00e4ra hoolimata sellest, et portfell oli vahepeal p\u00e4ris punane. Praegu olen olnud pigem konservatiivsemal joonel ja ootan, mis s\u00fcgis turgudele toob.\nMillist viga oled oma investeerimisteekonnal k\u00f5ige enam teinud?\nMa usun, et k\u00f5ige rohkem olen ma kahetsenud seda, kui mul on j\u00e4\u00e4nud ostmata midagi, mida olen j\u00e4lginud. Olen liialt ettevaatlik ja riskikartlik olnud. Tagantj\u00e4rele olen ikka mitu korda ohanud, miks ma k\u00fcll ei olnud julgem ja oma sisetunnet rohkem ei usaldanud ning lasin end v\u00e4listest teguritest liialt m\u00f5jutada. Viimasena meenub Nvidia ostu plaan. Otsustasin aasta alguses vaikselt hakata ostma Nvidiat, aga kuna ka siis polnud ettev\u00f5te v\u00f5rreldes teistega v\u00e4ga odav, siis ei tahtnud \u00fchekorraga sisse tormata. Aga seda aega paraku k\u00e4tte ei j\u00f5udnudki, et hind oleks veelgi langenud, ja nii mu plaan vett vedama l\u00e4kski. Aga eks see ongi kahe teraga m\u00f5\u00f5k ja on ikkagi olnud ka kordi, kus see riskikartlikkus on aidanud v\u00e4ltida ka halbu otsuseid.\nMilline on olnud k\u00f5ige ebameeldivam hetk selle tee k\u00e4igus?\nMul on olnud ikkagi mitu korda hetki, kus portfell on v\u00e4ga punane, ja ega see just v\u00e4ga hea tunne pole. \u00dcritad ikkagi ratsionaliseerida oma otsuseid, suuremat pilti vaadata ja mitte lasta hetkeemotsioonil v\u00f5imust v\u00f5tta, aga tahes-tahtmata hakkavad peast l\u00e4bi k\u00e4ima k\u00f5ige mustemad stsenaariumid.\nKui turg on v\u00e4ga volatiilne, siis see paneb ikkagi investori n\u00e4rvikava korralikult proovile. See aeg tuleb \u00fcle elada ja mingil juhul ei tohi turu m\u00fc\u00fcgilaviiniga kaasa minna. Mis mind on selles olukorras aidanud, on lihtsalt v\u00e4hem oma kontot vaadata ja muidugi alati on hea, kui on vaba raha varuks. Viimane selline kannatuse proovile panek oligi eelmise aasta s\u00fcgisel, kus ma ikka iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt korra oma valikutes kahtlesin.\nTeine iseendaga v\u00f5itlemise hetk on k\u00e4es siis, kui sa saad aru, et sa oledki p\u00e4riselt vea teinud ja enam midagi v\u00e4ga p\u00e4\u00e4sta pole. Oled sunnitud tegema raske otsuse ja oma kahjumis positsiooni kinni panema.\nMillist investeeringut suudaksid hoida rahulikult ka nii, et poleks j\u00e4rgmise 20 aasta jooksul v\u00f5imalik maha m\u00fc\u00fca?\nMa tegelikult pole oma loomult \u00fcldse hea pikaajaline investor. Ma olen liiga kannatamatu ja tahan juba heas kasumis oleva positsiooni kinni panna isegi siis, kui ma usun, et see on pikemas perspektiivis suure potentsiaaliga ettev\u00f5te. Samas laiap\u00f5hjalisi ETF-e hoian ma k\u00fcll s\u00fcdamerahuga ja investeerin neisse ka pidevalt juurde \u2013 eriti USA tehnoloogiasektorisse. Usun, et v\u00e4hemalt j\u00e4rgmised 10 aastat domineerib USA tehnoloogiasektor endiselt kogu maailma arengut selles vallas ja seal puudub mul kiusatus sisse ja v\u00e4lja h\u00fcpata.\n\u00dcksikaktsiate puhul on ikkagi v\u00e4ga keeruline oma usku elus hoida, sest neid muutuvaid tegureid pikema aja v\u00e4ltel on nii palju, et seda on pea v\u00f5imatu hoomata. Samas kui olla ise v\u00e4ga l\u00e4hedalt ettev\u00f5tte tegemistega seotud, siis on seda kindlasti kergem teha ja n\u00e4iteks LHV aktsia on \u00fcks mu portfelli pikemaajalisi investeeringuid ka edaspidi.\nMis on k\u00f5ige ebatavalisem investeering su portfellis?\nMa ei teagi, mis kvalifitseerub selles kontekstis ebatavaliseks. Mul on \u00fcsna mitu ettev\u00f5tet, kes tegelevad minu jaoks p\u00f5nevate asjadega, aga nad pole kunagi kasumis olnud ja praegu pole kindlasti ka selge, kas nad sinna \u00fcldse kunagi j\u00f5uavad.\n\u00dcks n\u00e4iteks on Planet Labs (PL), mis pakub igap\u00e4evaseid satelliidiandmeid, mida kasutavad nii ettev\u00f5tted, teadlased kui ka riigid. Firmal on \u00fcle 400 satelliidi, mida on rohkem kui tema konkurentidel. Teine on Upstart (UPST), mis pakub pilvep\u00f5hist laenuplatvormi ja kasutab laenutaotluste anal\u00fc\u00fcsimiseks AI-d, mis siis omakorda arvestab tavap\u00e4rase laenuandmise protsessiga v\u00f5rreldes oluliselt rohkemate detailidega krediidiv\u00f5ime hindamisel.\nMis on k\u00f5ige totram investeerimisn\u00f5u v\u00f5i -v\u00f5imalus, mida sa kuulnud-n\u00e4inud oled?\nEks neid ringleb internetis ikka v\u00e4ga palju ja neil on \u00fcldiselt ka kindlad tunnused. Kui lubatakse ulmelist tootlust l\u00fchikese ajaga ja sinna otsa veel garantiid ka, siis on see j\u00e4rjekordne petuskeem. S\u00f5na \u201einvesteerimine\u201c ja \u201eriskivaba\u201c \u00fchte lausesse ei sobi, sest investeerimine k\u00e4tkeb endast alati riske. Kui suured need riskid on, seda saab investor ise valida. Aga inimesi ehmatab see s\u00f5na \u00e4ra, ja kui keegi lubab neile garanteeritud suurt tootlus, siis kaob selle lubadusega justkui \u00e4ra ka kaine m\u00f5istus, sest risk ja tootlus k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es.\nAga k\u00f5ige viimane totrus, mida ma poolkogemata YouTube\u2019i reklaamis kuulama sattusin, oli keegi v\u00e4ga entusiastlik noormees, kes innustatult seletas, et tal on s\u00fcsteem, mis garanteerib iga p\u00e4ev inimese pangakontole 1000 eurot ja selleks ei pea mitte midagi tegema. Et lihtsalt ongi selline tore s\u00fcsteem \u2013 ainult tule ja registreeru ning lisas veel k\u00e4tt s\u00fcdamele pannes, et tema ei saa sellest mingit kasu, talle lihtsalt meeldib, kui inimesed mitte millegi tegemise eest raha saavad. Kahju on sellest, et palju inimesed l\u00e4hevad selliste skeemide \u00f5nge ja j\u00e4\u00e4vad ilma oma elus\u00e4\u00e4studest v\u00f5i mis veel hullem, saavad endale veel v\u00f5lad ka kaela.\nInvesteerimine on pikk teekond \u2013 alles aastate p\u00e4rast saab vilju nautida, aga selle jutu peale l\u00e4heb muidugi paljudel tuju \u00e4ra, sest inimene \u00fcldiselt ei tee v\u00e4ga pikaajalisi plaane. Rikkaks tahaks saada ikkagi juba m\u00f5ne kuu p\u00e4rast, aga unustatakse \u00e4ra, et suured asjad saavad alguse ikkagi millestki v\u00e4ikesest, ning kui miski k\u00f5lab liiga h\u00e4sti, et olla t\u00f5si, siis see tavaliselt just nii ongi.\nMillest koosneb Nelli Jansoni portfell ja mis on tema investeerimiseesm\u00e4rk?\n\u201eMinu portfell on jagatud sisuliselt kaheks: 2\/3 on peamiselt ETF-id ja v\u00f5lakirjad ning 1\/3 \u00fcksikaktsiad peamiselt USA-st, aga ka kodumaiselt b\u00f6rsilt.\nKonservatiivsema portfelli osa eesm\u00e4rk on sinna regulaarselt investeerida ja umbes 12\u201314 aasta p\u00e4rast liigutada kogutud raha kas ainult v\u00f5lakirjadesse v\u00f5i hoiusele, sest see raha on m\u00f5eldud selleks ajaks, kui ma hakkan aktiivse t\u00f6\u00f6inimese lehek\u00fclge oma elus p\u00f6\u00f6rama penisonip\u00f5lve poole.\nRiskantsem osa portfellist on peamiselt selleks, et hoida oma n-\u00f6 hallid ajurakud t\u00f6\u00f6s ning pisut p\u00f5nevust tuua. Siin ma pole portfellile mingit konkreetset eesm\u00e4rki seadnud ja olen rahul, kui kasumlikke tehinguid on rohkem kui kahjumlikke, ning vaatan jooksvalt, kuidas ma seda \u00fcmber positsioneerin.\u201c\nMillist investeerimisp\u00f5him\u00f5tet v\u00f5iksid inimesed sinu hinnangul rohkem j\u00e4lgida?\nInvesteerida Investeerimises pole kindlaid raame, et kuhu, kui palju ja kui tihti peaks investeerima. Investeerimine v\u00f5iks olla osa elustiilist ja loovutada selleks just nii palju aega ja raha, kui sul on v\u00f5imalik. Ehk alustamist ei tohiks liiga pikalt edasi l\u00fckata ning alustada tuleks kohe kasv\u00f5i m\u00f5ne euroga.\nMillele kulutad raha hea meelega, teades, et finantsiliselt pole see k\u00f5ige m\u00f5istlikum tegu (nn guilty pleasure)?\nKindlasti reisimine. Mulle ei meeldi s\u00e4\u00e4stupaketiga reisimas k\u00e4ia, sest ma tahan ennast reisil h\u00e4sti tunda ning mulle ei meeldi iga sammu juures raha lugeda. Loomulikult on mul alati reisi jaoks eelarve tehtud, aga mis seal salata, see kipub tihti ka l\u00f5hki minema, aga hoolimata sellest paneb see mingid piirid ikka paika ja p\u00e4ris pillama ei luba hakata.\nMilline hetk sinu investeerimisteekonnas tekitas sinus k\u00f5ige suurema eufooriatunde?\nIlmselt k\u00f5ige suurem \u201eahaa\u201c moment oli siis, kui ma sain aru, mismoodi pikaajaline investeerimine t\u00f6\u00f6tab ja miks regulaarne investeerimine on oluliselt parem m\u00f5te kui turu ajastamine. See oli ikka selline t\u00f5eline valgustuse hetk.\nAdobe v\u00f5i Alibaba?\nMinu seikluslikum pool valiks Alibaba, aga kuna antud ettev\u00f5te jaguneb l\u00e4hiajal kuueks erinevaks firmaks, siis siin peaks juba t\u00e4psustama, millisest \u00fcksusest me Alibaba puhul r\u00e4\u00e4gime. Alibaba potentsiaal on tervikuna v\u00e4ga suur, aga eks riske on ka piisavalt, eesotsas Hiina ettearvamatu regulatsioonipoliitika.\nNvidia v\u00f5i Microsoft?\nL\u00fchiajaliselt NVDA, aga pikemajaliselt MSFT, sest l\u00e4hitulevikus on Nvidia endiselt see, kes AI-ga seotud kiipide n\u00f5udlusest koore riisub. Samas on vajadus nende kiipide j\u00e4rele aina suurem ja ilmselt mingi hetk hakkavad suured tehnoloogiafirmad oma kulurida t\u00e4helepanelikumalt vaatama. Kuna neil sisuliselt on k\u00f5igil ka v\u00f5imekus ise neid kiipe toota, siis t\u00f5en\u00e4osus on suur, et nad seda ka teevad, ning Nvidia peab olulise osa oma marginaalist ja ka turuosast loovutama."}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 18. septembriksRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 18. septembriks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=18.09.2023>.\n\u00d5iguskantsleri ettepanek anda n\u00f5usolek Riigikogu liikmelt Kert Kingolt\nsaadikupuutumatuse \u00e4rav\u00f5tmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse\nj\u00e4tkamiseks. Ettekannetega esinevad \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ja\nRiigikogu liige Kert Kingo.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele Tallinna Haigla rajamise (nr\n53<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/b53a7a2f-dfd3-4f4c-9528-72f0fe68159a>)\nja ps\u00fchholoogide puuduse kohta (nr\n54<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/9df67cc3-3f33-4062-9106-f8b55538663d>)\nvastab terviseminister Riina Sikkut.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele Tallinna Linnateatri uue maja ehituse\nkohta (nr 49<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/4e1c6dbb-\nac20-40e4-8f73-525e7d5f9ef3>), eelmise kultuuriministri Piret Hartmani\npoolt T\u00e4hetorni Spordi- ja Terviseklubi rajamiseks eraldatud 100 000 euro\nkohta (nr 51<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/d93c51ca-4e04-4a71-8c6e-\n41fca2c8ef37>) ja Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordiv\u00f5istluste kohta\n(nr\n16<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/44aab969-7da1-4287-88d6-50bed504039f>)\nvastab kultuuriminister Heidy Purga.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele valeliku poliitika (nr\n89<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/510a94e2-0029-41c3-b441-b6d7033f59c8>)\nja v\u00f5rdse kohtlemise kohta t\u00f6\u00f6elus (nr\n74<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/09911149-f41b-447d-9347-b09c64156fea>)\nvastab majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimisele pronkss\u00f5duri eemaldamise kohta (nr\n45<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/c613f6fd-c304-432f-bc95-51a46743f79c>)\nvastab siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nKeskkonnakomisjonis \u2013 kell 11.10: Kliimaministeeriumi teise poolaasta\n\u00f5igusloome plaanist, kutsutud kliimaminister Kristen Michal ning\nesindajad; atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (27 SE<\nhttps:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/b3292a8b-d218-4b17-93b8-ae6\n7ca0ea0bd\/atmosfaariohu-kaitse-seaduse-muutmise-seadus>), kutsutud\nalgatajate esindaja ning Kliimaministeeriumi esindaja; looduskaitseseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (78\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/cc900d25-b32f-46fe-\n8eb3-f2e04fb2767a\/looduskaitseseaduse-muutmise-seadus>), kutsutud eeln\u00f5u\nalgatajate esindaja ning Kliimaministeeriumi esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: keeleseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(161 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c25c01c3-bbc4-43fc-\nbab5-ce0b46789032\/keeleseaduse-muutmise-seadus>), kutsutud algataja\nesindaja; Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; teadus- ja\narendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (192\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/1e39ab5a-\nfab5-4cd6-aba5-51ffa9fc67b8\/teadus-ja-arendustegevuse-korralduse-seaduse-\nmuutmise-seadus>), kutsutud algataja esindaja; Haridus- ja\nTeadusministeeriumi esindajad; Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (165 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/a43\n32ee2-9381-4d43-87b6-afa3cf4e998e\/eesti-rahvusringhaalingu-seaduse-\nmuutmise-seadus>), kutsutud algataja ja Kultuuriministeeriumi esindaja (A.\nRei n\u00f5upidamisruum);\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: Maaelu Teadmuskeskuse tegevusest, kutsutud\nMaaelu Teadmuskeskuse esindajad;\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile Mereohutuse paketi COM(2023) 269, COM(2023) 270, COM(2023) 271,\nCOM(2023) 272, COM(2023) 273 kohta; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse, millega muudetakse\nm\u00e4\u00e4rust (E\u00dc) nr 561\/2006 reisijate juhuveo sektoris kohaldatavate\nminimaalsete vaheaegade ning \u00f6\u00f6p\u00e4evaste ja igan\u00e4dalaste puhkeperioodide\nmiinimumn\u00f5uete osas, eeln\u00f5u COM(2023) 256 kohta, kutsutud\nKliimaministeeriumi esindaja; Rail Balticu projekti Eesti osa vahearuandest\nja hetkeseisust;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kell 11.15: kohaliku omavalitsuse korralduse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (63 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/ee\nlnoud\/eelnou\/9d370cb0-3f74-4a46-8080-23cfdd47dcc0\/kohaliku-omavalitsuse-\nkorralduse-seaduse-muutmise-seadus>), kohaliku omavalitsuse korralduse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u esimese lugemise ettevalmistamine (37\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/70ab40ee-\nbd81-403d-b856-2eb8306f6f74\/kohaliku-omavalitsuse-korralduse-seaduse-\nmuutmise-seadus>), kutsutud algataja ja Regionaal- ja\nP\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja; \u00d5iguskantsleri aasta \u00fclevaade\n\u00f5igustloovate aktide koosk\u00f5last p\u00f5hiseadusega ja muude \u00f5iguskantslerile\npandud \u00fclesannete t\u00e4itmisest ajavahemikus 1. september 2022 kuni 31.\naugust 2023, kutsutud \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: eelarven\u00f5ukogu arvamusest 2023. aasta\nsuveprognoosi kohta, kutsutud eelarven\u00f5ukogu aseesimees Andrus Alber;\narvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa\nLiidu majandusjuhtimise raamistiku reformi kohta  (COM(2023) 240, COM(2023)\n241, COM(2023) 242); Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele loobuda plaanist maksustada t\u00e4iendavalt pakendite ja plasti\nkasutamist\u201c eeln\u00f5u (65\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/939a0e46-f89f-4cc3-ba1b-\n9c640d29b53b\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-\nloobuda-plaanist-maksustada-taiendavalt-pakendite-ja-plasti-kasutamist>);\nRiigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda\nplaanist kehtestada Eestis automaks\u201c eeln\u00f5u (46\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/b3efe75e-731a-4d75-bd0c-\n59a541f747bb\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-\nloobuda-plaanist-kehtestada-eestis-automaks>);\nriigikaitsekomisjonis \u2013 29.-30. augustil Toledos toimunud Euroopa Liidu\nkaitseministrite mitteametlikust kohtumisest ja j\u00e4rgmise NATO\nkaitseministrite kohtumise ettevalmistustest, kutsutud Kaitseministeeriumi\nesindaja; Kohtumine Riigi- ja Omavalitsusasutuste T\u00f6\u00f6tajate\nAmeti\u00fchingute Liitu (ROTAL) kuuluvate sisejulgeoleku ameti\u00fchingute\nesindajatega, kutsutud ROTALi esimees Kalle Liivam\u00e4gi, demineerijate,\np\u00e4\u00e4stealat\u00f6\u00f6tajate ning politseiteenistujate ameti\u00fchingute esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 t\u00e4iendamise\nseaduse eeln\u00f5u (260\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/ede9e339-67ff-\n4eb6-85d1-7fb3d08a51ce\/sotsiaalmaksuseaduse-%C2%A7-3-taiendamise-seadus>),\nkutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;\nRiigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele t\u00f6\u00f6tada\nv\u00e4lja tegevuskava Tallinna Haigla rajamiseks\u201c eeln\u00f5u (53\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/f4e43707-6e60-45ad-\n9b07-d145ffc471ad\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-\nvalitsusele-tootada-valja-tegevuskava-tallinna-haigla-rajamiseks>),\nt\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (190\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/68a9934d-172c-\n42a0-a8a0-c86476eababb\/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-ning-\nravikindlustuse-seaduse-muutmise-seadus>), t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse\nseaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (205\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/8547c164-5765-4324-9d8c-\n937f10bff02c\/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-ning-ravikindlustuse-\nseaduse-muutmise-seadus>), t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse ning\nravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (174\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7faf90de-63ae-\n47da-8010-ff871a684143\/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-ning-\nravikindlustuse-seaduse-muutmise-seadus>) kutsutud algataja ja\nSotsiaalministeeriumi esindaja;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 arengutest Valgevenes, kutsutud Eesti Leedu saatkonna\nesindaja;\n\u00f5iguskomisjonis \u2013 kell 11.15: Siseministeeriumi koostatud\np\u00e4\u00e4steseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\nv\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuse tutvustamine, kutsutud Siseministeeriumi\nesindajad; arvamuse andmine Riigikohtule p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve\nasjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku \u00a7 183 l\u00f5ike 1 esimese lause kohta;\nEuroopa Liidu \u00d5iguskaitsekoost\u00f6\u00f6 Ameti teemaline briifing, kutsutud\nKeskkriminaalpolitsei juht, Europoli haldusn\u00f5ukogu liige Oskar Gross,\nPolitsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise operatiivinfob\u00fcroo\nrakendusekspert, Europoli haldusn\u00f5ukogu asendusliige Reijo Valgj\u00e4rv;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.30: kohtumine\nKaitsepolitseiameti esindajatega;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis\u2013 kell 13.30: kohtumine\nV\u00e4lisluureameti juhi Kaupo Rosinaga (ruumis R400 v\u00f5i L332);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Rahandusministeeriumi\n2023. aasta suvisest majandusprognoosist, kutsutud rahandusminister Mart\nV\u00f5rklaev, Eelarven\u00f5ukogu esimees Andrus Alber, Eesti T\u00f6\u00f6andjate\nKeskliidu tegevjuht Arto Aas,  Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor\nMait Palts, Eesti Suurettev\u00f5tjate Assotsiatsiooni juhatuse esimees V\u00e4ino\nKaldoja, Eesti V\u00e4ike- ja Keskmiste Ettev\u00f5tjate Assotsiatsiooni juhatuse\nesimees Ille Nakurt-Murumaa ning Riigikontrolli esindaja; istung on avalik,\ntoimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 12 \u2013 v\u00e4liskomisjon kohtub Ukraina parlamendi v\u00e4liskomisjoniga\n(videosild).\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n14.\u201319. september\nEuroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub Hispaania\nparlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni sekretariaadiga ning osaleb\nEuroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel Madridis\nHispaanias.\n18.\u201321. septembrini\nV\u00e4liskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti\ndelegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO PA kaitse- ja\njulgeolekukomitee ning poliitikakomitee \u00fchisvisiidil Helsingisse ja\nH\u00e4meenlinna Soome.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Raadiohommikus: Vihula s\u00f5numitest ministri, Eesti parima juhi ja ajakirjanikuga\u00c4rip\u00e4eva raadio esmasp\u00e4evases hommikuprogrammis keskendutakse Vihula m\u00f5isas peetud riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemustele.\nTerviseministri ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe, eelmises valitsuses majandusministri portfelli hoidnud Riina Sikkuti k\u00e4est k\u00fcsime, kuidas ta tervishoiu valdkonnas miljonite eurode kaupa k\u00e4rpima asub ning miks pankade kasumite maksustamine on hea m\u00f5te.\n\"Selleks, et tulevikus riigi tuluallikad suureneksid ning oleks \u00fcldse v\u00f5imalik vananevat ja v\u00e4heneva rahvastikuga riiki \u00fclal pidada, k\u00e4rpimisest \u00fcksi ei piisa. Vaja on teha tarku ja konkurentsiv\u00f5imet suurendavaid investeeringuid,\" kirjutas \u00c4rip\u00e4eva veergudel tee-ehitusettev\u00f5tte Verston asutaja ning tiitli \"Parim juht 2023\" laureaat Veiko Veskim\u00e4e. Uurime temalt, kui palju \u2013 v\u00f5i kas \u00fcldse \u2013 ta niisuguste investeeringute tegemist n\u00e4eb.\nN\u00e4dalavahetusel uudistel k\u00e4tt pulsil hoidnud \u00c4rip\u00e4eva ajakirjaniku Eliisa Matsaluga v\u00f5tame kokku, milles siis eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ikkagi kokku \u00f5nnestus leppida. Ja mis t\u00e4htsamgi \u2013 milles ei \u00f5nnestunud.\nHommikuprogrammi teevad Karl-Eduard Salum\u00e4e ja Laura Saks.\nSaatep\u00e4ev j\u00e4tkub kuue saatega:\n9.50\u201310.00 \"Obskuurne majandus\". M\u00f5ni pettus on nii suurejooneline ja loll samal ajal, et hakkab lausa kahju, et inimene vahele j\u00e4i. Eriti kui keegi otseselt viga ei saanud, aga m\u00e4ngus olid rahasummad enam kui kuue nulliga. Ja petuskeemimeistriks oli leedulane \u2013 ehk siis peaaegu eestlane.\nIgatahes aastal 2019 tunnistati tollal 50aastane leedukas Evaldas Rimasauskas s\u00fc\u00fcdi skeemis, mille abil pettis ja p\u00fc\u00fcdis petta ei kelleltki muult kui Google\u2019ilt ja Facebookilt v\u00e4lja \u00fcle 100 miljoni dollari. Ja lihtsalt e-maili teel. Mismoodi, kuula saatest.\nSaatejuht on Linda Eensaar\n10.00\u201311.00 \"Minu karj\u00e4\u00e4r\". Saates on Prudentia Tallinna juhtivpartner Illar Kaasik, partner Indrek Uudek\u00fcll ning projektijuht Tiina S\u00f5ber.\nSaates r\u00e4\u00e4gime sellest, mis tuuled puhuvad finantsn\u00f5ustamise maailmas ja kuidas on praegune majanduslik olukord m\u00f5jutanud Eesti atraktiivsust tehingute turul. Samuti r\u00e4\u00e4gime ka praktikav\u00f5imalustest Prudentias ning sellest, millised eelised on v\u00e4ikeses tiimis praktika l\u00e4bimisel.\nSaadet juhib Sigrid Hiis.\n11.00\u201312.00 \"Kuum tool\". Kuumale toolile tulevad Eesti ja olulisemate kaubanduspartnerite majanduse tervisest r\u00e4\u00e4kima SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil ja LHV majandusanal\u00fc\u00fctik Heido Vitsur. Eksperdid annavad oma hinnangu ka Vihulas kokku lepitule.\nArutelu ohjab Janno Riispapp.\n12.00\u201313.00 \"Sisuturundussaade\". Saates r\u00e4\u00e4gitakse \u00fchest ainulaadsest garaa\u017eist, mis \u00e4sja Tallinnas oma uksed avas: \u201eCupra Garage\u201c. Tegemist on uudse kontseptsiooniga Cupra kui automargi tutvustamisel oma klientidele.\nMilles see uudsus seisneb, kus see garaa\u017e t\u00e4pselt asub ja mis \u00fcldse Eesti autorurul toimub, r\u00e4\u00e4givad Cupra garaa\u017ei juhataja Silver Pikkur ja Topauto m\u00fc\u00fcgijuht Janek Eskor.\nSaatejuht on T\u00f5nu Tramm.\n13.00\u201314.00 \"T\u00f6\u00f6stusuudised eetris\". Septembri alguses j\u00f5udis valitsuse lauale kinnitamiseks t\u00f6\u00f6stuspoliitika ehk kirja said sektori ootused ja v\u00f5tmetegevused, mida Eesti t\u00f6\u00f6stuse arenguks vaja teha on. Saates lahkame teemat t\u00f6\u00f6stuspoliitika eestvedaja ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi t\u00f6\u00f6stusvaldkonna juhi Andri Haraniga.\nR\u00e4\u00e4gime sellest, kuidas sujus koost\u00f6\u00f6 erialaliitudega, mille poolest erineb uus t\u00f6\u00f6stuspoliitika varasemast versioonist ehk rohelisest raamatust ja t\u00f6\u00f6stuspoliitikas sisalduvast seitsmest tegevussuunast. Juttu on ka j\u00e4rgmistest sammudest ehk rakenduskava loomisest ja vajalike osapoolte kaasamisest.\nSaadet juhib Harro Puusild.\n15.00\u201316.00 \"Lavajutud\". Investor ja ettev\u00f5tja Kadri M\u00e4sak jagab investeerimisfestivalil salvestatud ettekandes arvutusk\u00e4iku ja soovitusi, kuidas j\u00f5uda finantsvabaduseni.\nM\u00e4sak v\u00f5ttis 10 aasta eest endale keset \u00f6\u00f6d eesm\u00e4rgiks saada finantsvabaks. Amps oli priske, sest arvutuste j\u00e4rgi, millega saab iga\u00fcks oma finantsvabaduse piiri v\u00e4lja arvutada, sai tema finantsvabaduse hinnaks miljon eurot.\nKuidas M\u00e4sak finantsvabaduse saavutas ja kuidas saaksid ka teised selleni j\u00f5uda, kuuleb juba saatest.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja J\u00e4rvamaal 104,3 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"\u00abMa n\u00e4en su h\u00e4\u00e4lt\u00bb teeskleja ja uues suhtesaates osalev Olari: kas on nii hirmsasti mingit draamat vaja?\u00abKui ma kellelegi ei meeldi, siis see on tema probleem,\u00bb \u00fctleb 33-aastane Olari Pint, keda n\u00e4eb praegu \u00fches suhtesaates armastust otsimas. T\u00f5epoolest, jutukas ja avameelne Olari, kes hakkas hiljuti ka vabatahtlikuks p\u00e4\u00e4stjaks, v\u00f5ib nii m\u00f5nelegi minevikku j\u00e4\u00e4vate kriminaalsete tegudega ebas\u00fcmpaatse mulje j\u00e4tta.\u00abOtsustasin saatesse minna, et ennast proovile panna asjas, milles ma olen t\u00e4iesti v\u00f5hik,\u00bb avaldab teles\u00f5u \u00abMa n\u00e4en su h\u00e4\u00e4lt\u00bb avasaates Kikkpoksija tegelaskuju kehastades\u00a0lavale astunud Olari Pint.\nTallinnas elav 33-aastane Olari langes aga nutikate arvajate t\u00f5ttu saatest juba esimeses voorus v\u00e4lja. Arvajatele oli see suur v\u00f5it, sest Olari t\u00f5epoolest laulda ei oska. \u00abMa ei oska t\u00f5esti laulda ja tahtsin [...] vastu minna asjale, mida ma ei oska absoluutselt teha. Ma ei ole laulmisega kunagi tegelenud, mul ei ole sellega midagi pistmist,\u00bb t\u00f5deb ta Elu24-le.\nLaulmise asemel tundis Olari noorena huvi spordi, eelk\u00f5ige kergej\u00f5ustiku vastu: \u00abOlin kergej\u00f5ustikus kergelt selline tulevikulootus. Ma sain isegi kergej\u00f5ustiku Eesti meistriv\u00f5istlustel kolmanda koha.\u00bb\nKergej\u00f5ustiku juurde Olari aga pidama ei j\u00e4\u00e4nud. \u00abMingi hetk sai seda tehtud, mingi hetk sai n\u00e4iteringi mindud, aga viimane oli vist isegi enne kergej\u00f5ustikku. Siis tuli taipoks, n\u00fc\u00fcd tegelen ma kikkpoksiga,\u00bb tutvustab mees oma mitmek\u00fclgseid huve.\n\nKikkpoksija ehk Olari Pint\nMardo M\u00e4nnim\u00e4gi\n\nKa praegu k\u00e4ib Olari kord n\u00e4dalas n\u00e4iteringis. Lisaks on tal oma\u00a0ettev\u00f5te ja n\u00e4dalas korra on ta vabatahtlik merep\u00e4\u00e4stja. \u00abM\u00f5tlesin, et v\u00f5iks midagi anda v\u00f5i head teha\u00a0v\u00f5i panustada, ilma\u00a0et ma midagi selle eest vastu saaks,\u00bb p\u00f5hjendab Olari, miks ta vabatahtlikuks p\u00e4\u00e4stjaks hakkas. \u00abKui elus saab kasv\u00f5i \u00fche inimelu p\u00e4\u00e4sta, siis oleks elu h\u00e4sti elatud.\u00bb J\u00e4rgmise kahe kuu jooksul on ta p\u00e4\u00e4stjana veel \u00f5pipoisi rollis.\nP\u00f5hjus, miks Olari valis just merep\u00e4\u00e4stja, mitte tulet\u00f5rjuja t\u00f6\u00f6 (seda ametit peab muide v\u00e4rskes suhtesaates osalev Eesti naine, kelle s\u00fcdant Olari v\u00f5ita proovib), peitub tema isas. \u00abMu isa oli tuuker ja kahjuks ta sai kunagi, aastal 2000 t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuses surma. See on pigem natuke ka traagilise p\u00f5hjusega seotud,\u00bb \u00fctleb ta kurvalt, kuid lisab, et otsuses m\u00e4ngis siiski suurt rolli\u00a0ka tahtmine teisi aidata.\n\nT\u00f5sielusaatesse armastust otsima\n\nP\u00e4\u00e4stmisest r\u00e4\u00e4kides tuleb muidugi jutuks uus suhtesaade \u00abSellest saab meie suvi\u00bb, kus 41-aastane Renne omale kaaslast otsib. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal Elisa Huubis esilinastunud t\u00f5sielusaates proovib teiste seas Renne s\u00fcdant v\u00f5ita Olari. J\u00e4rgmisel hooajal j\u00f5uab saade ka Kanal 2 ekraanile.\n\u00abMulle hakkas Renne meeldima. Ta on tegus naine, asjalik, ma ise olen ka asjalik, n\u00e4eb kena v\u00e4lja. Miks mitte vaadata, kas midagi v\u00f5iks tekkida?\u00bb selgitab Olari, miks ta t\u00f5sielusaatesse l\u00e4ks.\nINTERVJUU \u232a T\u00f5sielusaates kaaslast otsiv Renne Merilo: olen alati arvanud, et tutvun oma tulevasega ebatavalisel moel\nJuba kandideerides uskus Olari, et suhtesaatest \u00abSellest saab meie suvi\u00bb tuleb midagi armsat. \u00abMulle kohe tundus, et see saade ei ole selline, et juuakse ja m\u00f6llatakse hirmsasti. Mulle tundus, et on romantiline ja pigem armas saade. Ma ei tundnud ka, et see on selline noorte t\u00f5sielusaade, kus k\u00f5ik pidutsevad ja joovad. Normaalne saade.\u00bb\nArmastusega on\u00a0kolmek\u00fcmnendates Olaril mingil m\u00e4\u00e4ral vedanud, sest selja taha j\u00e4\u00e4b \u00fcle k\u00fcmne aasta kestnud suhe. Sellest on mehel ka kaks last, poiss ja t\u00fcdruk. \u00abOlin pikalt \u00fche inimesega koos, \u00e4kki 11 aastat. Noorena saime juba tuttavaks.\u00bb\n\nT\u00e4navu l\u00e4ks Olari t\u00f5sielusaatesse armastust otsima\nErakogu\n\nKas t\u00f5sielusaates osalemise j\u00e4rel saab Olarist ka t\u00f5sielustaar, ei oska mees \u00f6elda.\u00a0\u00abMa ei tea, millise inimese meedia minust teeb. Eks elu n\u00e4itab, kuidas mind vastu v\u00f5etakse,\u00bb nendib ta. \u00abKui ma kellelegi ei meeldi, siis see on ju tema probleem.\u00bb\u00a0\nEnda arvates on Olari suhteliselt avatud, kuid m\u00f5istab, et igal inimesel on \u00f5igus oma arvamusele:\u00a0\u00abK\u00f5igile ei saagi meeldida, kindlasti on inimesi, kellele ei meeldi. Mis teha.\u00bb\n\nMineviku vead\n\nVastumeelsed v\u00f5ivad\u00a0ehk paljudele olla Olari minevikku j\u00e4\u00e4vad\u00a0teod, mille eest on teda ka kohtus karistatud. Esmalt sattus Olari seadusega pahuksisse 2017. aastal, kui ta kriminaalse joobega autorooli istus.\nKolm aastat hiljem leidis Olari end taas kohtupingis, sel korral s\u00fc\u00fcdistatuna Viimsi valla heaks t\u00f6\u00f6tades altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises.\u00a0Altk\u00e4emaksu pakkus talle roolijoodik Ergo Haab, kes tahtis \u00fchiskasulikust t\u00f6\u00f6st eemale hoida,\u00a0ja asjasse oli segatud ka meeste \u00fchine s\u00f5ber Igor\u00a0Engaste.\nLisaks altk\u00e4emaksule oli kohtudokumentides \u00e4ra m\u00e4rgitud see, et Olari oli 2020. aasta jaanuaris taas joonuna autorooli istunud.\u00a0\nMineviku vigadel Olari pikemalt peatuda\u00a0ei soovi. \u00ab\u00dctleme nii, et kunagi v\u00e4ike teema oli, aga sellest ei oleks v\u00e4ga hea r\u00e4\u00e4kida. [...] See pole asi, millest inimestele r\u00e4\u00e4kida, sest see on suhteliselt... Kuna ma olin Keskerakonnas ja juhatuses, siis tehti mulle korralikult \u00e4ra.\u00bb\n\u00abEks ta oli n\u00f5me asi...\u00bb v\u00f5tab Olari m\u00f5ne aasta taguse teo l\u00fchidalt kokku, \u00abmis olnud, see olnud ja ega selle vastu ei saa. Ma ei n\u00e4e m\u00f5tet minevikus tuhlata.\u00bb\nTulevikule m\u00f5eldes t\u00f5deb Olari, et draamat ta pigem ei otsi. \u00abMa ei tea, kas on nii hirmsasti mingit draamat vaja. Ma loodan, et \u00e4kki ma ei satu draamasse. Loodame parimat.\u00bb"}
{"text":"Uus suund v\u00e4givalla tuvastamises. Haiglates katsetati k\u00fcsimustikku, millega ohvreid selgemalt kindlaks tehaT\u00e4nu prooviprojektis katsetatud v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaardile on prokuratuur saanud alustada mitu uurimist.\nUurijad v\u00f5tavad naissoost kannatanult \u00fctlusi. Ta kirjeldab juhtunut \u00e4\u00e4rmiselt tagasihoidlikult, ehkki kiirabi viis ta haiglasse \u00fcliraskes seisundis. Naisel fikseeriti haiglas hulganisti hematoome \u00fcle keha ja verejooks. Ta tunnistab uurijatele, et teda on f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00e4\u00e4rkoheldud, kuid suurt rohkem ei r\u00e4\u00e4gi. Kannatanuna ta end ei tunne ja menetlust ei soovi.\nTegelikult toimunust naine alul ei r\u00e4\u00e4gi. Selleni j\u00f5uavad uurijad ja prokur\u00f6r t\u00e4nu v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaardile, mida Ida-Virumaa meedikud on kahel aastal prooviprojekti k\u00e4igus t\u00e4itnud. \u00d5nneks andis v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaardi n\u00e4itamiseks naine ise loa, kannatanu n\u00f5usolekuta uurijad seda ei n\u00e4eks.\n\u201eJust v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaart ja selle juures olnud pildid andsid \u00fclevaate kannatanu tegelikust seisundist ja v\u00f5imaluse menetlust j\u00e4tkata. See olukord oli v\u00e4ga t\u00f5sine ja praegu ootame ekspertiisiakti,\u201c \u00fctles selle juhtumi kohta Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokur\u00f6r Gardi Anderson.\nT\u00f6\u00f6riistad, mis aitavad ohvreid aidata\nKahjuks on see n\u00fc\u00fcdseks l\u00f5ppenud, aga olen kindel, et \u00fchel hetkel toimib see terves Eestis. Kogukond vajab seda.\nIda-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna \u00f5e ja patsiendiohutuse spetsialisti Dina Pilderi s\u00f5nul oli tegemist \u00e4\u00e4rmiselt vajaliku projektiga. \u201eKahjuks on see n\u00fc\u00fcdseks l\u00f5ppenud, aga olen kindel, et \u00fchel hetkel toimib see terves Eestis. Kogukond vajab seda. Meie t\u00f6\u00f6tajad kiitsid k\u00fcll k\u00f5ik seda projekti ja tundsid selle vajalikkust,\u201c kinnitas Pilder.\nViimasel kahel aastal toimus justiitsministeeriumi eestv\u00f5ttel Ida-Virumaal prooviprojekt \u201eKuriteoohvrite kaitse Eestis\u201c. Projekti igap\u00e4evase toimimise ja rakendamise tagas Victim Support Europe\u2019i tiim. V\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaart, mida meedikud t\u00e4itsid, oli selle osa.\nProjekti eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada t\u00f6\u00f6riistu ja juhendmaterjale ohvrite toetamiseks ja nende teadlikkuse suurendamiseks. Ohvrite all ei peeta aga silmas ainult f\u00fc\u00fcsilise kallaletungi l\u00e4bi elanud inimesi. \u201eTihtipeale ei m\u00f5tle me sellele, et ohver on ka kelmuse ohvriks langenud inimene. N\u00e4iteks pension\u00e4r, kellel justkui otsest terviseh\u00e4da pole, aga kes on kelmuse t\u00f5ttu ilma j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rgmise kolme kuu rahast ja vajab tuge, et toime tulla. Seega arvestada tuleb erinevate ohvrite vajadustega,\u201c selgitas projekti Eesti-poolne koordinaator, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika anal\u00fc\u00fcsitalituse n\u00f5unik Anna-Liisa Uisk.\nTa r\u00e4\u00e4kis, et projekti k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tati peale eelmainitud kehakaardi v\u00e4lja ka individuaalsete vajaduste hindamise vorm, mis aitab politseil ja prokuratuuril tuvastada kannatanu vajadusi. Selle vormi kasutuselev\u00f5tu peamine eesm\u00e4rk on kannatanu vajaduste varajane m\u00e4rkamine, erikohtlemise ja kaitse vajalikkuse hindamine ning nendest l\u00e4htudes kannatanule parema toe pakkumine.\nLihtsasti \u00f6eldes on ohvriga vestleval politseinikul ees kindlate k\u00fcsimustega blankett, mille abil saab ta muu hulgas anda kohe hinnangu kannatanu vaimsele seisundile. Uisu s\u00f5nul on see k\u00fcll subjektiivne politseiametniku arvamus, kuid annab siiski kannatanu seisundist indikatsiooni. Eraldi suurem plokk on laste kohta. \u201eS\u00fcndmuse juures viibinud lapsi tuleb alati k\u00e4sitleda abivajajatena,\u201c r\u00f5hutas Uisk.\nProoviprojektis liikus see paber edasi prokur\u00f6rini, kes sai menetluse k\u00e4igus selle p\u00f5hjal arvestada ohvri vajadusi ja eriomadusi. \u201eIdeaalis v\u00f5iks see info omakorda j\u00f5uda kohtunikuni, et temagi oskaks kohtuprotsessi k\u00e4igus \u00fcht v\u00f5i teist asja arvestada. N\u00e4iteks kui kohut peetakse l\u00e4hisuhtev\u00e4givallas s\u00fc\u00fcdistatava \u00fcle, siis ei peaks kannatanu temaga kohtusaalis kokku puutuma, sest see v\u00f5ib olla taasohvristav,\u201c selgitas Uisk.\nKehakaart toetab v\u00e4givalla tuvastamist\nIda-Virumaa valiti \u00fcheks projekti peamiseks toimumispaigaks ennek\u00f5ike seet\u00f5ttu, et seal piirkonnas oli huvi k\u00f5ige suurem. Partneriteks olid Ida prefektuur, Viru ringkonnaprokuratuur, Viru maakohus, sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi Ida piirkond, Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla, Rakvere haigla, L\u00e4\u00e4ne-Viru omavalitsuste liit ja Ida-Viru omavalitsuste liit.\nTihti on just tervishoius\u00fcsteem see nii-\u00f6elda esimene uks, kust nad p\u00e4rast toimunut sisse astuvad.\nProjekti k\u00e4igus sai valmimisj\u00e4rku tervishoiusektorile m\u00f5eldud tegevusjuhend, mis annab meditsiinit\u00f6\u00f6tajatele teavet tegutsemiseks kokkupuutel v\u00f5imaliku ohvriga. \u201eSee on ennek\u00f5ike abistav mahukas materjal ja annab meedikutele teadmisi, kuidas v\u00f5imalike v\u00e4givallaohvritega ringi k\u00e4ia, arvestada nende vajadusi, nad vajadusel edasi suunata jne,\u201c m\u00e4rkis Uisk.\nSellega seostub ka v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaart, millest lugu alustasime ning mida prooviti Rakvere haigla, Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla erakorralise meditsiini osakondades (EMO). Kehakaardi eesm\u00e4rk on toetada v\u00f5imalike v\u00e4givallaohvrite m\u00e4rkamist ka siis, kui EMO-sse p\u00f6\u00f6rduja ise otseselt ei v\u00e4ljenda, et on v\u00e4givallaohver.\n\u201eTihtipeale ei taha ohvrid tunnistada, mis nendega juhtunud on. Ja tihti on just tervishoius\u00fcsteem see nii-\u00f6elda esimene uks, kust nad p\u00e4rast toimunut sisse astuvad. Ja paraku v\u00f5ib see olla ka ainuke uks. Sellep\u00e4rast on just tervishoiuasutuses m\u00e4rkamine eriti oluline, et osata vajadusel edasi suunata, toetada ja v\u00e4hendada v\u00f5imalikke korduvaid kuritegusid,\u201c r\u00e4\u00e4kis Uisk.\nKehakaart on Soome eeskujul v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud k\u00fcsimustik koos pilditabeliga. Meedik hindab vigastatu \u00fcldist seisundit, paneb kirja, mida ta r\u00e4\u00e4gib, fikseerib vigastused ja m\u00e4rgib need joonisele. Kui teiste EMO patsientide k\u00f5rvalt v\u00e4hegi aega on, siis ka pildistab.\nProjekt andis meedikutele kindlust\nKatsetamise k\u00e4igus t\u00e4ideti kolme haigla peale kokku \u00fcle 70 v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaardi. Neist enim piirkonna suurimas, Ida-Viru keskhaiglas. Osa kehakaarte on ka juba kriminaalmenetluses kasutatud.\nOleme varem end abituna tundnud. Oleme osutanud meditsiinilist abi, \u00f5mmelnud, teinud ka pai.\nLisaks tegi Eesti kohtuekspertiisi instituut tervishoiut\u00f6\u00f6tajatele koolitusi, kuidas vigastusi joonisele m\u00e4rkida nii, et neist menetluses kasu oleks. \u201eTihtipeale ei oska tervishoiut\u00f6\u00f6tajad seda teha, kuid kohtuekspertiisi instituudi jaoks on v\u00e4ga oluline, milline t\u00e4pselt on haava kuju, kus see asetseb, mis kujuga on hematoom, kui suur see on. Seda k\u00f5ike peab tegema \u00f5igesti,\u201c t\u00e4psustas Uisk.\nDina Pilder t\u00f5i esile, et t\u00e4nu projektile teavad Ida-Viru keskhaigla meedikud palju paremini, kuidas ohvritega k\u00e4ituda. \u201eOleme varem end abituna tundnud. Oleme osutanud meditsiinilist abi, \u00f5mmelnud, teinud ka pai. Aga edasise osas pole justkui v\u00f5imu, et inimest aidata. See tekitas nii raske tunde,\u201c tunnistas ta.\n\u201eMuidugi me teadsime, et on hulk teenuseid, aga kuidas siis ikkagi t\u00e4pselt h\u00e4das olevat patsienti aidata ja koordineeritult talle abi anda? Kas peame politseisse helistama? Mida me v\u00f5ime ja mida ei v\u00f5i patsiendi k\u00e4est k\u00fcsida? Millised on meie \u00f5igused ja kas v\u00f5i millal me midagi rikume? Ja kui patsient ei taha politseid, siis kuidas k\u00e4ituda?\u201c loetles Pilder varasemaid dilemmasid. \u201eN\u00fc\u00fcd oleme palju kindlamad selles, kuidas peame selliste patsientidega tegelema.\u201c\nT\u00e4psus toetab protsessi\nViru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokur\u00f6r Gardi Anderson selgitas, et kuigi on olemas kiirabikaart ja epikriis, on v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaart m\u00e4rksa informatiivsem ja pandud kirja ka mittemeedikule arusaadavalt. Viimane punkt on prokuratuurile oluline.\nAnderson t\u00f5i n\u00e4ite sellest, kuidas v\u00f5idakse patsiendi vigastusi fikseerida. Kiirabikaardil oli kirjas, et inimesel on alal\u00f5ualuumurd. Hiljem selgus, et murdu kahtlustati, ja inimene viidi EMO-sse. Patsiendikaardile l\u00e4ks kirja pindmine peavigastus. \u201eJa kui lugesime kehakaarti, siis seal oli kirjas: paremal pool l\u00f5ual on turse. \u00c4ra olid toodud m\u00f5\u00f5dud ja juurde pandud ka pilt. Kiirabi- ja patsiendikaardid on liiga laialivalguvad, p\u00e4riselt toimunu saimegi k\u00e4tte kehakaardilt,\u201c t\u00f5des Anderson. Tema s\u00f5nul annab see parema v\u00f5imaluse t\u00e4psustada kahtlustuse ja hiljem ka s\u00fc\u00fcdistuse sisu, sest tihtipeale j\u00f5uab inimene kohtuarsti juurde alles siis, kui vigastusi enam pole.\nTa t\u00f5i ka esile, et v\u00e4ikesed marrastused ei pruugi meditsiinit\u00f6\u00f6taja jaoks olla huvipakkuvad v\u00f5i v\u00f5imaliku v\u00e4\u00e4rkohtlemise m\u00f5ttes silmatorkavad, ent politseile ja prokuratuurile v\u00f5ivad olla oluline t\u00f5end ohvriks langemise kohta.\nMeie t\u00e4idetud kehakaart andis politseile aluse kirjeldada, mis inimesega toimus.\nAndersoni s\u00f5nul oli kehakaardil veel \u00fcks oluline eesm\u00e4rk: teadvustada meedikutele nende t\u00f6\u00f6 olulisust kannatanute kaitsel.\n\u201eTeate, kui hea oli see tunne, kui saime politseilt v\u00f5i prokuratuurilt teada, et meie t\u00f6\u00f6 on nende jaoks olnud \u00e4\u00e4rmiselt kasulik,\u201c s\u00f5nas Dina Pilder. \u201eMeil oli \u00fcks patsient, kellel olid t\u00f5sised p\u00f5letusvigastused. Meie olime vormistanud kehakaardi, pildistanud teda. Kui tuli politsei, oli inimene juba ravitud ja seotud ning politsei sai teha fotod vaid n\u00e4ost. Meie t\u00e4idetud kehakaart andis politseile aluse kirjeldada, mis inimesega toimus.\u201c\nIga\u00fcks v\u00f5ib ohvriks langeda\nOn ju teada juhtum, kus inimene v\u00e4itis, et kukkus trepil, kuid ekspertiis \u00fctles, et trepil kukkudes selliseid vigastusi ei saa.\nOhver j\u00f5uab meediku juurde peamiselt kahel moel: kas teda suunab sinna politsei v\u00f5i ta l\u00e4heb vahetult p\u00e4rast v\u00e4givalla kogemist ise. \u201eMeedik on meie jaoks \u00fclioluline tunnistaja, sest tema n\u00e4eb esimesena seda inimest. Samal ajal v\u00f5ib kannatanu olla toimunu m\u00f5ju all. Meedikul aitab kirjapandu aga hiljem meenutada konkreetset kannatanut: kas ta oli hirmunud, kas temaga oli keegi kaasas, keegi, kes kontrollib iga tema s\u00f5na. Tihti tuleb kannatanuga arsti juurde kaasa ju inimene, kes tegelikult osutubki hiljem v\u00e4givallatsejaks. Meedik saab kannatanult k\u00fcsida ka seda, kas tal on kodus abivajavad inimesed, v\u00e4ikesed lapsed, kas kuhugi oleks vaja teatada,\u201c r\u00e4\u00e4kis Anderson.\nTema s\u00f5nul said Ida-Viru haiglate meedikud, kes prooviprojektis osalesid, igal juhul kindlust ja teadlikkust oma rolli olulisusest. Ka teadmisi sellest, mida m\u00e4rgata. \u201e\u00dcldjuhul on ju nii, et meedik paneb kirja, mida patsient r\u00e4\u00e4gib, et juhtus. Aga kui ta ilmselgelt n\u00e4eb, et patsiendi vigastused ei vasta suure t\u00f5en\u00e4osusega sellele, mida inimene ise v\u00e4idab, siis julgustame neid nii ka kirja panema. On ju teada juhtum, kus inimene v\u00e4itis, et kukkus trepil, kuid ekspertiis \u00fctles, et trepil kukkudes selliseid vigastusi ei saa,\u201c viitas Anderson \u00fchele raskele l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumile.\nGardi Anderson m\u00f5istab, et meedikutele on kehakaardi t\u00e4itmine lisat\u00f6\u00f6, ent iga\u00fcks meist v\u00f5ib ohvriks langeda ja siis tahame ju parimat kohtlemist.\nPuudu ruumi ja aega\nDina Pilder m\u00f6\u00f6nis, et tegemist oli t\u00f5esti lisat\u00f6\u00f6ga ja see tekitas alul ka k\u00fcsimusi, kuid Ida-Viru keskhaigla EMO-s t\u00f6\u00f6tab suurep\u00e4rane meeskond, kes m\u00f5istis projekti vajalikkust. Siiski kaasnesid kaartide vormistamisega kaks suurematki probleemi. Esiteks on Ida-Viru keskhaigla EMO v\u00e4ike ja raske on leida privaatset ruumi, kus patsiendiga vestelda. \u201eSelleks peaks olema koht, kus mitte keegi ei sega,\u201c m\u00e4rkis Pilder.\n\u00dcllatavalt h\u00e4sti v\u00f5tsid kehakaardi vastu ka patsiendid. Alul oli kahtlus, et \u00e4kki nad keelduvad ja k\u00fcsivad, milleks seda paberit vaja on.\nTeiseks kerkis esile ajapuudus. Kui vigastusi oli rohkem kui \u00fcks v\u00f5i paar, v\u00f5ttis nende kirjeldamine, joonisele m\u00e4rkimine ja pildistamine palju aega. EMO-s ei ole alati v\u00f5imalik seda aega leida. Siis lahendati asi nii, et kirjutati kehakaardile: \u201eVigastusi on palju, momendil pole neid v\u00f5imalik kirjeldada.\u201c Seda tehti seega hiljem.\nPilder n\u00e4eb lahendusena v\u00f5imalust, et kui kehakaardi t\u00e4itmine v\u00f5tab palju aega, v\u00f5iks valvepersonalist keegi appi tulla. \u201eSotsiaalministeerium sai asjast aru ja lubas n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda,\u201c \u00fctles Pilder. Ta lisas, et kuuelehek\u00fcljeline kehakaart on siiski h\u00e4sti struktureeritud ja selle t\u00e4itmine \u00fcldjuhul ei v\u00f5ta palju aega.\nPatsiendid olid t\u00e4nulikud\n\u00dcllatavalt h\u00e4sti v\u00f5tsid kehakaardi vastu ka patsiendid. Alul oli kahtlus, et \u00e4kki nad keelduvad ja k\u00fcsivad, milleks seda paberit vaja on. Aga ei, hoopis vastupidi.\nEMO-sse p\u00f6\u00f6rdunud patsienti teavitati, et tema kohta t\u00e4idetakse kindel vorm. Seej\u00e4rel k\u00fcsiti, kas selle v\u00f5ib edastada politseile v\u00f5i prokuratuuri. Kui patsient keeldus, pandi t\u00e4idetud vorm seifi oma aega ootama. Tihtipeale on inimesed alguses \u0161okis v\u00f5i kardavad, kuid kui on end kogunud ja m\u00f5tlevad \u00fcmber, on neil v\u00f5imalik hiljem uurija poole p\u00f6\u00f6rduda. Siis on meditsiinilised t\u00f5endid kohe haiglast v\u00f5tta.\nPilder t\u00f5des, et kaardi t\u00e4itmine aitab patsiendiga s\u00fcgavuti vestelda \u2013 suunata inimesi k\u00fcsimustega, n\u00e4idata talle, et on erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas selles situatsioonis edasi k\u00e4ituda. \u201eIsegi need, kes ise \u00fctlesid, et see pole v\u00e4givald \u2013 nad olevat end ise l\u00f6\u00f6nud nurga vastu \u2013, siis me ikka \u00fctlesime, et me kahtlustame, et see v\u00f5ib olla mitte isetekitatud vigastus, ja sellep\u00e4rast t\u00e4itsime v\u00e4\u00e4rkohtemise kehakaardi. \u00dctlesime: \u201eOlge sellest teadlik, kaarti hoitakse meie haigla seifis, ja kui te kasv\u00f5i aasta-kahe jooksul \u00fcmber m\u00f5tlete, et see ikkagi oli v\u00e4givald, ja tahate politseisse p\u00f6\u00f6rduda, siis saate \u00f6elda, et teil on t\u00e4idetud see kaart.\u201c\u201c Pilder kinnitas, et patsiendid olid t\u00e4nulikud.\nKuna projekt on l\u00e4bi, siis praegu enam Ida-Viru keskhaiglas v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaarte ei t\u00e4ideta. K\u00fcll aga oskavad meedikud n\u00fc\u00fcd Pilderi kinnitusel patsiente paremini konsulteerida. \u201eMeil on n\u00fc\u00fcd nii suur kogemus ja saame v\u00e4ga h\u00e4sti aru, kuidas edasi tegutseda. Kui politsei palub aga t\u00e4ita ka kehakaart, siis teeme seda,\u201c \u00fctles Pilder.\nKasutuskohti peale EMO veelgi\nAnna-Liisa Uisu s\u00f5nul liigutakse praegu sinnapoole, et v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaart v\u00f5etaks \u00fcle Eesti kasutusele. Esialgseid arutelusid ametnike tasandil on peetud ning erialaseltsidele kehakaardi vormi ja proovimise tulemusi tutvustatud.\nPatsiendid v\u00f5ivad tulla n\u00e4iteks bronhiidimurega, aga perearst v\u00f5ib m\u00e4rgata paari ebaloomulikku hematoomi.\n\u201eKuna tervishoiut\u00f6\u00f6tajad on v\u00e4ga koormatud, peaks see olema v\u00f5imalikult mugav asi igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s kasutamiseks. Kuna ta on ikkagi n-\u00f6 eraldi t\u00fckk, kerkib kindlasti k\u00fcsimus, kas ja kuidas peaks seda eraldi rahastama. Kas see peaks olema tervishoiuteenuste nimekirjas tervisekassa alt v\u00f5i sotsiaalkaitseameti ohvriabi teenusena rahastatav? See vajab veel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi,\u201c \u00fctles Uisk.\nTa m\u00e4rkis, et Soomes on kehakaardi t\u00e4itmine haiglatele vabatahtlik, kuid seda kasutatakse laialt, sest see aitab s\u00fcstemaatiliselt ja l\u00e4bim\u00f5eldult vigastusi \u00fcles t\u00e4hendada.\nUisu s\u00f5nul on tagantj\u00e4rele esile toodud kitsaskoht, et kui katse k\u00e4igus keskenduti ennek\u00f5ike EMO-le, siis tuli v\u00e4lja ka juhtumeid, mida m\u00e4rgati n\u00e4iteks taastusravi osakondades. \u201eViidati, et v\u00e4\u00e4rkohtlemise kehakaarti ja seda teadmist, kuidas ja kuhu inimesi suunata, on samamoodi vaja esmatasandi tervishoius perearstidel, kes puutuvad ju ka iga p\u00e4ev v\u00f5imalike v\u00e4givallaohvritega kokku. Patsiendid v\u00f5ivad tulla n\u00e4iteks bronhiidimurega, perearst v\u00f5ib m\u00e4rgata aga paari ebaloomulikku hematoomi. Ja teine koht, mis esile toodi, on kodu\u00f5endus. Kodudes teenust pakkuvatel \u00f5dedel on samamoodi v\u00e4ga suur potentsiaal m\u00e4rgata v\u00f5imalikke v\u00e4givallaohvreid,\u201c \u00fctles Uisk.\nProjekti raames t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja ka kuriteoohvrite enesehindamise k\u00fcsimustik ja ohvri teekond. Need t\u00f6\u00f6riistad-teabematerjalid aitavad ohvritel hinnata kuriteo v\u00f5imalikku m\u00f5ju nende heaolule ja saada teavet sobivate abisaamisv\u00f5imaluste kohta. Ohvri teekond on abivahend, mis kirjeldab tema v\u00f5imalikku \u201etrajektoori\u201c ja valikuv\u00f5imalusi p\u00e4rast kuriteo ohvriks langemist ja eri spetsialistide rolle, kellega v\u00f5ib menetluse k\u00e4igus kokku puutuda."}
{"text":"Riigikogu arutab Kert Kingolt saadikupuutumatuse v\u00f5tmistTALLINN, 18. september, BNS \u2013 Riigikogu arutab esmasp\u00e4eval \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ettepanekut v\u00f5tta riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatus.\nEttekannetega esinevad riigikogus \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ja riigikogu liige Kert Kingo.\nMadise tegi riigikogule ettepaneku Kingolt saadikupuutumatus v\u00f5tta juba augustis. Madise s\u00f5nul on \u00f5iguskantsleri roll vaadata l\u00e4bi toimikud ja selgitada v\u00e4lja, et ega tegemist ei ole ilmselgelt alusetu asjaga, mis t\u00f5en\u00e4oliselt on p\u00fcsti pandud poliitilisel motiivil. \"Vaatasime need toimikud l\u00e4bi ja sellist kahtlust ei tekkinud,\" r\u00e4\u00e4kis Madise augustis.\u00a0\nRiigiprokuratuur esitas mullu septembris riigikogu liikmele Kert Kingole kahtlustuse kelmuses ja v\u00f5ltsitud dokumendi kasutamises. Prokuratuuri pressiesindaja Kairi K\u00fcngas kinnitas toona, et riigiprokuratuur on esitanud kahtlustuse riigikogu liikmele Kert Kingole ja vandeadvokaat Martin Traadile.\nEKRE fraktsiooni liikmele Kingole esitas prokuratuur kahtlustuse paragrahvi all, mis k\u00e4sitleb kelmust, kui see on toime pandud ametiisiku poolt. Teise paragrahvina kahtlustatakse Kingot v\u00f5ltsitud dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi kasutamises eesm\u00e4rgiga omandada \u00f5igusi v\u00f5i vabaneda kohustustest. Postimehele teadaolevalt lasi kahtlustuse kohaselt Kingo tasuda oma kuluh\u00fcvitistest ligi 10 000 euro eest mitme inimese \u00f5igusabiarveid.\nVandeadvokaat Martin Traat sai kahtlustuse samuti kelmuses. Traati kahtlustatakse ka kaasaaitamises. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule \u00f5igusvastasele teole f\u00fc\u00fcsilist, ainelist v\u00f5i vaimset kaasabi. Lisaks kahtlustatakse teda dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi v\u00f5ltsimises.\nKert Kingo ise \u00fctles mullu s\u00fcgisel Postimehele, et tema vastu esitatud kahtlustused on alusetud.\n\"Juba 14 juunil tuli riigikohtus otsus, milles kohtunikekogu viitab riigiprokur\u00f6r Vahur Verte seaduse- ja menetlusnormide rikkumistele. Need on olulised rikkumised,\" s\u00f5nas Kingo ligi aasta tagasi ja lisas, et Verte on tema vastu algatatud kriminaalmenetluses samuti rikkunud menetlusnorme ja seadusi.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"PolitseiNAABRID L\u00c4KSID T\u00d5UKLEMA, POLITSEI SEKKUS14. septembril teatati politseile, et Narvas Kreenholmi t\u00e4naval asuvas kortermajas leidis aset naabritevaheline t\u00f5uklemine. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.J\u00d5HVI MEES LOOVUTAS KELMIDELE 9000 EUROTPolitsei alustas kriminaalmenetlust selle kohta, et 13. septembril helistas J\u00f5hvis elavale mehele v\u00e4idetav politseiametnik, kes selgitas, et mehe nimel soovitakse laenu v\u00f5tta. Kelm \u00fchendas mehe v\u00e4idetava pangat\u00f6\u00f6tajaga, kes palus laadida telefoni AnyDeski programmi, mida mees ka tegi. P\u00e4rast seda avastas mees, et tema kontolt on kadunud umbes 9000 eurot.NOORPAAR R\u00dcNDAS KAHT NAIST13. septembril teatati politseile, et Narvas Kalda t\u00e4naval l\u00f5id 18aastane noormees ja 19aastane neiu konflikti k\u00e4igus kaht naist. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"Kaja Kallas l\u00e4heb riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ette   Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni p\u00e4evakorda lisandus esmasp\u00e4eval ootamatult kohtumine peaminister Kaja Kallasega. See, kas istungit ka avalikkus j\u00e4lgida saab, selgub vahetult istungi alguses kell 13.30.   Varem oli sama komisjoni p\u00e4evakorras vaid kohtumine V\u00e4lisluureameti juhi Kaupo Rosinaga, mis on endiselt kavas. Viimati k\u00e4is Kaja Kallas oma abikaasale antud laenu teemal korruptsioonivastases erikomisjonis selgitusi andmas 4. septembril ning suur osa toonasest istungist kulus teravale s\u00f5navahetusele komisjoni esimehe Mart Helmega.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Riik tahab v\u00e4lismaistelt e-poodidelt rohkem makse k\u00e4tte saada. Ministeerium: Kohalike poodide jaoks on m\u00f5ju positiivneV\u00e4lismaistelt e-poodidelt soovitakse koguda rohkem k\u00e4ibemaksu.Foto: Shutterstock\nPRO tellijale\nEelmisel n\u00e4dalal l\u00e4bis riigikogus esimese lugemise eeln\u00f5u, mis peaks hakkama parandama maksulaekumist e-kaubandusest.\nK\u00e4ibemaksuseaduse muudatuse kaudu peaksid Euroopa Liidu maksuhaldurid hakkama saama infot v\u00e4lismaiste e-poodide kohaliku k\u00e4ibe kohta ning k\u00e4ibamaksulaekumine peaks paranema.\u00a0\n\u201eT\u00e4na puudub meil t\u00e4pne info kui palju v\u00e4lismaised e-poed Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvad ja kui paljudelt sellistelt tehingutelt j\u00e4etakse k\u00e4ibemaks tasumata. Pingelise eelarve taustal on eriti oluline k\u00f5ik maksuaugud kinni panna, et k\u00f5ik, kel on kohustus makse maksta, need ka \u00e4ra maksaks,\u201c selgitas rahandusminister Mart V\u00f5rklaev pressiteate vahendusel.\nKohalikele e-poodidele peaks m\u00f5ju olema positiivne\nRahandusministeeriumi kommunikatsiooni peaspetsialist Siiri Suutre selgitas Geeniusele, et praegu ei ole selliste tehingute mahu kohta selget informatsiooni, sest puudub selle andmise kohustus. Esimesed andmed peaksid laekuma j\u00e4rgmise aasta aprillis, mille p\u00f5hjal saab anda esialgseid hinnanguid.\u00a0\nSuutre s\u00f5nul hakkab kohustus andmeid esitada lasuma makseteenuse pakkujal. N\u00e4iteks kui Eesti pangakontole laekub makseid teiste Euroopa Liidu riikide pankadest, siis on tegemist piiri\u00fclese maksega. Kui samale saajale on kvartalis tehtud \u00fcle 25 makse, siis on pangad kohustatud esitama makse saajate andmed maksuhaldurile.\n\u201cSamuti tuleb andmed esitada maksete kohta, mis tehakse meie pankade kontodelt \u00fchendusev\u00e4listesse riikidesse, n\u00e4iteks Hiina. Teiste liikmesriikide pankadesse tehtud \u00fclekannete kohta andmeid esitama ei pea, sest neid esitab teise liikmesriigi makseteenuse pakkuja. L\u00f5puks saavad k\u00f5ik andmed kokku makseteabe s\u00fcsteemis CESOPis, kust liikmesriigid saavad omakorda infot selle kohta, millised e-kaupmehed nende riiki kaupu m\u00fc\u00fcvad ja kui suured on k\u00e4ibed,\u201d selgitas ta.\n\u201cEesti e-poodide jaoks on tegu konkurentsile positiivselt m\u00f5juva muudatusega. Selle tulemusel saab maksuhaldur info, mis mahus on Eestist v\u00e4lismaisetest e-poodidest oste sooritatud ja milline peaks olema nendelt tehingutelt laekunud k\u00e4ibemaks. See muudab maksudest k\u00f5rvale hoidmise keerulisemaks ja v\u00f5rdsustab konkurentsiolukorda, sest v\u00e4lismaised e-poed ei saa k\u00e4ibemaksu tasumata j\u00e4tmise arvelt pakkuda oma kaupu odavamalt,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta."}
{"text":"Kaja Kallas annab taas aru korruptsioonikomisjonis. T\u00f5nis M\u00f6lder: loodan, et ei l\u00e4he laadaks, vaid p\u00fcsime laenuteemasPeaminister Kaja Kallas osaleb t\u00e4na riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus tuleb juttu tema valesti t\u00e4idetud huvide deklaratsioonist ning laenulepingust, mida komisjoni liikmed veel n\u00e4inud pole.\nEt neist teemadest teoorias juttu tuleb, j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama Delfi vestlusest komisjoni liikme T\u00f5nis M\u00f6lderiga (Keskerakond). Aega on nimelt v\u00e4ga v\u00e4he. Kallas tuleb komisjoni istungile pooleks tunniks, viibides seal kella poole kahest kaheni. \u201eLoodan, et p\u00fcsime ikka teemas, mitte ei l\u00e4he asi v\u00e4ga suureks laadaks,\u201c m\u00e4rkis M\u00f6lder. Eelmisel korral, kui Kallas komisjonis k\u00e4is, l\u00e4ks tal osaliselt s\u00f5nas\u00f5jaks komisjoni esimehe Mart Helmega (EKRE).\nKas istung on t\u00e4na Kallase k\u00fcsitluse ajal avalik, pole veel teada. Komisjon h\u00e4\u00e4letab istungi hakul. Kuuldavasti soovib opositsioon, et see osa oleks avalik ehk k\u00f5igil huvilistel oleks v\u00f5imalik istungi \u00fclekannet j\u00e4lgida. Kell 14 aga j\u00e4tkataks suletud uste taga, kuna k\u00f5nelema tuleb v\u00e4lisluureameti juht Kaupo Rosin.\nMis k\u00fcsimused aga on \u00f5hus? M\u00f6lder r\u00e4\u00e4kis, et nad on k\u00fcsinud n\u00e4ha k\u00f5iki laenulepinguid, mis puudutavad Kallase rahaandmist oma abikaasale Arvo Hallikule. Kallas \u00fctles idavedude skandaali puhkemise alguses, et andis juulis Novaria Consultile veel 20 000 eurot laenu, mis on m\u00f5eldud investeerimiseks. Selle lepinguga komisjon M\u00f6lderi s\u00f5nutsi tutvuda saanud ei ole. Ta \u00fctles, et puudub ikkagi konkreetne \u00fclevaade, millal sai see antud ja allkirjastatud. Ta p\u00f5hjendas, et on vaja t\u00e4pselt teada, kas Kallas andis laenu ikkagi t\u00e4navu enne huvide deklaratsiooni esitamise t\u00e4htaega \u2013 sel juhul oleks see pidanud seal kajastuma.\nLisaks on M\u00f6lderi hinnangul palju segadust ka selle \u00fcmber, miks Kallas ei m\u00e4rkinud mulluses huvide deklaratsioonis \u00e4ra abikaasa ettev\u00f5ttele antud 350 000-eurost laenu. Kallas on \u00f6elnud, et see olevat olnud inimlik eksitus, ta arvas, et tuleb v\u00e4lja tuua eelneva t\u00e4isaasta asjad. \u201eMis puudutab avalike huvide deklaratsiooni, siis olen l\u00e4htunud alati sellest, et on kalendriaasta, ja teinud seda selle kohta,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta eelmisel neljap\u00e4eval valitsuse pressikonverentsil.\nM\u00f6lder s\u00f5nas, et on vaja selgust saada, kas tegu on ikkagi lihtsalt eksimusega v\u00f5i teadliku seaduserikkumisega. Ta arvas, et kui Kallas oleks laenuraha \u00e4ra m\u00e4rkinud deklaratsioonis eelmisel aastal, oleks praegu aktuaalne skandaal puhkenud juba toona. \u201eEnne riigikogu valimisi,\u201c viitas M\u00f6lder, andes m\u00f5ista, et sel v\u00f5inuks olla sisepoliitikale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju.\nLisaks mainitud komisjoni istungile osaleb Kallas Toompea lossis ka koalitsioonin\u00f5ukogu istungil. Seal arutatakse tuleva aasta eelarvet ja laiemalt seda, kuidas riigi tulubaasi suurendada. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal toimunud valitsuse kahep\u00e4evane v\u00e4ljas\u00f5it Vihulasse lahendust ei toonud. \u201eT\u00f5si on see, et l\u00f5plikku kokkulepet meil ei ole,\u201c lausus Kallas reedel vastu s\u00fcda\u00f6\u00f6d Delfile. Varem oli ta m\u00e4rkinud, et kui mitte midagi ei tehta, on riigil 2027. aastal eelarvest puudu 2 miljardit."}
{"text":"Korruptsioonivastane erikomisjon kohtub avalikul istungil peaminister\n Kaja KallasegaRiigikogu pressiteade\n18. september 2023\nKorruptsioonivastane erikomisjon kohtub avalikul istungil peaminister Kaja\nKallasega\nRiigikogu korruptsioonivastane erikomisjon kohtub kell 13.30 alanud\navalikul istungil peaminister Kaja Kallasega.\nKomisjoni esimees Mart Helme tegi istungi alguses ettepaneku kuulutada\nistung avalikuks ja komisjon kiitis ettepaneku heaks. Istung toimub ruumis\nL332 ning seda saab j\u00e4lgida\nveebi\u00fclekandes<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/5\/et>.\nIstungi teine, kinnine pool algab kell 14 ning selle raames kohtub komisjon\nV\u00e4lisluureameti juhi Kaupo Rosinaga.\nVideosalvestisi istungitest saab hiljem vaadata Riigikogu\nveebis<https:\/\/www.riigikogu.ee\/riigikogu\/komisjonid\/korruptsioonivastane-\nerikomisjon\/salvestised\/>. (NB! Salvestised j\u00f5uavad veebi viivitusega).\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"VIDEO | Kaja Kallas \u00fctles korruptsioonivastases erikomisjonis, et ta teist laenulepingut ei jaga: minu usaldust kuritarvitatiEsmasp\u00e4eval toimus korruptsioonivastase erikomisjoni avalik istung, kus andis aru peaminister Kaja Kallas.\nKaja Kallase \u00e4rakuulamiseks oli t\u00e4na vaid umbes pool tundi, misj\u00e4rel j\u00e4tkus istung kinniste uste taga, sest komisjoni ette tuli v\u00e4lisluureameti juht Kaupo Rosin.\nErikomisjon k\u00fcsis t\u00e4na Kallaselt n\u00e4ha teist laenulepingut, millega ta laenas t\u00e4navu juulis oma abikaasale Arvo Hallikule t\u00e4iendavad 20 000 eurot. Kallas vastas, et ta seda ei jaga, kuna ka eelmine leping oli konfidentsiaalne ja komisjon kuritarvitas tema usaldust."}
{"text":"Korruptsioonivastane erikomisjon kohtub avalikul istungil KallasegaTALLINN, 18. september, BNS - Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon kohtub avalikul istungil peaminister Kaja Kallasega.\nRiigikogu korruptsioonivastane erikomisjon alustas istungit kell 13.30. Komisjoni esimees Mart Helme tegi istungi alguses ettepaneku kuulutada istung avalikuks ja komisjon kiitis ettepaneku heaks.\nIstungi teine, kinnine pool algab kell 14 ning selle raames kohtub komisjon v\u00e4lisluureameti juhi Kaupo Rosinaga.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaja Kallas taas korruptsioonivastases erikomisjonisRiigikogu\u00a0korruptsioonivastase erikomisjoni istungil osaleb t\u00e4na peaminister Kaja Kallas (RE), kus talt uuritakse taas tema antud laenust abikaasale.\u00a0\nKallase s\u00f5nul \u00fcllatasid riigikogu erikomisjonis opositsiooni liikmed teda k\u00fcsimusega, mis p\u00e4eval ta t\u00e4pselt s\u00f5lmis laenulepingud oma abikaasaga. \u00abMa k\u00fcll ei m\u00f5ista, kuidas see \u00fcldse teemasse puutub, aga n\u00e4itamaks, et mul t\u00f5esti pole midagi varjata, saatsin just komisjoni liikmetele abikaasa firmale antud laenulepingu ja selle lepingu kaks lisa,\u00bb m\u00e4rkis Kallas \u00fclem\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala esmasp\u00e4eval.\u00a0\n"}
{"text":"BLOGI | \u201eSelles k\u00f5iges pole midagi kahtlast.\u201c Kallas ei plaani 20 000 euro laenulepingut komisjonile esitadaPeaminister Kaja Kallas osales t\u00e4na teist korda riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Kallas \u00fctles, et ei kavatse 20 000 eurost laenulepingut komisjonile esitada, sest eelmise lepingu puhul rikuti tema konfidentsiaalsust.\nKallas tuli komisjoni istungile pooleks tunniks, seega oli k\u00fcsimuste esitamiseks ja teemade arutamiseks v\u00e4he aega.\nKomisjoni liige T\u00f5nis M\u00f6lder (Keskerakond) \u00fctles Delfile enne istungi algust, et komisjon on v\u00e4lja k\u00fcsinud k\u00f5ik laenulepingud, mis puudutavad Kallase rahaandmist oma abikaasale Arvo Hallikule, ent viimase laenu lepingut neil pole (Kallas andis juulis Novaria Consultile veel 20 000 eurot laenu \u2013 toim). Lisaks sooviti teada, kas huvide deklaratsiooni valesti t\u00e4itmine oli ikkagi inimlik eksimus v\u00f5i ei.\nErikomisjoni esimees Mart Helme soovis istungil, et Kallas esitaks komisjonile vastavad dokumendid, mis t\u00f5estaks, et ta oli kahe advokaadib\u00fcroo partner. Kallas kordas, et tema s\u00e4\u00e4stud on kogutud k\u00f5ikide aastate jooksul ning selle hulka l\u00e4hevad ka need aastad, kui ta ei t\u00f6\u00f6tanud advokaadina. Ta \u00fctles, et ta on t\u00e4itnud avalike huvide deklareerimise kohustust.\nKallase s\u00f5nul toimub komisjonil poliitiline omakohus. \u201eTeil on mingid v\u00e4ited, millele soovite t\u00f5endeid leida, aga te ei leia neid, sest need v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele,\u201c \u00fctles ta ja lisas, et valesti t\u00e4idetud deklaratsioon oli inimlik eksimus ning k\u00f5ik on \u00fcldjoontes korrektne, sest kuigi deklareerimised tehti kalendriaastast kalendriaastale, siis mingit l\u00fcnka pole tekkinud \u2013 k\u00f5ik on esitatud ja olemas.\nHelme k\u00fcsis ka 20 000 eurose lepingu kohta, mida Kallas pole veel komisjonile esitanud. Kallas vastas, et ta ei plaani seda esitada, sest eelmise lepingu puhul rikuti tema konfidentsiaalsust ning teatud info sai lepingu puhul avalikuks.\nM\u00f6lder k\u00fcsis istungi l\u00f5pus, kas peaministril oleks v\u00f5imalik esitada ajajoon alates eelmise aasta jaanuarist, kus oleks n\u00e4ha t\u00e4pselt, millal ta Novaria Consultile laenu andis ja millal laenu tagasi sai.\nKallas vastas, et ta saab selle esitada, aga ta ei saa t\u00e4pselt aru, mis see komisjonile juurde annab. \u201eSelles k\u00f5iges pole midagi kahtlast, k\u00f5ik on tehtud nii, nagu ma olen korduvalt \u00f6elnud. Ma ei tea, mis siin kahtlast on. Ma v\u00f5in selle esitada, aga mis see teile juurde annab?\u201c k\u00fcsis Kallas.\nHelme \u00fctles, et midagi uut erikomisjoni istungi k\u00e4igus teada ei saadud ning k\u00f5ik k\u00fcsimused on j\u00e4tkuvalt \u00f5hus. T\u00f5nis M\u00f6lder oli arutelu j\u00e4rel pettunud ja s\u00f5nas, et kujunes olukord, kus \u00fcks ei juhtinud (Mart Helme) ja teine ei vastanud (Kaja Kallas) ehk kokkuv\u00f5ttes tekkis hoopis k\u00fcsimusi juurde.\nLoe blogist, mida istungil r\u00e4\u00e4giti:"}
{"text":"Veebikelm sai kannatanult k\u00e4tte v\u00e4hemalt 8000 eurotTALLINN, 18. september, BNS - M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, keda veebikelmid olid t\u00fcssanud v\u00e4hemalt 8000 euroga.\u00a0\nSeptembri alguses helistati 37-aastasele mehele v\u00e4idetavalt politseist ja pangast. Mehele \u00f6eldi, et keegi soovib tema nimele laenu v\u00f5tta ning taotluse t\u00fchistamiseks peab alla laadima AnyDesk tarkvara, teatas P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nAvaldaja tegutses juhistele ja kelmusega tekitatud kahju on v\u00e4hemalt 8000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Kohutav areng: USA-s kuulutati Ukraina vastur\u00fcnnak l\u00e4bikukkunuks, ja Ukraina on s\u00f5da kaotamasUkraina \u00fcks suuremaid toetajaid USA parlamendis, rahvasaadik Andy Harris \u00fctles kohtumisel valijatega, et on aeg USA toetust Ukrainale tagasi t\u00f5mmata, vahendab Politico.\nTa \u00fctles Ukraina kevadise pealetungi kohta, mille eesm\u00e4rk oli s\u00f5ja k\u00e4iku muuta: \u201eMa \u00fctlen otse, see on l\u00e4bi kukkunud\u201d. Ja ta oli otsekohene ka Ukraina s\u00f5jalise v\u00f5idu v\u00e4ljavaadete osas: \u201eMa pole kindel, et see on enam v\u00f5idetav.\u201d\nHarris on USA parlamendi Ukraina toetusgrupi kaasesimees, tema ukrainlannast ema p\u00f5genes p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da kommunistlikust Ida-Euroopast.\nTa toetas Ukraina presidenti Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskit s\u00f5ja alguskuudel ja h\u00e4\u00e4letas eelmisel aastal USA parlamendi Kongressi suure eraldiseisva Ukraina abipaketi poolt, toetades nii s\u00f5jalist abi kui ka humanitaarabi v\u00e4ikesele rahvale tema v\u00f5itluses Koljati-suuruse Venemaa vastu.\nHarris on ka esindajatekoja rahaeraldiste komisjoni liige, andes talle kuluprioriteetide osas erakordse h\u00e4\u00e4le.\nP\u00e4rast valijatega kohtumist tehtud intervjuus k\u00fcsiti, kas ta toetaks veel \u00fchte abisummat Ukrainale, millele ta vastas teravalt: \u201eKui on humanitaarraha, mittes\u00f5jaline raha v\u00f5i s\u00f5jaline raha ilma kontrollita, siis ma ei toeta seda.\u201d\nHarrise muutunud toon Ukraina abi kohta on veel \u00fcks m\u00e4rk sellest, et vabariiklaste erakond on selles k\u00fcsimuses nihkunud. Ja see on eelvaade sellest, kui palju peavalu tekitab spiiker Kevin McCarthyle, kui seadusandjad j\u00e4rgmisel kuul puhkuselt naasevad. President Joe Biden otsib sel s\u00fcgisel Ukrainale 24 miljardi dollari v\u00f5rra rohkem erakorralisi vahendeid \u2013 see taotlus peab saama heakskiidu konservatiividelt, kelle seisukohad abi osas k\u00f5lavad sarnaselt Harrise omadega.\nPaljude Harrise v\u00e4lja toodud murekohtade hulgas on: pettuse v\u00f5i raiskamise v\u00e4ljavaade. USA toiduhindade t\u00f5us. \u201eKolmanda maailmas\u00f5ja\u201d algamise v\u00f5imalus Ukraina NATO-sse toomisega. Kuid ennek\u00f5ike \u2013 maksumus.\n\u201eVabandust, meil pole sellist raha,\u201d \u00fctles Harris, osutades USA triljoni dollari suurusele puuduj\u00e4\u00e4gile Covidi-j\u00e4rgsetel aastatel.\nJa n\u00fc\u00fcd on ta liitunud Kapitooliumi m\u00e4el vabariiklaste k\u00f5va liini esindajate kooriga, kes taotlevad s\u00f5ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega l\u00f5petamist.\n\u201eMa arvan, et on saabunud aeg kutsuda realistlikult \u00fcles rahuk\u00f5nelustele. Ma tean, et president Zelenski ei taha seda,\u201d \u00fctles Harris oma valijatele. \u201eKuid president Zelenski kaotaks ilma meie abita s\u00f5ja haledalt. Ja ka meie abiga ta ei v\u00f5ida. See on praegu ummikseisus.\u201d\nUSA s\u00f5jaline asjatundja David Pyne m\u00e4rgib, et L\u00e4\u00e4nes on hakatud tunnistama, et Ukraina kaotab s\u00f5ja. \u00dchtlasi pooldab enamus ehk 55 protsenti ameeriklastest Ukrainale t\u00e4iendava abi andmisest loobumist.\nPyne m\u00e4rgib, et paljukiidetud Ukraina suvine vastur\u00fcnnak ei saanud enam halvemini minna. Isegi liberaalne USA ja \u00dchendkuningriigi peavoolumeedia on hakanud tunnistama, et see on seni olnud Ukrainale tohutu l\u00fc\u00fcasaamine. Liberaalne Washington Post teatas hiljuti s\u00fcngest t\u00f5siasjast, et rindel olevad Ukraina s\u00f5durid p\u00fcsivad enamasti rivis vaid kaks-kolm p\u00e4eva, enne kui nad tapetakse v\u00f5i haavatakse ja nad tegevusest v\u00e4lja viiakse. Asjaolu, et \u00dchendkuningriigi kontrollitav uudistemeedia, mis on olnud Bideni Ukraina s\u00f5ja suurim ergutaja, \u00fctleb n\u00fc\u00fcd, et \u201eUkraina armee on t\u00e4ielikus kaoses\u201d ja et Ukraina vastur\u00fcnnak on olnud \u201ekatastroofiline\u201d, n\u00e4ib viitavat sellele, et isegi \u00dchendkuningriigi liidrid peavad koostama uue narratiivi, mis valmistab avalikkust ette l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks Venemaaga konflikti l\u00f5petamiseks.\nUsaldusv\u00e4\u00e4rsed allikad on teatanud, et Ukraina on p\u00e4rast vastupealetungi algust kaotanud kuni seitse korda rohkem s\u00f5dureid kui Venemaa. Prognoosid, et otsus anda Ukrainale \u00fcle 100 Saksa tanki Leopard 2, samuti k\u00fcmned Briti tankid Challenger 2 ja USA M-1A1 v\u00f5imaldab ukrainlastel purustada Vene armee ja t\u00f5rjuda nad kogu rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina territooriumilt v\u00e4lja, on t\u00f5estanud end kui naeruv\u00e4\u00e4rselt valed.\nViimaste hinnangute kohaselt on Ukraina p\u00e4rast suvise vastur\u00fcnnaku algust kaotanud lahingus hukkunutena 40 000 s\u00f5durit. Dr. John Mearsheimeri soovitatud pikk, kuid kohustuslik artikkel, mis selgitab s\u00f5ja tegelikku olukorda ja t\u00f5siasja, et p\u00e4rast s\u00f5ja algust on Ukrainas t\u00f5en\u00e4oliselt hukkunud v\u00e4hemalt 200 000 s\u00f5durit ja saanud haavata \u00fcle 200 000 s\u00f5jav\u00e4elase, jahmatav arv, mis on t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcle kolme korra k\u00f5rgem kui Venemaa poolel hukkunute arv.\nLisaks m\u00e4rgitakse, et Ukraina edusammud vastupealetungi k\u00e4igus on nii mikroskoopilised, et need on vaevu kaardil m\u00e4rgatavad:\nUPDATE: \u201cUkrainian territorial gains from their much-vaunted counteroffensive [highlighted in blue] are so miniscule they can barely be seen on a map\u201d \u2013 David T. Pyne, @AmericaFirstCon https:\/\/t.co\/krVtbRUkMN pic.twitter.com\/ItXlQvH3XE\n\u2014 David Sacks (@DavidSacks) September 17, 2023"}
{"text":"Kallas keeldub edaspidi erikomisjonile dokumentide esitamisest   Peaminister Kaja Kallas (RE) \u00fctles, et kuna tema usaldust on rikutud, siis tema enam riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile dokumente ei esita. Kallase s\u00f5nul k\u00e4ib komisjonis tema suhtes poliitiline omakohus.   Komisjoni esimees Mart Helme soovis saada dokumente selle kohta, et Kallas on t\u00f5epoolest olnud advokaadib\u00fcroodes partner. Helme s\u00f5nul ei ole tema partneri staatust \u00e4riregistris tuvastatav. Kallas m\u00e4rkis, et on olnud partner advokaadib\u00fcroodes Tark & Co ja Luiga Mody H\u00e4\u00e4l Borenius (praegune Cobalt). Helme kordas Kallasele palvet esitada dokumendid partnerluste kohta. \"Vastasel juhul meil on vaid v\u00e4ide. Mitmed advokaadid on mulle \u00f6elnud, et see ei ole usutav, et sellisel juunior partneril nii suur teenistus oli.\u00a0 See on see p\u00f5hjendus, miks me tahame kinnitust. Meid huvitab selle raha legaalsus,\" s\u00f5nas Helme. Kallas s\u00fc\u00fcdistas komisjoni esimeest poliitilises omakohtus. \"Ma saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, mis siin toimub. Siin toimub poliitiline omakohus. Teil on mingid v\u00e4ited, millele soovite t\u00f5endeid leida, aga te ei leia neid, sest need v\u00e4ited ei vasta t\u00f5ele. Minu sissetulekud, nagu olen varem \u00f6elnud, on aastate jooksul teenitud sissetulekud, mitte ainult see raha, mida teenisin advokaadina. \u00dcksk\u00f5ik, kui palju te k\u00fcsite, siis ma ei saa anda teile neid t\u00f5endeid, mida tahate, sest te tahate t\u00f5estada ainult enda peas v\u00e4lja m\u00f5eldud narratiivi,\" s\u00f5nas Kallas. \"See oli \u00fcle 12 aasta tagasi. Kui te ei usu, siis k\u00fcsige minu partnerite k\u00e4est,\" lisas Kallas. Helme k\u00fcsis Kallaselt ka laenulepingut, mis puudutab k\u00f5ige viimast 20 000 euro suurust laenu. \"Kuna te eelmine kord mu usaldust kuritarvitasite, siis ma ei esita neid rohkem teile. \/...\/ K\u00f5ik oma tulud olen ma teeninud ausalt ja seaduslikult,\" \u00fctles Kallas. T\u00f5nis M\u00f6lder Keskerakonnast k\u00fcsis aegrida Kallase rahade liikumisest. Seda oli peaminister n\u00f5us esitama. \"Ma saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, millega te tegelete, te tahate seda teemat v\u00f5imalikult kaua \u00fcleval hoida,\" \u00fctles Kallas. Komisjoni istung m\u00f6\u00f6dus taas emotsionaalses ja teravas \u00f5hustikus. Teineteise s\u00fc\u00fcdistamine toimus nii Mart Helme ja Kaja Kallase vahel kui ka Mart Helme ja Valdo Randpere vahel. Viimati k\u00e4is Kaja Kallas oma abikaasale antud laenu teemal korruptsioonivastases erikomisjonis selgitusi andmas 4. septembril ning suur osa toonasest istungist kulus teravale s\u00f5navahetusele komisjoni esimehe Mart Helmega.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Korruptsioonivastane erikomisjon ei saanud t\u00e4na Kaja Kallaselt midagi uut teadaPeaminister Kaja Kallas osales t\u00e4na riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus tuli juttu tema valesti t\u00e4idetud huvide deklaratsioonist ning laenulepingutest. Kallasel oli koosolekul osalemiseks aega vaid pool tundi ning komisjoni esimees Mart Helme\u00a0pidi p\u00e4rast istungit nentima, et midagi uut teada ei saadud ja k\u00f5ik k\u00fcsimused on j\u00e4tkuvalt \u00f5hus.\nKallas r\u00e4\u00e4kis, et on olnud kahe advokaadib\u00fcroo partner, sellest on aga m\u00f6\u00f6das rohkem kui 12 aastat. See, kuidas partnerlus on korraldatud advokaadib\u00fcroos, ei puutu tema s\u00f5nul absoluutselt riigikogu liikme tegevusse. Helme \u00fctles, et ei \u00e4riregistrist ei leia, justkui oleks Kallas olnud mitme advokaadib\u00fcroo partner.\nKomisjoni palve esitada dokumendid selle kohta, et ta oli v\u00e4idetavalt nende advokaadib\u00fcroode partner, sest ta on \u00f6elnud, et tema s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rinevad sellest ajast, kui t\u00f6\u00f6tas advokaadina. T\u00f5estust selle kohta Kallas aga ei esitanud.\nKuna Kallas v\u00e4idab, et on k\u00f5ike \u00f5igesti esitanud, siis mindi laenulepingu deklareerimise juurde, mida peaminister pole deklareerinud \u00f5igeaegselt ja v\u00e4itis, et tegu oli inimliku eksitusega.\nKui ta aga vaatas deklareerimise juhendi \u00fcle, siis m\u00e4rkas, et t\u00f5esti on nii et on kogu aeg teinud neid kalendriaastast kalendriaastale. \u201eN\u00fc\u00fcd ma tean ja tulevikus saan teha nii nagu peab,\u201c lausus ta.\nMart Helme k\u00fcsis ka 20 000 eurose lepingu kohta, mida komisjon pole n\u00e4inud. Selle peale n\u00e4hvas Kallas, et kuna eelmise lepinguga rikuti tema konfidentsiaalsust, siis ei kavatse rohkem mingeid lepinguid esitada.\nHelme lausus selle peale, et selles olukorras on peaministril kohustus avalikkust veenda, et k\u00f5ik on olnud korrektne \u2013 ta peab t\u00f5estama, et ta pole teeninud vereraha. \u201eTe olete peaminister, teil on kohustus anda infot selle kohta, mis on toimunud,\u201c r\u00f5hutas Helme."}
{"text":"PATUNE VAIMULIK: endine diakon maskeeris ukrainlasi misjon\u00e4rideks, et neil \u00f5nnestuks ajateenistust v\u00e4ltidaUkraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas eelmisel n\u00e4dalal, et l\u00f5unapoolses sadamalinnas Odessas peeti kinni endine diakon, keda s\u00fc\u00fcdistatakse suures patus. Nimelt olevat ta v\u00f5tnud altk\u00e4emaksu, et aidata ukrainlastest noormeestel ajateenistusest k\u00f5rvale hiilida. Sealjuures maskeeris abivaimulik s\u00f5japelgureid kiriku misjon\u00e4rideks, et neil \u00f5nnestuks sel moel riigist lahkuda.\nSBU v\u00e4itel kuulus abivaimulik Ukraina \u00f5igeusu kirikusse, mis oli alles hiljuti seotud Moskva patriarhaadiga. Uurijate v\u00e4itel aitas anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4etud endine diakon Euroopa Liidu riikidesse p\u00f5geneda v\u00e4hemalt kuuel inimesel. V\u00e4idetavalt pistis diakon selle eest tasku umbes 4500 dollari (4200 euro) ulatuses altk\u00e4emaksu.\n\u201eKahtlusalune oli koostanud nimekirjad misjon\u00e4ridest, kes kavatsesid piiskopkonna juhi ja usukogukonna nimel v\u00e4lismaale reisida \u2013 eesm\u00e4rgiga saada preestriks,\u201c teatas SBU. Ukraina julgeolekuteenistus arestis endise vaimuliku arvutid, mobiiltelefonid, SIM-kaardid ja eelnevalt mainitud ulatuses sularaha. S\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral v\u00f5ib teda oodata kuni \u00fcheksa-aastane vangistus, kirjutab The Guardian.\nTegemist pole siiski ainsa omataolise juhtumiga \u2013 ajateenistusega seotud korruptsiooniskandaale on tuvastatud Ukrainas hiljaaegu \u00fcsna palju. Augustis alustas Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i riigis juba pikalt probleemiks osutunud korruptsiooni vastu ulatuslikku v\u00f5itlust. Ta toonitas, et s\u00f5jaaegset korruptsiooni tuleb k\u00e4sitleda riigireetmisega. \u00dcks ja v\u00f5rdlemisi suur osa probleemist ongi seotud ajateenistusega \u2013 t\u00e4psemalt selle igak\u00fclgse v\u00e4ltimisega. Seega vallandas Zelensk\u00f5i augustis k\u00f5ikide oblastite v\u00e4rbamisjuhid.\nAlles eelmisel n\u00e4dalal avaldas Odessa peaprokuratuur, et regionaalpolitsei juhtkond on aidanud k\u00fcmnetel meestel ajateenistusest hoiduda. Kohaliku arstliku komisjoni juht ja kaks sekret\u00e4ri v\u00f5eti uurimise alla \u2013 v\u00e4idetavalt on nad v\u00f5ltsinud k\u00fcmneid terviset\u00f5endeid, mis \u201et\u00f5estasid\u201c noormeeste k\u00f5lbmatust ajateenistusse. Iga sellise v\u00f5ltst\u00f5endi eest maksti umbes 6500\u20139000 eurot. Seda arvestades oleks ajateenistusest p\u00e4\u00e4semiseks olnud odavam variant s\u00f5lmida tehing hoopis eelmainitud diakoniga ja hakata misjon\u00e4riks\u2026"}
{"text":"Ukraina tagandas kuus asekaitseministritKIIEV, 18. september, AP-BNS \u2013 Ukraina tagandas esmasp\u00e4eval kuus asekaitseministrit, kahe n\u00e4dala eest vallandati korruptsiooniskandaali t\u00f5ttu kaitseminister Oleksi Reznikov.\u00a0\nValitsuse k\u00f5neisik Taras Meln\u00f5t\u0161uk teatas Telegramis asekaitseministrite Hanna Maljari ja Vitali Dejneha ning kaitseministeeriumi kantsleri Kostjant\u00f5n Va\u0161t\u0161enko tagandamisest.\nMeln\u00f5t\u0161uk ei p\u00f5hjendanud tagandamisi, kuid valitsus uurib kaitsehangetega seotud korruptsioonis\u00fc\u00fcdistusi relvaj\u00f5ududes. Reznikovi asemel kaitseministriks nimetatud Rustem Umerov ei ole teadet kommenteerinud.\u00a0\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"VIDEO I Kaja Kallas keeldub edaspidi riigikogu erikomisjonile dokumentide esitamisestPeaminister Kaja Kallas osales t\u00e4na riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus tuli juttu tema valesti t\u00e4idetud huvide deklaratsioonist ning laenulepingutest. Kallasel oli koosolekul osalemiseks aega vaid pool tundi ning komisjoni esimees Mart Helme\u00a0pidi p\u00e4rast istungit nentima, et midagi uut teada ei saadud ja k\u00f5ik k\u00fcsimused on j\u00e4tkuvalt \u00f5hus.\nKallas r\u00e4\u00e4kis, et on olnud kahe advokaadib\u00fcroo partner, sellest on aga m\u00f6\u00f6das rohkem kui 12 aastat. See, kuidas partnerlus on korraldatud advokaadib\u00fcroos, ei puutu tema s\u00f5nul absoluutselt riigikogu liikme tegevusse. Helme \u00fctles, et ei \u00e4riregistrist ei leia, justkui oleks Kallas olnud mitme advokaadib\u00fcroo partner.\nKomisjoni palve esitada dokumendid selle kohta, et ta oli v\u00e4idetavalt nende advokaadib\u00fcroode partner, sest ta on \u00f6elnud, et tema s\u00e4\u00e4stud p\u00e4rinevad sellest ajast, kui t\u00f6\u00f6tas advokaadina. T\u00f5estust selle kohta Kallas aga ei esitanud.\nKuna Kallas v\u00e4idab, et on k\u00f5ike \u00f5igesti esitanud, siis mindi laenulepingu deklareerimise juurde, mida peaminister pole deklareerinud \u00f5igeaegselt ja v\u00e4itis, et tegu oli inimliku eksitusega.\nKui ta aga vaatas deklareerimise juhendi \u00fcle, siis m\u00e4rkas, et t\u00f5esti on nii et on kogu aeg teinud neid kalendriaastast kalendriaastale. \u201eN\u00fc\u00fcd ma tean ja tulevikus saan teha nii nagu peab,\u201c lausus ta.\nMart Helme k\u00fcsis ka 20 000 eurose lepingu kohta, mida komisjon pole n\u00e4inud. Selle peale n\u00e4hvas Kallas, et kuna eelmise lepinguga rikuti tema konfidentsiaalsust, siis ei kavatse rohkem mingeid lepinguid esitada.\nHelme lausus selle peale, et selles olukorras on peaministril kohustus avalikkust veenda, et k\u00f5ik on olnud korrektne \u2013 ta peab t\u00f5estama, et ta pole teeninud vereraha. \u201eTe olete peaminister, teil on kohustus anda infot selle kohta, mis on toimunud,\u201c r\u00f5hutas Helme."}
{"text":"Riigikogu eelinfo teisip\u00e4evaks, 19. septembriksRiigikogu eelinfo teisip\u00e4evaks, 19. septembriks\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\n\u00d5iguskantsler \u00dclle Madise \u00fclevaade \u00f5igustloovate aktide koosk\u00f5last\np\u00f5hiseadusega ja muude \u00f5iguskantslerile seadusega pandud \u00fclesannete\nt\u00e4itmisest.\nEsimene lugemine \u2013 kolm eeln\u00f5u\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud\nk\u00f5rgharidusseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (9\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2b9b77ef-8eca-\n4f9e-a986-9f26239a39d4\/korgharidusseaduse-muutmise-seadus>) muudatustega\nn\u00e4hakse ette peatada ingliskeelestumise Eesti avalik-\u00f5iguslikes\n\u00fclikoolides ja riigi rakendusk\u00f5rgkoolides. Esimesel astmel \u00f5ppijate\npuhul j\u00e4\u00e4b v\u00f5\u00f5rkeelte osakaal samaks, teisel ja kolmandal \u00f5ppeastmel\ntuleb aga v\u00f5\u00f5rkeeles \u00f5ppijate osakaalu j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendada.\nEeln\u00f5us on selleks seatud erinevad \u00fcleminekuajad. Eeln\u00f5uga soovitakse\nparandada v\u00e4hemalt osaliselt \u00f5ppekvaliteeti ning \u00fclikoolide l\u00f5petanute\nvastavust Eesti t\u00f6\u00f6turu n\u00f5udmistele. Eeln\u00f5u muudatused ei takista\nv\u00e4lismaa tipp\u00f5ppej\u00f5udude kasutamist Eesti \u00fclikoolides, kuna\nkeeleseaduse kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui\nv\u00e4hemalt 60 protsenti \u00f5ppet\u00f6\u00f6st toimub eesti keeles.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud \u00f5ppetoetuste ja\n\u00f5ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (16\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/25dc052e-5ee4-40ab-987c-\n550649783d5f\/oppetoetuste-ja-oppelaenu-seaduse-muutmise-seadus>)\nmuudatustega n\u00e4hakse ette peatada ingliskeelestumise Eesti\navalik-\u00f5iguslikes \u00fclikoolides ja riigi rakendusk\u00f5rgkoolides. Esimesel\nastmel \u00f5ppijate puhul j\u00e4\u00e4b v\u00f5\u00f5rkeelte osakaal samaks, teisel ja\nkolmandal \u00f5ppeastmel tuleb aga v\u00f5\u00f5rkeeles \u00f5ppijate osakaalu\nj\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendada. Eeln\u00f5us on selleks seatud erinevad\n\u00fcleminekuajad. Eeln\u00f5uga soovitakse parandada v\u00e4hemalt osaliselt\n\u00f5ppekvaliteeti ning \u00fclikoolide l\u00f5petanute vastavust Eesti t\u00f6\u00f6turu\nn\u00f5udmistele. Eeln\u00f5u muudatused ei takista v\u00e4lismaa tipp\u00f5ppej\u00f5udude\nkasutamist Eesti \u00fclikoolides, kuna keeleseaduse kohaselt loetakse haridus\nomandatuks eesti keeles, kui v\u00e4hemalt 60 protsenti \u00f5ppet\u00f6\u00f6st toimub\neesti keeles.\nRiigikogu liikmete Rene Koka ja Siim Pohlaku algatatud k\u00e4ibemaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5uga (32\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/889a650a-\n6cec-4747-a739-21cd824f52e5\/kaibemaksuseaduse-muutmise-seadus>) soovitakse\nmuuta k\u00e4ibemaksuseaduse 1. augustil 2022 j\u00f5ustunud redaktsiooni, mille\ntulemusena v\u00e4heneks \u00fcldine k\u00e4ibemaksu m\u00e4\u00e4r.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nKeskkonnakomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele anal\u00fc\u00fcsida t\u00e4iendavalt p\u00f5levkivi v\u00e4\u00e4rindamise ja\nkasutamise v\u00f5imalusi\u201c eeln\u00f5u (50\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/0413a7b6-9e3f-4ce7-b7ef-\nb9559455a5f7\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-\nanaluusida-taiendavalt-polevkivi-vaarindamise-ja-kasutamise-voimalusi>),\nkutsutud eeln\u00f5u algataja ning Kliimaministeeriumi esindaja;\nkultuurikomisjonis \u2013 kohtumine Eesti Muuseumide Liiduga (Eesti\nVaba\u00f5humuuseum), kutsutud Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi J\u00f5ks, Eesti\nTarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ning Eesti\nVaba\u00f5humuuseumi juhatuse liige Tanel Veeremaa;\nmajanduskomisjonis \u2013 erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (70\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/5b506e34-55ea-\n48e6-9a92-a8b93e0e7b19\/erastamisest-laekuva-raha-kasutamise-seaduse-\nmuutmise-seadus>), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;\nplaneerimisseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsusest,\nkutsutu: Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja; Liivi lahe\nmeretuulepargi elektri\u00fchenduste riigi eriplaneeringu l\u00e4hteseisukohtadest\nja m\u00f5jude hindamise programmist, kutsutud Regionaal- ja\nP\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja;\np\u00f5hiseaduskomisjoni erakorralisel istungil \u2013 kell 8: Riigikogu otsuse\n\u201eRiigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega\nettev\u00f5tte Venemaa-suunalise \u00e4ritegevuse asjaolude uurimiseks\u201c eeln\u00f5u\n(262 OE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/a439f704-b97a-49bc-\na76b-811001a9c330\/riigikogu-otsus-riigikogu-uurimiskomisjoni-moodustamine-\npeaministri-abikaasa-osalusega-ettevotte-venemaasuunalise-aritegevuse-\nasjaolude-uurimiseks>), kutsutud esitaja esindaja ja peaminister Kaja\nKallas;\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (36\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/4aee7cff-f8bc-\n49e8-8540-a68357e2c33c\/kodakondsuse-seaduse-muutmise-seadus>) esimese\nlugemise ettevalmistamine, kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(56 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c8e96611-e096-495e-\nb42a-633dccd240ef\/kodakondsuse-seaduse-muutmise-seadus>), kodakondsuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (58\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/f817c468-0844-4f0f-\n9ab1-fdce641ebd0d\/kodakondsuse-seaduse-muutmise-seadus>), kodakondsuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (94\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/cdaba35d-2edd-449a-\nac84-b23efbd00ac3\/kodakondsuse-seaduse-muutmise-seadus>), kodakondsuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (67\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/4a02c599-3c68-407e-\nac41-203824ccde8d\/kodakondsuse-seaduse-muutmise-seadus>), kodakondsuse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (136\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6d857215-d33c-\n4bb9-8e55-f77aae6f7d05\/kodakondsuse-seaduse-muutmise-seadus>), kutsutud\nalgataja ja Siseministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku\ntegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist leevendada Eesti\nkodakondsuse saamise tingimusi\u201c eeln\u00f5u (42\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2d9fb412-ac4b-4933-a7cb-\n9a81b07112d8\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-\nloobuda-plaanist-leevendada-eesti-kodakondsuse-saamise-tingimusi>),\nkutsutud esitaja esindaja; Vahur Kollomi algatatud kollektiivse\np\u00f6\u00f6rdumise \u201eKorruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama\nsundl\u00f5petamisega\u201c arutelu j\u00e4tkamine;\nrahanduskomisjonis \u2013 maksundusega seotud 49 eeln\u00f5u (54\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/4163a9c5-093f-4240-946e-\n64d9d6fd96f5\/riina-solmani-algatatud-maksukorralduse-seaduse-muutmise-\nseadus-eelnou-54-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 80 SE<https:\/\/w\nww.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2cf3dc44-fd32-44a6-bbb2-dafa8587580e\n\/evelin-poolametsa-arvo-alleri-martin-helme-algatatud-alkoholi-tubaka-\nkutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-80-se-esimeseks-\nlugemiseks>, 84 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2ce729c0\n-1a88-49c7-9d63-ae937757fd19\/henn-polluaasa-anti-poolametsa-algatatud-\nalkoholi-tubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-84-se-ettevalmistamine-esimeseks-lugemiseks>, 111\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/daa831d6-8c06-4e61-80ac-\ne0d35da7af79\/martin-helme-kert-kingo-leo-kunnase-algatatud-alkoholi-tubaka-\nkutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-111-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 119 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelno\nud\/eelnou\/2c550dd4-f326-4ed8-ae33-721681dfe46c\/kert-kingo-rain-epleri-\nevelin-poolametsa-algatatud-alkoholi-tubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-\nseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-119-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 123\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/63b40a03-1cff-492d-\nacb1-0453cb1cbe0a\/siim-pohlaku-martin-helme-evelin-poolametsa-leo-kunnase-\nalgatatud-alkoholi-tubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-\nseaduse-eelnou-123-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 126 SE<https:\n\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2892de91-ff75-4390-ba96-b232b2c6b\na36\/arvo-alleri-jaak-valge-kert-kingo-algatatud-alkoholi-tubaka-kutuse-ja-\nelektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-126-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 129\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/b52edea0-5b89-497e-\na9d4-192b27c10888\/leo-kunnase-siim-pohlaku-algatatud-alkoholi-tubaka-\nkutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-129-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 170\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c928b0d2-5171-4b7d-9a4d-\nc39c422ba22c\/kalle-grunthali-siim-pohlaku-algatatud-alkoholi-tubaka-kutuse-\nja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou--170-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 185\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/e1c766f1-8449-4ac8-a9cd-\n69a247201cad\/rain-epleri-siim-pohlaku-hellemoonika-helme-leo-kunnase\n--algatatud-alkoholi-tubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-\nseaduse-eelnou-185-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 202\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/934086e7-3412-4b7e-990f-\n32d9323710fd\/martin-helme-siim-pohlaku-hellemoonika-helme-algatatud-\nalkoholi-tubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-202-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 237\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/78109a23-2203-44de-962a-\n8ff5de204a0c\/evelin-poolametsa-rain-epleri-algatatud-alkoholi-tubaka-\nkutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-237-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 255\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/8a68faa6-3559-47ea-92af-\n7d0aaa06157d\/arvo-alleri-rene-koka-anti-poolametsa--algatatud-alkoholi-\ntubaka-kutuse-ja-elektriaktsiisi-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-255-se-\nesimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 38\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7bd58806-1bfd-\n4aa3-86c3-dd8ca75f8b47\/isamaa-fraktsiooni-esitatud-riigikogu-otsuse-\nettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-loobuda-plaanist-kaotada-\ntaiendav-maksuvaba-tulu-abikaasa-eest-eelnou-38-oe-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 44 OE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/41118eff-ef3b-40c6-9c74-0d5bef8ef91f\/isamaa-fraktsiooni-esitatud-\nriigikogu-otsuse-riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-\nloobuda-plaanist-tosta-ettevotte-tulumaksu-kahe-protsendipunkti-vorra-\neelnou-44-oe-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 59\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7e0c8f1e-a214-4a57-9dff-\n2d30313d0b98\/isamaa-fraktsiooni-esitatud-riigikogu-otsuse-ettepaneku-\ntegemine-vabariigi-valitsusele-algatada-tulumaksuseaduse-muutmise-eelnou-\net-kehtestada-taiendav-maksuvaba-tulu-alates-esimesest-lapsest--eelnou-59\n-oe-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 62\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/419929f8-7a20-4a5b-\nb6d0-aad2924944b0\/isamaa-fraktsiooni-esitatud-riigikogu-otsuse-ettepaneku-\ntegemine-vabariigi-valitsusele-loobuda-plaanist-kaotada-taiendav-maksuvaba-\ntulu-eluasemelaenude-intresside-eest-eelnou-62-oe-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 66\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/930185f7-ca06-42fe-86ca-\n604cb4823538\/isamaa-fraktsiooni-esitatud-riigikogu-otsuse-ettepaneku-\ntegemine-vabariigi-valitsusele-loobuda-plaanist-kaotada-taiendav-maksuvaba-\ntulu-laste-eest-eelnou-66-oe-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 135\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7a18c6f0-75fb-436c-a97a-\nc6d8c517c101\/isamaa-fraktsiooni-esitatud-riigikogu-otsuse-ettepaneku-\ntegemine-vabariigi-valitsusele-loobuda-plaanist-anda-omavalitsustele-oigus-\nuute-maksude-kehtestamiseks-ja-leida-alternatiivseid-voimalusi-\nomavalitsustele-tulubaasi-tugevdamiseks-135-oe-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 73\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6c9e6f81-da15-4f5e-a80b-\ncb39ad3b149c\/kert-kingo-arvo-alleri-martin-helme-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-73-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 83 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/ce\nf0a5b4-0a01-4f13-9da0-1b01f5738e9e\/kert-kingo-rene-koka-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-83-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 117\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c8714903-3aff-4b3a-8a7d-\n48fcd9824cd5\/martin-helme-kert-kingo-hellemoonika-helme-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-117-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 120\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/24cba544-0f4d-\n40a2-b6c5-fb8c1a26eeb3\/martin-helme-kert-kingo-hellemoonika-helme-\nalgatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-120-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 152 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelno\nud\/eelnou\/46ca64c6-ceb7-4551-a685-a7993dc557cc\/martin-helme-kert-kingo-\nhellemoonika-helme-algatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-152\n-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 179 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\n\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/097bade0-c654-4017-bd45-cd675d447ff4\/kalle-\ngrunthali-jaak-valge-algatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-179\n-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 186\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/fb4cf12a-0882-4c0c-\n8d40-c2b315695e6e\/martin-helme-kert-kingo-hellemoonika-helme-leo-kunnase-\nalgatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-186-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 219\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/6290366b-\nfef1-44c3-94f0-da258ed310db\/martin-helme-kert-kingo-hellemoonika-helme-\nalgatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-219-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 71\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/46a4670f-ef5c-48ea-\nb3a7-497e4b5e58a0\/kalle-grunthali-arvo-alleri-algatatud-tulumaksuseaduse-\nmuutmise-seaduse-eelnou--71-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 75\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/70caeb29-45ff-42de-\n9db0-25693c11dcc3\/evelin-poolametsa-hellemoonika-helme-rain-epleri-\nalgatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-75-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 82 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnou\nd\/eelnou\/7a45fda8-10f8-4198-a477-66c43fe3f8d5\/kalle-grunthali-rain-epleri-\nalgatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou--82-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 88 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnou\nd\/eelnou\/16a3a2c6-5df8-411a-b128-e1fff83333bc\/kert-kingo-arvo-alleri-siim-\npohlaku-algatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-88-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 110 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelno\nud\/eelnou\/13870261-9398-44c3-ad60-706c563b0309\/martin-helme-leo-kunnase-\nants-froschi-henn-polluaasa-kert-kingo-rain-epleri-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-110-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 112\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eadeed20-e2f6-4d24-bcda-\n71eb5681ef27\/kert-kingo-jaak-valge-varro-vooglaidi-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-112-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 116 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/1eb57e1e-5a26-431f-b650-06c205851f6a\/martin-helme-evelin-poolametsa-\nhellemoonika-helme-algatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-116\n-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 127\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/81d2cf6a-\nd11f-4347-b0e4-f5f53b03c3f7\/ants-froschi-mart-helme-leo-kunnase-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-127-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 130 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/9026288f-ed9c-499f-a0e5-d5c40aeb6976\/rain-epleri-martin-helme-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-130-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 133 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7\n436d684-7044-4a08-9ea5-2ed1cfda37be\/arvo-alleri-rain-epleri-evelin-\npoolametsa-algatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-133-se-\nesimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 150 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/teg\nevus\/eelnoud\/eelnou\/c7490496-8fa0-4a53-abb5-604dd5ba8a1b\/hellemoonika-\nhelme-arvo-alleri-martin-helme-algatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-150-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 151\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/35ca5ae5-a7c5-446e-\n8c40-c31d574e3b58\/rain-epleri-hellemoonika-helme-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-151-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 155 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/0ea7734b-8c72-4b67-bea0-8f756120f0a4\/rain-epleri-hellemoonika-helme-kert-\nkingo-algatatud-tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-155-se-esimeseks-\nlugemiseks-ettevalmistamine>, 181\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/764dbf24-781a-\n4ed4-bec9-97a5c25257c4\/leo-kunnase-mart-helme-ants-froschi-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-181-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 194\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/992a06d8-8853-431a-\nbbc3-4410d7dc2dad\/jaak-valge-arvo-alleri-varro-vooglaidi-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-194-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>, 199 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/9\n56e1859-cada-4394-86b9-510d3f9ff4d2\/jaak-valge-anti-poolametsa-\nhellemoonika-helme-algatatud-tulumaksu-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-199\n-se-esimeseks-lugemiseks-ettevalmistamine>, 253 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\n\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/966c86f5-8c88-4770-ba13-c85f0b51c0b9\/hellemoonika-\nhelme-evelin-poolametsa-martin-helme-anti-poolametsa-algatatud-\ntulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-253-se-esimeseks-lugemiseks-\nettevalmistamine>)\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kaitsekoost\u00f6\u00f6st Soomega ja Eduskunta\nkaitsekomisjoni visiidist Eestisse, kutsutud Kaitseministeeriumi\nvalitsemisala esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemise Vabariigi\nValitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi elavate pension\u00e4ride toetamise\nsuurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (176\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/e43e048e-\n9d51-49b0-8460-4d8b317ab309\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-\nvalitsusele-tootada-valja-meetmed-uksi-elavate-pensionaride-toetamise-\nsuurendamiseks>), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi elavate pension\u00e4ride toetamise\nsuurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (143\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/8705413e-47de-4d8b-\n87f7-3b9b4cdb6221\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-\nvalitsusele-tootada-valja-meetmed-uksi-elavate-pensionaride-toetamise-\nsuurendamiseks>), riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (203 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c0e366bc-\n5ed3-4cb2-b4fc-eddc9fa76ea4\/riikliku-pensionikindlustuse-seaduse-muutmise-\nseadus>), riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(189 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/f288ee06-384f-4e4f-\nb8d6-d2b31b3bd864\/riikliku-pensionikindlustuse-seaduse-muutmise-seadus>),\nriikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (140 SE<https\n:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/15b35cee-a409-480a-8423-fb2f2ac8\n264d\/riikliku-pensionikindlustuse-seaduse-muutmise-seadus>), riikliku\npensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (142\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/59086cf3-19fa-4fdd-a03f-\n073fa6c9fa12\/riikliku-pensionikindlustuse-seaduse-muutmise-seadus>),\nkutsutud algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja.\nS\u00fcndmus\nKell 13 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb t\u00f6\u00f6l\u00f5unal\n\u00f5iguskantsleri \u00dclle Madisega.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n14.\u201319. september\nEuroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub Hispaania\nparlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni sekretariaadiga ning osaleb\nEuroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel Madridis\nHispaanias.\n18.\u201321. septembrini\nV\u00e4liskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti\ndelegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO PA kaitse- ja\njulgeolekukomitee ning poliitikakomitee \u00fchisvisiidil Helsingisse ja\nH\u00e4meenlinna Soome.\n19.-20. septembril\nRiigikogu liige Mart Maastik osaleb Euroopa p\u00f5llumeeste partei EPP Grupi\nriikide parlamentide liikmete p\u00f5llumajanduse kohtumisel Br\u00fcsselis\nBelgias.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Mart Helme s\u00f5im \u00f5iguskantsleri suunas: te olete poliitroima osalineTALLINN, 18. september, BNS - Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees m\u00e4rkis esmasp\u00e4eval riigikogus erakonnakaaslaselt Kert Kingolt saadikupuutumatuse v\u00f5tmise arutelul, et \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise on poliitroima osaline.\u00a0\n\"V\u00e4ga raskelt tuleb mul \u00fcle huulte praegu see \"\u00f5iguskantsler\", sest tegelikult olete te praegu poliitilise roima sooritamise kaasosaline. Sest need teie v\u00e4ited, et selles ei ole poliitilist motivatsiooni, ei pea absoluutselt paika,\" m\u00e4rkis Helme.\n\"Kui me v\u00f5tame siin k\u00fcll k\u00fclmhoone kobark\u00e4ki, k\u00fcll Liina Kersna testihanke ja nii edasi ja nii edasi, millegip\u00e4rast \u00f5iguskantsler ei m\u00e4rganud seda. \u00d5iguskantsler ei m\u00e4rka praegu ka seda, kuidas riigikogu juhatus rikub p\u00f5hiseadust, omavolitseb,\" j\u00e4tkas Helme.\u00a0\n\"Minge koju vaadake peeglisse, minul oleks teie asemel v\u00e4ga h\u00e4bi,\" s\u00f5imas Helme \u00f5iguskantslerit. \"Te olete osaline kogu p\u00f5hiseadusliku korra h\u00e4vitamises.\"'\nRiigikogu arutab esmasp\u00e4eval \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ettepanekut v\u00f5tta riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatus.\nMadise tegi riigikogule ettepaneku Kingolt saadikupuutumatus v\u00f5tta juba augustis. Madise s\u00f5nul on \u00f5iguskantsleri roll vaadata l\u00e4bi toimikud ja selgitada v\u00e4lja, et ega tegemist ei ole ilmselgelt alusetu asjaga, mis t\u00f5en\u00e4oliselt on p\u00fcsti pandud poliitilisel motiivil. \"Vaatasime need toimikud l\u00e4bi ja sellist kahtlust ei tekkinud,\" r\u00e4\u00e4kis Madise augustis.\u00a0\nRiigiprokuratuur esitas mullu septembris riigikogu liikmele Kert Kingole kahtlustuse kelmuses ja v\u00f5ltsitud dokumendi kasutamises. Prokuratuuri pressiesindaja Kairi K\u00fcngas kinnitas toona, et riigiprokuratuur on esitanud kahtlustuse riigikogu liikmele Kert Kingole ja vandeadvokaat Martin Traadile.\nEKRE fraktsiooni liikmele Kingole esitas prokuratuur kahtlustuse paragrahvi all, mis k\u00e4sitleb kelmust, kui see on toime pandud ametiisiku poolt. Teise paragrahvina kahtlustatakse Kingot v\u00f5ltsitud dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi kasutamises eesm\u00e4rgiga omandada \u00f5igusi v\u00f5i vabaneda kohustustest. Postimehele teadaolevalt lasi kahtlustuse kohaselt Kingo tasuda oma kuluh\u00fcvitistest ligi 10 000 euro eest mitme inimese \u00f5igusabiarveid.\nVandeadvokaat Martin Traat sai kahtlustuse samuti kelmuses. Traati kahtlustatakse ka kaasaaitamises. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule \u00f5igusvastasele teole f\u00fc\u00fcsilist, ainelist v\u00f5i vaimset kaasabi. Lisaks kahtlustatakse teda dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi v\u00f5ltsimises.\nKert Kingo ise \u00fctles mullu s\u00fcgisel Postimehele, et tema vastu esitatud kahtlustused on alusetud.\n\"Juba 14 juunil tuli riigikohtus otsus, milles kohtunikekogu viitab riigiprokur\u00f6r Vahur Verte seaduse- ja menetlusnormide rikkumistele. Need on olulised rikkumised,\" s\u00f5nas Kingo ligi aasta tagasi ja lisas, et Verte on tema vastu algatatud kriminaalmenetluses samuti rikkunud menetlusnorme ja seadusi.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riigikogu v\u00f5ttis Kert Kingolt saadikupuutumatuseTALLINN, 18. september, BNS \u2013 Riigikogu v\u00f5ttis esmasp\u00e4eval \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ettepanekul riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatuse.\nEttepaneku poolt h\u00e4\u00e4letas 66 saadikut, vastu oli 13.\u00a0\nMadise tegi riigikogule ettepaneku Kingolt saadikupuutumatus v\u00f5tta juba augustis. Madise s\u00f5nul on \u00f5iguskantsleri roll vaadata l\u00e4bi toimikud ja selgitada v\u00e4lja, et ega tegemist ei ole ilmselgelt alusetu asjaga, mis t\u00f5en\u00e4oliselt on p\u00fcsti pandud poliitilisel motiivil.\u00a0\nRiigiprokuratuur esitas mullu septembris riigikogu liikmele Kert Kingole kahtlustuse kelmuses ja v\u00f5ltsitud dokumendi kasutamises. Prokuratuuri pressiesindaja Kairi K\u00fcngas kinnitas toona, et riigiprokuratuur on esitanud kahtlustuse riigikogu liikmele Kert Kingole ja vandeadvokaat Martin Traadile.\nEKRE fraktsiooni liikmele Kingole esitas prokuratuur kahtlustuse paragrahvi all, mis k\u00e4sitleb kelmust, kui see on toime pandud ametiisiku poolt. Teise paragrahvina kahtlustatakse Kingot v\u00f5ltsitud dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi kasutamises eesm\u00e4rgiga omandada \u00f5igusi v\u00f5i vabaneda kohustustest. Postimehele teadaolevalt lasi kahtlustuse kohaselt Kingo tasuda oma kuluh\u00fcvitistest ligi 10 000 euro eest mitme inimese \u00f5igusabiarveid.\nVandeadvokaat Martin Traat sai kahtlustuse samuti kelmuses. Traati kahtlustatakse ka kaasaaitamises. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule \u00f5igusvastasele teole f\u00fc\u00fcsilist, ainelist v\u00f5i vaimset kaasabi. Lisaks kahtlustatakse teda dokumendi, pitsati v\u00f5i plangi v\u00f5ltsimises.\nKert Kingo ise \u00fctles mullu s\u00fcgisel Postimehele, et tema vastu esitatud kahtlustused on alusetud.\n\"Juba 14 juunil tuli riigikohtus otsus, milles kohtunikekogu viitab riigiprokur\u00f6r Vahur Verte seaduse- ja menetlusnormide rikkumistele. Need on olulised rikkumised,\" s\u00f5nas Kingo ligi aasta tagasi ja lisas, et Verte on tema vastu algatatud kriminaalmenetluses samuti rikkunud menetlusnorme ja seadusi.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Juhtkiri: Valitsuse n\u00f5utusM\u00f6\u00f6dunud reede \u00f5htuks pidanuks tulema s\u00f5num, et koalitsioon on p\u00e4rast kahep\u00e4evaseid m\u00f5ttetalguid saanud valmis j\u00e4rgmise aasta eelarve ning l\u00e4hiaastate eelarvepoliitika \u00fcldised suunad. Sellist uudist ei tulnud. Sisuliste s\u00f5numite puudusel veeretati meedias sotsiaaldemokraatide juhi Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa morni \u00e4ikesepilvena lahkumist.Reformierakondlased Margit Sutrop ja Mario Kadastik kritiseerisid valitsuse plaani v\u00e4hendada \u00fclikoolide rahastust. Neile tehti kiiresti selgeks, et oma erakonna avalik kritiseerimine ei ole lubatud.Ootamatult selgus, et valitsus on t\u00e4iesti n\u00f5utu. Postimees kasutas veelgi kr\u00f5bedamat v\u00e4ljendit - impotentne valitsus. Koalitsioon, kes ei suutnud riigieelarves kokku leppida ja kellel pole mingit suuremat plaani Eesti majanduse arendamiseks l\u00e4hiaastatel.Nende ridade kirjutamise ajal ei ole endiselt mingit selgust, kuidas lapitakse riigieelarve augud. Eilses \u201eTerevisioonis\u201d \u00fctles rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, et j\u00e4rgmisel aastal peab hakkama arutama lisamaksut\u00f5use.Siiani kannatlikult oodanud ja kannatanud majandussektor on muutumas j\u00e4rjest rahulolematumaks. Ettev\u00f5tlusorganisatsioonide p\u00f6\u00f6rdumine valitsusele v\u00e4ljendab vaid rahulolematust. Nende peamine n\u00f5udmine on, et l\u00f5petataks \u00fclepeakaela seaduste muutmine, kus ettev\u00f5tluskeskkonda oluliselt m\u00f5jutavate eeln\u00f5ude puhul j\u00e4etakse arvamuse avaldamiseks vaid m\u00f5ned \u00fcksikud t\u00f6\u00f6p\u00e4evad. Valusalt laksavad etteheited, et valitsus pole majanduse langusest v\u00e4ljatoomiseks midagi teinud. Allak\u00e4ik on j\u00e4tkunud kuuendat kvartalit j\u00e4rjest.\u201eVaja on tarku ja konkurentsiv\u00f5imet suurendavaid investeeringuid,\u201d kirjutas \u00c4rip\u00e4evas tee-ehitusettev\u00f5tte Verston asutaja, \u201eParim juht 2023\u201d Veiko Veskim\u00e4e.Meediamogul Hans H. Luik r\u00f5hutas laup\u00e4evases \u00d5htulehes, et enne uute maksude kehtestamist tuleks vaadata, kas k\u00f5ik olemasolevad v\u00f5imalused on juba \u00e4ra kasutatud. Eesti ei saa e-kaubanduselt kogutavast maksust sentigi, rahvusvahelise rahapesu skandaali eest v\u00f5inuks saada m\u00f5nisada miljonit jne. Luige arvates poleks mingeid uusi maksut\u00f5use vaja, kui suudaksime v\u00e4lissuhtluses olla avatumad.Kaja Kallas viitas laup\u00e4eval alternatiivsele suurele tuluallikale, soostumata \u00fctlema, millega on tegemist. K\u00f5ik otsad on lahtised. Midagi pole otsustatud, kuni k\u00f5ik on kokku lepitud ja lukku l\u00f6\u00f6dud.Kui omal m\u00f5istus otsas, v\u00f5iks Eesti valitsus seda mujalt juurde laenata. N\u00e4iteks on eesti keeles olemas p\u00e4ris hea maksude k\u00e4siraamat Gianni Rodari (1920-1980) \u201eCipollino seiklused\u201d. Sealt peaks leidma piisavalt n\u00e4iteid, mida k\u00f5ike saaks veel maksustada."}
{"text":"Harjumaa mees kaotas petturitele 18 000 eurot: ma tahtsin lihtsalt hambaid korda saada!Statistiliselt on esimese 7 kuuga Eesti inimestelt v\u00e4lja petetud 4 miljonit eurot. \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d toob t\u00e4nases saates vaatajate ette hoiatavad lood, kuidas arusaada pettusest ning mida selle korral teha.\nFinantspettused on t\u00e4nap\u00e4eval aina lehtsamaks muutunud, kus kogu pettus k\u00e4ib interneti v\u00f5i telefoni teel. Uuringute kohaselt on sel aastal Eestis oma raha kaotanud paljud ning summana kokku on varastatud pea 4 miljonit eurot. Pettuse ohvriks langes ka Klooga alevikust p\u00e4rit Arvi, kes seet\u00f5ttu peab siiani v\u00f5lgu tagasi maksma.\n2019. aastal sai Arvi k\u00f5ne, kus pakuti talle v\u00f5imalust investeerida k\u00fcberraha ettev\u00f5ttesse Bitcoin, kuhu mees kandis \u00fcle 500 eurot. Mees sai petturitelt lausa abi, et valida endale head kr\u00fcpto\u00e4rid, kuhu veel rohkemgi sissemaksta. Arvi n\u00e4gi pea igap\u00e4evaselt, kuidas raha kasvab. Kui Arvi enam sissemakseid teha ei suutnud, sooitasid petturid mehel laenu v\u00f5tta ning ekstra 4000 eurot l\u00e4ks nagu kuum sai.\u00a0\nKokkuv\u00f5ttis Arvi 17 000 eurot laenu koos oma rahadega ning silme all raha kontol ainult kasvas. Kui aga mehel tekkis tahtmine oma teenitud raha v\u00e4lja v\u00f5tta, l\u00f5ppes ka rahaline edu ning Arvi pidi leppima kurva reaalsusega \u2013 ta langes finantspetturite k\u00fc\u00fcsi.\u00a0\nN\u00fc\u00fcd 4 aastat hiljem maksab Arvi endiselt v\u00f5lgu tagasi.\u00a0\n\u201cIse olin rumal. Kedagi teist ei saa s\u00fc\u00fcdistada. Ise olin kergeusklik ja t\u00e4nu sellele lihtsalt, et pole lihtsalt hambaid suus. Tahtsin lihtsalt saada korda, kuna ma hambaarsti hirmsal kombel kardan. M\u00f5tlesin, et teenin lihtsalt raha ja lasen endale siukese operatsiooni teha, kus lihtsalt magan ja hommikul on k\u00f5ik ja hambad suus, mitte \u00fckshaaval.\u201d\nSellega aga asi ei piirdnud. Arvile helistati taas ning teeseldi juristi, kes lubas saada kogusummast 11 000 eurot tagasi kui Arvi aga 1000 eurot lisaks maksab. Arvi lootuses saada osagi oma rahast tagasi l\u00e4ks ka selle \u00f5nge ning kokku j\u00e4i mees ilma 18 100 eurot.\u00a0\nVaata t\u00e4na \u00f5htul kell 20.00 \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d ja kuula ka teiste lugusid, kes finantspettuste ohvriks on langenud!\ns\u00fclearvuti \u2014 FOTO: Laptopid.ee\nTV3.ee\nSisuturundus\nS\u00fclearvuti k\u00f5igest 249\u20ac eest?"}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | Andres Kaarmann: Enne k\u00e4esoleva aasta riigieelarve arutelu hoiatasime krahhi eest\u00dclekohtune on s\u00fc\u00fcdistada Eesti probleemides ainult poliitikuid ehk valituid. Vastutusest ei saa k\u00e4si puhtaks p\u00fchkida ka need, kes ilusate, kuid ebarealistlike lubaduste elluviimiseks oma h\u00e4\u00e4le andsid.\nEelmise n\u00e4dala l\u00f5pul Vihula m\u00f5isas peetud tulised eelarvearutelud on tipnenud mitmete erinevate huvigruppide pahameelega, sest soovid \u00fcletavad oluliselt v\u00f5imalusi. K\u00f5ige teravamalt on viimastel p\u00e4evadel s\u00f5na v\u00f5tnud \u00f5petajad, kes vaatamata Eesti majanduse halvale olukorrale, n\u00f5uavad h\u00e4\u00e4lekalt valimistel antud lubaduste t\u00e4itmist.\nEnne kevadisi riigikogu valimisi saatis Eesti Haridust\u00f6\u00f6tajate liit valimistel osalenud erakondadele kaheksa k\u00fcsimust, n\u00e4gemaks, kellel on pakkuda reaalseid lahendusi Eesti hariduskriisi \u00fcletamiseks. Positiivselt hinnati valdkonna tundmist, konkreetsust ning realistlikkust. Negatiivselt said \u00e4ra m\u00e4rgitud \u00fclds\u00f5nalisus, ebam\u00e4\u00e4rasus ja loosunglikkus.\nHaridust\u00f6\u00f6tajate liidu juht Reemo Voltri m\u00e4rkis kokkuv\u00f5tvalt, et vastustest oli n\u00e4ha nii realistlikke plaane kui eluv\u00f5\u00f5rust ning \u00fcksk\u00f5iksust. K\u00f5ige kehvem olevat olnud erakondade sooritus rahanumbrite ning katteallikate nimetamise osas ning just seal eraldusid terad s\u00f5kaldest. T\u00f5si, kui t\u00e4na neid k\u00fcsimusi, vastuseid ning haridust\u00f6\u00f6tajate liidu hinnanguid uuesti lugeda, siis pole enam kindel, mis olid terad ja mis olid s\u00f5klad.\nMajandus pole demagoogia ning raha ei kasva puu otsas\nHaridust\u00f6\u00f6tajate liidu valimiseelse aktsiooni sissejuhatus oli muidugi m\u00e4rgiline ja k\u00f5nekas: \u201eHaridus vajab lisaraha ja \u00e4rge palun demagoogitsege majanduskasvust r\u00e4\u00e4kides!\u201c. Naiivselt k\u00fcsiks, et kust siis riigi \u00fclalpidamiseks vajalik raha tuleb kui mitte majandusest?\nParempoolsed olid erakondadest ainsad, kes pakutud konksu alla ei neelanud ning ebarealistlike lubaduste otsese v\u00e4ljapressimisega kaasa ei l\u00e4inud. Nii nagu tegudes, nii on ka katteta antud lubadustel oma tagaj\u00e4rjed.\nEi olnud lubajatele, isegi mitte toona veel parlamendiv\u00e4lisele Eesti 200-le, ju mingi saladus, et mitmendat kvartalit languses olnud majandus lihtsalt ei kannata selliseid kulusid v\u00e4lja.\nT\u00e4naseks on Eesti majandus veel paar kvartalit j\u00e4tkanud langemist ning olukord on hullem kui varem. Seep\u00e4rast ei oska t\u00e4na ka nende valitsuserakondade poliitikutele kuidagi kaasa tunda, kes n\u00fc\u00fcd murelike n\u00e4gudega r\u00e4\u00e4givad k\u00e4rbete ja kulude k\u00fclmutamise vajadusest.\nOleks valija s\u00fcgisel sama tark kui kevadel\nP\u00f5hjusega ning v\u00e4ljateenitult visklevad k\u00f5ik kolm koalitsioonierakonda \u00f5petajatele antud \u201ekonkreetsete ja realistlike\u201c lubaduste k\u00fctkeis. Lubati ju haridusele \u00fcksmeelselt sadu ja sadu miljoneid eurosid, sealhulgas palkade t\u00f5stmist k\u00fcmnete ja k\u00fcmnete protsentide v\u00f5rra.\nParempoolsed olid kahjuks ainsad, kes \u201eeksamil\u201c ilusate lubaduste asemel nii \u00f5petajatele kui ka valijatele ausat reaalsust pakkusid. Valijaid see ei k\u00f5netanud, \u00f5petajaid vist veel v\u00e4hem. Sest miks muidu kevadist hinnetelehte vaadates leiame Parempoolsete vastuste tagant parimal juhul hinde \u201e2\u201c. Valusa t\u00f5e asemel valiti ilus vale.\nOluline on m\u00e4rkida, et \u00f5petajatel on \u00fchiskonnas v\u00e4ga vastutusrikas roll. \u00d5petajaid kuulatakse, \u00f5petajate arvamusega arvestatakse. Sellise positsiooniga kaasneb kahtlemata ka vastutus. Vastutus oma tegude, vastutus oma s\u00f5nade ja vastutus oma soovituste eest.\nEba\u00f5nnestunud valik ei ole ainult valitava mure\nSeep\u00e4rast on \u00fclekohtune s\u00fc\u00fcdistada Eesti probleemides ainult poliitikuid ehk valituid. Vastutusest ei saa k\u00e4si puhtaks p\u00fchkida ka need, kes ilusate, kuid ebarealistlike lubaduste elluviimiseks oma h\u00e4\u00e4le andsid.\nMa v\u00e4hemalt loodan, et nii m\u00f5nigi valija, nende hulgas ka \u00f5petajad, on saanud v\u00e4\u00e4rt \u00f5ppetunni ning edaspidi ollakse valimiskasti juures teadlikumad. Eba\u00f5nnestunud valikus ei ole s\u00fc\u00fcdi mitte ainult valitav vaid ka valija.\nVastutustundetu oleks siin tunda kahjur\u00f5\u00f5mu. Eesti ja meie majanduse hea k\u00e4ek\u00e4ik on meie \u00fchine asi. Enne k\u00e4esoleva aasta riigieelarve arutelu hoiatasime krahhi eest ning pakkumise v\u00e4lja oma k\u00e4rpekava. Paar n\u00e4dalat tagasi tulime v\u00e4lja Eesti majanduse kasvukavaga.\nM\u00f5lemad kavad on t\u00e4is h\u00e4davajalikke, kohati ka raskeid ning ebapopulaarseid otsuseid. Aga ilma nendeta, jooksvate kulude katteks makse t\u00f5stes ning laenu v\u00f5ttes me sellest august v\u00e4lja ei rabele.\nParempoolsed sellel korral veel riigikokku mandaati ei saanud, kuid oleme pakkunud ja pakume ka edaspidi ideid ja lahendusi, mis ei lase Eestil l\u00f5plikult manduda."}
{"text":"Advokaadi kaval k\u00e4ik sundis tema s\u00fc\u00fcasja arutava kohtuniku taandumaM\u00f5juka advokaadi K\u00fcllike Nammi s\u00fc\u00fcasja viiendal kohtunikul tuli taanduda, kui Namm asus \u00fches teises kriminaalasjas kaitsma kohtuniku elukaaslast.\nViru maakohtus peaksid novembris algama kohtuistungid, milles Nammi koos AQVA Hotelsi \u00fche omaniku Toomas Tamme ja maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguriga s\u00fc\u00fcdistatakse suures ulatuses kelmuses. Eelmise aasta l\u00f5pul m\u00e4\u00e4rati asjas kohtunikuks Innokenti Men\u0161ikov Narva kohtumajast."}
{"text":"K\u00fcllike Namm tegi enda kohtuasjas kavala k\u00e4iguOmanimelise advokaadib\u00fcroo omanik K\u00fcllike Namm on kohtu all suures ulatuses kelmuse s\u00fc\u00fcdistusega.\nAutor: Andras Kralla\nM\u00f5juka advokaadi K\u00fcllike Nammi s\u00fc\u00fcasja viiendal kohtunikul tuli taanduda, kui Namm asus \u00fches teises kriminaalasjas kaitsma kohtuniku elukaaslast.\nViru maakohtus peaksid novembris algama kohtuistungid, milles Nammi koos AQVA Hotelsi \u00fche omaniku Toomas Tamme ja maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguriga s\u00fc\u00fcdistatakse suures ulatuses kelmuses. Eelmise aasta l\u00f5pul m\u00e4\u00e4rati asjas kohtunikuks Innokenti Men\u0161ikov Narva kohtumajast.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Ukraina luurejuht kommenteerib s\u00f5ja k\u00e4iku: L\u00e4\u00e4ne relvalaod pole veel p\u00e4ris t\u00fchjadUkraina s\u00f5jav\u00e4eluure juht ei soovi riigi vastupealetungist r\u00e4\u00e4kida. \u201eFaktid, mitte arutelu,\u201d on see, mis motiveerib kindralleitnant K\u00f5r\u00f5lo Budanovit.\nAeglane edasiliikumine kindlustatud ja h\u00e4sti ettevalmistatud vaenlase vastu on lihtsalt tegelikkuse peegeldus. Ta ei m\u00f5ista neid, kes ennustasid Venemaa liinide kiiret kokkuvarisemist. \u201eKas pliiats on tugev v\u00f5i n\u00f5rk? See s\u00f5ltub sellest, kuidas te seda vaatate,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta. Vastupealetung kestab. Ukrainal on veel aega. Mudase hooaja alguseni on j\u00e4\u00e4nud rohkem kui kuu. \u201eJa see on fakt.\u201d\nPresident Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski poolt \u00e4sja kolme t\u00e4rni auastmesse \u00fclendatud 37-aastane luurepealik n\u00e4eb v\u00e4lja rahulik ja puhanud. Tema s\u00f5nul on p\u00f5hjust muretsemiseks Venemaal, mitte Ukrainal. Selle esimene kaitseliin Zapori\u017eja \u00fclit\u00e4htsal l\u00f5unateljel on kohati juba l\u00e4bi l\u00f6\u00f6dud, mis t\u00e4hendab, et Venemaa ja Krimmi vaheliste maismaa\u00fchenduste katkestamise operatsioon v\u00f5ib olla veel saavutatav enne talve saabumist. V\u00f5ib-olla on Ukraina juba piiratud arvul kasutanud oma reservv\u00e4gesid, kuid Venemaa on n\u00fc\u00fcd, n\u00e4ilises meeleheites, teatavasti koondanud reservi, mida ta ei kavatsenud kasutusele v\u00f5tta enne oktoobri l\u00f5ppu. \u201eVastupidiselt sellele, mida Vene F\u00f6deratsioon deklareerib, puudub tal absoluutselt strateegiline reserv,\u201d \u00fctleb kindral. Venemaa 25. kombineeritud relvaarmeel, mis on praegu enneaegselt saadetud idarindele L\u00f5mani ja Kupjanski \u00fcmbrusse, on vaid 80% isikkoosseisust ja 55% varustusest, mis tal peaks olema, \u00fctleb ta.\nSeoses teadetega, et Venemaa on valmis oma k\u00e4imasolevat mobilisatsiooni hoogustama, \u00fctleb kindral Budanov, et v\u00f5itlejate arv on ainus ilmselge eelis, mis Venemaal Ukraina ees veel s\u00e4ilib. \u201eInimressursid on Venemaal suhteliselt piiramatud. Kvaliteet on madal, aga kogus on piisav.\u201d Mis puudutab s\u00f5jategevuse muid komponente, siis Venemaa ressursid on ammendunud ja tulemas on arusaamine. Venemaa majandus peab vastu vaid aastani 2025, \u00fctleb ta. Ta kinnitab, et relvavoog v\u00e4heneb 2026. aastal, \u201ev\u00f5ib-olla varem\u201d, kuigi t\u00f5endid tema v\u00e4idete toetuseks on l\u00fcnklikud. Vladimir Putini k\u00f5nelused P\u00f5hja-Koreaga n\u00e4itavad ilmselgelt tema probleeme. \u201eKui k\u00f5ik on korras ja Venemaal on piisavalt ressursse, siis miks nad otsivad neid k\u00f5ikjalt maailmast? Vastus on ilmne. Rohkem pole midagi v\u00e4lja t\u00f5mmata.\u201d\nLuurejuht m\u00f6\u00f6nab, et Ukrainal on samuti oht omaenda ressursid ammendada. \u201eOleme s\u00f5ltuvad v\u00e4listest teguritest. Venemaa s\u00f5ltub peamiselt iseendast. Pikaajaline s\u00f5da on seet\u00f5ttu Ukrainale ohtlik, sest ammendab mitte ainult tema siseriiklikke ressursse, vaid ka L\u00e4\u00e4ne toetajate ressursse. M\u00f5ned Ukraina ametnikud on hakanud m\u00e4rkama nihet partnerite valmisolekus j\u00e4tkata toetust samal tasemel. Teised v\u00e4idavad, et laskemoona tarned v\u00f5ivad peagi kokku kuivada, mis sunnib r\u00fcndeoperatsioone l\u00f5petama. Kuid kindral Budanov l\u00fckkab m\u00f5lemad j\u00e4reldused \u00fcmber. Ta \u00fctleb, et tal on L\u00e4\u00e4ne poliitilise tegelikkuse kohta \u201ehea luureinfo\u201d. \u201eSiiani on absoluutselt teadmata, kui kaua suudab L\u00e4\u00e4s meile piisavalt ressursse tagada,\u201d \u00fctleb ta. \u201eL\u00e4\u00e4neriikide laod ei ole veel p\u00e4ris t\u00fchjad. \u00dcksk\u00f5ik, mida keegi \u00fctleb. Me n\u00e4eme seda luureagentuurina v\u00e4ga selgelt.\u201d\nP\u00e4rast aastak\u00fcmneid v\u00e4ldanud alainvesteeringuid, korruptsiooni ja sabotaa\u017ei suurendab Ukraina aeglaselt oma kodumaist relvatootmist. \u00dcheks fookuseks on droonid ja kaugmaaraketid \u2013 relvad, mis v\u00f5ivad tabada s\u00fcgavale rindejoone taha. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal anti maailmale pilguheit Ukraina uutest v\u00f5imetest, mis on suunatud mitmete rakettide ja droonide r\u00fcnnakutele laevadele, allveelaevadele, kuivdokkidele ja \u00f5hut\u00f5rjele Krimmis. Kindral Budanovi asutus m\u00e4ngib sellistes r\u00fcnnakutes juhtivat rolli. \u201eDroonid muudavad meie territooriumide vabastamise operatsioonid kindlasti lihtsamaks. Droonidel pole hirmu. Sul ei ole neist kahju.\u201d\nUkraina uuel Venemaa-vastasel droonikampaanial on kolm peamist eesm\u00e4rki: ammendada Venemaa \u00f5hukaitses\u00fcsteeme; piirata s\u00f5jav\u00e4etransporti ja pommitajad; ja kahjustada s\u00f5jalisi tootmisrajatisi, n\u00e4iteks selle hiljutine operatsioon, mille k\u00e4igus tabati Moskvast p\u00f5hja pool asuvas Tveri oblastis raketik\u00fctust tootvat tehast. \u201eMe tahame nad oma mugavustsoonist v\u00e4lja tuua.\u201d Teisene eesm\u00e4rk on ps\u00fchholoogiline, tekitades elanikkonnas rahutust ja h\u00e4irides tavalisi majandusprotsesse Venemaal. N\u00e4iteks Peterburi ja Moskva suurte lennujaamade sulgemine on muutunud peaaegu igap\u00e4evaseks n\u00e4htuseks.\nKindral Budanov l\u00fckkab tagasi v\u00e4ited, et uus l\u00f6\u00f6giv\u00f5ime v\u00f5ib suureneda, v\u00f5i muudab Ukraina agressoriks. Tema v\u00e4ed ei riku s\u00f5jareegleid, \u00fctleb ta. Ta \u00fctleb, et Venemaal on tsiviilohvreid olnud \u201enull\u201d. See peegeldab Ukraina tahtlikku otsust; see pole v\u00f5imekuse k\u00fcsimus. \u201eKeegi ei usu, et \u00dchendkuningriik v\u00f5i USA olid Teise maailmas\u00f5ja ajal agressorid, kuigi nad pommitasid ka Saksamaa territooriumi.\u201d Mis puutub tuumaohtudesse, siis need on argumendid nende poolt, kellele meeldib Venemaa lobit\u00f6\u00f6. S\u00f5da on olnud \u201eabsoluutselt konventsionaalne s\u00f5da \u2026 alates allveelaevade kasutamisest kuni strateegiliste lennukite kasutamiseni\u201d.\nLuure\u00fclema s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tab ta piiratud heidutus- ja k\u00e4ttemaksure\u017eiimis, et seista vastu Venemaa eeldatavale talvisele rakettide ja droonide r\u00fcnnakutele infrastruktuurile. \u201eLas nad alustavad. Ka nemad saavad vastuse.\u201d Kuid ta ei eelda, et tema vaenlane loobub kunagi oma valikust. Ta \u00fctleb, et s\u00f5da on Venemaa jaoks olnud pidev kogu selle ajaloo v\u00e4ltel. Arutelu relvarahu v\u00f5i rahu \u00fcle ei saa toimuda ilma, et Ukraina s\u00f5jav\u00e4gi ei saaks kohapeal end n\u00e4idata. \u201eMe m\u00f5istame, et me ei l\u00f5peta s\u00f5da v\u00f5iduparaadiga Moskvas. Kuid ka Moskva ei tohiks kunagi loota seda Kiievis korraldada,\u201d m\u00e4rgib ta."}
{"text":"Katri Raik nimetab varjatud tulu teenimise s\u00fc\u00fcdistust jamaksKuni umbusaldamiseni oli linnapea kuulumine sihtasutuste n\u00f5ukogudesse igati talutav.\nLaup\u00e4evasel Narva volikogu istungil, kus Katri Raik linnapea ametis priiks p\u00e4\u00e4steti, r\u00e4\u00e4kis umbusaldamise eestk\u00f5neleja Aleksei Jevgrafov, kuidas linnapea avalikkuse eest varjates end sihtasutuste Narva Haigla ja Narva Elamumajandus n\u00f5ukogudesse m\u00e4\u00e4ras ning sel moel 1200 eurot kuus juurde teenis. Keskerakonna Narva piirkonna aseesimees Andrus Tamm saatis juba p\u00e4ev varem justiitsministeeriumile ja riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile kirja, milles palub hinnata, kas Raik on toimetanud seaduslikult.\nRaik ja tema liitlased on korduvalt endisi Narva juhte s\u00fc\u00fcdistanud, et kasulikele inimestele korraldatakse linna s\u00fcsteemis hea palgaga ametikoht. Raiki toetava Narva volikogu fraktsiooni Respekt liikmete s\u00f5nul p\u00fc\u00fcavad oponendid n\u00e4idata, et Raik k\u00e4itub ise t\u00e4pselt samamoodi. Deniss Lart\u0161enko \u00fctleb muiates, et l\u00e4heb juba lahti, sest neljap\u00e4evasel volikogu istungil saab keeleoskamatuse t\u00f5ttu koolidirektori ametikohalt vabastatud Irina Janovit\u0161 volikogu esimeheks kuupalgaga 4000 eurot.\n\u201eMind on m\u00e4\u00e4ranud n\u00f5ukogudesse linnavalitsus ja mina seda koosk\u00f5lastanud ei ole,\u201c selgitab Raik. \u201eLinnasekret\u00e4r on selle korrektselt vormistanud, oleme seda korduvalt arutanud. Kas see on palgalisa? Jah, on. Aga selle taga on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6, eriti haigla puhul.\u201c\n\u201eOlen haigla n\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6 \u00fcle v\u00e4ga uhke,\u201c ei n\u00e4e ta midagi taunimisv\u00e4\u00e4rset. \u201eMe oleme saavutanud selle, et riik toetab 37,6 miljoni euroga haigla renoveerimist ja uue haiglahoone ehitamist. N\u00f5ukogus olen ma olnud v\u00e4ga teadlikult, et saavutada selline tulemus. Ma v\u00e4ga loodan, et see raha j\u00f5uab kohale. Narva Linnaelamu n\u00f5ukokku l\u00e4ksin ainult sellep\u00e4rast, et sotsiaaleluruumi korda \u00fcmber ei p\u00f6\u00f6rataks, nagu praegu juba tahetaksegi teha. Ida-Virumaa linnadele ja riigile kuuluvas Ida-Viru investeeringuagentuuri n\u00f5ukogus on alati olnud linnapead ja see on t\u00e4iesti loomulik.\u201c"}
{"text":"Korruptsioonivastases erikomisjonis l\u00e4ks taaskord s\u00f5nas\u00f5jaksPeaminister Kaja Kallas k\u00e4is taaskord aru andmas Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis, kuid nii nagu ka eelmisel korral, ei j\u00e4\u00e4nud kumbki osapool istungiga l\u00f5puni rahule."}
{"text":"Peaminister Kallas keeldub edaspidi erikomisjonile dokumentide esitamisestPeaminister Kaja Kallas \u00fctles, et kuna tema usaldust on rikutud, siis tema enam riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile dokumente ei esita. Kallase s\u00f5nul k\u00e4ib komisjonis tema suhtes poliitiline omakohus.\nKomisjoni esimees Mart Helme soovis saada dokumente selle kohta, et Kallas on t\u00f5epoolest olnud advokaadib\u00fcroodes partner. Helme s\u00f5nul ei ole tema partneri staatust \u00e4riregistris tuvastatav.\u00a0Kallas m\u00e4rkis, et on olnud partner advokaadib\u00fcroodes Tark & Co ja Luiga Mody H\u00e4\u00e4l Borenius (praegune Cobalt), vahendab ERR."}
{"text":"Aadrilaskmine idusektoris. Eesti idufirmad on silmitsi viimase k\u00fcmne aasta suurima kriisigaHulk k\u00fcpsemasse faasi j\u00f5udnud idufirmasid peab p\u00fcksirihma pingutama ja m\u00f5ni on viimase aasta jooksul koondanud juba mitu korda.\nAlles poolteist aastat tagasi teatas 2018. aastal loodud ja mitu Eesti tippjuhti palganud idufirma Eurora Solutions 40 miljoni dollari kaasamisest. Seda nimetati Eesti l\u00e4bi aegade \u00fcheks suuremaks A-seeria rahakaasamiseks. Taevas maksu- ja tollitehnoloogiaplatvormi kohal paistis pilvitu ning ettev\u00f5ttele ennustati k\u00f5rget lendu.\nKoondamiste eesm\u00e4rk on ettev\u00f5ttele t\u00e4psema fookuse seadmine ja kulubaasi v\u00e4hendamine.\nEelmisel n\u00e4dalal andis ettev\u00f5te teada, et koondab \u00fcle poole t\u00f6\u00f6tajatest, neist 80 Eestis. Augusti algusest on Euroral ka ligi 721 300-eurone maksuv\u00f5lg, millest v\u00e4hem pool on ajatatud. \u201eKoondamiste eesm\u00e4rk on ettev\u00f5ttele t\u00e4psema fookuse seadmine ja kulubaasi v\u00e4hendamine, et j\u00e4rgmisel aastal kasumisse j\u00f5uda,\u201c p\u00f5hjendas koondamisotsust Eurora juhatuse liige Kaie Hansson.\nPeale Eesti t\u00f6\u00f6tajate koondab ettev\u00f5te m\u00fc\u00fcgitiimid ka USA-s ja Suurbritannias, et v\u00e4iksemas koosseisus keskenduda tootearendusele ning m\u00fc\u00fcgile Aasias ja Ladina-Ameerikas. Tegu on siiski ettev\u00f5ttega, mis suudab juba ise k\u00e4ivet genereerida \u2013 2021. aastal teeniti 5 miljonit eurot, kuid 2022. aastal juba 20 miljonit eurot.\nKoondanud mitu tuntud nime\nEurora pole aga ainus kiirelt kasvav Eesti p\u00e4ritolu idufirma, mis on pidanud hiljuti karme otsuseid langetama. Septembri alguses andis 24 t\u00f6\u00f6taja koondamisest teada \u00fcksikettev\u00f5tjatele \u00e4rihaldusteenuseid pakkuv Xolo, augusti l\u00f5pus teatas 101 t\u00f6\u00f6taja koondamisest isikutuvastustehnoloogiat arendav Veriff, kel see oli t\u00e4navu juba teine koondamine, ja n\u00e4dal varem teatas kr\u00fcptoplatvorm Change, et v\u00e4hendab t\u00f6\u00f6tajaskonda 23 inimese v\u00f5rra. Neilgi oli see juba teine koondamine viimase aasta jooksul.\nJaheneva majanduse tingimustes on personali k\u00e4rpinud veel tarkvara testimisele p\u00fchendunud Testlio, kes koondas suve hakul 13 t\u00f6\u00f6tajat umbes 260-st.\nOn neidki idusektori ettev\u00f5tteid, mis on palju suurematesse raskustesse sattunud.\nKa finantstehnoloogiaettev\u00f5te Monese koondas aasta alguses 22 t\u00f6\u00f6tajat umbes 500-st ja m\u00fc\u00fcgihaldustarkvara arendav Pipedrive teatas mullu novembris 143 t\u00f6\u00f6taja koondamisest v\u00e4hemalt tuhandest.\nOn neidki idusektori ettev\u00f5tteid, mis on palju suurematesse raskustesse sattunud, tegutsedes n\u00fc\u00fcdseks s\u00f5na otseses m\u00f5ttes elluj\u00e4\u00e4mise piiril. N\u00e4iteks teatas 2014. aasta l\u00f5pust tegutsev kergete elektrijalgrataste tootja Ampler Bikes t\u00e4navu mai l\u00f5pus, et ettev\u00f5te l\u00e4heb saneerimisele ja 13 t\u00f6\u00f6tajat koondatakse. P\u00f5hjuseks toodi, et 2023. aastal on elektrijalgrataste vastu huvi jahenenud, mist\u00f5ttu j\u00e4id rattad lattu seisma ja ettev\u00f5ttel tekkis probleeme rahavoogudega. Selle aasta teise kvartali l\u00f5pus t\u00f6\u00f6tas Ampler Bikesis veel 80 inimest. M\u00e4rtsist on ettev\u00f5ttel umbes 566 686-eurone maksuv\u00f5lg.\n\u00dcks kiiresti kasvanud ettev\u00f5te, millel 2021. aasta keskel \u00f5nnestus kaasata 7,9 miljonit dollarit ja 2023. aasta alguses kasvuraha Jaapani riskikapitalifondilt Mistletoe, on 2019. aasta l\u00f5pus asutatud rohetehnoloogia idufirma Single.Earth. Ettev\u00f5tte m\u00f5te on aidata s\u00e4ilitada metsi nende abil seotud CO\u2082 kvootide m\u00fc\u00fcgi kaudu. T\u00e4navu kevadeks oli Single.Earth suurtes rahalistes raskustes. Kui 2022. aasta esimeses kvartalis t\u00f6\u00f6tas ettev\u00f5ttes 53 inimest, siis selle aasta teiseks kvartaliks oli nende arv v\u00e4henenud seitsmeni.\nSamas kinnitas Single.Earthi kaasasutaja Andrus Aaslaid mai l\u00f5pus, et pankrot neid enam ei \u00e4hvarda ja ettev\u00f5tte olukord on stabiliseerunud. Tema s\u00f5nul oli nende probleemide p\u00f5hjus asjaolu, et nad ei olnud valmis selleks, et investorite huvi kasvuettev\u00f5tetesse investeerida nii palju v\u00e4heneb. N\u00fc\u00fcd ootavad nad, kuni turg on nende toote jaoks k\u00fcps, et siis uue hooga kasvama hakata. Ettev\u00f5ttel on selle aasta veebruarist ka 43 124-eurone maksuv\u00f5lg.\nPalju on t\u00e4navu rabelenud ka pakiautomaatide tootjast Cleveronist v\u00e4lja kasvanud mehitamata s\u00f5idukite tootja Clevon, varasem Cleveron Mobility, mis j\u00f5udis 2022. aastal ka alternatiivb\u00f6rsile First North. Sealt oli ettev\u00f5te sunnitud juba selle aasta alguses lahkuma, sest vajas elluj\u00e4\u00e4miseks riskikapitalis\u00fcsti.\n\u201eKui Clevon vajalikku kapitali ei kaasa, siis esineb arvestatav risk, et Clevoni \u00e4rimudelit ei suudeta edasi arendada. T\u00f5en\u00e4oline on ka sattumine makseraskustesse ja v\u00e4listada ei saa maksej\u00f5uetust,\u201c p\u00f5hjendasid ettev\u00f5tte esindajad b\u00f6rsilt lahkumist. Kuigi Clevoni edasi arendamiseks vajalik riskikapital suudeti kaasata, ei ole seni leitud raha hulga v\u00e4ikeaktsion\u00e4ride osaluse v\u00e4ljaostmiseks. Lisaks on ettev\u00f5ttel maikuust 156 083-eurone maksuv\u00f5lg, mis on kogu ulatuses ajatatud.\nPraegu ongi raskem raha kaasata\nHoolimata sellest, et viimased kolm n\u00e4idet maalivad idusektoris toimuvast \u00fcsna nukra pildi, kinnitab Asutajate Seltsi juhatuse liige ja selle aasta kevadeni Xolot juhtinud Allan Martinson, et Eesti idufirmade tervis on \u00fcldiselt hea ja nii m\u00f5neski aspektis l\u00e4heb idusektoril Eestis paremini kui mujal maailmas.\n\u201ePraegu on raskem aeg seet\u00f5ttu, et investorid valasid kaks aastat tagasi kapaga raha, teinekord k\u00fcsimusi esitamata \u2013 globaalselt, mitte ainult Eestis \u2013, ja n\u00fc\u00fcd on teine aeg. Kui finantst\u00f6\u00f6stus k\u00e4ib ts\u00fckliliselt, siis start-up-t\u00f6\u00f6stus k\u00e4ib stabiilsemalt. Peab arvestama pooleteise-kahe aastaga, enne kui ta j\u00f5uab normaalsuseni,\u201c arvab ta.\nKui vaadata, mis seis on Eesti idufirmadel praegu kapitaliseeritusega, siis kolmandik on kindlalt jalul ja kasumlikud ning neil on mitmeks aastaks raha olemas. Teisel kolmandikul jagub raha kuueks kuni 24 kuuks ning kolmas kolmandik on see, kel j\u00e4tkub raha alla kuueks kuuks ja kes seda aktiivselt juurde otsivad. \u201eSee on parem kui tavaliselt, sest eelmistel aastatel kaasati k\u00f5vasti raha,\u201c s\u00f5nab Martinson. Tavaliselt on aktiivselt raha otsivaid ettev\u00f5tteid Eesti idufirmade seas rohkem.\nFakt on aga see, et idufirmade rahakaasamine on t\u00e4navu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud. Kui v\u00f5rrelda selle aasta esimest kaheksat kuud mulluse sama ajavahemikuga, siis vahe on k\u00fcmnekordne: 1,1 miljardit 120 miljoni vastu. K\u00fcll aga ei tohi unustada, et mullune oligi Eesti iduettev\u00f5tetele erakordselt hea aasta, \u00fcletades Euroopa keskmist inimese kohta k\u00fcmme korda. \u201eSelle eelmise aasta sees \u00fcle poole oli ka Bolt, kes kaasas 600 miljonit,\u201c m\u00e4rgib Martinson.\nAsutajate Selts korraldas suve jooksul umbes tuhande idufirma seas uuringu, mille kohaselt plaanib t\u00f6\u00f6tajaid koondada vaid 4% iduettev\u00f5tteid. 7% vastanuid ei v\u00e4lista, et peavad oma tegevuse l\u00f5petama. \u201eKoondatakse ikkagi absoluutselt viimasel v\u00f5imalusel \u2013 talendist naljalt ei loobuta, see t\u00f6\u00f6j\u00f5ud on siin nii napp, mist\u00f5ttu hoitakse inimestest viimase hetkeni kinni,\u201c p\u00f5hjendab Martinson.\nSeevastu toob ta n\u00e4iteks Veriffi, mis on h\u00e4sti toimiv ettev\u00f5te, kuid on t\u00e4navu kaks korda koondanud ennek\u00f5ike murede ennetamiseks. Palkade kohta m\u00e4rkis ainult 2% ettev\u00f5tteid, et plaanib neid v\u00e4hendada, veerand hoiab palku senisel tasemel ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00f5stavad palku valikuliselt. \u201eP\u00f5him\u00f5tteliselt on pilves selginemistega, kohati on \u00e4ike, aga lootus on, et varsti tuleb selge taevas tagasi,\u201c \u00fctleb Martinson tulemusi kokku v\u00f5ttes.\n\u00dcldiselt sektor kasvab, mitte ei kiratse, r\u00f5hutab ta. \u201eKui v\u00f5tta esimesed kaks kvartalit, siis maksuameti andmete baasil on see t\u00f6\u00f6stusharu aasta-aastalt kasvanud umbes 20%,\u201c m\u00e4rgib Martinson. See on parem kui kogu Eesti majandus, mis on hoopis langenud. Ka Asutajate Seltsi suvises uuringus t\u00f5des 17% idufirmasid, et neid on tabanud langus, aga umbes 80% \u00fctles, et nad on kas j\u00e4tkanud eelmise aasta tasemel v\u00f5i kasvanud.\nSel aastal koondamisest teavitanud info- ja sidevaldkonna ettev\u00f5tted\nCaretime O\u00dc teatas 24. juulil kavatsusest koondada 9 t\u00f6\u00f6tajat.\nChange Capital O\u00dc teatas 15. augustil 16 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.\nCloudmore O\u00dc teatas 25. aprillil kavatsusest koondada 16 t\u00f6\u00f6tajat.\nEurora Solutions O\u00dc teatas 7. septembril 80 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.\nSolar Labs O\u00dc teatas 12. jaanuaril 5 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.\nVeriff O\u00dc teatas 9. veebruaril kavatsusest koondada 42 t\u00f6\u00f6tajat ja 22. augustil 55 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.\nVisionCraft O\u00dc teatas 24. juulil 22 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.\nTuleb aga arvestada, et osa Eestis tegutsevatest iduettev\u00f5tetest on registreeritud v\u00e4ljaspool Eestit.\nAllikas: Eesti t\u00f6\u00f6tukassa\nKoondavad ka m\u00f5jukad\nSeda, et tegu on mitmeaastase korrektuuriga, kinnitavad ka investorid. N\u00e4iteks \u00fctles Eesti \u00fche suurema riskikapitalifondi Karma Ventures asutaja Margus Uudam aasta alguses, et suurimat m\u00f5ju siinsetele idufirmadele v\u00f5ib n\u00e4ha just 2023. ja 2024. aastal, sest senine kasv pole olnud tervislik.\nPaljud m\u00f5juaspektid meie \u00f6kos\u00fcsteemis ilmnevad hoopis oluliselt hiljem.\n\u201eM\u00f5nikord tundub esmapilgul, et m\u00f5ju ei ole v\u00f5i j\u00e4\u00e4b see l\u00fchikeseks ja meid ei v\u00f5ta ei ussi- ega p\u00fcssirohi, aga paljud m\u00f5juaspektid meie \u00f6kos\u00fcsteemis ilmnevad hoopis oluliselt hiljem. Seet\u00f5ttu arvan, et allapoole korrigeerimine kestab ikkagi p\u00e4ris mitu aastat,\u201c m\u00e4rkis ta.\n2012. aastal asutatud Startup Wise Guysi partner ja investor Herty Tammo s\u00f5nab, et \u00fcleilmsed tehnoloogiahiiud hakkasid koondama juba ligi aasta tagasi, sest n\u00e4gid turuolukorra muutumist. \u201eOleme sarnast mustrit n\u00e4inud sel aastal Euroopas ja ka Eesti ettev\u00f5tted pole sellest p\u00e4\u00e4senud. Selgelt on see m\u00f5jutanud k\u00fcpsema faasi ettev\u00f5tteid, kus n-\u00f6 odav raha on kergitanud ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtust ja selle fookuseks on olnud kasv,\u201c \u00fctleb Tammo.\nKui Eesti idufirmades on piirdutud m\u00f5nek\u00fcmne, harvemal juhul umbes saja t\u00f6\u00f6taja koondamisega, siis \u00fcleilmsete tehnoloogiahiidude personalikorrektiivid k\u00fc\u00fcndivad k\u00fcmnetesse tuhandetesse. N\u00e4iteks koondas Facebooki emafirma Meta eelmise aasta l\u00f5pus 11 000 inimest, Elon Musk vallandas p\u00e4rast Twitteri ostu umbes 7500 t\u00f6\u00f6tajat ja Amazon 18 000 inimest. Google andis selle aasta alguses hundipassi 12 000 t\u00f6\u00f6tajale. Aasta jooksul on t\u00f6\u00f6tajaid koondanud teisedki.\n\u201eInvestorite sentiment on muutunud ja kasvu fookus on asendunud v\u00f5i hakanud asenduma kasumiootusega. See omakorda t\u00e4hendab, et k\u00fcpsema faasi ettev\u00f5tetel on raske kaasata raha samadel tingimustel. Nad on sunnitud muutma ettev\u00f5tteid efektiivsemaks ja n\u00e4itama uutele investoritele, et ettev\u00f5ttel on v\u00f5ime muutuda kasumlikuks,\u201c \u00fctleb Tammo. Jutt k\u00e4ib ennek\u00f5ike firmadest, mis on kaasanud juba v\u00e4hemalt k\u00fcmme miljonit eurot.\nPaljud Eesti k\u00fcpsema faasi idufirmad suutsid raha kaasata enne, kui turg muutus, aga varsti on neil vaja uut raha kaasama hakata ja seet\u00f5ttu n\u00e4eme arvatavasti veel koondamisi, s\u00f5nab ta. Tammo lisab, et kindlasti olid 2000. aasta dot-com-mulli l\u00f5hkemine ja 2008. aasta \u00fclemaailmne finantskriis palju hullemad kui turu praegune seis. N\u00e4iteks v\u00e4ga varase faasi ettev\u00f5tete jaoks on turg k\u00f5ige v\u00e4hem muutunud.\n\u201eHea meeskond ja idee saab ka t\u00e4na rahastatud. Ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtused on k\u00fcll natukene alla tulnud, aga v\u00e4ga varajases faasis pole muutused nii suured olnud,\u201c kirjeldab investor. Seda kinnitab ka Change Venturesi ja Firstpicki poolteist n\u00e4dalat tagasi avaldatud aruanne, milles k\u00e4sitletakse selle aasta esimesel poolel Baltimaade idufirmadesse tehtud investeeringuid. Sealt tuleb selgelt esile, et investeeringud v\u00e4ga varase faasi idufirmadesse hoopis kasvavad.\nOsa valdkondi t\u00e4iesti puutumata\nKuigi Startup Estonia selle aasta esimese poole andmete kohaselt v\u00e4henes investeerimistehingute arv 22-ni, j\u00e4i silma \u00fcks positiivne trend. Nendest rahastustehingutest v\u00e4hemalt kolmandik ehk \u00fcheksa olid seotud s\u00fcvatehnoloogiaga.\nKui vaadata Euroopat laiemalt, siis eristuvad selgelt kogu pildist veel kaitset\u00f6\u00f6stus ja rohetehnoloogia.\nS\u00fcvatehnoloogia idufirmade kasv oli selle aasta esimeses pooles ka kiireim. Startup Estonia andmebaasi kohaselt on praegu Eestis 128 iduettev\u00f5tet, mille tegevusala on s\u00fcvatehnoloogia. Nende idufirmade k\u00e4ive oli esimesel poolaastal 79,1 miljonit eurot, olles suurenenud 34%, mis on Eesti idusektori keskmisest kaks korda kiirem kasv.\nNende esimesel poolaastal tehtud \u00fcheksa tehinguga kaasati kokku 30,5 miljonit eurot. Enim kaasasid raha rohetehnoloogia idufirma Efenco (12,3 miljonit eurot), taastuvenergia vallas tegutsev Roofit.Solar (6,45 miljonit eurot), logistikaidufirma Vok Bikes (3,8 miljonit eurot), elektromobiilsuse vallas tegutsev Elmo (2,6 miljonit eurot) ja kosmosevaldkonna idufirma Value.Space (2,1 miljonit eurot).\nHerty Tammo \u00fctleb, et kui vaadata Euroopat laiemalt, siis eristuvad selgelt kogu pildist veel kaitset\u00f6\u00f6stus ja rohetehnoloogia. \u201eEsimene on tugevalt m\u00f5jutatud praegusest geopoliitilisest olukorrast ja seal sektoris tehakse aktiivselt investeeringuid. V\u00f5tame kasv\u00f5i n\u00e4iteks meie enda Milremi. Rohesektor s\u00f5idab samas v\u00e4ga tugevalt kliimaeesm\u00e4rkide p\u00e4rituules. Riikide rahastus, muutuvad normid ja regulatsioonid, energiahindade t\u00f5us ning rohetehnoloogiatesse investeerivate fondide teke on juba tekitanud v\u00e4ga tugeva makromajandusliku t\u00f5mbe,\u201c selgitab ta.\nInvestori seisukohast on praegu suurep\u00e4rane aeg rohevaldkonda investeerida. \u201eSektor kasvab v\u00e4ga kiiresti ja mitmed j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta suuremad edulood tulevad t\u00f5en\u00e4oliselt just rohetehnoloogia sektorist. Samas on ettev\u00f5tete ootused rahakaasamise tingimustes v\u00e4henenud ja investorile soodsamad,\u201c m\u00e4rgib Tammo, kes aasta l\u00f5pus avab koos partneritega ainult rohetehnoloogiat rahastava uue riskikapitalifondi.\n\u201eMinu sektoris, kus mu kliendid on pangad \u2013 kel l\u00e4heb t\u00e4nu euribori t\u00f5usule v\u00e4ga h\u00e4sti \u2013, m\u00f5jutab turul toimuv sedagi, kuidas meil endil l\u00e4heb,\u201c lisab Taavi Tamkivi, 2018. aastal loodud rahapesuvastase iduettev\u00f5tte Salv Technologies kaasasutaja ja tegevjuht. Endiste Skype\u2019i ja Wise\u2019i t\u00e4htsaimate t\u00f6\u00f6tajate asutatud Salv ise kaasas selle aasta alguses neli miljonit eurot, et laieneda ennek\u00f5ike Inglismaal, aga ka Balti riikides ja Skandinaavias.\nKa Salv otsib pidevalt v\u00f5imalusi, kuidas oma tegevust t\u00f5hustada. Selleks on hiljuti v\u00e4rvatud juhatusse mitu seni puudunud kompetentsiga inimest. \u201eT\u00e4nu nendele inimestele olemegi oma efektiivsust k\u00f5vasti t\u00f5stnud \u2013 minu jaoks on see \u00fcllatavalt h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tanud,\u201c s\u00f5nab Tamkivi, t\u00f5dedes, et algusaastail panidki nad rohkem r\u00f5hku tiimi ehitamisele ja toote valideerimisele kui kasumlikkusele.\nH\u00e4sti l\u00e4heb ka nendel finantstehnoloogia ettev\u00f5tetel, kes on seotud raha paigutamisega klassikalistesse finantsinstrumentidesse, sest see on praegu v\u00e4ga populaarne. M\u00f5nev\u00f5rra teistsugune on lugu kr\u00fcptovallas, kus h\u00e4sti l\u00e4heb neil, kes teevad v\u00e4ga head tehnilist asja, kuid kehvemini neil, kes paari aasta taguse \u00fcleskiitmisega suure hurraaga kaasa l\u00e4ksid, m\u00e4rgib Tamkivi. See v\u00f5ib ka m\u00f5ne Eesti ettev\u00f5tte k\u00e4ek\u00e4iku m\u00f5jutada.\nM\u00f5nele j\u00e4\u00e4bki see kriis viimaseks\nSiiski ei ole v\u00e4listatud, et m\u00f5nele Eesti idusektori tuntud tegijale saab seekordne kriis saatuslikuks. \u201eParatamatult peavad m\u00f5ned [uksed] kinni panema. Kui on raskem finantseeringuaeg, siis on neid m\u00f5nev\u00f5rra rohkem. Seda tunnet, et kolmandik end kinni paneks, meil ei ole, aga \u00fcksikud kindlasti l\u00f5petavad tegevuse,\u201c on Allan Martinson veendunud.\nTa meenutab, et start-up\u2019iks nimetatakse ettev\u00f5tet senikaua, kuni see on suutnud t\u00f5estada oma toote turule vastavust (ingl product-market fit). \u201eStart-up\u2019i \u00fclesanne ongi see \u00fcles leida, seda kontrollida ja t\u00f5estada. Kui see ei \u00f5nnestu, siis tulebki uks kinni panna v\u00f5i suunda muuta,\u201c p\u00f5hjendab Martinson. Sellest hoolimata on Eesti iduettev\u00f5tete elumus olnud l\u00e4bi aja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem kui mujal maailmas.\n\u00dcldpildis toimib idusektor edasi nii, nagu see on alati toiminud, arvab 2016. aastal loodud idufirmade b\u00f6rsi Funderbeam asutaja Kaidi Ruusalepp, kes kuulub samuti Asutajate Seltsi juhatusse. \u201eJuhitakse rahavoogusid, korrigeeritakse turge ja tooteid. Kui on vaja, koondatakse, ja kui vaja, palgatakse inimesi juurde. Tihti on koondamised seotud n\u00e4iteks turgude d\u00fcnaamikaga ja koondatakse seal, kus turg ei arene, aga samal ajal palgatakse teisele turule juurde,\u201c kirjeldab ta.\nNeed, kes kasvavad v\u00e4ga kiiresti, suudavad ilusti raha kaasata.\nFunderbeamil endal l\u00e4heb praegu v\u00e4ga h\u00e4sti: mais teatas iduinvesteeringuid \u00fchendav platvorm 36 miljoni eurose investeeringu kaasamisest. Selle tulemusel \u00fchines ettev\u00f5te investeerimisringi juhtinud Iiri fondi VentureWave\u2019i t\u00fctarettev\u00f5ttega Vestiver, et luua globaalne start-up-investeeringute haldamise ja j\u00e4relturu platvorm. \u201eMeie meeskond ja haare kasvavad,\u201c r\u00f5hutab Ruusalepp, kes n\u00fc\u00fcd juhib kogu gruppi. \u00dchtlasi avab see Funderbeamile ligip\u00e4\u00e4su USA investoritele.\nHerty Tammo kinnitab, et nemad investeerivad ikka edasi. \u201eKindlasti on neid portfelli ettev\u00f5tteid, kes ei suuda raha kaasata ja peavad uksed sulgema, rohkem kui enne. Samas paljud t\u00f5mbavad kulusid koomale ja saavad kasumlikuks. Need, kes kasvavad v\u00e4ga kiiresti, suudavad ilusti raha kaasata. Seda isegi nii, et saavad valida, kellelt ja kui palju raha v\u00f5tavad. Praegu on v\u00e4ga hea aeg investeerida ja see aastak\u00e4ik on kindlasti v\u00e4ga tugevate tulemustega,\u201c lausub investor.\nTaavi Tamkivi on aga veendunud, et see kriis kellelegi saatuslikuks ei saa. \u201eNeed, kes on viimastel n\u00e4dalatel ja kuudel koondamistega silma hakanud, on ikkagi nii Eestis kui ka oma valdkonnas maailmas lipulaevad. Nad on siiani suutnud oma tegevust efektiivselt ja targalt korralda. Kui nad mingitel ajavahemikel peavad rohkem koomale t\u00f5mbama, siis pigem n\u00e4itab see seda, et nad on \u00f5igel teel ja suudavad raskel ajal kiirelt otsuseid teha,\u201c s\u00f5nab Tamkivi.\nVaidlusi varasemast palju rohkem\nOlukorras, kus raha hind on t\u00f5usnud ja investorid seda enam nii naljalt ei jaga, on tekkinud ka \u00fcksjagu vaidlusi nii idufirmade asutajate vahel kui ka nende ja investorite vahel. Sellist olukorda kui viimasel aastal polegi varem olnud, m\u00e4rgivad advokaadib\u00fcroo Rask advokaadid Timo Kullerkupp ja Karl Erik Esko, kes on viimased k\u00fcmme aastat just tehnoloogiaettev\u00f5tteid n\u00f5ustanud. Timo Kullerkupp on selle aja jooksul n\u00f5ustanud sadat firmat.\n\u201eTihti on p\u00f5hjuseks, et algsed kokkulepped on j\u00e4\u00e4nud l\u00f5puni l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimata. Sellele lisandub t\u00e4nane olukord, kus raha kaasata on raske, pinged on suured, kuid inimesed tahavad oma elustandardit hoida ja otsivad v\u00f5imalusi, kuidas efektiivselt toimetada. \u00dctleme nii, et see iduettev\u00f5tete vahepealne dieediolukord ei sobi k\u00f5igile ja see tekitab pingeid juhtide vahel,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kullerkupp.\nKarl Erik Esko m\u00e4rgib, et praegune olukord on meie iduettev\u00f5tetele viimase k\u00fcmne aasta suurim proovilepanek. \u201eSeni on siin olnud pidev kasvuperiood ja \u2013 mis on iduettev\u00f5tete puhul tavaline \u2013 j\u00f5utakse palju rohkem, kui vormistada kokkuleppeid paberil ja fikseerida, milles on esialgu kokku lepitud. Kirjalike kokkulepete puudumine loob hea pinnase vaidlusteks, kuhu l\u00f5puks on vaja kaasata ka juriste. Nende praktika on n\u00e4idanud, et kirjalikult fikseeritud asutajalepingud on puudu pea pooltes idufirmades,\u201c s\u00f5nab Esko.\nAllan Martinson Asutajate Seltsist \u00fctleb, et tema pole otseselt \u00fchtestki sellisest vaidlusest kuulnud. \u201eKui r\u00e4\u00e4gime investorilepingutest, siis seal on kindlad p\u00f5hjad ees \u2013 nii globaalselt kui ka Eestis. Tavaliselt, kui on ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus paigas, siis see on paigas. Investor v\u00f5ib juhatuse kaudu n\u00f5uda kulude kokkuhoidu olenevalt sellest, mis ta \u00f5igused on, aga valdavalt juhivad firmasid asutajad ja tegevjuht. Investor v\u00f5ib m\u00f5ju avaldada, aga ta ei saa otseselt \u00f6elda, et koondage v\u00f5i \u00e4rge koondage,\u201c selgitab ta.\nMartinsoni arvamuse j\u00e4rgi saab enamik start-up\u2019e aru, et kui nad efektiivsusele ei m\u00f5tle, siis neil pikka pidu ei ole. \u201eAsutaja eluj\u00e4rg ei ole kunagi liiga hea. Asutaja peab hullult t\u00f6\u00f6d tegema \u2013 firmat asutama ja uut raha kaasama \u2013 ja see on \u00fcsna intensiivne tegevus. Ma ei tea \u00fchtegi asutajat, kes oleks kohutavalt heal eluj\u00e4rjel, tavaliselt on see v\u00e4ga stressirohke t\u00f6\u00f6. \u00dchel hetkel, kui sa oled v\u00e4ga edukas ja firma maha m\u00fc\u00fcd, saad sa ehk kergemalt hingata,\u201c m\u00e4rgib Martinson. Selge on aga see, et praeguses olukorras on investoritel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel suurem j\u00f5u\u00f5lg kui varem."}
{"text":"Kert Kingolt v\u00f5eti saadikupuutumatusRiigikogu otsustas eile v\u00f5tta Kert Kingolt (EKRE) saadikupuutumatuse, et tema kohta algatatud kriminaalmenetlus saaks kohtus j\u00e4tkuda. Kingole esitati mullu augustis riigikogu kuluh\u00fcvitistega seotult kelmusekahtlustus. Kahtlustuse kohaselt lasi Kingo tasuda enda kuluh\u00fcvitistest kolme inimese \u00f5igusabiarveid kokku ligi 10 000 euro eest.Delfi"}
{"text":"Aadrilaskmine idusektoris. Eesti idufirmad on silmitsi viimase k\u00fcmne aasta suurima kriisigaHulk k\u00fcpsemasse faasi j\u00f5udnud idufirmasid peab p\u00fcksirihma pingutama ja m\u00f5ni on viimase aasta jooksul koondanud juba mitu korda.Alles poolteist aastat tagasi teatas 2018. aastal loodud ja mitu Eesti tippjuhti palganud idufirma Eurora Solutions 40 miljoni dollari kaasamisest. Seda nimetati Eesti l\u00e4bi aegade \u00fcheks suuremaks A-seeria rahakaasamiseks. Taevas maksu- ja tollitehnoloogiaplatvormi kohal paistis pilvitu ning ettev\u00f5ttele ennustati k\u00f5rget lendu.Eelmisel n\u00e4dalal andis ettev\u00f5te teada, et koondab \u00fcle poole t\u00f6\u00f6tajatest, neist 80 Eestis. Augusti algusest on Euroral ka ligi 721 300-eurone maksuv\u00f5lg, millest v\u00e4hem pool on ajatatud. \u201eKoondamiste eesm\u00e4rk on ettev\u00f5ttele t\u00e4psema fookuse seadmine ja kulubaasi v\u00e4hendamine, et j\u00e4rgmisel aastal kasumisse j\u00f5uda,\u201c p\u00f5hjendas koondamisotsust Eurora juhatuse liige Kaie Hansson.Peale Eesti t\u00f6\u00f6tajate koondab ettev\u00f5te m\u00fc\u00fcgitiimid ka USA-s ja Suurbritannias, et v\u00e4iksemas koosseisus keskenduda tootearendusele ning m\u00fc\u00fcgile Aasias ja Ladina-Ameerikas. Tegu on siiski ettev\u00f5ttega, mis suudab juba ise k\u00e4ivet genereerida - 2021. aastal teeniti 5 miljonit eurot, kuid 2022. aastal juba 20 miljonit eurot.Koondanud mitu tuntud nimeEurora pole aga ainus kiirelt kasvav Eesti p\u00e4ritolu idufirma, mis on pidanud hiljuti karme otsuseid langetama. Septembri alguses andis 24 t\u00f6\u00f6taja koondamisest teada \u00fcksikettev\u00f5tjatele \u00e4rihaldusteenuseid pakkuv Xolo, augusti l\u00f5pus teatas 101 t\u00f6\u00f6taja koondamisest isikutuvastustehnoloogiat arendav Veriff, kel see oli t\u00e4navu juba teine koondamine, ja n\u00e4dal varem teatas kr\u00fcptoplatvorm Change, et v\u00e4hendab t\u00f6\u00f6tajaskonda 23 inimese v\u00f5rra.Neilgi oli see juba teine koondamine viimase aasta jooksul.Jaheneva majanduse tingimustes on personali k\u00e4rpinud veel tarkvara testimisele p\u00fchendunud Testlio, kes koondas suve hakul 13 t\u00f6\u00f6tajat umbes 260-st.On neidki idusektori ettev\u00f5tteid, mis on palju suurematesse raskustesse sattunud, tegutsedes n\u00fc\u00fcdseks s\u00f5na otseses m\u00f5ttes elluj\u00e4\u00e4mise piiril. N\u00e4iteks teatas 2014. aasta l\u00f5pust tegutsev kergete elektrijalgrataste tootja Ampler Bikes t\u00e4navu mai l\u00f5pus, et ettev\u00f5te l\u00e4heb saneerimisele ja 13 t\u00f6\u00f6tajat koondatakse. P\u00f5hjuseks toodi, et 2023. aastal on elektrijalgrataste vastu huvi jahenenud, mist\u00f5ttu j\u00e4id rattad lattu seisma ja ettev\u00f5ttel tekkis probleeme rahavoogudega.\u00dcks kiiresti kasvanud ettev\u00f5te, millel 2021. aasta keskel \u00f5nnestus kaasata 7,9 miljonit dollarit ja 2023. aasta alguses kasvuraha Jaapani riskikapitalifondilt Mistletoe, on 2019. aasta l\u00f5pus asutatud rohetehnoloogia idufirma Single. Earth. Ettev\u00f5tte m\u00f5te on aidata s\u00e4ilitada metsi nende abil seotud CO2 kvootide m\u00fc\u00fcgi kaudu. T\u00e4navu kevadeks oli Single.Earth suurtes rahalistes raskustes. Kui 2022. aasta esimeses kvartalis t\u00f6\u00f6tas ettev\u00f5ttes 53 inimest, siis selle aasta teiseks kvartaliks oli nende arv v\u00e4henenud seitsmeni.Samas kinnitas Single.Earthi kaasasutaja Andrus Aaslaid mai l\u00f5pus, et pankrot neid enam ei \u00e4hvarda ja ettev\u00f5tte olukord on stabiliseerunud. Tema s\u00f5nul oli nende probleemide p\u00f5hjus asjaolu, et nad ei olnud valmis selleks, et investorite huvi kasvuettev\u00f5tetesse investeerida nii palju v\u00e4heneb. N\u00fc\u00fcd ootavad nad, kuni turg on nende toote jaoks k\u00fcps, et siis uue hooga kasvama hakata. Ettev\u00f5ttel on selle aasta veebruarist ka 43 124-eurone maksuv\u00f5lg.Palju on t\u00e4navu rabelenud ka pakiautomaatide tootjast Cleveronist v\u00e4lja kasvanud mehitamata s\u00f5idukite tootja Clevon, mis j\u00f5udis 2022. aastal ka alternatiivb\u00f6rsile First North. Sealt oli ettev\u00f5te sunnitud juba selle aasta alguses lahkuma, sest vajas elluj\u00e4\u00e4miseks riskikapitalis\u00fcsti. Kuigi Clevoni edasi arendamiseks vajalik riskikapital suudeti kaasata, ei ole seni leitud raha hulga v\u00e4ikeaktsion\u00e4ride osaluse v\u00e4ljaostmiseks.Praegu ongi raskem raha kaasataHoolimata sellest, et viimased kolm n\u00e4idet maalivad idusektoris toimuvast \u00fcsna nukra pildi, kinnitab Asutajate Seltsi juhatuse liige ja selle aasta kevadeni Xolot juhtinud Allan Martinson, et Eesti idufirmade tervis on \u00fcldiselt hea ja nii m\u00f5neski aspektis l\u00e4heb idusektoril Eestis paremini kui mujal maailmas.\u201ePraegu on raskem aeg seet\u00f5ttu, et investorid valasid kaks aastat tagasi kapaga raha, teinekord k\u00fcsimusi esitamata - globaalselt, mitte ainult Eestis -, ja n\u00fc\u00fcd on teine aeg. Kui finantst\u00f6\u00f6stus k\u00e4ib ts\u00fckliliselt, siis start-up-t\u00f6\u00f6stus k\u00e4ib stabiilsemalt. Peab arvestama pooleteise-kahe aastaga, enne kui ta j\u00f5uab normaalsuseni,\u201c arvab ta.Kui vaadata, mis seis on Eesti idufirmadel praegu kapitaliseeritusega, siis kolmandik on kindlalt jalul ja kasumlikud ning neil on mitmeks aastaks raha olemas. Teisel kolmandikul jagub raha kuueks kuni 24 kuuks ning kolmas kolmandik on see, kel j\u00e4tkub raha alla kuueks kuuks ja kes seda aktiivselt juurde otsivad. \u201eSee on parem kui tavaliselt, sest eelmistel aastatel kaasati k\u00f5vasti raha,\u201c s\u00f5nab Martinson. Tavaliselt on aktiivselt raha otsivaid ettev\u00f5tteid Eesti idufirmade seas rohkem.Fakt on aga see, et idufirmade rahakaasamine on t\u00e4navu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud. Kui v\u00f5rrelda selle aasta esimest kaheksat kuud mulluse sama ajavahemikuga, siis vahe on k\u00fcmnekordne: 1,1 miljardit 120 miljoni vastu. K\u00fcll aga ei tohi unustada, et mullune oligi Eesti iduettev\u00f5tetele erakordselt hea aasta, \u00fcletades Euroopa keskmist inimese kohta k\u00fcmme korda. \u201eSelle eelmise aasta sees \u00fcle poole oli ka Bolt, kes kaasas 600 miljonit,\u201c m\u00e4rgib Martinson.Asutajate Selts korraldas suve jooksul umbes tuhande idufirma seas uuringu, mille kohaselt plaanib t\u00f6\u00f6tajaid koondada vaid 4% iduettev\u00f5tteid. 7% vastanuid ei v\u00e4lista, et peavad oma tegevuse l\u00f5petama. \u201eKoondatakse ikkagi absoluutselt viimasel v\u00f5imalusel - talendist naljalt ei loobuta, see t\u00f6\u00f6j\u00f5ud on siin nii napp, mist\u00f5ttu hoitakse inimestest viimase hetkeni kinni,\u201c p\u00f5hjendab Martinson.\u00dcldiselt sektor kasvab, mitte ei kiratse, r\u00f5hutab ta. \u201eKui v\u00f5tta esimesed kaks kvartalit, siis maksuameti andmete baasil on see t\u00f6\u00f6stusharu aasta-aastalt kasvanud umbes 20%,\u201c m\u00e4rgib Martinson.Koondavad ka m\u00f5jukadEesti \u00fche suurema riskikapitalifondi Karma Ventures asutaja Margus Uudam \u00fctles aasta alguses, et suurimat m\u00f5ju siinsetele idufirmadele v\u00f5ib n\u00e4ha just 2023. ja 2024. aastal, sest senine kasv pole olnud tervislik. \u201eM\u00f5nikord tundub esmapilgul, et m\u00f5ju ei ole v\u00f5i j\u00e4\u00e4b see l\u00fchikeseks ja meid ei v\u00f5ta ei ussi- ega p\u00fcssirohi, aga paljud m\u00f5juaspektid meie \u00f6kos\u00fcsteemis ilmnevad hoopis oluliselt hiljem. Seet\u00f5ttu arvan, et allapoole korrigeerimine kestab ikkagi p\u00e4ris mitu aastat,\u201c m\u00e4rkis ta.2012. aastal asutatud Startup Wise Guysi partner ja investor Herty Tammo s\u00f5nab, et \u00fcleilmsed tehnoloogiahiiud hakkasid koondama juba ligi aasta tagasi, sest n\u00e4gid turuolukorra muutumist. \u201eOleme sarnast mustrit n\u00e4inud sel aastal Euroopas ja ka Eesti ettev\u00f5tted pole sellest p\u00e4\u00e4senud. Selgelt on see m\u00f5jutanud k\u00fcpsema faasi ettev\u00f5tteid, kus n-\u00f6 odav raha on kergitanud ettev\u00f5tete v\u00e4\u00e4rtust ja selle fookuseks on olnud kasv,\u201c \u00fctleb Tammo.\u201eInvestorite sentiment on muutunud ja kasvu fookus on asendunud v\u00f5i hakanud asenduma kasumiootusega. See omakorda t\u00e4hendab, et k\u00fcpsema faasi ettev\u00f5tetel on raske kaasata raha samadel tingimustel. Nad on sunnitud muutma ettev\u00f5tteid efektiivsemaks ja n\u00e4itama uutele investoritele, et ettev\u00f5ttel on v\u00f5ime muutuda kasumlikuks,\u201c \u00fctleb Tammo.Paljud Eesti k\u00fcpsema faasi idufirmad suutsid raha kaasata enne, kui turg muutus, aga varsti on neil vaja uut raha kaasama hakata ja seet\u00f5ttu n\u00e4eme arvatavasti veel koondamisi, s\u00f5nab ta.Osa valdkondi t\u00e4iesti puutumataKuigi Startup Estonia selle aasta esimese poole andmete kohaselt v\u00e4henes investeerimistehingute arv 22-ni, j\u00e4i silma \u00fcks positiivne trend. Nendest rahastustehingutest v\u00e4hemalt kolmandik ehk \u00fcheksa olid seotud s\u00fcvatehnoloogiaga.S\u00fcvatehnoloogia idufirmade kasv oli selle aasta esimeses pooles ka kiireim. Startup Estonia andmebaasi kohaselt on praegu Eestis 128 iduettev\u00f5tet, mille tegevusala on s\u00fcvatehnoloogia. Nende idufirmade k\u00e4ive oli esimesel poolaastal 79,1 miljonit eurot, olles suurenenud 34%, mis on Eesti idusektori keskmisest kaks korda kiirem kasv. Nende esimesel poolaastal tehtud \u00fcheksa tehinguga kaasati kokku 30,5 miljonit eurot.Herty Tammo \u00fctleb, et kui vaadata Euroopat laiemalt, siis eristuvad selgelt kogu pildist veel kaitset\u00f6\u00f6stus ja rohetehnoloogia. \u201eEsimene on tugevalt m\u00f5jutatud praegusest geopoliitilisest olukorrast ja seal sektoris tehakse aktiivselt investeeringuid. V\u00f5tame kasv\u00f5i n\u00e4iteks meie enda Milremi. Rohesektor s\u00f5idab samas v\u00e4ga tugevalt kliimaeesm\u00e4rkide p\u00e4rituules. Riikide rahastus, muutuvad normid ja regulatsioonid, energiahindade t\u00f5us ning rohetehnoloogiatesse investeerivate fondide teke on juba tekitanud v\u00e4ga tugeva makromajandusliku t\u00f5mbe,\u201c selgitab ta.\u201eMinu sektoris, kus mu kliendid on pangad - kel l\u00e4heb t\u00e4nu euribori t\u00f5usule v\u00e4ga h\u00e4sti -, m\u00f5jutab turul toimuv sedagi, kuidas meil endil l\u00e4heb,\u201c lisab Taavi Tamkivi, 2018. aastal loodud rahapesuvastase iduettev\u00f5tte Salv Technologies kaasasutaja ja tegevjuht.Endiste Skype'i ja Wise'i t\u00e4htsaimate t\u00f6\u00f6tajate asutatud Salv ise kaasas selle aasta alguses neli miljonit eurot, et laieneda ennek\u00f5ike Inglismaal, aga ka Balti riikides ja Skandinaavias.H\u00e4sti l\u00e4heb ka nendel finantstehnoloogia ettev\u00f5tetel, kes on seotud raha paigutamisega klassikalistesse finantsinstrumentidesse, sest see on praegu v\u00e4ga populaarne.M\u00f5nev\u00f5rra teistsugune on lugu kr\u00fcptovallas, kus h\u00e4sti l\u00e4heb neil, kes teevad v\u00e4ga head tehnilist asja, kuid kehvemini neil, kes paari aasta taguse \u00fcleskiitmisega suure hurraaga kaasa l\u00e4ksid, m\u00e4rgib Tamkivi. See v\u00f5ib ka m\u00f5ne Eesti ettev\u00f5tte k\u00e4ek\u00e4iku m\u00f5jutada.M\u00f5nele j\u00e4\u00e4bki see kriis viimaseksSiiski ei ole v\u00e4listatud, et m\u00f5nele Eesti idusektori tuntud tegijale saab seekordne kriis saatuslikuks. \u201eParatamatult peavad m\u00f5ned [uksed] kinni panema. Kui on raskem finantseeringuaeg, siis on neid m\u00f5nev\u00f5rra rohkem. Seda tunnet, et kolmandik end kinni paneks, meil ei ole, aga \u00fcksikud kindlasti l\u00f5petavad tegevuse,\u201c on Allan Martinson veendunud.Ta meenutab, et start-up'iks nimetatakse ettev\u00f5tet senikaua, kuni see on suutnud t\u00f5estada oma toote turule vastavust (ingl product-market fit). \u201eStart-up'i \u00fclesanne ongi see \u00fcles leida, seda kontrollida ja t\u00f5estada. Kui see ei \u00f5nnestu, siis tulebki uks kinni panna v\u00f5i suunda muuta,\u201c p\u00f5hjendab Martinson. Sellest hoolimata on Eesti iduettev\u00f5tete elumus olnud l\u00e4bi aja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurem kui mujal maailmas.\u00dcldpildis toimib idusektor edasi nii, nagu see on alati toiminud, arvab 2016. aastal loodud idufirmade b\u00f6rsi Funderbeam asutaja Kaidi Ruusalepp. \u201eJuhitakse rahavoogusid, korrigeeritakse turge ja tooteid. Kui on vaja, koondatakse, ja kui vaja, palgatakse inimesi juurde. Tihti on koondamised seotud n\u00e4iteks turgude d\u00fcnaamikaga ja koondatakse seal, kus turg ei arene, aga samal ajal palgatakse teisele turule juurde,\u201c kirjeldab ta.Herty Tammo kinnitab, et nemad investeerivad ikka edasi. \u201eKindlasti on neid portfelli ettev\u00f5tteid, kes ei suuda raha kaasata ja peavad uksed sulgema, rohkem kui enne. Samas paljud t\u00f5mbavad kulusid koomale ja saavad kasumlikuks. Need, kes kasvavad v\u00e4ga kiiresti, suudavad ilusti raha kaasata. Seda isegi nii, et saavad valida, kellelt ja kui palju raha v\u00f5tavad. Praegu on v\u00e4ga hea aeg investeerida ja see aastak\u00e4ik on kindlasti v\u00e4ga tugevate tulemustega,\u201c lausub investor.Taavi Tamkivi on aga veendunud, et see kriis kellelegi saatuslikuks ei saa. \u201eNeed, kes on viimastel n\u00e4dalatel ja kuudel koondamistega silma hakanud, on ikkagi nii Eestis kui ka oma valdkonnas maailmas lipulaevad. Nad on siiani suutnud oma tegevust efektiivselt ja targalt korralda. Kui nad mingitel ajavahemikel peavad rohkem koomale t\u00f5mbama, siis pigem n\u00e4itab see seda, et nad on \u00f5igel teel ja suudavad raskel ajal kiirelt otsuseid teha,\u201c s\u00f5nab Tamkivi.\u00a0PROOVILEPANEKVaidlusi varasemast palju rohkemViimased k\u00fcmme aastat tehnoloogiasektori ettev\u00f5tteid n\u00f5ustanud advokaatide s\u00f5nul on t\u00e4navu tulnud neile ka palju idufirmadega seotud vaidlusi, mille p\u00f5hjus on kirjalike kokkulepete puudumine.Olukorras, kus raha hind on t\u00f5usnud ja investorid seda enam nii naljalt ei jaga, on tekkinud ka \u00fcksjagu vaidlusi nii idufirmade asutajate vahel kui ka nende ja investorite vahel. Sellist olukorda kui viimasel aastal polegi varem olnud, m\u00e4rgivad advokaadib\u00fcroo Rask advokaadid Timo Kullerkupp ja Karl Erik Esko, kes on viimased k\u00fcmme aastat just tehnoloogiaettev\u00f5tteid n\u00f5ustanud. Timo Kullerkupp on selle aja jooksul n\u00f5ustanud sadat firmat.\u201eTihti on p\u00f5hjuseks, et algsed kokkulepped on j\u00e4\u00e4nud l\u00f5puni l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimata. Sellele lisandub t\u00e4nane olukord, kus raha kaasata on raske, pinged on suured, kuid inimesed tahavad oma elustandardit hoida ja otsivad v\u00f5imalusi, kuidas efektiivselt toimetada. \u00dctleme nii, et see iduettev\u00f5tete vahepealne dieediolukord ei sobi k\u00f5igile ja see tekitab pingeid juhtide vahel,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kullerkupp.Karl Erik Esko m\u00e4rgib, et praegune olukord on meie iduettev\u00f5tetele viimase k\u00fcmne aasta suurim proovilepanek. \u201eSeni on siin olnud pidev kasvuperiood ja - mis on iduettev\u00f5tete puhul tavaline - j\u00f5utakse palju rohkem, kui vormistada kokkuleppeid paberil ja fikseerida, milles on esialgu kokku lepitud. Kirjalike kokkulepete puudumine loob hea pinnase vaidlusteks, kuhu l\u00f5puks on vaja kaasata ka juriste. Nende praktika on n\u00e4idanud, et kirjalikult fikseeritud asutajalepingud on puudu pea pooltes idufirmades,\u201c s\u00f5nab Esko.Allan Martinson Asutajate Seltsist \u00fctleb, et tema pole otseselt \u00fchestki sellisest vaidlusest kuulnud. \u201eKui r\u00e4\u00e4gime investorilepingutest, siis seal on kindlad p\u00f5hjad ees - nii globaalselt kui ka Eestis. Tavaliselt, kui on ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus paigas, siis see on paigas. Investor v\u00f5ib juhatuse kaudu n\u00f5uda kulude kokkuhoidu olenevalt sellest, mis ta \u00f5igused on, aga valdavalt juhivad firmasid asutajad ja tegevjuht. Investor v\u00f5ib m\u00f5ju avaldada, aga ta ei saa otseselt \u00f6elda, et koondage v\u00f5i \u00e4rge koondage,\u201c selgitab ta.K\u00c4RPIMINESel aastal koondamisest teavitanud info- ja sidevaldkonna ettev\u00f5tted\u25a0 Caretime O\u00dc teatas 24. juulil kavatsusest koondada 9 t\u00f6\u00f6tajat. \u25a0 Change Capital O\u00dc teatas 15. augustil 16 t\u00f6\u00f6taja koondamisest. \u25a0 Cloudmore O\u00dc teatas 25. aprillil kavatsusest koondada 16 t\u00f6\u00f6tajat. \u25a0 Eurora Solutions O\u00dc teatas 7. septembril 80 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.\u25a0 Solar Labs O\u00dc teatas 12. jaanuaril 5 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.Veriff O\u00dc teatas 9. veebruaril kavatsusest koondada 42 t\u00f6\u00f6tajat ja 22. augustil 55 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.\u25a0 VisionCraft O\u00dc teatas 24. juulil 22 t\u00f6\u00f6taja koondamisest.Tuleb aga arvestada, et osa Eestis tegutsevaid iduettev\u00f5tteid on registreeritud v\u00e4ljaspool Eestit.Allikas: Eesti t\u00f6\u00f6tukassa\"Kaie HanssonKoondamiste eesm\u00e4rk on ettev\u00f5ttele t\u00e4psema fookuse seadmine ja kulubaasi v\u00e4hendamine.\"\"Margus UudamPaljud m\u00f5juaspektid meie \u00f6kos\u00fcsteemis ilmnevad hoopis oluliselt hiljem.\"\"Herty TammoKui vaadata Euroopat laiemalt, siis eristuvad selgelt kogu pildist veel kaitset\u00f6\u00f6stus ja rohetehnoloogia.\"Merit Valdsalu ja Andrus Aaslaiu asutatud Single.Earth seisis silmitsi pankrotiga.Allan Martinson kinnitab, et koondamine on ikkagi viimane v\u00f5imalus.Taavi Tamkivi t\u00f5deb, et kr\u00fcptovaldkonnast leiab n\u00e4iteid m\u00f5lema \u00e4\u00e4rmuse kohta.2022. aasta septembris avas Eurora Tartus innovatsiooni- ja arenduskeskuse. T\u00e4navu septembri alguses teavitas ettev\u00f5te, et koondab \u00fcle maailma 111 inimest, alles j\u00e4\u00e4b 93 t\u00f6\u00f6tajat.Herty Tammo s\u00f5nul on k\u00fcpsemate ettev\u00f5tete praegune eesm\u00e4rk efektiivsemaks muutuda.Advokaadib\u00fcroo Rask advokaadid Karl Erik Esko (vasakul) ja Timo Kullerkupp on viimased k\u00fcmme aastat p\u00fchendanud just tehnoloogiaettev\u00f5tete n\u00f5ustamisele.Siiri Liiva"}
{"text":"BNS-i esmasp\u00e4eva t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5teTALLINN, 19. september, BNS \u2013 BNS-i esmasp\u00e4eva t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5te.\n- President Alar Karis t\u00f5statas New Yorgis kohtumisel \u00dcRO peasekret\u00e4ri Ant\u00f3nio Guterresega Venemaa agressioonist tingitud teemad, eelk\u00f5ige Ukraina viljaekspordiga seonduva, m\u00e4rkides, et Ukraina viljaeksporti blokeeriv Venemaa k\u00e4itub Mustal merel nagu piraat.\n\u00a0- Teet\u00f6\u00f6d ja kaitsev\u00e4e \u00f5ppus lisavad teisip\u00e4eval uusi liikluspiiranguid, millega transpordiamet soovitab s\u00f5iduaja planeerimisel arvestada.\u00a0\n- Terviseminister Riina Sikkut vastas esmasp\u00e4eval riigikogu liikmete Andre Hanim\u00e4gi, Jaanus Karilaiu, Jaak Aabi ja Maria Jufereva-Skuratovski arup\u00e4rimisele ps\u00fchholoogide puuduse kohta, t\u00f5dedes, et vaimse tervise spetsialistidest on puudus. \u00a0\n- Esmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal juhtus liiklus\u00f5nnetus Tapa linna k\u00fclje all Imastu k\u00fclas, kui Eestis baseeruvate Briti liitlass\u00f5durite raskeveok s\u00f5itis koos haagisel olnud jalav\u00e4esoomukiga Warrior teelt v\u00e4lja p\u00e4evalillep\u00f5llule ja vajus k\u00fclili, kirjutas Virumaa Teataja.\u00a0\n\u2013 Riigikogu v\u00f5ttis esmasp\u00e4eval \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ettepanekul riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatuse.\n\u00a0- Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees m\u00e4rkis esmasp\u00e4eval riigikogus erakonnakaaslaselt Kert Kingolt saadikupuutumatuse v\u00f5tmise arutelul, et \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise on poliitroima osaline.\u00a0\n- Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi j\u00e4rgi p\u00fcsib l\u00e4hip\u00e4evil suvesoojus ning n\u00e4dala l\u00f5pus tuleb kuni 24 kraadi sooja.\u00a0\n\u00a0- Esmasp\u00e4eval algas Kaitseliidu L\u00f5una maakaitseringkonnas Viljandimaal \u00f5ppuse Ussis\u00f5nad j\u00e4rgmine etapp, mille k\u00e4igus formeeritakse \u00fcksuste reakoosseis, v\u00e4rskendatakse v\u00f5itlejate s\u00f5jalisi baasteadmisi ja liigutakse oma v\u00e4lja\u00f5ppealadele.\n\u00a0\u2013 Regionaalminister Madis Kallase hinnangul on m\u00f5istlik pidada arutelu v\u00f5imaluse \u00fcle kehtestada pankadele erakorraline maks ning need rahad suunata \u00fchekordsetesse investeeringutesse.\n\u00a0\u2013 Riigikogu v\u00e4liskomisjon leidis esmasp\u00e4eval Ukraina parlamendi v\u00e4liskomisjoni liikmetega peetud videokohtumisel, et Ukrainat oleks vaja senisest enam toetada.\n\u00a0- Ilmateenistuse prognoosi j\u00e4rgi tuleb teisip\u00e4eval kuni 23 kraadi sooja ning p\u00e4eva teisel poolel l\u00e4heb sajuseks.\n\u00a0\u2013 Medisoft AS arendatud Perearst3 tarkavaras ilmnenud vea t\u00f5ttu tekkis tervise infos\u00fcsteemis ligi 700 vigast haiguslugu ja patsientide haiguslugude kokkuv\u00f5ttes olev info v\u00f5ib olla segunenud teise inimese kohta k\u00e4iva infoga.\n\u00a0\u2013 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kutsus Madridis Hispaanias rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel riike \u00fcles Ukrainat rohkem aitama ja sanktsioone Venemaale tugevdama.\n\u00a0- M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, keda veebikelmid olid t\u00fcssanud v\u00e4hemalt 8000 euroga.\u00a0\n\u00a0- Valgas p\u00fchap\u00e4eval politseile vahele j\u00e4\u00e4nud illegaalid olid p\u00e4rit Afganistanist, Kamerunist, Indias, Iraanist, Iraagist ja Malilt.\n\u2013 R\u00fchm Valgas kinni peetud immigrante lahkus omavoliliselt L\u00e4ti Mucenieki as\u00fc\u00fclitaotlejate keskusest, \u00fctles L\u00e4ti piirivalveameti k\u00f5neisik Kristine Petersone.\n\u2013 Rektorite n\u00f5ukogu hinnangul oleks \u00fclikoolide rahastamiseks s\u00f5lmitud halduslepingust mitte kinnipidamine riigi poolt lubamatu ja n\u00f5ukogu tuletab valitsusele meelde, et \u00fclikoolide tegevustoetuse planeeritud kasv ei ole k\u00f5rghariduse eelisarendamine, vaid paljude aastatega tekkinud mahaj\u00e4\u00e4muse likvideerimine.\n\u2013 Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) hallatav struktuuritoetuste e-keskkond ei pidanud suurele v\u00e4ikeelamute k\u00fctteseadmete uuendamise toetuse taotlejate huvile vastu ning veidi p\u00e4rast taotlusvooru avanemist kell 9 jooksis s\u00fcsteem kokku.\n- Harjumaal eksisid m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus metsa kaks inimest, kellest \u00fcks kukkus kokku ja suri.\u00a0\n\u2013 Kliimaministeeriumi eestvedamisel l\u00e4bi viidud anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi oleks Eesti v\u00f5imaliku tuumajaama \u00fche reaktori aastane kasutatud k\u00fctuse kogus t\u00f5en\u00e4oliselt 12 tonni, ent arvestades tuumaelektrijaama elueaks 60 aastat, tekiks selle aja jooksul kasutatud k\u00fctust \u00fche reaktori kohta kokku 720 tonni, mis oma m\u00f5\u00f5tmetelt on v\u00f5rreldav umbes kolme merekonteineriga.\n- President Alar Karis keskendub esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani \u00dcRO Peaassamblee 78. istungij\u00e4rgu k\u00f5rgetasemelisel avan\u00e4dalal New Yorgis Julgeolekun\u00f5ukogu reformivajadusele, Ukraina toetamisele ja globaalsetele partneritele\n\u2013 V\u00e4lisminister Margus Tsahkna osaleb kuni reedeni New Yorgis aset leidval \u00dcRO Peaassamblee istungj\u00e4rgu avan\u00e4dalal, mille raames toimuib esmasp\u00e4eval Euroopa Liidu v\u00e4lisministrite kohtumisel.\u00a0\n\u00a0\u2013 Baltimaade \u00f5huturbemissioonis osalevad NATO h\u00e4vitajad saatsid eelmisel n\u00e4dalal kaheksal korral L\u00e4\u00e4nemere kohal rahvusvahelises \u00f5huruumis lennanud Vene lennukeid, teatas esmasp\u00e4eval Leedu kaitseministeerium.\n- Eesti ja L\u00e4ti otsus osta Saksa keskmaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme ei m\u00f5juta Leedu otsust Norras valmistatud NASAMS-i kasuks, \u00fctles Leedu kaitseminister Arvydas Anu\u0161auskas.\n- Umbes 3600 alaliselt L\u00e4tis elavat Vene kodanikku saab sel n\u00e4dalal kirja, et neil tuleb 90 p\u00e4eva jooksul riigist lahkuda, teatas telekanalil TV3 uudistesaade Neka Personiga \u00a0p\u00fchap\u00e4eval.\u00a0\n\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i saabus esmasp\u00e4eval New Yorki enne oma k\u00f5net \u00dcRO Peaassambleel ja kohtumist president Joe Bideniga.\u00a0\n\u00a0\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i ja Brasiilia riigipea Luiz In\u00e1cio Lula da Silva kohtuvad kolmap\u00e4eval New Yorgis, teatas Brasiilia presidendikantselei.\n\u2013 Ukraina teatas esmasp\u00e4eval, et tema v\u00e4ed murdsid l\u00e4bi Vene kaitseliinist Bahmuti linna l\u00e4hedal. \"Bahmuti piirkonnas k\u00e4ivad \u00e4gedad lahingud. Meie s\u00f5durite eduka tegevuse tulemusel murti vaenlase kaitseliin,\" \u00fctles Ukraina maav\u00e4gede komand\u00f6r Oleksandr S\u00f5rsk\u00f5i.\n\u2013 Ukraina v\u00e4ed vabastasid eelmisel n\u00e4dalal riigi l\u00f5una- ja idaosas kokku seitse ruutkilomeetrit, \u00fctles esmasp\u00e4eval asekaitseminister Hanna Maljar.\n\u00a0- Ukraina presidendikantselei \u00fclema n\u00f5unik M\u00f5hhailo Podoljak hoiatas p\u00fchap\u00e4eval taas s\u00f5jav\u00e4est k\u00f5rvalehoidjaid tagaj\u00e4rgede eest, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\u2013 Hiina v\u00e4lisminister Wang Yi k\u00fclastab 18.-21. septembrini Venemaad julgeolekul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste eesm\u00e4rgil, teatas esmasp\u00e4eval \u00a0v\u00e4lisministeerium.\n\u00a0\u2013 Kanada saatis esmasp\u00e4eval riigist v\u00e4lja India diplomaadi, kellel arvatakse olevat seos sikhide juhi m\u00f5rvaga, teatas Kanada v\u00e4lisminister Melanie Joly.\n\u00a0\u2013 Kanada uurib usaldusv\u00e4\u00e4rset informatsiooni, et India agendid v\u00f5isid olla seotud eksiilis viibinud sikhide templi juhi ja iseseisva sikhi riigi loomise eest v\u00f5idelnud Hardeep Singh Nijjari m\u00f5rvaga, teatas esmasp\u00e4eval peaminister Justin Trudeau.\n\u00a0\u2013 Saksamaa annab Ukrainale Venemaa vastu v\u00f5itlemiseks veel 400 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses (428 miljonit dollarit) relvi ja abi, teatas Berliin esmasp\u00e4eval.\n\u00a0\u2013 Kiiev teatas esmasp\u00e4eval, et on esitanud Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) hagi oma kolme EL-i naabri, Poola, Slovakkia ja Ungari vastu, seoses nende kehtestatud keeluga Ukraina teravilja impordile.\n\u00a0\u2013 President Joe Biden lubas laup\u00e4eval, et hoolimata viie ameeriklase vabastamiseni Iraanis viinud vahetustehingust, paneb USA Teherani r\u00e4nka hinda maksma.\n\u2013 \u00dcks viiest esmasp\u00e4eval Iraanist v\u00e4lja lennutatud USA kodanikust kiitis president Joe Bidenit v\u00f5imalike poliitiliste tagasil\u00f6\u00f6kide eiramise ja tema vabastamiseni viinud vahetustehingu sooritamise eest.\n\u00a0\u2013 USA kinnitas esmasp\u00e4eval vangide vahetust Iraaniga ja teatas, et president Joe Biden andis armu viiele vangistatud v\u00f5i kohut ootavale Iraani kodanikule.\n\u00a0\u2013 Katari lennuk viie vabastatud USA kodanikuga lahkus esmasp\u00e4eval vangide vahetuse osana Iraanist, teatasid ametiisikud.\u00a0\n\u00a0\u2013 Ukraina tagandas esmasp\u00e4eval kuus asekaitseministrit, kahe n\u00e4dala eest vallandati korruptsiooniskandaali t\u00f5ttu kaitseminister Oleksi Reznikov.\u00a0\n\u2013 Hoolimata Etioopia p\u00f5hjaosas saavutatud rahuleppest j\u00e4tkuvad t\u00f5sised rikkumised, konflikt v\u00f5ib laieneda \u00fcle kogu riigi ja seada ohtu regionaalse stabiilsuse, hoiatasid esmasp\u00e4eval \u00dcRO inim\u00f5iguseksperdid.\n\u00a0\u2013 Kuue miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses Iraani k\u00fclmutatud varasid kanti esmasp\u00e4eval USA-Iraani vangide vahetuse kokkuleppe osana Katari pangakontodele, \u00fctles olukorraga kursis olev allikas.\u00a0\n\u2013 Taiwan tuvastas \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul saare \u00fcmbruses 103 Hiina s\u00f5jalennukit, millest enamik \u00fcletas Taiwani v\u00e4ina keskjoone, teatasid Taipei v\u00f5imuesindajad.\n\u00a0- \u00dchendriikide endine president Donald Trump keeldus t\u00e4psustamast, kuidas ta t\u00e4pselt kavatseb valimiste v\u00f5idu korral Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petada, kuid r\u00e4\u00e4kis usutluses meediakanalile NBC nii\u00f6elda \u00f5iglasest kokkuleppest, vahendas esmasp\u00e4eval uudisteagentuur UNIAN.\nBaltic News Service"}
{"text":"BNS-i esmasp\u00e4eva t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5teTALLINN, 19. september, BNS \u2013 BNS-i esmasp\u00e4eva t\u00e4htsamate uudiste kokkuv\u00f5te.\n- President Alar Karis t\u00f5statas New Yorgis kohtumisel \u00dcRO peasekret\u00e4ri Ant\u00f3nio Guterresega Venemaa agressioonist tingitud teemad, eelk\u00f5ige Ukraina viljaekspordiga seonduva, m\u00e4rkides, et Ukraina viljaeksporti blokeeriv Venemaa k\u00e4itub Mustal merel nagu piraat.\n\u00a0- Teet\u00f6\u00f6d ja kaitsev\u00e4e \u00f5ppus lisavad teisip\u00e4eval uusi liikluspiiranguid, millega transpordiamet soovitab s\u00f5iduaja planeerimisel arvestada.\u00a0\n- Terviseminister Riina Sikkut vastas esmasp\u00e4eval riigikogu liikmete Andre Hanim\u00e4gi, Jaanus Karilaiu, Jaak Aabi ja Maria Jufereva-Skuratovski arup\u00e4rimisele ps\u00fchholoogide puuduse kohta, t\u00f5dedes, et vaimse tervise spetsialistidest on puudus. \u00a0\n- Esmasp\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal juhtus liiklus\u00f5nnetus Tapa linna k\u00fclje all Imastu k\u00fclas, kui Eestis baseeruvate Briti liitlass\u00f5durite raskeveok s\u00f5itis koos haagisel olnud jalav\u00e4esoomukiga Warrior teelt v\u00e4lja p\u00e4evalillep\u00f5llule ja vajus k\u00fclili, kirjutas Virumaa Teataja.\u00a0\n\u2013 Riigikogu v\u00f5ttis esmasp\u00e4eval \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise ettepanekul riigikogu liikmelt Kert Kingolt saadikupuutumatuse.\n\u00a0- Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees m\u00e4rkis esmasp\u00e4eval riigikogus erakonnakaaslaselt Kert Kingolt saadikupuutumatuse v\u00f5tmise arutelul, et \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise on poliitroima osaline.\u00a0\n- Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi j\u00e4rgi p\u00fcsib l\u00e4hip\u00e4evil suvesoojus ning n\u00e4dala l\u00f5pus tuleb kuni 24 kraadi sooja.\u00a0\n\u00a0- Esmasp\u00e4eval algas Kaitseliidu L\u00f5una maakaitseringkonnas Viljandimaal \u00f5ppuse Ussis\u00f5nad j\u00e4rgmine etapp, mille k\u00e4igus formeeritakse \u00fcksuste reakoosseis, v\u00e4rskendatakse v\u00f5itlejate s\u00f5jalisi baasteadmisi ja liigutakse oma v\u00e4lja\u00f5ppealadele.\n\u00a0\u2013 Regionaalminister Madis Kallase hinnangul on m\u00f5istlik pidada arutelu v\u00f5imaluse \u00fcle kehtestada pankadele erakorraline maks ning need rahad suunata \u00fchekordsetesse investeeringutesse.\n\u00a0\u2013 Riigikogu v\u00e4liskomisjon leidis esmasp\u00e4eval Ukraina parlamendi v\u00e4liskomisjoni liikmetega peetud videokohtumisel, et Ukrainat oleks vaja senisest enam toetada.\n\u00a0- Ilmateenistuse prognoosi j\u00e4rgi tuleb teisip\u00e4eval kuni 23 kraadi sooja ning p\u00e4eva teisel poolel l\u00e4heb sajuseks.\n\u00a0\u2013 Medisoft AS arendatud Perearst3 tarkavaras ilmnenud vea t\u00f5ttu tekkis tervise infos\u00fcsteemis ligi 700 vigast haiguslugu ja patsientide haiguslugude kokkuv\u00f5ttes olev info v\u00f5ib olla segunenud teise inimese kohta k\u00e4iva infoga.\n\u00a0\u2013 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kutsus Madridis Hispaanias rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel riike \u00fcles Ukrainat rohkem aitama ja sanktsioone Venemaale tugevdama.\n\u00a0- M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus p\u00f6\u00f6rdus politseisse mees, keda veebikelmid olid t\u00fcssanud v\u00e4hemalt 8000 euroga.\u00a0\n\u00a0- Valgas p\u00fchap\u00e4eval politseile vahele j\u00e4\u00e4nud illegaalid olid p\u00e4rit Afganistanist, Kamerunist, Indias, Iraanist, Iraagist ja Malilt.\n\u2013 R\u00fchm Valgas kinni peetud immigrante lahkus omavoliliselt L\u00e4ti Mucenieki as\u00fc\u00fclitaotlejate keskusest, \u00fctles L\u00e4ti piirivalveameti k\u00f5neisik Kristine Petersone.\n\u2013 Rektorite n\u00f5ukogu hinnangul oleks \u00fclikoolide rahastamiseks s\u00f5lmitud halduslepingust mitte kinnipidamine riigi poolt lubamatu ja n\u00f5ukogu tuletab valitsusele meelde, et \u00fclikoolide tegevustoetuse planeeritud kasv ei ole k\u00f5rghariduse eelisarendamine, vaid paljude aastatega tekkinud mahaj\u00e4\u00e4muse likvideerimine.\n\u2013 Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) hallatav struktuuritoetuste e-keskkond ei pidanud suurele v\u00e4ikeelamute k\u00fctteseadmete uuendamise toetuse taotlejate huvile vastu ning veidi p\u00e4rast taotlusvooru avanemist kell 9 jooksis s\u00fcsteem kokku.\n- Harjumaal eksisid m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala l\u00f5pus metsa kaks inimest, kellest \u00fcks kukkus kokku ja suri.\u00a0\n\u2013 Kliimaministeeriumi eestvedamisel l\u00e4bi viidud anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi oleks Eesti v\u00f5imaliku tuumajaama \u00fche reaktori aastane kasutatud k\u00fctuse kogus t\u00f5en\u00e4oliselt 12 tonni, ent arvestades tuumaelektrijaama elueaks 60 aastat, tekiks selle aja jooksul kasutatud k\u00fctust \u00fche reaktori kohta kokku 720 tonni, mis oma m\u00f5\u00f5tmetelt on v\u00f5rreldav umbes kolme merekonteineriga.\n- President Alar Karis keskendub esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani \u00dcRO Peaassamblee 78. istungij\u00e4rgu k\u00f5rgetasemelisel avan\u00e4dalal New Yorgis Julgeolekun\u00f5ukogu reformivajadusele, Ukraina toetamisele ja globaalsetele partneritele\n\u2013 V\u00e4lisminister Margus Tsahkna osaleb kuni reedeni New Yorgis aset leidval \u00dcRO Peaassamblee istungj\u00e4rgu avan\u00e4dalal, mille raames toimuib esmasp\u00e4eval Euroopa Liidu v\u00e4lisministrite kohtumisel.\u00a0\n\u00a0\u2013 Baltimaade \u00f5huturbemissioonis osalevad NATO h\u00e4vitajad saatsid eelmisel n\u00e4dalal kaheksal korral L\u00e4\u00e4nemere kohal rahvusvahelises \u00f5huruumis lennanud Vene lennukeid, teatas esmasp\u00e4eval Leedu kaitseministeerium.\n- Eesti ja L\u00e4ti otsus osta Saksa keskmaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme ei m\u00f5juta Leedu otsust Norras valmistatud NASAMS-i kasuks, \u00fctles Leedu kaitseminister Arvydas Anu\u0161auskas.\n- Umbes 3600 alaliselt L\u00e4tis elavat Vene kodanikku saab sel n\u00e4dalal kirja, et neil tuleb 90 p\u00e4eva jooksul riigist lahkuda, teatas telekanalil TV3 uudistesaade Neka Personiga \u00a0p\u00fchap\u00e4eval.\u00a0\n\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i saabus esmasp\u00e4eval New Yorki enne oma k\u00f5net \u00dcRO Peaassambleel ja kohtumist president Joe Bideniga.\u00a0\n\u00a0\u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i ja Brasiilia riigipea Luiz In\u00e1cio Lula da Silva kohtuvad kolmap\u00e4eval New Yorgis, teatas Brasiilia presidendikantselei.\n\u2013 Ukraina teatas esmasp\u00e4eval, et tema v\u00e4ed murdsid l\u00e4bi Vene kaitseliinist Bahmuti linna l\u00e4hedal. \"Bahmuti piirkonnas k\u00e4ivad \u00e4gedad lahingud. Meie s\u00f5durite eduka tegevuse tulemusel murti vaenlase kaitseliin,\" \u00fctles Ukraina maav\u00e4gede komand\u00f6r Oleksandr S\u00f5rsk\u00f5i.\n\u2013 Ukraina v\u00e4ed vabastasid eelmisel n\u00e4dalal riigi l\u00f5una- ja idaosas kokku seitse ruutkilomeetrit, \u00fctles esmasp\u00e4eval asekaitseminister Hanna Maljar.\n\u00a0- Ukraina presidendikantselei \u00fclema n\u00f5unik M\u00f5hhailo Podoljak hoiatas p\u00fchap\u00e4eval taas s\u00f5jav\u00e4est k\u00f5rvalehoidjaid tagaj\u00e4rgede eest, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\u2013 Hiina v\u00e4lisminister Wang Yi k\u00fclastab 18.-21. septembrini Venemaad julgeolekul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste eesm\u00e4rgil, teatas esmasp\u00e4eval \u00a0v\u00e4lisministeerium.\n\u00a0\u2013 Kanada saatis esmasp\u00e4eval riigist v\u00e4lja India diplomaadi, kellel arvatakse olevat seos sikhide juhi m\u00f5rvaga, teatas Kanada v\u00e4lisminister Melanie Joly.\n\u00a0\u2013 Kanada uurib usaldusv\u00e4\u00e4rset informatsiooni, et India agendid v\u00f5isid olla seotud eksiilis viibinud sikhide templi juhi ja iseseisva sikhi riigi loomise eest v\u00f5idelnud Hardeep Singh Nijjari m\u00f5rvaga, teatas esmasp\u00e4eval peaminister Justin Trudeau.\n\u00a0\u2013 Saksamaa annab Ukrainale Venemaa vastu v\u00f5itlemiseks veel 400 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses (428 miljonit dollarit) relvi ja abi, teatas Berliin esmasp\u00e4eval.\n\u00a0\u2013 Kiiev teatas esmasp\u00e4eval, et on esitanud Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) hagi oma kolme EL-i naabri, Poola, Slovakkia ja Ungari vastu, seoses nende kehtestatud keeluga Ukraina teravilja impordile.\n\u00a0\u2013 President Joe Biden lubas laup\u00e4eval, et hoolimata viie ameeriklase vabastamiseni Iraanis viinud vahetustehingust, paneb USA Teherani r\u00e4nka hinda maksma.\n\u2013 \u00dcks viiest esmasp\u00e4eval Iraanist v\u00e4lja lennutatud USA kodanikust kiitis president Joe Bidenit v\u00f5imalike poliitiliste tagasil\u00f6\u00f6kide eiramise ja tema vabastamiseni viinud vahetustehingu sooritamise eest.\n\u00a0\u2013 USA kinnitas esmasp\u00e4eval vangide vahetust Iraaniga ja teatas, et president Joe Biden andis armu viiele vangistatud v\u00f5i kohut ootavale Iraani kodanikule.\n\u00a0\u2013 Katari lennuk viie vabastatud USA kodanikuga lahkus esmasp\u00e4eval vangide vahetuse osana Iraanist, teatasid ametiisikud.\u00a0\n\u00a0\u2013 Ukraina tagandas esmasp\u00e4eval kuus asekaitseministrit, kahe n\u00e4dala eest vallandati korruptsiooniskandaali t\u00f5ttu kaitseminister Oleksi Reznikov.\u00a0\n\u2013 Hoolimata Etioopia p\u00f5hjaosas saavutatud rahuleppest j\u00e4tkuvad t\u00f5sised rikkumised, konflikt v\u00f5ib laieneda \u00fcle kogu riigi ja seada ohtu regionaalse stabiilsuse, hoiatasid esmasp\u00e4eval \u00dcRO inim\u00f5iguseksperdid.\n\u00a0\u2013 Kuue miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses Iraani k\u00fclmutatud varasid kanti esmasp\u00e4eval USA-Iraani vangide vahetuse kokkuleppe osana Katari pangakontodele, \u00fctles olukorraga kursis olev allikas.\u00a0\n\u2013 Taiwan tuvastas \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul saare \u00fcmbruses 103 Hiina s\u00f5jalennukit, millest enamik \u00fcletas Taiwani v\u00e4ina keskjoone, teatasid Taipei v\u00f5imuesindajad.\n\u00a0- \u00dchendriikide endine president Donald Trump keeldus t\u00e4psustamast, kuidas ta t\u00e4pselt kavatseb valimiste v\u00f5idu korral Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petada, kuid r\u00e4\u00e4kis usutluses meediakanalile NBC nii\u00f6elda \u00f5iglasest kokkuleppest, vahendas esmasp\u00e4eval uudisteagentuur UNIAN.\nBaltic News Service"}
{"text":"Tagaotsitavate arv v\u00e4henes \u00fcheniAasta alguses kirjutas J\u00e4rva Teataja, et J\u00e4rvamaal oli tagaotsitavaid viis, kellest kaks peaksid olema Eestis alaliselt elavad inimesed.Siimul-Joonast otsiti taga alates eelmise aasta 9. novembrist. Mees hoidis k\u00f5rvale kriminaalmenetlusest (v\u00e4ljapressimine). Ardi Sulu otsitakse taga alates 2013. aasta 7. oktoobrist. Sulu hoidub karistuse kandmisest (v\u00e4givald v\u00f5imuesindaja vastu). \u00abTema kohta on teada, et ta viibib Hispaanias, kuid paraku ei ole \u00f5nnestunud teda siiani tabada,\u00bb t\u00e4psustas toona Kesk-Eesti politseijaoskonna tagaotsimise koordinaator Meelis Maaslepp.Peale selle on J\u00e4rvamaal tagaotsitavate hulgas kolm v\u00e4lisriigi kodanikku, kes on Eestist lahkunud ja hoiduvad kriminaalmenetlusest. Neist kaks juhtisid autot joobes peaga ja \u00fcks pani toime kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemise.N\u00fc\u00fcd on J\u00e4rvamaal tagaotsitav \u00fcksnes Ardi Sulu. Siimul-Joonase tabasid politseinikud selle aasta augustis.K\u00f5ik Eestis tagaotsitavaks kuulutatud on kirjas politsei kodulehel www.politsei.ee\/et\/tagaotsitavad-inimesed. Kellel on nende asukoha kohta teavet, v\u00f5iksid sellest teada anda telefonil 112 v\u00f5i aadressil ppa@politsei.ee. (JT)"}
{"text":"T\u00fcrgist liigub Venemaale seade laskemoona tootmiseksKIIEV, 19. september, BNS - Ukraina kutsub Saksamaad ja ettev\u00f5tet Spinner \u00fcles l\u00f5petama laskemoona tootmiseks kasutatava kalli varustuse saatmist Venemaale, vahendas uudisteagentuur UNIAN teisip\u00e4eval meediakanali Bloombergi uudist.\nBloomberg kirjutab, et tal on juurdep\u00e4\u00e4s Ukraina riikliku korruptsiooniennetuse agentuuri kirjale, kus seisab, et T\u00fcrgist p\u00e4rit Spinner Werkzeugmaschinenfabrik GmbH toodetud laskmoona tootmise seade peaks Venemaa tehasesse j\u00f5udma septembri l\u00f5pus.\nMasinat on vaja m\u00fcrskude tootmiseks, mida Vene sissetungijad Ukrainas kasutavad.\n\"Kui seade Venemaale j\u00f5uab, siis ei saa me enam midagi teha, et takistada selle kasutamist Venemaa poolt s\u00f5jalistel eesm\u00e4rkidel,\" seisis kirjas.\nM\u00e4rgitakse, et masin laaditi veoautole T\u00fcrgis 30. augustil. Seej\u00e4rel transporditi see praamiga Musta mere kirderannikul asuvasse sadamasse ja sealt l\u00e4heb see Serovi mehaanikatehasesse\nBaltic News Service"}
{"text":"T\u00fcrgist liigub Venemaale seade laskemoona tootmiseksKIIEV, 19. september, BNS - Ukraina kutsub Saksamaad ja ettev\u00f5tet Spinner \u00fcles l\u00f5petama laskemoona tootmiseks kasutatava kalli varustuse saatmist Venemaale, vahendas uudisteagentuur UNIAN teisip\u00e4eval meediakanali Bloombergi uudist.\nBloomberg kirjutab, et tal on juurdep\u00e4\u00e4s Ukraina riikliku korruptsiooniennetuse agentuuri kirjale, kus seisab, et T\u00fcrgist p\u00e4rit Spinner Werkzeugmaschinenfabrik GmbH toodetud laskmoona tootmise seade peaks Venemaa tehasesse j\u00f5udma septembri l\u00f5pus.\nMasinat on vaja m\u00fcrskude tootmiseks, mida Vene sissetungijad Ukrainas kasutavad.\n\"Kui seade Venemaale j\u00f5uab, siis ei saa me enam midagi teha, et takistada selle kasutamist Venemaa poolt s\u00f5jalistel eesm\u00e4rkidel,\" seisis kirjas.\nM\u00e4rgitakse, et masin laaditi veoautole T\u00fcrgis 30. augustil. Seej\u00e4rel transporditi see praamiga Musta mere kirderannikul asuvasse sadamasse ja sealt l\u00e4heb see Serovi mehaanikatehasesse\nBaltic News Service"}
{"text":"Kaja Kallas: rohkem ma dokumente ei esitaKorruptsioonivastane erikomisjon k\u00fcsis Kaja Kallaselt n\u00e4ha teist laenulepingut, millega ta laenas t\u00e4navu juulis oma abikaasale Arvo Hallikule lisaks 20 000 eurot. Kallas vastas, et ta seda ei jaga, kuna eelmine leping oli konfidentsiaalne ja komisjon kuritarvitas tema usaldust.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Meie linnapea! Tagandatud Katri Raiki toetasid sajad narvalasedAMETIST PRII: \u00fchte koondunud keskerakondlased peavad piirilinnale uue juhi leidma\u201eKahe aasta jooksul olen ma kogenud reetmist ja paljut, mida ma ei arvanud tulevat, aga see tegi mind kui inimest ja poliitikut ainult tugevamaks,\u201c \u00fctles Narva linnapea Katri Raik paar minutit enne seda, kui volikogu talle umbusaldust avaldas.Narva linnavolikogu kogunes t\u00f5eliselt erakorraliselt - laup\u00e4eva hommikul kell k\u00fcmme. Ainsa p\u00e4evakorrapunktina oli kavas avaldada umbusaldust linnapea Katri Raikile. Asja taga seisid p\u00e4rast eelmisi kohalikke valimisi mitme nimekirja ja fraktsiooni vahel vibreerinud keskerakondlased, kes l\u00f5puks koondusid ning v\u00f5tsid kampa ka m\u00f5ned Katri Raigi nimekirja liikmed. Umbusaldamise poolt h\u00e4\u00e4letas 19 volikogu liiget, vastu oli kaheksa, poole tunniga oli otsus vormistatud.Katri na\u0161 mer!*Istungi toimumise aja valikuga pani aga volikogu enamus natuke m\u00f6\u00f6da. Vaba p\u00e4ev andis narvalastele v\u00f5imaluse tulla toetama tagandatavat linnapead. Veerand tundi enne kella k\u00fcmmet oli Raekoja platsil tubli kolm-nelisada inimest, peeti k\u00f5nesid ja korjati allkirju linnapead toetavale p\u00f6\u00f6rdumisele.Kui istung algas, lugesid Raiki toetavad volikogu liikmed p\u00f6\u00f6rdumise ette. Lugemist jagus nii Jana Kondra\u0161ovale, Vladimir \u017davoronkovile kui ka Anton Pratkunasele.M\u00f5nisada inimest raeplatsil, emotsionaalne p\u00f6\u00f6rdumine, millega volikogule tuletati meelde kohalikel valimistel Raikile antud 4512 poolth\u00e4\u00e4lt, ja linnapea toetajate h\u00e4\u00e4lekas skandeerimine istungisaalis ei pannud kedagi \u00fcmber m\u00f5tlema. Volikogu enamus j\u00e4lgis \u00fcmberringi toimuvat m\u00f6llu t\u00e4iesti emotsioonitult. Ainult reedel s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Mihhail Stalnuhhin suvatses p\u00f5gusalt naeratada, kui talle ulatati volikogu esimehe Irina Janovit\u0161i \u00f5nnitluste saatel lillekimp.Koost\u00f6\u00f6 ei sujuVolikogu keskerakondliku fraktsiooni Narva juht Aleksei Jevgrafov luges v\u00e4ga kiires tempos ette p\u00f5hjused, miks senine linnapea volikogule enam ei k\u00f5lba.Esimesena nimetas ta linnapea ja volikogu vahelise koost\u00f6\u00f6 puudumist: linnavalitsus esitab volikogule dokumente hilinemisega ja need on sageli halvasti ette valmistatud. Teiseks venitas linnapea paljude ettev\u00f5tmistega, mis t\u00f5i kaasa linna v\u00f5lakoormuse kasvu.\u201eKolm aastat tagasi oli Narva v\u00f5lakoormus 28 miljonit, n\u00fc\u00fcd on 47 miljonit,\u201c p\u00f5rutab Jevgrafov. \u201eJa kui linnapea arvates on keskmine narvalane 60ndates aastates mees punase nelgi ja Maxima kilekotiga, n\u00e4itab ta \u00fcles t\u00e4ielikku empaatia puudumist. Linna juhtimise stiili on vaja muuta ja selleks on h\u00e4davajalik linnapea vahetamine.\u201cJevgrafov vuristas kogu jutu ette ka vene keeles: \u201eEt k\u00f5ik aru saaksid\u201c. T\u00e4nuk\u00f5net pidanud Raik ei j\u00e4\u00e4nud v\u00f5lgu ja \u00fctles l\u00f5petades: \u201eR\u00e4\u00e4gin sama jutu veel kord, et k\u00f5ik aru saaksid.\u201cLahkuv linnapea luges ette m\u00f5ned asjad, mida ta ametis j\u00e4tkates j\u00e4rgmise kahe aastaga teeks: uued majad Narva haiglale ning \u00fchendatavale P\u00e4hklim\u00e4e ja Paju koolile, Euroopa Liidu \u00f5iglase \u00fclemineku summade meelitamine Narva ja nende toel uute t\u00f6\u00f6kohtade tekitamine.\u201eTahan, et Narva j\u00e4\u00e4ks n\u00e4oga Eesti poole,\u201c \u00fctles Raik. \u201eEt siit ei tuleks segaseid v\u00f5i vastuolulisi signaale, see on v\u00e4ga t\u00e4htis.\u201cLubas tagasi tullaVaba inimesena raekojast lahkudes t\u00e4nas Raik meeleavaldajaid ja lubas neile, et ei lahku Narvast: \u201eJ\u00e4rgmistel valimistel kandideerin uuesti!\u201c\u201eTuleb teise rolliga harjuda, aga ma ei arva, et see kestab igavesti,\u201c \u00fctles Deniss Lart\u0161enko Raiki toetanud fraktsioonist Respekt. \u201eNeed inimesed, kes on \u00fchte laagrisse koondunud, on liiga ahned. T\u00e4na umbusaldust avaldanud inimestel ei olnud uute ideede ja reformide vastu midagi. Me teame, et v\u00e4ga paljudel linnavolinikel on hinnasilt k\u00fcljes ja sellega on asi klaar.\u201c\u201eKui linnavalitsus ei saa teha koost\u00f6\u00f6d linnavolikoguga, siis niimoodi ei saa edasi minna,\u201c kordas Jevgrafov p\u00e4rast istungi l\u00f5ppu umbusalduse p\u00f5hjuseid ja j\u00e4ttis vastuseta k\u00fcsimuse, kas Raiki loetletud asjad saavad teoks v\u00f5i mitte. \u201eVolikogu ei pea k\u00f5iki neid ideid heaks kiitma, aga v\u00e4hemalt arutama peab kindlasti. Linnapea peab otsustama oma p\u00e4devuse piirides, aga kui k\u00fcsimused puudutavad volikogu, tuleb otsused koosk\u00f5lastada.\u201cKellest saab Narva uus linnapea, Jevgrafov ei \u00f6elnud, k\u00fcll aga olla paar-kolm nime tal kirjas. K\u00fcsimuse peale, kas uus linnajuht on Narvast v\u00f5i tuleb kuskil mujalt, ta ainult naeratas: \u201eNii ja naa.\u201c* Katri on meie linnapea!Katri Raik nimetab varjatud tulu teenimise s\u00fc\u00fcdistust jamaksKuni umbusaldamiseni oli linnapea kuulumine sihtasutuste n\u00f5ukogudesse igati talutav.Laup\u00e4evasel Narva volikogu istungil, kus Katri Raik linnapeaametist priiks p\u00e4\u00e4steti, r\u00e4\u00e4kis umbusaldamise eestk\u00f5neleja Aleksei Jevgrafov, kuidas linnapea avalikkuse eest varjates end sihtasutuste Narva Haigla ja Narva Elamumajandus n\u00f5ukogudesse m\u00e4\u00e4ras ning sel moel 1200 eurot kuus juurde teenis. Keskerakonna Narva piirkonna aseesimees Andrus Tamm saatis juba p\u00e4ev varem justiitsministeeriumile ja riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile kirja, milles palub hinnata, kas Raik on toimetanud seaduslikult.Raik ja tema liitlased on korduvalt endisi Narva juhte s\u00fc\u00fcdistanud, et kasulikele inimestele korraldatakse linna s\u00fcsteemis hea palgaga ametikoht. Raiki toetava Narva volikogu fraktsiooni Respekt liikmete s\u00f5nul p\u00fc\u00fcavad oponendid n\u00e4idata, et Raik k\u00e4itub ise t\u00e4pselt samamoodi. Deniss Lart\u0161enko \u00fctleb muiates, et l\u00e4heb juba lahti, sest neljap\u00e4evasel volikogu istungil saab keeleoskamatuse t\u00f5ttu koolidirektori ametikohalt vabastatud Irina Janovit\u0161 volikogu esimeheks kuupalgaga 4000 eurot.\u201eMind on m\u00e4\u00e4ranud n\u00f5ukogudesse linnavalitsus ja mina seda koosk\u00f5lastanud ei ole,\u201c selgitab Raik. \u201eLinnasekret\u00e4r on selle korrektselt vormistanud, oleme seda korduvalt arutanud. Kas see on palgalisa? Jah, on. Aga selle taga on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6, eriti haigla puhul.\u201c\u201eOlen haigla n\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6 \u00fcle v\u00e4ga uhke,\u201c ei n\u00e4e ta midagi taunimisv\u00e4\u00e4rset. \u201eMe oleme saavutanud selle, et riik toetab 37,6 miljoni euroga haigla renoveerimist ja uue haiglahoone ehitamist. N\u00f5ukogus olen ma olnud v\u00e4ga teadlikult, et saavutada selline tulemus. Ma v\u00e4ga loodan, et see raha j\u00f5uab kohale. Narva Linnaelamu n\u00f5ukokku l\u00e4ksin ainult sellep\u00e4rast, et sotsiaaleluruumi korda \u00fcmber ei p\u00f6\u00f6rataks, nagu praegu juba tahetaksegi teha. Ida-Virumaa linnadele ja riigile kuuluvas Ida-Viru investeeringuagentuuri n\u00f5ukogus on alati olnud linnapead ja see on t\u00e4iesti loomulik.\u201cS\u00dcLEM ROOSE: Tagandatud linnapeale Katri Raikile toetust avaldanud inimesed kinkisid talle s\u00fclet\u00e4ie punaseid roose. Asso Ladva UUE LINNAPEA NIME EI \u00dcTLE: Katri Raiki umbusaldamise eestvedaja Aleksei Jevgrafov s\u00f5nas, et paar-kolm linnapeakandidaadi nime on tal kirjas.MITMEL LINNAVOLINIKUL ON HINNALIPIK K\u00dcLJES: Deniss Lart\u0161enko fraktsioonist Respekt \u00fctles, et praegune v\u00f5imuliit kaua ei p\u00fcsi, sest m\u00f5ned neist on liiga ahned.ASSO LADVA"}
{"text":"Liib\u00fca \u00fcleujutusele v\u00f5ib j\u00e4rgneda veel sarnaseid katastroofeLiib\u00fcat tabanud katastroofist on m\u00f6\u00f6dunud juba \u00fcle n\u00e4dala. \u00dcRO viimatise raporti teatel suurenes hukkunute arv 11 300ni. Ilmselt j\u00e4tkab see kurb arv kasvamist. Ekspertide hinnangul ei pruugi see trag\u00f6\u00f6dia l\u00e4hiajal ainsaks omataoliseks j\u00e4\u00e4da, sest nii Liib\u00fcas kui ka mujal maailmas on ohtralt tammisid, mille eluiga on l\u00f5ppemas.Derna linna ja teisi \u00fcmbruskonna asulaid tabanud surmavate tulvavete vallandumise p\u00f5hjustas kahe tammi kokkuvarisemine, mis ei pidanud vastu torm Danieli tekitatud pingele. Eksperdid hoiatasid juba ammu, et \u00fcleujutused v\u00f5ivad tammidele saatuslikuks saada ja k\u00fcmneid tuhandeid inimesi ohustada. Ent korrumpeerunud v\u00f5imud ei v\u00f5tnud neid kuulda. Kohutav ettekuulutus t\u00e4ituski 11. septembri varajastel tundidel.Moonutatud surnukehadPurunenud Abu Mansouri ja Derna tammide tagant vallandunud tulvavesi h\u00e4vitas teele j\u00e4\u00e4nud kortermajad ning t\u00e4navad. Surma said tuhanded inimesed. Endiselt otsitakse rusude ja muda alt ohvreid, kelle tuvastamine pole kerge \u00fclesanne - sageli l\u00e4heb selleks vaja DNA teste, sest vesi ja muda on laipu tundmatuseni moonutanud. Ikka veel pole isegi ligil\u00e4hedaselt teada, kui palju inimesi on hukkunud. \u00dcRO viitas Punase Poolkuu statistikale, mille kohaselt on surnud v\u00e4hemalt 11 300 ja kadunud \u00fcle 10 000 inimese. Kohalik tervishoiuministeerium k\u00f5neleb aga enam kui 3100 hukkunust. T\u00f5en\u00e4olisem on kahjuks esimene hinnang.Kohutav trag\u00f6\u00f6dia ei pruugi l\u00e4hiaastatel omataoliste seas sugugi ainsaks j\u00e4\u00e4da. Liib\u00fcasse ehitati suurem osa praegustest tammidest ajal, mil neid kerkis ka mujal maailmas otsekui seeni p\u00e4rast vihma, ehk 1970ndatel. N\u00fc\u00fcd on need j\u00f5udnud aga oma eluea l\u00f5ppu - eriti arvestades, et neid pole korralikult hooldatud ja vihmasajud ujutavad sageli kesise j\u00e4relevalve all olevaid veehoidlaid \u00fcle.Sarnane seis on ka mujal maailmas, mitte ainult Liib\u00fcas. Suurimateks ohupiirkondadeks peetakse Indiat ja Hiinat, kus 20. sajandi keskpaigas ehitati kokku 28 000 suurt tammi, mis on n\u00fc\u00fcdseks aegumas. Eriti kriitiliseks n\u00e4iteks on Indias Keralas asuv Mullaperiyari tamm, mis on \u00fcle 100 aasta vana ja asub maav\u00e4rinarohkes piirkonnas. Kui see peaks lagunema, on ohus 3,5 miljoni inimese elu, kirjutab The New York Times.Ohtlik on mujalgiAasia riikide k\u00f5rval on \u00fcks maailma suurimaid tammiehitajaid USA, kus on sarnased probleemid. Seal on tammide keskmine vanus 65 aastat ja tuhandeid neist \u00e4hvardab l\u00e4hitulevikus varisemisoht. Hiljutiste seaduste toel eraldati k\u00fcll parandust\u00f6\u00f6deks kolm miljardit dollarit, ent tegelikult oleks k\u00f5igi tammide renoveerimiseks tarvis 25 korda suuremat v\u00e4ljaminekut. Kuus aastat tagasi tekkisidki Californias Oroville'i tammi juures \u00e4revad hetked, kui tugevate vihmasadude t\u00f5ttu kardeti tammi purunemist ja evakueeriti pea 200 000 inimest. Katastroofi toona siiski ei j\u00e4rgnenud ja rajatis l\u00e4bis kiire uuenduskuuri.M\u00f5ned tammid varustavad kohalikke elanikke endiselt joogiveega ja v\u00f5imaldavad talunikel p\u00f5lde niisutada. Ent neist paljude roll h\u00fcdroenergia tootmisel on muutunud marginaalseks. Selles h\u00e4\u00e4bumises on oma osa tammide taha kogunevatel setetel ja kliimamuutustest tingitud \u00fcha pikematel p\u00f5uaperioodidel. Seda arvestades on asutud tammisid vaikselt eemaldama ja j\u00f5gesid taastama - see trend kogub hoogu ka Euroopas.Vaatlejate hinnangul l\u00f5ikavad Derna katastroofist kasu kohalikud s\u00f5japealikud eesotsas Khalifa Haftari ja tolle poegadega. Haftari kontrolli all oleva Liib\u00fca Rahvusarmee (LNA) v\u00f5itlejad j\u00e4lgivad p\u00e4\u00e4stjate tegevust, ent ei p\u00fc\u00fcagi neid aidata. V\u00f5itlejad \u00fcritavad hoopis vastutusest k\u00f5rvale hiilida - just nemad on piirkonna ainsaks j\u00f5ukeskuseks - ja linna saabuvat abi kontrollida. Seel\u00e4bi kulub aga p\u00e4\u00e4stmisoperatsioonideks tunduvalt rohkem aega. Nagu \u00d5htuleht m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kirjutas, on Liib\u00fca s\u00fcgavalt l\u00f5hestunud, sisuliselt on riigil kaks valitsust.Reedel v\u00e4isas kogu Ida-Liib\u00fcat kontrollida sooviv Haftar ka ise Dernat, kirjutab The Guardian. Ta kiitis nii p\u00e4\u00e4stjate kui ka LNA liikmete tegevust. Ent vaatlejate hinnangul oli tegemist vaid imagotrikiga.AARE KARTAU"}
{"text":"Kallas keeldub riigikogu erikomisjonile edaspidi dokumente edastamastKaja Kallas teatas riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile, et selle liikmed on rikkunud tema usaldust ja \u00fchtegi dokumenti ta neile enam ette ei n\u00e4ita.\n\"Kallase s\u00f5nul k\u00e4ib komisjonis tema suhtes poliitiline omakohus,\" kirjutab Eesti rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudisteportaal.\n18. septembril toimunud \"omakohtu\" istungil soovis komisjoni esimees Mart Helme n\u00e4ha ametlikke pabereid, mis t\u00f5estavad, et Kaja Kallas on t\u00f5epoolest olnud m\u00f5nes advokaadib\u00fcroos v\u00e4ga k\u00f5rge palgaga partner, mida ta on korduvalt v\u00e4itnud.\n\u00c4riregister samas ei n\u00e4ita, et Kaja Kallas oleks m\u00f5nes advokaadib\u00fcroos olnud partner. Kuna Kaja Kallas on avalikkusele korduvalt mitmetes asjades valetanud, siis erikomisjoni liikmed tema s\u00f5nu enam v\u00e4ga ei usu. Mart Helme s\u00f5nul pole usutav, et \u00fche advokaadib\u00fcroo noorempartner (millises positsioonis Kallas v\u00f5is olla), teeniks palka, millest oleks v\u00f5imalik anda abikaasale 370 000 euro ulatuses laenu.\nKallase s\u00f5nul \u00fcritavad korruptsioonivastase komisjoni liikmed tema \"aastate jooksul teenitud sissetulekute\" p\u00e4ritolu uurides \"t\u00f5estada ainult enda peas v\u00e4lja m\u00f5eldud narratiivi\".\u00a0\nV\u00e4idetavalt m\u00f6\u00f6dus komisjoni istung \u00e4rksas ja s\u00f5naohtras meeleolus.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Rahandusministeeriumit ettev\u00f5tete tulumaksu taastamise idee ei vaimusta   Sotsiaaldemokraadid k\u00e4isid riigieelarve k\u00f5nelustel \u00fche tuluteenimise v\u00f5imalusena v\u00e4lja ettepaneku taastada klassikaline ettev\u00f5tete tulumaks. Rahandusministeerium ja ettev\u00f5tjad leiavad, et kuigi lisaraha v\u00f5ib niiviisi t\u00f5esti leida, tooks jaotamata kasumi tulumaksuvabastuse kaotamine riigile siiski rohkem kahju kui kasu.   Eesti riik maksustab ettev\u00f5tetel praegu seda kasumit, mis v\u00f5etakse ettev\u00f5ttest v\u00e4lja, n\u00e4iteks dividendidena. Tulu, mis j\u00e4\u00e4b ettev\u00f5ttesse, n\u00e4iteks reservi, ei maksustata. Eesti, aga ka L\u00e4ti eristuvad siin paljudest teistest l\u00e4\u00e4neriikidest, kus on kasutusel klassikaline ettev\u00f5tete tulumaksus\u00fcsteem. Selle j\u00e4rgi maksustatakse ettev\u00f5tete kasumit s\u00f5ltumata sellest, kas see on ettev\u00f5ttest mingil moel, n\u00e4iteks dividendidena v\u00e4lja v\u00f5etud. Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivam\u00e4gi \u00fctles, et taasinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse kaotamine v\u00f5ib tuua riigile lisatulu, kuid sel juhul peab valitsus v\u00e4hendama enda ootust ka majanduskasvule. \"Eesti on kriisidest, n\u00e4iteks koroonakriisist, tulnud v\u00e4lja oluliselt kiiremini kui prognoositud just t\u00e4nu sellele, et ettev\u00f5tete jaotamata kasumid ei ole maksustatud, ettev\u00f5tted on saanud selle arvelt teha elus p\u00fcsimiseks vajalikke kulutusi ja investeeringuid. Kui me ootame, et majandus taastuks ja hakkaks t\u00f5usma, siis ettev\u00f5tetelt raha \u00e4ra v\u00f5tmine sellele kindlasti kaasa ei aita. Selles m\u00f5ttes on rahandusministeeriumi seisukoht, et kui me tahame majandust\u00f5usu, siis peab ettev\u00f5tetele j\u00e4tma selle mitte v\u00e4lja v\u00f5etud raha kasvamiseks ja investeerimiseks,\" \u00fctles ta. Kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor Mait Palts s\u00f5nas, et arusaam, nagu maksaks Eesti ettev\u00f5tjad v\u00f5rreldes teiste riikide ettev\u00f5tjatega v\u00e4hem tulumaksu, on v\u00e4\u00e4r. \"Kui me vaatame Eesti ettev\u00f5tete makstud tulumaksu, on see erisoodustustelt v\u00f5i dividendidelt, siis tegelikult on meie tulumaksukoormus t\u00e4iesti v\u00f5rreldav nii P\u00f5hjamaade kui ka muu Euroopaga. M\u00f5nel juhul maksame me isegi rohkem. Kui me t\u00e4na maksame sama palju kui seal, kus on traditsiooniline tulumaksus\u00fcsteem ja maks k\u00f5rgem, siis ma arvan, et Eesti ettev\u00f5tlus ei kannataks seda lihtsalt v\u00e4lja. Arvestades meie muutunud majanduspoliitilist positsiooni Euroopas, siis ma arvan, see oleks v\u00e4ga vale s\u00f5num ja signaal,\" \u00fctles Palts. Evelyn Liivam\u00e4gi s\u00f5nas, et ettev\u00f5tete kasumite t\u00e4iendav maksustamine ei t\u00e4henda, et automaatselt hakkab laekuma ka rohkem maksuraha. \"Kui m\u00f5elda aastatesse 1999 ja 2000, kui kehtestati t\u00e4nane tulumaksus\u00fcsteem, siis 2000. aastatest kasumid tohutult kasvasid, sest enam ei olnud p\u00f5hjust varjata. Varem oli tavaline tekkep\u00f5hine maksus\u00fcsteem ja iga ettev\u00f5tja eesm\u00e4rk oli n\u00e4idata seda kasumit nii v\u00e4iksena kui v\u00f5imalik, et maksta v\u00e4hem maksu. Lihtsalt need maksupettused ja skeemid liiguvad \u00fchest kohast teise,\" selgitas Liivam\u00e4gi. Liivam\u00e4gi \u00fctles ka, et rahandusministeeriumis ei ole taasinvesteeritud kasumi maksuvabastuse kaotamist l\u00e4hemalt arutatud. Seet\u00f5ttu ei ole tehtud ka arvutusi, kui palju niiviisi v\u00f5iks riigieelarvesse tulu juurde saada.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"V\u00f5rumaalanna kaotas kelmile 17 000 eurotV\u00f5rumaal elav naine j\u00e4i kelmi t\u00f5ttu ilma 17 000 eurost.Politsei poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav naine, kes leidis suvel Facebookist reklaamlingi, milles lubati kerget ja kiiret raha teenimise v\u00f5imalust.\nNaine hakkas suhtlema vene keelt k\u00f5neleva mehega, kelle suuniste alusel kandis naine mitme kuu v\u00e4ltel \u00fcle erinevaid summasid. L\u00f5puks paigaldas ta mehe juhendamisel oma arvutisse AnyDesk programmi, andis talle oma paroolid ja kandis juhendamise teel \u00fcle mitmeid kordi erinevaid summasid.\n\u00dcht\u00e4kki avastas naine, et tema nimele on s\u00f5lmitud laenuleping ning et tema pangakontole laekunud raha on kadunud. Kokku kannatas naine kahju summas 17 000 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"V\u00f5rumaa elav naine kaotas veebikelmile 17 000 eurotTALLINN, 19. september, BNS - Kerget raha teenimise v\u00f5imalust lootnud V\u00f5rumaa naine sattus veebikelmide teele ning kaotas l\u00f5puks 17 000 eurot.\u00a0\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav naine, kes leidis suvel Facebookist reklaamlingi, milles lubati kerget ja kiiret raha teenimise v\u00f5imalust. Naine hakkas suhtlema vene keelt k\u00f5neleva mehega, kelle suuniste alusel kandis naine mitme kuu v\u00e4ltel \u00fcle erinevaid summasid, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nL\u00f5puks paigaldas ta mehe juhendamisel oma arvutisse AnyDesk programmi, andis talle oma paroolid ja kandis juhendamise teel \u00fcle mitmeid kordi erinevaid summasid. \u00dcht\u00e4kki avastas naine, et tema nimele on s\u00f5lmitud laenuleping ning et tema pangakontole laekunud raha on kadunud. Kokku kannatas naine kahju summas 17 000 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"V\u00f5rumaa naine leidis Facebookist reklaamlingi, kahju 17 000 eurotPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav naine, kes leidis suvel Facebookist reklaamlingi, milles lubati kerget ja kiiret raha teenimise v\u00f5imalust.\nNaine hakkas suhtlema vene keelt k\u00f5neleva mehega, kelle suuniste alusel kandis naine mitme kuu v\u00e4ltel \u00fcle erinevaid summasid. L\u00f5puks paigaldas ta mehe juhendamisel oma arvutisse AnyDesk programmi, andis talle oma paroolid ja kandis juhendamise teel \u00fcle mitmeid kordi erinevaid summasid.\n\u00dcht\u00e4kki avastas naine, et tema nimele on s\u00f5lmitud laenuleping ning et tema pangakontole laekunud raha on kadunud. Kokku kannatas naine kahju summas 17\u00a0000 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"V\u00f5rumaa elav naine kaotas veebikelmile 17 000 eurotKerget raha teenimise v\u00f5imalust lootnud V\u00f5rumaa naine sattus veebikelmide teele ning kaotas l\u00f5puks 17 000 eurot.\u00a0\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav naine, kes leidis suvel Facebookist reklaamlingi, milles lubati kerget ja kiiret raha teenimise v\u00f5imalust. Naine hakkas suhtlema vene keelt k\u00f5neleva mehega, kelle suuniste alusel kandis naine mitme kuu v\u00e4ltel \u00fcle erinevaid summasid, teatas L\u00f5una prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nL\u00f5puks paigaldas ta mehe juhendamisel oma arvutisse AnyDesk programmi, andis talle oma paroolid ja kandis juhendamise teel \u00fcle mitmeid kordi erinevaid summasid. \u00dcht\u00e4kki avastas naine, et tema nimele on s\u00f5lmitud laenuleping ning et tema pangakontole laekunud raha on kadunud. Kokku kannatas naine kahju summas 17 000 eurot.\nKelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\u00a0"}
{"text":"L\u00e4\u00e4nemets: v\u00f5iksime t\u00e4na kokkuleppele j\u00f5udaKoalitsioonin\u00f5ukogu koguneb lootuses riigieelarve l\u00f5puks paika saada t\u00e4na kell 14. \u00abV\u00f5iksime t\u00e4na kokkuleppele j\u00f5uda. Eile \u00f5htul me veel omavahel konsulteerisime,\u00bb s\u00f5nas siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) Postimehele.V\u00f5tmekonfliktiks on j\u00e4tkuvalt, kuidas lappida riigieelarves olevat auku. Sotsid on v\u00e4lja k\u00e4inud idee pangamaksust, kuid Eesti 200 liige Marek Reinaas \u00fctles t\u00e4na ERRile, et seda ei tule.\n\u00abSee on huvitav, et ta seda v\u00e4lja \u00fctles. V\u00f5ibolla ta teab rohkem kui mina,\u00bb kommenteeris L\u00e4\u00e4nemets.\u00a0\u00abV\u00f5ibolla pidas Marek Reinaas silmas, et peaministril on t\u00e4na pangajuhtidega kohtumine. Ma ei tea, \u00e4kki tal oli mingit eelinfot v\u00f5i oli sisetunnetus.\u00bb\nPangamaksu arutelu puhul on tema s\u00f5nul t\u00e4htis loogika, et pangad panustaksid majandusse tagasi. \u00abKui see pole pangamaks, siis n\u00e4iteks avansilise tulumaksu t\u00f5stmine. On see mingi muu skeem... Skeem iseenesest pole ju t\u00e4htis.\u00bb\nNagu Postimehes t\u00e4nases lehes kirjutas, on koalitsioonik\u00f5nelustel arutatud ka nn maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise \u00e4raj\u00e4tmist, kuid Reformierakond sellest, oma peamisest valimisest ei loobu. \u00abMina \u00fctleks, et m\u00f5istlik oleks sama vana maksuk\u00fc\u00fcru mitte tagasi teha. Sellisel juhul oleks m\u00f5istlik juba klassikalisem astmeline tulumaks teha. K\u00f5igil on selge, kust jooksevad piirid ja palju keegi maksab ning see ei j\u00e4\u00e4ks ajale nii palju jalgu, kui\u00a0elu l\u00e4heb kallimaks ning tuleb numbreid suuremaks muuta.\u00bb\nSiiski v\u00f5ib L\u00e4\u00e4nemetsa v\u00f5ib valikuna k\u00fcsida, kas keerata maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine tagasi v\u00f5i kehtestada palju uusi makse. \u00abMina \u00fctleks, et oleks m\u00f5tekam maksuk\u00fc\u00fcr tagasi t\u00f5mmata. Aga meil on partnerid, tuleb nende arvamusega arvestada ja kuna seadus on juba kehtestatud, siis olukord praegu selline on.\u00bb"}
{"text":"Eesti Transpordik\u00fctuste \u00dchingu uueks tegevjuhiks sai Krista-Maria AlasSeptembris alustas Eesti Transpordik\u00fctuste \u00dchingu (endise nimega Eesti \u00d5li\u00fching) uue tegevjuhina t\u00f6\u00f6d Krista-Maria Alas, kes oli varem Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuht ning enne seda t\u00f6\u00f6tas 9 aastat Maksu- ja Tolliametis.\nLrista-Maria Alas on k\u00fctusevaldkonnaga l\u00e4hedalt kokku puutunud Maksu- ja Tolliametis.\nFoto: ATML\nUus Eesti Transpordik\u00fctuste \u00dchingu juht on k\u00fctusevaldkonnaga l\u00e4hedalt kokku puutunud Maksu- ja Tolliametis, kus ta juhtis k\u00fctusega seotud maksumenetluste \u00fcksust. Krista-Maria Alas omab magistrikraadi Tartu \u00dclikooli Sotsiaalteaduste valdkonna \u00f5igusteaduse erialal ning on l\u00e4binud erinevaid juhtimisalaseid t\u00e4iendprogramme."}
{"text":"Julm pettus! Verev\u00e4hki teeselnud naine viis perekonna pankrotti: mul on ainult lapseraha praegu!Viimases \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d saates vestles Taavi Libe finantspetturite k\u00fc\u00fcsi j\u00e4\u00e4nud inimestega. Lisaks uuriti, mida arvab olukorrast politsei ning kuidas soovitab k\u00e4ituda turbespetsialist.\nKa l\u00e4hedased v\u00f5ivad koju tuua petturi\nUmbes kolm aastat tagasi tuli perele k\u00fclla nende t\u00fctar koos uue s\u00f5branna Kaisaga, kes v\u00e4idetavalt kannatas verev\u00e4hi all ning vajas v\u00e4lismaal pidevalt verevahetust. Algselt andis pereema Kaisale 1000 eurot laenu, mis pidavat kuu kuni paariga kogu summas tagasi makstama, kuid hiljem andis perepoeg Janno lausa 3000 eurot juurde.\n\u201cMina lolli peaga andsin ema isikukoodi,\u201d s\u00f5nas Janno ja nii v\u00f5ttiski Kaisa pereema nimele erinevaid laene, mida naine siiani maksma peab. T\u00fchjad lubadused viisid pereema ja Kaisa politseisse. T\u00e4nu korrakaitsjatele sai pere 12 000 eurot Kaisalt tagasi, kuid laenuintresside tagasimakse eest peab perekond ise vastutama.\nT\u00e4na on perekond kahjuks endiselt t\u00e4baras seisus ning pereemal on maksta ligi 5000 eurot. K\u00fcsimusele kui palju naine hetkel raha igakuiselt teenib, sai Taavi \u00fcsna s\u00fcdantmurdva vastuse: \u201cMul on ainult lapseraha praegu,\u201d mis t\u00e4na Eestis ei ole \u00fcldse suur summa. Peres kasvab erivajadusega laps, kes h\u00e4dasti seda raha t\u00e4na vajaks.\nHetkel perekond v\u00f5lga tagasi ei maksa, kuna laenu tagasimakseks peab raha koguma.\nPolitsei ei saa menetleda, kuid proovib ennetada\nOhvrid, kellega Taavi r\u00e4\u00e4kimas k\u00e4is, tunnevad, et politsei k\u00e4est nad pettuste korral abi ei saa. PPA raskete kuritegude talituse juht Vjatseslav Milenin soovitab aga kindlasti p\u00f6\u00f6rduda politseisse. \u201cNeid juhtumeid on palju ja neid juhtumeid on erinevaid. Suures osas jah, kui raha on \u00fclekantud, kui raha l\u00e4ks v\u00e4lisriiki, v\u00e4lispanka, siis siin me oleme r\u00e4\u00e4kinud ja tunnistame, et seda raha tagasi saada on praktiliselt v\u00f5imatu.\u201d\u00a0\nMilenin aga r\u00f5hub, et p\u00f6\u00f6rdumine on vajalik, et teada saada kelmide k\u00e4itumismustreid ning kuidas need ajas muutuvad. Selliste teadmiste t\u00e4nu on v\u00f5imalik teha suuremat ennetust\u00f6\u00f6d. \u201cSelliste kuritegude puhul ennetamine on k\u00f5ige t\u00e4htsam. Mitte menetlus, vaid ennetus.\u201d\nRaskete kuritegude talituse juht Vjatseslav Melnin \u2014 FOTO: \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d TV3\nHambad korda k\u00fcberrahaga\n2019. aastal sai Arvi k\u00f5ne, kus pakuti talle v\u00f5imalust investeerida k\u00fcberraha ettev\u00f5ttesse Bitcoin, kuhu mees kandis \u00fcle 500 eurot. Mees sai petturitelt lausa abi, et valida endale head kr\u00fcpto\u00e4rid, kuhu veel rohkemgi sissemaksta. Arvi n\u00e4gi pea igap\u00e4evaselt, kuidas raha kasvab. Kui Arvi enam sissemakseid teha ei suutnud, sooitasid petturid mehel laenu v\u00f5tta ning ekstra 4000 eurot l\u00e4ks nagu kuum sai.\u00a0\nKokkuv\u00f5ttis Arvi 17 000 eurot laenu koos oma rahadega ning silme all raha kontol ainult kasvas. Kui aga mehel tekkis tahtmine oma teenitud raha v\u00e4lja v\u00f5tta, l\u00f5ppes ka rahaline edu ning Arvi pidi leppima kurva reaalsusega \u2013 ta langes finantspetturite k\u00fc\u00fcsi.\u00a0\nN\u00fc\u00fcd 4 aastat hiljem maksab Arvi endiselt v\u00f5lgu tagasi.\u00a0\n\u201cIse olin rumal. Kedagi teist ei saa s\u00fc\u00fcdistada. Ise olin kergeusklik ja t\u00e4nu sellele lihtsalt, et pole lihtsalt hambaid suus. Tahtsin lihtsalt saada korda, kuna ma hambaarsti hirmsal kombel kardan. M\u00f5tlesin, et teenin lihtsalt raha ja lasen endale siukese operatsiooni teha, kus lihtsalt magan ja hommikul on k\u00f5ik ja hambad suus, mitte \u00fckshaaval.\u201d\nSellega aga asi ei piirdnud. Arvile helistati taas ning teeseldi juristi, kes lubas saada kogusummast 11 000 eurot tagasi kui Arvi aga 1000 eurot lisaks maksab. Arvi lootuses saada osagi oma rahast tagasi l\u00e4ks ka selle \u00f5nge ning kokku j\u00e4i mees ilma 18 100 eurost.\nSpetsialist\nSEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk soovitab s\u00e4\u00e4rased k\u00f5ned lihtsalt kinni panna. Lisaks m\u00e4rgib naine, et enamik inimesi, kes investeerivad sellisesse pettusesse, ei saa isegi aru, mis t\u00e4psemalt k\u00fcbervaluuta on. Tavaliselt on nendeks petturiteks just v\u00e4lismaa grupeeringud, kes teadmatutelt raha l\u00fcpsavad. Kuna ekraanl figureerivad suured ja ilusad numbrid, siis tihti tekib ka kihk panustada veelgi rohkem ning lisaks algsummale, v\u00f5etakse enda nimele ka laenu.\u00a0\n\u201cV\u00e4ga sageli n\u00e4eme ka, et v\u00f5etakse kiirlaenu selleks, et nii \u00f6elda panna see raha, siis just kui kuhugi kasvama ja see moment kui hakkad k\u00fcsima ja tahad seda raha k\u00e4tte saada, et seal on juba v\u00e4ga suur summa teenitud, siis kaob kontakt.\u201d\nKukk lisas ka, et vahel j\u00e4etakse ohvrid pikalt rahule ning siis ilmutakse taas v\u00e4lja uue pettusega, mis lubab kogu kaotatud raha tagasi saada.\u00a0\nVaata saatest \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d teisi petulugusid ning kuula, kuidas Kaisa end telefonik\u00f5nes Taaviga kaitses!"}
{"text":"Erisused tulumaksuga maksustamiselFoto: Shutterstock\nKasumi maksustamisest k\u00f5rvalehoidumise vastased meetmed (ATAD)\nMaksueelise saamise eesm\u00e4rgil tehtavat tehingut reguleerib tulumaksuseaduse \u00a7 51. Lisaks tulumaksuseaduse \u00a7-le 51 reguleerib maksudest k\u00f5rvalehoidumist ka maksukorralduse seaduse \u00a7 84. Selles on s\u00e4testatud nn majandusliku t\u00f5lgendamise p\u00f5him\u00f5te ehk maksustamisel l\u00e4htutakse majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist. S\u00e4te n\u00e4eb ette, et kui tehingu v\u00f5i toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest k\u00f5rvalehoidumise eesm\u00e4rgil, siis kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu v\u00f5i toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu v\u00f5i toimingu tegelikule majanduslikule sisule.\nAastate jooksul on kohtusse j\u00f5udnud mitmeid tulumaksuvaidlusi1, mille puhul on hinnatud tehingute vormilist vastavust nende sisule ning maksudest k\u00f5rvalehoidumise esinemist konkreetses olukorras.\n\u00dcldistatult on Riigikohus2 j\u00f5udnud j\u00e4rgmisele kolmele j\u00e4reldusele.\nKellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb k\u00f5rgem maksukoormus.\nSeadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab selle tegelikule majanduslikule sisule ja j\u00e4rgitakse maksuseadusi.\nF\u00fc\u00fcsilise isiku puhul on tegemist maksude tasumisest k\u00f5rvalehoidumisega, kui isik saab majanduslikus m\u00f5ttes tulu ja ta v\u00e4ldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades.\n\u2014\u2014-\n1 Meedias on enim kajastust leidnud tuntud Eesti \u00e4ri\u00fchingute osaluste v\u00f5\u00f5randamist puudutanud vaidlused. Need on keskendunud k\u00fcsimusele, kas f\u00fc\u00fcsilise isiku poolt vahetult enne osaluse v\u00f5\u00f5randamist osaluse \u00fcleandmine endale kuuluvale \u00e4ri\u00fchingule ning sellega kaasnev osaluse v\u00f5\u00f5randamiselt saadud tulu maksukohustuse edasil\u00fckkamine on k\u00e4sitletav maksudest k\u00f5rvalehoidumisena v\u00f5i mitte.\n2 N\u00e4iteks Riigikohtulahendi 3-3-1-15-11 punktid 13 ja 14\nMilles seisneb nende erinevus?\nS\u00e4tete olulisim erinevus on see, et tulumaksuseaduse \u00a7 51 alusel tekib maksumaksjal maksukohustus kohe, kui ta on loonud skeemi, mille v\u00e4hemalt \u00fcks p\u00f5hieesm\u00e4rkidest (mitte ainus eesm\u00e4rk!) on maksueelise saamine (mitte maksudest k\u00f5rvalehoidumine!) s\u00f5ltumata tehingu sisust ja vormist (tehingu vorm ja sisu v\u00f5ivad olla koosk\u00f5las!).\nSeega kuulub tulumaksuseaduse \u00a7 51 alusel deklareerimisele ja tulumaksuga maksustamisel igasugune tehing, mille puhul on selle \u00fcks eesm\u00e4rkidest maksueelise saamine ning tehingu tegelik sisu ja vorm on omavahel koosk\u00f5las.\nS\u00f5ltuvalt tehtud tehingust kuulub see deklareerimisele kas maksudeklaratsiooni TSD lisal 6 (nt tulumaks \u00fclej\u00e4\u00e4valt laenukasutuse kulult) v\u00f5i lisal 7 (tulumaks v\u00e4lismaise kontrollitava \u00e4ri\u00fchingukasumilt), mida on juhendis t\u00e4psemalt selgitatud.\nSeevastu eeldab maksukorralduse seaduse \u00a7 84 rakendamine ja selle alusel maksustamine ka tehingute tegeliku majandusliku sisu v\u00e4ljaselgitamist ning nimetatud s\u00e4tet saab rakendada \u00fcksnes juhul, kui tehing on tehtud maksudest k\u00f5rvalehoidumise eesm\u00e4rgil.\nS\u00f5ltuvalt tehtud tehingust kuulub see deklareerimisele l\u00e4htuvalt sisust maksudeklaratsiooni TSD \u00f5igel lisal.\nN\u00e4iteks v\u00f5ib s\u00e4tteid rakendada olukorras, kus Eestist makstakse riigi A residendist \u00e4ri\u00fchingule litsentsitasu. Maksuleping v\u00e4hendab tulumaksuseaduse alusel kinnipeetavat maksum\u00e4\u00e4ra. M\u00f5ningase uurimise j\u00e4rel selgub, et riigi A \u00e4ri\u00fching on Eesti ja riigi B residentide vaheline l\u00fcli, et kinnipeetavat tulumaksu v\u00e4hendada. Eesti ja riigi B vahel ei ole kehtivat maksulepingut. Sellisel juhul v\u00f5ib \u00fcldise kuritarvituste vastase s\u00e4tte alusel keelduda riigi A lepingut kohaldamast ja litsentsitasult tuleb tulumaks tulumaksuseaduse alusel tavap\u00e4rases m\u00e4\u00e4ras kinni pidada.\nOluline on r\u00f5hutada, et nii maksukorralduse seaduse \u00a7 84 kui ka tulumaksuseaduse alusel ei maksustata \u00fchtegi tehingut, mille tegemise eesm\u00e4rk ei ole maksueelise saamine.\nN\u00e4iteks on \u00e4ri\u00fchingutel j\u00e4tkuvalt k\u00f5ik v\u00f5imalused maksta ja saada litsentsitasusid ning f\u00fc\u00fcsilistel isikutel on j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalik kasutada oma vara igak\u00fclgselt tulu teenimiseks f\u00fc\u00fcsilise isikuna, f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana (FIE) v\u00f5i \u00e4ri\u00fchingu kaudu. Tulumaksuseaduse muudatusega ainult elimineeritakse nende maksumaksjate maksueelised, kes loovad teadlikult skeeme selliste maksueeliste saamiseks, mis ei ole neile m\u00f5eldud.\nRahvusvaheline maksupoliitika on aastaid keskendunud piiri\u00fclese topeltmaksustamise v\u00e4ltimisele (n\u00e4iteks OECD mudelmaksuleping ning Euroopa Liidu eri liikmesriikide ema- ja t\u00fctarettev\u00f5tjate direktiiv dividendide maksustamise kohta).\nG20 algatusel ning OECD juhtimisel toimus fundamentaalne muutus m\u00f5tlemises 2013. aastal, kui k\u00e4ivitati rahvusvaheline maksubaasi \u00f5\u00f5nestamise ja kasumi nihutamise vastane projekt (Base Erosion and Profit Shifting, BEPS), millega on liitunud \u00fcle 135 riigi ja jurisdiktsiooni.\nEsimene rahvusvahelist l\u00e4henemist kandev muudatus toimus viidatud Euroopa Liidu ema- ja t\u00fctarettev\u00f5tjate direktiivis, kuhu 2015. aastal lisati \u00fcldine kuritarvituste vastane s\u00e4te. Selle kohaselt on liikmesriikidel keelatud v\u00f5imaldada direktiivis s\u00e4testatud soodustusi skeemi v\u00f5i skeemide ahela puhul, mis ei ole k\u00f5iki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse v\u00f5ttes tegelik, kuna selle peamine eesm\u00e4rk v\u00f5i \u00fcks peamisi eesm\u00e4rke on saada maksueelis, mis on vastuolus direktiivi sisu v\u00f5i eesm\u00e4rgiga. Eestis v\u00f5eti antud muudatus 2016. aastal \u00fcle tulumaksuseaduse \u00a7 50 t\u00e4iendamisega l\u00f5ikega 14.\nAastal 2016 lepiti Euroopa Liidus kokku \u00e4ri\u00fchingu tulumaksu v\u00e4ltimise vastases direktiivis (Anti-Tax Avoidance Directive, ATAD), mille artikkel 6 laiendas \u00fcldise kuritarvituste vastase s\u00e4tte dividendidelt k\u00f5igile \u00e4ri\u00fchingu tulumaksu aspektidele. Selle kohaselt on liikmesriikidel keelatud v\u00f5tta arvesse skeeme v\u00f5i skeemide ahelat, mis, olles loodud p\u00f5hieesm\u00e4rgiga v\u00f5i \u00fche p\u00f5hieesm\u00e4rgiga saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksu\u00f5iguse sisu v\u00f5i eesm\u00e4rgiga, ei ole k\u00f5iki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse v\u00f5ttes tegelik. Eestil oli kohustus nimetatud s\u00e4te riigisisesesse \u00f5igusesse \u00fcle v\u00f5tta 2018. aasta l\u00f5puks.\n2016. aastal lepiti OECDs veel kokku riikide maksulepinguid t\u00e4iendavas mitmepoolses konventsioonis (MLI), mis laiendab \u00fcldise kuritarvituste vastase s\u00e4tte juba k\u00f5igile maksulepingutega kaetud maksudele ja maksumaksjatele. Selle kohaselt ei anta maksulepingus tulule v\u00f5i varale etten\u00e4htud soodustust, kui k\u00f5ikide asjaolude p\u00f5hjal on m\u00f5istlik j\u00e4reldada, et soodustuse saamine oli tehingu, mis otseselt v\u00f5i kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, \u00fcks peamistest eesm\u00e4rkidest. Eesti on MLI allkirjastanud ning selle ratifitseerimine toimus 2019. aastal.\nKokkuv\u00f5tlikult on alates BEPS projekti k\u00e4ivitamisest 2013. aastal kogu rahvusvaheline t\u00e4helepanu koondunud topeltmaksustamise v\u00e4ltimiselt maksude tasumisele \u2013 j\u00e4rjest v\u00e4hemaid viise maksude optimeerimiseks peetakse legaalseks ning legaalse maksuoptimeerimise piirid muutuvad aina kitsamaks, suurem r\u00f5hk on igasuguse maksueeliste saavutamisel, mitte ainult maksude tasumata j\u00e4tmisel.\nTulumaksuseaduse \u00a7 541 reguleerib \u00fcldise kuritarvituste vastase s\u00e4tte rakendamist residendist \u00e4ri\u00fchingu kasumi maksustamisel. Kui on tuvastatud, et tegemist on tehingu v\u00f5i tehingute ahelaga:\nmille p\u00f5hieesm\u00e4rk v\u00f5i \u00fcks p\u00f5hieesm\u00e4rkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksu\u00f5iguse v\u00f5i v\u00e4lislepingu sisu v\u00f5i eesm\u00e4rgiga, ja\nmis ole k\u00f5iki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse v\u00f5ttes tegelik ning\nmillega kaasnes maksumaksjale tulu kaotus v\u00f5i \u00fcleliigne kulu, siis\ntulumaksuga maksustatakse summa, mille residendist \u00e4ri\u00fching oleks tuluna saanud, v\u00f5i summa, mille residendist \u00e4ri\u00fching oleks kuluna kandmata j\u00e4tnud, kui oleks puudunud tulumaksuseaduse \u00a7-s 51 nimetatud tunnustele vastav tehing v\u00f5i tehingute ahel.\nDeklareerimine ja tulumaksu tasumine\nMaksueelise saamise eesm\u00e4rgil tehtud tehingud (TuMS \u00a7 541) kuuluvad deklareerimisele. Need deklareeritakse maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 6 II osas, kus tuleb koodile 6240 m\u00e4rkida liigiks \u201c622\u201d ehk saamata j\u00e4\u00e4nud tulu v\u00f5i kandmata j\u00e4\u00e4nud kulu.\nDeklaratsiooni vorm TSD esitatakse ja maksukohustus tasutakse maksustamisperioodile j\u00e4rgneva kuu 10. kuup\u00e4evaks.\nTulumaks \u00fclej\u00e4\u00e4valt laenukasutuse kulult\nKontsernid on hakanud \u00fcldise maksukoormuse v\u00e4hendamiseks \u00fcha rohkem kasutama kasumi \u00fcmberpaigutamist \u00fclem\u00e4\u00e4raste intressimaksete kaudu. Sellise tegevuse t\u00f5kestamiseks piiratakse maksumaksja \u00fclej\u00e4\u00e4va laenukasutuse kulu mahaarvamist.\nArvestades Eesti tulumaksus\u00fcsteemi erip\u00e4ra, kus kasumit maksustatakse alles selle jaotamisel, ei saa Eestis kehtestada intresside mahaarvamise piirangut ning seet\u00f5ttu maksustatakse sarnaselt teiste ettev\u00f5tlusega mitteseotud kuludena \u00fclej\u00e4\u00e4vat laenukasutuse kulu1.\nTulumaksuseaduse \u00a7 542 l\u00f5ike 1 alusel maksustatakse residendist \u00e4ri\u00fchingu, v\u00e4lja arvatud finantsettev\u00f5tja, \u00fclej\u00e4\u00e4v laenukasutuse kulu, mis \u00fcletab:\n3 000 000 eurot ning\n30% residendist \u00e4ri\u00fchingu majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (edaspidi amortisatsioonieelne kasum),\nosas, mis \u00fcletab residendist \u00e4ri\u00fchingu kahjumit, v\u00e4lja arvatud juhul, kui:\nresidendist \u00e4ri\u00fching ei ole finantsaruandluse eesm\u00e4rgil konsolideeritud kontserni osa ja tal ei ole sidusettev\u00f5tjat ega p\u00fcsivat tegevuskohta v\u00f5i\nlaenu kasutatakse pikaajalise avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht on Euroopa Liidus, v\u00f5i\nresidendist \u00e4ri\u00fching, kes on finantsaruandluse eesm\u00e4rgil konsolideeritud kontserni liige, valib l\u00f5ike 8 kohaldamise.\nSeega \u00fclej\u00e4\u00e4valt laenukasutuse kulult ei pea maksma tulumaksu finantsettev\u00f5tja ning \u00e4ri\u00fching, kes ei ole finantsaruandluse eesm\u00e4rgil konsolideeritud kontserni osa ning kellel ei ole sidusettev\u00f5tjat ega p\u00fcsivat tegevuskohta. Samuti olukorras, kus laenu kasutatakse pikaajalise avaliku sektori taristuprojekti rahastamiseks.\n\u2014\u2014\n1 Tulumaksuseaduse seletuskiri RT I, 28.12.2018, 44 \u2013 j\u00f5ustunud 01.01.2019.\nLaenukasutuse kuluks tulumaksuseaduse t\u00e4henduses loetakse intressikulu igasuguselt v\u00f5lakohustuselt ning muu kulu, mis on majanduslikult samav\u00e4\u00e4rne rahaliste vahendite kaasamisel tekkinud intressi ja kuluga, sealhulgas:\nmaksed kasumiosaluslaenudelt;\nvahetusv\u00f5lakirjadelt ja nullkupongv\u00f5lakirjadelt kogunenud arvestuslik intress;\nalternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad;\nkapitalirendi maksete rahastamiskulude osa;\nkapitaliseeritud intress, mis on arvestatud sellega seotud vara bilansilise v\u00e4\u00e4rtuse hulka, v\u00f5i kapitaliseeritud intressi amortisatsioonikulu;\nturuv\u00e4\u00e4rtuse p\u00f5him\u00f5tte alusel arvutatud rahastamise tootlusele vastavad summad;\n\u00fcksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide v\u00f5i riskimaanduskokkulepete alusel tekkinud tinglik intress;\nlaenukasutusest ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidest tulenev vahetuskursikasum v\u00f5i -kahjum;\nrahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud. (TuMS \u00a7 542 lg 2)\n\u00dclej\u00e4\u00e4v laenukasutuse kulu on summa, mille v\u00f5rra residendist \u00e4ri\u00fchingu mahaarvatav laenukasutuse kulu \u00fcletab intressitulu ja muud majanduslikult samav\u00e4\u00e4rset maksustatavat tulu (TuMS \u00a7 542 lg 2). Intressitulu ja muu majanduslikult samav\u00e4\u00e4rne maksustatav tulu on tulu, mis tuleneb v\u00f5lan\u00f5uetest.\n\u00dclej\u00e4\u00e4va laenukasutuse kulu arvestus toimib kassap\u00f5hiselt, s.t laenukasutuse kulu v\u00f5rreldakse kassap\u00f5hise intressituluga. \u00dclej\u00e4\u00e4v laenukasutuse kulu saadakse, kui kasumiaruande p\u00f5hjal on kassap\u00f5hiselt laenukasutuse kulu suurem kui intressitulu.\nIntressituluks on n-\u00f6 peegelpildina samad tululiigid, mis laenuv\u00f5tja jaoks on m\u00e4\u00e4ratletud laenukasutuse kuluna.\nN\u00e4ited \u00fclej\u00e4\u00e4va laenukasutuse kulu maksustamisest\n\u00c4ri\u00fchingu amortisatsioonieelne kasum on 20 miljonit eurot, \u00fclej\u00e4\u00e4v laenukasutuse kulu 10 miljonit eurot ning ettev\u00f5te puhaskahjum on 5 miljonit eurot. \u00dclej\u00e4\u00e4v laenukasutuse kulu \u00fcletab 7 miljoni v\u00f5rra 3 miljoni euro l\u00e4vendit ning on 4 miljoni euro v\u00f5rra suurem kui 30% \u00e4ri\u00fchingu amortisatsioonieelsest kasumist. Kuna 4 miljonit eurot ei \u00fcleta \u00e4ri\u00fchingu puhaskahjumit (5 miljonit eurot), ei teki \u00e4ri\u00fchingul maksukohustust.\n\u00c4ri\u00fchingu amortisatsioonieelne kasum on 20 miljonit eurot, intressikulu 10 miljonit eurot, amortisatsioon 15 miljonit eurot ning ettev\u00f5te puhaskahjum on 3 miljonit eurot. Intressikulu \u00fcletab 7 miljoni v\u00f5rra 3 miljoni euro l\u00e4vendit ning on 4 miljoni euro v\u00f5rra suurem kui 30% \u00e4ri\u00fchingu amortisatsioonieelsest kasumist. Kuna 4 miljonit eurot \u00fcletab puhaskahjumit (3 miljonit eurot) 1 miljoni euro v\u00f5rra, tekib kohustus tasuda tulumaksu \u00fchelt miljonilt.\nFinantsaruandluse eesm\u00e4rgil konsolideeritud kontsern on kontsern, kuhu kuuluvad k\u00f5ik \u00fcksused, mis on t\u00e4ielikult h\u00f5lmatud konsolideeritud finantsaruandega, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite v\u00f5i Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandluss\u00fcsteemi alusel (TuMS \u00a7 542 lg 4).\nKui residendist \u00e4ri\u00fching on finantsaruandluse eesm\u00e4rgil konsolideeritud kontserni osa, siis saab ta \u00fclej\u00e4\u00e4va laenukasutuse kulu maksustamisel valida kahe kontserni erandi vahel. Erandite kasutamiseks peavad olema t\u00e4idetud tulumaksuseaduse \u00a7 542 l\u00f5igetes 8 ja 9 s\u00e4testatud tingimused.\nResidendist \u00e4ri\u00fching, kes on finantsaruandluse eesm\u00e4rgil konsolideeritud kontserni liige, v\u00f5ib valida, et tema \u00fclej\u00e4\u00e4vat laenukasutuse kulu ei maksustata, kui ta t\u00f5endab, et tema omakapitali ja koguvara suhe on sama v\u00f5i suurem kui kontserni, v\u00e4lja arvatud kontserni kuuluvate finantsettev\u00f5tjate, omakapitali ja koguvara suhe, ning kui on t\u00e4idetud j\u00e4rgmised tingimused:\nresidendist \u00e4ri\u00fchingu omakapitali ja koguvara suhet peetakse v\u00f5rdseks kontserni omakapitali ja koguvara suhtega, kui residendist \u00e4ri\u00fchingu omakapitali ja koguvara suhe on kontserni omast kuni kaks protsendipunkti v\u00e4iksem;\nk\u00f5iki varasid ja kohustusi hinnatakse sama meetodiga nagu konsolideeritud finantsaruandes, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standartide v\u00f5i Euroopa Liidu liikmesriigi finantsaruandluss\u00fcsteemi alusel. (TuMS \u00a7 542 lg 8)\nResidendist \u00e4ri\u00fching, kes on finantsaruandluse eesm\u00e4rgil konsolideeritud kontserni liige, v\u00f5ib l\u00e4htuda tulumaksuseaduse \u00a7 542 l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatust k\u00f5rgemast \u00fclej\u00e4\u00e4va laenukasutuse kulu piirm\u00e4\u00e4rast. K\u00f5rgem \u00fclej\u00e4\u00e4v laenukasutuse kulu piirm\u00e4\u00e4r arvutatakse kahes etapis:\nsuhtarv arvutatakse, jagades kolmandate isikutega seoses tekkinud kontserni \u00fclej\u00e4\u00e4va laenukasutuse kulu (v\u00e4lja arvatud kontserni kuuluvate finantsettev\u00f5tjate ja l\u00f5ike 1 punktis 2 nimetatud laenukasutuse kulu) kontserni (v\u00e4lja arvatud kontserni kuuluvate finantsettev\u00f5tjate) amortisatsioonieelse kasumiga;\nsaadud suhtarv korrutatakse residendist \u00e4ri\u00fchingu amortisatsioonieelse kasumiga. (TuMS \u00a7 542 lg 9)\nSidusettev\u00f5tja on:\n\u00fcksus, milles residendist \u00e4ri\u00fchingul on otsene v\u00f5i kaudne osalus, mis on v\u00e4hemalt 25% h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest v\u00f5i kapitalist v\u00f5i mille kasumist tal on \u00f5igus saada v\u00e4hemalt 25%;\nf\u00fc\u00fcsiline isik v\u00f5i \u00fcksus, kellel on maksumaksjas otsene v\u00f5i kaudne osalus, mis on v\u00e4hemalt 25% h\u00e4\u00e4le\u00f5igusest v\u00f5i kapitalist, v\u00f5i kellel on \u00f5igus saada v\u00e4hemalt 25% selle maksumaksja kasumist;\nk\u00f5ik asjaomased \u00fcksused, kui f\u00fc\u00fcsilisel isikul v\u00f5i \u00fcksusel on maksumaksjas ja \u00fches v\u00f5i enamas \u00fcksuses otsene v\u00f5i kaudne osalus, mis on v\u00e4hemalt 25%. (TuMS \u00a7 542 lg 5)\nPikaajaline avaliku sektori taristuprojekt on projekt, mille eesm\u00e4rk on pakkuda, ajakohastada, k\u00e4itada v\u00f5i hooldada suuremahulist vara, mida Euroopa Liidu liikmesriik peab \u00fcldist avalikku huvi pakkuvaks.(TuMS \u00a7 542 lg 6)\nAmortisatsioonieelne kasum arvutatakse, liites tulumaksuga maksustatavale tulule \u00fclej\u00e4\u00e4va laenukasutuse kulu maksustamise eesm\u00e4rgil korrigeeritud summad ning maksustamise eesm\u00e4rgil korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad. Kui maksustamise eesm\u00e4rgil korrigeeritud summasid ei ole, siis l\u00e4htutakse raamatupidamislikest summadest.\nAmortisatsioonieelsest kasumist j\u00e4etakse v\u00e4lja:\ntulumaksust vabastatud tulu, sealhulgas tulu, mille arvel jaotatud kasumit ei maksustata;\nkogu pikaajalise avaliku sektori taristuprojekti rahastamiseks kasutatud laenust saadud tulu. (TuMS \u00a7 542 lg 7)\nKui residendist \u00e4ri\u00fchingu \u00fclej\u00e4\u00e4v laenukasutuse kulu j\u00e4\u00e4b maksustamisperioodil allapoole tulumaksuseaduse \u00a7-s 542 s\u00e4testatud piirm\u00e4\u00e4ra, on residendist \u00e4ri\u00fchingul \u00f5igus teha tulumaksu \u00fcmberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel \u00fclej\u00e4\u00e4valt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu kohta kuni tulumaksuseaduses \u00a7-s 542 s\u00e4testatud piirm\u00e4\u00e4rani ning n\u00f5uda enammakstud tulumaksu tagastamist. (TuMS \u00a7 542 lg 10)\nDeklareerimine ja tulumaksu tasumine\nTulumaks \u00fclej\u00e4\u00e4valt laenukasutuse kulult (TuMS \u00a7 542) kuulub deklareerimisele maksudeklaratsiooni vormil TSD lisal 6 koodiga \u201c6080\u201d.\nDeklaratsiooni vorm TSD esitatakse ning maksukohustus tasutakse maksustamisperioodile j\u00e4rgneva kuu 10. kuup\u00e4evaks.\nTulumaks v\u00e4lismaise kontrollitava \u00e4ri\u00fchingu kasumilt\nTulumaksuseaduse \u00a7 543 l\u00f5ike 1 alusel omistatakse residendist \u00e4ri\u00fchingule ja tema kasumina maksustatakse v\u00e4lismaise kontrollitava \u00e4ri\u00fchingu kasumi osa,\nmis saadi niisuguse vara kasutamise ja selliste riskide v\u00f5tmise tulemusel, mis on seotud kontrollitava \u00e4ri\u00fchingu v\u00f5tmet\u00f6\u00f6tajatega ning\nmis on saadud n\u00e4ilikest tehingutest, mille tegemise peamine eesm\u00e4rk oli saada maksueelis.\nResidendist \u00e4ri\u00fchingule omistatava v\u00e4lismaise kontrollitava \u00e4ri\u00fchingu kasum arvutatakse koosk\u00f5las turuv\u00e4\u00e4rtuse p\u00f5him\u00f5ttega.\nTehingut v\u00f5i tehingute ahelat peetakse n\u00e4ilikuks, kui asjaomasel \u00fcksusel v\u00f5i p\u00fcsival tegevuskohal ei oleks vara, millelt ta kogu osa v\u00f5i osa oma tulust saab, ja ta ei oleks v\u00f5tnud vastavaid riske, kui seda ei kontrolliks \u00e4ri\u00fching, kus t\u00e4idetakse selle vara ja nende riskidega seotud v\u00f5tmet\u00f6\u00f6tajate funktsiooni, mis on kontrollitava \u00e4ri\u00fchingu tulu teenimisel m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. (TuMS \u00a7 543 lg 2)\nV\u00e4lismaise kontrollitava \u00e4ri\u00fchinguna k\u00e4sitatakse:\n\u00fcksust, mille puhul residendist \u00e4ri\u00fchingul \u00fcksi v\u00f5i koos oma sidusettev\u00f5tjaga on otsene v\u00f5i kaudne osalus rohkem kui 50% h\u00e4\u00e4le\u00f5igusena v\u00f5i ta omab otseselt v\u00f5i kaudselt rohkem kui 50% kapitalist v\u00f5i tal on \u00f5igus saada rohkem kui 50% k\u00f5nealuse \u00fcksuse kasumist;\np\u00fcsivat tegevuskohta. (TuMS \u00a7 543 lg 3)\nTulumaksu v\u00e4lismaise kontrollitava \u00e4ri\u00fchingu kasumilt ei kohaldata residendist \u00e4ri\u00fchingule, kelle kontrollitava \u00e4ri\u00fchingu eelmise majandusaasta kasum ei \u00fcleta 750 000 eurot ja kelle muud \u00e4ritulud, kasum t\u00fctarettev\u00f5tjatelt, sidusettev\u00f5tjatelt ja finantsinvesteeringutelt, intressitulud ning muud finantstulud kokku ei \u00fcleta samal perioodil 75 000 eurot.\nDeklareerimine ja tulumaksu tasumine\nTulumaks v\u00e4lismaise kontrollitava \u00e4ri\u00fchingu kasumilt (TuMS \u00a7 543) kuulub deklareerimisele maksudeklaratsiooni vormil TSD lisal 7 koodiga \u201c7016\u201d.\nDeklaratsiooni vorm TSD esitatakse ning maksukohustus tasutakse maksustamisperioodile j\u00e4rgneva kuu 10. kuup\u00e4evaks.\nTulumaks lahkumisel\nKui maksumaksja viib vara v\u00f5i oma residentsuse \u00fche riigi maksujurisdiktsioonist v\u00e4lja, maksustab see riik tema territooriumil tekkinud mistahes kapitalikasumi majandusliku v\u00e4\u00e4rtuse, isegi kui seda kasumit ei ole riigist lahkumise hetkeks veel realiseeritud. Ehk maksumaksja suhtes kehtib lahkumisel tulumaks ja maksustatakse tema realiseerimata kapitalitulu, mis on osa \u00fcleviidavast varast.\nTulumaksuga maksustatakse summa, mis v\u00f5rdub v\u00e4ljaviidava vara tuurv\u00e4\u00e4rtuse ja bilansilise maksumuse vahega vara Eestist v\u00e4ljaviimise hetkel, kui residendist \u00e4ri\u00fching viib vara teises Euroopa Liidu liikmesriigis v\u00f5i kolmandas riigis asuvasse p\u00fcsivasse tegevuskohta. (TuMS \u00a7 545 lg 1)\nTulumaksuga maksustamist ei kohaldata v\u00e4\u00e4rtpaberite rahastamisega seotud vara v\u00e4ljaviimise suhtes, tagatiseks antud vara suhtes v\u00f5i juhul, kui vara viiakse v\u00e4lja usaldusnormatiivide kapitalin\u00f5uete t\u00e4itmiseks v\u00f5i likviidsuse juhtimiseks, kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi Eestisse. (TuMS \u00a7 545 lg 2)\nTulumaksu tasumist v\u00f5ib ajatada, tasudes seda kuni viie aasta jooksul, kui:\nresidendist \u00e4ri\u00fching viib vara lepinguriigis asuvasse p\u00fcsivasse tegevuskohta v\u00f5i\nresidendist \u00e4ri\u00fching muutub teise lepinguriigi residendiks. (TuMS \u00a7 545 lg 3)\nAjatamise tingimused on s\u00e4testatud tulumaksuseaduse \u00a7 545 l\u00f5igetes 4\u20137.\nDeklareerimine ja tulumaksu tasumine\nTulumaks lahkumisel ehk v\u00e4ljaviidud vara kuulub deklareerimisele maksudeklaratsiooni vormil TSD lisal 7 koodiga \u201c7014\u201d.\nDeklaratsiooni vorm TSD esitatakse ning maksukohustus tasutakse maksustamisperioodile j\u00e4rgneva kuu 10. kuup\u00e4evaks.\nLoe lisaks: ATAD \u2013 maksude v\u00e4ltimise vastased reeglid\nAllikas:\u00a0\nMaksu- ja tolliamet"}
{"text":"K\u00fctusem\u00fc\u00fcjate esindusorganisatsioon sai uue juhiSeptembris alustas Eesti transpordik\u00fctuste \u00fchingu (endise nimega Eesti \u00f5li\u00fching) uue tegevjuhina t\u00f6\u00f6d Krista-Maria Alas, kes oli varem alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht ning enne seda t\u00f6\u00f6tas \u00fcheksa aastat maksu- ja tolliametis.\nUus Eesti transpordik\u00fctuste \u00fchingu juht on k\u00fctusevaldkonnaga l\u00e4hedalt kokku puutunud maksu- ja tolliametis, kus ta juhtis k\u00fctusega seotud maksumenetluste \u00fcksust. Krista-Maria Alas omab magistrikraadi Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduste valdkonna \u00f5igusteaduse erialal ning on l\u00e4binud erinevaid juhtimisalaseid t\u00e4iendprogramme.\nSobivaim kandidaat\nKrista-Maria Alas v\u00f5tab ameti \u00fcle k\u00fctusem\u00fc\u00fcjate esindusorganisatsiooni neli aastat juhtinud Mart Raamatult. Eesti transpordik\u00fctuste \u00fchingu juhatuse liikme \u00dclle Tamme s\u00f5nul leidis liikmete \u00fcldkoosolek, et \u00fchingu l\u00e4hi- ja pikaajaliste eesm\u00e4rkide edukaks saavutamiseks on Krista-Maria Alas sobivaim kandidaat.\n\u201eN\u00e4eme j\u00e4rjest enam, et transpordi- ja k\u00fctusesektorit peamiselt m\u00f5jutavateks aspektideks on kliima- ja keskkonnak\u00fcsimused, mis kanduvad \u00fcle ka riiklikusse maksupoliitikasse. Tugeva maksunduse ja \u00f5igusteaduse taustaga juhil saab olema v\u00f5tmeroll riigi ning ettev\u00f5tete sujuva koost\u00f6\u00f6 tagamisel. Uue juhi esimeseks suurimaks v\u00e4ljakutseks saab olema sektori sujuv muutmine s\u00e4\u00e4stlikumaks ning panustamine uue kliimaseaduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse,\u201c lisas Tamme.\nIntrigeeriv v\u00e4ljakutse\nKrista-Maria leiab, et uus v\u00e4ljakutse on v\u00e4ga intrigeeriv. \u201eOlles varasemalt maksu- ja tolliametis t\u00f6\u00f6tades k\u00fctuse valdkonnaga tegelenud, on \u00fclimalt p\u00f5nev asuda juhtima \u00fchingut, mis koondab Eesti suurimad transpordik\u00fctuste tarnijaid. K\u00fctusesektor \u00fchendab endas nii maksu- kui ka majanduspoliitilisi aspekte, mist\u00f5ttu on riigi poolt p\u00f5hjalikult l\u00e4bim\u00f5eldud ja t\u00f6\u00f6tavad regulatsioonid v\u00e4ga t\u00e4htsad. Kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmine m\u00f5jutab l\u00e4hiaastatel m\u00e4rgatavalt k\u00fctusesektorit. Kahtlemata saab v\u00e4ljakutseks olema ambitsioonikate kliimaeesm\u00e4rkide saavutamine. Riik peab koost\u00f6\u00f6s erasektoriga kujundama selge ja etteaimatava regulatiivse keskkonna \u2013 siis on v\u00f5imalik k\u00f5ige efektiivsemalt ka eesm\u00e4rgid saavutada,\u201c m\u00e4rkis Krista-Maria.\nMT\u00dc Eesti Transpordik\u00fctuste \u00dching on Eesti transpordik\u00fctuseid k\u00e4itlevate ettev\u00f5tete esindusorganisatsioon, mis \u00fchendab t\u00e4na 13 liiget."}
{"text":"Transpordik\u00fctuste \u00fchingu uueks tegevjuhiks sai Krista-Maria AlasTALLINN, 19. september, BNS \u2013\u00a0Septembris alustas Eesti Transpordik\u00fctuste \u00dchingu, endise nimega Eesti \u00d5li\u00fching, uue tegevjuhina t\u00f6\u00f6d Krista-Maria Alas.\nAlas oli varem alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht ning enne seda t\u00f6\u00f6tas \u00fcheksa aastat maksu- ja tolliametis, kus ta juhtis k\u00fctusega seotud maksumenetluste \u00fcksust. Tal on magistrikraad Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna \u00f5igusteaduse erialal ning ta on l\u00e4binud erinevaid juhtimisalaseid t\u00e4iendprogramme.\u00a0\nAlas v\u00f5tab ameti \u00fcle k\u00fctusem\u00fc\u00fcjate esindusorganisatsiooni neli aastat juhtinud Mart Raamatult, kes liitus Hugo Osulale kuuluva Mootor Grupiga. Raamat asus grupi tasandil t\u00e4itma \u00e4riarendusjuhi ametikohta, kuid v\u00f5ttis sisse ka juhatuse liikme positsiooni kohalikke liinivedusid teostavas bussifirmas AS Sebe.\u00a0\nMT\u00dc Eesti Transpordik\u00fctuste \u00dching on Eesti transpordik\u00fctuseid k\u00e4itlevate ettev\u00f5tete esindusorganisatsioon, mis \u00fchendab praegu 13 liiget, kelle peamiseks tegevusaladeks on transpordisektoris kasutatavate k\u00fctuste ja muude energiakandjate ning -liikide k\u00e4ttesaadavaks tegemine tarbijatele.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"VILJA K\u00dcSIB | Liina Kersna: me tundsime teistsugust Kaja Kallast. Oli \u0161okeeriv n\u00e4ha teda sellises olukorrasPoliitiku jaoks on k\u00f5ige nurjatumad skandaalid need, mis on seotud tema l\u00e4hedastega, k\u00f5neleb reformierakondlasest riigikogu liige Liina Kersna. \u201eMaarjam\u00e4el intervjuud andes oli peaminister selgelt haavatav, see oli v\u00e4ga kurb vaatamine.\u201c Kersna oli siis kindel, et peale tagasiastumise teist varianti ole. Kaja Kallas t\u00f5estas, et on.Te ikka k\u00fcsisite erakonnast luba, et saatesse tulla? Kas saite loa?Ei k\u00fcsinud. Ei ole kunagi k\u00fcsinud, ei pea k\u00fcsima.Margit Sutrop ju \u00f6eldi, et pole vaja meedias nii palju r\u00e4\u00e4kida. Mis siis n\u00fc\u00fcd saab teist?Kui k\u00e4ivad pingelised eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, siis on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijatel muidugi lihtsam, kui infovoog on nende kontrolli all. Kui k\u00fcmme kokku teevad putru, siis t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4heb see k\u00f5rbema. Keegi peab k\u00fcmnele kokale \u00fctlema, et pudrule on tarvis soola ka panna.Kes see oli, kas tahtis Margit Sutropil suud kinni panna?See oli soovitus.Kes selle andis?See oli l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijate soovitus. Aga n\u00e4gite ju isegi, et v\u00f5eti s\u00f5na, ja t\u00e4iesti \u00f5igustatult.Alles see oli, kui J\u00fcrgen Ligi leidis, et \u00fchiskond peab maha rahunema. Mis teil arus on, t\u00e4iesti EKRE retoorika ju?Seda peab k\u00fcsima Ligi k\u00e4est.Ma r\u00e4\u00e4gin tendentsist.Meil on suur fraktsioon, sinna kuuluvad eri valdkondade tippeksperdid. Kunagi ei ole olnud nii, et m\u00f5ne eksperdi suud oleks \u00f5nnestunud kinni panna, kui tema teemat avalikult arutatakse, ja ei ole ka olnud sellist tahtmist. Reformierakonna liikmed v\u00f5tavad ka edaspidi s\u00f5na, kui nad tunnevad, et on vaja.Eelarvetegu on j\u00e4tnud erakordselt halva mulje. Sihitu siblimine, raha ei ole \u2013 v\u00f5tame siit, v\u00f5tame sealt. Mingit visiooni pole. Miks pole terviklikku arusaamist, mida peaks \u00fcldse tegema, kuidas oleme nii totrasse seisu j\u00f5udnud?Olles \u00fche eelarve kokku pannud, siis kujutan ette, missugune meeleheide v\u00f5ib l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijaid vallata. Surve on h\u00e4sti suur. Valitsus on seadnud eesm\u00e4rgiks eelarve septembris riigikogule \u00fcle anda. Teisalt on suur surve kulusid kokku hoida. Ministrid on selle nimel t\u00f6\u00f6d teinud, aga see ei ole lihtne \u00fclesanne. Kujutan ette seda meeleheidet.Reformierakond tegi kohe p\u00e4rast uue valitsuse t\u00f6\u00f6leasumist suured maksut\u00f5usud ja l\u00f5puks lepiti selle valuga, mis tulemas. Ja siis selgus, et ikka ei ole raha, kohe \u00fcldse. Kuidas saab selline olukord tekkida?On \u00fclimalt oluline tunnetada, kuhumaani saab minna. Kus on \u00fchiskondlik valul\u00e4vi. Loomulikult tekitasid riigikogus juba vastu v\u00f5etud maksumuudatused pahameeletormi. Kriitikat oli palju, kuid inimesed said aru, et riigi \u00fclevalpidamiseks peab makse koguma. Kui n\u00fc\u00fcd kuuleme, et me ei saa rahastada haridust v\u00f5i teadust hoolimata maksut\u00f5usust, siis ongi tasakaal paigast l\u00e4inud.Te m\u00f6\u00f6nate, et valul\u00e4vi on \u00fcletatud?Jaa, kindlasti. Uusi makse lisaks juba kehtestatutele niimoodi menetleda ei saa, nagu seda on tehtud. Peame aru saama, mida ma teeme ja milleks, millega kulutusi katame. Valitsus on kokku leppinud, et suured ministeeriumid alustavad j\u00e4rgmisel aastal nulleelarve anal\u00fc\u00fcsiga. Vaadatakse \u00fcle iga eelarve rida.Kas te t\u00f5esti usute, et seda tehakse? Aastaid on r\u00e4\u00e4gitud.Ma loodan k\u00fcll. N\u00e4en poliitilist tahet seda p\u00e4riselt \u00e4ra teha. Selle valitsuse h\u00e4da seisneb selles, et ametisse saadi aprilli keskel, mil tuli v\u00e4lja majandusprognoos \u2013 see oli eeldatust halvem. Siis oli vaja teha koalitsioonilepe ja eelarve kokkupanemiseks j\u00e4id loetud kuud. Valitsusele v\u00f5iks natukene aega anda. Nad on l\u00fchikese ajaga v\u00e4ga palju teinud.\u0160okina m\u00f5jus teada, et tahetakse minna hariduse ja teaduse rahastamise kallale. Kristina Kallas lubas k\u00fcll eile, et k\u00f5rghariduse raha \u00e4ra ei v\u00f5eta ega k\u00e4rbita, Kaja Kallas aga on kinnitanud, et kuni k\u00f5ik pole kokku lepitud, pole miski kokku lepitud. Kui siiski m\u00f5lemat tehakse, mida teie ette v\u00f5tate?Olen saanud indikatsiooni, et k\u00f5rghariduse kokkuleppest valitsus ei tagane ja see on \u00e4\u00e4rmiselt oluline, sest alles eelmisel aastal sai see kokkulepe rektoritega tehtud. Kohe esimesel aastal seda lahti v\u00f5tta...Et \u00fcldse selline m\u00f5te tuleb!Jah. Minu jaoks oli see ka v\u00e4ga suur \u00fcllatus, eriti arvestades, kui see kokkulepe tehti, oli peaminister Reformierakonnast, samuti rahandusminister. Mina tegin haridusministrina k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, et selle kokkuleppeni j\u00f5uda, vormistas selle k\u00fcll j\u00e4rgmine valitsus. See on t\u00f5esti tulevikku, majanduskasvule suunatud otsus. Tarku t\u00f6\u00f6kohti saab luua ainult tugeva k\u00f5rghariduse ja teaduse abiga. Ja kui siis \u00f6eldakse, et seda \u00fchte protsenti SKT-st, mis on suunatud teadusse, ei suudeta \u00e4ra kasutada...Pean siinkohal vaatajale meenutama Kaja Kallase s\u00f5nu: \u201eTeaduse arendusrahaga on see seis, et meil tegelikult j\u00e4\u00e4b seda raha \u00fcle ja leiutatakse asju, mille peale seda raha kulutada.\u201c Kas teie olete kuulnud, et teadusel j\u00e4\u00e4b raha \u00fcle?Ma saan aru, millest peaminister r\u00e4\u00e4gib. Ta r\u00e4\u00e4gib valdkondlikust rahastusest, mis on suunatud ministeeriumitele. See moodustab kogu teadusrahastusest v\u00e4ga v\u00e4ikese osa. Teadusarendustegevusse l\u00e4heb alla 400 miljoni euro, murdosa sellest ministeeriumitele. Ministeeriumite teadusprojektid pole tihtipeale kuigi kvaliteetsed. Nad ei ole suutnud seda raha \u00e4ra kasutada. Aga see pole p\u00f5hjus raha teaduselt \u00e4ra v\u00f5tta. See r\u00e4\u00e4gib sellest, et kokkulepitud mudel ei toimi. Muudame selle siis \u00e4ra. Haridusministeeriumis on teadusrahast alati puudus olnud.Kui n\u00fc\u00fcd ikkagi teaduse \u00fchest protsendist saab 0,8, kas teie siis h\u00e4\u00e4letate sellise eelarve poolt?Valitsus saadab riigieelarve riigikokku ja seal on v\u00f5imalik seda muuta. Aga ma ei usu, et muudetakse. Ettev\u00f5tted on selle \u00fche protsendiga hoogsalt kaasa tulnud. Eesm\u00e4rk on ju, \u00fche protsendi paneb riik ja erasektor paneb kaks. Rahvusvahelises v\u00f5rdluses oleme oma \u00fche protsendiga t\u00e4itsa soliidsed. Viimastel aastatel on erasektori panus m\u00fchinal kasvanud.Aga k\u00fcsimus oli, et kui selline asi l\u00e4heb eelarvesse sisse, kas h\u00e4\u00e4letate selle poolt?Kui riigikogus ei \u00f5nnestu eeln\u00f5u muuta, siis on sellisele eelarvele raske oma h\u00e4\u00e4lt anda.On raske k\u00fcll, aga kas annate h\u00e4\u00e4le v\u00f5i ei anna? Jah v\u00f5i ei?Kui selliseid asju k\u00e4rbitakse ja teised valdkonna ei ole oma kulusid samav\u00e4\u00e4rselt k\u00e4rpinud, siis loomulikult, ei saa. Mis te arvate, kas m\u00f5ni endine haridusminister saab selle poolt h\u00e4\u00e4letada? Ei saa.Kuidas suhtute eelarvereeglite l\u00f5dvendamisse ja t\u00fchjasse tulureasse, mida iga\u00fcks saab oma fantaasia kohaselt t\u00e4itma hakata laiap\u00f5hjalise kaasamise vormis?\u00dclle Madise pani meile t\u00e4na riigikogus s\u00fcdamele, et suure m\u00f5juga eeln\u00f5ude puhul tuleb kaasata, neid ei saa teha kiirmenetluse korras, nagu viimasel ajal on tehtud. Sain Kaja Kallasest nii aru, et kaasamine ongi eesm\u00e4rk.Reformierakondlaste Margit Sutropi ja Mario Kadastiku kriitika teaduse ja hariduse raha k\u00e4rpimise plaani suhtes oli t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, ka teie olete kriitiline. Kui suur on rahulolematus erakonnas laiemalt?Loomulikult on kriitikuid eri valdkondadel. Minul oli f\u00fc\u00fcsiliselt valus kuulda, et Reformierakonna juht r\u00e4\u00e4gib k\u00f5rghariduse ja teaduse rahastamise v\u00e4hendamisest. Mina olen koos Kaja ja omaaegse rahandusministriga teinud koos t\u00f6\u00f6d selle nimel, et (\u00fche protsendi) eesm\u00e4rgini j\u00f5uda.Signe Kivi on t\u00e4helepanu juhtinud sellele, et kaugeltki k\u00f5ik reformierakondlased ei ole rahul sellega, mismoodi peaminister Kaja Kallas on oma elu suurimas skandaalis toiminud ja reageerinud. Kui suur see rahulolematus on?Igas erakonnas on tugev instinkt omasid hoida. See on arusaadav ja seda oleme poliitikas korduvalt n\u00e4inud. K\u00fcsimus on, kas tuntakse \u00e4ra piir, kus omade hoidmine ei ole enam sellele inimesele endale kasulik. See hakkab talle vastu t\u00f6\u00f6tama. Inimesed, kes on tagasiastumisega liiga kaua viivitanud, ei ole poliitiliselt v\u00f5itnud. Pigem on v\u00f5itnud need, kes on selle sammu kiiresti teinud.Iga tagasiastumine on alati isiklik otsus ja nii on see ka peaministri puhul. Kaaluma peab kahte asja: kas tal on avaliku v\u00f5imu teostajana autoriteeti seda ametit pidada ja kas skandaal annab talle v\u00f5imalust keskenduda oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6le \u2013 v\u00f5i peab ta tegelema ainult oma skandaaliga.Kas Kaja Kallasel autoriteeti j\u00e4tkata peaministrina?Nad panevad praegu kokku eelarvet. On oluline, et eelarve saab valitsuses heaks kiidetud ja j\u00f5uab riigikokku.Ikkagi, kas skandaal pole hakanud segama peaministri p\u00f5hit\u00f6\u00f6d? Uudisveerge j\u00e4lgides j\u00e4\u00e4b kergesti mulje, et segab.Mina ei tea peaministri p\u00e4evakava. Seda peab ise tunnetama. Mina sain enne tagasiastumist aru, et mul ei ole enam v\u00f5imalik haridusvaldkonda sisuliselt juhtida, sest ma annan poolteisetunniseid intervjuusid kiirtestihanke selgitamiseks. Sain aru, et see ei ole enam riigile hea, et kulutan nii palju aega skandaali selgitamiseks.Mida oleksite teie teinud Kaja Kallase asemel selles olukorras?Sellele k\u00fcsimusele on v\u00f5imatu adekvaatselt vastata. Poliitiku jaoks on k\u00f5ige nurjatumad skandaalid need, mis on seotud tema l\u00e4hedastega. Need on emotsionaalselt laetud teemad ja teevad haavavataks. Oleme n\u00e4inud, et peaminister on selgelt haavatav. Maarjam\u00e4el antud intervjuu oli v\u00e4ga kurb vaatamine. Me tundsime teistsugust Kaja Kallast. Oli \u0161okeeriv n\u00e4ha teda sellises olukorras. \u00d5nneks ta siiski kogus end. Aga see oli v\u00e4ga valus.Olen m\u00f5elnud, kas v\u00f5iksin selle peale m\u00fcrki v\u00f5tta, et oleksin suutnud teistmoodi k\u00e4ituda. Tagantj\u00e4rele on lihtne arvata, et oleksin suutnud paremini. Aga m\u00fcrki ei saa ma v\u00f5tta. Need on v\u00e4ga emotsionaalsed teemad.Praeguseks on tagasiastumise hetk poliitiliselt m\u00f6\u00f6das. Aga kohe alguses \u2013 kas teie oleksite tal soovitanud tagasi astuda?Minult pole keegi soovitust k\u00fcsinud. Kui n\u00e4gin seda Maarjam\u00e4el antud intervjuud, siis arvasin, et tal ei ole enam teist varianti. Aga ta t\u00f5estas, et siiski on. See, et ta on otsustanud ametisse j\u00e4\u00e4da, on tema enda jaoks kindlasti raskem tee, sest ta on oluliselt suurema surve all. Kui ta oleks tagasi astunud, oleks pinge t\u00f5en\u00e4oliselt lahtunud.Skandaal sattus kehvale ajale, ka tagasiastumiseks. Oli vaja hakata riigieelarvet tegema. Kui peaminister oleks augusti l\u00f5pus tagasi astunud, siis olnuks vaja leida uus peaministrikandidaat, kes moodustab uue koalitsiooni. Millal oleks siis uus koalitsioon j\u00f5udnud eelarveni? Kaja tegi v\u00e4ga raske otsuse.Eile keeldus Kaja Kallas korruptsioonivastasele erikomisjonile edasiste dokumentide esitamisest. Ta on s\u00fc\u00fcdistanud opositsiooni omakohtus ja ajakirjandust k\u00e4ttemaksus k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmise eest. Kuidas see k\u00f5lab?Inimene on haavunud. Lepingute puhul oleksin eeldanud, et kui on kaks erinevat kuup\u00e4eva, siis oleksin kohe eeldanud ka selle kohta selgitust.Kallas on ka \u00f6elnud, et tema pole n\u00e4itleja ja asi on kommunikatsioonis. Kommunikatsioon on pikalt olnud teie leib, on siis n\u00f5nda v\u00f5i?Kui midagi l\u00e4heb nihu, siis on alati lihtne \u00f6elda, et kommunikatsioon on halb. Kommunikatsiooni p\u00f5hireegel on muidugi see, et p\u00f5hiline on sisu. Tavaliselt ei ole probleem mitte selles, et me ei suuda ennast v\u00e4ljendada, vaid selles, mida v\u00e4ljendatakse.Kahe kuu p\u00e4rast valitakse Reformierakonna uus juhatus. Kes v\u00f5iks saada juhiks?Meil ei selliseid arutelusid veel olnud. Ma ei kuulu ka juhatusse.K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemaks Kallase j\u00e4rglaseks peetakse Kristen Michalit. Kuidas oleks?Kristen on \u00fche korra juhiks kandideerinud. Ma ei tea... Me ei ole seda t\u00f5esti arutanud.Siinsamas saates v\u00f5rdles Andrus Ansip paar aastat tagasi Kaja Kallast iseka m\u00f5isapreiliga ja nimetas, et teis on peaministri materjali. Kas v\u00f5iks olla, et ka teie kandideerite erakonna juhiks?Kindlasti mitte. V\u00f5tan seda muidugi komplimendina, kui mind niimoodi esitletakse, sest Reformierakonnas on palju v\u00f5imekaid inimesi ja pikk pink. Mul on t\u00f5esti \u00fcle seitsme aasta Stenbockis t\u00f6\u00f6tamise kogemust, olen olnud kaheksa aastat riigikogus ja poolteist aastat minister, nii et minu kogemuste pagas v\u00f5iks seda v\u00f5imaldada. Aga minu j\u00e4rgmise nelja aasta isiklikud plaanid on teised. V\u00f5ib-olla kunagi! Aga muidugi ei pruugita inimesele siis, kui ta ise tunneb, et ta on valmis, seda v\u00f5imalust anda."}
{"text":"Uued tulijad osutusid tavalisteks poliitikuteksEesti 200 saadik ostis maksumaksja rahaga d\u017einntoonikuEesti 200 valijad ja lihtliikmed on pidanud t\u00e4navu leppima t\u00f5demusega - Eesti 200 ei muutnud poliitikat, hoopis poliitika muutis neid. Kadri Tali lubab \u00fche kahtlase restoraniarve riigile tagasi maksta. Kuidas uued tulijad sedav\u00f5rd kiirelt mutta sukeldusid?Pisiskandaalid. Siset\u00fclid. Kismad ametikohtade nimel. Kuluh\u00fcvitiste kummaline kasutamine. Joogid autosse (v\u00f5i Liina Normetile, kui uskuda Lauri Hussarit). T\u00e4iskomplekt k\u00f5ike, mis \u00fche erakonna juurde justkui kuulub.Kui Johanna-Maria Lehtme juhtum k\u00f5rvale j\u00e4tta, ei midagi skandaalset. Samas kaugel puhtast poliitikast, mida uued tulijad k\u00f5ikidele valijatele lubavad. Lihtsalt \u00fcks t\u00e4iesti tavaline Eesti erakond.Tarmo J\u00fcristot poliitikaanal\u00fc\u00fcsi ja liberaalse ilmavaatega tegelevast \u00fchendusest Salk ei \u00fcllata Eesti 200 s\u00e4\u00e4rane k\u00e4ek\u00e4ik liialt. Inimesed on inimesed. \u201eKui nad satuvad olukorda, kus on olnud teised, k\u00e4ituvad nad t\u00e4pselt samamoodi,\u201c m\u00e4rgib J\u00fcristo.Eesti 200 \u00f5nnetuseks on aga valijatel uutele tulijatele k\u00f5rgemad ootused. V\u00e4iksemad korruptsiooniskandaalid vanade olijate reitingut peaaegu ei m\u00f5juta. Reformierakonna toetust ei kahandanud isegi Kaja Kallase abikaasa Venemaa-vedude skandaal.\u201eSee (k\u00f5rged ootused - Toim.) on enda v\u00e4lja kutsutud. Uued erakonnad tulevad just lubadusega, et poliitika probleem on liigne korruptiivsus. Nad lubavad teha teisiti. Kui l\u00e4heb nagu varem, inimesed pettuvad,\u201c selgitab J\u00fcristo.J\u00fcristo nimetab uute parteide valijaid naiivseteks. Sealjuures \u00fcldsegi mitte solvavalt: \u201ePoliitika m\u00f5istes ei ole naiivsus halb asi.\u201cTa viitab, et need inimesed p\u00e4riselt usuvad - poliitikat on v\u00f5imalik teha teisiti.Puhtalt, skandaalideta ja omakasup\u00fc\u00fcdmatult. Iseenesest on selline naiivsus v\u00e4ga tervitatav. Enamikul valijatest seda enam pole. See aga t\u00e4hendabki, et k\u00f5iksugu skandaalid neelatakse lihtsalt alla.\u201eUute tulijate lootus on, et nad muudavad, kuidas poliitikat tehakse. Alati juhtub aga, et poliitika muudab hoopis neid,\u201c \u00fctleb J\u00fcristo.Samas leiab J\u00fcristo, et Eesti 200-l v\u00f5inuks minna veelgi halvemini. 2019. aastal olid nad valitsemiseks veel v\u00e4hem valmis kui t\u00e4navu. \u201eN\u00fc\u00fcd oli neil aega organisatsiooni \u00fcles ehitada. See natuke v\u00e4hendas v\u00f5imalust, et nad jooksevad \u00f5hust t\u00fchjaks nagu Vabaerakond.\u201cKuidas j\u00f5udis Eesti 200 aga kuristiku \u00e4\u00e4rele, kus neid lahutab Res Publica, Roheliste ja Vabaerakonna saatusest vaid \u00fcks samm?Ukraina s\u00f5ja suur m\u00f5juEesti 200 siseelu hakkab \u00fcle keema juba aasta enne parlamenti p\u00e4\u00e4semist. 2022. aasta veebruari alguses on veel k\u00f5ik h\u00e4sti. Reiting ligi 20 protsenti ning toetustabeli esikoht k\u00e4eulatuses.Reformierakond ja Keskerakond t\u00f5mbavad valitsuses t\u00fclitsemisega \u00fcksteise reitingut usinalt alla. EKRE on seal kus alati: reiting veidi \u00fcle 20 protsendi.Nii m\u00f5nigi Eesti 200 liige loodab 2003. aasta Res Publica stsenaariumi kordumist, kus uus tulija l\u00f6\u00f6b Toompea ukse nii suure pauguga lahti, et \u00fchel parteilasel \u00f5nnestub kohe potsatada Stenbocki majja.Margus Tsahkna \u00fctleb taustavestlustes ajakirjanikele julgelt, et Eesti 200 eesm\u00e4rk on valimisv\u00f5it. See ei ole mingi niisama praalimine, ta p\u00e4riselt usub sellesse. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad, et Eesti 200 t\u00f5us ei pidurdu ning vanad olijad j\u00e4rjest kukuvad.Siis lendab aga k\u00f5ik \u00f5hku. 24. veebruaril tungib Venemaa Ukrainasse. Sisepoliitilistes kriisides vaevelnud Reformierakonna juht Kaja Kallas osutub v\u00e4lissuhtluses t\u00f5en\u00e4oliselt efektiivseimaks Eesti poliitikuks l\u00e4bi aegade.Oravapartei tagant Eesti 200 r\u00fcppe liikunud valijad hakkavad tagasi minema. Eesti 200 reiting langeb kuus kuud jutti.Appi v\u00f5etakse Lauri Hussar. Endise Postimehe peatoimetaja kasuks r\u00e4\u00e4gib, et ta ei ole konfliktne. Endised kolleegidki kirjeldavad teda eranditult kui \u201emeeldivat inimest\u201c.Ka hiljem t\u00fcliga erakonnast lahkunud \u00fctlevad t\u00e4nini, et Hussarile nad midagi ette ei heida. Peale selle, et nende arvates kasutasid Reinaas-Tsahkna teda sisuliselt marionetina.Sarnased etteheited k\u00f5lavad ka Hussari endistelt Postimehe kolleegidelt. Kuigi tore inimene, ei olnud Hussar kindla k\u00e4ega juht. Keerulistes olukordades t\u00f5mbus ta kerra nagu siil. Oma tahtmist Hussar l\u00e4bi ei surunud. Pigem lasi k\u00f5igel minna nii, nagu veel k\u00f5rgemad \u00fclemused tahtsid.Oktoobrikuise Eesti 200 \u00fcldkogu eel l\u00e4heb olukord parteis eriti teravaks. Kahe favoriidi k\u00f5rvale ilmub neutraalse kandidaadina ka noortekogu juht Hendrik Terras. Sellest tuleb hiljem paksu pahandust.Veel m\u00f5ned p\u00e4evad enne juhivalimisi pole Hussari meeskond kindel, kas nad v\u00f5idavad. Pigem kaldub kaalukauss hoopis Kallase j\u00e4tkamise poole. Parteikaaslasi hakatakse usinalt t\u00f6\u00f6tlema. Neile r\u00e4\u00e4gitakse, et kui Kallas j\u00e4tkab, siis suurtoetaja Priit Alam\u00e4e enam Eesti 200-le raha ei anneta.Kas jutt t\u00f5ele vastas, Ekspress ei tea. Alam\u00e4e ise l\u00fckkab hiljem s\u00e4\u00e4rased v\u00e4ited nii Kallasele kui mitmele toonase juhi toetajale \u00fcmber.Faktid \u00fctlevad, et Alam\u00e4e annetas erakonnale 25 000 eurot veel kaks p\u00e4eva enne Hussari esimeheks valimist. Ehk ajal, kui Hussari leerist r\u00e4\u00e4giti, kuidas vale tulemuse j\u00e4rel Alam\u00e4e enam parteid ei toetaks.15. oktoobril toimub Eesti 200 \u00fcldkogu. K\u00f5lavad esimehekandidaatide k\u00f5ned. Kahe suure rivaali k\u00f5rval juhiks p\u00fcrgiv Terras peab partei senise juhtimise kohta \u00fcliterava k\u00f5ne. See on h\u00e4sti ette valmistatud ja m\u00f5jus. K\u00f5ne l\u00f5ppeb t\u00f5elise pommuudisega - Terras teatab, et v\u00f5tab kandidatuuri tagasi ning palub toetada Lauri Hussarit.Kallase leer arvab t\u00e4nini, et kogu Terrase kandidatuur oli h\u00e4sti lavastatud n\u00e4item\u00e4ng. Muidugi selleks, et saavutada Hussarile soodne tulemus. Kallase toetajad on \u00e4\u00e4retult pettunud. Hussar ise kinnitab aga \u00fcldkogu j\u00e4rel, et kuulis Terrase taandumisest alles valimiste-eelsel \u00f5htul.Erakonnas oli veel mitu poliitikut, kes olnuks valmis Hussari ja Kallase k\u00f5rval kandideerima. T\u00e4itma tasakaalustavat rolli. Nad k\u00f5ik aga loobusid. \u201eKahte klouni pole ju m\u00f5tet lavale panna,\u201c t\u00f5deb \u00fcks juhiks kandideerimisele m\u00f5elnu aasta aega hiljem.Igal juhul saadab v\u00f5imup\u00f6\u00f6rde kavandajaid edu. Hussar saab 101 h\u00e4\u00e4lt ning Kallas 94. Nemad on rahul, aga peaaegu poolel erakonnal j\u00e4\u00e4b rusikas taskusse.Valimisnimekirjad koostas Tsahkna\u201eInimesed tahavad midagi teravamat,\u201c nendib kaotuse j\u00e4rel Kallas. Midagi teravamat nad aga v\u00e4hemalt esialgu ei saa. Hussari esimeste \u00fclesastumiste j\u00e4rel l\u00f6\u00f6vad m\u00f5ned julgemad Eesti 200-le juba hingekella. Mees on \u00fcmmargune nagu parimate p\u00e4evade J\u00fcri Ratas.\u201eLahendus on see, et tuleb leida lahendus,\u201c on vaid \u00fcks n\u00e4ide Hussari kullavaramust. Teravus ilmneb Hussaris vaid siis, kui panna tema vastu istuma m\u00f5ni keskerakondlane. Neid r\u00fcndab ta t\u00f5epoolest j\u00f5uliselt.Valimiste eel koondub v\u00f5im parteis varasemast veelgi enam Hussari meeskonna k\u00e4tte. Valimisnimekirjade koostamise protsessist pole partei lihtliikmetel suurt aimugi. Nende nimekirjade koostamist veab Tsahkna.Veel kuu enne valimisnimekirjade esitamist peab Liisa Pakosta plaani sisustada valimisperiood \u00d5htulehte valimisartiklite seeria kirjutamisega. Siis kutsub Tsahkna ta aga kandideerima ning edasine on ajalugu. Pakosta istub praegu Toompeal.Niisamuti satub P\u00f5hja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti esinumbriks hiljem erakonnale t\u00f5eliseks Trooja hobuseks osutunud Johanna-Maria Lehtme. Temagi kutsub kandideerima Tsahkna. Sealjuures pole plaanist aimu isegi partei juhatusel. Kolm p\u00e4eva enne valimisnimekirjade esitamise t\u00e4htaega n\u00e4idatakse neile Lehtmeta nimekirja. See saadetakse isegi meediale.Kaks p\u00e4eva hiljem ilmub ta aga nimekirja ja kohe esinumbriks. Varem kolmandana kandideerima pidanud Liina Normet loobub seepeale valimistel osalemast. Ta ei n\u00e4e, et suudaks Lehtme k\u00f5rval h\u00e4\u00e4li koguda.Vastupidi paljude konkurentide ning politoloogide ennustustele l\u00e4heb Eesti 200-l riigikogu valimistel v\u00e4ga h\u00e4sti. Nad saavad parlamendis 14 kohta.S\u00fcgisene kabetamine parlamendisSellega aga partei kasvuraskused ei l\u00f5pe. Keskkonnakomisjoni esimeheTarmo Tamme suhtes algatatakse v\u00e4\u00e4rteouurimine ebaseadusliku metsaraie asjus. Ta m\u00f5istetakse \u00f5igeks, kuid enne seda j\u00f5uab ta komisjoni juhi kohalt tagasi astuda.Toonane fraktsiooni esimees Marek Reinaas lubab suure suuga, et Tamme asemel saab komisjoni esimeheks keskkonnakaitsja Z\u00fcleyxa Izmailova.Izmailova ootab ja ootab, aga fraktsioon teda komisjoni juhiks ei kinnita. L\u00f5puks k\u00fcsib ta Reinaasalt otse, miks asi venib. \u201eFraktsiooni otsust ju pole,\u201c vastab Reinaas. Hiljem on Reinaas Izmailova peale veel pahasem: \u201eSa ju ei taha, et me h\u00e4\u00e4letama hakkaks. Sa kaotad niikuinii!\u201cS\u00fcgisel s\u00fcnnib kompromiss. Keskkonnakomisjoni juhiks saab senine p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Igor Taro.Ainus pettunu on aga Taro ise. Tema eelistanuks senises komisjonis j\u00e4tkata.Taro komisjonide vahel liigutamise taustal teeb Eesti 200 teisegi muudatuse. Fraktsiooni esimeheks saab Reinaasa asemel Toomas Uibo. Avalikult selgitatakse, et Reinaas peab p\u00fchenduma tulevastele valimiskampaaniatele ning erakonna sisekommunikatsiooni parandamisele.Ekspressile r\u00e4\u00e4givad aga konkurendid, et Reinaas ei tulnud t\u00f6\u00f6ga lihtsalt toime. \u201eVanematekogus oli Reinaas t\u00f5eline \u00f5udus,\u201c kirjeldab \u00fcks koalitsioonipartner. Obstruktsiooniga v\u00f5itlemisel polnud temast lihtsalt kasu.Lisaks polnud Reinaasaga rahul ka mitmed erakonnakaaslased. Vastuvaidlemise korral \u00e4rritus ta kergelt ning muutus irooniliseks.K\u00e4esoleva aasta septembri keskpaigaks on Norstati andmetel Eesti 200 nelja n\u00e4dala koondreiting veel \u00fcle valimisk\u00fcnnise: 7,4%. Viimaste n\u00e4dalate tulemused - 6,2% ja 6,6% - aga n\u00e4itavad, et saab veel hullemaks minna.Vankri p\u00f6\u00f6ramiseks pole veel hilja, arvab Tarmo J\u00fcristo. \u201ePraegu ei peaks veel m\u00f5tlema, et k\u00f5ik on pekkis, aga ma v\u00f5taks olukorda t\u00f5siselt. Sellega peab tegelema. Olulised on 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimised.\u201c\"Kallase leer arvab t\u00e4nini, et kogu Terrase kandidatuur oli h\u00e4sti lavastatud n\u00e4item\u00e4ng. Muidugi selleks, et saavutada Hussarile soodne tulemus.\"Juba m\u00f6\u00f6dunud aasta suve hakul algavad Eesti 200 sees t\u00f5sisemad t\u00f5mblused. Selle taga on kolm inimest: Margus Tsahkna, Marek Reinaas ja Kadri Napritson-Acuna. Nad asuvad usinalt maad kuulama. Erakonnakaaslastele r\u00e4\u00e4gitakse, et Kristina Kallas pole parteile hea juht.Langeva reitinguga erakonnas pole seda m\u00f5tet teab kui keeruline maha m\u00fc\u00fca. Eesti 200 liikmetel pole ka erilist poliitilist kogemust. Nad veel ei tea, et lubadused piirkondade elustamisest ning aktiivsemast siseelust on sisevalimiskampaaniate klassika. Sel ei ole kunagi erilist sisu.Paljud Kallase selja taga olnud h\u00fcppavad kolmiku paati. T\u00f5epoolest, reiting langeb ja erakond pole enam pildil. Rahulolematus tuleb igati loomulikult.Hussar on juhina pehmeSuve l\u00f5puks on selge, et Kristina Kallast on v\u00f5imalik kukutada. Kolmikul on puudu vaid juhikandidaat. Nende endi hulgast oleks loogiline valik Tsahkna, aga tema erakonda juhtida ei taha. Isamaas ta korra juba proovis ning \u00f5ppis, et see ei ole meeldiv t\u00f6\u00f6. Lisaks teab Tsahkna, et erakonnas on inimesi, kes temasse eriti h\u00e4sti ei suhtu.AJAVAD ISE OOTUSED K\u00d5RGEKS: Tarmo J\u00fcristo m\u00e4rgib, et uued parteid on sageli oma varasemate s\u00f5nade ohvrid. Foto Andres PuttingV\u00d5TAB KUKALT S\u00dcGAMA: Partei juht Lauri Hussar peab v\u00e4lja m\u00f5tlema, kuidas Eesti 200 reitingulangus peatada. Foto Andres PuttingHALL KARDINAL: Eesti 200 valimisnimekirjade koostamisel m\u00e4ngis v\u00f5tmerolli Margus Tsahkna. Foto Karl Artur KangurKOMPROMISSKANDIDAAT: Igor Taro sai keskkonnakomisjoni juhiks, et partei kaks leeri lepitada. Foto Tiit BlaatEkvard JoakitKadri Tali lubab restoraniarve riigile tagasi makstaEesti 200 liikmete kuluh\u00fcvitiste kausta lapates v\u00f5ib m\u00e4rgata m\u00f5lemaid \u00e4\u00e4rmusi. On neid, kes lisaks palgale maksumaksja raha peaaegu \u00fcldse ei kasuta. Sellesse punti kuuluvad Irja Lutsar, Marek Reinaas, Z\u00fcleyxa Izmailova, Toomas Uibo ja Lauri Hussar. Nad k\u00f5ik lasid esimese nelja ja poole ametikuuga h\u00fcvitada v\u00e4hem kui 250 eurot.Leidub aga ka vastupidiseid n\u00e4iteid. Liisa Pakosta laseb iga kuu kinni maksta 450 eurot autoliisingut. \u00dcle 450 euro kuus rahvasaadikutel autoliisinguks kuluh\u00fcvitisi kasutada ei lubatagi.Tarmo Tamm tangib eriti usinalt. Juuli l\u00f5puks oli ta maksumaksjal lasknud kinni maksta \u00fcle 2000 euro mootorik\u00fctuse eest. Sealjuures tankis Tamm enamasti bensiini, kuid \u00fche korra hoopis diislit.Huvide deklaratsiooni alusel kuulub Tammele vaid kaks bensiinimootoriga Porschet. Rahvasaadik ise p\u00f5hjendab diisli tankimist sellega, et unustas diiselmootoriga Mercedese huvide deklaratsiooni m\u00e4rkida.Lisaks korraldas Tamm maikuus Rakveres kohtumise valijatega peoruumides, mis kuuluvad mullu juunis skandaaliga Eesti 200st lahkunud, kuid ometi t\u00e4navu nende nimekirjas parlamenti kandideerinud Rainer Miltopile. Ruumide rent ja toitlustus l\u00e4ksid kokku maksma 800 eurot. K\u00f5ik endise erakonnakaaslase tasku.Selles ei ole midagi ebaseaduslikku, riigikogu liige v\u00f5ib kohtumisele toitlustuse tellida kas v\u00f5i oma naiselt. S\u00e4\u00e4rased asjad n\u00e4evad aga lihtsalt halvad v\u00e4lja.\u201eMulle endale tundub see normaalne. Eks sa ikka teed oma asju selle juures, keda sa tunned. Ma ei saa \u00f6elda, et ma Rakveres v\u00e4ga palju teisi kohti tunneks,\u201c selgitab Tamm.Eesti 200 fraktsiooni aseesimees Kadri Tali aga lubab Ekspressi p\u00e4ringu peale suisa \u00fche kuluh\u00fcvitistesse esitatud 125eurose restoraniarve tagasi maksta. D\u017einntoonik. Veiseburger. Angers\u00e4ga \u0161a\u0161l\u00f5kk. \u00d5unakook. Grillitud juust. Plangul\u00f5he. Need k\u00f5ik paluti riigil h\u00fcvitada p\u00f5hjendusega: \u201eKohtumine valijatega.\u201cKohtumisel valijatega osales 21. juulil lisaks Talile veel kaks inimest. Rahvasaadiku s\u00f5nul kohtus ta P\u00e4rnu restoranis juristi ning spordivaldkonna spetsialistiga. \u201eKahjuks ei taibanud ma sel hetkel, kui k\u00fclaline kohtumise l\u00f5pus \u00fche joogi tellis, sellele kuidagi reageerida.Ise olen karsklane ja pean oluliseks seda eeskuju levitada, seet\u00f5ttu tasun selle t\u00f6\u00f6l\u00f5una arve omalt poolt riigile tagasi.\u201cLisaks restoraniarvele palus Tali riigil samast p\u00e4evast h\u00fcvitada ka 134eurose hotelliarve. \u00d5htul k\u00e4is rahvasaadik P\u00e4rnu Muusikafestivali l\u00f5ppkontserdil. \u201eMinu osalemine oli nii tunnustus tegijatele, k\u00fclalistele kui vajalik kunstilise taseme ja rahvusvahelise haarde hindamiseks.L\u00f5ppkontserdil ja sellele j\u00e4rgneval kohtumisel oli arvestatav hulk kultuuritegelasi, kultuurimetseene ja huvilisi, kellega m\u00f5tete ja kogemuste vahetamine oli minu t\u00f6\u00f6ks v\u00e4ga oluline,\u201c selgitab saadik.Kaks hotellip\u00e4eva P\u00e4rnus maksis riik Talile kinni ka juuni l\u00f5pus. Siis kulus selleks suisa 435 eurot. Tali \u00fctleb, et P\u00e4rnumaalt valitud saadikuna peabki ta aeg-ajalt oma ringkonnas \u00f6\u00f6bima. Juuni l\u00f5pus tutvus ta enda s\u00f5nul P\u00e4rnu koolide k\u00e4ek\u00e4iguga.MAKSAB TAGASI: Kadri Tali tunnistab, et riik d\u017einntoonikut kinni maksma ei peaks. Foto Delfi Meedia"}
{"text":"Klient n\u00f5udis Tartu tuntud kiirtoidukohalt ehmatavalt koleda toidu p\u00e4rast 3000 eurotJ\u00f5geval elav Margus Mikson ostis laup\u00e4eva hommikul endale Tartu Ringtee Siriusest burgeri ja \u00fcheksa-aastasele pojale kananagitsaprae, mida koos kohe s\u00f6\u00f6ma asuti.Kuna pojal tulid muud t\u00e4htsad tegemised s\u00f5pradega vahele, j\u00e4i praad poolikuks ning see v\u00f5eti koju kaasa. Sama p\u00e4eva \u00f5htul soojendas isa lapsele prae \u00fcles, kui \u00e4kki tuli keskelt mustaks t\u00f5mbunud nagitsa seest v\u00e4lja ussi meenutav moodustis. Nagu hiljem selgus, olid hirmul suured silmad.\nOksendas mitu p\u00e4eva\nMikson r\u00e4\u00e4kis, et peale koleda nagitsa s\u00f6\u00f6mist on traumeeritud laps mitu p\u00e4eva oksendanud ega l\u00e4inud n\u00e4dala alguses kooligi. \u00abArsti juures veel ei ole k\u00e4inud, aga tuleb minna,\u00bb t\u00f5des Mikson.\nTa v\u00f5ttis juba n\u00e4dalavahetusel ise \u00fchendust prae m\u00fc\u00fcnud Siriuse juhatusega. \u00abNad pakkusid prae eest raha tagasi, aga kui pojal on nii halb olla, siis see on ikkagi naeruv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4ike kompensatsioon. Laps ei taha s\u00f6\u00f6ki n\u00e4ha ka praegu,\u00bb \u00fctles Mikson. Ta lisas, et saatis Siriusele ka rikutud toidust tehtud pildid.\nEnda s\u00f5nul oli Mikson k\u00fcsinud ettev\u00f5ttelt kompensatsiooniks esialgu 3000 eurot ning p\u00e4ev hiljem 1000 eurot, millega ettev\u00f5tja n\u00f5us ei olnud.\n\nOlgugi et nagitsa sees parasiite ei olnud, ehmatab sellise v\u00e4ljan\u00e4gemisega toit ka k\u00f5ige k\u00f5vema n\u00e4rvikavaga inimese.\nMargus Mikson\n\nKuigi konkreetne kananagits oma v\u00e4limusega isu just ei tekita, kinnitas eile riigi laboriuuringute ja riski hindamise keskus (Labris), et parasiitidega k\u00f5nealune praad saastunud ei ole. \u00abUuringule toodud proovist parasiite ei leitud. Kananagitsas olev silmaga j\u00e4lgitav pruunikas moodustis on tuvastatud kui veresoon,\u00bb seisis labori vastuses.\nV\u00e4ljapressimise kahtlus\nSirius Kiirtoidu juhatuse liikme Paul Lehto s\u00f5nul on ettev\u00f5ttel kohutavalt kahju, et see k\u00f5ik juhtus ja et asi on n\u00fc\u00fcd niikaugele l\u00e4inud. \u00abToiduohutus on meie jaoks a ja o. Meie vaev selle nimel on igap\u00e4evane,\u00bb \u00fctles ta.\nLehto j\u00e4tkas, et peale esimest p\u00f6\u00f6rdumist laup\u00e4eval selgitati Miksonile, kuidas nagitsaid transporditakse ja k\u00e4ideldakse. \u00abPuudub v\u00f5imalus, et meie juures areneb nagitsasse uss. Selline viga sai juhtuda vaid tootja tehases. Klient v\u00e4itis, et ta saab aru, ja oli n\u00f5us p\u00f6\u00f6rduma hulgifirma poole, kes toob neid tooteid maale,\u00bb selgitas Lehto.\nSamal \u00f5htul olevat Paul Lehto s\u00f5nul Margus Mikson uuesti helistanud ja n\u00f5udnud 3000 eurot, sest vastasel korral p\u00f6\u00f6rdub ta ajakirjanduse poole.\nRingtee Siriuse juhatajale anti teada, et nagitsad tuleb m\u00fc\u00fcgilt eemaldada ning info anti ka hulgifirmale, kust neid hangitakse. \u00abEsmasp\u00e4eva hommikul teavitasime juhtunust ka terviseametit,\u00bb s\u00f5nas Lehto.\nLehto j\u00e4tkas olukorra kirjeldamist: laup\u00e4eva \u00f5htul saabus kliendilt SMS teatega, et tema pojal, kes nagitsaid s\u00f5i, hakkas paha. \u00abKliendile saadeti vastu SMS, et kindlasti tuleb p\u00f6\u00f6rduda erakorralise meditsiini osakonda,\u00bb \u00fctles Lehto. Ta lisas, et samal p\u00e4eval keeldus Mikson EMOsse p\u00f6\u00f6rdumast ja lubas esmasp\u00e4eval k\u00fclastada perearsti.\nSamal \u00f5htul olevat Mikson uuesti helistanud ja n\u00f5udnud 3000 eurot, sest vastasel korral p\u00f6\u00f6rdub ta ajakirjandusse. \u00abLoomulikult keeldusime kliendi v\u00e4ljapressimisele allumast,\u00bb m\u00e4rkis Lehto.\nJ\u00f5geva EMO\u00a0kui\u00a0pommiauk\nMikson v\u00f5ttis Siriusega \u00fchendust taas esmasp\u00e4eva \u00f5htul ja v\u00e4itis, et ta pojal on endiselt halb. \u00abMeie k\u00fcsimusele EMOsse p\u00f6\u00f6rdumise kohta \u00fctles klient, et ta ei ole seal k\u00e4inud, kuna elab J\u00f5geval ja sealne EMO on pommiauk ja nemad rikuvad lapse tervise kindlasti \u00e4ra,\u00bb kirjeldas Lehto. \u00abSel korral soovis ta 1000 eurot v\u00f5i lubas vastasel korral ajakirjanduse poole p\u00f6\u00f6rduda. Loomulikult keeldume v\u00e4ljapressimisele allumast.\u00bb\n\u00abMeil on p\u00f5him\u00f5te, et kui meie poole p\u00f6\u00f6rdub klient, kes v\u00e4idab, et ta on saanud puudustega kauba, siis me mitte kunagi ei sea tema ausust kahtluse alla. Seekordne juhtum on eriline ja meil on olulised kahtlused kliendi suhtes,\u00bb r\u00e4\u00e4kis Lehto. Ta lisas, et terviseamet kontrollib Siriust pidevalt ja ametil ei ole ettev\u00f5ttele seni etteheiteid olnud. \u00abSee on toidukohtade puhul pigem erand kui reegel. Ja midagi pole parata, kliendi sellise k\u00e4itumise korral ei saa t\u00e4iesti v\u00e4listada ka tema pahatahtlikkust,\u00bb \u00fctles Lehto."}
{"text":"\"Esimene stuudio\": valitsus tahab alustada \u00fchiskondlikku maksudebatti   Riigi eelarvestrateegia n\u00e4eb ette laiapindse riigikaitsemaksu kehtestamist, millega valitsus kataks 2025. aasta maksutuludesse j\u00e4etud 400 miljoni eurose t\u00fchja eelarverea, \u00fctles rahandusminister Mart V\u00f5rklaev \"Esimeses stuudios\". Opositsiooniparteide esindajad olid seisukohal, et uute maksude asemel tuleks leida riigieelarvesse muud tuluallikad.   Debatis v\u00e4itlesid V\u00f5rklaeva (Reformierakond) k\u00f5rval haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200), siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets (SDE) ning opositsioonierakondade esindajad Martin Helme (EKRE), Jaak Aab (Keskerakond) ja Urmas Reinsalu (Isamaa). V\u00f5rklaev s\u00f5nas alustuseks, et 2024. aasta eelarveprioriteet on julgeolek, nii s\u00f5jaline julgeolek kui ka laiapindne riigikaitse. \"Teine prioriteet on majanduskasv, l\u00e4bi rohereformide ja korras riigieelarve. Kolmas on Ukraina toetamine. Jah, valitsus \u00fctleb v\u00e4lja, et on vaja maksut\u00f5usu, mis l\u00e4heb laiapindsesse julgeolekusse, n\u00fc\u00fcd v\u00f5tame pool aastat, et arutada, millist maksubaasi kasutada,\" s\u00f5nas V\u00f5rklaev. L\u00e4\u00e4nemets lisas, et k\u00f5ige olulisem on see, et need k\u00e4rped, mis olid varasemast \u00f5hus, j\u00e4\u00e4vad \u00e4ra. \"K\u00fcmnete politseinike koondamist ei tule, selle saime \u00e4ra j\u00e4tta. Ma kardan, et \u00fcks p\u00e4\u00e4stekomando ikkagi peab kinni minema. P\u00e4\u00e4stjate ja politseinike palgad on olulised, me ei k\u00fclmutanud neid neljaks aastaks, kui t\u00f5usu ei tule neile j\u00e4rgmisel aastal, siis edaspidi tuleb neid teha, aga selleks tuleb \u00e4ra teha maksumuudatused,\" s\u00f5nas L\u00e4\u00e4nemets. Kallas m\u00e4rkis, et rahad eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuks on olemas ja \u00f5petajate palgafond t\u00f5useb. \"\u00d5petajate palgafondi summat ma ei \u00fctle, peame need numbrid \u00fcle vaatama,\" \u00fctles ta.  Helme: Kallase valitsused kulutavad  Aab s\u00f5nas, et ta ei \u00fctle, et maksud on kuradist, aga Keskerakond r\u00e4\u00e4gib teistsugustest maksudest. \"Kust v\u00f5tta kate 400 miljonile - j\u00e4tke \u00e4ra oma maksureform, mis j\u00e4tab keskmisest rohkem palka saavatele inimestele maksuvabastusena palju rohkem raha k\u00e4tte ja te ei pea nuputama uusi makse juurde,\" lausus Aab. Helme lisas, et kolm aastat on Reformierakond v\u00f5imul olnud, ja on lubanud riigi majanduse korda teha, aga n\u00fc\u00fcd on nad l\u00f5dvendanud riigi eelarvereegleid veelgi. \"Nad panevad eelarve tabeli klappimiseks kirja m\u00fcstilise maksut\u00f5usu, mis on kaks korda suurem kui oli meie eelarverevisjon omal ajal. Teil on \u00f5nnestunud majandus kapitaalselt tuksi keerata, meie panime majanduse kasvama,\" s\u00f5nas Helme. Helme v\u00e4itis, et nii suurt kulude kasvu, kui on Kaja Kallase valitsustel, pole kunagi Eestis olnud. \"Kulude kasv on olnud 9, 11, 12 protsenti. Meie langetasime makse, laekumised paranesid, aga kulusid me ei suurendanud,\" s\u00f5nas Helme. V\u00f5rklaev \u00fctles Helmele vastuseks, et valitsus l\u00f5dvendab eelarvereegleid, sest Eesti on nii keerulises olukorras. \"Aga me toome lisatulusid ja suudame ka reaalselt kokku hoida. Majanduse k\u00e4ima saamine on oluline, ja selles eelarves 1,7 miljardit eurot j\u00e4rgmisel aastal l\u00e4heb investeeringuteks: ehitusse ja hoonete renoveerimisse 300 miljonit, teedesse ja raudteedesse 400 miljonit, kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust l\u00e4heb kaitsesse ja me hakkame tegelema laiapindse riigikaitsega,\" r\u00e4\u00e4kis V\u00f5rklaev. Helme \u00fctles investeeringutest r\u00e4\u00e4kides, et neid ei maksa uputada rohep\u00f6\u00f6rdesse. \"Kavatsete l\u00f5putult maksta subsiidiume peale, ja nimetate seda investeeringuteks, neljarealistesse teedesse olete investeeringud \u00e4ra k\u00e4rpinud, \" s\u00f5nas Helme. Isamaa pole kunagi toetanud maksut\u00f5usupoliitikat, \u00fctles Reinsalu. \"Majanduses on keeruline olukord, sellises keskkonnas on Eesti valitsuse majanduspoliitika majanduse vaenulik. Ka kevadel vastu v\u00f5etud maksut\u00f5usud tuleks kriitiliselt \u00fcle vaadata. Me vajame majanduskasvu toetamiseks \u00fchiskondlikku kokkulepet, kus on kuulatud \u00e4ra ettev\u00f5tlusorganisatsioonid ja parlament. Majanduslanguse ajal ei tohi makse t\u00f5sta, see on majanduse l\u00f5hkumine,\" r\u00e4\u00e4kis Reinsalu.  L\u00e4\u00e4nemets: enam panustavad ka p\u00f5levkivitootjad  L\u00e4\u00e4nemets lisas, et pankade loodetav lisapanus ei tule sotsiaaldemokraatide soovi j\u00e4rgi, kuid sel viisil tuleb osa pankadesse kogunenud rahast siiski riigieelarve kaudu \u00fchiskonda tagasi - 120 miljonit eurot. \"Keegi v\u00f5ib \u00f6elda, et see on liiga v\u00e4he, aga ilma SDE-ta me ei r\u00e4\u00e4giks siin \u00fcldse mingist pankadepoolsest lisapanusest,\" s\u00f5nas L\u00e4\u00e4nemets. V\u00f5rklaev kinnitas, et mootors\u00f5idukimaks tuleb. \"Selle osas oleme pidanud suvel maha korraliku debati. Eeln\u00f5u on p\u00f5him\u00f5tteliselt koos, pidi minema sellel n\u00e4dalal koosk\u00f5lastusringile, aga mina tegin sel n\u00e4dalal ettepaneku, et v\u00f5iksime anda aega selle koosk\u00f5lastamiseks \u00fchiskonnas. Need tulud tuleb n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmise aasta eelarvest v\u00e4lja v\u00f5tta. Kahe n\u00e4dala p\u00e4rast tuleb eeln\u00f5u v\u00e4lja ja j\u00f5uame novembris riigikokku. Ta j\u00f5ustub 2025. aasta alguses,\" r\u00e4\u00e4kis rahandusminister. Kallas m\u00e4rkis, et valitsussektori kulud on kasvanud aastast 2017 ja tulud on kahanenud sellest aastast. \"Aastaks 2027. on meil olukord, kus meie valitsussektori tulud on 37 protsenti SKP-st ja kulud on 42 protsenti SKP-st. Me ei saa kiirlaenuga \u00f5petajate palka t\u00f5sta. T\u00e4nane valitsus peab klattima seda suurt auku tulude ja kulude vahel. P\u00fcsitulude osas on meil vaja \u00fchiskondlikku diskussiooni, hakkame seda siis pidama,\" kutsus Kallas \u00fcles debatile. Ta lisas, et riigi tulude v\u00e4henemine pole seotud sellega, et kuskil on maksuk\u00fc\u00fcr. \"Tulude v\u00e4henemine on seotud sellega, et v\u00e4lisvahendeid tuleb meile oluliselt v\u00e4hem. Mitte sellep\u00e4rast, et me neid kasutusele ei v\u00f5ta, vaid neid tulebki meile v\u00e4hem. K\u00fctuseaktsiisi v\u00e4hendamine on tulu v\u00e4hendamine. \u00dcheksa aasta perspektiivis vaadates ei tule meil riigieelarves tulud ja kulud kokku, ja sellega on vaja hakata tegelema. Kui tahame majanduskasvuga siit august v\u00e4lja ronida, siis j\u00e4rgmistel aastatel peab Eesti majanduskasv olema nii kiire, et me nelja aastaga j\u00f5uame Suurbritannia heaolu tasemele. See pole realistlik,\" lisas ta. Meil pole feti\u0161it, et tahaks makse t\u00f5sta, s\u00f5nas L\u00e4\u00e4nemets. \"Pikad eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised n\u00e4itavad, et ongi majanduse seis raske. Klatime miinust, mida paremerakonnad on tekitanud,\" lausus ta. Maksude parem kokku kogumine on \u00fcks eesm\u00e4rke, lisas V\u00f5rklaev. \"Maksuametiga oleme r\u00e4\u00e4kinud: e-arved on plaanis teha aastast 2025 kohustuslikuks. Sellega kahandame maksupettuseid. Nutikamalt hakkab maksuamet kasutama tehisintellekti, et avastada maksupettusi,\" s\u00f5nas ta. L\u00e4\u00e4nemets v\u00e4itis, et j\u00e4rgmise aasta eelarves l\u00e4heb pension\u00e4ride elu paremaks. \"Pensione me k\u00e4rpima ei l\u00e4he. Alampalk t\u00f5useb - ja j\u00f5uliselt t\u00f5useb. Lisaks pankadel on meil veel \u00fcks sektor, mis on teeninud megakasumeid - see on p\u00f5levkivisektor. Nemad ka hakkavad riigieelarvesse panustama. Automaks on SDE vaates positiivne, sest see maksustab ka luksust. Maainimestele on hea s\u00f5num ka: kuna automaks j\u00f5ustub pool aastat hiljem, siis 2025. aastal saab teoks \u00fchtne \u00fchistranspordis\u00fcsteem, busse ja ronge hakkab rohkem k\u00e4ima, tuleb \u00fchtne piletis\u00fcsteem. Kui seni s\u00f5itis buss teie kodukohas kaks korda p\u00e4evas, siis tulevikus hakkab s\u00f5itma neli kuni kuus korda p\u00e4evas,\" r\u00e4\u00e4kis L\u00e4\u00e4nemets. Helme vastas talle, et Inimesed tahavad s\u00f5ita oma autoga, niimoodi, et see neil oma palgast v\u00e4lja tuleb.  Vajadusp\u00f5hised toetused ja julgeolekumaks\u00a0 Kallase s\u00f5nul l\u00e4heb j\u00e4rgmisel aastal 50 protsenti riigieelarvest revisjoni alla, ja sotsiaalministeerium peab minema \u00fcle vajadusp\u00f5histele toetustele. \"Meil on helded lastetoetused ja vanemah\u00fcvitised, mis on Eesti sugusel riigil v\u00e4ga arusaadav koht. K\u00fcsimus on selles, kas mina vajan seda lastetoetust, siis, ei, ma ei vaja,\" t\u00f5i Kallas n\u00e4ite, et tema sissetulek on lastetoetuse saamiseks tegelikult liiga suur. Laiapindse julgeoleku maks peaks katma 400 miljonilise eelarveaugu, \u00fctles V\u00f5rklaev. \"Soovime selle kehtestada 2025. aastast. meil ei ole k\u00f5ikideks kohutusteks muidu vajadust, meil on seda maksubaasi vaja, selle debati avame peagi,\" s\u00f5nas ta. Sellesse maksu panustavad k\u00f5ik, \u00fctles L\u00e4\u00e4nemets. \"Ta on laiapindne ka maksuna, pole nii, et ainult inimesed maksavad, vaid peavad maksma ka ettev\u00f5tted. Kui palju peab inimene maksma, selgub pikema debati k\u00e4igus. SDE n\u00e4gemus on Reformierakonnast v\u00e4ga erinev, meie \u00fctleme, et see peaks olema astmeline tulumaks, aga nemad tahavad midagi muud,\" m\u00e4rkis minister. Kui palju kavatseb valitsus laenu v\u00f5tta, ei osanud V\u00f5rklaev t\u00e4pselt peast \u00f6elda.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mari Peegel   "}
{"text":"Puutumatus ja vastutusEsmasp\u00e4eval otsustas riigikogu EKRE saadikult Kert Kingolt v\u00f5tta saadikupuutumatuse, et saaks edasi liikuda tema v\u00f5imaliku kelmuse ja kuluh\u00fcvitiste v\u00e4\u00e4rkasutamise juhtumi k\u00e4sitlemisega. On v\u00e4ga oluline r\u00f5hutada, et kindlasti ei t\u00e4henda see sugugi, et inimene oleks milleski s\u00fc\u00fcdi tunnistatud. See t\u00e4hendab \u00fcksnes seda, et s\u00fc\u00fc\u00adk\u00fcsimust saab riigikogu loal \u00fcldse kohtupingi ees p\u00f5hjalikumalt uurida ning t\u00f5tt v\u00e4lja selgitada.\nKindlasti ei tohi puutumatust kergek\u00e4eliselt v\u00f5tta ning luua sellega v\u00f5imalust, et saadikuid hakatakse pahatahtlike s\u00fc\u00fcdistustega oma rahva h\u00e4\u00e4ltega usaldatud t\u00f6\u00f6 tegemise juures takistama. Puutumatuse v\u00f5tmisel peavad olema v\u00e4ga m\u00f5juvad p\u00f5hjused. \u00dcleeile, olles \u00f5iguskantsleri s\u00f5nav\u00f5tu \u00e4ra kuulanud, otsustas riigikogu 66 poolth\u00e4\u00e4lega \u00adEKRE saadikult Kert Kingolt puutumatuse v\u00f5tta ning vastu oli \u00fcksnes 13 saadikut. J\u00e4relikult olid \u00f5iguskantsleri p\u00f5hjused piisavalt m\u00f5jusad.\nKingo erakonnakaaslaste s\u00f5nav\u00f5ttudes oli k\u00fcll omajagu t\u00f5tt, sest nagu \u00f6eldud, on saadikupuutumatus demokraatliku riigi toimimiseks v\u00e4ga oluline ning seda ei tohi uisap\u00e4isa \u00e4ra v\u00f5tta. Ent neis oli ka oma\u00adjagu k\u00fcsitavusi, n\u00e4iteks samuti EKRE ridadesse kuuluv \u00adHelle-Monika Helme hoiatas teisi riigikogu liikmeid puutumatuse v\u00f5tmise poolt h\u00e4\u00e4letamast, sest \u00abteie olete muidu j\u00e4rgmised\u00bb. Jah, see peab olema v\u00e4ga kaalutletud samm, aga mitte nii erakorraline, et \u00fchelt saadikult puutumatuse v\u00f5tmine looks pretsedendi ning vallandaks poliitilise n\u00f5iajahi.\nMeenutame, et saadikupuutumatus on v\u00f5etud alates 1991. aastast kokku 12 saadikult, n\u00fc\u00fcd on Kingol au olla j\u00e4rjekorras 13. Saadikupuutumatusest on ilma j\u00e4\u00e4nud Mihhail Korb ja Mailis Reps, P\u00f5hja-Sakala valla kunagi riigikokku valitud opositsiooniliider Priit Toobal ning see on v\u00f5etud ka realt reformierakondlastelt, n\u00e4iteks Siim Kallaselt ja Heiki Kranichilt. Erakondasid, kuhu l\u00e4bi aastate uurimise alla sattunud saadikud on kuulunud, pole see h\u00e4vitanud ega \u00fcle\u00fcldist n\u00f5iajahti vallandanud.\nRiigikogus t\u00f6\u00f6tamine on v\u00e4ga suur privileeg ja vastutus. Vastutus nii enda ja oma erakonna poolt h\u00e4\u00e4letanute, aga ka terve Eesti rahva ees. Vastutus oma tegude eest ja kohustus p\u00f5hjendatud kahtluse korral \u00f5iglus jalule seada. Saadikupuutumatus ei t\u00e4henda ega tohigi t\u00e4hendada seda, et saadik on p\u00f5hjendatud kahtluse korral vabastatud vastuste andmisest ja vajadusel ka vastutuse kandmisest. Loodetavasti ei unusta seda \u00fckski riigikogu saadik.\n"}
{"text":"Leedulane paneb \u00f5unamahla voolamaL\u00f5unakeskuse l\u00e4histel asuva \u00f5unamahlatelgi juures polnud eile kella k\u00fcmne paiku hommikul just palju inimesi, kuid seal teenust pakkuva Domas \u010ceponise s\u00f5nul on nad t\u00e4navu veel liiga v\u00e4he tegutsenud ning suuremat kundede hulka on oodata uuel n\u00e4dalal.\nSuure punase kuppeltelgi juures seisis teiste hulgas Diane K\u00fctt, kes parajasti ootas, et tema toodud \u00f5untest mahl valmiks. Kuigi v\u00f5imalik on saada kuumutatud mahla, valis K\u00fctt sedapuhku toormahla. Oma anumaga on toormahla hind 70 senti liiter.\nTavaliselt teeb K\u00fctt ise kodus mahla. \u00abMul on pisikene kodukasutuse mahlapress, aga sellega tegemine on palju aegan\u00f5udvam,\u00bb selgitas ta. Just mugavus ongi tema s\u00f5nul teenuse \u00fcks suurimatest v\u00f5ludest.\nK\u00fcti s\u00f5nul v\u00f5iks selliseid mahlategijaid Tartus rohkemgi olla, sest paljudel on kodus \u00f5unapuud, mille saagist suur osa r\u00e4ndab pr\u00fcgihunnikusse.\n\u00c4ri areneb pidevalt\nLeedust p\u00e4rit Domas \u010ceponis alustas Eestis \u00e4ri eelmisel aastal, siin tegutseb ta osa\u00fchinguga Paradiisi\u00f5un. Eestis t\u00f6\u00f6tab \u010ceponis ainult senikaua, kuni kestab mahlahooaeg. Teenus, mida ta pakub, on lihtne. Tuleb minna oma \u00f5untega tema juurde ning olenevalt kogusest saab umbes 20 minutiga k\u00e4tte mahla, juba kuumutatud ja kraaniga pakki pakitud.\n\nMahlategu k\u00e4ib nagu kodus, aga t\u00e4nu v\u00f5imsale masinaliinile on see palju kiirem ja inimesele lihtsam.4 x Sille Annuk\nSille Annuk\n\nKuumutatud mahl k\u00e4ib kolmeliitrisse pakki, \u00fche paki eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia neli eurot. \u010ceponis m\u00e4rkis, et hind v\u00f5ib tunduda odav, mahla teeb ta alates 50 kilost \u00f5untest ning nii saab sellest kogusest omajagu mahlapakke \u2013 \u00fcks pakk ei tundu palju, aga saja paki hind v\u00f5tab juba kukalt kratsima. \u00abMe saaksime k\u00fcsida k\u00f5rgemat hinda, kui m\u00fc\u00fcksime valmis mahla, kuid kuna inimene tuleb oma \u00f5untega, siis on n\u00f5nda,\u00bb selgitas ta.\nKui aga masinav\u00e4rk \u00fcleval ja kliente jagub, siis on mahlameister Domas \u010ceponise s\u00f5nul t\u00f6\u00f6 p\u00f5nev ja igav ei hakka kunagi.\n\nKodumaal on \u010ceponis sellist teenust pakkunud juba k\u00fcmme aastat. Idee tuli sellest, kui ta n\u00e4gi Saksamaal sarnast s\u00fcsteemi. Ta t\u00f5des, et k\u00fcmne aastaga on selles \u00e4ris siiski palju muutunud. Alguses tegi ta mahla k\u00e4sipressiga, nagu paljudes kodudes siiamaani. N\u00fc\u00fcd on tal aga v\u00f5imekas masinaliin, mis \u00f5unad purustab, sellest pudist mahla v\u00e4lja pressib ning ka \u00e4ra kuumutab.\nKogu masinav\u00e4rki ja ka telki selle \u00fcmber pannakse \u00fcles ligi kaks n\u00e4dalat. Kui ilmneb, et m\u00f5ni masinajupp on katki v\u00f5i kadunud, tuleb seda tellida Itaaliast v\u00f5i Saksamaalt.\nKeelebarj\u00e4\u00e4r ei takista\nKui aga masinav\u00e4rk \u00fcleval ja kliente jagub, on t\u00f6\u00f6 \u010ceponise s\u00f5nul p\u00f5nev ning igav ei hakka kunagi. Talle v\u00e4ga meeldib suhelda inimestega, kes oma \u00f5unu mahlaks tulevad tegema. \u010ceponis eesti keelt ei oska, kuid inglise keeles saab p\u00f5hilised jutud aetud v\u00f5i siis tuleb leida keegi, kes aitaks t\u00f5lkida. Peamine on, et omavahel saaks suheldud ja m\u00f5lemad pooled oleksid rahul.\nPressitud mahlale ei lisata suhkrut ning seet\u00f5ttu on mahl ka v\u00e4ga eheda maitsega. Lisaks on iga mahl erinev, sest \u00f5unad, mida inimesed toovad, on erinevad. \u010ceponise s\u00f5nul saab k\u00f5ige parema mahla siis, kui \u00f5untele lisada veel marju, n\u00e4iteks vaarikaid v\u00f5i arooniaid. Ka talle endale meeldib selline mahl enim ning seep\u00e4rast julgustab mahlategija ka inimesi \u00f5untele lisaks veidi marju tooma.\n\nKolmeliitrised mahlapakid t\u00e4ituvad k\u00f5igest m\u00f5ne sekundiga. Igaks juhuks loputab Domas \u010ceponis pakid voolikuga \u00fcle, et need v\u00e4ljast mahlaseks ei j\u00e4\u00e4ks.\nSille Annuk\n\nLeedus on \u010ceponis \u00e4ri ajanud pikalt, ta on t\u00f6\u00f6tanud ka L\u00e4tis. Eestisse tulema ajendas teda see, et riigid ja ka inimesed on Baltimaades \u00fcsna sarnased. \u00abEestis alustasime eelmisel aastal, aga toona j\u00e4ime veidi hiljaks,\u00bb m\u00e4rkis \u010ceponis. \u00abT\u00e4navu tulime vara ja oleme ka paremas asukohas.\u00bb\nPaljud huvilised, kes mullu tema juures k\u00e4isid, on \u00f5unakottidega j\u00e4lle platsis. Nende hulk s\u00f5ltub nagu ikka ilmast: kui sajab, on inimesi v\u00e4hem, aga p\u00e4ikesepaistelise ilmaga on soovijaid palju. \u00d5unu saab mahla pressimiseks viia ka n\u00e4dalavahetusel.\nSageli tullakse mahla tegema terve perega: lastel on p\u00f5nev vaadata, kuidas mahl valmib, ning sedagi, kuidas \u00f5unaj\u00e4\u00e4nused m\u00f6\u00f6da pikka toru suurde konteinerisse lendavad. Samuti saab maitsta v\u00e4rsket mahla ja veeta koos perega m\u00f5nusalt aega. Nii v\u00f5ib pealtn\u00e4ha lihtne mahlategu muutuda hoopist\u00fckkis toredaks elamuseks.\n\nPunase kuppeltelgi p\u00fcstipanek v\u00f5tab aega ligi kaks n\u00e4dalat ning kuna tegemist on hooajat\u00f6\u00f6ga, tuleb see igal aastal ka kokku pakkida.\nSille Annuk\n\n"}
{"text":"Uued tulijad osutusid tavalisteks poliitikuteks. Eesti 200 saadik ostis maksumaksja rahaga d\u017einntoonikuEesti 200 valijad ja lihtliikmed on pidanud t\u00e4navu leppima t\u00f5demusega \u2013 Eesti 200 ei muutnud poliitikat, hoopis poliitika muutis neid. Kadri Tali lubab \u00fche kahtlase restoraniarve riigile tagasi maksta. Kuidas uued tulijad sedav\u00f5rd kiirelt mutta sukeldusid?\nPisiskandaalid. Siset\u00fclid. Kismad ametikohtade nimel. Kuluh\u00fcvitiste kummaline kasutamine. Joogid autosse (v\u00f5i Liina Normetile, kui uskuda Lauri Hussarit). T\u00e4iskomplekt k\u00f5ike, mis \u00fche erakonna juurde justkui kuulub.\nKui Johanna-Maria Lehtme juhtum k\u00f5rvale j\u00e4tta, ei midagi skandaalset. Samas kaugel puhtast poliitikast, mida uued tulijad k\u00f5ikidele valijatele lubavad. Lihtsalt \u00fcks t\u00e4iesti tavaline Eesti erakond.\nTarmo J\u00fcristot poliitikaanal\u00fc\u00fcsi ja liberaalse ilmavaatega tegelevast \u00fchendusest Salk ei \u00fcllata Eesti 200 s\u00e4\u00e4rane k\u00e4ek\u00e4ik liialt. Inimesed on inimesed. \u201eKui nad satuvad olukorda, kus on olnud teised, k\u00e4ituvad nad t\u00e4pselt samamoodi,\u201c m\u00e4rgib J\u00fcristo.\nEesti 200 \u00f5nnetuseks on aga valijatel uutele tulijatele k\u00f5rgemad ootused kui vanadele parteidele. V\u00e4iksemad korruptsiooniskandaalid vanade olijate reitingut peaaegu ei m\u00f5juta. Reformierakonna toetust ei kahandanud isegi Kaja Kallase abikaasa Venemaa-vedude skandaal.\n\u201eSee (k\u00f5rged ootused \u2013 EE) on enda v\u00e4lja kutsutud. Uued erakonnad tulevad just lubadusega, et poliitika probleem on liigne korruptiivsus. Nad lubavad teha teisiti. Kui l\u00e4heb nagu varem, inimesed pettuvad,\u201c selgitab J\u00fcristo.\nJ\u00fcristo nimetab uute parteide valijaid naiivseteks. Sealjuures \u00fcldsegi mitte solvavalt: \u201ePoliitika m\u00f5istes ei ole naiivsus halb asi.\u201c\nTa viitab, et need inimesed p\u00e4riselt usuvad \u2013 poliitikat on v\u00f5imalik teha teisiti. Puhtalt, skandaalideta ja omakasup\u00fc\u00fcdmatult. Iseenesest on selline naiivsus v\u00e4ga tervitatav. Enamikul valijatest seda enam pole. See aga t\u00e4hendabki, et k\u00f5iksugu skandaalid neelatakse lihtsalt alla.\n\u201eUute tulijate lootus on, et nad muudavad, kuidas poliitikat tehakse. Alati juhtub aga, et poliitika muudab hoopis neid,\u201c \u00fctleb J\u00fcristo.\nSamas leiab J\u00fcristo, et Eesti 200-l v\u00f5inuks minna veelgi halvemini. 2019. aastal olid nad valitsemiseks veel v\u00e4hem valmis kui t\u00e4navu. \u201eN\u00fc\u00fcd oli neil aega organisatsiooni \u00fcles ehitada. See natuke v\u00e4hendas v\u00f5imalust, et nad jooksevad \u00f5hust t\u00fchjaks nagu Vabaerakond.\u201c\nKuidas j\u00f5udis Eesti 200 aga kuristiku \u00e4\u00e4rele, kus neid lahutab Res Publica, Roheliste ja Vabaerakonna saatusest vaid \u00fcks samm?\nUkraina s\u00f5ja suur m\u00f5ju\nEesti 200 siseelu hakkab \u00fcle keema juba aasta enne parlamenti p\u00e4\u00e4semist. 2022. aasta veebruari alguses on veel k\u00f5ik h\u00e4sti. Reiting ligi 20 protsenti ning toetustabeli esikoht k\u00e4eulatuses.\nReformierakond ja Keskerakond t\u00f5mbavad valitsuses t\u00fclitsemisega \u00fcksteise reitingut usinalt alla. EKRE on seal, kus alati: reiting veidi \u00fcle 20 protsendi.\nNii m\u00f5nigi Eesti 200 liige loodab 2003. aasta Res Publica stsenaariumi kordumist, kus uus tulija l\u00f6\u00f6b Toompea ukse nii suure pauguga lahti, et \u00fchel parteilasel \u00f5nnestub kohe potsatada Stenbocki majja.\nMargus Tsahkna \u00fctleb taustavestlustes ajakirjanikele julgelt, et Eesti 200 eesm\u00e4rk on valimisv\u00f5it. See ei ole mingi niisama praalimine, ta p\u00e4riselt usub sellesse. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad, et Eesti 200 t\u00f5us ei pidurdu ning vanad olijad j\u00e4rjest kukuvad.\nSiis lendab aga k\u00f5ik \u00f5hku. 24. veebruaril tungib Venemaa Ukrainasse.\nSiis lendab aga k\u00f5ik \u00f5hku. 24. veebruaril tungib Venemaa Ukrainasse. Sisepoliitilistes kriisides vaevelnud Reformierakonna juht Kaja Kallas osutub v\u00e4lissuhtluses t\u00f5en\u00e4oliselt efektiivseimaks Eesti poliitikuks l\u00e4bi aegade.\nOravapartei tagant Eesti 200 r\u00fcppe liikunud valijad hakkavad tagasi minema. Eesti 200 reiting langeb kuus kuud jutti.\nJuba m\u00f6\u00f6dunud aasta suve hakul algavad Eesti 200 sees t\u00f5sisemad t\u00f5mblused. Selle taga on kolm inimest: Margus Tsahkna, Marek Reinaas ja Kadri Napritson-Acuna. Nad asuvad usinalt maad kuulama. Erakonnakaaslastele r\u00e4\u00e4gitakse, et Kristina Kallas pole parteile hea juht.\nLangeva reitinguga erakonnas pole seda m\u00f5tet teab kui keeruline maha m\u00fc\u00fca. Eesti 200 liikmetel pole ka erilist poliitilist kogemust. Nad veel ei tea, et lubadused piirkondade elustamisest ning aktiivsemast siseelust on sisevalimiskampaaniate klassika. Sel ei ole kunagi erilist sisu.\nPaljud Kallase selja taga olnud h\u00fcppavad kolmiku paati. T\u00f5epoolest, reiting langeb ja erakond pole enam pildil. Rahulolematus tuleb igati loomulikult.\nHussar on juhina pehme\nSuve l\u00f5puks on selge, et Kristina Kallast on v\u00f5imalik kukutada. Kolmikul on puudu vaid juhikandidaat. Nende endi hulgast oleks loogiline valik Tsahkna, aga tema erakonda juhtida ei taha. Isamaas ta korra juba proovis ning \u00f5ppis, et see ei ole meeldiv t\u00f6\u00f6. Lisaks teab Tsahkna, et erakonnas on inimesi, kes temasse eriti h\u00e4sti ei suhtu. M\u00f5ned uue poliitika tegijad n\u00e4evad Tsahknas poliitilist karjeristi.\nAppi v\u00f5etakse Lauri Hussar. Endise Postimehe peatoimetaja kasuks r\u00e4\u00e4gib, et ta ei ole konfliktne. Endised kolleegidki kirjeldavad teda eranditult kui \u201emeeldivat inimest\u201c.\nKa hiljem t\u00fcliga erakonnast lahkunud \u00fctlevad t\u00e4nini, et Hussarile nad midagi ette ei heida. Peale selle, et nende arvates kasutasid Reinaas-Tsahkna teda sisuliselt marionettnukuna.\nSarnased etteheited k\u00f5lavad ka Hussari endistelt Postimehe kolleegidelt. Kuigi tore inimene, ei olnud Hussar kindla k\u00e4ega juht. Keerulistes olukordades t\u00f5mbus ta kerra nagu siil. Oma tahtmist Hussar l\u00e4bi ei surunud. Pigem lasi k\u00f5igel minna nii, nagu veel k\u00f5rgemad \u00fclemused tahtsid.\nOktoobrikuise Eesti 200 \u00fcldkogu eel l\u00e4heb olukord parteis eriti teravaks. Kallase leer otsustab, et v\u00f5itluseta nad oma positsioonist ei loobu. Kahe favoriidi k\u00f5rvale ilmub neutraalse kandidaadina ka noortekogu juht Hendrik Terras. Sellest tuleb hiljem paksu pahandust.\nVeel m\u00f5ned p\u00e4evad enne juhivalimisi pole Hussari meeskond kindel, kas nad v\u00f5idavad. Pigem kaldub kaalukauss hoopis Kallase j\u00e4tkamise poole. Parteikaaslasi hakatakse usinalt t\u00f6\u00f6tlema. Neile r\u00e4\u00e4gitakse, et kui Kallas j\u00e4tkab, siis suurtoetaja Priit Alam\u00e4e enam Eesti 200-le raha ei anneta.\nKas jutt t\u00f5ele vastas, Ekspress ei tea. Alam\u00e4e ise l\u00fckkab hiljem s\u00e4\u00e4rased v\u00e4ited nii Kallasele kui mitmele toonase juhi toetajale \u00fcmber.\nFaktid \u00fctlevad, et Alam\u00e4e annetas erakonnale 25 000 eurot veel kaks p\u00e4eva enne Hussari esimeheks valimist. Ehk ajal, kui Hussari leerist r\u00e4\u00e4giti, kuidas vale tulemuse j\u00e4rel Alam\u00e4e enam parteid ei toetaks.\nKallase leer arvab t\u00e4nini, et kogu Terrase kandidatuur oli h\u00e4sti lavastatud n\u00e4item\u00e4ng. Muidugi selleks, et saavutada Hussarile soodne tulemus.\n15. oktoobril toimub Eesti 200 \u00fcldkogu. K\u00f5lavad esimehekandidaatide k\u00f5ned. Kahe suure rivaali k\u00f5rval juhiks p\u00fcrgiv Terras peab partei senise juhtimise kohta \u00fcliterava k\u00f5ne. See on h\u00e4sti ette valmistatud ja m\u00f5jus. K\u00f5ne l\u00f5ppeb t\u00f5elise pommuudisega \u2013 Terras teatab, et v\u00f5tab kandidatuuri tagasi ning palub toetada Lauri Hussarit.\nKallase leer arvab t\u00e4nini, et kogu Terrase kandidatuur oli h\u00e4sti lavastatud n\u00e4item\u00e4ng. Muidugi selleks, et saavutada Hussarile soodne tulemus. Kallase toetajad on \u00e4\u00e4retult pettunud. Hussar ise kinnitab aga \u00fcldkogu j\u00e4rel, et kuulis Terrase taandumisest alles valimiste-eelsel \u00f5htul.\nErakonnas oli veel mitu poliitikut, kes olnuks valmis Hussari ja Kallase k\u00f5rval kandideerima. T\u00e4itma tasakaalustavat rolli. Nad k\u00f5ik aga loobusid. \u201eKahte klouni pole ju m\u00f5tet lavale panna,\u201c t\u00f5deb \u00fcks juhiks kandideerimisele m\u00f5elnu aasta aega hiljem.\nIgal juhul saadab v\u00f5imup\u00f6\u00f6rde kavandajaid edu. Hussar saab 101 h\u00e4\u00e4lt ning Kallas 94. Nemad on rahul, aga peaaegu poolel erakonnal j\u00e4\u00e4b rusikas taskusse.\nValimisnimekirjad koostas Tsahkna\n\u201eInimesed tahavad midagi teravamat,\u201c nendib kaotuse j\u00e4rel Kallas. Midagi teravamat nad aga v\u00e4hemalt esialgu ei saa. Hussari esimeste \u00fclesastumiste j\u00e4rel l\u00f6\u00f6vad m\u00f5ned julgemad Eesti 200-le juba hingekella. Mees on \u00fcmmargune nagu parimate p\u00e4evade J\u00fcri Ratas.\n\u201eLahendus on see, et tuleb leida lahendus,\u201c on vaid \u00fcks n\u00e4ide Hussari kullavaramust. Teravus ilmneb Hussaris vaid siis, kui panna tema vastu istuma m\u00f5ni keskerakondlane. Neid r\u00fcndab ta t\u00f5epoolest j\u00f5uliselt.\nValimiste eel koondub v\u00f5im parteis varasemast veelgi enam Hussari meeskonna k\u00e4tte. Valimisnimekirjade koostamise protsessist pole partei lihtliikmetel suurt aimugi. Nende nimekirjade koostamist veab Tsahkna.\nVeel kuu enne valimisnimekirjade esitamist peab Liisa Pakosta plaani sisustada valimisperiood \u00d5htulehte valimisartiklite seeria kirjutamisega. Siis kutsub Tsahkna ta aga kandideerima ning edasine on ajalugu. Pakosta istub praegu Toompeal.\nNiisamuti satub P\u00f5hja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti esinumbriks hiljem erakonnale t\u00f5eliseks Trooja hobuseks osutunud Johanna-Maria Lehtme. Temagi kutsub kandideerima Tsahkna. Sealjuures pole plaanist aimu isegi partei juhatusel. Kolm p\u00e4eva enne valimisnimekirjade esitamise t\u00e4htaega n\u00e4idatakse neile Lehtmeta nimekirja. See saadetakse isegi meediale.\nKaks p\u00e4eva hiljem ilmub ta aga nimekirja ja kohe esinumbriks. Varem kolmandana kandideerima pidanud Liina Normet loobub seepeale valimistel osalemast. Ta ei n\u00e4e, et suudaks Lehtme k\u00f5rval h\u00e4\u00e4li koguda.\nVastupidi paljude konkurentide ning politoloogide ennustustele l\u00e4heb Eesti 200-l riigikogu valimistel v\u00e4ga h\u00e4sti. Nad saavad parlamendis 14 kohta. K\u00f5ik ennustused lubasid pigem \u00fchekohalist saadikute arvu.\nS\u00fcgisene kabetamine parlamendis\nSellega aga partei kasvuraskused ei l\u00f5pe. Laia kajastust leidnud Lehtme skandaali k\u00f5rval pulbitsevad sisevastuolud erakonna sees edasi. Keskkonnakomisjoni esimehe Tarmo Tamme suhtes algatatakse v\u00e4\u00e4rteouurimine ebaseadusliku metsaraie asjus. Ta m\u00f5istetakse \u00f5igeks, kuid enne seda j\u00f5uab ta komisjoni juhi kohalt tagasi astuda.\nToonane fraktsiooni esimees Marek Reinaas lubab suure suuga, et Tamme asemel saab komisjoni esimeheks keskkonnakaitsja Z\u00fcleyxa Izmailova.\nIzmailova ootab ja ootab, aga fraktsioon teda komisjoni juhiks ei kinnita. L\u00f5puks k\u00fcsib ta Reinaasalt otse, miks asi venib. \u201eFraktsiooni otsust ju pole,\u201c vastab Reinaas. Hiljem on Reinaas Izmailova peale veel pahasem: \u201eSa ju ei taha, et me h\u00e4\u00e4letama hakkaks. Sa kaotad niikuinii!\u201c\nS\u00fcgisel s\u00fcnnib kompromiss. Keskkonnakomisjoni juhiks saab senine p\u00f5hiseaduskomisjoni esimees Igor Taro, kes on nii Izmailovast kui Tammest m\u00e4rksa neutraalsem valik.\nAinus pettunu on aga Taro ise. Tema eelistanuks senises komisjonis j\u00e4tkata. Aga kui parteil on vaja, tuleb liikuda. Seet\u00f5ttu pole Taro ka avalikult protestinud.\nTaro komisjonide vahel liigutamise taustal teeb Eesti 200 teisegi muudatuse. Fraktsiooni esimeheks saab Reinaasa asemel Toomas Uibo. Avalikult selgitatakse, et Reinaas peab p\u00fchenduma tulevastele valimiskampaaniatele ning erakonna sisekommunikatsiooni parandamisele.\nEkspressile r\u00e4\u00e4givad aga konkurendid, et Reinaas ei tulnud t\u00f6\u00f6ga lihtsalt toime. Ta ei saanud riigikogu toimimisloogikast aru. \u201eVanematekogus oli Reinaas t\u00f5eline \u00f5udus,\u201c kirjeldab \u00fcks koalitsioonipartner. Obstruktsiooniga v\u00f5itlemisel polnud temast lihtsalt kasu.\nLisaks polnud Reinaasaga rahul ka mitmed erakonnakaaslased. Fraktsiooni esimees peab lisaks k\u00e4tev\u00e4\u00e4namisele suutma teisitim\u00f5tlejaid kaasata. Reinaas sellega toime ei tulnud. Vastuvaidlemise korral \u00e4rritus ta kergelt ning muutus irooniliseks.\nUibolt loodavad nii koalitsioonipartnerid kui parteikaaslased tasakaalukamat ning organiseeritumat juhtimist.\nK\u00e4esoleva aasta septembri keskpaigaks on Norstati andmetel Eesti 200 nelja n\u00e4dala koondreiting veel \u00fcle valimisk\u00fcnnise: 7,4%. Viimaste n\u00e4dalate tulemused \u2013 6,2% ja 6,6% \u2013 aga n\u00e4itavad, et saab veel hullemaks minna.\nVankri p\u00f6\u00f6ramiseks pole veel hilja, arvab Tarmo J\u00fcristo. \u201ePraegu ei peaks veel m\u00f5tlema, et k\u00f5ik on pekkis, aga ma v\u00f5taks olukorda t\u00f5siselt. Sellega peab tegelema. Olulised on 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimised.\u201c\nKadri Tali lubab restoraniarve riigile tagasi maksta\nEesti 200 liikmete kuluh\u00fcvitiste kausta lapates v\u00f5ib m\u00e4rgata m\u00f5lemaid \u00e4\u00e4rmusi. On neid, kes lisaks palgale maksumaksja raha peaaegu \u00fcldse ei kasuta. Sellesse punti kuuluvad Irja Lutsar, Marek Reinaas, Z\u00fcleyxa Izmailova, Toomas Uibo ja Lauri Hussar. Nad k\u00f5ik lasid esimese nelja ja poole ametikuuga h\u00fcvitada v\u00e4hem kui 250 eurot.\nLeidub aga ka vastupidiseid n\u00e4iteid. Liisa Pakosta laseb iga kuu kinni maksta 450 eurot autoliisingut. \u00dcle 450 euro kuus rahvasaadikutel autoliisinguks kuluh\u00fcvitisi kasutada ei lubatagi.\nTarmo Tamm tangib eriti usinalt. Juuli l\u00f5puks oli ta maksumaksjal lasknud kinni maksta \u00fcle 2000 euro mootorik\u00fctust. Sealjuures tankis Tamm enamasti bensiini, kuid \u00fche korra hoopis diislit.\nHuvide deklaratsiooni alusel kuulub Tammele vaid kaks bensiinimootoriga Porschet. Rahvasaadik ise p\u00f5hjendab diisli tankimist sellega, et unustas diiselmootoriga Mercedese huvide deklaratsiooni m\u00e4rkida.\nLisaks korraldas Tamm maikuus Rakveres kohtumise valijatega peoruumides, mis kuuluvad mullu juunis skandaaliga Eesti 200st lahkunud, kuid ometi t\u00e4navu nende nimekirjas parlamenti kandideerinud Rainer Miltopile. Ruumide rent ja toitlustus l\u00e4ksid kokku maksma 800 eurot. K\u00f5ik endise erakonnakaaslase tasku.\nSelles ei ole midagi ebaseaduslikku, riigikogu liige v\u00f5ib kohtumisele toitlustuse tellida kas v\u00f5i oma naiselt. S\u00e4\u00e4rased asjad n\u00e4evad aga lihtsalt halvad v\u00e4lja.\n\u201eMulle endale tundub see normaalne. Eks sa ikka teed oma asju selle juures, keda sa tunned. Ma ei saa \u00f6elda, et ma Rakveres v\u00e4ga palju teisi kohti tunneks,\u201c selgitab Tamm.\nEesti 200 fraktsiooni aseesimees Kadri Tali aga lubab Ekspressi p\u00e4ringu peale suisa \u00fche kuluh\u00fcvitistesse esitatud 125eurose restoraniarve tagasi maksta. D\u017einntoonik. Veiseburger. Angers\u00e4ga \u0161a\u0161l\u00f5kk. \u00d5unakook. Grillitud juust. Plangul\u00f5he. Need k\u00f5ik paluti riigil h\u00fcvitada p\u00f5hjendusega: \u201eKohtumine valijatega.\u201c\nKohtumisel valijatega osales 21. juulil lisaks Talile veel kaks inimest. Rahvasaadiku s\u00f5nul kohtus ta P\u00e4rnu restoranis juristi ning spordivaldkonna spetsialistiga. \u201eKahjuks ei taibanud ma sel hetkel, kui k\u00fclaline kohtumise l\u00f5pus \u00fche joogi tellis, sellele kuidagi reageerida. Ise olen karsklane ja pean oluliseks seda eeskuju levitada, seet\u00f5ttu tasun selle t\u00f6\u00f6l\u00f5una arve omalt poolt riigile tagasi.\u201c\nLisaks restoraniarvele palus Tali riigil samast p\u00e4evast h\u00fcvitada ka 134eurose hotelliarve. \u00d5htul k\u00e4is rahvasaadik P\u00e4rnu Muusikafestivali l\u00f5ppkontserdil. \u201eMinu osalemine oli nii tunnustus tegijatele, k\u00fclalistele kui vajalik kunstilise taseme ja rahvusvahelise haarde hindamiseks. L\u00f5ppkontserdil ja sellele j\u00e4rgneval kohtumisel oli arvestatav hulk kultuuritegelasi, kultuurimetseene ja huvilisi, kellega m\u00f5tete ja kogemuste vahetamine oli minu t\u00f6\u00f6ks v\u00e4ga oluline,\u201c selgitab saadik.\nKaks hotellip\u00e4eva P\u00e4rnus maksis riik Talile kinni ka juuni l\u00f5pus. Siis kulus selleks suisa 435 eurot. Tali \u00fctleb, et P\u00e4rnumaalt valitud saadikuna peabki ta aeg-ajalt oma ringkonnas \u00f6\u00f6bima. Juuni l\u00f5pus tutvus ta enda s\u00f5nul P\u00e4rnu koolide k\u00e4ek\u00e4iguga.\n."}
{"text":"Juhtkiri: Puutumatus ja vastutusJUHTKIRIEsmasp\u00e4eval otsustas riigikogu EKRE saadikult Kert Kingolt v\u00f5tta saadikupuutumatuse, et saaks edasi liikuda tema v\u00f5imaliku kelmuse ja kuluh\u00fcvitiste v\u00e4\u00e4rkasutamise juhtumi k\u00e4sitlemisega. On v\u00e4ga oluline r\u00f5hutada, et kindlasti ei t\u00e4henda see sugugi, et inimene oleks milleski s\u00fc\u00fcdi tunnistatud. See t\u00e4hendab \u00fcksnes seda, et s\u00fc\u00fck\u00fcsimust saab riigikogu loal \u00fcldse kohtupingi ees p\u00f5hjalikumalt uurida ning t\u00f5tt v\u00e4lja selgitada.Kindlasti ei tohi puutumatust kergek\u00e4eliselt v\u00f5tta ning luua sellega v\u00f5imalust, et saadikuid hakatakse pahatahtlike s\u00fc\u00fcdistustega oma rahva h\u00e4\u00e4ltega usaldatud t\u00f6\u00f6 tegemise juures takistama. Puutumatuse v\u00f5tmisel peavad olema v\u00e4ga m\u00f5juvad p\u00f5hjused. \u00dcleeile, olles \u00f5iguskantsleri s\u00f5nav\u00f5tu \u00e4ra kuulanud, otsustas riigikogu 66 poolth\u00e4\u00e4lega EKRE saadikult Kert Kingolt puutumatuse v\u00f5tta ning vastu oli \u00fcksnes 13 saadikut. J\u00e4relikult olid \u00f5iguskantsleri p\u00f5hjused piisavalt m\u00f5jusad.Kingo erakonnakaaslaste s\u00f5nav\u00f5ttudes oli k\u00fcll omajagu t\u00f5tt, sest nagu \u00f6eldud, on saadikupuutumatus demokraatliku riigi toimimiseks v\u00e4ga oluline ning seda ei tohi uisap\u00e4isa \u00e4ra v\u00f5tta. Ent neis oli ka omajagu k\u00fcsitavusi, n\u00e4iteks samuti EKRE ridadesse kuuluv Helle-Monika Helme hoiatas teisi riigikogu liikmeid puutumatuse v\u00f5tmise poolt h\u00e4\u00e4letamast, sest \u00abteie olete muidu j\u00e4rgmised\u00bb. Jah, see peab olema v\u00e4ga kaalutletud samm, aga mitte nii erakorraline, et \u00fchelt saadikult puutumatuse v\u00f5tmine looks pretsedendi ning vallandaks poliitilise n\u00f5iajahi.Meenutame, et saadikupuutumatus on v\u00f5etud alates 1991. aastast kokku 12 saadikult, n\u00fc\u00fcd on Kingol au olla j\u00e4rjekorras 13. Saadikupuutumatusest on ilma j\u00e4\u00e4nud Mihhail Korb ja Mailis Reps, P\u00f5hja-Sakala valla kunagi riigikokku valitud opositsiooniliider Priit Toobal ning see on v\u00f5etud ka realt reformierakondlastelt, n\u00e4iteks Siim Kallaselt ja Heiki Kranichilt. Erakondasid, kuhu l\u00e4bi aastate uurimise alla sattunud saadikud on kuulunud, pole see h\u00e4vitanud ega \u00fcle\u00fcldist n\u00f5iajahti vallandanud.Riigikogus t\u00f6\u00f6tamine on v\u00e4ga suur privileeg ja vastutus. Vastutus nii enda ja oma erakonna poolt h\u00e4\u00e4letanute, aga ka terve Eesti rahva ees. Vastutus oma tegude eest ja kohustus p\u00f5hjendatud kahtluse korral \u00f5iglus jalule seada. Saadikupuutumatus ei t\u00e4henda ega tohigi t\u00e4hendada seda, et saadik on p\u00f5hjendatud kahtluse korral vabastatud vastuste andmisest ja vajadusel ka vastutuse kandmisest. Loodetavasti ei unusta seda \u00fckski riigikogu saadik.\"Saadikupuutumatus ei t\u00e4henda ega tohigi t\u00e4hendada seda, et saadik on p\u00f5hjendatud kahtluse korral vabastatud vastuste andmisest ja vajadusel ka vastutuse kandmisest.\""}
{"text":"Endine diakon maskeeris Ukraina mehi misjon\u00e4rideksUkraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas eelmisel n\u00e4dalal, et sadamalinnas Odessas peeti kinni endine kirikumees, keda s\u00fc\u00fcdistatakse suures patus. Nimelt olevat diakon v\u00f5tnud altk\u00e4emaksu, et aidata ukrainlastest noormeestel ajateenistusest k\u00f5rvale hiilida. Sealjuures maskeeris abivaimulik s\u00f5japelgureid kiriku misjon\u00e4rideks, et neil \u00f5nnestuks sel moel riigist lahkuda.\nSBU v\u00e4itel kuulus abivaimulik Ukraina \u00f5igeusu kirikusse, mis oli alles hiljuti seotud Moskva patriarhaadiga. Uurijate v\u00e4itel aitas anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4etud endine diakon Euroopa Liidu riikidesse p\u00f5geneda v\u00e4hemalt kuuel inimesel. V\u00e4idetavalt pistis diakon selle eest tasku umbes 4500 dollari (u 4200 euro) ulatuses altk\u00e4emaksu.\n\u201eKahtlusalune oli koostanud nimekirjad misjon\u00e4ridest, kes kavatsesid piiskopkonna juhi ja usukogukonna nimel v\u00e4lismaale reisida - eesm\u00e4rgiga saada preestriks,\u201c teatas SBU. Ukraina julgeolekuteenistus arestis endise vaimuliku arvutid, mobiiltelefonid, SIM-kaardid ja eelnevalt mainitud ulatuses sularaha. S\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral v\u00f5ib teda oodata kuni \u00fcheksa-aastane vangistus, kirjutab The Guardian.\n\nTegemist pole siiski ainsa omataolise juhtumiga - ajateenistusega seotud korruptsiooniskandaale on Ukrainas hiljaaegu \u00fcsna palju tuvastatud. Augustis alustas Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i riigis juba pikalt probleemiks olnud korruptsiooni vastu ulatuslikku v\u00f5itlust. Ta toonitas, et s\u00f5jaaegset korruptsiooni tuleb k\u00e4sitleda riigireetmisena. \u00dcks ja v\u00f5rdlemisi suur osa probleemist ongi seotud ajateenistusega - t\u00e4psemalt selle igak\u00fclgse v\u00e4ltimisega. Seega vallandas Zelensk\u00f5i augustis k\u00f5ikide oblastite v\u00e4rbamisjuhid. Puhastust\u00f6\u00f6 toimus ka kaitseministeeriumi ladvikus.\nAlles eelmisel n\u00e4dalal avaldas Odessa peaprokuratuur, et regionaalpolitsei juhtkond on aidanud k\u00fcmnetel meestel ajateenistusest hoiduda. Kohaliku arstliku komisjoni juht ja kaks sekret\u00e4ri v\u00f5eti uurimise alla - v\u00e4idetavalt on nad v\u00f5ltsinud k\u00fcmneid terviset\u00f5endeid, mis \u201et\u00f5estasid\u201c\nnoormeeste k\u00f5lbmatust ajateenistusse. Iga sellise v\u00f5ltst\u00f5endi eest maksti umbes 6500-9000 eurot. Seda arvestades oleks ajateenistusest p\u00e4\u00e4semiseks olnud odavam variant s\u00f5lmida tehing hoopis eelmainitud diakoniga ja hakata libamisjon\u00e4riks.\n\nKorruptsioonivastane puhastustuli\n\u00d5igeusu vaimulik.\n\nAARE KARTAU"}
{"text":"Klient n\u00f5udis ehmatava toidu eest 3000 eurotJ\u00f5geval elav Margus Mikson ostis laup\u00e4eva hommikul endale Tartu Ringtee Siriusest burgeri ja \u00fcheksa-aastasele pojale kananagitsaprae, mida koos kohe s\u00f6\u00f6ma asuti.\nKuna pojal tulid muud tegemised s\u00f5pradega vahele, j\u00e4i praad poolikuks ja see v\u00f5eti koju kaasa. Sama p\u00e4eva \u00f5htul soojendas isa prae \u00fcles, kui \u00e4kki tuli keskelt mustaks t\u00f5mbunud nagitsa seest v\u00e4lja ussi meenutav moodustis. Nagu hiljem selgus, olid hirmul suured silmad.\nMikson r\u00e4\u00e4kis, et peale koleda nagitsa s\u00f6\u00f6mist on traumeeritud laps mitu p\u00e4eva oksendanud ega l\u00e4inud n\u00e4dala alguses kooligi. \u00abArsti juures veel ei ole k\u00e4inud, aga tuleb minna,\u00bb m\u00e4rkis isa.\n\nKahjun\u00f5ue\nTa v\u00f5ttis juba n\u00e4dalavahetusel \u00fchendust Siriuse juhatusega. \u00abNad pakkusid prae eest raha tagasi, aga kui pojal on nii halb olla, siis see on naeruv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4ike kompensatsioon. Laps ei taha s\u00f6\u00f6ki n\u00e4ha ka praegu,\u00bb \u00fctles Mikson, kes oli Siriusele saatnud ka rikutud toidust pildid.\nEnda s\u00f5nul oli Mikson k\u00fcsinud ettev\u00f5ttelt kompensatsiooniks esialgu 3000 eurot ning p\u00e4ev hiljem 1000 eurot, millega ettev\u00f5tja n\u00f5us ei olnud.\n\nMargus Mikson hoidis kahtlase prae alles, et seda saaks hiljem laboris kontrollida.\nKuigi k\u00f5nealuse kananagitsa v\u00e4limus isu ei tekita, kinnitas eile riigi laboriuuringute ja riski hindamise keskus (Labris), et parasiitidega see saastunud ei ole. \u00abUuringule toodud proovist parasiite ei leitud. Kananagitsas olev silmaga j\u00e4lgitav pruunikas moodustis on tuvastatud kui veresoon,\u00bb seisis labori vastuses.\n\nSaabus SMS teatega\nSirius Kiirtoidu juhatuse liikme Paul Lehto s\u00f5nul on ettev\u00f5ttel kohutavalt kahju, et see k\u00f5ik juhtus ja et asi on n\u00fc\u00fcd niikaugele l\u00e4inud. \u00abToiduohutus on meie jaoks a ja o. Meie vaev selle nimel on igap\u00e4evane,\u00bb \u00fctles ta.\n\nPeale esimest p\u00f6\u00f6rdumist laup\u00e4eval selgitati Miksonile, kuidas nagitsaid transporditakse ja k\u00e4ideldakse. Ringtee Siriuse juhatajale anti teada, et nagitsad tuleb m\u00fc\u00fcgilt eemaldada ning info anti ka hulgifirmale, kust neid hangitakse. \u00abEsmasp\u00e4eva hommikul teavitasime juhtunust ka terviseametit,\u00bb s\u00f5nas Lehto.\nLaup\u00e4eva \u00f5htul saabus kliendilt SMS teatega, et tema pojal hakkas paha. \u00abKliendile saadeti vastu SMS, et kindlasti tuleb p\u00f6\u00f6rduda erakorralise meditsiini osakonda,\u00bb \u00fctles Lehto. Samal \u00f5htul olevat Mikson uuesti helistanud ja n\u00f5udnud 3000 eurot, sest vastasel korral p\u00f6\u00f6rdub ta ajakirjandusse. \u00abLoomulikult keeldusime kliendi v\u00e4ljapressimisele allumast,\u00bb m\u00e4rkis Lehto.\nMikson v\u00f5ttis Siriusega \u00fchendust taas esmasp\u00e4eva \u00f5htul ja v\u00e4itis, et ta pojal on endiselt halb. \u00abSel korral soovis ta 1000 eurot v\u00f5i lubas vastasel korral ajakirjanduse poole p\u00f6\u00f6rduda. Loomulikult keeldume v\u00e4ljapressimisele allumast,\u00bb \u00fctles Lehto.\n\n\"Samal \u00f5htul olevat Paul Lehto s\u00f5nul Margus Mikson uuesti helistanud ja n\u00f5udnud 3000 eurot, sest vastasel korral p\u00f6\u00f6rdub ta ajakirjanduse poole.\"\nSILLE ANNUK\n\nVEIKI OJAPERV"}
{"text":"Leedulane paneb \u00f5unamahla voolamaVARUMISE AEG. Kurgipurgid ja moosid peaksid praeguseks juba keldris olema. Talveks valmistumine aga j\u00e4tkub, k\u00e4tte on j\u00f5udnud mahlateo aeg. M\u00f5nele on see tore ajaviide, kuid m\u00f5nele t\u00fc\u00fctu t\u00f6\u00f6, mille v\u00f5iks keegi teine \u00e4ra teha.L\u00f5unakeskuse l\u00e4histel asuva \u00f5unamahlatelgi juures polnud eile kella k\u00fcmne paiku hommikul just palju inimesi, kuid seal teenust pakkuva Domas \u010ceponise s\u00f5nul on nad t\u00e4navu veel liiga v\u00e4he tegutsenud ning suuremat kundede hulka on oodata uuel n\u00e4dalal.Suure punase kuppeltelgi juures seisis teiste hulgas Diane K\u00fctt, kes parajasti ootas, et tema toodud \u00f5untest mahl valmiks. Kuigi v\u00f5imalik on saada kuumutatud mahla, valis K\u00fctt sedapuhku toormahla. Oma anumaga on toormahla hind 70 senti liiter.Tavaliselt teeb K\u00fctt ise kodus mahla. \u00abMul on pisikene kodukasutuse mahlapress, aga sellega tegemine on palju aegan\u00f5udvam,\u00bb selgitas ta. Just mugavus ongi tema s\u00f5nul teenuse \u00fcks suurimatest v\u00f5ludest.K\u00fcti s\u00f5nul v\u00f5iks selliseid mahlategijaid Tartus rohkemgi olla, sest paljudel on kodus \u00f5unapuud, mille saagist suur osa r\u00e4ndab pr\u00fcgihunnikusse.\u00c4ri areneb pidevaltLeedust p\u00e4rit Domas \u010ceponis alustas Eestis \u00e4ri eelmisel aastal, siin tegutseb ta osa\u00fchinguga Paradiisi\u00f5un. Eestis t\u00f6\u00f6tab \u010ceponis ainult senikaua, kuni kestab mahlahooaeg. Teenus, mida ta pakub, on lihtne. Tuleb minna oma \u00f5untega tema juurde ning olenevalt kogusest saab umbes 20 minutiga k\u00e4tte mahla, juba kuumutatud ja kraaniga pakki pakitud.Kuumutatud mahl k\u00e4ib kolmeliitrisse pakki, \u00fche paki eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia neli eurot.\u010ceponis m\u00e4rkis, et hind v\u00f5ib tunduda odav, mahla teeb ta alates 50 kilost \u00f5untest ning nii saab sellest kogusest omajagu mahlapakke - \u00fcks pakk ei tundu palju, aga saja paki hind v\u00f5tab juba kukalt kratsima. \u00abMe saaksime k\u00fcsida k\u00f5rgemat hinda, kui m\u00fc\u00fcksime valmis mahla, kuid kuna inimene tuleb oma \u00f5untega, siis on n\u00f5nda,\u00bb selgitas ta.Kodumaal on \u010ceponis sellist teenust pakkunud juba k\u00fcmme aastat. Idee tuli sellest, kui ta n\u00e4gi Saksamaal sarnast s\u00fcsteemi. Ta t\u00f5des, et k\u00fcmne aastaga on selles \u00e4ris siiski palju muutunud. Alguses tegi ta mahla k\u00e4sipressiga, nagu paljudes kodudes siiamaani. N\u00fc\u00fcd on tal aga v\u00f5imekas masinaliin, mis \u00f5unad purustab, sellest pudist mahla v\u00e4lja pressib ning ka \u00e4ra kuumutab.Kogu masinav\u00e4rki ja ka telki selle \u00fcmber pannakse \u00fcles ligi kaks n\u00e4dalat. Kui ilmneb, et m\u00f5ni masinajupp on katki v\u00f5i kadunud, tuleb seda tellida Itaaliast v\u00f5i Saksamaalt.Keelebarj\u00e4\u00e4r ei takistaKui aga masinav\u00e4rk \u00fcleval ja kliente jagub, on t\u00f6\u00f6 \u010ceponise s\u00f5nul p\u00f5nev ning igav ei hakka kunagi. Talle v\u00e4ga meeldib suhelda inimestega, kes oma \u00f5unu mahlaks tulevad tegema. \u010ceponis eesti keelt ei oska, kuid inglise keeles saab p\u00f5hilised jutud aetud v\u00f5i siis tuleb leida keegi, kes aitaks t\u00f5lkida. Peamine on, et omavahel saaks suheldud ja m\u00f5lemad pooled oleksid rahul.Pressitud mahlale ei lisata suhkrut ning seet\u00f5ttu on mahl ka v\u00e4ga eheda maitsega. Lisaks on iga mahl erinev, sest \u00f5unad, mida inimesed toovad, on erinevad. \u010ceponise s\u00f5nul saab k\u00f5ige parema mahla siis, kui \u00f5untele lisada veel marju, n\u00e4iteks vaarikaid v\u00f5i arooniaid. Ka talle endale meeldib selline mahl enim ning seep\u00e4rast julgustab mahlategija ka inimesi \u00f5untele lisaks veidi marju tooma.Leedus on \u010ceponis \u00e4ri ajanud pikalt, ta on t\u00f6\u00f6tanud ka L\u00e4tis. Eestisse tulema ajendas teda see, et riigid ja ka inimesed on Baltimaades \u00fcsna sarnased. \u00abEestis alustasime eelmisel aastal, aga toona j\u00e4ime veidi hiljaks,\u00bb m\u00e4rkis \u010ceponis. \u00abT\u00e4navu tulime vara ja oleme ka paremas asukohas.\u00bbPaljud huvilised, kes mullu tema juures k\u00e4isid, on \u00f5unakottidega j\u00e4lle platsis. Nende hulk s\u00f5ltub nagu ikka ilmast: kui sajab, on inimesi v\u00e4hem, aga p\u00e4ikesepaistelise ilmaga on soovijaid palju. \u00d5unu saab mahla pressimiseks viia ka n\u00e4dalavahetusel.Sageli tullakse mahla tegema terve perega: lastel on p\u00f5nev vaadata, kuidas mahl valmib, ning sedagi, kuidas \u00f5unaj\u00e4\u00e4nused m\u00f6\u00f6da pikka toru suurde konteinerisse lendavad. Samuti saab maitsta v\u00e4rsket mahla ja veeta koos perega m\u00f5nusalt aega. Nii v\u00f5ib pealtn\u00e4ha lihtne mahlategu muutuda hoopist\u00fckkis toredaks elamuseks.\"Kui aga masinav\u00e4rk \u00fcleval ja kliente jagub, siis on mahlameister Domas \u010ceponise s\u00f5nul t\u00f6\u00f6 p\u00f5nev ja igav ei hakka kunagi.\"Eile hommikul k\u00e4is Diane K\u00fctt oma \u00f5unu toormahlaks tegemas ning j\u00e4i Domas \u010ceponise t\u00f6\u00f6ga v\u00e4ga rahule.Punase kuppeltelgi p\u00fcstipanek v\u00f5tab aega ligi kaks n\u00e4dalat ning kuna tegemist on hooajat\u00f6\u00f6ga, tuleb see igal aastal ka kokku pakkida.Kolmeliitrised mahlapakid t\u00e4ituvad k\u00f5igest m\u00f5ne sekundiga. Igaks juhuks loputab Domas \u010ceponis pakid voolikuga \u00fcle, et need v\u00e4ljast mahlaseks ei j\u00e4\u00e4ks.Mahlategu k\u00e4ib nagu kodus, aga t\u00e4nu v\u00f5imsale masinaliinile on see palju kiirem ja inimesele lihtsam. 4 X SILLE ANNUKEGELI RAUDM\u00c4E"}
{"text":"Naine kaotas veebikelmidele \u00fcle 5000 euroTALLINN, 20. september, BNS - Veebikelmid v\u00f5tsid k\u00e4esoleval n\u00e4dalal sihikule Ida-Virumaal elava naise, kes j\u00e4i ilma enam kui 5000 eurost.\u00a0\n18. septembril sai Alutaguse vallas elav naine k\u00f5ne end politseinikuna esitlenud kelmilt, kes v\u00e4itis, et naise kontol toimuvad kahtlased tehingud ning nende peatamiseks peaks naine talitama ametniku suuniste j\u00e4rgi.\nNaine paigaldas kelmi \u00f5petusel enda arvutisse AnyDesk programmi ning sisestas enda PIN-koodid, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.\u00a0\nHiljem avastas naine, et tema kontolt on kadunud enam kui 5000 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Saksamaa n\u00f5uab Poolalt v\u00e4idetava viisapettuse kohta selgitusiBERLIIN, 20. september, AFP-AP-BNS \u2013 Saksamaa palus Poola valitsusel t\u00e4psustada \"t\u00f5siseid\" v\u00e4iteid viisapettuse kohta, mis tulid ilmsiks enne riigis peetavaid valimisi, mille keskmes on r\u00e4ndeteemad, \u00fctlesid kolmap\u00e4eval allikad Berliinist.\nAmetnike s\u00f5nul helistas siseminister Nancy Faeser oma Poola ametivennale ja kutsus v\u00e4lja Varssavi suursaadiku Berliinis. K\u00f5nelustel n\u00f5uti Poolalt v\u00e4idete kohta \"kiiret ja t\u00e4ielikku selgitust\".\nPoolat on juba mitu n\u00e4dalat raputanud skandaal, kus v\u00e4idetakse, et riigi konsulaadid on alates 2021. aastast v\u00e4ljastanud umbes 250 000 viisat migrantidele Aasiast ja Aafrikast vastutasuks mitmetuhande eurostele pististele.\nAFP \u2013 AP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eakatest kuriteoohvritest langes ligi 40 protsenti v\u00e4givallatsemise ohvriks   Justiitsministeeriumi vanemaealiste kuriteoohvrite anal\u00fc\u00fcsist selgub vanaduse kurvem pool - see on kodune v\u00e4givald v\u00f5i s\u00e4\u00e4stude v\u00e4ljapetmine.   Mida rohkem kasvab eakate vanus, seda suurem on kuritegude hulgas kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemise osakaal.     Reene Leas   "}
{"text":"Gaboni kukutatud liidri poega s\u00fc\u00fcdistatakse riigireetmisesLIBREVILLE, 20. september, AFP-BNS \u2013 Gaboni kukutatud presidendi Ali Bongo Ondimba pojale ja mitmele liitlasele esitati s\u00fc\u00fcdistus riigireetmises ja korruptsioonis, \u00fctles kolmap\u00e4eval prokur\u00f6r.\nBongo vanim poeg Noureddin Bongo Valentin, presidendi endine pressiesindaja Jessye Ella Ekogha ja veel neli isikut said s\u00fc\u00fcdistused ja v\u00f5eti vahi alla, \u00fctles prokur\u00f6r Andr\u00e9-Patrick Roponat.\nNaftarikast Gabonit alates 2009. aastast valitsenud Bongo kukutati s\u00f5jalise riigip\u00f6\u00f6rdega 30. augustil vahetult p\u00e4rast seda kui ta kuulutati valimiste v\u00f5itjaks.\nOpositsiooni ja riigip\u00f6\u00f6rajate s\u00f5nul saatis valimisi pettus, samuti s\u00fc\u00fcdistati Bongo re\u017eiimi ulatuslikus korruptsioonis ja v\u00e4\u00e4rjuhtimises.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"EL n\u00f5uab Poolalt viisaskandaali kohta selgitustBR\u00dcSSEL, 20. september, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjon n\u00f5uab Poolalt kahe n\u00e4dala jooksul selgitust s\u00fc\u00fcdistuste kohta, et riigi konsulaadid ja lepingupartnerid on v\u00e4ljastanud altk\u00e4emaksu eest Schengeni viisasid, \u00fctles kolmap\u00e4eval pressiesindaja.\nTeated skandaalist on v\u00e4ga murettekitavad ning EK sisevolinik Ylva Johansson on seet\u00f5ttu kirjutanud Poola v\u00f5imudele ja palunud selgitust, \u00fctles pressiesindaja Anitta Hipper.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Henn P\u00f5lluaas: \u00fchest Kaja Kallase ja Reformierakonna valest, mis Eestile karuteene tegiM\u00e4letate, kuidas Reformierakond eesotsas Kaja Kallasega p\u00fc\u00fcdis EKRE valitsemise ajal sihikindlalt ja h\u00fcsteeriliselt l\u00f5petada kunagise FBI direktori Louis Freeh`ga s\u00f5lmitud lepingut Danske panga rahapesu uurimiseks ja kompensatsiooni saamiseks, valetades, et tegemist olevat Putini k\u00e4silasega ja Eesti mingit kasu sellest ei saa?\nPeale meie valitsuse kukutamist l\u00f5petatigi leping kiirelt \u00fche esimese asjana \u00e4ra. Aga huvitaval kombel pole ka rahapesu uurimisestki enam suurt midagi kuulda. T\u00e4pselt nii, nagu polnud rahapesu j\u00e4relvalvest Reformierakonna v\u00f5imul oleku ajal midagi kuulda. Isegi suur osa rahapesuga seotud kriminaalkuriteod ja nende karistused muudeti v\u00e4\u00e4rtegudeks ja sisuliselt karistamatuteks. Ju siis oli see kellelegi millegip\u00e4rast vajalik. Putinist r\u00e4\u00e4kides, siis minu arusaamist m\u00f6\u00f6da on just see Putinile k\u00f5igiti meelep\u00e4rane tegu. K\u00f5ik Venemaale viivad n\u00f6\u00f6rid ja seosed jooksevad kenasti liiva ja karistusi pole ka vaja karta.\nT\u00e4nases (20.09.2023) RK infotunnis v\u00f5ttis Kallas selle teema \u00fcles ning ohkis ja \u00e4hkis, et kujutage ette kui kohutav oleks olnud, kui Louis Freeh`ga s\u00f5lmitud leping oleks j\u00f5usse j\u00e4\u00e4nud ja kolm miljonit eurot oleks raisatud.\nAga vaatame siis, mis oleks juhtunud kui EKRE rahandusminister Martin Helme s\u00f5lmitud leping oleks j\u00e4tkunud? Taani sai t\u00e4pselt samadel asjaoludel rahapesu h\u00fcvitiseks 680 miljonit ja on enam kui kindel, et kui EKRE s\u00f5lmitud leping ja alustatud uurimine oleks kestnud, oleks ka Eesti saanud sadu miljoneid eurosid h\u00fcvitisi.\nKolme miljoni eest sadu miljoneid kasu! Suurep\u00e4rane! Kaja Kallase meelest oleks see aga kohutav?! Kohutav on hoopiski see, et n\u00fc\u00fcd oleme t\u00e4nu Reformierakonnale k\u00f5igest ilma.\nPoleks vaja mingeid maksut\u00f5stmisi, mis meie majanduse ja inimeste heaolu h\u00e4vitavad ja raha oleks j\u00e4tkunud veel paljuks muukski. Aga ei, kellelgi oli vaja asi juhuslikult vaiba alla ja ka Eesti riigi (loe: maksumaksja) suu suurest rahast puhtaks p\u00fchkida. Siinkohal tasub meenutada \u00fchte vana poliitikat\u00f5de \u2013 juhuseid pole olemas. Palju \u00f5nne Reformierakond.\n\u201eEelmise aasta l\u00f5pus s\u00f5lmis Danske Bank kokkuleppe et maksavad seoses rahapesuskandaaliga h\u00fcvitisi 2 miljardit USD. Seal hulgas saab Taani 680 miljonit USD.\u201d\nHenn P\u00f5lluaas, EKRE Riigikogu saadik"}
{"text":"Kui neid m\u00e4lestisi ees ei oleks!Estonia teatri juurdeehitust tuleks ikkagi p\u00e4randi hoidmise p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast t\u00f5siselt kaaluda enne, kui seda ehitama hakata, arvab ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaan Tamm.UNESCO maailmap\u00e4randi komitee kandis 15. septembril Kiievi ja Lvivi linna ohustatud maailmap\u00e4randi nimekirja. Neist Kiievi territooriumil asuvad, 11. sajandist p\u00e4rit P\u00fcha Sofia peakirik ja Pet\u0161erski koobasklooster on ka eraldi m\u00e4lestistena samas nimekirjas. Nagu aga l\u00e4hiajalugu on n\u00e4idanud, ei p\u00e4\u00e4sta maailma kultuurip\u00e4randi absoluutses tipus olemine neid\u00a0looduskatastroofide ja\u00a0veelgi enam\u00a0inimeste poolt esile kutsutud purustustegevuse eest. Nii juhtus usus\u00f5dade k\u00e4igus Talibani purustatud maailma suurimate ja maailmp\u00e4randi nimekirjas olnud Buddha kujudega looduskaitsealuses B\u0101my\u0101ni orus. Nii juhtub igap\u00e4evaselt ka Ukrainas, mille kultuurip\u00e4randit Vene v\u00e4ed s\u00fcstemaatiliselt h\u00e4vitavad.\nAga s\u00f5jategevus pole ainus, mis p\u00e4randit, eriti ehitusp\u00e4randit ohustab. Samalaadseks ohuks v\u00f5ib olla m\u00e4lestiste omanike ja ka teiste inimeste hoolimatus, kasutusest v\u00e4ljalangemine, sobimatud uusarendused ning ka rahapuudus. Just viimane on viimastel k\u00fcmnenditel muutunud pea igap\u00e4evseks mureks Euroopa ja ka Eesti muinsuskaitses.\nSeet\u00f5ttu kutsutigi k\u00fcmme aastat tagasi Euroopas ellu seitsme enimohustatud m\u00e4lestise programm, mille fookus oli suunatud t\u00e4helepanu juhtimisele ohus olevale kultuurip\u00e4randile. Programmi juhib Euroopa Nostra koost\u00f6\u00f6s Euroopa Investeerimispanga Instituudiga, neid toetab Euroopa Liidu programm \u00abLoov Euroopa\u00bb. Igal aastal valitakse esitatud kandidaatide hulgast v\u00e4lja seitse m\u00e4lestist. Ning kuigi iga\u00fcht neist toetatakse vaid 10\u202f000 euroga, on see summa m\u00f5eldud pigem edasiste sammude seadmiseks. Toob ju nimekirja valituks osutumine paigale kaasa avalikku rahvusvahelist t\u00e4helepanu ning aitab kaasa era- ja avaliku raha investeerimisele m\u00e4lestise s\u00e4ilitamisel ja kasutamisel.\nAga s\u00f5jategevus pole ainus, mis p\u00e4randit, eriti ehitusp\u00e4randit ohustab. Samalaadseks ohuks v\u00f5ib olla m\u00e4lestiste omanike ja ka teiste inimeste hoolimatus, kasutusest v\u00e4ljalangemine, sobimatud uusarendused ning ka rahapuudus.\nEesti Muinsuskaitse Seltsi initsiatiivil arvati 2016. aastal Euroopa enimohustatud m\u00e4lestiste hulka ka Tallinnas Kalamajas paiknev Patarei merekindlus. T\u00e4na\u00a0Patareis toimuvale vaadates v\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et t\u00e4nu saadud impulsile ja omanike heaperemehelikule tegevusele on Patarei h\u00e4vimisest p\u00e4\u00e4stetud ning sellest uus kultuurikeskus kujunemas.\nK\u00f5igil aga nii h\u00e4sti ei l\u00e4he! Selle kujukaks n\u00e4iteks on uue ooperiteatri saaga Estonia juurdeehituse n\u00e4ol. Tegelikult on tegemist juba kolmanda katsega \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta vindunud probleemi lahendada, millele\u00a0 andis t\u00f5uke Kumu ja EMTA juurdeehituse kulkapoolse rahastamise edukas eksperiment. Julgust seda\u00a0Estonia juurdeehituse puhul korrata andis ka riigikogu kultuurikomisjon, kes pidi esitatud objektide hulgast tegema l\u00f5pliku valiku.\nNagu mainis \u00fches l\u00fchikeses eravestluses komisjoni esimees Aadu Must, ei saavat ta ilma S\u00fckuta Tartusse tagasi minna. Kui juba S\u00fcku nimekirja sai, siis pidi pealinn Tallinn saama ka uue ooperiteatri. Kahjuks vormistati puhtalt poliitiline otsus nii kultuurikomisjonis kui riigikogu \u00fcldistungil olemasoleva hoone juurdeehitusena, mist\u00f5ttu puudub ilma tollast otsust muutmata ka kindlus uut asukohta otsima hakata.\n\nUus turg Estonia juures, kus 1905. aastal tapsid tsaariarmee s\u00f5durid 94 linnakodanikku.\nmuis.ee\n\nSamas ei tohiks tollased otsustajad v\u00e4ita, et nad ei olnud varitsevatest ohtudest informeeritud. Kuna k\u00fcllaltki pikaks veninud arutelu ajal m\u00f6\u00f6dus ka 25 aastat p\u00e4evast (7. detsember 1997), mil Tallinna vanalinna kaitseala l\u00fclitati maailmap\u00e4randi nimistusse, siis saatsin nii kultuurikomisjoni kui riigikogu liikmetele kirjaliku \u00fclevaate probleemidest, mida s\u00e4\u00e4rane asukohavalik kaasa toob. Tegemist ei ole ju mitte ainult Estonia ooperiteatri kui ehitusm\u00e4lestise, vaid kompleksm\u00e4lestisega, mille hulka kuuluvad nii linna idak\u00fclge kaitsnud bastionaalv\u00f6\u00f6ndi v\u00e4ikese bastioni m\u00fc\u00fcrid ja nendealune eeslinna kultuurikiht kui ka ajaloom\u00e4lestisena kirjas olev uus turg, mille territooriumil leidsid 16. oktoobril 1905 aset \u00fched k\u00f5ige verisemad s\u00fcndmused Tallinna ajaloos. Tapsid ju selle k\u00e4igus tsaariarmee soldatid 94 linnakodanikku (nende hulgas ka naisi ja lapsi) ja lisaks haavati veel sadu. Pikemalt v\u00f5ite sellest veret\u00f6\u00f6st lugeda A. H.\u00a0Tammsaare \u00abT\u00f5e ja \u00f5iguse\u00bb III k\u00f6itest. Erinevalt Konstantin P\u00e4tsist, kes 1905. aasta revolutsioonilise tegevuse eest surma m\u00f5isteti ning otsuse t\u00e4ideviimise eest kuni 1909. aastani v\u00f5is pagulasena \u0160veitsis ja Soomes elada, oma \u00f5iguste eest Tallinnas ja mujal Eestis v\u00f5idelnud lihtrahval see v\u00f5imalus puudus.\nNing \u00e4ra ei tohiks unustada ka t\u00f5siasja, et alates 1978. aastast armastatud rahvakirjaniku nime kandva pargi n\u00e4ol on tegemist Tallinna looduskaitsealuse keskpargiga, mille t\u00e4hendus ajal, kui Tallinn on Euroopa rohepealinn, ja ka hiljemalt, on hoopis teine kui m\u00f5nel suvalisel rohuplatsil perifeerias.\nKuigi peale riiklikult t\u00e4htsate ja kulka rahastatavate ehitiste nimekirja v\u00e4lja kuulutamist hakati kritiseerima sellele asukohavalikule oponeerijaid ja erinevates ekspertkomisjonides argumenteeritud vastuv\u00e4iteid esitanuid (ca 50 eksperti), samuti kutsuti \u00fcles linnapea Mihhail K\u00f5lvarti mahav\u00f5tmisele, siis usalduse kaotuse t\u00f5ttu vabastas valdkonda kureeriv abilinnapea Madle Lippus\u00a0vaid linna muinsuskaitset juhtinud Boris Duboviku. Ka kulka juhi Margus Allikmaa mulle telefonis v\u00e4lja\u00f6eldud arvamus muinsuskaitse seaduse muutmise vajadusest ei ole laiemat k\u00f5lapinda leidnud. Vastasel juhul olekski tegemist \u00fche kitsa huviringkonna tellitud parandusega ehk korruptsiooniga.\nOlles olnud eelmise Estonia asukohavalikuga tegelenud nn Aivar M\u00e4e komisjoni liige, julgen k\u00fcll \u00f6elda, et ka loodetav juurdeehitus ei lahenda ooperiteatri ruumimuresid, mist\u00f5ttu nimetatud komisjon selle juba eos v\u00e4listas. Miks aga tookordne initsiatiiv sumbus, peate k\u00fcsima tollastelt kultuurijuhtidelt! Nagu kahjuks n\u00e4itab rahvusraamatukogu (jmt kultuuriobjektide) renoveerimise juhtum, peab ka t\u00e4nane kultuuriminister Heidy Purga, kes oli ka Estoniaga seotud otsuste tegemise vahetu osaline, t\u00f5siselt kaaluma, kas on ikka \u00f5ige aeg sadu miljoneid betooni paigutada.\nOlles olnud eelmise Estonia asukohavalikuga tegelenud nn Aivar M\u00e4e komisjoni liige, julgen k\u00fcll \u00f6elda, et ka loodetav juurdeehitus ei lahenda ooperiteatri ruumimuresid, mist\u00f5ttu nimetatud komisjon selle juba eos v\u00e4listas.\nOn ju ooperiteatri eest v\u00f5itlejate asukohavaliku \u00fcheks p\u00f5hiargumendiks olnud v\u00e4ide, et teise kohta ehitamiseks puudub raha. Sama p\u00f5hjendus oli ka olemasoleva teatrihoone ehitamisel 110 aastat tagasi. Nagu n\u00e4itab aga eelmisel aastal maailmap\u00e4randi nimekirjas olnud Liverpooli kui \u00fcleatlandilise kaubalinna n\u00e4ide, ei peitu \u00f5nn v\u00f5i \u00f5nnetus ainult rahas. Selleks v\u00f5ivad olla ka valed otsused.\nKuigi Briti saartel religiooni aseaineks oleva \u00abjalgpalliideoloogia\u00bb t\u00f5ttu oli Liverpool olnud uue jalgpallistaadioni ja seda \u00fcmbritseva infrastruktuuri ehituskavade t\u00f5ttu juba aastaid ohustatud m\u00e4lestiste nimekirjas, andsid kohalikud v\u00f5imud vutif\u00e4nnide survele l\u00f5puks j\u00e4rele. Tagaj\u00e4rg oli muidugi karm \u2013 \u00dchendkuningriik on \u00fche maailmap\u00e4randi nimistus oleva m\u00e4lestise v\u00f5rra vaesem.\nJ\u00e4\u00e4b siiski loota, et Tallinnaga nii ei juhtu! See s\u00f5ltub aga otsustajate julgusest oma varasemaid\u00a0otsuseid revideerida."}
{"text":"ERISAADE | Eelarves haigutava augu t\u00f5i kaasa Reformierakonna m\u00e4ngukirgEesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant kirjutas p\u00e4rast l\u00f5ppenud eelarvek\u00f5nelusi, et Reformierakond teeb Keskerakonda. Reeglid on selleks, et neid muuta \u2013 ja viimaks seisame ikka augu ees.\n\u201eP\u00e4ris seda poleks ma Reformierakonna valitsuselt oodanud,\u201c tunnistab Jaagant stuudios olles. \u201eKeskerakonnalt v\u00f5inuks k\u00fcll oodata, et kui reeglid ei meeldi, teeme ringi. Eks see n\u00e4itab, et enda kehtestatud piirides ei tulda lihtsalt toime.\nSelge, et poliitikutel meeldib m\u00e4ngida j\u00f5uluvana, seda eriti enne valimisi. Miks ei suudeta ikkagi n\u00fc\u00fcd praegu, k\u00f5ige magusamal hetkel neid valusaid, kuid vajalikke otsuseid \u00e4ra teha?\n\u201eReformierakonna kampaania meenutas mulle seekord veidi \u00fchisrahastus- v\u00f5i p\u00fcramiidskeemi,\u201c nendi varem nii Reformierakonna kui sotsidega seotud olnud suhtekorraldaja Vootele P\u00e4i. \u201eK\u00f5ige lihtsam lubadustest oli maksuk\u00fc\u00fcr, mida just tuleb praegu juurde leida. Aga Reformierakond tegi seda, mida nad oskavad k\u00f5ige paremini: nad v\u00f5itsid valimised.\u201c\nKummatigi saame siis pidamata j\u00e4\u00e4nud maksudebati k\u00e4tte n\u00fc\u00fcd p\u00e4rast valimisi. Palub ju peaminister Kaja Kallas n\u00fc\u00fcd n\u00f5u, kuidas umbes 400 miljoni suurust laekumisauku t\u00e4ita.\n\u201eTundub, nagu oleks keegi avastanud t\u00e4na, et eile oleks pidanud hakkama eelarvet tegema,\u201c nendib Jaagant.\nSaates veel\nKui palju on alust ettev\u00f5tjate n\u00f6rdimusel, et j\u00e4lle peavad nemad kogu koorma kandma?\nKas pangad allusid \u201evabatahtliku\u201c annetusega k\u00e4tev\u00e4\u00e4namisele v\u00f5i t\u00f5mbasid hoopis riigile koti p\u00e4he?\nMiks peaksid poliitikud \u00fcldse praegu k\u00e4rpima? Eesti j\u00f5uab laenata vastutustundetult veel paar valimists\u00fcklit kindlasti\u2026\nErisaadet juhib Krister Paris."}
{"text":"Riigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 21. septembriksRiigikogu eelinfo neljap\u00e4evaks, 21. septembriks\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEsimene lugemine \u2013 neli eeln\u00f5u\nIsamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele loobuda plaanist t\u00f5sta k\u00e4ibemaksu kahe\nprotsendipunkti v\u00f5rra\u201c eeln\u00f5u (96\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/f40f8a5e-9839-490f-\n94d4-146664cbbfe8\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-\nvalitsusele-loobuda-plaanist-tosta-kaibemaksu-kahe-protsendipunkti-\nvorra-96-oe-i>) eesm\u00e4rk on ettepaneku tegemine valitsusele loobuda\nplaanist t\u00f5sta k\u00e4ibemaksu kahe protsendipunkti v\u00f5rra.\nIsamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele parandada \u00fcldist poliitilist kultuuri\u201c eeln\u00f5uga\n(97 OE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/fced1e9d-0929-4f08-b\nb03-2cda2d8da5ac\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-\nparandada-uldist-poliitilist-kultuuri-97-oe-i>) taotletakse huvigruppide\nseadusloomesse kaasamise tava paremat j\u00e4rgimist valitsuse algatatud\nseaduseeln\u00f5ude puhul.\nRiigikogu liikmete Ants Froschi, Leo Kunnase, Alar Lanemani algatatud\njulgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uga (30\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/483b5e84-466c-407c-bc1b-\n322466653c34\/julgeolekuasutuste-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-30-se-i>)\nsoovitakse muuta julgeolekuasutuste seadust (JAS), lisades\njulgeolekuasutuste loetellu Kaitsev\u00e4e Luurekeskuse ning t\u00e4psustades\njulgeolekuasutuste \u00fclesandeid.\nIsamaa fraktsiooni algatatud pereh\u00fcvitiste seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (49 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/f133284d-\n0c4b-4b13-b698-39b2dab3c5cb\/perehuvitiste-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-49-se-i>) eesm\u00e4rk on lapsetoetuste v\u00f5rdsustamine selliselt, et ka\npere esimese ja teise lapse kohta hakataks lapsetoetust maksma 100 eurot\nkuus.\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nP\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 v\u00e4lismaalaste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(43 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/1019e1dc-1553-433e-\n960d-0d03014b9783\/valismaalaste-seaduse-muutmise-seadus>), v\u00e4lismaalaste\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (47 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/ee\nlnoud\/eelnou\/3a15ac74-7286-4556-8089-e90bc845cda1\/valismaalaste-seaduse-\nmuutmise-seadus>), v\u00e4lismaalaste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (95\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c4949e79-b73c-4d9b-\n90a5-ae73e53bc2d1\/valismaalaste-seaduse-muutmise-seadus>), V\u00e4lismaalaste\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (45 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/ee\nlnoud\/eelnou\/e25637dd-e890-4819-8784-bc57744a7d31\/valismaalaste-seaduse-\nmuutmise-seadus>), v\u00e4lismaalaste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (60\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/cbfd69aa-041f-42e7-84fa-\n5c56acacc04f\/valismaalaste-seaduse-muutmise-seadus>), V\u00e4lismaalaste\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (61\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/8f3e7e84-fc8a-43fc-\n9b43-6438dff27ac3\/valismaalaste-seaduse-muutmise-seadus>), v\u00e4lismaalaste\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (69 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/ee\nlnoud\/eelnou\/98049426-be01-4f70-83d6-6c8c5aa3fa50\/valismaalaste-seaduse-\nmuutmise-seadus>), kutsutud algataja ja Siseministeeriumi esindaja;\nriigikaitsekomisjonis \u2013 kell 14.30: NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuse\nt\u00f6\u00f6st (NATO k\u00fcberkaitsekoost\u00f6\u00f6 keskuses Tallinnas);\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 30 minutit p\u00e4rast t\u00e4iskogu\nistungi l\u00f5ppu: peaminister Kaja Kallase laenudokumentide ja huvide\ndeklaratsioonide arutelu (ruumis L332).\nS\u00fcndmus\nKell 11 \u2013 Riigikogu esimees Lauri  Hussar osaleb Eesti VIII\nOmavalitsusp\u00e4eval.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n18.\u201321. september\nV\u00e4liskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti\ndelegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO PA kaitse- ja\njulgeolekukomitee ning poliitikakomitee \u00fchisvisiidil Helsingisse ja\nH\u00e4meenlinna Soome.\n20.\u201321. september\nRiigikogu liige Urve Tiidus osaleb Europoli parlamentaarse j\u00e4relevalve\nt\u00f6\u00f6r\u00fchma kohtumisel Br\u00fcsselis Belgias.\nRiigikogu pressiteenistus\nMaris Meiessaar\ntel 631 6353, 5558 3993\ne-post maris.meiessaar@riigikogu.ee<mailto:maris.meiessaar@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Rahapesuga v\u00f5itlemise tarkvara ja AI luubi all IKT suurs\u00fcndmusel RiiasRiias esineb ka Eesti idufirma Salv asutaja Taavi Tamkivi.\nFoto: Andras Kralla\/\u00c4rip\u00e4ev\nBalti riikide \u00e4ritehnoloogia suurs\u00fcndmusel RIGA COMM 2023 kohtuvad 5. ja 6. oktoobril Riias IT- ja \u00e4riarenduse spetsialistid, et arutleda uusimate \u00e4ritehnoloogiatrendide teemal.\nRiias toimuva konverentsi esimesel p\u00e4eval v\u00f5tab pealaval \u00f5igustehnoloogiate plusse ja miinuseid arvustada ka rahapesuga v\u00f5itlemiseks m\u00f5eldud tarkvarafirma Salv asutaja Taavi Tamkivi, kes kuulub ka Eesti finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia n\u00f5ukokku. Varem on Tamkivi t\u00f6\u00f6tanud nii Wise'i, Skype'i ja BigBanki meeskonnas. RIGA COMM 2023 konverentsil on t\u00e4navu \u00fcles astumas v\u00e4hemalt k\u00fcmme IKT-sektori juhti ja tippspetsialisti Eestist.\nKokku tuleb t\u00e4navusele RIGA COMM 2023 suurkonverentsile ja messile igi sada IKT-lahenduste arendajat ja pakkujat enam kui k\u00fcmnest riigist. S\u00fcndmuse 12 konverentsil astub kahe p\u00e4eva jooksul lavale \u00fcle 180 esineja k\u00fcmnelt maalt.\nPealava\nRIGA COMM 2023 pealaval toimuvad tulised arutelud ja p\u00f5nevad esitlused kahel p\u00e4eval. T\u00e4navused peateemad on: tervishoiutehnoloogad, digitaalne j\u00e4tkusuutlikkus, kvant- ja \u00f5igustehnoloogia.\nDigiteerimise aruteludes l\u00f6\u00f6vad kaasa esindajad j\u00e4rgmistest organisatsioonidest: Cognizant, Cobalt, Accenture, Bolt, Swedbank, Moller Auto, RB Rail, Jeff app, Latvijas dzelzcel\u0161, Baltic No-Coders jt.\nKui soovite rohkem teada saada Aasia turu ja sinna sisenemise kohta, tulge kindlasti 5. oktoobril konsultatsioonifirma Dezan Shira & Associates Euroopa \u00e4riarendusjuhi Riccardo Benussi esitlusele.\nSamuti soovitame kuulata innovatsioonispetsialisti Thomas Anglero ettekannet, kui soovite ette v\u00f5tta oma \u00e4ri suuremas mahus arendamise. Ta paljastab, kuidas leida motivatsiooni murranguliseks innovatsiooniks ja navigeerida v\u00e4ga v\u00f5imalusterohkes tehisintellektimaailmas. Ta on kirjutanud ka AI-teemalise raamatu. Programm: https:\/\/rigacomm.com\/program\/\nTehisintellekti ja masin\u00f5ppe kasutusvaldkonnad ja nende piiratus\nMasin\u00f5ppelahendused aitavad igal ettev\u00f5ttel tegevusi efektiivsemaks muuta, kulusid v\u00e4hendada ja innovatsiooni juhtida. Edukate l\u00fchi- ja pikaajaliste tulemuste saavutamiseks on vaja masin\u00f5ppelahendusi \u00f5igesti kasutada. Tehisintellekti (AI) ning masin\u00f5ppe v\u00f5imekuste ja piiridega saab tutvuda konverentsi Future laval, mille ettekanded said kokku pandud koos\u00f6\u00f6s Intelligent Machines Riga kogukonnaga.\nKonverentsi ja messi RIGA COMM 2023 t\u00e4navused peateemad on: tuleviku tervishoiutehnoloogad, digitaalne j\u00e4tkusuutlikkus, kvant- ja \u00f5igustehnoloogia.\nFoto: RIGACOMM\nRahanduse tulevik ehk finantstehnoloogiad\nMessi esimesel p\u00e4eval ehk 5. oktoobril toimub Wallester Executive laval fintechi konverents, mille avab advokaadib\u00fcroo Ellex Klavin\u0161i assotsieerunud partner Marta Cera. Ta r\u00e4\u00e4gib viimastest uudistest ja digitaalse euro m\u00f5just makses\u00fcsteemidele. Wallesteri eksperdid esitlevad kohandatavaid f\u00fc\u00fcsilisi ja virtuaalseid kaarte ning firma mobiilirakendust, millega saab esitleda oma ettev\u00f5tte identiteeti ja kasvatada kliendilojaalsust.\nP\u00e4eva jooksul saavad konverentsi k\u00fclastajad teada k\u00f5ige v\u00e4rskematest uudistest finantstehnoloogia sektoris ning finantspettuste vastu v\u00f5itlemiseks m\u00f5eldud lahenduste. Uuri l\u00e4hemalt: https:\/\/rigacomm.com\/program\/\nK\u00fcberturvalisus eelk\u00f5ige\n6. oktoobril r\u00e4\u00e4givad Wallester Executive laval k\u00fcberturvalisuse eksperdid firmadest Asus, Nextcloud, Cytanic, KyberX jt. Esinejad tutvustavad k\u00fcberturvalisuse trende, t\u00f6\u00f6riistu, lahendusi ja strateegiaid, mida saab kasutada k\u00fcberr\u00fcnnakute riskide minimeerimiseks. Samal ajal n\u00e4itab firma Cytactic partner Menny Barzilay v\u00e4\u00e4raid viise k\u00fcberjulgeolekukriiside haldamiseks, arutades ja anal\u00fc\u00fcsides parimaid praktikaid, et aidata publikul m\u00f5ista, mida oleks v\u00f5inud parema tulemuse nimel teha teisiti. Programm: https:\/\/rigacomm.com\/program\/\nWeb3 ja tema juhtimine\nWeb3 konverents toob kokku eksperdid airBalticust, L\u00e4ti Pangast (Bank of Latvija), L\u00e4ti Plokiahela Assotsiatsioonist (Latvijan Blockchain Association) jt Balti riikide firmadest. R\u00e4\u00e4gitakse NFT ja digitaalsete varade olulisusest digimaailmas, plokiahelast ja finantss\u00fcsteemidest Baltikumis ning Web3 projektide arendamise tegelikust v\u00e4\u00e4rtusest. Lisateavet Web3 konverentsi kohta leiate aadressilt: https:\/\/rigacomm.com\/program\/\nDigitaalsed turunduse ja m\u00fc\u00fcgikeskkonnad\nAvasta uusimad ja t\u00f5husamad digitaalse turunduse ja m\u00fc\u00fcgi t\u00f6\u00f6riistad ja strateegiad RIGA COMMi konverentsil, mis toimub Salesforce & LeverUP Digital laval. Bite Telecomiga j\u00f5ud \u00fchendanud Salesforce'i ja LeverUPi partnerid r\u00e4\u00e4givad kliendi k\u00e4itumise m\u00f5jutamisest ostuprotsessi erinevates etappides.\nDigital Matteri tegevdirektor Uldis V\u012bti\u0146\u0161 arutleb t\u00f5husama reklaamimise \u00fcle L\u00e4ti digimeedias. Konverentsil osalejad kuulevad digitaalse turunduse uusimatest trendidest ning saavad v\u00f5imaluse m\u00f5tteid vahetada ka n\u00e4iteks j\u00e4rgnevate firmade esinadatega: Panic Studio, Surfshark, Bolt, Salesforce, LeverUP jt.\nE-kaubanduse konverents toimub \u00fcrituse teisel p\u00e4eval ja selle raames on v\u00f5imalik \u00f5ppida ka seda, kuidas oma toodet Amazonis edukalt m\u00fc\u00fca. Oma kogemusi jagab INNELSi tegevjuht Marks Daniels Zalomajevs. LeverUP ja Bite Telecom tutvustavad uuringut ja kogemuslugusid turunduse isikup\u00e4rastamise kohta veebikaubanduses. \u00dcksikasjaliku Salesforce'i & LeverUP Digitali lava programmi leiate aadressilt https:\/\/rigacomm.com\/program\/\nVirtuaalse ja f\u00fc\u00fcsilise maailma \u00fchendamine\nRIGA COMM 2023 konverentsil naaseb omaette laval suure teemana ka aastase pausi teinud IoT & Robotics konverents, kus selliste firmade nagu: Getic, 1NCE, ABB, Ruijie Networks eksperdid jagavad oma teadmisi asjade interneti ja robootika trendidest ning nende valdkondade arenguraskustest. N\u00e4iteks iseteeninduslikke m\u00fc\u00fcgiautomaate v\u00f5i kauplusi avatakse maailmas \u00fcha enam, mis t\u00e4hendab ka iseteeninduslike kaupluste ja m\u00fc\u00fcgipunktide tehnoloogiate edusamme. Selles vallas tegutseva Grab2Go tehnoloogiajuht Ago M\u00f5lder r\u00e4\u00e4gib nende v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud lahendusest. 0G Balticsi asutaja Eric Brisset selgitab, kuidas tulemuslikult v\u00e4ikev\u00f5imsuslikku laiv\u00f5rku (LPWAN) kasutada. P\u00f5hjalikumat Future stage programmi vaata: https:\/\/rigacomm.com\/program\/\nPersonalijuhtimise tehnoloogiad\nairBalticu personaliosakonna vanemasepresident Al\u012bna Aronberga avalikustab Riga COMM konverentsi esimesel p\u00e4eval laval Smart uuringu tulemused, kuidas parandada t\u00f6\u00f6tajate liikumist plokiahela tehnoloogia abil. Uute t\u00f6\u00f6tajate oma ettev\u00f5ttesse integreerimise automatiseerimisest r\u00e4\u00e4gib ka tehnoloogiaettev\u00f5tte Elva kasutatavuse anal\u00fc\u00fctik ja ekspert Art\u016brs Banga. Firmade EY, Reiz Tech ning Mindletic eksperdid arutlevad p\u00f5hjalikult personali optimeerimise, t\u00f6\u00f6tajate efektiivsuse ja nende t\u00f6\u00f6heaolu parandamise teemadel.\nLaialdased karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused nii naistele kui ka meestele IKT-sektoris\nRIGA COMM 2023 konverents p\u00fchendab eraldi lava juba viiendat aastat ka fookusele: Women in Tech, julgustades rohkem naisi tehnoloogiavaldkonnas karj\u00e4\u00e4ri tegema. 6. oktoobril jagavad laval Smart oma kogemusi IT- ja tehnoloogiasektori v\u00e4ljakutsetest ja v\u00f5imalustest Google\u2019i, Solaride\u2019i ja teiste suurettev\u00f5tete esindajad. Konverents toimub koost\u00f6\u00f6s Riga TechGirls kogukonnaga. Programm: https:\/\/rigacomm.com\/program\/\nRIGA COMM 2023 konverentsi messil on osalejaid 10 riigist\nPaljude erinevate konverentside k\u00f5rval toimub kahel p\u00e4eval ka suur tehnnoloogiamess, mis toob kokku ligi 100 IKT-lahenduste arendajat ja pakkujat v\u00e4hemalt 10 riigist.\nLeidke teile sobiv tehnoloogiline lahendus valdkondades, mis ulatuvad ettev\u00f5tte turvalisusest ja majasisestest toimingutest kuni erinevate veebikaubanduse, fintechi ja isegi tehisintellekti lahendusteni. Wallester, LeverUP, Verifone, Tet, CRC, ESET, DocLogix, Paessler, Confero Technologies, Mitigate, 3RTechnology, Asus, Smart-ID ja paljud teised ettev\u00f5tted esitlevad messil oma uusimaid tehnoloogiaid ja tooteid. Uuri osalejate kohta l\u00e4hemalt: https:\/\/rigacomm.com\/et\/category\/participant-news\/\nRiga COMM 2023 konverentsid ja messi korraldab rahvusvaheline messiettev\u00f5te BT 1 koost\u00f6\u00f6s partneritega: Wallester, Salesforce, LeverUP, Delfi, ESTO, Intelligent Machines Riga, Riga TechGirls, \u00c4rip\u00e4ev, Asia Briefing, LTRK jt.\nPiletid on saadaval veebis ja neid m\u00fc\u00fcakse ka kohapeal. \u00dcrituse l\u00e4henedes pileti hind t\u00f5useb. Pileteid saab osta siit: https:\/\/rigacomm.com\/get-tickets\/ Sooduskoodiga \"ARIPAEV\" on piletid 10% soodsamad.\nRIGA COMM 2023 suur\u00fcrituse toimumisaeg:\n5. oktoober kell 10.00\u201317.00\n6. oktoober kell 10.00\u201317.00\nToimumiskoht: \u0136\u012bpsala rahvusvaheline messikeskus (aadressil \u0136\u012bpsalas iela 8, Riia, L\u00e4ti)\nJ\u00e4lgi RIGA KOMMI uudiseid:\nlinkedin.com\/company\/rigacomm\ntwitter.com\/RigaComm\nfacebook.com\/RigaComm\ninstagram.com\/riga_comm\/"}
{"text":"Eesti 200 uuspoliitikud sukelduvad kiiresti korruptiivsetesse sekeldustesseSel n\u00e4dalal h\u00e4\u00e4letas Riigikogu selle poolt, et v\u00f5tta Kert Kingolt saadikupuutumatus v\u00e4idetava kuluh\u00fcvitiste v\u00e4\u00e4rkasutamise p\u00e4rast. Teiste seas h\u00e4\u00e4letas selle poolt ka Eesti 200 v\u00e4rske riigikogulane Kadri Tali, kes k\u00e4ib samas piltlikult \u00f6eldes juba l\u00e4bi kursusi, kuidas kuluh\u00fcvitistega \u201cjokitada\u201d.\nEesti Ekspress kirjutab:\u00a0 \u201cUued tulijad osutusid tavalisteks poliitikuteks. Eesti 200 saadik ostis maksumaksja rahaga d\u017einntooniku.\u201d Muide, \u201ckohtumine valijatega\u201d-men\u00fc\u00fcs olid ka veiseburger, angerjas\u00e4ga \u0161asl\u00f5kk, grillitud juust, plangul\u00f5he jne. K\u00f5ik ikka valijate heaks, kelleks osutusid \u201cjurist ja spordivaldkonna spetsialist\u201d. Eesti 200 valijad on seega hea elu peal.\nMeenub \u00fcks varasem skandaal, kus \u00fcks poliitik kohtus oma valijatega restoranis kell 2 \u00f6\u00f6sel ja s\u00f6\u00f6di \u00fcheskoos pardipraadi. Aga ega Kadri Tali seiklused sellega l\u00f5pe: lisaks restoraniarvele palus noorpoliitik riigil h\u00fcvitada ka 134-eurose hotelliarve,\u00a0 sest k\u00e4is P\u00e4rnu muusikafestivalil \u201ctunnustamas tegijaid ja k\u00fclalisi\u201d ning \u201chindamas taset\u201d, samuti \u201cvahetamas m\u00f5tteid ja kogemusi\u201d.\nLihtrahva keeles \u201ck\u00e4iakse kontserdil muusikat nautimas\u201d, poliitikutega on pisut teisiti \u2013 tunnustatakse kedagi, hinnatakse kellegi taset ning vahetatakse m\u00f5tteid ja kogemusi ja raske t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu tuleb riigil kinni maksta ka \u00f6\u00f6maja\u2026.\nJ\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid k\u00fcsida Eesti Ekspressi kombel: kuidas uued tulijad sedav\u00f5rd kiirelt mutta sukeldusid?\nUued Uudised"}
{"text":"\u00dclemraada kiitis heaks ligip\u00e4\u00e4su ametnike varadeklaratsioonideleKIIEV, 20. september, AFP-BNS \u2013 Ukraina \u00fclemraada kiitis kolmap\u00e4eval heaks avaliku ligip\u00e4\u00e4su andmise ametnike majanduslike huvide deklaratsioonidele seoses \u00fcleskutsetega juurida v\u00e4lja korruptsioon.\nParlament muutis seadusandlust ja taastas e-deklaratsioonide n\u00f5ude, mis peatati eelmise aastal, kui Venemaa alustas t\u00e4iemahulist s\u00f5da Ukraina vastu.\nSeda sammu toetas 341 saadikut 450-st.\nPresident Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal, et elektroonilised majanduslike huvide deklaratsioonid tuleb teha avalikkusele otsekohe k\u00e4ttesaadavaks.\nTema \u00fcleskutse j\u00e4rgnes rohkem kui 80 000 allkirjaga petitsioonile, milles kutsuti presidenti panema veto seadusele, mis oleks j\u00e4tnud ametnike deklaratsioonid avalikkuse eest varjule veel \u00fcheks aastaks.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Riik kui ruumiloojaVestlusringis arutlevad ruumiloome varjatud tahkude \u00fcle Riigi Kinnisvara ASi ruumilahenduste eestvedajad ja suunajad.Eesti elukeskkonna arengut suunab omand. Riigi omandis on 40 protsenti maaressursist. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) tegeleb riigi ehitatud keskkonnaga: haldab, vahendab, tellib, kavandab, anal\u00fc\u00fcsib, annab n\u00f5u ja hangib. RKASi tegevus jaguneb \u00fcldjoontes kaheks: arendus ja haldus. Kinnisvara arendusosakond jaguneb omakorda projektidirektorite meeskondadeks ja projektid on jagatud projektijuhtide vahel. Kinnisvaraarenduse osakonda on loodud ruumilahenduste \u00fcksus, mille t\u00f6\u00f6tajatega j\u00e4rgnevalt r\u00e4\u00e4gime. \u00dchise laua taga on istet v\u00f5tnud t\u00f6\u00f6- ja teenuskeskkonna disainer Regina Kaasik, hoonete keskkonnas\u00e4\u00e4stliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ja ruumilahenduste meeskonna juht, arhitekt Kalle Komissarov.Kuidas on teie t\u00f6\u00f6jaotus ja rollid RKAsis kujunenud? Kuidas tekkis ametikoht, millel RKASis t\u00f6\u00f6tate?Kalle Komissarov: Mina tulin RKASi t\u00f6\u00f6le kolm-neli aastat tagasi ja olen ametilt siin esimene arhitekt. Toonane juhatuse esimees Kati Kusmin l\u00f5i positsiooni, mille \u00fcmber koondub ruumilahenduste projektimeeskond. Meil on suur vabadus endale \u00fclesandeid p\u00fcstitada, mis omakorda t\u00e4hendab, et v\u00f5ime uusi ameteid ja rolle ka juurde tekitada. Kadri-Ann Kertsmik: Minu meelest tekivad rollid ja ametid vastavalt arengutele. Regina liitus RKASiga eelmise aasta esimeses pooles, mina umbes aasta tagasi. M\u00f5lemad ametikohad loodi l\u00e4htuvalt vajadusest.Millised eeldused seab avalik omand teie t\u00f6\u00f6le? Kuidas erineb see t\u00f6\u00f6st eraomandiga?Regina Kaasik: Avalikule sektorile ruumi luues peab olema v\u00e4ga paindlik, et kohaneda poliitiliste muutuste ja ka struktuurimuudatustega, mis avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajaskonda tihti ees ootavad. Nendega peab ruumiotsuste puhul ka etten\u00e4gelikult arvestama. Muu hulgas m\u00f5jutab avaliku omandiga tegelemist ka t\u00f6\u00f6korraldus, n\u00e4iteks \u00fcle-eestiline v\u00e4rbamine, mille puhul ametniku f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6koht valitakse talle l\u00e4himasse riigimajja. Ka avalike teenuste ampluaa on lai sotsiaalkindlustusametist prokuratuurini. Nende aspektidega tuleb arvestada. Paindlikkus on v\u00e4ga oluline. Kertsmik: Kindlasti on esil ka keskkonnale keskendumine, sest avalik sektor peab vedama \u00fcle-eestilisi strateegiad ja arengu eesm\u00e4rke. Suvel kinnitasime RKASi keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse strateegia, mis p\u00f5hineb riigi kinnisvarapoliitika katusdokumentidel, et \u00fcha teadlikumalt arendada hooneid ka avalikus sektoris.Komissarov: RKASi roll on tegeleda riigi ja avalike teenuste pakkujate kinnisvaraga. Sealhulgas on meie huvi olla teadmisi levitav kompetentsikeskus. N\u00e4iteks on omavalitsustel v\u00f5imalik hangete k\u00fcsimustes RKASi poole p\u00f6\u00f6rduda.RKAS on asutamisest alates edasi arenenud, esialgne kitsas eesm\u00e4rk panna riigi kinnisvara tulu teenima on mitmek\u00fclgsem, teenuste kvaliteet on paranenud. Teie t\u00f6\u00f6 on \u00fcks osa sellest. Kvaliteetse ruumiloome tagamiseks on t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud arhitekt, kestliku elukeskkonna seireks ja keskkonnale keskendumiseks kestlikkuse ekspert ning t\u00f6\u00f6keskkonna muutustega kaasas k\u00e4imiseks teenusdisainer. Miks neid ameteid n\u00fc\u00fcd vaja on? Milline osa haridusest teile t\u00f6\u00f6s enim kasuks tuleb? Miks?Komissarov: Alustan k\u00fcsimuse tagumisest poolest ehk taustast ja haridusest. Siin laua taga on k\u00f5igil ruumiharidus. Arhitektuur on \u00fcldistuste tegemise kunst ja terviku n\u00e4gemine. Ruumivaldkond h\u00f5lmab paljusid valdkondi, millest peab tegema terviku, n\u00e4gema trende. Minu \u00fcldistusv\u00f5ime on kindlasti see, mis erialaselt kasuks tuleb.Tulles k\u00fcsimuse esimese poole juurde, siis RKAS on 22aastane organisatsioon, mille omaniku ootused ei ole muutunud, kasumit tuleb ikka teenida, kuid m\u00f5istmine on laienenud. Ka kinnisvaraportfell on ajapikku kasvanud ja seal on palju v\u00e4ga erinevaid hooneid, nt riigi erihooned, p\u00e4\u00e4ste- v\u00f5i kinnipidamise hooned, ka nn tavalised t\u00f6\u00f6keskkonnad. Kinnisvara valdkond on komplekssem, organisatsioon kohaneb ja k\u00e4ib vajadustega kaasas.Kertsmik: Mul on arhitektuuri magistrikraad ja olen tehnika\u00fclikoolis teise aasta doktorant, keskendun renoveeritavate hoonete s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lje v\u00e4hendamisele. \u00dclikoolist toon teadusprojektide teadmist ka RKASi. Praeguseks olen enam kui kuus aastat t\u00f6\u00f6tanud erasektoris arhitektina ja leian, et praegune t\u00f6\u00f6 on nende kahe \u00fchendus, s.t olen teadlikum, mida v\u00f5ib k\u00fcsida ja millises etapis projekteerimisel midagi juhtub. Samal ajal on mul v\u00f5imalus ka oma uusi teadmisi rakendada.Kaasik: Mul on sisearhitekti haridus. Arvan samuti, et praktiline projekteerija tee tuleb l\u00e4bi teha, et teada, millises etapis millist informatsiooni oodata, mis teadmisi t\u00f6\u00f6protsessis on vaja. Sisearhitektuuris, projekteerimises ja ruumilise keskkonna kavandamisel on k\u00f5ige olulisem see, kuidas eelt\u00f6\u00f6s ja anal\u00fc\u00fcsis ruumi kasutajalt taustainfot kogutakse. Ruumilooja tahab l\u00f5ppkasutajat tunda, hinnata, kuidas ruum ajas muutub. See eelt\u00f6\u00f6 ja uurimine on fundamentaalne osa, millest s\u00f5ltub projekti edasine k\u00e4ek\u00e4ik.Liigume siit edasi tellija ja kasutaja juurde. Soovin n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida hankimisest. Riigi rahakott on \u00fchiskondlik kokkulepe, ent selle kasutamise p\u00f5him\u00f5tted muutuvad. Hiljuti on hakatud \u00fcle vaatama riigihankemenetluse t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tteid ja strateegiat. Loobutakse \u00fcksnes rahas m\u00f5\u00f5detavatest n\u00e4idikutest. Madalam hind on edaspidi vaid \u00fcks tingimus paljude seast, mitte ainus. Millised on teie kokkupuuted hankemenetluse tingimuste muudatustega?Komissarov: Avalikul sektoril lasub riigihanke seaduse j\u00e4rgimise kohustus, mis loob meie tegevusele \u00f5igusliku raami. Seadusest tulenev odavaima hinna eelistamine on olnud \u00fcks k\u00f5va p\u00e4hkel, mida k\u00f5ik p\u00fc\u00fcavad l\u00e4bi hammustada, et saavutada parim tulemus. Lihtsustatult on riigihangete seaduse eesm\u00e4rk \u00e4ra hoida korruptsioon, mille osas seadus toimib v\u00e4ga h\u00e4sti, aga vaid hinna j\u00e4rgi otsustamine on justkui t\u00f5lkes kaduma l\u00e4inud vale arusaam. Riigihanke seadus peaks riigile tagama madalaima maksumusega tellimused ja selle, et terviku maksumus oleks kontrolli all. Kui aga eelistada n\u00e4iteks projekteerimishangetes k\u00f5ige odavamat pakkujat, siis ei ole garanteeritud, et saame k\u00f5ige odavama maja, sest k\u00f5ige odavam projekteerija v\u00f5ib projekteerida k\u00f5ige kallima maja. Siis p\u00f5levad need projekteerimisel s\u00e4\u00e4stetud eurod kirka leegiga. Meie huvi on, et kogu projekti v\u00f5i arenduse maksumus oleks riigile soodne. Odavhanke probleemi lahendus on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine hange, kus lisaks maksumusele saame hinnata ka muid kriteeriume, kuid see n\u00f5uab k\u00f5vasti innovatsiooni. Praktikutena teeme ettepanekuid ja nii m\u00f5nigi idee saab karmi kriitikat, samal ajal peame kogu aeg j\u00e4lgima, kuidas saavutada seaduses kirjeldatud ideaal. Nii me m\u00f5tleme hangetele v\u00e4\u00e4rtusi juurde ja katsetame, olgu selleks projekteerijate kompetentsi m\u00e4\u00e4ratlemine v\u00f5i CO2 jalaj\u00e4lje m\u00f5\u00f5tmine.Kertsmik: Peame silmas pidama, kas v\u00e4ljendame innovatsiooni, nii et teised ja turg ka sellest aru saavad.Komissarov: Hiljuti palusime projekteerimishankes kirjeldada, kuidas tellitud t\u00f6\u00f6d tegema hakatakse, kuidas komplekteeritakse meeskond. Need on kontrollk\u00fcsimused, millele saab mitut moodi vastata. Esitame ka anal\u00fc\u00fcsi eeldavaid k\u00fcsimusi, millele projektijuht ei suuda vastust pastakast v\u00e4lja imeda, vaid peab kaasama projekteerija juba hankemenetluse ajal, nt kaitsealuste hoonete puhul restaureerimise spetsiifilised k\u00fcsimused v\u00f5i logistilised teemad hoone osade lahendamisel v\u00f5i ruumiprogrammis. M\u00f5nel juhul oleme \u00fcle piiri l\u00e4inud, siis on v\u00e4hem pakkumisi tulnud v\u00f5i on tulnud tagasiside, mis korrigeerib meie k\u00fcsimusi paremaks.Kertsmik: Toon \u00fche n\u00e4ite keskkonna valdkonnast. ETKI ehk Eesti Taimekasvatuse Instituudi uue hoone arhitektuuriv\u00f5istluse l\u00e4hte\u00fclesandesse lisasime uuenduslikult keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse k\u00fcsimustiku, mis k\u00e4sitles kolme aspekti: v\u00e4liruum, hoone ja siseruum. K\u00fcsimustikule vastamine polnud kohustuslik, ometi 90 protsenti seda tegi. Eesm\u00e4rk oli testida, kas meie k\u00fcsimusi m\u00f5istetakse, et saaksime edaspidi s\u00fcgavamalt detailidesse minna. N\u00e4iteks paluda projekteerijal arvutada hoone CO2 jalaj\u00e4lg. P\u00fc\u00fcame mitte lisada korraga sadat uut n\u00f5uet, kuid siiski j\u00e4rjepidevalt edasi liikuda.Avaliku tellimuse puhul on tihti kuulda virinat ametnike v\u00f5imu, suva ja mitte kunagi saavutatava objektiivsuse kohta. Kuidas hakkame hindama n\u00e4iteks keskkonnahoidu, sotsiaalset vastutustundlikkust ja innovatsiooni? Miks on tihti v\u00f5imatu neid kategooriad adekvaatselt m\u00f5\u00f5ta? Mil m\u00e4\u00e4ral on oht kujundada s\u00fcsteem \u00fclem\u00e4\u00e4ra enesek\u00fcllaseks Exceli masinaks?Kaasik: Exceli hekseldusse on ohtlik \u00e4ra kaduda k\u00fcll. Kui soovitakse, et oleks \u00fcks m\u00f5\u00f5dupuu keskkonna ja hoonete anal\u00fc\u00fcsimiseks, siis peame ka m\u00f5istma, et arvulised n\u00e4itajad ei h\u00f5lma alati tervikpilti. N\u00e4itena v\u00f5ib m\u00f5elda k\u00fcsimusele, kui palju t\u00f6\u00f6kohti on kuskile vaja luua. Mulle antakse arv, aga see on ainult \u00fcks osa informatsioonist. Vaja on arvestada t\u00f6\u00f6kultuuri ja t\u00f6\u00f6tegemise harjumustega. Innovatsioon on suuresti kahepoolne: meie toetame strateegiaga ning esitame retoorilisi k\u00fcsimusi, samal ajal peavad kliendi teenused ja t\u00f6\u00f6keskkond arenema k\u00e4sik\u00e4es.Kertsmik: Muudatustega peab kaasa minema. Kui \u00fcks pool p\u00fc\u00fcab uuendada, aga teiselt poolt pannakse k\u00e4si ette, ei olda valmis ega soovita mugavustsoonist v\u00e4ljuda, siis ei vii see kaugele. Oluline on n\u00e4ha suuremat pilti ning m\u00f5ista ja selgitada tagamaad, mida k\u00fcsitakse ja tehakse.Komissarov: Hankel on m\u00f5\u00f5detavad v\u00e4\u00e4rtused ja hinnatavad v\u00e4\u00e4rtused ning igal hankel on ka hindamiskomisjon. Vahel on k\u00fcsitud arvuliselt m\u00f5\u00f5detavaid v\u00e4\u00e4rtusi, aga kui on lahtise tekstiga k\u00fcsimusi v\u00f5i kui n\u00f5utakse anal\u00fc\u00fcsi, siis on vaja neid hinnata. Seda protsessi ei ole v\u00f5imalik viia sellisele kujule, et Excel arvutab tulemuse.Sinu k\u00fcsimuses on ka m\u00e4rkus ametniku t\u00f6\u00f6eetika kohta. Miks on \u00fchiskonnas levinud arvamus, et ametnikul on oma suva v\u00f5i et ta n\u00f6\u00f6gib!? \u00dcks on selge: kui on kokku lepitud kvaliteedistandard, mida n\u00e4iteks suunab rahvusvaheline keskkonnastrateegia, v\u00f5i kui me eeldame, et projekteerijal peab olema mingigi kvalifikatsioon, siis see ei ole n\u00f6\u00f6kimine. Kui esitame mingi uue n\u00f5ude, siis turg reageerib kiiresti. Hea n\u00e4ide on mudelprojekteerimine BIM. RKAS otsustas aastaid tagasi p\u00e4evapealt, et kehtestab BIMi projekteerimise n\u00f5ude, mis v\u00e4listas osa projekteerijaid v\u00f5i v\u00f5\u00f5rutas nad riigihangetest. Oleme ausad, suur osa Eesti arhitektuurib\u00fcroosid v\u00e4ldib siiani riigihankeid.P\u00e4evakajalise keskkonnastrateegia koha pealt pean vajalikuks, et me ei kehtestaks seda p\u00e4evapealt, vaid strateegial on rakenduskava. See on n\u00f5nda fundamentaalne muudatus, puudutab nii erinevaid valdkondi. Me ei saa \u00fcksp\u00e4ev hommikul \u00e4rgates \u00f6elda, et uue hoone CO2 v\u00e4\u00e4rtus on maksimaalselt 42. Ei usu eriti, et projekteerimisvaldkond sellega kaasa tuleb. Ideaalis on ametniku \u00fclesanne l\u00e4bivalt kvaliteedistandardit hoida. Siin peab olema inimlik m\u00f5\u00f5de ja see ei ole nullide-\u00fchtede maailm, tuleb aru saada p\u00f5hjustest.Kertsmik: Oleme uuendamas BIMi n\u00f5udeid. BIM annab palju eeliseid. Kui projekteerijal on hea mudel, mis on RKASi n\u00f5uete j\u00e4rgi tehtud, siis on v\u00e4ga lihtne arvutada C02 jalaj\u00e4lge. BIMi n\u00f5udeid v\u00f5tavad \u00fcle ka KOVid ning erasektor ja nii tekivad \u00fchtsed projekteerimismallid.Riigi Kinnisvara AS koondab v\u00e4ga erinevaid tellijaid ja partnereid: omavalitsused, riigi ettev\u00f5tete n\u00f5ukogud ja juhatused. Kuidas t\u00f6\u00f6tate tellijaga? Kirjeldage palun m\u00f5nda t\u00f6\u00f6protsessi. Komissarov: Klient kirjeldab oma vajadust, mille alusel s\u00f5nastatakse l\u00e4hte\u00fclesanne ja hinnastatakse tegevused juhtimiskava jaoks. Selle alusel saavad klientide vajadused riigieelarve strateegias prioriteedi. Valitsus teeb otsuse ja RKAS asub arendusprojekti ellu viima. Siin tuleb r\u00f5hutada, et RKASi \u00fcks suur eesm\u00e4rk on osaleda l\u00e4hte\u00fclesande s\u00f5nastamisel ja t\u00f6\u00f6tada algusest peale koos kliendiga. P\u00f5hjaliku l\u00e4hte\u00fclesande ja hea tulemuse vahele v\u00f5ib panna v\u00f5rdusm\u00e4rgi. Vastupidised n\u00e4ited loovad lisapingeid ja segadust, ajakava pikenemisel muutuvad kasutajate vajadused v\u00f5i eelarved. Pikk vaade on siin h\u00e4davajalik.Kaasik: M\u00f5nikord muutub olukord ka poole projekteerimise pealt ...Kertsmik: ...ja peab justkui kristallkuul olema ...Liigume ehitatud keskkonna juurde tagasi. \u00dcks on kindel: kui teil isegi on see kristallkuul olemas, siis Eestis suunab ruumi loomist ja korraldamist meie tihe ja hajali, kasvav ja kahanev kahe n\u00e4oga Eesti. Mida see teie t\u00f6\u00f6s t\u00e4hendab?Komissarov: Meil on olnud meeldiv v\u00f5imalus osaleda programmides, mis katavad kogu Eesti: n\u00e4iteks riigig\u00fcmnaasiumide programm, riigimajade programm ning politsei ja p\u00e4\u00e4steameti \u00fchishoonete programm. See t\u00e4hendab riigi kohalolu ka v\u00e4iksemates kohtades. Kui RKAS on kehtestanud standardid, siis siin ei tehta j\u00e4releandmisi: kool Tallinnas v\u00f5i Paides on loodud \u00fchtsete kvaliteedistandardite alusel.Kaasik: Kohaspetsiifilisus on seejuures v\u00e4ga oluline. Riigimaja Kuressaares ja P\u00e4rnus erinevad, sest sealsed inimesed ja olud on erinevad. \u00dcksteist tuntakse paremini ja peame ruumi luues tundlikumalt l\u00e4henema kui suuremates linnades.Te mainisite p\u00f5gusalt RKASi uut keskkonnastrateegiat ja juttu on olnud ka kestliku arengu m\u00f5\u00f5dikutest, mis puudutavad ehitatud keskkonna suurt jalaj\u00e4lge. Kas ja kuidas tuleb paremini m\u00f5\u00f5ta ehitatud keskkonna m\u00f5ju?Kertsmik: Hoone projekteeritakse nii, et selle eluiga on v\u00e4hemalt 50 aastat. Suuremad otsused tehakse l\u00e4hte\u00fclesandes ja projekteerimisega, mis v\u00f5tab umbes viis aastat, aga hoone eluiga on oluliselt pikem. Me ei saa p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ainult hoone ehitushinnale, vaid ka selle kuludele kogu eluea jooksul, v\u00f5tame arvesse hoolduse ja ruumi paindlikkuse, s.t selle \u00fcmberkujundamise v\u00f5imalused. Me oleme tihti kinni detailides ja peame sellest v\u00e4lja saama. Hoone j\u00e4\u00e4b samaks hooneks, kuid tuleb p\u00f5hjalikult hinnata, milliseid lahendusi, materjale ja seadmeid kasutatakse. Kallimad investeeringud v\u00f5ivad pikas perspektiivis tuua v\u00f5idu.Kust see 50 aastat tuleb? Kertsmik: Kandetarindid projekteeritakse tulenevalt standarditest 50 aastaks. See ei t\u00e4henda, et p\u00e4rast poolt sajandit tuleb hoone lammutada, vaid seda, et kandetarindeid tuleb kontrollida ja hoone vajaduse korral renoveerida.Kas v\u00f5ib seega \u00f6elda, et maagilist hoone eluiga m\u00e4\u00e4rab mingi standard?Kertsmik: Renoveerimine pikendab hoone eluiga, sest hoone soojustatakse, parendatakse sisekliimat ja v\u00e4hendatakse ehitussektori heidet. Paika pandud renoveerimise vajadus annab l\u00f5puks arhitektuuriliselt huvitavama ja kvaliteetsema ruumi.Komissarov: Me r\u00e4\u00e4gime praegu ehituskehandist ja selle f\u00fc\u00fcsilisest vananemisest, kuid peame r\u00e4\u00e4kima ka funktsionaalsest, majanduslikust ja moraalsest vananemisest.Kertsmik: Kui ehitame uue hoone, siis v\u00f5tame selle alguses kohe m\u00f5tteliselt juppideks selliselt, et hiljem saaks funktsiooni muuta. Naiivne on arvata, et hooneid ehitatakse praegu nii, et 50 aasta p\u00e4rast k\u00f5igile meeldivad ja sobivad.Kui kaugel on juba kasutatud materjalide kogumise ja ladustamise idee? Kertsmik: Oleme p\u00f5rkunud selle vastu, et ei anta sertifikaate materjalide kordus- ja taaskasutuseks. Ometi on teaduslikult t\u00f5estatud n\u00e4iteid, et silikaattellistest saab teha tugevat ja kvaliteetset betooni. Praegu j\u00e4\u00e4b turul puudu julgusest. Seni arvatakse, et keskkonnas\u00e4\u00e4stlikum v\u00f5rdub kallima lahendusega, aga see ei pruugi nii olla.Komissarov: Siin peame t\u00e4psustama, kas r\u00e4\u00e4gime turust v\u00f5i riigisektorist. Riik peab eeskuju looma ja turgu tuleb n\u00fcgida vastavalt riigi antud suurematele eesm\u00e4rkidele. Esimene samm maja materjalide taaskasutamiseks on lammutamisel j\u00e4\u00e4tmete sortimine. RKASis n\u00e4eme, et peame leidma tasakaalu, kus turg kohaneks uute lahendustega. Eestis on teada kaks kohta, kus ehitusj\u00e4\u00e4tmeid liigiti kogutakse. \u00dcks selline kogumispunkt on Maardus. Kui hakatakse n\u00f5udma ehitusj\u00e4\u00e4tmete sortimist kogu riigis, siis peame ka k\u00fcsima, kas on ikka m\u00f5istlik neid j\u00e4\u00e4tmeid m\u00f6\u00f6da Eestit s\u00f5idutada. Ehitusmaterjalide taaskasutuse v\u00e4ljaarendamiseks tuleb \u00fcle riigi luua vastavad kohad.Kertsmik: Tegin kevadel anal\u00fc\u00fcsi, et aru saada, mis seisus on RKASi arendusprojektide j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus. \u00dchelt poolt puudub teadlikkus v\u00f5i tahe, teisalt puuduvad ka kogumispunktid. Meil on objekte \u00fcle kogu Eesti.Komissarov: Siin tekib nn esimese sammu k\u00fcsimus. Kas meie tekitame vajaduse ja turul tekib pakkuja, kes hakkab sortima ja hiljem neid materjale m\u00fc\u00fcma, v\u00f5i ootame seni, kuni turul on l\u00f5puks valmidus lisaks Maardule ka mujal ehitusj\u00e4\u00e4tmeid sortida. Ehitusobjektil kogutakse praegu kokku klaas, metallj\u00e4\u00e4tmed ja puit, kuigi see viimane l\u00e4heb tihtipeale lihtsalt ahju. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu on \u00fcldpr\u00fcgi, mis l\u00e4heb purustisse ja t\u00e4iteks. Ka n\u00e4iteks sisustus.Sisustuse ringlus on meil v\u00e4ikestviisi tekkimas. Kui kolimisel j\u00e4\u00e4b asutuses m\u00f6\u00f6blit \u00fcle, siis pakutakse seda teistele asutustele, kui seda seal ei vajata, siis l\u00e4hevad need esemed edasi osta.ee veebikeskkonda k\u00f5igile soetamiseks.Seda intervjuud on ajendanud rahvusraamatukogu (Rara) projekteerimise vestlusringid, sh rahvusraamatukogu T\u00f5nism\u00e4e hoone v\u00e4lialade ideev\u00f5istluse tulemused. Rara uuendatud hoone ja v\u00e4liruumi puhul on osalised ise v\u00e4lja toonud kogu protsessi \u00f5petliku iseloomu ja leidnud, et see on hea n\u00e4ide, kuidas renoveerida riigi omandis olevat v\u00e4\u00e4rtuslikku s\u00fcmbolhoonet.Komissarov: Ma jooniksin rasvaselt alla rahvusraamatukogu kui tellija ja kasutaja rolli. Teadlik tellija ja \u00fchiskonna meelsus loovad tervikrenoveerimisele v\u00e4ga head eeltingimused. Renoveerimist toetatakse praegu nii mitmes aspektis, et seda v\u00f5ib pidada uueks reaalsuseks. Mida iganes me ehitame, renoveerimise C02 jalaj\u00e4lg on de facto alati v\u00e4iksem ja mingeid ehitusmaterjale - n\u00e4iteks teatud paekivi kihistusi - lihtsalt ei ole enam. See ei ole mugavusega finantsotsus, tihti pole enam muid v\u00f5imalusi.Kertsmik: Ehitamine peab olema rohkem m\u00f5testatud. Kui praegu ehitada minimaalselt 50-70 aastaks, siis tuleb iga otsus teadlikult teha, aga loomulikult t\u00e4hendab see pikemat projekteerimisaega. Renoveerimine aitab kaasa teadlikkuse ja rohelisele m\u00f5tteviisi levimisele.Riik kui ruumiloojaRKASi kinnisvaraportfell on ajapikku kasvanud ja seal on palju v\u00e4ga erinevaid hooneid. Pildil suvel avatud Ruhnu turvalisuse \u00fchishoone, kus hakkavad t\u00f6\u00f6le p\u00e4\u00e4steameti kutselised ja vabatahtlikud p\u00e4\u00e4stjad ning merep\u00e4\u00e4stjad. Arhitektid Liis Juuse ja Juhan Rohtla (Kuu). Reigo J\u00f5e  RKASKalle Komissarov on arhitekt, RKASi ruumilahenduste meeskonna juht. Ta \u00fctleb, et kui projekteerimishankes valitakse k\u00f5ige odavam pakkuja, siis ei ole garanteeritud, et saadakse ka k\u00f5ige odavam maja, sest k\u00f5ige odavam projekteerija v\u00f5ib projekteerida k\u00f5ige kallima maja. Arhitektuuriajakiri MajaT\u00f6\u00f6- ja teenuskeskkonna disainer Regina Kaasik leiab, et riigi kinnisvarahalduses on v\u00e4ga oluline kohaspetsiifilisus: riigimaja Kuressaares v\u00f5i P\u00e4rnus erinevad, sest sealsed inimesed ja olud on erinevad. ErakoguHoonete keskkonnas\u00e4\u00e4stliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik \u00fctleb, et renoveerimine aitab kaasa teadlikkusele ja rohelisele m\u00f5tteviisile. ErakoguJ\u00e4rg p\u00f6\u00f6rdel.KEITI KLJAVIN"}
{"text":"Tomi Saluveer: seitse miljonit eurot kelmideleSumma, mida inimesed pettuste t\u00f5ttu sel aastal Eestis kelmidele kaotavad, k\u00fc\u00fcndib 6\u20137 miljoni euroni. Viis eurot ehk \u00fcks korralik l\u00f5unas\u00f6\u00f6k keskmiselt iga eestimaalase kohta ei tundu ju palju, kuid meie seas on samas ohvreid, kelle kaotus panga-, investeerimis- v\u00f5i pakikelmuste t\u00f5ttu ulatub k\u00fcmnete tuhandeteni ning v\u00f5ib t\u00e4hendada unistuste purunemist.\nUsun, et enamik inimesi on kelmuste ohust teadlikud, kuid siiski ollakse eestlaslikult \u00fcleolevad ja enesekindlad: minuga seda ikka ei juhtu, olen ettevaatlik. Kuid petturid on osavad manipuleerijad ning isegi kui v\u00f5\u00f5ra k\u00f5ne vastu v\u00f5tnud inimeses tekibki alguses kahtlus, osatakse seda hajutada ahvatlevate lubadustega v\u00f5i hoopis hirmutamisega.\nT\u00e4nap\u00e4eva e-maailmas tuleb end autoriseerida igal sammul, isikutuvastamist k\u00fcsitakse m\u00f5nel puhul isegi ettev\u00f5tte k\u00f5neootej\u00e4rjekorda saamiseks. Nii sisestavad agaramad veebitarbijad Smart-ID koodi p\u00e4evas k\u00fcmneid kordi ning varem v\u00f5i hiljem v\u00f5ivad teha lihtsalt n\u00e4puka: sisestada koodi kelmi seatud l\u00f5ksu.\nTegelikult on soovitused veebiturvalisuse osas lihtsad. \u00c4rge sisestage tundmatul veebilehel oma koode ega laske neid kellelgi teisel sisestada. Olge umbusklikud ebareaalsete investeerimis- v\u00f5i muude pakkumiste suhtes. L\u00f5petage kahtlasena tunduv k\u00f5ne.\nKindlasti aitaks kelmide vastu see, kui arvuti alal p\u00e4devamad inimesed tuleksid appi oma eakatele l\u00e4hedastele v\u00f5i v\u00e4hemate kogemustega s\u00f5pradele.\n\nP\u00e4ris paranoiliseks ei tasu siiski minna, sest suur osa tundmatult numbrilt tulevaid k\u00f5nesid v\u00f5ivad olla ka asja p\u00e4rast. Aga eelk\u00f5ige: s\u00e4ilitage rahu, sest kelmid r\u00f5huvad enamasti kiirusele \u2013 kas on tegu just teile m\u00f5eldud eripakkumisega v\u00f5i hirmutatakse h\u00e4daolukorraga, mis vajab kohest lahendamist.\nVeebi ja e-kirjade puhul on \u00fcks asi, mida ma ise alati j\u00e4lgin: saatja domeeni aadress. Kui veebibrauseri aadressiribal v\u00f5i meiliaadressis on domeeni aadressis midagi imelikku v\u00f5i v\u00f5\u00f5rap\u00e4rast, muutun kohe valvsaks. Ma kindlasti ei vasta meilidele, mille saatja on n\u00e4iteks info@eestiomniva.com ega kliki linkidele, mis tahavad mind m\u00f5nele kahtlasele v\u00e4lismaise l\u00f5puga aadressile suunata. Hiirega \u00fcle lingi liikudes on selle tegelik aadress kohe n\u00e4htav.\nK\u00f5iki asju, mida me pole teadaolevalt tellinud v\u00f5i mille vastu huvi tundnud, ei pea siiski kahtlaseks liigitama. Ning kindlasti aitaks kelmide vastu, kui arvuti alal p\u00e4devamad inimesed tuleksid appi oma eakatele l\u00e4hedastele v\u00f5i v\u00e4hemate kogemustega s\u00f5pradele, et neile veebiavarustes seiklemisega seotud ohtusid selgitada.\n"}
{"text":"Priit Sibul: olulised k\u00fcsimused ootavad siiani vastuseidKaheldamatult saadab t\u00e4navu parlamendi ja \u00fcle\u00fcldse poliitika s\u00fcgishooaega peaminister Kaja Kallase idasuunalise pere\u00e4riga seonduv. Kuigi skandaal on v\u00e4ldanud juba n\u00e4dalaid, ei ole meil endiselt vastuseid.\nMeedias on peaminister r\u00e4\u00e4kinud, kuidas ta on teinud k\u00f5ike l\u00e4bipaistvalt ja vastanud k\u00f5igile, ka ajakirjanike k\u00fcsimustele, kuid tegelikkuses hoiab ta t\u00e4htsat infot kiivalt varjus ning takistab nii riigikogu kui ka neljanda v\u00f5imu t\u00f6\u00f6d t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamisel.\nSelle skandaali k\u00f5ige olulisem ja senini vastuseta k\u00fcsimus on, kas peaminister Kaja Kallas on meile alati r\u00e4\u00e4kinud t\u00f5tt. Kuidas on v\u00f5imalik, et ta annab 372 000 eurot laenu, teadmata, milleks seda kasutatakse. \u00abSee pole eluliselt usutav,\u00bb on \u00fcks enim k\u00f5lanud v\u00e4ide. Kuid alternatiiv, et ta t\u00f5esti ei uurinud seda oma abikaasalt, on v\u00f5imalik ja isegi rohkem h\u00e4iriv, sest see n\u00e4itab hooletust, mida peaministriametis endale lubada ei saa.\nMitmesuguste k\u00fcsimuste k\u00e4igus on vastuste asemel esile kerkinud ainult uus hulk vastamata k\u00fcsimusi. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetele saadeti k\u00fcll p\u00e4rast avalikku istungit lepingud, aga need ei kajasta kogu laenu 372 000 euro suurust mahtu, samuti ei ole komisjoni liikmetel aimugi summade liikumisest.\nEi ole n\u00f5nda, nagu peaminister \u00fctleb: \u00abTe tahate mind t\u00e4iesti alasti kiskuda.\u00bb Mina ise palusin nimetatud komisjonis mitmel korral konkreetselt lepinguid ja raha liikumist kinnitavaid pangadokumente, et hajutada k\u00f5ik kahtlused ning saada vastused oma k\u00fcsimustele, mis v\u00f5iks puudutada v\u00e4himatki k\u00f5rvalekallet.\nKogu selle skandaali v\u00e4ltel on peaministrit saatnud puuduliku kommunikatsiooni kuvand \u2013 k\u00f5ik algas sellest, kui ta j\u00e4ttis teema avalikustanud ERRi k\u00fcsimustele vastamata ning sammus samal p\u00e4eval \u00e4ra ka ebamugavate k\u00fcsimuste eest. See suhtlemiskrahh on j\u00e4tkunud t\u00e4naseni.\nAvalikul istungil ei suutnud peaminister mulle vastata, kas ta andis laenu aastal 2022 v\u00f5i 2023. N\u00fc\u00fcdseks on selgunud, et kuna laen anti 2022. aasta jaanuaris, oleks seda pidanud kajastama juba ka 2022. aasta majanduslike huvide deklaratsioon. Seal see aga ei kajastunud ja p\u00f5hjus ei ole meile teada.\nTegemist on poliitilise kriisiga, seet\u00f5ttu peab ka lahendus olema poliitikute ja erakondade esimeeste otsustada ja selle pusa lahti harutamise saab algatada vaid peaminister Kallas.\nEndiselt on \u00f5hus k\u00fcsimus eetikast ja moraalist, mille lati Kaja Kallas ise enda suhtes on v\u00e4ga k\u00f5rgele ajanud. Ta peab vastama ja t\u00f5endama, et on r\u00e4\u00e4kinud t\u00f5tt, kui v\u00e4idab, et andes laenu 372 000 eurot, ei ole tal aimugi, milleks abikaasa ettev\u00f5te seda raha kasutas.\nKui ta aga samas laenas k\u00fcmneid kordi v\u00e4iksemaid summasid s\u00f5brannale, teadis ta v\u00e4ga h\u00e4sti, et osa sellest l\u00e4ks ilusalongi ja teine osa restorani tegemiseks. Selles k\u00f5iges on n\u00f5nda palju ebak\u00f5la, et jutt kokku ei ole ammu enam usutav ja peaminister on usalduse kaotanud.\nUsalduse kaotanud peaminister on oma koalitsiooniga umbe jooksutanud kogu poliitilise v\u00e4lja ega soovi sellele mingit lahendust leida. Valimistel ei lubanud keegi homoabielu seadustamist ega maksude t\u00f5stmist, r\u00e4\u00e4kimata uute maksude kehtestamisest. Aga see ei seganud koalitsioonil k\u00f5ike seda teostamast.\nSee ongi p\u00f5hjus, miks opositsioon algatas laiaulatusliku obstruktsiooni. Tegemist on poliitilise kriisiga, mitte p\u00f5hiseadusliku ega \u00f5iguslikuga, seet\u00f5ttu peab ka lahendus olema poliitikute ja erakondade esimeeste otsustada ja selle pusa lahti harutamise saab algatada vaid peaminister Kallas.\nIsamaa ei ole n\u00f5us vaikselt pealt vaatama, kuidas asjad kihva keeratakse. Seni Eestit h\u00e4sti teeninud madal maksukoormus visatakse pr\u00fcgikasti. Tulevast aastast t\u00f5usevad meie vastuseisust olenemata tulumaks, k\u00e4ibemaks, maamaks ning kaovad mitmed seni tulumaksuvabastusega seotud h\u00fcved, nii laste kui abikaasaga seotud maksuvabastused.\nJa see k\u00f5ik juhtub perioodil, kui k\u00e4ib s\u00f5da ning on \u00fcldine majanduslangus. Valitsuse kehtestatud maksut\u00f5usud on bensiin selle l\u00f5kke \u00abkustutamiseks\u00bb ja on m\u00f5istetav, et maksut\u00f5usud vaid v\u00f5imendavad majanduslangust.\nSeekord on m\u00f5istlik v\u00f5tta eeskuju naaberriigist L\u00e4tist, kus oodatakse esmalt olukorra rahunemist, et siis erisuguste ning hoolikalt huvigruppidega l\u00e4bi arutatud meetmetega riigi rahandus- ja majanduskeskkonda m\u00f5jutada. Meil aga plaanitakse ootamise asemel uusi maksegi kehtestada.\nVahel tundub, et valitsus ei tajugi neid probleeme, mis meie \u00fchiskonna ees seisavad, ja toimetab nagu silmaklappidega hobune.\nL\u00f5plikult pole loobutud ka ilmselt edasi l\u00fckatavast automaksust, mille v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus oleks v\u00f5inud olla \u00fchelauseline: soovime riigieelarvesse t\u00e4iendavalt 120 miljonit eurot. K\u00f5ik muu seal kirjeldatu on piinlik s\u00f5navaht autode v\u00e4hendamisest linnades kliimaeesm\u00e4rkideni v\u00e4lja. V\u00e4lja paistab ausalt ja ainult see, et soovitakse kehtestada varamaks autoomanikele ja nende taskust saada t\u00e4iendavad 120 miljonit eurot.\nIsamaa soovib ja soovitab ka valitsusele panna automaksule l\u00f5plikult pidurit. Ning kujunenud olukorras vaadata \u00fcle ka juba otsustatud maksut\u00f5usud. Sest loodetud t\u00e4iendava eelarvetulu asemel ajavad need ettev\u00f5tteid pankrotti, mille tulemusel inimesed t\u00f6\u00f6 kaotavad.\nMeil on vaja reageerida targalt ning aidata oma ettev\u00f5tteid n\u00f5nda, et odavnev Rootsi kroon, mis muudab meie ekspordi sinna veelgi keerulisemaks, saaks adekvaatse reaktsiooni. Praegune olukord aga v\u00f5imendab v\u00e4listest teguritest tulenevaid probleeme.\nVahel tundub, et valitsus ei tajugi neid probleeme, mis meie \u00fchiskonna ees seisavad, ja toimetab nagu silmaklappidega hobune. V\u00e4lisest julgeoleku ja s\u00f5jaolukorrast s\u00f5ltumata j\u00e4tkatakse \u00fchiskonna polariseerimist ning asja ei tee paremaks ka niinimetatud vihak\u00f5ne seadus.\nN\u00f5ukogudeaegsed inimesed m\u00e4letavad, mida t\u00e4hendas valel ajal v\u00f5i seltskonnas valede s\u00f5nade \u00fctlemine. Kes seda aega taga igatseb? Meie p\u00f5hiseadus on meid t\u00e4nini h\u00e4sti teeninud, meil ei ole tuvastatud laiaulatuslikke probleeme, mida peaks uus seadus lahendama. Ometi soovib uus koalitsioon seda ellu viia ja viivadki s\u00f5numiga, et neil on h\u00e4\u00e4led.\nSoovime rahulikku meelt ja targalt toimetamist. Meil on vaja aru saada, milliseks see kriis kujuneb, et sellele \u00f5ige diagnoos ja ravi panna. Ennetada on ka vaja, aga selle valitsuse ennetus on bensiiniga l\u00f5kke kustutamine ja seda ei soovi ma isegi vaenlasele.\n"}
{"text":"Seitse miljonit eurot kelmideleSumma, mida inimesed pettuste t\u00f5ttu sel aastal Eestis kelmidele kaotavad, k\u00fc\u00fcndib 6-7 miljoni euroni. Viis eurot ehk \u00fcks korralik l\u00f5unas\u00f6\u00f6k keskmiselt iga eestimaalase kohta ei tundu ju palju, kuid meie seas on samas ohvreid, kelle kaotus panga-, investeerimis- v\u00f5i pakikelmuste t\u00f5ttu ulatub k\u00fcmnete tuhandeteni ning v\u00f5ib t\u00e4hendada unistuste purunemist.\nUsun, et enamik inimesi on kelmuste ohust teadlikud, kuid siiski ollakse eestlaslikult \u00fcleolevad ja enesekindlad: minuga seda ikka ei juhtu, olen ettevaatlik. Kuid petturid on osavad manipuleerijad ning isegi kui v\u00f5\u00f5ra k\u00f5ne vastu v\u00f5tnud inimeses tekibki alguses kahtlus, osatakse seda hajutada ahvatlevate lubadustega v\u00f5i hoopis hirmutamisega.\n\nT\u00e4nap\u00e4eva e-maailmas tuleb end autoriseerida igal sammul, isikutuvastamist k\u00fcsitakse m\u00f5nel puhul isegi ettev\u00f5tte k\u00f5neootej\u00e4rjekorda saamiseks. Nii sisestavad agaramad veebitarbijad Smart-ID koodi p\u00e4evas k\u00fcmneid kordi ning varem v\u00f5i hiljem v\u00f5ivad teha lihtsalt n\u00e4puka: sisestada koodi kelmi seatud l\u00f5ksu.\n\nTegelikult on soovitused veebiturvalisuse osas lihtsad. \u00c4rge sisestage tundmatul veebilehel oma koode ega laske neid kellelgi teisel sisestada. Olge umbusklikud ebareaalsete investeerimis- v\u00f5i muude pakkumiste suhtes. L\u00f5petage kahtlasena tunduv k\u00f5ne.\nP\u00e4ris paranoiliseks ei tasu siiski minna, sest suur osa tundmatult numbrilt tulevaid k\u00f5nesid v\u00f5ivad olla ka asja p\u00e4rast. Aga eelk\u00f5ige: s\u00e4ilitage rahu, sest kelmid r\u00f5huvad enamasti kiirusele - kas on tegu just teile m\u00f5eldud eripakkumisega v\u00f5i hirmutatakse h\u00e4daolukorraga, mis vajab kohest lahendamist.\nVeebi ja e-kirjade puhul on \u00fcks asi, mida ma ise alati j\u00e4lgin: saatja domeeni aadress. Kui veebibrauseri aadressiribal v\u00f5i meiliaadressis on domeeni aadressis midagi imelikku v\u00f5i v\u00f5\u00f5rap\u00e4rast, muutun kohe valvsaks. Ma kindlasti ei vasta meilidele, mille saatja on n\u00e4iteks info@eestiomniva.com ega kliki linkidele, mis tahavad mind m\u00f5nele kahtlasele v\u00e4lismaise l\u00f5puga aadressile suunata. Hiirega \u00fcle lingi liikudes on selle tegelik aadress kohe n\u00e4htav.\nK\u00f5iki asju, mida me pole teadaolevalt tellinud v\u00f5i mille vastu huvi tundnud, ei pea siiski kahtlaseks liigitama. Ning kindlasti aitaks kelmide vastu, kui arvuti alal p\u00e4devamad inimesed tuleksid appi oma eakatele l\u00e4hedastele v\u00f5i v\u00e4hemate kogemustega s\u00f5pradele, et neile veebiavarustes seiklemisega seotud ohtusid selgitada.\n\n\"Kindlasti aitaks kelmide vastu see, kui arvuti alal p\u00e4devamad inimesed tuleksid appi oma eakatele l\u00e4hedastele v\u00f5i v\u00e4hemate kogemustega s\u00f5pradele.\"\n\n\nTOMI SALUVEER;ajakirjanik"}
{"text":"Olulised k\u00fcsimused ootavad siiani vastuseidValgast p\u00e4rit ja P\u00f5lvamaa elu suunanud rahvasaadik leiab, et peaminister Kaja Kallas on usalduse kaotanud. Samuti ei pea ta \u00f5igeks plaanitavaid maksut\u00f5use, mis tema hinnangul vaid v\u00f5imendavad majanduslangust.Kaheldamatult saadab t\u00e4navu parlamendi ja \u00fcle\u00fcldse poliitika s\u00fcgishooaega peaminister Kaja Kallase idasuunalise pere\u00e4riga seonduv. Kuigi skandaal on v\u00e4ldanud juba n\u00e4dalaid, ei ole meil endiselt vastuseid. Meedias on peaminister r\u00e4\u00e4kinud, kuidas ta on teinud k\u00f5ike l\u00e4bipaistvalt ja vastanud k\u00f5igile, ka ajakirjanike k\u00fcsimustele, kuid tegelikkuses hoiab ta t\u00e4htsat infot kiivalt varjus ning takistab nii riigikogu kui ka neljanda v\u00f5imu t\u00f6\u00f6d t\u00f5e v\u00e4ljaselgitamisel.Selle skandaali k\u00f5ige olulisem ja senini vastuseta k\u00fcsimus on, kas peaminister Kaja Kallas on meile alati r\u00e4\u00e4kinud t\u00f5tt. Kuidas on v\u00f5imalik, et ta annab 372 000 eurot laenu, teadmata, milleks seda kasutatakse. \u00abSee pole eluliselt usutav,\u00bb on \u00fcks enim k\u00f5lanud v\u00e4ide. Kuid alternatiiv, et ta t\u00f5esti ei uurinud seda oma abikaasalt, on v\u00f5imalik ja isegi rohkem h\u00e4iriv, sest see n\u00e4itab hooletust, mida peaministriametis endale lubada ei saa.Mitmesuguste k\u00fcsimuste k\u00e4igus on vastuste asemel esile kerkinud ainult uus hulk vastamata k\u00fcsimusi. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetele saadeti k\u00fcll p\u00e4rast avalikku istungit lepingud, aga need ei kajasta kogu laenu 372 000 euro suurust mahtu, samuti ei ole komisjoni liikmetel aimugi summade liikumisest.Ei ole n\u00f5nda, nagu peaminister \u00fctleb: \u00abTe tahate mind t\u00e4iesti alasti kiskuda.\u00bb Mina ise palusin nimetatud komisjonis mitmel korral konkreetselt lepinguid ja raha liikumist kinnitavaid pangadokumente, et hajutada k\u00f5ik kahtlused ning saada vastused oma k\u00fcsimustele, mis v\u00f5iks puudutada v\u00e4himatki k\u00f5rvalekallet.Kogu selle skandaali v\u00e4ltel on peaministrit saatnud puuduliku kommunikatsiooni kuvand - k\u00f5ik algas sellest, kui ta j\u00e4ttis teema avalikustanud ERRi k\u00fcsimustele vastamata ning sammus samal p\u00e4eval \u00e4ra ka ebamugavate k\u00fcsimuste eest. See suhtlemiskrahh on j\u00e4tkunud t\u00e4naseni.Avalikul istungil ei suutnud peaminister mulle vastata, kas ta andis laenu aastal 2022 v\u00f5i 2023. N\u00fc\u00fcdseks on selgunud, et kuna laen anti 2022. aasta jaanuaris, oleks seda pidanud kajastama juba ka 2022. aasta majanduslike huvide deklaratsioon. Seal see aga ei kajastunud ja p\u00f5hjus ei ole meile teada.Endiselt on \u00f5hus k\u00fcsimus eetikast ja moraalist, mille lati Kaja Kallas ise enda suhtes on v\u00e4ga k\u00f5rgele ajanud. Ta peab vastama ja t\u00f5endama, et on r\u00e4\u00e4kinud t\u00f5tt, kui v\u00e4idab, et andes laenu 372 000 eurot, ei ole tal aimugi, milleks abikaasa ettev\u00f5te seda raha kasutas.Kui ta aga samas laenas k\u00fcmneid kordi v\u00e4iksemaid summasid s\u00f5brannale, teadis ta v\u00e4ga h\u00e4sti, et osa sellest l\u00e4ks ilusalongi ja teine osa restorani tegemiseks. Selles k\u00f5iges on n\u00f5nda palju ebak\u00f5la, et jutt kokku ei ole ammu enam usutav ja peaminister on usalduse kaotanud.Usalduse kaotanud peaminister on oma koalitsiooniga umbe jooksutanud kogu poliitilise v\u00e4lja ega soovi sellele mingit lahendust leida. Valimistel ei lubanud keegi homoabielu seadustamist ega maksude t\u00f5stmist, r\u00e4\u00e4kimata uute maksude kehtestamisest. Aga see ei seganud koalitsioonil k\u00f5ike seda teostamast.See ongi p\u00f5hjus, miks opositsioon algatas laiaulatusliku obstruktsiooni. Tegemist on poliitilise kriisiga, mitte p\u00f5hiseadusliku ega \u00f5iguslikuga, seet\u00f5ttu peab ka lahendus olema poliitikute ja erakondade esimeeste otsustada ja selle pusa lahti harutamise saab algatada vaid peaminister Kallas.Isamaa ei ole n\u00f5us vaikselt pealt vaatama, kuidas asjad kihva keeratakse. Seni Eestit h\u00e4sti teeninud madal maksukoormus visatakse pr\u00fcgikasti. Tulevast aastast t\u00f5usevad meie vastuseisust olenemata tulumaks, k\u00e4ibemaks, maamaks ning kaovad mitmed seni tulumaksuvabastusega seotud h\u00fcved, nii laste kui abikaasaga seotud maksuvabastused.Ja see k\u00f5ik juhtub perioodil, kui k\u00e4ib s\u00f5da ning on \u00fcldine majanduslangus. Valitsuse kehtestatud maksut\u00f5usud on bensiin selle l\u00f5kke \u00abkustutamiseks\u00bb ja on m\u00f5istetav, et maksut\u00f5usud vaid v\u00f5imendavad majanduslangust.Seekord on m\u00f5istlik v\u00f5tta eeskuju naaberriigist L\u00e4tist, kus oodatakse esmalt olukorra rahunemist, et siis erisuguste ning hoolikalt huvigruppidega l\u00e4bi arutatud meetmetega riigi rahandusja majanduskeskkonda m\u00f5jutada. Meil aga plaanitakse ootamise asemel uusi maksegi kehtestada.L\u00f5plikult pole loobutud ka ilmselt edasi l\u00fckatavast automaksust, mille v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus oleks v\u00f5inud olla \u00fchelauseline: soovime riigieelarvesse t\u00e4iendavalt 120 miljonit eurot. K\u00f5ik muu seal kirjeldatu on piinlik s\u00f5navaht autode v\u00e4hendamisest linnades kliimaeesm\u00e4rkideni v\u00e4lja. V\u00e4lja paistab ausalt ja ainult see, et soovitakse kehtestada varamaks autoomanikele ja nende taskust saada t\u00e4iendavad 120 miljonit eurot.Isamaa soovib ja soovitab ka valitsusele panna automaksule l\u00f5plikult pidurit. Ning kujunenud olukorras vaadata \u00fcle ka juba otsustatud maksut\u00f5usud. Sest loodetud t\u00e4iendava eelarvetulu asemel ajavad need ettev\u00f5tteid pankrotti, mille tulemusel inimesed t\u00f6\u00f6 kaotavad.Meil on vaja reageerida targalt ning aidata oma ettev\u00f5tteid n\u00f5nda, et odavnev Rootsi kroon, mis muudab meie ekspordi sinna veelgi keerulisemaks, saaks adekvaatse reaktsiooni. Praegune olukord aga v\u00f5imendab v\u00e4listest teguritest tulenevaid probleeme.Vahel tundub, et valitsus ei tajugi neid probleeme, mis meie \u00fchiskonna ees seisavad, ja toimetab nagu silmaklappidega hobune. V\u00e4lisest julgeoleku ja s\u00f5jaolukorrast s\u00f5ltumata j\u00e4tkatakse \u00fchiskonna polariseerimist ning asja ei tee paremaks ka niinimetatud vihak\u00f5ne seadus.N\u00f5ukogudeaegsed inimesed m\u00e4letavad, mida t\u00e4hendas valel ajal v\u00f5i seltskonnas valede s\u00f5nade \u00fctlemine. Kes seda aega taga igatseb? Meie p\u00f5hiseadus on meid t\u00e4nini h\u00e4sti teeninud, meil ei ole tuvastatud laiaulatuslikke probleeme, mida peaks uus seadus lahendama. Ometi soovib uus koalitsioon seda ellu viia ja viivadki s\u00f5numiga, et neil on h\u00e4\u00e4led.Soovime rahulikku meelt ja targalt toimetamist. Meil on vaja aru saada, milliseks see kriis kujuneb, et sellele \u00f5ige diagnoos ja ravi panna. Ennetada on ka vaja, aga selle valitsuse ennetus on bensiiniga l\u00f5kke kustutamine ja seda ei soovi ma isegi vaenlasele.\"Vahel tundub, et valitsus ei tajugi neid probleeme, mis meie \u00fchiskonna ees seisavad, ja toimetab nagu silmaklappidega hobune.\"\"Tegemist on poliitilise kriisiga, seet\u00f5ttu peab ka lahendus olema poliitikute ja erakondade esimeeste otsustada ja selle pusa lahti harutamise saab algatada vaid peaminister Kallas.\"PRIIT SIBUL, RIIGIKOGU LIIGE (ISAMAA)"}
{"text":"Kui neid m\u00e4lestisi ees ei oleks!UNESCO maailmap\u00e4randi komitee kandis 15. septembril Kiievi ja Lvivi linna ohustatud maailmap\u00e4randi nimekirja. Neist Kiievi territooriumil asuvad 11. sajandist p\u00e4rit P\u00fcha Sofia peakirik ja Pet\u0161erski koobasklooster on ka eraldi m\u00e4lestistena samas nimekirjas. Nagu aga l\u00e4hiajalugu on n\u00e4idanud, ei p\u00e4\u00e4sta maailma kultuurip\u00e4randi absoluutses tipus olemine neid looduskatastroofide ja veelgi enam inimeste poolt esile kutsutud purustustegevuse eest. Nii juhtus usus\u00f5dade k\u00e4igus Talibani purustatud maailma suurimate ja maailmp\u00e4randi nimekirjas olnud Buddha kujudega looduskaitsealuses Bamjani orus. Nii juhtub igap\u00e4evaselt ka Ukrainas, mille kultuurip\u00e4randit Vene v\u00e4ed s\u00fcstemaatiliselt h\u00e4vitavad.Aga s\u00f5jategevus pole ainus, mis p\u00e4randit, eriti ehitusp\u00e4randit ohustab. Samalaadseks ohuks v\u00f5ib olla m\u00e4lestiste omanike ja ka teiste inimeste hoolimatus, kasutusest v\u00e4ljalangemine, sobimatud uusarendused ning ka rahapuudus. Just viimane on viimastel k\u00fcmnenditel muutunud pea igap\u00e4evseks mureks Euroopa ja ka Eesti muinsuskaitses.Seet\u00f5ttu kutsutigi k\u00fcmme aastat tagasi Euroopas ellu seitsme enimohustatud m\u00e4lestise programm, mille fookus oli suunatud t\u00e4helepanu juhtimisele ohus olevale kultuurip\u00e4randile. Programmi juhib Euroopa Nostra koost\u00f6\u00f6s Euroopa Investeerimispanga Instituudiga, neid toetab Euroopa Liidu programm \u00abLoov Euroopa\u00bb. Igal aastal valitakse esitatud kandidaatide hulgast v\u00e4lja seitse m\u00e4lestist. Ning kuigi iga\u00fcht neist toetatakse vaid 10 000 euroga, on see summa m\u00f5eldud pigem edasiste sammude seadmiseks. Toob ju nimekirja valituks osutumine paigale kaasa avalikku rahvusvahelist t\u00e4helepanu ning aitab kaasa era- ja avaliku raha investeerimisele m\u00e4lestise s\u00e4ilitamisel ja kasutamisel.Eesti Muinsuskaitse Seltsi initsiatiivil arvati 2016. aastal Euroopa enimohustatud m\u00e4lestiste hulka ka Tallinnas Kalamajas paiknev Patarei merekindlus. T\u00e4na Patareis toimuvale vaadates v\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et t\u00e4nu saadud impulsile ja omanike heaperemehelikule tegevusele on Patarei h\u00e4vimisest p\u00e4\u00e4stetud ning sellest uus kultuurikeskus kujunemas.K\u00f5igil aga nii h\u00e4sti ei l\u00e4he! Selle kujukaks n\u00e4iteks on uue ooperiteatri saaga Estonia juurdeehituse n\u00e4ol. Tegelikult on tegemist juba kolmanda katsega \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta vindunud probleemi lahendada, millele andis t\u00f5uke Kumu ja EMTA juurdeehituse kulkapoolse rahastamise edukas eksperiment. Julgust seda Estonia juurdeehituse puhul korrata andis ka riigikogu kultuurikomisjon, kes pidi esitatud objektide hulgast tegema l\u00f5pliku valiku.Nagu mainis \u00fches l\u00fchikeses eravestluses komisjoni esimees Aadu Must, ei saavat ta ilma S\u00fckuta Tartusse tagasi minna. Kui juba S\u00fcku nimekirja sai, siis pidi pealinn Tallinn saama ka uue ooperiteatri. Kahjuks vormistati puhtalt poliitiline otsus nii kultuurikomisjonis kui riigikogu \u00fcldistungil olemasoleva hoone juurdeehitusena, mist\u00f5ttu puudub ilma tollast otsust muutmata ka kindlus uut asukohta otsima hakata.Samas ei tohiks tollased otsustajad v\u00e4ita, et nad ei olnud varitsevatest ohtudest informeeritud. Kuna k\u00fcllaltki pikaks veninud arutelu ajal m\u00f6\u00f6dus ka 25 aastat p\u00e4evast (7. detsember 1997), mil Tallinna vanalinna kaitseala l\u00fclitati maailmap\u00e4randi nimistusse, siis saatsin nii kultuurikomisjoni kui riigikogu liikmetele kirjaliku \u00fclevaate probleemidest, mida s\u00e4\u00e4rane asukohavalik kaasa toob. Tegemist ei ole ju mitte ainult Estonia ooperiteatri kui ehitusm\u00e4lestise, vaid kompleksm\u00e4lestisega, mille hulka kuuluvad nii linna idak\u00fclge kaitsnud bastionaalv\u00f6\u00f6ndi v\u00e4ikese bastioni m\u00fc\u00fcrid ja nendealune eeslinna kultuurikiht kui ka ajaloom\u00e4lestisena kirjas olev uus turg, mille territooriumil leidsid 16. oktoobril 1905 aset \u00fched k\u00f5ige verisemad s\u00fcndmused Tallinna ajaloos.Ning \u00e4ra ei tohiks unustada ka t\u00f5siasja, et alates 1978. aastast armastatud rahvakirjaniku nime kandva pargi n\u00e4ol on tegemist Tallinna looduskaitsealuse keskpargiga, mille t\u00e4hendus ajal, kui Tallinn on Euroopa rohepealinn, ja ka hiljemalt, on hoopis teine kui m\u00f5nel suvalisel rohuplatsil perifeerias.Kuigi peale riiklikult t\u00e4htsate ja kulka rahastatavate ehitiste nimekirja v\u00e4lja kuulutamist hakati kritiseerima sellele asukohavalikule oponeerijaid ja erinevates ekspertkomisjonides argumenteeritud vastuv\u00e4iteid esitanuid (ca 50 eksperti), samuti kutsuti \u00fcles linnapea Mihhail K\u00f5lvarti mahav\u00f5tmisele, siis usalduse kaotuse t\u00f5ttu vabastas valdkonda kureeriv abilinnapea Madle Lippus vaid linna muinsuskaitset juhtinud Boris Duboviku. Ka kulka juhi Margus Allikmaa mulle telefonis v\u00e4lja\u00f6eldud arvamus muinsuskaitse seaduse muutmise vajadusest ei ole laiemat k\u00f5lapinda leidnud. Vastasel juhul olekski tegemist \u00fche kitsa huviringkonna tellitud parandusega ehk korruptsiooniga.Olles olnud eelmise Estonia asukohavalikuga tegelenud nn Aivar M\u00e4e komisjoni liige, julgen k\u00fcll \u00f6elda, et ka loodetav juurdeehitus ei lahenda ooperiteatri ruumimuresid, mist\u00f5ttu nimetatud komisjon selle juba eos v\u00e4listas. Miks aga tookordne initsiatiiv sumbus, peate k\u00fcsima tollastelt kultuurijuhtidelt! Nagu kahjuks n\u00e4itab rahvusraamatukogu (jmt kultuuriobjektide) renoveerimise juhtum, peab ka t\u00e4nane kultuuriminister Heidy Purga, kes oli ka Estoniaga seotud otsuste tegemise vahetu osaline, t\u00f5siselt kaaluma, kas on ikka \u00f5ige aeg sadu miljoneid betooni paigutada.On ju ooperiteatri eest v\u00f5itlejate asukohavaliku \u00fcheks p\u00f5hiargumendiks olnud v\u00e4ide, et teise kohta ehitamiseks puudub raha. Sama p\u00f5hjendus oli ka olemasoleva teatrihoone ehitamisel 110 aastat tagasi. Nagu n\u00e4itab aga eelmisel aastal maailmap\u00e4randi nimekirjas olnud Liverpooli kui \u00fcleatlandilise kaubalinna n\u00e4ide, ei peitu \u00f5nn v\u00f5i \u00f5nnetus ainult rahas. Selleks v\u00f5ivad olla ka valed otsused.Kuigi Briti saartel religiooni aseaineks oleva \u00abjalgpalliideoloogia\u00bb t\u00f5ttu oli Liverpool olnud uue jalgpallistaadioni ja seda \u00fcmbritseva infrastruktuuri ehituskavade t\u00f5ttu juba aastaid ohustatud m\u00e4lestiste nimekirjas, andsid kohalikud v\u00f5imud vutif\u00e4nnide survele l\u00f5puks j\u00e4rele. Tagaj\u00e4rg oli muidugi karm - \u00dchendkuningriik on \u00fche maailmap\u00e4randi nimistus oleva m\u00e4lestise v\u00f5rra vaesem.J\u00e4\u00e4b siiski loota, et Tallinnaga nii ei juhtu! See s\u00f5ltub aga otsustajate julgusest oma varasemaid otsuseid revideerida.\"T\u00e4na Patareis toimuvale vaadates v\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et t\u00e4nu saadud impulsile ja omanike heaperemehelikule tegevusele on Patarei h\u00e4vimisest p\u00e4\u00e4stetud.\"\"Ollesolnud eelmise Estonia asukohavalikuga tegelenud nn Aivar M\u00e4e komisjoni liige, julgen k\u00fcll \u00f6elda, et ka loodetav juurdeehitus ei lahenda ooperiteatri ruumimuresid.\"JAAN TAMM ajaloolane ja muinsuskaitsja"}
{"text":"Soome politsei hoiatab mehi: internetis levib uus v\u00e4ljapressimise viisIda-Uusimaa politseijaoskonna juhi Ilkka Koskim\u00e4ki s\u00f5nul on politsei operatiivv\u00f5imekus endiselt v\u00e4ga hea, kuigi suvel oli uudis ressursipuuduses vaevleva politseijaoskonna t\u00f5sisest kriisist. Uurijate t\u00f6\u00f6laual on ligi 18 000 pooleliolevat kriminaalasja.\nKriis on vale s\u00f5navalik. Saame hakkama iga asjaga. See puudutab peamiselt ranget prioriteetide seadmist, st millistele asjadele keskendume, m\u00e4rgib Koskim\u00e4ki.\nMuidugi on meie t\u00f6\u00f6tajatel olnud raske, kuid n\u00fc\u00fcd oleme lootusrikkad. J\u00e4rgmiseks aastaks saame umbes 30 uut politseinikku. See on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk, \u00fctles Koskim\u00e4ki \u00f5htuses intervjuus MTV saatele Rikospaikka.\nVeel paar aastat tagasi oli Ida-Uusimaal menetluses koguni 25 000 kriminaalasja. Seega on praegu umbes 7000 juhtumit v\u00e4hem.\n\u201eKuigi viimastel aastatel on aastas tulnud \u00fcle 60 000 uue asja, oleme sellegipoolest suutnud koormust v\u00e4hendada ehk teatud viisil imesid korda saata,\u201d \u00fctles Koskim\u00e4ki.\nRikospaikkale antud intervjuus r\u00e4\u00e4kis politseijuht ka internetikuritegevusega seotud n\u00e4htusest, kus ohvritelt, tavaliselt meestelt, on alastifotodega raha v\u00e4lja pressitud. Koskim\u00e4ki s\u00f5nul on alastifotodega v\u00e4ljapressimiste arv kasvanud ning osa ohvreid on ka v\u00e4ljapressijale v\u00f5i v\u00e4ljapressijatele maksnud.\n\u00dchel v\u00f5i teisel viisil saadakse kellegi alastifoto. Tavaliselt juhtub see fiktiivse v\u00f5i muu suhte loomisega, kus mees usub, et tal on k\u00f5nealuse inimesega t\u00f5esti kontakt. Huviline mees saab seej\u00e4rel erinevatelt osapooltelt v\u00e4ljapressimise s\u00f5numeid, kus n\u00f5utakse raha \u00e4hvardusel, et muidu need fotod avalikustatakse."}
{"text":"Investoreid \u00e4hvardab nn \u201eseatapu\u201c pettus: algul nuumatakse, p\u00e4rast veristatakseKr\u00fcptomaailmas on nn seatapu-petuskeemid viimase aastaga laialt levima hakanud, j\u00e4rsult on t\u00f5usnud ka kaotatud summad. Kuidas pettusi \u00e4ra tunda ja end kaitsta?\nM\u00f6\u00f6dunud aastal kahekordistus \u00fcle maailma nn \u201eseatapu\u201c (ingl. k. pig butchering) petuskeemide kasutamine, n\u00e4htub \u00fcle maailma tegutseva kr\u00fcptob\u00f6rsi Binance uuringust. Tegu on laialt levinud petuskeemiga, juhtumeid on olnud ka Eestis. Seatapu-skeemide arvu kasvu toidab ilmselt investorite kasvav huvi digitaalsete varade vastu. Pettuste arv on aga t\u00f5usnud k\u00f5igis finantsiga seotud t\u00f6\u00f6stusharudes, see ei ole vaid kr\u00fcptosektori mure.\nKr\u00fcptoga seotud petuskeemide h\u00fcppelise kasvu taga v\u00f5ib k\u00fcll olla kogenematute investorite sisenemine turule, kus petturid kasutavad \u00e4ra teadmiste puudumist uuest varaklassist. Keerulise ja pikaajalise pettuse ohvriks v\u00f5ib langeda aga ka kogenud investor v\u00f5i teadlik kr\u00fcptokasutaja. Seega, mis on seatapu-petuskeem?\n\u201eSeatapp\u201c on investeerimispettuste liik, mis on suunatud kogenematutele v\u00f5i ettevaatamatutele investeerimishuvilistele. Kurjategijad meelitavad \u2013 nagu ikka \u2013 ohvreid k\u00f5rgete tootluste ja kaasneva glamuurse eluviisiga. Eriliseks teeb sedalaadi r\u00fcnnaku ajaline raam: enamasti \u201eehitavad\u201c pahalased usaldust \u00fcles tavap\u00e4rasest pikema aja jooksul.\nV\u00f5ltspilt usaldusv\u00e4\u00e4rsusest\nSellest on tulnud ka pettuse nimi, sest ohvreid \u201enuumatakse\u201c aja jooksul. M\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5ivad kurjategijad usalduse tekitamiseks ohvritele isegi v\u00e4iksemaid v\u00e4ljamakseid teha. N\u00f5nda luuakse v\u00f5ltspilt usaldusv\u00e4\u00e4rsusest, kuni ohvrid on n\u00f5us panustama suuremaid summasid. Seej\u00e4rel aga petturid kaovad koos pahaaimamatute inimeste s\u00e4\u00e4studega.\nPeale pikema ajaraami ei ole seatapu-petuskeemides midagi \u00fcleliia uut, k\u00fcberkurjategijad kasutavad juba tuttavaid v\u00f5tteid. Tegemist v\u00f5ib olla n\u00e4iteks veenmistaktikaga, kus pahalane esineb m\u00f5ne usaldusv\u00e4\u00e4rse asutuse t\u00f6\u00f6tajana ja veenab ps\u00fchholoogilisi v\u00f5tteid kasutades inimest v\u00e4lja andma oma koode, midagi allkirjastama, privaatv\u00f5tmeid avaldama v\u00f5i lihtsalt \u00fclekannet tegema. Seatapu-skeemi puhul kestab ettevalmistav protsess pikemalt, et l\u00f5pus juba suurem noos v\u00e4lja petta.\nLevinud on ka romantika-pettused, kus ohvriteks inimesed, kes kaaslast otsivad. Kui ohvriga on juba m\u00f5nda aega suheldud, manipuleeritakse nad investeerima r\u00e4mpsu v\u00f5i ostma v\u00e4\u00e4rtusetuid kr\u00fcptovarasid. Samuti kasutavad kurjategijaid seatapu-skeemis nn. v\u00e4ljumispettust (exit scam), mille puhul luuakse ilus fassaad edukast alustavast ettev\u00f5ttest v\u00f5i platvormist, kuhu kaasatakse investeeringuid. Kui need aga k\u00e4es, haihtub loodud illusioon koos heausksete inimeste varaga.\nLaiemalt on hakanud levima ka nn. pumpa-ja-putka (pump\u2019n\u2019dump) skeem, kus valeinfo ja -lubaduste abil \u201epumbatakse\u201c m\u00f5ne v\u00e4hetuntud v\u00f5i ka p\u00e4ris uue kr\u00fcptovaluuta v\u00e4\u00e4rtus kiirelt \u00fcles. Seej\u00e4rel m\u00fc\u00fcvad kurjategijad endale kuuluvad \u00fchikud t\u00e4ispuhutud hinnaga pahaaimamatutele investoritele maha ja pistavad saadud noosiga putku. Ohvritele j\u00e4\u00e4b piltlikult k\u00e4tte katkine \u00f5hupall, mis n\u00e4gi \u00f5hku t\u00e4is olles ilus v\u00e4lja ja mille nad kalli raha eest ostsid.\nKuidas v\u00e4ltida ohvriks langemist? Selleks, et mitte oma raha kurjategijatele kaotada, tuleks j\u00e4rgida neidsamu lihtsaid meetmeid, millest on juba palju juttu olnud. Seatapu-skeemide \u00e4ra tundmine on aga m\u00f5neti keerulisem, kuna usalduse ehitamiseks n\u00e4evad kurjategijad rohkem vaeva, seega on asjakohane need lihtsad meetmed taas \u00fcle korrata.\nEsiteks, kui pakkumine tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis ta seda t\u00f5en\u00e4oliselt ka on. Ulmelised tootlused ei saa olla j\u00e4tkusuutlikud, kui lubadus \u00fcletab n\u00e4iteks 15% aastas, peaks h\u00e4itetuli kohe s\u00fcttima. See ei t\u00e4henda kahjuks, et k\u00f5ik alla 15% on turvaline \u2013 petturid v\u00f5ivad \u00f6elda mida iganes.\nTeiseks, alati tuleb alati teha taustauuringuid. Keerukamad petuskeemid, nagu seatapp, v\u00f5ivad olla \u00fcles ehitanud p\u00f5hjalikud veebifassaadid. Selle vastu aitab n\u00e4iteks riiklikesse andmebaasidesse p\u00e4ringute tegemine, et n\u00e4ha, kas ettev\u00f5te on kuskil ka p\u00e4riselt registreeritud. Kui selleks puuduvad oskused, tasub p\u00f6\u00f6rduda m\u00f5ne teadlikuma l\u00e4hedase poole ja k\u00fcsida n\u00f5u. Ilusaid pilte, t\u00f5usvaid graafikuid ja kuvat\u00f5mmiseid suurtest summadest v\u00f5ivad genereerida k\u00f5ik, suhtu neisse skepsisega.\nKolmandaks, \u00e4ra kiirusta otsustamisega. Kurjategijad p\u00fc\u00fcavad oma ohvreid survestada v\u00e4idetega nagu \u201enii hea pakkumine kehtib vaid t\u00e4na,\u201c \u201eOsta kohe ja v\u00f5ida,\u201c aga otsuseid ei tohi teha kiirelt. M\u00f5tle alati l\u00e4bi, mida sa t\u00e4pselt teed ja aruta seda ka s\u00f5prade v\u00f5i perega.\nNeljandaks, ole ettevaatlik pakkumiste suhtes, mis tulevad k\u00fcsimata. Petturid v\u00f5tavad ohvritega sageli ise \u00fchendust m\u00f5nes sotsiaalmeediakanalis, s\u00f5numirakenduses v\u00f5i isegi telefonitsi. Usaldusv\u00e4\u00e4rsed ettev\u00f5tted ja inimesed ei kasuta \u00fcldiselt agressiivseid m\u00fc\u00fcgitaktikaid ega v\u00f5ta inimestega eraviisiliselt \u00fchendust.\nUSA F\u00f6deraalse juurdlusb\u00fcroo (FBI) andmetel h\u00fcppasid seatapu-skeemide kahjud 2021. aasta 1,45 miljardilt dollarilt 2022. aastal 3,31 miljardi dollarini ehk 127%. Kr\u00fcptovaluutadega seotud pettused t\u00f5usid 2021. aasta 907 miljonilt dollarilt 2022. aastal 2,57 miljardile dollarile, ehk 183% v\u00f5rra. Binance'i \u00fcleilmsed uuringud n\u00e4itavad seatapu-t\u00fc\u00fcpi petuskeemide arvu u. 100% suurenemist 2022. aastast 2023. aastani.\nNeed numbrid n\u00f5uavad: alati, kui juttu on raha liigutamisest, ole eriti t\u00e4helepanelik. Hoia kindlasti pidevalt silm peal ka oma investeeringutel. Juhul, kui veidigi kahtled, et oled langenud v\u00f5i langemas k\u00fcberpettuse ohvriks, v\u00f5ta \u00fchendust politseiga, platvormide klienditeenindustega ja vajadusel k\u00fclmuta k\u00f5ik asjassepuutuvad kontod, vaheta paroolid. Samuti tasub end kursis hoida uudistega k\u00fcberkuritegevusest, sest petturid v\u00f5tavad kasutusele uusi meetodeid v\u00f5i t\u00e4iustavad vanu. \u00dchiskondlik teadlikkus ja tark tegutsemine on v\u00f5ti, et hoida \u00e4ra k\u00fcberkuritegevust."}
{"text":"Valitsus toetas maksumenetluse t\u00f5hustamistTALLINN, 21. september, BNS \u2013 Valitsus kiitis neljap\u00e4evasel istungil heaks maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eeln\u00f5u, mille kohaselt muudetakse dokumentide elektroonilise k\u00e4ttetoimetamise reegleid, mis t\u00f5hustab maksumenetlust.\nEeln\u00f5u kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi k\u00e4ttetoimetatuks viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumisel alates nende \u00fcleslaadimisest e-maksuametisse v\u00f5i siis alates dokumendi edastamisest meilile. T\u00e4na eeldab dokumentide k\u00e4ttetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendi e-maksuametis v\u00f5i siis kinnitab nende k\u00e4ttesaamist meilil, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\nMaksu- ja tolliamet (MTA) suhtleb edaspidi juriidiliste isikutega ainult elektrooniliselt, seega enam ei pea MTA \u00fcldreeglina edastama juriidilistele isikutele \u00fchtegi dokumenti paberkandjal. T\u00e4na peab MTA juriidilistele isikutele edastama dokumendid nende soovi korral ka paberkandjal.\nKa f\u00fc\u00fcsiliste isikute l\u00f5ikes piiratakse \u00f5igust saada dokumente paberkandjal \u2013 kui f\u00fc\u00fcsiline isik on dokumendi k\u00e4tte saanud juba elektrooniliselt \u2013 avanud selle e-maksuametis v\u00f5i kinnitanud selle k\u00e4ttesaamist elektronposti aadressil \u2013, siis pole tal enam \u00f5igust n\u00f5uda sama dokumenti paberkandjal. Muus osas eeln\u00f5u f\u00fc\u00fcsilisi isikuid ei puuduta.\nSeadus on plaanitud j\u00f5ustuma 1. jaanuaril 2024.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Valitsus kinnitas seisukohad pankade kriisiohje EL-i raamistiku osasTALLINN, 21. september, BNS \u2013 Valitsus kinnitas neljap\u00e4evasel istungil Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekute kohta; Eesti hinnangul ei ole komisjon reformi elementides saavutanud parimat v\u00f5imalikku tasakaalu.\nKriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku ehk CMDI raamistiku peamised eesm\u00e4rgid on s\u00e4ilitada finantsstabiilsus ja hoiustajate usaldus ning kaitsta maksumaksjaid pankade maksej\u00f5uetuse korral. Nende eesm\u00e4rkide saavutamiseks peab raamistik tagama panga maksej\u00f5uetusega seotud kahju katmise erasektori vahenditega, minimeerides samal ajal avaliku sektori vahendite kasutamise riski, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\nCMDI reformi eesm\u00e4rk on h\u00f5lmata kriisilahenduse alla need keskmise suurusega ja v\u00e4iksemad pangad, kes on avalikku huvi arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga v\u00e4iksed, kuid likvideerimiseks liiga suured.\nPraegu kehtiva s\u00fcsteemi tugevdamiseks on komisjon teinud ettepaneku avaliku huvi hindamise t\u00e4psustamiseks pangakriiside ohjamisel, et raskustes v\u00e4iksemad ja keskmise suurusega pangad saaksid samuti kohaldada k\u00f5iki kriisiohjevahendeid.\nKomisjon on teinud ettepaneku ka hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise h\u00f5lbustamiseks kriisiohjevahendite rahastamisel, sealhulgas v\u00e4iksemate ja keskmise suurusega pankade kriisilahendusmenetluse puhul. Selleks muudetakse n\u00f5uete rahuldamise j\u00e4rjekorda maksej\u00f5uetuse korral ja \u00fchtlustatakse v\u00e4hima kulu testi.\nLisaks on tehtud ettepanek raamistiku prognoositavamaks ja t\u00f5husamaks muutmiseks, sealhulgas hoiuste kaitse ulatuse laiendamine avaliku sektori \u00fcksustele, klientide nimel pangas hoiustatud investeerimis\u00fchingute, makse- v\u00f5i e-raha asutuste vahendid ning erakordsetest elus\u00fcndmustest tulenevate ajutiselt suurte hoiuste tagamise \u00fchtlustatud m\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine 500 000 euroni.\nNeli suuremat Eestis tegutsevat panka \u2013 Swedbank, SEB, Luminor ja LHV \u2013 kuuluvad Euroopa Liidus keskse kriisilahenduse alla. Kui m\u00f5ni v\u00e4iksem Eestis tegutsev pank satub raskustesse, siis praeguse raamistiku j\u00e4rgi algatatakse panga l\u00f5petamine siseriiklike maksej\u00f5uetusp\u00f5him\u00f5tete alusel. CMDI reformiga oleks v\u00f5imalik avaliku huvi korral h\u00f5lmata kriisilahenduse alla ka teised keskmise suurusega ja v\u00e4iksemad pangad, kes on avalikku huvi arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga v\u00e4iksed, kuid likvideerimiseks liiga suured.\nEesti hinnangul ei ole komisjon CMDI reformi elementides saavutanud parimat v\u00f5imalikku tasakaalu. Eesti toetab k\u00fcll pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi, kuid peab vajalikuks Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta nii, et see ei oleks liiga kriisilahenduse suunas kaldu v\u00f5rreldes likvideerimisega.\nEesti peab oluliseks, et otsustus\u00f5igus hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise \u00fcle j\u00e4\u00e4ks liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi poolt kontrollitavaks mitte ei liiguks Euroopa Liidus kesksele tasandile. Samuti ei peata vajalikuks Eestis t\u00f5sta erakordsetest elus\u00fcndmustest tulenevate ajutiselt suurte hoiuste tagamise \u00fchtlustatud m\u00e4\u00e4ra 500 000 euroni.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Heleia Nestal Zibo: kranios\u00fcnostoosi tuntakse Eestis \u00e4ra j\u00e4rjest pareminiBrasiiliast p\u00e4rit n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurg Heleia Nestal Zibo ja tema meeskond ravivad ainsana Eestis lastel kranios\u00fcnostoosi (\u00fche v\u00f5i mitme koljuluu\u00f5mbluse enneaegset luustumist). Teadlikkus sellest seisundist on Zibo s\u00f5nul aina parem ning abivajajad j\u00f5uavad \u00fcha sagedamini tema meeskonna vaatev\u00e4lja.\u00a0\nArtikkel ilmus augusti Lege Artises. Telli ajakiri siit!\n\u00a0\nOlete p\u00e4rit Brasiiliast. Kuidas te sattusite Eestisse elama ja t\u00f6\u00f6tama?\u00a0\nMinu abikaasa on eestlane. Tutvusime 2004. aastal internetis ja suhtlesime veebi vahendusel aasta aega. Meie seotus muutus aina tugevamaks ja ta otsustas, et tuleb Brasiiliasse minuga kokku saama. Abiellusime kaks n\u00e4dalat p\u00e4rast tema Brasiiliasse j\u00f5udmist.\u00a0\nPeale abiellumist tulime pooleks aastaks Eestisse, sest tal oli vaja oma firmaga pooleliolevad asjad l\u00f5petada. Eestis olles k\u00e4isin ma P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglas ja tutvusin oma kolleegidega n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgia osakonnast \u2013 uurisin igaks juhuks ka enda v\u00f5imalusi Eestisse kolimise m\u00f5ttes. K\u00f5ik olid v\u00e4ga s\u00f5bralikud ja v\u00f5tsid mind kenasti vastu.\u00a0\nK\u00fclastasin ka Tartu \u00dclikooli ja tutvusin tollase n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgia eriala professori Edvitar Leiburiga, sain ka temalt sooja vastuv\u00f5tu. J\u00e4lgisin haiglas t\u00f6\u00f6d, k\u00e4isin operatsioonidel ja siis l\u00e4ksime Brasiiliasse tagasi. Proovisime Brasiilias oma elu alustada, aga minu abikaasa ei leidnud t\u00f6\u00f6d. Nii otsustasimegi Eestisse elama tulla.\u00a0\nKui kiiresti saite eesti keele selgeks?\u00a0\nMa arvan, et minu eesti keel v\u00f5iks parem olla. Olen praegugi veel ebakindel, kui on vaja mingit ametliku kirjet v\u00f5i artiklit kirjutada \u2013 lasen kirjutatud teksti alati eestlasel \u00fcle vaadata.\u00a0\nEestlastega suhtlemine ei ole mulle keeruline olnud, sain ennast v\u00e4ljendada inglise keeles, eesti keeles v\u00f5i segakeeles. Kuid on mul keeruline suhelda nende venelastega, kes ei oska ei eesti ega inglise keelt, nende suhtlemisel aitab vene keele oskusega \u00f5e assistent.\u00a0\u00a0\nKui ma alustasin residentuuris, siis otsustasid kolleegid, et nad ei suhtle enam minuga inglise keeles, et saaksin kiiremini eesti keele selgeks. See aitas v\u00e4ga palju.\u00a0\nM\u00f5ned vahvad seigad olid siis ka: olin \u00fcldkirurgia residentuuri ts\u00fcklis ja k\u00fcsisin, et mis operatsioon meil praegu on, kas sabasong? Kolleeg hakkas naerma, et ikka nabasong. Niimoodi ma \u00f5ppisingi eesti keelt.\u00a0\n\u00a0\nMillised on Brasiilia ja Eesti meditsiinis\u00fcsteemi suurimad erinevused?\u00a0\nBrasiilias on juba aastaid v\u00e4ga h\u00e4sti arenenud erameditsiin. Riiklik meditsiinis\u00fcsteem on m\u00f5eldud pigem rasketele erakorralistele juhtumitele ja nendele, kellel ei ole v\u00f5imalik maksta erakindlustuse kuumakseid. Riiklik meditsiinis\u00fcsteem on \u00fclerahvastatud, ootej\u00e4rjekorrad on liiga pikad ja k\u00f5ik inimesed ei saagi ravi.\u00a0\nRiiklikus meditsiinis j\u00e4\u00e4b puudu ka meditsiinivahenditest \u2013 vahel pole haiglas ka selliseid elementaarseid asju nagu kindad, marlisidemed, tampoonid. See on ilmselt tingitud korruptsioonist \u2013 raha, mis peaks meditsiinis\u00fcsteemi j\u00f5udma, on k\u00f5rvale l\u00e4inud.\u00a0\nBrasiilias ei ole erakindlustusega patsiendid perearstis\u00fcsteemis ja inimesed otsustavad ise, millise erialaspetsialisti juurde l\u00e4hevad. Inimene vaatab oma erakindlustuse nimekirjast arstide nimesid ja paneb kellegi juurde aja. Samamoodi on haiglatega: igal arstil on nendega omad lepingud ja n\u00e4iteks kirurg \u00fctleb k\u00f5igepealt patsiendile, kus haiglas ta opereerib, ja siis peab patsient ise vaatama, kas tema kindlustus selles haiglas pakutavat ravi katab. See on patsiendile lisakulu \u2013 Brasiilias makstakse samamoodi riikliku meditsiini toimimiseks sotsiaalmaksu, kuid need, kellel on parem majanduslik seis, maksavad lisaks veel erakindlustust.\u00a0\nEesti riiklik meditsiinis\u00fcsteem on aga v\u00e4ga heal tasemel \u2013 haiglates on olemas k\u00f5ik vajalikud ja t\u00e4nap\u00e4evased erialad ning igal erialal pakutakse v\u00e4ga hea tasemel abi. Ambulatoorsele vastuv\u00f5tule on k\u00fcll pikad j\u00e4rjekorrad, aga ma arvan, et patsiendid ei ole lihtsalt adekvaatselt suunatud: erialaspetsialistide vastuv\u00f5tule tuleb liiga palju niisuguseid patsiente, kellel ei oleks vaja tulla, v\u00f5i siis on nad suunatud vale spetsialisti vastuv\u00f5tule.\u00a0\n\u00a0\nKuidas j\u00f5udsite oma erialavalikuni? Miks just n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgia?\u00a0\nTeadsin juba 13-aastaselt, et tahan arstiks \u00f5ppida. Huvi tekkis mul selle t\u00f5ttu, et mu vennal on tserebraalparal\u00fc\u00fcs ja ma k\u00e4isin kogu aeg temaga arstide vastuv\u00f5tul ja taastusravis kaasas. J\u00e4lgisin k\u00f5rvalt, kui ta k\u00e4is erinevatel operatsioonidel ning n\u00e4gin, kuidas raviarstid on kogu meie perekonna jaoks \u00fclit\u00e4htsad, nii mul hakkaski tekkima suurem huvi meditsiini vastu.\u00a0\nErialavalikuni j\u00f5udsin siis, kui kuulsin naabrinaist r\u00e4\u00e4kimas, et tema vend on n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurg. Uurisin, millega n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurg t\u00e4psemalt tegeleb, ja n\u00e4gin ka m\u00f5nda fotot tema patsientidest, mis olid enne ja p\u00e4rast operatsiooni tehtud. Operatsioonitulemused olid nii ilusad, et mu otsus oligi tehtud: tahan tegeleda n\u00e4opiirkonnaga, mitte \u00fclej\u00e4\u00e4nud kehaga.\u00a0\nKui ma hakkasin \u00fclikooli sisseastumiseksamit tegema, siis j\u00e4i s\u00f5elale kaks varianti: kas astuda arstiteaduskonda v\u00f5i hambaarstiteaduskonda. Arstiteaduskonda sain sisse era\u00fclikooli, aga hambaarstiteaduskonda k\u00f5rgelt hinnatud riiklikku \u00fclikooli, seet\u00f5ttu otsustasin minna hambaarsti\u00f5ppesse. Mul oli kohe selge, et tegelikult ma ei hakka t\u00f6\u00f6tama hambaarstina ja p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist spetsialiseerun n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgiale.\u00a0\nAasta 2000 l\u00f5petasin \u00fclikooli hambaravi erialal ja edasi j\u00e4tkasin kursustel n\u00e4o-l\u00f5ualuukirurgia erialal Sao Paulo Charit\u00e9 Haiglas. Seal sain p\u00f5hjaliku \u00fclevaate n\u00e4o-l\u00f5ualuukirurgia erialast, n\u00e4gin ortognaatset kirurgiat, suuri traumasid, infektsioone ja pea- ja kaela piirkonna onkoloogilisi l\u00f5ikuseid.\u00a0\nSamal ajal hakkasin osalema Sao Paulo kraniofatsiaalkirurgia koosolekutel, mis toimusid korda kuus Edmundo Vasconcelos Haiglas. Nendel koosolekutel osalesid ka Brasiilia parimad kraniofatsiaalkirurgid, dr Vera Cardim ja dr Nivaldo Alonso, kes tegid ettekandeid kranios\u00fcnostoosiga patsientide haigusjuhtudest. Olin sellest vaimustunud ja otsustasin edasi \u00f5ppida arstiteaduskonnas, et spetsialiseeruda plastikakirurgias kraniofatsiaalkirugia alaeriale. Aastal 2004 astusingi arstiteaduskonda ja alustasin \u00f5pinguid sealsamas Sao Paulo Charit\u00e9 Haiglas.\u00a0\u00a0\nEestisse kolimise t\u00f5ttu tuli see \u00f5pe katkestada, kuid j\u00e4tkasin \u00f5pinguid hiljem ja l\u00f5petasin 2017. aastal Tartu \u00dclikooli.\u00a0\n\u00a0\nMilline nendest valdkondadest, millega tegelete, on k\u00f5ige s\u00fcdamel\u00e4hedasem v\u00f5i on k\u00f5ik \u00fchtemoodi huvitavad?\u00a0\nElu jooksul on mu huvid m\u00f5nev\u00f5rra muutunud: alguses oli mu erihuviks kranios\u00fcnostoosne kolju, n\u00e4o v\u00e4\u00e4rarendid. Eestis seda valdkonda ei olnud ja siis ma hakkasin seda ise arendama. K\u00e4isin residentuuris olles Helsingis ja vaatasin, kuidas neid patsiente opereeritakse ja diagnoositakse. Hiljem, kui hakkasime ise esimesi patsiente opereerima, siis olid Oulu \u00fclikoolihaigla neurokirurg dr Niina Salokorp ja professor Willy Serlo mulle ja minu kolleegile, neurokirurg dr Tarmo Aredale toeks. Alguses tegime esimesed operatsioonid Oulu \u00fclikoolihaiglas ja siis aasta p\u00e4rast, 2013. aastal tegime esimese operatsiooni Tallinnas.\u00a0\nViimastel aastatel on mul suurenenud huvi esteetilise kirurgia valdkonna vastu. Karj\u00e4\u00e4ri alguses oli mul sellest erialast teistsugune arvamus, aga kui hakkasin sellega rohkem tegelema, siis selgus, et see on tegelikult v\u00e4ga huvitav ala.\u00a0\n\u00a0\nMilliseid esteetilise kirurgia operatsioone teie patsiendid k\u00f5ige enam soovivad?\u00a0\nK\u00f5ige rohkem soovitakse laugude plastikat.\u00a0\n\u00a0\nKas vahel on patsiendi tahtmised ja soovid ka ebarealistlikud?\u00a0\nLaugude plastikaga oskab patsient ise ette kujutada tulemust ning teab t\u00e4pselt, mida tahab. Tavaliselt soovitakse noorendamist, et silmad n\u00e4eksid v\u00e4lja samasugused, kui noorukieas. Muidugi on ka patsiente ebarealistlike soovidega, kes n\u00e4itavad m\u00f5ne modelli fotot ja paluvad selle j\u00e4rgi oma v\u00e4limust muuta. V\u00f5i kasutatakse oma n\u00e4o muutmise soovi illustreerimiseks n\u00e4omuudatust tegevaid fotorakendusi ja soovitakse operatsiooniga saada t\u00e4pselt sama tulemus.\u00a0\u00a0\n\u00a0\nKui palju tuleb ette laste koljuoperatsioone?\u00a0\nKeskmiselt kaks korda kuus.\u00a0\n\u00a0\nKui h\u00e4sti tuntakse Eestis \u00e4ra kranios\u00fcnostoosi?\u00a0\nKranios\u00fcnostoosi tuntakse j\u00e4rjest paremini. Kui ma Eestis t\u00f6\u00f6d alustasin, siis diagnoosisime \u00fcks-kaks patsienti aastas, aga n\u00fc\u00fcd on minu andmetel m\u00f5nel aastal diagnoosi saanud isegi 18 patsienti. Patsiente suunatakse siia kogu Eestist ning ma olen k\u00e4inud sellel teemal ka perearstidele loenguid andmas. Hea tulemuse andis ka televisioon, sest sellel teemal on tehtud v\u00e4hemalt kaks saadet. T\u00e4nu saadetele ja artiklitele on info k\u00e4ttesaadav ka internetis. Tavaliselt leiavad kranios\u00fcnostoosiga lapse vanemad selle info ise ja j\u00f5uavad lapsega \u00f5igeaegselt ravile. Probleem on k\u00fcll neil, kes ei oska eesti keelt ja otsivad infot vene keeles \u2013 nemad leiavad info Moskva pakutavate raviv\u00f5imaluste kohta ja hakkavad seej\u00e4rel abi otsima Moskvast ning kaotavad sellega p\u00e4ris palju aega, enne kui j\u00f5uavad meie juurde.\u00a0\n\u00a0\nMillised on Eestis kranios\u00fcnostoosi ravimise v\u00f5imalused v\u00f5rreldes muu maailmaga?\u00a0\nMa arvan, et kranios\u00fcnostoosi ravimisel oleme \u00fcsna heal tasemel. Meil on olemas k\u00f5ik vahendid ja kogemus, n\u00fc\u00fcd ei olegi p\u00f5hjust neid haigeid v\u00e4lismaale suunata.\u00a0\n\u00a0\nKas on kranios\u00fcnostoosi raviv\u00f5imalusi, mida Eestisse j\u00f5udnud ei ole?\u00a0\nOn olemas erinevaid operatsioonitehnikaid. \u00dcks tehnika, mida me Eestis ei kasuta, on endoskoopiline koljul\u00f5ikus. P\u00f5hjus ei ole see, et meil ei oleks endoskoope v\u00f5i oskuseid, vaid et me ei ole sellest tehnikast huvitatud. Jah, endoskoopiline l\u00f5ikus on kiirem ja l\u00fchem, kuid selle riskid on p\u00e4ris suured. Seda tehnikat kasutades eemaldatakse endoskoobiga lapse luustunud \u00f5mbluseid ja siis moduleeritakse kiivriga kolju kuju. Aga kui operatsiooni ajal peaks tekkima suur verejooks peaaju siinuses ja operatsioon ei ole avatud meetodil, siis on seda praktiliselt v\u00f5imatu peatada. Ma tean, et nendes keskuses, kus endoskoopiat kasutatakse, on seet\u00f5ttu operatsiooni ajal lapsi surma saanud.\u00a0\nKa saab avatud operatsiooniga samaaegselt teostada kranioplastikat ja koheselt korrigeerida kolju kuju, samuti on avatud operatsiooniga v\u00f5imalik suurendada kolju sisemahtu, mida endoskoobiga teha ei saa. Kui koljumahtu ei suurendata, siis on suurem riski kordusoperatsiooni vajaduseks.\u00a0\n\u00a0\nMillised on olnud teie eriala suurimad edusammud?\u00a0\nArvan, et suur edusamm on virtuaalne planeerimine arvutitehnoloogiaga. T\u00e4nap\u00e4eval on olemas spetsiaalsed programmid, millega me saame planeerida ortognaatset operatsiooni, n\u00e4okolju kasvaja resektsiooni ja tegelikult ka aju- ja n\u00e4okolju v\u00e4\u00e4rarendite operatsioone. Meil on regionaalhaiglas virtuaalsele planeerimisele spetsialiseerunud bioinsener, Martin Tigasson, kellega on mul h\u00e4sti tihe koost\u00f6\u00f6 ja planeerin temaga koos operatsiooni. P\u00e4rast planeerimist valmistab ta mulle 3D-printeriga operatsioonigiidi, mille ma v\u00f5tan operatsioonile kaasa ja saan selle j\u00e4rgi patsienti l\u00f5igata t\u00e4pselt nii, nagu arvutis oli planeeritud.\u00a0\u00a0\n\u00a0\nMis on kolm peamist p\u00f5him\u00f5tet, millest oma t\u00f6\u00f6st l\u00e4htute?\u00a0\nEsiteks: arst on siin selleks, et patsienti aidata. Teiseks: patsienti on vaja kuulata, sest see, mida arst n\u00e4eb ja mida patsient arvab, ei ole vahel samad asjad. Seega on vaja k\u00f5igepealt patsienti kuulata ning siis l\u00e4htuvalt tema murest ja soovidest p\u00fc\u00fcda leida parima viisi, et teda aidata. Aga kui arst n\u00e4eb, et on muidki probleeme, siis tuleks ka sellest muidugi r\u00e4\u00e4kida ja patsiendile selgitada.\u00a0\nKolmandaks p\u00fc\u00fcan anda endast alati parima. Operatsioone tehes ma ei kiirusta ja opereerin nii pikalt kui vaja \u2013 v\u00f5in operatsioonil olla kasv\u00f5i kaheksa tundi ning k\u00f5ige t\u00e4htsam on, et tulemus oleks hea. Ja kui see tulemus on mu enda k\u00e4tes, siis ma teen k\u00f5ik selleks, et tulemus oleks ideaalne. Kui ma ei ole pandud \u00f5mblusega rahul, siis ma v\u00f5in selle kasv\u00f5i k\u00fcmme korda lahti v\u00f5tta ja \u00fcmber teha, kuni ma ise tulemusega rahul olen.\u00a0\n\u00a0\nMis teile oma t\u00f6\u00f6s k\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mu valmistab ja mis on k\u00f5ige keerulisemad hetked?\u00a0\nR\u00f5\u00f5mu valmistab see, kui tuleb hea tulemus. \u00dcksk\u00f5ik mida ma teen \u2013 kas v\u00e4\u00e4rarengu korrigeerimine, infektsiooni ravi v\u00f5i ilukirurgia, oluline on, et tulemus oleks hea ja patsient rahul. K\u00f5ige keerulisem on siis, kui tekivad t\u00fcsistused, mis v\u00f5ivad olla eluohtlikud. Eriti keeruline on see lastega, sest siis on vaja vanematega suhelda ja ka nende emotsioonidega hakkama saada. Isegi, kui \u00fctleme, et tegu ei ole eluohtliku situatsiooniga, on nende jaoks suur emotsionaalne \u0161okk n\u00e4ha oma last intensiivravis intubeeritult. Ma olen ka ise v\u00e4ga emotsionaalne inimene ning v\u00f5tan k\u00f5ik emotsioonid endaga kaasa.\u00a0\n\u00a0\nKuidas te t\u00f6\u00f6st puhkate ja oma emotsioonidega toime tulete?\u00a0\nKodus perega olles. Tegelen oma poistega \u2013 mul on 15-, 11- ja 5-aastased pojad. Iga\u00fchel on omad huvid, muljed ja nad k\u00f5ik on v\u00e4ga erinevad. Nendega tegeledes l\u00e4hevad m\u00f5tted mujale.\u00a0\nSamuti naudin \u00f5htuti filme ja Brasiilia televisiooni humoorisaateid.\u00a0\u00a0\n\u00a0\n\u00a0"}
{"text":"Valitsus laenab tuleval aastal 1,16 miljardit eurot   Neljap\u00e4evasel valitsuse pressikonverentsil valitsuse liikmed p\u00f5him\u00f5ttelise kokkuleppe saanud eelarvest kuigiv\u00f5rd lisainformatsiooni anda ei tahtnud, samas m\u00e4rkisid valitsuse liikmed, et j\u00e4rgmise aasta eelarve puuduj\u00e4\u00e4k tuleb 2,8 protsenti SKP-st, mis t\u00e4hendab 1,16 miljardit eurot laenuvajadust.   Peaminister Kaja Kallas \u00fctles neljap\u00e4evasel pressikonverentsil, et eelarve osas kokkuleppele j\u00f5udmine oli raske ja riigi rahandus on hullus olukorras. \"Lugedes meedias ilmunud pealkirju j\u00e4\u00e4b mulje, et riigieelarve tegemine on peamiselt pidu ja pillerkaar. Natuke vaieldi, s\u00f6\u00f6di-joodi, keegi solvus, keegi s\u00f5itis varem koju ja oligi asi tehtud. Tegelikuses on see pigem v\u00f5rreldav saunas terasharjaga vihtlemisega. Ega see mingi tore asi ei ole,\" m\u00e4rkis Kallas. Peaminister \u00fctles taas, et uusi makse, lisaks tulumaksu, k\u00e4ibemaksu ja aktsiiside t\u00f5stmise tuleval aastal ei tule, samas on 2025. aastaks oodata automaksu, limonaadimaksu ja veel sisustamata 400 miljoni euro suurust maksu, mida peaminister nimetab \"laiapindse julgeoleku maksuks\". Valitsus kiitis neljap\u00e4eval heaks ka k\u00e4rpekava. Rahandusministeeriumi avaldatud tabel on detailselt sisustamata, kuid n\u00e4eb tulevaks aastakse ette k\u00e4rpeid 41,4 miljoni euro ulatuses ja lisatulu 13,3 miljoni euro ulatuses. Nelja aasta l\u00f5ikes k\u00e4rpeid 354,6 miljoni euro v\u00f5rra ja lisatulusid 114,1 miljoni euro v\u00f5rra. Praegu oli Kaja Kallas valmis ainult \u00fctlema, et struktuurne defitsiit, ehk siis eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k, kust on maha v\u00f5etud arvutuslik majandusts\u00fckli komponent tuleb 1,2 protsenti SKP-st. Hiljem haridusminister Kristina Kallas t\u00e4psustas, et reaalne eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k tuleb 2,8 protsenti SKP-st ehk rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis toodud 2024. aasta 41,4 miljardi euro suuruse SKP hinnangu alusel 1,16 miljardit eurot. Praegu kehtivate eelarvereeglite kohaselt peaks valitsus eelarveid tehes defitsiiti j\u00f5uliselt v\u00e4hendama ja tegelikult l\u00e4hiaastatel j\u00f5udma ka \u00fclej\u00e4\u00e4gini, kuid on otsustanud piirangutest loobuda. Peaminister p\u00f5hjendas reeglite l\u00f5dvendamist sellega, et talle eelnenud valitsused ei kogunud reserve. \"Kui me praegu neid reegleid ei muudaks, siis peaksime j\u00e4rgmisel aastal oluliselt rohkem kokku hoidma, et v\u00e4hendada eelarve defitsiiti,\" \u00fctles Kaja Kallas. Kallas r\u00e4\u00e4kis ka, et valitsus plaanib oluliselt muuta paremaks maksude kokkukogumise. \"Me muudame maksuj\u00e4relevalve efektiivsemaks nii tulumaksu kui k\u00e4ibemaksu kogumisel ja kasutame seal ka tehisintellekti v\u00f5imekust. Sellega saaksime eelarvesse lisaraha kuskil 30-40 miljonit,\" r\u00e4\u00e4kis Kaja Kallas. \"Tulumaksupettuste avastamiseks v\u00f5tame kasutusele rahvusvahelised andmebaasid, t\u00e4iendame tulumaksuseadust, et kaotada ettev\u00f5tetele teatud juhtudel kehtiv topeltmaksuvabastus ja reguleerime t\u00e4psemalt maksuvabastuse kasutamist. K\u00e4ibemaksulaekumist parandame samamoodi,\" lisas ta. Kallas lubas hakata pankadelt k\u00fcsima massandmeid mittek\u00e4ibemaksukohuslaste kohta ja muuta riigisiseselt kohustuslikuks e-arvete kasutamise. Haridusminister Kristina Kallas \u00fctles, et Reformierakonna soovitud niinimetatud maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine on maksulangetus ja raskes eelarveolukorras makse langetama ei peaks. Ta v\u00f5rdles Eesti ja Kreeka riigiv\u00f5la d\u00fcnaamikat, \u00f6eldes, et ka seal r\u00e4\u00e4kisid poliitikud kogu aeg erakorralistest oludest ja v\u00f5imatusest kuidagi muud moodi k\u00e4ituda.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Huko Aasp\u00f5llu   "}
{"text":"Imesta & osta! Kurvad Uudised avab (digitaalse) plaadipoe!L\u00f5puks on aeg seal maal, et boipepperoni saab plaaditootmisettev\u00f5tte kurvad uudised records kaasabiga v\u00e4lja pressida oma elu esimese kauam\u00e4ngiva vin\u00fc\u00fclplaadi kehastuses.\u00a0Sellel hakkab olema ilus nimi \u201cqqndqlt\u201d.\u00a0\nboipepperoni s\u00f5nul on albumi nimi ja kontseptsioon seotud eesti keele kauni k\u00f5la ja tema muusikaliselt kosmilise suunaga.\u00a0Plaadil trallivad lisaks neile veel Daniel Levi, villemdrillem, Heleza jpt. Muljetavaldav nimistu.\u00a0\nKusjuures! Vin\u00fc\u00fclil ilmub 2 t\u00e4iesti eksklusiivset tr\u00e4kki, mida mujal peale boipepperoni k\u00f5vaketta ei kohta.\nNendel tr\u00e4kkidel l\u00f6\u00f6vad kaasa 2 \u00fclisalajast artisti, keda enne vin\u00fc\u00fcli avaldamist kindlasti ei reedeta (need on nublu ja pitsa).\ntracklist:\u2028\u2028\nqqndqlt\npedaaliv2gi\nt2itsa l6pp (& villemdrillem)\nkosmoselaeval (& An-Marlen)\nvenitame veel (& Daniel Levi)\nt6en2osus (paraq) (& nublu)*\n6nnelik (& Maria Kallastu)\nqmiseb\nm&vein\nsee kordub taas (& pitsa)*\npiinatud pilguga (& Heleza)\nqldne aeg (& EiK)\u2028\u2028\n*Ilmuvad ainult vin\u00fc\u00fclil\nVin\u00fc\u00fcli eelm\u00fc\u00fck on alanud netipoes\u00a0http:\/\/www.kurvaduudised.com. Soovijad saavad plaadiga soetada eksklusiivset f\u00e4nnikraami ja teistest enne (ja soodsamalt) 2. novembril Paavli Kultuurivabrikus toimuva esitluskontserdi pileti.\u00a0\n19. oktoobril j\u00f5uab \u201cqqndqlt\u201d k\u00f5ikidesse digikanalitesse ja 3. novembril plaadipoodidesse \u00fcle Eesti.\nboipepperoni (kodanikunimega Frederik Mustonen) on eesti muusik, elektronmuusika produtsent ja laulja.\nKohustuslik plaadifirma-veerg: seda s\u00fcgist veab viiepealine\u00a0Leedust p\u00e4rit hobune nimega kurvad uudised records osa\u00fching. Kohver, Lancelot, Hyrr, Kammiste ja Margus.\u00a0"}
{"text":"Uued petukirjad vajutavad \u00f5igetele punktidele: pettur esitleb end Putini vastasena Venemaal\u201eMul on teraskastis 3 550 000 eurot ja abi eest annan 150 000 eurot teile!\u201c anub v\u00e4idetavalt Venemaal elav kahe lapse ema e-kirjas. Pealtn\u00e4ha lihtsast petukirjast alguse saanud kirjavahetus viib rahvusvahelise kurjategijate v\u00f5rgustikuni, millega on seotud Inglismaal registreeritud ettev\u00f5tte veebileht, Prantsusmaal asuv kontakttelefon ja Serbias raha ootav pangakonto.\n5. septembri \u00f5htul potsatab minu Maalehe t\u00f6\u00f6postkasti kiri Anna Aleksandrovit\u0161ilt. L\u00fchike kiri annab aimu, et inimene on hirmul ja vajab abi. Vastan kirjale k\u00fcsimusega, et mis muret valmistab.\nJ\u00e4rgmisel p\u00e4eval saan Annalt uue kirja koos kolme fotoga.\n\u201ePalun andke andeks, kui see kiri h\u00e4irib teie rahu, isiklikku poliitikat ja moraali. Lubage mul tutvustada end proua Anna Aleksandrovit\u0161ina, 36aastane, kahe 7- ja 3aastase poisi \u00fcksikema. \u00d5ppisin \u0160otimaal ja olen Venemaa kodanik Krasnodarist. Elan ja juhin oma pagari- ja saematerjali\u00e4ri Moskvas. Aastate jooksul nautisin oma elu ja perekonda ning teenisin enda \u00e4rist tohutut kasumit kuni Ukraina invasioonini meie hullu ja haige presidendi Vladimir Putini k\u00e4sul,\u201c alustab ta teist kirja.\nIlmselt masint\u00f5lke abil koostatud kiri ei j\u00e4ta teist muljet kui pettus. Tekib hasart, et kuhu see k\u00f5ik l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uab. Kuidas petturid tegutsevad? Kuidas neil ikkagi \u00f5nnestub inimesi konksu otsa meelitada? Kas see on rahvusvaheline petuskeem ja kuhu selle juured v\u00e4lja viivad?\nAnna Alex\nAdressaat: Tarmo Michelson\nTere,\nTere, minu nimi on Anna Aleksandrovit\u0161, sain teie kontakti teie ettev\u00f5tte veebist, meeldiv kohtumine, tahaksin teiega midagi v\u00e4ga olulist arutada. Loodan teilt vastust kuulda\nAnna\nTarmo Michelson\nTere, Anna!\nMis Teile muret valmistab?\nK\u00f5ike head!\nTarmo\nTeraskast on ohutus kohas\nL\u00f5una prefektuuri sotsiaalmeedia valdkonna politseikapten Maarja Punak pakkus lahkelt oma abi petuskeemi paremaks m\u00f5istmiseks.\nTa lausub kirja alguse peale, et pettur vajutab \u00f5igetele valupunktidele, r\u00e4\u00e4kides sellest, kui halb on Putin ja Ukrainas toimuv s\u00f5da. \u201ePettur on anal\u00fc\u00fcsinud seda, mis v\u00f5ib inimesele korda minna. Piltide saatmisega ta tahab ta tekitada usaldusv\u00e4\u00e4rsust, et on naine,\u201c selgitab Punak.\nAnna j\u00e4tkab oma teist kirja kirjeldusega raskest elust Venemaal ja j\u00f5uamegi loo tuumani: \u201eMul on teraskasti pakitud kokku 3 550 000 eurot koos isiklike ja perekonna dokumentidega, mille olen teile seda kirja kirjutades andnud Ameerika turva- ja laevandusfirmale. Teraskast on Venemaalt lahkunud ja n\u00fc\u00fcd ohutus kohas. Ameerika turva- ja transpordifirma ootab, et annaksin kontaktaadressi, kuhu saab l\u00f5puks teraskarbi minu juhiste j\u00e4rgi kohale toimetada. Praegu palun teie tuge ja abi, et hoiaksite kasti minu jaoks turvalisena, kuni ma peagi tee teie riiki leian. Teie abi eest pakun teile 150 000 eurot ja kulutan 500 000 eurot Venemaa\u2013Ukraina s\u00f5ja ohvrite heaks.\u201c\nKirjale lisatud fotodest tunneb \u00e4ra, et \u00fchel pildil poseerib naisterahvas Venemaal Kaliningradis. Teiste piltide tegemise asukohti tuvastada ei \u00f5nnestu ja ka naisest endast pilte internetis ei leidu. K\u00f5ikide laekunud kirjade IP-aadress viitab, nagu oleks need teele pandud Ameerikast California osariigist.\nPunak j\u00e4tkab: \u201eM\u00f5elge, kui on \u00fcksik mees, kellel pole suurt s\u00f5pruskonda. V\u00f5ib-olla otsibki endale elukaaslast v\u00f5i kirjas\u00f5pra ja siis saab sellise kirja. Vaatab pilte, et ilus naine, ja m\u00f5tleb, et \u00e4kki see naine on valmis ka suhteks.\u201c\nTa oletab, et piltidel tegelikult oleval naisel pole t\u00f5en\u00e4oliselt aimugi, et tema fotosid kasutatakse petuskeemis.\nAnna Alexandrovich\nTere,\nTere p\u00e4evast ja kuidas naudite hetkel oma riigi rahulikku \u00f5hkkonda? Loodan, et kohtute selle kirjaga tervena ja leiate aega selle lugemiseks.\nPalun andke andeks, kui see kiri h\u00e4irib teie rahu, isiklikku poliitikat ja moraali, lubage mul tutvustada end proua Anna Aleksandrovit\u0161ina, 36-aastane, kahe 7- ja 3-aastase poisi \u00fcksikema. \u00d5ppisin \u0160otimaal ja olen kodanik. Venemaa Krasnodari territooriumilt. Elan ja juhin oma pagari- ja saematerjali\u00e4ri Moskvas. Aastate jooksul nautisin oma elu ja perekonda ning teenisin oma \u00e4rist tohutut kasumit kuni Ukraina invasioonini meie hullu ja haige presidendi Vladimir Putini k\u00e4sul.\nKuna kogu maailm teab, et meil siin Venemaal on presidendiks kehastunud kurat, siis mitte iga venelane ei toeta seda meest kurjade m\u00f5tetega, siis kui tead Venemaast rohkem, siis tead, et peale Ukraina sissetungi on seal \u00fcks paljudes. Paljudes Venemaa linnades toimusid s\u00f5javastased meeleavaldused ja paljud inimesed, sealhulgas mina, arreteeriti ja vangistati Ukraina s\u00f5ja vastu protestimise eest.\nHetkel ei ole Venemaa ettev\u00f5tetes kodu- ega v\u00e4lismaal k\u00f5ik h\u00e4sti p\u00e4rast seda, kui pea k\u00f5ik Euroopa riigid, NATO ja Ameerika kehtestasid Venemaale ja Vladimir Putinile mitmeid sanktsioone. P\u00e4rast sanktsioonide negatiivset m\u00f5ju Venemaale on nii m\u00f5nigi ettev\u00f5te oma tegevuse l\u00f5petamas ja Venemaalt lahkumas, sest majandus ja valuuta on sanktsioonidest juba sandiks saanud.\nTahaksin teiega t\u00e4na \u00fchendust v\u00f5tta, et taotleda teie v\u00e4lispartnerlust ja toetust, kuna mind on n\u00e4dala jooksul mitu korda vahistatud ja praegu on Putini v\u00f5imud minu passi konfiskeerinud, et takistada mul riigist lahkumist, ja ma ei tea, mida j\u00e4rgmine plaan puudutab mind, nii et kavatsen kolida oma perega \u00fcksk\u00f5ik millisesse riiki Euroopas v\u00f5i v\u00e4ljaspool Euroopat ning alustada uues riigis uut elu ja \u00e4ri, kuna sanktsioonid n\u00e4ivad olevat \u00e4ritegevusele suuremat m\u00f5ju avaldavat. Venemaa l\u00e4hin\u00e4dalatel ja kuudel.\nMul on teraskasti pakitud kokku 3 550 000 eurot koos isikliku ja perekonna dokumentidega, mille olen teile seda kirja kirjutades andnud Ameerika turva- ja laevandusfirmale, teraskast on Venemaalt lahkunud ja n\u00fc\u00fcd ohutu , Ameerika turva- ja transpordifirma ootab, et ma annaksin kontaktaadressi, kuhu saab l\u00f5puks teraskarbi minu juhiste j\u00e4rgi kohale toimetada.\nPraegu palun teie tuge ja abi, et saada ja kinnitada teraskast Ameerika turva- ja laevandusfirmalt ning hoida kasti minu jaoks turvalisena, kuni ma peagi tee teie riiki leian. Teie abi eest pakun teile abi eest 150 000 eurot ja kulutan 500 000 eurot Venemaa-Ukraina s\u00f5ja ohvrite heaks.\nLoodan, et vastate minu palvele positiivselt ega kohtle mind kunagi kurja Venemaa presidendi p\u00e4rast.\nEtte t\u00e4nades.\nAnna\nTarmo Michelson\nAga kuidas ma saan abiks olla? Aitan teid hea meelega!\nK\u00f5ike head!\nTarmo\nPs\u00fchholoogiline m\u00f5jutamine\nAnna j\u00e4tab teise kirja l\u00f5pus mulje, et on justkui v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatus olukorras, mist\u00f5ttu pole tal muud v\u00f5imalust, kui usaldada oma raha ja dokumendid t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rale inimesele. \u201eUsun oma s\u00fcdames, et te ei kavatse mind reeta ega petta,\u201c kirjutab ta ja lisab l\u00f5ppu: \u201eEtte t\u00e4nades. Anna.\u201c\nPunak selgitab, et kui kirja saaja loeb, kuidas teda usaldatakse, siis paneb see teda end h\u00e4sti tundma. \u201eSul tekib tahtmine olla nii hea, kuidas ta sind kirjeldab. Pettur paneb end ohvri seisu. Ta annab v\u00f5imu sulle. Ta n\u00e4itab, et s\u00f5ltub sinust ja tema \u00f5nn on sinu k\u00e4tes,\u201c harutab Punak taktikat lahti.\n11. septembril saadan Annale taas l\u00fchikese vastuse, et aitan meeleldi, aga kuidas?\nKolm tundi hiljem tuleb Annalt kolmas kiri. Ta t\u00e4nab vastuse eest ja annab teada, et temas on t\u00e4rganud lootus. \u201eInimesena v\u00f5ite olla hirmul v\u00f5i m\u00f5elda, mis v\u00f5ib selle asja l\u00f5pp olla, kas see toob teile ohtu, kuid ma tahan teile kinnitada, et sellega ei kaasne mingit ohtu,\u201c veenab naine ja annab teada arengutest: \u201eTurvafirma vajab minult ainult selle isiku nime, aadressi ja telefoni, kes minu nimel kasti vastu v\u00f5tab.\u201c\nKirja l\u00f5pus naine t\u00e4nab ja l\u00f5petab: \u201eSinu Anna.\u201c\nAnna Alexandrovich\nTere,\nT\u00e4nan teid v\u00e4ga, et leidsite aega mulle kirjutada, ausalt \u00f6eldes olete taastanud minus lootuse ja \u00f5nne, ma m\u00f5tlesin, milline oleks teie vastus minu ettepanekule, kuid praegu on mu meel rahus ja tulevik on lootusrikas.\nPalun lubage meil praegu suhelda e-posti teel, see on ohutuskaalutlustel. Ma r\u00e4\u00e4gin teiega ja kohtun teiega l\u00e4hitulevikus ka n\u00e4ost n\u00e4kku.\nMa tean, et inimestena v\u00f5ite olla hirmul v\u00f5i m\u00f5elda, mis v\u00f5ib selle asja l\u00f5pp olla, kas see toob teile ohtu, kuid ma tahan teile kinnitada, et sellega ei kaasne mingit ohtu. Pidage meeles, et kastile on kirjas ka minu kui saatja nimi, kui sellega kaasneb risk, poleks ma oma elu s\u00e4\u00e4stude (raha) ja karbis olevate oluliste dokumentidega riskinud, seega palun teil oma m\u00f5istke, aidake mind vabalt ja ma luban, et te ei pea l\u00f5puks midagi kahetsema.\nOn t\u00f5si, et sina ja mina pole varem kohtunud, see on usaldusest ja pettumusest, mis viisid mind teie juurde ja ma usun oma s\u00fcdames, et te ei kavatse mind reeta ega petta minu praeguse seisundi t\u00f5ttu, mis pani mind tehke see raske otsus anda oma raskelt teenitud raha ja olulised dokumendid tundmatule isikule \u00fcle.\nTeraskast on juba Venemaalt lahkunud, see on v\u00e4ljaspool Venemaad asuva turvatarnefirma valduses, turvafirma vajab minult ainult selle isiku nime, aadressi ja telefoni, kes minu nimel kasti vastu v\u00f5tab, st. k\u00f5ik.\nTurvatarnefirma kinnitas mulle, et kui ma teatan neile aadressi, telefoninumbri ja teraskarbi vastuv\u00f5tva isiku nime, siis nad kolivad kohaletoimetamiseks 3 p\u00e4eva jooksul, seega palun teil saata mulle oma andmed allpool m\u00e4rgitud;\n(1) Teie vastuv\u00f5tuaadress\n(2) Telefoninumber\n(3) Teie t\u00e4isnimi\nMa hindan teie kiiret vastust sellele kirjale, mis sisaldab teie andmeid, nagu ma eespool mainisin, et saaksin selle turvatarneettev\u00f5ttele edastada.\nVeel kord t\u00e4nan teid humanitaarse s\u00fcdame eest.\nSinu\nAnna\nTarmo Michelson\nTead, ma veidi kardan. Ei tea, kuhu see k\u00f5ik v\u00e4lja j\u00f5uab. Aidata tahan k\u00fcll. Kas ma olen ainuke, kelle poole te probleemiga p\u00f6\u00f6rdusite?\nSaadan sulle aadressi: Gildi 3-2, Tartu Telefoninumber on +372 56093042\nKas Anna Alexandrovich on ikka sinu \u00f5ige nimi? Kas sul on Facebook ka?\nMul on hea meel, et olete s\u00f5ja vastu!\nIlusat \u00f5htut!\nTarmo\nPunak m\u00e4rgib laekunud kolmanda kirja p\u00f5hjal, et sellise sisuga petukirja polegi veel kohanud. \u201eSee v\u00f5ib olla midagi sellist, mida petukirjade saatjad alles t\u00f6\u00f6tavad sisse. Teema on aktuaalne. V\u00e4ga hea keelekasutus ja ettevaatlik p\u00f6\u00f6rdumine. Isegi v\u00e4ljapeetud ja viisakad kurjategijad ei kirjuta nii head teksti. Palju tavap\u00e4rasem on see, et \u201emul on kohe ja kiiresti abi vaja\u201c. See kiri aga annab hingamisruumi,\u201c m\u00e4rgib Punak.\nKirjutan Annale vastu: \u201eTead, ma veidi kardan. Ei tea, kuhu see k\u00f5ik v\u00e4lja j\u00f5uab. Aidata tahan k\u00fcll. Kas olen ainuke, kelle poole te probleemiga p\u00f6\u00f6rdusite?\u201c Samuti edastan naisele Maalehe Tartu toimetuse aadressi ja hommikul ostetud k\u00f5nekaardi telefoninumbri.\n12. septembril laekub Annalt neljas kiri, et ta hindab mind s\u00fcdamest ja m\u00e4rgib, et saab vaadata taas lootusrikkalt tulevikku. Samuti annab teada, et edastas mu andmed turvatarnefirmale, kes v\u00f5tab peatselt \u00fchendust.\n\u201eLoodan t\u00f5esti teie aususele,\u201c l\u00f5petab Anna kirja.\nAnna Alexandrovich\nTere,\nTere hommikust ja kuidas sul hetkel l\u00e4heb? Soovin, et teil oleks alati hea tervis.\nTahan teile \u00f6elda suur t\u00e4nu, sest olete t\u00f5esti andnud mulle lootust paremateks p\u00e4evadeks, ausalt \u00f6eldes hindan teid s\u00fcdamest.\nOlen edastanud Teie andmed turvatarnefirmale, firma v\u00f5tab Teiega \u00fchendust kogu vajaliku infoga seoses teraskasti kohaletoimetamisega.\nAllpool kirjas ettev\u00f5tte nimi ja muu teave, kui soovite tarneprotsessi kohta rohkem teada saada v\u00f5i tarnefirmaga suhelda, saate ettev\u00f5ttega \u00fchendust v\u00f5tta meili v\u00f5i watsapi kaudu.\nEttev\u00f5tte nimi: Link Reach Wide kohaletoimetamise teenus\nTelefon: +33 6 35 60 75 32\nWatsapp: +33 6 35 60 75 32\nE-post: customercare@linkreachwide.com\nveebisait: www.linkreachwide.com\nLoodan t\u00f5esti teie aususele ja usun, et teie koost\u00f6\u00f6ga saavutame selles k\u00fcsimuses edu.\nAnna\nEesm\u00e4rk v\u00e4lja petta 1245 eurot\nJ\u00e4rgmisel p\u00e4eval j\u00f5uabki e-postkasti kiri ettev\u00f5ttelt Link Reach Wide. K\u00f5ik n\u00e4eb ametlik v\u00e4lja. Kirjas antakse inglise keeles teada, et proua Anna Aleksandrovit\u0161i saadetis on valmis pandud, et toimetada see minu m\u00e4rgitud aadressile.\nAsja juures on aga \u00fcks \u201eaga\u201c. \u201eTeil on vaja maksta 1245 eurot, et saaksime teha saadetise kohustusliku sertifikaadi ja tollivormistuse, mis katab teie saadetise siit kuni teie ukseni,\u201c seisab kirjas. Lisatud on isegi saadetise punaselt tr\u00fckitud j\u00e4lgimiskood, ettev\u00f5tte veebilehek\u00fclg, telefoninumbrid ning ka saatja nimi: Frederick Jeff. Link Reach Wide Security & Delivery Service.\nJ\u00e4lgimiskoodi sisestamisel on n\u00e4ha, et saadetis on teele pandud Moskvast ja ootab v\u00e4lja saatmist Pariisis asuvast ettev\u00f5ttest. Tegu on salastatud diplomaatilise pakiga \u2013 teraskast, mis kaalub 31,45 kg. Saatmisviisiks Eestisse m\u00e4rgitud \u00f5hutransport. K\u00f5ik n\u00e4eb v\u00e4lja autentne. Lehel on ka saatja ehk Anna Aleksandrovit\u0161i Venemaa suunakoodiga telefoninumber. Sellel helistades \u00fctleb h\u00e4\u00e4l: \u201eNumber ei ole kasutuses.\u201c\nFirma Link Reach Wide'i andmetest tuleb v\u00e4lja, et see on registreeritud t\u00e4navu 13. juulil. Aadressiks Londonis Chase Side'i t\u00e4naval asuva kolmekorruselise maja sviit number 2. Ettev\u00f5tte telefoniks on m\u00e4rgitud Prantsusmaa suunakoodiga number. Sellele helistades j\u00f5uab k\u00f5ne automaatvastajasse. Ettev\u00f5tte veebilehek\u00fclg j\u00e4tab usaldusv\u00e4\u00e4rse mulje.\n\u201eT\u00f5en\u00e4oline on see, et kui ettev\u00f5tte veebileht registreeriti, siis ei hakatud seda kohe kasutama pettuste l\u00e4biviimiseks. Veebilehel lasti natuke settida usaldusv\u00e4\u00e4rsuse v\u00f5itmiseks,\u201c m\u00e4rgib Punak.\nLink Reach Wide Delivery Service\nWe want to inform you that shipment sent by Mrs. Anna Alexandrovic is sent for delivery to your above stated home address.\nToday we were about to proceed to your country for the delivery but unfortunately the departure of the package was delayed because your country is among the countries that required shipment statutory certification and clearance for every shipment tagged classified packages.\nWe hereby wish to notify you that the sum of 1,245 euros ( One Thousand two hundred and forty five euros) is needed from you to enable us to obtain a shipment statutory certification and clearance that will cover your shipment from here to your doorstep.\nThe delivery will be made within 48 hours after we receive payment from you, so If you are ready to make the stated payment kindly let us know so that we can send you details on how you can send the 1,245 euro to us.\nOur website is www.linkreachwide.com and your tracking code is \u201e LRW01270255 '' for more inquiries you can write to us. or text us via watsapp on +33 6 35 60 75 32.\nYour urgent reply is needed.\nFederick Jeff.\nLink Reach Wide Security & Delivery Service\nLaenake s\u00f5pradelt v\u00f5i sugulastelt\nPunak toob esile, et petturite n\u00f5utav summa on kummaline, sest \u00fcldjuhul valitakse selline, mille valul\u00e4vi poleks inimesele liiga k\u00f5rge.\n\u201eEestlase jaoks on 1245 eurot liiga suur. Paneb m\u00f5tlema, kas k\u00e4id selle v\u00e4lja v\u00f5i mitte. Mitmetes skeemides k\u00fcsitakse n\u00e4iteks 500\u2013600 eurot. Inimene m\u00f5tleb, et kui ta selle \u00e4ra maksab, siis vaeseks ei j\u00e4\u00e4. Maksabki ja j\u00e4\u00e4b rahast ilma,\u201c r\u00e4\u00e4gib Punak.\n13. septembril saadan Annale kirja. N\u00e4itan v\u00e4lja oma n\u00f6rdimust: \u201eSa ei \u00f6elnud midagi selle kohta, et pean maksma 1245 eurot, et saadetis k\u00e4tte saada!\u201c\nV\u00e4hem kui kaks tundi hiljem laekub Annalt vastu pea kahe lehek\u00fclje pikkune kiri. Ta annab teada, et on v\u00e4ga h\u00e4iritud, et minult k\u00fcsitakse saadetise kohaletoimetamiseks 1245 eurot. Selgitab, et enda meelest tasus ta k\u00f5ik maksud ja praegu tal rohkem raha pole seoses Venemaale kehtestatud sanktsioonidega ja ka seet\u00f5ttu, et kogu tema raha on teraskastis.\n\u201eSaadetis on praegu Prantsusmaal ja see liigub Prantsusmaalt teie riiki 48 tunni jooksul p\u00e4rast makse laekumist. Palun, ma palun, et aitaksite mul tasuda seda tasu, mida ettev\u00f5te n\u00f5udis,\u201c kirjutab Anna. \u201eKogu mu lootus on teil. Teil ei pruugi olla piisavalt raha, et maksta. Ehk saate s\u00f5pradelt v\u00f5i sugulastelt raha laenata. Kui olete teraskasti k\u00e4tte saanud, saate selle avada ja sealt raha v\u00e4lja v\u00f5tta ning arveldada. Olen valmis topelt tagasi maksma sellele, kes teile raha laenab.\u201c\nKirja l\u00f5pus seisavad juba read: \u201eMa kardan, milline v\u00f5ib olla teie vastus. Palun \u00e4rge keerake mulle selga, kui vajan teid k\u00f5ige rohkem. Palvetan, et leiaksite oma s\u00fcdames selle, et mind aidata. Sinu Anna.\u201c\n\u201eSee peaks ju m\u00f5juma, kui sinu peale m\u00f5eldakse ja sinu p\u00e4rast palvetatakse,\u201c kostab Punak. Ta nendib, et neid juhtumeid on kamaluga, kus inimesed on vastavalt soovitusele hakanudki raha kokku laenama, ja alles siis, kui raha \u00fcle kantud, saavad aru, et on langenud pettuse ohvriks.\nTarmo Michelson\nSain kirja selle saadese kohta sellelt ettev\u00f5telt:\nhps:\/\/linkreachwide.com\/\nSa ei \u00f6elnud midagi, et pean maksma 1245\u20ac, et saades k\u00e4e saada. On see ikka t\u00f5si? Arvasin, et pean kasle lihtsalt j\u00e4rgi minema ja saan osa rahast endale.\nK\u00f5ike ilusat!\nTarmo\nAnna Alexandrovich\nTere,\nTere p\u00e4evast ja kuidas sul t\u00e4na v\u00e4ljas l\u00e4heb? See on minu palve, et oleksite turvaline ja terve.\nSain Ameerika turvaveofirmalt teate, et nad on teieni saadetise asjus j\u00f5udnud, teatati, et teraskasti teie riiki lubamiseks tuleb tasuda tasu 1245 eurot.\nOlen praegu nii h\u00e4iritud, sest see on teile kindlasti v\u00e4ljakutse, kuna me ei arutanud teie poolt tehtavaid kulutusi, tegelikult tegin teraskasti ettev\u00f5ttele \u00fcleandmisel k\u00f5ik vajalikud maksed, mida nad n\u00f5udsid, kuid ma ei teadnud, et see saadetise kohustusliku sertifitseerimise ja tollivormistuse k\u00fcsimus kunagi p\u00e4evakorda tuleb.\nAinus probleem on praegu ettev\u00f5tte n\u00f5utud tasu, olen praegu v\u00e4ga mures, sest ma tean, et teil v\u00f5ib olla raske sellega toime tulla, kuna see on teile ootamatu kulu, teiseks tean, et teil peab olema oma isiklik probleem, mida tuleb rahaga lahendada, olen ausalt \u00f6eldes n\u00fc\u00fcd mures, sest mul pole siit maksetega tegelemiseks mingeid vahendeid, kuna mu s\u00e4\u00e4stud on hetkel t\u00fchjad, koos minu riigile kehtestatud sanktsioonidega.\nMa m\u00f5istan v\u00e4ga teie seisukohta selles k\u00fcsimuses, kuid palun teid aidata mind, tehes k\u00f5ik endast oleneva, et tasuda, et nad liiguksid edasi teie riiki, et tarnida teraskast teile j\u00e4rgmise 48 tunni jooksul.\nUsun, et olete j\u00e4lginud saadetist ettev\u00f5tte esitatud teabega, kuna n\u00e4ete, et Pakett on praegu Prantsusmaal ja see liigub Prantsusmaalt teie riiki 48 tunni jooksul p\u00e4rast makse laekumist. Palun, ma palun, et aitaksite mul tasuda seda tasu, mida ettev\u00f5te n\u00f5udis.\nMa pole kunagi m\u00f5elnud teid h\u00e4irida rahateemaga ega suruda teid selles k\u00fcsimuses kuludesse, kuid praeguse seisuga on kogu mu lootus keskendunud teile, et teil ei pruugi olla piisavalt raha, et maksta tasu, mida saate m\u00f5nelt oma laenult laenata. s\u00f5brad v\u00f5i sugulased ja kui olete rahakasti k\u00e4tte saanud, saate selle avada ja sealt raha v\u00e4lja v\u00f5tta ning arveldada, kellelt raha laenasite, olen valmis topelt tagasi maksma.\nPalun, ma palun teid usalduse ja lootusega, nii et palun \u00e4rge p\u00f6\u00f6rake mulle selga n\u00fc\u00fcd, kui ma vajan teid k\u00f5ige rohkem, ootan teie peatset h\u00e4id uudiseid,\nMa kardan, milline on teie j\u00e4rgmine vastus, kuid ma palvetan, et leiaksite oma s\u00fcdames selle, et mind aidata.\nSinu\nAnna\nVannub oma elu nimel\n13. septembri \u00f5htul kirjutan Annale vastu. Eesm\u00e4rgiga petturist rohkem teada saada. K\u00fcsin tema k\u00e4est, mis on ta p\u00e4ris nimi, kas tal on telefoninumber, sotsiaalmeediakontod ja mis raha see \u00fcldse on.\nJ\u00e4rgmisel p\u00e4eval Anna vastab. Saan riielda: \u201eTundub, et te pole mu s\u00f5numeid korralikult lugenud. Ma \u00fctlesin teile, et raha, mis on kastis, on minu oma. \u00dctlesin teile oma teises s\u00f5numis, et tegelen puidu- ja pagari\u00e4riga. Minu probleem sai alguse Putini-vastase protestiga liitumisest, minu tegevus kui valitsusevastane t\u00f5i minu elule ja \u00e4rile ohte. Mul ei ole praegu \u00fchtegi aktiivset sotsiaalmeediakontot. Mobiilinumbri katkestasin, kuna valitsus hakkas vestlusi pealt kuulama. K\u00fcsisite mu nime, olen \u00fcllatunud, sest ma \u00fctlesin teile oma nime teises teile saadetud s\u00f5numis. Minu nimi on Anna Aleksandrovit\u0161,\u201c kurjustab Anna.\nKui jutt l\u00e4heb ettev\u00f5tte Link Reach Wide peale, kes soovib enne paki v\u00e4ljasaatmist saada 1245 eurot, on Annal ka siin vastus varrukast v\u00f5tta: \u201eKas sa tahad \u00f6elda, et suur firma asutati tuhandeeurose pettuse p\u00e4rast?\u201c\nEdasi l\u00e4heb kiri leebemaks. Ta vannub oma elu nimel, et ma ei kahetse, kui teda aitan. Soovib armsat p\u00e4eva ja ootab minult kirja. L\u00f5pus taas \u201eSinu Anna\u201c.\nKirjutan kohe vastu. Olen endiselt umbusklik naise identiteedi osas. Palun tal saata kas v\u00f5i pilt kommunaalmaksete kviitungist, kus on peal tema nimi. \u201eEi taha petta saada,\u201c m\u00e4rgin l\u00f5puks.\nTund aega hiljem saan Annalt ahastava vastuse. \u201eMu kallis, palun aidake naist, kes on h\u00e4das. Ma tean, et kardate oma rahast ilma j\u00e4\u00e4da, kuid olen teile kinnitanud, et te ei kaota raha,\u201c \u00fcritab Anna veenda. Taas kord r\u00f5hutab, et ettev\u00f5te on liiga suur, et olla seotud tuhande euro suuruse pettusega, ja kirjutab l\u00f5petuseks: \u201eMa vannun, et te ei kahetse, et mind aitasite. Palun ja palun aidake mind.\u201c\nSaadan ettev\u00f5ttele Link Reach Wide kirja ja palun edastada kontonumber, kuhu teha \u00fclekanne 1245 eurot.\n16. septembri hommikul saan vastuse. Selgub, et pettuse juured viivad Serbiasse. Nimelt palutakse \u00fclekanne teha Belgradis asuva Raiffeiseni panga kontole, mille omanik on Zoran Velizar Knezevic.\n\u201e\u00c4rge unustage meile saata maksekviitungit. Pakk toimetatakse teie ukse taha kahe p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast makse laekumist,\u201c seisab kirjas, autoriks m\u00e4rgitud Frederick Jeff.\nGoogle\u2019i otsinguga t\u00e4isnime Zoran Velizar Knezevic ei leia. On k\u00fcll neid, kelle nimi on Zoran Knezevic, mh Serbia teaduste akadeemia president ja rahvusvahelist karj\u00e4\u00e4ri teinud jalgpallur.\nAnna pole loobunud. Saadab kaheksanda kirja.\nMaarja Punak: \u201eJuba see, et sa esimesele kirjale vastasid, annab neile teadmise, et sind on v\u00f5imalik mudida. Sellep\u00e4rast sellised kirjad ongi \u00f5ngitsuskirjad. Kirjale vastav inimene on otsekui kala, kes n\u00e4kib, kuid veel ei pruugi olla konksu otsas.\u201c\nKurjategija vahetub\nAnna kaheksas kiri algab teisiti kui k\u00f5ik varasemad. \u201eKallis Michelson, head p\u00e4eva teile, loodan, et teie p\u00e4ev l\u00e4heb h\u00e4sti. Ma pole teist p\u00e4rast viimast kirja enam midagi kuulnud,\u201c l\u00e4heneb pettur ettevaatlikult. Ta kirjutab, kuidas teda valdab hirm, et midagi juhtub tema raha t\u00e4is teraskastiga. Palub, et teeksin ikkagi \u00fclekande \u00e4ra, ja siis, kui kast on j\u00f5udnud minuni, saan veenduda, et seal on lisaks rahale tema ja ta laste dokumendid. \u201ePalun aidake mind, ait\u00e4h,\u201c l\u00f5peb kiri.\nPunakule hakkab esmalt silma kirja stiil, mis on teistest erinev. Ta selgitab, et petukirjade kirjutajad k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l vahetustega. \u201ePommitavad inimesi kirjadega ja kui vahetus n\u00e4iteks kell viis \u00f5htul l\u00f5peb, siis keegi teine j\u00e4tkab,\u201c teab ta.\nPunak loeb kirjast v\u00e4lja ka seda, et kurjategijatel on juba kiire. Kirjavahetus on kestnud ikkagi k\u00fcmme p\u00e4eva. Tulemusteta. \u201eN\u00fc\u00fcd on ka lapsed m\u00e4ngus ja sina oledki s\u00fc\u00fcdi, kui j\u00e4tad inimesed h\u00e4tta. Sa oled halb mees,\u201c t\u00f5lgendab Punak kirja.\nKui keegi oleks tulnud selle kirjavahetusega politseisse ja teatanud, et tegi \u00fclekande 1245 eurot ja sai petta, mida siis politsei teeb?\nPunak: \u201eTeeme selgeks juhtunu detailid \u2013 kust pettus tuli ja jagame seda informatsiooni ka vastava riigi politseiga. Samuti hoiatame teisi inimesi, kui n\u00e4eme, et taoline skeem on sage. \u00dcldjuhul liigub raha Eestist v\u00e4ljapoole ja seda tagasi enam ei saa.\u201c\nPettuse teel laekunud raha kantakse saaja kontolt kohe edasi\nEeldusel, et vastaspoolena peaks tegutsema ettev\u00f5te, on \u00fcks esimesi ohum\u00e4rke see, kui makset soovitakse eraisiku kontole. Kindlasti tasub kontrollida kirjavahetuses esinevate aadresside\/ettev\u00f5tete\/isikute tausta ja m\u00f5elda pakutava teenuse sisule \u2013 kas selline pakkumine on \u00fcldse reaalne.\nKlientidelt saadud informatsioon on \u00e4\u00e4rmiselt oluline pettuste t\u00f5kestamiseks kasutatavate meetmete rakendamisel. Praktikas ei ole harvad juhud, kus \u00f5igeaegselt edastatud teave asetleidnud pettuse kohta aitab \u00e4ra hoida j\u00e4rgmistele klientidele kahjude tekitamise. Kahjuks ei saa pank kommenteerida pettuse t\u00f5kestamiseks kasutatavaid meetmeid.\nKui klient teavitab asetleidnud pettusest, saab pank teha maksele tagasikutsumise. See ei t\u00e4henda aga seda, et klient kindlasti raha tagasi saab. Paljuski s\u00f5ltub see saaja panga protsessidest. Reeglina kantakse pettuse teel laekunud raha saaja kontolt kohe edasi, mis omakorda m\u00e4rgatavalt v\u00e4hendab raha tagasi saamise v\u00f5imalusi.\nAadresse m\u00fc\u00fcakse mustal turul\nKuidas selgitada seda, et petturid \u00fcritasid \u00f5nge meelitada ajalehe reporterit, kes ametist tulenevalt v\u00f5ib hakata lugu uurima? Ka siin pole Punaku s\u00f5nul mitte midagi ebatavalist. Isegi politseinikud saavad oma t\u00f6\u00f6meiliaadressile vahel petukirju. \u201eMustal turul k\u00e4ib andmete m\u00fc\u00fck. Odavalt m\u00fc\u00fcakse toimivaid ja kontrollitud e-posti aadresse,\u201c selgitab ta.\nPunaku s\u00f5nul saavad inimesed v\u00e4ga palju petukirju. Piiri sellele panna pole v\u00f5imalik.\n\u201eMe saame inimesi vaid \u00f5petada, kuidas petukirju \u00e4ra tunda. Aga ka pettur lihvib oma kelmust paremaks,\u201c t\u00f5deb Punak. \u201eNeid, kes saavad petta, on palju rohkem, kui on politseile teada. Osa ei tulegi politseisse petta saamisest teatama, sest neil on piinlik. Olen inimestele selgitanud, et petuskeemi l\u00e4biviimine on kelmi p\u00f5hit\u00f6\u00f6 ja selles ei ole midagi piinlikku, kui ta suutis inimest petta. Tal on teadmised, mida inimeste m\u00f5jutamiseks teha ning motivatsioon saada raha. K\u00fcll aga on politseinikel oluline teada, milliseid skeeme kasutatakse, et t\u00f5husamat ennetust\u00f6\u00f6d teha, seega palun inimestel meile nendest lugudest teada anda.\u201c\nPolitseis on t\u00e4navu kaheksa kuuga registreeritud 715 kelmust, millega heausksed inimesed on kandnud petturitele kokku ligi 4,43 miljonit eurot.\nPs\u00fchholoogi soovitus: esmalt v\u00f5iks kasutada kuue sekundi reeglit\nPetukirjades on tavaliselt nii-\u00f6elda oma sisseehitatud keel, mida l\u00e4bi kriitilise pilgu vaadates saab j\u00e4lile, et tegemist on \u00f5ngitsuskirjaga.\nSaripetturite p\u00f5hitehnikaks on kujunenud ohvrite mandelkeha ehk am\u00fcgdala kaaperdamine (amygdala hijack). Teisis\u00f5nu, kasutades emotsionaalset manipulatsiooni, tekitatakse ohvris hirmu, uudishimu ja tormakust otsuse tegemisel. Sellega \u00f5nnestub petturitel tekitada inimeses paanikat ja \u00e4revust reageerida meilile kohe, enne kui aju hakkab tehtut korralikult l\u00e4bi m\u00f5testama, filtreerima. Ning see tehnika t\u00f6\u00f6tab \u00fcldiselt h\u00e4sti, sest emotsionaalse informatsiooni teekond am\u00fcgdalasse on kiirem kui eesajju, mis vastutab loogilise ja kriitilise m\u00f5tlemise eest.\nK\u00e4esolevas petukirjas oli pettur iga oma liigutuse v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5elnud. Usalduse ja huvi \u00e4ratamiseks kasutati nii-\u00f6elda inimlikku l\u00e4henemist. Kirjavahetustest tuli l\u00e4bivalt esile, et pettur loob endast ohvri kuvandit, kasutades \u00f5ngena tundlikku teemat \u2013 Ukraina\u2013Venemaa s\u00f5da \u2013, eeldades, et inimesel hakkab kirja saatjast kahju, mis sunnib meilile tormakalt reageerima.\nV\u00f5imalik, et esimesest kirjast ei loe v\u00e4lja pahatahtlikku kavatsust. Siiski, teises kirjas ilmnevad grammatilised vead, kahtlane meili sisu, emotsionaalse surve tekitamine kirja saajas jne. V\u00f5ttes hetke maha, on t\u00f5en\u00e4oline, et kirja saaja saab \u00f5ngitsusele j\u00e4lile.\nMida tasuks siis silmas pidada, enne kui teha j\u00e4rgmine klikk? Esmalt v\u00f5iks kasutada kuue sekundi reeglit ehk oodata kuus sekundit, et lasta ajukemikaalidel, mis p\u00f5hjustasid am\u00fcgdala kaaperdamist, t\u00e4ielikult hajuda. Teiseks, enne kui e-kiri sind \u00f5nge v\u00f5tab ja sunnib klikkima, peatu ja k\u00fcsi endalt: \u201eMida see e-kiri p\u00fc\u00fcab mind tegema sundida?\u201c ja \u201eKuidas see \u00fcritab mind seda tegema panna?\u201c\nN\u00e4iteks \u201eT\u00e4nan teid v\u00e4ga, et leidsite aega mulle kirjutada, ausalt \u00f6eldes olete taastanud minus lootuse ja \u00f5nne, ma m\u00f5tlesin, milline oleks teie vastus minu ettepanekule, kuid praegu on mu meel rahus ja tulevik on lootusrikas\u201c tekitab inimeses heroismi tunnet ning \u00f5nge v\u00f5ivad minna p\u00e4\u00e4stja s\u00fcndroomiga inimesed."}
{"text":"Naine m\u00f5tles Soomes lapsele haigusi v\u00e4lja \u2013 teenis \u00fcle 23 000 euroK\u00f5ik sai alguse v\u00e4ikese t\u00fcdruku kopsup\u00f5letikust novembris 2017. Veidi enam kui kuu aega hiljem saatis t\u00fcdruku ema kindlustusseltsile 95,50 euro suuruse kahjun\u00f5ude.\nLepingu j\u00e4rgi h\u00fcvitab Pohjola t\u00fcdruku \u00f5nnetusjuhtumi- ja ravikulud ilma omaosaluseta. Ema m\u00e4rkis oma h\u00fcvitistaotluses, et neiu oli k\u00e4inud Mehil\u00e4inenis asuvas arstikabinetis. Peagi laekus ema kontole ligi sada eurot, vahendab Ilta-Sanomat.\nTegelikkuses polnud Mehil\u00e4ineni arst t\u00fcdrukul kopsup\u00f5letikku diagnoosinud. Kogu arstivisiit oli v\u00e4lja m\u00f5eldud ja samas muidugi arstiarve ka.\nKolm p\u00e4eva p\u00e4rast Pohjola makstud esimest makset oli laps taas haige. Seekord diagnoosis Mehil\u00e4ineni arst t\u00fcdrukul \u00e4geda k\u00f5rvap\u00f5letiku.\nV\u00f5i v\u00e4hemalt nii uskus Pohjola kindlustus, sest nii v\u00e4itis ema kahjuavalduses.\nArve oli n\u00fc\u00fcd t\u00e4pselt 95 eurot. Raha j\u00f5udis ema kontole vaid paar p\u00e4eva enne j\u00f5ule.\nAugustis 2018 laekus Pohjolale j\u00e4rgmine alusetu kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ue.\u00a0Seekord oli kuriteo vahendiks vanem laps. Ema teatas Pohjolale, et laps p\u00f5eb rosaatseat. Mehil\u00e4ineni arve oli ema v\u00e4itel 135,50 eurot.\nEma hakkas meeletu tempoga Pohjolale h\u00fcvitisetaotlusi saatma.\nKui 2018. aasta l\u00f5pus tasus Pohjola ema kontole umbes 1600 eurot, siis j\u00e4rgmisel aastal kasvas kogusumma juba enam kui 4400 euroni.\nAastal 2020 teenis naine laste v\u00e4ljam\u00f5eldud haigustega \u00fcle 5600 euro. 2021. aastal maksis Pohjola emale olematute raviarvete eest umbes 7850 eurot.\nKahele lapsele v\u00e4lja m\u00f5eldud haiguste spekter oli lai. Ema teatas oma kahe lapse puhul umbes 40 korda arsti juures k\u00e4imise p\u00f5hjusena k\u00fclmetushaigusest. Peaaegu sama palju oli \u00e4gedaid k\u00f5rvap\u00f5letikke.\nKopsup\u00f5letiku ja k\u00f5huh\u00e4da t\u00f5ttu taotles ema h\u00fcvitist seitsme arstivisiidi eest. Teised kindlustusseltsile teatatud laste haigused olid silmap\u00f5letik, bronhiit, enterokokk, rosaatsea ja ekseem.\nLisatud olid ka putukate ja herilaste n\u00f5elamisest ja hammustustest p\u00f5hjustatud allergilised reaktsioonid.\u00a0Eraldi sissekande said ka allergiline nohu ja gripp.\nPohjolas p\u00f6\u00f6rati 2022. aasta kevadel l\u00f5puks t\u00e4helepanu ema korduvatele h\u00fcvitisn\u00f5uetele. Pohjola ei maksnud ema taotletud 290-eurost h\u00fcvitist 22. mail noorema t\u00fcdruku tuuler\u00f5ugetest p\u00f5hjustatud arstivisiidi eest.\nSumma oli suurim, mida ema oli taotlenud. Varasem rekord j\u00e4i 280 euro kanti.\nM\u00f6\u00f6dunud, 2022. aasta suvel taotles ema kokku 390 eurot h\u00fcvitist kahe arstivisiidi eest, mis olid seotud t\u00fctre putuka n\u00f5elamisest p\u00f5hjustatud allergiaga. See oli ainuke kord, mil Pohjola h\u00fcvitise menetlemise enne v\u00e4ljamaksmist peatas.\nMehil\u00e4ineniga \u00fchendust v\u00f5ttes selgus, et arstivisiidid olid v\u00f5ltsingud.\nSelleks ajaks oli ema Pohjolalt v\u00e4lja petnud kokku veidi \u00fcle 23 000 euro. 2022. aasta saldo suutis kerkida umbes 3750 euroni.\nPohjola kindlustusuurija p\u00fc\u00fcdis mitu korda telefoni teel ema k\u00e4tte saada, kuid ta ei vastanud. SMS-is lubas ema k\u00f5nedele vastata, kuid l\u00f5puks ei teinud seda. Ta ei vastanud ka meilile.\nL\u00f5puks ei tulnud Pirkanmaal elav ema isegi kohtusse s\u00fc\u00fcdistustele vastama. K\u00fcll aga oli ta oma tegusid politseile eeluurimisel tunnistanud.\nTeo ajendiks selgus eeluurimisel ema rahavajadus ja raskused eraelus.\nKohus pidas ema eesm\u00e4rki m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasu saada. Kuna ka ema oli oma kelmust pikema aja jooksul korduvalt korranud, pidas kohus kuritegu raskekujuliseks.\n30-aastasele emale m\u00e4\u00e4rati kuuekuuline tingimisi vanglakaristus. Ta peab Pohjolale h\u00fcvitama enda tekitatud kahju enam kui 23 000 euro ulatuses.\nKindlustusv\u00f5tja ei olnud laste ema, vaid \u00fcks teine \u200b\u200bl\u00e4hiringkonda kuuluv isik. K\u00fcll aga oli emal kui laste eestkostjal v\u00f5imalus teha h\u00fcvitistaotlusi oma internetipanga volikirjaga.\nL\u00e4\u00e4ne-Soome piirkonnaprokur\u00f6ri Julia Virtaneni s\u00f5nul muutis ema pikaajalise tegevuse v\u00f5imalikuks asjaolu, et kindlustusseltside h\u00fcvitiste menetlemine on osaliselt automatiseeritud."}
{"text":"P\u00e4rnumaalane langes kelmuse ohvriksEile alustati kriminaalmenetlust juhtumi suhtes, kus P\u00e4rnumaal elavalt naiselt peteti v\u00e4lja ligemale 600 eurot.\u00a0\n11. septembril saadeti P\u00e4rnumaal elavale naisele tekstis\u00f5num EE-pakikoodi ja lingiga, milles paluti v\u00e4rskendada tellitud kauba aadressi 24 tunni jooksul, v\u00f5i tagastatakse saadetis t\u00e4itmiskeskusse.\nNaine avas lingi ja sisestas oma andmed, misj\u00e4rel talle saadeti tekstis\u00f5num neljakohalise turvakoodiga, mida ta enam ei sisestanud, sest tehing tundus kahtlane.\n12. septembri hommikul avastas naine, et tema pangakontolt on tehtud ligemale 600eurone tehing.\n"}
{"text":"Automaks on nuga puuetega inimeste selgaKas t\u00f5esti on vaja puudega inimeste arvelt see raha kokku kraapida pelgalt selleks, et Reformierakond saaks oma valimislubaduse t\u00e4ita, k\u00fcsib Tallinna Kesklinna vanem Monika Haukan\u00f5mm.Olen poliitikas t\u00e4heldanud, et t\u00f5siselt halvad ideed kipuvad enamasti l\u00f5puks ikka arutelulaualt maha kukkuma. Sest miks minna edasi selliste plaanidega, mis tegelikult \u00fchtki olemasolevat probleemi ei lahenda, vaid tekitavad juurde arvukalt uusi?\nEeldasin, et sama juhtub ka automaksuga, aga kahjuks ei ole selle autoritel tekkinud piisavalt kainet kriitikameelt, et lisanduvaid probleeme m\u00e4rgata.\nAutomaksu edasil\u00fckkamist aasta v\u00f5rra on valitsus n\u00e4idanud suuremeelse heateona, et inimesed saaksid selle tulekuga \u00abharjuda\u00bb. Kokkuv\u00f5ttes m\u00f5jub viivitus suisa k\u00fc\u00fcniliselt, sest k\u00f5ige karjuvamad on automaksuga kaasnevad mured just \u00fchiskonna n\u00f5rgimate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks. Aastaga ei muutu nende jaoks midagi.\nMillele loodetakse? Et inimesed v\u00e4sivad l\u00f5puks selle vastu v\u00f5itlemast?\n\nPuuetega inimesed l\u00f6\u00f6gi all\n\nPuuetega inimeste jaoks on auto sageli midagi sellist, mis teeb \u00fchiskonnas osalemise mitte mugavamaks, vaid \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalikuks. \u00dcksk\u00f5ik, kas r\u00e4\u00e4gime liikumispuudega inimesest, kes juhib autot ise, v\u00f5i inimesest, kes vajab igap\u00e4evatoiminguteks kellegi teise abi \u2013 auto on tema jaoks h\u00e4davajalik.\n\u00dcks selline inimene on Kaire Parts P\u00e4rnumaalt, kes hooldab 14-aastast s\u00fcgava puudega t\u00fctart Kellit \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi \u00fcksi ja kelle k\u00f5ik p\u00e4evad\u00a0s\u00f5ltuvad\u00a0puhtalt auto olemasolust. Tunnen Kairet aastaid ning tean, et s\u00e4\u00e4rase maksu kehtestamine tekitab temas eesk\u00e4tt n\u00f6rdimust. Nagu teda poleks riigi jaoks olemas.\nOma s\u00f5itude eest maksame juba \u00fcht Euroopa k\u00f5rgeimat k\u00fctuseaktsiisi. K\u00fctuseaktsiis on m\u00f5istlik maks selleks, et inimesed ei soetaks endale janusemat ja keskkonnavaenulikumat autot, kui h\u00e4dap\u00e4raselt vaja. Ja autoomanikud ongi sellega leppinud.\nPaljud puuetega inimesed vajavad keskmisest veidi suuremat autot, et ratastoolist rooli taha p\u00e4\u00e4semine oleks v\u00f5imalik v\u00f5i et puudega inimest saaks s\u00f5idukisse paigutada ilma teda vigastamata. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et tihtilugu tuleb endaga kaasas kanda abivahendeid, nagu hapnikuaparaat v\u00f5i vankerratastool, mis on tavaratastoolist tunduvalt suurem.\nSee suurem auto oma k\u00fctusekulu ja sellega kaasnevate riigimaksudega on niigi suur kulu, kuid seda on leplikult kantud. Siia otsa automaksu lisamine on m\u00f5nitamine.\nPuuetega inimesi, keda automaks puudutab, on ligikaudu 60 000, mis t\u00e4hendab hinnanguliselt 4\u20137 miljonit eurot aastas. Kas t\u00f5esti on vaja puudega inimeste arvelt see raha kokku kraapida pelgalt selleks, et Reformierakond saaks oma valimislubaduse t\u00e4ita?\n\nUinutav jutt\n\nKui r\u00e4\u00e4kida probleemidest, mida automaks lahendab, siis on valitsus proovinud meid uinutada juttudega nii \u00abootamatust\u00bb\u00a0puuduj\u00e4\u00e4gist riigieelarves kui ka inimeste n\u00fcgimisest keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumate s\u00f5idukite suunas. Kumbki jutt ei vasta t\u00f5ele.\nRiigieelarvesse tekib see k\u00f5nealune auk alles Reformierakonna plaanist kaotada maksuk\u00fc\u00fcr ning t\u00f5sta ka tulumaksuvaba miinimumi. Ei p\u00e4de ka jutt keskkonnas\u00e4\u00e4stust, sest nagu mainisin \u2013 liigse k\u00fctusekulu eest hoiab autoomanikke juba niigi k\u00fctuseaktsiis.\nP\u00f5hjus, miks inimene soetab endale vanema ja saastavama s\u00f5iduki, peitub ju reeglina ikka selles, et uuema jaoks pole lihtsalt vahendeid. Kaire Parts on sunnitud puudega lapse hooldajana kasutama veerandsajandi vanust diiselk\u00fctusel s\u00f5itvat autot, mis vajab pidevat remonti.\nP\u00e4rast automaksu kehtestamist ei teki tal juurde raha, et soetada endale uus ja ehk keskkonnahoidlikum s\u00f5iduk. Vastupidi \u2013 h\u00e4davajaliku s\u00f5iduki hooldus muutub selle maksu v\u00f5rra talle veelgi keerulisemaks. T\u00f5siasi on see, et puudega lapse hooldaja v\u00f5ib uue auto ostust vaid unistada \u2013 panga jaoks on ta liialt suur risk.\nAga \u00fctleme, et ratastooliinimesel on laenuv\u00f5imekus. Kas ta ostab automaksu m\u00f5jul v\u00e4iksema auto? Ei, kui ta sinna sisse ei mahu. K\u00fcll aga v\u00f5ib juhtuda, et ta peab ostma vanema auto, mis justkui ei ole j\u00e4llegi automaksu soosijate huvides.\nValitsus on \u00f6elnud, et automaks peab olema lihtne ning pettusekindel, mist\u00f5ttu ei tehta kellelegi erandit. Kui v\u00f5tame kokku k\u00f5ik need inimr\u00fchmad, kelle puhul oleks erand \u00f5igustatud \u2013 lisaks puuetega inimestele ka eakad, maainimesed, suurpered, \u00fcksikvanemad \u2013, siis tegelikult kuuluks erandi alla nii suur osa Eesti elanikkonnast, et automaksu v\u00f5iks tervikuna \u00e4ra j\u00e4tta.\nSiinjuures ei maksa kasutada retoorikat, et inimesed on niikuinii alati uute maksude vastu. Eesti inimeses on piisavalt talupojatarkust, et oleme alla neelanud k\u00f5ik maksut\u00f5usud, mille puhul tunneme, et need on vajalikud, p\u00f5hjendatud ja teevad meie elu l\u00f5puks paremaks.\nAutomaks selliste maksude hulka ei kuulu. See on loodud \u00fcksnes \u00fche konkreetse valimislubaduse sponsoreerimiseks. Mis puutub pettustesse, siis esimene pettus oli juba see, kuidas t\u00e4iesti uut t\u00fc\u00fcpi maksu \u2013 varamaksu \u2013 \u00fcritatakse kehtestada, ilma et oleks sellest enne valimisi r\u00e4\u00e4gitud.\nKa \u00fchiskonna tugevaimad liikmed, kes maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisest v\u00f5idavad, ei teadnud enne valimisi, mis on selle hind. \u00dchiskonna k\u00f5ige n\u00f5rgemate suhtes on see hind igal juhul \u00fclekohtune."}
{"text":"Uuring: k\u00fcmnest eestlasest kaheksa tajub finantspettuste arvu kasvuLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt tajub 79% Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\n\u201eKui m\u00f5ningane pettuste arvu kasv on m\u00f5istetav, siis uuringu tulemuste j\u00e4rgi tajuvad ligi pooled Eesti inimesed finantspettuste arvu tuntavat suurenemist. See on m\u00f5tlemapanev statistika, mis n\u00e4itab, et petturid on oma haaret kiiresti laiendamas ning nende negatiivsest m\u00f5just ei j\u00e4\u00e4 puutumata keegi,\u201c \u00fctles Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik.\nFinantspettuste arvu tuntavat suurenemist on tajunud veidi enam naised (50%) kui mehed (43%). J\u00e4tkuvalt on n\u00e4ha, et palju pettusekatseid toimub vene v\u00f5i inglise keeles \u2013 pettuste arvu suuremat kasvu tajuvad keskmisest enam just vene rahvusest inimesed.\nV\u00f5rreldes L\u00e4ti ja Leeduga tuntakse Eestis k\u00f5ige enam pettustega seonduva ohu suurenemist. Kui Eestis on finantspettuste arvu suurenemist aasta jooksul tajunud 79%, siis L\u00e4tis 61% ning Leedus 64% vastanutest. \u201eMuutumatuks hindas pettuste sagedust Eestis 18% inimestest, L\u00e4tis ja Leedus \u00fcle veerandi vastanutest. Ei saa v\u00e4ita ning pole ka p\u00f5hjust uskuda, et pettuseid l\u00e4hiajal v\u00e4hemaks v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da,\u201c lisas Kiik.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis."}
{"text":"Zelensk\u00f5i USA kongressis: Ukraina kaotab ilma USA abita s\u00f5jaWASHINGTON, 21. september, AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i hoiatas neljap\u00e4eval Washingtonis USA kongressis peetud kohtumistel, et Kiiev kaotab s\u00f5ja Venemaa vastu, kui miljarditesse dollaritesse ulatuvat abi k\u00e4rbitakse.\nSenati demokraadist liider Chuck Schumer, kes on president Joe Bideni Ukrainat-meelse poliitika peamine toetaja, \u00fctles, et Zelensk\u00f5i oli teda hoiatanud, et \"kui me ei saa abi, me kaotame s\u00f5ja\".\nUSA on andnud alates t\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkemisest 2022. aasta 24. veebruaril Ukrainale rohkem kui 100 miljardi dollari ulatuses abi, seal hulgas 43 miljardit relvastusena.\nZelensk\u00f5i alustas oma visiiti Kapitooliumile kohtumisega esindajatekoja vabariiklasest spiikri Kevin McCarthyga.\nOsa vabariiklastest on mures Kiievi vastupealetungi edu ja ka korruptsooni p\u00e4rast Ukrainas, mis v\u00f5ib t\u00e4hendada, et osa rahast v\u00f5ib minna raisku.\nEsindajatekoja v\u00e4liskomisjoni vabariiklasest esimees Michael McCaul m\u00e4rkis, et Zelensk\u00f5i oli talle \u00f6elnud, et \"ta on v\u00f5itmas\".\n\"Ma k\u00fcsisin, mida sul vaja on? Milline on sinu v\u00f5idu plaan?\" \u00fctles McCaul ajakirjanikele, lisades, et Ukraina saab 24 miljardi dollari ulatuses abi, mida Valge Maja taotleb.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"P\u00e4rnumaalane langes kelmuse ohvriks\u00dcleeile alustati kriminaalmenetlust juhtumi suhtes, kus P\u00e4rnumaal elavalt naiselt peteti v\u00e4lja ligemale 600 eurot.11. septembril saadeti P\u00e4rnumaal elavale naisele tekstis\u00f5num EE-pakikoodi ja lingiga, milles paluti v\u00e4rskendada tellitud kauba aadressi 24 tunni jooksul, v\u00f5i tagastatakse saadetis t\u00e4itmiskeskusse. Naine avas lingi ja sisestas oma andmed, misj\u00e4rel talle saadeti tekstis\u00f5num neljakohalise turvakoodiga, mida ta enam ei sisestanud, sest tehing tundus kahtlane.12. septembri hommikul avastas naine, et tema pangakontolt on tehtud ligemale 600eurone tehing.PP"}
{"text":"Hotelliomanik j\u00e4i kohtus s\u00fc\u00fcdiKRIMIHarju maakohus karistas \u00fche aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega endist hotelliomanikku Marina Huttuneni, kes j\u00e4i s\u00fc\u00fcdi arvutikelmuses. Huttuneni juhitud hotellis tehti k\u00fclastajate krediitkaartidega nende teadmata topeltbroneeringuid, on varem kirjutanud Eesti Ekspress. Huttunen pidas aastatel 2016- 2017 Tallinnas Pirita teel hotelli Aquamarine. Politsei on tuvastanud sellest ajast juhtumeid, mille puhul kuritarvitati hotellis \u00f6\u00f6binud k\u00fclastajate pangakaarte. See toimus Booking.com broneerimiss\u00fcsteemis ja inimestelt peteti raha v\u00e4lja. Delfi teatel kasutati 46 tuvastatud episoodi puhul broneeringuteks peamiselt v\u00e4lismaiseid pangakaarte. Huttunen on kohtupidamisest hoidunud. Kaitsja teada v\u00f5ib ta olla Venemaal. Kohus on rahuldanud osaliselt ka LHV Panga tsiviilhagi Huttuneni vastu, m\u00f5istes temalt v\u00e4lja 36 028 eurot. SIIM RANDLAErki P\u00e4rnaku"}
{"text":"Endine hotelliomanik j\u00e4i kohtus kelmuses s\u00fc\u00fcdiHarju maakohus karistas \u00fche aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega endist hotelliomanikku Marina Huttuneni, kes j\u00e4i s\u00fc\u00fcdi arvutikelmuses.\nMarina Huttuneni juhitud hotellis tehti k\u00fclastajate krediitkaartidega nende teadmata topeltbroneeringuid, on varem kirjutanud Eesti Ekspress. Huttunen pidas aastatel 2016\u20132017 Tallinnas Pirita teel hotelli Aquamarine. Politsei on tuvastanud sellest ajast juhtumeid, mille puhul kuritarvitati hotellis \u00f6\u00f6binud k\u00fclastajate pangakaarte. See toimus Booking.com broneerimiss\u00fcsteemis ja inimestelt peteti raha v\u00e4lja. Delfi teatel kasutati 46 tuvastatud episoodi puhul broneeringuteks peamiselt v\u00e4lismaiseid pangakaarte. Huttunen on kohtupidamisest hoidunud. Kaitsja teada v\u00f5ib ta olla Venemaal. Kohus on rahuldanud osaliselt ka LHV Panga tsiviilhagi Huttuneni vastu, m\u00f5istes temalt v\u00e4lja 36 028 eurot."}
{"text":"Maailma parandav Eesti \u2013 Eestil t\u00e4itub doonorriigina 25 aastatVahel tundub, et oleme Eestis lausa harjunud sellega, et meid rahvusvaheliselt kiidetakse. M\u00f5ni kriitikanool siin-seal v\u00f5etakse kodus sageli \u00fcsna valuliselt vastu.\nKuid sel korral on tunnustus igati p\u00f5hjendatud.\n\u201eTeate, meie eesm\u00e4rk USAID-is on teha just seda, mida tegime 1990. aastate alguses ja keskel Eestis,\u201c \u00fctleb maailma \u00fche suurima ja m\u00f5jukama rahvusvahelise arenguabi andja, USA rahvusvahelise arenguabi agentuuri juht Samantha Power.\n\u201cTahame anda stardikapitali, aidata v\u00e4ikeettev\u00f5tteid, aidata v\u00f5itluses keskkonna saastamisega, toetada pluralismi valimistel, seej\u00e4rel oma esinduse sulgeda ja vaadata, kuidas riik ise hakkab maailma parandama ja, nagu Eesti puhul n\u00e4ha, muutub arenguabi vallas tegijaks, andes oma m\u00f5juka panuse teistes riikides,\u201c selgitab Power.\nTeisis\u00f5nu: Power peab Eestit n\u00e4iteks, kuidas rahvusvahelise arenguabi andmine v\u00f5iks ja peaks toimuma.\nTa oli Tallinnas septembri keskel avatud valitsuse partnerluse (Open Government Partnerhip, OGP) globaalsel tippkohtumisel. 2011. aastal Ameerika \u00dchendriikide ja veel 7 riigi (Brasiilia, Indoneesia, Mehhiko, Norra, Filipiinide, L\u00f5una-Aafrika, \u00dchendkuningriigi) asutatud ning demokraatliku riigivalitsemise edendamiseks loodud rahvusvahelise liitluse k\u00f5rgetasemeline foorum toimus siin, kuna Eesti oli viimase aasta partnerluse juhtriik.\nEks sedagi v\u00f5ib pidada kinnituseks, millist rolli Eesti rahvusvahelises maailma parandamise s\u00fcsteemis n\u00fc\u00fcdseks m\u00e4ngib: on ju OGP liikmeteks 75 riiki, 104 kohalikku omavalitsust \u2013 esindades enam kui kahte miljardit inimest \u2013 ja tuhanded kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonid.\nMaailma parandamine v\u00f5ib tunduda l\u00f5putu projektina, mis ainult raha neelab. \u201eKuid rahul saame ikkagi ka olla,\u201c \u00fctleb Power.\nKui Poweriga tippkohtumise j\u00e4rel intervjuuks kohtume, \u00fctleb ta, et USAIDi juhina peab ta m\u00f5istagi tegelema kiirkorras abi andmisega n\u00e4iteks looduskatastroofide j\u00e4rel. Kuid suur osa USA maksumaksjate rahast, mis v\u00e4lisabiks l\u00e4heb, teenib ikkagi pikaajalisemaid eesm\u00e4rke \u2013 finantseeritakse riikide seesmisele arengule kaasa aitavaid programme.\nMaailma parandamine v\u00f5ib tunduda l\u00f5putu projektina, mis ainult raha neelab. \u201eKuid rahul saame ikkagi ka olla,\u201c \u00fctleb Power, \u201eja saame olla siis, kui kuuleme riikidelt, et otsest abi enam vaja ei olegi. Tulevikus vajatakse kaubavahetust, mitte abi \u2013 \u201eTrade, not aid\u201c.\u201c\nAl Gore: \u201eEesti ekspordib lootust\u201c\nSiinkohal on p\u00f5hjust tulla veelkord tagasi USA ja Eesti vaheliste suhete ajaloo juurde. Sest m\u00f5tte, et meiegi soovime \u00dchendriikidelt ennek\u00f5ike just kaubandussidemete arendamist, mitte abi, k\u00e4is Washingtonis visiidil olnud toonane peaminister Mart Laar v\u00e4lja juba 1994. aastal.\nUSA asepresidendile Al Gore\u2019ile, kellega ta kohtus, avaldas \u00e4sja taasiseseisvunud riigi taoline j\u00f5uline seisukohav\u00f5tt muljet. Kohtumise j\u00e4rel r\u00f5hutas ta ka ajakirjanikele, et siin on v\u00e4ikeriik, millel on pika N\u00f5ukogude okupatsiooni j\u00e4rel v\u00e4ga selge tulevikun\u00e4gemus: nad ei taha olla toetatavad, vaid oma majandust arendades kiiresti ise jalule t\u00f5usta.\nLaar on meenutanud, et kohtumine Gore\u2019iga toimus USA pealinnas vahetult p\u00e4rast seda, kui Eestis oli m\u00e4rgata esimesi majandusliku olukorra paranemise m\u00e4rke \u2013 inflatsioon oli oluliselt kahanenud ja t\u00f6\u00f6stussektori langus peatatud.\nM\u00f5tte, et meiegi soovime \u00dchendriikidelt ennek\u00f5ike just kaubandussidemete arendamist, mitte abi, k\u00e4is peaminister Mart Laar v\u00e4lja juba 1994. aastal.\nGore, kes kirjutas koos Laariga tol kohtumisel alla USA ja Eesti vahelisele investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leppele, ei olnud kiitusega kitsi, \u00f6eldes, et Eesti on ilmselgelt juba riik, kes \u201eekspordib lootust\u201c.\nKaks aastat hiljem l\u00f5petaski USAID oma abiprogrammi Eestis, olles 1991.\u20131996. aastani andnud kokku 30 miljonit USA dollarit, suuresti Eesti plaanimajanduselt turumajandusele \u00fclemineku edendamiseks.\nEesti ise hakkas oma v\u00e4lispoliitikas samuti m\u00f5tlema uutes kategooriates. Et eesm\u00e4rgiks oli seatud p\u00e4\u00e4s Euroopa Liitu (EL), m\u00f5isteti, et varasemast abi saajast tuleb end hakata \u00fcsna kiirelt \u00fcmber kujundama abi andjaks maaks.\nAmetisse asub Eesti esimene arenguabi ametnik\n1996. aasta l\u00f5pus v\u00e4lisministeeriumi uute t\u00f6\u00f6tajate leidmiseks korraldatud esimese avaliku konkursi j\u00e4rel s\u00f5lmiti t\u00f6\u00f6leping Birgit Keerd-Leppikuga, kellest saigi esimene ametnik, kes hakkas tegelema t\u00e4iesti uue valdkonnaga \u2013 Eestist doonorriigi kujundamisega.\n\u201eP\u00e4ris v\u00f5\u00f5ras arenguabi temaatika mulle ei olnud, kuna olin sellest teinud ka oma l\u00f5put\u00f6\u00f6 Concordia Rahvusvahelises \u00dclikoolis, mille esimeses lennus ma l\u00f5petasin,\u201c meenutab n\u00fc\u00fcd Riigikogu v\u00e4liskomisjonis t\u00f6\u00f6tav Keerd-Leppik. \u201eEt tegemist oli Ameerika \u00fclikooliga ja 90ndatel, k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pu j\u00e4rel valitsesid meeleolud, et n\u00fc\u00fcd, idabloki kokkuvarisemise j\u00e4rel on v\u00f5imalus maailma muuta, siis seda L\u00e4\u00e4ne m\u00f5tlemist ja ideid toodi ka Eestisse k\u00fcllaga. Sellep\u00e4rast ma arengukoost\u00f6\u00f6 juurde ka ise j\u00f5udsin. Optimismi oli palju, palju r\u00e4\u00e4giti v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisusest ka v\u00e4lispoliitikas.\u201c\nKui Keerd-Leppik 1997. aasta alguses v\u00e4lisministeeriumis t\u00f6\u00f6le asus, oli just loodud \u201euus arenguabi laud\u201c, mille taha ta siis esimese t\u00f6\u00f6tajana istus. Otsene \u00fclemus, v\u00e4lismajanduspoliitika osakonna peadirektor Alar Streimann, andis talle esmalt paksu raamatu, \u00f6eldes, et siin on arenguabi teooria, mille praktikas rakendamiseks tuleb viise leida. Nagu Keerd-Lepikul meeles, teatas ta noore ja uljana, et on seda k\u00f5ike juba \u00fclikoolis \u00f5ppinud, hakkame n\u00fc\u00fcd ikka kohe reaalselt t\u00f6\u00f6d tegema.\nAbi andmisele m\u00f5eldes tuli hakata vaatama kaugemale projekti(kriisi)p\u00f5hisusest, mis oli seni olnud v\u00e4lisministeeriumis peamine l\u00e4henemine.\nEsimesed v\u00e4lisl\u00e4hetused olid P\u00f5hjamaadesse, kus arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi andmisel on aastak\u00fcmnete pikkused traditsioonid. \u201eLisaks vastuse otsimisele k\u00f5ige elementaarsemale k\u00fcsimusele \u2013 mis on see, mida \u00fcks riik alguses \u00fcldse tegema peaks, et abi andma hakata \u2013 tuli vaadata, kuidas doonorriikides on v\u00e4lja kujundatud abi andmise s\u00fcsteemid, millised on riigi alusdokumendid, kuidas rahad liiguvad, mis on rahvusvahelised kohustused.\u201c\nAbi andmisele m\u00f5eldes tuli hakata vaatama kaugemale projekti(kriisi)p\u00f5hisusest, mis oli seni olnud v\u00e4lisministeeriumis peamine l\u00e4henemine, ja siseneda rahvusvahelisse abi andmise ilma, mille \u00fcheks nurgakiviks on OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development, Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni) p\u00f5him\u00f5tted abi andmiseks (n\u00e4iteks millistele riikidele saab abi anda ja mis on abik\u00f5lbulikkus).\nKeerd-Leppik meenutab, et lisaks tuli teha ka Eesti sees p\u00e4ris palju selgitust\u00f6\u00f6d \u2013 et miks ise veel \u00fcsna raskel j\u00e4rjel riik korraga peab teisi abistama.\n\u201eEesm\u00e4rgiks oli k\u00fcll ELi saamine \u2013 seega tuli hakata m\u00f5tlema ja tegutsema kui Euroopa riik \u2013 kuid kui riigieelarves oli iga sent kullav\u00e4\u00e4rtusega, pidi alguses p\u00e4ris palju vastama k\u00fcsimustele, et miks ei anta seda raha n\u00e4iteks meie oma pension\u00e4ridele,\u201c r\u00e4\u00e4gib Keerd-Leppik. \u00a0\nArgument, mida kasutati, oli see, et kui abiraha k\u00f5igi Eesti eakate vahel \u00e4ra jagada, siis k\u00e4ttesaadav summa tuleb v\u00e4ga v\u00e4ike.\n\u201eVaatasin huvi p\u00e4rast j\u00e4rgi \u2013 t\u00f5esti, sel ajal, siis veel krooniajal, andis Eesti riik arengu- ja humanitaarabi aastas umbes \u00fche praeguse euro v\u00e4\u00e4rtuses iga pension\u00e4ri kohta (umbes 350\u00a0000 eurot 1998. aastal \u2013 toim),\u201c \u00fctleb meie esimene rahvusvahelise abi ametnik. \u201eTavaliselt see argument oli veenev, kui r\u00e4\u00e4kisime, et igale eakale eestimaalasele m\u00f5ne krooni jagamise asemel seda raha v\u00e4ljapoole andes on sel s\u00fcmboolselt hoopis suurem kaal: see n\u00e4itab, et oleme osa rahvusvahelisest kogukonnast ja koost\u00f6\u00f6st, mitte ainult k\u00fc\u00fcned enda poole.\u201c\nEsimene v\u00e4lisabi projekt \u2013 toiduabi L\u00e4\u00e4ne-Ukrainasse\nEesti esimene v\u00e4lisabi projekt, milleks valitsus reservfondist v\u00e4lisministeeriumile raha eraldas, oli 484\u00a0644\u00a0krooni toiduabi saatmiseks L\u00e4\u00e4ne-Ukrainasse. Sama eraldusega 15. detsembril 1998 anti 250\u00a0000\u00a0krooni Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele ja 250\u00a0000\u00a0krooni \u00dcRO Lastefondile.\nEsialgu l\u00e4kski palju Eesti v\u00e4lisabist kriisikolletesse: \u00fcleujutuste likvideerimiseks Poolas v\u00f5i T\u0161ehhis, T\u00fcrgi maav\u00e4rina ohvritele, meenutab ka Keerd-Leppik. Abiprojektid, mille keskmes oli Eesti IT-teadmiste ja kogemuste jagamine, tulid suuremalt k\u00fcll hiljem, aga \u00fcks Eesti esimestest projektidest oli juba siis selles vallas \u2013 arvutiklassi ehitamine T\u0161ernob\u00f5li katastroofi piirkonda.\n\u201eSealt hakkas see m\u00f5tlemine ikkagi pihta, tasa ja targu, et mis on need vahendid, millega saab riikide tulevikku ehitada. See m\u00f5tlemine oli meil abi andmise juures kohe p\u00e4ris algusest,\u201c meenutab Keerd-Leppik. \u201eLisaks \u2013 otsused olid sageli ka juba toona v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hised.\u201c\nNii olidki juba 1998. aastal abieralduste seas ka annetused \u00dcRO s\u00fcsteemi: vabatahtlik annetus neljale \u00dcRO inim\u00f5iguste kaitsega seotud fondile ja \u00dcRO Lastefondile.\nDoonorriigina esimesi samme tegevas Eestis oli tollal s\u00fcsteem selline: iga konkreetse projekti kohta saadeti valitsusse ettepanek ja Toompeal siis otsustati, kas anda selleks raha reservfondist v\u00f5i mitte.\nEsimese aasta kokkuv\u00f5ttest on n\u00e4ha, et enamus projekte l\u00e4kitati valitsusse v\u00e4lisministeeriumist, aga oli ka erandeid. N\u00e4iteks haridus- ja teadusministeerium taotles raha h\u00f5imurahvaste hariduse saamise toetamiseks Eesti k\u00f5rgkoolides ning rahandusministeerium nn Ivangorodi projektile.\nValitsus eraldaski aktsiaseltsi Narva Vesi poolt Ivangorodile esitatud kanalisatsiooniarve h\u00fcvitamiseks raha, sest puhastusseadmeid pidi hoidma t\u00f6\u00f6s, vastasel juhul oleks tekkinud keskkonna- ja muud probleemid ning need oleks olnud p\u00e4ris korralike m\u00f5judega nii siin- kui sealpool piiri.\n\u201eNii et t\u00f5esti \u2013 oleme toetanud ka Venemaad. Nii on. Aga tuleb ka arvestada, et tegemist oli 1998. aastaga,\u201c \u00fctleb Keerd-Leppik, kes t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lisministeeriumis kuni 2001. aasta detsembrini. Viie aasta jooksul, mil ta abis\u00fcsteemi loomisega tegeles, kasvas \u00fche ametnikuga lauast v\u00e4lja terve b\u00fcroo. \u201eKui t\u00e4na k\u00fcsida, kas enamuse neist asjadest n\u00fc\u00fcd teeks uuesti v\u00f5i mitte, siis teeks k\u00fcll. Alustasime ikka h\u00e4sti. Pidasime oluliseks olla pildil nende teemadega ja j\u00e4imegi pildile,\u201c \u00fctleb ta.\nInfograafika: ESTDEV\nKeskseteks teemadeks reformi- ja IT-kogemuse jagamine\n2003. aastal liitus v\u00e4lisministeeriumi arengukoost\u00f6\u00f6b\u00fcrooga Priit Turk. Ta oli l\u00f5petanud Inglismaal Birminghamis just magistri\u00f5ppe arengumaade majanduse teemal, seega abimaailm ei olnud v\u00f5\u00f5ras.\n\u201eSee oli see hetk, kus Eestil oli Euroopa Liiduga \u00fchinemise eelne periood,\u201c meenutab ta n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6 algust. \u201eKuigi ELi vahendeid tuleb Eestisse siiani, siis \u201eklassikaline\u201c abi Eestile oli juba tollal l\u00f5ppenud. Samas hakkas maailmas tekkima \u00fcha suurem huvi Eesti reformikogemuse vastu.\u201c\nSellest saigi \u00fcks Eesti abi peateema ja see on j\u00e4\u00e4nud siiani \u00fcheks fookusvaldkonnaks meie arengukoost\u00f6\u00f6s. \u201eEesti arengukoost\u00f6\u00f6s ei ole me ju \u00fcsna algusest r\u00e4\u00e4kinud vaid rahalisest abist. Oskusteabefaktor on alati olnud oluline,\u201c r\u00f5hutab Turk. \u201eMeie s\u00f5brad \u2013 ukrainlased, grusiinid, L\u00e4\u00e4ne-Balkani riigid \u2013 k\u00f5ik tundsid korraga huvi, et kuidas Eesti on saavutanud nii kiiresti nii palju. Oma kogemust hakkasimegi jagama. Esialgu tegime seda peamiselt l\u00e4hemates riikides, kuid edaspidi kasvas see huviks Eesti e-valitsemise, digilahenduste vastu juba kogu maailmas. N\u00fc\u00fcd ongi Eesti arengukoost\u00f6\u00f6s \u2013 n\u00e4iteks Aafrikas \u2013 palju justnimelt meie kogumuste ja lahenduste edastamist.\u201c\nReformikogemuse jagamisest sai \u00fcks Eesti abi peateema ja see on j\u00e4\u00e4nud siiani fookusvaldkonnaks.\nArengukoost\u00f6\u00f6 j\u00e4i Turgi peateemaks diplomaadina pikaks ajaks: Tallinnast liikus ta edasi New Yorki Eesti \u00dcRO esindusse, kus hakkas katma just seda valdkonda, ja seej\u00e4rel Eestisse tagasi tulles sai temast v\u00e4lisministeeriumi arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi b\u00fcroo juht.\n\u201eSee oli meil nagu v\u00e4ike f\u00e4nnklubi (v\u00e4lisministeeriumis), v\u00e4ike grupp, kes uskus, et Eestil t\u00f5esti on midagi pakkuda,\u201c meenutab ta. \u201eUskusime, et ka isegi meie v\u00e4ike panus on vajalik ja seda oodatakse. Neil aastatel valmis ka Eesti esimene arengukoost\u00f6\u00f6 strateegia, poliitikadokument 2006.\u20132009. aasta jaoks. Seal s\u00f5nastati ka meie peamised p\u00f5him\u00f5tted \u2013 muu hulgas see, et prioriteetideks on demokraatliku, korruptsioonivaba riigi valitsemise ja hariduse edendamine. Need p\u00f5hit\u00f5ed on laias laastus j\u00e4\u00e4nud samaks t\u00e4nini.\u201c\nEesti aktiivsus \u00dcROs\nNew Yorgis \u00dcROs t\u00f6\u00f6tamisest 2000. aastate keskel meenub Turgile, kuidas Eestis hakkas v\u00e4ikeriigina maailmaorganisatsioonis v\u00f5tma rolle, mis Tallinnast vaadates tundusid vahel lausa ootamatud. \u201ePidime peamajale selgitama, et \u00dcRO kontekstis on humanitaarabi koordinatsioon, mille resolutsiooni l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi meie suursaadik Intelmann tol ajal juhtis, \u00e4\u00e4rmiselt oluline. Me hakkasime nii t\u00e4iesti teadlikult maailma asjades aina rohkem kaasa r\u00e4\u00e4kima. Et Eesti oli tolleks ajaks juba ELi liikmesriik, siis seda meilt ka oodati.\u201c\nTiina Intelmann, Eesti suursaadik \u00dcROs aastail 2005\u20132011, meenutab, et p\u00e4rast Eesti \u00fchinemist EL-iga 2004. aastal oli kohe selge, et peame hakkama andma senisest ulatuslikumalt abi. Kohe t\u00f5usis aga k\u00fcsimus, et kuidas seda ikkagi \u00dcRO vahendusel teha (nagu eelpool juttu, oli Eesti tolleks ajaks \u00dcRO fondidesse juba aastaid makseid teinud).\nHakkasime t\u00e4iesti teadlikult maailma asjades aina rohkem kaasa r\u00e4\u00e4kima. Et Eesti oli tolleks ajaks juba ELi liikmesriik, siis seda meilt ka oodati.\u201c\nPriit Turk\nEesti otsustas, et k\u00f5ige \u00f5igem on alustada otsesest panusest humanitaar- ja katastroofiabisse. Selle kaudu toodi Eesti inimesele \u00dcRO kui maailma kriiside leevendaja temaatika l\u00e4hemale. \u201eInimestel on ju ikkagi empaatia,\u201c \u00fctleb Intelmann. \u201eEt kui on m\u00f5ni katastroof, siis on okei anda abi, eks.\u201c\nLisaks hakkasid Eesti diplomaadid \u00dcROs v\u00f5tma juhtrolle humanitaarabi k\u00fcsimustes toimuvatel \u00fclemaailmsetel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel. Eestist sai n\u00e4iteks \u00dcRO 2. komitee eesistuja (2. komitee tegeleb arenguabi, kliima jm k\u00fcsimustega). Lisaks juhtis Eestis \u00dcRO aastatuhande arengu eesm\u00e4rkide seadmisel t\u00f6\u00f6gruppi, mis tegeles AIDSi-vastase v\u00f5itluse, v\u00f5imalikult paljudele inimestele viirusevastase ravi v\u00f5imaldamisega. Eesti oli aktiivne osaline ka \u00dcRO naiste organisatsiooni UN Women asutamise juures. Seegi organisatsioon tegeleb otseselt maailma arengu k\u00fcsimustega.\n\u201eMe p\u00fc\u00fcdsime n\u00e4idata just tegude, oma t\u00f6\u00f6ga, et arenguteemad on meile t\u00e4htsad,\u201c meenutab Intelmann. \u201eLoomulikult, reaalses rahas \u2013 isegi kui per capita on meie jaoks tegemist suure v\u00f5i m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne summaga \u2013 ei j\u00f5ua me kuidagi maailmas arenguabi andjana esiplaanile. Aga samas, kui annad oma panuse, siis seda hinnatakse.\u201c\nOECD arenguabi komitee liikmesus kui kvaliteedim\u00e4rk\nKeerame n\u00fc\u00fcd aega edasi \u2013 tuleme tagasi t\u00e4nap\u00e4eva.\nV\u00e4lisministeeriumi arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi b\u00fcrood kuni selle suveni juhtinud Kadi Metsandi (n\u00fc\u00fcd on ta Pariisis Eesti OECD ja UNESCO missiooni asejuht) on v\u00e4lisministeeriumis t\u00f6\u00f6tanud 25 aastat ehk t\u00e4pselt sama kaua, kui Eesti on olnud doonorriik.\nPool teenistusest on ta tegelenud just arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi teemadega ning kinnitab oma kogemuse p\u00f5hjal, et hoolimata valitsuste vahetumisest on Eestil olnud selles valdkonnas kogu aeg kindel siht silme ees.\n\u201eMeil on alati olnud strateegiline vaade ja vahendid, et seda sihti hoida,\u201c s\u00f5nab ta ja r\u00f5hutab nagu Intelmanngi, et meie summad ei saa kunagi konkureerima USA ja Saksamaaga, aga Eesti sisu teeb meist globaalselt konkurentsiv\u00f5imelise partneri.\nHoolimata valitsuste vahetumisest on Eestil olnud arengukoost\u00f6\u00f6s ja humanitaarabis kogu aeg kindel siht silme ees.\n\u00dcks m\u00e4rk sellest, kui kaugele oleme abiilmas j\u00f5udnud, on OECD arenguabi komitee (Development Assistance Committee ehk DACi) liikmeks saamine. Tegemist on foorumiga, mille liikmete peamine \u00fclesanne on kokku leppida, kuidas arengukoost\u00f6\u00f6d ja humanitaarabi kogu maailmas ellu viia. Laua taga on 31 doonorriiki, enamik neist ELi maad.\nInimkeeli on arenguabi komitee liikmesus Eestile omamoodi kvaliteedim\u00e4rk \u2013 nagu kunagi Euroopa Liidu ja NATO liikmesus. \u201eSeal olles saame teha paremini lobit\u00f6\u00f6d eri partnerlusteks suurdoonoritega. Varem ei tuntud Eestit nii palju, aga n\u00fc\u00fcd oleme palju n\u00e4htavamad,\u201c s\u00f5nab Metsandi.\nEestit on varemgi liikmeks kutsutud, ent n\u00fc\u00fcd j\u00f5udis k\u00e4tte aeg, kui riik oli selleks ise valmis. \u201ePaar aastat tagasi viisime ellu valdkondlikku reformi ja l\u00f5ime sihtasutuse, Eesti rahvusvahelise arengukoost\u00f6\u00f6 keskuse (EstDev). Ministeerium on kahepoolsete projektide rakendamise ja koordineerimise keskusele \u00fcle andnud ja n\u00fc\u00fcd on meil rohkem aega, et tegeleda s\u00fcvitsi poliitika rakendamisega,\u201c \u00fctleb Metsandi.\nEesti rahvusvahelise arengukoost\u00f6\u00f6 keskus (EstDev) l\u00f5i \u00fche eelduse OECD arenguabi komiteesse astumiseks, ent asutus ise on alles noor ja organisatsiooni k\u00e4imat\u00f5mbamine on m\u00f5nev\u00f5rra aega v\u00f5tnud.\nOvrut\u0161i lasteaia ehitus n\u00e4itab, et nii riigid kui ettev\u00f5tted saavad aidata Ukrainat taas \u00fcles ehitada juba praegu, s\u00f5jategevuse k\u00e4igus. Max Fedyshyn, ESTDEV\nSeitse prioriteetriiki, kuid peaprioriteet Ukraina\nKahepoolses arengukoost\u00f6\u00f6s on Eesti praegu keskendunud seitsmele prioriteetsele riigile. Kolm neist on ELi idapartnerluse maad \u2013 Ukraina, Moldova ja Gruusia. Neli Aafrika riigid \u2013 Keenia, Namiibia, Uganda ja Botswana. Miks just need riigid?\n\u201eUkraina, Gruusia ja Moldovaga on meil v\u00e4ga pikaajaline koost\u00f6\u00f6 (Ukraina oli \u00fcks esimesi riike, kellele Eesti \u00fcldse kunagi abi andis \u2013 toim). Nad on meie prioriteetriigid alates 2008. aastast,\u201c selgitab v\u00e4lisministeeriumi v\u00e4lismajanduse ja arengukoost\u00f6\u00f6k\u00fcsimuste asekantsler Mariin Ratnik. \u201eEhkki praegu on loomulikult meie peaeesm\u00e4rk Ukrainale humanitaarabi andmine ja riigi \u00fclesehitamise toetamine, j\u00e4tkame pikaajalise vaatega ka Moldovas ja Gruusias, kelle vajadusi p\u00e4ris h\u00e4sti tunneme ja kellega meil on v\u00e4ga head suhted.\u201c\nKa Aafrikas on Eesti otsinud partneriteks riike, kus on selgelt olemas soov meilt \u00f5ppida ja v\u00f5ib n\u00e4ha huvi meie digi- ja hariduskogemuse vastu. \u201eMe ei r\u00e4\u00e4gi enam ju tegelikult arenguabist, vaid arengukoost\u00f6\u00f6st,\u201c t\u00e4psustab Ratnik. \u201eJa teeme seda just ja ennek\u00f5ike riikidega, kes on ise sellest huvitatud.\u201c\nPrioriteetriikide nimekiri vaadatakse periooditi \u00fcle, j\u00e4rgmine kord ehk kahe-kolme aasta p\u00e4rast. Praegu k\u00e4ib ka Eesti arengukoost\u00f6\u00f6\/humanitaarabi strateegia terviklik uuendamine, et fikseerida tegevuskava j\u00e4rgmise viie aasta raames.\nMe ei r\u00e4\u00e4gi enam ju tegelikult arenguabist, vaid arengukoost\u00f6\u00f6st. Ja teeme seda just ja ennek\u00f5ike riikidega, kes on ise sellest huvitatud.\nMariin Ratnik\n\u201eMeie abi andmise p\u00f5him\u00f5tted \u00fcldjoontes muidugi ei muutu,\u201c \u00fctleb Ratnik. \u201ePeamised valdkonnad on j\u00e4tkuvalt digiteemad, naiste v\u00f5imestamine, haridus ja demokraatia. Need suunad on end meie jaoks \u00f5igustanud. Lisaks muidugi humanitaarabi konkreetsete katastroofide korral. Eesti p\u00e4\u00e4stjad on maailmas v\u00e4ga hinnatud.\u201c\nJa ikkagi: oleme n\u00fc\u00fcd, kui doonorriigina saame juba 25-aastaseks, \u00fcsna sarnases olukorras nagu abiandjaks hakates \u2013 riigieelarve on punases, valitsus otsib k\u00e4rpekohti, rahvas kurdab elukalliduse \u00fcle. Kas meie rahvusvaheline abi andmine ei v\u00f5i taas pakule sattuda?\n\u201eEi, Eesti inimesel ei j\u00e4\u00e4 seet\u00f5ttu, et me teistel riikidel areneda aitame, mitte midagi saamata,\u201c usub Ratnik. \u201eRaha ei ole riigi rahakotis muidugi kunagi piisavalt ning sellep\u00e4rast on meie \u00fclesanne riigina teha \u00f5igeid ja kaalutud otsuseid, kuhu seda suunata. Kui aga suuremat pilti vaadata, siis meil, kes oleme tegelikult v\u00e4ga edukad \u2013 taasiseseisvumisest saadik on meie majandus, meie heaolu kasvanud niiv\u00f5rd palju \u2013 on vastutus ja kohustus toetada teisi, et nad j\u00f5uaksid samale tasemele. Sest l\u00f5pptulemusena, mida rohkem me toetame neid riike, kes praegu seda vajavad, seda rohkem kasvab sellest ka meie enda heaolu ning meie enda julgeolek.\u201c\nArtikkel on s\u00fcndinud koost\u00f6\u00f6s V\u00e4lisministeeriumiga. Sellel p\u00fchap\u00e4eval, 24. septembril, saab samal teemal kuulata ka Neeme Raua kokkupandud saadet \u201cV\u00e4lism\u00e4\u00e4raja\u201d Kuku raadios."}
{"text":"Kaja Kallast r\u00fcnnatavat sellep\u00e4rast, et ta on naine\u2026 kuhu siis \u201cs\u00f5japrintsess\u201d kadus?Kui loodi Kaja Kallase \u201cp\u00e4ikeset\u00f5usuvalitsus\u201d, hoiatasid naised ise ette, et ei maksa r\u00f5huda ministrite soole, sest siis l\u00e4hevad ka negatiivsed asjad sookeskseks. N\u00fc\u00fcd nutetaksegi, et \u201ckangetele\u201d naistele tehakse liiga.\nTarmeko kaasomanik Jaak Nigul leiab: Kaja Kallast r\u00fcnnatakse selle p\u00e4rast, et ta on naine. Tundub olevat viimane p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas: kui miski muu enam ei aita, siis r\u00f5hume naise soole ehk ei kiusa \u201c\u00f5rnemat sugu\u201d. Kuigi alles oli ta \u201cs\u00f5japrintsess\u201d ja \u201craudne leedi\u201d.\nLiberaalid peaksid endale selgeks tegema, kumba nad (ka kaja kallase puhul) lipuna k\u00f5rgele t\u00f5stavad: kas kanget karj\u00e4\u00e4rinaist v\u00f5i \u201cmeeste \u00fclemv\u00f5imu\u201d vastu v\u00f5itlevat r\u00f5hutud naist. Praegu kasutavad nad vajadusest s\u00f5ltuvalt kumbagi varianti ning teatud olukordades eitavad sugu \u00fcldse. Abikaasa ida\u00e4ris olevat Kaja Kallas \u00fcldse olnud koduperenaine, kes tassis mehele ainult rahakapist rahapakke k\u00e4tte.\nJust kogu praegusele v\u00f5imuseltskonnale on omane arvamine, et sugusid polevat lausa olemas. Nii kirjutab M\u00fc\u00fcrilehes kirjutab keegi Jens Jaanim\u00e4gi: \u201cSex\u2019i ja gender\u2019i eristus on m\u00fc\u00fct. Bioloogia ei loo meie sugu, seda teeme \u00fcksnes me ise. Bioloogia loob vaid mingisuguse kehalise reaalsuse, aga selle t\u00f5lgendamine on puhtalt meie enda k\u00e4tes. \u2026 Naiseks ega meheks ei s\u00fcnnita, naiseks ega meheks ka ei saada, naise v\u00f5i mehena esinetakse ning seda pidevalt ja l\u00e4bi terve elu. \u2026 V\u00e4list soolist reaalsust lihtsalt ei ole olemas. Sooline reaalsus eksisteerib vaid sel m\u00e4\u00e4ral, kuidas me seda ise loome ja \u00fclal hoiame.\u201d\nNii et sugu ei eksisteeri, teie oma ideoloogiline M\u00fc\u00fcrileht v\u00e4idab seda. Konservatiivid arvavad k\u00fcll, et mehed ja naised eksisteerivad, aga liberaalid peaksid siiski eeldama, et Kaja Kallasel sugu pole, Riigikogu infotunnis k\u00f5neleb sotsiaalne konstruktsioon meie peades..\nSee on Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 vasakideoloogia, mille kohaselt a) v\u00f5im peab minema naistele; b) sugu on sotsiaalne konstruktsioon meie peades; c) naine peab saama karj\u00e4\u00e4ri teha, lapsed takistavad teda selles, jne\u2026 palju variante, vastavalt vajadusele.\nKaja Kallas r\u00f5hutab ise ka naiste karj\u00e4\u00e4ri t\u00e4htsust, aga seal ei p\u00e4\u00e4se samuti kaugele, kui sa enda eest ei v\u00f5itle, ka teiste naiste konkurentsis. Ammugi aga ei saa naistele niisama andeks anda amoraalseid ja korruptiivseid tegusid, nagu Kaja Kallase ida\u00e4ri.\nJa ikka selgub, et naispoliitikut ei tohtivat karmilt kritiseerida \u2013 samas ei olevat poliitikas ja karj\u00e4\u00e4ris naise sugu enam t\u00e4htis, nad ise on selle sealt v\u00e4lja praakinud.\nEraldi maksab v\u00e4lja tuua Jaak Niguli jutu selle kohta, et \u201cma pole Reformierakonna valija\u201d. Oled, ja kuidas veel, v\u00f5i v\u00e4hemalt siis sotside v\u00f5i Eesti 200 valija. Viimasel ajal on selline v\u00e4ide kuidagi sagedaseks saanud ja eriti Kallase tegude kaitsmisel. Pole reformar, aga viskun dzotile.\nKaja Kallast r\u00fcnnatakse tegelikult sellep\u00e4rast, et ta on \u00fclikehv ja moraalitu poliitik ja peaminister.\nUued Uudised"}
{"text":"POLNUDKI BIOK\u00dcTUS! Tanklakett sai kahtlustuse valeandmete esitamisesRingkonnaprokur\u00f6r Gerd Raudsepp kinnitab, et AS Olerexile ja selle juhatuse liikmele esitati kahtlustus valeandmete esitamises.\nKahtlustuse kohaselt andis ettev\u00f5tte juht Andres Linnas ASi Olerex t\u00f6\u00f6tajatele korralduse \u00e4ri\u00fchingu huvides esitada keskkonnaametile valeandmeid mullu 30. detsembril Eestisse saabunud tankeris oleva k\u00fctuse kohta. Kahtlustuse esitamise aluseks on keskkonnaametile esitatud dokumendid, justkui oleks tankeris Eestisse toodud 9000 tonni taastuvtoorainel p\u00f5hinevat diislik\u00fctust. Tegelikkuses oli tankeris fossiilse p\u00e4ritoluga diislik\u00fctus.\n\u201eKontrollime kahtlustuse esitamisel saadud teavet ning seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsime, milliseid toiminguid on vaja teha selleks, et kohtueelne uurimine l\u00f5pule viia,\u201c m\u00e4rkis ringkonnaprokur\u00f6r Gerd Raudsepp.\nKohus v\u00f5ib s\u00fc\u00fcditunnistamisel \u00e4ri\u00fchingule m\u00f5ista rahalise karistuse ja juhatuse liikmele rahalise karistuse v\u00f5i kuni kaheaastase vangistuse.\n\u201eOlerex ei ole v\u00e4idetud kuritegu toime pannud. Kogu senine menetlus ilmestab, et tegu on \u00f5iguslikult mitmetahulise ja komplitseeritud \u00f5igusraamistikuga ka ametnike jaoks. Meie uksed on protsessiga j\u00e4tkamiseks avatud.\u00a0Kui vaja, siis kaitseb Olerex oma \u00f5iguseid kohtus,\u201c kommenteerib kahtlustust Olerexi tegevjuht Piret Miller.\nK\u00fctusefirma Terminal Oil teatab avalikuks tulnud uudise peale, et kahtlustuse esitamine annab teistele seaduskuulekatele k\u00fctuseturu osalistele lootust, et \u201eaus konkurents k\u00fctuseturul hakkab taastuma\u201c. \u201eKahtlustus on selge m\u00e4rk sellest, et taolisi pettuseid v\u00f5etakse Eestis t\u00f5siselt ja loodetavasti j\u00e4tkub see ka menetluse j\u00e4rgmistes faasides, sest turuosalised ja tarbijad vajavad konkreetset lahendust,\u201c teatab k\u00fctusefirma juhatuse esimees Raido Raudsepp.\nEsimene uudis, et Olerex on sattunud politsei huviorbiiti, tuli suve hakul. \u00d5htuleht kirjutas 7. juunil, et keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti ametnikud menetlustoiminguid, et selgitada v\u00e4lja, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, et vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest. Tollal ei olnud arvatava kurit\u00f6\u00f6 kohta palju infot ja keegi polnud kahtlustust saanud."}
{"text":"\u00d5unamahla pressimise \u00f5petus: millisest \u00f5unast tuleb parim mahl ja kuhu mahl villida, et talvel oleks hea v\u00f5tta?S\u00fcgis tuleb alati koos valminud erit\u00fc\u00fcbiliste \u00f5unte ja pirnidega ning otsustamiskohaga, mida nende m\u00f5nusate ubinatega peale hakata. \u00dcsna \u00fchest suust \u00fctleb enamus eestlasi, et \u00f5unad tuleb pressida mahlaks. M\u00f5eldud, tehtud!\nOperatsiooni l\u00e4bi viimiseks on vaja \u00f5unu, purustit, pressi ning hilisemaks t\u00f6\u00f6tlemiseks suurt keedun\u00f5ud ning anumaid, kuhu mahl talvetarbimist ootama s\u00e4ttida. Lisaks sellele ilusat s\u00fcgisilma ning seltskonda, kellega l\u00f5busalt talvemahla valmistamine ette v\u00f5tta. Fakt on see, et isetehtud \u00f5unamahla v\u00e4\u00e4rtus on t\u00e4na pigem just nimelt selles, et tegu on oma aia \u00f5unades, ise pressitud mahlaga. Odav see l\u00f5bu just ei ole, kui arvestada kuluks nii suhteliselt kallite masinate muretsemine kui ka ajakulu. Samas pole paremat maitset, kui pakaselisel p\u00e4eval r\u00fc\u00fcbata kuumaks aetud ja kaneelipulgaga varustatud oma aia \u00f5unamahla.\nEestis on \u00f5unamahl pressimisel kaks lainet \u2013 esimene pressimise aeg algab suve\u00f5unte valmimisega augusti keskpaigas ning l\u00f5ppeb septembri esimesel n\u00e4dalal. Vahepeal on v\u00e4heke vaiksem periood ning siis hakkavad valmima s\u00fcgis\u00f5unad ja \u00f5unamahla pressimine saab sisse uue, v\u00f5imsama hoo. Olenevalt k\u00fcll aastast, kuid talve\u00f5untest pressitakse mahla laias laastus terve oktoober.\nFakt on see, et isetehtud \u00f5unamahla v\u00e4\u00e4rtus on t\u00e4na pigem just nimelt selles, et tegu on oma aia \u00f5unades, ise pressitud mahlaga.\n\u201cParimateks mahla\u00f5unteks sobivad ikka s\u00fcgis\u00f5unad, need on maitsepoolest paremad, mahlasemad ja annavad klaari mahla. Suve\u00f5unad annavad tavaliselt v\u00e4ga magusat mahla, kuid l\u00e4hevad ka \u00fcsna kiirelt jahuseks ja mahl j\u00e4\u00e4b sogasem,\u201d selgitab mahlapressimise vahendeid m\u00fc\u00fcva ettev\u00f5tte ja\nveebilehe Mahlapress.ee asutaja Denis Laksberg.\nLaksberg lisab, et oma koduaiast saadud \u00f5unade puhul ei tunne ta kedagi, kes sorteeriks \u00f5unad sordi\nj\u00e4rgi. \u201c\u00dcldiselt tuleb mahl alati parem, kui \u00f5unasorte segad. Ka v\u00e4iketootjad ei tee selles numbrit,\nkui mahlapurustisse ja hiljem pressi l\u00e4hevad k\u00f5ik \u00f5unad, mis erinevate puude alt korjatud on,\u201d lisab\nLaksberg.\nK\u00f5igepealt tuleb \u00f5unad sorteerida ja pesta, eriti kui \u00f5unad on maast korjatud. Mahlaks ei sobi m\u00e4\u00e4rdunud ja m\u00e4daplekkidega \u00f5unad, sest hiljem v\u00f5ib mahl vaatamata past\u00f6riseerimisele kiiresti k\u00e4\u00e4rima minna. Isegi v\u00e4ike kogus hallitanud v\u00f5i m\u00e4daseid \u00f5unu v\u00f5ib rikkuda mahla maitset ja kogu partii s\u00e4ilivust. Mahl tuleb aromaatne ja maitsev, kui segatakse erinevaid \u00f5unasorte. Oluline on, et \u00f5unad oleks piisavalt k\u00fcpsed, kuid mitte \u00fclek\u00fcpsenud. Toored \u00f5unad annavad v\u00e4ga v\u00e4he mahla v\u00e4lja ning mahla maitse tuleb v\u00e4ga hapu. \u00dclek\u00fcpsenud \u00f5unad aga kuivavad ja muutuvad pudedaks, neid on raske pressida ning mahl tuleb h\u00e4gune ja rohke viljalihaga. Seep\u00e4rast sobivad mahlaks paremini hiliss\u00fcgise ja talve\u00f5unad, kuna on mahlasemad ja tihedama struktuuriga kui pehmed suve\u00f5unad.\nJ\u00e4rgmine samm on \u00f5unte purustamine spetsiaalse purustajaga. P\u00e4rast purustamist tekkinud \u00fchtlasest massist on lihtne mahla v\u00e4lja pressida ja ka mahlasaak on suurem. Lihtsalt noaga \u00f5unte peenemaks l\u00f5ikamine kahjuks ei t\u00e4ida sama eesm\u00e4rki - \u00f5unte rakustruktuuri l\u00f5hkumist. Et suurendada saagikust, v\u00f5ib lasta purustatud massil m\u00f5ne tunni seista enne pressimist. Purustatud massist hakkab seismise ajal juba ka iseenesest mahla n\u00f5rguma.\nS\u00f5ltuvalt \u00f5unasordist ja purustamise astmest on mahla saagikus 40% kuni 70% \u00f5unte massist. Ehk siis 20 kilogrammist \u00f5untest saadakse umbkaudu 14-16 liitrit mahla.\nP\u00e4rast purustamist pannakse \u00f5unamass mahlapressi korviossa ja pressitakse. Soovitatav on selle juures kasutada filtrikotti. S\u00f5ltuvalt \u00f5unasordist ja purustamise astmest on mahla saagikus 40% kuni 70% \u00f5unte massist. Ehk siis 20 kilogrammist \u00f5untest saadakse umbkaudu 14-16 liitrit mahla. Pressimisel on soovitatav r\u00f5hku suurendada j\u00e4rkj\u00e4rgult, et mahl j\u00f5uaks eralduda. \u00dcks ts\u00fckkel \u2013 korvi t\u00e4itmine, pressimine, korvi t\u00fchjendamine - v\u00f5tab aega umbes 15 minutit. Mahla v\u00e4ljatulek s\u00f5ltub k\u00f5ige suuremas osas ettevalmistust\u00f6\u00f6dest ja paljus ka pressimise \u00f5igest tehnikast.\nV\u00e4rske \u00f5unamahl s\u00e4ilib k\u00fclmas 3-4 p\u00e4eva. Kui soovite mahla talveks s\u00e4ilitada, siis tuleb seda past\u00f6riseerida ja villida pudelitesse v\u00f5i bag-in-box'i . Past\u00f6riseeritud \u00f5unamahl s\u00e4ilib v\u00e4hemalt 12 kuud.\nPaljudel meist on vanaisadest j\u00e4\u00e4nud alles veel eelmise riigikorra ajal kokku keevitatud rasked mehhaanilised pressid ja nupukama naabrimehe kokku monteeritud \u00f5unapurustid. Need toimivad ka t\u00e4na v\u00e4ga h\u00e4sti ning mitte mingil juhul ei tohiks neid pidada vananenuks. Uued mahlapressid v\u00f5ivad n\u00e4ha v\u00e4lja ilusamad ja kaubanduslikumad, kuid toimeprintsiibilt ei erine nad kuidagi \u2013 purustatud \u00f5untest pressitakse j\u00f5uga v\u00e4lja mahl.\nT\u00e4hele tuleb panna kahte olulist mahlapressimise tarkust: esiteks, mida peenem on purustatud \u00f5unasegu, seda suurem on saagis ehk v\u00e4ljapressitud mahla hulk. Teiseks, mahla maitse tuleb parem, rikkalikum ja v\u00e4rv kuldsem, kui j\u00e4tta purustatud \u00f5unasegu 24 tunniks seisma. Oks\u00fcdeerumist pole ka vaja karta, sest \u00f5huga omab kokkupuudet vaid purustuse pealmine kiht. Kuna enamus maitsetest ja aroomidest on k\u00f5ikidel k\u00f6\u00f6gi- ja puuviljadel koore all, annab selline seismine v\u00f5imaluse neil maitsetel tagasi \u00f5unasegusse imbuda ning hiljem v\u00e4ljapressitud mahla j\u00f5uda.\nV\u00e4iksema mahu pressimiseks m\u00f5eldud uus komplekt maksab ligikaudu 300 eurot.\n\u201c\u00dcldiselt v\u00f5iks ka mahlapressimist vaadata kui kunstivormi ning v\u00f5tta selleks aega. \u00dchel p\u00e4eval purustamine ja teisel p\u00e4eval pressimine v\u00f5ib tunduda liigse ajakuluna, kuid tulemuste erinevus on suur,\u201d kommenteerib Laksberg.\nV\u00e4iksema mahu pressimiseks m\u00f5eldud uus komplekt maksab ligikaudu 300 eurot ning komplekt koosneb mehhaanilisest pressist ja mehhaanilisest purustis. M\u00f5lemad teevad t\u00f6\u00f6 v\u00e4ga h\u00e4sti \u00e4ra. Loomulikult on v\u00f5imalik minna ka palju professionaalsemaks ja kallimaks. V\u00f5imalik on v\u00f5tta kampa ka h\u00fcdraulikaga pressid v\u00f5i ka k\u00f5ige uuema lahendusena veesurvel toimiva pressid.\nVanast ajast on levinud \u00f5unamahla hoidmine 3-liitristes purkides. Sellega kaasneb \u00fcsna t\u00fclikas purkide pesemine, kuumutamine ning kaanega sulgemine. Purgid v\u00f5tavad palju ruumi, on rasked ja v\u00f5ivad puruneda. Avatud purk tuleb m\u00f5ne p\u00e4evaga \u00e4ra juua et mahl ei l\u00e4heks k\u00e4\u00e4rima. Kui mahl on joodud, tuleb purgid j\u00e4lle puhtaks pesta ja s\u00fcgiseni uuesti hoiule panna. Uusi purke ei ole nii lihtne leida, iga aastaga j\u00e4\u00e4b neid ringlusesse v\u00e4hem.\nAlternatiiv sellele on veinipakkidest tuttava bag-in-box'id, mida saab osta nii 3- kui 5-liitristena. Vanadel purkidel ei ole s\u00e4ilitajana midagi h\u00e4da ning kindlasti ei tasu hakata pikalt kasutuses olnud lahendusi kohe p\u00f5\u00f5sasse viskama, kuid uuendusel ehk mahlakotil on kaks \u00e4\u00e4rmiselt olulist eelist: esiteks pakitakse mahlaga t\u00e4idetud kotid omakorda karpidesse, mis on v\u00e4ga h\u00e4sti ladustatavad keldrites ja sahvrites. Kuid palju olulisema eelisena saab tuua v\u00e4lja selle mahla s\u00e4ilivuse paki avamisel.\n\u201cKui teha kodus lahti purk v\u00f5i pudel \u00f5unamahlaga, tuleb see tervikuna l\u00e4hema 3-4 p\u00e4eva jooksul \u00e4ra tarbida. Kuna aga bag-in-boxi l\u00e4heb mahl sisse 78 kraadisena ehk past\u00f6riseerituna, pakk on kinnine ja hermeetiline ka sealt esimese mahla v\u00e4lja laskmise j\u00e4rel, s\u00e4ilib mahl selles kotis rahulikult 2 kuud joomisk\u00f5lblikuna. Ehk siis seda 3-liitrist kogust v\u00f5ib klaasikaupa pika aja jooksul juua.\u201c\nArtikkel avaldati esmakordselt aastal 2017."}
{"text":"Digiohutuse m\u00e4ngud lasteaiale ja koolileLAPSED TAHAVAD PIGEM \u00dcKSTEISE LUGUDEST \u00d5PPIDA KUI \u00d5PETAJA MONOLOOGI KUULATA.Kolme lapse ema ja meediatudengina soovisin toetada lasteaia- ja klassi\u00f5petajaid meedia\u00f5petuse andmisel. M\u00e4ngup\u00f5hise \u00f5ppe entusiastina otsustasin Tartu \u00dclikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistrit\u00f6\u00f6na luua teadusp\u00f5hisele internetiriskide 4K klassifikatsioonile vastava komplekti digi- ja meediap\u00e4devusi arendavaid m\u00e4nge. Katsetasin m\u00e4nge kaheksas maakonnas rohkem kui 3000 lasteaia- ja esimese kooliastme lapsega ja kokkuv\u00f5tteks sain magistrit\u00f6\u00f6 hindeks A.M\u00e4ngude loomisel oli mulle suureks abiks varasem m\u00e4ngujuhi t\u00f6\u00f6kogemus. Olin rohkem kui tuhande s\u00fcnnip\u00e4evapeo k\u00e4igus n\u00e4inud, milline tegevus lapsi vaimustab, tekitab vaidlusi v\u00f5i t\u00fcdimust. Hoopis keerulisem k\u00fcsimus oli, mida esimese kooliastme \u00f5pilased internetist teadma peaksid. Sukeldusin varasemalt loodud materjalidesse ja valisin sealt v\u00e4lja k\u00f5ige rohkem esile kerkinud teemad: paroolid ja turvalisus, v\u00f5\u00f5raste ja s\u00f5pradega suhtlemine internetis, isikliku info jagamine ning pettuse ohvriks langemine.KAASLASTE N\u00c4IDETEL ON KAALUTuhandete lastega internetist r\u00e4\u00e4kinuna olen j\u00f5udnud veendumusele, et lapsed tahavad pigem \u00fcksteise lugudest \u00f5ppida kui \u00f5petaja monoloogi kuulata. M\u00e4letan ka oma kooliajast, kuidas meid \u00f5petati arvutitunnis kasutama programme, millega oli mul lapsena v\u00f5imatu suhestuda. K\u00f5ik \u00f5petuss\u00f5nad internetiturvalisuse kohta ununesid kohe p\u00e4rast klassiukse sulgemist, sest n\u00e4ited polnud meie igap\u00e4evase internetikasutusega kuidagi seotud. Seep\u00e4rast otsustasin digiturvalisuse m\u00e4nge \u00f5petades j\u00e4\u00e4da pigem vestluse juhiks, paludes lastel endal konkreetses klassis v\u00f5i r\u00fchmas sotsiaalmeediaplatvormide ja online-m\u00e4ngude najal teemakohaseid n\u00e4iteid tuua. Nii sain teada, kui oluline on esitada \u00f5igeid k\u00fcsimusi - tuleb k\u00fcsida nii, et iga\u00fcks saaks midagi vastata. Teiseks n\u00e4gin, et \u00fchevanuste laste, isegi paralleelklasside \u00f5pilaste silmis v\u00f5ivad olla \u00e4gedad absoluutselt erinevad m\u00e4ngud ja suhtlusplatvormid.Kuna laste internetikasutus on v\u00e4ga erin\u00e4oline, seda eriti lasteaiaeas, siis m\u00f5tlesin riskide maandamiseks v\u00e4lja uusi ja kohandasin lastele juba tuntud m\u00e4nge nii, et need annaksid v\u00f5imaluse osaleda ka sellistel lastel, kellel pole internetiga mingit kokkupuudet. N\u00e4iteks muutsin KiVa koolitusprogrammist tuntud \u00fchiste grupitunnuste leidmise m\u00e4ngu \u201eParoolide m\u00e4nguks\u201c. Mina k\u00fcsisin internetiturvalisuse teemal k\u00fcsimusi ja lapsed vahetasid suuliselt vastamise asemel omavahel kohti. M\u00e4ng oli lihtne, ei eeldanud otsest internetikogemust ja kui \u00fched lapsed omavahel vilkalt kohti vahetasid, siis tahtsid teised ka aktiivselt kaasa l\u00fc\u00fca.M\u00c4NGUD TOOVAD L\u00dcNGAD JA MURED V\u00c4LJATihtilugu n\u00e4is lastegruppe tervikuna vaadates, et internetiriske teatakse v\u00e4ga h\u00e4sti, aga m\u00e4ngu edenedes ilmnes, kui eba\u00fchtlaselt olid teadmised jagunenud. Diskussioonip\u00f5hised m\u00e4ngud aitasid seda viga v\u00e4ga h\u00e4sti parandada. N\u00e4iteks tuli korduvalt teemaks oma telefoninumbri ja teiste isiklike andmete jagamine Tik-Tokis. \u00dcks 7-aastane poiss r\u00e4\u00e4kis loo, kuidas tema isa pidi sellep\u00e4rast, et poiss andis oma telefoninumbri TikTokis v\u00f5\u00f5rale kasutajale, lootes saada vastu tasuta Minecrafti virtuaalset m\u00f5\u00f5ka, 200-eurose telefoniarve kinni maksma. Klassikaaslaste n\u00e4gudest v\u00f5is v\u00e4lja lugeda, et nad t\u00f5epoolest kuulavad, m\u00f5tlevad kaasa ja \u00f5pivad s\u00f5bra loost. N\u00e4gin, kui oluline on lubada lastel ise olukorrast j\u00e4reldus teha ja see ka s\u00f5nastada. Usutavasti j\u00e4\u00e4b lastele klassikaaslase juhtum paremini meelde kui minu h\u00fcpoteetiline lugu ning noomimine.M\u00e4ngud t\u00f5estasid end v\u00e4ga hea vahendina laste internetikogemustega seotud murede ja ohtude m\u00e4rkamiseks viisil, mis on laste jaoks turvaline ja l\u00f5bus. N\u00e4iteks selgus valeinfo tunnuseid \u00f5petava m\u00e4ngu k\u00e4igus hirmutav t\u00f5siasi, et lapsed kasutavad \u00fchel sotsiaalmeediaplatvormil kahtlasena n\u00e4iva info kontrollimiseks teist samalaadset platvormi, n\u00e4iteks vaatavad YouTube'ist, kas Tik-Tokis esitatud info vastab t\u00f5ele. Lisaks r\u00e4\u00e4kisid kooliealised lapsed p\u00e4rast \u201eInternetis viisakalt suhtlemise m\u00e4ngu\u201c, et \u00fcksteise pildistamine ja filmimine salaja v\u00f5i vastu teiste tahtmist on tavaline, seda teevad laste silmis nii vanemad kui \u00f5petajad, aga ka s\u00f5brad ja vanavanemad. Diskussioonip\u00f5histes m\u00e4ngudes selgus paljutki, mida saaks koolidevaheliste reeglite ja teiste ennetavate meetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks kasutada.SAABASTEGA SEOSEID LOOMAEnt k\u00f5iki teemasid pole v\u00f5imalik teiste inimeste kogemuste najal \u00f5petada, seep\u00e4rast otsustasin digitaalsest jalaj\u00e4ljest r\u00e4\u00e4kides kasutada kahes eri suuruses saabast ja kahte pilti, millest \u00fchel oli v\u00e4ikelaps ja teisel t\u00e4iskasvanud mees. Selgitasin lastele, kuidas v\u00e4ikelapsele suured digij\u00e4ljed tekivad, ja kontrollk\u00fcsimuseks uurisin lastelt, kuidas on v\u00f5imalik, et t\u00e4iskasvanud mehel pisikesed digitaalsed jalaj\u00e4ljed on. M\u00e4rkasin naljakat piiri 5- ja 6-aastaste laste vahel. Kui 6-aastased said aru, et pildil oleval mehel on internetis saabas tibatilluke sellep\u00e4rast, et tema kohta on internetis v\u00e4he infot, siis 5-aastased j\u00e4id seisukohale, et ju mees on oma jala internetis v\u00e4iksemaks v\u00f5lunud.Samu m\u00e4nge on v\u00f5imalik m\u00e4ngida nii lasteaias koolieelikute r\u00fchma kui ka koolis 1.-2. klassiga. J\u00e4rgmise vanuser\u00fchma tunduvad moodustavat 3.-4. klassi lapsed, sest nende internetikasutuses on m\u00e4rksa rohkem sotsiaalmeediaga seotud tegevusi, mis v\u00e4iksemaid lapsi veel niiv\u00f5rd tugevalt ei puuduta. Segagruppides, kus on v\u00e4ga erinevas vanuses lapsed, sedasorti m\u00e4ngud v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tada ei taha. Kokkuv\u00f5ttes selgus, et meediakogemustest r\u00e4\u00e4kimine ei vaja tehnoloogiat ning m\u00e4ngude kaudu ennetust\u00f6\u00f6 tegemiseks peab \u00f5petajal olema hinnanguvaba suhtumine laste internetikogemustesse.Ootan huvilisi meedia\u00f5petuse m\u00e4ngustamise t\u00f6\u00f6tuppa ja meediap\u00e4devusega seotud teemasid kuulama 25. ja 26. oktoobril Tartusse AHHAA keskusesse, kus toimub \u00f5petajatele, noorsoot\u00f6\u00f6tajatele ja raamatukoguhoidjatele suunatud meediap\u00e4devuse aastakonverents \u201eMeediaharidus 2.0: \u00e4ra usu hundijuttu!\u201c. Konverentsi kava ning piletiinfoga saab tutvuda konverentsi Facebooki s\u00fcndmuse lehel.5-8-AASTASTTELE SOBIVAID M\u00c4NGEKuidas internet meie tuju m\u00f5jutabVajalikud vahendid: prinditud emotikonid. Kestus: 5-10 min.1. Moodustage lastega p\u00f5randal ring. 2. Uurige, milliseid nutiseadmeid ja rakendusi nad kasutavad. 3. Paluge lastel meenutada viimast internetikogemust ja sellega seotud emotsioone.4. Seej\u00e4rel osutage maha laotatud emotikonidele ning paluge igal lapsel valida \u00fcks, mis seostub viimase internetikogemusega. 5. Lubage lastel oma valikut p\u00f5hjendada.Miks on vaja parooleVajalikud vahendid: prinditud emotikonid. Kestus: 10 min.1. Lapsed istuvad eelmises tegevuses valitud emotikonidel. 2. Esitage paroolidega seotud k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks \u201eMis on parool?\u201c, \u201eMilleks meile parooli vaja on?\u201c, \u201eKelle arvates on parool O-O-O-O v\u00e4ga hea?\u201c, \u201eKelle arvates tohib s\u00f5brale oma parooli \u00f6elda?\u201c jne.3. Kui laps teab vastust, siis peab ta kellegagi koha \u00e4ra vahetama.Kui ei tea, j\u00e4\u00e4b ta oma kohale istuma. Keegi v\u00e4lja ei lange. 4. Iga kord p\u00e4rast kohtade vahetamist lubage lastel k\u00fcsimusele vastata ja arvamust avaldada.Mis on digitaalne jalaj\u00e4lg?Vajalikud vahendid: suur ja v\u00e4ike saabas, v\u00e4ikelapse ja t\u00e4iskasvanu pilt.Kestus: 3 min seletus + 4 min arutelu. 1. N\u00e4idake lastele v\u00e4ikelapse ja t\u00e4iskasvanu pilti ning uurige, kumb oskab endast pilte teha ja internetti panna. 2. K\u00fcsige, kummale kumbki saabas jalga sobib. 3. Selgitage, et internetis v\u00f5ib lapse jalaj\u00e4lg olla suur ja t\u00e4iskasvanu oma v\u00e4ike. Uurige, kas lapsed tahavad teada, kuidas see v\u00f5imalik on.4. N\u00e4itlikustage lapse pildi ja saapa abil, kuidas lapsest internetti piltide postitamine j\u00e4tab maha j\u00e4ljed, mida nimetatakse digitaalseteks jalaj\u00e4lgedeks.5. K\u00fcsige lastelt, kuidas on v\u00f5imalik, et mehel on internetis v\u00e4ike jalaj\u00e4lg.6. Selgitage k\u00f5igile lastele, kuidas digitaalne jalaj\u00e4lg tekib ja suureneb.Internetiriskide \u201eKuum kartul\u201ceesm\u00e4rk on arutleda internetiriskide \u00fcle. Vajalikud vahendid: kiletaskutega t\u00e4ring, mille igas taskus on \u00fcks internetiohtu kujutav pilt. Lisaks piltide A3 suuruses koopiad. Kestus: 20 min.1. Lapsed istuvad ringis ja annavad t\u00e4ringut edasi nagu \u201eKuumas kartulis\u201c.2. \u00d5petaja \u00fctleb: \u201eStopp!\u201c 3. T\u00e4ringu saanud laps vaatab t\u00e4ringu peal olevat pilti. 4. \u00d5petaja k\u00fcsib, kas laps oskab pildilt lugeda v\u00f5i arvata, mis teemast j\u00e4rgnevalt r\u00e4\u00e4gitakse.5. \u00d5petaja n\u00e4itab grupile sama pildi A3 versiooni, et k\u00f5ik n\u00e4eksid. 6. Lapsed jagavad iga internetiriski teemal m\u00f5tteid ja kogemusi. 7. \u00d5petaja suunab diskussiooni ohutuma internetik\u00e4itumise poole.\u00a09-10-AASTASTELE SOBIVAID M\u00c4NGEValeinfo \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramineVajalikud vahendid: valmistage ette viis valeinfo tunnuseid meelde tuletavat paberit ja printige neid nii palju, et igale lapsele jaguks \u00fcks. Paberi teine pool j\u00e4tke t\u00fchjaks. Kestus: 5 min.1. Jagage \u00f5pilased kahte v\u00f5istkonda nii, et \u00fched peavad valeinfot levitama ja teised seda \u00fcmber p\u00f6\u00f6rama.2. Laotage paberid ruumi p\u00f5randale laiali, korrates samal ajal valeinfo peamised tunnused \u00fcle.3. Lapsed jooksevad ringi ja keeravad viie minuti jooksul pabereid endale kasuliku poole peale. Taustaks v\u00f5ib k\u00e4ia ka muusika. 4. M\u00e4ng l\u00f5peb, kui \u00f5petaja loeb: \u201e5, 4, 3, 2, 1, stopp, k\u00f5ik t\u00f5stavad k\u00e4ed \u00fcles!\u201cViisakas suhtlemine internetisVahendid: k\u00f5rte\/pulkade k\u00fclge teibitud paberid.Kestus: 15 min m\u00e4ng + 5 min arutelu. 1. Jagage lapsed kahte v\u00f5istkonda nii, et nad seisaksid vastakuti.2. Vasakul pool saab iga laps \u00fche sildi, millel on kirjas abipalve v\u00f5i kogemata grupivestlusesse saadetud foto.3. Paremal pool saab iga laps kaks silti, millest \u00fchel on toetav ja s\u00f5bralik, teisel ebaviisakas vastus.4. \u00d5petaja loeb kolmeni, misj\u00e4rel lapsed valivad, millist silti nad paarilisele n\u00e4itavad. 5. Seej\u00e4rel liigutakse \u00fches reas samm paremale nii, et iga lapse ette tuleb uus paariline.6. Tegevus kordub. Kui paarilised hakkavad korduma, siis vahetavad meeskonnad rollid. 7. M\u00e4ng l\u00f5peb, kui k\u00f5ik on paarilisega m\u00e4nginud.8. Seej\u00e4rel arutlege lastega, milliseid tundeid m\u00e4ng tekitas. R\u00f5hutage, et igal lapsel on oma tugevused ja n\u00f5rkused, ning uurige, kuidas see meid tundma paneb, kui k\u00fcsime internetis abi, aga meile vastatakse \u201eNoob!\u201c, \u201eLoll oled!\u201c. Oluline on lubada lastel j\u00f5uda ise j\u00e4relduseni, kuidas internetis suheldes k\u00e4ituma peab.\"K\u00dcSIDA TULEB NII, ET IGA LAPS SAAKS MIDAGI VASTATA.\"Digiohutuse m\u00e4ngude m\u00e4ngimine lasteaias. FOTOD: ANNA VJAZNIKOVA M\u00f5ne teema selgitamisel v\u00f5ib kasutada nukuteatriga sarnaseid v\u00f5tteid.Lapsed otsivad laualt emotikone, mis vastavad nende meeleolule.INGER KLESMENT, kommunikatsiooni ja meediap\u00e4devuse spetsialist"}
{"text":"Terminal: kahtlustuse esitamine on samm ausama konkurentsi suunasTALLINN, 22. september, BNS - Kodumaine k\u00fctusem\u00fc\u00fcja Terminal m\u00e4rkis konkurendile Olerexile kahtlustuse esitamise j\u00e4rel, et see on samm ausama konkurentsi suunas k\u00fctuseturul\n\"T\u00e4na astusime olulise sammu l\u00e4hemale Eesti k\u00fctuseturul toimunud ajalooliselt suurima pettuse paljastamisele. Prokuratuur on esitanud Olerexile kahtlustuse, mille kohaselt esitasid nad maksu- ja tolliametile valeandmeid biok\u00fctuse kohustuse t\u00e4itmise kohta eelmisel aastal. AS Terminal t\u00e4nab juhtumi uurimisega seotud ameteid p\u00fchendumuse ja otsustuskindla tegutsemise eest,\" m\u00e4rkis k\u00fctusem\u00fc\u00fcja.\u00a0\nKahtlustuse esitamine annab teistele seaduskuulekatele k\u00fctuseturu osalistele lootust, et aus konkurents k\u00fctuseturul hakkab taastuma. \u201cKahtlustus on selge m\u00e4rk sellest, et taolisi pettuseid v\u00f5etakse Eestis t\u00f5siselt ja loodetavasti j\u00e4tkub see ka menetluse j\u00e4rgmistes faasides, sest turuosalised ja tarbijad vajavad konkreetset lahendust. Oluline on aga ka aru saada, et samal ajal saavad k\u00fctuseturul j\u00e4tkuda massiivsed keskkonnapettused, sest biok\u00fctuse t\u00e4itmata j\u00e4tmise eest ei ole Olerexi karistatud, kuigi see on tuvastatud. Esitatud kahtlustus puudutab maksu- ja tolliametile valeandmete esitamise kuritegu, mille taga on tegelikkuses massiivsed keskkonnapettused,\u201c \u00fctleb Terminali juhatuse esimees Raido Raudsepp.\nTema s\u00f5nul ei muuda kahjuks uurimise j\u00e4rgmisesse etappi j\u00f5udmine veel seda, et k\u00f5ik teised, seadust j\u00e4rgivad turuosalised saaksid pakkuda oma klientidele parimat v\u00f5imalikku hinda. \u201eOlerex saab turul tegutsemist j\u00e4tkata ning j\u00e4tkata ka biokohustuse mittet\u00e4itmist. See t\u00e4hendab, et endiselt j\u00e4tkub suurimate mahtudega hulgiturul olukord, kus ausad turuosalised kannavad \u00fche ebaausa turuosalise p\u00e4rast kahjumit ning see k\u00f5ik kajastub tavatarbija tanklahindades. Postihinna agressiivsema langetamise jaoks on endiselt vajalik, et ebaaus k\u00e4itumine ei saaks olla Eesti k\u00fctuseturul proportsionaalselt v\u00e4ikeste karistuste tuules j\u00e4tkusuutlik,\u201c lisas Raudsepp.\n\"Kodumaise ettev\u00f5ttena oleme alati seisnud selle eest, et Eesti k\u00fctuseturg oleks aus ja l\u00e4bipaistev. T\u00e4nane otsus on konkreetne samm edasi selle saavutamisel ning loodetavasti j\u00e4rgnevad sellele j\u00e4rgmised veelgi konkreetsemad sammud,\" m\u00e4rkis Raudsepp.\u00a0\nProkuratuur esitas neljap\u00e4eval k\u00fctusem\u00fc\u00fcgifirmale Olerex ja selle juhatuse liikmele Andres Linnasele kahtlustuse valeandmete esitamises, kirjutab Postimees.\nKahtlustuse kohaselt andis ettev\u00f5tte juhatuse liige Andres Linnas t\u00f6\u00f6tajatele korralduse \u00e4ri\u00fchingu huvides esitada keskkonnaametile valeandmeid mullu 30. detsembril Eestisse saabunud tankeris oleva k\u00fctuse kohta.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Terminal: kahtlustuse esitamine on samm ausama konkurentsi suunasTALLINN, 22. september, BNS - Kodumaine k\u00fctusem\u00fc\u00fcja Terminal m\u00e4rkis konkurendile Olerexile kahtlustuse esitamise j\u00e4rel, et see on samm ausama konkurentsi suunas k\u00fctuseturul\n\"T\u00e4na astusime olulise sammu l\u00e4hemale Eesti k\u00fctuseturul toimunud ajalooliselt suurima pettuse paljastamisele. Prokuratuur on esitanud Olerexile kahtlustuse, mille kohaselt esitasid nad maksu- ja tolliametile valeandmeid biok\u00fctuse kohustuse t\u00e4itmise kohta eelmisel aastal. AS Terminal t\u00e4nab juhtumi uurimisega seotud ameteid p\u00fchendumuse ja otsustuskindla tegutsemise eest,\" m\u00e4rkis k\u00fctusem\u00fc\u00fcja.\u00a0\nKahtlustuse esitamine annab teistele seaduskuulekatele k\u00fctuseturu osalistele lootust, et aus konkurents k\u00fctuseturul hakkab taastuma. \u201cKahtlustus on selge m\u00e4rk sellest, et taolisi pettuseid v\u00f5etakse Eestis t\u00f5siselt ja loodetavasti j\u00e4tkub see ka menetluse j\u00e4rgmistes faasides, sest turuosalised ja tarbijad vajavad konkreetset lahendust. Oluline on aga ka aru saada, et samal ajal saavad k\u00fctuseturul j\u00e4tkuda massiivsed keskkonnapettused, sest biok\u00fctuse t\u00e4itmata j\u00e4tmise eest ei ole Olerexi karistatud, kuigi see on tuvastatud. Esitatud kahtlustus puudutab maksu- ja tolliametile valeandmete esitamise kuritegu, mille taga on tegelikkuses massiivsed keskkonnapettused,\u201c \u00fctleb Terminali juhatuse esimees Raido Raudsepp.\nTema s\u00f5nul ei muuda kahjuks uurimise j\u00e4rgmisesse etappi j\u00f5udmine veel seda, et k\u00f5ik teised, seadust j\u00e4rgivad turuosalised saaksid pakkuda oma klientidele parimat v\u00f5imalikku hinda. \u201eOlerex saab turul tegutsemist j\u00e4tkata ning j\u00e4tkata ka biokohustuse mittet\u00e4itmist. See t\u00e4hendab, et endiselt j\u00e4tkub suurimate mahtudega hulgiturul olukord, kus ausad turuosalised kannavad \u00fche ebaausa turuosalise p\u00e4rast kahjumit ning see k\u00f5ik kajastub tavatarbija tanklahindades. Postihinna agressiivsema langetamise jaoks on endiselt vajalik, et ebaaus k\u00e4itumine ei saaks olla Eesti k\u00fctuseturul proportsionaalselt v\u00e4ikeste karistuste tuules j\u00e4tkusuutlik,\u201c lisas Raudsepp.\n\"Kodumaise ettev\u00f5ttena oleme alati seisnud selle eest, et Eesti k\u00fctuseturg oleks aus ja l\u00e4bipaistev. T\u00e4nane otsus on konkreetne samm edasi selle saavutamisel ning loodetavasti j\u00e4rgnevad sellele j\u00e4rgmised veelgi konkreetsemad sammud,\" m\u00e4rkis Raudsepp.\u00a0\nProkuratuur esitas neljap\u00e4eval k\u00fctusem\u00fc\u00fcgifirmale Olerex ja selle juhatuse liikmele Andres Linnasele kahtlustuse valeandmete esitamises, kirjutab Postimees.\nKahtlustuse kohaselt andis ettev\u00f5tte juhatuse liige Andres Linnas t\u00f6\u00f6tajatele korralduse \u00e4ri\u00fchingu huvides esitada keskkonnaametile valeandmeid mullu 30. detsembril Eestisse saabunud tankeris oleva k\u00fctuse kohta.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Siin kursusel on AI keelatud\u00c4sja algas uus kooliaasta, ning iga aine sissejuhatavas loengus k\u00f5lavad s\u00f5nad: \u00abSiin kursusel on AI keelatud\u00bb. \u00dclikoolid pingutavad k\u00f5vasti, et aimata hariduse edaspidist voogu. Koodiread on pannud tsivilisatsiooni t\u00e4iesti uuele kursile\u00a0ja kiired muutused n\u00f5uavad reaktsiooni ka seadusandjatelt, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni teise kursuse tudeng Anastasia Isabella Poole.Juunis alustas europarlament l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi esimeste tehisintellekti piirangute \u00fcle ja n\u00e4ib, et reeglid on v\u00e4ga piiravad. Me oleme j\u00f5udnud kohta, kus elutud olendid ohustavad suurel m\u00e4\u00e4ral inimkonna vabadust.\nTehisintellekt on uudse leiutisena tekitanud\u00a0halle alasid ja seda \u00fcmbritsev teadmatus p\u00f5hjustab inimestes hirmu.\nV\u00f5tame n\u00e4iteks 80ndatel loodud meistriteose \u00abTerminaator\u00bb. Filmifrantsiis ringleb selle \u00fcmber, et tehisintellekt vallutab maailma. Isegi\u00a0kui see on ainult \u00fcks Hollywoodi ekraaniteos, v\u00f5ib filmi pu\u00e4nt realiseeruda. AI ei ole nagu varasemad tehnoloogilised revolutsioonid ja\u00a0isegi selle arendajad on hirmul.\nEkstsentriline Elon Musk on investeerinud suuri summasid AI edendamiseks, kuid ta ei ole ainuke. Facebooki isa Zuckerberg ning mainekad ettev\u00f5tted, nagu Google ja Microsoft, on \u00fched v\u00e4hestest, kes on pikalt investeerinud AI valdkonda.\nChatGPT rakenduse tegevjuht r\u00e4\u00e4kis v\u00f5imalusest, et AI vallutab maailma ja alustab n\u00fc\u00fcdisaegse s\u00f5ja.\nSamas on Musk hoiatanud, et tehisintellekti piiramine on vajalik. Kunagi ei saa olla kindel, missuguseks koodiread arenevad, mist\u00f5ttu aitaksid uued regulatsioonid v\u00e4ltida tehisintellekti muutumist millekski, mida ei saa kontrollida.\nChatGPT rakenduse tegevjuht r\u00e4\u00e4kis v\u00f5imalusest, et AI vallutab maailma ja alustab n\u00fc\u00fcdisaegse s\u00f5ja. Kui isegi selle valdkonna suurimad n\u00e4od hoiatavad v\u00f5imalike probleemide eest, siis on igati loogiline valik piirata tehisintellekti.\nEuroparlament pakkus juunis v\u00e4lja, et on vajalik s\u00e4testada uusi reegleid, mis tagavad Euroopas turvalisuse AI vastu, olles samal ajal koosk\u00f5las nii ELis kehtivate \u00f5iguste kui ka v\u00e4\u00e4rtustega. Parlament keelas tehisintellekti kasutamise sekkuval ja diskrimineerival viisil. Muidugi ettev\u00f5te OpenAI, kes on samuti ChatGPT taga, vaidlustas europarlamendi piiranguid.\nM\u00f5istagi k\u00f5lab h\u00e4sti, et elutu olend ei p\u00e4\u00e4se ligi minu tundlikele andmetele. Siiski ei pruugi masina isetegevus olla k\u00f5ige suurem probleem. Pigem on suur oht, et inimesed kuritarvitavad tehisintellekti, mitte vastupidi. Seega on uute AI reeglite vastuv\u00f5tmine igati loogiline otsus.\nHeades k\u00e4tes on AIst suur\u00a0abi\nSiiski on ka neid, kes kinnitavad,\u00a0et tehisintellekti ei tasu nii v\u00e4ga karta \u2013 seda tuleb lihtsalt kasutada \u00f5igetel eesm\u00e4rkidel. N\u00e4iteks saab tehisintellekt aidata kujundada uusi viise, kuidas muuta meie keskkonda kestlikumaks ja turvalisemaks.\n\u00dchistranspordis kasutatav tehisintellekt suudab pakkuda uusi v\u00f5imalusi, kuidas parandada erinevate valdkondade j\u00e4tkusuutlikkust. 2030. aasta rohekokkuleppe raames suudab tehisintellekt v\u00e4hendada kasvuhoonegaaside emissiooni 1,5 kuni 4 protsendi\u00a0v\u00f5rra.\nSamuti saaks tehisintellekt ennetada kuritegevust, kui selle kasutusse anda delikaatseid riigiandmeid. Kui aga lubada robotile ligip\u00e4\u00e4s\u00a0turvatud riigiandmetele, tekib v\u00f5imalus inimestel seda \u00fchiskonna vastu kasutada.\nSiiski v\u00f5ib juhtuda ka kannap\u00f6\u00f6re, kus tehisintellekti tulek muudab \u00fchiskonda oluliselt turvalisemaks, mis v\u00f5ib muu hulgas aidata kaasa isegi korruptsiooni v\u00e4hendamisele.\nEuroopa parlament valmistub halvimaks\nOmeti on praeguses s\u00fcsteemis tagauksed, mida k\u00f5iki pole v\u00f5imalik katta. Euroopa parlament on \u00f6elnud, et AI v\u00f5ib t\u00f5siselt riivata inimeste \u00f5igust\u00a0eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Kohe, kui koodis on probleem, v\u00f5ib kogu programm muutuda ning kujutada ohtu demokraatiale ja \u00fcldisele turvalisusele.\nKujutagem ette, kui tehisintellektil on ligip\u00e4\u00e4s k\u00f5igele, v\u00f5ib ta kuvada inimesele manipuleerivat v\u00f5ltssisu. Internetis on niigi palju segadust ja teadmatust, seega tekib k\u00fcsimus: Kas seda on vaja juurde tekitada?\nMuidugi on paljudel inimestel v\u00f5ime kriitiliselt internetis olevat sisu anal\u00fc\u00fcsida, mis on t\u00f5el p\u00f5hinev v\u00f5i mis on v\u00e4ljam\u00f5eldud, kuid n\u00e4iteks lastel, kes samuti internetti kasutavad, pole see v\u00f5ime veel nii arenenud.\nArgument, et \u00ablapsed ei tohikski internetis olla\u00bb, on v\u00e4\u00e4r, sest isegi koolit\u00f6\u00f6 raames on nad Eestis kohustatud seda kasutama. Seega tunnen, et kusagilt peab piiri t\u00f5mbama.\nSee potentsiaal, mis internetil on \u00fchiskonnas nii heas kui halvas m\u00f5ttes, on kujuteldamatu. Europarlamendi eeln\u00f5ud, et tehisintellekti peab reguleerima, ei ole veel siiski liikmesriikides ratifitseeritud.\nSeega pole l\u00f5puni kindel, kas ELi liikmesriigid n\u00f5ustuvad selle ettepanekuga. Liikmesriikidel on palju argumente, mida anal\u00fc\u00fcsida. Tehisintellektiga tuleb kaasa palju kasutegureid, kuid kas riskid on v\u00e4\u00e4rt seda?\nSee potentsiaal, mis internetil on \u00fchiskonnas nii heas kui halvas m\u00f5ttes, on kujuteldamatu.\nKas Euroopa j\u00e4\u00e4b tehnoloogiaarengutes\u00a0maha, kui otsustatakse tehisintellekti sellisel tasemel piirata? Kui keelata AI-l koguda informatsiooni, siis see ei arene, mis samuti takistab uute innovatsioonide teket.\nTehisintellekti valdkonnas on veel palju avastamata maid, praegused v\u00e4ljak\u00e4idud piirangud pole parim variant. See tooks kindlasti turvalisuse AI vastu, kuid poleks pikas plaanis arukas. Eeln\u00f5usid peaks leevendama, sest muidu ei arene Euroopa tehnoloogia valdkond. Europarlament peab leidma kuldse kesktee, mis tagab \u00fchiskonna turvalisuse ja AI arengu."}
{"text":"Terminal: Olerexile esitatud kriminaalkahtlustus on samm ausama konkurentsi suunasK\u00fctusem\u00fc\u00fcja Terminal Oili hinnangul aitab\u00a0Olerexile esitatud kriminaalkahtlustus tagada ausama konkurentsi Eesti k\u00fctuseturul.Prokuratuur andis t\u00e4na teada, et esitas\u00a0Olerexile ja selle juhatuse liikmele kahtlustuse valeandmete esitamises.\u00a0Kahtlustuse kohaselt andis ettev\u00f5tte juhatuse liige Andres Linnas Olerexi t\u00f6\u00f6tajatele korralduse \u00e4ri\u00fchingu huvides esitada keskkonnaametile valeandmeid 30. detsembril 2022 Eestisse saabunud tankeris oleva k\u00fctuse kohta.\n\u00abT\u00e4na astusime olulise sammu l\u00e4hemale Eesti k\u00fctuseturul toimunud ajalooliselt suurima pettuse paljastamisele.\u00a0AS Terminal t\u00e4nab juhtumi uurimisega seotud ameteid p\u00fchendumuse ja otsustuskindla tegutsemise eest,\u00bb teatas ettev\u00f5te pressiteates.\nTerminali teatel annab kahtlustuse esitamine annab teistele k\u00fctuseturu osalistele lootust, et aus konkurents k\u00fctuseturul hakkab taastuma. \u00abKahtlustus on selge m\u00e4rk sellest, et taolisi pettuseid v\u00f5etakse Eestis t\u00f5siselt ja loodetavasti j\u00e4tkub see ka menetluse j\u00e4rgmistes faasides, sest turuosalised ja tarbijad vajavad konkreetset lahendust. Oluline on aga ka aru saada, et samal ajal saavad k\u00fctuseturul j\u00e4tkuda massiivsed keskkonnapettused, sest biok\u00fctuse t\u00e4itmata j\u00e4tmise eest ei ole Olerexi karistatud, kuigi see on tuvastatud. Esitatud kahtlustus puudutab maksu- ja tolliametile valeandmete esitamise kuritegu, mille taga on tegelikkuses massiivsed keskkonnapettused,\u00bb\u00a0kommenteeris Terminali juhatuse esimees Raido Raudsepp.\nSeega ei muuda uurimise j\u00e4rgmisesse etappi j\u00f5udmine Terminali teatel veel seda, et teised turuosalised\u00a0saaksid pakkuda oma klientidele parimat v\u00f5imalikku hinda. \u00abOlerex saab turul tegutsemist j\u00e4tkata ning j\u00e4tkata ka biokohustuse mittet\u00e4itmist. See t\u00e4hendab, et endiselt j\u00e4tkub suurimate mahtudega hulgiturul olukord, kus ausad turuosalised kannavad \u00fche ebaausa turuosalise p\u00e4rast kahjumit ning see k\u00f5ik kajastub tavatarbija tanklahindades. Postihinna agressiivsema langetamise jaoks on endiselt vajalik, et ebaaus k\u00e4itumine ei saaks olla Eesti k\u00fctuseturul proportsionaalselt v\u00e4ikeste karistuste tuules j\u00e4tkusuutlik,\u00bb\u00a0lisas Raudsepp."}
{"text":"\u00dclestunnistus: miks ma kotin Reformierakonda?Ettev\u00f5tja T\u00f5nis Paltsilt on k\u00fcsitud, miks ma kogu aeg kritiseerin Reformierakonda. T\u00f5nis Palts\u00a0k\u00fcsib\u00a0vastu, et keda ta\u00a0siis peaks\u00a0kritiseerima?EKREt ei ole ju m\u00f5tet kritiseerida, sest nendest ei s\u00f5ltu riigis t\u00e4na mitte midagi. Ja pealegi ei tea ma, et EKRE oleks Eestile nii fataalselt, nagu siin allpool n\u00e4htub, kahju tekitanud nagu Reformierakond.\nAh, et vaata, mida kaabud r\u00e4\u00e4givad ja kui nad veel v\u00f5imu juurde lasta, mida nad siis v\u00f5ivad korda saata?\u00a0Igal juhul oleks nad ettearvatavad, aga Reformierakond lihtsalt ei tee seda, mida r\u00e4\u00e4gib. Ainu\u00fcksi sellise valelikkuse p\u00e4rast on nad kottimist v\u00e4\u00e4rt. Pealegi on Kaja Kallas palunud, et temasse tuleb suhtuda samamoodi kui EKRE juhtidesse.\nReformierakond oli eelmisel k\u00fcmnendil \u00fcks minu lemmikerakondi. T\u00e4nu Siim Kallasele ei ole meil ettev\u00f5tte tulumaksu. Mina arvan, et just t\u00e4nu selle maksu puudumisele on meie riigieelarve seis nii hea. Kuskilt pidi ju teiste riikidega v\u00f5rreldes selline erilisus eelarves tulema ja \u00fcks v\u00e4ga eriline asi ongi ettev\u00f5tte tulumaksu puudumine. Erinevalt teistest riikidest me ei karista ettev\u00f5tluse efektiivsust, mille \u00fcheks n\u00e4itajaks on kasum. Kasumi maksustamine oleks ju siis efektiivuse maksustamine. Kui teised teevad lollusi, siis me ei peaks seda tegema.\nM\u00f5istlikuks teoks pean emapalga sisseseadmist koos Res Publicaga. Siis said Reformierakonna juhid veel aru Eesti p\u00f5hiseaduse preambula m\u00f5ttest.\nSamuti ei saa ma j\u00e4tta m\u00e4rkimata Reformierakonna j\u00f5ulist osalemist Mart Laari poolt algatatud erastamise l\u00e4bi viimisel, millel oli ka kindlasti suur m\u00f5ju meie ettev\u00f5tluse ja riigi toimimise efektiivsusele. T\u00f5si, siin nad tegid imeliku j\u00f5nksaku hiljem tagasi raudtee taasriigistamisel selleks, et saaks Savisaarega \u00fchte heita. T\u00e4iesti sotsialismi langesid nad praamiliikluse riigistamisega. See\u00a0aga n\u00e4itab nende tegelikku olemust \u2013 nad on v\u00f5imu nimel valmis h\u00fclgama k\u00f5ik p\u00f5him\u00f5tted.\nKolmandaks tolleaegseks m\u00f5istlikuks teoks pean ma koos Res Publicaga emapalga sisseseadmist. Siis said Reformierakonna juhid veel aru Eesti p\u00f5hiseaduse preambula m\u00f5ttest.\nNeljandaks tooks \u00e4ra riigieelarve karmistamise euro kasutuselev\u00f5tu tingimuste t\u00e4itmiseks 2008-2010. See aitas meile tagada euro tuleku.\nK\u00f5ik need sammud toimusid\u00a0\u00fcle-eelmises dekaadis. Sellega ka Reformierakonna Eestile kasulikud teod l\u00f5ppesid. Edasi on tulnud selge kahjurlus.\nM\u00f5ned olulised n\u00e4ited:\n1. Investeeringute l\u00f5petamise Eesti suurima probleemi, madala s\u00fcndimuse lahendamiseks. Kuidas on v\u00f5imatu mitte n\u00e4ha, et k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud riiklikud investeeringud muutuvad m\u00f5ttetuks, kui me Rein Taagepera s\u00f5nade j\u00e4rgi lendame alla demograafilisest vetsupotist?\n2. Eesti haridusse ja teadusesse investeeringute piiramine iga hinna eest. Nad ei v\u00f5tnud Isamaad koalitsiooni seep\u00e4rast, et Isamaa oleks tulnud \u00f5petajate ja \u00f5ppej\u00f5udude palkade t\u00f5usu \u00abv\u00e4lja pressima\u00bb. Kui \u00f5petajate palka t\u00f5sta nii k\u00f5rgeks, et \u00f5petajate ja \u00f5ppej\u00f5udude amet muutub k\u00f5ige prestii\u017esemaks ametiks, siis see oleks k\u00f5ige parem investeering Eestis, sest p\u00f5lvkonna p\u00e4rast kandub hariduse kvaliteet ettev\u00f5tlusesse\u00a0konkurentsiv\u00f5imelisuseks ja sealt l\u00e4bi tuleksid rahad tagasi ka eelarvesse ning\u00a0meie tulevaste p\u00f5lvkondade eluolu parendamisse.\n\u00d5petajate v\u00e4\u00e4rtustamine ei ole mitte ainult p\u00fcsikulu, see on p\u00fcsikulu ja investeering samaaegselt, sest eelarve tulevikutulud suurenevad kulust rohkem.\n3. Oma dogmaatilise eelarvetasakaalu poliitikaga n\u00e4itab Reformierakond seda, et ei saa aru, mis \u00fchtses euro rahatsoonis toimub. Selle tulemusel oleme j\u00e4tnud tegemata k\u00fcmnete miljardite jagu investeeringuid Eesti arengusse. Samuti ei saa nad aru, et \u00fchtses rahatsoonis t\u00e4hendab p\u00f5mmp\u00e4ine eelarve tasakaalu poliitika sisuliselt selliste suure laenukoormusega riikide nagu Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja teiste toetamist meie maksumaksja arvelt.\nOma dogmaatilise eelarvetasakaalu poliitikaga n\u00e4itab Reformierakond seda, et ei saa aru, mis \u00fchtses euro rahatsoonis toimub.\n4. Korvamatut kahju on tekitatud infrastruktuuride v\u00e4ljaehitamise pidurdamisega. Tallinn-Tartu ja Tallinn-P\u00e4rnu neljarealiste teede rajamine ei ole mitte ainult liiklusohutuse teema, vaid see oleks\u00a0sisendkulude v\u00e4hendamine k\u00fcmnetele\u00a0tuhandetele ettev\u00f5tetele. See aga oleks omakorda aga meie ettev\u00f5tete suurema konkurentsiv\u00f5ime tagamine. Seega oleks nende rajamine olnud meie k\u00f5igi suuremate sissetulekute huvides.\n5. Reformierakond viivitas ligi viisteist aastat kunstlikult haldusreformiga ning tegi seega\u00a0korvamatut kahju kogu riigi toimimise efektiivsusele. Juba Mart Laari valitsuse juures k\u00e4is koos Heldur Meeritsa juhtimisel grupp haldusreformi p\u00f5him\u00f5tete v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamiseks. Aga Reformierakonnal \u00f5nnestus reformi pidurdada (muide p\u00e4ris hea paradoks s\u00f5nades) ligi 15 aastat seep\u00e4rast, et see muudatus ei oleks olnud neile kasulik toiduahelate kontrollimiseks KOV tasandil.\nKui l\u00f5puks v\u00f5imu read said neil korda seatud, siis viidi reform l\u00e4bi Reformierakonna juhtimisel - kuid eba\u00f5nnestunult. Ja eba\u00f5nnestumise p\u00f5hjuseks oli just erakondlike huvide kaitsmine.\n6. L\u00f5puks mainin \u00e4ra happy looser'i hoidmise valitsusjuhi kohal. Happy loser on p\u00e4\u00e4senud finaali t\u00e4nu \u00f5nnelike asjaolude kokkusattumisele. Nendeks on tema perekonnanimi ja s\u00f5ja puhkemine Ukrainas. K\u00fcll aga on tema tegelikud v\u00f5imed v\u00e4lja tulnud finaalis. N\u00fc\u00fcd ta v\u00f5tab kogu aeg meditsiinilisi vaheaegu seletades meedias ei tea mida ja nii kui platsile saab teeb \u00fche vea teise otsa. Viimaseks topeltveaks oli pankadega \u00abl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised\u00bb, mille tulemusel said pangad rohelise tule v\u00e4hendada kriisi investeeringuid Eesti majandusse ja inimestesse miljardeid eurosid v\u00e4hem kui v\u00f5iks. Aga Kaja Kallase juhiomadustest on juba palju kirjutatud ja ei hakka siin ajalehe ruumi rohkem raiskama.\nLoodan v\u00e4ga, et aeg p\u00f6\u00f6rdub paark\u00fcmmend aastat tagasi ja Reformierakonnast saab taas reformierakond."}
{"text":"Mis juhtus?Politsei poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav naine, kes leidis suvel Facebookist reklaamilingi, milles lubati kerget ja kiiret rahateenimise v\u00f5imalust. Naine hakkas suhtlema vene keelt k\u00f5neleva mehega, kelle suuniste alusel kandis naine mitme kuu v\u00e4ltel \u00fcle erinevaid summasid. L\u00f5puks paigaldas ta mehe juhendamisel oma arvutisse programmi AnyDesk, andis talle oma paroolid ja kandis juhendamise teel korduvalt \u00fcle erinevaid summasid. \u00dcht\u00e4kki avastas naine, et tema nimele on s\u00f5lmitud laenuleping ning et tema pangakontole laekunud raha on kadunud. Kokku kannatas naine kahju 17 000 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.20. septembril kell 9.34 teatati, et V\u00f5rus Vee t\u00e4naval asuva hotelli ruumidesse on eksinud nahkhiir. P\u00e4\u00e4stjad p\u00fc\u00fcdsid nahkhiire kahva abil koridorist kinni ja lasid pargis vabaks.Kell 11.12 k\u00e4isid p\u00e4\u00e4stjad R\u00f5uge vallas Tsooru-Krabi maantee 9. kilomeetril teelt murdunud puud eemaldamas.Politsei alustas kriminaalmenetlust, sest 18. septembril esitas mees ametnikule tahtlikult koostatud valeandmetega dokumendi."}
{"text":"Valitsus toetas maksumenetluse t\u00f5hustamistFoto: Shutterstock\nValitsus kiitis 21. septembri istungil heaks maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eeln\u00f5u, mille kohaselt muudetakse dokumentide elektroonilise k\u00e4ttetoimetamise reegleid, mis t\u00f5hustab maksumenetlust.\nEeln\u00f5u kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi k\u00e4ttetoimetatuks viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumisel alates nende \u00fcleslaadimisest e-maksuametisse v\u00f5i siis alates dokumendi edastamisest meilile. T\u00e4na eeldab dokumentide k\u00e4ttetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendi e-maksuametis v\u00f5i siis kinnitab nende k\u00e4ttesaamist meilil, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\nMaksu- ja tolliamet (MTA) suhtleb edaspidi juriidiliste isikutega ainult elektrooniliselt, st enam ei pea MTA \u00fcldreeglina edastama juriidilistele isikutele \u00fchtegi dokumenti paberkandjal. T\u00e4na peab MTA juriidilistele isikutele edastama dokumendid nende soovi korral ka paberkandjal.\nKa f\u00fc\u00fcsiliste isikute l\u00f5ikes piiratakse \u00f5igust saada dokumente paberkandjal \u2013 kui f\u00fc\u00fcsiline isik on dokumendi k\u00e4tte saanud juba elektrooniliselt (avanud selle e-maksuametis v\u00f5i kinnitanud selle k\u00e4ttesaamist elektronposti aadressil), siis pole tal enam \u00f5igust n\u00f5uda sama dokumenti paberkandjal. Muus osas eeln\u00f5u f\u00fc\u00fcsilisi isikuid ei puuduta.\nSeadus on plaanitud j\u00f5ustuma 1. jaanuaril 2024."}
{"text":"Laup\u00e4evase J\u00e4rva Teataja tutvustusLaup\u00e4evane J\u00e4rva Teataja kirjutab:* Kuu keskel avas Koerus uues kuues uksed Konesko s\u00f6\u00f6kla, mida keel ei paindu s\u00f6\u00f6klaks nimetamagi. Pigem kohvikut v\u00f5i restorani meenutavat interj\u00f6\u00f6ri ei hoia ettev\u00f5te aga kiivalt endale, vaid uuendusena on keskp\u00e4evast alates l\u00f5unapausile oodatud k\u00f5ik, kes kehakinnitust vajavad. S\u00f6\u00f6kla omanik Tiina V\u00f5sur \u00fctles, et selline s\u00f6\u00f6gikoht on olnud tema ammune unistus. \u00abSee n\u00e4eb ilus ja n\u00fc\u00fcdisaegne v\u00e4lja, k\u00f6\u00f6gis on k\u00f5ik vajaminev tehnika olemas ning inimesed teevad t\u00f6\u00f6d s\u00fcdamega,\u00bb lausus ta. \u00abSeda k\u00f5ike v\u00f5imaldas meile Konesko juht Mart Hirtentreu, kes peab oluliseks nii oma t\u00f6\u00f6tajate heaolu kui ka Koeru kogukonda. See viimane on kohalikele oluline, sest p\u00e4rast pubi Janune K\u00e4gu sulgemist pole Koerus enam ainsatki avalikku s\u00f6\u00f6gikohta.\u00bb* Paide linnavolikogu kinnitas neljap\u00e4evasel istungil t\u00e4navuseks linna aukodanikuks sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein juhatuse liikme Ants Hiiemaa. Vapim\u00e4rgi p\u00e4lvisid Paide Hammerbecki p\u00f5hikooli \u00f5ppealajuhataja Kersti Kertsmik ja Paide linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Tiina Kivila. Nimetatud autasud on linna k\u00f5rgeimad ja need antakse v\u00e4lja igal aastal linna s\u00fcnnip\u00e4eval.* Pole t\u00e4htis, kas on tegemist investeerimis- v\u00f5i armukelmuste v\u00f5i hoopis millegi kolmandaga, kindel on \u00fcks: inimestelt meelitatakse raha v\u00e4lja k\u00f5ikv\u00f5imalikul moel. Petetakse lihtlabaste ja keerulisemate skeemidega suuri ja v\u00e4ga suuri summasid. \u00dcksk\u00f5ik, milline pettustelaine parasjagu hoogu kogub, v\u00f5ite olla rohkem kui kindlad, et J\u00e4rvamaa inimesed ei j\u00e4\u00e4 sellest k\u00f5igest puutumata. Tagaj\u00e4rg on l\u00e4inud s\u00e4\u00e4stud, masendus ja hullemal juhul ka p\u00f6\u00f6rdumatult l\u00f5hutud elud ja suhted. Tagaj\u00e4rg on ka uurijate ja prokur\u00f6ride t\u00f6\u00f6laudadel k\u00f5rguvad toimikukuhilad. Osa puhul saab hiljem lahendusest ette kanda, aga tihtilugu tuleb leppida pelgalt t\u00f5demusega, et teha pole enam midagi.* Vana naise lapselaps Priidu on veendunud, et tema 78aastane vanaema j\u00e4i Paide pansionaadis abita, mis v\u00f5inuks ta elu p\u00e4\u00e4sta. \u00abIsegi p\u00e4rast vanaema p\u00f5randalt leidmist ei aidatud teda, kuni kiirabi saabus, ja siis ei suudetud kiirabi temani juhatada,\u00bb \u00fctles ta.* \u00d5ppuse \u00abUssis\u00f5nad 2023\u00bb aktiivsem tegevus oli J\u00e4rvamaal t\u00e4ies hoos teisip\u00e4evast neljap\u00e4evani. Reservv\u00e4elased v\u00f5tsid maakonna v\u00f5tmeobjektid kaitse alla ja maanteedel v\u00f5is m\u00e4rgata kontrolll\u00e4bilaskepunkte. Vihmane, v\u00e4ga vihmane on see ilm keskn\u00e4dalal Tallinna\u2013Tartu maanteel M\u00e4ek\u00fcla ristis. Kaitsev\u00e4e terminoloogias v\u00f5iks selle kohta \u00f6elda jalav\u00e4elase ilm, kuid see, kuidas kolmap\u00e4ev maantee \u00e4\u00e4res konutajat vastu v\u00f5tab, on palju hullem. Ja otsatud autokolonnid Eesti tuiksoonel, eluliinil Tallinnast Tartussse. Rekad, bussid, kaubikud, universaalid ja mahtuniversaalid. Paar mootorratastki sekka. Ainsad, kes tee \u00e4\u00e4res ei konuta, on \u00f5ppusest \u00abUssis\u00f5nad\u00bb osa v\u00f5tvad reservv\u00e4elased. Ei, grammike maad M\u00e4ek\u00fcla ristist Tartu poole! Mehed on valmis paha\u00adlasi kinni pidama ja omasid kontrolll\u00e4bilaskepunktist kiiresti l\u00e4bi laskma."}
{"text":"Petturitele suure summa kaotanud naine leidis appi p\u00e4ttjuristiPole t\u00e4htis, kas on tegemist investeerimis- v\u00f5i armukelmuste v\u00f5i hoopis millegi kolmandaga, kindel on \u00fcks: inimestelt meelitatakse raha v\u00e4lja k\u00f5ikv\u00f5imalikul moel. Petetakse lihtlabaste ja keerulisemate skeemidega suuri ja v\u00e4ga suuri summasid.\u00dcksk\u00f5ik, milline pettustelaine parasjagu hoogu kogub, v\u00f5ite olla rohkem kui kindlad, et J\u00e4rvamaa inimesed ei j\u00e4\u00e4 sellest k\u00f5igest puutumata. Tagaj\u00e4rg on l\u00e4inud s\u00e4\u00e4stud, masendus ja hullemal juhul ka p\u00f6\u00f6rdumatult l\u00f5hutud elud ja suhted.\nTagaj\u00e4rg on ka uurijate ja prokur\u00f6ride t\u00f6\u00f6laudadel k\u00f5rguvad toimikukuhilad. Osa puhul saab hiljem lahendusest ette kanda, aga tihtilugu tuleb leppida pelgalt t\u00f5demusega, et teha pole enam midagi.\nPettuse ohvriks langesid \u00f5ed\nPraegune L\u00e4\u00e4ne ringkonnaprokuratuuri Paide abiprokur\u00f6r ja endine kauaaegne politseiuurija Jan Aasma s\u00f5nas, et kuna J\u00e4rvamaal on vene keele k\u00f5nelejaid v\u00e4hem kui m\u00f5nes teises maakonnas, siis osa pettusi, n\u00e4iteks v\u00e4lismaalt alguse saanud telefonipettused, pole siin nii laiaulatuslikud kui mujal. Muus osas pole vahet, millisest Eesti piirkonnast r\u00e4\u00e4kida, sest pettused on epideemia olnud juba pikalt ning iga p\u00e4ev lisandub \u00fcha uutesse skeemidesse uusi ohvreid. \u00abEks samasuguseid skeeme proovitakse nii \u00fcle Euroopa kui ka \u00fcle maailma ning Eestigi saab selle k\u00f5igega paratamatult pihta,\u00bb \u00fctles\u00ad Aasma.\nOma t\u00f6\u00f6st t\u00f5i Aasma j\u00e4rgmise n\u00e4ite. Inimesele helistas v\u00e4idetav investeerimisn\u00f5ustaja. R\u00e4\u00e4kis naisterahva n\u00f5usse ja too lasi oma arvutisse paigaldada kaugligip\u00e4\u00e4su. Ikka selleks, et investeerimine ladusamalt l\u00e4heks ja raha kiiremini suureneks. Et kurjategijatel oli naise arvuti \u00fcle kontroll, siis v\u00f5tsid nad tema nimel ka laene.\n\nKelmused kolisid elektroonilistesse kanalitesse\nJustiitsministeeriumi tehtud kuritegevuse poolaasta\u00fclevaatest selgub, et juuni l\u00f5puks registreeriti kuritegusid 11 protsenti rohkem eelmise aasta samal ajal. Poole aastaga registreeriti 13 621 kuritegu.\nKelmusi ja arvutikelmusi registreeriti kokku 1462, mida on 18 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Valdav osa kelmustest pannakse toime e-kanalite kaudu. T\u00f5siste arvutikuritegude ehk arvutiandmete ja -s\u00fcsteemi vastaste kuritegude arv v\u00e4henes eelmise suve statistikaga v\u00f5rreldes 27 protsenti.\nOled pettuste eest oled kaitstud, kui\n* sa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 kood, teisega ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;\n* viid end kurssi investeerimisriskidega ja alustad sellega usaldusv\u00e4\u00e4rses kohas, n\u00e4iteks oma kodupangas;\n* oled t\u00e4helepanelik linkide suhtes, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas, aga ka teksts\u00f5numiga.\n\nSellega lugu veel ei l\u00f5pe. Naisterahvas, saanud aru raha kaotamisest, ei p\u00f6\u00f6rdunud esmalt politsei poole, vaid hakkas abi otsima internetist. Sealt leidis ta \u00abjuristi\u00bb, kes lubas talle raha tagasi saada. \u00abJurist\u00bb v\u00e4itis, et leidis kadunud raha \u00fcles, aga seda pole turvaline naise pangakontole tagasi kanda.\nSelleks sai \u00abjurist\u00bb kontrolli naise \u00f5e pangakonto \u00fcle. Ka \u00f5e nimel v\u00f5eti kiirlaene ja ikka tuhandeid eurosid.\nJ\u00e4rgmisel hetkel olid kadunud nii investeerijad kui ka juristid j\u00e4\u00e4davalt, samuti raha, sest helistajad olid ilmselt v\u00e4lismaalt ja j\u00e4ljed kadusid kui vits vette. Kas samad kelmid kehastusid ka juristideks v\u00f5i oli need t\u00e4iesti teised kelmid, j\u00e4\u00e4b paraku selgusetuks.\n\u00abKelmid, kes inimestele helistavad, esindavad justkui oma\u00adette t\u00f6\u00f6stusharu,\u00bb lausus Jan Aasma. \u00abIlmselgelt on nad andekad manipulaatorid, sest suudavad kannatanuid m\u00f5jutada ja luua usaldusliku suhte. Miks muidu kasutavad inimesed oma raha \u00abinvesteerimiseks\u00bb v\u00f5\u00f5rastelt telefonik\u00f5nedelt tulevaid pakkumisi, mitte finantsasutuste teenuseid.\u00bb\nK\u00f5ned tuleb katkestada\nAasma soovitas mitte lasta sellistel k\u00f5nedel kaugele areneda, pigem l\u00f5petada telefonivestlus kiiresti. Kindlasti ei tohi jagada isiku\u00adandmeid ega anda arvutile v\u00f5i pangakontodele ligip\u00e4\u00e4su.\n\u00abMitte \u00fckski pank ega uurimisasutus ei k\u00fcsi inimeselt telefonitsi kunagi PIN-koode,\u00bb lausus ta. \u00abElu n\u00e4itab, et rahaasjad tuleb korras hoida ka perekonnas, sest oma vanemate teadmatust v\u00f5ivad k\u00f5ige l\u00e4hedasemad, pojad ja t\u00fctredki \u00e4ra kasutada.\u00bb\nAasma kordas \u00fcle, et kui inimene ise kinnitab kahtlase tehingu oma ID-kaardi PIN2-koodiga, siis on see sama nagu tundmatule paberile allkirja andmine. \u00abSelleks pole p\u00e4riselus paljud meist valmis, ometi virtuaalmaailmas seda tihti tehakse,\u00bb s\u00f5nas ta.\nAasma lisas, et pettuste ohvriks v\u00f5ivad kahjuks langeda k\u00f5ik, olenemata haridusest ja t\u00f6\u00f6st, vanusest, elukohast maal v\u00f5i linnas.\n\nArvutikelmused 2022. aastal\nArvutikelmuste arv \u2013 1346\nKeskmine kelmuse ohver \u2013 36aastane naine\n57% arvutikuritegudest olid sotsiaalmeedia ja meilikonto h\u00f5ivamised\n71% petuk\u00f5nede ohvritest olid venekeelsed\n56% petus\u00f5numite ohvritest olid eestikeelsed\nPetuk\u00f5nega tehtud kahju oli keskmiselt 4500 eurot\nVeebikelmusega tehtud kahju oli keskmiselt 2000 eurot\nPetus\u00f5numiga tehtud kahju oli keskmiselt 867 eurot\nInvesteerimis- ja pangapettuste kahjusumma oli aastas ligi viis miljonit eurot\nAllikas: justiitsministeerium\n\nKui telefonipettused on tulnud selleks, et j\u00e4\u00e4da, siis t\u00e4navu t\u00f5stavad uue lainena pead kuller- ja postifirmapettused, kus inimestele saadetakse s\u00f5num, et talle on tulnud mingi pakk. Saadetud lingile kl\u00f5psates v\u00f5ib olla enam kui kindel, et paki andmise asemel jahitakse hoopis teie raha.\nJa raha petturid saavad, k\u00fcmneid, sadu ja tuhandeid eurosid. Selliseid juhtumeid on menetluses \u00fcle Eesti, ka J\u00e4rvamaa uurijatel. \u00abN\u00e4iteks proovis inimene tasuda paki k\u00e4ttesaamiseks 1,50 eurot, aga kogukahju oli l\u00f5puks 860 eurot,\u00bb s\u00f5nas Aasma.\nOma t\u00f6\u00f6s on Aasmal olnud juhtumeid, kus inimesed v\u00f5tavad sotsiaalmeediast laenu. Maksavad kuid, kui mitte aastaid intresse, kuid laenuraha pole kunagi oma silmaga n\u00e4inud. \u00abKa on meil praegu menetluses lugu, kus inimene proovis v\u00e4lismaalt osta traktorit, kuid kahjuks pole praegu tal ei traktorit ega saadetud raha. Kahju on 3000 eurot,\u00bb lausus ta.\nPettuste loetelu j\u00e4tkub. Aasma s\u00f5nas, et aeg-ajalt on aktuaalsed ka armukelmused. Koroonaajal olid inimesed kurvad ja \u00fcksikud ning leidsid, et tore oleks kellegagi tutvuda. Tegelikult maskeeruvad sarmikateks USA s\u00f5duriteks v\u00f5i hurmurist maailmar\u00e4ndureiks hoopis kelmid, kes varem v\u00f5i hiljem kannatanu \u00fcksindusele v\u00f5i muule emotsioonile r\u00f5hudes temalt raha v\u00e4lja petavad.\nSiit saab pettuste keerukuselt minna ka mitu sammu edasi. Aasma teab juhtumit, kus rahvusvahelise \u00e4riga tegeleva ettev\u00f5tte postkasti murdsid h\u00e4kkerid sisse ja koost\u00f6\u00f6partnerina esinedes saadeti v\u00e4lja v\u00f5ltsitud arveid. Kahju oli k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.\nUurimise k\u00e4igus pettureid kohtu ette tuua ei \u00f5nnestunud ja rahagi on siiani kadunud.\nAbiprokur\u00f6r Jan Aasma \u00fctles, et suures plaanis uuritakse selliseid kuritegusid mitte \u00fcksikjuhtumite, vaid kogumina. \u00abTeisalt on \u00fcksikjuhtumid just need, mis aitavad meil n\u00e4ha suurt pilti. Kui oleme uute skeemide ja nende tegijate k\u00e4ekirjaga kursis, siis seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et asjad leiavad positiivse lahenduse,\u00bb selgitas ta. \u00abSeega hoolimata sellest, kui v\u00e4ike on petturile v\u00f5i kelmile kaotatud summa, tuleks sellest kindlasti politseile teada anda. Just see v\u00f5ib olla viimane t\u00fckk puslest, mis on meil m\u00f5ne juhtumi lahendamisel veel puudu.\u00bb\nUurimised v\u00f5tavad suuri m\u00f5\u00f5tmeid\nSee on m\u00f5neti moodsa aja suundumus, et kelmusjuhtumid on liikunud p\u00e4rismaailmast virtuaalmaailma. Ohver ja kurikael teineteist tavaliselt ei tunne ega saagi t\u00f5en\u00e4oliselt tundma. Samuti ei tule kunagi lubatud kaupa, olgu selleks m\u00f5ni soodne tehnikavigur v\u00f5i pakikene, ega panda ka kellegi raha niisama kasvama.\n\u00abEt pettused on suhteliselt kerge rahateenimisviis, siis sel p\u00f5hjusel ei kao need ka kunagi \u00e4ra,\u00bb arutles Aasma. \u00abV\u00f5ime ju naerda nii-\u00f6elda p\u00e4randikirjade \u00fcle, kus kellelegi lubatakse rikkalt tundmatult suurt varandust, aga kahjuks saadetakse neid v\u00e4lja ikkagi p\u00f5hjusega, ju need kellegi puhul ikka t\u00f6\u00f6tavad. J\u00e4llegi on minu soovitus: olge ettevaatlikud ja teadke, et tasuta l\u00f5unaid ei ole olemas.\u00bb\nJan Aasma meenutas, et on temagi saanud v\u00e4lismaalt telefonik\u00f5ne, milles teatati, et kodust kaugel olles on ta liiklusreegleid rikkunud. Helistaja pakkus v\u00e4lja, et probleemi saab lahendada n\u00fc\u00fcd ja kohe ning kindlasti soodsamalt kui ametlikku asjaajamist m\u00f6\u00f6da. Olgu \u00f6eldud, et Aasma oligi tulnud just v\u00e4lismaalt. T\u00f5si, liiklusreegleid ta seal ei rikkunud, seega tundmatu algatatud telefonivestlusest asja ei saanud.\n\nPoole aastaga on kelmidele kaotatud \u00fcle 3,1 miljoni euro\nSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petuk\u00f5nede kaudu.\nPolitsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud mitmesuguseid skeeme inimeste eksitamiseks ja nendelt raha v\u00e4ljapetmiseks.\nKuue kuuga on kelmidele kaotanud raha 520 inimest, nendest 130 kaotas raha investeerimisel kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.\nP\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u00abEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4ljapetetud raha liigub kiirelt pankade ja kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u00bb selgitas ta.\nMilenin soovitab inimestel hoida end levivate pettustega kursis ja olla valvas isiklike andmete jagamisel.\nEelmise aasta esimeses pooles oli 89 investeerimispettuste ohvrit, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljoni euroni. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000 eurot suurem.\nPeamiselt sattusid inimesed investeerima internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele nad vajutasid ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4tsid. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\n\u00abKui alustate investeerimist, siis peate olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad kohe rahalise vabaduse, kuid tegelikult on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid, enne kui hakkate raha investeerima, ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimisn\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u00bb selgitas Milenin.\nLevinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rsest ametiasutusest v\u00f5i ettev\u00f5ttest. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid.\nTelefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk saada inimestelt k\u00e4tte PIN-koode, millega p\u00e4\u00e4seda k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipakikelmuste puhul, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 000 eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid 79 kogukahjuga 53 000 eurot.\n\u00abJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimel s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli lisatud link, millele vajutades avanes veebileht, kuhu s\u00f5numi saajal tuli sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli see v\u00f5ltsitud veebileht ja s\u00f5numi saatja oli kelm,\u00bb t\u00f5i Milenin n\u00e4ite.\nMilenin lisas, et sagenenud on ka pettused ostu-m\u00fc\u00fcgiplatvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid.\n\n"}
{"text":"Jaak Sepp: \u00fchiselt saame kodukoha k\u00f5igile paremaks muutaRandvere k\u00fclavanema valimistel on oma kandidatuuri \u00fcles seadnud Jaak Sepp (54). Esitasime talle sellel puhul m\u00f5ned k\u00fcsimused.\nMiks kandideerid Randvere k\u00fclavanemaks?\nRandvere elanikuna n\u00e4en v\u00f5imalust k\u00fclavanemana isiklikult rohkem panustada ning loodan suuremat kogukonna kaasamist k\u00fclaellu. \u00dchiselt saame kodukoha k\u00f5igile paremaks muuta.\nMida oled Randveres senini teinud?\nRandveres olen \u00fcksikisikuna panustanud v\u00f5itlusele meie kodumetsa ning looduse s\u00e4ilimise eest, samuti liikluskorralduse ohutumaks muutmisele. Pean t\u00e4htsaks kogukonna s\u00f5na ja \u00fchise tegutsemise j\u00f5udu.\nOled valla eelarvekomisjoni liige, kirjelda oma tegevusi seal?\nEelarvekomisjonis pean oluliseks maksumaksja raha suunamist ainult \u00f5igetele asjadele. Vallarahvas ei pea maksma kinni korrumpeerunud poliitikute ning niidit\u00f5mbajate isiklikke h\u00fcvesid. Enda tegevusega olen s\u00e4\u00e4stnud olulisi summasid maksumaksja raha.\nMaksuraha tuleb kasutada ainult ja \u00fcheselt maksumaksja huvides, t\u00e4na see nii ei ole.\nV\u00e4\u00e4rotsuseid on tehtud ja neid saab v\u00e4ltida ainult s\u00fcsteemi muutes ning toiduahelat l\u00f5hkudes. On ju iga tavainimene n\u00f5us, et sajad tuhanded tuuldelastud eurod peaksid olema pigem \u00f5petajatele lisa- v\u00f5i tulemustasudena v\u00e4lja makstud, kui m\u00f5ne omavalitsusega seotud tegelinski isiklikul pangaarvel. N\u00e4iteid j\u00e4tkub.\nSamuti on t\u00e4htis maksutaseme \u00f5iglane summeerimine. Ei tohi n\u00e4ha ega planeerida mingite isiklike ja populistlike eesm\u00e4rkide nimel kogukonna liigmaksustamist. Maamaks, treeningute, lasteaedade, huviringide maksut\u00f5us ei pea katma poliitilisi lubadusi, vaid justnimelt j\u00e4tkusuutlikkust l\u00e4bi \u00f5petajate ning huvijuhtide palgat\u00f5usu, \u00fcldise keskkonna parendmise.\nMis t\u00f6\u00f6d Sa igap\u00e4evaselt teed?\nIgap\u00e4evast leiba teenin tehnos\u00fcsteemide insenerina suures energeetikaettev\u00f5ttes. Vastutan \u00fcksuste tegevuse eest, mille haldusalasse kuuluvad erinevad s\u00fcsteemid klientidele sooja toa tagamiseks.\nKus kandis Randveres elad?\nRandveres elan mere \u00e4\u00e4res metsa sees. Parim koht elamiseks.\nKuidas Su pere sellesse suhtub, et soovid v\u00f5tta omale lisa\u00fclesandeid?\nIlma pereta ma seda ei teeks, nemad on nr 1. V\u00e4hemalt julgen ma kodus enda lastele ning naisele otsa vaadata, et olen meie kodukoha nimel endast parima andnud.\nTunnuspilt: erakogu.\nLoe samal teemal:\n\u201cJaak Sepp: Randvere kooli juurdeehitusest\u201d\n\u00a0\u201cJaak Sepp: repliigi korras \u2013 kas vee hind alaneb?\u201d\n\u00a0\u201cJaak Sepp: tulevikuvaade veevarustusele ning sellega seotud muredele\u201d\nKui lugu meeldis, siis palun toeta s\u00f5ltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.\nViimsi Uudised"}
{"text":"Polnudki biok\u00fctus! Tanklaketti kahtlustatakse valeandmete esitamisesRingkonnaprokur\u00f6r Gerd Raudsepp kinnitab, et AS Olerexile ja selle juhatuse liikmele esitati kahtlustus valeandmete esitamises.Kahtlustuse kohaselt andis ettev\u00f5tte juht Andres Linnas ASi Olerex t\u00f6\u00f6tajatele korralduse \u00e4ri\u00fchingu huvides esitada keskkonnaametile valeandmeid mullu 30. detsembril Eestisse saabunud tankeris oleva k\u00fctuse kohta. Kahtlustuse esitamise aluseks on keskkonnaametile esitatud dokumendid, justkui oleks tankeris Eestisse toodud 9000 tonni taastuval toorainel p\u00f5hinevat diislik\u00fctust. Tegelikkuses oli tankeris fossiilse p\u00e4ritoluga diislik\u00fctus.\u201eKontrollime saadud teavet ning seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsime, milliseid toiminguid on vaja teha selleks, et kohtueelne uurimine l\u00f5pule viia,\u201c m\u00e4rkis ringkonnaprokur\u00f6r Gerd Raudsepp.Kohus v\u00f5ib s\u00fc\u00fcditunnistamisel \u00e4ri\u00fchingule m\u00f5ista rahalise karistuse ja juhatuse liikmele rahalise karistuse v\u00f5i kuni kaheaastase vangistuse.\u201eOlerex ei ole v\u00e4idetud kuritegu toime pannud. Kogu senine menetlus ilmestab, et tegu on \u00f5iguslikult mitmetahulise ja komplitseeritud \u00f5igusraamistikuga ka ametnike jaoks. Meie uksed on protsessiga j\u00e4tkamiseks avatud. Kui vaja, siis kaitseb Olerex oma \u00f5iguseid kohtus,\u201c kommenteerib kahtlustust Olerexi tegevjuht Piret Miller.K\u00fctusefirma Terminal Oil teatab avalikuks tulnud uudise peale, et kahtlustuse esitamine annab teistele, seaduskuulekatele k\u00fctuseturu osalistele lootust, et \u201eaus konkurents k\u00fctuseturul hakkab taastuma\u201c. \u201eKahtlustus on selge m\u00e4rk sellest, et taolisi pettuseid v\u00f5etakse Eestis t\u00f5siselt, ja loodetavasti j\u00e4tkub see ka menetluse j\u00e4rgmistes faasides, sest turuosalised ja tarbijad vajavad konkreetset lahendust,\u201c teatab k\u00fctusefirma juhatuse esimees Raido Raudsepp.Esimene uudis, et Olerex on sattunud politsei huviorbiiti, tuli suve hakul. \u00d5htuleht kirjutas 7. juunil, et keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti ametnikud teevad menetlustoiminguid, et selgitada v\u00e4lja, kas AS Olerex on teadlikult esitanud maksu- ja tolliametile valeandmeid, et vabaneda vedelk\u00fctuse seadusest tulenevast biok\u00fctuse n\u00f5ude t\u00e4itmisest. Tollal ei olnud arvatava kurit\u00f6\u00f6 kohta palju infot ja keegi polnud kahtlustust saanud.Mari Aleksandra Kalluste SUUR JAMA: Olerex sai kahtlustuse valeandmete esitamises. Tegevjuht Piret Miller kinnitab, et ettev\u00f5te ei ole seda teinud.KRISTJAN V\u00c4LI"}
{"text":"Erik Kalda: Eesti on \u00fche vene noorte p\u00f5lvkonna maha maganud   Ida-Viru maakonnalehe P\u00f5hjarannik tegevtoimetaja Erik Kalda \u00fctles Vikerraadio \"Reedeses intervjuus\", et Eesti riik j\u00e4ttis ripakile noored, kes \u00f5ppisid Vene koolides \u00fcheksak\u00fcmnendatel ja 2000-ndate aastate algul. See oli t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne hulk noori, kes hiljem tulid pronksi\u00f6\u00f6l t\u00e4navatele m\u00e4ratsema ja \"Rossija\" karjuma.    Narva sai riigilt korralduse vahetada v\u00e4lja viie punaarmeelase nimega t\u00e4navasildid. Muudatus pidi 1. septembrist j\u00f5ustuma, aga augustis h\u00e4\u00e4letas Narva volikogu punaarmeelaste t\u00e4navanimede muutmise vastu. Sellele vaatamata alustas linnavalitsus siltide vahetust ja tulemuseks v\u00f5ttis Narva volikogu linnapea Katri Raigi umbusaldusega ametipostilt maha.   Mis on nendest t\u00e4navasiltidest saanud? Kas vanad sildid on tagasi pandud v\u00f5i minnakse uutega edasi?  Ma arvan, et neid vanu enam tagasi ei panda. See augustine aktsioon oli suunatud eelk\u00f5ige oma valijatele, n\u00e4itamaks, et me ikkagi teeme midagi \u2013 me p\u00fc\u00fcame hakata vastu riigile, kes p\u00fc\u00fcab kangelaste nimesid t\u00e4navatelt \u00e4ra v\u00f5tta. Mina ei n\u00e4e mingit varianti, et see seltskond volikogus, kes t\u00e4navanimede muutmise vastu h\u00e4\u00e4letas, hakkab mingisuguseid aktsioone tegema, et midagi tagasi p\u00f6\u00f6rata \u2013 see ei ole ka seadusest tulenevalt v\u00f5imalik.  Milline on meelsus Narvas? Paljud narvakad, nii eestlased kui ka venelased tulid t\u00e4navale Katri Raigile toetust avaldama. Kumb leer on \u00fclekaalus?  Seda on raske \u00f6elda. Vaadake, tegelikult on Narva inimesed v\u00e4ga erineva meelsusega. Inimestel Narvast l\u00e4\u00e4ne pool on lihtne m\u00f5elda, et ahah, seal on mingid narvakad, kes on enamuses putinistid, venemeelsed v\u00f5i mis iganes. Arvatakse, et umbes 30 protsenti on venemeelsed, 30 protsenti eestimeelsed ja 30 protsenti on sellised, kellel ei ole nendes k\u00fcsimustes kindlat seisukohta, mis p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja algust veelgi teravamalt esile kerkisid. V\u00f5i tahavad nad teadlikult eemale hoida v\u00f5i n\u00e4idata, et neid poliitika ei huvita. Me ei tea tegelikult, mis toimub nende inimeste peades, kes ei \u00fctle midagi.  Aga kas volikogu ei esinda seda l\u00e4bil\u00f5iget? Kas seal on need putinistid \u00fclekaalus? Tahtsid nad ju v\u00f5imup\u00f6\u00f6rde k\u00e4igus isegi oma fraktsiooni \u00dchtseks Narvaks nimetada, mis on ilmne allusioon \u00dchtse Venemaaga. Ja volikogu enamus ju koosneb keskerakondlastest.  Ma oleksin ettevaatlik terminitega, kes on putinist ja kes vene- v\u00f5i eestimeelne. Inimesed t\u00f5lgendavad asju erinevalt ja m\u00f5istavad omamoodi. N\u00e4iteks v\u00f5ib inimene mitte toetada Putinit, aga mitte toetada ka tanki \u00e4raviimist, kuid samal ajal toetada eestikeelset haridust. Millise sildi me talle siis paneme? Mis puudutab Narva volikogu, siis l\u00e4inud valimised 2021. aastal n\u00e4itasid, et Narvas on muutused v\u00f5imalikud. Katri Raik saavutas Narva kohta v\u00e4ga v\u00f5imsa mandaadi, kogudes neli ja pool tuhat h\u00e4\u00e4lt, mis oli Narva oludes erakordne l\u00e4bimurre. Mis Katri Raigil ja tema meeskonnal n\u00f5rgaks kohaks j\u00e4i, oli see, et ta ei suutnud meeskonda koos hoida \u2013 tekkisid \u00fclejooksmised ja \u00fclet\u00f5mbamised ja nii edasi. J\u00f5udude vahekorrad k\u00f5ikusid kogu aeg. See, et Raik suutis nii kaua v\u00f5imul p\u00fcsida \u2013 p\u00e4rast valimisi kaks aastat \u2013, nagu ta isegi \u00fctleb, on see saavutus, arvestades, kuidas ta pidi kogu aeg laveerima. See oli nagu k\u00f6ielk\u00f5nd, aga see oli hea saavutus esimese katse kohta.  Katri Raik on tunnistanud, et tajus, kuidas ta hakkas laveerima sinnapoole, kuhu ta varem eetiliselt ei pidanud v\u00f5imalikuks ehk keskkond kujundab inimest.  Kas n\u00fc\u00fcd keskkond kujundab, aga Narva poliitiline kultuur on isesugune. Ja mitte ainult Narva, ka Kohtla-J\u00e4rve poliitiline kultuur oli pikka aega teistsugune. Ma ei oska seda v\u00f5rrelda n\u00e4iteks Tallinnaga, kus on ka Keskerakond pikka aega v\u00f5imul. Laveerimine t\u00e4hendab ju seda, et paljudel inimestel, kes v\u00f5imu juurde saavad, on teistsugune arusaam v\u00f5imu teostamise eesm\u00e4rkidest. Olen t\u00e4hele pannud, et see on arusaam, et kui mind on v\u00e4lja valitud, siis ma olengi \u00e4ravalitu ja mul on \u00f5igus saada mingisuguseid h\u00fcvesid ja privileege.  Jagada ja valitseda?  Jah, ja siis hakkavad need v\u00e4ljavalitud juhi juurde tulema ja \u00fctlema, et kuule, mina tahan saada seda selle eest, et ma sind toetan. Ja niimoodi tulevad paljud ning siis peab juht nad kuidagi maha rahustama, teades, kui \u00f5hk\u00f5rn on tasakaal volikogus. On v\u00e4ga lihtne kaotada v\u00f5imu ja olla homme mingisuguse t\u00fchja asja p\u00e4rast opositsioonis. Tulebki teha valikuid.  Toetus ei ole mitte ideoloogilistel alustel, vaid pigem h\u00e4sti pragmaatiline \u2013 vorst vorsti vastu.  Inimesed v\u00f5ivad r\u00e4\u00e4kida, et nad on suurtest aadetest l\u00e4inud volikokku, aga ikkagi on arusaama, et kui ma olen l\u00f5puks v\u00f5imu juurde saanud, siis ma olen teistest parem \u2013 mul on rohkem \u00f5igusi ja privileege, pean saama rohkem h\u00fcvesid, sest toetan v\u00f5imu oma h\u00e4\u00e4lega volikogus.  Kas narvakad hakkasid Katri Raiki armastama?  Mina ei oska seda \u00f6elda, aga vaadates, kuidas nad talle Raekoja platsil punaseid roose kinkisid, siis v\u00f5ib-olla v\u00f5ib seda ka armastuseks nimetada. Aga j\u00e4llegi ma ei \u00fcldistaks narvakaid \u2013 seal on nii vihkamist kui ka armastust, nii \u00fcksk\u00f5iksust kui ka selja keeramist, emotsiooni kui ka pragmaatikat. Ehk k\u00f5ike inimlikku, mis meid igap\u00e4evaelus saadab. Ma ei oska selle armastuse kohta \u00f6elda. Ma loodan, et nad v\u00e4ga ei armasta, sest kui rahvas hakkab juhti armastama, on see natuke ohtlik.  Muutub pimedaks?  Jah. Me teame oma kurvast ajaloost, kus r\u00e4\u00e4giti rahva andunud armastusest oma juhtide vastu, aga tegelikult ei olnud need k\u00f5ige paremad ajad.  N\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha kindlamas k\u00f5neviisis v\u00f5imalusest, et Katri Raigi asemel t\u00f5useb Narva linnapeaks Jaan Toots. Kas temal on omadused, mida narvakad ootavad ja mis omadused need v\u00f5iksid olla?  Ega mina Jaan Tootsi omadusi eriti tea. Ma tean, et ta on kunagi Ida-Virumaal kandideerinud riigikogusse, veel Rahvaliidu nimekirjas, aga see on juba rohkem kui k\u00fcmme aastat tagasi. Minu meelest ta siis edukas ei olnud. V\u00f5ib-olla on Jaan Tootsi pluss see, et keegi ei tunne teda Narvas. V\u00f5ib-olla on see miinus. Ma ei oska \u00f6elda, aga ma ei ole kindel, et ka tema Narvat v\u00e4ga tunneb. Ta on juba \u00f6elnud, et Narva on keeruline linn ja et ta on k\u00fcll natukene kursis selle linnaga, aga mitte v\u00e4ga.  Aga mida peaks linnapeaks saav inimene tegema, et narvakate usaldust v\u00f5ita?  Ma arvan, et tal peaks olema selge arusaam, kuhu linn peaks liikuma ja ta peaks seda ka selgelt inimestele \u00fctlema \u2013 mida me peame tegema, et meie elu paremaks l\u00e4heks, kuhu me peame liikuma, millised on sellega kaasnevad tagasil\u00f6\u00f6gid v\u00f5i negatiivsed m\u00f5jud? Oli v\u00e4ga raske aru saada, kuhu Keskerakonna v\u00f5im tahab linna viia. Kogu aeg oli pidev vastandumine riigiga, keskvalitsusega, kogu aeg oli s\u00f5num, et n\u00e4ete, Tallinna valitsus tahab teile halba, raha siia ei anna, tahab suruda peale eesti keelt ja nii edasi. Aga meie kaitseme teid ja kui teie meid ei vali, siis ei ole kedagi, kes teid tulevikus kaitseks. Ma arvan, et sellise retoorika aeg peaks l\u00e4bi olema, kuigi n\u00fc\u00fcd on j\u00e4lle r\u00e4\u00e4gitud, et oht selleks on, kuna j\u00f5ud, kes on aastak\u00fcmneid Narva linna valitsenud, on tagasi v\u00f5imul. Miks peaks arvama, et nende valitsemismuster \u00fcle\u00f6\u00f6 muutub...  Kui tank maha v\u00f5eti, siis n\u00f5udsid narvakad, et midagi tuleb selle eest vastu saada. Kas see tolm, mis tanki mahav\u00f5tmisega \u00fcles keerutati, on n\u00fc\u00fcd maha langenud?  Mulle tundub, et see on juba nagu eilne p\u00e4ev, unustatud asi. Kui sa matad l\u00e4hedase inimese, ega sa aasta hiljem ei m\u00f5tle sellele iga p\u00e4ev, sul on vaja oma eluga edasi minna, oma pere asju ajada, igap\u00e4evaelu elada ja tulevikku vaadata. Ma usun, et paljud narvakad saavad aru, et kogu aeg minevikku vaatamine ei tee elu paremaks. On see tank seal v\u00f5i ei ole, ei m\u00f5juta ju inimeste toimetulekut ega igap\u00e4evast elu.Reedene intervjuu: Erik Kalda Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR Kui palju v\u00f5ib narvakate seas olla minevikuihalejaid, neid, kes leiavad, et N\u00f5ukogude Liidu aeg oli hea ja n\u00f5ukogude s\u00fcmbolid v\u00f5iksid rahus olla ning nende poole peaks j\u00e4tkuvalt kummardama?  Kindlasti on neid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk, aga ma ei julge protsenti \u00f6elda. Olen m\u00f5elnud, mida Eesti riik oleks v\u00f5inud teistpidi teha \u2013 mulle tundub, et Eesti on maha maganud \u00fche vene noorte p\u00f5lvkonna. Need, kes \u00f5ppisid koolides p\u00e4rast taasiseseisvumisaega, \u00fcheksak\u00fcmnendatel ja 2000-ndate aastate algupoolel. Need noored j\u00e4id ripakile. Riigikord muutus, aga hariduss\u00fcsteem ei muutunud v\u00e4ga j\u00e4rsku \u2013 venekeelsed koolid eksisteerisid kuidagi omas mahlas, olid omavalitsuste haldusalas ja keegi v\u00e4ga ei kontrollinud, mis nendes koolides toimub. Aeg-ajalt tuli uudiseid, et Venemaalt tuuakse sinna \u00f5pikuid ja \u00f5pitakse nende j\u00e4rgi.  Riik oli Narva maha kandnud?  Kas maha kandnud v\u00f5i oli noorel, iseseisvuse taastanud riigil lihtsalt nii palju tegemist, et igale poole lihtsalt ei j\u00f5utud. Probleeme oli palju ja me ei adu tagantj\u00e4rele, kui raske oli \u00fcheksak\u00fcmnendatel seda riiki \u00fcles ehitada nii, et tulemus oleks selline, nagu ta t\u00e4na on. Aga nendele noortele oleks ikkagi pidanud tunduvalt varem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. Kui me meenutame 2007. aasta pronksi\u00f6\u00f6 s\u00fcndmusi Tallinnas, Narvas v\u00f5i J\u00f5hvis, siis oli t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne hulk noori inimesi, isegi kooli\u00f5pilasi, kes tulid t\u00e4navatele m\u00e4ratsema ja karjusid: \"Rossija, Rossija\". Miks nad seda tegid, nad olid ju Eestis \u00f5ppinud, paljud neist Eestis s\u00fcndinud...  Kas me julgeme prognoosida, palju tuldaks t\u00e4na sellises olukorras t\u00e4navale \"Rossija\" karjuma?  Ma tahaks v\u00e4ga loota, et t\u00e4na me sellist asja Eestimaa pinnal enam n\u00e4ha ei saa. Noored on muutunud, inimesed on muutunud, ka need, kes karjusid \"Rossija, Rossija\" on muutunud. Paljud neist \u00fctlevad, et nad on muutnud oma seisukohti ja et arvasid toona teistmoodi. Et Venemaa oli nende jaoks midagi suurt ja v\u00f5imast ja neil ei olnud v\u00f5imalik Eestis end mingi idee k\u00fclge siduda, millegagi samastuda. Eestlastel oli keel ja kultuur, miks me iseseisvuse taastasime, aga venelastele oli see palju raskem, sest see on identiteedi k\u00fcsimus. \u00dcheksak\u00fcmnendatel aastatel ja hiljemgi oli identiteedi k\u00fcsimus venekeelsetele inimestele suur probleem \u2013 kogu aeg oli olnud suur riik, mille osana inimesed ennast tundsid ning siis \u00fchel hetkel seda enam ei olnud. Nad olid v\u00e4lismaalased v\u00f5\u00f5ras riigis, kus neil k\u00e4sti austada kohalikku keelt ja kultuuri. Seda (identiteedi probleemi- toim) on ka sotsioloogid tunnistanud.  Aga need inimesed, kes k\u00e4isid tanki kaitsmas, kas nemad olid pigem ideoloogilised \u00dchtse Venemaa idee toetajad v\u00f5i oli neil t\u00f5esti lihtsalt mure oma esivanemate austuse p\u00e4rast?  Seal oli erinevaid inimesi, ja eks inimeste hinges oli ka segadus. Osa k\u00e4is seal pidutsemas, samal ajal \u00f6eldi, et k\u00e4iakse m\u00e4lestamas. Tavainimese m\u00f5istus \u00fctleb, et kui sa m\u00e4lestad, siis sa ei tee seal mingisuguseid rituaale v\u00f5i toiminguid, mis viitavad l\u00f5butsemisele ja pidutsemisele. Ja osal inimestest on selle kohaga seotud muud rituaalid, n\u00e4iteks k\u00e4isid noorpaarid seal pildistamas ja sinna lilli viimas. V\u00f5ib-olla osa neist kahetses seda toimingut, sest neil olid tankiga noorp\u00f5lvem\u00e4lestused.  Rahvuslikud kultuurikaanonid on erinevad \u2013 eestlastel ei ole kunagi olnud sellist tootemit, kuhu minna n\u00e4iteks abiellumise puhul. Tallinnas Lasnam\u00e4el minnakse Russalka ette, k\u00e4iakse Keila-Joal lukukesi silla k\u00fclge panemas \u2013 venelastel on vajadus seostada rituaale mingisuguse kindla kohaga.  V\u00f5imalik, aga ma ei lahterdaks inimesi keelekuuluvuse j\u00e4rgi. On venelasi, kes peavad ennast venelasteks, kes r\u00e4\u00e4givad suurep\u00e4rast eesti keelt ja suhtlevad eestlastega. On venekeelseid inimesi, kes \u00fctlevad, et nad on venekeelsed eestlased. On maru lihtne lahterdada inimesi, et \u00fched arvavad niimoodi, teised naamoodi. Aga nagu ma \u00fctlesin, on Ida-Virumaa v\u00e4ga erinev, Narva on v\u00e4ga erinev. Ida-Virumaa rahvuslik koosseis on v\u00e4ga kirju, ka rahvuslike kogukondade sisene koosseis on kirju. Tahaks k\u00fcll lahterdada, eks, sest siis oleks lihtsam elada, aga ma kardan, et niimoodi ei saa.  Mainisid, et riik magas \u00fche p\u00f5lvkonna Ida-Virumaal maha, j\u00e4ttis nad unarusse. Ka n\u00fc\u00fcd on riik midagi maha maganud \u2013 kevadel selgus k\u00f5igile, ka kaitsepolitseile ootamatult, et poliitiliselt \u00e4\u00e4rmuslikult meelestatud inimestel \u2013 Aivo Petersonil ja Mihhail Stalnuhhinil \u2013 l\u00e4ks valimistel v\u00e4ga h\u00e4sti. Kui riigikogu valimistel said osaleda vaid Eesti kodanikud, siis mida n\u00e4itab see meie kodanike meelsuse kohta, sest nende inimeste h\u00e4\u00e4ltesaak oli ikkagi muljetavaldav?  Aga vaadake, mida Aivo Peterson ja tema seltskond r\u00e4\u00e4kis. Ega nad ei \u00f6elnud, et Eesti Vabariik on halb, nad ei \u00f6elnud, et eestlased on vale riigi \u00fcles ehitanud. Nad \u00fctlesid, et s\u00f5da on halb, nad \u00fctlesid, et meie tahame, et oleks rahu, \u00fctlesid, et meie ei ole ei Venemaa ega Ukraina poolt. See oli nende retoorika, mida nad kogu aeg r\u00e4\u00e4kisid. Nad \u00fctlesid, et Eesti valitsus k\u00e4itub valesti.  Nendega oli lihtne samastuda?  Ja kui venekeelne inimene, kelle hinges on s\u00f5ja p\u00e4rast segadus ja kes kogu aeg uskus, et Venemaa on t\u00f5esti rahutuvi, kes tahab oma naabritele ja k\u00f5igile ainult head ning v\u00f5itleb kurjusega, kuuleb, et n\u00fc\u00fcd tulid mehed, kes r\u00e4\u00e4givad \u00f5iget juttu \u2013 konfliktil on alati kaks osapoolt, matame s\u00f5jakirve maha \u2013 ja nemad hakkavad \u00f5iget asja ajama. Et nende m\u00f5te on \u00f5ige ning nad justkui ei vali pooli.  Kuidas narvakad sellele reageerisid, et Aivo Peterson riigireetmise kahtlusega kinni peeti?  Ma arvan, et ka seal oli palju segadust. J\u00e4lgisin sotsiaalmeedias reageeringuid \u2013 oli v\u00e4ga palju pettunuid, sest tunti, et neid on petetud selle poliitilise \u00fchenduse poolt. Et nad ei saanud aru, mis hoovused neid j\u00f5ude tagant t\u00f5ukavad.  Tekkisid ilmselt ka k\u00fcsimused enda kohta?  Inimestel oli kahju, et nad h\u00e4\u00e4letasid nende poolt. Nad olid pettunud, sest nad ei h\u00e4\u00e4letanud ju nende poolt seet\u00f5ttu, et olid Eesti riigi vastu. Paljud olid kindlasti Eesti riigile lojaalsed. Nad h\u00e4\u00e4letasid s\u00f5numite poolt, et rahu on vaja ja et valitsus k\u00e4itub valesti.Reedene intervjuu: Erik Kalda Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR N\u00fc\u00fcd on \u00fcleval idee, et Vene kodanikelt tuleks kohalike omavalitsuste valimistel h\u00e4\u00e4le\u00f5igus \u00e4ra v\u00f5tta. See t\u00e4hendaks eesk\u00e4tt Narvas ja Sillam\u00e4el, aga veel m\u00f5nes piirkonnas v\u00e4ga suure hulga elanike valimistelt k\u00f5rvale j\u00e4tmist. On see \u00f5ige m\u00f5te?  Selline olukord on ju Eestis olnud, minu meelest oli see kuni 1996. aasta valimisteni, kui halli passi omanikud ja v\u00f5\u00f5rriigi kodanikud ei saanud h\u00e4\u00e4letada. Siis olid v\u00f5imul hoopis teised inimesed ja kui see 1996. aasta valimistega muutus, siis muutus kardinaalselt ka v\u00f5im Kohtla-J\u00e4rvel, Narvas, Sillam\u00e4el ehk suuremates linnades. Ja v\u00f5im muutus seal niimoodi, et ta j\u00e4i sinna kivistunult 30 aastaks. Kas n\u00fc\u00fcd peaks seda tegema (h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse \u00e4ra v\u00f5tta - toim.)? Juristid on juba r\u00e4\u00e4kinud, et seda on juba sellep\u00e4rast raske teha, et p\u00f5hiseadus vist ei luba \u2013 p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on kohalikel valimistel tagatud h\u00e4\u00e4le\u00f5igus k\u00f5igile siin alaliselt seaduslikul alusel elavatele inimestele. Kas ta midagi paremuse poole muudab, seda ma ei tea, ma ei oska \u00f6elda. Praeguses olukorras on pinged tahes-tahtmata \u00fcleval, nii s\u00f5ja kui ka k\u00f5ige sellega kaasneva p\u00e4rast.  Kui palju Narvas Vene numbrim\u00e4rkidega autosid liigub?  Praegu ei lasta neid enam Eestisse.  Ei ole m\u00f5ni j\u00e4\u00e4nud siia?  Neid oli veel n\u00e4ha ja ma imestasin, mis asju nad siin ajavad ja kuidas nad siia saavad. Ma tean, et piirivalve erandpuhkudel, mingitel humanitaarsetel kaalutlustel lubab Vene kodanikke sisse, n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ilma autodeta.  Kas v\u00f5ib olla, et Narva istub piltlikult \u00f6eldes p\u00fcssirohut\u00fcnni otsas \u2013 kui tuleb liiga palju selliseid s\u00f5numeid, et me hakkame konfiskeerima Vene numbrim\u00e4rkidega autosid v\u00f5i v\u00f5tame teilt h\u00e4\u00e4letamis\u00f5iguse, siis on see tikk, mis paneb \u00fchel hetkel t\u00fcnni p\u00f5lema?  Ma arvan, et Vene numbrim\u00e4rkidega autode keeld narvakaid eriti ei morjenda, narvakate autodel on ikkagi Eesti numbrim\u00e4rgid ja Euroopa Liidu t\u00e4helipud.  Ometi pidas Andrei Korobeinik vajalikuks vabandada Eesti rahva nimel Venemaa kodanike ees.  Jah, see oli imelik, n\u00e4gin ka seda saadet. Tegelikult oli huvitav j\u00e4lgida, kuidas vene ajakirjanduse liberaalne kogukond sellesse nii kriitiliselt ja valuliselt suhtus. Umbes, et me oleme ju teie liitlased ja paljud meist s\u00f5idavad Venemaa numbritega, et miks te meid pitsitate.  On seal praegu mingit plahvatusohtlikku olukorda?  Mina ei n\u00e4e seal mingit plahvatust ega p\u00fcssirohut\u00fcnni. Pigem on muret ja v\u00f5ib-olla ebakindlust. Paljud inimesed, kellel olid selged maailmavaated seoses Venemaaga, on siiamaani segaduses ja \u00e4revuses. Paljud on oma vaateid muutnud, aga on mured seoses eesootavate muudatustega, n\u00e4iteks hariduses. V\u00f5ib ju panna \u00f5petajad eesti keeles \u00f5petama, leida neid piisavalt. Aga mida see eestikeelne \u00f5petaja seal klassi ees teeb, kui keegi temast s\u00f5nagi aru ei saa? Eesti riik peab rohkem selgitama \u2013 kuidas hakkab haridusreform samm-sammult minema, kuidas see plaanitud on. Ei ole ju nii, et t\u00e4na \u00f5pivad teie lapsed vene keeles ja homme hommikul hakkavad k\u00f5ik eesti keeles \u00f5ppima. Tuleb selgitada, r\u00e4\u00e4kida ja seletada, aga selleks peab ka Narva linn valmis olema. Olema n\u00e4oga Eesti poole, nagu on juba kli\u0161eeks saanud. Mitte et Eesti valitsus, Eesti riik ja \u00fchiskond peavad m\u00f5istma Narvat, vaid ka Narva peab m\u00f5istma Eestit, seda, mida Eesti temalt ootab. Vastastikune m\u00f5istmine saavutataksegi siis, kui kumbki pool p\u00fc\u00fcab teisest aru saada. Tanki puhul j\u00e4i see arusaamine kuskile olematusesse.  Katri Raik ei suutnud saavutada seda, et narvakad vaataksid Eesti poole?  Mulle tundub, et ikkagi suutis. Ma ei tea, kui palju pidada tema teeneks seda k\u00f5ike, mis Narvas viimastel aastatel toimunud on, aga kahtlemata on tal olnud oluline roll selles nii-\u00f6elda vahendustegevuses \u2013 tuua Eesti riiki rohkem Narva ja viia Narvat rohkem Eestisse. Kaks aastat on ju ilmselgelt l\u00fchike aeg, et midagi v\u00e4ga kardinaalselt muuta olukorras, kus 30 aastat on olnud kapseldumist ja vastandumist riigile ning negatiivset vastuseisu.  Praegu tehakse ilmselt kogu taasiseseisvumise aja k\u00f5ige t\u00f5sisemad katsed eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuks. Kuni Keskerakond oli valitsuses, oli teema sisuliselt pausil, Keskerakond pidurdas \u00fcleminekut.   Kas see v\u00f5is olla nende katse oma venekeelset valijat teadlikult hoida keelelises ja kultuurilises isolatsioonis, et h\u00e4\u00e4led ikkagi nende taga p\u00fcsiksid?  Kohalikul tasandil on Keskerakond k\u00e4itunud k\u00fcll niimoodi, mis lubaks arvata, et see on nende teadlik tegevus \u2013 mitte lasta eesti keelt koolidesse, mitte n\u00e4idata \u00fcles aktiivsust eestikeelse \u00f5ppe arendamisel. See annab ju v\u00f5imaluse kogukonnaga paremini manipuleerida \u2013 kui inimesed ei saa aru, ei oska eesti keelt, ei ole v\u00f5imelised lugema ega liiklema eestikeelses infov\u00e4ljas, on neile lihtsam esitada mingisuguseid poolt\u00f5desid v\u00f5i v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendusi. Ja mis omakorda lubavad j\u00e4tkata vastasseisu riigiga \u2013 et vaadake, seal on vaenlased, teie valige meid, meie kaitseme teid. Ja niimoodi on olnud aastaid. Vahepeal olid nii Narvas kui ka Kohtla-J\u00e4rvel valimisloosungid, et meie, keskerakondlased, kaitseme venekeelset haridust.  See on ju karuteene oma valijatele \u2013 nad hoiavad kunstlikult barj\u00e4\u00e4ri, et inimesed ei saaks paremat haridust ega paremaid t\u00f6\u00f6kohti.  Aga kui sinu eesm\u00e4rk on ainult v\u00f5im, siis taanduvad muud asjad teise- v\u00f5i kolmandaj\u00e4rguliseks.  Eelmisel n\u00e4dalal tegid noored arstid suu lahti, \u00fctlesid, et nad ei taha minna perearstiks \u2013 nad on \u00f5ppinud k\u00fcmmekond aastat peensusteni inimese organismi tundma ja siis ei saa pooled patsiendid isegi s\u00f5nast valu aru ja eeldavad, et neid teenindatakse vene keeles. Ometi on nende seas inimesi, kes on terve elu elanud Eestis.  Jaa, see on probleem. Ida-Virumaal ongi mitteametlik teema see, et sa ei saa arsti v\u00f5i politseinikuna t\u00f6\u00f6tada, kui ei oska vene keelt. Mismoodi sa inimest teenindad, mismoodi sa pakud talle kas v\u00f5i h\u00e4daabiteenust, n\u00e4iteks kiirabi? Ma tean, et politseis on olukordi, kus kahene patrull pannakse niimoodi kokku, et oleks \u00fcks inimene, kes oskab vene keelt. Arstidega on nagunii Ida-Virumaal probleem, aga leida veel kakskeelseid arste on veel keerulisem. Ma ei tea, kuidas seda olukorda lahendada, vahepeal oli praktika tuua arste Ukrainast, Moldovast ja ka Venemaalt. Eesti keelt nad ei vallanud, aga neile pandi kohustus keel teatud ajaks \u00e4ra \u00f5ppida. Tean n\u00e4iteid, kus Ukraina arstid on p\u00e4ris kiiresti eesti keele \u00e4ra \u00f5ppinud, sest motivatsioon on nii k\u00f5rge.  Kahju, et seda motivatsiooni ei ole nendel tekkinud, kes siin riigis elavad. Miks neil pole motivatsiooni?  Kindlasti on \u00fcks asi see, et kui sa elad venekeelses keskkonnas, saad oma igap\u00e4evased asjad aetud, siis sul ei olegi eesti keelt vaja. Nad \u00fctlevadki, et kus ma seda keelt \u00fcldse vajan, kus ma praktiseerin, sest keelekeskkonda ei ole. Teine asi, kas riik on teinud piisavalt, et selgitada, kuidas see m\u00f5jutab nende inimeste laste tulevikku, millised on n\u00e4iteks nende \u0161ansid Eesti \u00fclikoolides \u00f5ppida. V\u00e4ga paljud noored l\u00e4ksid omal ajal Venemaa k\u00f5rgkoolidesse, kuna nad ei saanud Eesti k\u00f5rgkoolidesse sisse.  Miks panevad vene pered j\u00e4tkuvalt oma lapsi vene koolidesse?  Mina \u00fctleks, et Ida-Virumaal on tendents k\u00fcll pigem aasta-aastalt selline, et vene pered tahavad lapsi panna just eesti koolidesse, eesti keelekeskkonda. Pigem on see olnud natuke \u00e4rritav tegur Eesti vanematele, kuna nad kardavad, et nende Eesti koolis k\u00e4iv laps satub olukorda, kus \u00fcmberringi on rohkem vene kui eesti keelt ning seda Eesti vanemad ei taha.  No Narvas on eesti keel v\u00e4hemuskeel.  On v\u00e4hemuskeel jah.  Ka Tallinnas on siiski j\u00e4tkuvalt vanemaid, kes valdavad eesti keelt, aga eelistavad oma lapsi panna Vene kooli esimesse klaasi.  Ma ei oska sellist tendentsi n\u00e4ha, inimesed on v\u00e4ga erinevad. Mina olen n\u00e4inud vanemat, kes s\u00f5itis Georgi lindiga, aga t\u00f5i oma lapse Eesti lasteaeda. Ka selliseid on. See, et vanemad on aru saanud, et tegelikult on nende lastele eesti keel vaja, on minu meelest t\u00e4iesti \u00fcheselt arusaadav ja igal pool n\u00e4ha, Ida-Virumaal k\u00fcll.  Kas Narva riigig\u00fcmnaasiumid on juba komplekteeritud p\u00e4devate \u00f5petajatega?  Jaa, ma usun k\u00fcll. Kui mitte sada protsenti, siis enamjaolt kindlasti. Selle nimel on t\u00f6\u00f6d tehtud.  Kas Narvast on v\u00f5imalik taas Eesti linn teha?  Aga Narva on Eesti linn.  Aga l\u00e4binisti eestikeelne, et poes saaks eesti keelega hakkama ja noortel oleks motivatsiooni omavahel eesti keeles suhelda?  Muide, kui ma hakkan m\u00f5tlema, siis ma olen saanud Narvas poes eesti keelega viimastel aastatel v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama. Ja tead, mis on huvitav. Mind h\u00e4mmastas \u2013 \u00fches Narva suures toidukaupluses edastati \u00fchele saalit\u00f6\u00f6tajale l\u00e4bi valjuh\u00e4\u00e4ldi s\u00f5num, et ta pidi kusagile minema, midagi tegema, ja seda tehti eesti keeles, kusjuures k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad on vene emakeelega.  Nii et tasapisi tuleb.  Ma arvan, et see muutus ei ole v\u00f5imalik \u00fche v\u00f5i kolme p\u00e4evaga, arvestades olukorda, mis oli 30 aastat tagasi, kus Narvas oli vaat et enamuses inimesed, kes polnud kunagi eesti keelt kuulnudki. Praegu on hoopis teine olukord, ka inimeste meelsus ja arusaamad on hoopis teised.  Kui Narva on \u00fcha enam Eesti poole liikumas, nagu sa just r\u00e4\u00e4kisid, siis Keskerakonnal on uus esimees Mihhail K\u00f5lvart\u00a0\u2013 kas Keskerakond on j\u00e4lle rohkem venelaste poole astumas?  Eks nad katsetavad, nad tahavad olla laiap\u00f5hjaline rahvaerakond, kes p\u00fc\u00fcab nii eestlastele kui ka venelastele meeldida. Aga me m\u00e4letame Edgar Savisaare aegset Keskerakonda, kus eestlastele r\u00e4\u00e4giti \u00fchtesid s\u00f5numeid ja venelastele teisi ning tihtipeale paljuski t\u00e4nu sellisele tegevusele saavutati see, et m\u00f5lemast keelekogukonnast saadi toetajaid. Ei tea, kas see hakkab j\u00e4lle niimoodi olema, saame n\u00e4ha.  Ega eestlased ole ju v\u00e4ga tugevalt Keskerakonna taga niikuinii olnud, kui vaadata valijaprofiile.  Nojah, ega see toetusprotsent v\u00e4ga k\u00f5rge ei ole ja ma ei tea, kuidas Mihhail K\u00f5lvarti valimine seda m\u00f5jutanud on. Oleme avalikest allikatest n\u00e4inud, et keegi p\u00e4rast kongressi aeg-ajalt lahkub, aga ma ei tea, kas nende eesm\u00e4rk on muutuda puhtalt nii-\u00f6elda vene parteiks v\u00f5i mitte.  Yana Toom on juba juhatusse valitud \u2013 tee justkui tundub olevat pigem venelaste s\u00fcdamesse.  Nad kaotasid vahepeal k\u00f5vasti venelaste toetust, ka Ida-Virumaal kukkusid numbrid drastiliselt, kui J\u00fcri Ratas tuli ja hakkas r\u00e4\u00e4kima korruptsioonist ja sellega v\u00f5itlemisest ning kuidas Ida-Virumaal tuleks sellesse v\u00e4ga resoluutselt suhtuda.  Ja kontekst on see, millest me saate algul r\u00e4\u00e4kisime, et kui Ida-Virumaal on inimene valitud volikokku, siis ta eeldab, et tal on teatud privileegid.  See ei ole igal pool nii ja see ei ole k\u00f5igi puhul nii, aga sellist arusaama ja suhtumist on tunda.  Aga on see pigem hea uudis, et Mihhail K\u00f5lvart sai Keskerakonna etteotsa, v\u00f5ib-olla see marginaliseerib neid kooslasi (liikumine Koos - toim.) ja \u00dchendatud Vasakparteid, mis \u00fcritab jalgu alla saada. Et pigem t\u00f5mbab Keskerakond mingisuguse profiiliga valijad enda k\u00fclge ja radikaalsematele poliitj\u00f5ududele j\u00e4\u00e4b v\u00e4hem valijaid?  Minu meelest on hea uudis, et Eesti k\u00f5ige suurema erakonna etteotsa on saanud vene emakeelega inimene. See n\u00e4itab, et Eestis on demokraatiaga k\u00f5ik korras. Enamus toetas teda\u00a0\u2013 palun, v\u00f5id asuda parteid juhtima, sul on v\u00f5imalus ka peaministriks t\u00f5usta, k\u00f5ik v\u00f5imalused on olemas. Ma ei julge praegu \u00f6elda, kas K\u00f5lvart on rohkem venelaste v\u00f5i eestlaste poole kaldu, kindlasti ta tahaks m\u00f5lemaid \u00fchendada.  Astus juba Kaitseliitugi.  Jah, v\u00e4hemalt tundub v\u00e4line pilt selline, et ta teeb pingutusi, et v\u00e4hemalt n\u00e4ida n-\u00f6 rahvuste\u00fclese erakonnajuhina. Aga saame n\u00e4ha, kas ta suudab m\u00f5jutada seda, et n\u00e4iteks Ida-Virumaa suurtes linnades ei taastuks b\u00fctsantslik juhtimisstiil, nagu ta seal 30 aastat oli \u2013 kas ta saab aru, et see on vale ja mida ta ette v\u00f5tab, et see muutuks?  Miks meeldivad vene valijatele nii v\u00e4ga vasakpoolsed erakonnad ja poliitikud? Miks nad ei lase lahti ideest, mis tegelikult ajaloos t\u00f6\u00f6le ei hakanud?  Aga paljudele on ju ka EKRE hinge pugenud. K\u00fcsimus on s\u00f5numites \u2013 selged, lihtsad ja arusaadavad s\u00f5numid. Meie jaoks on need v\u00f5ib-olla natuke \u00fcle pingutatud, aga kui me vaatame, mis toimub vene keeleruumis teisel pool piiri, mida ka paljud venekeelsed inimesed j\u00e4lgivad, siis kuidas seal lokkab homofoobia, kuidas kiusatakse taga teisitim\u00f5tlejaid, kuidas l\u00e4\u00e4ne v\u00e4\u00e4rtusi vaenatakse. Eks see m\u00f5jub inimeste maailmavaatele ja arusaamadele. T\u00e4nap\u00e4eva noored inimesed v\u00f5ib-olla ei ole nii v\u00e4ga m\u00f5jutatavad, eriti, kui nad eesti keelt oskavad, liiklevad eri infov\u00e4ljades\u00a0\u2013 venekeelses, eestikeelses, ingliskeelsel \u00a0\u2013 ja saavad terviklikuma pildi ning oskavad t\u00f5de paremini v\u00e4lja s\u00f5eluda.  Kui paljud Ida-Viru venekeelsed elanikud P\u00f5hjaranniku venekeelset versiooni loevad, ETV+i j\u00e4lgivad, Raadio 4 kuulavad? Kui paljudel tuleb meediapilt Eestist ja kui paljudel j\u00e4tkuvalt l\u00e4bi keelatud kanalite Venemaalt?  Kindlasti tuleb suurel osal l\u00e4bi Venemaa kanalite, aga ma pole kindel, et nad vaatavad Venemaa kanaleid puhtalt sel eesm\u00e4rgil, et iga p\u00e4ev Putinit vaadata. K\u00fcllap on suur osa neid, kes vaatavad mingeid seriaale ja meelelahutussaateid.  Need propagandakanalid on ju nii osavalt ja meisterlikult kokku pandud \u2013 pole mitte lauspropaganda, vaid seda tilgutatakse aeg-ajalt, seej\u00e4rel pannakse j\u00e4lle mingit meelelahutust. Ehk lahjendatakse lahjema joogiga ja siis pannakse j\u00e4lle teravat juurde\u00a0\u2013 nii need inimesed teleri ette meelitatakse.  Kui palju on teil lugejaid Ida-Viru venelaste seas?  Meil on kaks venekeelset v\u00e4ljaannet, meil on p\u00e4evaleht, mis ilmub kolm korda n\u00e4dalas. Muide, venekeelseid p\u00e4evalehti rohkem Eestis ei ole. Ja meil on ka tasuta v\u00e4ljaanne, mis ilmub praegu kaks korda kuus ja mis l\u00e4heb postkastidesse. Et me suudame olulise osa kohalikust infov\u00e4ljast katta.  Nad j\u00e4lgivad, loevad, v\u00f5tavad vastu infot, mida te pakendate?  Loodan k\u00fcll, sest lugejanumbrid n\u00e4itavad p\u00e4ris korralikku lugejaskonda. Iseasi on, kui palju nad seda vastu v\u00f5tavad, sel end m\u00f5jutada lasevad, aga v\u00e4hemalt mingit infot nad saavad. Ega me ju ei tee mingisugust propagandat, me laseme inimestele endil otsustada, anname neile infot, et nii- ja naasugused asjad toimuvad.  Mida peaks tegema, et Narva \u00fcldine eluj\u00e4rg paraneks? Et pangad annaksid sinna kinnisvara ostuks laenu, et sinna saaks \u00fcldse kinnisvara arendada? Sest nagu \u00fctles Katri Raik, on Narva probleem see, et ta asub Narvas ehk pankade jaoks ei ole see isegi koht, kuhu inimene saaks korteri ostuks laenu, mist\u00f5ttu elamufond on aegunud. Et Kreenholm saaks uue hingamise ja et rohep\u00f6\u00f6re pigem tooks t\u00f6\u00f6kohti, mitte ei viiks.  Kui ma oskaks sellele praegu vastata, siis ma oleks ilmselt Eesti peaminister varsti. Aga ma arvan, et Narvat tuleks rohkem v\u00f5tta kui Eesti suuruselt kolmandat linna, mitte kohelda teda kui vanemateta vaeslast, kellel silitatakse aeg-ajalt haletsedes pead ja siis, kui ta pahandust teeb, \u00f6eldakse, et ah, mis sealt ikka tahta, ta ju ongi vanemateta ja selline \u00f5nnetu. Tegelikult on Narva normaalne ja p\u00e4ris p\u00f5nev linn. Seal toimub palju p\u00f5nevaid asju, eriti viimastel aastatel. Seal on tekkinud oma aktiivne kogukond, kes on edumeelne, patriootlik ja kes tahab n\u00e4ha linna arenemas. Selle kinnituseks on ka need 4500 h\u00e4\u00e4lt, mille Katri Raik viimastel valimistel sai. \"Reedene intervjuu\"\u00a0on Vikerraadios reedeti kell 14.05.Reedene intervjuu: Erik Kalda Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR\t\t\t\t\t\t\t\t\t   \t\t\t\t\tToimetaja:  Laura Raudnagel   "}
{"text":"Gaboni uus peaminister \u00dcRO-s: riigip\u00f6\u00f6re hoidis \u00e4ra verevalamise\u00dcRO, 23. september, AFP-BNS \u2013 Gaboni s\u00f5jaliste juhtide m\u00e4\u00e4ratud peaminister Raymond Ndong Sima kaitses reedel \u00dcRO peaassambleel esinedes riigip\u00f6\u00f6ret kui \"v\u00e4iksemat halba\", \u00f6eldes, et s\u00f5jav\u00e4e sekkumine hoidis \u00e4ra verevalamise.\nS\u00f5jav\u00e4gi kukutas 30. augustil president Ali Bongo Ondimba, kelle perekond oli valitsenud seda naftarikast Kesk-Aafrika riiki rohkem kui pool sajandit. Riigip\u00f6\u00f6re korraldati kohe p\u00e4rast seda, kui ta kuulutas end valimiste v\u00f5itjaks, et olla ametis veel \u00fche v\u00f5imuperioodi.\nS\u00f5jav\u00e4gi m\u00e4\u00e4ras ajutiseks valitsusjuhiks Ndong Sima, kes kandideeris viimastel valimistel Bongo vastu.\nNdong Sima lubas \u00dcRO-s esinedes, et ta teeb j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal teatavaks sammud uute valimiste korraldamiseks.\nTa kutsus rahvusvahelist kogukonda vaatama laiemat pilti ja olukorda Gabonis, kus Bongo perekonda on s\u00fc\u00fcdistatud ulatuslikus korruptsioonis.\nNdong Sima s\u00f5nul oleks riigip\u00f6\u00f6rde hukkam\u00f5istmine v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne \u00fctlemisega, et las parem puhkevad kokkup\u00f5rked ja siis v\u00f5ib \u00fcle lugeda ohvrid.\n\"Julgeolekuj\u00f5ududel oli valik, kas valmistuda protestide mahasurumisks, seistes silmitsi ohuga olla praegu v\u00f5i hiljem rahvusvaheliste kohtute ees vastutusele v\u00f5etud, v\u00f5i otsustada peatada see petturlik ja ohtlik protsess rahvusliku \u00fchtsuse huvides,\" \u00fctles ta.\n\"Nad valisid t\u00e4ieliku vastutustundega teise tee, v\u00e4ltimaks tulekahju ohtu, mis oleks v\u00f5inud raputada Gaboni \u00fchiskonna alustalasid ning poleks s\u00e4\u00e4stnud arvukat v\u00e4lismaalaste kogukonda, kes elab Gabonis,\" lisas peaminister.\n\"See sekkumine ilma vere v\u00f5i kahjuta oli v\u00e4iksem halb,\" r\u00f5hutas Ndong Sima.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Pooled eestlased tajuvad finantspettuste kasvuLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt tajub 79 protsenti Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\u00abKui m\u00f5ningane pettuste arvu kasv on m\u00f5istetav, siis uuringu tulemuste j\u00e4rgi tajuvad ligi pooled Eesti inimesed finantspettuste arvu tuntavat suurenemist. See on m\u00f5tlemapanev statistika, mis n\u00e4itab, et petturid on oma haaret kiiresti laiendamas ning nende negatiivsest m\u00f5just ei j\u00e4\u00e4 puutumata keegi,\u00bb \u00fctleb Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik.\nFinantspettuste arvu tuntavat suurenemist on tajunud 50 protsenti naistest ning 43 protsenti mehed.\nV\u00f5rreldes L\u00e4ti ja Leeduga tuntakse Eestis k\u00f5ige enam pettustega seonduva ohu suurenemist. Kui Eestis on finantspettuste arvu suurenemist aasta jooksul tajunud 79 protsenti, siis L\u00e4tis 61 protsenti ning Leedus 64 protsenti vastanutest.\n\u00abMuutumatuks hindas pettuste sagedust Eestis 18 protsenti inimestest, L\u00e4tis ja Leedus \u00fcle veerandi vastanutest. Ei saa v\u00e4ita ning pole ka p\u00f5hjust uskuda, et pettuseid l\u00e4hiajal v\u00e4hemaks v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da,\u00bb lisas Kiik.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis."}
{"text":"Uuring: k\u00fcmnest eestlasest kaheksa tajub finantspettuste arvu kasvuTALLINN, 23. september, BNS \u2013 Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt tajub 79 protsenti Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\n\"Kui m\u00f5ningane pettuste arvu kasv on m\u00f5istetav, siis uuringu tulemuste j\u00e4rgi tajuvad ligi pooled Eesti inimesed finantspettuste arvu tuntavat suurenemist. See on m\u00f5tlemapanev statistika, mis n\u00e4itab, et petturid on oma haaret kiiresti laiendamas ning nende negatiivsest m\u00f5just ei j\u00e4\u00e4 puutumata keegi,\" \u00fctles Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik pressiteates.\nFinantspettuste arvu tuntavat suurenemist on tajunud veidi enam naised kui mehed. J\u00e4tkuvalt on n\u00e4ha, et palju pettusekatseid toimub vene v\u00f5i inglise keeles \u2013 pettuste arvu suuremat kasvu tajuvad keskmisest enam just vene rahvusest inimesed.\nV\u00f5rreldes L\u00e4ti ja Leeduga tuntakse Eestis k\u00f5ige enam pettustega seonduva ohu suurenemist. Kui Eestis on finantspettuste arvu suurenemist aasta jooksul tajunud 79 protsenti, siis L\u00e4tis 61 protsenti ning Leedus 64 protsenti vastanutest. \"Muutumatuks hindas pettuste sagedust Eestis 18 protsenti inimestest, L\u00e4tis ja Leedus \u00fcle veerandi vastanutest. Ei saa v\u00e4ita ning pole ka p\u00f5hjust uskuda, et pettuseid l\u00e4hiajal v\u00e4hemaks v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da,\" lisas Kiik.\u00a0\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Uuring: k\u00fcmnest eestlasest kaheksa tajub finantspettuste arvu kasvuTALLINN, 23. september, BNS \u2013 Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt tajub 79 protsenti Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\n\"Kui m\u00f5ningane pettuste arvu kasv on m\u00f5istetav, siis uuringu tulemuste j\u00e4rgi tajuvad ligi pooled Eesti inimesed finantspettuste arvu tuntavat suurenemist. See on m\u00f5tlemapanev statistika, mis n\u00e4itab, et petturid on oma haaret kiiresti laiendamas ning nende negatiivsest m\u00f5just ei j\u00e4\u00e4 puutumata keegi,\" \u00fctles Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik pressiteates.\nFinantspettuste arvu tuntavat suurenemist on tajunud veidi enam naised kui mehed. J\u00e4tkuvalt on n\u00e4ha, et palju pettusekatseid toimub vene v\u00f5i inglise keeles \u2013 pettuste arvu suuremat kasvu tajuvad keskmisest enam just vene rahvusest inimesed.\nV\u00f5rreldes L\u00e4ti ja Leeduga tuntakse Eestis k\u00f5ige enam pettustega seonduva ohu suurenemist. Kui Eestis on finantspettuste arvu suurenemist aasta jooksul tajunud 79 protsenti, siis L\u00e4tis 61 protsenti ning Leedus 64 protsenti vastanutest. \"Muutumatuks hindas pettuste sagedust Eestis 18 protsenti inimestest, L\u00e4tis ja Leedus \u00fcle veerandi vastanutest. Ei saa v\u00e4ita ning pole ka p\u00f5hjust uskuda, et pettuseid l\u00e4hiajal v\u00e4hemaks v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da,\" lisas Kiik.\u00a0\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"K\u00fcmnest eestlasest kaheksa tajub finantspettuste arvu kasvuLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt tajub 79 protsenti Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\n\u201cKui m\u00f5ningane pettuste arvu kasv on m\u00f5istetav, siis uuringu tulemuste j\u00e4rgi tajuvad ligi pooled Eesti inimesed finantspettuste arvu tuntavat suurenemist. See on m\u00f5tlemapanev statistika, mis n\u00e4itab, et petturid on oma haaret kiiresti laiendamas ning nende negatiivsest m\u00f5just ei j\u00e4\u00e4 puutumata keegi,\u201d \u00fctles Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik pressiteates.\nFinantspettuste arvu tuntavat suurenemist on tajunud veidi enam naised kui mehed. J\u00e4tkuvalt on n\u00e4ha, et palju pettusekatseid toimub vene v\u00f5i inglise keeles \u2013 pettuste arvu suuremat kasvu tajuvad keskmisest enam just vene rahvusest inimesed.\nV\u00f5rreldes L\u00e4ti ja Leeduga tuntakse Eestis k\u00f5ige enam pettustega seonduva ohu suurenemist. Kui Eestis on finantspettuste arvu suurenemist aasta jooksul tajunud 79 protsenti, siis L\u00e4tis 61 protsenti ning Leedus 64 protsenti vastanutest. \u201cMuutumatuks hindas pettuste sagedust Eestis 18 protsenti inimestest, L\u00e4tis ja Leedus \u00fcle veerandi vastanutest. Ei saa v\u00e4ita ning pole ka p\u00f5hjust uskuda, et pettuseid l\u00e4hiajal v\u00e4hemaks v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da,\u201d lisas Kiik.\u00a0\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\n]]>"}
{"text":"Keila KK tegevjuht Tarmo Hein: Toetusrahad ei oleks tohtinud liikuda peatreeneri kontrolli all olevasse MT\u00dcsseAvaldame Tarmo Heina (Keila KK Facebooki lehek\u00fcljel ilmunud) avalduse t\u00e4ispikkuses:\nHea Keila korvpallikogukonna liige!\nEile meedias toimunu, seoses peatreener Peep Pahvi t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisega, on m\u00f5junud emotsionaalselt k\u00f5igile osapooltele, kuid kinnitan teile, et tegemist ei ole emotsioonide p\u00f5hjal tehtud otsusega. Keila Korvpallikool on ametlik spordikool, millele kehtivad k\u00f5ik nii riiklikult kui ka kohalikul tasemel kehtestatud regulatsioonid ja millel on kohustused ja vastutus nii seaduse, sponsorite kui kogukonna ees.\nEilsetes uudistes suurt k\u00f5lapinda leidnud peatreeneri t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamises kaasa r\u00e4\u00e4kinud osapoolte hinnangutes k\u00f5las mitmeid emotsioone, kuid meil tuleb organisatsioonina tugineda faktidele. V\u00e4ited, et lepingu l\u00f5petamise taga v\u00f5is olla soov saada endale peatreeneri toetajad, tegemist on kadedusega v\u00f5i et korvpallikooli enda rahaasjad pole korras, on fookuse k\u00f5rvalejuhtimine oluliselt rikkumiselt. Meedias toimuv ei ole meile \u00fcllatuseks \u2013 tegemist on elup\u00f5lise meediat\u00f6\u00f6tajaga, kes teab, millistele nuppudele vajutada. Samuti on meedias ringlemas anon\u00fc\u00fcmne toetuskiri peatreenerile, kuid sarnaseid \u201cusume\u201d-kampaaniad on spordis varemgi olnud.\nKuid esitatud v\u00e4idete ja toetuskirja puhul on tegemist fookuse k\u00f5rvalejuhtimisega olukorra t\u00f5siduselt ja toime pandud rikkumiselt.\nPeatreeneri t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise aluseks on usalduse kaotus seoses sponsorrahade suunamisega MT\u00dcsse, mille kasusaaja on peatreener ise.\nNii eetiliselt kui ka juriidiliselt on vale, isegi kuritahtlik esitada arveid Keila Basket kaudu sponsorettev\u00f5tetele, kes saavad reklaamiv\u00e4ljundi esindusmeeskonna, ehk Korvpallikooli kaudu. Keila Basketil puudub igasugune volitus reklaami vahendamiseks.\nToetusrahad ei oleks tohtinud liikuda peatreeneri kontrolli all olevasse MT\u00dcsse. \u00dchelgi spordimeeskonnal ei ole praktikat, et esmalt v\u00f5tab treener toetajate rahad enda k\u00e4tte \u2013 keegi ei tea, kas ja kui palju sealt meeskonnale edasi tuleb. Kui treener toob meeskonnale toetajaid, siis saab seda teha l\u00e4bi korvpallikooli, esindusmeeskonna jaoks eraldi loodud arvelduskonto kaudu. Nii kaitseme toetajate huve. Kui on soov oma panust eraldi v\u00e4lja tuua, siis selleks saab ka Excelis tabelit pidada.\nEilne uudis ei ole peatreenerile kindlasti ootamatu, oleme vale k\u00e4itumist v\u00e4lja toonud korduvalt kirjavahetuses ning t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemine oli Peep Pahviga jutuks juba selle n\u00e4dala kolmap\u00e4eval. Lisaks on Pahv ka ise meedias v\u00e4lja toonud, et eriarvamused said alguse juba varem. Paraku j\u00e4tab ta m\u00e4rkimata kevadiste eriarvamuste tegelikud p\u00f5hjused.\nOtsustasime kevadel Keila Basketiga koost\u00f6\u00f6lepingut mitte pikendada, sest meie jaoks on oluline, et Keila tippkorvpall tugineks professionaalsel ja j\u00e4tkusuutlikul alusel ning selle \u00fcks oluline osa on peatreeneri ametikoha lahti sidumine meeskonnajuhi ametikohast. Peep Pahvi soov esindusmeeskonna majandamist j\u00e4tkata Keila Basketi all kannab \u00e4rilist eesm\u00e4rki, kuna see oleks loonud olukorra, kus peatreener istub n\u00f6 kolmel toolil: peatreener, meeskonna juht ja peamine kasusaaja \u2013 kasutades selleks Keila Korvpallikooli br\u00e4ndi ja vahendeid. See loob olukorra, kus peatreener ise on enda t\u00f6\u00f6andja ja v\u00e4listab v\u00f5imaluse sportlike eesm\u00e4rkide saavutamiseks peatreenerit vahetada. Lisaks sooviti Keila Basketi alt tegeleda tegevustega, mis ei ole seotud esindusmeeskonnaga. See on korruptiivse varjundiga tegevus, mis ei l\u00e4he kokku 13 aasta jooksul ehitatud Keila Korvpallikooli v\u00e4\u00e4rtustega.\nToon v\u00e4lja olulised punktid, mis on korvpallikooli poolt olnud lepingu l\u00f5petamise aluseks:\n\u2013 Selline tegevus ei ole l\u00e4bipaistev ega eetiline, et esindusmeeskonna peatreener taotleb toetusrahad MT\u00dc-sse, mille kasusaaja on peatreener ise.\n\u2013 Puudub \u00fclevaade toetajatest, toetussummadest ning kindlus rahade laekumise osas meeskonna eelarvesse, kuna selleks pole mingit kokkulepet.\n\u2013 Selline tegevus on sponsorite eksitamine: sponsorite pretensioonide korral, n\u00e4iteks reklaami osas, ei ole Keila Basketil ei kohustust, vastutust ega v\u00f5imalusi valedel alustel antud lubaduste t\u00e4itmiseks.\n\u2013 Sellist praktikat ei ole Eesti klubides. Peatreenerite kaudu tulevad ja on alati tulnud sponsorid, kuid arved v\u00e4ljastab alati meeskonna majandustegevuse eest vastutav organisatsioon.\n\u2013 Peatreeneril oli t\u00f6\u00f6leping korvpallikooliga, mis andis v\u00f5imalused ka toetajate leidmiseks. Esindusmeeskonna majandamiseks on loodud ka eraldi arvelduskonto, et hoida lahus noortet\u00f6\u00f6 ja esindusmeeskonna vahendid \u2013 k\u00f5ik v\u00f5imalused korrektseks asjaajamiseks olid olemas.\n\u2013 Keila Basket ei saa esindada Keila Korvpallikooli esindusmeeskonda toetajatega suhtlemisel v\u00f5i reklaamivahendusteenuse pakkumisel \u2013 selleks puudub nii suus\u00f5naline kui ka kirjalik kokkulepe.\n\u2013 Keila Basket reklaamib ennast, kui korvpalliklubi \u2013 meistriliiga naiskond, kuid toetuseid k\u00fcsib v\u00e4idetavalt korvpallikooli esindusmeeskonnale.\n\u2013 Keila Basket on kasutanud korvpallikooli br\u00e4ndingut, kogukonda ja esindusmeeskonda toetajate leidmisel ning atraktiivsuse t\u00f5stmisel, kuigi Keila Basketil puudub selleks igasugune volitus.\nKorvpallikooli jaoks on alati olnud oluline ehitada \u00fchtset s\u00fcsteemi, kus olulisel kohal on k\u00f5ik korvpallikooli tublid treenerid ja meeskonnaliikmed, kes on andnud oma panuse tugeva noortes\u00fcsteemi loomisel kuni meistriliigani v\u00e4lja.\nK\u00f5rgel tasemel sporti ei saa teha ilma heade toetajateta ja on \u00fclioluline, et toetajate rahade liikumine ja kasutamine oleks selgelt arusaadav ning korrektselt dokumenteeritud. Meie poole on p\u00f6\u00f6rdunud sponsorid, kes on toetusrahad kandnud Keila Basketi kontole ja on avaldanud soovi ning toetust j\u00e4tkata Keila esindusmeeskonna sponsoreerimist korvpallikooli kaudu. Olen t\u00e4nulik sellel keerulisel hetkel sponsoritele toetuse ning m\u00f5istva suhtumise eest, et asjaajamine spordis peab olema l\u00e4bipaistev.\nPraegu avalikuks tulnud tegevus garanteerib avalikkuse huvi t\u00f5ttu v\u00e4hemalt toetajatele makstud summade tagastamise.\nSamuti t\u00e4nan siiralt k\u00f5iki kogukonnaliikmeid, kes on korvpallikoolile oma toetusavaldused saatnud.\nKinnitan, et k\u00f5ik hooajaks tehtud plaanid kehtivad, l\u00e4heme plaanip\u00e4raselt edasi k\u00f5ikide treeningute ja m\u00e4ngudega. R\u00e4\u00e4gime l\u00e4bi olemasolevate toetajatega ja leiame lahendused t\u00e4iendavate eelarvevahendite leidmiseks.\nKogukonna ja heade sponsorite toel on tippkorvpall Keilasse tulnud selleks, et j\u00e4\u00e4da!\nLugupidamisega\nTarmo Hein\nKeila Korvpallikool\nTegevjuht"}
{"text":"TREENERISKANDAAL | Keila korvpallikooli juht: fookust \u00fcritatakse k\u00f5rvale juhtida oluliselt rikkumiselt. Peep Pahv: minu rolli meeskonna juhtimise juures \u00fcritati pisendadaKeila korvpallikool l\u00f5petas eile \u201eusalduse kaotuse t\u00f5ttu\u201c esindusmeeskonna peatreeneri Peep Pahvi t\u00f6\u00f6lepingu. Kooli tegevjuht Tarmo Hein tegi t\u00e4na sotsiaalmeedias postituse, kus selgitas veel kord \u00fcle Pahvi vallandamise p\u00f5hjused.\nDelfi avaldab Keila korvpallikool tegevjuhi avalduse t\u00e4ies mahus ning selle all ka Peep Pahvi vastulause.\nHea Keila korvpallikogukonna liige!\nEile meedias toimunu, seoses peatreener Peep Pahvi t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemisega, on m\u00f5junud emotsionaalselt k\u00f5igile osapooltele, kuid kinnitan teile, et tegemist ei ole emotsioonide p\u00f5hjal tehtud otsusega. Keila Korvpallikool on ametlik spordikool, millele kehtivad k\u00f5ik nii riiklikult kui ka kohalikul tasemel kehtestatud regulatsioonid ja millel on kohustused ja vastutus nii seaduse, sponsorite kui kogukonna ees.\nEilsetes uudistes suurt k\u00f5lapinda leidnud peatreeneri t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamises kaasa r\u00e4\u00e4kinud osapoolte hinnangutes k\u00f5las mitmeid emotsioone, kuid meil tuleb organisatsioonina tugineda faktidele. V\u00e4ited, et lepingu l\u00f5petamise taga v\u00f5is olla soov saada endale peatreeneri toetajad, tegemist on kadedusega v\u00f5i et korvpallikooli enda rahaasjad pole korras, on fookuse k\u00f5rvalejuhtimine oluliselt rikkumiselt. Meedias toimuv ei ole meile \u00fcllatuseks \u2013 tegemist on elup\u00f5lise meediat\u00f6\u00f6tajaga, kes teab, millistele nuppudele vajutada. Samuti on meedias ringlemas anon\u00fc\u00fcmne toetuskiri peatreenerile, kuid sarnaseid \u201eusume\u201c-kampaaniad on spordis varemgi olnud.\nKuid esitatud v\u00e4idete ja toetuskirja puhul on tegemist fookuse k\u00f5rvalejuhtimisega olukorra t\u00f5siduselt ja toime pandud rikkumiselt.\nPeatreeneri t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5petamise aluseks on usalduse kaotus seoses sponsorrahade suunamisega MT\u00dcsse, mille kasusaaja on peatreener ise.\nNii eetiliselt kui ka juriidiliselt on vale, isegi kuritahtlik esitada arveid Keila Basket kaudu sponsorettev\u00f5tetele, kes saavad reklaamiv\u00e4ljundi esindusmeeskonna, ehk Korvpallikooli kaudu. Keila Basketil puudub igasugune volitus reklaami vahendamiseks.\nToetusrahad ei oleks tohtinud liikuda peatreeneri kontrolli all olevasse MT\u00dcsse. \u00dchelgi spordimeeskonnal ei ole praktikat, et esmalt v\u00f5tab treener toetajate rahad enda k\u00e4tte \u2013 keegi ei tea, kas ja kui palju sealt meeskonnale edasi tuleb. Kui treener toob meeskonnale toetajaid, siis saab seda teha l\u00e4bi korvpallikooli, esindusmeeskonna jaoks eraldi loodud arvelduskonto kaudu. Nii kaitseme toetajate huve. Kui on soov oma panust eraldi v\u00e4lja tuua, siis selleks saab ka Excelis tabelit pidada.\nEilne uudis ei ole peatreenerile kindlasti ootamatu, oleme vale k\u00e4itumist v\u00e4lja toonud korduvalt kirjavahetuses ning t\u00f6\u00f6lepingu \u00fcles\u00fctlemine oli Peep Pahviga jutuks juba selle n\u00e4dala kolmap\u00e4eval. Lisaks on Pahv ka ise meedias v\u00e4lja toonud, et eriarvamused said alguse juba varem. Paraku j\u00e4tab ta m\u00e4rkimata kevadiste eriarvamuste tegelikud p\u00f5hjused.\nOtsustasime kevadel Keila Basketiga koost\u00f6\u00f6lepingut mitte pikendada, sest meie jaoks on oluline, et Keila tippkorvpall tugineks professionaalsel ja j\u00e4tkusuutlikul alusel ning selle \u00fcks oluline osa on peatreeneri ametikoha lahti sidumine meeskonnajuhi ametikohast. Peep Pahvi soov esindusmeeskonna majandamist j\u00e4tkata Keila Basketi all kannab \u00e4rilist eesm\u00e4rki, kuna see oleks loonud olukorra, kus peatreener istub n\u00f6 kolmel toolil: peatreener, meeskonna juht ja peamine kasusaaja \u2013 kasutades selleks Keila Korvpallikooli br\u00e4ndi ja vahendeid. See loob olukorra, kus peatreener ise on enda t\u00f6\u00f6andja ja v\u00e4listab v\u00f5imaluse sportlike eesm\u00e4rkide saavutamiseks peatreenerit vahetada. Lisaks sooviti Keila Basketi alt tegeleda tegevustega, mis ei ole seotud esindusmeeskonnaga. See on korruptiivse varjundiga tegevus, mis ei l\u00e4he kokku 13 aasta jooksul ehitatud Keila Korvpallikooli v\u00e4\u00e4rtustega.\nToon v\u00e4lja olulised punktid, mis on korvpallikooli poolt olnud lepingu l\u00f5petamise aluseks:\n- Selline tegevus ei ole l\u00e4bipaistev ega eetiline, et esindusmeeskonna peatreener taotleb toetusrahad MT\u00dc-sse, mille kasusaaja on peatreener ise.\n- Puudub \u00fclevaade toetajatest, toetussummadest ning kindlus rahade laekumise osas meeskonna eelarvesse, kuna selleks pole mingit kokkulepet.\n- Selline tegevus on sponsorite eksitamine: sponsorite pretensioonide korral, n\u00e4iteks reklaami osas, ei ole Keila Basketil ei kohustust, vastutust ega v\u00f5imalusi valedel alustel antud lubaduste t\u00e4itmiseks.\n- Sellist praktikat ei ole Eesti klubides. Peatreenerite kaudu tulevad ja on alati tulnud sponsorid, kuid arved v\u00e4ljastab alati meeskonna majandustegevuse eest vastutav organisatsioon.\n- Peatreeneril oli t\u00f6\u00f6leping korvpallikooliga, mis andis v\u00f5imalused ka toetajate leidmiseks. Esindusmeeskonna majandamiseks on loodud ka eraldi arvelduskonto, et hoida lahus noortet\u00f6\u00f6 ja esindusmeeskonna vahendid \u2013 k\u00f5ik v\u00f5imalused korrektseks asjaajamiseks olid olemas.\n- Keila Basket ei saa esindada Keila Korvpallikooli esindusmeeskonda toetajatega suhtlemisel v\u00f5i reklaamivahendusteenuse pakkumisel \u2013 selleks puudub nii suus\u00f5naline kui ka kirjalik kokkulepe.\n- Keila Basket reklaamib ennast, kui korvpalliklubi \u2013 meistriliiga naiskond, kuid toetuseid k\u00fcsib v\u00e4idetavalt korvpallikooli esindusmeeskonnale.\n- Keila Basket on kasutanud korvpallikooli br\u00e4ndingut, kogukonda ja esindusmeeskonda toetajate leidmisel ning atraktiivsuse t\u00f5stmisel, kuigi Keila Basketil puudub selleks igasugune volitus.\nKorvpallikooli jaoks on alati olnud oluline ehitada \u00fchtset s\u00fcsteemi, kus olulisel kohal on k\u00f5ik korvpallikooli tublid treenerid ja meeskonnaliikmed, kes on andnud oma panuse tugeva noortes\u00fcsteemi loomisel kuni meistriliigani v\u00e4lja.\nK\u00f5rgel tasemel sporti ei saa teha ilma heade toetajateta ja on \u00fclioluline, et toetajate rahade liikumine ja kasutamine oleks selgelt arusaadav ning korrektselt dokumenteeritud. Meie poole on p\u00f6\u00f6rdunud sponsorid, kes on toetusrahad kandnud Keila Basketi kontole ja on avaldanud soovi ning toetust j\u00e4tkata Keila esindusmeeskonna sponsoreerimist korvpallikooli kaudu. Olen t\u00e4nulik sellel keerulisel hetkel sponsoritele toetuse ning m\u00f5istva suhtumise eest, et asjaajamine spordis peab olema l\u00e4bipaistev.\nPraegu avalikuks tulnud tegevus garanteerib avalikkuse huvi t\u00f5ttu v\u00e4hemalt toetajatele makstud summade tagastamise.\nSamuti t\u00e4nan siiralt k\u00f5iki kogukonnaliikmeid, kes on korvpallikoolile oma toetusavaldused saatnud.\nKinnitan, et k\u00f5ik hooajaks tehtud plaanid kehtivad, l\u00e4heme plaanip\u00e4raselt edasi k\u00f5ikide treeningute ja m\u00e4ngudega. R\u00e4\u00e4gime l\u00e4bi olemasolevate toetajatega ja leiame lahendused t\u00e4iendavate eelarvevahendite leidmiseks.\nKogukonna ja heade sponsorite toel on tippkorvpall Keilasse tulnud selleks, et j\u00e4\u00e4da!\nLugupidamisega, Tarmo Hein, Keila Korvpallikool tegevjuht.\n......\nPeep Pahvi vastulause:\nParatamatult pean seda postitust kommenteerima.\nMiks oli meeskonna rahastamine \u00fcles ehitatud just sellisel moel?\nElu on n\u00e4idanud, et \u00fchel hetkel kipuvad noorte- ja tippkorvpall teineteist \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma. Kindlam on hoida asjad lahus, et misiganes probleemide korral ei t\u00f5mbaks \u00fcks pool teist kaasa.\nEelmisel hooajal olid m\u00f5lema poole arusaamad selged. Meistriliiga meeskonda majandas MT\u00dc Keila Basket. Kutsusin selle juhatuse liikmeks Korvpallikooli tegevjuhi, kuid ta otsustas loobuda.\nOma n\u00e4o ja nime abil kogusin sponsoritelt kokku meistriliigaga liitumiseks vajaliku summa. Oma v\u00e4ga suure panusega toetas ka Keila linn. Panuse andis ka Korvpallikool, mille kaudu tuli meistriliigale kolme toetaja 17 500 eurot (Prysmian, Ensto ja Keila Haldus). Nende toetajate raha liikus esmalt Korvpallikooli arvele ja sealt kanti need vastavalt esitatud arvele Keila Basketile.\nEhk siis kasutati sarnast rahade liikumisteed, nagu t\u00e4navu vastupidises suunas.\nKevadel tekkis olukord, kus Tartuga veerandfinaalils valmistumise ajal tuli Korvpallikooli tegevjuht minu juurde jutuga, et k\u00f5ik tuleb viia tagasi Korvpallikooli alla. M\u00f5istagi segas selline ajastus ka hooaja otsustavateks m\u00e4ngudeks valmistumist.\nPidasime pikki l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, istusime korduvalt koos ka Keila linnaga. L\u00f5puks andsin j\u00e4rgi ja leppisime kokku, et meeskonna majandustegevus liigub tagasi Korvpallikooli alla, kuid eelarve pannakse kokku erinevate osapoolte poolt. Iga osapool - kaasaarvatud linn - pidid tooma summa X. Selle p\u00f5hjal sai koostatud ka kulueelarve.\nJagasime \u00e4ra, kes milliste toetajatega tegeleb. Minule j\u00e4id eelmise aasta toetajad ning lisaks pidin otsima ka uusi toetajaid.\nKokkulepped, mis mul \u00f5nnestus t\u00e4naseks saavutada, oli rohkem, kui kohustusin. Selleks, et oleks selgus, kelle poolt tulnud rahaga on tegemist, korjasin raha samale arvele, millega majadasime meeskonda eelmisel hooajal.\nPealegi oli toetajaid, kes teadsid kevadisest \u00fclev\u00f5tmise t\u00fclist, kas ma ikka kontrollin kogu tegevust? Vastasel korral poleks toetust tulnud.\nPeab aru saama, et spordi toetused on paljuski seotud isiklike suhete ja tutvustega. Niisama kellegi uksele koputades on toetuse saamine v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline.\nKuna esimesed laekumised olid tulnud, palusin meeskonna m\u00e4ned\u017eeril koostada arve. N\u00e4itasin \u00e4ra ka selle, kelle k\u00e4est ja mis summad on. Paraku keelas Korvpalikooli tegevjuht arve esitamise ja tuli v\u00e4lja s\u00fc\u00fcdistusega, et pole teada, kas toetused ja minu poolt edasi kantavad summad kattuvad. Sellise kahtluse paikapidamist on aga panga v\u00e4ljav\u00f5tete abil v\u00e4ga lihtne kontrollida.\nVaidlus viiski l\u00f5puks praeguse olukorrani.\n\u00dckski inimene ei suuda tegeleda meistriliiga meeskonna vedamisega \u00fcksinda. Meeskonnal oli m\u00e4ned\u017eer ka eelmisel hooajal, kes tegeles kogu korraldusliku poolega. Plaan oli t\u00e4navu meeskonda suurendada.\nKorvpallikooli poole peamine mure seisnes aga selles, et kas ja kuidas saaks peatreenerit kehvade tulemuste t\u00f5ttu vallandada? Selleks tuli minu rolli meeskonna juhtimise juures pisendada.\nSelle asemel, et tegeleda hooaja eel peamise tegevuse, ehk raha leidmisega, keskenduti just sellistele detailidele.\nParaku v\u00e4ljendus see ka toetajate leidmise tulemustes.\nPeep Pahv"}
{"text":"Petuk\u00f5ne r\u00f6\u00f6vis eaka kontolt mitu tuhat eurotViljandi veebipolitseinik andis sotsiaalmeedias teada, et n\u00e4dalavahetusel langes petturite ohvriks eakas proua.\nN\u00e4dalavahetusel langes telefoni teel petturite ohvriks 80-aastane Viljandimaa proua, kes andis kelmidele ligip\u00e4\u00e4su oma pangakontole. Kahju on 2040 eurot.\nVeebipolitseinik Eleri Tetsmann palub lugejail teavitada oma eakaid l\u00e4hedasi v\u00f5imalikest petuskeemidest.\nKui helistab keegi v\u00f5\u00f5ras ja hakkab huvi tundma pangaarve ja seal toimuvate tehingute vastu, on kindlasti tegemist petturiga ning k\u00f5ik sellised k\u00f5ned tuleb kohe l\u00f5petada.\nInternetikelmuse kahtluse korral v\u00f5ib julgelt teavitada ka veebipolitseinikku ning k\u00fcsida, millega on tegu\u00a0ja kuidas toimida.\n"}
{"text":"Alaealistest t\u00fcdrukutest tehisintellektiga loodud alasti pildid \u0161okeerivad Hispaania v\u00e4ikelinnaL\u00f5una-Hispaania v\u00e4ikelinn on \u0161okis p\u00e4rast seda, kui selgus, et\u00a0kohalikest alaealistest t\u00fcdrukutest on tehisintellekti abil genereeritud alasti pilte, mida nende teadmata sotsiaalmeedias levitati.Pildid olid loodud riietatud t\u00fcdrukute fotode abil, millest paljud olid v\u00f5etud nende sotsiaalmeediakontodelt. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tles neid rakendus, mis genereeris kujuteldava pildi isikust ilma riieteta.\nSeni on rakenduse kasutamise ohvriks osutunud langenud enam kui 20 t\u00fcdrukut vanuses 11-17 aastat, kes elavad Almendralejo linnas ja selle l\u00e4histel.\n\u00ab\u00dchel p\u00e4eval tuli mu t\u00fctar koolist v\u00e4lja ja \u00fctles: \u00abEma, minust on liikvel palja \u00fclakehaga\u00a0fotod,\u00bb\u00bb \u00fctles\u00a0Mar\u00eda Blanco Rayo, 14-aastase lapse ema.\n\u00abMa k\u00fcsisin temalt, kas ta on teinud endast mingeid alasti fotosid, ja ta \u00fctles: Ei, ema, need on v\u00f5ltsfotosid t\u00fcdrukutest, mida praegu palju tehakse ja minu klassis on ka teisi t\u00fcdrukuid, kellega see on juhtunud.\u00bb,\u00bblisas Rayo.\nPolitsei uurib alasti t\u00fcdrukute piltide genereerimist ja v\u00e4idetavalt on\u00a0nad tuvastatud v\u00e4hemalt 11 kohalikku poissi, kes on seotud kas piltide loomisega v\u00f5i nende levitamisega WhatsAppi ja Telegrami rakenduste kaudu.\nUurijad uurivad ka v\u00e4idet, et \u00fchelt\u00a0t\u00fcdrukult\u00a0\u00fcritati v\u00f5ltsitud pildi abil raha v\u00e4lja pressida.\u00a0\nF\u00e1tima Gomez, \u00fcks ohvrite emadest, \u00fctles Hispaania telekanalile Canal Extremadura Televisi\u00f3n, et \u00fcks poiss \u00fcritas tema t\u00fctrelt\u00a0v\u00f5ltsitud pildi abil raha v\u00e4lja pressida. Ema s\u00f5nul n\u00e4itas tema t\u00fctar talle vestlust poisiga, milles too palus talle raha saata ning kui t\u00fctar keeldus, saatis poiss talle temast tehisintellekti abil tehtud\u00a0alasti pildi.\nJuhtum tuli\u00a0avalikkuse ette, kui \u00fcks t\u00fcdrukute emadest Miriam Al Adib sotsiaalmeedias selle kohta postituse tegi.\u00a0\nLa hija de Miriam Al Adib, entre las afectadas: su foto desnuda creada por una IA circula por Almendralejo\n\nLa ginec\u00f3loga destap\u00f3 a trav\u00e9s de un v\u00eddeo de Instagram el caso que afecta a una veintena de menores. Los autores ser\u00edan conocidos de las v\u00edctimas pic.twitter.com\/UYy45uWGA8\n\u2014 EL ESPA\u00d1OL (@elespanolcom) September 19, 2023\n\n\n\n\n\u00abKui te olete kuriteo ohver, kui teid n\u00e4iteks r\u00f6\u00f6vitakse, siis te esitate kaebuse ja te ei peida end, sest teine inimene on teile kahju tekitanud. Kuid seksuaalse iseloomuga kuritegude puhul tunneb ohver sageli h\u00e4bi, varjab end ning tunneb end vastutavana. Nii et ma tahtsin edastada teile selle s\u00f5numi: see ei ole sinu s\u00fc\u00fc,\u00bb \u00fctles naine videos.\n\u00abNaised maailma eri paigust on mulle kirjutanud ja selgitanud, et sama on ka nendega juhtunud ja nad ei tea, mida teha,\u00bb \u00fctles\u00a0Miriam Al Adib p\u00e4rast video postitamist BBC-le.\nHispaania seadused ei h\u00f5lma konkreetselt seksuaalse iseloomuga piltide loomist tehisintellekti abil, kuid\u00a0sellise materjali loomist alaealiste kohta v\u00f5ib pidada lapspornoks. Teine v\u00f5imalik s\u00fc\u00fcdistus oleks eraelu puutumatust k\u00e4sitlevate seaduste rikkumine. Hispaanias v\u00f5ib alaealistele esitada kriminaals\u00fc\u00fcdistuse alles alates 14. eluaastast."}
{"text":"Uus pettus: k\u00fcbervargad suunavad hotelli k\u00fclalised v\u00f5ltsitud booking.com veebilehele kaardiandmete varastamiseksK\u00fcberturvalisuse uurijad avastasid mitmeastmelise andmevarguse kampaania, mille k\u00e4igus h\u00e4kkerid tungivad hotellide, broneerimissaitide ja reisib\u00fcroode s\u00fcsteemidesse ning kasutavad seej\u00e4rel oma juurdep\u00e4\u00e4su klientide finantsandmete hankimiseks.\nUurijad t\u00e4heldasid infovarguse kampaaniaid, mis olid suunatud k\u00fclalislahkuse sektorile (nt hotellid, reisib\u00fcrood). See algab lihtsa p\u00e4ringuga broneeringu tegemiseks v\u00f5i viitab olemasolevale broneeringule, v\u00e4idavad k\u00fcberturvalisuse Perception Point'i teadlased selle kuu alguses avaldatud aruandes.\nP\u00e4rast hotelliga suhtluse loomist kutsuvad kurjategijad URL-i kaudu oluliste dokumentide saatmiseks esile mingi p\u00f5hjuse, n\u00e4iteks meditsiinilise seisundi v\u00f5i \u00fche reisija erisoovi. URL viib infovarguse pahavara juurde ja kogub tundlikke andmeid, n\u00e4iteks finantsinfot.\n\u201eP\u00e4rast seda, kui infovargus on algsel sihtm\u00e4rgil teostatud, p\u00e4\u00e4seb r\u00fcndaja ligi s\u00f5numite edastamisele legitiimsete klientidega,\u201c \u00fctles internetifirma Akamai infoturbe vanemjuht Shiran Guez.\nKui kurjategijad on saanud otsese ja usaldusv\u00e4\u00e4rse sidekanali l\u00f5pliku ohvriga, saavad k\u00fcberkurjategijad saata oma andmep\u00fc\u00fcgis\u00f5numi, mis on maskeeritud n\u00fc\u00fcdseks kompromiteeritud hotelli, broneerimisteenuse v\u00f5i reisib\u00fcroo seaduslikuks taotluseks.\nS\u00f5num palub t\u00e4iendavat krediitkaardi kinnitust ja tugineb andmep\u00fc\u00fcgi tekstide tavalistele koostisosadele: n\u00f5uab kohest tegutsemist ja kasutab selle selgitamiseks m\u00f5juvaid p\u00f5hjendusi.\nGuez m\u00e4rkis, et s\u00f5num on kirjutatud professionaalselt ja modelleeritud hotellide ehtsa suhtluse j\u00e4rgi oma k\u00fclalistega, mis v\u00e4listab igasuguse kahtluse, et tegemist on pettusega. Kuna teade tuleb broneerimissaidilt ametliku kanali kaudu, ei ole sihtm\u00e4rgil p\u00f5hjust kahelda selle legitiimsuses.\nGuez \u00fctleb, et ohver saab broneeringu s\u00e4ilitamiseks v\u00e4idetava kaardikontrolli lingi. Link k\u00e4ivitab ohvri masinas k\u00e4ivitatava k\u00e4ivitatava faili, mis on kodeeritud keerulises JavaScript base64 skriptis.\nR\u00fcndaja lisas ka mitu turvavalideerimis- ja anal\u00fc\u00fcsivastast tehnikat, et tagada, et ainult potentsiaalsed ohvrid j\u00f5uavad petuskeemi j\u00e4rgmisesse etappi - v\u00f5ltsitud Booking.com-i makselehele.\nK\u00fcberturvalisuse ekspertide s\u00f5nul peaksid kasutajad v\u00e4ltima soovimatutele linkidele kl\u00f5psamist, isegi kui need n\u00e4evad v\u00e4lja legitiimsed, kahtlema s\u00f5numites, milles n\u00f5utakse kohest tegutsemist, ning kontrollima URL-aadressi.\nSelleks, et mitte langeda keerulisemate andmep\u00fc\u00fcgikampaaniate ohvriks, soovitatakse v\u00f5tta otse \u00fchendust ettev\u00f5ttega ametlikul e-posti aadressil v\u00f5i telefoninumbril ning k\u00fcsida s\u00f5numi kohta selgitusi."}
{"text":"Ahne turvat\u00f6\u00f6taja pistis Filipiinidel turisti raha p\u00f5skeTurvakontrolli l\u00e4bimine on paljudele k\u00f5ige stressirohkem etapp kogu lennureisist. Pagas pannakse usaldavalt\u00a0turvalindile\u00a0ning paraku kasutatakse seda vahel ka inetult \u00e4ra. Kurikuulsas Manila lennujaama turvakontrollis \u00fcritas turvat\u00f6\u00f6taja\u00a0hiinlaselt turistilt varastada raha umbes 300 euro v\u00e4\u00e4rtuses.Kurioosselt j\u00e4i moraalitu turvat\u00f6\u00f6taja aga vahele t\u00e4nu turvakaamerale. Videosalvestusest (mida v\u00f5ib vaadata n\u00e4iteks siit) on n\u00e4ha, kuidas turisti raha \u00e4ra n\u00e4panud turvanaine selle justkui m\u00f6\u00f6daminnes endale suhu pistab ja rahat\u00e4hti alla kugistab. Ajakirjanduse teateil p\u00fc\u00fcdis turvat\u00f6\u00f6taja hiljem v\u00e4ita, et s\u00f5i lihtsalt veidike \u0161okolaadi.\u00a0\nVideost on ilmne, et nii\u00f6elda \u0161okolaad ei taha kuidagi kurgust alla minna, seda on vaja n\u00e4puga kohendada ning ka vett peale lonksata.\nFilipiinide pealinn Manila Ninoy Aquino International lennuv\u00e4ljal on olnud kehv kuulsus juba pikemat aega. Aastatel 2015. ja 2016. poetasid turvat\u00f6\u00f6tajad seal pahaaimamatute reisijate pagasisse p\u00fcssikuule ja\u00a0 \u00fcritasid siis keelatud esemetega reisimise eest neilt raha v\u00e4lja pressida. Mitmed ohvrid (kelle hulka kuulus nii v\u00e4lismaalasi kui ka filipiinlasi) veetsid politsei t\u00fcrmis mitmeid p\u00e4evi.\nSingapuri ajaleht Straits Times andmetel on rahas\u00f6\u00f6dikust turvat\u00f6\u00f6taja ja tema kolm kolleegi n\u00fc\u00fcd uurimise all.\nVarastavad turvat\u00f6\u00f6tajad ei ole samas midagi ainuomast Filipiinidele. Ka Ameerika \u00dchendriikides esitati hiljuti s\u00fc\u00fcdistus varastavatele turvat\u00f6\u00f6tajatele, kes j\u00e4id samuti vahele t\u00e4nu turvakaamerale. Ajaleht USA Today andmeil keeldus Miami lennujaama pressiesindaja juhtumit kommenteerimast.\nNeed pikan\u00e4pumehed olid end sisse seadnud Miami lennujaama turvakontrollis, kus \u00fche k\u00e4ega varastati ja teise k\u00e4ega justkui lennuohutuse eest hoolt kanti."}
{"text":"Eesti mesi on puhas, kuid Euroopa turg on \u00fcle ujutatud v\u00f5ltsmeest   Eesti mesi on puhas, kuid Euroopa turg on \u00fcle ujutatud importmeest, mille hulgas on v\u00f5ltskaupa. Isegi laboris on v\u00f5ltsmett keeruline tuvastada, sest sellesse on lisatud \u00f5ietolmu. Tallinnas Lauluv\u00e4ljakul toimus esimene mee ja mesinduse mess, et tutvustada mesinikke ja nende tooteid.   Mesinike hulk Eestis k\u00f5igub, hindab Meemessi \u00fcks korraldajatest, Tarmo M\u00e4esalu. Hobimesinikke tekib\u00a0juurde ja siis nad l\u00f5petavad. Mee hind ja t\u00f6\u00f6 raskus panevad inimesi loobuma. Ka n\u00f5uded mee kvaliteedile on Eestis rangemad kui mujal Euroopas, \u00fctleb M\u00e4esalu. Meie loodus on aga v\u00e4hem saastunud kui m\u00f5nes t\u00f6\u00f6stusriigis ja Eesti mesi on puhas. \"P\u00f5hilised on igasugused saasteained, mis sinna sisse v\u00f5ivad sattuda. On nad siis pestitsiidide v\u00f5i herbitsiidide kaudu. On nad siis t\u00f6\u00f6stuse \u2013 raskemetallid, mis sinna sisse v\u00f5ivad sattuda. Aga me oleme oma mett kontrollinud \u2013 Eesti on igatpidi puhas,\" r\u00e4\u00e4kis Tallinna Mesinike Seltsi juhatuse liige Tarmo M\u00e4esalu. See peaks meeldima tarbijale \u2013 kui ta ei lase end haneks v\u00f5tta. V\u00f5ltsmett tuuakse Euroopasse, ka Eestisse sealhulgas palju. \"Kuidas v\u00f5ltsmee valmistamine k\u00e4ib \u2013 sellega on n\u00fc\u00fcd niimoodi, et reeglina Euroopast v\u00e4ljaspool tehakse maisisiirupist. On kuulda, et Hiinas tegelikult ja ka mujal on head tehased, kus isegi pannakse kohalikku \u00f5ietolmu sisse. Isegi anal\u00fc\u00fcsidega on v\u00e4ga raske selgitada, mis ta on,\" \u00fctles M\u00e4esalu. V\u00f5imalik on v\u00e4lja selgitada n\u00e4iteks invertaasi ehk mees sisalduva ens\u00fc\u00fcmi olemasolu. See lagundab liitsuhkrud, mida me omandame raskesti, lihtsuhkruteks, mida omandame kergelt. Nii on v\u00f5imalik piltlikult \u00f6eldes leida meest mesilase n\u00e4puj\u00e4lge. \"Kui seda ens\u00fc\u00fcmi ei ole mees, siis on see meelaadne toode,\" \u00fctles Eesti keskkonnauuringute keskuse meespetsialist Anna Aunap. See v\u00f5ib Aunapi s\u00f5nul olla tehtud millest iganes, n\u00e4iteks siirupist v\u00f5i pumatist. \"Eesti mesinikud on tublid. Nemad m\u00fc\u00fcvad ikkagi mett.\" Aunap soovitab pettuse v\u00e4ltimiseks mitte osta poest k\u00f5ige odavamat toodet v\u00f5i parem veel \u2013 leida kohalik mesinik, kellelt oma varud osta. Esimene meemess seadiski eesm\u00e4rgiks tutvustada mesinikke, erinevaid mesindustooteid ja \u00f5petada aktiivsemaid ise mesilasvahaga m\u00e4kerdama.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Barbara Oja   "}
{"text":"Guterres: \u00dcRO uutmine p\u00e4\u00e4stab maailma rebenemisest\u00dchinenud Rahvaste organisatsiooni peasekret\u00e4r Ant\u00f3nio Guterres v\u00e4itis maailmaorganisatsiooni t\u00e4navusel tippkohtumisel, et valida on ainult \"reformide ja rebenemise\" vahel ning mitmepoolsus tuleb 21. sajandi jaoks uuesti valmis teha.\u00a0\nEndine Sotsialistliku internatsionaali esimees Guterres kiitles 19. septembril kokkutulnud riigijuhtide ees, kuidas \u00dcRO on saanud edukalt hakkama keskkonnakatastroofi ennetamisega Punasel merel, mis n\u00e4itab organisatsiooni otsustavust ja t\u00f5husust, vahendab \u00dcRO uudisteportaal.\nTa r\u00f5hutas, et vaatamata ohtratele v\u00e4ljakutsetele, juhib samasugune \u00dcRO otsustavuse vaim, mille abil pumbati t\u00fchjaks Jeemeni lagunev naftatanker, maailma edasi. Guterres kutsus riigijuhte p\u00fchenduma \u00fchtsusele, rahule, inim\u00f5igustele ja k\u00f5igi inimeste s\u00e4\u00e4stvale arengule.\u00a0\nSotsialistist maailmaorganisatsiooni juht r\u00f5hutas vajadust mitmepoolsuse (multilateralistliku) s\u00fcsteemi uuendamise j\u00e4rele, sest ilma selleta ei saa t\u00e4nap\u00e4eva probleeme \u00e4ra lahendada.\u00a0\nGuterrese s\u00f5nul on maailm arenenud, kuid rahvusvahelised organisatsioonid pole arengutega sammu pidanud ja nii on neist saanud rohkem probleemi osa kui lahendus.\nMille t\u00f5ttu ta j\u00e4reldas, et maailmal pole muud v\u00f5imalust kui \"reformida [\u00dcROd] v\u00f5i rebeneda\", millega \u00dcRO peasekret\u00e4r seadis ena juhitud organisatsiooni k\u00f5igi Maa ees seisvate probleemide lahendamise keskmesse.\nTa r\u00f5hutas, et maailm on vaja vabastada s\u00f5dade needusest ja Ukraina s\u00f5jal on v\u00e4ga laiaulatuslikud m\u00f5jud.\nSamuti kasvavad \u00fcle maailma kannatused, kuid nende kannatuste leevendamiseks annavad rikkad riigid v\u00e4hem raha ja \u00dcRO korrumpeerunud ning maailma k\u00f5ige vaesemate riikide korruptsiooni v\u00f5imendavaid humanitaarabi projekte on tulnud kokku t\u00f5mmata. Mille peale Guterres n\u00f5udis rohkem raha.\nSamuti r\u00f5hutas ta Agenda 2030 t\u00e4ideviimise olulisust ning vajadust pidada s\u00f5da \"kliimakaosega\", kuna see on \"v\u00f5itlus meie elluj\u00e4\u00e4mise eest\".\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"Petturitele suure summa kaotanud naine leidis appi p\u00e4ttjuristiVIRTUAALMAAILMA PAHUPOOL: PETTUSED ON TULNUD SELLEKS, ET J\u00c4\u00c4DAPole t\u00e4htis, kas on tegemist investeerimisv\u00f5i armukelmuste v\u00f5i hoopis millegi kolmandaga, kindel on \u00fcks: inimestelt meelitatakse raha v\u00e4lja k\u00f5ikv\u00f5imalikul moel. Petetakse lihtlabaste ja keerulisemate skeemidega suuri ja v\u00e4ga suuri summasid.\u00dcksk\u00f5ik, milline pettustelaine parasjagu hoogu kogub, v\u00f5ite olla rohkem kui kindlad, et J\u00e4rvamaa inimesed ei j\u00e4\u00e4 sellest k\u00f5igest puutumata. Tagaj\u00e4rg on l\u00e4inud s\u00e4\u00e4stud, masendus ja hullemal juhul ka p\u00f6\u00f6rdumatult l\u00f5hutud elud ja suhted.Tagaj\u00e4rg on ka uurijate ja prokur\u00f6ride t\u00f6\u00f6laudadel k\u00f5rguvad toimikukuhilad. Osa puhul saab hiljem lahendusest ette kanda, aga tihtilugu tuleb leppida pelgalt t\u00f5demusega, et teha pole enam midagi.Pettuse ohvriks langesid \u00f5edPraegune L\u00e4\u00e4ne ringkonnaprokuratuuri Paide abiprokur\u00f6r ja endine kauaaegne politseiuurija Jan Aasma s\u00f5nas, et kuna J\u00e4rvamaal on vene keele k\u00f5nelejaid v\u00e4hem kui m\u00f5nes teises maakonnas, siis osa pettusi, n\u00e4iteks v\u00e4lismaalt alguse saanud telefonipettused, pole siin nii laiaulatuslikud kui mujal. Muus osas pole vahet, millisest Eesti piirkonnast r\u00e4\u00e4kida, sest pettused on epideemia olnud juba pikalt ning iga p\u00e4ev lisandub \u00fcha uutesse skeemidesse uusi ohvreid. \u00abEks samasuguseid skeeme proovitakse nii \u00fcle Euroopa kui ka \u00fcle maailma ning Eestigi saab selle k\u00f5igega paratamatult pihta,\u00bb \u00fctles Aasma.Oma t\u00f6\u00f6st t\u00f5i Aasma j\u00e4rgmise n\u00e4ite. Inimesele helistas v\u00e4idetav investeerimisn\u00f5ustaja. R\u00e4\u00e4kis naisterahva n\u00f5usse ja too lasi oma arvutisse paigaldada kaugligip\u00e4\u00e4su. Ikka selleks, et investeerimine ladusamalt l\u00e4heks ja raha kiiremini suureneks. Et kurjategijatel oli naise arvuti \u00fcle kontroll, siis v\u00f5tsid nad tema nimel ka laene.Sellega lugu veel ei l\u00f5pe. Naisterahvas, saanud aru raha kaotamisest, ei p\u00f6\u00f6rdunud esmalt politsei poole, vaid hakkas abi otsima internetist. Sealt leidis ta \u00abjuristi\u00bb, kes lubas talle raha tagasi saada. \u00abJurist\u00bb v\u00e4itis, et leidis kadunud raha \u00fcles, aga seda pole turvaline naise pangakontole tagasi kanda.Selleks sai \u00abjurist\u00bb kontrolli naise \u00f5e pangakonto \u00fcle. Ka \u00f5e nimel v\u00f5eti kiirlaene ja ikka tuhandeid eurosid.J\u00e4rgmisel hetkel olid kadunud nii investeerijad kui ka juristid j\u00e4\u00e4davalt, samuti raha, sest helistajad olid ilmselt v\u00e4lismaalt ja j\u00e4ljed kadusid kui vits vette. Kas samad kelmid kehastusid ka juristideks v\u00f5i oli need t\u00e4iesti teised kelmid, j\u00e4\u00e4b paraku selgusetuks.\u00abKelmid, kes inimestele helistavad, esindavad justkui omaette t\u00f6\u00f6stusharu,\u00bb lausus Jan Aasma. \u00abIlmselgelt on nad andekad manipulaatorid, sest suudavad kannatanuid m\u00f5jutada ja luua usaldusliku suhte. Miks muidu kasutavad inimesed oma raha \u00abinvesteerimiseks\u00bb v\u00f5\u00f5rastelt telefonik\u00f5nedelt tulevaid pakkumisi, mitte finantsasutuste teenuseid.\u00bbK\u00f5ned tuleb katkestadaAasma soovitas mitte lasta sellistel k\u00f5nedel kaugele areneda, pigem l\u00f5petada telefonivestlus kiiresti. Kindlasti ei tohi jagada isikuandmeid ega anda arvutile v\u00f5i pangakontodele ligip\u00e4\u00e4su. \u00abMitte \u00fckski pank ega uurimisasutus ei k\u00fcsi inimeselt telefonitsi kunagi PIN-koode,\u00bb lausus ta. \u00abElu n\u00e4itab, et rahaasjad tuleb korras hoida ka perekonnas, sest oma vanemate teadmatust v\u00f5ivad k\u00f5ige l\u00e4hedasemad, pojad ja t\u00fctredki \u00e4ra kasutada.\u00bbAasma kordas \u00fcle, et kui inimene ise kinnitab kahtlase tehingu oma ID-kaardi PIN2-koodiga, siis on see sama nagu tundmatule paberile allkirja andmine. \u00abSelleks pole p\u00e4riselus paljud meist valmis, ometi virtuaalmaailmas seda tihti tehakse,\u00bb s\u00f5nas ta.Aasma lisas, et pettuste ohvriks v\u00f5ivad kahjuks langeda k\u00f5ik, olenemata haridusest ja t\u00f6\u00f6st, vanusest, elukohast maal v\u00f5i linnas.Kui telefonipettused on tulnud selleks, et j\u00e4\u00e4da, siis t\u00e4navu t\u00f5stavad uue lainena pead kuller- ja postifirmapettused, kus inimestele saadetakse s\u00f5num, et talle on tulnud mingi pakk. Saadetud lingile kl\u00f5psates v\u00f5ib olla enam kui kindel, et paki andmise asemel jahitakse hoopis teie raha.Ja raha petturid saavad, k\u00fcmneid, sadu ja tuhandeid eurosid. Selliseid juhtumeid on menetluses \u00fcle Eesti, ka J\u00e4rvamaa uurijatel. \u00abN\u00e4iteks proovis inimene tasuda paki k\u00e4ttesaamiseks 1,50 eurot, aga kogukahju oli l\u00f5puks 860 eurot,\u00bb s\u00f5nas Aasma.Oma t\u00f6\u00f6s on Aasmal olnud juhtumeid, kus inimesed v\u00f5tavad sotsiaalmeediast laenu. Maksavad kuid, kui mitte aastaid intresse, kuid laenuraha pole kunagi oma silmaga n\u00e4inud. \u00abKa on meil praegu menetluses lugu, kus inimene proovis v\u00e4lismaalt osta traktorit, kuid kahjuks pole praegu tal ei traktorit ega saadetud raha. Kahju on 3000 eurot,\u00bb lausus ta.Pettuste loetelu j\u00e4tkub. Aasma s\u00f5nas, et aeg-ajalt on aktuaalsed ka armukelmused. Koroonaajal olid inimesed kurvad ja \u00fcksikud ning leidsid, et tore oleks kellegagi tutvuda. Tegelikult maskeeruvad sarmikateks USA s\u00f5duriteks v\u00f5i hurmurist maailmar\u00e4ndureiks hoopis kelmid, kes varem v\u00f5i hiljem kannatanu \u00fcksindusele v\u00f5i muule emotsioonile r\u00f5hudes temalt raha v\u00e4lja petavad.Siit saab pettuste keerukuselt minna ka mitu sammu edasi. Aasma teab juhtumit, kus rahvusvahelise \u00e4riga tegeleva ettev\u00f5tte postkasti murdsid h\u00e4kkerid sisse ja koost\u00f6\u00f6partnerina esinedes saadeti v\u00e4lja v\u00f5ltsitud arveid. Kahju oli k\u00fcmneid tuhandeid eurosid.Uurimise k\u00e4igus pettureid kohtu ette tuua ei \u00f5nnestunud ja rahagi on siiani kadunud.Abiprokur\u00f6r Jan Aasma \u00fctles, et suures plaanis uuritakse selliseid kuritegusid mitte \u00fcksikjuhtumite, vaid kogumina. \u00abTeisalt on \u00fcksikjuhtumid just need, mis aitavad meil n\u00e4ha suurt pilti. Kui oleme uute skeemide ja nende tegijate k\u00e4ekirjaga kursis, siis seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et asjad leiavad positiivse lahenduse,\u00bb selgitas ta. \u00abSeega hoolimata sellest, kui v\u00e4ike on petturile v\u00f5i kelmile kaotatud summa, tuleks sellest kindlasti politseile teada anda. Just see v\u00f5ib olla viimane t\u00fckk puslest, mis on meil m\u00f5ne juhtumi lahendamisel veel puudu.\u00bbUurimised v\u00f5tavad suuri m\u00f5\u00f5tmeidSee on m\u00f5neti moodsa aja suundumus, et kelmusjuhtumid on liikunud p\u00e4rismaailmast virtuaalmaailma. Ohver ja kurikael teineteist tavaliselt ei tunne ega saagi t\u00f5en\u00e4oliselt tundma. Samuti ei tule kunagi lubatud kaupa, olgu selleks m\u00f5ni soodne tehnikavigur v\u00f5i pakikene, ega panda ka kellegi raha niisama kasvama.\u00abEt pettused on suhteliselt kerge rahateenimisviis, siis sel p\u00f5hjusel ei kao need ka kunagi \u00e4ra,\u00bb arutles Aasma. \u00abV\u00f5ime ju naerda nii-\u00f6elda p\u00e4randikirjade \u00fcle, kus kellelegi lubatakse rikkalt tundmatult suurt varandust, aga kahjuks saadetakse neid v\u00e4lja ikkagi p\u00f5hjusega, ju need kellegi puhul ikka t\u00f6\u00f6tavad. J\u00e4llegi on minu soovitus: olge ettevaatlikud ja teadke, et tasuta l\u00f5unaid ei ole olemas.\u00bbJan Aasma meenutas, et on temagi saanud v\u00e4lismaalt telefonik\u00f5ne, milles teatati, et kodust kaugel olles on ta liiklusreegleid rikkunud. Helistaja pakkus v\u00e4lja, et probleemi saab lahendada n\u00fc\u00fcd ja kohe ning kindlasti soodsamalt kui ametlikku asjaajamist m\u00f6\u00f6da. Olgu \u00f6eldud, et Aasma oligi tulnud just v\u00e4lismaalt. T\u00f5si, liiklusreegleid ta seal ei rikkunud, seega tundmatu algatatud telefonivestlusest asja ei saanud.Poole aastaga on kelmidele kaotatud \u00fcle 3,1 miljoni euroSelle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele \u00fcle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimise ja petuk\u00f5nede kaudu.Politsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud mitmesuguseid skeeme inimeste eksitamiseks ja nendelt raha v\u00e4ljapetmiseks.Kuue kuuga on kelmidele kaotanud raha 520 inimest, nendest 130 kaotas raha investeerimisel kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petuk\u00f5nede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjat\u0161eslav Milenin \u00fctles, et kelmide eest saab kaitsta end eelk\u00f5ige t\u00e4helepanelikkusega. \u00abEesti politseil ei ole v\u00f5imalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest v\u00e4ljapetetud raha liigub kiirelt pankade ja kontode vahel ning l\u00f5puks suunatakse kr\u00fcptosse v\u00f5i v\u00f5etakse kuskil sularahas v\u00e4lja,\u00bb selgitas ta.Milenin soovitab inimestel hoida end levivate pettustega kursis ja olla valvas isiklike andmete jagamisel.Eelmise aasta esimeses pooles oli 89 investeerimispettuste ohvrit, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljoni euroni. Sel aastal on ohvrite arv m\u00e4rksa suurem ja kogukahju 400 000 eurot suurem.Peamiselt sattusid inimesed investeerima internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele nad vajutasid ja avanenud v\u00f5ltsitud veebilehele oma kontaktandmed j\u00e4tsid. Seej\u00e4rel v\u00f5ttis investeerijaga \u00fchendust v\u00e4idetava ettev\u00f5tte investeerimisn\u00f5ustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja m\u00f5ni aeg hiljem n\u00f5udma t\u00e4iendavaid sissemakseid.\u00abKui alustate investeerimist, siis peate olema ettevaatlik, sest levimas on v\u00e4ga palju skeeme, mis v\u00f5ivad esialgu tunduda, et toovad kohe rahalise vabaduse, kuid tegelikult on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettev\u00f5tteid, enne kui hakkate raha investeerima, ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimisn\u00f5ustajat, siis p\u00e4ris kindlasti on tegemist pettusega,\u00bb selgitas Milenin.Levinum pangapettus on petuk\u00f5ne, kus inimesed on v\u00e4idavad olevat usaldusv\u00e4\u00e4rsest ametiasutusest v\u00f5i ettev\u00f5ttest. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettev\u00f5tete esindajaid.Telefonik\u00f5ne ajal on kelmide eesm\u00e4rk saada inimestelt k\u00e4tte PIN-koode, millega p\u00e4\u00e4seda k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontole. M\u00e4rgatav pangapettuste t\u00f5us on olnud ka postipakikelmuste puhul, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 000 eurot. M\u00f6\u00f6dunud aasta peale oli kannatanuid 79 kogukahjuga 53 000 eurot.\u00abJuhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele m\u00f5ne kullerfirma nimel s\u00f5num, mis v\u00e4itis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. S\u00f5numisse oli lisatud link, millele vajutades avanes veebileht, kuhu s\u00f5numi saajal tuli sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli see v\u00f5ltsitud veebileht ja s\u00f5numi saatja oli kelm,\u00bb t\u00f5i Milenin n\u00e4ite.Milenin lisas, et sagenenud on ka pettused ostu-m\u00fc\u00fcgiplatvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile v\u00f5ltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid.Oled pettuste eest oled kaitstud, kui* sa ei jaga teistega oma isiklikke andmeid, nagu n\u00e4iteks Smart-ID, ID-kaardi v\u00f5i Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 kood, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;* viid end kurssi investeerimisriskidega ja alustad seda usaldusv\u00e4\u00e4rses kohas, n\u00e4iteks oma kodupangas;* oled t\u00e4helepanelik linkide suhtes, mida saad tundmatutelt saatjatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas, aga ka teksts\u00f5numiga.\"KUI OLEME UUTE SKEEMIDE JA NENDE TEGIJATE K\u00c4EKIRJAGA KURSIS, SIIS SEDA SUUREM ON T\u00d5EN\u00c4OSUS, ET ASJAD LEIAVAD POSITIIVSE LAHENDUSE.\"Netikelmide eest pole meist keegi kaitstud, sest nood sellid on oma t\u00f6\u00f6s v\u00e4gagi osavad ja head manipulaatorid. SANDER ILVESTKUIDO SAARPUU"}
{"text":"Kaja Kallase Vene-skandaal asetab Eesti nende liitlaste sekka, kelle Ukraina-poliitika \u201con muutunud j\u00e4iseks\u201dKui Eesti tahab j\u00e4tkata Ukraina-s\u00f5bralikku poliitikat, tuleb esmalt v\u00f5imult k\u00f5rvaldada Kaja Kallas, kelle Vene-suunalised \u201cvereraha\u201d-\u00e4rid on \u00e4ra nullinud kogu selle mainepagasi, mis Eestil oli \u2013 variserlik peaminister ei saa enam kuidagi olla selle eestvedajaks.\nViimastel n\u00e4dalatel on Ukraina suhted m\u00f5ningate naabrite ja liitlastega halvenenud. Seda n\u00e4itavad uudised Eesti ajakirjanduses \u201cV\u00e4simuse m\u00e4rgid? Osa Ukraina p\u00f5hiliitlaste suhtumine Kiievisse on muutunud j\u00e4iseks\u201d ja \u201cRahvusvaheliste suhete ekspert Kristi Raik \u00fctles \u201cUkraina stuudios\u201d, et Poola ja Ukraina vahel lahvatanud pinged tuletavad meelde, kuidas l\u00e4\u00e4neriikide sisepoliitika v\u00f5ib m\u00f5jutada toetust Ukrainale.\u201d\nPaljud naabrid on Ukrainale liitlased, aga mitte s\u00f5brad, sest Molotov-Ribbentropi paktiga muudeti seal oluliselt piire ning Ukraina ja Valgevene said N\u00f5ukogude Liidu liiduvabariigina k\u00f5vasti v\u00f5\u00f5raid maid juurde. Pole alust arvata, et see on Vene agressiooni t\u00f5ttu unustatud. S\u00f5jav\u00e4simuse t\u00f5ttu tulevad need pinged uuesti meelde ja sageli selle \u00f5igustamiseks, et enam nii aktiivselt Ukrainat ei toetata.\nTeine moment on Ukraina liitlaste sisepoliitika. Kristi Raik peab ilmselt silmas muud, kuid ka Eesti poliitika on Ukraina toetamise osas karmimaks muutnud, ennek\u00f5ike seet\u00f5ttu, et Kaja Kallase pikaajaline Ukraina eest seismine on osutunud s\u00f5elaks, mis vett ei pea.\nEsimene hoop tuli m\u00f5istagi Eesti 200-lt ja Johanna Maria Lehtmelt siis, kui s\u00fcdamest tulnud annetuskampaania muutus p\u00f5hjalikuks korruptsiooniskandaaliks. K\u00f5ige suurem kaotaja oli Ukraina vabadusv\u00f5itlus, sest inimesed ei usalda enam ei Eesti-poolseid annetuste kogujaid ega Ukraina-poolseid vastuv\u00f5tjaid.\nK\u00f5ige suurema hoobi Eesti Ukraina-s\u00f5prusele aga andis selle eestvedaja peaminister Kaja Kallas ise, kui selgus, et tema abikaasa on osaline Kremli toitvates Vene-\u00e4rides. Seda hoopi on raske alahnnata, sest \u201creeturiks\u201d osutus suurim Ukraina toetaja, seda nii riigi, peaministri institutsiooni kui Kaja Kallase enda isiku tasemel. On ilmselge, et L\u00e4\u00e4nes Kaja Kallast enam Ukraina eestk\u00f5nelejana ei v\u00f5eta ja agressiooni ohver ise on samuti pettunud.\nEestil on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga raske ennast kompromissitu Ukraina toetajana serveerida. Pigem liigitub Eesti n\u00fc\u00fcd nende sekka, kelle kohta kirjutab EPL: \u201cOsa Ukraina p\u00f5hiliitlaste suhtumine Kiievisse on muutunud j\u00e4iseks\u201d, sest Eesti peaminister lihtsalt ei saa enam Kiievit toetada \u2013 see n\u00e4iks skandaali taustal \u00fclimalt variserlikuna. Ukrainas ongi juba m\u00e4rgatud, et Kaja Kallas enam nende heaks s\u00f5na ei v\u00f5ta. Ja kuidas ta saakski, kui on teeninud vereraha.\nUued Uudised"}
{"text":"Moldovlane pakkus piirivalvuritele altk\u00e4emaksuTALLINN, 25. september, BNS \u2013 Viru maakohus m\u00f5istis tingimisi vangi ja saatis Eestist v\u00e4lja Moldova kodaniku, kes pakkus m\u00f6\u00f6dunud reedel Narva piiripunktis piirivalvuritele altk\u00e4emaksu.\n22. septembril saabus Narva piiripunkti Moldova kodanik, kes pakkus piirivalvuritele altk\u00e4emaksu, et need lubaksid ta hoolimata tervisekindlustuse puudumisest \u00fcle piiri, teatas BNS-ile Ida prefektuuri pressiesindaja.\nMees oli kaks 20-eurost kup\u00fc\u00fcri peitnud oma dokumentide vahele ning esitles neid kui alternatiivset tervisekindlustust. Mees peeti altk\u00e4emaksu andmise t\u00f5ttu kuriteos kahtlustatavana kinni ning viidi arestimajja.\nKohus m\u00e4\u00e4ras p\u00fchap\u00e4eval mehele karistuseks \u00fche aasta vangistust viieaastase katseajaga. Lisaks konfiskeeriti pakutud altk\u00e4emaks ning mehel tuleb kohtu- ja menetluskuludeks maksta 1047 eurot. Lisakaristusena kehtesta kohus talle viieaastane sisses\u00f5idukeelu Eestisse. Peale kohtuistungit s\u00f5idutati mees piirile, kuhu oli j\u00e4\u00e4nud tema auto ning ta saadeti \u00fches masinaga riigist v\u00e4lja.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Moldova kodanik \u00fcritas Narvas 40 euroga piirivalvureid \u00e4ra ostaPiirivalvurid pidasid eelmisel n\u00e4dalal Narvas kinni Venemaalt Eestisse tulla soovinud Moldova kodaniku, kes \u00fcritas pakkuda ametnikele puuduva tervisekindlustuse eest 40 eurot altk\u00e4emaksu. Kohus m\u00f5istis talle teo eest aastase tingimisi vangistuse ning p\u00fchap\u00e4eval saadeti mees Venemaale v\u00e4lja.Reedel Venemaalt Eestisse saabunud mees peitis kaks 20-eurost kup\u00fc\u00fcri oma dokumentide vahele ning esitles neid kui alternatiivset tervisekindlustust, teatas Ida prefektuur.\nAmetnikud pidasid mehe altk\u00e4emaksu andmise t\u00f5ttu kuriteos kahtlustatavana kinni ning viisid arestimajja.\nKohus m\u00e4\u00e4ras p\u00fchap\u00e4eval toimunud istungil mehele karistuseks \u00fche aasta vangistust, mida tuleb reaalselt kanda, kui s\u00fc\u00fcdlane paneb viie aasta jooksul toime uue tahtliku kuriteo Lisaks konfiskeeriti pakutud altk\u00e4emaks ning mehel tuleb kohtu- ja menetluskuludena katta 1047 eurot.\nLisakaristusena kehtestati talle viieaastane sisses\u00f5idukeeld Eesti Vabariiki. Ametnikud s\u00f5idutasid mehe p\u00e4rast kohtuistungit piirile, kuhu oli j\u00e4\u00e4nud tema auto ning ta saadeti \u00fches masinaga riigist v\u00e4lja."}
{"text":"Politsei eri\u00fcksus tegi koos Ukraina kolleegidega trenniTALLINN, 25. september, BNS - Eestisse saadus visiidile Ukraina politsei eri\u00fcksus, kes tegi m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal koos Eesti kolleegidega trenni.\u00a0\nKeskkriminaalpolitsei kinnitusel on eri\u00fcksuse t\u00f6\u00f6 lahutamatu osa trenn ja isegi kui t\u00f6\u00f6tada iga p\u00e4ev kriisis, ei tohi harjutamise t\u00e4htsust alahinnata.\nEelmisel n\u00e4dalal oli Eestis Ukraina Riikliku Uurimisb\u00fcroo (SBI) politsei eri\u00fcksus. SBI uurib Ukrainas s\u00f5jakuritegusid, riigireeturite tegevust ja korruptsiooni ehk v\u00e4ga keerulisi ja raskeid kuritegusid. \u00a0\nKoos K-Komandoga tegi SBI eri\u00fcksus\u00a0 trenni \u2013 harjutati taktikat, \u201cruumide puhastamist\u201d ja autos\u00f5itu. \"See on meie v\u00e4ike toetus Ukrainale,\" m\u00e4rkis keskkriminaalpolitsei sotsiaalmeedias.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Allikas: Myanmari huntajuhi kaks l\u00e4hiliitlast langes ebasoosingusseBANGKOK, 25. september, AFP-BNS \u2013 Myanmari s\u00f5jav\u00e4elise hunta k\u00f5rgeima juhi kaks l\u00e4hedast liitlast eemaldati valitsevast n\u00f5ukogust ja nende suhtes algatati korruptsioonijuurdlus, \u00fctles s\u00f5jav\u00e4eallikas esmasp\u00e4eval uudisteagentuurile AFP.\nRahvusringh\u00e4\u00e4lingu Myawaddy kohaselt naaseb s\u00f5jav\u00e4eteenistusse endine siseminister Soe Htut.\nMyawaddy teatas valitsusremondist riigi haldusn\u00f5ukogus, millisena hunta iseend kutsub.\nS\u00f5jav\u00e4eline allikas kinnitas samuti kohaliku meedia teateid, et hunta investeerimiskomisjoni endine esimees Moe Myint Tun seisab samuti silmitsi korruptsioonijuurdlusega.\nUuendatud n\u00f5ukogu nimekirjas, mille Myawaddy avaldas, polnud Moe Myint Tuni, kes samuti istus kahe s\u00f5jav\u00e4e juhitud tulusa konglomeraadi n\u00f5ukogus, mille huvid on sisuliselt k\u00f5iges alustades nefriidist kuni tubaka ja turismisektorini.\n\"Kindralleitnant Soe Htuti ja kindralleitnant Moe Myint Tuni... uuritakse seoses korruptsioonijuhtumitega,\" \u00fctles s\u00f5jav\u00e4eallikas AFP-le.\n\"Me ei tea, mis saab osaks Moe Myint Tunile,\" \u00fctles allikas, keeldudes oma nime avaldamast seoses erakordselt tundliku teemaga.\nMyawaddy teatel vahetati huntaliikmetest koosnevas valimiskomisjonis v\u00e4lja veel \u00fcks ametnik ning lisaks veel asekaubandusminister.\nMajandus on Myanmaris olnud langusteel alates s\u00f5jav\u00e4elisest riigip\u00f6\u00f6rdest 2021. aastal. Kohalik valuuta kyat kukub kolinal v\u00f5rdluses dollariga ning ettev\u00f5tluskeskkonda ning v\u00e4lisvaluutareserve k\u00f5igutavad tugevalt sanktsioonid ja kestev konflikt.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Soome kaupmees leidis augu pandipakendite s\u00fcsteemis \u2013 teenis sellega 200 000 eurotSipoo kaupmees pettis pandipakendite abil v\u00e4lja 194 000 eurot lisatulu. Lugu sai alguse 2015. aastal, kui Sipoo kaupmees avastas taara tagastuss\u00fcsteemi n\u00f5rkused ja hakkas s\u00fcsteemi enda huvides \u00e4ra kasutama.\nPudelite pandis\u00fcsteemi haldab Suomen palautuspakkaus Oy (Palpa), mis on mittetulundus\u00fching. Ettev\u00f5tte missiooniks on joogipakendite taaskasutuss\u00fcsteemide haldamine ja arendamine Soomes, vahendab MTV.\nKliendi jaoks tundub pudeli- ja purgipantide saamine lihtne. Klient ostab joogipakendi, mille hind sisaldab tagatisraha, joob pakendi t\u00fchjaks, tagastab t\u00fchja pakendi automaati ning kaupmees tagastab kliendile tagatisraha hinna.\nS\u00fcsteem veab t\u00fchjad joogipakendid taaskasutusse. Samad joogitootjad, kes jooke poodi toovad, v\u00f5tavad kaasa ka tagastatud t\u00fchjad joogipakendid ja toimetavad need taaskasutusse Palpa t\u00f6\u00f6tlemiskohtadesse.\nPalpa aga saab infot tagastatud pakendite koguste kohta otse tagastusautomaatidest ja arveldab nende alusel kaks korda kuus kaupmeestega. Lisaks maksab Palpa kaupmeestele t\u00e4nut\u00e4heks pingutuse eest menetlustasu.\nSipoo kaupmees m\u00e4rkas kiiresti, et Palpa tasutud arved ei olnud seotud t\u00f6\u00f6tlemisettev\u00f5tetesse saadetud t\u00fchjade pakendite arvuga. Nii otsustas ta s\u00fcsteemi enda huvides \u00e4ra kasutada.\nKlientide tagastatud joogitaarat kaupmees enam isegi Palpale ei tagastanud, vaid viis teiste kaupluste tagastusautomaatidesse ja kogus pandiraha endale. Nii maksis Palpa sama pakendi eest kaks korda, algul kliendile ja siis kaupmehele.\nTasuta raha maitse suhu saanud Sipoo kaupmees s\u00f6\u00f6tis samu joogipakendeid mitu korda ka oma poe automaati, et \u00fchelt pandipakendilt saadud kasumit mitmekordistada.\nTasuta maksete r\u00f5\u00f5m kestis 3,5 aastat, kuid siis m\u00e4rkas Palpa, et joogitehased pole aastaid Sipoo kauplusest v\u00f5tnud \u00fchtegi pandikotti.\nIda-Uusimaa kohtus kaitses Palpa aeglast reaktsiooni sellega, et tema v\u00f5rgul on Soomes 3000 taara tagastuspunkti, kus on kokku 4000 tagastusautomaati. Pandipakendite k\u00e4ive on nii tohutu, et k\u00f5ike ei suudeta kohe m\u00e4rgata.\nSipoo kaupmees tuli oma tegu selgitama kohtu ette, kui prokur\u00f6r n\u00f5udis tema karistamist ulatusliku kelmuse eest. Prokur\u00f6ri hinnangul oli Palpa aastatel 2015\u20132018 kaupmehele joogipakendite pandi eest alusetult tasunud mitte v\u00e4hem kui 193 000 eurot.\nSipoo kaupmees eitas kuritegu ja s\u00fc\u00fcdistas Palpat vigades. Kaupmehe s\u00f5nul oli Palpa oma raamatupidamises vigu teinud ka varem ning ta oli ette kujutanud, et 3,5 aasta raamatupidamises on tegemist varasemate vigade parandamisega.\nSamuti eitas kaupmees, et oleks kuritegelikul teel saadud tulu maksimeerimiseks ikka ja j\u00e4lle samu pandipakendeid masinasse s\u00f6\u00f6tnud.\nT\u00f5endusmaterjalina esitas Palpa tagastusautomaatide aruanded ja nendest koostatud statistika. Statistika j\u00e4rgi ei olnud Soomes \u00fcheski sarnase suurusega kaupluses tagastatud nii palju joogitaarat kui Sipoo jaem\u00fc\u00fcgiettev\u00f5ttes.\nN\u00e4iteks 2018. aastal tagastati automaatide andmete p\u00f5hjal Sipoo poodi 360 000 joogipakendit, statistikas teisele kohale j\u00e4\u00e4nud Pertteli Salele aga 180 000 ning kolmandana Helsingi Liisankatu Alepasse 170 000.\nLisaks toetasid j\u00e4rsult kasvanud kallimate pandipakendite kogused ja hilis\u00f5htused tagastused prokur\u00f6ri seisukohta, et kaupmees pettis samade joogipakendite eest mitmekordselt tagatisraha tagasi.\nIda-Uusimaa kohus pidas Sipoo kaupmehe k\u00e4itumist \u00fcsna hoolimatuks. Kohus leidis, et 37-aastane kaupmees on s\u00fc\u00fcdi j\u00e4medas kelmuses.\nKohtu hinnangul tasus Palpa kaupmehele 3,5 aasta jooksul alusetult pandi eest 194 000 eurot. Sipoo kaupmehe tegevus tekitas Palpale kokkuv\u00f5ttes ligikaudu 160 000 euro suuruse kahju.\nKohus karistas meest \u00fche aasta ja 10 kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Karistuse karmistamiseks m\u00e4\u00e4ras kohus veel 90 tundi \u00fcldkasulikku t\u00f6\u00f6d.\nLisaks m\u00e4\u00e4ras kohus mehele kolmeaastase ettev\u00f5tluskeelu, kuigi ta enam ettev\u00f5tjana ei t\u00f6\u00f6ta. Kohus m\u00f5istis endiselt kaupmehelt riigi kasuks v\u00e4lja kuritegelikul teel saadud tulu ligikaudu 35 000 eurot ning Palpale v\u00e4ljapetetud ligikaudu 160 000 eurot koos intressidega.\nS\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu kaebas otsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse, kuid v\u00f5ttis hiljem kaebuse tagasi, mist\u00f5ttu varasem otsus j\u00e4i j\u00f5usse."}
{"text":"Piirivalvuritele altk\u00e4emaksu pakkuja m\u00f5isteti tingimisi vangiViru maakohus m\u00f5istis tingimisi vangi ja saatis Eestist v\u00e4lja Moldova kodaniku, kes pakkus Narva piiripunktis piirivalvuritele altk\u00e4emaksu, et need lubaksid ta hoolimata tervisekindlustuse puudumisest \u00fcle piiri.\nMees oli kaks 20-eurost kup\u00fc\u00fcri peitnud oma dokumentide vahele ning esitles neid kui alternatiivset tervisekindlustust. Ta peeti altk\u00e4emaksu andmise t\u00f5ttu kuriteos kahtlustatavana kinni ning viidi arestimajja.\nKohus m\u00e4\u00e4ras mehele karistuseks \u00fche aasta vangistust viieaastase katseajaga. Lisaks konfiskeeriti pakutud altk\u00e4emaks ning mehel tuleb kohtu- ja menetluskuludeks maksta 1047 eurot. Lisakaristusena kehtestas kohus talle viieaastase sisses\u00f5idukeelu Eestisse. Mees s\u00f5idutati piirile, kuhu oli j\u00e4\u00e4nud tema auto, ning saadeti riigist v\u00e4lja.\n"}
{"text":"Piirivalvuritele altk\u00e4emaksu pakkuja m\u00f5isteti tingimisi vangiViru maakohus m\u00f5istis tingimisi vangi ja saatis Eestist v\u00e4lja Moldova kodaniku, kes pakkus Narva piiripunktis piirivalvuritele altk\u00e4emaksu, et need lubaksid ta hoolimata tervisekindlustuse puudumisest \u00fcle piiri.Mees oli kaks 20-eurost kup\u00fc\u00fcri peitnud oma dokumentide vahele ning esitles neid kui alternatiivset tervisekindlustust. Ta peeti altk\u00e4emaksu andmise t\u00f5ttu kuriteos kahtlustatavana kinni ning viidi arestimajja.Kohus m\u00e4\u00e4ras mehele karistuseks \u00fche aasta vangistust viieaastase katseajaga. Lisaks konfiskeeriti pakutud altk\u00e4emaks ning mehel tuleb kohtu- ja menetluskuludeks maksta 1047 eurot. Lisakaristusena kehtestas kohus talle viieaastase sisses\u00f5idukeelu Eestisse. Mees s\u00f5idutati piirile, kuhu oli j\u00e4\u00e4nud tema auto, ning saadeti riigist v\u00e4lja.(BNS)"}
{"text":"Menendez eitas s\u00fc\u00fcd ja lubas j\u00e4\u00e4da USA senatisse   Korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse saanud demokraadist senaator Bob Menendez \u00fctles, et ei lahku USA \u00fclemkojast. Menendez andis ka omapoolse selgituse, miks v\u00f5imud leidsid tema kodust 480 000 dollarit sularaha.   \"Ma m\u00f5istan, kui s\u00fcgavalt murettekitav see v\u00f5ib olla, kuid minu vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistused on s\u00fc\u00fcdistused. Usun kindlalt, et kui k\u00f5ik faktid on esitatud, siis mitte ainult ei vabastata mind s\u00fc\u00fc alt, vaid ma olen ka endiselt New Jersey senaator,\" \u00fctles Menendez.\u00a0 USA Manhattani prokuratuur esitas Menendezele s\u00fc\u00fcdistuse sularaha, kullakangide ja muude h\u00fcvede vastuv\u00f5tmises. Prokuratuuri teatel oli tegemist altk\u00e4emaksuga. Vastutasuks kasutas Menendez oma m\u00f5juv\u00f5imu v\u00e4lisk\u00fcsimustes ja abistas nii Egiptuse valitsust. Menendez andis esmasp\u00e4eval ka selgitusi, miks v\u00f5imud leidsid tema kodust nii palju raha. Tema s\u00f5nul on tegemist aastak\u00fcmnete jooksul kogutud s\u00e4\u00e4studega, mida ta hoidis h\u00e4daolukordadeks.. Menendez t\u00f5i v\u00e4lja, et tema perekond seisis Kuubal silmitsi varade konfiskeerimisega.\u00a0 \"See v\u00f5ib tunduda vanamoodne, kuid see oli minu isiklikult kontolt v\u00f5etud raha, mis p\u00f5hines 30 aasta jooksul seaduslikult teenitud sissetulekul,\" \u00fctles Menendez.\u00a0 Menendez s\u00fcndis 1954. aastal USA-s, tema vanemad on p\u00e4rit Kuubalt. Menendez leiab n\u00fc\u00fcd, et on laimukampaania ohver ja oletab, et see kampaania on seotud tema Kuuba p\u00e4ritoluga. Menendeze tagasiastumist n\u00f5uab samas vasakpoolne poliitik Alexandria Ocasio-Cortez. Tema esivanemad saabusid USA-sse samuti L\u00f5una-Ameerikast.\u00a0 \u00dcha rohkem esindajatekoja demokraate n\u00f5uab, et Menendez lahkuks senatist. Samas ainult kolm demokraadist senaatorit n\u00f5uab, et Menendez lahkuks \u00fclemkojast. Need on John Fetterman, Peter Welch ja Sherrod Brown, vahendas The Wall Street Journal. Senati demokraadist liider Chuck Schumer \u00fctles, et Menendezel on \u00f5igus n\u00f5uete kohasele menetlusele ja \u00f5iglasele kohtupidamisele.\u00a0Illinoisi osariigi senaator Dick Durbin (demokraat) leidis hiljuti, et Menendez ei pea senatist lahkuma.\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"Valitsus tahab k\u00f5igile ettev\u00f5tjatele panna e-arvekohustuse   Valitsus plaanib muuta ettev\u00f5tetele e-arvete esitamise kohustuslikuks. \u00dchelt poolt loodab riik niiviisi saada aastas kuus kuni kaheksa miljonit eurot saamata j\u00e4\u00e4nud maksutulu. Paljudele v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele l\u00e4heks aga raamatupidamine kallimaks.   Erinevalt paberil esitatud arvest v\u00f5i e-kirja manusena lisatud arvest kujutab e-arve endast lihtsustatult \u00f6eldes elektroonilist ja automatiseeritud suhtlust masinate vahel. See sisestatakse spetsiaalsesse raamatupidamiss\u00fcsteemi ning on arvutite vahel masinloetav. Neli aastat tagasi j\u00f5ustus seadus, mille j\u00e4rgi saab avalikule sektorile saata vaid e-arveid. N\u00fc\u00fcd plaanib valitsus astuda sammu edasi ning kohustada ettev\u00f5tjaid saatma ka omavahel vaid e-arveid. \u00dcks argument e-arvete kasutuselev\u00f5tuks on see, et niiviisi on palju t\u00fclikam maksudest k\u00f5rvale hiilida. \"Suur osa nendest, kes mustalt toimetavad, ei ole \u00fcldse huvitatud e-arvete kasutuselev\u00f5tust, sest see eeldab, et nad kasutavad raamatupidamisprogrammi. Seal on teave talletatud, hiljem lihtsalt kontrollitav, oluliselt keerulisemalt manipuleeritav kui see, et ma Excelis lihtsalt numbreid muudan vastavalt sellele, kuidas ma hiljem soovin,\" \u00fctles rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivam\u00e4gi. Maksu- ja tolliameti peadirektori aset\u00e4itja Raili Roosimaa selgitas, et praegu teevad ametile muret ettev\u00f5tjate esitatud vigased k\u00e4ibedeklaratsioonid. \"Tihti ostjad ja m\u00fc\u00fcjad oma deklaratsioonidel esitavad andmeid erinevalt. N\u00e4iteks ostja deklareerib soetust, k\u00fcsib sisendk\u00e4ibemaksu tagasi, m\u00fc\u00fcja sellist m\u00fc\u00fcki \u00fcldse ei deklareeri. Me peame t\u00e4na p\u00e4ris palju p\u00f6\u00f6rduma ettev\u00f5tjate poole, et tuvastada, kelle andmetes vead on,\" lausus ta. Ameti hinnangul oli eelmisel aastal ainu\u00fcksi sellistest erinevustest ostjate ja m\u00fc\u00fcjate vahel deklareeritud tehingutest kahju riigile deklareerimata k\u00e4ibelt arvatavalt 1300 isiku puhul ligi 16 miljonit eurot. Selle aasta esimese kaheksa kuuga on arvatav kahju aga 5,7 miljonit eurot. E-arvega sellist olukorda Roosimaa s\u00f5nul tekkida ei saa, sest ostja ja m\u00fc\u00fcja arve liigub aruandlusesse automaatselt ja see on m\u00f5lemale poolele \u00fchesugune, seal selliseid tahtlikke v\u00f5i tahtmatuid erisusi ei saa tekkida.  V\u00e4ikeettev\u00f5tjate arvates peaks e-arvetele \u00fcleminek toimuma vabatahtlikult  Ettev\u00f5tjad siiski valitsusega selles k\u00fcsimuses \u00fches paadis ei ole. V\u00e4ike- ja keskmiste ettev\u00f5tjate assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa \u00fctles, et kui e-arvete esitamine muutub kohustuslikuks, peavad ettev\u00f5tjad oluliselt enam ostma ka tasulist raamatupidamisteenust. \"Paljud pisikesed ettev\u00f5tted peavad raamatupidamist t\u00e4na ikkagi \u00fcsna lihtsal moel. P\u00e4ris pastaka ja paberiga t\u00f5en\u00e4oliselt enam mitte, aga ikkagi sellisel lihtsal moel, mis t\u00e4hendab, et nad raamatupidaja abi ostavad minimaalses mahus, sest see on neile lisakulu. Nad ostavad ehk vaid k\u00e4ibemaksudeklaratsiooni esitamist v\u00f5i majandusaasta aruande kokkupanekut,\" selgitas ta. Evelyn Liivam\u00e4gi \u00fctles, et uus meede siiski ettev\u00f5tlust ei kahjusta, sest paljud raamatupidamistarkvarad pakuvad v\u00e4ikeettev\u00f5tetele juba niikuinii teenust v\u00e4ga odavalt. \"N\u00e4iteks ka registrite ja infos\u00fcsteemide keskuse e-arveldaja. Seal, kui sa teed kuus alla k\u00fcmne tehingu, saad teenust tasuta kasutada ja e-arvete saatmine ja vastuv\u00f5tmine ei maksa \u00fcldse mitte midagi. Tegelikult nendele pisikestele ettev\u00f5tetele on juba m\u00f5eldud ja see kulu nende jaoks ei ole \u00fcldse suur,\" \u00fctles ta. Nakurt-Murumaa \u00fctles, et ettev\u00f5tjad peaksid e-arveteni j\u00f5udma loomulikul teel, vabatahtlikult. \"Elu on n\u00e4idanud, et see ikkagi paratamatult juhtub. Sellist sundi rakendades t\u00e4hendab see aga, et paljud vanemad ettev\u00f5tjad, kes t\u00e4na tegutsevad, ei tuleks enam lihtsalt toime. See ei ole m\u00f5istlik, \u00f5iglane ega ka riigi vaates kasulik, et need inimesed lihtsalt turult k\u00f5rvale t\u00f5rjuda,\" \u00fctles ta. Liivam\u00e4gi \u00fctles, et vanematel raamatupidajatel vajaks uus s\u00fcsteem t\u00f5epoolest harjumist. \"Aga ega me sellest e-arvetele \u00fcleminekust ei p\u00e4\u00e4se, sest Euroopa Liit liigub ka sinna suunas ja \u00fchel hetkel ei ole lihtsalt enam muud moodi v\u00f5imalik toimetada,\" lausus ta.  Riik plaanib muuta ka v\u00e4ikeste arvete deklareerimise kohustuslikuks  Rahandusministeeriumi esialgsete arvutuste kohaselt saaks riik e-arveid juurutades aastas kuus kuni kaheksa miljonit eurot praegu saamata j\u00e4\u00e4nud k\u00e4ibemaksutulu. Liivam\u00e4gi \u00fctles, et nende arvutuste hulka on arvestatud ka plaan kohustada ettev\u00f5tteid deklareerima ka v\u00e4ikeseid, alla 1000-euroseid arveid. Praeguse korra j\u00e4rgi peab k\u00e4ibedeklaratsiooni lisas ehk nn INF-vormil deklareerima ostu- ja m\u00fc\u00fcgiarved, kui nende k\u00e4ibemaksuta kogusumma on tehingupartneri kohta v\u00e4hemalt 1000 eurot. Liivam\u00e4gi \u00fctles, et selle n\u00f5ude m\u00f5te on praegu olnud see, et v\u00e4ikemates summades on maksukahju v\u00e4ike ning ettev\u00f5tetele, kes v\u00e4ljastavad arveid mitte raamatupidamistarkvaras, vaid n\u00e4iteks Excelis, tekiks k\u00f5iki arveid deklareerides suur halduskoormus. \"N\u00fc\u00fcd, kus me liigume e-arvetele, siis e-arveid ei ole v\u00f5imalik ju enam Excelis v\u00e4ljastada. See t\u00e4hendab, et ettev\u00f5tetel peab nii ehk naa olema mingi raamatupidamistarkvara. Sellisel juhul ei ole enam vahet, et kui arvutid suhtlevad omavahel, kas nad v\u00e4ljastavad infot esimesest eurost v\u00f5i tuhandest eurost. Halduskoormus ettev\u00f5tte vaates on \u00fcks ja sama,\" selgitas Liivam\u00e4gi. See, kas tekitada e-arvete esitamise kohustus ka nendele ettev\u00f5tetele, kes ei ole k\u00e4ibemaksukohuslased, on Liivam\u00e4gi s\u00f5nul praegu alles lahtine. Ernst & Youngi 2021. aasta uuringu kohaselt on ligikaudu 50 protsenti Eesti majanduslikult aktiivsetest ettev\u00f5tetest saatnud v\u00f5i vastu v\u00f5tnud e-arveid, kuid e-arvete vastuv\u00f5tjana on end e-\u00e4riregistris registreerinud ja e-arve operaatori valinud vaid 10 800 juriidilist isikut. See moodustab ligi kaheksa protsenti majanduslikult aktiivsetest ettev\u00f5tetest. Uuringus m\u00e4rgiti, et kuigi e-arvete maht on Eestis viimastel aastatel kasvanud, on e-arvet kasutavate ettev\u00f5tete arv j\u00e4\u00e4nud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub v\u00e4he.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Digiohutuse m\u00e4ngud lasteaiale ja\u00a0 koolileDigiohutuse m\u00e4ngude m\u00e4ngimine lasteaias. Fotod: Anna Vjaznikova\nLapsed tahavad pigem \u00fcksteise lugudest \u00f5ppida kui \u00f5petaja monoloogi kuulata.\nKolme lapse ema ja meediatudengina soovisin toetada lasteaia- ja klassi\u00f5petajaid meedia\u00f5petuse andmisel. M\u00e4ngup\u00f5hise \u00f5ppe entusiastina otsustasin Tartu \u00dclikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistrit\u00f6\u00f6na luua teadusp\u00f5hisele internetiriskide 4K klassifikatsioonile vastava komplekti digi- ja meediap\u00e4devusi arendavaid m\u00e4nge. Katsetasin m\u00e4nge kaheksas maakonnas rohkem kui 3000 lasteaia- ja esimese kooliastme lapsega ja kokkuv\u00f5tteks sain magistrit\u00f6\u00f6 hindeks A.\nM\u00e4ngude loomisel oli mulle suureks abiks varasem m\u00e4ngujuhi t\u00f6\u00f6kogemus. Olin rohkem kui tuhande s\u00fcnnip\u00e4evapeo k\u00e4igus n\u00e4inud, milline tegevus lapsi vaimustab, tekitab vaidlusi v\u00f5i t\u00fcdimust. Hoopis keerulisem k\u00fcsimus oli, mida esimese kooliastme \u00f5pilased internetist teadma peaksid. Sukeldusin varasemalt loodud materjalidesse ja valisin sealt v\u00e4lja k\u00f5ige rohkem esile kerkinud teemad: paroolid ja turvalisus, v\u00f5\u00f5raste ja s\u00f5pradega suhtlemine internetis, isikliku info jagamine ning pettuse ohvriks langemine.\u00a0\nKaaslaste n\u00e4idetel on kaalu\nTuhandete lastega internetist r\u00e4\u00e4kinuna olen j\u00f5udnud veendumusele, et lapsed tahavad pigem \u00fcksteise lugudest \u00f5ppida kui \u00f5petaja monoloogi kuulata. M\u00e4letan ka oma kooliajast, kuidas meid \u00f5petati arvutitunnis kasutama programme, millega oli mul lapsena v\u00f5imatu suhestuda. K\u00f5ik \u00f5petuss\u00f5nad internetiturvalisuse kohta ununesid kohe p\u00e4rast klassiukse sulgemist, sest n\u00e4ited polnud meie igap\u00e4evase internetikasutusega kuidagi seotud. Seep\u00e4rast otsustasin digiturvalisuse m\u00e4nge \u00f5petades j\u00e4\u00e4da pigem vestluse juhiks, paludes lastel endal konkreetses klassis v\u00f5i r\u00fchmas sotsiaalmeediaplatvormide ja online-m\u00e4ngude najal teemakohaseid n\u00e4iteid tuua. Nii sain teada, kui oluline on esitada \u00f5igeid k\u00fcsimusi \u2013 tuleb k\u00fcsida nii, et iga\u00fcks saaks midagi vastata. Teiseks n\u00e4gin, et \u00fchevanuste laste, isegi paralleelklasside \u00f5pilaste silmis v\u00f5ivad olla \u00e4gedad absoluutselt erinevad m\u00e4ngud ja suhtlusplatvormid.\u00a0\nKuna laste internetikasutus on v\u00e4ga erin\u00e4oline, seda eriti lasteaiaeas, siis m\u00f5tlesin riskide maandamiseks v\u00e4lja uusi ja kohandasin lastele juba tuntud m\u00e4nge nii, et need annaksid v\u00f5imaluse osaleda ka sellistel lastel, kellel pole internetiga mingit kokkupuudet. N\u00e4iteks muutsin KiVa koolitusprogrammist tuntud \u00fchiste grupitunnuste leidmise m\u00e4ngu \u201eParoolide m\u00e4nguks\u201c. Mina k\u00fcsisin internetiturvalisuse teemal k\u00fcsimusi ja lapsed vahetasid suuliselt vastamise asemel omavahel kohti. M\u00e4ng oli lihtne, ei eeldanud otsest internetikogemust ja kui \u00fched lapsed omavahel vilkalt kohti vahetasid, siis tahtsid teised ka aktiivselt kaasa l\u00fc\u00fca.\nM\u00f5ne teema selgitamisel v\u00f5ib kasutada nukuteatriga sarnaseid v\u00f5tteid.\nLapsed otsivad laualt emotikone, mis vastavad nende meeleolule.\nM\u00e4ngud toovad l\u00fcngad ja mured v\u00e4lja\nTihtilugu n\u00e4is lastegruppe tervikuna vaadates, et internetiriske teatakse v\u00e4ga h\u00e4sti, aga m\u00e4ngu edenedes ilmnes, kui eba\u00fchtlaselt olid teadmised jagunenud. Diskussioonip\u00f5hised m\u00e4ngud aitasid seda viga v\u00e4ga h\u00e4sti parandada. N\u00e4iteks tuli korduvalt teemaks oma telefoninumbri ja teiste isiklike andmete jagamine TikTokis. \u00dcks 7-aastane poiss r\u00e4\u00e4kis loo, kuidas tema isa pidi sellep\u00e4rast, et poiss andis oma telefoninumbri TikTokis v\u00f5\u00f5rale kasutajale, lootes saada vastu tasuta Minecrafti virtuaalset m\u00f5\u00f5ka, 200-eurose telefoniarve kinni maksma. Klassikaaslaste n\u00e4gudest v\u00f5is v\u00e4lja lugeda, et nad t\u00f5epoolest kuulavad, m\u00f5tlevad kaasa ja \u00f5pivad s\u00f5bra loost. N\u00e4gin, kui oluline on lubada lastel ise olukorrast j\u00e4reldus teha ja see ka s\u00f5nastada. Usutavasti j\u00e4\u00e4b lastele klassikaaslase juhtum paremini meelde kui minu h\u00fcpoteetiline lugu ning noomimine.\u00a0\nM\u00e4ngud t\u00f5estasid end v\u00e4ga hea vahendina laste internetikogemustega seotud murede ja ohtude m\u00e4rkamiseks viisil, mis on laste jaoks turvaline ja l\u00f5bus. N\u00e4iteks selgus valeinfo tunnuseid \u00f5petava m\u00e4ngu k\u00e4igus hirmutav t\u00f5siasi, et lapsed kasutavad \u00fchel sotsiaalmeediaplatvormil kahtlasena n\u00e4iva info kontrollimiseks teist samalaadset platvormi, n\u00e4iteks vaatavad YouTube\u2019ist, kas TikTokis esitatud info vastab t\u00f5ele. Lisaks r\u00e4\u00e4kisid kooliealised lapsed p\u00e4rast \u201eInternetis viisakalt suhtlemise m\u00e4ngu\u201c, et \u00fcksteise pildistamine ja filmimine salaja v\u00f5i vastu teiste tahtmist on tavaline, seda teevad laste silmis nii vanemad kui \u00f5petajad, aga ka s\u00f5brad ja vanavanemad. Diskussioonip\u00f5histes m\u00e4ngudes selgus paljutki, mida saaks koolidevaheliste reeglite ja teiste ennetavate meetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks kasutada.\u00a0\nKohtade vahetamise m\u00e4ng koolis.\nSaabastega seoseid looma\nEnt k\u00f5iki teemasid pole v\u00f5imalik teiste inimeste kogemuste najal \u00f5petada, seep\u00e4rast otsustasin digitaalsest jalaj\u00e4ljest r\u00e4\u00e4kides kasutada kahes eri suuruses saabast ja kahte pilti, millest \u00fchel oli v\u00e4ikelaps ja teisel t\u00e4iskasvanud mees. Selgitasin lastele, kuidas v\u00e4ikelapsele suured digij\u00e4ljed tekivad, ja kontrollk\u00fcsimuseks uurisin lastelt, kuidas on v\u00f5imalik, et t\u00e4iskasvanud mehel pisikesed digitaalsed jalaj\u00e4ljed on. M\u00e4rkasin naljakat piiri 5- ja 6-aastaste laste vahel. Kui 6-aastased said aru, et pildil oleval mehel on internetis saabas tibatilluke sellep\u00e4rast, et tema kohta on internetis v\u00e4he infot, siis 5-aastased j\u00e4id seisukohale, et ju mees on oma jala internetis v\u00e4iksemaks v\u00f5lunud.\u00a0\u00a0\nSamu m\u00e4nge on v\u00f5imalik m\u00e4ngida nii lasteaias koolieelikute r\u00fchma kui ka koolis 1.\u20132. klassiga. J\u00e4rgmise vanuser\u00fchma tunduvad moodustavat 3.\u20134. klassi lapsed, sest nende internetikasutuses on m\u00e4rksa rohkem sotsiaalmeediaga seotud tegevusi, mis v\u00e4iksemaid lapsi veel niiv\u00f5rd tugevalt ei puuduta. Segagruppides, kus on v\u00e4ga erinevas vanuses lapsed, sedasorti m\u00e4ngud v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tada ei taha. Kokkuv\u00f5ttes selgus, et meediakogemustest r\u00e4\u00e4kimine ei vaja tehnoloogiat ning m\u00e4ngude kaudu ennetust\u00f6\u00f6 tegemiseks peab \u00f5petajal olema hinnanguvaba suhtumine laste internetikogemustesse.\nOotan huvilisi meedia\u00f5petuse m\u00e4ngustamise t\u00f6\u00f6tuppa ja meediap\u00e4devusega seotud teemasid kuulama 25. ja 26. oktoobril Tartusse AHHAA keskusesse, kus toimub \u00f5petajatele, noorsoot\u00f6\u00f6tajatele ja raamatukoguhoidjatele suunatud meediap\u00e4devuse aastakonverents \u201eMeediaharidus 2.0: \u00e4ra usu hundijuttu!\u201c. Konverentsi kava ning piletiinfoga saab tutvuda konverentsi Facebooki s\u00fcndmuse lehel.\n5\u20138-aastastele sobivaid m\u00e4nge\nKuidas internet meie tuju m\u00f5jutab\nVajalikud vahendid: prinditud emotikonid.\nKestus: 5\u201310 min.\u00a0\nMoodustage lastega p\u00f5randal ring.\nUurige, milliseid nutiseadmeid ja rakendusi nad kasutavad.\nPaluge lastel meenutada viimast internetikogemust ja sellega seotud emotsioone.\nSeej\u00e4rel osutage maha laotatud emotikonidele ning paluge igal lapsel valida \u00fcks, mis seostub viimase internetikogemusega.\nLubage lastel oma valikut p\u00f5hjendada.\nMiks on vaja paroole\nVajalikud vahendid: prinditud emotikonid.\nKestus: 10 min.\nLapsed istuvad eelmises tegevuses valitud emotikonidel.\nEsitage paroolidega seotud k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks \u201eMis on parool?\u201c, \u201eMilleks meile parooli vaja on?\u201c, \u201eKelle arvates on parool O-O-O-O v\u00e4ga hea?\u201c, \u201eKelle arvates tohib s\u00f5brale oma parooli \u00f6elda?\u201c jne.\nKui laps teab vastust, siis peab ta kellegagi koha \u00e4ra vahetama. Kui ei tea, j\u00e4\u00e4b ta oma kohale istuma. Keegi v\u00e4lja ei lange.\nIga kord p\u00e4rast kohtade vahetamist lubage lastel k\u00fcsimusele vastata ja arvamust avaldada.\nMis on digitaalne jalaj\u00e4lg?\nVajalikud vahendid: suur ja v\u00e4ike saabas, v\u00e4ikelapse ja t\u00e4iskasvanu pilt.\nKestus: 3 min seletus + 4 min arutelu.\nN\u00e4idake lastele v\u00e4ikelapse ja t\u00e4iskasvanu pilti ning uurige, kumb oskab endast pilte teha ja internetti panna.\nK\u00fcsige, kummale kumbki saabas jalga sobib.\nSelgitage, et internetis v\u00f5ib lapse jalaj\u00e4lg olla suur ja t\u00e4iskasvanu oma v\u00e4ike. Uurige, kas lapsed tahavad teada, kuidas see v\u00f5imalik on.\nN\u00e4itlikustage lapse pildi ja saapa abil, kuidas lapsest internetti piltide postitamine j\u00e4tab maha j\u00e4ljed, mida nimetatakse digitaalseteks jalaj\u00e4lgedeks.\u00a0\nK\u00fcsige lastelt, kuidas on v\u00f5imalik, et mehel on internetis v\u00e4ike jalaj\u00e4lg.\nSelgitage k\u00f5igile lastele, kuidas digitaalne jalaj\u00e4lg tekib ja suureneb.\nInternetiriskide \u201eKuum kartul\u201c\neesm\u00e4rk on arutleda internetiriskide \u00fcle.\nVajalikud vahendid: kiletaskutega t\u00e4ring, mille igas taskus on \u00fcks internetiohtu kujutav pilt. Lisaks piltide A3 suuruses koopiad.\nKestus: 20 min.\nLapsed istuvad ringis ja annavad t\u00e4ringut edasi nagu \u201eKuumas kartulis\u201c.\n\u00d5petaja \u00fctleb: \u201eStopp!\u201c\nT\u00e4ringu saanud laps vaatab t\u00e4ringu peal olevat pilti.\n\u00d5petaja k\u00fcsib, kas laps oskab pildilt lugeda v\u00f5i arvata, mis teemast j\u00e4rgnevalt r\u00e4\u00e4gitakse.\n\u00d5petaja n\u00e4itab grupile sama pildi A3 versiooni, et k\u00f5ik n\u00e4eksid.\nLapsed jagavad iga internetiriski teemal m\u00f5tteid ja kogemusi.\n\u00d5petaja suunab diskussiooni ohutuma internetik\u00e4itumise poole.\n9\u201310-aastastele sobivaid m\u00e4nge\nValeinfo \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramine\nVajalikud vahendid: valmistage ette viis valeinfo tunnuseid meelde tuletavat paberit ja printige neid nii palju, et igale lapsele jaguks \u00fcks. Paberi teine pool j\u00e4tke t\u00fchjaks.\nKestus: 5 min.\u00a0\nJagage \u00f5pilased kahte v\u00f5istkonda nii, et \u00fched peavad valeinfot levitama ja teised seda \u00fcmber p\u00f6\u00f6rama.\nLaotage paberid ruumi p\u00f5randale laiali, korrates samal ajal valeinfo peamised tunnused \u00fcle.\nLapsed jooksevad ringi ja keeravad viie minuti jooksul pabereid endale kasuliku poole peale. Taustaks v\u00f5ib k\u00e4ia ka muusika.\nM\u00e4ng l\u00f5peb, kui \u00f5petaja loeb: \u201e5, 4, 3, 2, 1, stopp, k\u00f5ik t\u00f5stavad k\u00e4ed\n\u00fcles!\u201c\nViisakas suhtlemine internetis\nVahendid: k\u00f5rte\/pulkade k\u00fclge teibitud paberid.\nKestus: 15 min m\u00e4ng + 5 min arutelu.\nJagage lapsed kahte v\u00f5istkonda nii, et nad seisaksid vastakuti.\nVasakul pool saab iga laps \u00fche sildi, millel on kirjas abipalve v\u00f5i kogemata grupivestlusesse saadetud foto.\nParemal pool saab iga laps kaks silti, millest \u00fchel on toetav ja s\u00f5bralik, teisel ebaviisakas vastus.\n\u00d5petaja loeb kolmeni, misj\u00e4rel lapsed valivad, millist silti nad paarilisele n\u00e4itavad.\nSeej\u00e4rel liigutakse \u00fches reas samm paremale nii, et iga lapse ette tuleb uus paariline.\nTegevus kordub. Kui paarilised hakkavad korduma, siis vahetavad meeskonnad rollid.\nM\u00e4ng l\u00f5peb, kui k\u00f5ik on paarilisega m\u00e4nginud.\nSeej\u00e4rel arutlege lastega, milliseid tundeid m\u00e4ng tekitas. R\u00f5hutage, et igal lapsel on oma tugevused ja n\u00f5rkused, ning uurige, kuidas see meid tundma paneb, kui k\u00fcsime internetis abi, aga meile vastatakse \u201eNoob!\u201c, \u201eLoll oled!\u201c. Oluline on lubada lastel j\u00f5uda ise j\u00e4relduseni, kuidas internetis suheldes k\u00e4ituma peab."}
{"text":"Ujumistunnid (elluj\u00e4\u00e4miskunstniku j\u00e4rgi)Brigit Arop anal\u00fc\u00fcsib Angela Maasalu isikn\u00e4itust \u201cKlaasist s\u00fcdamega narr\u201d.Ukrainas s\u00fcndinud Brasiilia kirjaniku Clarice Lispectori (1920-1977) biograaf Benjamin Moser on ajalukku kirjutanud s\u00f5braliku hoiatuse: \u201cOle Clarice'iga ettevaatlik. See ei ole kirjandus. See on n\u00f5iakunst.\u201d Sarnast hoiatavat ettekuulutust v\u00f5iks v\u00e4lja lugeda ka n\u00fc\u00fcdisaegsest maalikunstist, mille loojad l\u00f6\u00f6vad kokku s\u00fcmbolismi ja s\u00fcrrealismi karikaid, kord \u00fchest, siis j\u00e4lle teisest joobudes. See on pildimaailm, mis toimub k\u00fcll vaid l\u00f5uendil v\u00f5i paberil, kuid mille tegelased, maastikud, s\u00fc\u017eeed, v\u00e4rvid ja meeleolud on kantud ihadest, paranoiadest ja vaatepunktidest, mille p\u00e4rast oleks veel m\u00f5ni sajand tagasi v\u00f5inud tuleriidal l\u00f5petada. Angela Maasalu tunnistab isikn\u00e4itusel \u201cKlaasist s\u00fcdamega narr\u201d Tartu Kunstimaja suures saalis oma kaasaegse maailma allak\u00e4iku, vaadeldes inimeste halenaljakaid p\u00fc\u00fcdlusi tulla toime enesekesksusest s\u00fcndiva \u00e4revusega.\u201cSee on \u00fcmbritsevat energiat puudutav seisund, ning ma vabisen\u201d1\u201cKlaasist s\u00fcdamega narr\u201d koondab Maasalu viimase kolme aasta maale ja joonistusi, millel figureerivad n\u00e4otud inimkehad, maskidega looritatud olendid, keskaja kunsti visuaalset kohmakust meenutavad loomad, kurjakuulutavad maastikud ning s\u00f5numitega laetud lilled ja t\u00e4toveeringud. N\u00e4ituse keskmes on teosed, mille \u00fchisosaks on narri kujund v\u00f5i maski kandvad olendid.Kunstniku s\u00f5nul tulevad erinevad tsirkuseelemendid tema loomingusse samastumisest pantomiimi-Pierrot' tegelaskujuga, kelle \u00fchepoolne armastus Colombina vastu on teinud temast kultuuride\u00fclese kurbuse kehastuse.2 Seekord on narrid ja maski taha peituvad tegelased pandud k\u00f5nelema t\u00e4nap\u00e4eva maailmas elamise absurdsusest, kommenteerides inimeste individualismi, \u00fclbust, rumalust ja jaburat j\u00e4rjekindlust uskuda, et vaid isiklike saavutuste ja ihaldatava kuvandi abil saabub oodatud r\u00f5\u00f5m ja rahulolu.Ehkki Maasalu maalidel ja joonistustel valavad pisaraid mitmed tegelased, k\u00f5neleb \u00f5ela optimismi3 julmusest veetlevalt just \u00f5limaal \u201cV\u00f5istleja\u201d (2023), millel on kujutatud paljast ja abitut keha t\u00fcrkiissinise tennisev\u00e4ljaku \u00e4\u00e4rel kokkuvarisenuna. Kas see on portree inimesest, kes on veel pimestatud armastuslugude, erinevate objektide, vajalike uute harjumuste, karj\u00e4\u00e4ri ja hea elu fantaasiatest v\u00f5i on see \u00fclesv\u00f5te inimesest, kes on just teadlikuks saanud oma ihaldusobjektide v\u00f5imust enese \u00fcle? Mis iganes m\u00f5lkus kunstniku m\u00f5tteis, j\u00e4\u00e4dvustab \u201cV\u00f5istleja\u201d tabavalt inimeste argip\u00e4evase kadalipu vahestaadiumi\u00a0-\u00a0pettumuse, kokkuvarisemise ja \u00fcksi looteasendis nuuksumise hetke.S\u00fcmpaatne on, kuidas kunstniku \u00f5limaalide k\u00f5rval on v\u00e4lja pandud ka joonistusi ja akvarelle, mis pakuvad vajalikku hinget\u00f5mbehetke tihedalt kaetud l\u00f5uendite k\u00f5rval. N\u00e4iteks akvarell \u201cPlekkpurk usse\u201d (2022) kujutab neljak\u00e4pukil olevat palja tagumikuga purki, millest kukuvad v\u00e4lja siplevad ussikesed. Oma lihtsas teostuses meenutab see une-eelses seisundis kogetud kujundit, mille kunstnik ehk palavikuliselt poolpimedas kiirelt \u00fcles joonistas.Samal ajal ei tundu Maasalu joonistused ja akvarellid visandlikud, nagu t\u00f5estavad kummituslikud teosed \u201cVaenlane ei maga\u201d (2022), \u201cEma\u201d (2022) ja \u201cTule k\u00fclla\u201d (2022). Need on paigutatud suure saali keskmisesse ruumi, \u00f5rnalt l\u00e4bikumava kardinalab\u00fcrindi erinevatesse soppidesse. See toimib korraga Maasalu loomingu teatraalsust toetava elemendina, aga lisab t\u00f5lgendustesse ka alateadvuse kambrites siplemise n\u00fcansse.\u201cMu salajane igatsus on, et oleksin s\u00fcndinud loomana\u201d4Maasalu olendite kehad on sageli t\u00e4is avausi, kust miski \u00fcritab v\u00e4lja pressida, lekkida, pursata, voolata v\u00f5i ainult piiluda. Piiskadest, mis ei mahu enam konkreetse teose peategelase kehasse, on saanud pisarad maskil v\u00f5i ornamendid taral. Eluveest t\u00fchjaks jooksvad v\u00f5i vastupidi, selles suplevad olendid on tabatud transformatsiooni hetkel, kuid veel viivuks on ebaselge, kas kuju muutumise tulemuseks on totaalne h\u00e4ving v\u00f5i paljulubav uuestis\u00fcnd.N\u00e4iteks \u00f5limaal \u201cUjumistunnid (inspireeritud Mary Oliverist)\u201d (2022) kujutab madalasse veekogusse violetsete taldade v\u00e4lkumisel sisenevat n\u00e4otut inimkogu. Teose pealkiri viitab Ameerika poetessi Mary Oliveri (1935-2019) samanimelisele luuletusele, milles autor ujumistunni allegooria abil r\u00e4\u00e4gib eluraskustega toime tulemisest. Ehkki Oliveri luuletus annab lootust, et uppumise asemel j\u00f5utakse enamasti siiski kaldale, ei ole ta traumaatilise kogemuse osas naiivne\u00fchest eluraskusest teise liikudes ei \u00f5pi me mitte elamiseja elu helgete hetkede, vaid elluj\u00e4\u00e4miskunsti kohta. Maasalu teosel v\u00f5tab luuletuse viimased read kokku figuuri seljale maalitud tuhmlilla pealuu, mis reedab \u00fche v\u00f5imaliku stsenaariumina madalas vees uppumise.Vahel talletab Maasalu hetki, mil transformatsioon on silmn\u00e4htavalt f\u00fc\u00fcsiline, n\u00e4iteks kui m\u00f5ni loom (tavaliselt roomaja) v\u00f5tab inimese keha \u00fcle. Kui \u201cN\u00f5iduja\u201d (2021) on maal maost, kes v\u00e4givaldselt \u00fcht olendit l\u00e4bistab, n\u00e4itab akvarell \u201cReptiiliks muutumine\u201d (2021), kuidas kehaline muundumine \u00fchest olendist teiseks v\u00f5ib v\u00e4givaldse ja valusa k\u00f5rval olla ka enese taasleidmise alguseks. Loomade ja nende loomuse imetlemine on \u00fcheks l\u00e4bivaks teemaks ka Lispectori poeetilis-filosoofilises m\u00f5ttereisis \u201c\u00c4gua Viva\u201d: \u201cTean \u00fcht \u201cteda\u201d, kes loomadega k\u00f5neldes nad inimlikuks muutis, neile iseenda omadused andis. Mina ei inimlikusta loomi, sest see on kuritegu\u00a0-\u00a0nende loomust tuleb austada\u00a0-, ma loomastan ennast. See pole keeruline, see tuleb lihtsalt. K\u00fcsimus on vaid selle vastu mitte v\u00f5itlemises, sellele alistumises\/\u201d5 \u00c4kki on ka Maasalu loomingu \u00fcheks algimpulsiks \u00fcletada oma kaasas\u00fcndinud ja \u00f5pitud \u201cinimlikkust\u201d, alistudes aina enam momentidele, mil v\u00f5imust v\u00f5tab seletamatu, loomuliku keele tagune tung oma inimesekehast v\u00e4lja kasvada? Mis iganes kuju Angela Maasalu j\u00e4rgmisena v\u00f5tab, peaks ka temaga ettevaatlik olema.Brigit Arop on vabakutseline kunstit\u00f6\u00f6taja, kes kureerib ja kirjutab, tegeledes peamiselt nais-\u00a0v\u00f5i kv\u00e4\u00e4rkogemustega. Ta on l\u00f5petanud magistrikraadiga Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kureerimise eriala (2023).1\u00a0Clarice Lispector, Agua Viva. London: Penguin Books, 2014 [1973], lk 7.2\u00a0Maria Arusoo, Jesters\u2019 Masks and Crocodile Tears: The Painterly World of Angela Maasalu [intervjuu].\u00a0-\u00a0Echo Gone Wrong, 23.VI 2023. 3 4 53 Vt l\u00e4hemalt: Lauren Berlant, Cruel Optimism. London: Duke University Press, 2011.4\u00a0Clarice Lispector, Agua Viva, lk 45.5 Ibid., lk 42-43.Brigit Arop"}
{"text":"Politseinikuna esinenud kelm n\u00e4ppas naise kontodelt 50 000 eurotTALLINN, 26. september, BNS \u2013 Politsei alustas esmasp\u00e4eval kriminaaluurimist, et v\u00e4lja selgitada politseinikuna esinenud kelm ja tema kaasosaline, kes petsid naiselt v\u00e4lja 50 000 eurot.\nP\u00f5hja-Tallinnas elavale naisele helistas v\u00e4idetav politseit\u00f6\u00f6taja, kes teavitas naist, et keegi soovib volikirja alusel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta, teatas BNS-ile P\u00f5hja prefektuuri pressiesindaja.\nSeej\u00e4rel \u00fchendati k\u00f5ne j\u00e4rgmise inimesega, kes palus ebaseaduslike tegevuste l\u00f5petamise ettek\u00e4\u00e4ndel naisel j\u00e4lgida juhiseid. Selle tulemusena said kelmid juurdep\u00e4\u00e4su naise pangakontodele, kust tehti makseid tundmatutele Suurbritannia pangakontodele. Kelmuse l\u00e4bi kaotas naine 50 000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Miks on nii, et REFI-ikke ministrid on \u201ck\u00fcmne ametiga Hunt Kriimsilmad\u201d, peaminister Kaja Kallas aga \u201cM\u00f5mmi ja aabits\u201d?Reformierakonna ministrite \u00fcle on naerdud, et nemad on kui nimitegelane populaasest lastesaatest ehk siis oskavad nad \u00fcheaegselt olla nii keevitaja, g\u00fcnekoloog kui tuumateadlane, seda muidugi ministrit\u00f6\u00f6 v\u00f5tmes \u2013 aga Kaja Kallas meenutab peaministrina \u00fckshaaval t\u00e4hti \u00f5ppivat karum\u00f5mmikut.\nMuidugi ei ole Reformierakonna poliitikud mingid imelapsed, vaid ministriameteid pidevalt vahetades saavutavad nad selle, et on keskp\u00e4rased k\u00f5igil neil aladel, kuid s\u00fcgavuti ei j\u00f5ua nad \u00fcheski valdkonnas asju selgeks saada. Ehk siis hall keskp\u00e4rasus, mida on n\u00e4ha ka praegusest valitsusest.\nPraegu Riigikogus r\u00e4uskav J\u00fcrgen Ligi on n\u00e4iteks olnud kaitse-, v\u00e4lis-, rahandus- ning haridus- ja teadusminister ja sellega on kaasnenud s\u00f5jav\u00e4elise luure kaotamine, mahamagatud rahapesu l\u00e4bi Eesti ning ummikus hariduss\u00fcsteem. Hanno Pevkur on olnud kaitse-, sotsiaal-, sise- ja justiitsminister ning igas neist valdkondadest on endiselt suured probleemid. Kristen Michal on olnud justiits-, majandus- ja taristuminister ning on n\u00fc\u00fcd kliimaminister ning Eesti riik vajub.\nKaja Kallas aga on peaminister, kuid pole kompetentne \u00fchelgil alal \u2013 ta ei tea v\u00e4idetavalt isegi seda, mis \u00e4ri tema abikaasa ajab. K\u00f5igist Riigikogu infotundidest kumab l\u00e4bi see, et valitsusjuht ei tea millestki midagi, talle on vastamiseks vaja paberit numbritega ning etteantud taustast v\u00e4ljapoole ei oska ta \u00fcldse v\u00e4idelda (kui, siis k\u00fcmne lihtlause ulatuses) \u2013 Kaja Kallas tunnistab lausa ise, et k\u00f5ik probleemid olevat ametnike rida. Kui v\u00f5tta v\u00f5rdluseks endine rahandusminister Martin Helme, kes oskab kaasa r\u00e4\u00e4kida praktiliselt igal teemal, on Kaja Kallas vilets hall vari.\nSiit tekibki k\u00fcsimus, et kuidas on Reformierakonna ministrid v\u00e4idetavalt nii v\u00f5imekad, et v\u00f5ivad mistahes ministrikoha vastu v\u00f5tta, Kaja Kallas aga ei tea peaministrina \u00fcheltki elualalt eriti mitte midagi. Kas oravapartei suuremad r\u00e4uskajad J\u00fcrgen \u201cHunt Kriimsilm\u201d Ligi ja Valdo \u201cEesti targem mees\u201d Randpere ei peaks hakkama Kaja Kallasele tunde andma? Sest kui peaminister Kaja \u201cElektrimolekul\u201d Kallas \u00fctleb Riigikogus, et\u00a0\u201cV\u00f5ib-olla tuulikute paigutamiseks ei pea metsa maha v\u00f5tma, tuulikud on k\u00f5rgemad, kui mets on. Selles m\u00f5ttes need saavad t\u00e4iesti koos eksisteerida\u201d, siis eriti terav pliiats ta k\u00fcll pole.\n\u00dcks kommentaator kirjutab: \u201cInimene ei pea olema tark, ta v\u00f5ib olla ka p\u00f5hiharidusega, aga kui ta n\u00e4eb korralikku riigimetsa ja kujutab ette, et sinnasamasse tuleb ka tuulepark, siis saab ta aru, et metsa tuleb teha tee, v\u00f5tta maha puud sealt, kuhu hakatakse kogu seda k\u00f5rget tuulikut (ja veel paljusid teisi) p\u00fcstitama, ja m\u00f5istab, et metsa langetamiseta seal ei p\u00e4\u00e4se. Tundub, et Kaja Kallasel puudub kujutlusv\u00f5ime t\u00e4iesti.\u201d\nJa sellised inimesed valitsevad Eestit. Pole siis ime, et riik alla k\u00e4ib.\nUued Uudised"}
{"text":"Vaimset tervist toetavad teenused vallaelanikeleTEENUS Viimsi valla esitatud taotlus meetmele \u201cVaimse tervise teenusetoetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal\u201d sai sotsiaalministeeriumist rahastuse.Viimsi vald koost\u00f6\u00f6s sotsiaalministeeriumiga pakub tasuta vaimse tervise teenuseid, eesm\u00e4rgiga parandada elanike ps\u00fchhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Teenuseid osutatakse k\u00e4esoleva aasta 31. detsembrini.Ps\u00fchholoogiline n\u00f5ustaminePs\u00fchholoogilise n\u00f5ustamise eesm\u00e4rk on pakkuda t\u00e4isealistele inimestele vaimset tuge ja juhendamist, et leida lahendusi probleemidele, suurendada eneseteadlikkust ning parandada heaolu ja toimetulekut erinevates eluvaldkondades. Ps\u00fchholoogiline n\u00f5ustamine v\u00f5ib h\u00f5lmata mitmesuguseid teemasid, sealhulgas stress, \u00e4revus, depressioon, lein, traumaatilised kogemused ja palju muud. N\u00f5ustamise k\u00e4igus aitab ps\u00fchholoog inimestel paremini m\u00f5ista oma emotsioone, m\u00f5tteid ja k\u00e4itumist.Teenust pakub ps\u00fchholoog Jane Alop, kes on l\u00f5petanud Tartu \u00fclikooli ning omandanud magistrikraadid esmalt ps\u00fchholoogina ja hiljem rahvatervise spetsialistina ning t\u00f6\u00f6tanud avalikus sektoris (haiglad, haigekassa, \u00f5ppej\u00f5ud \u00fclikoolis, WHO konsultant) ja eraettev\u00f5tluses (pangandus, IT). Tema t\u00f6\u00f6 sisu on olnud parandada inimeste toimetulekut, l\u00e4htudes inimese enda ressurssidest ja \u00fcmbritsevatest tingimustest.Jane Alop on ennast t\u00e4iendanud erinevate ps\u00fchhoteraapia koolkondade koolitustel, samuti poliitikate ja s\u00fcsteemide toimimist k\u00e4sitlevates valdkondades. Viimastel aastatel on ta keskendunud s\u00f5ltuvush\u00e4ireid puudutavatele teemadele, t\u00f6\u00f6tades v\u00e4lja eriarstiabis pakutavate teenuste paketi alkoholitarvitamise h\u00e4ire raviks \u201cKainem ja tervem Eesti\u201d raames. Alates aastast 2018 t\u00f6\u00f6tab Alop P\u00f5hja-Eesti regionaalhaiglas alkoholitarvitamise h\u00e4ire raviks pakutavate teenuste juhina ja ps\u00fchholoog-n\u00f5ustajana patsientidele ja nende l\u00e4hedastele. Oma t\u00f6\u00f6 kvaliteedi tagamiseks j\u00e4tkab ta enese t\u00e4iendamist skeemiteraapia \u00f5pingutega ja regulaarsete individuaalsete supervisioonidega. Jane Alop t\u00f6\u00f6tab patsientidega eesti, vene, inglise ja soome keeles.Asukoht: Nelgi tee 1 (Viimsi vallavalitsuse ruumides). Registreerimine: broneerimine.viimsi.ee.LoovteraapiadLoovteraapia on p\u00f5hjendatud, eesm\u00e4rgip\u00e4rane ja planeeritud tegevus ps\u00fchhoterapeutilises ravis ja rehabilitatsioonis, kus selgelt m\u00e4\u00e4ratletud kliendi-terapeudi suhtes rakendatakse loovus- ja kunstip\u00f5hiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist l\u00e4htuvate eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Loovteraapias on tegu eesm\u00e4rgistatud ning j\u00e4rjepidava teraapiat\u00f6\u00f6ga ning muutused ei s\u00fcnni \u00fcle\u00f6\u00f6. Loovteraapiad toimuvad individuaal- ja grupiteraapiatena ning on suunatud nii lastele kui ka t\u00e4isealistele.VisuaalkunstiteraapiaVisuaalkunstiteraapia on teraapialiik, kus kliendiga t\u00f6\u00f6s kasutab terapeut erinevaid visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid. Vahenditeks kasutatakse v\u00e4rve, savi, fotosid v\u00f5i installatsioone ning tehnikatest graafikat, maalimist, skulptuuride tegemist jne. Teraapia eesm\u00e4rgiks on aidata kliendil parandada oma eluga toimetulekut, kuid konkreetsed eesm\u00e4rgid s\u00f5ltuvad iga kliendi individuaalsetest vajadustest.MuusikateraapiaMuusikateraapia sekkumismeetodina p\u00f5hineb erinevatele teooriatele, alustades sellest, et muusikal on v\u00f5imas m\u00f5ju nii meie ajule kui ka kehale. Teame, et see v\u00f5ib aidata inimesel v\u00e4ljendada end viisil, mida ta ei pruugi olla suuteline ainu\u00fcksi verbaalse suhtluse kaudu tegema. Samuti stimuleerib see ajutegevust, soodustab l\u00f5\u00f5gastumist ning pakub emotsionaalset vabanemist, motivatsiooni ja turvatunnet.Muusikateraapia on muusika ja\/ v\u00f5i selle elementide (heli, r\u00fctmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi v\u00f5i grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, \u00f5ppimise, v\u00e4ljendamise, j\u00f5uvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesm\u00e4rkide lihtsustamiseks, et rahuldada f\u00fc\u00fcsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesm\u00e4rk on arendada potentsiaale ja\/ v\u00f5i taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intraja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise v\u00f5i ravi kaudu. Teraapiasse tulek ei eelda, et inimene on muusika v\u00f5i visuaalkunstiga kunagi kokku puutunud.Terapeudid: K\u00e4ll Kruusm\u00e4gi, Mari Liisa Taaler ja Kai Liis Gramakovski. Asukoht: Karulaugu 13 (Viimsi Teraapiakeskus). Registreerimine: viimsivald.ee\/vaimne-tervis. T\u00e4psustavate k\u00fcsimuste korral saab \u00fchendust e-posti teel info@viimsiteraapiakeskus.ee v\u00f5i helistades tel 5682 9229. Rohkem infot loovteraapiate ja loovterapeutide kohta: www.viimsiteraapiakeskus.ee.Ps\u00fchholoog Jane Alop.Silva Sildmaa, rahvatervise peaspetsialist"}
{"text":"Kelm kohtu all! Facebookis ilusaid riideid m\u00fc\u00fcnud kelm j\u00e4ttis huvilised t\u00fchjade pihkudegaKui oled Facebook Marketplace\u00b4is riideid \u0161opates tasunud tellimuse eest Meelis Timofejevi v\u00f5i Anneli Martinsoni arveldusarvele, siis oled suure t\u00f5en\u00e4osusega just Martinsoni k\u00e4est petta saanud.\n41-aastane Anneli Martinsoni on petmiste eest korduvalt v\u00e4\u00e4rteokorras karistatud. K\u00e4ekiri on olnud lihtne - Martinson paneb sotsiaalmeedias m\u00fc\u00fcki riideesemeid v\u00f5i voodipesu, huviline kannab selle eest raha ja sinnapaika tehing j\u00e4\u00e4bki.\nKui seni on Martinson kavalalt v\u00e4\u00e4rteo alla kvalifitseerivate summadega opereerinud, siis t\u00e4naseks kohtu alla saadetud kuue uue episoodi puhul leidis kohus, et seda tuleb k\u00e4sitleda kui \u00fchest tahtlusest kantud tegu ja seda tuleks menetleda kriminaalmenetluses.\nProkur\u00f6r Triin Hallas selgitas Eesti P\u00e4evalehele, et Martinsonile esitatud s\u00fc\u00fcdistus seisneb selles, et naine oli Facebook Marketplace\u00b4i kaudu avaldanud erinevaid riiete m\u00fc\u00fcgikuulutusi, ent reklaamitud tooteid ta tegelikult ei omanud v\u00f5i ta lihtsalt ei soovinud neid tegelikult m\u00fc\u00fca. N\u00f5nda tekitas ta varalise kasu saamise eesm\u00e4rgil inimestele eba\u00f5ige ettekujutuse.\n\u201eInimesed, kes n\u00e4gid neid kuulutusi, n\u00e4gid ilusaid seelikuid, kleite. Nad soovisid neid osta, kandsid raha \u00fcle, tegid kokkulepped. Kaupa neile inimestele ei saadetud, raha ka ei tagastatud,\u201c kirjeldas Hallas.\n\u201eTa tegutseb selles m\u00f5ttes osavalt, et igas \u00fcksikus episoodis on summad suhteliselt v\u00e4iksed,\u201c t\u00f5i Hallas esile eelpool mainitud kavaluse v\u00e4\u00e4rteomenetluse piires opereerida. K\u00e4esolevas asjas on suurimaks juhtumiks 121-eurone \u00fclekanne. \u201eAga kuiv\u00f5rd episoode on palju ja ta paneb kuulutusi \u00fcles, siis on tema soov petta mitut inimest ja saada suurem summa,\u201c selgitas Hallas.\nPole teada, et peale nende kuue juhtumi puhul s\u00fc\u00fcdistuse saamist oleks Martinson j\u00e4tkanud uute pettuste toimepanemist. Samas on sotsiaalmeedias v\u00f5imalik tihti kasutajanimesid vahetada v\u00f5i uusi luua. Teada on, et varasemate juhtumite puhul on aga \u00fclekanded tehtud just nimelt Anneli Martinsoni v\u00f5i tema elukaaslase Meelis Timofejevi arveldusarvele.\nSaaremaal vanaemal k\u00fclas\nHallas oli Martinsoniga saavutanud kriminaalasjas juba kokkuleppe, mille osapooled pidid t\u00e4na kohtule \u00fcle andma. Nii nagu varasemategi kohtuasjade puhul, Martinson end taaskord kohtus n\u00e4ole ei andnud. Ta olevat Saaremaal, k\u00fclas vanaemal.\nKui varem on kohus lubanud tal osaleda video vahendusel, siis seekord mitte. N\u00f5nda kuulutaski kohtunik Lea P\u00e4hkel istungi p\u00e4rast puuduja tuvastamist l\u00f5ppenuks. \u201eKohus k\u00e4sitleb seda kui kokkuleppest loobumist,\u201c selgitas kohtunik veel.\nKohus saadab seega kokkuleppe tagasi prokuratuuri, kust v\u00f5etakse s\u00fc\u00fcdistatavaga \u00fchendust ning t\u00f5en\u00e4oliselt pakutakse talle asja arutamist l\u00fchimenetluses. S\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral \u00e4hvardab teda karistusseadustiku j\u00e4rgi \u00fche- kuni viieaastane vangistus. Mis karistus Martinsoni kokkuleppe j\u00e4rgi oleks oodanud, seda ei soovinud prokur\u00f6r Hallas avaldada."}
{"text":"EKRE saadikud p\u00e4risid peaministrilt aru, et kas Eesti kavatseb sarnaselt muule Euroopale kliimah\u00fcsteeriat pisut piirataEsmasp\u00e4eval vastas peaminister Kaja Kallas Riigikogus EKRE saadikute arup\u00e4rimisele rohep\u00f6\u00f6rde kohta, kuid arukaid vastuseid kliimah\u00fcsteeriliselt valitsusjuhilt saadikute asjalikele k\u00fcsimustele ei tulnudki.\nAlustas Rain Epler: \u201cSellel ideoloogilise utoopia elluviimisel, mida v\u00e4hemasti Euroopas rohep\u00f6\u00f6rdeks nimetatakse, on kolm fundamentaalset p\u00f5him\u00f5ttelist probleemi. Ja eriti paistavad need silma Euroopas ja Eestis.\nEsiteks, energeetikas on kunstlikult loodud olukord, kus need lahendused, mis on energeetilises m\u00f5ttes tasuvamad, nagu n\u00e4iteks tuumaenergeetika, aga ka fossiilsete k\u00fctuste kasutamine, on administratiivsete vahenditega muudetud rahaliselt v\u00e4hem tasuvaks kui konkureerivad lahendused, mille energeetiline m\u00f5istlikkus on v\u00e4ga k\u00fcsitav \u2013 tuule\u2011 ja p\u00e4ikeseenergeetika kasutuselev\u00f5tt on j\u00e4llegi muudetud rahaliselt tasuvamaks. Ma pean siin silmas suuri riiklikke subsiidiume ja regulatsioonide muutusi, mis \u00fchtesid soosivad ja teisi mitte.\nSellest esimesest punktist otseselt tuleneb see, et vaatamata loosungitele teadusp\u00f5hisusest tegelikult teadust kuigiv\u00f5rd ei kuulata. Just reaalteadused on siin kuidagi varju j\u00e4\u00e4nud.\nJa kolmandaks see, et meil on terve hulk loosungeid, eesm\u00e4rke, mis p\u00f5hinevad soovm\u00f5tlemisel. Meil on v\u00e4ga puudulikud anal\u00fc\u00fcsid ja m\u00f5juhinnangud selles osas, kuhu me v\u00f5ime v\u00e4lja j\u00f5uda, kui me seda ideoloogiat ellu viime. Ja just nende m\u00f5juhinnangute ja anal\u00fc\u00fcside kohta, mis puudutavad Eesti tulevikku, olemegi me kolleegidega proua peaministrile m\u00f5ned k\u00fcsimused esitanud.\u201d\nHelle-Moonika Helme: \u201cL\u00e4\u00e4neriikide juhid muretsevad \u00fcha rohkem, et praegused kliimapoliitilised algatused ohustavad majanduslikku stabiilsust. Kulukas rohepoliitika j\u00e4\u00e4b tihti tarbijate katta ning valitsused kaaluvad n\u00fc\u00fcd hoopis kliimapoliitika n\u00f5rgendamist. Ja on ka p\u00f5hjust, sest ambitsioonikas kliimapoliitika teeb inimeste elu kallimaks ja inimesed peavad lendamise asendama rongis\u00f5iduga, mis on aeglane, soojuspumbad on kallimad, uute elektriautode hinnad on ka k\u00f5rgemad ja inimeste kulud toidule ja eluasemele suurenevad samuti j\u00e4rsult. Mitmed liikmesriigid on juba v\u00e4ljendanud oma vastuseisu k\u00f5ikv\u00f5imalikele piirangutele, mis tulenevad sellest arutust rohep\u00f6\u00f6rdest. Te olete \u00f6elnud, et me peame oleme esimesed, et mitte maha j\u00e4\u00e4da. Aga \u00e4kki n\u00fc\u00fcd selle valguses peaks hoopis m\u00f5tlema, et \u00e4kki t\u00f5epoolest peakski hoopis m\u00f5tlema, kuidas esimesena maha j\u00e4\u00e4da sellelt rongilt, et riigi ja rahvana ellu j\u00e4\u00e4da?\u201d\nVarro Vooglaid: \u201cNeed eesm\u00e4rgid, mida on deklareeritud, et 2050. aastaks saavutada s\u00fcsinikuneutraalsus ja k\u00f5ik sellega kaasnev \u2013 spetsialistid \u00fctlevad, et see ei ole lihtsalt reaalselt mitte kuidagipidi saavutatav. Ma m\u00f5tlesin teie k\u00e4est k\u00fcsida, kas te olete kunagi m\u00f5elnud selle peale, et \u00e4kki 30, 40 v\u00f5i 50 aasta p\u00e4rast vaadatakse meie ajale tagasi ja k\u00fcsitakse, et kuidas nad olid n\u00f5us utoopilisi projektiga v\u00f5i lausa pettusega kaasa minema, millega nad h\u00e4vitasid oma majanduse, h\u00e4vitasid oma konkurentsiv\u00f5ime ja tegid seda justkui heast tahtest. Minule \u00fcha rohkem kangastuvad paralleelid sellise kommunismiajaga, kus inimesed l\u00e4ksid kaasa, kuna neile \u00f6eldi, et meil on \u00f5ilis projekt, et \u00fcletada klassiv\u00f5itlus ja saavutada v\u00f5rdne \u00fchiskond ja nii edasi. Tagantj\u00e4rgi need inimesed ilmselt k\u00fcsisid ka: kuidas me sellega kaasa l\u00e4ksime?\u201d\nSiim Pohlak: \u201cKui vaadata siin britte ja sakslasi, siis nad ikkagi juba teevad samme tagasi kliimaeesm\u00e4rkide ja rohep\u00f6\u00f6rde osas,\u00a0 sellele pannakse pidurit. Eesti on tavaliselt alati suurtel sabas s\u00f6rkimas. Kas on meil ka n\u00fc\u00fcd aeg, et hakatakse ikkagi \u00fcmber vaatama neid utoopilisi kliimaeesm\u00e4rke ja t\u00e4htaegu?\u201d\nEvelin Poolamets: \u201cTe kindlasti olete kursis Arenguseire Keskuse viimase uuringuga, kus on \u00f6eldud, et Eesti \u00fche elaniku keskkonnajalaj\u00e4lg \u00fcletab kolmandiku v\u00f5rra Euroopa keskmist. Aga te r\u00e4\u00e4kisite ka siin kliimapagulastest. Kas te ei leia, et kuna meie jalaj\u00e4lg on nii palju suurem Euroopa keskmisest, siis me peaksime piirama mis tahes immigratsiooni Euroopast kliima huvides nii kaua, kui meie keskkonnajalaj\u00e4lg on v\u00f5rdne Euroopa omaga?\u201d\nAllikas: Riigikogu sternogrammid"}
{"text":"Tallinna naisele helistas v\u00e4idetav politseit\u00f6\u00f6taja, kahju 50 000 eurotEsmasp\u00e4eval, 25. septembril alustati menetlust juhtumis, kus P\u00f5hja-Tallinnas elavale naisele helistas v\u00e4idetav politseit\u00f6\u00f6taja, kes teavitas naist sellest, et keegi soovib volikirja alusel tema pangakontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta.\nSeej\u00e4rel \u00fchendati k\u00f5ne j\u00e4rgmise isikuga, kes ebaseaduslike tegevuste l\u00f5petamise ettek\u00e4\u00e4ndel palus j\u00e4lgida juhiseid, mille tulemusena said kelmid juurdep\u00e4\u00e4su naise pangakontodele ning kontodelt tehti makseid tundmatutele Suurbritannia pangakontodele.\nKelmusega tekitatud varaline kahju 50 000 eurot."}
{"text":"Narva linnapead valitakse raudse eesriide taga. Peamine kahtlusalune Jaan Toots: ise ma k\u00fcll soovi ei avaldaNarva linn seisab teelahkmel ja ootab uue linnapea juhikurssi, ent meeril pole endiselt nime ega n\u00e4gu.\nNarva keskerakondlaste juht Aleksei Jevgrafov \u00fctles m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal, et septembri l\u00f5puks peaks Narva uus linnapea teada olema.\nNarva linnavolikogu ei ole kantseleile aga \u00fchtegi nime esitanud. \u201eMingit selleteemalist istungit meil tulemas ei ole,\u201c \u00fctles kantselei juhataja Julia Lashina, l\u00fckates nii \u00fcmber Jevgrafovi plaani linnapea l\u00e4hip\u00e4evade jooksul \u00e4ra valida.\nNarva linnavolikogu ajakirjanikele ei vastanud, ka linna valitseva Keskerakonna juht Mihhail K\u00f5lvart j\u00e4i Delfile k\u00e4ttesaamatuks.\nKantseleile pole saadetud ka \u00fchtegi dokumenti, kus uue meeri teemat puudutatakse. Esile on kerkinud vaid \u00fcks potentsiaalne juhinimi, ent selle kandja Jaan Toots eitab kandideerimist.\nJaan Toots: mina ise soovi ei avalda\nKeskerakonna aseesimees Jaan Toots s\u00f5nas, et tema ei ole Narva linnapea kohale kandideerinud.\n\u201eKui volikogust pakutakse, siis ma saan m\u00f5elda, aga ise ma k\u00fcll soovi ei avalda,\u201c \u00fctles Toots meeriks saamise v\u00f5imaluse kohta.\nToots kinnitas, et ametlikku t\u00f6\u00f6pakkumist talle tehtud ei ole.\nKatri Raik: n\u00f5uded uuele linnapeale on ootamatud\nNarva endine linnapea Katri Raik nentis, et kandidaatide kohta liigub igasuguseid legende ning peale Jaan Tootsi ta \u00fchtegi kindlat nime v\u00e4lja tuua ei oska.\nRaigi s\u00f5nul on uue meeri valimine v\u00f5imuliidule esimene proovikivi ja paraku hea v\u00f5imalus v\u00e4lja pressida.\n\u201eOotan huviga, millised read lisaeelarvele tulevad, et kes k\u00e4si hakkab v\u00e4\u00e4nama,\u201c nentis Raik.\nEndine linnapea s\u00f5nas, et uue meeri kriteeriumid on ootamatud.\n\u201eN\u00f5utakse, et juht peab olema eestlane ja tulema v\u00e4ljastpoolt Narvat, mis tundub mulle kummaline, sest Narva on v\u00e4ga konservatiivne linn ega v\u00f5ta uusi inimesi eriti omaks,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nRaigi s\u00f5nul liiguvad ka jutud, et mitu inimest on kandideerimisest loobunud, kuna eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekut peetakse liiga keeruliseks \u00fclesandeks.\n\u201eOlen h\u00e4mmeldunud, et uus v\u00f5imuliit end kokku ei v\u00f5ta,\u201c \u00fctles Raik ja lisas, et tal oleks v\u00e4ga kahju, kui Narvast taas h\u00e4marate otsuste linn saab."}
{"text":"Kr\u00fcptovaluutasse investeerida tahtnud mees kaotas ligi 9000 eurotTALLINN, 26. september, BNS \u2013 Kr\u00fcptovaluutasse investeerida soovinud Raplamaa mees kaotas seda v\u00f5imalust pakkunud kurjategijatele viie kuuga ligi 9000 eurot.\nPolitsei alustas esmasp\u00e4eval kriminaalmenetlust selles, et m\u00e4rtsi keskpaigast kuni juuli l\u00f5puni helistasid vene keelt r\u00e4\u00e4kivad inimesed Raplamaal elavale mehele ja pakkusid v\u00f5imalust raha teenimiseks investeerimisega Investing-Capitals platvormi ja kr\u00fcptovaluutasse, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja teisip\u00e4eval.\nMehele tehti investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha. Raha lubati mitmekordistada, kuid seda pole seni tehtud ja mehel ei ole v\u00f5imalik ka oma juba \u00fcle kantud raha tagasi saada. Kelmusega tekitatud kahju on ligi 9000 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Politsei- ja p\u00e4\u00e4steteatedKelmus\n18. septembril sai politsei teate, et Raplamaal elav mees soovis Facebook Marketplace\u00b4i kaudu osta nutitelefoni ja leppis tehingus m\u00fc\u00fcjaga kokku. Mees kandis m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 300 eurot, kuid kaupa ei saanud.\nPolitsei- ja piirivalveamet\nP\u00e4\u00e4steteated\nAhi ajas suitsu sisse\n19. septembril kell 16.16 helistas h\u00e4irekeskusesse inimene, kes oli teinud kodusesse ahju tule ning tuba oli suitsu t\u00e4is valgunud. P\u00e4\u00e4stjate saabumise ajaks ajas siibri vahelt sisse paksu suitsu, mis oli t\u00e4itnud juba kogu maja. P\u00e4\u00e4stjad v\u00f5tsid p\u00f5levad tukid ahjust v\u00e4lja, kontrollisid \u00fcle p\u00f6\u00f6ningu ja korstna \u00fcmbruse ning otsustasid majaperenaisel \u00e4ra keelata edasise k\u00fctmise niikauaks, kuni ekspert on olukorra \u00fcle vaadanud ja ohutuses veendutud.\nViljakuivatis\u00a0 p\u00f5les kaer\n19. septembril kell 13.57 s\u00fcttis M\u00e4rjamaa vallas Varbola k\u00fclas p\u00f5lema viljakuivati. Umbes 20 meetri k\u00f5rguses hoones kuivatati kaera, mis p\u00f5lema s\u00fcttis. P\u00e4\u00e4stjad suutsid ca 40 ruutmeetri suuruse p\u00f5lengu kontrolli alla saada kell 16.44 ning l\u00f5plikult kustutati tulekahju kell 17.19.\nPr\u00fcgil\u00f5kked\n19. septembril kell 15.45 teavitati p\u00e4\u00e4stjaid, et Aespa alevikus tehakse metsas l\u00f5ket ning see ohustab \u00fcmbritsevat. P\u00e4\u00e4stjad tuvastasid metsa alla tehtud l\u00f5kke, milles p\u00f5letati pr\u00fcgi, ning kustutasid selle.\n21. septembril kell 17.13 said p\u00e4\u00e4stjad teate, et Rapla vallas Raka k\u00fclas p\u00f5letatakse l\u00f5kkes pr\u00fcgi. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid l\u00f5kke ning otsisid \u00fcles l\u00f5kkeomaniku. Kuna p\u00f5letati keskkonnaohtlikke j\u00e4\u00e4tmeid, teavitasid p\u00e4\u00e4stjad sellest ka Keskkonnaametit.\n24. septembril kell 14.44 said p\u00e4\u00e4stjad v\u00e4ljakutse Kehtna valda Nadalama k\u00fclla, kus kodanik tegi vales kohas, lisaks veel ka keskkonnaohtlikku l\u00f5ket. S\u00fcttivate asjade vahetus l\u00e4heduses tehtud pr\u00fcgil\u00f5ke kustutati p\u00e4\u00e4stjate poolt ning kodanikule tehti selgitust\u00f6\u00f6d.\nLiiklus\u00f5nnetus Loone k\u00fclas\n23. septembril kell 11.26 kiirustasid p\u00e4\u00e4stjad Kohila vallas Loone k\u00fclas juhtunud liiklus\u00f5nnetusele. Kahe s\u00f5iduauto kokkup\u00f5rke t\u00f5ttu oli \u00fcks s\u00f5iduautodest hakanud suitsema ning tee oli \u00f5nnetuse t\u00f5ttu autoosi t\u00e4is. P\u00e4\u00e4stjad eemaldasid autodel s\u00fcttimisohu ning puhastasid s\u00f5idutee liiklus\u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgedest.\nVanas viinak\u00f6\u00f6gis\u00a0 tehti l\u00f5ket\n24. septembril kell 16.01 teavitati h\u00e4irekeskust, et M\u00e4rjamaa vallas Vana-Vigala k\u00fclas asuva vana viinak\u00f6\u00f6gi katusekivide vahelt tuleb valget suitsu. P\u00e4\u00e4stjad tuvastasid, et ruumi vahelagi p\u00f5les ning teiselt korruselt avastati l\u00f5ke. P\u00e4\u00e4stjad kustutasid ca k\u00fcmne ruutmeetri suuruse p\u00f5lengu kell 16.41.\nL\u00e4\u00e4ne p\u00e4\u00e4stekeskus"}
{"text":"Raplamaa mehele pakuti investeerimise v\u00f5imalust \u2013 kahju 9000 eurotEsmasp\u00e4eval, 25. septembril alustati kriminaalmenetlust selles, et selle aasta m\u00e4rtsi keskpaigast kuni juuli l\u00f5puni helistasid vene keelt r\u00e4\u00e4kivad inimesed Raplamaal elavale mehele ja pakkusid v\u00f5imalust raha teenimiseks investeerimisega Investing-Capitals platvormi ja kr\u00fcptovaluutasse.\nMehele tehti investeerimiskeskkondadesse kontod, kuhu ta hakkas kandma raha. Raha lubati mitmekordistada, kuid seda pole seni tehtud ja mehel ei ole v\u00f5imalik ka oma juba \u00fcle kantud raha tagasi saada.\nKelmusega tekitatud kahju on ligi 9000 eurot."}
{"text":"Kelmid kasutavad Kaja Kallast ja tema abikaasat v\u00f5ltsreklaamidesSotsiaalmeedias levivad viited Postimehe logoga v\u00f5ltsitud artiklitele, mida illustreerivad\u00a0t\u00f6\u00f6deldud fotod kinni peetud peaminister Kaja Kallasest (RE) ja tema abikaasast. Nimetatud\u00a0\u00abartiklid\u00bb p\u00fc\u00fcavad inimesi l\u00f5ksu, lootuses neilt raha saada, kirjutab Rus.Postimees.Ka kelmid on avastanud hiljutise\u00a0skandaali seoses peaministri abikaasa \u00e4ritegevusega ning kasutavad seda sotsiaalmeedias agaralt \u00e4ra.\u00a0\nPostimehe ja Delfi logode v\u00f5i stiiliga v\u00f5ltsitud artiklitele on lisatud n\u00e4iteks \u00abKas see on tema naise karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5pp?\u00bb v\u00f5i \u00abMinu s\u00fc\u00fc seisneb selles, et mul on raha\u00bb.\n\n\n\u0441\u043a\u0440\u0438\u043d\u0448\u043e\u0442 Facebook\n\nArtiklit reklaamis justkui Poola kodutarvete firma, kuid see osutus samuti v\u00f5ltsinguks. Artiklile klikkides asendub Postimehe logo juba Delfi v\u00e4ljaande stiiliga. Tekstis v\u00e4idetakse, et Kallas ja tema abikaasa on rikkaks saanud m\u00fcstilise platvormi abil ja t\u00e4nu sellele on rahakuhja saanud ka keegi Marina Tallinnast ja Vladimir Ukrainast.\n\n\n\u0441\u043a\u0440\u0438\u043d\u0448\u043e\u0442 \u043e\u0434\u043d\u043e\u0433\u043e \u0438\u0437 \u0441\u0430\u0439\u0442\u043e\u0432 \u043c\u043e\u0448\u0435\u043d\u043d\u0438\u043a\u043e\u0432\n\nPolitsei- ja piirivalveamet on inimesi korduvalt \u00fcles kutsunud ettevaatlikkusele: kelmide eesm\u00e4rk on inimestelt vaid raha k\u00e4tte saada.\u00a0"}
{"text":"PolitseiteatedKelmus18. septembril sai politsei teate, et Raplamaal elav mees soovis Facebook Marketplace'i kaudu osta nutitelefoni ja leppis tehingus m\u00fc\u00fcjaga kokku. Mees kandis m\u00fc\u00fcjale \u00fcle 300 eurot, kuid kaupa ei saanud.Politsei-ja piirivalveamet"}
{"text":"Olavi Lepp hoiatas oma Swedbanki bosse: Eestis \u201emeil on valida katku ja koolera vahel\u201cPankurid taipasid poolteist n\u00e4dalat tagasi, et panku v\u00f5ib tabada r\u00e4nk maks.Nad suutsid valitsuse \u00fcle kavaldada jutuga, et palju parem on lasta l\u00f5viosal rahast minna hoopis pankade omanikele.\u00dchtlasi unustati kohe \u00f5udusjutt, et pankadest kapitali v\u00e4lja v\u00f5tmine k\u00e4gistab Eesti majandust.V\u00e4lisministrist ja Eesti 200 \u00fchest juhist Margus Tsahknast hakkasid poolteist n\u00e4dalat tagasi hargnema s\u00fcndmused, mis tipnesid pankurite ennekuulmatu lubadusega tasuda j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul t\u00e4iendavalt tulumaksu 120 miljonit eurot.See juhtus ajal, kui valitsus istus uhkes Vihula m\u00f5isas ja arutas eelarve koostamist. Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev kurtis, et riik ei suuda metsikult paisunud kulude t\u00f5ttu endisel moel \u00e4ra elada.Virumaalt hakkaski liikuma jutt, et Eesti 200 v\u00f5ib asuda pangamaksu pooldama.See oli t\u00f5sine ohu m\u00e4rk. Pankurid j\u00e4id rahulikuks, kui sotside esimees, siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets tuli v\u00e4lja ideega kehtestada pankadele \u201esolidaarsusmaks\u201c ja pigistada neist j\u00e4rgmisel kahel aastal v\u00e4lja 567 miljonit eurot t\u00e4iendavat maksutulu.Kergemeelsed eestlased on teinud l\u00f5viosa oma laenulepingutest ujuva intressim\u00e4\u00e4raga ja euribori t\u00f5ustes maksavad nagu segased. Pankurid p\u00fcherdavad seet\u00f5ttu kullas. Pankade kasumid olid kopsakad juba madalate intresside ajastul, n\u00fc\u00fcd aga on need eriti rasvased. Juulis raporteerisid krediidiasutused esimese poolaasta 275 miljoni euro suurusest kogukasumist. Aasta varem oli see 106 miljonit eurot. Kasv \u00fcle kahe ja poole korra! Isegi p\u00f6\u00f6raseks peetav inflatsioon punastaks h\u00e4belikult selle k\u00f5rval.Ja need rekordkasumid ei tulnud mitte eriliselt raske t\u00f6\u00f6ga, vaid kukkusid pankadele s\u00fclle t\u00e4nu euribori t\u00f5usule. Sotside loogika \u00fctles, et riik v\u00f5iks sellistelt ekstrakasumitelt manti v\u00f5tta.Kui sama skeemi laiendada t\u00e4navusele aastale, kasvaks maksutulu isegi 951 miljoni euroni.Eesti 200 muudab meelt? Pankurid teadsid, et Reformierakond ja Eesti 200 ei ole uue maksu poolt.Eesti 200 ridadest tegid selle avalikult maha majandusministerTiit Riisalo, kes nimetas uut maksu lahmivaks, ja Riigikogu liige Igor Taro, kes hoiatas, et see l\u00f6\u00f6ks bumerangina maksumaksjat.Seega oli selge, et sotsid kukuvad oma ettepanekuga haledalt l\u00e4bi.Aga las L\u00e4\u00e4nemets v\u00f5imleb valijate ees, kui seda on reitingu hoidmiseks v\u00f5i t\u00f5stmiseks vaja. Eesti rahva seas leidub ju p\u00e4ris palju neid, kes \u00e4gavad r\u00e4igelt kasvanud intressimaksete all ja saadavad kr\u00f5bedaid sajatusi pankade poole.K\u00f5ik muutus siis, kui Tsahkna liigitati pangamaksu pooldajate sekka. See t\u00e4hendas, et Eesti 200 v\u00f5ib l\u00f5hki minna ja meelt muuta.\u201eMa ei tea, kas see ka oli nii v\u00f5i seda lasti niimoodi v\u00e4lja paista,\u201c \u00fctleb Olavi Lepp, kes juhib siit kandi suurimat kommertspanka, rootslaste Swedbanki Eesti t\u00fctart.H\u00e4irekellad l\u00f5id igatahes helisema.Sotside pakutud 567 miljoni euro suunamine riigikassasse tundus pankuritele \u00f5udusunen\u00e4ona.N\u00e4dalavahetusel arutasid juhtivate kommertspankade juhid omavahel, kuidas olukorda p\u00e4\u00e4sta.V\u00e4iksemad, Eesti kapitalile kuuluvad LHV Pank ja Coop Pank pelgasid, et nad tehakse uue maksuga kapitalist lagedaks ja siis ei suuda nad enam senises tempos kasvada.Suurematel Rootsi p\u00e4ritolu Swedbankil ja SEB-l on kapitali isegi liiga palju, kuid nende meretagused omanikud ei ole ju ometi n\u00f5us selliseid summasid niisama Eesti riigile loovutama!Samas oli selge, et seekordne torm ei j\u00e4ta panku rappimata.Nii s\u00fcndis pankadel idee pakkuda ise riigile, et nad kulutavad v\u00e4ga kopsaka lisasumma dividendide maksmiseks ja riik kasseerib selle pealt t\u00e4iendava tulumaksu.\u00c4kki sellest piisab, et valitsus pangamaksust loobuks?Iga pankur sai kodut\u00f6\u00f6ks r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi panga omanikke esindava n\u00f5ukogu ja\/v\u00f5i suuraktsion\u00e4ridega.\u201eMa \u00fctlesin, et meil on valida katku ja koolera vahel,\u201c lausub Olavi Lepp. See t\u00e4hendab, et omanikud said v\u00f5tta dividende ja maksta sellelt k\u00fcmneid miljoneid eurosid maksu (seda pakkus Lepp, rootslastel endil ei olnud seda plaani) v\u00f5i riskida pangamaksu kehtestamisega. Rootslased olid Lepa plaaniga n\u00f5us, sest muidu oleks Eestis \u201etehtud Leedut\u201c.L\u00e4\u00e4nemetsa pangamaksu idee ei olnud nimelt originaalne. \u201eEttepaneku aluseks on Leedus rakendatav skeem, kus v\u00f5etakse varasema nelja aasta keskmine intressitulu, lahutatakse praegusest ning saadud summast pool maksustatakse 60 protsenti,\u201c selgitas ta koalitsioonipartneritele saadetud kirjas.Pankurite meelest rikkus pangamaks Leedu majanduskeskkonna.Kohtumine ToompealRahandusministriga suhtlesid LHV Panga juhatuse esimees Madis Toomsalu ja Coop Panga n\u00f5ukogu esimees Rainer Rohtla. Nad kompasid, kas riik oleks valmis nende ettepanekut kuulama ja kaaluma.Pankurid said kutse ilmuda Stenbocki majja.Esmasp\u00e4eval l\u00f5i Pangaliidu tegevjuht Katrin Talih\u00e4rm kokku eri pankade pakkumised - konkurentidena ei tahtnud pangajuhid oma plaane \u00fcksteise ette laiali laotada.Teisip\u00e4eva hommikul saatis valitsuse pressib\u00fcroo laiali teate, etKaja Kallas kohtub pankade esindajatega.Lisaks peaministrile osalesid koosolekul tema majandusn\u00f5unik, endine Eesti Panga president Ardo Hansson, kabineti\u00fclem Gerrit M\u00e4esalu ja muidugi Mart V\u00f5rklaev.Pangandussektorit esindasid Olavi Lepp (Swedbank), Mari M\u00f5is (Luminor), Allan Parik (SEB), Margus Rink (Coop Pank), Madis Toomsalu (LHV Pank) ja Katrin Talih\u00e4rm (Pangaliit).Pankurid esitlesid oma pakkumist ja m\u00e4rkisid muuhulgas, et rahandusministeerium on pankadest laekuvate tulude prognoosimisel liiga tagasihoidlik. Nad n\u00e4itasid ka, et riik peaks arvestama hoiuseintresside pealt v\u00f5etava tulumaksuga, millelt v\u00f5ib laekuda 20 miljonit eurot.Toompealt lahkudes olid pangajuhid napis\u00f5nalised. Nad ei teadnud, mis saab edasi. Neid v\u00f5tsid vastu kaks ministrit Reformierakonnast, kuid kas neil oli voli r\u00e4\u00e4kida ka teiste valitsusparteide nimel? See pidi alles selguma.Nad ise ei teinud pakkumist k\u00f5igi Eestis tegutsevate pankade nimel, vaid sellega on seotud ainult need viis panka, kelle esindajad Toompeal k\u00e4isid.\u00dchtegi lepingut seal ei s\u00f5lmitud. See oli vaid \u201eettepanek, millega tasub rahandusministeeriumil arvestada tulude prognoosimisel\u201c.Olavi Lepp \u00fctleb, et ta toonitas, kuidas pakkumise juures tasub arvestada, et esiteks vajab see finantsj\u00e4relevalve heakskiitu (too kontrollib, et pankadel oleks piisavalt kapitalipuhvreid, ja v\u00f5ib panna tavalisest suuremate dividendide maksmisele veto), teiseks pankade aktsion\u00e4ride otsuseid (Coop Pank ja LHV Pank on seejuures b\u00f6rsifirmad) ning kolmandaks vaadatakse need lubadused \u00fcle siis, kui majanduses toimub katakl\u00fcsm.Teisip\u00e4eva \u00f5htul ilmus Kaja Kallas ajakirjanike ette ja kuulutas v\u00f5idukalt, et tuleval aastal ei tule Eestis automaksu, pangamaksu, ega \u00fchtegi teist uut maksu. Oh mis kena jutt. Rahvas on r\u00f5\u00f5mus, elu lust ja lillepidu.Stenbocki maja Raudne Leedi j\u00e4ttis mulje, et ta suutis isegi ahne panganduslohe taltsutada. \u201ePangad on n\u00f5us \u00fchiskonda solidaarselt panustama,\u201c teatas valitsusjuht. Ta selgitas, et pangad v\u00f5tavad tulevatel aastatel v\u00e4lja rohkem dividende, millest nad maksavad riigieelarvesse tulumaksu. \u201eKahe aasta peale see panus on 120 miljonit, see on lisaks sellele, mis oli prognoositud.\u201cSee oli ootamatu jutt. Pankureid peeti seni ikka kasumik\u00fcttideks, mitte solidaarsusega tegelejateks. Sama loomulik olnuks hundilt uudis hakata veganiks.Mis kevadel \u00f5udus, see n\u00fc\u00fcd... Kallase mainitud 120 miljonist eurost 80 miljonit kavatsevad pangad maksta tuleval aastal.See on v\u00e4ga priske summa. Ja mis eriti huvitav: vaid neli kuud tagasi hoiatas Pangaliit, et \u201ehinnanguliselt v\u00f5ib 80 miljoni v\u00f5rra suurem maksukulu aastas v\u00e4hendada pankade kapitaliseeritust nii, et laenupakkumine v\u00e4heneks kuni 1 miljardi v\u00f5rra\u201c. See omakorda v\u00f5ib kaasa tuua SKT v\u00e4henemise 0,7 protsendi v\u00f5rra ja riigile 90 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4iksema maksulaekumise.L\u00fchidalt: t\u00e4ielik \u00f5udus. Tookord oli k\u00f5ne all rahandusministeeriumi kava t\u00f5sta pankade kvartali kasumimakset.Pankuritele see plaan ei meeldinud. Kohe \u00fcldse mitte. Coop Panga juhtkonda kuuluv Paavo Truu v\u00f5rdles ERRis avaldatud arvamusloos seda ideed Eesti majandusel hapniku kinni keeramisega. Ta hoiatas, et avansilise makse t\u00f5stmisel ei suuda pangad enam piisavalt laenu anda.23. mail toimus riigikogu rahanduskomisjoni istung, kus esinesid ka pangabossid. Neil olid kaasas slaidid, mis kirjeldasid ees ootavaid jubedusi. \u201ePankade v\u00e4henev kapitaliseeritus kahandab laenu andmise v\u00f5imet,\u201c \u00fctles esimese lehek\u00fclje pealkiri. \u201eSKT kahaneb ja ettev\u00f5tete finantseerimisv\u00f5imalus halveneb,\u201c hoiatas teine. \u201ePanganduse konkurentsiv\u00f5ime ja kasvuv\u00f5imekus v\u00e4henevad,\u201c kurtis kolmas.Ja veel: k\u00f5ige selle tagaj\u00e4rjel satub ohtu rohep\u00f6\u00f6re, mis on Br\u00fcsseli k\u00e4sulaudade j\u00e4rgi A ja O! Rohep\u00f6\u00f6rde tarbeks l\u00f5i ju Kallase valitsus isegi kliimaministeeriumi.Margus Rink \u00fctles rahvasaadikutele, et pangandussektori kasumiks kujuneb t\u00e4navu t\u00f5en\u00e4oliselt miljard eurot. Olavi Lepp toonitas, et s\u00e4\u00e4rane kasum on erandlik - edaspidi v\u00f5ib oodata kaks korda v\u00e4iksemat summat ehk 500 miljonit eurot.\u201eKui riik ei v\u00f5taks pangandusest lisa, siis majanduskasv on sellev\u00f5rra kiirem ning l\u00e4bi teiste maksude esimesel aastal teenib peaaegu sama summa ja j\u00e4rgmisel aastal juba oluliselt rohkem,\u201c avaldas arvamust LHV finantsjuht Meelis Paakspuu.S\u00f5num oli selge - pankadelt suuremat makset v\u00f5ttes lastakse majandusest verd ja kokkuv\u00f5ttes saab riik pihta.Rahvasaadikud j\u00e4id pankureid kuulama.Suurema t\u00e4helepanuta j\u00e4i seejuures Olavi Lepa m\u00e4rkus, et Swedbank maksab kogu kasumi dividendideks. Viimase viie aastaga on rootslased saanud siit 970 miljonit eurot. Miskip\u00e4rast ei k\u00fcsinud \u00fckski rahvasaadik, kas s\u00e4\u00e4rane kapitali v\u00e4ljavool ei haavagi siis Eesti majandust.Selle asemel j\u00e4i hoopis k\u00f5lama Lepa rahustus, et dividendimaksete j\u00e4tkudes s\u00e4ilib riigil maksutulu laekumine.Kes vana asja meelde tuletab, sel\u2026Praegu on pangad valmis kapitali v\u00e4hendama koguni 720 miljoni euro v\u00f5rra - 600 miljonit eurot dividendideks ja 120 miljonit eurot tulumaksuks.Seda on rohkem, kui jahtis Lauri L\u00e4\u00e4nemets (567 miljonit eurot).Erinevalt kevadest ei alanud n\u00fc\u00fcd mingisugust hala, et panku ei tohi pedaalida, muidu t\u00f5mmatakse majandusel hing kinni.N\u00fc\u00fcd \u00fcht\u00e4kki saab sadu miljoneid kapitali pankadest v\u00e4lja v\u00f5tta ja probleemi pole.Aga asi on v\u00e4ga lihtne - praeguse pakkumise puhul ei l\u00e4he kogu raha maksudena riigile, vaid igast kuuest eurost viis saavad pankade omanikud.Suur osa sellest rahast liigub v\u00e4lismaale, kuid see ei tohiks olla probleem. Euroopa Liidu \u00fcks alustalasid on kapitali vaba liikumine.Samas ei tea keegi, mis saab pankade pakkumisest n\u00e4iteks valitsuse vahetudes.J\u00e4rgmine valitsus v\u00f5ib pangamaksu uuesti ette v\u00f5tta. Olavi Lepp \u00fctleb, et ju siis valitakse taas katku ja koolera vahel.Pankade kasumid paisuvad nagu p\u00e4rmi pealEesti krediidiasutuste koondkasum kvartalis, mln \u20acAllikas: Eesti Pank\"N\u00e4dalavahetusel arutasid juhtivate kommertspankade juhid omavahel, kuidas olukorda p\u00e4\u00e4sta.\"\u00dchtegi lepingut ei s\u00f5lmitud. See oli vaid \u201eettepanek, millega tasub rahandusministeeriumil arvestada tulude prognoosimisel\".\"S\u00f5num oli selge - pankadelt suuremat makset v\u00f5ttes lastakse majandusest verd ja kokkuv\u00f5ttes saab riik pihta.\"PANGAH\u00c4RRAD TEEL STENBOCKI MAJJA: Ees LHV Panga juht Madis Toomsalu, vasakul Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, keskel salliga Coop Panga juht Margus Rink, paremal SEB Panga juht Allan Parik. Foto Tiit BlaatSulev Vedler"}
{"text":"V\u00e4ike osa soomlasi kasutab maksekaarti, kust raha on pea v\u00f5imatu varastada \u2013 millega on tegu?Kas oled kokku puutunud virtuaalsete maksekaardiga?\u00a0Nagu nimigi \u00fctleb, t\u00f6\u00f6tab virtuaalkaart telefonirakendusega. Tavalise virtuaalkaardiga saad sooritada oste viipemaksega ja veebipoodides. \u00dchekordselt kasutatavat saab kasutada ainult veebis ostmiseks.\nIT-sektoris t\u00f6\u00f6tav Virpi on juba aastaid kasutanud virtuaalseid maksekaarte ja \u00fchekordseid virtuaalkaarte. Need on toonud meelerahu nii enda veebiostude ja tema kooliealiste laste rakenduste poodides, vahendab Yle.\nM\u00f5nes v\u00e4lismaises veebipoes on tundunud tore, et saan kasutada h\u00e4vitatavat kaarti, r\u00e4\u00e4gib naine.\nVirtuaalsel \u00fchekordsel kaardil olev teave h\u00e4vitatakse automaatselt p\u00e4rast iga ostu. Seega, kui sisestate oma kaardi andmed saidile, mis osutub pettuseks, ei tohiks v\u00e4\u00e4rkasutuse ohtu tekkida. Rakendusega pidevalt \u00fchenduses oleva virtuaalkaardi saad ise sulgeda, kui m\u00e4rkad selle kontol kahtlasi tehinguid.\nV\u00e4hemalt korra on \u00fchekordne maksekaart Virpi puhul varguse \u00e4ra hoidnud. Kaardi andmed kopeeriti spordiv\u00f5istluse voogu edastava saidi kaudu.\nTeenus pidi olema tasuline, kuid n\u00e4gime, et kaardilt \u00fcritati lisaks sellele v\u00f5tta 50 eurot. Veebisait oli pisut kahtlane ja \u00fchekordne kaart oli turvaline alternatiiv, \u00fctleb naine.\n\u00dchekordselt kasutatavaid kaarte pakkuv Briti mobiilipank Revolut \u00fctleb, et vananenud \u00fchekordselt kasutatava kaardi andmetega tehtud raha v\u00e4ljav\u00f5tmise v\u00f5i \u00fclekande katsed l\u00fckatakse automaatselt tagasi.\nVirpi peres kasutavad lapsed samuti virtuaalkaarte.\nEma seisukohalt on virtuaalkaart mugav. Raha niisama raisata ei saa ja kogu s\u00e4\u00e4stu \u00e4piostudesse uputada ei ole v\u00f5imalik, sest lapsevanem saab oste reaalajas j\u00e4lgida ja raha saab lapsele kanda vaid vajadusel.\nVirpi lastel on ka oma panga deebetkaardid. Neid ei saa aga siduda Apple Pay ega Google Payga.\nVirtuaalkaart on lastele t\u00f5eliselt mugav, kui nad ostavad rakenduste poest m\u00e4ngude lisandmooduleid, \u00fctleb naine.\nVirpi usub, et virtuaalkaardile laetud raha on tema lastega kaitstud mitte ainult kelmuste, vaid ka potentsiaalsete kiusajate eest.\nKiusamise olukorras ei ole lihtne last virtuaalkaardiga midagi ostma sundida, kui telefoni teel tuleb end tuvastada. L\u00e4vi on k\u00f5rgem kui tavalise deebetkaardiga, j\u00e4tkab naine.\nUsaldusv\u00e4\u00e4rseks peab virtuaalkaarte ka Finanssiturva juhtiv ekspert Petri Aalto.\nTavaliselt on neil biomeetriline tuvastamine, n\u00e4iteks n\u00e4otuvastus v\u00f5i s\u00f5rmej\u00e4lg, \u00fctleb ta.\n\u00dchekordseks kasutamiseks m\u00f5eldud kaarte Soome pankade valikus veel ei ole, k\u00fcll aga saab tavalise virtuaalkaardi, \u00fctleb juhtiv riskiekspert Petri Aalto Soome finantsinspektsioonist.\nSoome Panga statistika j\u00e4rgi oli 2021. aastal Soomes kokku 10,5 miljonit maksekaarti. Umbes 38 000 neist olid erinevad virtuaalsed maksekaardid. Eraldi statistika Soomes kasutatavate \u00fchekordsete kaartide arvu kohta puudub.\nRevoluti info kohaselt on alates selle turuletoomisest 2018. aastal \u00fcle maailma kasutatud enam kui 47 miljonit ettev\u00f5tte \u00fchekordselt kasutatavat maksekaarti.\nSoomlastele tuttavatest teenusepakkujatest pakub lisaks Revolutile \u00fchekordset kaarti v\u00e4hemalt Rootsi maksefirma Klarna.\nAalto arvab, et virtuaalkaartide hulk tulevikus suureneb. Ma n\u00e4en, et see on kasvav turg, kuigi hulk on endiselt v\u00e4ga m\u00f5\u00f5dukas. Kuid kasutus kasvab pidevalt."}
{"text":"S\u00d5JAP\u00c4EVIK (580. p\u00e4ev) | Ukraina s\u00f6\u00f6b oma s\u00f5nu \u2013 Musta mere laevastiku pealik polegi surnud?Surnuks peetud Sokolov ilmus v\u00e4idetavalt v\u00e4lja. Sakslastel on Ukraina NATO-liikmesusega aega k\u00fcll. Sama on Ungaril Rootsi liikmesusega.\nS\u00f5jap\u00e4evik on Ukraina NATO-p\u00fc\u00fcdlustel ikka silma peal hoidnud, sest nagu Eesti riigijuhid ikka ja j\u00e4lle kordavad: \u201eAinus toimiv julgeolekugarantii on NATO.\u201c Need s\u00f5nad k\u00f5lasid ka t\u00e4nasel Eesti ja Saksa kaitseministri pressikonverentsil kaitseministeeriumis. S\u00f5jap\u00e4evik k\u00e4is seal kohal ning kasutas v\u00f5imalust, et uurida Hanno Pevkuri ametivennalt Boris Pistoriuselt, kuidas tema n\u00e4eb Ukraina teekonda alliansi liikmeks. Tahtsime teada, mismoodi m\u00f5testavad sakslased suvise Vilniuse tippkohtumise komm\u00fcnikee v\u00f5tmelauset: \u201eOleme valmis kutse andmiseks siis, kui liikmed on selleks valmis ning kui tingimused on t\u00e4idetud.\u201c\nMillised on need tingimused? Eesti otsustajad on r\u00e4\u00e4kinud neist justkui millestki, mis meenutab Euroopa Komisjoni poolt Ukrainale ette antud tingimusi euroliiduga liitumise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamiseks. Need puudutavad peamiselt Ukraina \u00f5igusriigi olukorda, sealhulgas kohtus\u00fcsteemi, ning korruptsiooniteemat. Boris Pistorius oli v\u00e4hem agar arutama, mida tingimuste all silmas peetakse. \u201eSiin ja praegu ei ole \u00f5ige koht neid tingimusi t\u00e4psustada, sest see on \u00fclesanne Washingtoni tippkohtumiseks. Kasutame vahepealset aega, et t\u00e4psustada, mida on vaja teha,\u201c s\u00f5nas Pistorius. Nii sai vastuse ka k\u00fcsimus sellest, kas Ukraina v\u00f5iks loota juba 2024. aasta Washingtoni tippkohtumiselt kohe kutset NATOsse \u2013 see on hetkel v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline. Pevkur ja hiljem ka Pistorius r\u00f5hutasid \u00fcle teada t\u00f5demuse: enne s\u00f5ja v\u00f5idukat l\u00f5ppu ei ole NATO liikmesusest niikuinii m\u00f5tet juttu teha.\n1200 tulipunkti\nEconomisti admeajakirjanik Sondre Ulvund Solstad juhtis t\u00e4helepanu, et viimase 24 tunni jooksul on toimunud rindel ligi 1200 k\u00f5rgetemperatuurilist s\u00fcndmust ehk eeldatavat relvastatud kokkup\u00f5rget s\u00f5ja osapoolte vahel. Neid on leidnud aset nii Donbassis, \u017dapori\u017e\u017ejas kui ka Hersoni oblastis. Ukraina kindralstaabi s\u00f5nul antakse tuld nii Bahmuti kui ka Melitopoli suunas.\nWashingtonis tegutseva m\u00f5ttekoja Institute for the Study of War hinnangul on seis \u017dapori\u017e\u017eja oblastis ebaselge. Seda piirkonda j\u00e4lgitakse teraselt, sest just sealtkaudu saab teoreetiliselt murda Vene v\u00e4ed kahte lehte ning l\u00f5hkuda maismaakoridori Venemaalt Krimmini \u00fcle muude okupeeritud alade.\nOled sa tont v\u00f5i inimene?\nUkraina erioperatsioonide j\u00f5ud teatasid eile, et venelaste Musta mere laevastiku \u00fclem admiral Viktor Sokolov sai Kiievi poolt Sevastopolile korraldatud r\u00fcnnakus surma. T\u00e4na ilmus aga video, kus Sokolov osales samas k\u00f5nes teiste seas koos kaitseminister Sergei \u0160oiguga. BBC m\u00e4rkis, et ei ole selge, millal see video on salvestatud.\nUkraina v\u00f5imud ei nimetanud oma algses teates Sokolovi nimepidi. Kirjutati: \u201ePraeguse teadmise kohaselt hukkus r\u00fcnnakus Vene F\u00f6deratsiooni Musta mere laevastiku peastaabile 34 ohvitseri. Teadaolevate allikate s\u00f5nul on hukkunute seas ka Musta mere laevastiku \u00fclem.\u201c Kirjutati ka, et paljusid surnukehi pole tuvastatud nende seisundi t\u00f5ttu.\nUkraina rahvusringh\u00e4\u00e4lingu s\u00f5nul tegeletakse n\u00fc\u00fcd varem teatatusse selguse toomisega ning r\u00e4\u00e4gitakse Sokolovi \u201ev\u00f5imalikust\u201c surmast. Vene kaitseministeeriumi v\u00e4itel on Sokolovi n\u00e4itav video p\u00e4rit t\u00e4nasest. Admiral selles suud lahti ei tee.\nT\u00fcrgi basaar\nRecep Tayyip Erdo\u011fan \u00fctles, et T\u00fcrgi t\u00e4idab oma lubaduse ja ratifitseerib Rootsi liitumise NATOga juhul, kui USA president Joe Biden annab rohelise tule F-16 h\u00e4vitajate m\u00fc\u00fcgiks T\u00fcrgile. Riigipea s\u00f5nul tulnud selline vahetuskaup jutuks tema v\u00e4lisministri Hakan Fidani ja viimase Ameerika ametivenna Antony Blinkeni m\u00f6\u00f6dunud kuul New Yorgis toimunud kohtumisel.\nErdo\u011fan j\u00e4ttis mulje, et just USA seadis Rootsi liitumise ratifitseerimise T\u00fcrgile lennukite m\u00fc\u00fcmise eeltingimuseks. Eelnevalt on r\u00e4\u00e4gitud sellest, et T\u00fcrgi on hoidunud Rootsi liikmesuse ratifitseerimisest, soovides enne lubadust lennukite saamisest. Sellest on k\u00f5nelenud taustavestlustes ka Eesti diplomaadid ja otsustajad.\nOrb\u00e1ni raske pidurijalg\nNATO autokraadid k\u00e4ituvad omamoodi tandemina. Niipea kui Erdo\u011fan on valmis saba lahti rebima, l\u00f6\u00f6b Ungari peaminister Viktor Orb\u00e1n noka kinni. Eile \u00fctles ungarlaste liider, et tema riigil pole rootslaste NATOsse lubamisega kuhugi kiiret. Seda vaatamata sellele, et sisuline kokkulepe Rootsi liikmesusega seoses olevat saavutatud juba juulikuus Vilniuses.\nOrb\u00e1ni v\u00f5imupartei Fideszi fraktsioonijuhi Mate Kocsisi s\u00f5nul ei pruugi Rootsi k\u00fcsimus sel aastal \u00fcldse arutlusele tulla. \u00dcks teemaga h\u00e4sti kursis olev Eesti julgeolekupoliitika tipp tunnistas suvel, et erinevalt lennukeid soovivast T\u00fcrgist on Ungari motiivid olnud \u00fcks suur m\u00f5istatus. Orb\u00e1nil on omad etteheited erinevatele liitlastele, n\u00e4iteks ei meeldi talle Rootsi kriitika Ungari demokraatia seisundi p\u00e4rast ning ammu on teada tema vastumeelsus Ukraina poliitikale Ungari v\u00e4hemuse suhtes.\nOrb\u00e1ni re\u017eiimile on siiski iseloomulik, et v\u00e4\u00e4rtus- v\u00f5i ideoloogiak\u00fcsimusena esitletav konflikt on tegelikult midagi pragmaatilisemat. Saab n\u00e4ha, kas k\u00fcsimus on soovis Ungari kriitikuid vaigistada v\u00f5i tahab sealne peaminister taas midagi rahas m\u00f5\u00f5detavat v\u00f5i muul moel transaktsioonilist, nagu on varemgi juhtunud."}
{"text":"Memo | Kalju seilab Saaremaalt tagasi t\u00f5usulainel, Kuressaare j\u00e4\u00e4b penaltit taga nutma (galerii!) (0)N\u00f5mme Kalju on hooaja l\u00f5pusirge eel leidmas stabiilsust, mis v\u00f5imaldab korjata tabelisse veenvaid v\u00f5ite. Kuressaare vastu ei tegutsetud \u00fclem\u00e4\u00e4ra vaatem\u00e4nguliselt, aga 2:0 v\u00f5it tuli l\u00f5puks ikkagi kindlalt.\nVaata Allan Mehiku galeriid m\u00e4ngust siit v\u00f5i artikli alt!\nAvapoolajast ei oleks olnud \u00fclevaatesse suurt midagi m\u00e4rkida, kui Kalju poleks veidi enne pausile minekut juhtima asunud. Paar meest proovis pealel\u00f6\u00f6ke, m\u00f5ni v\u00f5ttis keskv\u00e4ljaduellides kollase kaardi, aga suures plaanis oli tegu \u00e4\u00e4rmiselt s\u00fcndmustevaese kohtumisega. Ent siis j\u00f5udis k\u00e4tte 42. minut ning Kuressaare j\u00e4i h\u00e4tta Kalju j\u00e4rjekordse nurgal\u00f6\u00f6giga. Promise Davidi peal\u00f6\u00f6k p\u00f5rkles karistusalas meeste vahel \u00fchele ja teisele poole, pall l\u00f6\u00f6di kastist v\u00e4lja, aga 16 meetril ootas Kalju kaitsja Giannis Tsivelekidis, kes kavala l\u00f6\u00f6gi segamatult posti k\u00f5rvale s\u00e4ttis \u2013 0:1.\nTeisel poolajal tuli m\u00e4ngu elu ja kohe esimestel minutitel oli Kalju karistusalas v\u00e4ga penaltih\u00f5nguline olukord, millest p\u00f5hjalikumalt allpool. Pika VAR-kontrolli j\u00e4rel l\u00e4ks m\u00e4ng siiski edasi. Kuressaare harvad \u00fcritused olid hambutud, aga Kaljugi ei suutnud teise v\u00e4ravani j\u00f5uda, sest kord j\u00e4ttis Promise lubava r\u00fcnnaku korralikult l\u00f5petamata, siis j\u00e4lle virutas Artjom Dmitrijev kaugelt napilt ristnurgast m\u00f6\u00f6da.\nSoovituni j\u00f5udsid k\u00fclalised l\u00f5puks 77. minutil. Vasakult \u00e4\u00e4relt karistusalasse murdnud Pavel Marin andis s\u00f6\u00f6du penaltipunkti kandis oodanud vahetusmehele Nikita Ivanovile, kes l\u00f5i peale. Pall lendas latti, p\u00f5rkas sealt \u00fcle joone ja tagasi platsile.\nV\u00e4rav? Abikohtunik Veiko M\u00f5tsnik t\u00f5stis selle m\u00e4rgiks lipu ja ka peakohtunik Juri Frischer n\u00e4itas keskringile. VAR alustas taas kontrolli, mis v\u00f5ttis aega peamiselt seet\u00f5ttu, et kaamerate aeglase liikumise s\u00fc\u00fcl oli kriitiline hetk n\u00e4ha \u00fcpris kehvasti. Ent olemasoleva materjali p\u00f5hjal paistis, et pall oli t\u00f5esti napilt, aga siiski kindlalt tervenisti \u00fcle terve joone. V\u00e4hemasti ei paistnud ainsatki t\u00f5endit, mis oleks n\u00e4idanud vastupidist, ja otsus j\u00e4i j\u00f5usse \u2013 0:2.\nAllesj\u00e4\u00e4nud k\u00fcmnekonna minuti jooksul tehti ohtralt vahetusi ja Kalju n\u00e4itas, kuidas eduseisus aega tappa. Pigem oli l\u00e4hedal nende kolmas kui Kuressaare esimene v\u00e4rav ning l\u00f5puvile kuulutas Kalju t\u00e4navust kolmandat v\u00f5itu Kalju \u00fcle, aga alles esimest Saaremaa pinnal p\u00e4rast \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastat.\nSoccernet.ee tegi m\u00e4ngust j\u00e4rgmised t\u00e4helepanekud:\nMurekoht | Kuressaare r\u00fcnnak kiratses hullult. Et n\u00e4dalavahetusel Levadialt saadud 0:4 sauna j\u00e4rel p\u00fc\u00fcti konservatiivsemalt m\u00e4ngida, ei \u00fcllatanud. Et oma r\u00fcndem\u00e4ng seel\u00e4bi veel hullemini soiku vajus, aga k\u00fcll. Algkoosseisu edutatud Otto-Robert Lipu kiirust ei suudetud \u00e4ra kasutada, ka tema asemele tulnud Sten Reinkorti pealel\u00f6\u00f6gid eba\u00f5nnestusid.\nPeatreener Roman Ko\u017euhhovski r\u00f5hutas ETV-le antud m\u00e4nguj\u00e4rgses intervjuus, et tema meeskond v\u00f5itleb alati l\u00f5puni ja tegi seda ka n\u00fc\u00fcd. \u00d5ige, kuid enesekindlust n\u00e4ib meeskonnal k\u00fcll k\u00f5vasti nappivat. See v\u00e4ljendub nii meeskondlikus kui ka individuaalses tegutsemises, Kalju sugune heale soonele sattunud meeskond kasutab niisuguse haavatavuse aga kohe \u00e4ra. M\u00e4ngu on v\u00f5imalik enda kontrolli alla saada tavaliselt keskv\u00e4lja valitsemise abiga, seal j\u00e4i Kuressaare aga j\u00e4lle vastasele alla. Olgu selleks objektiivseid p\u00f5hjuseid v\u00f5i mitte, lahendused on Ko\u017euhhovskil vaja leida kiiresti.\nR\u00f5\u00f5mukoht | Kalju\u00a0 uus hingamine. N\u00f5mmekad v\u00f5inuks septembri algul pronksilahingus ohjad kindlalt enda k\u00e4tte haarata, ent kaotas tollal v\u00f5\u00f5rsil Paidele. P\u00e4rast seda pole aga pead norgu lastud ja koondisepausi on t\u00f5husalt kasutatud. Florast oldi ajuti parem ja minimaalselt m\u00e4ngiti nagu v\u00f5rdne v\u00f5rdsega, mist\u00f5ttu oli ka v\u00f5it v\u00e4ga l\u00e4hedal. Tammeka ja n\u00fc\u00fcd Kuressaare alistamine m\u00e4rgib Kalju t\u00e4navuse hooaja kontekstis juba stabiilsust.\nKerge suvise verevahetuse j\u00e4rel n\u00e4ib meeskond olevat leidnud uutmoodi hingamise. Kui palju on selles treenerite t\u00f6\u00f6d ja kui palju lihtsalt puslet\u00fckkide paremini kokkusobitumist, teavad asjaosalised ise, aga on fakt, et v\u00f5rreldes hooaja algusega on praeguses Kaljus k\u00f5vasti rohkem meeskonnavaimu.\n\u00dcllatus | Oli penalti v\u00f5i polnud? Teise poolaja algul n\u00e4is, et Kuressaarel on suurep\u00e4rane v\u00f5imalus seis viigistada. Promise David l\u00f5i karistusalas v\u00f5\u00f5rustajate kaitsjale M\u00e4rten Pajunurmele vastu jalgu ja ehkki peakohtunik Juri Frischer lasi esialgu m\u00e4ngul j\u00e4tkuda, peatati see \u00f5ige pea. VAR Karl Koppel uuris kordusi mitu minutit, aga l\u00f5puks Frischerit monitori juurde ei kutsutudki.\nMiks otsus sedapidi langes, oli keeruline m\u00f5ista. Promise ei m\u00e4nginud palli, tabas vastast, ka n\u00e4isid Pajunurmel olevat k\u00f5ik v\u00f5imalused kontakti puudumise korral pallini k\u00fc\u00fcndida. Minimaalselt v\u00f5inuks anda kohtunikule v\u00f5imaluse juhtunu veelkord ekraanilt \u00fcle vaadata, kuid k\u00fcllap peab selles asjas taas t\u00f5e jalule seadma \u201cVideokohtuniku\u201d j\u00e4rgmine episood.\nStaar kustutas end ise | Promise David meenutab endiselt lihvimata teemanti. R\u00fcndaja oli hooaja alguses kindel duublimees ja ehkki ta k\u00f5mmutas seal omajagu v\u00e4ravaid, ei kippunud esindusmeeskonnas edu kuidagi tulema. Aga suvest saadik on asi l\u00e4inud \u00fclesm\u00e4ge ja eelmises omavahelises m\u00e4ngus kostitas ta Kuressaaret kahe tabamusega. V\u00f5imalusi oli ka n\u00fc\u00fcd omajagu, paraku lonkab endiselt Promise\u2019i oskus langetada otsustaval hetkel \u00f5igeid otsuseid. Nii kippus ta mitmel puhul palli v\u00e4ravasse pr\u00f5mmima, unustades t\u00e4psuse.\nMuuhulgas lasi noor kanadalane raisku vahva momendi, mida oleks v\u00e4rava s\u00fcndimise korral saanud kedrata veel kaua-kaua. Vahetusest sekkunud Zyen Jonesile astuti keskv\u00e4ljal kannale, nii et tal tuli putsa jalast, kuid ameeriklane jooksis edasi ja andis vasaku ehk sokkis jalaga Promise\u2019ile l\u00e4bis\u00f6\u00f6du. Kahjuks l\u00e4ks Promise ka seda v\u00f5imalust j\u00f5uga l\u00f5petama ja virutas uuesti palli k\u00fcljev\u00f5rku.\nHaruldane hetk | Kaks kollast sukeldumise eest! Avapoolajal l\u00e4ks Kalju karistusalas kergelt lendu Otto-Robert Lipp, teise poolaja keskel \u00fcritas Kuressaare trahvikastis sama Olivier Rommens. Frischer \u201cpremeeris\u201d m\u00f5lemat v\u00e4ga kiiresti hoiatusega. T\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, kui pettusekatsed eos l\u00e4bi kriipsutatakse.\nProtokoll:\n26. septembril kell 17.15\u00a0Kuressaare linnastaadionil\nFC Kuressaare - N\u00f5mme Kalju FC\u00a0 0:2 (0:1)\n42. Giannis Tsivelekidis, 77. Nikita Ivanov\nV\u00e4ravas\u00f6\u00f6dud: 42. x, 77. Pavel Marin\nHoiatused: 33. Mattias M\u00e4nnilaan, 37. Otto-Robert Lipp - 35. Promise David, 48. Artjom Dmitrijev, 61. Olivier Rommens, 70. Nikita Komissarov, 90+5. Argo Arbeiter (spordidirektor)\nM\u00e4nguolud:\u00a0+17, p\u00e4ikesepaisteline ilm, muruv\u00e4ljak v\u00e4ga heas seisukorras\nPealtvaatajaid: 112\nPeakohtunik:\u00a0Juri Frischer\nAbikohtunikud:\u00a0Veiko M\u00f5tsnik, Sander Saga\nNeljas kohtunik:\u00a0Roman Daniljuk\nVAR:\u00a0Karl Koppel\nAVAR:\u00a0Egerd Pajustik\nKuressaare: Magnus Karofeld, Oliver Rass (84. Mathias Palts), M\u00e4rten Pajunurm, Moorits Veering (90. Ralf-Sander Suvin\u00f5mm), Sander Alex Liit, Joonas Soomre (84. Mairo Miil), Pavel D\u00f5mov, Artjom Jermat\u0161enko (60. Aleksander Iljin), Sander Laht, Otto-Robert Lipp (60. Sten Reinkort), Mattias M\u00e4nnilaan.\nVarus: Rihard Meesit, Mathias Palts, Markus Allast, Aleksander Iljin, Sten Reinkort, Andrei Smirnov, Mairo Miil, Ralf-Sander Suvin\u00f5mm, Andero Kivi.\nKalju: Henri Perk, Pavel Marin, Giannis Tsivelekidis, Yohan Mannone, Maksim Podholjuzin, Artjom Dmitrijev (81. German \u0160lein), Olivier Rommens (88. Stanislav Agapt\u0161ev), Nikita Komissarov (81. Zyen Jones), Maksim Gussev (62. Kaspar Paur), Alex Matthias Tamm (62. Nikita Ivanov), Promise David.\nVarus:\u00a0Maksim Pavlov, German \u0160lein, Zyen Jones, Kaspar Paur, Nikita Ivanov, Rommi Siht, Casper Nicolas Lugtmeijer, Stanislav Agapt\u0161ev.\nTabeliseis p\u00e4rast m\u00e4ngu:\nKoht\nV\u00f5istkond\nM\nV\nV\nK\nVV\nP\n1.\nTallinna FCI Levadia\n28\n17\n9\n2\n52:15\n60\n2.\nTallinna FC Flora\n28\n17\n9\n2\n59:17\n60\n3.\nN\u00f5mme Kalju FC\n29\n11\n9\n9\n40:31\n42\n4.\nP\u00e4rnu JK Vaprus\n28\n10\n9\n9\n34:37\n39\n5.\nPaide Linnameeskond\n28\n9\n12\n7\n33:23\n39\n6.\nJK Tallinna Kalev\n28\n9\n9\n10\n29:34\n36\n7.\nFC Kuressaare\n29\n9\n5\n15\n31:54\n32\n8.\nJK Narva Trans\n28\n10\n2\n16\n24:45\n32\n9.\nTartu JK Tammeka\n28\n4\n12\n12\n26:46\n24\n10.\nHarju JK Laagri\n28\n4\n6\n18\n22:48\n18"}
{"text":"Olavi Lepp hoiatas oma Swedbanki bosse: meil on valida katku ja koolera vahel* Pankurid taipasid poolteist n\u00e4dalat tagasi, et panku v\u00f5ib tabada r\u00e4nk maks.\n* Nad suutsid valitsuse \u00fcle kavaldada jutuga, et palju parem on lasta l\u00f5viosal rahast minna hoopis pankade omanikele.\n* \u00dchtlasi unustati kohe \u00f5udusjutt, et pankadest kapitali v\u00e4lja v\u00f5tmine k\u00e4gistab Eesti majandust.\nV\u00e4lisministrist ja Eesti 200 \u00fchest juhist Margus Tsahknast hakkasid poolteist n\u00e4dalat tagasi hargnema s\u00fcndmused, mis tipnesid pankurite ennekuulmatu lubadusega tasuda j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul t\u00e4iendavalt tulumaksu 120 miljonit eurot.\nSee juhtus ajal, kui valitsus istus uhkes Vihula m\u00f5isas ja arutas eelarve koostamist. Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev kurtis, et riik ei suuda metsikult paisunud kulude t\u00f5ttu endisel moel \u00e4ra elada.\nVirumaalt hakkaski liikuma jutt, et Eesti 200 v\u00f5ib asuda pangamaksu pooldama.\nSee oli t\u00f5sine ohu m\u00e4rk.\nPankurid j\u00e4id rahulikuks, kui sotside esimees, siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets tuli v\u00e4lja ideega kehtestada pankadele \u201esolidaarsusmaks\u201c ja pigistada neist j\u00e4rgmisel kahel aastal v\u00e4lja 567 miljonit eurot t\u00e4iendavat maksutulu.\nKergemeelsed eestlased on teinud l\u00f5viosa oma laenulepingutest ujuva intressim\u00e4\u00e4raga ja euribori t\u00f5ustes maksavad nagu segased. Pankurid p\u00fcherdavad seet\u00f5ttu kullas. Pankade kasumid olid kopsakad juba madalate intresside ajastul, n\u00fc\u00fcd aga on need eriti rasvased. Juulis raporteerisid krediidiasutused esimese poolaasta 275 miljoni euro suurusest kogukasumist. Aasta varem oli see 106 miljonit eurot. Kasv \u00fcle kahe ja poole korra! Isegi p\u00f6\u00f6raseks peetav inflatsioon punastaks h\u00e4belikult selle k\u00f5rval.\nJa need rekordkasumid ei tulnud mitte eriliselt raske t\u00f6\u00f6ga, vaid kukkusid pankadele s\u00fclle t\u00e4nu euribori t\u00f5usule. Sotside loogika \u00fctles, et riik v\u00f5iks sellistelt ekstrakasumitelt manti v\u00f5tta.\nKui sama skeemi laiendada t\u00e4navusele aastale, kasvaks maksutulu isegi 951 miljoni euroni.\nEesti 200 muudab meelt?\nPankurid teadsid, et Reformierakond ja Eesti 200 ei ole uue maksu poolt.\nEesti 200 ridadest tegid selle avalikult maha majandusminister Tiit Riisalo, kes nimetas uut maksu lahmivaks, ja Riigikogu liige Igor Taro, kes hoiatas, et see l\u00f6\u00f6ks bumerangina maksumaksjat.\nN\u00e4dalavahetusel arutasid juhtivate kommertspankade juhid omavahel, kuidas olukorda p\u00e4\u00e4sta.\nSeega oli selge, et sotsid kukuvad oma ettepanekuga haledalt l\u00e4bi.\nAga las L\u00e4\u00e4nemets v\u00f5imleb valijate ees, kui seda on reitingu hoidmiseks v\u00f5i t\u00f5stmiseks vaja. Eesti rahva seas leidub ju p\u00e4ris palju neid, kes \u00e4gavad r\u00e4igelt kasvanud intressimaksete all ja saadavad kr\u00f5bedaid sajatusi pankade poole.\nK\u00f5ik muutus siis, kui Tsahkna liigitati pangamaksu pooldajate sekka. See t\u00e4hendas, et Eesti 200 v\u00f5ib l\u00f5hki minna ja meelt muuta.\n\u201eMa ei tea, kas see ka oli nii v\u00f5i seda lasti niimoodi v\u00e4lja paista,\u201c \u00fctleb Olavi Lepp, kes juhib siit kandi suurimat kommertspanka, rootslaste Swedbanki Eesti t\u00fctarpanka.\nH\u00e4irekellad l\u00f5id igatahes helisema.\nSotside pakutud 567 miljoni euro suunamine riigikassasse tundus pankuritele \u00f5udusunen\u00e4ona.\nN\u00e4dalavahetusel arutasid juhtivate kommertspankade juhid omavahel, kuidas olukorda p\u00e4\u00e4sta.\nV\u00e4iksemad, Eesti kapitalile kuuluvad LHV Pank ja Coop Pank pelgasid, et nad tehakse uue maksuga kapitalist lagedaks ja siis ei suuda nad enam senises tempos kasvada.\nSuurematel Rootsi p\u00e4ritolu Swedbankil ja SEB-l on kapitali isegi liiga palju, kuid nende meretagused omanikud ei ole ju ometi n\u00f5us selliseid summasid niisama Eesti riigile loovutama!\nSamas oli selge, et seekordne torm ei j\u00e4ta panku rappimata.\nNii s\u00fcndis pankadel idee pakkuda ise riigile, et nad kulutavad v\u00e4ga kopsaka lisasumma dividendide maksmiseks ja riik kasseerib selle pealt t\u00e4iendava tulumaksu.\n\u00c4kki sellest piisab, et valitsus pangamaksust loobuks?\nIga pankur sai kodut\u00f6\u00f6ks r\u00e4\u00e4kida l\u00e4bi panga omanikke esindava n\u00f5ukogu ja\/v\u00f5i suuraktsion\u00e4ridega.\n\u201eMa \u00fctlesin, et meil on valida katku ja koolera vahel,\u201c r\u00e4\u00e4gib Olavi Lepp. See t\u00e4hendab, et omanikud said v\u00f5tta dividende ja maksta sellelt k\u00fcmneid miljoneid eurosid maksu (seda pakkus Lepp, rootslastel endil ei olnud seda plaani) v\u00f5i riskida pangamaksu kehtestamisega. Rootslased olid Lepa plaaniga n\u00f5us, sest muidu oleks Eestis \u201etehtud Leedut\u201c.\nL\u00e4\u00e4nemetsa pangamaksu idee ei olnud nimelt originaalne. \u201eEttepaneku aluseks on Leedus rakendatav skeem, kus v\u00f5etakse varasema nelja aasta keskmine intressitulu, lahutatakse praegusest ning saadud summast pool maksustatakse 60 protsenti,\u201c selgitas ta koalitsioonipartneritele saadetud kirjas.\nPankurite meelest rikkus pangamaks Leedu majanduskeskkonna.\nKohtumine Toompeal\nRahandusministriga suhtlesid LHV Panga juhatuse esimees Madis Toomsalu ja Coop Panga n\u00f5ukogu esimees Rainer Rohtla. Nad kompasid, kas riik oleks valmis nende ettepanekut kuulama ja kaaluma.\nPankurid said kutse ilmuda Stenbocki majja.\nEsmasp\u00e4eval l\u00f5i Pangaliidu tegevjuht Katrin Talih\u00e4rm kokku eri pankade pakkumised \u2013 konkurentidena ei tahtnud pangajuhid oma plaane \u00fcksteise ette laiali laotada.\nTeisip\u00e4eva hommikul saatis valitsuse pressib\u00fcroo laiali teate, et Kaja Kallas kohtub pankade esindajatega.\n\u00dchtegi lepingut ei s\u00f5lmitud. See oli vaid \u201eettepanek, millega tasub rahandusministeeriumil arvestada tulude prognoosimisel\u201c.\nLisaks peaministrile osalesid koosolekul tema majandusn\u00f5unik, endine Eesti Panga president Ardo Hansson, kabineti\u00fclem Gerrit M\u00e4esalu ning muidugi Mart V\u00f5rklaev.\nPangandussektorit esindasid Olavi Lepp (Swedbank), Mari M\u00f5is (Luminor), Allan Parik (SEB), Margus Rink (Coop Pank), Madis Toomsalu (LHV Pank) ja Katrin Talih\u00e4rm (Pangaliit).\nPankurid esitlesid oma pakkumist ja m\u00e4rkisid muuhulgas, et rahandusministeerium on pankadest laekuvate tulude prognoosimisel liiga tagasihoidlik. Nad n\u00e4itasid ka, et riik peaks arvestama hoiuseintresside pealt v\u00f5etava tulumaksuga, millelt v\u00f5ib laekuda 20 miljonit eurot.\nToompealt lahkudes olid pangajuhid napis\u00f5nalised. Nad ei teadnud, mis saab edasi. Neid v\u00f5tsid vastu kaks ministrit Reformierakonnast, kuid kas neil oli voli r\u00e4\u00e4kida ka teiste valitsusparteide nimel? See pidi alles selguma.\nNad ise ei teinud pakkumist k\u00f5igi Eestis tegutsevate pankade nimel, vaid sellega on seotud ainult need viis panka, kelle esindajad Toompeal k\u00e4isid.\n\u00dchtegi lepingut seal ei s\u00f5lmitud. See oli vaid \u201eettepanek, millega tasub rahandusministeeriumil arvestada tulude prognoosimisel\u201c.\nOlavi Lepp \u00fctleb, et ta toonitas, kuidas pakkumise juures tasub arvestada, et esiteks vajab see finantsj\u00e4relevalve heakskiitu (too kontrollib, et pankadel oleks piisavalt kapitalipuhvreid, ja v\u00f5ib panna tavalisest suuremate dividendide maksmisele veto), teiseks pankade aktsion\u00e4ride otsuseid (Coop Pank ja LHV Pank on seejuures b\u00f6rsifirmad) ning kolmandaks vaadatakse need lubadused \u00fcle siis, kui majanduses toimub katakl\u00fcsm.\nTeisip\u00e4eva \u00f5htul ilmus Kaja Kallas ajakirjanike ette ja kuulutas v\u00f5idukalt, et tuleval aastal ei tule Eestis automaksu, pangamaksu, ega \u00fchtegi teist uut maksu. Oh mis kena jutt. Rahvas on r\u00f5\u00f5mus, elu lust ja lillepidu.\nStenbocki maja Raudne Leedi j\u00e4ttis mulje, et ta suutis isegi ahne panganduslohe taltsutada. \u201ePangad on n\u00f5us \u00fchiskonda solidaarselt panustama,\u201c teatas valitsusjuht. Ta selgitas, et pangad v\u00f5tavad tulevatel aastatel v\u00e4lja rohkem dividende, millest nad maksavad riigieelarvesse tulumaksu. \u201eKahe aasta peale see panus on 120 miljonit, see on lisaks sellele, mis oli prognoositud.\u201c\nSee oli ootamatu jutt. Pankureid peeti seni ikka kasumik\u00fcttideks, mitte solidaarsusega tegelejateks. Sama loomulik olnuks hundilt uudis hakata veganiks.\nMis kevadel \u00f5udus, see n\u00fc\u00fcd...\nKallase mainitud 120 miljonist eurost 80 miljonit kavatsevad pangad maksta tuleval aastal.\nSee on v\u00e4ga priske summa.\nJa mis eriti huvitav: vaid neli kuud tagasi hoiatas Pangaliit, et \u201ehinnanguliselt v\u00f5ib 80 miljoni v\u00f5rra suurem maksukulu aastas v\u00e4hendada pankade kapitaliseeritust nii, et laenupakkumine v\u00e4heneks kuni 1 miljardi v\u00f5rra\u201c. See omakorda v\u00f5ib kaasa tuua SKT v\u00e4henemise 0,7 protsendi v\u00f5rra ja riigile 90 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4iksema maksulaekumise.\nL\u00fchidalt: t\u00e4ielik \u00f5udus.\nTookord oli k\u00f5ne all rahandusministeeriumi kava t\u00f5sta pankade kvartali kasumimakset.\nPankuritele see plaan ei meeldinud. Kohe \u00fcldse mitte. Coop Panga juhtkonda kuuluv Paavo Truu v\u00f5rdles ERRis avaldatud arvamusloos seda ideed Eesti majandusel hapniku kinni keeramisega. Ta hoiatas, et avansilise makse t\u00f5stmisel ei suuda pangad enam piisavalt laenu anda.\n23. mail toimus riigikogu rahanduskomisjoni istung, kus esinesid ka pangabossid. Neil olid kaasas slaidid, mis kirjeldasid ees ootavaid jubedusi. \u201ePankade v\u00e4henev kapitaliseeritus kahandab laenu andmise v\u00f5imet,\u201c \u00fctles esimese lehek\u00fclje pealkiri. \u201eSKT kahaneb ja ettev\u00f5tete finantseerimisv\u00f5imalus halveneb,\u201c hoiatas teine. \u201ePanganduse konkurentsiv\u00f5ime ja kasvuv\u00f5imekus v\u00e4henevad,\u201c kurtis kolmas.\nJa veel: k\u00f5ige selle tagaj\u00e4rjel satub ohtu rohep\u00f6\u00f6re, mis on Br\u00fcsseli k\u00e4sulaudade j\u00e4rgi A ja O! Rohep\u00f6\u00f6rde tarbeks l\u00f5i ju Kallase valitsus isegi kliimaministeeriumi.\nMargus Rink \u00fctles rahvasaadikutele, et pangandussektori kasumiks kujuneb t\u00e4navu t\u00f5en\u00e4oliselt miljard eurot. Olavi Lepp toonitas, et s\u00e4\u00e4rane kasum on erandlik \u2013 edaspidi v\u00f5ib oodata kaks korda v\u00e4iksemat summat ehk 500 miljonit eurot.\n\u201eKui riik ei v\u00f5taks pangandusest lisa, siis majanduskasv on sellev\u00f5rra kiirem ning l\u00e4bi teiste maksude esimesel aastal teenib peaaegu sama summa ja j\u00e4rgmisel aastal juba oluliselt rohkem,\u201c avaldas arvamust LHV finantsjuht Meelis Paakspuu.\nS\u00f5num oli selge \u2013 pankadelt suuremat makset v\u00f5ttes lastakse majandusest verd ja kokkuv\u00f5ttes saab riik pihta.\nRahvasaadikud j\u00e4id pankureid kuulama.\nS\u00f5num oli selge \u2013 pankadelt suuremat makset v\u00f5ttes lastakse majandusest verd ja kokkuv\u00f5ttes saab riik pihta.\nSuurema t\u00e4helepanuta j\u00e4i seejuures Olavi Lepa m\u00e4rkus, et Swedbank maksab kogu kasumi dividendideks. Viimase viie aastaga on rootslased saanud siit 970 miljonit eurot. Miskip\u00e4rast ei k\u00fcsinud \u00fckski rahvasaadik, kas s\u00e4\u00e4rane kapitali v\u00e4ljavool ei haavagi siis Eesti majandust.\nSelle asemel j\u00e4i hoopis k\u00f5lama Lepa rahustus, et dividendimaksete j\u00e4tkudes s\u00e4ilib riigil maksutulu laekumine.\nKes vana asja meelde tuletab, sel\u2026\nPraegu on pangad valmis kapitali v\u00e4hendama koguni 720 miljoni euro v\u00f5rra \u2013 600 miljonit eurot dividendideks ja 120 miljonit eurot tulumaksuks.\nSeda on rohkem, kui jahtis Lauri L\u00e4\u00e4nemets (567 miljonit eurot).\nErinevalt kevadest ei alanud n\u00fc\u00fcd mingisugust hala, et panku ei tohi pedaalida, muidu t\u00f5mmatakse majandusel hing kinni.\nN\u00fc\u00fcd \u00fcht\u00e4kki saab sadu miljoneid kapitali pankadest v\u00e4lja v\u00f5tta ja probleemi pole.\nAga asi on v\u00e4ga lihtne \u2013 praeguse pakkumise puhul ei l\u00e4he kogu raha maksudena riigile, vaid igast kuuest eurost viis saavad pankade omanikud.\nSuur osa sellest rahast liigub v\u00e4lismaale, kuid see ei tohiks olla probleem. Euroopa Liidu \u00fcks alustalasid on kapitali vaba liikumine.\nSamas ei tea keegi, mis saab pankade pakkumisest n\u00e4iteks valitsuse vahetudes. J\u00e4rgmine valitsus v\u00f5ib pangamaksu uuesti ette v\u00f5tta. Olavi Lepp \u00fctleb, et ju siis valitakse taas katku ja koolera vahel."}
{"text":"N\u00e4htamatu streik iga p\u00e4evKui inimesed, eriti olulist teenust pakkuvad inimesed, nagu n\u00e4iteks \u00f5petajad ja p\u00e4\u00e4stjad, \u00fctlevad selge s\u00f5naga, et koormus on liiga suur ja palk selle juures liiga madal, siis maksab neid kuulata. Jutt streigist on eelk\u00f5ige appikarje, suhtekorralduslik v\u00f5te, mitte v\u00e4ljapressimine ega \u00e4hvardus. Nende oskustega inimesed ei pea \u00e4hvardama ega v\u00e4lja pressima, neid oodatakse mujalgi pikisilmi.\nJutt streigist p\u00e4lvib aga t\u00e4helepanu ja uudishimu, sest streik on midagi erakorralist, ootamatut, ehk isegi pisut skandaalset. \u00abAh et streigivad\u00a0... Huvitav, mis edasi saab?\u00bb Ehk tekib isegi v\u00e4ike vimm: \u00abMinagi tahaks k\u00f5rgemat palka ja inimlikumat koormust, aga see ei huvita kedagi!\u00bb\nSee viimane m\u00f5te on m\u00f5istagi Eesti haletsusv\u00e4\u00e4rselt hambututes ameti\u00fchingutes v\u00f5i lausa ameti\u00fchingu puudumises kinni. Streigijuttude taustal j\u00e4\u00e4b aga t\u00e4helepanuta, et terve hulk inimesi streigib iga p\u00e4ev. Nad lihtsalt on ametikohta vahetanud.\n"}
{"text":"Kohtunik: Trump pani toime pettuse, paisutades oma vara v\u00e4\u00e4rtustNEW YORK, 26. september, AFP-BNS \u2013\u00a0Donald Trump pani toime pettuse, esitades paisutatud andmeid oma kinnisvara ja finantsvarade v\u00e4\u00e4rtuse kohta, otsustas teisip\u00e4eval New Yorgi kohtunik.\nKohtunik Arthur Engoroni otsus on tagasil\u00f6\u00f6k endisele presidendile enne esmasp\u00e4eval algavat kohtuprotsessi.\nNew Yorgi peaprokur\u00f6r Letitia James on esitanud Trumpi ja tema kahe vanema poja vastu tsiviilhagi, milles s\u00fc\u00fcdistab neid pankadele ja kindlustusandjatele \"r\u00e4ngalt \u00fclespuhutud\" numbrite esitamises, et tagada laenud ja kindlustuskaitse.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"N\u00e4htamatu streik iga p\u00e4evREPLIIKKui inimesed, eriti olulist teenust pakkuvad inimesed, nagu n\u00e4iteks \u00f5petajad ja p\u00e4\u00e4stjad, \u00fctlevad selge s\u00f5naga, et koormus on liiga suur ja palk selle juures liiga madal, siis maksab neid kuulata. Jutt streigist on eelk\u00f5ige appikarje, suhtekorralduslik v\u00f5te, mitte v\u00e4ljapressimine ega \u00e4hvardus. Nende oskustega inimesed ei pea \u00e4hvardama ega v\u00e4lja pressima, neid oodatakse mujalgi pikisilmi.Jutt streigist p\u00e4lvib aga t\u00e4helepanu ja uudishimu, sest streik on midagi erakorralist, ootamatut, ehk isegi pisut skandaalset. \u00abAh et streigivad ... Huvitav, mis edasi saab?\u00bb Ehk tekib isegi v\u00e4ike vimm: \u00abMinagi tahaks k\u00f5rgemat palka ja inimlikumat koormust, aga see ei huvita kedagi!\u00bbSee viimane m\u00f5te on m\u00f5istagi Eesti haletsusv\u00e4\u00e4rselt hambututes ameti\u00fchingutes v\u00f5i lausa ameti\u00fchingu puudumises kinni. Streigijuttude taustal j\u00e4\u00e4b aga t\u00e4helepanuta, et terve hulk inimesi streigib iga p\u00e4ev. Nad lihtsalt on ametikohta vahetanud.TRIIN LOIDE, Sakala"}
{"text":"Iraagi pulmapeo tulekahjus hukkus v\u00e4hemalt 100 inimestMOSUL, 27. september, AP-BNS \u2013\u00a0\u00a0P\u00f5hja-Iraagis sai pulmapeol s\u00fcttinud tulekahjus surma v\u00e4hemalt 100 ja viga veel v\u00e4hemalt 150 inimest, teatasid kolmap\u00e4eval v\u00f5imud, hoiatades, et hukkunute arv v\u00f5ib veelgi t\u00f5usta.\nP\u00f5leng leidis aset Niinive provintsi Hamdaniya piirkonnas, teatasid v\u00f5imud. See on valdavalt kristlik regioon, mis asub Mosuli linna l\u00e4hedal, umbes 335 kilomeetrit pealinnast Bagdadist loodes.\nVideokaadritel on n\u00e4ha s\u00f6estunud rususid peosaalis ja tulet\u00f5rjujate peale karjuvat meest.\nTervishoiuministeeriumi pressiesindaja Saif al-Badr edastas hukkunute arvu riikliku Iraagi uudisteagentuuri vahendusel.\n\"Tehakse k\u00f5ik, et \u00f5nnetuses kannatanuid aidata,\" \u00fctles al-Badr.\nPeaminister Mohammed Shia al-Sudani andis korralduse p\u00f5lengu p\u00f5hjuste uurimiseks, teatas tema b\u00fcroo veebiavalduses.\nNiinive provintsi kuberner Najim al-Jubouri \u00fctles, et osa vigastatuid viidi piirkondlikesse haiglatesse. Ta hoiatas, et p\u00f5lengus hukkunute arv pole veel teada, mis viitab sellele, et ohvreid v\u00f5ib olla rohkemgi.\nTulekahju p\u00f5hjuste kohta seni ametlikud andmed puuduvad, kuid kurdi televisiooni uudistekanali Rudaw esialgsed teated viitasid, et p\u00f5lengu v\u00f5isid s\u00fc\u00fcdata ilutulestikuraketid.\nIraagi uudisteagentuuri tsiteeritud tsiviilkaitseametnike s\u00f5nul oli peohoone oli v\u00e4ljastpoolt kaunistatud kergestis\u00fcttiva ebaseadusliku vooderdusega.\n\"Tulekahju p\u00f5hjustas saali osade kokkuvarisemise, kuna kasutatud oli v\u00e4ga tuleohtlikke ja odavaid ehitusmaterjale, mis p\u00f5lengu puhkedes m\u00f5ne minuti jooksul kokku varisevad,\" teatas tsiviilkaitse.\nSeni pole selge, miks v\u00f5imud lubasid hoonel sellist materjali kasutada, kuid korruptsioon ja halb juhtimine on riigis kaks aastak\u00fcmmet p\u00e4rast Saddam Husseini kukutamist endiselt levinud.\nAP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Metsola: k\u00f5nelused Ukraina EL liikmesusest v\u00f5ivad alata detsembrisKIIEV, 27. september, Interfax-BNS \u2013 Euroopa Liidu riigid v\u00f5ivad alustada ametlikke l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Ukrainaga seoses liikmesusega EL-is juba detsembris, r\u00f5hutas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola usutluses ajalehele The Guardian, mida vahendas Interfax-Ukraina.\n\"Kui nad liiguvad kiiresti, siis peame meie ka sellele kiirusele vastama,\" \u00fctles ta.\nMetsola soovib, et ametlikud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised algaksid enne j\u00f5ule, kirjutab The Guardian.\nOtsus j\u00e4\u00e4b EL-i ministrite otsustada, kes kohtuvad ametlikult detsembris p\u00e4rast seda, kui oktoobris esitatakse avalik aruanne Ukraina edusammude kohta kohtus\u00fcsteemi reformimisel, korruptsioonivastases v\u00f5itluses ning turgude avamisel.\n\"Ma ootan konkreetset tulemust, sest halvim signaal v\u00f5ib olla see, et me oleme seadnud nende inimeste ette \u00fclesanded ja t\u00e4htajad, mida me ise ei suuda t\u00e4ita,\" m\u00e4rkis Metsola. Tema s\u00f5nul peab Euroopa Liit alustama ulatuslikke muutusi, et valmistuda Ukraina liikmeks v\u00f5tmiseks.\nSamal ajal \"ei tohiks midagi v\u00e4listada\", sealhulgas kaubandustariifide t\u00fchistamist ja Kiievile juurdep\u00e4\u00e4su tagamist siseturule enne t\u00e4ielikku liitumist.\nAjaleht r\u00f5hutab, et Metsola, nagu ka m\u00f5ned teised EL-i liidrid, arvab, et blokil on vaja kiirendada Ukraina, aga samuti Balkani riikide vastuv\u00f5tuprotsessi. Eesm\u00e4rgiks peaks olema piirata Venemaa sekkumise riski.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Korduvalt karistatud Facebooki pettur istungile ei ilmunud: kohus on selgitanud, mis on selle tagaj\u00e4rjed41-aastane Anneli Martinson on Harju maakohtus tihe k\u00fclaline. Korduvalt kelmuste eest arestiga karistatud naine satub aga ikka ja j\u00e4lle sellele libedale teele. Kohtuistungist k\u00f5rvalehoidumise t\u00f5ttu \u00e4hvardab teda n\u00fc\u00fcd aga sundtoomine.2022. aasta detsembris seisis Anneli Martinson kohtus selle eest, et\u00a0m\u00fc\u00fcs Facebooki platvormil Marketplace erinevat\u00a0kaupa. Peaasjalikult v\u00e4lismaalt tellitud riideid. Martinson v\u00f5ttis kauba eest k\u00fcll raha, ent toodetest v\u00f5isid ostjad vaid und n\u00e4ha.\nToona m\u00f5isteti Facebookis tegutsenud Martinsonile karistuseks 15 p\u00e4eva aresti.\nT\u00e4navu aprillis seisis naine sama teo eest uuesti kohtus.\n\u00ab\u00c4rge ahistage mind! Minge minust eemale!\u00bb Aastaid Facebookis tegutsenud saripettur seisis taas kohtu ees\nKa kuu aega hiljem maikuus, kui talle m\u00f5isteti kelmuste eest 10 p\u00e4eva pikkune arest.\u00a0\u00abEpisood toimus samal ajal, kui menetlus k\u00e4is, seega ei olnud Teil taunivat suhtumist oma tegevusse,\u00bb nentis kohtunik toona, lisades, et kuna varasemad rahatrahvid samalaadsete tegude eest on Martinsonil tasumata, s.t et tal on viis kehtivat karistust, m\u00e4\u00e4ratakse Martinsonile taas arest.\n\nEi ilmunud kohtusse\n\n26. septembril pidi Martinson taas kohtu ette astuma. Kui varem lahendati tema paarik\u00fcmneeuroseid pettuseid tsiviilvaidlustes, siis n\u00fc\u00fcd on talle esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistus kelmuses.\u00a0\nMartinsoni aga teisip\u00e4eva hommikul enda n\u00e4gu kohtus ei n\u00e4idanud.\u00a0Kui kohtusekret\u00e4rile p\u00f5hjendas ta, et bussiliiklus on nadi, siis prokur\u00f6rile ja kohtunikule v\u00e4itis ta, et on Saaremaal vanaema juures. Paraku kattus aga vanaema k\u00fclastamise p\u00e4ev just kohtuistungi p\u00e4evaga.\n\nAnneli Martinson veebi vahendusel Harju maakohtus 31. mail.\u00a0\nElu24\n\n\u00abAnneli Martinson on kohtu kutse k\u00e4tte saanud ja teadlik istungist toimumiseks. Ta palus kohtuistungi edasil\u00fckkamist, aga kuna puudus m\u00f5juv p\u00f5hjus, siis kohus seda ei rahuldanud,\u00bb nentis kohtunik Lea P\u00e4hkel. Viimane taotles Anneli Martinsoni isiklikult istungil viibimist, \u00f6eldes, et ta on paadunud kelm, kes kohtupidamisest antud juhul k\u00f5rvale hiilib.\u00a0Kui varem on kohus lubanud tal osaleda video vahendusel, siis seekord seda kohtuniku soovil ei lubatud.\n\u00abKohus on selgitanud, millised on mitteilmumise tagaj\u00e4rjed ja nii k\u00e4sitleb kohus seda kui\u00a0kokkuleppest loobumist,\u00bb m\u00f6\u00f6nis\u00a0kohtunik, lisades, et eeldatavasti lahendatakse asja l\u00fchimenetluses. V\u00e4listatud ei ole Martinsoni puhul ka\u00a0sundtoomine.\u00a0\u00a0\nProkur\u00f6r Triin Hallas t\u00f5i v\u00e4lja, et Martinson on tegutsenud alates 2021. aastast. Hoolimata sellest, et ta on korduvalt karistada saanud, on ta edasi tegutsenud.\nPraegusel juhul on kriminaalasjas kuus episoodi, kus Martinson on m\u00fc\u00fcnud Facebook Marketplace'is kaupa, ent ei ole tooteid k\u00e4tte toimetanud ega ostjatele\u00a0raha tagastanud.\n\nKohtuistung Harju maakohtus, prokur\u00f6r.\u00a0\nKonstantin Sednev\n"}
{"text":"L\u00e4ti apellatsioonikohus v\u00e4hendas Lembergsi vanglakaristust aasta v\u00f5rraRIIA, 27. september, BNS \u2013 Riia ringkonna apellatsioonikohus otsustas kolmap\u00e4eval, et Ventspilsi endine linnapea ja linna praegune volikogu liige Aivars Lembergs (L\u00e4ti ja Ventspilsi Eest) on s\u00fc\u00fcdi mitmes korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuses, ent v\u00e4hendas tema vanglakaristust aasta v\u00f5rra.\nKohus saatis ta neljaks aastaks vangi ja konfiskeeris tema kinnisvara.\nApellatsioonikohus otsustas arvestada karistuse alla Lembergsi eeluurimisvanglas ja koduarestis veedetud aja, samuti nagu arvestas ka esimese astme kohus.\nKohus m\u00f5istis\u00a0Lembergsi \u00f5igeks osas s\u00fc\u00fcdistuspunktides.\nKohtu otsust on v\u00f5imalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse v\u00f5i protesteerida apellatsiooniotsuse peale \u00fclemkohtule.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti apellatsioonikohus v\u00e4hendas Lembergsi vanglakaristust aasta v\u00f5rraRIIA, 27. september, BNS \u2013 Riia ringkonna apellatsioonikohus otsustas kolmap\u00e4eval, et Ventspilsi endine linnapea ja linna praegune volikogu liige Aivars Lembergs (L\u00e4ti ja Ventspilsi Eest) on s\u00fc\u00fcdi mitmes korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuses, ent v\u00e4hendas tema vanglakaristust aasta v\u00f5rra.\nKohus saatis ta neljaks aastaks vangi ja konfiskeeris tema kinnisvara.\nApellatsioonikohus otsustas arvestada karistuse alla Lembergsi eeluurimisvanglas ja koduarestis veedetud aja, samuti nagu arvestas ka esimese astme kohus.\nKohus m\u00f5istis\u00a0Lembergsi \u00f5igeks osas s\u00fc\u00fcdistuspunktides.\nKohtu otsust on v\u00f5imalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse v\u00f5i protesteerida apellatsiooniotsuse peale \u00fclemkohtule.\nBaltic News Service"}
{"text":"KES MAKSIS? J\u00e4relevalvajad pinnivad Aivo Petersonilt v\u00e4lja Ida-Ukraina reisi rahastajatErakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni ei rahulda Aivo Petersoni lakooniline selgitus, et tema riigikogu valimiste eel toimunud reisi okupeeritud Ida-Ukraina aladele maksis kinni Venemaal tegutsev organisatsioon. T\u00e4psemaid vastuseid aga ei pruugi nii pea tulla.\nAivo Peterson kandideeris 2023. aasta riigikogu valimistel Ida-Virumaal kommunistliku partei j\u00e4reltulija ehk Vasakpartei ridades, olles samaaegselt liikumise KOOS juhtfiguur. Peterson kogus ligi 4000 h\u00e4\u00e4lt kuid vahetult enne valimisi p\u00e4lvis suurt t\u00e4helepanu oma reisidega Venemaa okupeeritud Ida-Ukrainasse. Reiside ajal andis Peterson sotsiaalmeedias oma j\u00e4lgijatele aimu teisel pool rindejoont toimuva kohta. Hiljem \u00fctles mees ERRile, et reisi kulud tasus Venemaal tegutsev organisatsioon. Ent MT\u00dc Korruptsioonivaba Eesti esitas erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile (ERJK) kaebuse. MT\u00dc-l tekkis p\u00f5hjendatud k\u00fcsimus, kas reisi taga on n\u00e4ha saadikukandidaadile tehtud keelatud annetuse k\u00f5rvu, sest reise polnud mingil viisil deklareeritud.\nStiilin\u00e4ide Petersoni kajastustest.\n\u201eLiikumine Koos\/Vmeste avalikel Facebooki lehek\u00fclgedel on tehtud nimetatud reisist mitmeid postitusi, mis on komisjoni hinnangul seotud Teie valimiskampaania l\u00e4biviimisega,\u201c m\u00e4rgib ERJK esimees Liisa Oviir kirjas Petersonile. Valimiste j\u00e4rel esitaski komisjon Petersonile k\u00fcsimused, et saada kampaania rahastamises selgust.\n23. juunil, mil kaitsepolitsei oli Petersoni juba kinni pidanud kahtlustavana Eesti vabariigi vastaste suhete loomises, teatas mees, et Ida-Ukraina k\u00fclastused polnud osa valimiskampaaniast. \u00dchtlasi andis Peterson teada, et kinnipidamise t\u00f5ttu puudub tal ligip\u00e4\u00e4s reisidokumentidele.\nKomisjoni Petersoni vastus ei rahuldanud, sest sotsiaalmeedias jagatud materjali n\u00e4ol on tegemist siiski valimiskampaaniaga. K\u00fcll aga v\u00f5eti arvesse Petersoni olukorda: kuna ta viibib vahi all, peatas ERJK haldusmenetluse ning j\u00e4tkab seda, kui mees vabaneb.\nVastaval karistusseadustikule v\u00f5ib karistus keelatud annetuse tegemise v\u00f5i selle vastuv\u00f5tmise eest p\u00e4\u00e4dida rahalise karistusega kuni 1200 eurot.\nERJK haldusmenetlus pole aga Petersoni suurim mure. Septembris saatis prokuratuur kohtusse kriminaalasja, milles s\u00fc\u00fcdistab Petersoni riigireetmises. S\u00fc\u00fcdistuse kohaselt abistasid\u00a0 Peterson\u00a0ja\u00a0Dmitri Rootsi, keda s\u00fc\u00fcdistatakse samuti riigireetmises,\u00a02022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. m\u00e4rtsini Venemaa F\u00f6deratsioonist saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste \u00fclesandel tegutsenud inimesi Eesti vabariigi vastu suunatud tegevuses.\nS\u00fc\u00fcdistatavad osalesid teadlikus m\u00f5jutustegevuses, mille eesm\u00e4rk oli luua Eestis Venemaa v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandas\u00f5numeid toetav poliitiline \u00fchendus. Selle \u00fchenduse kaudu taheti Venemaale luua v\u00f5imalus ohustada Eesti p\u00f5hiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ning m\u00f5jutada ka v\u00e4lispoliitikat.\nPetersoni kaitsja Mati Senkel on \u00f6elnud, et Petersoni reiside eesm\u00e4rk oli Eesti-Vene suhete parandamine. Peterson ise aga teatas kaitsja vahendusel, et tema suhtes on algatatud poliitiline protsess ning ta peab end poliitvangiks.\nKOOS aktivistid n\u00f5udsid suvel Aivo Petersoni vahi alt vabastamist\n(Stanislav Moshkov)\nRiigireetmises s\u00fc\u00fcditunnistamisel v\u00f5ib kohus Petersoni karistada kuue- kuni kahek\u00fcmneaastase v\u00f5i eluaegse vangistusega."}
{"text":"Riigieelarvesse on pakkuda miljard eurot, millele seni on s\u00fclitatudRiigil on eelarves puudu 400 miljonit eurot, samas j\u00e4tavad riigivalitsejad teadlikult kaasamata suurusj\u00e4rgus miljard eurot, t\u00f5deb T\u00f5nu V\u00e4\u00e4t, Eesti E-kaubanduse tegevjuht.Riigil on eelarves puudu 400 miljonit eurot, tulude kohal haigutab pretsedenditu t\u00fchi rida ja kavandatakse aina karmimat maksut\u00f5usu. Samal ajal j\u00e4tavad riigivalitsejad teadlikult ja s\u00fcsteemselt eelarvesse kaasamata suurusj\u00e4rgus miljard eurot, mis kuulub Eesti riigile.\nRiigieelarve koostajad kutsuvad \u00fcles esitama ideid ja tulema appi, et leida h\u00e4davajalikku lisaraha. Eesti E-kaubanduse Liit on aastaid juhtinud t\u00e4helepanu, et Eesti on j\u00e4tnud unarusse piiri\u00fclese e-kaubanduse maksustamise. See pole mitte \u00fcksnes tegemata t\u00f6\u00f6 vaid ka \u00fclisuur sisuline probleem, mis seisab puhtalt poliitilise tahte ja k\u00e4silev\u00f5tmise taga. Nii on juba j\u00e4\u00e4nud riigieelarvesse kaasamata sajad miljonid eurod, mida Eesti riik peaks \u00f5igustatult n\u00e4gema enda kassas.\n\nRiik pole pingutanud\n\nEestlased tellisid n\u00e4iteks eelmisel aastal e-poodidest 3,54 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses kaupu. Kuidas me seda nii t\u00e4pselt teame? Sest e-poest ei ole v\u00f5imalik sularahas osta ja makseasutustel on igast laekunud sendist \u00fclevaade. Ka sellest, kuhu see laekub.\nPikalt kestnud probleem on aga selles, et tarbija tellib toote ja maksab m\u00fc\u00fcjale ka k\u00e4ibemaksu, kuid m\u00fc\u00fcja ei deklareeri ega maksa seda Eestisse vaid enda asukohariiki. K\u00e4ibemaks peaks aga sellise tehingu pealt laekuma hoopis Eestisse, kuhu kaup m\u00fc\u00fcdi. M\u00fc\u00fcjad kasutavad selleks teadlikult ka v\u00e4iksemate k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4radega riike. See t\u00e4hendab kokkuv\u00f5ttes, et Eesti riigil j\u00e4\u00e4b lihtsalt suurt osa k\u00e4ibemaksu saamata, mida tema kodanikud tegelikult maksavad.\nKahjuks pole riik seni ka pingutanud, et makseasutustest info ja \u00fclevaade k\u00e4tte saada. Eesti E-kaubanduse Liit on ekspertide anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi saamata j\u00e4\u00e4va k\u00e4ibemaksutulu suuruseks hinnanud 120 miljonit eurot aastas. Tellisime 2022. aastal Soraineni \u00f5igusb\u00fcroost eksperthinnangu, mille kokkuv\u00f5te oli, et see summa on isegi v\u00e4hemalt 130-140 miljonit eurot aastas.\nEuroopa Komisjon tellis omakorda selle aasta kevadel uuringu ning on Euroopa Parlamendile saatnud suunised probleemiga tegeleda. Euroopa Komisjon on toonud v\u00e4lja, et nende hinnangul j\u00e4\u00e4b Euroopa riikidel kolmandatest riikidest tellitud e-ostlemisest tellimustelt v\u00e4hemalt 60% maksutulu saamata \u2013 Eestil selle j\u00e4rgi siis suurusj\u00e4rgus 140-150 miljonit eurot aastas.\nEuroopa Liit plaanib 2035. aastaks luua piiri\u00fclese kaubandusega v\u00f5itlemiseks \u00fchtse tolli- ja maksus\u00fcsteemi. See on positiivne, kuigi aasta 2035 on v\u00e4ga kaugel. Lisaks on meie Riigikogus esimese lugemise l\u00e4binud eeln\u00f5u, millega v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse j\u00e4rgmisest aastast \u00fcle Euroopa Liidu k\u00e4ibemaksudirektiivi muudatused, mille eesm\u00e4rgiks on tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses l\u00e4bi infokohustuse seadmise.\nSelleks peavad Euroopa Liidu makseteenuse pakkujad selekteerima piiri\u00fclesed maksed ja edastama andmed kord kvartalis maksuhaldurile, kes omakorda edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse s\u00fcsteemi, kust siis n\u00e4iteks Eesti maksu- ja tolliamet saab v\u00e4lja v\u00f5tta Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvate e-poodide k\u00e4ibed. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta aprilli l\u00f5puks.\n\nPoolik lahendus\n\n\u00dchest k\u00fcljest saaks probleem justkui lahendatud? Jah, kuid poolikult! Nagu \u00f6eldud, eestlased tellisid m\u00f6\u00f6dunud aastal e-poodidest 3,54 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses kaupa, millest 42% telliti piiri\u00fcleselt ja millest omakorda koguni \u00fcle poole ulatuses v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu. Seega tellitakse Aasiast suurusj\u00e4rgus 750-800 miljoni euro ulatuses, ja antud m\u00e4\u00e4rus ei kohusta Aasia ja v\u00e4ljaspool EUd registreeritud makseasutusi ehk et Aasia kaupmehed j\u00e4\u00e4vad radarilt endiselt v\u00e4lja. Kuna e-kaubanduse maht kasvab igal aastal 25-30%, siis ligi miljard eurot voolab l\u00e4hiaastatel Eestist ikkagi m\u00f6\u00f6da. Sellelt k\u00e4ibemaks paraku samuti \u2013 v\u00e4ga suur summa.\nJa kuna andmete esitamiskohustus tekib EL-siseselt, siis kas ei teki n\u00fc\u00fcd ka olukorda, kus ettev\u00f5tteid\/makseasutusi hakatakse registreerima Singapuri, \u0160veitsi v\u00f5i mujale?\nKui n\u00fc\u00fcd v\u00f5tta teema kokku, siis nimetatud 150 miljonist saamata j\u00e4\u00e4vast maksueurost v\u00f5iks ju v\u00e4hemalt poolgi l\u00f5puks koju saabuda? Kuid seda on \u00f5iguslikult v\u00f5imalik k\u00fcsida ka tagantj\u00e4rgi, kui suudaksime 2024. aastast kehtivale n\u00f5udele lisaks esitada tagasiulatuvalt viie-seitsme aasta andmed. Kokkuv\u00f5ttes r\u00e4\u00e4gime nii juba praegu kuni miljardist eurost.\nMeil tuleb seega kiiresti lahendada olukord, et maksu- ja tolliamet saaks makseasutustelt saadud andmete p\u00f5hjal tuvastada k\u00e4ibemaksu summad, mida nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide (n\u00e4iteks Aasia) ettev\u00f5tjad ei deklareeri Eestisse. V\u00e4lismaistelt m\u00fc\u00fcjatelt on v\u00f5imalik saamata j\u00e4\u00e4nud k\u00e4ibemaks sisse k\u00fcsida tagasiulatuvalt.\nSelge, et meile kuuluva k\u00e4ibemaksu kaasamine aitab hoida riigieelarvet tugevamana ning ehk isegi t\u00f5sta \u00f5petajate, politseinike, p\u00e4\u00e4stjate, arstide ja teiste palka, ning s\u00e4\u00e4sta Eesti inimesi eba\u00f5iglaselt j\u00e4rsust maksut\u00f5usust."}
{"text":"V\u00f5rklaev: t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse t\u00f5us on RES-is kirjas   Lisaks suurele maksut\u00f5usule, mida alles otsitakse, leiab riigieelarve strateegiast veel sadade miljonite eest tulukohti, mis pole seadusesse j\u00f5udnud. Neist \u00fcks suuremaid on 0,9-protsendiline t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse t\u00f5us, mille puhul rahandusminister Mart V\u00f5rklaev loodab, et sellega on p\u00e4ri ka t\u00f6\u00f6andjad ja ameti\u00fchingud.    Riigieelarve strateegia 2025. aasta tulureal seisavad m\u00e4rks\u00f5na all \"sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude reform\" t\u00e4iendavad 114 miljonit eurot. T\u00e4pselt samas mahus suureneb teisel eelarvereal t\u00f6\u00f6tukassale edasi antavate t\u00f6\u00f6tuskindlustusmaksete maht. 114 miljoni eurone t\u00f5us t\u00e4hendab, et seniselt 2,4 protsendilt kerkiks makse 3,3 protsendile. Sain ma \u00f5igesti aru, et selline t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse t\u00f5us on riigieelarve strateegias kirjas?  See on RES-is kirjas ja selle taga on suurem reform. Tiit Riisalo on tulnud v\u00e4lja m\u00f5ttega teha t\u00f6\u00f6tuh\u00fcvitise maksmist paindlikumaks. Et see oleks keerulistel aegadel t\u00f6\u00f6tajate vaates paindlikum ja kui meil on t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudus, siis motiveerida inimesi t\u00f6\u00f6turule minema.  Aga kuhu kulub see t\u00e4iendav t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse?  T\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse osas oli t\u00f5esti arutelu, see sai siis ka \u00fchtede meie koalitsioonipartnerite poolt v\u00e4lja pakutud.  Kelle poolt?  Konkreetselt siis sotsiaaldemokraatide poolt. Ja see siis v\u00f5iks olla selle reformi osa. Seda riik \u00fcksinda otsustada ei saa, see peab olema osapoolte poolt l\u00e4bi arutatud.  Te panite selle ju RES-i kirja.  Me panime selle kirja, sest RES ongi see dokument, kus me v\u00f5tame valitsusena endale eesm\u00e4rgid ja ministrid saavad mandaadi, millega tegeleda. Nii nagu seal on palju muid asju kirjas. Et need ei tuleks \u00fcllatusena, vaid et need oleksid ette teada osapooltele.  Aga kui t\u00f6\u00f6tajad ja t\u00f6\u00f6andjad ei ole n\u00f5us, siis teil on RES-is ju 114 miljoni eurone auk juures.  No loodame, et nad on n\u00f5us. Ja see ongi ministri t\u00f6\u00f6. Ega k\u00f5ik ju on prognoos. Nii nagu me oleme mootors\u00f5idukimaksu eelarvestrateegiasse pannud v\u00f5i muud maksumuudatused. See on juhis, kus me \u00fctleme avalikkusele, millega me tegeleme ja teistpidi minister hakkab seda tegema.  2025. aastaks oodatakse mootors\u00f5idukimaksust 200 miljonit eurot. 2027. aastal juba 242 miljonit. Mis selle t\u00f5usunurga taga on?  J\u00e4llegi, tegemist on prognoosiga. Aga loogika v\u00f5iks olla registreerimismaksus. Et esimese hooga hakatakse nende autode eest, mis meil on, maksma aastamaksu. Aga kui n\u00fc\u00fcd autosid vahetusse l\u00e4heb, siis makstakse seda registreerimismaksu. Ja see v\u00f5iks ajas kasvada. Aga see on j\u00e4llegi \u00fcsna \u00fcldine prognoos. Eks eeln\u00f5u valmimise k\u00e4igus v\u00f5i avalikes aruteludes v\u00f5ivad need numbrid t\u00e4psustuda.  Taastuvenergiatasu reformilt oodatakse 2025. aastaks ja sealt edaspidi 60 miljonit lisaeurot aastas. Kes hakkab mille eest rohkem maksma?  See on m\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00f5i, noh, p\u00e4ris palju selline uus l\u00e4henemine ja seda on vaja osapooltega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Aga idee oleks selles, et taastuvenergia tasu hakatakse kompenseerima CO2 rahaga ja elektriaktsiis m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5useb, et tuua t\u00e4iendavat raha riigieelarvesse ja samal ajal muuta selle taastuvenergia tasu v\u00f5rra elektrit inimeste jaoks soodsamaks.  Just, kas arve, mida ma l\u00f5puks maksan, muutub siis soodsamaks v\u00f5i kallimaks?  Ta pigem v\u00f5iks muutuda m\u00f5nev\u00f5rra soodsamaks, kuna taastuvenergia tasu kaob, aga elektriaktsiisi me t\u00f5stame. Aga mis on see l\u00f5plik valem, eks see j\u00e4\u00e4b j\u00e4lle valdkonna ministri v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada.  Efektiivsema maksude kogumise abil loodetakse tuleval aastal saada 7 miljonit, aga 2025. aastal juba 37 miljonit eurot. Kas see puudutab peamiselt ettev\u00f5tteid?  See puudutab, jah, nii-\u00f6elda maksuaukude kokkulappimist l\u00e4bi erinevate IT-s\u00fcsteemide arenduste ja teatavate seaduste muutmist. See k\u00f5ik on t\u00e4nases digitaalses maailmas v\u00f5imalik. Riigil on e-arvete jaoks olemas oma keskkond, kus saab seda tasuta teha. Sellega me kogume makse efektiivsemalt ja v\u00e4ldime maksupettusi. Minu soov oli k\u00fcll, et kui me makse t\u00f5stame, siis et me suudame v\u00f5imalikult efektiivselt neid maksuauke kinni panna ja ennetada. Et need, kes ausalt makse maksavad, teaksid, et ka k\u00f5ik teised k\u00f5rvalt peavad seda tegema.  Ma v\u00f5ib-olla eksin, aga suuremad maksudest k\u00f5rvalehoidja on v\u00e4ikeettev\u00f5tjad, kes \u00fctlevad, et nad ei tule teistmoodi toime. Kas nende uste taga seistakse n\u00fc\u00fcd oluliselt n\u00f5udlikuma n\u00e4oga?  Ma arvan, et e-arvete peale minek ja esimesest eurost deklareerimine v\u00f5iks seal muutused tuua. Ja ma k\u00fcll ei pea kuidagi \u00f5igeks seda suhtumist, et kui ma makse maksan, siis ma ei tule v\u00e4lja. Maksud on ikkagi k\u00f5igile maksmiseks ja riigi \u00fclesanne ongi tagada, et neid v\u00f5rdselt makstaks. Sest kui \u00fcks otsustab mitte maksta, miks peab siis teine maksma. Siis on meil kaos.  Leidsin riigieelarve strateegiast rea \"kohalike omavalitsuste eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamine\". Selle arvelt loodetakse valitsussektori eelarvepositsiooni 2025. aastal 15 miljoni euro v\u00f5rra tasakaalu poole nihutada. Samas ka omavalitsustel on raske ja nende laenukoormus n\u00e4ib pigem t\u00f5usvat. Kas sellele on plaanis rangemad piirid seada?  Juba kevadel me leppisime kokku, et me ikkagi maamaksus\u00fcsteemi teeme korda.  Kas omavalitsustele l\u00e4heb siis maamaks vabaks?  Ma ise arvan, et hiljemalt veebruaris peaks see olema riigikogus otsustatud, et omavalitsused saaksid 2025. aasta vaates otsused aegsasti \u00e4ra teha suve keskpaigaks.  Kas kodualuse maa maksustamise v\u00f5imalus tekib ka?  See on meil kokku lepitud, et see tekib ja siin ongi suurematel omavalitsustel, kus kinnisvara on kallim, suuremad v\u00f5imalused. Teine osa on see tulubaasi \u00fcmberjaotamine. Ja siis on, jah, v\u00e4lja pakutud idee, et kui me \u00fche k\u00e4ega anname omavalitsustele vahendeid juurde, siis omavalitsused tuleks selle laenukoormusega allapoole. See m\u00f5jutab ka avaliku sektori defitsiiti.  Aga kuhu see piir siis t\u00f5mmatakse?  See piir sai kriisi ajal t\u00f5stetud 80 protsendi peale. Ja seal on n\u00fc\u00fcd redel, kust peab aastatega alla tulema. N\u00fc\u00fcd selle meetmega peaks ikkagi hakkama kiiremini alla tulema ja siis liikuma ka v\u00e4hemalt minu arusaama j\u00e4rgi alla 60 protsendi. Jah, endise omavalitsusjuhina n\u00e4en ma ka seal muret, et tegelikult see hakkab piirama ilmselt omavalitsuste investeerimisv\u00f5imekust. Aga j\u00e4llegi, eks regionaalminister peab need protsessid ellu viima ja l\u00e4bi arutama.  Haapsalu raudtee ehitamiseks on j\u00e4rgmisel aastal ette n\u00e4htud 15 miljonit eurot. Kas Eestil on seda vaja? On see reformierakondlik valik?  Haapsalu raudtee ehitamine 15 miljonit? Ma pean tunnistama, see tuleb mulle \u00fcllatusena. Ma ei tea, et me sellises asjas oleks kokku leppinud. Me teeme k\u00fcll Rail Balticut ja ehitame erinevaid l\u00f5ike kiiremaks. Aga et me n\u00fc\u00fcd uut raudteed hakkaks edasi ehitama... Ma pean tunnistama, et ma ei tea, et me seda arutanud oleks. (Riigi eelarvestrateegia 261. lehek\u00fcljel \"Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastases kavas\" seisab: Rohuk\u00fcla raudtee, Turba-Ellamaa-Risti saab 2024. aastal 15 miljonit eurot, 2025. aastal 2 miljonit eurot ning 2026. aastal miljon eurot \u2013 toim.)  Ja siis samal ajal l\u00fckatakse T\u00f5nism\u00e4e ja Lasnam\u00e4e riigig\u00fcmnaasiumide ehitus 2028. aastasse. Kas on ootus, et siis on rohkem raha?  Me pidime tegema teatud otsuseid, et raha kokku hoida ja hetkel selle edasil\u00fckkamise tegime. Siin on tegelikult \u00fcks muutuja, mis on CO2 vahendid, mille eest me teeme p\u00e4ris palju keskkonnas\u00e4\u00e4stlikke investeeringuid ja mida me kasutame ka hoonete ehituseks. Aga nende prognoos muutub igal aastal ja selleks ei saa v\u00e4ga pikalt kogu seda raha \u00e4ra otsustada. T\u00e4na on need edasi l\u00fckatud. Kuhu poole ta liigub, n\u00e4itab elu aasta p\u00e4rast.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Oluline info - kohe j\u00f5ustub t\u00f6\u00f6tajate registreerimise kohustusFoto: Liis Treimann\nKohe j\u00f5ustuv t\u00f6\u00f6tajate registreerimise kohtustus on tekitanud ehitusturul vastakaid tundeid. Kuigi osad peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjad on j\u00f5udnud end teemaga h\u00e4sti kurssi viia, siis paljud kurdavad andmete esitamise keerukust v\u00f5i piisava teabe puudumist, mist\u00f5ttu toome esile veel teadaoleva olulisema info ja soovitused esimesteks sammudeks.\nMaksu- ja Tolliameti allikate kohaselt oli 2020. aastal \u00fcmbrikupalkade ja laekumata k\u00e4ibemaksu t\u00f5ttu ehitussektori maksukahju ligikaudu 20 miljonit eurot aastas. Antud probleemi leevendamiseks koostati oktoobrist kehtima hakkav seadusemuudatus, millega on plaanis lisaks maksude laekumise k\u00fcsimuse lahendamisele \u00fchtlustada konkurentsi ning v\u00e4hendada v\u00e4liskodanike Eestis t\u00f6\u00f6tamise regulatsioonide kuritarvitamist."}
{"text":"Tuntud e-poe pidaja: soovisin minna kohe maailma vallutama, kuid tegelikult asjad ikka nii ei k\u00e4iLoveni tooted.Foto: Erakogu\nPRO tellijale\nErinevaid aksessuaare m\u00fc\u00fcva e-poe LOVEN loonud Rahel Loven r\u00e4\u00e4kis, et idee teha oma ettev\u00f5te s\u00fcndis peamiselt isiklikust vajadusest.\nLoe ka: \u00dcksinda eduka veebipoe loonud ettev\u00f5tja: vaatasin, et Eestis sellist e-poodi polnud\nTema soov oli ka ennast proovile panna ning vaadata, kas ta ise suudab \u00fche br\u00e4ndi ja ettev\u00f5tte valmis teha. Paraku pole k\u00f5ik alati v\u00e4ga sujuvalt l\u00e4inud ning ette on tulnud ka negatiivseid kogemusi.\nLoveni ettev\u00f5te sai alguse soovist luua tooteid iseendale, sest ta ei suutnud turult leida selliseid vihmavarje, mis oleksid ilusad, mugavad ja kompaktsed. \u201cMul oli kindel n\u00e4gemus disaini ja kvaliteedi osas ja kuna omasin juba eelnevalt t\u00f6\u00f6kogemust erinevates tootmise ja br\u00e4ndingu valdkondades, tekkis m\u00f5te seda ka ise proovida ja vaadata, kas saan hakkama,\u201d \u00fctles ta. Hiljem tootevalik laienes, sest lisaks vihmavarjule said valmis ka rahakott, erinevas stiilis k\u00e4ekotid ja sallid.\nE-poe otsustas ta luua aga sel p\u00f5hjusel, et oma veebipood peaks olema igale jaekaubanduses toimetavale v\u00e4ikeettev\u00f5tjale prioriteet number \u00fcks. \u201cKui sa pole Google\u2019ist leitav, pole sind olemas,\u201d lausus ta. Kui Loven alustas e-poe tegemisega, polnud tal veel tooteid laos olemas, kuid tootepildid olid algselt tehtud mockupid. Seej\u00e4rel sai ta panna reaalsed protot\u00fc\u00fcbi pildid kuniks tooted olid ka laos f\u00fc\u00fcsiliselt saadaval. \u201cKuniks tooteid laos polnud, siis ma eelm\u00fc\u00fcki nendele ei teinud. K\u00fcll aga said kliendid m\u00e4rkida e-poes huvi korral \u00e4ra, kui soovivad teavitust, et toode saabus lattu. Niimoodi sain eelnevalt juba m\u00f5\u00f5ta e-poe k\u00fclastavust ja kliendi huvi,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nE-poe loomine\nE-poe tegemisel hakkas Loven k\u00f5igepealt pihta sellest, et valis esimesena e-poe platvormi, mis oli nii-\u00f6elda t\u00e4islahendus. \u201cK\u00f5ik elementaarsed liidestused olid juba olemas ja makselahendused ka, kuid v\u00e4ga kiiresti j\u00f5udsin selleni, et soovin erinevaid lisavidinaid ja lahendusi juurde ning otsustasin e-poe \u00fcle viia keerukamale, kuid rohkemate v\u00f5imalustega platvormile,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nSeda, mis e-poe tegemisel k\u00f5ige keerulisem oli, on Lovenil raske v\u00e4lja tuua. \u201cE-poe loomine ja haldamine on pidev protsess, sest pole e-poodi, mis tehakse valmis ja ongi k\u00f5ik. Ikka leiad uued suunad v\u00f5i tehnilisi v\u00f5imalusi kuidas e-poodi uuendada,\u201d \u00fctles ta. K\u00fcll aga tegi Loven esimese hooga e-poe valmis vaid inglise keeles, eesm\u00e4rgiga vallutada maailm, kuid m\u00f5istis \u00fcsna kiirelt, et asjad p\u00e4ris nii ikka ei k\u00e4i ja oluline on alustada esmalt emakeeles ning koduturul toote tutvustamist.\nKui e-pood esimest korda avalikult \u00fcles l\u00e4ks, puhus Loveni s\u00f5nul kassas tuul. Keegi ei jooksnud tormi ega ostnud midagi. \u201cN\u00e4en, et ka teiste alustavate ettev\u00f5tete puhul kiputakse arvama, et kui e-pood on avatud v\u00f5i Facebooki konto tehtud, l\u00e4heb \u00e4riks. Reaalsus on, et siis alles hakkab t\u00f6\u00f6 pihta,\u201d selgitas ta.\nEbameeldiv kogemus\nLoven r\u00e4\u00e4kis, et v\u00e4ikeettev\u00f5tjana tegi ta \u00fcldjuhul k\u00f5ik ise, kuid mingil hetkel tuli otsustada, kas kuluefektiivsem on k\u00f5ik ise selgeks \u00f5ppida ja ise teha v\u00f5i osta teenus sisse. Paraku meenus Lovenile sellega seoses \u00fcks ebameeldiv lugu. Kolm aastat tagasi tuli rohkem esile SEO teema, millega ka Loven oli p\u00f5gusalt tutvunud ning teadis enam v\u00e4hem, mis see on ja kuidas seda tehakse. Siiski otsustas ta sel puhul appi v\u00f5tta rahvusvahelise freelancer\u2019ite vahendusplatvormi. \u201cPanin t\u00f6\u00f6kuulutuse \u00fcles, leppisime kokku summa ja aja, mille jooksul peab olema t\u00f6\u00f6 tehtud ning andsin t\u00f6\u00f6tajale ka k\u00f5ik ligip\u00e4\u00e4sud. Suur oli aga minu \u00fcllatus, kui kuu aja m\u00f6\u00f6dudes teatas t\u00f6\u00f6taja, et t\u00f6\u00f6 on tehtud. V\u00f5ib olla kui ma poleks eelnevalt veidi uurinud SEO kohta, oleksin lepingu l\u00f5ppenuks pidanud ja r\u00f5\u00f5msas \u00f5ndsuses edasi elanud, arvates, et see on n\u00fc\u00fcd tehtud. Reaalsus oli, et meesterahvas polnud aga \u00fchtki SEO v\u00e4lja t\u00e4itnud,\u201d meenutas ta.\nLoomulikult soovis Loven selle peale t\u00f6\u00f6lepingu t\u00fchistada ja raha tagasi saada, kuid sellest kujunes l\u00f5puks v\u00e4lja \u00fcks pikk, peaaegu kahe kuu pikkune vaidlus, kus t\u00f6\u00f6taja proovis Lovenile selgeks teha, et ta on ise rumal. J\u00e4rgmisena l\u00e4ks see juhtum edasi platvormi vahendaja k\u00e4tte, kus kompromissi ei saavutatud ning edasi pidi asi liikuma juba USA kohtusse, mille kulud oleksid jagunenud kolme osapoole vahel. \u00d5nneks asi l\u00f5puks nii kaugele siiski ei l\u00e4inud. \u201cT\u00f6\u00f6taja loobus ja raha tagastati minu ettev\u00f5ttele. Minu jaoks oli see aga v\u00e4ga traumatiseeriv kogemus. M\u00e4letan siiamaani v\u00e4ga selgelt, kuidas mingi periood v\u00f5patasin iga kord, kui e-mail tuli, sest s\u00f5imukirjad ja alandused sellelt t\u00f6\u00f6tajalt olid igap\u00e4evased. Kuigi pettuse ilmsiks tulles vahetasin \u00e4ra k\u00f5ik sissep\u00e4\u00e4su paroolid, elasin ka hirmus, mida ta v\u00f5ib veel k\u00e4ttemaksuks teha,\u201d \u00fctles ta.\nKuigi tookord oli see tema jaoks suhteliselt masendav ja demotiveeriv, siis tagasi vaadates oli see suur ja elumuutev kogemus. Selle tulemusel hakkas Loven j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00f5tma erinevaid koolitusi e- kaubanduse ja e-turunduse valdkonnas ning uurima SEO kohta. \u201cDigiturundus oli alguses minu jaoks pigem t\u00fc\u00fctu, kuid hiljem l\u00e4bi oskuste ja teadmiste omandamise leidsin selles uue kire oma t\u00f6\u00f6 vastu. T\u00e4na v\u00f5in k\u00fcll \u00f6elda, et l\u00e4bi ettev\u00f5tte t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nade olen suhteliselt teadlik pea k\u00f5igist digiprotsessidest ja oskan ettev\u00f5tte kasvu digikanalites toetada,\u201d meenutas ta.\nE-poed omavahel ei konkureeri\nMis puudutab konkurentsi, siis e-poed Loveni s\u00f5nul omavahel ei konkureeri. Konkureerivad otsingus\u00f5nad ja seel\u00e4bi ettev\u00f5tted, kes m\u00fc\u00fcvad sama tootekategooriat. \u201cV\u00e4ikesel br\u00e4ndil on muidugi kordades raskem pildil p\u00fcsida, kui konkureerima peab suurte ettev\u00f5tetega, kelle e-poe k\u00fclastus on tuhandetes kordades suurem ja kelle reklaamieelarved k\u00fc\u00fcndivad taevapiirini,\u201d \u00fctles ta, lisades, et turunduses peavad selle t\u00f5ttu v\u00e4ikeettev\u00f5tjad olema oluliselt nutikamad ja loovamad. \u201cOluline on leida \u00fcles enda klient ja t\u00e4na n\u00e4en, et minu e-poodi j\u00f5uavad teadlikud kliendid l\u00e4bi detailsete otsingus\u00f5nade ja muidugi l\u00e4bi soovituste,\u201d lausus ta.\nErinevad kriisid on ettev\u00f5ttele samuti m\u00f5ju avaldanud. Algselt m\u00f5jutas koroonakriis, kus tema s\u00f5nul tekkis eksistentsiaalne k\u00fcsimus, et kui n\u00fc\u00fcd on maailma l\u00f5pp kohe saabumas, siis kuidas \u00fcldse reklaamida ilusat rahakotti. N\u00fc\u00fcd m\u00f5jutab ettev\u00f5tte tegevust ka majandusolukord ja inimeste ettevaatlikkus tarbimises. \u201cOlen t\u00e4heldanud, et ostukorvi maksumus on alanenud ja v\u00e4hem tehakse emotsioonioste. Samas on v\u00e4ga selgelt n\u00e4ha, et p\u00fcsikliendid, kes on juba toodetega tutvunud, leiavad ikka tee tagasi minu e-poodi,\u201d \u00fctles ta.\nTulevikuplaanid\nV\u00e4ga kiiresti sai Loven aru, et e-poodi minev t\u00f6\u00f6maht on tunduvalt suurem, kui silmaga n\u00e4ha ning seda on ta ka k\u00f5ige rohkem \u00f5ppinud. \u201cE-poe haldus on pidevas muutumises ja pidevas arengus. V\u00e4ikeettev\u00f5tjana kas palkad agentuuri, kes seda t\u00f6\u00f6d sinu eest teeb, v\u00f5i proovid ise olla viimaste uudistega kursis ja rajal p\u00fcsida,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta.\nLoven on oma e-poodi juba ka uuendanud ning lisanud sinna rootsikeelse t\u00f5lke ning neile tuntud ja turvalise Klarna maksefondi. N\u00fc\u00fcd plaanib ta hakata investeerima selles suunas ka turundusega. \u201cViimase aastaga on tulnud juurde palju huvitavaid toormaterjale. N\u00e4iteks seentest tehtud nahaimitatsioon v\u00f5iks olla j\u00e4rgmine samm edasiminekuks. Kindlasti olen ka avatud igasugustele uutele v\u00e4ljakutsetele ja koost\u00f6\u00f6pakkumistele,\u201d \u00fctles ta."}
{"text":"Soonvald: Kallase abikaasa kahjun\u00f5ue n\u00e4itab soovi ajakirjandust vaigistada   Peaminister Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku esitatud kahjun\u00f5ue Eesti P\u00e4evalehes kriitilise arvamusartikli avaldanud autorile on selge soov vaigistada teistsuguseid arvamusi, \u00fctles Delfi ja Eesti P\u00e4evalehe peatoimetaja Urmo Soonvald. Halliku advokaadi Ants N\u00f5mperi s\u00f5nul puhul pole tegu vaigistushagiga ja vastupidine v\u00e4ide on asjatundmatu.   Kolmap\u00e4evane Eesti P\u00e4evaleht kirjutas, kuidas peaminister Kaja Kallase abikaasa Arvo Hallik esitas advokaadi vahendusel kahjun\u00f5ude idavedude skandaalist arvamusartikli kirjutanud endisele Tartu \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ule Valdar Parvele ning sai temalt vabanduse ja 1500 eurot. Soonvald \u00fctles ERR-ile, et tegu on selgelt sooviga vaigistada teistsugused arvamused. \"See on signaal ajakirjandusele, et olge ettevaatlikud, \u00e4rge m\u00e4ngige, \u00e4rge lubage isegi arvamuslugudes mitmet\u00e4henduslikku keelt ja m\u00f5tet. Kahtlemata v\u00f5ib perekond Kallase huvides olla see, et viia teemat v\u00f5imalikult eemale peamisest probleemist, milleks on Kaja Kallase moraalne kompass ja valetamine,\" t\u00f5des ta. Soonvaldi s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab toimetus iga kord enne avaldamist lugusid toimetades minimaliseerida potentsiaalseid kohtulugusid. \"Keegi ei arvanud ega arva reaalselt, et Kaja Kallas ja Arvo Hallik on \u00fcksteise variisikud v\u00f5i vastupidi. See oli selgelt kalambuur ja kujund,\" s\u00f5nas ta ja lisas, et maailma arvamuslugude ajalugu, ka kohtuajalugu on t\u00e4is n\u00e4iteid, kus selline kalambuur, mis v\u00f5ib kellegi jaoks provokatsioonina m\u00f5juda, on p\u00f5hjendatud, et \u00fchiskonnas diskussiooni elavdada v\u00f5i tekitada. \"Antud juhul see kalambuur, kujund, t\u00f5si, mis faktiliselt ei ole t\u00f5de, l\u00e4ks peaministri perele niiv\u00f5rd hinge, et nad eelistasid kohe saata meie arvamusloo autorile [teate], et kahep\u00e4evase etteteatamisega tuleb maksta 1500 eurot,\" r\u00e4\u00e4kis Soonvald. Ta lisas, et p\u00e4rast paarip\u00e4evast arutelu ja konsulteerimist kirjastuse advokaadiga otsustati, et lihtsam on faktiviga \u00e4ra \u00f5iendada, kuid see ei t\u00e4henda, et Delfi Meedia v\u00f5i \u00fcldse Eesti ajakirjandus ei peaks k\u00e4sitlema seda, mismoodi perekond Kallas p\u00fc\u00fcab ajakirjandust vaigistada ja defokusseerida teemat r\u00f5huasetustega, mis on Kaja Kallase puhul viiendaj\u00e4rgulised. Soonvaldi s\u00f5nul ei ole soov ajakirjandust vaigistada esmakordne, seda on ka varem ette tulnud. Ajakirjandusel tuleb j\u00e4tkuvalt ettevaatlik olla ja oma t\u00f6\u00f6d teha ning sellel lool ei ole pikas perspektiivis v\u00e4ga suurt t\u00e4hendust, kuid on suur t\u00e4hendus asjaolus, et tegu oli esimese korraga, kus Arvo Hallik sellel teemal ise mingi sammu astus. \"Varem on ta lasknud oma \u00e4ride ja moraali eest r\u00e4\u00e4kida Kaja Kallasel ja see on esimene kord, kus Arvo Hallik astus mingi sammu, kus ta n\u00e4gi, et talle on justkui liiga tehtud ja tema vaimsele tervisele tehtud haiget. Varem selle kuu v\u00f5i veelgi pikema perioodi jooksul pole Hallik astunud avalikkuse ette ega v\u00f5tnud vaevaks seletada k\u00f5iki oma suhteid Vene \u00e4ridega, nende ettev\u00f5tetega, kes Venemaal \u00e4ri teegad ega pole kordagi p\u00fc\u00fcdnud tuua Kaja Kallast tule alt v\u00e4lja,\" s\u00f5nas ta.  N\u00f5mper: tegu pole vaigistushagiga  Arvo Halliku advokaat Ants N\u00f5mper \u00fctles, et kahjutasuks n\u00f5utud 1500 eurot sisaldas nii varalist kui mittevaralist kahju. \"Summa peale m\u00f5eldes kaalusime nii olemasolevat kohtupraktikat, mille kohaselt on suurim v\u00e4ljam\u00f5istetud mittevaralise kahju summa 15 000 eurot, ja ka muid asjaolusid. K\u00f5ikide kaalumiste tulemusel leidsime, et 1500 v\u00f5iks olla m\u00f5istlik,\" p\u00f5hjendas ta. Varaline kahju seisnes tema s\u00f5nul advokaadikuludes ja kohtut\u00e4iturikuludes, kahju osas aga on \u00f5igem inimene infot andma Hallik ise. K\u00fcsimusele, miks ei kasutatud v\u00f5imalust esitada artiklile vastulause, vastas N\u00f5mper, et n\u00f5udekirja esitamine on v\u00e4ga m\u00f5istlik tegevus, kui soovitakse kohut v\u00e4ltida. \"Vastulause esitamine antud juhul ei ole kuidagi p\u00f5hjendatud, sest k\u00fcsimuse all on eba\u00f5iged faktiv\u00e4ited. Faktiv\u00e4ited on \u00f5iged v\u00f5i valed, neid ei saa vastulausega kuidagi \u00fcmber l\u00fckata,\" s\u00f5nas advokaat. \"Faktiv\u00e4ited, mis on eba\u00f5iged, l\u00fckkab avaldaja ise \u00fcmber, antud juhul me avaldajaga selle kompromissi ka saavutasime ja need v\u00e4ited ka \u00fcmber l\u00fckati.\" V\u00e4itega, et tegu on vaigistuskaebusega, N\u00f5mper ei n\u00f5ustunud ja \u00fctles, et vastupidine seisukoht on asjatundmatu. \"Esiteks, vaigistusn\u00f5udeid esitatakse igasuguste arvamusliidrite, kodanikuaktivistide ja ajakirjanduse vastu eesm\u00e4rgil, et nende igap\u00e4evategevust takistada. Antud juhul ei ole autor ei arvamusliider, kodanikuaktivist ega ajakirjanik, vaid on arst ja selle n\u00f5udega ei saa kuidagi takistada tema tegevust arstina. Tema igap\u00e4evategevus j\u00e4tkub samasugusel viisil ja tegu pole mingi vaigistushagiga,\" lausus advokaat. Lisaks on vaigistushagide puhul summad N\u00f5mperi s\u00f5nul hoopis teistsuguses suurusj\u00e4rgus. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks, kuidas ajakirjanik Katrin Lustilt n\u00f5uti miljon eurot ja \u00fcritati tema vara arestida. Arvo Hallik \u00fctles ERR-ile, et kolmap\u00e4eval ei ole tal v\u00f5imalik teema kommenteerimiseks aega leida.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Vahur Lauri, Karin Koppel   "}
{"text":"Madis M\u00fcller: j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5iks majanduses minna juba paremaksMAJANDUSKRIIS Eesti Panga president Madis M\u00fcller t\u00f5deb Maalehele antud intervjuus, et kui 2009. aasta kriisi ajal oli Eesti valmis v\u00e4lja kannatama suured kuluk\u00e4rped, siis praegu on \u00fchiskonna ootused hoopis teised. \u201eJa tundub, et nendel ootustel kindlasti veel ei ole lagi ette j\u00f5udnud.\u201cKas pankade kokkulepe valitsusega, mille alusel j\u00f5uab kahe aasta jooksul riigikassasse 120 miljonit eurot tulumaksu rohkem, on Eesti \u00fchiskonnale kasulik v\u00f5i kahjulik?Olin ise kriitiline, kui see ettepanek avalikustati, sest keskpangana peame oluliseks, et panganduses oleks v\u00f5imalikult palju kapitali. T\u00e4nu sellele oleks v\u00f5imalike kriiside puhul pankade raskustesse sattumise t\u00f5en\u00e4osus v\u00f5imalikult v\u00e4ike ning Eesti pangandussektor oleks ka tulevikus valmis Eesti ettev\u00f5tetele ja inimestele laenu pakkuma.Lahendus, mille pankurid v\u00e4lja pakkusid ja mis on valitsusega kokku lepitud, on see, et lisaks praegu teenitavatele kasumitele viidaks dividendide n\u00e4ol Eesti pangandusest v\u00e4lja ka oluline osa seni kogutud kapitalist. Ja see tegelikult t\u00f6\u00f6tab vastu eesm\u00e4rgile, et meil oleks piisavalt tugeva bilansiga pangad. See on miinuspool, mida ma n\u00e4en ja oma kommentaarides ka esile t\u00f5in.Teisalt, ja mida valitsus ilmselt eelk\u00f5ige oluliseks pidas, t\u00e4hendab see rohkem maksutulu riigieelarvesse.Dividendidena v\u00e4lja v\u00f5etav raha t\u00f5en\u00e4oliselt lahkub Eesti majandusest ja Eesti pankadel on siis ka v\u00e4hem v\u00f5imalust meie majandusse laenu anda?Tugev kapital on pankadele vajalik ka hetkel, kui majanduses kunagi hakkab minema nii kehvasti, et kliendid ei suuda laene \u00f5igeaegselt tagasi maksta ja pangad hakkavad n\u00e4itama laenukahjumeid. Siis on t\u00e4htis, et oleks bilansis piisavalt kapitali, et suuta neid v\u00f5imalikke kahjumeid katta.T\u00f5ele au andes peab tunnistama, et eelk\u00f5ige suurtel, Rootsi omanduses pankadel on varasemate aastate kasumit kogunenud piisaval m\u00e4\u00e4ral ja omakapitali n\u00f5ude t\u00e4itmine neil ilmselt ei ole probleem. Aga olukorras, kus pankade peamine kriitika igasuguse t\u00e4iendava maksustamise vastu oli seotud sellega, et see v\u00e4hendab nende kapitali ja seet\u00f5ttu on Eesti majandusele halb, siis pakkuda ise lahendusena v\u00e4lja k\u00e4ik, mille tagaj\u00e4rjel kapital v\u00e4heneb veelgi enam, siis tundus mulle, et see v\u00f5ib-olla ei ole k\u00f5ige parem lahendus.\u00dctlesite, et omanikuna maksaksite pangajuhtidele edukate l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste eest korraliku preemia.See oli minult v\u00f5ib-olla vihje, et kui 2025. aastast ka ettev\u00f5tte dividendidel tulumaksum\u00e4\u00e4r t\u00f5useb ja pangaomanikud saavad veel enne maksut\u00f5usu t\u00e4iendavat omanikutulu v\u00e4lja v\u00f5tta, siis seda v\u00f5iks t\u00f5esti k\u00e4sitleda pangaomaniku vaatenurgast kasuliku sammuna. Siin on pangajuhid v\u00e4ga h\u00e4sti pidanud silmas aktsion\u00e4ride huve.Teisalt, eks nad riigieelarve m\u00f5ttes natuke vastu tulid. Kuid ma arvan, et ei saa \u00f6elda, et pangad oleksid teinud suure ohverduse ja pangaomanikud oleks millestki loobunud v\u00f5i ka rahaliselt midagi loovutanud.Lisaks saavutasid pangad, et v\u00f5eti p\u00e4evakorrast maha pangamaksu kehtestamine nii-\u00f6elda Leedu skeemi j\u00e4rgi. Peaminister ka konkreetselt \u00fctles, et pangamaksu ei tule.See oli \u00fcks ettepanek, mis ringles Eesti poliitikute hulgas. Kuigi ma olin m\u00f5nev\u00f5rra kriitiline ja leidsin, et ei olnud ilmtingimata suur solidaarsus pankade poolt, kui nad omakapitali v\u00e4hendades t\u00e4iendavaid dividende maksavad, siis see ei t\u00e4henda, et ma arvaksin, et pangamaks sellisel kujul, nagu Leedus seda kehtestatakse, oleks hea lahendus. Seal on kindlasti ka omad probleemid.Pangad elavad oma kasumist v\u00e4ga h\u00e4sti ja Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu koosolekutel Frankfurdis olete teiste hulgas ka teie seda euribori kasvu otsustanud?Absoluutselt. Eks ta nii olegi, et keskpank saab liiga kiire hinnat\u00f5usu vastu v\u00f5idelda peamiselt l\u00e4bi intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmise. See ei ole meeldiv uudis \u00fchelegi laenuv\u00f5tjale ja seda tajuvad v\u00e4ga selgelt nii Eesti ettev\u00f5tted, kes on laenu v\u00f5tnud, kui ka kodulaenu klientidest eraisikud.Alati on pankuritel olnud hea v\u00e4ljend, et kui nende klientidel l\u00e4heb h\u00e4sti ja nad maksavad oma laene tagasi, siis l\u00e4heb ka pangal h\u00e4sti. Praegu me oleme sellises ajahetkes, kus tundub, et pankadel l\u00e4heb suhteliselt paremini kui nende keskmisel kliendil.Olete \u00f6elnud, et l\u00e4hikuudel ei ole Euroopa Keskpangal plaanis intressim\u00e4\u00e4rasid t\u00f5sta, aga intressik\u00e4rbetest on veel vara r\u00e4\u00e4kida. Siit ma loeksin v\u00e4lja, et tegelikult Euroopa Keskpank ikkagi v\u00f5ib veel intressi t\u00f5sta, see ei ole sugugi v\u00e4listatud.Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu liikmena \u00fctlen, et me ei saa p\u00e4riselt midagi v\u00e4listada, kuna me ju ka t\u00e4pselt ei tea, kuidas euroala majandusel ette vaadates tervikuna l\u00e4heb ja kuidas sellega k\u00e4sik\u00e4es hinnat\u00f5us aeglustub. Ja kas inflatsioon ikkagi j\u00f5uab piisavalt kiiresti sinna kahe protsendi tasemeni, mida keskpank pikaajalise keskmisena hinnat\u00f5usu m\u00f5istes m\u00f5istlikuks peab.Aga meie kui Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu liikmete praeguse hetke parim arusaamine on see, et juhul kui majandusarengud kujunevad selliseks, nagu me ootame, siis eeldatavasti ei ole vaja keskpangal rohkem intressim\u00e4\u00e4rasid t\u00f5sta. Intressim\u00e4\u00e4rad juba on nii k\u00f5rged, et need on selgelt majandusaktiivsust ja laenumahtude kasvu tagasi hoidmas. K\u00fcsimus on pigem selles, kui kaua on vaja intressim\u00e4\u00e4rasid nii k\u00f5rgel tasemel hoida selleks, et inflatsioon piisavalt aeglustuks. Aga kui kaua see siis t\u00e4pselt on, seda on praegu vara \u00f6elda.Eesti Panga v\u00e4rske majandusprognoos \u00fctleb, et sel aastal majandus kahaneb 2,2 protsenti, s.t majanduskriis j\u00e4tkub. Aga j\u00e4rgmisel aastal peaks tulema juba taas kasv. 2023. aastat on ainult \u00fcks kvartal j\u00e4rel - hullem on seega selja taga ja kriisi p\u00f5hi l\u00e4bitud?Me peame t\u00f5en\u00e4oliseks, et majandus j\u00e4rgmisest aastast p\u00f6\u00f6rdub j\u00e4rkj\u00e4rgulisele kasvule ja taastumise kursile. Ausalt \u00f6eldes on raske \u00f6elda, et kas n\u00fc\u00fcd kolmas kvartal oli t\u00e4pselt see madalpunkt v\u00f5i tegelikult kestab madalseis veel aasta l\u00f5puni. Ei saa \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd kohe l\u00e4heb paremaks, sest ettev\u00f5tete hulgas leidub optimismi v\u00e4he ja Eesti eksporditurgudel ei paista ka selgeid paranemise m\u00e4rke.Aga miks me usume, et j\u00e4rgmisest aastast v\u00f5iks majanduse olukord paremaks muutuda? \u00dchelt poolt, inimeste sissetulekud kasvavad j\u00e4tkuvalt - t\u00f5si k\u00fcll, aeglasemas tempos kui viimasel paaril aastal, kus palgakasv on olnud v\u00e4ga kiire. Hinnat\u00f5us on Eestis juba olulisel m\u00e4\u00e4ral aeglustunud ja euroala keskmist hinnat\u00f5usu tempot vaadates v\u00f5iks see veelgi aeglustuda. See t\u00e4hendab, et inimeste ostuj\u00f5ud paraneb nii Eestis kui ka Euroopas \u00fcldiselt. Kui n\u00f5udluse pool majanduses tugevneb, siis see toob ka t\u00e4iendavat tulu ettev\u00f5tetele. L\u00e4bi selle v\u00f5iks j\u00e4rkj\u00e4rguline olukorra paranemine aset leida.V\u00e4\u00e4rib esilet\u00f5stmist, et Eesti t\u00f6\u00f6turg on seni olnud tugevas seisus. T\u00f6\u00f6puudus on meil j\u00e4tkuvalt suhteliselt madal, h\u00f5ive on v\u00e4ga k\u00f5rge. Samas olukorras, kus ettev\u00f5tetel l\u00e4heb praegu suhteliselt kehvemini ja l\u00e4hikuude v\u00e4ljavaade ei ole veel k\u00f5ige roosilisem, siis t\u00f6\u00f6puudus ilmselt j\u00e4rgmiseks aastaks m\u00f5nev\u00f5rra kerkib. T\u00f6\u00f6turu seis v\u00f5ib minna keerulisemaks ja see on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks keskmise palga kasv t\u00f5en\u00e4oliselt ei saa p\u00e4ris senises tempos j\u00e4tkuda.Seni pole Eestis majanduskriisist hoolimata n\u00e4ha olnud massilisi koondamisi v\u00f5i ka hulgaliselt ettev\u00f5tteid, kes l\u00f5petaksid tegevuse, mis p\u00f5hjustaks suurt t\u00f6\u00f6kohtade kaotust. Kas n\u00fc\u00fcd hakkame selliseid asju ka n\u00e4gema v\u00f5i neid ikkagi ei tule?Oleme n\u00e4inud k\u00fcll koondamisi, aga \u00f5ige on \u00f6elda, et ei ole n\u00e4inud massilisi koondamisi. Praegu on t\u00f6\u00f6puudus Eestis umbes seitsme protsendi l\u00e4hedal. J\u00e4rgmise aasta keskmisena hindame, et t\u00f5en\u00e4oline on umbes kaheksaprotsendiline t\u00f6\u00f6puudus. See on tuntav t\u00f6\u00f6puuduse kasv, aga ma arvan, et see ei t\u00e4henda massilisi koondamisi.Palgakulud on Eesti ettev\u00f5tjate jaoks kasvanud m\u00f5nev\u00f5rra kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Ja see teeb Eesti eksport\u00f6\u00f6ridele konkureerimise m\u00f5nev\u00f5rra keerulisemaks kui m\u00f5ned aastad tagasi. Varasemalt on Eesti ettev\u00f5tjad sellega h\u00e4sti hakkama saanud. Eesti ettev\u00f5tjad ongi kogu aeg kohanenud ja pidanud oma konkurentsiv\u00f5ime hoidmiseks pingutusi tegema.Kuidas teile tundub see m\u00f5te, et 2025. aasta riigieelarves on umbes 400 miljoni euro suurune auk, mille t\u00e4itmiseks alles tuleb hakata otsima j\u00e4lle \u00fcht uut maksu v\u00f5i muud sissetulekuallikat?M\u00f5istagi oleks parem, kui juba suudetaks t\u00e4pselt \u00f6elda, kuidas riigi tulud ja kulud paremasse tasakaalu saada. Praegu me t\u00f5esti oleme olukorras, kus riigi kulutused v\u00e4ga selgelt \u00fcletavad tulusid.On t\u00e4htis, et n\u00fc\u00fcd on j\u00e4rgmise aasta tulud ja kulud selgelt kirjas. Kui ei suudeta sama selgelt ette n\u00e4ha maksum\u00e4\u00e4rade osas, et mis meid ootab 2025. aastal, siis v\u00f5ib ju m\u00f5elda, et see on v\u00f5imaluse andmine p\u00f5hjalikuks m\u00f5ttet\u00f6\u00f6ks ja senisest paremateks aruteludeks. Seet\u00f5ttu ma ei n\u00e4e seda ka v\u00e4ga suure probleemina, et me ei tea veel k\u00f5iki detaile, mis meid ootab 2025. ja 2026. aastal.Eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k Eestis ei kahane, teie prognoosis on 2025. aasta puuduj\u00e4\u00e4k suurem kui 2024. aastal. See t\u00e4hendab muu hulgas, et tuleb laenata raha ja riigieelarvest intresse maksta. Meil ei olegi olnud Eestis seda kogemust, et suur t\u00fckk riigieelarvest l\u00e4heb lihtsalt intressikuludeks. Aga n\u00fc\u00fcd tundub, et see aeg j\u00f5uab k\u00e4tte?Igal aastal osa riigi kulutustest laenuga katta ei ole hea plaan, kuna see t\u00e4hendab j\u00e4rjest suuremat koormust intressimaksete n\u00e4ol. Rahandusministeeriumi prognooside j\u00e4rgi on aastal 2027 juba ainu\u00fcksi intressikulud suurusj\u00e4rgus 400 miljonit eurot aastas - ehk v\u00f5rreldav sellesama t\u00fchja maksureaga, mis praegu on kirjutatud 2025. aasta eelarvesse. Need summad t\u00f5esti on v\u00e4ga suured.Kui me nii j\u00e4rjest oma laenukoormust kasvatame, tekitab see ka t\u00e4iendavat hinnat\u00f5usude survet. Kui Eesti kunagi taas satub suuremasse majanduskriisi, on meil suhteliselt v\u00e4hem v\u00f5i ei olegi puhvreid, mida sellises kriisiolukorras kasutada. Ning eeldatavasti on ka keerulisem ja palju kallim raha laenata, kui seda majanduskriisist tulenevalt t\u00f5eliselt oleks vaja.Suurem majanduskriis oli meil viimati 2008-2010 ja toona, 2009. aasta keskel, t\u00f5steti k\u00e4ibemaksu 18% pealt 20%le. See oli ainus suurem maksut\u00f5us tol perioodil. N\u00fc\u00fcd aga, kus v\u00e4hemalt pealtn\u00e4ha ja tunnetuslikult kriis nii hull polegi olnud, t\u00f5stetakse enam-v\u00e4hem k\u00f5iki makse mis v\u00f5imalik. K\u00e4ibemaks, tulumaks, maamaksu reform, tehakse uus automaks veel juurde. Millest see erinevus tuleb ja seekord taolised otsused?Kui k\u00f5nelda 2000ndate l\u00f5pu suurest \u00fclemaailmsest finantskriisist, siis ma arvan, et tookord oli poliitikutel ja Eesti \u00fchiskonnal valmisolek kannatada \u00e4ra palju j\u00e4rsem kulude kokkut\u00f5mbamine. Valitsuses pingutati riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamise nimel just seel\u00e4bi, et k\u00e4rbiti k\u00f5ikv\u00f5imalikke kulutusi v\u00e4ga agressiivselt.Ju siis on praegu poliitikud hinnanud, et meie \u00fchiskond ei ole selleks valmis. Me ju r\u00e4\u00e4gime sellest, kuidas on vaja kaitsekulutusi suurendada. K\u00f5ik m\u00f5istavad, miks on olnud palgat\u00f5us \u00f5petajatel, politseinikel, p\u00e4\u00e4stjatel. Praegu ette vaadates ilmselt on keerulisem samas tempos j\u00e4tkata, aga siiski \u00fcldine surve on ka riigi poolt selleks olnud. Ja \u00fchiskonna tellimus on olnud selline, et teatud kulutusi on vaja suurendada, n\u00e4iteks kas v\u00f5i lastetoetused.Selles m\u00f5ttes mulle tundub, et praegune foon ja ka \u00fchiskonna hoiak ning poliitikute suhtumine on erinev. Praegu ei olda valmis kannatama selliseid k\u00e4rpeid Eesti \u00fchiskonnas. Mist\u00f5ttu ma arvan, et ega muud lahendust olegi, kui proovida ausalt pidada seda arutelu, et millised on need teenused ja h\u00fcved, mida Eesti inimesed arvavad, et riik peaks pakkuma; mis see k\u00f5ik maksma l\u00e4heb ja kuidas me seda kinni maksta soovime.Perspektiivi m\u00f5ttes v\u00f5tsin v\u00e4lja numbrid aastast 2000, kui t\u00f6\u00f6tasin rahandusministeeriumis n\u00f5unikuna. Siis oli riigieelarve maht eurodesse panduna pisut enam kui 1,8 miljardit eurot. Selle riigieelarve maht, mida valitsus praegu on esitamas parlamendile, on peaaegu k\u00fcmme korda, t\u00e4psemalt 9,7 korda suurem - 17,7 miljardit eurot. See annab ettekujutuse, kui kaugele me oleme tulnud. Keskmine palk on samal ajal kasvanud 6,5 korda, hinnad on t\u00f5usnud 2,6 korda.Seega oleme vahepeal teinud otsuseid, mis t\u00e4hendavadki suuremaid kulutusi. Meie ootused, ka valitsusele k\u00e4sik\u00e4es Eesti \u00fchiskonna ja inimeste j\u00f5ukuse kasvuga, on hoopis teistsugused, kui olid varasematel aastatel. Ja tundub, et nendel ootustel kindlasti veel ei ole lagi ette j\u00f5udnud.Eesti sisemajanduse kogutoodangSKT p\u00fcsihinnas202125,8\n\t\t\tmld eurot+7,4%202225,7\n\t\t\tmld eurot-0,5%Prognoos:2023\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 25,2 mld eurot-2,2%202425,5\n\t\t\tmld eurot+1,4%202526,6\n\t\t\tmld eurot+4,0%Allikas: statistikaamet, Eesti Pank\"Kui me nii j\u00e4rjest oma laenukoormust kasvatame, tekitab see ka t\u00e4iendavat hinnat\u00f5usude survet.\"Keskpanga president Madis M\u00fcller leiab, et pangad ei ole t\u00e4iendavate dividendide maksmist lubades suurt ohverdust teinud. \u201eEi saa \u00f6elda, et pangaomanikud oleks millestki loobunud v\u00f5i ka rahaliselt midagi loovutanud.\u201cARGO IDEON"}
{"text":"Valetajate koalitsioon keeldus toomast t\u00e4psemat selgust Kaja Kallase Vene-suunalises pere\u00e4risK\u00f5ik Reformierakonna \u201cp\u00e4rispatud\u201d, alates k\u00fcmnest miljonist dollarist, VEB Fondist ja skandinaavlaste rahapesust kuni Kaja Kallase abikaasa Vene-\u00e4rini sumbuvad, sest mingit uurimist poliitn\u00e4rilised ei luba.\nRiigikogu l\u00fckkas kolmap\u00e4eval esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud eeln\u00f5u, mis n\u00e4gi ette moodustada riigikogu uurimiskomisjon peaminister Kaja Kallase abikaasa osalusega ettev\u00f5tte Venemaa-suunalise \u00e4ritegevuse asjaolude v\u00e4lja selgitamiseks.\nP\u00f5hiseaduskomisjon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata. Ettepaneku poolt h\u00e4\u00e4letas 52 riigikogu liiget ja vastu 16 riigikogu liiget. Seega langes eeln\u00f5u riigikogu menetlusest v\u00e4lja.\nEeln\u00f5u kohaselt oli k\u00f5igi fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni \u00fclesanne selgitada v\u00e4lja peaministri abikaasa osalusega ettev\u00f5tte Venemaa-suunalise \u00e4ritegevuse asjaolud ning teha j\u00e4reldused ja ettepanekud \u00f5igusaktide muutmiseks, et v\u00e4ltida tulevikus sarnaseid olukordi. Eeln\u00f5u j\u00e4rgi pidanuks uurimiskomisjon esitama oma l\u00f5pparuande nii riigikogule kui ka avalikkusele hiljemalt 15. detsembriks.\nUurimiskomisjonil tulnuks anda vastused k\u00fcsimustele, millal sai peaminister teada, et tema abikaasa osalusega ettev\u00f5te teostab \u00e4ritegevust Venemaal ning millal ja kelle poolt tehti otsus see l\u00f5petada?\nSamuti tulnuks selgitada, kas Eesti julgeolekuasutused olid viidatud \u00e4ritegevusest teadlikud ning kas nad on juhtinud kaasnevatele riskidele ka peaministri t\u00e4helepanu; millistel asjaoludel ja tingimustel andis peaminister oma abikaasa ettev\u00f5ttele kokku 370 000 eurot laenu; kas peaministri poolt laenatud raha kasutati \u00e4ritegevuse edendamiseks Venemaal ja kas peaminister teenis laenu pealt ka intressitulu ning milliseid j\u00e4reldusi ja muudatusi \u00f5igusaktides peame tegema, et tulevikus sarnaseid Eesti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikat \u00f5\u00f5nestavaid olukordi v\u00e4ltida? (BNS)"}
{"text":"Madis M\u00fcller: riigieelarvet ei lapita uute laenudega, see tooks ainult veel suurema hinnat\u00f5usuEesti Panga president Madis M\u00fcller t\u00f5deb Maalehele antud intervjuus, et kui 2009. aasta kriisi ajal oli Eesti valmis v\u00e4lja kannatama suured kuluk\u00e4rped, siis praegu on \u00fchiskonna ootused hoopis teised. \u201eJa tundub, et nendel ootustel kindlasti veel ei ole lagi ette j\u00f5udnud.\u201c\nKas pankade kokkulepe valitsusega, mille alusel j\u00f5uab kahe aasta jooksul riigikassasse 120 miljonit eurot tulumaksu rohkem, on Eesti \u00fchiskonnale kasulik v\u00f5i kahjulik?\nOlin ise kriitiline, kui see ettepanek avalikustati, sest keskpangana peame oluliseks, et panganduses oleks v\u00f5imalikult palju kapitali. T\u00e4nu sellele oleks v\u00f5imalike kriiside puhul pankade raskustesse sattumise t\u00f5en\u00e4osus v\u00f5imalikult v\u00e4ike ning Eesti pangandussektor oleks ka tulevikus valmis Eesti ettev\u00f5tetele ja inimestele laenu pakkuma.\nLahendus, mille pankurid v\u00e4lja pakkusid ja mis on valitsusega kokku lepitud, on see, et lisaks praegu teenitavatele kasumitele viidaks dividendide n\u00e4ol Eesti pangandusest v\u00e4lja ka oluline osa seni kogutud kapitalist. Ja see tegelikult t\u00f6\u00f6tab vastu eesm\u00e4rgile, et meil oleks piisavalt tugeva bilansiga pangad. See on miinuspool, mida ma n\u00e4en ja oma kommentaarides ka esile t\u00f5in.\nTeisalt, ja mida valitsus ilmselt eelk\u00f5ige oluliseks pidas, t\u00e4hendab see rohkem maksutulu riigieelarvesse.\nDividendidena v\u00e4lja v\u00f5etav raha t\u00f5en\u00e4oliselt lahkub Eesti majandusest ja Eesti pankadel on siis ka v\u00e4hem v\u00f5imalust meie majandusse laenu anda?\nTugev kapital on pankadele vajalik ka hetkel, kui majanduses kunagi hakkab minema nii kehvasti, et kliendid ei suuda laene \u00f5igeaegselt tagasi maksta ja pangad hakkavad n\u00e4itama laenukahjumeid. Siis on t\u00e4htis, et oleks bilansis piisavalt kapitali, et suuta neid v\u00f5imalikke kahjumeid katta.\nT\u00f5ele au andes peab tunnistama, et eelk\u00f5ige suurtel, Rootsi omanduses pankadel on varasemate aastate kasumit kogunenud piisaval m\u00e4\u00e4ral ja omakapitali n\u00f5ude t\u00e4itmine neil ilmselt ei ole probleem. Aga olukorras, kus pankade peamine kriitika igasuguse t\u00e4iendava maksustamise vastu oli seotud sellega, et see v\u00e4hendab nende kapitali ja seet\u00f5ttu on Eesti majandusele halb, siis pakkuda ise lahendusena v\u00e4lja k\u00e4ik, mille tagaj\u00e4rjel kapital v\u00e4heneb veelgi enam, siis tundus mulle, et see v\u00f5ib-olla ei ole k\u00f5ige parem lahendus.\n\u00dctlesite, et omanikuna maksaksite pangajuhtidele edukate l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste eest korraliku preemia.\nSee oli minult v\u00f5ib-olla vihje, et kui 2025. aastast ka ettev\u00f5tte dividendidel tulumaksum\u00e4\u00e4r t\u00f5useb ja pangaomanikud saavad veel enne maksut\u00f5usu t\u00e4iendavat omanikutulu v\u00e4lja v\u00f5tta, siis seda v\u00f5iks t\u00f5esti k\u00e4sitleda pangaomaniku vaatenurgast kasuliku sammuna. Siin on pangajuhid v\u00e4ga h\u00e4sti pidanud silmas aktsion\u00e4ride huve.\nTeisalt, eks nad riigieelarve m\u00f5ttes natuke vastu tulid. Kuid ma arvan, et ei saa \u00f6elda, et pangad oleksid teinud suure ohverduse ja pangaomanikud oleks millestki loobunud v\u00f5i ka rahaliselt midagi loovutanud.\nLisaks saavutasid pangad, et v\u00f5eti p\u00e4evakorrast maha pangamaksu kehtestamine nii-\u00f6elda Leedu skeemi j\u00e4rgi. Peaminister ka konkreetselt \u00fctles, et pangamaksu ei tule.\nSee oli \u00fcks ettepanek, mis ringles Eesti poliitikute hulgas. Kuigi ma olin m\u00f5nev\u00f5rra kriitiline ja leidsin, et ei olnud ilmtingimata suur solidaarsus pankade poolt, kui nad omakapitali v\u00e4hendades t\u00e4iendavaid dividende maksavad, siis see ei t\u00e4henda, et ma arvaksin, et pangamaks sellisel kujul, nagu Leedus seda kehtestatakse, oleks hea lahendus. Seal on kindlasti ka omad probleemid.\nPangad elavad oma kasumist v\u00e4ga h\u00e4sti ja Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu koosolekutel Frankfurdis olete teiste hulgas ka teie seda euribori kasvu otsustanud?\nAbsoluutselt. Eks ta nii olegi, et keskpank saab liiga kiire hinnat\u00f5usu vastu v\u00f5idelda peamiselt l\u00e4bi intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmise. See ei ole meeldiv uudis \u00fchelegi laenuv\u00f5tjale ja seda tajuvad v\u00e4ga selgelt nii Eesti ettev\u00f5tted, kes on laenu v\u00f5tnud, kui ka kodulaenu klientidest eraisikud.\nAlati on pankuritel olnud hea v\u00e4ljend, et kui nende klientidel l\u00e4heb h\u00e4sti ja nad maksavad oma laene tagasi, siis l\u00e4heb ka pangal h\u00e4sti. Praegu me oleme sellises ajahetkes, kus tundub, et pankadel l\u00e4heb suhteliselt paremini kui nende keskmisel kliendil.\nOlete \u00f6elnud, et l\u00e4hikuudel ei ole Euroopa Keskpangal plaanis intressim\u00e4\u00e4rasid t\u00f5sta, aga intressik\u00e4rbetest on veel vara r\u00e4\u00e4kida. Siit ma loeksin v\u00e4lja, et tegelikult Euroopa Keskpank ikkagi v\u00f5ib veel intressi t\u00f5sta, see ei ole sugugi v\u00e4listatud.\nEuroopa Keskpanga n\u00f5ukogu liikmena \u00fctlen, et me ei saa p\u00e4riselt midagi v\u00e4listada, kuna me ju ka t\u00e4pselt ei tea, kuidas euroala majandusel ette vaadates tervikuna l\u00e4heb ja kuidas sellega k\u00e4sik\u00e4es hinnat\u00f5us aeglustub. Ja kas inflatsioon ikkagi j\u00f5uab piisavalt kiiresti sinna kahe protsendi tasemeni, mida keskpank pikaajalise keskmisena hinnat\u00f5usu m\u00f5istes m\u00f5istlikuks peab.\nAga meie kui Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu liikmete praeguse hetke parim arusaamine on see, et juhul kui majandusarengud kujunevad selliseks, nagu me ootame, siis eeldatavasti ei ole vaja keskpangal rohkem intressim\u00e4\u00e4rasid t\u00f5sta. Intressim\u00e4\u00e4rad juba on nii k\u00f5rged, et need on selgelt majandusaktiivsust ja laenumahtude kasvu tagasi hoidmas. K\u00fcsimus on pigem selles, kui kaua on vaja intressim\u00e4\u00e4rasid nii k\u00f5rgel tasemel hoida selleks, et inflatsioon piisavalt aeglustuks. Aga kui kaua see siis t\u00e4pselt on, seda on praegu vara \u00f6elda.\nEesti Panga v\u00e4rske majandusprognoos \u00fctleb, et sel aastal majandus kahaneb 2,2 protsenti, s.t majanduskriis j\u00e4tkub. Aga j\u00e4rgmisel aastal peaks tulema juba taas kasv. 2023. aastat on ainult \u00fcks kvartal j\u00e4rel \u2013 hullem on seega selja taga ja kriisi p\u00f5hi l\u00e4bitud?\nMe peame t\u00f5en\u00e4oliseks, et majandus j\u00e4rgmisest aastast p\u00f6\u00f6rdub j\u00e4rkj\u00e4rgulisele kasvule ja taastumise kursile. Ausalt \u00f6eldes on raske \u00f6elda, et kas n\u00fc\u00fcd kolmas kvartal oli t\u00e4pselt see madalpunkt v\u00f5i tegelikult kestab madalseis veel aasta l\u00f5puni. Ei saa \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd kohe l\u00e4heb paremaks, sest ettev\u00f5tete hulgas leidub optimismi v\u00e4he ja Eesti eksporditurgudel ei paista ka selgeid paranemise m\u00e4rke.\nAga miks me usume, et j\u00e4rgmisest aastast v\u00f5iks majanduse olukord paremaks muutuda? \u00dchelt poolt, inimeste sissetulekud kasvavad j\u00e4tkuvalt \u2013 t\u00f5si k\u00fcll, aeglasemas tempos kui viimasel paaril aastal, kus palgakasv on olnud v\u00e4ga kiire. Hinnat\u00f5us on Eestis juba olulisel m\u00e4\u00e4ral aeglustunud ja euroala keskmist hinnat\u00f5usu tempot vaadates v\u00f5iks see veelgi aeglustuda. See t\u00e4hendab, et inimeste ostuj\u00f5ud paraneb nii Eestis kui ka Euroopas \u00fcldiselt. Kui n\u00f5udluse pool majanduses tugevneb, siis see toob ka t\u00e4iendavat tulu ettev\u00f5tetele. L\u00e4bi selle v\u00f5iks j\u00e4rkj\u00e4rguline olukorra paranemine aset leida.\nV\u00e4\u00e4rib esilet\u00f5stmist, et Eesti t\u00f6\u00f6turg on seni olnud tugevas seisus. T\u00f6\u00f6puudus on meil j\u00e4tkuvalt suhteliselt madal, h\u00f5ive on v\u00e4ga k\u00f5rge. Samas olukorras, kus ettev\u00f5tetel l\u00e4heb praegu suhteliselt kehvemini ja l\u00e4hikuude v\u00e4ljavaade ei ole veel k\u00f5ige roosilisem, siis t\u00f6\u00f6puudus ilmselt j\u00e4rgmiseks aastaks m\u00f5nev\u00f5rra kerkib. T\u00f6\u00f6turu seis v\u00f5ib minna keerulisemaks ja see on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks keskmise palga kasv t\u00f5en\u00e4oliselt ei saa p\u00e4ris senises tempos j\u00e4tkuda.\nSeni pole Eestis majanduskriisist hoolimata n\u00e4ha olnud massilisi koondamisi v\u00f5i ka hulgaliselt ettev\u00f5tteid, kes l\u00f5petaksid tegevuse, mis p\u00f5hjustaks suurt t\u00f6\u00f6kohtade kaotust. Kas n\u00fc\u00fcd hakkame selliseid asju ka n\u00e4gema v\u00f5i neid ikkagi ei tule?\nOleme n\u00e4inud k\u00fcll koondamisi, aga \u00f5ige on \u00f6elda, et ei ole n\u00e4inud massilisi koondamisi. Praegu on t\u00f6\u00f6puudus Eestis umbes seitsme protsendi l\u00e4hedal. J\u00e4rgmise aasta keskmisena hindame, et t\u00f5en\u00e4oline on umbes kaheksaprotsendiline t\u00f6\u00f6puudus. See on tuntav t\u00f6\u00f6puuduse kasv, aga ma arvan, et see ei t\u00e4henda massilisi koondamisi.\nPalgakulud on Eesti ettev\u00f5tjate jaoks kasvanud m\u00f5nev\u00f5rra kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Ja see teeb Eesti eksport\u00f6\u00f6ridele konkureerimise m\u00f5nev\u00f5rra keerulisemaks kui m\u00f5ned aastad tagasi. Varasemalt on Eesti ettev\u00f5tjad sellega h\u00e4sti hakkama saanud. Eesti ettev\u00f5tjad ongi kogu aeg kohanenud ja pidanud oma konkurentsiv\u00f5ime hoidmiseks pingutusi tegema.\nKuidas teile tundub see m\u00f5te, et 2025. aasta riigieelarves on umbes 400 miljoni euro suurune auk, mille t\u00e4itmiseks alles tuleb hakata otsima j\u00e4lle \u00fcht uut maksu v\u00f5i muud sissetulekuallikat?\nM\u00f5istagi oleks parem, kui juba suudetaks t\u00e4pselt \u00f6elda, kuidas riigi tulud ja kulud paremasse tasakaalu saada. Praegu me t\u00f5esti oleme olukorras, kus riigi kulutused v\u00e4ga selgelt \u00fcletavad tulusid.\nOn t\u00e4htis, et n\u00fc\u00fcd on j\u00e4rgmise aasta tulud ja kulud selgelt kirjas. Kui ei suudeta sama selgelt ette n\u00e4ha maksum\u00e4\u00e4rade osas, et mis meid ootab 2025. aastal, siis v\u00f5ib ju m\u00f5elda, et see on v\u00f5imaluse andmine p\u00f5hjalikuks m\u00f5ttet\u00f6\u00f6ks ja senisest paremateks aruteludeks. Seet\u00f5ttu ma ei n\u00e4e seda ka v\u00e4ga suure probleemina, et me ei tea veel k\u00f5iki detaile, mis meid ootab 2025. ja 2026. aastal.\nEelarvepuuduj\u00e4\u00e4k Eestis ei kahane, teie prognoosis on 2025. aasta puuduj\u00e4\u00e4k suurem kui 2024. aastal. See t\u00e4hendab muu hulgas, et tuleb laenata raha ja riigieelarvest intresse maksta. Meil ei olegi olnud Eestis seda kogemust, et suur t\u00fckk riigieelarvest l\u00e4heb lihtsalt intressikuludeks. Aga n\u00fc\u00fcd tundub, et see aeg j\u00f5uab k\u00e4tte?\nIgal aastal osa riigi kulutustest laenuga katta ei ole hea plaan, kuna see t\u00e4hendab j\u00e4rjest suuremat koormust intressimaksete n\u00e4ol. Rahandusministeeriumi prognooside j\u00e4rgi on aastal 2027 juba ainu\u00fcksi intressikulud suurusj\u00e4rgus 400 miljonit eurot aastas \u2013 ehk v\u00f5rreldav sellesama t\u00fchja maksureaga, mis praegu on kirjutatud 2025. aasta eelarvesse. Need summad t\u00f5esti on v\u00e4ga suured.\nKui me nii j\u00e4rjest oma laenukoormust kasvatame, tekitab see ka t\u00e4iendavat hinnat\u00f5usude survet. Kui Eesti kunagi taas satub suuremasse majanduskriisi, on meil suhteliselt v\u00e4hem v\u00f5i ei olegi puhvreid, mida sellises kriisiolukorras kasutada. Ning eeldatavasti on ka keerulisem ja palju kallim raha laenata, kui seda majanduskriisist tulenevalt t\u00f5eliselt oleks vaja.\nSuurem majanduskriis oli meil viimati 2008\u20132010 ja toona, 2009. aasta keskel, t\u00f5steti k\u00e4ibemaksu 18% pealt 20%-le. See oli ainus suurem maksut\u00f5us tol perioodil. N\u00fc\u00fcd aga, kus v\u00e4hemalt pealtn\u00e4ha ja tunnetuslikult kriis nii hull polegi olnud, t\u00f5stetakse enam-v\u00e4hem k\u00f5iki makse mis v\u00f5imalik. K\u00e4ibemaks, tulumaks, maamaksu reform, tehakse uus automaks veel juurde. Millest see erinevus tuleb ja seekord taolised otsused?\nKui k\u00f5nelda 2000ndate l\u00f5pu suurest \u00fclemaailmsest finantskriisist, siis ma arvan, et tookord oli poliitikutel ja Eesti \u00fchiskonnal valmisolek kannatada \u00e4ra palju j\u00e4rsem kulude kokkut\u00f5mbamine. Valitsuses pingutati riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamise nimel just seel\u00e4bi, et k\u00e4rbiti k\u00f5ikv\u00f5imalikke kulutusi v\u00e4ga agressiivselt.\nJu siis on praegu poliitikud hinnanud, et meie \u00fchiskond ei ole selleks valmis. Me ju r\u00e4\u00e4gime sellest, kuidas on vaja kaitsekulutusi suurendada. K\u00f5ik m\u00f5istavad, miks on olnud palgat\u00f5us \u00f5petajatel, politseinikel, p\u00e4\u00e4stjatel. Praegu ette vaadates ilmselt on keerulisem samas tempos j\u00e4tkata, aga siiski \u00fcldine surve on ka riigi poolt selleks olnud. Ja \u00fchiskonna tellimus on olnud selline, et teatud kulutusi on vaja suurendada, n\u00e4iteks kas v\u00f5i lastetoetused.\nSelles m\u00f5ttes mulle tundub, et praegune foon ja ka \u00fchiskonna hoiak ning poliitikute suhtumine on erinev. Praegu ei olda valmis kannatama selliseid k\u00e4rpeid Eesti \u00fchiskonnas. Mist\u00f5ttu ma arvan, et ega muud lahendust olegi, kui proovida ausalt pidada seda arutelu, et millised on need teenused ja h\u00fcved, mida Eesti inimesed arvavad, et riik peaks pakkuma; mis see k\u00f5ik maksma l\u00e4heb ja kuidas me seda kinni maksta soovime.\nPerspektiivi m\u00f5ttes v\u00f5tsin v\u00e4lja numbrid aastast 2000, kui t\u00f6\u00f6tasin rahandusministeeriumis n\u00f5unikuna. Siis oli riigieelarve maht eurodesse panduna pisut enam kui 1,8 miljardit eurot. Selle riigieelarve maht, mida valitsus praegu on esitamas parlamendile, on peaaegu k\u00fcmme korda, t\u00e4psemalt 9,7 korda suurem \u2013 17,7 miljardit eurot. See annab ettekujutuse, kui kaugele me oleme tulnud. Keskmine palk on samal ajal kasvanud 6,5 korda, hinnad on t\u00f5usnud 2,6 korda.\nSeega oleme vahepeal teinud otsuseid, mis t\u00e4hendavadki suuremaid kulutusi. Meie ootused, ka valitsusele k\u00e4sik\u00e4es Eesti \u00fchiskonna ja inimeste j\u00f5ukuse kasvuga, on hoopis teistsugused, kui olid varasematel aastatel. Ja tundub, et nendel ootustel kindlasti veel ei ole lagi ette j\u00f5udnud.\nSKT langus tuli arvatust suurem\nEesti Pank ootab majanduse kasvule p\u00f6\u00f6rdumist j\u00e4rgmisel aastal.\nEesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) p\u00fcsihinnas [bl] => 1 [fs] => 14 [vt] => 0 [mc] => 0 [c] => 0 [rs] => 1 [cs] => 3 [ct] => General [t] => g\n0 [c] => 0\n0 [c] => 0\n2021\n25,8 miljardit eurot\n+7,4% [fc] => rgba(0,128,46,1\n2022\n25,7 miljardit eurot\n\u20130,5% [fc] => rgba(220,83,86,1 [ct] => Prognoos: [bl] => 1\n2023\n25,2 miljardit eurot\n\u20132,2% [fc] => rgba(220,83,86,1 [ct] => 2024\n25,5 miljardit eurot\n+1,4% [fc] => rgba(0,128,46,1\n2025\n26,6 miljardit eurot\n+4,0% [fc] => rgba(0,128,46,1\nAllikas: statistikaamet, Eesti Pank\n."}
{"text":"POLE VAHET HOOL EGA HOOBIL! Mammi m\u00f5tiskleb: v\u00f5ib-olla olnuks Kajal enese ja oma pere s\u00e4\u00e4stmiseks m\u00f5istlik kohe tagasi astudaAeg on \u00e4rev. Midagi juhtub kogu aeg, pole vahet hool ega hoobil. Mammi on ealiste ise\u00e4rasuste p\u00e4rast pisut aeglase m\u00f5tlemisega ega j\u00f5ua k\u00f5igele v\u00e4lgukiirusel reageerida. Ega taha ka. Neid, kes on iga kell valmis lajatama millele v\u00f5i kellele iganes, on mammitagi k\u00fcll.\n\u00dcks asi, millele mammi on n\u00fc\u00fcdseks juba p\u00e4ris palju m\u00f5elnud, on see Kaja Kallase juhtum. Praegu tundub, et h\u00fcsteeriline arutelu on l\u00f5ppenud ja lugu on maha k\u00e4inud v\u00f5i k\u00e4imas. Mammi on kaugel sellest, et skandaalile uuesti hagu alla panna, aga ta k\u00fcsiks siiski, et mis see siis \u00f5ieti oli?\nAusalt \u00f6eldes oli mammigi \u0161okeeritud avastusest, et Kaja Kallase enda, kes on ju ometi Euroopa venevastaste sanktsioonide tunnusn\u00e4gu, perekonnas neid sanktsioone rikutakse. Mammigi m\u00f5tles siis, et v\u00f5ib-olla olnuks Kajal t\u00f5epoolest enese ja oma pere s\u00e4\u00e4stmiseks m\u00f5istlik kohe esimeste kahtluste korral tagasi astuda.\nP\u00f5him\u00f5ttega tagasiastujad\nK\u00f5ik v\u00f5ib-olla ei m\u00e4leta, aga meil on olnud\u00a0 terve rida p\u00f5him\u00f5ttekindlaid ja oma v\u00e4\u00e4rikust k\u00f5rgelt hindavaid poliitikuid. Esimesena meenub mammile Signe Kivi, kes oli 1999-2002 kultuuriminister Siim Kallase valitsuses ja kes astus silmi pilgutamata tagasi, sest tollane Kultuurkapitali tegevdirektor Avo Viiol oli kasiinodes maha m\u00e4nginud 8,5 miljonit krooni Kulka raha. Mammi m\u00e4letab oma h\u00e4mmingut \u2013 mis m\u00f5ttes? Kuidas saab Viioli sigadus olla ministri s\u00fc\u00fc? Aga eks muidugi kuulus Kulka kultuuriministri haldusalasse.\n\u00dcldsegi mitte omaenda [otsese] isikliku s\u00fc\u00fc t\u00f5ttu on tagasi astunud 2003. aastal rahandusminister T\u00f5nis Palts, 2004. aastal p\u00f5llumajandusminister Tiit Tammsaar ja 2005. aastal kaitseminister Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct.\n2012. aastal astus tagasi justiitsminister Kristen Michal, kes oli tollal Reformierakonna peasekret\u00e4r, sest erakond sattus rahastamisskandaali tuntud kui Silvergate. Polnud seegi Michali era\u00e4ri, aga tema oli see, kes v\u00f5ttis vastutuse. V\u00f5iks arvata, et s\u00fcdametunnistusega poliitik on \u00fclepea ilmv\u00f5imatu kombinatsioon, ometi eeltoodud n\u00e4ited seda ei kinnita.\nEnt ajad ja olud on olnud erinevad. Mammi pole ainus, kes kahtlustab, et augustis s\u00fclle kukkunud skandaali aitasid suureks puhuda kohalikud kremlimeelsed. M\u00f5elda vaid, EKRE oli v\u00f5i sees, kui sai Reformierakonda venemeelsuses s\u00fc\u00fcdistada. Ja kas pole irooniline, et riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees on just Mart Helme? Otse loomulikult on tema minevik puhas kui prillikivi.\nMammi kaldub uskuma Rait Marustet, kes kinnitab, et Arvo Halliku patt polnud nii suur, kui seda n\u00e4idata taheti. Ja Kremlile juba meeldiks, kui eestlaste t\u00e4helepanu keskenduks pikalt sisepoliitilistele jamadele, mis j\u00e4taks Ukraina tagaplaanile. \u00d5nneks p\u00e4ris niimoodi pole l\u00e4inud, kuigi segadust oli vahepeal omajagu. H\u00e4da on ju selleski, et meil, v\u00e4ikesearvulisel rahval, lihtsalt ei ole pikka pinki, kust annaks peaministreid v\u00f5tta. Neid inimesi, kelles on vastavat ainest, haridust, tarkust, riigimehelikkust, autunnet, atraktiivset v\u00e4limust, suhtlemisoskust, soovi seda t\u00f6\u00f6d teha ja mida k\u00f5ike veel, on meil lihtsalt liiga v\u00e4he. Ausalt \u00f6eldes n\u00e4eb mammi praegu vaid \u00fchte v\u00e4ga head peaministrikandidaati, ja see on Lavly Perling. Aga temal on sinnamaani veel v\u00e4ga pikk maa minna.\nKas v\u00f5im on t\u00e4htsam kui vaated?\nMammi vaatab ETV-st huviga taanlaste telesarja \u201eV\u00f5imu kants\u201c, sest kaamerad oleksid \u00fcles pandud justkui meie oma valitsuses. Puha samad teemad, mis meilgi: koost\u00f6\u00f6 venelastega, ministri valetamine, rohep\u00f6\u00f6rdega seotud raskused, kui kauaks veel naftat vaja on\u2026 Filmis kerkib ka k\u00fcsimus, kuidas saaks rivaalile efektselt, uhke kaarega p\u00e4he kusta? Loomulikult tuleb enne hoolega j\u00e4rele kontrollida, et seda vastu tuult ei tehtaks. L\u00f5pptulemus v\u00f5ib olla ikka v\u00e4ga piinlik.\n\u201eV\u00f5imu kantsis\u201c seisab v\u00e4lisminister Birgitte Nyborg muuhulgas k\u00fcsimuse ees, kas astuda tagasi v\u00f5i mitte? Ta l\u00e4heb selles asjas k\u00fcsima n\u00f5u oma vanalt mentorilt Bentilt, ja Bent \u00fctleb:\n\u201eBrigitte, karj\u00e4\u00e4ri jooksul tuleb vahel langetada t\u00e4htsaid otsuseid. Otsuseid, mis m\u00e4\u00e4ravad, kes sa oled. Otsuseid, mille j\u00e4rgi sind m\u00e4letatakse. Otsuseid, mille \u00fcle v\u00f5id uhke olla v\u00f5i mida kahetseda. Ma tean, et tagasiastumine n\u00f5uab suurt vaprust.\u201c\nBirgitte k\u00fcsib seepeale: \u201eKui ma v\u00e4lisministrina ei t\u00f6\u00f6ta, siis kes ma \u00fcldse olen?\u201c\n\u201eK\u00f5ige vapram inimene, keda ma tean,\u201c vastab Bent.\nMis te arvate, kui vapper inimene Birgitte siis on? Need, kes filmi vaatavad, teavad, et ta pole seda. Ametikoha s\u00e4ilitamiseks muudab ta hoopis 180 kraadi oma seisukohta. Mammi \u00fctleks, et oma p\u00f5him\u00f5tteid, aga kas siis poliitik saab neid endale lubada?\n\u201eTaanlased tahavad, et poliitikud oleksid usaldusv\u00e4\u00e4rsed,\u201c v\u00e4idab filmis saatejuht, kes intervjueerib Birgitte poliitilist vastast Michael Laugeseni.\n\u201eEi,\u201c vastab Laugesen. \u201eNeile meeldib seda \u00f6elda. Me tahame poliitikuid, kellel on tahe v\u00f5idelda. Tipp-poliitikas saavad hakkama ainult kiskjad. Kellest me lugu peame? Neist, kel nina jookseb verd, aga kes j\u00e4rgmiseks raundiks p\u00fcsti t\u00f5usevad. T\u00f5elised liidrid v\u00f5itlevad algusest l\u00f5puni. Nad v\u00f5itlevad v\u00f5imu eest. Miskip\u00e4rast me kardame r\u00e4\u00e4kida v\u00f5imust. Poliitik peab v\u00f5imu ihaldama. Ta v\u00f5itleb ju oma aadete eest. \u00dctlen v\u00e4himagi h\u00e4bitundeta, et m\u00f5ne jaoks meist on v\u00f5im t\u00e4htsam kui vaated.\u201c\nKuidas siis meil selle asjaga on? Kas Kaja jaoks on v\u00f5im t\u00e4htsam kui vaated? V\u00f5i mis k\u00fcsimus see \u00fcldse on? Kas v\u00f5imu pole vaja selleks, et vaateid ellu viia? Mammit \u00fcllatab natuke, et selles Kaja kaasuses pole olnud kuulda Siim Kallase h\u00e4\u00e4lt. Siim Kallas pole ju \u00fcksnes Kaja isa, vaid ka Reformierakonna asutaja ja vaimne suunaja. Igatahes on kogu selles loo palju vastamist ootavaid k\u00fcsimusi. Nii et mis see siis \u00f5ieti oli?\nP.S. Mammit hirmutab \u00e4sja avalikuks tulnud lugu sellest, kuidas Kaja Kallase abikaasa Eesti P\u00e4evalehe arvamusloo autorilt Valdar Parvelt 1500 eurot v\u00e4lja n\u00f5udis, tasuks hingeliste kannatuste eest! Mis see siis veel oli? Unustagem iroonia ja kuulutagem igasugune sarkasm keelatuks? Mammil on kahju, et Parve nii kergesti alla andis, sest see on teel meie ajakirjanduse suukorvistamisele ikka v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rne pretsedent."}
{"text":"Manna avaldas uue loo \"Evil Thoughts\"   Muusik Manna andis koos produtsent Markus Paloga v\u00e4lja v\u00e4rske singli \"Evil Thoughts\".   \"Uus singel \"evil thoughts\" r\u00e4\u00e4gib taass\u00fcnnist puhta lehena ja teiste k\u00fclge enda m\u00e4rgi j\u00e4tmisest. Vahepeal on enda tegudest tingitud s\u00fc\u00fcmepiinade eest k\u00f5ige lihtsam kookonisse tagasi p\u00f5geneda,\" \u00fctles Manna \"Loon tegelikult alateadlikult. Kirjutan seda, mis v\u00e4lja pressib ja m\u00f5istan lugusid isegi tihtipeale alles siis, kui need ilmuvad. Olen kerge kiiksuga looja ning ausalt \u00f6eldes on mul ka endal p\u00f5nev oma loomeprotsesse kolmandast isikust j\u00e4lgida. Selle loo kirjutamisest ongi kohe t\u00e4pselt aasta m\u00f6\u00f6das, nii et n\u00fc\u00fcdseks on ka endal pilt selge,\" selgitas ta. Loole valmis ka muusikavideo, mille autor on laulja ise. \"Video on \u00fcles ehitatud kontrasti najale. Kontrast on miski, mis mind alati inspireerib. Olen ise samuti v\u00e4ga \u00fchest \u00e4\u00e4rest teise ja kontrastne inimene. Tihti satungi iseenda kontrastidega konflikti, mis omakorda on viljakas pinnas loominguks.\" Juuli alguses esines Manna Serbias EXIT festivalil, mida k\u00fclastas \u00fcle 200 000 inimese. \"See oli ajuvaba. Alles Belgradi lennujaamas meie autojuhti n\u00e4hes olin l\u00f5plikult veendunud, et tegu pole pettusega. Pinge oli suur, aga samas teadsin, et see on t\u00e4pselt see, mida olen s\u00fcndinud tegema. Kogu hullus oli v\u00e4ga v\u00e4sitav, aga oluline samm edasi.\" Oktoobri l\u00f5pus astub Manna \u00fcles Bilbaos festivalil BIME. \"See aasta on andnud palju v\u00f5imalusi v\u00e4lismaal esinemiseks ja olen iga\u00fche eest v\u00e4ga t\u00e4nulik. Ka mina ise, kolmandas isikus, olen elevil, et n\u00e4ha, mis mannast edasi saab.\" [embedded content]    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaspar Viilup   "}
{"text":"L\u00e4ti seim nimetab neljap\u00e4eval ametisse rahandusluure juhiRIIA, 28. september, BNS \u2013 L\u00e4ti seim nimetab neljap\u00e4eval rahapesu andmeb\u00fcroo juhi kohale Toms Platacise.\nEnnist toetas tema nimetamist sellele kohale valitsus.\nPlatacis v\u00f5itis avaliku konkursi rahapesu andmeb\u00fcroo juhi kohale augustis.\nPlatacis on t\u00f6\u00f6tanud rahapesu andmeb\u00fcroos mitmesugustel ametikohtadel alates 2019. aastast, sealhulgas alates 2022. aasta keskpaigast selle juhi kohuset\u00e4itjana. Ta on olnud ka strateegilise eritelu ja koost\u00f6\u00f6 koordineerimise osakonna juhataja ning alates 2020. aastast rahapesu andmeb\u00fcroo juhi aset\u00e4itja.\nEnne rahapesu andmeb\u00fcrooga liitumist t\u00f6\u00f6tas Platacis Deloitte L\u00e4ti juristina.\nPlatacisel on L\u00e4ti \u00fclikoolist \u00f5igusteaduse magistrikraad ja juristi kvalifikatsioon. Lisaks sai Platacisest 2021. aastal rahapesut\u00f5rje sertifitseeritud asjatundja.\nBaltic News Service"}
{"text":"L\u00e4ti seim nimetab neljap\u00e4eval ametisse rahandusluure juhiRIIA, 28. september, BNS \u2013 L\u00e4ti seim nimetab neljap\u00e4eval rahapesu andmeb\u00fcroo juhi kohale Toms Platacise.\nEnnist toetas tema nimetamist sellele kohale valitsus.\nPlatacis v\u00f5itis avaliku konkursi rahapesu andmeb\u00fcroo juhi kohale augustis.\nPlatacis on t\u00f6\u00f6tanud rahapesu andmeb\u00fcroos mitmesugustel ametikohtadel alates 2019. aastast, sealhulgas alates 2022. aasta keskpaigast selle juhi kohuset\u00e4itjana. Ta on olnud ka strateegilise eritelu ja koost\u00f6\u00f6 koordineerimise osakonna juhataja ning alates 2020. aastast rahapesu andmeb\u00fcroo juhi aset\u00e4itja.\nEnne rahapesu andmeb\u00fcrooga liitumist t\u00f6\u00f6tas Platacis Deloitte L\u00e4ti juristina.\nPlatacisel on L\u00e4ti \u00fclikoolist \u00f5igusteaduse magistrikraad ja juristi kvalifikatsioon. Lisaks sai Platacisest 2021. aastal rahapesut\u00f5rje sertifitseeritud asjatundja.\nBaltic News Service"}
{"text":"Uuring: e-kaubanduse kasvuga sagenevad veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettusedSuurest mahust ja kasvust soovivad aga oma osa saada ka petturid.Foto: Shutterstock\nPRO tellijale\nEesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust. Suurest mahust ja kasvust soovivad aga oma osa saada ka petturid.\nLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et t\u00e4navu on kaheksa esimese kuuga veebip\u00f5histe m\u00fc\u00fcgipettuse arv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga. \u201eInternetis toimuvad m\u00fc\u00fcgipettused v\u00f5rduvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab l\u00e4henemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha \u00fcle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui \u00fclekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on v\u00e4ga keeruline,\u201c \u00fctles Kiik.\nMaksekeskuse kliendianal\u00fc\u00fcsi kohaselt suurenes Eesti e-ostlejate arv koroonaajal v\u00e4hemalt 50 protsenti ning kasv pole peatunud ka p\u00e4rast seda. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse keskmiselt 62 protsenti e-oste Eesti ning 38 protsenti v\u00e4lismaa e-poodidest. Samas ei vasta erinevate uuringute kohaselt v\u00e4ga suur hulk kodumaistest e-poodidest k\u00f5ikidele seadusest tulenevatele tarbija\u00f5igustele, r\u00e4\u00e4kimata keskkondadest, mis ongi pettuse eesm\u00e4rgil loodud. \u201eOht veebis m\u00f5ne v\u00f5ltspoe v\u00f5i pettuse ohvriks langeda on suur ning kasvab iga aastaga, seet\u00f5ttu tuleb olla v\u00e4ga hoolikas,\u201c kinnitas Kiik.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti soovitused veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse ohu ennetamiseks:\nUskumatult soodne hind viitab sageli pettusele ning soovile panna inimene ostu koheselt ilma kaks korda m\u00f5tlemata sooritama. Seega tuleks erakordselt soodsa hinnaga toote v\u00f5i teenuse puhul otsida ja v\u00f5rrelda, mida teised m\u00fc\u00fcgikohad sama asja eest k\u00fcsivad.\nEnne iga suuremat veebipoes tehtud ostu tuleks kontrollida m\u00fc\u00fcja tausta. Lihtsa otsingu abil v\u00f5ib nii veebipoe kui ka konkreetse m\u00fc\u00fcja nimi tulla esile seoses m\u00f5ne varasema pettusega. Soovitatav on j\u00e4lgida ostukeskkonnas ka teiste klientide arvustusi ning nende olemasolu v\u00f5i puudumist.\nPetturid kasutavad sageli usaldusv\u00e4\u00e4rsete ja tuntud ettev\u00f5tete nimesid, et eksitada ostjaid ning luua seel\u00e4bi usaldusv\u00e4\u00e4rne mulje. Oluline on enne ostu sooritamist veenduda, et veebiaadress ja konto kuuluvad t\u00f5esti \u00f5igele ettev\u00f5ttele. Sageli v\u00f5ib nimedes erineda k\u00f5igest \u00fcks t\u00e4ht.\nV\u00e4lismaalt tellides tuleks alati arvestada veidi suurema t\u00f5en\u00e4osusega, et kaup ei j\u00f5ua kohale v\u00f5i ei ole oodatud kvaliteediga. Kui see nii l\u00e4heb, siis sageli hakatakse tagantj\u00e4rele s\u00fcvenema tingimustesse. Avastatakse, et tehinguga on antud n\u00f5usolek n\u00e4iteks hilisemaid pretensioone mitte esitada. Seega tuleks kindlasti s\u00fcveneda ka tingimustesse, millele n\u00f5usolek antakse.\nKiige s\u00f5nul tuleb olla t\u00e4helepanelik ka juhul, kui inimesed ise internetis midagi m\u00fc\u00fcvad, sest aktiivselt tegutsevad ka v\u00f5ltsostjad. \u201eSellisel juhul hakkab pettus reeglina realiseeruma hetkel, mil ostu ja paki saatmise osas tehakse kokkulepe. Pettur saadab lingi v\u00f5ltsitud veebilehele, mis n\u00e4eb v\u00e4lja v\u00e4ga sarnane n\u00e4iteks m\u00f5ne tuntud kullerteenuse omaga. Seej\u00e4rel palub pettur paki saatmise eest sel lehel tasuda ning hetkel, kui olete sisestanud vajalikud kaardiandmed, \u00fcritab kelm sooritada kaardiga toiminguid, mis ka \u00f5nnestuvad, kui selle ise kinnitate,\u201c selgitas Kiik levinud skeemi.\nLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud Norstati uuringu kohaselt tajub 79% Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp."}
{"text":"P\u00d5HJALIK \u00d5PETUS | Mereannid: kuidas nende loomuomast maitset k\u00f5ige paremini esile tuua?Kehtib reegel, et mida v\u00e4hem kasutada mereandide valmistamisel igasuguseid maitselisandeid ja kuumt\u00f6\u00f6tlust, seda parem.\nMeie oma kodumeri ei hiilga just mereannirikkkusega, aga maailm on valla. Transpordi- ja k\u00fclmutustehnika v\u00f5imaldavad saata ka v\u00e4ga kiiresti riknevat toitu ilma kahjudeta \u00fchest maailmaotsast teise ja nii j\u00f5uavad siiagi kaugete merede molluskid v\u00e4ga erinevatest ilmanurkadest. Ja see on suurep\u00e4rane, sest mereandidel on loomup\u00e4rane omadus tekitada tunnet, et ees ootav eine saab olema midagi eriti maitsvat.\nEhk m\u00e4ngib oma rolli siin ka see, et suurem osa inimesi s\u00f6\u00f6b mereande peamiselt puhkusereisidel ja seega seostuvad need ajusoppides just nimelt naudingu ja puhkusega. Olen ise samuti suuremat sorti mereannif\u00e4nn. Retseptides j\u00e4lgin nende puhul \u00fcldiselt lihtsamat joont, kuna mereannid on ise juba nii h\u00f5rgud, et ei vaja k\u00fcmmet maitseainet ega kahtek\u00fcmmet lisakoostisosa, mis tapaksid nende spetsiifilise merelismagusa meki. Mereande on lihtne valmistada, kui teada m\u00f5nd n\u00f5ksu ja neid kasutada. Lisaks valmivad need kiiresti ja maitsva roa v\u00f5id saada lauale k\u00f5igest 15 minutiga.\nMereande peetakse sageli luksuslikuks ja hinnaliseks tooraineks. Jah, homaar, krabid v\u00f5i osa austeid seda kahtlemata ongi, aga suurep\u00e4rase maitseelamuse saab ka palju rahakotis\u00f5bralikumalt n\u00e4iteks karpidest v\u00f5i hiidkalmaari kombitsatest.\nPehme lihaga krevetid\nKrevetid on terves maailmas ja suure t\u00f5en\u00e4osusega Eestiski mereandide hulgas populaarsuselt esikohal. Need mereannid on kergesti k\u00e4ttesaadavad, neid m\u00fc\u00fcakse peaaegu igas toidupoes, need on olemas ka s\u00fcgavk\u00fclmas v\u00f5i kalaletis v\u00e4rskelt v\u00f5i sulatatult.\nValikus on peamiselt p\u00f5hjapoolsetelt aladelt p\u00fc\u00fctud v\u00e4iksemaid s\u00fcvameregarneele ja troopilistest vetest p\u00e4rit hiidkrevette, mida nimetatakse ka tiiger- v\u00f5i kuningkrevettideks. M\u00f5nikord ilutsevad kalaletis suured Argentina hiidkrevetid. Nende omap\u00e4ra on kesta v\u00e4rvuses, mis on kuumt\u00f6\u00f6tlemata krevettidel oran\u017eikas, vastukaaluks teiste krevettide hallile kestale.\nEt krevettide valik on lai, varieerub suuresti ka nende hind. Soodsaimad on tervena keedetud ja k\u00fclmutatud terved p\u00f5hjameregarneelid, kalleimad kas v\u00e4rsked v\u00f5i k\u00fclmutatud, kuid toored hiidkrevetid. Erilistel hetkedel v\u00f5ib neid endale ju lubada, ent v\u00e4ga maitsvaid toite saab ka soodsama hinnaklassi krevettidest. Needsamad eelnevalt mainitud keedetud puhastamata s\u00fcvameregarneelid kujutavad endast \u00fctlemata toredat seltskonnatoitu, mida on m\u00f5nus laua \u00e4\u00e4res juttu puhudes nokitseda ja puhastatud suut\u00e4itega maiustada.\nKrevette on koduses k\u00f6\u00f6gis lihtne kasutada. Kuldreegel: v\u00e4ldi \u00fclek\u00fcpsetamist! Siis v\u00f5ib \u00f5rn tekstuur muutuda sitkeks ja maitsetuks.\nTervete hiidkrevettide puhastamine\n1. Kui krevetil on pea, keera see \u00f5rnalt k\u00fcljest.\n2. Krevetti kahe k\u00e4e vahel hoides ja p\u00f6ialdega t\u00f5mmates koori kest koos jalgadega. Sabaotsake v\u00f5ib k\u00fclge j\u00e4\u00e4da.\n3. Aseta krevett k\u00f5huli l\u00f5ikelauale ja tee terava noaga seljale sissel\u00f5ige. Eemalda tume sool, seda noaotsaga kerides. M\u00f5nikord on k\u00fclmutatud krevettidel juba t\u00f6\u00f6stuses kesta sisse l\u00f5ige tehtud ja sool eemaldatud.\n4. Kui plaanid krevette praadida, kuivata need enne seda, nii ei hakka need hauduma, vaid kohe ilusti s\u00e4risema.\n5. Krevette v\u00f5id praadida ka puhastamata kujul, siis j\u00e4\u00e4b nokitsemist\u00f6\u00f6 s\u00f6\u00f6jatele laua \u00e4\u00e4res. Noa ja kahvliga pole siin suurt midagi teha, k\u00e4iku tuleb lasta ikka n\u00e4pud. Krevetikestast j\u00e4\u00e4b s\u00f5rmedele selle protsessi k\u00e4igus mere maitse, mis kandub ka suhu pistetavale krevetilihale.\nHEA TEADA!\nM\u00e4rgistus n\u00e4itab krevettide rohkust ehk suurust \u00fches kilogrammis. Mida v\u00e4iksem number, seda suuremad krevetid, ja vastupidi.\nKarbid\nKarpidest on meie poodides sagedamini saada ranna- ehk sinimerikarpe. Aga ka v\u00e4ikeseid magusaid veenuskarpe, luksuslikke austreid, suus sulavaid kammkarpe, suuri ja liharikkaid rohekarpe, m\u00f5nikord ka p\u00f5nevaid habemenoa- ehk kaunkarpe.\nSinimerikarbid on \u00fched soodsamad mereannid, kilohind varieerub 4\u20138 euro vahel, mis teeb neist igati k\u00e4ttesaadava hinnaga tooraine. Sinimerikarpe s\u00fc\u00fcakse ainult kuumutatult, kas siis aurutatult, erinevates kastmetes, mereannisuppides v\u00f5i ahjus gratineeritult ehk \u00fclek\u00fcpsetatult. Mulle maitsevad v\u00e4ga ka karbid, mille esmalt keedan ja siis marineerin veini\u00e4\u00e4dikas ja oliivi\u00f5lis koos \u00fcrtidega.\nHeledad \u00fcmarad veenuskarbid on \u00f5rna ja magusmaheda maitsega, imehead risotodes ja pastaroogades.\nRohekarp sarnaneb v\u00e4limuselt sinimerikarbiga, aga on tunduvalt suurem. V\u00e4rskeid, st elusaid suuri rohekarpe meil ei m\u00fc\u00fcda, k\u00fcll aga leidub s\u00fcgavk\u00fclmaletis keedetud ja poolitatud rohekarpe. Erinevate katetega \u00fclek\u00fcpsetatud karbid on tore suupiste ja sellistest juba keedetud karbipoolikutest on seda lihtne ja mugav valmistada.\nMereande \u00e4ra k\u00fcpseta \u00fcle!\nAustrid s\u00e4ravad karpide superstaari staatuses. Elusaid austreid peetakse suureks delikatessiks, mille ideaalseks kaaslaseks on \u0161ampanja. Samas maades, kus austreid kasvatatakse, ei suhtuta neisse molluskitesse nii piduliku austusega ja n\u00e4iteks Prantsusmaal ei ole sugugi harv kohata austriliha suppides v\u00f5i hautistes, gratineeritult v\u00f5i juustuses vormis k\u00fcpsetatult. Austrikarpe avatakse spetsiaalse noaga, mis surutakse karbi sulgurlihase vahele ja siis keeratakse, et karp avaneks. Seda on parem teha kinnastega v\u00f5i h\u00e4da korral k\u00e4ter\u00e4tiga austrit kinni hoides, sest karbi servad on teravad.\nKammkarpe m\u00fc\u00fcakse v\u00e4rskelt v\u00f5i k\u00fclmutatult ja nende liha pehmust lausa jumaldatakse. Meil on ka oma tuntud tuuker-kalamees Marko Kaldmaa, kes p\u00fc\u00fcab kammkarpe Norras ja toimetab Eestisse.\nKammkarpide praadimise juures tuleb silmas pidada ikka sedasama reeglit, mis teistegi mereandide puhul: \u00e4ra k\u00fcpseta \u00fcle! Kui kammkarbi pind hakkab pannil kuldset tooni saama ja liha ei ole enam klaasjas, on karbid valmis. Kaks minutit m\u00f5lemalt k\u00fcljelt on just paras. Terveid kammkarpe ostes leiad karbipoolikust ka punase marja, mis on samuti s\u00f6\u00f6dav, aga eriti \u00f5rn ja tahab kuumutamist vaid m\u00f5ne hetke.\nKuidas merikarpe s\u00fc\u00fca? S\u00f5rmede, kahvli v\u00f5i lusikaga?\nKui laual on kausike veega n\u00e4ppude puhastamiseks, on igati aktsepteeritav s\u00fc\u00fca karpe s\u00f5rmede vahelt. Kui karbid on serveeritud kastmes, v\u00f5id karbiliha karbi k\u00fcljest kahvliga lahti \u00f5ngitseda ja lusikaga leent peale ampsata.\nKaheksajalg\nM\u00fc\u00fctilise auraga kaheksajalad ei ole meie kaubanduses just liiga tihti saadaval, ent kel ikka kange kaheksajalaisu, leiab need kindlasti kas v\u00e4rske v\u00f5i s\u00fcgavk\u00fclmutatuna \u00fcles. V\u00e4rske kaheksajala kilohind j\u00e4\u00e4b 25 euro, k\u00fclmutatult 20 euro kanti. Muide, beebikaheksajalad ei ole kaheksajalgade lapsed, vaid lihtsalt v\u00e4iksem liik kaheksajalgu.\nSageli peljatakse, et kaheksajalg tuleb potist v\u00e4lja vintske ja kummisena. Selles hirmus on leiutatud mitmesuguseid abin\u00f5usid, alates vaese looma n\u00fcpeldamisest enne pottipanekut, kuni keeduvette veinikorkide lisamiseni. Tegelikult on kaheksajala pehmenemiseks vajalik lihtsalt piisav keeduaeg, mis on keskmise suurusega isendi puhul umbes kolmveerand tundi. K\u00fcpsust saab testida puidust vardaga. Kui see l\u00e4heb kergelt liha sisse, ongi h\u00e4sti.\nS\u00fcgavk\u00fclmutamine m\u00f5jub lihastruktuuri pehmendavalt, nii et ses m\u00f5ttes on k\u00fclmutatud kaheksajala ostmine v\u00e4rskest isegi kindlam valik. Meil m\u00fc\u00fcdavad kaheksajalad on enamjaolt puhastatud, eemaldatud on nii tindikott kui ka pea sisemus. Ma keedan kaheksajalga k\u00fcll tervelt, aga peaosa \u00fcldse toidus ei kasuta, sest parimad on ikka kombitsad.\nS\u00fcgavk\u00fclmutamine m\u00f5jub lihastruktuuri pehmendavalt, nii et ses m\u00f5ttes on k\u00fclmutatud kaheksajala ostmine v\u00e4rskest isegi kindlam valik.\nKalmaar\nKalmaarid ja seepiad ehk tindikalad on l\u00e4hisugulased ja ka nende valmistusviisid on sarnased. Seepiaid kohtab meie poodides harvem. Kalmaare aga on nii terveid ja v\u00e4rskeid kui kombitsateks ja tuubideks t\u00fckeldatuna. Toon eraldi v\u00e4lja oma hiljutise avastuse, v\u00e4rsked hiidkalmaari kombitsad, mida leidub viimasel ajal \u00fcha enam. Need pakuvad t\u00e4iesti arvestatavat konkurentsi kaheksajala kombitsatele, aga on hinnaklassilt peaaegu poole soodsamad.\nMereannisegud\nMereannisegusid, milles leidub erinevas vahekorras nii puhastatud rannakarpe, v\u00e4ikeseid krevette kui ka kalmaarit\u00fckke, m\u00fc\u00fcakse peaaegu igas suuremas poes. Sellist \u201ek\u00f5ik \u00fches\u201c segu on hea lisada kalasupile v\u00f5i m\u00f5nele k\u00f6\u00f6giviljaroale. Hamba all k\u00fcll mereanni tekstuuri suurt ei tunne, sest segu koostisosad on pisikesed, k\u00fcll aga saab roogadesse hetkega m\u00f5nusa mereandide maitse ja aroomi. Hea v\u00f5imalus algajatele mereannis\u00f5pradele maitsega tutvumiseks!\nKus on parim valik mereande?\nLihtsamaid k\u00fclmutatud mereande leidub iga supermarketi s\u00fcgavk\u00fclmaletis. Kui aga tahad midagi erilist, v\u00e4rsket v\u00f5i proovida p\u00f5nevamaid mereande, siis tasub k\u00fclastada n\u00e4iteks Kalamajakat, Kalaarsenali, Kalakala v\u00f5i Promo Cash & Carry kalaletti.\nMereandide s\u00f6\u00f6mine toetab tervist\nMereannid on v\u00e4hese rasvasisaldusega, olles samal ajal suurep\u00e4raseks valguallikaks. Mereandides on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses koguses oomega-3-rasvhappeid ning mineraale ja vitamiine, n\u00e4iteks vitamiin B12, mineraalid seleen ja tsink. Viimased kaks on tugevad antioks\u00fcdandid, mis kaitsevad organismi keskkonnategurite ja vabade radikaalide kahjuliku m\u00f5ju eest. Vitamiin D ja kaltsium aitavad hoida luud tugevana. Kala ja mereande soovitatakse s\u00fc\u00fca v\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas. Mineraalainete rikkuse t\u00f5ttu on mereandide s\u00f6\u00f6mine eriti kasulik, kui tunned end stressis ja v\u00e4sinuna.\nKuidas mereande \u00fcles sulatada?\nOstes vali v\u00f5imalikult v\u00e4rsked mereannid, mida hoitakse kalaletis j\u00e4\u00e4l. H\u00e4sti sobivad ka s\u00fcgavk\u00fclmutatud mereannid, sest need on k\u00fclmutatud kiiresti ja t\u00e4nap\u00e4evaseid tehnoloogiaid kasutades \u2013 sageli otse p\u00fc\u00fcgitraaleril. \u00c4ra kunagi pane juba korra sulatatud mereande uuesti s\u00fcgavk\u00fclma, nii v\u00f5ivad tekkida tervisele ohtlikud bakterid.\nMereande sulata aeglaselt k\u00fclmkapis. Kui on aga kiire, v\u00f5ta mereannid pakendist v\u00e4lja ja laota toatemperatuurile \u00fche kihina vaagnale sulama. Sulamisel tekkinud vedelik vala \u00e4ra. Kui on padukiire, t\u00f5sta k\u00fclmutatud mereannid kraani alla suurde kaussi. Lase peale joosta jahedat vett ja liiguta mereande, kuni need on sulanud. Nii sulavad mereannid m\u00f5ne minuti jooksul. Mereande saad sulatada ka lihtsalt kausis k\u00fclmas vees, mitte jooksva vee all. Nii sulavad need veidi kauem.\nSinimerikarpide keetmise spikker\n1. Pese karbid harjaga k\u00fclma vee all.\n2. Eemalda t\u00f5rksalt eemalduv meresodi noa abil.\n3. Rebi k\u00fcljest \u201chabe\u201d ehk hingamisava l\u00f5puseniidid, kui neid \u00fcldse on.\n4. Viska \u00e4ra k\u00f5ik katkised ja t\u00e4iesti lahtised karbid. Viska \u00e4ra ka need praokil karbid, mis keelduvad sulgumast p\u00e4rast neile koputamist.\n5. Kuumuta suures potis vesi keema. Maitsesta soolaga: 2 tl meresoola 2 liitri vee kohta. Vala karbid keevasse vette. Aseta potile kaas ja keeda madalal kuumusel 5 minutit, mil nad avanevad. T\u00f5sta karbid vahukulbiga veest v\u00e4lja. Viska avanemata karbid \u00e4ra.\n6. Valmista eraldi kaste ja serveeri karpe tervelt kastmes. V\u00f5i eralda karpidest liha, mis on n\u00fc\u00fcd valmis edasiseks kasutamiseks, n\u00e4iteks marineerimiseks v\u00f5i m\u00f5nes muus toidus, kus on vaja keedetud karbiliha.\nSinimerikarbid valge veini ja koore kastmes koos estragoniga\n4-le, T, K, M\n\u00dcks \u00fctlemata maitsev moodus karpidega maiustada on valmistada neile veinine koorekaste, millele annab salap\u00e4rase prantsusp\u00e4rase meki estragon. (S\u00f6\u00f6jad: \u201eMm, mis maitse see on, nii hea!\u201c) K\u00f5rvale serveeri kindlasti head saia, n\u00e4iteks baguette\u2019i, millega saab viimasedki v\u00e4\u00e4rtuslikud kastmetilgad taldrikult k\u00e4tte.\n1. Pese karbid voolava vee all hoolsalt ja j\u00e4lgi, et k\u00f5ik oleksid suletud. Viska \u00e4ra need, mis on praokil ega sulgu ka noaga peale koputades.\n2. Kuumuta pannil v\u00f5i, passeeri hakitud sibul ning k\u00fc\u00fcslauk klaasjaspehmeks ning vala suurde potti. Lisa vein ja estragon, kuumuta keema. Pane potti karbid (k\u00f5ik ei pea olema vedelikuga kaetud) ja keeda kaane all 6 minutit, kuni need on avanenud. T\u00f5sta karbid vahukulbiga leemest v\u00e4lja. Viska \u00e4ra need, mis keetes ei avanenud.\n3. Vala potti vesi ja koor, puista ka pipraterad ning keeda ilma kaaneta 5 minutit. Maitsesta soolaga. T\u00f5sta karbid leeme sisse tagasi ja t\u00f5sta oma meistriteos lauale.\nSOOVITUS\nKui teed seda toitu k\u00fclmutatud sinimerikarpidest, sulata need esmalt ja vala tekkinud vedelik \u00e4ra. K\u00fclmutatud karbid on juba eelkeedetud, nii et keetmisetapi v\u00f5id \u00e4ra j\u00e4tta. Lisa sulanud karbid koos vee, koore ja piprateradega ja keeda 5 minutit, nagu retseptis kirjas.\nSinimerikarbid kastmes\nSinimerikarpe saab serveerida k\u00fcmnetes, kui mitte sadades erinevates kastmetes. Minu toiduarmastajast s\u00f5bral oli koroonaajal erihobi igal n\u00e4dalal valmistada sinimerikarpe k\u00f5ikv\u00f5imalikes kastme- ja maitsestusversioonides. P\u00f5nevamatest kombodest tooks v\u00e4lja Maroko moodi harissa soolasidruni ja koriandriga komboga v\u00f5i Eesti moodi Merevaigu ja tilliga. On ju inspireeriv!\nVeenuskarbipasta\n4-le, T, K, V, L\nSelle retsepti olen oma kodusesse k\u00f6\u00f6ki toonud Sardiiniast, kus mitmel aastal perega puhkamas ja mereande nautimas k\u00e4idud. Tavalisest mereannipastast erilisemaks teeb toidu valmistusviis: pasta valmib nagu risoto!\n1. Lase karpidel rahulikult sulada. Vala tekkinud vedelik \u00e4ra. Haki k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcned. Kuumuta suuremal s\u00fcgaval pannil \u00f5li. Prae k\u00fc\u00fcslauku madalal kuumusel segades 2\u20133 minutit. \u00c4ra pruunista!\n2. Puista pannile hakitud peterselli ja kuumuta veel segades paar minutit, et maitseained \u00f5lisse imenduksid. Lisa pasta, tomatip\u00fcree, suhkur, sool ja pipar ning sega l\u00e4bi. N\u00fc\u00fcd hakka edasi keetes jupi kaupa lisama vett v\u00f5i kalapuljongit. Esialgu vala sinna pool vedelikukogusest, lase sel pastasse imenduda ja siis lisa \u00fclej\u00e4\u00e4nu. Sega vahepeal. Kokku kulub keetmiseks 10\u201312 minutit, kuni pasta on al dente k\u00fcpsusastmes.\n3. L\u00f5puks sega hulka veenuskarbid ja kuumuta paar minutit. Maitse ja kui tarvis, lisa soola. Paku kohe. Serveerides v\u00f5ib iga s\u00f6\u00f6ja oma toidule jahvatada musta pipart.\nKohandatud tooraine teeb imet\nOriginaalis tehakse rooga kohaliku erisordi, terakesi meenutava fregola-pastaga. Seda meil paraku saada pole, aga olen selle pastasordi asendanud l\u00fchikese riisikujulise orzo-pastaga. Veenuskarpe \u00f5nneks meie kalalettidelt leiab. Boonusena tuleb v\u00e4lja asjaolu, et arvestades pastapaki ja k\u00fclmutatud karbikoti hinda, on tegu lausa soodusgurmeega.\nEinesai krevetisalatiga \u00e0 la toast Skagen\n4-le, T\nV\u00f5ileivategu tundub esmapilgul liiga lihtne. Aga kui krevetid on k\u00e4ep\u00e4rast, siis see v\u00f5ileib \u00fcletab k\u00f5ik ootused. Isegi peolaua eelroana tekitab see elevust.\nPuhasta krevetid ja t\u00f5sta kaussi. Lisa kahvliga katki vajutatud muna, majonees ja sinep. Lisa maitseroheline, sega l\u00e4bi. L\u00f5ika saiadelt koorik. Prae saiad pannil v\u00f5is m\u00f5lemalt k\u00fcljelt kuldseks. T\u00f5sta igale saiale krevetisalatit. K\u00f5ige peale pane kroonina lusikat\u00e4is kalamarja.\nMari-Liisi versioon krevetisaiast\nEt kate oleks veel maitsvam ja \u00fchtlasi hoiaks saia peal paremini vormi, lisan peeneks hakitud muna, mis originaalis puudub. Krevettide osas on ideaalne valik nn laeva Rootsi laua krevetid: keedetud koorimata v\u00e4ikesed s\u00fcvameregarneelid. Koori need ise, nii on maitse palju parem kui juba puhastatud garneelidel. Pealegi on einesaiu nii lihtne teha \u2013 ainult segamise vaev \u2013, nii et j\u00e4ta endale v\u00e4hemalt krevettide koorimise r\u00f5\u00f5m.\nNiisiis, kui sul on krevette, muna, majoneesi, maitserohelist ja r\u00f6stsaia, on maitsemeeli paitav amps vaid m\u00f5ne minuti kaugusel. Soola sellesse toitu lisada pole vaja, krevetid ja kalamari on just parasjagu soolased.\nK\u00fcmne minuti gurmee: krevetid v\u00f5ikastmes koos k\u00fc\u00fcslaugu ja peterselliga\n3-le, T, G, M\nK\u00fc\u00fcslaugu ja v\u00f5iga siin kokku hoitud ei ole, ja \u00f5igusega! Tulemuseks on v\u00f5rratult maitsev roog, mille s\u00f6\u00f6mise j\u00e4rel limpsitakse puhtaks s\u00f5rmedki. Ja see on lubatud, sest kui krevetid on pannilt tulnult s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblikuks jahtunud, ongi k\u00f5ige parem nendega maiustada n\u00e4ppude vahelt.\n1. Sulata krevetid, vala tekkinud vedelik \u00e4ra. Puhasta krevetid koortest, aga j\u00e4ta sabake k\u00fclge. Haki k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcned. Sulata pannil 1 sl v\u00f5id. Prae krevetid m\u00f5lemalt k\u00fcljelt roosaks, maitsesta soola ja pipraga. T\u00f5sta pannilt \u00e4ra.\n2. Vala hakitud k\u00fc\u00fcslauk samale pannile ja prae madalal kuumusel l\u00e4bipaistvaks, selleks kulub 1\u20132 minutit. Lisa pannile \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00fckkidena v\u00f5i, krevetid, sidrunimahl, t\u0161illihelbed ja hakitud petersell. Sega l\u00e4bi. Naudi kohe!\nJ\u00e4\u00e4givaba kokkamine!\nKui puhastad krevette, \u00e4ra viska kestasid \u00e4ra, vaid korja neid ajapikku s\u00fcgavk\u00fclma kilekotti. Kui kesti on koos 250\u2013300 g jagu, saad neist koos veega keeta maitserikka ja tummise mereannipuljongi, mida kasutada kastmete, suppide, mereannirisoto vms valmistamiseks.\nKammkarbi-ceviche\n2-le, T, K, G, M, L\nCeviche (h\u00e4\u00e4ldama peaks \u201cseviit\u0161e\u201d, r\u00f5hk teisel silbil) on Kesk- ja L\u00f5una-Ameerikast p\u00e4rit eelroog v\u00f5i lihtsalt m\u00f5nus mereline amps, mida saab teha nii toorestest mereandidest kui ka kalast. Laimimahlas \u201ek\u00fcpsetatud\u201c kammkarbid on eriti puhta maitsega ja tekitavad s\u00fc\u00fces lausa s\u00f5ltuvust. V\u00f5tmes\u00f5naks on nagu ikka toore kala ja mereandide puhul v\u00e4rskus.\n1. Kui kammkarbid on ostetud karpidega, eemalda need sealt. K\u00fclmutatud kammkarbid sulata eelnevalt. L\u00f5ika \u00f5hukesteks, 1\u20132 mm paksusteks viiludeks. L\u00f5ika sibulapoolik \u00f5hukesteks poolratasteks. Haki t\u0161illi. Sega poolest laimist v\u00e4lja pressitud mahl suhkru ja soolaga.\n2. Pane k\u00f5ik komponendid kaussi, vala peale maitsestatud laimimahl. Sega h\u00e4sti \u00f5rnalt l\u00e4bi. J\u00e4lgi, et k\u00f5ik kammkarbi viilud oleksid laimimahlaga kaetud. Kui pole, pigista mahla juurde. Lase 5 minutit maitsestuda. Serveerimiseks t\u00f5sta ceviche taldrikutesse.\nMereannihautis k\u00f6\u00f6givilja ja riisiga\n4-le, T, K, G, M, L\nOn see supp v\u00f5i hautis, selles on k\u00fcsimus. Ilmselt midagi vahepealset, millele ei olegi nimetust v\u00e4lja m\u00f5eldud. Roog ise pakatab merelisusest ja kui silmad kinni panna, viib aroom otse Vahemere-\u00e4\u00e4rsesse rannak\u00fclla.\n1. Sulata mereannisegu. Haki sibul ja k\u00fc\u00fcslauk. T\u00fckelda sellerivars, fenkol ja porgand. Kuumuta pannil oliivi\u00f5li. Prae t\u00fckeldatud k\u00f6\u00f6givilju madalal kuumusel 7 minutit, kuni hakkavad pehmenema.\n2. Vala pannilt k\u00f5ik haudepotti, lisa konservtomatid, vesi, suhkur, t\u00fc\u00fcmian, loorber, pipraterad ja veidi soola. Keeda 15 minutit, kuni k\u00f6\u00f6giviljad on enam-v\u00e4hem pehmed. Lisa mereannisegu. Keeda veel 5 minutit. Maitse ja vajadusel lisa soola.\n3. Paku pajaroa k\u00f5rvale kuuma riisi, mida iga\u00fcks saab ise oma supitaldrikusse t\u00f5sta.\nSoovitus\nKasuta kindlasti fenkolit ja sellerit, need annavad roale suurep\u00e4rase meki ja sobivad mereandidega v\u00e4ga h\u00e4sti kokku."}
{"text":"Ole teadlik! Luminor: e-kaubanduse kasvuga sagenevad veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettusedEesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust. Suurest mahust ja kasvust soovivad aga oma osa saada ka petturid. Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et t\u00e4navu kaheksa esimese kuuga on veebip\u00f5histe m\u00fc\u00fcgipettuse arv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga. \u201eInternetis toimuvad m\u00fc\u00fcgipettused v\u00f5rduvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab l\u00e4henemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha \u00fcle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui \u00fclekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on v\u00e4ga keeruline,\u201d \u00fctles Kiik.\nMaksekeskuse kliendianal\u00fc\u00fcsi kohaselt suurenes Eesti e-ostlejate arv koroonaajal v\u00e4hemalt 50% ning kasv pole peatunud ka p\u00e4rast seda. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse keskmiselt 62% e-oste Eesti ning 38% v\u00e4lismaa e-poodidest. Samas ei vasta erinevate uuringute kohaselt v\u00e4ga suur hulk kodumaistest e-poodidest k\u00f5ikidele seadusest tulenevatele tarbija\u00f5igustele, r\u00e4\u00e4kimata keskkondadest, mis ongi pettuse eesm\u00e4rgil loodud. \u201eOht veebis m\u00f5ne v\u00f5ltspoe v\u00f5i pettuse ohvriks langeda on suur ning kasvab iga aastaga, seet\u00f5ttu tuleb olla v\u00e4ga hoolikas,\u201d kinnitas Kiik.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti soovitused veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse ohu ennetamiseks:\nUskumatult soodne hind viitab sageli pettusele ning soovile panna inimene ostu koheselt ilma kaks korda m\u00f5tlemata sooritama. Seega tuleks erakordselt soodsa hinnaga toote v\u00f5i teenuse puhul otsida ja v\u00f5rrelda, mida teised m\u00fc\u00fcgikohad sama asja eest k\u00fcsivad.\nEnne iga suuremat veebipoes tehtud ostu tuleks kontrollida m\u00fc\u00fcja tausta. Lihtsa otsingu abil v\u00f5ib nii veebipoe kui ka konkreetse m\u00fc\u00fcja nimi tulla esile seoses m\u00f5ne varasema pettusega. Soovitatav on j\u00e4lgida ostukeskkonnas ka teiste klientide arvustusi ning nende olemasolu v\u00f5i puudumist.\nPetturid kasutavad sageli usaldusv\u00e4\u00e4rsete ja tuntud ettev\u00f5tete nimesid, et eksitada ostjaid ning luua seel\u00e4bi usaldusv\u00e4\u00e4rne mulje. Oluline on enne ostu sooritamist veenduda, et veebiaadress ja konto kuuluvad t\u00f5esti \u00f5igele ettev\u00f5ttele. Sageli v\u00f5ib nimedes erineda k\u00f5igest \u00fcks t\u00e4ht.\nV\u00e4lismaalt tellides tuleks alati arvestada veidi suurema t\u00f5en\u00e4osusega, et kaup ei j\u00f5ua kohale v\u00f5i ei ole oodatud kvaliteediga. Kui see nii l\u00e4heb, siis sageli hakatakse tagantj\u00e4rele s\u00fcvenema tingimustesse. Avastatakse, et tehinguga on antud n\u00f5usolek n\u00e4iteks hilisemaid pretensioone mitte esitada. Seega tuleks kindlasti s\u00fcveneda ka tingimustesse, millele n\u00f5usolek antakse.\nKiige s\u00f5nul tuleb olla t\u00e4helepanelik ka juhul, kui inimesed ise internetis midagi m\u00fc\u00fcvad, sest aktiivselt tegutsevad ka v\u00f5ltsostjad. \u201eSellisel juhul hakkab pettus reeglina realiseeruma hetkel, mil ostu ja paki saatmise osas tehakse kokkulepe. Pettur saadab lingi v\u00f5ltsitud veebilehele, mis n\u00e4eb v\u00e4lja v\u00e4ga sarnane n\u00e4iteks m\u00f5ne tuntud kullerteenuse omaga. Seej\u00e4rel palub pettur paki saatmise eest sel lehel tasuda ning hetkel, kui olete sisestanud vajalikud kaardiandmed, \u00fcritab kelm sooritada kaardiga toiminguid, mis ka \u00f5nnestuvad, kui selle ise kinnitate,\u201d selgitas Kiik levinud skeemi.\nLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud Norstati uuringu kohaselt tajub 79% Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt."}
{"text":"Innovaatilised, loovad ja keskkonnas\u00f5bralikud \u2013 selgusid Tallinna parimad ettev\u00f5tlusteodLennusadamas toimunud pidulikul Tallinna ettev\u00f5tlusauhindade galal selgus selle aasta parim arendusprojekt, koost\u00f6\u00f6projekt, s\u00e4rav startija, turismitegu, t\u00f6\u00f6kohtade looja, tulevikulahendus ja \u00f6kouuendus ning anti v\u00e4lja auhinnad parimatele rakenduslikele teadust\u00f6\u00f6dele.Tallinna abilinnapea Joosep Vimma s\u00f5nul on selleaastane ettev\u00f5tluskonkurss olnud \u00fcks l\u00e4bi aegade edukamaid. \u201eHoolimata viimastel aastatel aina uutest ette tulevatest keerukustest, on paljudel ettev\u00f5tjatel jagunud indu ja v\u00f5imekust edasi p\u00fc\u00fcelda ja ka teistele eeskujuks olla. Konkursile laekus rekordarv kandidaate \u2013 koos teadust\u00f6\u00f6de kategooriatega 123 kandidaati,\u201d \u00fctles Vimm.Vaata galeriid (21)Sulge galerii1\/212\/213\/214\/215\/216\/217\/218\/219\/2110\/2111\/2112\/2113\/2114\/2115\/2116\/2117\/2118\/2119\/2120\/2121\/21K\u00f5ik kandidaadid, aga eriti valitud nominendid v\u00e4\u00e4rivad abilinnapea hinnangul esilet\u00f5stmist. \u201eAuhinna viivad aga koju need ettev\u00f5tted, kes on silma paistnud innovaatilise l\u00e4henemise poolest v\u00f5i avaldanud olulist m\u00f5ju Tallinna linna v\u00f5i linna ettev\u00f5tluskeskkonna arengule,\u201d lisas ta.Selle aasta Tallinna ettev\u00f5tlusauhindade v\u00f5itjadArendusprojekt 2023: T\u00e4hesaju Kaksikud, arendaja Restate Property Developers O\u00dcT\u00e4hesaju Kaksikud on identsed multifunktsionaalsed hooned T\u00e4hesaju \u00e4ripiirkonnas Lasnam\u00e4el. Uudne lahendus v\u00f5imaldab ettev\u00f5tetel \u00fchendada omavahel nii lao, kaubandus kui ka kontori funktsiooni. Projekti maksumus on 15 miljonit eurot.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Koost\u00f6\u00f6projekt 2023: NATO DIANA innovatsioonikiirendi, projekti eestvedaja SA Tallinna Teaduspark TehnopolNATO innovatsiooniprojekte juhitakse Eestist. Kaitset\u00f6\u00f6stuskiirendi DIANA j\u00f5udmine Tehnopoli annab v\u00f5imaluse toetada s\u00fcvatehnoloogia ettev\u00f5tteid ning toob Eestisse rahvusvahelise v\u00f5rgustiku kaudu maailma suurimad militaarkliendid ja investorid. Eestisse toodi kiirendi koost\u00f6\u00f6s Tehnopoli, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi ja kaitseministeeriumiga.S\u00e4rav startija 2023: Iglupark O\u00dcIglupark on koht, kus saab \u00fchendada t\u00f6\u00f6, puhkuse ja tervise. Iglupark koosneb oman\u00e4olistest v\u00e4ikestest disainmajakestest, mis on valmistatud Eestis, pakkudes v\u00f5imalust veeta kvaliteetaega. Iglupark asub Tallinnas Noblessneri sadamas ja selle loomiseks on investeeritud peaaegu miljon eurot.Turismitegu 2023: Taevale l\u00e4hemal! Klaasliftiga Niguliste torni, SA Eesti KunstimuuseumTallinna Niguliste muuseumi rekonstrueerimise eesm\u00e4rk oli avada seni suletud osad, eesk\u00e4tt Niguliste torn, ning v\u00f5imaldada k\u00fclastajatel nautida uut vaateplatvormi 50 meetri k\u00f5rgusel Tallinna vanalinna kohal. Populaarset atraktsiooni on alates m\u00e4rtsist k\u00fclastanud \u00fcle 53 000 turisti.T\u00f6\u00f6kohtade looja 2023: Nordea Bank Abp Eesti filiaal\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0P\u00f5hjamaade suurima pangandusgrupi Eesti organisatsioonis t\u00f6\u00f6tab peaaegu tuhat inimest. P\u00f5hjamaade klientide teenindamine toimub kahes suuremas valdkonnas \u2212 finantskuritegevuse ennetamine ja igap\u00e4evapanganduse tugiteenused. Viimase aasta jooksul on ettev\u00f5te loonud t\u00e4iendavalt 169 uut t\u00f6\u00f6kohta Tallinnas.\u00d6kouuendus 2023: Green City on veebip\u00f5hine teenus, Aktsiaselts MainorGreen City on veebip\u00f5hine teenus \u00dclemiste City linnakus, mis aitab 16 000 talendil ja ettev\u00f5tetel keskkonnas\u00f5bralikumalt tegutseda ja j\u00e4tkusuutlikumaks muutuda. Platvorm v\u00f5imaldab inimestel ja ettev\u00f5tetel j\u00e4lgida oma ressursikasutust ja rakendada meetmeid, et v\u00e4hendada oma keskkonnam\u00f5ju.Tulevikulahendus 2023: GScan O\u00dc\u00a0Ettev\u00f5te t\u00f5i turule t\u00f6\u00f6stusliku m\u00fc\u00fconskanneri, mis v\u00f5imaldab objektiivsemalt hinnata ehitiste tehnilist seisukorda ja suudab avastada s\u00fcgavates betoonkihtides kahjustusi ning keemilist koostist. Tehnoloogia vastab kasvavale n\u00f5udlusele ehitiste ohutuse ja energiat\u00f5hususe hindamiseks, eesk\u00e4tt muinsuskaitseobjektide puhul. Lisaks toetab see Eesti sensort\u00f6\u00f6stust ja aitab kaasa rohelise linna eesm\u00e4rkide saavutamisele.Rakenduslike teadust\u00f6\u00f6de eriauhinnadEriauhind: Rakenduslik teadust\u00f6\u00f6 2023 koost\u00f6\u00f6s Tallinna Tehnika\u00fclikooligaLainePoiss \u2013 lainem\u00f5\u00f5tja veekogude seireks \u2013 teadust\u00f6\u00f6 juht vanemteadur Victor Alari, MSITalTech teadlased l\u00f5id koost\u00f6\u00f6s WiseParker O\u00dc-ga uudse nutika poi nimega LainePoiss, mis v\u00f5imaldab m\u00f5\u00f5ta merel, ookeanil ja siseveekogudel lainek\u00f5rgust, laine suunda, laine perioodi ja teisi olulisi laineparameetreid.Eriauhind: Rakenduslik teadust\u00f6\u00f6 2023 koost\u00f6\u00f6s Tallinna \u00dclikooligaRakenduslik teadust\u00f6\u00f6 2023 on Ekstratsellulaarsete vesiikulite bioanal\u00fc\u00fcs- teadust\u00f6\u00f6 autor Danilo Mladenovi\u0107Doktorit\u00f6\u00f6 keskendus uutele meetoditele ekstratsellulaarsete vesiikulite ehk rakkude ja kudede vahel sides\u00fcsteemina toimivate nanoosakeste puhastamiseks, eraldamiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks bioloogilistest proovidest. Teadust\u00f6\u00f6 viidi l\u00e4bi koost\u00f6\u00f6s biotehnoloogiaettev\u00f5ttega HansaBioMed Life.Eriauhind: Rakenduslik teadust\u00f6\u00f6 2023 koost\u00f6\u00f6s Eesti KunstiakadeemiagaKogukondliku hoolitsuse teenuse kontseptsioonTeadust\u00f6\u00f6 eestvedajad Eva Liisa Kubinyi ja Maarja M\u00f5tusTeadust\u00f6\u00f6 n\u00e4itab edukat koost\u00f6\u00f6d akadeemia ja avaliku sektori vahel ning tutvustab kuidas disainiprotsess aitab uuendada avalikke teenuseid, eriti vaimse tervise valdkonnas. Projekti k\u00e4igus loodi ja testiti koost\u00f6\u00f6s J\u00e4rveotsa Perearstikeskusega kogukondliku hoolitsuse teenuse kontseptsiooni ja kaasati esmakordselt patsiendid tervishoius\u00fcsteemi teenuste arendusse.Eriauhind: Rakenduslik teadust\u00f6\u00f6 2023 koost\u00f6\u00f6s SA Eesti Rakendusk\u00f5rgkoolidRakenduslik teadust\u00f6\u00f6 2023 on \u00dclemiste linnaku \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg \u2013 teadust\u00f6\u00f6 autor Kadri Look, Eesti Ettev\u00f5tlusk\u00f5rgkool MainorMagistrit\u00f6\u00f6s tehti ettepanekud \u00dclemiste City kui targa linna \u00f6koloogilise jalaj\u00e4lje arvutamiseks sobiva mudeli loomiseks, info kogumise lihtsustamiseks ja kogukonna kaasamiseks. T\u00f6\u00f6d iseloomustab lisaks tugevale teoreetilisele taustale ja andmet\u00f6\u00f6tluse keerulisusele ka ettepanekute praktilisus.]]>"}
{"text":"Luminor: e-kaubanduse kasvuga sagenevad veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettusedEesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust. Suurest mahust ja kasvust soovivad aga oma osa saada ka petturid. Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.\nFoto on illustratiivne. Allikas: Pexels.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et t\u00e4navu kaheksa esimese kuuga on veebip\u00f5histe m\u00fc\u00fcgipettuse arv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga. \u201eInternetis toimuvad m\u00fc\u00fcgipettused v\u00f5rduvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab l\u00e4henemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha \u00fcle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui \u00fclekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on v\u00e4ga keeruline,\u201c \u00fctles Kiik."}
{"text":"E-kaubanduse Liit: riik on eelarves j\u00e4tnud ligi miljard eurot laokileAjal, kui riigieelarves haigutab hiiglaslik auk ja riburada pidi tulevad uued maksud, on riik ise j\u00e4tnud \u00fche \u00fcliolulise pingutuse tegemata, et endale \u00f5igusega kuuluv raha koju tuua.\nNimelt on Eesti j\u00e4tnud unarusse piiri\u00fclese e-kaubanduse maksustamise ja sellega erinevate p\u00f5hjalike anal\u00fc\u00fcside j\u00e4rgi kaotanud igal aastal suurusj\u00e4rgus 120-150 miljonit eurot.\nMeil tuleb kiiresti lahendada olukord, et maksu- ja tolliamet saaks makseasutustelt saadud andmete p\u00f5hjal tuvastada k\u00e4ibemaksu summad, mida nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide (n\u00e4iteks Aasia) ettev\u00f5tjad ei deklareeri Eestisse. V\u00e4lismaistelt m\u00fc\u00fcjatelt on v\u00f5imalik saamata j\u00e4\u00e4nud k\u00e4ibemaks sisse k\u00fcsida tagasiulatuvalt, mis on viie-seitsme aasta jooksul kahjuks kuhjunud lausa miljardi euroni.\nEuroopa Liit plaanib 2035. aastaks luua piiri\u00fclese kaubandusega v\u00f5itlemiseks \u00fchtse tolli- ja maksus\u00fcsteemi. See on kosutav, kuid aasta 2035 on v\u00e4ga kaugel. Lisaks on parasjagu Riigikogus esimese lugemise l\u00e4binud eeln\u00f5u, millega v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse j\u00e4rgmisest aastast \u00fcle Euroopa Liidu k\u00e4ibemaksudirektiivi muudatused, mille eesm\u00e4rgiks on tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses l\u00e4bi infokohustuse seadmise.\nSelleks peavad Euroopa Liidu makseteenuse pakkujad selekteerima piiri\u00fclesed maksed ja edastama andmed kord kvartalis maksuhaldurile, kes omakorda edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse s\u00fcsteemi, kust siis n\u00e4iteks Eesti maksu- ja tolliamet saab v\u00e4lja v\u00f5tta Eestisse kaupa m\u00fc\u00fcvate e-poodide k\u00e4ibed. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta aprilli l\u00f5puks.\nAga see lahendus on paraku poolik ja praegu Riigikogus ringlevat eeln\u00f5ud tuleks t\u00e4iendada, et Eesti riik saaks endale kuuluva raha k\u00e4tte. Nimelt tellisid eestlased m\u00f6\u00f6dunud aastal e-poodidest 3,54 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses kaupa, millest 42% telliti piiri\u00fcleselt ja millest omakorda koguni \u00fcle poole ulatuses v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu.\nSeega tellitakse Aasiast suurusj\u00e4rgus 750-800 miljoni euro ulatuses, ja antud m\u00e4\u00e4rus ei kohusta Aasia ja v\u00e4ljaspool Euroopa Liitu registreeritud makseasutusi ehk et Aasia kaupmehed j\u00e4\u00e4vad radarilt endiselt v\u00e4lja. Kuna e-kaubanduse maht kasvab igal aastal 25-30%, siis ligi miljard eurot voolab l\u00e4hiaastatel Eestist ikkagi m\u00f6\u00f6da. Sellelt k\u00e4ibemaks paraku samuti \u2013 v\u00e4ga suur summa."}
{"text":"Iisraeli \u00fclemkohus vaeb peaministri ametist k\u00f5rvaldamise reegleidJERUUSALEMM, 28. september, AFP-BNS \u2013 Iisraeli \u00fclemkohus arutas neljap\u00e4eval apellatsioone seaduse vastu, mis kitsendab peaministri ametist k\u00f5rvaldamise v\u00f5imalusi olukorras, kus parempoolsel valitsusjuhil Benjamin Netanyahul on k\u00e4imas mitu kohtuasja.\u00a0\n\u00dclemkohtu 15 kohtunikust 11 asus vaagima kolme apellatsiooni m\u00e4rtsis parlamendis vastu v\u00f5etud seaduse vastu, mis \u00fctleb, et peaministri v\u00f5ib ametisse sobimatuks kuulutada ainult tervislikel p\u00f5hjustel.\nSellekski on seaduse j\u00e4rgi vaja valitsuse kahe kolmandiku enamust ning seej\u00e4rel peab sammu heaks kiitma v\u00e4hemalt 80 parlamendiliiget 120-st.\nSeaduse vastased v\u00e4idavad, et selle ainus eesm\u00e4rk on kaitsta Netanyahut, sest nii ei ole v\u00f5imalik teda korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse p\u00f5hjal ametist vabastada.\nNetanyahust sai 2020. aasta mais esimene Iisraeli peaminister, kes on ametiajal antud kohtusse mitme korruptsioonis\u00fc\u00fcdistuse alusel.\n\u00dclemkohtu istungi eel kogunesid k\u00fcmned meeleavaldajad Netanyahu Jeruusalemma residentsi ette, neli inimest peeti kinni, \u00fctles politsei.\nJustiitsminister Yariv Levin nimetas kohtu arutelu katseks valimistulemust t\u00fchistada.\n\u00dclemkohtule esitatud kaebustes n\u00f5utakse peaministrit puudutava seaduse t\u00fchistamist v\u00f5i selle j\u00f5ustmise edasil\u00fckkamist j\u00e4rgmise valimiste j\u00e4rgsesse aega.\nViimati tunnistati Iisraeli peaminister ametisse k\u00f5lbmatuks 2006. aastal. Siis oli tegu haiglasse sattunud Ariel Sharoniga ja tema asemele asus asepeaminister Ehud Olmert, kes j\u00e4i ametisse j\u00e4rgmiste valimisteni.\nOpositsioon taotles k\u00fcll tema kohalt k\u00f5rvaldamist, aga \u00fclemkohus l\u00fckkas nende taotluse tagasi.\u00a0\nSama juhtus 2021. aastal, kui kohtunikud j\u00f5udsid otsusele, et Netanyahu v\u00f5ib korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustest hoolimata ametisse j\u00e4\u00e4da.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Uskumatult soodne hind v\u00f5ib t\u00e4hendada pettustEesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust. Suurest mahust ja kasvust soovivad aga oma osa saada ka petturid. Luminori tellimusel hiljuti tehtud uuringu j\u00e4rgi on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et t\u00e4navu kaheksa esimese kuuga on veebip\u00f5histe m\u00fc\u00fcgipettuse arv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga. \u00abInternetis toimuvad m\u00fc\u00fcgipettused v\u00f5rduvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab l\u00e4henemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha \u00fcle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui \u00fclekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on v\u00e4ga keeruline,\u00bb \u00fctles Kiik.\nMaksekeskuse kliendianal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi suurenes Eesti e-ostlejate arv koroonaajal v\u00e4hemalt 50 protsenti\u00a0ning kasv pole peatunud ka p\u00e4rast seda. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse keskmiselt 62 protsenti\u00a0e-oste Eesti ning 38 protsenti\u00a0v\u00e4lismaa e-poodidest. Samas ei vasta erinevate uuringute j\u00e4rgi v\u00e4ga suur hulk kodumaistest e-poodidest k\u00f5ikidele seadusest tulenevatele tarbija\u00f5igustele, r\u00e4\u00e4kimata keskkondadest, mis ongi pettuse eesm\u00e4rgil loodud. \u00abOht veebis m\u00f5ne v\u00f5ltspoe v\u00f5i pettuse ohvriks langeda on suur ning kasvab iga aastaga, seet\u00f5ttu tuleb olla v\u00e4ga hoolikas,\u00bb kinnitas Kiik.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti soovitused veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse ohu ennetamiseks\n\n\n\tUskumatult soodne hind viitab sageli pettusele ning soovile panna inimene ostu kohe\u00a0ilma kaks korda m\u00f5tlemata sooritama. Seega tuleks erakordselt soodsa hinnaga toote v\u00f5i teenuse puhul otsida ja v\u00f5rrelda, mida teised m\u00fc\u00fcgikohad sama asja eest k\u00fcsivad.\n\tEnne iga suuremat veebipoes tehtud ostu tuleks kontrollida m\u00fc\u00fcja tausta. Lihtsa otsingu abil v\u00f5ib nii veebipoe kui ka konkreetse m\u00fc\u00fcja nimi tulla esile seoses m\u00f5ne varasema pettusega. Soovitatav on j\u00e4lgida ostukeskkonnas ka teiste klientide arvustusi ning nende olemasolu v\u00f5i puudumist.\n\tPetturid kasutavad sageli usaldusv\u00e4\u00e4rsete ja tuntud ettev\u00f5tete nimesid, et eksitada ostjaid ning luua seel\u00e4bi usaldusv\u00e4\u00e4rne mulje. Oluline on enne ostu sooritamist veenduda, et veebiaadress ja konto kuuluvad t\u00f5esti \u00f5igele ettev\u00f5ttele. Sageli v\u00f5ib nimedes erineda k\u00f5igest \u00fcks t\u00e4ht.\n\tV\u00e4lismaalt tellides tuleks alati arvestada veidi suurema t\u00f5en\u00e4osusega, et kaup ei j\u00f5ua kohale v\u00f5i ei ole oodatud kvaliteediga. Kui see nii l\u00e4heb, siis sageli hakatakse tagantj\u00e4rele s\u00fcvenema tingimustesse. Avastatakse, et tehinguga on antud n\u00f5usolek n\u00e4iteks hilisemaid pretensioone mitte esitada. Seega tuleks kindlasti s\u00fcveneda ka tingimustesse, millele n\u00f5usolek antakse.\n\n\nKiige s\u00f5nul tuleb olla t\u00e4helepanelik ka juhul, kui inimesed ise internetis midagi m\u00fc\u00fcvad, sest aktiivselt tegutsevad ka v\u00f5ltsostjad. \u00abSellisel juhul hakkab pettus reeglina realiseeruma hetkel, mil ostu ja paki saatmise suhtes tehakse kokkulepe. Pettur saadab lingi v\u00f5ltsitud veebilehele, mis n\u00e4eb v\u00e4lja v\u00e4ga sarnane n\u00e4iteks m\u00f5ne tuntud kullerteenuse omaga. Seej\u00e4rel palub pettur paki saatmise eest sel lehel tasuda ning hetkel, kui olete sisestanud vajalikud kaardiandmed, \u00fcritab kelm sooritada kaardiga toiminguid, mis ka \u00f5nnestuvad, kui selle ise kinnitate,\u00bb selgitas Kiik levinud skeemi.\nLuminori tellimusel hiljuti tehtud\u00a0Norstati uuringu j\u00e4rgi tajub 79 protsenti\u00a0Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp."}
{"text":"E-kaubandus kasvatab m\u00fc\u00fcgipettusi, aktiivselt tegutsevad ka v\u00f5ltsostjadV\u00e4rske uuringu j\u00e4rgi on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.\nEnim on aastaga finantspettuste arvu kasvu tajunud 30-39aastaste vanusegrupp.\nFoto: Austin Distel \/ Unsplash\nEesti Panga andmeil ulatus mullu e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubandusest. Suurest mahust ja kasvust soovivad oma osa ka petturid."}
{"text":"Teenida lootnud naine kaotas 17 000 eurotPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus V\u00f5rumaal elav naine, kes leidis suvel Facebookist reklaamlingi, milles lubati kerget ja kiiret raha teenimise v\u00f5imalust. Naine hakkas suhtlema vene keelt k\u00f5neleva mehega, kelle suuniste alusel kandis naine mitme kuu v\u00e4ltel \u00fcle erinevaid summasid. L\u00f5puks paigaldas ta mehe juhendamisel oma arvutisse AnyDesk programmi, andis talle oma paroolid ja kandis juhendamise teel \u00fcle mitmeid kordi erinevaid summasid.\n\u00dcht\u00e4kki avastas naine, et tema nimele on s\u00f5lmitud laenuleping ning et tema pangakontole laekunud raha on kadunud. Kokku kannatas naine kahju summas 17 000 eurot. Kelmusjuhtumi \u00fcksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses."}
{"text":"\u201e\u00dckski klient ei ole kaitstud.\u201c Tallinna elanik sai 41 000 euro suuruse telefoniarveDelfi toimetusega v\u00f5ttis \u00fchendust n\u00f6rdinud lugeja, kes tunneb end petetuna. \u201eMinu telefoni h\u00e4kiti ja Telia avastas probleemi alles siis, kui tekkis 41 tuhande euro suurune arve. K\u00f5ige hullem on aga see, et ettev\u00f5te \u00fcritab s\u00fc\u00fcd minu kaela l\u00fckata,\u201c kurtis Iren ajakirjanikele.Iren seisab silmitsi t\u00f5sise probleemiga. Kui olukord ei lahene, v\u00f5ib see ta viia pankrotini. \u201eSelgub, et \u00fckski Telia klient ei ole kindlustatud ja v\u00f5ib samaga silmitsi seista. Ma olen aga sihikindel ja l\u00e4hen l\u00f5puni. Kui vaja, l\u00e4hen kohtusse,\u201c \u00fctleb ta.Iren usub, et on langenud petturite ohvriks. Tema telefoni h\u00e4kiti ja k\u00f5ik paroolid varastati, mis viis omakorda kohutava olukorrani. Ta sai 41 000 euro suuruse arve teenuste eest, mida ta ei kasutanud.\u201eTundsin vajadust p\u00f6\u00f6rduda ajakirjanduse poole, kuna kogu lugu on olnud minu jaoks t\u00f5eline ko\u0161maar. Minu eesm\u00e4rk on juhtida t\u00e4helepanu isikuandmete turvalisusega seotud t\u00f5sistele probleemidele ja telekommunikatsioonifirma Telia eba\u00f5iglusele,\u201c \u00fctleb Iren.Iren on Telia klient. Ta ostis Teliast telefoni ja arvuti ning \u00fchendas oma ettev\u00f5ttele ka k\u00f5nekeskuse teenuse. Naise s\u00f5nul olid m\u00f5lemad seadmed turvalised, varustatud paroolide ja spetsiaalse litsentseeritud tarkvaraga. Siiski \u00f5nnestus r\u00fcndajatel kuidagi ikkagi tema seadmetesse sisse murda, mis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes t\u00f5i kaasa suure arve. \u201eMinu kasutajase logiti sisse ning varastati mu paroolid. Seda tegevust ei peetud Telia s\u00fcsteemi poolt 18. augustist kuni 4. septembrini ohuks,\u201c selgitas ta.Irenil tekkisid t\u00f5sised k\u00fcsimused ettev\u00f5tte poolt klientide huvide kaitseks v\u00f5etud meetmete turvalisuse ja t\u00f5hususe kohta. \u201eEsiteks, p\u00e4rast Teliale kaebuse esitamist ei leidnud ma enda allkirjastatud teenuslepingut ettev\u00f5tte veebilehelt. See lihtsalt kadus, kuigi olen kindel, et kirjutasin sellele alla.\u201cTeiseks h\u00e4irisid Telia katsed l\u00fckata vastutust kliendi peale, samuti t\u00e4iesti ebaviisakas suhtlemine, lausus pettunud naine.Milline teenus maksab nii palju raha?Telia selgitab, et Irene ettev\u00f5te CV Partner O\u00dc kasutas IP-vahendusjaama \u00fchendamise teenust. See v\u00f5imaldab kliendil \u00fchendada oma IP-telefonikeskuse telefoniv\u00f5rguga. V\u00e4lismaiseid k\u00f5nesid tehti \u00fchest lauatelefoninumbritest, peamiselt Aafrika riikidesse.\u201eKuna kliendi vahejaama numbri kontrolli all hoidmine toimus kliendi seadme tarkvara h\u00e4kkimise teel, ei ole telekommunikatsioonioperaatoril kahjuks v\u00f5imalik seda avastada ja sekkuda,\u201c kommenteeris Telia riskijuhtimise juht Andreas Meister. Seega on kliendiga s\u00f5lmitud lepingu kohaselt tarkvara haldamine ja paroolid kliendi kontrolli all, nii et klient ja\/v\u00f5i IP-telefonikeskuse paigaldanud ettev\u00f5te vastutab konto turvalisuse eest.Telia v\u00e4idab, et peab oluliseks oma klientide privaatsuse tagamist, nende andmete kaitset ja pakutavate teenuste turvalisust ning vajalike kaitsemeetmete v\u00f5tmist. Seejuures ei v\u00f5ta nad kohustust klientide andmeid kaitsta, Telia peab seda lihtsalt v\u00e4ga oluliseks.\u201eAeg-ajalt juhtub \u00fcksikuid juhtumeid, kus s\u00fcsteemid on ohustatud,\u201c tunnistab Meister. Tema s\u00f5nul on antud juhul aga tegemist erilise ja ebat\u00fc\u00fcpilise juhtumiga.Anomaalse liikluse tuvastamiseks on v\u00f5etud kasutusele mitmeid meetmeid ja m\u00f5nel juhul peatatakse anomaalne liiklus automaatselt teatud parameetrite alusel, selgitas ta tavap\u00e4rast praktikat. \u201eL\u00f5viosa sellisest tegevusest on v\u00f5imalik peatada, kuid tuleb meeles pidada, et pettuse skeemid arenevad ja muutuvad pidevalt, nii et kahjuks ei saa alati k\u00f5iki neid kohe \u00e4ra tunda,\u201c lisas ta.Mis puudutab rahalisi piiranguid, siis telefonioperaator ei saa neid kehtestada lauatelefoninumbritele. \u201eArvutused selliste numbrite k\u00f5nede kohta ei toimu reaalajas, sest teade nende kohta saabub tagantj\u00e4rgi,\u201c \u00fctles Meister Klient saab aga ise m\u00e4\u00e4rata piiranguid, m\u00e4\u00e4rates k\u00f5nedele konkreetsed piirm\u00e4\u00e4rad.Iren v\u00e4idab aga, et teda mitte ainult ei hoiatatud piirangute seadmise vajadusest, vaid ta ei leidnud sellist v\u00f5imalust ka oma isiklikus kabinetis. \u201eIP-\u00fchenduse puhul vahejaama kaudu tuleb piirangud seada kliendil endal, nt milliseid numbritel v\u00f5i numbrit\u00fc\u00fcpidel on lubatud v\u00f5i keelatud helistada,\u201c selgitas Meister.Ireni n\u00f6rdinud ettev\u00f5tte s\u00f5numites. \u201eTelia r\u00e4\u00e4gib igal pool oma teenuste turvalisusest, kuid kui neid saab nii kergesti h\u00e4kkida, siis on see kaugel t\u00f5est ja \u00fckski klient ei ole kaitstud,\u201c \u00fctles ta.H\u00e4kkimise kahtluse korral palub Telia alati, et klient v\u00f5taks kohe \u00fchendust politseiga. Ireni kinnitusel on ta asjast ka politseile teada andnud. Juhtumi ja uurimise ajal ei oodata kliendilt arve tasumist.Juhul, kui selgub, et konto on t\u00f5epoolest h\u00e4kitud, proovib Telia v\u00e4lisoperaatori arve vaidlustada ja otsib erinevaid v\u00f5imalusi, et kliendile tekitatud kahju minimeerida, kinnitas Meister."}
{"text":"Lennusadamas selgusid t\u00e4navused Tallinna parimad ettev\u00f5tlusteodTALLINN, 28. september, BNS \u2013 Tallinnas lennusadamas selgusid kolmap\u00e4eval linna parim arendusprojekt, koost\u00f6\u00f6projekt, s\u00e4rav startija, turismitegu, t\u00f6\u00f6kohtade looja, tulevikulahendus ja \u00f6kouuendus ning anti v\u00e4lja auhinnad parimatele rakenduslikele teadust\u00f6\u00f6dele.\nAbilinnapea Joosep Vimma s\u00f5nul on selleaastane ettev\u00f5tluskonkurss olnud \u00fcks l\u00e4bi aegade edukamaid. \"Hoolimata viimastel aastatel aina uutest ette tulevatest keerukustest, on paljudel ettev\u00f5tjatel jagunud indu ja v\u00f5imekust edasi p\u00fc\u00fcelda ja ka teistele eeskujuks olla. Konkursile laekus rekordarv kandidaate \u2013 koos teadust\u00f6\u00f6de kategooriatega 123 kandidaati,\u201d \u00fctles Vimm.\nK\u00f5ik kandidaadid, aga eriti valitud nominendid v\u00e4\u00e4rivad abilinnapea hinnangul esilet\u00f5stmist. \u201eAuhinna viivad aga koju need ettev\u00f5tted, kes on silma paistnud innovaatilise l\u00e4henemise poolest v\u00f5i avaldanud olulist m\u00f5ju Tallinna linna v\u00f5i linna ettev\u00f5tluskeskkonna arengule,\u201d lisas ta.\nParim t\u00e4navune arendusprojekt on T\u00e4hesaju Kaksikud, arendaja Restate Property Developers O\u00dc. T\u00e4hesaju Kaksikud on identsed multifunktsionaalsed hooned T\u00e4hesaju \u00e4ripiirkonnas Lasnam\u00e4el. Uudne lahendus v\u00f5imaldab ettev\u00f5tetel \u00fchendada omavahel nii lao, kaubandus kui ka kontori funktsiooni. Projekti maksumus on 15 miljonit eurot.\nParim koost\u00f6\u00f6projekt on NATO DIANA innovatsioonikiirendi, projekti eestvedaja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol. NATO innovatsiooniprojekte juhitakse Eestist. Kaitset\u00f6\u00f6stuskiirendi DIANA j\u00f5udmine Tehnopoli annab v\u00f5imaluse toetada s\u00fcvatehnoloogia ettev\u00f5tteid ning toob Eestisse rahvusvahelise v\u00f5rgustiku kaudu maailma suurimad militaarkliendid ja investorid. Eestisse toodi kiirendi koost\u00f6\u00f6s Tehnopoli, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, v\u00e4lisministeeriumi ja kaitseministeeriumiga.\nParim a\u00e4rav startija on Iglupark O\u00dc. Iglupark on koht, kus saab \u00fchendada t\u00f6\u00f6, puhkuse ja tervise. Iglupark koosneb oman\u00e4olistest v\u00e4ikestest disainmajakestest, mis on valmistatud Eestis, pakkudes v\u00f5imalust veeta kvaliteetaega. Iglupark asub Tallinnas Noblessneri sadamas ja selle loomiseks on investeeritud peaaegu miljon eurot.\nParim turismitegu on Taevale l\u00e4hemal kus saab klaasliftiga Niguliste torni, SA Eesti Kunstimuuseum. Tallinna Niguliste muuseumi rekonstrueerimise eesm\u00e4rk oli avada seni suletud osad, eesk\u00e4tt Niguliste torn, ning v\u00f5imaldada k\u00fclastajatel nautida uut vaateplatvormi 50 meetri k\u00f5rgusel Tallinna vanalinna kohal. Populaarset atraktsiooni on alates m\u00e4rtsist k\u00fclastanud \u00fcle 53 000 turisti.\nParim t\u00f6\u00f6kohtade looja on Nordea Bank Abp Eesti filiaal. P\u00f5hjamaade suurima pangandusgrupi Eesti organisatsioonis t\u00f6\u00f6tab peaaegu tuhat inimest. P\u00f5hjamaade klientide teenindamine toimub kahes suuremas valdkonnas \u2212 finantskuritegevuse ennetamine ja igap\u00e4evapanganduse tugiteenused. Viimase aasta jooksul on ettev\u00f5te loonud t\u00e4iendavalt 169 uut t\u00f6\u00f6kohta Tallinnas.\nParim \u00f6kouuendus on Green City on veebip\u00f5hine teenus, Aktsiaselts Mainor. Green City on veebip\u00f5hine teenus \u00dclemiste City linnakus, mis aitab 16 000 talendil ja ettev\u00f5tetel keskkonnas\u00f5bralikumalt tegutseda ja j\u00e4tkusuutlikumaks muutuda. Platvorm v\u00f5imaldab inimestel ja ettev\u00f5tetel j\u00e4lgida oma ressursikasutust ja rakendada meetmeid, et v\u00e4hendada oma keskkonnam\u00f5ju.\nParim tulevikulahendus on GScan O\u00dc. Ettev\u00f5te t\u00f5i turule t\u00f6\u00f6stusliku m\u00fc\u00fconskanneri, mis v\u00f5imaldab objektiivsemalt hinnata ehitiste tehnilist seisukorda ja suudab avastada s\u00fcgavates betoonkihtides kahjustusi ning keemilist koostist. Tehnoloogia vastab kasvavale n\u00f5udlusele ehitiste ohutuse ja energiat\u00f5hususe hindamiseks, eesk\u00e4tt muinsuskaitseobjektide puhul. Lisaks toetab see Eesti sensort\u00f6\u00f6stust ja aitab kaasa rohelise linna eesm\u00e4rkide saavutamisele.\nRakenduslike teadust\u00f6\u00f6de eriauhinnad said Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja LainePoiss \u2013 lainem\u00f5\u00f5tja veekogude seireks \u2013 teadust\u00f6\u00f6 juht vanemteadur Victor Alari, MSI. TalTech teadlased l\u00f5id koost\u00f6\u00f6s WiseParker O\u00dc-ga uudse nutika poi nimega LainePoiss, mis v\u00f5imaldab m\u00f5\u00f5ta merel, ookeanil ja siseveekogudel lainek\u00f5rgust, laine suunda, laine perioodi ja teisi olulisi laineparameetreid.\nRakenduslik teadust\u00f6\u00f6 koost\u00f6\u00f6s Tallinna \u00dclikooliga on ekstratsellulaarsete vesiikulite bioanal\u00fc\u00fcs, mille autor Danilo Mladenovi\u0107. Doktorit\u00f6\u00f6 keskendus uutele meetoditele ekstratsellulaarsete vesiikulite ehk rakkude ja kudede vahel sides\u00fcsteemina toimivate nanoosakeste puhastamiseks, eraldamiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks bioloogilistest proovidest. Teadust\u00f6\u00f6 viidi l\u00e4bi koost\u00f6\u00f6s biotehnoloogiaettev\u00f5ttega HansaBioMed Life.\nRakenduslik teadust\u00f6\u00f6 koost\u00f6\u00f6s Eesti Kunstiakadeemiaga on kogukondliku hoolitsuse teenuse kontseptsioon, mille eestvedajad on Eva Liisa Kubinyi ja Maarja M\u00f5tus. Teadust\u00f6\u00f6 n\u00e4itab edukat koost\u00f6\u00f6d akadeemia ja avaliku sektori vahel ning tutvustab kuidas disainiprotsess aitab uuendada avalikke teenuseid, eriti vaimse tervise valdkonnas. Projekti k\u00e4igus loodi ja testiti koost\u00f6\u00f6s J\u00e4rveotsa perearstikeskusega kogukondliku hoolitsuse teenuse kontseptsiooni ja kaasati esmakordselt patsiendid tervishoius\u00fcsteemi teenuste arendusse.\nRakenduslik teadust\u00f6\u00f6 koost\u00f6\u00f6s SA Eesti Rakendusk\u00f5rgkoolid on \u00dclemiste linnaku \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg, mlle autor on Kadri Look ettev\u00f5tlusk\u00f5rgkoolist Mainor. Magistrit\u00f6\u00f6s tehti ettepanekud \u00dclemiste City kui targa linna \u00f6koloogilise jalaj\u00e4lje arvutamiseks sobiva mudeli loomiseks, info kogumise lihtsustamiseks ja kogukonna kaasamiseks. T\u00f6\u00f6d iseloomustab lisaks tugevale teoreetilisele taustale ja andmet\u00f6\u00f6tluse keerulisusele ka ettepanekute praktilisus.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Eile saabus hea uudis Eesti demokraatialeKatuserahade jagamise l\u00f5petamine on \u00f5ige otsus. See\u00a0s\u00fcnnitas\u00a0eba\u00f5iglust, kuna ei andnud k\u00f5igile v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi konkureerida, kirjutab Margit Sutrop (Reformierakond).2024. aasta riigieelarves pole katuserahasid enam ette n\u00e4htud. Peaminister Kaja Kallas \u00fctles riigikogule uue aasta eelarvet \u00fcle andes, et Pere Sihtkapitali k\u00fcsitava v\u00e4\u00e4rtustega uuring andis viimase t\u00f5uke katuserahade kaotamiseks. Edaspidi ei saa riigikogu liikmed enam riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel suunata teatud kokkulepitud summasid enda valitud objektidele ja organisatsioonidele.\n\nR\u00f5\u00f5mus\u00f5num demokraatiale\n\nKuigi m\u00f5istan, et see v\u00f5ib olla halb uudis nii m\u00f5nelegi omavalitsusele v\u00f5i vaba\u00fchendusele, kes lootis katuserahadest saada oma tegevusele tuge, on see v\u00e4ga hea uudis demokraatiale.\nAastaid on demokraatia valvurid katuserahade jagamist p\u00f5hjendatult kritiseerinud, tuues v\u00e4lja, et selline rahajagamine on l\u00e4bipaistmatu ja subjektiivne ning v\u00f5imaldab poliitilise v\u00f5imuga kauplemist ja ka korruptsiooni, kui raha suunatakse iseendaga seotud isikutele.\n2019. aastal algatas Vaba\u00fchenduste Liit katuserahateemalise rahvaalgatuse, millega pani ette kehtestada riigieelarve seadusega reegel, et regionaalseid investeeringutoetusi v\u00f5ib anda \u00fcksnes avaliku konkursi alusel. Nad n\u00f5udsid, et poliitiline, subjektiivne ja l\u00e4bipaistmatu rahastamine l\u00f5petataks.\nSelle tagaj\u00e4rjel teatud muutused ka tehti, nt lepiti kokku, et k\u00f5ik riigikoguliikmed saavad otsustada sama suure summa kasutamise \u00fcle. Iga saadik toimis oma s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rgi. Nii m\u00f5nigi saadik j\u00e4ttis selle raha riigieelarvesse ega kasutanud v\u00f5imalust m\u00f5nek\u00fcmnele tuhandele eurole oma silti kleepida.\nMina olen kahel korral, 2021. ja 2022. aastal pidanud otsustama, kas osaleda katuserahade jagamises. Otsustasin positiivselt, sest sain niimoodi suunata raha sinna, kuhu minu meelest oli raha v\u00e4ga vaja \u2013 kultuurip\u00e4randi renoveerimiseks, p\u00e4rimuskultuuri ja kunstihariduse toetuseks, noorte vaimse tervise edendamiseks, harvikhaigustega laste ja v\u00e4hihaigete raviks.\nSiiski tundsin end v\u00e4ga halvasti, sest postkast oli t\u00e4is palvekirju, aga ei tahtnud end lasta m\u00f5jutada, mist\u00f5ttu l\u00e4htusin mitte palvetest, vaid oma tunnetusest rahavajaduse kohta, hoidudes hoolega huvide konfliktist. Ebamugavustunne aga j\u00e4i, sest kes teab, kas aitasin just neid, kel h\u00e4da k\u00f5ige suurem.\nSeet\u00f5ttu on mul t\u00f5eliselt hea meel, et n\u00fc\u00fcd on valitsus teinud otsuse katuserahade jagamine l\u00f5petada. Usun, et suur osa rahvasaadikuid tervitab seda otsust, sest vabastab rahvasaadikud eetilisest konfliktist, kus \u00fchelt poolt tunned kohustust \u00f6elda \u00abei\u00bb\u00a0subjektiivsele rahajagamisele, teisalt aga tunned kohustust aidata.\nSest olgem ausad, riigikogu liikmed v\u00f5ivad k\u00fcll eelarve lugemise ajal teha parlamendis ettepanekuid, kuhu valdkonda peaks rohkem raha suunama, ent nende ettepanekute l\u00e4bimineku t\u00f5en\u00e4osus on nullil\u00e4hedane, kui selles rahajaotuses pole valitsuskoalitsioonis eelnevalt kokku lepitud. Seet\u00f5ttu v\u00e4hendab katuserahadest loobumine parlamendiliikmete otsustus\u00f5igust raha suunamisel. See on halb.\n\nEba\u00f5iglane praktika\n\nSamas ei poolda ma siiski senise praktika j\u00e4tkamist, kuna on olemuselt eba\u00f5iglane: toetusi jagatakse ilma konkursita, nende taotlemiseks puuduvad l\u00e4bipaistvad reeglid ja protseduurid ning nende toetuste kasutamist ei kontrollita.\nSelline rahajaotamine s\u00fcnnitab eba\u00f5iglust, kuna ei anna k\u00f5igile v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi konkureerida. Lahenduseks poleks ka see, kui parlament hakkaks katuserahade jagamiseks konkursse korraldama, sest see tekitaks tohutu b\u00fcrokraatia ja mis veelgi olulisem \u2013 rikuks v\u00f5imude lahususe p\u00f5him\u00f5tet. Parlamendil on ikkagi seadusandlik, mitte t\u00e4itevv\u00f5im.\nJ\u00e4\u00e4gu riigikogu \u00fclesandeks riigieelarve kinnitamine ja leppigem, et rahastusotsuste tegemine k\u00e4ib ministeeriumide ja omavalitsuste kaudu."}
{"text":"KROONIKA ARHIIVIST | \u201eMasterChefi\u201c v\u00f5itja Jana Guzanova paljastas oma plaanid v\u00f5idurahaga: tahan kindlasti avada oma restoraniHobikokkade v\u00f5istlusel kokandussaates \u201eMasterChef Eesti\u201c p\u00e4rjati parimaks Jana Guzanova, kes on ametilt finantskuritegude uurija. Kust ta tuleb ja kuhu on kulinaariamaailmas teel?\nArtikkel avaldati esimest korda Kroonikas 7. jaanuaril, kuid kuna eile j\u00f5udis Kanal 2 eetrisse \u201eMasterchefi\u201c finaal, avaldame selle uuesti.\nViljandis \u00fcles kasvanud vene juurtega Jana Guzanova (32) on elanud kuus aastat Belgias Antwerpenis ja viimased kuus aastat on tema kodulinnaks olnud Tallinn.\nJana teeb igap\u00e4evaselt joogat ja m\u00e4ngib \u00fclep\u00e4eviti tennist. Vaba aja veedab ta enamasti lugedes ja s\u00fc\u00fces. Lugemisvaraks on loomulikult kokaraamatud, mida Jana v\u00f5ib lugeda lausa viies keeles, sest ta valdab eesti, vene ja inglise keelt ning saab aru ka prantsuse ja flaami keelest.\n1. Mida plaanid ette v\u00f5tta 10 000 euro suuruse auhinnarahaga?\nSee l\u00e4heb kinnisvaraostu algkapitaliks. Kinnisvara ostan Eestisse, et saaksin kodumaal kanda kinnitada. Tahan kindlasti avada oma restorani, aga praeguses majanduskliimas olen ettevaatlik. Hetkel m\u00f5tlen pigem koost\u00f6\u00f6projektidele. Miks ka mitte koos Kseniaga (\u201eMasterChef Eesti\u201c saates teise koha saanud Ksenia Karkavenko - toim.), kellega me saates tutvusime. Ta on imeline inimene. Oleme erinevad ja seet\u00f5ttu t\u00e4iendaks teineteist.\n2. \u00d6eldakse, et armastus k\u00e4ib k\u00f5hu kaudu. Milline on su suhtestaatus?\nOma eraelu ma meedias ei arutaks, aga olen k\u00fcll seda meelt, et armastus k\u00e4ib k\u00f5hu kaudu. Kui m\u00f5tlen oma varasemate suhete peale, siis \u00f5nneks ei ole sattunud mu ellu inimest, kes keelduks midagi s\u00f6\u00f6mast. Olen kuulnud lugusid pirtsakatest, kellel peab isegi tomat olema kindla nurga all l\u00f5igatud ja musta pipart ei tohi olla toidu sees. Sellise inimesega mina ei suudaks koos olla. Kindlasti peaks meid siduma huvi toidu vastu. Tore oleks ka, kui kaaslane oskab s\u00fc\u00fca teha. Kui armastad inimest, leiad aja, et kas v\u00f5i \u00fche roa tegemine selgeks \u00f5ppida. Isegi kui romantilise \u00f5htus\u00f6\u00f6gi valmistamine h\u00e4sti ei \u00f5nnestu, siis \u00fcritamine on pool v\u00f5itu ja selles oleks ikkagi midagi armsat.\n3. Milline oli su lapsep\u00f5lv?\nVeidi \u00fcksildane. Mul on k\u00fcll poolvend, aga tema kolis ammu kodust v\u00e4lja ja l\u00e4hedast suhtlust meil pole. Eestis oleme ainult mina ja mu ema. K\u00f5ik sugulased on ema s\u00fcnnikohas Nikolaevskis, Amuuri \u00e4\u00e4res. Isa elab ka Venemaal.\nLapsep\u00f5lv oli pisut \u00fcksildane just j\u00f5ulude aegu, kui k\u00f5ik olid suurte peredega koos ja said vanaemade-vanaisade juurde minna. Aga v\u00e4hemalt on mul ema. Minu suur austus kuulubki emale, kes rabas kolme t\u00f6\u00f6koha peal ja tegi k\u00f5ik, et mul oleks toit laual.\nOlin palju \u00fcksi ja \u00f5ppisin varakult ise s\u00fc\u00fca tegema. M\u00e4ngisin, et mul on oma kokasaade, kus seletasin, mida teen ja kuidas valmistan. Kogu taskuraha l\u00e4ks k\u00f6\u00f6gikatsetustele. \u00dckskord tegin suitsul\u00f5hest lasanje, kuid see l\u00e4ks nii tagurpidi, kui veel minna sai - s\u00fc\u00fca ei k\u00f5lvanud.\n\u201eIsegi kui romantilise \u00f5htus\u00f6\u00f6gi valmistamine h\u00e4sti ei \u00f5nnestu, siis \u00fcritamine on pool v\u00f5itu.\u201c\nIsaga on mul viimased k\u00fcmme aastat olnud head suhted. Ta n\u00fc\u00fcd saadab mulle pilte, mida k\u00f5ike ta seal kokku k\u00fcpsetab. Tal on kodus sous vide aparaadid ja k\u00f5iksugu tehnika. Ilmselt on mul kokkamise huvi geenides. Lapsep\u00f5lves sain h\u00e4id ema tehtud koduseid toite. Ta pani puljongi \u00f5htul hakkama ja hommikul tegi suppi. Hingega. M\u00e4letan, kuidas lapsena pahandasin, et j\u00e4lle see bor\u0161 - miks sa ei v\u00f5i teha normaalset toitu nagu k\u00f5ikidel, n\u00e4iteks kartulit ja valget kastet? V\u00e4ike laps ei oska hinnata, mis tal on. N\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen k\u00fcll, et olin ju \u00f5nnega koos, et sain sellist aeglaselt valmistatud toitu.\nTundub, et ema poolt on mulle kaasa antud konstantne stabiilsus ja isa poolt saadud kergelt hullumeelne temperamentsus, mis kohustab raamidest v\u00e4lja m\u00f5tlema ning toitu ja toidutegemist kohati obsts\u00f6\u00f6nses v\u00f5tmes lahti m\u00f5testama.\nMinu lemmikud on rupskid, nendes on mingi v\u00f5lu. Olen suur ninast-sabani-m\u00f5tteviisiga inimene. See on austus looma vastu. Kui ta on juba tapetud, siis v\u00f5iks maksimaalselt kasutada.\n4. Kui sulle meeldis juba lapsena kokata, siis miks otsustasid kuritegude uurijaks saada?\nKokaks ei tahtnud ma \u00f5ppida, sest kaksteist aastat tagasi pidasin seda t\u00f5esti vaid hobiks ja rohkem huvitas mind \u00f5igusteadus ja v\u00e4lispoliitika. Modellindusega tegeledes n\u00e4gin tihtipeale, kuidas noorte t\u00fcdrukute teadmatust kasutatakse omakasu eesm\u00e4rgil \u00e4ra. Tundsin, et \u00f5igusteadust \u00f5ppides suudan saavutada piisava teadmistebaasi, et n\u00f5rgemate huvide eest seista. Mind v\u00e4ga huvitas rahvusvaheline kriminaal\u00f5igus. Sain Eestis \u00f5igusteaduste bakalaureuse ja k\u00e4isin ka diplomaatide koolis. Siis aga l\u00e4ksin Belgiasse s\u00f5pradele k\u00fclla, kes olid just restorani ostnud. Otsustasin nende restoranis ennast kokana proovile panna, aga meil tekkisid eriarvamused ja nii j\u00e4tkasin Antwerpeni \u00fclikoolis \u00f5igusteaduste rada ning l\u00e4ksin magistri\u00f5ppesse. Seal sain aru, kui raske on sel alal l\u00e4bi l\u00fc\u00fca, kui palju j\u00e4\u00e4b b\u00fcrokraatia taha.\n\u201eMind v\u00e4ga huvitas rahvusvaheline kriminaal\u00f5igus.\u201c\nOtsisin \u00f5igusteadusega seotud t\u00f6\u00f6d ja tuli v\u00f5imalus minna finantskuritegude uurijaks. Sel alal on kohe tulemusi n\u00e4ha - hoian \u00e4ra selle, et inimesed ei satuks pettuste ohvriks.\nKui ma peaks hommikust \u00f5htuni sama asja tegema, siis ilmselt t\u00fcdineks kiirelt ja h\u00fclgaks selle tegevuse. Mul on kaks nii erinevat t\u00f6\u00f6d, aga samas tunnen m\u00f5lemat tehes end v\u00e4ga koduselt.\n5. S\u00f5itsid aastavahetuseks Belgiasse puhkama. Mis sind veel selle maaga seob?\nMul on Belgias \u00fclikooli ja restoranit\u00f6\u00f6 ajast palju s\u00f5pru ja mulle v\u00e4ga meeldib selle maa toidu- ja \u00f5llekultuur. Siin on praegu 16 kraadi sooja, saab minna v\u00e4lja istuma, sest ka talvel on kohvikute terrassid avatud. V\u00f5\u00f5rastega saab lihtsalt jutule. Nad on soojad ja seltsivad. Tammsaareliku eestlase jahedale temperamendile ja tagasihoidlikkusele on see hea vaheldus.\n6. Kuidas sul \u00fcldse tekkis m\u00f5te \u201eMasterChefi\u201c saates osaleda?\nOlime s\u00f5brannaga Pikakari rannas ja m\u00e4rkasin reklaami. Sisemuses oli otsus tehtud, et l\u00e4hen, kuid m\u00f5istuse h\u00e4\u00e4l hakkas kohe vastu r\u00e4\u00e4kima ja kahtlema. Kohati vajas s\u00f5prade ja s\u00f5brannade veenmist minu lapselik p\u00f5ikp\u00e4isus. M\u00f5tlesin, et milleks mulle see k\u00f5ik, mugavustsoonis oli ju hea. Samas sisimas teadsin, et kui ma saatesse ei l\u00e4he, siis ei andesta iseendale. See oli hea kogemus. Parem kui oodata oskasin. Olen alati suhtunud avaliku elu projektidesse ettevaatlikkusega ja tahtnud madalat profiili hoida, aga soe vastuv\u00f5tt ja hea suhtumine \u00f5petasid, et midagi ei tasu karta.\nKohtunikud olid vahel karmid, aga \u00f5iglased ja ausad. Maitsed on ju erinevad ja nii tuligi laveerida erinevate maitse-eelistuste vahel.\n7. Kas on m\u00f5ni toit v\u00f5i toiduaine, mida sa kunagi ei s\u00f6\u00f6?\nMa ei suuda ka parima tahtmise juures v\u00e4lja m\u00f5elda toitu v\u00f5i toiduainet, mida ma kategooriliselt keelduks s\u00f6\u00f6mast.\n8. Kui peaksid minema pikemaks ajaks \u00fcksikule saarele, siis millised kolm toiduainet kaasa v\u00f5taksid?\nOliivi\u00f5li, veini ja munad. Veini ja oliiv\u00f5liga saab pea k\u00f5ike h\u00e4sti maitsestada. Munades on k\u00f5ik vajalikud aminohapped ja need on nii multifunktsionaalne ja versatiilne toiduaine, millest annab palju erinevaid roogasid teha alates majoneesist beseeni.\nMune s\u00f6\u00f6n muidu ka palju. Kui olen oma rutiinis, toitun v\u00e4ga tervislikult ja mitmekesiselt. Mu toidulaual on rohkelt k\u00f6\u00f6givilja ja kala v\u00f5i muud valgurohket. Puhkuse ajal aga ei j\u00e4lgi ma absoluutselt, mida s\u00f6\u00f6n. Siis s\u00f6\u00f6n k\u00f5ike, mis maitseb. Samas, tervislik toitumine on mulle t\u00e4htis. Enamasti teen ise s\u00fc\u00fca. Ma ei planeeri ette, valmistan seda, mille j\u00e4rele parasjagu isu tuleb. Hommikuti s\u00f6\u00f6n enamasti muna ja \u00f5htul ahjukala k\u00f6\u00f6giviljadega. Sellise toidu valmistamine v\u00f5tab vaid 15-20 minutit ja pole midagi keerulist.\n\u201eKui Eestisse tagasi kolisin, olin inimvare.\u201c\n9. Millisest toidust sa loobuda ei suudaks?\nOlen p\u00e4ris osav suutmaks leida alati mingid alternatiivid. Mingi aeg oli mu men\u00fc\u00fc 70 protsenti vegan - k\u00f5ik piima alternatiivid on saadaval ja ka gluteeniga nisujahu saab mandlijahuga asendada. Liha alternatiiv mulle ainult ei sobi.\n10. Millised hobid on sul lisaks kokandusele?\nM\u00e4ngin kitarri. See on selline v\u00e4ike hobi. M\u00e4ngin tennist. Teen igap\u00e4evaselt joogat, mis aitab meeleseisundit hoida. Kui Eestisse tagasi kolisin, olin inimvare, ma ei teadnud, mida oma eluga peale hakata. Trenniga on vaimne stabiilsus saavutatud ja selle eest olen t\u00e4nulik oma treenerile Silver Karjusele, kes on t\u00f5esti suurep\u00e4rane. Tema on mind p\u00e4\u00e4stnud. Belgias \u00fclikooli viimasel semestril k\u00e4isin ka professionaalset abi saamas, sest l\u00e4bip\u00f5lemine m\u00f5jutas juba f\u00fc\u00fcsilist tervist. N\u00e4iteks oli mul kolm kuud pearinglus.\n\u00dclikool v\u00f5ttis k\u00f5ik vaba aja ja iseendaga tegelemine j\u00e4i tagaplaanile. Tulemus oligi k\u00e4es. Sain diplomi k\u00e4tte, aga mis hinnaga. \u00dckski asi ei kaalu \u00fcles tervist, \u00fckski diplom ei ole sellist ohverdust v\u00e4\u00e4rt. Mu eneseusk kadus, olin vegetatiivses seisundis, kus tundsin, et ei saa hakkama \u00fchiskonnas ega iseendaga. Eks see ka m\u00f5jus, et s\u00f5brad olid kaugel ja ema ei n\u00e4inud. Kuidagi ei olnud enam seal olemisel ja elamisel m\u00f5tet. Koduriigis tundus kindlam ja parem. Kodus ongi k\u00f5ige parem.\nJana eelistused\nKohv v\u00f5i tee?\nKohv. Piimaga hommikuti ja \u00f5htul espresso.\nPepsi v\u00f5i Coca-Cola?\nCoca-Cola.\nBurger King v\u00f5i McDonalds?\nMcDonalds.\nSinep v\u00f5i ket\u0161up?\nMajonees.\nSoolane v\u00f5i magus?\nSoolane.\n\u0160okolaad v\u00f5i j\u00e4\u00e4tis?\nRaske valik... \u0160okolaad.\nPresidendile pakuks roogi rupskitest\nKui Janal oleks v\u00f5imalus presidendile vabariigi aastap\u00e4eval pidulaud katta, siis pakuks ta rupskitest valmistatud roogasid ja traditsioonilisi kodumaiseid maitseid:\n\u201cEestlane on ikkagi viinarahvas. Leib ja viin olgu laual. Mulle endale peod ja aastap\u00e4evad v\u00e4ga meeldivad. Pits viina peab ikka olema ja sellest oleks mu men\u00fc\u00fc inspireeritud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Jana. \u201eKindlasti oleks suupistevaagnal rahvuskala r\u00e4im ja suitsuangerjas, ilmselt luu\u00fcdiampsu teeks, ja harkn\u00e4\u00e4ret ning veisekeele paneks men\u00fc\u00fcsse. Magustoiduks pakuks midagi musta leivaga, kus oleks ka kodumaised marjad, nagu mustikad ja pohlad, ning vahukoor. Kamavaht mustikate ja pohladega k\u00f5lab h\u00e4sti.\u201c"}
{"text":"Tuum l\u00f5i k\u00e4ed tuntud ettev\u00f5ttega, et viia \u00fcheskoos pangad regulatsioonidega vastavusseTuuma kaasasutaja Rivo UiboFoto: Tuum\nPRO tellijale\nUue p\u00f5lvkonna pangandusplatvorm Tuum alustas koost\u00f6\u00f6d finantskuritegevusevastaste lahenduste pakkujaga AMLYZE. Koos hakatakse pakkuma finantsasutustele terviklahendust, mis peaks tegema regulatiivsete eeskirjade t\u00e4itmise tunduvalt lihtsamaks.\u00a0\nOma lahendust pakutakse esialgu Euroopa turul, kus n\u00f5udlus uuenduslike ja n\u00f5uetele vastavate finantslahenduste j\u00e4rele on aina suurem.\u00a0\nTuuma globaalse strateegilise partnerluse juhi Jean Souto s\u00f5nul oli koost\u00f6\u00f6 alustamine loogiline samm, arvestades, et m\u00f5lemad ettev\u00f5tted v\u00e4\u00e4rtustavad kaasaegseid ja h\u00e4sti integreeritavaid lahendusi.\u00a0\n\u201cSee v\u00f5imaldab pankadel ja finantsasutustel vabaneda p\u00e4randrakenduste koormast, et nad saaksid kiiresti reageerida turu v\u00e4ljakutsetele ja uutele v\u00f5imalustele, tagades samal ajal vastavuse \u00fcha rangemate eeskirjadega,\u201d lisas Souto.\u00a0\nAMLYZE kaasasutaja Jekaterina Govina v\u00e4ljendas samuti oma rahulolu partnerluse \u00fcle. \u201cMeie \u00fchine lahendus vastab iga finantsasutuse vajadustele, kuna m\u00f5lemad platvormid on loodud ekspertide poolt, kellel on aastak\u00fcmnetepikkune valdkonnakogemus. Loodame, et see partnerlus toob iga finantsasutuse protsessidesse enneolematu t\u00f5hususe,\u201d \u00fctles Govina.\u00a0\nEttev\u00f5tetest\u00a0\nAMLYZE ehitab finantskuritegevusevastaseid t\u00f6\u00f6riistu, nende seas tehingute j\u00e4lgimise, riskianal\u00fc\u00fcsi, juhtumite haldamise ning sanktsioonide, poliitiliselt m\u00f5jutatud isikute ja ebasoodsate meediakanalite kontrolli t\u00f6\u00f6riistu.\nTuum on 2019. aastal asutatud Eesti ettev\u00f5te, mille missiooniks on v\u00f5imaldada pankadel kiiresti ja turvaliselt vahetada v\u00e4lja oma vanad s\u00fcsteemid, v\u00e4hendada hoolduskulusid ning avada uusi v\u00f5imalusi digimaailmas kohanemiseks. Samuti v\u00f5imaldab nende lahendus pankadel luua uusi tooteid ja avada uusi vertikaale."}
{"text":"Mereannid. Kuidas nende loomuomast maitset k\u00f5ige paremini esile tuua?Kehtib reegel, et mida v\u00e4hem kasutada mereandide valmistamisel igasuguseid maitselisandeid ja kuumt\u00f6\u00f6tlust, seda parem.Meie oma kodumeri ei hiilga just mereannirikkkusega, aga maailm on valla.Transpordi- ja k\u00fclmutustehnika v\u00f5imaldavad saata ka v\u00e4ga kiiresti riknevat toitu ilma kahjudeta \u00fchest maailmaotsast teise ja niij\u00f5uavad siiagi kaugete merede molluskid v\u00e4ga erinevatest ilmanurkadest. Ja see on suurep\u00e4rane, sest mereandidel on loomup\u00e4rane omadus tekitada tunnet, et ees ootav eine saab olema midagi eriti maitsvat.Ehk m\u00e4ngib oma rolli siin ka see, et suurem osa inimesi s\u00f6\u00f6b mereande peamiselt puhkusereisidel ja seega seostuvad need ajusoppides justnimelt naudingu ja puhkusega. Olen ise samuti suuremat sorti mereannif\u00e4nn. Retseptides j\u00e4lgin nende puhul \u00fcldiselt lihtsamat joont, kuna mereannid on ise juba nii h\u00f5rgud, et ei vaja k\u00fcmmet maitseainet ega kahtek\u00fcmmet lisakoostisosa, mis tapaksid nende spetsiifilise merelismagusa meki. Mereande on lihtne valmistada, kui teada m\u00f5nd n\u00f5ksu ja neid kasutada. Lisaks valmivad need kiiresti ja maitsva roa v\u00f5id saada lauale k\u00f5igest 15 minutiga.Mereande peetakse sageli luksuslikuks ja hinnaliseks tooraineks. Jah, homaar, krabid v\u00f5i osa austreid seda kahtlemata ongi, aga suurep\u00e4rase maitseelamuse saab ka palju rahakotis\u00f5bralikumalt n\u00e4iteks karpidest V\u00f5i hiidkalmaari kombitsatest.Pehme lihaga krevetidKrevetid on terves maailmas ja suure t\u00f5en\u00e4osusega Eestiski mereandide hulgas populaarsuselt esikohal. Need mereannid on kergesti k\u00e4ttesaadavad, neid m\u00fc\u00fcakse peaaegu igas toidupoes, need on olemas ka s\u00fcgavk\u00fclmas v\u00f5i kalaletis v\u00e4rskelt v\u00f5i sulatatult.Valikus on peamiselt p\u00f5hjapoolsetelt aladelt p\u00fc\u00fctud v\u00e4iksemaid s\u00fcvameregarneele ja troopilistest vetest p\u00e4rit hiidkrevette, mida nimetatakse ka tiiger- v\u00f5i kuningkrevettideks. M\u00f5nikord ilutsevad kalaletis suured Argentina hiidkrevetid. Nende omap\u00e4ra on kesta v\u00e4rvuses, mis on kuumt\u00f6\u00f6tlemata krevettidel oran\u017eikas, \" vastukaaluks teiste krevettide hallile kestale. Et krevettide valik on lai, varieerub suuresti ka nende hind. Soodsaimad on tervena keedetud ja k\u00fclmutatud terved p\u00f5hjameregarneelid, kalleimad kas v\u00e4rsked v\u00f5i k\u00fclmutatud, kuid toored hiidkrevetid. Erilistel hetkedel v\u00f5ib neid endale ju lubada, ent v\u00e4ga maitsvaid toite saab ka soodsama hinnaklassi krevettidest. Needsamad eelnevalt mainitud keedetud puhastamata s\u00fcvameregarneelid kujutavad endast \u00fctlemata toredat seltskonnatoitu, mida on m\u00f5nus laua \u00e4\u00e4res juttu puhudes nokitseda ja puhastatud suut\u00e4itega maiustada.Krevette on koduses k\u00f6\u00f6gis lihtne kasutada. Kuldreegel: v\u00e4ldi \u00fclek\u00fcpsetamist! Siis v\u00f5ib \u00f5rn tekstuur muutuda sitkeks ja maitsetuks.TERVETE HIIDKREVETTIDE PUHASTAMINE1. Kui krevetil on pea, keera see \u00f5rnalt k\u00fcljest.2.Krevetti kahe k\u00e4e vahel hoides ja p\u00f6ialdega t\u00f5mmates koori kest koos jalgadega. Sabaotsake v\u00f5ib k\u00fclge j\u00e4\u00e4da.3.Aseta krevett k\u00f5huli l\u00f5ikelauale ja tee terava noaga seljale sissel\u00f5ige. Eemalda tume sool, seda noaotsaga kerides. M\u00f5nikord on k\u00fclmutatud krevettidel juba t\u00f6\u00f6stuses kesta sisse l\u00f5ige tehtud ja sool eemaldatud. 4. Kui plaanid krevette praadida, kuivata need enne seda, nii ei hakka need hauduma, vaid kohe ilusti s\u00e4risema.5. Krevette v\u00f5id praadida ka puhastamata kujul, siis j\u00e4\u00e4b nokitsemist\u00f6\u00f6 s\u00f6\u00f6jatele laua \u00e4\u00e4res. Noa ja kahvliga pole siin suurt midagi teha, k\u00e4iku tuleb lasta ikka n\u00e4pud. Krevetikestast j\u00e4\u00e4b s\u00f5rmedele selle protsessi k\u00e4igus mere maitse, mis kandub ka suhu pistetavale krevetilihale.KarbidKarpidest on meie poodides sagedamini saada ranna- ehk sinimerikarpe. Aga ka v\u00e4ikeseid magusaid veenuskarpe, luksuslikke austreid, suus sulavaid kammkarpe, suuri ja liharikkaid rohekarpe, m\u00f5nikord ka p\u00f5nevaid habemenoa- ehk kaunkarpe.SINIMERIKARBID on soodsad mereannid, kilohind varieerub 4-8 euro vahel, mis teeb neist igati k\u00e4ttesaadava hinnaga tooraine. Sinimerikarpe s\u00fc\u00fcakse ainult kuumutatult, kas siis aurutatult, eri kastmetes, mereannisuppides v\u00f5i ahjus gratineeritult ehk \u00fclek\u00fcpsetatult. Mulle maitsevad v\u00e4ga ka karbid, mille esmalt keedanja siis marineerin veini\u00e4\u00e4dikas ja oliivi\u00f5lis koos \u00fcrtidega.HELEDAD \u00dcMARAD VEENUSKARBID on \u00f5rna ja magusmaheda maitsega, imehead risotodes ja pastaroogades.ROHEKARP sarnaneb v\u00e4limuselt sinimerikarbiga, aga on tunduvalt suurem. V\u00e4rskeid, st elusaid suuri rohekarpe meil ei m\u00fc\u00fcda, k\u00fcll aga leidub s\u00fcgavk\u00fclmaletis keedetud ja poolitatud rohekarpe. Erinevate katetega \u00fclek\u00fcpsetatud karbid on tore suupiste ja sellistest juba keedetud karbipoolikutest on seda lihtne ja mugav valmistada.AUSTRID s\u00e4ravad karpide superstaari staatuses. Elusaid austreid peetakse suureks delikatessiks, mille ideaalseks kaaslaseks on \u0161ampanja. Samas maades, kus austreid kasvatatakse, ei suhtuta neisse molluskitesse nii piduliku austusega ja n\u00e4iteks Prantsusmaal ei ole sugugi harv kohata austriliha suppides v\u00f5i hautistes, gratineeritult v\u00f5i juustuses vormis k\u00fcpsetatult. Austrikarpe avatakse spetsiaalse noaga, mis surutakse karbi sulgurlihase vahele ja siis keeratakse, et karp avaneks. Seda on parem teha kinnastega v\u00f5i h\u00e4da korral k\u00e4ter\u00e4tiga austrit kinni hoides, sest karbi servad on teravad.KAMMKARPE m\u00fc\u00fcakse v\u00e4rskelt v\u00f5i k\u00fclmutatult ja nende liha pehmust lausa jumaldatakse. Meil on ka oma tuntud tuuker-kalamees Marko Kaldmaa, kes p\u00fc\u00fcab kammkarpe Norras ja toimetab Eestisse.Kammkarpide praadimise juures tuleb silmas pidada ikka sedasama reeglit, mis teistegi mereandide puhul: \u00e4ra k\u00fcpseta \u00fcle! Kui kammkarbi pind hakkab pannil kuldset tooni saama ja liha ei ole enam klaasjas, on karbid valmis. Kaks minutit m\u00f5lemalt k\u00fcljelt on just paras. Terveid kammkarpe ostes leiad karbipoolikust ka punase marja, mis on samuti s\u00f6\u00f6dav, aga eriti \u00f5rn ja tahab kuumutamist vaid m\u00f5ne hetke.KaheksajalgM\u00fc\u00fctilise auraga kaheksajalad ei ole meie kaubanduses just liiga tihti saadaval, ent kel ikka kange kaheksajalaisui, leiab need kindlasti kas v\u00e4rske v\u00f5i s\u00fcgavk\u00fclmutatuna \u00fcles. V\u00e4rske kaheksajala kilohind j\u00e4\u00e4b 25 euro, k\u00fclmutatult 20 euro kanti. Muide, beebikaheksajalad ei ole kaheksajalgade lapsed, vaid lihtsalt v\u00e4iksem liik kaheksajalgu.Sageli peljatakse, et kaheksajalg tuleb potist v\u00e4lja vintske ja kummisena. Selles hirmus on leiutatud mitmesuguseid abin\u00f5usid, alates vaese looma n\u00fcpeldamisest enne pottipanekut, kuni keeduvette veinikorkide lisamiseni. Tegelikult on kaheksajala pehmenemiseks vajalik lihtsalt piisav keeduaeg, mis on keskmise suurusega isendi puhul umbes kolmveerand tundi. K\u00fcpsust saab testida puidust vardaga. Kui see l\u00e4heb kergelt liha sisse, ongi h\u00e4sti.S\u00fcgavk\u00fclmutamine m\u00f5jub lihastruktuuri pehmendavalt, nii et ses m\u00f5ttes on k\u00fclmutatud kaheksajala ostmine v\u00e4rskest isegi kindlam valik. Meil m\u00fc\u00fcdavad kaheksajalad on enamjaolt puhastatud, eemaldatud on nii tindikott kui ka pea sisemus. Ma keedan kaheksajalga k\u00fcll tervelt, aga peaosa \u00fcldse toidus ei kasuta, sest parimad on ikka kombitsad.KalmaarKalmaarid ja seepiad ehk tindikalad on l\u00e4hisugulased ja ka nende valmistusviisid on sarnased. Seepiaid kohtab meie poodides harvem. Kalmaare aga on nii terveid ja v\u00e4rskeid kui kombitsateks ja tuubideks t\u00fckeldatuna. Toon eraldi v\u00e4lja oma hiljutise avastuse, v\u00e4rsked hiidkalmaari kombitsad, mida leidub poes \u00fcha enam. Need pakuvad t\u00e4iesti arvestatavat konkurentsi kaheksajala kombitsatele, aga on hinnaklassilt peaaegu poole soodsamad.MereannisegudMereannisegusid, milles leidub erinevas vahekorras nii puhastatud rannakarpe, v\u00e4ikeseid krevette kui ka kalmaarit\u00fckke, m\u00fc\u00fcakse peaaegu igas suuremas poes. Sellist \u201ck\u00f5ik \u00fches\u201d segu on hea lisada kalasupile v\u00f5i m\u00f5nele k\u00f6\u00f6giviljaroale. Hamba all k\u00fcll mereanni tekstuuri suurt ei tunne, sest segu koostisosad on pisikesed, k\u00fcll aga saab roogadesse hetkega m\u00f5nusa mereandide maitseja aroomi. Hea v\u00f5imalus algajatele mereannis\u00f5pradele maitsega tutvumiseks!KUS ON PARIM VALIK MEREANDE?Lihtsamaid k\u00fclmutatud mereande leidub iga supermarketi s\u00fcgavk\u00fclmaletis. Kui aga tahad midagi erilist, v\u00e4rsket v\u00f5i proovida p\u00f5nevamaid mereande, siis tasub k\u00fclastada n\u00e4iteks Kalamajakat, Kalaarsenali, Kalakala v\u00f5i Promo Cash & Carry kalaletti.MEREANDIDE S\u00d6\u00d6MINE TOETAB TERVISTMereannid on v\u00e4hese rasvasisaldusega, olles samal ajal suurep\u00e4raseks valguallikaks. Mereandides on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses koguses oomega-3-rasvhappeid ja kuhjaga mineraale ja vitamiine, n\u00e4iteks vitamiin B12, mineraalid seleen ja tsink. Viimased kaks on tugevad antioks\u00fcdandid, mis kaitsevad organismi keskkonnategurite ja vabade radikaalide kahjuliku m\u00f5ju eest. Vitamiin D ja kaltsium aitavad hoida luud tugevana. Kala ja mereande soovitatakse s\u00fc\u00fca v\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas. Mineraalainete rikkuse t\u00f5ttu on mereandide s\u00f6\u00f6mine eriti kasulik, kui tunned end stressis ja v\u00e4sinuna.KUIDAS MEREANDE \u00dcLES SULATADA?Ostes vali v\u00f5imalikult v\u00e4rsked mereannid, mida hoitakse kalaletis j\u00e4\u00e4l. H\u00e4sti sobivad ka s\u00fcgavk\u00fclmutatud mereannid, sest need on k\u00fclmutatud kiiresti ja t\u00e4nap\u00e4evaseid tehnoloogiaid kasutades - sageli otse p\u00fc\u00fcgitraaleril. \u00c4ra kunagi pane juba korra sulatatud mereande uuesti s\u00fcgavk\u00fclma, nii v\u00f5ivad tekkida tervisele ohtlikud bakterid.Mereande sulata aeglaselt k\u00fclmkapis. Kui on aga kiire, v\u00f5ta mereannid pakendist v\u00e4lja ja laota toatemperatuurile \u00fche kihina vaagnale sulama. Sulamisel tekkinud vedelik vala \u00e4ra. Kui on padukiire, t\u00f5sta k\u00fclmutatud mereannid kraani alla suurde kaussi. Lase peale joosta jahedat vett ja liiguta mereande, kuni need on sulanud. Nii sulavad mereannid m\u00f5ne minuti jooksul. Mereande saad sulatada ka lihtsalt kausis k\u00fclmas vees, mitte jooksva vee all. Nii sulavad need veidi kauem.SINIMERIKARBID VALGE VEINI JA KOORE KASTMES KOOS ESTRAGONIGA\u00dcks \u00fctlemata maitsev moodus karpidega maiustada on valmistada neile veinine koorekaste, millele annab salap\u00e4rase prantsusp\u00e4rase meki estragon. (S\u00f6\u00f6jad: \u201cMm, mis maitse see on, nii hea!\u201d) K\u00f5rvale serveeri kindlasti head saia, n\u00e4iteks baguette millega saab viimasedki v\u00e4\u00e4rtuslikud kastmetilgad taldrikult k\u00e4tte.1 kg v\u00e4rskeid sinimerikarpe 1 sibul 2 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt 2 sl v\u00f5id 2 dl kuiva valget veini 2 tl kuivatatud estragoni 2 dl vett 4 dl 35% koort10 musta pipra tera soola serveerimiseks head saiaPese karbid voolava vee all hoolsalt ja j\u00e4lgi, et k\u00f5ik oleksid suletud. Viska \u00e4ra need, mis on praokil ega sulgu ka noaga peale koputades.Kuumuta pannil v\u00f5i, passeeri hakitud sibul ning k\u00fc\u00fcslauk klaasjaspehmeks ning vala suurde potti. Lisa vein ja estragon, kuumuta keema. Pane potti karbid (k\u00f5ik ei pea olema vedelikuga kaetud) ja keeda kaane all 6 minutit, kuni need on avanenud. T\u00f5sta karbid vahukulbiga leemest v\u00e4lja. Viska \u00e4ra need, mis keetes ei avanenud.Vala potti vesi ja koor, puista ka pipraterad ning keeda ilma kaaneta 5 minutit. Maitsesta soolaga. T\u00f5sta karbid leeme sisse tagasi ja t\u00f5sta oma meistriteos lauale.VEENUSKARBIPASTASelle retsepti olen oma kodusesse k\u00f6\u00f6ki toonud Sardiiniast, kus mitmel aastal perega puhkamas ja mereande nautimas k\u00e4idud. Tavalisest mereannipastast erilisemaks teeb toidu valmistusviis: pasta valmib nagu risoto!1 kg veenuskarpe (keedetud ja k\u00fclmutatud) 2 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt 4 sl oliivi\u00f5li 2 sl v\u00e4rsket hakitud peterselli 150 ml kuiva valget veini 250 g orzo-pastat 200 g tomatip\u00fcreed (passata) 1 sl suhkrut soola, musta pipart 4 dl kalapuljongit v\u00f5i vettLase karpidel rahulikult sulada. Vala tekkinud vedelik \u00e4ra. Haki k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcned. Kuumuta suuremal s\u00fcgaval pannil \u00f5li. Prae k\u00fc\u00fcslauku madalal kuumusel segades 2-3 minutit. \u00c4ra pruunista!Puista pannile hakitud peterselli ja kuumuta veel segades paar minutit, et maitseained \u00f5lisse imenduksid. Lisa pasta, tomatip\u00fcree, suhkur, sool ja pipar ning sega l\u00e4bi. N\u00fc\u00fcd hakka edasi keetes jupi kaupa lisama vett v\u00f5i kalapuljongit. Esialgu vala sinna poo! vedelikukogusest, lase sel pastasse imenduda ja siis lisa \u00fclej\u00e4\u00e4nu. Sega vahepeal. Kokku kulub keetmiseks 10-12 minutit, kuni pasta on al dente k\u00fcpsusastmes.L\u00f5puks sega hulka veenuskarbid ja kuumuta paar minutit. Maitse ja kui tarvis, lisa soola. Paku kohe. Serveerides v\u00f5ib iga s\u00f6\u00f6ja oma toidule jahvatada musta pipart.EINESAI KREVETISALATIGA A LA TOASTSKAGENV\u00f5ileivategu tundub esmapilgul liiga lihtne. Aga kui krevetid on k\u00e4ep\u00e4rast, siis see v\u00f5ileib \u00fcletab k\u00f5ik ootused. Isegi peolaua eelroana tekitab see elevust.450 g keedetud ja k\u00fclmutatud puhastamata krevette v\u00f5i s\u00fcvameregarneele (puhastatult 200 g) 1 keedetud muna 3 sl majoneesi 1 tl mahedamaitselist sinepit 1 sl hakitud tilli 1 sl hakitud murulauku 4 sl forellimarja lisaks 2 sl v\u00f5id ja 4 r\u00f6stsaiaPuhasta krevetid ja t\u00f5sta kaussi. Lisa kahvliga katki vajutatud muna, majonees ja sinep. Lisa maitseroheline, sega l\u00e4bi. L\u00f5ika saiadelt koorik. Prae saiad pannil v\u00f5is m\u00f5lemalt k\u00fcljelt kuldseks. T\u00f5sta igale saiale krevetisalatit. K\u00f5ige peale pane kroonina lusikat\u00e4is kalamarja.K\u00dcMNE MINUTI GURMEE: KREVETID V\u00d5IKASTMES KOOS K\u00dc\u00dcSLAUGU JA PETERSELLIGAK\u00fc\u00fcslaugu ja v\u00f5iga siin kokku hoitud ei ole, ja \u00f5igusega! Tulemuseks on v\u00f5rratult maitsev roog, mille s\u00f6\u00f6mise j\u00e4rel limpsitakse puhtaks s\u00f5rmedki. Ja see on lubatud, sest kui krevetid on pannilt tulnult s\u00f6\u00f6misk\u00f5lblikuks jahtunud, ongi k\u00f5ige parem nendega maiustada n\u00e4ppude vahelt.400 g k\u00fclmutatud tooreid hiidkrevette (puhastatult 350 g) 4 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt 80 g v\u00f5id 1 sl sidrunimahla Oma Maitse  September 12023 n\u00e4puotsaga t\u0161illihelbeid 5 sl v\u00e4rsket hakitud peterselli soola, musta pipartSulata krevetid, vala tekkinud vedelik \u00e4ra. Puhasta krevetid koortest, aga j\u00e4ta sabake k\u00fclge. Haki k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcned. Sulata pannil 1 sl v\u00f5id. Prae krevetid m\u00f5lemalt k\u00fcljelt roosaks, maitsesta soola ja pipraga. T\u00f5sta pannilt \u00e4ra.Vala hakitud k\u00fc\u00fcslauk samale pannile ja prae madalal kuumusel l\u00e4bipaistvaks, selleks kulub 1-2 minutit. Lisa pannile \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00fckkidena v\u00f5i, krevetid, sidrunimahl, t\u0161illihelbed ja hakitud petersell. Sega l\u00e4bi. Naudi kohe!KAMMKARBI-CEVICHECeviche (h\u00e4\u00e4ldama peaks \u201cseviit\u0161e\u201d, r\u00f5hk teisel silbil) on Kesk-ja L\u00f5una-Ameerikast p\u00e4rit eelroog v\u00f5i lihtsalt m\u00f5nus mereline amps, mida saab teha nii toorestest mereandidest kui ka kalast.Laimimahlas \u201ck\u00fcpsetatud\u201d kammkarbid on eriti puhta maitsega ja tekitavad s\u00fc\u00fces lausa s\u00f5ltuvust. V\u00f5tmes\u00f5naks on nagu ikka toore kala ja mereandide puhul v\u00e4rskus.5 kammkarpi (150 g) 0,5 punast sibulat 0,5 t\u0161illikauna 1 sl hakitud murulauku 1 sl hakitud koriandrit 0,5-1 laimist v\u00e4lja pigistatud mahl 0,5 tl suhkrut 0,5 tl soolaKui kammkarbid on ostetud karpidega, eemalda need sealt. K\u00fclmutatud kammkarbid sulata eelnevalt. L\u00f5ika \u00f5hukesteks, 1-2 mm paksusteks viiludeks. L\u00f5ika sibulapoolik \u00f5hukesteks poolratasteks. Haki t\u0161iili. Sega poolest laimist v\u00e4lja pressitud mahl suhkru ja soolaga.Pane k\u00f5ik komponendid kaussi, vala peale maitsestatud laimimahl. Sega h\u00e4sti \u00f5rnalt l\u00e4bi. J\u00e4lgi, et k\u00f5ik kammkarbi viilud oleksid laimimahlaga kaetud. Kui pole, pigista mahla juurde. Lase 5 minutit maitsestuda. Serveerimiseks t\u00f5sta ceviche taldrikutesse.MEREANNIHAUTIS K\u00d6\u00d6GIVILJA JA RIISIGAOn see supp v\u00f5i hautis, selles on k\u00fcsimus. Ilmselt midagi vahepealset, millele ei olegi nimetust v\u00e4lja m\u00f5eldud. Roog ise pakatab merelisusest ja kui silmad kinni panna, viib aroom otse Vahemere-\u00e4\u00e4rsesse rannak\u00fclla.2 sibulat 4 k\u00fc\u00fcslauguk\u00fc\u00fcnt 1 sellerivars 1 fenkol 2 porgandit 4 sl oliivi\u00f5li 1 purk (400 g) purustatud tomatite konservi 400 ml vett 1 sl suhkrut10 t\u00fc\u00fcmianioksakest v\u00f5i 1 sl kuivatatud t\u00fc\u00fcmiani 2 loorberilehte 5 musta pipra tera 400 g k\u00fclmutatud mereannisegu soola serveerimiseks keedetud riisiSulata mereannisegu. Haki sibul ja k\u00fc\u00fcslauk. T\u00fckelda sellerivars, fenkol ja porgand. Kuumuta pannil oliivi\u00f5li. Prae t\u00fckeldatud k\u00f6\u00f6givilju madalal kuumusel 7 minutit, kuni hakkavad pehmenema.Vala pannilt k\u00f5ik haudepotti, lisa konservtomatid, vesi, suhkur, t\u00fc\u00fcmian, loorber, pipraterad ja veidi soola. Keeda 15 minutit, kuni k\u00f6\u00f6giviljad on enamv\u00e4hem pehmed. Lisa mereannisegu. Keeda veel 5 minutit. Vajadusel lisa soola.Paku pajaroa k\u00f5rvale kuuma riisi, mida iga\u00fcks saab ise oma supitaldrikusse t\u00f5sta.J\u00c4\u00c4GIVABA R\u00d5KKAMINE!Kui puhastad krevette, \u00e4ra viska kestasid \u00e4ra, vaid korja neid ajapikku s\u00fcgavk\u00fclma kilekotti. Kui kesti on koos 250-300 g jagu, saad neist koos veega keeta maitserikka ja tummise mereannipuljongi, mida kasutada kastmete, suppide, mereannirisoto valmistamiseks.MARI-LIISI VERSIOON KREVETISAIASTKlassikud on vahvad, aga veel toredam on neid oma maitse j\u00e4rgi kohandada.Et kate oleks veel maitsvam ja \u00fchtlasi hoiaks saia peal paremini vormi, lisan peeneks hakitud muna, mis originaalis puudub. Krevettide osas on ideaalne valik nn laeva Rootsi laua krevetid: keedetud koorimata v\u00e4ikesed s\u00fcvameregarneelid. Koori need ise, nii on maitse palju parem kui juba puhastatud garneelidel. Pealegi on einesaiu nii lihtne teha - ainult segamise vaev -, nii et j\u00e4ta endale v\u00e4hemalt krevettide koorimise r\u00f5\u00f5m.Niisiis, kui sul on krevette, muna, majoneesi, maitserohelist ja r\u00f6stsaia, on maitsemeeli paitav amps vaid m\u00f5ne minuti kaugusel. Soola sellesse toitu lisada pole vaja, krevetid ja kalamari on just parasjagu soolased.Kui teed seda toitu k\u00fclmutatud sinimerikarpidest, sulata need esmalt ja vala tekkinud vedelik \u00e4ra. K\u00fclmutatud karbid on juba eelkeedetud, nii et keetmisetapi v\u00f5id \u00e4ra j\u00e4tta. Lisa sulanud karbid koos vee, koore ja piprateradega ja keeda 5 minutit, nagu on retseptis kirjas.Kohandatud tooraine teeb imet! Originaalis tehakse rooga kohaliku erisordi, terakesi meenutava fregola-pastaga. Seda meil paraku saada pole, aga olen selle pastasordi asendanud l\u00fchikese riisikujulise orzo-pastaga. Veenuskarpe \u00f5nneks meie kalalettidelt leiab. Boonusena tuleb v\u00e4lja asjaolu, et arvestades pastapaki ja k\u00fclmutatud karbikoti hinda, on tegu lausa soodusgurmeega.MARI-LIIS ILOVER"}
{"text":"VOLIKOGU ISTUNGIL21. septembril\n1. Vallasekret\u00e4r Siiri J\u00f5eranna \u00fclevaade valimiskomisjoni otsusest, millega l\u00f5ppesid ennet\u00e4htaegselt volikogu liikme Andres M\u00f5isa volitused tema avalduse alusel. Alates 1.09.2023 m\u00e4\u00e4rati volikogu liikmeks asendusliige Jaan Stolts.\n2. Toimus Tori valla arengukava aastani 2030 ja eelarvestrateegia 2024-2027 esimene lugemine.\n3. \u00dclevaade Tori valla arengukava seirest 2022. aastal.\n4. V\u00f5eti vastu Tori valla 2023.\naasta esimene lisaeelarve.\n5. Kehtestati Kilksama k\u00fclas asuva Jahimeeste kinnistu detailplaneering.\n6. V\u00f5eti vastu Selja k\u00fclas asuva P\u00f5ntsi kinnistu detailplaneering.\n7. N\u00f5ustuti Tori valla ja osa\u00fchingu J&T Projekt vahel kehtiva, Sauga alevikus Vahtra tn 6 kinnistu kohta s\u00f5lmitud hoonestus\u00f5iguse seadmise lepingu muutmisega: hoonestus\u00f5iguse lepingus toodud ehituskohustuse ning t\u00f6\u00f6kohtade loomise kohustuse t\u00e4itmise t\u00e4htaega pikendatakse kuni 16.12.2024. 8. Otsustati seada t\u00e4htajatu sundvaldus Tammiste k\u00fclas asuvale Urva tee L6 katastri\u00fcksusele avalikult kasutatava tee rajamiseks.\n9. Otsustati seada t\u00e4htajatu sundvaldus Tammiste k\u00fclas asuvale Viki tee katastri\u00fcksusele avalikult kasutatava tee rajamiseks. 10.Otsustati seada t\u00e4htajatu sundvaldus Eametsa k\u00fclas asuvatele kinnistutele avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks. 11. Otsustati taotleda Tori valla munitsipaalomandisse k\u00fcmme katastri\u00fcksust.\n12.Otsustati omandada osa\u00fchingult Metsagrupp osa Eametsa k\u00fclas asuvast Melluka-Mihkli kinnistust hinnaga 2 eurot\/m2 seoses Nigula tee \u00e4\u00e4rde kergliiklustee rajamisega.\n13.Otsustati omandada osa\u00fchingult Wesico Projekt tasuta Eametsa k\u00fclas asuv Meelespea tee kinnistu seoses Nigula tee \u00e4\u00e4rde kergliiklustee rajamisega. 14.Informatsioon:\n14.1 kokkuv\u00f5te Tori valla elanike rahulolu-uuringu anal\u00fc\u00fcsist;\n14.2 Tori valla tervise- ja heaoluprofiili tutvustamine;\n14.3 \u00fclevaade 2023. aasta eelarve t\u00e4itmisest;\n14.4 \u00fclevaade korruptsiooniennetusest.\n\nVolikogu istungite protokollide ja vastuv\u00f5etud \u00f5igusaktidega saab tutvuda valla kodulehel www.torivald.ee."}
{"text":"Pank: e-kaubanduse kasvuga sagenevad veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettusedEesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust. Suurest mahust ja kasvust soovivad aga oma osa saada ka petturid. Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et t\u00e4navu kaheksa esimese kuuga on veebip\u00f5histe m\u00fc\u00fcgipettuse arv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga. \u201eInternetis toimuvad m\u00fc\u00fcgipettused v\u00f5rduvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab l\u00e4henemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha \u00fcle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui \u00fclekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on v\u00e4ga keeruline,\u201c \u00fctles Kiik.\nMaksekeskuse kliendianal\u00fc\u00fcsi kohaselt suurenes Eesti e-ostlejate arv koroonaajal v\u00e4hemalt 50% ning kasv pole peatunud ka p\u00e4rast seda. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse keskmiselt 62% e-oste Eesti ning 38% v\u00e4lismaa e-poodidest. Samas ei vasta erinevate uuringute kohaselt v\u00e4ga suur hulk kodumaistest e-poodidest k\u00f5ikidele seadusest tulenevatele tarbija\u00f5igustele, r\u00e4\u00e4kimata keskkondadest, mis ongi pettuse eesm\u00e4rgil loodud. \u201eOht veebis m\u00f5ne v\u00f5ltspoe v\u00f5i pettuse ohvriks langeda on suur ning kasvab iga aastaga, seet\u00f5ttu tuleb olla v\u00e4ga hoolikas,\u201c kinnitas Kiik.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti soovitused veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse ohu ennetamiseks:\nUskumatult soodne hind viitab sageli pettusele ning soovile panna inimene ostu koheselt ilma kaks korda m\u00f5tlemata sooritama. Seega tuleks erakordselt soodsa hinnaga toote v\u00f5i teenuse puhul otsida ja v\u00f5rrelda, mida teised m\u00fc\u00fcgikohad sama asja eest k\u00fcsivad.\nEnne iga suuremat veebipoes tehtud ostu tuleks kontrollida m\u00fc\u00fcja tausta. Lihtsa otsingu abil v\u00f5ib nii veebipoe kui ka konkreetse m\u00fc\u00fcja nimi tulla esile seoses m\u00f5ne varasema pettusega. Soovitatav on j\u00e4lgida ostukeskkonnas ka teiste klientide arvustusi ning nende olemasolu v\u00f5i puudumist.\nPetturid kasutavad sageli usaldusv\u00e4\u00e4rsete ja tuntud ettev\u00f5tete nimesid, et eksitada ostjaid ning luua seel\u00e4bi usaldusv\u00e4\u00e4rne mulje. Oluline on enne ostu sooritamist veenduda, et veebiaadress ja konto kuuluvad t\u00f5esti \u00f5igele ettev\u00f5ttele. Sageli v\u00f5ib nimedes erineda k\u00f5igest \u00fcks t\u00e4ht.\nV\u00e4lismaalt tellides tuleks alati arvestada veidi suurema t\u00f5en\u00e4osusega, et kaup ei j\u00f5ua kohale v\u00f5i ei ole oodatud kvaliteediga. Kui see nii l\u00e4heb, siis sageli hakatakse tagantj\u00e4rele s\u00fcvenema tingimustesse. Avastatakse, et tehinguga on antud n\u00f5usolek n\u00e4iteks hilisemaid pretensioone mitte esitada. Seega tuleks kindlasti s\u00fcveneda ka tingimustesse, millele n\u00f5usolek antakse.\nKiige s\u00f5nul tuleb olla t\u00e4helepanelik ka juhul, kui inimesed ise internetis midagi m\u00fc\u00fcvad, sest aktiivselt tegutsevad ka v\u00f5ltsostjad. \u201eSellisel juhul hakkab pettus reeglina realiseeruma hetkel, mil ostu ja paki saatmise osas tehakse kokkulepe. Pettur saadab lingi v\u00f5ltsitud veebilehele, mis n\u00e4eb v\u00e4lja v\u00e4ga sarnane n\u00e4iteks m\u00f5ne tuntud kullerteenuse omaga. Seej\u00e4rel palub pettur paki saatmise eest sel lehel tasuda ning hetkel, kui olete sisestanud vajalikud kaardiandmed, \u00fcritab kelm sooritada kaardiga toiminguid, mis ka \u00f5nnestuvad, kui selle ise kinnitate,\u201c selgitas Kiik levinud skeemi."}
{"text":"Luminor: e-kaubanduse kasvuga sagenevad veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettusedEesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust. Suurest mahust ja kasvust soovivad aga oma osa saada ka petturid. Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et t\u00e4navu kaheksa esimese kuuga on veebip\u00f5histe m\u00fc\u00fcgipettuse arv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga. \u201eInternetis toimuvad m\u00fc\u00fcgipettused v\u00f5rduvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab l\u00e4henemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha \u00fcle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui \u00fclekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on v\u00e4ga keeruline,\u201c \u00fctles Kiik.\nMaksekeskuse kliendianal\u00fc\u00fcsi kohaselt suurenes Eesti e-ostlejate arv koroonaajal v\u00e4hemalt 50% ning kasv pole peatunud ka p\u00e4rast seda. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse keskmiselt 62% e-oste Eesti ning 38% v\u00e4lismaa e-poodidest. Samas ei vasta erinevate uuringute kohaselt v\u00e4ga suur hulk kodumaistest e-poodidest k\u00f5ikidele seadusest tulenevatele tarbija\u00f5igustele, r\u00e4\u00e4kimata keskkondadest, mis ongi pettuse eesm\u00e4rgil loodud. \u201eOht veebis m\u00f5ne v\u00f5ltspoe v\u00f5i pettuse ohvriks langeda on suur ning kasvab iga aastaga, seet\u00f5ttu tuleb olla v\u00e4ga hoolikas,\u201c kinnitas Kiik.\nLuminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialisti soovitused veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse ohu ennetamiseks.\n1. Uskumatult soodne hind viitab sageli pettusele ning soovile panna inimene ostu koheselt ilma kaks korda m\u00f5tlemata sooritama. Seega tuleks erakordselt soodsa hinnaga toote v\u00f5i teenuse puhul otsida ja v\u00f5rrelda, mida teised m\u00fc\u00fcgikohad sama asja eest k\u00fcsivad.\n2. Enne iga suuremat veebipoes tehtud ostu tuleks kontrollida m\u00fc\u00fcja tausta. Lihtsa otsingu abil v\u00f5ib nii veebipoe kui ka konkreetse m\u00fc\u00fcja nimi tulla esile seoses m\u00f5ne varasema pettusega. Soovitatav on j\u00e4lgida ostukeskkonnas ka teiste klientide arvustusi ning nende olemasolu v\u00f5i puudumist.\n3. Petturid kasutavad sageli usaldusv\u00e4\u00e4rsete ja tuntud ettev\u00f5tete nimesid, et eksitada ostjaid ning luua seel\u00e4bi usaldusv\u00e4\u00e4rne mulje. Oluline on enne ostu sooritamist veenduda, et veebiaadress ja konto kuuluvad t\u00f5esti \u00f5igele ettev\u00f5ttele. Sageli v\u00f5ib nimedes erineda k\u00f5igest \u00fcks t\u00e4ht.\n4. V\u00e4lismaalt tellides tuleks alati arvestada veidi suurema t\u00f5en\u00e4osusega, et kaup ei j\u00f5ua kohale v\u00f5i ei ole oodatud kvaliteediga. Kui see nii l\u00e4heb, siis sageli hakatakse tagantj\u00e4rele s\u00fcvenema tingimustesse. Avastatakse, et tehinguga on antud n\u00f5usolek n\u00e4iteks hilisemaid pretensioone mitte esitada. Seega tuleks kindlasti s\u00fcveneda ka tingimustesse, millele n\u00f5usolek antakse.\nKiige s\u00f5nul tuleb olla t\u00e4helepanelik ka juhul, kui inimesed ise internetis midagi m\u00fc\u00fcvad, sest aktiivselt tegutsevad ka v\u00f5ltsostjad. \u201eSellisel juhul hakkab pettus reeglina realiseeruma hetkel, mil ostu ja paki saatmise osas tehakse kokkulepe. Pettur saadab lingi v\u00f5ltsitud veebilehele, mis n\u00e4eb v\u00e4lja v\u00e4ga sarnane n\u00e4iteks m\u00f5ne tuntud kullerteenuse omaga. Seej\u00e4rel palub pettur paki saatmise eest sel lehel tasuda ning hetkel, kui olete sisestanud vajalikud kaardiandmed, \u00fcritab kelm sooritada kaardiga toiminguid, mis ka \u00f5nnestuvad, kui selle ise kinnitate,\u201c selgitas Kiik levinud skeemi.\nLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud Norstati uuringu kohaselt tajub 79% Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt."}
{"text":"KESKERAKONNA PEREHEITMINE | Mart Soidro: poliitilise doomino harrastajad v\u00f5ivad klotsi lauale l\u00fc\u00fca ja h\u00fc\u00fcda v\u00f5idukalt: \u201eP\u044b\u0431\u0430!\u201cMaailm ei ole enam endine. 16. septembril astus Keskerakonna veteranpoliitik (staa\u017e 25 aastat) Jaanus Karilaid v\u00e4lja oma kalliks saanud erakonnast. Sama tee valis n\u00e4dalap\u00e4evad hiljem ka T\u00f5nis M\u00f6lder: \u201eP\u00e4rast 15 aastat Keskerakonnas on aeg keerata poliitikas uus lehek\u00fclg. Olen otsustanud liituda erakonnaga Isamaa!\u201d\nTema nimekaim, politoloog Martin M\u00f6lder, kes ka varem olnud varmas kommenteerima Isamaa t\u00f5usu, teatas: \u201eN\u00fc\u00fcd on Isamaal riigikogus k\u00fcmme kohta ehk \u00fcks rohkem kui sotsidel.\u201d Kui siia lisada, et Norstati sellen\u00e4dalase k\u00fcsitluse j\u00e4rgi on Isamaa toetus viie n\u00e4dalaga t\u00f5usnud 4,8 protsendipunkti v\u00f5rra ja on praegu 14,8% \u2013 see on k\u00f5rgeimal tasemel alates sellest ajast, kui uuringufirma erakonna eelistuse k\u00fcsitlustega alustas \u2013, tuleb tunnustada tehtud valikut.\nMeil aeg on lahkuda!\nKarilaid ja M\u00f6lder pole ainsad, kes otsustasid Keskerakonna tolmu jalge alt p\u00fchkida. Avapaugu tegi Andra Veidemann, kes kunagi kuulus Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse (hilisem Reformierakond), seej\u00e4rel oli Keskerakonna liige ja Arengupartei esimees (1996\u20131999). Aga see pole veel k\u00f5ik! Aastatel 2000\u20132009 kuulus tarmukas daam Rahvaliitu ja oli 2009\u20132018 ka sots. Pettus paraku ka neiski. Aga pole hullu, samal aastal j\u00f5udis Veidemann ringiga tagasi Keskerakonda, kus ta oli uuenenud partei ideede kandjaks aastatel 2018\u20132023. Praegu pole veel teada, millises parteis veteranpoliitik j\u00e4tkab.\nSeej\u00e4rel teatas Neeme V\u00e4li, et m\u00f5\u00f5t on t\u00e4is. Meeldetuletuseks: erukindralmajor astus Keskerakonda eelmisel aastal, kogus riigikogu valimistel 159 h\u00e4\u00e4lt ega osutunud valituks. N\u00e4dal aega tagasi astus V\u00e4li keskparteist v\u00e4lja, pidades sobimatuks Mihhail K\u00f5lvarti valimist Keskerakonna esimeheks. Oli see tegelik p\u00f5hjus v\u00f5i \u00e4kki pettumus oma valimistulemuses?\u00a0Niipalju ehk, et tuntumatest kesikutest tegi vanast kindralist kehvema valimistulemuse \u00fcksnes endine v\u00e4lisminister Eva-Maria Liimets, kes kogus suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal 138 kesist h\u00e4\u00e4lt. Aga tema veel j\u00e4tkab erakonna kuulsusrikastes ridades.\u00a0\nAga see pole veel k\u00f5ik!\nKolmap\u00e4eval teatas kunagine erakonna peasekret\u00e4r Priit Toobal, kes m\u00f5isteti 2015. aastal s\u00fc\u00fcdi eraviisilisele j\u00e4litustegevusele kihutamises ja ametialases v\u00f5ltsimises, et astub karile juhitavalt laevalt maha. Kui ma Toobali pateetilisest p\u00f5hjendusest sotsiaalmeedias \u00f5igesti aru sain, siis muutus Savisaare kunagise l\u00e4hima v\u00f5itluskaaslase maailmapilt eelmise aasta 24. veebruaril. Aga silmad avanesid l\u00f5plikult 10. septembril, mil erakonna esimeheks valiti vene tiiva esindaja Mihhail K\u00f5lvart.\n\u201ePakkusin erakonnakaaslastele, kes kongressi eel Taneli ja J\u00fcri taha koondusid, uue erakonna loomise m\u00f5tet. Sellel ideel oli s\u00e4rasilmseid toetajaid, aga paraku j\u00e4i peale soovunelm, et \u00fchel p\u00e4eval on v\u00f5imalik erakond tagasi v\u00f5tta. Mina sellesse ei usu!\u201d p\u00f5rutas Toobal.\nMida siis teha? Miks mitte ei v\u00f5iks uusrahvuslane astuda samuti Isamaasse? Aga tegelikult on see kolmandaj\u00e4rguline k\u00fcsimus, sest Veidemann, V\u00e4li ja Toobal ei m\u00f5juta meie poliitikaelu karvav\u00f5rdki. K\u00fcll aga v\u00f5ib pilgu peale heita kahele aknaalusele, kes kolme ja poole aasta jooksul meie parlamendi t\u00f6\u00f6d ilmestavad.\nKarilaid ja M\u00f6lder\nKui natukene ulakas olla, siis Isamaa, kes seisis peretoetuse eest k\u00f5ige innukamalt, saigi l\u00f5puks \u201episikest peret\u201d \u2013 Jaanus Karilaiu ja T\u00f5nis M\u00f6ldri. T\u00f5si, nad ei saa istuda erinevalt oma uute aatekaaslastega \u00fchises rivis, vaid aknaalustena Toompea istungite saali nurgas. Aga mis vahet seal ikka on? Isamaal on n\u00fc\u00fcd k\u00fcmme kohta, \u00fcks rohkem kui sotsidel. Kui \u00f5nnestuks veel kaasata kaheksa keskerakondlast, olekski kunagine Laari partei k\u00f5ige suurem opositsioonij\u00f5ud. Unustame \u00e4ra omaaegse t\u00fcli Isamaa ja Keskerakonna vahel, mis puudutas astmelist tulumaksu, tasakaalus eelarvet, korruptsiooni ja s\u00f5pruslepingut \u00dchtse Venemaaga. Need on n\u00fc\u00fcd vajunud ammu unustuseh\u00f5lma.\nAjakirjanduses on ilmunud v\u00e4ited, et kaks lahkujat on meie poliitika tipptegijad. Kuidas v\u00f5tta?\u00a0 \u00dcks on olnud fraktsiooni esimees, teine minister. Aga valimistel saadud h\u00e4\u00e4led, mis peaksid olema poliitiku suurim varandus, pole neil \u00fclem\u00e4\u00e4ra suured.\nPilk protokolli.\nJaanus Karilaid kogus viimastel valimistel Hiiu-, L\u00e4\u00e4ne- ja Saaremaal 2162 h\u00e4\u00e4lt. See oli 61. h\u00e4\u00e4letustulemus. T\u00f5si, tegemist oli v\u00e4ikese ringkonnaga, aga teda edestasid valimisringkonnas nr 5 Kalle Laanet (4347), Kalev Stoicescu (3664), Helle-Moonika Helme (3529) ja Madis Kallas (2254). Seega viies koht oma valimisringkonnas.\nT\u00f5nis M\u00f6lder kandideeris suures Tallinna Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas ning kogus 570 h\u00e4\u00e4lt. See oli \u00fcleriigilises pingereas 224. tulemus. Leheruum ei v\u00f5imalda ette lugeda k\u00f5iki, kes hasartset poliitikut selles ringkonnas edestasid. Niipalju ehk, et Mihhail K\u00f5lvart, kes M\u00f6ldri riigikokku vedas, kogus 14 592 h\u00e4\u00e4lt.\nMiks ma vaevan lugejaid nende arvudega? Vastan: tegemist ei ole superhiirtega, kes uuele erakonnale h\u00e4\u00e4lte m\u00f5ttes suurt kasu tooksid. Pealegi on elu n\u00e4idanud, et erakondadest \u00fcleh\u00fcppajad suudavad harva oma taset hoida.\nVarasemad lahkujad\nKes hirmsasti elavad kaasa Keskerakonna pereheitmisele, siis \u00fctlen rahustavalt: seda on varemgi juhtunud ja hullu polnud midagi. Kui p\u00e4rast p\u00f5hiseaduse vastuv\u00f5tmist tuli kokku VII riigikogu (1992\u20131995), sai Rahvarinne (Keskerakond) kokku 15 kohta. Kahe ja poole aasta p\u00e4rast, mil toimusid j\u00e4rgmised parlamendi valimised, olid nende hulgast lahkunud Ignar Fjuk, Mati Hint, Jaan Kaplinski, Ants-Enno L\u00f5hmus ja Olli Toomik, kes moodustasid Vabade Demokraatide fraktsiooni. Nemad olid esimesed, kes haistsid, et Edgariga pole pikka pidu. Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale Ignar Fjuk, kes p\u00e4rast seda kuulus Reformierakonna fraktsiooni VIII ja IX koosseisus ning kandideeris viimati Eesti 200 nimekirjas, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud l\u00f5id poliitikale k\u00e4ega.\nKeskerakonna fraktsiooni read h\u00f5renesid ka VIII riigikogu (1995\u20131999) ajal, mil p\u00e4rast Savisaare lindiskandaali astusid sealt v\u00e4lja Rein Karem\u00e4e, Andra Veidemann, Priit Aimla, Arvo Junti ja Krista Kilvet\u00a0ning moodustasid Arengupartei.\nJ\u00e4rgmises parlamendi koosseisus (1999\u20132003) ei lahkunud \u00fckski kesik. K\u00fcll aga X kooseisus (2003\u20132007), kui l\u00e4ksid minema Toomas Alatalu, Peeter Kreitzberg, Olev Laanj\u00e4rv, Robert Lepikson, Jaanus Marrandi, Sven Mikser, Mark Soosaar, Liina T\u00f5nisson ja Harri \u00d5unapuu.\nJ\u00e4rgmises riigikogus (2007\u20132011) lahkus fraktsioonist \u00fcksnes Jaan Kundla, teadagi mille eest. Aga XII koosseisus (2011\u20132015) oli minejaid rohkem: Deniss Borodit\u0161, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Olga S\u00f5tnik ja Aivar Riisalu. Muide, viimati mainitud multitalent oli aastatel 1993\u20131996 Maarahva \u00dchenduse liige, edasi kuni 2014. aastani\u00a0Keskerakonna lauluh\u00e4\u00e4l. Siis tegi meie mees kannap\u00f6\u00f6rde ning astus Isamaa ja Res Publica Liitu (2014\u20132017). Sealt astus ta v\u00e4lja 2017. aastal, mil sai Keskerakonna juhitava linnavalitsuse abilinnapeaks.\nViimase kaheksa aasta jooksul on enne Karilaiu ja M\u00f6ldri parteivahetust keskfraktsioonist lahkujaid olnud v\u00e4he: XIII riigikogus Olga Ivanova ja Peeter Ernits ning eelmises riigikogus Raimond Kaljulaid, Martin Repinski ja Mihhail Stalnuhhin.\nUh! Taasiseseisvunud Eesti kolmek\u00fcmne kahe aasta jooksul on riigikogu fraktsioonist lahkunud \u00fcle kolmek\u00fcmne keskerakondlase. Aga mitte midagi ei ole juhtunud.\nL\u00f5petuseks. Aastak\u00fcmneid on poliitikast huvitatud inimesed vaevelnud selle \u00fcle, mis ime(taja) see Keskerakond ikkagi on. \u00c4kki kala v\u00f5i liha? Aga pruukis vaid Mihhail K\u00f5lvartil saada erakonna esimeheks \u2013 ja natuke \u201etegutseda\u201c \u2013 ja poliitilise doomino m\u00e4ngu harrastajad v\u00f5isid koduvabariigis klotsi lauale l\u00fc\u00fca ja h\u00fc\u00fcda v\u00f5idukalt: \u201eP\u044b\u0431\u0430!\u201c"}
{"text":"Taeblas l\u00f5i mees naabrit, kes viidi haiglasse27. septembril sai politsei teate, et L\u00e4\u00e4nemaal Taeblas korterelamus l\u00f5i 37-aastane mees oma naabrit, kes sai viga ja viidi haiglasse.\nP\u00e4rnumaa\nArvutikelmus\n27. septembril sai politsei teate, et septembri keskpaigas tehti P\u00e4rnumaal elava naise pangakontolt mitmel korral makseid tundmatule kontole. Maksete tegemist seostab naine sellega, et sai telefonile s\u00f5numi, millest paluti uuendada talle saadetud paki kohaletoimetamise aadressi 24 tunni jooksul. Teataja vajutas s\u00f5numis olnud lingile ja sisestas oma pangakaardi andmed, maksmaks paki kohaletoimetamise aadressi uuendamise eest n\u00f5utud neli eurot. Kokku tehti naise kontolt makseid ligi 800 eurot.\u00a0\nLOE KA:\nPolitsei hoiatab: kelmid teevad L\u00e4\u00e4nemaa inimestele petuk\u00f5nesid\nL\u00e4\u00e4nemaa elanik kaotas kelmile ligi 2300 eurot\nRaplamaa\nKehaline v\u00e4\u00e4rkohtlemine\n27. septembril sai politsei teate, et M\u00e4rjamaa vallas l\u00f5i 58-aastane mees 46-aastast naist. Politsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.\u00a0\nSaaremaa\nAsja omavoliline kasutamine\n27. septembril sai politsei teate, et Saaremaal v\u00f5ttis 59-aastane mees 44-aastase mehe s\u00f5iduauto BMW, mille kasutamiseks tal ei olnud omaniku luba.\u00a0\nJ\u00e4rvamaa\nVargus\n26. septembril sai politsei teate, et J\u00e4rvamaal Abaja k\u00fclas varastati elumajast mootorratas. Vargusega tekitatud kahju on ligi 6900 eurot. \u00a0\nArvutis\u00fcsteemi toimimise takistamine\n27. septembril sai politsei teate, et viimaste p\u00e4evade jooksul h\u00e4kiti J\u00e4rva vallas ettev\u00f5tte arvutiv\u00f5rku ja nakatati serverid, mille tulemusena kr\u00fcpteeriti failid serveritel. Tekitatud varaline kahju on selgitamisel."}
{"text":"\u00d5ngitsejale pangakaardi andmed saatnud naise kontol hakkasid toimuma kummalised tehingudTelefonis petturi k\u00fcsimise peale oma pangakaardi andmed saatnud naine j\u00e4i ilma ligemale 800 eurost.\nPolitsei sai teate, et septembri keskpaigas tehti P\u00e4rnumaal elava naise pangakontolt mitmel korral makseid tundmatule kontole.\nMaksete tegemist seostab naine sellega, et sai telefonile s\u00f5numi, milles\u00a0paluti uuendada talle saadetud paki kohaletoimetamise aadressi \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul. Teataja vajutaski s\u00f5numis olnud lingile ja sisestas oma pangakaardi andmed, maksmaks paki kohaletoimetamise aadressi uuendamise eest n\u00f5utud neli eurot. Kokku tehti naise kontolt makseid peale 800 euro eest.\nJuhtunu uurmiseks alustati menetlust karistusseadustiku arvuitikelmust k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi.\n"}
{"text":"Hispaania politsei s\u00fc\u00fcdistab Barcelonat kohtunike \u00e4raostmisesHispaania politsei puistas t\u00e4na riigi jalgpallikohtunike komitee kontorit seoses Barcelona v\u00f5imaliku altk\u00e4emaksuga.Barcelona jalgpalliklubi on silmitsi korruptsioonis\u00fc\u00fcdistustega, sest nad tegid mitmeid makseid Jose Maria Enriquez Negreirale, kes on jalgpallikohtunike komitee endine asepresident. V\u00e4idetavalt sai Katalaani tippklubi maksete eest kohutnike poolt paremat kohtlemist.\nBarcelona on eitanud selliseid s\u00fc\u00fcdistusi ja Madridi peetud otsingu k\u00e4igus \u00fchtegi inimest kinni ei peetud.\nBBC Sport kirjutab, et juhtumi \u00fcle vastutav kohtunik n\u00f5udis komisjonilt dokumente, mida ei saadetud ja seet\u00f5ttu leidis haarang aset.\nUurimine on kestnud juba m\u00e4rtsist saadik ja lisaks Hispaanias aset leidvale kriminaaluurimisele on juhtumi kallal t\u00f6\u00f6tamas ka Euroopa jalgpalliliit UEFA.\nV\u00e4idetavalt maksis Barcelona Negreirale ja tema firmale Dasnil 95 8,4 miljonit eurot ja see tuli avalikuks p\u00e4rast seda, kui maksuametnikud hakkasid t\u00e4psemalt Negreira firmat uurima. Firmale maksis Barcelona 1,4 miljonit ja Negreirale seitse miljonit eurot."}
{"text":"Ka teine Tallinna Sadama prokur\u00f6r tahab ametist lahkudaKOLM ON KOHTU SEADUS: Tallinna Sadama kriminaalasjas pani esimene prokur\u00f6r ameti maha. N\u00fc\u00fcd tahab seda teha ka teine prokur\u00f6r. Esimest lahkujat asendav kolmas prokur\u00f6r ei j\u00f5ua kohtusse niipea.\nRingkonnaprokur\u00f6r Kristo Adosson esitas Tallinna Sadama kohtuprotsessil isikliku s\u00f5numi, et tahab elukutset vahetada.\nSeet\u00f5ttu tegi Adosson Harju maakohtule ettepaneku vaadata \u00fcle 17. oktoobri ja 31. oktoobri istungite ajad.\n\u201eMinul isiklikult on seoses \u00fchele teisele avaliku teenistuse ametikohale kandideerimisega neil kahel kuup\u00e4eval konkureeriv \u00fcritus ning ma olen siin menetluses \u00fcksi,\u201c \u00fctles Adosson sel teisip\u00e4eval toimunud istungil.\nProkur\u00f6r pakkus, et 17. oktoobril v\u00f5iks kohus l\u00f5petada istungi hiljemalt kell 12. \u201eSiis ma j\u00f5uan sinna teisele \u00fcritusele minna.\u201c\nTa j\u00e4tkas: \u201eMis kell on 31. oktoobril see konkureeriv \u00fcritus minul, ma hetkel ei tea. Minu palve kohtule on j\u00e4tta istung \u00e4ra.\u201c\nKohtunik j\u00e4rele ei anna\nKohtunik Kristina V\u00e4liste ei olnud prokur\u00f6ri ettepanekuga p\u00e4ri. \u201eHetkel ma teie taotlust ei rahulda,\u201c otsustas kohtunik. Ta lisas, et kaks tunnistajat saavad ilmselt tulla kohtusse oktoobri teises pooles. \u201eT\u00e4na ma p\u00e4ris kindlasti \u00fchtegi istungi aega ei t\u00fchista.\u201c\n\u201cT\u00e4na ma p\u00e4ris kindlasti \u00fchtegi istungi aega ei t\u00fchista.\u201c\nKohtunik V\u00e4liste on n\u00e4inud v\u00e4ga palju vaeva, et arutada sadama kohtuasja sel s\u00fcgisel kiirendatud tempos. Istungiteks sobivaid kuup\u00e4evi m\u00e4\u00e4rates on ta murdnud advokaatidega palju piike.\nOlles prokur\u00f6rile \u00e4ra \u00f6elnud, n\u00e4itas kohtunik tema suhtes \u00fcles kaastunnet. V\u00e4liste s\u00f5nul usub ta inimesena, et Adossonil on raske.\n\u201cMa ei pea mitte \u00fchelgi juhul teid isiklikult vastutavaks selle eest, milline on teie t\u00f6\u00f6koormus,\u201c r\u00f5hutas V\u00e4liste. \u201eSiinkohal ei oska ma muud soovitust anda, kui \u00f6elge edasi palun riigiprokuratuuri juhtkonnale, et riiklikku s\u00fc\u00fcdistust esindab kaks prokur\u00f6ri.\u201c\n\u201cT\u00f6\u00f6elu vajab muudatust\u201c\nSeoses Tallinna Sadama kriminaalasja \u00fclisuure mahu ja keerukusega on kohtus k\u00e4inud korraga istungitel kaks prokur\u00f6ri. See muutus septembris, kui s\u00fc\u00fcdistuse poolel kandvat rolli kandnud riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih pani ootamatult ameti maha.\n\u201cT\u00f6\u00f6elu vajab muudatust,\u201c selgitas T\u0161asovskih siis Ekspressile oma lahkumist prokuratuurist. \u201cOn \u00f5ige aeg taas kord ringi vaadata.\u201c\nRiigiprokuratuur otsustas saata T\u0161asovskihi asemel kohtusse riigiprokur\u00f6r Kadri V\u00e4lingu. Keskerakonna korruptantide paljastajana edu saavutanud V\u00e4ling pidi liituma sadama protsessiga oktoobri algul. Seni tuli Adossonil \u00fcksi advokaatide vastu rinnet hoida.\nN\u00fc\u00fcd aga avaldas Adosson kohtuistungil, et kuni novembri l\u00f5puni uut prokur\u00f6ri sadama protsessil ei n\u00e4e.\nKohtunik V\u00e4listele tuli see t\u00e4ieliku \u00fcllatusena. Ta otsis kohe \u00fcles riigiprokuratuurilt saadud kirja, mille j\u00e4rgi osaleb riigiprokur\u00f6r V\u00e4ling sadama protsessil alates 1. oktoobrist.\n\u201cTeie teete oma t\u00f6\u00f6d\u201c\nAdosson kommenteeris, et tema teada valmistab riigiprokuratuur kohtule ette uut kirja. Seal seletatakse t\u00e4pselt, mida prokuratuur sadama protsessiga ette v\u00f5tab.\nKohtunik V\u00e4liste ei varjanud oma h\u00e4mmeldust. Ta \u00fctles murelikult: \u201cKui mina \u00f5igesti m\u00e4letan, siis see oli riigi peaprokur\u00f6r, kes \u00fctles, et prokur\u00f6ride vahetus ei tingi menetluses viivitusi, see t\u00e4hendab edasil\u00fckkamisi.\u201c\nKohtunik pidas silmas peaprokur\u00f6r Andres Parmase augustikuist esinemist \u201eAktuaalses kaameras\u201c. T\u0161asovskihi lahkumisavalduse puhul antud intervjuus lubas Parmas, et Tallinna Sadama protsessil \u201eprokuratuur mingisuguseks takistuseks ei kujune\u201c.\nP\u00e4rast riigiprokuratuuri t\u00f6\u00f6 \u00fcle imestamist p\u00f6\u00f6rdus kohtunik V\u00e4liste prokur\u00f6r Adossoni poole s\u00f5nadega: \u201ePalun teil seda k\u00f5ike mitte isiklikult v\u00f5tta. Teie teete oma t\u00f6\u00f6d! Teie olete siin!\u201c\nKas altk\u00e4emaks on aegunud?\nAdosson \u00fcllatas ka eelmisel n\u00e4dalal toimunud Tallinna Sadama kohtuistungil. Siis v\u00f5ttis advokaat Erki Kergandberg jutuks hiljutise Tallinna ringkonnakohtu lahendi.\nRingkonnakohus soovitas prokuratuuril kaaluda, kas Tallinna Sadama kohtuprotsessi on \u00fcldse p\u00f5hjust j\u00e4tkata v\u00f5i mitte. S\u00fc\u00fcdistus heidab sadama juhatuse esimehele Ain Kaljurannale ette altk\u00e4emaksu v\u00f5tmist ametiisikuna, mille korral kuriteod ei ole aegunud.\nRingkonnakohtu k\u00e4sitluse j\u00e4rgi oli sadamas tegemist hoopis altk\u00e4emaksu v\u00f5tmisega erasektoris, mis on t\u00e4naseks aegunud.\n\u201eOlen pidevalt m\u00f5telnud s\u00fc\u00fcdistuse p\u00f5hjendatuse \u00fcle.\u201c\nAdosson kommenteeris seda kohtuistungil nii: \u201eOlen lugenud seda ringkonnakohtu seisukohta. Olen pidevalt m\u00f5telnud s\u00fc\u00fcdistuse p\u00f5hjendatuse \u00fcle, ka eelmise prokur\u00f6riga.\nN\u00fc\u00fcd on tekkinud v\u00f5imalus uuel riigiprokur\u00f6ril ennast asjaga kurssi viia, samuti m\u00f5telda nende k\u00fcsimuste \u00fcle. Teame ringkonnakohtu \u00fcleskutsest ja tegeleme selle t\u00f6\u00f6ga.\u201c\nProkur\u00f6r ameti vahetamisest: \u201eV\u00f5imalus, mida ei soovinud m\u00f6\u00f6da lasta\u201c\nRingkonnaprokur\u00f6r Kristo Adosson ei avaldanud kohtuistungil, kuhu ta soovib t\u00f6\u00f6le minna. Seda talt seal ei k\u00fcsitudki. Temanimetatud kuup\u00e4evad aga langevad kokku kohtunikueksami suulise osa toimumise aja ja \u00fche kohtu \u00fcldkoguga.\nEkspressi k\u00fcsimusele oma t\u00f6\u00f6kohavahetuse plaanidest vastas Adosson j\u00e4rgmiselt: \u201eOlen prokur\u00f6rina t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle seitsme aasta ja otsuseid karj\u00e4\u00e4ri planeerimisel teinud eesk\u00e4tt isiklikel kaalutlustel.\nMinu otsus kandideerida teisele avaliku sektori ametikohale ei ole seotud \u00fchegi teenistus\u00fclesandega, vaid v\u00f5imalus, mida ei soovinud m\u00f6\u00f6da lasta.\nTallinna Sadama kohtuprotsessis olen riiklikku s\u00fc\u00fcdistust esindanud \u00fcle kolme aasta ja kui valituks osutub m\u00f5ni teine kandidaat, siis j\u00e4tkan ka edaspidi selles menetluses s\u00fc\u00fcdistuse esindamist.\nJuhul kui k\u00f5igi kandidaatide hulgast osutungi valituks mina, ei t\u00e4henda see aga koheselt uues ametis alustamist, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b aega, et riikliku s\u00fc\u00fcdistuse esindamine riigiprokur\u00f6r Kadri V\u00e4lingule sujuvalt \u00fcle anda.\u201c"}
{"text":"Kurjategija p\u00e4\u00e4ses ohvri pangakonto kallaleTelefonis petturi k\u00fcsimise peale oma pangakaardi andmed saatnud naine j\u00e4i ilma ligemale 800 eurost.Politsei sai teate, et septembri keskpaigas tehti P\u00e4rnumaal elava naise pangakontolt mitmel korral makseid tundmatule kontole.Maksete tegemist seostab naine sellega, et sai telefonile s\u00f5numi, milles paluti uuendada talle saadetud paki kohaletoimetamise aadressi \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul. Teataja vajutaski s\u00f5numis olnud lingile ja sisestas oma pangakaardi andmed, maksmaks paki kohaletoimetamise aadressi uuendamise eest n\u00f5utud neli eurot. Kokku tehti naise kontolt makseid \u00fcle 800 euro eest.Juhtunu uurmiseks alustati menetlust karistusseadustiku arvutikelmust k\u00e4sitleva paragrahvi j\u00e4rgi.(PP)"}
{"text":"Keskerakonna pereheitmineMaailm ei ole enam endine. 16. septembril astus Keskerakonna veteranpoliitik (staa\u017e 25 aastat) Jaanus Karilaid v\u00e4lja oma kalliks saanud erakonnast. Sama tee valis n\u00e4dalap\u00e4evad hiljem ka T\u00f5nis M\u00f6lder: \u201eP\u00e4rast 15 aastat Keskerakonnas on aeg keerata poliitikas uus lehek\u00fclg. Olen otsustanud liituda erakonnaga Isamaa!\u201dTema nimekaim, politoloog Martin M\u00f6lder, kes ka varem olnud varmas kommenteerima Isamaa t\u00f5usu, teatas: \u201eN\u00fc\u00fcd on Isamaal riigikogus k\u00fcmme kohta ehk \u00fcks rohkem kui sotsidel.\u201d Kui siia lisada, et Norstati sellen\u00e4dalase k\u00fcsitluse j\u00e4rgi on Isamaa toetus viie n\u00e4dalaga t\u00f5usnud 4,8 protsendipunkti v\u00f5rra ja on praegu 14,8% - see on k\u00f5rgeimal tasemel alates sellest ajast, kui uuringufirma erakonna eelistuse k\u00fcsitlustega alustas -, tuleb tunnustada tehtud valikut.Meil aeg on lahkuda!Karilaid ja M\u00f6lder pole ainsad, kes otsustasid Keskerakonna tolmu jalge alt p\u00fchkida. Avapaugu tegi Andra Veidemann, kes kunagi kuulus Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse (hilisem Reformierakond), seej\u00e4rel oli Keskerakonna liige ja Arengupartei esimees (1996-1999). Aga see pole veel k\u00f5ik! Aastatel 2000-2009 kuulus tarmukas daam Rahvaliitu ja oli 2009-2018 ka sots. Pettus paraku ka neiski. Aga pole hullu, samal aastal j\u00f5udis Veidemann ringiga tagasi Keskerakonda, kus ta oli uuenenud partei ideede kandjaks aastatel 2018-2023. Praegu pole veel teada, millises parteis veteranpoliitik j\u00e4tkab.Seej\u00e4rel teatas Neeme V\u00e4li, et tema m\u00f5\u00f5t on t\u00e4is. Meeldetuletuseks: erukindralmajor astus Keskerakonda eelmisel aastal, kogus riigikogu valimistel 159 h\u00e4\u00e4lt ega osutunud valituks. N\u00e4dal aega tagasi astus V\u00e4li keskparteist v\u00e4lja, pidades sobimatuks Mihhail K\u00f5lvarti valimist Keskerakonna esimeheks. Oli see tegelik p\u00f5hjus v\u00f5i \u00e4kki pettumus oma valimistulemuses?Niipalju ehk, et tuntumatest kesikutest tegi vanast kindralist kehvema valimistulemuse \u00fcksnes endine v\u00e4lisminister Eva-Maria Liimets, kes kogus suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal 138 kesist h\u00e4\u00e4lt. Aga tema veel j\u00e4tkab erakonna kuulsusrikastes ridades.Aga see pole veel k\u00f5ik! Kolmap\u00e4eval teatas kunagine erakonna peasekret\u00e4r Priit Toobal, kes m\u00f5isteti 2015. aastal s\u00fc\u00fcdi eraviisilisele j\u00e4litustegevusele kihutamises ja ametialases v\u00f5ltsimises, et astub karile juhitavalt laevalt maha. Kui ma Toobali pateetilisest p\u00f5hjendusest sotsiaalmeedias \u00f5igesti aru sain, siis muutus Savisaare kunagise l\u00e4hima v\u00f5itluskaaslase maailmapilt eelmise aasta 24. veebruaril. Aga silmad avanesid l\u00f5plikult 10. septembril, mil erakonna esimeheks valiti vene tiiva esindaja Mihhail K\u00f5lvart.\u201ePakkusin erakonnakaaslastele, kes kongressi eel Taneli ja J\u00fcri taha koondusid, uue erakonna loomise m\u00f5tet. Sellel ideel oli s\u00e4rasilmseid toetajaid, aga paraku j\u00e4i peale soovunelm, et \u00fchel p\u00e4eval on v\u00f5imalik erakond tagasi v\u00f5tta. Mina sellesse ei usu!\u201d p\u00f5rutas Toobal.Mida siis teha? Miks mitte ei v\u00f5iks uusrahvuslane astuda samuti Isamaasse? Aga tegelikult on see kolmandaj\u00e4rguline k\u00fcsimus, sest Veidemann, V\u00e4li ja Toobal ei m\u00f5juta meie poliitikaelu karvav\u00f5rdki. K\u00fcll aga v\u00f5ib pilgu peale heita kahele aknaalusele, kes kolme ja poole aasta jooksul meie parlamendi t\u00f6\u00f6d ilmestavad.Karilaid ja M\u00f6lderKui natukene ulakas olla, siis Isamaa, kes seisis peretoetuse eest k\u00f5ige innukamalt, saigi l\u00f5puks \u201episikest peret\u201d - Jaanus Karilaiu ja T\u00f5nis M\u00f6ldri. T\u00f5si, nad ei saa istuda erinevalt oma uute aatekaaslastega \u00fchises rivis, vaid aknaalustena Toompea istungite saali nurgas. Aga mis vahet seal ikka on? Isamaal on n\u00fc\u00fcd k\u00fcmme kohta, \u00fcks rohkem kui sotsidel. Kui \u00f5nnestuks veel kaasata kaheksa keskerakondlast, olekski kunagine Laari partei k\u00f5ige suurem opositsioonij\u00f5ud. Unustame \u00e4ra omaaegse t\u00fcli Isamaa ja Keskerakonna vahel, mis puudutas astmelist tulumaksu, tasakaalus eelarvet, korruptsiooni ja s\u00f5pruslepingut \u00dchtse Venemaaga. Need on n\u00fc\u00fcd vajunud ammu unustuseh\u00f5lma.Ajakirjanduses on ilmunud v\u00e4ited, et kaks lahkujat on meie poliitika tipptegijad. Kuidas v\u00f5tta? \u00dcks on olnud fraktsiooni esimees, teine minister. Aga valimistel saadud h\u00e4\u00e4led, mis peaksid olema poliitiku suurim varandus, pole neil \u00fclem\u00e4\u00e4ra suured.Pilk protokolli. Jaanus Karilaid kogus viimastel valimistel Hiiu-, L\u00e4\u00e4ne- ja Saaremaal 2162 h\u00e4\u00e4lt. See oli 61. h\u00e4\u00e4letustulemus. T\u00f5si, tegemist oli v\u00e4ikese ringkonnaga, aga teda edestasid valimisringkonnas nr 5 Kalle Laanet (4347), Kalev Stoicescu (3664), Helle-Moonika Helme (3529) ja Madis Kallas (2254). Seega viies koht oma valimisringkonnas.T\u00f5nis M\u00f6lder kandideeris suures Tallinna Kesklinna, Lasnam\u00e4e ja Pirita valimisringkonnas ning kogus 570 h\u00e4\u00e4lt. See oli \u00fcleriigilises pingereas 224. tulemus. Leheruum ei v\u00f5imalda ette lugeda k\u00f5iki, kes hasartset poliitikut selles ringkonnas edestasid. Niipalju ehk, et Mihhail K\u00f5lvart, kes M\u00f6ldri riigikokku vedas, kogus 14 592 h\u00e4\u00e4lt.Miks ma vaevan lugejaid nende arvudega? Vastan: tegemist ei ole superhiirtega, kes uuele erakonnale h\u00e4\u00e4lte m\u00f5ttes suurt kasu tooksid. Pealegi on elu n\u00e4idanud, et erakondadest \u00fcleh\u00fcppajad suudavad harva oma taset hoida.Varasemad lahkujadKes hirmsasti elavad kaasa Keskerakonna pereheitmisele, siis \u00fctlen rahustavalt: seda on varemgi juhtunud ja hullu polnud midagi. Kui p\u00e4rast p\u00f5hiseaduse vastuv\u00f5tmist tuli kokku VII riigikogu (1992-1995), sai Rahvarinne (Keskerakond) kokku 15 kohta. Kahe ja poole aasta p\u00e4rast, mil toimusid j\u00e4rgmised parlamendi valimised, olid nende hulgast lahkunud Ignar Fjuk, Mati Hint, Jaan Kaplinski, Ants-Enno L\u00f5hmus ja Olli Toomik, kes moodustasid Vabade Demokraatide fraktsiooni. Nemad olid esimesed, kes haistsid, et Edgariga pole pikka pidu. Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale Ignar Fjuk, kes p\u00e4rast seda kuulus Reformierakonna fraktsiooni VIII ja IX koosseisus ning kandideeris viimati Eesti 200 nimekirjas, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud l\u00f5id poliitikale k\u00e4ega.Keskerakonna fraktsiooni read h\u00f5renesid ka VIII riigikogu (1995- 1999) ajal, mil p\u00e4rast Savisaare lindiskandaali astusid sealt v\u00e4lja Rein Karem\u00e4e, Andra Veidemann, Priit Aimla, Arvo Junti ja Krista Kilvet ning moodustasid Arengupartei.J\u00e4rgmises parlamendi koosseisus (1999-2003) ei lahkunud \u00fckski kesik. K\u00fcll aga X koosseisus (2003- 2007), kui l\u00e4ksid minema Toomas Alatalu, Peeter Kreitzberg, Olev Laanj\u00e4rv, Robert Lepikson, Jaanus Marrandi, Sven Mikser, Mark Soosaar, Liina T\u00f5nisson ja Harri \u00d5unapuu.J\u00e4rgmises riigikogus (2007-2011) lahkus fraktsioonist \u00fcksnes Jaan Kundla, teadagi mille eest. Aga XII koosseisus (2011-2015) oli minejaid rohkem: Deniss Borodit\u0161, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Olga S\u00f5tnik ja Aivar Riisalu. Muide, viimati mainitud multitalent oli aastatel 1993-1996 Maarahva \u00dchenduse liige, edasi kuni 2014. aastani Keskerakonna lauluh\u00e4\u00e4l. Siis tegi meie mees kannap\u00f6\u00f6rde ning astus Isamaa ja Res Publica Liitu (2014- 2017). Sealt astus ta v\u00e4lja 2017. aastal, mil sai Keskerakonna juhitava linnavalitsuse abilinnapeaks.Viimase kaheksa aasta jooksul on enne Karilaiu ja M\u00f6ldri parteivahetust keskfraktsioonist lahkujaid olnud v\u00e4he: XIII riigikogus Olga Ivanova ja Peeter Ernits ning eelmises riigikogus Raimond Kaljulaid, Martin Repinski ja Mihhail Stalnuhhin.Uh! Taasiseseisvunud Eesti 32 aasta jooksul on riigikogu fraktsioonist lahkunud \u00fcle 30 keskerakondlase. Aga mitte midagi ei ole juhtunud.L\u00f5petuseks. Aastak\u00fcmneid on poliitikast huvitatud inimesed vaevelnud selle \u00fcle, mis ime(taja) see Keskerakond ikkagi on. \u00c4kki kala v\u00f5i liha? Aga pruukis vaid Mihhail K\u00f5lvartil saada erakonna esimeheks - ja natuke \u201etegutseda\u201c - ja poliitilise doomino m\u00e4ngu harrastajad v\u00f5isid koduvabariigis klotsi lauale l\u00fc\u00fca ja h\u00fc\u00fcda v\u00f5idukalt: \u201eP\u044b\u0431\u0430!\u201cKui natukene ulakas olla, siis Isamaa, kes seisis peretoetuse eest k\u00f5ige innukamalt, saigi l\u00f5puks \u201episikest peret\" - Jaanus Karilaiu ja T\u00f5nis M\u00f6ldri.MART SOIDRO, Literaat"}
{"text":"N\u00e4dala intervjuu. Indrek Tarand: kui mina oleksin peaminister\u2026Indrek Tarand ei anna viimasel ajal intervjuid tihti, kuid kui annab, siis ikka endale omase teravusega, kus jagab rohkem piitsa kui pr\u00e4\u00e4nikut. Ida-Virumaa eriesindajast, Narva korruptsioonist, integratsioonist ning ka \u00f5petajat\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4kis Tarandiga Edasi n\u00e4dalaintervjuus Brent Pere.\nN\u00e4dala intervjuu on Edasi rubriik, kus r\u00e4\u00e4gime p\u00e4evakajalisel teemal m\u00f5ne oma valdkonna asjatundja v\u00f5i tipptegijaga.\nKas te Ida-Virumaa valitsuse eriesindajaks kandideerisite?\nMinu \u00fcllatuseks on Narva esindaja kohale t\u00f5epoolest avalik konkurss kuulutatud, sest parteiline nimetamine ei tulnud v\u00e4lja, nagu ma aru sain.\n34 kandidaati.\nJah, aga see avalik konkurss on ka ju kamuflaa\u017e, sest me saime k\u00f5ik aru, et koalitsioonileppesse on kirjutatud, et selline esindaja tuleb ning Eesti 200 tahtis sinna mingit Enefit Greeni rohen\u00e4ppu panna ning Sotsiaaldemokraatidel oli parasjagu ameti\u00fchingulane Peep Peterson t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4nud. Kuna aga kokkulepet ei s\u00fcndinud, siis otsustati teha avalik konkurss, kuhu tuli 34 avaldust, millest on j\u00f5utud vestlusvooruni. Aga, nagu \u00fctles Macmillan, keda Siim Kallas armastab tsiteerida, siis s\u00fcndmused on alati k\u00f5ige keerulisem asi poliitikas ja siin oli ka \u00fcks s\u00fcndmus. Mihhail K\u00f5lvart liitis Keskerakonna Narva vaenutsevad pooled \u00fchtseks ja linnapea Katri Raik sai umbusalduse. Mida teeks intelligentne ja reaalajas toimetav valitsus, mida juhiks n\u00e4iteks mina? Ma oleks j\u00e4rgmine p\u00e4ev vaatamata konkursile nimetanud Raiki Ida-Viru eriesindajaks ja ma arvan, et h\u00e4rra Jevgrafovil oleks olnud hea meel. Riik suhtleb ja nii edasi.\nJa n\u00fc\u00fcd on Raik siis Tartu \u00dclikooli esindaja.\u00a0\nJah, see on nagu pool muna ja see on fine. Inimesed teevad ise oma otsuseid, aga see oleks olnud elegantne ja oleks n\u00e4idanud, et valitsus valitseb. Seda ei tehtud ja ma muide tean ka, miks see v\u00f5imalus k\u00e4est lasti.\nNii\u2026\nEi ole eriti suur saladus, et sotsiaaldemokraatlik partei on Katri peale vihane, sest ta ei kandideerinud nende nimekirjas, vaid moodustas valimisliidu, mis on ometi kodaniku p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus. Partei juhtkondadele tundub, et kandideerimine on ainult parteiline \u00f5igus. P\u00f5hiseadus annab tegelikult \u00f5iguse k\u00f5igile kodanikele.\nN\u00e4iteks Aivo Petersonile.\u00a0\nKahjuks ka talle, aga nii on. Nii et selles m\u00f5ttes see Ida-Viru eriesindaja m\u00e4\u00e4ramine kulgeb v\u00e4ltimatult. Ma ei tea, mida see avalik konkurss v\u00e4lja muneb.\nAga osalesite siis?\nJa-jaa, ma sain ka vastuse, ma v\u00f5in seda tsiteerida.\u00a0\nPalun.\nSee oli v\u00e4ga hea vastus, sest esiteks oli mulle \u00fcllatus, et valitsus ja selle minister korraldavad avaliku konkursi platvormil CVKeskus, kus kandideerimiseks tuli luua profiil ja kuna ma ei taibanud kohe k\u00f5iki ruute t\u00e4is klikata, siis saan iga natukese aja tagant p\u00e4evas umbes kaks t\u00f6\u00f6pakkumist. Mingisuguses karpide laos on s\u00f5idukijuhti vaja ja Narvas on poem\u00fc\u00fcjat vaja ja igasugu toredaid asju, aga ikkagi imelik, et kui neil on suured personaliosakonnad, siis on kas nende v\u00f5imuses teha see konkurss v\u00f5i kui nad tahavad erafirmat, siis v\u00f5iks need personaliosakonnad ka sisuliselt turule suunata.\nMis oli minu puudus: \u201cViisime l\u00e4bi hindamisvooru, milles hindasime iga kandideerija vastavust teenistuskohale kehtestatud n\u00f5uetele, sh eelnevat t\u00f6\u00f6kogemust.\u201d Ma kirjutasin juba taotluses, et v\u00f5in kihla vedada, et ma olen ainuke, kellel on sellel t\u00f6\u00f6kohal eelnev kogemus. Ruutu, kus oli 600 t\u00e4hem\u00e4rki v\u00f5imalik motivatsiooni kohta kirjutada, kirjutasin, et ma ei hakka seda raiskama, sest ma ei kirjuta seda nii v\u00e4heste t\u00e4htedega \u00e4ra, vaid olen n\u00f5us vestlusvoorus r\u00e4\u00e4kima, aga kuna formaalselt ma ei esitanud motivatsioonikirja, siis kahjuks ei j\u00f5udnud ka vestlusvooru.\nIkka m\u00e4ssaja.\n\u00dctleme nii. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes muidugi printsiibis ma poleks ka seda teinud, sest minu jaoks on siiamaani k\u00e4sitamatu, miks Ida-Virumaad p\u00f5hiseaduse kehtivuse 31. aastal v\u00e4ljaspool p\u00f5hiseadust peab valitsema. P\u00f5hiseaduses ei ole ette n\u00e4htud maakondadesse valitsuse eriesindajaid. Me ei julge keegi seda elevanti nimetada, aga sellisel juhul peaks ka Tallinnat eriesindajaga valitsema. Selles suhtes ma arvan, et see koht on kaude v\u00f5i vaikimisi tunnistamine, et Narva saabki koos Sillam\u00e4e ja Kohtla-J\u00e4rvega autonoomne olla, mis on j\u00e4llegi minu t\u00f6\u00f6 t\u00fchistamine, sest minu t\u00f6\u00f6 oli, et k\u00f5ik saavad p\u00f5hiseaduse alusel elada. Ma ei kiida seda siiamaani heaks. Ainuke juhtum, kus ma selle oleks heaks kiitnud, oleks, et Jevgrafovile v\u00e4ike ilus kirss tordile asetada, aga n\u00fc\u00fcd ei tehtud seda ka, nii et kurb.\nEhk siis Ida-Viru eriesindajal ei ole mitte mingit m\u00f5tet v\u00f5i?\nS\u00f5ltub muidugi, mis nurga alt vaadata, aga p\u00f5hiseaduses ei ole sellist asja ette n\u00e4htud.\nKui p\u00f5hiseadusv\u00e4lise institutsiooni loomise m\u00f5te on see, et me v\u00f5tame, olgem otsekohesed, venelased kontrolli alla v\u00f5i mingi teistsuguse v\u00f5imu alla, siis Ida-Virumaa pole ainus koht, kus on probleem.\nMaardu on probleem, Ida-Tallinn on probleem, paneme sinna ka siis. Aga ei panda. N\u00fc\u00fcd, kui Ida-Viru eriesindaja \u00fclesandeks on, nagu ma olen lugenud, \u00f5iglase \u00fcleminekufondi raha jaotamine, siis v\u00e4ga hea. Kui see on \u00fclesanne, siis palun pange see EAS kinni, sest seda pole vaja. V\u00f5i mis iganes agentuur selle \u00f5iglase \u00fcleminekufondi raha peab jagama nii, et see korruptiivseks ei kisuks.\nMingi visioon pidi ju siis ikka olema, kui v\u00e4hemalt nii palju oli motivatsiooni, et avaldus teele panna ja kirjutada, et kui tuleb vestlusvoor, siis k\u00fcll ma teile r\u00e4\u00e4gin? Mis see ajend v\u00f5i motivatsioon siis oli?\nMinu motivatsioon oli see, et ma tahtsin saada lauset, kas otsiti eelneva t\u00f6\u00f6kogemuse p\u00f5hjal v\u00f5i ei otsitud. N\u00fc\u00fcd selgus, et otsiti k\u00fcll, aga selgus ka, et eelnev t\u00f6\u00f6kogemus ei loe. Ma v\u00f5in Ida-Virumaast m\u00f5elda nagu iga teine vabariigi kodanik ja ma tean, et seal on nii v\u00f5imalusi kui ka potentsiaali, aga ma tean h\u00e4sti ka neid h\u00e4dasid, mis seal on. \u00dcks p\u00f5hih\u00e4dadest muide on see, et ega Ida-Tallinn ei domineeriks, kui Ida-Virumaa ei jookseks t\u00fchjaks. Mina t\u00f6\u00f6tasin Narvas 30 aastat tagasi ja siis oli Narva elanike arv 86 000. Praegu on vaevu 50 000, keskmise vanuse t\u00f5usust ma ei hakka r\u00e4\u00e4kimagi.\nSee on mingil m\u00e4\u00e4ral k\u00f5igi \u00e4\u00e4realade probleem, et inimesed tulevad sealt t\u00f5mbekeskustesse, aga teistpidi Ida-Virumaa on ka v\u00f5imalus. Me n\u00e4eme, et mingil m\u00e4\u00e4ral see v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tab. Sensitiivse sissetuleku detsiilis olevad pedagoogid. Paku 1,5x tunni andmise eest ja l\u00e4hevad k\u00f5linal. J\u00e4relikult kehtib see, mis oli masu ajal aastal 2010: selmet siin mingeid reisisaatjaid tekitada, tulnuks k\u00f5igile Soome t\u00f6\u00f6le minejaile \u00f6elda, et vanad, me maksame teile Soome keskmist, aga teie ainuke \u00fclesanne on elada Ida-Virumaal. Koos \u00f5iguseta iga n\u00e4dal sealt v\u00e4lja s\u00f5ita, vaid pidevalt. Ja probleem oleks t\u00e4naseks juba \u00fchel pool.\nNii saaks ju iga probleemi \u00e4ra lahendada. Seal on inimesi v\u00e4he, anname sinna rohkem palka, mine!\nP\u00f5him\u00f5tteliselt nii toimibki majanduslik motiveerimine. Kujunduslikult v\u00f5iks \u00f6elda, et see on kullapalaviku efekt.\nSee vist praegusele valitsusele muidugi ei sobiks.\nSee ei sobi praegusele valitsusele, aga see v\u00f5inuks sobida masuaegsele valitsusele. Neid inimesi, kes raha saamise nimel on valmis kolima, leidub alati. Euroopas v\u00e4hem kui Ameerikas, aga neid on. Muidugi Eesti t\u00f6\u00f6tuh\u00fcvitis pole v\u00f5rdeline Soome keskmise palgaga, aga ega k\u00f5ik eestlased Soomes ka keskmist palka ei saa. See on muidugi jah, \u00fchest k\u00fcljest tagantj\u00e4rele tarkus ja teisest k\u00fcljest utooopia, aga see on see, mida me taotleme, kuid me ei \u00fctle seda. Me ei \u00fctle ametlikult v\u00e4lja, mis mure seal Ida-Virus on.\nPean seoses kandideerimisega \u00e4ra k\u00fcsima, kuna see on k\u00fcsimus, mis inimesi endiselt v\u00e4ga huvitab. V\u00e4hemalt neid paari, kes teadsid, et ma teiega intervjuud tulen tegema. Ainult \u00fcks asi, mis \u00f6eldi, et k\u00fcsi kindlasti. Kas joobes peaga vahele j\u00e4\u00e4mine j\u00e4tkuvalt kripeldab ja sellep\u00e4rast pole midagi k\u00f5rgemat \u00f5petajakohast veel t\u00f6\u00f6ks tulnud?\nJah. Kripeldab muidugi. Enesevigastamise \u00fcle tuleb alati t\u00f5siselt m\u00f5elda. K\u00f5ik, mis on olnud, j\u00e4\u00e4b sinuga surmatunnini kaasa. Samas tolle asja seostamine \u00f5petajat\u00f6\u00f6ga pole minu rida, sest esiteks juhtus niimoodi, et oli vaja \u00f5petajat, mind kutsuti ja ma hindan seda raskel hetkel palju k\u00f5rgemalt kui m\u00f5nda s\u00f5bralikku \u00f5lale patsutust, et toibu ja siis me paneme su vabriku direktoriks, nagu siin parteilastel on kohti \u00fcle. Ja ma olen ka \u00f6elnud, et negatiivset eeskuju saab pedagoogikas edukalt \u00e4ra kasutada, aidates \u00f5ppuritel \u00f5igeid j\u00e4reldusi teha. Siin otsest seost pole. T\u00f6\u00f6kohaga on nii, et mingi v\u00e4\u00e4rt rahvusvahelise t\u00f6\u00f6koha konkursid on suht karmid ja ka suhteliselt eba\u00f5iglased, sest suured riigid ajavad oma huve palju j\u00f5ulisemalt kui v\u00e4iksed ja mul pole niikuinii mingit v\u00f5imalust, sest \u00fckski valitsus ei tee minu jaoks k\u00e4rbsemustagi. Aga ei, ma ei ole veel t\u00f6\u00f6turult lahkumise m\u00f5tteid kaalunud. Kui on midagi huvitavat, siis k\u00fcll ma saadan oma CV ja v\u00f5ib-olla isegi motivatsioonikirja.\nKuidas siis oli, et p\u00e4riselt tehti selliseid pakkumisi, et istu natuke ja siis meil on sulle koht soolas?\nEi-ei. Nii ei ole tehtud, aga ma tean, et teistele tehakse m\u00f5nikord.\nNarva juurde tagasi tulles. Viimase aja \u00fcks markantsemaid n\u00e4iteid on see, et \u00fc\u00fcrimaja ehitamise asemel tehakse hoopis saun. Vahet pole need pedagoogid ja spetsialistid, kes siin kuskil magama peavad. Kas see n\u00e4itab, kus Narva praegu on?\nJah. See on kindlasti \u00fcks n\u00e4itajaid ja tahtmata kedagi solvata, siis muidugi, kui sul on ikka t\u00e4id krae vahel, siis loomulikult on saun elementaarne ja valgekraeliste t\u00f6\u00f6kohad tulevad kuskil horisondi taga. Aga ma arvan, et seda tehti ka rohkem kiusu p\u00e4rast, sest sellise asutuse nagu banja otsa saab istutada m\u00f5ne v\u00fcrsti, kes seal nende seepide varustamise vahel mingi kopika teenib.\n\u00dc\u00fcrimajal pole direktorit vaja.\nJah, \u00fc\u00fcrisuhted on ju reguleeritud. See oli imelik otsus jah, kahtlemata.\nN\u00e4itab see, et v\u00f5imuvahetus k\u00e4is \u00e4ra ja l\u00e4heb j\u00e4lle vanaviisi?\nEi, vist ei l\u00e4he siiski. Ma saan aru, et vaatamata sellele, et Aleksei Jevgrafov on k\u00f5va kirjatundja, ei leidnud ta oma pundist kedagi, kes meeri ametikoha v\u00e4lja veaks, vaid see imporditakse Tartust. Ma arvan, et p\u00e4ris nii ei l\u00e4he, et saame n\u00f5ukogude v\u00f5imu taastada vaikselt. Toots on kindlasti selline isik, kes \u00fcht- v\u00f5i teistpidi ei lase endale kukile istuda.\nKas ta saab t\u00f5esti aru, kuhu ta l\u00e4heb? Mihhail K\u00f5lvarti juhitud Keskerakonnas, Jevgrafovi enam-v\u00e4hem juhitud Narva, sooviga, et keegi talle kukile ei istuks?\nSeda peab Tootsi enda k\u00e4est k\u00fcsima. Ma arvan, et ta vastaks, et saab k\u00fcll jah.\nLootust siis on, et Narva p\u00e4ris kannap\u00f6\u00f6ret ei tee?\nIgal juhul parem kui mingi t\u0161ukmekov.\nNarvale m\u00f5eldes, korruptsiooniga vist ikka p\u00e4ris \u00fchele poole pole saadud?\nKorruptsiooniga pole kuskil maailmas \u00fchele poole saadud, aga selle venep\u00e4rase korruptsiooniga muidugi ei ole. L\u00f5puks on Keskerakonna t\u00fcli ja taasliitmine ka eelk\u00f5ige sellega seotud. Sellest lihtsalt viisakas seltskonnas ei r\u00e4\u00e4gita, aga k\u00fcllap seal need asjad nii olidki, et kellelgi oli \u00f5igustatud ootus ja nii edasi. See haigla teema on t\u00e4pselt selline n\u00e4ide. Tos m\u00f5ttes, ma arvan, et see korruptsioon on nagu kaasuv haigus. Tegelikult on haiguse p\u00f5hjustaja sovetlus. Inimesed, kes on j\u00e4etud ilma soveti-impeeriumist, nendega lihtsalt juhtubki pidevalt nii, sest nad keelduvad omaks v\u00f5tmast t\u00f5siasja, et N\u00f5ukogude Liitu ei saa enam taastada. V\u00f5ib-olla nad enam vanuse t\u00f5ttu selle nimel 24\/7 ei pinguta ja m\u00f5nel helgemal hetkel isegi m\u00f5tlevad, et Eesti Vabariigi pension on palju parem kui pojakaotanu pension Venemaal, aga ikka tahaks.\nSee siiski n\u00e4itab ka seda, et integratsiooniga pole 30+ aastaga paraku midagi juhtunud?\nJah, aga ma arvan, et 1992. aastal osalt ka kollektiivse l\u00e4\u00e4ne poolt sisse s\u00fcstitud optimism \u2013 kui pingutate, siis k\u00fcll te hakkama saate \u2013 oli alusetu.\nEeldada, et v\u00e4ikesed rahvakirjud eestlased ja l\u00e4tlased suudavad l\u00fchikese aja jooksul sovetlikest venelastest global citizen\u2019id teha, oli ilmselt liiga k\u00f5rge sihikuseade.\nTeistpidi integratsiooni kasuks v\u00f5ib \u00f6elda, et meie v\u00f5tsime seisukoha, et me ei hakka nagu Stalin teile k\u00e4tte maksma, vaid me loome v\u00f5imalused. Need, kes on tahtnud, on saanud ja j\u00e4relikult \u00fclej\u00e4\u00e4nud pole tahtnud. L\u00f5puks ka need, kes on eesti keele \u00e4ra \u00f5ppinud, pole v\u00e4ltimatult Eesti iseseisvuse s\u00f5brad, nagu me teame. Samas nad on siiski midagi teinud, et oma kodaniku\u00f5igused k\u00e4tte saada. J\u00e4relikult see integratsiooni teoreetiline eeldus ei olnudki p\u00e4riselt vale, aga \u00fcle hinnati lihtsalt n\u00f5ukogude inimese soovi selles osaleda. Ta p\u00f5him\u00f5tteliselt vaikimisi keeldus sellest ja siin aitas v\u00e4ga kaasa Keskerakond, kes v\u00f5ttis pidevalt \u00f5igustavaid, soosivaid positsioone.\nArvestame n\u00fc\u00fcd eri vanuste suhtumist Eesti riiki. Kui oli Katri Raiki kukutamine ja Raekoja platsile kogunes sadu inimesi, siis ma olin ise seda kajastamas ja seal olid peamiselt noored. Kuigi ma ei n\u00e4inud seal \u00fchtegi ilma aktsendita eesti keelt r\u00e4\u00e4kivat inimest, siis kas see n\u00e4itab siiski, et mingisugune nihe on toimunud, et noorte seas on eestlus ja l\u00e4\u00e4nelikkus sealgi hinnas?\nKindlasti. Ma arvan, et see on v\u00f5ib-olla ka individuaalselt Katri kapital, et ta on nendega seal suhelnud, neid seal kolled\u017ei kaudu proovinud \u00f5petada ja ehk avanud ka kardinaid Eesti salakeele ja meele m\u00f5istmiseks. See on kindlasti saavutus ja kui need noored on ka vanad ning neile tulevad samasugused j\u00e4reltulijad, siis p\u00f5him\u00f5tteliselt on see suhtumine v\u00f5idetav. Inimesed, kes m\u00e4letavad N\u00f5ukogude Liitu ja v\u00f5ivad seda seet\u00f5ttu kas vihata v\u00f5i taga igatseda, nende aeg on ka piiratud. Varsti on nad otsas. See n\u00e4itab plusspoolt, aga miinuspool on suurem, sest putinism, russki mir ja k\u00f5ik see, mis l\u00f5\u00f5tsub kolooniates ning on asukohariigi iseseisvuse vastu, on olnud edukam. Vastuv\u00f5tlikkus sellele m\u00f5ttele on suurem kui teistsugusele m\u00f5ttele. Ma arvan, et see on \u00fcdiprobleem. Eks seal ole ka sadu asju, millest ma ei tea.\nEnne k\u00fcsisid, et kas mul oleks visiooni. Ma ei tea, kas seda visiooniks nimetada, aga ma olen vaimusilmas m\u00f5elnud, et paljud r\u00e4\u00e4givad barokse Narva taastamisest ja samal ajal on ka Sillam\u00e4e kui n\u00f5ukogude muuseumi loomise plaan. Ma m\u00f5tlen, et kui Narva elektrijaamade autonoomne jahutusvee v\u00f5tmise projekt on valmis, siis v\u00f5iks Narva veehoidla alla lasta, sest meil pole seda siis enam vaja. Seega me taastaks Narva kose ja ma usun, et selle taastamine ainu\u00fcksi loodusliku fenomenina toob need puuduolevad Kreenholmi kinnisvara investorid sinna k\u00f5ik kohale ning see annab ka motivatsiooni sellele narvalasele, kes n\u00e4eb, et tulevik ei ole putinismis. Selle taustal saaks Sillam\u00e4e elanikele teha pakkumise, millest on keeruline keelduda. Kui te t\u00f5esti tahate siia mingit soveti p\u00fchamut teha, siis me aitame teid selles, aga tingimusel, et kogu linn l\u00e4heb selle alla ja te hakkate iga p\u00e4ev elama ka nii nagu n\u00f5ukogude ajal. Me teeme klaasseina ette ja v\u00e4lismaa turistid hakkavad teid kalli raha eest vaatamas k\u00e4ima.\nKlaaskuppel peale.\u00a0\nP\u00f5him\u00f5tteliselt jah, aga kogu linn, sest linn on unikaalne. Odessa treppide koopia on, luteri kiriku moodi linnavalitsus on, Stalini t\u00fc\u00fcpi majad on. Lihtsalt elukorraldus l\u00e4heb ka samasuguseks. Ma arvan, et nad keelduvad sellest ahvatlusest.\nKas see oleks asi, millega v\u00f5iks Ida-Virumaal kandideerida ka kohalikel v\u00f5i riigikogu valimistel: et vaadake, mul on visioon?\nVast ei teeks paha, kui selline idee kohalike valimiste kontekstis l\u00e4bi k\u00e4iks, aga vaevalt sillam\u00e4elased h\u00e4\u00e4letaksid enda steriliseeritud isolatsiooni ja n\u00f5ukogude ajamuuseumis elamise poolt. K\u00fcll aga v\u00f5iks see v\u00e4hendada nende indu igasuguste russki mir\u2019i \u00f5iguste tagaajamisel. Ma ei tea, kuidas Ida-Virumaal riigikokku kandideerimisel edaspidi on, sest see mudel, mis riigikokku kandideerimisel on olnud ja mis oli enamasti Keskerakonna kontrolli all, murdus n\u00fc\u00fcd.\nJa murdus ka ilma Katri Raikita, sest kui oleks ka selle juurde pannud, siis mine tea, mis Keskerakonnast alles oleks j\u00e4\u00e4nud.\nMa ei tea, mis selle Aivo Petersoni \u00f5ige nimi on, kuskilt internetist on leitav, aga vahet pole. Tema teenis h\u00e4\u00e4li, \u00f5igustas Donetski separatismi. Stalnuhhin teenis ka p\u00e4ris palju h\u00e4\u00e4li, \u00f5igustades p\u00f5him\u00f5tteliselt venekeelsuse ja -meelsuse ning n\u00f5ukogude korra stabiilset j\u00e4tkumist. See on see, mis meile on j\u00e4\u00e4nud seal.\nMidagi ei ole teha, imperatiiv ongi see, et me peame kasvatama Eesti vabariiki. Kuidas seda teha?\nPedagoogidele juba m\u00f5jub poolteist palka, v\u00f5ib-olla teistele spetsialistidele m\u00f5jub ka, aga probleem on selles, et kuna Eesti on nii v\u00e4ike, siis keegi sinna ei koli. Nad k\u00e4ivad nagu Soomes t\u00f6\u00f6l, annavad tunnid \u00e4ra ja tulevad tagasi. Aga meil on vaja, et nad elaksid seal permanentselt, nii et nad tarbiksid \u00f5htul kultuuri, teeksid sporti, k\u00fclastaksid kohvikuid. Nii v\u00e4ljuks see keskkond l\u00f5puks russki mir\u2019ist.\nJ\u00f5uame j\u00e4lle selle \u00fc\u00fcrimajani.\nSee olnuks hea algus jah, aga \u00fcks \u00fc\u00fcrimaja ei lahenda veel sedav\u00f5rd mastaapset probleemi nagu \u00fcks maakond.\u00a0\nMis siis Ida-Virumaast kolme-nelja aasta perspektiivis saab? Kui eriesindaja on t\u00f6\u00f6le saanud, natuke v\u00f5lukepikesega vehkinud, siis kas see muudab midagi?\n(Paus.) V\u00f5iks \u00f6elda, et vaatame, kes sinna siis pannakse. Kui v\u00f5imekas ja kaasakiskuv inimene seal tegutsema hakkab pluss millised on tema volitused. J\u00e4llegi, kas need saavad olla p\u00f5hiseaduse\u00fclesed volitused? Kui on t\u00f5esti ainult see, et ta Euroopa rahavoogu seal kohapeal suunab, siis unustage \u00e4ra, meil on praegugi \u00fcle-eestiliselt Euroopa raha kasutamata. Ja siis j\u00e4\u00e4b ikkagi k\u00fcsimus, et millega see EISA v\u00f5i PEISA tegeleb. Ma ei arva, et see toob v\u00e4ga suure ja olulise vahe sisse.\nLoodame parimat, aga paraku j\u00e4tkame samas vaimus?\nMa kardan k\u00fcll. V\u00e4hemalt see, mis mina pidin 30 aastat tagasi tegema ja mis ka mingil m\u00e4\u00e4ral \u00f5nnestus tolles ajas, oli nimelt, et omavalitsus on p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi see, mis kohapeal asja teeb. Ei olnud illusiooni, et k\u00f5ik n\u00f5ukogude inimesed hakkavad korralikeks inimesteks. Samas eeldus, et nad \u00f5pivad \u00e4ra Eesti seadused, saavad aru, miks demokraatlikult omavalitsust tuleb korraldada, mingil m\u00e4\u00e4ral t\u00f6\u00f6tas. L\u00f5puks pole 30 aastat enam mingit erakorralist meedet selle maakonna peal vaja olnud. Pikemas perspektiivis ikkagi jah, kui tekib rohkem eestimeelseid kodanikke nende omavalitsuste territooriumitele, siis nende esindatus ka volikogudes paraneb ning j\u00e4relikult ka linnavalitsus muutub ja nii ta l\u00e4heb. See on see, millesse ma usun, aga ma tean, et see pole v\u00e4ga lihtne. Kui on v\u00f5luretsept, kuidas need inimesed regioonis rakendada, siis tuleb seda rakendada, aga \u00fche esindaja pidamine ei muuda seda tasakaalu."}
{"text":"Perenaistel jagus ilma kiuste tarvilikku hoidiste valmistamiseksHoolimata kaks kuud kestnud kuumadest ja kuivadest suveilmadest r\u00f5\u00f5mustavad usinad perenaised rikkaliku juur- ja puuvilja ning seenesaagi \u00fcle. \u00dched on teinud hoidiseid vaid oma perele, teised ka laatadel m\u00fc\u00fcmiseks. Napiks v\u00f5i olematuks j\u00e4i aedmaasika-, varajase vaarika ja mitme luuvilja saak, sest k\u00fclm v\u00f5ttis neil \u00f5ied.Hobitalunik Evi kasvatab juurvilju oma maakodus R\u00e4pina vallas. Ta alustas ema-isa k\u00f5rvalt ja on siiani sellega tegelenud, t\u00e4iendades aeg-ajalt aeda m\u00f5ne viljapuuga ja peenraid m\u00f5ne uue juurviljaga.\u201eKartulisaak oli hea, samuti porgandi-ja peedisaak. Arvestatava saagi taga on oma osa ka koduaia heal mullal,\u201d r\u00e4\u00e4kis Evi. Tomatisaak oli tal t\u00e4navu \u00fclirikkalik, paprikad, m\u00f5ned jalapenod ja sibulad andsid samuti korraliku saagi ja t\u00e4nu sellele on talveks praek\u00f5rvane purkides.\u201eJalapenokaunad sarnanevad t\u0161illikaunadega. L\u00f5ikan kauna l\u00f5hki, v\u00f5tan seemned v\u00e4lja ja panen nende asemele peekoniviilu keeratud toorjuustu ja siis ahju,\u201d tutvustas ta \u00fchte jalapeno kasutamise retsepti.Kurgitaimi pani Evi mulda vaid kaks, kuid saagikus oli piisav. Kapsas on ainus juurvili, mida ta ostab, sest kapsaussidega v\u00f5itlus ei paku r\u00f5\u00f5mu.Nii musta kui ka punase s\u00f5stra p\u00f5\u00f5sad kandsid korralikult, eriti suuri marju kandsid mustas\u00f5strap\u00f5\u00f5sad. Perenaine s\u00f5nas, et suure saagi taga oli hobuses\u00f5nnikuga v\u00e4etamine. \u201eAsetasin \u00fcmber p\u00f5\u00f5sa kobestatud mullale ajalehe, mis hoiab niiskust ja hiljem panin sinna peale niidetud rohu,\u201d jagas ta \u00fcht v\u00f5tet.\u201ePunastest s\u00f5stardest tegin ainult mahla, mustadest mahla ja toormoosi, maitsvad karusmarjad s\u00f5in p\u00f5\u00f5sa k\u00fcljest \u00e4ra,\u201d r\u00e4\u00e4kis perenaine. Ta pani paar aastat tagasi mulda ka kolm viinamarjaistikut, kuid need ei ole siiani veel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset saaki andnud.Kaja on Palootsa talu perenaine K\u00e4\u00e4palt, tema on samuti aastak\u00fcmneid omaja laste perele k\u00f6\u00f6givilja kasvatanud. \u201eKartuli-, aiavilja-ja \u00f5unasaak oli \u00fcle ootuste hea. Kuna meie elamine on V\u00f5handu j\u00f5e l\u00e4hedal, saime ka kuivadel kuudel aedvilja kasta ilma hirmuta, et kastmisega kahaneb vesi kaevust,\u201d t\u00f5des ta t\u00e4nulikult.Palootsa perenaine tunnistas, et kevadel v\u00f5ttis k\u00fclm \u00f5ied aedmaasikatelt, samuti kirsi- ja ploomipuude \u00f5ied, mis t\u00e4hendas, et maasikatest ja luuviljadest mli suu \u201c puhtaks p\u00fchkida.Suve teisel poolel korjatud aedvili on tal juba hoidistatud: osa kurke marineeritud, teine osa hapendatud ning tomatitest, paprikatest ja sibulatest let\u0161o purkides, \u201eKapsas on ka hapendatud, Kasvatan kapsa varju all, siis ei l\u00e4he r\u00f6\u00f6vikud neile kallale,\u201d \u00fctles Kaja.Kui punased s\u00f5strad on mahlaks tehtud, siis musti s\u00f5straid oli t\u00e4navu p\u00f5\u00f5saste k\u00fcljes v\u00e4ga napilt, sest p\u00f5\u00f5sad on vanad. Kaja on mitu head aastat teinud viirpuumarjadest p\u00fcreed, sest need on s\u00fcdamele kasulikud. \u201eKeedan marjad \u00e4ra, siis kallan nad s\u00f5elale, et seemned v\u00e4lja pressida, seej\u00e4rel keedan segu suhkruga ja ongi p\u00fcree purkipanekuks valmis,\u201d tutvustas ta.Palootsa perenaine r\u00f5\u00f5mustas rikkaliku seenesaagi, eelk\u00f5ige kukeseente \u00fcle. \u201eNii rikkalikku seenesaaki oma metsast ei meenu k\u00fcll viimastest aastak\u00fcmnetest. Meie metsa pindala on v\u00e4ike, kuid leidsime sealt t\u00e4navu lisaks teada paikadele ka uusi seenekohti.\u201d Kukeseened pani ta omas mahlas kuumutamise j\u00e4rel s\u00fcgavk\u00fclma, teisi seeni kas soolas v\u00f5i marineeris.Kahe tunniga kaks \u00e4mbrit\u00e4it seeniTaalbergi talu perenaine Ulvi Kallas, kes on V\u00f5rumaal teada-tuntud eriliste hoidiste valmistajana, \u00fctles l\u00e4inud n\u00e4dala l\u00f5pul, et korjas kahe tunniga kaks 15-liitrist \u00e4mbrit seeni t\u00e4is. See kinnitab, et seenesaak on kagunurga eri paigus hea. Ta \u00fcsas, et \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastal oli samuti palju seeni.Kahas \u00fctles, et hoidiste retseptid m\u00f5tleb ta ise v\u00e4lja. N\u00e4iteks valmistab perenaine kukeseenelet\u0161ot pihlakatega ning osa seentest hapendab.Taalbergi talu perenaine alustas hoidiste tegemist juba varakult, kui tema aias kasvava 200 rabarberip\u00f5\u00f5sa varred olid esimeseks mahlaks k\u00fcpsed. Esimese rabarberimahla tegi perenaine juba enne jaanip\u00e4eva, sobiva suve korral saab teisegi teha ja vahel isegi kolmanda korra.\u201eM\u00f5tlen rabarberist kommide tegemisele. Koorimata rabarberivarred t\u00fckeldan ja panen tosinaks tunniks meega seisma, selle aja jooksul t\u00f5mbab mesi neist mahla v\u00e4lja. Seej\u00e4rel kurnan mahla \u00e4ra. Mahl l\u00e4heb joogiks, t\u00fckid kuivatisse, kust m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes v\u00f5tan rabarberikommid v\u00e4lja,\u201d tutvustas ta.Vaarikad said kevadel k\u00fclma, sellep\u00e4rast on saak tagasihoidlik, kuid punase s\u00f5stra ja vaarika \u017eeleeks viimaseid jagub.Lisaks punase s\u00f5stra p\u00f5\u00f5sastele kasvab Taalbergi talu aias mustas\u00f5stra- ja karusmarjap\u00f5\u00f5said. \u201eK\u00f5ik p\u00f5\u00f5sad olid marju t\u00e4is, v\u00e4etasin neid hobuses\u00f5nnikuga,\u201d m\u00e4rkis Kallas, Ka pirnipuud andsid korraliku saagi, kuid ploomi-, mureli- ja kirsipuude \u00f5ied v\u00f5ttis k\u00fclm kevadel \u00e4ra.\u201dTomateid ja kurke Taalbergi perenaine ei kasvata, kuid mitmesuguseid kurgitooteid on tal juba 1000 (tuhat!) purki. \u00dchtedes on k\u00fc\u00fcslauguga marineeritud kurgid, teistes salatid, nagu kurgi, sibula ja t\u0161iili salat jt. \u201eT\u00e4navu tegin ka uue salati, milles on kurk, sibul, paprika ja sinepiseemned,\u201d \u00fctles Taalbergi perenaine.K\u00f5rvitsasaak oli korralikTuti talu perenaine Reet K\u00e4\u00e4r Rummi k\u00fclast Osula kandist j\u00e4i juurviljasaagiga v\u00e4ga rahule, \u201eKasvatasime k\u00f5ike peale kaalika ja k\u00f5ik juurviljad andsid korraliku saagi. Jagub nii oma kui ka laste perele,\u201d t\u00f5des ta.K\u00f5rvitsasaak on \u00fclihea, nii et perenaine saab teada-tuntud k\u00f5rvitsasalatile ja-supile lisaks teha k\u00f5rvitsakooki ja -moosi. \u201eK\u00f5rvitsat\u00fckid tuleb suhkruga, soovitavalt moosisuhkruga, potti panna, lisada sidrunimahla ja peale keetmist ongi maitsev k\u00f5rvitsamoos valmis,\u201d \u00f5petas ta.Suvik\u00f5rvits andis ka arvestatava saagi. \u201eSuvik\u00f5rvitsast teen vormitoitu, kotlette ja hoidiseid, nagu juurviljahoidis, millele lisan tomatit ja porgandeid ning maitseaineid,\u201d r\u00e4\u00e4kis perenaine.Kuigi p\u00f5lduba sai varakult mulda ja saagi \u00fcle perenaine ei nurise, oli see varasemate aastatega v\u00f5rreldes tagasihoidlikum, Hernega oli kehvem lugu, sest ussid tegid seal oma t\u00f6\u00f6. \u201eKartuli-, sibula-ja k\u00fc\u00fcslaugusaak oli v\u00e4ga korralik,\u201d s\u00f5nas K\u00e4\u00e4r ja lisas, et kahel kuival suvekuul ta palju ei kastnudki.M\u00fcrgitamata kasvanud kapsastel olid enamikul ilusad pead, kuid viimased tuli kanade ette visata, sest neis v\u00f5imutsesid ussid.Nii nagu paljudes aedades, v\u00f5ttis kevadine k\u00fclm ka Tuti talu aias k\u00f5igil luuviljapuudel \u00f5ied, samuti sattus varajane vaarikas k\u00fclma k\u00fc\u00fcsi. Aedmaasikaid talus ei kasvatata. Pirnipuud andsid arvestatava saagi, \u00f5unapuud v\u00e4hem.Pere ei pea juur- ja puuviljahoidiseid poest ostma, sest v\u00e4rske saagi k\u00f5rval on alles hoidiseid ka l\u00e4inud aastast. \u201eOlen oma pere tarvis moose-mahlu ja salateid teinud 40 aastat ning me ei ole kunagi \u00fchtegi hoidist poest ostnud,\u201d s\u00f5nas K\u00e4\u00e4r. Ta lisas, et hoidiseid jagub ka s\u00f5pradele kinkimiseks.MARI-ANNE LEHT"}
{"text":"Kuidas oma olematuid ideaale jalge alla tallav Isamaa keskerakonnastubSeda, et poliitikas ei kehti mingid p\u00f5him\u00f5tted, n\u00e4itab ilmekalt t\u00f5ik, kuidas Isamaa keskerakonnastub. Eesti taasiseseisvunud ajaloo k\u00f5ige p\u00f5him\u00f5ttelisemad ideoloogilised vaenlased on leidnud teineteist ja tunnevad veel selle \u00fcle uhkustki. End ise rahvuslikuks ja konservatiivsekski erakonnaks pidav Isamaa v\u00f5tab j\u00e4rjest vastu kesikute seast \u00fcle h\u00fcpanud poliitikuid, maailmavaadetega pole siin mitte mingit pistmist.\nMeenutagem, et alates 1990. aastatest kuni v\u00e4hemalt 2012. aastani, misj\u00e4rel Isamaa margianliseerus, oli Eesti parteis\u00fcsteemi peamine poliitiline ja ideoloogiline konflikt Keskerakonna ja Isamaaliidu vahel. P\u00f5him\u00f5tteline vastasseis sai alguse juba laulva revolutsiooni ajal, mil Keskerakond kasvas v\u00e4lja Rahvarindest ja Isamaa suuresti Eesti Komiteest.\nKahe erakonna omavaheline vihkamine oli nii suur, et tipnes milenniumivahetusel nn pildiskandaaliga, kui Isamaa esimees Mart Laar tulistas Meegom\u00e4el Kaitsev\u00e4e lahingukoolis pumpp\u00fcssiga Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare pildi pihta.\nVaatamata ajakirjanduse \u00fcleskutsetele tagasiastumiseks j\u00e4tkas\u00a0Laari valitsus\u00a0ametis kuni 2002. aasta alguse valitsuskriisini.\nIsamaa kahepalgelisust kujutas ilmekalt elamislubade skandaal 2011. aastal, mil siis juba IRL-i liikmed m\u00fc\u00fcsid oma positsiooni kasutades Eesti elamislubasid ligi 150-le kliendile idast.\nRiigikogus moodustatud uurimiskomisjon leidis, et elamislube vahendas Nikolai Stelmachi firma ja Indrek Raudne oli sellest \u00e4ritegevusest teadlik. Vanalinna Kooli t\u00e4nava maja \u00fchte korterisse oli \u00e4riregistri andmetel erinevad Venemaa, Valgevene, Ukraina riikide kodanikud sisse registreerinud 78 ettev\u00f5tet.\nSkandaali tulemusel lahkusid Stelmach ja Raudne m\u00f5lemad IRL-ist, Raudne ka Riigikogust ja Stelmach Tallinna volikogust.\nTollane Eesti Demokraatliku Rahvuslike J\u00f5udude Koost\u00f6\u00f6koja juht Henn P\u00f5lluaas kirjutas toona, et elamislubade skandaali t\u00f5ttu peab tagasi astuma ka peaminister Andrus Ansip. \u201eTegemist on pettuse ja korruptsiooniga, ametiseisundi kuritarvitamisega, teadlikult valeandmete esitamisega ja seda tegid valitsuserakondade poliitikud,\u201c kirjutas P\u00f5lluaas. \u201ePole v\u00e4listatud, et omades kompromiteerivat infot elamislubadega \u00e4ritsemise kohta, p\u00fc\u00fcti nende l\u00e4bi ka valitsuse tegevust ja otsuseid m\u00f5jutada. Seda enam, et teadlikult v\u00f5i teadmata l\u00f5id mahhinatsioonideks soodsat pinnast ka eelnimetatud valitsuse liikmed. Kapo aastaraamatu andmetel kasvab FSB aktiivsus aasta-aastalt ning k\u00f5ikv\u00f5imalikud katsed poliitikuid, \u00e4rimehi jne enda kontrolli alla saada on pigem reegel kui erand.\u201c\nTa lisas, et elamislubade ja ID-kaartide vormistamise skandaal on kahtlemata suureks l\u00f6\u00f6giks IRL-ile, kes on p\u00fc\u00fcdnud n\u00e4idata ennast isamaalise erakonnana, mis seisab rahvuslik-konservatiivse maailmavaate, ausa poliitika ja ideaalide eest. \u201eParaku on selline imago juba aastaid pelgalt mask,\u201c t\u00f5des P\u00f5lluaas.\nElamislubade skandaalile eelnes Keskerakonna Idarahaskandaal ja j\u00e4rgnesid Priit Toobali nn printimisskandaal ja Reformierakonna rahastamisskandaal. Samuti mitmed v\u00e4iksemad juhtumid.\nIsamaa maailmavaate h\u00e4gustumine viis selleni, et erakond lagunes ning sealt eraldunud poliitikud moodustasid teatavasti Parempoolsete partei. N\u00fc\u00fcd liigutaksegi poliitilise skaala teise otsa\nT\u00e4nane Postimees kirjutab, kuidas Keskerakonnast on 30 aasta jooksul lahkutud teistesse erakondadesse, kuid mitte Isamaasse. N\u00fc\u00fcd on olukord muutunud. Niisiis soovib Isamaa oma m\u00f5ju suurendada nui neljaks ja oma peaaegu juba olematuid ideaale jalge alles tallates. L\u00fchidalt \u00f6eldes kaotas Isamaa oma n\u00e4o suuresti juba Res Publicaga \u00fchinedes ning teeb keskerakonnastudes n\u00fc\u00fcd veelgi enam."}
{"text":"P\u00e4rnu ettev\u00f5tja leidis sotsiaalmeedia kaudu t\u00f5stuki transportija, kahju \u00fcle 1200 euroPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus P\u00e4rnu ettev\u00f5tja, kes oli Facebooki vahendusel otsinud endale v\u00e4lisriigist soetatud tehnika transpordiks sobilikku teenuse pakkujat.\nEttev\u00f5tjaga v\u00f5ttis seepeale \u00fchendust potentsiaalne firma, kes lubas t\u00f5stuki Eestiss toimetada. P\u00e4rnu ettev\u00f5tja kandis talle raha, kuid seni ei ole tema soetatud masin siia j\u00f5udnud.\nLisaks ei vasta pakkuja enam ka teenuse tellinud ettev\u00f5tjale. Kelmusega tekitatud kahju on \u00fcle 1200 euro. Juhtumi asjaolude uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust."}
{"text":"FC Barcelonat kahtlustatakse altk\u00e4emaksu andmisesBarcelonat s\u00fc\u00fcdistatakse \u00fcle 7 miljoni euro eest saadetud \u00fclekandeid endisele kohtunike asepresidendi, Jos\u00e9 Mar\u00eda Enr\u00edquez Negreira firmadesse.\nBarcelona have been charged with suspected bribery for payments worth more than \u20ac7 million made to companies linked to the former vice president of the refereeing committee, Jos\u00e9 Mar\u00eda Enr\u00edquez Negreira, judicial sources have told Spanish news agency EFE. pic.twitter.com\/vl3RrYocc9\n\u2014 ESPN FC (@ESPNFC) September 28, 2023\nBarcelona on samal ajal aga k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdistused tagasi l\u00fckkanud ning praegune peatreener Xavi andis toona M\u00e4rtsis ka intervjuu: \u201d Ma pole kunagi tundnud, et kohtunikud oleksid meie kasuks vilistanud, mitte kunagi.\u201d\u00a0\nBarcelona have been officially charged with \u201cactive bribery\u201d in the Negreira case.\n(Source: @COPE) pic.twitter.com\/zElHDCE4wW\n\u2014 Transfer News Live (@DeadlineDayLive) September 28, 2023"}
{"text":"Ekspert selgitab: Kuidas \u00e4ra tunda ja v\u00e4ltida \u00f5ngitsuslehti e-kaubanduses\u00d5ngitsuslehed kujutavad endast olulist ohtu e-kaubanduse tarbijatele.Foto: Shutterstock\nOixio k\u00fcberturbe \u00e4risuuna juht Andres Vallistu selgitab, mis on \u00f5ngitsuslehed ning kuidas neid \u00e4ra tunda.\nKiiresti arenevas e-kaubanduse maailmas, kus mugavus ja kiirus on v\u00f5tmet\u00e4htsusega, kasutab \u00fcha rohkem tarbijaid oma igap\u00e4evaste vajaduste rahuldamiseks veebipoode. Siiski kaasnevad selle mugavusega riskid ning \u00fcks k\u00f5ige levinumaid ohtusid on \u00f5ngitsusr\u00fcnnakud ja \u00f5ngitsuslehed. \u00d5ngitsuslehed on\u00a0veebisaidid, mille eesm\u00e4rk on kasutajat petta ja paljastada tundlikku teavet, nagu sisselogimisandmed, krediitkaardi numbrid ja isikuandmed.\u00a0\nE-kaubanduse kontekstis j\u00e4ljendavad \u00f5ngitsuslehed legitiimseid veebipoode v\u00f5i makseplatvorme, et varastada finantsandmeid ja isiklikke andmeid. Need pahavara veebisaidid kasutavad sageli erinevaid taktikaid, et tunduda ehtsate veebisaitidena, mis muudab tarbijatele legitiimsete ja v\u00f5ltsveebide eristamise keeruliseks.\n\u00d5ngitsuslehtede tavalised tunnused:\nKahtlased veebiaadressid: \u00d5ngitsuslehtedel v\u00f5ivad olla veebiaadressid, mis sarnanevad tuntud e-kaubandusplatvormidega. Otsige veebisaidi aadressis kirjavigu, lisakaraktereid v\u00f5i ebatavalisi domeenilaiendeid.\nVeebilehe disain: Petturid v\u00f5ivad j\u00e4ljendada legitiimsete e-kaubanduse saitide disaini, kuid v\u00f5ib esineda peenemaid erinevusi, nagu fondit\u00fc\u00fcbid, logod, v\u00e4rvid v\u00f5i paigutuse ebat\u00e4psused.\nHalb grammatika: \u00d5ngitsusveebid sisaldavad sageli grammatilisi vigu v\u00f5i ebaselgeid s\u00f5numeid toote- v\u00f5i sisukirjelduses.\nPuudub HTTPS: Legitiimsed e-kaubanduse veebisaidid kasutavad andmete edastamiseks HTTPS protokolli, mis kr\u00fcpteerib veebiliikluse. Kontrollige alati lukus\u00fcmboli olemasolu oma veebilehitseja aadressiribal ja veenduge, et veebisaidi aadress algab\u00a0https:\/\/-ga.\nEbatavalised makseviisid: Olge ettevaatlik, kui veebisait aktsepteerib ainult tundmatuid makseviise v\u00f5i palub tasumist pangakontolt v\u00f5i kr\u00fcptorahaga.\nN\u00e4pun\u00e4ited enda kaitsmiseks \u00d5ngitsusveebide eest:\nKontrollige veebiaadresse: Uurige alati hoolikalt veebisaidi veebiaadressi, mida k\u00fclastate. Olge eriti ettevaatlik e-posti teel saabunud linkidel klikkimisega. K\u00e4sitsi veebiaadressi sisse toksimine on ohutum.\nKasutage v\u00f5imalusel ainult tuntud e-kaubanduse platvorme: Mainekad platvormid p\u00f6\u00f6ravad suuremat r\u00f5hku kasutaja turvalisusele.\nL\u00fclitage sisse kaheastmeline autentimine (2FA): Alati, kui v\u00f5imalik, lubage 2FA oma kontodel, et lisada t\u00e4iendav turvakiht.\nK\u00fcberh\u00fcgieen on elementaarne: Viige l\u00e4bi ettev\u00f5ttes regulaarseid k\u00fcberh\u00fcgieeni koolitusi, mis r\u00e4\u00e4givad muuhulgas \u00f5ngitsemise ohtudest ja sellest, kuidas \u00e4ra tunda \u00f5ngitsusr\u00fcnnakuid.\nKasutage viiruset\u00f5rjetarkvara: Kasutage usaldusv\u00e4\u00e4rset viiruset\u00f5rjetarkvara, mis v\u00f5ib aidata tuvastada ja blokeerida \u00f5ngitsusr\u00fcnnakud.\nTeatage kahtlastest saitidest: Kui satute kahtlase e-kaubanduse veebisaidi peale, teatage sellest on ettev\u00f5tte IT tuge ja ei tee kindlasti paha, kui teavitate ka e-kaubanduse platvormi pakkujat v\u00f5imalikust petulehest.\n\u00d5ngitsuslehed kujutavad endast olulist ohtu e-kaubanduse tarbijatele. Olles valvsad, ettevaatlikud isikliku teabe jagamisel ja teades \u00f5ngitsuslehtede enamlevinud tunnuseid, on v\u00f5imalik pettuse ohvriks langemise riski olulisel m\u00e4\u00e4ral leevendada."}
{"text":"P\u00c4EVA TEEMA | M\u00e4rt P\u00f5der: meil on ametis riigikogu, mille mandaat p\u00f5hineb kehtetutel sedelitelOlukord on ko\u0161maarne, sest koosk\u00f5las algsete kartustega oleme ohverdanud h\u00e4\u00e4letamise salajasuse, aga see ohver on olnud asjata, sest selle eest lubatud kontrollitavust pole me saavutanud.\nK\u00e4isin esmasp\u00e4eval riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjonis tutvustamas kollektiivset p\u00f6\u00f6rdumist, mis n\u00f5uab e-h\u00e4\u00e4letuse vaadeldavaks muutmist. P\u00e4rast mu \u00e4rakuulamist ja poolt tosinat jahmunud k\u00fcsimust l\u00fckkas komisjon seisukoha v\u00f5tmise edasi.\nVaatlemise abil valimiste demokraatliku kontrolli tagamine on t\u00f5epoolest keeruline p\u00f5hiseaduslik k\u00fcsimus, mis on p\u00f5hjustanud palju t\u00fclisid kuluaaris ja mille arutelu p\u00f5hiseaduse tasemel oleme aastak\u00fcmneid edasi l\u00fckanud. Kuigi arutelu kisub vahel tehniliseks, on k\u00fcsimus oma olemuselt pigem \u00f5iguslik, sest valimiste demokraatlik l\u00e4biviimine eeldab h\u00e4\u00e4letamistulemuste avalikku kindlakstegemist ja pole selge, kuidas seda arvutite kasutamisel saavutada.\nE-h\u00e4\u00e4letusega 2000ndatel alustades usuti, et vaadeldavust saab tagada tseremoniaalselt \u2013 arvutid pakitakse vaatlejate juuresolekul pidulikult lahti, paigaldatakse sinna tarkvara ja niisuguse tsremooniana viiakse avalikkuse kontrolliva pilgu all l\u00e4bi k\u00f5ik j\u00e4rgnevad valimisprotseduurid. Kuna see ei erine v\u00e4ga pabersedelitega toimetatavate valimiste vaatlemisest, j\u00e4eti valimistulemuste avaliku kindlakstegemise ja vaadeldavuse p\u00f5hiseaduslikud k\u00fcsimused arutamata.\nPuudub kr\u00fcptograafiline kontroll\nKuna sellise vaatlemise korral j\u00e4\u00e4vad arvutid \u201cmustadeks kastideks\u201c ja neis toimuv sisuliselt vaadeldamatuks, soovitasid Tartu kr\u00fcptograafid juba 2000ndatel selle k\u00f5rval valimiskasti kontrolli kr\u00fcptograafia vahenditega. Kuna poliitkute meeleh\u00e4rmiks soovitati seda juurutada kiirustamata ega olnud soovitatud r\u00e4tpsepakr\u00fcptograafia ka poliitikuid n\u00f5ustanud \u00f5ukonnainformaatikutele l\u00f5puni arusaadav, hakati vaidluste j\u00e4relmina pidama sellist kontrollimist takistuseks e-h\u00e4\u00e4letuse l\u00e4biviimisele.\nN\u00fc\u00fcdseks on rahvusvaheliste vaatlejate ja kohalike aktivistide survel k\u00fcll loobutud algsest tsemoniaalse vaadeldavuse kontseptsioonist, kuid kas vana vimma v\u00f5i puuduva p\u00e4devuse t\u00f5ttu v\u00f5i nende kombinatsioonis ei ole siiski suudetud tegelikkuses rakendada soovitatud kr\u00fcptograafilist kontrolli. Nii on rahvusvaheliste vaatlejate v\u00e4rske hinnang meie kontrollmehhanismidele lausa h\u00e4vitav:\nE-h\u00e4\u00e4letuse vaadeldavus ehk demokraatlik kontroll elektroonsete valimiste \u00fcle on praeguseks l\u00e4bi aegade k\u00f5ige madalamal tasemel\n\u201eNagu eelnevalt soovitatud, peaksid valimiste korraldajad kaaluma meetodeid, kuidas saavutada l\u00e4biv (end-to-end) kontrollitavus. Praeguste kontrollitavuse mehhanismide parandamiseks peaksid valimiste korraldajad k\u00f5rvaldama puudused individuaalses kontrollitavuses ja tagama, et k\u00f5ik e-h\u00e4\u00e4letamise tulemuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramise kriitilise t\u00e4htsusega etapid oleksid auditeeritavad.\u201c (OSCE\/ODIHR, 2023)\nMe mitte ainult pole l\u00e4bi kukkunud kontrollitavuse tagamisel, sest meie s\u00fcsteemis ei kata demokraatlik kontroll valimistulemuste kindlakstegemise k\u00f5iki olulisi samme, vaid me oleme puudulikult rakendanud ka QR-koodi s\u00fcsteemil p\u00f5hinevat individuaalset ehk valija isikliku h\u00e4\u00e4le kontrolli.\nE-h\u00e4\u00e4letuse kontroll on aegade madalamal tasemel\nSeega v\u00f5ib \u00fctelda, et e-h\u00e4\u00e4letuse vaadeldavus ehk demokraatlik kontroll elektroonsete valimiste \u00fcle on praeguseks l\u00e4bi aegade k\u00f5ige madalamal tasemel, sest pole enam seda algselt piisavaks peetud tseremoniaalselt vaadeldavust, millest on loobutud, aga pole ka seda teist kr\u00fcptograafilist vaadeldavust, millesse algselt ei usutud, aga mida pole n\u00fc\u00fcd suudetud korrektselt rakendada.\nL\u00e4biva kontrollitavuse t\u00f5rjumist on aegade algusest saatnud jutud sellest, kuidas see v\u00f5ivat ohustada h\u00e4\u00e4letamise salajasust ning v\u00f5imaldada h\u00e4\u00e4ltem\u00fc\u00fcki. T\u00f5epoolest, juba rahvusvaheliste vaatlejate 2019. aasta raport kinnitas meile, et oleme loonud valija isikliku h\u00e4\u00e4le kontrolli mehhanismi, mis \u201con vastuolus riiklike seaduste ja rahvusvaheliste standarditega, mis puudutavad h\u00e4\u00e4le salajasust\u201c.\nL\u00e4hemalt vaatlusel selgub, et QR-koodil p\u00f5hinev valija isikliku h\u00e4\u00e4le kontroll v\u00f5imaldab valijal digiallkirja t\u00f5sikindlusega t\u00f5endada, kelle poolt ta oma h\u00e4\u00e4le andis. Kuigi see v\u00f5ib paista h\u00e4\u00e4letusprotokolli s\u00fc\u00fctu k\u00f5rvaln\u00e4huna, siiski v\u00f5imaldab see n\u00f5uda valijalt h\u00e4\u00e4le t\u00f5endamist v\u00e4ljapressijal \u2013 aga veelgi enam korraldada mugavalt h\u00e4\u00e4lteostu osapoolte kokkuleppel. Selline t\u00f5endatavus pole kindlasti soovitatav.\nOlukord on t\u00f5epoolest ko\u0161maarne, sest koosk\u00f5las algsete kartustega oleme ohverdanud h\u00e4\u00e4letamise salajasuse, aga see ohver on olnud asjata, sest selle eest lubatud kontrollitavust pole me sellegipoolest saavutanud. V\u00e4lisvaatlajate hinnangul pole asi ohvri ebapiisavuses, vaid selles, et me pole demokraatlike valimiste n\u00f5udmistest \u00f5igesti aru saanud.\nKas e-h\u00e4\u00e4letust polegi v\u00f5imalik l\u00e4bi viia seadusp\u00e4raselt?\nT\u00e4psemad arvutused n\u00e4itavad, et kui kehtetud sedelid oleks eemaldatud, oleks kaotanud riigikogu koha praegusest koosseisust 22 rahvasaadikut. Kui tutvustasin esmasp\u00e4eval p\u00f5hiseaduskomisjonis valimiste vaadeldavust n\u00f5udvat kollektiivset p\u00f6\u00f6rdumist, tekitas mandaadi legitiimsuse k\u00fcsimus selle liikmete seas m\u00e4rgatavat ebamugavust.\nLisaks isiklikule ebamugavusele on aga veelgi ebamugavam sellest tulenev k\u00fcsimus, et kui e-h\u00e4\u00e4li peab lugema kokku seadust eirates, siis kas see t\u00e4hendab, et e-h\u00e4\u00e4letust polegi v\u00f5imalik l\u00e4bi viia seadusp\u00e4raselt?\nKui tutvustasin esmasp\u00e4eval p\u00f5hiseaduskomisjonis valimiste vaadeldavust n\u00f5udvat kollektiivset p\u00f6\u00f6rdumist, tekitas mandaadi legitiimsuse k\u00fcsimus selle liikmete seas m\u00e4rgatavat ebamugavust.\nTegelikult on e-h\u00e4\u00e4letuse algusest peale l\u00fckatud edasi ka arutelu uudse h\u00e4\u00e4letusviisi vastavusest p\u00f5hiseadusele ja ainuke p\u00f5hiseaduslikke k\u00fcsimusi arutanud riigikohtu otsus \u00fctleb s\u00f5naselgelt:\n\u201eVabariigi President ei vaidlusta ja kolleegium k\u00e4esolevas asjas ei k\u00e4sitle elektroonilise h\u00e4\u00e4letamise \u00fcldist koosk\u00f5la Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusega.\u201c (M\u00e4rt Rask, T\u00f5nu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, 2005)\nKuigi kolleegium 2005. aastal pidas sellist arutelu v\u00f5imalikuks ja ehk isegi vajalikuks, siiski pole seda kunagi aset leidnud ja k\u00f5rged \u00f5igusametnikud on l\u00e4bi aegade peamiselt v\u00e4ljendanud soovi ning lootust, et e-h\u00e4\u00e4letus osutub p\u00f5hiseadusp\u00e4raseks millalgi tulevikus, kui selline hindamine l\u00e4bi viidaks.\n\u201eElektroonilise h\u00e4\u00e4letamise plussidest tasub p\u00f5hiseaduse seisukohast silmas pidada just soovi suurendada valimisaktiivsust ning seel\u00e4bi riigiv\u00f5imu legitiimsust. Kui aga hakkavad levima kahtlused Interneti-h\u00e4\u00e4letuse tulemuste objektiivsuse ning h\u00e4\u00e4letamise salajasuse osas, v\u00f5ib riigiv\u00f5imu legitiimsus sootuks v\u00e4heneda. \/\u2014\/ E-h\u00e4\u00e4letamisest ei tohi kujuneda uut elektroonilist s\u00f5idupiletit, mis tekitab probleeme s\u00f5itjatele ning mille kasutuselev\u00f5tt ja \u00f5igusp\u00e4rasus on kahtluse alla seatud.\u201c (Allar J\u00f5ks, 2004)\n\u201eTehnilise lahenduse probleemid, mis vajavad lahendamist, ei t\u00e4henda veel automaatselt, et e-h\u00e4\u00e4letamise idee ei ole \u00fcldse p\u00f5hiseadusp\u00e4raselt teostatav.\u201c (Indrek Teder, 2011)\n\u201eMa ei saa praegu \u00f6elda, et kehtiv regulatsioon oleks minu arvates p\u00f5hiseadusega tingimata vastuolus, kuid leian, et seda tuleks v\u00e4hemasti korrakohaselt ja p\u00f5hjalikult argumente kaaludes hinnata.\u201c (Villu K\u00f5ve, 2023)\nKuni seda hindamist pole toimunud, seni v\u00f5ib selliseid s\u00f5nav\u00f5tte ilmselt igati \u00f5igustatult nimetada \u00f5iguslikuks soovm\u00f5tlemiseks.\nIsegi kui sellise p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve v\u00f5ib algatada ka riigikohus, t\u00e4hendab selle algatamine valimiskaebuse alusel valimistulemuste v\u00e4ljakuulutamise edasil\u00fckkamist m\u00e4\u00e4ramata tulevikku.\nNoore demokraatia riigi\u00f5iguslikud kasvuraskused\nArvestades, et rahvusvahelised vaatlejad toovad \u00fchem\u00f5tteliselt v\u00e4lja, et meie e-h\u00e4\u00e4letus ei vasta h\u00e4\u00e4letamise salajasuse p\u00f5him\u00f5ttele, algselt suurimat t\u00fcli p\u00f5hjustanud kontrollitavuse lahendus on teostatud vigaselt ning selle \u00f5igusp\u00f5him\u00f5tted siiani l\u00e4bi arutamata, e-h\u00e4\u00e4letuse l\u00e4biviimisel eiratakse seadusi ega suudeta anda eiramisele \u00f5iguslikku seletust ei VVK, riigikohtu ega prokuratuuri poolt, siis pole m\u00f5eldav, et e-h\u00e4\u00e4letusega saaks \u00fcldse j\u00e4tkata p\u00f5hiseadusp\u00e4ra tervikliku hindamiseta.\nValimiste demokraatliku kontrolli puudutava \u00f5igusselguse osas v\u00f5ib v\u00f5rdluseks tuua Saksamaa ja sealse konstitutsioonikohtu, mis arutas vaadeldavuse k\u00fcsimuse l\u00e4bi 2009. aastal ning seadis selged n\u00f5udmised elektrooniliste vahenditega l\u00e4biviidavatele valimistele:\n\u201eValimiste avalikkuse p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htuvalt \/\u2014\/ peavad valimiste k\u00f5ik olulised sammud olema avalikult vaadeldavad v\u00e4lja arvatud juhul, kui selle v\u00e4listavad muud p\u00f5hiseaduslikud kaalutlused. Kui valimisteks v\u00f5etakse kasutusele elektroonilisi seadmeid, siis peavad valimiste l\u00e4biviimise ja tulemuste kindlakstegemise olulised sammud olema kodanikele t\u00f5sikindlalt ja eriteadmisteta kontrollitavad.\u201c (2 BvC 3\/07, 2 BvC 4\/07, 2009)\nSeda selgust pole meil kunagi olnud ja kui riigikohtu esimees Villu K\u00f5ve tegi valimiste j\u00e4rel ettepaneku \u201ckaaluda v\u00e4hemasti nii RKVS \u00a7 482 lg-te 3 ja 4 kui ka nende alusel kehtestatud reeglite p\u00f5hiseadusp\u00e4rasuse hindamiseks p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve menetluse algatamist\u201c, siis \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise keeldus sellest esmalt sotsiaalmeedia postituses, mida kinnitas hiljem \u00fcle ka riigikogus esinedes.\nIsegi kui sellise p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve v\u00f5ib algatada ka riigikohus, t\u00e4hendab selle algatamine valimiskaebuse alusel valimistulemuste v\u00e4ljakuulutamise edasil\u00fckkamist m\u00e4\u00e4ramata tulevikku. Kahtlemata oleks rahuarmastavam, kui selle algataks valimiste vahelisel ajal \u00f5iguskantsler, kelle \u00fclesannete hulka see seaduse j\u00e4rgi kuulub. Kui ta aga oma isikliku seotuse t\u00f5ttu e-h\u00e4\u00e4letuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega ei tunne end selleks piisavalt erapooletuna, siis on tal vast v\u00f5imalik oma rollist ka taanduda?\nKuna pole teada, kuidas lahenevad meie noore demokraatia riigi\u00f5iguslikud kasvuraskused ja kas \u00fcpris ilmselt p\u00f5hiseadust eirava e-h\u00e4\u00e4letusega kavatsetakse j\u00e4tkata, edastasin kokku loetud kehtetute e-h\u00e4\u00e4lte k\u00fcsimuse arutamiseks ka Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtule. Ehk saame sealt digidemokraatia edendamiseks inspiratsiooni?"}
{"text":"Riigi peaprokur\u00f6r viibutab kohtu suunas s\u00f5rme, et Tallinna Sadama protsessil on kaitsjad eelisseisusTallinna Sadama mammutprotsessi puhul on viimasel ajal enim r\u00e4\u00e4gitud prokuratuuri kaadrivahetusest. Riigi peaprokur\u00f6r Andres Parmas viitab, et nn uus tulija ehk riigiprokur\u00f6r Kadri V\u00e4ling vajab veel ettevalmistusaega. Kohtu aadressil on Parmas kriitiline.\nEkspress kajastas eile, et ringkonnaprokur\u00f6r Kristo Adosson esitas Tallinna Sadama kohtuprotsessil isikliku s\u00f5numi, et tahab elukutset vahetada. \u201eMinu otsus kandideerida teisele avaliku sektori ametikohale ei ole seotud \u00fchegi teenistus\u00fclesandega, vaid v\u00f5imalus, mida ei soovinud m\u00f6\u00f6da lasta.\u201c\nAndres Parmas s\u00f5nas Delfile, et kandideerimine teisele ametikohale ei t\u00e4henda, et prokur\u00f6r lahkub. \u201eKui ta ei osutu kandideerimisel valituks, j\u00e4tkab Adosson selles menetluses s\u00fc\u00fcdistuse esindamist. Kui ta osutub valituks, ei toimu ametisse asumine p\u00e4eva pealt, vaid meile praegu teadmata t\u00e4htajal, milleni ta kindlasti j\u00e4tkab s\u00fc\u00fcdistuse esindamist,\u201c m\u00e4rkis ta. \u201eKa see t\u00e4hendab, et prokur\u00f6r saab vajadusel s\u00fc\u00fcdistuse esindamise sujuvalt \u00fcle anda.\u201c\nAdosson ei avaldanud, mis ametisse ta kandideerib. K\u00fcll oli ta kohtus palunud, et oktoobri teises pooles \u00fcks istung hiljemalt kell 12 l\u00f5petataks ja teine t\u00e4ielikult t\u00fchistataks. Kohtunik Kristina V\u00e4liste aga taotlust ei rahuldanud. Adossoni nimetatud kuup\u00e4evad langevad kokku kohtunikueksami suulise osa toimumise aja ja \u00fche kohtu \u00fcldkoguga.\nT\u0161asovskihi lahkumine oli ootamatu\nHiljuti pani ameti maha riigiprokur\u00f6r Denis T\u0161asovskih, kes oli prokur\u00f6riks nii Tallinna Sadama kui Mailis Repsi kohtuasja puhul. \u201eT\u00f6\u00f6elu vajab muudatust,\u201c m\u00e4rkis ta siis Ekspressile. Ta ei avaldanud, mis ta edasised plaanid on.\nTema ametist lahkumine tuli kolleegidele \u00fcpris ootamatult. Kiiresti tuli otsustada, et kohustused v\u00f5tab m\u00f5lema kohtuasja puhul \u00fcle seni j\u00e4relevalveosakonnas t\u00f6\u00f6tanud riigiprokur\u00f6r Kadri V\u00e4ling.\nMailis Repsi protsessi j\u00e4rgmine istung toimub 3. oktoobril, kus prokuratuuri esindab esmakordselt V\u00e4ling. Algselt pidanuks ta seda tegema juba septembris, aga prokuratuur taotles tolle kuu istungite t\u00fchistamist, et V\u00e4ling j\u00f5uaks senised t\u00f6\u00f6\u00fclesanded l\u00f5petada ja seej\u00e4rel tunnistajate \u00fclekuulamiseks ette valmistuda. Taotlus rahuldati.\nTallinna Sadama protsessil vahetult istungitel t\u00f6\u00f6le asumiseks pole ta aga veel Parmase s\u00f5nul valmis. \u201eV\u00e4ling teeb t\u00f6\u00f6d, et Tallinna Sadama kohtumenetlusega liituda, kuid n\u00fc\u00fcd tuleb talle tagada \u00f5iglane aeg, et nii prokuratuuri poolt kohtu ette viidud materjalidega kui ka kaitsjate t\u00f5enditega p\u00f5hjalikult tutvuda. Alles seej\u00e4rel on prokur\u00f6ril v\u00f5imalik liituda teise prokur\u00f6riga ka kohtusaalis,\u201c s\u00f5nas ta. Teadaolevalt enne novembri l\u00f5ppu see ei juhtu.\nParmas kritiseeris kohust: \u201eAusa kohtumenetluse p\u00f5him\u00f5tte kohaselt peab kohus kohtlema v\u00f5rdselt k\u00f5iki menetlusosalisi, see t\u00e4hendab ka prokuratuuri. Nii kaitsjatele kui ka prokur\u00f6ridele tuleb anda t\u00f5enditega tutvumiseks \u00f5iglaselt vajalik aeg. Paraku ei ole kohus seni soovinud kaitsjate t\u00f5enditega tutvumiseks anda prokur\u00f6ridele aega v\u00f5rdselt kaitsjatega, vaid v\u00e4hem.\u201c\nProtsess kulgeb heas tempos\nParmas s\u00f5nas augustis T\u0161asovskihi ametist lahkumise taustal ERR-ile, et see kohtuprotsessi j\u00e4tkumisele prokuratuuri poolt takistuseks ei saa.\nMissugune on seis praegu? Parmas toonitas, et prokuratuur on kogu senise Tallinna Sadama menetluse v\u00e4ltel taganud ilma viivitusteta riikliku s\u00fc\u00fcdistuse esindamise ja tagab selle ka edaspidi. \u201eKui T\u0161asovskih prokuratuurist lahkus, ei olnud minule teada, et teine s\u00fc\u00fcdistust esindav prokur\u00f6r kaalub samuti ameti vahetamist ja kandideerib teisele ametikohale. Tallinna Sadama kohtumenetluses s\u00fc\u00fcdistust esindav prokur\u00f6r peab sellega seoses kahel oktoobri istungip\u00e4eval olema t\u00f6\u00f6lt eemal, mist\u00f5ttu teavitas ta juba aegsasti kohut ja menetlusosalisi plaanist taotleda kahe kohtuistungi t\u00fchistamist, et menetlusosalised saaksid oma plaane muuta ning et istungitele ei kutsutaks asjata tunnistajaid.\u201c\nNagu eespool viidatud, siis kohtunik viimatisel istungil taotlust ei rahuldanud (seal oli jutuks \u00fche istungi varasem l\u00f5petamine ja teise t\u00fchistamine). See ei v\u00e4lista muidugi, et ta v\u00f5ib istungeid ikkagi jooksvalt l\u00fchendada v\u00f5i \u00e4ra j\u00e4tta.\nParmas lisas, et s\u00fcgisel on Tallinna Sadama kohtumenetluses t\u00f5endite uurimine kulgenud loodetust kiiremini ja see t\u00e4hendab, et plaanitud t\u00f5endid on saadud uuritud v\u00e4hemate istungip\u00e4evadega, kui esialgu arvati. \u201eLoomulikult on prokuratuuril huvi, et k\u00f5ik istungid toimuksid plaanip\u00e4raselt, kuid arvestades s\u00fcgiseste istungitega saadud edumaad ja menetluse \u00fcldist mahtu, ei p\u00f5hjusta kahe istungi t\u00fchistamine selles asjas venimist. Oktoobrisse on plaanitud koguni 17 istungit, mis t\u00e4hendab, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud 15 istungil on v\u00f5imalik t\u00f5endeid uurida loodetud tempos.\u201c\nParmas: s\u00fc\u00fcdistust ei muudeta\nEkspress kirjutas m\u00f5ni aeg tagasi, et Tallinna ringkonnakohtu 12. juuli kohtum\u00e4\u00e4rusest selgub, et kohtunikud Elina Elkind, Orvi Koik ja Sten Lind kutsuvad prokuratuuri tungivalt m\u00f5tlema, kas Tallinna Sadama kohtuprotsessi on m\u00f5tet j\u00e4tkata.\nProkuratuur s\u00fc\u00fcdistab Ain Kaljuranda karistusseadustiku \u00a7 294 j\u00e4rgi altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ametiisikuna. Aastatel 2008\u20132010 toimepandu on esimese astme kuritegu ja ei ole t\u00e4naseks aegunud. Kaljurand ise ennast s\u00fc\u00fcdi ei tunnista.\nKaljuranna kaitsja Paul Kerese kaitseversiooni j\u00e4rgi ei olnud ta klient Tallinna Sadama juhina ametiisik. Teda saaks s\u00fc\u00fcdistada altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises erasektoris, ent too on teise astme kuritegu, mis praeguseks aegunud.\nMis on prokuratuuri seisukoht, kas on p\u00f5hjust protsessiga j\u00e4tkata? Kas prokuratuuri hinnangul on ikkagi tegu juhtumiga, kus Kaljurand v\u00f5ttis altk\u00e4emaksu ametiisikuna?\n\u201eKohtumenetluse k\u00e4igus esitatud ja uuritud t\u00f5endite p\u00f5hjal ei n\u00e4e prokuratuur vajadust s\u00fc\u00fcdistust muuta,\u201c kostis Parmas."}
{"text":"\u00dcK m\u00e4\u00e4ras Vene ametnikele sanktsioonid valimiste eest Ukraina aladelLONDON, 29. september, AFP-BNS \u2013 \u00dchendkuningriik tegi reedel teatavaks sanktsioonid 11 Vene ametnikule ja riigi valimiskomisjonile libavalimiste eest okupeeritud Ukraina aladel t\u00e4navu septembris ja eelmisel aastal.\nSuurbritannia on p\u00e4rast Vene v\u00e4gede kallaletungi Ukrainale kehtestanud sanktsioonid rohkem kui 1600 f\u00fc\u00fcsilisele ja juriidilisele isikule.\nN\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis London sihikule 11 ametnikku ja valimiskomisjoni, sest nad tegutsesid otseselt Ukraina kahjustamiseks ja tema territoriaalse terviklikkuse ohustamiseks eelmise aasta oktoobris ja selle aasta septembris l\u00e4bi viidud nn referendumite ja valimistega.\nSanktsioonid m\u00e4\u00e4rati nii valimised organiseerinud Vene keskvalimiskomisjonile kui selle juhtivate ametnike hulka kuuluvale Natalja \u00a0Budarinale.\nKaristada said ka Venemaale alluva Hersoni oblasti juht Andrei Aleksjenko ja sealse valimiskomisjoni juht Marina Zahharova.\nK\u00f5igi sanktsiooninimekirja kantute v\u00e4lismaa varad k\u00fclmutatakse ja neile kehtestatakse reisikeeld.\nLondoni s\u00f5nul korraldas Venemaa 2022. aasta oktoobis okupeeritud Ukraina aladel Hersoni, Donetski, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblastis \"v\u00f5ltsitud ja ebaseadusikud petureferendumid\". Seal ja 2014. aastal annekteeritud Krimmis korraldati ka valimised, mis l\u00f5ppesid 10. septembril.\nUkraina ega l\u00e4\u00e4neriigid valimisi ei tunnusta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"\u00dcK m\u00e4\u00e4ras Vene ametnikele sanktsioonid valimiste eest Ukraina aladelLONDON, 29. september, AFP-BNS \u2013 \u00dchendkuningriik tegi reedel teatavaks sanktsioonid 11 Vene ametnikule ja riigi valimiskomisjonile libavalimiste eest okupeeritud Ukraina aladel t\u00e4navu septembris ja eelmisel aastal.\nSuurbritannia on p\u00e4rast Vene v\u00e4gede kallaletungi Ukrainale kehtestanud sanktsioonid rohkem kui 1600 f\u00fc\u00fcsilisele ja juriidilisele isikule.\nN\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis London sihikule 11 ametnikku ja valimiskomisjoni, sest nad tegutsesid otseselt Ukraina kahjustamiseks ja tema territoriaalse terviklikkuse ohustamiseks eelmise aasta oktoobris ja selle aasta septembris l\u00e4bi viidud nn referendumite ja valimistega.\nSanktsioonid m\u00e4\u00e4rati nii valimised organiseerinud Vene keskvalimiskomisjonile kui selle juhtivate ametnike hulka kuuluvale Natalja \u00a0Budarinale.\nKaristada said ka Venemaale alluva Hersoni oblasti juht Andrei Aleksjenko ja sealse valimiskomisjoni juht Marina Zahharova.\nK\u00f5igi sanktsiooninimekirja kantute v\u00e4lismaa varad k\u00fclmutatakse ja neile kehtestatakse reisikeeld.\nLondoni s\u00f5nul korraldas Venemaa 2022. aasta oktoobis okupeeritud Ukraina aladel Hersoni, Donetski, Luhanski ja Zapori\u017e\u017eja oblastis \"v\u00f5ltsitud ja ebaseadusikud petureferendumid\". Seal ja 2014. aastal annekteeritud Krimmis korraldati ka valimised, mis l\u00f5ppesid 10. septembril.\nUkraina ega l\u00e4\u00e4neriigid valimisi ei tunnusta.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Sularahata \u00fchiskond on totalitarismEhk on nii m\u00f5nigi m\u00f5elnud, et mida sularaha kadumine v\u00f5iks t\u00e4hendada: maksad poes m\u00f5ne kaardi v\u00f5i muu digitaalse vahendiga, rahapesu on raskendatud ja h\u00fcgieen on parem. Jah, nii m\u00f5tlesin minagi, kui poisinolk olin, kuid k\u00fcpsemaks saades m\u00f5istsin oma m\u00f5tete naiivsust.Digivaluuta orjastab90 protsenti maailma keskpankadest on n\u00fc\u00fcdseks digiraha loomise projekti selja taga. Tegu on finantss\u00fcsteemi tsentraliseerimisega n\u00f5nda, et l\u00f5puks luuaks inimestele arvelduskonto otse keskpanka. Viimased saavad sealhulgas tsiviilisikute kontoj\u00e4\u00e4ke suurendada v\u00f5i v\u00e4hendada, kui tavalise pangakonto asemel on k\u00e4ibel CBDC (Central Bank Digital Currency) konto, siis on v\u00f5imalik kehtestada negatiivseid intresse n\u00f5nda, et sinu CBDC kontolt hakkab raha v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4ma. Kui Suure Venna arvates on majanduses n\u00f5udlust v\u00e4he, sa v\u00f5iksid rohkem kulutada, siis raha samm-sammult \u00e4rav\u00f5tmine sunnib sind sellest loobuma.Digivaluuta on oma olemuselt \u00fchiskonna orjastamise vahend. See tehnoloogia v\u00f5imaldab korraldada repressiivset poliitikat, kontrollida iga senti ning jagada inimeste vara \u00fcmber.Sotsiopaatiliste kalduvustega inimestele, keda ma usun olevat rahamaailma tipus arvestatav hulk, pakub s\u00e4\u00e4rane asi naudingut. Kuidas ei saa oma raha kasutada? Aga just seet\u00f5ttu, et see pole enam sinu oma, vaid kuulub keskpangale, mis omakorda allub eliidile. Kui selle valguses kaotada sularaha v\u00f5imalus, siis j\u00f5uamegi uude totalitarismi vormi.Sularaha vajab kaitsetOlgugi et asi n\u00e4ib s\u00fcnge, \u00fctleb talupojam\u00f5istus, et s\u00e4\u00e4rane rahas\u00fcsteem on mull, mis \u00fchel p\u00e4eval l\u00f5hkeb, ahnus on piiritu ning digivaluuta ei suuda p\u00e4\u00e4sta riikide upakile aetud finantss\u00fcsteemi. Ajaloost teame, et kommunism kukkus kokku, kuid enne suutis palju kahju teha, mille tagaj\u00e4rgede k\u00e4es kannatab maailm t\u00e4naseni. Maailmal\u00f5pp v\u00f5ib olla inimrumaluse enda tekitatud, ent mis on l\u00f5pp \u00fchele, on algus teisele.Panen vabadele inimestele, samuti ettev\u00f5tete juhtidele s\u00fcdamele kohustuse tsentraalkontrollitud valitsuse raha tagasi l\u00fckata. \u00c4rgem loobugem sularaha kasutamisest, hinnake neid m\u00f5nda panka, mida saab pidada eestimaiseks. See kontrrevolutsiooniline staatus annab neile hindamatu v\u00e4\u00e4rtuse. Ja muidugi vajab sularaha p\u00f5hiseaduslikku kaitset.Kenno P\u00f5ltsam, rahvuslane"}
{"text":"J\u00f5ustub ehituse t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahelate registreerimise n\u00f5ueHomsest alates tuleb ehitusettev\u00f5tetel registreerida MTA e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid,\u00a0t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ning objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad. Kohustuse eesm\u00e4rk on tagada aus konkurents ja v\u00e4hendada ehitussektori maksuauku.\u00a0\nMaksu- ja tolliamet on \u00fcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju laiemalt hinnanud aastas\u00a099,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro. MTA projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et uus s\u00fcsteem pakub lahendusi nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui riigi vaatest.\n\u201eEhitusplatsil tohivad tegutseda ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu. Kuna sektoris on \u00fcmbrikupalga ja k\u00e4ibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettev\u00f5tjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,\u201d selgitas Tamm.\nMuudatusega koos saavad ehitusettev\u00f5tted alates oktoobrist hakata oma t\u00f6\u00f6tajatele tellima\u00a0spetsiaalseid kiipkaarte, mille v\u00e4ljastamine algab novembris, ning seej\u00e4rel tuleb hakata\u00a0registreerima ka objektil viibitud t\u00f6\u00f6aega. Ehitajatele m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6taja kaartide tellimusi hakkab vastu v\u00f5tma ning kaarte v\u00e4ljastama vastava hanke v\u00f5itnud\u00a0Hansab AS.\nAndmed edastatakse MTA loodud t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse infos\u00fcsteemi (TTKI), kuhu koondub kokku info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimiss\u00fcsteemi, pea- ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusobjektil t\u00f6\u00f6tavate t\u00f6\u00f6tajate kohta.\n\u201eT\u00f6\u00f6tajale annab see turvatunde, et tema t\u00f6\u00f6tunnid on korrektselt kirjas ja selle pealt riigile kohustuslikud maksud tasutud. Meile annab see andmestiku, mille alusel algoritmid leiavad \u00fcles anomaaliad ja aitavad tuvastada maksuriske ning suunata kallist auditi ressurssi \u00f5igetesse kohtadesse,\u201d lisas Tamm.\nEsialgu on MTA-l plaanis panna r\u00f5hk n\u00f5ustavatele ja toetavatele tegevustele. \u201eM\u00f5istame h\u00e4sti, et tegemist on ettev\u00f5tjate jaoks uue kohustusega ja kindlasti v\u00f5tab omajagu aega, et sellega harjuda, nagu iga uue asjaga. Usume aga, et ajapikku tekib teatav vilumus ja see saab t\u00f6\u00f6 normaalseks osaks,\u201d s\u00f5nas Tamm.\nJuba on t\u00f6\u00f6s ka j\u00e4rgmised arendused ja plaanis on teenust ehitusettev\u00f5tete praktiliste kogemuste ja lisanduvate liidestuste najal ajas aina mugavamaks muuta, et v\u00f5imalikult palju andmeid oleks v\u00f5imalik eelt\u00e4ita teistes registrites leiduva info p\u00f5hjal.\nElektrooniline registreerimine\u00a0on kohustuslik ehitusobjektidel, millele ehituse kestus \u00fcletab\u00a030 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit 2023 v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024."}
{"text":"Ehitusobjektidel tuleb hakata t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahelaid registreerimaTALLINN, 30. september, BNS \u2013 Ehitusettev\u00f5tetel tuleb alates oktoobrist registreerida MTA e-teenuste keskkonnas nii suuremad ehitusobjektid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahelad kui ka objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad.\nMuudatus aitab tagada ausat konkurentsi ja v\u00e4hendada ehitussektoris haigutavat maksuauku. Maksu- ja tolliamet on \u00fcmbrikupalga maksmisest tulenev maksukahju ulatub aastas hinnanguliselt 99,8 miljoni euro suuruseks. Konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro. MTA projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et uus s\u00fcsteem pakub lahendusi nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui ka riigi vaatest.\n\"Ehitusplatsil tohivad tegutseda ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu. Kuna sektoris on \u00fcmbrikupalga ja k\u00e4ibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettev\u00f5tjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,\" selgitas Tamm.\nMuudatusega koos saavad ehitusettev\u00f5tted alates oktoobrist hakata oma t\u00f6\u00f6tajatele tellima spetsiaalseid kiipkaarte, mille v\u00e4ljastamine algab novembris. Seej\u00e4rel tuleb hakata registreerima ka objektil viibitud t\u00f6\u00f6aega. Ehitajatele m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6tajakaarte hakkab valmistama hanke v\u00f5itnud Hansab AS.\nAndmed edastatakse MTA loodud t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse infos\u00fcsteemi (TTKI), kuhu koondub kokku info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimiss\u00fcsteemi, pea- ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusobjektil t\u00f6\u00f6tavate t\u00f6\u00f6tajate kohta.\n\"T\u00f6\u00f6tajale annab see turvatunde, et tema t\u00f6\u00f6tunnid on korrektselt kirjas ja selle pealt riigile kohustuslikud maksud tasutud. Meile annab see andmestiku, mille alusel algoritmid leiavad \u00fcles anomaaliad ja aitavad tuvastada maksuriske ning suunata kallist auditiressurssi \u00f5igetesse kohtadesse,\" lisas Tamm.\nEsialgu on MTA-l plaanis panna r\u00f5hk n\u00f5ustavatele ja toetavatele tegevustele.\n\"M\u00f5istame h\u00e4sti, et tegemist on ettev\u00f5tjate jaoks uue kohustusega ja kindlasti v\u00f5tab omajagu aega, et sellega harjuda, nagu iga uue asjaga. Usume aga, et ajapikku tekib teatav vilumus ja see saab t\u00f6\u00f6 normaalseks osaks,\" s\u00f5nas Tamm.\nJuba on t\u00f6\u00f6s ka j\u00e4rgmised arendused ja plaanis on teenust ehitusettev\u00f5tete praktiliste kogemuste ja lisanduvate liidestuste najal ajas aina mugavamaks muuta, et v\u00f5imalikult palju andmeid oleks v\u00f5imalik eelt\u00e4ita teistes registrites leiduva info p\u00f5hjal.\nElektrooniline registreerimine on kohustuslik neil ehitusobjektidel, mille ehitusekestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja kus on korraga t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest v\u00f5i mille \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast selle aasta 1. oktoobrit v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Oktoobrist tuleb suurtel ehitustel registreerida t\u00f6\u00f6tajad ja t\u00f6\u00f6aegTALLINN, 30. september, BNS \u2013 1. oktoobril j\u00f5ustuvad maksukorralduse seaduse muudatused, mille kohaselt on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel ja ehitusettev\u00f5tjatel kohustus registreerida suuremate ehitust\u00f6\u00f6de korral ehitusplatsil viibivad inimesed ning esitada vastavad andmed maksu- ja tolliametile.\nMuudatuse peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada ehitussektoris maksukahju ning tagada aus konkurents, teatas Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda.\nEttev\u00f5tjad peavad edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed ehitise, ehitust\u00f6\u00f6de, nende tellija ja ehitust\u00f6id tegevate allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusplatsil viibivate inimeste kohta. Andmete esitamiseks ja kogumiseks loob maksu- ja tolliamet t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse andmekogu.\u00a0\nEttev\u00f5tjad ei pea esitama maksu- ja tolliametile andmeid iga ehitust\u00f6\u00f6 kohta, vaid muudatused puudutavad \u00fcksnes suuremaid ehitust\u00f6id. Suuremateks ehitust\u00f6\u00f6deks on seaduse kohaselt sellised ehitust\u00f6\u00f6d, mille eeldatav kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja ehitusplatsil t\u00f6\u00f6tab samal ajal v\u00e4hemalt 20 inimest v\u00f5i mille eeldatav maht \u00fcletab 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva.\u00a0\nUued n\u00f5uded hakkavad kehtima suuremate ehitust\u00f6\u00f6de suhtes, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril v\u00f5i hiljem. Lisaks on uute n\u00f5uetega h\u00f5lmatud suuremad ehitust\u00f6\u00f6d, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit ja mille eeldatav l\u00f5ppt\u00e4htaeg on 2024. aasta 1. oktoober v\u00f5i hiljem.\u00a0\nPeat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning ehitust\u00f6\u00f6de tellija nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi v\u00f5i kinnitama maksu- ja tolliameti andmekogus kuvatud andmed v\u00e4hemalt kolm t\u00f6\u00f6p\u00e4eva enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist. Lisaks on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal kohustus tagada, et ehitusplatsil oleks paigaldatud inimeste elektrooniline registreerimiss\u00fcsteem.\n1. oktoobrist j\u00f5ustuv muudatus n\u00e4eb ka ette, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab esitama maksu- ja tolliametile kord p\u00e4evas iga inimese eelmisel p\u00e4eval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda n\u00e4dalas isikustamata kujul iga inimese ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi t\u00e4psusega. Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab neid andmeid s\u00e4ilitama ehitust\u00f6\u00f6de ajal ning neli kuud p\u00e4rast ehitust\u00f6\u00f6de l\u00f5petamist.\u00a0\nIga ehitusettev\u00f5tja, sealhulgas peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja, peab alates 1. oktoobrist esitama maksu- ja tolliametile andmed tema tehtavate suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning selle allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi, kellelt ta ostab v\u00f5i on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, v\u00f5i kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist. Lisaks peab ehitusettev\u00f5tja m\u00e4rkima maksu- ja tolliameti andmekogus vajaduse korral \u00e4ra tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed.\u00a0\nEhitusettev\u00f5tja \u00fclesanne on edaspidi ka tagada, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed fikseerivad elektroonilises registreerimiss\u00fcsteemis k\u00f5ik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised. See on vajalik, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja saaks k\u00f5ikide ehitusettev\u00f5tjate ehk allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ja nende allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate andmed esitada maksu- ja tolliametile.\u00a0\nAlates 1. oktoobrist peab iga ehitusettev\u00f5tja tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimestel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend. Tuvastusvahendiks v\u00f5ib olla spetsiaalne kiipkaart, mida hakkab v\u00e4ljastama maksu- ja tolliameti lepingupartner. Samas on lubatud kasutada ka muid lahendusi, n\u00e4iteks mobiilirakendust, kui see vastab tuvastusvahenditele esitatavatele n\u00f5uetele.\u00a0\nKui peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja v\u00f5i ehitusettev\u00f5tja j\u00e4tab maksu- ja tolliametile vajalikud andmed esitamata, siis on v\u00f5imalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot ning f\u00fc\u00fcsilist isikut rahatrahviga kuni 1200 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Oktoobrist tuleb suurtel ehitustel registreerida t\u00f6\u00f6tajad ja t\u00f6\u00f6aeg1. oktoobril j\u00f5ustuvad maksukorralduse seaduse muudatused, mille kohaselt on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel ja ehitusettev\u00f5tjatel kohustus registreerida suuremate ehitust\u00f6\u00f6de korral ehitusplatsil viibivad inimesed ning esitada vastavad andmed maksu- ja tolliametile.Muudatuse peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada ehitussektoris maksukahju ning tagada aus konkurents, teatas Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda.\nEttev\u00f5tjad peavad edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed ehitise, ehitust\u00f6\u00f6de, nende tellija ja ehitust\u00f6id tegevate allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusplatsil viibivate inimeste kohta. Andmete esitamiseks ja kogumiseks loob maksu- ja tolliamet t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse andmekogu.\nEttev\u00f5tjad ei pea esitama maksu- ja tolliametile andmeid iga ehitust\u00f6\u00f6 kohta, vaid muudatused puudutavad \u00fcksnes suuremaid ehitust\u00f6id. Suuremateks ehitust\u00f6\u00f6deks on seaduse kohaselt sellised ehitust\u00f6\u00f6d, mille eeldatav kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja ehitusplatsil t\u00f6\u00f6tab samal ajal v\u00e4hemalt 20 inimest v\u00f5i mille eeldatav maht \u00fcletab 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva.\nUued n\u00f5uded hakkavad kehtima suuremate ehitust\u00f6\u00f6de suhtes, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril v\u00f5i hiljem. Lisaks on uute n\u00f5uetega h\u00f5lmatud suuremad ehitust\u00f6\u00f6d, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit ja mille eeldatav l\u00f5ppt\u00e4htaeg on 2024. aasta 1. oktoober v\u00f5i hiljem.\nPeat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning ehitust\u00f6\u00f6de tellija nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi v\u00f5i kinnitama maksu- ja tolliameti andmekogus kuvatud andmed v\u00e4hemalt kolm t\u00f6\u00f6p\u00e4eva enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist. Lisaks on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal kohustus tagada, et ehitusplatsil oleks paigaldatud inimeste elektrooniline registreerimiss\u00fcsteem.\n1. oktoobrist j\u00f5ustuv muudatus n\u00e4eb ka ette, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab esitama maksu- ja tolliametile kord p\u00e4evas iga inimese eelmisel p\u00e4eval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda n\u00e4dalas isikustamata kujul iga inimese ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi t\u00e4psusega. Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab neid andmeid s\u00e4ilitama ehitust\u00f6\u00f6de ajal ning neli kuud p\u00e4rast ehitust\u00f6\u00f6de l\u00f5petamist.\nIga ehitusettev\u00f5tja, sealhulgas peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja, peab alates 1. oktoobrist esitama maksu- ja tolliametile andmed tema tehtavate suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning selle allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi, kellelt ta ostab v\u00f5i on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, v\u00f5i kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist. Lisaks peab ehitusettev\u00f5tja m\u00e4rkima maksu- ja tolliameti andmekogus vajaduse korral \u00e4ra tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed.\nEhitusettev\u00f5tja \u00fclesanne on edaspidi ka tagada, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed fikseerivad elektroonilises registreerimiss\u00fcsteemis k\u00f5ik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised. See on vajalik, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja saaks k\u00f5ikide ehitusettev\u00f5tjate ehk allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ja nende allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate andmed esitada maksu- ja tolliametile.\nAlates 1. oktoobrist peab iga ehitusettev\u00f5tja tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimestel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend. Tuvastusvahendiks v\u00f5ib olla spetsiaalne kiipkaart, mida hakkab v\u00e4ljastama maksu- ja tolliameti lepingupartner. Samas on lubatud kasutada ka muid lahendusi, n\u00e4iteks mobiilirakendust, kui see vastab tuvastusvahenditele esitatavatele n\u00f5uetele.\nKui peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja v\u00f5i ehitusettev\u00f5tja j\u00e4tab maksu- ja tolliametile vajalikud andmed esitamata, siis on v\u00f5imalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot ning f\u00fc\u00fcsilist isikut rahatrahviga kuni 1200 eurot."}
{"text":"Maksuamet karmistab meetmeid: ehitajad saavad homsest hulga kohustusi juurdeHomsest alates tuleb ehitusettev\u00f5tetel registreerida maksuametis suuremad ehitusobjektid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahelad ning objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad. Kiipkaartidega tuleb hakata m\u00f5\u00f5tma t\u00f6\u00f6tajate ehitusplatsil viibitud aega.\n\u201eEhitusplatsil tohivad tegutseda ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu. Kuna sektoris on \u00fcmbrikupalga ja k\u00e4ibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettev\u00f5tjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,\u201c selgitas maksu- ja tolliameti (MTA) projektijuht Siim Tamm."}
{"text":"1. oktoobrist j\u00f5ustus ehituse t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahelate registreerimise n\u00f5ueFoto: Shutterstock\nT\u00e4nasest alates tuleb ehitusettev\u00f5tetel registreerida MTA e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ning objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad. Kohustuse eesm\u00e4rk on tagada aus konkurents ja v\u00e4hendada ehitussektori maksuauku.\nMaksu- ja tolliamet on \u00fcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju laiemalt hinnanud aastas 99,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro. MTA projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et uus s\u00fcsteem pakub lahendusi nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui riigi vaatest.\n\u201cEhitusplatsil tohivad tegutseda ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu. Kuna sektoris on \u00fcmbrikupalga ja k\u00e4ibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettev\u00f5tjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,\u201d selgitas Tamm.\nMuudatusega koos saavad ehitusettev\u00f5tted alates oktoobrist hakata oma t\u00f6\u00f6tajatele tellima spetsiaalseid kiipkaarte, mille v\u00e4ljastamine algab novembris, ning seej\u00e4rel tuleb hakata registreerima ka objektil viibitud t\u00f6\u00f6aega. Ehitajatele m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6taja kaartide tellimusi hakkab vastu v\u00f5tma ning kaarte v\u00e4ljastama vastava hanke v\u00f5itnud Hansab AS.\nAndmed edastatakse MTA loodud t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse infos\u00fcsteemi (TTKI), kuhu koondub kokku info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimiss\u00fcsteemi, pea- ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusobjektil t\u00f6\u00f6tavate t\u00f6\u00f6tajate kohta.\n\u201cT\u00f6\u00f6tajale annab see turvatunde, et tema t\u00f6\u00f6tunnid on korrektselt kirjas ja selle pealt riigile kohustuslikud maksud tasutud. Meile annab see andmestiku, mille alusel algoritmid leiavad \u00fcles anomaaliad ja aitavad tuvastada maksuriske ning suunata kallist auditi ressurssi \u00f5igetesse kohtadesse,\u201d lisas Tamm.\nEsialgu on MTA-l plaanis panna r\u00f5hk n\u00f5ustavatele ja toetavatele tegevustele. \u201cM\u00f5istame h\u00e4sti, et tegemist on ettev\u00f5tjate jaoks uue kohustusega ja kindlasti v\u00f5tab omajagu aega, et sellega harjuda, nagu iga uue asjaga. Usume aga, et ajapikku tekib teatav vilumus ja see saab t\u00f6\u00f6 normaalseks osaks,\u201d s\u00f5nas Tamm.\nJuba on t\u00f6\u00f6s ka j\u00e4rgmised arendused ja plaanis on teenust ehitusettev\u00f5tete praktiliste kogemuste ja lisanduvate liidestuste najal ajas aina mugavamaks muuta, et v\u00f5imalikult palju andmeid oleks v\u00f5imalik eelt\u00e4ita teistes registrites leiduva info p\u00f5hjal.\nElektrooniline registreerimine on kohustuslik ehitusobjektidel, millele ehituse kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit 2023 v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.\nLoe l\u00e4hemalt:\nOluline maksukorralduse muudatus ehitust\u00f6\u00f6dega seotud ettev\u00f5tetele alates 01.10.2023\nAlates 1. oktoobrist tuleb suurematel ehitusobjektidel registreerida t\u00f6\u00f6tajad ja nende t\u00f6\u00f6aeg\nElektrooniline registreerimine ehituses\nAllikas:\u00a0\nMaksu- ja tolliamet"}
{"text":"Uue n\u00f5udega loodetakse v\u00e4hendada ehitusel \u00fcmbrikupalga maksmist\u200bAlates 1. oktoobrist tuleb ehitusettev\u00f5tetel registreerida maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ja objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad, et tagada aus konkurents ning v\u00e4hendada ehitussektori maksuauku.\nAmet on \u00fcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju laiemalt hinnanud aastas 99,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro. Projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et uus s\u00fcsteem pakub lahendusi ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate ja riigi vaatest.\n\"Ehitusplatsil tohivad tegutseda ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu. Kuna sektoris on \u00fcmbrikupalga ja k\u00e4ibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettev\u00f5tjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,\"\u00a0selgitas Tamm.\nMuudatusega koos saavad ehitusettev\u00f5tted alates oktoobrist hakata oma t\u00f6\u00f6tajatele tellima\u00a0spetsiaalseid kiipkaarte, mille v\u00e4ljastamine algab novembris, ning seej\u00e4rel tuleb hakata\u00a0registreerima ka objektil viibitud t\u00f6\u00f6aega. Ehitajatele m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6taja kaartide tellimusi hakkab vastu v\u00f5tma ja kaarte v\u00e4ljastama hanke v\u00f5itnud\u00a0 aktsiaselts Hansab.\u00a0\nAndmed edastatakse maksu- ja tolliameti loodud t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse infos\u00fcsteemi (TTKI), kuhu koondub info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimiss\u00fcsteemi, pea- ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusobjektil t\u00f6\u00f6tavate t\u00f6\u00f6tajate kohta. \"T\u00f6\u00f6tajale annab see turvatunde, et tema t\u00f6\u00f6tunnid on korrektselt kirjas ja selle pealt riigile kohustuslikud maksud tasutud. Meile annab see andmestiku, mille alusel algoritmid leiavad \u00fcles anomaaliad ja aitavad tuvastada maksuriske ning suunata kallist auditi ressurssi \u00f5igetesse kohtadesse,\"\u00a0lisas Tamm.\nEsialgu on maksu- ja tolliametil plaanis panna r\u00f5hk n\u00f5ustavatele ja toetavatele tegevustele. \"M\u00f5istame h\u00e4sti, et tegemist on ettev\u00f5tjate jaoks uue kohustusega ja kindlasti v\u00f5tab omajagu aega, et sellega harjuda\u00a0nagu iga uue asjaga. Usume aga, et ajapikku tekib teatav vilumus ja see saab t\u00f6\u00f6 normaalseks osaks,\" s\u00f5nas Tamm.\nJuba on t\u00f6\u00f6s ka j\u00e4rgmised arendused ning plaanis on teenust ehitusettev\u00f5tete praktiliste kogemuste ja lisanduvate liidestuste najal ajas aina mugavamaks muuta, et v\u00f5imalikult palju andmeid oleks v\u00f5imalik eelt\u00e4ita teistes registrites leiduva info p\u00f5hjal.\nElektrooniline registreerimine\u00a0on kohustuslik ehitusobjektidel, millele ehituse kestus \u00fcletab\u00a030 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteerivalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit 2023 v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.\n"}
{"text":"Okupeeritud alade ukrainlasi sunnitakse \u0161antaa\u017eiga Vene passe v\u00f5tmaTALLINN, 1. oktoober, BNS \u2013 Vene okupandid j\u00e4tkavad v\u00e4ljapressimist, et sundida ajutiselt okupeeritud aladel viibivaid ukrainlasi v\u00f5tma Vene passe, otsustades sedapuhku l\u00f5petada inimestele meditsiiniteenuste osutamise, vahendas portaal Unian p\u00fchap\u00e4eval Rahvusliku Vastupanu Keskust.\nKeskus m\u00e4rgib, et alates 2024. aastast kavatsevad okupandid teenindada ajutiselt okupeeritud aladel viibivaid ukrainlasi, kel pole ravikindlustust, haiglates \"v\u00e4lismaalastena\".\n\"See t\u00e4hendab, et ukrainlased j\u00e4\u00e4vad ilma v\u00f5imalusest saada meditsiiniteenuseid, v\u00e4lja arvatud kiirabi. Poliisi saab Vene F\u00f6deratsioonis ainult siis, kui teil on nende punane vanapaber. See on uuenduste peamine p\u00f5hjus, sest ukrainlased on ei kiirusta isoleeritud terroristliku riigi kodakondsust hankima,\" lisas keskus.\nVene sissetungijad \u00fcritavad Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel v\u00f5imalikult paljusid inimesi sundida Vene passi hankima. Kuna inimesed ei taha neid v\u00e4ga v\u00f5tta, kasutavad venelased kohalikke elanikke \u0161anta\u017eeerides mitmesuguseid \"trikke\".\nVarem on Melitopoli linnapea Ivan Fjodorov r\u00f5hutanud, et okupeeritud alade elanikele ei ole Venemaa passi saamine \u00f5igus, vaid \"elluj\u00e4\u00e4mise viis\". Tema s\u00f5nul on asi j\u00f5udnud vahel selleni, et venelased \"viivad elanikke asulate piirest v\u00e4lja ja sunnivad hauda kaevama\", et sundida neid v\u00f5tma agressorriigi passi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Okupeeritud alade ukrainlasi sunnitakse \u0161antaa\u017eiga Vene passe v\u00f5tmaTALLINN, 1. oktoober, BNS \u2013 Vene okupandid j\u00e4tkavad v\u00e4ljapressimist, et sundida ajutiselt okupeeritud aladel viibivaid ukrainlasi v\u00f5tma Vene passe, otsustades sedapuhku l\u00f5petada inimestele meditsiiniteenuste osutamise, vahendas portaal Unian p\u00fchap\u00e4eval Rahvusliku Vastupanu Keskust.\nKeskus m\u00e4rgib, et alates 2024. aastast kavatsevad okupandid teenindada ajutiselt okupeeritud aladel viibivaid ukrainlasi, kel pole ravikindlustust, haiglates \"v\u00e4lismaalastena\".\n\"See t\u00e4hendab, et ukrainlased j\u00e4\u00e4vad ilma v\u00f5imalusest saada meditsiiniteenuseid, v\u00e4lja arvatud kiirabi. Poliisi saab Vene F\u00f6deratsioonis ainult siis, kui teil on nende punane vanapaber. See on uuenduste peamine p\u00f5hjus, sest ukrainlased on ei kiirusta isoleeritud terroristliku riigi kodakondsust hankima,\" lisas keskus.\nVene sissetungijad \u00fcritavad Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel v\u00f5imalikult paljusid inimesi sundida Vene passi hankima. Kuna inimesed ei taha neid v\u00e4ga v\u00f5tta, kasutavad venelased kohalikke elanikke \u0161anta\u017eeerides mitmesuguseid \"trikke\".\nVarem on Melitopoli linnapea Ivan Fjodorov r\u00f5hutanud, et okupeeritud alade elanikele ei ole Venemaa passi saamine \u00f5igus, vaid \"elluj\u00e4\u00e4mise viis\". Tema s\u00f5nul on asi j\u00f5udnud vahel selleni, et venelased \"viivad elanikke asulate piirest v\u00e4lja ja sunnivad hauda kaevama\", et sundida neid v\u00f5tma agressorriigi passi.\nBaltic News Service"}
{"text":"Pettus? Klient tellis veebipoest voodi, kuid ta j\u00e4eti pika ninaga. \u201eRaha tagasi ei maksta\u201cKlient ostis aprillis veebipoest TellimeKoos voodi, kuid siiani pole seda k\u00e4tte saanud. Raha talle tagasi ei maksta ja tema kirju ignoreeritakse. Firma aga v\u00e4idab, et klient saab l\u00e4hiajal siiski voodi k\u00e4tte.\nTellimeKoos veebipood on teistsuguse \u00fclesehitusega. Nimelt, toodetel on odav hind, sest igat toodet ei tellita tootjalt eraldi, vaid selleks tehakse \u00fchistellimus. Kui tootele on tulnud piisavalt huvilisi, kes on selle veebipoest \u00e4ra ostnud, avatakse \u00fchistellimus ja tooteid hakatakse Eestisse tarnima.\nDelfi \u00c4rilehele kirjutanud lugeja tellis aprillis TellimeKoos lehelt kontinentaalvoodi \u201eVictoria\u201c. Raha v\u00f5eti talt \u00e4ra, kuid voodit pole ta siiani k\u00e4tte saanud. \u201eVastavalt tehasest ja tootest v\u00f5ib tootjal enne, kui konteiner teele pannakse, minna aega 1-4 n\u00e4dalat. Lisandub meretranspordile kuluv aeg, mis varieerub 6-8 n\u00e4dalani,\u201c kirjutati kliendile, kui ta oli ostu \u00e4ra vormistanud. See t\u00e4hendaks, et maksimaalsete tarneaegadega oleks pidanud voodi kliendini j\u00f5udma juuli l\u00f5pus.\nKurioosne on aga see, et veebilehel on kirjas, justkui oleks \u00fchistellimus edukas olnud ja et klient on oma kauba k\u00e4tte saanud.\nPraeguseks ei ole e-pood kliendi kirjadele vastanud, ka siis, kui too kirjutas, et soovib enda raha kauba eest k\u00e4tte saada. \u201eAsi \u00fcldse ei liigu ja ma kirjutasin viimases kirjas neile, et soovin tellimusest loobuda. Keegi ei vasta,\u201c \u00fctles lugeja.\nTellimeKoos tegevjuhi Juhan Kuuskemaa s\u00f5nul on veebipoe keskkonna m\u00f5te tellida koos otse tootjatelt ning seel\u00e4bi saada tooted pea kolm korda odavamalt kui tavapoodides. \u201eKuna meil erinevad m\u00f5\u00f5dud ja v\u00e4rvid ning mudelid ja kogused, mis konteinerisse mahuvad ei ole just hoomamatud, siis on tootjatel valmistamine ja komplekteerimine v\u00f5tnud oodatust kauem,\u201c kirjeldas Kuuskemaa p\u00f5hjuseid, miks klient pole siiani voodit k\u00e4tte saanud.\n\u201eS\u00f5lmisime kokkuleppe just investoriga, kelle abiga saame edaspidiste tellimuste puhul pakkuda oma tulevastele klientidele mudelit, mille puhul peab klient kauba tellimsel tasuma ainult 20 protsenti kauba hinnast ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud summa peale kauba Eestisse j\u00f5udmist, kas siis tavamaksena, j\u00e4relmaksuga v\u00f5i mitmes osas ilma intressita,\u201c \u00fctles Kuuskemaa.\nTa lubas, et voodi j\u00f5uab kliendini maksimaalselt 6-7 n\u00e4dala jooksul ja sellest antakse kliendile e-kirja vahendusel teada. Praeguseks on ilmunud ka TellimeKoos veebilehele teade: \u201eVoodite ja diivanite \u00fchistelliimused on l\u00f5puks komplekteeritud ja saavad l\u00f5puks liikuma. Vabandame pikenenud ooteaja p\u00e4rast.\u201c\nTTJA: kaebusi on tulnud ka teisi\nTTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi n\u00f5ustamise ekspert Margot Leeni s\u00f5nul on TTJA poole nimetatud veebipoe kohta laekunud \u00fcksikuid p\u00f6\u00f6rdumisi. \u201eSelgitame, et kui kaupleja ei ole tellimust t\u00e4itnud lubatud aja jooksul, siis v\u00f5ib tarbija ka lepingust taganeda. Kauplejal on v\u00f5imalik kohustus t\u00e4ita panga\u00fclekandega, mis v\u00f5tab v\u00e4ga v\u00e4he aega, siis ei ole p\u00f5hjendatud tagasimaksmisega viivitamine rohkem kui m\u00f5ned p\u00e4evad,\u201c kommenteeris Leen.\nKui kaupleja raha ei tagasta, siis saab tarbija p\u00f6\u00f6rduda tarbijavaidluste komisjoni poole \u2013 https:\/\/ttja.ee\/avalduse-esitamine. Avaldusele tuleb lisada koopiad k\u00f5ikidest asjassepuutuvatest dokumentidest (arve, maksmist t\u00f5endav dokument \u2013 maksekorraldus pdf kujul, tellimus, kaebus kauplejale, kaupleja vastus jne)."}
{"text":"Maksuamet karmistab meetmeid: ehitajad said hulga kohustusi juurde1. oktoobrist alates tuleb ehitusettev\u00f5tetel registreerida maksuametis suuremad ehitusobjektid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahelad ning objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad. Kiipkaartidega tuleb hakata m\u00f5\u00f5tma t\u00f6\u00f6tajate ehitusplatsil viibitud aega.\n\u201eEhitusplatsil tohivad tegutseda ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu. Kuna sektoris on \u00fcmbrikupalga ja k\u00e4ibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettev\u00f5tjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,\u201c selgitas maksu- ja tolliameti (MTA) projektijuht Siim Tamm."}
{"text":"N\u00c4DALA S\u00d5JARAPORT | Jaanika Merilo: s\u00f5ja kaotamine oleks venelaste silmis k\u00f5ige hullem, mida Putin teha saabSamal ajal, kui Ukraina j\u00e4tkab aktiivset pealetungi Zapori\u017e\u017eje ja Bahmuti suunal, v\u00f5etakse taustal vastu ka strateegilisemaid otsuseid \u2013 kuidas tagada finantseerimise j\u00e4tkumine Ukrainale ka uuest USA riigieelarvest ning relvastuse koostootmisega alustamine l\u00e4bi Ukraina uue kaitset\u00f6\u00f6stuse allianssi.\nVenemaal algas t\u00e4na s\u00fcgisene ajateenistujate s\u00f5jav\u00e4kke kutsumine, mis viitab sellele, et v\u00e4hemalt detsembri l\u00f5puni ei ole ilmselt suuremat mobiliseerimislainet p\u00f5hjust oodata. N\u00e4itas ju juba eelmine aasta, et suuri v\u00e4rbamislaineid Vene s\u00fcsteem v\u00e4lja ei kannata. Vaevalt, et see algab ka aasta alguses, kuna m\u00e4rtsis ootavad ees Venemaa presidendivalimised ehk \u201ePutini uuestivalimised\u201c.\nPoliitiliselt oleks laiamahuline mobilisatsioon enne valimisi liigagi riskantne k\u00e4ik, kui meenutada eelmise aasta pahameelt ja s\u00fcsteemi osalist kokkujooksmist. Paraku t\u00e4hendab see, et osa president Putini k\u00e4skkirja j\u00e4rgi 130 000 ajateenistusse kutsututest leiab ennast ilmselt Ukrainast.\nVastavalt uuringufirma Russian Field k\u00fcsitlustele oleks olukord Vladimir Putini jaoks tegelikel valimistel \u00fcsnagi ohtlik ning t\u00e4pselt v\u00f5rdselt 43% k\u00fcsitletutest oleks valmis h\u00e4\u00e4letama nii Putini kui m\u00f5ne teise kandidaadi poolt. Sealjuures vastas vaid 30% m\u00e4\u00e4ratlemata nimekirjaga k\u00fcsimusele, et h\u00e4\u00e4letaksid Putini poolt.\nRussian Field on aga tuntud oma natuke ebastandartsemate k\u00fcsimuste poolest. Nii n\u00e4iteks k\u00fcsiti vastajatelt, \u201ekas te h\u00e4\u00e4letaksite Putini poolt ka siis, kui enne valimisi toimuksid teatud s\u00fcndmused\u201c. 62% h\u00e4\u00e4letaksid ikka Putini poolt, kui blokeeritaks YouTube, 58%, kui mindaks \u201ckompromisslahendusele Ukrainaga\u201c, 46%, kui toimuks teine mobilisatsioonilaine. Putini mittetoetajate arv aga \u00fcletaks toetajate arvu olukorras, kus \u201edollari kurss \u00fcletaks 150 rubla, keelataks riigist lahkumine v\u00f5i Venemaa kaotaks Ukraina s\u00f5ja\u201c.\nViimase stsenaariumi puhul oleksid Putinit valmis uuesti valima vaid 34% ning ei valiks 49%. Kui valimised toimuvad, saab tegemist olema massiliste v\u00f5ltsingutega ning sellised k\u00fcsitlused on pigem v\u00e4ike meeleolude indikaator, mitte ennustus valimistulemuste kohta. K\u00fcll on aga nii v\u00e4ikese tegeliku toetusega v\u00f5ltsimine nagu k\u00e4imine \u00f5hukesel j\u00e4\u00e4, ehk nagu \u00fctles Timothy Frye oma uues raamatus: \u201cV\u00f5ltsid liiga v\u00e4he, v\u00f5id kaotada, v\u00f5ltsid liiga palju, v\u00f5id tekitada masside ja eliidi \u00fclest\u00f5usu\u201c.\nUSAs k\u00e4ib v\u00f5itlus uue ka Ukraina eelarve eest\nOktoobrikuu t\u00e4hendab aga seda, et USAs algab uus kalendriaasta eelarve m\u00f5ttes. Uus eelarve t\u00e4hendab aga ka uut Ukraina toetuse planeerimist, mis oli \u00fcks p\u00f5hjuseid hiljutiseks Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i Washingtoni visiidiks.\nUSA kaitseministeeriumi andmetel on Kongress eraldanud Ukraina toetuseks siiani kokku 113 miljardit dollarit, ning vaieldamatult on tegemist riikide l\u00f5ikes k\u00f5ige suurema Ukraina toetajaga. Sellest summast 46 miljardit dollarit eraldati s\u00f5ja alguses 2014 aastal ning laiamahulise s\u00f5ja algusest on Kieli Instituudi andmetel relvaabina eraldatud ligi 43 miljardit ning finantsabina 24 miljardit dollarit.\nLihtsalt v\u00f5rdluseks, et kui Ukraina j\u00e4rgmise aasta eelarve n\u00e4eb ette omalt poolt s\u00f5jalisteks kulutusteks ligi 40 miljardit eurot, siis Venemaa on otsustanud t\u00f5sta oma kulutusi s\u00f5jale lausa 70% ning uus s\u00f5jaeelarve v\u00f5ib kasvada 63 miljardilt eurolt lausa 107 miljardi euroni. Kuigi Ukraina proovib riiki kaitsta vaieldamatult targemalt ja v\u00e4hemate ressurssidega, n\u00e4iteks eraldades j\u00e4rgmiselgi aastal \u00fcle miljardi euro droonidele, on selge, kui palju s\u00f5ltutakse v\u00e4lisriikide ja eriti USA toetusest.\nMille arvelt aga Venemaa leiab lisavahendeid s\u00f5jaks? Lugedes j\u00e4rgmise aasta eelarve seletuskirja, sis peamiselt tervishoiu arvelt, plaanides k\u00e4rpida j\u00e4rgmise aasta tervishoiu eelarvet kokku 10% v\u00f5rra.\nRheinmetall ja Bayraktar investeerivad koostootmisesse\nUute arengutena aga kiireneb koost\u00f6\u00f6 kaitsevaldkonnas ning samm-sammu j\u00e4rel mitte ainult l\u00e4bi relvastuse sisseostmise, vaid ka l\u00e4bi tulevase relvastuse koostootmise ning tehnoloogiavahetuse USA ettev\u00f5tetega ning investeeringute Ukrainasse. Saksa Rheinmetall, mis toodab ka Ukraina s\u00f5jatandril tuntud tanke Leopard, sai Saksa riigilt loa Ukraina kaitset\u00f6\u00f6stuskontserniga \u00fchise tehase rajamiseks.\nLegendaarseid Bayraktari droone tootev Baykar Technologies aga l\u00f5i k\u00e4ed Ukraina digiministri M\u00f5hailo Fedoroviga, kes vastutab ka miltech suuna eest, ligi 100 miljoni dollarit maksva tehase rajamisest Ukrainas. Tulevasteks koost\u00f6\u00f6ks on aga loodud uus Ukraina Kaitset\u00f6\u00f6stuse allianss.\nP.S. Ja \u00e4rge unustage reforme\nVarsti peale president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i ja Ukraina delegatsiooni lahkumist Washingtonist said organisatsioonid-reformaatorid, peaminister ja Ukraina presidendi administratsioon emaili teel selge nimekirja reformidest, mida valitsuselt ja parlamendilt oodatakse USA finantsabi saamise eeldusena.\nNimekiri oli \u00e4\u00e4rmiselt detailne ja v\u00e4ga informeeritud ning koosnes paljuski nendest valupunktidest, mida nii paljud Ukrainas ootavad ja mis on ka eeltingimuseks ka Euroopa Liiduga liitumisel. N\u00e4iteks v\u00f5ib punktides kiirete tegevuste alt leida korruptsiooni vastu v\u00f5itlevate asutuste tugevdamise ning kohustuse teha avalikuks k\u00f5igi riigiametnike tulude deklaratsioonid.\nNimelt olid enne s\u00f5da k\u00f5igi riigiametnike deklaratsioonid avalikult k\u00e4ttesaadavad, et ajakirjandus ja \u00fchiskond saaksid kuidagigi v\u00f5rrelda kulude ja tulude vastavust ja kohtud vastavalt edasi menetleda. S\u00f5ja alguses aga suleti deklaratsioonid, p\u00f5hjendades seda turvalisuse k\u00fcsimustega.\nRahvasaadikute ja riigiametnike tulude avamine on aga olnud p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus nii Transparency t\u00fc\u00fcpi organisatsioonidele, v\u00e4lispartneritele kui ka \u00fchiskonnale ning sellel aastal t\u00f5status taas k\u00fcsimus, kas deklaratsioonid peaks taasavama. \u201e\u00dcldiselt eriti ei peaks\u201c, \u00fctles parlamendi vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5u, t\u00f5stes kohe pahameelelaine. Vaid m\u00f5ne p\u00e4evaga koostasid ukrainlased presidendile elektroonilise petitsiooni tulude avamise poolt, mille menetlemiseks vajalikud 25 000 allkirja koguti vaid m\u00f5ne tunniga. Peale president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i vetot saadeti seadus parlamendile tagasi ning leiti piisavalt h\u00e4\u00e4li, et ametnike tulude deklaratsioonid avada.\nVeel v\u00f5ib reformide nimekirjast leida n\u00e4iteks kohtute ning \u00f5iguskaitseorganite reformid ja kogu see nimekiri v\u00f5eti Ukrainas alates ajakirjandusest ning l\u00f5petades \u201etavaliste ukrainlastega\u201c v\u00e4ga positiivse reaktsiooniga vastu.\nH\u00e4kkerid r\u00fcndavad s\u00f5jakuritegude andmebaase\nParalleelselt on aktiveerunud aga ka k\u00fcbers\u00f5da ning Ukraina k\u00fcberturvalisuse eest vastutava asutuse SSSCIP andmetel on k\u00fcberr\u00fcnnakute arv t\u00f5usnud v\u00f5rreldes laiamahulise s\u00f5ja algusperioodiga 120% v\u00f5rra. Kui s\u00f5ja alguses olid r\u00fcnnakute all peamiselt valitsusasutused, meedia, pangad ning energeetikaettev\u00f5tted, siis n\u00fc\u00fcd on osa t\u00e4helepanust \u00fcmber l\u00fclitunud just \u00f5iguskaitseorganitele.\nErilise h\u00e4kkerite huvi on p\u00e4lvinud s\u00f5jakurjategijate andmebaas, kus on salvestatud ligi 110 000 s\u00f5jakuriteo andmed ning nendega seonduvad tunnistused. Samuti on huviorbiidis Ukrainas vahistatud s\u00f5jav\u00e4elaste andmebaasid. Ukraina andmetel on r\u00fcnnakute taga FSB ja s\u00f5jav\u00e4eluure GRUga seotud \u00fcksused.\nS\u00f5jakurjategijate andmebaasid on sattunud r\u00fcnnaku alla ka Haagis, kus antud kuritegusid uuritakse. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on vaid t\u00f5denud r\u00fcnnakute ohvriks sattumist, mainimata aga, millised olid tagaj\u00e4rjed. Kindlasti on Venemaa huvitatud, kui palju on \u00f5nnestunud uurijatel teada saada, kes on andnud tunnistusi ning kes nende juhtisikutest v\u00f5ib olla Haagi s\u00f5jatribunali kandidaat.\nMiljardi eest maale viidi sanktsioonide ulatusest v\u00e4lja\nSamal ajal p\u00fc\u00fcab Vene miljard\u00e4r ja Putiniga otsekontakti omav Roman Abramovit\u0161 igati saada v\u00e4ja Euroopa Liidu ja Suurbritannia sanktsioonide alt, v\u00e4ites, et \u201cta kanti nimekirja vaid sellep\u00e4rast, et on tuntud ettev\u00f5tja\u201c. Samas aga selgus t\u00e4nu dokumentide lekkele K\u00fcprose varifirmade haldjalat MertiServuselt, et vaid m\u00f5ned n\u00e4dalad enne laiamahulise s\u00f5ja algust oli Abramovit\u0161 andnud lisaosaluse oma miljardi eurost kunstikogu omavast ettev\u00f5ttest endisele elukaaslasele Darja \u017dukovale.\nKuna \u017dukovale kuulub n\u00fc\u00fcd 51% ja temal on Abramovit\u0161i asemel enamosalus, viidi nii \u00fcks maailma kallemaid erakunstikogusid ilmselt sanktsioonide ulatusest kaugemale, kuna omamata enamosalust ettev\u00f5ttes on Abramovit\u0161ile pandud sanktsioone raske laiendada kogu ettev\u00f5ttele.\nIlmselt proovis Abramovit\u0161 v\u00e4ltida saatust, mis tabas tema Chelsea jalgpalliklubi m\u00fc\u00fcgist saadud raha. M\u00fc\u00fcgist saadud \u00fcle 2 miljardi euro k\u00fclmutati Suurbritannia ametiv\u00f5imude poolt ning palju tahes ta ei proovinud raha \u201clahti k\u00fclmutada\u201c, otsustasid v\u00f5imud, et raha v\u00f5ib kulutada vaid l\u00e4bi spetsiaalse fondi Ukraina s\u00f5jas kannatanud ukrainlaste toetamisele.\nAbramovit\u0161i palvele, et see laieneks ka kannatanud venelastele, leidis kohus, et kannataja pool on siiski Ukraina. Kusjuures \u017dukova ise elab New Yorgis ning on s\u00f5ja hukka m\u00f5istnud. Miljard Ukraina \u00fclesehituseks valitsuse toetusega saadud Abramovit\u0161i rahast oleks siiskii parem kui lihtsalt hukkam\u00f5ist.\nOmalt poolt alustasime MT\u00dc Herojam Slavas koos avatud andmete (OSINT) tippspetsialistidega k\u00fc\u00fcditatud laste asukohtade tuvastamisega. Siiani on meil \u014dnnestunud ka aidata Ukraina inim\u014diguste volinikul.tagasi.tuua 13 last. Otsinguid saate toetada l\u00e4bi meie kodulehek\u00fclje (www.heroiamslava.org) ning 100% annetustest kasutatakse just otsinguteks kuna MT\u00dcl ei ole haldus- ega palgakulusid."}
{"text":"Satelliidipildid paljastasid pettuse: Vene lennuv\u00e4ljale on lennukid maha joonistatudSatelliidipiltidelt paljastus pettus, mille kohaselt on pommituslennukid Tu-95MS Venemaal Engelsi lennuv\u00e4ljal maha joonistatud.\nNaljakas on see, et sinna on joonistatud ka viimasel ajal lennukite katmiseks kasutatud rehvid.\nKuid nagu selgub, ei saa kaasaegset L\u00e4\u00e4ne satelliiti selliste nippidega petta. Kuigi leidlikkus on tasemel."}
{"text":"L\u00e4hikuudel saab selgeks, palju peame elektri eest maksma hakkamaTaastuvenergia arendajate v\u00f5itlus on j\u00f5udnud haripunkti. Oktoobris hakkab valitsus otsustama kas, ja kuidas ning milliseid arendusi toetatakse. K\u00f5igile meelep\u00e4raseid otsuseid teha ei saa. Teisalt j\u00f5uavad need otsused v\u00e4lja elektritarbija ja maksumaksja rahakotti.\nTaastuvenergia valikutes on tekkinud kaks leeri: \u00fched tahavad panna p\u00fcsti oma meretuulepargid, teised pooldavad tuulikuid maismaale. M\u00f5lemad v\u00f5itlevad v\u00e4idetavalt selle nimel, et me saaksime t\u00e4idetud endale p\u00fcstitatud 2030. aasta eesm\u00e4rgi ehk tarbiksime k\u00fcmnendi l\u00f5pus Eestis toodetud taastuvelektrit ja see on v\u00f5imalikult hea hinnaga.\nHetkest, kui valitsus kinnitas 2030. aasta taastuvelektri eesm\u00e4rgi (toota sama palju taastuvelektrit, kui on meie elektri tarbime) on meretuuleparkide arendajad v\u00e4itnud, et eesm\u00e4rk t\u00e4itub vaid 1-2 suure meretuulepargi rajamisega. Maismaal ju ka midagi arendatakse, kuid need on nii v\u00e4ikese v\u00f5imsusega tuulepargid, milledega eesm\u00e4rgini ei j\u00f5ua. Seda oli neil hea v\u00e4ita. Meretuuleparkidega v\u00f5rreldes on maismaaparkide arendused t\u00f5epoolest killustunud ja tillukesed ning \u00f5igupoolest polnud kellelgi riigis \u00fclevaadet, kui palju maismaale tuulikuid plaanitakse. See omakorda andis meretuulikute rajajatele j\u00f5upositsiooni k\u00f5lada \u00e4hvardavalt. Riik peab toetama meretuuleparkide arenduste finantseerimist. Nende toodetavale elektrile on vaja kehtestada hinnap\u00f5rand ja -lagi. Meretuuleparkide ehitamine n\u00f5uab v\u00e4ga suurt laenukapitali ja pangad ei ole n\u00f5us seda andma ilma toodangu hinnagarantiita. V\u00e4idet on kinnitanud ka pangad, et nii suurte investeeringute finantseerimine l\u00e4heb keeruliseks, kui laenuv\u00f5tja ei tea, kas ta saab oma toodet m\u00fc\u00fca laenu teenindamist v\u00f5imaldava hinnaga. Otsuse peab riik tegema veel sellel aastal, sest on viimane aeg tellida ehitamiseks vajalike materjale ja broneerida tehnikat. N\u00f5udlus maailmas on v\u00e4ga suur ja kui praegu ei telli, siis enne 2030. aastat parki valmis ehitada ei ole v\u00f5imalik.\nKaldu win-win\nSee on win-win, \u00fctlevad meretuule arendajad hinnap\u00f5randa ja -lae kohta. Kui elektri hind langeb alla kokkulepitud p\u00f5randat, maksab riik tootjale hinnavahe kinni. Kui hind t\u00f5useb \u00fcle lae, maksab tootja enamsaadud tulu riigile tagasi. Skeptikud \u00fctlevad, et nii ilus see skeem ikka ei ole. Maismaa tuuleparkide toodangu v\u00e4hempakkumistel on alumiseks hinnapiiriks kujunenud umbes 40 eurot\/MWh eest. Meretuuleparkide ehitamine on palju kallim ning rahvusvaheline kogemus n\u00e4itab, et nende puhul on hinnap\u00f5rand kaks korda k\u00f5rgemal ehk umbes 80-90 eurot\/MWh. Hinnalagi on 120-130 eurot\/MWh. Sellised numbrid t\u00e4hendavad meie mahtude ja hinnastatistika puhul, et riik peab madalat hinda kompenseerima aastas umbes 200 miljoni euroga ja k\u00f5rgete hindadega \u00f5nnestub tagasi saada umbes 15 miljonit eurot. Lisaks on siin peidus loogika keerdk\u00e4ik. Elektri hind on madal, kui elektrit on palju. Elektrit on palju, kui tuult on palju ja meretuulikud toodavad, kuidas jaksavad. Tuulikute omanikud peavad toodangut m\u00fc\u00fcma madalate hindadega ja kompensatsioon riigilt jookseb. Kalliks l\u00e4heb elekter, kui tuult ei ole, sest siis pole ka toodangut. Tuulikud seisavad ja nende omanikel pole midagi m\u00fc\u00fca kalli hinna eest. Seega pole riigil v\u00f5imalik saada raha hinnalage \u00fcletanud elektri m\u00fc\u00fcgist.\nTaastuvenergia toetuste eest on olnud vastukarva m\u00f5te endisele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja praegusele kliimaministeeriumi asekantslerile Timo Tatarile. Toetuse ihalejatele vastuseismiseks tegi ta l\u00f5puks \u00e4ra selle, mida seni polnud aastaid keegi suutnud. Kaardistas maismaal plaanitavad tuuleparkide projektid. Tuli v\u00e4lja, et maismaal plaanitakse erinevate arendajate poolt kokku kuni 4000 MW eest tootmisi. Seda on kaugelt rohkem, kui meil on vaja 2030 aasta taastuvenergia eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks. Eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks oleks vaja maismaale ehitada kuni 2300 MW tuuleparke. Peamine, maismaale tuuleparkide ehitamine on suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra odavam kui merele ning on alust loota, et neid pannakse p\u00fcsti ka ilma riigi toetuste ja hinnagarantiideta.\nMeretuuleparkide arendajad vajasid uut argumenti. Sahtlist t\u00f5mmati v\u00e4lja kaart tuulikute ja linnustiku anal\u00fc\u00fcsist. See kaart on \u00fcsna punast ja natuke kollast v\u00e4rvi. Aga m\u00f5lemad v\u00e4rvid n\u00e4itavad, et peaaegu kogu Eesti mandriala on tuulikute jaoks ebasobiv, sest segavad lindude elualasid. Mandril ei ole tuuleparkidele ruumi, \u00fctleb Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv. Kiimaministeeriumist \u00f6eldakse, et kaart ei ole uus ja ei v\u00e4lista midagi. Ruumi tekitamiseks on vaja lihtsalt teha uuringud.\nMaismaal r\u00f5hutakse odavusele\nTatar ei ole \u00fcksi. Tema poolel on arendajad, kellel merel veel v\u00e4ga suuri huvisid ei ole. Tuntum neist on Sunly. Intervjuus \u00c4rilehele \u00fctles Sunly juht Priit Lepasepp, et ei saa aru h\u00fcsteeriast, millega p\u00fc\u00fctakse meretuuleparke tagant l\u00fckata. Esmalt tuleks \u00e4ra kasutada m\u00e4rksa odavamad maismaa lahendused. Sunly on teinud oma anal\u00fc\u00fcsi, kus kinnitatakse, et maismaa tuuleparkidega t\u00e4idetakse 2030 aasta taastuvenergia eesm\u00e4rgid juba 2027. aastal isegi juhul, kui planeeritud projektidest realiseeruvad vaid pooled. Boonusena tekib maismaa parkide rajamisel suur konkurents, mis annab tarbijale soodsama hinna. Merelt tuleks elekter vaid 1-2 tootja k\u00e4est, maismaal on neid k\u00fcmneid. Sunly kiidab anal\u00fc\u00fcsis ka riigi samme taastuvenergeetika arenduste kiirendamiseks. Maismaatuulepargid on meretuulest v\u00e4hemalt kaks korda odavamad ja nende realiseerumine ei eelda riigilt t\u00e4iendavaid toetusi, lubab Sunly oma uuringus. Samas hoiatatakse, et meretuuleparkide toetamine ei tohi ohtu seada maismaatuule projektide finantseerimist ja konkurentsi taastuvenergeetika arendamisel. T\u00f5lgituna t\u00e4hendab see, et arendajad, kelle l\u00e4hiaastate projektid asuvad pigem maismaal, ei soovi, et riik annaks meretuuleparkide arendajatele hinnagarantiisid. Selline toetus annab meretuuleparkidele konkurentsieelise.\nMaismaatuulepargid on meretuulest v\u00e4hemalt kaks korda odavamad ja nende realiseerumine ei eelda riigilt t\u00e4iendavaid toetusi.\nValitsus peab algaval kuul hakkama tegema otsuseid. Kliimaminister Kristen Michal andis neljap\u00e4eval pressiteates teada, et kliimaministeerium esitab oktoobris valitsusele anal\u00fc\u00fcsi meretuuleparkide rajamise v\u00f5imalustest. Selle pealt peab valitsus hakkama arutama ja otsustama. Otsus on keeruline. Meretuulepargid on kallimad ja kallimad ka maksumaksjale, kui antakse j\u00e4rele arendajate hinnagarantiide survele. Teisalt on kolme suure mereparki arendusega j\u00f5utud juba v\u00e4ga kaugele \u2013 keskkonnam\u00f5jude hindamised on juba valmis v\u00f5i kohe valmimas. Samas v\u00f5imsusmahus maismaaparkide valmimiseks seisab veel ees v\u00e4ga palju uuringuid. Keskkonnakaitsjaid ei tasu alahinnata. Ajalugu teab palju \u00e4raj\u00e4\u00e4nud v\u00f5i l\u00f5putult venivaid superprojekte, millele just looduskaitsjad on pidurit t\u00f5mmanud. Kuigi maismaa tuuleparkide pooldajad \u00fctlevad, et uuringutega saab konfliktist tuulikute ja linnustiku vahel \u00fcle, on punane v\u00e4rv vastaval kaardil siiski arvestatav riskikoht meie taastuvenergia eesm\u00e4rkide p\u00fc\u00fcdlusele. Lisaks v\u00f5ib ka valitsuse enda sees poolehoid jaguneda. Reformierakonnast v\u00f5ib eeldada toetuste vastasust. Meretuuleparkide k\u00f5ige k\u00f5vem eestk\u00f5neleja on aga Utilitas, kus meretuule projekti veab sotsiaaldemokraadist endine ettev\u00f5tlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. V\u00f5iks arvata, et temalgi on valitsuse arutelude juures oma poolehoidjad.\nKes on millisel poolel tuuleparkide v\u00f5idujooksus Meretuulepargid\nKolmel arendajal on olnud \u00f5nn v\u00f5i sihikindlus j\u00f5uda teistest kaugemale. Utilitas, Enefit Green ja Saare Wind Energy j\u00f5udsid oma meretuuleparkide projektides alustada hoonestusloa menetlust enne, kui riik tuli m\u00f5ttele panna merealad tuuleparkide rajamiseks oksjonile. Nendest kolmest projektist tulevad ilmselt ka Eesti esimese laine meretuulepargid, mis aiatavad t\u00e4ita meie 2030 aasta taastuvelektri eesm\u00e4rke. Nende parkidega on j\u00f5utud k\u00f5ige kaugemale \u2013 keskkonnam\u00f5jude hindamised on tehtud v\u00f5i kohe l\u00f5ppemas. K\u00e4imas on ka kolm merealade oksjonit, milledes taotlevad meretuuleparkide hoonestusloa menetluse algatamist ka mitmed teised arendajad, kuid need on pigem kaugema perioodi projektid. Neid 2030 aastaks valmis ei j\u00f5ua. V\u00f5imalik, et arendajad v\u00f5tavad need projektid lihtsalt oma portfellisse ootele, kuni k\u00fcpseb sobiv \u00e4riplaan. Eesti esmased taastuvenergia vajadused ja eesm\u00e4rgid t\u00e4idavad juba kolm eelnimetatud k\u00f5ige kaugemale j\u00f5udnud arendust.\nMeretuuleparkide eestk\u00f5nelejaks on Tuuleenergia Assotsiatsioon. Arendajatest on k\u00f5ige aktiivsem Utilitas. Enefit Green on n\u00f5udmiste ja ootuste esitamisega riigi suunal tagasihoidlik. K\u00f5ige leebem on Saare Wind Energy, kes on \u00f6elnud, et riigilt hinnagarantiide saamine ei ole projekti realiseerumiseks k\u00f5ige olulisem punkt. Peamine on nende jaoks asjaajamise kiirus. Saare Wind Energy seljatagune on ehk k\u00f5ige kindlam, sest ainsana on neid toetamas ka tugev v\u00e4lispartner, Hollandi ettev\u00f5te Van Oord.\nMaismaa tuulepargid\nTimo Tatar on p\u00f5him\u00f5tteline taastuvenergia toetuste vastane. Tema hinnangul on v\u00f5imalik taastuvenergia tootmisi rajada edukalt ka vastu turgu. Teeb endast oleneva, et seda m\u00f5tet t\u00f5estada ja l\u00e4bisuruda. Kuna maismaa tuuleparkide rajamine on odavam, siis pooldab ta ka selle ressursi maksimaalset kasutamist. Tatar \u00fctleb, et on arendajaid, kes on valmis taastuvenergiatootmist rajama ilma toetusteta. Tuntumatest arendajatest on end maismaa tuuleparkide pooldajana (need tuleb \u00e4ra teha esimeses j\u00e4rjekorras) positsioneerinud Sunly. Nad osalevad k\u00fcll ka k\u00f5igil merealade oksjonitel, kuid need projektid on kaugema perspektiiviga. L\u00e4hiaastate arendused on Sunly jaoks maismaal."}
{"text":"INTERVJUU | Minister Sikkut: tervisekassa puuduj\u00e4\u00e4k vajab eraldi l\u00e4henemist ja maksumuudatusi tuleb teha niikuiniiKuigi \u00e4sja l\u00f5ppenud eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ei r\u00e4\u00e4gitud tervisekassa peagi terendavast puuduj\u00e4\u00e4gist, on terviseminister Riina Sikkuti s\u00f5nul valitsusel selge, et pikas plaanis on tervishoidu raha juurde vaja. Sikkut l\u00e4heb peagi valitsusse suure plaaniga, mismoodi tuleks tervishoiu rahastus kapitaalselt \u00fcmber teha.\nM\u00f5ni aeg tagasi ilmus Eesti P\u00e4evalehes Marju Lauristini pikem intervjuu, kus ta m\u00e4rkis, et p\u00f5him\u00f5tteliselt on meil iga minister j\u00e4etud kuidagi omaette oma valdkonnas lahendusi otsima, kuigi keegi ei saa omaette vaakumis neid saavutada. Kas ka teie olete j\u00e4etud \u00fcksi sellega, et peate ise justkui tervisekassa eelarve puuduj\u00e4\u00e4gile lahenduse leidma, samal ajal kui teile avaldatakse survet kokku hoida? Kas tervishoiu rahastamise laiem pilt tuli n\u00fc\u00fcd eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel \u00fcldse kuidagi jutuks?\nSee, et tervishoius on pikas plaanis raha juurde vaja, on kahtlemata selge. On selge ka valitsuse liikmetele. Aga see tegelikult ei olegi \u00fclesanne, mida me soovisime lahendada nende eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus.\nJuba kevadel koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel panime eesm\u00e4rgi, et terviseminister tuleb aasta l\u00f5puks valitusse nii viimaste prognooside kui ka plaanidega. Nii et selles m\u00f5ttes, nagu sa \u00fctled, on jah minu vastutus see valitsusse viia. Aga samas, arvestades nende summade ja rahavajaduse suurust, ei ole see miski, mida saab lahendada \u00fche valitsemisala piires. Seal on vaja poliitilist kokkulepet ja \u2013 summade suurust arvestades \u2013 v\u00f5imalik, et ka maksumuudatusi.\nMinu meelest on see olnud \u00fcks varasem viga, et terviseminister pakub v\u00e4lja ka maksumuudatused.\nOsaliselt ka see, et riigi eelarvestrateegiasse pandi kirja lihtsalt hea tahe maksumuudatusi teha ja katta \u00fcle 400 miljoni euro aastas sellega, natuke n\u00e4itabki, et me oleme k\u00f5ik valitsuses aru saanud, et jah, maksumuudatusi tulevikus on vaja. Seda selleks, et eelarve paremasse seisu viia ja t\u00e4iendavaid kulusid katta valdkondades, kus need on h\u00e4davajalikud. Lihtsalt kokkulepet, millised maksud need on, ju veel ei ole.\nMinu meelest on see olnud \u00fcks varasem viga, et terviseminister pakub v\u00e4lja ka maksumuudatused. Terviseminister ei tee riigis maksupoliitikat ning siis on v\u00e4ga lihtne \u00f6elda, et oi, aga see ei l\u00e4he n\u00fc\u00fcd rahandusministeeriumi strateegiliste plaanidega kokku v\u00f5i me siin tahame oma maksus\u00fcsteemi hoopis muuta nii- v\u00f5i naapidi. Ehk mina lihtsalt kirjeldan \u00e4ra selle rahavajaduse.\nAga seda on ju kirjeldatud juba. Ka t\u00e4navu kevadel avaldatud anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile, et on vaja lisaraha v\u00e4ljastpoolt olemasolevat tervisekassa s\u00fcsteemi ja muud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su enam pole.\nJah ja mina saan pakkuda selle, et kirjeldan \u00e4ra, mis see lisavajadus on, aga see prognoositav miinus ei ole ju piisav, sest me ei soovi, et 10 v\u00f5i 15 aasta p\u00e4rast oleks meil tervishoius samasugune teenuste pakett nagu praegu. Kus on palliatiivravi? Kus on tugevam esmatasand? Kus on vaimse tervise teenused, suurem r\u00f5hk ennetusele? Kuidas me katame kapitaliinvesteeringuid?\nViimase 20 aasta jooksul on kogu meie tervishoiuv\u00f5rk renoveeritud ja ehitatud Euroopa maksumaksja rahaga, aga tulevikus seda ei juhtu. Kuidas me katame tulevast kapitalikulu? Tegelikult on peale tervisekassa prognoosi seda vajadust veel. Aga mille jaoks ja mis sellega paremaks l\u00e4heb? Selleks peab selge arusaam olema.\nJa lisaks, kui ma tean, kui palju raha oleks tervishoidu vaja, et n\u00e4iteks ka rahvastiku tervise arengukavas seatud strateegilisi eesm\u00e4rke t\u00e4ita, mis [Tartu \u00fclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi anal\u00fc\u00fctiku] Andres V\u00f5rgu anal\u00fc\u00fcsis olid ilusti toodud... Oli tehtud ka prognoos, et kui me tahame inimeste omaosalust v\u00e4hendada, mis see siis t\u00e4hendab t\u00e4iendavate tulude m\u00f5ttes tervisekassale. Ja siis kirjeldada \u00e4ra see skeem, kuidas tervisekassasse panustama peaks. Aga kust see tulu kokku kogutakse? Selle vastuse saab ainult koost\u00f6\u00f6s rahandusministeeriumiga. Pigem on see maksupoliitiline k\u00fcsimus.\nSee koost\u00f6\u00f6 rahandusministeeriumiga on teil juba alanud?\nJah. Lisaks n\u00fc\u00fcd sellele r\u00e4\u00e4gitud anal\u00fc\u00fcsile anal\u00fc\u00fcsis ka tervisekassa t\u00f5hustamise v\u00f5imalusi s\u00fcsteemis sees.\nKas t\u00f5esti on veel vaja t\u00f5hustada? Ma saan aru, et k\u00f5ik on juba \u00e4ra t\u00f5hustatud ja viimase vindi peal. Tervisekassa ise andis v\u00e4lja andmed, et nende puuduj\u00e4\u00e4k on alates 2025. aastast j\u00e4rgmised aastad 165 miljonit, 214 miljonit ja 272 miljonit eurot. 2024. aasta vaates saavad nad tasakaalus eelarve, aga tegelik lisaraha vajadus oleks juba j\u00e4rgmine aasta u 70 miljonit eurot. Lisaraha vajadus nendes summades t\u00e4hendab olemasoleva taseme hoidmist. Selleks et j\u00e4rjekordi v\u00e4hendada v\u00f5i lisateenuseid, uusi teenuseid ja ravimeid pakkuda, oleks lisaraha vaja veel rohkem.\nEi ole v\u00f5imalik tervisekassast k\u00e4rpida. \u00d6elda, et \u201eseda meil pole vaja\u201c, \u201ev\u00f5tame sellised ravimid maha\u201c v\u00f5i \u201emis hambaravi, seda n\u00fc\u00fcd k\u00fcll pole vaja h\u00fcvitada\u201c \u2013 sellist asja ei saa teha.\nSamas kui me vaatame patsiendi raviteekondi, siis mure on see, et patsiendid kukuvad \u00e4ra. See on k\u00fcll n\u00fc\u00fcd juba mitme aasta tagune maailmapanga uuring, mis vaatas n\u00e4iteks s\u00fcdamehaigustega patsiente, et kui paljud p\u00e4rast haiglas viibimist j\u00f5uavad j\u00e4relvisiidile, kui paljud ostavad v\u00e4lja endale sekundaarseks preventsiooniks vajalikud ravimid.\nEhk tegelikult \u2013 t\u00f5husus on siin v\u00f5ib-olla kehv s\u00f5na \u2013 on m\u00f5te selles, et meil on v\u00f5imalik saavutada parem ravitulemus ja parem ressursikasutus, kui me juhime patsiendi raviteekondi paremini. Me vaatame seda, kuidas rahastada tulemusp\u00f5hiselt. Need on pikad protsessid. See ei ole nii, et 1. jaanuarist patsiendid jooksevad k\u00f5ik nagu m\u00f6\u00f6da liini. Need on k\u00f5ik kliinilise praktika muutmist n\u00f5udvad protsessid, mis v\u00f5tavad aega.\nTervisekassa t\u00f5hustamise anal\u00fc\u00fcs tegelikult h\u00f5lmas ka seda, et kui me l\u00e4heme j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u00fcle uuele s\u00fcsteemile, kas diagnoosigrupiti v\u00f5i valdkonna kaupa tulemusp\u00f5hisele rahastamisele, ning t\u00f6\u00f6tame patsiendi raviteekondadega, siis mis on selle v\u00f5imalik ressursis\u00e4\u00e4st.\nSeni on k\u00fcll r\u00e4\u00e4gitud, et me oleme juba nii t\u00f5husad, et k\u00f5igest on maksimum v\u00e4lja v\u00f5etud.\nMe olemegi maailma v\u00f5rdluses \u00fcks k\u00f5ige efektiivsemaid s\u00fcsteeme. Aga neid asju, mida me praegu plaanime teha, ei saanudki teha 20 aastat tagasi, kui ei olnud digilugu ega teisi selliseid arstide t\u00f6\u00f6riistu. N\u00fc\u00fcd on need otsustustoad, digitaliseeritud ravijuhendid, k\u00f5ik digiretseptid. See tegelikult loob meile v\u00f5imalusi.\nMe olemegi maailma v\u00f5rdluses \u00fcks k\u00f5ige efektiivsemaid s\u00fcsteeme.\nKui me v\u00f5tame juurde veel personaalmeditsiini v\u00f5i geeniinfo osa, siis tegelikult me suudamegi patsientide raviotsuseid teha paremini ja kiiremini, v\u00f5ib-olla \u00f5igemas kohas. Ka e-konsultatsioonide levik. Kuigi ega ei saa \u00fchest p\u00e4evast k\u00f5iki konsultatsioone muuta digitaalseks, aga j\u00e4rk-j\u00e4rgult sinnapoole liikuda saab. Nii et tervisekassa t\u00f5hususe anal\u00fc\u00fcs vaatabki selliseid vajalikke muudatusi, mis tegelikult v\u00f5imaldavad meil v\u00f5ib-olla sama ressursiga saavutada paremat ravitulemust v\u00f5i teha midagi rohkem.\nJa selle p\u00f5hjal l\u00e4hete siis raha k\u00fcsima?\nJah, k\u00f5igi nende anal\u00fc\u00fcside pealt paneme me parima teadmise kokku. Ja \u00fctleme nii, et \u201ekui me tahame saavutada seda, siis mis on t\u00e4iendav raha, mida on vaja, ja kuidas seda tervisekassale anda\u201c. Miks ma seda r\u00f5hutan? Oluline on, et ei oleks tegemist iga-aastaste poliitiliste otsustega. Minu meelest on t\u00e4htis, et see annab s\u00fcsteemile stabiilsuse. Ma ei kujuta kuidagi ette, et on v\u00f5imalik aasta-aastalt \u00f6elda, et \u201esel aastal lubame neid ravimeid, j\u00e4rgmisel aastal nendeks ravimiteks raha ei ole\u201c.\nKuidas te seda rahastamisplaani siis n\u00e4ete?\nVariant on, et see v\u00f5ib olla ju mingi osakaal mingist maksutulust. Andres V\u00f5rgu anal\u00fc\u00fcsis tegelikult pakuti seda, et hakata peale pension\u00e4ride panustama ka teiste kindlustatutega v\u00f5rdsustatud gruppide eest, n\u00e4iteks laste eest.\nIseenesest see on ju loogiline, et kui t\u00f6\u00f6ealised inimesed panustavad maksudena oma osa \u00e4ra ning riik t\u00f6\u00f6tute ja mittet\u00f6\u00f6tavate pension\u00e4ride eest praegu juba panustab, siis miks ka mitte laste. Ehk k\u00f5igi eest, kes saavad tervishoiuteenuseid kasutada, tegelikult ka tervisekassasse tasutakse.\nKas olete rahandusministeeriumiga seda ideed juba arutanud?\nRahandusministeeriumi roll on see, et kui me n\u00fc\u00fcd teame, kui suur n\u00e4iteks see panus kindlustatutega v\u00f5rdsustatud isikute eest peaks olema, siis kuidas me selle eelarve tuludega katame. Millised maksud? Ja kahtlemata me hakkamegi eelarvepositsiooni parandamiseks arutama, kas meil on vara- ja kapitalimaksud v\u00f5i milliseid maksumuudatusi me s\u00fcsteemis veel plaanime. Osa sellest v\u00f5iks tulla tervishoiu pikaajalise j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks.\nMa \u00fctlen ausalt: ega tervishoiuvaldkonnal ongi ju suhteliselt \u00fcksk\u00f5ik, milline see allikas on, nii kaua, kui see on stabiilne tulu ja mehhanism, kuidas ta tervisekassasse laekub, on kokku lepitud.\nMillises etapis seda valitsuses arutama hakkate? Kas j\u00e4rgmisel aastal \u00fclej\u00e4rgmise aasta eelarvet tehes?\nMina oma plaaniga l\u00e4hen aasta l\u00f5pus valitsusse ja j\u00e4rgmise, 2024. aasta eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel augustis-septembris ehk 2025. aastaks, kui tervisekassas on defitsiit, oleks v\u00f5imalik need otsused \u00e4ra teha.\nP\u00f5him\u00f5tteliselt siis, kui kriis on t\u00e4iesti ukse ees ning ollakse konkreetselt sunnitud midagi tegema. Ma saan aru, et 2025. aastal l\u00e4heb juba nii kriitiliseks, et kui ikkagi ei tehta otsuseid, siis j\u00e4\u00e4b osa teenuseid andmata, arstide vastuv\u00f5tud \u00e4ra.\nMeil on juba sellel aastal tervisekassas puuduj\u00e4\u00e4k. Tegelikult ju napib juba praegu, sest kogu aeg on tehtud \u00fcksikotsuseid. COVID-i ajal otsustati 2024. aastani eraldada eelarveliste siiretena tervisekassale lisaraha. J\u00e4rgmisel aastal on see summa umbes 130 miljonit ehk kogu aeg on tehtud \u00fcksikotsuseid. Siis on n\u00e4ha, et sellel aastal j\u00e4\u00e4b puudu, paneme 100 miljonit juurde.\nAga seda stabiilset mehhanismi, et me saaks \u00f6elda, et j\u00e4rgmiseks 15 aastaks on mure lahendatud \u2013 seda ei ole juhtunud. Tegelikult see kriis on k\u00e4es juba oma viis aastat. Kui ei oleks tehtud \u00fchekordseid t\u00e4iendavaid eraldisi, siis meil oleks tervisekassas juba miinus.\nJ\u00e4rgmise aasta jaoks me arutame maksumuudatusi ka teistel p\u00f5hjustel, sest tervishoid ei ole ainus valdkond, mis vajab lisaraha. Ka praeguste maksutulude puhul on meil v\u00e4ga keeruline 3% puuduj\u00e4\u00e4gi kriteeriumi sisse mahtuda, nii et maksumuudatusi on Eestis vaja teha suuremas mahus kui see, mis on tervishoiu rahavajadus.\nOn leitud, et tervishoiu puhul peaks tegema p\u00f5him\u00f5ttelise otsuse, nagu meil on tehtud kaitsekulude puhul, et mingi osa SKP-st peab sinna minema. Ja tegelikult see, millest me siin r\u00e4\u00e4gime, ongi ju mingid protsendid SKP-st, mida on vaja suurendada, nagu ka V\u00f5rk esile t\u00f5i.\nSeda v\u00f5ib niimoodi teha, aga minu ettepanek see ei ole. Minu ettepanek on ikkagi pigem arvutada kindlustatud isikute arvu j\u00e4rgi.\nStabiilne ja p\u00fcsiv absoluutnumbrites rahasumma on minu hinnangul tervise valdkonnale parem.\nTervishoiu jaoks m\u00f5eldud summa v\u00f5iks ju praeguse 6,1% pealt SKP-st tulevikus kasvada Euroopa keskmise, 9\u20138% juurde. Aga selline fikseerimine nii suure kuluartikli puhul \u2013 ma ei kujuta ette, kas keegi kunagi seda on teinud.\nJa SKP muutub. Meil on majanduslanguse ajad, majanduskasvu ajad, t\u00f6\u00f6turg v\u00f5ib k\u00e4ituda erinevalt. N\u00e4iteks ka praegu me r\u00e4\u00e4gime majanduslangusest, mis on Eestis juba mitmendat kvartalit, aga tervisekassa tulud kasvavad, sotsiaalmaksu laekumine kasvab \u2013 ja kasvab kiiremini, kui oli varem prognoositud. Ehk sellep\u00e4rast, et meil on olnud k\u00f5rge inflatsioon, t\u00f6\u00f6turg on p\u00fcsinud tugev, palgad kasvavad v\u00e4ga kiiresti.\nSKP areng ja maksulaekumise areng on erinevad. See oleks omamoodi ka risk tervishoiu ressursse SKP protsendiga siduda. V\u00f5ib-olla siis oleme olukorras, kus m\u00f5nel aastal peame \u00fctlema, et SKP languse t\u00f5ttu meil tulud v\u00e4henevad ja need ravimid te peate edaspidi ise v\u00e4lja ostma. Stabiilne ja p\u00fcsiv absoluutnumbrites rahasumma on minu hinnangul tervise valdkonnale parem.\n\u00dcldisemas plaanis: Reformierakonna juhitud koalitsiooni retoorika on, et praegu on toimunud kuluralli ja see tuleb l\u00f5petada. Kui te l\u00e4hete jutuga, et veel on raha vaja, siis kas te n\u00e4ete siin konflikti v\u00f5i kuidas seda valitsuses tunnetate?\nKonflikt on, aga see on minu jaoks p\u00f5him\u00f5tteliselt nagu v\u00e4\u00e4rtuskonflikt. Sest isegi numbrid tegelikult \u00fctlevad seda, et me peame tervishoidu rohkem raha panema.\nOn kaks valdkonda, kuhu me oleme panustanud 32 aastat v\u00e4hem kui teised.\nRahandusministeerium toob tegelikult kogu valitsusele v\u00e4ga ilusti ka rahvusvahelise v\u00f5rdluse pildi. Eesti on p\u00f5him\u00f5tteliselt aastaid kulutanud kaitsekuludele, kultuurivaldkonnale, haridusele ning laste ja perede valdkonnale Euroopa keskmisest rohkem.\nNende kuludega me oleme Euroopa tipus. Kuid on kaks valdkonda, kuhu me oleme panustanud p\u00f5hiliselt 32 aastat v\u00e4hem kui teised \u2013 need on tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.\nTervishoiu puhul on see vahe teiste riikidega viiendik, sotsiaalvaldkonnas kolmandik v\u00f5i rohkem. Ehk siis me oleme nende valdkondade pealt kokku hoidnud. Meie inimesed on saanud kehvemat hoolekannet, kehvemat arstiabi, v\u00e4hem ravimeid, sest me oleme justkui \u00fchiskonnana otsustanud, et meie eelisrahastatud valdkonnad on teistsugused. Aga ma arvan, et me oleme n\u00fc\u00fcdseks \u00fchiskonnana j\u00f5udnud ka teisele arengutasemele, et ei ole p\u00e4ris nii, et erivajadusega laps on iga pere \u00f5nnetus v\u00f5i kohustus."}
{"text":"Luminor: e-kaubanduse kasvuga sagenevad veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettusedTALLINN, 1. oktoober, BNS \u2013 Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.\nEesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust.\u00a0Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et t\u00e4navu kaheksa esimese kuuga on veebip\u00f5histe m\u00fc\u00fcgipettuse arv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga.\n\"Internetis toimuvad m\u00fc\u00fcgipettused v\u00f5rduvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab l\u00e4henemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha \u00fcle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui \u00fclekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on v\u00e4ga keeruline,\" nentis Kiik pressiteates.\nMaksekeskuse kliendianal\u00fc\u00fcsi kohaselt suurenes Eesti e-ostlejate arv koroonaajal v\u00e4hemalt 50 protsenti ning kasv pole peatunud ka p\u00e4rast seda. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse keskmiselt 62 protsenti e-oste Eesti ning 38 protsenti v\u00e4lismaa e-poodidest.\nSamas ei vasta erinevate uuringute kohaselt v\u00e4ga suur hulk kodumaistest e-poodidest k\u00f5ikidele seadusest tulenevatele tarbija\u00f5igustele, r\u00e4\u00e4kimata keskkondadest, mis ongi pettuse eesm\u00e4rgil loodud. \"Oht veebis m\u00f5ne v\u00f5ltspoe v\u00f5i pettuse ohvriks langeda on suur ning kasvab iga aastaga, seet\u00f5ttu tuleb olla v\u00e4ga hoolikas,\" toonitas Kiik.\nN\u00e4iteks viitab pettusele sageli uskumatult soodne hind, mis v\u00f5ib panna inimese ostu sooritama koheselt ilma kaks korda m\u00f5tlemata. Seega tuleks erakordselt soodsa hinnaga toote v\u00f5i teenuse puhul otsida ja v\u00f5rrelda, mida teised m\u00fc\u00fcgikohad sama asja eest k\u00fcsivad.\nEnne iga suuremat veebipoes tehtud ostu tuleks kontrollida m\u00fc\u00fcja tausta. Lihtsa otsingu abil v\u00f5ib nii veebipoe kui ka konkreetse m\u00fc\u00fcja nimi tulla esile seoses m\u00f5ne varasema pettusega. Soovitatav on j\u00e4lgida ostukeskkonnas ka teiste klientide arvustusi ning nende olemasolu v\u00f5i puudumist.\u00a0\nPetturid kasutavad sageli usaldusv\u00e4\u00e4rsete ja tuntud ettev\u00f5tete nimesid, et eksitada ostjaid ning luua seel\u00e4bi usaldusv\u00e4\u00e4rne mulje. Oluline on enne ostu sooritamist veenduda, et veebiaadress ja konto kuuluvad t\u00f5esti \u00f5igele ettev\u00f5ttele. Sageli v\u00f5ib nimedes erineda k\u00f5igest \u00fcks t\u00e4ht.\nV\u00e4lismaalt tellides tuleks alati arvestada veidi suurema t\u00f5en\u00e4osusega, et kaup ei j\u00f5ua kohale v\u00f5i ei ole oodatud kvaliteediga. Kui see nii l\u00e4heb, siis sageli hakatakse tagantj\u00e4rele s\u00fcvenema tingimustesse ning vastatakse n\u00e4iteks, et tehinguga on antud n\u00f5usolek hilisemaid pretensioone mitte esitada.\u00a0\nKiige s\u00f5nul tuleb olla t\u00e4helepanelik ka juhul, kui inimesed ise internetis midagi m\u00fc\u00fcvad, sest aktiivselt tegutsevad ka v\u00f5ltsostjad. \"Sellisel juhul hakkab pettus reeglina realiseeruma hetkel, mil ostu ja paki saatmise osas tehakse kokkulepe. Pettur saadab lingi v\u00f5ltsitud veebilehele, mis n\u00e4eb v\u00e4lja v\u00e4ga sarnane n\u00e4iteks m\u00f5ne tuntud kullerteenuse omaga. Seej\u00e4rel palub pettur paki saatmise eest sel lehel tasuda ning hetkel, kui olete sisestanud vajalikud kaardiandmed, \u00fcritab kelm sooritada kaardiga toiminguid, mis ka \u00f5nnestuvad, kui selle ise kinnitate,\" selgitas ta levinud skeemi.\nLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud Norstati uuringu kohaselt tajub 79 protsenti Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Luminor: e-kaubanduse kasvuga sagenevad veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettusedTALLINN, 1. oktoober, BNS \u2013 Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettusega.\nEesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse k\u00e4ive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust.\u00a0Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et t\u00e4navu kaheksa esimese kuuga on veebip\u00f5histe m\u00fc\u00fcgipettuse arv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga.\n\"Internetis toimuvad m\u00fc\u00fcgipettused v\u00f5rduvad suure t\u00f5en\u00e4osusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab l\u00e4henemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha \u00fcle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui \u00fclekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on v\u00e4ga keeruline,\" nentis Kiik pressiteates.\nMaksekeskuse kliendianal\u00fc\u00fcsi kohaselt suurenes Eesti e-ostlejate arv koroonaajal v\u00e4hemalt 50 protsenti ning kasv pole peatunud ka p\u00e4rast seda. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse keskmiselt 62 protsenti e-oste Eesti ning 38 protsenti v\u00e4lismaa e-poodidest.\nSamas ei vasta erinevate uuringute kohaselt v\u00e4ga suur hulk kodumaistest e-poodidest k\u00f5ikidele seadusest tulenevatele tarbija\u00f5igustele, r\u00e4\u00e4kimata keskkondadest, mis ongi pettuse eesm\u00e4rgil loodud. \"Oht veebis m\u00f5ne v\u00f5ltspoe v\u00f5i pettuse ohvriks langeda on suur ning kasvab iga aastaga, seet\u00f5ttu tuleb olla v\u00e4ga hoolikas,\" toonitas Kiik.\nN\u00e4iteks viitab pettusele sageli uskumatult soodne hind, mis v\u00f5ib panna inimese ostu sooritama koheselt ilma kaks korda m\u00f5tlemata. Seega tuleks erakordselt soodsa hinnaga toote v\u00f5i teenuse puhul otsida ja v\u00f5rrelda, mida teised m\u00fc\u00fcgikohad sama asja eest k\u00fcsivad.\nEnne iga suuremat veebipoes tehtud ostu tuleks kontrollida m\u00fc\u00fcja tausta. Lihtsa otsingu abil v\u00f5ib nii veebipoe kui ka konkreetse m\u00fc\u00fcja nimi tulla esile seoses m\u00f5ne varasema pettusega. Soovitatav on j\u00e4lgida ostukeskkonnas ka teiste klientide arvustusi ning nende olemasolu v\u00f5i puudumist.\u00a0\nPetturid kasutavad sageli usaldusv\u00e4\u00e4rsete ja tuntud ettev\u00f5tete nimesid, et eksitada ostjaid ning luua seel\u00e4bi usaldusv\u00e4\u00e4rne mulje. Oluline on enne ostu sooritamist veenduda, et veebiaadress ja konto kuuluvad t\u00f5esti \u00f5igele ettev\u00f5ttele. Sageli v\u00f5ib nimedes erineda k\u00f5igest \u00fcks t\u00e4ht.\nV\u00e4lismaalt tellides tuleks alati arvestada veidi suurema t\u00f5en\u00e4osusega, et kaup ei j\u00f5ua kohale v\u00f5i ei ole oodatud kvaliteediga. Kui see nii l\u00e4heb, siis sageli hakatakse tagantj\u00e4rele s\u00fcvenema tingimustesse ning vastatakse n\u00e4iteks, et tehinguga on antud n\u00f5usolek hilisemaid pretensioone mitte esitada.\u00a0\nKiige s\u00f5nul tuleb olla t\u00e4helepanelik ka juhul, kui inimesed ise internetis midagi m\u00fc\u00fcvad, sest aktiivselt tegutsevad ka v\u00f5ltsostjad. \"Sellisel juhul hakkab pettus reeglina realiseeruma hetkel, mil ostu ja paki saatmise osas tehakse kokkulepe. Pettur saadab lingi v\u00f5ltsitud veebilehele, mis n\u00e4eb v\u00e4lja v\u00e4ga sarnane n\u00e4iteks m\u00f5ne tuntud kullerteenuse omaga. Seej\u00e4rel palub pettur paki saatmise eest sel lehel tasuda ning hetkel, kui olete sisestanud vajalikud kaardiandmed, \u00fcritab kelm sooritada kaardiga toiminguid, mis ka \u00f5nnestuvad, kui selle ise kinnitate,\" selgitas ta levinud skeemi.\nLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud Norstati uuringu kohaselt tajub 79 protsenti Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. K\u00f5ige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30\u201339-aastaste vanusegrupp.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Erakordne juhtum Soomes: 40-aastane naine etendas last, kutsus teisi lapsi enda poole \u00f6\u00f6seks k\u00fcllaUmbes 40-aastane naine esines Vaasas algklasside \u00f5pilasena. Pettus selgus t\u00e4nu \u00fchele aktiivsele perele Vaasast. Pereisa seadis kahtluse alla libalapse vanuse ja l\u00f5puks selgus t\u00f5de.\nLibalapsel \u00f5nnestus \u00fcle kahe aasta k\u00e4ia Vaasa soome koguduse \u00f5htuses lasteringis. Kelmuse ilmsikstulekul tehti libalapse tegevuse uurimiseks palve politseile ning kogudus teatas, et naine ei saa osaleda lastele suunatud tegevustes, vahendab Iltalehti.\nPraegu libalaps enam koguduse tegevustes ei osale.\nTa ei osale noorte ega t\u00e4iskasvanute tegevuses. Tema tegevusest me rohkem ei tea, \u00fctleb vikaar Tiina Kein\u00e4nen.\nP\u00e4rast juhtunu avalikuks tulekut hakkas kogudus m\u00f5tlema, kuidas tulevikus midagi sarnast v\u00e4ltida. Asja uurimine on veel pooleli.\nSellega on seotud mitmeid andmekaitseprobleeme. Millist teavet saame inimestelt n\u00f5uda, kui nad osalevad t\u00e4iesti vabatahtlikus tegevuses, r\u00e4\u00e4gib Kein\u00e4nen.\nKein\u00e4nen alustas vikaarina kevadel ega ole seet\u00f5ttu libalapse juhtumiga tegelenud. Ta ei v\u00f5ta seisukohta, kas kogudus oleks pidanud omal ajal teisiti k\u00e4ituma v\u00f5i miks hakati muudatustele m\u00f5tlema alles rohkem kui aasta p\u00e4rast s\u00fcndmusi ehk kui asi avalikuks tuli.\nTagantj\u00e4rele on lihtne hinnanguid anda, aga ma ei oska varasemaid s\u00fcndmusi hinnata. Kokkuv\u00f5ttes segane juhtum, m\u00e4rgib Kein\u00e4nen.\nIltalehti teatas Vaasa libalapse juhtumist veebruaris. Umbes 40-aastane naine oli lapsena osalenud Vaasa soome koguduse \u00f5hturingides ja muudes tegevustes.\nRingi kaudu tutvus libalaps piirkonna lastega ja kutsus neid n\u00e4iteks oma s\u00fcnnip\u00e4evadele ja \u00f6\u00f6seks k\u00fclla. Naine v\u00e4itis oma isa olevat keskealine mees. Tegelikkuses oli mees tema abikaasa. P\u00e4rast seda on nad kolinud erinevatele aadressidele.\nLibalaps j\u00e4i vahele, kui \u00fche lapse isa asjas kahtlema hakkas. Tema arvates ei saanud t\u00fctre uus s\u00f5ber kuidagi olla laps. Ta ei lubanud t\u00fctrel libalapse juures \u00f6\u00f6bida.\nLibalapsel \u00f5nnestus koguduse lasteringi tegemistes osaleda umbes kaks aastat. Kui perekond Vaasast kelmuse p\u00e4evavalgele t\u00f5i, teatati asjast ka politseile.\nSellest ajast saadik selgus, et libalaps on juba pikka aega lapsena esinenud. Samuti k\u00e4is ta peredel k\u00fclas, kui \u201eisa\u201d r\u00e4\u00e4kis sotsiaalmeedias kurbi lugusid isa ja t\u00fctre olukorrast ning lapse \u00fcksindusest.\nIltalehti andmetel on libalaps p\u00e4rast vahelej\u00e4\u00e4mist ja asja avalikuks tulekut j\u00e4tkanud lapse teesklemist. Ta on esinenud lapsena v\u00e4hemalt internetis erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel.\nVaasa naine on lapsena oma rollis j\u00e4tkanud v\u00e4hemalt raamatuhuviliste inimeste sotsiaalmeedia gruppides.\n47-aastane Miia r\u00e4\u00e4kis Iltalehtile, et tutvus libalapsega aasta tagasi raamaturingis. Tegemist on sotsiaalmeedia kogukonnaga, kus jagatakse loetud raamatute arvustusi ja arutatakse nende \u00fcle.\nMiia ei esine selles loos oma t\u00e4isnimega. Iltalehti on n\u00e4inud juhtumiga seotud vestlusi ja teinud kindlaks, et Miiaga vestelnud isik on k\u00f5nealune libalaps.\nLibalaps hakkas Miia kontot j\u00e4lgima umbes aasta tagasi. Ta esines 11-aastase lapsena, kes osales aktiivselt raamatuvestlustes ja soovis naisega ka oma elu jagada.\nS\u00f5numite ja loetud raamatute p\u00f5hjal tundus ta kohe t\u00e4iskasvanuna, m\u00e4rgib Miia.\nMiia tundis, et uus j\u00e4lgija otsib temas emafiguuri. Libalaps r\u00e4\u00e4kis oma karmist lapsep\u00f5lvest, uneprobleemidest ja isa v\u00e4hist. M\u00f5ned lood on v\u00e4ga sarnased sellega, mida libalaps on aastate jooksul teistele valede ohvritele r\u00e4\u00e4kinud.\nMa vabandasin ja \u00fctlesin, et see on \u00f5nnetu olukord. Ma ei s\u00fcvenenud neisse, r\u00e4\u00e4gib Miia.\nS\u00f5numid tulid ebaregulaarselt. Algul vastas naine neile samal p\u00e4eval, hiljem harvem.\nUmbes samal ajal, kui Iltalehti kirjutas libalapse kelmusest koguduses, r\u00e4\u00e4kis libalaps Miiale, et teda \u00e4hvardati sotsiaalmeedias.\nSelle p\u00f5hjal sain teada, et tegemist oli libalapsega. See muutus ebamugavaks, kuid lasin tal oma rolli edasi m\u00e4ngida, r\u00e4\u00e4gib Miia.\nMiia otsustas aga libalapsega distantsi hoida. Ta tundus olevat minu f\u00e4nn. Minu arvates oli see r\u00f5huv. Tunne oli kogu aeg v\u00e4ga vastuoluline, lisab ta.\nMiiat tegi eriti murelikuks see, et libalaps teatas, et m\u00e4ngib naabri lastega. Samuti saatis ta naisele pilte teistest lastest.\nRaamatus\u00f5prade kogukonnas muutus olukord sel aastal juuli-augusti vahetusel teravaks. Libalapsele ei meeldinud, et lugemisring vahetati teise sotsiaalmeedia platvormi vastu. Algas pidev s\u00f5numite saatmine, milles osales l\u00f5puks ka libalapse \u201eisa\u201d.\nOn v\u00f5imatu \u00f6elda, kas s\u00f5numite taga oli tegelikult libalaps ise v\u00f5i tema abikaasa, keda libalaps on pidanud oma isaks. V\u00e4hemalt \u00fches aastatetaguses kelmuses selgus, et libalaps saatis oma ohvritele ise isa rollis s\u00f5numeid. Seevastu Vaasas transportis abikaasa libalapse tema alaealiste s\u00f5prade juurde ja teadis naise pettusest.\nL\u00f5puks blokeeris Miia libalapse sotsiaalmeedias.\nPole ebatavaline, et inimesed valetavad sotsiaalmeedias oma vanuse v\u00f5i muu isikliku teabe kohta. Samuti ei ole see p\u00f5him\u00f5tteliselt ebaseaduslik.\nSamuti ei algatatud Vaasa koguduse s\u00fcndmuste kohta kriminaaluurimist. Politsei \u00fclekuulamisel \u00fctles libalaps, et ei temal ega isana esinenud mehel ei olnud kavatsust lastele kahju teha. Naine tunnistas, et valetas lasteringis osaledes oma vanuse kohta, kuid \u00fcksi alaealisena esinemine kuriteo tunnuseid ei t\u00e4ida. Mees seevastu \u00fctles oma seotuse kohta, et libalaps oli \u201epalunud teda kaasata\u201d.\nMiia m\u00f5istab, et sekkuda on raske. See ei muuda asjaolu, et ta peab asja vastikuks. Ta soovib oma kogemust jagada, et teisi hoiatada.\nTundub, nagu keegi k\u00f5nniks su naha all. T\u00f5esti vastik ja isegi iiveldav, natuke nagu \u00f5uduslugu, m\u00e4rgib Miia."}
{"text":"T\u00e4hts\u00fcndmusi maailma ajaloostTALLINN, 2. oktoober, AP-AFP-BNS \u2013 Teisip\u00e4ev, 3. oktoober on 2023. aasta 276. p\u00e4ev. Aasta l\u00f5puni j\u00e4\u00e4b 89 p\u00e4eva.\n3. oktoobri t\u00e4htsamaid ajaloos\u00fcndmusi:\n52 e.m.a - Gallialaste juht Vercingetorix alistus Rooma v\u00e4ejuhile Julius Caesarile.\n1226 - Suri frantsiskaani ordu looja Franciscus Assisist.\n1691 - Kirjutati alla Limericki rahuleppele, mis l\u00f5petas Iiri m\u00e4ssu.\n1763 - Suri Poola valitud kuningas Augustus III.\n1778 - Briti meremees kapten James Cook j\u00e4i ankrusse Alaskal.\n1824 - Seadusandlik kogu v\u00f5ttis vastu konstitutsiooni, millega Mehhikost sai iseseisev riik.\n1863 - USA president Abraham Lincoln kuulutas novembri viimase neljap\u00e4eva T\u00e4nup\u00fchaks.\n1866 - Viini kokkuleppega l\u00f5ppes s\u00f5da Austria ja Itaalia vahel.\n1899 - Lahendati Briti Guyana ja Venezuela piirivaidlused.\n1904 - S\u00f5lmiti Prantsusmaa-Hispaania kokkulepe Maroko iseseisvuse s\u00e4ilitamiseks.\n1906 - Rahvusvaheliseks h\u00e4dasignaaliks kinnitati \"SOS\".\n1918 - USA-sse l\u00e4kitati Saksamaa-Austria Esimese maailmas\u00f5ja vaherahunoot.\n1918 - Bulgaaria kuningas Boris III t\u00f5usis troonile.\n1929 - Serbo-Horvaadi-Sloveenia kuningriigi nimi muudeti Jugoslaaviaks.\n1932 - Iraak iseseisvus ja \u00fchines Rahvasteliiduga, kui l\u00f5ppes Suurbritannia mandaat selle territooriumi \u00fcle.\n1935 - Itaalia v\u00e4ed tungisid Etioopiasse.\n1941 - Natsi-Saksamaa kuulutas Teises maailmas\u00f5jas, et N\u00f5ukogude Liit on purustatud ega t\u00f5use enam iial.\n1952 - Suurbritannia katsetas oma esimest tuumapommi Austraalia ranniku l\u00e4hedal.\n1966 - Briti koloonia Basutoland sai Aafrika uueks iseseisvaks riigiks nimega Lesotho.\n1968 - Peruu vasakpoolse s\u00f5jav\u00e4elise riigip\u00f6\u00f6rdega kukutati president Fernando Bela\u00fande Terry.\n1971 - N\u00f5ukogude mehitamata kosmoselaev Luna 19 siirdus orbiidile \u00fcmber Kuu.\n1977 - India ekspeaminister Indira Gandhi arreteeriti New Delhis s\u00fc\u00fcdistatuna korruptsioonis.\n1988 - Liib\u00fca liider Muammar Gaddafi ja T\u0161aadi president Hiss\u00e8ne Habr\u00e9 taastasid diplomaatilised suhted kahe riigi vahel.\n1990 - Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa \u00fchinesid ametlikult.\n1990 - Hiina ja Singapur kehtestasid diplomaatilised suhted.\n1993 - \u00c4\u00e4rmuskommunistid vallutasid Moskva linnapea ametiruumid.\n1993 - Muqdisho lahing - USA s\u00f5durid p\u00fc\u00fcdsid Muqdishos kinni v\u00f5tta s\u00f5japealiku Mohmaed Farrah Aididi r\u00fchmituse ametnikke ja sattusid relvastatud vastasseisu Aididi toetajatega, lahingus sai surma 18 \u00dchendriikide s\u00f5durit ja ligi 1000 somaallast.\n1994 - Jordaania ja Iisrael kirjutasid Valges Majas alla rahuleppele.\n1995 - Makedoonia president Kiro Gligorov sai kergelt haavata tema auto l\u00e4hedal plahvatanud pommist.\n1996 - Poola luuletaja Wis\u0142awa Szymborska v\u00f5itis Nobeli kirjanduspreemia.\n1997 - Itaalia keskosas toimunud maav\u00e4rinates sai viga 20 inimest, t\u00f5uked tekitasid t\u00f5siseid purustusi Assisi p\u00fcha Franciscuse kirikule.\n1998 - 10 000 T\u00fcrgi s\u00f5durit alustas P\u00f5hja-Iraagis suurr\u00fcnnakut kurdide vastu.\n1999 - Esimest korda s\u00f5jaj\u00e4rgses Austrias v\u00f5itis rahvuslase J\u00f6rg Haideri parempopulistlik Vabaduspartei parlamendivalimistel teise koha, andes talle v\u00f5imaluse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks p\u00e4\u00e4su \u00fcle j\u00e4rgmisse valitsusse.\n2000 - Taiwani peaminister Tang Fei astus tervislikel p\u00f5hjustel tagasi. Ta j\u00f5udis ametis olla vaid neli kuud.\n2001 - Vene president Vladimir Putin teatas, et Venemaa v\u00f5ib loobuda vastuseisust NATO laienemisele endistesse n\u00f5ukogude bloki riikidesse, kui allianss \"muudab end poliitiliseks organisatsiooniks\" ja hakkab Moskvaga konsulteerima.\n2002 - T\u00fcrgi riiklik julgeolekukohus t\u00fchistas ametlikult kurdi sissiliidrile Abdullah \u00d6calanile m\u00e4\u00e4ratud surmanuhtluse, asendades selle eluaegse vanglakaristusega.\n2003 - \u00dcRO liikmesriigid leppisid kokku rahvusvahelises leppes v\u00f5itluseks korruptsiooni vastu. Vastav konventsioon kiideti heaks oktoobri l\u00f5pul.\n2005 - \u00dcRO Haagi tribunali peaprokur\u00f6r Carla del Ponte kinnitas, et Horvaatia teeb tribunaliga t\u00e4ielikult koost\u00f6\u00f6d s\u00f5jakuritegudes s\u00fc\u00fcdistatava p\u00f5geniku otsimisel, avades sellega Euroopa Liidule tee Zagrebi kutsumisele \u00fchinemisk\u00f5nelustele.\n2007 - Vene president Vladimir Putin allkirjastas Vene-L\u00e4ti piirileppe ratifitseerimise seaduse.\n2008 - USA president George W. Bush allkirjastas erakorralise majanduse stabiliseerimise seaduse.\n2013 - Itaalia Lampedusa saare l\u00e4histel sai laevahukus surma v\u00e4hemalt 134 migranti.\n2015 - Afganistanis Kunduzis sai \u00f5hur\u00fcnnakus abiorganisatsiooni Piirideta Arstid haiglale surma v\u00e4hemalt 42 inimest.\n2016 - Nobeli meditsiinipreemia v\u00f5itis jaapanlasest rakubioloog Yoshinori Ohsumi.\n2019 - Pariisi politsei peakorteris pussitas mees viit politseinikku, tappes neist neli.\n2021 - Milano l\u00e4histel sai lennu\u00f5nnetuses surma kaheksa inimest.\n3. oktoobril on s\u00fcndinud:\nGeorge Gordon, Aberdeeni krahv, \u0160oti poliitik (1637-1720);\nCharles Camille St. Saens, prantsuse helilooja (1835-1921);\nCarl von Ossietzky, saksa patsifist ja Nobeli rahupreemia laureaat (1889-1938);\nSergei Jessenin, vene luuletaja (1895-1925);\nGore Vidal, ameerika kirjanik (1925-2012);\nRoberto Azev\u00eado, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) peadirektor (1957-);\nClive Owen, inglise n\u00e4itleja (1964-);\nDenis Villeneuve, Kanada filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r (1967-);\nGwen Stefani, ameerika laulja (1969-);\nLena Headey, briti n\u00e4itleja (1973-);\nZlatan Ibrahimovi\u0107, rootsi jalgpallur (1981-);\nAlicia Vikander, rootsi n\u00e4itlejanna (1988-);\nNoah Schnapp, ameerika lapsn\u00e4itleja (2004-).\nAP \u2013 AFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"N\u00fc\u00fcdsest veelgi turvalisem: rahapesuekspert Aivar Paul liitub WallesterigaWallester AS\u00b4i uus rahapesuvastane juht ja juhatuse liige Aivar Paul on \u00fcks esimesi rahapesu t\u00f5kestamise valdkonna arendajad Eestis. Wallester on innovaatiline Eesti makseasutus, mis pakub tipptasemel makselahendusi igas tegevusvaldkonnas tegutsevatele erinevas suuruses ettev\u00f5tetele. Seni juba niigi k\u00f5rgete standardite poolest tuntud Wallester j\u00f5uab koos Pauliga rahapesu t\u00f5kestamises j\u00e4rgmisele tasemele ja edendab samal ajal j\u00f5udsalt fintech-sektorit.\nAivari karj\u00e4\u00e4r sai alguse 1995. aastal keskkriminaalpolitsei uurijana. 1999. aastal kutsus Eesti Interpoli looja Arnold Tenusaar, kes oli m\u00e4\u00e4ratud ka Rahapesu andmeb\u00fcroo esimeseks juhiks, teda liituma vastloodud rahapesu andmeb\u00fcrooga, et panna alus rahapesu t\u00f5kestamisele Eestis. Just sel p\u00f6\u00f6rdelisel perioodil oli Aivar Paul koos Tenusaarega Eesti varajase rahapesuvastase infrastruktuuri teerajajaks ja riigi finantss\u00fcsteemi kui terviku \u00fcks kaitsjatest.\nP\u00e4rast erasektorisse \u00fcleminekut juhtis Paul ligi kaks aastak\u00fcmmet rahapesuvastast tegevust Swedbankis ja LHV-s ning vahepeal kolm aastat Rahapesu Andmeb\u00fcrood. N\u00fc\u00fcd liitub Paul Wallesteriga. Aivar Pauli jaoks oli organisatsiooniga liitumisel v\u00f5tmet\u00e4htsusega ettev\u00f5tte juhtkonna, t\u00e4psemalt Sergei Astafjevi, Dmitri Logvinenko, Fred Sool\u00e4tte ja Reimo Hammerbergi p\u00fchendumus ja senised saavutused. Lisaks nentis Paul, et Wallesteril on potentsiaali saada tulevikus j\u00e4rgmiseks \u00fckssarvikuks.\nT\u00e4nu oma kogemustepagasile on Aivar Paulil ainulaadsed oskused, et viia Wallester rahapesu t\u00f5kestamise valdkonnas uuele tasemele. Tema l\u00e4henemine p\u00f5hineb tugevatel eetilistel alustel ning rangetel vastavusprotokollidel, mis aitavad v\u00e4ltida v\u00f5imalikke \u00e4risuhteid kuritegevusega seotud isikutega, edendades seel\u00e4bi turvalist finantsmaastikku.\n\u201eMeil on au tervitada Aivarit oma meeskonda,\u201c \u00fctles Wallester AS-i tegevjuht ja kaasasutaja Sergei Astafjev. \u201eUsume, et tema laiad rahapesu t\u00f5kestamise alased teadmised on t\u00e4iuslikult koosk\u00f5las Wallesteri p\u00f5hivisiooniga. Sellest saab kindlasti \u00fcks meie tegevuse tugisammas, mis suunab meid veelgi enam turvalisema finantsmaastiku edendamise poole ja on teerajajaks enneolematule kasvule.\u201c\nWallester AS-i uus p\u00f5nev peat\u00fckk koos Aivar Pauliga on aus, uuenduslik ja turvaline k\u00f5igis finantstehingutes. Aivari teadmisi kasutades kavatseb Wallester tugevdada kahte oma p\u00f5hilahendust, milleks on Wallester Business ja Wallester White-Label.\nWallester Business on revolutsiooniline finantslahendus, mis annab igas suuruses ettev\u00f5tetele v\u00f5imaluse v\u00e4ljastada oma t\u00f6\u00f6tajatele ettev\u00f5tte VISA-kaarte, t\u00f5hustada kulude j\u00e4relevalvet ja kasutada spetsiaalset reaalajas anal\u00fc\u00fcsi. See toimib ettev\u00f5tte rahanduse kaasaegse juhtimiskeskusena. Moodsa lahendusena saab k\u00f5igel silma peal hoida mobiilirakenduse vahendusel.\nTeisest k\u00fcljest on Wallester White-Labeli lahendus ettev\u00f5tetele, kes soovivad turule tuua oma kaubam\u00e4rgiga maksetooteid. See t\u00f6\u00f6riist v\u00f5imaldab ettev\u00f5tetel t\u00f5sta oma kaubam\u00e4rgi v\u00e4\u00e4rtust, pakkudes eritellimusel valmistatud ja oma kaubam\u00e4rgiga VISA maksekaarte, olgu tegu siis f\u00fc\u00fcsilise krediitkaardiga v\u00f5i virtuaalse \u00fchekordselt kasutatava deebetkaardiga. Lisaks h\u00f5lbustab Wallesteri murranguline REST API sujuvat integreerimist olemasolevate ja tulevaste digitaalsete platvormide ja s\u00fcsteemidega.\nAivar Pauli juhendamisel j\u00e4rgivad Wallesteri lahendused k\u00f5rgeid standardeid pidevalt areneval finantstehnoloogiamaastikul, lisaks on eesm\u00e4rk ka soodustada innovatsiooni ja sillutada teed turvalisele ning progressiivsele finantstulevikule.\nWallester AS \u2022 F. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120 \u2022 tel. 672 0101 \u2022 info@wallester.com \u2022 www.wallester.com"}
{"text":"Oktoobrist tuleb suurtel ehitustel registreerida k\u00f5ik objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad1. oktoobrist tuleb ehitusettev\u00f5tetel registreerida maksu- ja tolliameti (MTA) e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahel ning objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad. Kohustuse eesm\u00e4rk on tagada aus konkurents ja v\u00e4hendada ehitussektori maksuauku.\nMaksu- ja tolliamet on \u00fcmbrikupalga maksmisest tulenevat maksukahju laiemalt hinnanud aastas 99,8 miljoni euro suuruseks, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro. MTA projektijuht Siim Tamm s\u00f5nas, et uus s\u00fcsteem pakub lahendusi nii ettev\u00f5tjate, t\u00f6\u00f6tajate kui riigi vaatest.\n\u201eEhitusplatsil tohivad tegutseda ainult n\u00f5uete kohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu. Kuna sektoris on \u00fcmbrikupalga ja k\u00e4ibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettev\u00f5tjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,\u201c selgitas Tamm.\nSpetsiaalsed kiipkaardid\nMuudatusega koos saavad ehitusettev\u00f5tted alates oktoobrist hakata oma t\u00f6\u00f6tajatele tellima spetsiaalseid kiipkaarte, mille v\u00e4ljastamine algab novembris, ning seej\u00e4rel tuleb hakata registreerima ka objektil viibitud t\u00f6\u00f6aega. Ehitajatele m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6taja kaartide tellimusi hakkab vastu v\u00f5tma ning kaarte v\u00e4ljastama vastava hanke v\u00f5itnud Hansab AS.\nAndmed edastatakse MTA loodud t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse infos\u00fcsteemi (TTKI), kuhu koondub kokku info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimiss\u00fcsteemi, pea- ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusobjektil t\u00f6\u00f6tavate t\u00f6\u00f6tajate kohta.\n\u201eT\u00f6\u00f6tajale annab see turvatunde, et tema t\u00f6\u00f6tunnid on korrektselt kirjas ja selle pealt riigile kohustuslikud maksud tasutud. Meile annab see andmestiku, mille alusel algoritmid leiavad \u00fcles anomaaliad ja aitavad tuvastada maksuriske ning suunata kallist auditi ressurssi \u00f5igetesse kohtadesse,\u201c lisas Tamm.\nJuba on t\u00f6\u00f6s ka j\u00e4rgmised arendused\nEsialgu on MTA-l plaanis panna r\u00f5hk n\u00f5ustavatele ja toetavatele tegevustele. \u201eM\u00f5istame h\u00e4sti, et tegemist on ettev\u00f5tjate jaoks uue kohustusega ja kindlasti v\u00f5tab omajagu aega, et sellega harjuda, nagu iga uue asjaga. Usume aga, et ajapikku tekib teatav vilumus ja see saab t\u00f6\u00f6 normaalseks osaks,\u201c s\u00f5nas Tamm.\nJuba on t\u00f6\u00f6s ka j\u00e4rgmised arendused ja plaanis on teenust ehitusettev\u00f5tete praktiliste kogemuste ja lisanduvate liidestuste najal ajas aina mugavamaks muuta, et v\u00f5imalikult palju andmeid oleks v\u00f5imalik eelt\u00e4ita teistes registrites leiduva info p\u00f5hjal.\nElektrooniline registreerimine on kohustuslik ehitusobjektidel, millele ehituse kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja korraga on t\u00f6\u00f6l v\u00e4hemalt 20 inimest, v\u00f5i objekti \u00fcldmaht on rohkem kui 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Aastas puudutab see orienteeruvalt 1000 objekti.\nRegistreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse p\u00e4rast 1. oktoobrit 2023 v\u00f5i mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise t\u00e4htaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024."}
{"text":"RIA hoiatab: need k\u00fcberohud varitsevad Eesti ettev\u00f5tteid k\u00f5ige enamKuidas oma ettev\u00f5tet netis varitsevate k\u00fcberohtude eest kaitsta?Foto: Shutterstock\nOktoober on k\u00fcberturvalisuse kuu. T\u00e4navu p\u00f6\u00f6rab Riigi Infos\u00fcsteemi Amet (RIA) sel puhul eriti palju t\u00e4helepanu v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tetele ehk VKE-dele. Muu hulgas valmis \u00e4sja l\u00fchijuhend, mis annab otsa k\u00e4tte, et k\u00fcberteema igas firmas korralikult k\u00e4sile v\u00f5tta.\nMillised ohud Eesti VKE-sid varitsevad ning kuidas oma ettev\u00f5tet kaitsta, r\u00e4\u00e4givad M\u00e4rt Hiietamm ja Kaisa Voorem\u00e4e RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonnast.\nMillised on Eesti VKE-de k\u00fcberturvalisuse tagamisel k\u00f5ige suuremad probleemid?\nVoorem\u00e4e s\u00f5nul saab k\u00f5ik alguse peast. \u201cKui juhtkond v\u00e4\u00e4rtustab k\u00fcberturvalisust, suunatakse sinna piisavalt investeeringuid ja vaadatakse, et asjad toimiksid,\u201d selgitab ta.\nKantar Emori mullune uuring n\u00e4itas, et VKE-de juhid peavad k\u00fcberturvalisuse teemat k\u00fcll oluliseks, kuid see ei ole neile esmat\u00e4htis. Investeeringuid k\u00fcberturbesse m\u00f5testatakse pigem IT-kuludena ning suuremaid kulusid hakatakse planeerima alles siis, kui on p\u00e4riselt h\u00e4da majas. \u201cTegeletakse tulekahju kustutamise, mitte ennetusega,\u201d s\u00f5nab Voorem\u00e4e, \u201ckuid ennetada on alati lihtsam ja ka odavam.\u201d\nVajaka j\u00e4\u00e4b endiselt ka teadlikkusest. Ettev\u00f5tjad teavad k\u00fcberruumis levivatest ohtudest pigem v\u00e4he, samuti ei ole nad kursis, millised on p\u00e4riselt k\u00fcberr\u00fcnnakute (majanduslikud) kahjud v\u00f5i kui suur on intsidentide toimumise t\u00f5en\u00e4osus. \u201cEeldatakse, et minuga ei juhtu, juhtub teistega,\u201d toob Voorem\u00e4e n\u00e4ite VKE-de t\u00fc\u00fcpilisest v\u00e4\u00e4rarusaamast. \u201cSeda ei tohi eeldada!\u201d\nKui paljud suuremad ettev\u00f5tted koolitavad t\u00f6\u00f6tajaid regulaarselt ja testivad nende teadmisi, siis VKE-d j\u00e4tavad selle pahatihti kas ressursipuuduse, prioriteetide v\u00f5i millegi muu t\u00f5ttu tegemata. Et t\u00f6\u00f6tajad oleksid ohtudest teadlikud, saab esimesed sammud teha RIA pakutavate abimaterjalidega. \u201cKui muuks hetkel ressurssi pole, tasub meile kirjutada ja liituda k\u00fcbertestiga v\u00f5i v\u00e4hemalt vaadata meie ennetusportaalist itvaatlik.ee n-\u00f6 iga\u00fche testi. Sealt saab selgitavate videote ning valikvastustega k\u00fcsimuste abil vajalikud algteadmised k\u00e4tte,\u201d soovitab Hiietamm. Nii ennetusportaalis oleva testi l\u00e4bimine kui ka k\u00fcbertestiga liitumine on k\u00f5igile tasuta.\nRIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht M\u00e4rt Hiietamm.Foto: RIA\nMillised on enamlevinud k\u00fcberohud ja -skeemid, millega Eesti VKE-d v\u00f5ivad oma t\u00f6\u00f6s kokku puutuda?\nK\u00f5ige lihtsam ja kiirem on k\u00fcberkurjategijatel tulu teenida petukirjade ja -lehtede kaudu. Ettev\u00f5tete puhul kasutatakse sageli n\u00e4iteks tegevjuhi petuskeemi. See t\u00e4hendab, et tegevjuhi nime alt saadetakse raamatupidajale kiireloomuline kiri \u2013 kohe on vaja mingi \u00fclekanne teha!\nVoorem\u00e4e s\u00f5nul on ettev\u00f5tted sellisest pettusest tihtilugu isegi teadlikud ja nendevastased protseduuridki on paigas, aga kuna kiri on nii kiireloomuline, tehakse sabinas \u00fclekanne ikkagi \u00e4ra.\u00a0\n\u201cM\u00f5nikord raamatupidaja m\u00e4rkab kirjas midagi kahtlast ja hoiab kahju \u00e4ra, aga teinekord on petukiri suhteliselt viisakas riigikeeles ja l\u00e4heb l\u00e4bi,\u201d selgitab Hiietamm, kuidas haneks minnakse. Kahjud v\u00f5ivad olla k\u00fcmnetes tuhandetes eurodes ja seda raha enam tagasi ei saa.\nArvepettuste ehk BEC-skeemide l\u00e4bimineku eelduseks on, et t\u00f6\u00f6taja meilikonto on juba kompromiteeritud ning k\u00fcberkurjategija saab j\u00e4lgida meilivestlust n\u00e4iteks ettev\u00f5tte ja tema partneri vahel. Sobival hetkel pettur sekkub, asendab arve peal kontonumbri enda omaga ja kanne tehaksegi kurjategija kontole.\nVoorem\u00e4e s\u00f5nul on selline skeem v\u00e4ga levinud. Hiietamm soovitab \u00e4ripartneri uue kontonumbri ehtsuse enne makse tegemist kindlasti kahepoolse suhtluse teel \u00fcle kinnitada.\nK\u00f5ige raskemate tagaj\u00e4rgedega on lunavarar\u00fcnnakud. See t\u00e4hendab, et ettev\u00f5tte s\u00fcsteemid ja andmed kr\u00fcpteeritakse ning nende tagasisaamiseks tuleb tasuda kas lunaraha v\u00f5i n\u00e4ha palju vaeva, et kuidagi teisiti oma andmed taastada. Senikaua t\u00f6\u00f6 p\u00e4evade kaupa lihtsalt seisab, tulu ei teki ja k\u00f5ige hullemal juhul j\u00e4rgneb pankrot. \u201cSellele lisandub ka mainekahju, sest kliendid ei saa teenust tarbida v\u00f5i tooteid k\u00e4tte,\u201d selgitab Voorem\u00e4e.\nRIA soovitus lunavarar\u00fcnnakute korral on k\u00fcberkurjategijatele mitte maksta, kuid osa ettev\u00f5tjaid seda siiski teeb. K\u00f5ige suurem summa, mis RIA-le teadaolevalt on Eesti ettev\u00f5ttelt k\u00fcsitud, oli kaks miljonit eurot. See puudutas s\u00f5idukite m\u00fc\u00fcgiga tegelevat firmat, mis sai lunavarar\u00fcnnakuga pihta, sest nende kaugt\u00f6\u00f6laud (RDP \u2013 Remote Desktop Protocol) oli \u201ctervele maailmale\u201d avatud.\nV\u00e4ikekaupmeestele paneb Voorem\u00e4e s\u00fcdamele, et nad oma veebilehti aeg-ajalt uuendaksid. Pahatihti leidub lehtedel haavatavusi ja turvan\u00f5rkusi, n\u00e4iteks on mingid pistikprogrammid ehk pluginad uuendamata. Nende n\u00f5rkuste kaudu lipsavadki k\u00fcberkurjategijad s\u00fcsteemi sisse.\n\u201cCERT-EE (RIA intsidentide lahendamise osakond \u2013 toim.) teavitab ka aeg-ajalt ettev\u00f5tteid, kui on teada, et veebilehel on turvan\u00f5rkusi. Kui uuendusi ei tehta, kasutatakse haavatavust \u00e4ra ja paigaldatakse veebilehele n\u00e4iteks pahavara,\u201d r\u00e4\u00e4gib Voorem\u00e4e sagedasest probleemist.\nRIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna anal\u00fc\u00fctik Kaisa Voorem\u00e4e.Foto: RIA\nMiks r\u00e4\u00e4gitakse viimasel ajal nii palju tarneahelar\u00fcnnakutest? Mida need t\u00e4hendavad?\n\u201cOletame, et m\u00f5ne IT-ettev\u00f5tte v\u00f5i teenusepakkuja teenust kasutavad nii advokaadib\u00fcroo, kaubanduskett kui ka ehitusettev\u00f5te. Selmet r\u00fcnnata k\u00f5iki eraldi, v\u00f5tavad k\u00fcberkurjategijad ette IT-teenuse pakkuja, kelle kaudu nad j\u00f5uavad edasi ka tema klientideni,\u201d selgitab Voorem\u00e4e, mida tarneahelar\u00fcnnak endast kujutab. See on risk, mida tuleb kolmanda osapoole teenuseid, riistvara v\u00f5i tarkvara kasutades arvestada.\n\u201cTuleb teha endale selgeks, millist teenust kasv\u00f5i oma veebilehe haldajalt saad. V\u00e4ga sageli n\u00e4eme, et vastutust ja riske, mis tarneahelas on IT-teenuse v\u00f5i muu teenuse pakkumisel, ei ole \u00fcldse lepingus fikseeritud. Halvemal juhul ei ole isegi kohta, kuhu kirjutada v\u00f5i helistada, kui probleem tekib,\u201d loeb Hiietamm VKE-dele s\u00f5nad peale.\nMillised on peamised ja k\u00f5ige lihtsamad asjad, mida VKE-d saaks oma k\u00fcberturvalisuse tagamiseks \u00e4ra teha?\nVoorem\u00e4e s\u00f5nul peab ettev\u00f5tja t\u00e4pselt teadma, millist riist- ja tarkvara ta kasutab. \u201cKui tead, milliseid s\u00fcsteeme kasutad, siis tead ka seda, mida on vaja kaitsta. Kindlasti tuleks l\u00e4bi m\u00f5elda uuenduste haldamine, juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5igused, panna paika turvaline paroolihalduspoliitika, kasutada mitmikautentimist,\u201d loetleb Voorem\u00e4e terve rea asju, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Samuti tuleb t\u00f6\u00f6tajaid j\u00e4rjepidevalt koolitada ja \u00f5petada r\u00fcnnakuid \u00e4ra tundma.\nJuhuks kui midagi tuksi l\u00e4heb, peab olema paigas varunduss\u00fcsteem. \u201cT\u00e4htis on tagada ka varunduse edukas toimimine, sest muidu ei ole v\u00f5imalik andmeid taastada. Kindlasti ei tohiks varundus olla koos k\u00f5igi teiste andmetega samas serveris,\u201d tuletab Voorem\u00e4e meelde.\nKui esimese hooga ei tea, millest alustada, tasub RIA kodulehelt v\u00f5tta lahti k\u00fcberturvalisuse sektsioon ja lugeda, mida peaks tegema. Ka itvaatlik.ee ennetusportaalis on \u00fcleval soovitused ja videod, kus on lihtsas keeles \u00e4ra seletatud, milliste ohtudega tuleb arvestada.\nMida teha, kui ettev\u00f5te on juba r\u00fcnnaku ohvriks langenud ja piltlikult \u00f6eldes katus p\u00f5leb?\nVoorem\u00e4e s\u00f5nul peab esmalt selgeks tegema, mis on intsidendi p\u00f5hjused ja allikas. Teavitada tuleks kohe ka CERT-EE-d (selleks on olemas eraldi k\u00fcberintsidendi teavitusvorm). \u201cKui tuleb lunavarar\u00fcnnak, on CERT-EE-s olemas inimesed, kes annavad kasv\u00f5i n\u00f5u, kuidas nende p\u00e4ttidega suhelda, et asjad tagasi saada,\u201d soovitab Hiietamm julgelt abi k\u00fcsida.\u00a0\nKui kasutatakse m\u00f5nda kolmandat osapoolt, n\u00e4iteks IT-teenuse pakkujat, siis peab teavitama ka neid. Ja kui on andmelekke oht, tuleb sellest teada anda andmekaitse inspektsioonile. Samuti on asjakohane oma t\u00f6\u00f6tajaid, kliente ja koost\u00f6\u00f6partnereid jooksvalt intsidendi lahendamisega kursis hoida.\nVoorem\u00e4e s\u00f5nul muretsetakse k\u00fcberr\u00fcnnaku alla sattudes tihti mainekahju p\u00e4rast ning j\u00e4etakse seet\u00f5ttu CERT-i teatamata. \u201cKardetakse, et riigiasutuse teavitamisel alustatakse ettev\u00f5tte suhtes j\u00e4relevalvet v\u00f5i menetlust. Tegelikult on RIA eesm\u00e4rk aidata ja toetada. Kui intsident juhtub VKE-ga, pole meil seaduse j\u00e4rgi isegi v\u00f5imalust neid menetleda. Kindlasti ei levita me seda infot ka avalikult,\u201d kinnitab Hiietamm, et kartuseks pole p\u00f5hjust.\nMida RIA ettev\u00f5tete k\u00fcberteadlikkuse ja k\u00fcberturvalisuse parandamiseks teeb?\nK\u00fcberturvalisuse kuul on RIA fookuses t\u00e4navu ettev\u00f5tete k\u00fcberteadlikkuse t\u00f5stmine. Selleks oleme uuendanud itvaatlik.ee ettev\u00f5tjale m\u00f5eldud alamlehte, andnud v\u00e4lja l\u00fchijuhendi esimesteks sammudeks k\u00fcberturvalisuse tagamisel ning osaleme mitmel \u00fcritusel, kus on kohal sadu ettev\u00f5tteid.\n\u201cTeame, et ettev\u00f5tjatel on alati kiire. Seep\u00e4rast l\u00e4hme ise kohale, osaleme \u00fcritustel, r\u00e4\u00e4gime silmast silma ja tegelikult teeme seda ka muul ajal kui ainult oktoobris kampaania korras,\u201d s\u00f5nab Voorem\u00e4e.\u00a0\nRIA j\u00e4lgib ja anal\u00fc\u00fcsib Eesti k\u00fcberruumis toimuvat pidevalt. Muu hulgas koostame igakuiseid kokkuv\u00f5tteid m\u00f6\u00f6dunud kuu olulisematest s\u00fcndmustest ning olukorrast Eestis ja rahvusvahelises keskkonnas. Kord kvartalis toob RIA v\u00e4lja trendid ja t\u00e4helepanekud k\u00fcberruumis toimuva kohta, mida tasuks ka ettev\u00f5tetel j\u00e4lgida.\nAlates 2013. aastast annab RIA v\u00e4lja k\u00fcberturvalisuse aastaraamatut. Lisaks statistikale sisaldab see infot ka valdkondlike k\u00fcberohtude ja -riskide kohta ning alates 2017. aastast ka RIA soovitusi ja j\u00e4reldusi ning hinnanguid j\u00e4rgnevaks aastaks."}
{"text":"N\u00fc\u00fcdsest veelgi turvalisem: rahapesuekspert Aivar Paul liitub Wallesteriga \u00a0Wallester AS-i uus rahapesuvastane juht ja juhatuse liige on Aivar Paul, kes on \u00fcks esimesi rahapesu t\u00f5kestamise valdkonna arendajad Eestis. Wallester on innovaatiline Eesti makseasutus, mis pakub tipptasemel makselahendusi igas tegevusvaldkonnas tegutsevatele erinevas suuruses ettev\u00f5tetele. Seni juba niigi k\u00f5rgete standardite poolest tuntud Wallester j\u00f5uab koos Pauliga rahapesu t\u00f5kestamises j\u00e4rgmisele tasemele ja edendab samal ajal j\u00f5udsalt fintech-sektorit.\u00a0\nAivari karj\u00e4\u00e4r sai alguse 1995. aastal keskkriminaalpolitsei uurijana. 1999. aastal kutsus Eesti Interpoli looja Arnold Tenusaar, kes oli m\u00e4\u00e4ratud ka Rahapesu andmeb\u00fcroo esimeseks juhiks, teda liituma vastloodud rahapesu andmeb\u00fcrooga, et panna alus rahapesu t\u00f5kestamisele Eestis. Just sel p\u00f6\u00f6rdelisel perioodil oli Aivar Paul koos Tenusaarega Eesti varajase rahapesuvastase infrastruktuuri teerajajaks ja riigi finantss\u00fcsteemi kui terviku \u00fcks kaitsjatest.\u00a0\nP\u00e4rast erasektorisse \u00fcleminekut juhtis Paul ligi kaks aastak\u00fcmmet rahapesuvastast tegevust Swedbankis ja LHV-s, ning vahepeal kolm aastat Rahapesu Andmeb\u00fcrood. N\u00fc\u00fcd liitub Paul Wallesteriga. Aivar Pauli jaoks oli organisatsiooniga liitumisel v\u00f5tmet\u00e4htsusega ettev\u00f5tte juhtkonna, t\u00e4psemalt Sergei Astafjevi, Dmitri Logvinenko, Fred Sool\u00e4tte ja Reimo Hammerbergi p\u00fchendumus ja senised saavutused. Lisaks nentis Paul, et Wallesteril on potentsiaali saada tulevikus j\u00e4rgmiseks \u00fckssarvikuks.\u00a0\nT\u00e4nu oma kogemustepagasile on Aivar Paulil ainulaadsed oskused, et viia Wallester rahapesu t\u00f5kestamise valdkonnas uuele tasemele. Tema l\u00e4henemine p\u00f5hineb tugevatel eetilistel alustel ning rangetel vastavusprotokollidel, mis aitavad v\u00e4ltida v\u00f5imalikke \u00e4risuhteid kuritegevusega seotud isikutega, edendades seel\u00e4bi turvalist finantsmaastikku.\u00a0\n\u201eMeil on au tervitada Aivarit oma meeskonda,\u201c \u00fctles Wallester ASi tegevjuht ja kaasasutaja Sergei Astafjev. \u201eUsume, et tema laiad rahapesu t\u00f5kestamise alased teadmised on t\u00e4iuslikult koosk\u00f5las Wallesteri p\u00f5hivisiooniga. Sellest saab kindlasti \u00fcks meie tegevuse tugisammas, mis suunab meid veelgi enam turvalisema finantsmaastiku edendamise poole ja on teerajajaks enneolematule kasvule. \u00a0\nWallester AS-i uus p\u00f5nev peat\u00fckk koos Aivar Pauliga on aus, uuenduslik ja turvaline k\u00f5igis finantstehingutes. Aivari teadmisi kasutades kavatseb Wallester tugevdada kahte oma p\u00f5hilahendust, milleks on Wallester Business ja Wallester White Label.\u00a0 \u00a0\nWallester Business on revolutsiooniline finantslahendus, mis annab igas suuruses ettev\u00f5tetele v\u00f5imaluse v\u00e4ljastada oma t\u00f6\u00f6tajatele ettev\u00f5tte VISA-kaarte, t\u00f5hustada kulude j\u00e4relevalvet ja kasutada spetsiaalset reaalajas anal\u00fc\u00fcsi. See toimib ettev\u00f5tte rahanduse kaasaegse juhtimiskeskusena. Moodsa lahendusena saab k\u00f5igel silma peal hoida mobiilirakenduse va endusel.\u00a0\nTeisest k\u00fcljest on Wallester White-Labeli lahendus ettev\u00f5tetele, kes soovivad turule tuua oma kaubam\u00e4rgiga maksetooteid. See t\u00f6\u00f6riist v\u00f5imaldab ettev\u00f5tetel t\u00f5sta oma kaubam\u00e4rgi v\u00e4\u00e4rtust, pakkudes eritellimusel valmistatud ja oma kaubam\u00e4rgiga VISA maksekaarte, olgu tegu siis f\u00fc\u00fcsilise krediitkaardiga v\u00f5i virtuaalse \u00fchekordselt kasutatava deebetkaardiga. Lisaks h\u00f5lbustab Wallesteri murranguline REST API sujuvat integreerimist olemasolevate ja tulevaste digitaalsete platvormide ja s\u00fcsteemidega.\u00a0\nAivar Pauli juhendamisel j\u00e4rgivad Wallesteri lahendused k\u00f5rgeid standardeid pidevalt areneval finantstehnoloogiamaastikul, lisaks on eesm\u00e4rk ka soodustada innovatsiooni ja sillutada teed turvalisele ning progressiivsele finantstulevikule.\nWallester AS\u00a0\nTallinn, Eesti\n+372 672 0101\ninfo@wallester.com \u00a0\n10120, Tallinn, Eesti \u00a0\nF. R. Kreutzwaldi 4 (1. korrus) \u00a0"}
{"text":"Maksuamet karmistab meetmeid: t\u00e4nasest said ehitajad hulga kohustusi juurde1. oktoobrist alates tuleb ehitusettev\u00f5tetel registreerida maksuametis suuremad ehitusobjektid, t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahelad ning objektile lubatud t\u00f6\u00f6tajad. Kiipkaartidega tuleb hakata m\u00f5\u00f5tma t\u00f6\u00f6tajate ehitusplatsil viibitud aega.\nEhitajad tohivad edaspidi objektidele siseneda ainult kiipkaartidega\nFoto: Andras Kralla\n\u201eEhitusplatsil tohivad tegutseda ainult n\u00f5uetekohaselt t\u00f6\u00f6le vormistatud inimesed, kellest peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal ja riigil on selge \u00fclevaade ning kellele makstakse ausat t\u00f6\u00f6tasu. Kuna sektoris on \u00fcmbrikupalga ja k\u00e4ibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettev\u00f5tjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,\u201c selgitas maksu- ja tolliameti (MTA) projektijuht Siim Tamm."}
{"text":"RIA: VKE-d on k\u00fcberohtude ennetamisel hooletumad kui suurfirmadTALLINN, 2. oktoober, BNS \u2013 Riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) ja statistikaameti korraldatud uuringutest selgub, et v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tted (VKE) koolitavad oma t\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcberohtude teemal tunduvalt harvemini kui see on tavaks suuremates ettev\u00f5tetes.\nMahukamaid investeeringuid k\u00fcberturbesse hakkavad nad kavandama aga sageli alles siis, kui midagi p\u00e4riselt juhtub, teatas RIA. \"Samas on ohtude ennetamine alati odavam kui tagaj\u00e4rgedega tegelemine. Alles paar n\u00e4dalat tagasi teavitas \u00fcks ettev\u00f5te meid, et \u00e4ra hoiti rohkem kui miljoni euro suurune arvepettus,\" m\u00e4rkis RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht M\u00e4rt Hiietamm.\n\"Uuringute j\u00e4rgi teavad paljud ettev\u00f5tjad k\u00fcberruumis levivate ohtude kohta paraku \u00fcsna v\u00e4he. Samuti ei olda kuigi h\u00e4sti kursis k\u00fcberr\u00fcnnakute v\u00f5imalike kahjudega ega nende juhtumise t\u00f5en\u00e4osusega,\" nentis ta. Hiietamme s\u00f5nul arvavad v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted ise, et nad pole kurjategijatele piisavalt atraktiivsed sihtm\u00e4rgid, kuid tegelikult v\u00f5etakse sageli sihikule just nemad, sest turvatase on neil keskmiselt madalam.\nSeet\u00f5ttu on oktoobris ehk k\u00fcberturvalisuse kuul toimuva RIA teavituskampaania keskmes t\u00e4navu just VKE-d. \"K\u00fcberturvalisus ei ole ainult IT-kulu. Halvemal juhul v\u00f5ib k\u00fcberr\u00fcnnak l\u00f5ppeda ettev\u00f5tte pankrotiga ja j\u00e4tta suure hulga inimesi t\u00f6\u00f6ta,\" r\u00f5hutas Hiietamm. Ta t\u00f5i viimase aja \u00fche t\u00f5sisema juhtumina v\u00e4lja aasta alguses kaht Harjumaa t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet tabanud lunavarar\u00fcnnaku, mille tagaj\u00e4rjel oli sadade t\u00f6\u00f6tajatega firmade t\u00f6\u00f6 mitu n\u00e4dalat t\u00f5siselt h\u00e4iritud.\n\"Me n\u00e4eme oma t\u00f6\u00f6s tihti, et k\u00fcberr\u00fcnnak v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahju mitte ainult ettev\u00f5ttele endale, vaid ka tema klientidele ja \u00e4ripartneritele. Otsese majandusliku kahjuga kaasneb sageli ka mainekahju,\" toonitas anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht.\nNeid riske ilmestavad viimastel aastatel levinud r\u00fcnnakud teenusepakkuja vastu ehk tarneahelar\u00fcnnakud, kus tungitakse n\u00e4iteks IT-teenust pakkuva ettev\u00f5tte v\u00f5rku ja sealtkaudu ka tema klientide infos\u00fcsteemidesse. \"Sageli n\u00e4eme, et vastutust ja riske, mis tarneahelas on IT-teenuse v\u00f5i m\u00f5ne muu teenuse pakkumisel, ei ole \u00fcldse lepingus fikseeritud. Halvemal juhul ei ole isegi kohta, kuhu kirjutada v\u00f5i helistada, kui probleem tekib,\" kirjeldas ta.\nK\u00fcberriskide alahindamist iseloomustab h\u00e4sti ka mullune juhtum, kus RIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) avastas \u00fcle 300 veebipoe, mis kasutasid aegunud tarkvara ja olid seet\u00f5ttu haavatavad \u00fche konkreetse turvan\u00f5rkuse suhtes. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest oli t\u00e4navu suvel endiselt uuendamata pea saja e-poe tarkvara.\nKui kurjategijatel \u00f5nnestub e-poodi sisse h\u00e4kkida, on neil v\u00f5imalik paigaldada sinna pahavara v\u00f5i luua \u00f5ngitsusleht, et varastada klientide andmeid \u2013 sealhulgas pangakaartide andmeid. Samuti v\u00f5ib isikuandmetega hooletu ringik\u00e4imine tuua kopsaka rahatrahvi, mille suurus on Euroopa Liidu isiku\u00adandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi kuni 20 miljonit eurot v\u00f5i kuni 4 protsenti ettev\u00f5tte eelmise majandusaasta k\u00e4ibest.\nPositiivsema poole pealt t\u00f5i Hiietamm v\u00e4lja selle, et ettev\u00f5tted on enamlevinud petuskeemidest j\u00e4rjest teadlikumad. Ta julgustas neid intsidentidest ka RIA-le teatama. Lisaks on ettev\u00f5tetel v\u00f5imalik taotleda kuni 60 000 eurot toetust oma k\u00fcberturvalisuse hindamiseks ja parandamiseks.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"RIA: VKE-d on k\u00fcberohtude ennetamisel hooletumad kui suurfirmadTALLINN, 2. oktoober, BNS \u2013 Riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) ja statistikaameti korraldatud uuringutest selgub, et v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tted (VKE) koolitavad oma t\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcberohtude teemal tunduvalt harvemini kui see on tavaks suuremates ettev\u00f5tetes.\nMahukamaid investeeringuid k\u00fcberturbesse hakkavad nad kavandama aga sageli alles siis, kui midagi p\u00e4riselt juhtub, teatas RIA. \"Samas on ohtude ennetamine alati odavam kui tagaj\u00e4rgedega tegelemine. Alles paar n\u00e4dalat tagasi teavitas \u00fcks ettev\u00f5te meid, et \u00e4ra hoiti rohkem kui miljoni euro suurune arvepettus,\" m\u00e4rkis RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht M\u00e4rt Hiietamm.\n\"Uuringute j\u00e4rgi teavad paljud ettev\u00f5tjad k\u00fcberruumis levivate ohtude kohta paraku \u00fcsna v\u00e4he. Samuti ei olda kuigi h\u00e4sti kursis k\u00fcberr\u00fcnnakute v\u00f5imalike kahjudega ega nende juhtumise t\u00f5en\u00e4osusega,\" nentis ta. Hiietamme s\u00f5nul arvavad v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted ise, et nad pole kurjategijatele piisavalt atraktiivsed sihtm\u00e4rgid, kuid tegelikult v\u00f5etakse sageli sihikule just nemad, sest turvatase on neil keskmiselt madalam.\nSeet\u00f5ttu on oktoobris ehk k\u00fcberturvalisuse kuul toimuva RIA teavituskampaania keskmes t\u00e4navu just VKE-d. \"K\u00fcberturvalisus ei ole ainult IT-kulu. Halvemal juhul v\u00f5ib k\u00fcberr\u00fcnnak l\u00f5ppeda ettev\u00f5tte pankrotiga ja j\u00e4tta suure hulga inimesi t\u00f6\u00f6ta,\" r\u00f5hutas Hiietamm. Ta t\u00f5i viimase aja \u00fche t\u00f5sisema juhtumina v\u00e4lja aasta alguses kaht Harjumaa t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet tabanud lunavarar\u00fcnnaku, mille tagaj\u00e4rjel oli sadade t\u00f6\u00f6tajatega firmade t\u00f6\u00f6 mitu n\u00e4dalat t\u00f5siselt h\u00e4iritud.\n\"Me n\u00e4eme oma t\u00f6\u00f6s tihti, et k\u00fcberr\u00fcnnak v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahju mitte ainult ettev\u00f5ttele endale, vaid ka tema klientidele ja \u00e4ripartneritele. Otsese majandusliku kahjuga kaasneb sageli ka mainekahju,\" toonitas anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht.\nNeid riske ilmestavad viimastel aastatel levinud r\u00fcnnakud teenusepakkuja vastu ehk tarneahelar\u00fcnnakud, kus tungitakse n\u00e4iteks IT-teenust pakkuva ettev\u00f5tte v\u00f5rku ja sealtkaudu ka tema klientide infos\u00fcsteemidesse. \"Sageli n\u00e4eme, et vastutust ja riske, mis tarneahelas on IT-teenuse v\u00f5i m\u00f5ne muu teenuse pakkumisel, ei ole \u00fcldse lepingus fikseeritud. Halvemal juhul ei ole isegi kohta, kuhu kirjutada v\u00f5i helistada, kui probleem tekib,\" kirjeldas ta.\nK\u00fcberriskide alahindamist iseloomustab h\u00e4sti ka mullune juhtum, kus RIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) avastas \u00fcle 300 veebipoe, mis kasutasid aegunud tarkvara ja olid seet\u00f5ttu haavatavad \u00fche konkreetse turvan\u00f5rkuse suhtes. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest oli t\u00e4navu suvel endiselt uuendamata pea saja e-poe tarkvara.\nKui kurjategijatel \u00f5nnestub e-poodi sisse h\u00e4kkida, on neil v\u00f5imalik paigaldada sinna pahavara v\u00f5i luua \u00f5ngitsusleht, et varastada klientide andmeid \u2013 sealhulgas pangakaartide andmeid. Samuti v\u00f5ib isikuandmetega hooletu ringik\u00e4imine tuua kopsaka rahatrahvi, mille suurus on Euroopa Liidu isiku\u00adandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi kuni 20 miljonit eurot v\u00f5i kuni 4 protsenti ettev\u00f5tte eelmise majandusaasta k\u00e4ibest.\nPositiivsema poole pealt t\u00f5i Hiietamm v\u00e4lja selle, et ettev\u00f5tted on enamlevinud petuskeemidest j\u00e4rjest teadlikumad. Ta julgustas neid intsidentidest ka RIA-le teatama. Lisaks on ettev\u00f5tetel v\u00f5imalik taotleda kuni 60 000 eurot toetust oma k\u00fcberturvalisuse hindamiseks ja parandamiseks.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Karol Kallas: SALK kaitseb \u00fchisparteid demokraatia eestKorporatistliku poliitikat\u00f6\u00f6stuse hammasratta, vaba\u00fchenduse SALK, juht Tarmo J\u00fcristo kaitseb \u00fchisparteid demokraatia ja EKRE eest, kirjutab Karol Kallas.\nPostimehe ajakirjanik Mikk Salu r\u00e4\u00e4kis J\u00fcristoga viimase juhitud poliitikat\u00f6\u00f6stuse \"vaba\u00fchenduse\" SALK tegevusest. SALKi juht kinnitas Postimehe ajakirjanikule:\u00a0\n\"Ma arvan p\u00e4riselt, et EKRE ei ole lihtsalt \u00fcks erakond teiste seas, lihtsalt teistsuguse maailmavaatega, vaid nad ohustavad demokraatiat.\"\nEesti riigikogus ei ole kuus, vaid kaks parteid! On progressiusuline \u00fchispartei ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.\u00a0\nT\u00e4nase l\u00e4\u00e4ne riikide korda ei saa suuremas osas nimetada enam demokraatlikuks, vaid tegemist on korporatismiga.\u00a0\n\u00dchisaprtei p\u00f5lisvaenlaseks on k\u00f5ik erakonnad, mis \u00fchisaprteisse ei kuulu.\nKui inimliku ja normaalse poliitilise tavaloogika kohaselt peaks Sotsiaaldemokraatide k\u00f5ige ohtlikum v\u00f5istleja olema Eesti 200, siis ometigi progressistliku poliitikat\u00f6\u00f6stuse toodangu vastu ei k\u00f5la sotsidelt pea \u00fchtegi niutsatust. Samamoodi oleks normaalne kui Isamaa k\u00f5ige suuremaks poliitiliseks vaenlaseks oleks n\u00f5ndanimetatud \"liberaalse konsensuse\" parteid ja \u00fchte hoitakse EKREga. Kuid nime poolest konservatiivne Isamaa kuulub \u00fchisparteisse ja \u00fchisaprtei p\u00f5lisvaenlaseks on k\u00f5ik erakonnad, mis \u00fchisaprteisse ei kuulu.\nMaailmakuulus pahemintellektuaal Noam Chomsky s\u00f5nastas t\u00e4nase l\u00e4\u00e4nemaailma, sealhulgas Eesti \u00fchisparteilise riigiv\u00f5imu olemuse tabavalt lahti 1998. aastal ilmunud intervjuude raamatu \"\u00dchine h\u00fcve\" peat\u00fckis \"Meedia\" (lk 43):\u00a0\n\"Arukas lahendus, kuidas hoida inimesed loidude ja kuulekatena, seisneb lubatud arvamuste ulatuse v\u00e4ga ranges piiramises, lastes samas antud arvamustekogumi raames pidada v\u00e4ga elavat arutelu, sealjuures isegi \u00f5hutades tagant kriitilisemate ja teisitim\u00f5tlejate seisukohtade levikut. Selline olukord tekitab inimestele mulje, et s\u00f5na on vaba, kuigi samaaegselt ja j\u00e4rjepidevalt sunnitakse inimestele debati ulatuse piiramisega peale s\u00fcsteemi [ideoloogilisi] eelduseid.\"\u00a0\nJ\u00fcristo v\u00e4ide, nagu EKRE oleks \"ohuks demokraatiale\", l\u00e4htub usust, et demokraatia t\u00e4hendab ainult ideoloogiliselt \u00fchtse ainupartei \u2013 poliitiliste uskumuste s\u00fcsteemi ja praktika \u2013 valimist.\u00a0\nP\u00e4ris konservatiivid on r\u00e4nk oht \u00fchispartei hea uue ilma ehitamise projektile.\nDonald Trump, Brexit\/Nigel Farage, Alternatiiv Saksamaale ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond on tavainimeste m\u00e4ss \u00fchisparteilise korrumpeerunud nomenklatuuri vastu. Sellised poliitilised liikumised on r\u00e4nk oht \u00fchispartei hea uue ilma ehitamise projektile. Millest on tingitud J\u00fcristo ja temaga \u00fches paadis olevate riigiintellektuaalide \"intellektuaalselt huvitav\" raev \"demokraatliale ohtliku\" EKRE vastu.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\nP\u00f5hjus, miks Eesti ametlik poliitikateadus \u00fchispartei probleemist ei r\u00e4\u00e4gi ja SALK esitleb ennast \"demokraatia p\u00e4\u00e4stjana\", peitub asjaolus, et valdav osa Eesti politoloogiast teenib eesm\u00e4rki, mille sihiks on hoida Eesti poliitiline arutelu \"lubatud raamides\". Eesti politoloogid on valdavalt riigiintellektuaalid, kellel lubatakse aeg-ajalt olla kriitilised.\nSALK, J\u00fcristo, Eero Epner, Mari-Liis Jakobson ja sajad-tuhanded teised sarnased progressistliku nomenklatuuri h\u00e4\u00e4letorud on t\u00fc\u00fcpilised riigivaimu-inimeste klassi esindajad, kelle \u00fclesandeks on riigi alamate ees v\u00f5imu \u00f5igustamine.\n\"Rahva tunnustus on v\u00f5imurite jaoks m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatult vajalik ja selle p\u00e4lvimiseks on vaja ideoloogiat, mis selgitab, et antud valitsus on hea, tark ning ilmselt v\u00e4ltimatu ja kindlasti parem kui k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5imalikud alternatiivid. Sellise ideoloogia rahva seas levitamine ja \u00f5igustamine on \"intellektuaalide\" \u00fchiskondlik \u00fclesanne,\" kirjutab majandusteadlane Murray N Rothbard riigi ja riigiintellktuaalide s\u00fcmbioosi kohta.\u00a0\nJ\u00fcristo koos kaasteelistega r\u00e4\u00e4gib, et Kaja Kallase ja Sotsiaaldemokraatide ning Kahesaja Eesti valitsus \"on hea, tark ja v\u00e4ltimatu ning kindlasti parem kui\" Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Tegemist on igap\u00e4evase ja n\u00fcrimeelse \"salvestusega\" maailma progressistlike riigiintellektuaalide arusaamiste riiulist.\u00a0\nJuttu, mida SALKlised ajavad, raamiks on \u00e4\u00e4rmuslik inimvaenulik ideoloogia. Selle nimi on progressiusk ja see t\u00e4hendab alati ainult kurjust. Progressiusu kupli alla kuuluvad ideoloogiad nagu sotsialism, kommunism, sotsiaaldemokraatia, natsionaalsotsialism, fa\u0161ism, kaasaja \"liberaalne konsensus\", demokraadid ja nii edasi. Progressiusu v\u00e4\u00e4rkasvude \u00fchiseks omaduseks on globalism ja Hea Uue Ilma (HUI) ehitamine. Kommunistid tahavad korraldada maailmarevolutsiooni ja t\u00e4nased korporatistlikud globalistid, n\u00f5ndanimetatud \"Davose inimesed\", soovivad \"vanal\" maailmal juhtme seinast v\u00e4lja t\u00f5mmata ja selle \"suurelt \u00e4ra l\u00e4htestada\".\u00a0\nProgressiusk t\u00e4hendab alati ainult kurjust.\nPoliitika on alati usup\u00f5hine. \"Ateistlik poliitika\" on oks\u00fc\u00fcmoron\/vastandv\u00e4ljendus. Arvamus, nagu \"kriisid oleksid m\u00f6\u00f6das\" ja Kaja Kallas suudab Eestit juhtida, n\u00f5uab v\u00e4ga palju irratsionaalset, tervest m\u00f5istusest vabastatud usku.\nNii poliitika kui religioon on \"operatsioonis\u00fcsteemid\", mis selgitab, miks progressiusklikud teevad alati \u00fchesuguseid rumalusi ja miks progressiusu saavutuseks on alati kaos ning h\u00e4ving.\nPisut laiema labidaga selgitades: kui konservatiivid v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcavad olla m\u00f5istusp\u00e4rased ja arvavad \u00fcldjoontes, et inimloomus pole Aadamast ja Eevast saati \u2013 elik ajast kui sadu aastatuhandeid (miljoneid aastaid?) tagasi l\u00f5kke \u00fcmber istuti ning liha k\u00fcpsetati \u2013 suurt muutunud. Inimene on Maaga kokku kasvanud ja \u00fchiskond on looduse osa. Mille t\u00f5ttu peavad poliitika ja seadused l\u00e4htuma loomu\u00f5igusest.\u00a0\n(M\u00e4rkus: viimases v\u00e4ites pole mitte midagi animistlikku ega Gaia usule osutavat.)\nProgressiusklikud on veendunud, et k\u00f5igi inimtsivilisatsioonide ajalugu, inimkonna senine areng on olnud suur eksitus ja t\u00e4hendanud ainult \"r\u00f5hutud klasside\" vastast v\u00e4givalda. \"R\u00f5hutud klassid\" v\u00f5ivad olla t\u00f6\u00f6lised ja talupojad, mustud, naised, omasooiharad ja lisaks veel lugematu hulk \"v\u00e4hemusi\". Progressiusk t\u00e4hendab alati vimmaol\u00fcmpiat ja uue inimese ehitamist.\u00a0\nInimloomus on paraku selline, et tegelik \u00f5iglus ja headus pole mitte kunagi \u00fchegi revolutsiooni eesm\u00e4rgiks, vaid mingi \"klassi\" juhtivad agarikud tahavad alati teiste klasside arvelt v\u00f5imu haarata ja varad enda k\u00e4tte koondada. Kunagi kuulutasid progressistid, et inimest ei v\u00f5i tema soo ja nahav\u00e4rvi j\u00e4rele kiusata. T\u00e4na on hegemooni man ja Vana-Euroopa riikides tume nahav\u00e4rv ning kummalised seksuaaleelistused \u2013 mitte teadmised, kogemused, ega oskused \u2013 nii \u00fclikooli, t\u00f6\u00f6le kui poliitikasse saamisel kaalukaks eeliseks.\u00a0\nDiane Abbott Pilt: YouTube'i ekraanit\u00f5mmis\nKui keegi juhtub arupidamise k\u00e4igus j\u00f5udma j\u00e4reldusele, et Ursula von der Leyen pole oma t\u00f6\u00f6ga mitte kunagi hakkama saanud, siis on see puhas naisteviha ja tuleb \u00fcheselt hukka m\u00f5ista. Kui v\u00e4ita, et \u00dchendkuningriigi leiboristide \u2013 Eesti m\u00f5istes sotsiaaldemokraatide \u2013 poliitik Diane Abbott pole k\u00f5ige \"teravam pliiats\" ja ta on k\u00f5igi ametlike rassismi m\u00e4\u00e4ratluste j\u00e4rele p\u00e4ris kole rassist, siis on see totaalset t\u00fchistamist v\u00e4\u00e4riv rassism.\u00a0\u00a0\nKui Kaja Kallase, Tarmo J\u00fcristo v\u00f5i Z\u00fcleyksa Izmailova ja Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa k\u00e4est k\u00fcsida, kas nad tahavad senise Eesti h\u00e4vitamist ja selle sulatamist uue progressistliku maailmaimpeeriumi r\u00fcppe, siis t\u00f5en\u00e4oliselt nad vastavad \"kindlasti mitte\". Kui k\u00fcsida, kas nad soovivad \"rohkem Euroopat\", siis k\u00f5lab vastuseks suure t\u00f5en\u00e4osusega \"jaa\". Eesti keeles on selise kaksisoimlemise kohta olemas s\u00f5na \"usupimedus\".\u00a0\nPuud tuntakse tema viljadest!\u00a0\nSotsiaaldemokraatia, kommunism ja t\u00e4nane \"liberalism\" on \u00fche ideoloogilise puu, marksismi (mille juured on kaugel ajaloos), harud. Kommunismi ja sotsialismi varjus tapeti 20. sajandil sadu miljoneid inimesi, h\u00e4vitati (v\u00e4hemalt) k\u00fcmneid rahvaid ning tekitati utoopiliste ideedega \u2013 hea uue ilma ehitamisega \u2013 riikide ja maailma majandusele korvamatut kahju. Mis k\u00f5ik peaks olema elementaarse ajaloo ja majandusteooria A, B ning C. Kriitilise teooria feminism v\u00f5itleb v\u00e4idetavalt naiste \u00f5iguste eest, kuid see on v\u00e4ga oluline \"ajuviiruse vektor\", miks noored naised lasevad endal t\u00e4na rinnad maha l\u00f5igata ja muudavad ennast hormoonpreparaatidega kogu eluks invaliidiks. Miks soov\u00e4\u00e4najate \u00f5igused k\u00e4ivad t\u00e4na \u00fcle naiste \u00f5igustest. Kaos ja h\u00e4ving on progressiusuga kaasnev ning alati korduv muster, olgu tegemist Aasia, Euroopa v\u00f5i Ameerikate riikidega.\nKui poliitikas m\u00e4ngitakse \u00fchesuguseid idiootlikke m\u00e4nge, on selle tulemused \u00fchte moodi kohutavad.\u00a0\nKonkreetsemate n\u00e4idete juurde tulles:\nPhiladelphia on Ameerika \u00dchendriikide Pennsylvania osariigi k\u00f5ige suurem linn. Alates 1952. aastast pole seal olnud mitte \u00fchtegi vabariiklasest v\u00f5i parteitut linnapead. Philadelphia Kensingtoni linnaosa on t\u00fc\u00fcpiline n\u00e4ide, mida toovad kaasa demokraatide poliitikad.\u00a0\nSama pilt kordub k\u00fcmnetes ja k\u00fcmnetes USA demokraatide v\u00f5imu all olevates suurlinnades. \"Liberaalide\" v\u00f5im ja poliitikad v\u00f5rduvad kaosega, millisele n\u00e4htumusele on pandud \u00fcpris ametlikult nimeks \"surmas\u00f5lm\" (doom loop).\u00a0\nEuroopas pole mitte midagi teistmoodi, kuna HUI ehitajate ideoloogia on \u00fchesugune. Kui poliitikas m\u00e4ngitakse \u00fchesuguseid idiootlikke m\u00e4nge, on selle tulemused \u00fchte moodi kohutavad.\u00a0\nPrantsusmaal on viimase poole sajandi jooksul v\u00f5imul olnud \u00fchispartei, mis t\u00e4hendab, et kui v\u00f5imul on \u00fchispartei konservatiivid (nagu Isamaa), siis on riigis aetud sotsialistlikku poliitikat ja kui sotsialistid, siis on riigis aetud sotsialistlikku poliitikat. T\u00e4na on Prantsusmaa suuresti t\u00e4nu progressiusulisele \u00fchisparteile sisuliselt kodus\u00f5ja l\u00e4vel.\nSaksamaa. Liberaalse konsensuse \u00fchispartei poliitikate p\u00f5hjusel \u00e4hvardab riiki k\u00f5igi muude h\u00e4dade k\u00f5rval t\u00f5sine oht kukkuda v\u00e4lja maailma juhtivate t\u00f6\u00f6stusriikide seast. Euro on nii tugev raha, nagu see on, suuresti t\u00e4nu Saksamaa majandusele ja kui see sammas peaks langema, siis tulemuseks on taas \u2013 nagu progressiusule kohane \u2013 p\u00e4ris kole ulgumine ja hammaste kiristamine terves Euroopa Liidus.\nRootsi. Inimesi loobitakse Stockholmis granaatidega ja riigis on \u00fcle kuuek\u00fcmne eikellegimaa; piirkonna, kus Rootsi seadused ei kehti. Rootsi on Euroopa \"m\u00f5rvapealinn\".\nEesti. Ainult t\u00e4nu progressistlikule poliitikale on Eesti juba \u00fcle k\u00fcmne aasta olukorras, et \"Mis meid siia on toonud, enam edasi ei vii\". Progressistliku \u00fchispartei juhtimisel ja progressiusu \"operatsioonis\u00fcsteemi\" t\u00f5ttu on riik silmitsi t\u00f5siste majandus-, sisser\u00e4nde-, rahvastiku-, hariduse-, tervishoiu- ning paljude muude kriisidega. Maksupoliitika \u00f5gvendamise ja vabaduste suurendamise asemel teeb \u00fchispartei k\u00f5ik selleks, et inimeste ning ettev\u00f5tete olukord muutuks veelgi jubedamaks.\u00a0\nEbaloomulik abielu on oluline osa \u00fchiskonna h\u00e4vitamise paketist\nLoomuliku abielu r\u00fcvetamine on \u00fcks HUI pealisehituse nurgakividest, kuna loomulik abielu on \u00fchiskonna k\u00f5ige olulisem alustala ja uue maailmakorra saab ehitada ainult vana varemetele.\nPennsylvanias kiideti ebaloomulik abielu heaks 2014. astal. Prantsusmaal 2013. aastal. Saksamaal 2017. aastal. Rootsis aastal 2009. Eestis m\u00f6\u00f6dunud kevadel\u2026\u00a0Siia otsa v\u00f5ib veel lugeda mituk\u00fcmmend riiki\u2026\nRevolutsioon ei j\u00e4\u00e4 mitte kunagi \u00fche eesm\u00e4rgi saavutamise juures pidama, vaid selle sihiks on k\u00f5ik \u00fcmber teha. K\u00f5ik senise peab asendama millegi, isegi mitte v\u00e4ga t\u00e4pselt s\u00f5nastatud \"teistsugusega\", mis progressiusklike t\u00f5ekspidamistes on kuidagi \"parem\".\u00a0\nRevolutsioon ei l\u00f5pe mitte kunagi \"kahe inimese \u00f5nnega\", vaid sellega k\u00e4ib alati kaasas rohep\u00f6\u00f6re, suur asendamine, geeniteraapiad, tsensuur, totaalne j\u00e4lgimis\u00fchiskond, sotsiaalne krediit, keskpankade digiraha, igasuguse sotsiaalse l\u00f5ime h\u00e4vitamine ja nii edasi.\nSALK on progressistlik-korporatistliku poliitikat\u00f6\u00f6stuse masina hammasratas, mis s\u00f5dib HUI eest. Nii nagu \"1984\" maailmas t\u00e4hendas vabadus orjust, t\u00e4hendab progressiusuliste jaoks 1984-lik \u00fchispartei demokraatiat. Mida tuleb normaalsete inimeste eest kaitsta ja milleks on lubatud k\u00f5ik vahendid. EKRE on riigikogus ainukene partei, mis osutab, et vaatamata progressiusuliste aastak\u00fcmnete pikkusele vaevan\u00e4gemisele, on Eestis siiski s\u00e4ilinud veel lootus, et p\u00e4ris demokraatia on v\u00f5imalik.\n\u00dchispartei valimine on valik demokraatia vastu. Progressiusk on puhas kurjus ja kurjus on kuri k\u00f5igile, t\u00e4hendab ka selle \u00f5igustajatele, millest omakorda v\u00f5ib j\u00e4reldada, et \u00fchispartei-p\u00f5hise \"demokraatia\" p\u00f5histamise n\u00e4ol pole tegemist just k\u00f5ige m\u00f5istusp\u00e4rasema ettev\u00f5tmisega. Trotski, Mao ja Che Guevara saavutused on k\u00fcll mastaapsed ja kohutavad, aga kindlasti ei surnud nad \u00f5nnelikena."}
{"text":"Oktoobrist tuleb suurtel ehitustel registreerida t\u00f6\u00f6tajad ja t\u00f6\u00f6aeg1. oktoobril j\u00f5ustusid maksukorralduse seaduse muudatused, mille kohaselt on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel ja ehitusettev\u00f5tjatel kohustus registreerida suuremate ehitust\u00f6\u00f6de korral ehitusplatsil viibivad inimesed ning esitada vastavad andmed maksu- ja tolliametile.\nEttev\u00f5tjad ei pea esitama maksu- ja tolliametile andmeid iga ehitust\u00f6\u00f6 kohta, vaid muudatused puudutavad \u00fcksnes suuremaid ehitust\u00f6id.\nMuudatuse peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada ehitussektoris maksukahju ning tagada aus konkurents, teatas Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda.\nEttev\u00f5tjad peavad edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed ehitise, ehitust\u00f6\u00f6de, nende tellija ja ehitust\u00f6id tegevate allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ning ehitusplatsil viibivate inimeste kohta. Andmete esitamiseks ja kogumiseks loob maksu- ja tolliamet t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse andmekogu.\u00a0\nEttev\u00f5tjad ei pea esitama maksu- ja tolliametile andmeid iga ehitust\u00f6\u00f6 kohta, vaid muudatused puudutavad \u00fcksnes suuremaid ehitust\u00f6id. Suuremateks ehitust\u00f6\u00f6deks on seaduse kohaselt sellised ehitust\u00f6\u00f6d, mille eeldatav kestus \u00fcletab 30 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja ehitusplatsil t\u00f6\u00f6tab samal ajal v\u00e4hemalt 20 inimest v\u00f5i mille eeldatav maht \u00fcletab 500 inimt\u00f6\u00f6p\u00e4eva.\u00a0\nUued n\u00f5uded hakkasid kehtima suuremate ehitust\u00f6\u00f6de suhtes, millega alustati 2023. aasta 1. oktoobril v\u00f5i alustatakse hiljem. Lisaks on uute n\u00f5uetega h\u00f5lmatud suuremad ehitust\u00f6\u00f6d, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit ja mille eeldatav l\u00f5ppt\u00e4htaeg on 2024. aasta 1. oktoober v\u00f5i hiljem.\u00a0\nPeat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab edaspidi esitama maksu- ja tolliametile andmed suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning ehitust\u00f6\u00f6de tellija nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi v\u00f5i kinnitama maksu- ja tolliameti andmekogus kuvatud andmed v\u00e4hemalt kolm t\u00f6\u00f6p\u00e4eva enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist. Lisaks on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal kohustus tagada, et ehitusplatsil oleks paigaldatud inimeste elektrooniline registreerimiss\u00fcsteem.\n1. oktoobrist j\u00f5ustunud muudatus n\u00e4eb ka ette, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab esitama maksu- ja tolliametile kord p\u00e4evas iga inimese eelmisel p\u00e4eval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda n\u00e4dalas isikustamata kujul iga inimese ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad sekundi t\u00e4psusega. Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab neid andmeid s\u00e4ilitama ehitust\u00f6\u00f6de ajal ning neli kuud p\u00e4rast ehitust\u00f6\u00f6de l\u00f5petamist.\u00a0\nIga ehitusettev\u00f5tja, sealhulgas peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja, peab alates 1. oktoobrist esitama maksu- ja tolliametile andmed tema tehtavate suuremate ehitust\u00f6\u00f6de kohta ning selle allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja nime ja isiku- v\u00f5i registrikoodi, kellelt ta ostab v\u00f5i on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, v\u00f5i kinnitama andmekogus kuvatud andmed enne ehitust\u00f6\u00f6de alustamist. Lisaks peab ehitusettev\u00f5tja m\u00e4rkima maksu- ja tolliameti andmekogus vajaduse korral \u00e4ra tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed.\u00a0\nEhitusettev\u00f5tja \u00fclesanne on ka tagada, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimesed fikseerivad elektroonilises registreerimiss\u00fcsteemis k\u00f5ik ehitusplatsile sisenemised ja sellelt lahkumised. See on vajalik, et peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja saaks k\u00f5ikide ehitusettev\u00f5tjate ehk allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate ja nende allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate andmed esitada maksu- ja tolliametile.\u00a0\nAlates 1. oktoobrist peab iga ehitusettev\u00f5tja tagama, et tema poolt ehitusplatsile lubatud inimestel on olemas ehitusplatsile sisenemiseks ja sellelt lahkumiseks vajalik tuvastusvahend. Tuvastusvahendiks v\u00f5ib olla spetsiaalne kiipkaart, mida hakkab v\u00e4ljastama maksu- ja tolliameti lepingupartner. Samas on lubatud kasutada ka muid lahendusi, n\u00e4iteks mobiilirakendust, kui see vastab tuvastusvahenditele esitatavatele n\u00f5uetele.\u00a0\nKui peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja v\u00f5i ehitusettev\u00f5tja j\u00e4tab maksu- ja tolliametile vajalikud andmed esitamata, siis on v\u00f5imalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot ning f\u00fc\u00fcsilist isikut rahatrahviga kuni 1200 eurot.\u00a0"}
{"text":"RIA: v\u00e4ikeettev\u00f5tted on k\u00fcberohtude ennetamisel hooletumad kui suurfirmadKaks hiljutist uuringut n\u00e4itavad, et Eesti v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tted (VKE-d) p\u00f6\u00f6ravad k\u00fcberturvalisusele oluliselt v\u00e4hem t\u00e4helepanu kui suurfirmad ning v\u00f5ivad seet\u00f5ttu langeda kergemini ka k\u00fcberr\u00fcnnete ohvriks.Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) ja Statistikaameti korraldatud uuringutest selgub, et VKE-d koolitavad oma t\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcberohtude teemal tunduvalt harvemini, kui see on tavaks suuremates ettev\u00f5tetes. Mahukamaid investeeringuid k\u00fcberturbesse hakkavad nad kavandama aga sageli alles siis, kui midagi p\u00e4riselt juhtub.\n\u00abSamas on ohtude ennetamine alati odavam kui tagaj\u00e4rgedega tegelemine. Alles paar n\u00e4dalat tagasi teavitas \u00fcks ettev\u00f5te meid, et \u00e4ra hoiti rohkem kui miljoni euro suurune arvepettus,\u00bb m\u00e4rkis RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht M\u00e4rt Hiietamm.\n\u00abUuringute j\u00e4rgi teavad paljud ettev\u00f5tjad k\u00fcberruumis levivate ohtude kohta paraku \u00fcsna v\u00e4he. Samuti ei olda kuigi h\u00e4sti kursis k\u00fcberr\u00fcnnakute v\u00f5imalike kahjudega ega nende juhtumise t\u00f5en\u00e4osusega,\u00bb selgitas Hiietamm. \u00abV\u00e4iksemad ettev\u00f5tted ise arvavad, et nad pole kurjategijatele piisavalt atraktiivsed sihtm\u00e4rgid, kuid tegelikult v\u00f5etakse sageli sihikule just nemad, sest turvatase on neil keskmiselt madalam.\u00bb\nSeet\u00f5ttu on oktoobris ehk k\u00fcberturvalisuse kuul toimuva RIA teavituskampaania keskmes t\u00e4navu just VKE-d. \u00abK\u00fcberturvalisus ei ole ainult IT-kulu. Halvemal juhul v\u00f5ib k\u00fcberr\u00fcnnak l\u00f5ppeda ettev\u00f5tte pankrotiga ja j\u00e4tta suure hulga inimesi t\u00f6\u00f6ta,\u00bb r\u00f5hutas Hiietamm. Ta t\u00f5i viimase aja \u00fche t\u00f5sisema juhtumina v\u00e4lja aasta alguses kaht Harjumaa t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet tabanud lunavarar\u00fcnnaku, mille tagaj\u00e4rjel oli sadade t\u00f6\u00f6tajatega firmade t\u00f6\u00f6 mitu n\u00e4dalat t\u00f5siselt h\u00e4iritud.\n\u00abMe n\u00e4eme oma t\u00f6\u00f6s tihti, et k\u00fcberr\u00fcnnak v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahju mitte ainult ettev\u00f5ttele endale, vaid ka tema klientidele ja \u00e4ripartneritele. Otsese majandusliku kahjuga kaasneb sageli ka mainekahju,\u00bb nentis Hiietamm.\nNeid riske ilmestavad viimastel aastatel levinud r\u00fcnnakud teenusepakkuja vastu ehk tarneahelar\u00fcnnakud, kus tungitakse n\u00e4iteks IT-teenust pakkuva ettev\u00f5tte v\u00f5rku ja sealtkaudu ka tema klientide infos\u00fcsteemidesse. \u00abSageli n\u00e4eme, et vastutust ja riske, mis tarneahelas on IT-teenuse v\u00f5i m\u00f5ne muu teenuse pakkumisel, ei ole \u00fcldse lepingus fikseeritud. Halvemal juhul ei ole isegi kohta, kuhu kirjutada v\u00f5i helistada, kui probleem tekib,\u00bb selgitas Hiietamm.\nK\u00fcberriskide alahindamist iseloomustab h\u00e4sti ka mullune juhtum, kus RIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) avastas \u00fcle 300 veebipoe, mis kasutasid aegunud tarkvara ja olid seet\u00f5ttu haavatavad \u00fche konkreetse turvan\u00f5rkuse suhtes. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest oli t\u00e4navu suvel endiselt uuendamata pea saja e-poe tarkvara.\nKui kurjategijatel \u00f5nnestub e-poodi sisse h\u00e4kkida, on neil v\u00f5imalik paigaldada sinna pahavara v\u00f5i luua \u00f5ngitsusleht, et varastada klientide andmeid \u2013 sealhulgas pangakaartide andmeid. Samuti v\u00f5ib isikuandmetega hooletu ringik\u00e4imine tuua kopsaka rahatrahvi, mille suurus on EL-i isiku\u00adandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi kuni 20 miljonit eurot v\u00f5i kuni 4% ettev\u00f5tte eelmise majandusaasta k\u00e4ibest.\nPositiivsema poole pealt t\u00f5i Hiietamm v\u00e4lja selle, et ettev\u00f5tted on enamlevinud petuskeemidest j\u00e4rjest teadlikumad. Ta julgustas neid intsidentidest ka RIA-le teatama, et Eesti k\u00fcberruumi veelgi paremini kaitsta.\n\nKuidas kaitsta ettev\u00f5tet k\u00fcberohtude eest?\n\n\n\tTea, millist riist- ja tarkvara kasutad \u2013 ettev\u00f5tte kaitsevajaduste kaardistamiseks on vaja selget \u00fclevaadet oma s\u00fcsteemidest ja sisev\u00f5rkudes toimuvast.\n\tKaitse oma vara \u2013 halda uuendusi, paika haavatavusi, kasuta tulem\u00fc\u00fcre\/viirusekaitset jne.\n\tKaitse oma t\u00f6\u00f6tajaid \u2013 loo turvaline paroolipoliitika, kasuta mitmikautentimist.\n\t\u00d5pi \u00e4ra tundma r\u00fcnnakuid \u2013 suurenda t\u00f6\u00f6tajate teadlikkust, koolita oma inimesi ja kontrolli regulaarselt nende teadmisi.\n\t\u00d5pi taastama \u2013 loo taasteplaan, taga varunduse toimimine ja tee proovitaastamisi.\n\tKaitse kaubam\u00e4rki \u2013 teadvusta ohtusid, kaitse (sotsiaalmeedia) kontosid, meiliserverite turvaprotokolle jne.\n\n"}
{"text":"Karol Kallas: SALK kaitseb \u00fchisparteid demokraatia eestKorporatistliku poliitikat\u00f6\u00f6stuse hammasratta, vaba\u00fchenduse SALK, juht Tarmo J\u00fcristo kaitseb \u00fchisparteid demokraatia ja EKRE eest, kirjutab Karol Kallas.\nPostimehe ajakirjanik Mikk Salu r\u00e4\u00e4kis J\u00fcristoga viimase juhitud poliitikat\u00f6\u00f6stuse \"vaba\u00fchenduse\" SALK tegevusest. SALKi juht kinnitas Postimehe ajakirjanikule:\u00a0\n\"Ma arvan p\u00e4riselt, et EKRE ei ole lihtsalt \u00fcks erakond teiste seas, lihtsalt teistsuguse maailmavaatega, vaid nad ohustavad demokraatiat.\"\nEesti riigikogus ei ole kuus, vaid kaks parteid! On progressiusuline \u00fchispartei ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.\u00a0\nT\u00e4nase l\u00e4\u00e4ne riikide korda ei saa suuremas osas nimetada enam demokraatlikuks, vaid tegemist on korporatismiga.\u00a0\n\u00dchisaprtei p\u00f5lisvaenlaseks on k\u00f5ik erakonnad, mis \u00fchisaprteisse ei kuulu.\nKui inimliku ja normaalse poliitilise tavaloogika kohaselt peaks Sotsiaaldemokraatide k\u00f5ige ohtlikum v\u00f5istleja olema Eesti 200, siis ometigi progressistliku poliitikat\u00f6\u00f6stuse toodangu vastu ei k\u00f5la sotsidelt pea \u00fchtegi niutsatust. Samamoodi oleks normaalne kui Isamaa k\u00f5ige suuremaks poliitiliseks vaenlaseks oleks n\u00f5ndanimetatud \"liberaalse konsensuse\" parteid ja \u00fchte hoitakse EKREga. Kuid nime poolest konservatiivne Isamaa kuulub \u00fchisparteisse ja \u00fchisaprtei p\u00f5lisvaenlaseks on k\u00f5ik erakonnad, mis \u00fchisaprteisse ei kuulu.\nMaailmakuulus pahemintellektuaal Noam Chomsky s\u00f5nastas t\u00e4nase l\u00e4\u00e4nemaailma, sealhulgas Eesti \u00fchisparteilise riigiv\u00f5imu olemuse tabavalt lahti 1998. aastal ilmunud intervjuude raamatu \"\u00dchine h\u00fcve\" peat\u00fckis \"Meedia\" (lk 43):\u00a0\n\"Arukas lahendus, kuidas hoida inimesed loidude ja kuulekatena, seisneb lubatud arvamuste ulatuse v\u00e4ga ranges piiramises, lastes samas antud arvamustekogumi raames pidada v\u00e4ga elavat arutelu, sealjuures isegi \u00f5hutades tagant kriitilisemate ja teisitim\u00f5tlejate seisukohtade levikut. Selline olukord tekitab inimestele mulje, et s\u00f5na on vaba, kuigi samaaegselt ja j\u00e4rjepidevalt sunnitakse inimestele debati ulatuse piiramisega peale s\u00fcsteemi [ideoloogilisi] eelduseid.\"\u00a0\nJ\u00fcristo v\u00e4ide, nagu EKRE oleks \"ohuks demokraatiale\", l\u00e4htub usust, et demokraatia t\u00e4hendab ainult ideoloogiliselt \u00fchtse ainupartei \u2013 poliitiliste uskumuste s\u00fcsteemi ja praktika \u2013 valimist.\u00a0\nP\u00e4ris konservatiivid on r\u00e4nk oht \u00fchispartei hea uue ilma ehitamise projektile.\nDonald Trump, Brexit\/Nigel Farage, Alternatiiv Saksamaale ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond on tavainimeste m\u00e4ss \u00fchisparteilise korrumpeerunud nomenklatuuri vastu. Sellised poliitilised liikumised on r\u00e4nk oht \u00fchispartei hea uue ilma ehitamise projektile. Millest on tingitud J\u00fcristo ja temaga \u00fches paadis olevate riigiintellektuaalide \"intellektuaalselt huvitav\" raev \"demokraatliale ohtliku\" EKRE vastu.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\nP\u00f5hjus, miks Eesti ametlik poliitikateadus \u00fchispartei probleemist ei r\u00e4\u00e4gi ja SALK esitleb ennast \"demokraatia p\u00e4\u00e4stjana\", peitub asjaolus, et valdav osa Eesti politoloogiast teenib eesm\u00e4rki, mille sihiks on hoida Eesti poliitiline arutelu \"lubatud raamides\". Eesti politoloogid on valdavalt riigiintellektuaalid, kellel lubatakse aeg-ajalt olla kriitilised.\nSALK, J\u00fcristo, Eero Epner, Mari-Liis Jakobson ja sajad-tuhanded teised sarnased progressistliku nomenklatuuri h\u00e4\u00e4letorud on t\u00fc\u00fcpilised riigivaimu-inimeste klassi esindajad, kelle \u00fclesandeks on riigi alamate ees v\u00f5imu \u00f5igustamine.\n\"Rahva tunnustus on v\u00f5imurite jaoks m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatult vajalik ja selle p\u00e4lvimiseks on vaja ideoloogiat, mis selgitab, et antud valitsus on hea, tark ning ilmselt v\u00e4ltimatu ja kindlasti parem kui k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5imalikud alternatiivid. Sellise ideoloogia rahva seas levitamine ja \u00f5igustamine on \"intellektuaalide\" \u00fchiskondlik \u00fclesanne,\" kirjutab majandusteadlane Murray N Rothbard riigi ja riigiintellktuaalide s\u00fcmbioosi kohta.\u00a0\nJ\u00fcristo koos kaasteelistega r\u00e4\u00e4gib, et Kaja Kallase ja Sotsiaaldemokraatide ning Kahesaja Eesti valitsus \"on hea, tark ja v\u00e4ltimatu ning kindlasti parem kui\" Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Tegemist on igap\u00e4evase ja n\u00fcrimeelse \"salvestusega\" maailma progressistlike riigiintellektuaalide arusaamiste riiulist.\u00a0\nJuttu, mida SALKlised ajavad, raamiks on \u00e4\u00e4rmuslik inimvaenulik ideoloogia. Selle nimi on progressiusk ja see t\u00e4hendab alati ainult kurjust. Progressiusu kupli alla kuuluvad ideoloogiad nagu sotsialism, kommunism, sotsiaaldemokraatia, natsionaalsotsialism, fa\u0161ism, kaasaja \"liberaalne konsensus\", demokraadid ja nii edasi. Progressiusu v\u00e4\u00e4rkasvude \u00fchiseks omaduseks on globalism ja Hea Uue Ilma (HUI) ehitamine. Kommunistid tahavad korraldada maailmarevolutsiooni ja t\u00e4nased korporatistlikud globalistid, n\u00f5ndanimetatud \"Davose inimesed\", soovivad \"vanal\" maailmal juhtme seinast v\u00e4lja t\u00f5mmata ja selle \"suurelt \u00e4ra l\u00e4htestada\".\u00a0\nProgressiusk t\u00e4hendab alati ainult kurjust.\nPoliitika on alati usup\u00f5hine. \"Ateistlik poliitika\" on oks\u00fc\u00fcmoron\/vastandv\u00e4ljendus. Arvamus, nagu \"kriisid oleksid m\u00f6\u00f6das\" ja Kaja Kallas suudab Eestit juhtida, n\u00f5uab v\u00e4ga palju irratsionaalset, tervest m\u00f5istusest vabastatud usku.\nNii poliitika kui religioon on \"operatsioonis\u00fcsteemid\", mis selgitab, miks progressiusklikud teevad alati \u00fchesuguseid rumalusi ja miks progressiusu saavutuseks on alati kaos ning h\u00e4ving.\nPisut laiema labidaga selgitades: kui konservatiivid v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcavad olla m\u00f5istusp\u00e4rased ja arvavad \u00fcldjoontes, et inimloomus pole Aadamast ja Eevast saati \u2013 elik ajast kui sadu aastatuhandeid (miljoneid aastaid?) tagasi l\u00f5kke \u00fcmber istuti ning liha k\u00fcpsetati \u2013 suurt muutunud. Inimene on Maaga kokku kasvanud ja \u00fchiskond on looduse osa. Mille t\u00f5ttu peavad poliitika ja seadused l\u00e4htuma loomu\u00f5igusest.\u00a0\n(M\u00e4rkus: viimases v\u00e4ites pole mitte midagi animistlikku ega Gaia usule osutavat.)\nProgressiusklikud on veendunud, et k\u00f5igi inimtsivilisatsioonide ajalugu, inimkonna senine areng on olnud suur eksitus ja t\u00e4hendanud ainult \"r\u00f5hutud klasside\" vastast v\u00e4givalda. \"R\u00f5hutud klassid\" v\u00f5ivad olla t\u00f6\u00f6lised ja talupojad, mustud, naised, omasooiharad ja lisaks veel lugematu hulk \"v\u00e4hemusi\". Progressiusk t\u00e4hendab alati vimmaol\u00fcmpiat ja uue inimese ehitamist.\u00a0\nInimloomus on paraku selline, et tegelik \u00f5iglus ja headus pole mitte kunagi \u00fchegi revolutsiooni eesm\u00e4rgiks, vaid mingi \"klassi\" juhtivad agarikud tahavad alati teiste klasside arvelt v\u00f5imu haarata ja varad enda k\u00e4tte koondada. Kunagi kuulutasid progressistid, et inimest ei v\u00f5i tema soo ja nahav\u00e4rvi j\u00e4rele kiusata. T\u00e4na on hegemooni man ja Vana-Euroopa riikides tume nahav\u00e4rv ning kummalised seksuaaleelistused \u2013 mitte teadmised, kogemused, ega oskused \u2013 nii \u00fclikooli, t\u00f6\u00f6le kui poliitikasse saamisel kaalukaks eeliseks.\u00a0\nDiane Abbott Pilt: YouTube'i ekraanit\u00f5mmis\nKui keegi juhtub arupidamise k\u00e4igus j\u00f5udma j\u00e4reldusele, et Ursula von der Leyen pole oma t\u00f6\u00f6ga mitte kunagi hakkama saanud, siis on see puhas naisteviha ja tuleb \u00fcheselt hukka m\u00f5ista. Kui v\u00e4ita, et \u00dchendkuningriigi leiboristide \u2013 Eesti m\u00f5istes sotsiaaldemokraatide \u2013 poliitik Diane Abbott pole k\u00f5ige \"teravam pliiats\" ja ta on k\u00f5igi ametlike rassismi m\u00e4\u00e4ratluste j\u00e4rele p\u00e4ris kole rassist, siis on see totaalset t\u00fchistamist v\u00e4\u00e4riv rassism.\u00a0\u00a0\nKui Kaja Kallase, Tarmo J\u00fcristo v\u00f5i Z\u00fcleyksa Izmailova ja Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa k\u00e4est k\u00fcsida, kas nad tahavad senise Eesti h\u00e4vitamist ja selle sulatamist uue progressistliku maailmaimpeeriumi r\u00fcppe, siis t\u00f5en\u00e4oliselt nad vastavad \"kindlasti mitte\". Kui k\u00fcsida, kas nad soovivad \"rohkem Euroopat\", siis k\u00f5lab vastuseks suure t\u00f5en\u00e4osusega \"jaa\". Eesti keeles on selise kaksisoimlemise kohta olemas s\u00f5na \"usupimedus\".\u00a0\nPuud tuntakse tema viljadest!\u00a0\nSotsiaaldemokraatia, kommunism ja t\u00e4nane \"liberalism\" on \u00fche ideoloogilise puu, marksismi (mille juured on kaugel ajaloos), harud. Kommunismi ja sotsialismi varjus tapeti 20. sajandil sadu miljoneid inimesi, h\u00e4vitati (v\u00e4hemalt) k\u00fcmneid rahvaid ning tekitati utoopiliste ideedega \u2013 hea uue ilma ehitamisega \u2013 riikide ja maailma majandusele korvamatut kahju. Mis k\u00f5ik peaks olema elementaarse ajaloo ja majandusteooria A, B ning C. Kriitilise teooria feminism v\u00f5itleb v\u00e4idetavalt naiste \u00f5iguste eest, kuid see on v\u00e4ga oluline \"ajuviiruse vektor\", miks noored naised lasevad endal t\u00e4na rinnad maha l\u00f5igata ja muudavad ennast hormoonpreparaatidega kogu eluks invaliidiks. Miks soov\u00e4\u00e4najate \u00f5igused k\u00e4ivad t\u00e4na \u00fcle naiste \u00f5igustest. Kaos ja h\u00e4ving on progressiusuga kaasnev ning alati korduv muster, olgu tegemist Aasia, Euroopa v\u00f5i Ameerikate riikidega.\nKui poliitikas m\u00e4ngitakse \u00fchesuguseid idiootlikke m\u00e4nge, on selle tulemused \u00fchte moodi kohutavad.\u00a0\nKonkreetsemate n\u00e4idete juurde tulles:\nPhiladelphia on Ameerika \u00dchendriikide Pennsylvania osariigi k\u00f5ige suurem linn. Alates 1952. aastast pole seal olnud mitte \u00fchtegi vabariiklasest v\u00f5i parteitut linnapead. Philadelphia Kensingtoni linnaosa on t\u00fc\u00fcpiline n\u00e4ide, mida toovad kaasa demokraatide poliitikad.\u00a0\nSama pilt kordub k\u00fcmnetes ja k\u00fcmnetes USA demokraatide v\u00f5imu all olevates suurlinnades. \"Liberaalide\" v\u00f5im ja poliitikad v\u00f5rduvad kaosega, millisele n\u00e4htumusele on pandud \u00fcpris ametlikult nimeks \"surmas\u00f5lm\" (doom loop).\u00a0\nEuroopas pole mitte midagi teistmoodi, kuna HUI ehitajate ideoloogia on \u00fchesugune. Kui poliitikas m\u00e4ngitakse \u00fchesuguseid idiootlikke m\u00e4nge, on selle tulemused \u00fchte moodi kohutavad.\u00a0\nPrantsusmaal on viimase poole sajandi jooksul v\u00f5imul olnud \u00fchispartei, mis t\u00e4hendab, et kui v\u00f5imul on \u00fchispartei konservatiivid (nagu Isamaa), siis on riigis aetud sotsialistlikku poliitikat ja kui sotsialistid, siis on riigis aetud sotsialistlikku poliitikat. T\u00e4na on Prantsusmaa suuresti t\u00e4nu progressiusulisele \u00fchisparteile sisuliselt kodus\u00f5ja l\u00e4vel.\nSaksamaa. Liberaalse konsensuse \u00fchispartei poliitikate p\u00f5hjusel \u00e4hvardab riiki k\u00f5igi muude h\u00e4dade k\u00f5rval t\u00f5sine oht kukkuda v\u00e4lja maailma juhtivate t\u00f6\u00f6stusriikide seast. Euro on nii tugev raha, nagu see on, suuresti t\u00e4nu Saksamaa majandusele ja kui see sammas peaks langema, siis tulemuseks on taas \u2013 nagu progressiusule kohane \u2013 p\u00e4ris kole ulgumine ja hammaste kiristamine terves Euroopa Liidus.\nRootsi. Inimesi loobitakse Stockholmis granaatidega ja riigis on \u00fcle kuuek\u00fcmne eikellegimaa; piirkonna, kus Rootsi seadused ei kehti. Rootsi on Euroopa \"m\u00f5rvapealinn\".\nEesti. Ainult t\u00e4nu progressistlikule poliitikale on Eesti juba \u00fcle k\u00fcmne aasta olukorras \"mis meid siia on toonud, enam edasi ei vii\". Progressistliku \u00fchispartei juhtimisel ja progressiusu \"operatsioonis\u00fcsteemi\" t\u00f5ttu on riik silmitsi t\u00f5siste majandus-, sisser\u00e4nde-, rahvastiku-, hariduse-, tervishoiu- ning paljude muude kriisidega. Maksupoliitika \u00f5gvendamise ja vabaduste suurendamise asemel teeb \u00fchispartei k\u00f5ik selleks, et inimeste ning ettev\u00f5tete olukord muutuks veelgi jubedamaks.\u00a0\nEbaloomulik abielu on oluline osa \u00fchiskonna h\u00e4vitamise paketist\nLoomuliku abielu r\u00fcvetamine on \u00fcks HUI pealisehituse nurgakividest, kuna loomulik abielu on \u00fchiskonna k\u00f5ige olulisem alustala ja uue maailmakorra saab ehitada ainult vana varemetele.\nPennsylvanias kiideti ebaloomulik abielu heaks 2014. astal. Prantsusmaal 2013. aastal. Saksamaal 2017. aastal. Rootsis aastal 2009. Eestis m\u00f6\u00f6dunud kevadel\u2026\u00a0Siia otsa v\u00f5ib veel lugeda mituk\u00fcmmend riiki\u2026\nRevolutsioon ei j\u00e4\u00e4 mitte kunagi \u00fche eesm\u00e4rgi saavutamise juures pidama, vaid selle sihiks on k\u00f5ik \u00fcmber teha. K\u00f5ik senise peab asendama millegi, isegi mitte v\u00e4ga t\u00e4pselt s\u00f5nastatud \"teistsugusega\", mis progressiusklike t\u00f5ekspidamistes on kuidagi \"parem\".\u00a0\nRevolutsioon ei l\u00f5pe mitte kunagi \"kahe inimese \u00f5nnega\", vaid sellega k\u00e4ib alati kaasas rohep\u00f6\u00f6re, suur asendamine, geeniteraapiad, tsensuur, totaalne j\u00e4lgimis\u00fchiskond, sotsiaalne krediit, keskpankade digiraha, igasuguse sotsiaalse l\u00f5ime h\u00e4vitamine ja nii edasi.\nSALK on progressistlik-korporatistliku poliitikat\u00f6\u00f6stuse masina hammasratas, mis s\u00f5dib HUI eest. Nii nagu \"1984\" maailmas t\u00e4hendas vabadus orjust, t\u00e4hendab progressiusuliste jaoks 1984-lik \u00fchispartei \u2013 Partei \u2013 demokraatiat. Mida tuleb normaalsete inimeste eest kaitsta ja milleks on lubatud k\u00f5ik vahendid. EKRE on riigikogus ainukene partei, mis osutab, et vaatamata progressiusuliste aastak\u00fcmnete pikkusele vaevan\u00e4gemisele, on Eestis siiski s\u00e4ilinud veel lootus, et p\u00e4ris demokraatia on v\u00f5imalik.\n\u00dchispartei valimine on valik demokraatia vastu. Progressiusk on puhas kurjus ja kurjus on kuri k\u00f5igile, t\u00e4hendab ka selle \u00f5igustajatele, millest omakorda v\u00f5ib j\u00e4reldada, et \u00fchispartei-p\u00f5hise \"demokraatia\" p\u00f5histamise n\u00e4ol pole tegemist just k\u00f5ige m\u00f5istusp\u00e4rasema ettev\u00f5tmisega. Progressistidest Trotski, Mao ja Che Guevara saavutused on k\u00fcll mastaapsed ja kohutavad ning postuumselt nende k\u00e4es, kas otse v\u00f5i kaudsemalt, kannatavad miljardid inimesed."}
{"text":"Venemaa eksjalgpallurit s\u00fc\u00fcdistatakse inimr\u00f6\u00f6vis ja piinamisesVenemaal s\u00fc\u00fcdistatakse endist jalgpallurit Andrei T\u0161urinit osalemises inimr\u00f6\u00f6vis ja piinamises.Lugu rullus lahti \u00fcheks Moskva linnaosas, kus endine jalgpallur T\u0161urin l\u00e4ks \u00ababistama\u00bb s\u00f5pra, kellelt oli laenatud raha, mida ei tagastatud \u00f5igeaegselt. K\u00f5ik sai alguse sellest, et Red Wingsi lennufirma stjuuard laenas Fedosejevi-nimeliselt mehelt \u00fcle 10 000 euro.\nKui Fedosejev raha kokkulepitud ajal tagasi ei saanud, otsustas ta kutsuda appi tuttavad, nende sekka kuulus ja T\u0161urin. Seltskond s\u00f5itis v\u00f5lglase juurde koju, v\u00f5ttis ta kinni ja pisteti autopagasiruumi.\nSealt s\u00f5ideti autoga Moskva eeslinna Podolskisse, kus v\u00f5lglane pisteti keldrisse ning mehed hakkasid temalt piinamise teel raha v\u00e4lja n\u00f5udma.\n\u00abNad sidusid ta kinni ja peksid teda. Seej\u00e4rel varastati tema mobiiltelefon ja Slazengeri k\u00e4ekell. Siis lasti mees lahti, et ta saaks minna pangaautomaadi juurde raha v\u00e4lja v\u00f5tma, mille ta neile tagasi andma pidi. Ta l\u00e4ks aga otse politseisse,\u00bb selgitas juhtunut kirjeldanud inimene meediale, vahendab T\u0161ehhi portaal Blesk.\nPolitsei tegutses ettevaatlikult ja seadis r\u00f6\u00f6vijale l\u00f5ksu. Nad andsid v\u00e4ljapressitavale mehele raha ja ta helistas seej\u00e4rel r\u00f6\u00f6vijatele, et nad v\u00f5iksid raha j\u00e4rele tulla. S\u00fcndmuskohale saabus endine jalgpallur T\u0161urin, kes peeti kohe kinni. Seej\u00e4rel napis politsei kinni Fedosejevi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud r\u00f6\u00f6vijate otsimine veel j\u00e4tkub.\nVenemaa meedia teatel on r\u00fcndajate suhtes alustatud kriminaalmenetlust. Neid s\u00fc\u00fcdistatakse inimr\u00f6\u00f6vis, r\u00f6\u00f6vimises ja v\u00e4ljapressimises.\n28-aastane T\u0161urin on s\u00fcndinud Ni\u017eni Novgorodis ning alustas karj\u00e4\u00e4ri sama linna jalgpalluklubis Volga. 2015. aastal palkas poolkaitsja enda ridadesse Moskva Zenit, kuid tipptiimis pidas ta vastu paar hooaega. 2017. aasta suvel liikus ta Krasnogorski Zorki ridadesse, kuid m\u00f5ni kuu hiljem l\u00f5ppes tema profikarj\u00e4\u00e4r juba 22-aastaselt."}
{"text":"Infos\u00fcsteemide amet: v\u00e4ikefirmad on k\u00fcberturvalisuse hooletusse j\u00e4tnudKolm ettev\u00f5tet sattus jaanuaris k\u00fcberr\u00fcnnaku ohvriks.Foto: Scanpix\nRIA teatel hoiti just paari n\u00e4dala eest \u00e4ra miljonitesse ulatuv arvepettus, kuid m\u00f5ned ettev\u00f5tted ei oska ohtusid \u00f5igesti hinnata.\nKaks hiljutist uuringut n\u00e4itavad, et Eesti v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tted (VKE) p\u00f6\u00f6ravad k\u00fcberturvalisusele oluliselt v\u00e4hem t\u00e4helepanu kui suurfirmad. Seet\u00f5ttu on neil ka oluliselt suurem oht langeda k\u00fcberr\u00fcnnete ohvriks. Nii selgus Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) ja Statistikaameti korraldatud uuringutest.\nT\u00f6\u00f6tajaid koolitatakse oluliselt v\u00e4hem ning mahukamaid investeeringuid k\u00fcberturbesse hakatakse sageli kavandama alles siis, kui midagi p\u00e4riselt juhtub. \u201cSamas on ohtude ennetamine alati odavam kui tagaj\u00e4rgedega tegelemine,\u201d r\u00f5hutas anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht M\u00e4rt Hiietamm. \u201cAlles paar n\u00e4dalat tagasi teavitas \u00fcks ettev\u00f5te meid, et \u00e4ra hoiti rohkem kui miljoni euro suurune arvepettus.\u201d\n\u201cUuringute j\u00e4rgi teavad paljud ettev\u00f5tjad k\u00fcberruumis levivate ohtude kohta paraku \u00fcsna v\u00e4he. Samuti ei olda kuigi h\u00e4sti kursis k\u00fcberr\u00fcnnakute v\u00f5imalike kahjudega ega nende juhtumise t\u00f5en\u00e4osusega,\u201d selgitas Hiietamm. \u201cV\u00e4iksemad ettev\u00f5tted ise arvavad, et nad pole kurjategijatele piisavalt atraktiivsed sihtm\u00e4rgid, kuid tegelikult v\u00f5etakse sageli sihikule just nemad, sest turvatase on neil keskmiselt madalam.\u201d\nSeet\u00f5ttu on oktoobris ehk k\u00fcberturvalisuse kuul toimuva RIA teavituskampaania keskmes t\u00e4navu just VKE-d. \u201cK\u00fcberturvalisus ei ole ainult IT-kulu. Halvemal juhul v\u00f5ib k\u00fcberr\u00fcnnak l\u00f5ppeda ettev\u00f5tte pankrotiga ja j\u00e4tta suure hulga inimesi t\u00f6\u00f6ta,\u201d r\u00f5hutas Hiietamm. Ta t\u00f5i viimase aja \u00fche t\u00f5sisema juhtumina v\u00e4lja aasta alguses kaht Harjumaa t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet tabanud lunavarar\u00fcnnaku, mille tagaj\u00e4rjel oli sadade t\u00f6\u00f6tajatega firmade t\u00f6\u00f6 mitu n\u00e4dalat t\u00f5siselt h\u00e4iritud.\nKlientide ja partnerite andmed ohus\n\u201cN\u00e4eme oma t\u00f6\u00f6s tihti, et k\u00fcberr\u00fcnnak v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahju mitte ainult ettev\u00f5ttele endale, vaid ka tema klientidele ja \u00e4ripartneritele. Otsese majandusliku kahjuga kaasneb sageli ka mainekahju,\u201d nentis Hiietamm.\nNeid riske ilmestavad viimastel aastatel levinud r\u00fcnnakud teenusepakkuja vastu ehk tarneahelar\u00fcnnakud, kus tungitakse n\u00e4iteks IT-teenust pakkuva ettev\u00f5tte v\u00f5rku ja sealtkaudu ka tema klientide infos\u00fcsteemidesse. \u201cSageli n\u00e4eme, et vastutust ja riske, mis tarneahelas on IT-teenuse v\u00f5i m\u00f5ne muu teenuse pakkumisel, ei ole \u00fcldse lepingus fikseeritud. Halvemal juhul ei ole isegi kohta, kuhu kirjutada v\u00f5i helistada, kui probleem tekib,\u201d selgitas Hiietamm.\nK\u00fcberriskide alahindamist iseloomustab h\u00e4sti ka mullune juhtum, kus RIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) avastas \u00fcle 300 veebipoe, mis kasutasid aegunud tarkvara ja olid seet\u00f5ttu haavatavad \u00fche konkreetse turvan\u00f5rkuse suhtes. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest oli t\u00e4navu suvel endiselt uuendamata pea saja e-poe tarkvara.\nKui kurjategijatel \u00f5nnestub e-poodi sisse h\u00e4kkida, on neil v\u00f5imalik paigaldada sinna pahavara v\u00f5i luua \u00f5ngitsusleht, et varastada klientide andmeid \u2013 sealhulgas pangakaartide andmeid. Samuti v\u00f5ib isikuandmetega hooletu ringik\u00e4imine tuua kopsaka rahatrahvi, mille suurus on EL-i isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi kuni 20 miljonit eurot v\u00f5i kuni 4% ettev\u00f5tte eelmise majandusaasta k\u00e4ibest.\nPositiivsema poole pealt t\u00f5i Hiietamm v\u00e4lja selle, et ettev\u00f5tted on enamlevinud petuskeemidest j\u00e4rjest teadlikumad. Ta julgustas neid intsidentidest ka RIA-le teatama lehel\u00a0raport.cert.ee\u00a0v\u00f5i\u00a0cert@cert.ee, et Eesti k\u00fcberruumi veelgi paremini kaitsta.\nT\u00e4na algava RIA teavituskampaania\u00a0\u201eJuhi IT-vaatlikult!\u201c\u00a0k\u00e4igus jagatakse ettev\u00f5tetele infot k\u00fcberohtude ja nende ennetamise kohta ning valminud on ka\u00a0k\u00fcberturvalisuse l\u00fchijuhend. Samuti leiab palju kasulikke nippe RIA\u00a0asutustele ja ettev\u00f5tetele m\u00f5eldud n\u00f5uandelehelt. Lisaks on ettev\u00f5tetel v\u00f5imalik taotleda\u00a0kuni 60 000 eurot toetust\u00a0oma k\u00fcberturvalisuse hindamiseks ja parandamiseks.\nKuidas kaitsta ettev\u00f5tet k\u00fcberohtude eest?\nTea, millist riist- ja tarkvara kasutad\u00a0\u2013 ettev\u00f5tte kaitsevajaduste kaardistamiseks on vaja selget \u00fclevaadet oma s\u00fcsteemidest ja sisev\u00f5rkudes toimuvast.\nKaitse oma vara\u00a0\u2013 halda uuendusi, paika haavatavusi, kasuta tulem\u00fc\u00fcre\/viirusekaitset jne.\nKaitse oma t\u00f6\u00f6tajaid\u00a0\u2013 loo turvaline paroolipoliitika, kasuta mitmikautentimist.\n\u00d5pi \u00e4ra tundma r\u00fcnnakuid\u00a0\u2013 suurenda t\u00f6\u00f6tajate teadlikkust, koolita oma inimesi ja kontrolli regulaarselt memde teadmisi.\n\u00d5pi taastama\u00a0\u2013 loo taasteplaan, taga varunduse toimimine ja tee proovitaastamisi.\nKaitse kaubam\u00e4rki\u00a0\u2013 teadvusta ohtusid, kaitse (sotsiaalmeedia) kontosid, meiliserverite turvaprotokolle jne."}
{"text":"Harri Kingo: varastatud kohad RiigikogusEesti 200 sai suure osa oma h\u00e4\u00e4ltest ja vastavalt kohtadest Riigikogus t\u00e4nu Lehtmele, kes tegeles Ukraina abistamisega ning kogus meie inimestelt annetusi kokku 6,5 miljoni euro v\u00e4\u00e4ruses. Valijad uskusid Lehtmet ja tema heategevust ning paljud andsid Riigikogu valimistel oma h\u00e4\u00e4led just talle. Ta sai 5251 h\u00e4\u00e4lt. Lehtme oli oma Ukraina ennastsalgava abistamisega sedav\u00f5rd suur eeskuju.\nSelgus aga, et Lehtme pettis sisuliselt valijatelt nende h\u00e4\u00e4led v\u00e4lja \u2013 varastas need, esinedes kui suur Ukraina toetaja. Kaudselt on vargust pettuse vormis tunnistanud Lehtme ise, astudes Riigikogust tagasi. Kus on Lehtme praegu, kuhu ja kellele l\u00e4ksid need rahvalt v\u00e4lja petetud 6,5 miljonit eurot, see on siiamaani selgusetu.\nLehtme pettusega rahvalt varastatud h\u00e4\u00e4led pole aga kadunud kuhugi. Need h\u00e4\u00e4led sai endale Eesti 200, vastavalt sai Eesti 200 nende abil ka oma kohad Riigikogus. Sai isegi Riigikoha juhataja koha.\nEesti 200 koalitsioonipartneritele ei l\u00e4he korda, et Eesti 200 on Riigikogus varastatud h\u00e4\u00e4ltega. Asi on halvem veel \u2013 neile ei l\u00e4he korda, et Eesti 200 juht Lauri Hussar on Riigikogu juhataja toolis just nende samade Lehtme varastatud h\u00e4\u00e4lte toel.\nOn ju selge \u2013 olnuks Eesti 200 h\u00e4\u00e4ltesaak aus, olnuks Eesti 200 h\u00e4\u00e4ltesaak m\u00e4rksa tagasihoidlikum. Eesti 200 poleks olnud piisavat kaalu Riigikogus, et saada oma juht Lauri Hussar nii k\u00f5rgesse ametisse \u2013 t\u00e4htsuselt lausa teiseks ametiisikuks riigis p\u00e4rast Eesti Vabariigi presidenti. Aga seal see Lauri Hussar istub, see ta on.\n\u00d5iguses on pettus pettus, vargus on vargus. Pettuse vormis vargusega saadud kasu ei loeta sellise kasu saaja seaduslikuks, legitiimseks omandiks. Piltlikult: kui ma petan pangalt v\u00e4lja miljoni, siis ei muutu see miljon minu miljoniks.\nEesti 200 sai oma otsese kasu Lehtme pettusest \u2013 sai oma arvele Lehtme rahvalt varastatud h\u00e4\u00e4led ja sai nendega oma kohad Riigikogus. Millegip\u00e4rast aga peetakse meie riigis nii saadud Eesti 200 kasu \u2013 kohti Riigikogus igati seaduslikeks.\nMa ei saa sellest aru. Ja mul on k\u00fcsimused:\nOn Eesti 200 esindatus Riigikogus \u00fcldse legitiimne? On Riigikogu juhatus, kus on varastatud h\u00e4\u00e4lte abil koha saanud Lauri Hussar, \u00fcldse legitiimne? On selline Riigikogu tervikuna \u00fcldse legitiimne? On sellise Riigikogu poolt moodustatud valitsus \u00fcldse legitiimne?\nKui ma lisan eel\u00f6eldule ka kahtlused e-valimiste ja peaministri Venemaal skeemitamiste aususe kohta, siis tervikpilt meie Riigikogust ja meie riigist on t\u00e4iesti masendav.\nSee valede ja pettuste pundar on meie ees olev Gordioni s\u00f5lm \u2013 seda oma juriidika abil lahti harutada pole meil v\u00e4himatki lootust. Tuleb teha sama, mida tegi Alexander Suur \u2013 see Gordioni s\u00f5lm tuleb lihtsalt l\u00e4bi raiuda. Teisis\u00f5nu: sellisest olukorrast ei ole meil v\u00f5imalik teisiti v\u00e4lja tulla kui vaid uute ja ausate \u2013 ilma e-h\u00e4\u00e4letuseta toimuvate Riigikogu valimistega.\nMe ei saa nii edasi minna. Me peame kogu selle valede ja pettuste raske sopalaadungi, mida me k\u00f5ik kanname, endast maha panema ja seljataha j\u00e4tma.\nMe vajame puhastumist.\u201d\nHarri Kingo,\nkonservatiivist poliitkommentaator"}
{"text":"Kuidas on see v\u00f5imalik? Petturid helistavad ausate inimeste telefoninumbritelt, tagasi helistades vastab hoopis keegi teineKuidas saavad telefonipetturid kasutada ausate inimeste numbreid?Foto: Shutterstock\nGeeniuse tellijale\nTelefonile tulevate petuk\u00f5nede hulgal ei ole n\u00e4htavasti otsa ega \u00e4\u00e4rt ning m\u00f5ni ohver on saanud n\u00e4dala jooksul 30 k\u00f5net eri numbreilt ja riikidest. Tagasi helistades v\u00f5tab aga vastu keegi teine ja vannub, et tema ei ole k\u00f5net teinud. Uurisime politsei- ja piirivalveameti P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talitluse juhilt Vjat\u0161eslav Mileninilt, mida skeemitajad saavutada \u00fcritavad.\nKas te saate palju teateid sellise skeemi kohta?\nPolitsei saab selle skeemi kohta infot iga p\u00e4ev.\nKas v\u00f5ib olla, et petuk\u00f5nede tegijad saavad n\u00e4idata suvaliste inimeste numbreid ja tagasi helistades v\u00f5tab k\u00f5ne vastu numbri omanik, mitte pettur?\nKelmid internetis genereerivad teadlikult Eesti numbreid, sest see tekitab inimestes usaldust ning julgetakse rohkem nendele k\u00f5nedele vastata. Tegelikkuses numbri omanik ei helista ega teagi, et tema numbrit on visuaalselt kasutatud. Number, mida n\u00e4eb ekraanil, on sootuks teine, millelt helistatakse.\nNumbrile tagasi helistades vastab siiski selle omanik.\nKas s\u00e4\u00e4rane olukord on uus, et petuk\u00f5nesid tuleb nii palju \u00fcksteise otsa, et enne kui \u00fcks l\u00f5ppeda j\u00f5uab, tuleb juba j\u00e4rgmine?\nUus see skeem ei ole ja neid petuk\u00f5nesid tehakse erinevatest riikidest, kuid sellist nii-\u00f6elda massilist helistamist \u00fchele inimesele toimub harva.\nMida petturid \u00fcldiselt saavutada \u00fcritavad?\nK\u00f5ne algab tavaliselt nii-\u00f6elda tutvustusega, kus kelm v\u00e4idab, et ta on politseinik, pankur v\u00f5i m\u00f5ne muu asutuse t\u00f6\u00f6taja ning nad \u00fctlevad erinevaid p\u00f5hjusi, millega p\u00fc\u00fctakse v\u00e4lja petta k\u00f5ne vastuv\u00f5tja pangakontoga seotud andmeid ja PIN-koode.\nTelia turbevaldkonna juht Aigar K\u00e4is r\u00e4\u00e4kis meile, kuidas skeem tehniliselt toimib:\nSelliste petuk\u00f5nede tegemiseks kasutatakse tarkvara, mis muudab k\u00f5ne alustamisel k\u00f5ne parameetreid nii, et saabuva k\u00f5ne puhul ei n\u00e4e vastuv\u00f5tja mitte originaalnumbrit, vaid numbrit, mida k\u00f5ne tegija soovib vastuv\u00f5tjale n\u00e4idata. Tihtipeale p\u00fc\u00fctaksegi j\u00e4tta mulje, nagu helistaks k\u00f5ne vastuv\u00f5tjale m\u00f5ni tema koduriigi teenusepakkuja v\u00f5i asutus. Reeglina tulevad sellised k\u00f5ned aga v\u00e4lismaalt.\n\u00dcldiselt kehtib telekomisektoris reegel, et teenusepakkujal on kohustus mitte lubada oma v\u00f5rku sellise helistaja numbrit, mis ei kuulu nende kliendile. Paraku leidub siiski selliseid operaatoreid, kes on valmis teenistuse nimel seda reeglit eirama ning seet\u00f5ttu on ka selliste skeemide kasutamine v\u00f5imalik.\nEesti mobiilsidefirmadel on koost\u00f6\u00f6s n\u00e4iteks suuremate pankade ja politseiga p\u00fcsivalt keelatud v\u00e4lismaalt tulevad k\u00f5ned, kus helistaja number on maskeeritud n\u00e4iteks politsei v\u00f5i m\u00f5ne panga numbriks. Samuti on seatud piirang sissetulevatele k\u00f5nedele, mille number algab 1-ga ehk mida v\u00f5idakse \u00fcritada n\u00e4idata kui teenusnumbrilt tulevat k\u00f5net.\u00a0\nSee lugu ilmus ajakirjas Digi nr 222, oktoober 2023\nK\u00f5ik selle ajakirja lood"}
{"text":"Ehitajate hinnangul on neile pandud j\u00e4relevalvekohustus seadusega vastuolusKallis, m\u00f5ttetu ja poolik lahendus, \u00fctlevad ehitusettev\u00f5tjad uue maksure\u017eiimi kohta, millega neilt n\u00f5utakse ehitusplatsidel viibimise salvestamist ning t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela andmete edastamist. Aga viimane k\u00f5rs kaameli turjal on andmete kogumine m\u00e4\u00e4ruste alusel, millele seadus isegi ei viita.\nAlates p\u00fchap\u00e4evast kehtivad ehitusplatsidel uued reeglid: tuleb paika panna, kes k\u00e4ivad ehitusplatsil, millal k\u00e4ivad ehitusplatsil, kes kelle jaoks t\u00f6\u00f6tab. Maksu- ja tolliamet loodab sellest ravi \u00fcmbrikupalga maksmise vastu, mille maksukahju on 100 miljonit, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro."}
{"text":"Aivar Hundim\u00e4gi: \u00e4rge nii enam riigieelarvet tehke   Eelmisel n\u00e4dalal riigikogule esitatud j\u00e4rgmise aasta riigieelarve kohta sobib kaasa anda hoiatus: \"\u00c4rge seda j\u00e4rele tehke\", nendib Aivar Hundim\u00e4gi Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.   Riigieelarve ja ka eelarvestrateegia koostamine on k\u00e4inud nii, nagu see toimuma ei peaks. Eelarveprotsessi suur probleem on huvigruppide ebapiisav kaasatus, mille n\u00e4iteks on ootamatult ja kiirustades v\u00e4lja k\u00e4idud erinevad maksuideed ja teised seadusemuudatused. On lubamatu, et ministeeriumid j\u00e4tavad erinevatele huvigruppidele ehk neile, keda muudatused puudutavad, seaduste koosk\u00f5lastamiseks v\u00f5i arvamusavalduseks vaid m\u00f5ne p\u00e4eva aega. Nii riigikontrol\u00f6r Janar Holm kui ka riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving viitasid m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal, et selline praktika t\u00f5mbab alla \u00f5igusloome kvaliteedi. L\u00fckates otsustamise v\u00e4ga kitsa ametnikkonna k\u00e4tte v\u00f5ime saada otsuseid, mille negatiivsetele m\u00f5judele ei p\u00f6\u00f6rata piisavalt t\u00e4helepanu. Kahjuks m\u00f5jutavad sellised otsused paljusid. Valitsuse \u00fcks enim kasutatud vabandus on see, et aega ei ole. Sellise vabandusega v\u00f5iks leppida, kui seda r\u00e4\u00e4giksid Eesti 200 poliitikud. Reformierakond on aga peaministri ja rahandusministri vastutust kandnud ka kahes varasemas valitsuses. Riik on n\u00fc\u00fcdsesse olukorda j\u00f5udnud Reformierakonna kaasjuhtimisel ja seet\u00f5ttu k\u00f5lab peaminister Kaja Kallase p\u00f5hjendus, et otsustamisega on kiire, haledalt.\"Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega on riigi rahaasjade korda tegemisel oma usalduskrediidi maha m\u00e4nginud.\"Loomulikult tuleb arvestada, et riigi kulutused on viimastel aastatel erakorralistel ja meist mitte s\u00f5ltunud p\u00f5hjustel j\u00e4rsult kasvanud. Koroonakriis sundis t\u00f5stma kulutusi tervishoiule. Sellele j\u00e4rgnenud Ukraina s\u00f5da suurendas s\u00f5jap\u00f5genike vastuv\u00f5tuga seotud kulutusi ja sunnib meid panustama rohkem riigikaitsesse. Viimased valitsused ongi seet\u00f5ttu olnud v\u00e4ga keerulises olukorras, kusjuures see ei ole ainult Eesti probleem, vaid nn paksem riik ja riikide v\u00f5lakoormuse kasv on globaalne trend, mida soodustavad geopoliitilised pinged, elanikkonna vananemine, kliimamuutused ja tervishoiukulude kasv. Seega on naiivne eeldada, et riigieelarve koostamine ja defitsiidi v\u00e4hendamine muutub j\u00e4rgnevatel aastatel lihtsamaks. Jah, Eestis on majanduslanguse periood loodetavasti l\u00e4bi saanud ning j\u00e4rgnevatel kvartalitel hakkab majandus kasvama. See kasv ei ole aga l\u00e4hiaastatel nii tugev, et suudaks katta \u00e4ra kiiresti kasvavad kulud. Seet\u00f5ttu s\u00e4ilib ka poliitikute kiusatus kehtestada uusi makse v\u00f5i t\u00f5sta olemasolevaid. Mul oleks lihtsam maksut\u00f5usudega leppida, kui n\u00e4eksin, et valitsus v\u00f5tab endale aega muudatuste m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsida, pingutab avaliku sektori kulude k\u00e4rpimisel ning otsib maksude k\u00f5rvale alternatiivseid ideid riigi tulude kasvatamiseks. V\u00f5ib-olla kaoks nii ka m\u00f5negi uue maksu idee p\u00e4evakorralt. N\u00e4iteks ei saa ma aru, miks ei tegele valitsus praegu aktiivselt ja kiirendatud korras riigifirmade b\u00f6rsile viimisega. Enefit Greeni kogemus on varnast v\u00f5tta ning b\u00f6rsile v\u00f5iks tuua ka Eesti Energia, Eesti Loto, Elroni, Tallinna Lennujaama, Eesti Raudtee, Eleringi, Eesti Lootsi, RMK jt. S\u00f5ltuvalt ettev\u00f5tte strateegilisest t\u00e4htsusest v\u00f5iks erastada need kas t\u00e4ielikult v\u00f5i viia b\u00f6rsile v\u00e4hemusosaluse. Kuna riik peab ka tulevikus v\u00f5tma laenu, siis tasuks seda v\u00e4hemalt osaliselt teha kohalikul turul Eesti inimestele riigi v\u00f5lakirju pakkudes. N\u00e4iteks kaitseinvesteeringute finantseerimiseks. Laenates v\u00e4lismaalt suuname ka intressitulu Eestist v\u00e4lja. Samal ajal v\u00f5iks selle tulu j\u00e4tta v\u00e4hemalt osaliselt Eesti inimeste k\u00e4tte, kes tulevikus t\u00f5en\u00e4oliselt osa sellest ka Eesti majandusse j\u00e4tavad. Ma ei hakka r\u00e4\u00e4kima pikalt kulude kokkuhoiust, aga m\u00e4letan, et enne valimisi lubas v\u00e4hemalt \u00fcks praegune valitsuspartner Eesti 200 selle teema v\u00f5tta enda s\u00fcdameasjaks. N\u00e4iteks lubasid nad hoida 300 miljoni eurot kokku erinevate digilahenduste abil ja teha \u00e4ra riigireformi. Saan aru, et pool aastat on liiga l\u00fchike valitsemisperiood, et n\u00f5uda k\u00f5igi valimislubaduste t\u00e4itmist, kuid plaan, millise tempoga selle 300 miljoni euro suuruse s\u00e4\u00e4stu poole liigume, v\u00f5iks juba olemas olla. Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega on riigi rahaasjade korda tegemisel oma usalduskrediidi maha m\u00e4nginud. N\u00fc\u00fcd on 2024. aasta riigieelarve riigikogule \u00fcle antud ja j\u00e4rgmised kuud n\u00e4itavad, kui palju on praegusel valitsusel \u00f5ppimisv\u00f5imet, et mitte enam oma seni tehtud vigu korrata. K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt.  ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email\u00a0protected]. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.     \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Saksa v\u00e4lisminister: Euroopa Liit ulatub peagi Lissabonist LuhanskiniKIIEV, 2. oktoober, Interfax-BNS \u2013 Saksamaa v\u00e4lisminister Annalena Baerbock \u00fctles esmasp\u00e4eval enne Euroopa Liidu v\u00e4lisministrite mitteametliku kohtumise algust Kiievis, et Ukraina tulevik on EL-is ning peagi ulatub \u00fchendus Lissabonist Luhanskini.\n\"Ukraina tulevik on Euroopa Liidus, meie vabaduse kogukonnas ja peagi laieneb see Lissabonist Luhanskini. Iga k\u00fclaga, iga meetriga, mille Ukraina vabastab, iga meetriga, kus ta oma inimesi p\u00e4\u00e4stab, rajab ta ka omale teed EL-i,\" \u00fctles Berbock Kiievis ajakirjanikega vesteldes.\nTa kinnitas, et Euroopa partnerid j\u00e4tkavad Ukraina toetamist, et ukrainlased saaksid \"taas elada rahus ja vabaduses\".\nMinister m\u00e4rkis ka Ukraina valitsuse reformide muljetavaldavat elluviimist keset Venemaa kohutavat r\u00fcndes\u00f5da.\n\"Need on sellised asjad nagu seaduste muutmine justiits- ja meediavaldkonnas, aga ka korruptsioonit\u00f5rje. R\u00e4\u00e4gime oma partneritega siin Ukrainas avalikult, et j\u00e4tkame seda teed koos,\" \u00fctles Berbock.\nSaksa v\u00e4lisminister r\u00f5hutas ka vajadust veelgi t\u00f5hustada j\u00f5upingutusi Ukraina ettevalmistamisel eelseisvaks talveks. Eelk\u00f5ige on jutt \u00f5hut\u00f5rjest, generaatoritest ja abist energiavarustuse osas.\nBaerbock m\u00e4rkis taas, et s\u00f5da Ukraina vastu ei saa v\u00f5tta iseenesestm\u00f5istetavana.\n\"Need kannatused, laste r\u00f6\u00f6vimised, naiste ja meeste m\u00f5rvad ei tohi kunagi muutuda Euroopa Liidus normaalseks ning need peavad leidma meie \u00fchiskondades ja riikides vastuk\u00f5la,\" \u00fctles ta.\nInterfax \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Lehed eile\u00c4RIP\u00c4EVAS kirjutab suhtekorraldaja ja endine riigihalduse minister Janek M\u00e4ggi, et seni on k\u00f5ik ettepanekud maksudest, mis peaksid suunama k\u00e4itumist, olnud soovett joonud seenelise meeleheitlikud r\u00f6\u00f6gatused, mitte m\u00f5te, kuidas Eesti inimeste heaolu ja elukvaliteet paraneks.\"Eesti majandus on imelises, lustimist v\u00e4\u00e4rt seisus: bussid s\u00f5idavad (Hardo Pajula m\u00f5te, et kui bussid v\u00e4ljuvad \u00f5igel ajal, on majandus parimas korras), inimestel on leib laual, p\u00e4ikest ei varjuta \u00fckski kunstlik pilv. Palk ei t\u00f5use v\u00f5i ei t\u00f5use piisavalt kiiresti? Kasum on nirum kui mullu v\u00f5i on suisa kahjum? Tore, kui ei pea mulda s\u00f6\u00f6ma ning \u00fcldse elus oleme. See on v\u00e4gev!Kannatage \u00e4ra: j\u00e4relikult olete olnud kas laisad, liiga palju puhanud v\u00f5i kaart ei ole jooksnud \u2212 \u00f5nnetegurit ei tohi kunagi alahinnata. Kui teed k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d ja suudad \u00f5nne \u00e4ra v\u00f5luda, saad v\u00e4lja ka k\u00f5ige mudasemast august. Eesti majanduses on k\u00e4es aeg, mil ettev\u00f5tja s\u00fcda laulab ja hing aplodeerib. Warrenbuffetlikult \u2212 kui k\u00f5ik kardavad, ahnitse, kui k\u00f5ik ahnitsevad, karda. Praegu tuleb ahnitseda.Ma ei saa absoluutselt aru, mis katkuitk riigi mittekorras rahanduse \u00fcmber k\u00e4ib. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on k\u00f5ik need maksupingutused t\u00e4iesti m\u00f5ttetud, sest aasta p\u00e4rast on riigieelarve \u00fclelaekumine selline, et j\u00e4lle v\u00f5ime \u00f5ndsalt ohata \u2212 k\u00f5ik kodanike vaimsed ja f\u00fc\u00fcsilised piinamised olid ebavajalikud, lausa kurjast, kuna riigil on raha j\u00e4lle nagu ratsahobusel sitta,\" kirjutab M\u00e4ggi.EESTI P\u00c4EVALEHT t\u00f5deb, et Slovakkia parlamendivalimised v\u00f5itnud Robert Fico seisukohad panevad iga Ukraina toetaja ja kaasaelaja vanduma.T\u00e4iesti v\u00f5imalik, et ta pole siiras putinist, vaid \u00fcksnes oportunist, kes n\u00e4gi s\u00e4\u00e4rases retoorikas valimisedu v\u00f5tit. Fico on korruptiivse stiili ja taagaga poliitik, kes ei kummarda siiralt mingit ideoloogiat, vaid teda huvitab eelk\u00f5ige v\u00f5imul olemine \u2212 vahendeid valimata.Selles m\u00f5ttes tegi ta Slovakkia n-\u00f6 Vene kaardile panustades \u00f5ige panuse. Isegi meie kevadised valimised n\u00e4itasid, et meie \u00fchiskonnas elab arvestatav hulk neid, kes hoiavad Putini Venemaale p\u00f6ialt. Tuleb v\u00e4lja, et Slovakkias, kus ajaloolised Venemaaga seotud traumad on v\u00e4iksemad, on neid lausa valimisv\u00f5iduks piisaval hulgal."}
{"text":"Taavi Libe meenutab \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d saates kohatud inimesi: ma lihtsalt ei suutnud v\u00f5ttel enam ollaSel n\u00e4dalal ilmus \u201cKaadri taga Taaviga\u201d k\u00fcmnes episood ning Taavi vaatas tagasi oma seiklustele \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d saates. Armastatud saatejuht meenutas ka seika, kus ta enam ei saanud v\u00f5tteplatsil olla, kuna absurdne lugu ajas teda niiv\u00f5rd naerma.\nLugu, mida Taavi meenutas, kus absurdne olukord ajas teda naerma, r\u00e4\u00e4kis Arvist, kes paljude internetipettuste t\u00f5ttu, oli \u00fcsna suurest summast ilma j\u00e4\u00e4nud.\n\u201cTema nimi on Arvi ja mis seal salata\u2026 \u00fcks pettusevorm, mille \u00f5nge Arvi ikkagi l\u00f5plikult ei l\u00e4inud, oli selline, et ma lihtsalt ei suutnud v\u00f5ttel enam olla, sellep\u00e4rast, et kogu see absurdsus lihtsalt ajab naerma.\u201d\nArvi r\u00e4\u00e4kis, kuidas Mark Zuckerberg, Facebooki looja, temaga \u00fchendust v\u00f5ttis ning loosi osalema kutsus. Selleks, et v\u00f5ita, pidi Arvi muidugi raha enne sisse maksma. \u00d5nneks mees seda ei teinud.\u00a0\nTaavi naeris selle loo \u00fcle \u201cM\u00e4rgatud Eesti\u201d saates korralikult ning on aru saada, et olukord pakkus talle suurt l\u00f5bu. \u201cKaadri taga Taaviga\u201d v\u00f5ttis saatejuht kogu loo moraali lihtsalt ja selgelt kokku.\n\u201cVanarahvas on ikka olnud tark. M\u00f5elge kui toredaid \u00fctlusi on nad v\u00e4lja m\u00f5elnud: \u201c\u00dcheksa korda m\u00f5\u00f5da ja \u00fcks kord l\u00f5ika\u201d v\u00f5i siis \u201cUsalda, aga kontrolli\u201d ja nii edasi. Tegelikult tulekski ka t\u00e4nap\u00e4eval tehnikamaailmas neid k\u00f5iki asju meeles pidada ja ei maksa ikkagi uskuda ja taoliste asjade \u00f5nge sattuda.\u201d\nVaata videost \u201cKaadri taga Taaviga\u201d uusimat osa!\nTeisi episoode saad vaadata TV3Play-st!\nSizeer.ee\nTV3.ee\nSisuturundus\nPange end kooliks valmis: kuidas valida streetweari seljakotti"}
{"text":"OTSEBLOGI | \u0160oigu: t\u00e4iendava mobilisatsiooni plaane ei ole, vabatahtlikke on t\u00e4navu teenistusse astunud 335 000Venemaa kaitseminister Sergei \u0160oigu teatas t\u00e4nasel n\u00f5upidamisel, et Venemaa kaitseministeerium ei plaani t\u00e4iendavat mobilisatsiooni \u201es\u00f5jalise erioperatsiooni\u201c jaoks Ukrainas.\n\u201eKindralstaabis t\u00e4iendava mobilisatsiooni plaane ei ole. Relvaj\u00f5ududel on s\u00f5jalise erioperatsiooni l\u00e4biviimiseks vajalik kogus s\u00f5jav\u00e4elasi,\u201c lausus \u0160oigu Interfaxi vahendusel.\n\u0160oigu teatas, et alates 1. oktoobrist toimub s\u00fcgisene teenistusse kutsumise kampaania plaanilises korras.\n\u201eVastavalt presidendi ukaasile kuulub kutse alla s\u00f5jav\u00e4eteenistusse 130 000 inimest. Veel kord juhin t\u00e4helepanu, et \u00fchtki kutsealust, sealhulgas uutest regioonidest, lahingutegevuse tsooni ei saadeta,\u201c \u00fctles \u0160oigu.\nSamas teatas \u0160oigu, et sel aastal on vabatahtlikesse formeeringutesse lepingulisse teenistusse astunud \u00fcle 335 000 mehe.\n\u0160oigu v\u00e4itis, et ainu\u00fcksi septembris s\u00f5lmis lepingu \u00fcle 50 000 kodaniku."}
{"text":"Riigikohus j\u00e4ttis Semilarski ja Suvorovi kaebused rahuldamata   Riigikohtu halduskolleegium j\u00e4ttis rahuldamata Tartu endiste abilinnapeade Valvo Semilarski ja Artjom Suvorovi kassatsioonikaebused, millega n\u00f5uti prokuratuuri pressikonverentsil \u00f6eldu \u00fcmberl\u00fckkamist ja kahju h\u00fcvitamist. Riigikohtu hinnangul v\u00e4ljendus prokur\u00f6r pressikonverentsil \u00f5igusvastaselt, kuid see ei tekitanud Tartu endistele abilinnapeadele t\u00e4iendavaid \u00fcleelamisi.   Semilarski soovis, et kohus kohustaks prokuratuuri \u00fcmber l\u00fckkama tema kohta 2017. aasta pressikonverentsil v\u00e4idetu ning m\u00e4\u00e4raks mittevaralise kahju h\u00fcvitamise oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi. Juhul kui tegemist on v\u00e4\u00e4rtushinnangu, mitte faktiv\u00e4itega, palus Semilarski kohustada prokuratuuri meediav\u00e4ljaandeid teavitama, et tema kohta avaldatud lause on \u00f5igusvastane. Suvorov n\u00f5udis prokuratuurilt mittevaralise kahju eest \u00f5iglast h\u00fcvitist kohtu \u00e4ran\u00e4gemisel. Suvorov ja Semilarski olid Tartu abilinnapead ning m\u00f5lemad peeti 18. oktoobril 2017 kahtlustatavatena kinni kriminaalasjades, mis polnud omavahel seotud, kuid neid m\u00f5lemaid kahtlustati muu hulgas altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. Samal p\u00e4eval toimunud pressikonverentsil teatas L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokur\u00f6r muu hulgas j\u00e4rgmist: \"Tartu linn on Eesti \u00fcks m\u00f5jukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seet\u00f5ttu ma leian, et on \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on piltlikult \u00f6eldes \u00e4raostetavad.\" Suvorovi \u00f5igeksm\u00f5istev kohtuotsus j\u00f5ustus 29. jaanuaril 2020. Semilarski suhtes l\u00f5petas prokuratuur 19. juulil 2019 altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise osas kriminaalmenetluse selle aluse puudumise t\u00f5ttu. Semilarski esitas halduskohtule kaebuse, milles n\u00f5udis prokuratuuri kohustamist l\u00fckkama \u00fcmber tema kohta pressikonverentsil v\u00e4idetu ning mittevaralise kahju \u00f5iglast h\u00fcvitamist kohtu \u00e4ran\u00e4gemisel. Tartu halduskohus j\u00e4ttis oktoobris 2021 Semilarski kaebuse rahuldamata, p\u00f5hjendades muu hulgas, et pressikonverentsil \u00f6eldut ei saa m\u00f5ista nii, et Semilarski on s\u00fc\u00fcdi kuriteo toimepanemises.\u00a0\"Prokur\u00f6ri avalduses esineb k\u00fcmme korda kahtlustusele viitav s\u00f5nastus. Sellest, et tegemist on kahtlustusega, r\u00e4\u00e4giti pressikonverentsil l\u00e4bivalt. M\u00f5istlikul inimesel ei saanud pressikonverentsi p\u00f5hjal tekkida kahtlust, et kaebaja on kuriteo toimepanemises s\u00fc\u00fcdi. Vaidlusalust lauset ei saa vaadelda eraldi v\u00f5etuna,\" m\u00e4rkis halduskohus. Semilarski esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu ringkonnakohus j\u00e4ttis detsembris\u00a02022 rahuldamata. Ringkonnakohus n\u00f5ustus t\u00e4ielikult halduskohtu p\u00f5hiseisukohaga, et pressikonverentsi tuleb vaadelda \u00fchtse tervikuna ning kokkuv\u00f5ttes pidi pressikonverentsist \u00fcheselt ilmnema, et kaebajat \u00fcksnes kahtlustatakse altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. Suvorov esitas halduskohtule kaebuse, milles n\u00f5uab prokuratuurilt mittevaralise kahju eest \u00f5iglast h\u00fcvitist kohtu \u00e4ran\u00e4gemisel. Tartu halduskohus j\u00e4ttis novembris\u00a02021 kaebuse rahuldamata, p\u00f5hjendades muu hulgas, et s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni ei ole rikutud ka siis, kui prokur\u00f6r v\u00e4ljendab oma veendumust, et t\u00f5endid on piisavad kahtlustuse v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistuse esitamiseks v\u00f5i \u00f5igustavad uurimise korraldamist isiku suhtes. \"Prokur\u00f6ri kokkuv\u00f5tlik kujundlik lause on esitatud p\u00e4rast kahtlustuse sisu avamist ja tehtud toimingute tutvustamist. Kontekstiv\u00e4liselt viitab see lause, et kaebaja on v\u00f5tnud altk\u00e4emaksu, kuid lauset pole p\u00f5hjendatud kajastada eraldiseisvana \u00fclej\u00e4\u00e4nud pressikonverentsil kajastatust. Prokur\u00f6r r\u00f5hutas enne vaidlusalust lauset korduvalt, et tegemist on kahtlustusega. \/...\/ Keskmisele m\u00f5istlikule inimesele oli arusaadav, et juttu on esitatud kahtlustusest. Pressikonverentsil \u00f6eldut kogumis hinnates ei saa j\u00e4reldada, et prokur\u00f6ri hinnangul oli kaebaja kuriteo sooritamine tuvastatud fakt,\" m\u00e4rkis kohus. Suvorov esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu ringkonnakohus j\u00e4ttis septembris\u00a02022 rahuldamata. Riigikohus j\u00e4ttis kaebused rahuldamata, kuid kolleegium muutis ringkonnakohtu otsuse p\u00f5hjendusi. Riigikohtu otsust saab t\u00e4ismahus lugeda riigikohtu kodulehelt.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming     \t\t\t\t\t\t\t\t\tUuendatud\t\t\t\t\t\t\t\t\t \t\t\t\t\t\t\t\t\t\t02.10\t\t\t\t\t\t\t\t\t "}
{"text":"Nordic Business Forum 2023 kokkuv\u00f5te: AI esitab v\u00e4ljakutse inimlikkusele \u2013 v\u00f5idavad need, kes oskavad AI enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna, kuid ei loobu inimli...T\u00e4navune P\u00f5hjamaade suurim juhtimiskonverents Nordic Business Forum (NBF) keskendus muudatuste juhtimisele ja tehisintellektile. Optimisti kommunikatsiooni-, loov- ja digiagentuuri olulisemad t\u00e4helepanekud koondasid kokku Triin Adamson ja Mari-Liis Ahven.\nTriin Adamson ja Mari-Liis Ahven keset konverentsimelu. Foto: Erakogu\nMuutus algab \u00fchest inimesest, kuid suuremaks m\u00f5juks on vajalik kollektiivne tegutsemine\nMalala Yousafzai r\u00f5hutas, et t\u00f5eline muutus algab iga\u00fchest endast ning tema kodust. Kui soovime, et inimesed v\u00f5i s\u00fcsteemid muutuksid, siis tuleb ennek\u00f5ike muuta iseennast. Defineerida enda v\u00e4\u00e4rtused ning nendest kinni hoida. V\u00e4\u00e4rtused ja inimlikkus on need, mis on olulised.\u00a0\nKuigi muutus algab \u00fchest inimesest, siis suurema m\u00f5ju saavutamiseks on vajalik kollektiivne tegutsemine, sest ainult \u00fcheskoos on v\u00f5imalik ellu viia t\u00f5eliselt t\u00e4henduslikke muudatusi.\u00a0\nSelleks, et lahendada kogu maailma muserdavaid v\u00e4ljakutseid, peab muutuseid soovima palju indiviide, kes \u00fcheskoos need ellu suudavad viia.\u00a0\nMeeskonnat\u00f6\u00f6s tuleb arvesse v\u00f5tta iga liikme andeid, kompetentse ja frustratsioone\nPatrick Lencioni avas NBF-il praktilisi n\u00f5uandeid t\u00f5husate meeskondade juhtimiseks. Igal inimesel on teatud kaasas\u00fcndinud anded, mis neid s\u00fctitavad ning mille rakendamisel nad tunnevad t\u00f6\u00f6tegemisest rohkem r\u00f5\u00f5mu ning mis muudavad neid produktiivsemaks.\nOluline on leida \u00fcles iga meeskonnaliikme anded, kompetentsid ja frustratsioonid ning t\u00e4iendada vastavalt sellele meeskonna d\u00fcnaamikat. T\u00f6\u00f6andjatel tuleb m\u00f5ista, et igal t\u00f6\u00f6tajal oleks igap\u00e4evaselt rohkem energiat andvaid kui frustratsiooni tekitavaid \u00fclesandeid.\u00a0\nLoomulikult ei saa iga meeskonda komplekteerida vastavalt ideaalile, kus k\u00f5ik saavad teha ainult enda andest l\u00e4htuvaid tegevusi. Meeskondadel on oluline m\u00f5ista, et teatud tegevused tuleb lihtsalt \u00e4ra teha, et naasta nende \u00fclesannete juurde, mis on k\u00f5ige nauditavamad.\u00a0\nV\u00f5imesta t\u00f6\u00f6tajaid rohkem ise otsustama\nJos de Blok nentis NBF-il, et ei ole olemas laisku inimesi \u2013 nad on laisad vaid meie m\u00f5tetes.\u00a0\nMittetoimivad meeskonnad on sageli \u00fclekoormatud seet\u00f5ttu, et nad on \u00fclejuhitud ja mattuvad b\u00fcrokraatiakuhja alla.\nOlenemata sektorist tuleb leida v\u00f5imalusi, kuidas t\u00f6\u00f6tajaid v\u00f5imestada rohkem ise otsustama ning ennast juhtima ja vastutust v\u00f5tma. Iga tiimi liige peab enda t\u00f6\u00f6 eest vastutama, kolleegid n\u00e4evad tema t\u00f6\u00f6 tulemusi v\u00f5i vajakaj\u00e4\u00e4misi ning see tekitab meeskonnasisest enesejuhtimist.\nNaised on organiseerimises paremad kui mehed, eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et nad on keskendunud j\u00e4rjepidevusele ja jagamisele. Nad m\u00f5tlevad v\u00e4lja, kuidas koos ellu j\u00e4\u00e4da.\nJa kui keegi \u00fctleb, et ta ei oska otsustada, siis see ei vasta t\u00f5ele. Iga inimene otsustab kogu aeg midagi \u2013 mida hommikuks s\u00fc\u00fca, mida \u00f5htul teha, kuhu puhkusele minna, milliseid riideid osta jne.\nAI ei v\u00f5ta inimestelt t\u00f6\u00f6d \u00e4ra \u2013 seda teevad inimesed, kes oskavad AI enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna\nAmy Webb avas AI tausta ning tulevikuperspektiive, r\u00f5hutades, et AI on tegelikult juba sadu aastaid meie \u00fcmber toiminud. See, milliseks kujuneb AI tulevik, s\u00f5ltub v\u00e4ga paljudest faktoritest \u2013 meie t\u00e4nastest otsustest, v\u00e4\u00e4rtustest, s\u00f5jast ja poliitikast.\nViimase aasta jooksul toimunud AI areng on tekitanud hirmu, et AI v\u00f5tab inimestelt t\u00f6\u00f6 \u00e4ra. Tegelikkuses ei v\u00f5ta t\u00f6\u00f6d \u00e4ra mitte tehisintellekt, vaid inimesed, kes oskavad AI enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna ja rakendada selle t\u00e4ielikku potentsiaali. Seega peaks iga\u00fche huvi olema arendada enda teadmisi ja oskusi tehisintellektist, et leida tegevusi, mida saab asendada AI-ga ning seel\u00e4bi t\u00f5sta enda produktiivsust.\u00a0\nSuures pildis on inimeste endi otsustada, kas me j\u00e4\u00e4me tehisintellekti juhtima v\u00f5i juhib tema meid. Kas laseme end mugavaks ja AI saab meist k\u00f5ige intelligentsemaks v\u00f5i ohjeldame teda ja oleme ise k\u00f5ige targemad? Iga tehnoloogia taga on inimene \u2013 on meie otsustada, kuidas me tehnoloogiat juhime.\u00a0\nOptimisti rahva grupipilt. Foto: Erakogu\nAI pahupooleks on enneolematud v\u00f5imalused pettusteks\nAI \u00fcheks teadaolevaks suurimaks pahupooleks on v\u00f5imalikud pettused. Kui hetkel \u00f5ngitsetakse raha v\u00f5i andmeid peamiselt libakirjade teel, siis AI v\u00f5imaldab viia \u00f5ngitsemised hoopis uuele tasemele.\nN\u00e4iteks on tehisintellektiga v\u00f5imalik koostada h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid, mille puhul on v\u00f5imatu eristada inimest arvutist. Kas kujutate ette olukorda, kus juht helistab t\u00f6\u00f6tajale ja palub teha m\u00f5ne palga\u00fclekande v\u00f5i avalikustada sensitiivset infot, kuid tegelikult on selle k\u00f5ne autor hoopis k\u00f5nerobot? See on juba praegu v\u00f5imalik! AI-d kuritarvitades on identiteedivargused lihtsamast lihtsamad.\nMikko Hypp\u00f6nen t\u00f5statas enam kui NBF-i 7000 osaleja seas k\u00fcsimuse, kuhu me seame AI kasutamise eetilised piirid? Kas on ikka okei kasutada fotograafi tehtud fotot ja lasta seda muuta AI-l uuele kujule nii, et selle autor kaob? V\u00f5i kas on sobilik kasutada kuulsa teose puhul teist h\u00e4\u00e4lt \u2013 n\u00e4iteks, kui Elvis Presley laulab \u201cBarbie girl\u201c laulu. See v\u00f5ib olla meelelahutuslik, kuid samas ka oht, kus regulatsioonide puudumine muudab meie tuleviku v\u00e4\u00e4rtusruumi.\nR\u00e4\u00e4kimine on uus kirjutamine\nTehisintellekti arenguga muutub r\u00e4\u00e4kimine olulisemaks kui kirjutamine. Kui praegu on suhtlus eri \u00e4ppides, suhtlusv\u00f5rgustikes v\u00f5i t\u00f6\u00f6\u00fclesannetes paljuski kirjutamise ja ekraani p\u00f5hine, siis aasta-aastalt hakkab suurenema h\u00e4\u00e4ls\u00f5numite ja r\u00e4\u00e4kimise osakaal. Tehisintellektist saab meie vestluspartner, kes vastavalt meie jutule annab vastuseid, soovitusi ja suuniseid ning tal ei ole selleks enam vaja isegi ekraani.\nAmy Webb t\u00f5i esile, et t\u00e4nu AI-le on meil inimestena ligip\u00e4\u00e4s suuremale infohulgale l\u00fchema ajaga ning see v\u00f5imaldab meil avardada visioone, luua uusi strateegiaid ja kutsuda ellu muutuseid, milleks enne andmeid l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tades aega ei j\u00e4tkunud. Saame r\u00e4\u00e4kides olla kiiremad kui seni olime kirjutades.\n\u00dchiskond seisab silmitsi introvertsuse ja \u00fcksindusega\nScott Galloway nentis, et kuigi chat-based kommunikatsioon asendub justkui avatuma r\u00e4\u00e4kimis-kommunikatsiooniga, siis peitub selle avatud AI-partnerlussuhtluse taga inimlik oht \u2013 asendada AI kui k\u00f5iketeadja partner p\u00e4ris inimsuhetega, mis on komplitseeritud ja n\u00f5uavad inimeselt panustamist.\u00a0 Oluline on eristada tehnoloogiline suhtlus inimlikkusest.\nTeaduslikult on t\u00f5estatud, et \u00fcksindus on surmavam kui suitsetamine. Tehisintellekti v\u00f5iduk\u00e4ik suurendab introvertsust ja \u00fcksindust, mist\u00f5ttu on meil \u00fchiskonnana peagi uus v\u00e4ljakutse, kuidas tulla toime \u00fcksindusega. N\u00e4iteks otsitakse juba praegu omale kaaslaseks tehisintellektist t\u00fcdruk- v\u00f5i poiss-s\u00f5pra.\nScott Galloway t\u00f5i esile n\u00e4ite: reede \u00f5htul on ju meesterahval lihtsam suhelda AI-t\u00fcdruks\u00f5braga, kes vastab kohe sinu ootustele selle asemel, et panna selga puhas s\u00e4rk, kutsuda neiu kohtingule, tekitada huvi ja hoida huvi \u00fcleval, olla seotud teise inimesega, luua romantikat, saada lapsi.\u00a0\nLihtsal on oma aeg ja infovajadus t\u00e4ita kodus diivanil AI-vestluspartneriga, kes kohaneb sinuga \u2013 kuid seel\u00e4bi on ohuks inimlikule \u00fchiskonnale. Inimene vajab tegelikkuses oma k\u00f5rvale teist inimest. Oleme siiski karjaloomad.\u00a0\nT\u00f5de on maailmast peagi kadunud\nAI arenguga kaovad piirid meile teadatuntud t\u00f5e ja vale vahel. Tekib dilemma, mis on t\u00f5de ja kellel on \u00f5igus \u00f6elda, mis on t\u00f5de?\nGeneratiivse AI t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te seisneb pidevas \u00f5ppimises. Tehisintellekt talletab endas k\u00f5ike, mida internetis kirjutatakse v\u00f5i kuvatakse. See t\u00e4hendab, et tehisintellekt \u00f5pib ka teadlikult esitatud valeinformatsioonist ning teatud kontsentratsiooni saavutades v\u00f5ib serveerida seda uue t\u00f5ena. AI-le ei tohi p\u00e4ringuga \u00f5petada infot, mida sa ei soovi, et AI kasutab j\u00e4rgmistele inimestele vastamiseks.\u00a0\nBig data kontrollimiseks ja juhtimiseks on tarvis palju inimesi, kes kontrolliksid, mis on t\u00f5de! Vajalik on inimlik v\u00e4\u00e4rtuskontroll ja tehnoloogia juhtimine.\u00a0 \u00dcha olulisemaks muutub kriitiline m\u00f5tlemine, et teha vahet sellel, mis on t\u00f5de ja mis v\u00e4\u00e4r-t\u00f5de.\u00a0\nAI on sellise interneti, mida praegu tunneme, l\u00f5pp\nPraegu on peamiseks informatsiooni allikaks internet, kust otsitakse vastuseid oma k\u00fcsimustele. Otsingumootorid annavad sulle lehtede viisi valikuid ja sa ise pead otsustama, mis on \u00f5ige.\nChatGPT v\u00f5lu seisneb aga selles, et vastuste otsimise asemel annab tehisintellekt sulle \u00fche vastuse. Kui sul on k\u00fcsimus, siis lihtsalt k\u00fcsid ja ta vastab.\u00a0\nInimesed eelistavad \u00fchte kindlat vastust l\u00f5pututele v\u00f5imalustele. Seet\u00f5ttu hakkab interneti osat\u00e4htsus aegamisi h\u00e4\u00e4buma.\nInnovatsioon ei ole mitte midagi v\u00e4hemat ega rohkemat kui olemasolevate ideede uues vormis esitlus\nInnovatsiooni suhtutakse kui millessegi m\u00fcstilisse, mida ainult v\u00e4hesed geniaalsed inimesed oskavad. Enamasti on innovaatilised lahendused aga edasiarendused juba olemasolevatest ideedest.\u00a0\nV\u00e4ljakutse lahendamiseks ja innoveerimiseks uuri, kuidas sarnast probleemi on varasemalt lahendatud, mis on t\u00f6\u00f6tanud ja mis mitte ning moodusta neist lahendustest uusi kombinatsioone. T\u00e4pselt nii loodi ka n\u00e4iteks Ameerika Vabadussammas v\u00f5i Picasso loomingust s\u00fcndinud kubism.\nAutorid: Triin Adamson ja Mari-Liis Ahven, Optimist Public\nK\u00f5ik uudised"}
{"text":"Vastuoluline kohtupraktika: riigikohus s\u00e4\u00e4stis prokur\u00f6ri kahjutasu maksmisestRiigikohtus on l\u00fchikese aja jooksul teinud kohtulahendeid, mis tekitavad k\u00fcsimuse, kas riigiametnikele on rohkem lubatud v\u00f5i on hoopis internetikommentaatoritelt raha v\u00e4ljam\u00f5istmisega mindud liiale, leiab\u00a0Triniti vandeadvokaat Maarja Pild.Nimelt leidis Riigikohus \u00e4sja, et pressikonverentsil prokur\u00f6ripoolne \u00fctlus: \u00absisuliselt \u00e4raostetavad\u00bb mittevaralist kahju ei tekita, aga m\u00e4rtsis leiti samas, et negatiivne internetikommentaar meelelahutaja kohta peab alati olema rahas h\u00fcvitatav.\nRiigikohus on v\u00e4rskes 3. oktoobri 2023. aasta kohtulahendis teinud otsuse seoses Tartu endiste abilinnapeade Artjom Suvorovi ja Valvo Semilarski kaebusega. Mehed n\u00f5udsid, et kohus m\u00f5istaks neile prokur\u00f6ri v\u00e4lja\u00fctlemise eest v\u00e4lja valuraha. Nimelt aastal 2017 toimunud pressikonverentsil m\u00e4rkis prokur\u00f6r: \u00abon \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on piltlikult \u00f6eldes \u00e4raostetavad\u00bb, See, et endised abilinnapead oleks olnud \u00e4raostetavad, aga kohtus kinnitust ei leidnud. Suvorov m\u00f5isteti \u00f5igeks ja Semilarski suhtes l\u00f5petas prokuratuur altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise osas kriminaalmenetluse selle aluse puudumise t\u00f5ttu.\n\n\u00a0\n\nNiisiis leidiski Riigikohtu halduskolleegium, et prokur\u00f6r on teinud \u00f5igusvastase avalduse. Riigikohus m\u00e4rgib: \u00abV\u00f5ttes kogumis arvesse, et kriminaalmenetlus oli pressikonverentsi ajal alles varajases staadiumis, hinnang puudutas k\u00f5rgendatud avalikkuse huvi all olevaid isikuid ja hinnangu avaldas riigi nimel prokur\u00f6r, kuigi see polnud vajalik avalikkuse kriminaalmenetlusest teavitamiseks, oli avaldatud v\u00e4\u00e4rtushinnang ebakohane\u00bb.\nHuvitav on aga lahendi juures hoopis j\u00e4reldus, et \u00f5igusvastane avaldus ei t\u00e4henda veel, et kaebajad peaksid saama rahalise h\u00fcvitise: \u00abArvestades kaebajate ametikohtadest ja kahtlustuste iseloomust tulenevat suurt avalikkuse huvi, ei saanud prokur\u00f6ri vaidlusalune -\u00a0\u00fcks\u00a0hooletult v\u00e4lja\u00f6eldud, kuigi \u00f5igusvastane - lause tekitada eraldiseisvaid tagaj\u00e4rgi, mis oleksid tavap\u00e4raste avalikkuse teavitamisest tulenevate tagaj\u00e4rgedega v\u00f5rreldes intensiivsemad\u00bb.\u00a0Veelgi enam, Riigikohus leiab, et mehed ei toonud v\u00e4lja ka \u00fchtegi konkreetset kahjulikku tagaj\u00e4rge, mis saabus konkreetse prokur\u00f6ri lause t\u00f5ttu.\nOn tunduvalt usutavam, et suuremaid kannatusi tekitab prokur\u00f6ri v\u00e4lja\u00fctlemine kui t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4v anon\u00fc\u00fcmne kommentaar.\nSamal ajal tallab hoopis teistsugust rada sisse Riigikohtu tsiviilkolleegium, kes leidis veel selle aasta m\u00e4rtsis, kui vaagis meelelahutaja Brigitte Susanne Hundi kaasust,\u00a0et iga \u00f5igusvastase avalduse eest tuleb m\u00e4\u00e4rata rahaline h\u00fcvitis. Riigikohus m\u00e4rkis:\u00a0\u00abmittevaralise kahju eest rahalise h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku \u00f5iguse rikkumise eest\u00bb.\nSamas ka endiste abilinnapeade kaasuses leidis kohus, et isiku\u00f5igusi on \u00f5igusvastase avaldusega rikutud, k\u00fcll aga rahalist h\u00fcvitist kaebajatele ei m\u00f5istetud. Kas ametnikele ja kommentaatoritele kehtib erinev standard, kuigi m\u00f5lemal juhul on k\u00fcsimus hingeliste \u00fcleelamiste tekitamises? Seejuures on tunduvalt usutavam, et suuremaid kannatusi tekitab prokur\u00f6ri v\u00e4lja\u00fctlemine kui t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4v anon\u00fc\u00fcmne kommentaar.\nLiigume \u00f5iges suunas,\u00a0kui iga hooletu \u00fctlus ei p\u00e4\u00e4di rahalise h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmisega\nOlenemata sellest, kas avalduse teeb kommentaator v\u00f5i prokur\u00f6r, pigem liigume ikka \u00f5iges suunas kui iga hooletu \u00fctlus ei p\u00e4\u00e4di rahalise h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmisega. Iseasi, kas prokur\u00f6r peaks endale selliseid \u00abhooletusi\u00bb \u00fcldse lubama.\nSamas on selge, et oma koht ja v\u00e4\u00e4rtus on ka vabandamisel, avalduse kontekstil ja ka k\u00fcsimusel, kas arvamusavaldus \u00fcldse sai kahju tekitada. Lihtsalt v\u00e4ide, et: \u00abmul on tekkinud hingelised \u00fcleelamised\u00bb, ei saa ega pea alati viima rahalise h\u00fcvitiseni ja seda nii tsiviil - kui haldusvaidluses."}
{"text":"Taavi Libe meenutab eriti jaburat seika t\u00f6\u00f6p\u00f5llul: ma lihtsalt ei suutnud v\u00f5ttel enam olla!Sel n\u00e4dalal ilmus \u201cKaadri taga Taaviga\u201d k\u00fcmnes episood ning Taavi vaatas tagasi oma seiklustele \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d saates. Armastatud saatejuht meenutas ka seika, kus ta enam ei saanud v\u00f5tteplatsil olla, kuna absurdne lugu ajas teda niiv\u00f5rd naerma.\nLugu, mida Taavi meenutas, kus absurdne olukord ajas teda naerma, r\u00e4\u00e4kis Arvist, kes paljude internetipettuste t\u00f5ttu, oli \u00fcsna suurest summast ilma j\u00e4\u00e4nud.\n\u201cTema nimi on Arvi ja mis seal salata\u2026 \u00fcks pettusevorm, mille \u00f5nge Arvi ikkagi l\u00f5plikult ei l\u00e4inud, oli selline, et ma lihtsalt ei suutnud v\u00f5ttel enam olla, sellep\u00e4rast, et kogu see absurdsus lihtsalt ajab naerma.\u201d\nArvi r\u00e4\u00e4kis, kuidas Mark Zuckerberg, Facebooki looja, temaga \u00fchendust v\u00f5ttis ning loosi osalema kutsus. Selleks, et v\u00f5ita, pidi Arvi muidugi raha enne sisse maksma. \u00d5nneks mees seda ei teinud.\u00a0\nTaavi naeris selle loo \u00fcle \u201cM\u00e4rgatud Eesti\u201d saates korralikult ning on aru saada, et olukord pakkus talle suurt l\u00f5bu. \u201cKaadri taga Taaviga\u201d v\u00f5ttis saatejuht kogu loo moraali lihtsalt ja selgelt kokku.\n\u201cVanarahvas on ikka olnud tark. M\u00f5elge kui toredaid \u00fctlusi on nad v\u00e4lja m\u00f5elnud: \u201c\u00dcheksa korda m\u00f5\u00f5da ja \u00fcks kord l\u00f5ika\u201d v\u00f5i siis \u201cUsalda, aga kontrolli\u201d ja nii edasi. Tegelikult tulekski ka t\u00e4nap\u00e4eval tehnikamaailmas neid k\u00f5iki asju meeles pidada ja ei maksa ikkagi uskuda ja taoliste asjade \u00f5nge sattuda.\u201d\nVaata videost \u201cKaadri taga Taaviga\u201d uusimat osa!\nTeisi episoode saad vaadata TV3Play-st!\nSizeer.ee\nTV3.ee\nSisuturundus\nPange end kooliks valmis: kuidas valida streetweari seljakotti"}
{"text":"Parlament tugevdas liikmesriikide kaitset majandusliku santaa\u017ei eestTALLINN, 3. oktoober, BNS \u2013 Euroopa Parlament andis l\u00f5pliku heakskiidu survestamisvastasele m\u00e4\u00e4rusele, mis aitab Euroopa Liidul (EL) ennetada ja ohjata kolmandate riikide poolset majanduslikku santaa\u017ei.\nUus m\u00e4\u00e4rus v\u00f5imaldab EL-il v\u00f5tta rahvusvahelise \u00f5iguse piires ja viimase abin\u00f5una vastumeetmeid, kui m\u00f5ni v\u00e4lisriik peaks kasutama EL-i v\u00f5i liikmesriikide poliitika ja seisukohtade m\u00f5jutamiseks majanduslikku v\u00e4ljapressimist. See on praeguses geopoliitilises olukorras v\u00e4ga oluline, sest kaubandust ja investeeringuid kasutatakse aina sagedamini relvana, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.\nUus s\u00fcsteemi j\u00e4rgi peab k\u00f5iki EL-i ja liikmesriikide vastu suunatud survestamisjuhte uurima Euroopa Komisjon. Komisjoni j\u00e4reldused esitatakse seej\u00e4rel otsustamiseks n\u00f5ukogule. Kui ministrid leiavad, et tegemist on t\u00f5esti survestamisega, t\u00f6\u00f6tab komisjon v\u00e4lja olukorrale sobiva tegevuskava. Esimeseks eelistuseks j\u00e4\u00e4b alati dialoog, kuid kui v\u00e4ljapressija ei taandu, v\u00f5ib EL reageerida ka j\u00f5ulisemalt.\nMuu hulgas v\u00f5ib liit otsustada piirata kaubavahetust, intellektuaalomandi \u00f5iguste kasutamist, otseinvesteeringuid ning juurdep\u00e4\u00e4su EL-i riigihanke- ja kapitaliturule. Samuti saab EL keelduda keemia- ja sanitaarreeglite alusel tootelubade andmisest ning komisjon v\u00f5ib sundida survestajat kahju h\u00fcvitama.\nT\u00e4iskogul h\u00e4\u00e4letas m\u00e4\u00e4ruse poolt 578 ja vastu 24 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. N\u00f5ukogu annab m\u00e4\u00e4rusele oma l\u00f5pliku heakskiidu eeldatavasti veel oktoobris. Seej\u00e4rel avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas ning m\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 20 p\u00e4eva p\u00e4rast seda.\nKomisjon esitas survestamisvastase m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku 2021. aasta detsembris. Selle ajendiks olid majanduspinged EL-i ja USA vahel president Trumpi ametiajal ning EL-i ja Hiina vahel korduvalt lahvatanud vastasseis. Viimastel aastatel on vastu v\u00f5etud muidki kaitsevahendeid ning mais teatasid G7 juhid majandusliku survestamise vastase koordineerimisplatvormi loomisest.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Parlament tugevdas liikmesriikide kaitset majandusliku santaa\u017ei eestTALLINN, 3. oktoober, BNS \u2013 Euroopa Parlament andis l\u00f5pliku heakskiidu survestamisvastasele m\u00e4\u00e4rusele, mis aitab Euroopa Liidul (EL) ennetada ja ohjata kolmandate riikide poolset majanduslikku santaa\u017ei.\nUus m\u00e4\u00e4rus v\u00f5imaldab EL-il v\u00f5tta rahvusvahelise \u00f5iguse piires ja viimase abin\u00f5una vastumeetmeid, kui m\u00f5ni v\u00e4lisriik peaks kasutama EL-i v\u00f5i liikmesriikide poliitika ja seisukohtade m\u00f5jutamiseks majanduslikku v\u00e4ljapressimist. See on praeguses geopoliitilises olukorras v\u00e4ga oluline, sest kaubandust ja investeeringuid kasutatakse aina sagedamini relvana, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.\nUus s\u00fcsteemi j\u00e4rgi peab k\u00f5iki EL-i ja liikmesriikide vastu suunatud survestamisjuhte uurima Euroopa Komisjon. Komisjoni j\u00e4reldused esitatakse seej\u00e4rel otsustamiseks n\u00f5ukogule. Kui ministrid leiavad, et tegemist on t\u00f5esti survestamisega, t\u00f6\u00f6tab komisjon v\u00e4lja olukorrale sobiva tegevuskava. Esimeseks eelistuseks j\u00e4\u00e4b alati dialoog, kuid kui v\u00e4ljapressija ei taandu, v\u00f5ib EL reageerida ka j\u00f5ulisemalt.\nMuu hulgas v\u00f5ib liit otsustada piirata kaubavahetust, intellektuaalomandi \u00f5iguste kasutamist, otseinvesteeringuid ning juurdep\u00e4\u00e4su EL-i riigihanke- ja kapitaliturule. Samuti saab EL keelduda keemia- ja sanitaarreeglite alusel tootelubade andmisest ning komisjon v\u00f5ib sundida survestajat kahju h\u00fcvitama.\nT\u00e4iskogul h\u00e4\u00e4letas m\u00e4\u00e4ruse poolt 578 ja vastu 24 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. N\u00f5ukogu annab m\u00e4\u00e4rusele oma l\u00f5pliku heakskiidu eeldatavasti veel oktoobris. Seej\u00e4rel avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas ning m\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 20 p\u00e4eva p\u00e4rast seda.\nKomisjon esitas survestamisvastase m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku 2021. aasta detsembris. Selle ajendiks olid majanduspinged EL-i ja USA vahel president Trumpi ametiajal ning EL-i ja Hiina vahel korduvalt lahvatanud vastasseis. Viimastel aastatel on vastu v\u00f5etud muidki kaitsevahendeid ning mais teatasid G7 juhid majandusliku survestamise vastase koordineerimisplatvormi loomisest.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Parlament tugevdas liikmesriikide kaitset majandusliku santaa\u017ei eestTALLINN, 3. oktoober, BNS \u2013 Euroopa Parlament andis l\u00f5pliku heakskiidu survestamisvastasele m\u00e4\u00e4rusele, mis aitab Euroopa Liidul (EL) ennetada ja ohjata kolmandate riikide poolset majanduslikku santaa\u017ei.\nUus m\u00e4\u00e4rus v\u00f5imaldab EL-il v\u00f5tta rahvusvahelise \u00f5iguse piires ja viimase abin\u00f5una vastumeetmeid, kui m\u00f5ni v\u00e4lisriik peaks kasutama EL-i v\u00f5i liikmesriikide poliitika ja seisukohtade m\u00f5jutamiseks majanduslikku v\u00e4ljapressimist. See on praeguses geopoliitilises olukorras v\u00e4ga oluline, sest kaubandust ja investeeringuid kasutatakse aina sagedamini relvana, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.\nUus s\u00fcsteemi j\u00e4rgi peab k\u00f5iki EL-i ja liikmesriikide vastu suunatud survestamisjuhte uurima Euroopa Komisjon. Komisjoni j\u00e4reldused esitatakse seej\u00e4rel otsustamiseks n\u00f5ukogule. Kui ministrid leiavad, et tegemist on t\u00f5esti survestamisega, t\u00f6\u00f6tab komisjon v\u00e4lja olukorrale sobiva tegevuskava. Esimeseks eelistuseks j\u00e4\u00e4b alati dialoog, kuid kui v\u00e4ljapressija ei taandu, v\u00f5ib EL reageerida ka j\u00f5ulisemalt.\nMuu hulgas v\u00f5ib liit otsustada piirata kaubavahetust, intellektuaalomandi \u00f5iguste kasutamist, otseinvesteeringuid ning juurdep\u00e4\u00e4su EL-i riigihanke- ja kapitaliturule. Samuti saab EL keelduda keemia- ja sanitaarreeglite alusel tootelubade andmisest ning komisjon v\u00f5ib sundida survestajat kahju h\u00fcvitama.\nT\u00e4iskogul h\u00e4\u00e4letas m\u00e4\u00e4ruse poolt 578 ja vastu 24 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. N\u00f5ukogu annab m\u00e4\u00e4rusele oma l\u00f5pliku heakskiidu eeldatavasti veel oktoobris. Seej\u00e4rel avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas ning m\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 20 p\u00e4eva p\u00e4rast seda.\nKomisjon esitas survestamisvastase m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku 2021. aasta detsembris. Selle ajendiks olid majanduspinged EL-i ja USA vahel president Trumpi ametiajal ning EL-i ja Hiina vahel korduvalt lahvatanud vastasseis. Viimastel aastatel on vastu v\u00f5etud muidki kaitsevahendeid ning mais teatasid G7 juhid majandusliku survestamise vastase koordineerimisplatvormi loomisest.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Parlament tugevdas liikmesriikide kaitset majandusliku santaa\u017ei eestTALLINN, 3. oktoober, BNS \u2013 Euroopa Parlament andis l\u00f5pliku heakskiidu survestamisvastasele m\u00e4\u00e4rusele, mis aitab Euroopa Liidul (EL) ennetada ja ohjata kolmandate riikide poolset majanduslikku santaa\u017ei.\nUus m\u00e4\u00e4rus v\u00f5imaldab EL-il v\u00f5tta rahvusvahelise \u00f5iguse piires ja viimase abin\u00f5una vastumeetmeid, kui m\u00f5ni v\u00e4lisriik peaks kasutama EL-i v\u00f5i liikmesriikide poliitika ja seisukohtade m\u00f5jutamiseks majanduslikku v\u00e4ljapressimist. See on praeguses geopoliitilises olukorras v\u00e4ga oluline, sest kaubandust ja investeeringuid kasutatakse aina sagedamini relvana, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.\nUus s\u00fcsteemi j\u00e4rgi peab k\u00f5iki EL-i ja liikmesriikide vastu suunatud survestamisjuhte uurima Euroopa Komisjon. Komisjoni j\u00e4reldused esitatakse seej\u00e4rel otsustamiseks n\u00f5ukogule. Kui ministrid leiavad, et tegemist on t\u00f5esti survestamisega, t\u00f6\u00f6tab komisjon v\u00e4lja olukorrale sobiva tegevuskava. Esimeseks eelistuseks j\u00e4\u00e4b alati dialoog, kuid kui v\u00e4ljapressija ei taandu, v\u00f5ib EL reageerida ka j\u00f5ulisemalt.\nMuu hulgas v\u00f5ib liit otsustada piirata kaubavahetust, intellektuaalomandi \u00f5iguste kasutamist, otseinvesteeringuid ning juurdep\u00e4\u00e4su EL-i riigihanke- ja kapitaliturule. Samuti saab EL keelduda keemia- ja sanitaarreeglite alusel tootelubade andmisest ning komisjon v\u00f5ib sundida survestajat kahju h\u00fcvitama.\nT\u00e4iskogul h\u00e4\u00e4letas m\u00e4\u00e4ruse poolt 578 ja vastu 24 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. N\u00f5ukogu annab m\u00e4\u00e4rusele oma l\u00f5pliku heakskiidu eeldatavasti veel oktoobris. Seej\u00e4rel avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas ning m\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 20 p\u00e4eva p\u00e4rast seda.\nKomisjon esitas survestamisvastase m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku 2021. aasta detsembris. Selle ajendiks olid majanduspinged EL-i ja USA vahel president Trumpi ametiajal ning EL-i ja Hiina vahel korduvalt lahvatanud vastasseis. Viimastel aastatel on vastu v\u00f5etud muidki kaitsevahendeid ning mais teatasid G7 juhid majandusliku survestamise vastase koordineerimisplatvormi loomisest.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Uus m\u00e4\u00e4rus kaitseb Euroopa Liidu riike majandusliku v\u00e4ljapressimise eestEuroopa Parlament andis l\u00f5pliku heakskiidu survestamisvastasele m\u00e4\u00e4rusele, mis aitab Euroopa Liidul (EL) ennetada ja ohjata kolmandatest riikidest majanduslikku santaa\u017ei.\nUus m\u00e4\u00e4rus v\u00f5imaldab EL-il v\u00f5tta rahvusvahelise \u00f5iguse piires ja viimase abin\u00f5una vastumeetmeid, kui m\u00f5ni v\u00e4lisriik peaks kasutama EL-i v\u00f5i liikmesriikide poliitika ja seisukohtade m\u00f5jutamiseks majanduslikku v\u00e4ljapressimist. See on praeguses geopoliitilises olukorras v\u00e4ga oluline, sest kaubandust ja investeeringuid kasutatakse aina sagedamini relvana.\nUus s\u00fcsteem\nKui EL-i mittekuuluv riik p\u00fc\u00fcab oma kaubandus- v\u00f5i investeerimisotsustega m\u00f5jutada EL-i v\u00f5i m\u00f5ne liikmesriigi poliitikat, satub EL-i strateegiline autonoomia t\u00f5sisesse ohtu. Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise mehhanismi ei saa aga sellisel juhul enamasti appi v\u00f5tta. See on v\u00f5imalik vaid siis, kui rikutakse ka WTO reegleid.\nN\u00fc\u00fcd j\u00f5ustub uus s\u00fcsteem, mille kohaselt peab k\u00f5iki EL-i ja liikmesriikide vastu suunatud survestamisjuhte uurima Euroopa Komisjon. Komisjoni j\u00e4reldused esitatakse seej\u00e4rel otsustamiseks n\u00f5ukogule. Kui ministrid leiavad, et tegemist on t\u00f5esti survestamisega, t\u00f6\u00f6tab Euroopa Komisjon v\u00e4lja olukorrale sobiva tegevuskava. Esimeseks eelistuseks j\u00e4\u00e4b alati dialoog, kuid kui v\u00e4ljapressija ei taandu, v\u00f5ib EL reageerida ka j\u00f5ulisemalt.\nV\u00f5imalikud vastusammud\nMuu hulgas v\u00f5ib EL otsustada piirata kaubavahetust, intellektuaalomandi \u00f5iguste kasutamist, otseinvesteeringuid ning juurdep\u00e4\u00e4su EL-i riigihanke- ja kapitaliturule. Samuti saab EL keelduda keemia- ja sanitaarreeglite alusel tootelubade andmisest ning komisjon v\u00f5ib sundida survestajat kahju h\u00fcvitama.\nT\u00e4iskogul h\u00e4\u00e4letas m\u00e4\u00e4ruse poolt 578 ja vastu 24 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. N\u00f5ukogu annab m\u00e4\u00e4rusele oma l\u00f5pliku heakskiidu eeldatavasti veel oktoobris. Seej\u00e4rel avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas ning m\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 20 p\u00e4eva p\u00e4rast seda.\nTaust\nKomisjon esitas survestamisvastase m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku 2021. aasta detsembris. Selle ajend olid majanduspinged EL-i ja USA vahel president Trumpi ametiajal ning EL-i ja Hiina vahel korduvalt lahvatanud vastasseis. Viimastel aastatel on vastu v\u00f5etud muidki kaitsevahendeid ning mais teatasid G7 juhid majandusliku survestamise vastase koordineerimisplatvormi loomisest."}
{"text":"Euroopa Liit kaitseb end m\u00e4\u00e4rusega v\u00e4ljapressimise eestEuroopa Parlament andis l\u00f5pliku heakskiidu survestamisvastasele m\u00e4\u00e4rusele, mis aitab ELil ennetada ja piirata kolmandate riikide majanduslikku \u0161antaa\u017ei.\nUus m\u00e4\u00e4rus v\u00f5imaldab ELil v\u00f5tta rahvusvahelise \u00f5iguse piires ja viimase abin\u00f5una vastumeetmeid, kui m\u00f5ni v\u00e4lisriik peaks kasutama ELi v\u00f5i liikmesriikide poliitika ja seisukohtade m\u00f5jutamiseks majanduslikku v\u00e4ljapressimist. See on praeguses geopoliitilises olukorras v\u00e4ga oluline, sest kaubandust ja investeeringuid kasutatakse aina sagedamini relvana, seisab Euroopa Parlamendi teates."}
{"text":"V\u00f5ltsitud m\u00e4nguasjade e-poest valeuudisteni ehk 5 n\u00e4idet netikurikaelte leidlikkusestKurb t\u00f5deda, kuid k\u00fcberr\u00fcnnakud eestlaste nuti- ja netiseadmetele on selges kasvutrendis. 2023. aasta aprillis t\u00f5rjus Elisa Netivalvur rekordarvu ohte ja \u00fcletas 337,6 tuhande piiri, mis oli 98% rohkem kui m\u00e4rtsis.\nK\u00fcberr\u00fcnnakute puhul on kategooria lai, alustades pahavarast, mis muudab seadme aeglasemaks kuni lehek\u00fclgedeni, mis varastavad sinu identiteedi ja pangandmed. Tuleb aga tunnistada, et netikurikaelte leidlikkus ja ressursid ei ole l\u00e4hiajal ammendumas. Iga uus pettus muutub targemaks ja raskemini tuvastatavaks. Samuti m\u00e4ngib tehisintellekti t\u00f5us aina suuremat rolli petuskeemide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ja elluviimisel.\nToome v\u00e4lja v\u00e4lja m\u00f5ned n\u00e4ited k\u00fcberr\u00fcnnakute tehnikatest, mis viimasel ajal pead on t\u00f5stnud.\nClick-bait pealkirjad ja kahtlased uudisteportaalid\nKlikil\u00f5ksude ehk click-bait pealkirjadega oleme me k\u00f5ik ilmselt v\u00e4hem v\u00f5i rohkem kokku puutunud. Kasutab seda ju kollane ajakirjandus v\u00e4ga edukalt.\n\u00dcha enam on m\u00e4rgata selliseid pealkirju \u00fcles h\u00fcppamas erinevatel veebilehtedel ning pealkirjad on kokku pandud \u00fcsna meisterlikult.\n\u201cBolivian general who captured Che Guevara dies\u201d on k\u00fcllaltki oskuslikumalt kokku pandud kui \u201coled v\u00f5itja, kliki siia, et saada oma auhind\u201d. V\u00f5ttes arvesse, et tegemist on ajaloolise s\u00fcndmuse ja isikuga, mis v\u00f5iks ka p\u00e4ris p\u00f5nev lugemine olla, on lihtne korraks valvsus kaotada ja hiir pealkirjale liigutada. Mis aga juhtub, kui sellele ka klikkida? T\u00f5en\u00e4oliselt hakkab selliseid reklaame sinu seadmesse aina rohkem ja rohkem laekuma ning v\u00f5imalik, et nakatasid just enda seadme pahavaraga.\nUudisteportaal j\u00e4tab esmapilgul ehtsa mulje, aga tegelikult v\u00f5ib endas peita v\u00f5imalust nakatada enda seade pahavaraga.\nViperSoftX pahavara\nViperSoftX on pahavara, millest hakkasid esimesed teated laekuma 2020. aastal ning see on spetsiaalselt loodud ohvrite seadmetest andmete varastamiseks.\nViperSoftX levib peamiselt torrentitest t\u00f5mmatud tarkvara kaudu cracked ehk l\u00f5hutud failides. Torrentid on k\u00fcberturvalisuse seisukohast alati riskantsed olnud, sest kasutaja t\u00f5mbab enda arvutisse alla suuri faile, kuhu on lihtne peita pahavara. Ainu\u00fcksi aprillis registreeriti Eestis selle konkreetse viiruse r\u00fcnnakuid \u00fcle 186 000 korra.\nViperSoftX pahavara t\u00e4iustab pidevalt oma strateegiaid, et peita enda koodi suurtes logifailides, mis muudab selle avastamise palju raskemaks.\nViral ehk populaarsed videod jalgpallist\nV\u00f5ltsvideod, mis lubavad n\u00e4idata \u00fclesv\u00f5tet m\u00f5nest kuulsast v\u00e4raval\u00f6\u00f6gist, tunneb \u00fcldiselt \u00e4ra kujunduse j\u00e4rgi, sest kujundus on kahtlaselt \u201clihtne\u201d ja vanamoodne.\nV\u00f5iks arvata, et kogenud netikasutajad sellise triki ohvriks ei lange, kuid keegi peaks siiski m\u00f5ne sellise video avama ja enda seadme pahavaraga nakatama, siis on oht, et ohvri kasutaja nime alt hakatakse s\u00e4\u00e4rast videot edasi saatma.\nN\u00e4ide v\u00f5ltsitud videost. Videol klikkides v\u00f5id nakatada enda seadme pahavaraga.\nSuvalisel veebisaidil ollakse veel s\u00e4\u00e4rase video suhtes valvas, kuid kui s\u00f5ber v\u00f5i pereliige video saadab, on \u00fcsna suur oht, et see avatakse. M\u00f5nda aega tagasi liikus samasugust loogikat j\u00e4rgiv pahavara, mis saatis n\u00e4iteks Facebooki s\u00f5ber lingi koos kirjaga \u201cLeidsin sinust sellise pildi\u201d.\nV\u00f5ltsitud m\u00e4nguasjade ja minifiguuride e-poed\nTegemist on saidi v\u00f5i domeeniga, mis j\u00e4tab mulje, et tegemist on n\u00e4iteks jaapani animest ja mangast p\u00e4rit tegelaste m\u00e4nguasjade ja minifiguuride m\u00fc\u00fcgikohaga. Tegelikult on tegemist analoogse veebipoe koopiaga.\nS\u00e4\u00e4rased lehed p\u00fc\u00fcavad oma ohvreid reeglina ahvatlevate pakkumiste ja allahindlustega, kuid kui asi l\u00e4heb ostu sooritamiseni ja maksmiseni, siis usaldab ohver enda andmed petturite hoolde. Samuti v\u00f5ib sellistelt valepoodidelt tulla arvukalt pahavara, kuid ohvrid ei pruugi pikka aega aru saada, et nende seadmed nakatati.\nRedirector.JS\nRedirector.JS on pahavara t\u00fc\u00fcp, mis t\u00f6\u00f6tab nii, et, s\u00fcstib kahtlase JavaScripti koodi veebisaidi koodi. See t\u00e4hendab p\u00f5him\u00f5tteliselt seda, et see suunab kasutajad teistele veebisaitidele nende n\u00f5usolekuta. Saidid, kuhu suunatakse, on loomulikult ohtlikud pahavara ja andme\u00f5ngitsuse kontekstis.\nRedirector.JS v\u00f5ib olla ka raskesti tuvastatav, kuna see toimib ohvri poolel, mis t\u00e4hendab, et see m\u00f5jutab kasutajate veebibrausereid, mitte veebisaiti majutavat serverit. Samuti v\u00f5ib see olla maskeeritud legitiimse koodina, mis raskendab viiruset\u00f5rjetarkvaral selle tuvastamist ja eemaldamist.\nAprillis oli Eestis registreeritud Redirector\u2019i r\u00fcnnakuid oli \u00fcle 115 korra.\nPetuskeemid on kavalad ja vaistule loota ei tohi\nPraegu paistab trend r\u00e4\u00e4kivat selle kasuks, et internet muutub \u00fcha ohtlikumaks keskkonnaks neile, kellel on v\u00e4he kogemust. Petturite skeemid on muutunud niiv\u00f5rd kavalaks, et ka kogenud netikasutajad ei saa enam enda \u201cvaistule\u201d lootma j\u00e4\u00e4da, sest varem v\u00f5i hiljem kaotab inimene valvsuse ning teeb vea.\nSoovime k\u00f5ikidele ohutut netikogemust ja soovitame kasutada enda ja oma l\u00e4hedaste kaitseks Elisa k\u00fcberturvalisuse tooteid \u2013 Elisa Netivalvurit v\u00f5i Bitdefender viiruset\u00f5rjet. M\u00f5lemat saad esimesed kaks kuud proovida tasuta!"}
{"text":"EL n\u00f5uab Poolalt viisaskandaali kohta t\u00e4it selgustSTRASBOURG, 3. oktoober, AFP-BNS \u2013 Euroopa Komisjon teatas teisip\u00e4eval, et ootab Poolalt endiselt selgitusi s\u00fc\u00fcdistuste kohta, mille kohaselt on riigi konsulaadid ja lepingupartnerid v\u00e4ljastanud altk\u00e4emaksu eest Schengeni viisasid.\nPoola meedia kirjutas l\u00e4inud kuul, et riigi konsulaadid ja m\u00f5ned asjaosaliste riikide firmad on alates 2021. aastast v\u00e4ljastanud umbes 250 000 viisat migrantidele Aasiast ja Aafrikast vastutasuks mitmetuhande eurostele pististele.\nEuroopa Komisjon n\u00f5udis Poolalt 19. septembril olukorra selgitamist, kuid Varssavi j\u00e4ttis oma vastuses olulisi \u00fcksikasju avamata, teatas komisjon.\n\"Meil on usalduse taastamiseks vaja t\u00e4ielikku selgust, sest selgus ja usaldus k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es,\" \u00fctles komisjoni asepresident Margaritis Schinas Euroopa Parlamendile.\nSkandaal on avaldanud survet Poola parempoolsele v\u00f5imuparteile, mil seisavad sel kuul ees rasked valimised.\nPoola v\u00f5imud v\u00e4idavad, et opositsiooni s\u00fc\u00fcdistused umbes 250 000 viisa kohta ei vasta t\u00f5ele ja et tegelik arv ulatus k\u00f5ige rohkem m\u00f5nesajani.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Tugevad servid Tallinna Sadama kohtuasjasRiigiprokuratuuri ja kohtu vahel k\u00e4ib Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessil pingpong.Peaprokur\u00f6r Andres Parmas kurtis l\u00e4inud n\u00e4dalal meedias, et Harju maakohus eelistab Tallinna Sadama protsessil advokaate, sest lubab neil kaitse t\u00f5enditega tutvuda prokur\u00f6rist kauem.Kohtunik Kristina V\u00e4liste t\u00f5reles sel n\u00e4dalal peetud istungil, et hoolimata oma lubadusest pole riigiprokuratuur saatnud kohtusse korraga kaht prokur\u00f6ri.\u201eMa soovin aru saada, kes esindavad riiklikku s\u00fc\u00fcdistust,\u201c teatas kohtunik. Ta p\u00f6\u00f6rdus prokur\u00f6r Kristo Adossoni poole retoorilise k\u00fcsimusega: \u201eKuidas te kohtuga suhtlete ja kes siin asjas s\u00fc\u00fcdistust esindab? Peaprokur\u00f6r v\u00f5i teie?\u201cAdosson sellele k\u00fcsimusele ei vastanud. K\u00fcll kommenteeris ta, kas Tallinna Sadamas toimunud altk\u00e4emaksuv\u00f5tmine v\u00f5ib olla aegunud. \u201eSaan \u00fcksnes \u00f6elda seda, et kuni me ei ole loobunud, me j\u00e4\u00e4me s\u00fc\u00fcdistuse juurde.\u201c"}
{"text":"Tugevad servid Tallinna Sadama kohtuasjasRiigiprokuratuuri ja kohtu vahel k\u00e4ib Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessil pingpong.\nPeaprokur\u00f6r Andres Parmas kurtis l\u00e4inud n\u00e4dalal meedias, et Harju maakohus eelistab Tallinna Sadama protsessil advokaate, sest lubab neil kaitse t\u00f5enditega tutvuda prokur\u00f6rist kauem.\nKohtunik Kristina V\u00e4liste t\u00f5reles sel n\u00e4dalal peetud istungil, et hoolimata oma lubadusest pole riigiprokuratuur saatnud kohtusse korraga kaht prokur\u00f6ri.\n\u201eMa soovin aru saada, kes esindavad riiklikku s\u00fc\u00fcdistust,\u201c teatas kohtunik. Ta p\u00f6\u00f6rdus prokur\u00f6r Kristo Adossoni poole retoorilise k\u00fcsimusega: \u201eKuidas te kohtuga suhtlete ja kes siin asjas s\u00fc\u00fcdistust esindab? Peaprokur\u00f6r v\u00f5i teie?\u201c\nAdosson sellele k\u00fcsimusele ei vastanud. K\u00fcll kommenteeris ta, kas Tallinna Sadamas toimunud altk\u00e4emaksuv\u00f5tmine v\u00f5ib olla aegunud. \u201eSaan \u00fcksnes \u00f6elda seda, et kuni me ei ole loobunud, me j\u00e4\u00e4me s\u00fc\u00fcdistuse juurde.\u201c"}
{"text":"Eesti, Balti keti k\u00f5ige n\u00f5rgem l\u00fcli?J\u00c4RGNEV tekst sisaldab metafoore. Kaebuste korral pidage n\u00f5u juristigaAlustuseks kaks peaaegu identse sisuga tsitaati. Esimene v\u00e4lja\u00fctlemine on v\u00f5etud 27. septembri 2023. aasta riigikogu istungilt, teine 3. septembril 2022 venekeelses portaalis Slavia ilmunud postitusest.Fa\u0161ismi tunnusteks on agressiivne rahvuslus, teistsugususe p\u00f5lgamine, tunnete vastandamine teadmistele, ohvrimentaliteet ja juhikultus. Leiab siit midagi iseloomulikku liberaalidele?T\u00f5si, Kaja Kallase asendamatuse legendis on autoritaarsuse algeid, ent kes tahab tema selga sobitada fa\u0161istimundrit, peab tunnustama Eesti peaministri suurep\u00e4rast n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d: oskust \u00fches tegelaskujus luua j\u00f5hkra isevalitseja ja saamatu juhi karakterid.T\u00e4hendusest t\u00fchi \u201efa\u0161ism\u201cFa\u0161ismi kui termini \u00fcle on tegelikult m\u00f5ttetu vaielda. Seda kinnitab keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste: \u201eS\u00f5imus\u00f5naks muutudes sai \u201efa\u0161ismist\u201c t\u00e4hendusest t\u00fchjaks jooksnud kest, mille ainsaks tunnuseks on sellega seotud \u00fclinegatiivsed konnotatsioonid.\u201c Teisis\u00f5nu, \u201efa\u0161ismiga\u201c tahetakse v\u00e4ljendada oma \u00fclimat halvakspanu kelle iganes suhtes. Fa\u0161ist on saast. Vaenlane, kes tuleb h\u00e4vitada. Putin m\u00f5tleb likvideerimist otseselt - kui vaja, siis kuklalasuga. Loo alguses toodud lausete autorid piirduvad loodetavasti vaid verbaalse hukkamisega.Kes need kaks m\u00f5ttekaaslast ikkagi on? Esimene tsitaat kuulub Martin Helmele, teine Mihhail Stalnuhhinile.M\u00e4letame, et ajakirjandus Stalnuhhinile armu ei andnud. Tema seisukohti peeti Kremli jutupunktideks ja provokatsiooniks, mille eesm\u00e4rk on \u00e4ssitada inimesi Eesti riigi vastu. Keskerakonna juhatus reageeris otsustavalt: Stalnuhhin visati erakonnast v\u00e4lja.Helme? \u201eS\u00f5navabadus on k\u00f5ikide vabaduste alus!\u201c kuulutab ta riigikogu k\u00f5nepuldist p\u00e4eval, mil Tallinna t\u00e4navail s\u00f5idavad \u201eJa russki\u201c kleebistega autod. EKRE juhi jutt fa\u0161ismi v\u00f5imutsemisest Eestis ei \u00fcleta uudisk\u00fcnnist. Uus hundilugu (BSH Taavi R\u00f5ivasega kempsus) on p\u00f5nevam. Nagu laulis armastatud Heli L\u00e4\u00e4ts: \u201eAastad m\u00f6\u00f6duvad, tuuled p\u00f6\u00f6rduvad, tsirkus alati j\u00e4\u00e4b!\u201cAga s\u00f5da Ukrainas? Halloo, on see veel meeles?Peeglike, peeglike seina pealUkraina aitamine on viimastel aastatel olnud neid v\u00e4heseid asju, mille \u00fcle oli Eestil p\u00f5hjust uhkust tunda ja mis eestlaste enesetunnet tervendas. Hea on olla hea. \u00d5petasime teistelegi \u00f5iget suhtumist. N\u00fc\u00fcd oleme s\u00f5ja eest tasapisi p\u00f5\u00f5sa varju hiilimas - Eurobaromeetri uuringust (ei m\u00f5\u00f5deta relvaabi suurust, vaid elanike hoiakuid) selgub, et Eesti toetus Ukrainale j\u00e4\u00e4b esmakordselt alla euroliidu keskmisele.Arvude keeles. Rootsi, Soome, Holland, Portugal, Taani, Iirimaa, Leedu - k\u00f5igis neis riikides peab Ukraina toetamist vajalikuks \u00fcle 90% elanikest. Sellal kui L\u00e4tis on toetusprotsent Ukrainale v\u00f5rreldes aastataguse uuringuga t\u00f5usnud 80-lt 83-le, langes see Eestis 76-lt 72-le. Meist Ukraina-meelsemad on nii prantslased kui ka sakslased.Tagant l\u00e4heneb Ungari, kus, hoolimata peaminister Orb\u00e0ni sisinast Kyivi suunas, on rahva toetus Ukrainale 64% (oli 56%). Punast laternat hoiab kindlalt Slovakkia (51%).Ei saa \u00fcle ega \u00fcmber k\u00fcsimusest: miks on Eestist kujunenud Balti keti k\u00f5ige haavatavam, Kremli propagandale k\u00f5ige vastuv\u00f5tlikum l\u00fcli? Kas p\u00f5hjuseks on meie venelaste eriline impeeriumikihk? V\u00f5imalik. Aga miks L\u00e4tis elavad venelased on Ukraina-s\u00f5bralikumad?Kui endal peenike peos, ei jaksa teistest hoolida. Arusaadav. Aga majanduslangus on tabanud k\u00f5iki meie l\u00e4hiriike, eriti valusalt Rootsit, kus Ukraina toetus on t\u00f5usnud lausa 97%-ni.Kas meie valitsus on teinud midagi ise\u00e4ranis valesti? Rahvaga suhelda pole osatud, seda ennek\u00f5ike. Kardetavasti s\u00fcvendab perekond Kallase \u00e4riskandaal, mis puhkes p\u00e4rast Eurobaromeetri k\u00fcsitlust, k\u00e4egal\u00f6\u00f6mise meeleolusid veelgi.Mitmed asjad on Eestis teisiti. Neist olulisim - poliitikute polariseeritud, vibun\u00f6\u00f6rina pingul asend. Ei L\u00e4tis ega Leedus, r\u00e4\u00e4kimata P\u00f5hjamaadest, ole parlamendierakonda, mille juht nimetaks oma riigi valitsust fa\u0161istlikuks. Selsamal riigikogu istungil (27.9) teatas Martin Helme, et Eesti valitsus \u201eon h\u00e4vitamas meie rahvusriiki, k\u00e4ivitades k\u00f5igi aegade k\u00f5ige suurema immigratsiooni slaavi aladelt\u201c.Fa\u0161istid toetavad sisser\u00e4nnet? Midagi t\u00e4iesti uut maailma ajaloos. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem on Helme retoorikas siiski muu: Ukrainat enam polegi, on vaid slaavi alad. Siin me siis omadega oleme.V\u00f5itja v\u00f5ib kaotada k\u00f5ikEKRE l\u00e4htub p\u00f5him\u00f5ttest: pole oluline, palju sul on vaenlasi; oluline on, palju sul on toetajaid. V\u00f5itja v\u00f5tab k\u00f5ik. USA-s, kus kehtib majoritaarne valimiss\u00fcsteem, v\u00f5tabki. Eestis, kus ainuv\u00f5im on peaaegu v\u00e4listatud, vajavad erakonnad kandvat pinnast ka v\u00e4ljaspool oma v\u00e4ljakut. Tuleb olla talutav teistelegi. EKRE ei ole. R\u00e4uskavad juhid on m\u00e4\u00e4ranud oma erakonna m\u00e4\u00e4ramata ajaks auti.Samas tasub meenutada k\u00fcsitlusi, mille j\u00e4rgi arvestatav osa EKRE ja Keskerakonna valijaid kuulub ilmavaatelt kokku. \u00dchendavad Euroopa Liidu vastasus, homofoobia, vanden\u00f5uteooriate usk. V\u00e4rske teemana ka \u201eantifa\u0161ism\u201c.Oletagem, et Helmed teevad millalgi diili Mihhail K\u00f5lvartiga. Kas sellest piisab v\u00f5imu v\u00f5tmiseks? Ei piisa. Vaja on Isamaad. Kuid kas Urmas Reinsalu enam lepib EKRE-light'i rolliga? Kuiv\u00f5rd Reformierakond on asunud kopeerima EKRE-t (loodab ainult oma andunud poolehoidjatele), siis vaatab Isamaale \u00fcht\u00e4kki vastu m\u00e4rksa avaram m\u00e4ngumaa.Kui Reinsalu suudab isamaa ilu hoieldes olla v\u00e4hem \u00fclbe, vabastada oma erakonna suurrahastaja kinnisideedest ning leida \u00fcles martlaariliku vaimsuse ja nooruslikkuse (mille Seeder ajas Isamaast minema), siis ei ole v\u00f5imatu, et Isamaa ja Reformierakond vahetavad kohad. Esimene t\u00f5useb rahvaparteiks, teine taandub ni\u0161\u0161i.Gong on k\u00f5lanud. Poksiringis ei ole paremat sihtm\u00e4rki kui vastase katkine kulm. Ometi meie veritsev t\u0161empion usub, et plaaster p\u00e4\u00e4stab, ja l\u00e4heb ise r\u00fcnnakule. Ja enn\u00e4e: \u00f5nnestubki pension\u00e4rilt, kes on n\u00f6\u00f6ri tagant oma arvamust avaldanud, 1500 eurot v\u00e4lja pressida. Midagigi.NB! Eelnev tekst sisaldab metafoore. Kaebuste korral pidage n\u00f5u juristiga.\u00a0\"Kes tahab tema selga sobitada fa\u0161istimundrit, peab tunnustama Eesti peaministri suurep\u00e4rast n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d.\"\"Ei L\u00e4tis, Leedus ega P\u00f5hjamaades ole parlamendierakonda, mille juht nimetaks oma riigi valitsust fa\u0161istlikuks.\"72%Eesti elanikest peab Eurobaromeetri uuringu andmetel Ukraina toetamist vajalikuks. Aasta tagasi oli toetajaid 76%.Illustratsioon: Shutterstock EPLMART KADASTIK"}
{"text":"KOLUMN | Mart Kadastik: Eesti, Balti keti k\u00f5ige n\u00f5rgem l\u00fcli?J\u00e4rgnev tekst sisaldab metafoore. Kaebuste korral pidage n\u00f5u juristiga\nAlustuseks kaks peaaegu identse sisuga tsitaati. Esimene v\u00e4lja\u00fctlemine on v\u00f5etud 27. septembri 2023. aasta riigikogu istungilt, teine 3. septembril 2022 venekeelses portaalis Slavia ilmunud postitusest.\nFa\u0161ismi tunnusteks on agressiivne rahvuslus, teistsugususe p\u00f5lgamine, tunnete vastandamine teadmistele, ohvrimentaliteet ja juhikultus. Leiab siit midagi iseloomulikku liberaalidele?\nT\u00f5si, Kaja Kallase asendamatuse legendis on autoritaarsuse algeid, ent kes tahab tema selga sobitada fa\u0161istimundrit, peab tunnustama Eesti peaministri suurep\u00e4rast n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d: oskust \u00fches tegelaskujus luua j\u00f5hkra isevalitseja ja saamatu juhi karakterid.\nT\u00e4hendusest t\u00fchi \u201efa\u0161ism\u201c\nFa\u0161ismi kui termini \u00fcle on tegelikult m\u00f5ttetu vaielda. Seda kinnitab keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste: \u201eS\u00f5imus\u00f5naks muutudes sai \u201efa\u0161ismist\u201c t\u00e4hendusest t\u00fchjaks jooksnud kest, mille ainsaks tunnuseks on sellega seotud \u00fclinegatiivsed konnotatsioonid.\u201c\nKaja Kallase asendamatuse legendis on autoritaarsuse algeid, ent kes tahab tema selga sobitada fa\u0161istimundrit, peab tunnustama Eesti peaministri suurep\u00e4rast n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d.\nTeisis\u00f5nu, \u201efa\u0161ismiga\u201c tahetakse v\u00e4ljendada oma \u00fclimat halvakspanu kelle iganes suhtes. Fa\u0161ist on saast. Vaenlane, kes tuleb h\u00e4vitada. Putin m\u00f5tleb likvideerimist otseselt \u2013 kui vaja, siis kuklalasuga. Loo alguses toodud lausete autorid piirduvad loodetavasti vaid verbaalse hukkamisega.\nKes need kaks m\u00f5ttekaaslast ikkagi on? Esimene tsitaat kuulub Martin Helmele, teine Mihhail Stalnuhhinile.\nM\u00e4letame, et ajakirjandus Stalnuhhinile armu ei andnud. Tema seisukohti peeti Kremli jutupunktideks ja provokatsiooniks, mille eesm\u00e4rk on \u00e4ssitada inimesi Eesti riigi vastu. Keskerakonna juhatus reageeris otsustavalt: Stalnuhhin visati erakonnast v\u00e4lja.\nHelme? \u201eS\u00f5navabadus on k\u00f5ikide vabaduste alus!\u201c kuulutab ta riigikogu k\u00f5nepuldist p\u00e4eval, mil Tallinna t\u00e4navail s\u00f5idavad \u201eJa russki\u201c kleebistega autod. EKRE juhi jutt fa\u0161ismi v\u00f5imutsemisest Eestis ei \u00fcleta uudisk\u00fcnnist. Uus hundilugu (BSH Taavi R\u00f5ivasega kempsus) on p\u00f5nevam. Nagu laulis armastatud Heli L\u00e4\u00e4ts: \u201eAastad m\u00f6\u00f6duvad, tuuled p\u00f6\u00f6rduvad, tsirkus alati j\u00e4\u00e4b!\u201c\nAga s\u00f5da Ukrainas? Halloo, on see veel meeles?\nPeeglike, peeglike seina peal\nUkraina aitamine on viimastel aastatel olnud neid v\u00e4heseid asju, mille \u00fcle oli Eestil p\u00f5hjust uhkust tunda ja mis eestlaste enesetunnet tervendas. Hea on olla hea. \u00d5petasime teistelegi \u00f5iget suhtumist. N\u00fc\u00fcd oleme s\u00f5ja eest tasapisi p\u00f5\u00f5sa varju hiilimas \u2013 Eurobaromeetri uuringust (ei m\u00f5\u00f5deta relvaabi suurust, vaid elanike hoiakuid) selgub, et Eesti toetus Ukrainale j\u00e4\u00e4b esmakordselt alla euroliidu keskmisele.\nArvude keeles. Rootsi, Soome, Holland, Portugal, Taani, Iirimaa, Leedu \u2013 k\u00f5igis neis riikides peab Ukraina toetamist vajalikuks \u00fcle 90% elanikest. Sellal kui L\u00e4tis on toetusprotsent Ukrainale v\u00f5rreldes aastataguse uuringuga t\u00f5usnud 80-lt 83-le, langes see Eestis 76-lt 72-le. Meist Ukraina-meelsemad on nii prantslased kui ka sakslased. Tagant l\u00e4heneb Ungari, kus, hoolimata peaminister Orb\u00e0ni sisinast Kyivi suunas, on rahva toetus Ukrainale 64% (oli 56%). Punast laternat hoiab kindlalt Slovakkia (51%).\nEi saa \u00fcle ega \u00fcmber k\u00fcsimusest: miks on Eestist kujunenud Balti keti k\u00f5ige haavatavam, Kremli propagandale k\u00f5ige vastuv\u00f5tlikum l\u00fcli? Kas p\u00f5hjuseks on meie venelaste eriline impeeriumikihk? V\u00f5imalik. Aga miks L\u00e4tis elavad venelased on Ukraina-s\u00f5bralikumad?\nKui endal peenike peos, ei jaksa teistest hoolida. Arusaadav. Aga majanduslangus on tabanud k\u00f5iki meie l\u00e4hiriike, eriti valusalt Rootsit, kus Ukraina toetus on t\u00f5usnud lausa 97%-ni.\nKas meie valitsus on teinud midagi ise\u00e4ranis valesti? Rahvaga suhelda pole osatud, seda ennek\u00f5ike. Kardetavasti s\u00fcvendab perekond Kallase \u00e4riskandaal, mis puhkes p\u00e4rast Eurobaromeetri k\u00fcsitlust, k\u00e4egal\u00f6\u00f6mise meeleolusid veelgi.\nEi L\u00e4tis ega Leedus, r\u00e4\u00e4kimata P\u00f5hjamaadest, ole parlamendierakonda, mille juht nimetaks oma riigi valitsust fa\u0161istlikuks.\nMitmed asjad on Eestis teisiti. Neist olulisim \u2013 poliitikute polariseeritud, vibun\u00f6\u00f6rina pingul asend. Ei L\u00e4tis ega Leedus, r\u00e4\u00e4kimata P\u00f5hjamaadest, ole parlamendierakonda, mille juht nimetaks oma riigi valitsust fa\u0161istlikuks. Selsamal riigikogu istungil (27.9) teatas Martin Helme, et Eesti valitsus \u201eon h\u00e4vitamas meie rahvusriiki, k\u00e4ivitades k\u00f5igi aegade k\u00f5ige suurema immigratsiooni slaavi aladelt\u201c.\nFa\u0161istid toetavad sisser\u00e4nnet? Midagi t\u00e4iesti uut maailma ajaloos. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem on Helme retoorikas siiski muu: Ukrainat enam polegi, on vaid slaavi alad. Siin me siis omadega oleme.\nV\u00f5itja v\u00f5ib kaotada k\u00f5ik\nEKRE l\u00e4htub p\u00f5him\u00f5ttest: pole oluline, palju sul on vaenlasi; oluline on, palju sul on toetajaid. V\u00f5itja v\u00f5tab k\u00f5ik. USA-s, kus kehtib majoritaarne valimiss\u00fcsteem, v\u00f5tabki. Eestis, kus ainuv\u00f5im on peaaegu v\u00e4listatud, vajavad erakonnad kandvat pinnast ka v\u00e4ljaspool oma v\u00e4ljakut. Tuleb olla talutav teistelegi. EKRE ei ole. R\u00e4uskavad juhid on m\u00e4\u00e4ranud oma erakonna m\u00e4\u00e4ramata ajaks auti.\nSamas tasub meenutada k\u00fcsitlusi, mille j\u00e4rgi arvestatav osa EKRE ja Keskerakonna valijaid kuulub ilmavaatelt kokku. \u00dchendavad Euroopa Liidu vastasus, homofoobia, vanden\u00f5uteooriate usk. V\u00e4rske teemana ka \u201eantifa\u0161ism\u201c.\nOletagem, et Helmed teevad millalgi diili Mihhail K\u00f5lvartiga. Kas sellest piisab v\u00f5imu v\u00f5tmiseks? Ei piisa. Vaja on Isamaad. Kuid kas Urmas Reinsalu enam lepib EKRE-light\u2019i rolliga? Kuiv\u00f5rd Reformierakond on asunud kopeerima EKRE-t (loodab ainult oma andunud poolehoidjatele), siis vaatab Isamaale \u00fcht\u00e4kki vastu m\u00e4rksa avaram m\u00e4ngumaa.\nKui Reinsalu suudab isamaa ilu hoieldes olla v\u00e4hem \u00fclbe, vabastada oma erakonna suurrahastaja kinnisideedest ning leida \u00fcles martlaariliku vaimsuse ja nooruslikkuse (mille Seeder ajas Isamaast minema), siis ei ole v\u00f5imatu, et Isamaa ja Reformierakond vahetavad kohad. Esimene t\u00f5useb rahvaparteiks, teine taandub ni\u0161\u0161i.\nGong on k\u00f5lanud. Poksiringis ei ole paremat sihtm\u00e4rki kui vastase katkine kulm. Ometi meie veritsev t\u0161empion usub, et plaaster p\u00e4\u00e4stab, ja l\u00e4heb ise r\u00fcnnakule. Ja enn\u00e4e: \u00f5nnestubki pension\u00e4rilt, kes on n\u00f6\u00f6ri tagant oma arvamust avaldanud, 1500 eurot v\u00e4lja pressida. Midagigi.\nNB! Eelnev tekst sisaldab metafoore. Kaebuste korral pidage n\u00f5u juristiga."}
{"text":"T\u00e4navatel ei olegi verd. Vestmanni ja Piibelehe heitluses j\u00e4i peale WiseKodumaiste tehnoloogiaettev\u00f5tete seis pigem erutab, mitte ei tee murelikuks. Fondid on rahast pungil ja ootavad stardipauku. On mitu valdkonda ja ettev\u00f5tet, millel silma peal hoida.\nV\u00e4\u00e4rtuslikumate tehnoloogiaettev\u00f5tete edetabel, mis pandi kokku kolmandat aastat j\u00e4rjest, n\u00e4itab selle koostajate s\u00f5nul mitut positiivset m\u00e4rki. Vahetult enne tabeli ilmumist selgus, et seal k\u00f5rget kohta hoidnud Eurora on t\u00f5sises h\u00e4das, ja nad tuli eemaldada. Seegi ei anna alust arvata, et t\u00e4navatel voolaks ojadena verd ja meie idusektor saaks kriisis korralikult rapitud.\nPrudentia partner Indrek Uudek\u00fcll ja Siena Secondary Fundi partner Rando Rannus n\u00e4evad tehnoloogiavaldkonda l\u00e4hedalt ja on edetabelit koostades selle p\u00f5hjalikult l\u00e4bi valgustanud. T\u00f5si, ettev\u00f5tteid j\u00e4rjestada on v\u00e4ga keeruline, sest m\u00f5nigi oma andmeid ei jaga. Seet\u00f5ttu on sel aastal tabelist \u00fcldse v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud \u00fcks meie \u00fckssarvikuid Pipedrive. \u201ePeame l\u00e4htuma saada olevast infost,\u201c \u00fctleb Uudek\u00fcll ja Rannus lisab, et tagatubade jutte nad arvestada ei saa. \u201eKui infot ei ole, siis paraku tabelisse ei saa.\u201c\nTugev vundament\nTehnoloogiafirmadesse investeerival Rannusel on hea meel, et tabel tasakaalustab viimasel ajal meedias ilmunud fooni, justkui oleks sektoris karm seis: k\u00f5ik koondavad ja turgudelt ei ole v\u00f5imalik raha kaasata.\n\u201eEttev\u00f5tted kasvavad, k\u00e4ibed suurenevad ja v\u00e4\u00e4rtused l\u00e4hevad \u00fcles. Kui \u00fcldistada, siis meie tehnoloogiasektori vundament on tugev,\u201c \u00fctleb Rannus, kes mullu ennustas, et esimese 30 sekka seekord alla 100 miljoni eurose v\u00e4\u00e4rtusega ei p\u00e4\u00e4se. Veel seda ei juhtunud, aga ehk juhtub j\u00e4rgmisel aastal.\n30 parima seas on viis uut tulijat, neist k\u00f5rgeimal kohal aina kasvav tervisetehnoloogiafirma Elcogen (11. kohal). Veel on lisandunud militaartehnoloogiafirma Milrem, kr\u00fcptoettev\u00f5te Bitsgap ning kaks nime k\u00fcbertehnoloogia valdkonnas: Binalyze ja Rangeforce.\nK\u00fcbertehnoloogiafirmad on spetsiifilised, vajavad ohtralt kapitali ja suurt meeskonda.\n\u201eR\u00f5hutaksin just k\u00fcbertehnoloogiat. See trend algas juba kahe aasta eest, kui sellised ettev\u00f5tted investorite seas populaarsust kogusid. T\u00f5si, tagalast ehk tabelist v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nute seast uusi selle valdkonna tegijaid peale tulemas ei ole,\u201c m\u00e4rgib Uudek\u00fcll. Sellised firmad on spetsiifilised, vajavad ohtralt kapitali ja suurt meeskonda.\nRando Rannus toob esile, et \u00fcha rohkem tuleb tabelisse v\u00e4lismaalaste loodud start-up\u2019e. Kui varasemast on seal olnud Glia ja Yolo Group, siis n\u00fc\u00fcd lisandusid Binalyze ja Bitsgap. \u201eSee on huvitav trend, mis tulevikus v\u00f5ib j\u00e4tkuda. Osalt on see seotud Eesti kui e-riigi kuvandiga ja meie start-up-viisa s\u00fcsteemiga,\u201c selgitab Rannus.\nAastate p\u00e4rast v\u00f5ib 30 parima seas kindlasti rohkem n\u00e4ha just teadusel ja patentidel p\u00f5hinevaid tehnoloogiaettev\u00f5tteid.\nTeadust kaasavas s\u00fcvatehnoloogia valdkonnas on Eestis samuti palju huvitavaid tegijaid s\u00fcndinud. Neist Skeleton Technologies on juba kaua pildil olnud ja ka Elcogen on tegelikult pika ajalooga ettev\u00f5te. Rando Rannus \u00fctlebki, et ehkki aastate p\u00e4rast v\u00f5ib 30 parima seas kindlasti rohkem n\u00e4ha just teadusel ja patentidel p\u00f5hinevaid tehnoloogiaettev\u00f5tteid, pole neid l\u00e4hiaastail veel hulganisti oodata \u2013 selles vallas v\u00f5tab \u00f5hkut\u00f5us palju kauem aega.\n\u201eKui aga kuhugi j\u00f5utakse, siis kasvab oluliselt kapitalivajadus ja sealt ka ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus.\u201c\nKahe suure heitluses uus peat\u00fckk\nKui 2022. aastal l\u00e4ks Bolt v\u00e4\u00e4rtuse poolest Wise\u2019ist m\u00f6\u00f6da, siis p\u00f5hjustas see omajagu poleemikat. T\u00e4navu on kohad taas vahetunud. Uudek\u00fcll m\u00e4rgib, et siin v\u00f5ib v\u00f5itlusest kujuneda Vestmanni ja Piibelehe heitlus. Wise\u2019i v\u00e4\u00e4rtust on lihtne tuletada, sest nad on b\u00f6rsil noteeritud. Boltiga on seis keerulisem. \u00dchtlasi ei ole nad t\u00e4navu varasematele aastatele omaselt raha kaasanud. Nende v\u00e4\u00e4rtus on aasta jooksul v\u00e4henenud.\n\u201eWise\u2019i kasv on tingitud v\u00e4ga tugevatest finantstulemustest. Eelmistel aastatel on see tekkinud tugevate ootuste pealt, aga n\u00fc\u00fcd on neil fundamentaalosa tugev. Igati teenitud esikoht. Kui teed t\u00f6\u00f6d, siis tulevad ka tulemused,\u201c lausub investor Rannus.\n\u00dckssarvikute klubisse v\u00f5iks l\u00e4hema kahe-kolme aastaga j\u00f5uda kindlasti Skeleton.\nKuid kellel tasuks edaspidi pilku peal hoida? Rando Rannus pakub, et \u00fckssarvikute klubisse v\u00f5iks l\u00e4hema kahe-kolme aasta jooksul kindlasti j\u00f5uda Skeleton. Saksamaal Leipzigis ehitavad nad tehast, t\u00e4nu millele suureneb nende tootmisv\u00f5imsus 40 korda. \u201eSee suurendab nende potentsiaali oluliselt.\u201c\nUudek\u00fcll nimetab t\u00f5usvate tegijatena Nortalit ja Helmest, kes ettev\u00f5tteid kokku ostes laienevad ja nii oma v\u00e4\u00e4rtust j\u00e4rjest suurendavad. Selliseid, kes just ostutehingute kaudu kasvavad, on ka tabeli tagaotsas. \u201eNemad v\u00f5iksid l\u00e4hiajal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usta.\u201c\nRaha on fondides ootel\nEksperdid ei ole n\u00f5us, et t\u00e4navune rahastuse suur v\u00e4henemine t\u00e4hendaks midagi katastroofilist \u2013 mitte sinnapoolegi. Nad kinnitavad, et pigem on nende fondide baas, mis Eesti vastu huvi tunnevad, laiem ning ka meie kohalikud fondid on aina suuremad.\nRando Rannuse s\u00f5nul on Eesti tehnoloogiasektor olnud pidevalt pildil ja \u00fclemaailmse t\u00e4helepanu all, kuid kohalike ettev\u00f5tete vaates on positiivne just see, et enamik varajases faasis raha investeerivaid fonde on \u00e4sja uue fondi kaasanud. Need on tihti kohalike tegijate fondid.\nNende fondide baas, mis Eesti vastu huvi tunnevad, on laiem ja ka meie kohalikud fondid on aina suuremad.\n\u201eMeil on p\u00e4ris palju raha fondides, mida p\u00e4ris varajases faasis ettev\u00f5tetesse panna. On tekkinud ka Eesti juurtega rahvusvahelisi fonde, nagu Nordic Ninja, mille juhid on eestlased. \u00c4sja panid nad kokku uue 200 miljoni eurose fondi,\u201c lausub Rannus. Ta toob esile ka Taavet Hinrikuse ja Sten Tamkivi investeerimisfirma Plural, kus on kokku pandud juba 200 miljoni ja 100 miljoni eurosed fondid ning \u00fcks peaks varsti veel tulema. \u201eNende m\u00f5ju kohalikule \u00f6kos\u00fcsteemile tuleb juba veidi hilisemas faasis.\u201c\nSkype\u2019i ja Wise\u2019i efekti on Eesti tehnoloogivaldkond tundnud juba pikki aastaid. J\u00e4rellainetusi on olnud mitu. P\u00e4rast Milremi exit\u2019it hakkas kohaliku raha teistesse kaitsetehnoloogiafirmadesse liikuma. \u201eNad ei mahu veel sellesse tabelisse, aga ma ei v\u00e4lista, et peagi on nad v\u00e4ga tugevad kandidaadid,\u201c \u00fctleb Rannus. Ka Siena Secondary Fund ise tegeleb sellega, et ostab varastelt investoritelt osalusi, et seegi raha saaks uuesti ringlema hakata.\nRannus on seda meelt, et ka riikliku Smartcapi taas aktiivsemaks muutumine on igati teretulnud. Omal ajal tegi Arengufond mitu v\u00e4ga head panust, mis kasvasid edulugudeks. Riik peab aga appi tulema seal, kus on turut\u00f5rge ehk pigem toetama algstaadiumis s\u00fcva- ja rohetehnoloogiafirmasid.\nSektoris v\u00e4hendatakse pinget\nRahastuse taseme hindamiseks peab vaatama vundamenti, mis on Rannuse meelest \u00fcha ilusam ja tugevam. Tugevad varajase faasi ettev\u00f5tted panevad aluse tulevasele edule. On hea, kui ei investeerita ei tule ainult \u00fcksikutele suurtele ettev\u00f5tetele, vaid laiemale ringile. Selge on aga ka see, et praegu m\u00f5ned firmad koondavad t\u00f6\u00f6tajaid ja neil on keerulisem.\nOn hea, kui investeeringud ei tule ainult \u00fcksikutele suurtele, vaid laiemale ringile.\n\u201eTalent liigub ringi ja see on kasulik. Olen Asutajate Seltsis ning iga kord, kui on mingi koondamiste laine, siis on kohe olemas info, mis profiiliga inimesed liiguvad, ja tavaliselt kuu-kahe jooksul leiavad nad uue t\u00f6\u00f6koha,\u201c kirjeldab Rannus.\nUudek\u00fcll k\u00e4is kolm aastat tagasi Iisraelis \u00e4rireisil, ning kui seal tulid jutuks palgatasemed ja kinnisvarahinnad, siis need tundusid uskumatud. \u201eEelmisel aastal olime siin ise samas seisus, kus m\u00f5lemad m\u00fchinal t\u00f5usid. Vabanev rahvas leevendab veidi seda olukorda.\u201c\nMaailmas olid 2022. aasta m\u00e4rks\u00f5nad Web3 ja kr\u00fcptoraha, t\u00e4navu on kahtlemata t\u00e4htsaim teema tehisintellekti. Endiselt on kuum ka igasugune rohetehnoloogia. Meil on tehisintellekti valdkonnas silmapaistvam tegija edetabelis 24. kohal olev Pactum ja rohetehnoloogia lipulaevaks seitsmendal kohal asuv Skeleton. Seega on meil ka nendest trendidest kasu l\u00f5igata.\nKasvav Wise naudib t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu olukorda\nKaarel Kuddu on Wise\u2019is t\u00f6\u00f6tanud ajast, kui t\u00f6\u00f6tajaid loeti veel k\u00fcmnetes. N\u00fc\u00fcdseks on neid ligi 5000 ja Eestis kavatsetakse veel t\u00e4navu sadu juurde palgata. Kuddu on t\u00e4itnud ettev\u00f5ttes aja jooksul erisuguseid rolle, kolm aastat tagasi otsustas ta Wise\u2019ist lahkuda. Ta l\u00f5i oma idufirma, kuid tunnistab n\u00fc\u00fcd, et sellega ei l\u00e4inud nii, nagu pidi minema, ja asutajad panid selle kinni. \u201eSiis l\u00e4ksin tagasi Wise\u2019i. Ma ei juhi seekord enam kolme osakonda, vaid minu k\u00e4es on vastavuskontrolli ja finantskuritegevuse suund,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nKuddu meenutab, et Wise on olnud kasumlik juba 2017. aastast. N\u00fc\u00fcd tuleb keskenduda selle hoidmisele ja edasiliikumisele. Tuleb j\u00e4lgida, et kulude pool ootamatult ei suureneks ja et ka kasv oleks kontrolli all.\n\u201eRaha \u00fchest riigist teise saatmise oleme k\u00e4ppa saanud ja seda oskame v\u00e4ga h\u00e4sti uutele turgudele viia ja lansseerida. Aga meil on ka uued suunad, nagu alles hiljuti v\u00e4lja tulnud investeerimisv\u00f5imalused,\u201c toob Kuddu esile. Samuti on neil fookuses pankadele ja finantsasutustele m\u00f5eldud teenus, mille puhul \u00e4pi kaudu integreeritakse nood oma asutuse k\u00fclge.\nKuddu enda praeguses fookusvaldkonnas p\u00fc\u00fctakse v\u00f5imalikult vara pettureid takistada, et head kliendid pihta ei saaks. \u201eIkka on neid, kes \u00fcritavad meid \u00e4ra kasutada. Siin on alati see tasakaaluk\u00fcsimus, et v\u00f5id k\u00f5igile karmimad reeglid kehtestada, aga siis teed heade kavatsustega klientide elu raskemaks.\u201c\nOtsitakse stabiilsemat t\u00f6\u00f6kohta\nWise\u2019i suurim arenduskeskus on siiani Tallinnas. Siin t\u00f6\u00f6tab ligi 2000 inimest, sealhulgas nii insenerid kui ka tootejuhid. Ka raskemal ajal on nad ikka t\u00f6\u00f6tajaid juurde v\u00e4rvanud, sama tehakse praegu.\n\u201eKasumlikkus tuleb siin kasuks,\u201c muigab Kuddu. Ta lisab, et on viimasel ajal m\u00e4rganud huvitavat tendentsi, et nii tootejuhtide kui ka inseneride rolli kandideerivate inimeste tase olnud v\u00e4ga k\u00f5rge. \u201eOlen ise m\u00f5ned inimesed v\u00e4rvanud ja v\u00e4ga tugev tase on. Mitu inimest j\u00f5uab finaali ning neid on nii Eestist kui ka v\u00e4lismaalt, n\u00e4iteks Saksamaalt ja Taanist.\u201c Ta m\u00e4rgib, et see on seotud turul toimuvaga. Isegi kui p\u00f5hjus ei ole eelmisest kohast koondamine, otsitakse stabiilset keskkonda, kasumis ettev\u00f5tet, kus t\u00f6\u00f6koht ei ole pidevas ohus.\nWise on huvipakkuvate t\u00f6\u00f6andjate edetabelites pidevalt k\u00f5rgel kohal. Kuddu \u00fctleb, et selle taga on v\u00e4ga tugev kliendikeskne t\u00f6\u00f6kultuur, mis t\u00e4hendab, et ettev\u00f5ttesse tulevad sarnaselt m\u00f5tlevad inimesed. Tehakse ainult seda, mis loob v\u00e4\u00e4rtust. \u00d5hkkond on s\u00f5bralik, aga kindlasti pakub firma ka v\u00f5imalust end proovile panna.\nEesti v\u00e4\u00e4rtuslikem tehnoloogiaettev\u00f5te kasvab aina rohkem peale eraklientide hulga ka \u00e4rikundede arvult. \u00dcha rohkem globaliseeruvas maailmas on ka v\u00e4ikestel ja keskmise suurusega ettev\u00f5tetel vaja rahvusvahelisi makseid teha. Tarneahel ja t\u00f6\u00f6tajad ei asu \u00fche riigi piirides. See ongi Wise\u2019i p\u00e4rusmaa.\nKuddu s\u00f5nul tuleb Wise\u2019i-suuruses ettev\u00f5ttes \u00fcha rohkem optimeerida, sest plahvatuslikult kasvanud t\u00f6\u00f6tajaskonna t\u00f5ttu on ebaefektiivsus suurenenud juba omajagu. \u201eEdasine t\u00f6\u00f6tajate arvu kasv v\u00f5ib olla stabiilsem, mitte nii hull kui seni. Midagi peame siin \u00fcle vaatama. Rohkem tuleb automatiseerida,\u201c toob Kuddu esile.\nKuid ometi on Tallinnas palju vabu t\u00f6\u00f6kohti. Kuna varasematel aastatel voolas sektoris ettev\u00f5tetel akendest ja ustest raha sisse, siis olid paljud firmad valmis t\u00f6\u00f6tajaid rahapakkidega uimaseks l\u00f6\u00f6ma. Kuddu \u00fctleb, et selles vallas hakkab turg normaliseeruma. Seegi on tervitatav."}
{"text":"Tartu abilinnap\u00e4id \u00e4raostetavaks nimetanud prokur\u00f6r v\u00e4ljendus \u00f5igusvastaseltRiigikohtu halduskolleegium leidis eile avalikustatud otsuses, et L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6ril Margus Grossil ei olnud alust nimetada altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises kahtlustatud kaht Tartu abilinnapead Artjom Suvorovit ja Valvo Semilarskit \u00e4raostetavaks, samas ei pidanud riigikohus vajalikuks m\u00f5ista neile kannatuste eest h\u00fcvitist.Politsei pidas Suvorovi ja Semilarski kinni 18. oktoobril 2017 ning neile esitati kahtlustus tegudes, mis polnud omavahel seotud. M\u00f5lemat meest kahtlustati muu hulgas altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises. Samal p\u00e4eval \u00fctles L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokur\u00f6r Margus Gross pressikonverentsil: \u00abLeian, et on \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on piltlikult \u00f6eldes \u00e4raostetavad.\u00bbSuvorovi \u00f5igeksm\u00f5istev kohtuotsus j\u00f5ustus 29. jaanuaril 2020 ja Semilarski puhul l\u00f5petas prokuratuur altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise asjus kriminaalmenetluse 19. juulil 2019, kuna menetluseks puudus alus.Suvorov ja Semilarski leidsid, et prokuratuur tekitas neile k\u00f5nealuse lausega mittevaralist kahju, kuid Tartu halduskohus, Tartu ringkonnakohus ja n\u00fc\u00fcd ka riigikohus j\u00e4tsid nende kaebuse rahuldamata.Riigikohus n\u00f5ustus oma eilses otsuses haldus- ja ringkonnakohtuga, et vaidlusalust lauset tuleb vaadelda toonase pressikonverentsi kontekstis: kaebajatele oli esitatud alles kahtlustus muu hulgas altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ning prokur\u00f6ri s\u00f5nastus ka viitas sellele, et tegemist oli kahtlustusega.Riigikohus leidis samas, et ettevaatamatu s\u00f5nakasutus v\u00f5ib j\u00e4tta mulje, et prokur\u00f6r annab kaebajatele negatiivse hinnangu. Seet\u00f5ttu oli tegemist prokur\u00f6ri antud ebakohase v\u00e4\u00e4rtushinnanguga.Riigikohus otsustas kaebused siiski rahuldamata j\u00e4tta, kuna kolleegiumi hinnangul ei tekitanud k\u00f5nealune lause kaebajatele eraldi \u00fcleelamisi.\u00abKontekstist v\u00e4ljav\u00f5etuna v\u00f5is \u00fcks eba\u00f5nnestunult s\u00f5nastatud lause t\u00f5epoolest kahtlustatava tundeid riivata, kuid riigikohus kinnitas oma otsusega, et see ei saanud p\u00f5hjustada tavap\u00e4rase kriminaalmenetlusest teavitamisega v\u00f5rreldes kahtlustatavale t\u00e4iendavaid \u00fcleelamisi,\u00bb \u00fctles L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius.Eriarvamusel riigikohtunik: prokur\u00f6ri lause stigmatiseeris kaebajaidAsja arutanud riigikohtu halduskolleegiumi liige Julia Laffranque leidis erinevalt kolleegidest, et endiste abilinnapeade kaebused tulnuks rahuldada.Tema s\u00f5nul avaldas prokur\u00f6r m\u00f5lema suhtes negatiivse hinnangu, mis l\u00e4htus eeldusest, et nad on altk\u00e4emaksu v\u00f5tnud.\u00abNagu kolleegium on \u00f5igesti m\u00e4rkinud, on kohtueelses menetluses prokur\u00f6ri s\u00f5na erilise kaaluga. Lubatav on kirjeldada kuriteokahtlust, mitte aga avaldada arvamust, et s\u00fc\u00fcdistatav on s\u00fc\u00fcdi, kui tema s\u00fc\u00fc pole seaduse kohaselt tuvastatud,\u00bb toonitas Laffranque.Sellist hinnangut avaldades rikkus prokur\u00f6r kaebajate suhtes p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud s\u00fc\u00fctuse presumptsiooni p\u00f5him\u00f5tet, kirjutas Laffranque eriarvamuses. Ta r\u00f5hutas, et vaadates asjaolusid kogumis, oli prokur\u00f6ri tegevus \u00f5igusvastane ning selle eest tuleb vastutust kanda, \u00abkuiv\u00f5rd sellega kaasnes kahju, mida kolleegiumi enamus paraku eitas\u00bb.Laffranque j\u00e4\u00e4b seisukohale, et prokur\u00f6ri avalik negatiivne hinnang tekitas kaebajatele t\u00e4iendavaid \u00fcleelamisi. \u00abProkur\u00f6r stigmatiseeris kaebajaid t\u00e4iendavalt ja selles kontekstis on kohatu prokur\u00f6ri lause nimetamine \u00abhooletult v\u00e4lja\u00f6elduks\u00bb.Mittevaraline kahju seisneb eelk\u00f5ige kahjustatud isiku f\u00fc\u00fcsilises ja hingelises valus ning kannatustes,\u00bb nentis Laffranque ja lisas, et seet\u00f5ttu tulnuks riigikohtu kolleegiumil hinnata tekitatud kahju suurust ning v\u00e4lja m\u00f5ista vastav h\u00fcvitis.Tartu abilinnapead Artjom Suvorov (vasakul) ja Valvo Semilarski.ANDRES EINMANN"}
{"text":"Riigikohus s\u00e4\u00e4stis prokur\u00f6ri kahjutasu maksmisestRiigikohus on teinud kohtulahendeid, mis tekitavad k\u00fcsimuse, kas riigiametnikele on rohkem lubatud v\u00f5i on hoopis internetikommentaatoritelt raha v\u00e4ljam\u00f5istmisega mindud liiale.Nimelt leidis riigikohus \u00e4sja, et pressikonverentsil prokur\u00f6ripoolne \u00fctlus \u00absisuliselt \u00e4raostetavad\u00bb mittevaralist kahju ei tekita, aga m\u00e4rtsis leiti samas, et negatiivne internetikommentaar meelelahutaja kohta peab alati olema rahas h\u00fcvitatav.Riigikohus on v\u00e4rskes 3. oktoobri 2023. aasta kohtulahendis teinud otsuse seoses Tartu endiste abilinnapeade Artjom Suvorovi ja Valvo Semilarski kaebusega. Mehed n\u00f5udsid, et kohus m\u00f5istaks neile prokur\u00f6ri v\u00e4lja\u00fctlemise eest v\u00e4lja valuraha. Nimelt aastal 2017 toimunud pressikonverentsil m\u00e4rkis prokur\u00f6r: \u00abOn \u00e4\u00e4rmiselt kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on piltlikult \u00f6eldes \u00e4raostetavad.\u00bb See, et endised abilinnapead oleks olnud \u00e4raostetavad, kohtus aga kinnitust ei leidnud. Suvorov m\u00f5isteti \u00f5igeks ja Semilarski suhtes l\u00f5petas prokuratuur altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise osas kriminaalmenetluse selle aluse puudumise t\u00f5ttu.Niisiis leidiski riigikohtu halduskolleegium, et prokur\u00f6r on teinud \u00f5igusvastase avalduse. Riigikohus m\u00e4rgib: \u00abV\u00f5ttes kogumis arvesse, et kriminaalmenetlus oli pressikonverentsi ajal alles varajases staadiumis, hinnang puudutas k\u00f5rgendatud avalikkuse huvi all olevaid isikuid ja hinnangu avaldas riigi nimel prokur\u00f6r, kuigi see polnud vajalik avalikkuse kriminaalmenetlusest teavitamiseks, oli avaldatud v\u00e4\u00e4rtushinnang ebakohane.\u00bbHuvitav on aga lahendi juures hoopis j\u00e4reldus, et \u00f5igusvastane avaldus ei t\u00e4henda veel, et kaebajad peaksid saama rahalise h\u00fcvitise: \u00abArvestades kaebajate ametikohtadest ja kahtlustuste iseloomust tulenevat suurt avalikkuse huvi, ei saanud prokur\u00f6ri vaidlusalune - \u00fcks hooletult v\u00e4lja\u00f6eldud, kuigi \u00f5igusvastane - lause tekitada eraldiseisvaid tagaj\u00e4rgi, mis oleksid tavap\u00e4raste avalikkuse teavitamisest tulenevate tagaj\u00e4rgedega v\u00f5rreldes intensiivsemad.\u00bb Veelgi enam, riigikohus leiab, et mehed ei toonud v\u00e4lja ka \u00fchtegi konkreetset kahjulikku tagaj\u00e4rge, mis saabus konkreetse prokur\u00f6ri lause t\u00f5ttu.Samal ajal tallab hoopis teistsugust rada sisse riigikohtu tsiviilkolleegium, kes leidis veel selle aasta m\u00e4rtsis, kui vaagis meelelahutaja Brigitte Susanne Hundi kaasust, et iga \u00f5igusvastase avalduse eest tuleb m\u00e4\u00e4rata rahaline h\u00fcvitis. Riigikohus m\u00e4rkis: \u00abMittevaralise kahju eest rahalise h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku \u00f5iguse rikkumise eest.\u00bbSamas leidis kohus ka endiste abilinnapeade kaasuses, et isiku\u00f5igusi on \u00f5igusvastase avaldusega rikutud, k\u00fcll aga rahalist h\u00fcvitist kaebajatele ei m\u00f5istetud. Kas ametnikele ja kommentaatoritele kehtib erinev standard, kuigi m\u00f5lemal juhul on k\u00fcsimus hingeliste \u00fcleelamiste tekitamises? Seejuures on tunduvalt usutavam, et suuremaid kannatusi tekitab prokur\u00f6ri v\u00e4lja\u00fctlemine kui t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4v anon\u00fc\u00fcmne kommentaar.Olenemata sellest, kas avalduse teeb kommentaator v\u00f5i prokur\u00f6r, pigem liigume ikka \u00f5iges suunas, kui iga hooletu \u00fctlus ei p\u00e4\u00e4di rahalise h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmisega.Samas on selge, et oma koht ja v\u00e4\u00e4rtus on ka vabandamisel, avalduse kontekstil ja k\u00fcsimusel, kas arvamusavaldus \u00fcldse sai kahju tekitada. Lihtsalt v\u00e4ide, et \u00abmul on tekkinud hingelised \u00fcleelamised\u00bb, ei saa ega pea alati viima rahalise h\u00fcvitiseni, ja seda nii tsiviil- kui haldusvaidluses.Loe ka EESTI LK 6\u00a0\"Liigume \u00f5iges suunas, kui iga hooletu \u00fctlus ei p\u00e4\u00e4di rahalise h\u00fcvitise v\u00e4ljam\u00f5istmisega.\"MAARJA PILD, advokaadib\u00fcroo TRINITI advokaat"}
{"text":"Nursipalu ohvrite toetus l\u00f6\u00f6di sirgeks: vald raiskas ministeeriumi antud raha \u00e4raRiigilt nelja aasta jooksul Nursipalu harjutusv\u00e4lja halbade m\u00f5jude leevendamiseks 130 000 eurot toetust saanud R\u00f5uge vallavalitsus kulutas sellest suurema osa lihtsalt eelarveaukude lappimiseks. Kuigi kaitseinvesteeringute keskus v\u00f5iks toetuse tagasi k\u00fcsida, saab R\u00f5uge edaspidi ligi kaks korda rohkem raha.2019. aastal s\u00f5lmis toonane kaitseminister J\u00fcri Luik kaitsev\u00e4e pol\u00fcgoone taluva \u00fcheksa omavalitsusega heade kavatsuste kokkuleppe. Selle punktis 6 v\u00f5ttis kaitseministeerium kohustuse toetada valdu aastatel 2019-2023 sihtotstarbeliselt, ent juba punktis 8 seisab, et \u201eomavalitsus toetab riigikaitselist tegevust omavalitsuse territooriumile j\u00e4\u00e4va riigikaitselise taristu v\u00e4ljaehitamisel vajalike planeeringute ja lubade \u00f5igusp\u00e4rase, kiire ja asjatundliku menetlemisega\u201c.Tavalisest inimesest s\u00f5idetakse \u00fcleNiisiis maksis valitsus valdadele 292 000 eurot aastas, et nad kaitsev\u00e4ele vajalikud asjad ruttu jonksu ajaks. Sel kevadel teatas valitsus toetussumma kergitamisest 1,35 miljonile ja raha hakkab saama 16 omavalitsust. N\u00e4iteks R\u00f5uge valla iga-aastane toetus kerkib 33 000 eurolt 58 000 eurole. Ja see pole veel k\u00f5ik! Lisaks k\u00fclvab riik Nursipaluga seotud omavalitsustele k\u00fcmme miljonit eurot \u00fchekordset investeeringutoetust, millest kaks miljonit l\u00e4heb R\u00f5uge vallale.Meedias on olnud palju juttu inimestest, kelle maad-metsad riik harjutusv\u00e4lja laiendamise t\u00f5ttu \u00e4ra ostab, ent v\u00e4hem neist, kes j\u00e4\u00e4vad harjutusv\u00e4lja m\u00f5jualasse elama. Kui vallavalitsustele visatakse piltlikult \u00f6eldes lennukilt raha, siis mida pakub valitsus inimestele, keda asi p\u00e4riselt puudutab? 50protsendilise omaosalusega investeeringutoetust! See v\u00f5imaldab hoonete konstruktsioone vastupidavamaks muuta. Valdadele raha jagades ei eelda riik neilt mingit omaosalust, k\u00fcll aga tavakodanikult ja lausa poole ulatuses!R\u00f5uge volikogu liige Raul Ermel nimetab valitsuse k\u00e4itumist silmakirjalikkuse tipuks: \u201eSiin elavad vanad inimesed, pension\u00e4rid, neil ei ole seda 50 protsenti. Ja isegi kui oleks, kes aitab neil raha saamiseks b\u00fcrokraatiast l\u00e4bi n\u00e4rida?\u201cErmeli s\u00f5nul saavad k\u00f5ik m\u00f5istlikud inimesed aru, et riigikaitseasju on vaja ajada, ent k\u00fcsimus on, kuidas seda tehakse. \u201eTavalisest inimesest s\u00f5idetakse \u00fcle, aga moositakse omavalitsuste juhte, kellel on nii j\u00f5ud kui \u00f5igus.\u201c\u00dcks asutus ehk kaitseministeerium laotab raha teisele asutusele ehk vallale, ent kujutagem endale ette samasugust olukorda inimeste vahel. Kinnisvara\u00e4rimees s\u00f5lmib vallavanemaga heade kavatsuste kokkuleppe, makstes talle toetust n\u00e4iteks 10 000 eurot aastas ja vastutasuks menetleb too tema planeeringuid ja muid lube kiirelt ja asjatundlikult. Mis see oleks? Korruptsioonikuritegu. Korruptsiooni eest saab karistada ka ettev\u00f5tteid, ent karistusseadustik v\u00e4listab selle riigi ja kohaliku omavalitsuse puhul - nemad tegutsevat avalikes huvides ja seaduse alusel. Korruptsiooni ei ole ka seet\u00f5ttu, et riik kui karistuss\u00fcsteemi kandja ei saa karistada iseennast. Seega saavad vastutada \u00fcksnes riigi ja omavalitsuste tegevust suunavad konkreetsed inimesed.Kulutasime lihtsalt \u00e4ra!Heade kavatsuste kokkuleppele j\u00e4rgnesid tegevustoetuse lepingud ja igal aastal sai R\u00f5uge vald 33 000 eurot. Lepingute tekstid olid k\u00f5igil neljal aastal \u00fchesugused. Toetuse eesm\u00e4rk on \u201etegevustoetuse andmine Nursipalu harjutusv\u00e4lja kasutamisest tekkiva negatiivse m\u00f5ju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusv\u00e4lja m\u00f5jupiirkonnas\u201c. Lepingus on mustvalgel kirjas, et R\u00f5uge vald kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt, s\u00e4\u00e4stlikult ja m\u00f5istlikult. Ta peab lubama kontrollida toetuse kasutamise sihip\u00e4rasust, RKIKi n\u00f5udmisel tuleb esitada k\u00f5ik dokumendid k\u00fcmne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul. Kui vald kasutab toetust ebasihip\u00e4raselt, on keskusel \u00f5igus n\u00f5uda toetuse tagastamist rikkumise ulatuses 30 kalendrip\u00e4eva jooksul. P\u00e4ris karm, eks?R\u00f5uge volikogu parteitu ja s\u00f5ltumatu liige Ermel elab ise Nursi k\u00fclas, mehe kodu j\u00e4\u00e4b harjutusv\u00e4ljaku laiendusest v\u00e4lja, k\u00fcll aga tuleb riigile m\u00fc\u00fca metsamaad. Ermel on oma k\u00fcsimustega olnud R\u00f5uge pankroti \u00e4\u00e4rele viinud vallavalitsusele varemgi pinnuks silmas. Omavalitsus laenas end l\u00f5hki ja j\u00e4i h\u00e4tta kohustuste t\u00e4itmisega, veel jaanuaris oli vallal ka ligi 160 000 euro suurune maksuv\u00f5lg.Veebruaris toimunud volikogu istungi avalikust salvestisest n\u00e4eb, et Ermel k\u00fcsib valla finantsosakonna juhatajalt Jana Skipparilt, kus nelja aasta jooksul saadud 130 000 eurot on. Jah, 45 000 l\u00e4ks endise Nursi koolimaja k\u00fcttes\u00fcsteemi ja magasiaida laastukatuse vahetusele, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud 85 000? \u201eKas see raha ikka on veel kuskil v\u00f5i on palkadeks makstud juba ammu?\u201c p\u00e4ris Ermel. Skippar vastab s\u00f5na-s\u00f5nalt, et tegelikult ongi see raha \u00fches potis (muu vallaeelarvega - N. N.) ja see on kulutatud lihtsalt \u00e4ra. \u201eSeda ei ole (varem - N. N.) v\u00f5etud eraldi tuluna, aga selles eelarves ma t\u00f5stsin ta eraldi, et oleks nagu n\u00e4ha t\u00e4pselt, kuidas see tulu ja kulu on. Aga t\u00f5epoolest, see on olnud varasemalt kogu valla \u00fcks tulubaas.\u201cSkippari jutt viitab veel \u00fchele lepingu rikkumisele - omavalitsus peab pidama toetuse kohta eraldi kuluarvestust.Ermel esitas vallavalitsusele aasta algul ka kirjaliku p\u00e4ringu. Vastuses seisis, et konkreetselt Nursi piirkonna heaks on kasutatud 130 000 eurost 45 000. \u00d5htuleht esitas k\u00fcsimused raha kasutamise kohta kahele Nursipalu pol\u00fcgooni taluvale vallale. V\u00f5ru vallavanem Kalmer Puusepp vastas, et igal aastal saadud ligi 11 000 eurot l\u00e4ksid investeeringute kava kohaselt S\u00f5merpalu lasteaia parendust\u00f6\u00f6desse ning uue lasteaia projekteerimis-ehitust\u00f6\u00f6desse. \u201eK\u00f5iki toetusega ellu viidud tegevusi saab vaadata kohapeal ja just n\u00fc\u00fcd toimus S\u00f5merpalu uue lasteaia sarikapidu,\u201c on Puusepp tehtu \u00fcle uhke.R\u00f5uge abivallavanem Uno Kangro sai samad k\u00fcsimused, ent tema nimetas p\u00f6\u00f6rdumist \u201epehmelt \u00f6eldes ebaprofessionaalseks ning p\u00e4ringu stiili h\u00e4irivaks\u201c. L\u00f5puks teatas Kangro, et p\u00f6\u00f6rdumine on registreeritud m\u00e4rgukirja ehk selgitustaotlusena, mis t\u00e4hendab, et vastamisega v\u00f5ib venitada 30 p\u00e4eva.RKIK pole midagi kontrollinudKui \u00d5htuleht p\u00e4ris kaitseinvesteeringute keskuselt, kas ja kuidas on vallad sihtotstarbelist toetust kasutanud, teatas RKIKi taristuprojektide koost\u00f6\u00f6 koordinaator Kaupo Kaasik k\u00f5igepealt, et soovib kirjalikke k\u00fcsimusi. \u201eOleme loomulikult k\u00fcsinud, kuhu on kasutatud,\u201c \u00fctleb ta. Kas RKIK on n\u00f5udnud m\u00f5nel juhul ka toetuse tagastamist?\u201eEi, selliseid asju ei ole, see on piisavalt lai koht, kuhu raha panna.\u201cRKIKi harjutusv\u00e4ljade projektijuht Elari Kalmaru vastab kirjalikele k\u00fcsimustele, et igal aastal on omavalitsused andnud teada, mida saadud raha eest tegid. J\u00e4rgneb nimekiri, kuidas vallad on kasutanud raha teede hooldusremondiks, V\u00f5ru vald projekteerinud lasteaia, R\u00f5uge vald tegelenud Nursi k\u00fclakeskusega, L\u00e4\u00e4ne-Harju vald rajanud Kloogale m\u00e4ngu-sportimisv\u00e4ljaku ning kergliiklustee valgustuse. Saku vald tegi m\u00fcrakaardi ja Narva-J\u00f5esuu korrastas Sinim\u00e4e vaatetorni \u00fcmbritsevat territooriumi ning ostis muuseumile suurema telgi.Kalmaru tunnistab, et RKIK pole n\u00f5udnud \u00fcheltki lepingupartnerist omavalitsuselt v\u00e4lja toetuse kasutamisega seotud dokumente. \u201ePole olnud alust kahelda valdade tegevuses,\u201c \u00fctleb ta.Ermeli s\u00f5nul toimus raha kasutamise \u00fcle kunagi koosolek, millel \u00fcks Nursipalu tsoonis elav naine avaldas soovi, et tema kodu juurest m\u00f6\u00f6duv tee tehtaks korda. \u201eJuhtusin suvel s\u00f5itma sama teed m\u00f6\u00f6da. Avalik tee, mida vald peaks korras hoidma ja hooldama, aga sellele pole jumal teab mis ajast veetud kruusa ega veidigi silutud.\u201c Algul arutati Ermeli kinnitusel, et riigilt saadavat raha tuleks kasutada Nursipalu \u00e4\u00e4res olevate avalike objektide parandamiseks. \u201eNursi endisele koolimajale pandi maak\u00fcte ja suure s\u00f5dimise tulemusena sai muinsuskaitsealusele magasiaidale uue laastukatuse, aga rohkem pole tehtud,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.Kast lauaviina ja teeme \u00e4ra!Tallinnast vaadatuna v\u00f5ib kohalike protest harjutusv\u00e4lja laiendamise vastu tunduda arusaamatu, ent Ermeli s\u00f5nul on selle p\u00f5hjus pika aja jooksul kogunenud usaldamatus ja trots nii riigi kui ka valla suhtes. \u201eKui Nursipalu pol\u00fcgoon loodi, tulid kaitseministeeriumi tegelased siia, peeti koosolekut, l\u00f5puks mindi \u00fchte turismitallu ja virutati lauale kast lauaviina,\u201c \u00fctleb ta. \u201eSiia tuldi nagu aborigeenide juurde! Nursipalu inimesed m\u00e4letavad, mis siis kokku k\u00f5ik lubati, alates kergliiklusteedest kuni selleni, et kohalikud talunikud saavad kaitsev\u00e4ele oma porgandid maha m\u00fc\u00fca. \u00dchtegi neist lubadustest ei t\u00e4idetud!\u201c Ermeli kinnitusel said elanikud ainult m\u00fcra, l\u00e4rmi ja heitgaasid.Kui inimesed enam riiki ja omavalitsust ei usalda, ongi lihtne tekkida m\u00f5tlemisel, et maa on lame ja meile pole NATOt vaja. Lisaks 1,35 miljoni euroni kasvanud iga-aastasele toetusele annab riik neljale omavalitsusele k\u00fcmme miljonit eurot \u00fchekordset investeeringutoetust, millest R\u00f5uge vald saab kaks miljonit. Ermeli hinnangul ei peaks seda raha andma vallale laiaksl\u00f6\u00f6miseks. \u201eMina teen ettepaneku jagada see kaks miljonit Nursipalu piirkonna inimestele k\u00e4tte - kui iga\u00fcks saab ligi 3000 eurot, siis ta tunneb, et on v\u00e4hemalt midagigi saanud k\u00f5igi oma kannatuste eest! Kui anda raha vallale, on teadmata, mis sellest l\u00f5puks saab.\u201cRiik suurendab rahak\u00fclvi pol\u00fcgoonivaldadele, selle kasutamiseks antakse vabad k\u00e4edKaitseministeerium kasvatab t\u00e4navu h\u00fcppeliselt valdadele makstavat olulise h\u00e4iringu toetust ja annab selle kasutamiseks vabad k\u00e4ed.Kaitseministeeriumi \u00f5igusosakonna juhataja Lauri Kriisa s\u00f5nul on 1,35 miljoni euro suurune p\u00fcsiva h\u00e4iringu toetus senisest suurem, p\u00fcsivam ja puudutab senise \u00fcheksa asemel 16 omavalitsust. N\u00e4iteks V\u00f5ru vald saab senise 11 000 euro asemel t\u00e4navu 149 000 ja Tapa vald 10 500 euro asemel 328 000. Toetust arvestatakse kolmandiku ulatuses harjutusv\u00e4ljaku h\u00e4iringu m\u00f5juala pindala ning kahe kolmandiku ulatuses m\u00f5jualas olevate eluruumide hulga p\u00f5hjal. N\u00e4iteks keskpol\u00fcgooni ja Nursipalu m\u00f5juala on neli kilomeetrit harjutusv\u00e4lja v\u00e4lispiirist.\u00dcllatav on, et h\u00fcvitise kasutamist ei piirata Kriisa s\u00f5nade kohaselt kaugusega harjutusv\u00e4ljast. \u201eOlulise h\u00e4iringu suund, ulatus, tugevus, iseloom jms s\u00f5ltuvad olulisel m\u00e4\u00e4ral ilmast, harjutuste iseloomust, kasutatavatest relvadest, inimeste tundlikkusest, liikumisharjumustest, juurdep\u00e4\u00e4suteedest jms,\u201c p\u00f5hjendas ta.Seega v\u00f5ib toetust p\u00f5him\u00f5tteliselt kasutada ka harjutusv\u00e4ljast k\u00fcmnete kilomeetrite kaugusel.Samuti ei t\u00e4psusta m\u00e4\u00e4rus, mida loetakse h\u00fcvitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. \u201eToetuse sihtotstarbelise kasutamise all m\u00f5istetakse tegevusi, mis on suunatud kohaliku elukeskkonna parandamiseks, seejuures ei piirata tegevuste elluviimist kitsalt h\u00e4iringu m\u00f5jualaga,\u201c lisas Kriisa. Ehk omavalitsused otsustavad ise, mida riigilt saadava rahaga teha.Siiski on toetusel Kriisa kinnitusel \u00fcldine eesm\u00e4rk h\u00fcvitada harjutusv\u00e4ljaga kaasnevat olulist h\u00e4iringut ning raha peab kasutama kaasavalt, eesm\u00e4rgip\u00e4raselt ja l\u00e4bipaistvalt. \u201eSeisukohale, et h\u00fcvitist ei ole kasutatud eesm\u00e4rgip\u00e4raselt, saab asuda n\u00e4iteks siis, kui puudub ilmselge seos h\u00e4iritud elanikkonna elukvaliteedi parandamise ja kulutuse vahel.\u201c Mingisugune kontroll toimub toetuse kasutamise \u00fcle samuti - vald peab esitama igal aastal h\u00fcvitise kasutamise kohta aruande ja riigil on \u00f5igus kontrollida, kas raha kasutati eesm\u00e4rgip\u00e4raselt.Remo T\u00f5nism\u00e4eAldo Luud ANDKE SEE RAHA INIMESTELE! Nursipalu l\u00e4histel elava Raul Ermeli hinnangul peaks riik toetama rohkem harjutusv\u00e4lja l\u00e4histel elavaid inimesi, ent annab selle asemel miljoneid vallavalitsustele. Aldo Luud OSTAME VALLAD \u00c4RA! Helded toetused Nursipalu harjutusv\u00e4ljaga seotud valdadele tagavad omavalitsuste kuulekuse.NILS NIITRA"}
{"text":"Politico: Euroopa Liit valmistub alustama liitumisk\u00f5nelusi UkrainagaTALLINN, 4. oktoober, BNS \u2013\u00a0Euroopa Liit valmistub alustama liitumisk\u00f5nelusi Ukrainaga; ametlikku teadaannet on oodata juba detsembris, kirjutas teisip\u00e4eval Politico kolmele informeeritud diplomaadile viidates.\u00a0\nDiplomaatide s\u00f5nul valmistuvad riigi- ja valitsusjuhid n\u00e4itama Kiievile rohelist tuld, et alustada ametlikke l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi 27-liikmelise blokiga \u00fchinemise \u00fcle veel enne aasta l\u00f5ppu.\nEL-i eesm\u00e4rk on laieneda uues laines 35 riiki ja nende keskmes on Ukraina, kirjutab Politico.\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen \u00fctles septembris parlamendi ees peetud aastak\u00f5nes, et Ukraina tulevik on \"liidus\".\n\u00dchenduse riigid andsid juunis Kiievile EL-i liikmekandidaadi staatuse ja komisjon peab avaldama novembris \"eduaruande\" selle kohta, kui h\u00e4sti Ukraina ja teised kandidaatriigid blokiga liitumise tingimusi t\u00e4idavad, \u00fctles ajakirjanikega r\u00e4\u00e4kinud EL-i ametnik.\nKui eduaruanne on heaks kiidetud, teeb komisjon avalduse, mis muudab liikmesriikide jaoks \"v\u00e4ga raskeks mitte \u00f6elda jah l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele Ukrainaga, \u00fctles anon\u00fc\u00fcmsust palunud EL-i diplomaat.\n\"Poliitiline surve selle \u00fcmber on lihtsalt liiga suur, et \u00fcksikud liikmesriigid suudaksid vastu seista. T\u00f6\u00f6eeldus on t\u00f5epoolest, et detsembriks otsustab Euroopa \u00dclemkogu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi alustada.\"\nIgasugune otsus alustada ametlikke liitumisk\u00f5nelusi Ukraina EL-iga \u00fchinemiseks on poliitiliselt ja juriidiliselt raske. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamiseks peab Ukraina t\u00e4itma seitse komisjoni seatud tingimust, mille seas on kohtureform ja korruptsiooni ohjeldamine. Ukraina valitsus teatas augustis, et toonase seisuga oli seitsmest tingimusest t\u00e4idetud vaid kaks.\nKuigi Ukraina ei pruugi olla t\u00e4itnud k\u00f5iki seitset tingimust ajaks, kui Euroopa riigi- ja valitsusjuhid kogunevad detsembri keskel toimuvale tippkohtumisele, on liidritel kavas teha poliitiline avaldus l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele loa andmiseks isegi siis, kui k\u00f5neluste \u00f5iguslik raamistik pole veel l\u00f5plikult vormistatud.\n\"Eesm\u00e4rk on detsembris l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamises poliitiliselt kokku leppida,\" \u00fctles teine \u200b\u200bdiplomaat ja lisas, et juriidiline otsus Ukraina vastuv\u00f5tmise kohta v\u00f5ib s\u00fcndida 2024. aasta alguses.\nKolmas diplomaat \u00fctles, et liidrid saadavad detsembris Ukraina tulevase liikmesuse kohta positiivse signaali.\nK\u00fcsimusele, kui kaugele on Ukraina seitsme kriteeriumi t\u00e4itmisel j\u00f5udnud, vastas EL-i ametnik, et edusammud on julgustavad ja ainult \u00fcks, v\u00e4hemusi puudutav valdkond tundub l\u00fchiajaliselt problemaatiline.\nBaltic News Service"}
{"text":"NURSIPALU OHVRITE TOETUS L\u00d6\u00d6DI SIRGEKS: vald raiskas ministeeriumi antud raha \u00e4raRiigilt nelja aasta jooksul Nursipalu harjutusv\u00e4lja halbade m\u00f5jude leevendamiseks 130\u00a0000 eurot toetust saanud R\u00f5uge vallavalitsus kulutas sellest valdava osa lihtsalt eelarveaukude lappimiseks. Kuigi kaitseinvesteeringute keskus v\u00f5iks toetuse tagasi k\u00fcsida, saab R\u00f5uge edaspidi ligi kaks korda rohkem raha.\n2019. aastal s\u00f5lmis toonane kaitseminister J\u00fcri Luik kaitsev\u00e4e pol\u00fcgoone taluva \u00fcheksa omavalitsusega heade kavatsuste kokkuleppe. Kokkuleppe punktis 6 v\u00f5ttis kaitseministeerium kohustuse toetada valdu aastatel 2019\u20132023 sihtotstarbeliselt, ent juba punktis 8 seisab, et \u201eomavalitsus toetab riigikaitselist tegevust omavalitsuse territooriumile j\u00e4\u00e4va riigikaitselise taristu v\u00e4ljaehitamisel vajalike planeeringute ja lubade \u00f5igusp\u00e4rase, kiire ja asjatundliku menetlemisega\u201c.\nNiisiis maksis valitsus valdadele 292\u00a0000 eurot aastas, et nad kaitsev\u00e4ele vajalikud asjad ruttu jonksu ajaks. Sel kevadel teatas valitsus toetussumma kergitamisest 1,35 miljonile ja raha hakkab saama 16 omavalitsust. N\u00e4iteks R\u00f5uge valla iga-aastane toetus kerkib 33\u00a0000 eurolt 58\u00a0000 euroni. Ja see pole veel k\u00f5ik! Lisaks k\u00fclvab riik Nursipaluga seotud omavalitsustele k\u00fcmme miljonit eurot \u00fchekordset investeeringutoetust, millest kaks miljonit l\u00e4heb R\u00f5uge vallale.\nTavalisest inimesest s\u00f5idetakse \u00fcle\nMeedias on olnud palju juttu inimestest, kelle maad-metsad riik harjutusv\u00e4lja laiendamise t\u00f5ttu \u00e4ra ostab, ent v\u00e4hem neist, kes j\u00e4\u00e4vad harjutusv\u00e4lja m\u00f5jualasse elama. Kui vallavalitsustele visatakse piltlikult \u00f6eldes lennukilt raha, siis mida pakub valitsus inimestele, keda asi p\u00e4riselt puudutab? 50protsendilise omaosalusega investeeringutoetust! See v\u00f5imaldab hoonete konstruktsioone vastupidavamaks muuta. Valdadele raha jagades ei eelda riik neilt mingit omaosalust, k\u00fcll aga tavakodanikult ja lausa poole ulatuses!\nR\u00f5uge volikogu liige Raul Ermel nimetab valitsuse k\u00e4itumist silmakirjalikkuse tipuks: \u201eSiin elavad vanad inimesed, pension\u00e4rid, neil ei ole seda 50 protsenti. Ja isegi kui oleks, kes aitab neil raha saamiseks b\u00fcrokraatiast l\u00e4bi n\u00e4rida?\u201c\nErmeli s\u00f5nul saavad k\u00f5ik m\u00f5istlikud inimesed aru, et riigikaitse asju on vaja ajada, ent k\u00fcsimus on, kuidas seda tehakse. \u201eTavalisest inimesest s\u00f5idetakse \u00fcle, aga moositakse omavalitsuste juhte, kellel on nii j\u00f5ud kui \u00f5igus.\u201c\n\u00dcks asutus ehk kaitseministeerium laotab raha teisele asutusele ehk vallale, ent kujutagem endale ette samasugust olukorda inimeste vahel. Kinnisvara\u00e4rimees s\u00f5lmib vallavanemaga heade kavatsuste kokkuleppe, makstes vallavanemale toetust n\u00e4iteks 10\u00a0000 eurot aastas ja vastutasuks menetleb vallavanem tema planeeringuid ja muid lube kiirelt ja asjatundlikult. Mis see oleks? Korruptsioonikuritegu. Korruptsiooni eest saab karistada ka ettev\u00f5tteid, ent karistusseadustik v\u00e4listab selle riigi ja kohaliku omavalitsuse puhul \u2013 nemad tegutsevat avalikes huvides ja seaduse alusel. Korruptsiooni ei ole ka seet\u00f5ttu, et riik kui karistuss\u00fcsteemi kandja ei saa karistada iseennast. Seega saavad vastutada \u00fcksnes riigi ja omavalitsuste tegevust suunavad konkreetsed inimesed.\nKulutasime lihtsalt \u00e4ra!\nHeade kavatsuste kokkuleppele j\u00e4rgnesid tegevustoetuse lepingud ja igal aastal sai R\u00f5uge vald 33\u00a0000 eurot. Lepingute tekstid olid k\u00f5igil neljal aastal \u00fchesugused. Toetuse eesm\u00e4rk on \u201etegevustoetuse andmine Nursipalu harjutusv\u00e4lja kasutamisest tekkiva negatiivse m\u00f5ju leevendamise tegevuste elluviimiseks harjutusv\u00e4lja m\u00f5jupiirkonnas\u201c. Lepingus on mustvalgel kirjas, et R\u00f5uge vald kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt, s\u00e4\u00e4stlikult ja m\u00f5istlikult. Vald peab lubama kontrollida toetuse kasutamise sihip\u00e4rasust, RKIKi n\u00f5udmisel tuleb esitada k\u00f5ik dokumendid k\u00fcmne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul. Kui vald kasutab toetust ebasihip\u00e4raselt, on keskusel \u00f5igus n\u00f5uda toetuse tagastamist rikkumise ulatuses 30 kalendrip\u00e4eva jooksul. P\u00e4ris karm, eks?\nR\u00f5uge volikogu parteitu ja s\u00f5ltumatu liige Ermel elab ise Nursi k\u00fclas, mehe kodu j\u00e4\u00e4b harjutusv\u00e4ljaku laiendusest v\u00e4lja, k\u00fcll aga tuleb riigile m\u00fc\u00fca metsamaad. Ermel on oma k\u00fcsimustega olnud R\u00f5uge pankroti \u00e4\u00e4rele viinud vallavalitsusele varemgi pinnuks silmas. Omavalitsus laenas end l\u00f5hki ja j\u00e4i h\u00e4tta kohustuste t\u00e4itmisega, veel jaanuaris oli vallal ka ligi 160\u00a0000 euro suurune maksuv\u00f5lg.\nVeebruaris toimunud volikogu istungi avalikust salvestisest n\u00e4eb, et Ermel k\u00fcsib valla finantsosakonna juhatajalt Jana Skipparilt, kus nelja aasta jooksul saadud 130\u00a0000 eurot on. Jah, 45\u00a0000 l\u00e4ks endise Nursi koolimaja k\u00fcttes\u00fcsteemi ja magasiaida laastukatuse vahetusele, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud 85\u00a0000? \u201eKas see raha ikka on veel kuskil v\u00f5i on palkadeks makstud juba ammu?\u201c p\u00e4ris Ermel. Skippar vastab s\u00f5na-s\u00f5nalt, et tegelikult ongi see raha \u00fches potis (muu vallaeelarvega \u2013 N. N.) ja see on kulutatud lihtsalt \u00e4ra. \u201eSeda ei ole (varem \u2013 N. N.) v\u00f5etud eraldi tuluna, aga selles eelarves ma t\u00f5stsin ta eraldi, et oleks nagu n\u00e4ha t\u00e4pselt, kuidas see tulu ja kulu on. Aga t\u00f5epoolest, see on olnud varasemalt kogu valla \u00fcks tulubaas.\u201c\nSkippari jutt viitab veel \u00fchele lepingu rikkumisele \u2013 omavalitsus peab pidama toetuse kohta eraldi kuluarvestust.\nErmel esitas vallavalitsusele aasta algul ka kirjaliku p\u00e4ringu. Vastuses seisis, et konkreetselt Nursi piirkonna heaks on kasutatud 130\u00a0000 eurost 45\u00a0000. \u00d5htuleht esitas k\u00fcsimused raha kasutamise kohta kahele Nursipalu pol\u00fcgooni taluvale vallale. V\u00f5ru vallavanem Kalmer Puusepp vastas, et igal aastal saadud ligi 11\u00a0000 eurot l\u00e4ksid investeeringute kava kohaselt S\u00f5merpalu lasteaia parendust\u00f6\u00f6desse ning uue lasteaia projekteerimis-ehitust\u00f6\u00f6desse. \u201eK\u00f5iki toetusega ellu viidud tegevusi saab vaadata kohapeal ja just n\u00fc\u00fcd toimus S\u00f5merpalu uue lasteaia sarikapidu,\u201c on Puusepp tehtu \u00fcle uhke.\nR\u00f5uge abivallavanem Uno Kangro sai samad k\u00fcsimused, ent tema nimetas p\u00f6\u00f6rdumist \u201epehmelt \u00f6eldes ebaprofessionaalseks ning p\u00e4ringu stiili h\u00e4irivaks\u201c. L\u00f5puks teatas Kangro, et p\u00f6\u00f6rdumine on registreeritud m\u00e4rgukirja ehk selgitustaotlusena, mis t\u00e4hendab, et vastamisega v\u00f5ib venitada 30 p\u00e4eva.\nKui \u00d5htuleht p\u00e4ris kaitseinvesteeringute keskuselt, kas ja kuidas on vallad sihtotstarbelist toetust kasutanud, teatas RKIKi taristuprojektide koost\u00f6\u00f6 koordinaator Kaupo Kaasik k\u00f5igepealt, et soovib kirjalikke k\u00fcsimusi. \u201eOleme loomulikult k\u00fcsinud, kuhu on kasutatud,\u201c \u00fctleb ta. Kas RKIK on n\u00f5udnud m\u00f5nel juhul ka toetuse tagastamist? \u201eEi, selliseid asju ei ole, see on piisavalt lai koht, kuhu raha panna.\u201c\nOSTAME VALLAD \u00c4RA! Helded toetused Nursipalu harjutusv\u00e4ljaga seotud valdadele tagavad omavalitsuste kuulekuse. (Aldo Luud)\nRKIK pole midagi kontrollinud\nRKIKi harjutusv\u00e4ljade projektijuht Elari Kalmaru vastab kirjalikele k\u00fcsimustele, et igal aastal on omavalitsused andnud teada, mida saadud raha eest tegid. J\u00e4rgneb nimekiri, kuidas vallad on kasutanud raha teede hooldusremondiks, V\u00f5ru vald projekteerinud lasteaia, R\u00f5uge vald tegelenud Nursi k\u00fclakeskusega, L\u00e4\u00e4ne-Harju vald rajanud Kloogale m\u00e4ngu-sportimisv\u00e4ljaku ning kergliiklustee valgustuse. Saku vald tegi m\u00fcrakaardi ja Narva-J\u00f5esuu korrastas Sinim\u00e4e vaatetorni \u00fcmbritsevat territooriumi ning ostis muuseumile suurema telgi.\nKalmaru tunnistab, et RKIK pole n\u00f5udnud \u00fcheltki lepingupartnerist omavalitsuselt v\u00e4lja toetuse kasutamisega seotud dokumente. \u201ePole olnud alust kahelda valdade tegevuses,\u201c \u00fctleb ta.\nErmeli s\u00f5nul toimus raha kasutamise \u00fcle kunagi koosolek, millel \u00fcks Nursipalu tsoonis elav naine avaldas soovi, et tema kodu juurest m\u00f6\u00f6duv tee tehtaks korda. \u201eJuhtusin suvel s\u00f5itma sama teed m\u00f6\u00f6da. Avalik tee, mida vald peaks korras hoidma ja hooldama, aga sellele pole jumal teab mis ajast veetud kruusa ega veidigi silutud.\u201c Alul arutati Ermeli kinnitusel, et riigilt saadavat raha tuleks kasutada Nursipalu \u00e4\u00e4res olevate avalike objektide parandamiseks. \u201eNursi endisele koolimajale pandi maak\u00fcte ja suure s\u00f5dimise tulemusena sai muinsuskaitsealusele magasiaidale uue laastukatuse, aga rohkem pole tehtud,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.\nKast lauaviina ja teeme \u00e4ra!\nTallinnast vaadatuna v\u00f5ib kohalike protest harjutusv\u00e4lja laiendamise vastu tunduda arusaamatu, ent Ermeli s\u00f5nul on selle p\u00f5hjus pika aja jooksul kogunenud usaldamatus ja trots nii riigi kui ka valla suhtes. \u201eKui Nursipalu pol\u00fcgoon loodi, tulid kaitseministeeriumi tegelased siia, peeti koosolekut, l\u00f5puks mindi \u00fchte turismitallu ja virutati lauale kast lauaviina,\u201c \u00fctleb ta. \u201eSiia tuldi nagu aborigeenide juurde! Nursipalu inimesed m\u00e4letavad, mis siis kokku k\u00f5ik lubati, alates kergliiklusteedest kuni selleni, et kohalikud talunikud saavad kaitsev\u00e4ele oma porgandid maha m\u00fc\u00fca. \u00dchtegi neist lubadustest ei t\u00e4idetud!\u201c Ermeli kinnitusel said inimesed ainult m\u00fcra, l\u00e4rmi ja heitgaasid.\nKui inimesed enam riiki ja omavalitsust ei usalda, ongi lihtne tekkida m\u00f5tlemisel, et maa on lame ja meile pole NATOt vaja. Lisaks 1,35 miljoni euroni kasvanud iga-aastasele toetusele annab riik neljale omavalitsusele k\u00fcmme miljonit eurot \u00fchekordset investeeringutoetust, millest R\u00f5uge vald saab kaks miljonit. Ermeli hinnangul ei peaks seda raha andma vallale laiaks l\u00f6\u00f6miseks. \u201eMina teen ettepaneku jagada see kaks miljonit Nursipalu piirkonna inimestele k\u00e4tte \u2013 kui iga\u00fcks saab ligi 3000 eurot, siis ta tunneb, et on v\u00e4hemalt midagigi saanud k\u00f5igi oma kannatuste eest! Kui anda raha vallale, on teadmata, mis sellest l\u00f5puks saab.\u201c\nRiik suurendab rahak\u00fclvi pol\u00fcgoonivaldadele\nKaitseministeerium kasvatab t\u00e4navu h\u00fcppeliselt valdadele makstavat olulise h\u00e4iringu toetust ja annab selle kasutamiseks t\u00e4iesti vabad k\u00e4ed.\nKaitseministeeriumi \u00f5igusosakonna juhataja Lauri Kriisa s\u00f5nul on 1,35 miljoni euro suurune p\u00fcsiva h\u00e4iringu toetus senisest suurem, p\u00fcsivam ja puudutab senise \u00fcheksa asemel 16 omavalitsust. N\u00e4iteks V\u00f5ru vald saab senise 11\u00a0000 euro asemel t\u00e4navu 149\u00a0000 ja Tapa vald 10 500 euro asemel 328\u00a0000. Toetust arvestatakse kolmandiku ulatuses harjutusv\u00e4ljaku h\u00e4iringu m\u00f5juala pindala ning kahe kolmandiku ulatuses m\u00f5jualas olevate eluruumide hulga p\u00f5hjal. N\u00e4iteks keskpol\u00fcgooni ja Nursipalu m\u00f5juala on neli kilomeetrit harjutusv\u00e4lja v\u00e4lispiirist.\n\u00dcllatav on, et h\u00fcvitise kasutamist ei piirata Kriisa s\u00f5nade kohaselt kaugusega harjutusv\u00e4ljast. \u201eOlulise h\u00e4iringu suund, ulatus, tugevus, iseloom jms s\u00f5ltuvad olulisel m\u00e4\u00e4ral ilmast, harjutuste iseloomust, kasutatavatest relvadest, inimeste tundlikkusest, liikumisharjumustest, juurdep\u00e4\u00e4suteedest jms,\u201c p\u00f5hjendas ta. Seega v\u00f5ib toetust p\u00f5him\u00f5tteliselt kasutada ka harjutusv\u00e4ljast k\u00fcmnete kilomeetrite kaugusel.\nSamuti ei t\u00e4psusta m\u00e4\u00e4rus, mida loetakse h\u00fcvitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. \u201eToetuse sihtotstarbelise kasutamise all m\u00f5istetakse tegevusi, mis on suunatud kohaliku elukeskkonna parandamiseks, seejuures ei piirata tegevuste ellu viimist kitsalt h\u00e4iringu m\u00f5jualaga,\u201c lisas Kriisa. Ehk omavalitsused otsustavad ise, mida riigilt saadava rahaga teha.\nSiiski on toetusel Kriisa kinnitusel \u00fcldine eesm\u00e4rk h\u00fcvitada harjutusv\u00e4ljaga kaasnevat olulist h\u00e4iringut ning raha peab kasutama kaasavalt, eesm\u00e4rgip\u00e4raselt ja l\u00e4bipaistvalt. \u201eSeisukohale, et h\u00fcvitist ei ole kasutatud eesm\u00e4rgip\u00e4raselt, saab asuda n\u00e4iteks siis, kui puudub ilmselge seos h\u00e4iritud elanikkonna elukvaliteedi parandamise ja kulutuse vahel.\u201c Mingisugune kontroll toimub toetuse kasutamise \u00fcle samuti \u2013 vald peab esitama igal aastal h\u00fcvitise kasutamise kohta aruande ja riigil on \u00f5igus kontrollida, kas raha kasutati eesm\u00e4rgip\u00e4raselt."}
{"text":"Lasnam\u00e4e alustab eakate internetiturvalisuse programmigaTALLINN, 4. oktoober, BNS - Internetikelmuste v\u00e4hendamiseks korraldab Tallinna Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s partneritega tasuta k\u00fcberh\u00fcgieeni k\u00e4sitleva programmi.\u00a0\n\u201eAina enam j\u00f5uab meediasse h\u00e4iriva sisuga lugusid, kus eakad satuvad telefoni- ja internetikelmuste ohvriks. Mida meie saame omalt poolt pakkuda, et s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00e4hendada on k\u00fcberturvalisust k\u00e4sitlevad koolitused. Ootame kohale eelk\u00f5ige eakaid, kuid registreerida v\u00f5ivad k\u00f5ik huvilised,\u201c \u00fctles Lasnam\u00e4e linnaosa vanem Julianna Jurt\u0161enko.\nKoolitused toimuvad neljal korral kolmap\u00e4eviti Lasnam\u00e4e linnaosa valitsuse suures saalis Pallasti t\u00e4nav 54 maja esimesel korrus. Koolitused toimuvad m\u00f5lemas keeles alates kella 10-11 eesti keeles ning kell 11.15-12.15 vene keeles. \u00dche koolituse pikkus on \u00fcks tund.\n18. oktoobril on koolituse teema \u201eSissejuhatus digimaailma\u201c, kell 25. oktoobril \u201eNutiseadme turvalised\/ebaturvalised rakendused\u201c, 1. novembril \u201eKelmuse t\u00fc\u00fcbid\u201c ning 8. novembril \u201eKuidas kelmust ennetada ning enda raha mitte kaotada?\u201c.\nKuna \u00fcritus toimub siseruumis, on kohtade arv piiratud. \u00dcritusele tagab koha eelregistreerimine l\u00e4bi interneti lingil https:\/\/forms.gle\/ra5fo4HPNeX6VM268 v\u00f5i telefoninumbril 6457702. Registreerida v\u00f5ib k\u00f5igile v\u00f5i siis kindale koolitusele, mis enim k\u00f5netab.\nProgrammi korraldab Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s politsei- ja piirivalveameti ning Tallinna Keskraamatukoguga.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"K\u00fcberr\u00fcnnak ettev\u00f5tte vastu v\u00f5ib ohustada ka t\u00f6\u00f6tajaid, kliente ja \u00e4ripartnereidKaks hiljutist uuringut n\u00e4itavad, et Eesti v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tted (VKE-d) p\u00f6\u00f6ravad k\u00fcberturvalisusele oluliselt v\u00e4hem t\u00e4helepanu kui suurfirmad ning v\u00f5ivad seet\u00f5ttu langeda kergemini ka k\u00fcberr\u00fcnnete ohvriks.Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti (RIA) ja Statistikaameti korraldatud uuringutest selgub, et VKE-d koolitavad oma t\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcberohtude teemal tunduvalt harvemini, kui see on tavaks suuremates ettev\u00f5tetes. Mahukamaid investeeringuid k\u00fcberturbesse hakkavad nad kavandama aga sageli alles siis, kui midagi p\u00e4riselt juhtub.\n\u201eSamas on ohtude ennetamine alati odavam kui tagaj\u00e4rgedega tegelemine. Alles paar n\u00e4dalat tagasi teavitas \u00fcks ettev\u00f5te meid, et \u00e4ra hoiti rohkem kui miljoni euro suurune arvepettus,\u201c m\u00e4rkis RIA anal\u00fc\u00fcsi- ja ennetusosakonna juht M\u00e4rt Hiietamm.\n\u201eUuringute j\u00e4rgi teavad paljud ettev\u00f5tjad k\u00fcberruumis levivate ohtude kohta paraku \u00fcsna v\u00e4he. Samuti ei olda kuigi h\u00e4sti kursis k\u00fcberr\u00fcnnakute v\u00f5imalike kahjudega ega nende juhtumise t\u00f5en\u00e4osusega,\u201c selgitas Hiietamm. \u201eV\u00e4iksemad ettev\u00f5tted ise arvavad, et nad pole kurjategijatele piisavalt atraktiivsed sihtm\u00e4rgid, kuid tegelikult v\u00f5etakse sageli sihikule just nemad, sest turvatase on neil keskmiselt madalam.\u201c\nSeet\u00f5ttu on oktoobris ehk k\u00fcberturvalisuse kuul toimuva RIA teavituskampaania keskmes t\u00e4navu just VKE-d. \u201eK\u00fcberturvalisus ei ole ainult IT-kulu. Halvemal juhul v\u00f5ib k\u00fcberr\u00fcnnak l\u00f5ppeda ettev\u00f5tte pankrotiga ja j\u00e4tta suure hulga inimesi t\u00f6\u00f6ta,\u201c r\u00f5hutas Hiietamm. Ta t\u00f5i viimase aja \u00fche t\u00f5sisema juhtumina v\u00e4lja aasta alguses kaht Harjumaa t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet tabanud lunavarar\u00fcnnaku, mille tagaj\u00e4rjel oli sadade t\u00f6\u00f6tajatega firmade t\u00f6\u00f6 mitu n\u00e4dalat t\u00f5siselt h\u00e4iritud.\n\u201eMe n\u00e4eme oma t\u00f6\u00f6s tihti, et k\u00fcberr\u00fcnnak v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahju mitte ainult ettev\u00f5ttele endale, vaid ka tema klientidele ja \u00e4ripartneritele. Otsese majandusliku kahjuga kaasneb sageli ka mainekahju,\u201c nentis Hiietamm.\nNeid riske ilmestavad viimastel aastatel levinud r\u00fcnnakud teenusepakkuja vastu ehk tarneahelar\u00fcnnakud, kus tungitakse n\u00e4iteks IT-teenust pakkuva ettev\u00f5tte v\u00f5rku ja sealtkaudu ka tema klientide infos\u00fcsteemidesse. \u201eSageli n\u00e4eme, et vastutust ja riske, mis tarneahelas on IT-teenuse v\u00f5i m\u00f5ne muu teenuse pakkumisel, ei ole \u00fcldse lepingus fikseeritud. Halvemal juhul ei ole isegi kohta, kuhu kirjutada v\u00f5i helistada, kui probleem tekib,\u201c selgitas Hiietamm.\nK\u00fcberriskide alahindamist iseloomustab h\u00e4sti ka mullune juhtum, kus RIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) avastas \u00fcle 300 veebipoe, mis kasutasid aegunud tarkvara ja olid seet\u00f5ttu haavatavad \u00fche konkreetse turvan\u00f5rkuse suhtes. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest oli t\u00e4navu suvel endiselt uuendamata pea saja e-poe tarkvara.\nKui kurjategijatel \u00f5nnestub e-poodi sisse h\u00e4kkida, on neil v\u00f5imalik paigaldada sinna pahavara v\u00f5i luua \u00f5ngitsusleht, et varastada klientide andmeid \u2013 sealhulgas pangakaartide andmeid. Samuti v\u00f5ib isikuandmetega hooletu ringik\u00e4imine tuua kopsaka rahatrahvi, mille suurus on EL-i isiku\u00adandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi kuni 20 miljonit eurot v\u00f5i kuni 4% ettev\u00f5tte eelmise majandusaasta k\u00e4ibest.\nPositiivsema poole pealt t\u00f5i Hiietamm v\u00e4lja selle, et ettev\u00f5tted on enamlevinud petuskeemidest j\u00e4rjest teadlikumad. Ta julgustas neid intsidentidest ka RIA-le teatama lehel raport.cert.ee v\u00f5i cert@cert.ee, et Eesti k\u00fcberruumi veelgi paremini kaitsta.\nT\u00e4na algava RIA teavituskampaania \u201eJuhi IT-vaatlikult!\u201c k\u00e4igus jagatakse ettev\u00f5tetele infot k\u00fcberohtude ja nende ennetamise kohta ning valminud on ka k\u00fcberturvalisuse l\u00fchijuhend. Samuti leiab palju kasulikke nippe RIA asutustele ja ettev\u00f5tetele m\u00f5eldud n\u00f5uandelehelt. Lisaks on ettev\u00f5tetel v\u00f5imalik taotleda kuni 60 000 eurot toetust oma k\u00fcberturvalisuse hindamiseks ja parandamiseks.\n\nKuidas kaitsta ettev\u00f5tet k\u00fcberohtude eest?\nTea, millist riist- ja tarkvara kasutad \u2013 ettev\u00f5tte kaitsevajaduste kaardistamiseks on vaja selget \u00fclevaadet oma s\u00fcsteemidest ja sisev\u00f5rkudes toimuvast.\nKaitse oma vara \u2013 halda uuendusi, paika haavatavusi, kasuta tulem\u00fc\u00fcre\/viirusekaitset jne.\nKaitse oma t\u00f6\u00f6tajaid \u2013 loo turvaline paroolipoliitika, kasuta mitmikautentimist.\n\u00d5pi \u00e4ra tundma r\u00fcnnakuid \u2013 suurenda t\u00f6\u00f6tajate teadlikkust, koolita oma inimesi ja kontrolli regulaarselt memde teadmisi.\n\u00d5pi taastama \u2013 loo taasteplaan, taga varunduse toimimine ja tee proovitaastamisi.\nKaitse kaubam\u00e4rki \u2013 teadvusta ohtusid, kaitse (sotsiaalmeedia) kontosid, meiliserverite turvaprotokolle jne.\n\n"}
{"text":"Kelmid tekitasid investeerimishuvilisele naisele 7750 eurot kahjuTALLINN, 4. oktoober, BNS \u2013 Investeerimisv\u00f5imalust pakkunud kurjategijad tekitasid J\u00e4rvamaa naisele 7750 eurot kahju.\nSeptembri l\u00f5pus helistasid J\u00e4rvamaa naisele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid v\u00f5imalust teenida investeerimisega raha, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja kolmap\u00e4eval.\nNaise arvuti v\u00f5eti tema n\u00f5usolekul \u00fcle ja tema teadmata v\u00f5eti Bondorast 6500 eurot laenu ja tema arvelt kanti \u00e4ra raha. Kokku tekitati kelmusega kahju 7750 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Petturid r\u00e4\u00e4kisid naiselt v\u00e4lja tuhandeid eurosid3. oktoobril alustas politsei kriminaalmenetlust selles, et septembri l\u00f5pus helistasid J\u00e4rvamaa naisele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid v\u00f5imalust teenida investeerimisega raha.Naise arvuti v\u00f5eti tema n\u00f5usolekul \u00fcle ja tema teadmata v\u00f5eti tema nimele Bondorast 6500 eurot laenu ja tema arvelt kanti \u00e4ra raha. Kokku tekitati kelmusega kahju 7750 eurot."}
{"text":"J\u00e4rvamaa naisele helistasid vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kahju 7750 eurotTeisip\u00e4eval, 3. oktoobril alustati kriminaalmenetlust selles, et septembri l\u00f5pus helistasid J\u00e4rvamaa naisele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid v\u00f5imalust teenida investeerimisega raha.\nNaise arvuti v\u00f5eti tema n\u00f5usolekul \u00fcle ja tema teadmata v\u00f5eti tema nimele Bondorast 6500 eurot laenu ja tema arvelt kanti \u00e4ra raha.\nKokku tekitati kelmusega kahju 7750 eurot."}
{"text":"Politsei kahtlustab Tallinna Lastehaigla endist toitlustusteenistuse juhti t\u00f6\u00f6tajate fiktiivses v\u00e4rbamisesP\u00f5hja ringkonnaprokutatuur esitas Tallinna Lastehaigla toitlustusteenistuse endisele juhatajale Gert Reisnerit kahtlustuse fiktiivsete t\u00f6\u00f6lepingute s\u00f5lmimises.\nEesti Ekspress kirjutas kevadel, et m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus lastehaiglast vallandatud Reisner palkas v\u00e4idetavalt fiktiivselt t\u00f6\u00f6le oma l\u00e4hikondlasi.\nN\u00e4iteks v\u00f5ttis ta k\u00f6\u00f6gi abit\u00f6\u00f6tajana palgale inimese, keda teised haiglat\u00f6\u00f6tajad n\u00e4gid esimest korda alles aastal\u00f5pu peol. Samuti puudus sel abit\u00f6\u00f6tajal haigla l\u00e4bip\u00e4\u00e4sukaart.\nKollektiiviga tutvumise ajaks oli naine paberite j\u00e4rgi k\u00f6\u00f6gis t\u00f6\u00f6tanud peaaegu aasta aega. Reisneri s\u00f5nul ei teadnud kolleegid abit\u00f6\u00f6tajat seet\u00f5ttu, et too t\u00f6\u00f6tas koroonapandeemia t\u00f5ttu distantsilt.\nLastehaigla s\u00fc\u00fcdistas Reisnerit nii majandusliku kahju kui mainekahju tekitamises. Reisner vallandati j\u00e4rsult ning haigla p\u00f6\u00f6rdus politseisse.\nN\u00fc\u00fcd on P\u00f5hja ringkonnaprokuratuur esitanud kahtlustuse kelmuses kolmele inimesele - Reisnerile ning kahele inimesele, kellega ta v\u00e4idetavalt fiktiivsed t\u00f6\u00f6lepingud s\u00f5lmis.\n\u201eKohtueelse menetluse k\u00e4igus kontrollime Tallinna Lastehaiglalt saabunud teavet, mille kohaselt s\u00f5lmiti endise toitlustusjuhi initsiatiivil kolm fiktiivset t\u00f6\u00f6lepingut tekitades nii Lastehaiglale ligikaudu 60 000 euro ulatuses majanduslikku kahju,\u201c r\u00e4\u00e4kis abiprokur\u00f6r Piia Enno.\nEnno lisas, et juhtum on tekitanud palju negatiivseid emotsioone ning seet\u00f5ttu on \u00fcks k\u00e4imasoleva kriminaalmenetluse eesm\u00e4rke eraldada faktid emotsionaalsetest hinnangutest.\nOsa lastehaigla t\u00f6\u00f6tajaid r\u00e4\u00e4kis Ekspressile, et p\u00e4rast vallandamist muutus Reisneri k\u00e4itumine lausa hirmsaks.\nReisneri vallandamise j\u00e4rel toitlustusteenistuse juhiks saanud Kairi V\u00e4hi s\u00f5nas, et teda hakati pidevalt j\u00e4lgima. Maja taga seisid v\u00f5\u00f5rad autod, V\u00e4hi kodu pildistati.\nKa teised juhatuse liikmed t\u00f5desid, et Reisner j\u00e4litab neid. Mees p\u00fc\u00fcdis lastehaiglas k\u00e4ies ka t\u00f6\u00f6ruumidesse siseneda.\nLisaks politseisse p\u00f6\u00f6rdumisele esitas lastehaigla Reisnerile n\u00f5udekirja igasuguse \u00f5igusvastase tegevuse l\u00f5petamiseks. Samuti tellis haigla asutuse siseauditi, et aru saada, kus v\u00f5is olla nendepoolne eksimus."}
{"text":"Riik peab Ida-Virumaal rohkem oma \u00f5lule v\u00f5tmaR\u00e4\u00e4kides rohep\u00f6\u00f6rdest ja nendest loosungitest, siis see ei ole toonud Ida-Virumaale j\u00f5ukust juurde, teinud elu paremaks. Vastupidi, tuhanded hea palgaga t\u00f6\u00f6kohad p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuses kadusid kolm-neli aastat tagasi.Esimesi \u00f5iglase \u00fclemineku fondi kasvuhoonetes istutama hakatud idusid ja esimest saaki saame oodata heal juhul alles m\u00f5ne aasta p\u00e4rast. Ja seda ka, et p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusega seotud saast on j\u00e4\u00e4nud Ida-Virumaale, aga sellega teenitud raha r\u00e4ndab suuremas osas maksudena pealinna, on kohalikud m\u00e4rkinud.Ida-Virumaa elukeskkonda on proovitud n\u00fc\u00fcdisajastada, et ka Narvas, Kohtla-J\u00e4rvel ja Sillam\u00e4el valmiksid n\u00e4iteks Eesti taasiseseisvumise aja jooksul esimesed uued kortermajad, kuhu oleks siis ka mujal Eestis elavatel \u00f5petajatel, arstidel, inseneridel, ettev\u00f5tjatel ja teistel oma ala asjatundjatel rohkem tahtmist ja julgust kolida. Sellele on n\u00fc\u00fcd valitsuse k\u00e4rpekava kolinaga vett peale t\u00f5mmanud ja kuulsime, kuidas Narva \u00e4sja sellest plaanist loobus. Millest on v\u00e4ga kahju.Tarvis oleks, et Ida-Virumaa muutuks kiiremini eestikeelsemaks ja -meelsemaks. See t\u00e4hendab seda, et selliste inimeste osakaal seal peaks suurenema. Hetkel toimub lihtsalt Browni liikumine ja me ei tea, millal Eesti riik oma kanda seal enam kinnitada \u00fcldse tahab.Mis on julgeolekuriskid, mida ma silmas pean? Seda n\u00e4itas peaaegu et \u00fcksmeelne toetus Putinile 2018. aasta Vene presidendivalimistel Eestis elavate Vene kodanike seas \u2212 see oli oluliselt k\u00f5rgem Eestis elavatel Vene kodanikel kui emamaal Venemaal elavatel kodanikel. Ka Venemaa-meelsete j\u00f5udude edu meie kevadel toimunud riigikogu valimistel n\u00e4itas, et sellest piirkonnast v\u00f5ib v\u00e4ga kergelt saada kogu riiki \u00e4hvardav julgeolekuoht, mida me keegi ei soovi.Pelga eriesindaja asemel peaks riik looma Ida-Virumaa jaoks palju laiema arenguprogrammi. Mitte \u00fcksnes ei p\u00fc\u00fcaks kohalikke omavalitsusi toetada, vaid aitaks piirkondi surnud punktist edasi ja v\u00f5taks neilt ka olulisi \u00fclesandeid \u00fcle. Hariduse riigistamine on Ida-Virumaal v\u00f5etud juba vastu erilise vastuseisuta. Ja eestikeelse hariduse tagamiseks on \u00f5ige riigistada maakonna k\u00f5igi suuremate linnade koolid.Minu hinnangul saab riik t\u00f5husamalt toimima panna ka sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri ning piirkonna heakorramajanduse, mis on seotud olnud pidevate korruptsiooniskandaalidega ja kohaliku v\u00f5imu paiguti t\u00e4iesti halvanud. V\u00e4hemalt ajutiselt aitaks riik nende valdkondade \u00fclev\u00f5tmisega maakonna suuremad keskused surnud punktist \u00fcle saada.Seega mina arvan, et loodav valitsuse eriesindus v\u00f5i eriesindaja peaks seda eest vedama. Sellega looks riik k\u00f5igile piirkonna elanikele parema elukeskkonna ja ka kogu Eestile kindlama julgeolekuolukorra.On t\u00e4iesti m\u00f5istetav, et Venemaa v\u00f5imu, kultuuri poolt infov\u00e4ljas hoitud ja seal kasvanud inimeste roll on Ida-Viru suuremates omavalitsustes m\u00e4\u00e4rav. Me n\u00e4gime ka seda, et linnapea v\u00f5ib olla isiklikult tore inimene ja demokraatlikult meelestatud, aga tema valikud seisnevad selles, kui kaua tal lastakse v\u00f5imul p\u00fcsida, ning kiire umbusaldush\u00e4\u00e4letus tabas ka Katri Raiki.Mina olen optimist ja usun, et nii Venemaal kui ka Eestis elavad vene inimesed j\u00f5uavad \u00e4ratundmisele, et demokraatlik v\u00f5imukorraldus on parim, mida inimkond endale lubada saab. Aga me peame endale tunnistama, et see ei juhtu kiiresti, vaid pigem aastak\u00fcmnetega. Seega, Ida-Virumaa vajab arenguprogrammi, mitte pelka eriesindajat.Riigikogu s\u00f5nav\u00f5tust 25. septembril.\"Ida-Virumaa vajab arenguprogrammi, mitte pelka eriesindajat.\"RIINA SOLMAN, RIIGIKOGU LIIGE, ISAMAA"}
{"text":"Lehed eile\u00d5HTULEHES kirjutab Eesti toiduliidu juht Sirje Potisepp, et kodumaiste toidukaupade eelistus Eesti tarbijate seas on langenud viimase k\u00fcmne aasta madalaimale tasemele. Aina suuremaks valikukriteeriumiks kerkib sooduspakkumine ja odavam hind. Riigi plaanitavate otseste ja kaudsete maksut\u00f5usude taustal tekib \u00e4rev tunne, kas Eesti tarbija saab \u00fcldsegi lubada endale kodumaist toitu.M\u00e4rgatav eelistuse muutus on aset leidnud vanemate ja keskealiste inimeste seas. Alla 35aastaste hulgas langes kodumaise toidukauba eelistamine \u00fcsna oluliselt juba 2021. aastal ning n\u00fc\u00fcd j\u00f5udsid neile j\u00e4rele ka tarbijate tuumik, keskealised ja vanemad inimesed.Ostuotsuste hinnam\u00f5ju on olnud viimaseid aastaid k\u00f5rge ning majandusolukorras, kus toidukaupade hind on kasvanud kiiremini kui \u00fcldine tarbijahinnaindeks, m\u00e4ngib suuremat rolli j\u00e4tkuvalt kollane silt.2022. aasta l\u00e4ks Eesti toiduainet\u00f6\u00f6stuse ajalukku raskeimana. Kriisid rullusid lahti doominoefektina: julm s\u00f5da, purunenud tarneahelad, toorme ja pakendite defitsiit, energiakandjate ja tootmissisendite hindade hiidkasv, metsik inflatsioon, tootmismahtude langus, kahjum... ja riigipoolne vaikus ajal, mil teised riigid panid oma t\u00f6\u00f6stustele \u00f5la alla.POSTIMEES kirjutab, et ERR peaks l\u00f5petama Vene propagandafilmide n\u00e4itamise kanalil ETV+.Pikantne asjaolu on seegi, et need filmid ei ole nn vana klassika, nagu \"Kapten Kloss\" v\u00f5i \"Neli tankisti ja koer\", vaid Venemaa propaganda uued ja osavad \u0161ed\u00f6\u00f6vrid. Kes on j\u00e4lginud Venemaa filmit\u00f6\u00f6stuse arengut, on kindlasti m\u00e4rganud, kuidas alates Krimmi okupeerimisest 2014. aastal on uued filmid muutunud j\u00e4rk-j\u00e4rgult s\u00f5jakamaks, seda nii tervikuna ja otsekoheselt kui varjatult ja m\u00f5nede putinistliku ideoloogia motiividega tasapisi l\u00e4bip\u00f5imitult. Taas on teemaks kerkinud vene inimeste ennastsalgav v\u00f5itlus fa\u0161ismi vastu.T\u00e4iesti taunimisv\u00e4\u00e4rt on korduv ERRi n\u00f5ukogu kriitika eiramine. Seda probleemi on n\u00f5ukogu eri liikmed \u2212 vististi k\u00f5igi erakondade esindajad \u2212 viimaste aastate jooksul korduvalt t\u00f5statanud. K\u00f5ik asjassepuutuvad on pead vangutanud ning kostnud: paha, v\u00e4ga paha \u2212 aga propagandistlik jamps l\u00e4heb raudse j\u00e4rjekindlusega ETV+ eetrisse."}
{"text":"Demokraatiad ja pikk s\u00f5daPeamiselt on Venemaa j\u00e4\u00e4nud lootma l\u00e4\u00e4nemaailma poliitilisele n\u00f5rkusele, kuid liberaalsed demokraatiad v\u00f5ivad olla arvatust vastupidavamad, kirjutab kolumnist Mart Kuldkepp.T\u00e4iemahulise s\u00f5ja kolmas talv pole enam kuigi kaugel ning praeguseks leidub vaevalt veel m\u00f5ni ukrainlane, kelle pereringis v\u00f5i tutvusringkonna seas poleks kedagi s\u00f5jas langenut. Vastupealetung edeneb, kuid visalt. Ukraina valitsus on p\u00e4rast aastatepikkust ootamist asunud l\u00f5puks ka naissoost s\u00f5jav\u00e4elastele v\u00e4livorme hankima. S\u00f5da on saanud osaks k\u00f5igi ukrainlaste igap\u00e4evasest elust, olgu nad s\u00f5jav\u00e4elased v\u00f5i tsiviilisikud.\nVenemaa n\u00e4ol on tegemist musta kastiga, mille sisse on raske n\u00e4ha, kuid tundub v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline, et Putin oleks kuidagi muutnud oma eesm\u00e4rki v\u00f5imalikult suurt osa Ukrainast Venemaale allutada. Ainuke viis selle saavutamiseks on p\u00fc\u00fcda Ukrainat ja tema l\u00e4\u00e4ne liitlasi v\u00e4lja kurnata ning seel\u00e4bi Vene pool l\u00f5puks mingisuguse v\u00f5iduni v\u00e4lja vedada, olgugi et esialgsed lootused seejuures l\u00f5puni t\u00e4itmata j\u00e4\u00e4vad. Teisis\u00f5nu peaks tekkima midagi Talves\u00f5ja l\u00f5petanud olukorra laadset, kus Ukraina surutakse tahes-tahtmata l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha ja sunnitakse territoriaalsetele j\u00e4releandmistele, mille konkreetne ulatus s\u00f5ltub juba s\u00f5jalisest olukorrast.\nV\u00f5imalus selliseks arenguks on t\u00f5epoolest olemas, kuid seda mitte otseselt majanduslikel p\u00f5hjustel. L\u00e4\u00e4ne ressursid on Venemaa omadest meeletult suuremad, Putinil on usaldusv\u00e4\u00e4rseid liitlasi v\u00e4he ja tegelikult pole kahtlust, kumb pool t\u00f5sises kurnamiss\u00f5jas l\u00f5puks peale j\u00e4\u00e4ks. Euroopas k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pu j\u00e4rel alla k\u00e4inud s\u00f5jaline v\u00f5imekus on p\u00f5him\u00f5tteliselt taastatav, r\u00e4\u00e4kimata arenduspotentsiaalist. K\u00f5ik see vajab aega ja aja v\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse praeguses s\u00f5jas ukrainlaste elude hinnaga, kuid l\u00f5pplahenduses pole kahtlust.\nTundub v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline, et Putin oleks kuidagi muutnud oma eesm\u00e4rki v\u00f5imalikult suurt osa Ukrainast Venemaale allutada.\nPeamiselt on Venemaa j\u00e4\u00e4nud lootma l\u00e4\u00e4nemaailma poliitilisele n\u00f5rkusele, sest lisaks majanduslikule potentsiaalile vajab kurnamiss\u00f5ja v\u00f5itmine ka poliitilist tahet. Avatud \u00fchiskondade poliitilised j\u00f5ud on aga teadup\u00e4rast manipuleeritavad, samuti nende valijaskonnad. Korruptsioon, propaganda ja mitmesugused h\u00fcbriids\u00f5ja meetodid on v\u00e4ga efektiivsed ja laialt kasutust leidnud Vene relvad, ilma milleta oleks s\u00f5da ilmselt ammugi kaotatud.\nEnt neilgi vahenditel on oma\u00a0kasutuspiirid. Juba fakt, et Putin \u00fcldse otsustas t\u00e4iemahulist s\u00f5da alustada, ilma et Vene s\u00f5jav\u00e4gi tegelikult selleks valmis oleks olnud, n\u00e4itas tema v\u00f5imetust olukorda adekvaatselt hinnata. Samuti v\u00f5ib arvata, et liberaalsed demokraatiad osutuvad ka seekord vastupidavamaks, kui nende vaenlased seda oodata oskavad. Nii on see eesk\u00e4tt seet\u00f5ttu, et erinevalt diktatuurire\u017eiimidest on demokraatiad p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5ppimisv\u00f5imelised, isegi kui asjasse puutuvaid \u00f5ppetunde pika hambaga vastu v\u00f5etakse.\nEesti on k\u00e4imasoleva invasiooni algusest peale (ja tegelikult isegi juba enne seda) manitsenud oma liitlasi valmistuma just nimelt pikaks konfrontatsiooniks Venemaaga ning loobuma t\u00fchjadest lootustest, et normaalsed suhted Vene F\u00f6deratsiooniga \u00f5nnestub kuidagi taastada. Ja \u00fcksk\u00f5ik kui vastumeelne selline perspektiiv meie vestluspartneritele ka ei tunduks, on\u00a0 sellega raske vaielda, sest tegelikkus on selline, nagu ta on. Harkivis ehitatakse samal ajal aga esimest maa-alust kooli."}
{"text":"Pettunud klient sai tuntult veebipoelt alusetult arve teenuse eestValge Klaari e-poest eelmise aasta l\u00f5pus k\u00f5rvaklappinud tellinud klient, avastas suvel, et need ei hakka laadima laadimiskarbis ning saatis need ettev\u00f5tte esindusse. iDeal esitas talle tema s\u00f5nul alusetu arve diagnostika eest.\n\u00c4rilehe poole p\u00f6\u00f6rdus lugeja, kelle s\u00f5nul n\u00f5udis ettev\u00f5te Ideal temalt alusetult tasu diagnostika eest. \u201ePotentsiaalselt on tegemist kelmusega ja ohvreid v\u00f5ib olla sadades, kui mitte rohkem,\u201c s\u00f5nas lugeja.\nTa ostis eelmise aasta novembri l\u00f5pus Valge Klaari e-poest k\u00f5rvaklapid. 19. augustil avastas ta, et tema Apple airpodsid (k\u00f5rvaklapid - toim.) ei hakanud laadima laadimiskarbis. Ta uuris Valge Klaari e-poe veebilehelt infot garantiilise p\u00f6\u00f6rdumise kohta. Kuna ta elas Rakveres, polnud tal v\u00f5imalik esindusse kohapeale minna ning ta postitas k\u00f5rvaklapid postiga esindusse.\nValge Klaar kuulub iDeali alla, kes saatis kliendile 24.08 arve, kus kulureana oli m\u00e4rgitud ka diagnostika\/hinnapakkumine summas 29 eurot. Kliendi s\u00f5nul oli see tasu p\u00f5hjendamatu, kuna 1 aasta p\u00e4rast ostmist lasub m\u00fc\u00fcjal kohustus selgitada v\u00e4lja vea p\u00f5hjus oma kulul. Ta lisas, et Valge Klaar polnud sellega n\u00f5us ja n\u00f5udis j\u00e4tkuvalt tasu diagnostika eest. Esmasp\u00e4eval tagastas ettev\u00f5te talle siiski 29 eurot, kuid seda ilma vabanduse v\u00f5i omapoolse eksimuse tunnistamiseta.\nTTJA: puuduste tekkimise p\u00f5hjendamise kohustus on esimesel aastal m\u00fc\u00fcjal\n\u201eTarbijal on \u00f5igus esitada pretensioon asja puuduste kohta 2 aasta jooksul ostu sooritamisest ning kauplejal on kohustus selle perioodi jooksul k\u00f5rvaldada puudus juhul, kui kaupleja ise on vastutav sellise lepingutingimustele mittevastavuse (vea v\u00f5i puuduse) eest,\u201c s\u00f5nas tarbija- ja tehnilise j\u00e4relvalveameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi n\u00f5ustamise ekspert Margot Leen.\nTa lisas, et puuduste tekkimise p\u00f5hjuste t\u00f5endamise kohustus on esimese aasta jooksul p\u00e4rast ostu tegemist m\u00fc\u00fcjal. P\u00e4rast seda tuleb t\u00f5endamisega seonduv m\u00fc\u00fcjaga kokku leppida ning see kohustus v\u00f5ib lasuda ka tarbijal.\nLeen s\u00f5nas, et pretensiooni lahendamise ja puuduse k\u00f5rvaldamise kohustuse t\u00e4itmine eeldab kaupleja poolt eelnevat puuduse p\u00f5hjuse tuvastamist, \u00fcldjuhul ka asja \u00fclevaatamist. Esimese aasta jooksul ilmnenud puuduste puhul eeldatakse, et need olid olemas juba ostjale \u00fcleandmisel ning nende eest vastutab kaupleja, kui kaupleja ei t\u00f5enda vastupidist. Kaupleja ei vastuta asja loomulikust kulumisest, mehaanilistest vigastustest ja valesti kasutamisest tingitud puuduste eest.\nTarbija on kohustatud kandma puuduse v\u00e4ljaselgitamise m\u00f5istlikud kulud, kui kaupleja tuvastab, et puudus on p\u00f5hjustatud tarbijapoolse asja vale kasutuse t\u00f5ttu. Siis ei vastuta kaupleja puuduse tekkimise eest ega ole kohustatud kandma kulusid, mis kaasnevad vea v\u00e4ljaselgitamiseks.\nTarbija peab olema eelnevalt teadlik sellisest olukorrast ja t\u00fc\u00fcptingimusega pandud kohustusest ning selline kulude kandmise kohustuse jaotus peab olema eelnevalt tarbijale teatavaks tehtud. \u201eAsja \u00fclevaatamise kulud peavad olema m\u00f5istlikud ja p\u00f5hjendatud suurusega ning ei tohi tarbijat \u00fclem\u00e4\u00e4raselt koormata,\u201c lisas Leen.\nTarbijavaidluste komisjon on varasemates otsustes selgitanud, et kui kaupleja on ostetud asja \u00fcle vaadanud ja ei ole defekti\/kauplejapoolset mittevastavust tuvastanud, tuleb tarbijal t\u00f5endada vastupidist. Teatud juhtudel v\u00f5ib olla tarbijal kohustus tasuda asja \u00fclevaatamise p\u00f5hjendatud kulud olukorras, kus vea on p\u00f5hjustanud tarbija.\nKaupleja on kohustatud asja \u00fcle vaatama ja puudused k\u00f5rvaldama m\u00f5istliku aja jooksul. Leen lisas, et tuleb arvestada, et kui puuduse k\u00f5rvaldamine eba\u00f5nnestub, on tarbijal \u00f5igus asi tagastada ja raha tagasi saada.\nValgelt Klaarilt ei \u00f5nnestunud loo ilmumise ajaks kommentaari saada."}
{"text":"Lasnam\u00e4e kutsub eakaid internetiturvalisuse programmi koolituseleInternetikelmuste v\u00e4hendamiseks korraldab Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s partneritega tasuta k\u00fcberh\u00fcgieeni k\u00e4sitleva programmi.\u00a0\n\u201eAina enam satuvad eakad telefoni- ja internetikelmuse ohvriks. Et s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00e4hendada ja ennetada, saame meie omalt poolt pakkuda k\u00fcberturvalisuse koolitusi. Ootame koolitusele eelk\u00f5ige eakaid, kuid registreerida v\u00f5ivad k\u00f5ik huvilised,\u201c \u00fctles Lasnam\u00e4e linnaosa vanem Julianna Jurt\u0161enko.\nKoolitused toimuvad neli korda kolmap\u00e4eviti Lasnam\u00e4e linnaosa valitsuse suures saalis (Pallasti 54, I korrus). Kella 10-st kuni 11-ni on koolitus eesti keeles ja kella 11.15-st kuni 12.15-ni vene keeles. \u00dche koolituse pikkus on tund.\nEestikeelsete koolituste ajakava:\n\u00b7 18. oktoobril kl 10-11 \u2013 Sissejuhatus digimaailma\n\u00b7 25. oktoobril kl 10-11 \u2013\u00a0 Nutiseadme turvalised\/ebaturvalised rakendused\n\u00b7 1. novembril kl 10-11 \u2013 Kelmuse t\u00fc\u00fcbid\n\u00b7 8. novembril kl 10-11 \u2013 Kuidas kelmust ennetada ja oma raha mitte kaotada?\nKohtade arv on piiratud. \u00dcritusele tagab koha eelregistreerimine interneti lingil https:\/\/forms.gle\/ra5fo4HPNeX6VM268 v\u00f5i telefonil 645 7702. Registreerida v\u00f5ib k\u00f5igile koolitustele v\u00f5i siis neile koolitustele, mis enim k\u00f5netavad.\nProgrammi korraldab Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s politsei- ja piirivalveameti ning Tallinna keskraamatukoguga.\u00a0\n]]>"}
{"text":"Liivi pintsaku juurde\u00f5mblusedParlament ei ole rahvusooperiga algusest peale siirast m\u00e4ngu m\u00e4nginud.Kurb on, kui vastutustundetu otsustaja suunab kenad ja asjatundlikud inimesed sammuma rajale, mis k\u00fcll vastava m\u00e4rgiga t\u00e4histamata, kuid ummiktee sellegipoolest. V\u00f5i kui isegi k\u00f5igist t\u00f5ketest suudetakse kauges tulevikus l\u00e4bi murda, j\u00e4\u00e4b m\u00f5lemasse teeserva paratamatult ohvreid ja v\u00e4hemalt poolenisti rahulolematuid. Mida kauem perspektiivitu protsess k\u00e4ib, seda vankumatumaks muutuvad poolte veendumused ja seda v\u00e4hem on v\u00f5imalusi kompromissiks, mille kohta on niikuinii ette teada, et see saab olla ainult kehv.Teisip\u00e4eval teatas oma tegevuse l\u00f5petamisest rahvusooperi Estonia hoone tulevikukontseptsiooni komisjon. Komisjonist j\u00e4\u00e4b maha t\u00f6\u00f6 kokkuv\u00f5te, mis on korraga lootusrikas ja lootusetu. Nagu juba komisjoni moodustamisel v\u00f5is ette arvata, \u00fcksmeelele ei j\u00f5utud: komisjoni kuulunud estoonlased ja Tallinna linnav\u00f5imu esindajad l\u00e4ksid lahku rahu-, kuid erimeelselt ning t\u00f5demusega, et t\u00e4htsad ja rahvusooperi tulevikku m\u00e4\u00e4ravad otsused on riigiv\u00f5imu teha. Aga vastutajad parlamendis ja valitsuses on tulemuseni viivate otsuste tegemisest ammu k\u00e4ed puhtaks p\u00fchkinud ega osalenud komisjoni t\u00f6\u00f6s. Seet\u00f5ttu on k\u00f5ik Estonia teatri juurdeehituse eskiisid \u00f5hku joonistatud. Ainsa positiivse tulemusena saab v\u00e4lja tuua vaid selle, et rahvusooperi arenguks vajalik ruumiprogramm on varasemast \u00fcksikasjalikumalt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud.Kui 1990ndatel ajastu vaimule vastavalt m\u00f5ned kultuuriinstitutsioonid, nagu ka \u00fclikoolid endale ava\u00f5igusliku staatuse said ja oma seaduse kaitse alla viidi, oli kogu asja m\u00f5te sel viisil kindlustada nende pikaajaline tegevus vahetuvate, kuid alati rahapuuduses valitsuste tujude vastu. Parlament pidi olema nende turvatagatis ja \u00fchtlasi stabiilse rahastuse tagaja. Tegelikult ei ole parlament iial oma asutaja\u00f5igust t\u00f5siselt teostanud ega ka tegelenud rahvusooperi strateegilise juhtimisega n\u00f5ukogu kaudu. Kuidas ta saakski, kui rahvusooperi n\u00f5ukokku kuulub ainult kolm riigikogu nimetatud liiget, valitsusasutuste esindajaid on aga neli ning erialaste organisatsioonide omi samuti neli? Maksimaalselt saab riigikogu nimetatud esindajatelt rahvusooperi n\u00f5ukogus n\u00f5uda, et nad n\u00f5ukogus neile teatavaks saanud informatsiooni kolleegidele riigikogus ja eriti selle kultuurikomisjonis edasi annavad ning m\u00f5istavad seadust piisavalt, et hoida \u00e4ra seaduse m\u00f5ttele vastu k\u00e4ivad ja kahjulikud uued otsused.See j\u00e4i paraku tegemata, kui p\u00e4rast pikalt v\u00e4ldanud tegevuse teesklemist andis riigikogu eelmise koosseisu kultuurikomisjon t\u00e4iskogule otsustamiseks riiklikult t\u00e4htsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea, kus rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus platseerus neljandale kohale. Vigast otsust on parlament korra juba muutnud, kuid see ei muuda asja tuuma - pettus j\u00e4\u00e4b pettuseks.Estonia tulevikukontseptsiooni komisjon nendib t\u00f6\u00f6 kokkuv\u00f5ttes, et \u201eriigikogu otsuse s\u00f5nastus eeldab, et ajaloolise hoone suuremahuliseks juurdeehituseks tuleb \u00fcle vaadata kehtivad piirangud ning neid olulisel m\u00e4\u00e4ral muuta, kohandada v\u00f5i leevendada\u201c. Seega sooritas riigikogu oma s\u00fc\u00fcdimatu pingerea-otsusega topeltnurjatuse. Esiteks vabastas ta end vastutusest ava\u00f5igusliku institutsiooni pikaajalise adekvaatse rahastamise eest (sh investeeringud, mitte ainult p\u00fcsikulud) ning teiseks j\u00e4ttis andmata t\u00e4itevv\u00f5imule t\u00e4psemad korraldused, milliseid \u00f5igusakte alama astme asutused p\u00f5hiotsuse t\u00e4itmiseks peavad muutma.Otsustades, et Estonia teatri v\u00f5imalikku juurdeehitust peab rahastama kultuurkapitali kaudu, viskas riigikogu Estonia lihtsalt \u00fcle parda. Kultuurkapitalil on praeguseks luba rahastada t\u00e4htsate ehitiste valmimist vastavalt sellele, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine projekt edeneb. Kolm t\u00fckki neist, P\u00e4rdi muusikamaja Rakveres, filmilinnak Tallinnas ja ka Tartu s\u00fcdalinna kultuurikeskus on Estoniast kaugel ees ning neelavad kulkast kokku kuni k\u00fcmne aasta ehitusraha ka ehitiste kallinemise \u00fcllatuskoefitsienti arvesse v\u00f5tmata. Estonia juurdeehituse puhul on nimetatud kuluvajaduseks 60 miljonit eurot. K\u00fcmnendi p\u00e4rast on see t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hemasti kahekordistunud. Riigikogu kingitus valitsusele oli seega suur, sest vabastas kitsikuses valitsuse pikaks ajaks kohustusest riigieelarvesse Estonia ehituseks v\u00f5i remondiks kulu planeerida ja sellele tulukate leida.Rangelt v\u00f5ttes ei ole riigikogu otsusel kedagi sundivat ega piiravat sisu. Lubadus rahastada kulka kaudu just Estonia juurdeehitust praeguse hoone k\u00fcljes ei t\u00e4henda sugugi, et v\u00f5imalikus muus asukohas rahvusooperile nullist uue hoone ehitamist ei tohiks kavandada ega sellele riigieelarves raha m\u00e4\u00e4rata kas v\u00f5i juba \u00fclej\u00e4rgmise aasta eelarves. Estonia-taguse pargi maaomanik Tallinna linn eelistabki selles suunas m\u00f5elda, kuid linnav\u00f5imul ei ole initsiatiivi haaramiseks juriidilist alust. Maaomanik k\u00fcll, kuid parlamendi tujude osas k\u00f5rvalseisja.Pole erilist kahtlust, et varjatud survet estoonlastele uskumaks ainult \u00fche lahenduse v\u00f5imalikkusesse on riigiv\u00f5imu esindajad avaldanud aastaid. Mugav ju siis tagantj\u00e4rele \u00f6elda, et ise tahate just seda, ning muus osas k\u00e4si laiutada. Kui riigiv\u00f5im t\u00f5esti siiralt sooviks rahvusooperi tegevuskeskkonna ajakohastamist just juurdeehituse kujul, siis oleks aus, kui parlament ja valitsus teeksid ka ise protsessi seni takistavate reeglite muutmise otsused. Esmalt tuleks Tallinna linnalt \u00e4ra osta juurdeehituse alla j\u00e4\u00e4vad kinnistud, seej\u00e4rel t\u00fchistada sel alal tegevust piiravad kaitse-eeskirjad, taotleda detailplaneeringut, viia l\u00e4bi arhitektuuriv\u00f5istlus ja rahastada kogu projekt riigieelarvest otse.Niisuguse j\u00f5ukasutusega kaasneksid oma ennustatavad h\u00e4dad. V\u00e4he sellest, et t\u00f5useks rahvusvahelise ulatusega pahameel p\u00e4randikaitsjate leerist, samuti nende hulgast, kes on Estoniaga v\u00f5rreldavas ruumih\u00e4das ja kelle unistuste t\u00e4itumine k\u00fcmnendi v\u00f5i paari v\u00f5rra taas kaugemale l\u00fckkuks. Avataks ka p\u00f5hjatu probleemilaegas, kui luuakse pretsedent, millele viidates saaksid tulevikus oma eramaale erandeid ja kaitsest vabastamist n\u00f5uda maaomanikud mitte ainult Tallinna vanalinnas, vaid k\u00f5ikjal, kus ajalooline s\u00fcdalinn kaitse all.Seega, kuna seadusandja ise on tekitanud umbs\u00f5lme, mis iga sikutamise peale aina k\u00f5vemini kinni jookseb, ei ole paremat edasimineku teed kui oma eksimuse tunnistamise j\u00e4rel l\u00e4hteruudule tagasi kolimine ning teekonna otsast alustamine. Ahjaa, parlament on ju k\u00f5igest t\u00e4itevv\u00f5imu kuueliikmeline (\u00fcks fraktsioon, \u00fcks seisukoht) kraaklev ripats. Tegelik asjaajaja on ikka valitsuskoalitsioon, mille ridadesse kuulub ka tunnustatud ooperigurmaane. Mis k\u00fcll takistab neid oma lemmikute huvides parlamendis m\u00f6llama hakkamast?Eesti ajalugu m\u00e4letab juhtumeid, mil piisava poliitilise tahte korral k\u00e4nnu tagant minema saadakse ja tulemuseni j\u00f5utakse. Rahvusooperi majavajadus on sama ilmne kui omal ajal kunstimuuseumi v\u00f5i ERMi oma. Kui Kumu jaoks oli raha vaja, muudeti seadust. Kui ERMi jaoks, pitsitati raha v\u00e4lja riigi kinnisvarafirmast. Asju aeti \u00f5iges j\u00e4rjekorras, see t\u00e4hendab, \u201eraha leidmise\u201c lihtne t\u00f6\u00f6 tuli viimases j\u00e4rjekorras. Estoniaga \u00fcritatakse vastupidist. Rahaotsus on justkui tehtud, kuid see, mida ja kuhu ehitama peaks, on paksus udus peidus ja praegusel teel j\u00e4tkates ei haju see ealeski.Estonia tulevikukontseptsiooni komisjon on oma tubli t\u00f6\u00f6 materjali kogumisel ja vajaduste p\u00f5hjendamisel l\u00f5petanud. L\u00f5ppdokumendis kirja pandust ei saa n\u00f5ustuda vaid v\u00e4itega, et \u201eEstonia teatri identiteedi seisukohalt on oluline nii ajalooline asukoht kui ka ajalooline hoone. Uues asukohas ei saa r\u00e4\u00e4kida Estonia teatrist v\u00f5i Rahvusooper Estoniast\u201c. Vabalt saab, kui asjaosalised seda ise v\u00e4hegi soovivad ning vajadusel m\u00f5ne osava m\u00fc\u00fcgimehe abiks v\u00f5tavad.\"Otsustades, et Estonia teatri v\u00f5imalikku juurdeehitust peab rahastama kultuurkapitali kaudu, viskas riigikogu Estonia lihtsalt \u00fcle parda.\"Kui estoonlaste praegused soovid t\u00f5eks saaksid, v\u00f5iks Estonia juurdeehitis P\u00e4rnu maanteelt paista sellisena. Rahvusooper EstoniaKAAREL TARAND"}
{"text":"\u201cAmeerika H\u00e4\u00e4l\u201d: Mike Calamusega Ameerikast Eestini ja tagasiV\u00e4rskes intervjuusaates \u201eAmeerika H\u00e4\u00e4l\u201c kohtub interneti vahendusel ajakirjanik Andres Raid USA-s resideeruva EKRE USA esimehe Mike Calamusega, et vestelda elust ja m\u00f5tetest just praeguses ajahetkes.\nEtte v\u00f5etakse teemad alates Eesti e-pettusest, KAPO-st, tsensuurist kuni Ameerika \u00dchendriikide majanduse hetkeseisuni v\u00e4lja."}
{"text":"Hollandi endine luureohvitser: \u00d5hus on m\u00e4rgid, et Venemaa valmistub s\u00f5jaks L\u00e4\u00e4negaK\u00fclm s\u00f5da ei l\u00f5ppenud kunagi, sest Venemaa j\u00e4tkas p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist luuret\u00f6\u00f6d L\u00e4\u00e4ne vastu. \u201eUkrainlased peavad eksistentsiaalset s\u00f5da kogu Euroopa p\u00e4rast ja L\u00e4\u00e4s peaks kindad k\u00e4est v\u00f5tma,\u201d \u00fctles endine Hollandi luureohvitser Robert Spronk intervjuus LRT.lt-le.\nOlete luures t\u00f6\u00f6tanud kolm aastak\u00fcmmet. Kuidas on Venemaa salateenistused selle aja jooksul muutunud? Kas nad on L\u00e4\u00e4nes tegutsedes muutunud julgemaks ja agressiivsemaks?\nSeoses Ukraina s\u00f5jaga on inimesi, kes \u00fctlevad, et me peaksime olema ettevaatlikud Ukraina toetamisel, sest me peame olema ettevaatlikud eskaleerumise suhtes ja me ei tohi provotseerida uut k\u00fclma s\u00f5da. Minu jaoks on see naeruv\u00e4\u00e4rne.\nMinu arvates ei l\u00f5ppenud k\u00fclm s\u00f5da kunagi. Jeltsini aastatel ei olnud Vene teenistused halvatud, kuid nende tegevuse intensiivsus v\u00e4lismaal oli v\u00e4iksem. Ja p\u00e4rast Putini v\u00f5imuletulekut toimus nende tegevuses m\u00e4rgatav t\u00f5us, mida v\u00f5iks v\u00f5rrelda k\u00fclma s\u00f5ja hiilgeaegadega 70ndatel ja 80ndatel.\nNad on hoogustanud oma luuretegevust mitte ainult klassikalisel viisil, p\u00fc\u00fcdes v\u00e4rvata inimesi L\u00e4\u00e4nes ja\/v\u00f5i m\u00f5jutada poliitilisi arenguid, vaid ka \u00fcha enam k\u00fcberoperatsioone kasutades. Nad p\u00fc\u00fcavad seda varjata, kasutades volikirju ja eraettev\u00f5tteid, mis t\u00f6\u00f6tavad Vene teenuste nimel, et \u00f5\u00f5nestada L\u00e4\u00e4nt erineval viisil. Nad toetavad klassikalist luureoperatsiooni, kuid nad on integreeritud ka l\u00e4\u00e4neriikide kriitilisse infrastruktuuri, sealhulgas tuumaelektrijaamadesse, energiavarustusrajatistesse, ettev\u00f5tetesse ja sadamatesse, mis on suur julgeolekuprobleem.\nSee on agressiivne ja seda tehakse ainult siis, kui valmistutakse t\u00e4iemahuliseks s\u00f5jaks. Nii et need on m\u00e4rgid s\u00f5jaks valmistumisest ja see on v\u00e4ga vaenulik. Loomulikult p\u00fc\u00fcame selle tuvastamisel ohtu v\u00e4hendada ja v\u00f5tta kasutusele k\u00f5ikv\u00f5imalikud meetmed, et paigaldatud tarkvarast vabaneda. \u00d5nneks on L\u00e4\u00e4nes viimase paari aasta jooksul rohkem teadvustatud meie kaitsemeetmete tugevdamist nende Venemaa k\u00fcberoperatsioonide vastu.\nNii et see on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne erinevus minevikust. Varem oli SVR-il (Vene V\u00e4lisluureteenistus) v\u00e4lisoperatsioonide monopol. Kuid praegu n\u00e4eme, et FSB (Venemaa F\u00f6deraalne Julgeolekuteenistus) ja GRU (Venemaa s\u00f5jav\u00e4eluureteenistus) on v\u00e4ga aktiivsed ka v\u00e4lismaal. Hollandis avastasime nende poolt p\u00e4ris agressiivsed operatsioonid.\nOht on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ja me peaksime olema valvel ja tegema k\u00f5ik endast oleneva, et kaitsta oma huve ja kriitilist infrastruktuuri. Oleme selles \u00fcsna edukad ja me ei peaks kartma. Nad teevad ka vigu.\n\u00dcks asi, mida L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid tegid, oli v\u00e4hendada Vene luureohvitseride kohalolekut saatkondades. Paljud neist saadeti l\u00f5puks v\u00e4lja, kuid me saaksime teha rohkem ja viia nn Venemaa \u201ediplomaatiline\u201d kohalolek miinimumini. See peaks olema osa meie j\u00f5upingutustest nende isoleerimiseks ja nende pakutava ohu ohjeldamiseks.\nKas n\u00e4ete L\u00e4\u00e4nes poliitilist tahet tunnistada, et Venemaa peab juba varjatud s\u00f5da ja kujutab endast eksistentsiaalset ohtu?\nMa arvan k\u00fcll. V\u00f5ttis omajagu aega, aga l\u00f5puks saadeti Euroopa Liidust v\u00e4lja palju venelasi sellisel hulgal, mis enne s\u00f5da polnud m\u00f5eldav. Varem valitsesid pinged poliitiliste ja diplomaatiliste huvide ja majanduslike huvide vahel ning m\u00f5tlemine, et peaksime j\u00e4\u00e4ma rahulikuks ja mitte \u00fcle reageerima.\nKas teie arvates peaksid L\u00e4\u00e4ne luureteenistused ennetavamalt v\u00f5itlema?\nJah, ma arvan nii. Enne Ukraina s\u00f5da olime alati enam-v\u00e4hem vastuv\u00f5tvas otsas, p\u00fc\u00fcdes Venemaa luuretegevusele tsiviil- ja kaitsemeetoditega vastu seista. Kuid praegu seisame silmitsi s\u00f5jaga Ukrainas ja see kujutab endast ohtu kogu Euroopale.\nL\u00e4\u00e4s peaks kindad k\u00e4est v\u00f5tma ja me peaksime kasutama omaenda luurev\u00f5imet ja seda, mida me nimetame varjatud v\u00f5imeteks, et nende tegevusele aktiivsemalt vastu astuda. On n\u00e4htav rinne ja on n\u00e4htamatu rinne ning me peaksime andma oma osa ka n\u00e4htamatul rindel.\nMilliseid konkreetseid samme soovitaksite?\nNende propaganda vastu v\u00f5itlemine \u201evastupropagandaga\u201d. See t\u00e4hendab ajakirjanikega r\u00e4\u00e4kimist ja meediat positiivselt m\u00f5jutada, et Venemaa elanikkond saaks L\u00e4\u00e4nest uudiseid erapooletult. K\u00fclma s\u00f5ja ajal kasutati idapoolse propaganda vastu v\u00f5itlemiseks Raadio Vaba Euroopat ja k\u00f5ikv\u00f5imalikke uudistev\u00e4ljaandeid. Peaksime uuesti samale teele asuma.\nSee on delikaatne asi, aga mida rohkem me luureoperatsioonidega re\u017eiimi \u00f5\u00f5nestame, seda parem see on.\nUkrainlased peavad eksistentsiaalset s\u00f5da kogu Euroopa p\u00e4rast. Nii et minu silmis on naeruv\u00e4\u00e4rne end selle ohu t\u00f5rjumisel tagasi hoida. Sa ei saa seda s\u00f5da pidada \u00fche k\u00e4ega selja taga. See, mida venelased meiega teha \u00fcritavad, on kuri, see on vaenulik. Seega peaksime vastama samamoodi.\nVastased v\u00f5ivad \u00f6elda, et see tooks kaasa eskalatsioonispiraali, mille k\u00e4igus Moskva eskaleerib konflikti veelgi.\nMind \u00fcllatab alati s\u00f5na \u201eeskalatsioon\u201d kasutamine. Vaadake, mis Ukrainas toimub. Kui palju hullemaks v\u00f5ib minna? Muidugi on L\u00e4\u00e4nes poliitikuid, kes kasutavad seda s\u00f5na, kui arutatakse uute relvas\u00fcsteemide tarnimist Ukrainasse. Aga vaadake k\u00f5iki kannatusi Ukrainas, tsiviilobjektide, haiglate pommitamist. Need on puhtad riikliku terrori aktid. Mida te m\u00f5tlete eskalatsiooni all?\nSee on selle s\u00f5ja pidamiseks \u00f5ige vaimu puudumise vorm. Peaksime l\u00f5petama ka need lollid telefonik\u00f5ned Putiniga, sest L\u00e4\u00e4ne s\u00f5nadel pole Kremlis mingit t\u00e4hendust. Nad naeravad selle \u00fcle seal. Nad t\u00f5lgendavad seda n\u00f5rkuse m\u00e4rgina.\nOlete nimetanud Ukraina s\u00f5da eksistentsiaalseks. Kas olete mures, et L\u00e4\u00e4nes kasvab s\u00f5jav\u00e4simus ja poliitikud hakkavad oma toetust Ukrainale v\u00e4hendama?\nRisk on muidugi olemas. L\u00e4\u00e4ne poliitilise juhtkonna v\u00e4ljakutse on hoida tuld p\u00f5lemas ja selgitada L\u00e4\u00e4ne elanikkonnale Ukraina s\u00f5ja olulisust ja seda, miks me peame neid toetama. Sest kui me j\u00e4tame ukrainlased maha ja laseme neil \u00fcksi seda s\u00f5da pidada, siis nad kaotavad ja l\u00f5puks v\u00f5idavad venelased.\nSiis on oht, et v\u00e4hemalt L\u00e4\u00e4ne-Euroopa on v\u00e4ljapressimisele vastuv\u00f5tlik. Kas seda me tahame? Ei. Seega peaksime tagama, et ukrainlased suudavad selle s\u00f5ja lahinguv\u00e4ljal v\u00f5ita."}
{"text":"Hollandi endine luureohvitser: \u00d5hus on m\u00e4rgid, et Venemaa valmistub s\u00f5jaks L\u00e4\u00e4negaK\u00fclm s\u00f5da ei l\u00f5ppenud kunagi, sest Venemaa j\u00e4tkas p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist luuret\u00f6\u00f6d L\u00e4\u00e4ne vastu. \u201eUkrainlased peavad eksistentsiaalset s\u00f5da kogu Euroopa p\u00e4rast ja L\u00e4\u00e4s peaks kindad k\u00e4est v\u00f5tma,\u201d \u00fctles endine Hollandi luureohvitser Robert Spronk intervjuus LRT.lt-le.\nOlete luures t\u00f6\u00f6tanud kolm aastak\u00fcmmet. Kuidas on Venemaa salateenistused selle aja jooksul muutunud? Kas nad on L\u00e4\u00e4nes tegutsedes muutunud julgemaks ja agressiivsemaks?\nSeoses Ukraina s\u00f5jaga on inimesi, kes \u00fctlevad, et me peaksime olema ettevaatlikud Ukraina toetamisel, sest me peame olema ettevaatlikud eskaleerumise suhtes ja me ei tohi provotseerida uut k\u00fclma s\u00f5da. Minu jaoks on see naeruv\u00e4\u00e4rne.\nMinu arvates ei l\u00f5ppenud k\u00fclm s\u00f5da kunagi. Jeltsini aastatel ei olnud Vene teenistused halvatud, kuid nende tegevuse intensiivsus v\u00e4lismaal oli v\u00e4iksem. Ja p\u00e4rast Putini v\u00f5imuletulekut toimus nende tegevuses m\u00e4rgatav t\u00f5us, mida v\u00f5iks v\u00f5rrelda k\u00fclma s\u00f5ja hiilgeaegadega 70ndatel ja 80ndatel.\nNad on hoogustanud oma luuretegevust mitte ainult klassikalisel viisil, p\u00fc\u00fcdes v\u00e4rvata inimesi L\u00e4\u00e4nes ja\/v\u00f5i m\u00f5jutada poliitilisi arenguid, vaid ka \u00fcha enam k\u00fcberoperatsioone kasutades. Nad p\u00fc\u00fcavad seda varjata, kasutades volikirju ja eraettev\u00f5tteid, mis t\u00f6\u00f6tavad Vene teenuste nimel, et \u00f5\u00f5nestada L\u00e4\u00e4nt erineval viisil. Nad toetavad klassikalist luureoperatsiooni, kuid nad on integreeritud ka l\u00e4\u00e4neriikide kriitilisse infrastruktuuri, sealhulgas tuumaelektrijaamadesse, energiavarustusrajatistesse, ettev\u00f5tetesse ja sadamatesse, mis on suur julgeolekuprobleem.\nSee on agressiivne ja seda tehakse ainult siis, kui valmistutakse t\u00e4iemahuliseks s\u00f5jaks. Nii et need on m\u00e4rgid s\u00f5jaks valmistumisest ja see on v\u00e4ga vaenulik. Loomulikult p\u00fc\u00fcame selle tuvastamisel ohtu v\u00e4hendada ja v\u00f5tta kasutusele k\u00f5ikv\u00f5imalikud meetmed, et paigaldatud tarkvarast vabaneda. \u00d5nneks on L\u00e4\u00e4nes viimase paari aasta jooksul rohkem teadvustatud meie kaitsemeetmete tugevdamist nende Venemaa k\u00fcberoperatsioonide vastu.\nNii et see on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne erinevus minevikust. Varem oli SVR-il (Vene V\u00e4lisluureteenistus) v\u00e4lisoperatsioonide monopol. Kuid praegu n\u00e4eme, et FSB (Venemaa F\u00f6deraalne Julgeolekuteenistus) ja GRU (Venemaa s\u00f5jav\u00e4eluureteenistus) on v\u00e4ga aktiivsed ka v\u00e4lismaal. Hollandis avastasime nende poolt p\u00e4ris agressiivsed operatsioonid.\nOht on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ja me peaksime olema valvel ja tegema k\u00f5ik endast oleneva, et kaitsta oma huve ja kriitilist infrastruktuuri. Oleme selles \u00fcsna edukad ja me ei peaks kartma. Nad teevad ka vigu.\n\u00dcks asi, mida L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid tegid, oli v\u00e4hendada Vene luureohvitseride kohalolekut saatkondades. Paljud neist saadeti l\u00f5puks v\u00e4lja, kuid me saaksime teha rohkem ja viia nn Venemaa \u201ediplomaatiline\u201d kohalolek miinimumini. See peaks olema osa meie j\u00f5upingutustest nende isoleerimiseks ja nende pakutava ohu ohjeldamiseks.\nKas n\u00e4ete L\u00e4\u00e4nes poliitilist tahet tunnistada, et Venemaa peab juba varjatud s\u00f5da ja kujutab endast eksistentsiaalset ohtu?\nMa arvan k\u00fcll. V\u00f5ttis omajagu aega, aga l\u00f5puks saadeti Euroopa Liidust v\u00e4lja palju venelasi sellisel hulgal, mis enne s\u00f5da polnud m\u00f5eldav. Varem valitsesid pinged poliitiliste ja diplomaatiliste huvide ja majanduslike huvide vahel ning m\u00f5tlemine, et peaksime j\u00e4\u00e4ma rahulikuks ja mitte \u00fcle reageerima.\nKas teie arvates peaksid L\u00e4\u00e4ne luureteenistused ennetavamalt v\u00f5itlema?\nJah, ma arvan nii. Enne Ukraina s\u00f5da olime alati enam-v\u00e4hem vastuv\u00f5tvas otsas, p\u00fc\u00fcdes Venemaa luuretegevusele tsiviil- ja kaitsemeetoditega vastu seista. Kuid praegu seisame silmitsi s\u00f5jaga Ukrainas ja see kujutab endast ohtu kogu Euroopale.\nL\u00e4\u00e4s peaks kindad k\u00e4est v\u00f5tma ja me peaksime kasutama omaenda luurev\u00f5imet ja seda, mida me nimetame varjatud v\u00f5imeteks, et nende tegevusele aktiivsemalt vastu astuda. On n\u00e4htav rinne ja on n\u00e4htamatu rinne ning me peaksime andma oma osa ka n\u00e4htamatul rindel.\nMilliseid konkreetseid samme soovitaksite?\nNende propaganda vastu v\u00f5itlemine \u201evastupropagandaga\u201d. See t\u00e4hendab ajakirjanikega r\u00e4\u00e4kimist ja meediat positiivselt m\u00f5jutada, et Venemaa elanikkond saaks L\u00e4\u00e4nest uudiseid erapooletult. K\u00fclma s\u00f5ja ajal kasutati idapoolse propaganda vastu v\u00f5itlemiseks Raadio Vaba Euroopat ja k\u00f5ikv\u00f5imalikke uudistev\u00e4ljaandeid. Peaksime uuesti samale teele asuma.\nSee on delikaatne asi, aga mida rohkem me luureoperatsioonidega re\u017eiimi \u00f5\u00f5nestame, seda parem see on.\nUkrainlased peavad eksistentsiaalset s\u00f5da kogu Euroopa p\u00e4rast. Nii et minu silmis on naeruv\u00e4\u00e4rne end selle ohu t\u00f5rjumisel tagasi hoida. Sa ei saa seda s\u00f5da pidada \u00fche k\u00e4ega selja taga. See, mida venelased meiega teha \u00fcritavad, on kuri, see on vaenulik. Seega peaksime vastama samamoodi.\nVastased v\u00f5ivad \u00f6elda, et see tooks kaasa eskalatsioonispiraali, mille k\u00e4igus Moskva eskaleerib konflikti veelgi.\nMind \u00fcllatab alati s\u00f5na \u201eeskalatsioon\u201d kasutamine. Vaadake, mis Ukrainas toimub. Kui palju hullemaks v\u00f5ib minna? Muidugi on L\u00e4\u00e4nes poliitikuid, kes kasutavad seda s\u00f5na, kui arutatakse uute relvas\u00fcsteemide tarnimist Ukrainasse. Aga vaadake k\u00f5iki kannatusi Ukrainas, tsiviilobjektide, haiglate pommitamist. Need on puhtad riikliku terrori aktid. Mida te m\u00f5tlete eskalatsiooni all?\nSee on selle s\u00f5ja pidamiseks \u00f5ige vaimu puudumise vorm. Peaksime l\u00f5petama ka need lollid telefonik\u00f5ned Putiniga, sest L\u00e4\u00e4ne s\u00f5nadel pole Kremlis mingit t\u00e4hendust. Nad naeravad selle \u00fcle seal. Nad t\u00f5lgendavad seda n\u00f5rkuse m\u00e4rgina.\nOlete nimetanud Ukraina s\u00f5da eksistentsiaalseks. Kas olete mures, et L\u00e4\u00e4nes kasvab s\u00f5jav\u00e4simus ja poliitikud hakkavad oma toetust Ukrainale v\u00e4hendama?\nRisk on muidugi olemas. L\u00e4\u00e4ne poliitilise juhtkonna v\u00e4ljakutse on hoida tuld p\u00f5lemas ja selgitada L\u00e4\u00e4ne elanikkonnale Ukraina s\u00f5ja olulisust ja seda, miks me peame neid toetama. Sest kui me j\u00e4tame ukrainlased maha ja laseme neil \u00fcksi seda s\u00f5da pidada, siis nad kaotavad ja l\u00f5puks v\u00f5idavad venelased.\nSiis on oht, et v\u00e4hemalt L\u00e4\u00e4ne-Euroopa on v\u00e4ljapressimisele vastuv\u00f5tlik. Kas seda me tahame? Ei. Seega peaksime tagama, et ukrainlased suudavad selle s\u00f5ja lahinguv\u00e4ljal v\u00f5ita."}
{"text":"Riik peab Ida-Virumaal rohkem oma \u00f5lule v\u00f5tmaR\u00e4\u00e4kides rohep\u00f6\u00f6rdest ja nendest loosungitest, siis see ei ole toonud Ida-Virumaale j\u00f5ukust juurde, teinud elu paremaks. Vastupidi, tuhanded hea palgaga t\u00f6\u00f6kohad p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuses kadusid kolm-neli aastat tagasi.Esimesi \u00f5iglase \u00fclemineku fondi kasvuhoonetes istutama hakatud idusid ja esimest saaki saame oodata heal juhul alles m\u00f5ne aasta p\u00e4rast. Ja seda ka, et p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stusega seotud saast on j\u00e4\u00e4nud Ida-Virumaale, aga sellega teenitud raha r\u00e4ndab suuremas osas maksudena pealinna, on kohalikud m\u00e4rkinud.\nIda-Virumaa elukeskkonda on proovitud n\u00fc\u00fcdisajastada, et ka Narvas, Kohtla-J\u00e4rvel ja Sillam\u00e4el valmiksid n\u00e4iteks Eesti taasiseseisvumise aja jooksul esimesed uued kortermajad, kuhu oleks siis ka mujal Eestis elavatel \u00f5petajatel, arstidel, inseneridel, ettev\u00f5tjatel ja teistel oma ala asjatundjatel rohkem tahtmist ja julgust kolida. Sellele on n\u00fc\u00fcd valitsuse k\u00e4rpekava kolinaga vett peale t\u00f5mmanud ja kuulsime, kuidas Narva \u00e4sja sellest plaanist loobus. Millest on v\u00e4ga kahju.\nIda-Virumaa vajab arenguprogrammi, mitte pelka eriesindajat.\nTarvis oleks, et Ida-Virumaa muutuks kiiremini eestikeelsemaks ja -meelsemaks. See t\u00e4hendab seda, et selliste inimeste osakaal seal peaks suurenema. Hetkel toimub lihtsalt Browni liikumine ja me ei tea, millal Eesti riik oma kanda seal enam kinnitada \u00fcldse tahab.\nMis on julgeolekuriskid, mida ma silmas pean? Seda n\u00e4itas peaaegu et \u00fcksmeelne toetus Putinile 2018. aasta Vene presidendivalimistel Eestis elavate Vene kodanike seas \u2212 see oli oluliselt k\u00f5rgem Eestis elavatel Vene kodanikel kui emamaal Venemaal elavatel kodanikel. Ka Venemaa-meelsete j\u00f5udude edu meie kevadel toimunud riigikogu valimistel n\u00e4itas, et sellest piirkonnast v\u00f5ib v\u00e4ga kergelt saada kogu riiki \u00e4hvardav julgeolekuoht, mida me keegi ei soovi.\nPelga eriesindaja asemel peaks riik looma Ida-Virumaa jaoks palju laiema arenguprogrammi. Mitte \u00fcksnes ei p\u00fc\u00fcaks kohalikke omavalitsusi toetada, vaid aitaks piirkondi surnud punktist edasi ja v\u00f5taks neilt ka olulisi \u00fclesandeid \u00fcle. Hariduse riigistamine on Ida-Virumaal v\u00f5etud juba vastu erilise vastuseisuta. Ja eestikeelse hariduse tagamiseks on \u00f5ige riigistada maakonna k\u00f5igi suuremate linnade koolid.\nMinu hinnangul saab riik t\u00f5husamalt toimima panna ka sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri ning piirkonna heakorramajanduse, mis on seotud olnud pidevate korruptsiooniskandaalidega ja kohaliku v\u00f5imu paiguti t\u00e4iesti halvanud. V\u00e4hemalt ajutiselt aitaks riik nende valdkondade \u00fclev\u00f5tmisega maakonna suuremad keskused surnud punktist \u00fcle saada.\nSeega mina arvan, et loodav valitsuse eriesindus v\u00f5i eriesindaja peaks seda eest vedama. Sellega looks riik k\u00f5igile piirkonna elanikele parema elukeskkonna ja ka kogu Eestile kindlama julgeolekuolukorra.\nOn t\u00e4iesti m\u00f5istetav, et Venemaa v\u00f5imu, kultuuri poolt infov\u00e4ljas hoitud ja seal kasvanud inimeste roll on Ida-Viru suuremates omavalitsustes m\u00e4\u00e4rav. Me n\u00e4gime ka seda, et linnapea v\u00f5ib olla isiklikult tore inimene ja demokraatlikult meelestatud, aga tema valikud seisnevad selles, kui kaua tal lastakse v\u00f5imul p\u00fcsida, ning kiire umbusaldush\u00e4\u00e4letus tabas ka Katri Raiki.\nMina olen optimist ja usun, et nii Venemaal kui ka Eestis elavad vene inimesed j\u00f5uavad \u00e4ratundmisele, et demokraatlik v\u00f5imukorraldus on parim, mida inimkond endale lubada saab. Aga me peame endale tunnistama, et see ei juhtu kiiresti, vaid pigem aastak\u00fcmnetega. Seega, Ida-Virumaa vajab arenguprogrammi, mitte pelka eriesindajat.\nRiigikogu s\u00f5nav\u00f5tust 25. septembril."}
{"text":"TsitaadidHolger Roonemaa, ajakirjanik, rahapesust ja kr\u00fcptoparadiisist (Eesti Ekspress)Tekib k\u00fcsimus, et kui kaks korda on sama reha otsa juba astutud, siis miks peaksime arvama, et kolmandat korda enam ei tule.Toomas Hendrik Ilves, Eesti president 2006\u20132016, vaba Venemaa foorumileEi ole v\u00f5imalik olla \u00fchtaegu Putini vastu ja selle poolt, mida Putin, tema kleptokraatlik kamarilla ja alatu propagandamasin \u00fctlevad."}
{"text":"Kas v\u00f5im on valija n\u00e4gu?P\u00e4rnumaalt valitud parlamendisaadik (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) m\u00e4rgib, et parlamendis tekkinud keeruline olukord ei ole tekkinud t\u00fchjalt kohalt. See on riigikogulase arvates pettusele ehitatud valimiste ja j\u00e4rgnenud tegevuste tagaj\u00e4rg ja olukorra m\u00f5istmiseks tuleb peeglisse vaadata valijalgi.Olukord riigis ja riigikogus teeb murelikuks. Meedias ja omavahelistes juttudes ollakse mures selle \u00fcle, et parlamendi t\u00f6\u00f6 on h\u00e4iritud, \u00fcldine meeleolu on pingeline, lisandunud on Eesti mainele v\u00e4ga kahjulik idavedude skandaal, riigieelarve tekitab segadust. Valimistel lubatud kindlustunde ja pensionit\u00f5usu asemel oleme saamas ebakindluse ja massilised maksut\u00f5usud. Kaks kolmandikku meediav\u00e4ljaannetes avaldatud k\u00fcsitlustele vastajatest soovib praegu peaministri lahkumist (MT\u00dc \u00dchiskonnauuringute Instituudi tellitud k\u00fcsitlus, toim).Kuigi olukord on keeruline, on edasiviivate lahenduste leidmine v\u00f5imalik. K\u00f5igepealt tuleb m\u00f5ista p\u00f5hjusi. Poliitikat j\u00e4lginud inimesed m\u00f5istavad, et parlamendis toimuv ei ole tekkinud t\u00fchjalt kohalt. See on pettusele ehitatud valimiste ja j\u00e4rgnenud tegevuste tagaj\u00e4rg. Olukorra m\u00f5istmiseks tuleb peeglisse vaadata valijalgi.Valijad, kes h\u00e4\u00e4letasid v\u00f5imule pehme retoorikaga lubajad, peaksid oma otsusega rahul olema. Valides neid, kes on olnud skeemitajad ja alati seadnud oma huvid esiplaanile, saate v\u00f5imu, mis seisab enda isiklike, mitte valija huvide eest. Pole vaja \u00fcllatuda, et pensionilisa, \u00f5petajate palgat\u00f5usu, keskmise 1000eurose vanaduspensioni asemel tulevad ootamatult maksut\u00f5usud ja skandaalid.Vaatame, kuidas me sellisesse seisu j\u00f5udsime. Algus oli valele rajatud tegevus riigikogu valimistel m\u00e4rtsis, j\u00e4rgnes koalitsiooni teerullipoliitika kevadel, seadusi eirav tegutsemine on j\u00e4tkunud s\u00fcgisel.P\u00f5hiseaduse paragrahv 56 \u00fctleb, et k\u00f5rgeimat riigiv\u00f5imu teostab rahvas h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslike kodanike kaudu. Valimistel valetamise ja selle hilisema tunnistamise t\u00f5sidus on selles, et teadliku valega v\u00f5eti valijailt nende p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus otsustada riigi arengute \u00fcle. V\u00f5eti \u00e4ra tema t\u00e4htsaim \u00f5igus demokraatlikus riigikorralduses.Tulemusena viib valitsus ellu programmi, milleks ta valijalt volitusi saanud ei ole. \u00abLugege mu huultelt, maksud ei t\u00f5use\u00bb asemel on kavas rida uusi makse ja maksut\u00f5use (k\u00e4ibemaksu t\u00f5us, automaks), mis tabavad otse inimeste toimetulekut. Aval\u00f6\u00f6k anti suurperede pihta - lastetoetuse \u00e4rav\u00f5tmisega.Valetamise \u00f5igustuseks toodi argument, et maksudest r\u00e4\u00e4kimine pole populaarne ja siis poleks valimisi v\u00f5idetud. Maksut\u00f5use \u00fcritatakse n\u00e4idata v\u00e4iksena, r\u00e4\u00e4kides protsendipunktidest, kuigi sisuliselt hakkab tegu olema t\u00f5usudega k\u00fcmne protsendi ulatuses.J\u00e4rgnes teerullipoliitika rakendamine opositiooni vastu, sidudes eeln\u00f5ude h\u00e4\u00e4letamise usaldush\u00e4\u00e4letusega. Seda ebademokraatlikku v\u00f5tet kritiseeris teravalt ka president. Eriti halb on see, et \u00fchiskonna jaoks v\u00e4ga t\u00e4htsad teemad suruti l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ja \u00fchiskonna seisukohti arvestamata. Ennek\u00f5ike on jutt perekonna institutsiooni sisulisest muutmisest. K\u00f5nealune teema v\u00e4\u00e4rinuks rahva arvamuse k\u00fcsimist.Kahjuks on koalitsioon segadust riigikogus s\u00fcvendanud. Eirates p\u00f5hiseaduse ja riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadust, on koalitsioon asunud takistama arup\u00e4rimiste ja seaduseeln\u00f5ude esitamist, eiratakse seadustes v\u00e4ga t\u00e4pselt s\u00e4testatud menetluste korda ja t\u00e4htaegu.M\u00f5ni n\u00e4ide: eeln\u00f5ude ja arutelude \u00fcleandmist p\u00f5hjendatakse p\u00f5hiseaduse paragrahvi 65 s\u00e4tetega, v\u00e4ites, et riigikogul peab j\u00e4\u00e4ma v\u00f5imalus k\u00f5igi loetletud 16 \u00fclesandega tegelda. Samal ajal ei reguleeri k\u00f5nealune paragrahv ei \u00fclesannete omavahelist proportsiooni ega mahtu, ei s\u00e4testa mingit v\u00f5imalust piirata \u00fchtede \u00fclesannete t\u00e4itmist teiste huvides.Eelarve on vaja \u00fcmber teha. Valitsuse esitatud riigieelarve kavand on nii oma sisu kui eelarve koostamise reeglite l\u00f5dvendamise t\u00f5ttu saanud laialdase tugeva kriitika osaliseks. Riigi maksukoorem t\u00f5useb, suureneb ka riigi v\u00f5lakoorem. Elanikkonda tabab maksut\u00f5us olukorras, kus Eesti oli Eurostati esialgse hinnangu j\u00e4rgi mullu elanike ostuj\u00f5u pariteedi alusel suhteliselt rikkuselt 17. riik ja Eesti elanike elatustase 13 protsenti madalam Euroopa Liidu keskmisest. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli mullu \u00fche elaniku kohta hinnataset arvestades 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, aasta varem oli see 89 protsenti. Maksut\u00f5us halvendab meie inimeste majanduslikku seisu veel.Riik suurendab maksukoormust, tegemata samal ajal \u00fchtegi sammu v\u00e4hendamaks kulusid ja raiskamist. M\u00f5ni n\u00e4ide: \u00fcle 40 miljoni euro maksumusega Paldiski kasutu gaasiterminali rajamine, liigse innukusega ostetud vaktsiinide mahakandmine \u00fcle 15 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses, endiselt kavandatav \u00fclikalli Rail Balticu rahastamine, \u00fclikallid v\u00e4ljas\u00f5idud m\u00f5isates ja \u00fclikallid mainekampaaniad.RBst tuleb r\u00e4\u00e4kida eraldi. Teeme kiirraudtee asemel parem piiri ja siseturvalisuse korda. Suurte summade panemine RB alla ei ole \u00f5igustatud, kui j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja arendamata piirialad ja sisekaitse reservid.Eksperdid on \u00fcksmeelel, et Venemaa F\u00f6deratsioon on suuteline taastama oma s\u00f5jalise v\u00f5imsuse ja muutuma naabritele ohtlikuks kahe kuni viie aasta jooksul. RB puudumisel ei juhtu midagi, aga piirialade ettevalmistuse ja kindlustamiseta satub ohtu meie riik ja rahvas. Kaitsev\u00e4el koos meie liitlastega on mitu korda kergem, kui piirialad on kaitseks ettevalmistatud ja siseturvalisus korras.Kahjustunud on Eesti usutavus. Meie liitlastel on raske uskuda vene ohtu Eestile, kui me ise temaga kasulikku \u00e4ri ajame. Oma ajaloost teame, et vaenlasega \u00e4ritsejate seotus k\u00f5rge riigiv\u00f5imuga toob riigile kurva l\u00f5pu.Lahendus on alati valijate k\u00e4tes. Ainult ausad inimesed v\u00f5imu juures ja valijad, kes ei luba enda petmist.\"Rail Balticu puudumisel ei juhtu midagi, aga piirialade ettevalmistuse ja kindlustamiseta satub ohtu meie riik ja rahvas.\"ALAR LANEMAN"}
{"text":"Demokraatiad ja pikk s\u00f5daKOLM PUNKTIT\u00e4iemahulise s\u00f5ja kolmas talv pole enam kuigi kaugel ning praeguseks leidub vaevalt veel m\u00f5ni ukrainlane, kelle pereringis v\u00f5i tutvusringkonna seas poleks kedagi s\u00f5jas langenut. Vastupealetung edeneb, kuid visalt. Ukraina valitsus on p\u00e4rast aastatepikkust ootamist asunud l\u00f5puks ka naissoost s\u00f5jav\u00e4elastele v\u00e4livorme hankima. S\u00f5da on saanud osaks k\u00f5igi ukrainlaste igap\u00e4evasest elust, olgu nad s\u00f5jav\u00e4elased v\u00f5i tsiviilisikud.Venemaa n\u00e4ol on tegemist musta kastiga, mille sisse on raske n\u00e4ha, kuid tundub v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline, et Putin oleks kuidagi muutnud oma eesm\u00e4rki v\u00f5imalikult suurt osa Ukrainast Venemaale allutada. Ainuke viis selle saavutamiseks on p\u00fc\u00fcda Ukrainat ja tema l\u00e4\u00e4ne liitlasi v\u00e4lja kurnata ning seel\u00e4bi Vene pool l\u00f5puks mingisuguse v\u00f5iduni v\u00e4lja vedada, olgugi et esialgsed lootused seejuures l\u00f5puni t\u00e4itmata j\u00e4\u00e4vad. Teisis\u00f5nu peaks tekkima midagi Talves\u00f5ja l\u00f5pu laadset, kus Ukraina surutakse tahes-tahtmata l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha ja sunnitakse territoriaalsetele j\u00e4releandmistele, mille konkreetne ulatus s\u00f5ltub juba s\u00f5jalisest olukorrast.V\u00f5imalus selliseks arenguks on t\u00f5epoolest olemas, kuid seda mitte otseselt majanduslikel p\u00f5hjustel. L\u00e4\u00e4ne ressursid on Venemaa omadest meeletult suuremad, Putinil on usaldusv\u00e4\u00e4rseid liitlasi v\u00e4he ja tegelikult pole kahtlust, kumb pool t\u00f5sises kurnamiss\u00f5jas l\u00f5puks peale j\u00e4\u00e4ks. Euroopas k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pu j\u00e4rel alla k\u00e4inud s\u00f5jaline v\u00f5imekus on p\u00f5him\u00f5tteliselt taastatav, r\u00e4\u00e4kimata arenduspotentsiaalist. K\u00f5ik see vajab aega ja aja v\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse praeguses s\u00f5jas ukrainlaste elude hinnaga, kuid l\u00f5pplahenduses pole kahtlust.Peamiselt on Venemaa j\u00e4\u00e4nud lootma l\u00e4\u00e4nemaailma poliitilisele n\u00f5rkusele, sest lisaks majanduslikule potentsiaalile vajab kurnamiss\u00f5ja v\u00f5itmine ka poliitilist tahet. Avatud \u00fchiskondade poliitilised j\u00f5ud on aga teadup\u00e4rast manipuleeritavad, samuti nende valijaskonnad. Korruptsioon, propaganda ja mitmesugused h\u00fcbriids\u00f5ja meetodid on v\u00e4ga efektiivsed ja laialt kasutust leidnud Vene relvad, ilma milleta oleks s\u00f5da ilmselt ammugi kaotatud.Ent neilgi vahenditel on oma kasutuspiirid. Juba fakt, et Putin \u00fcldse otsustas t\u00e4iemahulist s\u00f5da alustada, ilma et Vene s\u00f5jav\u00e4gi tegelikult selleks valmis oleks olnud, n\u00e4itas tema v\u00f5imetust olukorda adekvaatselt hinnata. Samuti v\u00f5ib arvata, et liberaalsed demokraatiad osutuvad ka seekord vastupidavamaks, kui nende vaenlased seda oodata oskavad. Nii on see eesk\u00e4tt seet\u00f5ttu, et erinevalt diktatuurire\u017eiimidest on demokraatiad p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00f5ppimisv\u00f5imelised, isegi kui asjasse puutuvaid \u00f5ppetunde pika hambaga vastu v\u00f5etakse.Eesti on k\u00e4imasoleva invasiooni algusest peale (ja tegelikult isegi juba enne seda) manitsenud oma liitlasi valmistuma just nimelt pikaks konfrontatsiooniks Venemaaga ning loobuma t\u00fchjadest lootustest, et normaalsed suhted Vene F\u00f6deratsiooniga \u00f5nnestub kuidagi taastada. Ja \u00fcksk\u00f5ik kui vastumeelne selline perspektiiv meie vestluspartneritele ka ei tunduks, on sellega raske vaielda, sest tegelikkus on selline, nagu ta on. Harkivis ehitatakse samal ajal aga esimest maaalust kooli.MART KULDKEPP"}
{"text":"Lastehaigla ekst\u00f6\u00f6tajal lasub kelmusekahtlusRIIKP\u00f5hja ringkonnaprokuratuur kahtlustab Tallinna lastehaigla toitlustusteenistuse endist juhatajat fiktiivsete t\u00f6\u00f6lepingute s\u00f5lmimises, millega tekitati haiglale k\u00fcmneid tuhandeid eurosid kahju.\u201eKohtueelse menetluse k\u00e4igus kontrollime Tallinna lastehaiglalt saabunud teavet, mille kohaselt s\u00f5lmiti endise toitlustusjuhi initsiatiivil kolm fiktiivset t\u00f6\u00f6lepingut, tekitades nii lastehaiglale ligikaudu 60 000 euro ulatuses majanduslikku kahju,\u201c r\u00e4\u00e4kis abiprokur\u00f6r Piia Enno.TRIINU LAAN"}
{"text":"Kas v\u00f5im on valija n\u00e4gu?Olukord riigis ja riigikogus teeb murelikuks. Meedias ja omavahelistes juttudes ollakse mures selle \u00fcle, et parlamendi t\u00f6\u00f6 on h\u00e4iritud, \u00fcldine meeleolu on pingeline, lisandunud on Eesti mainele v\u00e4ga kahjulik idavedude skandaal, riigieelarve tekitab segadust.\nValimistel lubatud kindlustunde ja pensionit\u00f5usu asemel oleme saamas ebakindluse ja massilised maksut\u00f5usud. Kaks kolmandikku meediav\u00e4ljaannetes avaldatud k\u00fcsitlustele vastajatest soovib praegu peaministri lahkumist (MT\u00dc \u00dchiskonnauuringute Instituudi tellitud k\u00fcsitlus, toim).\nKuigi olukord on keeruline, on edasiviivate lahenduste leidmine v\u00f5imalik. K\u00f5igepealt tuleb m\u00f5ista p\u00f5hjusi. Poliitikat j\u00e4lginud inimesed m\u00f5istavad, et parlamendis toimuv ei ole tekkinud t\u00fchjalt kohalt. See on pettusele ehitatud valimiste ja j\u00e4rgnenud tegevuste tagaj\u00e4rg. Olukorra m\u00f5istmiseks tuleb peeglisse vaadata valijalgi.\nValijad, kes h\u00e4\u00e4letasid v\u00f5imule pehme retoorikaga lubajad, peaksid oma otsusega rahul olema. Valides neid, kes on olnud skeemitajad ja alati seadnud oma huvid esiplaanile, saate v\u00f5imu, mis seisab enda isiklike, mitte valija huvide eest. Pole vaja \u00fcllatuda, et pensionilisa, \u00f5petajate palgat\u00f5usu, keskmise 1000eurose vanaduspensioni asemel tulevad ootamatult maksut\u00f5usud ja skandaalid.\nVaatame, kuidas me sellisesse seisu j\u00f5udsime. Algus\u00a0oli valele rajatud tegevus riigikogu valimistel m\u00e4rtsis, j\u00e4rgnes koalitsiooni teerullipoliitika\u00a0kevadel,\u00a0seadusi eirav tegutsemine on j\u00e4tkunud s\u00fcgisel.\nP\u00f5hiseaduse paragrahv 56 \u00fctleb, et k\u00f5rgeimat riigiv\u00f5imu teostab rahvas h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslike kodanike kaudu. Valimistel valetamise ja selle hilisema tunnistamise t\u00f5sidus on selles, et teadliku valega v\u00f5eti valijailt nende p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus otsustada riigi arengute \u00fcle. V\u00f5eti \u00e4ra tema t\u00e4htsaim \u00f5igus demokraatlikus riigikorralduses.\nTulemusena viib\u00a0valitsus ellu programmi, milleks ta valijalt volitusi saanud ei ole. \u201cLugege mu huultelt, maksud ei t\u00f5use\u201d asemel on kavas rida uusi makse ja maksut\u00f5use (k\u00e4ibemaksu t\u00f5us, automaks), mis tabavad otse\u00a0inimeste toimetulekut. Aval\u00f6\u00f6k anti\u00a0 suurperede pihta\u00a0\u2013 lastetoetuse \u00e4rav\u00f5tmisega.\nValetamise \u00f5igustuseks toodi argument, et maksudest r\u00e4\u00e4kimine pole populaarne ja siis poleks valimisi v\u00f5idetud. Maksut\u00f5use \u00fcritatakse n\u00e4idata v\u00e4iksena, r\u00e4\u00e4kides protsendipunktidest, kuigi sisuliselt hakkab tegu olema\u00a0t\u00f5usudega k\u00fcmne protsendi ulatuses.\nJ\u00e4rgnes teerullipoliitika rakendamine opositiooni vastu, sidudes eeln\u00f5ude h\u00e4\u00e4letamise usaldush\u00e4\u00e4letusega. Seda\u00a0ebademokraatlikku v\u00f5tet kritiseeris teravalt ka\u00a0president. Eriti halb on see, et \u00fchiskonna jaoks v\u00e4ga t\u00e4htsad teemad suruti l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ja \u00fchiskonna seisukohti arvestamata. Ennek\u00f5ike on jutt perekonna institutsiooni sisulisest muutmisest. K\u00f5nealune teema v\u00e4\u00e4rinuks\u00a0rahva arvamuse k\u00fcsimist.\nKahjuks on koalitsioon segadust riigikogus s\u00fcvendanud. Eirates p\u00f5hiseaduse ja riigikogu kodu- ja t\u00f6\u00f6korra seadust, on koalitsioon asunud takistama arup\u00e4rimiste ja seaduseeln\u00f5ude esitamist, eiratakse seadustes v\u00e4ga t\u00e4pselt s\u00e4testatud menetluste korda ja t\u00e4htaegu.\nM\u00f5ni n\u00e4ide: eeln\u00f5ude ja arutelude \u00fcleandmist p\u00f5hjendatakse p\u00f5hiseaduse paragrahvi 65 s\u00e4tetega, v\u00e4ites, et riigikogul peab j\u00e4\u00e4ma v\u00f5imalus k\u00f5igi loetletud 16 \u00fclesandega tegelda. Samala ajal\u00a0ei reguleeri k\u00f5nealune paragrahv ei \u00fclesannete omavahelist proportsiooni ega mahtu, ei s\u00e4testa mingit v\u00f5imalust piirata \u00fchtede \u00fclesannete t\u00e4itmist teiste huvides.\nEelarve on vaja \u00fcmber teha. Valitsuse esitatud riigieelarve kavand on nii oma sisu kui eelarve koostamise reeglite l\u00f5dvendamise t\u00f5ttu saanud laialdase tugeva kriitika osaliseks. Riigi maksukoorem t\u00f5useb, suureneb ka riigi v\u00f5lakoorem. Elanikkonda tabab maksut\u00f5us olukorras, kus Eesti oli Eurostati esialgse hinnangu j\u00e4rgi mullu elanike ostuj\u00f5u pariteedi alusel suhteliselt rikkuselt 17. riik ja Eesti elanike elatustase 13 protsenti madalam Euroopa Liidu keskmisest. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli mullu \u00fche elaniku kohta hinnataset arvestades 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, aasta varem oli see 89 protsenti. Maksut\u00f5us halvendab meie inimeste majanduslikku seisu veel.\nRiik suurendab maksukoormust, tegemata samal ajal \u00fchtegi sammu v\u00e4hendamaks kulusid\u00a0ja raiskamist. M\u00f5ni\u00a0n\u00e4ide: \u00fcle 40 miljoni euro maksumusega Paldiski kasutu gaasiterminaali rajamine, liigse innukusega ostetud vaktsiinide mahakandmine \u00fcle 15 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses, endiselt kavandatav \u00fclikalli Rail Balticu rahastamine, \u00fclikallid v\u00e4ljas\u00f5idud m\u00f5isates ja \u00fclikallid mainekampaaniad.\nRBst tuleb r\u00e4\u00e4kida eraldi. Teeme kiirraudtee asemel parem piiri ja siseturvalisuse korda. Suurte summade panemine RB alla ei ole \u00f5igustatud, kui j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja arendamata piirialad ja sisekaitse reservid.\nEksperdid on \u00fcksmeelel, et Venemaa F\u00f6deratsioon on suuteline taastama oma s\u00f5jalise v\u00f5imsuse ja muutuma naabritele ohtlikuks kahe kuni viie aasta jooksul. RB puudumisel ei juhtu midagi, aga piirialade ettevalmistuse ja kindlustamiseta satub ohtu meie riik ja rahvas. Kaitsev\u00e4el koos meie liitlastega on mitu\u00a0korda\u00a0kergem, kui piirialad on kaitseks ettevalmistatud ja siseturvalisus korras.\nKahjustunud on Eesti usutavus. Meie liitlastel on raske uskuda vene ohtu Eestile, kui me ise temaga kasulikku \u00e4ri ajame. Oma ajaloost teame, et vaenlasega \u00e4ritsejate seotus k\u00f5rge riigiv\u00f5imuga toob riigile kurva l\u00f5pu.\nLahendus on alati valijate k\u00e4tes. Ainult ausad inimesed v\u00f5imu juures ja valijad, kes ei luba enda petmist.\n"}
{"text":"Eesti saaks Danske trahvirahast oma osa, aga ainult \u00fchel tingimuselRahapesuga tegelenud Danske panga trahvirahast 50 miljonit eurot peaks laekuma Eestile, kuid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised venivad.\n\u00c4rip\u00e4evale teadaolevalt v\u00f5ib Eesti saada USA-lt Danske makstud trahvist v\u00e4hemalt 50 miljonit eurot, kuigi Eesti oli esmalt k\u00fcsinud tunduvalt rohkem. Selle Eestile vastutulekuna m\u00f5eldud raha maksmiseks seadis USA aga oma tingimuse, mist\u00f5ttu on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kahe riigi vahel kestnud v\u00e4idetavalt juba pool aastat."}
{"text":"Kelmid petsid investeerimishuviliselt naiselt v\u00e4lja ligi 13 000 eurotTALLINN, 5. oktoober, BNS \u2013 Kurjategijad petsid investeerimishuviliselt Saaremaa naiselt v\u00e4lja ligi 13 000 eurot.\nPolitsei hakkas kolmap\u00e4eval uurima juhtumit, milles on Saaremaal elav naine teinud alates juulist oma kontolt makseid v\u00e4idetavalt investeeringuteks, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja neljap\u00e4eval. Kuulutuse investeerimisv\u00f5imalusega leidis naine Facebookist.\nKelmusega tekitatud varaline kahju on ligi 13 000 eurot.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"Eesti v\u00f5ib saada Danske trahvirahast oma osaRahapesuga tegelenud Danske panga trahvirahast 50 miljonit eurot peaks laekuma Eestile, kuid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised venivad, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev.\u00c4rip\u00e4evale teadaolevalt v\u00f5ib Eesti saada USA-lt Danske makstud trahvist v\u00e4hemalt 50 miljonit eurot, kuigi Eesti oli esmalt k\u00fcsinud tunduvalt rohkem. Selle Eestile vastutulekuna m\u00f5eldud raha maksmiseks seadis USA aga oma tingimuse, mist\u00f5ttu on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kahe riigi vahel kestnud v\u00e4idetavalt juba pool aastat.Loe pikemalt \u00c4rip\u00e4evast."}
{"text":"Saaremaa naine tegi kontolt makseid investeeringuteks, kahju 13 000 eurotKolmap\u00e4eval, 4. oktoobril alustati kriminaalmenetlust selles, et alates juulikuust on Saaremaal elav naine teinud oma kontolt makseid v\u00e4idetavalt investeeringuteks.\nKuulutuse investeerimisv\u00f5imalusega leidis naine Facebookist. Kelmusega tekitatud varaline kahju on ligi 13\u00a0000 eurot."}
{"text":"J\u00e4rjekordne investeerimishuviline saarlane kaotas kelmile 13 000 eurotSuvest saati oma arust raha investeerinud Saaremaa naine sattus tegelikult petturi otsa.4. oktoobril alustati\u00a0kriminaalmenetlust selles, et alates juulikuust on Saaremaal elav naine teinud oma kontolt makseid v\u00e4idetavalt investeeringuteks.\nKuulutuse investeerimisv\u00f5imalusega leidis naine Facebookist.\nKelmusega tekitatud varaline kahju on ligi 13 000 eurot."}
{"text":"Uuring kummutab m\u00fc\u00fcdi: l\u00e4bis\u00f5itu keritakse ka uuematel autodelEesti kasutatud s\u00f5idukite turul on eriti n\u00f5utud 3-5 aastat vanad autod. \u00dche omanikuga ajalugu suurendab nende populaarsust ja v\u00e4\u00e4rtust, samas on need m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt odavnenud ja seega atraktiivne valik eelarveteadlike autojuhtide jaoks. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et paljud sellised autod pakuvad endiselt garantiid, uusimat tehnoloogiat, stiilset disaini ja mugavust.\nEhkki inimesed eeldavad, et uuema s\u00f5iduki ostmine kaitseb neid l\u00e4bis\u00f5idupettuste eest, selgus autoandmetega tegeleva ettev\u00f5tte carVerticali uuringust, et Eestis on paljud kuni 5 aastat vanad s\u00f5idukid tagasikeritud l\u00e4bis\u00f5iduga.\n\u00dche omanikuga s\u00f5idukid ei ole pettuse eest kaitstud\nKuigi inimesed eelistavad \u00fche omanikuga s\u00f5idukeid, on 7,8% k\u00f5igist carVerticali poolt Eestis kontrollitud kuni 5 aasta vanustest autodest tagasikeritud l\u00e4bis\u00f5iduga, mis t\u00e4hendab, et autojuhid peavad kasutatud s\u00f5idukit valides olema ettevaatlikud.\nK\u00f5ige suurem t\u00f5en\u00e4osus saada tagasikeritud odomeetriga auto on siis, kui s\u00f5iduk on imporditud v\u00e4lismaalt. Piiri\u00fcleste tehingute k\u00e4igus l\u00e4hevad auto odomeetri andmed sageli kaduma. Kuna eri riigid ei vaheta omavahel tehinguandmeid, saavad petturid muuta odomeetri n\u00e4itu, ilma et neid tabataks.\nEhkki seda t\u00fc\u00fcpi pettusi teevad enamasti kurjategijad, kes on spetsialiseerunud kasutatud autode importimisele ja seej\u00e4rel nende edasim\u00fc\u00fcgist kasumit teenivad, v\u00f5ivad ka eram\u00fc\u00fcjad tunda kiusatust ebaseaduslikuks tegevuseks.\n\u201cM\u00f5ned uute autode ostjad lepivad kokku, et nad ei \u00fcleta teatavat l\u00e4bis\u00f5itu, et saada paremat finantseeringut v\u00f5i v\u00e4hendada oma igakuist intressim\u00e4\u00e4ra. Petturid kipuvad aga neid kokkuleppeid eirama ja odomeetrit lihtsalt tagasi kerima, et t\u00e4ita kokkulepitud reegleid,\u201d \u00fctleb carVerticali autoekspert Matas Buzelis.\nK\u00f5ige rohkem on Eestis tagasikeritud odomeetriga Porsche autosid, millel on olnud \u00fcks omanik \u2013 kuni 5 aasta vanustest mudelitest on 18,8% keritud l\u00e4bis\u00f5iduga. Renault (14%), Skoda (13,1%), Volkswagen (8,6%) ja Mercedes-Benz (8,3%) ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4ga kaugele maha.\nKasutatud autot valides eelistavad autojuhid v\u00e4iksema l\u00e4bis\u00f5iduga s\u00f5idukeid. carVerticali andmetel on Eestis keskmisel autol ododmeetri n\u00e4it 1 aasta j\u00e4rel 55 853 km, 3 aasta p\u00e4rast 108 872 km ja 5 aasta p\u00e4rast juba 134 392 km. See seletab, miks m\u00f5nel petturil v\u00f5ib tekkida kiusatus muuta s\u00f5iduki l\u00e4bis\u00f5itu ja suurendada nii selle v\u00e4\u00e4rtust.\n\u201cEsimese aasta jooksul p\u00e4rast esindusest v\u00e4ljumist suureneb auto l\u00e4bis\u00f5it m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. T\u00e4iesti uued s\u00f5idukid sobivad \u00fcldjuhul pigem pikemateks s\u00f5itudeks, sest tootja garantii on suurep\u00e4raseks tagatiseks, et kui teel peaks tekkima mingeid probleeme, siis hoolitsetakse k\u00f5ige eest,\u201d selgitab Buzelis.\nV\u00e4hendatud l\u00e4bis\u00f5it toob kaasa s\u00f5iduki kiire v\u00e4\u00e4rtuse langemise\nKuigi autojuhid eelistavad \u00fche omanikuga s\u00f5idukeid, ei v\u00e4lista see siiski ohtu saada tagasikeritud l\u00e4bis\u00f5iduga v\u00f5i varjatud defektidega auto. T\u00f6\u00f6stuse eksperdid soovitavad ostjatel mitte kiirustada m\u00fc\u00fcja k\u00e4tt suruma ja oma soovitud s\u00f5idukit eelnevalt p\u00f5hjalikult kontrollida.\nSee protsess h\u00f5lmab auto ajaloo kontrollimist, proovis\u00f5itu ja s\u00f5iduki viimist volitatud t\u00f6\u00f6kotta \u00fclevaatuseks. Neid meetmeid tuleks rakendada s\u00f5ltumata auto vanusest v\u00f5i l\u00e4bis\u00f5idust.\nHinnanguliselt v\u00f5ib v\u00f5ltsitud odomeetriga s\u00f5iduk olla ostjale l\u00f5puks kuni 25% kallim. Kui aga s\u00f5iduki kahtlane ajalugu tuleb p\u00e4evavalgele, langeb selle edasim\u00fc\u00fcgiv\u00e4\u00e4rtus. Sellest tulenevalt ei maksa uus omanik mitte ainult rohkem, vaid saab hiljem autot m\u00fc\u00fces selle eest ka v\u00e4hem raha. Lisaks v\u00f5ib selline olukord raskendada ka s\u00f5iduki hoolduse planeerimist. Kui auto on vaid paar aastat vana, v\u00f5ib juba veerandi suurune hinnalangus p\u00f5hjustada tohutu raha kaotuse."}
{"text":"ARVUSTUS: Assassin\u2019s Creed MirageUbisofti v\u00e4rskeima seiklusm\u00e4ngu Assassins Creed Mirage peategelaseks on Basim Ibn Is\u2019Haq. Ta on \u201ekarj\u00e4\u00e4ri\u201c alustav salam\u00f5rvar, kellel rohkem k\u00fcsimusi kui vastuseid. Neid m\u00f5istatusi lahendades tuleb tal uurida meile juba varasemast tuntud templiordu saladusi ja k\u00f5rvaldada teelt k\u00f5ik, kes teda selle juures takistavad.\n[embedded content]\nSeeria eelnevat osa Valhallat m\u00e4nginud tunnevad selle nime kindlasti \u00e4ra. Mirage\u2019i tegevus toimub aga k\u00fcmmekond aastat varem, tutvustades meile Basimi eellugu ja motiive, mis viisid ta l\u00f5puks viikingite juurde.\nEsialgselt olevatki Mirage planeeritud kui Valhalla lisalugu. Arenduse k\u00e4igus tundus aga m\u00e4nguloojatele, et neil on ainest terve iseseisva m\u00e4ngu tarvis.\nKui v\u00f5tta v\u00f5rdluseks seeria eelnevad hiigelteosed, siis oleks Mirage ka oma viimistletul kujul sobinud m\u00e4ngu lisaks. Eelk\u00f5ige on seda tunda p\u00f5hiloos, mis j\u00e4\u00e4b pigem lihtsakoeliseks ja mille karakterites puudub s\u00fcgavust. Samas pole lugu kindlasti halb, vaid pigem \u00fcks seeria tugevamaid. Seda t\u00e4nu p\u00f5himissiooni lineaarsusele.\nLineaarsus v\u00f5ikski olla m\u00e4ngu l\u00e4bivaks teemaks. Nagu lubati, on Ubisoft liikunud tagasi sarja juurte suunas. Kadunud on karakteri leveldamine ja selle taha lukustatud k\u00e4snadest vastased. Kadunud on lademetes \u00fcles korjatav nodi. Kadunud on m\u00e4ngukogemust segavad ajastute vahel h\u00fcppamised, k\u00f5rvalmissioonidki on pigem kiired vahepalad. Ja mis k\u00f5ige olulisem, kadunud on m\u00e4ngijat nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka vaimselt v\u00e4sitav \u00fclepaisutatud maailm.\nKui alates Originsist hakkas Ubisoft aina suuremaid m\u00e4ngumaailmakaarte ehitama, siis n\u00fc\u00fcd on pidurit t\u00f5mmatud. Selle asemel on m\u00f5\u00f5tmeid k\u00f5vasti v\u00e4iksemaks k\u00e4rbitud. Samuti pole vajadust ega v\u00f5imalustki laevaga pikki vahemaid l\u00e4bida ega avada mitmeid ja mitmeid regioone, millest iga\u00fcks sama suur kui seeria varasemad m\u00e4ngud.\nM\u00f5istliku suurusega kaardist annab tunnistust ka see, et ma ei kasutanud kordagi kiirr\u00e4ndamist. Igale poole kas jooksin v\u00f5i ratsutasin. Ja need m\u00f5ned korrad, kui kasutasin automaatjuhtimisel ratsutamist pikema distantsi l\u00e4bimiseks, pakkusid p\u00f5gusat sirutuspausi, mille jooksul omale v\u00e4rske jook haarata.\nAssassins Creedi seeria \u00fcheks peamiseks tugevuseks on alati olnud ajaloolise keskkonna ja selle \u00fcmber p\u00f5neva \u00f5hustiku loomine. Selles osas ei valmista pettumust ka Mirage.\nM\u00e4ngu tegevuse keskmeks on 9. sajandi Baghdad, mis on sisuliselt iga nurga alt l\u00e4bitav. Risti-r\u00e4sti asetsevad ja tihkelt t\u00e4isehitatud t\u00e4navad. Erinevate k\u00f5rgustega hooned. Postid, varikatused ja liinid, mida m\u00f6\u00f6da liigelda. Nii mitmek\u00fclgset parkuuri varasematest m\u00e4ngudest ei meenugi.\n\u00d5hustikult meenutab Assassins Creed Mirage eelk\u00f5ige Originsi. Aga see on m\u00f5istetav, sest m\u00f5lemad leiavad aset Araabiamaades.\nP\u00f5hitegevuse k\u00f5rvalt v\u00f5id elavas linnas sukelduda taskuvarga rolli. P\u00e4tsata antiikseid v\u00e4\u00e4risesemeid. V\u00f5i murda sisse hoonetesse, et neist varastada erinevaid ressursse ja varustust, millega oma tegelast arendada. Olgu selleks siis erinevate oskuste lahtilukustamine v\u00f5i salam\u00f5rvari rikkaliku t\u00f6\u00f6riistavaliku kallal nokitsemine.\nK\u00fcll tuleb k\u00f5ige selle juures aga oma oskusi lihvida, sest kehvalt l\u00e4biviidud kelmus v\u00f5i koguni m\u00f5rv p\u00fc\u00fcab nii linnaasukate kui ka -valvurite t\u00e4helepanu ja nii muutud \u00fcha tagaotsitavamaks. \u00d5nneks on selle vastu rohi olemas.\nKui s\u00e4\u00e4rasele tegevuste mitmekesisusele midagi ette heita, siis on selleks asjaolu, et need on kohati omavahel liigagi tihedalt seotud. See toob endaga kaasa m\u00f5ningast ressursimajandamist.\nKes tahab k\u00f5ik m\u00e4ngu v\u00f5imalused lahti lukustada, peab niikuinii igast v\u00f5imalusest kinni haarama. P\u00f5hiloo saab aga m\u00e4ngeldes l\u00e4bida ka \u00fcsna tagasihoidlikult v\u00e4lja arendatud tegelasega.\n[embedded content]\nOih, peaaegu oleks unustanud m\u00e4ngu k\u00f5ige olulisema osa. Mirage\u2019is oled m\u00e4ngijana taas t\u00e4iskohaga salam\u00f5rtsukas. Ei, sa pole Vana-Egiptuse s\u00f5dalane. Ei, sa pole Vana-Kreeka palgas\u00f5dur. Ei, sa pole Inglismaad r\u00fc\u00fcstav ja kloostreid p\u00f5letav verejanuline viiking.\nSa hiilid, luurad, varitsed ning lood petekaid ja l\u00f5kse, et vastaseid oma teelt k\u00f5rvaldada. \u00dcks-\u00fchele avalikku v\u00f5itlusesse asumine on hoopis m\u00e4rk kehvalt l\u00e4bim\u00f5eldud ja teostatud plaanist. Seevastu saab taas nautida varjudes ja p\u00f5\u00f5sastes liikumist, salajast pealtkuulamist ja katuser\u00e4\u00e4stalt piilumist. Et siis \u00f5igel hetkel otsustavalt r\u00fcnnata.\nT\u00fchja sellest et arvuti poolt juhitud tegelased on \u00fcsna totud ja ei hooli \u00fclearu oma surnud kaaslastest. See ongi pigem Ubisofti k\u00e4ekiri kui eba\u00f5nnestunud m\u00e4ngudisain. Pealegi, m\u00f5ned alarmkellad m\u00e4ngus ikkagi on ja kui liigselt t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcda, siis v\u00f5idakse m\u00e4ngijat p\u00e4ris pikalt taga ajada. P\u00f5genemine aga lisab m\u00e4ngu l\u00f5bu, sest annab p\u00f5hjust v\u00f5tta maksimaalne kogemus ammuses Baghdadis parkuurimisest.\n\u00dcks kana mul m\u00e4nguga kitkuda siiski on. See on paraku teema, mis hakkas juba esimestest treileritest silma. Nimelt on Ubisofti Anvil mootor v\u00e4ga ajale jalgu j\u00e4\u00e4mas. Kui m\u00e4ngides v\u00f5ib-olla v\u00e4ga t\u00e4hele ei pane ja ehk andestad, siis vahestseenides kraabib pildi kvaliteet juba p\u00e4ris teravalt silma. See v\u00f5imendub veelgi, kui l\u00fclitada graafika kvaliteedikeskseks.\nJ\u00e4tkuvalt vajab harjumist tegelase juhtimine just sinna, kuhu soovid. Aga siin on peamiseks s\u00fc\u00fcdlaseks just see, et peaaegu igale poole saab ronida. Ka Unityst meelde j\u00e4\u00e4nud l\u00e4bi majade p\u00f5ikamine on kenasti tagasi \u2013 \u00fchest aknast sisse ja teisest kohe uuesti v\u00e4lja.\nKokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et Mirage\u2019i 20 tunni jooksul leidsin end korduvalt nostalgitsemas seeria helgemate momentide \u00fcle, kui t\u00e4iskohaga salam\u00f5rvarina p\u00f5\u00f5sastes vastaste mahanottimise j\u00e4rjekorda plaanisin. V\u00e4gisi tahaks \u00f6elda, et tegemist on seeria parima esitusega p\u00e4rast Black Flagi ja juba ootan j\u00e4rge."}
{"text":"Ukraina kaitseminister sai kolm aset\u00e4itjatTALLINN, 5. oktoober, BNS \u2013 Ukraina valitsus nimetas kaitseminister Rustem Umerovile p\u00e4rast eelmise kaitseministri Oleksi Reznikovi tagasiastumist vallandatud Hanna Maljari ja teiste tuntud inimeste asemele kolm uut aset\u00e4itjat, kirjutas portaal Unian.\nUmerov teatas uutest m\u00e4\u00e4ramistest Facebookis neljap\u00e4eval, 5. oktoobril. Valitsus kinnitas ametisse Ivan Havr\u00f5ljuki, Dm\u00f5tro Klimenkovi ja Stanislav Haideri.\nHavr\u00f5ljukist saab Ukraina asekaitseminister s\u00f5jalis-tehnilise poliitika alal. Ta hakkab vastutama s\u00f5jav\u00e4e relvastuse ja s\u00f5jatehnika arendamise, Ukraina kaitset\u00f6\u00f6stuskompleksi NATO standarditele vastavaks \u00fcmberehitamise ning relvastuskoost\u00f6\u00f6 eest partnerriikidega.\nHavr\u00f5ljuk\u00a0 teenis varem peastaabis ja Ukraina logistikaj\u00f5udude \u00fclemana. Ta oli ka Ukraina relvaj\u00f5udude peastaabi ase\u00fclem ja juhtis logistikapeavalitsust.\nKlimenkov m\u00e4\u00e4rati kaitseministri aset\u00e4itjaks hankek\u00fcsimustes. Uuel ametikohal hakkab ta tegelema hankeprotsesside standardiseerimise, s\u00fcstematiseerimise ja kontrolliga. Tema prioriteetide hulgas on ka mittesurmavate hangete agentuuri k\u00e4ivitamine.\nVarem t\u00f6\u00f6tas Klimenkov AS Ukrtransgaz kommertsdirektorina, oli ka Ukraina riigivarafondi aseesimees ning juhtis Rootsi ettev\u00f5tte Ericsson suurprojekte.\nStanislav Haider nimetati Umerovi aset\u00e4itjaks institutsionaalse arengu alal.\n\"Tema pea\u00fclesanne on kaitseministeeriumi arendamine j\u00e4tkusuutliku ja tervikliku institutsioonina, mis p\u00f5hineb andmetel ning tagab l\u00e4bipaistvuse ja vastutuse,\" nimetas minister Haideri \u00fclesandena.\nVarem oli Haider korruptsioonit\u00f5rjeagentuuri digip\u00f6\u00f6rde juht ning tegeles agentuuri strateegilise planeerimisega l\u00e4htudes eesm\u00e4rkide ja v\u00f5tmetulemuste meetodist.\n\"Kaitseministeeriumi t\u00f6\u00f6 k\u00f5ige olulisemad p\u00f5him\u00f5tted on t\u00e4ielik sallimatus korruptsiooni suhtes ja t\u00f5husus. Olen kindel, et uued meeskonnaliikmed saavutavad seatud eesm\u00e4rgid,\" l\u00f5petas Umerov.\nBaltic News Service"}
{"text":"Politsei operatiivs\u00fcndmused\u2022 26. augustil peatas politsei Aluste-Kergu teel kahtlase s\u00f5idustiiliga s\u00f5iduki. Juht alkoholi tarvitamise tunnustega. Alustati v\u00e4\u00e4rteomenetlus.\n\n\u2022 30. augustil toimus Allik\u00f5nnu k\u00fclas liiklus\u00f5nnetus, kus s\u00f5iduauto p\u00f6\u00f6ras ette peateel liikuvale jalgratturile. Inimesed viga ei saanud.\n\n\u2022 5. septembril teatati, et Sikana k\u00fclas on l\u00f5hutud talumaadel 692 kiletatud silorulli. Alustati menetlus.\n\n\u2022 7. septembril V\u00e4ndra-Kalmaru teel peatati mootors\u00f5idukit korduvalt juhtimis\u00f5iguseta juhtinud juht. Alustati v\u00e4\u00e4rteomenetlus.\n\n\u2022 9. septembril Tallinn-P\u00e4rnu-Ikla mnt toimus liiklus\u00f5nnetus kus mootorrattur kukkus kurvis s\u00f5iduvea t\u00f5ttu. Keegi vigastada ei saanud.\n\u2022 12. septembril peatas politsei mootors\u00f5idukit juhtinud juhi kellel alkoholi tarvitamise tunnused. Alustati v\u00e4\u00e4rteomenetlus.\n\n\u2022 13. septembril teatati Kalmaru k\u00fclast, et garaa\u017eist on varstatud Mercedes Benz aastast 1939. Alustati kriminaalmenetlus.\n\n\u2022 15. septembril teatati, et Metsavere k\u00fclast on varastatud kas jahuveskit ning mootorratas Pannonia koos k\u00fclgkorviga. Alustatud kriminaalmenetlus.\n\n\u2022 15. septembril P\u00e4rnu-Jaagupi Kergu mnt esirehvi purunemise t\u00f5ttu s\u00f5itis veok teelt v\u00e4lja kraavi. Keegi vigastada ei saanud.\n\n\u2022 19. septembril Aluste-Kergu teel peatati mopeed mille juht alkoholijoobes. Alustati kriminaalmenetlus.\n\n\u2022 Olge liikluses t\u00e4helepanelikud ning valige ohutu s\u00f5idukiirus. Samuti soovitan \u00fcle vaadata s\u00f5idukil rehvid kuna ilmastiku olud halvenevad p\u00e4ev p\u00e4evalt ning teeolud muutuvad sademete tuttu libedaks.\n\n\u2022 Jalak\u00e4iatele tuletame meelde, et pimedal ajal kannaksite helkurit. See on m\u00f5jus viis olla s\u00f5idukijuhtidele m\u00e4rgatud ning turvaliselt j\u00f5uda sihtkohta.\n\n\u2022 Toimuvad katsed inimestelt\ntelefoni ja interneti teel raha v\u00e4lja petta. Tuletan siinkohal meelde reeglid mida tuleb kindlasti j\u00e4lgida. \u00c4rge andke \u00fcksk\u00f5ik mis ettek\u00e4\u00e4ndel oma pangakonto andmeid v\u00f5\u00f5rastele. \u00c4rge j\u00e4tke oma ID-kaarti j\u00e4relevalveta ja \u00e4rge andke seda teistele isikutele.\n\n\u2022 \u00c4rge laske v\u00f5\u00f5rastel \u00fcksk\u00f5ik mis ettek\u00e4\u00e4ndel eemalt oma arvuti \u00fcle kontrolli v\u00f5tta. Internetist midagi ostes tuleb m\u00fc\u00fcja tausta hoolega kontrollida aga alati j\u00e4\u00e4b v\u00f5imalus, et satute kelmile ja j\u00e4\u00e4te rahast ilma.\n\n\u2022 Kui keegi Teilt internetis raha palub, ei pruugi tema jutt sellest, miks ta raha vajab t\u00f5ele vastata.\n\n\nJANEK SAHARENKO P\u00e4rnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik"}
{"text":"Ehitajate hinnangul on neile pandud j\u00e4relevalvekohustus seadusega vastuolusAstlanda Ehituse ning ehitusettev\u00f5tete liidu juhatuse esimees Kaupo Kolsar saatis rahandusministeeriumile \u00fclikriitilise tagasiside ning j\u00e4ttis uued m\u00e4\u00e4rused koosk\u00f5lastamata.\nFoto: Andras Kralla\nKallis, m\u00f5ttetu ja poolik lahendus, \u00fctlevad ehitusettev\u00f5tjad uue maksure\u017eiimi kohta, millega neilt n\u00f5utakse ehitusplatsidel viibimise salvestamist ning t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela andmete edastamist. Aga viimane k\u00f5rs kaameli turjal on andmete kogumine m\u00e4\u00e4ruste alusel, millele seadus isegi ei viita.\nAlates p\u00fchap\u00e4evast kehtivad ehitusplatsidel uued reeglid: tuleb paika panna, kes k\u00e4ivad ehitusplatsil, millal k\u00e4ivad ehitusplatsil, kes kelle jaoks t\u00f6\u00f6tab. Maksu- ja tolliamet loodab sellest ravi \u00fcmbrikupalga maksmise vastu, mille maksukahju on 100 miljonit, konkreetselt ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk k\u00fc\u00fcnib aastas \u00fcle 20 miljoni euro."}
{"text":"Ookeanis leidub kvadriljoni euro eest kulda. Miks me seda ei kaevanda?Paljudele v\u00f5ib see tulla \u00fcllatusena, aga merevees leidub miljoneid tonne kulda. Kas tehnoloogia arenemisel v\u00f5ib tulemas olla uus kullapalavik? Selgub, et kulla k\u00e4ttesaamine mereveest on n\u00f5nda keeruline, et niipea seda oodata ei ole.Selle, et kulda leidub ka merevees, avastas Briti keemik Edward Sonstadt 1872. aastal. P\u00e4rast seda on paljud inimesed proovinud leida viise, kuidas seda kulda merest k\u00e4tte saada.\nAtlas Obscura kirjutab, et esimesed katsed mereveest kulda koguda toimusid 1890ndatel. Ja see oli \u00fcks suur pettus. K\u00f5ik algas sellest, et Inglismaa pastor Prescott Ford Jernegan v\u00e4itis, et on leiutanud uue seadme, millega saab mereveest elavh\u00f5bedat ja elektrit kasutades kulda v\u00e4lja s\u00f5eluda.\nTa asutas oma lapsep\u00f5lves\u00f5bra Charles Fischeriga ettev\u00f5tte Electrolytic Marine Salts Company. Jernegan tegi investoritele pealtn\u00e4ha eduka demonstratsiooni, kuidas seadeldis t\u00f6\u00f6tab. See k\u00f6itis paljusid ning kokku suudeti koguda miljon dollarit (t\u00e4nases v\u00e4\u00e4ringus k\u00fcmned miljonid dollarid). Nad v\u00e4itsid oma prospektis, et Long Islandi v\u00e4inalt on v\u00f5imalik koguda piisavalt kulda kogu USA riigiv\u00f5la tasumiseks.\nEttev\u00f5te avas isegi Lubecis tehase, aga asukoht oli valitud n\u00f5nda, et selle j\u00e4relevalve teostamine oli keerulisem. 1898. aastal, mil investorid soovisid tehast k\u00fclastada ja selle protsesse t\u00e4psemalt kontrollida, kukkus kogu skeem kokku. Jernegan otsustas Euroopasse p\u00f5geneda, Fisheri saatus on t\u00e4naseni teadmata. Hiljem selgus, et Jernegan oli seadeldises t\u00f6\u00f6deldud veele kulda ise juurde lisanud ning mereveest ei suudetud midagi k\u00e4tte saada.\nP\u00e4rast seda on tehtud mitmeid katseid mereveest kulda kuluefektiivselt k\u00e4tte saada, aga tulutult. N\u00e4iteks 1920ndatel hakkas Saksamaa keemiliste relvade arendaja ja Nobeli preemia v\u00f5itnud Fritz Haber arendama viise, kuidas kuld merest k\u00e4tte saada. Sellega lootis ta esimese maailmas\u00f5ja j\u00e4rel Saksamaa riigikassa uuesti t\u00e4ita. Haber ja grupp teadlasi t\u00f6\u00f6tasid selle kallal aastaid, aga kogu projekt sai l\u00f5pu hetkel, kui ta sai aru, et tema esialgsed arvutused \u00fclehindasid kulla osakaalu merevees.\n\nKui palju on ookeanides kulda?\n\nEelmise sajandi l\u00f5pus suudeti t\u00e4psemalt kindlaks teha, kui palju merevees kulda leidub. Muidugi on palju k\u00fcsitavusi ka praeguste hinnangute osas, samas on n\u00fc\u00fcd teada, et selle kontsentratsioon on v\u00e4ga v\u00e4ike. \u00dches Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi uuringus leiti, et iga 100 miljoni kuupmeetri vee kohta leidub ookeanis umbes 1 gramm kulda.\nKontsentratsioon on k\u00fcll imepisike, aga Maal on v\u00e4ga palju vett. MITi uuringus leiti, et kokku on ookeanides umbes 20 miljonit tonni kulda. V\u00f5rdluseks \u2013 Maailma Kullan\u00f5ukogu andmetel on maailmas kokku kaevandatud ligi 210 000 tonni kulda. Ookeanis leidub seega maapealsetest varudest umbes 100 korda rohkem kulda.\nMis on selle kulla v\u00e4\u00e4rtus? Praeguste hindade juures maksab tonn kulda umbes 51 miljonit eurot. 20 miljoni tonni hind on seega 1,02 kvadriljonit ehk 1020 triljonit dollarit. Kogu maailma sisemajanduse koguproduktiga v\u00f5rreldes on selle v\u00e4\u00e4rtus enam kui 10 korda suurem.\nKulda leidub arvatavasti hulganisti ka ookeanip\u00f5hjas all olevas maakoores, aga need hinnangud on v\u00e4ga umbkaudsed.\n\nKulla s\u00f5elumine ookeanist pole kasumlik\n\nMiks seda kulda siis ookeanist kokku ei korjata? Viimase sajandi jooksul on selgunud, et see on v\u00e4ga keeruline \u00fclesanne. Praeguseks ei ole leitud kuluefektiivset viisi kulla eraldamiseks mereveest.\nAmeerika Keemia\u00fchingu ajakirjas avaldati 2018. aastal uuring, mis kirjeldas \u201esvammina\u201c toimivat materjali, mis v\u00f5imaldas kulda mereveest kiiresti k\u00e4tte saada. Samuti v\u00f5imaldas see merevett muuta magedaks. V\u00e4idetavalt suutis see kahe minuti jooksul koguda mereveest ligi grammi kulda. Selle tehnoloogia skaleerimine punktini, kus ta muutus kasumlikuks, kujunes aga liiga keeruliseks. Praegu arendatakse seda vaid kaevandustes, kus sellega kogutakse kokku protsessi k\u00e4igus \u201epudenenud\u201c kulda.\nLisaks sellele tuleb arvestada ka sellise tegevuse keskkonnam\u00f5judega. Pole selge, kuidas laialdane s\u00f5elumine t\u00e4pselt v\u00e4lja n\u00e4eks, aga on selge, et mere elukeskkonnale see h\u00e4sti ei m\u00f5juks. Juba praegu toimub s\u00fcvamere kaevandamine, mis v\u00f5ib potentsiaalselt kujuneda keskkonnale v\u00e4ga kahjulikuks.\nKulda investeerimine on t\u00e4na lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!"}
{"text":"Rootsi kuritegelikud j\u00f5ugud kasutavad r\u00e4pase raha pesuks Spotify'dRootsis on viimastel aastatel kasvanud lisaks pommiplahvatustele ja tulistamistele ka kuritegelikud j\u00f5ugud, kes kasutavad raha pesemiseks just Spotify'd.\n\u201eV\u00f5in sajaprotsendilise kindlusega \u00f6elda, et see j\u00e4tkub. Olen sellega ise seotud olnud,\u201c s\u00f5nas \u00fcks anon\u00fc\u00fcmne kuritegeliku j\u00f5ugu liige.\nTema j\u00f5uk hakkas Spotify'd rahapesuks kasutama 2019. aastal, ajal, mil Rootsi gangsterr\u00e4pp sai riigis populaarseks ja millega hakati v\u00f5itma hulga auhindu. \u201eMeil oli ka palgalisi inimesi, kes sellega s\u00fcsteemselt tegelesid,\" r\u00e4\u00e4kis ta.\nProtsessi kirjeldades selgitas ta, et j\u00f5ugud konverteerivad oma r\u00e4pase raha Bitcoiniks. Seej\u00e4rel kasutavad nad kr\u00fcptovaluutat, et maksta inimestele, kes omakorda m\u00fc\u00fcvad Spotify's v\u00f5ltsitud vooge. \"Nad hoolitsesid selle eest, et me j\u00f5uaksime edetabelite tippu,\u201c \u00fctles ta.\nSuuremad vood toovad m\u00f5istagi Spotify's kaasa suuremad v\u00e4ljamaksed. Rootsi ajalehe Svenska Dagbladet andmeil maksab n\u00e4iteks miljoni voo kogumine umbes 40 000\u201360 000 krooni (umbes 3500-5100 eurot).\nAnon\u00fc\u00fcmne uuriv politseiametnik kommenteeris samuti, et v\u00f5ttis 2021. aastal Spotifyga \u00fchendust ja soovis asja arutada, kuid ettev\u00f5te ei vastanud talle kunagi. \"Spotify'st on saanud j\u00f5ukude pangamasin. Sellel on otsene seos j\u00f5ukude ja surmava v\u00e4givallaga,\u201c \u00fctles ta v\u00e4ljaandele\nV\u00e4ljaandele AFP-le s\u00f5nas aga Spotify, et manipuleeritud vood on v\u00e4ljakutse kogu harule ning et nad on teinud probleemi lahendamiseks k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d. Spotify s\u00f5nul on kunstikke vooga siiski k\u00f5igest 1%, seega pole nende s\u00f5nul teada, et tegemist oleks laiaulatusliku kasutusviisiga."}
{"text":"FOTOD | \"MasterChef Eesti\" teise hooaja tutvustusel nautisid k\u00fclalised meeldivat seltskonda ja erakordseid toiduelamusiNeljap\u00e4eva \u00f5htul toimus hobikokkade v\u00f5istlussaate \"MasterChef Eesti\" teise hooaja ava\u00fcritus, kus kaunitele k\u00fclalistele pakuti t\u00f5eliselt h\u00e4id maitseelamusi. Vaata galeriist, kuidas toiduelamustest pakatav \u00fcritus m\u00f6\u00f6dus!\nTelia Inspira vahendusel j\u00f5uab ka sel s\u00fcgisel televaatajate ette kokandusv\u00f5istlus \"MasterChef Eesti\", kus parimad hobikokad proovile pannakse. Uue ehk j\u00e4rjekorras teise hooaja ava\u00fcritus toimus t\u00e4na Fotografiskas, kus k\u00fclalistele kokkasid nii tippkokk Peeter Pihel kui ka \"MasterChef Eesti\" esimese hooaja v\u00f5itja Jana Guzanova.\nEesti parimat amat\u00f6\u00f6rkokka asub ka uuel hooajal v\u00e4lja selgitama kohtunike ja saatejuhtide trio Orm Oja, \u00d5ie Pritson ja Mihkel Heinmets.\n\u201eMasterChef Eesti\u201c p\u00e4rjati t\u00e4navusel Eesti Filmi- ja Teleauhindade (EFTA) galal Eesti parima meelelahutussaate auhinnaga.\nHobikokkade v\u00f5istlussaate esimese hooaja v\u00f5itis finantskuritegude uurija Jana Guzanova, kes andis p\u00e4rast v\u00f5itu intervjuu ka Kroonikale. Loe Jana Guzanovast ja tema \u201eMasterChef Eesti\u201c teekonnast l\u00e4hemalt SIIT."}
{"text":"Martin Herem oli libakontoga kimpusNetikelmid tulevad ja l\u00e4hevad ning leiavad endale uusi ohvreid. Seekord otsustati kaitsev\u00e4e juhataja, kindralMARTIN HEREMI (49) nime alt tegutseda ja seejuures ka ajakirjanikuga \u00fchendust v\u00f5tta.Kui kindral Herem n\u00e4dalavahetusel Kroonika ajakirjaniku Instagrami kontot j\u00e4lgima hakkas, oli toimetuse imestus suur. Tekkis k\u00fcsimus, kas kaitsev\u00e4e juht on otsustanud hakata suunamudijaks, sest tema nimel oli iga p\u00e4ev tehtud aktiivselt mitmeid postitusi. Laup\u00e4eval kell neli \u00f6\u00f6sel kirjutati tema nime alt Instagrami vestluses: \u201eTere! Kuidas sul l\u00e4heb?\u201cKaitsev\u00e4est tuli vastus Kroonika p\u00f6\u00f6rdumise peale kiirelt - tunnistati, et tegemist on libakontoga ja hetke p\u00e4rast oli konto sotsiaalmeediast juba kustutatud.\u201eKaitsev\u00e4gi on teadlik, et kaitsev\u00e4e juhataja nimel on loodud Instagrami libakonto. Oleme teinud vastavad sammud, et k\u00f5nealune konto eemaldada,\u201c vastas leitnant Liis Vaksmann Eesti kaitsev\u00e4e pressiteenistusest.Kindral Martin Herem pole ainuke tuntud inimene, kelle nimele on libakontosid tehtud. Ka muusikud Koit Toome ja Tanel Padar on netikelmidega kimpus olnud. Toome on pidanud isegi korduvalt oma austajaid libakontode eest hoiatama.\u201eKahjuks on j\u00e4lle liikvel libakonto!\u201c teatas Koit 2022. aasta veebruaris oma Facebooki kontol. 2021. aasta m\u00e4rtsis langes muusik h\u00e4kkerite ohvriks ning temalt kaaperdati nii t\u00f6\u00f6meil kui ka Facebooki konto. Nende tagasisaamiseks kulus Toomel kaks kuud.Tanel Padari libakontolt lisati 2022. aasta m\u00e4rtsis inimesi s\u00f5bralisti ja selle alt kirjutati neile ka Taneli nimel kirju - eravestlustes esines ka r\u00f5vetsemist."}
{"text":"Investeering polnud edukas4. oktoobril alustati kriminaalmenetlust selle asjus, et Saaremaal elav naine oli alates juulist teinud oma kontolt makseid - v\u00e4idetavalt investeeringuteks. Ta leidis investeerimiskuulutuse sotsiaalmeediast. Kelmusega tekitatud kahju on 13 000 eurot.OHTULEHT.EE"}
{"text":"Uskumatu! Ja katuserahad kaovadki!Riigikogu 27. septembri istungil andis peaminister Kaja Kallas \u00fcle 2024. aasta 563-lehek\u00fcljelise riigieelarve seaduse eeln\u00f5u. Riigieelarve tulude kogumaht on 16,8 ja kulude kogumaht 17,7 miljardit eurot. V\u00f5rreldes selle aasta eelarvega on tulude maht kasvanud 1,2 ja kulud 0,8 miljardit eurot.Lihtsureliku jaoks on see eeln\u00f5u ja seletuskiri hoomamatu, kuigi leidub \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmede peal neidki, kes suudavad selle paksu raamatu l\u00e4bi lugeda. \u00dcldmulje on, et midagi head meid ees ei oota - eeln\u00f5u on segane, kriise s\u00fcvendav ja visioonitu. Siiski: sealt puuduvad senisel kujul kaks kulurida, mis seoses riigikogu t\u00f6\u00f6ga on aastaid riigialamate seas kirgi k\u00fctnud. Ja katuseraha ei tule.Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev kinnitas ka n\u00e4dal tagasi valitsuse pressikonverentsil, et j\u00e4rgmise aasta riigieelarvesse ei tule regionaalseid investeeringuid ehk niinimetatud katuseraha. Uskumatu, et minu silmad suutsid selle aja \u00e4ra oodata!T\u00e4navavalgustus rahvasaadikuleMeeldetuletuseks: katuseraha tekkis veerandsada aastat tagasi, kui v\u00f5imul oli 42 h\u00e4\u00e4lega peaminister Mart Siimanni v\u00e4hemusvalitsus (1997-1999). Kui riigikogus l\u00e4ks vaja suuremat toetust, tuli koalitsioonil olla paindlik (loe: anda natuke raha), et opositsioon ei kobiseks ja tunneks ennast samuti tegijana. Parim v\u00f5imalus selleks oligi katuseraha, kuna valitsus tahtis, et nende kroon krooni haaval vaevaga tasakaalu aetud eelarvet opositsioon \u00fcmber teha ei tahaks. M\u00f5elda vaid, riigieelarve oli siis tasakaalus!Aga liigume ajas edasi. Aastaid vaikselt toiminud salapakt koalitsiooni ja opositsiooni vahel sattus esimest korda suure kella k\u00fclge 2006. aasta presidendivalimiste eel, kui katuserahaga p\u00fc\u00fcti \u00e4ra osta valijamehi. Kuigi tollane riigikontrol\u00f6r Mihkel Oviir arvustas plaani ja n\u00e4gi seda endale omasel k\u00e4redal moel kui kuritarvituste ohtu, j\u00e4i ta h\u00fc\u00fcdjaks h\u00e4\u00e4leks k\u00f5rbes.Algul \u00fclla ideena m\u00f5eldud toetusraha j\u00f5udis oma n\u00e4rususes avalikkuse ette aga enne 2007. aasta riigikogu valimisi, kui keskerakondlane Heimar Lenk jagas R\u00e4pinas valijatega kohtudes s\u00fcmboolse 100 000kroonise t\u0161eki, mille all ilutses suure oraatori ja kunagise ETV Moskva korrespondendi allkiri. Kelle raha riigikogulane tegelikult nii lahkelt jagas, j\u00e4i r\u00e4pinalastele selgusetuks. Rahu! See ei olnud siiski Vene raha. Lenk tunnistas, et summa p\u00e4rines Eesti vabariigi riigieelarvest. \u201eMe toetasime selle aasta eelarvest pension\u00e4re,\u201c tunnistas Lenk hiljem Postimehele.P\u00e4rast selle skandaali vaibumist katuseraha olemusest eriti ei r\u00e4\u00e4gitud. Kui masuaastatel (2008-2010) viidigi katuseraha v\u00e4idetavasti nulli, siis hiljem taastati see ilma suurema k\u00e4rata. N\u00e4iteks \u00fcle-eelmisel aastal sai \u00fcks rahvaasemik oma lemmikprojektide rahastamiseks umbes 30 000 ja mullu juba 39 600 eurot. Kiire arvutus n\u00e4itab, et sellele kulus eelmisel aastal \u00fcle nelja miljoni euro.Kui varem oli katuseraha taotlejaks fraktsioon, siis l\u00e4bipaistvuse suurendamiseks otsustati kaks aastat tagasi lisada ka konkreetse ettepaneku teinud saadiku nimi. See ei meeldinud tollasele rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale. Nimelt leidis J\u00f5geva kiriku metseen, et riigieelarvesse saavad enne kolmandat lugemist teha muudatusi \u00fcksnes fraktsioonid.\u00d5nneks ei l\u00e4inud viguriv\u00e4nda ettepanek l\u00e4bi, muidu me ei teakski, et Reformierakonna fraktsiooni koosseisu kuulus eelmises riigikogus ka Sulev Kannim\u00e4e. Meeldetuletuseks: eelmisel suvel endale M\u00e4hma k\u00fclla suvila ehitanud Kannim\u00e4e, kes talvitub tavaliselt Uusna k\u00fclas, tahtis oma 39 000eurost katuseraha jagada nii, et 26 000 eurot l\u00e4heb M\u00e4hma t\u00e4navalampide tarbeks ning 13 000 Uusnasse madalseiklusraja ehitamiseks.Kusjuures t\u00e4navavalgustus puudutanuks M\u00e4hmas vaid seda piirkonda, kus on Kannim\u00e4e vast valminud suvila ja Uusna k\u00fclamaja juhatab juhtumisi tema abikaasa. P\u00e4rast loo ilmsiks tulekut teatas Reformierakond, et v\u00f5tab ettepaneku tagasi. \u201eKas vallale ei v\u00f5i raha anda?\u201c k\u00fcsis Kannim\u00e4e n\u00f6rdinult k\u00fcsimuse peale, kas talle ei tundu need rahaeraldused korruptiivse maiguga. \u201eMina mingit vastuolu ei n\u00e4e.\u201c (Postimees, 25.11.2022) Nii anekdootliku loo peale naersin laginal, nagu oleksin taas lugenud armsa s\u00f5bra \u201eRehepappi\u201d. Aga see selleks. Loodame, et see katuseraha likvideerimise saaga, mida lubas Eesti 200 ka enne valimisi, oleks uustulnukatele l\u00f5puks ometi esimese valimislubaduse t\u00e4itmine.Mis saab kuluh\u00fcvitistest?Aga see pole veel k\u00f5ik. \u00dcks valimislubadus on erakonnal Eesti 200 veel teoksil. Riigikogu esimees Lauri Hussar teataski m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi ERRile antud intervjuus, et pooldab riigikogu liikmete kuluh\u00fcvitiste v\u00e4hendamist, sellise ettepaneku tegi ka riigikohus.Hussar kaotaks \u00e4ra ka kuluh\u00fcvitiste administreerimise ehk t\u0161ekkide esitamise ning k\u00e4is v\u00e4lja ettepaneku, et tulevikus v\u00f5iks saadiku palk olla fikseeritud neljaks aastaks. Riigikogu esimehe n\u00e4gemuse kohaselt oleksid kuluh\u00fcvitised senise 30 protsendi asemel j\u00e4rgmisest aastast 15- 20 protsenti.Meenutan, et kuluh\u00fcvitised olid juba VII riigikogu (1992-1995) ajal. Kahjuks tollased rahvaasemikud t\u00e4pselt ei m\u00e4leta, mis kujul need eksisteerisid. M\u00e4letatakse ainult bensiinit\u0161ekke, mida nad ametnikele viisid. Ajakirjanduse t\u00e4helepanu need igatahes ei p\u00e4lvinud. V\u00f5ibolla oli p\u00f5hjuseks riigikogu liikmete madal palk, sest sel ajal teenisid isegi lapsajakirjanikud rohkem kui lihtne rahvaasemik.Sel sajandil on aga leheneegrid kuluh\u00fcvitistel silma peal hoidnud. Avastati, et 2004. aastal k\u00e4is Reet Roos kell kolm \u00f6\u00f6sel valijaga kohtumas ja pitsat s\u00f6\u00f6mas. 2007. aastal k\u00e4is aga riigikogu vanim liige Jaan Kundla \u00fches Rimi kaupluses poodlemas. Ta ostis muu hulgas l\u00f5hefileed, majoneesi, leiba, saia, oliive, sinki, teed, kurki ja tomatit ning viis 708eurose arve riigikogusse kinni maksmiseks, sest tegu olnud t\u00f6\u00f6ga seotud kuludega ehk valijatega kohtumisega.Mailis Reps lasi aastatel 2020 ja 2021 h\u00fcvitada k\u00e4ekellasid, ehteid ja seinakellasid, p\u00f5hjendades sedagi napilt valijatega kohtumisega.V\u00e4rskemaid kuluh\u00fcvitajaid me veel m\u00e4letame: autolube mitteomav Mihhail Stalnuhhin liisis mitmel korral autot ja ostis kokku oma raamatuid, mida valijatele jagada. Vaid m\u00f5ni tund enne eelmise riigikogu volituste l\u00f5ppemist otsustas aga Urmas Reitelmann, et v\u00f5tab riigikogu liikmele ette n\u00e4htud k\u00fctusekaardist viimast ja tankis Riisiperes 243 liitrit diislik\u00fctust. Nojaa, Kadri Tali kohtumist valijatega, kus s\u00f6\u00f6di d\u017einntooniku k\u00f5rvale veiseburgerit, angers\u00e4ga \u0161a\u0161l\u00f5kki, grillitud juustu, plangul\u00f5het ja \u00f5unakooki, m\u00e4letavad ka viletsama m\u00e4luga lugejad. T\u00f5si, erinevalt eelmainitutest otsustas Kadri Tali kuluh\u00fcvitise tagasi maksta.Eeltoodud n\u00e4idete varal v\u00f5ib v\u00e4ita, et rahvaasemike fantaasia, kuidas raha laiaks l\u00fc\u00fca, on piiritu. Seet\u00f5ttu oleks m\u00f5neti kahju, et tulevikus me ei n\u00e4egi, kuhu kuluh\u00fcvitised l\u00e4ksid. Samas hoiab arutluse all olev uus s\u00fcsteem kindlasti maksumaksja raha kokku - rahvaasemik m\u00f5tleb enne, kui palju ta kohtumistel valijatega kulutab. V\u00f5i kas tasub ikka uhket autot liisida.Katuseraha tekkis veerandsada aastat tagasi, kui v\u00f5imul oli 42 h\u00e4\u00e4lega peaminister Mart Siimanni v\u00e4hemusvalitsus (1997-1999).MART SOIDRO, literaat"}
{"text":"Wise aitab Tartu \u00dclikooli naistudengitel idusektorit edendadaTehnoloogiaettev\u00f5te Wise on p\u00fchendunud naiste osakaalu suurendamisele tehnoloogiavallas ning toetab teist aastat j\u00e4rjest Tartu \u00dclikooli Arvutiteaduse instituudi nais\u00fcli\u00f5pilasi rahalise stipendiumi ja mentorlusega.\nKoost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooli Sihtasutusega annab Wise sel s\u00fcgis- ja kevadsemestril v\u00e4lja 2000-eurosed stipendiumid, millega kaasneb individuaalne erialane mentorlus oma ala tippspetsialistidelt ning v\u00f5rgustiku loomise v\u00f5imalused.\u00a0S\u00fcgissemestri stipendiumile saab avaldusi esitada 4. septembrist kuni 10. oktoobrini\u00a0Tartu \u00dclikooli SA lehel.\n\u201cMe usume Wise\u2019is, et parimate toodete ja teenuste loomiseks peab tiim peegeldama kasutajate mitmekesisust, sealhulgas meeste ja naiste tasakaalu. Siiski n\u00e4itavad andmed, et idusektoris ning eelk\u00f5ige tehnoloogilisi teadmisi vajavatel ametikohtadel on endiselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne sooline l\u00f5he. Probleemist ainult r\u00e4\u00e4kimine aga lahendust ei too ning peame valdkonna\u00fcleselt tegutsema, luues naistele sektorisse sisenemiseks ning personaalseks arenguks lisav\u00f5imalusi, toetades nende haridusteed, ning tutvustades laiemale publikule, sealhulgas noortele, valdkonna p\u00f5nevaid karj\u00e4\u00e4riteid,\u201d selgitab Wise\u2019i finantskuritegevuse t\u00f5kestamise strateegiajuht\u00a0Sandra Horma\u00a0ettev\u00f5tte motivatsiooni naistudengeid toetada.\nStartup Estonia viimastel andmetel on vaid 17% Eesti idufirmade asutajatest ja 40% k\u00f5igist idusektori t\u00f6\u00f6tajatest naised. Statistikaameti ametite klassifikaatori alusel t\u00f6\u00f6tab idufirmades juhtivatel positsioonidel 14% meestest ning 9% naistest. Kui tippspetsialistide seas on meeste ja naiste \u00fcldine esindatus vastavalt 51% ja 39%, siis kitsamalt IKT ametikohtadel on iduettev\u00f5tetes mehi\u00a034% ning naisi vaid 12%. Enim tippspetsialistidest mehi ehk 31% on tarkvara- ja rakenduste arendajad ning anal\u00fc\u00fctikud. Naiste esindatus samadel positsioonidel on vaid 11%.\nEelmisel \u00f5ppeaastal p\u00e4lvis Wise\u2019i stipendiumi magistrant\u00a0Kea Kohv, kes enne IT-valdkonda sisenemist t\u00f6\u00f6tas IT-\u00f5iguse n\u00f5uniku ja konsultandina. \u201cWise\u2019i stipendium on aidanud katta minu \u00f5ppemaksu, sest teise magistrikraadina on andmeteadus minu jaoks tasuline. Sel suvel k\u00fclastasin ka Wise\u2019i kontorit, kust sain uusi kontakte ning tutvusin eri valdkondade inimeste ja nende t\u00f6\u00f6ga. Mentorluse tipphetk oli kohtumine Wise\u2019i vanemandmeteadlasega, kellelt sain kaasa h\u00e4id m\u00f5tteid ja inspiratsiooni nii \u00fclikooli\u00f5pingute kui ka oma erialase t\u00f6\u00f6 jaoks,\u201d kirjeldab Kea stipendiumi kasutust. T\u00e4na tegeleb Kea loomuliku keele t\u00f6\u00f6tluse mudelite ja masin\u00f5ppe seletamismeetoditega, kombineerides \u00f5igusalaseid teadmisi masin\u00f5ppega."}
{"text":"MART SOIDRO | Uskumatu! Kas katuserahad t\u00f5esti kaovad ja kuluh\u00fcvitised v\u00e4henevad?Riigikogu 27. septembri istungil andis peaminister Kaja Kallas \u00fcle 2024. aasta 563-lehek\u00fcljelise riigieelarve seaduse eeln\u00f5u. Riigieelarve tulude kogumaht on 16,8 ja kulude kogumaht 17,7 miljardit eurot. V\u00f5rreldes selle aasta eelarvega on tulude maht kasvanud 1,2 ja kulud 0,8 miljardit eurot. Lihtsureliku jaoks on see eeln\u00f5u ja seletuskiri hoomamatu, kuigi leidub \u00fche s\u00f5rmede peal neidki, kes suudavad selle paksu raamatu l\u00e4bi lugeda. \u00dcldmulje on, et midagi head meid ees ei oota \u2013 eeln\u00f5u on segane, kriise s\u00fcvendav ja visioonitu. Siiski: sealt puuduvad senisel kujul kaks kulurida, mis seoses riigikogu t\u00f6\u00f6ga on aastaid riigialamate seas kirgi k\u00fctnud. Ja katuserahasid ei tule.\nRahandusminister Mart V\u00f5rklaev kinnitas ka n\u00e4dal tagasi valitsuse pressikonverentsil, et j\u00e4rgmise aasta riigieelarvesse ei tule regionaalseid investeeringuid ehk niinimetatud katuserahasid. Uskumatu, et minu silmad suutsid selle aja \u00e4ra oodata!\nMeeldetuletuseks: katuseraha tekkis veerandsada aastat tagasi, kui v\u00f5imul oli 42 h\u00e4\u00e4lega peaminister Mart Siimanni v\u00e4hemusvalitsus (1997-1999). Kui riigikogus l\u00e4ks vaja suuremat toetust, tuli koalitsioonil olla paindlik (loe: anda natuke raha), et opositsioon ei kobiseks ja tunneks ennast samuti tegijatena. Parim v\u00f5imalus selleks oligi katuseraha, kuna valitsus tahtis, et nende kroon-krooni haaval vaevaga tasakaalu aetud eelarvet opositsioon \u00fcmber teha ei tahaks. M\u00f5elda vaid, riigieelarve oli siis tasakaalus!\nAga liigume ajas edasi. Aastaid vaikselt toiminud salapakt koalitsiooni ja opositsiooni vahel sattus esimest korda suure kella k\u00fclge 2006. aasta presidendivalimiste eel, kui katuserahaga p\u00fc\u00fcti \u00e4ra osta valijamehi. Kuigi tollane riigikontrol\u00f6r Mihkel Oviir arvustas plaani jan\u00e4gi seda endale omasel k\u00e4redal moel kui kuritarvituste ohtu, j\u00e4i ta h\u00fc\u00fcdjaks h\u00e4\u00e4leks k\u00f5rbes.\nT\u00e4navavalgustus rahvasaadikule\nAlgselt \u00fclla ideena m\u00f5eldud toetusraha j\u00f5udis oma n\u00e4rususes avalikkuse ette aga enne 2007. aasta riigikogu valimisi, mil keskerakondlane Heimar Lenk jagas R\u00e4pinas valijatega kohtudes s\u00fcmboolse 100 000-kroonise t\u0161eki, mille all ilutses suure oraatori ja kunagise ETV Moskva korrespondendi allkiri. Kelle raha riigikogulane tegelikult nii lahkelt jagas, j\u00e4i r\u00e4pinlastele selgusetuks. Rahu! See ei olnud siiski vene raha. Lenk tunnistas, et summad p\u00e4rinevad Eesti Vabariigi riigieelarvest. \u201eMe toetasime selle aasta eelarvest pension\u00e4re,\u201d tunnistas Lenk hiljem Postimehele.\nP\u00e4rast selle skandaali vaibumist katuseraha olemusest eriti ei r\u00e4\u00e4gitud. Kui masuaastatel (2008-2010) viidigi katuseraha v\u00e4idetavasti nulli, siis hiljem taastati see ilma suurema k\u00e4rata. N\u00e4iteks \u00fcle-eelmisel aastal sai \u00fcks rahvaasemik oma lemmikprojektide rahastamiseks umbes 30 000 ja mullu juba 39 600 eurot. Kiire arvutus n\u00e4itab, et sellele kulus eelmisel aastal \u00fcle nelja miljoni euro.\nKui varem oli katuseraha taotlejaks fraktsioon, siis l\u00e4bipaistvuse suurendamiseks otsustati kaks aastat tagasi lisada ka konkreetse ettepaneku teinud saadiku nimi. See ei meeldinud tollasele rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale. Nimelt leidis J\u00f5geva kiriku metseen, et riigieelarvesse saavad enne kolmandat lugemist teha muudatusi \u00fcksnes fraktsioonid.\n\u00d5nneks ei l\u00e4inud viguriv\u00e4nda ettepanek l\u00e4bi, muidu me ei teakski, et Reformierakonna fraktsiooni koosseisu kuulus eelmises riigikogus ka Sulev Kannim\u00e4e. Meeldetuletuseks: eelmisel suvel endale M\u00e4hma k\u00fclla suvila ehitanud Kannim\u00e4e, kes talvitub tavaliselt Uusna k\u00fclas, tahtis oma 39 000 eurost katuseraha jagada nii, et 26 000 eurot l\u00e4heb M\u00e4hma t\u00e4navalampide tarbeks ning 13 000 Uusnasse madalseiklusraja ehitamiseks.\nKusjuures t\u00e4navavalgustus puudutanuks M\u00e4hmas vaid seda piirkonda, kus on Kannim\u00e4e vastvalminud suvila ja Uusna k\u00fclamaja juhatab juhtumisi tema abikaasa. P\u00e4rast loo ilmsiks tulekut teatas Reformierakond, et v\u00f5tab ettepaneku tagasi. \u201eKas vallale ei v\u00f5i raha anda?\u201e k\u00fcsis Kannim\u00e4e n\u00f6rdinult k\u00fcsimuse peale, kas talle ei tundu need rahaeraldused korruptiivse maiguga. \u201eMina mingit vastuolu ei n\u00e4e\u201c (Postimees, 25.11.2023).\nNii anekdootliku loo peale naersin laginal, nagu oleksin taas lugenud armsa s\u00f5bra \u201eRehepappi\u201d. Aga see selleks. Loodame, et see katuserahade likvideerimise saaga, mida lubas Eesti 200 ka enne valimisi, oleks uustulnukatele l\u00f5puks ometi esimese valimislubaduse t\u00e4itmine.\nElame-n\u00e4eme.\nMis saab kuluh\u00fcvitistest?\nAga see pole veel k\u00f5ik. \u00dcks valimislubadus on erakonnal Eesti 200 veel teoksil. Riigikogu esimees Lauri Hussar teataski m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi ERR-ile antud intervjuus, et pooldab riigikogu liikmete kuluh\u00fcvitiste v\u00e4hendamist, sellise ettepaneku tegi ka riigikohus.\nHussar kaotaks \u00e4ra ka kuluh\u00fcvitiste administreerimise ehk t\u0161ekkide esitamise ning k\u00e4is v\u00e4lja ettepaneku, et tulevikus v\u00f5iks saadiku palk olla fikseeritud neljaks aastaks. Spiikri n\u00e4gemuse kohaselt oleksid kuluh\u00fcvitised senise 30 protsendi asemel j\u00e4rgmisest aastast 15-20 protsenti. Kusjuures tegemist on senini olnud maksuvaba rahaga. Kas see on parlamendi siiras soov v\u00f5i lihtsalt suitsukate, peaksime n\u00e4gema l\u00e4hin\u00e4dalatel.\nMeenutan, et kuluh\u00fcvitised olid juba VII riigikogu (1992-1995) ajal. Kahjuks tollased rahvaasemikud t\u00e4pselt ei m\u00e4leta, mis kujul need eksisteerisid. M\u00e4letatakse ainult bensiinit\u0161ekke, mida nad ametnikele viisid. Ajakirjanduse t\u00e4helepanu need igatahes ei p\u00e4lvinud. V\u00f5ib-olla oli p\u00f5hjuseks riigikogu liikmete madal palk, sest sel ajal teenisid isegi lapsajakirjanikud rohkem kui lihtne rahvaasemik?\nSel sajandil on aga leheneegrid kuluh\u00fcvitistel silma peal hoidnud. Avastati, et 2004. aastal k\u00e4is Reet Roos kell kolm \u00f6\u00f6sel valijaga kohtumas ja pizzat s\u00f6\u00f6mas. 2007. aastal k\u00e4is aga riigikogu vanim liige Jaan Kundla \u00fches Rimi kaupluses poodlemas. Ta ostis muu hulgas l\u00f5hefileed, majoneesi, leiba, saia, oliive, sinki, teed, kurki ja tomatit ning viis 708-eurose arve riigikogusse kinni maksmiseks, sest tegu olnud t\u00f6\u00f6ga seotud kuludega ehk valijatega kohtumisega.\nMailis Reps lasi aastatel 2020 ja 2021 h\u00fcvitada k\u00e4ekellasid, ehteid ja seinakellasid, p\u00f5hjendades sedagi napilt valijatega kohtumisega.\nV\u00e4rskemaid kuluh\u00fcvitajaid me veel m\u00e4letame: autolube mitte omav Mihhail Stalnuhhin liisis mitmel korral autot ja ostis kokku oma raamatuid, mida valijatele jagada. Vaid m\u00f5ni tund enne eelmise riigikogu volituste l\u00f5ppemist otsustas aga Urmas Reitelmann, et v\u00f5tab riigikogu liikmele ette n\u00e4htud k\u00fctusekaardist viimast ja tankis Riisiperes 243 liitrit diislik\u00fctust. Nojaa, Kadri Tali kohtumist valijatega, kus s\u00f6\u00f6di d\u017einntooniku k\u00f5rvale veiseburgerit, angers\u00e4ga \u0161a\u0161l\u00f5kki, grillitud juustu, plangul\u00f5het ja \u00f5unakooki, m\u00e4letavad ka viletsama m\u00e4luga lugejad. T\u00f5si, erinevalt eelpool mainitutest otsustas Kadri Tali kuluh\u00fcvitise tagasi maksta.\nEelpooltoodud n\u00e4idete varal v\u00f5ib v\u00e4ita, et rahvaasemike fantaasia, kuidas raha laiaks l\u00fc\u00fca, on piiritu. Seet\u00f5ttu oleks m\u00f5neti kahju, et tulevikus me ei n\u00e4egi, kuhu kuluh\u00fcvitised l\u00e4ksid. Samas hoiab arutluse all olev uus s\u00fcsteem kindlasti maksumaksja raha kokku \u2013 rahvaasemik m\u00f5tleb enne, kui palju ta kohtumistel valijatega kulutab. V\u00f5i kas tasub ikka uhket autot liisida.\nNii palju veel, et praegu on riigikogu lihtliikme palk 5406 eurot ja 82 senti ja rahvasaadikul on \u00f5igus esitada kuluh\u00fcvitisi kuni 1622 euro ja 5 sendi eest kuus."}
{"text":"Isegi peavool hakkab aru saama, et rohep\u00f6\u00f6re ongi suur petuskeemKeemiadoktor J\u00fcri Liiv andis v\u00e4lja \u201cSuure rohepesu k\u00e4siraamatu\u201d, mis on piiramatu ajuloputuse ajastul h\u00e4davajalik kaitsevahend\u2026 Selle kohta avaldas Maaleht \u00fcllatuslikult artikli pealkirjaga, mis viitab paljudele juba teada t\u00f5igale, et rohep\u00f6\u00f6re ongi tohutu petuskeem.\nKas t\u00f5esti on toimumas murrang ja aruka jutu r\u00e4\u00e4kijate m\u00f5nitamine l\u00f5petatakse? V\u00f5i elame m\u00f5nd aega kaksikmaailmas, kus rohep\u00f6\u00f6ret kritiseerivad konservatiivid tambitakse maa sisse, kui aga m\u00f5ni tunnustatud teadlane v\u00f5i \u201c\u00f5ige\u201d poole esindaja sama r\u00e4\u00e4gib, siis noogutatakse takka?\nUps, aga meil on ju kliimaministeerium!\n\u201eSuure rohepesu k\u00e4siraamatu\u201c autori s\u00f5nul uuris Ameerika organisatsioon Terrachoice rohkem kui tuhandet rohev\u00e4idet ning neist osutus t\u00f5ele vastavaks vaid \u00fcks (!). Liiv leiab rohep\u00f6\u00f6rdes suisa kaks-kolm positiivset pisidetaili \u2013 n\u00e4iteks LED-lambid ja tuulepargid \u2013, aga k\u00f5ik muu on totaalne jama, mis h\u00e4vitab loodust ja teeb rahva vaesemaks, kuid laseb poliitikuil s\u00e4rada ja t\u00e4idab kellegi taskuid.\nTsitaat: \u201eJuhtusin Berliinis n\u00e4gema pilti, kus Bundestagi trepil istus viis-kuus kliimastreikijat, k\u00f5igil nina mobiiltelefonis. Summa summarum genereerib internet kaks korda rohkem s\u00fcsihappegaasi kui lennundus kokku. Digimaailm vastutab 4% inimkonna heitmete eest, kogu toodetud elektrist v\u00f5tab internet lausa viiendiku. Keskmine meilivahetus inimese kohta produtseerib aastas 136 kg s\u00fcsihappegaasi. See on sama, kui s\u00f5ita vanema bensiiniautoga 1000 km.\nPalju hullem on videostriiminguga, mille alla k\u00e4ib ka teleri vaatamine kaabelv\u00f5rgus \u2013 inimese aastane s\u00fcsinikuheide vastab lennureisile \u00fcmber maakera. Siit ettepanek noorele kliimaaktivistile: esimese proovikivina v\u00f5iks \u00fcritada oma klassikaaslasi panna Instagramist, Netflixist, YouTube\u2019ist ja muudest striimiprogrammidest loobuma. Kui see \u00f5nnestub, v\u00f5ib k\u00e4tt proovida ka suure maailma kallal.\u201c\nAllikas:\nhttps:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/120236012\/rohepoorde-valed-said-paljastatud-see-on-planeedi-loodust-hukutav-ettevotmine"}
{"text":"Alar Laneman: Parlamendis toimuv on pettusele ehitatud valimiste ja v\u00f5imuliidu teerullipoliitika tagaj\u00e4rg! Lahendus on valijate k\u00e4tesOlukord riigis ja Riigikogus teeb murelikuks. Meedias ja omavahelistes juttudes ollakse mures selle \u00fcle, et parlamendi t\u00f6\u00f6 on h\u00e4iritud, \u00fcldine meeleolu on pingeline, lisandunud on Eesti mainele v\u00e4ga kahjulik idavedude skandaal, riigieelarve on tekitamas segadust. Valimistel lubatud kindlustunde ja pensionit\u00f5usu asemel oleme saamas ebakindluse ja massilised maksut\u00f5usud. Kaks kolmandikku meediav\u00e4ljaannete ilmunud k\u00fcsitluste vastajatest soovib t\u00e4na peaministri lahkumist.\nKuigi olukord on keeruline on edasiviivate lahenduste leidmine v\u00f5imalik. Selleks tuleb k\u00f5igepealt m\u00f5ista p\u00f5hjuseid. Poliitikat j\u00e4lginud inimesed m\u00f5istavad, et parlamendis toimuv ei ole tekkinud t\u00fchjalt kohalt. See on pettusele ehitatud valimiste ja j\u00e4rgnenud tegevuste tagaj\u00e4rg. Olukorra m\u00f5istmiseks tuleb peeglisse vaadata ka valijal.\nValijad, kes h\u00e4\u00e4letasid v\u00f5imule pehme retoorikaga lubajad, peaksid oma otsusega rahul olema. Valides neid, kes on olnud skeemitajad ja alati seadnud oma huvid esiplaanile saate v\u00f5imu, mis seisab enda isiklike, mitte valija huvide eest. Pole vaja \u00fcllatuda, et pensionilisa, \u00f5petajate palgat\u00f5usu, keskmise 1000-eurose vanaduspensioni asemel tulevad ootamatult maksut\u00f5usud ja skandaalid.\nVaatame, kuidas me sellisesse seisu j\u00f5udsime. Alguseks oli valele rajatud tegevus Riigikogu valimisel m\u00e4rtsis, j\u00e4rgnes koalitsiooni poolt kevadel teerullipoliitika ja seadusi eirav tegutsemine on j\u00e4tkunud s\u00fcgisel.\nP\u00f5hiseaduse paragrahv 56: K\u00f5rgeimat riigiv\u00f5imu teostab rahvas h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslike kodanike kaudu.\nValimistel valetamise ja selle hilisema tunnistamise t\u00f5sidus on selles, et teadliku valega v\u00f5eti valijailt nende p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus otsustada riigi arengute \u00fcle. V\u00f5eti \u00e4ra tema t\u00e4htsaim \u00f5igus demokraatlikus riigikorralduses. Tulemusena on valitsus viimas ellu programmi, milleks ta valijalt volitusi saanud ei ole. \u201cLugege mu huultelt, maksud ei t\u00f5use\u201d asemel on kavas rida uusi makse ja maksut\u00f5use (k\u00e4ibemaksu t\u00f5us, automaks), mis tabavad otseselt inimeste toimetulekut. Aval\u00f6\u00f6giks oli lastetoetuse \u00e4rav\u00f5tmisega l\u00f6\u00f6k suurperede pihta. Valetamise \u00f5igustuseks toodi argument, et maksudest r\u00e4\u00e4kimine pole populaarne ja siis poleks valimisi v\u00f5idetud. Maksut\u00f5use \u00fcritatakse n\u00e4idata v\u00e4iksena r\u00e4\u00e4kides protsendipunktidest kuigi tegu saab olema sisuliselt t\u00f5usudega k\u00fcmne protsendi ulatuses.\nJ\u00e4rgnes teerullipoliitika rakendamine opositiooni vastu sidudes eeln\u00f5ude h\u00e4\u00e4letamine usaldush\u00e4\u00e4letusega. Antud ebademokraatlikku v\u00f5tet kritiseeris teravalt ka vabariigi president. Eriti halb on see, et \u00fchiskonna jaoks v\u00e4ga t\u00e4htsad teemad suruti l\u00e4bi ilma sisulise aruteluta ja \u00fchiskonna seisukohti arvestamata. Ennek\u00f5ike on jutt perekonna institutsiooni sisulisest muutmisest. K\u00f5nealune teema oleks olnud v\u00e4\u00e4rt rahva arvamuse \u00e4rak\u00fcsimist.\nKahjuks on koalitsioon segadust riigikogus s\u00fcvendanud. Eirates p\u00f5hiseaduse ja riigikogu kodu ja t\u00f6\u00f6korra seadust on koalitsioon asunud takistama arup\u00e4rimiste ja seaduseeln\u00f5ude esitamist, eiratakse seadustes v\u00e4ga t\u00e4pselt s\u00e4testatud menetluste korda ja t\u00e4htaegu. M\u00f5ned n\u00e4ited: eeln\u00f5ude ja arutelude \u00fcleandmist p\u00f5hjendatakse p\u00f5hiseaduse paragrahv 65 s\u00e4tetega v\u00e4ites, et riigikogul peab j\u00e4\u00e4ma v\u00f5imalus k\u00f5igi loetletud 16 \u00fclesandega tegelemiseks. Samas ei reguleeri k\u00f5nealune paragrahv ei \u00fclesannete omavahelist proportsiooni ega mahtu, ei s\u00e4testa mingit v\u00f5imalust piirata \u00fchtede \u00fclesannete t\u00e4itmist teiste huvides.\nEelarve on vaja \u00fcmber teha. Valitsuse esitatud riigieelarve kavand on nii oma sisu kui eelarve koostamise reeglite l\u00f5dvendamise t\u00f5ttu saanud laialdase kriitika osaliseks. Riigi maksukoorem t\u00f5useb, suureneb ka riigi v\u00f5lakoorem. Elanikkonda tabab maksut\u00f5us olukorras, kus Eesti on Eesti oli Eurostati esialgse hinnangu j\u00e4rgi mullu elanike ostuj\u00f5u pariteedi alusel suhteliselt rikkuselt 17. riik ning Eesti elanike elatustase oli 13 protsenti madalam Euroopa Liidu keskmisest. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli mullu \u00fche elaniku kohta hinnataset arvestades 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, aasta varem oli see 89 protsenti. Maksut\u00f5us halvendab meie inimeste majanduslikku seisu veelgi.\nRiik suurendab maksukoormust, tegemata samal ajal \u00fchtegi sammu kulude ja raiskamise v\u00e4hendamiseks. M\u00f5ned n\u00e4ited: Paldiski kasutu gaasiterminaali rajamine (\u00fcle 40 miljoni euro), liigse innukusega ostetud vaktsiinide mahakandmine (\u00fcle 15 miljoni euro), endiselt kavandatav \u00fclikalli Rail Balticu rahastamine, \u00fclikallid v\u00e4ljas\u00f5idud m\u00f5isates, \u00fclikallid mainekampaaniad jne.\nRail Balticust tuleb r\u00e4\u00e4kida eraldi. Teeme RB asemel parem piiri ja siseturvalisuse korda. Suurte summade panemine RB alla ei ole \u00f5igustatud, kui j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja arendamata piirialad ja sisekaitse reservid. Eksperdid on \u00fcksmeelel selles, et Venemaa on suuteline taastama oma s\u00f5jalise v\u00f5imsuse ja muutuma naabritele ohtlikuks kahe kuni viie aasta jooksul. RB puudumisel ei juhtu midagi, aga piirialade ettevalmistuse ja kindlustamiseta satub ohtu meie riik ja rahvas. Kaitsev\u00e4el koos meie liitlastega saab olema kordades kergem, kui piirialad on kaitseks ettevalmistatud ja siseturvalisus korras.\nKahjustunud on Eesti usustavus. Meie liitlastel on raske uskuda vene ohtu Eestile, kui me ise temaga kasulikku \u00e4ri teeme. Oma ajalooost teame, et vaenlasega \u00e4ritsejate seotus k\u00f5rge riigiv\u00f5imuga toob riigile kurva l\u00f5pu.\nLahendus on alati valijate k\u00e4tes. Ainult ausad inimesed v\u00f5imu juures ja valijad, kes ei luba enda petmist.\nAlar Laneman\nRiigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"Kallas: osa Ida-Viru koole taotles lisatasu eesti keele oskuseta \u00f5petajatele   Ida-Virumaale t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud \u00f5petajatele lubatud palgalisa maksmine viibib, sest osa koole taotles lisaraha \u00f5petajatele, kellele on kasina eesti keele oskuse eest isegi sunniraha m\u00e4\u00e4ratud, \u00fctles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.   Kuigi meedias ja avalikkuses meelitati Ida-Virumaale t\u00f6\u00f6le eesti keelt valdavaid kvalifitseeritud \u00f5petajaid, lubades neile 2624-eurost palka, siis oktoobri alguses, kui \u00f5petajad palga k\u00e4tte said, see lisatasu ei sisaldanud, vaid l\u00e4htus \u00fcle-eestilisest \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rast ehk 1749 eurost. Haridusminister Kristina Kallas \u00fctles ERR-ile, et palgalisale kvalifitseeruvate \u00f5petajate kohta esitasid septembri jooksul ministeeriumile andmed nii kohalikud omavalitsused kui ka riigikoolid. N\u00fc\u00fcdseks on aga selgunud, et need andmed ei ole t\u00e4psed.  \"Kuna me pidime tegema andmete kontrolli, siis on selgunud v\u00e4ga palju olukordi, kus taotlus on esitatud \u00f5petajate v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajate kohta, kes tegelikult ei kvalifitseeru sellele palgalisale,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas. Nimelt on kuni 874 eurot palgalisa tingimuseks, et \u00f5petaja peab t\u00f6\u00f6tama eesti keeles ja tema keeleoskus peab vastama n\u00f5uetele. Paraku taotleti haridusministri s\u00f5nul lisaraha ka n\u00e4iteks 20 tugispetsialistile, kelle andmete kontrollimisel ilmnes, et tegu on vene keeles t\u00f6\u00f6tavate inimestega. \"T\u00e4pselt samamoodi on meil olnud probleem sellega, et selgus, et k\u00fcmme \u00f5petajat, kelle puhul esitati taotlus lisapalga saamiseks, on tegelikult saanud keeleametilt ettekirjutuse oma keeleoskuse parandamiseks v\u00f5i siis sunniraha ehk nad tegelikult ka ei vasta nendele keelen\u00f5uetele,\" r\u00e4\u00e4kis ta. Lisaks t\u00f6\u00f6tavad paljud \u00f5petajad mitmes koolis korraga ja nende kohta esitasid andmed m\u00f5lemad koolid, mist\u00f5ttu ulatub m\u00f5nel \u00f5petajal koormus kahe t\u00e4iskohani. Sellisel puhul tuleb haridusministeeriumil koolidega t\u00e4psustada, milline on \u00f5petajate reaalne koormus ja kus nad valdava koormusega t\u00f6\u00f6tavad. Ministeerium korrastab n\u00fc\u00fcd \u00f5petajate andmeid ja saab alles siis lisatasud v\u00e4lja maksta. Kallase s\u00f5nul oleks palju halvem see, kui palgad kohe oleks v\u00e4lja makstud, kuid p\u00e4rast kontrollimist hakataks neid tagantj\u00e4rele tagasi n\u00f5udma. \"T\u00f5esti t\u00e4na on selline olukord, kus see viivitus on nende andmete kontrolli t\u00f5ttu tekkinud. Meie soov on v\u00f5imalikult kiiresti omavalitsustega suheldes need andmed korda saada ja oktoobrikuu jooksul v\u00e4lja maksta k\u00f5ik see saamata j\u00e4\u00e4nud lisatasu,\" lausus Kallas. K\u00fcsimusele, kas nende koolide tegevust, kes \u00fcritasid lisaraha saada eesti keelt mitte oskavale \u00f5petajale, v\u00f5iks nimetada pettuseks, vastas Kallas, et see n\u00e4ib t\u00f5esti pettusena \u2013 koolijuht peaks ometi teadma, et \u00f5petajale on esitatud keeleoskuse n\u00f5uded v\u00f5i isegi sunniraha, kuid ikkagi on ta palgalisataotluse ankeeti lisatud. \"Samamoodi tegelikult nende circa 20 vene keeles t\u00f6\u00f6tava tugispetsialisti puhul, kes tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta eesti keeles, vaid vene keeles, on k\u00fcsimus, et miks siis ikkagi tullakse \u00f5ngitsema, lootuses, et \u00e4kki ministeerium ei kontrolli ja teeb pimesi kohaliku omavalitsuse taotluse pealt v\u00f5i kooli taotluse pealt v\u00e4ljamaksed,\" \u00fctles ta. Andmebaasi korrastamine on \u00fchekordne t\u00f6\u00f6 ja seega v\u00f5tab kontrollimine j\u00e4rgmistel kordadel Kallase kinnitusel m\u00e4rksa v\u00e4hem aega, sest \u00fcle tuleb vaadata ainult lisanduvad taotlused.  Millistes omavalitsustes pettusega lisaraha taotleda p\u00fc\u00fcti, ei soovinud Kallas \u00f6elda ja r\u00f5hutas, et v\u00e4ga paljud koolipidajad ja omavalitsused esitasid k\u00f5ik oma andmed korrektselt ega \u00fcritanud valedel alustel lisatasu saada. Ta palus korrektselt toiminud koolide ees vabandust, et lisaraha saamiseks tuleb ka neil oodata, kuni k\u00f5ik andmed korda saavad ja \u00fcheaegselt v\u00e4ljamaksed tehakse. \u00dchtlasi kinnitas haridusminister, et Ida-Virumaale \u00f5petajate l\u00e4hetamise toetus ei ole ka tulevikus ohus. Riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel leiti selleks raha ja 27 miljonit eurot on planeeritud nii j\u00e4rgmise kui \u00fclej\u00e4rgmiste aastate eelarvetesse. \"Nii et praegu on planeeritud k\u00f5ik raha, mis on vaja \u00f5petajate lisatasude maksmiseks nii lasteaedades kui koolides,\" \u00fctles Kallas.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karin Koppel    \t\t\t\t\tAllikas:  \"Uudis+\", intervjueeris Arp M\u00fcller   "}
{"text":"Meelis Oidsalu: kas Kaja Kallas k\u00fctab oma toetajatega lihtsalt meediaviha?   Kaja Kallase frustratsioon meedia aadressil on kasvanud, kohe idavedude skandaali alguses v\u00f5etud ohvrihoiak on veelgi tugevnenud ja v\u00e4ljendub vahel ka m\u00fchaklikus toonis, millega peaminister ajakirjanikke kostitab, m\u00e4rgib Meelis Oidsalu Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.   Idavedude skandaali kaks peategelast, peaminister Kaja Kallas ja tema abikaasa Arvo Hallik, pakuvad j\u00e4tkuvalt meediale k\u00f5neainet ning on oma t\u00f5rksusega selgituste jagamisel ja m\u00f5ne j\u00e4tkualgatusega aidanud kaasa skandaali venimisele. Kui alguses oli peaminister eituses ja umbkaitses, siis vahepeal on Kaja Kallas ja tema toetajad ennast kogunud ning proovivad kogu idavedude skandaali meediakriitiliste vastutorgete taustal ajakirjandusliku liialdusena n\u00e4idata. Kaja Kallase isiklik nn meedia \u00fcmberkasvatamise eriprogramm algaski 23. augustil, sellesama Madis Hindrele antud avaintervjuu ajal, kui ajakirjanikku nimetati alatuks, et ta k\u00fcsib k\u00fcsimusi peaministri k\u00e4est tema abikaasa Vene \u00e4risidemete kohta. Hiljem on lubanud peaminister kommunikatsiooni parandada, aga kes vaatas ETV 20. septembri saadet \"Esimene stuudio\" v\u00f5i kuulas kaht viimast Vikerraadio saadet \"Stuudios on peaminister\", v\u00f5is veenduda, et 23. augustil antud intervjuuga v\u00f5rreldes pole peaministri hoiakus ja toonis midagi muutunud. Pigem on Kallase frustratsioon ajakirjanike aadressil kasvanud, selle v\u00e4ljendamisel on peaminister j\u00e4tkuvalt rabe, kohe alguses v\u00f5etud ohvrihoiak on veelgi tugevnenud ja v\u00e4ljendub vahel ka m\u00fchaklikus toonis, millega peaminister ajakirjanikke kostitab. Kallas pole sugugi esimene Reformierakonna peaminister, kes ajakirjanikele nn j\u00e4releaitamistunde annab. Ka pole ta esimene poliitik, kes meediaga \u00fcleolevalt k\u00e4itub, president Toomas Hendrik Ilves oli vahel familiaarsemgi ning andis ajakirjandusele isegi h\u00fc\u00fcdnime \"tintla\". Meediakriitika pole m\u00f5istagi midagi keelatut. Ka siis, kui ajakirjandust kritiseerib poliitik v\u00f5i muu v\u00f5imukandja, v\u00f5ib see olla s\u00f5navabaduse teenistuses. Eestis on poliitikute ja toimetuste vahel periooditi ikka pingeid esinenud, juba Lennart Meri ajal \u00f6eldi \u00fcksteisele halvasti, need pinged on ajakirjanduse j\u00e4relevalvaja rolli sisse kirjutatud. Reformierakonna ja selle toetajate hiljutised meediavalgustuslikud algatused \u00f5hutavad \u00fclds\u00f5nalist meediaskepsist. Nimetagem kasv\u00f5i Valdo Randpere 24, septembri Eesti P\u00e4evalehes ilmunud artiklit \"Kuidas tappa s\u00f5japrintsessi?\" v\u00f5i SALK-i juht Tarmo J\u00fcristo 29. septembril samale v\u00e4ljaandele antud intervjuud. J\u00fcristo hoidus endiselt andmast hinnangut peaministrile (polevat tema kompetents), Arvo Halliku Eesti P\u00e4evalehe kaasautori vastu esitatud hagi aga on valmis selgitama. Meediat kritiseerib J\u00fcristo harvan\u00e4htavalt lahtise tekstiga, hoogsalt, \u00fcldistavalt. Ka tema esitleb end meedia ohvrina, keda hirm meedia omavoli ees on sundinud end vaigistama. Hiljuti sekundeeris Arvo Halliku meediahagile ka reformierakondlasest riigikogulane Karmen Joller, kelle hilinenud hagi EKRE erakonnameedias avaldatu vastu loob Kallase narratiivile, et \"probleem on ajakirjanduses, mitte peaministris\" konteksti. Kaja Kallase ja tema toetajate meediaskepsis pole veel v\u00f5rreldav Keskerakonna ja EKRE suhtumisega ajakirjandusse, mis p\u00e4\u00e4dis erakondlike alternatiivmeediaprojektiga. V\u00e4ikese sammu nende kahe erakonna \"avalikkuse\"-k\u00e4sitluse suunas on Kallas koos toetajatega ometi teinud ja seda just meediakriitika m\u00fchakliku esitusviisi ning \u00e4hmasuse, sh silmn\u00e4htava, tundub et teadliku ebakonstruktiivsuse t\u00f5ttu. M\u00f5negi Kallase meediakriitilise episoodi kohta v\u00f5iks k\u00fcsida, et kui palju on seal sisulist kriitikat ja kas ei k\u00fcta peaminister ja tema toetajad ajakirjanduse kriitika sildi all lihtsalt meediaviha, et idavedude skandaal \u00fclespuhutu ja kunstlikuna n\u00e4iks. Ajakirjanduses nagu igas teises eluvaldkonnas on m\u00f5istagi oma puuduj\u00e4\u00e4gid ja parem on nendest r\u00e4\u00e4kida rohkem kui v\u00e4hem. Kohati ei saa aru, kus l\u00f5peb valitsuskommunikatsioon ja kust algab ajakirjandus. Nii oli see ka siis, kui Eesti Ekspress avaldas mitmel k\u00fcmnel lehek\u00fcljel Eero Epneri emotsionaalse loo peaminister Kaja Kallase rahvusvahelisest t\u00f6\u00f6st Ukraina kaitsel. Ka minul t\u00f5useksid jalad maast lahti sellise erikohtlemise peale. Kui oleksin SALK-i liige, oleks mul samuti reaalsustajuga halvasti, sest Eesti Ekspressis taas Eero Epneri sulest tulnud triumfaalne lugu j\u00e4ttis mulje, et valimised v\u00f5itis Tarmo J\u00fcristo, mitte Kaja Kallas. Ukraina s\u00f5ja ajal on palju ja osaliselt ilmselt ka p\u00f5hjendatult r\u00e4\u00e4gitud avaliku debati julgeolekustamise ohust. Kui aga lugeda juhtkirju, siis tundub kohati, et toimetused v\u00f5ivad mingite arengute suunamisel olla kohati j\u00f5ulisemate meetmete poolt, kui seda on julgeolekuasutused. Sama paistis silma ka koroonapandeemia ajal. Sel n\u00e4dalal oli eetris ETV uus arutelusaade \"Impulss\". Avasaate alapealkiri oleks v\u00f5inud olla ka \"rahvakohus\", sest julgeolekuga seotud teemat k\u00e4sitles toimetus kitsalt kaitsepolitseiameti vajaduste vinklist. N\u00e4dalavahetuse jutusaadetest \u00f5igustatakse pimesi ametnikke, pannakse neile suhu ja p\u00e4he taotlusi ja motiive, mis ei vasta t\u00f5ele, ja mille arvamusliider saates m\u00f5nikord ilmselt koha peal v\u00e4lja m\u00f5tleb. V\u00f5imulolijate positsiooni ja taotlusi ongi vaja peegeldada, aga ka see v\u00f5iks toimuda informeeritult Taotlusi ja motiive omistatakse sageli pimesi just julgeolekuasutustele. Selline heatahtlikkus on hea, loob \u00fchiskonnas sidusust, kuni see pole sisuliselt eksitav.\"Paljude progressiivsemate valijate jaoks ongi avalik arvamusruum juba m\u00f5nda aega katki ning osa peavoolumeediast peetakse pigem konservatiivide erakonnameediaks.\"Reformierakonna viimasel ajal sagenenud avalik meediaskepsis peaks erakonna valijaid k\u00f5netama, sest paljude progressiivsemate valijate jaoks ongi avalik arvamusruum juba m\u00f5nda aega katki ning osa peavoolumeediast peetakse pigem konservatiivide erakonnameediaks. Twitteris oravate f\u00e4nnikontosid lugedes n\u00e4htub, et seda arusaama s\u00fcvendas abieluv\u00f5rdsuse vastane arvamusavalduste hulk Postimehes. Kaja Kallase j\u00e4tkuvat toetust v\u00f5ib selgitada ka sellega, et 2019. aasta EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni v\u00f5imule saamise ehmatuse taustal ei pruugi paljude oravate toetajate jaoks idavedude skandaal emotsionaalsel tasandil lihtsalt kuigi oluline olla. Kommunikatsioonis m\u00e4ngivad emotsioonid olulist rolli, v\u00f5tame vastu ja t\u00f5lgendame infot l\u00e4bi emotsioonide prisma. See kehtib nii ajakirjanike, peaministrite kui ka k\u00f5ikide teiste elualade esindajate kohta. Emotsioonid v\u00f5ivad vahel eetri \u00fcle v\u00f5tta, k\u00fcsimus on, kuidas sellisel juhul k\u00e4ituda. Legendaarne riigikogu liige Eiki Nestor on kunagi \u00f6elnud, et riigikogus r\u00e4\u00e4gib poliitik alati rahvaga. Kaja Kallas unustas selle, kui l\u00e4ks korruptsioonivastase erikomisjoni ette selgitusi andma ilma asjakohase ettevalmistuseta. Ta ei teadnud oma mehe firmaga 350 000-eurose laenulepingu s\u00f5lmimise aega, k\u00fcll aga olid tal kaasas tsitaadid k\u00fcsimuste esitaja r\u00fcndamiseks. Kaja Kallas l\u00e4ks k\u00fcsijatele suu pihta l\u00f6\u00f6ma, aga ei andnud endale ilmselt aru, et vaatamata talle ebameeldivale k\u00fcsijale ootas vastuseid siiski Eesti rahvas. Sama on v\u00f5imalik t\u00e4hele panna ka siis, kui peaminister suhtleb Eesti ajakirjanikega. Muide, BBC ajakirjanik, kes 22. septembril Tallinnas saate \"HARDTalk\" episoodi salvestamas k\u00e4is, sai m\u00e4rksa s\u00f5bralikuma kohtlemise osaliseks, kuigi k\u00fcsis idavedude skandaali kohta samuti neid k\u00fcsimusi, mida peaminister on Eesti ajakirjandusele pahaks pannud. Ka BBC toimetuse jaoks tundusid need k\u00fcsimused, millele t\u00e4nini pole l\u00f5puni arusaadavaid vastuseid antud, j\u00e4relikult p\u00f5hjendatud ja aktuaalsed, ka kuu aega p\u00e4rast idavedude skandaali algust. K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt.  ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email\u00a0protected]. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.     \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaupo Meiel   "}
{"text":"Kallas Ida-Viru \u00f5petajate palgalisa viibimisest: v\u00e4ga palju k\u00fcsiti seda t\u00f6\u00f6tajatele, kes eesti keeles ei \u00f5petaIda-Virumaale t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud \u00f5petajatele lubatud palgalisa maksmine viibib, sest osa koole taotles lisaraha t\u00f6\u00f6tajatele, kellele on kasina eesti keele oskuse eest isegi sunniraha m\u00e4\u00e4ratud, \u00fctles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ERR-ile.\nKuigi meedias ja avalikkuses meelitati Ida-Virumaale t\u00f6\u00f6le eesti keelt valdavaid kvalifitseeritud \u00f5petajaid, lubades neile 2624-eurost palka, siis oktoobri alguses, kui \u00f5petajad palga k\u00e4tte said, see lisatasu ei sisaldanud, vaid l\u00e4htus \u00fcle-eestilisest \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rast ehk 1749 eurost.\nHaridusminister Kristina Kallas \u00fctles ERR-ile, et palgalisale kvalifitseeruvate \u00f5petajate kohta esitasid septembri jooksul ministeeriumile andmed nii kohalikud omavalitsused kui ka riigikoolid. N\u00fc\u00fcdseks on aga selgunud, et need andmed ei ole t\u00e4psed.\n\u201eKuna me pidime tegema andmete kontrolli, siis on selgunud v\u00e4ga palju olukordi, kus taotlus on esitatud \u00f5petajate v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajate kohta, kes tegelikult ei kvalifitseeru sellele palgalisale,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kallas.\nNimelt on kuni 874-eurose palgalisa tingimuseks, et \u00f5petaja peab t\u00f6\u00f6tama eesti keeles ja tema keeleoskus peab vastama n\u00f5uetele. Paraku taotleti haridusministri s\u00f5nul lisaraha ka n\u00e4iteks 20 tugispetsialistile, kelle andmete kontrollimisel ilmnes, et tegu on vene keeles t\u00f6\u00f6tavate inimestega.\n\u201eT\u00e4pselt samamoodi on meil olnud probleem sellega, et selgus, et k\u00fcmme \u00f5petajat, kelle puhul esitati taotlus lisapalga saamiseks, on tegelikult saanud keeleametilt ettekirjutuse oma keeleoskuse parandamiseks v\u00f5i siis sunniraha ehk nad tegelikult ka ei vasta nendele keelen\u00f5uetele,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kallas.\nK\u00fcsimusele, kas nende koolide tegevust, kes \u00fcritasid lisaraha saada eesti keelt mitte oskavale \u00f5petajale, v\u00f5iks nimetada pettuseks, vastas Kallas, et see n\u00e4ib t\u00f5esti pettusena \u2013 koolijuht peaks ometi teadma, et \u00f5petajale on esitatud keeleoskuse n\u00f5uded v\u00f5i isegi sunniraha, kuid ikkagi on ta palgalisataotluse ankeeti lisatud.\n\u201eSamamoodi tegelikult nende circa 20 vene keeles t\u00f6\u00f6tava tugispetsialisti puhul, kes tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta eesti keeles, vaid vene keeles, on k\u00fcsimus, et miks siis ikkagi tullakse \u00f5ngitsema, lootuses, et \u00e4kki ministeerium ei kontrolli ja teeb pimesi kohaliku omavalitsuse taotluse pealt v\u00f5i kooli taotluse pealt v\u00e4ljamaksed,\u201c \u00fctles ta."}
{"text":"KERT KINGO: Kulla \u201eajakirjanikud\u201c, hakake EKRE toetajaks!Ega liberaalidele ja nende t\u00f6\u00f6riistale peavoolumeediale (s\u00fcvariigile?) ongi arusaamatu, et EKRE saadik korraldabki p\u00e4riselt oma valijatega kohtumisi, mitte ei nimeta suvalisi \u00f5htuseid s\u00f5pradega napsitamisi ja luksuslikke s\u00f6\u00f6maaegu formaalselt \u201ckohtumiseks valijatega\u201d. Eks see tekitab t\u00f5esti nendes tuska.\nMina suhtlen oma valijatega ka peale valimisi. Tunnen kohustust oma valijatele anda \u00fclevaadet sellest, mida ma Riigikogus teinud olen ja mis veel tegemisel on. T\u00e4nu sellele on minu (EKRE) valijad teistest paremini kursis Riigikogu t\u00f6\u00f6 ja seal toimuva tagamaadega.\nLoomulikult ei kutsu ma oma kohtumistele refi, sotside v\u00f5i E200 liikmeid \u2013 nemad pole minu valijad, nemad mind ei valinud ega vali.\nOma kohtumis\u00f5htuid v\u00f5in nimetada kuidas tahan. Olgu see kasv\u00f5i \u201cSuvine l\u00f5kke\u00f5htu\u201d, \u201cKitarrim\u00e4ngud Kert Kingo esituses\u201d (kitarri ma m\u00e4ngida ei oska) v\u00f5i lihtsalt \u201cSuvep\u00e4ev\u201d. Kohtumise nimetus ei muuda sisu, see on ja j\u00e4\u00e4b valijatega kohtumiseks.\nAga igasugu #\u00e4rip\u00e4ev, #postimees, #\u00f5htuleht, #delfi jms , kelle jaoks pole Lehtme 6,5 mlj, Kallase vene\u00e4ri v\u00f5i rahapesu miljonid mingi eriline probleem pingutavad v\u00f5i nina verest v\u00e4lja, et mingit \u201cskandaali\u201d teha.\nLihtsalt naeruv\u00e4\u00e4rne!\nNB! Eriline tase on muidugi viide, et \u201cKohal viibis ka Kert Kingo\u201d.\u00a0\nKulla \u201cajakirjanikud\u201d, hakake EKRE toetajaks ja minu valijaks, siis saate ka nendel kohtumistel osaleda ja nendest osa ning polegi vaja oma kibestumist leheveergudel v\u00e4lja elada\nKert Kingo"}
{"text":"JUHTKIRI | Rohkem austust, auv\u00e4\u00e4rt erakondlasedEile kogunes Tallinna lauluv\u00e4ljaku klaassaalis riigikogu esimehe Lauri Hussari kutsel ekspertkogu, kus anal\u00fc\u00fcsiti vastasseisu parlamendis ning otsiti lahendusi t\u00f6\u00f6v\u00f5ime taastamiseks.\nSee kukkus osaliselt l\u00e4bi, kuna kolmest riigikogu opositsiooniparteist tuli kohale vaid \u00fcks inimene \u2013 Enn Eesmaa Keskerakonnast. Nagu viitasid ka kohalviibinud, on ju p\u00f5hik\u00fcsimus ja -lahendus saada \u00fchise laua taha k\u00f5igi kuue parlamendierakonna esindajad ning suurendada nende \u00fchisosa ehk siis tupik \u00fcletada.\nEks see, et asi nii l\u00e4ks, ole kivi m\u00f5lema poole kapsaaeda. Saame aru, et opositsioon heitis Hussarile muuhulgas ette korralduslikke probleeme. Ent viisakas parlamentaarne kultuur n\u00e4eb ette, et riigikogu esimehe kutsele vastatakse ja v\u00e4hemalt kuulatakse eksperdid \u00e4ra.\nKui koalitsioon ja opositsioon on omavahel tupikusse jooksnud, ongi v\u00e4he teid selle umbs\u00f5lme lahti harutamiseks. \u00dcks on otsida lepitust ja ideid v\u00e4ljaspoolt \u2013 ekspertidelt. Sellest vaatest on ideena loogiline, et riigikogu esimees asjatundjate kogu kokku kutsus \u2013 ja et ka opositsioon sinna kohale ilmub, v\u00e4hemalt kuulama.\nL\u00f5putu demokraatia toimimise ehk eelk\u00f5ige parlamendi t\u00f6\u00f6 blokeerimine on hullem kui Kaja Kallas peaministrina.\nPaljud eksperdid v\u00f5tsid kutset ja probleemi t\u00f5siselt. Lisaks koalitsioonierakondade esindajatele olid kohal mitmed asjatundjad ja arvamusliidrid \u2013 presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid, presidendiks p\u00fcrginud endine \u00f5iguskantsler Allar J\u00f5ks, endine riigikohtu esimees M\u00e4rt Rask, Eesti p\u00f5hiseaduse \u00fcks loojatest Liia H\u00e4nni ja teised.\nEkspertkogu p\u00e4ris t\u00fchja ei l\u00e4inud \u2013 sealt korjati kokku 30 ideed olukorra lahendamiseks, mida siis hakatakse edasi arutama. Iseenesest v\u00f5iks ju ideed, mida pole esitanud m\u00f5ni konkreetne erakond, leida kergemini parlamendi\u00fclest poolehoidu.\nEnt lahendus on eelk\u00f5ige kinni tahtes. Praktilisest poolest lahendaks k\u00f5ige kiiremini punnseisu see, kui Kaja Kallas astuks peaministrikohalt tagasi. Lahendus saaks olla ka j\u00e4releandmised opositsioonile riigieelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel. Teisalt on vaja garantiid, et obstruktsiooniline v\u00e4ljapressimine ei muutu traditsiooniks ehk siis ka opositsioon peab astuma samme, andma siduvaid lubadusi.\nKuigi Hussar esindab riigikogu esimehena p\u00f5hiseaduslikku institutsiooni, v\u00f5ib vaadata eilset \u00fcritust ka nii, et koalitsioon n\u00e4itas head tahet ja tegi omapoolse sammu, et umbs\u00f5lme lahti harutada.\nEelk\u00f5ige tahaks j\u00e4rgnevalt n\u00e4ha opositsioonilt v\u00f5imalikult siirast katset seda samuti harutada. N\u00e4iteks Isamaalt, kelle toetatud presidendikandidaadid Kaljulaid ja J\u00f5ks pidasid vajalikuks \u00fcritusele kohale tulla, ent kes otsituna m\u00f5junud p\u00f5hjustel tulemata j\u00e4ttis ehk \u00fcritusele enim vee peale t\u00f5mbas.\nKui Isamaa p\u00fc\u00fcab n\u00e4idata end m\u00f5istliku poliitilise alternatiivina, siis ootaks neilt ka m\u00f5istlikumat k\u00e4itumist - n\u00e4iteks et minnakse v\u00e4hemalt enda presidendikandidaatide ekspertkogu \u00fcritusel tehtud ettepanekutega kaasa. L\u00f5putu demokraatia toimimise ehk eelk\u00f5ige parlamendi t\u00f6\u00f6 blokeerimine on hullem kui Kaja Kallas peaministrina."}
{"text":"Riigikogu eelinfo 9.\u201315. oktoobriniRiigikogu eelinfo 9.\u201315. oktoobrini\nRiigikogu II istungj\u00e4rgu 4. t\u00f6\u00f6n\u00e4dal 9.\u201313. oktoobrini\nEsmasp\u00e4ev, 9. oktoober\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=09.10.2023>.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele ministri valdkonnas m\u00f5juanal\u00fc\u00fcside\npuudumise (nr 19), \u00e4ri\u00fchingute kestlikkuse aruandluse direktiivi (nr 52),\nmajutusasutuste k\u00e4ibemaksu (nr 63), toiduainete k\u00e4ibemaksu (nr 76),\nk\u00e4ibemaksu t\u00f5stmise (nr 101), \u201emaksuk\u00fc\u00fcru\u201c kaotamise ja maksude\nt\u00f5usu (nr 78), automaksu kehtestamise (nr 118), riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi\n(nr 121), maksupaketi terviklike m\u00f5jude (nr 140) ja valeliku poliitika\nkohta (nr 80) vastab rahandusminister Mart V\u00f5rklaev.\nArup\u00e4rimistele valeliku poliitika (nr 89), majandusasutuste k\u00e4ibemaksu\nt\u00f5stmise (nr 69), inflatsiooni m\u00f5ju kohta ministri juhitava ministeeriumi\nhaldusalas (nr 137) ja rohep\u00f6\u00f6rde m\u00f5ju kohta ministri juhitava\nministeeriumi haldusalas kohta (nr 138) vastab majandus- ja\ninfotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.\nArup\u00e4rimistele transpordi valla investeeringute (nr 11), tuumaelektrijaama\nrajamise (nr 21), maavarade kasutamise (nr 20), metsanduse arengukava\nrakendamise (nr 28), Ida-Virumaa korterelamute renoveerimise (nr 55),\nhoonete sundrenoveerimise keskkonnam\u00f5ju ning kodanike maksev\u00f5ime (nr 123)\nja maksupaketi terviklike m\u00f5jude kohta (nr 141) vastab kliimaminister\nKristen Michal.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: tugevate maakoolide ja maaelu s\u00e4ilimise\nteemalise olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse ettevalmistamine, kutsutud\nHaridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning\nKohtla-N\u00f5mme P\u00f5hikooli esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u\n(306 SE) Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumi valitsemisalas ning\nriigi eelarvestrateegia 2024\u20132027, kutsutud regionaalminister Madis\nKallas; Riigikogu otsuse \u201ePutukate ja putukaid sisaldavate toitude ja\ntoodete erim\u00e4rgistamise ja m\u00fc\u00fcgi kohta\u201c eeln\u00f5u (222 OE), kutsutud\nalgatajate ning Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja (ruum\nL332);\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: info\u00fchiskonna teenuse seaduse ja\nkaristusseadustiku muutmise seaduse eeln\u00f5u (224 SE), kutsutud siseminister\nLauri L\u00e4\u00e4nemets; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile:\nEuroopa Komisjoni delegeeritud m\u00e4\u00e4rus, millega kehtestatakse Euroopa\nkestlikkusaruandluse standardid, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;\nliiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (302 SE),\nkutsutud kliimaminister Kristen Michal;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: riigieelarve seaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (304 SE);\nriigil\u00f5ivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (298 SE); maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (297 SE); 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u\n(306 SE), kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur.\nriigikaitsekomisjonis \u2013 julgeolekuolukorra arengud, kutsutud\nKaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi elavate pension\u00e4ride\ntoetamise suurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (143 OE); Riigikogu otsuse\n\u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi\nelavate pension\u00e4ride toetamise suurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (176 OE); 2024.\naasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u (306 SE) Sotsiaalministeeriumi\nvalitsemisalas, \u00f5igusloomeplaanid ning riigi eelarvestrateegia\n2024\u20132027, ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse\nmuutmise seaduse (l\u00e4htetoetused) eeln\u00f5u (293 SE), ravikindlustuse seaduse\nt\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (294 SE), kutsutud terviseminister Riina\nSikkut;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.30: 2023. aasta\neelarve t\u00e4itmine ja 2024. aasta eelarve, kutsutud siseminister Lauri\nL\u00e4\u00e4nemets ja Kaitsepolitseimeti peadirektor Margo Palloson;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: huvide deklaratsioonide\nkontrollimisest (ruum L332);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Riigikontrolli\nkontrollaruanne \u201eT\u00f6\u00f6v\u00f5ime v\u00e4henemise ennetamine\u201c, kutsutud\nterviseminister Riina Sikkut, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit\nRiisalo, Terviseameti peadirektor Birgit Lao, Eesti T\u00f6\u00f6tukassa juhatuse\nesimees Meelis Paavel, T\u00f6\u00f6inspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ning\nRiigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 16 \u2013 Riigikogu liige Mati Raidma osaleb videosilla vahendusel\nEuroopa Julgeoleku- ja Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse\nAssamblee kohtumisel.\nTeisip\u00e4ev, 10. oktoober\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikohtu esimehe Villu K\u00f5ve \u00fclevaade kohtukorraldusest.\nEsimene lugemine \u2013 seitse eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201eUkraina laenu\nintressikulude katmine\u201c eeln\u00f5u (258 OE), Riigikogu otsuse \u201eEesti\nVabariigi osaluse suurendamine Euroopa N\u00f5ukogu Arengupangas\u201c eeln\u00f5u\n(259 OE), atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (27 SE),\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (71 SE), tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (75 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(82 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (88 SE).\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nkeskkonnakomisjonis \u2013 keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (300 SE), looduskaitseseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (301\nSE), maap\u00f5ueseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (296 SE), kutsutud\nkliimaminister Kristen Michal; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade\nkomisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu direktiivi\neeln\u00f5u kohta, millega muudetakse direktiivi 2005\/35\/E\u00dc, mis k\u00e4sitleb\nlaevade p\u00f5hjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas\nkriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest,\nkutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;\nkultuurikomisjonis \u2013 koolieelse lasteasutuse seaduse, kutse\u00f5ppeasutuse\nseaduse ning p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(231 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja;\nmajanduskomisjonis \u2013 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile:\nEuroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu direktiivi eeln\u00f5u, mis k\u00e4sitleb karistusi\nlaevade p\u00f5hjustatud merereostuse eest, kutsutud Kliimaministeeriumi\nesindajad; kohtumine Statistikaameti peadirektori Urmet Leega;\nrahanduskomisjonis \u2013 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile:\nEesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021\u20132027 muutmise\nettepaneku kohta; k\u00e4ibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (225 SE); 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u (306\nSE), kutsutud terviseminister Riina Sikkut, sotsiaalkaitseminister Signe\nRiisalo ja v\u00e4lisminister Margus Tsahkna.\np\u00f5hiseaduskomisjonis \u2013 k\u00f5rgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse\nt\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (305 SE); avaliku teenistuse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsusest;\n\nriigikaitsekomisjonis \u2013 Kaitsev\u00e4e personali voolavusest ja\np\u00fchendumisuuringust, kutsutud Kaitseressursside Ameti esindaja;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u (306 SE)\nSotsiaalministeeriumi valitsemisalas, \u00f5igusloomeplaanid ning riigi\neelarvestrateegia 2024\u20132027, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste\nseaduste muutmise seaduse (tagasip\u00f6\u00f6rduja toetus, kojukanne,\narvelduskonto k\u00fcsimused) eeln\u00f5u (295 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister\nSigne Riisalo; ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste\nkorraldamise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (299 SE), kutsutud\nterviseminister Riina Sikkut; kollektiivne p\u00f6\u00f6rdumine \u201eLapsed ei tohi\nolla riigi kokkuhoiukoht\u201c;\nv\u00e4liskomisjonis \u2013 Riigikogu otsuse \u201eEttepanek Vabariigi Valitsusele\nv\u00f5tta kasutusele K\u00f6nigsbergi ajalooline, eestip\u00e4rane nimi\u201c eeln\u00f5u\n(218 OE); 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u (306 SE)\nV\u00e4lisministeeriumi valitsemisalas ning riigi eelarvestrateegia\n2024\u20132027, aktuaalsed v\u00e4lispoliitilised k\u00fcsimused, kutsutud\nv\u00e4lisminister Margus Tsahkna.\nS\u00fcndmused\nKell 8.15 \u2013 riigikaitsekomisjon kohtub Rootsi Riksdagi\nriigikaitsekomisjoni delegatsiooniga, kohtumisel osaleb ka Rootsi\nsuursaadik Eestis Ingrid Tersman (A. Rei n\u00f5upidamisruum).\nKell 11.30 - v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina\nk\u00f5rgemate ametnikega.\nKell 12 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Kanada suursaadikuga\nEestis Laird Hindlega.\nKell 12.15 \u2013 v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rootsi\nriigikaitsekomisjoni delegatsiooniga.\nKolmap\u00e4ev, 11. oktoober\nKell 12 \u2013 infotund\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEsimene lugemine \u2013 23 eeln\u00f5u: Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele loobuda plaanist kehtestada Eestis automaks\u201c\neeln\u00f5u (46 OE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele anal\u00fc\u00fcsida t\u00e4iendavalt p\u00f5levkivi v\u00e4\u00e4rindamise ja\nkasutamise v\u00f5imalusi\u201c eeln\u00f5u (50 OE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku\ntegemine Vabariigi Valitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi elavate\npension\u00e4ride toetamise suurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (143 OE), Riigikogu\notsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja\nmeetmed \u00fcksi elavate pension\u00e4ride toetamise suurendamiseks\u201c eeln\u00f5u\n(176 OE), isikut t\u00f5endavate dokumentide seaduse \u00a7 11 muutmise seaduse\neeln\u00f5u (256 SE), tulumaksu muutmise seaduse eeln\u00f5ud (110 SE, 112 SE, 116\nSE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE, 199 SE,\n253 SE), relvaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (19 SE), maksukorralduse\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (54 SE), v\u00e4lismaalaste seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (45 SE), kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (56\nSE), kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (58 SE).\nKomisjoni istung\nriigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil \u2013 kell 8.30:\nRiigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.\nS\u00fcndmused\nKell 9 \u2013 Eesti-Ukraina parlamendir\u00fchma aseesimehed Eerik-Niiles Kross,\nUrmas Reinsalu ja Tanel Kiik kohtuvad Ukraina suursaadikuga Eestis Maks\u00f5m\nKononenkoga (O. Strandmani n\u00f5upidamisruum).\nKell 12.15 \u2013 Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ning aseesimehed\nMarek Reinaas ja Kadri Tali kohtuvad Ukraina suursaadikuga Eestis Maks\u00f5m\nKononenkoga.\nKell 12.30 \u2013 riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Jaapani\nsuursaadikuga Eestis Yukihiko Matsumuraga.\nKell 15 \u2013 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jevgeni\nOssinovski ja aseesimees Helmen K\u00fctt kohtuvad Ukraina suursaadikuga Eestis\nMaks\u00f5m Kononenkoga (O. Strandmani n\u00f5upidamisruum).\nKell 16.50 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub L\u00e4ti peaministri\nEvika Sili\u0146aga.\nNeljap\u00e4ev, 12. oktoober\nKell 10 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nEsimene lugemine \u2013 neli eeln\u00f5u: t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seaduse\nning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (205 SE), Riigikogu\notsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist t\u00f5sta\nettev\u00f5tte tulumaksu kahe protsendipunkti v\u00f5rra\u201c eeln\u00f5u (44 OE),\nRiigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada\ntulumaksuseaduse muutmise eeln\u00f5u, et kehtestada t\u00e4iendav maksuvaba tulu\nalates esimesest lapsest\u201c eeln\u00f5u (59 OE), Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku\ntegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada t\u00e4iendav maksuvaba\ntulu eluasemelaenude intresside eest\u201c eeln\u00f5u (62 OE).\nKell 14 \u2013 komisjonide istungid\nriigikaitsekomisjoni v\u00e4ljas\u00f5iduistungil \u2013 NATO staabielemendi Eestis\nk\u00fclastus;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 t\u00e4iendamise seaduse\neeln\u00f5u (260 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi\nesindajad.\nS\u00fcndmus\nKell 13 \u2013 Riigikogu liige T\u00f5nis Lukas osaleb Arenguseire Keskuse\nveebiseminaril \u201eKuidas m\u00f5jutavad koolide erinevused nende\ntulemuslikkust?\u201c. Kava ja registreerumine m\u00f5ttekoja\nveebilehel<https:\/\/arenguseire.ee\/uritused\/veebiseminar-kuidas-mojutavad-\nkoolide-erinevused-nende-tulemuslikkust\/>.\nReede, 13. oktoober\nKomisjoni istung\nEuroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil \u2013 kell 9: Eesti seisukohad\n16. oktoobril toimuval euror\u00fchma kohtumisel ja 17. oktoobril toimuval\nEuroopa Liidu majandus- ja rahandusn\u00f5ukogu istungil, kutsutud\nrahandusminister Mart V\u00f5rklaev; Eesti seisukohad 16. oktoobril toimuval\nEuroopa Liidu keskkonnan\u00f5ukogu ja 17. oktoobril toimuval Euroopa Liidu\ntranspordi, telekommunikatsiooni ja energeetikan\u00f5ukogu istungil, kutsutud\nKliimaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja\nn\u00f5ukogu direktiivi eeln\u00f5u kohta, millega muudetakse direktiive 2009\/102\n\/E\u00dc ja (EL) 2017\/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste\nkasutamise laiendamise ja ajakohastamisega \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguses, kutsutud\nJustiitsministeeriumi esindajad.\nS\u00fcndmus\nKell 12.05 \u2013 Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub L\u00e4ti v\u00e4lisministri\nKri\u0161j\u0101nis Kari\u0146\u0161iga.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n6.\u20139. oktoober\nNATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid\nning liikmed Urmas Reinsalu (6.\u20138. oktoober), Marko Mihkelson, Meelis\nKiili ja J\u00fcri Ratas osalevad NATO PA aastaistungil Kopenhaagenis Taanis.\n8.\u20139. oktoober\nBalti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees ja president Timo Suslov\nosaleb Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) kolmandal Baltimaade\nkonverentsil Riias L\u00e4tis.\n8.\u201312. oktoober\nEuroopa N\u00f5ukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni\nesimees Liisa Pakosta (9.\u201310. oktoober) ning liikmed Aleksei Jevgrafov ja\nHanah Lahe (9.\u201312. oktoober) osalevad ENPA t\u00e4iskogu neljandal\nosaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.\n9.\u201312. oktoober\nRiigikogu liige Eduard Odinets osaleb Euroopa regioonide ja linnade n\u00e4dala\ns\u00fcndmustel Br\u00fcsselis Belgias.\n13.\u201314. oktoober\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb \u00fcmarlaual \u201eMastering the\nZeitenwende, Together: Developing Grand Strategy for Liberal Democracies\u201c\nBerliinis Saksamaal.\n13.\u201315. oktoober\nRiigikoguliige Kristo Enn Vaga osaleb Euroopa Julgeoleku- ja\nKoost\u00f6\u00f6organisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee valimismissioonil\nVarssavis Poolas.\n15.\u201316. oktoober\nBalti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb esimesel\nL\u00e4\u00e4nemeremaade parlamentaarsel konverentsil Riias L\u00e4tis.\n15.\u201318. oktoober\nV\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Balti riikide\nv\u00e4liskomisjonide esimeeste visiidil Jerusalemmas Iisraelis.\nRiigikogu pressiteenistus\nEleen Lindmaa\n631 6456, 5551 4433\neleen.lindmaa@riigikogu.ee<mailto:eleen.lindmaa@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Suvaline \u00e4rikink raiskab raha ja m\u00e4\u00e4rib mainet\u00c4rikinkide puhul tasub riigiettev\u00f5ttel v\u00f5i -ametil m\u00f5elda alustuseks, kas \u00fcldse on sobilik neid teha, leiab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kommunikatsioonijuht Triin K\u00fcttim.\nKui K\u00fcttim juhtis statistikaameti statistika levi osakonda, siis j\u00f5udsid nad kollektiiviga \u00fchisele meelele, et nende asutusele ei ole \u00e4rikingid sobilikud. Nemad l\u00e4htusid sellest, et nende kingituseks on kvaliteetsed andmed. Kui aga t\u00f5esti tundus kohane midagi kaasa anda, siis sobiks selleks s\u00fcmboolne kommikarbike.\nIdufirma Gratitude Services eestvedaja Gerli Palgi s\u00f5nul saatsid nemad eelmise aasta j\u00f5ulideks partneritele omavalmistatud Itaalia mandlik\u00fcpsiseid.Foto: Hannes Dreimanis, Gratitude ServicesGerli Palgi, Gratitude Services asutaja\u00c4rikinkide vastuv\u00f5tmine on avalikus sektoris vaat et veelgi tundlikum teema kui nende tegemine.\n\u00c4rikinkide vastuv\u00f5tmine on avalikus sektoris vaat et veelgi tundlikum teema kui nende tegemine, kinnitab Gerli Palgi. Palgi juhtis aastaid tagasi siis veel Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), n\u00fc\u00fcdse EASi ja KredExi \u00fchendasutuse v\u00e4lisinvesteeringute keskuses \u00e4riarendust. Palgi m\u00e4rkis, et kui reegleid ei j\u00e4rgi, terendab parimal juhul k\u00e4skkiri, halvimal korruptsioonikahtlustus. Samas n\u00e4itab tema kogemus, et ka ettev\u00f5tluses v\u00f5ib korporatiivpoliitika olla kingikottide puhul \u00fcsnagi resoluutne.\nGerli Palgi.Foto: Hannes Dreimanis, Gratitude Services\nKui Palgi t\u00f6\u00f6tas Swedbanki varahaldus\u00fcksuses kliendihaldurina, siis v\u00e4hemalt sellel ajal klientidele kinke ei tehtud, meenutas ta. J\u00e4rgmise t\u00f6\u00f6andja, v\u00e4limeediafirma JCDecaux n\u00e4gemus oli aga v\u00e4ga erinev. \u201eAju vajas suisa aega, et m\u00f5ista: sellest ei tulegi pahandust, kui v\u00f5tad koost\u00f6\u00f6partnerilt kingituse vastu,\u201c tunnistas Palgi.\nLigikaudu k\u00fcmme aastat tagasi kommunikatsiooniagentuuris Corpore t\u00f6\u00f6tanud K\u00fcttim meenutas, et siis tuli ette juhuseid, mil klient v\u00f5i koost\u00f6\u00f6partner neile j\u00f5ulukringli \u201etagastas\u201c. Enamasti olid need rahvusvahelisse korporatsiooni kuulunud \u00e4rid, kusjuures \u00fcks neist pani kaasa lausa paberkirja, milles juhtis t\u00e4helepanu koost\u00f6\u00f6lepingu punktile, mis keelab kingituste tegemise. K\u00fcttim jagas n\u00f5u, et kuna \u00e4rikingi eesm\u00e4rk on teha r\u00f5\u00f5mu, tasub kahtluse korral alati uurida, millised on konkreetse organisatsiooni reeglid, et ei tekiks kingituse tagastamise ohtu.\nRMK korduvkasutatav toidukarp, mida on hea metsamatkale kaasa v\u00f5tta ning on sobilik \u00e4rikink.Foto: Birgit Varblane\nHea kink toob elamuse v\u00f5i toetab kohalikku v\u00e4iketootjat\nRMK l\u00e4htub p\u00f5him\u00f5ttest, et \u00e4rikink peab haakuma ja toetama nende p\u00f5hitegevust, selgitas K\u00fcttim. N\u00e4iteks toob ta RMK v\u00f5ileivakarbi komplekti, kuhu kuuluvad korduvkasutatav karp, kahvel ja lusikas, et metsa minnes nautida k\u00f5hut\u00e4it ja hiljem piisava motivatsiooni korral see viia tagasi koju. K\u00fcttim v\u00e4ljendab ka isiklikku veendumust, et ilma praktilise v\u00e4\u00e4rtuseta asju pole m\u00f5tet kinkida.\nKaubamaja turundusdirektor Britta Ratas lisas, et hea kink pakub elamusi ja erilisi kogemusi, olgu see siis kontsert v\u00f5i gurmee. K\u00fcttim \u00fctles, et \u00f5nneks on m\u00f6\u00f6dumas aeg, mil januneti vaid asju. Ta r\u00f5hutas, et see on k\u00fcll tema isiklik seisukoht, aga ta ei soovi kanda n\u00e4iteks teise firma logoga m\u00fctsi v\u00f5i kujundada oma kodu koost\u00f6\u00f6partneri keraamikaga. Ratas leiab, et asju on maailmas t\u00f5esti palju, aga kui \u00e4rikingiks ikkagi valida m\u00f5ni asi, siis v\u00f5iks see olla v\u00e4hemalt Eesti toode. Ta t\u00f5i n\u00e4ite Kaubamaja kingikottidest, kuhu nad panevad tihtipeale valiku kohalikelt v\u00e4iketootjatelt.\nRMK kommunikatsioonijuht Triin K\u00fcttim.Foto: Birgit Varblane\nKui logistiliselt on v\u00e4hegi m\u00f5istlik, soovitab Palgi \u00e4rikingi viia isiklikult kohale. K\u00fcll aga ei tasu enam teha spontaanseid kontorivisiite, sest koroonapandeemia tagaj\u00e4rjel on t\u00f6\u00f6rahvas liikunud rohkem kodudesse. Samuti ei soovita Palgi minna end esimest korda esitlema kiirel p\u00fchadeajal, kingitus n\u00e4pus, sest ei hinda seda parima viisina kustumatu esmamulje j\u00e4tmiseks. Tema meelest on parem viia j\u00f5ulukink pigem neile, kellega on suhe juba soojas.\n\u00c4rikinki tasub teha ka ise\nRMK on aastaid kinkinud oma partneritele j\u00f5ulukuuski, mis kasvavad teepervedel v\u00f5i m\u00f5nes teises ebasoodsas kohas, sest vastasel juhul v\u00f5etakse nagunii maha. K\u00fcttimi s\u00f5nul v\u00f5tavad kingisaajad j\u00f5ulukuuse vastu alati suure r\u00f5\u00f5mu ja t\u00e4nutundega.\nKa Palgi on m\u00e4rganud, et \u00fcha rohkem tehakse emotsioone pakkuvaid \u00e4rikinke. Samas ei pea emotsioonikink olema ekstravagantne v\u00f5i kallis, saab hakkama ka piiratud vahenditega. M\u00f5ni aasta tagasi l\u00fckkas Palgi koos paari kaasasutajaga k\u00e4ima kalmistute hooldusega tegeleva ettev\u00f5tte Gratitude Services. Alustavale idufirmale kohaselt oli rahast rohkem ideid, mist\u00f5ttu eelmisel aastal otsustatigi kinkida paarik\u00fcmnele koost\u00f6\u00f6partnerile j\u00f5uludeks oma koduahjus valminud cantuccini ehk Itaalia mandlik\u00fcpsised.\nPalgi s\u00f5nul on isetehtud h\u00f5rgutise eelis see, et selle k\u00fclge ei saa panna hinnalipikut. Nii saavad kinki lubada endale ka need, kes t\u00f6\u00f6tavad keskmisest rangema korporatiivpoliitikaga organisatsioonis.\nK\u00fcttim jagas oma kogemust, kus \u00fcha enam kuhjatakse j\u00f5ulukingid \u00fchele lauale kokku, et kontorirahvas saaks neid nautida koos v\u00f5i omavahel \u00e4ra jagada. Tema hinnangul on selline p\u00f5him\u00f5te m\u00f5istlik, sest \u00e4rikink on m\u00f5eldud enamasti asutusele, mitte kindlale inimesele. Palgi kinnitab, et vahel jagatakse kingid \u00e4ra ka loosi teel.\nTallinna Kaubamaja turundusdirektor Britta Ratas \u00fctleb, et nemad eelistavad kinkekarpi panna Eesti v\u00e4iketootjate toodangut.Foto: Sandra Palm, Kaubamaja\nAnneta koos partnerite ja klientidega\nSarnaselt muude valdkondadega lainetavad trendid ka \u00e4rikinkidega. Kui 4\u20135 aastat tagasi v\u00f5is kindel olla, et j\u00f5uluks laekub vaagnate kaupa juustu ja vorsti, on viimase aja p\u00f5hikink mesi, kinnitas K\u00fcttim. Aga on olnud ka aeg, mil paljude kontorite k\u00f6\u00f6ginurgas ootas oma t\u00e4hetundi paar, kurioossematel juhtudel kuni k\u00fcmme \u00e4rikingiks saadud l\u00f5ikelauda.\nK\u00fcttim soovitab oma \u00e4rikingile seatud ootuste puhul l\u00e4heneda julgemalt ja loovamalt. Tema toetab ringmajandust, kus n\u00e4iteks meeskond valmistab ise vanadest materjalidest midagi uut. Samas annab ta endale aru, et see on ajakulukas l\u00e4henemine, mis paljudele ei sobi.\nTeine v\u00f5imalus on v\u00f5tta kampa partnerid ja kliendid, et teha koos head. N\u00e4iteks Kaubamaja on aastaid annetanud j\u00f5ulude-eelse heategevuskampaania tarbeks loodud toodete m\u00fc\u00fcgitulu, millele lisandub nende eelarvesse \u00e4rikingi reale planeeritud summa. Seda kampaaniat tutvustab ettev\u00f5te ka oma partneritele, pakkudes neile v\u00f5imalust lisada oma panus, lisas Ratas. K\u00fcttim t\u00f5i aga n\u00e4ite enda kunagise t\u00f6\u00f6andja Eesti Energia ajast, mil tehti j\u00f5ulukingi asemel koost\u00f6\u00f6partnerite nimel annetus. \u201eMinu meelest on see v\u00e4ga m\u00f5istlik m\u00f5te!\u201c toonitas K\u00fcttim.\nTallinna Kaubamaja turundusdirektor Britta Ratas. Foto: Sandra Palm, KaubamajaLiitumisega n\u00f5ustud, et \u00c4rip\u00e4ev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad n\u00f5usoleku tagasi v\u00f5tta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma \u00f5iguste kohta l\u00e4hemalt privaatsustingimustest"}
{"text":"KERT KINGO: \u201cMina suhtlen inimestega ka p\u00e4rast valimisi\u201dEga liberaalidele ja nende t\u00f6\u00f6riistale peavoolumeediale (s\u00fcvariigile?) ongi arusaamatu, et EKRE saadik korraldabki p\u00e4riselt oma valijatega kohtumisi, mitte ei nimeta suvalisi \u00f5htuseid s\u00f5pradega napsitamisi ja luksuslikke s\u00f6\u00f6maaegu formaalselt \u201ckohtumiseks valijatega\u201d. Eks see tekitab t\u00f5esti nendes tuska.\nMina suhtlen oma valijatega ka peale valimisi. Tunnen kohustust oma valijatele anda \u00fclevaadet sellest, mida ma Riigikogus teinud olen ja mis veel tegemisel on. T\u00e4nu sellele on minu (EKRE) valijad teistest paremini kursis Riigikogu t\u00f6\u00f6 ja seal toimuva tagamaadega.\nLoomulikult ei kutsu ma oma kohtumistele refi, sotside v\u00f5i E200 liikmeid \u2013 nemad pole minu valijad, nemad mind ei valinud ega vali.\nOma kohtumis\u00f5htuid v\u00f5in nimetada kuidas tahan. Olgu see kasv\u00f5i \u201cSuvine l\u00f5kke\u00f5htu\u201d, \u201cKitarrim\u00e4ngud Kert Kingo esituses\u201d (kitarri ma m\u00e4ngida ei oska) v\u00f5i lihtsalt \u201cSuvep\u00e4ev\u201d. Kohtumise nimetus ei muuda sisu, see on ja j\u00e4\u00e4b valijatega kohtumiseks.\nAga igasugu #\u00e4rip\u00e4ev, #postimees, #\u00f5htuleht, #delfi jms , kelle jaoks pole Lehtme 6,5 mlj, Kallase vene\u00e4ri v\u00f5i rahapesu miljonid mingi eriline probleem pingutavad v\u00f5i nina verest v\u00e4lja, et mingit \u201cskandaali\u201d teha.\nLihtsalt naeruv\u00e4\u00e4rne!\nNB! Eriline tase on muidugi viide, et \u201cKohal viibis ka Kert Kingo\u201d.\nKulla \u201cajakirjanikud\u201d, hakake EKRE toetajaks ja minu valijaks, siis saate ka nendel kohtumistel osaleda ja nendest osa ning polegi vaja oma kibestumist leheveergudel v\u00e4lja elada\nKert Kingo, Riigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"Rohelised: rohepesu ei ole rohep\u00f6\u00f6re! Ilusa rohelise sildi taha on end s\u00e4ttinud igasugused kurjamidKui J\u00fcri Liiv on oma positsioonis otsustanud siduda kokku rohep\u00f6\u00f6rde, rohep\u00f6\u00f6rasuse ja rohepesu, siis t\u00e4hendab see sisult sama kui v\u00f5rrelda armastust laste vastu pedofiiliaga.\nKeemiadoktori ja Tartu \u00dclikooli s\u00e4\u00e4stliku tehnoloogia endise teaduri J\u00fcri Liivi \u201cSuur rohepesu k\u00e4siraamat\u201c on sattunud mitmete kliimateemadega kursis olevate inimeste arutelupunktiks. Raamat pole ei rohepesust ega k\u00e4siraamat, veel v\u00e4hem sobiks ta \u00f5pikuks. Seal on palju ja parajalt segast koos - fakte, hinnanguid, valev\u00e4iteid ja vigaseid j\u00e4reldusi.\n\u00dcksjagu leiab sealt ka autori isiklikke hoiakuid: nn parimates aastates valge mehe frustratsiooni maailma suhtes ning valiku fakte, mis neid hoiakuid toetab v\u00f5i v\u00e4hemalt millega neid p\u00fc\u00fctakse toetada. Leiab aga ka valev\u00e4iteid, seega ettevaatust lugemisel.\nKui \u00fches lauses saab kokku kriitika Greta Thunbergi, rohep\u00f6\u00f6rasuse, rohepesu, roheleppe ja loodusteaduslike teadmiste osas, j\u00e4\u00e4b sinna kokkuv\u00f5ttes v\u00e4he ruumi teaduse propageerimisele ja sellest saab taas \u00fcks j\u00e4rjekordne v\u00f5itlus narratiivi p\u00e4rast.\nM\u00f5nede Liivi t\u00e4helepanekutega saab n\u00f5ustuda\nSamas ei ole kliimamuutused usu k\u00fcsimus. Seda leevendavad asjaolud - iseasi, kas piisavad -, mis v\u00f5ivad j\u00e4llegi olla usu k\u00fcsimuseks. Me lihtsalt ei tea kogu \u201clooduse\u201c aparatuuri vastupanuv\u00f5ime \u00fcksikasju.\nKeegi ei tea, ehkki me samas j\u00e4llegi paljude seoste olemasolu juba tunneme. Aga see, et kliimamuutustes on kriitiline roll inimtekkelistel asjaoludel, on j\u00e4llegi teadusliku konsensusega t\u00f5siasi, millest v\u00f5ikski l\u00e4htuda.\nValefaktide \u00fcmberl\u00fckkamise j\u00e4tan teistele, samas on Liiv estianud ka \u00fcksjagu t\u00e4helepanekuid, millega saab ainult n\u00f5ustuda.\nN\u00e4iteks CO2 kvootide \u00fclistamine on tee p\u00f5rgusse v\u00f5i lihtsalt \u00fcli-lihtsustatud n\u00e4idik, mis ei vii meid keskkonnahoiu eesm\u00e4rkidele l\u00e4hemale. V\u00f5i et tehnoloogiad, eriti tulevikutehnoloogiad v\u00f5ivad ise olla suure pettuse allikaks ja kurja juureks, sest nad ei asenda ega k\u00f5rvalda probleemi ennast, mille olemuseks on inimlik ahnus ja rumalus. Me peame seadma end p\u00e4riselt ka suuremale s\u00e4\u00e4stule ja loodusvarade kokkuhoiule. Seda tulebki teha, mitte edasi l\u00fckata!\nKliimaministeeriumi nime ja eesm\u00e4rgip\u00fcstituste kallal v\u00f5ib samuti k\u00fcllaga iriseda, kuid l\u00f5pptulemusena on oluline, mida me nende juhtimisel \u00e4ra suudame teha. Seda, et teha on palju, on selge.\nKui optimistlikult, kui kavakindlalt kui teadusp\u00f5hiselt, kui suure konsensuse ja arusaamisega v\u00f5i kui suure turu \u00fcmberjagamise hinnaga, on iseasi. Selles on alati neid, kes kaotavad, sest nad elavad t\u00e4nini meie \u00fchise keskkonna ja loodusressursi arvelt.\nSamuti saab igati n\u00f5ustuda kriitikaga \u00fcletarbimise, \u00fcldse keskkonnaga seotud lihtsustuste ja sellest johtuvate vigaste lahenduste tuletamisega, samuti korporatiivse rohepesu n\u00e4idetega. Olgu selleks siis roheraha eest subsideeritud pelletit\u00f6\u00f6stus, mis ei saa kuidagi olla kliimaneutraalne, nagu ka siia plaanitav tuumat\u00f6\u00f6stus, mis j\u00e4llegi autorile tundub meeldivat.\nIlusa rohelise sildi taha on end s\u00e4ttinud igasugused kurjamid\nKui kasv\u00f5i Eesti rohepesu konnatiiki sukelduda, siis leiame sealt veriv\u00e4rske RMK arengustrateegia, mis lubab s\u00f5na-s\u00f5nalt j\u00e4rgmist: \u201cEt metsamajandus toimiks ka edaspidi kestlikult, et iga riigimetsas kasvatud puu saaks kasutatud viisil, mis v\u00f5imaldab selles sisalduvat s\u00fcsiniku hoida seotuna v\u00f5imalikult pikalt. Seda tehes plaanime t\u00e4ita meile pandud omaniku ootusi ja teenida omanikule tulu.\u201c Kui ei teaks, siis r\u00f5\u00f5mutaks.\nNimelt, kaks n\u00e4dalat tagasi avalikustati p\u00f5hjalik metsade alternatiivse hindamise aruanne, mis j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et kestlikust metsamajandamisest ei saa RMK puhul juttugi olla ja sealt edasi on vaid aja k\u00fcsimus, kui sellise \u201ckestlikkuse\u201c eest seisnud vaatavad oma t\u00f6\u00f6le-tegevusele tagasi l\u00e4bi rootsi kardinate. PR-agentuur uhab oma narratiivi edasi, aga tegelikkus on \u00fcsna mustades toonides.\nNii pole imestada, et ilusa rohelise sildi taha on end s\u00e4ttinud igasugused kurjamid.\nV\u00f5ime j\u00e4tkata ka n\u00e4itega Keskkonnaametist, kes pole paljude aastate jooksul suutnud endale selgeks teha, mida veemajandus veeseaduse m\u00f5ttes tegelikult t\u00e4hendama peaks (selles kirja pandu on muide teadusp\u00f5hine); mida t\u00e4hendab vesikonna loomulik seisund, mida seisundiklass \u201chea\u201c jne.\nSelle meetmekavaga p\u00f6\u00f6ritatakse taas lihtsalt palju euromiljoneid olemasolevate tegevuste j\u00e4tkamiseks ilma sisulise eesm\u00e4rgita, ehkki oleks v\u00f5imalik ja lausa kohustus seista p\u00e4riselt vee kui julgeoleku ressursi kvaliteedi ja olemasolu eest. Ei hakka siin pikalt lahkama.\nOn asendustegevusi, meelepetet ja t\u00e4itumata lubadusi\nAga t\u00f5esti - seni kuni tublid poliitik-vandersellid s\u00f5divad Br\u00fcsselis looduse taastamise m\u00e4\u00e4ruses toodud maakasutusmeetmete vastu ja jutustavad sellest, kuidas nad kaitsevad Eesti p\u00f5llumeeste huve, j\u00e4\u00e4b t\u00f5esti \u00fcle kiruda inimlikku rumalust. Taolistest n\u00e4idetest v\u00f5iksin isegi kokku panna k\u00e4siraamatut\u00e4ie frustreerivaid lugusid. Ainult et meie osundused s\u00fc\u00fcdlaste osas kipuvad olema erinevad.\nRoheline on popp. See on mainstream, k\u00f5ik tahavad olla rohelised, aga v\u00e4hesed on. Veel v\u00e4hemad saavad aru, mida see tegelikkuses ka t\u00e4hendab. Seet\u00f5ttu pole ka p\u00f5hjust imestada, et palju rumalusi tehakse teadmatusest, palju aga sellest, et nii saab.\nVeelgi suurem m\u00f5ju on suurel lihtsustamisel ja ambitsioonikuse tagant t\u00f5ukamisel olukorras, kus isegi selle v\u00e4hesega ei saada praktikas hakkama, mis ette on v\u00f5etud. Nii viib see meid probleemi ja seoste enda olemuse m\u00f5istmisest ja \u00f5igete j\u00e4relduste tegemisest kaugele-kaugele.\nOn palju asendustegevusi, on palju meelepetet ja ilmselgelt t\u00e4itumata lubadusi, sest tegevused pole nende saavutamiseks kunagi olnud realistlikud, sest see pole tegelik eesm\u00e4rk isegi olnud. See aga s\u00fcvendab ohtu, et poliitiline kapital ja ajalooline momentum saab otsa ilma, et muutused saaksid ellu viidud. Planeeti Maa ei pea p\u00e4\u00e4stma, aga meid inimestena ju v\u00f5iks?\nKui autor on oma positsioonis otsustanud siduda kokku rohep\u00f6\u00f6rde, rohep\u00f6\u00f6rasuse ja rohepesu, siis t\u00e4hendab see sisult sama kui v\u00f5rrelda armastust laste vastu pedofiiliaga.\nN\u00fc\u00fcd v\u00e4hemalt on Eesti rohelised autori eba\u00f5iglase kriitika alt v\u00e4lja toodud. Oleme arengute \u00fcle enam kui kriitilised. Rohepesu ja rohep\u00f6\u00f6rasuse s\u00fc\u00fcdlasi ja lahendusi nende vastu aga otsime J\u00fcri Liiviga edaspidi heal meelel \u00fchiselt edasi!"}
{"text":"\u201cKuuuurija\u201d: kontolt varastati minutitega mituk\u00fcmmend tuhat eurotTALLINN, 6. oktoober, BNS \u2013 Kanal 2 saade \u201cKuuuurija\u201d toob esmasp\u00e4eval ekraanile hoiatava loo netikelmusest, mis n\u00e4itab, et isegi need, kes on teadlikud ja ettevaatlikud veebis varitsevate ohtude suhtes, v\u00f5ivad langeda pettuste ohvriks.\nSaates jagab oma jahmatavat lugu raamatupidajana t\u00f6\u00f6tav Irina, kes sattus petturite k\u00fc\u00fcsi ja kaotas kogu oma raha. K\u00f5ik algas, kui naine m\u00e4rkas oma telefonis midagi kummalist \u2013 Swedbanki \u00e4pi teavitused hakkasid aktiveeruma, kuigi ta polnud midagi puudutanud. Hoolimata sellest, et Irina ei avanud \u00fchtegi kahtlast linki oma telefonis ega arvutis, hakkas tema kontolt minutitega raha kaduma.\nTa proovis \u00fchendust v\u00f5tta pangaga, et abi saada. Samal ajal helistati talle v\u00e4idetavalt politseist ja r\u00e4\u00e4giti tema kontol toimuvatest kummalistest kannetest. Helistajaks oli mees, kes r\u00e4\u00e4kis vene keeles ja teadis palju Irina isiklikest andmetest, sealhulgas tema k\u00e4ikudest pangakontorisse ja isegi tema endist perekonnanime.\nIrina uskus helistajat, seda enam, et k\u00f5neleja saatis talle oma identiteedi t\u00f5estamiseks ka politseiniku t\u00f6\u00f6t\u00f5endi. Segaduses ja kriitilises olukorras ei suutnud naine m\u00f5ista, et tegemist on pettusega. Hiljem sai Irina teada, et tema kontol tehti \u00fclekandeid Suurbritanniasse ning tema krediitkaardiga v\u00f5eti laenu. Irina mitmek\u00fcmne tuhande suurused s\u00e4\u00e4stud kadusid minutitega.\nHiljem selgus, et tema arvutisse oli paigaldatud kaugjuurdep\u00e4\u00e4sutarkvara AnyDesk, mis v\u00f5imaldas kurjategijatel tema seadmetes liikuda ja tema isiklikke andmeid varastada.\nKas ja millise lahenduse sai Irina ehmatav lugu ja kuidas kommenteerib seda politsei, selgub esmasp\u00e4eval kell 20.30 Kanal 2 saates \u201cKuuuurija\u201d.\nTallinna toimetus, +372 610 8814, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Naaber \u00e4hvardas maja p\u00f5lema pannaNeljap\u00e4eval pidi politsei sekkuma J\u00f5hvis puhkenud konflikti, kus \u00fcks naaber \u00e4hvardas teise maja p\u00f5lema panna. Mis t\u00e4psemalt juhtus, selgub kriminaalmenetluse k\u00e4igus.V\u00e4idetav kelmus kuldketi m\u00fc\u00fcgiga\nPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus mees, kes v\u00e4itis, et temalt kuldketti osta soovinud mees pettis talt v\u00e4lja 664 eurot. M\u00fc\u00fcja saatis kuldketi pakiautomaadi kaudu ostjale. Kui ostja v\u00e4itis, et pole ketti k\u00e4tte saanud, tagastas m\u00fc\u00fcja talle raha. Ent hiljem arvas m\u00fc\u00fcja, et k\u00fcllap sai ostja selle keti siiski k\u00e4tte ja pettis talt lihtsalt raha v\u00e4lja.\nMees r\u00fcndas elukaaslast\nNeljap\u00e4eval sai politsei teate, et Kohtla-J\u00e4rvel r\u00fcndas mees oma elukaaslast.\nSamal p\u00e4eval l\u00f6\u00f6di Kohtla-J\u00e4rvel ka 37aastast meest.\nM\u00f5lema juhtumi puhul alustas politsei kriminaalmenetlust."}
{"text":"Politseil ja p\u00e4\u00e4stjatel t\u00f6\u00f6d jagubEelmisel n\u00e4dalal sai politsei teate, et J\u00e4rvamaal Abaja k\u00fclas varastati elumajast mootorratas. Vargusega tekitatud kahju on ligi 6900 eurot.29. septembril sai politsei teate, et Paides Soo t\u00e4naval varastati kortermaja trepikojast kaks elektrit\u00f5ukeratast. Vargusega tekitatud kahju on 320 eurot.Viimaste p\u00e4evade jooksul h\u00e4kiti sisse J\u00e4rva vallas ettev\u00f5tte arvutiv\u00f5rku ja nakatati serverid, mille tulemusena kr\u00fcpteeriti failid serveritel. Tekitatud varaline kahju on selgitamisel.Samuti tuli teave, et septembri keskpaigas varastati Paides Aiavilja t\u00e4naval kortermaja juurest rattahoidlast jalgratas Classic. Vargusega tekitatud kahju on 230 eurot.30. septembril sai politsei teate, et T\u00fcri vallas l\u00f5i 49aastane mees s\u00f5navahetuse k\u00e4igus 20aastast meest, kes sai viga. Politsei v\u00f5ttis 49aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni.2. oktoobril sai politsei teate, et alates septembri keskpaigast on J\u00e4rvamaal varastatud ettev\u00f5tte kinnistutele rajatavatest p\u00e4ikeseparkidest neli inverterit ja kolm vasest maanduskaabli pooli. Vargusega tekitatud varaline kahju on ligi 36 700 eurot.3. oktoobril alustati kriminaalmenetlust selles, et septembri l\u00f5pus helistasid J\u00e4rvamaa naisele vene keelt k\u00f5nelevad inimesed, kes pakkusid v\u00f5imalust teenida investeerimisega raha. Naise arvuti v\u00f5eti tema n\u00f5usolekul \u00fcle ning tema teadmata v\u00f5eti tema nimele Bondorast 6500 eurot laenu ja tema kontolt kanti \u00e4ra raha. Kokku tekitati kelmusega kahju 7750 eurot.T\u00f6\u00f6d on olnud ka p\u00e4\u00e4stjatel, sest eelmise t\u00f6\u00f6n\u00e4dala alguses tuli minna v\u00e4ljakutsele J\u00e4rva-Madise k\u00fclla, kus teataja s\u00f5nul oli fassaadit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus s\u00fcttinud seinas olnud penoplast.Asi sai alguse nii, et peremees tegi tulet\u00f6id, kui kuulis imelikku praksumist. Ta eelmaldas kohe lauad seinast ja kustutas tule ise \u00e4ra. Aravete p\u00e4\u00e4stjad tunnustasid majaomanikku \u00f5igeaegse tegutsemise eest.P\u00e4\u00e4stjad kontrollisid hoone seina \u00fcle ja ohtu enam polnud.3. oktoobril kell 11.19 said p\u00e4\u00e4stjad teate, et J\u00e4rva vallas Ervita k\u00fclas on p\u00f5lema l\u00e4inud viljakuivati punker, kuid otsest leeki n\u00e4ha polnud. P\u00e4\u00e4stjad lasid punkri viljast t\u00fchjaks, avasid m\u00f5ne elemendi, et punkrile ligi p\u00e4\u00e4seda, kustutasid p\u00f5lengu. Kohale s\u00f5itsid Koeru, J\u00f5geva ja V\u00e4ike-Maarja kutselised ning J\u00e4rva-Jaani vabatahtlikud p\u00e4\u00e4stjad.4. oktoobri hommikupoolikul eemaldasid p\u00e4\u00e4stjad J\u00e4rva vallas Roosna k\u00fclas teele kukkunud puu ja p\u00e4ev hiljem Pullevere k\u00fclas teele kukkunud suure pajupuu.JT"}
{"text":"\u201cKuuuurija\u201d kontolt varastati minutitega mituk\u00fcmmend tuhat eurotKanal 2 saade \u201cKuuuurija\u201d toob esmasp\u00e4eval ekraanile hoiatava loo netikelmusest, mis n\u00e4itab, et isegi need, kes on teadlikud ja ettevaatlikud veebis varitsevate ohtude suhtes, v\u00f5ivad langeda pettuste ohvriks.\nSaates jagab oma jahmatavat lugu raamatupidajana t\u00f6\u00f6tav Irina, kes sattus petturite k\u00fc\u00fcsi ja kaotas kogu oma raha. K\u00f5ik algas, kui naine m\u00e4rkas oma telefonis midagi kummalist \u2013 Swedbanki \u00e4pi teavitused hakkasid aktiveeruma, kuigi ta polnud midagi puudutanud. Hoolimata sellest, et Irina ei avanud \u00fchtegi kahtlast linki oma telefonis ega arvutis, hakkas tema kontolt minutitega raha kaduma.\nTa proovis \u00fchendust v\u00f5tta pangaga, et abi saada. Samal ajal helistati talle v\u00e4idetavalt politseist ja r\u00e4\u00e4giti tema kontol toimuvatest kummalistest kannetest. Helistajaks oli mees, kes r\u00e4\u00e4kis vene keeles ja teadis palju Irina isiklikest andmetest, sealhulgas tema k\u00e4ikudest pangakontorisse ja isegi tema endist perekonnanime.\nIrina uskus helistajat, seda enam, et k\u00f5neleja saatis talle oma identiteedi t\u00f5estamiseks ka politseiniku t\u00f6\u00f6t\u00f5endi. Segaduses ja kriitilises olukorras ei suutnud naine m\u00f5ista, et tegemist on pettusega. Hiljem sai Irina teada, et tema kontol tehti \u00fclekandeid Suurbritanniasse ning tema krediitkaardiga v\u00f5eti laenu. Irina mitmek\u00fcmne tuhande suurused s\u00e4\u00e4stud kadusid minutitega.\nHiljem selgus, et tema arvutisse oli paigaldatud kaugjuurdep\u00e4\u00e4sutarkvara AnyDesk, mis v\u00f5imaldas kurjategijatel tema seadmetes liikuda ja tema isiklikke andmeid varastada.\nKas ja millise lahenduse sai Irina ehmatav lugu ja kuidas kommenteerib seda politsei, selgub esmasp\u00e4eval kell 20.30 Kanal 2 saates \u201cKuuuurija\u201d.\n]]>"}
{"text":"Ramaswamy: Ukrainas ei tohi korrata Iraagi ja Afganistani viguAmeerika \u00dchendriikide Vabariikliku Partei presidendikandidaat Vivek Ramaswami leiab, et Ukraina on korrumpeerunud, Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i osas on kahtlusi ja midagi ette v\u00f5tmata l\u00e4heb Ukrainas samuti, nagu Iraagis ning Afganistanis.\nAmeerika \u00dchendriikide vabariiklaste 2024. aasta presidendivalimiste k\u00f5ige noorem (s 9.08.1985), t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige haritum ja \u00fcks populaarsemaid kandidaate Ramaswamy esines sotsiaalmeedias Ukraina s\u00f5ja rahastamise osas ettevaatlikusele kutsuva \u00fcleskutsega.\nTema valimiskampaania loosungiks on \"T\u00d5DE\" (TRUTH) ja tema jutupunktid on \"t\u00f5ed\". \u00dcheks \"t\u00f5eks\" on olukord Ukrainas:\n\"T\u00d5DE: t\u00f5ik \"Putin on paha\" ei t\u00e4henda, et Ukraina on hea. S\u00f5ja poolt olevad vabariiklased m\u00fc\u00fcvad samasugust valet, nagu seda teeb Joe Biden. Zelensk\u00f5i keelustas \u00fcksteist opositsiooniparteid ja koondas k\u00f5ik telekanalid *\u00fcheks* riigi ringh\u00e4\u00e4linguks. Riik \u00e4hvardab juhul, kui Ameerika \u00dchendriigid ei viska rohkem $$, valimisi mitte korraldada. Ukraina olukord korruptsiooniga on kohutav. Zelensk\u00f5i \u00fchines h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsel kombel Kanada parlamendiga ja aplodeeris natsionaalsostialistide kaast\u00f6\u00f6lisele. Enamus Donbasi okupeeritud piirkondadest on venekeelsed ja seal pole korraldatud Ukraina parlamendivalimisi ligi k\u00fcmmekond aastat. Me peame seisma silmitsi nende kainestavate t\u00f5ikadega elik me kordame neid samu vigu, mida me tegime Iraagis ja Afganistanis.\"\u00a0\nRamaswami kuulub brahmiinide kasti ja \u00fcks peamiseid s\u00fc\u00fcdistusi, mida progressistid talle ette heidavad, on \"kasti-kallutatus\" ning vastumeelsus \"positiivse diskrimineerimise\" suhtes. Teda peetakse \"ultra konservatiiviks\", kelle vaated sarnanevad Donald Trumpile.\nToimetas Karol Kallas"}
{"text":"T\u00e4hts\u00fcndmusi maailma ajaloostTALLINN, 8. oktoober, AFP-AP-BNS \u2013 Esmasp\u00e4ev, 9. oktoober on 2023. aasta 282. p\u00e4ev. Aasta l\u00f5puni j\u00e4\u00e4b 83 p\u00e4eva.\n9. oktoobri t\u00e4htsamaid ajaloos\u00fcndmusi:\n1000 - Viikingist meres\u00f5itja Leif Ericsson n\u00e4gi oma laevalt \"Vinlandi\", mis v\u00f5is olla Newfoundlandi saar.\n1238 \u2013 Arag\u00f3ni kuningas Jaime I vallutas Valencia. Valencia kuningriigi rajamine.\n1582 - Itaalias, Poolas, Portugalis ja Hispaanias j\u00e4i 9. oktoober Gregoriuse kalendri kasutuselev\u00f5tu t\u00f5ttu vahele.\n1701 - Connecticutis New Havenis asutati Yale'i \u00fclikool.\n1708 \u2013 P\u00f5hjas\u00f5da: Peeter Suur v\u00f5itis rootslasi Lesnaja lahingus.\n1760 - Vene v\u00e4ed vallutasid Berliini.\n1801 - T\u00fcrgi sai Prantsusmaaga s\u00f5lmitud lepinguga uuesti v\u00f5imu Egiptuse \u00fcle.\n1806 - Preisimaa kuulutas Prantsusmaale s\u00f5ja.\n1824 - Costa Ricas kaotati orjapidamine.\n1831 - M\u00f5rvati Kreeka esimene riigipea Ioannis Kapodistrias.\n1874 \u2013 Bernis asutasusid 22 riiki \u00dclemaailmse Postiliidu.\n1876 \u2013 Alexander Graham Bell katsetas esimest telefoniliini.\n1914 - Saksa v\u00e4ed vallutasid Antwerpeni.\n1915 - Austria ja Saksa v\u00e4ed vallutasid Belgradi.\n1918 \u2013 Eduskund valis Hessen-Kasseli maakrahvi Friedrich Wilhelmi poja Friedrich Karli Soome kuningaks.\n1934 - Horvaatia rahvuslaste agent Vlada Chernozamsky m\u00f5rvas Marseille'is Jugoslaavia kuninga Aleksandar I ja Prantsuse v\u00e4lisministri Jean Louis Barthou', kes pidasid liiduk\u00f5nelusi.\n1958 - Suri 82-aastane paavst Pius XII, kes juhtis roomakatoliku kirikut Teise maailmas\u00f5ja ajal.\n1963 - Endine Buganda valitseja Mutesa II sai Uganda riigi esimeseks presidendiks.\n1967 - Boliivias tapeti Ernesto \"Che\" Guevara, Argentinast p\u00e4rit sissiliider ja revolutsion\u00e4\u00e4r.\n1969 - T\u0161ehhoslovakkias j\u00f5ustusid uued reisipiirangud ja riigi piirid suleti l\u00e4\u00e4nde reisijaile.\n1971 - Argentina s\u00f5jav\u00e4elastest riigip\u00f6\u00f6rajad andsid p\u00e4rast 19-tunnist m\u00e4ssukatset alla.\n1975 - N\u00f5ukogude dissident ja f\u00fc\u00fcsik Andrei Sahharov sai Nobeli rahupreemia.\n1983 - Birmas Yangonis plahvatas arvatavasti P\u00f5hja-Korea agentide pandud v\u00f5imas pomm, hukkus 18 L\u00f5una-Korea presidendi Chun Doo-hwani kaaskondlast.\n1987 - Afganistani pealinnas Kabulis plahvatas \u00fche mo\u0161ee l\u00e4hedal v\u00f5imas autopomm, hukkus 27 inimest ja vigastada sai 35 inimest.\n1989 - \u00c4sjaasutatud Ungari Sotsialistlik Partei v\u00f5ttis vastu manifesti, milles t\u00f5otas demokraatiale kindlaks j\u00e4\u00e4da.\n1994 - Kaks automaatide ja granaatidega relvastatud palestiinlast r\u00fcndasid Jeruusalemmas iisraellasi ja turiste, m\u00f5lemad r\u00fcndajad lasti maha.\n1996 - Afganistani kukutatud valitsusele lojaalsed s\u00f5durid peatasid Talibani islamiliikumise pealetungi ja murdsid Talibani rindest l\u00e4bi.\n1997 - Mehhiko Vaikse mere rannikut tabas orkaan, mis laastas Acapulcot ja milles hukkus 249 inimest.\n1998 - Iisraeli v\u00e4lisministriks sai Ariel Sharon, kes asus juhtima rahuk\u00f5nelusi palestiinlastega.\n1999 - Kosovo rahukaitsej\u00f5udude juhtimise v\u00f5ttis \u00fcle Saksa kindral Klaus Reinhardt.\n2000 - Sloveenia m\u00e4esuusa\u00f5petaja laskus esimese inimesena maailmas suuskadel vahepeatusteta alla D\u017eomolungma m\u00e4elt.\n2001 - Kolmandat p\u00e4eva kestvate USA \u00f5hur\u00fcnnakute k\u00e4igus tabas \u00fcks tiibrakett Afganistani valitseva Talibani r\u00fchmituse liidri mulla Mohammad Omari maja ja purustas selle osaliselt. Omar p\u00e4\u00e4ses vigastusteta.\n2002 - Venemaal toimus esimene N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rgne rahvaloendus, loendajateks v\u00e4rvati l\u00e4bi 11 ajav\u00f6\u00f6ndi laiutavas riigis 650 000 inimest.\n2003 - Nigeerias Benue j\u00f5el hukkus laeva\u00f5nnetuses v\u00e4hemalt 100 inimest.\n2004 - Afganistanis toimusid riigi esimesed presidendi otsevalimised, mis andsid v\u00f5idu senisele riigipeale Hamid Karzaile.\n2006 - P\u00f5hja-Korea korraldas esimese tuumakatsetuse, nurjates rahvusvahelised p\u00fc\u00fcded takistada tema astumist tuumariikide hulka.\n2007 - Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia p\u00e4lvisid nanotehnoloogia pioneerid prantslane Albert Fert ja sakslane Peter Gr\u00fcnberg.\n2008 - Nobeli kirjanduspreemia v\u00f5itis prantsuse romaanikirjanik Jean-Marie Gustave Le Cl\u00e9zio.\n2012 - Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia p\u00e4lvisid prantslane Serge Haroche ja ameeriklane David Wineland murranguliste katsemeetodite eest, mis v\u00f5imaldavad m\u00f5\u00f5ta ja m\u00f5jutada \u00fcksikuid kvants\u00fcsteeme.\n2019 - T\u00fcrgi alustas oma s\u00f5jalisi operatsioone Kirde-S\u00fc\u00fcrias.\n2021 - Sebastian Kurz teatab oma tagasiastumisest Austria kantsleri kohalt tema suhtes algatatud korruptsiooniuurimise t\u00f5ttu.\n9. oktoobril on s\u00fcndinud:\nCamille Saint-Sa\u00ebns, prantsuse helilooja (1835-1921);\nAlfred Dreyfus, prantsuse juudi taustaga ohvitser, Euroopat raputanud kohtuaf\u00e4\u00e4ri peategelane (1859-1935);\nNikolai Buhharin, vene bol\u0161evik (1888-1935);\nIvo Andri\u0107, jugoslaavia kirjanik, Nobeli preemia laureaat (1892-1975);\nTawfiq Hakim, egiptuse kirjanik (1898-1987);\nJacques Tati, prantsuse filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r ja n\u00e4itleja (1908-1982);\nJohn Lennon, briti muusik ja helilooja (1940-1980);\nBoriss Nemtsov, Vene endine asepeaminister ja opositsion\u00e4\u00e4r (1959-2015);\nGuillermo del Toro, Mehhiko-Ameerika re\u017eiss\u00f6\u00f6r (1964-);\nDavid Cameron, Briti endine peaminister (1966-).\nAFP \u2013 AP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Esmasp\u00e4eval \u00abKuuuurijas\u00bb: digip\u00e4deva eestlase kontolt varastati minutitega mituk\u00fcmmend tuhat eurotEsmasp\u00e4evane \u00abKuuuurija\u00bb\u00a0toob ekraanile hoiatava loo j\u00e4rjekordsest netikelmusest, mis n\u00e4itab selgelt, et veebikurjategijad on muutunud \u00fcha osavamaks. Isegi need, kes on teadlikud ja ettevaatlikud veebis varitsevate ohtude suhtes, v\u00f5ivad langeda pettuste ohvriks.Nii jagab saates oma jahmatavat lugu raamatupidajana t\u00f6\u00f6tav Irina, kes sattus petturite k\u00fc\u00fcsi ja kaotas k\u00f5ik oma raha. K\u00f5ik algas, kui naine m\u00e4rkas oma telefonis midagi kummalist \u2013 Swedbanki \u00e4pi teavitused hakkasid aktiveeruma, kuigi ta polnud midagi puudutanud. Hoolimata sellest, et Irina ei avanud \u00fchtegi kahtlast linki oma telefonis ega arvutis, hakkas tema kontolt minutitega raha kaduma.\nTa proovis \u00fchendust v\u00f5tta pangaga, et abi saada. Samal ajal helistati talle v\u00e4idetavalt politseist ja r\u00e4\u00e4giti tema kontol toimuvatest kummalistest kannetest. Helistajaks oli mees, kes r\u00e4\u00e4kis vene keeles ja teadis v\u00e4ga palju Irina isiklikest andmetest, sealhulgas tema k\u00e4ikudest pangakontorisse ja isegi tema endist perekonnanime.\nIrina uskus helistajat, seda enam, et k\u00f5neleja saatis talle oma identiteedi t\u00f5estamiseks ka politseiniku t\u00f6\u00f6t\u00f5endi. Segaduses ja kriitilises olukorras ei suutnud naine m\u00f5ista, et tegemist on pettusega. Hiljem sai Irina teada, et tema kontol tehti \u00fclekandeid Suurbritanniasse ning tema krediitkaardiga v\u00f5eti laenu. Irina mitmek\u00fcmnetuhande suurused s\u00e4\u00e4stud kadusid minutitega.\n\n\nKaader saatest\n\nHiljem selgus, et tema arvutisse oli paigaldatud kaugjuurdep\u00e4\u00e4sutarkvara AnyDesk, mis v\u00f5imaldas kurjategijatel tema seadmetes liikuda ja tema isiklikke andmeid varastada.\nKas ja millise lahenduse sai Irina ehmatav lugu ja kuidas kommenteerib seda politsei, selgub esmasp\u00e4eval kell 20.30 Kanal 2 saates \u00abKuuuurija\u00bb.\n"}
{"text":"Ukraina mistahes hinnaga Euroopa Liitu?Enamik Euroopa Liidu liikmesriikideks p\u00fcrgijaid peavad l\u00e4bi tegema p\u00f5hjaliku n\u00f5udmiste kadalipu, t\u00e4ites meeletu hulga eeltingimusi, s\u00f5divat ja korrumpeerunud Ukrainat aga \u00fcritatakse \u00fchendusse lausa vedada. See on k\u00fcll pealtn\u00e4ha ilus ja \u00f5ilis samm, kuid sellele, kes m\u00f5tleb h\u00e4sti j\u00e4rele, hakkab absurd ilmselt p\u00e4rale j\u00f5udma.\nUkraina on s\u00f5jas purustatud, seal pole v\u00e4lja kujunenud mingeid t\u00f5siseltv\u00f5etavaid demokraatlikke struktuure, uudised r\u00e4\u00e4givad suurest korruptsioonist isegi s\u00f5ja ajal \u2013 ja selline \u201cuus liikmesriik\u201d tahetakse kiiremas korras \u00fchendusse viia?\nV\u00f5ib vaid ette kujutada, mis saab EL-ist, kui Ukraina kiirendatult sinna sisestatakse: Ukraina jookseb oma rahvast t\u00fchjaks, inimesed lahkuvad t\u00e4iesti seaduslikult, t\u00f6\u00f6j\u00f5u vaba liikumise piires, L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse, hakates konkureerima Vahemere sisser\u00e4ndajatega \u2013 kaos missugune! Ukraina p\u00f5genikel pole m\u00f5tet EL-ist enam naastagi \u2013 varsti on nad ametlikult \u201ceurooplased\u201d.\nMis saab Ukrainast endast? K\u00f5igepealt allutatakse ta Br\u00fcsseli ideoloogilisele kontrollile (tsensuuriseadus, homoseadus, kliimav\u00f5itlus jne), siis pannakse ta abiprogrammidega s\u00f5ltuvusse L\u00e4\u00e4nest, tema majanduse v\u00f5tavad \u00fcle Saksa firmad, kes saavad turu oma kaupadele ja toorainebaasi oma majanduse jaoks, lahkunud ukrainlaste asemele tuuakse migrandid jne.\nMiks siis mitte v\u00f5tta kiirendatud korras vastu ka T\u00fcrgi? Sealgi pole mingeid eeldusi olemas, aga soov on ja v\u00f5etagu pealegi. Laienegu EL Kaspia mereni \u2013 nali naljaks, aga seda Br\u00fcsselis ilmselt tahetaksegi, mida t\u00f5estab soov haarata \u00fchendusse kogu Ida-Euroopa ja Balkanimaad ning m\u00f5ned endised N\u00f5ukogude Liidu vabariigid (ka Moldova).\nEi maksa olla naiivne \u2013 ei taheta mitte sedav\u00f5rd Ukrainat aidata, kuiv\u00f5rd impeeriumi laiendada. Br\u00fcsselis ei saada isegi aru, et mida rohkem maitseaineid supi sisse panna, seda v\u00e4hem on algsest retseptist midagi tunda. Ehk siis \u2013 kui lisandub \u00fcha uusi liikmesriike, muutub L\u00e4\u00e4ne-Euroopa m\u00f5ju paratamatult v\u00e4iksemaks. Euroopa Liidust v\u00f5ib saada kaasaegne Aleksander Suure impeerium, kus Aleksander ise oli otsaga Indias ja Kreeka oli kaugel selja taga, sealt j\u00f5udsid uudisedki suure hilinemisega kohale.\nEuroopal pole enam j\u00f5udu seda impeeriumi rajada \u2013 isegi Saksamaa on majanduslanguses, Eesti, kellest saab peagi netomaksja, on Reformierakonna poolt samuti laostatud, kliimameetmed ja meeletu hulk migrante v\u00f5tavad Euroopalt viimsegi raha \u00e4ra, maailma konkurentsis kaob ennast kliimapiitsutav EL varsti varju jne.\nAga plaanid on suured.\u00a0President Alar Karis \u00fctles Portugalis Arraiolose grupi presidentide kohtumisel, et Euroopa Liidu laienemine on olnud edulugu, mida tuleb laiendada ka Ukrainasse. Karise kinnitusel on Ukraina t\u00f5estanud, et suudab ka s\u00f5ja ajal riiki reformida, seet\u00f5ttu tuleb j\u00e4tkuvalt teha k\u00f5ik, et aidata Ukrainat nii euroliiduga liitumisel kui ka s\u00f5ja v\u00f5itmisel.\nK\u00f5ik tema optimismi siiski ei jaga. Hollandi peaminister Mark Rutte oli vastu Ukraina liitumisele Euroopa Liiduga 2030. aastaks, edastas portaal Unian reedel v\u00e4ljaande NL Times uudise.\u00a0\u201cMa ei ole n\u00f5us selle t\u00e4rminiga. Minu arvates on see ka \u00e4\u00e4rmiselt ebam\u00f5istlik,\u201d \u00fctles Rutte.\nValitsusjuhi kohaselt on uute liikmesriikide EL-i vastuv\u00f5tmine keeruline protsess. Tema s\u00f5nul ei tohiks liitumisn\u00f5uetes j\u00e4releandmisi teha. Lisaks n\u00f5uab EL m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid reforme, kui sellega liitub rohkem riike, s\u00f5nas ta.\n\u201cMa tean kindlalt, et EL oma praeguses koosseisus on t\u00e4iesti v\u00f5imetu v\u00f5tma vastu suuri riike\u2026 EL-is on juba 27 liikmesriiki ning kui liitub veelgi riike, muutub otsuste tegemine ja mitmesugused muud k\u00fcsimused veelgi keerulisemaks,\u201d \u00fctles Hollandi peaminister.\nTa lisas, et riigid v\u00f5ivad liituda, kui t\u00e4idavad k\u00f5ik n\u00f5uded.\u00a0\u201cK\u00fcsimus ei ole selles, millal riigid on valmis, vaid selles, kas riigid on valmis,\u201d lausus ta.\nUkraina esitas EL-iga \u00fchinemise taotluse 2022. aasta alguses. EL andis Ukrainale kandidaatriigi staatuse ja esitas nimekirja seitsmest reformist, mis tuleb \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamiseks l\u00e4bi viia.\nSeni on Kiiev suutnud sellest nimekirjast ellu viia vaid kaks reformi."}
{"text":"Riigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 9. oktoobriks\ufeff\nRiigikogu eelinfo esmasp\u00e4evaks, 9. oktoobriks\nKell 15 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nRiigikogu kinnitab t\u00f6\u00f6n\u00e4dala\np\u00e4evakorra<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/paevakorrad-ja-\nprotokollid\/?startDate=09.10.2023>.\nRiigikogu liikmete arup\u00e4rimistele ministri valdkonnas m\u00f5juanal\u00fc\u00fcside\npuudumise (nr 19<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/f42e310b-8a61-4d5b-\n96e5-9ff3624f2dc9>), \u00e4ri\u00fchingute kestlikkuse aruandluse direktiivi (nr\n52<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/ffba1b49-93d6-418c-\na0d9-9d192dea6256>), majutusasutuste k\u00e4ibemaksu (nr\n63<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/47cb690c-a2d6-4dce-b3ca-\nee2297c53d7f>), toiduainete k\u00e4ibemaksu (nr\n76<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/bcc004e1-6ead-\n49c3-8bb5-419919c33faa>), k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmise (nr\n101<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/3f2eb124-6632-4aa1-829d-\n2b8ca960259b>), \u201emaksuk\u00fc\u00fcru\u201c kaotamise ja maksude t\u00f5usu (nr\n78<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/87b48e41-128a-4f6a-b74d-\n05ed00b47a80>), automaksu kehtestamise (nr\n118<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/f03583a7-2722-4b7f-848e-\ndf1df98ac71f>), riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi (nr\n121<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/79d7dcf2-76a5-4d20-bdef-\nc19a446ca373>), maksupaketi terviklike m\u00f5jude (nr 140<https:\/\/www.riigikog\nu.ee\/download\/b023a4d4-32a0-45e6-8067-89ad99740e0e>) ja valeliku poliitika\nkohta (nr 80<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/782aa7da-f4a8-4f37-9cbe-\n573605088a37>) vastab rahandusminister Mart V\u00f5rklaev.\nArup\u00e4rimistele valeliku poliitika (nr 89<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\n\/510a94e2-0029-41c3-b441-b6d7033f59c8>), majandusasutuste k\u00e4ibemaksu\nt\u00f5stmise (nr 69<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/a38a0388-9c18-46cb-\n9ed5-d3d96393b995>), inflatsiooni m\u00f5ju kohta ministri juhitava\nministeeriumi haldusalas (nr\n137<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/d618eedf-9594-4d74-85ae-\n6438c30f190d>) ja rohep\u00f6\u00f6rde m\u00f5ju kohta ministri juhitava ministeeriumi\nhaldusalas kohta (nr 138<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/e6ed5c6d-7ba2\n-46ba-a5a2-a8b30fbcf874>) vastab majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit\nRiisalo.\nArup\u00e4rimistele transpordi valla investeeringute (nr 11<https:\/\/www.riigiko\ngu.ee\/download\/71a70932-7164-4157-ac34-006e2b9f8af6>), tuumaelektrijaama\nrajamise (nr 21<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/70abe718-5719-4623-be86-8\nc4c3e67bbfc>), maavarade kasutamise (nr\n20<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/0c270762-0f3e-4894-a37c-\n49491dfab95a>), metsanduse arengukava rakendamise (nr\n28<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/051cd450-f161-416a-\n9b69-1d1aec00ae21>), Ida-Virumaa korterelamute renoveerimise (nr\n55<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/68118f7c-f4a5-4b99-b26e-\n3515c5d61657>), hoonete sundrenoveerimise keskkonnam\u00f5ju ning kodanike\nmaksev\u00f5ime (nr 123<https:\/\/www.riigikogu.ee\/download\/05c5bde1-b43d-4dee-\n85b7-06cd591dfd8c>) ja maksupaketi terviklike m\u00f5jude kohta (nr 141<https:\/\n\/www.riigikogu.ee\/download\/e24fe2c0-6725-42c5-bf57-9cd84ad7d4f5>) vastab\nkliimaminister Kristen Michal.\nRiigikogu liikmete k\u00f5nesoovide korral toimub vaba mikrofon.\nKell 11 \u2013 komisjonide istungid\nkultuurikomisjonis \u2013 kell 11.10: tugevate maakoolide ja maaelu s\u00e4ilimise\nteemalise olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse ettevalmistamine, kutsutud\nHaridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning\nKohtla-N\u00f5mme P\u00f5hikooli esindajad;\nmaaelukomisjonis \u2013 kell 11.10: 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u\n(306 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eecf6951-4ce2-4c7b-\n89f3-7c4dd0779bec\/2024.-aasta-riigieelarve-seadus>) Regionaal- ja\nP\u00f5llumajandusministeeriumi valitsemisalas ning riigi eelarvestrateegia\n2024\u20132027, kutsutud regionaalminister Madis Kallas; Riigikogu otsuse\n\u201ePutukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erim\u00e4rgistamise ja\nm\u00fc\u00fcgi kohta\u201c eeln\u00f5u (222 OE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/e\nelnou\/4a2c99fd-8343-4353-9d48-a999f7228e53\/riigikogu-otsus-putukate-ja-\nputukaid-sisaldavate-toitude-ja-toodete-erimargistamise-ja-muugi-kohta>),\nkutsutud algatajate ning Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumi esindaja\n(ruum L332);\nmajanduskomisjonis \u2013 kell 11.10: info\u00fchiskonna teenuse seaduse ja\nkaristusseadustiku muutmise seaduse eeln\u00f5u (224 SE<https:\/\/www.riigikogu.e\ne\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/67e1375d-9351-4bb7-9376-e26d1014f7ca\n\/infouhiskonna-teenuse-seaduse-ja-karistusseadustiku-muutmise-seadus>),\nkutsutud siseminister Lauri L\u00e4\u00e4nemets; arvamuse andmine Euroopa Liidu\nasjade komisjonile: Euroopa Komisjoni delegeeritud m\u00e4\u00e4rus, millega\nkehtestatakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardid, kutsutud\nRahandusministeeriumi esindaja; liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (302\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2e011e6f-3121-48ef-\n98a1-109e18e3d558\/liiklusseaduse-ja-autoveoseaduse-muutmise-seadus>),\nkutsutud kliimaminister Kristen Michal;\nrahanduskomisjonis \u2013 kell 11.15: riigieelarve seaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (304\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/1ef04a09-9881-4ba1-92fa-\n99e924d5f5f9\/riigieelarve-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-\nseaduste-muutmise-seadus>); riigil\u00f5ivuseaduse muutmise ja sellega\nseonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (298 SE<https:\/\/www.rii\ngikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/4a549e99-0c31-4823-b489-42137fb18619\n\/riigiloivuseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-\nseadus>); maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5u (297 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/bd776401\n-3afd-42e1-86b5-d0cbe62faacd\/maamaksuseaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-\nmuutmise-seadus>); 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u (306\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eecf6951-4ce2-4c7b-\n89f3-7c4dd0779bec\/2024.-aasta-riigieelarve-seadus>), kutsutud\nkaitseminister Hanno Pevkur.\nriigikaitsekomisjonis \u2013 julgeolekuolukorra arengud, kutsutud\nKaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;\nsotsiaalkomisjonis \u2013 kell 11.15: Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi elavate pension\u00e4ride\ntoetamise suurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (143\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/8705413e-47de-4d8b-\n87f7-3b9b4cdb6221\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-\nvalitsusele-tootada-valja-meetmed-uksi-elavate-pensionaride-toetamise-\nsuurendamiseks>); Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine Vabariigi\nValitsusele t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed \u00fcksi elavate pension\u00e4ride toetamise\nsuurendamiseks\u201c eeln\u00f5u (176\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/e43e048e-\n9d51-49b0-8460-4d8b317ab309\/riigikogu-otsus-ettepaneku-tegemine-vabariigi-\nvalitsusele-tootada-valja-meetmed-uksi-elavate-pensionaride-toetamise-\nsuurendamiseks>); 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u (306\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eecf6951-4ce2-4c7b-\n89f3-7c4dd0779bec\/2024.-aasta-riigieelarve-seadus>) Sotsiaalministeeriumi\nvalitsemisalas, \u00f5igusloomeplaanid ning riigi eelarvestrateegia\n2024\u20132027, ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse\nmuutmise seaduse (l\u00e4htetoetused) eeln\u00f5u (293\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/e3f2f31b-\nee76-4802-8251-87b0cd0dd75d\/ravimiseaduse-ja-tervishoiuteenuste-\nkorraldamise-seaduse-muutmise-seadus-lahtetoetused>), ravikindlustuse\nseaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (294 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegev\nus\/eelnoud\/eelnou\/e1ecaab5-94b8-4e12-a9d9-f96b129bc901\/ravikindlustuse-\nseaduse-taiendamise-seadus>), kutsutud terviseminister Riina Sikkut;\njulgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjonis \u2013 kell 13.30: 2023. aasta\neelarve t\u00e4itmine ja 2024. aasta eelarve, kutsutud siseminister Lauri\nL\u00e4\u00e4nemets ja Kaitsepolitseimeti peadirektor Margo Palloson;\nkorruptsioonivastases erikomisjonis \u2013 kell 13.30: huvide deklaratsioonide\nkontrollimisest (ruum L332);\nriigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 13.15: Riigikontrolli\nkontrollaruanne \u201eT\u00f6\u00f6v\u00f5ime v\u00e4henemise ennetamine\u201c, kutsutud\nterviseminister Riina Sikkut, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit\nRiisalo, Terviseameti peadirektor Birgit Lao, Eesti T\u00f6\u00f6tukassa juhatuse\nesimees Meelis Paavel, T\u00f6\u00f6inspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ning\nRiigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub\nveebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et> (ruum L333 ja\nvideosild).\nS\u00fcndmus\nKell 16 \u2013 Riigikogu liige Mati Raidma osaleb videosilla vahendusel\nEuroopa Julgeoleku- ja Koost\u00f6\u00f6organisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse\nAssamblee kohtumisel.\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n6.\u20139. oktoober\nNATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid\nning liikmed Urmas Reinsalu (6.\u20138. oktoober), Marko Mihkelson, Meelis\nKiili ja J\u00fcri Ratas osalevad NATO PA aastaistungil Kopenhaagenis Taanis.\n8.\u20139. oktoober\nBalti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees ja president Timo Suslov\nosaleb Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) kolmandal Baltimaade\nkonverentsil Riias L\u00e4tis.\n8.\u201312. oktoober\nEuroopa N\u00f5ukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni\nesimees Liisa Pakosta (9.\u201310. oktoober) ning liikmed Aleksei Jevgrafov ja\nHanah Lahe (9.\u201312. oktoober) osalevad ENPA t\u00e4iskogu neljandal\nosaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.\n9.\u201312. oktoober\nRiigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusr\u00fchma liige\nEduard Odinets osaleb Euroopa regioonide ja linnade n\u00e4dala s\u00fcndmustel\nBr\u00fcsselis Belgias.\nRiigikogu pressiteenistus\nEleen Lindmaa\n631 6456, 5551 4433\neleen.lindmaa@riigikogu.ee<mailto:eleen.lindmaa@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve linnapea r\u00fcnnakust kolleegi vastu: t\u00f5mmati pikali ning peksti maaslamajat korduvalt jalaga n\u00e4kku\u00abTerve selle aja mil olen olnud Kohtla-J\u00e4rve linnapea on teatud seltskond \u00abpoliitilisi konkurente\u00bb ja \u00abkodanikuaktiviste\u00bb sotsiaalmeedias mind v\u00e4simatult r\u00fcnnanud,\u00bb kirjutab Kohtla-J\u00e4rve linnapea\u00a0Virve Linder. Avalikus sotsiaalmeedia postituses avaldab Linder, et olukord p\u00e4\u00e4dis laup\u00e4eval sellega, et abilinnapea Erik Set\u0161kov langes r\u00fcnnaku ohvriks.P\u00f5hjarannik vahendas septembri l\u00f5pus, et Kohtla-J\u00e4rvel on k\u00fcpsemas v\u00f5imup\u00f6\u00f6re. Artiklis kirjutati, et Virve Linderi juhitava Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse ametis p\u00fcsimine on olnud heitlik nagu toss tuule k\u00e4es esimestest p\u00e4evadest alates. Nii on see kestnud\u00a0juba ligemale kaheksa kuud.\nTundub, et v\u00f5imup\u00f6\u00f6re on muutunud lausa v\u00e4givaldseks. 7. oktoobril, laup\u00e4eval vastu p\u00fchap\u00e4eva\u00a0kirjutas Kohtla-J\u00e4rve linnapea Virve Linder Facebooki mureliku postituse, milles avaldas, et tema kolleegile, Erik Set\u0161kovile, tungiti f\u00fc\u00fcsiliselt kallale.\n\u00abHead s\u00f5brad ja kaasaelajad, terve selle aja mil olen olnud Kohtla-J\u00e4rve linnapea on teatud seltskond \u00abpoliitilisi konkurente\u00bb ja \u00abkodanikuaktiviste\u00bb sotsiaalmeedias mind v\u00e4simatult r\u00fcnnanud. K\u00f5igi nende r\u00fcnnakute l\u00e4bivaks teemaks on olnud k\u00fcsimus \u00abKes on s\u00fc\u00fcdi?\u00bb,\u00bb alustas Linder oma postitust.\u00a0\nKohtla-J\u00e4rvel on k\u00fcpsemas v\u00f5imup\u00f6\u00f6re: Virve Linderi tagandajate leer kogub j\u00f5udu\nTa kirjeldas olukordi, millesse ta linnapeana on sattunud: \u00abMulle on kallale p\u00fc\u00fctud \u00e4ssitada inimesi, keda haavas II Maailmas\u00f5jas hukkunutele p\u00fchendatud m\u00e4lestusm\u00e4rgi eemaldamine Kohtla-J\u00e4rve vanalinnast. Selle asemel, et selgitada inimestele, kelle l\u00e4hedased olid s\u00f5jas teadmata kadunuks j\u00e4\u00e4nud, ning kelle m\u00e4lestamiseks ei olnud neil \u00fchtegi teist f\u00fc\u00fcsilist punki, miks Eesti Vabariigis langetati riiklikul tasandil s\u00e4\u00e4rane otsus, \u00fcritati m\u00e4lestusm\u00e4rgi eemaldamist veeretada siis veel volitusteta linnapea kaela. Mugavaks p\u00f5hjenduseks minu rahvuslik kuuluvus ja varjamatu riigimeelsus.\u00bb\n\nKeskerakond tahab kukutada linnapea kohalt Virve Linderit, kes on Kohtla-J\u00e4rvet juhtinud koos abilinnapeade Kaire J\u00f5e, Erik Set\u0161kovi ja Olga Pihlakuga juhtinud veebruari algusest alates.\nMatti K\u00e4m\u00e4r\u00e4 \/ P\u00f5hjarannik\n\nLinderi s\u00f5nul otsiti m\u00f5ned kuud hiljem otsiti \u00abs\u00fc\u00fcdlast\u00bb aastak\u00fcmnete jooksul t\u00e4helepanuta j\u00e4etud vajakaj\u00e4\u00e4mistele Kohtla-J\u00e4rve heakorras. \u00abMind ja mu meeskonda \u00fcritati ajakirjanduses tembeldada korruptsion\u00e4rideks, kes heakorra eest vastutava ettev\u00f5tte tegevusetuse ees silma kinni pigistavad. Hoolimata asjaolust, et k\u00e4imas oli menetlus ning ettev\u00f5ttele m\u00e4\u00e4ratud sunniraha.\u00bb\n\u00abValedest ja meelevaldsetest oletustest kubisevat artiklit jagasid ja kommenteerisid aktiivselt poliitilised konkurendid, kelle nimesid ma siinkohal mainima ei hakka, sest nad tunnevad ennast isegi \u00e4ra. \u00dctlen vaid, et tegemist oli sama seltskonnaga, kes oli eelnevalt andnud endast parima, et linnas rahvuskonflikti l\u00f5kkele puhuda,\u00bb kirjutas Kohtla-J\u00e4rve linnapea.\nLinderi v\u00e4itel on tema p\u00fc\u00fcdlus juhtida inimeste t\u00e4helepanu asjaolule, et nende r\u00fcnnakud on vastutustundetud ning v\u00f5ivad tema ja ta meeskonnaliikmeid ohtu seada, naerdi v\u00e4lja. Linnapeale olevat \u00f6eldud: \u00abSee on ju poliiiiiiiitika!\u00bb, \u00abSa oled avaliku elu tegelane \u2013 harju \u00e4ra\u00bb jne.\n\u00abNende jaoks on lihtsam meid dehumaniseerida oma poliitiliste eesm\u00e4rkide saavutamiseks, vahendeid selleks ei valita. Mul on v\u00e4ga kurb, et meie linna elu juhivad ja m\u00f5jutavad inimesed, kellel puudub arusaam oma \u00f5lgadel lasuvast vastutusest K\u00d5IGI linnakodanike turvalisuse eest.\u00a0Ka minu ja mu meeskonnaliikmete eest,\u00bb v\u00e4itis\u00a0Linder.\nTa j\u00e4tkas: \u00abLisaks on v\u00e4ga konkreetne ning v\u00e4iksearvuline, kuid see-eest \u00e4\u00e4rmiselt aktiivne kodanike grupp kaks\u00a0kuud j\u00e4rjest igap\u00e4evaselt v\u00e4simatult teinud k\u00f5ikv\u00f5imalikesse kohalikesse sotsiaalmeediagruppidesse vaenu \u00f5hutavaid postitusi minu ja mu meeskonnaliikmete pihta, neid ise kordam\u00f6\u00f6da kommenteerides v\u00f5imendades. Poliitilised konkurendid on omaltpoolt \u00f5li tulle valamas k\u00e4inud kommentaarides kaasa kiites v\u00f5i jagades neid postitusi levitades.\u00bb\n\nAsi l\u00e4ks f\u00fc\u00fcsiliseks\n\nKogu olukord p\u00e4\u00e4dis laup\u00e4eval, 7. oktoobril sellega, et Linderi kolleegile, majandusvaldkonna abilinnapeale Erik Set\u0161kovile mindi f\u00fc\u00fcsiliselt kallale. \u00abLinnaelanike turvalisuse p\u00e4rast muretsenud ning puhkep\u00e4evast hoolimata t\u00f6\u00f6kohustusi t\u00e4itnud ja tormikahjusid fikseerinud arengu- ja majandusvaldkonna abilinnapea Erik Set\u0161kov, kes on olnud minu kindel tugi ja turvalisuse tagaja, langes raevunud kodaniku f\u00fc\u00fcsilise r\u00fcnnaku ohvriks,\u00bb teatas Linder Facebookis.\n\u00abTormituulega \u00e4ra lennanud bussipaviljoni pildistades l\u00e4henes talle agressiivne meesterahvas, kes kuuldes, et tegu on linnavalitsuse esindajaga s\u00f5imas teda O******** k\u00e4silaseks ning tungis abilinnapeale kallale t\u00f5mmates ta pikali ning pekstes maaslamajat korduvalt jalaga n\u00e4kku,\u00bb kirjeldas linnapea r\u00fcnnakut.\n\nKohtla-J\u00e4rve abilinnapea Erik Set\u0161kov vastutab linnavalitsuses majandusvaldkonna eest.\nPeeter Lillev\u00e4li \/ P\u00f5hjarannik \/ Arhiiv\n\nPolitsei kinnitas juhtunut P\u00f5hjarannikule.\u00a0J\u00f5hvi politseijaoskonna v\u00e4lijuht Ville R\u00e4nik teatas P\u00f5hjarannikule, et konflikt toimus laup\u00e4eva \u00f5htul kella 19.50 ajal Kohtla-J\u00e4rvel Ehitajate t\u00e4naval, kus 59-aastane mees l\u00f5i korduvalt 25-aastast meest. Kiirabi viis 25-aastase mehe haiglasse kontrolli ja hiljem lubati ta kodusele ravile. L\u00f6\u00f6jaks olnud 59-aastane mees kinni ja viidi arestimajja.\nPolitsei on alustanud kriminaalmenetlust, milles selgitatakse v\u00e4lja nii teo motiiv kui ka teised asjaolud.\n\u00abAvaldus politseisse on tehtud. Erik on Ida-Viru Keskhaigla meedikute poolt \u00fclevaadatud ning loodetavasti taastub nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui emotsionaalselt kiiresti, et j\u00e4tkata oma suure p\u00fchendumusega tehtud t\u00f6\u00f6d,\u00bb kinnitas linnapea Linder oma postituses.\nLinder paneb oma pikas postituse l\u00f5pus s\u00fcdamele: \u00abHead inimesed, poliitika EI OLE ELU, kuid v\u00f5ib osutuda ELUOHTLIKUKS. T\u00e4iskasvanud t\u00e4ie m\u00f5istuse juures olevad inimesed peaksid aru saama, et S\u00d5NAL ON V\u00d5IM ja v\u00f5imuga kaasneb ALATI VASTUTUS!\u00bb"}
{"text":"Paet: Venemaa huvides on L\u00e4his-Ida konflikti akuutsena p\u00fcsimineTALLINN, 8. oktoober, BNS \u2013 Europarlamendi v\u00e4liskomisjoni aseesimees Urmas Paet on seisukohal, et Hamasi ja Iisraeli vahel lahvatanud relvakonflikti pikalt akuutsena p\u00fcsimine teenib Venemaa huve.\n\"Hamasi Iisraeli-vastases r\u00fcnnakus kannatavad ennek\u00f5ike iisraellased, palestiinlased, aga ka ukrainlased. Iisrael on hoidnud Vene Ukraina-vastase s\u00f5ja osas madalat profiili, lootuses mitte anda Iraanile ja teda toetavale Venemaale otsesemat ajendit Iisraeli-vastaste aktsioonide korraldamiseks. Ometi see nii ei l\u00e4inud ning Hamasi ulatuslik r\u00fcnnak k\u00e4ivitus,\" kirjutab Paet sotsiaalmeedias. \"Selle tagaj\u00e4rjel hukkuvad paljud, kaotatakse kodusid ning teadmata hulk iisraellasi j\u00e4\u00e4b Hamasi k\u00e4tte pantvangi, et olla vahetusraha Hamasi edasistes v\u00e4ljapressimistes.\"\nUkrainlased on Paeti s\u00f5nul kaotajad seet\u00f5ttu, et maailma, sealhulgas USA ning Euroopa t\u00e4helepanu liigub samuti L\u00e4his-Ida s\u00fcndmustele. T\u00e4helepanu v\u00e4henemine Ukrainale v\u00f5ib aga kaasa tuua ka abistamishoo alanemise.\n\"Seega on Hamasi, Iraani ja Vene otseses huvis \u2013 k\u00fcll m\u00f5nev\u00f5rra erinevatel p\u00f5hjustel \u2013 hoida L\u00e4his-Ida konflikti uut akuutset faasi v\u00f5imalikult kaua,\" m\u00e4rgib Paet enda postituses.\nTallinna toimetus, +372 502 5532, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Pangad ei pea kontrollima, kas makse l\u00e4heb \u00f5igele inimesele. Euroopa Liit plaanib seda muutaInternetipangas makset tehes v\u00f5ib teinekord juhtuda olukord, kus saaja kontonumbri sisestamisel l\u00e4heb \u00fcks v\u00f5i mitu numbrit valesti. Selgub, et pankadel ei ole n\u00f5uet kontrollida, et kontonumber \u00fchtiks saaja nimega.Delfi \u00c4rilehe lugejal juhtus, et ta sisestas kontonumbris paar numbrit valesti ja seet\u00f5ttu ei j\u00f5udnud makse ka \u00f5igele inimesele kohale. M\u00f5ni pank kontrollib nime ja kontonumbri vastavust pangasiseste maksete puhul, m\u00f5ni aga \u00fcldse mitte.Peagi kehtestatakse reegel, kus nime ja numbri kontroll on kohustuslikLHV panga kommunikatsioonijuhi Priit Rumi s\u00f5nul kontrollib LHV makse tegemisel saaja nime ja kontonumbri vastavust pangasiseste maksete korral. \u201ePankadevaheliste maksete puhul kontrollime vaid seda, kas kontonumber on korrektne, kuna nime vastavust me kontrollida ei saa. K\u00fcll aga hakkab Euroopa majanduspiirkonnas peagi kehtima reegel, millega hakkaks nime ja kontonumbri vastavuse kontroll kehtima ka pankadevahelistele maksetele,\u201c \u00fctles ta.SEB eraklientide segmendijuhi Evelin Koplim\u00e4e s\u00f5nul kehtib Euroopas maksete liikumisel kiiruse tagamiseks reegel, et \u00fclekanded teostatakse IBAN-i alusel. \u201eSeega, kui makse laekub maksja poolt m\u00e4\u00e4ratud kontonumbrile, siis \u00fcldjuhul loetakse see korrektselt t\u00e4idetuks. Otsest n\u00f5uet pankadel kontonumbri ja nime kattuvuse kontrollimiseks ei ole,\u201c \u00fctles ta.Koplim\u00e4e lisas, et SEB anal\u00fc\u00fcsib pettuste ennetamiseks pangasiseste ja laekuvate maksete sisu, mille eesm\u00e4rk on tuvastada v\u00f5imalikke anomaaliaid, et seel\u00e4bi pettuseid \u00e4ra hoida. \u201eSeet\u00f5ttu v\u00f5tame \u00fcha sagedamini ka ise kliendiga \u00fchendust, et t\u00e4psustada, kas v\u00f5is olla tegemist pettusega. Pangast v\u00e4ljuval maksel ei saa aga nime ja kontonumbri \u00fchtivust kontrollida, sest pangal pole infot, kes tegelikult kontonumbri taga on. Juhul, kui klient avastab, et on makset tehes andmete sisestamisel eksinud, siis tasub kohe v\u00f5tta \u00fchendust pangaga.\u201cSwedbankis kehtib teiste pankadega samasugune reegel. \u201eKui maksja ja saaja on Swedbanki kliendid, v\u00f5imaldab Swedbank makset teha siis, kui kontonumber ja nimi on vastavuses. Kui saaja on teises pangas, on see teise panga otsustada, kas kontrollida kontonumbri ja nime vastavust,\u201c \u00fctles Swedbanki meediajuht Evelin Kivilo-Paas.Ta lisas, et seaduse j\u00e4rgi v\u00f5ib raha saaja kontole kanda \u00fcksnes kontonumbri alusel.Luminori arveldustoodete spetsialisti Katrin Lepa s\u00f5nul laekub nende pangas makse kliendi kontole kordumatu tunnuse ehk kontonumbri alusel. \u201eKuna pangal on v\u00f5imalus teostada maksetele lisakontrolli, siis on igal juhul kliendil v\u00e4ga oluline j\u00e4lgida, et nii ise makseid tehes kui ka olles ise makse saaja oleks maksel korrektsed andmed,\" toonitas ta.Ka Lepp soovitab, et juhul kui klient avastab, et on teinud makse valele kontonumbrile, siis tasub kindlasti pangaga \u00fchendust v\u00f5tta."}
{"text":"Rakveret juhib n\u00fc\u00fcd \u00fcheparteivalitsus \u2013 see ei n\u00e4e kuigi hea v\u00e4ljaRakvere linnavolikogu liikme Aarne M\u00e4e s\u00f5nul ei ole see hea, kui v\u00f5im koondub \u00fche erakonna k\u00e4tte.\nAutor: Erakogu\nN\u00fc\u00fcd on Rakveres \u00fcks erakond asju otsustamas ja see ei paista hea v\u00e4lja. Mitte ainult oma valijate petmise, vaid ka demokraatia suretamise p\u00e4rast, kirjutab Rakvere linnavolikogu EKRE fraktsiooni liige Aarne M\u00e4e.\nRakveres, nii nagu ilmselt enamikes kohalikes omavalitsustes, m\u00e4ngib erakondlikust kuuluvusest suuremat rolli inimeste omavaheline l\u00e4bik\u00e4imine ja -saamine. Ise\u00e4ranis, kui silmas pidada m\u00f5ne mehe ja naise r\u00e4nnakuid \u00fchest erakonnast teise ja teinekord ka kolmandasse, v\u00f5i koondudes kandideerima valimisliitudes.\nSamal ajal on \u00fcsna paljud volikogude liikmed vaata, et eluaegsed, sest valijale meeldib tuntud nimi. Ja kohalik poliitik (kui nii v\u00f5ib \u00fcldse \u00f6elda) on tuntud. See t\u00f5ik tagab k\u00fcll teatud j\u00e4rjepidevuse ja stabiilsuse, kuid m\u00f5jub samas ka stagneeruvalt ega pane osalisi just liiga ebamugavalt tundma.\nKohalikku poliitikasse sukelduvad peaasjalikult linnas v\u00f5i vallas ka muul alal aktiivsed inimesed ning sestap on ka potentsiaalsed huvide konfliktid varnast v\u00f5tta. K\u00e4iakse \u00fcsna \u00f5hukesel j\u00e4\u00e4l, mille serval hiilivad korruptsioon ja k\u00e4si-peseb-k\u00e4tt suhted.\nRakvere on ajalooliselt olnud kants, kus on ruulinud Isamaa, millisesse nimekirja on suudetud meelitada nii m\u00f5nigi tuntud kohalik tegelane. Lisaks sellele valimisteaegsed majasuurused reklaamid, mis teatud allikatest kinni taotakse ja nii see l\u00e4heb.\nKas tahad alati teada, kui L\u00e4\u00e4ne-Virumaa Uudistes sel teemal kirjutatakse? Kasuta Minu L\u00e4\u00e4ne-Virumaa funktsiooni ja vali m\u00e4rks\u00f5nad, mida oma personaalses uudiskirjas n\u00e4ha tahad."}
{"text":"Alhokolijoobes kannatanud n\u00e4gid endale nimele ostetud aia- ja saetehnikat vaid korra. Edasi viis tee pandimajja\u200bVarem arvutikelmuste eest karistatud J\u00e4rvamaa mees ja naine j\u00e4tkasid tuttaval rajal teiste inimeste nimel laenude ja asjade v\u00e4ljakauplemist. Sel korral m\u00f5isteti meespool nende tegude eest ka vangi.Tehti kindlaks, et asjaosalised s\u00f5lmisid mitmel korral teiste inimeste nii laenulepinguid kui v\u00f5tsid v\u00f5\u00f5raste pangakaartidega sularaha v\u00e4lja. Samuti osteti v\u00f5\u00f5ra inimese nimel j\u00e4relmaksuga mobiiltelefone, mis siis endale v\u00f5eti. Sama kordus ka aia- ja saetehnika soetamisel. K\u00e4ttesaadud asjad viidi realiseerimiseks tihti pandimajja.\nKannatanud olid tihti teo toimepanemise hetkel alkoholijoobes ega saanud toimuvast aru.\nMees sai nende tegude eest karistuseks neli kuud vangistust, mis seni \u00e4rakandmata karistusega teki kokku viis aastat vangistust, millest kohe \u00e4rakandmisele kuulub kaheksa kuud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa m\u00f5isteti tingimisi.\nNaine sai karistuseks aastase vangistuse, mis asendati 360 tunni \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6ga. Selle tegemiseks on aega kaks aastat.\nAsjaosalised peavad tasuma tuhandetesse eurodesse ulatuvad tsiviilhagid ja menetluskulud."}
{"text":"Lavastaja Hendrik Toompere jr: kehakultus ja igavese nooruse tagaajamine on l\u00e4\u00e4ne haigus, mis hakkab juba loll v\u00e4lja n\u00e4gemaKui Hendrik Toompere juunior (36), n\u00e4itleja, lavastaja ja Draamateatri loominguline juht, \u00f5ppis veel reaalkoolis, meeldis talle matemaatika. Praegu naudib ta elu pakutavate keerukate tekst\u00fclesannete lahendamist.\nTasakaalukus on Hendriku t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid loomuomadusi. Seda p\u00fc\u00fcab ta s\u00e4ilitada, \u00fcksk\u00f5ik kuis elu virdab ja mulksub v\u00f5i viskab lausa lainet n\u00e4kku. Vesi, muide, on talle \u00e4\u00e4rmiselt oluline. Tema element. Ta kasutab, ilmselt alateadlikult, mitmeid veega seotud lausungeid ning on veetnud palju aega hoomamatute vete \u00e4\u00e4res, peal ja all.\n\u201eNoorena tahtsin end proovile panna. Adrenaliin, mis verre paiskub, on hirmutav, aga ergastav,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. \u201eUjusin pikalt, pikalt \u00f6ises meres, vee all, seni, kuni tundus, et \u00f5hku polegi enam tarvis. Kummaline ja v\u00e4ga paeluv tunne, nagu l\u00f5pused oleks kasvanud. Vahetult enne t\u00e4ielikku pimedust t\u00f5usin pinnale. Hiljem \u00fcks targem inimene selgitas, et sa jaksad hinge kinni hoida, kuni pilt taskusse viskab, siis tekib automaatselt sissehingamise reaktsioon... See t\u00e4hendab, m\u00e4ngisin surmaga. Poisikestena l\u00e4ksime kord paadiga avamerele, tuul l\u00fckkas meid edasi, n\u00e4gime tagasisaamisega kurja vaeva. K\u00fclm higi tuleb peale, kui m\u00f5tlen, et minu lapsed v\u00f5ivad midagi sarnast teha. Samas, kuidagi peab ju inimene elu \u00f5ppima. Elus on nii palju maitseid, mida tahaks proovida, m\u00f5ned surmavalt ohtlikud, teised j\u00e4llegi mesimagusad. Niisama ahju taga konutamine pole ka mingi elu.\u201c\nNagu laev\nHendrik k\u00f5verdab s\u00f5rmi, loeb kokku aastad Draamateatri loomingulise juhina \u2013 just algas viies hooaeg. Aeg lendab! \u201eK\u00e4in \u00fchest toast teise, suhtlen n\u00e4itlejatega, istun kirjandustoas. Kustutan mitut tulekahju korraga. Ega t\u00e4ielikku puhkust ei ole kodus ka. S\u00fcgis on tihedam ja n\u00e4rvilisem, aga praeguseks juba tean ja oskan arvestada,\u201c kinnitab ta.\nNiigi avanenud silmi pole tarvis rohkem avada, selle t\u00f6\u00f6 teeb ajakirjandus \u00e4ra.\nDraamateatrit v\u00f5rdleb Hendrik laevaga, mil tarvis kurssi hoida, seda ei saa viimsel hetkel rabakuga k\u00f5rvale k\u00e4\u00e4nata. \u201eVahel heidetakse meile ette v\u00e4hest mobiilsust. Nojah, n\u00f5us, aga paraku t\u00e4hendab suur masinav\u00e4rk ka paljusid inimesi, kes omakorda loovad plaane,\u201c selgitab ta. \u201eM\u00f5ned kokkulepped on ette tehtud mitu aastat ja iga muutmine tekitab omakorda ahelreaktsiooni. Eks see kajastub paratamatult ka sisulises reaktiivsuses. N\u00e4iteks on k\u00f5lanud etteheide, et teater - mitte ainult meie, vaid valdkond \u00fcldisemalt -pole piisavalt reageerinud Ukraina s\u00f5jale. Aga kuidas v\u00f5tta? Kas \u00fcle\u00fcldse suudame pakkuda midagi j\u00f5ulisemat kui kogu live feed, mis l\u00e4bi ekraanide v\u00f5i teiste infokanalite meieni j\u00f5uab? Eelmisel hooajal esietendus meie teatris \u201eMacbeth\u201c, mis on mu meelest \u00fcks viimase aja suuremaid teatris\u00fcndmusi. R\u00e4\u00e4gib s\u00f5jast, aga l\u00e4bi vana loo, mitte otse. \u201eCaf\u00e9 Th\u00e9\u00e2tral\u201c on samuti reaktsioon, kuid sel moel, et annab v\u00f5imaluse raskel ajal veidi meelt lahutada. Mulle tundub, et niigi avanenud silmi pole tarvis rohkem avada, selle t\u00f6\u00f6 teeb ajakirjandus \u00e4ra. Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale m\u00f5ned debiilikud, siis \u00fcldiselt m\u00f5istab Eesti inimene \u00fcsna \u00fcks\u00fcheselt, kust see s\u00f5da alguse saanud on. K\u00fcll saab teater tegeleda emotsionaalse pagasiga, mis kogu selle jamaga kaasneb.\u201c\nUuslavastus: raha pluss skandaal\nLavaka XXIV kursuse l\u00f5petas Hendrik n\u00e4itlejana, kuid viimasel ajal on enim esil p\u00fcsinud lavastajana. Kui liita t\u00f6\u00f6 loomingulise juhina, annab vangerdada v\u00e4hemalt kolme eripalgelise ameti vahel. \u201eEks on veel nendega \u00e4\u00e4rnevaid alasid, millega flirtida, aga praegu olen valikuga rahul,\u201c lausub ta. N\u00e4itlejana teeb ta praegu kaasa kahes Draamateatri t\u00fckis, \u201eCaf\u00e9 Th\u00e9\u00e2tralis\u201c ja \u201eMefistos\u201c, ning tegelikult ihkaks m\u00e4ngida rohkemgi.\nPraegu valmistab Hendrik ette suvelavastust, millega Draamateater kolib m\u00f5neks ajaks hoopis Tartusse. T\u00fckk on ainest saanud Eestit raputanud rahapesuskandaalist, dramaturg Mehis Pihlal on valminud esimene mustand. \u201ePangandus pole mingi kuiv teema. See on p\u00f5nev, t\u00e4is kirge, higi, pisaraid ja suurt raha. Meeldib v\u00f5i mitte, aga pankade k\u00e4ek\u00e4ik ja nendes toimuv m\u00f5jutab meid k\u00f5iki,\u201c \u00fctleb Hendrik, kellele see on juba kolmas pangandusteemaline t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast m\u00e4ngimist seriaalis \u201ePank\u201c ja \u00fclimenukaks kujunenud \u201eLehman Brothersi\u201c lavastamist. \u201eSuured rahad liigutavad suuri rattaid. M\u00f5nikord v\u00f5ivad need elu edasi viia, teinekord aga l\u00f6mastada. On \u00e4\u00e4retult oluline, kellega sa asju ajad ja kelle raha p\u00f6\u00f6ritad,\u201c t\u00f5deb ta.\nTeatri igap\u00e4ev: jumalik s*tt\nKui uurida Hendrikult, mis t\u00fc\u00fcpi teatrit meeldib talle k\u00f5ige rohkem teha, kehitab ta \u00f5lgu ja vastab, et eks ikka igasugust. \u201eMulle on s\u00fcdamel\u00e4hedased pigem suured eepilised lood, kasutan teatraalset v\u00f5ttestikku, meeldib loo jutustamine,\u201c nendib ta. \u201eJustkui istuks vaatajaga koos \u00fcmber l\u00f5kke ja hakkaks siis otsast minema. Selles m\u00f5ttes \u00fcsna arhailine tunnetus. Aga kas mul on nii konkreetne k\u00e4ekiri nagu Viiraltil, Picassol v\u00f5i Dal\u00edl, julgen kahelda. Sest tahaks veel palju asju proovida.\u201c Ta pole teinud v\u00f5imsat ps\u00fchholoogilist draamat ega p\u00f6\u00f6rast kom\u00f6\u00f6diat, ka muusikateatris saaks minna olulisemalt s\u00fcgavamale. Elaval muusikal on tema lavastustes olnud alati v\u00e4gagi t\u00e4htis roll. \u201eNo ja siis on terve rida mitteklassikalisi \u017eanre. V\u00f5iksin ju proovida teha tunnetusp\u00f5hist, n-\u00f6 narratiivivaba teatrit. V\u00f5i siis klassikalisest teatriruumist v\u00e4ljuvat r\u00e4nnaklavastust,\u201c arutleb ta.\nKinos vaatad valmis toodet, teatris j\u00e4\u00e4b alati \u00fcllatusmoment ja nihkeruum.\nDraamateatri kavas on l\u00e4inud kevadest \u00fcks populaarsemaid r\u00e4nnaklavastus \u201eSammud\u201c. Hendrik arvab, et selle fenomeni taga on ennek\u00f5ike head n\u00e4itlejad, kuid kindlasti ka v\u00e4rskus, mida pakub linnaruumi kasutamine. \u201eSee pole absoluutselt lihtne \u00fclesanne, sest reaalne elu v\u00f5ib olla nii p\u00f5nev, et rebib t\u00e4helepanu lavastuselt ja viib m\u00f5tte mujale,\u201c m\u00e4rgib ta. \u201e\u00dcle\u00fcldse, uimerdav teater mulle liiga palju huvi ei paku. Kui teatris igav hakkab, olen m\u00f5elnud, et kurat, selle asemel v\u00f5iks hoopis bussipeatuses istuda ja m\u00f6\u00f6duvaid inimesi j\u00e4lgida. Teater peab olema tehtud selge m\u00f5ttega ja sooviga vaatajale midagi \u00f6elda. Elus kontakt publikuga on teatri a ja o. On \u00e4\u00e4retult hea tunne, kui saad publikuga \u00fchele lainele ja hakkate koos hingama. Kinos vaatad valmis toodet, teatris j\u00e4\u00e4b alati \u00fcllatusmoment ja nihkeruum, kaasneb elusa suhtlusega seotud natuke inetu termin, jumalik s*tt. Kunagi ei tea, kus midagi valesti l\u00e4heb, samal ajal annab k\u00f5igele elusa tunde.\u201c\nHendrik nendib, et teinekord v\u00f5ib ta publikuga suhtlemise soovis isegi liiale minna. Tunnetad, et siin on magus koht, kust saaks veel ja veel midagi v\u00e4lja pigistada. \u201eLiigset vastutulelikkust publiku maitsele on mulle ette heidetud nii lavastaja kui ka loomingulise juhina, ja mingis osas ma loomulikult n\u00f5ustun. See on minu n\u00f5rkus,\u201c \u00fctleb ta.\nHendrik kahetseb, et enam v\u00e4ga ilukirjandust ei loe. Kogu aur l\u00e4heb praegu n\u00e4item\u00e4ngude l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamisele, et s\u00f5\u00f5rutada repertuaari uut materjali. \u201eNukker lugemine: sageli loen tehniliselt ja \u00fcldse ei saa emotsionaalset laksu. Nagu vaataks maali ja m\u00f5tleks, mis pintsliga see tehtud on,\u201c lausub Hendrik. \u201eOlen \u00fcritanud ka ise midagi kirja panna, aga mul ei ole selleks piisavalt tarkust. Mul ei ole omakirjutatud n\u00e4item\u00e4ngu sahtlis. Mu h\u00e4da on, et tahan liiga palju eri maitseid kokku panna ja siis tuleb leem liiga rammus. Et ise kirjutada, peaks k\u00e4ekirja puhtamaks saama.\u201c\nVestlused k\u00f5igest ja mittemillestki\nMoodsa aja mehena kinnitab Hendrik, et emotsioone tuleb l\u00e4hedastega jagada, tunnetest r\u00e4\u00e4kida. \u201eMuidu l\u00e4heb sees m\u00e4danema, ka pihil k\u00e4imine on ju m\u00f5ttega tegevus, et saaks koorma hingelt,\u201c s\u00f5nab ta. \u201eK\u00f5ige lollimad t\u00fclid algavad tavaliselt pisikestest asjadest, n\u00e4iteks vedelema j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rjast r\u00e4tikust. Enamasti on selle taga varem lahendamata mure, mis siis r\u00e4tis kulmineerub.\u201c\nOn teatud t\u00fc\u00fcp inimesi, kelles miski t\u00f5mbab j\u00f5uliselt ligi, annab vaikimisi lubat\u00e4he alustada suhtlust, olgu tegu k\u00fcsimusega, kustkohast siin linnas saab saapapaelu osta, v\u00f5i astronoomilist m\u00f5\u00f5tu s\u00fcdamepuistamisega. V\u00f5\u00f5radki hakkavad nende h\u00f5lma meelsasti ning igatahes mitte selleks, et koos vaikida.\n\u00dctlen ikka, et hoia nina p\u00fcsti ja saba r\u00f5ngas!\nKas sinagi paelud tundmatuid avameelitsejaid?\n\u201eJah, eriti kui nad on purjus,\u201c muigab Hendrik, ja kuna samal ajal s\u00f6\u00f6stab \u00fcle v\u00e4likohviku laudade parv tillukesi k\u00e4redaid varblasi, imestab: \u201eSiin v\u00f5ib linnuga vastu pead saada, tundsin tiivaripset praegu...! Jah, inimesed tahavad jutu peale saada ja enamasti ma ei p\u00f5lga vestlust \u00e4ra, kustkohast sa elu muidu n\u00e4ed kui mitte algallikast? Aga mingi \u00fcle linna tuntud ps\u00fchholoog ma ka ei ole, minu n\u00f5uandeid ei maksa t\u00f5siselt v\u00f5tta. \u00dctlen ikka, et hoia nina p\u00fcsti ja saba r\u00f5ngas! Nagu Vikerraadios kunagi oli: viska pintsel vastu seina, m\u00f6\u00f6dund elu \u00e4ra leina, tervitan oma kallist leeri\u00f5de 92. h\u00e4llip\u00e4eval... Eks seda v\u00f5ib minugagi juhtuda, et hakkan rohelisemaid aasu taga nutma. Siis tuleb endale meelde tuletada, et niimoodi see \u00f5nn \u00f5uele ei saabu.\u201c\nElujooned ja hambapesu\nVananemist Hendrik ei pelga, parimaks n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4rikast vananemisest peab hiljuti lahkunud teatrilegendi Ita Everit. \u201eIta on t\u00f5estus, kuidas ka vanast peast v\u00f5ib elu olla lill; v\u00f5id olla tugev ja vastupidav ja minna ikka edasi,\u201c lausub Hendrik. \u201eNagunii vananeme, see paratamatus ootab meid k\u00f5iki. Kehakultus ja igavese nooruse tagaajamine on l\u00e4\u00e4ne haigus, mis hakkab juba loll v\u00e4lja n\u00e4gema, m\u00f5nel karjub hirm k\u00f5igist ilul\u00f5ikustest vastu. Palju parem on lasta elul jutid n\u00e4kku joonistada ja kanda neid uhkusega. Vanasti oli meestel kuuek\u00fcmne ringis \u201emineku\u201c aeg, praegu, kui oled ennast h\u00e4sti hooldanud, on see alles keskiga. Oma osa on muidugi selles, kui palju j\u00f5uad \u00e4ra teha, \u201e27 klubi\u201c j\u00f5udis end rasvaste t\u00e4htedega muusikalukku kirjutada. Aga k\u00f5ike nagunii ei j\u00f5ua. Ei tohi lasta end m\u00f5jutada tundel, et parem pidu toimub kusagil mujal. Unistused peaksid olema koosk\u00f5las reaalsusega. No natukene v\u00f5imalikkusest v\u00e4lja.\u201c\nPraegu unistab Hendrik sellest, et teater saaks paremaks. See unistus on t\u00f6\u00f6s, aga valmis ei saa ilmselt kunagi. Ja loomulikult k\u00f5ige t\u00e4htsam on, et lastel l\u00e4heks h\u00e4sti. Seitsmeaastane Hermine alustas s\u00fcgisel kooliteed, viiene Karl Hendrik k\u00e4ib lasteaias.\nHendrikule on olulisemaid juhtmotiive elus m\u00f5ttetera \u201e\u00c4ra tee teisele, mida ei taha, et tehakse sulle\u201c, seda \u00f5petab ta ka lastele. \u201eVanemad peavad ikka suunama, ses m\u00f5ttes olen konservatiivse meelelaadiga, lapsed s\u00f6\u00f6ks ainult kommi ja vaataks multikaid,\u201c \u00fctleb ta. \u00d5nneks on tema ja hambaarstist abikaasa Maria kasvatusteemades \u00fchel meelel. \u201eArusaam pahandusest on sama. Tuleb lihtsalt leida j\u00f5udu lastele selgitada. Maakeeli enese v\u00e4ljendamise oskus on \u00fcldse kasulik. On m\u00f5ttekorrastamise harjutus, kui oskad \u00fcksk\u00f5ik mis teema v\u00f5tta kokku \u00fche-kahe lausega.\u201c\nSee t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rtuslik oskus leiab kinnitust otsekohe, kui p\u00e4rin, kas Hendrik hambaarsti kardab.\n\u201eEi karda, sest ma tean, et nad ei tee enam haiget,\u201c vastab ta, nagu avakski teemat titale. \u201eKusjuures, kui sa korralikult pesed ja kogu aeg ei n\u00e4ksi, v\u00f5ib juhtuda, et sa ei j\u00e4\u00e4gi haigeks. Ja kui muu ei m\u00f5ju, v\u00f5ib hammaste pesemisse suhtuda kui investeeringusse. T\u00e4na korralikult pestud hambad hoiavad tulevikus kokku mituk\u00fcmmend tuhat eurot!\u201c\nOlgu hea\nRahu s\u00e4ilitamine on oluline, teab Hendrik. \u201eKui noore poisina karatetrennis k\u00e4isin, tehti meile selgeks, et kes l\u00e4heb n\u00e4rvi, on juba kaotanud. See m\u00f5te on mind kandnud l\u00e4bi elu.\u201c\nEnne kui n\u00e4rvi l\u00e4hed, loe oma n\u00f6\u00f6bid \u00fcle.\nMitmed kolleegid teatrist kinnitavad: peale toreda fakti, et Hendrikuga saab nalja, on ta korraliku lastetoaga, m\u00f5istev ja rahulik. \u201eVahel v\u00f5in ikka \u00e4rrituda ka, ikka tuleb ette. Laste peale n\u00e4rvi minek on tihtipeale seotud murega nende turvalisuse p\u00e4rast,\u201c t\u00f5deb Hendrik, kelle endagi lapsep\u00f5lv sisaldab m\u00f5ne \u00f5udse seiga, n\u00e4iteks kukkumine k\u00e4\u00e4ridega otsaette ning alla prantsatamine suvemaja r\u00f5dult. \u201eAga \u00fcldiselt ma liiga impulsiivne ei ole. Mul on kuklas vana \u00fctlemine, et enne kui n\u00e4rvi l\u00e4hed, loe oma n\u00f6\u00f6bid \u00fcle,\u201c j\u00e4tkab ta. \u201eMulle ei meeldi olla vihane, elada raevus ja k\u00e4ttemaksuhimus. Olengi leplik inimene, meeldib, et on m\u00f5nus ja hea. Tahan elada nii, et s\u00fcdametunnistus ei piinaks, ja kui on mingi jama, katsuda \u00e4ra klaarida. Ma ei taha, et \u00f5hku j\u00e4\u00e4ks midagi halba, peale selle on jamade lahendamine p\u00f5nev. Kooliajal meeldis mulle matemaatika ja ka elu antud tekst\u00fclesanded on rahuldust pakkuvad. Eriti hea, kui suudad v\u00e4lja tulla nii, et k\u00f5ik on \u00f5nnelikud.\u201c\nV\u00f5imalikud variandid\nEmalt Viktorialt on Hendrik p\u00e4rinud uhke siniverelise profiili, k\u00f5nes aga, mingites riuklikes kohtades viskab hetkiti sisse n\u00e4itlejast isa Hendrik Toompere vanema intonatsiooni. Hendriku emapoolne vanaisa oli h\u00e4sti s\u00fcsteemse m\u00f5tlemisega ja isapoolne j\u00e4lle v\u00e4gagi m\u00e4nguline. \u00d5ppust on ta v\u00f5tnud m\u00f5lemalt. Toomperedel on kokkuhoidev pere, millega Hendriku isa \u00f5e Harrieti kaudu liidetud Malmstenite klann. Oma laste v\u00f5imalikule teatritulevikule ei ole Hendrik m\u00f5elnud, tema meelest tuleb ikka v\u00e4lja selgitada nende t\u00f5elised anded.\n\u201eMina l\u00e4ksin k\u00fcll samale teele mis isa, aga ma ei olnud l\u00f5puni kindel. Tahtsin aasta vabaks v\u00f5tta, et m\u00f5elda,\u201c tunnistab ta. \u201eMa isegi uurisin v\u00f5imalust astuda lennukolled\u017eisse, mulle oleks pakkunud huvi ka juura v\u00f5i arhitektuur.\u201c Praegugi j\u00e4lgib ta t\u00e4helepanelikult \u00e4gedaid hooneid, Itaalia palazzo\u2019sid, Skandinaavia metsa r\u00fcppe ehitatud eramuid, Berliini endisi t\u00f6\u00f6stusangaare, kus n\u00f5ukaaegne taust suudetud p\u00f6\u00f6rata h\u00fcveks. \u201ePuitarhitektuur on mulle \u00e4\u00e4retult s\u00fcmpaatne. Kui ma Triin Ruumeti filmis \u201eP\u00e4evad, mis ajasid segadusse\u201c peategelasena \u00fctlen viimase lausena \u201eMulle meeldib puit\u201c, siis ma v\u00e4ga ei valetagi,\u201c muigab Hendrik. \u201eVanasti suhtusin skeptiliselt betooni, tundus \u00fcksluine ja n\u00f5me, peegeldamas mingit kandilist m\u00f5tlemist. Aga l\u00e4hedalt vaadates on see v\u00e4ga ilusa ja huvitava tekstuuriga. Tegin koju k\u00f6\u00f6ki betoonp\u00f5randa, mis j\u00e4i liiga kauaks kilekatte alla, ja kui pealt lahti v\u00f5tsime, oli nagu marmor \u2013 soolad olid hakanud v\u00e4lja imbuma ja tekitanud pinnale mustreid. Veast sai voorus! Arhitekt, kes mul k\u00fclas k\u00e4is, uuris hoolega ja ma ei imesta, kui seda meetodit varsti katsetatakse m\u00f5nes hoones.\u201c\nNaerda, koos\nKodu on baas k\u00f5igele muule, usub Hendrik. Oma abikaasa, margotrobbieliku naeratusega s\u00e4rava Mariaga kohtus ta \u00fchiste s\u00f5prade kaudu.\ninimesed otsivad paarilist \u00fchel v\u00f5i teisel moel, aga vahel ollakse ka liiga pirtsakad.\n\u201eOlime tuttavad juba enne tutvumist, Eesti on ju nii v\u00e4ike. Ta on v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, otsekohene ja julge inimene. Temaga on v\u00e4ga lihtne, meil on n-\u00f6 sama veregrupp ja naerame samade asjade peale,\u201c kiidab Hendrik, ja tuletab meelde, et koos naerda on v\u00e4ga oluline. \u201eKui huumorimeel kaob suhtest \u00e4ra, siis on l\u00e4bi ka! Siis ei p\u00e4\u00e4sta enam miski. Paarisuhtes on t\u00e4htis p\u00fc\u00fcd oma partnerit m\u00f5ista ja teinekord v\u00f5ime kompromisse teha. Aga k\u00f5ige t\u00e4htsam on s\u00fcgav austus, lugupidamine ja armastus. Loomulikult peab omavahel klappima: s\u00fcdant ei sunni. Mulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et inimesed otsivad paarilist \u00fchel v\u00f5i teisel moel, aga vahel ollakse ka liiga pirtsakad. Mu \u00e4mm r\u00e4\u00e4kis hea nalja oma kunagisest \u00f5ppej\u00f5ust: too otsis naist, kes oleks baleriin, oskaks s\u00fc\u00fca teha ja prantsuse keeles r\u00e4\u00e4kida. Oma 55. eluaastaks ta ei olnud sellist veel leidnud... hea n\u00e4ide, kuidas inimesed ehitavad endale kujutluse ega rahuldu muuga, ja mida edasi, seda n\u00f5udlikumaks muutuvad. L\u00f5puks on lihtsalt \u00f5nnetud.\u201c\nKui Hendrik midagi oma ellu rohkem igatseb, on see reisimine. Talle v\u00e4ga meeldib Itaalia, ent viimati avastas hoopis Turu saarestiku siinsamas meie k\u00fclje all. \u201eKui ilus see oli!\u201c s\u00f5nab ta. \u201eAinult valge udu, must liiv, kivid \u2013 nagu kuumaastik, ainult et maa peal. Kohutavalt lummav. Jube lahe oleks k\u00e4ia \u00e4ra ka Antarktikas v\u00f5i Arktikas. Laeval j\u00e4\u00e4m\u00e4gede vahelt l\u00e4bi s\u00f5ita \u2013 vaat seda ma tahaks kogeda!\u201c\nHarriet Toompere, Hendriku t\u00e4di, n\u00e4itleja:\n\u201eHendrikut iseloomustama asudes j\u00e4\u00e4n ausalt \u00f6eldes t\u00e4iesti h\u00e4tta, sest \u00fcksk\u00f5ik mis k\u00fclje pealt ma teda vaatan, tahaksin ma kasutada ainult \u00fcliv\u00f5rdeid, aga see k\u00f5laks kokku \u00fcsna ebausutavalt, sest pole ju v\u00f5imalik, et \u00fches inimeses on k\u00f5ik t\u00e4iuslik ja pole \u00fchtegi tumeala, \u00fchtegi m\u00f5ra, \u00fchtegi v\u00e4ikest kriimugi. Aga nii mulle t\u00f5esti tundub. Hendrik on osanud ennast ja oma elu \u00fcles ehitada avatud s\u00fcdame ja lahtiste silmadega. On endasse kogunud parimad omadused, \u00f5ppides \u00fcmbritsevatelt. Ta on olnud maast madalast v\u00e4ga iseseisev. Lasteaedagi l\u00e4ks ise, \u00fcksinda (lasteaed oli maja hoovi peal). V\u00f5ttis kaasa vanaisa diplomaadikohvri, kus olid sees k\u00f5ik vajalikud t\u00f6\u00f6riistad \u00fchele kauboile, ja \u00fctles, et l\u00e4heb t\u00f6\u00f6le. Tal on kuldsed k\u00e4ed ja v\u00e4ga hea huumorisoon. Temas on suur hingetarkus ja heasoovlikkus. Temast kiirgab rahu. Ta on k\u00f5igi jaoks olemas. Ta on eluterve ja kahe jalaga maa peal. Tema peale saab kindel olla. Iga ilmaga.\u201c\nTekst: Tiiu Suvi | Fotod: Kr\u00f5\u00f5t Tarkmeel"}
{"text":"Uus Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti kampaania p\u00f5imib erinevaid AI-lahendusiOktoobri algusest j\u00f5udis erinevatele meediapindadele v\u00e4rske Riigi Infos\u00fcsteemi Ameti kampaania \u201eK\u00fcberoht v\u00f5tab tuttava n\u00e4o. Juhi IT-vaatlikult!\u201c, mis on suunatud Eesti v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tete (VKE) juhtidele. Kampaania teeb silmatorkavaks erinevate AI-lahenduste kasutamine kampaanias\u00f5numi v\u00f5imendamiseks. Suuremahulise kampaania loov- ja meediapartneriks on La Ecwador.\nRIA uus kampaania. Visuaal: La Ecwador\nMitu v\u00e4rsket uuringut kinnitavad, et Eesti VKE-d p\u00f6\u00f6ravad oma k\u00fcberturvalisusele oluliselt v\u00e4hem t\u00e4helepanu kui suurfirmad, mis teeb nad k\u00fcberkelmide r\u00fcnnakute ees oluliselt haavatavamaks.\nAlanud kampaanial on eesm\u00e4rgiks teavitada tegevjuhte nii erinevate petuskeemide eest kui ka motiveerida neid koolitama oma t\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcberohtudest. Muuhulgas jagatakse kampaaniaga ettev\u00f5tetele infot k\u00fcberohtude ja nende ennetamise kohta ning valmis ka k\u00fcberturvalisuse l\u00fchijuhend.\n[embedded content]\nKampaania loovlahenduse autoriks ning meediapartneriks on La Ecwador, kelle lahendus sisaldab erinevaid AI-kasutamise v\u00f5imalusi.\n,,See, et tehisintellekt hetkel trendib ja tundub p\u00f5nev t\u00f6\u00f6riist oma hoomamatu haardega, ei ole kampaania idee iseeneses. Pigem hakkas meie m\u00f5ttek\u00e4ik liikuma reaalsuse ning tehislikkuse suunas. Ehk mida k\u00e4ttesaadavamaks muutuvad erinevad AI-lahendused, seda nutikamaks muutuvad ka kelmid. N\u00e4iteks tegevjuhi petuskeemis v\u00f5tabki kurjategija justkui tegevjuhi rolli, mis v\u00f5ib l\u00f5ppeda v\u00e4ga suure kahjuga,\u201c kirjeldab La Ecwadori loovjuht Taavi Lehari, kes meenutab esimesi ideekoosolekuid, kus tekkis nii-\u00f6elda kaksikute idee. ,,V\u00f5tame kellegi tuttava, nagu inimeste jaoks on oma tegevjuht, ning tekitame tema k\u00f5rvale tehisintellekti abil \u201eklooni\u201c, mis on esmapilgul v\u00e4ga tuttav.\u201c\n[embedded content]\nKampaania tunnusvisuaalil ongi kujutatud ettev\u00f5tjat Kristel Kruust\u00fcki, kelle k\u00f5rval on AI poolt genereeritud versioon temast, s\u00fcmboliseerides tegevjuhi petuskeemi olemust. ,,Sama kontseptsiooni kasutasime ka heliliselt. N\u00e4iteks raadioklipis on meil \u00e4ratuntavalt Ott Kiivikas, kes laseb oma raamatupidajal maksta \u00fche arve. Kuid tegelikult on tegemist meie agentuuri enda loovjuhi Aleksandriga, kes tegelikult teksti sisse luges ning kelle h\u00e4\u00e4lest AI Oti h\u00e4\u00e4le genereeris,\u201c selgitab Lehari.\u00a0\n[embedded content]\nLisaks on kampaanias kasutatud YouTube Interactive lahendust, kus iga inimene saab testida oma teadmisi ning teha kindlaks, kas postkasti saabunud kirjad v\u00f5ivad sisaldada ohtu v\u00f5i on need ohutud.\u00a0\n[embedded content]\nLa Ecwadori projektijuht Maiken Veskim\u00e4e kirjeldab kampaania idee ning plaani s\u00fcndi kui head n\u00e4idet meeskonnat\u00f6\u00f6st: ,,Agentuuris oleme v\u00f5tnud selge fookuse pakkuda 360-kraadist teenust ehk katame \u00e4ra erinevad kanalid ning suunad \u00fche katuse all. K\u00e4esoleva projekti taga on suurem meeskond, kellel iga\u00fchel oli oma selge fookus ja roll.\u201c\nKampaania kestab kogu oktoobri ehk k\u00fcberturvalisuse kuu ning kampaania raames toimub erinevaid info\u00fcritusi sihtgrupi liikmetele. Peamised n\u00e4pun\u00e4ited, millega oma k\u00fcberturvalisust t\u00f5sta on:\nTea, millist riist- ja tarkvara kasutad \u2013 ettev\u00f5tte kaitsevajaduste kaardistamiseks on vaja selget \u00fclevaadet oma s\u00fcsteemidest ja sisev\u00f5rkudes toimuvast.\nKaitse oma vara \u2013 halda uuendusi, paika haavatavusi, kasuta tulem\u00fc\u00fcre\/viirusekaitset jne.\nKaitse oma t\u00f6\u00f6tajaid \u2013 loo turvaline paroolipoliitika, kasuta mitmikautentimist.\n\u00d5pi \u00e4ra tundma r\u00fcnnakuid \u2013 suurenda t\u00f6\u00f6tajate teadlikkust, koolita oma inimesi ja kontrolli regulaarselt nende teadmisi.\n\u00d5pi taastama \u2013 loo taasteplaan, taga varunduse toimimine ja tee proovitaastamisi.\nKaitse kaubam\u00e4rki \u2013 teadvusta ohtusid, kaitse (sotsiaalmeedia) kontosid, meiliserverite turvaprotokolle jne.\nLoov- ning meedialahendused t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja Maiken Veskim\u00e4e, Karl-Lennart Meri, Heily Aavik, Vallo Kivimaa, Kert Aavik, Taavi Lehari, Gregor Lillemets, Hanna-Lotte Kastor, Kert Saarmets ja Anna Leena Tae.\u00a0\nAutor: Anna Leena Tae, La Ecwador PR-spetsialist\nK\u00f5ik uudised"}
{"text":"PolitseiNAABER \u00c4HVARDAS MAJA P\u00d5LEMA PANNANeljap\u00e4eval pidi politsei sekkuma J\u00f5hvis puhkenud konflikti, kus \u00fcks naaber \u00e4hvardas teise maja p\u00f5lema panna. Mis t\u00e4psemalt juhtus, selgub kriminaalmenetluse k\u00e4igus.V\u00c4IDETAV KELMUS KULDKETI M\u00dc\u00dcGIGAPolitsei poole p\u00f6\u00f6rdus mees, kes v\u00e4itis, et temalt kuldketti osta soovinud mees pettis talt v\u00e4lja 664 eurot. M\u00fc\u00fcja saatis kuldketi pakiautomaadi kaudu ostjale. Kui ostja v\u00e4itis, et pole ketti k\u00e4tte saanud, tagastas m\u00fc\u00fcja talle raha. Ent hiljem arvas m\u00fc\u00fcja, et k\u00fcllap sai ostja selle keti siiski k\u00e4tte ja pettis talt lihtsalt raha v\u00e4lja.MEES R\u00dcNDAS ELUKAASLASTNeljap\u00e4eval sai politsei teate, et Kohtla-J\u00e4rvel r\u00fcndas mees oma elukaaslast.Samal p\u00e4eval l\u00f6\u00f6di Kohtla-J\u00e4rvel ka 37aastast meest.M\u00f5lema juhtumi puhul alustas politsei kriminaalmenetlust."}
{"text":"\u00d5L VIDEO | Automaksu eeln\u00f5u: kes kui palju maksma hakkab? Riik loodab saada 230 miljonit eurot aastasEsmasp\u00e4eval toimus rahandusministeeriumi pressikonverents, kus rahandusminister Mart V\u00f5rklaev ja rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna anal\u00fc\u00fctik Madis Aben tutvustasid mootors\u00f5idukimaksu seaduse eeln\u00f5ud.\nRahandusminister Mart V\u00f5rklaev selgitas, et uue s\u00f5iduki soetamisel on registreerimistasu disainitud soosima v\u00e4iksema CO2 n\u00e4itajaga s\u00f5iduki kasuks otsustamist. Peamine eesm\u00e4rk on keskkonnam\u00f5ju ja autostumise v\u00e4hendamine.\nRegistreerimistasu makstakse s\u00f5iduki esmakordsel registreerimisel ja selle eest tasub s\u00f5iduki registrisse kandja. Aastamaksu tasub s\u00f5iduki kasutaja ning seda v\u00f5etakse ka mootorrataste ja ATV-de eest. Aastamaksu tuleb tasuda 1. oktoobriks.\nAlarms\u00f5idukid on maksust vabastatud, v\u00e4lja arvatud ministrite, presidendi jt kasutuses olevad, \u00fctles V\u00f5rklaev. Samuti puuetega inimeste transpordiks kohandatud autod on maksust vabastatud.\nKui s\u00f5iduk kantakse esmakordselt registrisse jooksva aasta 1. augustiks, siis on makset\u00e4htaeg 31. m\u00e4rts.\nEsimesel t\u00e4isaastal v\u00f5iks eelarvem\u00f5ju olla umbes 230 miljonit eurot. Autostumist pidurdatakse 1-3% v\u00f5rreldes 2021. aastaga.\nK\u00fcsiti h\u00fcbriidautode maksustamise kohta. H\u00fcbriidil on teatud m\u00e4\u00e4ral olemas CO2 osa. Kui see on v\u00e4iksem kui 118, siis midagi sealt juurde ei tule, sel juhul loevad vaid baasosa ja mass, \u00fctles V\u00f5rklaev.\nFantoomautode kohta \u00fctles V\u00f5rklaev, et nendest vabanemist proovitakse tehakse v\u00f5imalikult lihtsaks. Eesm\u00e4rk on romud kokku korjata ja utiliseerida. \u201eMeie eesm\u00e4rk pole maksustada kedagi millegi eest, mida neil ei ole,\u201c \u00fctles V\u00f5rklaev. Kliimaministeerium t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja lahendust.\nKas kollektsion\u00e4\u00e4ridele tehakse erand? Rakendub baasosa 50 eurot, \u00fctles V\u00f5rklaev, pidades seda j\u00f5ukohaseks ka hobiautodele.\nKuidas inimesi teavitatakse maksukohustusest? Transpordiametis ei saa autot registrisse, kui maksu \u00e4ra ei maksta. Aastamaksu kogub maksu- ja tolliamet. Kui maks j\u00e4\u00e4b tasumata, siis on tegemist tavalise maksuv\u00f5laga, millele rakenduvad viivised jms. Autosid pole plaanis \u00e4ra v\u00f5tta, lubas V\u00f5rklaev.\nMis siis, kui inimesed soovivad maksust k\u00f5rvale hiilimiseks auto registreerida v\u00e4lismaal? See on reaalne risk, aga seadus on juba olemas, seega tuleb t\u00f5hustada j\u00e4relvalvet, \u00fctles V\u00f5rklaev.\n(Hannes Dreimanis) (Hannes Dreimanis)"}
{"text":"Enefit Greeni Leedu t\u00fctar kahtlustab Poola firmat korruptsioonisTALLINN, 9. oktoober, BNS \u2013 Enefit Greeni siseauditi osakonna poolt Leedu t\u00fctarettev\u00f5ttes Enefit Green UAB l\u00e4bi viidud sisejuurdluse tulemusena esitati avaldus Leedu Vabariigi Eriuurimisteenistuse Keskuurimisosakonnale (STT), kus viidati oletatavale v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisele \u00fche Poola ehitusettev\u00f5tte poolt, mis oli \u00fcks pakkujatest Kelme 2 ja Kelme 3 ehitust\u00f6\u00f6de hankemenetluses.\nAvalduse esitamisele j\u00e4rgnevalt algatas STT 20. septembril Leedu kriminaalkoodeksi artikli 227 l\u00f5ike 3 alusel \u2013 altk\u00e4emaksu pakkumine \u2013 kohtueelse uurimise. 5. oktoobril teatas STT Enefit Greenile, et on kinni pidanud \u00fche nimetatud Poola ehitusettev\u00f5tte esindajatest.\n\"Enefit Greenis kehtib nulltolerants igasuguse ebaeetilise ja petturliku k\u00e4itumise suhtes, mis puudutab nii t\u00f6\u00f6tajaid kui ka partnerorganisatsioone. K\u00f5ik meie partnerid peavad j\u00e4rgima k\u00f5rgeid eetilisi standardeid ja j\u00e4rgima Enefit Greeni \u00e4ripartnerite eetikakoodeksit,\" \u00fctles Enefit Greeni arendusjuhi Andres Maasing b\u00f6rsiteate vahendusel.\nTa kinnitas, et k\u00f5iki v\u00e4idetavaid korruptiivse k\u00e4itumise s\u00fc\u00fcdistusi hinnatakse ja uuritakse ilma erandeid tegemata ning v\u00e4idetava rikkumise v\u00f5i ebaeetilise k\u00e4itumise kahtluse v\u00f5i tuvastamise korral teatatakse neist asjaomastele asutustele. Hetkel ei saa Enefit Green k\u00e4imasoleva kohtueelse uurimise t\u00f5ttu rohkem teavet avaldada.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Enefit Greeni Leedu t\u00fctar kahtlustab Poola firmat korruptsioonisTALLINN, 9. oktoober, BNS \u2013 Enefit Greeni siseauditi osakonna poolt Leedu t\u00fctarettev\u00f5ttes Enefit Green UAB l\u00e4bi viidud sisejuurdluse tulemusena esitati avaldus Leedu Vabariigi Eriuurimisteenistuse Keskuurimisosakonnale (STT), kus viidati oletatavale v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisele \u00fche Poola ehitusettev\u00f5tte poolt, mis oli \u00fcks pakkujatest Kelme 2 ja Kelme 3 ehitust\u00f6\u00f6de hankemenetluses.\nAvalduse esitamisele j\u00e4rgnevalt algatas STT 20. septembril Leedu kriminaalkoodeksi artikli 227 l\u00f5ike 3 alusel \u2013 altk\u00e4emaksu pakkumine \u2013 kohtueelse uurimise. 5. oktoobril teatas STT Enefit Greenile, et on kinni pidanud \u00fche nimetatud Poola ehitusettev\u00f5tte esindajatest.\n\"Enefit Greenis kehtib nulltolerants igasuguse ebaeetilise ja petturliku k\u00e4itumise suhtes, mis puudutab nii t\u00f6\u00f6tajaid kui ka partnerorganisatsioone. K\u00f5ik meie partnerid peavad j\u00e4rgima k\u00f5rgeid eetilisi standardeid ja j\u00e4rgima Enefit Greeni \u00e4ripartnerite eetikakoodeksit,\" \u00fctles Enefit Greeni arendusjuhi Andres Maasing b\u00f6rsiteate vahendusel.\nTa kinnitas, et k\u00f5iki v\u00e4idetavaid korruptiivse k\u00e4itumise s\u00fc\u00fcdistusi hinnatakse ja uuritakse ilma erandeid tegemata ning v\u00e4idetava rikkumise v\u00f5i ebaeetilise k\u00e4itumise kahtluse v\u00f5i tuvastamise korral teatatakse neist asjaomastele asutustele. Hetkel ei saa Enefit Green k\u00e4imasoleva kohtueelse uurimise t\u00f5ttu rohkem teavet avaldada.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Enefit Greeni Leedu t\u00fctar kahtlustab Poola firmat korruptsioonisTALLINN, 9. oktoober, BNS \u2013 Enefit Greeni siseauditi osakonna poolt Leedu t\u00fctarettev\u00f5ttes Enefit Green UAB l\u00e4bi viidud sisejuurdluse tulemusena esitati avaldus Leedu Vabariigi Eriuurimisteenistuse Keskuurimisosakonnale (STT), kus viidati oletatavale v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumisele \u00fche Poola ehitusettev\u00f5tte poolt, mis oli \u00fcks pakkujatest Kelme 2 ja Kelme 3 ehitust\u00f6\u00f6de hankemenetluses.\nAvalduse esitamisele j\u00e4rgnevalt algatas STT 20. septembril Leedu kriminaalkoodeksi artikli 227 l\u00f5ike 3 alusel \u2013 altk\u00e4emaksu pakkumine \u2013 kohtueelse uurimise. 5. oktoobril teatas STT Enefit Greenile, et on kinni pidanud \u00fche nimetatud Poola ehitusettev\u00f5tte esindajatest.\n\"Enefit Greenis kehtib nulltolerants igasuguse ebaeetilise ja petturliku k\u00e4itumise suhtes, mis puudutab nii t\u00f6\u00f6tajaid kui ka partnerorganisatsioone. K\u00f5ik meie partnerid peavad j\u00e4rgima k\u00f5rgeid eetilisi standardeid ja j\u00e4rgima Enefit Greeni \u00e4ripartnerite eetikakoodeksit,\" \u00fctles Enefit Greeni arendusjuhi Andres Maasing b\u00f6rsiteate vahendusel.\nTa kinnitas, et k\u00f5iki v\u00e4idetavaid korruptiivse k\u00e4itumise s\u00fc\u00fcdistusi hinnatakse ja uuritakse ilma erandeid tegemata ning v\u00e4idetava rikkumise v\u00f5i ebaeetilise k\u00e4itumise kahtluse v\u00f5i tuvastamise korral teatatakse neist asjaomastele asutustele. Hetkel ei saa Enefit Green k\u00e4imasoleva kohtueelse uurimise t\u00f5ttu rohkem teavet avaldada.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Investeerimishuviline naine kaotas kurjategijatele 13 500 eurotTALLINN, 9. oktoober, BNS \u2013 P\u00e4rnumaal elav investeerimishuviline naine kaotas kurjategijatele esialgsetel andmetel 13 500 eurot.\nPolitsei alustas 6. oktoobril kriminaalmenetlust kelmuses, kus t\u00e4navu septembris registreeris P\u00e4rnumaal elav naine enda telefoninumbri ja e-posti aadressi Facebookis leitud investeerimisreklaami juures, mille peale helistati naisele ja tutvustati b\u00f6rsil raha teenimise v\u00f5imalusi, teatas L\u00e4\u00e4ne prefektuuri pressiesindaja esmasp\u00e4eval.\nHelistaja soovitas naisel kanda AnyDesk programmi vahendusel raha Binance keskkonda ning avas naise nimele Revolut konto, millelt tegi n\u00e4iliselt naise huvides erinevaid rahalisi tehinguid. Kelmusega tekitatud esialgne kahju oli 13 500 eurot.\nTallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"VIDEO | Uuel kujul automaks on riigile v\u00e4ga tulus. Fantoomautodega trikitajad v\u00f5etakse pihtide vaheleVeel suvel oli juttu, et automaksuga v\u00f5iks riik koguda aastas 120 miljonit eurot, kuid \u00e4sja avalikustatud versioon n\u00e4eb juba ette, et summa oleks umbes 230 miljonit eurot. Intervjuus Delfile r\u00e4\u00e4kis rahandusminister Mart V\u00f5rklaev, millest sisu puhul l\u00e4htuti. Tema hinnangul soosib variant pigem maainimesi.\n\u201eEelarve prognoositav tulu on oluliselt suurenenud. Ka sisu on muutunud v\u00f5rreldes algses v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses toodud variantidega. Me oleme seda muutnud rohkem keskkonnaaspekte arvestavamaks, et keskkonnam\u00f5ju oleks j\u00f5ulisem,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta. \u201eSeal on ka tulnud see, et kui ikka on v\u00e4ga saastav v\u00f5i raske auto, siis selle eest tuleb rohkem maksta. Ja kokkuv\u00f5ttes on ka eelarvele m\u00f5ju suurem.\u201c\nSamas on suur soodustus vanematele s\u00f5idukitele, mis ei ole keskkonnam\u00f5ju aspektiga koosk\u00f5las. N\u00e4iteks registreerimistasu v\u00e4heneb sujuvalt 5\u201314-aastastel s\u00f5idukitel, j\u00f5udes 14-aastase s\u00f5iduki puhul uue s\u00f5idukiga v\u00f5rreldes 10%-ni ja alates 20-aastasest s\u00f5idukist nulli. Seda f\u00fc\u00fcsilise isiku puhul, baastasu lisandub igal juhul. Aastamaksu puhul on s\u00f5iduautodega sarnane olukord.\nV\u00f5rklaev s\u00f5nas, et maksu m\u00f5te on v\u00e4hendada autostumist ja seda eesk\u00e4tt linnades. Ta \u00fctles, et vanusekomponent on sisse toodud sel p\u00f5hjusel, et k\u00f5ik inimesed ei saa endale kohe osta uut ja s\u00e4\u00e4stlikumat autot. \u201eSee adresseerib inimeste maksev\u00f5imet \u00fche k\u00e4ega, teisalt soosib ka seda, et autot l\u00f5puni kasutataks.\u201c\n\u00dchtlasi toonitas ta, et valemis on sees see, et kui auto on raske ja saastav, tuleb maksta rohkem. \u201eSee v\u00f5iks motiveerida neid inimesi, kes ei saa endale kohe osta k\u00f5ige uuemat autot, kasv\u00f5i siis kasutatud autode turul valima ikkagi s\u00e4\u00e4stlikuma auto, mis loodusele s\u00f5bralikum ja nii maksu kui ka k\u00fctuse vaates ka inimese rahakotile s\u00f5bralikum.\u201c\nV\u00f5rklaev: linnainimeste kahjuks\nSamas on maapiirkondades palju perekondi, kes kasutavad olude sunnil mitut autot. Teeolude v\u00f5i t\u00f6\u00f6valdkonna t\u00f5ttu on neil ka s\u00f5idukeid, mis on tihti suurema massiga. Siinkohal r\u00f5hutas V\u00f5rklaev, et auto l\u00e4bis\u00f5itu ei vaadata. \u201eMeil on ikkagi t\u00e4na see, et sarnane auto linnakeskkonnas ja maakeskkonnas maksab sama palju. Kuigi linnas v\u00f5ib-olla s\u00f5idetakse kilomeetreid oluliselt v\u00e4hem kui maal. Ma v\u00f5iks \u00f6elda vastupidi, et see on linnainimeste kahjuks.\u201c\nKui juulis esitleti kahte esialgset v\u00f5imalikku varianti, oli m\u00e4rks\u00f5naks see, et erisusi on v\u00f5imalikult v\u00e4he. Analoogne on seis ka praegu, kuid on lisandunud maksuvabastus puuetega inimeste jaoks. Ent see puudutab vaid mootors\u00f5idukeid, mis on puuetega inimeste transpordiks v\u00f5i puuetega inimesele s\u00f5itmiseks spetsiaalselt \u00fcmber ehitatud. \u201eSee on pigem v\u00f5rdlemisi v\u00e4ike ring,\u201c t\u00f5des V\u00f5rklaev. Ta lisas, et kindlasti ei rahulda see k\u00f5ikide erivajadustega inimeste soove, aga seaduse j\u00f5ustumise ajaks j\u00f5uab \u00fcle vaadata, kas mingeid erisusi on veel.\nOmaette k\u00fcsimus on romude ja fantoomautodega. On juhte, kellel pole s\u00f5idukit juba aastaid, aga registris on see kirjas. Trikitamise kohta on meediaski r\u00e4\u00e4gitud, et on inimesi, kes ostavad kokku fantoomautosid. Ka \u00c4rileht on kirjutanud, et nn tankistid v\u00f5tavad autosid oma nimele. Elukutselise autojuhina t\u00f6\u00f6tav Tanel A. r\u00e4\u00e4kis septembris \u201ePealtn\u00e4gijale\u201c, et on v\u00e4hem kui kuue kuuga enda nimele v\u00f5tnud juba \u00fcle 1200 s\u00f5iduki. V\u00f5rklaev toonitas, et ka sellega tegeletakse \u2013 uuritakse tagamaid ja vajaduse korral karistatakse nii m\u00fc\u00fcjaid kui ka ostjaid.\nEeln\u00f5ud esitleti t\u00e4na, V\u00f5rklaeva s\u00f5nutsi on n\u00fc\u00fcd kolm n\u00e4dalat aega debatti pidada. \u201eK\u00f5ik ettepanekud on teretulnud,\u201c lausus V\u00f5rklaev. \u201eJalgu pole m\u00f5tet trampida, k\u00fcll aga sisuliselt kaasa debateerida.\u201c"}
{"text":"Investeerimisreklaami ohver sai vastu p\u00fckseSotsiaalmeedias investeerimisreklaami ohvriks langenud P\u00e4rnumaa naiselt peteti v\u00e4lja suur summa raha.\nL\u00e4inud kuul registreeris naine enda telefoninumbri ja e-posti aadressi Facebookis leitud investeerimisreklaami juures. Seepeale helistati talle ja tutvustati b\u00f6rsil rahateenimise v\u00f5imalusi. Helistaja soovitas naisel kanda AnyDeski programmi vahendusel raha Binance\u2018i\u00a0keskkonda ning avas naise nimele Revoluti konto, millelt tegi n\u00e4iliselt naise huvides rahalisi tehinguid. Kelmusega tekitatud esialgne kahju oli 13\u00a0500 eurot.\nJuhtunu suhtes algatati m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kriminaalmenetlus kelmuse paragrahvi alusel.\n"}
{"text":"Ministeerium kahtlustab osa Ida-Viru koole lisapalga \u00f5ngitsemises \u00f5petajatele, kellele pole seda ette n\u00e4htudIda-Virumaal eesti keeles \u00f5petavatele \u00f5petajatele lubatud palgalisa maksmine viibib, sest osa koole taotles lisaraha t\u00f6\u00f6tajatele, kellele on kasina eesti keele oskuse eest isegi sunniraha m\u00e4\u00e4ratud, \u00fctles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.Haridusminister Kristina Kallas \u00fctles ERRile, et palgalisale kvalifitseeruvate \u00f5petajate kohta esitasid septembri jooksul ministeeriumile andmed nii kohalikud omavalitsused kui ka riigikoolid. N\u00fc\u00fcdseks on aga selgunud, et need andmed ei ole t\u00e4psed.\n\"Kuna me pidime tegema andmete kontrolli, siis on selgunud v\u00e4ga palju olukordi, kus taotlus on esitatud \u00f5petajate v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajate kohta, kes tegelikult ei kvalifitseeru sellele palgalisale,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas.\nNimelt on kuni 874eurose palgalisa tingimus, et \u00f5petaja peab t\u00f6\u00f6tama eesti keeles ja tema keeleoskus peab vastama n\u00f5uetele. Paraku taotleti haridusministri s\u00f5nul lisaraha ka n\u00e4iteks 20 tugispetsialistile, kelle andmete kontrollimisel ilmnes, et tegu on vene keeles t\u00f6\u00f6tavate inimestega.\n\"T\u00e4pselt samamoodi on meil olnud probleem sellega, et selgus, et k\u00fcmme \u00f5petajat, kelle puhul esitati taotlus lisapalga saamiseks, on tegelikult saanud keeleametilt ettekirjutuse oma keeleoskuse parandamiseks v\u00f5i siis sunniraha ehk nad tegelikult ka ei vasta nendele keelen\u00f5uetele,\" r\u00e4\u00e4kis ta.\nMinisteeriumil on Kallase s\u00f5nul soov v\u00f5imalikult kiiresti omavalitsustega suheldes need andmed korda saada ja oktoobrikuu jooksul kogu saamata j\u00e4\u00e4nud lisatasu v\u00e4lja maksta.\nK\u00fcsimusele, kas nende koolide tegevust, kes \u00fcritasid lisaraha saada eesti keelt mitte oskavale \u00f5petajale, v\u00f5iks nimetada pettuseks, vastas Kallas, et see n\u00e4ib t\u00f5esti pettusena \u2212 koolijuht peaks ometi teadma, et \u00f5petajale on esitatud keeleoskuse n\u00f5uded v\u00f5i isegi sunniraha, kuid ikkagi on ta palgalisataotluse ankeeti lisatud.\n\"Samamoodi on tegelikult nende ca 20 vene keeles t\u00f6\u00f6tava tugispetsialisti puhul, kes tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta eesti keeles, vaid vene keeles. Tekib k\u00fcsimus, miks siis ikkagi tullakse \u00f5ngitsema, lootuses, et \u00e4kki ministeerium ei kontrolli ja teeb pimesi kohaliku omavalitsuse taotluse pealt v\u00f5i kooli taotluse pealt v\u00e4ljamaksed,\" \u00fctles ta.\nMillistes omavalitsustes pettusega lisaraha taotleda p\u00fc\u00fcti, ei soovinud Kallas \u00f6elda ning r\u00f5hutas, et v\u00e4ga paljud koolipidajad ja omavalitsused esitasid k\u00f5ik oma andmed korrektselt ega \u00fcritanud valedel alustel lisatasu saada. Ta palus korrektselt toiminud koolidelt vabandust, et lisaraha saamiseks tuleb ka neil oodata, kuni k\u00f5ik andmed korda saavad ja v\u00e4ljamaksed \u00fchel ajal \u00e4ra tehakse."}
{"text":"P\u00e4rnumaa naisele tutvustati investeerimise v\u00f5imalusi, esialgne kahju 13 500 eurotReedel, 6. oktoobril alustati kriminaalmenetlust kelmuses, kus 2023. aasta septembris registreeris P\u00e4rnumaal elav naine enda telefoninumbri ja e-posti aadressi Facebookis leitud investeerimisreklaami juures, mille peale helistati naisele ja tutvustati b\u00f6rsil raha teenimise v\u00f5imalusi.\nHelistaja soovitas naisel kanda AnyDesk programmi vahendusel raha Binance keskkonda ning avas naise nimele Revolut konto, millelt tegi n\u00e4iliselt naise huvides erinevaid rahalisi tehinguid.\nKelmusega tekitatud esialgne kahju oli 13 500 eurot."}
{"text":"Obstruktsioonist riigikogu lasteaia liivakastisInimesed tunnevad endiselt huvi riigikogus toimuva vastu k\u00fcsides, et mida me seal teeme. Parlamendi v\u00e4rske liikmena saan vastata, et harva arutame olulisi teemasid, kuid enamasti p\u00fc\u00fcame obstruktsiooni taluda.Vaatamata p\u00fc\u00fcdlustele obstruktsiooni lahendada, pole see siiani \u00f5nnestunud. EKRE on avalikult \u00f6elnud, et obstruktsiooni l\u00f5petamise tingimuseks on k\u00f5igi kevadel vastu v\u00f5etud seaduse eeln\u00f5ude tagasiv\u00f5tmine. Isamaa aga n\u00f5uab peaministri tagasiastumist. Koalitsioonist on saanud opositsiooni pantvang, kuid ega opositsioon ei tea, kuidas panvangidraama \u00e4ra l\u00f5petada.Millegi v\u00e4ljapressimiseks on pantvangistamist ikka kasutatud, selles pole midagi uut. Siiski pole k\u00f5igil pantvangikriisidel positiivset l\u00f5ppu. Antud kriisis j\u00e4\u00e4b mulje, et vaid opositsioonil on valijad ja koalitsioon on riigikogusse lihtsalt kogemata sattunud. Riigi\u00f5iguse eksperdid on \u00f6elnud, et koalitsioonil peab olemas v\u00f5imalus oma eesm\u00e4rke, mida nende valijaid neilt ootavad, ellu viia. Vastasel korral tammub riik paigal, s\u00f5ltumata sellest, kes parasjagu valitseb.Saan t\u00e4iesti aru, et obstruktsioon kuulub demokraatlikus riigis opositsiooni t\u00f6\u00f6riistakasti. Demokraatia pole aga kaugeltki mitte korralagedus ega riigikogu lasteaia liivakast, kus erinevat maailman\u00e4gemust arutatakse tasemel, et sina ei andnud mulle oma kiirabiautot ja seet\u00f5ttu mina ei anna sulle oma kallurit. Kaotada pole kunagi meeldiv, aga demokraatlikus riigis j\u00e4\u00e4b alati lootus olla j\u00e4rgmine kord v\u00f5itjate hulgas. Obstruktsiooni ainukeseks lahenduseks saab olla erinevate erakondade omavaheline kokkulepe, mitte v\u00e4gikaikavedu. Kokkulepe aga eeldab, et oma valimistulemust tuleb aktsepteerida.Kuidas obstruktsioon riigikogus v\u00e4lja n\u00e4eb? Eelmisel n\u00e4dalal n\u00e4iteks esitas EKRE kolm eeln\u00f5u k\u00e4ibemakse t\u00f5stmisest meediale, lisaks 17 eeln\u00f5u tulumaksuseaduse muutmisest, mis \u00fcksteisest erinesid vaid komakoha poolest. Keskerakond esitas viis pensionikindlustuse seaduse muutmise eeln\u00f5u.Isamaa fraktsioon aga terve paki eeln\u00f5usid, kus soovitakse, et valitsus loobuks peretoetuste muutmisest. J\u00e4rgmine t\u00f6\u00f6n\u00e4dal j\u00e4tkub samas vaimus - juba on p\u00e4evakorras 19 seaduseeln\u00f5u ainu\u00fcksi tulumaksuseaduse muutmiseks. Nende menetlemine koos tavap\u00e4raseks muutunud rohkete protseduuriliste k\u00fcsimustega v\u00f5tab v\u00e4hemalt \u00fche (t)\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Lisaks korduma kippuvatele eeln\u00f5udele on opositsioon esitanud ka valitsuse liikmetele rohkearvuliselt arup\u00e4rimisi, mille tegelik roll on aga iseenda n\u00e4itamine, kuna on lootus, et valijad neid riigikogu istungeid veebi vahendusel j\u00e4lgivad. Seet\u00f5ttu peavad k\u00f5ned olema v\u00e4rvikad ja emotsionaalselt esitatud.K\u00f5ne seotus arup\u00e4ritava teemaga polegi nii oluline ja nii suurele hulgale esinemistele faktikontrolli keegi nagunii teha ei j\u00f5ua. Vaatajate t\u00e4helepanu k\u00f6idab k\u00f5ne eriti juhul kui see on rikastatud r\u00e4igete s\u00f5nadega. Koalitsiooni saadikute iseloomustamiseks kasutatavad s\u00f5nad nagu \u201ekaabakas\u201c, \u201eajuk\u00e4\u00e4bik\u201c, \u201eloll\u201c jne. t\u00e4idavad seda eesm\u00e4rki, kuid t\u00f5e huvides peab mainima, et kuuluvad siiski vaid EKRE ja mitte Isamaa ega ka Keskerakonna poliitikute s\u00f5navarasse.Kas siis Eestis p\u00f5letavaid probleeme, mida riigikogu arutama peaks, pole?On k\u00fcll, aga selleks aega praegu napib. Arup\u00e4rimistele peab valitsus vastama 20 p\u00e4evaga ning esitatud seaduseeln\u00f5usid ei saa ka piiramatult edasi l\u00fckata. Neid saab tagasi v\u00f5tta eeln\u00f5u esitaja, aga senini seda juhtunud pole. Valitsus on riigieelarve kavandi parlamendile arutamiseks ja kommentaarideks esitanud. On raske n\u00e4ha, kuidas riigikogu eelarve sisulise arutamiseni j\u00f5uab, kui obstruktsioon j\u00e4tkub.Riigikogu peaks arutama, et mida teha kuuendat kvartalit j\u00e4rjest langeva majandusega v\u00f5i kust leida vahendeid meie meditsiinis\u00fcsteemi rahastamiseks 2025. aastal. \u00d5hus on ka \u00f5petajate streik. Sellises olukorras ei tohiks parlament tegeleda asendustegevusega.Obstruktsiooni on korduvalt lahendada p\u00fc\u00fctud k\u00fcll riigikogu juhatuses, fraktsioonijuhtide aga ka erakonna esimeeste kohtumistel. Siiani need koosistumised tulemusi andnud pole ning erinevad osapooled pole kokkuleppele saanud.Praegune paigaltammumine ei tule kasuks ei koalitsioonile ega ka opositsioonile ning k\u00f5ige v\u00e4hem aitab see parandada Eesti \u00fchiskonda. Eesti rahvatants \u201eKaks sammu sissepoole, kaks sammu v\u00e4ljapoole\u201c on meeleolukas vaatamine tantsupeol, aga mitte riigikogus.IRJA LUTSAR, riigikogu liige, Eesti 200"}
{"text":"KAS POLIITIKA ON ELUOHTLIK? Kohtla-J\u00e4rve abilinnapeal l\u00f6\u00f6di silm siniseks ja s\u00f5imati Ossipenko k\u00e4silaseksLaup\u00e4eval, 7. oktoobril tungis tundmatu mees kallale Kohtla-J\u00e4rve abilinnapeale Erik Set\u0161kovile. Kas elanikud on linnavalitsejate peale juba nii verised, et viimaste turvalisus on ohus?\nErik Set\u0161kov ise r\u00e4\u00e4gib, et oli parasjagu kaardistamas tormikahjustusi J\u00e4rve linnaosas. See oli tema enda initsiatiiv, sest abilinnapea peab elanike turvalisust v\u00e4ga t\u00e4htsaks. Puu kukkus Ehitajate t\u00e4naval \u00fchele kinnistule ning Set\u0161kov pildistas seda, et anda ametnikele signaal: sellega tuleb kiiresti tegeleda.\nOotamatult ilmus tema juurde tundmatu mees ning l\u00f5i Set\u0161kovi mitu korda n\u00e4kku. Umbes viie minuti p\u00e4rast helistas abilinnapea h\u00e4irekeskusse. Mees viidi haiglasse kontrolli, kuid j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htul oli Set\u0161kov taas linna peal t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid t\u00e4itmas.\nRaskeid vigastusi tal \u00f5nneks pole:\u00a0n\u00e4gu\u00a0on\u00a0kergelt paistes, silm sinine\u00a0ja\u00a0kahest hambast killud v\u00e4ljas. Siiski tekib k\u00fcsimus, miks peaks keegi teda r\u00fcndama.\nSet\u0161kov \u00fctleb, et kindlasti pole see r\u00fcnnak poliitiliselt motiveeritud, kuigi algas pisut poliitilise s\u00f5imuga. Siiski tunnistab ta, et vastasseis kohaliku opositsiooni ja v\u00e4rske linnavalitsuse vahel on \u00fcsna terav.\n\u201eK\u00f5ik neid kaheksa kuud, mil oleme ametis olnud, oleme kogu aeg peksa saanud erinevatel poliitilistel teemadel. V\u00f5ib-olla \u00fchel hetkel inimestel tekibki selline kuvand,\u201c \u00fctleb ta. Mees s\u00f5imas Set\u0161kovi Ossipenko k\u00e4silaseks. Mida see t\u00e4hendada v\u00f5iks?\n\u201eKahjuks kuuleb seda m\u00f5nikord ka s\u00f5bralikes keskkondades. V\u00f5ib-olla ei j\u00f5udnud me veel seda endist poliitilist kultuuri t\u00e4iesti v\u00e4lja juurida.\u201c\nAbilinnapea \u00fctleb, et sotsiaalmeedias on umbes viis-kuus inimest, keda k\u00f5ik juba teavad ja kes valimatult s\u00f5imavad nii linnapead kui ka teisi linnavalitsuse liikmeid. \u201eKahjuks t\u00f5mmatakse sellega ka tavainimesi kaasa. Meie vastasleerile lihtsalt ei meeldi, et noored tulid ja teevad asja s\u00fcdamega. Teed \u2013 ja saad kriitikat. Ei tee \u2013 saad ikka. See kriitika on t\u00e4iesti valimatu.\u201c\nKohtla-J\u00e4rve linnapea\u00a0Virve Linder\u00a0tegi r\u00fcnnakust sotsiaalmeediasse postituse. Linder kirjutas: \u201eTerve selle aja, mil olen olnud Kohtla-J\u00e4rve linnapea, on teatud seltskond \u201epoliitilisi konkurente\u201c ja \u201ekodanikuaktiviste\u201c sotsiaalmeedias mind v\u00e4simatult r\u00fcnnanud. K\u00f5igi nende r\u00fcnnakute l\u00e4bivaks teemaks on olnud k\u00fcsimus \u201eKes on s\u00fc\u00fcdi?\u201c\nSet\u0161kov s\u00f5nab, et nii talle kui ka linnapeale on tulnud p\u00e4rast postitust hulgaliselt toetusavaldusi. \u201eMulle on helistatud ja k\u00fcsitud, kas k\u00f5ik on ikka korras. V\u00e4ljendati meile toetust. Lihtsalt oleme noor linnavalitsus ja v\u00f5tab aega, kuni me murrame need m\u00fc\u00fcdid \u2013 n\u00e4itame, et saab ka teistmoodi,\u201c viitab ta endistele omavalitsusega seotud korruptsiooniskandaalidele. Abilinnapea \u00fctleb, et opositsioon s\u00fc\u00fcdistab uut linnavalitsust eelmise linnavalitsuse tegemata t\u00f6\u00f6s. \u201eMa \u00fctleks sel puhul, et v\u00f5ib-olla peaksid nad peeglisse vaatama.\u201c\nKui Set\u0161kov Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse ees \u00d5htulehega r\u00e4\u00e4gib, tuleb tema juurde \u00fcks eakam proua ja p\u00e4rib, ega ta selles majas ei t\u00f6\u00f6ta. Set\u0161kov noogutab ja k\u00fcsib, mis mureks. Proua r\u00e4\u00e4gib k\u00fcmmekond minutit, et tema naabri kinnistul on \u00fcks ohtlik puu, mis tuleks kindlasti maha v\u00f5tta. Abilinnapea p\u00e4rib, mis aadressil see asub, saadab alluvatele s\u00f5numi ning rahustab prouat, et probleemiga tegeletakse ja ametnik on juba teel. Proua t\u00e4nab ja lahkub. Tundub nagu ideaalse linnavalitsuse id\u00fcll \u2013 ei \u00fctleks, et Set\u0161kovi siin vihatakse.\nMida arvavad asjast aga kohalikud?\nPoe kassapidaja\u00a0Marina, kellele uus linnavalitsus v\u00e4ga meeldib, on r\u00fcnnaku p\u00e4rast kurb. \u201eKindlasti on see parem kui see, mis enne oli.\u201c Talle meeldib, et inimesed on noored, hakkajad ja suhtlevad tihti kodanikega. Eriti vaimustuses on ta linnapeast Virve Linderist. \u201eTa on nii tore naine! V\u00e4ga s\u00f5bralik, inimlik ja s\u00fcdamlik. Ta on v\u00e4ga lihtne ja suhtleb tavainimestega. Ja vahet pole, mis keeles \u2013 tema r\u00e4\u00e4gib nii eesti kui ka vene keelt. Minu suhtes on ta alati t\u00e4helepanelik ja viisakas olnud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Marina emotsionaalselt.\nKohalik kassapidaja Marina. (Aldo Luud)\nTatjana\u00a0kinnitusel pole \u00fcldse tavaline, et Kohtla-J\u00e4rvel niimoodi inimest r\u00fcnnatakse. Tema asjaga kursis pole, sest ta ei j\u00e4lgi v\u00e4ga poliitikat. K\u00fcll aga ei \u00fctleks ta, et inimesed siin jubedalt linnavalitsust vihkaksid.\nAndrei\u00a0\u00fctleb, et ilmselt on inimesed kurjad, sest t\u00f6\u00f6d ei ole ja elu on v\u00e4ga raske. Lisaks v\u00f5etakse tema s\u00f5nul paljudel \u00e4ra puudetoetus. Andrei ise t\u00f6\u00f6tas enne \u00fches tehases, aga kui see kinni pandi, j\u00e4i ta t\u00f6\u00f6tuks. Tehaste sulgemine on tema jaoks endiselt tundlik teema. \u201eMa ei usu, et siin asjad l\u00e4hevad paremaks. Iga aastaga l\u00e4heb aina hullemaks!\u201c s\u00f5nab mees. Tema s\u00f5nul on linnas k\u00fcll olnud kakluseid, kuid r\u00fcnnakust poliitikute vastu kuuleb ta esimest korda.\nEndine tehase t\u00f6\u00f6taja Andrei. (Aldo Luud)\nIrina\u00a0arvates k\u00f5ndis abilinnapea ilmselt valel ajal ja vales kohas. \u201eParem on kodus istuda!\u201c s\u00f5nab ta. Ta ei tea, et Set\u0161kov tegi \u00f5htul linnas hoopis elanike heaks t\u00f6\u00f6d. \u201eTeate, see linnavalitsus \u2013 mida head sellest arvata? Nad on veel t\u00e4iesti lapsed ju! Noored inimesed, mida nemad valitsemisest \u00fcldse teavad?\u201c k\u00fcsib ta.\nGalina\u00a0oli r\u00fcnnaku ajal linnas ja \u00fctleb, et midagi tavap\u00e4ratut ei m\u00e4rganud. \u201eT\u00e4nav oli t\u00e4iesti t\u00fchi. Ma esimest korda kuulen, et siin v\u00f5ib midagi sellist juhtuda.\u201c Ta ei arva, et linnavalitsust siin vihataks \u2013 pigem hoiavad inimesed poliitikast eemale.\n\u00d5unam\u00fc\u00fcja Galina. (Aldo Luud)"}
{"text":"Automaks soosib kergeid ja puhtaid: \u201eKas linnas peab tingimata s\u00f5itma CRVga?\u201c2025. aastast kehtestatakse Eestis automaks. Uue maksu eesm\u00e4rk on autostumise pidurdamine ja inimeste n\u00fcgimine keskkonnas\u00f5bralikumate autode poole. \u201eLoogika siin taga on lihtne, mida suurem on s\u00f5iduki keskkonnam\u00f5ju, mida saastavam ja raskem see on, seda suurem tuleb ka maks,\u201c selgitab rahandusminister.\nEsmasp\u00e4evasel pressikonverentsil tutvustasid rahandusminister Mart V\u00f5rklaev ja rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna anal\u00fc\u00fctik Madis Aben mootors\u00f5idukimaksu seaduse eeln\u00f5ud. Uue maksu esimese t\u00e4isaasta eelarvem\u00f5juks hinnatakse 230 miljonit eurot ning sellega loodetakse v\u00f5rreldes 2021. aastaga pidurdada autostumist kuni kolm protsenti.\nAutomaks hakkab koosnema kahest osast \u2013 registreerimistasust ja aastamaksust. Esimese maksab s\u00f5iduki esmaregistreerija. V\u00f5rklaev t\u00e4psustab, et registreerimistasu ei ole otseselt maks: raha kogub transpordiamet.\nAastamaksu kogub maksu- ja tolliamet ning see tuleb tasuda kord aastas 1. oktoobriks. Kui s\u00f5iduk registreeritakse jooksva aasta 1. augustiks, on makset\u00e4htaeg 31. m\u00e4rts. Aastamaksu tasub s\u00f5iduki kasutaja, seda v\u00f5etakse ka mootorrataste ja ATVde eest.\nV\u00f5rklaev r\u00f5hutab, et registreerimistasu on loodud soosima v\u00e4iksema CO2 heitmega s\u00f5iduki kasuks otsustamist. N\u00e4iteks on 2019. aasta Porsche Cayenne\u2019i aastamaks 1064 eurot ja registreerimistasu 16 565 eurot. Sama aasta \u0160koda Octavia eest tuleb tasuda vastavalt 50 ja 885 eurot ning 2021. aasta Nissan Leafi puhul 50 ja 300 eurot. Tesla Model 3 omanik p\u00e4\u00e4seb Leafiga sarnase maksuga.\nKaubikutest on 2010. aasta Citro\u00ebn Berlingo aastamaks 179 eurot ning registreerimistasu 1790 eurot. K\u00fcmme aastat uuema Berlingo eest kasseeritakse aga vastavalt 50 ja 500 eurot. Citro\u00ebn Jumperi eest, mis paiskab \u00f5hku 235 grammi CO2 kilomeetrile, on aastamaks 143 ja registreerimistasu 1430 eurot.\nMaksust on vabastatud alarms\u00f5idukid, v\u00e4lja arvatud ministrite, presidendi jt kasutuses olevad autod. Samuti puuetega inimeste transpordiks kohaldatud s\u00f5idukid.\nEELN\u00d5U TUTVUSTAMINE: Rahandusminister Mart V\u00f5rklaev ja rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna anal\u00fc\u00fctik Madis Aben esmasp\u00e4evasel pressikonverentsil.\nEsmane m\u00fc\u00fck on veel maksuta\nSuurim muudatus algse plaaniga v\u00f5rreldes on see, et registreerimistasu tuleb maksta \u00fcksnes s\u00f5iduki esmakordsel Eestis registreerimisel. Maksu alt j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja Eesti-sisesed m\u00fc\u00fcgitehingud, millega loodetakse motiveerida inimesi vanast ja saastavast s\u00f5idukist loobuma.\n\u201eKes soovib auto vahetada pisut uuema ja s\u00e4\u00e4stlikuma vastu, saab seda teha ilma kaasneva registreerimistasuta,\u201c kinnitab V\u00f5rklaev. Samas on uute autode soetamisel registreerimistasu kujundatud nii, et teatud CO2 n\u00e4idust ja massist alates kasvab see h\u00fcppeliselt.\nSisep\u00f5lemismootoriga autode t\u00e4ismassi piir on seatud 2000, elektriautodel 2400 kilo peale. Iga j\u00e4rgmine kilo maksustatakse 0,4 euroga kuni summani 400 eurot. V\u00f5rklaev r\u00f5hutab, et piir ei l\u00e4htu luksusautodest, vaid s\u00f5iduki m\u00f5just teedele ja keskkonnale. \u201eKas linnas peab tingimata s\u00f5itma CRVga?\u201c k\u00fcsib minister.\nSamas l\u00e4hevad maksu alla ka h\u00fcbriidautod. \u201eKui CO2 heide on alla 118 g\/km, siis midagi juurde ei tule, loevad vaid baasosa ja mass,\u201c selgitab Madis Aben.\nMinister m\u00f6\u00f6nab, et s\u00f5idukipargi uuendamine on pikk protsess ja k\u00f5ik ei suuda kohe uut ja s\u00e4\u00e4stlikumat autot soetada. Seet\u00f5ttu v\u00e4heneb v\u00e4hemalt viis aastat vanade s\u00f5idukite maks auto vanuse kasvades. \u201eSellega soosime olemasolevate s\u00f5idukite l\u00f5puni kasutamist, mis on nii majanduslikult kui keskkonnaalaselt m\u00f5istlik.\u201c\nV\u00f5rklaev lisab, et see aitab kaudselt v\u00f5tta arvesse ka inimeste maksev\u00f5imet, s\u00f5ltumata sellest, kas keegi elab maal v\u00f5i linnas. \u201eSamas on siin j\u00e4tkuvalt sees tugev keskkonna element, ehk s\u00e4\u00e4stliku vanema auto omamine on soodsam, kui suurte heitmete ja massiga s\u00f5iduki omamine. Seega annab see v\u00f5imaluse ka kasutatud autode seas s\u00e4\u00e4stlikum valida.\u201d\nMaksavad ka kollektsion\u00e4\u00e4rid\nAastamaksu aluseks on baasosa, s\u00f5iduautode puhul lisanduvad teatud piirm\u00e4\u00e4radest alates CO2 heitme osa ja massiosa, kaubikute puhul massiosa ei lisandu. Kui heitmen\u00e4it puudub, leitakse see asendusvalemiga. Kaubikute asendusvalemis massiosa puudub. Elektris\u00f5idukite puhul rakendub vaid baasosa ja raskemate s\u00f5idukite puhul massiosa. \u00dcksnes aastamaksu saavad kaela mootorrattad, ATVd ja UTVd, maksum\u00e4\u00e4rad s\u00f5ltuvad mootori t\u00f6\u00f6mahust.\nAutomaks peaks lahendama ka kasutult seisvate romude probleemi: aastamaks motiveerib neid utiliseerima. Fantoomautodest vabanemine proovitakse teha v\u00f5imalikult lihtsaks. \u201eMeie eesm\u00e4rk pole maksustada kedagi millegi eest, mida neil ei ole,\u201c \u00fctleb V\u00f5rklaev.\nKollektsion\u00e4\u00e4ridele aga erandit ei tehta. Baasosa 50 eurot rakendub k\u00f5igile autodele, mis on \u00fcle 20 aasta vanad ning seda tuleb maksta ka hobiauto eest. Erandeid ei tehta, sest muidu ei lahenda maks romude probleemi. \u201eSiis inimene m\u00f5tleb, kas on vajalik seda vana autot hoida v\u00f5i on m\u00f5istlikum viia see romulasse,\u201c selgitab minister.\nROHELINE M\u00d5TTEVIIS: K\u00f5ige \u00f6konoomsem on s\u00f5ita rattaga, mis on esialgu maksuvaba. (Maria Kilk)\nAntakse aega uus auto osta\nEeln\u00f5u tutvustamisele j\u00e4rgneb kolm n\u00e4dalat arutelu. Novembri l\u00f5puks on plaanis eeln\u00f5u riigikokku saata ja tuleva aasta alguseks vastu v\u00f5tta. Minister lisab, et kui eeln\u00f5u seaduseks saab, teeb maksuamet kindlasti ka maksukalkulaatorid, et inimesed saaksid ette arvutada, kui palju neil auto eest maksma tuleb hakata. \u201eVajadusel j\u00f5uab oma autopargis veel muudatusi teha, et 2025 oleks asi selge ja mugav.\u201c\nPraeguse kava j\u00e4rgi j\u00f5ustub mootors\u00f5idukimaks 2025. aasta algusest. \u201eEt v\u00e4ltida rapsimist ja olla \u00fchiskonnas etteaimatav,\u201c \u00fctleb V\u00f5rklaev. Peatatud kandega s\u00f5idukitele hakkab maks kehtima aasta hiljem ehk 2026. aastast, et oleks piisavalt aega romud ja fantooms\u00f5idukid registrist kustutada. Selleks vajalike lahendustega tuleb v\u00e4lja kliimaministeerium.\nMaksust k\u00f5rvale hiilida pole v\u00f5imalik. \u201eTranspordiametis ei saa s\u00f5idukit arvele v\u00f5tta, kui registreerimistasu \u00e4ra ei maksa,\u201c selgitab V\u00f5rklaev. Teade maksu kohta tuleb 15. veebruariks ning seda saab tasuda 1. oktoobrini. \u201eK\u00f5ige l\u00e4hedasem on siin analoogia maamaksuga.\u201c\nMaksu- ja tolliameti kogutava aastamaksu puhul k\u00e4itutakse nagu teistegi maksuv\u00f5lgadega. \u201eKui maks j\u00e4\u00e4b tasumata, rakenduvad viivistasud ning seda n\u00f5utakse v\u00e4lja nagu iga teist maksuv\u00f5lga,\u201d \u00fctleb minister ning lubab, et tasumata maksu korral autot kelleltki \u00e4ra v\u00f5tma ei hakata."}
{"text":"Kaja Kallas t\u00f5stab meediaga peetavas v\u00f5itluses panuseidIdavedude skandaali kaks peategelast \u2013 peaminister Kaja Kallas ja tema abikaasa Arvo Hallik \u2013 pakuvad j\u00e4tkuvalt meediale k\u00f5neainet ning on oma t\u00f5rksusega selgituste esitemisel ja paari j\u00e4tkualgatustega aidanud kaasa skandaali venimisele enam kui kuuen\u00e4dalaseks. Kui alguses oli peaminister eituses ja umbkaitses, siis vahepeal on Kallas ja tema toetajad ennast kogunud ning proovivad idavedude skandaali meediakriitiliste vastutorgete taustal ajakirjandusliku liialdusena n\u00e4idata, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.Peaministri isiklik meedia \u00fcmberkasvatamise eriprogramm sai alguse kohe 23. augustil, ERRi ajakirjanikule Madis Hindrele antud avaintervjuu ajal, kui ajakirjanikku nimetati alatuks, kuna see k\u00fcsib peaministri k\u00e4est k\u00fcsimusi tema abikaasa Vene \u00e4risidemete kohta. Hiljem on Kallas lubanud kommunikatsiooni parandada.\nKes vaatas ETV 20. septembri saadet \u00abEsimene stuudio\u00bb v\u00f5i on kuulanud kaht viimast Vikerraadio saadet \u00abStuudios on peaminister\u00bb, v\u00f5is veenduda, et 23. augusti intervjuuga v\u00f5rreldes pole Kallase hoiakus ja toonis leebumist toimunud, pigem on frustratsioon ajakirjanike aadressil kasvanud. Selle v\u00e4ljendamisel on valitsusjuht j\u00e4tkuvalt rabe, ohvrihoiak on veelgi tugevnenud ja v\u00e4ljendub ka t\u00f5rksas, vahel m\u00fchaklikus toonis, millega ta ajakirjanikke kostitab.\n\nBBC k\u00fcsis samu k\u00fcsimusi\n\nTasub v\u00f5rrelda, kuidas Kallas ennast \u00fclal pidas ETV saatejuhi Andres Kuuse suhtes ning kui v\u00e4ljapeetud oli peaministri toon, ilmed ja hoiak vaid kaks p\u00e4eva hiljem, kui Tallinnas salvestati BBC raskete k\u00fcsimuste saadet \u00abHardTalk\u00bb. Kontrast on n\u00e4htav, eriti arvestades, et briti ajakirjanik Stephen Sackur k\u00fcsis Kallase k\u00e4est idavedude kohta samu k\u00fcsimusi, millele on vastust otsinud Eesti ajakirjanduski. Ei mingeid grimasse, m\u00fchatusi ega dotseerivaid m\u00e4rkusi peaministrilt. BBC toimetus ei pidanud idavedude teemat meelevaldseks, samuti polnud teema kuus n\u00e4dalat p\u00e4rast skandaali algust kaotanud selle kanali jaoks aktuaalsust.\nStephen Sackur k\u00fcsis BBC \u00abHardTalkis\u00bb Kaja Kallase k\u00e4est idavedude kohta samu k\u00fcsimusi, millele on vastust otsinud Eesti ajakirjanduski. Ei mingeid grimasse, m\u00fchatusi ega dotseerivaid m\u00e4rkusi peaministrilt.\nMeedias on varem osundatud, et Reformierakond kasutab DARVO-taktikat. DARVO on akron\u00fc\u00fcm lausest, mille eestikeelne t\u00f5lge on \u00abeita, r\u00fcnda, p\u00f6\u00f6ra s\u00fc\u00fcdlase ja ohvri rollid \u00fcmber\u00bb. Seda manipulatsioonitehnikat kasutatakse ps\u00fchholoogilises manipulatsioonis, nii erasf\u00e4\u00e4ris kui poliitikas, aga ka lihtsalt v\u00e4itluste v\u00f5itmiseks.\n\nRahvas on kangelasele kade?\n\nPeaministri kui meediaohvri narratiivi esitleti p\u00f5hjalikumalt riigikogu liikme Valdo Randpere 24. septembri artiklis Eesti P\u00e4evalehes pealkirjaga \u00abKuidas tapetakse s\u00f5japrintsessi?\u00bb Oravaparteilane t\u00e4heldab avalikkuse ebaratsionaalset k\u00e4ttemaksuhimu kangelaste suhtes, nende allak\u00e4iku nauditakse tema v\u00e4itel sama palju kui nende t\u00f5usu. H\u00e4sti juhitud kriisides ei kirjuta ega s\u00f5nasta probleeme tingimata poliitik ise, tal on selleks tiim.\nMeediaettev\u00f5tte Levila juht Daniel Vaarik anal\u00fc\u00fcsis ja kiitis Twitteris Randpere teksti professionaalsust, nimetades seda \u00abklassikaliseks positsioneeringutekstiks\u00bb, mis \u00abproovib s\u00e4rama panna vahepeal roostetama hakanud julgeolekukaarti\u00bb. Vaarik pakkus, et selline retoorika olla \u00fcks v\u00e4ike osa plaanist tuua Reformierakond n-\u00f6 rongi alt v\u00e4lja, ning selliseid avaldusi v\u00f5ib tulla veel.\n\nIdavedude skandaalidega seotud korruptsioonivastase erikomisjoni istungitel oli Valdo Randpere \u00fclesanne koosoleku juhatajat trollida.\nMihkel Maripuu\n\nSihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo J\u00fcristo kritiseeris 29. septembri intervjuus Eesti P\u00e4evalehele toimetusi \u00fcldistavalt ja avatud tekstiga, peaministri tegevuse kohta ta hinnanguid ei jaganud. Ajakirjanikud elavad J\u00fcristo s\u00f5nul \u00abmingis oma k\u00f5verpeeglis. Kujutate ette, et hoiate avalikku diskussiooni, aga inimene, kes on kunagi meediaga vastamisi sattunud, \u00fctleb, et see on t\u00e4iesti ebav\u00f5rdne v\u00f5itlus.\u00bb Idavedude skandaali hoiavad SALKi juhi kinnitusel \u00fcleval EKRE ja ajalehetoimetused.\nOravate ahtale ohvrinarratiivile pakub J\u00fcristo intervjuu hingamisruumi, isegi kui liberaalse haritlase taotlus oli lihtsalt arutelusse uusi vaatenurki lisada. Vaikimist Kallase idavedude teemal p\u00f5hjendab J\u00fcristo hirmuga meedia omavoli ees. Praegu k\u00e4ivat s\u00f5da Eesti tuleviku p\u00e4rast, meedia v\u00f5iks keskenduda olulisele ning toimetused paremini l\u00e4bi m\u00f5elda, mis on nende sekkumise eesm\u00e4rk ja \u00f5nnestumise t\u00f5en\u00e4osus.\n\nTarmo J\u00fcristo andis 29. septembril Eesti P\u00e4evalehele intervjuu, mis \u00fcllatas oma v\u00f5itlusliku ja \u00f5rnalt militantliku tooniga.\nSander Ilvest\n\nJ\u00fcristo seisukohaavaldused tuletavad meelde, et SALK pole ainult maailmavaateline \u00fchendus, vaid ka suhtekorraldusrakuke ja nn political action committee (PAC), just selline, nagu neid leidub Ameerika \u00dchendriikide poliitikas. PACid tegelevad oma klientidele toetuse korjamise ja hoidmisega ning J\u00fcristo m\u00f5tted Eesti P\u00e4evalehele polnudki niiv\u00f5rd seotud liberaalse maailmavaate, kuiv\u00f5rd peaministri abikaasa meediahagi \u00f5igustamisega. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ja SALKi tuleku j\u00e4rel ongi Eesti poliitika muutunud ameerikalikumaks, seal on m\u00f5ttekodade maastik tugevalt erakonnastatud.\n\nVenimine peaministri pere algatusel\n\nKaja Kallase toetajatele on valitsusjuhi perekonna idavedude skandaali hiljutised j\u00e4tkualgatused ilmselt pigem ebameeldivad. Skandaal oli juba vaibumas, samas pole selge, mida peaminister v\u00f5itlustest eelmise presidendi Kersti Kaljulaidi ja Eesti P\u00e4evalehe arvamusartikli autori Valdar Parve vastu v\u00f5ita lootis v\u00f5i loodab. Skandaali venimine pakub ka v\u00f5imalusi, \u00fcha uute eba\u00f5igluse-asjaolude m\u00e4ngu toomine toetajaskonnale aitab kinnistada Kallase ohvristaatust, aga t\u00f5mmata ka vastutust Vene \u00e4risidemete j\u00e4tkumise teemal laiemaks, et seel\u00e4bi h\u00e4gustada idavedude skandaali. Et sellest ei saaks peaministri jaoks samasugust poliitilist meemi, nagu tema isa Siim Kallase jaoks \u00abk\u00fcmme miljonit dollarit\u00bb.\nEt isa Kallas on t\u00fctar Kallase poliitilise k\u00e4ek\u00e4igu p\u00e4rast mures, n\u00e4htub 5. oktoobri Maalehe intervjuust, kus ta soojendab uuesti \u00fcles peaministri suvise t\u00fcli riigipea Alar Karisega. T\u00fctar \u00fcritab avalikkuse s\u00fc\u00fcstavat t\u00e4helepanu suunata president Kaljulaidile, isa president Karisele. Kaljulaid oli n\u00e4dal varem Kallase valitsust otsekoheselt kritiseerinud intervjuus TV3 saatele \u00abLaser\u00bb. Ka suvine \u00abpresidendiskandaal\u00bb algas p\u00e4rast Karise kriitikat valitsuse tegevuse suhtes.\n2019. aasta EKREIKE koalitsiooni v\u00f5imulesaamise ehmatuse taustal ei pruugi paljude oravate toetajate jaoks idavedude skandaal emotsionaalsel tasandil olla kuigi oluline.\nMeediaruumi korrastamise teemat on aidanud t\u00f5statada ka riigikogu reformierakondlasest liige Karmen Joller, kes andis kohtusse teda v\u00e4idetavalt laimanud EKRE ja selle \u00fche liidri Helle-Moonika Helme. Joller tegi seda EKRE erakonnameedias juba varasemalt levitatud v\u00e4idete vaidlustamiseks. S\u00f5ltumata hagi motiividest v\u00f5ib \u00f6elda, et see panustab Kallase valitud \u00abprobleem on meedias\u00bb narratiivi. Samas n\u00e4itab Jolleri hagi Kallase abikaasa Arvo Halliku n\u00f5uet Eesti P\u00e4evalehe arvamusloo autori vastu osana laiapinnalisemast meediapuhastusliikumisest.\nReformierakonna viimasel ajal sagenenud avalik meediaskepsis peaks k\u00f5netama oravate valijaid, kelle jaoks avalik arvamusruum ongi juba Eestis katki ning osa peavoolumeediast leiab Twitteriski n\u00e4iteks liberaalsemate arvamusliidrite seas juba m\u00f5nda aega k\u00e4sitlemist kui erakonnameedia. Teatud ajakirjanikke peetakse EKRE ja Isamaa k\u00e4silasteks.\n2019. aasta EKREIKE koalitsiooni v\u00f5imulesaamise ehmatuse taustal ei pruugi paljude Reformierakonna toetajate jaoks idavedude skandaal emotsionaalsel tasandil olla kuigi oluline. Kui poliitik teeb valija jaoks \u00f5igeid asju valesti, v\u00f5ib see olla tema jaoks m\u00e4rksa v\u00e4iksem probleem, kui et valesid asju \u00f5igesti tehakse, eriti kui toetajaid suudetakse veenda, et rangest parlamendimatemaatikast hoolimata v\u00f5ib Kallase sobivuses kahtlemine viia EKRE v\u00f5imuletulekuni ja erakorraliste valimisteni.\n\nOravate \u00abmeediakool\u00bb Twitteris\n\nMeediakriitiliste meeleolude levikusse panustavad oravad Twitteris. Reformierakonna liikmed (Jaanus Rahum\u00e4gi, Meelis Atonen, Karmen Joller) ning m\u00f5ned oravate f\u00e4nnikontod juhendavad ja hindavad ajakirjanikke ning v\u00f5imendavad oravate s\u00f5numeid. Oravate s\u00e4utsudes kohtab ka t\u00e4navakeelt.\nKarmen Joller nimetas ps\u00fchhiaatri ja filosoofi Parve arvamusartiklit \u00abokseks\u00bb. Jaanus Rahum\u00e4gi jagas linki saatele \u00abStuudios on peaminister\u00bb, kus Kallas on just meediat Kaljulaidi kritiseerima \u00f5hutanud ja lisab: \u00abTuleb v\u00e4lja, et BSH (meelelahutustegelane Brigitte Susanne Hunt \u2013 toim) ja Kersti Kaljulaid on omas kategoorias \u00fcsna sarnased.\u00bb Varasemas s\u00e4utsul\u00f5imes kritiseeris Rahum\u00e4gi ERRi, et selle esindaja julges kaitsepolitseilt k\u00fcsimusi k\u00fcsida Kallase idavedude ja selle kohta, kas j\u00f5uametkond selle eest hoiatas: \u00abKes neid lapsikuid ja rahvast lollitavaid uudiseid treib seal?\u00bb\n\nPeaministri perekonda kaitseb Twitteris ka julgeolekuametnik\n\n\nEesti v\u00e4lisluureamet.\nkuvat\u00f5mmis\n\nTwitteris tegutsevate reformierakondlastest v\u00f5i oravaid pooldavate meediakriitikute k\u00f5rval on idavedude skandaali ajal s\u00e4utsunud ka v\u00e4lisluureameti t\u00f6\u00f6taja. Arusaadavatel p\u00f5hjustel ei nimeta ta end selle asutuse palgaliseks, aga eliidi seas siiski teatakse tema organisatsioonilisest kuuluvusest.\nV\u00e4lisluureametniku Twitteri-profiili vaadates paistab silma, et kui ta varasemalt on pigem postitanud Ukraina s\u00f5da ja rahvusvahelist poliitikat puudutavad s\u00e4utse, siis Arvo Halliku hagi \u00f5igustatuse \u00fcle toimunud aruteludes on ta asunud ajakirjanikke iseloomustama. Muu hulgas peab ta vajalikuks Eesti P\u00e4evalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi tagasiastumist. Viimase jutt Halliku hagi teemal olevat \u00abhaige demagoogia\u00bb.\n\u00dcks teine tuntud ajakirjanik saab julgeolekuametniku iroonilise, Twitteri kontekstis reljeefse profileerimise osaliseks. \u00dche sarkastilise iseloomustuse ajend p\u00e4rineb ka v\u00e4lisluureameti t\u00f6\u00f6valdkonnast; see puudutab valitsuse eelhoiatuss\u00f5numeid 2022. aasta alguses, mida Eesti ajakirjanikud ei usaldanud.\nKriitiku Twitteri kontol on kirjas, et seal v\u00e4ljendatakse isiklikke seisukohti. Asjaolu, et varasema ajakirjanduskogemusega julgeolekuasutuse t\u00f6\u00f6taja juba pikalt n\u00fc\u00fcdses ametis t\u00f6\u00f6tanuna teeb Kaja Kallase kaitseks hingestatud avaldusi, n\u00e4itab, et Eesti julgeolekuasutustes t\u00f6\u00f6tab keegi, kelle hinnangul ongi ajakirjandusega lugu nii hullusti, et ajakirjanikud vajavad \u00fchismeedias erikohtlemist.\nV\u00e4lisluureamet kommentaare jagada ei soovinud. Pole alust arvata, et julgeolekuametnik kritiseeris ajakirjanikke erakondlikul survel, s\u00e4utsud on emotsionaalsed, m\u00f5juvad isiklikust emotsioonist kantud trollimisena.\n\nMeelis Atonen panustab kvantiteedile. Tal on korralik j\u00e4lgijaskond, aga mitte nii suur kui @ebamugavusvalitsuse nime all tegutsev isikustamata kontol, millel on umbes 8600 j\u00e4lgijat ja mis on oravate \u00fcks tegusamaid f\u00e4nnikontosid Twitteris. @ebamugavusvalitsus k\u00e4ib m\u00e4rgatavalt \u00fchte jalga Reformierakonna kommunikatsiooniga, kuigi mitte nii masinlikult, kui paar teist sajakonna j\u00e4lgijaga varjunimega isikustamata kontot.\n\nEbam\u00e4\u00e4rane kaudtuli presidendi suunal\n\nKallas pole sugugi esimene oravate peaminister, kes ajakirjanikele n-\u00f6 j\u00e4releaitamistunde annab. Kunagine valitsusjuht Andrus Ansip broneeris omal ajal Vikerraadio saatesse \u00abStuudios on peaminister\u00bb tulles (saade kandis k\u00fcll varem teisi nimesid, aga oli eetris juba ajal, mil \u00fcleminekuvalitsust juhtis Edgar Savisaar) \u00fche tunni kalendris ka p\u00e4rast eetrit, et ajakirjanikele eetriv\u00e4liselt infot jagada, aga teinekord ka \u00f5petada, milliseid k\u00fcsimusi meedia peaks k\u00fcsima. Ansip kasutas rohkem n\u00e4ost n\u00e4kku veenmist, oli dotseeriv, aga ajakirjanikele k\u00e4ttesaadav, ja kui ajakirjanikuga r\u00e4\u00e4kis v\u00f5i s\u00f5numeid vahetas, siis pigem liiga pikalt.\n\nAndrus Ansip j\u00f5udis oma valitsusajal p\u00e4lvida ka meediavaenlase tiitli ning oli suhtluses ka dotseeriv, aga informeeris meediat pigem \u00fcle ning suhtles ajakirjanikega pikemalt ja n\u00e4ost n\u00e4kku.\nMadis Veltman\n\nKaja Kallas annab ajakirjanikele tagasisidet otse-eetris, s\u00fc\u00fcdistused j\u00e4\u00e4vad isikustamata ja ebam\u00e4\u00e4raseks. Samasugust umbm\u00e4\u00e4rast s\u00fc\u00fcdistusretoorikat oli m\u00e4rgata ka Siim Kallase 5. oktoobri Maalehe-intervjuus, kus \u00fctles, et president Karis r\u00e4\u00e4kis oma roosiaia k\u00f5nes valet, aga ei olnud n\u00f5us t\u00e4psustama, mida valetati. Selliste poolikute v\u00e4idete eest ei ole r\u00fcnnataval v\u00f5imalik end kaitsta, sest need sisaldavad \u00fcldist hinnangut.\nSuvise \u00abpresidendiskandaali\u00bb ajal \u00fctles peaminister Kallas, et tal on kindlad t\u00f5endid presidendi kantselei v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumise kohta. Hiljem salgas ta oma varasema \u00fctluse maha. Ka Vikerraadio saates \u00abStuudios on peaminister\u00bb on valitsusjuht esitanud isikustamata s\u00fc\u00fcdistusi ajakirjanike suhtes; sama toimus intervjuus Delfi ajakirjanikule Vilja Kiislerile, kus Kallas r\u00e4\u00e4kis teda \u00e4hvardanud meediajuhist, aga ei nimetanud nime.\n\nValitsuskommunikatsiooni tegemise viisid\n\nKui Ansipi ja Kallase kommunikatsioonik\u00e4itumist \u00fcldisemalt v\u00f5rrelda, siis ennetavat ja kujundavat meediasuhtlust, millega esimene ajakirjanikele silma j\u00e4i, pole teise puhul m\u00e4rgata. Reformierakonna juhatus ja Kallase isiklik tagatuba kipuvad olukordadele hilinenult reageerima ning ka siis paistavad olevat ette valmistamata. Kallase kommunikatsioonis\u00e4ttumus on suletum ja valikulisem ning seet\u00f5ttu ka reageerivam. Reageerimisvalmidus pole kiita.\nKallas ei teadnud oma mehe firmaga 350 000-eurose laenulepingu s\u00f5lmimise aega, k\u00fcll aga olid tal kaasas tsitaadid k\u00fcsimuste esitaja r\u00fcndamiseks. Kallas l\u00e4ks k\u00fcsijaid suu pihta l\u00f6\u00f6ma, aga ei andnud endale aru, et vaatamata talle ebameeldivatele p\u00e4rijatele ja pinnijatele ootas vastuseid siiski Eesti rahvas.\nKaja Kallase meediakriitiliste avalduste erip\u00e4raks on nende informaalsus ja rabedus, samuti selle arusaama peegeldamata j\u00e4tmine, et ajakirjanike k\u00fcsimuste taga on ka paljude Eesti inimeste siiras infovajadus ja pettumus.\nSama viga v\u00f5ib t\u00e4heldada peaministri suhtumises ajakirjanikesse. Kallase meediakriitilised avalduste erip\u00e4raks on nende informaalsus ja rabedus, samuti selle arusaama peegeldamata j\u00e4tmine, et ajakirjanike k\u00fcsimuste taga on ka paljude Eesti inimeste siiras infovajadus ja pettumus. Kui neile ootustele umbm\u00e4\u00e4raste ja esitatud s\u00fc\u00fcdistamisega vastatakse, v\u00f5ib see olla viide sellele, et peaminister ei n\u00e4e ajakirjanduse taga avalikkust. Asjaolu, et skandaal pole kuue n\u00e4dala v\u00e4ltel vaibunud, vaid on j\u00e4tkunud suuresti t\u00e4nu Kallase ja tema pereliikmete \u00e4raspidisele initsiatiivile, n\u00e4itab, kui raske on reageerivast kommunikatsioonimustrist v\u00e4lja murda.\nMeediakriitika pole m\u00f5istagi midagi keelatut. Ka olukord, kus poliitik kritiseerib ajakirjandust, v\u00f5ib olla s\u00f5navabaduse teenistuses. M\u00f5istagi tuleb poliitikute meediakriitika puhul j\u00e4lgida, ega nad ei tegele tervendava arvustamise asemel pelgalt meediavastaste emotsioonide \u00fclesk\u00fctmisega. Samas on Eestis poliitikute ja toimetuste vahel periooditi ikka pingeid esinenud, need pinged on ajakirjanduse j\u00e4relevalvaja rolli sisse kirjutatud.\n\nStark Logisticsi kaubaautod oleksid t\u00f5en\u00e4oliselt mudelautodena nende j\u00f5ulude ajal menukaup.\nStark Logistics\n\nPraegused Reformierakonna \u00abmeediavalgustuslikud\u00bb algatused pole ulatuselt v\u00f5rreldavad Keskerakonna ja EKRE meediaskepsisega, mis p\u00e4\u00e4dis alternatiivmeedia projektidega. V\u00e4ikese sammu nende kahe erakonna avalikkuse-k\u00e4sitluse suunas on oravad Kallase juhtimisel ometi teinud. Nii m\u00f5negi tema meediakriitilise episoodi kohta v\u00f5iks \u00f6elda, et peaminister esitab t\u00f5siseid s\u00fc\u00fcdistusi liiga \u00fcldiselt, et nendega saaks \u00fcldse vaielda v\u00f5i neid hageda nii, nagu Arvo Hallik hages Eesti P\u00e4evalehe arvamuslugu.\n\nAjakirjandusprofessori soovitused peaministrile ja ajakirjanikele idavedude skandaalist v\u00e4ljumiseks\n\n\nHalliki Harro-Loit\nMeelis Oidsalu\n\nTartu \u00dclikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit \u00fctles Postimehele, et peaminister Kaja Kallase kommunikatsioonis \u00abv\u00f5iks olla rohkem peegeldavat kuulamist ja v\u00e4hem kaitset\u00bb.\nProfessori s\u00f5nul ei ole kindel, kas peaministri kommunikatsiooni juhtivad eksperdid on omalt poolt anal\u00fc\u00fcsinud, mida saab teha meediaskandaali olukorras (sh esimestes etappides, mis on m\u00e4\u00e4ravad) v\u00f5i kas valitsusjuht on nende n\u00f5u j\u00e4rgi ka talitanud. Samas soovitas ta p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista ka peaministri enda olukorda: \u00abKujutan ette, et peaministril on v\u00e4ga palju \u00fclikeerulisi ja olulisi otsustus\u00fclesandeid, mist\u00f5ttu moraalse k\u00fcsimusega l\u00f5dvalt seotud teemade kallal urgitsemine ongi rusuv.\u00bb See tekitabki skandaalis r\u00fcnnaku alla sattunutes tunde, et nad on laviini alla mattumas \u2013 t\u00f5de ja spekulatsioonid segunevad, ei ole enam mingit kontrolli. \u00abSelline on meediaskandaali f\u00fcsioloogia.\u00bb\nHarro-Loidi s\u00f5nul peaksid ajakirjanikud poliitikuid \u2013 antud juhul peaministrit ja tema abikaasat \u2013 t\u00e4helepanelikult kuulama ja nende seisukohti peegeldama. \u00abTuleks ka k\u00fcsida, millised ajakirjanikud ja v\u00e4ljaanded on leidnud \u00fcles ja hoidnud t\u00e4helepanu all k\u00fcsimusi, mis on Eesti avalikkuse jaoks olulised. Ebaolulise ignoreerimise v\u00f5imekus peakski professionaalset ajakirjandust eristama sotsiaalmeediast,\u00bb lausus ta.\nProfessori kinnitusel on peaminister nii suure v\u00f5imuga avaliku elu tegelane, et \u00fchel hetkel \u00fcha j\u00e4tkuv skandaal \u00abraiskab avalikku t\u00e4helepanu ega toeta dialoogi pidamist\u00bb. K\u00f5ige suuremat kahju kannatab seel\u00e4bi l\u00f5hestuv avalikkus.\n"}
{"text":"Kas peaminister tuleb ts\u00fcklist v\u00e4lja?Peaminister Kaja Kallase ja tema pere viimaste n\u00e4dalate meediasuhtlus paneb k\u00fcsima, kas idavedude skandaal \u00fcldse vaibub l\u00e4hiajal. Initsiatiiv skandaali j\u00e4tkamiseks on tulnud Kaja Kallaselt, mitte tema poliitilistelt oponentidelt ja meedialt, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.Idavedude skandaali j\u00e4tkualgatuste (Arvo Halliku rahaline n\u00f5ue Eesti P\u00e4evalehe arvamusartikli autori Valdar Parve vastu, endise riigipea Kersti Kaljulaidi ja Alexela seoste p\u00e4evakorda t\u00f5stmine peaminister Kaja Kallase poolt) puhul ei ole k\u00f5rvalt j\u00e4lgides v\u00f5imalik aru saada, kas peaministri pere ja tema toetajad soovivad nende k\u00e4ikudega kogu senist skandaali \u00e4hmastada v\u00f5i on tegemist lihtsalt kahe inimese emotsiooniotsustega.\nKa Tartu \u00dclikooli ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit nendib, et j\u00e4\u00e4b selgusetuks, kas keegi peaministri kommunikatsiooni juhib v\u00f5i planeerib. Ajakirjanikud, kes peaministriga viimasel ajal suhelnud on, r\u00e4\u00e4givad tema emotsionaalse seisundi m\u00f5nev\u00f5rra suuremast haprusest varasemaga v\u00f5rreldes ning sellest, et peaminister peab end eba\u00f5igluse ohvriks ja \u00fcritab s\u00fc\u00fcd laiendada.\nNagu t\u00e4nases Fookuse p\u00f5hiloos kirjeldan, on idavedude skandaalis m\u00e4rgata d\u00fcnaamika muutust, Kallase toetajad on meediakriitiliste avaldustega eetrisse tulnud. Kas ja kui koordineeritud on see tegevus, j\u00e4\u00e4gu iga lugeja enda otsustada. Poliitilised PR-kampaaniad on tavap\u00e4rane ja t\u00e4iesti legitiimne n\u00e4htus demokraatias, nagu on legitiimne ka see, et toetajad \u00fchinevad poliitikute meediakriitiliste avaldustega ning ajakirjandus kaardistab ja anal\u00fc\u00fcsib selliseid kampaaniaid. Iseasi, kas oravate meediakriitika n\u00e4ol on tegemist sisulise kriitika v\u00f5i meediavastaste emotsioonide vahtul\u00f6\u00f6mise kampaaniaga, milletaolisi on varem korraldanud EKRE ja Keskerakond.\n\nKallaste s\u00fc\u00fcdistused j\u00e4\u00e4vad poolikuks\n\nPeaministri ja toetajate meediakriitika on olnud pigem \u00fclds\u00f5naline, vahel teevad nii peaminister Kaja Kallas ise kui tema isa Siim Kallas m\u00f5ne raske s\u00fc\u00fcdistuse esitamiseks poolikuid avaldusi, mida pole v\u00f5imalik hageda n\u00f5nda, nagu Arvo Hallik hages Eesti P\u00e4evalehe kaasautori v\u00e4idet. President Alari Karis, keda Siim Kallas 4. oktoobri Maalehes s\u00fc\u00fcdistab umbm\u00e4\u00e4raselt valetamises, oleks taolise v\u00e4ite hagemisega raskustes, sest sellel justkui polegi sisu, on ainult hinnang, mis on justkui igaks juhuks lendu lastud. Ametis oleva presidendi vastu.\nPoliitilised PR-kampaaniad on tavap\u00e4rane ja t\u00e4iesti legitiimne n\u00e4htus demokraatias, nagu on legitiimne ka see, et toetajad \u00fchinevad poliitikute meediakriitiliste avaldustega.\nSALKi juhi Tarmo J\u00fcristo avaldused 29. septembri intervjuus Eesti P\u00e4evalehele, kus \u00fcks Eesti m\u00f5jukamaid liberaale \u00f5igustab Halliku meediahagi, tuletavad meelde, et SALK pole ainult maailmavaateline \u00fchendus, vaid ka suhtekorraldusrakuke ja nn political action committee (PAC). Just selline, nagu neid leidub Ameerika \u00dchendriikide poliitikas. PACid tegelevad oma klientidele toetuse korjamise ja hoidmisega ning J\u00fcristo m\u00f5tted Eesti P\u00e4evalehele polnudki niiv\u00f5rd seotud liberaalse maailmavaatega.\nSA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ja SALKi tuleku j\u00e4rel ongi Eesti poliitika muutunud ameerikalikumaks. Minule isiklikult SALKi hoogsus meeldib ja isegi kui s\u00f5ja ajal l\u00e4hevad liberaalid m\u00f5nev\u00f5rra rohkem oma vastaste n\u00e4gu, tuleks ikkagi meeles pidada, mis on need sisulised poliitikad, mida \u00fcks v\u00f5i teine olemasolev v\u00f5i potentsiaalne peaminister ellu viiks. Valijad s\u00e4tivad oma toetust peamiselt selle j\u00e4rgi ning seet\u00f5ttu pole vaja ka idavedude skandaali k\u00e4igus n\u00e4iteks oravate valijaid kuidagi demoniseerida, kui nad oma hea nime taastamise eest v\u00f5itlevat erakonnajuhti toetavad ja hoiavad. Aga Kallas on ka nende inimeste peaminister, kes Reformierakonda ei toeta.\n\nPeaminister Kaja Kallas nentis p\u00e4rast hiljuti toimunud Reformierakonna volikogu istungit, et ootas volikogu liikmetelt m\u00e4rksa suuremat huvi idavedude skandaali suhtes.\nSille Annuk\n\nLegendaarne riigikogu liige Eiki Nestor (SDE) on \u00f6elnud, et riigikogus r\u00e4\u00e4gib poliitik alati rahvaga. Peaminister unustas selle ja l\u00e4ks korruptsioonivastase erikomisjoni ette selgitusi andma ilma asjakohase ettevalmistuseta. Ta ei teadnud oma mehe firmaga 350 000-eurose laenulepingu s\u00f5lmimise aega, k\u00fcll aga olid tal kaasas tsitaadid k\u00fcsimuste esitaja r\u00fcndamiseks. Viimases Vikerraadio saates \u00abStuudios on peaminister\u00bb oli samamoodi \u2013 riigieelarve strateegiat peaministril kaasas ei olnud, k\u00fcll aga olid jutupunktid Kersti Kaljulaidi Alexela-sidemetest, mida Kallas esitas vastuseks \u00fcldse \u00fchele teisele k\u00fcsimusele. Valitsusjuht l\u00e4ks nii komisjonis kui ka raadiosaates k\u00fcsijaile suu pihta l\u00f6\u00f6ma, aga ei andnud endale aru, et vaatamata talle ebameeldivatele p\u00e4rijatele ja pinnijatele ootas vastuseid siiski Eesti rahvas.\n\nSisuline kriitika on alati teretulnud\n\nSkandaalina pole idavedude skandaal midagi erilist, Harro-Loit \u00fctleb, et tegemist on t\u00fc\u00fcpilise meediaskandaaliga: on moraalne konflikt, t\u00e4helepanu p\u00fcsib n\u00e4dalaid, k\u00f5nelejaid ja teemaga nii otse kui ka kaudselt seotud aspekte koguneb j\u00e4rjest enam. Ajakirjandusprofessori s\u00f5nul ongi sellise skandaali puhul probleemiks teemaga v\u00e4ga kaudselt seotud emotsionaalsed avaldused, mis skandaali pikendavad. Ka ajakirjandus peab endalt k\u00fcsima, ega skandaali ajal j\u00e4\u00e4 mingid muud olulised teemad kajastamata.\nPeaminister ei n\u00e4e ajakirjanduse taga avalikkust ega poliitilise konkurendi pooldajate taga rahvast.\nKallase meediakriitilised avalduste erip\u00e4ra on nende informaalsus ja rabedus, samuti selle arusaama peegeldamata j\u00e4tmine, et nii riigikogu liikmete kui ka ajakirjanike k\u00fcsimuste taga on paljude Eesti inimeste siiras infovajadus ja pettumus. Kui neile ootustele vastatakse umbm\u00e4\u00e4raste s\u00fc\u00fcdistuste esitamisega, v\u00f5ib see olla viide sellele, et peaminister ei n\u00e4e ajakirjanduse taga avalikkust ega poliitilise konkurendi pooldajate taga rahvast.\nSkandaal pole kuue n\u00e4dala v\u00e4ltel vaibunud, vaid on j\u00e4tkunud suuresti t\u00e4nu Kallase ja tema pereliikmete initsiatiivile. See asjaolu n\u00e4itab, kui reageeriv on peaministri kommunikatsioonimuster ja kui raske on sellisel viisil end suuremat sorti meediaskandaalist v\u00e4lja murda. Mis aga puudutab ajakirjanduskriitikat, siis ajakirjandust tulebki kritiseerida. Kogu aeg. T\u00e4islausetega ja sisuliselt."}
{"text":"BMW rullus \u00fcle katuse8. oktoobri varahommikul kaotas s\u00f5iduauto BMW 18aastane juht Narva-J\u00f5esuus Sinim\u00e4e alevikus Tallinna-Narva maantee 190. kilomeetril s\u00f5iduki \u00fcle kontrolli ning s\u00f5itis teelt v\u00e4lja. S\u00f5iduk paiskus mitu korda \u00fcle katuse ning j\u00e4i katusele pidama.Kivi\u00f5lis r\u00fcnnati t\u00e4naval meest\n6. oktoobril teatati politseile, et Kivi\u00f5lis Metsa t\u00e4nava kaupluse juures l\u00f5i seni tuvastamata mees 39aastast meest.\n7. oktoobril tuli teade, et Narvas asuvas meelelahutusasutuses l\u00f6\u00f6di 42aastast meest.\nJuhtumite t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\nEakas naine saatis kelmidele suure summa sularaha\nPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Kohtla-J\u00e4rvel elav eakas naine, kellele oli helistanud end politseiametnikuna esitlenud naine. Kelm \u00fchendas eaka naise v\u00e4idetava pangat\u00f6\u00f6tajaga, kes palus naisel oma kontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta ja see Omnivaga posti panna, mida naine ka tegi. Paar p\u00e4eva hiljem pidi naine uuesti raha v\u00e4lja v\u00f5tma ja selle kelmidele saatma. Tekitatud kahju on 19 500 eurot.\nAlutagusel p\u00f5rkas s\u00f5iduk kitsega kokku\nL\u00e4inud reede \u00f5htul juhtus Alutaguse vallas S\u00f5rum\u00e4e k\u00fclas avarii, kus kitsele otsa s\u00f5itnud mikrobuss s\u00f5itis teelt v\u00e4lja ja maandus katusele. S\u00f5idukist lekkis k\u00fctust, juht sai masinast ise v\u00e4lja. P\u00e4\u00e4stjad eemaldasid s\u00fcttimisohu ja kogusid paagist v\u00e4lja voolanud k\u00fctuse kokku."}
{"text":"Kas peaminister suudab tulla ts\u00fcklist v\u00e4lja?V\u00d5IM JA JULGEOLEKIdavedude skandaali j\u00e4tkualgatuste (Arvo Halliku rahaline n\u00f5ue Eesti P\u00e4evalehe arvamusartikli autori Valdar Parve vastu, endise riigipea Kersti Kaljulaidi ja Alexela seoste p\u00e4evakorda t\u00f5stmine peaminister Kaja Kallase poolt) puhul ei ole k\u00f5rvalt j\u00e4lgides v\u00f5imalik aru saada, kas peaministri pere ja tema toetajad soovivad nende k\u00e4ikudega kogu senist skandaali \u00e4hmastada v\u00f5i on tegemist lihtsalt kahe inimese emotsiooniotsustega.Ajakirjanikud, kes peaministriga viimasel ajal suhelnud on, r\u00e4\u00e4givad tema emotsionaalse seisundi m\u00f5nev\u00f5rra suuremast haprusest varasemaga v\u00f5rreldes ning sellest, et peaminister peab end eba\u00f5igluse ohvriks ja \u00fcritab s\u00fc\u00fcd laiendada.Nagu t\u00e4nases Fookuse p\u00f5hiloos kirjeldan, on idavedude skandaalis m\u00e4rgata d\u00fcnaamika muutust, Kallase toetajad on meediakriitiliste avaldustega eetrisse tulnud. Kas ja kui koordineeritud on see tegevus, j\u00e4\u00e4gu iga lugeja enda otsustada. Poliitilised PR-kampaaniad on tavap\u00e4rane ja t\u00e4iesti legitiimne n\u00e4htus demokraatias, nagu on legitiimne ka see, et toetajad \u00fchinevad poliitikute meediakriitiliste avaldustega ning ajakirjandus kaardistab ja anal\u00fc\u00fcsib selliseid kampaaniaid. Iseasi, kas oravate meediakriitika n\u00e4ol on tegemist sisulise kriitika v\u00f5i meediavastaste emotsioonide vahtul\u00f6\u00f6mise kampaaniaga, milletaolisi on varem korraldanud EKRE ja Keskerakond.Kallaste s\u00fc\u00fcdistused j\u00e4\u00e4vad poolikuksPeaministri ja toetajate meediakriitika on olnud pigem \u00fclds\u00f5naline, vahel teevad nii peaminister Kaja Kallas ise kui tema isa Siim Kallas m\u00f5ne raske s\u00fc\u00fcdistuse esitamiseks poolikuid avaldusi, mida pole v\u00f5imalik hageda n\u00f5nda, nagu Arvo Hallik hages Eesti P\u00e4evalehe kaasautori v\u00e4idet. President Alar Karis, keda Siim Kallas 5. oktoobri Maalehes s\u00fc\u00fcdistab umbm\u00e4\u00e4raselt valetamises, oleks taolise v\u00e4ite hagemisega raskustes, sest sellel justkui polegi sisu, on ainult hinnang, mis on justkui igaks juhuks lendu lastud. Sellised poolikud, aga rasked s\u00fc\u00fcdistused, mida ka Kaja Kallas on varem president Alar Karise kantselei suhtes lendu lasknud, on tehniliselt v\u00f5ttes laim, kuni nende t\u00f5estuseks pole esitatud t\u00f5endeid v\u00f5i moodustatud t\u00e4islauset, mis sisaldaks ka infot selle kohta, milles president avalikkust eksitas.SALKi juhi Tarmo J\u00fcristo avaldused 29. septembri intervjuus Eesti P\u00e4evalehele, kus \u00fcks Eesti m\u00f5jukamaid liberaale \u00f5igustab Halliku meediahagi, tuletavad meelde, et SALK pole ainult maailmavaateline \u00fchendus, vaid ka suhtekorraldusrakuke ja nn political action committee (PAC). Just selline, nagu neid leidub Ameerika \u00dchendriikide poliitikas. PACid tegelevad oma klientidele toetuse korjamise ja hoidmisega ning J\u00fcristo m\u00f5tted Eesti P\u00e4evalehele polnudki niiv\u00f5rd seotud liberaalse maailmavaatega. SAPTK ja SALKi tuleku j\u00e4rel ongi Eesti poliitika muutunud ameerikalikumaks.Eiki Nestor (SDE) on \u00f6elnud, et riigikogus r\u00e4\u00e4gib poliitik alati rahvaga. Peaminister unustas selle ja l\u00e4ks korruptsioonivastase erikomisjoni ette selgitusi andma ilma asjakohase ettevalmistuseta. Ta ei teadnud oma mehe firmaga 350 000-eurose laenulepingu s\u00f5lmimise aega, k\u00fcll aga olid tal kaasas tsitaadid k\u00fcsimuste esitaja r\u00fcndamiseks. Viimases Vikerraadio saates \u00abStuudios on peaminister\u00bb oli samamoodi - riigieelarve strateegiat peaministril kaasas ei olnud, k\u00fcll aga olid jutupunktid Kersti Kaljulaidi Alexela-sidemetest, mida Kallas esitas vastuseks \u00fcldse \u00fchele teisele k\u00fcsimusele.Sisuline kriitika on alati teretulnudValitsusjuht l\u00e4ks nii komisjonis kui ka raadiosaates k\u00fcsijaile suu pihta l\u00f6\u00f6ma, aga ei andnud endale aru, et vaatamata talle ebameeldivatele p\u00e4rijatele ja pinnijatele ootas vastuseid siiski Eesti rahvas. Kaja Kallas on ka nende inimeste peaminister, kes Reformierakonda ei toeta, ka pole ta ainus v\u00f5imalik Reformierakonna juht. Kallase kui isiku toetuseta j\u00e4tmine ei t\u00e4hendaks liberalismi reetmist, vaid lihtsalt verevahetust Reformierakonna juhtkonnas. Praegu \u00fcritatakse avalikkust veenda, et \u00fcks v\u00f5rdub teisega.Skandaalina pole idavedude skandaal midagi erilist, Tartu \u00dclikooli ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit \u00fctleb, et tegemist on t\u00fc\u00fcpilise meediaskandaaliga: on moraalne konflikt, t\u00e4helepanu p\u00fcsib n\u00e4dalaid, k\u00f5nelejaid ja teemaga nii otse kui ka kaudselt seotud aspekte koguneb j\u00e4rjest enam. Tema s\u00f5nul ongi sellise skandaali puhul probleemiks teemaga v\u00e4ga kaudselt seotud emotsionaalsed avaldused, mis skandaali pikendavad. Ka ajakirjandus peab endalt k\u00fcsima, ega skandaali ajal j\u00e4\u00e4 mingid muud olulised teemad kajastamata.Kallase meediakriitiliste avalduste erip\u00e4ra on nende informaalsus ja rabedus, samuti selle arusaama peegeldamata j\u00e4tmine, et nii riigikogu liikmete kui ka ajakirjanike k\u00fcsimuste taga on paljude Eesti inimeste infovajadus. Kui neile ootustele vastatakse umbm\u00e4\u00e4raste s\u00fc\u00fcdistuste esitamisega, v\u00f5ib see olla viide sellele, et peaminister ei n\u00e4e ajakirjanduse taga avalikkust.Skandaal pole kuue n\u00e4dala v\u00e4ltel vaibunud, vaid on j\u00e4tkunud suuresti t\u00e4nu Kallase ja tema pereliikmete initsiatiivile. See asjaolu n\u00e4itab, kui reageeriv on peaministri kommunikatsioonimuster ja kui raske on sellisel viisil end suuremat sorti meediaskandaalist v\u00e4lja murda. Mis aga puudutab ajakirjanduskriitikat, siis ajakirjandust tulebki kritiseerida. Kogu aeg. T\u00e4islausetega ja sisuliselt.\"Peaminister ei n\u00e4e ajakirjanduse taga avalikkust ega poliitilise konkurendi pooldajate taga rahvast.\"Peaminister Kaja Kallas nentis p\u00e4rast hiljuti toimunud Reformierakonna volikogu istungit, et ootas volikogu liikmetelt m\u00e4rksa suuremat huvi idavedude skandaali vastu.MEELIS OIDSALU, toimetaja"}
{"text":"Maks soosib kergeid ja puhtaid: \u201eKas linnas peab s\u00f5itma CRVga?\u201c2025. aastast kehtestatakse Eestis automaks. Uue maksu konstrueerimisel on prioriteet autostumise pidurdamine ja inimeste n\u00fcgimine keskkonnas\u00f5bralikumate s\u00f5idukite poole.Esmasp\u00e4evasel pressikonverentsil tutvustasid rahandusminister Mart V\u00f5rklaev ja rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna anal\u00fc\u00fctik Madis Aben mootors\u00f5idukimaksu seaduse eeln\u00f5ud. Uue maksu esimese t\u00e4isaasta eelarvem\u00f5juks hinnatakse 230 miljonit eurot ning sellega loodetakse v\u00f5rreldes 2021. aastaga pidurdada autostumist \u00fcks kuni kolm protsenti.Automaks hakkab koosnema kahest osast - registreerimistasust ja aastamaksust. Esimese maksab s\u00f5iduki esmaregistreerija. V\u00f5rklaev t\u00e4psustab, et registreerimistasu ei ole otseselt maks: raha kogub transpordiamet.Aastamaksu kogub maksu- ja tolliamet ning see tuleb tasuda kord aastas 1. oktoobriks. Kui s\u00f5iduk esmaregistreeritakse jooksva aasta 1. augustiks, on makset\u00e4htaeg 31. m\u00e4rts. Aastamaksu tasub s\u00f5iduki kasutaja, seda v\u00f5etakse ka mootorrataste ja ATVde eest.V\u00f5rklaev r\u00f5hutab, et registreerimistasu on loodud soosima v\u00e4iksema CO2 heitmega s\u00f5iduki kasuks otsustamist. N\u00e4iteks on 2019. aasta Porsche Cayenne'i aastamaks 1064 eurot ja registreerimistasu 16 565 eurot. Sama aasta \u0160koda Octavia eest tuleb tasuda vastavalt 50 ja 885 eurot ning 2021. aasta Nissan Leafi puhul 50 ja 300 eurot. Tesla Model 3 omanik p\u00e4\u00e4seb Leafiga sarnase maksuga.Kaubikutest on 2010. aasta Citro\u00ebn Berlingo aastamaks 179 eurot ning registreerimistasu 1790 eurot. K\u00fcmme aastat uuema Berlingo eest kasseeritakse aga vastavalt 50 ja 500 eurot. Citro\u00ebn Jumperi eest, mis paiskab \u00f5hku 235 grammi CO2 kilomeetrile, on aastamaks 143 ja registreerimistasu 1430 eurot.Maksust on vabastatud alarms\u00f5idukid, v\u00e4lja arvatud ministrite, presidendi jt kasutuses olevad autod. Samuti puuetega inimeste transpordiks kohaldatud s\u00f5idukid.Esmane m\u00fc\u00fck on veel maksutaSuurim muudatus algse plaaniga v\u00f5rreldes on, et registreerimistasu tuleb maksta \u00fcksnes s\u00f5iduki Eestis esmaregistreerimisel. Maksu alt j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja Eesti-sisesed m\u00fc\u00fcgitehingud, millega loodetakse motiveerida inimesi vanast ja saastavast s\u00f5idukist loobuma.\u201eKes soovib auto vahetada pisut uuema ja s\u00e4\u00e4stlikuma vastu, saab seda teha ilma kaasneva registreerimistasuta,\u201c kinnitab V\u00f5rklaev. Samas on uute autode soetamisel registreerimistasu kujundatud nii, et teatud CO2 n\u00e4idust ja massist alates kasvab see h\u00fcppeliselt.Sisep\u00f5lemismootoriga autode t\u00e4ismassi piir on seatud 2000, elektriautodel 2400 kilo peale. Iga j\u00e4rgmine kilo maksustatakse 0,4 euroga kuni summani 400 eurot. V\u00f5rklaev r\u00f5hutab, et piir ei l\u00e4htu luksusautodest, vaid s\u00f5iduki m\u00f5just teedele ja keskkonnale. \u201eKas linnas peab tingimata s\u00f5itma CRV-ga?\u201c k\u00fcsib minister.Samas l\u00e4hevad maksu alla ka h\u00fcbriidautod. \u201eKui CO2 heide on alla 118 g\/km, siis midagi juurde ei tule, loevad vaid baasosa ja mass,\u201c selgitab Madis Aben.Minister m\u00f6\u00f6nab, et s\u00f5idukipargi uuendamine on pikk protsess ja k\u00f5ik ei suuda kohe uut ja s\u00e4\u00e4stlikumat autot soetada. Seet\u00f5ttu v\u00e4heneb v\u00e4hemalt viis aastat vanade s\u00f5idukite maks auto vanuse kasvades. \u201eSellega soosime olemasolevate s\u00f5idukite l\u00f5puni kasutamist, mis on nii majanduslikult kui keskkonnaalaselt m\u00f5istlik.\u201cV\u00f5rklaev lisab, et see aitab kaudselt v\u00f5tta arvesse ka inimeste maksev\u00f5imet, s\u00f5ltumata sellest, kas keegi elab maal v\u00f5i linnas. \u201eSamas on siin j\u00e4tkuvalt sees tugev keskkonna element, ehk s\u00e4\u00e4stliku vanema auto omamine on soodsam, kui suurte heitmete ja massiga s\u00f5iduki omamine. Seega annab see v\u00f5imaluse ka kasutatud autode seas s\u00e4\u00e4stlikum valida.\u201dH\u00fcbriidautod maksu allaAastamaksu aluseks on baasosa, s\u00f5iduautode puhul lisanduvad teatud piirm\u00e4\u00e4radest alates CO2 heitme osa ja massiosa, kaubikute puhul massiosa ei lisandu. Kui heitmen\u00e4it puudub, leitakse see asendusvalemiga. Kaubikute asendusvalemis massiosa puudub. Elektris\u00f5idukite puhul rakendub vaid baasosa ja raskemate s\u00f5idukite puhul massiosa. \u00dcksnes aastamaksu saavad kaela mootorrattad, ATVd ja UTVd, maksum\u00e4\u00e4rad s\u00f5ltuvad mootori t\u00f6\u00f6mahust.Automaks peaks lahendama ka kasutult seisvate romude probleemi: aastamaks motiveerib neid utiliseerima. Fantoomautodest vabanemine proovitakse teha v\u00f5imalikult lihtsaks.Kollektsion\u00e4\u00e4ridele aga erandit ei tehta. Baasosa 50 eurot rakendub k\u00f5igile autodele, mis on \u00fcle 20 aasta vanad ning seda tuleb maksta ka hobiauto eest. Erandeid ei tehta, sest muidu ei lahenda maks romude probleemi. \u201eSiis inimene m\u00f5tleb, kas on vajalik seda vana autot hoida v\u00f5i on m\u00f5istlikum viia see romulasse,\u201c selgitab minister.Antakse aega uus auto ostaEeln\u00f5u tutvustamisele j\u00e4rgneb kolm n\u00e4dalat arutelu aega. Novembri l\u00f5puks on plaanis eeln\u00f5u riigikokku saata ja tuleva aasta alguseks vastu v\u00f5tta. Minister lisab, et kui eeln\u00f5u seaduseks saab, teeb maksuamet kindlasti ka maksukalkulaatorid, et inimesed saaksid ette arvutada, kui palju neil maksma tuleb hakata. \u201eVajadusel j\u00f5uab oma autopargis veel muudatusi teha, et 2025 alguseks oleks asi selge ja mugav.\u201cPraeguse kava j\u00e4rgi j\u00f5ustub mootors\u00f5idukimaks 2025. aasta algusest. \u201eEt v\u00e4ltida rapsimist ja olla \u00fchiskonnas etteaimatav,\u201c nagu \u00fctles V\u00f5rklaev. Peatatud kandega s\u00f5idukitele hakkab maks kehtima aasta hiljem ehk 2026. aastast, et oleks piisavalt aega romud ja fantooms\u00f5idukid registrist kustutada. Selleks vajalike lahendustega tuleb v\u00e4lja kliimaministeerium.Maksust k\u00f5rvale hiilida pole v\u00f5imalik. \u201eTranspordiametis ei saa s\u00f5idukit arvele v\u00f5tta, kui registreerimistasu \u00e4ra ei maksa,\u201c selgitab V\u00f5rklaev. Teade maksu kohta tuleb 15. veebruariks ning seda saab tasuda 1. oktoobrini. \u201eK\u00f5ige l\u00e4hedasem on siin analoogia maamaksuga.\u201cMaksu- ja tolliameti kogutava aastamaksu puhul k\u00e4itutakse nagu teistegi maksuv\u00f5lgadega. \u201eKui maks j\u00e4\u00e4b tasumata, rakenduvad viivistasud ning seda n\u00f5utakse v\u00e4lja nagu iga teist maksuv\u00f5lga,\u201d \u00fctleb minister ning lubab, et tasumata maksu korral autot kelleltki \u00e4ra v\u00f5tma ei hakata.Maria Kilk L\u00c4HEB MAKSU ALLA: 2025. aastast tuleb k\u00f5igi nende autode eest riigile aastamaksu tasuda.Maria Kilk VANU PASSATEID EI OHUSTA: V\u00e4hemalt viis aastat vanade s\u00f5idukite maks v\u00e4heneb auto vanuse kasvades.LIINA HALLIK"}
{"text":"Ida-Viru poliitika on eluohtlik? Kohtla-J\u00e4rve abimeeril l\u00f6\u00f6di silm siniseksLaup\u00e4eval, 7. oktoobril tungis tundmatu mees kallale Kohtla-J\u00e4rve abilinnapeale Erik Set\u0161kovile. Kas elanikud on linnavalitsejate peale juba nii verised, et viimaste turvalisus on ohus?Erik Set\u0161kov r\u00e4\u00e4gib et oli parasjagu kaardistamas tormikahjustusi J\u00e4rve linnaosas. See oli tema enda initsiatiiv, sest abilinnapea peab elanike turvalisust v\u00e4ga t\u00e4htsaks. Puu kukkus Ehitajate t\u00e4naval \u00fchele kinnistule ning Set\u0161kov pildistas seda, et anda ametnikele signaal: sellega tuleb kiiresti tegeleda.Ootamatult ilmus tema juurde tundmatu mees ning l\u00f5i Set\u0161kovi mitu korda n\u00e4kku. Umbes viie minuti p\u00e4rast helistas abilinnapea h\u00e4irekeskusse. Mees viidi haiglasse kontrolli, kuid j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htul oli Set\u0161kov taas linna peal t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid t\u00e4itmas.N\u00e4gu paistes, silm sinineRaskeid vigastusi tal \u00f5nneks pole: n\u00e4gu on kergelt paistes, silm sinine ja kahest hambast killud v\u00e4ljas. Siiski tekib k\u00fcsimus, miks peaks keegi teda r\u00fcndama.Set\u0161kov \u00fctleb, et kindlasti pole see r\u00fcnnak poliitiliselt motiveeritud, kuigi algas pisut poliitilise s\u00f5imuga. Siiski tunnistab ta, et vastasseis kohaliku v\u00f5imu ja v\u00e4rske linnavalitsuse vahel on \u00fcsna terav.\u201eK\u00f5ik neid kaheksa kuud, mil oleme ametis olnud, oleme kogu aeg peksa saanud erinevatel poliitilistel teemadel. V\u00f5ib-olla \u00fchel hetkel inimestel tekibki selline kuvand,\u201c \u00fctleb ta. Mees s\u00f5imas Set\u0161kovi Ossipenko k\u00e4silaseks. Mida see t\u00e4hendada v\u00f5iks?\u201eKahjuks kuuleb seda m\u00f5nikord ka s\u00f5bralikes keskkondades. V\u00f5ib-olla ei j\u00f5udnud me veel seda endist poliitilist kultuuri t\u00e4iesti v\u00e4lja juurida.\u201cAbilinnapea \u00fctleb, et sotsiaalmeedias on umbes viiskuus inimest, keda k\u00f5ik juba teavad ja kes valimatult s\u00f5imavad nii linnapead kui ka teisi linnavalitsuse liikmeid. \u201eKahjuks t\u00f5mmatakse sellega ka tavainimesi kaasa. Meie vastasleerile lihtsalt ei meeldi, et noored tulid ja teevad asja s\u00fcdamega. Teed - ja saad kriitikat. Ei tee - saad ikka. See kriitika on t\u00e4iesti valimatu.\u201cKohtla-J\u00e4rve linnapea Virve Linder tegi r\u00fcnnakust sotsiaalmeediasse postituse. Ta kirjutas: \u201eTerve selle aja, mil olen olnud Kohtla-J\u00e4rve linnapea, on teatud seltskond \u201epoliitilisi konkurente\u201c ja \u201ekodanikuaktiviste\u201c sotsiaalmeedias mind v\u00e4simatult r\u00fcnnanud. K\u00f5igi nende r\u00fcnnakute l\u00e4bivaks teemaks on olnud k\u00fcsimus \u201eKes on s\u00fc\u00fcdi?\u201cSet\u0161kov s\u00f5nab, et nii talle kui ka linnapeale on tulnud p\u00e4rast postitust hulgaliselt toetusavaldusi. \u201eMulle on helistatud ja k\u00fcsitud, kas k\u00f5ik on ikka korras. V\u00e4ljendati meile toetust. Lihtsalt oleme noor linnavalitsus ja v\u00f5tab aega, kuni me murrame need m\u00fc\u00fcdid - n\u00e4itame, et saab ka teistmoodi,\u201c viitab ta endistele omavalitsusega seotud korruptsiooniskandaalidele. Abilinnapea \u00fctleb, et opositsioon s\u00fc\u00fcdistab uut linnavalitsust eelmise linnavalitsuse tegemata t\u00f6\u00f6s. \u201eMa \u00fctleks sel puhul, et v\u00f5ib-olla peaksid nad peeglisse vaatama.\u201cKui Set\u0161kov Kohtla-J\u00e4rve linnavalitsuse ees \u00d5htulehega r\u00e4\u00e4gib, tuleb tema juurde \u00fcks eakam proua ja p\u00e4rib, ega ta selles majas ei t\u00f6\u00f6ta. Set\u0161kov noogutab ja k\u00fcsib, mis mureks. Proua r\u00e4\u00e4gib k\u00fcmmekond minutit, et tema naabri kinnistul on \u00fcks ohtlik puu, mis tuleks kindlasti maha v\u00f5tta. Abilinnapea p\u00e4rib, mis aadressil see asub, saadab alluvatele s\u00f5numi ning rahustab prouat, et probleemiga tegeletakse ja ametnik on juba teel. Proua t\u00e4nab ja lahkub. Tundub nagu ideaalse linnavalitsuse id\u00fcll - ei \u00fctleks, et Set\u0161kovi siin vihatakse.Mida arvavad asjast aga kohalikud?Poe kassapidaja Marina, kellele uus linnavalitsus v\u00e4ga meeldib, on r\u00fcnnaku p\u00e4rast kurb. \u201eKindlasti on see parem kui see, mis enne oli.\u201c Talle meeldib, et inimesed on noored, hakkajad ja suhtlevad tihti kodanikega. Eriti vaimustuses on ta linnapeast Virve Linderist. \u201eTa on nii tore naine! V\u00e4ga s\u00f5bralik, inimlik ja s\u00fcdamlik. Ta on v\u00e4ga lihtne ja suhtleb tavainimestega. Ja vahet pole, mis keeles - tema r\u00e4\u00e4gib nii eesti kui ka vene keelt. Minu suhtes on ta alati t\u00e4helepanelik ja viisakas olnud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Marina emotsionaalselt.Linnavalitsus istugu parem kodus?Tatjana kinnitusel pole \u00fcldse tavaline, et Kohtla-J\u00e4rvel niimoodi inimest r\u00fcnnatakse. Tema asjaga kursis pole, sest ta ei j\u00e4lgi v\u00e4ga poliitikat. K\u00fcll aga ei \u00fctleks ta, et inimesed siin jubedalt linnavalitsust vihkaksid.Andrei \u00fctleb, et ilmselt on inimesed kurjad, sest t\u00f6\u00f6d ei ole ja elu on v\u00e4ga raske. Lisaks v\u00f5etakse tema s\u00f5nul paljudel \u00e4ra puudetoetus. Andrei ise t\u00f6\u00f6tas enne \u00fches tehases, aga kui see kinni pandi, j\u00e4i ta t\u00f6\u00f6tuks. Tehaste sulgemine on tema jaoks endiselt tundlik teema. \u201eMa ei usu, et siin asjad l\u00e4hevad paremaks. Iga aastaga l\u00e4heb aina hullemaks!\u201c s\u00f5nab ta. Tema s\u00f5nul on linnas k\u00fcll olnud kakluseid, kuid r\u00fcnnakust poliitikute vastu kuuleb ta esimest korda.Irina arvates k\u00f5ndis abilinnapea ilmselt valel ajal ja vales kohas. \u201eParem on kodus istuda!\u201c s\u00f5nab ta. Ta ei tea, et Set\u0161kov tegi \u00f5htul linnas hoopis elanike heaks t\u00f6\u00f6d. \u201eTeate, see linnavalitsus - mida head sellest arvata? Nad on veel t\u00e4iesti lapsed ju! Noored inimesed, mida nemad valitsemisest \u00fcldse teavad?\u201c k\u00fcsib ta.Galina oli r\u00fcnnaku ajal linnas ja \u00fctleb, et midagi tavap\u00e4ratut ei m\u00e4rganud. \u201eT\u00e4nav oli t\u00e4iesti t\u00fchi. Ma esimest korda kuulen, et siin v\u00f5ib midagi sellist juhtuda.\u201c Ta ei arva, et linnavalitsust siin vihataks - pigem hoiavad inimesed poliitikast eemale.Aldo Luud VEIDRAD SEOSED: Abilinnapea Erik Set\u0161kov kulub Reformierakonda, kuid teda nimetati Ossipenko k\u00e4silaseks.Kohalik kassapidaja Marina.Endine tehase t\u00f6\u00f6taja Andrei.\u00d5unam\u00fc\u00fcja Galina.ANGELINA LON"}
{"text":"\u00dclle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relvAndmed on varandus, ometi laseme ise ja lasevad ka riigid selle vara tasuta \u00e4ra v\u00f5tta. Kuhu, milleks ja kuidas, me tegelikult ei tea.\n\u201cKas jooksmiseks on vaja kella?\u201d k\u00fcsis algaja jooksja ajakirja Runner\u2019s World veerul. \u201cEi, jalgadest piisab!\u201d vastas treener.\nOmeti hoiame liikumise, hingamise, pulsi, asukoha ja muu j\u00e4lgijat nii \u00f6\u00f6l kui p\u00e4eval t\u00f6\u00f6s. Mina ka. Homo sapiens ostab kalli kella, ja siis laseb enda andmeid veel tasuta edasi m\u00fc\u00fca!!! Kuigi m\u00f5nede meelest peavadki rumal ja raha ruttu lahku minema, tuleb t\u00f5sisemalt k\u00f5neledes k\u00fcsida: kas peaks inimesele tema andmete kasutamise eest maksma? Veelgi parem oleks andmep\u00fc\u00fck ja -m\u00fc\u00fck maksustada, tulu l\u00e4heks kodakondsusj\u00e4rgse riigi kassasse. V\u00e4ike m\u00e4\u00e4r, lai maksubaas \u2013 k\u00f5ige arukam maksustamisviis. \u00d5iglane ka.\nAndmed on varandus, ometi laseme ise ja lasevad ka riigid selle vara tasuta \u00e4ra v\u00f5tta. Kuhu, milleks ja kuidas, me tegelikult ei tea. Euroopa Liidu andmekaitsem\u00e4\u00e4rus ses asjas suurt ei aita, n\u00f5usolekuv\u00e4simust tunnevad meist k\u00f5ik. Enamik meist ei loe, milliste oma \u00f5iguste piirangutega ta \u00f5igupoolest n\u00f5ustub. Kas k\u00f5ik ikka teavad n\u00e4iteks profileerimisteenustest, mida OSINT-platvormid avaandmete alusel m\u00fc\u00fcvad? Seejuures mitte odavalt.\nAndmete omaniku ehk sinu ja minu \u00f5iguste tagamine ning info\u00fchiskonda sobivad andmekasutuse maksustamise viisid n\u00f5uavad rahvusvahelist kokkulepet. Senistele kasusaajatele see kahtlemata ei meeldi.\nV\u00f5imalik, et rahvusvaheliselt peaks piirama arvutusv\u00f5imsuse \u00fchtedesse k\u00e4tesse kogunemist. Kui kvantarvutid t\u00f6\u00f6le hakkavad ning andmekogude, salas\u00f5nade ja kr\u00fcpteeritud materjali lahti murdmine senisest h\u00f5lpsamaks muutub, on tagaj\u00e4rgedega juba hilja tegeleda. Eks sama lugu ole \u00fche v\u00f5i paari tehnoloogiahiiu k\u00e4tte koguneva inimsuhtluse, sh erakirjade, andmepilvede sisu ja muuga, mille najal tehisintellekti treenitakse.\nEesti p\u00f5hiseadust tuleks mu meelest m\u00f5ista nii, et tehnoloogia arenguga lausa peame hoogsalt kaasas k\u00e4ima ja selle Eesti kasuks p\u00f6\u00f6rama. Meil on v\u00e4ike ja tark rahvas, suudame enamat ja kiiremini kui paljud teised. Samal ajal \u2013 ja v\u00e4ga \u00f5igesti \u2013 takistab P\u00f5hiseadus l\u00e4bim\u00f5tlematut \u00f5hinat, millest v\u00f5ib tekkida suur ja vahel p\u00f6\u00f6rdumatu kahju. N\u00e4iteks ei tohi lubada meie terviseandmete ehk digiloo sisu m\u00fc\u00fcki v\u00e4lismaale. Neid andmeid tuleb inimese h\u00fcvanguks kasutada, ent seda tuleb ja saab teha siin, Eestis. Andmed peavad j\u00e4\u00e4ma meie omaks.\nNiisiis ei saa heaks kiita ei soovi keerata areng lukku ja keelata e-valitsemine, e-h\u00e4\u00e4letamine, personaalne riik; ega ka rakendada andmeid, roboteid ja tehnoloogiat k\u00f5ikjal, kus v\u00f5imalik, arutu muretusega ja silmad kinni, saagu mis saab!\nT\u00e4itsa t\u00f5simeeli peeti plaani siduda k\u00f5igi riigi- ja omavalitsusasutuste ning erakaamerate pilt kokku. Euroopa Parlament n\u00e4itas sellele k\u00fcll punast tuld, ent riskide demagoogiline pisendamine tegi n\u00f5utuks. V\u00e4ideti koguni, et k\u00f5ikide pidevale j\u00e4lgimisele pole alternatiivi, sest muidu l\u00e4heb Hiina meist arengus ette! Samasugune k\u00f5hedustunne tekkis Rahvastikuregistri andmete kuritarvitamise arutelu ajal, kui \u00f6eldi, et pole ju hullu, sest \u201ckorralikul inimesel pole midagi karta!\u201d ning et \u201ceraettev\u00f5tjad koguvad meie kohta nagunii palju infot!\u201d.\nSellise suhtumisega ei saa p\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00f5ustuda. P\u00f5hi\u00f5iguste kaitsmisest ja \u00f5igusriiklusest loobumine ei ole mitte ainult vormiliselt lubamatu, vaid ka sisuliselt ohtlik. Ka neile, kes end \u201ckorralikuks inimeseks\u201d arvavad.\nRiik kogub andmeid sunniga, karistuse \u00e4hvardusel. Ettev\u00f5tjaid on palju, klient saab \u00fcldjuhul konkurendi juurde \u00fcle minna ja ettev\u00f5tja k\u00e4sutuses pole \u00fcleriigilist sunniaparaati. Riigi eest aga p\u00e4\u00e4su ei ole. Seda enam tuleb m\u00f5ista vahet riigi ja eraettev\u00f5tte k\u00e4tte usaldatud andmete kaitsel ja kasutamisel.\nMe lihtsalt pole geneetiliselt paremad neist inimestest, kes elavad autokraatsete valitsejate meelevallas meist kiviviske kaugusel. Vihane v\u00f5i \u00e4ra hirmutatud avalikkus kipub p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse unustama. Selle asemel ollakse valmis leppima n\u00e4iliselt heade ja justkui lihtsate, ent olemuslikult kurjade lahendustega. \u00dchiskonna totaalne l\u00f5hestatus ja p\u00f5hiseadusliku korra r\u00fcndamine pole enam haruldased. Muidugi tasub anda oma parim, et iga inimese \u00f5igusi ja vabadusi ning vastutust austav demokraatlik \u00f5igusriik j\u00e4\u00e4ks p\u00fcsima ja tugevneks taas, ent paraku on tark arvestada v\u00f5imalusega, et ees on raskemad ajad. Ideed, mille elluviimiseks on vaja inimeste tahe allutada, on liikvel.\nJuba v\u00f5ib m\u00e4rgata n\u00e4iteks kliimamuutustega v\u00f5itlejaid, kes \u00fctlevad otse, et \u00f5igusriik ega demokraatia ei sobi olukorra t\u00f5siduse m\u00f5istmiseks, vaja on v\u00f5tta k\u00f5igi inimeste elutegevus keskse kontrolli alla, hakata seda sunnij\u00f5ul piirama. N\u00e4iteks sotsiaalse \u00f6kokrediidi vahendamise platvormide v\u00f5i digiraha abil. Ka soov julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks kogu aeg k\u00f5igil silma peal hoida on tajutav. P\u00f5hiseadus ei luba \u00fcht v\u00e4\u00e4rtust teistest automaatselt \u00fclemaks lugeda. Olgu kaitsta tarvis tervist v\u00f5i julgeolekut, ikka tuleb leida paras tasakaal privaatsuse, tegutsemisvabaduse ja poliitiliste vabaduste ning piirangute vahel.\nRiigi sunniga saab paraku \u00e4rahirmutatud rahva enamuse aplausi saatel vaba \u00fchiskonna likvideerida, r\u00fcnnata poliitilisi oponente, teisitim\u00f5tlejaid v\u00f5i lihtsalt \u201cvalesti\u201d arvajaid. Koroonapandeemia ajal p\u00e4\u00e4stis just erafirmade vastuseis meid r\u00e4igest inim\u00f5iguste rikkumisest, kui riik soovis hakata reaalajas isikustatult j\u00e4lgima mobiiltelefonide liikumist (vt nt Dan Bogdanovi artikkel).\nOn viiteid, et n\u00f5ukoguliku j\u00e4lgimis\u00fchiskonna taagast puutumata nooremad p\u00f5lvkonnad ei v\u00e4\u00e4rtusta privaatsust nii palju kui eelk\u00e4ijad. Kaasajal vist ei loeta laialdaselt ka h\u00e4id romaane, mis inimhinge tumedust ja v\u00f5imu korrumpeerivat olemust ajaloo aineil paljastavad. Ega v\u00f5imu jagamine, tasakaalustamine ja piiramine pole mingi iseenesestm\u00f5istetavus. Inim\u00f5igustele ja inim\u00f5igusi kaitsvatele s\u00fcsteemidele tuleb kogu aeg t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Seejuures eriti hoolsalt j\u00e4lgida, et riik ei saaks \u00f5igust ega v\u00f5imalust k\u00f5iki inimesi pidevalt j\u00e4lgima hakata. Kui tehniline v\u00f5imalus on, siis tehakse see ka \u00e4ra.\u00a0Varem v\u00f5i hiljem, sest valimistel, nagu tavatsetakse \u00f6elda, on tagaj\u00e4rjed.\nEnda andmete vabatahtliku ja j\u00e4relem\u00f5tlemata jagamisega ohustab inimene eelk\u00f5ige iseennast. Keskne riiklik j\u00e4lgimisv\u00f5imekus ohustab lisaks sellele ka demokraatlikku riigikorraldust.\nT\u00f5si, turvalisuse ettek\u00e4\u00e4ndega, t\u00e4psemalt k\u00fcll illusiooniga turvalisemast keskkonnast, saab paljusid k\u00f6ita. Seejuures lubada, et j\u00e4lgimisv\u00f5imalusi kunagi ei kuritarvitata. Sellesse l\u00f5ksu ei l\u00e4he keegi, kes ajaloost, inimhingest ja -\u00fchiskonnast piisavalt teab.\nKas meile tegelikult ikka sobib, et kogu avalik ruum on kellegi p\u00fcsikaamera vaatev\u00e4ljas? Sh metsaalune ja \u00fcksildased rannad? Vaevalt, et inimps\u00fc\u00fchika on muutunud ja me ei vajagi enam v\u00f5imalust tagasi t\u00f5mbuda, omaette olla; et meil ei ole enam omaenda salajast \u201cinimese kapikest\u201d, millest kirjutab Viivi Luik oma samanimelises essees.\nMuidugi saab ja tuleb andmeid inimeste endi ja Eesti heaks kasutada. Minu meelest oleks tark alustada inimeste andmete uute kasutusviiside \u00fcle arutamist ajur\u00fcnnakust k\u00fcsimuses, kuidas uuendust kuritarvitada saab. Seej\u00e4rel tuleb riskid maandada v\u00f5i teadmiseks v\u00f5tta ja kaaluda neid saadava kasuga. Uute tehnoloogiate ja ka vanade (nt droonides, kaamerates jne pole ju enam midagi uut) kasutuselev\u00f5tul v\u00f5i s\u00fcmbioossel kasutamisel tuleb alati anal\u00fc\u00fcsida nende m\u00f5ju inimese p\u00f5hi\u00f5igustele ja -vabadustele. Kui ohte on, siis tuleb kaaluda, kas saab ka teisiti. Kui ei saa, siis tagada \u00f5iguste ja andmete kaitse.\nUnustada ei tohi avatust ja l\u00e4bipaistvust. Kohati ja kardetavasti teadlikult varjatakse, milliseid andmeid kogutakse, kuidas neid p\u00e4riselt kasutatakse, millal loob nende andmete pinnalt j\u00e4reldusi ja uut infot tehisintellekt.\nSiiani on tehnoloogia arengumootoriks olnud eelk\u00f5ige majandus: kuidas hoida kulusid kokku, teenida suuremat kasumit. See m\u00f5tteviis ajab juuri ka riigivalitsemisse. Privaatsus ja \u00fcldse inim\u00f5igused kipuvad seejuures tagaplaanile j\u00e4\u00e4ma. Sest need arendused on ju mugavad, huvitavad ja meelelahutuslikud pealegi. T\u00e4pselt nagu aktiivsusmonitor me randmel. Kuidas aga inim\u00f5igused ja meist iga\u00fche kasu eraldi ning \u00fchiskonna oma tervikuna kesksele kohale saada, on k\u00fcsimus, mille kallal tasub pead murda. Kui v\u00e4lja m\u00f5tleme, saaks Eesti selleski olla eeskujuks kogu maailmale.\nArtikli aluseks on Andmekaitse Liidu konverentsi ettekanne 5. oktoobril 2023."}
{"text":"\"Kui midagi tundub kahtlane, siis ta seda ongi!\u201cL\u00e4inud n\u00e4dala jooksul registreeriti Saaremaal kolm kuritegu, mis k\u00f5ik olid seotud kelmuste ohvriks langemisega ning inimesed j\u00e4id ilma suurematest summadest.\u201eTuletame meelde, et kui midagi tundub kahtlane, siis ta seda ongi!\u201c \u00fctles Kuressaare politseijaoskonna piirkonnagrupi juht Minna Raun.\nIgap\u00e4eva toimingutes pangas, \u00fclekandeid tehes, investeerimisega tegelemist alustades ja ostan-m\u00fc\u00fcn-vahetan keskkondades, palub politsei olla \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik.\nKontrollida tuleks omalt poolt enne \u00fclekannete tegemist mitu korda \u00fcle, kas tegemist on ikka usaldusv\u00e4\u00e4rse isiku v\u00f5i ettev\u00f5ttega.\nEelmisel n\u00e4dalal registreeris politsei ka kolm l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumit."}
{"text":"Ministeerium kahtlustab osa Ida-Viru koole lisapalga \u00f5ngitsemises \u00f5petajatele, kellele pole seda ette n\u00e4htudIda-Virumaal eesti keeles \u00f5petavatele \u00f5petajatele lubatud palgalisa maksmine viibib, sest osa koole taotles lisaraha t\u00f6\u00f6tajatele, kellele on kasina eesti keele oskuse eest isegi sunniraha m\u00e4\u00e4ratud, \u00fctles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.Haridusminister Kristina Kallas \u00fctles ERRile, et palgalisale kvalifitseeruvate \u00f5petajate kohta esitasid septembri jooksul ministeeriumile andmed nii kohalikud omavalitsused kui ka riigikoolid. N\u00fc\u00fcdseks on aga selgunud, et need andmed ei ole t\u00e4psed.\"Kuna me pidime tegema andmete kontrolli, siis on selgunud v\u00e4ga palju olukordi, kus taotlus on esitatud \u00f5petajate v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajate kohta, kes tegelikult ei kvalifitseeru sellele palgalisale,\" r\u00e4\u00e4kis Kallas.Nimelt on kuni 874eurose palgalisa tingimus, et \u00f5petaja peab t\u00f6\u00f6tama eesti keeles ja tema keeleoskus peab vastama n\u00f5uetele. Paraku taotleti haridusministri s\u00f5nul lisaraha ka n\u00e4iteks 20 tugispetsialistile, kelle andmete kontrollimisel ilmnes, et tegu on vene keeles t\u00f6\u00f6tavate inimestega.\"T\u00e4pselt samamoodi on meil olnud probleem sellega, et selgus, et k\u00fcmme \u00f5petajat, kelle puhul esitati taotlus lisapalga saamiseks, on tegelikult saanud keeleametilt ettekirjutuse oma keeleoskuse parandamiseks v\u00f5i siis sunniraha ehk nad tegelikult ka ei vasta nendele keelen\u00f5uetele,\" r\u00e4\u00e4kis ta.Ministeeriumil on Kallase s\u00f5nul soov v\u00f5imalikult kiiresti omavalitsustega suheldes need andmed korda saada ja oktoobrikuu jooksul kogu saamata j\u00e4\u00e4nud lisatasu v\u00e4lja maksta.K\u00fcsimusele, kas nende koolide tegevust, kes \u00fcritasid lisaraha saada eesti keelt mitte oskavale \u00f5petajale, v\u00f5iks nimetada pettuseks, vastas Kallas, et see n\u00e4ib t\u00f5esti pettusena \u2212 koolijuht peaks ometi teadma, et \u00f5petajale on esitatud keeleoskuse n\u00f5uded v\u00f5i isegi sunniraha, kuid ikkagi on ta palgalisataotluse ankeeti lisatud.\"Samamoodi on tegelikult nende ca 20 vene keeles t\u00f6\u00f6tava tugispetsialisti puhul, kes tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta eesti keeles, vaid vene keeles. Tekib k\u00fcsimus, miks siis ikkagi tullakse \u00f5ngitsema, lootuses, et \u00e4kki ministeerium ei kontrolli ja teeb pimesi kohaliku omavalitsuse taotluse pealt v\u00f5i kooli taotluse pealt v\u00e4ljamaksed,\" \u00fctles ta.Millistes omavalitsustes pettusega lisaraha taotleda p\u00fc\u00fcti, ei soovinud Kallas \u00f6elda ning r\u00f5hutas, et v\u00e4ga paljud koolipidajad ja omavalitsused esitasid k\u00f5ik oma andmed korrektselt ega \u00fcritanud valedel alustel lisatasu saada. Ta palus korrektselt toiminud koolidelt vabandust, et lisaraha saamiseks tuleb ka neil oodata, kuni k\u00f5ik andmed korda saavad ja v\u00e4ljamaksed \u00fchel ajal \u00e4ra tehakse. (PR)Kristina Kallase hinnangul n\u00e4ivad katsed taotleda palgalisa \u00f5petajatele, kes tegelikult eesti keeles ei \u00f5peta, pettusena. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4"}
{"text":"PolitseiBMW RULLUS \u00dcLE KATUSE8. oktoobri varahommikul kaotas 18aastane s\u00f5iduauto BMW juht Narva-J\u00f5esuus Sinim\u00e4e alevikus Tallinna-Narva maantee 190. kilomeetril s\u00f5iduki \u00fcle kontrolli ning s\u00f5itis teelt v\u00e4lja. S\u00f5iduk paiskus mitu korda \u00fcle katuse ning j\u00e4i katusele pidama. Autojuht ning s\u00f5idukis kaass\u00f5itjatena viibinud 19-ja 23aastane naine toimetati haiglasse.KIVI\u00d5LIS R\u00dcNNATI T\u00c4NAVAL MEEST6. oktoobril teatati politseile, et Kivi\u00f5lis Metsa t\u00e4nava kaupluse juures l\u00f5i seni tuvastamata mees 39aastast meest. Juhtumi t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.EAKAS NAINE SAATIS KELMIDELE SUURE SUMMA SULARAHAPolitseisse p\u00f6\u00f6rdus Kohtla-J\u00e4rvel elav eakas naine, kellele oli helistanud end politseiametnikuna esitlenud naine. Kelm \u00fchendas eaka naise v\u00e4idetava pangat\u00f6\u00f6tajaga, kes palus naisel oma kontolt raha v\u00e4lja v\u00f5tta ja see Omnivaga posti panna, mida naine ka tegi. Paar p\u00e4eva hiljem pidi naine uuesti raha v\u00e4lja v\u00f5tma ja selle kelmidele saatma. Tekitatud kahju on 19 500 eurot.ALUTAGUSEL P\u00d5RKAS S\u00d5IDUK KITSEGA KOKKUL\u00e4inud reede \u00f5htul juhtus Alutaguse vallas S\u00f5rum\u00e4e k\u00fclas avarii, kus kitsele otsa s\u00f5itnud mikrobuss s\u00f5itis teelt v\u00e4lja ja maandus katusele. S\u00f5idukist lekkis k\u00fctust, juht sai masinast ise v\u00e4lja. P\u00e4\u00e4stjad eemaldasid s\u00fcttimisohu ja kogusid paagist v\u00e4lja voolanud k\u00fctuse kokku."}
{"text":"Veel maksustamisideid: v\u00e4lismaalaste kinnisvaraEuronews jt kanalid vahendasid, et v\u00e4ikeriik Andorra on asunud v\u00e4lismaalaste kinnisvaraoste piirama. Esialgu keelatakse kinnisvarasoetused kolmeks kuuks, hiljem hakatakse taolisi tehinguid eraldi maksustama. V\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et saadud lisaraha kasutatakse soodsate \u00fc\u00fcripindade ehitamiseks. Andorra murest v\u00f5ib aru saada: riik on v\u00e4ga kuulus oma kuurortide poolest ja keskmine ruutmeetri hind ulatub sellel kauni maastikuga maal 4700 euroni. Rahvas pole aga j\u00f5ukas, tavat\u00f6\u00f6lised teenivad pisut v\u00e4hemgi kui Eestis. Meil oleks Andorra ette v\u00f5etud sammu suhtes aga k\u00f5vasti m\u00f5tteainet, sest mis kasu meiegi saame, kui v\u00e4lismaalased siin kinnisvara ostavad. Paljud riigid on siinjuures h\u00e4das j\u00f5ukuritega, kes paigutavad majadesse-lossidesse inflatsiooni eest p\u00e4\u00e4semiseks oma kapitali - sageli ka seoses rahapesuga -, kuid mitte midagi \u00fchiskonnale m\u00f5istlikku neis hoonetes p\u00e4rast toimuma ei hakka, vaid need lagunevad. London on taolisi kummitusmaju t\u00e4is ja lihtsalt \u00fc\u00fcrile pole neid nende imposantsuse t\u00f5ttu kellelgi tavaliselt m\u00f5tet v\u00f5tta. Eestiski v\u00f5iks v\u00e4lismaalaste kinnisvara k\u00f5rgemalt maksustada, et oma inimestel oleksid eelised kodu soetamisel."}
{"text":"Internetiturvalisuse programm eakateleInternetikelmuste v\u00e4hendamiseks korraldab Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s partneritega tasuta k\u00fcberh\u00fcgieeni k\u00e4sitleva programmi. Kohale oodatakse eelk\u00f5ige eakaid, kuid registreerida v\u00f5ivad k\u00f5ik huvilised. Koolitused toimuvad kolmap\u00e4eviti linnaosavalitsuses (Pallasti 54, I korrus) kl 10-11 eesti keeles ning kl 11.15-12.15 vene keeles. Muu hulgas r\u00e4\u00e4gitakse nutiseadme turvalistest\/ebaturvalistest rakendustest, kelmuse t\u00fc\u00fcpidest ja nende ennetamise v\u00f5imalustest. Kohtade arv on piiratud, vajalik on eelregistreerimine https:\/\/forms.gle\/ra5fo4HPNeX6VM268 v\u00f5i tel 645 7702."}
{"text":"Uibo automaksu eeln\u00f5ust: tahame koalitsioonipartneritega veel aru pidada   Riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo \u00fctles, et \u00e4sja avaldatud automaksu eeln\u00f5us on veel murekohti, mida Eesti 200 sooviks koalitsioonipartneritega edasi arutada.   UIbo r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et \u00fcheks murekohaks Eesti 200 jaoks on registrist ajutiselt kustutatud s\u00f5idukite maksustamine. \"Me arvame, et inimestele peab j\u00e4\u00e4ma vabadus oma s\u00f5iduk registrist ajutiselt kustutada nii, et sellele aastamaks ei kohalduks. Millistel tingimustel see toimub, on arutluse koht, kuid selline vabadus peaks inimestele j\u00e4\u00e4ma. Meie naaberriigid on sellega hakkama saanud ja me ei n\u00e4e t\u00f5sist p\u00f5hjendust miks meie seda Eestis kohaldada ei saaks,\" s\u00f5nas Uibo. \"Teine murekoht on t\u00f5esti meie liikluses osalevad s\u00f5idukid, mis on Eestis alaliselt elavate inimeste kasutuses ja osalevad samav\u00e4\u00e4rselt meie liikluses nagu siinses registris olevad. Ei saa olla nii, et \u00fched leiavad v\u00f5imaluse, kuidas maksust k\u00f5rvale hiilida ja teised peavad seda tasuma. Sellist eba\u00f5iglust ei tohi tekkida. Ka sellele probleemile tuleb leida lahendus ja me oleme palunud kliimaministeeriumit selles osas tulla oma ettepanekutega,\" r\u00e4\u00e4kis Uibo. Uibo s\u00f5nul on Eesti 200 olnud algusest peale seda meelt, et s\u00f5idukimaks peab olema disainitud selliselt, et see teeniks keskkonnaalaseid eesm\u00e4rke printsiibil saastaja maksab. \"Me oleme oma p\u00f5hiseaduses kokku leppinud, et iga\u00fcks on kohustatud loodust ja elukeskkonda s\u00e4\u00e4stlikult kasutama ning h\u00fcvitama tekitatud kahjud. Sisep\u00f5lemismootori heidete ja teede koormamise n\u00e4ol on tegemist keskkonnakahjuga. Selles m\u00f5ttes on t\u00e4nane maksueeln\u00f5u v\u00f5tnud \u00f5ige suuna v\u00f5rreldes esialgse versiooniga,\" lausus Uibo. Uibo m\u00e4rkis, et Eesti 200 polnud algses eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses n\u00f5us registreerimismaksu kohaldamisega juba registris olevatele s\u00f5idukitele. \"Meil on hea meel, et see on t\u00e4nasest eeln\u00f5ust v\u00e4ljas ja inimesed ei pea oma olemasoleva auto eest m\u00fc\u00fcgi hetkel registreerimismaksu tasuma,\" s\u00f5nas Uibo.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Aleksander Krjukov   "}
{"text":"Macron taunib Hamasi v\u00e4ljapressimist pantvangidegaHAMBURG, 10. oktoober, AFP-BNS \u2013 Prantsuse president Emmanuel Macron m\u00f5istis teisip\u00e4eval hukka Hamasi lubamatu v\u00e4ljapessimise, kuna n\u00e4dalavahetusel 150 inimest pantvangi v\u00f5tnud palestiina islamir\u00fchmitus \u00e4hvardas hakata neid hukkama, kui Iisrael Gaza pommitamist ei l\u00f5peta.\n\"Hamasi v\u00e4ljapressimine p\u00e4rast tema terroriakte on p\u00f5lastusv\u00e4\u00e4rne ja vastuv\u00f5etamatu,\" \u00fctles Saksamaad k\u00fclastav Macron ajakirjanikele.\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Suvaline \u00e4rikink raiskab raha ja m\u00e4\u00e4rib mainetHea \u00e4rikink toetab organisatsiooni p\u00f5hitegevust ja koost\u00f6\u00f6suhteid, pakub elamusi v\u00f5i teeb head neile, kes seda h\u00e4dasti vajavad. N\u00f5nda lei..."}
{"text":"Finantsvaldkonna t\u00f6\u00f6turg ujub vastuvooluFoto: Shutterstock\nPRO tellijale\nViimased aastad on olnud turbulentsed nii Eesti majandusele \u00fcldiselt kui ka spetsiifiliselt t\u00f6\u00f6turule. Esmalt tabas meid pandeemia, seej\u00e4rel alustas naaberriik s\u00f5da ning l\u00f5puks lisandus majanduslangus. Milline on t\u00f6\u00f6turu olukord finantsvaldkonnas ja kuidas see viimasel ajal muutunud on?\u00a0\nT\u00f6\u00f6turu kiirstatistika rakenduse aluseks on t\u00f6\u00f6tamise register\nK\u00f5ige v\u00e4rskemat infot t\u00f6\u00f6turu \u00fcldise olukorra kohta leiab t\u00f6\u00f6turu kiirstatistika lehelt.\nSinna ilmuvad m\u00f6\u00f6dunud kuu andmed j\u00e4rgmise kuu keskpaigaks ning aluseks on t\u00f6\u00f6tamise register (T\u00d6R). N\u00e4iteks v\u00f5ib sealt n\u00e4ha, et 2023. aasta augustis oli Eestis parasjagu kehtivaid t\u00f6\u00f6suhteid umbes 760 000. Seda on rohkem kui aastatel 2019\u20132021, kuid v\u00e4hem kui eelmisel aastal. Finants- ja kindlustustegevuse alal on t\u00f6\u00f6suhete arv augusti l\u00f5pu seisuga umbes 15 000.\nRakenduses antakse \u00fclevaade, kui palju t\u00f6\u00f6suhteid on eelneva kuu jooksul s\u00f5lmitud ja kui palju on l\u00f5ppenud. Viimaste puhul saab eristada ka t\u00f6\u00f6suhte l\u00f5ppemise p\u00f5hjust. N\u00e4iteks on n\u00e4ha, et t\u00f6\u00f6taja soovil t\u00f6\u00f6lepingute l\u00f5ppemisi on sel aastal tunduvalt v\u00e4hem kui eelmisel.\u00a0\nRohkem on aga koondamisi, nende arv on t\u00f5usuteel olnud juba peaaegu aasta. T\u00f6\u00f6suhete arv on langenud eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse alal.\u00a0\nFinants- ja kindlustustegevust see langus puudutanud ei ole ja t\u00f6\u00f6suhete arv on viimase pooleteise aasta jooksul olnud hoopis t\u00f5usuteel. V\u00f5rreldes eelmise aasta augustiga oli t\u00f6\u00f6suhteid sellel tegevusalal umbes 5% rohkem ehk t\u00f6\u00f6turu m\u00f5ttes on tegemist praegu \u00fche Eesti edukama sektoriga.\nPalgarakenduse info aluseks on t\u00f6\u00f6tamise register ning TSD lisad 1 ja 2\nLisaks t\u00f6\u00f6tajate arvudele pakuvad huvi ka palgad. Nende kohta leiab infot k\u00f5ige paremini statistikaameti palgarakendusest.\nPalgarakenduses n\u00e4idatakse statistikat kvartalip\u00f5hiselt, andmed uuendatakse neli korda aastas, tavaliselt kaks kuud p\u00e4rast eelmise kvartali l\u00f5ppu. Aluseks on samuti maksu- ja tolliameti andmed, kuid sel korral lisaks t\u00f6\u00f6tamise registrile ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) lisade 1 ja 2 v\u00e4ljamaksete andmed.\u00a0\nT\u00d6Rist saame infot inimese t\u00f6\u00f6tatud p\u00e4evade arvu ja koormuse kohta, samuti selgub sealt ametinimetus. TSD andmetest n\u00e4eme summat, mis t\u00f6\u00f6tajale on vastaval kuul v\u00e4lja makstud. Palgarakenduses n\u00e4idatakse statistikat t\u00f6\u00f6lepinguga, avaliku teenistuse lepinguga v\u00f5i riigiteenijana t\u00f6\u00f6tavate inimeste kohta. V\u00e4lja j\u00e4\u00e4vad n\u00e4iteks v\u00f5la\u00f5igusliku lepinguga t\u00f6\u00f6tavad inimesed, osaliselt p\u00f5hjusel, et nende t\u00f6\u00f6koormust on keeruline hinnata.\nStatistika kuvatakse ametir\u00fchma tasemel\nPalgarakenduse avalehel on olemas otsingulahter, kuhu saab sisestada huvipakkuvate ametite nimetusi. Kui sisestada otsinguaknasse s\u00f5na \u201cfinants\u201d, pakutakse vastena n\u00e4iteks selliseid ameteid nagu finantsanal\u00fc\u00fctik, finantsdirektor jpm. Tegemist on ametitega sellisel kujul, nagu need on m\u00e4\u00e4ratletud T\u00d6Ris ja ametite klassifikaatoris.\nOtsinguaknas saab valida ameti klassifikaatori 5. tasemel ehk ametinimetusena. Statistikat p\u00e4ris \u00fcksikute ametinimetuste j\u00e4rgi anda ei saa, sest Eestis esineb v\u00e4ga palju selliseid ameteid, kus t\u00f6\u00f6tajaid on p\u00e4ris v\u00e4he. Seet\u00f5ttu kuvatakse palgarakenduses statistika ameti kohta klassifikaatori 4. ehk ametir\u00fchma tasemel.\u00a0\nVahetevahel on ametinimetus sarnane ametir\u00fchma nimetusega. N\u00e4iteks ametinimetusele \u201cfinantsanal\u00fc\u00fctik\u201d antakse vastena ametir\u00fchma \u201cFinantsanal\u00fc\u00fctikud\u201d statistika. Sinna r\u00fchma kuuluvad lisaks veel inimesed, kelle ametinimetus on s\u00f5nastatud kui v\u00f5lakirjade anal\u00fc\u00fctik, investeerimisanal\u00fc\u00fctik, v\u00e4\u00e4rtpaberikonsultant, rahapesu t\u00f5kestamise ekspert ja mitmed muud ametinimetused.\nAmetinimetusele \u201cfinantsdirektor\u201d antakse vasteks suurema ametir\u00fchma \u201cFinantsjuhid\u201d statistika. Sinna kuuluvad lisaks finantsdirektoritele veel eelarvedirektorid, rahandusosakonna juhatajad ja mujal liigitamata finantsjuhid. Otsingus saab valida ka ametinimetuse \u201cfinantsspetsialist\u201d, mis viitab aga hoopis ametir\u00fchmale \u201cRaamatupidamise keskastme spetsialistid\u201d.\nFinantsvaldkonna t\u00f6\u00f6tajatest on k\u00f5rgeima keskmise palgaga finantsjuhid\nVaatame l\u00e4hemalt finantsvaldkonna m\u00f5nede sarnaste ametite n\u00e4itel ametir\u00fchmade kohta leitavat infot palgarakenduses. \u00dcldises vaates v\u00f5ib palgarakenduses n\u00e4ha\u00a0\nkeskmise palga,\u00a0\nmediaanpalga ning\u00a0\nmeeste ja naiste palgaerinevuste lehti.\nIga ametir\u00fchma kohta antakse palgastatistika maakonna ja soo j\u00e4rgi, lisaks n\u00e4idatakse t\u00f6\u00f6tajate arv soo ja vanusegrupi j\u00e4rgi.\u00a0\nJooniseid saab rakendusest ka pildina alla laadida.\nV\u00f5rreldud ametir\u00fchmadest k\u00f5ige k\u00f5rgema keskmise palgaga on finantsjuhid. Selle ametir\u00fchma keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta II kvartalis 3726 eurot, mediaanpalk 2964 eurot. Suur mediaani ja keskmise erinevus viitab sellele, et antud ametis on palkade varieeruvus v\u00e4ga suur. See t\u00e4hendab, et on t\u00f6\u00f6tajaid, kes teenivad mediaanist tunduvalt rohkem. Palgajaotuste jooniselt on n\u00e4ha, et k\u00fcmnendik meest\u00f6\u00f6tajatest teenib rohkem kui 7500 eurot, naiste puhul on 10% piir veidi madalamal ehk 7000 euro juures. Samas on \u00fcldine palgal\u00f5he ametis 2% meeste kahjuks.\nT\u00f6\u00f6- v\u00f5i avaliku teenistuse lepinguga t\u00f6\u00f6tajaid on selles ametis 1419, naisi on nende seas veidi rohkem kui mehi. Maakondade v\u00f5rdluses on k\u00f5rgeimad palgad Harjumaal, kus finantsjuhid teenivad keskmiselt \u00fcle 4000 euro. Piisavalt palju palgakokkuv\u00f5tete tegemiseks (s.t \u00fcle 20 t\u00f6\u00f6taja) on finantsjuhte ka P\u00e4rnu-, Tartu- ja Virumaal.\nFinantsanal\u00fc\u00fctikutest mehed teenivad keskmiselt \u00fcle 300 euro naistest enam\nKeskmise palga poolest j\u00e4rgnevad finantsjuhtidele finantsanal\u00fc\u00fctikute ning finants- ja investeerimisn\u00f5ustajate ametir\u00fchmad. Seal on keskmine palk olnud \u00fcle 3100 euro. Finantsanal\u00fc\u00fctikuid on Eestis arvuliselt umbes sama palju kui finantsjuhte, aga finants- ja investeerimisn\u00f5ustajaid ligi kaks korda v\u00e4hem.\nKa nendes ametir\u00fchmades on naisi pisut rohkem kui mehi, kuid vahe ei ole suur. Oluliselt suurem ja seekord naiste kahjuks on nendes ametir\u00fchmades palgal\u00f5he. Finantsanal\u00fc\u00fctikutest mehed teenivad keskmiselt \u00fcle 300 euro naistest enam, finants- ja investeerimisn\u00f5ustajate puhul on vahe isegi \u00fcle 700 euro. Valdavalt on tegu nooremapoolsete inimestega, k\u00f5ige sagedamini on t\u00f6\u00f6tajad vanusegrupis 25-34 eluaastat.\nKrediidi- ja laenuhaldurite r\u00fchmas on naisi juba rohkem kui mehi\nEraldi grupina v\u00f5ib vaadata ka krediidi- ja laenuhaldureid. Siin on naisi juba palju rohkem kui mehi ning see peegeldub ka ametir\u00fchma keskmises palgas, mis on 2299 eurot. Seejuures meessoost t\u00f6\u00f6tajad (neid on kokku 74) teenivad keskmiselt 2902 eurot, naised aga 2235 eurot. Niisiis on tegemist j\u00e4lle k\u00fcllaltki suure palgal\u00f5hega.\nRaamatupidamisega seotud ametite t\u00f6\u00f6tajad on finantsvaldkonna t\u00f6\u00f6tajatest tublisti vanemad\nJoonisel on eraldi v\u00e4lja toodud ka m\u00f5ned raamatupidamisega seotud ametid: tipp- ja keskastme spetsialistid ning kontorit\u00f6\u00f6tajad.\u00a0\nOn n\u00e4ha, et raamatupidamise tippspetsialistide keskmine palk kipub finantsvaldkonna t\u00f6\u00f6tajate palgale alla j\u00e4\u00e4ma, ulatudes 2398 euroni.\u00a0\nRaamatupidamise keskastme spetsialistid teenivad neist 400 euro v\u00f5rra v\u00e4hem.\nRaamatupidamise kontorit\u00f6\u00f6tajate palk j\u00e4\u00e4b aga alla ka Eesti \u00fcldisele keskmisele palgale ja ulatub 1569 euroni.\u00a0\nK\u00f5igis nimetatud ametites on suur naiste \u00fclekaal (\u00fcle 90%). Raamatupidamise alal t\u00f6\u00f6tajad on eelpool vaadatud finantsvaldkonna t\u00f6\u00f6tajatest tublisti vanemad. K\u00f5ige sagedamini on nad 50. v\u00f5i 60. eluaastates, kuid v\u00e4he pole ka 40. eluaastates olevaid raamatupidajaid.\nK\u00f5igi nimetatud ametite palkade puhul tuleb arvestada, et palgarakenduses v\u00f5etakse arvesse vaid t\u00f6ine palgatulu. K\u00f5rvale j\u00e4etakse n\u00e4iteks ettev\u00f5tjana v\u00f5i konsultandina teenitud tulu. Kui eeldada, et just raamatupidamise alal on sellised lepingulised t\u00f6\u00f6d tavalised, siis selle v\u00f5rra suurem v\u00f5ib olla ka nende t\u00f6\u00f6tajate sissetulek.\nHuvitavaid fakte palgarakendusest:\nFinantsvaldkonna t\u00f6\u00f6turg ujub vastuvoolu. Kui Eestis \u00fcldiselt t\u00f6\u00f6suhete arv pigem v\u00e4heneb, siis finantsvaldkonnas suureneb.\nFinantsjuhtide keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta II kvartalis 3726 eurot.\nFinantsjuhtide seas on v\u00e4ike palgal\u00f5he meeste kahjuks.\nFinantsvaldkonna tippspetsialistide hulgas on k\u00f5rgemad keskmised brutokuupalgad finantsanal\u00fc\u00fctikutel, finants- ja investeerimisn\u00f5ustajatel (\u00fcle 3100 euro). Raamatupidamise tippspetsialistide keskmine palk on ligi 2400 eurot.\nNii raamatupidamise tipp- kui keskastme spetsialistid ja kontorit\u00f6\u00f6tajad on keskmiselt vanemad muudest finantsvaldkonna t\u00f6\u00f6tajatest."}
{"text":"\"Impulss\": v\u00f5imu ja \u00e4ri p\u00f5imumine Tartu n\u00e4itel   Samal ajal, kui Tartu linnavolikogu vaidles 2021.aasta s\u00fcgisel tuliselt s\u00fcdalinna kultuurikeskuse ehk S\u00fcku tuleviku \u00fcle otsustati m\u00e4rkamatult ka legendaarse Ekraani kino saatus. Kristo Seli juhitud ettev\u00f5tte palvel muudeti \u00fcldplaneeringus Ekraani alune maalapp senisest \u00fchiskondlikust maast \u00e4rimaaks, kusjuures otsuse l\u00f5pph\u00e4\u00e4letusel osales ka reformierakondlasest volikogu liige Seli ise. Seekordne \"Impulss\" uuris, kas k\u00f5ik j\u00e4i reeglite piiresse.   Tartu linnas on raske alahinnata Selide perekonna panust. Neile kuuluv Estiko Grupp on ehitanud bussijaama, Tasku keskuse, Plasku \u00e4rihoone, Dorpati ja Lydia hotelli, kui nimetada m\u00f5ned s\u00e4ravamad n\u00e4ited. Estiko on t\u00f6\u00f6andjaks mitmesajale inimesele. Estiko grupi omanik on Neinar Seli, kes 2021. aastal nimetati Tartu aukodanikuks. Viimases \u00c4rip\u00e4eva rikaste topis asetus ta 140 miljoni eurose varaga v\u00e4\u00e4rikale 35. kohale. Lisaks ettev\u00f5tlusele oli Neinar Seli pikalt aktiivne Reformierakonna liige, kuuludes isegi riigikogusse. 2015 astus Neinar Seli aga oravaparteist v\u00e4lja, sest j\u00e4i l\u00f5plikult s\u00fc\u00fcdi toimingupiirangu rikkumises. Neinar Seli avalikkusest taandumise j\u00e4rel hakkas j\u00e4rjest rohkem silma paistma poeg Kristo. 2017. aastal kandideeris Kristo Seli esimest korda Tartus kohalikel valimistel, osutus valituks ja on alates sellest ajast linnavolikogu liige. 2018 astus Kristo Seli Reformierakonda ja temast sai paariks aastaks lausa fraktsiooni esimees. 2019. aasta l\u00f5pus teatas Estiko, et nende uus juht on Kristo Seli. Samal ajal on Kristo Seli ka usin Reformierakonna toetaja, annetades viimase viie aasta jooksul oravaparteile\u00a0 27 000 eurot. Riburadapidi ilmusid artiklid Selide edukast pere\u00e4rist. Kui Eesti Ekspressi intervjuus k\u00fcsiti Kristo Selilt, kas Tartu volikogusse kandideerimine oli Estiko juhi jaoks poolkohustuslik lisat\u00f6\u00f6, et tagada oma ettev\u00f5tte huvide kaitsmine, vastas noor Seli, et volikogu liikmena on k\u00f5ik Estiko tegemised alati eriti suure luubi all ja ei liigu selle v\u00f5rra kiiremini, vaid aeglasemalt. Seli r\u00f5hutas, et ajab volikogus Tartu, mitte enda asja. Reformierakondlasest Tartu linnapea Urmas Klaasi s\u00f5nul on jutud Selide perekonna m\u00f5juv\u00f5imsusest Tartu linna otsustele linnalegend. \"Ma aeg-ajalt kuulen seda, aga kinnitan teile, et see on lausvale,\" \u00fctles Klaas. Aprillis 2021 sulges 60 aastat kinona tegutsenud Ekraan l\u00f5plikult uksed, kui Forum Cinemas m\u00fc\u00fcs kinnistu Estiko Gruppi kuuluvale ettev\u00f5ttele KEK Arendus, mille juhtkonnas on Kristo ja Neinar Seli ning mis kuulub papa-Selile.Neinar Seli Autor\/allikas: Karli Saul\/EOKVaid kuu aega hiljem esitas Seli juhitud firma Tartu linna uude \u00fcldplaneeringusse ettepaneku muuta kinnistu sihtotstarve senisest \u00fchiskondlikust maast hoopis \u00e4rimaaks ning anda luba ehitada kuni kuuekorruseline hoone. KEK Arenduse ettepanekut arvestab linnavalitsus aga ainult osaliselt. \"Juhtotstarvet on v\u00f5imalik muuta, sest see vastab linna \u00fcldisele arengule ja \u00fcldisele huvile, aga see teine pool ei ole arvestatud. Selle teises pooles ei saanud ettev\u00f5tja linnavalitsuselt toetust oma ettepanekule ehk siis muinsuskaitse eritingimused. Detailplaneering on see, mis annab vastuse sellele k\u00fcsimusele,\" selgitas Urmas Klaas. Vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus kommenteeris toimunut, et \u00fcks asi on otsustamine laua taga, aga keelatud on ka igasugune suunamine, ettevalmistamisel osalemine, oma \u00e4rihuvides lobistamine. \"Sa peaksid olema taandunud kogu protsessist ja seet\u00f5ttu praegu ei teagi ega ei oskagi aimata neid piire, kui palju siis see volikogu liige v\u00f5is ka enne juba enda sellistest \u00e4rihuvidest tulenevalt kogu seda protsessi suunata, m\u00f5jutada, et see j\u00f5uaks siis sellise tulemuseni.\" Linnapea Klaas vastas seepeale, et oluline on, et ka ettev\u00f5tjad, seal hulgas Kristo Seli peavad saama v\u00f5imaluse teha vastavalt seadusele ettepanekuid \u00fcldplaneeringusse, ning linnavalitsus peab need ettepanekuid l\u00e4bi vaatama ja otsustama. \"Linnavalitsus on taganud selle, et ettepaneku tegijad ei saa linnavalitsust ja tema struktuuri\u00fcksusi kuidagi m\u00f5jutada selle otsuse tegemisel.\" Reformierakondlasest linnapea lisas, et tegelikult oleks juba ammu pidanud Ekraani kino kinnistu muutma \u00e4rimaaks, aga millegip\u00e4rast eelmine omanik seda ei taotlenud. Ehitustingimuste ehk lihtsalt \u00f6elda lammutamise v\u00f5i s\u00e4ilitamise otsus langes esialgu muinsuskaitseameti \u00f5lule. Muinsuskaitseameti anal\u00fc\u00fctik Laura Ingerpuu koostas Ekraani kino kohta eksperthinnangu, kus leidis, et kino tuleb kaitse alla v\u00f5tta ja tunnistada ehitism\u00e4lestiseks. Edasi arutati Ekraani kino saatust mitmes laiemas asjatundjate ringis. Arvamusi oli palju, aga l\u00f5pptulemusena otsustas muinsuskaitseamet. \"See hoone ei v\u00e4\u00e4ri k\u00f5rgemat kultuuriv\u00e4\u00e4rtust, ehk siis ei peaks olema riikliku kaitse all. Tegelikult tal siiski oli ekspertide silmas kohalik v\u00e4\u00e4rtus, et ta v\u00f5iks olla ka \u00e4ra m\u00e4rgitud Tartu linna \u00fcldplaneeringus kui kultuuriv\u00e4\u00e4rtuslik objekt,\" m\u00e4rkis Ingerpuu. See s\u00f5num j\u00e4i aga hiljaks. Muinsuskaitseameti hinnang valmis m\u00e4rtsis 2022, aga linnas otsustati \u00fcldplaneeringuga kinnistu saatus juba oktoobris 2021 ehk viis kuud varem. \u00dcldplaneeringu koostamisel linnavalitsuses k\u00fcll arutati Ekraani kino kohaliku kaitse alla v\u00f5tmist, kuid seda ei tehtud, kuna v\u00e4idetavalt ei vastanud hoone etten\u00e4htud tingimustele. \"Isiklikult oleks oodanud k\u00fcll, et Tartu linn kaitseb seda olulise v\u00e4\u00e4rtusliku kultuuriobjektina, sest tegelikult tegemist on, ma olen t\u00e4iesti n\u00f5us, just nimelt Tartu elanike jaoks olulise s\u00fcmbolobjektiga,\" \u00fctles muinsuskaitsja Ingerpuu. \u00dcldplaneeringu h\u00e4\u00e4letusel osales teiste seas ka reformierakondlasest volikogu liige Kristo Seli. Otsuse tekstis on isegi eraldi n\u00e4itena toodud v\u00e4lja, et kokkulepe saavutati Riia mnt 14 ehk siis Ekraani kino suhtes. Kristo Seli osales h\u00e4\u00e4letusel ja \u00fctles \"Impulsile\", et andis poolth\u00e4\u00e4le. Tartu linnavolikogu liige Mihhail Lotman (Isamaa) n\u00e4eb probleemi selles, et Seli ise volikogus h\u00e4\u00e4letas. \"Ta on nagu rahva valitud v\u00f5im, inimene, kes saab kasu sellest \u00fchtmoodi ja siis ka teistmoodi. Ja see ei tundu, et on \u00f5ige,\" \u00fctles Lotman. Seli \u00fctles telefonik\u00f5nes \"Impulsiga\", et ta ei m\u00e4leta t\u00e4pselt enam h\u00e4\u00e4letuse vormi, tema m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da oli \u00fcldplaneeringu n\u00e4ol tegemist \u00fcldaktiga. Seli viitas sellele, et volikogus on m\u00f5ned h\u00e4\u00e4letused, nagu n\u00e4iteks linna eelarve, mis puudutab k\u00f5iki, nii \u00fcldist laadi, et ennast ei pea taandama. \"Impulss\" n\u00e4itas dokumente ka endisele riigiprokur\u00f6rile ja \u00fchingu Korruptsioonivaba Eesti liikmele Steven-Hristo Evestusele. Tema n\u00e4eb k\u00f5nealust olukorda teises valguses.Steven-Hristo Evestus Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR\"Tema osalemine selle \u00fcldplaneeringu otsustamise juures oli lubamatu,\" \u00fctles Evestus. \"Tegemist on siis Tartu linnavolikogu otsusega, mis t\u00e4hendab korruptsioonivastase seaduse m\u00f5ttes seda, et tegemist on sellise linna \u00fcksikaktiga, mille suhtes peavad k\u00f5ik selle tegijad arvestama sellega, et kui mingid erahuvid m\u00e4ngu tulevad, siis tuleb ka ennast taandada,\" selgitas Evestus.\u00a0 Tema hinnangul pidanuks volikogu liige Kristo Seli sellest h\u00e4\u00e4letamisest taanduma ja poleks pidanud oma seisukohta seal v\u00e4lja \u00fctlema, sest m\u00e4ngus olid tema \u00e4rihuvid. Ehk siis korruptsiooniseaduse m\u00f5ttes on \u00f5hus ikkagi k\u00fcsimus, kas tegu v\u00f5is olla toimingupiirangu rikkumisega ehk sama paragrahviga, mille reha otsa astus varem Neinar Seli. Seejuures on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et palju furoori tekitanud Tartu linna \u00fcldplaneering kehtestakse h\u00e4\u00e4ltega 26 poolt, 14 vastu ehk see oleks l\u00e4bi l\u00e4inud ka ilma Kristo Seli osaluseta. Evestuse hinnanul see Seli ei vabanda. \"Korruptsioonivastane seadus ja korruptsiooni vastu v\u00f5itlemise p\u00f5him\u00f5tted on ju paika pandud selliselt, et ei loe sugugi see tulemus, kas otsus s\u00f5ltus sellest h\u00e4\u00e4lest v\u00f5i mitte.\" Kristo Seli ei soovinud kaamera ees selgitusi jagada, kuid nentis pikas kirjas, et ta ei n\u00e4inud toona ega n\u00e4e ka praegu, et on seaduste vastu eksinud. Seli selgitas, et viidatud \u00fcldplaneering h\u00f5lmab korraga kogu Tartu linna territooriumi, kokku 154 ruutkilomeetrit, mille osas sisulisi otsuseid langetas linnavalitsus. Ta r\u00f5hutas taas, et tema hinnangul on tegu \u00fcldaktiga, mis puudutab suurt osa linnavolikogu liikmeid, kuid eelk\u00f5ige kaudselt, sest enamikul volikogu liikmetel on Tartus kodu, kinnisvara. Kriitikute loogika j\u00e4rgi peaks Seli s\u00f5nul suure t\u00f5en\u00e4osusega kogu volikogu end taandama. Ta kutsus \u00fcles rakendama tervet m\u00f5istust ning tegema vahet, mis on \u00fcldakt \u2013 see v\u00f5ib puudutada paljusid kaudseid otsustajaid, kuid ei t\u00e4henda, et keegi saab otseselt m\u00f5ne eelise, mida teistel saada ei ole v\u00f5imalik. Tartu linna \u00f5igusekspertide ja linnapea arvamus astub pigem \u00fchte sammu Kristo Seliga. Ka nemad peavad \u00fcldplaneeringut \u00fcldaktiks, mis suunab linna \u00fcldistes k\u00fcsimustes ja mille h\u00e4\u00e4letusest ei pea keegi end taandama. \"Ma \u00fctleksin t\u00e4na, et k\u00f5igil on lihtsam, arusaadavam, kui Kristo Seli oleks ennast taandanud selle otsuse tegemise juurest. Aga toona selliseid k\u00fcsimusi, just arvestades linnavalitsuse s\u00f5ltumatut ja v\u00e4ga p\u00f5hjalikku t\u00f6\u00f6d, ei esitatud,\" \u00fctles linnapea Urmas Klaas. \"Impulss\" on eetris ETV-s teisip\u00e4eval algusega kell 20.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Rinkevics m\u00f5istis pankade vastuseisu laenukulude piiramisele hukka   L\u00e4ti president Edgars Rinkevics \u00fctles, et kasutusele tuleb v\u00f5tta karmid meetmed, et toetada laenuv\u00f5tjaid, kellel on Euribori kiire t\u00f5usu t\u00f5ttu raskusi eluasemelaenu intressimaksete tasumisega. Pangad intressimaksete v\u00e4hendamist ei toeta ja \u00e4hvardasid kohtuga, Rinkevics m\u00f5istis pankade \u00e4hvardused hukka.   L\u00e4ti v\u00f5ib minna laenuintresside kallale. Parlament v\u00f5ib kiita heaks seaduse,\u00a0 mis sunniks panku langetama h\u00fcpoteeklaenude intresse. Pangad \u00e4hvardasid p\u00f6\u00f6rduda kohtusse, kui riik peaks sekkuma. Rinkevics m\u00f5istis need \u00e4hvardused hukka ja \u00fctles, et olukord, millega pangad praegu silmitsi seisavad, on suuresti nende endi s\u00fc\u00fc.\u00a0 Rinkevics \u00fctles, et 2008.-2010. aasta finantskriisi ajal lahkusid riigist paljud inimesed, kuna neil olid rahalised raskused. Rinkevicsi s\u00f5nul olid selles s\u00fc\u00fcdi nii riik kui ka finantssektor. \"Meie inimesed hakkasid siis riigist lahkuma. Ehk praegu pole risk sama. Aga kui \u00fcks v\u00f5i k\u00fcmme perekonda lahkub, ainult rahaliste probleemide p\u00e4rast, siis see on t\u00f5sine probleem. Seet\u00f5ttu ma ei pea seda finantssektori v\u00e4ljapressimist \u00f5igustatuks. Arvan, et parlament peaks tegema vastavad otsused,\" \u00fctles Rinkevics.\u00a0 \"Mul on raske hinnata, millised oleksid parimad otsused. L\u00f5puks on rahandusministeeriumis, eelarvekomisjonis erinevad eksperdid, toimuvad erinevad arutelud. Aga igal juhul toetan selles olukorras \u00fcsna karmi tegutsemist,\" lisas Rinkevics.\u00a0 L\u00e4ti keskpanga tippjuhi Santa Purgaile s\u00f5nul on teatud laenuv\u00f5tjate toetamine kindlasti vajalik, kuid see toetus peab olema suunatud konkreetsetele sihtr\u00fchmadele. Tema s\u00f5nul vajavad m\u00f5ned inimesed kindlasti abi, kuid k\u00fcsimus on selles, kuidas pakkuda abi nendele inimestele, kes seda k\u00f5ige rohkem vajavad. Keskpanga hinnangul saab seda toetust rahastada pankade kasumist v\u00f5i pankade tulumaksust, vahendas LSM.\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Karl Kivil   "}
{"text":"Kell 20 \"Impulsis\" Perling, M\u00e4ggi, Palo ja Sukles v\u00f5imust, \u00e4rist, korruptsioonist   ETV t\u00e4nane arutelusaade \"Impulss\" k\u00fcsib, kust l\u00e4hevad poliitika ja \u00e4rihuvide piirid ning kuidas neid kahte lahus hoida.   Aina enam r\u00e4\u00e4gitakse, et kohalike omavalitsuste ametnike pea kohal ripub piltikult \u00f6eldes m\u00f5\u00f5k, mis \u00e4hvardab iga v\u00e4iksema eksimuse korral alla kukkuda. See m\u00f5\u00f5k on paragrahv korruptsioonivastases seaduses, mille j\u00e4rgi ei tohi ametiisik teha toimingut v\u00f5i vastu v\u00f5tta otsust, mis on tema v\u00f5i tema l\u00e4hedaste huvides. V\u00f5imu, \u00e4ri ja korruptsiooni \u00fcle arutavad \"Impulsis\" Parempoolsete esimees ja endine peaprokur\u00f6r Lavly Perling, suhtekorraldaja ja endine minister Janek M\u00e4ggi, ettev\u00f5tja ja endine minister Urve Palo ning Haapsalu linnapea ja ettev\u00f5tja Urmas Sukles. Arutelu l\u00fckkab k\u00e4ima lugu heade m\u00f5tete linnast Tartust. \"Impulss\" avastas dokumendid, mis puudutavad legendaarset Ekraani kinomaja, millele ettev\u00f5tjad otsivad uut rakendust. Asja l\u00e4hemalt uurides tekib aga k\u00fcsimus: kas ettev\u00f5tja Kristo Seli, kes muu hulgas kuulub ka Tartu linnavolikogusse, tohtis osaleda h\u00e4\u00e4letusel, mis otsustas maja tuleviku. \"Impulss\" on eetris algusega kell 20 Eesti Televisioonis.\u00a0    \t\t\t\t\tToimetaja:  Mirjam M\u00e4ekivi   "}
{"text":"Alistumine ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s \u2013 vastus Mihkel MutileOn t\u00f5si, et p\u00f5lisrahva s\u00fcndimus ei t\u00f5use l\u00e4hemas tulevikus tasemele, mis tagaks senise\u00a0rahvaarvu. See ei t\u00e4henda, et peaksime meelt heitma ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsimisest loobuma, kirjutab Jaak Valge (EKRE).Olin oma Eesti rahvastiku olukorda kirjeldava ning riigi puuduvat huvi nentiva artikli pealkirjaks pannud \u00abAlistumine\u00bb, mida s\u00f5nastades tahtsin viidata Michel Houellebecq'i samanimelisele d\u00fcstoopiale. Raamatus kirjeldatakse Prantsusmaa kaotamist tohutu sisser\u00e4nde, poliitikute m\u00fc\u00fcdavuse ja intellektuaalide \u00fcksk\u00f5iksuse t\u00f5ttu.\nIlmudes sai mu tekst siiski teise pealkirja. Lugedes mu artiklile reageerinud Mihkel Muti artiklit \u00abKes kardab ukrainlasi\u00bb,\u00a0tundus siiski, et viide Houellebecq'ile v\u00f5inuks selgemalt sisse j\u00e4\u00e4da. Aga Mihkel Muti kui k\u00f5rgintellektuaali tekstist t\u00f5ukudes on meeldiv\u00a0ikkagi arutleda. Pealegi oleme suuresti sama\u00a0meelt.\n\nOlen paljuski Mutiga n\u00f5us, aga mitte l\u00f5puni\n\nMutt v\u00e4idab, et pole \u00f5ige panna \u00fchte patta Eestis mitu p\u00f5lve elanud venekeelseid ja uusi tulijaid ning pole eetiline v\u00f5rdsustada N\u00f5ukogude okupante ja Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke.\nT\u00f5si, aga vaevalt keegi neid niimoodi asja eest teist taga v\u00f5rdsustabki. Samuti pole \u00f5ige pidada Mihkel Muti kombel k\u00f5iki okupatsiooni ajal siia saabunuid okupantideks, ja k\u00f5iki alates 24. veebruarist 2022 Ukrainast Eestisse saabunuid s\u00f5jap\u00f5genikeks.\nEsimeste hulgas on enamuses head inimesed ja nende j\u00e4reltulijad, kes praeguseks peavad Eestit oma kodumaaks, ja teiste seas on teadmata hulk\u00a0seiklejaid ja desert\u00f6\u00f6re, kes olukorda \u00e4ra kasutavad. K\u00fcll aga on neil k\u00f5igil \u00fchine joon ning seda s\u00f5ltumata Eestisse saabumise motiividest \u2013\u00a0nad pole eestlased. See on meie rahvusriigi seisukohalt k\u00f5ige olulisem.\nSamuti leiab Mutt, et s\u00f5na \u00abumbkeelne\u00bb\u00a0v\u00f5ib kasutada pigem siin pikka aega elanud venekeelsete kohta, kes ikka veel riigikeelt ei valda, aga s\u00f5jap\u00f5genike puhul pole m\u00f5istlik eeldada, et nad juba poolteist aastat tagasi oleksid eesti keele \u00f5pinguid alustanud.\nJ\u00e4lle t\u00f5si, aga eestlaste seisukohalt on m\u00f5lemad grupid elukohamaa Eesti\u00a0riigikeele m\u00f5istmises umbkeelsed ja\u00a0muudavad meie avalikku ruumi senisest venekeelsemaks. Pole kahtlust, et paljude ukrainlaste v\u00e4ljar\u00e4ndemaa valiku \u00fcheks motiiviks sai Eesti just seet\u00f5ttu, et siin saab vene keelega hakkama.\nSamuti olen n\u00f5us Mihkel Muti v\u00e4itega, et ukrainlaste puhul on p\u00f5hik\u00fcsimus, kellega nad vaimselt ja poliitiliselt \u00fchte heidavad ning sellega, et ukrainlaste enamikul pole venelaste vastu kuigi h\u00e4id tundeid. T\u00f5si, aga seda viimast ilmselt esialgu. Mina ega Mihkel Mutt ei tea, kui palju on Ukrainast tulnute seas venelasi ja kui palju ukrainlasi. Teiseks pole raske prognoosida, et m\u00f5ne aja p\u00e4rast tunnevad slaavlased omavahel suuremat \u00fchtsust\u00a0kui meietaoliste soomeugrilastega.\nPeamise s\u00f5numina toob Mutt aga oma artiklis v\u00e4lja, et meie \u00ab\u00fchiskonnagrammofonil\u00bb\u00a0k\u00e4ib ringi \u00fcks meie p\u00f5himuresid ehk Eesti riigi elanikkonna kahanemine. Tema v\u00e4itel pole keegi n\u00e4idanud m\u00f5istlikku v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su ja p\u00f5lisrahva loomulikku juurdekasvu ei terenda. Ukrainlased on m\u00f5nda aega n\u00f5us lihtsamaid t\u00f6id tegema. Mihkel Mutt leiab, et k\u00fcsimus ei ole migratsioonis v\u00f5i mittemigratsioonis, vaid selles, kes tulevad. Mihkel Mutt eelistab ukrainlasi moslemitele.\nOn t\u00f5si, et p\u00f5lisrahva s\u00fcndimus ei t\u00f5use l\u00e4hemas tulevikus tasemele, mis tagaks senise rahvaarvu. See ei t\u00e4henda, et peaksime meelt heitma ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsimisest loobuma.\nVastupidi \u2013 m\u00f5istlik ja realistlik tee on olemas. Esiteks tuleks meil luua professionaalidega mehitatud riigiasutus\u00a0peaministri b\u00fcroo v\u00f5i presidendi kantselei juurde v\u00f5i kusagile mujale. See ei v\u00f5ta suurt ressurssi. Seal v\u00f5ib olla t\u00f6\u00f6tajaid sada korda v\u00e4hem\u00a0kui haridus- ja noorteametis v\u00f5i viisk\u00fcmmend korda v\u00e4hem\u00a0kui EASis. Seal tuleks pidevalt seirata\u00a0ja anal\u00fc\u00fcsida\u00a0meie rahvastiku olukorda ning pakkuda poliitikameetmeid. Praegu niisugust ajutrusti ei ole.\u00a0Ehk polegi vaja imestada, et isik, kes on ikka veel Eesti Vabariigi peaminister, arvab, et eestlaste osakaal Eestis on 85 protsenti.\n\nS\u00fcndimust on v\u00f5imalik t\u00f5sta\n\nJuba praegu teame, et m\u00f5istlike ja h\u00e4sti sihitud s\u00fcnni-, laste- ja peretoetustega ning peredele majandusliku stabiilsuse tagamisega on v\u00f5imalik s\u00fcndimust m\u00f5\u00f5dukalt t\u00f5sta, sest eesti pered soovivad rohkem lapsi. Teame ka seda, et t\u00f6\u00f6ealiste ja \u00fclalpeetavate proportsiooni parandamiseks on v\u00f5imalik pikendada Eesti inimeste tervelt elatud aastaid.\n\u00dcks, paraku ebapopulaarne, aga efektiivne meede on m\u00f5istlik alkoholipoliitika, mis aitaks ennetada meeste enneaegset vananemist ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukaotust. Liberaalse alkoholipoliitika poolest eristub Eesti koos L\u00e4tiga teistest L\u00e4\u00e4nemere-\u00e4\u00e4rsetest riikidest.\nMigratsiooni puhul ei ole valik ukrainlaste ega moslemite vahel. Esimeste puhul ei n\u00e4e Mihkel Mutt midagi hirmu\u00e4ratavat v\u00f5i peletavat, teised v\u00f5tavad aga kirjaniku k\u00f5hedaks.\nValik on massiimmigratsiooni j\u00e4tkumise v\u00f5i migratsiooni targa reguleerimise vahel. Viimane t\u00e4hendab \u00fchtlasi, et migratsioonisaldo tuleb viia nulli. Ukrainast s\u00f5ja ajal tulnud tuleb aga p\u00e4rst s\u00f5ja l\u00f5ppu taas koju aidata.\u00a0See on kasulik meile ja h\u00e4davajalik Ukrainale. Praeguse massiimmigratsiooniga loome p\u00fcramiidskeemi, kuna ukraina ja vene p\u00e4ritolu immigrantide s\u00fcndimus eestlaste omast madalam.\nOlen taas Mihkel Mutiga n\u00f5us. Moslemite massiimmigratsioon, mis pole praegu meile ohtlik, ei saa ka tulevikus kasulik olla, sest nad\u00a0ei pruugi siin t\u00f6\u00f6le hakata. Praegu peaks meid k\u00f5hedaks tegema eelk\u00f5ige vene keele kasutamise silman\u00e4htav laienemine avalikus ruumis. Kas on m\u00f5tet tunda k\u00f5hedust selle \u00fcle, et keegi v\u00f5ib kunagi panna p\u00f5lema seina, kui praegu p\u00f5leb heleda leegiga maja katus.\nNullsaldo ei t\u00e4henda kapseldumist, sest r\u00e4ndek\u00e4ive ehk edasi-tagasi liikumine on meil nii ehk naa \u00fcsna suur. K\u00fcll aga on massiimmigratsiooni l\u00f5pp ja nullmigratsioonisaldo teiste rahvastikupoliitiliste meetmete, aga ka majandusliku uuenduse eelduseks.\nPeamine on teadvustada, et eestlaste osakaalu kahanemine, seejuures tulijate rahvusest v\u00f5i usust hoolimata, on meile palju ohtlikum kui Eesti rahvaarvu langus. Eestlaste s\u00fcndimus hakkab targalt tegutsedes kunagi kasvama, aga sellest ei ole kasu, kui oleme selleks ajaks oma riigi\u00a0immigrante t\u00e4is vedanud. Kui v\u00e4lisp\u00e4ritolu rahvastiku osakaal\u00a0\u00fcletab kriitilise piiri, saab olema veel rohkem suurema massiimmigratsiooni n\u00f5udjaid.\u00a0Eestis realiseerub siis Michel Houellebecq'i kirjeldatud Prantsusmaa stsenaarium.\nKirjeldatud meetmete kasutuselev\u00f5tt ongi m\u00f5istlik v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s. Millegip\u00e4rast arvan, et Mihkel Mutt n\u00f5ustub sellega."}
{"text":"Ukraina julgeolekuamet puistas Mukat\u0161eve linnavolikoguKIIEV, 10. oktoober, Interfax-BNS \u2013 Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) kinnitas ametlikult, et korraldas suure korruptsiooniskeemi juhtumi uurimiseks Taga-Karpaatias Mukat\u0161eve linnavolikogus l\u00e4biotsimise.\n\"Julgeolekuteenistus viis koos korruptsioonit\u00f5rjeagentuuriga l\u00e4bi hulga l\u00e4biotsimisi seoses ulatusliku korruptsiooniskeemiga Taga-Karpaatias Mukat\u0161eve linnavolikogus. Korrakaitsjad uurivad osa linna keskse spordikompleksi eraomandisse \u00fcleandmise k\u00f5iki asjaolusid,\" edastas SBU teisip\u00e4eval Telegramis.\nM\u00e4rgiti, et esialgsel hinnangul v\u00f5is see tehing tekitada riigile ligi 100 miljoni grivnat kahju. Praegu j\u00e4tkuvad varasema kriminaalmenetluse juurdlustoimingud, sealhulgas Mukat\u0161eve linnavolikogu haldushoonetes.\nKorruptsioonivastase eriprokuratuuri juhendamisel viiakse korruptsiooni paljastamiseks l\u00e4bi k\u00f5ikeh\u00f5lmavaid meetmeid.\nVarem teatas SBU allikale viidates, et seoses Avangardi staadioni \u00fcmber asuva linnamaa korruptiivse m\u00fc\u00fcgi skeemiga korraldati l\u00e4biotsimisi Mukat\u0161eve linnapea Andri Baloga ja Mukat\u0161evo rajoonivolikogu esimehe M\u00f5hhailo Lanjo juures ning mitmes ettev\u00f5ttes.\nAllika s\u00f5nul pani Mukat\u0161eve linnavolikogu suvel enampakkumisele kolm hektarit linnamaad. \"Klassikalise korruptsiooniskeemi j\u00e4rgi langetati krundi maksumust mitu korda. V\u00f5itjaks osutus ettev\u00f5te, mis tegelikult kuulub Mukat\u0161eve rajoonin\u00f5ukogu esimehele Lanjole, kes on rohkem tuntud kui kuritegevuse boss Bljuk,\" \u00fctles agentuuri juht.\n\"Maa hinda langetati k\u00fcmme korda. Mukat\u0161eve linnaeelarve kaotas m\u00fc\u00fcgist 100 miljonit grivnat,\" \u00fctles ta.\nInterfax-Baltic News Service"}
{"text":"Mis m\u00f5ttes te panete leivap\u00e4tsi p\u00f5randale!?Markus H. Ilvese autorilavastuse \u00abMetazoa\u00bb fookuses on inimsuhted.\nSujuvate \u00fcleminekutega sket\u0161idest koosnev lavalugu on m\u00f5neti m\u00f5tteline j\u00e4rg paari aasta tagusele lavastusele \u00abVabalt peetavate kanade munad\u00bb, kaks kolmandikku osat\u00e4itjatestki samad.\n\n\u00abMetazoa\u00bb\n\n\tTallinna Linnateater\n\tLavastaja Markus H. Ilves, osades Maris N\u00f5lvak, Simo Andre Kadastu ja Jan Ehrenberg\n\tKunstnikud: Joel V\u00e4li ja Kadi Sink\n\tTekst: Markus H. Ilves ja trupp\n\tEsietendus 07.10.2023 Salme kultuurikeskuse v\u00e4ikesel laval\n\n\nK\u00fcmmekond minutit enne etenduse algust \u00fcksiti h\u00e4maral laval olevat pruunikates toonides kaarseina silmitsedes ei teadnud ma, mida ees\u00adootavast arvata. M\u00f5te liikus keskmisest \u00abkunstip\u00e4rasemalt\u00bb kujundatud sauna eesruumist Wiiralti \u00abP\u00f5rguni\u00bb ja sealt omakorda n\u00f5iamajast liivakivikoobasteni. Millist tausta\u00adlugu pehmed seinad teatrivaatajale tegelikult jutustama hakkavad, see s\u00f5ltub paljuski temast endast, huumorimeelest, senisest elukogemusest ja fantaasiast. Milline on see m\u00fcstiline hulkrakne, Metazoa, kes kohe vaataja fookusesse j\u00f5uab?\nEsialgu j\u00e4\u00e4b mu m\u00f5te pendeldama p\u00f5rgu ja koobaste vahele. Etenduse alguses v\u00e4rvuvad pehmed seinad valguse toel punaseks ning joonistuvad v\u00e4lja mitmesugused kujundid, nende seas n\u00e4ib olevat nii koltunud luid kui ka kortsus ja kr\u00f5nksus s\u00f5rmi \u2013 ilmselgelt olen liiga suure osa oma elust veetnud p\u00f5nevikke ja krimkasid vaadates. Mida tahetakse vaatajale selle seinaga \u00f6elda? On see meie ajalooline minevik, mis meid kr\u00f5nksus s\u00f5rmedega oma haardes hoiab? Igap\u00e4evaelu on omamoodi p\u00f5rgu?\n\nLinnateatri \u00abMetazoa\u00bb: Etenduse alguses v\u00e4rvuvad pehmed seinad valguse toel punaseks ning joonistuvad v\u00e4lja erinevad kujundid, nende seas n\u00e4ib olevat nii koltunud luid kui ka kortsus ja kr\u00f5nksus s\u00f5rmi.\n\n\u00a0\nSiim Vahur\n\nEbav\u00f5rdne kooslus\nSugestiivse muusika saatel ja m\u00f5tteid keerlema panevas valguses vingerdavad end l\u00e4bi seinte lavale kolm kookonit. Nad vahetavad kohti, roomavad, koogutavad, sirutavad justkui liblikad, kes p\u00fc\u00fcavad end turvalisest kasvukeskkonnast v\u00e4lja pressida ning oma tegelikku ilu ja olemust ilmarahvale n\u00e4idata. Valguskiired ja varjud aitavad neil kasvada ning korraga on nad seal argiriietuses, eredas lavavalguses: \u00fcks naine ja kaks meest, igas m\u00f5ttes ebav\u00f5rdne kooslus.\nKui algul tundub, et kolmik on v\u00e4ga \u00fcksmeelne, siis juba esimese takistuse, jagamisele kuuluva leivap\u00e4tsi juures hakkavad m\u00e4ngima suhted ja j\u00f5ujooned. Ja nagu elus ikka juhtub, kaasnevad kolmiku puhul kaks \u00fche vastu vastandumine, tiimide \u00fcmberm\u00e4ngimine, positsioonide \u00fcmberkalkuleerimine. Vaatajale saavad osaks v\u00e4ga elulised stseenid, mis v\u00f5ivad teda ajada nii naerma kui ka nutma: lapsep\u00f5lvetraumad, sassis suhted, valestim\u00f5istmine, hirm tundmatu ees, n\u00e4lg ja v\u00f5im, v\u00f5itja ja kaotaja, usaldamatus ja usaldamine. Humoorikas v\u00f5tmes edasi antud sket\u0161ide k\u00f5rval kerkib tahtmatult esile ka m\u00f5te: miks me oleme inimestena sellised, nagu oleme? Miks me peame vastanduma igas v\u00f5imalikus teemas? Miks peab alati olema keegi kannataja? L\u00f5puks taandub ju k\u00f5ik sellele, kas ja keda me usaldame.\nK\u00f5igi nende rohkem v\u00f5i v\u00e4hem humoorikate lugude seast j\u00e4i mu hinge vaevama esimene, kus keskmes on p\u00e4ts peenleiba. Mida rohkem ma sellele m\u00f5tlen, seda erinevamaid t\u00f5lgendusi sellele leian. Esimese hooga olin h\u00e4iritud, et leib on p\u00f5randal ja j\u00f5uab stseeni l\u00f5puks tagasi p\u00f5randale. M\u00f5tlesin pikalt oma kodusele kasvatusele, s\u00f5dadele nii minevikus kui ka olevikus, samuti uudistes iga p\u00e4ev ette jooksvatele leivavilja ja maailma kummitava n\u00e4ljah\u00e4da teemadele. Veidi hiljem, nendest m\u00f5tetest lahti lastes, meenutasin kogu stseeni hoopis teise nurga alt. Miks me suhtume hoolimatult asjadesse (aga miks ka mitte inimestesse), mis (v\u00f5i siis kes) on meie jaoks igap\u00e4evase elu lahutamatud osad ning millest (kellest) oskame puudust tunda alles siis, kui nad \u00fchel hetkel k\u00e4ttesaamatuks osutuvad?\n\u00abMetazoas\u00bb on laval Maris N\u00f5lvak, Simo Andre Kadastu ja Jan Ehrenberg, lavastaja Markus H. Ilvese kursusekaaslased lavakunstikooli 29. lennust. Kavalehelt v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et tekst on valminud lavastaja ja trupi koost\u00f6\u00f6s. Kolmiku koostoimimine laval on orgaaniline ja sujuv, puudub esimestele etendustele sageli iseloomulik pinge ja kramplikkus. N\u00e4itlejate kohalolu on tuntav ka siis, kui nad parasjagu stseenis ei osale: ilmed, kaasaelamine, peegelduvad emotsioonid. N\u00e4ha on, et trupp usaldab lavastajat ja lavastaja oma truppi.\n\nM\u00e4ng leivaga: Simo Andre Kadastu, Maris N\u00f5lvakja Jan Ehrenberg linnateatri lavastuses \u00abMetazoa\u00bb.\n\n\u00a0\nSiim Vahur\n\nTurvaline valik\nKavalehte sirvides olin \u00fcllatunud, et olen n\u00e4inud ka k\u00f5iki varasemaid Ilvese lavastusi ning enamikku N\u00f5lvaku, Kadastu ja \u00adEhrenbergi rollidest, alates juba nende lavakooli diplomietendustest kuni praegu m\u00e4ngukavas olevateni. Lavastusi ja osat\u00e4itmisi k\u00f5rvutades paistab silma, et Ilves on \u00abMetazoa\u00bb truppi valides teinud turvalise k\u00e4igu, minnes kindla peale v\u00e4lja.\nPikalt etenduse-eelset m\u00f5tteainet pakkunud lavakujunduse autorid on Joel V\u00e4li ja Kadi Sink, vaataja fantaasiat aitab elama panna valguskunstnik Emil Kallas ning helikujunduse taga on Arbo Maran ja Markus H. Ilves. Ma loodan alati, et kavalehel on mingeidki vihjed kasutatud heliteostest ja nende autoritest, kuid kahjuks j\u00e4\u00e4b see ka seekord vaataja eest saladuseks. Lavastuse alguses muusikas mantrana k\u00f5lav s\u00f5nade kordus kummitab nii m\u00e4lus kui s\u00fcdame r\u00fctmis veel p\u00e4ev hiljemgi. Vaatajana tasub lavastajat usaldada, sest nii m\u00f5nedki lavastuse kihid ilmuvad v\u00e4lja hoopis hiljem, siis kui seda enam oodatagi ei oska.\n"}
{"text":"Lapsevanemad pigistavad h\u00fcvitisest viimase v\u00e4lja\u201eArvutan iga kuu ette \u00e4ra, kui palju v\u00f5in t\u00f6\u00f6d teha,\u201c \u00fctleb vanemah\u00fcvitist saav ema. \u201eLubatud tulu summa on liiga v\u00e4ike.\u201cUmbes aasta tagasi uputasid kiirabi\u00f5e Anu K\u00e4rneri virtuaalset postkasti kirjad, mille sisu oli sama: miks sa juba t\u00f6\u00f6l oled? Tema laps oli m\u00f5ni kuu vana ja Anu tegi kiirabis vahetusi.\u201eMulle meeldib hoida oma teadmisi v\u00e4rskena ja k\u00e4ia n-\u00f6 oma tassi t\u00e4itmas,\u201c p\u00f5hjendab ta, miks t\u00f6\u00f6le kippus. \u201e\u00d5nnelik ema v\u00f5rdub \u00f5nnelik laps ja pere. Kui olen eemal, on laps isa, vanaema v\u00f5i vanavanaemaga. Oluline on pere heaolu, mitte iganenud m\u00f5tteviis naise kohast kodus.\u201cSamal ajal saab Anu vanemah\u00fcvitist ja j\u00e4lgib hoolega, et t\u00f6\u00f6l teenitud lisaraha j\u00e4\u00e4ks igakuise lubatud lisatulu 2145 euro sisse. \u201eMinu jaoks on lubatud tulu liiga v\u00e4ike,\u201c t\u00f5deb ta. \u201eSee piirm\u00e4\u00e4r v\u00f5iks olla v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne maksimaalse vanemah\u00fcvitise ehk 4291 euroga.\u201cKui Anu saab preemiaid ja lubatud summa l\u00f5hki l\u00e4heb, peab ta Sotsiaalkindlustusameti (SKA) lehel selle \u00e4ra m\u00e4rkima. Siis arvestab SKA \u00fcleteenitud tulu vanemah\u00fcvitisest juba varakult maha. \u201eMinu t\u00f6\u00f6 on tunnipalgap\u00f5hine, mist\u00f5ttu arvutan iga kuu ette \u00e4ra, kui palju v\u00f5in t\u00f6\u00f6d teha.\u201cPead j\u00e4lgima, et miinustesse ei j\u00e4\u00e4ksVandeadvokaat Mari Anne Rohtlal s\u00fcndis esimene laps eelmise aasta septembris. Ta on p\u00e4rast lapse s\u00fcndi peaaegu katkestusteta t\u00f6\u00f6d teinud, sest t\u00f6\u00f6aeg on paindlik ja ta teeb s\u00fcdamel\u00e4hedast t\u00f6\u00f6d - v\u00f5itleb rohepesuga. Ka tema abikaasa ei v\u00f5tnud lapsepuhkust.Mari Anne k\u00fcll lootis, et saab p\u00e4rast beebi s\u00fcndi lapsepuhkusele minna, aga tema s\u00f5nul juhtus see, et ta siiski edasi t\u00f6\u00f6tas, h\u00e4sti loomulikult. \u201eIkka olid mingid s\u00fcdamel\u00e4hedased projektid pooleli. Ka samal p\u00e4eval, kui laps s\u00fcndis ja sain hommikul aru, et on tuhud, tegelesin k\u00f5igepealt tund aega t\u00f6\u00f6de delegeerimisega ja siis l\u00e4ksin s\u00fcnnitama.\u201cL\u00f5puks oli Mari Anne kohustuslikul emapuhkusel 30 p\u00e4eva v\u00f5imalikust 100-st. P\u00e4rast seda j\u00e4i vanemah\u00fcvitisele. Ta ei t\u00f6\u00f6ta lapse k\u00f5rvalt t\u00e4iskoormusega. \u201eSee on \u00fclihea v\u00f5imalus, et koormust jaotada,\u201c kiidab ta. Ainuke takistus on Mari Anne s\u00f5nul see, et ei tohi vanemah\u00fcvitise ajal teenida \u00fcle lubatud miinimumi, mis on sel aastal 2145 eurot. \u201ePead ise kogu aeg vaatama, et miinustesse ei j\u00e4\u00e4ks.\u201cSellega seoses v\u00f5ib naise s\u00f5nul tekkida ebav\u00f5rdne olukord, kui vanemah\u00fcvitist saav lapsevanem ei saa vastu v\u00f5tta boonuseid ja lisatasusid - isegi kui need on teenitud t\u00f6\u00f6 eest, mis sai tehtud enne vanemapuhkusele j\u00e4\u00e4mist. P\u00f5hjus lihtne: kui need tasud \u00fcletavad 2145 eurot, v\u00e4hendatakse vanemah\u00fcvitist.\u201eOlen j\u00e4lginud, et sissetulek ei oleks lubatust suurem. Ma saan aru, miks see s\u00fcsteem on vajalik - ega riik ei pea ka kogu elu kinni maksma. Aga m\u00f5nikord tekib tunne, et sunnitakse j\u00f5uga kodus olema ja v\u00e4hem tegema.\u201cMari Anne on pidanud SKA-le vanemah\u00fcvitist tagasi maksma, umbes paarsada eurot korraga. \u201eKolm-neli korda on seda ette tulnud, kuigi selline tunne on, et saan iga kuu neid kirju,\u201c naerab ta. \u201eM\u00f5nikord l\u00e4heb endal arvestus sassi, kui saan n\u00e4iteks lisatasusid ja need mitmes jaos tulevad.\u201cNoorel emal ei ole \u00fchtki tuttavat, kes oleks p\u00e4rast lapse s\u00fcndi j\u00e4tkanud t\u00f6\u00f6tamist sarnasel moel kui tema. \u201eK\u00f5ige levinum on, et kui naine tahab edasi t\u00f6\u00f6tada, hakkab mees vanemah\u00fcvitist saama ja ka t\u00f6\u00f6tab samal ajal osakoormusega edasi. Me arutasime seda mehega, aga leidsime, et pole vaja.\u201cBeebi k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tamine ei ole aga lihtne. \u201eVananesin aastaga viis aastat. See k\u00f5ik tuleb enda arvelt,\u201c muigab Mari Anne. Temal oli just vasts\u00fcndinu k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tada k\u00f5ige lihtsam: alguses laps lihtsalt s\u00f5i ja magas rahulikult, hiljem l\u00e4ks keerulisemaks.Mari Anne kirjeldab, et kui laps \u00e4ratas ta kell neli \u00f6\u00f6sel \u00fcles ja siis uuesti magama j\u00e4i, otsustas Mari Anne ise \u00e4rkvele j\u00e4\u00e4da ja kella \u00fcheksani hommikul t\u00f6\u00f6d teha. \u201eSiis oli enamik t\u00f6\u00f6asju tehtud ja sain p\u00e4ev otsa lapsega tegeleda.\u201cKui mees \u00f5htul t\u00f6\u00f6lt koju tuleb, v\u00f5tab ta lapsega tegelemise \u00fcle. Siis teeb Mari Anne kooliasju. Ta astus sel s\u00fcgisel doktorantuuri.Poole aasta p\u00e4rast saab laps minna lasteaeda. \u201eTa kindlalt l\u00e4heb, sest ma ei leia, et oleks vajalik, et ta oleks kauem kodus.\u201cT\u00f6\u00f6andja hoiab raha kinniKogemusi ja n\u00f5u vanemapuhkusest viimase v\u00e4ljapigistamiseks jagavad lapsevanemad sotsiaalmeediagruppides. \u00dcks anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4nud ema kirjeldas, et hakkab saama maksimaalset h\u00fcvitist - uuest aastast 4733 eurot kuus. Tal avanes ka v\u00f5imalus teenida iga kuu lisaraha, kuid see \u00fcletaks lubatud tulu - poolt h\u00fcvitisest. Ta uurib, kas on v\u00f5imalusi rahas mitte kaotada.Neid v\u00f5imalusi t\u00f5esti on: eelmise aasta aprillist saab vanemah\u00fcvitise saamist peatada. Selle v\u00f5ib ka mitmeks kuuks pausile panna ja kasutada millal iganes kuni lapse kolmeseks saamiseni. V\u00f5ib ka teha nii, et v\u00f5tad v\u00e4lja pool h\u00fcvitist kuus ja teenid samal ajal lisaraha.Endiselt tehakse ka nii, et t\u00f6\u00f6andja hoiab \u201eraha kinni\u201c ja maksab selle vanemah\u00fcvitise saajale v\u00e4lja sobival ajal nii, et see h\u00fcvitist ei v\u00e4hendaks. Teinekord saab teha t\u00f6\u00f6andjaga kokkuleppe, et kord kvartalis tuleb suurem summa ja selleks kuuks pannakse vanemah\u00fcvitis pausile.Kel on oma firma, saab esitada arveid ja tulu ka firmas kinni hoida, kuniks tekib ideid ja v\u00f5imalusi rahaga midagi ette v\u00f5tta.Kolme lapse ema Piret* on kolm korda vanemah\u00fcvitise saamise pausile pannud, sest keegi ametnikest ei osanud talle selgitada, kas vanemah\u00fcvitise saamise ajal v\u00f5iks l\u00e4hetuses k\u00e4ia v\u00f5i mitte. Tundus k\u00f5ige lihtsam see lihtsalt seniks peatada.Kadri* saab aasta l\u00f5puni vanemah\u00fcvitist. Tema amet - elektriv\u00f5rkude projekteerija - v\u00f5imaldab samal ajal kodus t\u00f6\u00f6d teha. \u201eOlen kogu vanemah\u00fcvitise aja maksimumm\u00e4\u00e4ras lubatud lisa teeninud. Kohe, kui kas v\u00f5i k\u00fcmme eurot l\u00e4heb \u00fcle piiri, siis sotsiaalkindlustusamet kirjutab ja n\u00f5uab osa tagasi.\u201cKuna Kadri pere kolis maale ja on vaja teha renoveerimist\u00f6id, otsustasid nad mehega kohe, et Kadri puhkab vaid n-\u00f6 kohustuslikud kolm kuud ja teeb siis t\u00f6\u00f6d edasi, sest iga sent kulub \u00e4ra. Sellise kokkuleppe tegi Kadri t\u00f6\u00f6andjaga juba enne lapse s\u00fcndi.\u201eKuna minu palk s\u00f5ltub otseselt minu enda t\u00f6\u00f6 mahust, siis saan seda ise reguleerida. Vahel oli kuid, kus tulid preemiad v\u00f5i muud lisatulud, millega ei olnud arvestanud. Siis tuli ka kohe SKA-lt teade, mis ulatuses pean riigile tagasi maksma.\u201cKui Kadri puhkuse v\u00f5ttis, kandis t\u00f6\u00f6andja puhkuseraha \u00fcle enne puhkust. Siis l\u00e4ksid tulud \u00fcle lubatud piiri ja Kadri pidi SKA-le 100 eurot tagasi maksma. \u201eP\u00fc\u00fcdsin neile k\u00fcll seletada, et raha on j\u00e4rgmise kuu eest ja siis ka palk selle v\u00f5rra v\u00e4iksem, aga see ei olnud vabandus. Arvestatakse konkreetse kuu sissetulekuid.\u201c\u201eEga see lapse k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6 tegemine lihtne ei ole. Minu puhul t\u00e4hendab see, et iga lapse uni ja \u00f5htune aeg oli arvuti taga t\u00f6\u00f6 t\u00e4he all. Aga kindlasti on olnud see pere sissetuleku osas suur abimees. Selle lisasissetuleku eest on kinni makstud mitu ehituslaenu. Maja on renoveeritud ja soojustatud. Pingutus kindlasti tasus ennast \u00e4ra.\u201cMehe t\u00f6\u00f6 eest sai palka naineMarko* peres oli nii, et tema lapse ema sissetulekud olid pikaks ajaks nulli kukkunud, sest firma, kus ta t\u00f6\u00f6tas, l\u00e4ks koroona ajal pankrotti. Niisiis oli ette teada: m\u00f5istlik on, et vanemah\u00fcvitist hakkab saama Marko. Samal ajal t\u00f6\u00f6tas Marko poole kohaga t\u00f6\u00f6andja juures edasi.Lisaks on mehel enda firma, mille alt tegeles ta IT-projektidega. Palka maksis ta sealt firmast hoopis oma naisele, kes oli lapsega kodus. \u201eNaisel oli t\u00f6\u00f6leping minu ettev\u00f5ttega ja ta sai palka t\u00f6\u00f6 eest, mida mina tegin. Kui oleksin ise selle palga v\u00f5tnud, oleks vanemah\u00fcvitis v\u00e4henenud.\u201cTeine p\u00f5hjus, miks mees enda firmast hoopis naisele palka maksis, peitus selles, et naise eest oleks mingi periood makstud sotsiaalmaks ja sellest saadavad h\u00fcved, n\u00e4iteks haigekassa.\u201eNii m\u00f5nigi inimene ei saa lubada eemalolekut t\u00f6\u00f6st ka beebi ajal, muidu enda v\u00e4ikesed \u00e4rid kukuvad kokku,\u201c t\u00f5deb mees. \u201eTegelikkuses pole ju eesm\u00e4rk mitte petta riiki, vaid tagada perele sissetulekud ja heaolu.\u201cMaksu- ja tolliamet hoiatab: oht kelmusteksMaksu- ja tolliamet (MTA) juhib t\u00e4helepanu, et raha v\u00e4ljaviimine \u00e4ri\u00fchingust ei ole nii kerge, et seda ei oleks v\u00f5imalik hiljem tuvastada ja vastavat maksukohustust m\u00e4\u00e4rata.MTA p\u00f6\u00f6rab k\u00f5ikidele riskidele t\u00e4helepanu, sh ka sellele, et kui t\u00f6\u00f6d on teinud vanemapuhkusel olev isik, siis kas talle on deklareeritud kogu t\u00f6\u00f6 eest tehtud tasu v\u00f5i on teda tasustatud lisaks m\u00f5nel muul mitteseaduslikul moel.Selline tegevus tooks vanemah\u00fcvitise saajale kaasa ka tagasin\u00f5ude Sotsiaalkindlustusametilt ja tegu on kriminaalkorras karistatav (kelmusena).Vanemah\u00fcvitise peatamine on aina popimKui vanemah\u00fcvitise (VH) saaja brutotulu \u00fches kuus lisaks vanemah\u00fcvitisele on 2023. aastal suurem kui 2145,65, siis on vanemal kaks v\u00f5imalust: kas oma tulust SKA-le teada anda ja SKA saab selle alusel VHd v\u00e4hendada v\u00f5i VH saamine selleks perioodiks peatada, kui vanem suuremat tulu teenib, et tema v\u00e4ljamakstavat vanemah\u00fcvitist ei v\u00e4hendataks.SKA pereh\u00fcvitiste valdkonna juhi Pirjo K\u00fcnnapuu s\u00f5nul on see ette n\u00e4htud selleks, et v\u00e4ikelaste vanematel oleks kuni lapse 3aastaseks saamiseni v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchendamisel paindlik olla.Ajavahemikus 1.4.2022 kuni 5.10.2023 on seda v\u00f5imalust kasutanud keskmiselt 84 vanemat kuus (vt graafik) ning see on \u00fcha populaarsem.2023. aasta augustikuu seisuga on kokku 20 087 vanemah\u00fcvitise saajat, neist mehi 4469 ja naisi 15 618.Neid lapsevanemaid, kellele on makstud vanemah\u00fcvitist ja kelle eest on t\u00f6\u00f6andja samal ajal tasunud sotsiaalmaksu, on kokku 5992. Neist 4365 inimesel on tulu t\u00f6\u00f6tamise eest v\u00e4iksem kui 2145,65 eurot ja 1627 inimesel \u00fcle selle.Neid, kes saavad vanemah\u00fcvitist maksimumm\u00e4\u00e4ras ehk 4291,29 eurot kuus, on praegu 227. Neist 138 mehed ja 89 naised.\u00dcle 3000eurost vanemah\u00fcvitist saab 1736 inimest: neist mehi on 554 ja naisi 1182.\u00a0Jagatav vanemah\u00fcvitisLapsendaja vanemah\u00fcvitisVanemah\u00fcvitis 71. p\u00e4evastAllikas: sotsiaalkindlustusametOLULINE ON TASSI T\u00c4ITA: Kiirabi\u00f5de Anu K\u00e4rner k\u00e4is t\u00f6\u00f6l vahetusi tegemas ka imiku k\u00f5rvalt. Sest t\u00f6\u00f6 t\u00e4idab \u201etema tassi\u201c. Pildil on ta siiski koeraga. Foto Instagramist\nOHT J\u00c4\u00c4DA MIINUSESSE: Vandeadvokaat Mari Anne Rohtla on beebi k\u00f5rvalt peaaegu terve aasta t\u00f6\u00f6d teinud. Ta \u00fctleb, et kogu aeg peab ise j\u00e4lgima, et miinustesse ei j\u00e4\u00e4ks: m\u00f5nel korral ongi ta pidanud SKA-le h\u00fcvitist tagasi maksma. Foto Ilmar Saabas Illustratsioon ShutterstockAnna Teele Orav"}
{"text":"Ukraina naiste \u00e4rikeskuse looja: \u00e4ra l\u00fckka oma unistusi edasi, sest homset ei pruugi tullaUkrainas k\u00f5rgelt hinnatud j\u00e4tkusuutlikkuse ekspert Mar\u00f5na Sapr\u00f5kina on Vene agressiooni kiuste innustanud ukrainlannasid ettev\u00f5tlusega tegelema. Oma kodumaal n\u00e4eb ta tohutut visadust ja vastupanuv\u00f5imet, kuid paraku on tema s\u00f5nul tunda, et maailm hakkab s\u00f5jast v\u00e4sima.Mar\u00f5na Sapr\u00f5kina on septembri l\u00f5pus Helsingis. Ta on just l\u00f5petanud oma etteaste P\u00f5hjamaade suurimal majandusfoorumil Nordic Business Forum ning tunnistab, et sellisel \u00fcritusel k\u00f5nelemine on midagi t\u00e4iesti uskumatut. Saades teada, et ajakirjanik on p\u00e4rit Eestist, \u00fctleb Sapr\u00f5kina, et on v\u00e4ga teadlik sellest, kui palju on Eesti Ukrainat s\u00f5ja ajal aidanud, ning lisab, et tal on plaanis ka novembri l\u00f5pus ka Eestisse visiidile tulla.\nSapr\u00f5kina on Ukrainas h\u00e4sti tuntud \u2013 ta on t\u00f6\u00f6tanud 15 aastat j\u00e4tkusuutlikkuse valdkonnas ja on ka Ukraina SOS Lastek\u00fcla juhatuse liige. Praegu on tema prioriteediks Ukraina naised ning ta k\u00e4ivitas eelmisel aastal ettev\u00f5tlikele naistele loodud programmi, mille abil saavad naised oma ettev\u00f5tte luua ja t\u00f6\u00f6d leida.\nKuidas\u00a0Ukraina naisettev\u00f5tjate keskus s\u00fcndis?\nKui Venemaa alustas uuesti Ukrainas oma t\u00e4iemahulise agressiooniga, pidin ma kodumaalt lahkuma. Olin Austrias Viinis ja m\u00f5tlesin sellele, et kui raske ja valus kogemus see on, kui k\u00f5ik sotsiaalsed kontaktid, mille sa aja jooksul loonud oled, on \u00fcht\u00e4kki kadunud. Ukrainas on aga nii palju naisi \u2013\u00a0paljud on j\u00e4\u00e4nud \u00fcksikemaks \u2013\u00a0ja ma tahtsin midagi nende jaoks muuta. Hakkasingi m\u00f5tlema, mida me mittetulundus\u00fchinguna nende k\u00f5igi jaoks teha saaksime.\nNii s\u00fcndiski Ukraina naisettev\u00f5tjate keskus (Ukrainian Women Entrepreneurs Hub), kuhu kuuluvad naised, kes on huvitatud oma ettev\u00f5tte loomisest v\u00f5i arendamisest, ning sinna kuuluvad ka sponsorid, kes on valmis naisi toetama. Praeguseks oleme me koolitanud 500 naist ja minu unistus on j\u00f5uda miljonini. 30 protsenti naistest, kellel enne oma \u00e4ri ei olnud, on n\u00fc\u00fcd \u00e4riregistris end registreerinud.\nTe olete v\u00e4itnud, et vaatamata v\u00f5ib-olla levinud arvamusele, et s\u00f5jaajal palju uusi ettev\u00f5tteid tekkinud ei ole, on tegelikkus hoopis vastupidine. Kuidas see v\u00f5imalik on?\nSee vastab t\u00f5ele ja ei vasta ka. Pidasin silmas seda, et \u00fcldiselt on ettev\u00f5tteid v\u00e4hem kui enne s\u00f5da. Samas m\u00f5nes kuus, n\u00e4iteks augustis, avati rohkem oma \u00e4risid kui aasta varem. Ja muide, eelmisel aastal oli iga teine ettev\u00f5te Ukrainas naise loodud.\nAga ma arvan, et asi on ukrainlaste vastupidavuses. Kuna Ukraina on meie kodumaa ja k\u00f5ik tahavad riiki kuidagi aidata, on meil k\u00f5igil justkui \u00fchine suur eesm\u00e4rk. S\u00f5jaaeg on meile palju \u00f5petanud: \u00e4ra l\u00fckka oma unistusi edasi, sest homset ei pruugi tulla. Seet\u00f5ttu on ka ilmselt paljudele ukrainlannadele selline m\u00f5tteviis s\u00fctitajaks, et oma ettev\u00f5ttega algust teha.\n\u00dcks L\u00e4\u00e4ne-Ukraina naine \u00fctleski mulle konkreetselt, et tal ei ole v\u00f5imalik oma \u00e4riga enam oodata. Ja paljud naised n\u00e4iteks Mariupolist ja teistest linnadest, kes pidid mujale elama minema ja oma \u00e4rid maha j\u00e4tma, tahtsid uuesti proovida.\nMuide, teel Nordic Business Forumile oli mul Moldovas lennujaamas ootamatu kohtumine 40 ukrainlannaga, kelle t\u00f6\u00f6andja oli neid premeerinud n\u00e4dalase puhkusereisiga Kreekasse. T\u00f6\u00f6andja juhtus olema ukrainlanna Irpinist, kes p\u00e4rast agressiooni algust pages L\u00e4\u00e4ne-Ukrainasse, kus ta oma \u00e4riga alustas eelmise aasta mais! Ta alustas nullist ja aastaga on ta j\u00f5udnud niikaugele, et saab endale lubada oma t\u00f6\u00f6tajate puhkusele saatmist! See on t\u00e4iesti uskumatu ja ma t\u00f5esti usun, et rolli m\u00e4ngib ukrainlaste seletamatu vastupidavus.\n\nSapr\u00f5kina kandis foorumil m\u00f5istagi ukrainlanna disainitud ja \u00f5mmeldud kost\u00fc\u00fcmi.\nNordic Business Forum\n\nMilliseid \u00e4risid t\u00e4nu teie programmile Ukrainas avatud on?\nPalju on haridusvaldkonnaga seotud \u00e4risid: n\u00e4iteks IT, siis inglise ja teiste v\u00f5\u00f5rkeelte koolid. Siis on moe- ja \u00fcldiselt k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga seotud ettev\u00f5tted. Kohvikud, toidukohad. Tore on see, et kui inimesed teavad, et \u00e4ri p\u00fcsti pannud inimene on kuskilt pagenud ja pidanud uuesti alustama, siis nad tahavad teda toetada.\nAga kuidas s\u00f5jatingimustes \u00fcldse ettev\u00f5tet kasvatada suudetakse?\nSee on suur v\u00e4ljakutse, sest p\u00f6\u00f6rdelistel aegadel on raske plaane teha. Aga arvan, et nad teevad seda k\u00f5ige kiuste ja p\u00fc\u00fcavad leida innovaatilisi vahendeid, uusi turge. Minu meelest on Ukraina ettev\u00f5tted v\u00e4gagi uuendusmeelsed.\nTe alustasite Nordic Business Forumil oma esinemist k\u00fcsimusega publikule: kui paljud ettev\u00f5tted on valmis v\u00e4lis\u0161okiks? Kas Ukrainas oma ettev\u00f5tet avavad inimesed arvestavad juba alustades k\u00f5ige hullemaga?\nJ\u00e4llegi \u2013 asi on ukrainlaste vastupidavuses. Ma \u00fctleks, et umbes pooled globaalsetest ettev\u00f5tetest ei ole v\u00e4lis\u0161okkidega arvestanud. Foorumil vastas umbes 60 protsenti, et nad on \u0161okkideks valmis. Ma ei oleks selles nii kindel (muigab).\nKas te ise elate praegu Kiievis?\nP\u00e4rast kuut kuud mujal elamist kolisin ma Kiievisse tagasi suure ambitsiooniga, et saan naisi innustada oma ettev\u00f5ttega alustama.\nKuidas te Ukrainas elades Venemaa agressiooniga toime tulete?\nAusalt \u2013 see on v\u00e4ga raske. Minu jaoks on see juba teine kord p\u00f5geneda, sest 2014. aastal okupeeris Venemaa minu kodulinna. Praegu toimuv on k\u00f5ige brutaalsem s\u00f5da Euroopas p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da. Ukrainas ei ole mitte \u00fchtegi inimest, kes pole sellest k\u00f5igest puutumata. See on meie kodumaa, meie territoorium ja me anname endast parima, et aidata.\nOma k\u00f5nes v\u00e4itis Sapr\u00f5kina, et Ukrainas on hinnanguliselt 15 miljonit inimest, kes vaimse tervise t\u00f5ttu abi vajab. See on aga omakorda toonud kaasa positiivse muutuse, et \u00fcha enam v\u00e4\u00e4rtustatakse ettev\u00f5tetes vaimset tervist, v\u00f5imaldatakse ps\u00fchholoogi abi jne.\nPole saladus, et Ukraina on korrumpeerunud riik. Samas on ajakirjanikud tihti ebamugavas olukorras, sest s\u00f5ja ajal tunduvad muud teemad olulisemad. Kuidas te tunnete, kas ja millal on \u00f5ige aeg korruptsioonist r\u00e4\u00e4kida ja k\u00fcsimusi esitada?\nArvan, et korruptsiooni kohta k\u00fcsimuste k\u00fcsimiseks on alati \u00f5ige aeg. Seda eriti praegu, mil Ukraina taastamisse liiguvad hiiglaslikud summad. See peaks olema v\u00f5imalikult l\u00e4bipaistev, sest k\u00fcsimus on usalduses ja on t\u00e4htis, et inimesed j\u00e4tkaksid Ukraina toetamist.\nPraegu r\u00e4\u00e4gitakse tihti ka sellest, et inimestel tekib s\u00f5jav\u00e4simus. Kui palju te v\u00e4simust ukrainlaste seas tajute v\u00f5i kui palju kardetakse seda, et s\u00f5ja kajastused l\u00f5petatakse \u00fchel hetkel \u00e4ra?\nSee on v\u00e4ga tajutav. Terve maailm on s\u00f5jast ilmselt pisut v\u00e4sinud ja ma saan seda \u00f6elda, sest n\u00e4iteks v\u00e4lismaal elades oli n\u00e4ha seda vahet, milline oli toetus s\u00f5ja algusaegadel ja milline on see praegu. Toetust on v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Ukrainlased on ka v\u00e4sinud, aga me oleme Venemaast v\u00e4sinud. S\u00f5da k\u00e4ib ju meie iseseisvuse eest.\nMujal tulevad uued teemad peale: n\u00e4iteks valimised USAs ja Euroopa riikides, lisaks muud mured, mist\u00f5ttu Ukraina j\u00e4\u00e4b tagaplaanile. Kahjuks oleme ka seda n\u00e4inud, et m\u00f5nel juhul j\u00f5udsid relvad Ukrainasse liiga hilja\u2026 Aga see ei ole ainult meie s\u00f5da ja praegu ei ole aeg Ukrainat unustada. Toetus peab j\u00e4tkuma.\n\nSapr\u00f5kina v\u00f5itis selle aasta k\u00f5nev\u00f5istluse, mist\u00f5ttu k\u00e4is ta oma kogemusi jagamas nii Helsingis, Oslos kui ka Amsterdamis.\nNordic Business Forum\n\nTe olete ka Ukraina SOS Lastek\u00fcla juhatuse liige. Juuni alguse seisuga oli Ukrainast Venemaale k\u00fc\u00fcditatud teadaolevalt 20 000 last. Kinnitamata andmetel v\u00f5ib see number olla juba sadades tuhandetes. Kuidas lastek\u00fcla praegu Ukrainas tegutseb?\nNumbrid on k\u00f5rged ja see on t\u00e4iesti uskumatu. Venemaa \u00fcritab isegi perekondi l\u00f5hestada\u2026 See on lastele t\u00e4iesti laastav.\nSOS Lastek\u00fcla t\u00f6\u00f6tab paljude peredega ja aitab neid eelk\u00f5ige vaimsete muredega, lisaks teevad nad teavitust\u00f6\u00f6d lapsendamiseks. Pered, kes on Ukrainast pagenud, saavad abi teiste riikide lastek\u00fcladest.\nVarem oli meil Ukrainas kaks SOS Lastek\u00fcla, kuid \u00fche h\u00e4vitasid venelased. Inimesed j\u00e4id \u00f5nneks terveks.\nKuidas k\u00fc\u00fcditatud lapsed tagasi Ukrainasse saada?\nUkrainas on organisatsioon, mis t\u00f6\u00f6tab selle nimel, et pereliikmed taas kokku saaksid. Nende tagasisaamiseks on v\u00f5imalusi, kuid ma ei saa sellest r\u00e4\u00e4kida, sest selle intervjuu j\u00e4rel muidu neid v\u00f5imalusi enam ei oleks. Aga v\u00f5in \u00f6elda, et see n\u00f5uab \u00fclimat pingutust.\nSee, mida meie lapsed peavad praegu l\u00e4bi elama, on kui \u00f5udusunen\u00e4gu. Alguses Covid, n\u00fc\u00fcd s\u00f5da\u2026\nMillised on teie enda tulevikuplaanid?\nT\u00f6\u00f6tan selle nimel, et [oma programmiga] miljoni naiseni j\u00f5uda. Aga \u00fcldises plaanis \u2013\u00a0me k\u00f5ik usume v\u00f5itu.\nMida te \u00fctleksite neile inimestele, kes siiani s\u00f5ja ulatusest aru ei saa ja v\u00f5ib-olla isegi parastavad, et kui te saate \u00e4risid avada, siis pole ju seal Ukrainas midagi nii hullu?\nAga see on k\u00f5ik s\u00f5ja kiuste! Parim v\u00f5imalus on tulla Ukrainasse ja ise vaadata, mis toimub. Jah, vahel tundub ja vahel ongi Ukrainas on \u00fcsna rahulik, aga kui \u00f5htu saabub ja sireenid k\u00f5lavad ja sa ei saa j\u00e4lle magada ja tunned hirmu\u2026 Seet\u00f5ttu ongi parim tulla Ukrainasse, et vaadata, mida Venemaa teinud on ja mida teeb."}
{"text":"Automaks soosib vanu autosid ja elektriautosid ning loob skeemitamisohuUue automaksu kohta saab praeguste teadmiste p\u00f5hjal teha neli j\u00e4reldust. See annab eelise kasutatud ja juba Eestis olevatele autodele uute autode ees. Annab eelise \u00abkeskmise\u00bb suurusega sedaanidele suuremate linnamaasturite ees, aga ka sedaanidele pisemate autode ees. Soosib elektri, h\u00fcbriid ja diiselmootoriga autosid v\u00f5rdluses bensiinimootoriga autoga. \u00c4rgitab otsima maksu- ja rendiskeeme teistes riikides.\n\u00a0\nAutomaksu kalkulaatori leiab siit.\nV\u00f5ttes aluseks eelmise aasta kaks k\u00f5ige populaarsemat automarki \u2013 Toyota ja \u0160\u200bkoda \u2013 ning nende m\u00fc\u00fcduimad mudelid \u2013 vastavalt RAV4 ja Corolla ning Octavia ja Kodiaq \u2013, saab nende abil maksuskeemi lihtsalt lahti seletada. Poliitikud tahavad k\u00fcll n\u00e4iteid tuua kallite Porschede kohta \u2013 karistame rikkaid, eks \u2013, aga nende m\u00fc\u00fck on nii marginaalne, et r\u00e4\u00e4gime ikka \u00abrahvaautodest\u00bb.\nN\u00e4iteks Eesti seni enim m\u00fc\u00fcdud auto RAV4 bensiinimootoriga mudeli eest tuleb edaspidi tasuda 3800 eurot registreerimismaksu ja aastamaksu 261 eurot. H\u00fcbriidversiooni puhul j\u00e4\u00e4ks registreerimine s\u00f5ltuvalt konkreetsest mudelist 2000 euro \u00fcmber ja aastamaks 150 euro \u00fcmber.\nTorkab silma, et just registreerimine on see, mis hakkab rahakotti m\u00f5jutama, ja aastamaksu osa enam nii palju ei loe. See t\u00e4hendab, et kasutatud ja juba Eesti registris olevad autod on suured v\u00f5itjad, sest nende pealt registreerimismaksu maksma ei pea.\nL\u00fchiajaliselt toob see j\u00e4rgmise aasta jooksul kaasa uute autode ostu buumi, et saaks enne maksu j\u00f5ustumist auto \u00e4ra osta ja Eestis \u00e4ra registreerida. Pikas perspektiivis v\u00f5iks tagaj\u00e4rg olla Eesti autopargi suhteline vananemine \u2013 inimesed kasutavad autot kauem, eelistavad osta Eestis kasutatud auto ega t\u00f5tta uut soetama.\nTeiseks kallutab maks eelistusi \u00abkeskmiste\u00bb autode poole. Kui bensiinimootoriga uue RAV4 eest tuleb tasuda 3800 eurot ja h\u00fcbriidajamiga mudeli eest 2000 eurot, siis Corolla registreerimismaks tuleb veidi \u00fcle 800 euro. \u0160koda kahe popima mudeli puhul on diiselmootoriga Octavia maks 900 eurot, Kodiaqil t\u00f5useb see juba \u00fcle 4000 euro. Kuna maksuskeem ei ole p\u00e4ris lineaarne, ei soosi see ka p\u00e4ris pisikesi autosid. Kas ostad \u00abkeskmise\u00bb Corolla v\u00f5i Octavia v\u00f5i vaatad veel v\u00e4iksemate autode poole \u2013 pole erilist vahet. Aga veel kord: jutt k\u00e4ib uutest autodest, kasutatute kohta see ei kehti.\nP\u00f5hjused on lihtsad. Linnamaasturid on natuke raskemad ja natuke v\u00f5imsama mootoriga kui enam-v\u00e4hem sama suured sedaanid. Kriitiline piir on kahetonnine t\u00e4ismass \u2013 kas auto \u00fcletab selle piiri v\u00f5i ei \u2013 ning kas heitmekogus j\u00e4\u00e4b alla 117 grammi kilomeetri kohta.\nHeitmekoguse maksustamine ei ole lineaarne, vaid liigub h\u00fcpetega, kus olulised t\u00e4hised on 117 g\/km, 150 g\/km, 200 g\/km. Nii m\u00f5nelgi puhul, viidates j\u00e4lle n\u00e4iteks Octaviale, aitab diiselmootor suruda registreerimismaksu allapoole k\u00f5rgemat maksuk\u00fc\u00fcru. Samal p\u00f5hjusel hakkab maksus\u00fcsteem eelistama ka elektriautosid. Mis siis, et need on kallimad ja selline maksustamine on j\u00f5ukamate subsideerimine.\nL\u00f5puks v\u00f5ib uus maksus\u00fcsteem kaasa tuua skeemitamise. M\u00f5ni aasta tagasi tekkisid Eesti t\u00e4navatele kallid T\u0161ehhi numbrim\u00e4rkidega autod: Mercedesed, BMWd, Audid. Tegemist polnud \u00abmaksude optimeerimisega\u00bb, vaid neid s\u00f5idukeid saab T\u0161ehhist odavamalt osta tingimusel, et need j\u00e4\u00e4vad sealsesse registrisse. Eestis kasutatakse neid rendiautodena. Kuna n\u00fc\u00fcd tekib Eestis registreerimismaks, mis kallimate markide puhul k\u00fc\u00fcnib mitmek\u00fcmne tuhande euroni, suureneb ka oht, et selliste skeemide kasutamine levib. Kindlasti vaatavad oma \u00e4ri \u00fcle ka suurte autoparkidega rendifirmad (Bolt, Citybee), v\u00f5tavad raamatupidajad ja juristid laua taha ning arvutavad, kas osta autod Eesti v\u00f5i m\u00f5ne teise riigi registrisse.\n"}
{"text":"SAHINAD | Euroopat esindav eestlane vihastas v\u00f5idukaid asereidKapo sai endale noorema \u00f5e K\u00e4po. Automaksu eeln\u00f5us m\u00f5eldi v\u00e4lja uus Nissan. Veganeid \u00e4hvardab uus oht: see tuleb \u00f5untest. Elavh\u00f5bedakraadiklaaside taastulek.\nL\u00e4\u00e4ne-Aserbaid\u017eaani kogukond m\u00f5istis teravalt hukka Toivo Klaari seisukohad, kes tegutseb Euroopa Liidu eriesindajana L\u00f5una-Kaukaasias.\n\u201eN\u00f5uame T. Klaarilt ja teistelt Euroopa Liidu ametnikelt, et nad ei teeks naeruv\u00e4\u00e4rseid vaenulikke avaldusi Aserbaid\u017eaani suver\u00e4\u00e4nsete alade kohta. Esinduse l\u00e4hetamine Aserbaid\u017eaani suver\u00e4\u00e4nsetele aladele ei kuulu T. Klaari ega teiste p\u00e4devusse,\u201c edastas News.az kogukonna avalduse, mis s\u00fcndis p\u00e4rast eestlase intervjuud Armeenia meediale.\nAserbaid\u017eaanlased toonitasid, et Euroopa Liidul pole moraalset \u00f5igust neile loengut pidada. \u201ePigem peaks T. Klaar andma Euroopa Liidu institutsioonidele soovitusi pikaajaliste rahvusvaheliste v\u00f5i \u00dcRO missioonide paigutamiseks nendesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kus on probleeme rahvusv\u00e4hemustega.\u201c Nad pakkusid v\u00e4lja, et selliseks riigiks v\u00f5ib olla Armeenia, mis olla muutunud aserbaid\u017eaanlaste vastu suunatud etnilise puhastuse tulemusel monoetniliseks riigiks.\nArmeenia ja Aserbaid\u017eaan ragistasid Karabahhi p\u00e4rast aastak\u00fcmneid. Septembri keskel vabastas Aserbaid\u017eaan kiire s\u00f5jak\u00e4iguga tolle maa-ala.\nKapo ja K\u00e4po\nEesti salapolitsei Kapo on saanud endale noorema \u00f5e K\u00e4po. L\u00fchend t\u00e4hendab dokumentide k\u00e4ttetoimetamisportaali. K\u00e4pot kasutavad suhtluseks prokuratuur, kohtud ja v\u00e4\u00e4rteomenetlejad eesotsas politseiga.\nAutomaksu eeln\u00f5us m\u00f5eldi v\u00e4lja uus Nissan\nKuigi rahandusministeerium l\u00fckkas automaksu kehtestamise edasi ning v\u00f5ttis eeln\u00f5u koostamiseks lisaaega, osutus seekordne eeln\u00f5u esitlus vigaseks.\nN\u00e4iteks v\u00f5is sealt lugeda kalkulatsiooni, kui palju tuleb iga aasta maksta Nissan Berlingo eest. Sellist kaubikut pole olemas. Eksisteerib hoopis Citro\u00ebn Berlingo. Samuti esitleti tabelis n\u00e4itajat CO\u2082 g\/kg. Sellist parameetrit pole samuti olemas. S\u00fcsinikuheidet m\u00f5\u00f5detakse hoopis kilomeetri kohta.\nAutomaksu arvutamisel tasub silmas pidada ka seda, et enne 2019. aastat ostetud autodel v\u00f5ib s\u00fcsinikuheide olla arvutatud hoopis vana skeemi (NEDC) j\u00e4rgi. Automaksu suuruse arvutamisel kasutab Eesti aga uuemat (WLTP) heitmeskeemi. NEDC CO\u2082-heitmest WLTP heitme saamiseks tuleb vana arv s\u00f5iduauto puhul korrutada 1,24ga, kaubikul 1,39ga.\nVeganeid \u00e4hvardab uus oht \u00f5untest\nM\u00f5nele vanale m\u00f6\u00f6bliesemele \u201e\u00f6koremonti\u201c teinud teavad, mis asi on \u0161ellak. \u0160ellakpolituuri tegemiseks segatakse piiritust \u0161ellakihelvestega, mis on loomset p\u00e4ritolu: seda vaiku eritab \u0161ellakit\u00e4i (Laciffer lacoa) oma vastsete kaitseks.\nSaksamaa Baieri tarbijakaitseamet hoiatab, et \u0161ellakivaiku kasutatakse ka puuviljade vahatamiseks. E-904 numbrit kandva ainega vahatatakse \u00f5unu, tsitruselisi, avokaadosid, pirne ja mangosid, et nende s\u00e4ilivusaega pikendada. Samuti kasutatakse seda \u0161okolaadil, et see v\u00e4hem kleepuks. Tervisele on \u0161ellak ohutu, kuid tarbijakaitsjad muretsevad: kas veganid ikka teavad, et nende tarbitavad puuviljad v\u00f5ivad sisaldada loomset p\u00e4ritolu ainet?\nElavh\u00f5bedakraadiklaaside taastulek\n\u00dcle 41 000 liikmega Facebooki-grupis Rahvameditsiin, teadmised ja esiisade tarkused! k\u00e4ib \u00e4ri elavh\u00f5bedatermomeetritega. Neid saab soetada hinnaga 25 eurot t\u00fckk. Grupiliikmed kiidavad, et mitte \u00fckski apteegis saada olev kraadiklaas ei n\u00e4ita nii t\u00e4pset ja t\u00f5est tulemust kui see vana kooli kraadiklaas.\nParadoksaalsel kombel kuulub samasse gruppi palju vaktsiinivastaseid, kes v\u00e4ldivad teatud vaktsiine seet\u00f5ttu, et neis leiduvat \u201eohtlik kogus elavh\u00f5bedat\u201c (see info ei vasta muidugi t\u00f5ele).\nT\u00e4nap\u00e4eva kraadiklaasides on elavh\u00f5be asendatud galliumi, indiumi ja tina seguga."}
{"text":"Lapsevanemad pigistavad h\u00fcvitisest viimase v\u00e4lja. \u201eM\u00f5nikord on tunne, et sunnitakse j\u00f5uga kodus olema ja v\u00e4hem t\u00f6\u00f6d tegema\u201c\u201eArvutan iga kuu ette \u00e4ra, kui palju v\u00f5in t\u00f6\u00f6d teha,\u201c \u00fctleb vanemah\u00fcvitist saav ema. \u201eLubatud tulu summa on liiga v\u00e4ike.\u201c\nUmbes aasta tagasi uputasid kiirabi\u00f5e Anu K\u00e4rneri virtuaalset postkasti kirjad, mille sisu oli sama: miks sa juba t\u00f6\u00f6l oled? Tema laps oli m\u00f5ni kuu vana ja Anu tegi kiirabis vahetusi.\n\u201eMulle meeldib hoida oma teadmisi v\u00e4rskena ja k\u00e4ia n-\u00f6 oma tassi t\u00e4itmas,\u201c p\u00f5hjendab ta, miks t\u00f6\u00f6le kippus. \u201e\u00d5nnelik ema v\u00f5rdub \u00f5nnelik laps ja pere. Kui olen eemal, on laps isa, vanaema v\u00f5i vanavanaemaga. Oluline on pere heaolu, mitte iganenud m\u00f5tteviis naise kohast kodus.\u201c\nSamal ajal saab Anu vanemah\u00fcvitist ja j\u00e4lgib hoolega, et t\u00f6\u00f6l teenitud lisaraha j\u00e4\u00e4ks igakuise lubatud lisatulu 2145 euro sisse. \u201eMinu jaoks on lubatud tulu liiga v\u00e4ike,\u201c t\u00f5deb ta. \u201eSee piirm\u00e4\u00e4r v\u00f5iks olla v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne maksimaalse vanemah\u00fcvitise ehk 4291 euroga.\u201c\nKui Anu saab preemiaid ja lubatud summa l\u00f5hki l\u00e4heb, peab ta sotsiaalkindlustusameti (SKA) lehel selle \u00e4ra m\u00e4rkima. Siis arvestab SKA \u00fcleteenitud tulu vanemah\u00fcvitisest juba varakult maha. \u201eMinu t\u00f6\u00f6 on tunnipalgap\u00f5hine, mist\u00f5ttu arvutan iga kuu ette \u00e4ra, kui palju v\u00f5in t\u00f6\u00f6d teha.\u201c\nPead j\u00e4lgima, et miinustesse ei j\u00e4\u00e4ks\nVandeadvokaat Mari Anne Rohtlal s\u00fcndis esimene laps eelmise aasta septembris. Ta on p\u00e4rast lapse s\u00fcndi peaaegu katkestusteta t\u00f6\u00f6d teinud, sest t\u00f6\u00f6aeg on paindlik ja ta teeb s\u00fcdamel\u00e4hedast t\u00f6\u00f6d \u2013 v\u00f5itleb rohepesuga. Ka tema abikaasa ei v\u00f5tnud lapsepuhkust.\nMari Anne k\u00fcll lootis, et saab p\u00e4rast beebi s\u00fcndi lapsepuhkusele minna, aga tema s\u00f5nul juhtus see, et ta siiski edasi t\u00f6\u00f6tas, h\u00e4sti loomulikult. \u201eIkka olid mingid s\u00fcdamel\u00e4hedased projektid pooleli. Ka samal p\u00e4eval, kui laps s\u00fcndis ja sain hommikul aru, et on tuhud, tegelesin k\u00f5igepealt tund aega t\u00f6\u00f6de delegeerimisega ja siis l\u00e4ksin s\u00fcnnitama.\u201c\nL\u00f5puks oli Mari Anne kohustuslikul emapuhkusel 30 p\u00e4eva v\u00f5imalikust 100-st. P\u00e4rast seda j\u00e4i vanemah\u00fcvitisele. Ta ei t\u00f6\u00f6ta lapse k\u00f5rvalt t\u00e4iskoormusega. \u201eSee on \u00fclihea v\u00f5imalus, et koormust jaotada,\u201c kiidab ta.\nAinuke takistus on Mari Anne s\u00f5nul see, et ei tohi vanemah\u00fcvitise ajal teenida \u00fcle lubatud miinimumi, mis on sel aastal 2145 eurot. \u201ePead ise kogu aeg vaatama, et miinustesse ei j\u00e4\u00e4ks.\u201c\nSellega seoses v\u00f5ib naise s\u00f5nul tekkida ebav\u00f5rdne olukord, kui vanemah\u00fcvitist saav lapsevanem ei saa vastu v\u00f5tta boonuseid ja lisatasusid \u2013 isegi, kui need on teenitud t\u00f6\u00f6 eest, mis sai tehtud enne vanemapuhkusele j\u00e4\u00e4mist. P\u00f5hjus lihtne: kui need tasud \u00fcletavad 2145 eurot, v\u00e4hendatakse vanemah\u00fcvitist.\n\u201eOlen j\u00e4lginud, et sissetulek ei oleks lubatust suurem. Ma saan aru, miks see s\u00fcsteem on vajalik \u2013 ega riik ei pea ka kogu elu kinni maksma. Aga m\u00f5nikord tekib tunne, et sunnitakse j\u00f5uga kodus olema ja v\u00e4hem tegema.\u201c\nMari Anne on pidanud SKA-le vanemah\u00fcvitist tagasi maksma, umbes paarsada eurot korraga. \u201eKolm-neli korda on seda ette tulnud, kuigi selline tunne on, et saan iga kuu neid kirju,\u201c naerab ta. \u201eM\u00f5nikord l\u00e4heb endal arvestus sassi, kui saan n\u00e4iteks lisatasusid ja need mitmes jaos tulevad.\u201c\nNoorel emal ei ole \u00fchtki tuttavat, kes oleks p\u00e4rast lapse s\u00fcndi j\u00e4tkanud t\u00f6\u00f6tamist sarnasel moel kui tema. \u201eK\u00f5ige levinum on, et kui naine tahab edasi t\u00f6\u00f6tada, hakkab mees vanemah\u00fcvitist saama ja ka t\u00f6\u00f6tab samal ajal osakoormusega edasi. Me ka arutasime seda mehega, aga leidsime, et pole vaja.\u201c\nMari Annel oli just vasts\u00fcndinu k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tada k\u00f5ige lihtsam: alguses laps lihtsalt s\u00f5i ja magas rahulikult, hiljem l\u00e4ks keerulisemaks.\nBeebi k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tamine ei ole aga lihtne. \u201eVananesin aastaga viis aastat. See k\u00f5ik tuleb enda arvelt,\u201c muigab Mari Anne. Temal oli just vasts\u00fcndinu k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tada k\u00f5ige lihtsam: alguses laps lihtsalt s\u00f5i ja magas rahulikult, hiljem l\u00e4ks keerulisemaks.\nMari Anne kirjeldab, et kui laps \u00e4ratas ta kell neli \u00f6\u00f6sel \u00fcles ja siis uuesti magama j\u00e4i, otsustas Mari Anne ise \u00e4rkvele j\u00e4\u00e4da ja kella \u00fcheksani hommikul t\u00f6\u00f6d teha. \u201eSiis oli enamus t\u00f6\u00f6asju tehtud ja sain p\u00e4ev otsa lapsega tegeleda.\"\nKui mees \u00f5htul t\u00f6\u00f6lt koju tuleb, v\u00f5tab ta lapsega tegelemise \u00fcle. Siis teeb Mari Anne kooliasju. Ta astus sel s\u00fcgisel doktorantuuri.\nPoole aasta p\u00e4rast saab laps minna lasteaeda. \u201eTa kindlalt l\u00e4heb, sest ma ei leia, et oleks vajalik, et ta oleks kauem kodus.\u201c\nT\u00f6\u00f6andja hoiab raha kinni\nKogemusi ja n\u00f5u vanemapuhkusest viimase v\u00e4lja pigistamiseks jagavad lapsevanemad sotsiaalmeediagruppides. \u00dcks anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4nud ema kirjeldas, et hakkab saama maksimaalset h\u00fcvitist \u2013 uuest aastast 4733 eurot kuus. Tal avanes ka v\u00f5imalus teenida iga kuu lisaraha, kuid see \u00fcletaks lubatud tulu \u2013 poolt h\u00fcvitisest. Ta uurib, kas on v\u00f5imalusi rahas mitte kaotada.\nMinu jaoks oli kindlam v\u00f5tta nn vabastus vanemah\u00fcvitisest kui riskida sellega, et p\u00e4rast keegi raha tagasi k\u00fcsib.\nNeid v\u00f5imalusi t\u00f5esti on: eelmise aasta aprillist saab vanemah\u00fcvitise saamist peatada. Selle v\u00f5ib ka mitmeks kuuks pausile panna ja kasutada millal iganes kuni lapse kolmeseks saamiseni. V\u00f5ib ka teha nii, et v\u00f5tad v\u00e4lja pool h\u00fcvitist kuus ja teenid samal ajal lisaraha.\nEndiselt tehakse ka nii, et t\u00f6\u00f6andja hoiab \u201eraha kinni\u201c ja maksab selle vanemah\u00fcvitise saajale v\u00e4lja sobival ajal nii, et see h\u00fcvitist ei v\u00e4hendaks. Teinekord saab teha t\u00f6\u00f6andjaga kokkuleppe, et kord kvartalis tuleb suurem summa ja selleks kuuks pannakse vanemah\u00fcvitis pausile.\nKel on oma firma, saab esitada arveid ja tulu ka firmas kinni hoida, kuniks tekib ideid ja v\u00f5imalusi rahaga midagi ette v\u00f5tta.\nKolme lapse ema Piret* on kolm korda vanemah\u00fcvitise saamise pausile pannud, sest keegi ametnikest ei osanud talle selgitada, kas vanemah\u00fcvitise saamise ajal v\u00f5iks l\u00e4hetuses k\u00e4ia v\u00f5i mitte. Tundus k\u00f5ige lihtsam see lihtsalt seniks peatada.\nKadri* saab aasta l\u00f5puni vanemah\u00fcvitist. Tema amet \u2013\u00a0elektriv\u00f5rkude projekteerija \u2013\u00a0v\u00f5imaldab samal ajal kodus t\u00f6\u00f6d teha. \u201eOlen kogu vanemah\u00fcvitise aja maksimumm\u00e4\u00e4ras lubatud lisa teeninud. Kohe, kui kas v\u00f5i k\u00fcmme eurot l\u00e4heb \u00fcle piiri, siis sotsiaalkindlustusamet kirjutab ja n\u00f5uab osa tagasi.\u201c\nKuna Kadri pere kolis maale ja on vaja teha renoveerimist\u00f6id, otsustasid nad mehega kohe, et Kadri puhkab vaid n-\u00f6 kohustuslikud kolm kuud ja teeb siis t\u00f6\u00f6d edasi, sest iga sent kulub \u00e4ra. Sellise kokkuleppe tegi Kadri t\u00f6\u00f6andjaga juba enne lapse s\u00fcndi.\n\u201eKuna minu palk s\u00f5ltub otseselt minu enda t\u00f6\u00f6 mahust, siis saan seda ise reguleerida. Vahel oli kuid, kus tulid preemiad v\u00f5i muud lisatulud, millega ei olnud arvestanud. Siis tuli ka kohe SKA-lt teade, mis ulatuses pean riigile tagasi maksma.\u201c\nSelle lisasissetuleku eest on kinni makstud mitu ehituslaenu. Maja on renoveeritud ja soojustatud.\nKui Kadri puhkuse v\u00f5ttis, kandis t\u00f6\u00f6andja puhkuseraha \u00fcle enne puhkust. Siis l\u00e4ksid tulud \u00fcle lubatud piiri ja Kadri pidi SKA-le 100 eurot tagasi maksma. \u201eP\u00fc\u00fcdsin neile k\u00fcll seletada, et raha on j\u00e4rgmise kuu eest ja siis ka palk selle v\u00f5rra v\u00e4iksem, aga see ei olnud vabandus. Arvestatakse konkreetse kuu sissetulekuid.\u201c\n\u201eEga see lapse k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6 tegemine lihtne ei ole. Minu puhul t\u00e4hendab see, et iga lapse uni ja \u00f5htune aeg oli arvuti taga t\u00f6\u00f6 t\u00e4he all. Aga kindlasti on olnud see pere sissetuleku osas suur abimees. Selle lisasissetuleku eest on kinni makstud mitu ehituslaenu. Maja on renoveeritud ja soojustatud. Pingutus kindlasti tasus ennast \u00e4ra.\u201c\nMehe t\u00f6\u00f6 eest sai palka naine\nMarko* peres oli nii, et tema lapse ema sissetulekud olid pikaks ajaks nulli kukkunud, sest firma, kus ta t\u00f6\u00f6tas, l\u00e4ks koroona ajal pankrotti. Niisiis oli ette teada: m\u00f5istlik on, et vanemah\u00fcvitist hakkab saama Marko. Samal ajal t\u00f6\u00f6tas Marko poole kohaga t\u00f6\u00f6andja juures edasi.\nLisaks on mehel enda firma, mille alt tegeles ta IT-projektidega. Palka maksis ta sealt firmast hoopis oma naisele, kes oli lapsega kodus. \u201eNaisel oli t\u00f6\u00f6leping minu ettev\u00f5ttega ja ta sai palka t\u00f6\u00f6 eest, mida mina tegin. Kui oleksin ise selle palga v\u00f5tnud, oleks vanemah\u00fcvitis v\u00e4henenud.\u201c\nNaine sai palka t\u00f6\u00f6 eest, mida mina tegin. Kui oleksin ise selle palga v\u00f5tnud, oleks vanemah\u00fcvitis v\u00e4henenud.\nTeine p\u00f5hjus, miks mees enda firmast hoopis naisele palka maksis, peitus selles, et naise eest oleks mingi periood makstud sotsiaalmaks ja sellest saadavad h\u00fcved, n\u00e4iteks haigekassa.\n\u201eNii m\u00f5nigi inimene ei saa lubada eemalolekut t\u00f6\u00f6st ka beebi ajal, muidu enda v\u00e4ikesed \u00e4rid kukuvad kokku,\u201c t\u00f5deb mees. \u201eTegelikkuses pole ju eesm\u00e4rk mitte petta riiki, vaid tagada perele sissetulekud ja heaolu.\u201c\nPea iga kolmas vanemah\u00fcvitise saaja teeb t\u00f6\u00f6d edasi\nKui vanemah\u00fcvitise (VH) saaja brutotulu \u00fches kuus lisaks vanemah\u00fcvitisele on 2023. aastal suurem kui 2145,65, siis on vanemal kaks v\u00f5imalust: kas oma tulust SKA-le teada anda ja SKA saab selle alusel VHd v\u00e4hendada v\u00f5i VH saamine selleks perioodiks peatada, kui vanem suuremat tulu teenib, et tema v\u00e4ljamakstavat vanemah\u00fcvitist ei v\u00e4hendataks.\nSKA pereh\u00fcvitiste valdkonna juhi Pirjo K\u00fcnnapuu s\u00f5nul on see ette n\u00e4htud selleks, et v\u00e4ikelaste vanematel oleks kuni lapse 3aastaseks saamiseni v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchendamisel paindlik olla.\nAjavahemikus 1.4.2022 kuni 5.10.2023 on seda v\u00f5imalust kasutanud keskmiselt 84 vanemat kuus (vt graafik) ning see on \u00fcha populaarsem.\n2023. aasta augustikuu seisuga on kokku 20 087 vanemah\u00fcvitise saajat, neist mehi 4469 ja naisi 15 618.\nPeaaegu iga kolmas vanemah\u00fcvitise saaja teeb samal ajal t\u00f6\u00f6d edasi: neid lapsevanemaid, kellele on makstud vanemah\u00fcvitist ja kelle eest on t\u00f6\u00f6andja samal ajal tasunud sotsiaalmaksu, on kokku 5992. Neist 4365 inimesel on tulu t\u00f6\u00f6tamise eest v\u00e4iksem kui 2145,65 eurot ja 1627 inimesel \u00fcle selle.\nNeid, kes saavad vanemah\u00fcvitist maksimumm\u00e4\u00e4ras ehk 4291,29 eurot kuus, on praegu 227. Neist 138 mehed ja 89 naised.\n\u00dcle 3000eurost vanemah\u00fcvitist saab 1736 inimest: neist mehi on 554 ja naisi 1182.\nMaksu- ja tolliamet hoiatab: oht kelmusteks\nMaksu- ja tolliamet (MTA) juhib t\u00e4helepanu, et raha v\u00e4lja viimine \u00e4ri\u00fchingust ei ole nii kerge, et seda ei oleks v\u00f5imalik hiljem tuvastada ja vastavat maksukohustust m\u00e4\u00e4rata.\nMTA p\u00f6\u00f6rab k\u00f5ikidele riskidele t\u00e4helepanu, sh ka sellele, et kui t\u00f6\u00f6d on teinud vanemapuhkusel olev isik, siis kas talle on deklareeritud kogu t\u00f6\u00f6 eest tehtud tasu v\u00f5i on teda tasustatud lisaks m\u00f5nel muul mitteseaduslikul moel.\nSelline tegevus tooks vanemah\u00fcvitise saajale kaasa ka tagasin\u00f5ude sotsiaalkindlustusametilt ja tegu on kriminaalkorras karistatav (kelmusena).\nVanemah\u00fcvitise peatamine on aina populaarsem\nAlates eelmise aasta kevadest, mil avanes v\u00f5imalus vanemah\u00fcvitis pausile panna, on seda v\u00f5imalust kasutanud j\u00e4rjest rohkem vanemaid.\nJagatav vanemah\u00fcvitis\nLapsendaja vanemah\u00fcvitis\nVanemah\u00fcvitis 71. p\u00e4evast\n2022\n1\n38\njuuni [ct] => General [t] => g\n1\n1\n40\njuuli [ct] => General [t] => g\n2\n41\naug [ct] => General [t] => g\n3\n2\n54\nsept [ct] => General [t] => g\n11\n2\n61\nokt [ct] => General [t] => g\n14\n1\n60\nnov [ct] => General [t] => g\n20\n1\n49\ndets [ct] => General [t] => g\n21\n3\n63\n2023\n28\n3\n57\nveebr [ct] => General [t] => g\n34\n1\n57\nm\u00e4rts [ct] => General [t] => g\n30\n1\n49\napr [ct] => General [t] => g\n42\n2\n57\nmai [ct] => General [t] => g\n62\n3\n57\njuuni [ct] => General [t] => g\n57\n2\n43\njuuli [ct] => General [t] => g\n62\n5\n44\naug [ct] => General [t] => g\n83\n3\n35\nsept [ct] => General [t] => g\n97\n2\n26\nAllikas: Sotsiaalkindlustusamet\n."}
{"text":"Mis m\u00f5ttes te panete leivap\u00e4tsi p\u00f5randale!?ARVUSTUSMarkus H. Ilvese autorilavastuse \u00abMetazoa\u00bb fookuses on inimsuhted.\u00abMetazoa\u00bbTallinna Linnateater Lavastaja Markus H. Ilves, osades Maris N\u00f5lvak, Simo Andre Kadastu ja Jan Ehrenberg Kunstnikud: Joel V\u00e4li ja Kadi Sink Tekst: Markus H. Ilves ja trupp Esietendus 07.10.2023 Salme kultuurikeskuse v\u00e4ikesel lavalSujuvate \u00fcleminekutega sket\u0161idest koosnev lavalugu on m\u00f5neti m\u00f5tteline j\u00e4rg paari aasta tagusele lavastusele \u00abVabalt peetavate kanade munad\u00bb, kaks kolmandikku osat\u00e4itjatestki samad.K\u00fcmmekondminutitenne etenduse algust \u00fcksiti h\u00e4maral laval olevat pruunikates toonides kaarseina silmitsedes ei teadnud ma, mida eesootavast arvata. M\u00f5te liikus keskmisest \u00abkunstip\u00e4rasemalt\u00bb kujundatud sauna eesruumist Wiiralti \u00abP\u00f5rguni\u00bb ja sealt omakorda n\u00f5iamajast liivakivikoobasteni. Millist taustalugu pehmed seinad teatrivaatajale tegelikult jutustama hakkavad, see s\u00f5ltub paljuski temast endast, huumorimeelest, senisest elukogemusest ja fantaasiast. Milline on see m\u00fcstiline hulkrakne, Metazoa, kes kohe vaataja fookusesse j\u00f5uab?Esialgu j\u00e4\u00e4b mu m\u00f5te pendeldama p\u00f5rgu ja koobaste vahele. Etenduse alguses v\u00e4rvuvad pehmed seinad valguse toel punaseks ning joonistuvad v\u00e4lja mitmesugused kujundid, nende seas n\u00e4ib olevat nii koltunud luid kui ka kortsus ja kr\u00f5nksus s\u00f5rmi - ilmselgelt olen liiga suure osa oma elust veetnud p\u00f5nevikke ja krimkasid vaadates. Mida tahetakse vaatajale selle seinaga \u00f6elda? On see meie ajalooline minevik, mis meid kr\u00f5nksus s\u00f5rmedega oma haardes hoiab? Igap\u00e4evaelu on omamoodi p\u00f5rgu?Ebav\u00f5rdne kooslusSugestiivse muusika saatel ja m\u00f5tteid keerlema panevas valguses vingerdavad end l\u00e4bi seinte lavale kolm kookonit. Nad vahetavad kohti, roomavad, koogutavad, sirutavad justkui liblikad, kes p\u00fc\u00fcavad end turvalisest kasvukeskkonnast v\u00e4lja pressida ning oma tegelikku ilu ja olemust ilmarahvale n\u00e4idata. Valguskiired ja varjud aitavad neil kasvada ning korraga on nad seal argiriietuses, eredas lavavalguses: \u00fcks naine ja kaks meest, igas m\u00f5ttes ebav\u00f5rdne kooslus.Kui algul tundub, et kolmik on v\u00e4ga \u00fcksmeelne, siis juba esimese takistuse, jagamisele kuuluva leivap\u00e4tsi juures hakkavad m\u00e4ngima suhted ja j\u00f5ujooned. Ja nagu elus ikka juhtub, kaasnevad kolmiku puhul kaks \u00fche vastu vastandumine, tiimide \u00fcmberm\u00e4ngimine, positsioonide \u00fcmberkalkuleerimine. Vaatajale saavad osaks v\u00e4ga elulised stseenid, mis v\u00f5ivad teda ajada nii naerma kui ka nutma: lapsep\u00f5lvetraumad, sassis suhted, valestim\u00f5istmine, hirm tundmatu ees, n\u00e4lg ja v\u00f5im, v\u00f5itja ja kaotaja, usaldamatus ja usaldamine. Humoorikas v\u00f5tmes edasi antud sket\u0161ide k\u00f5rval kerkib tahtmatult esile ka m\u00f5te: miks me oleme inimestena sellised, nagu oleme? Miks me peame vastanduma igas v\u00f5imalikus teemas? Miks peab alati olema keegi kannataja? L\u00f5puks taandub ju k\u00f5ik sellele, kas ja keda me usaldame.K\u00f5igi nende rohkem v\u00f5i v\u00e4hem humoorikate lugude seast j\u00e4i mu hinge vaevama esimene, kus keskmes on p\u00e4ts peenleiba. Mida rohkem ma sellele m\u00f5tlen, seda erinevamaid t\u00f5lgendusi sellele leian. Esimese hooga olin h\u00e4iritud, et leib on p\u00f5randal ja j\u00f5uab stseeni l\u00f5puks tagasi p\u00f5randale. M\u00f5tlesin pikalt oma kodusele kasvatusele, s\u00f5dadele nii minevikus kui ka olevikus, samuti uudistes iga p\u00e4ev ette jooksvatele leivavilja ja maailma kummitava n\u00e4ljah\u00e4da teemadele. Veidi hiljem, nendest m\u00f5tetest lahti lastes, meenutasin kogu stseeni hoopis teise nurga alt. Miks me suhtume hoolimatult asjadesse (aga miks ka mitte inimestesse), mis (v\u00f5i siis kes) on meie jaoks igap\u00e4evase elu lahutamatud osad ning millest (kellest) oskame puudust tunda alles siis, kui nad \u00fchel hetkel k\u00e4ttesaamatuks osutuvad?\u00abMetazoas\u00bb on laval Maris N\u00f5lvak, Simo Andre Kadastu ja Jan Ehrenberg, lavastaja Markus H. Ilvese kursusekaaslased lavakunstikooli 29. lennust. Kavalehelt v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et tekst on valminud lavastaja ja trupi koost\u00f6\u00f6s. Kolmiku koostoimimine laval on orgaaniline ja sujuv, puudub esimestele etendustele sageli iseloomulik pinge ja kramplikkus. N\u00e4itlejate kohalolu on tuntav ka siis, kui nad parasjagu stseenis ei osale: ilmed, kaasaelamine, peegelduvad emotsioonid. N\u00e4ha on, et trupp usaldab lavastajat ja lavastaja oma truppi.Turvaline valikKavalehte sirvides olin \u00fcllatunud, et olen n\u00e4inud ka k\u00f5iki varasemaid Ilvese lavastusi ning enamikku N\u00f5lvaku, Kadastu ja Ehrenbergi rollidest, alates juba nende lavakooli diplomietendustest kuni praegu m\u00e4ngukavas olevateni. Lavastusi ja osat\u00e4itmisi k\u00f5rvutades paistab silma, et Ilves on \u00abMetazoa\u00bb truppi valides teinud turvalise k\u00e4igu, minnes kindla peale v\u00e4lja.Pikalt etenduse-eelset m\u00f5tteainet pakkunud lavakujunduse autorid on Joel V\u00e4li ja Kadi Sink, vaataja fantaasiat aitab elama panna valguskunstnik Emil Kallas ning helikujunduse taga on Arbo Maran ja Markus H. Ilves. Ma loodan alati, et kavalehel on mingeidki vihjed kasutatud heliteostest ja nende autoritest, kuid kahjuks j\u00e4\u00e4b see ka seekord vaataja eest saladuseks. Lavastuse alguses muusikas mantrana k\u00f5lav s\u00f5nade kordus kummitab nii m\u00e4lus kui s\u00fcdame r\u00fctmis veel p\u00e4ev hiljemgi. Vaatajana tasub lavastajat usaldada, sest nii m\u00f5nedki lavastuse kihid ilmuvad v\u00e4lja hoopis hiljem, siis kui seda enam oodatagi ei oska.\"Esimese hooga olin h\u00e4iritud, et leib on p\u00f5randal ja j\u00f5uab stseeni l\u00f5puks tagasi p\u00f5randale.\"Linnateatri \u00abMetazoa\u00bb: lugu, mida pehmed seinad teatrivaatajale tegelikkuses jutustama hakkavad, s\u00f5ltub paljuski temast endast, huumorimeelest, senisest elukogemusest ja fantaasiast.HELEN P\u00c4RK, kriitik"}
{"text":"Investeerida soovinud kohalik langes internetis kelmuse ohvriksSotsiaalmeedias investeerimisreklaami ohvriks langenud P\u00e4rnumaa naiselt peteti v\u00e4lja suur summa raha.L\u00e4inud kuul registreeris naine enda telefoninumbri ja e-posti aadressi Facebookis leitud investeerimisreklaami juures. Seepeale helistati talle ja tutvustati b\u00f6rsil rahateenimise v\u00f5imalusi. Helistaja soovitas naisel kanda Any-Deski programmi vahendusel raha Binance'i keskkonda ning avas naise nimele Revoluti konto, millelt tegi n\u00e4iliselt tema huvides rahalisi tehinguid. Kelmusega tekitatud esialgne kahju oli 13 500 eurot.Juhtunu suhtes algatati m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kriminaalmenetlus kelmuse paragrahvi alusel. (PP)Naisega v\u00f5eti \u00fchendust Facebooki investeerimisreklaami juurde j\u00e4etud kontaktandmete abil. Elmo Riig"}
{"text":"Trennis k\u00e4iva lapse klubivahetusega v\u00f5ib kaasneda kopsakas \u00fcleminekutasuKui trennis k\u00e4iv laps soovib klubi vahetada, v\u00f5ib sellega s\u00f5ltuvalt spordialast ja vanusest kaasneda mitme tuhande euroni k\u00fc\u00fcndida v\u00f5iv \u00fcleminekutasu, mille uus klubi vanale klubile peab h\u00fcvitama. Ehkki enamasti toimuvad \u00fcleminekud probleemideta, tuleb n\u00e4iteks jalgpalliliidul paaril korral aastas eriarvamuste klaarimiseks sekkuda.Enamik lapsevanemaid paneb oma j\u00e4reltulija trenni eesm\u00e4rgiga tema f\u00fc\u00fcsilist vormi arendada, mitte teda tippsportlaseks treenida. Siiski on mitmed erialad, milles lapse v\u00f5i nooruki treenimisele panustatud aega ja energiat peetakse sedav\u00f5rd oluliseks, et kui ta teise klubisse l\u00e4heb, tuleb uuel klubil vanale h\u00fcvitiseks \u00fcleminekutasu maksta.\u00dcks niisuguseid alasid on j\u00e4\u00e4hoki. Eesti J\u00e4\u00e4hokiliidu m\u00e4ngijate \u00fclemineku kord n\u00e4eb ette, et kui m\u00e4ngija l\u00e4heb \u00fcle sama liidu teise klubisse v\u00f5i spordikooli, tuleb uuel klubil maksta omanikklubile \u00fcleminekuraha, mille suurus on seotud m\u00e4ngija vanusega.N\u00e4iteks viie- kuni \u00fcheksa-aastase m\u00e4ngija \u00fcleminekutasu on 320 eurot ning summa kasvab iga vanuseklassiga suuremaks, j\u00f5udes 20-21-aastaste puhul 2560 euroni. Kui m\u00e4ngija on saanud 21-aastaseks, siis l\u00f5peb ka \u00fcleminekuraha maksmise kohustus.Eesti j\u00e4\u00e4hokiliidu juhatuse esimees Rauno Parras \u00fctles ERR-ile, et vajadus \u00fcleminekutasu j\u00e4rele tekkis sellest, et nii-\u00f6elda puukklubid tahtsid komplekteerida mingi aastak\u00e4igu meeskonda ja k\u00e4isid m\u00f6\u00f6da riietusruume lapsi \u00fcle meelitamas. Teise probleemina t\u00f5i ta v\u00e4lja suurte ambitsioonidega lapsevanemad, kes elavad enda t\u00e4itumata unistusi v\u00e4lja.\"M\u00f5eldakse, et see treener on hea, l\u00e4hen t\u00e4na sinna,\" kirjeldas Parras niisuguste vanemate muutlikku meelt. \"\u00dcleminekutasu on t\u00f6\u00f6rahu tagamiseks, et kui sa n\u00e4ed vaeva selle nimel, et tuua laps hoki juurde, siis oled mingil m\u00e4\u00e4ral kaitstud, et keegi ei hakka teda \u00fcle l\u00f6\u00f6ma.\"\u00dcleminekutasu maksmisel kehtib ka hulk erandeid: n\u00e4iteks kahaneb summa poole v\u00f5rra, kui klubi vahetab m\u00e4ngija, kes ei ole hooaja jooksul v\u00f5istlustel osalenud, ka ei pea tasu maksma juhul, kui klubivahetuse p\u00f5hjuseks on kolimine.\u00dcleminekurahaga arveldamine k\u00e4ib j\u00e4\u00e4hokiliidu kaudu ning liit arvab igast summast maha 20 protsenti, mida kasutatakse selle sama korra rakendamiseks ja arendamiseks. Kui aga omanikklubi ja uus klubi lepivad kokku, et m\u00e4ngija vahetab klubi ilma \u00fcleminekurahata, siis maksmisest ei p\u00e4\u00e4se ta t\u00e4ielikult ikkagi: j\u00e4\u00e4hokiliidule tuleb sellisel juhul tasuda 20 protsenti \u00fcleminekusummast.Parras \u00fctles, et klubivahetusi tuleb rohkem ette s\u00fcgisel, hooaja jooksul v\u00e4hem.\"Ektsesse alguses ikka natuke oli, \u00f5iguskantsler anal\u00fc\u00fcsis seda ja konkurentsiamet ja kes k\u00f5ik, aga k\u00f5ik nad leppisid olukorraga,\" t\u00f5des Parras, kelle hinnangul praegune kord toimib ja suuri segadusi pole enam ette tulnud.Andekad m\u00e4ngijad ei tohiks liiga vara \u00fchte kohta koonduda Eesti Jalgpalli Liidu m\u00e4ngijate \u00fcleminekuid reguleeriv kord on 40-lehek\u00fcljeline p\u00f5hjalik dokument, mis n\u00e4eb ette, et harrastusjalgpallurite \u00fcleminekud toimuvad klubide ja m\u00e4ngija v\u00f5i lapsevanema kokkuleppel, aga kui kokkulepet ei \u00f5nnestu saavutada, on endisel klubil \u00f5igus saada uuelt klubilt \u00fclemineku registreerimistasu.Jalgpalliliidu avalike ja koost\u00f6\u00f6suhete osakonna juhataja Eva N\u00f5mme \u00fctles, et aastas toimub umbes tuhat \u00fcleminekut, millest enamik ilma rahata ja vaidlusteta.N\u00f5mme r\u00f5hutas, et trennis k\u00e4ivad lapsed on vabad vahetama klubi mis tahes ajal ja vanuses ilma mingite lisatingimusteta. Samuti saavad k\u00f5ik osaleda turniiridel mis tahes klubi eest ja mis tahes vanuses.\"Reeglid kehtivad ainult Eesti meistriv\u00f5istlustel osalemiseks alates U12 vanuseklassist. Esimene reegel on see, et kui m\u00e4ngija tahab klubi vahetada, siis on tarvis uuel ja vanal klubil selles omavahel kokku leppida. Nii toimub valdav osa \u00fcleminekuid, valdavalt tasuta,\" selgitas N\u00f5mme.N\u00f5mme s\u00f5nul on \u00fcleminekutasude s\u00fcsteemi eesm\u00e4rk hoida klubi ja kogukonna terviklikkust, v\u00e4ltida terviklikult toimivate noortegruppide l\u00f5hkumist ja andekate m\u00e4ngijate liiga varajast koondamist \u00fchte kohta, mis m\u00f5jub pikemas plaanis kahjulikult m\u00e4ngijate enda arengule.\"Samuti v\u00e4ldib see noorte turvalisuse ja heaolu p\u00f5him\u00f5tete vastu minevat k\u00e4itumist, muu hulgas laste kasutamist t\u00e4iskasvanute sportlike ambitsioonide rahuldamisel ning lastevanematelt t\u00e4iendavate rahasummade v\u00e4ljapetmist,\" r\u00e4\u00e4kis N\u00f5mme.N\u00f5mme viitas ka maailma jalgpallielu juhtiva FIFA reeglitele, mis keelavad alla 18-aastaste rahvusvahelised \u00fcleminekud, v\u00e4lja arvatud juhul, kui p\u00f5hjuseks on elukohavahetus v\u00f5i muud jalgpalliv\u00e4lised p\u00f5hjused. Euroopa Liidus on selleks piiriks 16 eluaastat.Kui klubid omavahel \u00fclemineku tingimustes kokkuleppele ei saa, siis p\u00f6\u00f6rdutakse \u00fcldjuhul jalgpalliliitu, kes aitab probleemi lahendada ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada. Ka siis j\u00f5utakse N\u00f5mme s\u00f5nul \u00fcldjuhul kokkuleppele.Aastas tekib paar suuremat vaidlust On ka kolmas variant. Nimelt tegutseb m\u00e4ngijate \u00fclemineku kompensatsioonide lahendamise komisjon, kuhu saab p\u00f6\u00f6rduda m\u00e4ngija uus klubi, kui talle tundub, et vana klubi k\u00fcsitud \u00fcleminekutasu on p\u00f5hjendamata, n\u00e4iteks kui lapsevanema enda kulud noorm\u00e4ngija kasvatamisele on olnud v\u00e4ga suured. Samuti tegeleb komisjon olukordadega, kus vana klubi on k\u00e4itunud m\u00e4ngija suhtes hoolimatult v\u00f5i kolib m\u00e4ngija jalgpalliv\u00e4listel p\u00f5hjustel.\"Komisjon vaatab olukorra \u00fcle ja on tehtud otsuseid, mis \u00fctlevad, et t\u00f5epoolest, tasu k\u00fcsimine ei ole p\u00f5hjendatud ning tasu t\u00fchistatud. \u00dcleminekute reegleid ei tohi kasutada m\u00e4ngijate asjatuks kinnihoidmiseks,\" r\u00f5hutas N\u00f5mme. \"Seejuures on \u00fcleminekureeglites eraldi punkt, et kui m\u00e4ngija vahetab elukohta mittejalgpallilistel p\u00f5hjustel, siis on uus klubi \u00fclemineku registreerimistasust vabastatud.\"Kui aga vana ja uus klubi ikkagi kokkulepele ei j\u00f5ua, on v\u00f5imalik registreerida m\u00e4ngija uude klubisse \u00fcheks hooajaks ja sel juhul \u00fcleminekutasu maksma ei pea.\"See on lahendanud ja ennetanud palju muresid. N\u00e4iteks kui lapsevanem tahab minna teise klubisse, aga olemasolev klubi on teist meelt, siis pakutakse v\u00e4lja, et olgu, minge \u00fcheks hooajaks ja proovige teises klubis. \u00dcheks hooajaks teise klubisse andmine on kohustuslik, kui vanal klubil ei ole vastavas vanuses v\u00f5istkonda \u2013 see v\u00e4listab kellegi nii-\u00f6elda l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4mise,\" r\u00e4\u00e4kis N\u00f5mme.Kui \u00fckski neist sammudest vilja ei kanna ja vana klubi tahab ikkagi uue k\u00e4est registreerimistasu saada, siis s\u00f5ltub summa suurus lapse soost ja vanusest, j\u00e4\u00e4des vahemikku 225 eurost kuni 3600 euroni.\"Oluline on m\u00e4rkida, et registreerimistasu ei ole v\u00f5imalik k\u00fcsida, kui m\u00e4ngija on klubis alles esimest aastat ja see on tema esimene klubi. \u00dclemineku registreerimistasu maksab uus klubi vanale. Kui m\u00e4ngija enam eelmist klubi meistriv\u00f5istlustel ei esinda, siis aja jooksul v\u00e4heneb maksimaalne \u00fclemineku registreerimistasu selliselt, et 30 kuud p\u00e4rast viimast m\u00e4ngu ei ole v\u00f5imalik enam registreerimistasu \u00fcldse k\u00fcsida,\" \u00fctles jalgpalliliidu esindaja.Aastas j\u00f5uab jalgpalliliitu keskmiselt paar-kolm vaidlust, mille puhul k\u00f5igist eelnenud etappidest hoolimata pole \u00fcleminekutasu osas \u00fcksmeelele j\u00f5utud.Korvpallis eristatakse \u00fcleminekutasu ja kasvatajaraha Eesti Korvpalliliidu noorteliigade juht Martin Rebane t\u00f5i v\u00e4lja, et korvpalli puhul on olemas kaks eri asja: m\u00e4ngija \u00fclemineku tasu ja m\u00e4ngija kasvatajaraha. Neist viimane tuleb maksta uuel klubil, et saada seniselt omanikklubilt m\u00e4ngija \u00f5igused ning see kehtib kuue- kuni 22-aastastele m\u00e4ngijatele.Kasvatajaraha summa koosneb baaspunktide ja koondises m\u00e4ngimise eest antavast punktide summast. Baaspunkte antakse m\u00e4ngijale iga korvpalliga tegeldud aasta eest. Seejuures loetakse korvpalliga tegelemiseks seda, kui ta on \u00fcles antud v\u00f5i osaleb Eesti rahvuskoondise osav\u00f5tul toimuvatel v\u00f5istlustel.Kasvatajaraha koondises m\u00e4ngimise summa koguneb m\u00e4ngijale igal hooajal, kui ta kuulus Eesti ametlikku noortekoondisesse ning s\u00f5ltuvalt vanuseklassist j\u00e4\u00e4b see vahemikku 192 eurost kuni 1278 euroni.\"Kui \u00fche hooaja jooksul ei ole m\u00e4ngija punkte kogunud, siis eelnevalt kogutud punktid nullitakse ning punktide kogumine hakkab pihta j\u00e4lle sellest hooajast, kus ta uuesti m\u00e4ngima hakkab,\" kirjeldas Rebane.M\u00e4ngija \u00fclemineku tasu liidetakse m\u00e4ngija kasvatajaraha juurde ja see on k\u00f5igile noorteliigas osalevatele m\u00e4ngijatele \u00fchesugune: 31. oktoobrini 10 eurot ning 1. novembrist kuni 28. veebruarini 75 eurot.\"\u00dcleminekutasu osas ei ole vahet, miks klubi soovitakse vahetada, ning sama kehtib ka kasvatajaraha osas. Kasvatajaraha osas saab vana klubi \u00fclemineku avalduse m\u00e4rkida, kas ta soovib seda kasvatajaraha saada v\u00f5i mitte,\" selgitas Rebane. \"\u00dcleminekutasu peab sellegipoolest maksma, olenemata sellest, kas vana klubi, kust m\u00e4ngija \u00e4ra l\u00e4heb, soovib saada kasvatajaraha v\u00f5i mitte.\"Korvpallis toimub igal hooajal umbes 100-150 noorm\u00e4ngija \u00fcleminekut, kuid Rebase s\u00f5nul on olnud ka hooaegu, kus neid on alla saja.\"Vaidlusi \u00fcleminekute osas v\u00e4ga ei teki, kuna juhendis on v\u00e4lja toodud punktid, mis alustel \u00fcleminekud toimuvad,\" lisas ta.\u00d5iguskantsler: lapsele j\u00e4\u00e4gu \u00f5igus vahetada klubi liigsete barj\u00e4\u00e4rideta 2017. aastal uuris \u00fcleminekutasude k\u00fcsimust ka \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise. Toona t\u00f5i ta v\u00e4lja, et ka Euroopa Kohus on leidnud, et klubid ei oleks huvitatud noorte m\u00e4ngijate treenimisse investeerimisest, kui nad ei saaks n\u00f5uda nende kulude h\u00fcvitamist, kui m\u00e4ngija p\u00e4rast treenimisperioodi l\u00f5ppu s\u00f5lmib lepingu teise klubiga.Madise leidis, et laps peab saama trennis k\u00e4ia ka pelgalt liikumisr\u00f5\u00f5mu nimel. Seega ei saa laste ja noorte sporti v\u00f5rrelda profispordiga ning sellele ei saa ka kohaldada professionaalse spordi p\u00f5him\u00f5tteid.\"Samas pole v\u00f5imalik t\u00f5mmata selget piiri lapse spordiharrastuse ja tulevase profisportlase treenimise vahele. Siiski tuleb alaliitudel anal\u00fc\u00fcsida ning vastavalt spordiala spetsiifikale korrigeerida vanuse alampiire, millest alates \u00fcleminekutasu rakendatakse,\" t\u00f5des ta.Lisaks t\u00f5i \u00f5iguskantsler klubi tehtud investeeringute teemal v\u00e4lja, et suur osa laste ja noorte spordis liikuvast rahast p\u00e4rineb kohaliku omavalitsuse ja riigi eelarvest ning lapsevanemate makstavatest tasudest. Riigieelarvest tuleb ka treenerite palgatoetus. Seega ei saa lapse v\u00f5i noore treenimisse panustatud raha k\u00e4sitleda \u00fcksnes spordiklubi investeeringuna.\u00a0Kokkuv\u00f5ttes r\u00f5hutas \u00f5iguskantsler, et klubi peaks lapsevanemat juba enne lepingu s\u00f5lmimist klubivahetuse tagaj\u00e4rgedest teavitama, samuti kutsus ta \u00fcles vaatama \u00fcle vanuse alampiire.\"Lapsele peab j\u00e4\u00e4ma \u00f5igus vahetada spordiala, -klubi ja treenerit liigsete formaalsete ning mitteformaalsete barj\u00e4\u00e4rideta,\" \u00fctles Madise.Jalgpalliliidu esindaja Eva N\u00f5mme m\u00e4rkis, et nad on \u00f5iguskantsleri b\u00fcrooga \u00fclemineku registreerimistasude teemal p\u00f5hjalikult suhelnud nii 2016. ja 2017. aastal kui ka hiljuti ning kokkuv\u00f5ttena on j\u00f5utud arusaamale, et esikohal peavad olema noore huvid ja tema v\u00f5imalus treenida ja v\u00f5istelda ka \u00fcleminekuvaidluse ajal. Lapse huvide kaitseks peavad olema parimad tavad."}
{"text":"Automaks soosib vanu autosid ja elektriautosid ning loob skeemitamisohuANAL\u00dc\u00dcSUue automaksu kohta saab praeguste teadmiste p\u00f5hjal teha neli j\u00e4reldust. See annab eelise kasutatud ja juba Eestis olevatele autodele uute autode ees. Annab eelise \u00abkeskmise\u00bb suurusega sedaanidele suuremate linnamaasturite ees, aga ka sedaanidele pisemate autode ees. Soosib elektri, h\u00fcbriid ja diiselmootoriga autosid v\u00f5rdluses bensiinimootoriga autoga. \u00c4rgitab otsima maksu- ja rendiskeeme teistes riikides.V\u00f5ttes aluseks eelmise aasta kaks k\u00f5ige populaarsemat automarki - Toyota ja \u0160koda - ning nende m\u00fc\u00fcduimad mudelid - vastavalt RAV4 ja Corolla ning Octavia ja Kodiaq -, saab nende abil maksuskeemi lihtsalt lahti seletada. Poliitikud tahavad k\u00fcll n\u00e4iteid tuua kallite Porschede kohta - karistame rikkaid, eks aga nende m\u00fc\u00fck on nii marginaalne, et r\u00e4\u00e4gime ikka \u00abrahvaautodest\u00bb.N\u00e4iteks Eesti seni enim m\u00fc\u00fcdud auto RAV4 bensiinimootoriga mudeli eest tuleb edaspidi tasuda 3800 eurot registreerimismaksu ja aastamaksu 261 eurot. H\u00fcbriidversiooni puhul j\u00e4\u00e4ks registreerimine s\u00f5ltuvalt konkreetsest mudelist 2000 euro \u00fcmber ja aastamaks 150 euro \u00fcmber.Torkab silma, et just registreerimine on see, mis hakkab rahakotti m\u00f5jutama, ja aastamaksu osa enam nii palju ei loe. See t\u00e4hendab, et kasutatud ja juba Eesti registris olevad autod on suured v\u00f5itjad, sest nende pealt registreerimismaksu maksma ei pea.L\u00fchiajaliselt toob see j\u00e4rgmise aasta jooksul kaasa uute autode ostu buumi, et saaks enne maksu j\u00f5ustumist auto \u00e4ra osta ja Eestis \u00e4ra registreerida. Pikas perspektiivis v\u00f5iks tagaj\u00e4rg olla Eesti autopargi suhteline vananemine - inimesed kasutavad autot kauem, eelistavad osta Eestis kasutatud auto ega t\u00f5tta uut soetama.Teiseks kallutab maks eelistusi \u00abkeskmiste\u00bb autode poole. Kui bensiinimootoriga uue RAV4 eest tuleb tasuda 3800 eurot ja h\u00fcbriidajamiga mudeli eest 2000 eurot, siis Corolla registreerimismaks tuleb veidi \u00fcle 800 euro. \u0160koda kahe popima mudeli puhul on diiselmootoriga Octavia maks 900 eurot, Kodiaqil t\u00f5useb see juba \u00fcle 4000 euro. Kuna maksuskeem ei ole p\u00e4ris lineaarne, ei soosi see ka p\u00e4ris pisikesi autosid. Kas ostad \u00abkeskmise\u00bb Corolla v\u00f5i Octavia v\u00f5i vaatad veel v\u00e4iksemate autode poole - pole erilist vahet. Aga veel kord: jutt k\u00e4ib uutest autodest, kasutatute kohta see ei kehti.P\u00f5hjused on lihtsad. Linnamaasturid on natuke raskemad ja natuke v\u00f5imsama mootoriga kui enam-v\u00e4hem sama suured sedaanid. Kriitiline piir on kahetonnine t\u00e4ismass - kas auto \u00fcletab selle piiri v\u00f5i ei ning kas heitmekogus j\u00e4\u00e4b alla 117 grammi kilomeetri kohta.Heitmekoguse maksustamine ei ole lineaarne, vaid liigub h\u00fcpetega, kus olulised t\u00e4hised on 117 g\/km, 150 g\/km, 200 g\/km. Nii m\u00f5nelgi puhul, viidates j\u00e4lle n\u00e4iteks Octaviale, aitab diiselmootor suruda registreerimismaksu allapoole k\u00f5rgemat maksuk\u00fc\u00fcru. Samal p\u00f5hjusel hakkab maksus\u00fcsteem eelistama ka elektriautosid. Mis siis, et need on kallimad ja selline maksustamine on j\u00f5ukamate subsideerimine.L\u00f5puks v\u00f5ib uus maksus\u00fcsteem kaasa tuua skeemitamise. M\u00f5ni aasta tagasi tekkisid Eesti t\u00e4navatele kallid T\u0161ehhi numbrim\u00e4rkidega autod: Mercedesed, BMWd, Audid. Tegemist polnud \u00abmaksude optimeerimisega\u00bb, vaid neid s\u00f5idukeid saab T\u0161ehhist odavamalt osta tingimusel, et need j\u00e4\u00e4vad sealsesse registrisse. Eestis kasutatakse neid rendiautodena. Kuna n\u00fc\u00fcd tekib Eestis registreerimismaks, mis kallimate markide puhul k\u00fc\u00fcnib mitmek\u00fcmne tuhande euroni, suureneb ka oht, et selliste skeemide kasutamine levib. Kindlasti vaatavad oma \u00e4ri \u00fcle ka suurte autoparkidega rendifirmad (Bolt, Citybee), v\u00f5tavad raamatupidajad ja juristid laua taha ning arvutavad, kas osta autod Eesti v\u00f5i m\u00f5ne teise riigi registrisse.Automaksu saab arvutadaAutomaksu kalkulaator: vaata, kui palju hakkad oma auto pealt maksu maksmawww.postimees.ee\/automaksukalkulaatorMIKK SALU, ajakirjanik"}
{"text":"Eestlased tunnevad suurt huvi kinnisvara vastu v\u00e4lismaal, kuid selle soetamisega tuleb olla v\u00e4ga ettevaatlikEestlased igatsevad (teist) kodu soojas kliimas, kuid selle soetamisel tuleb olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik.Foto: Shutterstock\nGeeniuse tellijale\nKuigi v\u00f5iks oletada, et keerulised ajad maailmas naelutavad inimesed rohkem kodu k\u00fclge, ei vasta see kinnisvaraekspertide s\u00f5nul sugugi t\u00f5ele. Eestlased soetavad v\u00e4lismaale kinnisvara sama meelsasti v\u00f5i meelsaminigi kui varem.\nNagu varemgi, igatsevad eestlased ka praegu pigem ikka sooja kliimasse, mist\u00f5ttu on peamiselt sihikul L\u00f5una-Euroopa. Kuid t\u00f6\u00f6 ja muu elu viib inimesed vahel kas osaliselt v\u00f5i p\u00fcsivalt v\u00e4lisriiki elama, mist\u00f5ttu kodusid vaadatakse ka P\u00f5hjamaadesse ja Kesk-Euroopasse, \u00fctleb Arco Vara kutseline maakler Britta Kuus. \u201cPigem vaadatakse siiski l\u00e4hemal asuvaid piirkondi ning v\u00e4hem Ameerika ning Aasia suunal,\u201d s\u00f5nab ta.\nUus Maa kinnisvarab\u00fcroo anal\u00fc\u00fctik Risto V\u00e4hi s\u00f5nab, et eestlase peamine lemmik on endiselt Hispaania, nii p\u00e4ikeserannik kui ka sealsed saared. \u201cSee on k\u00f5ige turvalisem investeering nii ise elamiseks kui ka v\u00e4lja\u00fc\u00fcrimiseks, kuna tegu on Euroopa Liiduga ning kogu s\u00fcsteem on arusaadav. Ka hinnatase on endiselt m\u00f5istlik,\u201d selgitab ta. Ta r\u00e4\u00e4gib, et huvi tuntakse ka muude riikide vastu: n\u00e4iteks Portugal, m\u00f5ned Balkanimaad ja T\u00fcrgi l\u00f5unarannik. \u201cNi\u0161ikamad on Kreeka saared ja Prantsuse Riviera,\u201d lisab V\u00e4hi.\nKui asjasse s\u00fcvenemata v\u00f5ib arvata, et v\u00e4lisriiki kinnisvara soetamine on vaid v\u00e4ga j\u00f5ukate p\u00e4rusmaa, ei pruugi see sugugi nii olla. \u201cT\u00e4iesti oleneb riigist,\u201d s\u00f5nab V\u00e4hi v\u00e4lismaise kinnisvara hinnataset kodumaisega v\u00f5rreldes. \u201cN\u00e4iteks T\u00fcrgis on hinnad tublisti soodsamad,\u201d \u00fctleb ta. Kuid samas t\u00f5deb, et reeglina siiski on v\u00e4lismaisest kinnisvarast huvitatuil t\u00f5epoolest selleks investeeringuks olemas vaba raha v\u00f5i piisav laenuv\u00f5imekus. Erandiks ongi siinkohal need inimesed, kes Eestis joone alla t\u00f5mbavad ja p\u00e4riselt \u00e4ra kolivad.\nKuus s\u00f5nab, et Euroopa piires v\u00e4ga soodsaid riike enam otsida ei tasu, sest hinnad on siinmail \u00fcsna sarnasele tasemele \u00fchtlustunud. \u201cPrantsusmaal ning Hispaanias v\u00f5ib arvestada, et linnas korralik korter p\u00f5hiliste mugavustega maksaks ligi 250 000 eurot,\u201d toob ta n\u00e4ite. Kuid soovitab samas silmas pidada, et eestlased on kinnisvara seisukorra osas n\u00f5udlikumad kui soojema kliima inimesed ja see v\u00e4ljendub ka seal pakutavates kinnisvaraobjektides.\nTuleb arvestada, et L\u00f5una-Euroopa inimesed ei hinda kodude kaasaegsust niiv\u00f5rd k\u00f5rgelt kui eestlased ja see v\u00e4ljendub n\u00e4iteks ka pakutavate kodude mugavustes. Ilusad on need majad ja korterid sellest hoolimata. Foto: Shutterstock\nOmap\u00e4i tegutseda mingil juhul ei maksa\nNiisiis \u2013 valikuid on, hinnatase olenevalt riigist ka m\u00f5istlik, teeme \u00e4ra? P\u00e4ris nii lihtne see siiski pole. Esimeseks keerukaks punktiks on ostu rahastamine. Maakler Kuus r\u00e4\u00e4gib, et reeglina tuleb v\u00e4lismaal asuv vara soetada kas t\u00e4ielikult oma rahaga ehk siis kohe v\u00e4lja osta, v\u00f5i kohalikul turul toimetava panga abil. Viimast varianti saab talle teadaolevalt kasutada aga ikkagi vaid siis, kui uues riigis on olemas kindel t\u00f6\u00f6koht ja sissetulek.\nV\u00e4hii lisab, et laenutooteid on v\u00e4ga erinevaid, aga talle teadaolevalt on olnud v\u00f5imalik siiski Hispaaniasse osta korter ka Eestis v\u00f5etud pangalaenuga.\nTeine keerukas moment on kohalikust b\u00fcrokraatiast l\u00e4b n\u00e4rimine. \u201cPanen inimestele s\u00fcdamele, et v\u00e4ga oluline on enne ostmist kursis olla, kuidas just selles riigis asjad k\u00e4ivad ning juriidika toimib. Tavad ja seadused on isegi Euroopa piires tohutult erinevad ning teadmatusest v\u00f5ib sattuda hoopis probleemide otsa,\u201d \u00fctleb Kuus.\nN\u00e4iteks on olnud juhtum, kus eestlase korter Hispaanias j\u00e4i m\u00f5neks ajaks t\u00fchjana seisma ja sel ajal kolis sinna omavoliliselt sisse keegi v\u00f5hiv\u00f5\u00f5ras kohalik. \u201cSeda v\u00f5\u00f5rast inimest sealt v\u00e4lja saada ei ole teps mitte nii lihtne. Oma riigi seadus hoiab pigem oma riigi rahvast, mitte v\u00e4lismaalast selles osas. Ehk selliseid n\u00fcannse on palju ning k\u00f5ige targem oleks selleks protsessiks palgata endale kohalikul turul tegutsev jurist, kellega koos see protsess turvaliselt l\u00e4bi teha,\u201d soovitab maakler.\n\u00dcha rohkem t\u00f5mbab siitkandi rahvast ka T\u00fcrgi, mis kinnisvara poolest harjumusp\u00e4rasest L\u00f5una-Euroopast kuigi palju ei erinegi. Foto: Shutterstock\nKa V\u00e4hi s\u00f5nab, et v\u00e4ga hea oleks endale tehingusse minemiseks k\u00f5rvale leida inimene, kes kohalikke olusid ja n\u00fcansse p\u00f5hjalikult tunneb ja protsessi l\u00e4bi aitab teha. Sest tehingute skeemid on olenevalt riigist Eestiga v\u00f5rreldes v\u00e4ga erinevad. \u201cKa maksustamine on riigiti erinev. Kui v\u00f5rrelda Eestiga, siis meil on tegelikult vara soetamine k\u00f5rvalkulude m\u00f5ttes odav ja protsess lihtne,\u201d \u00fctleb ta.\nM\u00f5istagi aitab kogu protsessi sujuvamaks muuta ka maakler, \u00fctleb V\u00e4hi. \u201cMaakleri \u00fclesanne ongi klienti aidata algusest l\u00f5puni ning viia kokku inimestega, kes veel tehingu toimumises osalevad,\u201d \u00fctleb ta.\nKuus lisab, et parim on s\u00fcmbioos koduturu ja kohaliku turu maakleri vahel. \u201cEestis tegutsev maakler saab olla abiks aga kindlasti tuleks kaasata ka vastavas riigis aktiivne maakler, kellega asjaolud l\u00e4bi arutada. See on oluline sellel samal p\u00f5him\u00f5ttel, et kohalikul turul igap\u00e4evaselt selles vallas toimetades on k\u00f5ik aspektid teada, aga siit kaugelt k\u00f5ikide erisustega on keeruline kursis olla,\u201d t\u00f5deb ta."}
{"text":"Haapsalus sai kakluses viga 24-aastane mees10. oktoobril alustati kriminaalmenetlust selles, et n\u00e4dalavahetusel l\u00f5i Haapsalus seni tuvastamata inimene 24-aastast meest, mille tagaj\u00e4rjel ta kukkus ja sai viga. Mees toimetati haiglasse.\nP\u00e4rnumaa\nVargus\nLOE KA:\nPolitsei otsib L\u00e4\u00e4nemaal kadunud 84-aastast Toivot\nL\u00e4\u00e4ne-Nigula vallas hukkus veokiga kokku p\u00f5rganud s\u00f5iduautos 30-aastane mees\n10. oktoobril alustati kriminaalmenetlust selles, et 8. oktoobril varastati P\u00e4rnus baaris laualt mobiiltelefon Xiaomi. Vargusega tekitatud kahju on 449 eurot.\nOmastamine\n10. oktoobril alustati kriminaalmenetlust omastamises, kus P\u00e4rnus elava naise pangakontolt omastati mitme aasta jooksul \u00fclekandeid tehes raha. Tekitatud kahju hinnati esialgselt 6\u00a0000 eurole. T\u00e4pne kahjusumma on selgitamisel.\nSaaremaa\nVargus\n10. oktoobril alustati kriminaalmenetlust selles, et 8. oktoobri \u00f6\u00f6sel varastati Kuressaares t\u00e4navalt ettev\u00f5tte reklaamtahvel. Vargusega tekitatud kahju on umbes 350 eurot.\nArvutikelmus\n10. oktoobril alustati kriminaalmenetlust selles, et 5. augustil saadeti Saaremaal elava mehe meiliaadressile n\u00e4iliselt Omnivalt laekunud e-kiri lingiga tollimaksu tasumiseks, milleks oli vaja sisestada pangakaardi andmed. 8. oktoobril avastas mees, et umbes kuu aja jooksul on tema kontolt tehtud erinevaid tehinguid. Kannatanule tekitati kahju umbes 975 eurot."}
{"text":"V\u00f5rklaev lubab ehitussektorit toetada uue aruandluse rakendamiselTALLINN, 11. oktoober, BNS \u2013 Rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul on arusaadav, et ehitusplatsil viibimise aja aruandlus rakendub j\u00e4rk-j\u00e4rgult ning lubab, et uute aruandluskohustuste j\u00e4relevalves keskendutakse esialgu ettev\u00f5tjate toetamisele \u00fcleminekuraskuste \u00fcletamisel.\u00a0\n1. oktoobril j\u00f5ustusid maksukorralduse seaduse muudatused, mille kohaselt on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel ja ehitusettev\u00f5tjatel kohustus registreerida suuremate ehitust\u00f6\u00f6de korral ehitusplatsil viibivad inimesed ning esitada vastavad andmed maksu- ja tolliametile. Muudatuse peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada ehitussektoris maksukahju ning tagada aus konkurents.\u00a0\n\"M\u00f5istame, et ehitusplatsidel ehitust\u00f6\u00f6dega h\u00f5lmatud ettev\u00f5tjatest ning ehitusplatsil viibimise aja teavitamisega seotud muudatustega kohanemine on ehitussektorile osutunud oodatust\u00a0 suuremaks v\u00e4ljakutseks ning kiipkaartide ja rakendusaktide viibimine on tekitanud t\u00e4iendavat ebaselgust,\" kirjutab V\u00f5rklaev Eesti Ehitusettev\u00f5tjate Liidule ja Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskojale saadetud vastuskirjas.\u00a0\nRahandusminister selgitas, et 1. oktoobrist ei tule esitada andmeid mitte k\u00f5igi juba varem t\u00f6\u00f6s olnud ehitusplatside kohta, vaid ainult nende kohta, millel alustati t\u00f6id 1. oktoobril 2023. Erandina tuleb esitada infot juba enne 1. oktoobrit t\u00f6\u00f6s olnud ehitusplatside kohta, mille eeldatav valmimise kuup\u00e4ev on 1. oktoober 2024 v\u00f5i sellest hilisem kuup\u00e4ev.\nMinister m\u00e4rkis, et ehitust\u00f6\u00f6de ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela registreerimiseks piisab reeglina ettev\u00f5tjal olemas oleva teabe esitamisest maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas avatud rakendusse. \"Ametil on kohustus temal olemas olevate andmete pinnalt andmeid maksimaalses mahus\u00a0 eelt\u00e4ita. T\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse infos\u00fcsteemi on ehitusettev\u00f5tjatele aegsasti tutvustatud ning see on ka \u00f5igeaegselt t\u00f6\u00f6sse rakendunud,\" t\u00e4psustas ta.\nV\u00f5rklaeva s\u00f5nul on arusaadav, et ehitusplatsil viibimise aja aruandlus rakendub j\u00e4rk-j\u00e4rgult, vastavalt ettev\u00f5tjate v\u00f5imalustele hankida kaarte, millega ehitusplatsile sisenemise ja sealt v\u00e4ljumise aeg fikseerida. \"Ehitusplatsil viibimise kohta kogutavate andmete koosseis on s\u00e4testatud maksukorralduse seadusega, mist\u00f5ttu m\u00e4\u00e4ruste viibimine \u00f5iguslikku l\u00fcnka andmete t\u00f6\u00f6tlemisel kaasa ei too. Vajadust elektroonilised registreerimiss\u00fcsteemid kohandada ning\u00a0 liidestada maksu- ja tolliameti andmekoguga on aegsasti tutvustatud ning tehniliselt sobilike\u00a0 elektrooniliste registreerimiss\u00fcsteemide pakkujate nimekiri on avaldatud maksu- ja tolliameti veebilehel,\" selgitas ta.\nUute aruandluskohustuste j\u00e4relevalves keskendutakse rahandusministri s\u00f5nul esialgu kindlasti ettev\u00f5tjate toetamisele \u00fcleminekuraskuste \u00fcletamiseks. Kavandatud on ka kohtumine ehitussektori esindajatega uute\u00a0 aruandluskohustuste t\u00e4itmisel tekkivate t\u00e4iendavatele k\u00fcsimustele lahenduse leidmiseks. \"Soovitame seni kindlasti tutvuda maksu- ja tolliameti veebilehel olevate juhistega ja koolitusvideoga ning j\u00e4lgida jooksvat infot Hansab AS kiipkaartide tellimise v\u00f5imaluste kohta,\" lisas V\u00f5rklaev.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Saarlane sattus taas internetikelmi ohvriksSel n\u00e4dalal on politsei alustanud juba kaks kriminaalmenetlust arvutikelmuses, kus kodanikud on saanud e-kirja v\u00f5i s\u00f5numi n\u00e4iliselt Omnivalt koos lingiga, millele vajutades sisestati ja edastati oma pangaandmed hoopis kelmidele.Teisip\u00e4eval alustati kriminaalmenetlust selles, et 5. augustil saadeti Saaremaal elava mehe meiliaadressile n\u00e4iliselt Omnivalt laekunud e-kiri lingiga tollimaksu tasumiseks, milleks oli vaja sisestada pangakaardi andmed.\n8. oktoobril avastas mees, et umbes kuu aja jooksul on tema kontolt tehtud erinevaid tehinguid. Kannatanule tekitati kahju umbes 975 eurot.\nAlles eile kirjutasime esmasp\u00e4eval alustatud\u00a0kriminaalmenetlusest\u00a0selles, et n\u00e4dal tagasi saadeti Saaremaal elava naise mobiiltelefonile samuti n\u00e4iliselt Omnivalt laekunud s\u00f5num tollimaksu tasumiseks.\nS\u00f5numis olevale lingile klikkides tehti kannatanu pangaarvelt kaks makset Saudi Araabias asuvale Geekay Games kontole.\nKannatanule tekitati kahju umbes 910 eurot."}
{"text":"V\u00f5rklaeva lubadus ehitusfirmadele: saate aruandluse \u00fcleminekuraskustes toetustRahandusminister Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul on arusaadav, et ehitusplatsil viibimise aja aruandlus rakendub j\u00e4rk-j\u00e4rgult ning lubab, et uute aruandluskohustuste j\u00e4relevalves keskendutakse esialgu ettev\u00f5tjate toetamisele \u00fcleminekuraskuste \u00fcletamisel.1. oktoobril j\u00f5ustusid maksukorralduse seaduse muudatused, mille kohaselt on peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel ja ehitusettev\u00f5tjatel kohustus registreerida suuremate ehitust\u00f6\u00f6de korral ehitusplatsil viibivad inimesed ning esitada vastavad andmed maksu- ja tolliametile. Muudatuse peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada ehitussektoris maksukahju ning tagada aus konkurents.\n\u00abM\u00f5istame, et ehitusplatsidel ehitust\u00f6\u00f6dega h\u00f5lmatud ettev\u00f5tjatest ning ehitusplatsil viibimise aja teavitamisega seotud muudatustega kohanemine on ehitussektorile osutunud oodatust suuremaks v\u00e4ljakutseks ning kiipkaartide ja rakendusaktide viibimine on tekitanud t\u00e4iendavat ebaselgust,\u00bb kirjutab V\u00f5rklaev Eesti Ehitusettev\u00f5tjate Liidule ja Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskojale saadetud vastuskirjas.\nRahandusminister selgitas, et 1. oktoobrist ei tule esitada andmeid mitte k\u00f5igi juba varem t\u00f6\u00f6s olnud ehitusplatside kohta, vaid ainult nende kohta, millel alustati t\u00f6id 1. oktoobril 2023. Erandina tuleb esitada infot juba enne 1. oktoobrit t\u00f6\u00f6s olnud ehitusplatside kohta, mille eeldatav valmimise kuup\u00e4ev on 1. oktoober 2024 v\u00f5i sellest hilisem kuup\u00e4ev.\nMinister m\u00e4rkis, et ehitust\u00f6\u00f6de ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela registreerimiseks piisab reeglina ettev\u00f5tjal olemas oleva teabe esitamisest maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas avatud rakendusse. \u00abAmetil on kohustus temal olemas olevate andmete pinnalt andmeid maksimaalses mahus eelt\u00e4ita. T\u00f6\u00f6v\u00f5tuahela ja t\u00f6\u00f6tamise kestuse infos\u00fcsteemi on ehitusettev\u00f5tjatele aegsasti tutvustatud ning see on ka \u00f5igeaegselt t\u00f6\u00f6sse rakendunud,\u00bb t\u00e4psustas ta.\nV\u00f5rklaeva s\u00f5nul on arusaadav, et ehitusplatsil viibimise aja aruandlus rakendub j\u00e4rk-j\u00e4rgult, vastavalt ettev\u00f5tjate v\u00f5imalustele hankida kaarte, millega ehitusplatsile sisenemise ja sealt v\u00e4ljumise aeg fikseerida. \u00abEhitusplatsil viibimise kohta kogutavate andmete koosseis on s\u00e4testatud maksukorralduse seadusega, mist\u00f5ttu m\u00e4\u00e4ruste viibimine \u00f5iguslikku l\u00fcnka andmete t\u00f6\u00f6tlemisel kaasa ei too. Vajadust elektroonilised registreerimiss\u00fcsteemid kohandada ning liidestada maksu- ja tolliameti andmekoguga on aegsasti tutvustatud ning tehniliselt sobilike elektrooniliste registreerimiss\u00fcsteemide pakkujate nimekiri on avaldatud maksu- ja tolliameti veebilehel,\u00bb selgitas ta.\nUute aruandluskohustuste j\u00e4relevalves keskendutakse rahandusministri s\u00f5nul esialgu kindlasti ettev\u00f5tjate toetamisele \u00fcleminekuraskuste \u00fcletamiseks. Kavandatud on ka kohtumine ehitussektori esindajatega uute aruandluskohustuste t\u00e4itmisel tekkivate t\u00e4iendavatele k\u00fcsimustele lahenduse leidmiseks. \u00abSoovitame seni kindlasti tutvuda maksu- ja tolliameti veebilehel olevate juhistega ja koolitusvideoga ning j\u00e4lgida jooksvat infot Hansab AS kiipkaartide tellimise v\u00f5imaluste kohta,\u00bb lisas V\u00f5rklaev."}
{"text":"Prokuratuur j\u00e4tkab kriminaalmenetlust Heldna ja Vaheri kelmuse asjas   Prokuratuur l\u00f5petas kriminaalmenetluse kolme politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametniku suhtes, kellele esitati selle aasta m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises, samas j\u00e4tkub menetlus Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere suhtes.   Riigiprokuratuur l\u00f5petas kriminaalmenetluse kolme PPA ametniku suhtes, kellele esitati selle aasta m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises. Kahtlustuse j\u00e4rgi osalesid PPA peadirektori aset\u00e4itja teabehalduse ja menetluse alal, keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht ja personalispetsialist Eerik Heldnale kelmuse toimepanemises ehk n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte ja rotatsiooni vormistamises. Riigiprokur\u00f6r Maria Entsik \u00fctles, et kogutud t\u00f5endid n\u00e4itavad, et kuigi neil kolmel ametnikul oli arvestatav roll Heldna n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel, t\u00e4itsid nad tippjuhtide korraldusel eelk\u00f5ige oma igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. \"Karistus\u00f5iguse keeles valitsesid Elmar Vaher ja Aivar Alavere neid organisatsioonilise v\u00f5imuaparaadi ja teadmisega. Esitatud kahtlustusi kontrolliti uurimise k\u00e4igus p\u00f5hjalikult. Anal\u00fc\u00fcsiti inimeste \u00fctlusi, kirjavahetusi jt dokumente ning selle k\u00e4igus selgitati v\u00e4lja toimunu ja inimeste panus sellesse. Kahtlustus nende vastu ei leidnud kinnitust, mist\u00f5ttu l\u00f5petas prokuratuur nende suhtes kriminaalmenetluse,\" \u00fctles Entsik. Samas selgus kahtlustuste p\u00f5hjaliku uurimise k\u00e4igus, et Heldna, Vaheri ja Alavere suhtes kogutud t\u00f5endid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises. Sotsiaalkindlustusameti arvutustele tuginedes on v\u00e4lja selgitatud, et kuriteoga v\u00f5inuks riigile tekitada h\u00fcpoteetiliselt \u00fcle 1,6 miljoni euro suuruse kahju, teatas prokuratuur. Prokuratuur andis kolmap\u00e4eval kahtlustatavate kaitsjatele v\u00f5imaluse toimikumaterjalidega tutvuda. Seej\u00e4rel on kaitsjatel v\u00f5imalik prokuratuurile taotlusi esitada ning p\u00e4rast v\u00f5imalike taotluste lahendamist otsustab prokuratuur j\u00e4rgmised sammud. \u00a0Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja kohtueelset uurimist viis l\u00e4bi Kaitsepolitseiamet. Kapo esitas t\u00e4navu 21. m\u00e4rtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Heldnale kahtlustuse kelmuses ning tollasele politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhil Vaherile kelmusele kaasaaitamises. Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis n\u00e4iliselt teenistusse PPA-sse ning viidi samal p\u00e4eval t\u00e4htajaliselt \u00fcle kaitsev\u00e4e luurekeskusesse, kus ta tegelikkuses t\u00f6\u00f6tas juba aasta aega. Nii Vaher kui ka Heldna on oma otsest s\u00fc\u00fcd eitanud. Fiktiivlepingu asjus alustati uurimist ka toona keskkriminaalpolitseid juhtinud Alavere suhtes.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Marko Tooming   "}
{"text":"PPA kelmusemenetluses vabanes uurimise alt kolm ametnikkuKolme\u00a0kelmusele\u00a0kaasaaitamises kahtlustus esitatud politsei- ja piirivalveametniku suhtes l\u00f5petas riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, samas j\u00e4tkub menetlus Eerik Heldna, endise PPA peadirektori Elmar Vaheri ja keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alavere suhtes, kirjutas ERR.Kolmel ametnikul, kes kriminaalmenetluse alt p\u00e4\u00e4sesid, oli riigiprokur\u00f6r Maria Entsiku s\u00f5nul arvestatav roll kelmuses kahtlustatavale Eerik Heldnale n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel, kuid nad t\u00e4itsid pelgalt tippuhtide korraldusel eelk\u00f5ige oma igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid.\nSamas selgus kahtlustuste p\u00f5hjaliku uurimise k\u00e4igus, et Heldna, Vaheri ja Alavere suhtes kogutud t\u00f5endid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises. Sotsiaalkindlustusameti arvutustele tuginedes on v\u00e4lja selgitatud, et kuriteoga v\u00f5inuks riigile tekitada h\u00fcpoteetiliselt \u00fcle 1,6 miljoni euro suuruse kahju, teatas prokuratuur.\nProkuratuur andis kolmap\u00e4eval kahtlustatavate kaitsjatele v\u00f5imaluse toimikumaterjalidega tutvuda, mille j\u00e4rel on kaitsjatel v\u00f5imalik prokuratuurile taotlusi esitada ning p\u00e4rast v\u00f5imalike taotluste lahendamist otsustab prokuratuur j\u00e4rgmised sammud.\n\nMis k\u00e4ivitas Heldna ja Vaheri kriminaaluurimise?\n\nMaksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna, politsei- ja piirivalveameti endine peadirektor Elmar Vaher ning veel mitmed tipp-politseiametnikud said m\u00e4rtsis kahtlustuse kriminaalkuriteos.\nHeldnat kahtlustatakse kelmuses, teisi aga kelmusele kaasa aitamises, kui v\u00f5imaldasid Heldnal 2019. aasta kevadel s\u00f5lmida PPAga fiktiivse t\u00f6\u00f6lepingu, et Heldna muutuks n\u00f5nda k\u00f5lblikuks politsei eripensionile.\nKohe peale seda, kui Heldna 2019. aasta aprillis PPAga lepingu s\u00f5lmis, roteeriti ta tagasi oma senisesse t\u00f6\u00f6kohta kaitsev\u00e4e luurekeskusesse. Viimased kolm aastat oli ta l\u00e4hetusel maksu- ja tolliametis. Tema leping MTAga saanuks l\u00e4bi aprillis.\n"}
{"text":"PPA kelmusemenetluses vabanes uurimise alt kolm ametnikkuTALLINN, 11. oktoober, BNS \u2013 Kolme kelmusele kaasaaitamises kahtlustus esitatud politsei- ja piirivalveametniku suhtes l\u00f5petas riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, samas j\u00e4tkub menetlus Eerik Heldna, endise PPA peadirektori Elmar Vaheri ja keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alavere suhtes, kirjutab ERR.\nKolmel ametnikul, kes kriminaalmenetluse alt p\u00e4\u00e4sesid, oli riigiprokur\u00f6r Maria Entsiku s\u00f5nul arvestatav roll kelmuses kahtlustatavale Eerik Heldnale n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel, kuid nad t\u00e4itsid pelgalt tippuhtide korraldusel eelk\u00f5ige oma igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid.\nSamas selgus kahtlustuste p\u00f5hjaliku uurimise k\u00e4igus, et Heldna, Vaheri ja Alavere suhtes kogutud t\u00f5endid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises. Sotsiaalkindlustusameti arvutustele tuginedes on v\u00e4lja selgitatud, et kuriteoga v\u00f5inuks riigile tekitada h\u00fcpoteetiliselt \u00fcle 1,6 miljoni euro suuruse kahju, teatas prokuratuur.\nProkuratuur andis kolmap\u00e4eval kahtlustatavate kaitsjatele v\u00f5imaluse toimikumaterjalidega tutvuda, mille j\u00e4rel on kaitsjatel v\u00f5imalik prokuratuurile taotlusi esitada ning p\u00e4rast v\u00f5imalike taotluste lahendamist otsustab prokuratuur j\u00e4rgmised sammud.\nMaksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna, politsei- ja piirivalveameti endine peadirektor Elmar Vaher ning veel mitmed tipp-politseiametnikud said m\u00e4rtsis kahtlustuse kriminaalkuriteos.\nHeldnat kahtlustatakse kelmuses, teisi aga kelmusele kaasa aitamises, kui v\u00f5imaldasid Heldnal 2019. aasta kevadel s\u00f5lmida PPA-ga fiktiivse t\u00f6\u00f6lepingu, et Heldna muutuks n\u00f5nda k\u00f5lblikuks politsei eripensionile.\nKohe peale seda, kui Heldna 2019. aasta aprillis PPA-ga lepingu s\u00f5lmis, roteeriti ta tagasi oma senisesse t\u00f6\u00f6kohta kaitsev\u00e4e luurekeskusesse. Viimased kolm aastat oli ta l\u00e4hetusel maksu- ja tolliametis. Tema leping MTA-ga saanuks l\u00e4bi aprillis.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riigiprokuratuur: Kohtueelne uurimine E. Heldna ja E. Vaheriga seotud kriminaalasjas on j\u00f5udmas l\u00f5puleProkuratuur l\u00f5petas t\u00e4na kriminaalmenetluse kolme Politsei- ja Piirivalveameti ametniku suhtes, kellele esitati selle aasta m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises. Menetlus j\u00e4tkub kolme kahtlustatavaga, kelle suhtes kogutud toimikumaterjalidega on nende kaitsjal v\u00f5imalik t\u00e4nasest tutvuda.\nRiigiprokuratuur l\u00f5petas t\u00e4na kriminaalmenetluse kolme Politsei- ja Piirivalveameti ametniku suhtes, kellele esitati selle aasta m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises. Kahtlustuse j\u00e4rgi osalesid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori aset\u00e4itja teabehalduse ja menetluse alal, keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht ja personalispetsialist Eerik Heldnale etteheidetava kelmuse toimepanemises, s.o n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte ja rotatsiooni vormistamises. \u201ePPA on hierarhiline asutus, mille toimimisel on oluline roll struktuuril, k\u00e4suliinidel ja juhtide ootuste t\u00e4itmisel. Kogutud t\u00f5endid n\u00e4itavad, et kuigi neil kolmel ametnikul oli arvestatav roll E. Heldna n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel, t\u00e4itsid nad tippjuhtide korraldusel eelk\u00f5ige oma igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Karistus\u00f5iguse keeles valitsesid Elmar Vaher ja Aivar Alavere neid organisatsioonilise v\u00f5imuaparaadi ja teadmisega,\u201d s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201eEsitatud kahtlustusi kontrolliti uurimise k\u00e4igus p\u00f5hjalikult. Anal\u00fc\u00fcsiti inimeste \u00fctlusi, kirjavahetusi jt dokumente ning selle k\u00e4igus selgitati v\u00e4lja toimunu ja inimeste panus sellesse. Kahtlustus nende vastu ei leidnud kinnitust, mist\u00f5ttu l\u00f5petas prokuratuur nende suhtes kriminaalmenetluse,\u201d lisas Entsik.\nKahtlustuste p\u00f5hjaliku uurimise k\u00e4igus selgus, et E. Heldna, E. Vaheri ja A. Alavere suhtes kogutud t\u00f5endid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises. Sotsiaalkindlustusameti arvutustele tuginedes on v\u00e4lja selgitatud, et kuriteoga v\u00f5inuks riigile tekitada h\u00fcpoteetiliselt \u00fcle 1,6 miljoni euro suuruse kahju.\nProkuratuur andis t\u00e4na kahtlustatavate kaitsjatele v\u00f5imaluse toimikumaterjalidega tutvuda. Seej\u00e4rel on kaitsjatel v\u00f5imalik prokuratuurile taotlusi esitada ning p\u00e4rast v\u00f5imalike taotluste lahendamist otsustab prokuratuur j\u00e4rgmised sammud.\nKriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja kohtueelset uurimist viis l\u00e4bi Kaitsepolitseiamet."}
{"text":"Tuntud e-poode haldav ettev\u00f5te sattus taas tarbijakaitse musta nimekirjaK-Rauta ehituspood.Foto: Konstantin Sednev \/ Postimees Grupp\/ Scanpix\nPRO tellijale\nE-poode 1a.ee ja K-rauta haldav Leedu ettev\u00f5te UAB Kesko Senukai Digital sattus taas tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ameti (TTJA) musta nimekirja.\nLoe ka: Aastaid inimestele t\u00fchje lubadusi andnud kauplejat kahtlustatakse kelmuses\nProbleem sai alguse sellest, kui tarbija ostis endale krauta.ee e-poest j\u00e4relmaksuga kasvuhoone, mille konstruktsioon \u00fchel p\u00e4eval halbade ilmastikuolude t\u00f5ttu kokku vajus. Tarbija s\u00f5nul purunes kasvuhoone aga sellep\u00e4rast, et toode ei vastanud n\u00f5uetele.\nKauplejal oli olukorrast hoopis oma n\u00e4gemus ning edasi saigi alguse vaidlus, mis j\u00f5udis l\u00f5puks tarbijavaidluste komisjonini v\u00e4lja.\nKokku kukkunud kasvuhoone\nK\u00f5ik sai alguse sellest, kui tarbija ostis omale K-Rauta e-poest kasvuhoone, mis maksis pea 600 eurot. Ostja panigi kasvuhoone \u00fcles ning enda s\u00f5nul kinnitas selle korralikult vundamendi k\u00fclge, et tuul seda ei kahjustaks. Tarbija j\u00f5udis kasvuhoonet kasutada pea aasta aega, kuid siis sadas katusele paks lumekiht, mille tagaj\u00e4rjel katus purunes.\nTarbija hinnangul oli kasvuhoone konstruktsioon n\u00f5rk ning sellet\u00f5ttu vajus ka katus kokku. Kuna tootele kehtib tootjapoolne garantii 60 kuud, otsustas tarbija p\u00f6\u00f6rduda kaupmehe poole, et oma raha tagasi saada. Ostja saatis kaupmehele ka fotod kasvuhoonest, kust oli n\u00e4ha toote defekt. Kasvuhoone juhendis oli aga kirjas, et tootele ei kehti garantii loodus\u00f5nnetuste, loodus-, \u00f6koloogiliste ja muude k\u00f5rvalekallete ning v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5u t\u00f5ttu tekkinud kahjude korral. Kuna kaupleja polnud n\u00f5us tarbija kaebust rahuldama, otsustas ostja p\u00f6\u00f6rduda tarbijavaidluste komisjoni.\nKaupleja seisukoht\nKaupleja leidis, et tarbija on tootega hoopis ise hooletult k\u00e4itunud. Arvestades tarbija saadetud fotosid leidis kaupleja, et ostja ise ei tugevdanud toote katust. Kuna toote mehaanilise kahjustuse p\u00f5hjustas kaupleja s\u00f5nul paks lumekiht kasvuhoone katusel, on kaupleja seisukohal, et ei vastuta toote puuduste eest, mis tulenevad temast mitteolenevatest p\u00f5hjustest.\nV\u00f5ttes arvesse tarbija esitatud teavet, m\u00e4rkis kaupleja, et ostja oleks kauba puuduste m\u00e4rkamisel pidanud neist esimesel v\u00f5imalusel ettev\u00f5ttele teatama ning kui toote kvaliteet tarbijat ei rahuldanud, oli tal \u00f5igus lepingust taganeda. Kuna ostja on kasvuhoonet kasutanud peaaegu aasta ja pole kauplejat toote puudustest teavitanud, leidis kaupmees, et tarbija v\u00e4ited on alusetud. Kaupleja \u00fctles, et toote puudused tekkisid tarbija s\u00fc\u00fcl, kes kasutas kasvuhoonet t\u00e4itmata toote paigaldusjuhendis antud juhiseid, mis p\u00f5hjustas toote puudused.\nOtsus tarbija kasuks\nTarbijavaidluste komisjon tutvus k\u00f5ikide materjalidega ning leidis, et toode oli kasutusel alla \u00fche aasta, mist\u00f5ttu tuli eeldada, et ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas toote \u00fcleandmise ajal. Lisatud materjalidest n\u00e4htus, et kasvuhoonel on tootjapoolne garantii 60 kuud. Garantiitingimuste kohaselt ei ole garantii kehtiv j\u00e4rgmistel juhtudel: kahjud, mis on tekkinud seoses stiihiliste \u00f5nnetuste, looduslike, \u00f6koloogiliste ja muude anomaaliatega ning v\u00e4\u00e4ramatute j\u00f5ududega.\nKomisjon m\u00e4rkis, et kaupleja pole t\u00f5endanud \u00fchegi eelnimetatud asjaolu esinemist. Kaupleja v\u00e4itel leidis toote purunemine aset paksu lumekihi kogunemise t\u00f5ttu kasvuhoone katusele. Komisjon leidis aga, et toode on m\u00f5eldud kasutamiseks v\u00e4litingimustes ja paks lumi on Eesti oludes tavap\u00e4rane n\u00e4htus, mida ei saa pidada garantiitingimustes nimetatud v\u00e4listuseks. Tootja ega kaupleja pole juhendis v\u00e4lja toonud vajadust paksu lume korral kasvuhoone katust puhastada v\u00f5i muul viisil juhtinud t\u00e4helepanu lumega kaasneda v\u00f5ivatele kahjustustele. Toote juhendis v\u00e4idetakse, et tootel on erakordselt tugev karkass, mist\u00f5ttu ei pidanud ostja ette n\u00e4gema lume t\u00f5ttu tekkida v\u00f5ivaid kahjustusi. Tulenevalt eeltoodust leidis komisjon, et ostja avaldus kuulub rahuldamisele.\nEttev\u00f5tte kommentaar\nUAB Kesko Senukai Digital \u00fctles Geeniusele, et vabandavad tekkinud olukorra p\u00e4rast ning K-Rauta.ee klienditeeninduse t\u00f6\u00f6tajad on kontakteerunud kliendiga juba augustis ja leppinud kokku raha tagastamises. \u201cTTJA-le j\u00e4i edastamata teave, et ettev\u00f5te on ostjaga kokkuleppele j\u00f5udnud. V\u00f5tame ettev\u00f5tte siseselt kasutusele meetmed, et selliseid olukordi tulevikus v\u00e4ltida. Vaadates \u00fcmber oma t\u00f6\u00f6protsesse ja parendades neid,\u201d kommenteeris ettev\u00f5te, lisades, et nende eesm\u00e4rk on j\u00e4tkuvalt igap\u00e4evaselt parandada klientide ostukogemust ja vastata nende ootustele.\nKaebusi on veel\nTTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi n\u00f5ustamise valdkonnajuht Margot Leeni s\u00f5nul pole hetkeseisuga TTJA-le teatatud, et kaupleja oleks tarbijaga kokkuleppele j\u00f5udnud. \u201cSelgitame, et musta nimekirja kantakse ettev\u00f5tted, kes ei ole j\u00e4rginud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid. Nimekirja kantud kaupleja kustutatakse nimekirjast, kui kaupleja j\u00e4rgib komisjoni otsust p\u00e4rast nimekirja kandmist v\u00f5i kaupleja nimekirja kandmisest on m\u00f6\u00f6dunud \u00fcle 12 kuu. Juhul, kui kaupleja v\u00f5i tarbija ei ole komisjoni otsusega n\u00f5us, saab vaidlusega j\u00e4tkata hagimenetluses maakohtus. Ka sellisel juhul ei kanta kauplejat otsuseid mittet\u00e4itnud ettev\u00f5tete nimekirja,\u201d selgitas ta.\nAlates aprillikuust on Leeni s\u00f5nul tarbijavaidluste komisjoni poole p\u00f6\u00f6rdunud 18 tarbijat seoses ettev\u00f5ttega UAB \u201eKesko Senukai Digital\u201c."}
{"text":"Politsei tippjuhtide alluvad p\u00e4\u00e4sesid kriminaalasjastRiigiprokuratuur l\u00f5petas kolmap\u00e4eval kriminaalmenetluse kolme politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametniku suhtes, kellele esitati m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises.\nMenetlus j\u00e4tkub Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere suhtes, kelle suhtes kogutud t\u00f5endid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises, teatas prokuratuur."}
{"text":"Raadiohommikus: kliimast, tootmisest ja s\u00f5jast\u00c4rip\u00e4eva raadio neljap\u00e4evases hommikuprogrammis r\u00e4\u00e4gime tootmisettev\u00f5tte plaanidest, kliimapoliitika m\u00f5judest ettev\u00f5tlusele ja uurime, kuidas L\u00e4his-Ida s\u00f5da pani piduri iduettev\u00f5tte Iisraeli laienemise plaanile.\nABB Grupp on globaalselt n\u00e4itamas h\u00e4id majandustulemusi ja hommikuprogrammis k\u00fcsime ettev\u00f5tte Balti riikide \u00e4rijuhi Jukka Patrikaineni k\u00e4est, kas sarnane edu on ABB-l ette n\u00e4idata ka Eestis. Uurime, millised on ettev\u00f5tte l\u00e4hiaja plaanid, samuti r\u00e4\u00e4gime Patrikaineniga f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate haridusprogrammi \u201eLae end\u201c n\u00e4itel inseneride vajadusest tootmisettev\u00f5ttes.\nCambridge'i \u00dclikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juht ja \u00f5ppej\u00f5ud Annela Anger-Kraaviga r\u00e4\u00e4gime kliimakriisi m\u00f5just majandusele. K\u00fcsime neljap\u00e4eval Elektrilevi konverentsil esinevalt \u00f5ppej\u00f5ult, millised on teaduslikud vastused murelikele k\u00fcsimistele, mis puudutavad kliimakriisi ja majanduskasvu \u00fchildamatust.\nSpordivaldkonnas tegutsev iduettev\u00f5te Scorestars laienes hiljuti Iisraeli, ent s\u00f5ja t\u00f5ttu j\u00e4id tegevused seal m\u00f5istagi pausile. Hommikuprogrammis k\u00fcsime iduettev\u00f5tte asutajalt Marek Kesk\u00fcllilt, mis teda Iisraeli turule t\u00f5mbas ning mis saab edasi.\nLisaks r\u00e4\u00e4gime hommikul logistikast ja selle arendamisest iduettev\u00f5tte MyDello asutaja Joel Timmiga.\nHommikuprogrammi veavad Lauri Leet ja Kristjan Kurg.\nSaatep\u00e4ev j\u00e4tkub viie saatega:\n10.00\u201311.00 \"Sisuturundussaade\". Saates on k\u00fclas riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) k\u00fcberturvalisuse keskuse anal\u00fc\u00fctik Kaisa Voorem\u00e4e. R\u00e4\u00e4gime sellest, millised on v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5tete probleemid k\u00fcberturvalisuse tagamisel, enamlevinud k\u00fcberohud ja -skeemid, millega Eesti ettev\u00f5tted v\u00f5ivad kokku puutuda, ja mis on peamised ja k\u00f5ige lihtsamad asjad, mida k\u00fcberturvalisuse parandamiseks saab \u00e4ra teha.\nSaadet juhib Hando Sinisalu.\n11.00\u201312.00 \"Luubi all\". Saates arutlevad \u00c4rip\u00e4eva uurivad ajakirjanikud Kristel H\u00e4rma, Koit Brinkmann, Eliisa Matsalu ja Marge Ugezene selle \u00fcle, kellele riigikogu liikmetest meeldib enim maksumaksjate raha laristada ehk kelle k\u00fctusekulud on arusaamatult suured, mis juhtus tippude sekka kuulunud idufirmaga Eurora ja kuidas t\u00fcli vennaga militaarmiljon\u00e4ri elu keeruliseks teeb. Saadet juhib Marge Ugezene.\n12.00\u201313.00 \"Digitark \u00e4ri\". Saates r\u00e4\u00e4gitakse sellest, kuidas erivajadustega inimesed igap\u00e4evaselt tehnoloogiat kasutavad ja mida t\u00e4hendab praktikas ligip\u00e4\u00e4setavuse tagamine ettev\u00f5ttes. Selgitatakse l\u00e4hemalt, kuidas toimib ligip\u00e4\u00e4setavus panganduses ning kellele ja milliseid kohustusi seab toodete ja teenuste ligip\u00e4\u00e4setavuse seadus. Ligip\u00e4\u00e4setavus on h\u00e4davajalik erivajadustega inimestele, aga see on vajalik ka paljudele teistele, n\u00e4iteks kroonilistele haigetele, ajutise vigastusega inimestele, lastele ja eakatele.\nSaatek\u00fclalised on ajakirjanik ja ligip\u00e4\u00e4setavuse konsultant Jakob Rosin ning LHV jaepanganduse juht Annika Goro\u0161ko. Saadet juhib raamatupidaja.ee \u00e4rijuht Mare Timian.\n13.00\u201314.00 \"\u00d5ppetund\". Oktoobrikuu saates r\u00e4\u00e4gime roheidu istutamisest ja kasvatamisest ehk j\u00e4tkusuutliku tuleviku jaoks vajalikest roheoskustest. Saatek\u00fclalisteks on Swedbank Eesti j\u00e4tkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim, Kutsekoja oskuste registri toimetaja Helin Kask ja koolitaja Mayri Tiido. Saatejuht on Katre Savi.\n15.00\u201316.00 \"Teabevara tund\". Oktoobri esimeses saates arutlevad maksuteabevara koost\u00f6\u00f6partneri KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ja maksun\u00f5ustaja Einar Rosin riigi praeguste maksuplaanide \u00fcle ja annavad oma hinnangu, milline muudatus on m\u00f5ttekas ja millise v\u00f5iks hoopis k\u00f5rvale l\u00fckata. K\u00fcsib \u00c4rip\u00e4eva teabevara juht Heidi Saar.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja J\u00e4rvamaal 104,3 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve uue v\u00f5imuliidu moodustamisel on pall sotside k\u00e4esKohtla-J\u00e4rvel juba kaks aastat juhuslikult hulpiv v\u00f5im v\u00f5ib minna kindlamasse voolus\u00e4ngi, juhul kui sotsid n\u00f5ustuvad moodustama koalitsiooni valmisliiduga Restart Kohtla-J\u00e4rve, kes neile teisip\u00e4eval selleks ametliku ettepaneku tegi.Fraktsiooni Restart Kohtla-J\u00e4rve esimees Janek Pahka m\u00e4rgib sotside fraktsiooni juhile ja linnavolikogu esimehele Eduard Odinetsile saadetud ettepanekus, et linnavalitsuses ja linnavolikogus viimastel kuudel valitsenud pingeline \u00f5hkkond v\u00f5ib viia linna s\u00fcgavasse kriisi.Kavandatavasse liitu oodatakse k\u00f5iki peale Keskerakonna \"Pidades silmas linna ees seisvaid olulisi ning tulevikku vaatavaid v\u00e4ljakutseid ja vajadust t\u00f5hustada linnavolikogu ja linnavalitsuse vahelist koost\u00f6\u00f6d, peame vajalikuks, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond oleks kaasatud linna juhtimisse ka linnavalitsuse tasandil, et \u00fchiselt kanda valitsemisvastutust ning seista parimal v\u00f5imalikul moel Kohtla-J\u00e4rve linna huvide eest,\" kirjutas Pahka.Ta tegi Odinetsile ettepaneku alustada konsultatsioone v\u00f5imaliku koalitsiooni moodustamiseks. \"Ootame Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekut esimese kohtumise toimumise aja ja koha kohta,\" m\u00e4rkis ta.25kohalises Kohtla-J\u00e4rve volikogus on Restardil kuus ja sotsidel viis liiget. Pahka s\u00f5nul on oluline alustada sotsidega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Ta pidas t\u00f5en\u00e4oliseks, et v\u00f5imuliiduga liituvad kaks reformierakondlast ning koost\u00f6\u00f6altid on ka neli fraktsioonita liiget. \"Praegu on v\u00f5imalik moodustada tugev 17liikmeline koalitsioon,\" \u00fctles ta, lisades, et kindlasti pakutakse selles koalitsioonis linnavalitsuse kohta ka sotsidele.Janek Pahka s\u00f5nul on selline olukord, kus linnavalitsuse kohal on juba kaks kuud umbusaldamise kirves, h\u00e4irinud t\u00f5siselt linnavalitsuse t\u00f6\u00f6d ning Kohtla-J\u00e4rve volikogus on vaja j\u00f5uda tugeva ja stabiilse koalitsiooni moodustamiseni.Odinets: h\u00e4id valikuid poleEduard Odinets \u00fctles, et sotside fraktsioon teeb otsuse, kas hakata Restardiga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama v\u00f5i mitte, ilmselt selle n\u00e4dala l\u00f5pus. \"Valikuid, kuidas ja kellega v\u00f5imuliit moodustada, on justkui palju. Aga kas vaatad paremale v\u00f5i vaatad vasakule, \u00fchtegi v\u00e4ga head valikut ikkagi pole.\"Odinetsi s\u00f5nas, et stabiilset v\u00f5imuliitu on Kohtla-J\u00e4rvele v\u00e4ga vaja, aga ta pole kindel, kas kavandatav 17 saadiku liit selleks osutub. \"Nende 17 seas on koguni seitse, kes on saanud kahtlustuse korruptsioonikuritegudes,\" \u00fctles Odinets, kelle s\u00f5nul tuleb arvestada, et osa neist v\u00f5ib saada ka s\u00fc\u00fcdistuse. Prokuratuur on lubanud selle korruptsiooniloo saata kohtusse t\u00e4navuse aasta jooksul.Kui sotsid teeksid koalitsiooni Keskerakonnaga, siis oleks Odinetsi s\u00f5nul h\u00e4\u00e4lte \u00fclekaal stabiilseks linna juhtimiseks v\u00e4ga napp \u2212 13:12. Pealegi oleks ka nende 13 saadiku seas kaks korruptsioonikahtlusega.Odinetsi s\u00f5nul oleks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Restardiga oluline p\u00fc\u00fcda alustada nii-\u00f6elda puhtalt lehelt ja leppida esmalt kokku sisulised asjad. \"Alles seej\u00e4rel tuleks vaadata \u00fcle ametikohad. Sotsidele pakutakse abilinnapea kohta, aga miks mitte n\u00e4iteks linnapea kohta. Samas ega mina ka volikogu esimehe kohast k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni ei hoia.\"Reformierakondlane Daniil Starodubtsev \u00fctles, et juhul kui Restart ja sotsid j\u00f5uavad kokkuleppele, \u00fchineksid tema ja Svetlana Vladimirova loodava koalitsiooniga. \"Me tahame stabiilset v\u00f5imu,\" m\u00e4rkis ta.KOHTLA-J\u00c4RVE VOLIKOGU PRAEGUNE KOOSSEISSotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon: Eduard Odinets (esimees), Jelena Mutonen (aseesimees), Nikolai Kuta\u0161ov, Sergei But\u0161inski, Vladimir T\u0161u\u017easRestart Kohtla-J\u00e4rve fraktsioon: Janek Pahka (esimees), Mare Roosileht (aseesimees), Hendrik Agur, Viktor Andrejev, Anna Rentik, Vladimir EvveEesti Keskerakonna fraktsioon: Sergei Lopin (esimees), Arne Berendsen (aseesimees), Svetlana Korotkova, Valeri Korb, Riina Ivanova, Maria Merkulova, Jevgeni Salt\u00f5kov, Tiit Lillemets Reformierakonna nimekirjast valitud fraktsioonita saadikud: Daniil Starodubtsev, Svetlana Vladimirova Keskerakonna nimekirjast valitud fraktsioonita saadikud: Anton Dijev, Deniss Ver\u0161inin, Svetlana Kollo, Zaur AbbassovSotsidest eesotsas nende liidri Eduard Odinetsiga s\u00f5ltub suuresti, milline v\u00f5imuliit Kohtla-J\u00e4rvel j\u00e4rgmisena s\u00fcnnib. MATTI K\u00c4M\u00c4R\u00c4ERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Miks ma kotin kogu aeg Reformierakonda?Minult on k\u00fcsitud, miks ma kogu aeg kritiseerin Reformierakonda. Mina k\u00fcsin vastu: keda ma siis peaksin kritiseerima? EKREt ei ole ju m\u00f5tet kritiseerida, sest nendest ei s\u00f5ltu riigis praegu mitte midagi. Ja pealegi ma ei tea, et EKRE oleks Eestile nii fataalselt kahju tekitanud nagu Reformierakond. Aga \u00f6eldakse ikka, et vaata, mida kaabud r\u00e4\u00e4givad ja kui nad veel v\u00f5imu juurde lasta, mis nad siis v\u00f5ivad korda saata! Olgugi mis, nad oleks v\u00e4hemasti ettearvatavad, aga Reformierakond lihtsalt ei tee seda, mida r\u00e4\u00e4gib.Ainu\u00fcksi sellise valelikkuse p\u00e4rast on nad kottimist v\u00e4\u00e4rt. Pealegi on Kaja Kallas palunud, et temasse tuleb suhtuda samamoodi kui EKRE juhtidesse.Lemmikust paariaksReformierakond oli \u00fcle-eelmisel k\u00fcmnendil \u00fcks minu lemmikerakondi. T\u00e4nu Siim Kallasele ei ole meil ettev\u00f5tte tulumaksu. Mina arvan, et just t\u00e4nu selle maksu puudumisele on meie riigieelarve seis nii hea. Kuskilt pidi ju teiste riikidega v\u00f5rreldes selline erilisus eelarves tulema ja \u00fcks v\u00e4ga eriline asi ongi ettev\u00f5tte tulumaksu puudumine. Erinevalt teistest riikidest me ei karista ettev\u00f5tluse efektiivsust, mille \u00fcks n\u00e4itaja on kasum. Kasumi maksustamine oleks siis ju efektiivsuse maksustamine. Kui teised teevad lollusi, siis me ei peaks seda tegema.Samuti ei saa ma j\u00e4tta m\u00e4rkimata Reformierakonna j\u00f5ulist osalemist Mart Laari algatatud erastamise l\u00e4biviimisel, millel oli kindlasti suur m\u00f5ju meie ettev\u00f5tluse ja riigi t\u00f5husale toimimisele. T\u00f5si, siin nad tegid hiljem raudtee taasriigistamisel imeliku j\u00f5nksaku tagasi, et saaks Savisaarega \u00fchte heita. T\u00e4iesti sotsialismi langesid nad praamiliikluse riigistamisega. See aga n\u00e4itab nende tegelikku olemust - nad on v\u00f5imu nimel valmis h\u00fclgama k\u00f5ik p\u00f5him\u00f5tted.Kolmandaks tolleaegseks m\u00f5istlikuks teoks pean ma Isamaa idee, emapalga sisseseadmist. Siis veel Reformierakonna juhid said aru Eesti p\u00f5hiseaduse preambuli m\u00f5ttest.Neljandaks tooks \u00e4ra k\u00f5vatamise riigieelarve tegemise euro kasutuselev\u00f5tu tingimuste t\u00e4itmiseks aastatel 2008-2010. See aitas tagada meile euro.K\u00f5ik need sammud olid \u00fcleeelmises aastak\u00fcmnes. Sellega ka nende Eestile kasulikud teod l\u00f5ppesid.Oravate selge kahjurlusEdasi tuli selge kahjurlus. M\u00f5ned olulised n\u00e4ited:1. Investeeringute l\u00f5petamine Eesti suurima probleemi ehk madala s\u00fcndimuse leevendamiseks. Kuidas on v\u00f5imatu mitte n\u00e4ha, et k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud riiklikud investeeringud muutuvad m\u00f5ttetuks, kui me Rein Taagepera s\u00f5nade j\u00e4rgi lendame alla demograafilisest vetsupotist?2. Eesti haridusse ja teadusesse investeeringute piiramine iga hinna eest. Nad ei v\u00f5tnud Isamaad koalitsiooni seep\u00e4rast, sest Isamaa oleks tulnud \u00f5petajate ja \u00f5ppej\u00f5udude palkade t\u00f5usu \u201ev\u00e4lja pressima\u201d. Kui \u00f5petajate palk t\u00f5sta nii k\u00f5rgeks, et \u00f5petajate ja \u00f5ppej\u00f5udude amet muutub k\u00f5ige prestii\u017esemaks ametiks, siis see oleks k\u00f5ige parem investeering Eestis. P\u00f5lvkonna p\u00e4rast kandub hariduse kvaliteet ettev\u00f5tluse konkurentsiv\u00f5imelisuseks, seel\u00e4bi tuleks raha tagasi eelarvesse ja meie tulevaste p\u00f5lvkondade eluolu parendamisse. \u00d5petajate v\u00e4\u00e4rtustamine ei ole mitte ainult p\u00fcsikulu, see on p\u00fcsikulu ja investeering samal ajal, sest eelarvetulud suurenevad sellest rohkem.3. Oma dogmaatilise eelarvetasakaalu poliitikaga n\u00e4itab Reformierakond seda, et ei saa aru, mis \u00fchtses eurotsoonis toimub. Selle tulemusel oleme j\u00e4tnud tegemata k\u00fcmnete miljardite jagu investeeringuid Eesti arengusse. Samuti ei saa nad aru, et \u00fchtses rahatsoonis olemisel t\u00e4hendab p\u00f5mmp\u00e4ine eelarvetasakaalu poliitika sisuliselt selliste suure laenukoormusega riikide nagu Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja teiste toetamist meie maksumaksja arvelt.4. Korvamatut kahju on tekitatud infrastruktuuride v\u00e4ljaehitamise pidurdamisega. Tallinna-Tartu ja Tallinna-P\u00e4rnu neljarealiste teede rajamine ei ole mitte ainult liiklusohutuse teema, vaid sisendkulude v\u00e4hendamine k\u00fcmnetele tuhandetele ettev\u00f5tetele. See aga oleks omakorda meie ettev\u00f5tetele suurema konkurentsiv\u00f5ime tagamine. Nende rajamine olnuks meie k\u00f5igi suuremate sissetulekute huvides.5. Reformierakond paral\u00fcseeris riigi haldusv\u00f5imekust haldusreformi kunstliku viivitamisega ligi 15 aastat. Selle ajaga tehti korvamatut kahju kogu riigi toimimise efektiivsusele. Juba Mart Laari valitsuse juures k\u00e4is Heldur Meeritsa juhtimisel koos grupp haldusreformi p\u00f5him\u00f5tete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks. Aga Reformierakonnal \u00f5nnestus reformi pidurdada (muide, p\u00e4ris hea s\u00f5naline paradoks) ligi 15 aastat seep\u00e4rast, et see muudatus ei oleks olnud neile kasulik toiduahelate kontrollimiseks kohalike omavalitsuste tasandil. Kui l\u00f5puks v\u00f5imuvertikaalid said neil korda seatud, tehti reform Reformierakonna juhtimisel eba\u00f5nnestunult. Ja eba\u00f5nnestumise p\u00f5hjuseks oli just erakondlike huvide kaitsmine.6. L\u00f5puks mainin \u00e4ra happy loser'i hoidmise valitsusjuhi kohal. Happy loser on p\u00e4\u00e4senud finaali t\u00e4nu \u00f5nnelike asjaolude kokkusattumisele. Nendeks on tema perekonnanimi ja s\u00f5ja puhkemine Ukrainas. K\u00fcll aga on tema tegelikud v\u00f5imed v\u00e4lja tulnud finaalis. N\u00fc\u00fcd ta v\u00f5tab kogu aeg meditsiinilisi vaheaegu, seletades meedias ei-tea-mida ja nii kui platsile saab, teeb \u00fche vea teise otsa.Viimane topeltviga oli pankadega peetud \u201el\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised\u201d, mille tulemusel said pangad rohelise tule kriisi ajal investeerida Eesti majandusse ja inimestesse miljardite eurode v\u00f5rra v\u00e4hem raha, kui v\u00f5iks. Aga Kaja Kallase juhiomadustest on juba palju kirjutatud ja ei hakka siin ajaleheruumi rohkem raiskama.Kas ometi saab Reformierakonnast kunagi taas reformierakond? Kahjuks enam aega paark\u00fcmmend aastat tagasi ei p\u00f6\u00f6ra. \u00dckskord me v\u00f5idame niikuinii!Artikkel p\u00e4rineb autori Facebooki lehek\u00fcljelt.T\u00f5nis Palts, ettev\u00f5tja (Isamaa)"}
{"text":"ERAKONDADE RAHAKOTT | Valitsuserakonnad j\u00e4id kolmandas kvartalis t\u00fchjade pihkudega. Isamaal ja Parempoolsetel olid heldeimad toetajadMilline erakond sai kolmandas kvartalis enim annetusi? Milline valitsuserakond ei saanud \u00fchtki v\u00e4hegi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset rahatuge? Vaata tabelitest, kes ja keda toetas.\nErakonnad peavad esitama erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjonile tulude ja kulude aruanded hiljemalt 10. kuup\u00e4eval p\u00e4rast iga kvartali l\u00f5ppu. Seekord hilinesid aruandega sotsiaaldemokraadid, kes esitasid selle p\u00e4ev p\u00e4rast t\u00e4htaega.\nAasta alguses, riigikogu valimiste ajal, olid annetajate rahakotirauad p\u00e4rani. Kolme kuuga kukkus erakondade kukrusse 2,9 miljonit eurot. Teises kvartalis oli aga enamik annetajaist j\u00e4ljetult kadunud. Laekus k\u00fcll 1,3 miljonit eurot, kuid sellest terve miljon tuli Bigbanki suuromanikult Parvel Pruunsillalt. Kolmandas kvartalis j\u00e4eti parteid puhta kuivale: kuue olulisema erakonna peale suudeti annetustena koguda k\u00f5igest 340 109 eurot.\nPruunsild on Isamaa pikaaegne liige, kellele kaitsepolitsei esitas mai l\u00f5pus kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Kahtlustuse teine osapool oli Tartu abilinnapea Priit Humal, kes on samuti Isamaa pikaaegne liige. Pruunsild on oma koduerakonda poputanud suurte summadega juba pikalt, ka kolmandas kvatalis tuli just temalt suurim annetus, 100 000 eurot. Alates 2013. aastast on ta koos seekordse rahapakiga parteisse pumbanud 1 678 000 eurot.\nSuure summa, 50 000 eurot, kandis Isamaa arvele ka t\u00f6\u00f6stus- ja finantsettev\u00f5tja Aivar Linnam\u00e4e. Temagi on Isamaa pikaaegne liigne ja rahaline toetaja. Kokku teenis Isamaa annetustena 156 847 eurot ehk peaaegu sama palju kui k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud parteid kokku.\nRiigikokku mittekuuluvatele parempoolsetele annetati kolmandas kvartalis 68 723 eurot. Suurima panuse andis LHV panga n\u00f5ukogu liige ja \u00fcks omanikest Rain L\u00f5hmus \u2013 25 000 eurot.\nValitsuserakondadest suutis enim koguda Reformierakond, kokku 47 490 eurot. Iroonilisel kombel oli nende suurim toetaja opositsioonilisse Isamaasse kuuluv ettev\u00f5tja Aivar Linnam\u00e4e 25 000 euroga. Sotsiaaldemokraadid kogusid annetustena 30 841 eurot, 6547 euroga panustas enim parteilasest terviseminister Riina Sikkut.\nKeskerakonnal ja EKRE-l j\u00e4id suurimad annetused alla 2500 euro ning Eesti 200l koguni alla 1000 euro.\nJ\u00e4rgnevas tabelis on k\u00f5ik, kes toetasid m\u00f5nd erakonda v\u00e4hemalt tuhande euroga."}
{"text":"Kohtueelne uurimine Heldna ja Vaheri s\u00fc\u00fcasjas on j\u00f5udmas l\u00f5puleTALLINN, 11. oktoober, BNS \u2013 Prokuratuur l\u00f5petas kolmap\u00e4eval kriminaalmenetluse kolme politsei- ja piirivalveameti ametniku suhtes, kellele esitati selle aasta m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises, kuid menetlus j\u00e4tkub kolme kahtlustatavaga, kelle suhtes kogutud toimikumaterjalidega on nende kaitsjal v\u00f5imalik alates kolmap\u00e4evast tutvuda.\nRiigiprokuratuur l\u00f5petas kriminaalmenetluse kolme politsei- ja piirivalveameti ametniku suhtes, kellele esitati selle aasta m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises.\nKahtlustuse j\u00e4rgi osalesid politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori aset\u00e4itja teabehalduse ja menetluse alal, keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht ja personalispetsialist Eerik Heldnale etteheidetava kelmuse toimepanemises, s.o n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte ja rotatsiooni vormistamises.\n\"PPA on hierarhiline asutus, mille toimimisel on oluline roll struktuuril, k\u00e4suliinidel ja juhtide ootuste t\u00e4itmisel. Kogutud t\u00f5endid n\u00e4itavad, et kuigi neil kolmel ametnikul oli arvestatav roll Heldna n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel, t\u00e4itsid nad tippjuhtide korraldusel eelk\u00f5ige oma igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Karistus\u00f5iguse keeles valitsesid Elmar Vaher ja Aivar Alavere neid organisatsioonilise v\u00f5imuaparaadi ja teadmisega,\" \u00fctles riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\"Esitatud kahtlustusi kontrolliti uurimise k\u00e4igus p\u00f5hjalikult. Anal\u00fc\u00fcsiti inimeste \u00fctlusi, kirjavahetusi jt dokumente ning selle k\u00e4igus selgitati v\u00e4lja toimunu ja inimeste panus sellesse. Kahtlustus nende vastu ei leidnud kinnitust, mist\u00f5ttu l\u00f5petas prokuratuur nende suhtes kriminaalmenetluse,\" lisas Entsik.\nKahtlustuste p\u00f5hjaliku uurimise k\u00e4igus selgus, et Heldna, Vaheri ja Alavere suhtes kogutud t\u00f5endid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises. Sotsiaalkindlustusameti arvutustele tuginedes on v\u00e4lja selgitatud, et kuriteoga v\u00f5inuks riigile tekitada h\u00fcpoteetiliselt \u00fcle 1,6 miljoni euro suuruse kahju.\nProkuratuur andis t\u00e4na kahtlustatavate kaitsjatele v\u00f5imaluse toimikumaterjalidega tutvuda. Seej\u00e4rel on kaitsjatel v\u00f5imalik prokuratuurile taotlusi esitada ning p\u00e4rast v\u00f5imalike taotluste lahendamist otsustab prokuratuur j\u00e4rgmised sammud.\nKriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja kohtueelset uurimist viis l\u00e4bi kaitsepolitseiamet.\nTallinna toimetus, +372 610 8852, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Pidu on p\u00fchaTanel Saarel on t\u00e4htis roll VAT-teatri n\u00e4o kujundamisel ja sihi suunamisel. Teeb r\u00f5\u00f5mu, et lavastaja saab oma koduteatris end piisavalt v\u00e4lja elada ega pea minema mujale vabadust otsima.P\u00fc\u00fcd s\u00f5nadega kirjeldada s\u00f5natut lavastust, mis p\u00f5hineb s\u00f5natul materjalil, on natuke nagu t\u00f5lket\u00f6\u00f6, kui kumbagi keelt eriti h\u00e4sti ei oska. Kergeuskliku v\u00f5ib ehk \u00e4ra petta, aga kas n\u00fcansid ka tegelikult keelebarj\u00e4\u00e4ri on \u00fcletanud, pole sugugi kindel. Ja kuigi esietenduse eel antud intervjuudes on lavastaja Tanel Saal oma m\u00f5tteid p\u00f5hjalikult selgitanud, teeb see kergemaks vaid laval toimuva m\u00f5testamise, mitte kirjeldamise. Ega tingimata peagi kirjeldama, ent teatriloo vaatenurgast oleks p\u00f5nev teada, kas ja milline v\u00f5iks v\u00e4lja n\u00e4ha sellise lavastuse partituur. V\u00f5i on Wiiralti grav\u00fc\u00fcrid \u00fcheaegselt inspiratsioon ja tekstiraamat?Tanel Saar: \u201eMa r\u00e4\u00e4gin lugu, pigem n\u00e4itan seda, sest n\u00e4itlejad laval ei r\u00e4\u00e4gi, see on selline f\u00fc\u00fcsilis-tantsuline, h\u00e4\u00e4litsustega lavastus. N\u00e4itan inimesi, kellel on elus midagi katki l\u00e4inud, puudu j\u00e4\u00e4nud, nad on kuskil punktis kinni ja sealt on vaja kuidagi edasi saada. Nad otsivad l\u00e4hedust, armastust, naudingut. S\u00f5nal \u201enauding\u201c on minu lavastuses v\u00e4ga oluline t\u00e4hendus. Nad j\u00f5uavad kabareesse, otsivad seda k\u00f5ike, leiavad, kuid on ikka niimoodi, et \u201en\u00fc\u00fcd on viimane, l\u00e4hen koju, n\u00fc\u00fcd on viimane, l\u00e4hen koju\u201c, aga kunagi ei l\u00e4he. See pidu, see maine paradiis, mida nad hakkavad seal endale tekitama, l\u00e4heb \u00fcle k\u00e4te. Pidu l\u00e4heb, nagu Wiiraltil, s\u00fcrreaalseks: naudingud hakkavad varjutama selget m\u00f5istust, tasakaalukus kaob, piirid p\u00f5rmustuvad, asi l\u00e4heb \u00fcle k\u00e4te ja muutub p\u00f5rguks. Nad tahtsid k\u00fcll midagi, liiguvad selle poole, saavad selle k\u00e4tte, aga siis tuleb alati pohmell. L\u00f5pus \u00fcritan n\u00e4idata, et elu selline ongi, aga meil on siiski lootust.\u201c1 VAT-teatri kolimine rahvusraamatukogu keldrist Sakala 3 teatrimajja on muidugi toonud kaasa mitmeid suuri muutusi, kuid \u201eKabaree. P\u00f5rgu\u201c ja \u201eOidipus. Antigone\u201c (VAT-teater, 2021) p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et siiani on k\u00f5ige tugevama tuule tiibadesse saanud just Tanel Saar lavastajana. Tema viimased kaks lavastust on k\u00f5ige selgema ja julgelt oman\u00e4olise k\u00e4ekirjaga.Ka k\u00f5ige kunstikaugem eestlane peaks midagigi olema kuulnud Wiiraltist, v\u00f5ib-olla isegi h\u00e4guselt m\u00e4letama m\u00f5nda tema t\u00f6\u00f6d, kunstilemb aga teab \u201eKabareed\u201c ja \u201eP\u00f5rgut\u201c kui mitte detailselt, siis v\u00e4hemalt emotsionaalselt. Just nende t\u00f6\u00f6de tugev tunnetuslik laeng \u00f5igustab t\u00e4ielikult lavastuse s\u00f5napuudust. Kui teatrikoolides ja -ringides tehakse vahel kunstiteostel p\u00f5hinevaid et\u00fc\u00fcde, eeldatakse ka loogilise loo ja tegelaste loomist, kuid \u201eKabaree\u201c ja \u201eP\u00f5rgu\u201c on nii tihedad, stiihilised ja mitmetasandilised, et neist m\u00f5ne alguse ja l\u00f5puga loo v\u00e4ljapressimine oleks v\u00e4hendanud teoste t\u00f5elist sisu.Kaja K\u00e4rneri k\u00fcsimusele, kas selle lavastuse s\u00f5natus on m\u00e4rk teksti devalveerumisest, viitab Saar oma eelmistele lavastustele, kus s\u00f5nal on olnud keskne koht, ning tunnistab, et ka praeguse tegemisel oli tekst abivahendiks: \u201eKui proove tegime, siis kasutasime teksti. Mihkel Seeder kirjutas minu m\u00f5tete p\u00f5hjal teksti ja need olid monoloogid, mida n\u00e4itlejad ise laval tegelikult ei esitanud, vaid k\u00f5rvalt keegi r\u00e4\u00e4kis mikrofoni. See oli nagu sisemonoloog. Aga proove tehes v\u00f5tsime need sealt \u00e4ra, sest nad hakkasid inimeste m\u00f5tteid liiga palju juhtima. Mulle meeldis, et lavastus j\u00e4\u00e4b mitmeti t\u00f5lgendatavaks, ambivalentseks: m\u00f5ned inimesed, kellele ma nendest stseenidest r\u00e4\u00e4kisin, n\u00e4gid selles \u00fchte, teised aga teist. Kui tekst oli seal juures, siis m\u00f5jus see liiga konkreetselt.\u201c2 Kuigi laval liikuvate, kohtuvate, tantsivate, flirtivate, kaklevate, m\u00e4ratsevate n\u00e4itlejate tegevuses pole selget narratiivi, on see huvitaval kombel olemas Tanel Saare etteastes. Etenduse ajal ta k\u00fcll teiste tegevusse ei sekku, k\u00fcll aga j\u00e4lgib ja aitab. Algul, kui Saar saaliteenindajana r\u00e4\u00e4gib publikule mobiiltelefoni v\u00e4ljal\u00fclitamise vajalikkusest, tekib kahtlus, et ta on end etendusest t\u00e4ielikult eemaldanud. Ometi muutub tema vaikiva rekvisiitori-lavamehe-operaatori kuju l\u00f5puks suureks k\u00f5iken\u00e4gevaks ja -h\u00f5lmavaks isaks, kes valvab, et lapsed m\u00e4nguhoos vajalikke vahendeid ei kaotaks ega m\u00e4rjal p\u00f5randal kukuks. Ning l\u00f5puks ka lavap\u00f5randale oimetute vahele astudes n\u00e4itab ta, et elu l\u00e4heb hommikul edasi.K\u00f5iken\u00e4geva ja oma kontrolli all hoidva alge teine k\u00fclg on Madis Muul ja tema elav helimaastik, mis suhestub trupiga hetkiti kaudselt, hetkiti otse. Sellist elava muusika kehastust on VAT-teatri laval olnud sageli ja s\u00fcmpaatse tulemusega, sest muusiku ja n\u00e4itlejate suhtlus loob tugeva silla reaalse ja abstraktse vahele, eriti lavastustes, kus s\u00f5nadega liialt palju seletama ei kiputa. Muusikal on \u201eKabaree. P\u00f5rgu\u201c puhul lisaks atmosf\u00e4\u00e4ri loomisele suur v\u00e4\u00e4rtus ka hetkedel, mil n\u00e4itlejad tarduvad kurb-naljakaisse stoppkaadritesse ning muusika neile r\u00f5hku ja fookust andes muudab nad Wiiralti kompositsioonideks.On selge, et Tanel Saarel kui VAT-teatri veteranliikmel on t\u00e4htis roll selle teatri n\u00e4o kujundamisel ja sihi suunamisel. Teeb r\u00f5\u00f5mu, et lavastaja saab oma koduteatris end piisavalt v\u00e4lja elada ega pea minema mujale vabadust otsima. Ka on f\u00fc\u00fcsilise teatri magistri\u00f5pe andnud Saarele uut j\u00f5udu ja toonud tegemistesse selgust. Aga kui varasemates t\u00f6\u00f6des oli tal oma lavastajasilma otsides palju eneseirooniat ja absurdihuumorit, siis Sakala teatrimajas tehtud t\u00f6\u00f6d on palju t\u00f5sisemad, tumedamad ja raskemad. J\u00e4\u00e4b loota, et Saare otsiva vaimu tarvis tuleb katsetusi veel ja veel ning naljasoon ja uudishimu umbe ei l\u00e4he.Mihkel Seeder: \u201eNii et sinu surmapatt on igavus?\u201c - Tanel Saar: \u201eMulle ei sobi torus elada, vaikselt, hillitsetult. Kui elu hakkab muutuma Kirde saiaks, siis tuleb midagi kardinaalset ette v\u00f5tta.\u201c3\u00a01 \u201eKuku p\u00e4rastl\u00f5una\u201c, Kuku raadio 13. IX 2023. 2 \u201eKajalood\u201c, Vikerraadio 1. X 2023.3 Mihkel Seeder, Kui kabareest \u00fche plaksuga p\u00f5rgusse sattuda. - Keskus, september 2023.VAT-teatri \u201eKabaree. P\u00f5rgu\u201c, kontseptsiooni autor ja lavastaja Tanel Saar, koreograaf Hanna Maria Saar, kunstnik Joel V\u00e4li, valguskunstnik Rommi Ruttas, helilooja ja muusik Madis Muul. M\u00e4ngivad Karolin J\u00fcrise, Maria Paiste, Ago Soots, Meelis P\u00f5dersoo, Margo Teder, Rasmus J\u00e4rvesaar, Hanna Maria Saar ja Tanel Saar. Esietendus 20. IX Sakala 3 teatrimaja black box'is.Lavastaja Tanel Saar on \u00f6elnud, et lavastuses \u201eKabaree. P\u00f5rgu\u201c l\u00e4heb pidu, nagu Wiiraltil, s\u00fcrreaalseks: naudingud hakkavad varjutama selget m\u00f5istust, tasakaalukus kaob, piirid p\u00f5rmustuvad, asi l\u00e4heb \u00fcle k\u00e4te ja muutub p\u00f5rguks. Rait AvestikAURI J\u00dcRNA"}
{"text":"Prokuratuur j\u00e4tkab kriminaalmenetlust Heldna ja Vaheri kelmuse asjasProkuratuur l\u00f5petas t\u00e4na kriminaalmenetluse kolme politsei- ja piirivalveameti (PPA) ametniku suhtes, kellele esitati selle aasta m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises. Menetlus Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere suhtes j\u00e4tkub.\nRiigiprokuratuur l\u00f5petas t\u00e4na kriminaalmenetluse kolme Politsei- ja Piirivalveameti ametniku suhtes, kellele esitati selle aasta m\u00e4rtsis kahtlustus kelmusele kaasaaitamises.\nKahtlustuse j\u00e4rgi osalesid politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori aset\u00e4itja teabehalduse ja menetluse alal, keskkriminaalpolitsei operatiivb\u00fcroo juht ja personalispetsialist Eerik Heldnale etteheidetava kelmuse toimepanemises, s.o n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte ja rotatsiooni vormistamises.\n\u201ePPA on hierarhiline asutus, mille toimimisel on oluline roll struktuuril, k\u00e4suliinidel ja juhtide ootuste t\u00e4itmisel. Kogutud t\u00f5endid n\u00e4itavad, et kuigi neil kolmel ametnikul oli arvestatav roll Eerik Heldna n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel, t\u00e4itsid nad tippjuhtide korraldusel eelk\u00f5ige oma igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. Karistus\u00f5iguse keeles valitsesid Elmar Vaher ja Aivar Alavere neid organisatsioonilise v\u00f5imuaparaadi ja teadmisega,\u201c s\u00f5nas riigiprokur\u00f6r Maria Entsik.\n\u201eEsitatud kahtlustusi kontrolliti uurimise k\u00e4igus p\u00f5hjalikult. Anal\u00fc\u00fcsiti inimeste \u00fctlusi, kirjavahetusi jt dokumente ning selle k\u00e4igus selgitati v\u00e4lja toimunu ja inimeste panus sellesse. Kahtlustus nende vastu ei leidnud kinnitust, mist\u00f5ttu l\u00f5petas prokuratuur nende suhtes kriminaalmenetluse,\u201c lisas Entsik.\nKahtlustuste p\u00f5hjaliku uurimise k\u00e4igus selgus, et Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere suhtes kogutud t\u00f5endid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises. Sotsiaalkindlustusameti arvutustele tuginedes on v\u00e4lja selgitatud, et kuriteoga v\u00f5inuks riigile tekitada h\u00fcpoteetiliselt \u00fcle 1,6 miljoni euro suuruse kahju.\nProkuratuur andis t\u00e4na kahtlustatavate kaitsjatele v\u00f5imaluse toimikumaterjalidega tutvuda. Seej\u00e4rel on kaitsjatel v\u00f5imalik prokuratuurile taotlusi esitada ning p\u00e4rast v\u00f5imalike taotluste lahendamist otsustab prokuratuur j\u00e4rgmised sammud.\nKriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja kohtueelset uurimist viis l\u00e4bi kaitsepolitseiamet."}
{"text":"50 p\u00e4eva hiljem. Kas peaminister keeras idaskandaali t\u00f5rjumise \u00fcle v\u00f5lli? Paljud arvavad nii, sealhulgas Kaja Kallas iseKallas kahetseb enda ja Kersti Kaljulaidi vahel tekkinud poleemikat ning tunnistab, et on kohati asjata konflikti t\u00f5tanud.\u201eKas t\u00f5esti on juba 50 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6das?\u201c Nii k\u00fcsib mitu Eesti poliitika tipptegijat, kui neile l\u00e4henevat t\u00e4rminit mainida.Nii on. Koalitsioon p\u00fcsib ja Reformierakonna reiting on langenud \u00f5ige pisut - paar protsenti. Peaminister Kaja Kallase skandaali kajastati rahvusvahelises meedias \u00fcksjagu, ent kodumeediaga v\u00f5rreldes oli keskmine sellest k\u00f5nelev lugu palju rahulikum: juhtus selline lugu. Kallas \u00fctles seepeale seda, tema kriitikud toda ja loo l\u00f5pp. BBC tuntud intervjuusaates \u201eHardtalk\u201c kulus skandaalile viis minutit, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 20 Kaja Kallase tavap\u00e4rastele meediaesinemiste teemadele. Temalt p\u00e4rast skandaali intervjuu v\u00f5tnud Washington Post ja Financial Times selle kohta ei k\u00fcsinudki. Samuti ei esitatud peaministrile \u00fchtegi skandaali koha k\u00e4ivat k\u00fcsimust hiljutisel Soome-visiidil, kuigi Stenbocki majas lihviti pressikonverentsi tarbeks asjakohaseid s\u00f5numeid.Hiljuti Kallasele hambusse j\u00e4\u00e4nud president Kersti Kaljulaid on m\u00f6\u00f6nnud, et Eesti maine sai selle skandaaliga kahju. \u201eKui olin viimati Kiievis, k\u00fcsisid Ukraina poliitikud murelikult: kas teie s\u00f5na veel maksab, kui teil on seal selline skandaal? Poliitikud ja ekspoliitikud on kuluaarides seda p\u00e4rinud. P\u00e4rast Kiievit k\u00e4isin Washingtonis. Tavaliselt on teemadeks Ukraina ja Venemaa, m\u00f5nikord ka Euroopa ja Ameerika suhted, kuid seekord r\u00e4\u00e4giti ka Eesti sisepoliitikast,\u201c on Kaljulaid \u00f6elnud.Piisav aegKallase riigi- ja valitsusjuhtidest kolleegide suust pole Eesti peaministri kohta kriitikat kosta olnud. Eraviisiliselt on ta neilt palju toetusavaldusi p\u00e4lvinud, \u00f6eldakse Stenbocki majast. Suur teema see tema v\u00e4lismaa kolleegide jaoks polnudki. M\u00f6\u00f6dunud reedel Hispaanias Granadas toimunud Euroopa \u00dclemkogu kohtumisel arvasid Kallase kolleegid, et Eesti peaminister on skandaalist \u00fches oma poliitilise eluga v\u00e4lja tulnud. Nii m\u00f5nigi nentis, et on ise samasuguses puntras olnud, ja teadis \u00f6elda, et kuus n\u00e4dalat peaks olema piisav aeg, et torm vaibunuks arvata.Muidugi \u00f6eldakse n\u00e4kku sooje s\u00f5nu, sapisemad j\u00e4\u00e4vad seljataha. Mis huvi olekski kellelgi seda teemat t\u00f5statada, isegi kui nad arvaksid, et teise riigi peaminister pidanuks tagasi astuma? Omaette teema on see, kas usuti, et Kallas skandaali \u00fcle elab.L\u00e4ti peaminister on varsti juba kuu aega ametis olnud, ent pole siiani Eestisse j\u00f5udnud. Tavaliselt toimuvad l\u00e4himate naabrite viisakusviidid m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul. V\u00f5ib arvata, et l\u00e4tlased j\u00e4id ootama aega, kui Kallase saatus saab selgeks. Paistab, et l\u00e4tlased j\u00f5udsid j\u00e4reldusele, et Eesti peaminister p\u00e4\u00e4ses, sest esmasp\u00e4eval kuulutati Evika Silina visiit v\u00e4lja, kuigi hiljem selgus, et Silina haigestumise t\u00f5ttu l\u00fckkub see edasi.Teiste riikide sisepoliitikasse sekkumine pole riigijuhtidel tavaks ja arvamuse avaldamisest pole ka midagi v\u00f5ita. Seda enam tekitab k\u00fcsimusi president Alar Karise v\u00e4ide, et Kallase skandaali teema tuleb v\u00e4lismaa kolleegidega suheldes tihti \u00fcles. Kui Delfi saatis v\u00e4lisministeeriumisse seda teemat puudutava loo tarbeks p\u00e4ringu, polnud ministeeriumi k\u00e4sutuses presidendi v\u00e4lissuhtluse kohta \u00fchtegi sellist memo, mis skandaali t\u00f5statamist kinnitaks. V\u00e4lisministeeriumisse peavad j\u00f5udma k\u00f5ik Eestile olulise v\u00e4lissuhtluse memod, ka riigipealt. Peagi p\u00e4rast Delfi p\u00e4ringu Kadriorgu j\u00f5udmist hakkasid memod v\u00e4lisministeeriumisse laekuma. Skandaali puudutavate memode puhul t\u00e4heldati tavatut asjaolu: kuigi selliste dokumentide puhul m\u00e4rgitakse, kes millise teema t\u00f5statab, oli k\u00f5nealusel juhul see osa ebaselge.Kas president Alar Karis v\u00f5is ise omal initsiatiivil teema \u00fcles v\u00f5tta? \u201eVastus on ei,\u201c \u00fctles presidendi kommunikatsioonin\u00f5unik Indrek Treufeldt. \u201ePresidendil on rida Eestile olulisi teemasid, mida vestluste puhul \u00fcles v\u00f5tta: julgeolekuolukord Euroopas, Ukraina igak\u00fclgne toetamine, n\u00fc\u00fcd ka r\u00fcnnak Iisraeli vastu, L\u00e4\u00e4nemere julgeolek ja kriitilise taristu turvalisus,\u201c lisas ta.T\u00e4helepanu suurenesV\u00e4lisministeeriumis teatakse, et teiste riikide t\u00e4helepanu Kallase skandaali vastu suurenes p\u00e4rast seda, kui Karis oli \u00f6elnud, et tema oleks Kallase asemel tagasi astunud. See, mida tegi Karis, j\u00e4i skandaali algusaega. 50 p\u00e4eva skandaali v\u00f5inuks l\u00f5ppeda m\u00f5ne p\u00e4evaga, aga me r\u00e4\u00e4gime sellest endiselt. Ometi piisanuks kohe alguses lihtsast, ent siiralt \u00f6eldud lausest: ma s\u00fcdamest vabandan. Mitte hiljem tulnud lausest: vabandan, keda see on riivanud.Mis on meie peaministriga juhtunud, et ta end pidevalt ohvriks teeb?Nii poliitikuid, poliitika asjatundjaid, anal\u00fc\u00fctikuid, aga ilmselt ka p\u00e4ris paljusid valijaid h\u00e4irib, et peaminister n\u00e4eb end pidevalt ohvrina.Laiemalt tekkis see kuvand p\u00e4rast 2019. aasta valimisi, kui Kallas \u00fctles, et keskealise mehena oleks tal poliitikas lihtsam. N\u00fc\u00fcdki arvab ta, et teda r\u00fcnnatakse seep\u00e4rast, et ta on naine.Kas Kallas on unustanud enda 2011. aasta juunis Annele & Stiilile antud intervjuus \u00f6eldud s\u00f5nad, et naisena on poliitikas lihtsam l\u00e4bi l\u00fc\u00fca?\u201eKui naisi on v\u00e4hem, on \u00fchiskondlik surve, et valitsuses peaks olema naisi. Siis on sul lihtsam valitsusse p\u00e4\u00e4seda,\u201c uskus ta toona.Kallas ei vaidle 12 aastat tagasi lausutule vastu. \u201eAga sellel on ka teine pool. Kui sina esindad laua taga vaadet sellest, et probleem on nii- v\u00f5i naasugune, v\u00f5ib juhtuda, et sind ei toetata, kui teistel pole samasugust elukogemust. Laua taga j\u00e4\u00e4b tunne, et mehed esindavad suuremat r\u00fchma inimesi, kuigi r\u00fchmad on sama suured. Lihtsalt laua taga on \u00fche esindajaid v\u00e4hem,\u201c s\u00f5nas valitsusjuht.Idavedude skandaal algas 23. augustil. Kallas andis ERR-i ajakirjanikule Madis Hindrele avaintervjuu ja nimetas ajakirjanikku alatuks, sest ajakirjanik oli k\u00fcsinud temalt tema abikaasa Vene \u00e4risidemete kohta k\u00fcsimusi.Korruptsioonivastase erikomisjoni ette selgitusi andma minnes olid peaministril kaasas tsitaadid, millega k\u00fcsimuste esitajat Mart Helmet r\u00fcnnata, ent ta polnud valmistanud ette vastuseid k\u00fcsimustele, miks ta sinna komisjoni \u00fcldse kutsuti.S\u00fc\u00fcdi oli Kallase meelest ikka paha opositsioon.\u201eMida ma peaksin tegema selleks, et teid veenda?\u201c k\u00fcsis Kallas Vilja Kiislerile antud intervjuus.\u201eMind l\u00fc\u00fcakse risti\u201c \u201eMida ma tahan \u00f6elda - mind l\u00fc\u00fcakse risti mu abikaasa \u00e4ripartneri tegevuse p\u00e4rast ja samas presidenti, kes on juhtorganis \u00e4ri\u00fchingus, koheldakse teistmoodi. [---] Te ei k\u00fcsinud [Kaljulaidilt] kordagi, kuidas on v\u00f5imalik, et \u00e4ri\u00fchingu juhtorgani liige loeb ajakirjandusest 26. septembril, et Alexela tegutseb Venemaal edasi ja impordib k\u00fctust, kui 19. juunil oli P\u00e4evalehes v\u00e4ga-v\u00e4ga p\u00f5hjalik lugu selle kohta,\u201c \u00fctles Kallas saate \u201eStuudios on peaminister\u201c juhtidele Mirko Ojakivile ja Arp M\u00fcllerile.Samas saates s\u00f5nas Kallas, et Eesti ajakirjandus on r\u00fcnnanud teda \u00e4gedamalt v\u00f5rreldes teiste Eesti poliitikutega.Ta v\u00e4itis, et saatejuhtide Ojakivi ja M\u00fclleri eriline lemmik olla olnud endine peaminister J\u00fcri Ratas.Kallase arvates koheldakse teda v\u00f5rreldes teiste poliitikutega ebav\u00f5rdselt. Teisis\u00f5nu, Kersti Kaljulaidi, Mart ja Martin Helmet, J\u00fcri Ratast v\u00f5i Urmas Reinsalu hoitaks justkui k\u00e4tel.Kallas on unustanud, kuidas meedia tagus trumme Helmete skandaalide ajal v\u00f5i ironiseeris J\u00fcri Ratase \u00fcle tema pideva vabandamise p\u00e4rast. Ta on unustanud ka tsitaadid, mida ta ise on \u00f6elnud nendesamade Helmete v\u00f5i Ratase kohta. K\u00f5ige legendaarsem neist on ehk \u201eJ\u00fcri Ratas peaministrina m\u00fc\u00fcks Eesti maha esimesel v\u00f5imalusel\u201c.\u201eRatas oli ju pikalt naljarubriikide objekt, n\u00fc\u00fcd on samaks muutunud Kaja Kallas,\u201c ohkas \u00fcks Kallast aastaid toetanud inimene. \u201eTema \u00fcle tehakse nalja, sest muud ei oska enam teha selle pettumuse ja frustratsiooni taustal. Kaja Kallas ei saa aru, et terve riik on praegu tema k\u00e4itumise ohver.\u201cN\u00e4dalavahetusel l\u00e4ks ringlema meem, kus Kallas r\u00e4\u00e4gib ajakirjanikule: eksperdid \u00fctlevad, et minu valitsuse ajal on elu Eestis l\u00e4inud paremaks. Ajakirjanik vastab: jah, aga inimesed \u00fctlevad, et halvemaks on l\u00e4inud. Kallas vastab: jah, aga inimesed ei ole eksperdid.Nii ajakirjanike, kommunikatsioonit\u00f6\u00f6tajate kui ka poliitikute k\u00e4est k\u00fcsitakse ahastusega, kes ometi annavad Kallasele n\u00f5u.Kallas on k\u00e4itunud selliselt, et pole v\u00f5imalik, et \u00fckski kommunikatsiooniekspert, isegi algaja, annaks kunagi sellist n\u00f5u.Kindlasti pole ka \u00fckski l\u00e4hedane tiimiliige peaministrile sellist n\u00f5u andnud - seal on arukad, targad ja intelligentsed inimesed.Autoriteet v\u00e4henesNagu \u00fcks inimene nentis, siis Eesti avalikkus ei ole varem n\u00e4inud seda, kuidas 50 p\u00e4evaga \u00fche lugupeetava inimese autoriteet niimoodi v\u00e4heneb.Viidatakse, et idavedude skandaal oli k\u00fc\u00fcnemust selle k\u00f5rval, mida oleme n\u00fc\u00fcd n\u00e4inud Kallase kui inimese kohta. \u201eSkandaal t\u00f5i v\u00e4lja selle, millise inimesega on tegemist, ja see on palju suurem ja olulisem info, kui see idavedude skandaal suutis olla,\u201c nenditakse.\u00dcks Kallast aastaid tundnud inimene \u00fctleb: ma ei ole n\u00e4inud sellist Kaja, tundub, et ma pole teda kunagi tundnud.P\u00f5hjendustes viidatakse teiste s\u00fc\u00fcdistamisele, k\u00fc\u00fcnilisusele, enesest ohvri kujundamisele.Aga mida enesest ohvri tegemine annab? Mida inimene sellega saavutada loodab? Laiemalt v\u00f5ttes on see manipulatiivne v\u00f5te sagedasti kasutusel nende inimeste puhul, kes on end ohvriks teinud, kuid tegelikult seda pole. Muu hulgas kaitseb inimene sellega k\u00f5igepealt enda minapilti.\u201eTeiseks ta loodab ilmselt leida kaastunnet, ja kuna seda pole tulnud, on ta saanud vihaseks,\u201c anal\u00fc\u00fcsis \u00fcks terapeut Kallast. Ta k\u00fcsis: mida peavad tundma need seda skandaali j\u00e4lginud inimesed, kes on p\u00e4riselt ohvrid?\u201eSee, et Kallas t\u00f5i skandaali alguses sisse, et Briti peaministri abikaasal oli sama asi, ning n\u00fc\u00fcd siis, et president Kersti Kaljulaidil ka, j\u00e4tab mulje kolmanda klassi Katist. Too sodib plangule mingi lille, majaomanik saab natist kinni, k\u00fcsib, mida ta tegi, ja Kati \u00fctleb: aga Mari tegi ka. See on see tase. Kellelegi v\u00f5ib see tunduda taktikaliselt kasulik n\u00e4idata end Eesti ajakirjanduse ja opositsiooni ohvrina, aga see pole v\u00e4\u00e4rikas,\u201c nenditi Tagatoale.\u201eKallas spinnib p\u00e4ris palju opositsiooni suunas, et nemad r\u00fcndavad. Aga see ongi opositsiooni t\u00f6\u00f6. Oleksid need kottijad ainult Helmed, siis seisaks enamik meist m\u00fc\u00fcrina Kallase taga. Aga k\u00f5ige traagilisem on, et Kaja t\u00f5ukab endast \u00e4ra oma k\u00f5ige tulisemad toetajad. Need, kes teda l\u00f5putult on hoidnud. Need, kes r\u00f5\u00f5mustasid, et riik on heades k\u00e4tes, \u00f5igete v\u00e4\u00e4rtustega. Me k\u00f5ik, kes me andsime h\u00e4\u00e4le t\u00e4nase koalitsiooni poolt, tegime seda ju sellep\u00e4rast, et Kaja saaks j\u00e4tkata peaministrina,\u201c t\u00f5des \u00fcks pikaaegne Kallase poolehoidja ja Reformierakonna valija.Ta anal\u00fc\u00fcsis Kallase kahte - Vilja Kiislerile ja Andres Kuusele antud - intervjuud ning \u00fctles, et hoidis hinge kinni. \u201eM\u00f5tlesin: Kaja, palun sind, palu s\u00fcdamest vabandust, \u00fctle, et oled meid alt vedanud, v\u00f5imalik, et mitte tahtlikult, aga et vastutus on sinu k\u00e4tes ja sa v\u00f5tad n\u00fc\u00fcd selle. Oleks ta seda teinud, oleks ta veel tugevamana tagasi tulnud. Aga ta ei teinud seda. Ja n\u00fc\u00fcd s\u00fc\u00fcdistab ta muu hulgas sedasama ajakirjandust, kes on teda pikalt ja palju hoidnud.\u201cJah, Kallas on h\u00e4sti t\u00f6\u00f6kas, ta on tark ja intelligentne, suure lugemusega. Tal ongi suurep\u00e4rane rahvusvaheline maine. Aga Kallas on korranud - mitte t\u00f5estanud, aga just korranud -, et ta v\u00f5ib olla v\u00e4lismeedias edukas esineja, aga sisepoliitiliselt on ta n\u00f5rk peaminister.Siin tuleb silmas pidada 2019. aasta parlamendivalimiste j\u00e4rgset olukorda, kui Reformierakond j\u00e4i opositsiooni, ja 2022. aastat, kui Kallas l\u00f5i valitsusest v\u00e4lja Keskerakonna ministrid.Ta n\u00e4itas sellega, et lasi sellel kriisil s\u00fcveneda piirini, kus ta polnud enam v\u00f5imeline valitsust koos hoidma. Kallas v\u00f5ib ju praegu \u00f6elda: aga vaadake, mida tegi Kersti Kaljulaid, v\u00f5i 2019. aasta ja 2022. aasta kohta: vaadake, mida tegi J\u00fcri Ratas. Lihtne on \u00f6elda, mida teised tegid, ent keerulisem vaadata, mida ise teed. \u00dcks peaministri suuremaid \u00fclesandeid on oma valitsust ja koalitsiooni koos hoida ning seda muu hulgas viisil, et k\u00f5igil on seal v\u00f5imalikult meeldiv olla. Tegelikkuses see niimoodi pole.Suur s\u00fcdamevaluKa viimase 50 p\u00e4evaga koalitsioonipartneritele tekitatud s\u00fcdamevalu on sama suur, nagu valitsus oleks viis korda rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva automaksu vastu v\u00f5tnud.\u00dcks anal\u00fc\u00fctik arvab, et me pisendame juhtunut, kui vaatame seda ainult l\u00e4bi Kallase prisma. Seda tuleb vaadata l\u00e4bi koalitsiooni prisma ehk minna nende rolli.\u201e\u00dcksk\u00f5ik kui vaprad on Eesti 200 ja sotsid oma s\u00f5nades olnud, siis need k\u00fc\u00fcnej\u00e4ljed, mis on nende hinge j\u00e4\u00e4nud, on sama s\u00fcgavad kui k\u00fc\u00fcnej\u00e4ljed Kaja Kallase toolis,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.V\u00f5ib ju k\u00fcsida, miks \u00fckski reformierakondlane novembris toimuvatel erakonna esimehe valimistel Kallase vastu ei kandideeri. Aga vastus on lihtne: kui keegi seda praegu teeb, saab ta peksa. Keegi uus saab tulla \u00fcksnes siis, kui Kallas k\u00f5rvale astub.Siin aitabki Kallast tema ohvrikuvandi strateegia: omad ei taha ohvri vastu minna. Sest kui sa esitled ennast ohvrina, siis Reformierakonna realiige usubki seda, sest ta usaldab Kallast keskmisest rohkem. Maaslamajat ei peksta.Reformierakonnas on mitmesuguseid tundeid. On inimesi, kes hoiavad Kallase poole, ja on inimesi, kelle tunded on kahetised. \u201eMa ehk nii kriitiline poleks. Aga ma tunnetan, et see teema pole minu jaoks Kaja-keskne, vaid n\u00e4en seal taga mingisugust seltskonda, kes soovitavad \u00fcht v\u00f5i teistpidi k\u00e4ituda,\u201c arvas \u00fcks reformierakondlane, kes pole riigikogu liige. \u201eJah, Kaja autoriteetsus on v\u00e4henenud, kuid teisalt hakkab mul natukene kahju. Mul on tunne, et teda kasutatakse \u00e4ra. Suures plaanis ma isegi usun Kaja. Samas arvan, et ta pole \u00f5igesti k\u00e4itunud,\u201c lisas ta.Ent n\u00fc\u00fcd annab Balticconnectori gaasitoru ja Elisa sidekaabli juhtum Kallasele v\u00f5imaluse t\u00f5usta ja \u00f6elda, et s\u00f5da on meie \u00f5uel. J\u00e4lle on v\u00f5imalik julgeolekukaardiga m\u00e4ngida.\u00a0\"Muidugi \u00f6eldakse n\u00e4kku sooje s\u00f5nu, sapisemad j\u00e4\u00e4vad seljataha.\"\"Kallas on unustanud, kuidas meedia tagus trumme Helmete skandaalide ajal v\u00f5i ironiseeris J\u00fcri Ratase \u00fcle.\"\"Mis on meie peaministriga juhtunud, et ta end pidevalt ohvriks teeb?\"\"Kui keegi erakonna juhi valimistel Kaja Kallase vastu kandideerib, saab ta n-\u00f6 peksa.\"KUVANDPeaminister Kallas ohvrikuvandist: olen p\u00fc\u00fcdnud seda muutaKui Kaja Kallase k\u00e4est k\u00fcsida, kas ta on ise ohvrikuvandit tekitanud, siis ta tunnistab seda. \u201eSee v\u00f5ib nii olla k\u00fcll. Ma olen selle peale m\u00f5elnud ja \u00fcritanud seda muuta. Ma olen tundnud, et olen h\u00e4sti suure r\u00fcnnaku all igalt poolt. Et k\u00f5ik, kellel on kuskil midagi k\u00fcdenud, l\u00e4hevad ka maaslamajat jalaga l\u00f6\u00f6ma. Minu viga, kui ise anal\u00fc\u00fcsin, on see, et kuna see puudutab mind isiklikult, olen l\u00e4inud kaklustesse, kuhu poleks pidanud minema. Kui oled nii suure r\u00fcnnaku all, siis on minu instinkt ennast kaitsta. Olen v\u00f5tnud seet\u00f5ttu ette v\u00f5itlusi, mida poleks pidanud,\u201c vastas ta.Peaminister t\u00f5i esile president Kersti Kaljulaidi teema ja nentis, et kuigi ta taotles v\u00f5rdset kohtlemist ja tahtis ekspresidendist k\u00f5neledes \u00fcksnes n\u00e4ite tuua, kukkus see v\u00e4lja justkui Kaljulaidivastane r\u00fcnnak. \u201eSeda ma ei soovinud,\u201c \u00fctles Kallas. Ta nentis, et peale Kaljulaidi-juhtumi leiaks veelgi asjata ette v\u00f5etud lahingute n\u00e4iteid.Peaminister Kaja Kallase tume vari kipub p\u00e4ris-Kaja \u00fcle v\u00f5imust saama. Foto: Karl Artur Kangur Kersti Kaljulaid TAGATUBA HERMAN KELOMEES K\u00c4RT ANVELTANAL\u00dc\u00dcS Herman Kelomees K\u00e4rt Anvelt poliitikatoimetaja vanemtoimetaja"}
{"text":"TAGATUBA | 50 p\u00e4eva hiljem. Kas peaminister keeras idaskandaali t\u00f5rjumise \u00fcle v\u00f5lli? Paljud arvavad nii, ka Kaja Kallas iseKallas kahetseb enda ja Kersti Kaljulaidi vahel tekkinud poleemikat ning tunnistab, et on kohati asjata konflikti t\u00f5tanud.\n\u201eKas t\u00f5esti on juba 50 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6das?\u201c Nii k\u00fcsib mitu Eesti poliitika tipptegijat, kui neile l\u00e4henevat t\u00e4rminit mainida.\nNii on. Koalitsioon p\u00fcsib ja Reformierakonna reiting on langenud \u00f5ige pisut \u2013 paar protsenti. Peaminister Kaja Kallase skandaali kajastati rahvusvahelises meedias \u00fcksjagu, ent kodumeediaga v\u00f5rreldes oli keskmine sellest k\u00f5nelev lugu palju rahulikum: juhtus selline lugu. Kallas \u00fctles seepeale seda, tema kriitikud toda ja loo l\u00f5pp. BBC tuntud intervjuusaates \u201eHardtalk\u201c kulus skandaalile viis minutit, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 20 Kaja Kallase tavap\u00e4rastele meediaesinemiste teemadele. Temalt p\u00e4rast skandaali intervjuu v\u00f5tnud Washington Post ja Financial Times selle kohta ei k\u00fcsinudki. Samuti ei esitatud peaministrile \u00fchtegi skandaali koha k\u00e4ivat k\u00fcsimust hiljutisel Soome-visiidil, kuigi Stenbocki majas lihviti pressikonverentsi tarbeks asjakohaseid s\u00f5numeid.\nHiljuti Kallasele hambusse j\u00e4\u00e4nud president Kersti Kaljulaid on m\u00f6\u00f6nnud, et Eesti maine sai selle skandaaliga kahju. \u201eKui olin viimati Kiievis, k\u00fcsisid Ukraina poliitikud murelikult: kas teie s\u00f5na veel maksab, kui teil on seal selline skandaal? Poliitikud ja ekspoliitikud on kuluaarides seda p\u00e4rinud. P\u00e4rast Kiievit k\u00e4isin Washingtonis. Tavaliselt on teemadeks Ukraina ja Venemaa, m\u00f5nikord ka Euroopa ja Ameerika suhted, kuid seekord r\u00e4\u00e4giti ka Eesti sisepoliitikast,\u201c on Kaljulaid \u00f6elnud.\nPiisav aeg\nKallase riigi- ja valitsusjuhtidest kolleegide suust pole Eesti peaministri kohta kriitikat kosta olnud. Eraviisiliselt on ta neilt palju toetusavaldusi p\u00e4lvinud, \u00f6eldakse Stenbocki majast. Suur teema see tema v\u00e4lismaa kolleegide jaoks polnudki. M\u00f6\u00f6dunud reedel Hispaanias Granadas toimunud Euroopa \u00dclemkogu kohtumisel arvasid Kallase kolleegid, et Eesti peaminister on skandaalist \u00fches oma poliitilise eluga v\u00e4lja tulnud. Nii m\u00f5nigi nentis, et on ise samasuguses puntras olnud, ja teadis \u00f6elda, et kuus n\u00e4dalat peaks olema piisav aeg, et torm vaibunuks arvata.\nMuidugi \u00f6eldakse n\u00e4kku sooje s\u00f5nu, sapisemad j\u00e4\u00e4vad seljataha. Mis huvi olekski kellelgi seda teemat t\u00f5statada, isegi kui nad arvaksid, et teise riigi peaminister pidanuks tagasi astuma? Omaette teema on see, kas usuti, et Kallas skandaali \u00fcle elab.\nMuidugi \u00f6eldakse n\u00e4kku sooje s\u00f5nu, sapisemad j\u00e4\u00e4vad seljataha.\nL\u00e4ti peaminister on varsti juba kuu aega ametis olnud, ent pole siiani Eestisse j\u00f5udnud. Tavaliselt toimuvad l\u00e4himate naabrite viisakusviidid m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul. V\u00f5ib arvata, et l\u00e4tlased j\u00e4id ootama aega, kui Kallase saatus saab selgeks. Paistab, et l\u00e4tlased j\u00f5udsid j\u00e4reldusele, et Eesti peaminister p\u00e4\u00e4ses, sest esmasp\u00e4eval kuulutati Evika Sili\u0146a visiit v\u00e4lja, kuigi hiljem selgus, et Sili\u0146a haigestumise t\u00f5ttu l\u00fckkub see edasi.\nTeiste riikide sisepoliitikasse sekkumine pole riigijuhtidel tavaks ja arvamuse avaldamisest pole ka midagi v\u00f5ita. Seda enam tekitab k\u00fcsimusi president Alar Karise v\u00e4ide, et Kallase skandaali teema tuleb v\u00e4lismaa kolleegidega suheldes tihti \u00fcles. Kui Delfi saatis v\u00e4lisministeeriumisse seda teemat puudutava loo tarbeks p\u00e4ringu, polnud ministeeriumi k\u00e4sutuses presidendi v\u00e4lissuhtluse kohta \u00fchtegi sellist memo, mis skandaali t\u00f5statamist kinnitaks. V\u00e4lisministeeriumisse peavad j\u00f5udma k\u00f5ik Eestile olulise v\u00e4lissuhtluse memod, ka riigipealt. Peagi p\u00e4rast Delfi p\u00e4ringu Kadriorgu j\u00f5udmist hakkasid memod v\u00e4lisministeeriumisse laekuma. Skandaali puudutavate memode puhul t\u00e4heldati tavatut asjaolu: kuigi selliste dokumentide puhul m\u00e4rgitakse, kes millise teema t\u00f5statab, oli k\u00f5nealusel juhul see osa ebaselge.\nKas president Alar Karis v\u00f5is ise omal initsiatiivil teema \u00fcles v\u00f5tta? \u201eVastus on ei,\u201c \u00fctles presidendi kommunikatsioonin\u00f5unik Indrek Treufeldt. \u201ePresidendil on rida Eestile olulisi teemasid, mida vestluste puhul \u00fcles v\u00f5tta: julgeolekuolukord Euroopas, Ukraina igak\u00fclgne toetamine, n\u00fc\u00fcd ka r\u00fcnnak Iisraeli vastu, L\u00e4\u00e4nemere julgeolek ja kriitilise taristu turvalisus,\u201c lisas ta.\nT\u00e4helepanu suurenes\nV\u00e4lisministeeriumis teatakse, et teiste riikide t\u00e4helepanu Kallase skandaali vastu suurenes p\u00e4rast seda, kui Karis oli \u00f6elnud, et tema oleks Kallase asemel tagasi astunud.\nSee, mida tegi Karis, j\u00e4i skandaali algusaega. 50 p\u00e4eva skandaali v\u00f5inuks l\u00f5ppeda m\u00f5ne p\u00e4evaga, aga me r\u00e4\u00e4gime sellest endiselt. Ometi piisanuks kohe alguses lihtsast, ent siiralt \u00f6eldud lausest: ma s\u00fcdamest vabandan. Mitte hiljem tulnud lausest: vabandan, keda see on riivanud.\nMis on meie peaministriga juhtunud, et ta end pidevalt ohvriks teeb? Nii poliitikuid, poliitika asjatundjaid, anal\u00fc\u00fctikuid, aga ilmselt ka p\u00e4ris paljusid valijaid h\u00e4irib, et peaminister peab end pidevalt ohvriks. Laiemalt tekkis see kuvand p\u00e4rast 2019. aasta valimisi, kui Kallas \u00fctles, et keskealise mehena oleks tal poliitikas lihtsam. N\u00fc\u00fcdki arvab ta, et teda r\u00fcnnatakse seep\u00e4rast, et ta on naine. Kas Kallas on unustanud enda 2011. aasta juunis Annele & Stiilile antud intervjuus \u00f6eldud s\u00f5nad, et naisena on poliitikas lihtsam l\u00e4bi l\u00fc\u00fca? \u201eKui naisi on v\u00e4hem, on \u00fchiskondlik surve, et valitsuses peaks olema naisi. Siis on sul lihtsam valitsusse p\u00e4\u00e4seda,\u201c uskus ta toona. Kallas ei vaidle 12 aastat tagasi lausutule vastu. \u201eAga sellel on ka teine pool. Kui sina esindad laua taga vaadet sellest, et probleem on nii- v\u00f5i naasugune, v\u00f5ib juhtuda, et sind ei toetata, kui teistel pole samasugust elukogemust. Laua taga j\u00e4\u00e4b tunne, et mehed esindavad suuremat r\u00fchma inimesi, kuigi r\u00fchmad on sama suured. Lihtsalt laua taga on \u00fche esindajaid v\u00e4hem,\u201c s\u00f5nas valitsusjuht.\nMis on meie peaministriga juhtunud, et ta end pidevalt ohvriks teeb?\nIdavedude skandaal algas 23. augustil. Kallas andis ERR-i ajakirjanikule Madis Hindrele avaintervjuu ja nimetas ajakirjanikku alatuks, sest ajakirjanik oli k\u00fcsinud temalt tema abikaasa Vene \u00e4risidemete kohta k\u00fcsimusi.\nKorruptsioonivastase erikomisjoni ette selgitusi andma minnes olid peaministril kaasas tsitaadid, millega k\u00fcsimuste esitajat Mart Helmet r\u00fcnnata, ent ta polnud valmistanud ette vastuseid k\u00fcsimustele, miks ta sinna komisjoni \u00fcldse kutsuti.\nS\u00fc\u00fcdi oli Kallase meelest ikka paha opositsioon.\n\u201eMida ma peaksin tegema selleks, et teid veenda?\u201c k\u00fcsis Kallas Vilja Kiislerile antud intervjuus.\n\u201eMind l\u00fc\u00fcakse risti\u201c\n\u201eMida ma tahan \u00f6elda \u2013 mind l\u00fc\u00fcakse risti mu abikaasa \u00e4ripartneri tegevuse p\u00e4rast ja samas presidenti, kes on juhtorganis \u00e4ri\u00fchingus, koheldakse teistmoodi. [---] Te ei k\u00fcsinud [Kaljulaidilt] kordagi, kuidas on v\u00f5imalik, et \u00e4ri\u00fchingu juhtorgani liige loeb ajakirjandusest 26. septembril, et Alexela tegutseb Venemaal edasi ja impordib k\u00fctust, kui 19. juunil oli P\u00e4evalehes v\u00e4ga-v\u00e4ga p\u00f5hjalik lugu selle kohta,\u201c \u00fctles Kallas saate \u201eStuudios on peaminister\u201c juhtidele Mirko Ojakivile ja Arp M\u00fcllerile.\nSamas saates s\u00f5nas Kallas, et Eesti ajakirjandus on r\u00fcnnanud teda \u00e4gedamalt v\u00f5rreldes teiste Eesti poliitikutega. Ta v\u00e4itis, et saatejuhtide Ojakivi ja M\u00fclleri eriline lemmik olla olnud endine peaminister J\u00fcri Ratas.\nKallase arvates koheldakse teda v\u00f5rreldes teiste poliitikutega ebav\u00f5rdselt. Teisis\u00f5nu, Kersti Kaljulaidi, Mart ja Martin Helmet, J\u00fcri Ratast v\u00f5i Urmas Reinsalu hoitaks justkui k\u00e4tel.\nKallas on unustanud, kuidas meedia tagus trumme Helmete skandaalide ajal v\u00f5i ironiseeris J\u00fcri Ratase \u00fcle.\nKallas on unustanud, kuidas meedia tagus trumme Helmete skandaalide ajal v\u00f5i ironiseeris J\u00fcri Ratase \u00fcle tema pideva vabandamise p\u00e4rast. Ta on unustanud ka tsitaadid, mida ta ise on \u00f6elnud nendesamade Helmete v\u00f5i Ratase kohta. K\u00f5ige legendaarsem neist on ehk \u201eJ\u00fcri Ratas peaministrina m\u00fc\u00fcks Eesti maha esimesel v\u00f5imalusel\u201c.\n\u201eRatas oli ju pikalt naljarubriikide objekt, n\u00fc\u00fcd on samaks muutunud Kaja Kallas,\u201c ohkas \u00fcks Kallast aastaid toetanud inimene. \u201eTema \u00fcle tehakse nalja, sest muud ei oska enam teha selle pettumuse ja frustratsiooni taustal. Kaja Kallas ei saa aru, et terve riik on praegu tema k\u00e4itumise ohver.\u201c\nN\u00e4dalavahetusel l\u00e4ks ringlema meem, kus Kallas r\u00e4\u00e4gib ajakirjanikule: eksperdid \u00fctlevad, et minu valitsuse ajal on elu Eestis l\u00e4inud paremaks. Ajakirjanik vastab: jah, aga inimesed \u00fctlevad, et halvemaks on l\u00e4inud. Kallas vastab: jah, aga inimesed ei ole eksperdid.\nNii ajakirjanike, kommunikatsioonit\u00f6\u00f6tajate kui ka poliitikute k\u00e4est k\u00fcsitakse ahastusega, kes ometi annavad Kallasele n\u00f5u. Kallas on k\u00e4itunud selliselt, et pole v\u00f5imalik, et \u00fckski kommunikatsiooniekspert, isegi algaja, annaks kunagi sellist n\u00f5u. Kindlasti pole ka \u00fckski l\u00e4hedane tiimiliige talle sellist n\u00f5u andnud \u2013 seal on arukad, targad ja intelligentsed inimesed.\nAutoriteedi ennen\u00e4gematu v\u00e4henemine\nNagu \u00fcks inimene nentis, siis Eesti avalikkus ei ole varem n\u00e4inud seda, kuidas 50 p\u00e4evaga \u00fche lugupeetava inimese autoriteet niimoodi v\u00e4heneb. Viidatakse, et idavedude skandaal oli k\u00fc\u00fcnemust selle k\u00f5rval, mida oleme n\u00fc\u00fcd n\u00e4inud Kallase kui inimese kohta. \u201eSkandaal t\u00f5i v\u00e4lja selle, millise inimesega on tegemist, ja see on palju suurem ja olulisem info, kui see idavedude skandaal suutis olla,\u201c nenditakse.\n\u00dcks Kallast aastaid tundnud inimene \u00fctleb: ma ei ole n\u00e4inud sellist Kaja, tundub, et ma pole teda kunagi tundnud.\nP\u00f5hjendustes viidatakse teiste s\u00fc\u00fcdistamisele, k\u00fc\u00fcnilisusele, enesest ohvri kujundamisele.\nAga mida enesest ohvri tegemine annab? Mida inimene sellega saavutada loodab? Laiemalt v\u00f5ttes on see manipulatiivne v\u00f5te sagedasti kasutusel nende inimeste puhul, kes on end ohvriks teinud, kuid tegelikult seda pole. Muu hulgas kaitseb inimene sellega k\u00f5igepealt enda minapilti. \u201eTeiseks ta loodab ilmselt leida kaastunnet, ja kuna seda pole tulnud, on ta saanud vihaseks,\u201c anal\u00fc\u00fcsis \u00fcks terapeut Kallast. Ta k\u00fcsis: mida peavad tundma need seda skandaali j\u00e4lginud inimesed, kes on p\u00e4riselt ohvrid?\n\u201eSee, et Kallas t\u00f5i skandaali alguses sisse, et Briti peaministri abikaasal oli sama asi, ning n\u00fc\u00fcd siis, et president Kersti Kaljulaidil ka, j\u00e4tab mulje kolmanda klassi Katist. Too sodib plangule mingi lille, majaomanik saab natist kinni, k\u00fcsib, mida ta tegi, ja Kati \u00fctleb: aga Mari tegi ka. See on see tase. Kellelegi v\u00f5ib see tunduda taktikaliselt kasulik n\u00e4idata end Eesti ajakirjanduse ja opositsiooni ohvrina, aga see pole v\u00e4\u00e4rikas,\u201c nenditi Tagatoale.\nMida peavad tundma need seda skandaali j\u00e4lginud inimesed, kes on p\u00e4riselt ohvrid?\n\u201eKallas spinnib p\u00e4ris palju opositsiooni suunas, et nemad r\u00fcndavad. Aga see ongi opositsiooni t\u00f6\u00f6. Oleksid need kottijad ainult Helmed, siis seisaks enamik meist m\u00fc\u00fcrina Kallase taga. Aga k\u00f5ige traagilisem on, et Kaja t\u00f5ukab endast \u00e4ra oma k\u00f5ige tulisemad toetajad. Need, kes teda l\u00f5putult on hoidnud. Need, kes r\u00f5\u00f5mustasid, et riik on heades k\u00e4tes, \u00f5igete v\u00e4\u00e4rtustega. Me k\u00f5ik, kes me andsime h\u00e4\u00e4le t\u00e4nase koalitsiooni poolt, tegime seda ju sellep\u00e4rast, et Kaja saaks j\u00e4tkata peaministrina,\u201c t\u00f5des \u00fcks pikaaegne Kallase poolehoidja ja Reformierakonna valija. Ta anal\u00fc\u00fcsis Kallase kahte \u2013 Vilja Kiislerile ja Andres Kuusele antud \u2013 intervjuud ning \u00fctles, et hoidis hinge kinni. \u201eM\u00f5tlesin: Kaja, palun sind, palu s\u00fcdamest vabandust, \u00fctle, et oled meid alt vedanud, v\u00f5imalik, et mitte tahtlikult, aga et vastutus on sinu k\u00e4tes ja sa v\u00f5tad n\u00fc\u00fcd selle. Oleks ta seda teinud, oleks ta veel tugevamana tagasi tulnud. Aga ta ei teinud seda. Ja n\u00fc\u00fcd s\u00fc\u00fcdistab ta muu hulgas sedasama ajakirjandust, kes on teda pikalt ja palju hoidnud.\u201c\nJah, Kallas on h\u00e4sti t\u00f6\u00f6kas, ta on tark ja intelligentne, suure lugemusega. Tal ongi suurep\u00e4rane rahvusvaheline maine. Aga Kallas on korranud \u2013 mitte t\u00f5estanud, aga just korranud \u2013, et ta v\u00f5ib olla v\u00e4lismeedias edukas esineja, aga sisepoliitiliselt on ta n\u00f5rk peaminister. Siin tuleb silmas pidada 2019. aasta parlamendivalimiste j\u00e4rgset olukorda, kui Reformierakond j\u00e4i opositsiooni, ja 2022. aastat, kui Kallas l\u00f5i valitsusest v\u00e4lja Keskerakonna ministrid. Ta n\u00e4itas sellega, et lasi sellel kriisil s\u00fcveneda piirini, kus ta polnud enam v\u00f5imeline valitsust koos hoidma. Kallas v\u00f5ib ju praegu \u00f6elda: aga vaadake, mida tegi Kersti Kaljulaid, v\u00f5i 2019. aasta ja 2022. aasta kohta: vaadake, mida tegi J\u00fcri Ratas. Lihtne on \u00f6elda, mida teised tegid, ent keerulisem vaadata, mida ise teed. \u00dcks peaministri suuremaid \u00fclesandeid on oma valitsust ja koalitsiooni koos hoida ning seda muu hulgas viisil, et k\u00f5igil on seal v\u00f5imalikult meeldiv olla. Tegelikkuses see niimoodi pole.\nSuur s\u00fcdamevalu\nKa viimase 50 p\u00e4evaga koalitsioonipartneritele tekitatud s\u00fcdamevalu on sama suur, nagu valitsus oleks viis korda rahandusminister Mart V\u00f5rklaeva automaksu vastu v\u00f5tnud. \u00dcks anal\u00fc\u00fctik arvab, et me pisendame juhtunut, kui vaatame seda ainult l\u00e4bi Kallase prisma. Seda tuleb vaadata l\u00e4bi koalitsiooni prisma ehk minna nende rolli. \u201e\u00dcksk\u00f5ik kui vaprad on Eesti 200 ja sotsid oma s\u00f5nades olnud, siis need k\u00fc\u00fcnej\u00e4ljed, mis on nende hinge j\u00e4\u00e4nud, on sama s\u00fcgavad kui k\u00fc\u00fcnej\u00e4ljed Kaja Kallase toolis,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nV\u00f5ib ju k\u00fcsida, miks \u00fckski reformierakondlane novembris toimuvatel erakonna esimehe valimistel Kallase vastu ei kandideeri. Aga vastus on lihtne: kui keegi seda praegu teeb, saab ta peksa. Keegi uus saab tulla \u00fcksnes siis, kui Kallas k\u00f5rvale astub. Siin aitabki Kallast tema ohvrikuvandi strateegia: omad ei taha ohvri vastu minna. Sest kui sa esitled ennast ohvrina, siis Reformierakonna realiige usubki seda, sest ta usaldab Kallast keskmisest rohkem. Maaslamajat ei peksta.\nKui keegi erakonna juhi valimistel Kaja Kallase vastu kandideerib, saab ta n-\u00f6 peksa.\nReformierakonnas on mitmesuguseid tundeid. On inimesi, kes hoiavad Kallase poole, ja on inimesi, kelle tunded on kahetised. \u201eMa ehk nii kriitiline poleks. Aga ma tunnetan, et see teema pole minu jaoks Kaja-keskne, vaid n\u00e4en seal taga mingisugust seltskonda, kes soovitavad \u00fcht v\u00f5i teistpidi k\u00e4ituda,\u201c arvas \u00fcks reformierakondlane, kes pole riigikogu liige. \u201eJah, Kaja autoriteetsus on v\u00e4henenud, kuid teisalt hakkab mul natukene kahju. Mul on tunne, et teda kasutatakse \u00e4ra. Suures plaanis ma isegi usun Kaja. Samas arvan, et ta pole \u00f5igesti k\u00e4itunud,\u201c lisas ta.\nEnt n\u00fc\u00fcd annab Balticconnectori gaasitoru ja Elisa sidekaabli juhtum Kallasele v\u00f5imaluse t\u00f5usta ja \u00f6elda, et s\u00f5da on meie \u00f5uel. J\u00e4lle on v\u00f5imalik julgeolekukaardiga m\u00e4ngida.\nKallas ohvrikuvandist: olen p\u00fc\u00fcdnud seda muuta\nKui Kaja Kallase k\u00e4est k\u00fcsida, kas ta on ise ohvrikuvandit tekitanud, siis ta tunnistab seda. \u201eSee v\u00f5ib nii olla k\u00fcll. Ma olen selle peale m\u00f5elnud ja \u00fcritanud seda muuta. Ma olen tundnud, et olen h\u00e4sti suure r\u00fcnnaku all igalt poolt. Et k\u00f5ik, kellel on kuskil midagi k\u00fcdenud, l\u00e4hevad ka maaslamajat jalaga l\u00f6\u00f6ma. Minu viga, kui ise anal\u00fc\u00fcsin, on see, et kuna see puudutab mind isiklikult, olen l\u00e4inud kaklustesse, kuhu poleks pidanud minema. Kui oled nii suure r\u00fcnnaku all, siis on minu instinkt ennast kaitsta. Olen v\u00f5tnud seet\u00f5ttu ette v\u00f5itlusi, mida poleks pidanud,\u201c vastas ta.\nPeaminister t\u00f5i esile president Kersti Kaljulaidi teema ja nentis, et kuigi ta taotles v\u00f5rdset kohtlemist ja tahtis ekspresidendist k\u00f5neledes \u00fcksnes n\u00e4ite tuua, kukkus see v\u00e4lja justkui Kaljulaidi-vastane r\u00fcnnak. \u201eSeda ma ei soovinud,\u201c \u00fctles Kallas. Ta nentis, et peale Kaljulaidi-juhtumi leiaks veelgi asjata ette v\u00f5etud lahingute n\u00e4iteid."}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve uue v\u00f5imuliidu moodustamisel on pall sotside k\u00e4esKohtla-J\u00e4rvel juba kaks aastat juhuslikult hulpiv v\u00f5im v\u00f5ib minna kindlamasse voolus\u00e4ngi, juhul kui sotsid n\u00f5ustuvad moodustama koalitsiooni valmisliiduga Restart Kohtla-J\u00e4rve, kes neile teisip\u00e4eval selleks ametliku ettepaneku tegi.Fraktsiooni Restart Kohtla-J\u00e4rve esimees Janek Pahka m\u00e4rgib sotside fraktsiooni juhile ja linnavolikogu esimehele Eduard Odinetsile saadetud ettepanekus, et linnavalitsuses ja linnavolikogus viimastel kuudel valitsenud pingeline \u00f5hkkond v\u00f5ib viia linna s\u00fcgavasse kriisi.\nKavandatavasse liitu oodatakse k\u00f5iki peale Keskerakonna\n\"Pidades silmas linna ees seisvaid olulisi ning tulevikku vaatavaid v\u00e4ljakutseid ja vajadust t\u00f5hustada linnavolikogu ja linnavalitsuse vahelist koost\u00f6\u00f6d, peame vajalikuks, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond oleks kaasatud linna juhtimisse ka linnavalitsuse tasandil, et \u00fchiselt kanda valitsemisvastutust ning seista parimal v\u00f5imalikul moel Kohtla-J\u00e4rve linna huvide eest,\" kirjutas Pahka.\nTa tegi Odinetsile ettepaneku alustada konsultatsioone v\u00f5imaliku koalitsiooni moodustamiseks. \"Ootame Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekut esimese kohtumise toimumise aja ja koha kohta,\" m\u00e4rkis ta.\n25kohalises Kohtla-J\u00e4rve volikogus on Restardil kuus ja sotsidel viis liiget. Pahka s\u00f5nul on oluline alustada sotsidega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Ta pidas t\u00f5en\u00e4oliseks, et v\u00f5imuliiduga liituvad kaks reformierakondlast ning koost\u00f6\u00f6altid on ka neli fraktsioonita liiget. \"Praegu on v\u00f5imalik moodustada tugev 17-liikmeline koalitsioon,\" \u00fctles ta, lisades, et kindlasti pakutakse selles koalitsioonis linnavalitsuse kohta ka sotsidele.\nJanek Pahka s\u00f5nul on selline olukord, kus linnavalitsuse kohal on juba kaks kuud umbusaldamise kirves, h\u00e4irinud t\u00f5siselt linnavalitsuse t\u00f6\u00f6d ning Kohtla-J\u00e4rve volikogus on vaja j\u00f5uda tugeva ja stabiilse koalitsiooni moodustamiseni.\n\nKohtla-J\u00e4rve volikogu praegune koosseis\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon:\u00a0Eduard Odinets (esimees), Jelena Mutonen (aseesimees), Nikolai Kuta\u0161ov, Sergei But\u0161inski, Vladimir T\u0161u\u017eas\nRestart Kohtla-J\u00e4rve fraktsioon:\u00a0Janek Pahka (esimees), Mare Roosileht (aseesimees), Hendrik Agur, Viktor Andrejev, Anna Rentik, Vladimir Evve\nEesti Keskerakonna fraktsioon:\u00a0Sergei Lopin (esimees), Arne Berendsen (aseesimees), Svetlana Korotkova, Valeri Korb, Riina Ivanova, Maria Merkulova, Jevgeni Salt\u00f5kov, Tiit Lillemets\nReformierakonna nimekirjast valitud fraktsioonita saadikud:\u00a0Daniil Starodubtsev, Svetlana Vladimirova\nKeskerakonna nimekirjast valitud fraktsioonita saadikud:\u00a0Anton Dijev, Deniss Ver\u0161inin, Svetlana Kollo, Zaur Abbassov\n\nOdinets: h\u00e4id valikuid pole \nEduard Odinets \u00fctles, et sotside fraktsioon teeb otsuse, kas hakata Restardiga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama v\u00f5i mitte, ilmselt selle n\u00e4dala l\u00f5pus. \"Valikuid, kuidas ja kellega v\u00f5imuliit moodustada, on justkui palju. Aga kas vaatad paremale v\u00f5i vaatad vasakule, \u00fchtegi v\u00e4ga head valikut ikkagi pole.\"\nOdinetsi s\u00f5nas, et stabiilset v\u00f5imuliitu on Kohtla-J\u00e4rvele v\u00e4ga vaja, aga ta pole kindel, kas kavandatav 17 saadiku liit selleks osutub. \"Nende 17 seas on koguni seitse, kes on saanud kahtlustuse korruptsioonikuritegudes,\" \u00fctles Odinets, kelle s\u00f5nul tuleb arvestada, et osa neist v\u00f5ib saada ka s\u00fc\u00fcdistuse. Prokuratuur on lubanud selle korruptsiooniloo saata kohtusse t\u00e4navuse aasta jooksul.\nKui sotsid teeksid koalitsiooni Keskerakonnaga, siis oleks Odinetsi s\u00f5nul h\u00e4\u00e4lte \u00fclekaal stabiilseks linna juhtimiseks v\u00e4ga napp \u2212 13:12. Pealegi oleks ka nende 13 saadiku seas kaks korruptsioonikahtlusega.\nOdinetsi s\u00f5nul oleks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Restardiga oluline p\u00fc\u00fcda alustada nii-\u00f6elda puhtalt lehelt ja leppida esmalt kokku sisulised asjad. \"Alles seej\u00e4rel tuleks vaadata \u00fcle ametikohad. Sotsidele pakutakse abilinnapea kohta, aga miks mitte n\u00e4iteks linnapea kohta. Samas ega mina ka volikogu esimehe kohast k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni ei hoia.\"\nReformierakondlane Daniil Starodubtsev \u00fctles, et juhul kui Restart ja sotsid j\u00f5uavad kokkuleppele, \u00fchineksid tema ja Svetlana Vladimirova loodava koalitsiooniga. \"Me tahame stabiilset v\u00f5imu,\" m\u00e4rkis ta. "}
{"text":"PPA kelmusemenetluses vabanes uurimise alt kolm ametnikkuRiigiprokuratuur l\u00f5petas kriminaalmenetluse politsei- ja piirivalveameti (PPA) kolme ametniku suhtes, kellele oli esitatud kahtlustus kelmusele kaasaaitamises, samas j\u00e4tkub menetlus Eerik Heldna (pildil), PPA endise peadirektori Elmar Vaheri ja keskkriminaalpolitsei endise juhi Aivar Alavere suhtes, kirjutas Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudisteportaal.Kolmel ametnikul, kes kriminaalmenetluse alt p\u00e4\u00e4sesid, oli riigiprokur\u00f6r Maria Entsiku s\u00f5nul arvestatav roll kelmuses kahtlustatavale Heldnale n\u00e4ilise t\u00f6\u00f6suhte vormistamisel, kuid nad t\u00e4itsid pelgalt tippjuhtide korraldusel eelk\u00f5ige oma igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid.Samas selgus kahtlustuste p\u00f5hjaliku uurimise k\u00e4igus, et Heldna, Vaheri ja Alavere suhtes kogutud t\u00f5endid toetavad esialgset kahtlustust kelmuses ja sellele kaasaaitamises. Sotsiaalkindlustusameti arvutustele tuginedes on v\u00e4lja selgitatud, et kuriteoga v\u00f5inuks riigile tekitada h\u00fcpoteetiliselt \u00fcle 1,6 miljoni euro suuruse kahju, teatas prokuratuur.Prokuratuur andis kolmap\u00e4eval kahtlustatavate kaitsjatele v\u00f5imaluse toimikumaterjalidega tutvuda, mille j\u00e4rel on kaitsjatel v\u00f5imalik prokuratuurile taotlusi esitada ning p\u00e4rast v\u00f5imalike taotluste lahendamist otsustab prokuratuur j\u00e4rgmised sammud.PM"}
{"text":"Alistumine ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4sOlin oma Eesti rahvastiku olukorda kirjeldava ning riigi puuduvat huvi nentiva artikli pealkirjaks pannud \u00abAlistumine\u00bb, mida s\u00f5nastades tahtsin viidata Michel Houellebecqi samanimelisele d\u00fcstoopiale. Raamatus kirjeldatakse Prantsusmaa kaotamist tohutu sisser\u00e4nde, poliitikute m\u00fc\u00fcdavuse ja intellektuaalide \u00fcksk\u00f5iksuse t\u00f5ttu.Ilmudes sai mu tekst siiski teise pealkirja. Lugedes mu artiklile reageerinud Mihkel Muti artiklit \u00abKes kardab ukrainlasi\u00bb, tundus siiski, et viide Houellebecqile v\u00f5inuks selgemalt sisse j\u00e4\u00e4da. Aga Mihkel Muti kui k\u00f5rgintellektuaali tekstist t\u00f5ukudes on meeldiv ikkagi arutleda. Pealegi oleme suuresti sama meelt.Mutt v\u00e4idab, et pole \u00f5ige panna \u00fchte patta Eestis mitu p\u00f5lve elanud venekeelseid ja uusi tulijaid ning pole eetiline v\u00f5rdsustada N\u00f5ukogude okupante ja Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke.T\u00f5si, aga vaevalt keegi neid niimoodi asja ees, teist taga v\u00f5rdsustabki. Samuti pole \u00f5ige pidada Mihkel Muti kombel k\u00f5iki okupatsiooni ajal siia saabunuid okupantideks, ja k\u00f5iki alates 24. veebruarist 2022 Ukrainast Eestisse saabunuid s\u00f5jap\u00f5genikeks.Esimeste hulgas on enamuses head inimesed ja nende j\u00e4reltulijad, kes praeguseks peavad Eestit oma kodumaaks, ja teiste seas on teadmata hulk seiklejaid ja desert\u00f6\u00f6re, kes olukorda \u00e4ra kasutavad. K\u00fcll aga on neil k\u00f5igil \u00fchine joon ning seda s\u00f5ltumata Eestisse saabumise motiividest - nad pole eestlased. See on meie rahvusriigi seisukohalt k\u00f5ige olulisem.Samuti leiab Mutt, et s\u00f5na \u00abumbkeelne\u00bb v\u00f5ib kasutada pigem siin pikka aega elanud venekeelsete kohta, kes ikka veel riigikeelt ei valda, aga s\u00f5jap\u00f5genike puhul pole m\u00f5istlik eeldada, et nad juba poolteist aastat tagasi oleksid eesti keele \u00f5pinguid alustanud.J\u00e4lle t\u00f5si, aga eestlaste seisukohalt on m\u00f5lemad grupid elukohamaa Eesti riigikeele m\u00f5istmises umbkeelsed ja muudavad meie avalikku ruumi senisest venekeelsemaks. Pole kahtlust, et paljude ukrainlaste v\u00e4ljar\u00e4ndemaa valiku \u00fcheks motiiviks sai Eesti just seet\u00f5ttu, et siin saab vene keelega hakkama.Samuti olen n\u00f5us Mihkel Muti v\u00e4itega, et ukrainlaste puhul on p\u00f5hik\u00fcsimus, kellega nad vaimselt ja poliitiliselt \u00fchte heidavad ning sellega, et ukrainlaste enamikul pole venelaste vastu kuigi h\u00e4id tundeid. T\u00f5si, aga seda viimast ilmselt esialgu. Mina ega Mihkel Mutt ei tea, kui palju on Ukrainast tulnute seas venelasi ja kui palju ukrainlasi. Teiseks pole raske prognoosida, et m\u00f5ne aja p\u00e4rast tunnevad slaavlased omavahel suuremat \u00fchtsust kui meietaoliste soomeugrilastega.Peamise s\u00f5numina toob Mutt aga oma artiklis v\u00e4lja, et meie \u00ab\u00fchiskonnagrammofonil\u00bbk\u00e4ib ringi \u00fcks meie p\u00f5himuresid ehk Eesti riigi elanikkonna kahanemine. Tema v\u00e4itel pole keegi n\u00e4idanud m\u00f5istlikku v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su ja p\u00f5lisrahva loomulikku juurdekasvu ei terenda. Ukrainlased on m\u00f5nda aega n\u00f5us lihtsamaid t\u00f6id tegema. Mihkel Mutt leiab, et k\u00fcsimus ei ole migratsioonis v\u00f5i mittemigratsioonis, vaid selles, kes tulevad. Mihkel Mutt eelistab ukrainlasi moslemitele.On t\u00f5si, et p\u00f5lisrahva s\u00fcndimus ei t\u00f5use l\u00e4hemas tulevikus tasemele, mis tagaks senise rahvaarvu. See ei t\u00e4henda, et peaksime meelt heitma ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsimisest loobuma.Vastupidi - m\u00f5istlik ja realistlik tee on olemas. Esiteks tuleks meil luua professionaalidega mehitatud riigiasutus peaministri b\u00fcroo v\u00f5i presidendi kantselei juurde v\u00f5i kusagile mujale. See ei v\u00f5ta suurt ressurssi. Seal v\u00f5ib olla t\u00f6\u00f6tajaid sada korda v\u00e4hem kui haridus- ja noorteametis v\u00f5i viisk\u00fcmmend korda v\u00e4hem kui EASis. Seal tuleks pidevalt seirata ja anal\u00fc\u00fcsida meie rahvastiku olukorda ning pakkuda poliitikameetmeid. Praegu niisugust ajutrusti ei ole. Ehk polegi vaja imestada, et isik, kes on ikka veel Eesti Vabariigi peaminister, arvab, et eestlaste osakaal Eestis on 85 protsenti.Juba praegu teame, et m\u00f5istlike ja h\u00e4sti sihitud s\u00fcnni-, laste- ja peretoetustega ning peredele majandusliku stabiilsuse tagamisega on v\u00f5imalik s\u00fcndimust m\u00f5\u00f5dukalt t\u00f5sta, sest eesti pered soovivad rohkem lapsi. Teame ka seda, et t\u00f6\u00f6ealiste ja \u00fclalpeetavate proportsiooni parandamiseks on v\u00f5imalik pikendada Eesti inimeste tervelt elatud aastaid.\u00dcks, paraku ebapopulaarne, aga efektiivne meede on m\u00f5istlik alkoholipoliitika, mis aitaks ennetada meeste enneaegset vananemist ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukaotust. Liberaalse alkoholipoliitika poolest eristub Eesti koos L\u00e4tiga teistest L\u00e4\u00e4nemere\u00e4\u00e4rsetest riikidest.Migratsiooni puhui ei ole valik ukrainlaste ega moslemite vahel. Esimeste puhul ei n\u00e4e Mihkel Mutt midagi hirmu\u00e4ratavat v\u00f5i peletavat, teised v\u00f5tavad aga kirjaniku k\u00f5hedaks.Valik on massiimmigratsiooni j\u00e4tkumise v\u00f5i migratsiooni targa reguleerimise vahel. Viimane t\u00e4hendab \u00fchtlasi, et migratsioonisaldo tuleb viia nulli. Ukrainast s\u00f5ja ajal tulnud tuleb aga p\u00e4rst s\u00f5ja l\u00f5ppu taas koju aidata. See on kasulik meile ja h\u00e4davajalik Ukrainale. Praeguse massiimmigratsiooniga loome p\u00fcramiidskeemi, kuna ukraina ja vene p\u00e4ritolu immigrantide s\u00fcndimus eestlaste omast madalam.Olen taas Mihkel Mutiga n\u00f5us. Moslemite massiimmigratsioon, mis pole praegu meile ohtlik, ei saa ka tulevikus kasulik olla, sest nad ei pruugi siin t\u00f6\u00f6le hakata. Praegu peaks meid k\u00f5hedaks tegema eelk\u00f5ige vene keele kasutamise silman\u00e4htav laienemine avalikus ruumis. Kas on m\u00f5tet tunda k\u00f5hedust selle \u00fcle, et keegi v\u00f5ib kunagi panna p\u00f5lema seina, kui praegu p\u00f5leb heleda leegiga maja katus.Nullsaldo ei t\u00e4henda kapseldumist, sest r\u00e4ndek\u00e4ive ehk edasi-tagasi liikumine on meil nii ehk naa \u00fcsna suur. K\u00fcll aga on massiimmigratsiooni l\u00f5pp ja nullmigratsioonisaldo teiste rahvastikupoliitiliste meetmete, aga ka majandusliku uuenduse eelduseks.Peamine on teadvustada, et eestlaste osakaalu kahanemine, seejuures tulijate rahvusest v\u00f5i usust hoolimata, on meile palju ohtlikum kui Eesti rahvaarvu langus. Eestlaste s\u00fcndimus hakkab targalt tegutsedes kunagi kasvama, aga sellest ei ole kasu, kui oleme selleks ajaks oma riigi immigrante t\u00e4is vedanud. Kui v\u00e4lisp\u00e4ritolu rahvastiku osakaal \u00fcletab kriitilise piiri, saab olema veel rohkem suurema massiimmigratsiooni n\u00f5udjaid. Eestis realiseerub siis Michel Houellebecqi kirjeldatud Prantsusmaa stsenaarium.Kirjeldatud meetmete kasutuselev\u00f5tt ongi m\u00f5istlik v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s. Millegip\u00e4rast arvan, et Mihkel Mutt n\u00f5ustub sellega.\"M\u00f5istlike ja h\u00e4sti sihitud s\u00fcnni-, lasteja peretoetustega ning peredele majandusliku stabiilsuse tagamisega on v\u00f5imalik s\u00fcndimust m\u00f5\u00f5dukalt t\u00f5sta, sest eesti pered soovivad rohkem lapsi.\"\"Peamine on teadvustada, et eestlaste osakaalu kahanemine, seejuures tulijate rahvusest v\u00f5i usust hoolimata, on meile palju ohtlikum kui Eesti rahvaarvu langus.\"JAAK VALGE, ajaloolane ja riigikogu liige (EKRE)"}
{"text":"\u201eMasterchefi\u201c v\u00f5itja Jana: oma restoran on endiselt unistus\u201eMa pole \u00fchtegi kokanduskursust l\u00e4binud, vaid pidev uudishimu on salas\u00f5na,\u201c tunnistab teleekraanidel lahti rullunud kokanduslahingu \u201eMasterChef\u201c esimese hooaja v\u00f5itja Jana Guzanova. Tema argip\u00e4evad m\u00f6\u00f6duvad endistviisi finantskuritegusid uurides, mitte veel enda restoranis peakoka ametit pidades.Eelmisel n\u00e4dalal tutvustasid teletegijad Tallinnas Fotografiskas Eesti filmi- ja teleauhindade galal parimaks meelelahutussaateks valitud \u201eMasterChefi\u201c teist hooaega, mille esimene saade laup\u00e4eval eetrisse l\u00e4ks. K\u00fclalistele n\u00e4idati humoorikat kokkuv\u00f5ttevideot uute osalejatega k\u00f6\u00f6gilahingust ja sinna juurde serveeriti pilkases pimeduses ka elamus\u00f5htus\u00f6\u00f6k.V\u00f5il ja v\u00f5il on vaheUut hooaega tutvustava klipi \u00fcle naeris elavalt ka mulluse hooaja v\u00f5itja Jana Guzanova. Kas ta on k\u00f5ik enda osalusega episoodid j\u00e4rele vaadanud? \u201eMuidugi, alguses Inspirast ja siis veel Kanal 2st,\u201c \u00fctleb ta naeratades. \u201eSee oli ju nii suurep\u00e4rane kogemus, et ei saanud kuidagi vaatamata j\u00e4tta.\u201cJana hindab, et ta j\u00e4ttis endale teleekraanilt isegi \u00fcsna leebe mulje, kuigi pingelises finaalsaates keesid emotsioonid \u00fcle pea ja korraks h\u00f5ikas ta r\u00f5dul oma arvamust avaldanud kodukokkadele, et nad teda ei segaks. \u201eSee oli veel viisakas, \u00fctlen ausalt!\u201cP\u00e4rast saadet on Janaga \u00fchendust v\u00f5tnud ka need tuttavad, kellega ta ammu suhelnud pole. Ilmselgelt l\u00e4ks neil televiisorist Jana tehtud h\u00f5rgutisi vaadates k\u00f5ht t\u00fchjaks. \u201eH\u00e4sti tore on neid s\u00f5prussuhteid soojendada. Osad on isegi ukse taha tulnud, aga mul on natuke kiire praegu. Olen siis teinud neile enda t\u00e4iendustega - suitsutatud v\u00f5iga - brioche'isid (Prantsuse sai - toim) kingiks ja neid laiali viinud.\u201cJana pole kokakunsti \u00f5ppinud, vaid ise heade kokaoskuste nimel l\u00e4bi elu igasugust uut kraami kokku seganud ja pannile visanud. \u201eMa pole \u00fchtegi kursust l\u00e4binud, pidev uudishimu on see salas\u00f5na. Uutest asjadest peab huvitatud olema ja oma vigadest \u00f5ppima. N\u00e4iteks mina kasutasin hiljuti \u00fchte Soome v\u00f5id, misp\u00e4rast seesama brioche natukene untsu l\u00e4ks. Siis sain aru, et v\u00f5il ja v\u00f5il on v\u00e4ga suur vahe,\u201c kirjeldab ta naerma hakates ja peidab n\u00e4o k\u00e4te taha.Kui saade poleks veel lindis, siis mida ta uutele osalejatele \u00f5petaks? \u201eOma kogemusest \u00fctlen, et tehke, mis teile endale meeldib. K\u00f5ige olulisem on iseendale kindlaks j\u00e4\u00e4da. Mina hakkasin valmistama t\u00e4iesti absurdseid asju, mis kohtunikele meeldiksid. See vedas aga pidevalt alt.\u201cJana argip\u00e4evad m\u00f6\u00f6duvad ikka finantskuritegusid uurides. \u201eMa ei tea, kui palju ma oma t\u00f6\u00f6 kohta r\u00e4\u00e4kida tohin. Eks igasugune info finantsinstitutsioonides on salastatud, et halvad inimesed ei saaks aru, kuidas me neid vahele v\u00f5tame. Ma pean vaatama inimeste profiile ja j\u00e4lgima, kas kedagi petetakse v\u00f5i mitte. Me \u00fcritame inimeste raha s\u00e4\u00e4sta.\u201cMis on k\u00f5ige suurem summa, mille v\u00e4ljapetmise on Jana \u00e4ra hoidnud? \u201eNeed summad ei ole paraku v\u00e4ikesed, vaid ikka sadades tuhandetes. See on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6. Olen aidanud ka vanematel inimestel pensioniraha alles hoida.\u201cJana on praegu justkui kulinaarne BatmanEhk siis p\u00e4eval v\u00f5itleb Jana kuritegevusega ja \u00f5htuti teeb s\u00fc\u00fca nagu kulinaarne Batman kunagi? \u201eJah,\u201c tunnistab ta muiates. \u201eNii s\u00fcdamlik kohtumine oli Stockmannis, kui kaks vanemat naist tulid, v\u00f5tsid mul lausa \u00f5la alt kinni ja \u00fctlesid, et hoiavad mulle saates p\u00f6ialt. Eestis ei ole ju kombeks lihtsalt juurde astuda ja midagi head \u00f6elda.\u201cSaate v\u00f5itjana sai Jana 10 000 eurot auhinnaraha ja unistas oma restorani avamisest. See ambitsioon on tal ikka alles, ent praeguses majanduskliimas oleks seda Jana s\u00f5nul v\u00e4ga riskantne teha. Enda pidevalt t\u00f6\u00f6s hoidmiseks korraldab ta era\u00f5htus\u00f6\u00f6ke. \u201eMa l\u00e4henen oma k\u00fclalistele v\u00e4ga personaalselt ja uurin, mis neile meeldib ning mida nad proovida tahaksid. K\u00fclaliste kogemus peab olema unikaalne ja eksklusiivne,\u201c selgitab Jana, et ei tee p\u00e4evast p\u00e4eva samu toite, vaid s\u00e4ilitab loomingulisuse.Eesti esimene MasterChef ei oska \u00f6elda, kus v\u00f5iks tema unistuste restoran paikneda. \u201eKoht ei ole oluline, toit on. Ma eelistaksin lihtsaid toite, aga rohkem k\u00e4ike. Puhtaid ja konkreetseid maitseid.\u201c Kui pakkuda Janale restorani v\u00f5imalikuks asukohaks Tallinna vanalinna, t\u00e4psemalt saate kohtuniku Orm Oja restorani naabrust, hakkab ta naerma. \u201eEi, vot sinna mitte. Inimene, kes on huvitatud, leiab mind niikuinii \u00fcles. Asukohaarmastus tekib siis, kui astuda kuhugi sisse ja tunda, et oh, see on minu koht!\u201cKa alanud teisel hooajal saab v\u00f5itja auhinnaks 10 000 eurot ning Master Chef Eesti tiitli. Eesti parimat amat\u00f6\u00f6rkokka asuvad v\u00e4lja selgitama Orm Oja, \u00d5ie Pritson ja Mihkel Heinmets.\u201eKoht ei ole oluline, toit on. Ma eelistaksin lihtsaid toite, aga rohkem k\u00e4ike. Puhtaid ja konkreetseid maitseid.\"Enda pidevalt t\u00f6\u00f6s hoidmiseks korraldab Jana era\u00f5htus\u00f6\u00f6ke.V\u00d5IT! Jana s\u00f5nul on kokasaates edu v\u00f5tmeks kindlameelsus valmistada seda, mis endal h\u00e4sti v\u00e4lja tuleb, mitte seda, mis v\u00f5iks \u017e\u00fcriile meeldida.Harry Tiits TeliaGEIDI RAUD"}
{"text":"Vastutustundlikkuse m\u00f5\u00f5tmine on kahtlane kaupM\u00f6\u00f6dunud kevadel kirjutasid mitmed meediakanalid, sealhulgas Financial Times, maailma juhtiva sigaretitootja Philip Morris Internationali k\u00f5rgest ESG-reitingust ja plaanist saada ettev\u00f5tteks, mille aktsiat ostavad isegi ESG-fondid.\nVillu Zirnask, finantskolumnist\nNagu ajaga kaasas k\u00e4ivad Eesti finantsistid ilmselt juba t\u00fckk aega teavad, tuleb l\u00fchend ESG s\u00f5nadest environmental, social and corporate governance ehk keskkonna-, sotsiaal- ja \u00fchingujuhtimine. ESG-fondid on investeerimisfondid, mis paigutavad oma raha ainult k\u00f5rgeid sotsiaalse vastutustundlikkuse kriteeriumeid j\u00e4rgivatesse ettev\u00f5tetesse.\nSeda teades v\u00f5ib Philip Morrise uudis esimese hooga tunduda isegi libauudisena. Kui tubakat\u00f6\u00f6stuse toodete t\u00f5ttu sureb aastas hinnanguliselt kaheksa miljonit inimest, siis kuidas saab \u00fcldse m\u00f5elda, et selle t\u00f6\u00f6stusharu esindaja saaks mingitel tingimustel olla sotsiaalselt vastutustundlik ettev\u00f5te?\nSkeemitamise maik\nProbleem on selles, et ESG-st on aja jooksul saanud veelgi laialivalguvam kontseptsioon, kuigi selle propageerijad on teinud ka suuri pingutusi, et arendada j\u00e4tkusuutlikkuse, keskkonnaj\u00e4lje ja vastutustundlikkuse aruanded arvulist ja faktip\u00f5hist infot pakkuvateks dokumentideks. Osa ettev\u00f5tteid p\u00fc\u00fcavad siiralt muutuda maailmaparandajalikumaks, aga osa lihtsalt leiavad viise reitingus\u00fcsteemide \u00fclekavaldamiseks.\nN\u00e4iteks Philip Morrise kohta r\u00e4\u00e4kis ettev\u00f5tte juht Financial Timesile, et ESG-kriteeriume t\u00e4itvaks ettev\u00f5tteks tahetakse t\u00f5usta seel\u00e4bi, et k\u00e4ibest \u00fcle poole hakkavad andma \u201ev\u00e4hendatud riskiga\u201d ehk kuumutatud tubaka tooted. Samuti ostis Philip Morris oma ESG-skoori parandamise eesm\u00e4rgil inhaleeritavaid ravimeid ja inhalaatoreid tootva farmaatsiaettev\u00f5tte Vectura, aga osa Vectura klientidest loobusid uue omaniku t\u00f5ttu Vectura toodete kasutamisest.\nVeelgi tugevama skeemitamise maigu annab Philip Morrise tegemistele see, et tema finantstulemused saavad tublisti tuge kasvust v\u00e4hem reguleeritud sigaretiturgudel Indoneesias, T\u00fcrgis ja Egiptuses.\nESG teemas silmakirjatsemise levikut soosib ka see, et definitsioonid, mida saab pidada ESG-investeerimiseks, on muutunud mitmekesisemaks. Samal ajal on ESG-investeerimine viimasel ajal olnud v\u00e4ga kiiresti, kui mitte k\u00f5ige kiiremini kasvav varahalduse segment \u2013 kui ettev\u00f5te omandab ESG-sildi, p\u00e4\u00e4seb ta ka suure hulga investeerimisfondide vaatev\u00e4lja\u00a0ehk saab juurde potentsiaalseid investoreid.\nS\u00f5elumine ja m\u00f5jutamine\nAlgselt t\u00e4hendas ESG p\u00f5him\u00f5ttel investeerimine eelk\u00f5ige teatud sektorite v\u00e4listamist \u2013 seda, et n\u00e4iteks tubaka-, alkoholi-, relva- ja fossiilk\u00fctuste tootjate aktsiatesse ei investeerita. Hiljem lisandus negatiivsel s\u00f5elumisel p\u00f5hinevale l\u00e4henemisele positiivsel s\u00f5elumisel p\u00f5hinev l\u00e4henemine \u2013 investeeritakse ainult maailmale positiivseks peetava m\u00f5juga sektorisse, n\u00e4iteks puhta energia ettev\u00f5tetesse. Paljusid kriteeriume arvesse v\u00f5tvate ESG-reitingute tekkides lisandus l\u00e4henemine, kus investeerimisk\u00f5lblikkus eeldab teatud tasemel reitingut.\nK\u00f5ige uuema ESG-voolu j\u00e4rgi v\u00f5ib ESG-investeerimine t\u00e4hendada ka investeerimist \u201em\u00e4\u00e4rdunud\u201d ettev\u00f5tetesse. P\u00f5hjendus on lihtne: aktivist-investor investeerib neisse selleks, et aidata v\u00f5i m\u00f5jutada ettev\u00f5tet \u00fcmber p\u00f6\u00f6rama, vastutustundlikuks ja j\u00e4tkusuutlikuks muutuma.\nKa Venemaa sissetung Ukrainasse on ESG-ndust m\u00f5jutanud: osa investoreid ja finantsasutusi, mis varem pidasid relvat\u00f6\u00f6stust sobimatuks investeeringuks, leiavad n\u00fc\u00fcd, et teatud juhtudel v\u00f5ib relvatootmine olla \u00fchiskondlikult kasulik ja vajalik tegevus, millesse on \u00f5ige investeerida.\n\u00d5ige inimeste koosseis\n\u00dcks suur trend ESG-valdkonnas on ettev\u00f5tete vooruslikkuse m\u00f5\u00f5tmisel j\u00e4rjest suurema kaalu andmine DEI-le. DEI on l\u00fchend s\u00f5nadest diversity, equity, inclusion ehk mitmekesisus, \u00f5iglus ja kaasamine. DEI-skoori parandamiseks ei pea tegema mingeid suuri keskkonnaj\u00e4lje v\u00e4hendamise investeeringuid v\u00f5i tehnoloogilisi p\u00f6\u00f6rdeid, vaid piisabki ettev\u00f5tte n\u00f5ukogu koosseisu \u201e\u00f5igeks\u201d timmimisest v\u00f5i muul moel t\u00f6\u00f6tajaskonna mitmekesisuse suurendamisest ja toetamisest.\nDEI on teema, mille kaudu rahvusvahelisi rahastajaid otsiv ettev\u00f5tja v\u00f5ib sattuda ameerikalikku politiseeritud \u201ekultuuris\u00f5tta\u201d. N\u00e4iteks alates aastast 1989 satiirilist kontori- ja juhtimishuumorit viljelenud legendaarne Dilberti koomiks (autor Scott Adams) leidis selle aasta veebruaris l\u00f5pu osalt sellep\u00e4rast, et hakkas satiiriliselt k\u00e4sitlema ka ESG-d ja DEI-d, mist\u00f5ttu Ameerika meedia loobus selle avaldamisest.\n\u00dchest mullu septembris avaldatud pildiribast leidis j\u00e4rgmise dialoogi:\n\u201eMeie ESG-skoor langeb, kui avame uue tehase, mis paiskab atmosf\u00e4\u00e4ri CO2. Aga me saame seda tasakaalustada, tuues meie ettev\u00f5tte n\u00f5ukogusse rohkem mitmekesisust.\u201d\n\u201eKui palju CO2 te plaanite juurde emiteerida?\u201d\n\u201eMeie n\u00f5ukogu uue mittebinaarse liikme v\u00e4\u00e4rtuses.\u201d\nEnt nagu eespoolgi \u00f6eldud, pole ESG praegu enam \u00fcksnes verbaalne iluk\u00f5ne ja suured ilupildid j\u00e4tkusuutlikkuse aruannetes.\nSigaretitootja edukus\nVaatame, mille t\u00f5ttu on reitinguagentuuri S&P poolt arvutatud ESG-skoori j\u00e4rgi Philip Morris sotsiaalselt palju vastutustundlikum ettev\u00f5te kui n\u00e4iteks maailma juhtiv elektriautotootja Tesla. Philip Morrise skooriks arvutas S&P 84 punkti sajast, Tesla sai 37. Philip Morrise skoor on suurem isegi maailma juhtiva tuulikute tootja Vestas Wind Systemsi omast (78), v\u00f5imsa Hispaania taastuvenergiatootja Iberdrola oma on napilt suurem (87).\nS&P annab ettev\u00f5tetele skoori skaalal 0\u2012100. Andmed ja t\u00f5endid skoori aluseks olevate kriteeriumite t\u00e4itmise kohta peavad huvitatud ettev\u00f5tted esitama reitingufirmale veebiportaali kaudu ise. R\u00f5hutamist v\u00e4\u00e4rib s\u00f5na \u201ehuvitatud\u201d \u2013 ettev\u00f5tetel, kes on oma skoorist v\u00e4hem huvitatud ja esitavad v\u00e4hem v\u00f5i puudulikke andmeid, on \u00fcldiselt ka kehvem skoor. Otsingust leiab skoori ka selliste ettev\u00f5tete kohta, mis pole ise andmeid \u00fcldse esitanud, vaid hinne on pandud avalike andmete p\u00f5hjal ja \u00fcldjuhul on see madal (n\u00e4iteks Eesti juurtega Briti raha\u00fclekannete ettev\u00f5ttel Wise ainult 16). \u00dcks Philip Morrise ESG-edu saladusi on ka see, et ta on hindajale ise aktiivselt andmeid esitanud.\nSigaretitootja skoorid eri kriteeriumite l\u00f5ikes on j\u00e4rgmised:\nKliimastrateegia\n96\n\u00c4rieetika\n89\nInimkapitali arendamine\n90\nInim\u00f5igused\n90\nInnovatsiooni juhtimine\n100\nT\u00f6\u00f6tervis ja ohutus\n70\nJ\u00e4tkusuutliku p\u00f5llumajanduse praktikad\n73\nTarneahela juhtimine\n90\nKuna majandusharude l\u00f5ikes on kriteeriumid osaliselt erinevad, ei saa k\u00f5iki alamskoore \u00fcks \u00fchele n\u00e4iteks Teslaga v\u00f5rrelda. Osa aga saab: Tesla kliimastrateegia skoor on ainult 37, inimkapitali arendamise skoor 0, t\u00f6\u00f6tervise ja ohutuse skoor 28. Oma j\u00e4lje j\u00e4tab Tesla skooridele ka see, et ettev\u00f5te pole sama agar andmete esitaja kui Philip Morris, Tesla peamees Elon Musk aga on kogu ESG-v\u00e4rgi suur kriitik.\nL\u00f5petuseks\nM\u00f5nel hinnangul on niinimetatud patuettev\u00f5tete suur ESG-huvi eelk\u00f5ige juhtkonna kaitsestrateegia selle vastu, et nad saavad endale m\u00f5ne tugeva maailmaparandajast aktivist-investori, kes v\u00f5ib hakata n\u00f5udma nende v\u00e4ljavahetamist.\n\u00dche kriitiku s\u00f5nul muudab ESG-liikumine investorid ja reitinguagentuurid otsekui Platoni filosoof-kuningateks, kes kaaluvad omavahel tihti v\u00f5rreldamatuid v\u00e4\u00e4rtusi \u2013 n\u00e4iteks seda, kas mitmekesisus ettev\u00f5tte n\u00f5ukogus kaalub \u00fcles selle, et ettev\u00f5tte tooted m\u00f5juvad tarvitajate tervisele tapvalt. ESG on endiselt moeteema, aga 2023. aastal on j\u00e4rjest rohkem kostnud ka kahtlusi, kas s\u00e4\u00e4rane tegevus ikka on sisukas."}
{"text":"Omanike Keskliit: kultuuriministri muinsuskaitsetoetusi saadab korruptsioonikahtluse variKultuuriministeerium annab toetusi muinsuskaitse all olevatele hoonetele, mis n\u00f5ukogude re\u017eiimi poolt omanike tahte vastaselt sundv\u00f5\u00f5randati, kuid toetuse taotlemiseks on omanikele antud aega vaid kaks n\u00e4dalat.\u00ab13.oktoobril tegi muinsuskaitseamet pressiteate, mille kohaselt toetab kultuuriministeerium muinsuskaitse all olevaid hooneid, mis n\u00f5ukogude re\u017eiimi poolt omanike tahte vastaselt sundv\u00f5\u00f5randati. Seda igati tervitatavat avaldust varjutab paraku asjaolu, et kultuuriminister Heidy Purga otsusel on toetusega seotud dokumentatsiooni ettevalmistamiseks aega vaid kaks n\u00e4dalat, so kuni 31. oktoobrini 2023, mis on ebam\u00f5istlikult l\u00fchike t\u00e4htaeg,\u00bb teatas Omanike Keskliit.\n\u00abEeltooduga seoses soovib Eesti Omanike Keskliit juhtida t\u00e4helepanu, et Kaja Kallase juhitud valitsused on 2022 ja 2023 aasta otsustega kehtestanud suuremale osale muinsuskaitse all olevatest hoonetest topelt halduskoormuse, kus omanik peab \u00fche t\u00f6\u00f6 jaoks taotlema kaks ehitusluba, koostama kaks ehitusprojekti ja saama kaks kasutusluba kahelt erinevalt haldusorganilt \u2013 kohalikult omavalitsuselt ja muinsuskaitseametilt. Nende otsustega vastandus vabariigi valitsus nii riigikogu tahtele (vt MuKS \u00a7 1 lg 2), kui ka omanike esindusorganisatsioonidele, kes on nimetanud muinsuskaitsevaldkonna suurema probleemina omanike ebanormaalselt suurt halduskoormust,\u00bb \u00f6eldakse Omanike Keskliidu teates.\nLiidu juhatuse esimehe Andry Krassi s\u00f5nul n\u00e4itab kujunenud olukord, et liigne b\u00fcrokraatia ei m\u00f5juta vaid omanikke, vaid ka riigiametnikke, kes ei saa oma t\u00f6\u00f6ga \u00f5igeaegselt hakkama. \u00abKahjuks tekib toetuse v\u00e4hese etteteatamisega paratamatult ka kahtlus, et kultuuriministeeriumi kabinetivaikuses on toetuse saajad juba ette \u00e4ra otsustatud. Oleme varasemalt n\u00e4inud juhtumeid, kus toetuse saanud hoone omaniku varjust on peale kiirtoetusvooru v\u00e4lja ilmunud ametnike k\u00f5rvad, kelle puhul ei saa v\u00e4listada konkursi tingimuste enda kasuks m\u00f5jutamist,\u00bb \u00fctles Krass."}
{"text":"Eesti Omanike Keskliit: Muinsuskaitsetoetuseid saadab korruptsioonikahtluse vari13. oktoobril saatis Muinsuskaitseamet pressiteate, mille kohaselt toetab Kultuuriministeerium muinsuskaitse all olevaid hooneid, mis n\u00f5ukogude re\u017eiimi poolt omanike tahte vastaselt sundv\u00f5\u00f5randati.\nSeda igati tervitatavat avaldust varjutab paraku asjaolu, et seotud dokumentatsiooni ettevalmistamiseks aega vaid kaks n\u00e4dalat, so kuni 31. oktoobrini 2023, mis on ebam\u00f5istlikult l\u00fchike t\u00e4htaeg.\nEeltooduga seoses soovib Eesti Omanike Keskliit juhtida t\u00e4helepanu, et Kaja Kallase juhitud valitsused on 2022. ja 2023. aasta otsustega kehtestanud suuremale osale muinsuskaitse all olevatest hoonetest topelt halduskoormuse, kus omanik peab \u00fche t\u00f6\u00f6 jaoks taotlema kaks ehitusluba, koostama kaks ehitusprojekti ja saama kaks kasutusluba kahelt erinevalt haldusorganilt \u2013 kohalikult omavalitsuselt ja Muinsuskaitseametilt.\nNende otsustega vastandus Vabariigi Valitsus nii Riigikogu tahtele (vt MuKS \u00a7 1 lg 2), kui ka omanike esindusorganisatsioonidele, kes on nimetanud muinsuskaitsevaldkonna suurema probleemina omanike ebanormaalselt suurt halduskoormust.\nOmanike liidu juhatuse esimehe Andry Krassi s\u00f5nul n\u00e4itab kujunenud olukord, et liigne b\u00fcrokraatia ei m\u00f5juta vaid omanikke, vaid ka riigiametnikke, kes ei saa oma t\u00f6\u00f6ga \u00f5igeaegselt hakkama.\n\u201eKahjuks tekib toetuse v\u00e4hese etteteatamisega paratamatult ka kahtlus, et Kultuuriministeeriumi kabinetivaikuses on toetuse saajad juba ette \u00e4ra otsustatud. Oleme varasemalt n\u00e4inud juhtumeid, kus toetuse saanud hoone omaniku varjust on peale kiirtoetusvooru v\u00e4lja ilmunud ametnike k\u00f5rvad, kelle puhul ei saa v\u00e4listada konkursi tingimuste enda kasuks m\u00f5jutamist\u201c, \u00fctles Krass."}
{"text":"Telet\u00e4ht Keili S\u00fckijainen oma vanaema Ainist: \u201eTema s\u00fcda on nii suur, et ta aitaks k\u00f5iki maailma inimesi isegi siis, kui enda puus v\u00f5i selg teevad valu.\u201cKeili S\u00fckijaineni vanaema Aini on t\u00e4pselt selline, keda iga\u00fcks endale tahaks. \u201eAlati naeratus n\u00e4ol ja tohutult suure s\u00fcdamega,\u201c iseloomustab lapselaps memme, kelle kaisus oli suviti k\u00f5ige magusam magada.\nKeili (32) vanaema Aini Laas s\u00fcndis 1943. aastal Alatskivi l\u00e4hedal, Juhan Liivi kodukoha k\u00f5rval. T\u00e4navu t\u00e4histab memm v\u00e4\u00e4rikat 80 aasta juubelit. Aini kasvas kaheksalapselises peres ja lapsena k\u00e4is ta palju koos isaga p\u00f5llul. \u201eKoolivaheajal l\u00fcpsin k\u00e4sitsi p\u00e4rast p\u00f5llut\u00f6id koos \u00f5ega ka lehmi, kolhoosi karjas oli 15 piimaandjat. Meie isa oli sepp ja oskas k\u00f5iki t\u00f6id teha, ta aitas isegi k\u00fcla naisi ravida,\u201c meenutab Aini kaugeid aegu. Siis sai, nagu ta ise \u00fctleb, v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d tehtud.\nKestev teadmistejanu\nKuni seitsmenda klassini \u00f5ppis naine Alatskivi koolis, siis v\u00f5ttis vanem \u00f5de ta enda juurde elama. P\u00e4rast kooli \u00f5ppis Aini Tallinna Kaubandustehnikumis (n\u00fc\u00fcdses Tallinna Majanduskoolis) toidu- ja t\u00f6\u00f6stuskaupade kaubatundjaks. \u201eOlin vaid 17, kui maale kauplusse ja sealt edasi Tartu Kaubamajja t\u00f6\u00f6le l\u00e4ksin.\u201c J\u00e4rgnes abiellumine ja laste s\u00fcnd, alguses t\u00f5i ta ilmale kaksikud poisid ja siis t\u00fctre \u2013 Keili ema Annely. \u201eNii, nagu mina kasvasin kaheksalapselises peres, on mul n\u00fc\u00fcd kaheksa lastelast,\u201c loeb Aini r\u00f5\u00f5msalt j\u00e4reltulijad kokku.\nHiljem t\u00f6\u00f6tas naine ka tehases turunduse valdkonnas, laohoidjana ja tsiviilkaitseladudes, kuni tervis jupsima hakkas. P\u00e4rast 1998. aastal puude taotlemist t\u00f6\u00f6tas naine veel aastajagu \u00fclikoolis valvurina.\nRasked ajad pole aga naist murdnud, elur\u00f5\u00f5m ja teadmisjanu on temaga ikka kaasas k\u00e4inud. K\u00fcmmekonna aasta jooksul eakate \u00fclikoolis \u00f5ppimist on ta ellu toonud palju p\u00f5nevaid loenguid, n\u00e4iteks Hiina meditsiini alal. Koroona saabudes kolisid loengud internetti ja siis j\u00e4i teadmiste omandamine naise jaoks soiku. Aga v\u00f5imlemisest p\u00e4evakeskuses, mida vanaema on kaks korda n\u00e4dalas teinud 21 aastat jutti, pole ta loobunud.\nLAPSEST SAATI TUGEV SIDE: Vanaema Aini hoidis\u00a0Keilit juba v\u00e4ikesest peale hea meelega.\n(erakogu)Ootas aknal\nPraegu elab Aini Tartus hubases eramus koos kassiga, kelle Keili talle t\u00f5i. Keili vanaisa kahjuks enam meie hulgas ei ole. \u201eKuna tervis on kehva, tahavad lapsed, et l\u00e4heksin korterisse elama. Ma ei jaksa enam nii palju teha,\u201c nendib ta, et ilmselt on muutused taas ees.\nLapselapse Keili s\u00fcndi m\u00e4letab aga h\u00e4sti, samuti seda, et samal p\u00e4eval, kui Keili 1992. aastal ristiti, t\u00e4histas ta koos abikaasaga h\u00f5bepulma.\nSuurem osa Keili lapsep\u00f5lvesuvedest m\u00f6\u00f6dus maal vanaema Aini juures koos teiste lastelastega. Koos m\u00e4ngiti vees\u00f5da ja tehti k\u00f5ike muud, mis suve juurde k\u00e4is. \u201eM\u00e4letan, et kord l\u00e4ks Keili teismelisena \u00f5htul s\u00f5braga jalutama. Mina muidugi ei saanud uinuda ja ootasin aknal, millal ta koju tuleb,\u201c meenutab vanaema.\n\u201eTa t\u00f5i meile kappi isegi makarone, et me seal istudes n\u00e4lga ei j\u00e4\u00e4ks.\u201c\nKeili tunnistab, et vanaema on talle alles n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kinud, kuidas ta lapselast ootas ja tema p\u00e4rast muretses. \u201eTekitasin talle ikka parajalt peavalu. M\u00e4letan, et kui l\u00e4ksin \u00f5htul s\u00f5prade juurde, \u00fctles ta mulle, et tule v\u00e4lisukse kaudu koju, et ta ei hakka vanematele \u00fctlema. Tegelikult ta istus ja muretses, kuigi teadis, et ma olen korralik ja ei tee lollusi. Ta lubas mul alati natukene kauem \u00f5ues olla, kui vanemad oleksid seda lubanud.\u201c\nKOLM P\u00d5LVKONDA: Keili, tema ema Annely ja vanaema Aini on kogu elu kokku hoidnud.\n(erakogu)Makaronid kappi\nV\u00e4ikeseid ja suuremaid vimkasid viskasid lapsed vanavanematele maal palju. N\u00e4iteks otsiti kord p\u00e4rast telesarja \u201eMacGyver\u201c j\u00e4rjekordse osa vaatamist v\u00e4lja sarjast tuntud teip ning kleebiti k\u00f5ik majapidamisest leitud k\u00f5rred \u00fcksteise k\u00fclge. \u201eTahtsime n\u00e4ha, kas saab r\u00f5dult juua Sprite\u2019i, mille pudel on murul \u00f5unapuu all,\u201c naerab Keili. Vanaema pahandas lastelastega veidi, ent vanaisa tegi v\u00e4ga kurja h\u00e4\u00e4lt. \u201eTa tuli nii k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega meie poole, et me jooksime k\u00f5rvalmajas elanud sugulase juurde riidekappi peitu. Olime seal nii kaua, kuni vanaema meid kutsuma tuli. Ta t\u00f5i meile kappi isegi makarone, et me seal istudes n\u00e4lga ei j\u00e4\u00e4ks.\u201c\nVanaemale meenub, et Keilile meeldis palju joonistada, tal on suur ports lapselapse joonistusi alles t\u00e4naseni. \u201e\u00dckskord magas ta minu juures, kuid hakkas \u00fchel hetkel l\u00e4bi une oigama. Ehmatasin end \u00fcles, ent ilmnes, et tal olid jalgades nende pikkuse t\u00f5ttu kasvamisvalud,\u201c muigab vanaema.\nKeili oli lapselaps, kes j\u00e4i alati vanaema juurde ka \u00f6\u00f6seks. \u201eMulle meeldis p\u00e4rast pikka suvep\u00e4eva vanaema kaissu magama pugeda ja muljetada p\u00e4evaseid seiklusi. Ta aitas mul oma rahustava h\u00e4\u00e4lega alati magama j\u00e4\u00e4da. Ta ei kurjustanud isegi siis, kui olime p\u00e4eval m\u00f5ne lollusega hakkama saanud. Selle asemel seletas tasasel toonil, miks m\u00f5ni asi hea ei ole. Vanaemale meeldib igale asjale heaga l\u00e4heneda.\u201c\nAitab valust hoolimata\nKeili t\u00f5deb, et vanaema peale m\u00f5eldes meenubki talle esmalt, milline r\u00f5\u00f5mupall on vanaema. \u201eTa tunneb alati suurt huvi ja r\u00f5\u00f5mu minu ja \u00f5dede tegemise \u00fcle. Ta on t\u00e4helepanelik ja elab meile kogu s\u00fcdamest kaasa. Vahel ei j\u00f5ua ma ise oma saadet vaadatagi, kui vanaema juba saadab pildi saatest. Ta on mulle \u00f5petanud, et \u00fcksk\u00f5ik, mis elus juhtub v\u00f5i mis raskus teele satub, tuleb keskenduda positiivsele. See on mind elus palju aidanud,\u201c jutustab Keili. Vanaemal on alati naeratus n\u00e4ol. Ka siis, kui tervis ei ole k\u00f5ige parem v\u00f5i on juhtunud m\u00f5ni keeruline s\u00fcndmus. Ta on \u00f5petanud Keilile, kui oluline on alati perega l\u00e4hedane olemine.\nSee on \u00f5nnestunud, sest \u201ealati, kui Keili Tartusse satub, tuleb ta mind ikka vaatama. Eriti kui on m\u00f5ni t\u00e4htp\u00e4ev.\u201c\nKeili on vanaemaga sarnane, m\u00f5lemale meeldib palju jutustada. Kui kokku saadakse, siis algabki suur muljete vahetamine ja seletamine, kuidas vahepeal l\u00e4inud on.\n\u201eTa pole kunagi osanud v\u00e4ga abi k\u00fcsida, aga mulle tundub, et viimaste aastate jooksul on ta selle selgeks saanud. N\u00fc\u00fcd, kui k\u00fcmnekesi abi pakume, m\u00f5istab ta, et tal on palju neid, kes valmis aitama. Alati, kui talle k\u00fclla l\u00e4hme, on ta eelnevalt midagi vaikselt v\u00e4lja m\u00f5elnud, mida teha saaksime. Ta on vanaema, kes ei p\u00fcsi pudelis ka paigal \u2013 ma pean talle ikkagi pidevalt meelde tuletama, et ta ei pea k\u00f5ike ise \u00e4ra tegema. Vanaema s\u00fcda on nii suur, et ta aitaks k\u00f5iki maailma inimesi isegi siis, kui enda puus v\u00f5i selg teevad valu,\u201c kirjeldab Keili, et vanaemale meeldib kogu aeg kuskil toimetada.\nR\u00d5\u00d5M KOOSOLEMISEST: \u201eAlati, kui ma Tartusse l\u00e4hen, k\u00fclastan ka vanaema. Ta ootab mind hea toidu ja sooja s\u00fcdamega,\u201c kinnitab Keili. Ta isegi p\u00fc\u00fcab memme \u00fcllatada, n\u00e4iteks lilledega.\n(erakogu)Albumite viisi m\u00e4lestusi\n\u201eMa pean talle ka k\u00fcllaminekutest ette teatama, sest muidu on ta samal ajal kas \u00fclikoolis, eakate prouade klubis, ujumas v\u00f5i v\u00f5imlemas. Oleme isegi koos reisinud. Ta on meiega h\u00e4sti palju tegelenud ja vanemate \u00e4ra olles meid hoidnud.\u201c\nVanaema Aini hoiab end kursis k\u00f5igi Keili tegemistega. Kui lapselaps telekas t\u00f6\u00f6le hakkas, pildistas vanaema fotoaparaadiga telekast tema n\u00e4gu. Samuti on vanaema ajakirjandusest k\u00f5ik Keilist r\u00e4\u00e4kivad artiklid v\u00e4lja l\u00f5iganud. \u201eAvastasin m\u00f5ned aastad tagasi, et ta on hakanud kroonikuks: tal on juba mitu albumit absoluutselt k\u00f5igi piltidega, kus mu \u00f5ed, ema v\u00f5i mina oleme m\u00f5nes ajakirjas v\u00f5i ajalehes olnud. Kui keegi meist on intervjuu andnud, ostab ta mitu eksemplari ajakirja \u2013 \u00fche viib naabrinaisele ning \u00fche j\u00e4tab koju varuks, kui selle esimese eksemplariga peaks midagi juhtuma. Suuremat osa nendest lugudest ma vist ise polegi n\u00e4inud, mis tal k\u00f5ik on,\u201c naerab Keili.\n\u201eKui Keili v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tas ja modell oli, muretsesin ja n\u00e4rvitsesin pidevalt. \u00d5nneks n\u00fc\u00fcd saan l\u00e4bi sotsiaalmeedia piltide tema tegemistega kursis olla,\u201c jutustab vanaema. \u201eMu ema \u00fctleb ikka, et vanaema on nutivanaema. Ta on nii nutikas, et r\u00e4\u00e4gib isegi naabriprouadele: kui keegi kirjutab Facebookis armastuskirja, on see petuskeem,\u201c lisab Keili.\nKass, kellest sai \u00fclemus\nLapselaps viis vanaemale ka kass Mila, kes pakub memmele seltsi. Kass j\u00f5udis vanaemani muidugi p\u00e4rast l\u00f5busat lugu. Kui Keili kolis Tallinna, v\u00f5ttis ta selle kassi esmalt endale. \u00dchel suvel l\u00e4ks ta reisile ja viis kassi memme juurde hoida. \u201eR\u00f5hutasin vanaemale, et kuna kass on siiani elanud Kadriorus ja olnud tubane, siis ei tohi teda \u00f5ue lasta, muidu tahab ta seda p\u00e4rast ka. Kui p\u00e4rast reisi kassi koju t\u00f5in, oli ta t\u00e4iesti endast v\u00e4ljas, k\u00fcsis vaid \u00f5ue,\u201c meenutab saatejuht. Ilmnes, et kass oligi kogu perenaise \u00e4raolekuajal m\u00f5nusalt aias elanud. Lisaks oli temast vanavanemate juures saanud t\u00f5eline \u00fclemus, keda polnud v\u00f5imalik enam \u00fcmber \u00f5petada. \u201eNii ma viisingi kassi vanavanemate juurde. Kuna too hetk oli nende koer haige, pakkus kass neile palju r\u00f5\u00f5mu. Ja praegu tundub mulle vahel, et majas pole mitte vanaema \u00fclemus, vaid hoopiski kass.\u201c"}
{"text":"Leedu koolid ja muud asutused said taas pommi\u00e4hvardusiLeedu politsei ja 1500 muud adressaati said eilse p\u00fchep\u00e4eva, 15. oktoobri \u00f5htul kolm identset e-kirja hoiatusega, et haridusasutustesse, munitsipaalhoonetesse ja muudesse avalikesse kohtadesse \u00fcle kogu riigi on paigutatud l\u00f5hkekehi.\nPolitseiameti pressiesindaja Ram\u016bnas Matonis \u00fctles BNS-ile, et pommi\u00e4hvardused olid suunatud koolidele, lasteaedadele, omavalitsustele, teadusasutustele, turvafirmadele, raamatukogudele, meediav\u00e4ljaannetele, galeriidele ja eraisikutele.\nPolitsei pressiesindaja ei \u00f6elnud, kas inimesi on evakueeritud.\nPolitsei palub selliste kirjade saajatel j\u00e4\u00e4da rahulikuks ja sellest koheselt teada anda.\nOsa t\u00e4na esmasp\u00e4eval \u00e4hvarduskirju saanud koolidest ja lasteaedadest evakueeriti, teised aga otsustasid tunde j\u00e4tkata \u00f5ues.\nEelmise n\u00e4dala reedel said koolid ja lasteaiad \u00fcle Leedu 900 pommi\u00e4hvardust, mis k\u00f5ik osutusid pettuseks.\nRiigi julgeolekuamet teatas reedel, et pommi\u00e4hvardused n\u00e4ivad olevat \u201esihitud ja koordineeritud r\u00fcnnak, mis viidi l\u00e4bi vaenulike riikide algatusel\u201d.\nSarnaseid \u00e4hvardusi said Ukraina asutused enne Vene v\u00e4gede sissetungi 2022. aasta veebruaris."}
{"text":"Omniva nimel laekunud petus\u00f5numiga j\u00e4i rahast ilma kaks saarlastM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal alustati Saaremaal kaks kriminaalmenetlust kelmuse paragrahvi alusel, kus kannatanutele saadeti n\u00e4iliselt Omniva nimel s\u00f5num ja link tollimaksu tasumiseks.\u201eLingile vajutades pidid kannatanud sisestama oma pangakaardi andmed ja selle tulemusena tehti kannatute kontodelt nende tahte vastaselt \u00fclekandeid,\u201c \u00fctles Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Kent Puiestee.\nM\u00f5lemal juhul oli kahju \u00fcle 900 euro. \u201eJuhime veelkord t\u00e4helepanu sellele, et tundmatuid linke ei tohi avada ja kindlasti ei tohi sisestada oma pangakaardi andmeid tundmatutele veebilehtedele.\u201c"}
{"text":"Vasts\u00fcndinu ema lubab vanaemal last katsuda vaid majapidamist\u00f6\u00f6de ja teenete eest6-kuu vanuse beebi ema \u0161okeerib teisi lapsevanemaid, kui paljastab \u00fche oma kasvatusliku p\u00f5him\u00f5tte. Ta ei luba isegi lapse vanaemal titte katsuda ilma, kui soovija\u00a0pole v\u00e4rskele emale teeneid osutanud.\u00a0\u00dchendkuningriigi ema on endale v\u00f5tnud omaseks suuna, et tema lapse puudutamine on provileeg, mitte n\u00e4iteks vanaemade v\u00f5i teiste pereliikmete \u00f5igus ja soovile vastu tulemine. See t\u00e4hendab, et last saab paitada v\u00f5i s\u00fclle v\u00f5tta siis, kui emale on eelnevalt piisavalt headmeelt tehtud.\u00a0\nN\u00e4iteks soovib ta, et katsikulised ja muidu k\u00fclalised panustaksid majapidamist\u00f6\u00f6desse: toidu valmistamine, musta pesuga tegelemine, kraamimine ja aiat\u00f6\u00f6d. Need reeglid laienevad ka tema \u00e4mmale ehk lapse vanaemale. Kahe lapse ema kinnitab, et abikaasa on temaga \u00fchel meelel ja nad on oma maja selle reegli k\u00f5ikidele v\u00f5imalikele k\u00fclalistele juba varakult ja \u00fcheselt selgeks teinud.\u00a0\nKui \u00e4mm k\u00fcsis, kas v\u00f5iks lapselast s\u00fclle v\u00f5tta, pakkus v\u00e4rske lapsevanem, et v\u00f5iks k\u00f5igepealt pere mustad riided pesumajja viia, kirjutab Daily Mail.\nAinus, kellele reeglid ei laiene, on naise enda ema, sest tema s\u00f5nul oli ema talle raseduse ajal v\u00e4ga palju toeks ning aitas n\u00e4iteks igap\u00e4evase toiduvalmistamisega. See murdis vanaema s\u00fcdame, kes tahtis beebiga aega veeta, kuid selle asemel tema meelest hoopis k\u00fclmalt eemale t\u00f5rjuti.\u00a0\nLapsevanemate saidi kasutajad, kes sellest lapsekasvatuse meetodist lugesid, olid\u00a0naise ebareaalsetest n\u00f5udmistest h\u00e4mmingus ja \u00fcks kommenteeris: \u00abMa s\u00f5na otseses m\u00f5ttes ei suuda uskuda, mida ma just lugesin.\u00bb Sellist kodust s\u00fcsteemi nimetatakse v\u00e4ljapressimiseks ning soovitatakse naisel v\u00e4hem julm olla ja oma pereliikmetega mitte nii n\u00f5medalt k\u00e4ituda.\u00a0\n"}
{"text":"Riina Sikkut: tervishoius ootavad ees pingelised aastadL\u00e4inud neljap\u00e4eval ja reedel tegid riigikogu sotsiaaldemokraatidest saadikud t\u00f6\u00f6visiidi P\u00f5lva- ja V\u00f5rumaale. Dessanti tugevdasid ka erakonnakaaslastest ministrid. Terviseminister Riina Sikkutil oli pikk p\u00e4ev V\u00f5rumaal. V\u00f5rumaa Teataja sai ministriga jutule alles p\u00e4eva l\u00f5puks, kui minister oli lahkunud kohtumiselt Antsla koguduse inimestega. Jutuajamine nihkus kokku lepitud ajast \u00fcle lausa poolteist tundi.Kas jumala jutule oli nii pikk j\u00e4rjekord?Riina Sikkut: Alustasin hommikul Meiela Kodust ja n\u00fc\u00fcd l\u00f5petasin Antsla koguduses. T\u00e4na pole p\u00fchap\u00e4ev, et oleks jutluse aeg, aga kuna nad teevad oma kogukonnas v\u00e4ga p\u00fchendunult sotsiaalt\u00f6\u00f6d ja korraldavad hingehoidu, siis sellest j\u00e4tkuski juttu kauemaks.Teie t\u00e4nane p\u00e4ev oli pikk ja kohtumisterohke. Mis sellest k\u00f5igest nii-\u00f6elda s\u00f5elale j\u00e4i?R. S.: K\u00e4isingi asutustes, mis mingil moel tegelevad inimese tervisega. Peale L\u00f5una-Eesti haigla veel intellektipuudega noortele teenuseid osutavas Meielas, samuti ps\u00fc\u00fchiliste erivajadustega t\u00e4iskasvanuid toetavas L\u00f5una-Eesti erihoolduskeskuses ja Mikitam\u00e4e hooldekodus.Mulle endale meeldib v\u00e4ga kohal k\u00e4ia ja enamasti k\u00fcsin murede kohta, mida oleks vaja teha riigi tasandil. Olgu siis seadusandluses, lisaraha v\u00f5i midagi muud, mis teeks inimestele teenuse paremaks v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajatele t\u00f6\u00f6keskkonna paremaks. Ega siit kagunurgast ja Setomaalt Eestis enam kuhugi kaugemale minna olegi. Oluline on, et need teenused, mis Tallinnas v\u00f5i Tartus on linna l\u00e4hedal, kuidas need t\u00f6\u00f6le panna suuremate vahemaade puhul.Milliste kohalike muredega ministri poole p\u00f6\u00f6rduti?R. S.: K\u00f5ige suurem mure sotsiaalhooldes ja tervishoius on t\u00f6\u00f6tajate puudus. Olgu see siis Merem\u00e4ele perearsti v\u00f5i kuhugi pere\u00f5dede leidmine. Selles osas on v\u00e4ljakutse \u00fcle Eesti, aga mida kaugemal on koht suurematest keskustest, seda raskem on sinna inimesi leida. N\u00e4iteks l\u00e4htetoetus pere- ja eriarstide puhul on riigilt aastaid olemas olnud, j\u00e4rgmisest aastast rakendub \u00f5dede l\u00e4htetoetus, et tuua \u00f5eharidusega inimesi tagasi tervishoidu ja motiveerida neid t\u00f6\u00f6tama v\u00e4ljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega k\u00fclgnevaid omavalitsusi.Milles siis h\u00e4da \u00f5igupoolest on, et ei j\u00e4tku inimesi? Ei \u00f5dede ega arstide palgad ole enam nii nirud nagu paark\u00fcmmend aastat tagasi. Miks neid ei j\u00e4tku?R. S.: Elu ei seisa ning arstid ja \u00f5edki saavad vanemaks. Perearstidel on ligi 800 nimistut, rohkem kui kolmandikku neist teenindavad vanemad kui 63aastased, kes on juba pensionieas v\u00f5i sinna j\u00f5udmas. Seniseid koolitusmahtusid arvestades ei suuda me kaadrit asendada. J\u00e4rgmised kuusseitse aastat tulevad tervishoius ikka v\u00e4ga pingelised ja keerulised.Asi pole seega v\u00e4hestes \u00f5ppida soovijates, vaid liiga palju arste-\u00f5desid l\u00e4heb eest \u00e4ra?R. S.: Just! Tegelikult ongi suur r\u00f5\u00f5m, et suvel, kui oli sisseastumiste aeg, siis tevishoiuga seotud erialad on v\u00e4ga populaarsed, nii tervishoiu rakendusk\u00f5rgkoolides kui ka \u00fclikooli arstiteaduskonnas. Noored soovivad \u00f5ppida ja t\u00f6\u00f6tada tervishoius, huvi on olemas, aga koolitusnumbreid tuleks suurendada. Paraku on \u00f5ppimisperiood pikk ja muutused ei tule aasta-paariga, nende t\u00f6\u00f6turule j\u00f5udmine v\u00f5tab aega.L\u00f5una-Eesti haigla on ennast regionaalse raviasutusena v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f5estanud. Kevadel avasid nad oma p\u00e4ikesepargi, et v\u00e4hendada energias\u00f5ltuvust. Mis mulje teile sealt j\u00e4i?R. S.: Haigla asub ju looduslikult v\u00e4ga kaunis kohas. T\u00e4na k\u00e4isid seal katuset\u00f6\u00f6d ja silmaga oli n\u00e4ha, et keskkond paraneb pidevalt nii patsiendile kui ka t\u00f6\u00f6tajale. Haiglas oli juttu nii t\u00f6\u00f6tajatest kui ka rahast. Mil viisil haiglaid rahastatakse, et tagada haigla reageerimisvalmidus, kuidas luua suuremat stabiilsust.Alles \u00e4sja \u00fctles keegi v\u00e4lismaine ekspert, et Eesti tervishoiu rahastamise senine s\u00fcsteem pole j\u00e4tkusuutlik, seda tuleb muuta. Mis on meie perspektiiv? Mis ootab meie tervishoidu l\u00e4hiaastatel?R. S.: T\u00f5esti, valdkonnas on suuri muresid. Kui 32 aastale tagasi m\u00f5tleme, siis v\u00e4ga palju asju on tehtud v\u00e4ga h\u00e4sti - see, kuidas haiglate v\u00f5rku on reformitud, see, kuidas aastate eest panustasime tugeva perearstis\u00fcsteemi loomisele. Meil on vedanud, et Euroopa maksumaksja rahaga oleme suutnud nii haigla- kui ka hoolekandev\u00f5rku n\u00fc\u00fcdisajastada, ehitada tervisekeskused \u00fcle Eesti. Palju asju on l\u00e4inud v\u00e4ga h\u00e4sti.Otsus, et 13 protsenti sotsiaalmaksust l\u00e4heb tervishoiu rahastamiseks, on meid siiani teeninud p\u00e4ris h\u00e4sti. Kuna see on palgat\u00f6\u00f6ga seotud raha, siis \u00fchelt poolt meil t\u00f6\u00f6tegijate arv v\u00e4heneb, kuid abisaajate osakaal kasvab. Neid inimesi, kes \u00fcheksast viieni t\u00f6\u00f6lepinguga t\u00f6\u00f6tavad, on nooremates aastak\u00e4ikudes j\u00e4rjest v\u00e4hem. T\u00f6\u00f6tatakse mitme lepingu alusel, tegeletakse ise ettev\u00f5tlusega, nii et see tervishoiu tulu ei kasva piisavalt kiiresti, et katta vajadust. T\u00f5epoolest oleme j\u00f5udnud punkti, kus 2025. aastast on tervisekassal suur ja j\u00e4rjest kasvav puuduj\u00e4\u00e4k. Selle katteks on minu meelest ainus viis teha riigieelarvest siirdeid ja leppida kokku peale t\u00f6\u00f6tajate ja pension\u00e4ride eest makstava osa ka see, mis makstakse laste eest, et p\u00fcsitulu oleks tervisekassale tagatud ega s\u00f5ltuks iga-aastastest eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest. J\u00e4rgmise aasta augustis-septembris on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teemaks 2025. aasta numbrid.Kui vaadata, kuidas areneb erameditsiin, uhked kliinikud, ega meil sellist ohtu ole, et \u00fchel heal p\u00e4eval on rikastele oma haiglad ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud rahvas peab leppima riigi toetatavate vaestehaiglatega?R. S.: Siiani on Eestis tervishoius\u00fcsteemi arendatud \u00fchel kiirusel, et k\u00f5igile oleksid \u00fchesugused reeglid. K\u00f5ik panustavad ja kes ise ei maksa, v\u00e4ike laps v\u00f5i pension\u00e4r, siis panustab riik ja teenuseid saadakse vastavalt vajadusele, mitte maksuj\u00f5ulisuse j\u00e4rgi. Sellest p\u00f5him\u00f5ttest ei ole v\u00f5imalik taganeda. Mulle on see ka k\u00fcsimus \u00f5iglusest, sest \u00fchtemoodi inimesed oleme me k\u00f5ik.Nii v\u00e4ikest s\u00fcsteemi kui Eestis on k\u00f5ige t\u00f5husam korraldada \u00fchtsete reeglite j\u00e4rgi. Maailmas pole \u00fchtki paremat tervishoiuraha kogujat kui Eesti maksuamet. Ainu\u00f5ige on j\u00e4\u00e4da solidaarsuse p\u00f5him\u00f5tte juurde ning j\u00f5uda sinnamaale, et ravikindlustus on olemas k\u00f5igil.Mida on veel selle aastanumbri sees oodata terviseministri valdkonnas?R. S.: Tervishoius on kolm suuremat muutust. Lapsehoolduspuhkuselt t\u00f6\u00f6le naasev vanem sai seni hooldus- ja haigush\u00fcvitist alampalga j\u00e4rgi, see oli \u00fcsna madal. Uuest aastast s\u00fcsteem muutub ja kui vanem on saanud vanemah\u00fcvitist, siis see v\u00f5etakse hooldus- ja haigush\u00fcvitise arvutamise aluseks ning ebav\u00f5rdsus v\u00e4rskete lastevanemate jaoks saab likvideeritud.Teiseks kasvab uuest aastast oluliselt hambaravih\u00fcvitis. Tavalisele t\u00e4iskasvanule 40 eurolt 60 eurole, vanaduspension\u00e4ridele ja haavatavamatele inimgruppidele 85 eurolt 105 eurole.2025. aastast lubame hambaravih\u00fcvitist kasutada koos proteesih\u00fcvitisega. 260 eurot proteesih\u00fcvitist on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud, seal tuleks tuge rohkem anda.Ravimiseaduses tuleb muudatus, mis peab parandama ravimite k\u00e4ttesaadavust ja see puudutab neid rohtusid, mil pole Eestis m\u00fc\u00fcgiluba v\u00f5i mis on kliinilise uuringu faasis. Need on ravimid, mille puhul on tegemist kliinilise juhtumiga v\u00f5i on nende vajadus Eestis v\u00e4ga v\u00e4ike ning tootja pole Eesti turule turustamisluba taotlenud. Varem tuli selle ravimi hankimiseks taotleda sisseveoluba jne. N\u00fc\u00fcd saab arsti taotlusel ravimi maale tuua ja patsiendile kiireneb protsess m\u00f5nest n\u00e4dalast paarile p\u00e4evale.RIINA SIKKUT\u203a S\u00fcndinud 12. jaanuaril 1983 Injus, abielus, kolme t\u00fctre ema.\u203a 2018. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, selle aseesimees.\u203a 17. aprillist 2023 terviseminister. \u203a 2022-2023 majandus- ja taristuminister. \u203a 2019-2022 riigikogu 14. koosseisu liige, korruptsioonivastase erikomisjoni liige. \u203a 2018-2019 tervise- ja t\u00f6\u00f6minister. \u203a 2017-2018 riigikantseleis sotsiaal- ja tervisepoliitika n\u00f5unik.\u203a 2011-2017 poliitikauuringute keskuses Praxis.\u203a 2008-2009 Swedbankis. \u203a 2005-2008 rahandusministeeriumis majandusanal\u00fc\u00fctik.\u203a L\u00f5petas 2005 Tartu \u00fclikoolis majanduse eriala, 2010 tervisepoliitika teadusmagister Londoni \u00fclikoolist.Allikas: SOTSIAALMINISTEERIUMTerviseminister Riina Sikkut (paremalt kolmas) kiitis L\u00f5una-Eesti haiglat j\u00e4rjepideva t\u00f6\u00f6- ja ravikeskkonna paremaks muutmise eest. Pildil on ministriga koos linnavolikogu aseesimees Toomas Sarapuu (vasakult) ja L\u00f5una-Eesti haigla t\u00f6\u00f6tajad Jana Trolla, K\u00fclli Raup, Arvi Vask, Agnes Aart ning ministri n\u00f5unik Anette M\u00e4letj\u00e4rv.K\u00fcsis Kalev Vilgats"}
{"text":"Altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises s\u00fc\u00fcdistatud kohtunik Eveli Vavrenjuk m\u00f5isteti Harju Maakohtus \u00f5igeksAltk\u00e4emaksu v\u00f5tmises s\u00fc\u00fcdistatud kohtunik Eveli Vavrenjuk m\u00f5isteti\u00a0Harju Maakohtus \u00f5igeks. Vavrenjukile pandi s\u00fc\u00fcks, et kaasas s\u00f5branna Sirje Taela ja l\u00e4hedase s\u00f5bra Olav Kuklase advokaadib\u00fcroo pankroti- ja saneerimismenetlustesse, tagades neile jooksva tasu. Vastutasuks sai Vavrenjuk v\u00e4idetavalt tasuta \u00f5igusteenuseid ja varaliselt hinnatavaid soodustusi."}
{"text":"Omniva nimel laekunud petus\u00f5numiga j\u00e4i rahast ilma kaks saarlastEelmisel n\u00e4dalal algatati Saaremaal kaks kriminaalmenetlust kelmuse paragrahvi alusel. Kannatanud olid saanud n\u00e4iliselt Omnivalt s\u00f5numi ja lingi tollimaksu tasumiseks.\u201cLingile vajutamise j\u00e4rel pidid kannatanud sisestama oma pangakaardi andmed ja selle tulemusena tehti kannatanute kontodelt nende tahte vastaselt \u00fclekandeid,\u201d \u00fctles Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Kent Puiestee.M\u00f5lemal juhul oli kahju \u00fcle 900 euro. \u201cJuhime veel kord t\u00e4helepanu sellele, et tundmatuid linke ei tohi avada ja kindlasti ei tohi sisestada oma pangakaardi andmeid tundmatutele veebilehtedele,\u201d r\u00f5hutas Puiestee.Kertu Kalmus"}
{"text":"Pikk kohtusaaga l\u00e4ks maksumaksjale kalliks maksmaHarju Maakohus m\u00f5istis Tartu maakohtu kohtuniku Eveli Vavrenjuki, Olev Kuklase, Sirje Taela, Mark Vavrenjuki, Mirko Vavrenjuki ja Advikaadib\u00fcroo Kuklase & Partnerid neile esitatud altk\u00e4emaksus\u00fc\u00fcdistuses t\u00e4ies ulatuses \u00f5igeks.\nS\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi s\u00f5lmis Vavrenjuk aastatel 2008-2012 Tartu maakohtu kohtunikuna kaks eraldiseisvat eba\u00f5iguskokkulepet: \u00fche enda s\u00f5brannast pankrotihalduri Sirje Taelaga ning teise enda l\u00e4hedase s\u00f5bra O\u00dc Advokaadib\u00fcroo Kuklase & Partnerid ainuosaniku ja juhatuse liikme Olev Kuklasega.\nRiigiprokur\u00f6r Taavi Pern pidas isiklikku ristis\u00f5da kohtuniku vastu, kes ei olnud kuulekas. Asi l\u00e4ks riigile j\u00f5hkralt maksma:\nKohus otsustas, et Eesti Vabariigil tuleb h\u00fcvitada Eveli Vavrenjuki \u00f5igusabikulud summas 51 096,92 eurot, O\u00dc Advokaadib\u00fcroo Kuklase & Partnerid \u00f5igusabikulud summas 15 465 eurot, Sirje Taela \u00f5igusabikulud summas 48 300 eurot, Olev Kuklase \u00f5igusabikulud summas 80 968, 04 eurot, Mark Vavrenjuki \u00f5igusabikulud summas 6387,12 eurot ja Mirko Vavrenjuki \u00f5igusabikulud summas 6387,12 eurot ning vabastada aresti alt Eveli Vavrenjukile kuuluv sularaha summas 2325, 88 eurot.\nRiigikogu EKRE fraktsiooni liige Kert Kingo \u00fctles seda uudist kommenteerides, et \u00f5igusriigis astub sellise jama peale riigi peaprokur\u00f6r ametist tagasi. Aga meie riigis sellist asja loomulikult ei toimu.\n\u201eKlopsitakse t\u00fchja koha pealt kaasus kokku, tehakse suur \u201cskandaal\u201d, rikutakse inimeste hea nimi ja maine \u2026 ja mitte midagi ei juhtu, mitte millegi eest ei vastutata,\u201c m\u00e4rkis Kingo, lisades, et maksumaksjale l\u00e4ks see protsess maksma kokku 208 605,12 eurot.\nKingo: \u201eOlen kindel, et prokuratuur kaebab selle otsuse ringkonnakohtusse edasi, sest nemad v\u00f5ivad enda arvates k\u00f5ike \u2013 maksumaksja raha raisata ja v\u00f5imu kuritarvitada.\u201c\nLoe lisaks:\nhttps:\/\/www.postimees.ee\/7877225\/maakohus-moistis-kohtunik-eveli-vavrenjuki-oigeks"}
{"text":"Kas t\u00f5esti? Ukraina presidendi endist n\u00f5unikku s\u00fc\u00fcdistatakse Vene agendiks olemisesUkraina riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu sekret\u00e4r Oleksi Danilov edastas sotsiaalmeedias info, et presidendi endine n\u00f5unik Oleksi Arestov\u00f5t\u0161 on Vene luureagentuuri FSB agent.\nSelle peale reageeris Arestov\u00f5t\u0161, kes v\u00e4itis, et Danilovil pole riigis mingit \u00fclesannet peale teiste pihta sita loopimise.\nDanilov tegi sotsiaalmeedias j\u00e4rgmise sissekande:\nTasub meelde tuletada. Venemaa ainuke v\u00f5imalus Ukrainat alistada on tekitada l\u00f5henemist ja uputada ukrainlased sisekonfrontatsiooni, mida Kreml on viimastel aastak\u00fcmnetel edukalt teinud \u2013 Ukrainat klassideks jagades, Venemaa volitatud erakondi loonud, poliitikuid korrumpeerides ja ajalugu v\u00f5ltsides. T\u00e4nu Ukraina \u00f5iguskaitseorganite aktiivsele tegevusele viidi viimastel aastatel l\u00e4bi k\u00f5ige ulatuslikum Vene agentide puhastus. Kuid Venemaa \u00fcritab ka edaspidi \u00fche maharaiutud pea asemele mitu uut kasvatada.\nPraegu teeb Venemaa F\u00f6deratsiooni FSB k\u00f5igi m\u00e4rkide kohaselt aktiivseid katseid moodustada uut agentide v\u00f5rgustikku, pannes sellele kaugeleulatuvaid lootusi. Tulevikus r\u00e4\u00e4gime venemeelse elanikkonna j\u00e4\u00e4nustele suunatud poliitilise projekti kasutuselev\u00f5tust ja sellega paralleelselt toimub ka informatiivne sekkumine, millega p\u00fc\u00fctakse m\u00f5jutada Ukraina sisemise destabiliseerimise protsessi.\nSellise tegevuse m\u00e4rgid on erinevate \u201eekspertide\u201d, \u201eluureosaliste\u201d ja muud t\u00fc\u00fcpi petturite terav aktiviseerumine sama vene agenda propageerimisel vene keeles. Just nemad nutavad praegu vastupealetungi \u201eeba\u00f5nnestumise\u201d p\u00e4rast, vihjavad vajadusele s\u00f5ja eesm\u00e4rgid \u00fcle vaadata (ja see ei ole enam v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s 1991. aasta piiridele), annavad n\u00f5u, kuidas Ukraina relvaj\u00f5ud peaks v\u00f5itlema, edastavad valesid siseringi \u201ekonfliktide\u201d kohta s\u00f5jalise ja poliitilise juhtkonna vahel, kutsuvad aktsepteerima \u201eh\u00e4id venelasi\u201d ja l\u00f5puks vihjavad, et Venemaaga on vaja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.\nUkraina \u00f5iguskaitsestruktuurid j\u00e4lgivad hoolikalt selliste vaenulike tegude ilminguid, tuvastades ja peatades need. Ukrainlased peaksid omakorda n\u00e4itama \u00fcles k\u00f5rget infopuhastust, et mitte sattuda Venemaa info \u201eelustiili\u201d toodetesse.\nDanilov otseselt nimesid ei nimeta, aga tema sissekande peale on vihjatud, et see on suunatud Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski endise n\u00f5uniku Oleksi Arestov\u00f5t\u0161i vastu. Nimelt oli Arestov\u00f5t\u0161 hiljuti kahelnud selles, et Ukrainal \u00f5nnestub oma territooriumi tagasi v\u00f5ita. Samuti on Arestov\u00f5t\u0161 v\u00f5tnud s\u00f5na vene keele ja kultuuri jalge alla tallamise vastu Ukrainas.\nArestov\u00f5t\u0161 reageeris Danilovi sissekande peale teravalt sotsiaalmeedias:\nIga\u00fchel on riigis oma funktsioon.\nSBU p\u00fc\u00fcab spioonid kinni.\nPolitsei kaitseb meie t\u00e4navaid.\nArmee on s\u00f5jas.\nArestovit\u0161i \u00fclesanne on selgitada olukorda miljonitele inimestele.\nRNBO sekret\u00e4ril on ka funktsioon.\nTeiste pihta sitta loopida.\nOh ei, ta toob ka presidendile slaide, olen teda paar korda n\u00e4inud.\nKahe ja poole ametis oldud aasta jooksul pole ma temast muud kasu m\u00e4rganud.\nJa kui arvate, et teie elul pole m\u00f5tet ja teete midagi ebaselget, siis pidage meeles, et lisaks \u00dcRO-le on seal ka Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu sekret\u00e4r."}
{"text":"Kohus m\u00f5istis kohtunik Eveli Vavrenjuki \u00f5igeksHarju maakohus m\u00f5istis Eveli Vavrenjuki, Olev Kuklase, Sirje Taela, Mark Vavrenjuki, Mirko Vavrenjuki ja advikaadib\u00fcroo Kuklase & Partnerid neile esitatud s\u00fc\u00fcdistuses t\u00e4ies ulatuses \u00f5igeks. Eveli Vavrenjukki s\u00fc\u00fcdistati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ning Taela, Kuklast ja advokaadib\u00fcrood Kuklase & Partnerid altk\u00e4emaksu andmises. Delfi"}
{"text":"T\u00e4iskasvanud \u00f5ppija nadal\u00dclevaade T\u00d5N 2023 raames toimuvatest tegevustestOsalemiseks on vajalik registreerimine. Vaata k\u00f5iki \u00fcritusi ja registreeri www.sakuvallakalender.ee12. oktoober11.00-13.00 Tuleohutusalane koolitus \u201eTulet\u00f6\u00f6 tegemise n\u00f5uded\u201c. Veebikoolitus.17.30-19.00 Veipimine - s\u00fc\u00fctu maitsega pulk v\u00f5i s\u00f5ltuvust tekitav l\u00f5ks? - koolitaja Brit Mesipuu. Saku G\u00fcmnaasiumi suures saalis. 18.00-19.30 Kalisteenika workshop Saku Spordikeskuses.13. oktoober17.30-19.00 T\u00f6\u00f6tuba pakendij\u00e4\u00e4tmete sorteerimisest ja kollase koti teenusest Saku G\u00fcmnaasiumi s\u00f6\u00f6klas. 14.oktoober 11.00-12.00 Meditatsiooni hommik Saku G\u00fcmnaasiumis.15. oktoober12.00-16.00 Looduses pildistamise koolitus - fotograaf Sven Zacek. Saku G\u00fcmnaasiumis ja Saku m\u00f5isapargis 15.00-16.00 Ukuleeleansambli SAKULEELED avatud proov Saku Valla Kultuurikeskuses, ruum 111. 18.00-19.00 Linetantsu avatud trenn Kiisa Vabaajakeskuses.16. oktoober17.30-19.00 K\u00f5rede kaitsest Eestis - seminari l\u00e4biviija Iti Miina Ulmas. Saku Vallamajas, Juubelitammede tee 15.18.00-19.15 K\u00f5hutantsu avatud trenn Saku Valla Kultuurikeskuses, 3. korruse peegelsaalis.18.00-21.00 Segakoor TULJAK avatud kooriproov Saku Valla Kultuurikeskuses, ruum 111. 17.oktoober 11.00-12.00 Saku p\u00e4evakeskuse lauluklubi Saku Valla Kultuurikeskuses, ruum 111.15.00-16.30 Seeniortantsur\u00fchma Kiisatari avatud proov Kiisa Vabaajakeskuses.15.30-17.30 Orkestri Seeniormandoliinid avatud proov Saku Valla Kultuurikeskuses, ruum 111.18.00-20.30 Rahvusliku k\u00e4sit\u00f6\u00f6 avatud t\u00f6\u00f6tuba Saku Valla Kultuurikeskuses, ruum 024.18.15-20.30 Saku Mandoliinid avatud proov Saku Valla Kultuurikeskuses, ruum 111.18.30-19.00 Latindance Panter avatud trenn Saku Valla Kultuurikeskuse 3. korruse peegelsaalis.18.30-20.00 Finantskoolitustesarja \u201eKuidas luua rahaline vabadus ja investeerida nii, et passiivne sissetulek kataks \u00e4ra igap\u00e4evased elamiskulud?\u201c esimene koolitus - investor, koolitaja Jaak Roosaare. Saku Vallaraamatukogus.19.00-20.30 Saku Sanglejad segar\u00fchma avatud trenn Saku G\u00fcmnaasiumi algkooli maja aulas. 18. oktoober 16.00-18.00 Kooli ja kodu koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imaluste avatud arutelu Kajamaa Kooli tugimeeskonnaga koos vahva kokkamise t\u00f6\u00f6toaga. Kajamaa Koolis.17.30-19.00 Online kelmused ja kuidas nende ohvriks langemist v\u00e4ltida - abipolitseinik Jaan Vaabel. Saku G\u00fcmnaasiumis, ruum 208. 19.45-21.00 Seltskonnatantsu avatud trenn Saku G\u00fcmnaasiumi algkooli majas.19. oktoober17.30-19.00 \u201eMale on vormilt m\u00e4ng, sisult kunst ja m\u00e4ngu valdamise raskuse t\u00f5ttu teadus\u201c T. Petrosjan - koolitaja Viive Tutt. Saku Valla Kultuurikeskuses, ruum 105. 18.00-19.30 Tugevate tunnetega toimetulek koost\u00f6\u00f6s erilise ja p\u00f5neva lapsega - koolitaja Merike Angerj\u00e4rv. Saku Lasteaias Terake, Pargi 27, Saku.20. oktoober14.30-16.00 Eakate digikoolitus algajatele ning 16.15-17.45 eakate digikoolitus edasij\u00f5udnutele Saku G\u00fcmnaasiumis, ruum G312.21. oktoober15.00-17.00 Struktuurse akr\u00fc\u00fclmaali t\u00f6\u00f6tuba Kilde Stuudios, \u00dcksnurme tee 8, Saku.22. oktoober11.00-13.30 Kangast poekottide tootmise t\u00f6\u00f6tuba KUUTis, Kurtna tee 33, Kurtna."}
{"text":"Automaksu p\u00f5hiraskust hakkab eelk\u00f5ige kandma keskklassEesti autoomanike liidu juhatuse liige leiab, et kui \u00fcle 77 000st automaksu kehtestamise vastu kogutud allkirjast ei olnud kasu, hakatakse n\u00e4itama oma meelsust muul moel.Praeguse valitsuse soov automaksu nui neljaks kehtestada on hea (loe: tegelikkuses halb) n\u00e4ide sellest, kuidas natuke \u00fcle 30 aastaga on meie poliitikast kadunud eetika ning kuidas \u00abootamatute raskete otsuste\u00bb tegemisest (ehk maakeeli inimeste kottimisest) on saanud omaette veider sadomaso viljelemise liik.Sest kuidas nimetada olukorda, kus v\u00f5imurid t\u00fcmitavad rahvast, samal ajal end ohvrina n\u00e4idates: nii leiab ka peaministri erakond, et nende reitingu kukkumises pole s\u00fc\u00fcdi mitte valimislubadustega vastuolus poliitika, vaid see, et nad on sunnitud tegema \u00abraskeid otsuseid\u00bb.K\u00f5ige totram sealjuures on t\u00f5siasi, et kui poleks nii 300 miljonit maksvat \u00abmaksuk\u00fc\u00fcru\u00bb kaotamist, poleks vajadust ka kogu senist s\u00fcsteemi pea peale keerata.Aga see selleks. \u00dcks selliseid \u00abraskeid, aga vajalikke\u00bb otsuseid on koalitsiooni s\u00f5nul automaks, mis hakkab \u00fchtviisi sugema nii neid, kes palju s\u00f5idavad, kui neid, kelle auto enamasti seisab.Autoomanikelt varastatud aktsiisK\u00fctuseaktsiisi kui maksu kehtestamisel lepiti Eestis kokku, et 75 protsenti sellest hakkab igal aastal minema teedev\u00f5rgu korrashoidu ja hooldusesse. Kuna Eestis korjatav aktsiis on v\u00f5rdlemisi rasvane, hakkas seda laekuma aga aina enam ja enam. Nii kiitiski riigikogu 2014. aasta suvel heaks valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse, millega sidus teehoiu rahastamine lahti k\u00fctuseaktsiisi laekumisest. Neli aastat hiljem ehk 4. aprillil 2018 kirjutas ERR, et maanteeameti peadirektor Priit Saugi s\u00f5nul ei v\u00e4si amet valitsusele ja riigikogule meelde tuletamast, et rahavajadus teehoius on m\u00e4rksa suurem, kui maanteeametile eraldatakse. \u00abVanasti oli teehoiu rahastamine seotud k\u00fctuseaktsiisi laekumisega ehk 75 protsenti laekumisest suunati teehoidu. Oleks see praegu vaid nii, siis meie teed oleksid t\u00f5en\u00e4oliselt veel paremini korras ja me saaksime veel rohkem investeerida,\u00bb \u00fctles Sauk.Ent autoomanike rahakotist oli juba hakatud eurosid mujale viima. Sest ilmselgelt ideevaesuses virelev Reformierakond lubas ju alati enne valimisi madalamaid makse, olles sunnitud valimisi v\u00f5ites oma lubadused teoks tegema.Oleme j\u00f5udnud olukorda, kus k\u00fctuseaktsiisi laekub sel aastal 510 miljonit, kuid teedev\u00f5rku kulutatakse vaid 232 miljonit eurot.Aga kuhu see raha siis l\u00e4heb?Selle aasta 29. septembril t\u00f5des kunagine rahandusminister Aivar S\u00f5erd, et nii riigikogulastele kui ka muule avalikkusele huvi pakkuvat infot eelarve kohta on v\u00e4ga raske k\u00e4tte saada. \u00abSeda me saame v\u00f5ibolla meediast paremini k\u00e4tte kui tegevusp\u00f5hise eelarve programmide esitusest,\u00bb s\u00f5nas S\u00f5erd. Selle tagaj\u00e4rg on S\u00f5erdi \u00fctlust m\u00f6\u00f6da see, et see tekitab riigikogu liikmetele oma t\u00f6\u00f6s uut ressursikulu, sest nad peavad andmeid k\u00fcsima eraldi ministeeriumidest.Ehk kui rahandusminister rehmas, et \u00abraha l\u00e4heb igale poole\u00bb, siis ilmselt see on ka tema k\u00f5ige parem teadmine sellest, kuidas me maksumaksja raha kulutame.Peale selle teeb m\u00f5istmise keeruliseks asjaolu, et meie avalik sektor on v\u00e4ga h\u00e4sti omandanud k\u00f5ikv\u00f5imalikud nipitamise ja jokitamise skeemid: n\u00e4iteks pole osa teenistujatest mitte ametnikud, vaid lepingulised t\u00f6\u00f6tajad. Nende palgad ei kuulu avalikustamisele.Samuti on avalik sektor osavalt hakanud raha kantima(pardon, teenuseid hankima) kolmandasse sektorisse. Kui vaadata n\u00e4iteks \u00fche nii-\u00f6elda erapooletu m\u00f5ttekoja 2022. aasta majandusaruannet, siis domineerivad seal klientidena selgelt ministeeriumid ja riigiametid. Sisuliselt tellitakse sealt vajalikke kiidulaule enda tegevusele ja reklaamitakse seda kui kodaniku\u00fchiskonna arendamist.Kui siia lisada veel riigikontrol\u00f6ri seiklused siseministeeriumi kulude uurimisel, siis j\u00e4\u00e4b vaid t\u00f5deda, et raha vist t\u00f5esti l\u00e4heb igale poole. Kuhu, ei peagi iga talumats t\u00e4pselt teadma.Valimised kui meeldiv hetk pikas vindumisesMulle meeldivad valimised. Nad on midagi j\u00f5uludesarnast. M\u00e4letan, kuidas selle aasta k\u00fclmal veebruarikuul n\u00e4gin praegust rahandusministrit Kehra Coopi kaupluse ees turukotte ja muud valimisreklaami jagamas. Vaatad kaugelt - t\u00e4itsa inimene! L\u00e4heb k\u00fclmaga n\u00e4ost punaseks ja kargab sooja otsides jalalt jalale nagu lihtsurelik. Ja kui temaga r\u00e4\u00e4kima j\u00e4\u00e4d, saab ta aru k\u00f5igist: \u00f5petajate ja p\u00e4\u00e4stjate palgamurest, paljulapselise pere ja \u00fcksikema kannatustest, hajaasustuse erip\u00e4radest ning ka sellest, et inimestel on raske.Aga nagu j\u00f5uludki muutuvad aastavahetuseks ja seej\u00e4rel ilmetuks jaanuariks, nii vajub see k\u00f5ik peale valimistulemuste selgumist minevikku. Sest nagu tunnistas Kaja Kallas aprillis \u00abEsimeses stuudios\u00bb antud usutluses, oli ebameeldivate teemade v\u00e4ltimine teadlik ja tahtlik.M\u00f5nev\u00f5rra kriitiline inimene v\u00f5iks ehk m\u00f5elda, et selline valijale valetamine on ehk kuidagi karistatav (n\u00e4iteks erakorraliste valimistega), kuid meil seda ohtu pole. Ja seda teavad meie poliitikudki.Keskkonnamaks? Lubage naerda! Nii j\u00f5udsimegi automaksuni, mis pidavat maailma globaalse soojenemise paugupealt peatama. Mis siis, et meie elanikkond moodustab maailma omast ligikaudu 0,016 protsenti. S\u00f5iduautod moodustavad omakorda meie kogu CO2 heitest nii umbes k\u00fcmnendiku. Seda on ligikaudu sama palju, kui tekib Eestis n\u00e4iteks turba kaevandamisest. N\u00e4iteks 2021. aastal moodustas 52 protsenti koguheitmest energiat\u00f6\u00f6stus ja -tootmine.Tuleme selle juurde tagasi, et Eesti on v\u00e4ike ega m\u00f5juta enda tegevusega kliimat. Kui me seda teeksime, siis oleks ilmselt ka autovalikute \u00abn\u00fcgimine\u00bb \u00fcks viimaseid asju, sest hiljuti Eesti P\u00e4evalehes ilmunud artiklis t\u00f5i f\u00fc\u00fcsik ja ettev\u00f5tja Ilmar Kink v\u00e4lja, et kui Teslat laadida Eesti Energia elektriga, siis n\u00e4iteks 2022. aasta elektritootmise andmetest l\u00e4htuvalt saastas Tesla keskmiselt 83 grammi kilomeetri kohta (see t\u00e4hendab: ainult umbes kaks korda v\u00e4hem kui keskmine diiselauto). \u00abKaudne saastamine nihutab \u00abtasuvusaja\u00bb rohkem kui 40 aastale,\u00bb arvutas Kink, lisades, et kui \u00abPassati asemel v\u00f5tta v\u00e4iksem auto saastekuluga n\u00e4iteks 130 g\/km, siis venib \u00abtasuvusaeg\u00bb juba m\u00f5ttetu 84 aasta peale.\u00bbSeega on keeruline aru saada, milliseid keskkonnaeesm\u00e4rke me siin t\u00e4idame. Eriti arvestades t\u00f5siasja, et p\u00f5hiraskust ei hakka kandma mitte Tesladega rikkurid ja eemaldatud tahmafiltriga p\u00f5ristavad p\u00f5mmpead, vaid just nimelt praeguse koalitsiooni lemmikohver ehk keskklass.No kuulge, kui 2018. aasta Peugeot 5008 registreerimistasu on 4645 eurot ja aastamaks 338 eurot, siis kas see on n\u00fc\u00fcd rikkuse maksustamine v\u00f5i? Tegemist on kaheliitrise ja seitsmekohalise pereautoga, mis on m\u00f5\u00f5tudelt mahutavust arvestades suhteliselt v\u00e4ike ja olemuselt kindlasti mitte luksuslik. V\u00f5i kas N1-kategoorias (kaubikud) automaksu arvutamisel vanuse komponendi kaotamine on kuidagi j\u00f5ukate maksustamine? 30 aastat vana Ford Transitiga s\u00f5idab ringi t\u00f6\u00f6mees, kellel paremaks t\u00f6\u00f6riistaks pole raha. Automaksu j\u00f5ustumisel tal seda ka ei hakka olema.Mis edasi?... on k\u00fcsimus, mida autoomanike liidult on rohkem kui korra k\u00fcsitud. Ja vastus saab olla \u00fcks: kui \u00fcle 77 000 allkirjast ei olnud kasu, hakkame n\u00e4itama oma meelsust muul moel: peagi tulevad europarlamendi valimised, seej\u00e4rel kohaliku omavalitsuse valimised. Ei l\u00e4he kaua aega, kui saame valida parlamenti erakonnad, kes automaksu t\u00fchistavad.K\u00fcll peaksid nii praegused kui tulevased valitsejad arvestama, et meie riik p\u00fcsib vabatahtlikkusel ja tahtel enda riiki k\u00e4tel kanda. Tegusate inimesteta vinduvad meie politsei, p\u00e4\u00e4steamet kui kaitsev\u00e4gi ja Kaitseliit. Me oleme \u00fchiskond, mille liikmed on harjunud panustama. Mina sealhulgas. Kunagi vurasid meie teedel ilmselt geograafiatunnist inspiratsiooni saanud autod, millel oli tagaklaasil kiri \u00abSiin ei ole Aafrika\u00bb. Jah, ei ole. Meil on kallim elu ja k\u00fclmem kliima.Me ei ole ka Soome, Belgia ega Norra. Me oleme Eesti - riik, mis p\u00fcsib inimeste tahtel ja kus autosid on maksustatud k\u00fctuseaktsiisi kaudu. Las see j\u00e4\u00e4b nii.KOLM M\u00d5TET 1. \u00dcks \u00abraskeid, aga vajalikke\u00bb otsuseid on koalitsiooni s\u00f5nul automaks, mis hakkab \u00fchtviisi sugema nii neid, kes palju s\u00f5idavad, kui neid, kelle auto enamasti seisab.2. Oleme j\u00f5udnud sinna, kus k\u00fctuseaktsiisi laekub sel aastal 510 miljonit, kuid teedev\u00f5rku kulutatakse vaid 232 miljonit eurot.3. Automaksu p\u00f5hiraskust ei hakka kandma mitte Tesladega rikkurid ja eemaldatud tahmafiltriga p\u00f5ristavad p\u00f5mmpead, vaid just nimelt praeguse koalitsiooni lemmikohver ehk keskklass.\"Ehk kui rahandusminister rehmas, et \u00abraha l\u00e4heb igale poole\u00bb, siis ilmselt see on ka tema k\u00f5ige parem teadmine sellest, kuidas me maksumaksja raha kulutame.\"\"Me oleme Eesti - riik, mis p\u00fcsib inimeste tahtel ja kus autosid on maksustatud k\u00fctuseaktsiisi kaudu. Las see j\u00e4\u00e4b nii.\"SIMMO SAAR"}
{"text":"Maakohus m\u00f5istis kohtuniku altk\u00e4emaksus\u00fc\u00fcdistuses \u00f5igeksHarju maakohus m\u00f5istis kohtunik Eveli Vavrenjuki (pildil) ning viis teist kaass\u00fc\u00fcdistatavat neile esitatud s\u00fc\u00fcdistuses t\u00e4ies ulatuses \u00f5igeks. Vavrenjukki s\u00fc\u00fcdistati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ning teisi osapooli altk\u00e4emaksu andmises: s\u00fc\u00fcdistuse j\u00e4rgi s\u00f5lmis Vavrenjuk aastatel 2008-2012 Tartu maakohtu kohtunikuna kaks eraldiseisvat eba\u00f5iguskokkulepet: \u00fche enda s\u00f5brannast pankrotihalduriga ning teise enda l\u00e4hedasest s\u00f5brast advokaadib\u00fcroo juhiga. Maakohtu teatel ei leidnud s\u00fc\u00fcdistused t\u00f5endamist. Seni j\u00f5ustumata otsuse j\u00e4rgi tuleb Eestil h\u00fcvitada s\u00fc\u00fcdistatavatele k\u00fcmnete tuhandete eurode ulatuses menetluskulusid.BNS"}
{"text":"Kohus m\u00f5istis kohtuniku \u00f5igeksRIIKHarju maakohus m\u00f5istis Eveli Vavrenjuki, Olev Kuklase, Sirje Taela, Mark Vavrenjuki, Mirko Vavrenjuki ja Advokaadib\u00fcroo Kuklase & Partnerid O\u00dc neile esitatud s\u00fc\u00fcdistuses t\u00e4ies ulatuses \u00f5igeks. Kohtunik Vavrenjukki s\u00fc\u00fcdistati altk\u00e4emaksu v\u00f5tmises ning Sirje Taela, Olev Kuklast ja osa\u00fchingut Advokaadib\u00fcroo Kuklase & Partnerid altk\u00e4emaksu andmises. Otsus ei ole veel j\u00f5ustunud, seda on v\u00f5imalik ringkonnakohtus vaidlustada. OHTULEHT.EE"}
{"text":"K\u00fcmme m\u00e4lum\u00e4ngu v\u00f5itu j\u00e4rjest! Reili Tamm: \u201eT\u00fctar utsitas mind saatesse.\u201c\u201eOlin k\u00fcll v\u00e4ga n\u00e4rvis ja ise ennast telerist vaadata oli esialgu jube piinlik. Hiljem juba harjusin \u00e4ra,\u201c jutustab k\u00fcmme j\u00e4rjestikust m\u00e4lum\u00e4ngusaate \u201e15 k\u00fcsimust\u201c osa v\u00f5itnud Reili Tamm.Huvi m\u00e4lum\u00e4ngu vastu on Reiliga kaasas k\u00e4inud juba pikemat aega. Esialgu s\u00f5pradega ajaviiteks lauam\u00e4nge m\u00e4ngides. Lisaks on m\u00f5nel tuttaval tavaks oma pidudel teha viktoriine. \u201eKui kuulsime, et Viimsis hakatakse korraldama m\u00e4lum\u00e4ngu turniiri, panime end s\u00f5pradega kirja, et n\u00e4ha, mida see endast kujutab. Ja hakkas meeldima.\u201cSaates \u201e15 k\u00fcsimust\u201c otsustas Reili osaleda t\u00e4nu t\u00fctrele. \u201eTema oli see, kes mind tagant utsitas. Vaatasime perega j\u00f5ulude paiku saate pilootprojekti ja kui t\u00fctar n\u00e4gi reklaami, et otsitakse uusi osalejaid, k\u00e4skis mul kohe kirja panna. Ja ei j\u00e4tnud enne rahule, kui avalduse teele panin,\u201c meenutab ta naerdes.Ennast telerist vaadata oli esialgu jube piinlikN\u00e4ib, et t\u00fctre utsitamine kandis vilja, sest ema v\u00f5itis j\u00e4rjestikku koguni k\u00fcmme saadet. Selleks on Reili s\u00f5nul vaja \u00f5nne. \u201eMul oli palju tugevaid vastaseid ja tasav\u00e4giseid m\u00e4nge. Ja kunagi muidugi ei tea, kas esimene vihje tuleb lihtne v\u00f5i keeruline. Kuna n\u00e4rv oli saates v\u00e4ga suur, v\u00f5tsin pigem v\u00e4hem riske. Pingelises olukorras lihtsalt m\u00e4lu ja loogiline m\u00f5tlemine ei t\u00f6\u00f6ta samamoodi nagu kodus rahulikult teleri ees,\u201c tunnistab ta.Reili ei salga, et saates osalemine n\u00f5udis parajat enese\u00fcletust ning silmitsi tuli seista ka n\u00e4rviga. \u201eIse ennast telerist vaadata oli esialgu jube piinlik. Hiljem juba harjusin \u00e4ra, aga ikkagi oli tagantj\u00e4rele raske aru saada, miks ma kohati nii veidraid otsuseid tegin,\u201c \u00fctleb ta. Sellegipoolest oli saates osalemine naise s\u00f5nul tore - saatemeeskond oli s\u00f5bralik ja toetav, k\u00f5ik m\u00e4ngijad heatahtlikud ja omavahel saadi h\u00e4sti l\u00e4bi.Faktid meenuvad t\u00e4nu seostele\u201eSaan n\u00fc\u00fcd telest m\u00e4lum\u00e4nge vaadates tunduvalt paremini aru, miks osalejad aeg-ajalt jaburaid vastuseid annavad v\u00f5i kuidas neil elementaarselt lihtsad asjad vahel meelde ei tule,\u201c lisab Reili.Inimesest teeb Reili s\u00f5nul hea m\u00e4lum\u00e4ngija avar silmaring, huvi valdkonna vastu ja osalemine eri viktoriinidel. \u201eNende k\u00e4igus \u00f5pib aina juurde. Telerist v\u00f5i raadiost m\u00e4lum\u00e4ngusaadete j\u00e4lgimine annab ka kindlasti \u00fcha uusi teadmisi.\u201cSelleks, et vorm p\u00fcsiks, tuleb tema s\u00f5nul pidevalt m\u00e4lum\u00e4nge m\u00e4ngida. Ka teadmistepagasi laiendamine - lugemine v\u00f5i uudiste j\u00e4lgimine - on \u00e4\u00e4rmiselt kasulik. Kusjuures, inimestel on v\u00e4ga erinevad m\u00e4lu- ja \u00f5ppimistehnikad. \u201eMinu puhul n\u00e4iteks lihtsalt faktide p\u00e4he tuupimine ei aita - ununevad sama kiiresti, kui sai \u00f5pitud. Paremini j\u00e4\u00e4vad meelde asjad, millega mul tekib mingisugune seos. Kirjanikest, n\u00e4itlejatest, re\u017eiss\u00f6\u00f6ridest j\u00e4\u00e4vad ikka meelde need, kelle esitusi v\u00f5i teoseid ma ise lugenud v\u00f5i n\u00e4inud olen. Sama on spordiga - tean enamasti fakte v\u00f5istluste ja m\u00e4ngude kohta siis, kui neid ise vaadanud olen.\u201cReili t\u00f6\u00f6tab Nordea Estonia osakonnas, mis tegeleb finantskuritegevuse t\u00f5kestamisega. Vabal ajal meeldib talle lugeda raamatuid, vaadata filme, sarju ning spordi\u00fclekandeid. Lisaks teha pikemaid jalutusk\u00e4ike, samal ajal muusikat, podcast'e v\u00f5i audioraamatuid kuulates. \u201eVeedan aega pere ja s\u00f5pradega ning v\u00f5imalusel k\u00e4in teatris, kontsertidel ja reisimas.\u201cJ\u00dcRI BUT\u0160AKOV: Reili on s\u00e4rav naine\u201eSaate ja saatejuhi seisukohalt on Reili ideaalne m\u00e4lum\u00e4ngur: tark, nupukas, osav ja \u00e4\u00e4retult s\u00e4rav inimene,\u201c r\u00e4\u00e4gib \u201e15 k\u00fcsimuse\u201c saatejuht J\u00fcri But\u0161akov (pildil). \u201eJa mis siin salata, on \u00e4\u00e4retult tore, et tegemist on just s\u00e4rava naisega. Enamik m\u00e4lum\u00e4ngureid on ju mehed - ei oskagi \u00f6elda, miks see nii on. Aga Reili on imeline n\u00e4ide ja t\u00f5estus, et naised on sama osavad, kui mitte isegi osavamad m\u00e4lum\u00e4ngurid.\u201cJ\u00fcri usub ja loodab, et Reilist saavad inspiratsiooni k\u00f5ik, kes soovivad end saates proovile panna. Saatejuht m\u00e4letab h\u00e4sti, kui suures \u00e4revuses Reili p\u00e4rast esimest salvestust oli ja kuidas ta mainis, et pulss oli kogu saate ajal 200 peal. \u201eMul on tunne, et see \u00e4revus on tema sees olnud ka k\u00f5igis \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5idetud saadetes. Aga hoolimata sellest suudab ta sellest \u00fcle olla, ei luba \u00e4revusel endast v\u00f5itu saada ning esineb \u00e4\u00e4retult edukalt! Usun, et ta on saanud \u00fche toreda telekogemuse ja julgeb seet\u00f5ttu ka tulevikus kaamerate ette astuda.\u201cKanal 2 V\u00d5IDUKAS: \u201eKuna n\u00e4rv oli saates v\u00e4ga suur, v\u00f5tsin pigem v\u00e4hem riske. Pingelises olukorras lihtsalt m\u00e4lu ja loogiline m\u00f5tlemine ei t\u00f6\u00f6ta samamoodi nagu kodus rahulikult teleri ees,\u201c r\u00e4\u00e4gib m\u00e4lum\u00e4ngur Reili Tamm, kes v\u00f5itis saate \u201e15 k\u00fcsimust\u201c k\u00fcmme j\u00e4rjestikust osa.Piper Laurie 2012. aastal off-Broadway lavastuse \u201eCarrie\u201c esitlusel.LIISA MUGRA"}
{"text":"TOP 10 lood septembris| 55 pettuse ohum\u00e4rki, raamatupidamist\u00f6\u00f6tajate palganumbrid ja aasta tipps\u00fcndmuse fotogaleriiSiit leiad raamatupidaja.ee 10 k\u00f5ige olulisemat uudist ja artiklit, mis p\u00e4lvisid lugejate erilise t\u00e4helepanu septembrikuus. Vaata, kas teised lugejad leidsid midagi sellist, mis sul m\u00e4rkamata j\u00e4i.\nFoto: Ergo Sander\n10. Maksugurmaanidele | Renoveeritud korteri m\u00fc\u00fcgi maksustamine k\u00e4ibemaksuga\nMaksuekspert T\u00f5nis Elling selgitab Euroopa Kohtu hiljutist lahendit, kus anal\u00fc\u00fcsiti, kas renoveeritud korter on maksuvaba k\u00e4ive v\u00f5i tuleb renoveeritud korterit maksustada ikkagi kui uusehitist, isegi kui liikmesriigi seadus ei s\u00e4testa renoveeritud korteri m\u00f5istet.\n9. UUS: muudatused \u00f5igusaktides, mida raamatupidajatel tasub kindlasti teada\nLisaks k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5usule 20 protsendilt 22 protsendile t\u00f5usevad riigieelarve tulu suurendamiseks hasartm\u00e4nguliikide maksum\u00e4\u00e4rad ning alkoholi ja tubakatoodete aktsiisim\u00e4\u00e4rad.\n8. N\u00fc\u00fcd on see v\u00f5imalik: tule juba sel s\u00fcgisel tegema juhtivraamatupidaja, tase 7 kutseeksamit\nIgale eneseteadlikule raamatupidajale on oluline, et teda tunnustatakse kui professionaali. Raamatupidaja kutsetunnistus on kui kvaliteedim\u00e4rk, mis t\u00f5endab, et raamatupidaja on l\u00e4binud n\u00f5udliku hindamisprotsessi ning omandanud vajalikud teadmised ja oskused.\n7. SUUR PILDIGALERII: P\u00e4rnu Raamatupidamiskonverents 2023\nP\u00e4rnu Raamatupidamiskonverentsi teemaks oli sel aastal \"Nutikas muutuja\". Kahe konverentsip\u00e4eva jooksul oli pealaval ja t\u00f6\u00f6tubades kokku pea kolmk\u00fcmmend \u00e4rksa m\u00f5tlemisega valdkonna praktikut ja asjatundjat, aga ka \u00fcllatusk\u00fclalisi. Vaata, kes kaamerasilma ette j\u00e4i.\n6. T\u00f5nis Elling: kuidas seaduslikult v\u00e4hem makse maksta\nK\u00e4ibemaksu s\u00fcsteemil on mitmeid t\u00f5lgendusviise ja erijuhtusid ning ohtralt ohukohti, kus ka vilunumad raamatupidajad eksida v\u00f5ivad.\n5. 1. septembril j\u00f5ustuvad \u00e4riregistri seaduse ja \u00e4riseadustiku muudatused\nAlates 1. septembrist 2023 muudetakse osa\u00fchingute osanike andmed \u00e4riregistri registrikaardi andmeteks ja osanike nimekirja hakatakse pidama \u00e4riregistris. Mida see ettev\u00f5tjatele t\u00e4hendab?\n4. N\u00f5uded arvetele | Tundub lihtne, kuid praktikas tekivad sageli k\u00fcsimused\nK\u00f5ige sagedamini tekivad k\u00fcsimused piiri\u00fclestes tehingutes, n\u00e4iteks millise riigi reegleid tuleb arve v\u00e4ljastamisel j\u00e4rgida. Vaatame \u00fcle k\u00f5ik olulisemad aspektid arvete koostamisel ja v\u00e4ljastamisel.\n3. Lugeja k\u00fcsib, asjatundja vastab: kommunaalkulude k\u00e4ibemaksuga edasim\u00fc\u00fcmine\nLugeja k\u00fcsimusele vastab T\u00f5nis Elling, Ernst & Young Balticu juhtiv maksun\u00f5ustaja.\n2. Finants- ja raamatupidamise t\u00f6\u00f6tajatest pooled peavad oma t\u00f6\u00f6tasu \u00f5iglaseks, pea kolmandik nii ei arva\nFinants- ja raamatupidamise valdkonna t\u00f6\u00f6tajatest 46% said viimase aasta jooksul preemiaid keskmiselt \u00fche kuupalga ulatuses, selgub v\u00e4rskest palgauuringust.\n1. M\u00e4rka pettuse m\u00e4rke: need 55 ohum\u00e4rki viitavad raamatupidamispettusele\nRaamatupidamispettused p\u00f5hjustavad t\u00f5sist kahju, paljudel juhtudel h\u00e4vitavad l\u00f5puks ettev\u00f5tte ning toovad kahju neile, kes on firmat usaldanud. Seega on oluline osata \u00e4ra tunda ja m\u00e4rgata pettuse m\u00e4rke ja neid ennetada.\nAugustikuus enim t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud lood leiad SIIT.\nVaata palgauudised.ee septembrikuu loetuimaid lugusid SIIT."}
{"text":"Automaksu p\u00f5hiraskust hakkab eelk\u00f5ige kandma keskklassPraeguse valitsuse soov automaksu nui neljaks kehtestada on hea (loe: tegelikkuses halb) n\u00e4ide sellest, kuidas natuke \u00fcle 30 aastaga on meie poliitikast kadunud eetika ning kuidas \"ootamatute raskete otsuste\" tegemisest (ehk maakeeli inimeste kottimisest) on saanud omaette veider sadomaso viljelemise liik.\nSest kuidas nimetada olukorda, kus v\u00f5imurid t\u00fcmitavad rahvast, samal ajal end ohvrina n\u00e4idates: nii leiab ka peaministri erakond, et nende reitingu kukkumises pole s\u00fc\u00fcdi mitte valimislubadustega vastuolus poliitika, vaid see, et nad on sunnitud tegema \"raskeid otsuseid\".\nK\u00f5ige totram sealjuures on t\u00f5siasi, et kui poleks nii 300 miljonit maksvat \"maksuk\u00fc\u00fcru\"\u00a0kaotamist, poleks vajadust ka kogu senist s\u00fcsteemi pea peale keerata.\nAga see selleks. \u00dcks selliseid \"raskeid, aga vajalikke\" otsuseid on\u00a0koalitsiooni s\u00f5nul\u00a0automaks, mis hakkab \u00fchtviisi sugema nii neid, kes palju s\u00f5idavad, kui neid, kelle auto enamasti seisab.\nAutoomanikelt varastatud aktsiis\nK\u00fctuseaktsiisi kui maksu kehtestamisel lepiti Eestis kokku, et 75 protsenti sellest hakkab igal aastal minema teedev\u00f5rgu korrashoidu ja hooldusesse. Kuna Eestis korjatav aktsiis on v\u00f5rdlemisi rasvane, hakkas seda laekuma aga aina enam ja enam. Nii kiitiski riigikogu 2014. aasta suvel heaks valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse, millega sidus teehoiu rahastamine lahti k\u00fctuseaktsiisi laekumisest. Neli aastat hiljem ehk 4. aprillil 2018 kirjutas ERR, et maanteeameti peadirektor Priit Saugi\u00a0s\u00f5nul ei v\u00e4si amet valitsusele ja riigikogule meelde tuletamast, et rahavajadus teehoius on m\u00e4rksa suurem, kui\u00a0maanteeametile eraldatakse. \"Vanasti oli teehoiu rahastamine seotud k\u00fctuseaktsiisi laekumisega ehk 75 protsenti laekumisest suunati teehoidu. Oleks see praegu\u00a0vaid nii, siis meie teed oleksid t\u00f5en\u00e4oliselt veel paremini korras ja me saaksime veel rohkem investeerida,\" \u00fctles Sauk.\nEnt autoomanike rahakotist oli juba hakatud eurosid mujale viima. Sest ilmselgelt ideevaesuses virelev Reformierakond lubas ju alati enne valimisi madalamaid makse, olles sunnitud valimisi v\u00f5ites oma lubadused\u00a0teoks tegema.Ehk kui rahandusminister rehmas, et \"raha l\u00e4heb igale poole\", siis ilmselt see on ka tema k\u00f5ige parem teadmine sellest, kuidas me maksumaksja raha kulutame.Simmo Saar\nIgatahes oleme n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud\u00a0olukorda, kus\u00a0k\u00fctuseaktsiisi laekub sel aastal 510 miljonit, kuid teedev\u00f5rku kulutatakse vaid 232 miljonit eurot. \u00dclej\u00e4\u00e4nud l\u00e4heb, nagu \u00fctleb Rae vallast Toompeale sattunud rahandusminister, \"igale poole\".\nAga kuhu see raha siis l\u00e4heb?\nSelle aasta 29. septembril t\u00f5des kunagine rahandusminister Aivar S\u00f5erd, et nii riigikogulastele kui ka muule avalikkusele huvi pakkuvat infot eelarve kohta on v\u00e4ga raske k\u00e4tte saada. \"Seda me saame v\u00f5ib-olla meediast paremini k\u00e4tte kui tegevusp\u00f5hise eelarve programmide esitusest,\" s\u00f5nas S\u00f5erd. Selle tagaj\u00e4rg on S\u00f5erdi \u00fctlust m\u00f6\u00f6da see, et see tekitab riigikogu liikmetele oma t\u00f6\u00f6s uut ressursikulu, sest nad peavad andmeid k\u00fcsima eraldi ministeeriumidest. Ja see omakorda takistab riigikogu t\u00f6\u00f6d.\nEhk kui rahandusminister rehmas, et \"raha l\u00e4heb igale poole\", siis ilmselt see on ka tema k\u00f5ige parem teadmine sellest, kuidas me maksumaksja raha kulutame.\nPeale selle teeb m\u00f5istmise keeruliseks asjaolu, et meie avalik sektor on v\u00e4ga h\u00e4sti omandanud k\u00f5ikv\u00f5imalikud nipitamise ja jokitamise skeemid: n\u00e4iteks pole osa teenistujatest\u00a0mitte ametnikud, vaid lepingulised t\u00f6\u00f6tajad. Nende palgad ei kuulu avalikustamisele.\nSamuti on avalik sektor osavalt hakanud raha kantima (pardon,\u00a0teenuseid hankima) kolmandasse sektorisse. Kui vaadata n\u00e4iteks \u00fche nii-\u00f6elda erapooletu m\u00f5ttekoja 2022. aasta majandusaruannet, siis domineerivad seal klientidena selgelt ministeeriumid ja riigiametid. Sisuliselt tellitakse sealt vajalikke kiidulaule enda tegevusele ja reklaamitakse seda kui kodaniku\u00fchiskonna arendamist.\nKolm m\u00f5tet\n\u00dcks \"raskeid, aga vajalikke\" otsuseid on koalitsiooni s\u00f5nul automaks, mis hakkab \u00fchtviisi sugema nii neid, kes palju s\u00f5idavad, kui neid, kelle auto enamasti seisab.\nOleme j\u00f5udnud sinna, kus k\u00fctuseaktsiisi laekub sel aastal 510 miljonit, kuid teedev\u00f5rku kulutatakse vaid 232 miljonit eurot.\nAutomaksu p\u00f5hiraskust ei hakka kandma mitte Tesladega rikkurid ja eemaldatud tahmafiltriga p\u00f5ristavad p\u00f5mmpead, vaid just nimelt praeguse koalitsiooni lemmikohver ehk keskklass.\n\nKui siia lisada veel riigikontrol\u00f6ri seiklused siseministeeriumi kulude uurimisel, siis j\u00e4\u00e4b vaid t\u00f5deda, et raha vist t\u00f5esti l\u00e4heb igale poole. Kuhu, ei peagi iga talumats t\u00e4pselt teadma.\nValimised kui meeldiv hetk pikas vindumises\nMulle meeldivad valimised. Nad on midagi j\u00f5uludesarnast. M\u00e4letan, kuidas selle aasta k\u00fclmal veebruarikuul n\u00e4gin praegust rahandusministrit Kehra Coopi kaupluse\u00a0ees turukotte ja muud valimisreklaami jagamas. Vaatad kaugelt \u2013 t\u00e4itsa inimene! L\u00e4heb k\u00fclmaga n\u00e4ost punaseks ja kargab sooja otsides jalalt jalale nagu lihtsurelik. Ja kui temaga r\u00e4\u00e4kima j\u00e4\u00e4d, saab ta aru k\u00f5igist: \u00f5petajate ja p\u00e4\u00e4stjate palgamurest, paljulapselise pere ja \u00fcksikema kannatustest, hajaasustuse erip\u00e4radest ning ka sellest, et inimestel on raske.\nAga nagu j\u00f5uludki muutuvad aastavahetuseks ja seej\u00e4rel ilmetuks jaanuariks, nii vajub see k\u00f5ik peale valimistulemuste selgumist minevikku. Sest nagu tunnistas Kaja Kallas aprillis \"Esimeses stuudios\" antud usutluses, oli ebameeldivate teemade v\u00e4ltimine teadlik ja tahtlik.\nM\u00f5nev\u00f5rra kriitiline inimene v\u00f5iks ehk m\u00f5elda, et selline valijale valetamine on ehk kuidagi karistatav (n\u00e4iteks erakorraliste valimistega), kuid meil seda ohtu pole. Ja seda teavad meie poliitikudki, kelle karistamatus\u00a0on aja jooksul ainult kasvanud.\nKeskkonnamaks? Rikaste maksustamine. Lubage naerda!\nNii j\u00f5udsimegi automaksuni, mis pidavat maailma globaalse soojenemise paugupealt peatama. Mis siis, et meie elanikkond moodustab maailma omast\u00a0ligikaudu 0,016 protsenti. S\u00f5iduautod moodustavad omakorda meie kogu CO2\u00a0heitest nii umbes k\u00fcmnendiku. Seda on ligikaudu sama palju, kui tekib Eestis n\u00e4iteks turba kaevandamisest. N\u00e4iteks 2021. aastal moodustas 52 protsenti koguheitmest energiat\u00f6\u00f6stus ja -tootmine.\nTuleme selle juurde tagasi, et Eesti on v\u00e4ike ega m\u00f5juta enda tegevusega kliimat. Kui me seda teeksime, siis oleks ilmselt ka autovalikute \"n\u00fcgimine\"\u00a0\u00fcks viimaseid asju, sest hiljuti Eesti P\u00e4evalehes ilmunud artiklis t\u00f5i f\u00fc\u00fcsik ja ettev\u00f5tja Ilmar Kink v\u00e4lja, et kui Teslat laadida Eesti Energia elektriga, siis n\u00e4iteks 2022. aasta elektritootmise andmetest l\u00e4htuvalt saastas Tesla keskmiselt 83 grammi kilomeetri kohta\u00a0(see t\u00e4hendab:\u00a0ainult umbes kaks korda v\u00e4hem kui keskmine diiselauto). \"Kaudne saastamine nihutab \"tasuvusaja\"\u00a0rohkem kui 40 aastale,\" arvutas\u00a0Kink, lisades, et kui \"Passati asemel v\u00f5tta v\u00e4iksem auto saastekuluga n\u00e4iteks 130 g\/km, siis venib \"tasuvusaeg\"\u00a0juba m\u00f5ttetu 84 aasta peale.\u201dMe oleme Eesti \u2013 riik, mis p\u00fcsib inimeste tahtel ja kus autosid on maksustatud k\u00fctuseaktsiisi kaudu. Las see j\u00e4\u00e4b nii.Simmo Saar\nSeega on keeruline aru saada, milliseid keskkonnaeesm\u00e4rke me siin t\u00e4idame. Eriti arvestades t\u00f5siasja, et p\u00f5hiraskust ei hakka kandma mitte Tesladega rikkurid ja eemaldatud tahmafiltriga p\u00f5ristavad p\u00f5mmpead, vaid just nimelt praeguse koalitsiooni lemmikohver ehk keskklass.\nNo kuulge,\u00a0kui 2018. aasta Peugeot 5008 registreerimistasu on 4645 eurot ja aastamaks 338 eurot, siis kas see on n\u00fc\u00fcd rikkuse maksustamine v\u00f5i? Tegemist on kaheliitrise ja seitsmekohalise pereautoga, mis on m\u00f5\u00f5tudelt mahutavust arvestades suhteliselt v\u00e4ike ja olemuselt kindlasti mitte luksuslik.\nV\u00f5i kas N1-kategoorias (kaubikud) automaksu arvutamisel vanuse komponendi kaotamine on kuidagi j\u00f5ukate maksustamine? 30 aastat vana Ford Transitiga s\u00f5idab ringi t\u00f6\u00f6mees, kellel paremaks t\u00f6\u00f6riistaks pole raha. Automaksu j\u00f5ustumisel tal seda ka ei hakka olema.\nMis edasi?\n\u2026 on k\u00fcsimus, mida autoomanike liidult on rohkem kui korra k\u00fcsitud. Ja vastus saab olla ainult \u00fcks: kui \u00fcle\u00a077 000 allkirjast ei olnud kasu, hakkame n\u00e4itama oma meelsust muul moel: peagi tulevad\u00a0europarlamendi valimised, seej\u00e4rel kohaliku omavalitsuse valimised. Ei l\u00e4he kaua aega, kui saame valida parlamenti erakonnad, kes automaksu t\u00fchistavad.\nK\u00fcll aga peaksid nii praegused kui tulevased valitsejad arvestama, et meie riik p\u00fcsib vabatahtlikkusel ja tahtel enda riiki k\u00e4tel kanda. Tegusate inimesteta vinduvad meie politsei, p\u00e4\u00e4steamet kui kaitsev\u00e4gi ja Kaitseliit. Me oleme \u00fchiskond, mille liikmed on harjunud panustama. Mina sealhulgas.\nKunagi vurasid meie teedel ilmselt geograafiatunnist inspiratsiooni saanud autod, millel oli tagaklaasil kiri \"Siin ei ole Aafrika\". Jah, ei ole. Meil on kallim elu ja k\u00fclmem kliima.\nMe ei ole ka Soome, Belgia ega Norra. Me oleme Eesti \u2013 riik, mis p\u00fcsib inimeste tahtel ja kus autosid on maksustatud\u00a0k\u00fctuseaktsiisi kaudu. Las see\u00a0j\u00e4\u00e4b nii.\nVaadake ka:\nRaido Keskk\u00fcla, Grete-Liisa Sihver, \u201cT\u00e4navak\u00fcsitlus. Mida arvate automaksust?\u201d, PP 10.10.\nAlar Laneman, \u201cKas v\u00f5im on valija n\u00e4gu?\u201d, PP 5.10.\nSirle Matt, Raido Keskk\u00fcla, \u201cKristen Michal: Majandus peab mahtuma looduse piiridesse\u201d, PP 27.09.\nSirle Mat, \u201cEi m\u00f5ista, kuidas automaks mind s\u00e4\u00e4stlikkusele suunab\u201d, PP 21.07.\n\n"}
{"text":"Eestlasi pommitatakse plahvatuslikult rohkem pahavara, kr\u00fcptopettuste ja \u00f5ngitsusskeemidegaEestlaste vastu suunatud k\u00fcberr\u00fcnnakute hulk t\u00f5usis suve l\u00f5pusirgel pretsedenditutesse k\u00f5rgustesse. V\u00f5rreldes juuliga t\u00f5usis tuvastatud ohtude hulk enam kui poole miljoni v\u00f5rra, aasta algusega v\u00f5rreldes on juhtumite hulk pea kahek\u00fcmnekordistunud.Augustis kujutasid endas suurimat ohtu pahavara, \u00f5ngitsuskampaaniad ja pahatahtlikud robotiv\u00f5rgud. N\u00e4iteks hakkas laialdaselt levima petuskeem, kus kasutajatel paluti kiiremas korras uuendada Adobe Flash Playerit \u2013 nakatades arvuti nii pahavaraga \u2013, aga ka kr\u00fcptokauplemise skeem, mille eesm\u00e4rk oli varastada inimeste andmeid.Ainu\u00fcksi Elisa Netivalvuri teenusel tuli k\u00fcberohtudele reageerida pea 1,5 miljonil korral.\u00abK\u00fcberr\u00fcnnakute oht t\u00f5useb silmipimestavalt kiirelt. \u00dchelt poolt m\u00f5jutab statistikat t\u00f5siasi, et j\u00e4rjest enam inimesi kaitseb end nutikate digiturbelahenduste abil, teisalt on oluliselt aktiivsemaks muutunud ka pahalased,\u00bb s\u00f5nas Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu. \u00ab1,5 miljonit korda, mil tuli kasutajaid kuu jooksul kaitsta, on meeletu number. Seda eriti arvestades, et aasta alguses j\u00e4i see number \u00fches kuus alla 100 000.\u00bbK\u00fcberruum on ohtlikumaks muutunud juba pikemat aega, kuid eriti j\u00e4rsult on ohtude hulk hakanud t\u00f5usma viimaste aastate jooksul. Olukorda m\u00f5jutab nii muutuv majanduskeskkond, julgeolekukeskkond kui ka j\u00e4rjest uute tehnoloogiliste lahenduste turule j\u00f5udmine, mis v\u00f5imaldab kurjategijatel oma tegevust efektiivsemaks muuta.\u00abV\u00e4ga tihti r\u00fcnnatakse seda, kes k\u00e4tte saadakse. Seet\u00f5ttu ei saa \u00fckski ettev\u00f5te v\u00f5i \u00fckski inimene tunda, et tema on r\u00fcnnaku v\u00f5i pettuse ohvriks langemiseks liialt ebaoluline.\u00bbElisa tehnoloogia\u00fcksuse juht Toomas Polli t\u00f5des, et ohtude eest pole kaitstud keegi. \u00abK\u00fcberkurjategijad r\u00fcndavad nii eraisikuid kui ettev\u00f5tteid. M\u00f5nel juhul on eesm\u00e4rgiks konkreetsele asutusele sihitult liiga tegemine, kuid v\u00e4ga tihti r\u00fcnnatakse seda, kes k\u00e4tte saadakse. Seet\u00f5ttu ei saa \u00fckski ettev\u00f5te v\u00f5i \u00fckski inimene tunda, et tema on r\u00fcnnaku v\u00f5i pettuse ohvriks langemiseks liialt ebaoluline,\u00bb s\u00f5nas ta.K\u00f5ige levinumateks r\u00fcnde- ja pettusevektoriks on j\u00e4tkuvalt \u00f5ngitsuss\u00f5numid, petuk\u00f5ned, pahavara ja libalehed. Enamasti on k\u00f5ige levinumate r\u00fcnnakute eesm\u00e4rgiks varastada seadmesse paigaldatud pahavara abil inimeste andmeid, petta andmed v\u00e4lja libalehtede abil, v\u00f5i p\u00e4\u00e4seda ligi otse inimeste ja ettev\u00f5tete pangakontodele.Kuigi kuskile pole kadunud petuk\u00f5ned, kus kurjategijad matkivad n\u00e4iteks pangat\u00f6\u00f6tajaid, siis on viimasel ajal laialdaselt levinud ka tehniliselt keerukamad skeemid.N\u00e4iteks l\u00f5i augustis Eestis laineid pealtn\u00e4ha korralik kr\u00fcptoturg, mille eesm\u00e4rgiks oli reaalsuses panna inimesed sisestama oma isikuandmeid ja paroole, et neid hiljem teistesse teenustesse ligip\u00e4\u00e4semiseks \u00e4ra kasutada. Niisamuti on pahalased leidnud viise, kuidas paigaldada kasutaja seadmesse pahavara, mis salvestab k\u00f5ik nende klahvivajutused ja veebilehitsejasse salvestatud paroolid.\u00ab\u00c4ra ei tasu unustada, et r\u00fcnnaku ohvriks v\u00f5ivad langeda k\u00f5ik. Seet\u00f5ttu tasuks lisaks enda kaitsmisele m\u00f5elda ka oma l\u00e4hedaste peale, eriti vanematele sugulastele v\u00f5i lastele.\u00bb\u00abK\u00f5ige parem viis end r\u00fcnnakute ja pettuste eest kaitsta on kasutada kainet m\u00f5istust ja tunnistada endale, et ohte on palju ja skeptilisus on see, mis p\u00e4\u00e4stab hullemast. Kui midagi tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis see ilmselt ka on. Kui pakki pole tellitud, siis pakifirma ka mingit s\u00f5numit ei saada. Pangast keegi niisama ei helista ja kui m\u00f5ni veebileht tundub veidigi kahtlane, siis tasub sealt esimesel v\u00f5imalusel lahkuda,\u00bb lisas Polli.Skeptilisuse k\u00f5rval tasub kasu l\u00f5igata ka tehnoloogilistest lahendustest, mis muudavad igap\u00e4evase internetikasutuse turvalisemaks. Polli s\u00f5nul v\u00f5iks igas seadmes olla kasutusel viiruset\u00f5rje v\u00f5i muu teenus, mis hoiab pidevalt k\u00f5igel silma peal.\u00ab\u00c4ra ei tasu unustada, et r\u00fcnnaku ohvriks v\u00f5ivad langeda k\u00f5ik. Seet\u00f5ttu tasuks lisaks enda kaitsmisele m\u00f5elda ka oma l\u00e4hedaste peale, eriti vanematele sugulastele v\u00f5i lastele. On oluline, et ka nemad teaks, millised k\u00fcberohud nurga taga varitseda v\u00f5ivad ja kuidas end nende eest k\u00f5ige paremini kaitsta,\u00bb lausus ta."}
{"text":"Euroopa Prokuratuur: s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetavaid v\u00f5ib oodata 5 aastat vangistustEuroopa Prokuratuur\u00a0Tallinnas esitas Harju maakohtule s\u00fc\u00fcdistuse viiele isikule ja viiele ettev\u00f5ttele Euroopa Liidu kaasrahastatud IT-s\u00fcsteemide arendusprojektiga seotud kelmuses. S\u00fc\u00fcditus on esitatud\u00a0Marko Lastikule ning temaga seotud inimestele ja firmadele.Prokuratuuri teate j\u00e4rgi algasid kuritegevuslikud tegevused 2018. aastal, mil e-kaubandusketti transpordile, laondusele ja tolliteenustele spetsialiseerunud ettev\u00f5te esitas taotluse\u00a0riiklikule asutusele Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutusele (EAS),\u00a0taotledes toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist.\nRahaliste vahendite eesm\u00e4rk oli IT-programmi loomine ja IT-arendustegevuste l\u00e4biviimine, et viia ellu ettev\u00f5tte lisandv\u00e4\u00e4rtust loovad m\u00fc\u00fcgi- ja turundustegevused ning ettev\u00f5tte tervikteenus.\nProjekti kogumaksumus oli ligikaudu 725 000 eurot, millest 45 protsenti\u00a0rahastati EL-i fondidest ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa ettev\u00f5tte omavahenditest. EL-i toetuse saamiseks esitas rahasaaja arved ja dokumendid, mis t\u00f5endavad, et ettev\u00f5te on teinud omavahenditest makseid teistele teenuseid osutavatele ettev\u00f5tetele.\nUurimise k\u00e4igus selgus, et makseid aga tegelikult ei tehtud.\n\nRaha liikus \u00fchelt kontolt teisele\n\nT\u00f5endite kohaselt kandis vahendite saaja raha \u00fcle seotud ettev\u00f5tetele, kasutades selleks valeandmeid, et tekitada mulje reaalsetest \u00e4ritehingutest ning eksitada raha haldavat asutust. Uurimise k\u00e4igus selgus aga, et raha kanti l\u00f5puks tagasi vahendite saajale v\u00f5i temaga seotud v\u00f5i tema kontrolli all olevatele ettev\u00f5tetele.\nRaha saanud ettev\u00f5tte ja\u00a0nende juhitud ettev\u00f5tte kaks seaduslikku esindajat s\u00fc\u00fcdistatakse toetuspettuses. Lisaks s\u00fc\u00fcdistatakse kelmuse kaasosalistena kolme isikut ja nelja firmat.\nS\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral ootab s\u00fc\u00fcdistatavaid ees kuni 5-aastane vanglakaristus ja firmasid rahaline karistus.\nKriminaalasja eelistung toimub Harju Maakohtus 14. novembril 2023."}
{"text":"Vastutus on imelihtneJ\u00fcri\u00a0Ginter.\nOpositsioonierakonnad ja nende valijad on k\u00fcsitluste tulemuste alusel seda meelt, et Kaja Kallas peaks vastutama ja tagasi astuma. Kuidas saavad Kaja Kallas ise, tema erakond ja valijad aru peaministri vastutusest, pole ma seni ajakirjanduses avaldatu p\u00f5hjal aru saanud. Kas sel juhul peaks ka \u00f5petaja, kelle \u00f5pilane saab mitterahuldava hinde, omal soovil t\u00f6\u00f6lt lahkuma ja lapsevanem, kelle laps pahandust teeb, vanemlikest \u00f5igustest loobuma? Milles seisneb sel juhul \u00f5pilase vastutus, millest on viimasel ajal hakatud r\u00e4\u00e4kima?\u00a0\nVastutus on oma tegude v\u00f5i tegevusetuse tagaj\u00e4rgede likvideerimine v\u00f5i leevendamine, st \u00f5petajalt ei saa n\u00f5uda vastutamist, kui \u00f5pilane tunnis ei k\u00e4i v\u00f5i seal ei osale ning ka Kaja Kallas ei vastuta oma abikaasa v\u00f5i tema firma tegevuse eest. Samas ei ole tagasiastumine v\u00f5i t\u00f6\u00f6lt lahkumine vastutus, kuna tekkinud olukorda see ei lahenda, sarnased rikkumised v\u00f5ivad korduda, riigi maine on rikutud ja \u00f5pilase \u00f5ppeedukus ei parane, kui \u00f5petaja t\u00f6\u00f6lt lahkub. Aga vastutus on just maine ja \u00f5ppeedukuse eest. Lapsevanema puhul on asi veelgi selgem: kui lapsevanem j\u00e4tab lapse omap\u00e4i, siis ei ole vist keegi seda meelt, et nii v\u00f5ttis ta vastutuse. Umbusalduse avaldamine v\u00f5i t\u00f6\u00f6lt vabastamine ei v\u00f5imalda inimesel vastutada ja oma tegevuse v\u00f5i tegevusetuse tagaj\u00e4rgi heastada, pigem vabastatakse inimene sellega vastutusest.\n\u00dcks tekkinud olukorra p\u00f5hjuseid on t\u00f5siasi, et meie koolides sageli ei \u00f5petata vastutust ja vastutama. Selle t\u00f5ttu ei saa inimesed aru, mis on vastutus, v\u00f5i on nende ettekujutus vastutusest nii erinev, et tekivad t\u00e4iendavad konfliktid. Kehtiva \u00f5ppekava v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise eel juhtisin t\u00e4helepanu asjaolule, et eeln\u00f5u tekstis ei olnud \u00fcldse s\u00f5na \u201evastutus\u201c. See l\u00fcnk k\u00fcll likvideeriti ning p\u00f5hikooli riiklikus \u00f5ppekavas on s\u00f5nad \u201evastutus\u201c, \u201evastutab\u201c v\u00f5i \u201evastutustundlik\u201c kokku 15 korda. Selgusetuks j\u00e4i aga, mis vastutus on ja kuidas seda \u00f5petada. Siit t\u00f5demus, et isegi k\u00fcsitluste korraldajad saavad vastutusest aru lihtsustatult ja v\u00e4ga kitsalt ega anna vastajatele isegi v\u00f5imalust selgitada, milles peaks seisnema peaministri vastutus. \u00dclikoolis k\u00fcsisin \u00f5petajatelt kontrollt\u00f6\u00f6s, milles seisneb nende vastutus. Enamik vastas, mille eest \u00f5petaja vastutab, kuid vaid \u00fcksikud selgitasid, milles nende vastutus seisneb.\u00a0\nVastutust peab hakkama kasvatama juba kodus ja lasteaias ning j\u00e4tkuma peab see tegevus koolis. Teha tuleb seda j\u00e4rkj\u00e4rgult. Kolmeaastaselt lapselt ei saa eeldada sama mis seitsmeaastaselt, sarnane ei saa olla ka seitsme- ja 19-aastase vastutus (kodukord lasteaias ja koolis on aga k\u00f5igile \u00fchesugune). Vastutus ei peaks s\u00f5ltuma \u00fcksnes vanusest, vaid eelk\u00f5ige k\u00fcpsusest. Kui laps suudab \u00f5igustada usaldust ja kokkulepetest kinni peab, saab talle anda lisa\u00f5igusi, millega kaasneb t\u00e4iendav vastutus. Olen ikka individuaalse \u00f5ppekava n\u00e4iteks toonud iseennast: mulle anti 11. klassis ametlikult vabakuulamise \u00f5igus, st v\u00f5isin valida, kus tunnis k\u00e4in. Tegelikult ma eriti palju ei puudunud ning l\u00f5petasin kooli klassi k\u00f5ige paremate hinnetega. Meelde on j\u00e4\u00e4nud see seisund aga ehk sellep\u00e4rast, et sain siiski k\u00e4skkirja, kui \u00fchest tunnist koos teistega puudusin. Hiljem see k\u00fcll t\u00fchistati, sest \u00f5petajale tuli meelde, et mina v\u00f5isin puududa.\u00a0\nV\u00e4ga tabavalt on vastutuse olemust selgitanud Taimi Elenurm: \u201ePaluge vabandust. Ka siis, kui osa oli v\u00e4ike. Tundke huvi, kuidas ja miks see juhtus. Mida tuleb teha teisiti? Kuidas? Tutvustage ja rakendage muudatused. J\u00e4lgige muudatuste rakendamist ja andke sellest avalikult ja regulaarselt aru. Kui vaja, siis paluge uuesti vabandust\u201c (Personali Praktik, aprill 2018).\nNB! Vastutus ei seisne esmaj\u00e4rjekorras karistamises, vaid tehtud vigade parandamises ja edasises v\u00e4ltimises.\nMida siis Kaja Kallas valesti tegi v\u00f5i tegemata j\u00e4ttis? Vabanduse palumist tuli talt pikalt v\u00e4lja pressida. Osa inimesi kahtleb vabanduse palumise siiruses. Seda, kas ta tundis huvi, mis tegelikult juhtus, millega firma tegeles ja milleks temalt saadud laenu kasutati, on keeruline \u00f6elda. K\u00fcll ei n\u00e4idanud ta seda avalikult v\u00e4lja ja j\u00e4ttis selle \u00fclesande ajakirjanikele. Samuti ei ole ta anal\u00fc\u00fcsinud, mida teha teisiti, ega tutvustanud ja rakendanud muudatusi. Kuna muudatusi ei ole rakendatud, siis ei saa sellest ka avalikult aru anda.\u00a0\nVastutuse hierarhia\n1. Oma tegevuse selgitamine ja p\u00f5hjendamine.\n2. Vabanduse palumine.\n3. P\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamine.\n4. P\u00f5hjuste anal\u00fc\u00fcsimine.\n5. Anal\u00fc\u00fcsist j\u00e4relduste tegemine.\n6. J\u00e4reldustele vastav muudatus tegevuses, vigade parandus.\n7. Muutunud k\u00e4itumise tulemuste anal\u00fc\u00fcs.\nSanktsioonid\n1. Hoiatus.\n2. Preemia v\u00e4hendamine.\n3. T\u00f6\u00f6tasu alandamine.\n4. T\u00f6\u00f6koha kaotamine.\nSanktsioonidega kaasneb vastavalt olukorrale ka materiaalne vastutus, st vastutaja h\u00fcvitab kahju rahaliselt, uuendab kaotatud v\u00f5i l\u00f5hutud asja, remondib v\u00f5i korrastab kahjustatud asja v\u00f5i osutab teenust, mis on j\u00e4\u00e4nud osutamata.\nKuidas \u00f5petada vastutama?\n\u00dchelt poolt peaks t\u00e4iskasvanud andma lapsele eeskuju ja k\u00e4ituma Taimi Elenurme soovituste j\u00e4rgi. Nii peaks lapsevanem vabandust paluma, kui ta midagi valesti tegi v\u00f5i tegemata j\u00e4ttis, ning selgitama, kuidas oleks pidanud k\u00e4ituma ning edaspidi ka vastavalt k\u00e4ituma. Lapse \u00f5igusrikkumist v\u00f5isid m\u00f5jutada ema ja isa vastuolulised reeglid (\u00fcks lubab, teine keelab), j\u00e4rjekindlusetus kokkulepetest kinnipidamisel v\u00f5i isegi reeglite rikkumise \u00f5igustamine (\u201eEks ma olin ka ise selline\u201c). K\u00f5ige \u00e4\u00e4rmuslikum juhtum oli mul alaealiste komisjoni praktikas, kus lapse ema t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lismaal ning v\u00f5ttis lapsega kontakti \u00fcksnes siis, kui laps oli mingi pahandusega hakkama saanud. V\u00f5ite ise arvata, kas see laps tegi pahandust v\u00f5i oli kukupai. Ka \u00f5petaja v\u00f5iks v\u00e4lja selgitada, mis tema tegevuses l\u00e4ks viltu, kas ta ei selgitanud v\u00e4lja \u00f5pilase algteadmiste ja oskuste taset ning \u00f5pilane ei saanudki uuest materjalist aru saada v\u00f5i selgitas \u00f5petaja materjali segaselt v\u00f5i andis \u00f5pilasele \u00fclesande, milles oli viga (selliseid \u00fclesandeid olen lapsevanemana n\u00e4inud ka ametlikult kinnitatud \u00f5pikutes, st \u00f5petaja ei olnud ise seda \u00fclesannet lahendanud). Ma saan aru, et see v\u00f5ib olla raske, kuna eeldatakse, et \u00f5petaja on \u00fcliinimene ja eksimatu, kuid vastasel juhul ei ole \u00f5pilasel eeskuju, kellelt vastutust \u00f5ppida. Teiselt poolt tuleb lastele anda valikuv\u00f5imalusi, et nad saaksid ise otsustada ja vajaduse korral ka oma otsuste tagaj\u00e4rgede eest vastutada. Sunni olukorras ei saa vastutusest r\u00e4\u00e4kida. Alguses on vabadus v\u00e4iksem ja valikud piiratud. Kui laps usaldust \u00f5igustab ja eksimuste korral oskab vastutust v\u00f5tta, saab vabadust suurendada ja valikuv\u00f5imalusi juurde anda. Nii v\u00f5ivad \u00f5pilased ise korraldada klassi\u00f5htu ning kui selle k\u00e4igus midagi maha l\u00e4heb, koristavad selle ise \u00e4ra; kui l\u00e4heb katki, siis paluvad vabandust, parandavad \u00e4ra v\u00f5i ostavad uue, t\u00fcli korral aga lepitavad vaenupooled. Vastutama on \u00f5ppinud lapsed siis, kui nad k\u00f5ike seda ise teevad ega j\u00e4\u00e4 ootama klassijuhataja meeldetuletust.\nSeotud m\u00f5isted\nOleks tore, kui \u00f5petajad ja lastevanemad oleksid kursis ka vastutusega seotud m\u00f5istetega. P\u00f5hikooli riiklikus \u00f5ppekavas on kasutusel \u201evastutustundlik\u201c, mis t\u00e4hendab, et arvestatakse oma tegevuse v\u00f5i tegevusetuse v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgedega. Vastutusv\u00f5ime on p\u00e4devus arvestada oma tegevuse v\u00f5i tegevusetuse v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgedega. On oluline, et lastevanemad ja \u00f5petajad looksid tingimused vastutusv\u00f5ime arenguks.\u00a0\nKas \u00f5petaja vastutab t\u00f5epoolest k\u00f5ige eest?\n\u00d5petaja palub \u00f5pilasel n\u00e4idata kaardil Laadoga j\u00e4rve. Lapsevanem s\u00fc\u00fcdistab \u00f5petajat, et see n\u00f5uab \u00f5pilaselt seda, mida pole ise \u00f5petanud. \u00d5petaja n\u00e4itab kaardil \u00f5pilastele, kus on Laadoga j\u00e4rv. Teine lapsevanem s\u00fc\u00fcdistab \u00f5petajat, et see alahindab \u00f5pilasi, kulutab aega ja teeb seda, mida v\u00f5iksid teha \u00f5pilased. Need v\u00f5ivad olla ka \u00fche lapse lapsevanemad. Kolmas lapsevanem heidab ette, et r\u00e4\u00e4gitakse okupeeriva riigi geograafiast. Kuni me ei ole kokku leppinud, milles on kooli, \u00f5petaja ja \u00f5pilase roll, ei ole selge, mille eest \u00f5petaja vastutab, ja s\u00fc\u00fcdistusi laekub igalt poolt, ka siis, kui \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tab suurep\u00e4raselt.\nLaadoga j\u00e4rvega on mul oma lugu. Ma pole k\u00fcll seda oma silmaga n\u00e4inud, kuid aitasin oma pojal geograafia riigieksamiks valmistuda. V\u00e4ga t\u00e4pselt on meelde j\u00e4\u00e4nud, et j\u00e4tsin temalt k\u00fcsimata, kus on Laadoga j\u00e4rv, kuigi \u00f5ppekava seda ette n\u00e4gi. Pidasin seda nii lihtsaks k\u00fcsimuseks, et ei tahtnud poja aega raisata. Tagaj\u00e4rjeks oli see, et Laadoga j\u00e4rve asukoha mitteteadmise t\u00f5ttu kaotas ta riigieksamil ainsa punkti. Tema \u00f5petaja oli ilmselt minu poja tulemuste \u00fcle uhke, sest ainult kaks \u00f5pilast said sel aastal geograafia riigieksamil 99 punkti, mis oli \u00fchtlasi parim tulemus. Mina aga tunnen senini, et vastutan selle punkti kaotuse eest. Olen pojalt korduvalt vabandust palunud. Seda lugu olen jaganud koolitustel ja teen seda ka n\u00fc\u00fcd, et edaspidi ei tehtaks valesid eeldusi \u00f5pilaste teadmiste ja oskuste kohta. Samas kui \u00f5pilane ei oska vastata, tuleb teda julgustada abi otsima ja k\u00fcsima, mitte \u00f5pilase eest k\u00f5ike ise \u00e4ra teha. Omast kogemusest tean, et see on lapsevanema, \u00f5petaja ja \u00f5petajate \u00f5ppej\u00f5u \u00fcks k\u00f5ige raskemaid \u00fclesandeid. \u00dchelt poolt ei tohi \u00f5petaja ise \u00fclesannet \u00e4ra teha, teisalt ei tohi \u00f5pilane alla anda v\u00f5i kergema vastupanu teed minna ja kasutada plagiaati v\u00f5i spikerdada. Loomulikult peab \u00f5petaja eelnevalt kontrollima, kas \u00fclesannet on \u00fcldse v\u00f5imalik lahendada, ning kui ta ei ole kontrollinud, siis informeerima \u00f5pilast, et on v\u00f5imalik, et \u00fclesannet polegi v\u00f5imalik lahendada ja \u00f5pilasele antud eeskuju v\u00f5ib olla eksitav.\nKodulugemiseks\nAlbert Schweitzer. \u201eKultuur ja eetika\u201c. T\u00f5lkinud Mati Sirkel, Tallinn, Eesti Raamat 1984, 296 lk"}
{"text":"Elisa: k\u00fcberr\u00fcnnakute hulk paisus suve l\u00f5pus erakordselt suureksTALLINN, 17. oktoober, BNS - Eestlaste vastu suunatud k\u00fcberr\u00fcnnakute hulk t\u00f5usis\u00a0 suve l\u00f5pusirgel pretsedenditutesse k\u00f5rgustesse ning ainu\u00fcksi Elisa Netivalvuri teenusel tuli k\u00fcberohtudele reageerida pea 1,5 miljonil korral.\nV\u00f5rreldes juuliga t\u00f5usis tuvastatud ohtude hulk enam kui poole miljoni v\u00f5rra, aasta algusega v\u00f5rreldes on juhtumite hulk pea kahek\u00fcmnekordistunud.\nAugustis kujutasid endas suurimat ohtu pahavara, \u00f5ngitsuskampaaniad ja pahatahtlikud botiv\u00f5rgud. N\u00e4iteks hakkas laialdaselt levima petuskeem, kus kasutajatel paluti kiiremas korras uuendada Adobe Flash Playerit \u2013 nakatades arvuti nii pahavaraga \u2013, aga ka kr\u00fcptokauplemisskeem, mille eesm\u00e4rk oli varastada inimeste andmeid.\u00a0\u00a0\n\u201cK\u00fcberr\u00fcnnakute oht t\u00f5useb silmipimestavalt kiirelt. \u00dchelt poolt m\u00f5jutab statistikat t\u00f5siasi, et j\u00e4rjest enam inimesi kaitseb end nutikate digiturbelahenduste abil, teisalt on oluliselt aktiivsemaks muutunud ka pahalased,\u201d s\u00f5nas Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu. \u201c1,5 miljonit korda, mil tuli kasutajaid kuu jooksul kaitsta, on meeletu number. Seda eriti arvestades, et aasta alguses j\u00e4i see number \u00fches kuus alla 100 000.\u201d\u00a0\u00a0\nK\u00fcberruum on ohtlikumaks muutunud juba pikemat aega, kuid eriti j\u00e4rsult on ohtude hulk hakanud t\u00f5usma viimaste aastate jooksul. Olukorda m\u00f5jutab nii muutuv majanduskeskkond, julgeolekukeskkond kui ka j\u00e4rjest uute tehnoloogiliste lahenduste turule j\u00f5udmine, mis v\u00f5imaldab kurjategijatel oma tegevust efektiivsemaks muuta.\u00a0\u00a0\nElisa tehnoloogia\u00fcksuse juht Toomas Polli t\u00f5des, et ohtude eest pole kaitstud keegi. \u201cK\u00fcberkurjategijad r\u00fcndavad nii eraisikuid kui ettev\u00f5tteid. M\u00f5nel juhul on eesm\u00e4rgiks konkreetsele asutusele sihitult liiga tegemine, kuid v\u00e4ga tihti r\u00fcnnatakse seda, kes k\u00e4tte saadakse. Seet\u00f5ttu ei saa \u00fckski ettev\u00f5te v\u00f5i \u00fckski inimene tunda, et tema on r\u00fcnnaku v\u00f5i pettuse ohvriks langemiseks liialt ebaoluline,\u201d s\u00f5nas ta.\u00a0\u00a0\nK\u00f5ige levinumateks r\u00fcnde- ja pettusvektoriks on j\u00e4tkuvalt \u00f5ngitsuss\u00f5numid, petuk\u00f5ned, pahavara ja libalehed. Enamasti on k\u00f5ige levinumate r\u00fcnnakute eesm\u00e4rgiks varastada seadmesse paigaldatud pahavara abil inimeste andmeid, petta andmed v\u00e4lja libalehtede abil, v\u00f5i p\u00e4\u00e4seda ligi otse inimeste ja ettev\u00f5tete pangakontodele.\u00a0\u00a0\nKuigi kuskile pole kadunud petuk\u00f5ned, kus kurjategijad matkivad n\u00e4iteks pangat\u00f6\u00f6tajaid, siis on viimasel ajal laialdaselt levinud ka tehniliselt keerukamad skeemid. N\u00e4iteks l\u00f5i augustis Eestis laineid pealtn\u00e4ha korralik kr\u00fcptoturg, mille eesm\u00e4rgiks oli reaalsuses panna inimesed sisestama oma isikuandmeid ja paroole, et neid hiljem teistesse teenustesse ligi p\u00e4\u00e4semiseks \u00e4ra kasutada. Niisamuti on pahalased leidnud viise, kuidas paigaldada kasutaja seadmesse pahavara, mis salvestab k\u00f5ik nende klahvivajutused ja veebilehitsejasse salvestatud paroolid.\u00a0\u00a0\n\u201cK\u00f5ige parem viis end r\u00fcnnakute ja pettuste eest kaitsta on kasutada kainet m\u00f5istust ja tunnistada endale, et ohte on palju ja skeptilisus on see, mis p\u00e4\u00e4stab hullemast. Kui midagi tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis see ilmselt ka on. Kui pakki pole tellitud, siis pakifirma ka mingit s\u00f5numit ei saada. Pangast keegi niisama ei helista ja kui m\u00f5ni veebileht tundub veidigi kahtlane, siis tasub sealt esimesel v\u00f5imalusel lahkuda,\u201d lisas Polli.\u00a0\u00a0\nSkeptilisuse k\u00f5rval tasub kasu l\u00f5igata ka tehnoloogilistest lahendustest, mis muudavad igap\u00e4evase internetikasutuse turvalisemaks. Polli s\u00f5nul v\u00f5iks igas seadmes olla kasutusel viiruset\u00f5rje \u2013 n\u00e4iteks Bitdefender \u2013 v\u00f5i n\u00e4iteks Netivalvur v\u00f5i muu teenus, mis hoiab pidevalt k\u00f5igel silma peal.\u00a0\u00a0\n\u201c\u00c4ra ei tasu unustada, et r\u00fcnnaku ohvriks v\u00f5ivad langeda k\u00f5ik. Seet\u00f5ttu tasuks lisaks enda kaitsmisele m\u00f5elda ka oma l\u00e4hedaste peale, eriti vanematele sugulastele v\u00f5i lastele. On oluline, et ka nemad teaks, millised k\u00fcberohud nurga taga varitseda v\u00f5ivad ja kuidas end nende eest k\u00f5ige paremini kaitsta,\u201d lausus ta.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Noored peavad k\u00f5ige ohtlikumaks sotsiaalmeedias ringlevaid pettusi  \u00a0TALLINN, 17. oktoober, BNS - SEB Tartu Innovatsioonkeskuse ja Tartu \u00dclikooli koost\u00f6\u00f6s noorte seas l\u00e4bi viidud uuringust selgus, et erinevate pettuse t\u00fc\u00fcpidega ollakse v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti kursis ja k\u00f5ige ohtlikumaks peetakse sotsiaalmeedia kaudu levivaid pettusi.\n56 protsenti vastanutest usub, et nemad ei langeks investeerimispettuse ohvriks. Seejuures 43 protsenti neist tunnistas, et kokkupuude pettusega on olnud nii neil endil kui ka nende l\u00e4hedastel. Peamise p\u00f5hjusena pettuse ohvriks langemisel toodi v\u00e4lja liigset usaldamist ja detailide mitte m\u00e4rkamist.\n\u201ePettuste ohvriks langemisel on enamasti l\u00e4bivalt tegu kolme p\u00f5hjusega: liigne usaldamine, kiirustamine ja mitte s\u00fcvenemine ning \u00fchiskonna madal teadlikkus \u2013 ei osata n\u00e4ha ohum\u00e4rke. Kahjuks ringleb olenemata vanusest, haridustasemest v\u00f5i muudest n\u00e4itajatest siiski arvamus: \u201eMinuga seda ei juhtu\u201c. T\u00e4na pole k\u00fcsimus aga selles, kas juhtub, vaid millal juhtub. Tasub meeles pidada, et pettuste eest pole kaitstud mitte keegi,\u201c r\u00e4\u00e4kis SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nLigi pooled intervjueeritud noortest oskasid v\u00e4lja tuua erinevaid pettuse t\u00fc\u00fcpe. Kui noortele n\u00e4idati nimekirja, kus olid andmep\u00fc\u00fcgi pettus, identiteedi vargus, auto v\u00f5i elamiskoha rendipettus, t\u00f6\u00f6kohapettus, sotsiaalmeedia pettus, armastuspettus ja usaldusv\u00e4\u00e4rse ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsioonina esinemine, siis 98 protsenti vastanutest tundis \u00e4ra rohkem kui \u00fche v\u00e4ljatoodutest. K\u00f5ige rohkem tunti \u00e4ra t\u00f6\u00f6kohapettust ja sotsiaalmeedia pettust, vastavalt 77 ja 85 protsenti.\u00a0\n\u201eKui vaadata \u00fcldist statistikat, siis on n\u00e4ha, et k\u00f5ige v\u00e4hem puutuvad pettustega kokku noored vanuses kuni 25. Sealjuures on ka rahalised kaotused k\u00f5ige v\u00e4iksemad. Lisaks v\u00f5rdlemisi heale teadlikkusele on p\u00f5hjuseks ilmselt ka see, et noortel pole veel kogunenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt s\u00e4\u00e4ste, mist\u00f5ttu on ka petturite huvi nende suhtes v\u00e4iksem. Selles vanusegrupis piirduvad pettused enamasti pettusliku raha vahendamisega v\u00f5i identiteedivargusega,\u201c jagas Kukk.\u00a0\nLisaks uuriti tudengitelt, millised eelpool nimetatutest pettustest kujutavad tudengitele endile k\u00f5ige suuremat ohtu. Oodatult hinnati k\u00f5ige ohtlikumaks sotsiaalmeedias ringlevaid pettusi, nii arvas 73 protsenti vastanutest.\n\u201eKuna noored kasutavad sotsiaalmeedia keskkondi aktiivselt, on seet\u00f5ttu k\u00f5ik nendes meediumites levitatav neile ka k\u00f5ige suuremaks ohukohaks. Sealseid petuskeeme on tihti keeruline eristada p\u00e4riselust, mist\u00f5ttu tuleb vale ja \u00f5ige info eristamiseks kasutada v\u00e4ga kriitilist m\u00f5tlemist,\u201c s\u00f5nas Kukk.\u00a0\n48 protsenti vastanutest leidis, et pettuse ohvriks langemise eest saab vastutada vaid inimene ise. Toodi v\u00e4lja ka seda, et vastutus lasub ka valitsusel, pankadel ja internetikeskkondade haldajatel, kelle \u00fclesandeks on luua turvaline keskkond ning l\u00e4bi ennetuse ja petturite vastutusele v\u00f5tmise kaitsta tarbijat ohvriks langemise eest.\u00a0\nKui juba pettuse ohvriks langetakse, siis ligi kolmandik ehk 28 protsenti sellele otseselt ei reageeriks, vaid \u00fcritaks l\u00e4bielatust \u00f5ppida, et samu vigu tulevikus v\u00e4ltida. Politsei poole p\u00f6\u00f6rduks 26 protsenti, pangaga v\u00f5taksid \u00fchendust 14 protsenti ning \u00f5iguss\u00fcsteemile j\u00e4\u00e4ksid lootma vaid k\u00fcmme protsenti vastanutest.\nViimaseks uuriti, mida saaksid vastajate hinnangul pangad finantspettuste ennetamiseks teha. 22 protsenti vastanute hinnangul aitaks pettusi ennetada kahe-astmeline autentimise laiem kasutuselev\u00f5tt. 16 protsenti m\u00e4rkis, et pangad peaksid rohkem keskenduma klientide finantspettuste teemal harimisele, n\u00e4iteks l\u00e4bi taskuh\u00e4\u00e4lingute ning koolituste.\n\u201eOlen vastanutega t\u00e4ielikult n\u00f5us. Kahe-astmeline autentimine leiab panganduses j\u00e4rjest laiemat kasutust. Lisaks peame teemale kindlasti ka suuremat t\u00e4helepanu t\u00f5mbama ja leidma selleks atraktiivsemaid viise, et laiema elanikkonna teadlikkust t\u00f5sta ja seel\u00e4bi aidata pettuseid ennetada. K\u00f5ige olulisem pettuste ennetusmeede on just teadmised, mille abil suudame ennast k\u00f5ige paremini kaitsta,\u201c lisas Kukk.\u00a0\nSEB Tartu Innovatsioonkeskuse ja Tartu \u00dclikooli koost\u00f6\u00f6s viidi l\u00e4bi uuring, mis keskendus noorte teadlikkusele finantspettustest. Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus viisid tudengid l\u00e4bi 50 kvalitatiivset intervjuud bakalaureuse- ja magistri\u00f5ppe tudengitega. Projekti p\u00f5hieesm\u00e4rgiks oli teada saada, milliste pettuse t\u00fc\u00fcpidega on noored kursis ning kui ohtlikuks neid hinnatakse. Lisaks uuriti, kuidas saaks parandada noorte informeeritust finantspettuste suunal.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Vaheri ja Heldna kaitsja: s\u00fc\u00fcd kinnitavaid t\u00f5endeid toimikust ei leiaPolitsei eksjuht Elmar Vaheri ja kapo endise asejuhi Eerik Heldna kaitsja, kunagine tipp-prokur\u00f6r Margus Kurm \u00fctleb peale kriminaalasja toimikuga tutvumist, et kapol ja riigiprokuratuuril pole uurimismaterjalidesse \u00f5nnestunud hankida \u00fchtegi m\u00e4ngu muutvat t\u00f5endit.\nM\u00e4ngu muutvaks t\u00f5endiks v\u00f5iks pidada n\u00e4iteks kelmuse planeerimist puudutavat asjaosaliste omavahelist vestlust vms seni avalikkuse eest varjul olevat seika Heldna ja Vaheri kriminaaluurimises.\nEelmisel n\u00e4dalal riigiprokuratuuri loal kriminaaltoimikuga tutvuda saanud kaitsja Margus Kurm \u00fctleb, et toimikusse on kokku kuhjatud \u00fcle 3000 lehek\u00fclje materjali, kuid t\u00f5endeid, mis kinnitaksid Elmar Vaheri ja Eerik Heldna s\u00fc\u00fcd, tema sealt ei leidnud.\n\u201eK\u00fcll saab aga toimikust \u00fchem\u00f5tteliselt selgeks, et Eerik Heldna ametisse nimetamist ja roteerimist on korduvalt erinevates asutustes erinevatel aegadel arutatud. Asi on k\u00e4inud l\u00e4bi isegi halduskohtust,\u201c \u00fctleb Kurm.\nTema s\u00f5nul on aruteludesse olnud kaasatud v\u00e4hemalt 30 inimest erinevatest asutustest. \u201eFakt on see, et nende arutelude tulemusena pole \u00fcksi vastutav ametnik asunud seisukohale, nagu oleks ametisse nimetamisega samal p\u00e4eval roteerimine \u00f5igusvastane. Isegi Kaitsepolitseiameti juristid olid esialgu arvamusel, et Eerik Heldna ametisse nimetamine on olnud \u00fcksnes ebaeetiline, aga mitte \u00f5igusvastane.\u201c\nSeet\u00f5ttu pole Kurmi s\u00f5nul ka keegi Eerik Heldna ametisse nimetamise k\u00e4skkirja t\u00fchistanud ega teinud ettepanekut rotatsiooni l\u00f5petamiseks. \u201eK\u00e4skkiri kehtib t\u00e4nase p\u00e4evani. Selles valguses on absurdne v\u00e4ita, et Eerik Heldna on oma teenistusstaa\u017ei kohta esitanud teadlikult valeandmeid.\u201c\nEndise k\u00f5rge riigiametnikuna \u00fctleb ta, et siit on selge s\u00f5num kaasa v\u00f5tta k\u00f5igil riigiametnikel. \u201e\u00dcksk\u00f5ik, mida arvab teie \u00fclemus v\u00f5i mis n\u00f5u teile asutuse juristid annavad, vastutate teie. Kui leidub kasv\u00f5i \u00fcksainus prokur\u00f6r, kelle arvamus k\u00f5igi teiste omast erineb, loeb see ja te l\u00e4hete kohtu alla.\u201c\nRiigiprokuratuur valmistub kelmuse ja kelmusele kaasaaitamise s\u00fc\u00fcdistust esitama endisele kaitsepolitsei asejuht Eerik Heldnale, endisele politsei peadirektorile Elmar Vaherile ja keskkriminaalpolitsei eksjuhile Aivar Alaverele.\nKolmiku v\u00e4idetav kuritegu seisneb selles, et Eerik Heldnale loodi politsei tunnistajakaitse \u00fcksusesse fiktiivne ametikoht ja samal ajal t\u00f6\u00f6tas Heldna roteerumise korras edasi s\u00f5jav\u00e4eluures. Heldna politsei palgale v\u00f5tmise eesm\u00e4rk oli uurimist l\u00e4bi viinud kaitsepolitsei hinnangul tagada Heldnale niimoodi politseipension. Riigiprokuratuuri teatel on sotsiaalkindlustusamet v\u00e4lja arvutanud, et aastak\u00fcmnetega v\u00f5inuks nii riigile tekkida kuni 1,6 miljoni eurone kahju.\nHeldna kriminaaluurimise juured peituvad tema kunagises kapo t\u00f6\u00f6s, kui ta l\u00e4ks konflikti toonase juhtkonnaga ja pidi kapo asejuhi kohalt lahkuma. Aastaid hiljem, kui Heldna soovis omal initsiatiivil naasta politseit\u00f6\u00f6le ja l\u00f5puks ametikoha tunnistajakaitse\u00fcksusesse ka sai, n\u00e4gi kapo toonane juhtkond kuluaarides kurja vaeva, et Heldna siiski ei naaseks \u00f5iguskaitsesse.\nS\u00f5jav\u00e4eluure, v\u00e4lisluure ja politsei juristide vahelised pikad vaidlused kapoga p\u00e4\u00e4disid sellega, et Heldna siiski vormistati t\u00f6\u00f6le. \u00d5ige pea p\u00e4rast seda esitas sotsiaalkindlustusamet riigiprokuratuurile v\u00e4idetava kelmuse osas kuriteoteate ja kapo sai alustada j\u00e4litustoiminguid.\nSkandaal puhkes, kui salajane uurimine t\u00e4navu kevadel avalikuks sai ja toonased politseijuhid t\u00f6\u00f6l kinni peeti. Politseijuht Vaher kaotas paar kuud enne ametiaja l\u00f5ppu t\u00f6\u00f6, tunnistajakaitse\u00fcksust juhtiva keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere lahkus juhtunu j\u00e4rel t\u00f6\u00f6lt omal soovil, sest tal oli niikuinii plaanis pikalt peetud amet l\u00e4hiajal maha panna."}
{"text":"Leedu koolid ja lasteaiad said teist p\u00e4eva j\u00e4rjest pommi\u00e4hvardusi\u00d6\u00f6l vastu t\u00e4nast teisip\u00e4eva, 17. oktoobrit said Leedu koolid ja lasteaiad taas pommi\u00e4hvardusi.\n\u201e\u00d6\u00f6sel on taas \u00e4hvardusi laekunud. Niipalju kui me n\u00e4eme, on koolidele ja lasteaedadele \u00f6eldud, et nende asutuste juures plahvatavad pommid kell 9.00,\u201d \u00fctles politseiameti pressiesindaja Ram\u016bnas Matonis LRT raadiole.\nPolitsei oli teisip\u00e4eva kella k\u00fcmneks saanud erinevatest asutustest \u00fcle 1000 pommiteate.\nMatonis kutsus asutusi taas \u00fcles j\u00e4\u00e4ma rahulikuks, \u00e4hvardustest teada andma ja j\u00e4rgima eile \u00f5htul antud soovitusi.\n\u201eOmavalitsused pidid [soovitusi] vastutavatele asutustele jagama, loodan, et nad on need k\u00e4tte saanud ja n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb teisiti,\u201d \u00fctles politseiameti pressiesindaja.\n\u201eNende soovituste p\u00f5hiidee pole mitte kiirustada inimesi evakueerima ja tegevust l\u00f5petama, vaid esmalt helistada politsei antud telefoninumbril (8 700 60 000). Kui rohkem infot pole, p\u00e4rast \u00f6\u00f6d esemeid ei leitud, p\u00e4rast ruumide \u00fclevaatust midagi kahtlast pole, tuleb antud juhul tegevust j\u00e4tkata ja selliseid \u00e4hvardusi eirata,\u201d selgitas ta.\nMatonise s\u00f5nul tuleks ruumid evakueerida, kui asutusest leitakse kahtlane ese.\n\u201eKui leitakse kahtlane objekt ja pole selge, kust see p\u00e4rit on, [\u2026] peaksid inimesed evakueeruma, helistama numbril 112 ja ootama politseinike saabumist,\u201d \u00fctles ta.\nPresident Gitanas Naus\u0117da riikliku julgeoleku n\u00f5uniku K\u0119stutis Budryse s\u00f5nul on j\u00e4tkuv petupommi\u00e4hvarduste tulv paljastanud puudused Leedu v\u00f5imude reageerimises.\n\u201eTeatud l\u00fcngad on paljastatud ja teatud \u00f5ppetundidest tuleb \u00f5ppida,\u201d \u00fctles ta teisip\u00e4eval raadiojaamale \u017diniu Radijas.\nLeedu vajab Budry s\u00f5nul \u00fchtseid reageerimisprotokolle k\u00f5ikidele asutustele ja selgemaid juhiseid politseilt.\n\u201eKollektiivne arusaam, et v\u00f5ime selliste tavadega silmitsi seista, tuleb t\u00f5sta uuele tasemele,\u201d \u00fctles ta.\nM\u00f6\u00f6dunud reedel said koolid ja lasteaiad \u00fcle Leedu 900 pommi\u00e4hvardust, mis k\u00f5ik osutusid pettuseks.\nEsmasp\u00e4eva \u00f5htul said asutused \u00fcle Leedu, sealhulgas koolid ja lasteaiad, t\u00e4iendavaid \u00e4hvardusi nende ruumidesse paigutatud l\u00f5hkekehadest.\nRiigi julgeolekuamet teatas reedel, et pommi\u00e4hvardused n\u00e4ivad olevat \u201esihitud ja koordineeritud r\u00fcnnak, mis viidi l\u00e4bi vaenulike riikide algatusel\u201d.\nSarnased \u00e4hvadused eelnesid Ukrainas sissetungile eelmise, 2022. aasta veebruaris. Ukraina v\u00f5imud eitasid ohtu kuni viimase hetkeni, et mitte paanikat tekitada."}
{"text":"Veiko Vihuri: utoopia ehitamise ning selle luhtumise eest tuleb EL-i liikmesriikidel r\u00e4nka hinda makstaVaimulik ja veebiv\u00e4ljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri kirjutab sotsiaalmeedias sellest, kuidas t\u00e4nase Euroopa Liidus kaob demokraatia kiiresti ja selle asemele astub varjatud totalitarism.\n\u201cDemokraatias on tavaks, et v\u00f5imuerakonnad vahetuvad teatud aja tagant. See on hea selles m\u00f5ttes, et nii ei muutu riigiaparaat \u00fche kitsa seltskonna k\u00e4epikenduseks ja toiduahelaks. V\u00f5im paratamatult korrumpeerib.\nProbleem tekib siis, kui v\u00f5imu vahetumine toob kaasa kardinaalse kursimuutuse \u00fchiskonnas, mitte lihtsalt senisest veidi vasakpoolsema v\u00f5i pisut parempoolsema poliitika. Kui Poola \u00d5igus ja \u00d5iglus v\u00f5i Ungari Fidesz peaksid kaotama v\u00f5imu, \u00fcritaksid nende oponendid maha lammutada k\u00f5ik selle, mida nad on vahepeal \u00fcles ehitanud.\nKujutagem ette, et Eestis saab EKRE neljaks aastaks v\u00f5imule ja hakkab taastama 1992. aasta p\u00f5hiseaduses ette n\u00e4htud riiki. Muude asjade seas t\u00fchistatakse nn abieluv\u00f5rdsus, kooseluseadus ja vihak\u00f5neseadus, taastatakse suuremad peretoetused, peatatakse ideoloogiline rohep\u00f6\u00f6re, immigratsioon saab karmid piirangud, muudetakse varasemat maksupoliitikat jne.\nKuid \u00fchel hetkel saab sinu valitsusaeg otsa ning v\u00f5imule tulevad oponendid, kes lammutavad vihaselt k\u00f5ik selle, mida sina ellu viisid.\nPaljud L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnad on t\u00e4nap\u00e4eval \u00e4\u00e4rmiselt l\u00f5hestatud. Valimistel v\u00f5ib m\u00f5ni tegur anda \u00fchele v\u00f5i teisele j\u00f5ule eelise ning siis tehakse \u201ev\u00f5itja v\u00f5tab k\u00f5ik\u201c valitsus (nagu t\u00e4navu juhtus Eestis), aga \u00fchiskondlikku leppimist ei tule, sest l\u00f5henenud rahval ei ole enam \u00fchtset moraalset ja v\u00e4\u00e4rtuselist alust.\n\u00dchtse v\u00e4\u00e4rtuselise aluse puudumine teeb mind skeptiliseks demokraatia tuleviku osas. Demokraatia saab efektiivselt toimida ikkagi \u00fchiskondades, mis on p\u00f5hik\u00fcsimustes, \u00fchiskonna alusv\u00e4\u00e4rtustes ja \u00fcldises kursis \u00fchel meelel, mitte diametraalselt vastandlikel seisukohtadel.\nJa veel \u00fcks t\u00e4helepanek. Nii Ungaris kui Poolas on \u00fcritatud kasutada referendumeid, kuid opositsioon on suutnud need l\u00e4bi kukutada, kutsudes \u00fcles neil mitte osalema (et n\u00f5utav kvoorum j\u00e4\u00e4ks saavutamata). Ka see n\u00e4itab, et demokraatia ei t\u00f6\u00f6ta enam. \u00dcks osa \u00fchiskonnast keeldub \u00fcldse referendumile pandud k\u00fcsimust otsustama, sest peab seda illegitiimseks vms.\nProgressiivid v\u00f5ivad v\u00f5idutuhinas arvata, et neil \u00f5nnestub riik riigi haaval rahvuskonservatiivide vastupanu murda ning et viimaks ei j\u00e4\u00e4 Euroopa Liitu enam \u00fchtegi riiki, mis seisaks vastu \u00fcleliidulistele poliitikatele. Kuid see m\u00f5istusvastastele ideoloogiatele rajatud liit variseb \u00fchel p\u00e4eval kui kaardimajake \u2013 nii nagu juhtus 1991. aastal N\u00f5ukogude Liiduga. K\u00fcsimus on hinnas, mida iga liikmesriigi \u00fchiskonnal tuleb maksta utoopia ehitamise ning selle luhtumise eest.\u201d"}
{"text":"Katri Raik tunnistas, et tegi Narva linnapeana korruptiivse teo: ma ei kahetse seda\u201eMinu esimene ja viimane korruptiivne tegu on Narva slogan \u201eEuroopa algab siin\u201c,\u201c tunnistas t\u00e4nasel konverentsil \u201eIda-Virumaa \u2013 v\u00f5imalus, mida kardetakse\u201c endine Narva linnapea Katri Raik.\nRaik tunnistas, et ta oli n\u00f5us linnavolikogu ametnikele preemiat maksma, kui vastutasuks n\u00f5ustusid ametnikud Raiki v\u00e4lja pakutud logoga \u201eEuroopa algab Narvast\u201c. Esialgu keeldus Raik linnavolikogu t\u00f6\u00f6tajatele preemiaid maksmast, sest endise linnapea hinnangul nad seda ei v\u00e4\u00e4rinud. Raigi s\u00f5nul oli see tema viimane korruptiivne tegu ning ta ei kahetse seda.\n\u201eNarvast algab Euroopa ning meil on vastutus selle t\u00fckikese maa eest. Oleme t\u00e4na \u00f5nnelikud selle \u00fcle, et \u00f5iglase \u00fclemineku fondist enamik on l\u00e4inud teadusesse. \u00dcleminek Narvas kestab kaua ning viie aastaga suurt muutust ei too,\u201c lausus ta.\nHariduse t\u00e4htis roll\nRaigi s\u00f5nul on teadusesse panustamine v\u00e4ga oluline ning temagi kavatseb omandada eesti keele \u00f5petaja mikrokraadi. Peale seda kavatseb ta hakata eesti keele \u00f5petajaks.\nRiigig\u00fcmnaasiumid on toonud Raigi s\u00f5nul Ida-Virumaale uue hingamise. \u201eMind hirmutab see jutt, et seadust tuleb t\u00e4ita, aga me ei saa seda teha, sest \u00f5petajaid ei ole.\u201c\nTa meenutas aegu, mil ta oli veel haridusminister T\u00f5nis Lukase asekantsler. \u201e1994. aastast on r\u00e4\u00e4gitud, et me ei saa eestikeelsele haridusele \u00fcle minna, sest meil on Narva. Jah, t\u00f5si, Narva 300 \u00f5petajat ei vasta n\u00f5uetele,\u201c nentis ta.\nMiks aga ei ole Narva \u00f5petajad keelt \u00e4ra \u00f5ppinud? Raik n\u00e4eb p\u00f5hjusena v\u00e4hest toetust koolide endi ning kohalike omavalitsuste poolt. Praegu \u00f5pib sada Narva \u00f5petajat eesti keelt. \u201eSee on v\u00f5imalik k\u00fcll. Samal ajal toimub ka \u00f5petajate \u00fcmber\u00f5pe. Need on inimesed, kes oskavad t\u00e4na B1 asemel eesti keelt,\u201c lisas Raik.\n\u201eKogu eestikeelse \u00f5ppe juures peab silmas pidama \u2013 mida tihti unustatakse \u2013, et lapsi j\u00e4\u00e4b Ida-Virumaal pidevalt v\u00e4hemaks. See t\u00e4hendab, et \u00f5petajaid pole \u00f5htu l\u00f5puks \u00fcldsegi nii palju vaja. Inimesed kaotaksid nii ehk naa t\u00f6\u00f6 ja seda mitte seet\u00f5ttu, et nad keelt ei oska, vaid pole \u00f5pilasi, keda \u00f5petada,\u201c tunnistas ta.\nNarva endist linnapead on palju kritiseeritud v\u00e4lja\u00fctlemise eest, et \u00f5petajad v\u00f5iksid minna ka tehasesse t\u00f6\u00f6le. \u201eMa ei m\u00f5elnud seda v\u00e4lja, seda \u00fctlesid magnetitehase Kanada investorid. Tehasesse otsitakse t\u00e4pseid ja distsiplineeritud inimesi ning seet\u00f5ttu leiti, et see t\u00f6\u00f6 v\u00f5iks \u00f5petajatele sobida,\u201c selgitas ta.\n\u201eSee jutt, et eestikeelsele haridusele \u00fcle minna ei saa, sest \u00f5petajaid pole, on lihtsalt tobe,\u201c \u00fctles Raik. Lisaks m\u00f6\u00f6nis ta, et \u00f5petajate palga k\u00fclmutamine on v\u00e4ga vale samm. \u201eKes kaks aastat peab vastu, see ka j\u00e4\u00e4b Ida-Virumaale.\u201c Raik n\u00e4eb, et Ida-Virumaa elanikel on suur huvi eesti keele \u00f5ppimise vastu."}
{"text":"Europarlament toetab 50 miljardi eurose Ukraina rahastu loomistTALLINN, 17. oktoober, BNS \u2013 Euroopa Parlament kinnitas teisip\u00e4eval ettepaneku luua 50 miljardi euro suurune rahastu, et toetada alates 2024. aastast Ukraina taastamist, \u00fclesehitamist ja moderniseerimist.\n\"50 miljardi euro suurune Ukraina rahastu kinnitab taas, et Euroopa Liit ei h\u00fclga Ukrainat. Me aitame ukrainlastel end paremini kaitsta ja viia l\u00e4bi reformid, mis aitaksid kaasa riigi v\u00f5imalikule \u00fchinemisele Euroopa Liiduga. Me tahame, et Ukraina taas\u00fclesehitamiseks kasutataks k\u00fclmutatud Vene vara, ning soovime, et Euroopa Liidu rahalise abi kasutamises osaleksid ka Ukraina \u00dclemraada ja kodaniku\u00fchiskond,\" \u00fctles eelarvekomisjoni raport\u00f6\u00f6r Eider Gardiazabal Rubial pressiteates.\u00a0\nUkraina rahastu loomine on seotud Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku l\u00e4bivaatamisega. See on parlamendi teatel m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu, sest alates 2021. aastast on j\u00e4rjestikused kriisid pannud liidu eelarve t\u00f5sise surve alla. Parlamendi hinnangul tuleks nii rahastut kui ka mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad otsused teha v\u00f5imalikult kiiresti, sest praegu puudub Euroopa Liidu kava, kuidas Ukrainat alates 2024. aastast toetada. Ukraina rahastu tuleks seega lisada j\u00e4rgmise aasta eelarvesse, mida arutatakse juba t\u00e4navu novembris.\nParlament n\u00f5uab, et Ukraina \u00fclesehitamiseks kasutataks Venemaa F\u00f6deratsiooni ja muude Vene agressioonis\u00f5jaga otseselt seotud \u00fcksuste ja \u00fcksikisikute vara. Samuti muutis parlament rangemaks s\u00e4tted, mille eesm\u00e4rk on takistada pettust, korruptsiooni, huvide konflikti ja Euroopa Liidu rahastusreeglite eiramist. Lisaks r\u00f5hutas parlament, et toetada ei tohiks oligarhide ettev\u00f5tteid.\nParlament lisas ettepanekusse s\u00e4tted, mis muudavad rahastu kasutamise l\u00e4bipaistvamaks. Selleks tuleks luua veebiportaal, mis annaks \u00fclevaate Ukrainaga s\u00f5lmitud finantstehingutest, nende eesm\u00e4rkidest ja saavutatud vahe-eesm\u00e4rkidest. Samuti soovib parlament, et kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud toetused oleksid avalikud. Ukraina reformide ja investeeringute kava koostamisel peaks osalema Euroopa Parlament, samuti tuleks kaasata \u00fclemraada.\nParlament on valmis alustama liikmesriikidega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi niipea, kui ka n\u00f5ukogu on m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku kohta oma seisukoha vastu v\u00f5tnud. Euroopa Parlamendi seisukoht Ukraina rahastu ettepaneku kohta v\u00f5eti vastu 512 poolt- ja 45 vastuh\u00e4\u00e4lega, 63 parlamendiliiget j\u00e4i erapooletuks.\nT\u00e4navu 20. juunil tegi komisjon ettepaneku luua ajavahemikuks 2024\u20132027 Ukraina rahastu, mis v\u00f5imaldaks eraldada Ukrainale toetusi ja laene kuni 50 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses.\nRahastu asendab kahepoolse toetuse, mida Euroopa Liit praegu annab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 instrumendi \"Globaalne Euroopa\" kaudu, ja 18 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi raames, mis l\u00f5pevad 2023. aasta l\u00f5pus. Rahastusse lisatakse ka toetus, mida Ukraina oleks saanud \u00fchinemiseelse abi rahastamisvahendist.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Europarlament toetab 50 miljardi eurose Ukraina rahastu loomistTALLINN, 17. oktoober, BNS \u2013 Euroopa Parlament kinnitas teisip\u00e4eval ettepaneku luua 50 miljardi euro suurune rahastu, et toetada alates 2024. aastast Ukraina taastamist, \u00fclesehitamist ja moderniseerimist.\n\"50 miljardi euro suurune Ukraina rahastu kinnitab taas, et Euroopa Liit ei h\u00fclga Ukrainat. Me aitame ukrainlastel end paremini kaitsta ja viia l\u00e4bi reformid, mis aitaksid kaasa riigi v\u00f5imalikule \u00fchinemisele Euroopa Liiduga. Me tahame, et Ukraina taas\u00fclesehitamiseks kasutataks k\u00fclmutatud Vene vara, ning soovime, et Euroopa Liidu rahalise abi kasutamises osaleksid ka Ukraina \u00dclemraada ja kodaniku\u00fchiskond,\" \u00fctles eelarvekomisjoni raport\u00f6\u00f6r Eider Gardiazabal Rubial pressiteates.\u00a0\nUkraina rahastu loomine on seotud Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku l\u00e4bivaatamisega. See on parlamendi teatel m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu, sest alates 2021. aastast on j\u00e4rjestikused kriisid pannud liidu eelarve t\u00f5sise surve alla. Parlamendi hinnangul tuleks nii rahastut kui ka mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad otsused teha v\u00f5imalikult kiiresti, sest praegu puudub Euroopa Liidu kava, kuidas Ukrainat alates 2024. aastast toetada. Ukraina rahastu tuleks seega lisada j\u00e4rgmise aasta eelarvesse, mida arutatakse juba t\u00e4navu novembris.\nParlament n\u00f5uab, et Ukraina \u00fclesehitamiseks kasutataks Venemaa F\u00f6deratsiooni ja muude Vene agressioonis\u00f5jaga otseselt seotud \u00fcksuste ja \u00fcksikisikute vara. Samuti muutis parlament rangemaks s\u00e4tted, mille eesm\u00e4rk on takistada pettust, korruptsiooni, huvide konflikti ja Euroopa Liidu rahastusreeglite eiramist. Lisaks r\u00f5hutas parlament, et toetada ei tohiks oligarhide ettev\u00f5tteid.\nParlament lisas ettepanekusse s\u00e4tted, mis muudavad rahastu kasutamise l\u00e4bipaistvamaks. Selleks tuleks luua veebiportaal, mis annaks \u00fclevaate Ukrainaga s\u00f5lmitud finantstehingutest, nende eesm\u00e4rkidest ja saavutatud vahe-eesm\u00e4rkidest. Samuti soovib parlament, et kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud toetused oleksid avalikud. Ukraina reformide ja investeeringute kava koostamisel peaks osalema Euroopa Parlament, samuti tuleks kaasata \u00fclemraada.\nParlament on valmis alustama liikmesriikidega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi niipea, kui ka n\u00f5ukogu on m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku kohta oma seisukoha vastu v\u00f5tnud. Euroopa Parlamendi seisukoht Ukraina rahastu ettepaneku kohta v\u00f5eti vastu 512 poolt- ja 45 vastuh\u00e4\u00e4lega, 63 parlamendiliiget j\u00e4i erapooletuks.\nT\u00e4navu 20. juunil tegi komisjon ettepaneku luua ajavahemikuks 2024\u20132027 Ukraina rahastu, mis v\u00f5imaldaks eraldada Ukrainale toetusi ja laene kuni 50 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses.\nRahastu asendab kahepoolse toetuse, mida Euroopa Liit praegu annab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 instrumendi \"Globaalne Euroopa\" kaudu, ja 18 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi raames, mis l\u00f5pevad 2023. aasta l\u00f5pus. Rahastusse lisatakse ka toetus, mida Ukraina oleks saanud \u00fchinemiseelse abi rahastamisvahendist.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Europarlament toetab 50 miljardi eurose Ukraina rahastu loomistTALLINN, 17. oktoober, BNS \u2013 Euroopa Parlament kinnitas teisip\u00e4eval ettepaneku luua 50 miljardi euro suurune rahastu, et toetada alates 2024. aastast Ukraina taastamist, \u00fclesehitamist ja moderniseerimist.\n\"50 miljardi euro suurune Ukraina rahastu kinnitab taas, et Euroopa Liit ei h\u00fclga Ukrainat. Me aitame ukrainlastel end paremini kaitsta ja viia l\u00e4bi reformid, mis aitaksid kaasa riigi v\u00f5imalikule \u00fchinemisele Euroopa Liiduga. Me tahame, et Ukraina taas\u00fclesehitamiseks kasutataks k\u00fclmutatud Vene vara, ning soovime, et Euroopa Liidu rahalise abi kasutamises osaleksid ka Ukraina \u00dclemraada ja kodaniku\u00fchiskond,\" \u00fctles eelarvekomisjoni raport\u00f6\u00f6r Eider Gardiazabal Rubial pressiteates.\u00a0\nUkraina rahastu loomine on seotud Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku l\u00e4bivaatamisega. See on parlamendi teatel m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu, sest alates 2021. aastast on j\u00e4rjestikused kriisid pannud liidu eelarve t\u00f5sise surve alla. Parlamendi hinnangul tuleks nii rahastut kui ka mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad otsused teha v\u00f5imalikult kiiresti, sest praegu puudub Euroopa Liidu kava, kuidas Ukrainat alates 2024. aastast toetada. Ukraina rahastu tuleks seega lisada j\u00e4rgmise aasta eelarvesse, mida arutatakse juba t\u00e4navu novembris.\nParlament n\u00f5uab, et Ukraina \u00fclesehitamiseks kasutataks Venemaa F\u00f6deratsiooni ja muude Vene agressioonis\u00f5jaga otseselt seotud \u00fcksuste ja \u00fcksikisikute vara. Samuti muutis parlament rangemaks s\u00e4tted, mille eesm\u00e4rk on takistada pettust, korruptsiooni, huvide konflikti ja Euroopa Liidu rahastusreeglite eiramist. Lisaks r\u00f5hutas parlament, et toetada ei tohiks oligarhide ettev\u00f5tteid.\nParlament lisas ettepanekusse s\u00e4tted, mis muudavad rahastu kasutamise l\u00e4bipaistvamaks. Selleks tuleks luua veebiportaal, mis annaks \u00fclevaate Ukrainaga s\u00f5lmitud finantstehingutest, nende eesm\u00e4rkidest ja saavutatud vahe-eesm\u00e4rkidest. Samuti soovib parlament, et kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud toetused oleksid avalikud. Ukraina reformide ja investeeringute kava koostamisel peaks osalema Euroopa Parlament, samuti tuleks kaasata \u00fclemraada.\nParlament on valmis alustama liikmesriikidega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi niipea, kui ka n\u00f5ukogu on m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku kohta oma seisukoha vastu v\u00f5tnud. Euroopa Parlamendi seisukoht Ukraina rahastu ettepaneku kohta v\u00f5eti vastu 512 poolt- ja 45 vastuh\u00e4\u00e4lega, 63 parlamendiliiget j\u00e4i erapooletuks.\nT\u00e4navu 20. juunil tegi komisjon ettepaneku luua ajavahemikuks 2024\u20132027 Ukraina rahastu, mis v\u00f5imaldaks eraldada Ukrainale toetusi ja laene kuni 50 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses.\nRahastu asendab kahepoolse toetuse, mida Euroopa Liit praegu annab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 instrumendi \"Globaalne Euroopa\" kaudu, ja 18 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi raames, mis l\u00f5pevad 2023. aasta l\u00f5pus. Rahastusse lisatakse ka toetus, mida Ukraina oleks saanud \u00fchinemiseelse abi rahastamisvahendist.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Europarlament toetab 50 miljardi eurose Ukraina rahastu loomistTALLINN, 17. oktoober, BNS \u2013 Euroopa Parlament kinnitas teisip\u00e4eval ettepaneku luua 50 miljardi euro suurune rahastu, et toetada alates 2024. aastast Ukraina taastamist, \u00fclesehitamist ja moderniseerimist.\n\"50 miljardi euro suurune Ukraina rahastu kinnitab taas, et Euroopa Liit ei h\u00fclga Ukrainat. Me aitame ukrainlastel end paremini kaitsta ja viia l\u00e4bi reformid, mis aitaksid kaasa riigi v\u00f5imalikule \u00fchinemisele Euroopa Liiduga. Me tahame, et Ukraina taas\u00fclesehitamiseks kasutataks k\u00fclmutatud Vene vara, ning soovime, et Euroopa Liidu rahalise abi kasutamises osaleksid ka Ukraina \u00dclemraada ja kodaniku\u00fchiskond,\" \u00fctles eelarvekomisjoni raport\u00f6\u00f6r Eider Gardiazabal Rubial pressiteates.\u00a0\nUkraina rahastu loomine on seotud Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku l\u00e4bivaatamisega. See on parlamendi teatel m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu, sest alates 2021. aastast on j\u00e4rjestikused kriisid pannud liidu eelarve t\u00f5sise surve alla. Parlamendi hinnangul tuleks nii rahastut kui ka mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad otsused teha v\u00f5imalikult kiiresti, sest praegu puudub Euroopa Liidu kava, kuidas Ukrainat alates 2024. aastast toetada. Ukraina rahastu tuleks seega lisada j\u00e4rgmise aasta eelarvesse, mida arutatakse juba t\u00e4navu novembris.\nParlament n\u00f5uab, et Ukraina \u00fclesehitamiseks kasutataks Venemaa F\u00f6deratsiooni ja muude Vene agressioonis\u00f5jaga otseselt seotud \u00fcksuste ja \u00fcksikisikute vara. Samuti muutis parlament rangemaks s\u00e4tted, mille eesm\u00e4rk on takistada pettust, korruptsiooni, huvide konflikti ja Euroopa Liidu rahastusreeglite eiramist. Lisaks r\u00f5hutas parlament, et toetada ei tohiks oligarhide ettev\u00f5tteid.\nParlament lisas ettepanekusse s\u00e4tted, mis muudavad rahastu kasutamise l\u00e4bipaistvamaks. Selleks tuleks luua veebiportaal, mis annaks \u00fclevaate Ukrainaga s\u00f5lmitud finantstehingutest, nende eesm\u00e4rkidest ja saavutatud vahe-eesm\u00e4rkidest. Samuti soovib parlament, et kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud toetused oleksid avalikud. Ukraina reformide ja investeeringute kava koostamisel peaks osalema Euroopa Parlament, samuti tuleks kaasata \u00fclemraada.\nParlament on valmis alustama liikmesriikidega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi niipea, kui ka n\u00f5ukogu on m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku kohta oma seisukoha vastu v\u00f5tnud. Euroopa Parlamendi seisukoht Ukraina rahastu ettepaneku kohta v\u00f5eti vastu 512 poolt- ja 45 vastuh\u00e4\u00e4lega, 63 parlamendiliiget j\u00e4i erapooletuks.\nT\u00e4navu 20. juunil tegi komisjon ettepaneku luua ajavahemikuks 2024\u20132027 Ukraina rahastu, mis v\u00f5imaldaks eraldada Ukrainale toetusi ja laene kuni 50 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses.\nRahastu asendab kahepoolse toetuse, mida Euroopa Liit praegu annab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 instrumendi \"Globaalne Euroopa\" kaudu, ja 18 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi raames, mis l\u00f5pevad 2023. aasta l\u00f5pus. Rahastusse lisatakse ka toetus, mida Ukraina oleks saanud \u00fchinemiseelse abi rahastamisvahendist.\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service\n\n\u00a0"}
{"text":"Kolmveerand noortest peab k\u00f5ige ohtlikumaks sotsiaalmeedias ringlevaid pettusiKoost\u00f6\u00f6s SEB Tartu Innovatsioonkeskuse ja Tartu \u00dclikooliga noorte seas l\u00e4bi viidud uuringust selgus, et erinevate pettuse t\u00fc\u00fcpidega ollakse v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti kursis ja k\u00f5ige ohtlikumaks peetakse sotsiaalmeedia kaudu levivaid pettusi.\n56% vastanutest usub, et nemad ei langeks investeerimispettuse ohvriks. Seejuures 43% neist tunnistas, et kokkupuude pettusega on olnud nii neil endil kui ka nende l\u00e4hedastel. Peamise p\u00f5hjusena pettuse ohvriks langemisel toodi v\u00e4lja liigset usaldamist ja detailide mitte m\u00e4rkamist.\n\u201ePettuste ohvriks langemisel on enamasti l\u00e4bivalt tegu kolme p\u00f5hjusega: liigne usaldamine, kiirustamine ja mitte s\u00fcvenemine ning \u00fchiskonna madal teadlikkus \u2013 ei osata n\u00e4ha ohum\u00e4rke. Kahjuks ringleb olenemata vanusest, haridustasemest v\u00f5i muudest n\u00e4itajatest siiski arvamus: \u201eMinuga seda ei juhtu\u201c. T\u00e4na pole k\u00fcsimus aga selles, kas juhtub, vaid millal juhtub. Tasub meeles pidada, et pettuste eest pole kaitstud mitte keegi,\u201c r\u00e4\u00e4kis SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nNoored on erinevate pettuse t\u00fc\u00fcpidega v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti kursis\nLigi pooled intervjueeritud noortest oskasid v\u00e4lja tuua erinevaid pettuse t\u00fc\u00fcpe. Anal\u00fc\u00fcsides j\u00e4rgnevat nimekirja: andmep\u00fc\u00fcgi pettus, identiteedi vargus, auto v\u00f5i elamiskoha rendipettus, t\u00f6\u00f6kohapettus, sotsiaalmeedia pettus, armastuspettus ja usaldusv\u00e4\u00e4rse ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsioonina esinemine \u2013 98% vastanutest tundis \u00e4ra rohkem kui \u00fche v\u00e4ljatoodutest. K\u00f5ige rohkem tunti \u00e4ra t\u00f6\u00f6kohapettust ja sotsiaalmeedia pettust, vastavalt 77% ja 85% vastanutest.\n\u201eKui vaadata \u00fcldist statistikat, siis on n\u00e4ha, et k\u00f5ige v\u00e4hem puutuvad pettustega kokku noored vanuses kuni 25. Sealjuures on ka rahalised kaotused k\u00f5ige v\u00e4iksemad. Lisaks v\u00f5rdlemisi heale teadlikkusele on p\u00f5hjuseks ilmselt ka see, et noortel pole veel kogunenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt s\u00e4\u00e4ste, mist\u00f5ttu on ka petturite huvi nende suhtes v\u00e4iksem. Selles vanusegrupis piirduvad pettused enamasti pettusliku raha vahendamisega v\u00f5i identiteedivargusega,\u201c jagas Kukk.\nLisaks uuriti tudengitelt, millised eelpool nimetatutest pettustest kujutavad tudengitele endile k\u00f5ige suuremat ohtu. Oodatult hinnati k\u00f5ige ohtlikumaks sotsiaalmeedias ringlevaid pettusi, nii arvas ligi kolmveerand (73%) vastanutest.\n\u201eKuna noored kasutavad sotsiaalmeedia keskkondi aktiivselt, on seet\u00f5ttu k\u00f5ik nendes meediumites levitatav neile ka k\u00f5ige suuremaks ohukohaks. Sealseid petuskeeme on tihti keeruline eristada p\u00e4riselust, mist\u00f5ttu tuleb vale ja \u00f5ige info eristamiseks kasutada v\u00e4ga kriitilist m\u00f5tlemist,\u201c s\u00f5nas Kukk.\nKes peaks vastutama?\n48% vastanutest leidis, et pettuse ohvriks langemise eest saab vastutada vaid inimene ise. Toodi v\u00e4lja ka seda, et vastutus lasub ka valitsusel, pankadel ja internetikeskkondade haldajatel, kelle \u00fclesandeks on luua turvaline keskkond ning l\u00e4bi ennetuse ja petturite vastutusele v\u00f5tmise kaitsta tarbijat ohvriks langemise eest.\nLigi kolmandik pettuse ohvriks langedes otseselt ei reageeriks\nKui juba pettuse ohvriks langetakse, siis ligi kolmandik (28%) sellele otseselt ei reageeriks, vaid \u00fcritaks l\u00e4bielatust \u00f5ppida, et samu vigu tulevikus v\u00e4ltida. Politsei poole p\u00f6\u00f6rduks 26%, pangaga v\u00f5taksid \u00fchendust 14% ning \u00f5iguss\u00fcsteemile j\u00e4\u00e4ksid lootma vaid 10% vastanutest.\nViimaseks uuriti, mida saaksid vastajate hinnangul pangad finantspettuste ennetamiseks teha. 22% vastanute hinnangul aitaks pettusi ennetada kaheastmeline autentimise laiem kasutuselev\u00f5tt. 16% m\u00e4rkis, et pangad peaksid rohkem keskenduma klientide finantspettuste teemal harimisele, n\u00e4iteks l\u00e4bi taskuh\u00e4\u00e4lingute ning koolituste.\n\u201eOlen vastanutega t\u00e4ielikult n\u00f5us. Kaheastmeline autentimine leiab panganduses j\u00e4rjest laiemat kasutust. Lisaks peame teemale kindlasti ka suuremat t\u00e4helepanu t\u00f5mbama ja leidma selleks atraktiivsemaid viise, et laiema elanikkonna teadlikkust t\u00f5sta ja seel\u00e4bi aidata pettuseid ennetada. K\u00f5ige olulisem pettuste ennetusmeede on just teadmised, mille abil suudame ennast k\u00f5ige paremini kaitsta,\u201c lisas Kukk.\nSEB Tartu Innovatsioonkeskuse ja Tartu \u00dclikooli koost\u00f6\u00f6s viidi l\u00e4bi uuring, mis keskendus noorte teadlikkusele finantspettustest. Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus viisid tudengid l\u00e4bi 50 kvalitatiivset intervjuud bakalaureuse- ja magistri\u00f5ppe tudengitega. Projekti p\u00f5hieesm\u00e4rgiks oli teada saada, milliste pettuse t\u00fc\u00fcpidega on noored kursis ning kui ohtlikuks neid hinnatakse. Lisaks uuriti, kuidas saaks parandada noorte informeeritust finantspettuste suunal."}
{"text":"Europarlament toetab 50 miljardi eurose Ukraina rahastu loomistEuroopa Parlament kinnitas teisip\u00e4eval ettepaneku luua 50 miljardi euro suurune rahastu, et toetada alates 2024. aastast Ukraina taastamist, \u00fclesehitamist ja moderniseerimist.\u00ab50 miljardi euro suurune Ukraina rahastu kinnitab taas, et Euroopa Liit ei h\u00fclga Ukrainat. Me aitame ukrainlastel end paremini kaitsta ja teha reformid, mis aitaksid kaasa riigi v\u00f5imalikule \u00fchinemisele Euroopa Liiduga. Me tahame, et Ukraina taas\u00fclesehitamiseks kasutataks k\u00fclmutatud Vene vara, ning soovime, et Euroopa Liidu rahalise abi kasutamises osaleksid ka Ukraina \u00dclemraada ja kodaniku\u00fchiskond,\u00bb \u00fctles eelarvekomisjoni raport\u00f6\u00f6r Eider Gardiazabal Rubial pressiteates.\nUkraina rahastu loomine on seotud Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku l\u00e4bivaatamisega. See on parlamendi teatel m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu, sest alates 2021. aastast on j\u00e4rjestikused kriisid pannud liidu eelarve t\u00f5sise surve alla. Parlamendi hinnangul tuleks nii rahastut kui ka mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad otsused teha v\u00f5imalikult kiiresti, sest praegu puudub Euroopa Liidu kava, kuidas Ukrainat alates 2024. aastast toetada. Ukraina rahastu tuleks seega lisada j\u00e4rgmise aasta eelarvesse, mida arutatakse juba t\u00e4navu novembris.\nParlament n\u00f5uab, et Ukraina \u00fclesehitamiseks kasutataks Venemaa F\u00f6deratsiooni ja muude Vene agressioonis\u00f5jaga otseselt seotud \u00fcksuste ja \u00fcksikisikute vara. Samuti muutis parlament rangemaks s\u00e4tted, mille eesm\u00e4rk on takistada pettust, korruptsiooni, huvide konflikti ja Euroopa Liidu rahastusreeglite eiramist. Lisaks r\u00f5hutas parlament, et toetada ei tohiks oligarhide ettev\u00f5tteid.\nParlament lisas ettepanekusse s\u00e4tted, mis muudavad rahastu kasutamise l\u00e4bipaistvamaks. Selleks tuleks luua veebiportaal, mis annaks \u00fclevaate Ukrainaga s\u00f5lmitud finantstehingutest, nende eesm\u00e4rkidest ja saavutatud vahe-eesm\u00e4rkidest. Samuti soovib parlament, et kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud toetused oleksid avalikud. Ukraina reformide ja investeeringute kava koostamisel peaks osalema Euroopa Parlament, samuti tuleks kaasata \u00fclemraada.\nParlament on valmis alustama liikmesriikidega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi niipea, kui ka n\u00f5ukogu on m\u00e4\u00e4ruse ettepaneku kohta oma seisukoha vastu v\u00f5tnud. Euroopa Parlamendi seisukoht Ukraina rahastu ettepaneku kohta v\u00f5eti vastu 512 poolt- ja 45 vastuh\u00e4\u00e4lega, 63 parlamendiliiget j\u00e4i erapooletuks.\nT\u00e4navu 20. juunil tegi komisjon ettepaneku luua ajavahemikuks 2024\u20132027 Ukraina rahastu, mis v\u00f5imaldaks eraldada Ukrainale toetusi ja laene kuni 50 miljardi euro v\u00e4\u00e4rtuses.\nRahastu asendab kahepoolse toetuse, mida Euroopa Liit praegu annab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 instrumendi \u00abGlobaalne Euroopa\u00bb kaudu, ja 18 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi raames, mis l\u00f5pevad 2023. aasta l\u00f5pus. Rahastusse lisatakse ka toetus, mida Ukraina oleks saanud \u00fchinemiseelse abi rahastamisvahendist."}
{"text":"Surmahaigust teesklev naine on viinud k\u00fcmned pered pankroti \u00e4\u00e4rele! V\u00e4idetav s\u00fc\u00fcdlane: mu k\u00e4ed on seotud\u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d kajastas sel n\u00e4dalal rasket lugu saripetjast, kes on k\u00fcmned pered Eestis laostumise \u00e4\u00e4rele viinud. M\u00f5ni perekond, kes \u00e4hvardas politseiga, suutis oma raha tagasi saada, kuid teistel nii h\u00e4sti ei l\u00e4inud. K\u00f5ige alatum osa antud loo juures on see, et saripetja Kaisa teeskleb haigust, mis ta hauda v\u00f5ib viia.\n\u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d saates jagasid mitmed perekonnad oma lugusid samast petturist Kaisast, kes v\u00e4idetavalt on v\u00e4ga haige ning ei suuda maksta oma raviarveid. Kaisa petab erinevatelt inimestelt raha v\u00e4lja, lubades maksta peatselt tagasi. Heas\u00fcdamlikud inimesed usuvad ja saadavad talle muudkui raha juurde. Nii m\u00f5nigi perekond on j\u00e4\u00e4nud ilma m\u00f5nest tuhandest eurost, kuid on ka juhuseid, kus on j\u00e4\u00e4dud k\u00fcmnetest ja sadadest tuhandetest eurodest ilma.\u00a0\nKorter pandi sundoksjonile, et v\u00f5lg tagasi maksta\nPereema Heli kuulis Kaisa kohta oma t\u00fctre k\u00e4est, kelle pettur oli juba \u00fcmber s\u00f5rme keeranud. Kuuldes Kaisa rasket lugu, tundsid Heli ja tema abikaasa Riho, et sooviksid samuti aidata noort naist raviarvete maksmisel. Peale mitmeid palveid raha tagasi saada, pole seda siiani juhtunud. Olude sunnil pidi perekond oma korteri maha m\u00fc\u00fcma ning hetkel elavad nad selles \u00fc\u00fcrnikena. \u201cKohtut\u00e4itur m\u00fc\u00fcs maha meie korteri, t\u00fctre oma on ka m\u00fc\u00fcgis praegu,\u201d kirjeldas Riho olukorda, milles k\u00f5iges on s\u00fc\u00fcdi Kaisa.\nPere n\u00e4itas ka konto v\u00e4ljav\u00f5tteid, kus n\u00e4iteks Kaisa oli perelt 9 korda 300 eurot \u00fche p\u00e4eva jooksul v\u00f5tnud. \u201cKogu aeg n\u00f5uti raha juurde ja kui mingi teatud kellaaeg kukkus j\u00e4lle ja kui raha selleks ajaks kokku ei olnud, siis j\u00e4rgmine p\u00e4ev olid uuesti mingisugused k\u00e4ibemaksud ja riigil\u00f5ivud. Hakkas otsast peale,\u201d r\u00e4\u00e4kis pereema Heli Taavile n\u00e4idates samaaegselt pabereid, mille peal olid kirjas k\u00f5ik \u00fclekanded, mis olid l\u00e4inud Kaisale.\nT\u00e4naseks maksab pere endiselt tagasi laene ja loodab oma elu tagasi saada. Kaisa t\u00f5ttu on nad kaotanud oma kodu ja ligi 100 000 eurot. \u201cM\u00f5tlesin, et saaksin aidata ja n\u00fc\u00fcd ongi nii,\u201d \u00fctles Heli ja p\u00fchis pisara. T\u00e4bar olukord t\u00f5i isegi Taavile pisara silma.\nAnna raha tagasi v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdume politseisse!\nMees, kes antud loos soovis j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks, r\u00e4\u00e4kis, kuidas tema oma raha \u00f5nneks tagasi sai. Tema andis samale Kaisale 5000 eurot abiks ja Kaisa muudkui jagas valesid haiglast ning v\u00e4idetavatest neerusiirdamistest. Naine r\u00e4\u00e4kis, kuidas ta peab ise leidma viisi oma raviarvete tasumiseks, sest Eesti Haigekassa teda s\u00e4\u00e4rastes protseduurides aidata ei saa. \u201cMeie vaatasime ka, et noor t\u00fctarlaps ja sellises abitus olukorras. Oli v\u00f5imalik aidata ja laenasime talle raha. Leppisime kokku, et Kaisa hakkab igakuiselt seda raha tagasi maksma,\u201d r\u00e4\u00e4kis mees. Peale esimese tagasimakse t\u00e4htaja m\u00f6\u00f6dumist raha ikka ei laekunud ning Kaisa v\u00e4itis, et on haiglas operatsioonil ja raha hetkel tagasi maksta ei saa. Mees j\u00e4ttis selleks korraks asja sinna paika, kuid hiljem abikaasaga poodi minnes k\u00f5ndis talle Kaisa hoopis vastu t\u00e4iesti tervena. Selle peale kirjutas mees Kaisale s\u00f5numi, kus andis neiule 24 tundi tagasimakse sooritamiseks v\u00f5i muidu viiakse asi politseisse. Raha saadi tagasi.\nMees r\u00e4\u00e4kis oma lugu hoiatusena ka oma tutvusringkonnas ning paljud olid samamoodi Kaisa ohvriks langenud. T\u00e4nu teavitust\u00f6\u00f6le ja samasugusele k\u00e4itumisele, sai ka \u00fcks s\u00f5ber oma raha tagasi. Kahjuks paljudel teistel Kaisa ohvritel nii h\u00e4sti l\u00e4inud ei ole.\nKaisa ei olegi tegelikult s\u00fc\u00fcdi?\nPeale pikki vestlusi erinevate Kaisa ohvritega, keda antud loos on \u00fcle k\u00fcmne, tuli Taavi tagasi Heli ja Riho juurde. Enne perekonnaga kohtumist pidas saatejuhi kinni \u00fcks \u00e4\u00e4rmiselt \u00e4rritunud naine Aili, kes v\u00e4idab ennast k\u00f5iges s\u00fc\u00fcdi olevat ja kelle kontole kogu raha l\u00e4ks. Aili s\u00fc\u00fcdistas Taavit ka laimamises ning valetamises. V\u00e4idetavalt oli Taavi eelmisest saatest, kus Taavi oli samuti kuulnud lugu Kaisast, l\u00f5iganud v\u00e4lja osa, mis oli t\u00f5de ning sisse j\u00e4tnud k\u00f5ik, mis vale.\u00a0\nAili, kes ise omal jalal Taavi juurde marssis, uuris, mis \u00f5igusega Taavi asja \u00fcldse uurib. \u201cKes olete teie, et ma peaksin teile aru andma?\u201d k\u00fcsis Aili, \u00f6eldes, et Taavi pole mitte keegi peale lihtlabase ajakirjaniku. Naine tunnistas, et k\u00f5ik raha on l\u00e4inud tema arvele ja tunnistas ka, et Kaisal on p\u00e4riselt olnud tervisega kehvasti.\u00a0\nTaavi proovis k\u00fcsida uut k\u00fcsimust, ent seepeale t\u00f5stis Aili h\u00e4\u00e4lt ning n\u00f5udis, et saatejuht teda kuulaks. Naine p\u00fc\u00fcdis seletada, et septembrikuises saates, kus samuti Kaisast r\u00e4\u00e4giti, oli eetris olnud vale jutt ning tegelikult seal esinenud perekond valetas.\u00a0\nAili j\u00e4tkas oma lugu ja avaldas p\u00f5hjuse, miks Kaisa raha erinevatelt inimestelt v\u00e4lja petab. \u201cMa sattusin p\u00fcramiidskeemi. Kas olete rahul? Ja ma olengi selle sees ja ma ei saagi mitte midagi praegu teha lihtsalt. Minu k\u00e4ed on praeguseks seotud ja Kaisa on t\u00e4isti s\u00fc\u00fctu kannataja t\u00e4naseks p\u00e4evaks,\u201d s\u00f5nas Aili, v\u00f5ttes kogu s\u00fc\u00fc endale. Naine lisas, et saadud raha eest ei ole ta siiani kogu v\u00f5lga suutnud \u00e4ra tasuda.\nKannataja versus s\u00fc\u00fcdlane\nV\u00e4idetavalt s\u00fc\u00fcdlane Aili kohtus ka Rihoga, kes nii tema kui Kaisa t\u00f5ttu kaotas oma korteri, kuid Aili keeldus mehele avaldamast, miks tal raha vaja oli. Aili aga n\u00f5udis oma \u00f5igust taga. \u201cMis ajast on meedia kohtum\u00f5istja? Kas selle jaoks ei ole Eestis mitte kohtud ja advokaadid!\u201d Riho s\u00f5nul lubab Aili v\u00f5i Kaisa kogu aeg raha tagastada, kuid ta ei usu enam ammu sellesse v\u00f5imalusse ning ei tea, miks nad siiani kohtusse p\u00f6\u00f6rdunud ei ole.\nTaavi k\u00fcsis ka Aililt, et ega Kaisa hoopis naist manipuleerinud ei ole ja sundinud teda s\u00fc\u00fcd enda peale v\u00f5tma, ent selle peale vastas naine eitavalt.\nKokkuv\u00f5ttes ei ole teada, kas Aili r\u00e4\u00e4kis p\u00e4riselt t\u00f5tt v\u00f5i oli see k\u00f5ik n\u00e4item\u00e4ng, et asju segasemaks ajada. Mis kannatajatest edasi saab ning kas nad oma raha Kaisalt v\u00f5i Aililt kunagi tagasi saavad, teab vaid aeg.\nVaata \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d viimast saadet videost ning saa teada, kuidas oleks v\u00f5lga andes k\u00f5ige targem k\u00e4ituda!\nK\u00f5iki \u201cM\u00e4rgatud Eestis\u201d osasid saab tasuta vaadata TV3Playst!"}
{"text":"FOTOD | Uus \u201eK\u00e4ttemaksukontor\u201c on s\u00fcndinud? Algasid uue draamasarja \u201eT\u00e4iuslik s\u00f5branna\u201c v\u00f5ttedHetkel k\u00e4ivad Elisa Huubi p\u00f5nevussugemetega draamasarja \u201cT\u00e4iuslik s\u00f5branna\u201c v\u00f5tted, mille re\u017eiss\u00f6\u00f6riks on Ergo Kuld.\nUue sarja, mille stsenaristideks on Katariina Libe ja Reeli Reinaus, keskmes on keskkonnaminister Agnes, kes on kohe rajatava tuulepargi \u00fcks eestvedajaid, hakkab ootamatult saama \u00e4hvarduskirju. Anon\u00fc\u00fcmne v\u00e4ljapressija n\u00f5uab tuulepargi ehituse seiskamist v\u00f5i muidu teeb ta avalikuks Agnese 15 aasta taguse traagiliselt l\u00f5ppenud peo tagaj\u00e4rjed, kus \u00fcks neljast s\u00f5brannast j\u00e4i teadmata kadunuks.\nKolm peol osalenud s\u00f5brannat \u2013 Agnes, Britt ja Elis \u2013 kes ei ole 15 aastat \u00fcksteist n\u00e4inud, asuvad n\u00fc\u00fcd koos minevikus tuhnima. K\u00f5ik naised kardavad salamisi, et just nemad on Susanna arvatavas surmas s\u00fc\u00fcdi. Mis aga tegelikult Susannaga juhtus? Sarja peaosades on Loviise Kapper, Mariel Korjus ning Carolin Ligi.\nSarja re\u017eiss\u00f6\u00f6r on Ergo Kuld ning kirjutasid Katariina Libe ja Reeli Reinaus. Stsenaariumi konsultant on Tiina Lokk.\nSari esilinastub P\u00d6FFil ning on vaadatav eksklusiivselt Elisa Huubis."}
{"text":"Kolmveerand noortest peab k\u00f5ige ohtlikumaks sotsiaalmeedias ringlevaid pettusiKoost\u00f6\u00f6s SEB Tartu Innovatsioonkeskuse ja Tartu \u00dclikooliga noorte seas l\u00e4bi viidud uuringust selgus, et erinevate pettuse t\u00fc\u00fcpidega ollakse v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti kursis ja k\u00f5ige ohtlikumaks peetakse sotsiaalmeedia kaudu levivaid pettusi.\n56% vastanutest usub, et nemad ei langeks investeerimispettuse ohvriks. Seejuures 43% neist tunnistas, et kokkupuude pettusega on olnud nii neil endil kui ka nende l\u00e4hedastel. Peamise p\u00f5hjusena pettuse ohvriks langemisel toodi v\u00e4lja liigset usaldamist ja detailide mitte m\u00e4rkamist.\n\u201ePettuste ohvriks langemisel on enamasti l\u00e4bivalt tegu kolme p\u00f5hjusega: liigne usaldamine, kiirustamine ja mitte s\u00fcvenemine ning \u00fchiskonna madal teadlikkus \u2013 ei osata n\u00e4ha ohum\u00e4rke. Kahjuks ringleb olenemata vanusest, haridustasemest v\u00f5i muudest n\u00e4itajatest siiski arvamus: \u201eMinuga seda ei juhtu\u201c. T\u00e4na pole k\u00fcsimus aga selles, kas juhtub, vaid millal juhtub. Tasub meeles pidada, et pettuste eest pole kaitstud mitte keegi,\u201c r\u00e4\u00e4kis SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nNoored on erinevate pettuse t\u00fc\u00fcpidega kursis\nLigi pooled intervjueeritud noortest oskasid v\u00e4lja tuua erinevaid pettuse t\u00fc\u00fcpe. Anal\u00fc\u00fcsides j\u00e4rgnevat nimekirja: andmep\u00fc\u00fcgi pettus, identiteedi vargus, auto v\u00f5i elamiskoha rendipettus, t\u00f6\u00f6kohapettus, sotsiaalmeedia pettus, armastuspettus ja usaldusv\u00e4\u00e4rse ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsioonina esinemine - 98% vastanutest tundis \u00e4ra rohkem kui \u00fche v\u00e4ljatoodutest. K\u00f5ige rohkem tunti \u00e4ra t\u00f6\u00f6kohapettust ja sotsiaalmeedia pettust, vastavalt 77% ja 85% vastanutest.\n\u201eKui vaadata \u00fcldist statistikat, siis on n\u00e4ha, et k\u00f5ige v\u00e4hem puutuvad pettustega kokku noored vanuses kuni 25. Sealjuures on ka rahalised kaotused k\u00f5ige v\u00e4iksemad. Lisaks v\u00f5rdlemisi heale teadlikkusele on p\u00f5hjuseks ilmselt ka see, et noortel pole veel kogunenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt s\u00e4\u00e4ste, mist\u00f5ttu on ka petturite huvi nende suhtes v\u00e4iksem. Selles vanusegrupis piirduvad pettused enamasti pettusliku raha vahendamisega v\u00f5i identiteedivargusega,\u201c jagas Kukk.\nLisaks uuriti tudengitelt, millised eelpool nimetatutest pettustest kujutavad tudengitele endile k\u00f5ige suuremat ohtu. Oodatult hinnati k\u00f5ige ohtlikumaks sotsiaalmeedias ringlevaid pettusi, nii arvas ligi kolmveerand (73%) vastanutest.\n\u201eKuna noored kasutavad sotsiaalmeedia keskkondi aktiivselt, on seet\u00f5ttu k\u00f5ik nendes meediumites levitatav neile ka k\u00f5ige suuremaks ohukohaks. Sealseid petuskeeme on tihti keeruline eristada p\u00e4riselust, mist\u00f5ttu tuleb vale ja \u00f5ige info eristamiseks kasutada v\u00e4ga kriitilist m\u00f5tlemist,\u201c s\u00f5nas Kukk.\nKes peaks vastutama?\n48% vastanutest leidis, et pettuse ohvriks langemise eest saab vastutada vaid inimene ise. Toodi v\u00e4lja ka seda, et vastutus lasub ka valitsusel, pankadel ja internetikeskkondade haldajatel, kelle \u00fclesandeks on luua turvaline keskkond ning l\u00e4bi ennetuse ja petturite vastutusele v\u00f5tmise kaitsta tarbijat ohvriks langemise eest.\nLigi kolmandik pettuse ohvriks langedes otseselt ei reageeriks\nKui juba pettuse ohvriks langetakse, siis ligi kolmandik (28%) sellele otseselt ei reageeriks, vaid \u00fcritaks l\u00e4bielatust \u00f5ppida, et samu vigu tulevikus v\u00e4ltida. Politsei poole p\u00f6\u00f6rduks 26%, pangaga v\u00f5taksid \u00fchendust 14% ning \u00f5iguss\u00fcsteemile j\u00e4\u00e4ksid lootma vaid 10% vastanutest.\nViimaseks uuriti, mida saaksid vastajate hinnangul pangad finantspettuste ennetamiseks teha. 22% vastanute hinnangul aitaks pettusi ennetada kahe-astmeline autentimise laiem kasutuselev\u00f5tt. 16% m\u00e4rkis, et pangad peaksid rohkem keskenduma klientide finantspettuste teemal harimisele, n\u00e4iteks l\u00e4bi taskuh\u00e4\u00e4lingute ning koolituste.\n\u201eOlen vastanutega t\u00e4ielikult n\u00f5us. Kahe-astmeline autentimine leiab panganduses j\u00e4rjest laiemat kasutust. Lisaks peame teemale kindlasti ka suuremat t\u00e4helepanu t\u00f5mbama ja leidma selleks atraktiivsemaid viise, et laiema elanikkonna teadlikkust t\u00f5sta ja seel\u00e4bi aidata pettuseid ennetada. K\u00f5ige olulisem pettuste ennetusmeede on just teadmised, mille abil suudame ennast k\u00f5ige paremini kaitsta,\u201c lisas Kukk."}
{"text":"Irja Lutsar: obstruktsioonist riigikogu liivakastisInimesed ikka k\u00fcsivad, mida me seal riigikogus teeme. Parlamendi v\u00e4rske liikmena saan vastata, et harva arutame olulisi teemasid, enamasti p\u00fc\u00fcame obstruktsiooni taluda. Vaatamata p\u00fc\u00fcdlustele obstruktsiooni lahendada pole see \u00f5nnestunud. EKRE on avalikult \u00f6elnud, et selle l\u00f5petamise tingimus on k\u00f5igi kevadel vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude tagasiv\u00f5tmine. Isamaa n\u00f5uab peaministri tagasiastumist. Koalitsioonist on saanud opositsiooni pantvang, kuid ega opositsioon tea, kuidas pantvangidraama \u00e4ra l\u00f5petada.\nV\u00e4ljapressimiseks on pantvangistamist ikka kasutatud, selles pole midagi uut. Siiski pole k\u00f5igil pantvangikriisidel positiivset l\u00f5ppu. Praeguses kriisis j\u00e4\u00e4b mulje, et vaid opositsioonil on valijad ja koalitsioon on riigikogusse lihtsalt kogemata sattunud.\nRiigi\u00f5iguse eksperdid on \u00f6elnud, et koalitsioonil peab olema v\u00f5imalus ellu viia oma eesm\u00e4rke, mida nende valijaid neilt ootavad. Vastasel korral tammub riik paigal, s\u00f5ltumata sellest, kes parasjagu valitseb.\nSaan aru, et obstruktsioon kuulub demokraatlikus riigis opositsiooni t\u00f6\u00f6riistakasti. Demokraatia pole aga kaugeltki mitte korralagedus ega riigikogu ole liivakast, kus erinevat maailman\u00e4gemust arutatakse tasemel, et sina ei andnud mulle oma kiirabiautot, seega mina ei anna sulle oma kallurit.\nKaotada pole meeldiv, aga demokraatlikus riigis j\u00e4\u00e4b alati lootus olla j\u00e4rgmine kord v\u00f5itjate hulgas. Obstruktsiooni ainus lahendus saab olla erakondade omavaheline kokkulepe, mitte v\u00e4gikaikavedu. Kokkulepe aga eeldab, et oma valimistulemust tuleb aktsepteerida.\nPraeguses kriisis j\u00e4\u00e4b mulje, et vaid opositsioonil on valijad ja koalitsioon on riigikogusse lihtsalt kogemata sattunud.\n\nKuidas obstruktsioon riigikogus v\u00e4lja n\u00e4eb? Hiljuti n\u00e4iteks esitas EKRE \u00fche n\u00e4dala jooksul kolm eeln\u00f5u meediav\u00e4ljaannete k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmisest, lisaks 17 eeln\u00f5u tulumaksuseaduse muutmisest, mis \u00fcksteisest erinesid vaid komakoha poolest. Keskerakond esitas viis pensionikindlustuse seaduse muutmise eeln\u00f5u.\nIsamaa fraktsioon aga lisas terve paki eeln\u00f5usid, kus soovitakse, et valitsus loobuks peretoetuste muutmisest. J\u00e4rgmine t\u00f6\u00f6n\u00e4dal j\u00e4tkus samas vaimus \u2013 juba oli p\u00e4evakorras 19 seaduseeln\u00f5u ainu\u00fcksi tulumaksuseaduse muutmiseks. Nende menetlemine koos tavap\u00e4raseks muutunud rohkete protseduuriliste k\u00fcsimustega v\u00f5tab v\u00e4hemalt \u00fche (t)\u00f6\u00f6p\u00e4eva.\nLisaks korduma kippuvatele eeln\u00f5udele on opositsioon esitanud ka valitsuse liikmetele rohkearvuliselt arup\u00e4rimisi. Terve hulk neist on k\u00fcll olulistel teemadel, kuid kas need on praeguses olukorras k\u00f5ige p\u00f5letavamad, on muidugi k\u00fcsitav.\nMitmedki arup\u00e4rimised on aga nii \u00fcldised, et vaevalt k\u00fcsija jaoks probleem selgemaks saab. N\u00e4iteks on EKRE fraktsioon infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo k\u00e4est k\u00fcsinud rohep\u00f6\u00f6rde ning inflatsiooni m\u00f5ju kohta tema juhitava ministeeriumi haldusalale. Rohep\u00f6\u00f6rde m\u00f5ju hindamine n\u00f5uab p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsi ning pole 20 p\u00e4evaga teostatav. Inflatsioon aga m\u00f5jutab kogu \u00fchiskonda ning vaevalt, et see majandus- ja infotehnoloogiaministeeriumi puutumata j\u00e4tab.\nArup\u00e4rimiste tegelik roll on aga iseenda n\u00e4itamine, kuna on lootus, et valijad neid riigikogu istungeid veebist j\u00e4lgivad. Seet\u00f5ttu peavad k\u00f5ned olema v\u00e4rvikad ja emotsionaalselt esitatud. K\u00f5ne seotus arup\u00e4ritava teemaga polegi nii oluline ja nii suurele hulgale esinemistele faktikontrolli keegi nagunii teha ei j\u00f5ua.\nKaotada pole kunagi meeldiv, aga demokraatlikus riigis j\u00e4\u00e4b alati lootus olla j\u00e4rgmine kord v\u00f5itjate hulgas.\n\nVaatajate t\u00e4helepanu k\u00f6idab k\u00f5ne eriti juhul, kui see on rikastatud r\u00e4igete s\u00f5nadega. Koalitsiooni saadikute iseloomustamiseks kasutatavad s\u00f5nad, nagu kaabakas, ajuk\u00e4\u00e4bik, loll, t\u00e4idavad seda eesm\u00e4rki, kuid t\u00f5e huvides peab mainima, et kuuluvad siiski vaid EKRE ja mitte Isamaa ega ka Keskerakonna poliitikute s\u00f5navarasse.\nKas Eestis pole p\u00f5letavaid probleeme, mida riigikogu arutama peaks?\nOn k\u00fcll, aga selleks praegu aega napib. Arup\u00e4rimistele peab valitsus vastama 20 p\u00e4evaga ning esitatud seaduseeln\u00f5usid ei saa ka piiramatult edasi l\u00fckata. Neid saab tagasi v\u00f5tta eeln\u00f5u esitaja, aga seni seda juhtunud pole.\nValitsus on riigieelarve kavandi parlamendile arutamiseks ja kommentaarideks esitanud. On raske n\u00e4ha, kuidas riigikogu eelarve sisulise arutamiseni j\u00f5uab, kui obstruktsioon j\u00e4tkub. Riigikogu peaks arutama, mida teha kuuendat kvartalit j\u00e4rjest langeva majandusega v\u00f5i kust leida vahendeid meie meditsiinis\u00fcsteemi rahastamiseks 2025. aastal. \u00d5hus on ka \u00f5petajate streik. Sellises olukorras ei tohiks parlament tegelda asendustegevusega.\nObstruktsiooni on korduvalt lahendada p\u00fc\u00fctud k\u00fcll riigikogu juhatuses, fraktsioonijuhtide, aga ka erakonna esimeeste kohtumistel. Siiani need koosistumised tulemusi andnud pole ning asjaosalised pole kokkuleppele saanud.\nPraegune paigaltammumine ei tule kasuks ei koalitsioonile ega ka opositsioonile ning k\u00f5ige v\u00e4hem aitab see parandada Eesti \u00fchiskonda. Eesti rahvatants \u00abkaks sammu sissepoole, kaks sammu v\u00e4ljapoole\u00bb on meeleolukas vaatamine tantsupeol, aga mitte riigikogus.\n"}
{"text":"Eesti noolis Danske asjas suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra suuremat summatPeaprokur\u00f6r ei n\u00f5ustu EKRE esimehe v\u00e4itega, et Eesti saanuks \u201e\u00f5igesti tegutsedes\u201c rohkem raha.\nPeaprokur\u00f6r Andres Parmas kinnitas Ekspressile, et Eesti soovis nn Danske Banki rahapesu asjas saada \u00dchendriikidelt m\u00e4rgatavalt suuremat summat kui 50 miljonit dollarit, millest hiljuti teatati.\nTa selgitas, et ameeriklased oleksid eraldanud kobedama summa juhul, kui Eestist saadud t\u00f5endid osutunuks v\u00e4ga olulisteks uurimises, mis USAs k\u00e4is. Paraku ei olnud siinsed t\u00f5endid ameeriklastele m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega.\nParmase hinnangul ei oleks suuremat summat toonud ka see, kui Eesti tarvitanuks edasi Louis Freeh\u2019 lobiteenuseid. Kunagi F\u00f6deraalse Juurdlusb\u00fcroo juhina t\u00f6\u00f6tanud Freeh\u2019 palkas \u00fcle-eelmine rahandusminister, EKRE esimees Martin Helme. Kaja Kallase valitsus l\u00f5petas lepingu Freeh\u2019ga.\n\u201eUSAs on olemas \u00f5igusaktid rahajagamise kohta,\u201c selgitas Parmas. Konfiskeeritud v\u00f5i trahvina m\u00e4\u00e4ratud raha jagamise otsustab USA \u00f5igusaktides etten\u00e4htud raamides sealne justiitsministeerium. \u201eSamas, kui n\u00e4itad huvi \u00fcles ja tuletad ennast viisakalt meelde, siis see suurendab v\u00f5imalust vara jagamise programmist osa saada.\u201c\nParmas kiitis Indrek Tibarit, kes t\u00f6\u00f6tab USAs prokuratuuri esindajana. \u201ePaljudel v\u00e4ikestel riikidel ei ole sellist esindajat. Me oleme ses m\u00f5ttes seal esindatud t\u00e4iesti selgelt \u00fcle oma kaalukategooria ning \u00f5igusata\u0161ee olemasolu on meile kasu toonud, muu hulgas Eesti huvide esindamisel Danske asjas. Freeh\u2019d ei oleks Ameerika kabinettides selles k\u00fcsimuses jutule v\u00f5etud, Tibarit meie \u00f5iguskaitseasutuse t\u00f6\u00f6tajana v\u00f5eti,\u201c nendib Parmas.\n50 miljonit dollarit on Parmase hinnangul v\u00e4\u00e4rt tulemus.\nPeaprokur\u00f6r hindas koost\u00f6\u00f6d USAga Danske asjas heaks. \u201eTaanlastega koost\u00f6\u00f6 nii avatult ei toimunud.\u201c\n50 miljonit dollarit on Parmase hinnangul v\u00e4\u00e4rt tulemus. Siinsete \u00f5igusnormide t\u00f5ttu ei olnud eestlastel asja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele, mida ameeriklased ja taanlased pankuritega trahvi tingimuste \u00fcle pidasid. K\u00f5ige paremal juhul saanuks rahapesu t\u00f5kestamise reegleid rikkunud Dansket Eestis karistada 16 miljoni euroga. See on m\u00e4rgatavalt v\u00e4iksem summa kui ameeriklaste lubatud 50 miljonit dollarit.\n\u201eMeie v\u00f5imalused Danske-sarnast ettev\u00f5tet m\u00f5jutada olid viletsad. Meil j\u00e4i \u00fcle vaid teiste ukse taga kraapida,\u201c tunnistas Parmas.\nPraeguseks on Eesti \u00f5ppinud. T\u00e4navu novembrist hakkavad juriidilistele isikutele kehtima varasemaga v\u00f5rreldes oluliselt suuremad karistusm\u00e4\u00e4rad.\nMartin Helme v\u00e4itis eelmisel n\u00e4dalal ERRile, et Ameerikast raha k\u00fcsimine oli tema algatus. Tegelikult ei olnud see nii. Ekspress on korduvalt kirjutanud, et selle idee pakkus v\u00e4lja USA advokaat Juan Morillo ning teema viis valitsusse hoopis Isamaa liider Urmas Reinsalu, kes toona t\u00f6\u00f6tas justiitsministrina.\nJ\u00fcri Ratase valitsus n\u00e4itaski plaanile rohelist tuld, kusjuures tookord peeti vajalikuks palgata selleks Ameerikas advokaat. V\u00e4lisministeerium soovitas seejuures mitte palgata Louis Freeh\u2019 b\u00fcrood. Ja nagu \u00fctleb peaprokur\u00f6r Parmas, selgus hiljem, et advokaadi kasutamiseks puudus vajadus.\n50 miljonit dollarit on seni Ameerikast veel laekumata. Otsus vajab USA riigidepartemangu heakskiitu ja seda saab vaidlustada Kongressis.\nAmeeriklased n\u00f5uavad, et Eesti kulutaks saadavad miljonid v\u00f5itlusele valgekraelise kuritegevusega ja kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise v\u00f5imekuse suurendamisele, mitte ei jagaks seda riigieelarve kaudu laiali.\nVarem on USA jaganud Eestiga seaduserikkujatelt saadud raha vaid \u00fche korra: aastatetaguses k\u00fcberkelmi Vladimir T\u0161a\u0161t\u0161ini juhtumis laekus ligi 800 000 dollarit."}
{"text":"Ida-Virumaa tulevikukonverentsi saatsid poliitikute lubadused ja ettev\u00f5tjate nurin\u25a0Ida-Virumaa tulevikust r\u00e4\u00e4kival konverentsil j\u00e4id peamiste m\u00e4rks\u00f5nadena k\u00f5lama investeerimiskindlus, haridus ja k\u00f5ik rahaga seotu. \u25a0Taas nenditi, et Ida-Virumaa vajab suuremat t\u00e4helepanu kui seni. J\u00e4rgmised aastad on sealsetele inimestele ja ettev\u00f5tetele murrangulised.Kaja Kallas ja kolm peamist eesm\u00e4rkiPeaminister Kaja Kallase s\u00f5nul on riigil Ida-Virumaal\u00a0\u00a0kolm p\u00f5hieesm\u00e4rki.\u00a0 Nendeks on n\u00fc\u00fcdisaegse majanduse arendamine, k\u00f5rgepalgaliste t\u00f6\u00f6kohtade loomine ja eestikeelsele haridusele \u00fcleminek. Nende eesm\u00e4rkide elluviimiseks on vaja maakonnas muudatused teha - ka need, mis ei pruugi k\u00f5ikidele meeltm\u00f6\u00f6da olla. \u201eOn inimlik karta muutusi, kuid iga muutus k\u00e4tkeb endas ka v\u00f5imalusi. Olen kindel, et m\u00f5ne aasta p\u00e4rast on Ida-Virumaa Eesti k\u00f5ige innovaatilisem ja k\u00f5ige etteja kolm peamist eesm\u00e4rkiv\u00f5tlikum piirkond, kui neid muutusi \u00f5igesti teha,\u201c s\u00f5nas ta.Selleks on loodud \u00f5iglase \u00fclemineku fond, et oleks olemas seemneraha, millega teha maakonda uusi investeeringuid ja meelitada sinna uusi t\u00f6\u00f6kohti. Fondi suurus on 153 miljonit eurot. \u201eEesti on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks riigiks. Ida-Virumaal on siinkohal oluline roll. Tuleb arvestada, et lisaks kliimamuutustele on suurim katsumus liikuda p\u00f5levkivilt \u00fcle taastuvenergiale, mis teeks hinnad ka soodsamaks,\u201c \u00fctles Kallas. Peaminister r\u00f5hutas, et riigi jaoks on oluline, et maakonda loodaks k\u00f5rgepalgalisi t\u00f6\u00f6kohti. \u201eTargad t\u00f6\u00f6kohad s\u00fcnnivad siis, kui tehakse koost\u00f6\u00f6d teadusega. Suuname selleks teadusesse rohkem raha. Samuti investeerime inimeste t\u00e4iendkoolitustesse, loome uusi taseme\u00f5ppe tasemekavasid ja suuname sinna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid,\u201c m\u00e4rkis Kallas.Kallase s\u00f5nul on maakonnas palju tublisid inimesi, kellel on v\u00e4ga spetsiifilised oskused. \u201ePeame siia meelitama t\u00f6\u00f6stusi, kus oleks vaja sarnaste oskustega inimesi. Tahame, et Ida-Virumaa oleks atraktiivne investoritele, ettev\u00f5tetele ja et elukeskkond ka paraneks,\u201c \u00fctles ta. Kallas lisas, et t\u00f6\u00f6kohtade loomise puhul on v\u00e4ga oluline just elukeskkond. \u201eIlmselt m\u00f5tlevad praegu paljud inimesed, et miks peaksin just Ida-Virumaale t\u00f6\u00f6le tulema? Fondis on selge tegevussuund, et seda parandada. N\u00e4iteks tahame v\u00e4hendada p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuste kahjulikke keskkonnam\u00f5jusid,\u201c \u00fctles peaminister.Maakonda investeerida on ohutuKallase s\u00f5nul on veel v\u00e4ga palju teha selleks, et kogu fondi raha \u00e4ra kasutada. \u201eKriitika on, et oleme olnud liiga aeglased. L\u00f5ppt\u00e4htaeg fondi raha kasutamiseks on 2029. aasta, peame suutma kiiresti tegutseda investeeringute vaates. Ei saa mainimata j\u00e4tta, et investeeringute otsuseid m\u00f5jutab ilmselgelt naaber ja agressorriik Venemaa, kes peab praegu meie teises naaberriigis s\u00f5da,\u201c \u00fctles Kallas. Ta lisas, et tahab anda v\u00e4lisriikidele s\u00f5numi, et Ida-Virumaale investeerimine on tasuv ja ohutu. Viimase teemana puudutas peaminister eestikeelsele haridusele \u00fcleminekut. \u201eEestikeelsele haridusele \u00fcleminek on \u00fclioluline, et oleksime \u00fchtses inforuumis. J\u00e4rgmisel aastal alustame seda protsessi, oleme eraldanud selleks veel t\u00e4iendavalt raha ja suurendame keele\u00f5pet,\u201c kirjeldas Kallas tulevikuplaane.Kallas \u00fctles, et tema peamine eesm\u00e4rk on, et Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel poleks vastandumist. \u201eMaakonna emotsionaalne seotus muu Eestiga on suurenenud,\u201c s\u00f5nas peaminister.Erik Gamzejev ja liigne maksukoormusP\u00f5hjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev r\u00e4\u00e4kis sellest, et riik ei keskendu piisavalt maakonna arendamisele. Eelmisel aastal maksid Gamzejevi s\u00f5nul p\u00f5levkiviettev\u00f5tted 670 miljonit euro v\u00e4\u00e4rtuses keskkonnamakse. \u201eTagasi maakonda investeeriti umbes 10 miljonit eurot.\u201c Gamzejev lisas, et enne valimisi \u00fctlesid k\u00f5ik kandideerivad poliitikud, et keskkonnatasud peavad investeeringutena Ida-Virumaale tagasi tulema. \u201eP\u00e4rast valimisi polnud sellest aga enam juttugi.\u201c Tema arvates peaks riik p\u00f5levkiviettev\u00f5tteid v\u00e4hem maksustama, sest need on ainsad, kes maakonna elanikele p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6d pakuvad. \u201eIlma nendeta oleks olukord tunduvalt nukram.\u201cIda-Virumaal elab 2021. aasta seisuga 131 775 inimest. \u201eSuhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r on meie maakonnas 38,3%. See t\u00e4hendab, et iga kolmas Ida-Virumaa elanik on omadega h\u00e4das,\u201c tunnistas Gamzejev.Eesti keskmine suhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r on 22,8%. Seega on maakonnas kahjuks palju inimesi, kellel on rahaliselt raske. \u201eT\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r on 12,1%. See on juba mitmeid aastaid p\u00fcsinud riigi suurim.\u201c Gamzejev viitas peaminister Kaja Kallase ettekandele, kus Kallas \u00fctles, et riigi prioriteet on muuta Ida-Virumaa Eesti k\u00f5ige innovaatilisemaks ja ettev\u00f5tlikumaks piirkonnaks. \u201eSama juttu Ida-Virumaa kiirest arengust on r\u00e4\u00e4gitud v\u00e4hemalt 20 aastat. Pidevalt on midagi viltu l\u00e4inud ja maakonna heaks tehakse v\u00e4hem, kui loodetk.\u201c Gamzejevi s\u00f5nul peaks riik keskenduma maakonna arendamisele, mitte sellest ainult r\u00e4\u00e4kima. Ida-Virumaa keskmine brutopalk oli t\u00e4navu II kvartalis 1504 eurot, mediaanpalk 1204 eurot.K\u00fcllalt k\u00f5rge brutopalk on seal t\u00e4nu maakonna suurele avaliku sektori osakaalule, sinna alla kuuluvad haiglad, koolid, p\u00e4\u00e4stekomandod jne.\u00a0\u00a0Katri Raik ja eestikeelne haridusKatri Raik tunnistas konverentsil, et oli n\u00f5us linnavolikogu ametnikele preemiat maksma, kui nad vastutasuna n\u00f5ustuvad Raigi pakutud logoga \u201eEuroopa algab Narvast\u201c. Esialgu keeldus Raik linnavolikogu t\u00f6\u00f6tajatele preemiat maksmast, sest endise linnapea hinnangul nad seda ei v\u00e4\u00e4rinud. Raigi s\u00f5nul oli see tema viimane korruptiivne tegu ja ta ei kahetse seda. \u201eNarvast algab Euroopa ning meil on vastutus selle t\u00fckikese maa eest. Oleme t\u00e4na \u00f5nnelikud selle \u00fcle, et \u00f5iglase \u00fclemineku fondist enamik raha on l\u00e4inud teadusesse. \u00dcleminek Narvas kestab kaua ning viie aastaga suurt muutust ei too,\u201c lausus ta. Raigi arvates on teadusesse panustamine v\u00e4ga oluline ja temagi kavatseb l\u00e4bida eesti keele \u00f5petaja mikrokraadiprogrammi. P\u00e4rast seda kavatseb ta hakata eesti keele \u00f5petajaks.Riigig\u00fcmnaasiumid on toonud Raigi s\u00f5nul Ida-Virumaale uue hingamise. \u201eMind hirmutab see jutt, et seadust tuleb t\u00e4ita, aga me ei saa seda teha, sest \u00f5petajaid ei ole.\u201c Ta meenutas aega, kui ta oli veel haridusminister T\u00f5nis Lukase asekantsler. \u201e1994. aastast on r\u00e4\u00e4gitud, et me ei saa eestikeelsele haridusele \u00fcle minna, sest meil on Narva. Jah, t\u00f5si, Narva 300 \u00f5petajat ei vasta n\u00f5uetele,\u201c nentis ta.Miks aga ei ole Narva \u00f5petajad keelt \u00e4ra \u00f5ppinud? Raik n\u00e4eb p\u00f5hjusena seda, et koolid ja kohalikud omavalitsused ei ole niiv\u00f5rd toetavad. Praegu \u00f5pib sada Narva \u00f5petajat eesti keelt. \u201eSee on v\u00f5imalik k\u00fcll. Samal ajal toimub ka \u00f5petajate \u00fcmber\u00f5pe.\u201c\u00a0\u00a0Kristjan Piilmann\u00a0 ja klaaslaeprobleem\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 Viru Keemia Grupi n\u00f5ukogu liikme Kristjan Piilmanni s\u00f5nul on investoritele k\u00f5ige turvalisem praegu investeerida USA-sse, sest kogu kapital liigub sinna. Eesti liigitub investeerimismaailmas frontier'i ehk \u00e4\u00e4remaa kategooriasse, mis teeb selle investoritele veelgi ebas\u00fcmpaatsemaks. \u201eIgal fondijuhil v\u00f5i investoril on piirid, kui palju raha v\u00f5ib ta erinevatesse kategooriatesse panna. Eesti puhul on paljude invesja klaaslaeprobleemtoritega r\u00e4\u00e4kides ees klaaslagi, sest nende sellise kapitali paigutamine, mis on suunatud \u00e4\u00e4remaa kategooriasse, on ammu juba t\u00e4is. Neil pole raha, mida sinna suunata.\u201cParaku on s\u00f5ja t\u00f5ttu investorite riigiriski tunnetus m\u00e4rgatavalt muutunud. Kui Piilmannilt k\u00fcsiti, mida siis teha selleks, et Eesti ei kuuluks enam frontier'i kategooriasse, vastas ta, et ei saagi suurt midagi teha. \u201eMeiega samas paadis on enamik N\u00f5ukogude Liidu all olnud riike.Peab lootma ja p\u00fc\u00fcdlema selle poole, et Eestis paraneb elatustase ja majanduslik seis samuti,\u201c lisas Piilmann.T\u00f6\u00f6tame olemasolevategaPiilmanni s\u00f5nul ei ole m\u00f5tet loota, et keegi j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul suurelt Ida-Virumaale investeerima hakkab. \u201ePeame t\u00f6\u00f6tama olemasolevate ettev\u00f5tetega ja julgustama neid rohkem investeerima.\u201c Piilmann toonitas, et riik peaks julgemalt laenu v\u00f5tma.\u00a0Pankur ja piirkonna eri varjundid\u201eKuidas sa saad \u00e4riplaani Ida-Virumaale teha, kui sa n\u00e4iteks ei tea, kas p\u00f5levkivi v\u00f5ib kaevandada v\u00f5i ei v\u00f5i?\u201c k\u00fcsis konverentsil Coop Panga finantsjuht Paavo Truu. Truu tunnistas, panga\u00e4ris m\u00e4\u00e4ravad v\u00e4ga palju just riskid. Riskide puhul on j\u00e4llegi v\u00e4ga olulised baasm\u00e4\u00e4rad ja riskipreemia. Coop Pank ei erista riskide m\u00f5ttes Saaremaad ega Sillam\u00e4ed. \u201eSellist juttu, et Saaremaa oleks parem ja Sillam\u00e4e halvem, kindlasti ei ole.\u201c Igal asukohal on Truu s\u00f5nul oma eelised ja n\u00f5rgad kohad. Kuigi Saaremaa ja Sillam\u00e4e on samasuguse riskiga, siis tegevusala m\u00f5ttes on kindlasti need kohad erinevad, lisas ta. Truu t\u00f5i Ida-Virumaa trumpidena esile maavaradega seotud kompetentsi, tugeva energiataristu, t\u00f6\u00f6j\u00f5u, suured alad NIMBY (ingl not in my backyard ehk mitte minu tagahoovi) tegevuste jaoks ja rannajoone kahes k\u00fcljes.Negatiivse aspektina nentis Truu, et b\u00fcrokraatia aina kasvab Eestis, ja kui riik soovib Ida-Virumaad edendada, tuleks ettev\u00f5tjaid v\u00f5imalikult v\u00e4he segada. R\u00e4\u00e4kides toimetulekutoetustest, arvab Truu, et k\u00f5ige suurem abi, mida riik saab elanikele tagada, on korralik t\u00f6\u00f6koht.\u00a0\"\u201eSuhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r on meie maakonnas 38,3%.\"Ida-Virumaa konverentsil toimus ka poliitikute debatt, mida saab vaadata Delfi \u00c4rilehe veebist. Katri RaikIris K\u00fcbarsepp;Sanne Sigrid Taveter;Piret Lepik"}
{"text":"Obstruktsioonist riigikogu liivakastisPraegune paigaltammumine ei tule kasuks ei koalitsioonile ega ka opositsioonile ning k\u00f5ige v\u00e4hem aitab see parandada Eesti \u00fchiskonda.Inimesed ikka k\u00fcsivad, mida me seal riigikogus teeme. Parlamendi v\u00e4rske liikmena saan vastata, et harva arutame olulisi teemasid, enamasti p\u00fc\u00fcame obstruktsiooni taluda. Vaatamata p\u00fc\u00fcdlustele obstruktsiooni lahendada pole see \u00f5nnestunud. EKRE on avalikult \u00f6elnud, et selle l\u00f5petamise tingimus on k\u00f5igi kevadel vastuv\u00f5etud seaduseeln\u00f5ude tagasiv\u00f5tmine. Isamaa n\u00f5uab peaministri tagasiastumist. Koalitsioonist on saanud opositsiooni pantvang, kuid ega opositsioon tea, kuidas pantvangidraama \u00e4ra l\u00f5petada.V\u00e4ljapressimiseks on pantvangistamist ikka kasutatud, selles pole midagi uut. Siiski pole k\u00f5igil pantvangikriisidel positiivset l\u00f5ppu. Praeguses kriisis j\u00e4\u00e4b mulje, et vaid opositsioonil on valijad ja koalitsioon on riigikogusse lihtsalt kogemata sattunud.Riigi\u00f5iguse eksperdid on \u00f6elnud, et koalitsioonil peab olema v\u00f5imalus ellu viia oma eesm\u00e4rke, mida nende valijaid neilt ootavad. Vastasel korral tammub riik paigal, s\u00f5ltumata sellest, kes parasjagu valitseb.Saan aru, et obstruktsioon kuulub demokraatlikus riigis opositsiooni t\u00f6\u00f6riistakasti. Demokraatia pole aga kaugeltki mitte korralagedus ega riigikogu ole liivakast, kus erinevat maailman\u00e4gemust arutatakse tasemel, et sina ei andnud mulle oma kiirabiautot, seega mina ei anna sulle oma kallurit.Kaotada pole meeldiv, aga demokraatlikus riigis j\u00e4\u00e4b alati lootus olla j\u00e4rgmine kord v\u00f5itjate hulgas. Obstruktsiooni ainus lahendus saab olla erakondade omavaheline kokkulepe, mitte v\u00e4gikaikavedu. Kokkulepe aga eeldab, et oma valimistulemust tuleb aktsepteerida.Kuidas obstruktsioon riigikogus v\u00e4lja n\u00e4eb? Hiljuti n\u00e4iteks esitas EKRE \u00fche n\u00e4dala jooksul kolm eeln\u00f5u meediav\u00e4ljaannete k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmisest, lisaks 17 eeln\u00f5u tulumaksuseaduse muutmisest, mis \u00fcksteisest erinesid vaid komakoha poolest. Keskerakond esitas viis pensionikindlustuse seaduse muutmise eeln\u00f5u.Isamaa fraktsioon aga lisas terve paki eeln\u00f5usid, kus soovitakse, et valitsus loobuks peretoetuste muutmisest. J\u00e4rgmine t\u00f6\u00f6n\u00e4dal j\u00e4tkus samas vaimus - juba oli p\u00e4evakorras 19 seaduseeln\u00f5u ainu\u00fcksi tulumaksuseaduse muutmiseks. Nende menetlemine koos tavap\u00e4raseks muutunud rohkete protseduuriliste k\u00fcsimustega v\u00f5tab v\u00e4hemalt \u00fche (t)\u00f6\u00f6p\u00e4eva.Lisaks korduma kippuvatele eeln\u00f5udele on opositsioon esitanud ka valitsuse liikmetele rohkearvuliselt arup\u00e4rimisi. Terve hulk neist on k\u00fcll olulistel teemadel, kuid kas need on praeguses olukorras k\u00f5ige p\u00f5letavamad, on muidugi k\u00fcsitav.Mitmedki arup\u00e4rimised on aga nii \u00fcldised, et vaevalt k\u00fcsija jaoks probleem selgemaks saab. N\u00e4iteks on EKRE fraktsioon infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo k\u00e4est k\u00fcsinud rohep\u00f6\u00f6rde ning inflatsiooni m\u00f5ju kohta tema juhitava ministeeriumi haldusalale. Rohep\u00f6\u00f6rde m\u00f5ju hindamine n\u00f5uab p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsi ning pole 20 p\u00e4evaga teostatav. Inflatsioon aga m\u00f5jutab kogu \u00fchiskonda ning vaevalt, et see majandus- ja infotehnoloogiaministeeriumi puutumata j\u00e4tab.Arup\u00e4rimiste tegelik roll on aga iseenda n\u00e4itamine, kuna on lootus, et valijad neid riigikogu istungeid veebist j\u00e4lgivad. Seet\u00f5ttu peavad k\u00f5ned olema v\u00e4rvikad ja emotsionaalselt esitatud. K\u00f5ne seotus arup\u00e4ritava teemaga polegi nii oluline ja nii suurele hulgale esinemistele faktikontrolli keegi nagunii teha ei j\u00f5ua.Vaatajate t\u00e4helepanu k\u00f6idab k\u00f5ne eriti juhul, kui see on rikastatud r\u00e4igete s\u00f5nadega. Koalitsiooni saadikute iseloomustamiseks kasutatavad s\u00f5nad, nagu kaabakas, ajuk\u00e4\u00e4bik, loll, t\u00e4idavad seda eesm\u00e4rki, kuid t\u00f5e huvides peab mainima, et kuuluvad siiski vaid EKRE ja mitte Isamaa ega ka Keskerakonna poliitikute s\u00f5navarasse.Kas Eestis pole p\u00f5letavaid probleeme, mida riigikogu arutama peaks?On k\u00fcll, aga selleks praegu aega napib. Arup\u00e4rimistele peab valitsus vastama 20 p\u00e4evaga ning esitatud seaduseeln\u00f5usid ei saa ka piiramatult edasi l\u00fckata. Neid saab tagasi v\u00f5tta eeln\u00f5u esitaja, aga seni seda juhtunud pole.Valitsus on riigieelarve kavandi parlamendile arutamiseks ja kommentaarideks esitanud. On raske n\u00e4ha, kuidas riigikogu eelarve sisulise arutamiseni j\u00f5uab, kui obstruktsioon j\u00e4tkub. Riigikogu peaks arutama, mida teha kuuendat kvartalit j\u00e4rjest langeva majandusega v\u00f5i kust leida vahendeid meie meditsiinis\u00fcsteemi rahastamiseks 2025. aastal. \u00d5hus on ka \u00f5petajate streik. Sellises olukorras ei tohiks parlament tegelda asendustegevusega.Obstruktsiooni on korduvalt lahendada p\u00fc\u00fctud k\u00fcll riigikogu juhatuses, fraktsioonijuhtide, aga ka erakonna esimeeste kohtumistel. Siiani need koosistumised tulemusi andnud pole ning asjaosalised pole kokkuleppele saanud.Praegune paigaltammumine ei tule kasuks ei koalitsioonile ega ka opositsioonile ning k\u00f5ige v\u00e4hem aitab see parandada Eesti \u00fchiskonda. Eesti rahvatants \u00abkaks sammu sissepoole, kaks sammu v\u00e4ljapoole\u00bb on meeleolukas vaatamine tantsupeol, aga mitte riigikogus.\"Kaotada pole kunagi meeldiv, aga demokraatlikus riigis j\u00e4\u00e4b alati lootus olla j\u00e4rgmine kord v\u00f5itjate hulgas.\"\"Praeguses kriisis j\u00e4\u00e4b mulje, et vaid opositsioonil on valijad ja koalitsioon on riigikogusse lihtsalt kogemata sattunud.\"IRJA LUTSAR, RIIGIKOGU LIIGE, EESTI 200"}
{"text":"Terminali osanik Raido Raudsepp: elektriauto pole ainus viis maailma p\u00e4\u00e4staKiire kasvuga suurettev\u00f5tja - TERMINAL ASK\u00e4rknas endisest Tartu naftabaasist \u00fcle-eestiliseks ettev\u00f5tteks kasvanud Malle Raudsepa ning ta poegade Raido ja Rauno Raudsepa perefirma Terminal ASi pikem plaan on t\u00f6\u00f6tada end Eesti juhtivaks energiam\u00fc\u00fcjaks.Aga praegu tuleb tegutseda siiski l\u00fchema plaani j\u00e4rgi samm-sammult, sest aeg on \u00e4rev ja poliitelu heitlik.Raido Raudsepp, mis on K\u00e4rknas teie selja taga nendes suurtes mahutites, millel peal uhke kiri \u00abEesti k\u00fctusepank\u00bb?Me olemegi Eesti k\u00fctusepank, neis mahutites on 30 miljonit liitrit diislik\u00fctust ja bensiini, mis on Eesti kriisitagavara. Tallinnas on meil hoiul veel ligi k\u00fcmme miljonit liitrit strateegilist k\u00fctusevaru, nii et tuleme k\u00f5igi varudega toime keskeltl\u00e4bi 13 p\u00e4eva. Tallinnas hoiustame lisaks lennukipetrooli, seegi varu on meil eelmisest aastast, esimest korda Eesti ajaloos. Kriisi korral saame ka paar p\u00e4eva lennata.Osa meie teenindusjaamadest on Eesti kriisitanklad. Kui valitsus ja Eesti varude keskus annavad korralduse, et sealt peab varusid v\u00e4lja andma, siis seda ka teeme.Teistelgi k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatel on riigireservi, n\u00e4iteks Paldiskis ning mingi osa Muugal. Eesti suuremad varud on siiski v\u00e4lisriikides: Soomes, Rootsis, isegi Taanis. Varu peab olema, eriti praegu s\u00f5jaga silmitsi seisvas Euroopas.Mis autoga ise s\u00f5idate, kas sel on sisep\u00f5lemismootor v\u00f5i olete astunud elektriautoga uue ajastusse?Minu auto on diisel-elekter.Natuke olete juba murdunud selles osas?Ei, ma pole murdunud, lihtsalt parim pakkumine tuli sellele autole. Minu auto paaki l\u00e4heb ikka diislik\u00fctus ja paak on 85-liitrine. Aga passis on diisel-elekter, see on mingi h\u00fcbriidi versioon, v\u00e4ga hea auto.Kas elektriautod teevad teid kui k\u00fctusem\u00fc\u00fcjat \u00e4revaks?Olen uute tuultega autot\u00f6\u00f6stuses rahul. Peame arvestama t\u00f5siasjaga, et fossiilk\u00fctuste maailm saab ligi saja aasta p\u00e4rast l\u00e4bi, meil on alternatiive vaja. Viimase kahesaja aastaga on maailmas inimeste arv viiekordistunud. Tulebki alternatiividele \u00fcle minna, sest meil ei j\u00e4tku fossiilk\u00fctust sellisele hulgale inimestele.Berliinis septembris peetud automessil olid l\u00f5viosas elektriautod.Messil n\u00e4idataksegi uusi asju. Arvan, et sisep\u00f5lemismootoriga autod ei kao 20-30 aasta jooksul kuhugi. Alternatiivmootoriga autosid tuleb juurde, see ongi normaalne. See peabki nii minema, sest kui r\u00e4\u00e4gime k\u00fctuse puhul tarbimise tipust, siis sellist asja ei ole - tarbimine aina kasvab. Ja m\u00f5elge sellele, kui ka India ja Aafrika inimestele muutuvad isiklikud s\u00f5iduautod v\u00f5imalikuks. Mis see siis veel tarbimisega teeb?Elektriauto on t\u00e4iesti okei. K\u00fcsimus on vaid selles, kas ja kuidas elektriauto meie kliimas igas olukorras toimib. Soojemates kohtades pole sellega suuremat h\u00e4da. Aga meil on ka l\u00f6rts, lumi, k\u00fclm - ja siis elektriauto seda passis lubatud l\u00e4bis\u00f5itu ei paku. Linnaautona, pere teise autona on v\u00e4ike elektriauto v\u00e4ga hea. See on nagu elektrit\u00f5uks, teedki v\u00e4ikseid otsi. Aga kuna mul on kolm last ja koer ning mul on vaja suvilas k\u00e4ia ja m\u00f6\u00f6da Eestit ringi liikuda, siis mina j\u00e4\u00e4n praegu ikka diisli peale.Sest diiselauto on odavam? Odavam kindlasti, aga mitte ainult selle p\u00e4rast. Diiselmootoriga auto on k\u00f5ige t\u00f6\u00f6kindlam. Ma ei saa oma elu \u00fcles ehitada sellele, et pean kogu aeg m\u00f5tlema, kust saan autole juhtme taha. Kodus ja t\u00f6\u00f6l on juba praegu jube palju juhtmeid, igasugused laadijad. Ja siis tuleb \u00fcks juhe veel juurde. Lisaks r\u00e4\u00e4gime k\u00f5rgetest elektrihindadest, elektrikatkestustest.Ka operatiivs\u00f5idukite puhul tuleb hoida v\u00e4ga tagasihoidlikku joont, et me ei teeks rumalusi. Operatiivs\u00f5iduk peab valmis olema igas olukorras. Kui mu l\u00e4hedasel on vaja kiiresti haiglasse saada, aga \u00f6eldakse, et ei saa praegu tulla, kiirabiauto laeb ... Suur pilt on ilus, aga on kitsaskohad, mis v\u00f5ivad olla v\u00e4ga karmid. Neile tuleb m\u00f5elda.Samas valmistute elektriautode tulekuks. Terminal teatas mullu, et rajab 2024. aasta l\u00f5puks \u00fcle Eesti 73 kiirlaadimispunkti.Meie t\u00fctarettev\u00f5te eTerminal arendab elektrilaadijaid ja paigaldab neid jaamadesse. Tegeleme alternatiivsete k\u00fctustega, see on tulevik. Seda ei juhtu kohe t\u00e4na, aga paarik\u00fcmne aasta pildis tulevad muutused. Kui drastilised ja kui suured, seda ei tea keegi - praegu pole meile ette antud mingit poliitilist raamistikku, kuhu poole peaksime meie, mootorienergia m\u00fc\u00fcjad, suuna v\u00f5tma.Kuid varakevadel levis kulutulena uudis, et Euroopa Liit tahab aastast 2035 keelustada bensiini- ja diiselmootoritega autod.Vaat ei ole nii. On lubatud ka alternatiivsed, t\u00e4ielikult j\u00e4\u00e4tmetest toodetud s\u00fcnteetilised k\u00fctused, mis sobivad praegustesse tanklatesse v\u00e4ga h\u00e4sti. On ju olemas v\u00e4ga hea alternatiiv, parafiinne diislik\u00fctus ehk HVO, mis on pea 90 protsenti s\u00fcsinikuneutraalne, m\u00fc\u00fcme seda m\u00f5nes oma jaamas.Meil on alternatiivid juba olemas, praegu ei pea minema tingimata elektriautole \u00fcle, kui tahad keskkonda s\u00e4\u00e4sta. Ka ei saa k\u00f5iki inimesi sundida ostma 50 000 - 60 000 eurot maksvat elektriautot, no ei ole v\u00f5imalik, kust inimesed selle raha v\u00f5tavad? R\u00e4\u00e4kimata olematust laadimistaristust.Pealegi on uued sisep\u00f5lemismootorid \u00fclimalt \u00f6konoomsed. \u00dclevaatusel sellise uue sisep\u00f5lemismootoriga auto CO2 m\u00f5\u00f5tes vaatab sealt tihti vastu null. Mootorid on 1-1,2-liitrised, liiguvad v\u00e4ga h\u00e4sti. Julgen v\u00e4ita, et need pisikese mootoriga fossiilk\u00fctusega autod on palju v\u00e4iksema keskkonna jalaj\u00e4ljega kui elektriauto. Selline auto on turvaline, kindel, v\u00f5tab \u00fcliv\u00e4he k\u00fctust - kui sellega s\u00f5ita 15-20 aastat, siis ongi selle jalaj\u00e4lg keskkonnale see, mida peaks tegelikult taotlema.Euroopa liigub elektriautode teed. Mis sakslane teeb? Vahetab iga kolme aasta tagant auto v\u00e4lja. See t\u00e4hendab, et keskkonnale teeb ta ainult kahju. Kui s\u00f5ita autoga 15- 20 aastat, tasub see end \u00e4ra. Elektriauto ei kesta aga praegu nii kaua. Kui iga kolme aasta tagant vahetan elektrika uue vastu v\u00e4lja ja vana saadan kuskile Baltikumi - see on jama. See on propaganda, siin k\u00fcll \u00fctlen stopp. Loomulikult on autotootjate soov v\u00f5imalikult palju m\u00fc\u00fca, aga m\u00f5tleme ise, \u00e4rme jookseme massina kaasa.Aga kuidas teie 73 kiirlaadimiskohaga ikkagi l\u00e4heb?\u00dcks on siin K\u00e4rknas n\u00e4iteks, lisaks Tallinnas, J\u00f5hvis. Ligi k\u00fcmme oleme neid paigaldanud. Paigaldame laadijaid eelk\u00f5ige oma teenindusjaamadesse, aga asi on selles, et elektriautosid ei tule nii kiiresti juurde. Laadijate paigaldamine ja laadimise pakkumine ei ole praegu mingi \u00e4ri, pigem on see \u00fchiskondlik tegevus.Kuid tahame enda juures hoida kliendid, kes elektriauto soetavad. Kohvikutega jaamade juures on laadija v\u00e4ga hea: inimene tuleb, paneb auto laadima, v\u00f5tab tassi kohvi, s\u00f6\u00f6b prae ja ongi meeldiv \u00fchendatud kasulikuga. Aga paigaldada laadijaid iga t\u00e4nava nurgale - arvan, et need ei leia tulevikus kasutust. Sellisel taristul peab olema mingi s\u00fcnergia, laadija peab olema tarbijale loogilises asukohas.Ja siis veel amprid! Praegu k\u00e4ib ka Eestis kardinate taga v\u00f5idujooks ampritele. On selge, et me ei saa ega suuda kogu riiki v\u00f5imsate kaablite p\u00e4rast \u00fcles kaevata, et need igale poole j\u00f5uaks, teatud limiidid ja piirangud on ees. Kiirlaadija tahab v\u00e4hemalt 200 amprit saada, kodumajapidamises on heal juhul 25 amprit. Seega tuleb majapidamistel t\u00f5en\u00e4oliselt leppida aeglase laadimisega.Terminalil on praegu 45 tanklat, kodulehtede andmetel Olerexil \u00fcle saja, Circle K-l 77, Nestel 62, Alexelal 105. Mis edasi, mis on Terminali plaan?Tanklate arvukus on \u00fchelt poolt oluline ja teisalt ei ole ka. Oluline on, et piirkonnakeskused oleksid jaamadega kaetud. Aga m\u00f5nes v\u00e4ikelinnas korraga paari-kolme teenindusjaama omada pole enam rentaabel.Oleme oma 45 jaama \u00fcles pannud kaheksa aastaga, see on erakordne kiirus. See t\u00e4hendab, et Eesti k\u00fctuseturul oli teatud \u00f5hk sees, et meiesugune sai jaeturule tulla.Edasi on plaan v\u00e4ga lihtne: tahame k\u00f5ik piirkonnakeskused oma jaamadega \u00e4ra katta. Me ei taha teha tavalist tanklat, soovime korralikku teenindusjaama, kus on energiat erinevatele mootoritele ehk rohegaasid, fossiilk\u00fctused, elekter.Tuleviku tankla on pigem t\u00e4isteenindusjaam, v\u00e4ikeses kohas on see nagu k\u00fclakeskus, kust saab k\u00f5ike, isegi sularaha, nagu meil juba praegu. Kui saaks m\u00fc\u00fca ka k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiravimeid nagu mujal maailmas, siis oleks maainimestel elu parem. Autonoomse toitega teenindusjaam, mis m\u00fc\u00fcb k\u00f5ike esmat\u00e4htsat ja peab vastu kriisidele - Eestis on pigem selliseid kohti vaja. Igale poole automaatjaamakesi p\u00fcsti panna - arvan, et see on m\u00f6\u00f6danik.Eestis on 550 tanklat ja 1,3 miljonit elanikku, Leedus on 600 tanklat ja 2,8 miljonit elanikku. Meil on palju tanklaid, konkurents on tihe. Usun, et meiesuguse turule tulek ja kodumaise kapitali turul hoidmine on p\u00e4ris oluline.Kas Eesti on tanklaid t\u00e4is v\u00f5i mahub siia veel \u00fcht-teist?Tuleb j\u00e4lgida, kuidas teed-taristud muutuvad. Kui mingi trass muutub, muutub ka olukord, hea n\u00e4ide on Anna, kust suur trass enam l\u00e4bi ei l\u00e4he. N\u00fc\u00fcd on uus trass, aga M\u00e4olt Tallinnani on esimesed tanklad J\u00fcris. Sellep\u00e4rast hakkamegi varsti Tallinna-Tartu keskpunkti M\u00e4ek\u00fcla vana piimat\u00f6\u00f6stuse juurde uut suuremat jaama ehitama. V\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida k\u00fcll, et Tallinna-Tartu tee muutub tulevikus l\u00fchemaks, aga tualetti tahab inimene ikka minna v\u00f5i pudeli vett osta. Tallinna-Tartu tee keskel peab \u00fcks n\u00fc\u00fcdisaegne teenindusjaam olema ja lahendame selle asja \u00e4ra.Oleme \u00fcle v\u00f5tnud \u00fcksikuid maajaamu ja teinud need t\u00e4nap\u00e4evasteks teenindusjaamadeks. \u00dcksikud tegijad mingil ajal paraku l\u00f5petavad oma tegevuse. Nad v\u00f5ivad isegi hea koha peal olla, aga nad ei suuda \u00fcksikuna konkurentsile vastu pidada. Juba \u00fcks moodne kohvimasin maksab 15 000 eurot - kui seda investeeringut ei suudeta teha, siis inimene tanklasse naljalt sisse ei keera.Kohvimasinast r\u00e4\u00e4kides - miks on kohv tanklates nii kallis, kohviliiter maksab mitu korda rohkem kui k\u00fctuseliiter.Tuleb arvestada, mis hinnaga ostame ube, mis piim sinna l\u00e4heb ja ka energiakulud m\u00e4ngivad oma osa. Elu on igal pool kallimaks l\u00e4inud, linnas kohvikus maksame kohvi eest kolmneli eurot. Meil maksab tanklas kohv 2-2,5 eurot. Ei tea pea \u00fchtegi asja, mis viimasel ajal odavamaks oleks l\u00e4inud. \u00dcle\u00fcldine inflatsioon m\u00f5jutab ka kohvi hinda tanklas.Kui lihtne v\u00f5i keeruline on Eestis ettev\u00f5tlusega tegeleda?Me pole kunagi saanud \u00fchtegi toetust ja me ka pole arvestanud sellega, et avalik sektor peaks meid rahaliselt aitama. Oleme eelk\u00f5ige fossiilk\u00fctuseid m\u00fc\u00fcv ettev\u00f5te, m\u00f5istagi ei vaadata meie kui mingi Eesti elu suurep\u00e4rase edasiviija peale. Pigem oleme jaotuskanal, mis peab ise hakkama saama. Samas on viimased kriisid n\u00e4idanud, et praegu on meid siiski vaja.See ongi meie v\u00f5lu ja valu: oskame, tahame ja j\u00f5uame ise hakkama saada. M\u00f5nikord on meil j\u00e4relevalvelt abi vaja, aga viimastel aastatel pole me seda abi palju saanud, see on j\u00e4\u00e4nud kesiseks. Eelk\u00f5ige m\u00f5tlen siin biokohustuste t\u00e4itmise j\u00e4relevalvet Eestis.Tihti ei taheta ettev\u00f5tjat h\u00e4sti uskuda. Ametnikele soovitan: rohkem usaldust, kuulake, mida ettev\u00f5tja r\u00e4\u00e4gib, kuulake s\u00f5numeid ja v\u00f5tke neid t\u00f5siselt.Oleme kodumaine ettev\u00f5te, elame Eestis ja tahame oma kogukonnale head. Ega me muidu neid m\u00e4nguv\u00e4ljakuid ja j\u00f5usaale ehita, see ei too ju midagi sisse. Kuid seda keegi ei arvesta. Ehitasime Tartus Raadile ERMi juurde t\u00e4ism\u00f5\u00f5tmetes korvpalliv\u00e4ljaku linlasele ja vallaelanikule. Linnast ega vallast kordagi ei k\u00fcsitud, kas saame ka kuidagi aidata. Loomulikult ei heida ma seda kellelegi ette, see meie enda otsus.Ootan, et meie ametnikud ja poliitikud n\u00e4eksid suurt pilti eelk\u00f5ige kodumaiste ettev\u00f5tete vaatest l\u00e4htudes. V\u00f5iks arvestada, et on kodumaiseid firmasid, kes tahavad, et Eestil l\u00e4heks h\u00e4sti ja et oleksime j\u00e4tkusuutlikud. Aga on ka tublisid v\u00e4lismaiseid ettev\u00f5tteid, kes tulevad siia raha teenima, ja kui meil asjad halvemaks l\u00e4hevad, viivad teenitud kasumi siit esimesel v\u00f5imalusel minema. See on p\u00e4ris suur erinevus, mida v\u00f5iks teadvustada.Kas Tartus on ettev\u00f5tlusega hea tegeleda?N\u00e4en, et praegusel \u00e4reval ajal valitseb meil mentaliteet, et k\u00f5ige turvalisem on mitte midagi teha, selle asemel, et jah \u00f6elda ja pea ees m\u00f5nda projekti sisse h\u00fcpata. H\u00e4sti palju kaalutakse, m\u00f5eldakse, \u00fcritatakse maksimaalselt k\u00f5ike koosk\u00f5lastada enne otsuse tegemist. See on \u00fcle\u00fcldine, see pole Tartu probleem.Meil on Tartus olnud hea koost\u00f6\u00f6, aga viimasel ajal pole me siin midagi suurt teinud. Kui peaksime l\u00e4hiajal Tartus midagi arendama, eks siis n\u00e4eb, kuidas on seis n\u00fc\u00fcd. Kui oleme suhelnud Tartu kriisivarude teemal, siis n\u00e4eme, et linnavalitsus m\u00f5tleb ja tegutseb v\u00e4ga operatiivselt. Meil \u00fcldjuhul omavalitsustele etteheiteid pole.Kui palju Eesti riik Terminali abiga riigikassat t\u00e4idab?Laias laastus 100 miljonit eurot aastas. Suurim osa on aktsiis, siis k\u00e4ibemaks. Kui diislik\u00fctuse liiter maksab n\u00e4iteks 1,7 eurot, siis \u00fches liitris on aktsiisiosa 0,372 eurot ning k\u00e4ibemaksu osa 0,29 eurot. Seega 0,66 eurot l\u00e4heb maksudeks. Kui bensiini 95 liiter maksab tanklas 1,8 eurot, siis aktsiisi osakaal on 0,563 eurot ja k\u00e4ibemaks 0,3 eurot. Lisandub v\u00e4ike osa varumakset ning bensiin 95 puhul ka biokohustuse n\u00f5ue. Seega minimaalselt 0,9 eurot liitri kohta l\u00e4heb riigile. Lisaks annavad oma osa ka t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud, sest meil on juba \u00fcle 400 t\u00f6\u00f6taja.Ma pole seda meelt, et kui maksame palju makse, siis peaksid meil mingid erisused v\u00f5i eelised olema. Aga suure maksukogujana soovin, et meil oleks teatud k\u00fcsimuste \u00fcle diskussioon. Selles on toimunud viimase k\u00fcmne aasta jooksul k\u00fcll v\u00e4ga suur areng, kuid palju on veel \u00e4ra teha. Avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6s saaks v\u00e4ga palju asju \u00e4ra teha.Milline on Terminal viie aasta p\u00e4rast?Meil on arengukava aastani 2030, plaan on liikuda juhtivaks Eesti mootorienergia kanaliks, miks mitte \u00fchel heal p\u00e4eval ka tootjaks. Aga kuna v\u00f5itleme praegu k\u00fctuseturul v\u00e4ga suure pettusega ja selgust pole, kuidas see laheneb, siis on palju segadust ja arusaamatust. Kindlasti j\u00e4tkame oma plaane, aga \u00fcle aasta-kahe ette vaadata on praegu v\u00e4ga keeruline.\"Tuleviku tankla on pigem t\u00e4isteenindusjaam, v\u00e4ikeses kohas on see nagu k\u00fclakeskus, kust saab k\u00f5ike, ka sularaha. Kui saaks m\u00fc\u00fca ka k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiravimeid nagu mujal maailmas, oleks maainimestel elu parem.\"MARGUS ANSU K\u00e4rknas on Terminal ASi juhatuse liikme Raido Raudsepa selja taga mahutites hoiul 30 miljonit liitrit diislik\u00fctust ja bensiini, mis on Eesti kriisitagavara. Tallinnas on ettev\u00f5ttel veel hoiul ligi 10 miljonit liitrit strateegilist k\u00fctusevaru.VILJA KOHLER"}
{"text":"Lasnam\u00e4e alustab eakate internetiturvalisuse programmigaTALLINN, 18. oktoober, BNS - Internetikelmuste v\u00e4hendamiseks korraldab Tallinna Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s partneritega alates kolmap\u00e4evast tasuta k\u00fcberh\u00fcgieeni k\u00e4sitleva programmi.\u00a0\n\u201eAina enam j\u00f5uab meediasse h\u00e4iriva sisuga lugusid, kus eakad satuvad telefoni- ja internetikelmuste ohvriks. Mida meie saame omalt poolt pakkuda, et s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00e4hendada on k\u00fcberturvalisust k\u00e4sitlevad koolitused. Ootame kohale eelk\u00f5ige eakaid, kuid registreerida v\u00f5ivad k\u00f5ik huvilised,\u201c \u00fctles Lasnam\u00e4e linnaosa vanem Julianna Jurt\u0161enko.\nKoolitused toimuvad neljal korral kolmap\u00e4eviti Lasnam\u00e4e linnaosa valitsuse suures saalis Pallasti t\u00e4nav 54 maja esimesel korrus. Koolitused toimuvad m\u00f5lemas keeles alates kella 10-11 eesti keeles ning kell 11.15-12.15 vene keeles. \u00dche koolituse pikkus on \u00fcks tund.\nKolmap\u00e4eval on koolituse teema \u201eSissejuhatus digimaailma\u201c, kell 25. oktoobril \u201eNutiseadme turvalised\/ebaturvalised rakendused\u201c, 1. novembril \u201eKelmuse t\u00fc\u00fcbid\u201c ning 8. novembril \u201eKuidas kelmust ennetada ning enda raha mitte kaotada?\u201c.\nKuna \u00fcritus toimub siseruumis, on kohtade arv piiratud. \u00dcritusele tagab koha eelregistreerimine l\u00e4bi interneti lingil https:\/\/forms.gle\/ra5fo4HPNeX6VM268 v\u00f5i telefoninumbril 6457702. Registreerida v\u00f5ib k\u00f5igile v\u00f5i siis kindale koolitusele, mis enim k\u00f5netab.\nProgrammi korraldab Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s politsei- ja piirivalveameti ning Tallinna Keskraamatukoguga.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0"}
{"text":"ARVUSTUS | V\u00f5ib nina p\u00fcsti ajada. \u201eT\u00e4htsad ninad\u201c on kohene Eesti lastefilmide klassikaEesti film suures plaanis kipub \u00fchest jalast lonkama, kuid vahel tuleb ka m\u00f5ni meeldej\u00e4\u00e4vam p\u00e4rl, mis ei ole tavap\u00e4raselt lohakas v\u00f5i arusaamatu dialoogiga. Ingomar Vihmari lavastatud \u201eT\u00e4htsad ninad\u201c on sujuvalt lavastatud seiklusfilm, mis ainult ei naeruta tervet peret, vaid pakub ka k\u00f5neainet ettev\u00f5tluse ja rahapesu kohta. Lapselikult lihtsa loo kangelaseks on Mattias Naani kehastatud pereisa Artur, l\u00e4bi kelle n\u00e4eme \u00fche perekonna ja abielu teekonda \u00f5nne defineerimisel.\u00a0\n13-aastased Oliver (Ruben Tolk) ja Sass (Robert Alexander Peets) meisterdavad t\u00f6\u00f6\u00f5petuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis \u00e4ratab ootamatult salap\u00e4rase suurinvestori huvi. Samal ajal n\u00e4eb Oliveri hiljuti koondatud isa vaeva, et leida uus ametikoht. Poisid on iseseisvaks \u00e4riajamiseks aga liiga noored ning nii tekibki Oliveril plaan, kuidas kaks k\u00e4rbest u\u0308he hoobiga tabada \u2013 nad palkavad oma firmat juhtima Oliveri isa ning p\u00e4\u00e4stavad seel\u00e4bi ka vanemate karile s\u00f5itnud abielu! Konks on aga selles, et Oliveri isa ei tea, et t\u00f6\u00f6tab oma poja ja tolle s\u00f5bra Sassi heaks. Algab hoogne topeltm\u00e4ng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salap\u00e4rasel investoril tegelikult plaanis.\nKohene Eesti lastefilmide klassika\nEsimene asi, millega Ingomar Vihmar m\u00e4rki tabab, on atmosf\u00e4\u00e4r. Siin on mingisugune \u00e4ratundmise r\u00f5\u00f5m. Umbes nagu l\u00e4heks tagasi lapsep\u00f5lvekoju v\u00f5i oma vanasse puuonni, kus pole mitu aastak\u00fcmmet k\u00e4inud. \u201eT\u00e4htsad ninad\u201c meenutab neid vanu Eesti klassikuid nagu \u201eLammas all paremas nurgas\u201c, mis oma lihtsuse taustale peidab raamatute jagu teemasid. See p\u00f5hineb originaalsel algmaterjalil, mis kohe meenutab, et me siin v\u00e4ikeses riigis oskame teha kahte t\u00fc\u00fcpi filme - lastel- ja dokumentaalfilmid. Seega tegelikult pole p\u00f5hjust imestada, et film on kvaliteetne l\u00e4bi ja l\u00f5hki, mitte ootusp\u00e4raselt lohakas ja segase arusaamatu helit\u00f6\u00f6ga, kus dialoogist ei suuda aru saada.\n\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c (2023).\n(Kaader filmist)\nMulle \u00e4\u00e4rmiselt meeldib \u201eTagurpidi torn\u201c (lavastaja Jaak Kilmi), mis on endiselt \u00fcks parimaid Eesti filme, mis kunagi tehtud. Samuti olen tugevalt kiitnud nii \u201eKratti\u201c (lavastaja Rasmus Merivoo) kui \u201eEia j\u00f5ulud Tondikakul\u201c (lavastaja Anu Aun). Isegi \u201eErik Kivis\u00fcda\u201c (lavastaja Ilmar Raag) on tegelikult meeltm\u00f6\u00f6da. Paneksin \u201eT\u00e4htsad ninad\u201c siia samasse nimekirja kui kohene Eesti lastefilmide klassika, mida v\u00f5ib vabalt vaadata uuesti ja uuesti, nii praegused, eelmised kui ka j\u00e4rgmised p\u00f5lvkonnad. T\u00e4pselt nagu ka teised eelnimetatud teosed on ka siin \u00f5nnestumise taga tasakaal kibestunud t\u00e4iskasvanute ja naiivsete lastele maailmade kokkup\u00f5rkamise juures.\nArturi abielu on lagunemas\n\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c v\u00f5ttis omale \u00fclesande n\u00e4idata perekonda, kus laste ja vanemate rollid vahetuvad. Pereisa Artur on loo k\u00f5ige lapsikum tegelane, samal ajal perepoeg Oliver pidevalt muretseb, on stressis ja v\u00f5tab vastutuse k\u00f5ige eest - nagu t\u00e4iskasvanu. Mattias Naan on minu jaoks suurim \u00fcllatus, sest seni ainukene kokkupuude temaga on l\u00e4bi absurdikom\u00f6\u00f6dia. Ei arvanud, et selline t\u00f6llakas nagu see Artur siin filmis on, v\u00f5ib \u00fchel hetkel muutuda s\u00fcmpaatseks tegelaseks. Naan tegelikult kannab seda filmi oma \u00f5lgadel, sest talle j\u00e4\u00e4b enamus ekraaniaega, huumorit (jagab seda noore Robert Alexander Peetsiga) ja isegi draamat. Ta peab k\u00f5ike \u00fcksinda tegema nagu \u00fcks pereisa p\u00e4riselt. V\u00f5i v\u00e4hemalt nii ta arvab.\n\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c (2023).\n(Kaader filmist)\nOotamatu teemana tuuakse sisse ka abielu probleemid, sest t\u00f6\u00f6tu s\u00f5udetreener Artur ei suuda omale uut t\u00f6\u00f6kohta leida. Pereemast on saanud p\u00f5hiline toitja, kuid ainult sellest tervele perele ei piisa. Naine \u00fcksinda ei pea kaua vastu selles stressirohkes rollis, mida enamus Eesti mehed igap\u00e4evaselt teevad ning n\u00f5uab Arturilt kohest tegutsemist. Ta lausa k\u00e4sib tal v\u00f5tta vastu mis iganes t\u00f6\u00f6koht ja seda lahutuse \u00e4hvardusel. Huvitav oleks kunagi n\u00e4ha sellist situatsiooni vastupidi, et mees karjuks selliselt oma t\u00f6\u00f6tu naise peale samasuguste \u00e4hvardustega, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt sellist asja ekraanidele ei tooda. V\u00e4hemalt mitte kom\u00f6\u00f6dias. Need tugevad pinged ja t\u00fclid j\u00f5uavad ka laste k\u00f5rvu, millest on mul alati kahju. Lapsed ei tohiks selliseid asju kuulda, las nad j\u00e4\u00e4vad lasteks kuniks on v\u00f5imalik. T\u00e4iskasvanud oleme ju terve elu.\n100 000 eurot, mis l\u00f5hnab valesti\nVeidral kombel on \u201eT\u00e4htsad ninad\u201c hoopis lugu perekonna \u00f5nnest ja mida selle jaoks on vaja. Kas raha toob \u00f5nne? Erinevalt muinasjutulisest naiivsest vastusest, et ei too, siis siin filmis selgelt \u00f6eldakse, et jah, toob k\u00fcll. Uus t\u00f6\u00f6koht eemaldab stressi ja maandab pingeid. Rahamuredega koos kaovad ka t\u00fclid abikaasade vahel, kuid Arturi hoolimatu kulutamine tekitab kohe uued mured. Arturile on raske kaasa tunda, kuid samal ajal temas on mingisugune s\u00fc\u00fctu ollikene, kes soovib head, kuid kohe kuidagi ei oska seda teha. Meenutab veidi minu isa, kellel oli sarnane mure - tahab head, kuid kukub valesti v\u00e4lja.\n\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c (2023).\n(Kaader filmist)\nTreilerid ja s\u00fcnopsised k\u00f5ik keskenduvad sellele salap\u00e4rasele leiutisele - plastikust nina, mis peaks prille \u00fcleval hoidma. Oliveri ja Sassi selgelt halb leiutis v\u00f5tab rattad alla kui kohalik investeerimisettev\u00f5te neile 100 000 eurot toote arendamiseks pakub. Asi l\u00f5hnab halvasti juba algusest peale, kuid kes ikka rahapajale k\u00e4e ette paneb ja siit tulebki filmi p\u00f5hiline s\u00fc\u017eeeliin - iduettev\u00f5te, mida Artur juhtima asub. Siin on omajagu tugevat irooniat selle startupi majanduse kohta, kus raha niisama loobitakse vasakule ja paremale. Ja see nina idee on selgelt v\u00e4ga halb, kuid keegi ei julge midagi \u00f6elda, sest me elame maailmas, kus ettev\u00f5tete edukust ei m\u00e4\u00e4ra toote praktilisus v\u00f5i idee headus. Iga asi v\u00f5ib raha teenida ning t\u00f5en\u00e4oliselt enamus inimesi astuksid samasse auku kuhu need noored poisid siin loos kogemata kukkusid.\nMattias Naan on filmi hing\n\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c on igal juhul meeldej\u00e4\u00e4v kinoelamus ja meeldiv \u00fcllatus. Minu lapsed nautisid seda ning r\u00e4\u00e4kisid sellest palju isegi j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. Nad hakkasid k\u00fcsima ettev\u00f5tluse ja rahapesu kohta. Uurisid igasuguseid asju ning meil olid lahedad vestlused t\u00e4nu sellele filmile. Kui \u201eErik Kivis\u00fcda\u201c pani meid leinast ja kaotusest r\u00e4\u00e4kima, siis siin arutasime erinevaid pettuseid ning kuidas neid v\u00e4ltida. T\u00fclidest ja vingerpussidest hoolimata on siin filmis olemas tervislik peremudel, kus inimesed on \u00fcksteisega tegelikult ausad. Mured tulevad v\u00e4lja ning \u00fchiselt proovitakse leida lahendusi, isegi kui keegi selgelt on teinud midagi valesti, siis esimene samm on m\u00f5istmine. Vahel on hea kui keegi k\u00f5rval meile meelde tuletab, et on ok oma emotsioonid v\u00e4lja lasta, sest elu ongi keeruline, kuid perekond ikkagi toetab ja aitab.\n\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c (2023).\n(Kaader filmist)\nIlusasti filmitud ja hea muusikaga tempokas perefilm on hea vaheldus vihmasele ilmale ning see sobib tervele perele, kuid loo t\u00e4ielikuks m\u00f5istmiseks peaks lapse vanus olema umbes 10+. Noorematele j\u00e4\u00e4b filmi teine pool t\u00f5en\u00e4oliselt arusaamatuks, kuid emad-isad muidugi saavad aidata s\u00fcndmuseid selgitada. K\u00f5ige keerulisemad teemad on seotud ettev\u00f5tluse ja rahapesuga, millest ka k\u00f5ik t\u00e4iskasvanud p\u00e4ris t\u00e4pselt aru ei saa, kuid \u00f5nneks selle peale palju aega ei raisata. Mattias Naan on selle filmi hing, seega ideaalne valik ja ideaalne sooritus. V\u00f5tke pere kaasa ja nautige head Eesti kino.\nHinne: 8\/10"}
{"text":"Lasnam\u00e4e alustab eakate internetiturvalisuse programmigaInternetikelmuste v\u00e4hendamiseks korraldab Tallinna Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s partneritega alates sellest kolmap\u00e4evast tasuta k\u00fcberh\u00fcgieeni k\u00e4sitleva programmi.\u201eAina enam j\u00f5uab meediasse h\u00e4iriva sisuga lugusid, kus eakad satuvad telefoni- ja internetikelmuste ohvriks. Mida meie saame omalt poolt pakkuda, et s\u00e4\u00e4raseid kuritegusid v\u00e4hendada on k\u00fcberturvalisust k\u00e4sitlevad koolitused. Ootame kohale eelk\u00f5ige eakaid, kuid registreerida v\u00f5ivad k\u00f5ik huvilised,\u201c \u00fctles Lasnam\u00e4e linnaosa vanem Julianna Jurt\u0161enko.\nKoolitused toimuvad neljal korral kolmap\u00e4eviti Lasnam\u00e4e linnaosa valitsuse suures saalis Pallasti t\u00e4nav 54 maja esimesel korrus. Koolitused toimuvad m\u00f5lemas keeles alates kella 10\u201311 eesti keeles ning kell 11.15\u201312.15 vene keeles. \u00dche koolituse pikkus on \u00fcks tund.\nKolmap\u00e4eval on koolituse teema \u201eSissejuhatus digimaailma\u201c, kell 25. oktoobril \u201eNutiseadme turvalised\/ebaturvalised rakendused\u201c, 1. novembril \u201eKelmuse t\u00fc\u00fcbid\u201c ning 8. novembril \u201eKuidas kelmust ennetada ning enda raha mitte kaotada?\u201c.\nKuna \u00fcritus toimub siseruumis, on kohtade arv piiratud. \u00dcritusele tagab koha eelregistreerimine l\u00e4bi interneti lingil https:\/\/forms.gle\/ra5fo4HPNeX6VM268 v\u00f5i telefoninumbril 6457702. Registreerida v\u00f5ib k\u00f5igile v\u00f5i siis kindale koolitusele, mis enim k\u00f5netab.\nProgrammi korraldab Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s politsei- ja piirivalveameti ning Tallinna Keskraamatukoguga."}
{"text":"Eestis puudub legitiimne riigiv\u00f5imP\u00e4rast valimistulemuste v\u00f5ltsimist riigikogu 2023. aasta valimistel, t\u00e4psemalt elektroonilisel h\u00e4\u00e4letamisel, puudub Eestis seaduslik riigiv\u00f5im. Praegune riigikogu ei ole seaduslik ja k\u00f5ik selle otsused on automaatselt t\u00fchised. Praegune Kaja Kallase juhitud valitsus on punt isehakanuid. Valitsust toetav riigiaparaat viib ellu omavoli.\nKirik teeks targasti, kui hoiab ebaseaduslikust v\u00f5imust eemale. Selles m\u00f5ttes on arusaamatu soov j\u00e4tkata 1. jaanuarist 2024 abielude riiklikku s\u00f5lmimist, ehkki v\u00f5imuhaarajad muutsid (m\u00f5istagi ebaseaduslikult) abieluinstitutsiooni sisu ja t\u00e4hendust. Osaledes selles aspektis riigiv\u00f5imu teostamises, pakub kirik isehakanud v\u00f5imu sigadustele katet.\nPraegune v\u00f5im on oma tegudega teinud selgeks, et Eesti tahab olla antikristlik riik. Kevadel kuulati kirikute esindajate seisukoht abielu k\u00fcsimuses vaevu \u00e4ra ja seej\u00e4rel ignoreeriti seda tuimalt. Selles olukorras ei ole v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral kiriku huvides, et m\u00f5ned vaimulikud j\u00e4tkavad abielusid s\u00f5lmides tegutsemist riigiametnike rollis. R\u00e4\u00e4kimata v\u00f5imalusest, et m\u00f5ni \u00abeesrindlik\u00bb kirikutegelane kuritarvitab oma positsiooni ja registreerib samasoolise paari \u00ababielu\u00bb, ehkki kirikuseadus seda ei luba.\nMa ei n\u00e4e ka seda, et j\u00e4rgmisel talvel saaks kirik t\u00e4histada Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva pidulike jumalateenistustega ja t\u00f5sta v\u00f5imu haaranud tegelaste kohale oma \u00f5nnistava k\u00e4e, justkui midagi ei oleks juhtunud. Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva kiriklik t\u00e4histamine peab seekord \u00e4ra j\u00e4\u00e4ma v\u00f5i toimuma patukahetsusriitusena.\nOmal ajal kuulutas turuprohvetiks nimetatud Karl Reits: \u00abSee ilus vabariik, mida Jumal on Eesti rahvale andnud, v\u00f5etakse nende k\u00e4est \u00e4ra sellep\u00e4rast, et juhid ja rahvas on unustanud oma Jumala.\u00bb Kui palju enam kehtivad need s\u00f5nad t\u00e4nap\u00e4eval, kui Toompealt riigikogu saalist ja Stenbocki majast on t\u00f5usnud jumalateotus taevani? Kahtlemata on sellel v\u00e4ga rasked tagaj\u00e4rjed meie maale ja rahvale.\nKirikul on valida, kas seista Jumala poolel ja teha eesti rahva seas jumalariigi t\u00f6\u00f6d v\u00f5i astuda k\u00e4sik\u00e4es isehakanud, pettusel p\u00fcsiva jumalavallatu v\u00f5imuga, mis lammutab \u00fchiskonna alustalasid."}
{"text":"SMS-pettused, andmep\u00fc\u00fck, veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettused \u2013 eestlasi t\u00fcssatakse \u00fcha enamEesti inimesi t\u00fcssatakse enim petuk\u00f5nede, SMS-pettuste ja andmep\u00fc\u00fcgiga, selgus v\u00e4rskest uuringust.\nIgalt kolmandalt Eesti inimeselt on aasta jooksul p\u00fc\u00fctud v\u00e4lja petta andmeid.\nFoto: Mikhail Nilov \/ Pexels\n79% Eesti elanikest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud."}
{"text":"Uuring: Eesti inimesi t\u00fcssatakse enim petuk\u00f5nede, SMS-pettuste ja andmep\u00fc\u00fcgigaLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on 57% Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petuk\u00f5nedega ning 44% vastanutest on isiklik kogemus\u00a0SMS-pettusega. Eestis k\u00f5ige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmep\u00fc\u00fck, investeerimispettused ning veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettused.\n\u201ePetuk\u00f5nede aktuaalsust tajuvad k\u00f5ige enam vanemaealised, seevastu nooremad on keskmisest enam t\u00e4helepanelikud SMS-i teel levitatavate skeemide suhtes,\u201c \u00fctles Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik. Koguni 79% Eesti inimestest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud.\nUuringust selgub, et praktiliselt igalt kolmandalt Eesti inimeselt on aasta jooksul p\u00fc\u00fctud v\u00e4lja petta andmeid ning iga viies on kogenud investeerimispettuse ja veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse katset. Endiselt ei ole kuhugi kadunud ka valearved ning armupettused.\n\u201eSuur hulk petuk\u00f5nesid toimub vene keeles. Seda kinnitab ka asjaolu, et just Ida-Virumaal on k\u00f5ige rohkem inimesi (87%), kes on selle petuskeemiga aasta jooksul kokku puutunud. \u00dcle Eesti oli vene rahvusest vastanute hulgas vastav n\u00e4itaja koguni 91% ehk sisuliselt pea k\u00f5igil on olnud mingisugune kokkupuude pettustega,\u201c lisas Kiik.\nKui vaadata v\u00f5rdluseks teisi Balti riike, siis L\u00e4ti paistab silma petuk\u00f5nede rohkusega \u2013 koguni 71% l\u00e4tlastest on aasta jooksul saanud v\u00e4hemalt \u00fche petuk\u00f5ne. SMSteel levivaid pettuseid tajutakse L\u00e4tis meist j\u00e4llegi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem. Leedus on omakorda Eestiga v\u00f5rreldes rohkem neid, kes on komistanud m\u00f5ne investeerimispettuse (27%) v\u00f5i veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse (25%) otsa.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\n]]>"}
{"text":"Eesti ostab T\u00fcrgist miljoni-soomukid. Miks just sealt ja kas pakkumine ikka oli soodsaim?Eesti teeb \u00fche vajaliku ostu, kuid selle tausta varjutab \u00fcks varasem skandaal, nimelt Reformierakonnaga seotud Tallinna Sadama juhtum. See paneb k\u00fcsima: kui puhas on praegune ost?\nBNS vahendab: \u201cEesti allkirjastab kolmap\u00e4eval kell 14.30 Tallinnas Haven Kakum\u00e4e angaaris lepingu T\u00fcrgilt ligi 220 miljoni euro eest uute soomikute ostuks. Soomukite soetamiseks s\u00f5lmitakse lepingud kahe T\u00fcrgi ettev\u00f5ttega, et soomustada 2. jalav\u00e4ebrigaad, mille arendamisse on viimastel aastatel suuresti investeeritud, teatas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Leppele panevad k\u00e4e alla kaitseminister Hanno Pevkur ja tema tema T\u00fcrgi kolleeg Ya\u015far G\u00fcler.\nTulevaste partnerite \u00fclesanne on varustada Eesti kaitsev\u00e4ge ligikaudu 220 ratassoomukiga ja p\u00e4\u00e4steameti demineerimiskeskust nelja 4\u00d74 soomukiga. Hanke hinnanguline maksumus on ligikaudu 200 miljonit eurot. Esimesed s\u00f5idukid j\u00f5uavad kohale aasta jooksul p\u00e4rast lepingute s\u00f5lmimist.\u201d\nVajalik ost, aga miks just T\u00fcrgist, kuhu ulatuvad \u00fche varasema skandaali juured? Eesti tellis tollal T\u00fcrgist parvlaevad, mis kippusid hilinema, lisaks aga kahtlustati Reformierakonnaga seotud tegelasi altk\u00e4emaksus.\nPostimees kirjutas 2017. aasta detsembris: \u201cK\u00fcmne aasta jooksul v\u00f5tsid Kiil ja Kaljurand nii koos kui ka eraldi tegutsedes altk\u00e4emaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, moodustas Kiilile T\u00fcrgi ja Poola laevatehaste esindajatelt lubatud altk\u00e4emaks selle eest, et nad saaksid Tallinna Sadama t\u00fctarettev\u00f5tte TS Laevadega s\u00f5lmida praamide m\u00fc\u00fcgi lepingud.\u201d\nPraamidega sai Eesti riik rahaliselt pikki p\u00fckse, aga kuidas on lood soomukitega?\nPraegu makstakse soomukite eest umbes 220 miljonit eurot (220 ratassoomukit pluss neli p\u00e4\u00e4steametile), seega hind on pisut alla miljoni \u00fche soomuki eest. Postimehe loo pildil n\u00e4htav soomuk on sarnane\u00a0Nurol Ejder Yal\u00e7\u0131n 4X4 soomukiga, mis maksab 495 000 eurot (hulgi ostes ehk veelgi v\u00e4hem). T\u00f5si k\u00fcll, see baasvariant on ilma lahingvarustuseta, kuid see paneb k\u00fcsima, et kas relvastus paneb hinnale topelt otsa? Militaarvariandid.\nUngari ostis T\u00fcrgilt Nurol Ejder Yal\u00e7\u0131n 4X4 soomukeid, kuid kaitseministeerium keeldus kaitse- ja julgeolekuhuvidele viidates avaldamast ei tellitud s\u00f5idukite arvu ega tehingu hinda, vahendab Remix News.\nEhk seletab kaitseministeerium t\u00e4psemalt, kas Eestile ostetavad soomukid on parim ja \u00f5igem ost? Ja miks osteti need NATO k\u00f5ige ebakindlamalt liikmelt?\nUued Uudised"}
{"text":"Mullune vana-aasta l\u00f5pu \u00e4rasaatmine p\u00e4\u00e4dis kriminaalkaristusegaViru maakohtu Rakvere kohtumajas m\u00f5isteti augusti l\u00f5pus korduvas kehalises v\u00e4\u00e4rkohtlemises s\u00fc\u00fcdi 41-aastane Aimar. Mehel tuli vastu v\u00f5tta kaheaastane tingimisi vangistus, kahe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga.\nVaremalt v\u00e4ljapressimise ja s\u00fcstemaatilise juhilubadeta s\u00f5idu eest karistatud Aimar tungis mullu aasta viimasel p\u00e4eval \u00fchise alkoholitarvitamise k\u00e4igus kallale Veikole (nimi muudetud), mille tagaj\u00e4rjel kannatanu kukkus ja sai vasakule p\u00f5sele haava.\nSamal \u00f5htul soovis Aimar ka Lembitule (nimi muudetud) vastu hambaid anda, kuid mehe tegu j\u00e4i l\u00f5pule viimata, sest vahele tuli seltskonnas viibinud Vitali (nimi muudetud).\nSeepeale \u00e4gestus Aimar t\u00f5en\u00e4oliselt\u00a0selliselt, et kostitas ka Vitalit vahelesegamise eest rusikahoobiga n\u00e4kku.\nVaremalt \u00fcheksal korral v\u00e4\u00e4rteo ja \u00fchel kriminaalkorras karistatud Aimaril tuli vastu v\u00f5tta kaheaastane tingimisi vangistus, kahe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga.\nMenetluskuludena tuleb mehel v\u00e4lja k\u00e4ia pea 800 eurot.\n"}
{"text":"Porto Franco altk\u00e4emaksuasjas s\u00fc\u00fcdistatud said maakohtus \u00f5iguseProkuratuuri s\u00fc\u00fcdistus Keskerakonna altk\u00e4emaksu k\u00fcsimises, mis kukutas J\u00fcri Ratase teise valitsuse, ei osutunud esimeses kohtuastmes t\u00f5endatavaks.\nHarju maakohus m\u00f5istis kolmap\u00e4eval \u00f5igeks altk\u00e4emaksu pakkumises s\u00fc\u00fcdistatud \u00e4rimees Hillar Tederi, m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises s\u00fc\u00fcdistatud Keskerakonna ning selle toonase peasekret\u00e4ri Mihhail Korbi."}
{"text":"Endine Austria kantsler l\u00e4heb valetunnistuse eest kohtu allaVIIN, 18. oktoober, AFP-BNS \u2013 Endine Austria kantsler Sebastian Kurz astub kolmap\u00e4eval valetunnistuse andmises s\u00fc\u00fcdistatuna kohtu ette.\nAustriat on viimasel ajal raputanud terve rida k\u00f5mulisi korruptsiooniskandaale.\nKurz on k\u00f5rgeimal ametipositsioonil isik, keda skandaalidega seostatakse. Austrias ei ole \u00fcle 30 aasta \u00fchti ekskantslerit kohtu alla antud.\nKurz, keda kunagi kiideti kui Euroopa konservatiivide \"imelast\", astus kantsleri kohalt tagasi 2021. aastal p\u00e4rast mitmeid s\u00fc\u00fcdistusi, seal hulgas riigi raha kulutamises soodsaks meediakajastuseks.\nKantsleriks sai Kurz 2017. aastal ja oli siis 31-aastaselt maailma noorim demokraatlikult valitud valitsusjuht.\nKurzile ja veel kahele inimesele on esitatud s\u00fc\u00fcdistus 2020. aastal valetunnistuse andmises parlamendikomisjonile, mis uurib arvukaid alt\u00e4emaksus\u00fc\u00fcdistusi.\nN\u00fc\u00fcdseks 37-aastane ekskantsler on s\u00fc\u00fcdistused korduvalt tagasi l\u00fckanud. Eelmisel n\u00e4dalal kohtule esitatud avalduses palus ta end \u00f5igeks m\u00f5ista, vahendas uudisteagentuur APA.\n\"Nagu paljud (korruptsiooniprokur\u00f6ride) s\u00fc\u00fcdistused, osutub ka see valeks,\" \u00fctles ta augustis \u00fchismeedias.\nS\u00fc\u00fcdim\u00f5istmise korral \u00e4hvardab Kurzi kuni kolmeaastane vanglakaristus.\nKohtuistungid algavad kolmap\u00e4eval, kuid siis kulub arvatavasti suurem osa ajast avas\u00f5nav\u00f5ttudele. Kurz annab ilmselt tunnistuse alles m\u00f5nel j\u00e4rgneval p\u00e4eval.\nParlamendikomisjonile vastates pisendas Kurz oma m\u00f5ju rahandusministeeriumi toonase ametniku Thomas Schmidi m\u00e4\u00e4ramisel riigiettev\u00f5tte \u00d6BAG (\u00d6sterreichische Beteiligungs AG) juhiks.\nAjakirjandusse lekkinud s\u00f5numivahetused \u00d6BAG-i loomise protsessi kohta viitasid aga sellele, et mehed olid asja arutanud ning Schmid vastanud: \"Ma olen nii \u00f5nnelik. Ma armastan oma kantslerit.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Kolm palestiinlasest Hamasi toetajat j\u00e4i Eesti e-residentsusest ilmaHamasi toetajad h\u00e4vitatud Iisraeli tankiga 7. oktoobril 2023. Foto on illustratiivneFoto: Shutterstock\/Anas-Mohammed\nPRO tellijale\nPolitsei- ja piirivalveamet (PPA) v\u00f5ttis eelmisel n\u00e4dalal kolmelt Palestiina kodanikult \u00e4ra Eesti e-residentsuse staatuse. PPA e-residentsuse ekspert Anita Sokolova \u00fctles DigiPRO-le, et k\u00f5nealuste isikute e-residendi digi-ID-d kuulutati kehtetuks, sest selgusid asjaolud, mis seadsid nende inimeste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kahtluse alla.\nSokolova t\u00f5i konkreetsemalt v\u00e4lja, et isikud avaldasid toetust terroristlikule \u00fchendusele Hamas v\u00f5i Iisraeli vastu suunatud s\u00f5jategevusele. Kehtiv e-residendi digi-ID on kokku 60\u00a0796 inimesel, kellest 36 on Palestiina kodanikud. L\u00e4bi aegade on e-residentsuse staatus v\u00e4ljastatud 65 palestiinlasele.\nPalestiinlastele l\u00f5petatakse t\u00f5en\u00e4oliselt e-residentsuse v\u00e4ljastamine\nSokolova kirjeldas, et e-residendi taotluse menetlemisel hindab PPA nii v\u00f5imalikke taotlejaga seotud riske kui ka taotluse p\u00f5hjenduse vastavust e-residentsuse eesm\u00e4rgile. Tema kinnitusel v\u00f5etakse riskide puhul arvesse nii inimese kodakondsust, s\u00fcnniriiki kui ka elukohariiki.\u00a0\n\u201cNeed v\u00f5ivad \u00fche inimese puhul olla erinevad ning teatud kodakondsusesse kuulumine v\u00f5i kindlas kohas elamine ei ole t\u00e4na automaatselt e-residendi digi-ID v\u00e4ljaandmisest keeldumise alus. Arvestame k\u00f5iki taotleja taustaga seotud asjaolusid menetlemisel kogumis,\u201d \u00fctles ta.\nN\u00e4iteks hinnatakse, kas esineb isikut t\u00f5endavate dokumentide seaduses s\u00e4testatud e-residendi digi-ID v\u00e4ljaandmisest keeldumise aluseid, n\u00e4iteks oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, majandustegevuse keeld v\u00f5i mittevastavus e-residentsuse eesm\u00e4rgile.\u00a0\nVajadusel k\u00fcsib menetleja taotlejalt lisainfot ja t\u00f5endeid, viib temaga l\u00e4bi videointervjuu v\u00f5i teostab muid taustakontrolli alaseid menetlustoiminguid.\n\u201cHetkel e-residentide kodakondsusele piiranguid ei ole. Erand on Venemaa ja Valgevene kodanikud, kelle esmakordseid e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlusi PPA alates Ukraina t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algusest ei rahulda,\u201d s\u00f5nas Sokolova.\u00a0\nK\u00fcll aga m\u00e4rkis PPA e-residentsuse ekspert, et siseministeeriumis on kavandamisel muudatus, millega piiratakse k\u00f5rgema rahapesu ja terrorismi rahastamisega riskiga riikide kodanikele e-residentsuse pakkumist. Tema s\u00f5nul kuulub Palestiina eelviidatute hulka. See t\u00e4hendab, et muudatuse j\u00f5ustumise j\u00e4rel ei v\u00e4ljastataks palestiinlastele e-residentsust.\u00a0\nT\u00e4pset p\u00f5hjust ei avalikustata\nEelmisel n\u00e4dalal t\u00fchistas PPA kolme palestiinlase e-residentsuse staatuse. Tegu on esimese korraga, mil politsei on j\u00e4relevalvemenetluse tulemusena Palestiina kodanike e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistanud.\u00a0\n\u00dcks palestiinlane, kes digi-ID-st ilma j\u00e4i, sai e-residentsuse 2020. aastal, teine 2021. aastal ning kolmas t\u00e4navu ehk 2023. aasta suvel. Neil kolmel palestiinlasel ei olnud Eestis \u00fchtegi ettev\u00f5tet.\nK\u00fcsimusele, mis t\u00e4psemalt t\u00f5i PPA-s k\u00f5nealuste isikute puhul kaasa usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kahtluse, Sokolova ei vastanud. Samuti ei \u00f6elnud ta, kas selleni viis \u00fchismeedias tehtud avaldus v\u00f5i midagi muud.\n\u201cJ\u00e4relevalvet e-residendi digi-ID kasutamise \u00fcle teostavad lisaks PPA-le ka kapo ja MTA. Nad saavad PPA-le teha ettepaneku, aga e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise p\u00e4devus on \u00fcksnes PPA-l,\u201d lausus ta.\u00a0\n\u201cSeda, kuidas PPA infot kogub ja millise regulaarsusega e-residentide \u00fcle j\u00e4relevalvet tehakse, avalikustada ei saa,\u201d j\u00e4i Sokolova kidakeelseks.\nOtsusest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, kas ka Ukraina-vastase s\u00f5ja t\u00f5ttu on analoogsel p\u00f5hjusel j\u00e4\u00e4nud m\u00f5ni Venemaa ja Valgevene kodanik e-residentsusest ilma. See j\u00e4\u00e4b antud juhul aga vastuseta.\n\u201cPPA ei kogu statistikat e-residentidest Venemaa ja Valgevene inimeste kohta, kes on\u00a0Putini re\u017eiimi poolehoidvate v\u00f5i Ukraina s\u00f5da \u00f5igustavate\u00a0s\u00f5numite t\u00f5ttu e-residentsusest ilma j\u00e4\u00e4nud,\u201d l\u00f5petas Sokolova.\nRiskijuht: e-residentsuse j\u00e4relevalve toimib t\u00f5husalt\nE-residentsuse riski- ja \u00f5igusjuht Oscar \u00d5un leiab politsei otsust kommenteerides, et k\u00e4esolev juhtum t\u00f5estab selgelt, et\u00a0e-residentsuse j\u00e4relevalve toimib t\u00f5husalt.\u00a0\n\u201cE-residentsus on oma olemuselt riigi poolt v\u00e4lisriigi kodanikule pakutav tingimuslik h\u00fcve, mitte igamehe\u00f5igus\u00a0\u2013\u00a0riik saab programmi mainet ja riiklikku julgeolekut ohustavate asjaolude selgumisel\u00a0e-residendi digi-ID \u00fchepoolselt ja operatiivselt t\u00fchistada ning ka rakendab seda voli otsustavalt ja regulaarselt,\u201d \u00fctles ta.\nP\u00f5hjalik taustakontroll, infovahetus sise- ja v\u00e4lisriikide partneritega ja digitaalne jalaj\u00e4lg\u00a0t\u00e4hendavad \u00d5una s\u00f5nul omakorda ka seda, et\u00a0e-residentidest ettev\u00f5tjate kohta teab riik oluliselt rohkem kui nii-\u00f6elda tavaliste mitte-residentidest ettev\u00f5tjate kohta Eestis.\n\u201cE-\u2060residentsusega seonduvate riskide maandamise vundamendiks on veendumus, et riik on v\u00e4ljastanud Eesti digitaalse identiteedi usaldusv\u00e4\u00e4rsele ja heade kavatsustega inimesele,\u201d r\u00f5hutas \u00d5un.\nSelle tagamiseks on\u00a0tema s\u00f5nul e-residendina juba m\u00f5nda aega eelistatud taotlejaid riikidest, millega Eestil on olemas justiits-, julgeoleku- ja \u00f5iguskaitsealased koost\u00f6\u00f6suhted. Ka\u00a0e-residentsuse kasvustrateegia s\u00e4testavat programmi \u00fche olulisema arengusuunana kontsentreerumise turvalistele sihtriikidele.\nSarnaselt PPA eksperdile m\u00e4rkis ka e-residentsuse riskijuht, et koost\u00f6\u00f6s siseministeeriumiga on v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel \u00f5iguslik muudatus, millega piirataks ennek\u00f5ike k\u00f5rgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga riikide kodanikele\u00a0e-\u2060residentsuse pakkumist.\nMuudatus j\u00f5ustub tema s\u00f5nul eeldatavalt 2024. aasta teisest poolest. Riskiriikide kodanike hulk on hetkel alla 10 protsendi hetkel kehtivatest digi-ID-dest.\u00a0"}
{"text":"Uuring: eestlasi t\u00fcssatakse enim petuk\u00f5nede, SMS-pettuste ja andmep\u00fc\u00fcgigaLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on 57% Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petuk\u00f5nedega ning 44 protsendil vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega. Eestis k\u00f5ige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmep\u00fc\u00fck, investeerimispettused ning veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettused.\n\u201ePetuk\u00f5nede aktuaalsust tajuvad k\u00f5ige enam vanemaealised, seevastu nooremad on keskmisest enam t\u00e4helepanelikud SMS-i teel levitatavate skeemide suhtes,\u201c \u00fctles Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik. Koguni 79% Eesti inimestest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud.\nUuringust selgub, et praktiliselt igalt kolmandalt Eesti inimeselt on aasta jooksul p\u00fc\u00fctud v\u00e4lja petta andmeid ning iga viies on kogenud investeerimispettuse ja veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse katset. Endiselt ei ole kuhugi kadunud ka valearved ning armupettused.\n\u201eSuur hulk petuk\u00f5nesid toimub vene keeles. Seda kinnitab ka asjaolu, et just Ida-Virumaal on k\u00f5ige rohkem inimesi (87%), kes on selle petuskeemiga aasta jooksul kokku puutunud. \u00dcle Eesti oli vene rahvusest vastanute hulgas vastav n\u00e4itaja koguni 91% ehk sisuliselt pea k\u00f5igil on olnud mingisugune kokkupuude pettustega,\u201c lisas Kiik.\nKui vaadata v\u00f5rdluseks teisi Balti riike, siis L\u00e4ti paistab silma petuk\u00f5nede rohkusega \u2013 koguni 71% l\u00e4tlastest on aasta jooksul saanud v\u00e4hemalt \u00fche petuk\u00f5ne. SMSteel levivaid pettuseid tajutakse L\u00e4tis meist j\u00e4llegi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem. Leedus on omakorda Eestiga v\u00f5rreldes rohkem neid, kes on komistanud m\u00f5ne investeerimispettuse (27%) v\u00f5i veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse (25%) otsa.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt."}
{"text":"Automaks l\u00f6\u00f6b nii eraisikut kui ka ettev\u00f5tteidAutomaksu eeln\u00f5u on n\u00fc\u00fcd avalikustatud ning on selge, et autoomanikku ei oota ees midagi head. R\u00e4\u00e4kisime ministeeriumiga ja erinevate sektorite esindajatega ning siin on vastused mitmele k\u00fcsimusele.Eeln\u00f5us seisab, et 2025. aasta 1. jaanuarist hakkab riik n\u00f5udma iga auto pealt aastamaksu ( M1 ja M1G; N1 ja N1G; L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e; MS2; Tib, T3 ja T5 kategooria mootors\u00f5idukid) ja registreerimistasu (M1 ja M1G; N1 ja N1G kategooria s\u00f5idukid). Kolm p\u00f5hikomponenti, mida arvestatakse, on C02 heide, auto t\u00e4ismass ja vanus. T\u00e4psemad selgitused leiab Autogeeniuse portaalist ja ka rahandusministeeriumi kodulehelt. Samuti saab tulevaste maksude kohta aimu k\u00f5rval asuvatest tabelitest, kuhu me internetti tekkinud kalkulaatorite abil n\u00e4ited v\u00e4lja arvutasime.Suure \u00fcldistusena saab \u00f6elda, et kuna maks s\u00f5ltub tugevalt auto vanusest, saavad vanemad autod uute kohustustega v\u00e4hem pihta. \u00dchelt poolt aitab see neid, kes ei jaksa uut autot osta, teiselt poolt aga r\u00e4\u00e4gib vastu riigi roheplaanidele muuta Eesti autopark moodsamaks ja \u00f6konoomsemaks. Enam kui 20 aastat vanad autod peavad maksma ainult 50 eurot baasosa, mis on kindlasti hea uudis hobiautoomanikele. Ka registreermistasu on nii vanadel autodel vaid 300 eurot. Oluline on \u00e4ra m\u00e4rkida, et registreerimistasu kehtib ainult esmaregistreerimisel Eestis, mitte riigisisesel omanikuvahetusel. Fantoomromude eest, mida enam ei eksisteeri, aga seaduse piirangute t\u00f5ttu ei saa ka registrist kustutada, tekib maksukohustus 2026. aastast, et riik j\u00f5uaks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada meetodi, kuidas saaks need l\u00f5puks maha kanda.Eeln\u00f5ud tuleb n\u00fc\u00fcd anal\u00fc\u00fcsidaRahandusministeeriumi fiskaalpooliitika osakonna anal\u00fc\u00fctik Madis Aben selgitas Autolehele, et tegemist on hetkel siiski eeln\u00f5uga ning n\u00fc\u00fcd kogutakse erinevatelt osapooltelt m\u00f5ne n\u00e4dala jooksul sellele tagasisidet. Loomulikult on v\u00f5imalik, et tehakse mingeid muudatusi. Eesm\u00e4rk ei ole Abeni s\u00f5nul saavutada seda, et mingid autod Eesti pinnalt mujale l\u00e4heks, kuigi nende elukaar ei ole l\u00e4bi.See ei t\u00e4idaks mingilgi moel kliimaeesm\u00e4rke, kui need mujal tossutaks. Samuti ei tohiks maks muutuda karistuseks neile, kes n\u00e4iteks viis aastat tagasi, kui maksust polnud juttugi, ostsid tavalise m\u00f5istliku auto, mille maks praegu tuleb v\u00e4ga k\u00f5rge. Eks seda n\u00fc\u00fcd siis l\u00e4hin\u00e4dalatel tulebki vaadata.\u201dMiks t\u00e4is-, mitte t\u00fchimass?T\u00e4ismassi maksustamine v\u00f5ib eriti valusalt l\u00fc\u00fca n\u00e4iteks suurperesid, kellele on seitsmekohaline auto eluks vajalik. Abeni s\u00f5nul andis transpordiamet tagasisidet, et t\u00fchimassi saab auto omanik lasta registris teatud tingimustel v\u00e4iksemaks muuta ja seega oma maksukoormust v\u00e4hendada, aga t\u00e4ismass on tehase poolt paika pandud ning seda muuta ei saa.See, kas suurperedele v\u00f5i muudele \u00fchiskonnagruppidele hakatakse erisusi looma, selgubki Abeni s\u00f5nul n\u00fc\u00fcd eeln\u00f5u menetlemise k\u00e4igus ning siis tuleb kaasata ka n\u00e4iteks sotsiaalministeerium, sest maksukogumise m\u00f5ttes ei saa erisustega skeemi v\u00e4ga keeruliseks ajada ning t\u00f5en\u00e4oliselt peaks eba\u00f5iglaselt suurt koormust leevendama muudmoodi, n\u00e4iteks toetuste abil.Millal tekib maksukohustus?Maksukohustus tekib sellele, kelle omanduses on s\u00f5iduk 1. jaanuari seisuga. Hilisemate omanikuvahetuste korral onjuba osapoolte omavaheline kokkulepe, kas tehingu hinnale lisatakse ka maksu osa. Aastamaks tuleb tasuda 1. oktoobriks ja \u00fches osas. Kui auto registreeritakse p\u00e4rast 1. juulit, siis on tasumise t\u00e4htaeg j\u00e4rgmise aasta 31. m\u00e4rts. Kui auto saabub r\u00fcki n\u00e4iteks augustis, tuleb aastamaksu tasuda vaid j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud p\u00e4evade eest, mitte t\u00e4ismahus.Aben r\u00f5hutab, et aastamaksule ja registreerimistasule omakorda ei tohi k\u00e4ibemaksu lisada, seega tuleb neid n\u00e4idata auto hinnast eraldi.Isek\u00fcsimus on see, mis saab s\u00fcs, kui auto registrikanne on peatatud. Abeni s\u00f5nul hetkel registrikande peatamine maksukohustust ei v\u00e4henda, aga ta t\u00f5deb, et see on ilmselt \u00fcks diskussioonikoht, sest kui autoga ei s\u00f5ideta, v\u00f5ib olla p\u00f5hjendatud maksukohustuse peatamine.Kogutakse kaks korda rohkemAutode m\u00fc\u00fcgi-ja teenindusettev\u00f5tete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht Meelis Telliskivi \u00fctles Autolehele, et asi on liiga v\u00e4rske ja alles oodatakse liikmete seisukohti.\u201eTegevjuhina tekitab minus k\u00fcsimusi maksusumma suurenemine kaks korda. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuses oli algne summa 120 miljonit eurot, eeln\u00f5us on see muutunud peaaegu 240 miljoniks. On oht, et auto hinna t\u00f5ustes hakkab v\u00e4henema uute autode m\u00fc\u00fck. Uued autod on aga keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumad ja kindlasti ohutumad. M\u00fc\u00fcgi v\u00e4henedes v\u00f5ib hakata v\u00e4henema ka maksu plaanitav laekumine ja seega ka k\u00e4ibemaksu laekumine,\u201d \u00fctles Telliskivi.Transpordisektori hinnat\u00f5usRaskeveokeid lisamaksuga koormama ei hakata, samas paljud v\u00e4ikekaubikuid kasutavad firmad saavad automaksuga siiski pihta. Autoettev\u00f5tete Liidu tegevjuht Kersten Kattai t\u00f5des \u00c4rigeeniuse portaalile, et veel suvel andsid ametnikud suus\u00f5naliselt signaale, nagu v\u00f5iks kaubikud maksuvabaks j\u00e4\u00e4da. \u201eSeal p\u00f5gusalt \u00f6eldi, et otsitakse v\u00f5imaiusi N1 kategooria maksu alt v\u00e4lja j\u00e4tta,\" meenutas Kattai. \u201eSiis aga kadus see teema \u00e4ra. Eks see j\u00f5uab l\u00f5puks iga toote hinda ja tarbija maksab selle kinni,\u201d t\u00f5des ta.Kattai hinnangul on m\u00f5istetav, et arvestatakse eras\u00f5idukite vanust, aga selle puudumine ettev\u00f5tete autode puhul on kindlasti tagaj\u00e4rgedega. \u201eV\u00e4iksema kapitaliga v\u00f5i alustavale ettev\u00f5tjale lisab see kindlasti t\u00e4iendava raskuse,\u201d selgitas ta.Kullerifirma DPD Eesti AS tegevjuht Remo Kirs \u00fctles aga pressiteates, et kavandatav automaks sunnib kogu transpordisektorit tulevikuinvesteeringuid p\u00f5hjalikult \u00fcmber hindama.\u201eEhkki diiselkaubik v\u00f5ib n\u00e4ida praegu odavam, on kogukulu vaadates edaspidi soodsam omada elektrikaubikut,\u201d s\u00f5nas ta uue maksu v\u00f5imalikest positiivsetest tulemitest r\u00e4\u00e4kides.L\u00e4bis\u00f5idup\u00f5hine maksSamas on maksust tema s\u00f5nul puudu oluline komponent ehk aastane l\u00e4bis\u00f5it. .Riik peaks palju rohkem suunama nii ettev\u00f5tjaid kui ka tarbijaid tarbima targalt,\" p\u00f5hjendas ta. \u201eKui lisada automaksule ka kilomeetriarvestus, hakkaksid inimesed ja ettev\u00f5tjad oma s\u00f5ite rohkem l\u00e4bi m\u00f5tlema. T\u00fchis\u00f5itude hulk v\u00e4heneks, sest k\u00f5ik planeeriksid oma s\u00f5ite paremini.\"Kirsi hinnangul t\u00e4hendaks see teekatete, rehvide ning autode pikemat iga. Lahendus poleks keeruline, sest l\u00e4bis\u00f5itu kontrollitakse igal aastal tehno\u00fclevaatusel. Alternatiivselt v\u00f5iks kogu s\u00f5idetud distantsi eest maksta siis, kui s\u00f5iduk m\u00fc\u00fcakse v\u00f5i muul p\u00f5hjusel j\u00e4rgmise omaniku nimele l\u00e4heb.Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juht Herkki Kitsing t\u00f5des, et praegune automaksu plaan kujunes viimased kuud ministeeriumi s\u00fcgavustes ning p\u00e4rast suve erialaliitudega teemat l\u00e4bi arutatud ei ole. Samas ei ole praegu selge, kas raha j\u00f5uab ka kiratsevasse teedeehitusse v\u00f5i l\u00e4heb lihtsalt riigieelarve aukude lappimiseks. Kitsingu s\u00f5nul ei l\u00e4inud kilometraa\u017ei komponent l\u00e4bi, sest ministeerium kardab, et see motiveeriks autoomanikke l\u00e4bis\u00f5idun\u00e4itu kerima.50 populaarset kasutatud autotMark ja mudelAastaMootorAastamaksRegistreerimistasuAlfa Romeo\u00a0Giulia20172,0 (206 kW)2383465Audi\u00a0A6 Avant20133,0 d (150 kW)1601914Audi\u00a0Q520132,0 TDI (130 kW)2112688BMW 4. seeria20172,0 d (140 kW)1021201BMW 5. seeria20172,0 d (140 kW)2122568BMW X320113,0 d (190 kW)1281481Chrysler\u00a0Pacifica20183,6 (213 kW)78512 413Citro\u00fcn Berlingo20151,6 d (73 kW)63743Cupra Formentor20222,0 (228 kW)2934265Dacia Duster20191,5 d (85 kW)1462143Ford Kuga20122,0 d (103 kW)1251589Honda\u00a0Civic20151,8 (104 kW)1742536Honda CR-V20152,0 (114 kW)2714184Honda Jazz20171,3 (73 kW)821149Hyundai i3020181,4 (74 kW)1281823Jeep Wrangler20133,6 (209 kW)90615180Kia\u00a0Ceed20191,4 (103 kW)1181742Kia\u00a0Rio20141,2 (63 kW)841017Kia Sportage20171,6 (130 kW)3555428Kia\u00a0Stinger20203,3 (269 kW)6149705Land\u00a0Rover\u00a0Defender20223,0 d (221 kW)7249205Lexus\u00a0IS\u00a0300h20182,5 h\u00fcbriid (133 kW)1181525Lexus RX20193,5 h\u00fcbriid (230 kW)4836055Mazda 320152,0 (88 kW)1241676Mazda 620172,0 (121 Kw)1792670Mercedes B-klass20141,5 d (80 kW)851040Mercedes-Benz E 22020112,1 d (125 kW)1381602Mercedes-Benz V-klass20192,1 d (140 kW)6928986Nissan\u00a0Leaf2019elekter50300Nissan Qashqai20221,3 (103 kW)1281925Opel\u00a0Insignia20201,5 (121 kW)2423485Peugeot 300820221,5 d (96 Kw)1101685Porsche Cayenne S20143,6 (309 kW)4897228Porsche Macan20163,0 (190 kW)3855102Renault Arkana20221,6 h\u00fcbriid (69 kW)50780\u0160koda Kodiaq20182,0 d (140 kW)350.4788\u0160koda Octavia20171,4 (110 kW)1081547\u0160koda\u00a0Superb20122,0 d (103 kW)1241351\u0160koda\u00a0Superb20161,8 (132 kW)1622235Subaru\u00a0Outback20162,5 (129 kW)2563784Toyota Auris Touring20161,8 h\u00fcbriid (73 kW)50640Toyota Avensis Touring20152,0 (108 kW)1852663Toyota\u00a0Land Cruiser20133,0 d (140 kW)97614 294Toyota\u00a0Land Cruiser\u00a0N120133,0 d (140 kW)3493492Toyota Prius20121,8 h\u00fcbriid (73 kW)50408Volkswagen Golf VII20151,6 d (77 kW)59748Volkswagen\u00a0Passat20122,0 d (125 kW)1431731Volkswagen\u00a0Passat20191,5 (110 kW)1351961Volvo XC6020162,0 d (140 kW)2573039Volvo XC7020102,4 d (151 kW)107122510 kallist ja v\u00f5imsat autotMark ja mudelAastaMootorAutomaksRegistreerimistasuBentley\u00a0Flying\u00a0Spur\u00a0W1220236,0 (467 kW)120418 805BMW XM20234,4\u00a0h\u00fcbriid\u00a0(558 kW)4504495Cadillac\u00a0Escalade20226,2 (313 kW)149624 645Dodge Challenger Hellcat20206,2 (527 kW)170730 975Ferrari 812 GTS20216,5 (585 kW)106619 549Lamborghini Aventador20166,5 (515 kW)94017 466Mercedes-AMG G 6320145,5 (400 kW)72611 729Porsche 911 Turbo S20223,8 (478 kW)89116 466RAM 150020205,7 (295 kW)153125 345Range Rover P530 SV20234,4 (390 kW)99614 645Rolls-Royce Cullinan20226,75 (441 kW)142023125Automaks on hetkel eeln\u00f5u tasemel ja n\u00fc\u00fcd oodatakse erinevate osapoolte tagasisidet. On teoreetiline v\u00f5imalus, et midagi veel muudetakse, aga ilmselt mitte olulisel m\u00e4\u00e4ral. FOTOD: SHUTTERSTOCK JA GEENIUS MEEDIA Arvutused n\u00e4itavad, et valusalt saavad pihta autoelamud, aga ka v\u00e4ikebussid, mida on vaja suurperedel. Eriti karm maks tabab kalkulaatori j\u00e4rgi suuri Ameerika autosid, mis on rasked ja v\u00e4ga suure CO2 heitega.TARMO T\u00c4HEP\u00d5LD JA KERT AVASALU"}
{"text":"K\u00e4ivad uue p\u00f5nevussarja \u201cT\u00e4iuslik s\u00f5branna\u201d v\u00f5tted \u00a0Hetkel k\u00e4ivad Elisa Huubi p\u00f5nevussugemetega draamasarja \u201cT\u00e4iuslik s\u00f5branna\u201d v\u00f5tted, mille re\u017eiss\u00f6\u00f6riks on Ergo Kuld.\u00a0\nUue sarja, mille stsenaristideks on Katariina Libe ja Reeli Reinaus, keskmes on keskkonnaminister Agnes, kes on kohe rajatava tuulepargi \u00fcks eestvedajaid, hakkab ootamatult saama \u00e4hvarduskirju. Anon\u00fc\u00fcmne v\u00e4ljapressija n\u00f5uab tuulepargi ehituse seiskamist v\u00f5i muidu teeb ta avalikuks Agnese 15 aasta taguse traagiliselt l\u00f5ppenud peo tagaj\u00e4rjed, kus \u00fcks neljast s\u00f5brannast j\u00e4i teadmata kadunuks.\n\u00a0\nKolm peol osalenud s\u00f5brannat \u2013 Agnes, Britt ja Elis \u2013 kes ei ole 15 aastat \u00fcksteist n\u00e4inud, asuvad n\u00fc\u00fcd koos minevikus tuhnima. K\u00f5ik naised kardavad salamisi, et just nemad on Susanna arvatavas surmas s\u00fc\u00fcdi. Mis aga tegelikult Susannaga juhtus? Sarja peaosades on Loviise Kapper, Mariel Korjus ning Carolin Ligi.\n\u00a0\nSarja re\u017eiss\u00f6\u00f6r on Ergo Kuld ning kirjutasid Katariina Libe ja Reeli Reinaus. Stsenaariumi konsultant on Tiina Lokk.\n\u00a0\nSari esilinastub P\u00d6FFil ning on vaadatav eksklusiivselt Elisa Huubis.\u00a0"}
{"text":"Ole teadlik ja \u00e4ra lase end enimlevinud pettustega t\u00fcssata!Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on 57% Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petuk\u00f5nedega ning 44% vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega. Eestis k\u00f5ige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmep\u00fc\u00fck, investeerimispettused ning veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettused.\n\u201ePetuk\u00f5nede aktuaalsust tajuvad k\u00f5ige enam vanemaealised, seevastu nooremad on keskmisest enam t\u00e4helepanelikud SMS-i teel levitatavate skeemide suhtes,\u201d \u00fctles Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik. Koguni 79% Eesti inimestest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud.\nUuringust selgub, et praktiliselt igalt kolmandalt Eesti inimeselt on aasta jooksul p\u00fc\u00fctud v\u00e4lja petta andmeid ning iga viies on kogenud investeerimispettuse ja veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse katset. Endiselt ei ole kuhugi kadunud ka valearved ning armupettused.\n\u201eSuur hulk petuk\u00f5nesid toimub vene keeles. Seda kinnitab ka asjaolu, et just Ida-Virumaal on k\u00f5ige rohkem inimesi (87%), kes on selle petuskeemiga aasta jooksul kokku puutunud. \u00dcle Eesti oli vene rahvusest vastanute hulgas vastav n\u00e4itaja koguni 91% ehk sisuliselt pea k\u00f5igil on olnud mingisugune kokkupuude pettustega,\u201d lisas Kiik.\nKui vaadata v\u00f5rdluseks teisi Balti riike, siis L\u00e4ti paistab silma petuk\u00f5nede rohkusega \u2013 koguni 71% l\u00e4tlastest on aasta jooksul saanud v\u00e4hemalt \u00fche petuk\u00f5ne. SMSteel levivaid pettuseid tajutakse L\u00e4tis meist j\u00e4llegi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem. Leedus on omakorda Eestiga v\u00f5rreldes rohkem neid, kes on komistanud m\u00f5ne investeerimispettuse (27%) v\u00f5i veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse (25%) otsa.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\nN\u00e4iteid enim levinud petuskeemide kohta ning n\u00f5uandeid, kuidas nendes olukordades k\u00e4ituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt."}
{"text":"Tallinna venestamine peab l\u00f5ppemaKeskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvart ehitab oma kohalike valimiste kampaania \u00fcles eestikeelse hariduse vastasele v\u00f5itlusele, kirjutab riigikogu liige P\u00e4rtel-Peeter Pere (RE).K\u00f5lvart ehitab venekeelsete laste tulevikule klaaslage ja \u00e4hvardab panna eestikeelsed lapsed venekeelsesse kooli. Need on piisavad p\u00f5hjused linnapea umbusaldamiseks.\nTallinn linna eelarvestrateegias 2024\u20132027 pole ridagi eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuks. Tegime muudatusettepaneku lisada konkreetsed numbrid. Linnavalitsus l\u00fckkas ettepaneku tagasi. Eestikeelset riigig\u00fcmnaasiumit Tallinna linn Lasnam\u00e4ele ei soovi, sellep\u00e4rast j\u00e4i see t\u00e4navu ka ehitamata\nKonkreetne ja hea viis takistada on venitada kooli ehituseks vajaliku detailplaneeringuga. Ja Tallinn planeeringuid venitada rohkem kui tosinaks aastaks juba oskab. Mis sest, et abilinnapea Kante enda s\u00f5nul tuleb Lasnam\u00e4ele l\u00e4hiaastail luua tuhat g\u00fcmnaasiumikohta. Eks linn loob selle ise: venekeelsena, m\u00f5istagi: muidu langeb ju hariduse kvaliteet. Meenutuseks, Narvas valmis t\u00e4navu kaks riigig\u00fcmnaasiumit, \u00f5petajad ja tugipersonal leitud ning \u00f5pilasedki on kohal.\nKonkreetne ja hea viis takistada on venitada kooli ehituseks vajaliku detailplaneeringuga.\n\u00dche Eesti Vabariigi erakonna esimees saaks hoopis \u00f6elda: viime ellu p\u00f5hiseadust ja \u00f5petame igale siinsele lapsele riigikeelt, et elu oleks parem. Et ta saab aru, et 75 protsenti muukeelsete laste vanematest tahab hiljemalt algklassides eestikeelset \u00f5pet oma v\u00f5sukestele (Integratsiooni monitooring, 2020).\nK\u00f5lvart ehitab oma k\u00e4tega klaaslage venekeelsetele lastele. Ta v\u00f5iks ju venekeelse elanikkonna arvamusliidrina neid l\u00f5hkuda, kui ta p\u00e4evast p\u00e4eva k\u00e4iks ja r\u00e4\u00e4giks koolides, raadios ja teles ning \u00fctleks: \u00f5ppige, lapsed, \u00f5ppige eesti keeles, see on tulevik. Aga ei. Selle asemel on K\u00f5lvart venekeelse Eesti ja Tallinna ehk pealinna venestamise eest v\u00f5itleja: vene keeles ilmuvad k\u00f5ik ametlikud teated, kutsed, linna propaganda ja teated sotsiaalmeedias. See k\u00f5neleb selget keelt: r\u00e4\u00e4kige vene keeles ja teiega r\u00e4\u00e4gitakse vene keeles. \u00c4kki loosib K\u00f5lvart v\u00e4lja lastele tuusiku Seligeri laagrisse?\nN\u00fc\u00fcd poeb linnapea laste selja taha, \u00f6eldes, et eesti emakeelega lapsed hakkavad k\u00e4ima venekeelsetes koolides. Ta hirmutab inimesi. See on t\u00fclgastav, kui kasutada Sergei Metlevi s\u00f5na.\n\nVene partei vene linnas\n\nK\u00f5lvarti russkii mir t\u00f6\u00f6tab ja saab muudkui hoogu juurde. Nii nagu j\u00e4tkub tema eestv\u00f5ttel de facto pealinna venestamine. Aina jultunumalt r\u00e4\u00e4gitakse poodides ja haiglates t\u00f6\u00f6tajatega vene keeles. Ei noored ega vanad kullerid ja taksojuhid suvatse isegi \u00fcht s\u00f5na eesti keeles \u00fctlema.\nTagaj\u00e4rjeks on okupatsiooniajal s\u00fcstemaatiliselt loodud Stockholmi s\u00fcndroomi s\u00fcvendamine: \u00f5petame t\u00f6\u00f6tajatele vene keelt, selmet ajada selg sirgu ja r\u00e4\u00e4kida eesti keeles ning n\u00f5uda seda teistelt. Eestlased kolivad l\u00e4hivaldadesse, sest linn on kaoses, kesklinna kortereid ehitada ei lasta, varsti ei saa enam eestikeelses koolis isegi mitte \u00f5ppida. K\u00f5lvarti jaoks on see muidugi horo\u0161o. \u00dclej\u00e4\u00e4nute jaoks on see horrorshow, kui kasutada kirjanik Anthony Burgessi s\u00f5na kultusteosest \u00abKellav\u00e4rgiga apelsin\u00bb.\nK\u00f5lvarti juhtimisel k\u00e4ib Keskerakonna muutmine vene munitsipaalerakonnaks. K\u00f5lvarti saamine Keskerakonna esimeheks on toonud kaasa Ida-Virumaal Katri Raiki kukutamise idameelsete konsolideerimise toel. Kohtla-J\u00e4rvel oli katse teha samamoodi: kukutada korruptsiooni ja kremlimeelsusega v\u00f5itlev linnavalitsus. N\u00fc\u00fcd kuuleme pealinnas \u00e4hvardust panna eestikeelsed lapsed venekeelsesse kooli.\nTagaj\u00e4rjeks on okupatsiooniajal s\u00fcstemaatiliselt loodud Stockholmi s\u00fcndroomi s\u00fcvendamine: \u00f5petame t\u00f6\u00f6tajatele vene keelt, selmet ajada selg sirgu ja r\u00e4\u00e4kida eesti keeles ning n\u00f5uda seda teistelt.\nS\u00f5num on klaar: riigireetmises s\u00fc\u00fcdistatud Petersoni ja tema KOOSi pole vaja, K\u00f5lvart hoolitseb k\u00f5ige eest ise. K\u00f5lvarti valik on talle loogiline: kremlimeelsete turg tuleb konsolideerida. Siit ka \u00fcha selgem positsioneerimine. Eestikeelsetele saab hiljem r\u00e4\u00e4kida sovjetlikku \u00absport on rahu\u00bb juttu: Tallinn pole asjata Euroopa spordipealinn 2025.\nOpositsiooniliidrina ega -tegijana teda riigis ei n\u00e4hta ega taheta, seal on Helme ja Reinsalu. Tallinnas on K\u00f5lvart on maksumaksja rahaga rikas, ostes toimetustest eetriaega ja saateid, ja on riigis asuva riigi, enklaavi valitseja. Nii ta Savisaare p\u00e4randit au sees hoiabki. Nagu ta kohe p\u00e4rast esimeheks saamist lubas.\nEestikeelse hariduse vastu olek saab olema K\u00f5lvarti p\u00f5hiloosung 2025. aasta kohalikel valimistel. Tema juhitavast Keskerakonnast on juba saamas itta ja minevikku vaatav partei, mis vastandub Edgar Savisaare kombel Eesti Vabariigile. Protestih\u00e4\u00e4li saab alati k\u00f5ige eest korjata, kui ennast protestiparteiks teha. Ka eestikeelse hariduse vastu olles. Lihtne on asi kraavi keerata ja siis kahe aasta p\u00e4rast n\u00e4idata, et: n\u00e4ete, see ju ei t\u00f6\u00f6ta.\nEestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekust v\u00f5idab kogu Eesti \u00fchiskond. Linnavalitsus, mis t\u00f6\u00f6tab sellele vastu, tuleb ametist vabastada."}
{"text":"Porto Franco kriminaalasja prokur\u00f6r: olen \u00fcllatunud, kohtu argumendid olid napidProkuratuur pidi kolmap\u00e4eval vastu v\u00f5tma valusa kaotuse, sest Harju maakohus m\u00f5istis Porto Franco kriminaalasja kolmiku esimeses astmes \u00f5igeks. Otsus tuli juhtivale riigiprokur\u00f6rile Taavi Pernile \u00fcllatusena.\nHarju maakohus m\u00f5istis kolmap\u00e4eval \u00f5igeks altk\u00e4emaksu pakkumises s\u00fc\u00fcdistatud \u00e4rimees Hillar Tederi, m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemises s\u00fc\u00fcdistatud Keskerakonna ning selle toonase peasekret\u00e4ri Mihhail Korbi.\nPern leidis intervjuus \u00c4rip\u00e4evale, et kohtu esitatud suulised argumendid oli napid. \"Nendes argumentides ei olnud kindlasti nimetatud k\u00f5iki neid t\u00f5endeid, mida mina enda s\u00fc\u00fcdistusk\u00f5nes k\u00e4sitlesin,\" r\u00e4\u00e4kis ta. \"Kohus anal\u00fc\u00fcsis suuliselt ainult kitsast osa t\u00f5enditest.\"\nJ\u00e4tkub intervjuu Taavi Perniga."}
{"text":"Erakonnast lahkunud Gr\u00fcnthal visati EKRE fraktsioonist v\u00e4ljaT\u00e4na mitmesuguste kuluh\u00fcvitiste skandaalide t\u00f5ttu EKREst lahkunud riigikogu liige Kalle Gr\u00fcnthal visati erakonna aseesimehe Henn P\u00f5lluaasa kinnitusel v\u00e4lja ka EKRE fraktsioonist. Samuti\u00a0kutsutakse ta esmasp\u00e4evaks korruptsioonivastasesse erikomisjoni.P\u00f5lluaasa s\u00f5nul pole fraktsioon t\u00e4nase p\u00e4eva jooksul Gr\u00fcnthalit k\u00e4tte saanud.\u00a0Erakonna esimees Martin Helme \u00fctles varem Postimehele, et Gr\u00fcnthali lahkumine erakonnast tuli talle \u00fcllatusena ning tema hinnangul peaks Gr\u00fcnthal parlamendist lahkuma. \u00abOtsuse riigikogus j\u00e4tkamise v\u00f5i mittej\u00e4tkamise kohta saab teha vaid Gr\u00fcnthal,\u00bb m\u00e4rkis ta.\nJ\u00e4rgmiseks esmasp\u00e4evaks oodatakse Gr\u00fcnthalit aga ka korruptsioonivastasesse erikomisjoni. Kuigi erikomisjoni esimeest Mart Helmet Postimees k\u00e4tte ei saanud, kinnitas seda erikomisjoni liige Priit Sibul (Isamaa). Ta s\u00f5nas, et komisjon arutas k\u00fcsimust juba sellen\u00e4dalasel istungil, kus j\u00f5utigi otsusele Gr\u00fcnthal komisjoni kutsuda.\nSibul m\u00e4rkis, et sarnaselt on erikomisjon k\u00e4itunud ka varasematel kordadel, kui riigikogu liikmed (n\u00e4iteks Kert Kingo, Martin Repinski) on kuluh\u00fcvitiste k\u00fcsitavate kasutamiste puhul skandaalidesse sattunud.\nEsmasp\u00e4eval, mil komisjon viimati kogunes, ei olnud t\u00e4na avalikuks tulnud Gr\u00fcnthali korteriaf\u00e4\u00e4r veel teada ning otsus Gr\u00fcnthal erikomisjoni kutsuda tugines vaid tema k\u00fctusekaardi kasutamisega seotud skandaalile.\u00a0\nVeel eelmisel n\u00e4dalal \u00fctles Mart Helme \u00c4rip\u00e4evale, et Gr\u00fcnthali tegevuste uurimist komisjonil plaanis pole. \u00abKalle Gr\u00fcnthal pole teinud midagi niisugust, mis oleks seadusevastane. Ta on kasutanud kuluh\u00fcvitisi ja see ei ole seadusevastane. Mida me uurime?\u00bb \u00fctles ta toona.\nKeskerakondlasest erikomisjoni liige Andre Hanim\u00e4gi (KE) meenutas Postimehele, et esmasp\u00e4evasel istungil, kus Gr\u00fcnthali kutsumine laual oli, l\u00e4ks aruteluks eelk\u00f5ige laiemast aspektist: millistel alustel \u00fcldse inimesi erikomisjoni kutsuda ning kas v\u00f5iks kuluh\u00fcvitised laiema haardega ette v\u00f5tta. \u00abAga kuna argumenteeriti, et varasemalt sarnastel juhtumitel teiste poliitikute puhul on nad erikomisjoni kutsutud, siis komisjon ning komisjoni esimees aktsepteerisid seda,\u00bb m\u00e4rkis Hanim\u00e4gi.\n\nSekeldused k\u00fctuste ja korteritega\n\nViimastel p\u00e4evadel k\u00fctuseh\u00fcvitiste kasutamise t\u00f5ttu sekeldustesse sattunud ning seet\u00f5ttu EKREst lahkunud riigikogu liige Kalle Gr\u00fcnthali teod tekitavad j\u00e4tkuvalt k\u00fcsimusi.\nNimelt kirjutas \u00c4rip\u00e4ev, et Gr\u00fcnthal, kes on saanud riigikogust ka \u00fc\u00fcrih\u00fcvitist, on paberite j\u00e4rgi \u00fc\u00fcrinud mitu aastat korterit Paldiski maanteel. Korteri omanik ei tea kurikuulsast \u00fc\u00fcrnikust midagi. \u00ab2014, kui maja valmis sai, ostsin korteri, elan siin, \u00fchtegi \u00fc\u00fcrnikku pole olnud, Kalle Gr\u00fcnthalit olen ainult telekast n\u00e4inud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis omanik \u00c4rip\u00e4evale.\nGr\u00fcnthal kommentaaride andmisest keeldus ning s\u00fc\u00fcdistas ajakirjanikku isikliku j\u00e4litustegevuse l\u00e4bi viimises.\nGr\u00fcnthal teatas t\u00e4na, et ta ei saa EKRE liikmena enam j\u00e4tkata, sest k\u00f5ik temaga seonduv kahjustab EKRE mainet.\nLoe pikemalt \u00c4rip\u00e4evast.\n"}
{"text":"J\u00e4lle said sisse!Prokuratuuril on viimastel aegadel sama v\u00e4he tulemuslikkust ja enesekindlust nagu Eesti meeste jalgpallikoondisel, kes laseb isegi mitte just pikkusega hiilgaval Tail endale peaga v\u00e4rava l\u00fc\u00fca, kirjutab \u00c4rip\u00e4ev juhtkirjas.\nToolil, mille \u00fcks jalg logiseb, on ebamugav ja ohtlik istuda. \u00c4rip\u00e4eva hinnangul on meie demokraatliku \u00f5igusriigi logisev toolijalg prokuratuur. Korruptsioonikaasused on \u00fched k\u00f5ige tundlikumad, sest neil on ulatuslik vahetu m\u00f5ju poliitilisele ning majanduslikule v\u00f5imule. Nende uurimise venimine, ummikusse jooksmine, kahtlustuste v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistuste kokkukukkumine annab avalikkusele v\u00e4ga kehva signaali: avalik \u00f5iglustunne ja usk \u00f5iguss\u00fcsteemi laiemalt saab riivatud."}
{"text":"Ratas \u00f5igeksm\u00f5istvast kohtuotsusest: see on jahmatavPorto Franco skandaali p\u00e4rast 2021. aastal peaministriametist tagasi astunud J\u00fcri Ratas \u00fctles Harju maakohtu otsust kommenteerides, et see on tema jaoks positiivses m\u00f5ttes jahmatav, kuid ta ei n\u00f5ustu sellega, et prokuratuur sekkus omal ajal poliitikasse.\nMa m\u00e4letan neid arutelusid alates 12. jaanuari keskp\u00e4evast 2021 keskfraktsioonis ja neid poliitilisi debatte. M\u00e4letan neid esimesi tunde 13. jaanuaril, kui ma andsin riigikogu valges saalis pressikonverentsi ja teatasin enda tagasiastumisest. Ainuke p\u00f5hjus oli ju see, et minu soov oli teha Keskerakond korruptsioonist puhtaks ja Keskerakond oli saanud kahtlustuse, \u00fctles Ratas ERR-ile.\nToimetuselt:\nTundub, et kallutatud j\u014dud on end \u014digusriigiks nimetavas Eestis siiski olemas. Vaata v\u014di sadama protsessi."}
{"text":"Terminali osanik Raido Raudsepp: elektriauto pole ainus viis maailma p\u00e4\u00e4staK\u00e4rknas endisest Tartu naftabaasist \u00fcle-eestiliseks ettev\u00f5tteks kasvanud Malle Raudsepa ning ta poegade Raido ja Rauno Raudsepa perefirma Terminal ASi pikem plaan on t\u00f6\u00f6tada end Eesti juhtivaks energiam\u00fc\u00fcjaks.\nAga praegu tuleb tegutseda siiski l\u00fchema plaani j\u00e4rgi samm-sammult, sest aeg on \u00e4rev ja poliitelu heitlik.\nRaido Raudsepp, mis on K\u00e4rknas teie selja taga nendes suurtes mahutites, millel peal uhke kiri \u00abEesti k\u00fctusepank\u00bb? \nMe olemegi Eesti k\u00fctusepank, neis mahutites on 30 miljonit liitrit diislik\u00fctust ja bensiini, mis on Eesti kriisitagavara. Tallinnas on meil hoiul veel ligi k\u00fcmme miljonit liitrit strateegilist k\u00fctusevaru, nii et tuleme k\u00f5igi varudega toime keskeltl\u00e4bi 13 p\u00e4eva. Tallinnas hoiustame lisaks lennukipetrooli, seegi varu on meil eelmisest aastast, esimest korda Eesti ajaloos. Nii et kriisi korral saame ka paar p\u00e4eva lennata.\nOsa meie teenindusjaamadest on Eesti kriisitanklad. Kui valitsus ja Eesti varude keskus annavad korralduse, et sealt peab varusid v\u00e4lja andma, siis seda ka teeme.\nTeistelgi k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatel on riigireservi, n\u00e4iteks Paldiskis ning mingi osa Muugal. Eesti suuremad varud on siiski v\u00e4lisriikides: Soomes, Rootsis, isegi Taanis.\nPt\u00fci-pt\u00fci-pt\u00fci, meil pole olnud \u00fchtegi kriisi, me pole pidanud Eesti varude keskuse varusid v\u00e4ljastama. Aga varu peab olema, eriti praegu s\u00f5jaga silmitsi seisvas Euroopas. Varu ei pea olema vaid s\u00f5jaline. N\u00e4iteks L\u00e4\u00e4ne-Euroopas liigub h\u00e4sti palju k\u00fctust j\u00f5gesid pidi pargastega ja kui veetase on madal, tuleb varud kasutusele v\u00f5tta. Nii see elu on.\nMis autoga ise s\u00f5idate, kas sel on teada-tuntud sisep\u00f5lemismootor v\u00f5i olete astunud elektriautoga uue ajastusse? \nMinu auto on diisel-elekter.\nNatuke olete juba murdunud selles osas? \nEi, ma pole murdunud, lihtsalt parim pakkumine tuli sellele autole. Minu auto paaki l\u00e4heb ikka diislik\u00fctus ja paak on 85-liitrine. Aga passis on diisel-elekter, see on mingi h\u00fcbriidi versioon, v\u00e4ga hea auto.\nKas elektriautod teevad teid kui k\u00fctusem\u00fc\u00fcjat \u00e4revaks? \nOlen uute tuultega autot\u00f6\u00f6stuses rahul. Peame arvestama t\u00f5siasjaga, et fossiilk\u00fctuste maailm saab ligi saja aasta p\u00e4rast l\u00e4bi, meil on alternatiive vaja.\nViimase kahesaja aastaga on maailmas inimeste arv viiekordistunud. Tulebki alternatiividele \u00fcle minna, sest meil ei j\u00e4tku fossiilk\u00fctust sellisele hulgale inimestele. Me ei saa j\u00e4tkusuutlikult hakkama maap\u00f5ues oleva ammenduva varuga.\nBerliinis septembris peetud automessil olid l\u00f5viosas elektriautod. \nMessil n\u00e4idataksegi uusi asju. Arvan, et sisep\u00f5lemismootoriga autod ei kao 20\u201330 aasta jooksul kuhugi. Alternatiivmootoriga autosid tuleb juurde, see ongi normaalne. See peabki nii minema, sest kui r\u00e4\u00e4gime k\u00fctuse puhul tarbimise tipust, siis sellist asja ei ole \u2013 tarbimine aina kasvab. Ja m\u00f5elge sellele, kui ka India ja Aafrika inimestele muutuvad isiklikud s\u00f5iduautod v\u00f5imalikuks. Mis see siis veel tarbimisega teeb?\nM\u00f5elge selle peale, kui ka India ja Aafrika inimestele muutuvad isiklikud s\u00f5iduautod v\u00f5imalikuks. Mis see siis veel tarbimisega teeb?\n\nElektriauto on t\u00e4iesti okei. K\u00fcsimus on vaid selles, kas ja kuidas elektriauto meie kliimas igas olukorras toimib. Soojemates kohtades pole sellega suuremat h\u00e4da. Aga meil on ka l\u00f6rts, lumi, k\u00fclm \u2013 ja siis elektriauto seda passis lubatud l\u00e4bis\u00f5itu ei paku. Linnaautona, pere teise autona on v\u00e4ike elektriauto v\u00e4ga hea. See on nagu elektrit\u00f5uks, teedki v\u00e4ikseid otsi. Aga kuna mul on kolm last ja koer ning mul on vaja suvilas k\u00e4ia ja m\u00f6\u00f6da Eestit ringi liikuda, siis mina j\u00e4\u00e4n praegu ikka diisli peale.\nSest diiselautot on odavam pidada? \nOdavam kindlasti, aga mitte ainult selle p\u00e4rast. Diiselmootoriga auto on k\u00f5ige t\u00f6\u00f6kindlam. Ma ei saa oma elu \u00fcles ehitada sellele, et pean kogu aeg m\u00f5tlema, kust saan autole juhtme taha. Kodus ja t\u00f6\u00f6l on juba praegu jube palju juhtmeid, igasugused laadijad. Ja siis tuleb \u00fcks juhe veel juurde. Lisaks r\u00e4\u00e4gime k\u00f5rgetest elektrihindadest, elektrikatkestustest.\nKa operatiivs\u00f5idukite puhul tuleb hoida v\u00e4ga tagasihoidlikku joont, et me ei teeks rumalusi. Operatiivs\u00f5iduk peab valmis olema igas olukorras. Kui mu l\u00e4hedasel on vaja kiiresti haiglasse saada, aga \u00f6eldakse, et ei saa praegu tulla, kiirabiauto laeb\u00a0... Suur pilt on ilus, aga on kitsaskohad, mis v\u00f5ivad olla v\u00e4ga karmid. Neile tuleb m\u00f5elda.\nSamas valmistute elektriautode tulekuks. Mullu oktoobris teatas Terminal, et rajab 2024. aasta l\u00f5puks \u00fcle Eesti 73 kiirlaadimispunkti. Kuidas see t\u00f6\u00f6 edeneb? \nMeie t\u00fctarettev\u00f5te eTerminal arendab elektrilaadijaid ja paigaldab neid jaamadesse. Tegeleme alternatiivsete k\u00fctustega, see on tulevik. Seda ei juhtu kohe t\u00e4na, aga paarik\u00fcmne aasta pildis tulevad muutused. Kui drastilised ja kui suured, seda ei tea keegi \u2013 praegu pole meile ette antud mingit poliitilist raamistikku, kuhu poole peaksime meie, mootorienergia m\u00fc\u00fcjad, suuna v\u00f5tma.\nKuid varakevadel levis kulutulena uudis, et Euroopa Liit tahab aastast 2035 keelustada bensiini- ja diiselmootoritega autod. \nVaat ei ole nii. On lubatud ka alternatiivsed, t\u00e4ielikult j\u00e4\u00e4tmetest toodetud s\u00fcnteetilised k\u00fctused, mis sobivad praegustesse tanklatesse v\u00e4ga h\u00e4sti. On ju olemas v\u00e4ga hea alternatiiv, parafiinne diislik\u00fctus ehk HVO, mis on pea 90 protsenti s\u00fcsinikuneutraalne. M\u00fc\u00fcme seda m\u00f5nes oma jaamas, seda promotakse nii Euroopas kui ka P\u00f5hja-Ameerikas.\nMeil on alternatiivid juba olemas, praegu ei pea minema tingimata elektriautole \u00fcle, kui tahad keskkonda s\u00e4\u00e4sta. Lisaks ei saa k\u00f5iki inimesi sundida ostma 50 000 \u2013 60 000 eurot maksvat elektriautot, no ei ole v\u00f5imalik, kust inimesed selle raha v\u00f5tavad? R\u00e4\u00e4kimata olematust laadimistaristust.\nPealegi on uued sisep\u00f5lemismootorid \u00fclimalt \u00f6konoomsed. Kui hakkame \u00fclevaatusel sellise uue sisep\u00f5lemismootoriga auto CO2 m\u00f5\u00f5tma, vaatab sealt tihti vastu null. Mootorid on 1\u20131,2-liitrised, liiguvad v\u00e4ga h\u00e4sti. Julgen v\u00e4ita, et need pisikese mootoriga fossiilk\u00fctusega autod on palju v\u00e4iksema keskkonna jalaj\u00e4ljega kui elektriauto. Selline auto on turvaline, kindel, \u00f6konoomne, v\u00f5tab \u00fcliv\u00e4he k\u00fctust \u2013 kui sellega s\u00f5ita 15\u201320 aastat, siis ongi selle jalaj\u00e4lg keskkonnale see, mida peaks tegelikult taotlema.\nEuroopa liigub elektriautode teed. Mis sakslane teeb? Vahetab iga kolme aasta tagant auto v\u00e4lja. See t\u00e4hendab, et keskkonnale teeb ta ainult kahju. Kui s\u00f5ita autoga 15\u201320 aastat, tasub see end \u00e4ra. Elektriauto ei kesta aga praegu nii kaua. Kui iga kolme aasta tagant vahetan elektrika uue vastu v\u00e4lja ja vana saadan kuskile Baltikumi \u2013 see on jama. See on propaganda, siin k\u00fcll \u00fctlen stopp. Loomulikult on autotootjate soov v\u00f5imalikult palju m\u00fc\u00fca, aga m\u00f5tleme ise, \u00e4rme jookseme massina kaasa.\nAga kuidas teie 73 kiirlaadimiskohaga ikkagi l\u00e4heb? \n\u00dcks on siin K\u00e4rknas n\u00e4iteks, lisaks Tallinnas, J\u00f5hvis. Ligi k\u00fcmme oleme neid paigaldanud. Paigaldame laadijaid eelk\u00f5ige oma teenindusjaamadesse, aga asi on selles, et elektriautosid ei tule nii kiiresti juurde. Laadijate paigaldamine ja laadimise pakkumine ei ole praegu mingi \u00e4ri, pigem on see \u00fchiskondlik tegevus.\nKuid tahame enda juures hoida kliendid, kes elektriauto soetavad. Kohvikutega jaamade juures on laadija v\u00e4ga hea: inimene tuleb, paneb auto laadima, v\u00f5tab tassi kohvi, s\u00f6\u00f6b prae ja ongi meeldiv \u00fchendatud kasulikuga. Aga paigaldada laadijaid iga t\u00e4nava nurgale \u2013 arvan, et need ei leia tulevikus kasutust. Sellisel taristul peab olema mingi s\u00fcnergia, laadija peab olema tarbijale loogilises asukohas.\nNo ja siis veel amprid! Praegu k\u00e4ib ka Eestis kardinate taga v\u00f5idujooks ampritele. On selge, et me ei saa ega suuda kogu riiki v\u00f5imsate kaablite p\u00e4rast \u00fcles kaevata, et need igale poole j\u00f5uaks, teatud limiidid ja piirangud on ees. Kiirlaadija tahab v\u00e4hemalt 200 amprit saada, kodumajapidamises on heal juhul 25 amprit. Seega tuleb majapidamistel t\u00f5en\u00e4oliselt leppida aeglase laadimisega, kiirlaadijaid saab kasutada pigem teel olles. Vaat sellistele tehnilistele detailidele peame kogu aeg m\u00f5tlema.\nTerminalil on praegu 45 tanklat, kodulehtede andmetel Olerexil \u00fcle saja, Circle K-l 77, Nestel 62, Alexelal 105. Mis edasi, mis on Terminali plaan? \nTanklate arvukus on \u00fchelt poolt oluline ja teisalt ei ole ka. Oluline on, et piirkonnakeskused oleksid jaamadega kaetud. Aga m\u00f5nes v\u00e4ikelinnas korraga paari-kolme teenindusjaama omada pole enam rentaabel.\nOleme oma 45 jaama \u00fcles pannud kaheksa aastaga, see on erakordne kiirus. See t\u00e4hendab, et Eesti k\u00fctuseturul oli ikka teatud \u00f5hk sees, et meiesugune sai jaeturule tulla.\nEdasi on plaan v\u00e4ga lihtne: tahame k\u00f5ik piirkonnakeskused oma jaamadega \u00e4ra katta. Me ei taha teha tavalist tanklat, soovime korralikku teenindusjaama, kus on energiat erinevatele mootoritele ehk rohegaasid, fossiilk\u00fctused, elekter.\nTuleviku tankla on pigem t\u00e4isteenindusjaam, v\u00e4ikeses kohas on see nagu k\u00fclakeskus, kust saab k\u00f5ike, isegi sularaha, nagu meil juba praegu. Kui saaks m\u00fc\u00fca ka k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiravimeid nagu mujal maailmas, siis oleks maainimestel elu parem. Autonoomse toitega teenindusjaam, mis m\u00fc\u00fcb k\u00f5ike esmat\u00e4htsat ja peab vastu kriisidele \u2013 Eestis on pigem selliseid kohti vaja. Igale poole automaatjaamakesi p\u00fcsti panna \u2013 arvan, et see on m\u00f6\u00f6danik.\nEestis on 550 tanklat ja 1,3 miljonit elanikku, Leedus on 600 tanklat ja 2,8 miljonit elanikku. Meil on palju tanklaid, konkurents on tihe. Usun, et meiesuguse turule tulek ja kodumaise kapitali turul hoidmine on p\u00e4ris oluline. Muidu lihtsalt see turg konsolideerub ning see v\u00f5ib tarbijale ohtlik ja kulukas olla.\nTeil on ka palju sadamatanklaid. Kas selle taga on isiklik huvi, olete paadiomanik? \nJah, s\u00f5idame paadiga Emaj\u00f5el. Sadamatanklad ei ole mingi suur \u00e4ri, aga oleme loonud tankimisv\u00f5imaluse Emaj\u00f5el, V\u00f5rtsj\u00e4rvel, Peipsil ja Piirissaarel. K\u00f5ik saavad aru, et Piirissaarel tankla pidamine pole \u00e4ri.\nMeil on tanklad ka V\u00e4rskas, Mehikoormas, Vasknarvas, Oiul ja suvel avasime esimese meretankla Toilas. Paadimehel on v\u00f5imalus v\u00f5tta pere peale ja minna kolmeks p\u00e4evaks Eesti sisevetele s\u00f5itma. Varem pidime kanistrid paati t\u00f5stma. Kes on kanistrist suuremat paati tankinud, teab, kui kohutav see on.\nEt Emaj\u00f5gi elama panna ja inimesele l\u00e4hemale tuua, on k\u00f5igepealt j\u00f5e peale vaja laevaliiklust ja paate. N\u00fc\u00fcd on neid meil juba p\u00e4ris palju ja tuleb juurde. Alles n\u00fc\u00fcd saab hakata Emaj\u00f5el ja j\u00e4rvedel arendama paadimehele vajalikku muud taristut. Luunja sadam on v\u00e4ga hea n\u00e4ide: tankla, toidukoht, puhkemaja rent, korralik sadam, rand, puhkamisv\u00f5imalused kogu perele. Oiu sadamasse tahetakse teha igluparki. Need protsessid saavadki nii minna, et \u00fcks asi tuleb \u00e4ra teha ja siis teine.\nAga veel p\u00f5hitegevusest, k\u00fctusem\u00fc\u00fcgist. Kas Eesti on tanklaid t\u00e4is v\u00f5i mahub siia veel \u00fcht-teist? \nTuleb j\u00e4lgida, kuidas teed-taristud muutuvad. Kui mingi trass muutub, muutub ka olukord, hea n\u00e4ide on Anna, kust suur trass enam l\u00e4bi ei l\u00e4he. N\u00fc\u00fcd on uus trass, aga M\u00e4olt Tallinnani on esimesed tanklad J\u00fcris. Sellep\u00e4rast hakkamegi varsti Tallinna\u2013Tartu keskpunkti M\u00e4ek\u00fcla vana piimat\u00f6\u00f6stuse juurde uut suuremat jaama ehitama. V\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida k\u00fcll, et Tallinna\u2013Tartu tee muutub tulevikus l\u00fchemaks, aga tualetti tahab inimene ikka minna v\u00f5i pudeli vett osta. Tallinna\u2013Tartu tee keskel peab \u00fcks n\u00fc\u00fcdisaegne teenindusjaam olema ja lahendame selle asja \u00e4ra.\nOleme \u00fcle v\u00f5tnud \u00fcksikuid maajaamu ja teinud need t\u00e4nap\u00e4evasteks teenindusjaamadeks. \u00dcksikud tegijad mingil ajal paraku l\u00f5petavad oma tegevuse. Nad v\u00f5ivad isegi hea koha peal olla, aga nad ei suuda \u00fcksikuna konkurentsile vastu pidada. Juba \u00fcks moodne kohvimasin maksab 15 000 eurot \u2013 kui seda investeeringut ei suudeta teha, siis inimene tanklasse naljalt sisse ei keera.\nKohvimasinast r\u00e4\u00e4kides \u2013 miks on kohv tanklates nii kallis, kohviliiter maksab mitu korda rohkem kui k\u00fctuseliiter. \nTuleb arvestada, mis hinnaga ostame ube, mis piim sinna l\u00e4heb ja ka energiakulud m\u00e4ngivad oma osa. Elu on igal pool kallimaks l\u00e4inud, linnas kohvikus maksame kohvi eest kolm-neli eurot. Meil maksab tanklas kohv 2\u20132,5 eurot. Ei tea pea \u00fchtegi asja, mis viimasel ajal odavamaks oleks l\u00e4inud. \u00dcle\u00fcldine inflatsioon m\u00f5jutab ka kohvi hinda tanklas.\nKui tihti on juhtunud, et l\u00e4hete tanklat tegema hea plaaniga, aga tuleb teist s\u00f5ltumatu otsus ja hea plaan luhtub? \n\u00dcldiselt selguvad sellised probleemid varem. Meil on ligi k\u00fcmme kinnistut, kuhu soovime teenindusjaama ehitada, aga peame enne l\u00e4bi k\u00e4ima \u00fcsna palju b\u00fcrokraatiat.\nP\u00f5rsas kotis pole me kunagi ehitama hakanud. Tankla rajamine k\u00e4ib koost\u00f6\u00f6s transpordiameti, omavalitsuste ning ehitusspetsialistide ja projekteerijatega. Selles seltskonnas selgub, kuidas ja milline tankla antud kohta on v\u00f5imalik arendada. See on k\u00fcllalt keeruline protsess, tihti v\u00f5ime mingites detailides takerduda.\nB\u00fcrokraatia on vajalik, samas v\u00f5ib see liiga suures koguses ka heade plaanide takistaja olla. Kui lihtne v\u00f5i keeruline on Eestis ettev\u00f5tlusega tegeleda, kas riik toetab ettev\u00f5tjat? \nMe pole kunagi saanud \u00fchtegi toetust ja me ka pole arvestanud sellega, et avalik sektor peaks meid rahaliselt aitama. Oleme eelk\u00f5ige fossiilk\u00fctuseid m\u00fc\u00fcv ettev\u00f5te, m\u00f5istagi ei vaadata meie kui mingi Eesti elu suurep\u00e4rase edasiviija peale. Pigem oleme jaotuskanal, mis peab ise hakkama saama. Samas on viimased kriisid n\u00e4idanud, et praegu on meid siiski vaja.\nSee ongi meie v\u00f5lu ja valu: oskame, tahame ja j\u00f5uame ise hakkama saada. M\u00f5nikord on meil j\u00e4relevalvelt abi vaja, aga viimastel aastatel pole me seda abi palju saanud, see on j\u00e4\u00e4nud kesiseks. Eelk\u00f5ige m\u00f5tlen siin biokohustuste t\u00e4itmise j\u00e4relevalvet Eestis.\nTihti ei taheta ettev\u00f5tjat h\u00e4sti uskuda. Ametnikele soovitan: rohkem usaldust, kuulake, mida ettev\u00f5tja r\u00e4\u00e4gib, kuulake s\u00f5numeid ja v\u00f5tke neid t\u00f5siselt. Ajad on muutunud, \u00fcheksak\u00fcmnendad on selja taha j\u00e4\u00e4nud. Samas j\u00e4\u00e4b tihti tunne, et meile vaadatakse \u2013 mis te vingute, olete ju k\u00fctusefirma, teil pole mingeid probleemi.\nTuleviku tankla on pigem t\u00e4isteenindusjaam, v\u00e4ikeses kohas on see nagu k\u00fclakeskus, kust saab k\u00f5ike, ka sularaha. Kui saaks m\u00fc\u00fca ka k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiravimeid nagu mujal maailmas, oleks maainimestel elu parem.\n\nKuid oleme kodumaine ettev\u00f5te, elame Eestis ja tahame oma kogukonnale head. Ega me muidu neid m\u00e4nguv\u00e4ljakuid ja j\u00f5usaale ehita, see ei too ju midagi sisse. Aga seda keegi ei arvesta. Ehitasime Tartus Raadile ERMi juurde t\u00e4ism\u00f5\u00f5tmetes korvpalliv\u00e4ljaku vabaks kasutamiseks linlasele ja vallaelanikule. Linnast ega vallast kordagi ei k\u00fcsitud, kas saame ka kuidagi aidata. Loomulikult ei heida ma seda kellelegi ette, see meie enda otsus.\nOotan, et meie ametnikud ja poliitikud n\u00e4eksid suurt pilti eelk\u00f5ige kodumaiste ettev\u00f5tete vaatest l\u00e4htudes. V\u00f5iks arvestada, et on kodumaiseid firmasid, kes tahavad, et Eestil l\u00e4heks h\u00e4sti ja et oleksime j\u00e4tkusuutlikud. Aga on ka tublid v\u00e4lismaised ettev\u00f5tted, kes tulevad siia raha teenima ja kui meil asjad halvemaks l\u00e4hevad, viivad teenitud kasumi siit esimesel v\u00f5imalusel minema. See on p\u00e4ris suur erinevus, mida v\u00f5iks teadvustada.\nV\u00e4iksemas plaanis \u2013 kas Tartus on ettev\u00f5tlusega hea tegeleda, kas linnavalitsus pakub ettev\u00f5tjale tuge tema plaanide teostamiseks? \nN\u00e4en, et praegusel \u00e4reval ajal valitseb meil mentaliteet, et k\u00f5ige turvalisem on mitte midagi teha, selle asemel, et jah \u00f6elda ja pea ees m\u00f5nda projekti sisse h\u00fcpata. H\u00e4sti palju kaalutakse, m\u00f5eldakse, \u00fcritatakse maksimaalselt k\u00f5ike koosk\u00f5lastada enne otsuse tegemist. See on \u00fcle\u00fcldine, see pole Tartu probleem.\nMeil on Tartus olnud hea koost\u00f6\u00f6, aga viimasel ajal pole me siin midagi suurt teinud. Kui peaksime l\u00e4hiajal Tartus midagi arendama, eks siis n\u00e4eb, kuidas on seis n\u00fc\u00fcd. Kui oleme suhelnud Tartu kriisivarude teemal, siis n\u00e4eme, et linnavalitsus m\u00f5tleb ja tegutseb v\u00e4ga operatiivselt. Meil \u00fcldjuhul omavalitsustele etteheiteid pole, nad t\u00f5en\u00e4oliselt tegutsevad oma parima \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi.\nKui palju Eesti riik Terminali abiga riigikassat t\u00e4idab? \nLaias laastus 100 miljonit eurot aastas. Suurim osa on aktsiis, siis k\u00e4ibemaks ja oma osa annavad ka t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud, sest meil on juba \u00fcle 400 t\u00f6\u00f6taja.\nKui diislik\u00fctuse liiter maksab n\u00e4iteks 1,70 eurot, siis \u00fches liitris on aktsiisiosa 0,372 eurot ning k\u00e4ibemaksu osa 0,29 eurot. Seega 0,66 eurot l\u00e4heb maksudeks. Sellele lisandub veel v\u00e4ike osa varumaksu, samuti tuleb t\u00e4ita seadusest tulenev biokohustus.\nKui bensiini 95 liiter maksab tanklas 1,8 eurot, siis aktsiisi osakaal on 0,563 eurot ja k\u00e4ibemaks on 0,3 eurot. Ka sellele lisandub v\u00e4ike osa varumakset ning bensiin 95 puhul ka biokohustuse n\u00f5ue. Seega minimaalselt 0,9 eurot liitri kohta l\u00e4heb riigile.\nMa pole seda meelt, et kui maksame palju makse, siis peaksid meil mingid erisused v\u00f5i eelised olema. Aga soovin suure maksukogujana \u2013 kui riik on meid usaldanud seda tegema \u2013, et meil oleks teatud k\u00fcsimuste \u00fcle diskussioon. Selles on toimunud viimase k\u00fcmne aasta jooksul k\u00fcll v\u00e4ga suur areng, kuid palju on veel \u00e4ra teha. Avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6s saaks v\u00e4ga palju asju \u00e4ra teha.\nMilline on Terminal viie aasta p\u00e4rast? \nMeil on arengukava aastani 2030, plaan on liikuda juhtivaks Eesti mootorienergia kanaliks, miks mitte \u00fchel heal p\u00e4eval ka tootjaks. Aga kuna v\u00f5itleme praegu k\u00fctuseturul v\u00e4ga suure pettusega ja selgust pole, kuidas see laheneb, siis on palju segadust ja arusaamatust. Kindlasti j\u00e4tkame oma plaane, aga \u00fcle aasta-kahe ette vaadata on praegu v\u00e4ga keeruline.\n"}
{"text":"Riik sai Hollandi maksuskeemis osalenud Armin Karult raha k\u00e4tte, osa madistab veel kohtusM\u00f5ne aasta eest nii-\u00f6elda Hollandi maksuskeemis osalenud ja maksuvabastuse saanud Armin Karu firma HansaAssets pidi riigile siiski tulumaksu tasuma.\nTeised skeemis osalenud said esimese astme kohtus kaotuse ja madistavad edasi ringkonnakohtus."}
{"text":"T\u00f5nn Viik: Ungari \u00f5petajate sundseis ehk kuidas Orban kasvatab kontrollitavat p\u00f5lvkondaOlulisemaltki on seadus andnud tuld juurde \u00fchiskondlikule vastasseisule \u00f5petajate ja riigi vahel. \u201cStaatuse seaduseks\u201d ristitud muudatus on tegelikkuses k\u00f5ike muud kui \u00f5petajate staatust parandav ning h\u00f5lmab endas mitmeid aspekte, mis muudavad Ungari \u00f5petajatepuuduse veelgi t\u00f5sisemaks.\nAlgselt nimeks saanud \u201cstaatuse seadus\u201d on tegelikult rahva hulgas saanud sobivalt ristitud \u201ck\u00e4ttemaksuseaduseks\u201d. See on peaminister Viktor Orbani valitsuse vastus \u00f5petajate rahutustele, millega n\u00f5uti lisaks palgat\u00f5usule ka laiemat hariduss\u00fcsteemi reformi, mis aitaks paremini toime tulla suure \u00f5petajate puudusega Ungari koolides.\nJuba eelmisel aastal algasid suured rahutused riigi pealinnas Budapestis ning osalised streigid \u00fcle kogu Ungari, millega \u00f5petajad soovisid n\u00e4idata rahulolematust praeguse s\u00fcsteemi suhtes. Meeleavaldustel osalesid k\u00fcmned tuhanded \u00f5petajad ja \u00f5pilased, n\u00f5udes peaministrilt kohest palkade t\u00f5stmist. Nad selgitasid, et praegune olukord on p\u00f5hjustanud kasvava puuduse \u00f5petajatest t\u00f6\u00f6turul ja \u00f5petaja\u00f5ppes \u00fclikoolides. Valitsus vastas meeleavaldustele uue seadusega, mis paljude arvates ainult raskendab \u00f5petajate olukorda.\nK\u00f5rvalep\u00f5ikena tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida, et probleemne on ka praegu kehtiv haridusseadus, mis takistab erialastel tudengitel enne kraadi omandamist osalise koormusena \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tamist ja nii \u00f5petajarolli sisse elada. V\u00f5rdluses on just see k\u00e4ik aidanud Eesti hariduss\u00fcsteemi \u00f5petajapuudusega toime tulla (muidugi tekitab see kogenematutele \u00f5petajatele lisastressi ning v\u00f5ib p\u00f5hjustada l\u00e4bip\u00f5lemist, aga see pole selle loo teema).\nMuudatuste sisu\nUus reform tegeleb \u00f5petajate puudusega mitmel viisil. Esmalt t\u00f5stetakse \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tunde, lisades senisele n\u00e4dalasele koormusele veel kaheksa tundi, mis viib \u00f5petaja t\u00e4iskoormuse kuus 192-le tunnile. Palk sellega korrelatsioonis aga ei t\u00f5use. Maksimaalne t\u00f6\u00f6aeg on Ungari seaduste j\u00e4rgi 48 tundi n\u00e4dalas ning uus seadus olekski selle piiril. Reaalsuses on tundide arv siiski suurem, sest uus seadus ei arvesta piisavalt ajaga, mis kulub \u00f5petajatel tundide ettevalmistamiseks.\nSellele lisaks hakatakse \u00f5ppeprogrammi veelgi rohkem tsentraliseerima. See t\u00e4hendab, et kooli n\u00f5ukogu saab anda ainult soovituse \u00f5ppematerjalide ning -kava kohta, kuid l\u00f5plik otsus tuleb riigiaparaadi esindajalt.\nHaiguslehel \u00f5petajatele m\u00e4\u00e4ratakse asendust\u00f6\u00f6d, et seda ei kasutataks kattevarjuna streikimise v\u00f5i organiseerumistegevuse jaoks.\n\u00d5petajate olukord halveneb ka asendustundide andmise puhul. N\u00fc\u00fcdsest on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata \u00f5petajaid tunde asendama ka neile ka neile v\u00f5\u00f5rastes \u00f5ppeainetes. See on j\u00e4rjekordne Orbani rakendatav meetod kollektiivsest karistusest, millega proovitakse \u00e4ra hoida \u00f5petajate lahkumist. Loodetakse \u00f5petajate s\u00fc\u00fcmetundele: kui lahkumisega muutub seniste kolleegide olukord veelgi halvemaks, k\u00fcllap nad siis m\u00f5tlevad j\u00e4rele, enne kui t\u00f6\u00f6koha \u00fcles \u00fctlevad. Samuti ei l\u00e4he asendustunnid tavalise t\u00f6\u00f6aja alla, v\u00f5imaldades t\u00f6\u00f6koormust kasvatada veelgi rohkem ning v\u00f5ttes \u00f5petajatelt v\u00f5imaluse otsustada asendamise sageduse v\u00f5i t\u00f6\u00f6tundide koguarvu suhtes.\nLisaks on uue staatusega kaasnevate kohustuste kaudu piiratud \u00f5petaja v\u00f5imalus streikida. Streikimine on karistatav kohese vallandamisega. Samuti m\u00e4\u00e4ratakse asendust\u00f6\u00f6d \u00f5petajatele, kes on haiguslehel, et viimast ei kasutataks kattevarjuna streikimise v\u00f5i organiseerumistegevuse jaoks, muutes isegi haigete \u00f5petajate olukorra stressirohkeks.\n\u00d5petajate kurnamine v\u00e4ljendub ka uues punktis, millega on v\u00f5imalik pikendada nominaalset \u00f5ppeaega kuu v\u00f5rra, 15. juulini, kui riik otsustab, et mingi osa \u00f5ppekavast on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4itmata. Sel puhul on ilmselgelt tegu potentsiaalse karistusmehhanismina, millega on v\u00f5imalik v\u00e4sitada \u00f5petajaid ka suvel ning piirata nende vaba aega.\nVastupanu nuhtlemine\nPotentsiaalseid karistusi leidub seaduses teisigi. Riigil tekib v\u00f5imalus m\u00e4\u00e4rata (loe: sundida) \u00f5petajaid teistesse koolidesse, kus puudus on k\u00f5ige suurem. Sel juhul ei j\u00e4\u00e4 \u00f5petajatel endal mingit s\u00f5na\u00f5igust. Tegu on ilmselge viisiga eraldada vastu hakkavad \u00f5petajad oma keskkonnast ning karistada neid kriitiliste s\u00f5nav\u00f5ttude eest.\nSeaduse j\u00e4rgi on v\u00f5imalik \u00f5petajaid suunata t\u00f6\u00f6le teise kooli, kusjuures ainus piirang kooli asukoha kohta on, et \u00f5petaja t\u00f6\u00f6le liikumise aeg \u00fchel suunal ei tohi \u00fcletada pooltteist tundi. Seega v\u00f5idakse \u00f5petaja, kes korraldab streiki v\u00f5i osaleb aktiivselt ameti\u00fchingu t\u00f6\u00f6s, suunata \u00f5petama regiooni teise otsa. Saab v\u00f5rrelda, et Eesti kontekstis tekiks sarnane olukord, kui Tallinna \u00f5petaja m\u00e4\u00e4rataks t\u00f6\u00f6le Rakverre v\u00f5i Haapsallu ning Tartu \u00f5petaja saadetaks t\u00f6\u00f6le Valka. Teises koolis v\u00f5ib \u00f5petajat hoida kuni aasta aega.\n\u00d5petaja, kes korraldab streiki v\u00f5i osaleb aktiivselt ameti\u00fchingu t\u00f6\u00f6s, v\u00f5idakse suunata \u00f5petama regiooni teise otsa.\n\u00d5petajate palgat\u00f5us on lukustatud staa\u017ei ning erinevate kategooriate taha. Esimese 10 aasta jooksul on \u00f5petaja palgat\u00f5us peaaegu v\u00f5imatu. P\u00e4rast seda on v\u00f5imalik sooritada \u00f5petaja p\u00e4devuseksam, mille jooksul antakse n\u00e4idistund. Eksami edukal l\u00e4bimisel on v\u00f5imalik saada teise kategooria \u00f5petajaks, kelle palk on 15\u201325% k\u00f5rgem. Kolmas kategooria on saavutatav p\u00e4rast 20 aastat \u00f5petamist ning sellega karj\u00e4\u00e4riredel \u00f5petajana piirdubki.\nKui antud tingimused pole \u00f5petajatele sobivad, oli neil v\u00f5imalik ajavahemikus 15.\u201329. september oma rahulolematust kirjalikul viisil v\u00e4ljendada ning sel viisil t\u00f6\u00f6l lahkuda. Lahkujatele makstakse kompensatsiooni, et seda nimetust on naeruv\u00e4\u00e4rne kasutada \u2013 standardiks on \u00fche kuu palk. Rohkem kui 20-aastase staa\u017eiga \u00f5petajale makstakse kahe kuu palka ning alles rohkem kui 30-aastase karj\u00e4\u00e4ri eest makstakse kolme kuu palka. Kes selles ajavahemikus kirjalikku avaldust ei esitanud, hiljem t\u00f6\u00f6lt lahkudes kompensatsiooni ei saa.\nSarnane tudengite, \u00f5petajate ja kodaniku\u00fchenduste protest Orbani valitsuse sammude vastu toimus 3. mail. AFP\/Scanpix\nReformi esitlemine\nOrbani valitsus esitleb seadusemuudatust avalikkusele teise nurga alt. Esiteks r\u00f5hutatavad nad, et uus seadus annab \u00f5petajasele seisuse v\u00f5i staatuse. See peaks justkui olema parem olukord kui varasem, nagu oleks staatusest abi t\u00f6\u00f6koormuse leevendamisel ja kesise palga v\u00f5i inflatsiooniga toime tulemisel. Lisaks lubatakse \u00f5petajatele hiiglaslikku palgat\u00f5usu, lausa 75% j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul. Seda v\u00f5ib pidada selgelt populistlikuks lubaduseks, sest palgat\u00f5us peaks j\u00f5udma \u00f5petajateni Eurooopa Liidu rahastuspakettide kaudu.\nUngari kohtus\u00fcsteemi valitsuse v\u00f5imu alla painutamine t\u00f5i eelmisel aastal kaasa EL-i otsuse k\u00fclmutada \u00fcle-Euroopalisest taasteprogrammist Ungarile eraldatud osa seni, kuni valitsus pole teinud reforme kohtute s\u00f5ltumatuse tagamiseks. Sama kangekaelselt keeldub Orban sisulisi muudatusi tegemast. See on tekitanud Ungari ja EL-i vahel suuri pingeid ning Ungari lootus rahastuspakettidele, mille abil toetada riigieelarve defitsiiti ning stagneerunud majandust, on olnud v\u00e4ike.\nM\u00f5ne n\u00e4dala eest aga vahendas ajakirjandus, et Euroopa Komisjon v\u00f5ib olla valmis rahastuspaketti n-\u00f6 lahti sulatama ja Ungarile eraldama tingimusel, et Orban n\u00f5ustub toetama Euroopa Liidu j\u00e4rgmise aasta eelarvet, mille sees on suur abipakett Ukrainale (Baczynska 2023). R\u00e4\u00e4gitakse umbes 13 miljardi suurusest rahapaketist, mille j\u00e4rele Orbanil on \u00e4\u00e4rmiselt suur vajadus. Piitsa ja pr\u00e4\u00e4niku meetodi kasutamine on EL-is vajalik, et saavutada konsensust ning \u00fcheh\u00e4\u00e4lset tegutsemist v\u00e4lispoliitilistel teemadel. Seega v\u00f5ibki Orbanil olla \u0161anss, et ta EL-i rahaeralduse saab, aga seni pole veel otsust tehtud.\nPikemad tagaj\u00e4rjed\nK\u00f5iki neid seadusemuudatusega kaasnevaid probleeme kirjeldades tekib ilmselge k\u00fcsimus \u2013 miks? Miks peaks Orbani valitsus tegema sellise karuteene oma riigi tulevikule, halvates nii kogu hariduss\u00fcsteemi ning p\u00f5hjustades sellega terve p\u00f5lvkonna noorte puuduliku hariduse ning juba suure leegiga p\u00f5leva haridust\u00f6\u00f6tajate kriisi s\u00fcvenemist? Uus seadus teeb k\u00f5ike muud kui leevendab olukorda: k\u00f5igepealt de facto vallandades tuhandeid \u00f5petajaid, kes ei ole n\u00f5us seadusemuudatusega leppima ning seej\u00e4rel pannes allesj\u00e4\u00e4nud suurema stressi alla.\nVastus peitub Orbani autoritaarses juhtimisstiilis, mida iseloomustavad omakasu, lokkav korruptsioon ning populistlikud poliitilised l\u00fckked. On spekuleeritud, et Orbani partei Fidesz teeb avalikus sektoris k\u00e4rpeid ning pidas \u00f5petajaid piisavalt v\u00e4ikeseks ja v\u00e4heorganiseerunud \u00fchiskonnagrupiks, kelle kontrollimine on riigipalgalistena kerge, kuid kelle h\u00e4\u00e4led pole piisavalt valjud, et laiemalt \u00fchiskonnas toetust koguda v\u00f5i valimistel kaalukeelt oluliselt m\u00f5jutada.\nOrban seob meelega \u00f5petajate palgat\u00f5usu Euroopa Liidu rahastusega. Kui raha saadakse, on tema kangelane, et t\u00f5stab \u00f5petajate palkasid (praegu algavad need 500 eurost). Kui aga raha ei anta, on hea n\u00e4idata n\u00e4puga Br\u00fcsseli pihta ning s\u00fc\u00fcdistada neid eba\u00f5nnestumises, pestes end populistidele omaselt igasugusest s\u00fc\u00fcst puhtaks. 40-aastase staa\u017ei ning lisahariduse omandamise abil on v\u00f5imalik v\u00e4lja teenida vapustav 1100\u20ac suurune palk.\nOn spekuleeritud, et Fidesz teeb avalikus sektoris k\u00e4rpeid ning pidas \u00f5petajaid piisavalt v\u00e4ikeseks ja v\u00e4heorganiseerunud \u00fchiskonnagrupiks.\nReaalsuses n\u00e4itab uus seadus tegelikult palju paremini, kuidas Orbani valitsus ning selle kaudu ka laiem \u00fchiskond suhtub \u00f5petajate rolli kogu Ungari jaoks. Rohkem t\u00f6\u00f6tunde, kuid muutumatu palk ja massiivne inflatsioon tekitab kriitilise olukorra, milles \u00f5petajad ei ela palgaga isegi k\u00f5ige minimaalsemates tingimustes \u00e4ra. \u00d5petajad on sunnitud otsima lisateenistust eratundide n\u00e4ol v\u00f5i hoopis v\u00e4ljaspool enda eriala, mis raskendab veelgi rohkem nende olukorda.\nIlmselgelt ei soovi \u00fckski noor sellistes tingimustes asuda \u00f5petajakutset omandama. Juba praegu on Ungari \u00d5petajate Liidu (Pedag\u00f3gusok Szakszervezet\u00e9nek) hinnangul puudu \u00fcle 16 000 \u00f5petaja ning seadusmuudatusega vallandatakse veel tuhandeid. Siiani on umbes 5000 \u00f5petajat lubanud t\u00f6\u00f6lt lahkuda. Sama organisatsiooni j\u00e4rgmise viie aasta prognoos on, et veel \u00a025 000 \u00f5petajat \u00fctlevad t\u00f5en\u00e4oliselt ametist lahti, sest ei suuda koormusega toime tulla. Ameti\u00fchingu andmetel on \u00f5petajaid Ungaris alla 140 000 ning t\u00e4pne arvepidamine on keeruline, sest jooksvalt lahkub t\u00f6\u00f6lt palju \u00f5petajaid. Probleemi s\u00fcvendab fakt, et suur osa \u00f5petajaskonnast on vananemas.\nP\u00e4rast seaduse vastuv\u00f5tmist selle aasta mais toimusid Budapesti t\u00e4navatel suured meeleavaldused, kuid politsei ajas need v\u00e4givalda kasutades laiali. Seaduse vastu koguti \u00fcle 80 000 allkirja, kuid valitsust see rahulolematus ei k\u00f5igutanud. Kindlasti kandis vilja laialdane hirmutamiskampaania, mille alusel vallandati mitmeid meeleavaldustel osalenud \u00f5petajaid.\nAhastamapanevad lood\nTaoline streigimurdmine, hirmutamine ja represseerimine kaotab \u00fchiskonnas soovi tegutseda ning vastu hakata. Inimestele j\u00e4\u00e4b v\u00e4he v\u00f5imalusi, kuidas oma rahulolematust v\u00e4ljendada ilma enda heaolu ohtu panemata. Selle aasta alguses alustas tegutsemist lehek\u00fclg Miut\u00e1n Felmondtam (otset\u00f5lkes \u201cP\u00e4rast t\u00f6\u00f6lt lahkumist\u201d), milles avaldatakse pea iga p\u00e4ev lugusid Ungari \u00f5petajatelt ja lastevanematelt. Neis r\u00e4\u00e4gitakse anon\u00fc\u00fcmselt \u00f5petajate lugusid stressist ning ebainimlikust koormusest.\nVeebileht aitab m\u00f5ista probleemi mastaapsust. Lugudest selgub, kuidas \u00f5petajad on olukorraga siiani toime tulnud. Mitmed vahetavad eriala, teised leiavad rakendust erasektoris. Aga leidub ka \u00f5petajaid, kes ei vaheta karj\u00e4\u00e4ri, vaid elukohta \u2013 ning seda v\u00e4lismaale. Lisaks \u00f5petajatele kolivad \u00e4ra ka nende pereliikmed, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b riik ilma aina rohkematest inimestest. Lood on s\u00fcdantl\u00f5hestavad: paljud kirjeldavad oma armastust \u00f5pilaste vastu, neist kumab l\u00e4bi \u00f5petajate vankumatu missioonitunne ja sellev\u00f5rra r\u00e4ngem ahastus, sest sellistes tingimustes pole v\u00f5imalik ainu\u00fcksi \u00f5hinap\u00f5hiselt \u00e4ra elada.\nKodukoha kaupluse kassiiripalk on k\u00f5rgem kui k\u00fclakooli \u00f5petajal, mist\u00f5ttu peavad magistrikraadiga \u00f5petajad esimese valiku kasuks otsustama.\n\u00d5petajad m\u00f5istavad, et nad ei saa neis tingimustes edasi t\u00f6\u00f6tada, sest legitimeeriksid niiviisi Orbani valitsuse otsust ning aktsepteeriksid enda represseerimist \u00fchiskondlikul tasandil. Mitmed kutsuvad \u00fcles teisi samuti ametist lahkuma ning l\u00f5petama hirmuvalitsuse all elamist.\nHiljuti on postitusi laekunud rohkem, sest t\u00e4htaja saabumisega m\u00f5istavad paljud, et nad ei saa edasi t\u00f6\u00f6tada. On n\u00e4ha, et paljud t\u00f6\u00f6lt lahkujatest on noored, alla 10-aastase \u00f5petamisstaa\u017eiga inimesed, kes m\u00f5istavad, et neil on veel terve elu ees ning nad ei soovi kogu oma \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu sellistes tingimustes t\u00f6\u00f6tada. Oluliselt kergem on riigist lahkuda v\u00f5i teine eriala leida. Kodukoha kaupluse kassiiripalk on k\u00f5rgem kui k\u00fclakooli \u00f5petajal ning asjaolude t\u00f5ttu peavad magistrikraadiga \u00f5petajad esimese valiku kasuks otsustama.\n\u00dcks lahkuja loetleb j\u00e4rjest punkte, miks ta otsustas minna streikima ning n\u00e4hes, et streigid ei kandnud vilja, otsustas n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6lt lahkuda:\n(Esimene streik)\u2026\n2. Ma ei suuda enam veel \u00fche \u00fcheksandiku paanikahoogu pealt vaadata.\n3. Ma ei soovi, et mu \u00f5pilased peaksid \u00f5ppima kohutavatest \u00f5pikutest.\n\u2026\n8. Ma soovin, et mu \u00f5pilased v\u00f5iksid k\u00f5ikide \u00fchiskondlike teemade osas s\u00f5na v\u00f5tta ning debateerida.\n\u2026(Teine streik)\u2026\n3. Ma t\u00f6\u00f6tan alati terve n\u00e4dalavahetuse, perekondlikud \u00fcritused on kogu aeg teisej\u00e4rgulised.\nTeine t\u00f6\u00f6lt lahkunu kirjutab:\nSee oli mu elut\u00f6\u00f6! Ma poleks kunagi arvanud, et olen sunnitud seda otsust tegema. Ma armastasin oma t\u00f6\u00f6d nii v\u00e4ga! \u00d5petajaamet oli mu elu ja mu eluj\u00f5ud!\nKohe p\u00e4rast \u00fclikooli asusin \u00f5petama algkooli \u00fches v\u00e4ikelinnas ning olen siin \u00f5petanud t\u00e4pselt 35 aastat. \u2026 Palju \u00fctlevad, jah, on raske, aga s\u00e4ra laste silmis! Jah, selles on kild t\u00f5de, kuid see kulub aastatega. Eriti viimased paar aastat on minu vaateid radikaalselt muutnud. Esmalt olin ma lihtsalt rahulolematu, nurisesin, v\u00e4ljendasin rahulolematust, aga aina rohkem ja rohkem avastasin end \u00fctlemast: ma ei taha seda enam! Isegi mu l\u00e4hedased olid mures, sest ma olin alati oma t\u00f6\u00f6d kogu hingest armastanud.\nSelliseid lugusid on lehel sadu ja sadu. Kahjuks on hullem aeg alles ees \u2013 allkirjastamise t\u00e4htaeg m\u00f6\u00f6dus eelmisel n\u00e4dalal, kuid seadus j\u00f5ustub j\u00e4rgmise aasta algusest. Veebilehe funktsioon on lisaks solidaarsustunde tekitamisele ka kogu \u00fchiskonnas \u00fchtsuse loomine, et \u00f5petajate puuduses ei s\u00fc\u00fcdistataks \u00f5petajaid, kes \u00fctlevad halbades tingimustes t\u00f6\u00f6 \u00fcles, vaid Orbanit ja tema juhitud valitsust.\nOrbani strateegia\nUus seadus on ainult \u00fcks paljudes n\u00e4idetest, kuidas Orbani poolautoritaarne valitsus tegeleb Ungari \u00fchiskonna l\u00f5hestamisega, et ainult oma v\u00f5imust kinni hoida. Seet\u00f5ttu on \u00e4\u00e4rmiselt oluline toetada igasugust \u00fchiskondlikku opositsiooni ning taotleda t\u00e4ielikku isiku- ja poliitiliste vabaduste taastamist. Just nende kaotamine on p\u00f5hjustanud stagneerunud \u00fchiskonna, mis ei suuda tekkinud olukorraga toime tulla ning j\u00e4\u00e4b nii majanduslikus kui sotsiaalses m\u00f5ttes \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopast maha ning ajapikku kapseldub veelgi rohkem enda k\u00f5lakambrisse. Noored ei soovi sellisesse riiki j\u00e4\u00e4da ning otsivad v\u00f5imalusi v\u00e4lismaal. Orbani juhitud populistid pole aga ilmselgelt n\u00f5us oma v\u00f5imust loobuma.\nOrban on valmis ruineerima terveid p\u00f5lvkondi omaenda rahvast, et ainult n\u00e4iliselt demokraatlikult v\u00f5imul p\u00fcsida.\nSellele vaatamata ei tohi pidada Orbanit rumalaks selles m\u00f5ttes, et ta ei arvestaks pika perspektiiviga. Autokraatlike ambitsioonidega riigijuhi, n-\u00f6 strongman\u2019i ehk k\u00f5va k\u00e4ega juhi jaoks on kehvema haridusega \u00fchiskond igal juhul kasulikum, sest sellist massi on kergem propaganda ning populistlike deviisidega enda meelevallas hoida. Orban on valmis ruineerima terveid p\u00f5lvkondi omaenda rahvast, et ainult n\u00e4iliselt demokraatlikult v\u00f5imul p\u00fcsida.\nUngari on katastroofilises olukorras ning teiste Euroopa Liidu riikide surve on \u00fcheks v\u00e4hestest abivahenditest, mille kaudu on v\u00e4lispoliitiliselt v\u00f5imalik midagi \u00e4ra teha. Poliitiliste piirangute kaotamine v\u00f5imaldaks siseriiklikul opositsioonil kiiremini \u00fchineda ning osutada valimistel reaalset vastupanu kogu s\u00fcsteemi vastu, sest praeguseks on Orban osavalt opositsiooni killustanud ning omavahel t\u00fclli p\u00f6\u00f6ranud, tugevdades sellega enda positsiooni veelgi.\nMiks Euroopa Liit ei pea Ungarit enam demokraatlikuks riigiks, v\u00f5ib lugeda siit.\nMiut\u00e1n Felmondtam \u2013 Lood Ungari \u00f5petajatelt."}
{"text":"Rohepesust oleme j\u00f5udnud juba rohepesupesuniNii nagu \u00abrohelisest\u00bb sai muu hulgas ka pelgalt silt, mida kasutatakse alatult, nii juhtus ka \u00abrohepesuga\u00bb \u2013 kohati on see pelgalt silt, mida kasutatakse alatult. Sellises \u00f5hustikus on teadlaste ja ametnike usaldusv\u00e4\u00e4rsus \u00fcha k\u00f5rgema hinnaga, kirjutab toimetaja Mihkel Kunnus.Eelmises \u00abInimeses ja looduses\u00bb kirjutasid Tartu \u00dclikooli terioloogid, et Eesti ulukite p\u00e4rast on v\u00e4gagi p\u00f5hjust muret tunda. Ning keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist kirjutas, et Eesti ulukite p\u00e4rast pole teps vaja muret tunda.\nK\u00f5ik autorid on igati v\u00e4\u00e4rikad ja asjatundlikud. Ometi ei taha nende s\u00f5numid koosk\u00f5lastuda. Kas tegu on v\u00f5ib olla umbes sama laadi erimeelsusega nagu pessimistil ja optimistil k\u00fcsimuses, kas klaas on poolt\u00e4is v\u00f5i poolt\u00fchi?\nPelgalt asjaarmastajast toimetajal on seda raske otsustada, miska j\u00e4in saateveerus v\u00f5imalikult erapooletuks ja osutasin hoopis sellele, et \u00fcldisemast valdkonnast tuleb selge ja suurte rahaliste m\u00f5judega signaal, et Eesti loodusega pole lood kohe kindlasti h\u00e4sti. V\u00e4hem kui k\u00fcmne aasta eest Eesti maa sidus s\u00fcsinikku, aga n\u00fc\u00fcd emiteerib, ja seda mahus, mis \u00fcletab kogu (!) transpordisektori. See fakt peaks olema ju skandaal!\nN\u00e4iteks kui loendada kanu v\u00f5i nisuk\u00f5rsi \u2013 liigid ju needki \u2013 siis loendi j\u00e4rgi v\u00f5ib \u00f6elda, et neil liikidel l\u00e4heb paremini kui iial ajaloos. Mitte iial pole maailmas olnud nii palju kanade ja nisu isendeid. Seep\u00e4rast kipun n\u00f5ustuma MT\u00dc Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopiga, kes \u00fctleb, et loend on k\u00f5igest \u00ab\u00fcks osa loomade k\u00e4ek\u00e4igu faktoritest\u00bb.\nH\u00e4sti l\u00e4heb veel n\u00e4iteks punahirvel. V\u00f5ib-olla osalt seet\u00f5ttu, et talle meeldib intensiivne raie ja selle j\u00e4relmid. Positiivsena paistev fakt v\u00f5ib indikeerida ka negatiivset tendentsi.\nOptimisti-pessimisti h\u00fcpoteesi poolt k\u00f5neleb ka t\u00f5siasi, et eelmainitud ametnik (Peep M\u00e4nnil) avaldas hiljuti teadusartikli Eesti \u0161aakalitest. Fakt: \u0161aakalitel l\u00e4heb Eestis praegu paremini kui eales (kuulu j\u00e4rgi minevat ka voodilutikatel praegu h\u00e4sti, kuid kubemet\u00e4idel j\u00e4llegi looduslike elupaikade \u00fcleraie t\u00f5ttu v\u00e4ga halvasti). H\u00e4sti l\u00e4heb veel n\u00e4iteks punahirvel. V\u00f5ib-olla osalt seet\u00f5ttu, et talle meeldib intensiivne raie ja selle j\u00e4relmid. Positiivsena paistev fakt v\u00f5ib indikeerida ka negatiivset tendentsi.\n\nLiigil voodilutikas (Cimex lectularius) on v\u00e4idetavalt hakanud nii m\u00f5nelgi pool h\u00e4irivalt h\u00e4sti minema.\nPiotr Naskrecki\/Wikimedia Commons\n\nKuid teemavaldkonda \u00fcletav aspekt Lopi loos on kahtlustav analoogia \u00abmetsas\u00f5jaga\u00bb. Ka seal olid riigiameti avalikud seisukohad selges konfliktis \u00f6koloogilisema pilguga teadlaste omaga. Ja riigiametite usaldusv\u00e4\u00e4rsuse langus on v\u00e4ga t\u00f5sine oht demokraatiale \u00fcldse. T\u00f5esti-t\u00f5esti, metsanduses toimunu on k\u00f5vasti l\u00f5hkunud usaldust (vastavate) riigiametite vastu. Usaldus kaob ilmsiks tulnud pettuse l\u00e4bi. Rohepesu on \u00fcks selle aktuaalsemaid vorme.\nKujundlikult v\u00f5iks \u00f6elda, et probleemiks on nii rohepesu kui ka rohepesupesu. Viimane t\u00e4hendaks siis seda, kus rohepesu sildiga \u00fcritatakse eitada rohe\u00fclemineku vajadust.\n\nJ\u00fcri Liiva \u00abSuur rohepesu k\u00e4siraamat\u00bb on tekitanud palju elevust, imetlust, pahameelt ja poleemikat. T\u00f5si on see, et sealt nopitud l\u00f5ikude ja lausetega saab j\u00e4tta tervikust lausa pahupidise mulje.\nrepro\n\nTeine lugu puudutabki rohepesu. Keskkonnaf\u00fc\u00fcsik Marko Kaasiku osutus, et rohepesu sildiga v\u00f5ideldakse muutuse kui sellise vastu, on kahtlemata t\u00f5si. Kujundlikult v\u00f5iks \u00f6elda, et probleemiks on nii rohepesu kui ka rohepesupesu. Viimane t\u00e4hendaks siis seda, kus rohepesu sildiga \u00fcritatakse eitada rohe\u00fclemineku vajadust.\nMaalehe ajakirjanik kirjutab J\u00fcri Liiva raamatust tungivalt soovitava tutvustuse (n\u00f5ustun!), mille pealkiri on provotseeriv tsitaat sestsamast teosest: \u00abRohep\u00f6\u00f6re on planeedi loodusele k\u00f5ige katastroofilisemalt m\u00f5juvaks katakl\u00fcsmiks peale Chicxulubi asteroidi maalekukkumist\u00bb (ML 5.10).\nJah, selline lause seal on (lk 284). Kuid sellele j\u00e4rgnevad vahetult laused: \u00abAinsa positiivse suundumusena v\u00f5ib m\u00e4rkida tuulegeneraatorite laia levikut. Paraku moodustavad nad kogu energiabilansist vaid murdosa, mis ei suuda kompenseerida isegi energiatarbimise kasvu.\u00bb\nNeisse lauseisse ma paneks ajam\u00e4\u00e4ruse \u00abpraegu\u00bb. Kuid see ei v\u00e4\u00e4ra kuidagi kuulutust, mille Kaasik lapsesuiselt (v\u00f5i toore j\u00f5hkrusega) otse v\u00e4lja \u00fctleb: tuleviku energias\u00fcsteemid on kallid. Selle s\u00f5numi p\u00f5hjatu s\u00fcngus on seda selgem, mida paremini inimene m\u00f5istab energia ja majanduse seoseid."}
{"text":"Sada \u00f6\u00f6d ja p\u00e4eva Elluj\u00e4\u00e4mise KunstideniT\u00e4na \u00f5htul kerkib saladuseloor Euroopa kultuuripealinna programmiltTeie ees on vaid m\u00f5ned nopped enam kui tuhandest s\u00fcndmustest, mis tuleval aastal Tartus ja L\u00f5una-Eestis publikuni j\u00f5uavad. Nii m\u00f5negi maailmakuulsa nime j\u00e4tame veel \u00fcllatuseks. V\u00e4rskeim teave programmist on h\u00f5lpsasti leitav Tartu 2024 kodulehelt. Projektid on oma sisu j\u00e4rgi jaotatud nelja teema vahel: Elu ja Keskkond, Inimene ja Oskused, Omap\u00e4ra ja Euroopa ning Teadus ja Tehnoloogia. Toredat avastamist!Elu ja KeskkondMetsikud bitid ehk kui me ei tegele tehnoloogiaga, tegeleb tehnoloogia meiega. Tehnoloogilise kunsti vaba\u00f5hun\u00e4itus paneb vaataja m\u00f5tlema looduse ja tehnoloogia seoste \u00fcle. Projekt kulmineerub n\u00e4itusega Otep\u00e4\u00e4 l\u00e4histel asuvas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam.Kunstifestival \u201eLinnast v\u00e4lja\u201d on l\u00e4bi Tartumaa looklev kunstitee, mis juhib t\u00e4helepanu p\u00e4randmaastikele ning murrab sisse juurdunud m\u00f5ttemustritesse. Kes \u00fctles, et maailmatasemel kunst ei sobi p\u00f5lluservale? Kunstiteed t\u00e4iendavad kuraatorituurid ja t\u00f6\u00f6toad.Metsavaimud masinas on korraga nii Eesti rahvaluule arhiivi kogudest koostatud loodusp\u00e4rimuse veebiantoloogia ning ka rahvusvaheline digikunstin\u00e4itus, mis avab vanade p\u00e4rimuste t\u00e4hendusi.Open House Tartu kutsub avastama eriilmelisi hooneid ja ruume, kuhu tavaolukorras sisse ei p\u00e4\u00e4se v\u00f5i igap\u00e4evaselt ei k\u00fclasta. Eesm\u00e4rk on t\u00f5sta inimeste teadlikkust disainist, arhitektuurist ja linnaruumist ning suurendada panust nende valdkondade arengusse.Sobimatud j\u00e4\u00e4nused esitleb rahvusvahelisi n\u00e4itusi liikide ohustatusest ja v\u00e4ljasuremisest. T\u00f5mmates kunsti kaudu t\u00e4helepanu \u00f6kos\u00fcsteemide ja elurikkuse h\u00e4\u00e4bumisele, loob projekt suuremat l\u00e4hedust teiste liikidega ja \u00e4rgitab kliimamuutuse leevendamisele.Stencibility tutvustab Tartu t\u00e4navakunsti erip\u00e4ra. Mullu kogus n\u00e4itus \u201eHello Mister Police Officer\u201c vaatajaid mainekas Neurotitani galeriis maailma t\u00e4navakunsti pealinnas Berliinis. Sel suvel viidi n\u00e4itus Aberdeeni Nuarti festivalile ning 2024. aastal j\u00f5uab see Tallinna ning erifestivalile Tartusse.Arhitektuuriresidentuur VARES. J\u00e4tkusuutlikkust hindavad ruumientusiastid otsivad alternatiivi \u00fcletarbimist v\u00e4\u00e4rtustavale kultuurile, kombineerivad kohalikke, \u00e4raproovitud oskusi Euroopa teadmistega ja \u00f5petavad t\u00f6\u00f6tubades s\u00e4\u00e4stlikke ehitusv\u00f5tteid.Taevapargi p\u00fchitsemine, maailma avardav s\u00fcndmustesari kulgeb P\u00f5lva kultuurikeskuse katuselt Setomaa ts\u00e4ssonateni. P\u00fchitseb P\u00f5lvamaad ja elu kogu selle rikkuses, saatjaks heli- ja valgusinstallatsioonid, tantsuja koorietteasted, helikausside laul v\u00f5i Jaapani taikotrummide p\u00f5rin.Estonian Fashion Festivali Tartu 2024 eri r\u00e4\u00e4gib keskkonnahoidlikust ja j\u00e4tkusuutlikust disainist ning annab hoogu Eesti moe tulevikutegijatele.T\u00f5rva loits naaseb vaid \u00fcheks \u00f5htuks, et jagada tule- ja tantsum\u00f6llus eestlaseks olemise lugu. Maagilisel muusika- ja valguskunsti rajal p\u00f5risevad maailma suurimad trummid ning k\u00fclastajaid \u00fcllatavad enneolematud heli- ja valguslahendused.Loodusloovusfestival v\u00f5itleb linliku v\u00f5\u00f5randumisega, taasluues sidet inimeste ja hulga teiste neid \u00fcmbritsevate elusolendite vahel. L\u00e4\u00e4nemere loodusvaatluste maratonil koguvad osalejad teavet v\u00f5imalikult paljude seal leiduvate liikide kohta.J\u00e4\u00e4 mind vaatama tuletab meelde liustike ja polaarj\u00e4\u00e4 sulamist ning selle m\u00f5ju \u00fcle ilma, neist n\u00e4iliselt kaugetelegi paikadele. Projekti v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgimiseks on v\u00e4ltimatud aeglane reisimine, taaskasutus, uued arusaamad kunstiloomest, mis loobuvad suurtest energiavajadustest.Inimene ja OskusedAjuokse V: s\u00fcnnafestival esitleb loomingut noorema p\u00f5lve alternatiivsete kunstnike ja muusikute kogukonnalt ning nende v\u00e4lispartneritelt.Simple Session 2024, trikiratturite ja rulatajate tipps\u00fcndmus Euroopas, j\u00f5uab kodulinna tagasi. Miljoniteni j\u00f5udnult ning n\u00fc\u00fcd ka X-m\u00e4ngude sarjaga koost\u00f6\u00f6d tegema asunult on kodulinn seni tundunud liiga v\u00e4ike, aga Euroopa kultuuripealinna-aastal enam mitte.\u201eT\u00e4iuslik\u201d on Viljandis lavastuv ema ja t\u00fctarde etendus, mis juhib t\u00e4helepanu toitumish\u00e4irete tekkep\u00f5hjustele ja raviv\u00f5imalustele.Varjatud maailmade avardumine tegeleb erilist tuge vajavate inimeste loominguliste enesev\u00e4ljendusv\u00f5imaluste avardamisega. Autsaiderkunsti tutvustatavad laiemale publikule rahvusvahelised n\u00e4itused.Bartu on baarikultuurile ja loovatele keskkondadele p\u00fchendatud linnafestival, mis tutvustab baari k\u00f5igile \u00fchiskonnagruppidele avatud loomingulise keskkonnana.Concerto Copenhagen ja Eesti Filharmoonia kammerkoor - P\u00f5hjamaade juhtiv barokkorkester ning Eesti tippkoor \u00fchendavad loomej\u00f5ud, tuues kokku kaks erinevat muusikalist ajastut. P\u00e4rdi \u00f5rn tintinnabulistiil ja H\u00e4ndeli vanamuusikap\u00e4rlid loovad uusi k\u00f5las\u00fcmbioose.\u201eKoht r\u00f5\u00f5muks ja uuestis\u00fcnniks\u201d on eesti-l\u00e4ti kunstniku Diana Tamane ja gruusia kunstniku Thea Gvetadze \u00fchisn\u00e4itus, mis vaatleb meie regiooni karmi minevikku ning pakub v\u00e4lja mooduseid nii poliitiliste kui ka looduslike haavade parandamiseks.L\u00e4bi linna kogub eriilmeliste Tartu linnaosade elanike m\u00e4lestusi, pannes linnapildi r\u00e4ndlavastusega loominguliselt kihama ja andes h\u00e4\u00e4le neile, kes muidu kunstiliselt kaasa ei r\u00e4\u00e4gi.Mittevarjev\u00f5rk. Tavalisi varjev\u00f5rke valmistatakse v\u00e4rvides, mis aitavad s\u00f5duritel j\u00e4\u00e4da elude p\u00e4\u00e4stmiseks n\u00e4htamatuks. N\u00f5nda suruvad ukrainlased maha ka pisaraid, viha, \u00e4ngi ja isegi r\u00f5\u00f5muhetki. Mittevarjev\u00f5rke tehakse v\u00e4rvides, mis on valitud tundek\u00fcllust v\u00e4ljendama, et jutustada siinsete ukrainlaste isiklikke lugusid.Norra lavastuste \u201e+\u201d ja \u201eHalva ende linnud\u201d tandemi esmaesitus Eestis avab HIVi ja AIDSi temaatikat l\u00e4bi gay ning queeri autobiograaflise vaatepunktiga suhestudes seel\u00e4bi kaasaegse Euroopaga.Paganlik p\u00e4rimus\u00d6\u00d6 on l\u00f5\u00f5mavate l\u00f5kete, erksate triibuseelikute ning torupilli- ja kandlehelide virvarri s\u00e4ru naksikestele, puraskitele ja vanat\u00fchjale endale. Meeleolu lisavad muinasjutud ja \u00fchistantsud publikule.P\u00e4randusfestival ehk UNESCO p\u00e4randilinnas Viljandis leiab p\u00e4rimus tee t\u00e4navakunsti ja galeriidesse ning majandus- ja keskkonnaprobleemide lahendamisse. P\u00e4randkultuuripeol saad j\u00e4rele proovida, kas oled ketraja, sepistaja v\u00f5i hoopis p\u00e4rimustantsija.Peaasi ajab naerma loob sooja ja toetava keskkonna, kus muredest tabuvabalt r\u00e4\u00e4kida. Vaimse tervise kohvikus saab peaasju arutada nii tuttavate kui ka v\u00f5\u00f5rastega, improgrupp ja Kinoteater jagavad kogemusi ning pakuvad lahendusi m\u00e4ngu- ja huumoriv\u00f5tmes.Peedist pesumasina n\u00e4itusel saab nippe s\u00f5idukite remontimiseks, innustab aeda pidama ja hoidistama ning saab taaskasutustarkusi, mis aitasid n\u00f5ukogudeaegses defitsiidis toime tulla.Omap\u00e4ra ja EuroopaAigu om! fookuses on kaks kauget, ent sarnast kultuuriruumi, kus on s\u00e4ilinud tihe side loodusega - Eesti ja Jaapan. K\u00fclastajateni j\u00f5uavad kahe riigi kultuurip\u00e4rlid metsak\u00fcmblusest suitsusaunani ning Jaapani-Eesti koost\u00f6\u00f6s s\u00fcndinud heliteose esmaettekanne.Musta raha hukatuslik m\u00f5ju demokraatialeAlasti t\u00f5de ehk arvamusfestival saunas n\u00e4itab eeskuju, milline peaks olema vestluskultuur. Saun teeb v\u00f5rdseks, seal pole tiitleid ega aum\u00e4rke. Ilma nutiseadmeta r\u00e4\u00e4kitakse asjadest nii nagu nad on.Black Box tutvustab s\u00fcndmustesarjas elektroonilise muusika subkultuure, mis igap\u00e4evaselt \u00fcleliia palju k\u00f5lapinda ei leia. Tartu \u00f6\u00f6elule annavad t\u00f5uke Berliini legendaarsete teknoklubide residendid.Drag -etendus on Eesti ja v\u00e4lismaa drag-artistide kunstiline lavastus. Lisaks on kogukonnale LGBT+ kuntide teemalised t\u00f6\u00f6toad, vestlusringid ja hariduslikud filmilinastused.Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstide dokprogramm on kummardus L\u00f5una-Eesti erakordsetele inimestele, paikadele ja kultuurile - \u00fchtaegu tundlik peegeldus ja m\u00f5juv kinoelamus Peipsi lainetest, Emaj\u00f5e kallastelt ja Petseri t\u00e4navatelt.Maailma maaliin avab L\u00f5una-Eestit marsruut-etendustega erinevate keeleliskultuuridest p\u00e4rit gruppe pidude, m\u00e4ngude, toidu, jutuvestmise ja muusika abil, kummutades eelarvamusi ja luues vahetut inimsidet.\u201eRahamaa\u201d - Eesti Draamateatri lavastus r\u00e4\u00e4gib musta raha hukatuslikust m\u00f5just demokraatiale. Skandinaavia pankade rahapesuskandaalil p\u00f5hineva lavastuse autorid on Mehis Pihla ja Hendrik Toompere jr. Helikujunduse loob Maria Faust koos Taani muusikutega. Temaatilisi avalikke arutelusid edendab Tartu \u00dclikooli loengusari.S\u00fcrrealism 100. Tartu ja Praha koost\u00f6\u00f6s j\u00f5uavad avalikkuseni Ida-Euroopa kunstip\u00e4rlid, mis on seni teenimatult varju j\u00e4\u00e4nud. Sajandivanused s\u00fcrrealismi-ideed m\u00f5juvad v\u00e4rskelt t\u00e4nap\u00e4evalgi, aidates lahti harutada \u00fcha aktuaalsemaid vaimse tervise k\u00fcsimusi.Suudlev Tartu ehk noortele suunatud haridusprogramm aitab murda seksuaaltervisega seotud tabusid. Selle kulminatsioon - enneolematu \u00fchissuudlus Raekoja platsil surematute Eurovisiooni hittide saatel. \u00dcles astub 2014. aastal Eurovisiooni v\u00f5itnud austerlane Conchita Wurst.Tantsulavastus \u201eIOKASTED\u201d. Peeter Volkonski lavastus annab feministliku vaate kreeka m\u00fctoloogiast tuntud kuningas Oidipuse loole.Tartu maailma\u00fclikooli akadeemiate sarjas parandavad maailma L\u00f5una-Eesti kogukonnad ning maailma tippteadlased ja kultuuritegelased, et otsida lahendusi globaalsetele probleemidele lokaalselt ja vastupidi.Toomem\u00e4e taasavamine - Toomem\u00e4gi \u00e4rkab ellu valguse, kultuuri ja teaduste kaasabil. Toomkiriku varemeid kaunistab terviklik valguslahendus, Toomem\u00e4el saab kogeda \u00fcllatavaid installatsioone, mis tutvustavad \u00fclikooli kultuurip\u00e4randit.Ukraina filmip\u00e4evad \u201eRiik piiri peal\u201d koosneb f ilmidest, mis jutustavad loo p\u00f6\u00f6rdelised muutused l\u00e4bi teinud maast - Ukrainast.Soome-ugri festivalil \u201eUnustatud rahvad\u201d k\u00f5lab Prantsuse tippmuusikute esitluses Veljo Tormise legendaarne koorits\u00fckkel h\u00f5imurahvaste loost, kelle heitlus elluj\u00e4\u00e4mise p\u00e4rast on t\u00e4na samav\u00f5rd valus teema, kui suure venestamise ajal, mil Tormis teose kirjutas.unda toob legendaarse klubiga Hall Tartusse karmid linlikud teknopeod ning sukeldub klubikultuuri k\u00fclluslikku \u00f6kos\u00fcsteemi n\u00e4ituste ja konverentsiga.Teadus ja TehnoloogiaRyoji Ikeda soolon\u00e4itus. Maailmakuulus heli- ja visuaalkunstnik loob Tartusse massiivse, k\u00f5iki meeli h\u00f5lmava ruumiinstallatsiooni, mis p\u00f5hineb Tartu \u00fclikooli genoomika instituudi teadusandmetel ning heliinstallatsiooni, mis valmib koost\u00f6\u00f6s Eesti f ilharmoonia kammerkooriga.Shiro Takatani\/Dumb Type \u201eTangent\u201d on tunnustatud Jaapani interdistsiplinaarse kunsti kollektiivi asutajaliikme lavateose ainus ettekanne Euroopas. Teos k\u00e4sitleb liminaalse ruumi temaatikat: tavalisuses peituvat erilisust ja kummalist ala, kus eksisteerivad samaaegselt kaks vastandlikku elementi, \u00fcletades leidlikult piiri visuaalkunsti ja etenduskunstide vahel.Foton\u00e4itus \u201eKrati metafoor\u201c. Tunnustatud prantsuse fotograafid Eugenie Baccot ja Cyril Abad otsivad seoseid Eesti rahvap\u00e4rimuses tuntud m\u00fcstilise olendi ja kaasaegse tehisintellekti vahel.Kanepi festival. Traditsiooniline Eesti p\u00f5llu- ja p\u00e4randtaim on t\u00f5eline tulevikutegija nii toidu-, kosmeetika- kui ehitust\u00f6\u00f6stuses. Tutvu teadlaste ja ettev\u00f5tjate juhendamisel kanepi kasvatamise ja selle kasulike omadustega.Kirjandusfestival \u201eParemad ja halvemad tulevikud\u201d k\u00e4sitleb kunstilises ja kriitilises vormis utoopiate ja d\u00fcstoopiate t\u00e4nap\u00e4evast t\u00e4hendust. Kokku tulevad erinevate maade kirjanikud, et kaardistada tulevikuga seotud \u00fchiskondlikke hirme ja lootusi.Mida t\u00e4hed sinust m\u00f5tlevad? Kosmoseteadus ja muusika \u00fchendavad Tartu observatooriumis j\u00f5ud audiovisuaalse installatsiooni, elektroakustilise kontserdi ning temaatilise loenguna.Treski inspiratsioonikonverents toob Euroopa serval lavale inimesed, kelle m\u00f5tted ja teod on viinud Eesti maailmakaardile. Oman\u00e4olises s\u00fcndmuspaigas paitab meeli m\u00f5nus kultuuriprogramm - \u00f5hus on TEDx-ilik v\u00f5bin.Valguse festival \u201eKohtumine\u201c teeb eesootava NASA Kuu-missiooni auks kujuteldava lennu l\u00e4bi Universumi. Kaardista astronaudina uusi heli- ja valgusmaastikke, astu kosmosekarj\u00e4\u00e4riredelile v\u00f5i ulata k\u00e4si s\u00f5bervallale horisondi taga.Tabamatu k\u00f5la projekti Tartus ja L\u00f5una-Eestis veab auhinnatud Briti multimeediakunstnike r\u00fchmitus Blast Theory. Projekt toob kokku noored ja eakad, et kujutleda \u00f6kotoopiaid, mille p\u00f5hjal valmib arvukate linna ja regiooni n\u00e4itlejate osalusel ulmefilm, mis kuvab tulevikku 2074. aastal.Russowi j\u00e4lgedes Haaslava vanatehnikap\u00e4ev Viljandi tuled Teadmusp\u00e4ev \u201eMaastikuehitajad loovad heaolu\u201dMaailmakuulus trikiratturite ja rulatajate tipps\u00fcndmus Simple Session tuleb Euroopa kultuuripealinna-aastal tagasi koju - Tartusse. Vaata ETV otse\u00fclekannet kell 19.30.Estonian Fashion Festivali etendus p\u00fc\u00fcdis pilke moe, performance'i ja tantsuga.Maailmakuulsa helija visuaalkunstniku Ryoji Ikeda installatsioon p\u00e4lvis Kopenhaagenis suurt rahvusvahelist t\u00e4helepanu. J\u00e4rgmine aasta toob kunstnik ruumiinstallatsiooni Eesti Rahva Muuseumi."}
{"text":"Barcelona jalgpalliklubi presidenti s\u00fc\u00fcdistatakse kohtunike \u00e4raostmisesEuroopa jalgpalliajaloo \u00fche edukama klubi Barcelona edu taga v\u00f5ib peituda pettus.Uudisteagentuur AFP kirjutab, et Hispaania kohus s\u00fc\u00fcdistab tiimi praegust (Joan Laporta), aga ka endisi presidente (Josep Maria Bartomeu ja Sandro Rosell) altk\u00e4emaksu andmises kohtunikele. Juhtumi teisel poolel on Hispaania liiga endine arbiitrite osakonna juht Jose Maria Enriquez Negreira ja tema poeg\u00a0Javier Enriquez Romero.\nT\u00e4psemalt on v\u00e4lja toodud, et Laporta eksis reeglite vastu oma esimesel ametiajal 2003.\u20132010. aastani.\u00a0Negreira teenis v\u00e4idetavalt petturlusega vahemikus 2001.\u20132018. aasta 7,5 miljonit dollarit.\nBarcelona klubi on s\u00fc\u00fcd kategooriliselt eitanud."}
{"text":"Sada \u00f6\u00f6d ja p\u00e4eva Elluj\u00e4\u00e4mise KunstideniT\u00e4na \u00f5htul kerkib saladuseloor Euroopa kultuuripealinna programmiltTeie ees on vaid m\u00f5ned nopped enam kui tuhandest s\u00fcndmustest, mis tuleval aastal Tartus ja L\u00f5una-Eestis publikuni j\u00f5uavad. Nii m\u00f5negi maailmakuulsa nime j\u00e4tame veel \u00fcllatuseks. V\u00e4rskeim teave programmist on h\u00f5lpsasti leitav Tartu 2024 kodulehelt. Projektid on oma sisu j\u00e4rgi jaotatud nelja teema vahel: Elu ja Keskkond, Inimene ja Oskused, Omap\u00e4ra ja Euroopa ning Teadus ja Tehnoloogia. Toredat avastamist!Metsikud bitid ehk kui me ei tegele tehnoloogiaga, tegeleb tehnoloogia meiega. Tehnoloogilise kunsti vaba\u00f5hun\u00e4itus paneb vaataja m\u00f5tlema looduse ja tehnoloogia seoste \u00fcle. Projekt kulmineerub n\u00e4itusega Otep\u00e4\u00e4 l\u00e4histel asuvas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam.Kunstifestival \u201eLinnast v\u00e4lja\u201d on l\u00e4bi Tartumaa looklev kunstitee, mis juhib t\u00e4helepanu p\u00e4randmaastikele ning murrab sisse juurdunud m\u00f5ttemustritesse. Kes \u00fctles, et maailmatasemel kunst ei sobi p\u00f5lluservale? Kunstiteed t\u00e4iendavad kuraatorituurid ja t\u00f6\u00f6toad.Metsavaimud masinas on korraga nii Eesti rahvaluule arhiivi kogudest koostatud loodusp\u00e4rimuse veebiantoloogia ning ka rahvusvaheline digikunstin\u00e4itus, mis avab vanade p\u00e4rimuste t\u00e4hendusi.Open House Tartu kutsub avastama eriilmelisi hooneid ja ruume, kuhu tavaolukorras sisse ei p\u00e4\u00e4se v\u00f5i igap\u00e4evaselt ei k\u00fclasta. Eesm\u00e4rk on t\u00f5sta inimeste teadlikkust disainist, arhitektuurist ja linnaruumist ning suurendada panust nende valdkondade arengusse.Sobimatud j\u00e4\u00e4nused esitleb rahvusvahelisi n\u00e4itusi liikide ohustatusest ja v\u00e4ljasuremisest. T\u00f5mmates kunsti kaudu t\u00e4helepanu \u00f6kos\u00fcsteemide ja elurikkuse h\u00e4\u00e4bumisele, loob projekt suuremat l\u00e4hedust teiste liikidega ja \u00e4rgitab kliimamuutuse leevendamisele.Stencibility tutvustab Tartu t\u00e4navakunsti erip\u00e4ra. Mullu kogus n\u00e4itus \u201eHello Mister Police Officer\u201c vaatajaid mainekas Neurotitani galeriis maailma t\u00e4navakunsti pealinnas Berliinis. Sel suvel viidi n\u00e4itus Aberdeeni Nuarti festivalile ning 2024. aastal j\u00f5uab see Tallinna ning erifestivalile Tartusse.Arhitektuuriresidentuur VARES. J\u00e4tkusuutlikkust hindavad ruumientusiastid otsivad alternatiivi \u00fcletarbimist v\u00e4\u00e4rtustavale kultuurile, kombineerivad kohalikke, \u00e4raproovitud oskusi Euroopa teadmistega ja \u00f5petavad t\u00f6\u00f6tubades s\u00e4\u00e4stlikke ehitusv\u00f5tteid.Taevapargi p\u00fchitsemine, maailma avardav s\u00fcndmustesari kulgeb P\u00f5lva kultuurikeskuse katuselt Setomaa ts\u00e4ssonateni. P\u00fchitseb P\u00f5lvamaad ja elu kogu selle rikkuses, saatjaks heli- ja valgusinstallatsioonid, tantsuja koorietteasted, helikausside laul v\u00f5i Jaapani taikotrummide p\u00f5rin.Estonian Fashion Festivali Tartu 2024 eri r\u00e4\u00e4gib keskkonnahoidlikust ja j\u00e4tkusuutlikust disainist ning annab hoogu Eesti moe tulevikutegijatele.T\u00f5rva loits naaseb vaid \u00fcheks \u00f5htuks, et jagada tule- ja tantsum\u00f6llus eestlaseks olemise lugu. Maagilisel muusika- ja valguskunsti rajal p\u00f5risevad maailma suurimad trummid ning k\u00fclastajaid \u00fcllatavad enneolematud heli- ja valguslahendused.Loodusloovusfestival v\u00f5itleb linliku v\u00f5\u00f5randumisega, taasluues sidet inimeste ja hulga teiste neid \u00fcmbritsevate elusolendite vahel. L\u00e4\u00e4nemere loodusvaatluste maratonil koguvad osalejad teavet v\u00f5imalikult paljude seal leiduvate liikide kohta.J\u00e4\u00e4 mind vaatama tuletab meelde liustike ja polaarj\u00e4\u00e4 sulamist ning selle m\u00f5ju \u00fcle ilma, neist n\u00e4iliselt kaugetelegi paikadele. Projekti v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgimiseks on v\u00e4ltimatud aeglane reisimine, taaskasutus, uued arusaamad kunstiloomest, mis loobuvad suurtest energiavajadustest.Inimene ja OskusedAjuokse V: s\u00fcnnafestival esitleb loomingut noorema p\u00f5lve alternatiivsete kunstnike ja muusikute kogukonnalt ning nende v\u00e4lispartneritelt.Simple Session 2024, trikiratturite ja rulatajate tipps\u00fcndmus Euroopas, j\u00f5uab kodulinna tagasi. Miljoniteni j\u00f5udnult ning n\u00fc\u00fcd ka X-m\u00e4ngude sarjaga koost\u00f6\u00f6d tegema asunult on kodulinn seni tundunud liiga v\u00e4ike, aga Euroopa kultuuripealinna-aastal enam mitte.\u201eT\u00e4iuslik\u201d on Viljandis lavastuv ema ja t\u00fctarde etendus, mis juhib t\u00e4helepanu toitumish\u00e4irete tekkep\u00f5hjustele ja raviv\u00f5imalustele.Varjatud maailmade avardumine tegeleb erilist tuge vajavate inimeste loominguliste enesev\u00e4ljendusv\u00f5imaluste avardamisega. Autsaiderkunsti tutvustatavad laiemale publikule rahvusvahelised n\u00e4itused.Bartu on baarikultuurile ja loovatele keskkondadele p\u00fchendatud linnafestival, mis tutvustab baari k\u00f5igile \u00fchiskonnagruppidele avatud loomingulise keskkonnana.Concerto Copenhagen ja Eesti ?l?armoonia kammerkoor - P\u00f5hjamaade juhtiv barokkorkester ning Eesti tippkoor \u00fchendavad loomej\u00f5ud, tuues kokku kaks erinevat muusikalist ajastut. P\u00e4rdi \u00f5rn tintinnabulistiil ja H\u00e4ndeli vanamuusikap\u00e4rlid loovad uusi k\u00f5las\u00fcmbioose.\u201eKoht r\u00f5\u00f5muks ja uuestis\u00fcnniks\u201d on eesti-l\u00e4ti kunstniku Diana Tamane ja gruusia kunstniku Thea Gvetadze \u00fchisn\u00e4itus, mis vaatleb meie regiooni karmi minevikku ning pakub v\u00e4lja mooduseid nii poliitiliste kui ka looduslike haavade parandamiseks.L\u00e4bi linna kogub eriilmeliste Tartu linnaosade elanike m\u00e4lestusi, pannes linnapildi r\u00e4ndlavastusega loominguliselt kihama ja andes h\u00e4\u00e4le neile, kes muidu kunstiliselt kaasa ei r\u00e4\u00e4gi.Mittevarjev\u00f5rk. Tavalisi varjev\u00f5rke valmistatakse v\u00e4rvides, mis aitavad s\u00f5duritel j\u00e4\u00e4da elude p\u00e4\u00e4stmiseks n\u00e4htamatuks. N\u00f5nda suruvad ukrainlased maha ka pisaraid, viha, \u00e4ngi ja isegi r\u00f5\u00f5muhetki. Mittevarjev\u00f5rke tehakse v\u00e4rvides, mis on valitud tundek\u00fcllust v\u00e4ljendama, et jutustada siinsete ukrainlaste isiklikke lugusid.Norra lavastuste \u201e+\u201d ja \u201eHalva ende linnud\u201d tandemi esmaesitus Eestis avab HIVi ja AIDSi temaatikat l\u00e4bi gay ning queeri auto?iograa?lise vaatepunkti ? suhestudes seel\u00e4bi kaasaegse Euroopaga.Paganlik p\u00e4rimus\u00d6\u00d6 on l\u00f5\u00f5mavate l\u00f5kete, erksate triibuseelikute ning torupilli- ja kandlehelide virvarri s\u00e4ru naksikestele, puraskitele ja vanat\u00fchjale endale. Meeleolu lisavad muinasjutud ja \u00fchistantsud publikule.P\u00e4randusfestival ehk UNESCO p\u00e4randilinnas Viljandis leiab p\u00e4rimus tee t\u00e4navakunsti ja galeriidesse ning majandus- ja keskkonnaprobleemide lahendamisse. P\u00e4randkultuuripeol saad j\u00e4rele proovida, kas oled ketraja, sepistaja v\u00f5i hoopis p\u00e4rimustantsija.Peaasi ajab naerma loob sooja ja toetava keskkonna, kus muredest tabuvabalt r\u00e4\u00e4kida. Vaimse tervise kohvikus saab peaasju arutada nii tuttavate kui ka v\u00f5\u00f5rastega, improgrupp ja Kinoteater jagavad kogemusi ning pakuvad lahendusi m\u00e4ngu- ja huumoriv\u00f5tmes.Peedist pesumasina n\u00e4itusel saab nippe s\u00f5idukite remontimiseks, innustab aeda pidama ja hoidistama ning saab taaskasutustarkusi, mis aitasid n\u00f5ukogudeaegses defitsiidis toime tulla.Omap\u00e4ra ja EuroopaAigu om! fookuses on kaks kauget, ent sarnast kultuuriruumi, kus on s\u00e4ilinud tihe side loodusega - Eesti ja Jaapan. K\u00fclastajateni j\u00f5uavad kahe riigi kultuurip\u00e4rlid metsak\u00fcmblusest suitsusaunani ning Jaapani-Eesti koost\u00f6\u00f6s s\u00fcndinud heliteose esmaettekanne.Alasti t\u00f5de ehk arvamusfestival saunas n\u00e4itab eeskuju, milline peaks olema vestluskultuur. Saun teeb v\u00f5rdseks, seal pole tiitleid ega aum\u00e4rke. Ilma nutiseadmeta r\u00e4\u00e4kitakse asjadest nii nagu nad on.Black Box tutvustab s\u00fcndmustesarjas elektroonilise muusika subkultuure, mis igap\u00e4evaselt \u00fcleliia palju k\u00f5lapinda ei leia. Tartu \u00f6\u00f6elule annavad t\u00f5uke Berliini legendaarsete teknoklubide residendid.Drag -etendus on Eesti ja v\u00e4lismaa drag-artistide kunstiline lavastus. Lisaks on kogukonnale LGBT+ kuntide teemalised t\u00f6\u00f6toad, vestlusringid ja hariduslikud ?lmilinastused.Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstide dokprogramm on kummardus L\u00f5una-Eesti erakordsetele inimestele, paikadele ja kultuurile - \u00fchtaegu tundlik peegeldus ja m\u00f5juv kinoelamus Peipsi lainetest, Emaj\u00f5e kallastelt ja Petseri t\u00e4navatelt.Maailma maaliin avab L\u00f5una-Eestit marsruut-etendustega erinevate keeleliskultuuridest p\u00e4rit gruppe pidude, m\u00e4ngude, toidu, jutuvestmise ja muusika abil, kummutades eelarvamusi ja luues vahetut inimsidet.\u201eRahamaa\u201d - Eesti Draamateatri lavastus r\u00e4\u00e4gib musta raha hukatuslikust m\u00f5just demokraatiale. Skandinaavia pankade rahapesuskandaalil p\u00f5hineva lavastuse autorid on Mehis Pihla ja Hendrik Toompere jr. Helikujunduse loob Maria Faust koos Taani muusikutega. Temaatilisi avalikke arutelusid edendab Tartu \u00dclikooli loengusari.S\u00fcrrealism 100. Tartu ja Praha koost\u00f6\u00f6s j\u00f5uavad avalikkuseni Ida-Euroopa kunstip\u00e4rlid, mis on seni teenimatult varju j\u00e4\u00e4nud. Sajandivanused s\u00fcrrealismi-ideed m\u00f5juvad v\u00e4rskelt t\u00e4nap\u00e4evalgi, aidates lahti harutada \u00fcha aktuaalsemaid vaimse tervise k\u00fcsimusi.Suudlev Tartu ehk noortele suunatud haridusprogramm aitab murda seksuaaltervisega seotud tabusid. Selle kulminatsioon - enneolematu \u00fchissuudlus Raekoja platsil surematute Eurovisiooni hittide saatel. \u00dcles astub 2014. aastal Eurovisiooni v\u00f5itnud austerlane Conchita Wurst.Tantsulavastus \u201eIOKASTED\u201d. Peeter Volkonski lavastus annab feministliku vaate kreeka m\u00fctoloogiast tuntud kuningas Oidipuse loole.Tartu maailma\u00fclikooli akadeemiate sarjas parandavad maailma L\u00f5una-Eesti kogukonnad ning maailma tippteadlased ja kultuuritegelased, et otsida lahendusi globaalsetele probleemidele lokaalselt ja vastupidi.Toomem\u00e4e taasavamine - Toomem\u00e4gi \u00e4rkab ellu valguse, kultuuri ja teaduste kaasabil. Toomkiriku varemeid kaunistab terviklik valguslahendus, Toomem\u00e4el saab kogeda \u00fcllatavaid installatsioone, mis tutvustavad \u00fclikooli kultuurip\u00e4randit.?kraina ?lmip?evad \u201eRiik piiri peal\u201d koosneb filmidest, mis jutustavad loo p\u00f6\u00f6rdelised muutused l\u00e4bi teinud maast - Ukrainast.Soome-ugri festivalil \u201eUnustatud rahvad\u201d k\u00f5lab Prantsuse tippmuusikute esitluses Veljo Tormise legendaarne koorits\u00fckkel h\u00f5imurahvaste loost, kelle heitlus elluj\u00e4\u00e4mise p\u00e4rast on t\u00e4na samav\u00f5rd valus teema, kui suure venestamise ajal, mil Tormis teose kirjutas.unda toob legendaarse klubiga Hall Tartusse karmid linlikud teknopeod ning sukeldub klubikultuuri k\u00fclluslikku \u00f6kos\u00fcsteemi n\u00e4ituste ja konverentsiga.Teadus ja TehnoloogiaRyoji Ikeda soolon\u00e4itus. Maailmakuulus heli- ja visuaalkunstnik loob Tartusse massiivse, k\u00f5iki meeli h\u00f5lmava ruumiinstallatsiooni, mis p\u00f5hineb Tartu \u00fclikooli genoomika instituudi teadusandmetel ning heliinstallatsiooni, mis valmib koost\u00f6\u00f6s Eesti f ilharmoonia kammerkooriga.Shiro Takatani\/Dumb Type \u201eTangent\u201d on tunnustatud Jaapani interdistsiplinaarse kunsti kollektiivi asutajaliikme lavateose ainus ettekanne Euroopas. Teos k\u00e4sitleb liminaalse ruumi temaatikat: tavalisuses peituvat erilisust ja kummalist ala, kus eksisteerivad samaaegselt kaks vastandlikku elementi, \u00fcletades leidlikult piiri visuaalkunsti ja etenduskunstide vahel.Foton\u00e4itus \u201eKrati metafoor\u201c. Tunnustatud prantsuse fotograa?d ?ug?nie ?a??ot ja ??ril Abad otsivad seoseid Eesti rahvap\u00e4rimuses tuntud m\u00fcstilise olendi ja kaasaegse tehisintellekti vahel.Kanepi festival. Traditsiooniline Eesti p\u00f5llu- ja p\u00e4randtaim on t\u00f5eline tulevikutegija nii toidu-, kosmeetika- kui ehitust\u00f6\u00f6stuses. Tutvu teadlaste ja ettev\u00f5tjate juhendamisel kanepi kasvatamise ja selle kasulike omadustega.Kirjandusfestival \u201eParemad ja halvemad tulevikud\u201d k\u00e4sitleb kunstilises ja kriitilises vormis utoopiate ja d\u00fcstoopiate t\u00e4nap\u00e4evast t\u00e4hendust. Kokku tulevad erinevate maade kirjanikud, et kaardistada tulevikuga seotud \u00fchiskondlikke hirme ja lootusi.Mida t\u00e4hed sinust m\u00f5tlevad? Kosmoseteadus ja muusika \u00fchendavad Tartu observatooriumis j\u00f5ud audiovisuaalse installatsiooni, elektroakustilise kontserdi ning temaatilise loenguna.Treski inspiratsioonikonverents toob Euroopa serval lavale inimesed, kelle m\u00f5tted ja teod on viinud Eesti maailmakaardile. Oman\u00e4olises s\u00fcndmuspaigas paitab meeli m\u00f5nus kultuuriprogramm - \u00f5hus on TEDx-ilik v\u00f5bin.Valguse festival \u201eKohtumine\u201c teeb eesootava NASA Kuu-missiooni auks kujuteldava lennu l\u00e4bi Universumi. Kaardista astronaudina uusi heli- ja valgusmaastikke, astu kosmosekarj\u00e4\u00e4riredelile v\u00f5i ulata k\u00e4si s\u00f5bervallale horisondi taga.Tabamatu k\u00f5la projekti Tartus ja L\u00f5una-Eestis veab auhinnatud Briti multimeediakunstnike r\u00fchmitus Blast Theory. Projekt toob kokku noored ja eakad, et kujutleda \u00f6kotoopiaid, mille p\u00f5hjal valmib arvukate linna ja regiooni n\u00e4itlejate osalusel ulme?lm, mis kuva? tulevikku 2074. aastal.\"Musta raha hukatuslik m\u00f5ju demokraatiale\"Elu ja KeskkondFestival Kaera-Jaan Liikuvad linnad\u00a0 Maastikukunsti s\u00fcmpoosium Kavastu uhhaa- ja Lastelavastus kalapidu \u201eTartu kassilood\u201dKasvades oma toiduga R\u00e4nnaklavastus \u201eSildade muusika\u201d\u00a0\u00c4ksi (eel)arvamusfestival S\u00f6\u00f6ma! S\u00fc\u00fcm\u00e4! Come to eat!Emaj\u00f5e festiKvaolntsert \u201eV\u00e4ike puust linn\u201dEmaj\u00f5e kaldal Sisevete festivalKureeritud elurikkus Laulev tantsulavastus Lavastus \u201eLauaE\u00fcmmabj\u00f5eer kkoaollas\u201dstelKolm PekotMaastikuteater \u201e\u00c4\u00e4rRem\u00e4painaasthikeuadk\u201dodu p\u00e4evad Mahetalle piduS\u00fcdalinna s\u00fcndimised. Vallikraavist kultuurikeskuseniTantsun\u00e4dal Tartlaste portreed taaskasutusmaterjalidestVaata ETV otse\u00fclekannet kell 19.30.L\u00f5una-Eesti kuuride \u00fclemhelidEesti liikumis- ja heaolufestival P\u00e4randoskuste taaselustamine Kooli rokkmuusikal Kunst loob l\u00e4hedust \u201e\u201eKevade\u201d siin ja praegu\u201d Laboratorio Module 24 P\u00fchendusega Eesti klaverile V\u00e4rviline maailm Kodutuled k\u00f6idavad Erinevus rikastab J\u00e4\u00e4me ellu, maakoolid ja maaraamatukogud! Loomeresidentuur Kullaaugu talusTsirgufest Kohalolu & kogemus Lillelahing \u201e\u00d5nne valem ehk meiereiga Noorte kaasaegse miljon\u00e4riks!\u201dkunsti aasta T\u00e4navam\u00e4ngude festival P\u00f5lvkondade\u00fclene parandusp\u00e4ev V\u00e4\u00e4gvere pasunakoor 185 Teatrifestival NAKS Viitina kuurits 27!26. jaanuaril 2024saab aval\u00f6\u00f6gi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tiitliaasta.Tutvu Euroopa kultuuripealinna programmiga: tartu2024.eeMagiC Carpets \u00c4ratundmishetkede maja Konverents ja koorikontsert \u201eJuhan Liiv 160\u201dElamus\u00f5htul \u201eKirev Linda\u201dEesti bassioaas Kuko kuubis H\u00fcbriidarvamusfestival Ugala ja Valmiera teatri L\u00f5una-Eesti kogukonnaprogramm \u00fchislavastus \u201eNaabrid\u201d Balti Filmip Arhituur KevadKambja kooriakadeemia Folkloori p\u00e4evad Assikveres N\u00fc\u00fcdismuusikafestival \u201eBalti ja Eesti muusika p\u00e4evad\u201dMitmekultuurilisus Kontsert \u201eBorders\u201d rikastab maapiirkondaBalti noorteorkestrite festival Lavastus \u201eBakhandid\u201d L\u00f5una-EestisKangsti p\u00e4rimusp\u00e4ev Saatse kunstnikud ehk Saatse muuseum 50 Lavastus \u201eKellner\u201dReivkom Tartu 2024 Pride Valga Hot Shorts Suvelavastus \u201eSalakuulaja \u201e\u00c4rkamisaeg ehk Eesti p\u00e4\u00e4stmine\u201d Vastseliinas\u201dSibulatee puhvetite p\u00e4ev Tartu linna luulet\u00e4navTartu klassikalise kitarri festival Valgusfestival \u201eAlatskivi Tuled\u201dspordi ja ol\u00fcmpiafilmide festival SOFF K\u00f5ige alguse galerii Koidukoor Performatiivne installatsioon \u201ePeal kiri peal\u201cRussowi j\u00e4lgedes Haaslava vanatehnikap\u00e4ev Viljandi tuled Teadmusp\u00e4ev \u201eMaastikuehitajad loovad heaolu\u201dMaailmakuulus trikiratturite ja rulatajate tipps\u00fcndmus Simple Session tuleb Euroopa kultuuripealinna-aastal tagasi koju - Tartusse.Estonian Fashion Festivali etendus p\u00fc\u00fcdis pilke moe, performance'i ja tantsuga.Maailmakuulsa helija visuaalkunstniku Ryoji Ikeda installatsioon p\u00e4lvis Kopenhaagenis suurt rahvusvahelist t\u00e4helepanu. J\u00e4rgmine aasta toob kunstnik ruumiinstallatsiooni Eesti Rahva Muuseumi."}
{"text":"Narvas l\u00f5i purjus naine meest terariistaga16. oktoobril sai politsei teate, et Narvas Energia t\u00e4naval l\u00f5i \u00fchise alkoholitarbimise k\u00e4igus 57aastane naine terava esemega 63aastast meest. Meedikud viisid mehe haiglasse ning politsei pidas naise kahtlustatavana kinni. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.Sillam\u00e4el l\u00f6\u00f6di meest, Narvas naist\n16. oktoobril teatati politseile, et Sillam\u00e4el Tervise t\u00e4naval l\u00f5i 35aastane mees konflikti k\u00e4igus 39aastast meest.\n17. oktoobril tuli teade, et Narvas Energia t\u00e4naval l\u00f5i seni tuvastamata mees 65aastast naist. Juhtumite t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.\n\nJ\u00e4rjekordne libapolitseinik pettis raha v\u00e4lja\n16. oktoobril p\u00f6\u00f6rdus politseisse Narvas elav naine, kellele helistas end politseiametnikuna tutvustanud mees ja \u00fctles, et naise nimel soovitakse laenu v\u00f5tta. Selle v\u00e4ltimiseks palus mees kanda raha teisele kontole, mida naine ka tegi. Kelmusega tekitatud kahju on 735 eurot.\n"}
{"text":"Zelensk\u00f5i: Ukraina kaitseminister tutvustas oma meeskonda ja programmi (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 19. oktoober, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i meenutas kolmap\u00e4eval oma iga\u00f5htuses p\u00f6\u00f6rdumises Ukraina rahvale, et septembri l\u00f5pus nimetas valitsus ametisse uued asekaitseministrid, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Kohtusin septembri algusest Ukraina kaitseministeeriumi juhtinud Rustem Umeroviga, kes tutvustas oma meeskonda ja programmi,\" r\u00e4\u00e4kis Zelensk\u00f5i.\n\"Ministeeriumi koosseisu on uuendatud. Juba on astutud esimesed sammud nende k\u00fcsimuste lahendamiseks, millest s\u00f5jav\u00e4elased r\u00e4\u00e4kisid, et v\u00e4hendage b\u00fcrokraatiat, lihtsustage dokumentide liikumist ja k\u00f5iki protseduure. See j\u00e4tab komand\u00f6ride rohkem aega paberit\u00f6\u00f6 asemel lahingut\u00f6\u00f6ks,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nNagu president m\u00e4rkis, saab kaitseministeeriumil n\u00fc\u00fcd olema rohkem digitaliseerimist ja selgust v\u00e4gede varustamisel.\n\"Peaks olema rohkem valmisolekut anda s\u00f5jav\u00e4ele tagasisidet ja \u00fcletada kuhjunud probleeme,\" m\u00e4rkis president.\nUNIAN t\u00f5i v\u00e4lja, et Ukraina valitsus nimetas kaitseminister Rustem Umerovile p\u00e4rast eelmise kaitseministri Oleksi Reznikovi tagasiastumist ametist vabastatud Hanna Maljari ja teiste tuntud inimeste asemele kolm uut aset\u00e4itjat. Umerov teatas uutest m\u00e4\u00e4ramistest 5. oktoobril.\nValitsus kinnitas ametisse Ivan Havr\u00f5ljuki, Dm\u00f5tro Klimenkovi ja Stanislav Haideri.\n\"Kaitseministeeriumi t\u00f6\u00f6 k\u00f5ige olulisemad p\u00f5him\u00f5tted on t\u00e4ielik sallimatus korruptsiooni suhtes ja t\u00f5husus. Olen kindel, et uued meeskonnaliikmed saavutavad seatud eesm\u00e4rgid,\" s\u00f5nas Umerov tollal.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i: Ukraina kaitseminister tutvustas oma meeskonda ja programmi (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 19. oktoober, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i meenutas kolmap\u00e4eval oma iga\u00f5htuses p\u00f6\u00f6rdumises Ukraina rahvale, et septembri l\u00f5pus nimetas valitsus ametisse uued asekaitseministrid, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\n\"Kohtusin septembri algusest Ukraina kaitseministeeriumi juhtinud Rustem Umeroviga, kes tutvustas oma meeskonda ja programmi,\" r\u00e4\u00e4kis Zelensk\u00f5i.\n\"Ministeeriumi koosseisu on uuendatud. Juba on astutud esimesed sammud nende k\u00fcsimuste lahendamiseks, millest s\u00f5jav\u00e4elased r\u00e4\u00e4kisid, et v\u00e4hendage b\u00fcrokraatiat, lihtsustage dokumentide liikumist ja k\u00f5iki protseduure. See j\u00e4tab komand\u00f6ride rohkem aega paberit\u00f6\u00f6 asemel lahingut\u00f6\u00f6ks,\" s\u00f5nas Zelensk\u00f5i.\nNagu president m\u00e4rkis, saab kaitseministeeriumil n\u00fc\u00fcd olema rohkem digitaliseerimist ja selgust v\u00e4gede varustamisel.\n\"Peaks olema rohkem valmisolekut anda s\u00f5jav\u00e4ele tagasisidet ja \u00fcletada kuhjunud probleeme,\" m\u00e4rkis president.\nUNIAN t\u00f5i v\u00e4lja, et Ukraina valitsus nimetas kaitseminister Rustem Umerovile p\u00e4rast eelmise kaitseministri Oleksi Reznikovi tagasiastumist ametist vabastatud Hanna Maljari ja teiste tuntud inimeste asemele kolm uut aset\u00e4itjat. Umerov teatas uutest m\u00e4\u00e4ramistest 5. oktoobril.\nValitsus kinnitas ametisse Ivan Havr\u00f5ljuki, Dm\u00f5tro Klimenkovi ja Stanislav Haideri.\n\"Kaitseministeeriumi t\u00f6\u00f6 k\u00f5ige olulisemad p\u00f5him\u00f5tted on t\u00e4ielik sallimatus korruptsiooni suhtes ja t\u00f5husus. Olen kindel, et uued meeskonnaliikmed saavutavad seatud eesm\u00e4rgid,\" s\u00f5nas Umerov tollal.\nBaltic News Service"}
{"text":"Tee rohepesust rohepesupesuniINIMENE JA LOODUSNii nagu \u00abrohelisest\u00bb sai muu hulgas ka pelgalt silt, mida kasutatakse alatult, nii juhtus ka \u00abrohepesuga\u00bb - kohati on see pelgalt silt, mida kasutatakse alatult.Eelmises \u00abInimeses ja looduses\u00bb kirjutasid Tartu \u00dclikooli terioloogid, et Eesti ulukite p\u00e4rast on v\u00e4gagi p\u00f5hjust muret tunda [1]. Ning keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist kirjutas, et Eesti ulukite p\u00e4rast pole teps vaja muret tunda [2]. K\u00f5ik autorid on igati v\u00e4\u00e4rikad ja asjatundlikud. Ometi ei taha nende s\u00f5numid koosk\u00f5lastuda. Kas tegu on v\u00f5ib olla umbes sama laadi erimeelsusega nagu pessimistil ja optimistil k\u00fcsimuses, kas klaas on poolt\u00e4is v\u00f5i poolt\u00fchi? Pelgalt asjaarmastajast toimetajal on seda raske otsustada, miska j\u00e4in saateveerus v\u00f5imalikult erapooletuks ja osutasin hoopis sellele, et \u00fcldisemast valdkonnast tuleb selge ja suurte rahaliste m\u00f5judega signaal, et Eesti loodusega pole lood kohe kindlasti h\u00e4sti. [5] V\u00e4hem kui k\u00fcmne aasta eest Eesti maa sidus s\u00fcsinikku, aga n\u00fc\u00fcd emiteerib, ja seda mahus, mis \u00fcletab kogu (!) transpordisektori. See fakt peaks olema ju skandaal!N\u00e4iteks kui loendada kanu v\u00f5i nisuk\u00f5rsi - liigid ju needki - siis loendi j\u00e4rgi v\u00f5ib \u00f6elda, et neil liikidel l\u00e4heb paremini kui iial ajaloos. Mitte iial pole maailmas olnud nii palju kanade [3] ja nisu isendeid. Seep\u00e4rast kipun n\u00f5ustuma MT\u00dc Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopiga, kes \u00fctleb, et loend on k\u00f5igest \u00ab\u00fcks osa loomade k\u00e4ek\u00e4igu faktoritest\u00bb.Optimisti-pessimisti h\u00fcpoteesi poolt k\u00f5neleb ka t\u00f5siasi, et eelmainitud ametnik (Peep M\u00e4nnil) avaldas hiljuti teadusartikli Eesti \u0161aakalitest. Fakt: \u0161aakalitel l\u00e4heb Eestis praegu paremini kui eales (kuulu j\u00e4rgi minevat ka voodilutikatel praegu h\u00e4sti, kuid kubemet\u00e4idel j\u00e4llegi looduslike elupaikade \u00fcleraie t\u00f5ttu v\u00e4ga halvasti). H\u00e4sti l\u00e4heb veel n\u00e4iteks punahirvel. V\u00f5ib-olla osalt seet\u00f5ttu, et talle meeldib intensiivne raie ja selle j\u00e4relmid. Positiivsena paistev fakt v\u00f5ib indikeerida ka negatiivset tendentsi.Kuid teemavaldkonda \u00fcletav aspekt Lopi loos on kahtlustav analoogia \u00abmetsas\u00f5jaga\u00bb. Ka seal olid riigiameti avalikud seisukohad selges konfliktis \u00f6koloogilisema pilguga teadlaste omaga. Ja riigiametite usaldusv\u00e4\u00e4rsuse langus on v\u00e4ga t\u00f5sine oht demokraatiale \u00fcldse. T\u00f5esti-t\u00f5esti, metsanduses toimunu on k\u00f5vasti l\u00f5hkunud usaldust (vastavate) riigiametite vastu. Usaldus kaob ilmsiks tulnud pettuse l\u00e4bi. Rohepesu on \u00fcks selle aktuaalsemaid vorme.Teine lugu [4] puudutabki rohepesu. Keskkonnaf\u00fc\u00fcsik Marko Kaasiku osutus, et rohepesu sildiga v\u00f5ideldakse muutuse kui sellise vastu, on kahtlemata t\u00f5si. Kujundlikult v\u00f5iks \u00f6elda, et probleemiks on nii rohepesu kui ka rohepesupesu. Viimane t\u00e4hendaks siis seda, kus rohepesu sildiga \u00fcritatakse eitada rohe\u00fclemineku vajadust.Maalehe ajakirjanik kirjutab J\u00fcri Liiva raamatust tungivalt soovitava tutvustuse (n\u00f5ustun!), mille pealkiri on provotseeriv tsitaat sestsamast teosest: \u00abRohep\u00f6\u00f6re on planeedi loodusele k\u00f5ige katastroofilisemalt m\u00f5juvaks katakl\u00fcsmiks peale Chicxulubi asteroidi maalekukkumist\u00bb (ML 5.10).Jah, selline lause seal on (lk 284). Kuid sellele j\u00e4rgnevad vahetult laused: \u00abAinsa positiivse suundumusena v\u00f5ib m\u00e4rkida tuulegeneraatorite laia levikut. Paraku moodustavad nad kogu energiabilansist vaid murdosa, mis ei suuda kompenseerida isegi energiatarbimise kasvu.\u00bbNeisse lauseisse ma paneks ajam\u00e4\u00e4ruse \u00abpraegu\u00bb. Kuid see ei v\u00e4\u00e4ra kuidagi kuulutust, mille Kaasik lapsesuiselt (v\u00f5i toore j\u00f5hkrusega) otse v\u00e4lja \u00fctleb: tuleviku energias\u00fcsteemid on kallid. Selle s\u00f5numi p\u00f5hjatu s\u00fcngus on seda selgem, mida paremini inimene m\u00f5istab energia ja majanduse seoseid.MIHKEL KUNNUS, toimetaja"}
{"text":"Mullune vana aasta \u00e4rasaatmine p\u00e4\u00e4dis kriminaalkaristusegaViru maakohtu Rakvere kohtumajas m\u00f5isteti augusti l\u00f5pus korduvas kehalises v\u00e4\u00e4rkohtlemises s\u00fc\u00fcdi 41-aastane Aimar. Mehel tuli vastu v\u00f5tta kaheaastane tingimisi vangistus kahe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga.Varem v\u00e4ljapressimise ja korduva juhiloata s\u00f5idu eest karistatud Aimar tungis mullu aasta viimasel p\u00e4eval \u00fchise alkoholitarvitamise k\u00e4igus kallale Veikole (nimi muudetud), mille tagaj\u00e4rjel kannatanu kukkus ja sai vasakule p\u00f5sele haava.Samal \u00f5htul soovis Aimar ka Lembitule (nimi muudetud) vastu hambaid anda, kuid tegu j\u00e4i tegemata, sest vahele tuli seltskonnas viibinud Vitali (nimi muudetud).Seepeale \u00e4gestus Aimar nii, et kostitas Vitalit vahelesegamise eest rusikahoobiga n\u00e4kku.Varem \u00fcheksal juhul v\u00e4\u00e4rteo ja \u00fchel kriminaalkorras karistatud Aimaril tuli vastu v\u00f5tta kaheaastane tingimisi vangistus kahe aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga.Menetluskuludena tuleb mehel v\u00e4lja k\u00e4ia pea 800 eurot.(VT)"}
{"text":"PolitseiNARVAS L\u00d6\u00d6DI NAIST17. oktoobril tuli teade, et Narvas Energia t\u00e4naval l\u00f5i seni tuvastamata mees 65aastast naist. Juhtumite t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.NARVAS L\u00d5I PURJUS NAINE MEEST TERARIISTAGA16. oktoobril sai politsei teate, et Narvas Energia t\u00e4naval l\u00f5i \u00fchise alkoholitarbimise k\u00e4igus 57aastane naine terava esemega 63aastast meest. Meedikud viisid mehe haiglasse ning politsei pidas naise kahtlustatavana kinni. Juhtunu t\u00e4psemad asjaolud selgitab politsei kriminaalmenetluses.J\u00c4RJEKORDNE LIBAPOLITSEINIK PETTIS RAHA V\u00c4LJA16. oktoobril p\u00f6\u00f6rdus politseisse Narvas elav naine, kellele helistas end politseiametnikuna tutvustanud mees ja \u00fctles, et naise nimel soovitakse laenu v\u00f5tta. Selle v\u00e4ltimiseks palus mees kanda raha teisele kontole, mida naine ka tegi. Kelmusega tekitatud kahju on 735 eurot."}
{"text":"Riigikogus l\u00e4bis esimese lugemise 10 valitsuse algatatud eeln\u00f5uRiigikogu istungi \u00fclevaade\n18. oktoober 2023\nRiigikogus l\u00e4bis esimese lugemise 10 valitsuse algatatud eeln\u00f5u\n\nRiigikogu l\u00f5petas kolmap\u00e4eval kell 14 alanud ja neljap\u00e4eva hommikuni\nkestnud istungil 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u ja veel \u00fcheksa\nvalitsuse algatatud seaduseeln\u00f5u esimese lugemise, t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise\nt\u00f5ttu arutamata j\u00e4\u00e4nud eeln\u00f5ude esimeste lugemistega j\u00e4tkab parlament\nneljap\u00e4evasel istungil.\nRiigikogus l\u00e4bis esimese lugemise valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande\nseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasip\u00f6\u00f6rduja toetus,\nkojukanne, arvelduskonto k\u00fcsimused) eeln\u00f5u (295\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7c097186-5f78-4dbe-\naa06-22758a3f34ee\/sotsiaalhoolekande-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-\nseaduse-tagasipoorduja-toetus-kojukanne-arvelduskonto-kusimused-\neelnou-295-se-i>), mille kohaselt l\u00f5petatakse v\u00e4lismaalt tagasip\u00f6\u00f6rduja\ntoetuse maksmine. Eeln\u00f5u kohaselt ei maksta toetust enam inimestele, kes\nasuvad Eestisse elama p\u00e4rast 2024. aasta algust. Praegu saab\ntagasip\u00f6\u00f6rduja toetust 36 inimest.\nEeln\u00f5uga n\u00e4hakse ette p\u00f5him\u00f5te, et rahaliste h\u00fcvitiste v\u00e4ljamaksmisel\non h\u00fcvitise andjal \u00f5igus kanda k\u00f5ik h\u00fcvitised h\u00fcvitise saaja \u00fchele\narvelduskontole. Praegu on Eestis veidi \u00fcle 1400 inimese, kellele\nmakstakse erinevaid h\u00fcvitisi eri kontodele. Samuti n\u00e4eb eeln\u00f5u ette, et\nkui h\u00fcvitise saajale makstakse juba m\u00f5nda h\u00fcvitist arvelduskontole, ei\nhakka Sotsiaalkindlustusamet enam korraldama teiste h\u00fcvitiste, n\u00e4iteks\npensionide, posti teel kojukannet. Kojukande v\u00f5imalus t\u00e4iesti \u00e4ra ei kao\nja n\u00e4iteks pension\u00e4ril, kelle elukohas on pangateenus raskesti\nk\u00e4ttesaadav, on endiselt v\u00f5imalik saada pensioni kojukandega.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Riina Solman Isamaa, Liisa Pakosta Eesti\n200, Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helmen K\u00fctt\nSotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u\nesimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust.\nTagasil\u00fckkamist toetas 33 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 53 Riigikogu liiget.\nRiigikogus l\u00e4bis esimese lugemise valitsuse algatatud ravimiseaduse,\nravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (299 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/92e\nd54a3-0200-4f43-a212-8729ea4825b5\/ravimiseaduse-ravikindlustuse-seaduse-ja-\ntervishoiuteenuste-korraldamise-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-299-se-i>),\nmis viib ravimiseaduse koosk\u00f5lla ELi \u00f5igusega, v\u00e4hendab halduskoormust\nravimituru osapooltele ning aitab parandada ravimite k\u00e4ttesaadavust ja\narendada apteegiteenuseid.\nKui praegu tuleb ravimite apteeki tagastamisel koostada ja allkirjastada\n\u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise akt, siis eeln\u00f5u kohaselt v\u00f5imaldatakse\ntarbijatel ravimij\u00e4\u00e4tmeid tagastada lihtsustatud korras. Samuti antakse\napteekidele v\u00f5imalus viia l\u00e4bi ravimitega reisimise n\u00f5ustamist ning\nv\u00e4ljastada Ravimiameti asemel ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni\ntunnistusi. Muu hulgas lubatakse eeln\u00f5uga apteegil arsti retsepti alusel\nvalmistatud v\u00f5i jaendatud ravimeid v\u00e4ljastada ka teistele apteekidele,\nv\u00f5imaldades patsientidel saada ravimeid k\u00e4tte neile sobivast apteegist.\nLisaks soovitakse eeln\u00f5uga parandada m\u00fc\u00fcgiloata ravimite\nk\u00e4ttesaadavust, kaasajastada m\u00fc\u00fcgilubade regulatsiooni ja ravimireklaami\nn\u00f5udeid ning arendada ravimialast tegevust.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Martin Helme ja T\u00f5nis M\u00f6lder, kes\nesindasid vastavalt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa\nfraktsiooni.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku\neeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust.\nTagasil\u00fckkamise poolt h\u00e4\u00e4letas 21 ja selle vastu oli 60 Riigikogu\nliiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve\nseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (303\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/28d14ff3-11ab-4a7b-b15b-\nfe1b27e601ba\/2023.-aasta-riigieelarve-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-303-se-i>), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste\nl\u00f5ikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt\nriigieelarve seadusele v\u00f5ib valitsus algatada riigieelarve seaduse\nmuutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta\nl\u00f5ppu.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Rain Epler Eesti Konservatiivse\nRahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u\nesimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust.\nTagasil\u00fckkamist toetas 21 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 52 saadikut.\n\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve\nseaduse eeln\u00f5u (306\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eecf6951-4ce2-4c7b-\n89f3-7c4dd0779bec\/2024.-aasta-riigieelarve-seaduse-eelnou-306-se-i>), mille\ntulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.\nT\u00e4navusega v\u00f5rreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.\nInvesteeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal\nmajandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi\ntoetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne\npuuduj\u00e4\u00e4k j\u00e4\u00e4b 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on\neeln\u00f5u kohaselt 2,9 protsenti SKPst.\n\nTuleva aasta riigieelarves on valitsus prioriteetideks seadnud Eesti\ns\u00f5jalise ja laiapindse riigikaitse, majanduskasvu koos rohereformide ja\nriigi rahanduse j\u00e4tkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele \u00fclemineku,\nk\u00fcberturbe v\u00f5imekuse t\u00f5stmise ning Ukraina toetamise.\n\nEeln\u00f5u kohaselt \u00fcletab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda\nkolme protsendi piiri, j\u00f5udes 3,2 protsendini SKPst. J\u00e4rgmisel aastal\npanustab riik riigikaitsesse \u00fcle 1,3 miljardi euro. Samuti p\u00fcsib\nriigieelarve eeln\u00f5us kokkulepe eraldada teadusrahastusele \u00fcks protsent\nSKPst. Eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuks on ette n\u00e4htud 71,9 miljonit\nning \u00f5petajate palgat\u00f5usuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu\nkorrasoleku ja k\u00fcberturvalisuse tagamiseks investeeritakse j\u00e4rgmisel\naastal t\u00e4iendavalt 23 miljonit eurot.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Jaak Aab Keskerakonna, Martin Helme Eesti\nKonservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku\nErakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Maris Lauri Reformierakonna\nfraktsioonist.\nKeskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid\nettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud\nt\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt oli 32, vastu aga 52 Riigikogu\nliiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise\nja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (304\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/1ef04a09-9881-4ba1-92fa-\n99e924d5f5f9\/riigieelarve-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-\nseaduste-muutmise-seaduse-eelnou-304-se-i>), mis muudab riigieelarve\nkoostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid ning\nv\u00f5imaldab suuremat paindlikkust riigi rahanduse planeerimisel.\nMuudatusega viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi\n\u00f5iguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni\nkehtinud rangemad n\u00f5uded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just\nsuurte majanduskriiside ja nendest v\u00e4ljumise ajal liiga piiravaks.\nEeln\u00f5u kaotab ka 2017. aastast rakendatud kumulatiivse tasakaalu\nkonstruktsiooni. ELi asutamislepingust tulenevad defitsiidi- ja\nv\u00f5lapiirang j\u00e4\u00e4vad kehtima. Eeln\u00f5u kohaselt tuleb valitsussektori\neelarve koostada nii, et valitsussektori eelarve t\u00e4idaks oma keskpika\nperioodi eesm\u00e4rki v\u00f5i liiguks selle suunas. Keskpika eesm\u00e4rgi seadmine\ntoimub edaspidi vastavuses Riigikogus ratifitseeritud ELi fiskaalleppega.\nLisaks \u00fchendatakse eeln\u00f5u kohaselt stabiliseerimisreserv\nlikviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt\nintressikuludelt. Hinnangu kohaselt v\u00e4heneb seega riigi intressikulu umbes\nkahe miljoni euro v\u00f5rra aastas.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Martin Helme Eesti Konservatiivse\nRahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u\nesimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust.\nTagasil\u00fckkamist toetas 14 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 48 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja\nmaksukorralduse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (297\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/bd776401-3afd-\n42e1-86b5-d0cbe62faacd\/maamaksuseaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-muutmise-\nseaduse-eelnou-297-se-i>), millega muudetakse maksumenetluse t\u00f5hustamiseks\ndokumentide elektroonilise k\u00e4ttetoimetamise reegleid.\nEeln\u00f5u kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid\nk\u00e4ttetoimetatuks viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumisel nende \u00fcleslaadimisest\ne-maksuametisse v\u00f5i nende edastamisest meilile. Praegu eeldab dokumentide\nk\u00e4ttetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendid\ne-maksuametis v\u00f5i kinnitab e-kirjaga nende k\u00e4ttesaamist. Eeln\u00f5uga\npiiratakse ka f\u00fc\u00fcsiliste isikute \u00f5igust saada dokumente paberkandjal \u2013\ninimene kaotab selle \u00f5iguse, kui ta on dokumendi elektrooniliselt juba\nk\u00e4tte saanud.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Rain Epler Eesti Konservatiivse\nRahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u\nesimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust.\nTagasil\u00fckkamise poolt oli 14 ja vastu 54 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud k\u00f5rgemate riigiteenijate\nametipalkade seaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (305\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/15ac4fd9-61f2-446d-\nb9f4-80e003028c36\/korgemate-riigiteenijate-ametipalkade-seaduse-\ntaiendamise-seaduse-eelnou-305-se-i>), mis k\u00e4rbib aastatel 2024\u20132028\nvalitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa k\u00f5rgemate riigiteenijate\npalgakasvu.\nEeln\u00f5u piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokur\u00f6ri,\nriigisekret\u00e4ri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu\nkohtunike, riikliku lepitaja ning soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja v\u00f5rdse\nkohtlemise voliniku palgat\u00f5usu alates j\u00e4rgmise aasta 1. aprillist kuni\n31. m\u00e4rtsini 2028, mil nende palgat\u00f5usu v\u00e4hendatakse kehtivas seaduses\nette n\u00e4htuga v\u00f5rreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama\nkevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks\nhinnanguline palgat\u00f5us muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027.\naastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele t\u00f5usevad palgad eeln\u00f5u j\u00e4rgi\n2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab\nprognoosi kohaselt 17-protsendiline palgat\u00f5us.\nLisaks m\u00f5jutab palgat\u00f5usu k\u00e4rbe kantslerite, prokur\u00f6ride,\nkohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonide juhatajate\nning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on\nk\u00f5rgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud.\nEeln\u00f5uga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe,\nriigikontrol\u00f6ri ja \u00f5iguskantsleri ning Eesti Panga n\u00f5ukogu esimehe ja\nliikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt\nloobus valitsus p\u00f5hiseaduslike institutsioonide juhtide palgat\u00f5usu\nk\u00e4rpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel p\u00f5hiseadusliku s\u00fcsteemi\nmurendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab p\u00f5hiseadus muuta \u00fcksnes\nj\u00e4rgmisele koosseisule.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Anti Poolamets Eesti Konservatiivse\nRahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u\nesimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust.\nTagasil\u00fckkamist toetas 13 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 46 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud ravimiseaduse ja\ntervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (l\u00e4htetoetused)\neeln\u00f5u (293 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/e3f2f31b-\nee76-4802-8251-87b0cd0dd75d\/ravimiseaduse-ja-tervishoiuteenuste-\nkorraldamise-seaduse-muutmise-seaduse-lahtetoetused-eelnou-293-se-i>), mis\nmuudab paindlikumaks apteekrite l\u00e4htetoetuse saamise tingimused ning annab\nl\u00e4htetoetuse taotlemise v\u00f5imaluse ka \u00f5dedele.\nEeln\u00f5u kohaselt on apteekritele makstava l\u00e4htetoetuse suurus 15 000 eurot\nkolme aasta kohta ja 25 000 eurot t\u00f6\u00f6tamise perioodiga viis aastat.\nPraegu on ette n\u00e4htud l\u00e4htetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000\neurot. T\u00f6\u00f6tamise varasemal l\u00f5ppemisel luuakse eeln\u00f5uga toetuse\nproportsionaalse tagasimakse v\u00f5imalus. Toetuse saamiseks j\u00e4\u00e4b kehtima\nn\u00f5ue asuda t\u00f6\u00f6le t\u00f5mbekeskustest v\u00e4ljaspool asuvas apteegis koormusega\nv\u00e4hemalt 30 tundi n\u00e4dalas.\nSamuti n\u00e4hakse eeln\u00f5uga ette l\u00e4htetoetus \u00f5dedele. \u00d5de v\u00f5ib\nl\u00e4htetoetust taotleda, kui ta on registreeritud \u00f5ena tervishoiukorralduse\ninfos\u00fcsteemis ega ole t\u00f6\u00f6tanud \u00f5ena v\u00e4hemalt viis viimast aastat.\nSarnaselt eriarstidega v\u00f5ib \u00f5de taotleda l\u00e4htetoetust, kui ta asub \u00f5ena\nt\u00f6\u00f6le t\u00f6\u00f6koormusega v\u00e4hemalt 30 tundi n\u00e4dalas haiglav\u00f5rgu kavas\nnimetatud haiglas v\u00f5i \u00fcldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja\njuures v\u00e4ljaspool Tallinna, Tartut v\u00f5i nendega vahetult piirnevaid\nomavalitsusi. L\u00e4htetoetuse suurus on 30 000 eurot ning toetusi hakkab\nmenetlema Terviseamet.\nL\u00e4htetoetuste maksmise tingimused ja kord kehtivad eriarstidele 2012. ning\napteekritele 2015. aastast. Sellest ajast on suunatud l\u00e4htetoetuse abil\nt\u00f5mbekeskusest eemale t\u00f6\u00f6le 94 arsti, kuid apteekrite l\u00e4htetoetuse\nsaamise tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seet\u00f5ttu pole\n\u00fckski apteeker seni l\u00e4htetoetust saanud.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Anti Poolamets Eesti Konservatiivse\nRahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u\nesimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust.\nTagasil\u00fckkamist toetas 13, ent selle vastu oli 47 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse\nt\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (294 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelno\nud\/eelnou\/e1ecaab5-94b8-4e12-a9d9-f96b129bc901\/ravikindlustuse-seaduse-\ntaiendamise-seaduse-eelnou-294-se-i>), mis annab v\u00e4ikelaste vanematele\nparemad sotsiaalsed garantiid nende endi v\u00f5i laste haiguse puhuks ning\nv\u00f5imaldab neil paremini \u00fchitada t\u00f6\u00f6- ja pereelu.\nMuudatus lahendab viimastel aastatel korduvalt \u00f5iguskantsleri ja\nlapsevanemate t\u00f5statatud probleemi vanemapuhkuselt t\u00f6\u00f6le naasvatele\nvanematele esimesel t\u00f6\u00f6aastal haigus- ja hooldush\u00fcvitise maksmisel.\nPraegu v\u00f5tab Tervisekassa ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitiste arvutamisel\naluseks inimese isikliku, t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehe algusele eelnenud\nkalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui\nt\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehele j\u00e4\u00e4misele eelneval aastal oli vanem lapsega kodus ja\ntal puudus v\u00f5imalus teenida tulu, siis maksab Tervisekassa lapsevanemale\nesimesel t\u00f6\u00f6aastal p\u00e4rast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja\nhooldush\u00fcvitist mitte rohkem kui t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ralt.\nEeln\u00f5uga luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale v\u00f5i\nlapsendajale esimesel t\u00f6\u00f6aastal p\u00e4rast vanemapuhkust haigus- ja\nhooldush\u00fcvitist kas l\u00e4htuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal\nsotsiaalmaksuga maksustatud tulust v\u00f5i talle vanemapuhkuse v\u00e4ltel makstud\njagatava vanemah\u00fcvitise suurusest, v\u00f5ttes seejuures aluseks inimesele\nsoodsama variandi.\nKuna haigush\u00fcvitise arvestuse muutmine n\u00f5uab nii Sotsiaalkaitseameti kui\nka Tervisekassa infos\u00fcsteemide arendust, siis j\u00f5ustuvad muudatused\neeln\u00f5u kohaselt j\u00e4rgmise aasta 1. juulil.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Riina Solman Isamaa ja Kert Kingo Eesti\nKonservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u\nesimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust.\nTagasil\u00fckkamise poolt ei h\u00e4\u00e4letanud keegi, selle vastu oli aga 56\nRiigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud riigil\u00f5ivuseaduse muutmise ja\nsellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (298 SE<https:\/\n\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/4a549e99-0c31-4823-b489-42137fb186\n19\/riigiloivuseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-\nmuutmise-seaduse-eelnou-298-se-i>), millega ajakohastatakse\nkeskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud\nriigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4ri.\nEeln\u00f5uga ajakohastatakse riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rad keskkonnakaitselubade\nandmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas\nning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti\nt\u00f5stetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti toimingute\nriigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4ri ning kehtestatakse uus riigil\u00f5iv metsateatise\nesitamisel. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest\nriigil\u00f5ivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Martin Helme Eesti Konservatiivse\nRahvaerakonna, Tanel Kiik Keskerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa\nfraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid\nettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud\ntoetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 26 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 45 Riigikogu\nliiget.\n\u00dche eeln\u00f5u arutelu j\u00e4i pooleli, edasi l\u00fckkub 20 punkti\nIstungil j\u00e4i pooleli valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (302\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/2e011e6f-3121-48ef-\n98a1-109e18e3d558\/liiklusseaduse-ja-autoveoseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-302-se-i>) esimene lugemine. Eeln\u00f5uga muudetakse veoauto\nteekasutustasu m\u00e4\u00e4rasid, et parandada veoautode energiat\u00f5husust ja\nv\u00e4hendada negatiivset keskkonnam\u00f5ju. Selle eeln\u00f5u arutelu j\u00e4tkub t\u00e4na\nkell 10 algaval t\u00e4iskogu istungil.\nT\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu l\u00fckkub Riigikogu kolmap\u00e4evase istungi\np\u00e4evakorrast edasi veel nelja valitsuse algatatud eeln\u00f5u arutelu. Edasi\nl\u00fckkub maap\u00f5ueseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (296\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/f306a236-718f-4ed7-ac7d-\na0d06a047b6c\/maapoueseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-296-se-i>),\nkeskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (300\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/a68ef1b0-c983-4c95-a84d-\n4d9c3115ea03\/keskkonnatasude-seaduse-ja-metsaseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-300-se-i>), looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatu-seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (301\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/1f15f079-b518-4ea2-bb9d-\neb268b5d4a2c\/looduskaitseseaduse-ja-kinnistusraamatuseaduse-muutmise-\nseaduse-eelnou-301-se-i>) ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi\nmuudatuste ratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (226\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/55295d46-97b9-4759-8c6c-\nfc042724c887\/rahvusvahelise-kriminaalkohtu-rooma-statuudi-muudatuste-\nratifitseerimise-seaduse-eelnou-226-se-i>) esimene lugemine.\nLisaks l\u00fckkub t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu edasi Eesti Konservatiivse\nRahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(19 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/de7c2460-608f-\n485c-8025-710140b81b2d\/relvaseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-19-se-i>) ning\nRiigikogu liikmete algatatud 15 tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\n(75 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/70caeb29-45ff-42de-\n9db0-25693c11dcc3\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-75-se-i>, 88 SE<\nhttps:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/16a3a2c6-5df8-411a-b128-e1f\nff83333bc\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-88-se-i>, 110 SE<https:\/\n\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/13870261-9398-44c3-ad60-706c563b03\n09\/tulumaksuseaduse-muutmise-seadus>, 112\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eadeed20-e2f6-4d24-bcda-\n71eb5681ef27\/tulumaksuseaduse-muutmise-seadus>, 116\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/1eb57e1e-\n5a26-431f-b650-06c205851f6a\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-116-se>, 127 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/81d2cf6a-d11f-4347-b0e4-f5f53b03c3f7\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-127-se>, 130 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\n\/9026288f-ed9c-499f-a0e5-d5c40aeb6976\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-130>, 133 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/7436d68\n4-7044-4a08-9ea5-2ed1cfda37be\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-133-se>, 150 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c749\n0496-8fa0-4a53-abb5-604dd5ba8a1b\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-150-se>, 151\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/35ca5ae5-a7c5-446e-\n8c40-c31d574e3b58\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-151-se>, 155\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/0ea7734b-\n8c72-4b67-bea0-8f756120f0a4\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-155-se>, 181\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/764dbf24-781a-\n4ed4-bec9-97a5c25257c4\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-181-se>,\n194 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/992a06d8-8853-431a-\nbbc3-4410d7dc2dad\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-194-se>, 199 SE<\nhttps:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/956e1859-cada-4394-86b9-510\nd3f9ff4d2\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-199-se> ja 253 SE<https:\n\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/966c86f5-8c88-4770-ba13-c85f0b51c\n0b9\/tulumaksuseaduse-muutmise-seadus>) esimene lugemine.\nRiigikogu istung l\u00f5ppes juhataja vaheaja v\u00f5tmisega neljap\u00e4eval kell\n9.30.\nIstungi stenogramm<https:\/\/stenogrammid.riigikogu.ee\/et\/202310181400>\n\nFotod<https:\/\/fotoarhiiv.riigikogu.ee\/xv-riigikogu\/xv-riigikogu-taiskogu\n\/jargmise-aasta-riigieelarve-eelnou-esimene-lugemine\/> (autor: Erik Peinar\n\/Riigikogu Kantselei)\nVideosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu\nYouTube\u2019i<https:\/\/www.youtube.com\/riigikogu> kanalil.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"Riigikogus l\u00e4bis esimese lugemise k\u00fcmme valitsuse algatatud eeln\u00f5uTALLINN, 19. oktoober, BNS - Riigikogu l\u00f5petas kolmap\u00e4eval kell 14 alanud ja neljap\u00e4eva hommikuni kestnud istungil 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u ja veel \u00fcheksa valitsuse algatatud seaduseeln\u00f5u esimese lugemise, t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu arutamata j\u00e4\u00e4nud eeln\u00f5ude esimeste lugemistega j\u00e4tkab parlament neljap\u00e4evasel istungil.\nRiigikogus l\u00e4bis esimese lugemise valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (295 SE), mille kohaselt l\u00f5petatakse v\u00e4lismaalt tagasip\u00f6\u00f6rduja toetuse maksmine. Eeln\u00f5u kohaselt ei maksta toetust enam inimestele, kes asuvad Eestisse elama p\u00e4rast 2024. aasta algust. Praegu saab tagasip\u00f6\u00f6rduja toetust 36 inimest.\nEeln\u00f5uga n\u00e4hakse ette p\u00f5him\u00f5te, et rahaliste h\u00fcvitiste v\u00e4ljamaksmisel on h\u00fcvitise andjal \u00f5igus kanda k\u00f5ik h\u00fcvitised h\u00fcvitise saaja \u00fchele arvelduskontole. Praegu on Eestis veidi \u00fcle 1400 inimese, kellele makstakse erinevaid h\u00fcvitisi eri kontodele. Samuti n\u00e4eb eeln\u00f5u ette, et kui h\u00fcvitise saajale makstakse juba m\u00f5nda h\u00fcvitist arvelduskontole, ei hakka Sotsiaalkindlustusamet enam korraldama teiste h\u00fcvitiste, n\u00e4iteks pensionide, posti teel kojukannet. Kojukande v\u00f5imalus t\u00e4iesti \u00e4ra ei kao ja n\u00e4iteks pension\u00e4ril, kelle elukohas on pangateenus raskesti k\u00e4ttesaadav, on endiselt v\u00f5imalik saada pensioni kojukandega.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Riina Solman Isamaa, Liisa Pakosta Eesti 200, Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helmen K\u00fctt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 33 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 53 Riigikogu liiget.\nRiigikogus l\u00e4bis esimese lugemise valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (299 SE), mis viib ravimiseaduse koosk\u00f5lla ELi \u00f5igusega, v\u00e4hendab halduskoormust ravimituru osapooltele ning aitab parandada ravimite k\u00e4ttesaadavust ja arendada apteegiteenuseid.\nKui praegu tuleb ravimite apteeki tagastamisel koostada ja allkirjastada \u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise akt, siis eeln\u00f5u kohaselt v\u00f5imaldatakse tarbijatel ravimij\u00e4\u00e4tmeid tagastada lihtsustatud korras. Samuti antakse apteekidele v\u00f5imalus viia l\u00e4bi ravimitega reisimise n\u00f5ustamist ning v\u00e4ljastada Ravimiameti asemel ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Muu hulgas lubatakse eeln\u00f5uga apteegil arsti retsepti alusel valmistatud v\u00f5i jaendatud ravimeid v\u00e4ljastada ka teistele apteekidele, v\u00f5imaldades patsientidel saada ravimeid k\u00e4tte neile sobivast apteegist.\nLisaks soovitakse eeln\u00f5uga parandada m\u00fc\u00fcgiloata ravimite k\u00e4ttesaadavust, kaasajastada m\u00fc\u00fcgilubade regulatsiooni ja ravimireklaami n\u00f5udeid ning arendada ravimialast tegevust.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Martin Helme ja T\u00f5nis M\u00f6lder, kes esindasid vastavalt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt h\u00e4\u00e4letas 21 ja selle vastu oli 60 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (303 SE), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste l\u00f5ikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele v\u00f5ib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta l\u00f5ppu.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 21 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 52 saadikut.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u (306 SE), mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. T\u00e4navusega v\u00f5rreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti. Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puuduj\u00e4\u00e4k j\u00e4\u00e4b 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eeln\u00f5u kohaselt 2,9 protsenti SKPst.\nTuleva aasta riigieelarves on valitsus prioriteetideks seadnud Eesti s\u00f5jalise ja laiapindse riigikaitse, majanduskasvu koos rohereformide ja riigi rahanduse j\u00e4tkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele \u00fclemineku, k\u00fcberturbe v\u00f5imekuse t\u00f5stmise ning Ukraina toetamise.\nEeln\u00f5u kohaselt \u00fcletab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, j\u00f5udes 3,2 protsendini SKPst. J\u00e4rgmisel aastal panustab riik riigikaitsesse \u00fcle 1,3 miljardi euro. Samuti p\u00fcsib riigieelarve eeln\u00f5us kokkulepe eraldada teadusrahastusele \u00fcks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuks on ette n\u00e4htud 71,9 miljonit ning \u00f5petajate palgat\u00f5usuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja k\u00fcberturvalisuse tagamiseks investeeritakse j\u00e4rgmisel aastal t\u00e4iendavalt 23 miljonit eurot.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Jaak Aab Keskerakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.\nKeskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt oli 32, vastu aga 52 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (304 SE), mis muudab riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid ning v\u00f5imaldab suuremat paindlikkust riigi rahanduse planeerimisel.\nMuudatusega viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi \u00f5iguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad n\u00f5uded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest v\u00e4ljumise ajal liiga piiravaks.\nEeln\u00f5u kaotab ka 2017. aastast rakendatud kumulatiivse tasakaalu konstruktsiooni. ELi asutamislepingust tulenevad defitsiidi- ja v\u00f5lapiirang j\u00e4\u00e4vad kehtima. Eeln\u00f5u kohaselt tuleb valitsussektori eelarve koostada nii, et valitsussektori eelarve t\u00e4idaks oma keskpika perioodi eesm\u00e4rki v\u00f5i liiguks selle suunas. Keskpika eesm\u00e4rgi seadmine toimub edaspidi vastavuses Riigikogus ratifitseeritud ELi fiskaalleppega.\nLisaks \u00fchendatakse eeln\u00f5u kohaselt stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. Hinnangu kohaselt v\u00e4heneb seega riigi intressikulu umbes kahe miljoni euro v\u00f5rra aastas.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 14 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 48 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (297 SE), millega muudetakse maksumenetluse t\u00f5hustamiseks dokumentide elektroonilise k\u00e4ttetoimetamise reegleid.\nEeln\u00f5u kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid k\u00e4ttetoimetatuks viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumisel nende \u00fcleslaadimisest e-maksuametisse v\u00f5i nende edastamisest meilile. Praegu eeldab dokumentide k\u00e4ttetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendid e-maksuametis v\u00f5i kinnitab e-kirjaga nende k\u00e4ttesaamist. Eeln\u00f5uga piiratakse ka f\u00fc\u00fcsiliste isikute \u00f5igust saada dokumente paberkandjal \u2013 inimene kaotab selle \u00f5iguse, kui ta on dokumendi elektrooniliselt juba k\u00e4tte saanud.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt oli 14 ja vastu 54 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud k\u00f5rgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (305 SE), mis k\u00e4rbib aastatel 2024\u20132028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa k\u00f5rgemate riigiteenijate palgakasvu.\nEeln\u00f5u piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokur\u00f6ri, riigisekret\u00e4ri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja v\u00f5rdse kohtlemise voliniku palgat\u00f5usu alates j\u00e4rgmise aasta 1. aprillist kuni 31. m\u00e4rtsini 2028, mil nende palgat\u00f5usu v\u00e4hendatakse kehtivas seaduses ette n\u00e4htuga v\u00f5rreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgat\u00f5us muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele t\u00f5usevad palgad eeln\u00f5u j\u00e4rgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgat\u00f5us.\nLisaks m\u00f5jutab palgat\u00f5usu k\u00e4rbe kantslerite, prokur\u00f6ride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on k\u00f5rgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud.\nEeln\u00f5uga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrol\u00f6ri ja \u00f5iguskantsleri ning Eesti Panga n\u00f5ukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus p\u00f5hiseaduslike institutsioonide juhtide palgat\u00f5usu k\u00e4rpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel p\u00f5hiseadusliku s\u00fcsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab p\u00f5hiseadus muuta \u00fcksnes j\u00e4rgmisele koosseisule.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 13 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 46 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (l\u00e4htetoetused) eeln\u00f5u (293 SE), mis muudab paindlikumaks apteekrite l\u00e4htetoetuse saamise tingimused ning annab l\u00e4htetoetuse taotlemise v\u00f5imaluse ka \u00f5dedele.\nEeln\u00f5u kohaselt on apteekritele makstava l\u00e4htetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot t\u00f6\u00f6tamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette n\u00e4htud l\u00e4htetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. T\u00f6\u00f6tamise varasemal l\u00f5ppemisel luuakse eeln\u00f5uga toetuse proportsionaalse tagasimakse v\u00f5imalus. Toetuse saamiseks j\u00e4\u00e4b kehtima n\u00f5ue asuda t\u00f6\u00f6le t\u00f5mbekeskustest v\u00e4ljaspool asuvas apteegis koormusega v\u00e4hemalt 30 tundi n\u00e4dalas.\nSamuti n\u00e4hakse eeln\u00f5uga ette l\u00e4htetoetus \u00f5dedele. \u00d5de v\u00f5ib l\u00e4htetoetust taotleda, kui ta on registreeritud \u00f5ena tervishoiukorralduse infos\u00fcsteemis ega ole t\u00f6\u00f6tanud \u00f5ena v\u00e4hemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega v\u00f5ib \u00f5de taotleda l\u00e4htetoetust, kui ta asub \u00f5ena t\u00f6\u00f6le t\u00f6\u00f6koormusega v\u00e4hemalt 30 tundi n\u00e4dalas haiglav\u00f5rgu kavas nimetatud haiglas v\u00f5i \u00fcldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures v\u00e4ljaspool Tallinna, Tartut v\u00f5i nendega vahetult piirnevaid omavalitsusi. L\u00e4htetoetuse suurus on 30 000 eurot ning toetusi hakkab menetlema Terviseamet.\nL\u00e4htetoetuste maksmise tingimused ja kord kehtivad eriarstidele 2012. ning apteekritele 2015. aastast. Sellest ajast on suunatud l\u00e4htetoetuse abil t\u00f5mbekeskusest eemale t\u00f6\u00f6le 94 arsti, kuid apteekrite l\u00e4htetoetuse saamise tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seet\u00f5ttu pole \u00fckski apteeker seni l\u00e4htetoetust saanud.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 13, ent selle vastu oli 47 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (294 SE), mis annab v\u00e4ikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi v\u00f5i laste haiguse puhuks ning v\u00f5imaldab neil paremini \u00fchitada t\u00f6\u00f6- ja pereelu.\nMuudatus lahendab viimastel aastatel korduvalt \u00f5iguskantsleri ja lapsevanemate t\u00f5statatud probleemi vanemapuhkuselt t\u00f6\u00f6le naasvatele vanematele esimesel t\u00f6\u00f6aastal haigus- ja hooldush\u00fcvitise maksmisel. Praegu v\u00f5tab Tervisekassa ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitiste arvutamisel aluseks inimese isikliku, t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehele j\u00e4\u00e4misele eelneval aastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus v\u00f5imalus teenida tulu, siis maksab Tervisekassa lapsevanemale esimesel t\u00f6\u00f6aastal p\u00e4rast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldush\u00fcvitist mitte rohkem kui t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ralt.\nEeln\u00f5uga luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale v\u00f5i lapsendajale esimesel t\u00f6\u00f6aastal p\u00e4rast vanemapuhkust haigus- ja hooldush\u00fcvitist kas l\u00e4htuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust v\u00f5i talle vanemapuhkuse v\u00e4ltel makstud jagatava vanemah\u00fcvitise suurusest, v\u00f5ttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi.\nKuna haigush\u00fcvitise arvestuse muutmine n\u00f5uab nii Sotsiaalkaitseameti kui ka Tervisekassa infos\u00fcsteemide arendust, siis j\u00f5ustuvad muudatused eeln\u00f5u kohaselt j\u00e4rgmise aasta 1. juulil.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Riina Solman Isamaa ja Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt ei h\u00e4\u00e4letanud keegi, selle vastu oli aga 56 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud riigil\u00f5ivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (298 SE), millega ajakohastatakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4ri.\nEeln\u00f5uga ajakohastatakse riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti t\u00f5stetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti toimingute riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4ri ning kehtestatakse uus riigil\u00f5iv metsateatise esitamisel. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigil\u00f5ivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tanel Kiik Keskerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 26 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 45 Riigikogu liiget.\nIstungil j\u00e4i pooleli valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (302 SE) esimene lugemine. Eeln\u00f5uga muudetakse veoauto teekasutustasu m\u00e4\u00e4rasid, et parandada veoautode energiat\u00f5husust ja v\u00e4hendada negatiivset keskkonnam\u00f5ju. Selle eeln\u00f5u arutelu j\u00e4tkub t\u00e4na kell 10 algaval t\u00e4iskogu istungil.\nT\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu l\u00fckkub Riigikogu kolmap\u00e4evase istungi p\u00e4evakorrast edasi veel nelja valitsuse algatatud eeln\u00f5u arutelu. Edasi l\u00fckkub maap\u00f5ueseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (296 SE), keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (300 SE), looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatu-seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (301 SE) ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (226 SE) esimene lugemine.\nLisaks l\u00fckkub t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (19 SE) ning Riigikogu liikmete algatatud 15 tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (75 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE, 199 SE ja 253 SE) esimene lugemine.\nRiigikogu istung l\u00f5ppes juhataja vaheaja v\u00f5tmisega neljap\u00e4eval kell 9.30.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Riigikogus l\u00e4bis esimese lugemise k\u00fcmme valitsuse algatatud eeln\u00f5uTALLINN, 19. oktoober, BNS - Riigikogu l\u00f5petas kolmap\u00e4eval kell 14 alanud ja neljap\u00e4eva hommikuni kestnud istungil 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u ja veel \u00fcheksa valitsuse algatatud seaduseeln\u00f5u esimese lugemise, t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu arutamata j\u00e4\u00e4nud eeln\u00f5ude esimeste lugemistega j\u00e4tkab parlament neljap\u00e4evasel istungil.\nRiigikogus l\u00e4bis esimese lugemise valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (295 SE), mille kohaselt l\u00f5petatakse v\u00e4lismaalt tagasip\u00f6\u00f6rduja toetuse maksmine. Eeln\u00f5u kohaselt ei maksta toetust enam inimestele, kes asuvad Eestisse elama p\u00e4rast 2024. aasta algust. Praegu saab tagasip\u00f6\u00f6rduja toetust 36 inimest.\nEeln\u00f5uga n\u00e4hakse ette p\u00f5him\u00f5te, et rahaliste h\u00fcvitiste v\u00e4ljamaksmisel on h\u00fcvitise andjal \u00f5igus kanda k\u00f5ik h\u00fcvitised h\u00fcvitise saaja \u00fchele arvelduskontole. Praegu on Eestis veidi \u00fcle 1400 inimese, kellele makstakse erinevaid h\u00fcvitisi eri kontodele. Samuti n\u00e4eb eeln\u00f5u ette, et kui h\u00fcvitise saajale makstakse juba m\u00f5nda h\u00fcvitist arvelduskontole, ei hakka Sotsiaalkindlustusamet enam korraldama teiste h\u00fcvitiste, n\u00e4iteks pensionide, posti teel kojukannet. Kojukande v\u00f5imalus t\u00e4iesti \u00e4ra ei kao ja n\u00e4iteks pension\u00e4ril, kelle elukohas on pangateenus raskesti k\u00e4ttesaadav, on endiselt v\u00f5imalik saada pensioni kojukandega.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Riina Solman Isamaa, Liisa Pakosta Eesti 200, Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helmen K\u00fctt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 33 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 53 Riigikogu liiget.\nRiigikogus l\u00e4bis esimese lugemise valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (299 SE), mis viib ravimiseaduse koosk\u00f5lla ELi \u00f5igusega, v\u00e4hendab halduskoormust ravimituru osapooltele ning aitab parandada ravimite k\u00e4ttesaadavust ja arendada apteegiteenuseid.\nKui praegu tuleb ravimite apteeki tagastamisel koostada ja allkirjastada \u00fcleandmise-vastuv\u00f5tmise akt, siis eeln\u00f5u kohaselt v\u00f5imaldatakse tarbijatel ravimij\u00e4\u00e4tmeid tagastada lihtsustatud korras. Samuti antakse apteekidele v\u00f5imalus viia l\u00e4bi ravimitega reisimise n\u00f5ustamist ning v\u00e4ljastada Ravimiameti asemel ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Muu hulgas lubatakse eeln\u00f5uga apteegil arsti retsepti alusel valmistatud v\u00f5i jaendatud ravimeid v\u00e4ljastada ka teistele apteekidele, v\u00f5imaldades patsientidel saada ravimeid k\u00e4tte neile sobivast apteegist.\nLisaks soovitakse eeln\u00f5uga parandada m\u00fc\u00fcgiloata ravimite k\u00e4ttesaadavust, kaasajastada m\u00fc\u00fcgilubade regulatsiooni ja ravimireklaami n\u00f5udeid ning arendada ravimialast tegevust.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Martin Helme ja T\u00f5nis M\u00f6lder, kes esindasid vastavalt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt h\u00e4\u00e4letas 21 ja selle vastu oli 60 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (303 SE), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste l\u00f5ikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele v\u00f5ib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta l\u00f5ppu.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 21 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 52 saadikut.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u (306 SE), mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. T\u00e4navusega v\u00f5rreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti. Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puuduj\u00e4\u00e4k j\u00e4\u00e4b 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eeln\u00f5u kohaselt 2,9 protsenti SKPst.\nTuleva aasta riigieelarves on valitsus prioriteetideks seadnud Eesti s\u00f5jalise ja laiapindse riigikaitse, majanduskasvu koos rohereformide ja riigi rahanduse j\u00e4tkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele \u00fclemineku, k\u00fcberturbe v\u00f5imekuse t\u00f5stmise ning Ukraina toetamise.\nEeln\u00f5u kohaselt \u00fcletab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, j\u00f5udes 3,2 protsendini SKPst. J\u00e4rgmisel aastal panustab riik riigikaitsesse \u00fcle 1,3 miljardi euro. Samuti p\u00fcsib riigieelarve eeln\u00f5us kokkulepe eraldada teadusrahastusele \u00fcks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuks on ette n\u00e4htud 71,9 miljonit ning \u00f5petajate palgat\u00f5usuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja k\u00fcberturvalisuse tagamiseks investeeritakse j\u00e4rgmisel aastal t\u00e4iendavalt 23 miljonit eurot.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Jaak Aab Keskerakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.\nKeskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt oli 32, vastu aga 52 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (304 SE), mis muudab riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid ning v\u00f5imaldab suuremat paindlikkust riigi rahanduse planeerimisel.\nMuudatusega viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi \u00f5iguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad n\u00f5uded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest v\u00e4ljumise ajal liiga piiravaks.\nEeln\u00f5u kaotab ka 2017. aastast rakendatud kumulatiivse tasakaalu konstruktsiooni. ELi asutamislepingust tulenevad defitsiidi- ja v\u00f5lapiirang j\u00e4\u00e4vad kehtima. Eeln\u00f5u kohaselt tuleb valitsussektori eelarve koostada nii, et valitsussektori eelarve t\u00e4idaks oma keskpika perioodi eesm\u00e4rki v\u00f5i liiguks selle suunas. Keskpika eesm\u00e4rgi seadmine toimub edaspidi vastavuses Riigikogus ratifitseeritud ELi fiskaalleppega.\nLisaks \u00fchendatakse eeln\u00f5u kohaselt stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. Hinnangu kohaselt v\u00e4heneb seega riigi intressikulu umbes kahe miljoni euro v\u00f5rra aastas.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 14 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 48 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (297 SE), millega muudetakse maksumenetluse t\u00f5hustamiseks dokumentide elektroonilise k\u00e4ttetoimetamise reegleid.\nEeln\u00f5u kohaselt loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid k\u00e4ttetoimetatuks viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumisel nende \u00fcleslaadimisest e-maksuametisse v\u00f5i nende edastamisest meilile. Praegu eeldab dokumentide k\u00e4ttetoimetamiseks lugemine seda, et juriidiline isik kas avab dokumendid e-maksuametis v\u00f5i kinnitab e-kirjaga nende k\u00e4ttesaamist. Eeln\u00f5uga piiratakse ka f\u00fc\u00fcsiliste isikute \u00f5igust saada dokumente paberkandjal \u2013 inimene kaotab selle \u00f5iguse, kui ta on dokumendi elektrooniliselt juba k\u00e4tte saanud.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt oli 14 ja vastu 54 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud k\u00f5rgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (305 SE), mis k\u00e4rbib aastatel 2024\u20132028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa k\u00f5rgemate riigiteenijate palgakasvu.\nEeln\u00f5u piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokur\u00f6ri, riigisekret\u00e4ri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja v\u00f5rdse kohtlemise voliniku palgat\u00f5usu alates j\u00e4rgmise aasta 1. aprillist kuni 31. m\u00e4rtsini 2028, mil nende palgat\u00f5usu v\u00e4hendatakse kehtivas seaduses ette n\u00e4htuga v\u00f5rreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgat\u00f5us muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele t\u00f5usevad palgad eeln\u00f5u j\u00e4rgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgat\u00f5us.\nLisaks m\u00f5jutab palgat\u00f5usu k\u00e4rbe kantslerite, prokur\u00f6ride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti t\u00f6\u00f6vaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on k\u00f5rgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud.\nEeln\u00f5uga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrol\u00f6ri ja \u00f5iguskantsleri ning Eesti Panga n\u00f5ukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus p\u00f5hiseaduslike institutsioonide juhtide palgat\u00f5usu k\u00e4rpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel p\u00f5hiseadusliku s\u00fcsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab p\u00f5hiseadus muuta \u00fcksnes j\u00e4rgmisele koosseisule.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 13 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 46 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (l\u00e4htetoetused) eeln\u00f5u (293 SE), mis muudab paindlikumaks apteekrite l\u00e4htetoetuse saamise tingimused ning annab l\u00e4htetoetuse taotlemise v\u00f5imaluse ka \u00f5dedele.\nEeln\u00f5u kohaselt on apteekritele makstava l\u00e4htetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot t\u00f6\u00f6tamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette n\u00e4htud l\u00e4htetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. T\u00f6\u00f6tamise varasemal l\u00f5ppemisel luuakse eeln\u00f5uga toetuse proportsionaalse tagasimakse v\u00f5imalus. Toetuse saamiseks j\u00e4\u00e4b kehtima n\u00f5ue asuda t\u00f6\u00f6le t\u00f5mbekeskustest v\u00e4ljaspool asuvas apteegis koormusega v\u00e4hemalt 30 tundi n\u00e4dalas.\nSamuti n\u00e4hakse eeln\u00f5uga ette l\u00e4htetoetus \u00f5dedele. \u00d5de v\u00f5ib l\u00e4htetoetust taotleda, kui ta on registreeritud \u00f5ena tervishoiukorralduse infos\u00fcsteemis ega ole t\u00f6\u00f6tanud \u00f5ena v\u00e4hemalt viis viimast aastat. Sarnaselt eriarstidega v\u00f5ib \u00f5de taotleda l\u00e4htetoetust, kui ta asub \u00f5ena t\u00f6\u00f6le t\u00f6\u00f6koormusega v\u00e4hemalt 30 tundi n\u00e4dalas haiglav\u00f5rgu kavas nimetatud haiglas v\u00f5i \u00fcldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures v\u00e4ljaspool Tallinna, Tartut v\u00f5i nendega vahetult piirnevaid omavalitsusi. L\u00e4htetoetuse suurus on 30 000 eurot ning toetusi hakkab menetlema Terviseamet.\nL\u00e4htetoetuste maksmise tingimused ja kord kehtivad eriarstidele 2012. ning apteekritele 2015. aastast. Sellest ajast on suunatud l\u00e4htetoetuse abil t\u00f5mbekeskusest eemale t\u00f6\u00f6le 94 arsti, kuid apteekrite l\u00e4htetoetuse saamise tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seet\u00f5ttu pole \u00fckski apteeker seni l\u00e4htetoetust saanud.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 13, ent selle vastu oli 47 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (294 SE), mis annab v\u00e4ikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi v\u00f5i laste haiguse puhuks ning v\u00f5imaldab neil paremini \u00fchitada t\u00f6\u00f6- ja pereelu.\nMuudatus lahendab viimastel aastatel korduvalt \u00f5iguskantsleri ja lapsevanemate t\u00f5statatud probleemi vanemapuhkuselt t\u00f6\u00f6le naasvatele vanematele esimesel t\u00f6\u00f6aastal haigus- ja hooldush\u00fcvitise maksmisel. Praegu v\u00f5tab Tervisekassa ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitiste arvutamisel aluseks inimese isikliku, t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuslehele j\u00e4\u00e4misele eelneval aastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus v\u00f5imalus teenida tulu, siis maksab Tervisekassa lapsevanemale esimesel t\u00f6\u00f6aastal p\u00e4rast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldush\u00fcvitist mitte rohkem kui t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ralt.\nEeln\u00f5uga luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale v\u00f5i lapsendajale esimesel t\u00f6\u00f6aastal p\u00e4rast vanemapuhkust haigus- ja hooldush\u00fcvitist kas l\u00e4htuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust v\u00f5i talle vanemapuhkuse v\u00e4ltel makstud jagatava vanemah\u00fcvitise suurusest, v\u00f5ttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi.\nKuna haigush\u00fcvitise arvestuse muutmine n\u00f5uab nii Sotsiaalkaitseameti kui ka Tervisekassa infos\u00fcsteemide arendust, siis j\u00f5ustuvad muudatused eeln\u00f5u kohaselt j\u00e4rgmise aasta 1. juulil.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Riina Solman Isamaa ja Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamise poolt ei h\u00e4\u00e4letanud keegi, selle vastu oli aga 56 Riigikogu liiget.\nEsimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud riigil\u00f5ivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (298 SE), millega ajakohastatakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4ri.\nEeln\u00f5uga ajakohastatakse riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti t\u00f5stetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Ameti toimingute riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4ri ning kehtestatakse uus riigil\u00f5iv metsateatise esitamisel. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigil\u00f5ivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tanel Kiik Keskerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasil\u00fckkamist toetas 26 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 45 Riigikogu liiget.\nIstungil j\u00e4i pooleli valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (302 SE) esimene lugemine. Eeln\u00f5uga muudetakse veoauto teekasutustasu m\u00e4\u00e4rasid, et parandada veoautode energiat\u00f5husust ja v\u00e4hendada negatiivset keskkonnam\u00f5ju. Selle eeln\u00f5u arutelu j\u00e4tkub t\u00e4na kell 10 algaval t\u00e4iskogu istungil.\nT\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu l\u00fckkub Riigikogu kolmap\u00e4evase istungi p\u00e4evakorrast edasi veel nelja valitsuse algatatud eeln\u00f5u arutelu. Edasi l\u00fckkub maap\u00f5ueseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (296 SE), keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (300 SE), looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatu-seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (301 SE) ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eeln\u00f5u (226 SE) esimene lugemine.\nLisaks l\u00fckkub t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (19 SE) ning Riigikogu liikmete algatatud 15 tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (75 SE, 88 SE, 110 SE, 112 SE, 116 SE, 127 SE, 130 SE, 133 SE, 150 SE, 151 SE, 155 SE, 181 SE, 194 SE, 199 SE ja 253 SE) esimene lugemine.\nRiigikogu istung l\u00f5ppes juhataja vaheaja v\u00f5tmisega neljap\u00e4eval kell 9.30.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kolmveerand noortest peab k\u00f5ige ohtlikumaks sotsiaalmeedias ringlevaid pettusiKoost\u00f6\u00f6s SEB Tartu Innovatsioonkeskuse ja Tartu \u00dclikooliga noorte seas l\u00e4bi viidud uuringust selgus, et erinevate pettuse t\u00fc\u00fcpidega ollakse v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti kursis ja k\u00f5ige ohtlikumaks peetakse sotsiaalmeedia kaudu levivaid pettusi56% vastanutest usub, et nemad ei langeks investeerimispettuse ohvriks. Seejuures 43% neist tunnistas, et kokkupuude pettusega on olnud nii neil endil kui ka nende l\u00e4hedastel. Peamise p\u00f5hjusena pettuse ohvriks langemisel toodi v\u00e4lja liigset usaldamist ja detailide mitte m\u00e4rkamist.\n\u201ePettuste ohvriks langemisel on enamasti l\u00e4bivalt tegu kolme p\u00f5hjusega: liigne usaldamine, kiirustamine ja mitte s\u00fcvenemine ning \u00fchiskonna madal teadlikkus \u2013 ei osata n\u00e4ha ohum\u00e4rke. Kahjuks ringleb olenemata vanusest, haridustasemest v\u00f5i muudest n\u00e4itajatest siiski arvamus: \u201eMinuga seda ei juhtu\u201c. T\u00e4na pole k\u00fcsimus aga selles, kas juhtub, vaid millal juhtub. Tasub meeles pidada, et pettuste eest pole kaitstud mitte keegi,\u201c r\u00e4\u00e4kis SEB Turbekeskuse turbejuht K\u00e4tlin Kukk.\nNoored on erinevate pettuse t\u00fc\u00fcpidega v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti kursis\nLigi pooled intervjueeritud noortest oskasid v\u00e4lja tuua erinevaid pettuse t\u00fc\u00fcpe. Anal\u00fc\u00fcsides j\u00e4rgnevat nimekirja: andmep\u00fc\u00fcgi pettus, identiteedi vargus, auto v\u00f5i elamiskoha rendipettus, t\u00f6\u00f6kohapettus, sotsiaalmeedia pettus, armastuspettus ja usaldusv\u00e4\u00e4rse ettev\u00f5tte v\u00f5i organisatsioonina esinemine - 98% vastanutest tundis \u00e4ra rohkem kui \u00fche v\u00e4ljatoodutest. K\u00f5ige rohkem tunti \u00e4ra t\u00f6\u00f6kohapettust ja sotsiaalmeedia pettust, vastavalt 77% ja 85% vastanutest.\n\u201eKui vaadata \u00fcldist statistikat, siis on n\u00e4ha, et k\u00f5ige v\u00e4hem puutuvad pettustega kokku noored vanuses kuni 25. Sealjuures on ka rahalised kaotused k\u00f5ige v\u00e4iksemad. Lisaks v\u00f5rdlemisi heale teadlikkusele on p\u00f5hjuseks ilmselt ka see, et noortel pole veel kogunenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt s\u00e4\u00e4ste, mist\u00f5ttu on ka petturite huvi nende suhtes v\u00e4iksem. Selles vanusegrupis piirduvad pettused enamasti pettusliku raha vahendamisega v\u00f5i identiteedivargusega,\u201c jagas Kukk.\nLisaks uuriti tudengitelt, millised eelpool nimetatutest pettustest kujutavad tudengitele endile k\u00f5ige suuremat ohtu. Oodatult hinnati k\u00f5ige ohtlikumaks sotsiaalmeedias ringlevaid pettusi, nii arvas ligi kolmveerand (73%) vastanutest.\n\u201eKuna noored kasutavad sotsiaalmeedia keskkondi aktiivselt, on seet\u00f5ttu k\u00f5ik nendes meediumites levitatav neile ka k\u00f5ige suuremaks ohukohaks. Sealseid petuskeeme on tihti keeruline eristada p\u00e4riselust, mist\u00f5ttu tuleb vale ja \u00f5ige info eristamiseks kasutada v\u00e4ga kriitilist m\u00f5tlemist,\u201c s\u00f5nas Kukk.\nKes peaks vastutama\n48% vastanutest leidis, et pettuse ohvriks langemise eest saab vastutada vaid inimene ise. Toodi v\u00e4lja ka seda, et vastutus lasub ka valitsusel, pankadel ja internetikeskkondade haldajatel, kelle \u00fclesandeks on luua turvaline keskkond ning l\u00e4bi ennetuse ja petturite vastutusele v\u00f5tmise kaitsta tarbijat ohvriks langemise eest.\nLigi kolmandik pettuse ohvriks langedes otseselt ei reageeriks\nKui juba pettuse ohvriks langetakse, siis ligi kolmandik (28%) sellele otseselt ei reageeriks, vaid \u00fcritaks l\u00e4bielatust \u00f5ppida, et samu vigu tulevikus v\u00e4ltida. Politsei poole p\u00f6\u00f6rduks 26%, pangaga v\u00f5taksid \u00fchendust 14% ning \u00f5iguss\u00fcsteemile j\u00e4\u00e4ksid lootma vaid 10% vastanutest.\nViimaseks uuriti, mida saaksid vastajate hinnangul pangad finantspettuste ennetamiseks teha. 22% vastanute hinnangul aitaks pettusi ennetada kahe-astmeline autentimise laiem kasutuselev\u00f5tt. 16% m\u00e4rkis, et pangad peaksid rohkem keskenduma klientide finantspettuste teemal harimisele, n\u00e4iteks l\u00e4bi taskuh\u00e4\u00e4lingute ning koolituste.\n\u201eOlen vastanutega t\u00e4ielikult n\u00f5us. Kahe-astmeline autentimine leiab panganduses j\u00e4rjest laiemat kasutust. Lisaks peame teemale kindlasti ka suuremat t\u00e4helepanu t\u00f5mbama ja leidma selleks atraktiivsemaid viise, et laiema elanikkonna teadlikkust t\u00f5sta ja seel\u00e4bi aidata pettuseid ennetada. K\u00f5ige olulisem pettuste ennetusmeede on just teadmised, mille abil suudame ennast k\u00f5ige paremini kaitsta,\u201c lisas Kukk."}
{"text":"Pakistani kohus m\u00e4\u00e4ras kautsjoni eksiilis elavale ekspeaministrileISLAMABAD, 19. oktoober, AFP-BNS \u2013 Pakistani kohus m\u00e4\u00e4ras neljap\u00e4eval kautsjoni eksiilis elavale endisele peaministrile ja korruptsioonis tagaselja s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud Nawaz Sharifile, \u00fctles tema advokaat.\nSee t\u00e4hendab advokaadi s\u00f5nul, et Sharifi ei saa vahistada, kui ta naaseb sel n\u00e4dalavahetusel riiki.\n\"Auv\u00e4\u00e4rt Islamabadi k\u00f5rgem kohus m\u00e4\u00e4ras\u00a0Nawaz Sharifile kaitsekautsjoni kuni 24. oktoobrini, \u00fctles Sharifi kaitseadvokaat Amjad Pervaiz uudisteagentuurile AFP. \"Teda ei saa naasmisel kinni pidada.\"\nAFP \u2013 Baltic News Service"}
{"text":"Eesti inimesi t\u00fcssatakse enim petuk\u00f5nede, SMS-pettuste ja andmep\u00fc\u00fcgigaFoto: Shutterstock\nLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on 57% Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petuk\u00f5nedega ning 44% vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega. Eestis k\u00f5ige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmep\u00fc\u00fck, investeerimispettused ning veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettused.\n\u201cPetuk\u00f5nede aktuaalsust tajuvad k\u00f5ige enam vanemaealised, seevastu nooremad on keskmisest enam t\u00e4helepanelikud SMS-i teel levitatavate skeemide suhtes\u201d, \u00fctles Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik. Koguni 79% Eesti inimestest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud.\nUuringust selgub, et praktiliselt igalt kolmandalt Eesti inimeselt on aasta jooksul p\u00fc\u00fctud v\u00e4lja petta andmeid ning iga viies on kogenud investeerimispettuse ja veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse katset. Endiselt ei ole kuhugi kadunud ka valearved ning armupettused.\n\u201cSuur hulk petuk\u00f5nesid toimub vene keeles. Seda kinnitab ka asjaolu, et just Ida-Virumaal on k\u00f5ige rohkem inimesi (87%), kes on selle petuskeemiga aasta jooksul kokku puutunud. \u00dcle Eesti oli vene rahvusest vastanute hulgas vastav n\u00e4itaja koguni 91% ehk sisuliselt pea k\u00f5igil on olnud mingisugune kokkupuude pettustega\u201d, lisas Kiik.\nKui vaadata v\u00f5rdluseks teisi Balti riike, siis L\u00e4ti paistab silma petuk\u00f5nede rohkusega \u2013 koguni 71% l\u00e4tlastest on aasta jooksul saanud v\u00e4hemalt \u00fche petuk\u00f5ne. SMSi teel levivaid pettuseid tajutakse L\u00e4tis meist j\u00e4llegi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem. Leedus on omakorda Eestiga v\u00f5rreldes rohkem neid, kes on komistanud m\u00f5ne investeerimispettuse (27%) v\u00f5i veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse (25%) otsa.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\nPetuskeemide n\u00e4ited SIIN.\nAllikas:\u00a0\nLuminor"}
{"text":"Soome ajaloo suurim andmevarguse ja v\u00e4ljapressimise juhtum on j\u00f5udmas kohtusse   S\u00fc\u00fcalune on 26-aastane noormees.   "}
{"text":"Valitsus ei toetanud elamisloata Vene kodanike kinnisasjade kitsendusiTALLINN, 19. oktoober, BNS \u2013 Valitsus ei toetanud neljap\u00e4evasel istungil riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud seaduseeln\u00f5u, mille eesm\u00e4rk on piirata Venemaa F\u00f6deratsiooni kodanikele, kes ei oma Eesti elamisluba, omandada Eestis kinnisasja Ukrainas toimuva agressioonis\u00f5ja ajal.\u00a0\nLisaks f\u00fc\u00fcsilistele isikutele ei saaks eeln\u00f5u j\u00e4rgi Eestis kinnisasja omandada ka Vene F\u00f6deratsiooni kodaniku, kes ei oma Eesti elamisluba, omanduses olevad seotud juriidilised isikud v\u00f5i Venemaa kodanikest tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise t\u00f5kestamise seadused s\u00e4testatud alustel, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\nEeln\u00f5u esitajad m\u00e4rgivad, et kinnisasja omandamise kitsendamise seadus piirab v\u00e4lismaa kodanikele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, \u00f5igust kinnisvara omandada teatud piirkondades. T\u00e4iemahulise agressioonis\u00f5ja ajal on julgeolekukaalutlustel ning eetilisi p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides p\u00f5hjendatud Vene F\u00f6deratsiooni kodanike kinnisvara omandamist piirata.\nRegionaalministri ettepanekul eeln\u00f5u ei toetatud. Siseministeeriumiga anal\u00fc\u00fcsitakse k\u00fcsimust, kuidas lahendada Eesti julgeoleku tagamiseks kolmandate riikide kodanike kinnisasja omandamise v\u00f5imaluste piiramine. Valitsuse hinnangul on m\u00f5istlik parima tulemuse saavutamiseks tegeleda k\u00f5igi kolmanda riigi kodanike ning Eesti julgeolekut puudutavate teemadega terviklikult.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Valitsus ei toetanud elamisloata Vene kodanike kinnisasjade kitsendusiTALLINN, 19. oktoober, BNS \u2013 Valitsus ei toetanud neljap\u00e4evasel istungil riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud seaduseeln\u00f5u, mille eesm\u00e4rk on piirata Venemaa F\u00f6deratsiooni kodanikele, kes ei oma Eesti elamisluba, omandada Eestis kinnisasja Ukrainas toimuva agressioonis\u00f5ja ajal.\u00a0\nLisaks f\u00fc\u00fcsilistele isikutele ei saaks eeln\u00f5u j\u00e4rgi Eestis kinnisasja omandada ka Vene F\u00f6deratsiooni kodaniku, kes ei oma Eesti elamisluba, omanduses olevad seotud juriidilised isikud v\u00f5i Venemaa kodanikest tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise t\u00f5kestamise seadused s\u00e4testatud alustel, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\nEeln\u00f5u esitajad m\u00e4rgivad, et kinnisasja omandamise kitsendamise seadus piirab v\u00e4lismaa kodanikele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, \u00f5igust kinnisvara omandada teatud piirkondades. T\u00e4iemahulise agressioonis\u00f5ja ajal on julgeolekukaalutlustel ning eetilisi p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides p\u00f5hjendatud Vene F\u00f6deratsiooni kodanike kinnisvara omandamist piirata.\nRegionaalministri ettepanekul eeln\u00f5u ei toetatud. Siseministeeriumiga anal\u00fc\u00fcsitakse k\u00fcsimust, kuidas lahendada Eesti julgeoleku tagamiseks kolmandate riikide kodanike kinnisasja omandamise v\u00f5imaluste piiramine. Valitsuse hinnangul on m\u00f5istlik parima tulemuse saavutamiseks tegeleda k\u00f5igi kolmanda riigi kodanike ning Eesti julgeolekut puudutavate teemadega terviklikult.\nTallinna toimetus, +372 533 38403, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Poolemiljardilises kelmuses s\u00fc\u00fcdistatavad said kohtust tagasil\u00f6\u00f6giTallinna halduskohus j\u00e4ttis kr\u00fcpto\u00e4rimeeste Ivan Tur\u00f5gini ja Sergei Potapenko ning nende perekonnaliikmete kaebused kohtualuste Ameerika \u00dchendriikidesse v\u00e4lja saatmise kohta rahuldamata."}
{"text":"Valitsus ei toetanud EKRE ettepanekut keelata Vene kodanikel Eestis kinnisvara ostaValitsus ei toetanud neljap\u00e4evasel istungil riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud seaduseeln\u00f5u, mille eesm\u00e4rk on piirata Venemaa F\u00f6deratsiooni kodanikele, kes ei oma Eesti elamisluba, omandada Eestis kinnisasja Ukrainas toimuva agressioonis\u00f5ja ajal.Lisaks f\u00fc\u00fcsilistele isikutele ei saaks eeln\u00f5u j\u00e4rgi Eestis kinnisasja omandada ka Vene F\u00f6deratsiooni kodaniku, kes ei oma Eesti elamisluba, omanduses olevad seotud juriidilised isikud v\u00f5i Venemaa kodanikest tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise t\u00f5kestamise seadused s\u00e4testatud alustel, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\nEeln\u00f5u esitajad m\u00e4rgivad, et kinnisasja omandamise kitsendamise seadus piirab v\u00e4lismaa kodanikele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, \u00f5igust kinnisvara omandada teatud piirkondades. T\u00e4iemahulise agressioonis\u00f5ja ajal on julgeolekukaalutlustel ning eetilisi p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides p\u00f5hjendatud Vene F\u00f6deratsiooni kodanike kinnisvara omandamist piirata.\nRegionaalministri ettepanekul eeln\u00f5u ei toetatud. Siseministeeriumiga koos anal\u00fc\u00fcsitakse k\u00fcsimust, kuidas lahendada Eesti julgeoleku tagamiseks kolmandate riikide kodanike kinnisasja omandamise v\u00f5imaluste piiramine. Valitsuse hinnangul on m\u00f5istlik parima tulemuse saavutamiseks tegeleda k\u00f5igi kolmanda riigi kodanike ning Eesti julgeolekut puudutavate teemadega terviklikult."}
{"text":"Valitsus ei toetanud EKRE ettepanekut keelata Vene kodanikel Eestis kinnisvara ostaValitsus ei toetanud neljap\u00e4evasel istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni algatatud seaduseeln\u00f5u, mille eesm\u00e4rk on piirata Venemaa F\u00f6deratsiooni kodanikele, kes ei oma Eesti elamisluba, omandada Eestis kinnisasja Ukrainas toimuva agressioonis\u00f5ja ajal.\nLisaks f\u00fc\u00fcsilistele isikutele ei saaks eeln\u00f5u j\u00e4rgi Eestis kinnisasja omandada ka Vene F\u00f6deratsiooni kodaniku, kes ei oma Eesti elamisluba, omanduses olevad seotud juriidilised isikud v\u00f5i Venemaa kodanikest tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise t\u00f5kestamise seadused s\u00e4testatud alustel, teatas valitsuse kommunikatsioonib\u00fcroo.\nEeln\u00f5u esitajad m\u00e4rgivad, et kinnisasja omandamise kitsendamise seadus piirab v\u00e4lismaa kodanikele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, \u00f5igust kinnisvara omandada teatud piirkondades. T\u00e4iemahulise agressioonis\u00f5ja ajal on julgeolekukaalutlustel ning eetilisi p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides p\u00f5hjendatud Vene F\u00f6deratsiooni kodanike kinnisvara omandamist piirata.\nAsjaolu, et valitsus EKRE ettepanekut ei toetatud, n\u00e4itab selgelt, et v\u00f5imuerakonnad teevad Venemaad kritiseerides ainult suuri s\u00f5nu \u2013 tegusid ei j\u00e4rgne."}
{"text":"K\u00fcberturvalisuse ABCOktoober on rahvusvaheline k\u00fcberturvalisuse kuu ning 18.oktoobril alustab Lasnam\u00e4e linnaosavalitsus eesk\u00e4tt eakatele m\u00f5eldud tasuta k\u00fcberturvalisuse loenguid.\n\nNeljast kohtumisest koosnev loengusari on ajendatud meediav\u00e4ljaannetes laia k\u00f5lapinda leidnud juhtumitest, kus kelmidel on nutiseadmeid kasutades \u00f5nnestunud heausklikelt v\u00e4lja petta m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid rahasummasid. Loengutel osaleja \u00f5pib tundma nutiseadmete funktsionaalsust ning saab seel\u00e4bi selgeks k\u00fcbertervise p\u00f5hit\u00f5ed. Kui inimene on kindel enda teadmistes, on t\u00f5en\u00e4osus kelmide ohvriks sattuda v\u00e4iksem.\n\nLoengud toimuvad teisip\u00e4eviti algusega kell 10 (eesti keeles) ning 11.15 (vene keeles).\n18.10- Sissejuhatus digimaailma 25.10- Nutiseadme turvalised\/ ebaturvalised rakendused 01.11 - Kelmuste t\u00fc\u00fcbid 08.11 - Kuidas kelmust ennetada ning enda raha mitte kaotada?\n\nOsaleda v\u00f5ib nii k\u00f5igis loengutes kui \u00fcksikloengus. Registreerumine telefonil 645 7702.\nK\u00f5ik loengud toimuvad Lasnam\u00e4e linnaosa valitsuse (Pallasti 54) esimese korruse saalis. Kohtade arv on piiratud. Osalema on oodatud k\u00f5ik huvilised, eriti eakad. Loenguid korraldab Lasnam\u00e4e linnaosa valitsus koost\u00f6\u00f6s Tallinna Keskraamatukogu ning politsei- ja piirivalveametiga.\nOsalejad \u00f5pivad tundma nutiseadmete funktsionaalsust."}
{"text":"HALJALA VALLAVALITSUSE ISTUNGID14. SEPTEMBRI ISTUNG\n1. Haljala Vallavolikogu 22.11.2022 m\u00e4\u00e4ruse nr 34 \u201eHaljala Vallavalitsuse hallatavate asutuste t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasustamise alused\u201c muutmine Otsustati esitada volikogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u Haljala Vallavolikogu 22.11.2022 m\u00e4\u00e4ruse nr 34 \u201eHaljala Vallavalitsuse hallatavate asutuste t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasustamise alused\u201c muutmine.\n2. Haljala valla arengukava 20232038 ja eelarvestrateegia 2024-2027 avalikustamiselt saabunud ettepanekute l\u00e4bivaatamine, ettepanekute osas arvamuse kujundamine ja arengudokumentide esitamine volikogule Otsustati esitada Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2024-2027 eeln\u00f5u ning avalikustamise k\u00e4igus saabunud ettepanekud ja vallavalitsuse seisukohad Haljala Vallavolikogule.\n3. Haljala Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis (volikogu otsuse eeln\u00f5u) Otsustati esitada volikogule otsuse eeln\u00f5u Haljala Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis.\n4. Haljala Vallavolikogu 19.04.2022 m\u00e4\u00e4ruse nr 14 \u201eHaljala Vallavalitsuse p\u00f5him\u00e4\u00e4rus\u201c muutmine Otsustati esitada volikogule m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u Haljala Vallavolikogu 19.04.2022 m\u00e4\u00e4ruse nr 14 \u201eHaljala Vallavalitsuse p\u00f5him\u00e4\u00e4rus\u201c muutmine.\n5. Haljala valla erateedel lumet\u00f5rje teostamise kord (volikogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u) Otsustati esitada volikogule m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u Haljala valla erateedel lumet\u00f5rje teostamise kord.\n6. Enampakkumise tulemuste kinnitamine\nOtsustati tunnistada kinnistu aadressil Pargi tn 9, Essu k\u00fcla, Haljala vald (katastritunnus 19003:002:0234, registriosa number 4658931) osas enampakkumise parimaks pakkumiseks Osa\u00fching IM Ehituse Grupp (registrikood 11236071) pakkumine maksumusega 6100 (kuus tuhat \u00fckssada) eurot, kuna nimetatud pakkumine on k\u00f5rgeima ostuhinnaga esitatud pakkumine ning tunnistati kinnistu aadressil Pargi tn 9a, Essu k\u00fcla, Haljala vald (katastritunnus 19003:002:0233, registriosa number 4658931) osas enampakkumise parimaks pakkumiseks DNB Group O\u00dc (registrikood 14844492) pakkumine maksumusega 5849 (viis tuhat kaheksasada nelik\u00fcmmend \u00fcheksa) eurot, kuna nimetatud pakkumine on k\u00f5rgeima ostuhinnaga esitatud pakkumine.\n7. Sundvalduse seadmine Tiigi k\u00fclas asuvale Soone kinnistule Elektrilevi O\u00dc kasuks Otsustati seada sundvaldus Elektrilevi O\u00dc (registrikood 11050857) kasuks Haljala vallas Tiigi k\u00fclas asuvale Soone kinnistule (kinnistu registriosa nr 2421131, katastritunnus 88702:002:0932, pindala 12,96 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) avalikes huvides ehitatava tehnorajatise (maakaabelliin kaitsev\u00f6\u00f6ndiga 1 m m\u00f5lemale poole kaablist) rajamiseks, omamiseks, majandamiseks, remontimiseks, asendamiseks, korrashoiuks, kasutusse andmiseks.\n8. Sundvalduse seadmine Tiigi k\u00fclas asuvale Paisj\u00e4rve kinnistule Elektrilevi O\u00dc kasuks Otsustati seada sundvaldus Elektrilevi O\u00dc (registrikood 11050857) kasuks Haljala vallas Tiigi k\u00fclas asuvale Paisj\u00e4rve kinnistule (kinnistu registriosa nr 1434331, katastritunnus 88702:002:0631, pindala 7456 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) avalikes huvides ehitatava tehnorajatise (maakaabelliin kaitsev\u00f6\u00f6ndiga 1 m m\u00f5lemale poole kaablist) rajamiseks, omamiseks, majandamiseks, remontimiseks, asendamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, kasutusse andmiseks.\n9. Uusk\u00fclas asuva Pitka katastri\u00fcksuse jagamine\nOtsustati m\u00e4\u00e4rata Haljala vallas Uusk\u00fclas kinnistu Pitka (kinnistusregistri registriosa 1340131, katastritunnus 88701:001:1620, pindalaga 15,15 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) jagamisel tekkivatele katastri\u00fcksustele koha-aadressid.\n\n21. SEPTEMBRI ISTUNG\n1. T\u00e4iendava sotsiaaltoetuse m\u00e4\u00e4ramine\nOtsustati m\u00e4\u00e4rata t\u00e4iendav sotsiaaltoetus \u00fchele isikule summas 300 eurot.\n2. Haljala Kooli t\u00f6\u00f6tajate koosseisu koosk\u00f5lastamine\nOtsustati koosk\u00f5lastada Haljala Kooli t\u00f6\u00f6tajate koosseis (01.10.2023).\n3. Haljala Lasteaed Pesapuu hoolekogu koosseisu kinnitamine\nOtsustati kinnitada Haljala Lasteaed Pesapuu hoolekogu koosseis 2023\/2024. \u00f5ppeaastaks.\n4. Hajaasustuse programmi 2022. aasta aruande heakskiitmine (Pehka k\u00fcla, Sudise) Otsustati kiita heaks ja kinnitada 2022. aasta hajaasustuse programmi projekti \u201eSudise puurkaevu rajamine koos pumba ja filtris\u00fcsteemiga\u201c toetuse kasutamise aruanne.\n5. Reklaamiloa v\u00e4ljastamine EHITUS24 O\u00dc-le\nOtsustati v\u00e4ljastada EHITUS24 O\u00dc-le v\u00e4lireklaami paigaldusluba reklaami asukohaga Kisuvere k\u00fcla Kivisaare kinnistu (katastritunnus 19002:004:0087) t\u00e4htajaga kuni 25.09.2024.\n6. Haljala alevikus asuva V\u00f5su mnt 16 katastri\u00fcksuse jagamine\nOtsustati m\u00e4\u00e4rata Haljala vallas Haljala alevikus kinnistu V\u00f5su mnt 16 (kinnistusregistri registriosa nr 341031, katastritunnus 19002:003:0230 pindala 12059 m2, sihtotstarve elamumaa 100%) jagamisel tekkivatele katastri\u00fcksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed.\n7. V\u00f5su alevikus Mere tn 59, Mere tn 59b ja Mere tn 61 katastri\u00fcksuste piiride muutmine Otsustati n\u00f5ustuda Haljala vallas, V\u00f5su alevikus asuvate Mere tn 59 registriosa nr 1457131, katastritunnus 92201:001:1300, pindala 1110 m2 , sihtotstarve elamumaa 100%), Mere tn 59b katastri\u00fcksuse (registriosa nr 1457131, katastritunnus 92201:001:0037, pindala 372 m2, sihtotstarve \u00fchiskondlike ehitiste maa 100%) ja Mere tn 61 katastri\u00fcksuse (registriosa nr 5300431, katastritunnus 92201:001:0046, pindalaga 436 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%) katastri\u00fcksuste vahelise piiride asukoha muutmisega vastavalt esitatud maakorralduskavale.\n8. Info ja muud k\u00fcsimused\nArendus- ja kogukonnaspetsialist Anneli Kivisaar tutvustab vallavalitsuse liikmetele volikogu majanduskomisjoni poolt arengukavasse esitatud ettepanekut t\u00e4iendada arengukava punkti 5.2.2 ning lisada kergliiklusteede nimekirja l\u00f5ik Haljala alevikus V\u00f5su teelt - Haljala kalmistu v\u00e4ravani.\nVallavalitsuse liikmed on esitatud ettepanekuga n\u00f5us.\n\n28. SEPTEMBRI ISTUNG\n1. Omaniku ootused Aktsiaseltsile Haljala Soojus\nOtsustati esitada Aktsiaseltsile Haljala Soojus j\u00e4rgmised omaniku ootused:\n1.1 V\u00f5su alevikus, Kalevi t\u00e4naval kogu ulatuses vee- ja reoveetrasside v\u00e4ljaehitamine ja k\u00f5igi piirnevate kinnistute tarbeks liitumispunktide rajamine;\n1.2 V\u00f5su alevikus, Mere ja Kalda t\u00e4naval reoveetrassi v\u00e4ljaehitamine l\u00f5igul J\u00f5e t\u00e4navast (olemasolev kaev nr K2M) kuni Kalda t\u00e4nav 10-ni (olemasolev kaev nr K3R);\n1.3 V\u00f5su alevikus, renoveeritav (uue) koolimaja tarbeks veetrassi ja h\u00fcdrandi paigaldamine (eeldusel, et vald hakkab ehitama V\u00f5su koolimaja ja lasteaiahoonet).\n2. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine\nOtsustati tunnistada kinnistu aadressil Lehtmetsa, V\u00f5supere k\u00fcla (katastritunnus 88701:001:0827, registriosa number 6105850) osas enampakkumise parimaks pakkumiseks O\u00dc Palmse Mehaanikakoda (registrikood 10229896) pakkumine maksumusega 135 000 (sada kolmk\u00fcmmend viis tuhat) eurot, kuna nimetatud pakkumine on k\u00f5rgeima ostuhinnaga esitatud pakkumine.\n3. T\u00e4iendava sotsiaaltoetuse m\u00e4\u00e4ramine\nOtsustati m\u00e4\u00e4rata t\u00e4iendav sotsiaaltoetus \u00fchele isikule summas 175 eurot.\n4. V\u00e4ljaspool kodu osutatava \u00f6\u00f6p\u00e4evaringse \u00fcldhooldusteenuse hoolduskulude eest tasumine Otsustati tasuda \u00fche isiku v\u00e4ljaspool kodu osutatav \u00f6\u00f6p\u00e4evaringse \u00fcldhooldusteenuse eest kuni 650 eurot kuus.\n5. Haljala valla majanduskeskuse t\u00f6\u00f6tajate koosseisu koosk\u00f5lastamine\nOtsustati koosk\u00f5lastada Haljala valla majanduskeskuse t\u00f6\u00f6tajate koosseis.\n6. Haljala valla kultuuri- ja vabaajakeskuse t\u00f6\u00f6tajate koosseisu koosk\u00f5lastamine Otsustati koosk\u00f5lastada Haljala valla kultuuri- ja vabaajakeskuse t\u00f6\u00f6tajate koosseis.\n7. Sundvalduse seadmine Haljala vallale kuuluvale Vihula-Tiigi tee kinnisasjale Tiigi k\u00fclas Elektrilevi O\u00dc kasuks Otsustati seada sundvaldus Elektrilevi O\u00dc (registrikood 11050857) kasuks Haljala vallale kuuluvale kinnisasjale Vihula-Tiigi tee, Tiigi k\u00fcla (kinnistu registriosa nr 7469350, katastritunnus 88701:001:0906, pindala 10 918 m2, sihtotstarve 100% transpordimaa) vastavalt sundvalduse ala plaanile.\n8. Info ja muud k\u00fcsimused 8.1. \u00dclevaade MT\u00dc-de toetusrahade kasutamisest Arendus- ja kogukonnaspetsialist Anneli Kivisaar annab vallavalitsuse liikmetele \u00fclevaate MT\u00dc-de toetusrahade kasutamisest aastatel 2018-2023.\nVallavalitsuse liikmed v\u00f5tavad esitatud informatsiooni teadmiseks.\n\n5. OKTOOBRI ISTUNG\n1. V\u00e4ljaspool kodu osutatava \u00f6\u00f6p\u00e4evaringse \u00fcldhooldusteenuse hoolduskulude eest tasumine Otsustati tasuda \u00fche isiku v\u00e4ljaspool kodu osutatav \u00f6\u00f6p\u00e4evaringse \u00fcldhooldusteenuse eest kuni 650 eurot kuus.\n2. Koduteenuse m\u00e4\u00e4ramine\nOtsustati m\u00e4\u00e4rata koduteenus \u00fchele isikule.\n3. Haljala valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (volikogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u) Otsustati esitada volikogule m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u Haljala valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord.\n4. Loa andmine avaliku \u00fcrituse korraldamiseks\nOtsustati lubada MT\u00dc-l Huviklubi Nelson korraldada 15. oktoobril 2023 Haljala vallas V\u00f5su alevikus avalik \u00fcritus \u201e4. V\u00f5su s\u00fcgisjooks\u201c.\n5. Ajutise liikluskorralduse koosk\u00f5lastamine V\u00f5su alevikus Laine t\u00e4naval Otsustati koosk\u00f5lastada AS Signaal TM poolt koostatud ajutine liikluskorralduse skeem ning lubada paigaldada O\u00dc-l Vanalinna Ehitus ajutised liikluskorraldusvahendid V\u00f5su alevikku Laine t\u00e4navale kuni Laine tn 12 kinnistul toimuvate ehitust\u00f6\u00f6de l\u00f5puni.\n6. Haljala Vallavalitsuse 02.03.2023 korralduse nr 79 \u201e2023. aasta alaeelarvete ja nende t\u00e4itmise eest vastutavate isikute kinnitamine\u201c muutmine Otsustati muuta Haljala Vallavalitsuse 02.03.2023 korraldust nr 79 \u201e2023. aasta alaeelarvete ja nende t\u00e4itmise eest vastutavate isikute kinnitamine\u201c asendades korralduse lisa uue redaktsiooniga.\n7. Haljala Vallavalitsuse teenistuskohtade teenistusgruppi kuulumine\nOtsustati m\u00e4\u00e4rata Haljala Vallavalitsuse teenistuskohtade teenistusgruppi kuulumine ning tunnistati kehtetuks Haljala Vallavalitsuse 15.06.2023 korraldus nr 209 \u201eHaljala Vallavalitsuse teenistuskohtade teenistusgruppi kuulumise m\u00e4\u00e4ramine\u201c.\n8. Haljala rahvamaja tasuliste teenuste hinnakirja kinnitamine\nOtsustati kinnitada Haljala rahvamaja tasuliste teenuste hinnakiri alates 16.10.2023.\n9. Projekti \u201eL\u00e4\u00e4ne-Virumaa tervise- ja puhkealade\/radade maakondliku v\u00f5rgustiku v\u00e4ljaarendamine\u201c omaosaluse garanteerimine (volikogu otsuse eeln\u00f5u) Otsustati esitada volikogule otsuse eeln\u00f5u Projekti \u201eL\u00e4\u00e4ne-Virumaa tervise- ja puhkealade\/radade maakondliku v\u00f5rgustiku v\u00e4ljaarendamine\u201c omaosaluse garanteerimine.\n10. V\u00f5su ranna kasutamise ja hooldamise kord (volikogu m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u) Otsustati esitada volikogule m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u V\u00f5su ranna kasutamise ja hooldamise kord.\n11. Sundvalduse seadmine V\u00f5su alevikus Haljala vallale kuuluvatele kinnisasjadele Enefit Connect O\u00dc kasuks Otsustati seada sundvaldus V\u00f5su alevikus Haljala vallale kuuluvatele kinnisasjadele Enefit Connect O\u00dc kasuks (46 kinnistut).\n12. Sundvalduse seadmine V\u00f5su alevikus asuvatele erakinnistutele Enefit Connect O\u00dc kasuks Otsustati seada sundvaldused V\u00f5su alevikus asuvatele j\u00e4rgmistele erakinnistutele Enefit Connect O\u00dc kasuks:\nMere tn 24, Mere tn 49, Aia tn 4, Aia tn 8, Laine tn 4, Laine tn 12, Taeva tn 5, Ranna tn 3, Piiri tn 11, Rakvere tee 17, M\u00e4nniku vkt 5, M\u00e4nniku vkt 15, M\u00e4nniku vkt 18, M\u00e4nniku vkt 20, M\u00e4nniku vkt 29, Lootose vkt 1, Lootose vkt 9, Lootose vkt 34, Lootose \u00fcldmaa, Tiigi vkt 17, S\u00e4\u00e4se vkt 1, Metsise t\u00e4nav L4, Metsise tn 11, Metsise tn 24, Sooserva vkt 5a , V\u00f5psiku vkt 12, Sambla vkt 10a, Sambla vkt 15 , Sambla vkt 18, Sambla vkt 30 , Sambla vkt 40 .\n13. Info ja muud k\u00fcsimused\nToimub arutelu parkimismaksu kehtestamise teemal. Vallavalitsus suunab teema arutamiseks majanduskomisjoni, et saada sisend eeln\u00f5u koostamiseks."}
{"text":"L\u00dcHIINTERVJUU | Tartu2024 juht Kuldar Leis avalikustatud programmist, kriitikast ja rahast: niikuinii k\u00f5igile k\u00f5ik ei meeldiSihtasutuse Tartu 2024 juht Kuldar Leis leiab, et t\u00e4na avalikustatud kultuuripealinna programm on ikkagi pigem Tartu ja L\u00f5una-Eesti n\u00e4gu ning hoolimata \u00fcksikute \u00fcrituste kritiseerimisest tuleks kogu programmi vaadata tervikuna.\nTutvusin enne Tartu2024 kultuuriprogrammiga, arutasin kultuurihuviliste inimestega ja ka ise Tartust p\u00e4rit poisina j\u00e4in m\u00f5tlema: kas selles programmis ei ole liiga v\u00e4he Tartut ja ka tartlasi? Ikkagi on ju tegu terve aasta kestva s\u00fcndmusega, Tartu peaks ju olema selle kese?\nEi ole [liiga v\u00e4he Tartut]. Pigem on see, et meil on olnud selline tahe, et \u00fcrituste korraldajad, kes ise seda soovivad, saaksid \u00fcrituse teha nii Tartus kui ka v\u00e4ljaspool Tartut, et nad kataksid suurema piirkonna L\u00f5una-Eestist. \u00d5nneks on ka nii olnud, et m\u00f5ni V\u00f5ru \u00fcritus tuleb Tartusse ja vastupidi. Praegu just lugesin, et \u00fcht V\u00f5ru muusikali, mida noored teevad, tahetakse ka Tartusse tuua. Ja kindlasti on ka vastupidi.\nL\u00f5una-Eesti on niikuinii v\u00e4ike ja rahvas k\u00e4ib siin ringi. Pigem on nii, et Tartus endas sooviks pigem arendada kesklinna ja tuua s\u00fcndmusi keskusesse \u2013 ning seda ka Autovabaduse Puiestee t\u00e4idab.\nKui r\u00e4\u00e4kida veel programmist, siis osad \u00fcritused on juba tekitanud resonantsi ja n\u00e4iteks L\u00f5una-Eesti omavalitsusjuhid on tundnud muret, et kas omavalitsused rahastavad n\u00fc\u00fcd geiparaadi. Kuidas te meeskonnas arutasite selliste \u00fcrituste \u00fcle, mis juba eos v\u00f5ivad Eestis vastuolu tekitada? Oli seal palju diskussiooni?\nEesm\u00e4rk oli pakkuda h\u00e4sti laia spektrit ja pakkuda seda k\u00f5igile. \u00dchtepidi h\u00e4llist hauani ja teistpidi ka v\u00e4ga erinevate huvidega inimestele. Nii et siin ei saagi v\u00f5tta \u00fchte v\u00f5i kahte v\u00f5i k\u00fcmmet \u00fcritust kontekstist v\u00e4lja, vaid vaatame programmi tervikuna. Niikuinii k\u00f5igile k\u00f5ik ei meeldi.\nMul on endal hea n\u00e4ide: veel aasta tagasi olin ma muusikalise maitse osas t\u00e4ielik rokipeer, aga t\u00e4nu kultuuripealinna projektile on mul see vaatev\u00e4li oluliselt laienenud ja naudin n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga erinevaid kultuurisektoreid.\nMis muusika siis n\u00fc\u00fcd meeldib, kui rokk enam nii ei t\u00f5mba?\nEi, rokk meeldib ikka k\u00f5ige rohkem (naerab), aga kuulan n\u00fc\u00fcd ka teistsugust muusikat. Sama on ka teatri ja kunstiga \u2013 mida laiem vaade on, seda paremini see aitab maailma m\u00f5ista.\nKui v\u00f5tta teemaks raha, siis saan aru, et t\u00e4na oli seoses rahastusega v\u00e4lja k\u00e4ia ka hea uudis. Kas olete raha juurde saanud?\nHalb uudis on see, et inflatsioon on osa raha \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud. Eelarve summas 24,5 miljonit eurot sai paika ju juba 2019. aastal. Aga meil oli projektide ja s\u00fcndmuste korraldajatele n\u00f5ue, et nad pidid minimaalselt 30 protsenti rahastusest leidma ise. N\u00fc\u00fcd numbreid kokku l\u00fc\u00fces selguski, et nad on leidnud rohkem h\u00e4sti erinevatest kohtadest, mille \u00fcle on hea meel (jutt on umbes miljonilisest lisarahast \u2013 toim). See on tuleviku suhtes hea n\u00e4itaja, et uued kultuurikorraldajad oskavad \u00fcritusteks lisaraha leida.\nMis on teie enda Tartu 2024 programmi kuuluv lemmiks\u00fcndmus? Kas m\u00f5ni etendus, festival, m\u00f5ni rokikontsert?\nRaske \u00f6elda. \u00dcks asi, millest ka t\u00e4na juttu oli, on etendus \u201eRahamaa\u201c, mida teeb Draamateater. Rahapesu teemadel ja v\u00e4ga akuutne teema...\nKas Draamateater tuli ise selle pakkumisega teie juurde?\nJah, ja see on v\u00e4ga hea, et tuli. [Rahapesu] on Eestit nii palju m\u00f5jutanud teema. Teine \u00fcritus on \u201eSuudlev Tartu\u201c, millest on t\u00e4na ka juba v\u00e4ga palju juttu olnud, ja kolmandana mainiks \u00fcritust, millest t\u00e4na tegelikult ei r\u00e4\u00e4gitud. See on \u201eAlasti t\u00f5de\u201c, mis on sisuliselt sauna arvamusfestival. Tartu kesklinna pannakse p\u00fcsti ajutised saunad ja seal saab 30 minuti jooksul diskuteerida erinevatel teemadel. Ja siis liigud teise sauna jne. Hea meel, et soomlased teevad meiega justnimelt sauna osas koost\u00f6\u00f6d.\nTartu 2024 avalikustas t\u00e4na, sada p\u00e4eva enne Euroopa kultuuripealinna avatseremoonia algust 350 projekti ja enam kui tuhande s\u00fcndmusega tiitliaasta programmi. Loe rohkem siit!"}
{"text":"Tartu 2024 toob Eestisse Conchita Wursti ja paneb tuhanded inimesed korraga suudlema   Tartu 2024 avalikustas neljap\u00e4eval tiitliaasta programmi, kuhu kuulub korraldajate hinnangul umbes 350 projekti ning 1000 erinevat s\u00fcndmust.   Kultuuripealinna programmi juhtidee on Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstid, kuid selle idee roll ja m\u00f5te on Tartu 2024 loovjuhi Kati Torbi s\u00f5nul ajast muutunud. \"Kultuuripealinna tiitlit v\u00f5ites 2019. aastal ei osanud keegi m\u00f5elda \u00a0pandeemiast, mis globaalselt halvas argielu ja kultuurikeskused. Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu raputas turvalisse kaugusse ja\u0308a\u0308jategi elukorraldust, Iisraeli-Hamasi s\u00f5da \u0161okeeris kiire eskalatsiooniga.\" Programmiloojatel on enam kui sada v\u00e4lispartnerit 25 maailma riigist. \"Tahame, et rahvusvaheline kultuurivahetus saab kultuuripealinna tulemusel Lo\u0303una-Eesti traditsiooniks. Et me oskaks soovida, oodata, no\u0303uda ja ise panustada, et meie kultuur oleks avatud ja ligipa\u0308a\u0308setav kogu Euroopale. Me teeme su\u0308nergia loomisega algust ja see ja\u0308a\u0308b kestma ka pa\u0308rast 2024. aastat,\" \u00fctles Torp. Tema s\u00f5nul t\u00e4ieneb ka programm ajas. \"J\u00e4rgmisel aastal tuleb Tartusse veel hulk maailmas tuntud tipptegijaid ja -artiste, mis selguvad aga tuleval aastal, kui artistid kinnitavad oma maailmaturnee kuup\u00e4evad.\" Tartu 2024 programmi kuuluvad:  Ryoji Ikeda soolon\u00e4itus 1. november 2024 \u2013 2. m\u00e4rts 2025 Heli- ja visuaalkunstnik loob Tartusse massiivse ruumiinstallatsiooni, mis p\u00f5hineb Tartu \u00fclikooli genoomika instituudi teadusandmetel ning heliistallatsiooni, mis valmib koost\u00f6\u00f6s Eesti filharmoonia kammerkooriga.  Metsikud Bitid 25. mai \u2013 15. september Tehnoloogilise kunsti vabao\u0303huna\u0308itus paneb vaataja mo\u0303tlema looduse ja tehnoloogia seoste u\u0308le. Projekt kulmineerub na\u0308itusega Otepa\u0308a\u0308 la\u0308histel asuvas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam.  Mittevarjev\u00f5rk juuni\u2013august Tavalisi varjevo\u0303rke valmistatakse va\u0308rvides, mis aitavad so\u0303duritel ja\u0308a\u0308da elude p\u00e4\u00e4stmiseks na\u0308htamatuks. No\u0303nda suruvad ukrainlased maha ka pisaraid ja isegi ro\u0303o\u0303muhetki. Mittevarjevo\u0303rke tehakse v\u00e4rvides, mis on valitud tundek\u00fcllust v\u00e4ljendama, et jutustada siinsete ukrainlaste isiklikke lugusid.  Suudlev Tartu 18. mai Noortele suunatud haridusprogramm aitab murda seksuaaltervisega seotud tabusid. Selle kulminatsioon on \u00fchissuudlus Raekoja platsil Eurovisiooni hittide saatel, kui \u00fcles astub 2014. aastal Eurovisiooni v\u00f5itnud austerlane Conchita Wurst.  \"Rahamaa\" 6. juuni \u2013 21. juuni Eesti Draamateatri lavastus r\u00e4\u00e4gib musta raha hukatuslikust m\u00f5just demokraatiale. Skandinaavia panga rahapesuskandaalil p\u00f5hinevale lavastuste autorid on Mehis Pihla ja Hendrik Toompere jr. Helikujunduse loob Maria Faust koos Taani muusikutega. Temaatilisi avalikke arutelusid edendab Tartu \u00fclikooli loengusari.  S\u00fcrrealism 100 15. m\u00e4rts \u2013 8. september Tartu ja Praha koost\u00f6\u00f6s j\u00f5uavad avalikkuseni Ida-Euroopa kunstip\u00e4rlid. Sajandivanused s\u00fcrrealismi-ideed m\u00f5juvad v\u00e4rskelt t\u00e4nap\u00e4evalgi, aidates lahti harutada \u00fcha aktuaalsemaid vaimse tervise k\u00fcsimusi.  Soome-ugri festival \"Unustatud rahvad\" 14.\u201315. juuni Festivalil k\u00f5lab Eesti Rahva Muuseumi noka all Prantsuse orkestri ja koori esitluses Veljo Tormise legendaarne koorists\u00fckkel h\u00f5imurahvaste loost. Samuti j\u00f5uab publikuni temaatiline filmifestival ja konverents.  Unda  19.\u201322. september Koos Tallinna klubiga Hall tuuakse Tartusse karmid linlikud elektroonilise muusika peod, sukeldub klubikultuuri ja astub dialoogi \u00f6\u00f6elust r\u00e4\u00e4kiva n\u00e4ituse ja konverentsiga.  Stencibility juuni\u2013juuli Tutvustab Tartu ta\u0308navakunsti eripa\u0308ra. Mullu kogus na\u0308itus \"Hello Mister Police Officer\" vaatajaid Neurotitani galeriis Berliinis. Sel suvel viidi na\u0308itus Aberdeeni Nuarti festivalile ning 2024. aastal jo\u0303uab see Tallinna ning erifestivalile Tartusse.\u00a0  Tabamatu ko\u0303la jaanuar\u2013september Briti multimeediakunstnike ru\u0308hmitus Blast Theory viib noorte abil l\u00e4bi intervjuusid l\u00f5unaeestlastega. Kuigi intervjuud keskenduvad minevikule, valmib lugude p\u00f5hjal ulmefilm, mis kuvab Tartu ja L\u00f5una-Eesti tulevikku 2074. aastal. Tartu 2024 avamine toimub 26. jaanuari Emaj\u00f5e kallastel, tiitliaasta l\u00f5peb 30. novembril piduliku l\u00f5putseremooniaga.    \t\t\t\t\tToimetaja:  Kaspar Viilup   "}
{"text":"Peaministri rahvusvaheline populaarsus: Kaja Kallas on j\u00f5udnud petuskeemide reklaamidesseSotsiaalmeediasse on ilmunud \u201csponsitud\u201d reklaam Kaja Kallase n\u00e4opildi ja soovitusega investeerimiseks.\n\u201cKuulsuse tipul: kui sinu pilti ja nime juba netipetiste poolt kasutatakse, siis see on m\u00e4rk suurest rahvusvahelisest edust ja tuntusest. V\u00f5ib rind kummis peaministrite hulka astuda, selmet pelglikult nurgas itsitada nagu algaja sekret\u00e4rineiu, kes valest uksest t\u00e4htsate inimeste olengule sattus.\u00a0Ehk nagu tavatses \u00f6elda Borat: great successs!\u201d kommenteerib kolumnist Karl Olaf R\u00e4\u00e4k.\nP\u00f5nev on m\u00f5istagi see, et kui tsenseeritakse juba ka \u201cvalesid\u201d nalju, siis selliseid reklaame sotsiaalmeedia siiski edastab."}
{"text":"Luminori uuring: \u00fcle poole Eesti inimestest on petuk\u00f5nesid saanudTALLINN, 19. oktoober, BNS \u2013 Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on 57 protsenti Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petuk\u00f5nedega ning 44 protsendil vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega.\nEestis k\u00f5ige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmep\u00fc\u00fck, investeerimispettused ning veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettused, teatas Luminor.\u00a0\"Petuk\u00f5nede aktuaalsust tajuvad k\u00f5ige enam vanemaealised, seevastu nooremad on keskmisest enam t\u00e4helepanelikud SMS-i teel levitatavate skeemide suhtes,\" lisas Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik.\nKoguni 79 protsenti k\u00fcsitletud Eesti inimestest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. Uuringu j\u00e4rgi on praktiliselt igalt kolmandalt Eesti inimeselt aasta jooksul p\u00fc\u00fctud v\u00e4lja petta andmeid ning iga viies on kogenud investeerimispettuse ja veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse katset. Endiselt ei ole kuhugi kadunud ka valearved ning armupettused.\n\"Suur hulk petuk\u00f5nesid toimub vene keeles. Seda kinnitab ka asjaolu, et just Ida-Virumaal on k\u00f5ige rohkem inimesi, 87 protsenti, kes on selle petuskeemiga aasta jooksul kokku puutunud. \u00dcle Eesti oli vene rahvusest vastanute hulgas vastav n\u00e4itaja koguni 91 protsenti ehk sisuliselt pea k\u00f5igil on olnud mingisugune kokkupuude pettustega,\" lisas Kiik.\nKui vaadata v\u00f5rdluseks teisi Balti riike, siis L\u00e4ti paistab silma petuk\u00f5nede rohkusega \u2013 koguni 71 protsenti l\u00e4tlastest on aasta jooksul saanud v\u00e4hemalt \u00fche petuk\u00f5ne. SMS-i teel levivaid pettuseid tajutakse L\u00e4tis Eestist j\u00e4llegi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem. Leedus on omakorda Eestiga v\u00f5rreldes rohkem neid, kes on komistanud m\u00f5ne investeerimispettuse v\u00f5i veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse otsa, vastavalt 27 ja 25 protsenti vastanutest.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Luminori uuring: \u00fcle poole Eesti inimestest on petuk\u00f5nesid saanudTALLINN, 19. oktoober, BNS \u2013 Luminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on 57 protsenti Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petuk\u00f5nedega ning 44 protsendil vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega.\nEestis k\u00f5ige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmep\u00fc\u00fck, investeerimispettused ning veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettused, teatas Luminor.\u00a0\"Petuk\u00f5nede aktuaalsust tajuvad k\u00f5ige enam vanemaealised, seevastu nooremad on keskmisest enam t\u00e4helepanelikud SMS-i teel levitatavate skeemide suhtes,\" lisas Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik.\nKoguni 79 protsenti k\u00fcsitletud Eesti inimestest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. Uuringu j\u00e4rgi on praktiliselt igalt kolmandalt Eesti inimeselt aasta jooksul p\u00fc\u00fctud v\u00e4lja petta andmeid ning iga viies on kogenud investeerimispettuse ja veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse katset. Endiselt ei ole kuhugi kadunud ka valearved ning armupettused.\n\"Suur hulk petuk\u00f5nesid toimub vene keeles. Seda kinnitab ka asjaolu, et just Ida-Virumaal on k\u00f5ige rohkem inimesi, 87 protsenti, kes on selle petuskeemiga aasta jooksul kokku puutunud. \u00dcle Eesti oli vene rahvusest vastanute hulgas vastav n\u00e4itaja koguni 91 protsenti ehk sisuliselt pea k\u00f5igil on olnud mingisugune kokkupuude pettustega,\" lisas Kiik.\nKui vaadata v\u00f5rdluseks teisi Balti riike, siis L\u00e4ti paistab silma petuk\u00f5nede rohkusega \u2013 koguni 71 protsenti l\u00e4tlastest on aasta jooksul saanud v\u00e4hemalt \u00fche petuk\u00f5ne. SMS-i teel levivaid pettuseid tajutakse L\u00e4tis Eestist j\u00e4llegi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem. Leedus on omakorda Eestiga v\u00f5rreldes rohkem neid, kes on komistanud m\u00f5ne investeerimispettuse v\u00f5i veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse otsa, vastavalt 27 ja 25 protsenti vastanutest.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis.\nTallinna toimetus, +372 505 3628, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"E-valimiste karikakram\u00e4ng vajab t\u00e4iustamistMitme argumendi t\u00f5ttu on p\u00f5hjust uskuda seniste e-valimiste ausust, kuid arvestades pingestunud maailma, on e-h\u00e4\u00e4letamine liiga kergesti r\u00fcnnatav, kirjutab Tallinna Tehnika\u00fclikooli rakendusliku tehisintellekti professor Tanel Tammet.Diskussioon e-valimiste \u00fcmber \u00e4rkab reeglina kohe peale riigikogu valimisi ja seej\u00e4rel enamasti uinub. Sel s\u00fcgisel on aga ilmunud \u00fcsna mitu e-valimiste suhtes kriitilist artiklit ning diskussioon ei ole vaibunud: kevadine e-h\u00e4\u00e4letamise osalus j\u00f5udis \u00fcle m\u00e4rgilise 50 protsendi piiri, valitsus koostab eeln\u00f5ud e-valimiste korralduse t\u00e4psemaks reguleerimiseks ja \u2013 hooga lisaks \u2013 mobiiliga valimise v\u00f5imaldamiseks. Viimase vastu on omakorda vabariigi valimiskomisjon s\u00f5na v\u00f5tnud.\nValimised kaotanud EKRE on tugevalt e-valimiste vastu. K\u00fcsitlused kinnitavad, et EKRE toetajad jagavad juhtide skepsist. Riigikogu liige Varro Vooglaid k\u00fcsib \u00f5iguskantslerilt: \u00abEsiteks tuleks l\u00f5petada mitte kusagil maailmas sellisena kasutatavad e-valimised, mis ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00e4lgitavad ega kontrollitavad ning mis tekitavad m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu umbusu valimiste aususe ja seega ka valimiste pinnalt kujunenud riigiv\u00f5imu teostamise konstellatsiooni legitiimsuse suhtes.\u00bb\nArusaadav, et e-valimise kaotamine v\u00e4hendaks enim just EKRE-vastaste inimeste valimisaktiivsust, olles seega rahvuskonservatiivide jaoks kasulik. Isek\u00fcsimus, kui palju just, aga mingil m\u00e4\u00e4ral kindlasti.\n\nPeamised murekohad\n\nE-valimiste eest hoiatavate s\u00f5numite \u00fchine h\u00e4da on deklaratiivsed, n\u00f5rgalt p\u00f5hjendatud v\u00e4ited. Vooglaid \u00fctleb lihtsalt ja \u00fcheselt: \u00abei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00e4lgitavad ega kontrollitavad\u00bb, selgeid argumente toomata. Ago Samosoni hiljutine artikkel \u00abE-valimised on praegu usalduse k\u00fcsimus\u00bb (PM 26.09) ei suuda j\u00e4tta esitamata samalaadseid p\u00f5hjendamatuid hirmu-v\u00e4iteid nagu \u00abseega viivad E-valimised praegusel kujul pigem v\u00f5\u00f5rdumise ja infooperatsioonide, samuti juhuse v\u00f5imendamiseni\u00bb ning \u00aboluliselt turvalisemaid e-valimisi, mis l\u00e4htuvad digireaalsuse iseloomust, pakub maailmas v\u00e4hemalt pool tosinat ettev\u00f5tet\u00bb.\nMitmed mure-artiklid loetlevad m\u00f5istlikke ohukohti. Kahjuks viivad deklaratiivsed ja kergelt suurustleva k\u00f5laga e-h\u00e4\u00e4letuse eitamised s\u00f5numite usutavuse alla, j\u00e4ttes mulje kas erakondlikust kallutatusest v\u00f5i lihtsalt edevusest.\nDigi\u00f5iguste aktivist\u00a0M\u00e4rt P\u00f5der kirjutab artiklis \u00abMeil on ametis riigikogu, mille mandaat p\u00f5hineb kehtetutel sedelitel\u00bb (EPL 29.09) muuhulgas: \u00ab2023. aasta valimistel loeti kokku 312 818 e-h\u00e4\u00e4lt, millel puudusid kehtivad digiallkirjad ja h\u00e4\u00e4letussedelil puudus kehtiv haldus\u00fcksuse kood\u00bb. Ja nii edasi.\nMitmed mure-artiklid loetlevad m\u00f5istlikke ohukohti. Kahjuks viivad deklaratiivsed ja kergelt suurustleva k\u00f5laga e-h\u00e4\u00e4letuse eitamised s\u00f5numite usutavuse alla, j\u00e4ttes mulje kas erakondlikust kallutatusest v\u00f5i lihtsalt edevusest. Seel\u00e4bi v\u00e4heneb e-h\u00e4\u00e4letamise murekohtade v\u00e4ljatoomise usutavus \u00fcle\u00fcldse, mis on omakorda murettekitav, sest tegelikult oleks e-h\u00e4\u00e4letamise usaldusv\u00e4\u00e4rsust t\u00f5e poolest vaja t\u00f5sta.\nOlukorras, kus enamik h\u00e4\u00e4li riigikogu valimistel on e-h\u00e4\u00e4led, Donald Trumpi toetajad peavad Ameerika \u00dchendriikide valimisi v\u00f5ltsituks ning Venemaa l\u00e4henevatel presidendivalimistel hakatakse kasutama e-h\u00e4\u00e4letamist \u2013 mida opositsioon juba ette v\u00f5ltsituks peab \u2013 ei saa e-h\u00e4\u00e4letamise korraldusse suhtuda enam sama lihtsakoeliselt, kui k\u00fcmme aastat tagasi. R\u00e4\u00e4kimata asjaolust, et e-h\u00e4\u00e4letamisse kahtlustavalt suhtuvate valijate protsent on k\u00fcllalt k\u00f5rge ja nende muret ei tohi ignoreerida.\nPabervalimistel tagatakse usaldusv\u00e4\u00e4rsus kogu protsessi t\u00e4ieliku hajutamisega. Praegused e-valimised on vastupidi, t\u00e4ielikult tsentraliseeritud, seet\u00f5ttu ka ohud v\u00f5imendatud.\nMitme argumendi t\u00f5ttu on p\u00f5hjust uskuda senise e-h\u00e4\u00e4letamise ausust. Samas n\u00f5ustun: e-h\u00e4\u00e4letamine on liiga kergesti r\u00fcnnatav, kas siis t\u00f5elise v\u00f5ltsingu v\u00f5i tehnilise segaduse v\u00f5i lihtsalt usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kaotamise poliitkampaania poolt. Senised tehnilised kaitsevahendid on head, aga l\u00f5puks s\u00f5ltub k\u00f5ik inimestest. Liiga kerge on olulisi t\u00f6\u00f6tajaid \u0161anta\u017eeerida, et nad teeksid \u00abn\u00e4puvea\u00bb, mille abil installeerida valetarkvara, v\u00f5i siis lihtsalt v\u00e4ita, et niimoodi kindlasti tehakse.\n\nErinevalt panga\u00fclekannetest ei ole v\u00f5imalik tuvastada, kuidas keegi e-h\u00e4\u00e4letas.\nArvo Meeks\/L\u00f5una-Eesti Postimees\n\nMiks on turvaliste e-valimiste korraldamine keerulisem, kui internetipangandus? Sest kokku loetavad h\u00e4\u00e4led on anon\u00fc\u00fcmsed.\u00a0Pabervalimistel tagatakse usaldusv\u00e4\u00e4rsus kogu protsessi t\u00e4ieliku hajutamisega: paari jaoskonna t\u00f6\u00f6tajate kompromiteerimine annaks suures plaanis v\u00e4ga v\u00e4ikese efekti. Praegused e-valimised on vastupidi, t\u00e4ielikult tsentraliseeritud, seet\u00f5ttu on ka ohud v\u00f5imendatud.\nE-valimiste stardiperioodil t\u00f6\u00f6tas s\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5tted v\u00e4lja suur meeskond juhtivatest k\u00fcberkaitse- ja kr\u00fcptograafiaspetsialistidest. Praeguseks on aga e-h\u00e4\u00e4letamise arendus, l\u00e4biviimine ja kontroll muutunud elitaarse iseloomuga protseduurideks, kuhu sisuliselt on kaasatud suhteliselt v\u00e4ike arv asjatundjaid. Vaatlejatel ei ole piisavalt sisulist infot usutavaks kontrolliks. Auditi viivad l\u00e4bi kaks KPMG audiitorit, kellest vaid \u00fcks on IT-haridusega, kontrollides eesk\u00e4tt \u00fcldise protseduuri, kleebiste ja allkirjade korrektsust, saamata s\u00fcveneda kasutatud tarkvara \u00f5igsusesse v\u00f5i selle tegelikku funktsioneerimisse. Ja valimiskomisjon p\u00fc\u00fcab \u2013 paratamatult \u2013 alati \u00f6elda, et k\u00f5ik on k\u00f5ige paremas korras: kas te siis ei usalda meie v\u00e4ikest meeskonda?\n\nUsaldus on \u00fclit\u00e4htis\n\nReisilennukites dubleeritakse nii kriitilisi s\u00fcsteeme kui ka piloote. E-valimiste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse t\u00f5stmiseks oleks k\u00f5ige kindlam teha sedasama: lihtsalt kaasata k\u00f5ikidesse t\u00f6\u00f6etappidesse hulga rohkem spetsialiste ja huvilisi. See t\u00e4hendaks nii arengustrateegiat, s\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5tteid, tarkvara koostamist, s\u00fcsteemi installeerimist, valimisnimekirjade edasiandmist, h\u00e4\u00e4lte kogumist, kokkulugemist, kontrollimist ja avaldamist. Suurem kaasamine v\u00e4hendaks potentsiaalset m\u00f5jutatavust ja vigade t\u00f5en\u00e4osust. Asjatundjate laiema kogukonna suurem usaldus kiirguks paratamatult avalikkusse ja piiraks n\u00f5rgalt argumenteeritud s\u00fc\u00fcdistuste m\u00f5ju.\nE-valimiste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse t\u00f5stmiseks tuleks dubleerida kriitilisi s\u00fcsteeme: h\u00e4\u00e4lte kogumist ja kokkulugemist saaks teha mitme s\u00f5ltumatu meeskonna poolt paralleelselt.\nJa muidugi saaks h\u00e4\u00e4lte kogumist ning kokkulugemist teha mitme s\u00f5ltumatu meeskonna poolt paralleelselt, erinevaid servereid ja ideaalis erinevat tarkvara kasutades. \u00dcks v\u00f5imalik variant oleks saata iga h\u00e4\u00e4l iga meeskonna ja s\u00fcsteemini, kes siis h\u00e4\u00e4led s\u00f5ltumatult kokku loeks ja tulemusi omavahel v\u00f5rdleks. Teine variant on saata h\u00e4\u00e4l juhusliku valikuga \u00fchte, teise v\u00f5i kolmandasse s\u00fcsteemi, sarnaselt eraldiseisvatele tava-valimisjaoskondadele. Seegi v\u00e4hendaks riskiastet ja lubaks kontrollida, kas tulemuste jaotused eri meeskondade vahel on piisavalt sarnased, et v\u00e4listada pettusekahtlused. Sobiva hajutamismeetodi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse saaks kaasata laiema ringi tippspetsialistidest.\nUsaldus k\u00e4ib l\u00f5puks inimeste kaudu. Jah, hajutamine, dubleerimine ja kaasamine maksab, aga kaalul v\u00f5ib olla e-valimiste tulevik."}
{"text":"\u00dcle poole Eesti inimestest on petuk\u00f5nesid saanudLuminori tellimusel hiljuti l\u00e4bi viidud uuringu kohaselt on 57 protsenti Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petuk\u00f5nedega ning 44 protsendil vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega.Eestis k\u00f5ige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmep\u00fc\u00fck, investeerimispettused ning veebip\u00f5hised m\u00fc\u00fcgipettused, teatas Luminor. \u00abPetuk\u00f5nede aktuaalsust tajuvad k\u00f5ige enam vanemaealised, seevastu nooremad on keskmisest enam t\u00e4helepanelikud SMS-i teel levitatavate skeemide suhtes,\u00bb lisas Luminori pettuste t\u00f5kestamise spetsialist Veiko Kiik.\nKoguni 79 protsenti k\u00fcsitletud Eesti inimestest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. Uuringu j\u00e4rgi on praktiliselt igalt kolmandalt Eesti inimeselt aasta jooksul p\u00fc\u00fctud v\u00e4lja petta andmeid ning iga viies on kogenud investeerimispettuse ja veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse katset. Endiselt ei ole kuhugi kadunud ka valearved ning armupettused.\n\u00abSuur hulk petuk\u00f5nesid toimub vene keeles. Seda kinnitab ka asjaolu, et just Ida-Virumaal on k\u00f5ige rohkem inimesi, 87 protsenti, kes on selle petuskeemiga aasta jooksul kokku puutunud. \u00dcle Eesti oli vene rahvusest vastanute hulgas vastav n\u00e4itaja koguni 91 protsenti ehk sisuliselt pea k\u00f5igil on olnud mingisugune kokkupuude pettustega,\u00bb lisas Kiik.\nKui vaadata v\u00f5rdluseks teisi Balti riike, siis L\u00e4ti paistab silma petuk\u00f5nede rohkusega \u2013 koguni 71 protsenti l\u00e4tlastest on aasta jooksul saanud v\u00e4hemalt \u00fche petuk\u00f5ne. SMS-i teel levivaid pettuseid tajutakse L\u00e4tis Eestist j\u00e4llegi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem. Leedus on omakorda Eestiga v\u00f5rreldes rohkem neid, kes on komistanud m\u00f5ne investeerimispettuse v\u00f5i veebip\u00f5hise m\u00fc\u00fcgipettuse otsa, vastavalt 27 ja 25 protsenti vastanutest.\nUuringu viis Luminori tellimusel t\u00e4navu augustis ja septembris Eestis, L\u00e4tis ja Leedus l\u00e4bi uuringufirma Norstat. K\u00fcsitleti 1000 inimest vanuses 18\u201374 aastat igas Balti riigis."}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rve sotsid ei j\u00f5udnud koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamise osas selguseleKohtla-J\u00e4rve volikogus praegu kaalukeeleks olevad viis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut ei j\u00f5udnud neljap\u00e4eva \u00f5htul toimunud koosolekul \u00fcksmeelele, kas v\u00f5tta vastu valimisliidult Restart Kohtla-J\u00e4rve tulnud ettepanek alustada koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi v\u00f5i mitte.Fraktsiooni esimees Eduard Odinets, kes on ka volikogu esimees ja riigikogu liige,\u00a0\u00fctles, et ettepanekut arutatakse edasi, aga millal otsus v\u00f5ib tulla, ei oska ta \u00f6elda.\u00a0\nOdinetsi s\u00f5nul ei \u00f5nnestunud otsust teha, kuna fraktsiooni liikmete seas on v\u00e4ga erinev suhtumine nii valimisliitu Restart Kohtla-J\u00e4rve kui ka alates veebruarist ametis olevasse\u00a0Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsusse. Oma seisukohta Odinets avaldada ei soovinud. \"Me oleme seni k\u00f5iki olulisi otsuseid teinud \u00fcksmeelselt ja j\u00e4rgime seda p\u00f5him\u00f5tet ka selle ettepaneku osas,\" p\u00f5hjendas ta lisades, et olukord on v\u00e4ga keeruline.\u00a0\nKuueliikmeline fraktsioon \"Restart Kohtla-J\u00e4rve\" tegi eelmisel teisip\u00e4eval sotsidele ettepaneku alustada konsultatsioone koalitsiooni moodustamiseks.\u00a0\nFraktsiooni Restart Kohtla-J\u00e4rve esimees Janek Pahka m\u00e4rkis, et linnavalitsuses ja linnavolikogus viimastel kuudel valitsenud pingeline \u00f5hkkond v\u00f5ib viia linna s\u00fcgavasse kriisi ja linnavalitsusel on olukorras, kus pidevalt on tagandamis kirves pea kohal, v\u00e4ga raske linna juhtida.\n\"Pidades silmas linna ees seisvaid olulisi ning tulevikku vaatavaid v\u00e4ljakutseid ja vajadust t\u00f5hustada linnavolikogu ja linnavalitsuse vahelist koost\u00f6\u00f6d, peame vajalikuks, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond oleks kaasatud linna juhtimisse ka linnavalitsuse tasandil, et \u00fchiselt kanda valitsemisvastutust ning seista parimal v\u00f5imalikul moel Kohtla-J\u00e4rve linna huvide eest,\" kirjutas Pahka lisades, et ootavad sotsidelt ettepanekut esimese kohtumise toimumise aja ja koha kohta.\u00a0\nKuigi Restardil ja sotsidel on 25kohalises volikogus vaid 11 liiget, on sellega \u00fchinemise valmidust avaldanud ka kaks Reformierakonna saadikut ja mitu fraktsioonita saadikut. Pahka s\u00f5nul oleks sotside n\u00f5ustumisel korral v\u00f5imalik Kohtla-J\u00e4rvel moodustada tugev 17liikmeline koalitsioon.\u00a0\nEduard Odinets lootis varem, et sotsid j\u00f5uavad selgusele, kas alustada Restardiga koalitsiooni l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiisi v\u00f5i mitte, juba eelmise n\u00e4dala l\u00f5puks, kuid see pole senini \u00f5nnestnud.\u00a0\"Valikuid, kuidas ja kellega v\u00f5imuliit moodustada, on justkui palju. Aga kas vaatad paremale v\u00f5i vaatad vasakule, \u00fchtegi v\u00e4ga head valikut ikkagi pole,\" \u00fctles Odinets juba eelmisel n\u00e4dalal.\u00a0\nOdinetsi s\u00f5nas, et stabiilset v\u00f5imuliitu on Kohtla-J\u00e4rvele v\u00e4ga vaja, aga ta pole kindel, kas kavandatav 17 saadiku liit selleks osutub. \"Nende 17 seas on koguni seitse, kes on saanud kahtlustuse korruptsioonikuritegudes,\" \u00fctles Odinets, kelle s\u00f5nul tuleb arvestada, et osa neist v\u00f5ib saada ka s\u00fc\u00fcdistuse. Prokuratuur on lubanud selle korruptsiooniloo saata kohtusse t\u00e4navuse aasta jooksul.\nKui sotsid teeksid koalitsiooni Keskerakonnaga, siis oleks Odinetsi s\u00f5nul h\u00e4\u00e4lte \u00fclekaal stabiilseks linna juhtimiseks v\u00e4ga napp \u2212 13:12. Pealegi oleks ka nende 13 saadiku seas kaks korruptsioonikahtlusega.\nKaheksaliikmeline Keskerakonna fraktsioon pole salanud, et sooviks teha sotsidega uue v\u00f5imuliidu ja tagandada ametist Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsuse.\nOdinetsi s\u00f5nul oleks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Restardiga oluline p\u00fc\u00fcda alustada nii-\u00f6elda puhtalt lehelt ja leppida esmalt kokku sisulised asjad. \"Alles seej\u00e4rel tuleks vaadata \u00fcle ametikohad. Sotsidele pakutakse abilinnapea kohta, aga miks mitte n\u00e4iteks linnapea kohta. Samas ega mina ka volikogu esimehe kohast k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega kinni ei hoia,\" r\u00e4\u00e4kis ta eelmisel n\u00e4dalal.\u00a0"}
{"text":"Autom\u00fc\u00fcjad r\u00e4\u00e4givad suu puhtaks. Praegusel kujul automaks muudaks turgu m\u00e4rgatavalt\u00c4RILEHTAutomaks v\u00f5ib turul tuua kaasa v\u00e4ga \u00e4geda 2024. aasta. Huvitav saab olema see, kuidas valitsus lahendab teise riiki registreeritud autode probleemi. Kas 2025. aastal algab uute autode turul j\u00e4\u00e4aeg?\u201eV\u00f5ib tekkida skeemitajaid ja 2024. aasta l\u00f5pus registreeritakse maanteeametis rohkem s\u00f5idukeid kui tavaliselt,\u201c \u00fctleb Eurostauto tegevjuht Karlo Pilter. \u201eK\u00f5ik autom\u00fc\u00fcjad proovivad kindlasti j\u00e4rgmisel aastal teha h\u00e4id m\u00fc\u00fcke,\u201c lisab Mariine Auto juhataja Toomas Saarelaid. Lexus Tallinna juhatuse esimees Gunnar Toomemets on kindel, et 2025. aastal saabub turule k\u00fclm periood.Kui k\u00fcsida Eesti suurematelt autom\u00fc\u00fcjatelt, kas nende e-postkastid on umbes ja telefonid punased, siis \u00fcldine vastus on, et veel mitte. Teistest erineb Lexuste m\u00fc\u00fcja vastus. Toomemetsa s\u00f5nul on p\u00e4rast esmast infot ja kalkulaatorite tekkimist huvi h\u00fcppeliselt kasvanud. \u201eViimaste p\u00e4evade k\u00fclastuste arv on kolm korda k\u00f5rgem v\u00f5rreldes tavap\u00e4rasega. Oluline on oodata \u00e4ra, millistel alustel l\u00f5plik maks tuleb.\u201cPaanikaks pole p\u00f5hjust. Lexuste m\u00fc\u00fcja jutt peegeldab \u00fcldist turu m\u00f5tteviisi - midagi ei ole veel kindlat. Automaksu puhul v\u00f5ib palju veel muutuda. Paanikaks ei ole p\u00f5hjust. \u201eEnne seda on k\u00f5ik ikkagi ennustamine,\u201c j\u00e4tkab Toomemets. Kuid ennustada soovisid pea k\u00f5ik kaupmehed, kellele \u00c4rileht s\u00f5na andis.Osa autom\u00fc\u00fcjaid imestab, et automaks on varjutanud peagi reaalsuseks saava k\u00e4ibemaksut\u00f5usu, mis hakkab samuti autode hindades kajastuma. \u201eKa selle maksumuudatusega on sellel aastal tegutsedes v\u00f5imalik raha kokku hoida. Soetades n\u00e4iteks 40 000-eurose auto, s\u00e4\u00e4state 800 eurot,\u201c tuletab Karlo Pilter meelde.Topautos n\u00e4hakse aga praegu klientide ettevaatlikkust ja seda, et autoostu otsuseid l\u00fckatakse \u00fcldise elukalliduse t\u00f5ttu edasi. Ka liisinguintressid on kasvanud. \u201eT\u00f5en\u00e4oliselt aktiviseerub turg kevadel,\u201c arvab sealne m\u00fc\u00fcgijuht Janek Eskor. ehos tuntakse aga j\u00f5ulist huvi kasvu nagu Lexuse salongis. Eriti eraklientide poolel. See t\u00e4hendab uusi Mercedeseid ja kasutatud autosid. \u201eOn tunda, et k\u00f5ik, kellel on olnud paariaastases perspektiivis autovahetuse vajadus, tajuvad, et see otsus tuleb teha n\u00fc\u00fcd kiiremini. L\u00e4hemate aastate jooksul,\u201c n\u00e4eb Veho tegevjuht Keijo Kaasik. Kuid mida t\u00e4psemalt v\u00f5iks automaks praegusel kujul kaasa tuua? Mis turul muutub? Kirjeldame 16 tahku.1. Turu elavnemine 2024. aastalLexuse esindaja Gunnar Toomemets on veendunud, et j\u00e4rgmisel aastal kasvab autode m\u00fc\u00fck. Esiteks tarneraskused on \u00fcletatud ja s\u00f5iduk on v\u00f5imalik kiiremini k\u00e4tte saada. Lexuste m\u00fc\u00fck on Euroopas sel aastal kasvanud 69%.Teine m\u00f5jur on v\u00f5imalik majanduskasv, mis prognooside kohaselt v\u00f5iks olla ligi 2%. See peaks toetama tarbijakindluse taastumist. Praegu edasi l\u00fckatud ostud tehakse \u00e4ra. Automaks on aga kolmas m\u00f5jutaja. \u201eLoogiline on eeldada, et k\u00f5ik, kel l\u00e4hiaastatel on plaan autot vahetada, teevad tehingu \u00e4ra enne maksu rakendumist,\u201c \u00fctleb ka ABC Motorsi turundusjuht Indrek Luberg.Toyotade m\u00fc\u00fcjana tuntud Amserv Auto esindaja Margus N\u00f5mmik n\u00e4eb aga, et elavneb kallimate ja suuremate autode ost.2. V\u00f5imalik autode nappusSiin j\u00e4\u00e4vad autom\u00fc\u00fcjad eriarvamustele. Kes \u00fctleb, et kindlasti tekib teatud mudelitest puudus, kes viitab sellele, et tarnekriis on l\u00e4bi ja autom\u00fc\u00fcjate laovarud piisavad.\u201eSamas muudab maksuhirm inimesed ka paindlikumaks ja m\u00f5nigi, kel on praegu kindel mudelieelistus olemas, vahetab v\u00f5ib-olla just sellep\u00e4rast marki, et soovitud mudelit pole piisavalt kiirelt saada,\u201c \u00fctleb ABC Motorsi turundusjuht.Reval Auto juhatuse liige ja m\u00fc\u00fcgijuht Tomas Tibbing toob aga esile, et tootmine on normaliseerunud. Eurostauto tegevjuht Karlo Pilter n\u00e4eb, et nappus v\u00f5ib tekkida just seal, kus n\u00f5udlus suureneb - suurema t\u00e4ismassiga bensiini ja h\u00fcbriidmootoritega linnamaasturite hulgas. Esmaregistreerimisel s\u00e4\u00e4stetakse lihtsalt arvestatav summa. Elke tegevjuht Ando Rahu usub, et tekib teatud autode nappus. N\u00f5udlus v\u00f5ib suureneda k\u00f5ige suurema registreerimismaksuga autode puhul, n\u00e4iteks Toyota Land Cruiser ja sama margi Proace Verso. \u201eKa muud sarnased autod, mille registreerimismaks t\u00f5useb ebaproportsionaalselt palju.\u201c3. Hinnat\u00f5usKui suureneb n\u00f5udlus, siis oleks loogiline eeldada, et ka autode hinnad kerkivad. Juba enne automaksu kehtima hakkamist. ABC Motorsi esindaja Indrek Luberg \u00fctleb, et see puudutab Eestis peamiselt kasutatud autosid, sest uute puhul on enamasti Eestisse tooja v\u00f5i lausa tehas hinnad ette andnud. \u201eSenine elu on n\u00e4idanud, et turul tekkiva defitsiidi korral l\u00f5petatakse lihtsalt \u00e4ra hinnasoodustuste pakkumine.\u201c Ka Topauto m\u00fc\u00fcgijuht Eskor ei n\u00e4e, et v\u00e4ikese Eesti turu t\u00f5ttu hakkaks \u00fckski tootja tehasehindu t\u00f5stma. Amserv Autos Toyotasid m\u00fc\u00fcv Margus N\u00f5mmik usub aga, et hinnat\u00f5us on pigem vaikne, nagu see on olnud eelmistel aastatel.Eesti tarbija langetab ostuotsuse viimasel hetkel. Autom\u00fc\u00fcjad arvestavad, et suurem koormus langeb j\u00e4rgmise aasta teisele poolele. City Motorsi juht J\u00fcri-Bruno Asari arvab, et j\u00e4rgmisel aastal on oodata edasim\u00fc\u00fcjate kampaaniaid, et kiirendada \u201esoodsa maksueelse\u201c ostuotsuse tegemist. \u201eMajanduslikku aspekti silmas pidades ei saa arvata, et tuleb hinnat\u00f5us. Konkurents autom\u00fc\u00fcgis on ka 2024.4. Mis toimub uute ja kasutatud autode turul?ABC Motorsi esindaja Indrek Luberg n\u00e4eb, et kui vaadata juba 2025. aastasse, siis saab see uute autode m\u00fc\u00fcgis olema v\u00e4ga raske. Kuna Eestis juba registreeritud s\u00f5idukitele registreerimismaks enam ei rakendu, siis soodustab see kindlasti kasutatud autode m\u00fc\u00fcki. See m\u00f5ju tema s\u00f5nul ajas kahaneb.K\u00fcll aga \u00fctleb Luberg, et osa veel m\u00fc\u00fcgis olevate mudelite lattu ostmise risk v\u00f5ib liiga suureks kujuneda ja v\u00f5imalik, et neil tuleb hakata teatud mudeleid klientidele tarnima ainult tellimuse alusel.Toyotade m\u00fc\u00fcja Margus N\u00f5mmik n\u00e4eb aga, et kohalikul turul olevad kasutatud autod muutuvad atraktiivsemaks. Juba registris olevatel autodel on turul selge eelis v\u00f5i on nende eest v\u00f5imalik natuke k\u00f5rgemat hinda k\u00fcsida. \u201eSamas kui 2024. aastal vahetatakse palju autosid uute vastu, v\u00f5ib tekkida turul ka \u00fclepakkumine.\u201cHondasid m\u00fc\u00fcva Catweesi juhatuse liikme Andres Antsovi s\u00f5nul v\u00f5ib 2024. aastal alata suuremat sorti kasutatud autode import Eestisse. Temaga n\u00f5ustub ka Autospiriti juhatuse esimees Marko Viirand. Tema peab k\u00fcll silmas hilisemat aega, kui maks juba kehtib. \u201eV\u00f5itjaks v\u00f5ib olla vanemate autode impordi\u00e4ri ehk enam kui viie aasta vanuste autode import v\u00f5ib suureneda, kuna 4.neil on automaks v\u00e4iksem. Keskkonna osas halb trend.\u201cEurostauto tegevjuht Karlo Pilter arvab, et 2024. aastal kasvab just premium-klassi autode import, mille registreerimistasu on suurem. Seal on t\u00e4ismassi ja CO2 n\u00e4itajad\u00a0suuremad.Elke tegevjuht Ando Rahu \u00fctleb otse, et Eestist ostetud kontrollitud ajalooga auto muutub turul likviidsemaks.M\u00f5nda aega l\u00f6\u00f6vad kasutatud autode turu kreeni need autod, mille pealt maksu makstud ei ole.Sel ajal ehk 2025. aasta algusest kuni teadmati ajani on raske neil autom\u00fc\u00fcjatel, kes tegelevad ainult Euroopast kasutatud autode ostmise ja siin m\u00fc\u00fcmisega. \u00dchel hetkel saavad \u201eregistreerimismaksuvabad\u201c autod otsa ja turule naaseb tasakaal.5. Elektri- ja h\u00fcbriidautode v\u00f5iduk\u00e4ik?Automaksu eeln\u00f5u j\u00e4rgi v\u00f5iks justkui eeldada, et inimesi n\u00fcgitakse ostma h\u00fcbriid- ja t\u00e4iselektrilisi s\u00f5idukeid. Autom\u00fc\u00fcjad ei n\u00e4e seda aga \u00fcheselt. Indrek Luberg ABC Motorsist on selle seltskonna esindaja, kes \u00fctleb, et eeln\u00f5u on siin hambutu. Elektri- ja vesiniks\u00f5idukid v\u00f5iksid maksu alt \u00fcldse v\u00e4lja j\u00e4\u00e4da. Samuti ei aita nende m\u00fc\u00fcgile kaasa massikomponent. Sellega maksustatakse rohkem neid elektriautosid, millel on suurem s\u00f5iduulatus ehk mahukam ja raskem aku. \u201eOtsustati lihtsalt j\u00f5ukamatelt autoomanikelt rohkem maksu koguda s\u00f5ltumata sellest, kas nad keskkonda s\u00e4\u00e4stavad v\u00f5i mitte,\u201c k\u00f5lab Lubergi kriitika.Topauto m\u00fc\u00fcgijuht Eskor teeb lausa arvutuse. Nende m\u00fc\u00fcdav h\u00fcbriidmootoriga Hyundai Tucson kaalub 2245 kilo ja selle CO2 heide on 144 g\/km. Selle auto registreerimismaks on 2945 eurot. Bensiinimootoriga esiveoline Tucson kaalub 2100 kilo ja tema CO2 heide on 147 g\/km. Registreerimismaks on sel 2485 eurot. Eskori s\u00f5nul v\u00f5ib see ligi 500-eurone vahe mitme kliendi jaoks olla p\u00f5him\u00f5tteline, miks eelistada fossiilk\u00fctusega liikuvat autot.Teisalt on elektriautode probleem praegu nii nende hind kui ka taristu puudumine. Paljud inimesed ei ole lihtsalt elektriautodega veel harjunud. P\u00f5llumeestele on neist v\u00e4he tolku, sest maastikuv\u00f5ime on neil kehv. Samuti on l\u00f5hkise k\u00fcna ees need, kel vaja vedada suuremaid haagiseid. Elektriautode probleemistik saab veel lisa: nimelt elab inimesi ka kortermajades ja suurlinnadest v\u00e4ljas. \u201eKeeruline on see ka t\u00f6\u00f6andjatele, sest elektriauto kodus laadimine on praegu t\u00f6\u00f6taja kulu,\u201c \u00fctleb Amservi esindaja Margus N\u00f5mmik. T\u00f6\u00f6 iseloom ei pruugi olla selline, mis v\u00f5imaldab laadimise ajaga arvestada. \u201eNatuke l\u00e4heb veel aega, kui inimesed saavad suurel m\u00e4\u00e4ral elektriautodele \u00fcle minna. Autod on veel kallimad. Praegune toetusmeede ei ole piisav.\u201c City Motorsi juht J\u00fcri-Bruno Asari arvab siiski, et v\u00e4ikse t\u00e4ismassiga t\u00e4iselektriline s\u00f5iduauto muutub p\u00e4ris apetiitseks. Kui registreerimistasu on 300 eurot ja aastamaks 50 eurot. V\u00f5imalik on juba osta autosid, mille s\u00f5iduulatus on \u00fche laadimisega \u00fcle 500 kilomeetri. Juba on t\u00f6\u00f6andjaid, kes loovad laadimisv\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6tajate kodude juurde. Eurostauto tegevjuht Karlo Pilter nimetab veel Hiina elektriautosid, mille \u201epealetung\u201c Euroopasse hakkab siinset turgu kindlasti suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutama. United Motorsi m\u00fc\u00fcgi- ja turundusjuht Leino Luik palub pistikh\u00fcbriidide puhul arvestada, et see on keskkonnas\u00e4\u00e4stlikum siis, kui sellega s\u00f5ites kasutatakse ka elektrimootorit.6. CO2 eesm\u00e4rk selgelt tagaplaanil\u00dcks suuremaid kriitikanooli l\u00e4heb autom\u00fc\u00fcjatel selle pihta, et automaksust r\u00e4\u00e4gitakse kui keskkonnakaitse meetmest. Amserv Auto esindaja Margus N\u00f5mmik \u00fctleb otse, et praegune eeln\u00f5u ei vii meid kuidagi l\u00e4hemale eesm\u00e4rgile v\u00e4hendada CO2 heidet ja uuendada niigi Euroopa vanimat autoparki. Inimestele, kes saavad praegu lubada endale vaid kasutatud autot, muutub uue auto soetamine veelgi kaugemaks unistuseks.K\u00fcll aga on neid, kes \u00fctlevad, et saastavaid kasutatud autosid ei tooda enam varasemas mahus Eestisse. See on keskkonnale t\u00f5esti hea. Ka Autospiriti esindaja Marko Viirand usub, et autopark hakkab meil j\u00e4rjest vananema ja see muudab keskkonna olukorra halvemaks. \u201eSoovitud tulemust, et inimesed hakkaksid eelistama s\u00e4\u00e4stlikemaid autosid, kindlasti ei saavutata.\u201cMariine Auto juhataja Toomas Saarelaid r\u00f5hutab, et Eestisse hakatakse tooma v\u00e4ga vanasid autosid ja hoidma siin elus registris juba olevaid vanu s\u00f5idukeid.7. Linnapildis v\u00e4hem suuri maastureidAutomaks tabab valusalt neid, kellele on siiani meeldinud igal pool s\u00f5ita suuremate maasturitega. T\u00e4navatel-teedel ruumi on. Topauto m\u00fc\u00fcgijuht Janek Eskor toobki esile, et praegu istuvad maasturite roolis ka need, kel seda tegelikult vaja ei ole. \u201eNeed, kel on vaja suurt mootorit, nelikvedu ja k\u00f5rget kliirensit, ostavad maastureid v\u00f5i suuri kastiautosid ka edaspidi. K\u00fcll aga istub teistesse s\u00f5idukisegmentidesse see ostjaskond, kel tegelikkuses nii suurt autot vaja ei ole.\u201c Veho tegevjuht Keijo Kaasik n\u00e4eb suuremat autoturu \u00fcmberjaotumist suurema m\u00fc\u00fcgimahuga markide ja ka mudelite seas. \u201eRahva poolt armastatud linnamaastur saab praeguses eeln\u00f5us selgelt pihta. Premium-klassi s\u00f5iduki omanikel on br\u00e4ndilojaalsus v\u00e4ga tugev. Lisaks on sellised s\u00f5idukid ka tehnoloogiliselt viimane s\u00f5na. Siin on seega keskkonnateadlikud valikud v\u00f5imalikud,\u201c ei n\u00e4e Kaasik probleemi.Amserv Auto esindaja Margus N\u00f5mmik toob sisse viimaste aastate statistika alates 2016. aastast. See n\u00e4itab, et inimesed ostavad peresse pigem varasema mitme auto asemel \u00fche suurema auto. See \u00fcks suurem auto on nii \u00f6konoomne ja looduss\u00e4\u00e4stlik kui v\u00f5imalik, aga samal ajal universaalne - tagades selle, et pere saaks ka oma hobisid harrastada. \u201eSellest tuleneb ka linnamaasturi v\u00f5iduk\u00e4ik alates 2018. aastast ning seda mitte edevusest, vaid praktilisuse ja turvalisuse t\u00f5ttu.\u201c Info-Auto juht Kaupo Katkosilt lisab, et Eesti uuem autopark on suuresti selline meie vajaduste t\u00f5ttu, mis on seotud kliima, hajaasustuse ja teede seisukorraga. \u201eUued kesk- ja premium-klassi linnamaasturid ei ole mitte kuidagi t\u00e4nase \u00fcldise elatustaseme juures luksuskaup ega ka rohkem saastavamad, kui aastases l\u00f5ikes arvuliselt samas suurusj\u00e4rgus Eestisse toodavad kaheksaaastased ja vanemad autod.\u201c8. Turul m\u00f6llavad suurte autoparkide omanikudAutomaks tabaks 2025. aastast valusalt ka s\u00f5idukite renditeenuse pakkujaid ja neid, kel autopark t\u00f6\u00f6 iseloomu t\u00f5ttu suur. Ei ole v\u00e4listatud, et need ettev\u00f5tted hakkavad s\u00f5idukeid kokku ostma, sest kokkuhoid v\u00f5ib olla sadades tuhandetes eurodes.Amserv Auto esindaja Margus N\u00f5mmik usub, et k\u00f5ik mis v\u00f5imalik ostetakse t\u00f5esti j\u00e4rgmisel aastal \u00e4ra. Teisalt kasutavad teenusepakkujad k\u00fcllalt uusi autosid ja vahetavad autoparke tihemini. Nad ei saa osta ette mitme aasta varu. \u201eKuna nende puhul on tegu teenusega, siis v\u00e4ljendub see l\u00f5pptarbijate hinnas - nemad maksavad selle kinni,\u201c arvab ta. Reval Auto esindaja Tomas Tibbing n\u00e4eb varianti, et automaks paneb inimesi rohkem kasutama rendiautosid ja see omakorda suurendab teenusepakkujate vajadust osta autosid juurde. Ulatuslik eraautodest loobumine ei toimu 8.aga j\u00e4rgmisel aastal. Juriidiliste isikute maksude optimeerimine on Tibbingu s\u00f5nul loomulik. Autospiriti juht Marko Viirand hoiatab, et kallimaks muutuv renditeenus v\u00f5ib t\u00e4hendada, et inimesed ei loobu nii kergelt isiklikust autost. Milliseid autosid rendileandjad ostma hakkavad? Eksperdid arvavad, et pigem elektriautosid, et maksta v\u00e4hem automaksu. Samas on elektriautode hinnad k\u00f5rgemad, tekib teenuse l\u00f5pphinnas nokk-kinni-saba-lahti-olukord.ABC Motorsi turundusjuht Luberg n\u00e4eb \u00fche variandina ka spekulatiivsete ostude kasvu. Need, kes valdkonnas tegutsevad ja kel on vaba raha, v\u00f5ivad autosid kokku osta ja arvele v\u00f5tta, et need hiljem vaheltkasuga maha m\u00fc\u00fca. Autorendi ja jagamisplatvormide puhul on ta veendunud, et kuna nende tulust moodustab osa ka rendiautode m\u00fc\u00fck, siis varuvad k\u00f5ik autosid.9. Suurima l\u00f6\u00f6gi saava suurpered ja maapiirkondade inimesedP\u00f5llumeeste ja maal elavate inimeste murest sai juba kirjutatud - seal ei ole praeguste elektriautodega alati lihtne hakkama saada. Sama kehtib suurperede kohta, kel autos vaja \u00fcle viie istekoha. Just viimast peab Elke juht Ando Rahu automaksu k\u00f5ige halvemaks aspektiks. Diiselmootoriga seitsme-kaheksakohaline v\u00e4ikebuss muutub maksustades v\u00e4ga kalliks. Toyota Proace Verso registreerimismaks on 7000-8000 eurot ja sellele lisandub 600-eurone aastamaks. \u201eSellist autot kasutavad tihti paljulapselised pered .\u201c Talle sekundeerib Topauto m\u00fc\u00fcgijuht Janek Eskor, kes loodab, et neile leitakse lahendus. Indrek Luberg \u00fctleb, et Eestis ja Euroopas on populaarsema kuni \u00fcheksakohalise v\u00e4ikebussi Renault Traficu registreerimismaks 8786 eurot. \u201eSee ei ole auto, mida keegi endale l\u00f5bus\u00f5iduks ostab - see on t\u00f6\u00f6vahend nii spordiklubidele, suurperedele kui k\u00f5igile teistele, kel vaja vedada \u00fcle viie inimese.\u201c10. T\u00e4navatel rohkem huvitavaid numbrim\u00e4rkePraegu on automaksu puhul lahtine \u00fcks oluline aspekt. Nimelt see, mis saab autodest, mida ei registreerita Eestis, kuid millega s\u00f5idetakse siinsetel teedel. Eurostauto tegevjuht Karlo Pilter \u00fctleb, et ilmselt hakkame t\u00e4isteenuse ja -rendiga tegelevate ettev\u00f5tete s\u00f5idukitel rohkem naaberriikide numbrim\u00e4rke n\u00e4gema. Ka Lexusi m\u00fc\u00fcv Gunnar Toomemets n\u00e4eb, et selliste teenuste tehingud v\u00f5ivad liikuda l\u00e4hiriikidesse. See s\u00f5ltub tema s\u00f5nul sellest, milliseid piiranguid riik v\u00f5\u00f5ra riigi numbrim\u00e4rgiga s\u00f5idukitele kehtestab. Indrek Luberg tuletab meel10.de, et juba praegu s\u00f5idavad Eestis kallimad Saksa autod T\u0161ehhi numbrim\u00e4rkidega ja sellist maksuoptimeerimist tuleb tema arvates kindlasti juurde.Rahandusministeeriumi esindaja s\u00f5nul tuleb liiklusseaduse j\u00e4rgi liikluses kasutatav mootors\u00f5iduk registreerida viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast s\u00f5iduki Eestis kasutusele v\u00f5tmist. Kui Eestis kasutatav s\u00f5iduk on mujal registreeritud, tegelevad sellega j\u00e4relevalveorganid. \u201eTeise riigi numbrim\u00e4rgiga s\u00f5idukite maksustamise anal\u00fc\u00fcs on alles plaanis ja k\u00e4esolevasse eeln\u00f5usse ei j\u00f5ua.\u201c.11. Riigisisene autode roteerumine ja hodomeetrim\u00e4ngudVeho tegevjuht Keijo Kaasik n\u00e4eb \u00fche tahuna halba arengut kasutatud autode turul. Eeln\u00f5us toodud viisil eraisiku ja ettev\u00f5tte eristamine ei toeta keskkonnaeesm\u00e4rke ja l\u00fckkab kasutatud autode sektori turbulentsi. \u201eVanemate autode sissetoomisel eraisikute poolt - sest nii on odavam - hakkab t\u00f5en\u00e4oliselt levima peidetud avariilisus, manipuleeritud hodomeetrin\u00e4idud jne. Samuti suureneb soov 2024. aasta l\u00f5puks Eestisse tuua just neid s\u00f5idukeid, mis maksu seisukohast saavad olema k\u00f5ige kallimad. \u00c4ri poolelt muutub ka ebaloogiliseks turul olevate ja sisse toodavate autode maksuerisus - isegi kui tahaks uuemat kasutatud autot tuua n\u00e4iteks Rootsist, siis maksustamine suunab riigisisese autode roteerimise peale.\u201c12. Maksuraha tuleb l\u00e4hiaastail v\u00e4hemVeho tegevjuht Keijo Kaasik vaatab juba 2025. aastasse ja arvab, et sel aastal t\u00f5en\u00e4oliselt mahud v\u00e4henevad. See omakorda t\u00e4hendab kukkumist autosektori maksulaekumises - nii automaksu kui ka k\u00e4ibemaksu puhul. \u201eK\u00f5ik see vajaks l\u00e4bipaistvat m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi ja arutelu.\u201c13. V\u00e4he r\u00e4\u00e4gitud kaubikute probleemCity Motorsi juht J\u00fcri-Bruno Asari nimetab Eesti autopargi \u00fche olulise osa, mis pole tema arvates saanud piisavalt kajastust ega tagasidestamise v\u00f5imalust. Selleks on N1 kaubikukategooria. Seal on leevenduseks praeguse maksumuudatuse v\u00f5rrandist eemaldatud vanuse element, k\u00fcll aga on registreerimistasu v\u00e4ga suur. Selliseid s\u00f5idukeid kasutatakse t\u00f6\u00f6 tegemiseks ja alternatiivina soodsamat s\u00f5idukit leida on raske. \u201eToon n\u00e4iteks pakiveo v\u00f5i ehitusega tegeleva ettev\u00f5tte. Kuni 3,5-tonnise t\u00e4ismassiga auto registreerimistasu v\u00f5ib alates 2025. aastast k\u00fc\u00fcndida 9000 euroni. See m\u00f5jutab auto hinda ja paneb ettev\u00f5tjad s\u00fcgavalt kaaluma, kas uue auto ost p\u00e4rast automaksu kehtestamist on otstarbekas v\u00f5i mitte. Selle hinnat\u00f5usu peab l\u00f5puks kinni maksma l\u00f5ppklient. Lahendus on s\u00f5ita edasi vana autoga, mille \u00fclalpidamiskulud pole samuti m\u00f5istlikud. Siit ka minu soe soovitus: tehke kaubikupargi uuendus \u00e4ra nii kiiresti kui v\u00f5imalik.\u201c14. Enim saab pihta hoopis keskklass\u201ePraeguse eeln\u00f5uga saaks k\u00f5ige valusamalt pihta keskklass,\u201c \u00fctleb Indrek Luberg ABC Motorsist. See t\u00e4hendab tavaline t\u00f6\u00f6inimene, kes s\u00f5idab tavalise autoga. Vaesem osa elanikkonnast, kellel on vanad autod, p\u00e4\u00e4sevad Eestis autot ostes registreerimismaksust ja maksavad marginaalset aastamaksu. \u201eRikastel on piisavalt vahendeid, et ka t\u00e4iendav maks \u00e4ra maksta,\u201c s\u00f5nab Luberg. Marko Viirand Autospiritist on temaga n\u00f5us.15. Algavad teeninduste ja keret\u00f6\u00f6 tegijate pidup\u00e4evadABC Motorsi turundusjuht Indrek Luberg \u00fctleb kokkuv\u00f5tteks, et mootors\u00f5idukimaks on halb m\u00f5te. Algsest 120 miljoni eurosest aastasest mahust on saanud 230 miljonit ja eesm\u00e4rk on riigile tulu teenida. Tema arvates ei peaks mootors\u00f5idukimaksu kehtestama elektris\u00f5idukitele ja \u00e4ra tuleks j\u00e4tta ka massikomponent. Viimane kajastub ka auto CO2 n\u00e4itajas, nii et seda pole vaja eraldi maksustada. \u201eTarbes\u00f5idukite puhul ongi massikomponent just sel p\u00f5hjusel \u00e4ra j\u00e4etud. Kui ministeerium v\u00e4idab, et raskemad autod l\u00f5huvad rohkem teekatet, siis v\u00f5iks alustada naastrehvide maksustamisest. Hea on see maks kindlasti ABC Motorsi teenindusele ja keret\u00f6\u00f6kojale, sest inimesed hakkavad autosid pikemalt k\u00e4igus hoidma ja need saavad t\u00f6\u00f6d juurde.\u201c16. Kas juba arvutuses viga sees?Kui Info-Auto juht Kaupo Katkosilt positiivset leiab, siis automaksu kehtestamisega kaasnevalt korrastub registreerimistasule Eestis kreenis olnud autoregistri- ja autom\u00fc\u00fcgistatistika. \u201eSel aastal sisaldab see umbes 10% ulatuses reeksporti ehk samal aastal v\u00e4rskelt registreeritud autode arvelt maha v\u00f5tmist. Loodetavasti on rahandusministeerium sellega maksude laekumise planeerimisel arvestanud, vastasel juhul on kohe algusest peale rehkenduses viga sees ning Eestis m\u00fc\u00fcdavaid autosid tuleb k\u00f5rgemalt maksustada.\u201cMinister: automaksu l\u00f5ppvariant ei ole veel selgeRahandusminister Mart V\u00f5rklaev on rahul, et \u00fchiskonnas on k\u00e4ima l\u00e4inud v\u00e4ga hea mootors\u00f5idukimaksu teemaline debatt, palju on kaasam\u00f5tlejaid ja neile on juba saadetud h\u00e4id t\u00e4helepanekuid.\u201eEeln\u00f5u on hetkel koosk\u00f5lastusringil ja konstruktiivne tagasiside on v\u00e4ga oodatud, selleks on aega 30. oktoobrini. Seej\u00e4rel arutame ettepanekud l\u00e4bi ja julgen k\u00fcll lubada, et m\u00f5ningaid muudatusi eeln\u00f5usse tuleb. Hetkel on veel pisut vara \u00f6elda, milliseks need t\u00e4pselt kujunevad. Ja ega sellega pole eeln\u00f5u veel n-\u00f6 purgis. Kui oleme selle valitsuses heaks kiitnud, l\u00e4heb see riigikokku. Seal on samuti oodata debatti ja uusi ettepanekuid.Mootors\u00f5idukimaks puudutab suurt osa Eesti inimesi ja seet\u00f5ttu on meie jaoks oluline ka v\u00f5imalikult lai kaasamine, et saada soovitud eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks parim v\u00f5imalik seadus,\u201c r\u00e4\u00e4gib minister.Tulevase autoostu kaks n\u00e4idetRenault', Dacia ja Nissani s\u00f5idukeid m\u00fc\u00fcva City Motors AS-i juhatuse liige J\u00fcri-Bruno Asari kirjeldab kahte v\u00f5imalust, milliste valikute ees v\u00f5ivad autoostjad tulevikus seista. Loomulikult on variante v\u00e4ga palju, sest Eestis m\u00fc\u00fcakse sadades variatsioonides marke ja mudeleid. Kas allpool toodud n\u00e4ited kohutavad v\u00f5i rahustavad?N\u00e4ide 1: Eeldame, et perel on plaan osta uus linnamaastur Nissan Qashqai, millel on kergh\u00fcbriidajamiga mootor (MHEV). Uus auto maksab koos k\u00e4ibemaksuga 30 000 eurot. Eeldusel, et see auto soetatakse liisingusse tavap\u00e4rastel tingimustel (10% sissemakse, liisinguperiood viis aastat, intress 5%, j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus 35%) enne automaksu rakendumist, kujuneb kuumakseks 342 eurot.N\u00fc\u00fcd teeme sama arvutusk\u00e4igu sama auto puhul, aga eeldusel, et auto ostetakse sellist automaksu registreerimistasu arvestades, milles praegu on kokku lepitud. Auto hind muutub 1925 euro v\u00f5rra kallimaks, sest lisandub registreerimistasu. Uueks kuumakseks kujuneb n\u00fc\u00fcd 363 eurot. Siit j\u00e4reldus: registreerimistasu lisandumine muudab vara kuus 21 euro v\u00f5rra kallimaks. Kuusumma ei ole iseenesest suur, kuid selle hinnangu annab ostja ise. Arvestama peame ka aastamaksuga, mis sellise auto puhul on 128 eurot. See summa on v\u00f5rreldav aastase liikluskindlustusmaksega.N\u00e4ide 2: Eeldame, et pere on teinud otsuse soetada t\u00e4iselektriline s\u00f5iduauto Renault Megane E-Tech. Uus auto maksab koos k\u00e4ibemaksuga 42 000 eurot. Eeldusel, et see auto soetatakse liisingusse tavap\u00e4rastel tingimustel (10% sissemakse, liisinguperiood viis aastat, intress 5%, j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus 35%) enne automaksu rakendumist, kujuneb kuumakseks 478 eurot.N\u00fc\u00fcd teeme sama arvutusk\u00e4igu sama auto puhul, aga eeldusel, et auto ostetakse sellist automaksu registreerimistasu arvestades, milles praegu on kokku lepitud. Auto hind muutub 300 euro v\u00f5rra kallimaks, sest lisandub registreerimistasu. Uueks kuumakseks kujuneb n\u00fc\u00fcd 482 eurot. Siit j\u00e4reldus: registreerimistasu lisandumine muudab vara kuus 4 euro v\u00f5rra kallimaks. T\u00f5en\u00e4oliselt see summa ei ole enam \u00fcldsegi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Arvestama peame ka aastamaksuga, mis sellise auto puhul on 50 eurot. See summa on v\u00f5rreldav \u00fche korraliku sise- ja v\u00e4lispesuga.Kes mida m\u00fc\u00fcb?Artiklis v\u00f5tavad s\u00f5na paljud autom\u00fc\u00fcjad. Milliseid automarke nad m\u00fc\u00fcvad?\u2022 Eurostauto: Mazda, Nissan \u2022 Reval Auto: Audi \u2022 Mariine Auto: Peugeot, Subaru \u2022 Elke: Toyota \u2022 Lexus Tallinn: Lexus \u2022 City Motors: Renault, \u2022 Topauto: Hyundai, Seat, Cupra, Dacia, Nissan Mitsubishi, Suzuki, Citr\u00f6en, \u2022 Catwees: Honda, Opel Isuzu, KGM \u2022 United Motors: Jeep, \u2022 Veho: Mercedes-Benz Alfa Romeo \u2022 ABC Motors: Renault, Dacia \u2022 Autospirit: Opel, Peugeot \u2022 Amserv Auto: Toyota \u2022 Info-Auto: Ford, Volvo\"Eestisse hakatakse tooma v\u00e4ga autosid ja hoidma siin elus registris olevaid vanu s\u00f5idukeid.\"\"Autoostu otsuseid l\u00fckatakse \u00fcldise elukalliduse t\u00f5ttu edasi. Ka liisinguintressid on kasvanud.\"FOTOD: JOHANNA ORAS, ABC MOTORSTanel Saarmann"}
{"text":"Zelensk\u00f5i t\u00e4nas Bidenit USA elut\u00e4htsa toetuse eest Ukrainale (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 19. oktoober, AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i t\u00e4nas neljap\u00e4eval president Joe Bidenit USA elut\u00e4htsa toetuse eest riigile, kui tervitas kaugmaarakettide ATACMS tarnimist.\n\"Ukraina on t\u00e4nulik USA elut\u00e4htsa ja p\u00fcsiva toetuse eest meie v\u00f5itluses vabaduse eest ja Venemaa agressiooni vastu,\" postitas Zelensk\u00f5i p\u00e4rast telefonik\u00f5net Bideniga sotsiaalmeediasse.\n\"Kaugmaarakettide ATACMS tarnimine julgustab ukrainlasi v\u00e4ga ja meie s\u00f5jav\u00e4elased kasutavad neid lahinguv\u00e4ljal h\u00e4sti,\" j\u00e4tkas Ukraina riigipea.\nUkraina teatas teisip\u00e4eval, et kasutas esimest korda edukalt Washingtoni tarnitud kuni 165 kilomeetrise laskekaugusega rakette.\nZelensk\u00f5i teavitas Bidenit ka Ukraina parlamendis korruptsioonivastase seaduse vastuv\u00f5tmisest, mis tema s\u00f5nul edendab reforme teel Ukraina Euroopa Liiduga liitumisk\u00f5neluste alustamiseks.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i t\u00e4nas Bidenit USA elut\u00e4htsa toetuse eest Ukrainale (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 19. oktoober, AFP-BNS \u2013 Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i t\u00e4nas neljap\u00e4eval president Joe Bidenit USA elut\u00e4htsa toetuse eest riigile, kui tervitas kaugmaarakettide ATACMS tarnimist.\n\"Ukraina on t\u00e4nulik USA elut\u00e4htsa ja p\u00fcsiva toetuse eest meie v\u00f5itluses vabaduse eest ja Venemaa agressiooni vastu,\" postitas Zelensk\u00f5i p\u00e4rast telefonik\u00f5net Bideniga sotsiaalmeediasse.\n\"Kaugmaarakettide ATACMS tarnimine julgustab ukrainlasi v\u00e4ga ja meie s\u00f5jav\u00e4elased kasutavad neid lahinguv\u00e4ljal h\u00e4sti,\" j\u00e4tkas Ukraina riigipea.\nUkraina teatas teisip\u00e4eval, et kasutas esimest korda edukalt Washingtoni tarnitud kuni 165 kilomeetrise laskekaugusega rakette.\nZelensk\u00f5i teavitas Bidenit ka Ukraina parlamendis korruptsioonivastase seaduse vastuv\u00f5tmisest, mis tema s\u00f5nul edendab reforme teel Ukraina Euroopa Liiduga liitumisk\u00f5neluste alustamiseks.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Autom\u00fc\u00fcjad r\u00e4\u00e4givad suu puhtaks. Praegusel kujul automaks muudaks turgu m\u00e4rgatavaltAutomaks v\u00f5ib turul tuua kaasa v\u00e4ga \u00e4geda 2024. aasta. Huvitav saab olema see, kuidas valitsus lahendab teise riiki registreeritud autode probleemi. Kas 2025. aastal algab uute autode turul j\u00e4\u00e4aeg?\n\u201eV\u00f5ib tekkida skeemitajaid ja 2024. aasta l\u00f5pus registreeritakse maanteeametis rohkem s\u00f5idukeid kui tavaliselt,\u201c \u00fctleb Eurostauto tegevjuht Karlo Pilter. \u201eK\u00f5ik autom\u00fc\u00fcjad proovivad kindlasti j\u00e4rgmisel aastal teha h\u00e4id m\u00fc\u00fcke,\u201c lisab Mariine Auto juhataja Toomas Saarelaid. Lexus Tallinna juhatuse esimees Gunnar Toomemets on kindel, et 2025. aastal saabub turule k\u00fclm periood, mille kestust on keeruline ette ennustada.\nKui k\u00fcsida Eesti suurematelt autom\u00fc\u00fcjatelt, kas nende e-postkastid on umbes ja telefonid punased, siis \u00fcldine vastus on, et veel mitte. Teistest erineb Lexuste m\u00fc\u00fcja vastus. Toomemetsa s\u00f5nul on p\u00e4rast esmast infot ja kalkulaatorite tekkimist huvi h\u00fcppeliselt kasvanud.\n\u201eViimaste p\u00e4evade k\u00fclastuste arv on umbes kolm korda k\u00f5rgem v\u00f5rreldes tavap\u00e4rasega. Oluline on aga oodata \u00e4ra, millistel alustel l\u00f5plik maks tuleb.\u201c\nPaanikaks pole p\u00f5hjust\nLexuste m\u00fc\u00fcja jutt peegeldab \u00fcldist turu m\u00f5tteviisi \u2013 midagi ei ole veel kindlat. Automaksu puhul v\u00f5ib palju veel muutuda. Paanikaks ei ole p\u00f5hjust. \u201eEnne seda on k\u00f5ik ikkagi ennustamine,\u201c j\u00e4tkab Toomemets. Kuid ennustada soovisid pea k\u00f5ik kaupmehed, kellele \u00c4rileht s\u00f5na andis.\nOsa autom\u00fc\u00fcjaid imestab, et automaks on varjutanud peagi reaalsuseks saava k\u00e4ibemaksut\u00f5usu, mis hakkab samuti autode hindades kajastuma.\n\u201eKa selle maksumuudatusega on sellel aastal tegutsedes v\u00f5imalik raha kokku hoida. Soetades n\u00e4iteks 40 000-eurose auto, s\u00e4\u00e4state 800 eurot,\u201c tuletab Karlo Pilter meelde.\nAutoostu otsuseid l\u00fckatakse \u00fcldise elukalliduse t\u00f5ttu edasi. Ka liisinguintressid on kasvanud.\nTopautos n\u00e4hakse aga praegu klientide ettevaatlikkust ja seda, et autoostu otsuseid l\u00fckatakse \u00fcldise elukalliduse t\u00f5ttu edasi. Ka liisinguintressid on kasvanud. \u201eT\u00f5en\u00e4oliselt aktiviseerub turg kevadel,\u201c arvab sealne m\u00fc\u00fcgijuht Janek Eskor.\nVehos tuntakse aga j\u00f5ulist huvi kasvu nagu Lexuse salongis. Eriti eraklientide poolel. See t\u00e4hendab uusi Mercedeseid ja kasutatud autosid. \u201eOn tunda, et k\u00f5ik, kellel on olnud paariaastases perspektiivis autovahetuse vajadus, tajuvad, et see otsus tuleb teha n\u00fc\u00fcd kiiremini. L\u00e4hemate aastate jooksul,\u201c n\u00e4eb Veho tegevjuht Keijo Kaasik.\nKuid mida t\u00e4psemalt v\u00f5iks automaks praegusel kujul kaasa tuua? Mida turul muudab? Kirjeldame 15 tahku, millest m\u00fc\u00fcjad r\u00e4\u00e4kisid.\nTuru elavnemine 2024. aastal\nLexuse esindaja Gunnar Toomemets on veendunud, et j\u00e4rgmisel aastal kasvab autode m\u00fc\u00fck ja see on m\u00f5jutatud mitmest aspektist. Esiteks seet\u00f5ttu, et tarneraskused on \u00fcletatud ja s\u00f5iduk on v\u00f5imalik kiiremini k\u00e4tte saada. Lexuste m\u00fc\u00fck on Euroopas sel aastal kasvanud 69%.\nTeine m\u00f5jur on v\u00f5imalik majanduskasv, mis prognooside kohaselt v\u00f5iks olla ligi 2%. See peaks toetama tarbijakindluse taastumist. Praegu edasi l\u00fckatud ostud tehakse \u00e4ra. Automaks on aga kolmas m\u00f5jutaja.\n\u201eLoogiline on eeldada, et k\u00f5ik, kel l\u00e4hiaastatel on plaan autot vahetada, teevad tehingu \u00e4ra enne maksu rakendumist,\u201c \u00fctleb ka ABC Motorsi turundusjuht Indrek Luberg.\nToyotade m\u00fc\u00fcjana tuntud Amserv Auto esindaja Margus N\u00f5mmik n\u00e4eb aga, et elavneb kallimate ja suuremate autode ost.\nV\u00f5imalik autode nappus\nSiin j\u00e4\u00e4vad autom\u00fc\u00fcjad eriarvamustele. Kes \u00fctleb, et kindlasti tekib teatud mudelitest puudus, kes viitab sellele, et tarnekriis on l\u00e4bi ja autom\u00fc\u00fcjate laovarud piisavad.\n\u201eSamas muudab maksuhirm inimesed ka paindlikumaks ja m\u00f5nigi, kel on praegu kindel mudelieelistus olemas, vahetab v\u00f5ib-olla just sellep\u00e4rast marki, et soovitud mudelit pole piisavalt kiirelt saada,\u201c \u00fctleb ABC Motorsi turundusjuht.\nReval Auto juhatuse liige ja m\u00fc\u00fcgijuht Tomas Tibbing toob aga esile, et tootmine on normaliseerunud. Eurostauto tegevjuht Karlo Pilter n\u00e4eb, et nappus v\u00f5ib tekkida just seal, kus n\u00f5udlus suureneb \u2013 suurema t\u00e4ismassiga bensiini ja h\u00fcbriidmootoritega linnamaasturite hulgas. Esmaregistreerimisel s\u00e4\u00e4stetakse lihtsalt v\u00e4gagi arvestatav summa.\nElke tegevjuht Ando Rahu usub, et tekib teatud autode nappus. N\u00f5udlus v\u00f5ib suureneda k\u00f5ige suurema registreerimismaksuga autode puhul, n\u00e4iteks Toyota Land Cruiser ja sama margi Proace Verso. \u201eKa muud sarnased autod, mille registreerimismaks t\u00f5useb ebaproportsionaalselt palju.\u201c\nHinnat\u00f5us\nKui suureneb n\u00f5udlus, siis oleks loogiline eeldada, et ka autode hinnad kerkivad. Juba enne automaksu kehtima hakkamist. ABC Motorsi esindaja Indrek Luberg \u00fctleb, et see puudutab Eestis peamiselt kasutatud autosid, sest uute puhul on enamasti Eestisse tooja v\u00f5i lausa tehas hinnad ette andnud. \u201eSenine elu on n\u00e4idanud, et turul tekkiva defitsiidi korral l\u00f5petatakse lihtsalt \u00e4ra hinnasoodustuste pakkumine.\u201c Ka Topauto m\u00fc\u00fcgijuht Eskor ei n\u00e4e, et v\u00e4ikese Eesti turu t\u00f5ttu hakkaks \u00fckski tootja tehasehindu t\u00f5stma.\nAmserv Autos Toyotasid m\u00fc\u00fcv Margus N\u00f5mmik usub aga, et hinnat\u00f5us on pigem vaikne, nagu see on olnud eelmistel aastatel.\nEesti tarbija on selline, kes langetab ostuotsuse viimasel hetkel. Niisiis arvestavad autom\u00fc\u00fcjad, et suurem koormus langeb j\u00e4rgmise aasta teisele poolele. City Motorsi juht J\u00fcri-Bruno Asari arvab, et j\u00e4rgmisel aastal on oodata edasim\u00fc\u00fcjate kampaaniaid, et kiirendada \u201esoodsa maksueelse\u201c ostuotsuse tegemist. \u201eMajanduslikku aspekti silmas pidades ei saa arvata, et tuleb hinnat\u00f5us. Konkurents autom\u00fc\u00fcgis on ka j\u00e4rgmisel aastal sama aktiivne nagu praegu ja see hoiab kindlasti pakkumise kliendi vaates atraktiivsena.\u201c\nMis toimub uute ja kasutatud autode turul?\nABC Motorsi esindaja Indrek Luberg n\u00e4eb, et kui vaadata juba 2025. aastasse, siis saab see uute autode m\u00fc\u00fcgis olema v\u00e4ga raske. Kuna Eestis juba registreeritud s\u00f5idukitele registreerimismaks enam ei rakendu, siis soodustab see kindlasti kasutatud autode m\u00fc\u00fcki. See m\u00f5ju tema s\u00f5nul ajas kahaneb.\nK\u00fcll aga \u00fctleb Luberg, et osa veel m\u00fc\u00fcgis olevate mudelite lattu ostmise risk v\u00f5ib liiga suureks kujuneda ja v\u00f5imalik, et neil tuleb hakata teatud mudeleid klientidele tarnima ainult tellimuse alusel.\nToyotade m\u00fc\u00fcja Margus N\u00f5mmik n\u00e4eb aga, et kohalikul turul olevad kasutatud autod muutuvad atraktiivsemaks. Juba registris olevatel autodel on turul selge eelis v\u00f5i on nende eest v\u00f5imalik natuke k\u00f5rgemat hinda k\u00fcsida. \u201eSamas kui 2024. aastal vahetatakse palju autosid uute vastu, v\u00f5ib tekkida turul ka \u00fclepakkumine.\u201c\nHondasid m\u00fc\u00fcva Catweesi juhatuse liikme Andres Antsovi s\u00f5nul v\u00f5ib 2024. aastal alata suuremat sorti kasutatud autode import Eestisse. Temaga n\u00f5ustub ka Autospiriti juhatuse esimees Marko Viirand. Tema peab k\u00fcll silmas hilisemat aega, kui maks juba kehtib. \u201eV\u00f5itjaks v\u00f5ib olla vanemate autode impordi\u00e4ri ehk enam kui viie aasta vanuste autode import v\u00f5ib suureneda, kuna neil on automaks v\u00e4iksem. Keskkonna osas halb trend.\u201c\nEurostauto tegevjuht Karlo Pilter arvab, et 2024. aastal kasvab just premium-klassi autode import, mille registreerimistasu on suurem. Seal on t\u00e4ismassi ja CO2 n\u00e4itajad suuremad.\nElke tegevjuht Ando Rahu \u00fctleb otse, et Eestist ostetud kontrollitud ajalooga auto muutub turul likviidsemaks.\nM\u00f5nda aega l\u00f6\u00f6vad kasutatud autode turu kreeni need autod, mille pealt maksu makstud ei ole. Sel ajal ehk 2025. aasta algusest kuni teadmati ajani on raske neil autom\u00fc\u00fcjatel, kes tegelevad ainult Euroopast kasutatud autode ostmise ja siin m\u00fc\u00fcmisega. \u00dchel hetkel saavad \u201eregistreerimismaksuvabad\u201c autod otsa ja turule naaseb tasakaal.\nElektri- ja h\u00fcbriidautode v\u00f5iduk\u00e4ik?\nAutomaksu eeln\u00f5u j\u00e4rgi v\u00f5iks justkui eeldada, et inimesi n\u00fcgitakse ostma h\u00fcbriid- ja t\u00e4iselektrilisi s\u00f5idukeid. Autom\u00fc\u00fcjad ei n\u00e4e seda aga \u00fcheselt. Indrek Luberg ABC Motorsist on selle seltskonna esindaja, kes \u00fctleb, et eeln\u00f5u on siin hambutu. Elektri- ja vesiniks\u00f5idukid v\u00f5iksid maksu alt \u00fcldse v\u00e4lja j\u00e4\u00e4da. Samuti ei aita nende m\u00fc\u00fcgile kaasa massikomponent. Sellega maksustatakse rohkem neid elektriautosid, millel on suurem s\u00f5iduulatus ehk mahukam ja raskem aku. \u201eOtsustati lihtsalt j\u00f5ukamatelt autoomanikelt rohkem maksu koguda s\u00f5ltumata sellest, kas nad keskkonda s\u00e4\u00e4stavad v\u00f5i mitte,\u201c k\u00f5lab Lubergi kriitika.\nTopauto m\u00fc\u00fcgijuht Eskor teeb lausa arvutuse. Nende m\u00fc\u00fcdav h\u00fcbriidmootoriga Hyundai Tucson kaalub 2245 kilo ja selle CO2 heide on 144 g\/km. Selle auto registreerimismaks on 2945 eurot. Bensiinimootoriga esiveoline Tucson kaalub 2100 kilo ja tema CO2 heide on 147 g\/km. Registreerimismaks on sel 2485 eurot. Eskori s\u00f5nul v\u00f5ib see ligi 500-eurone vahe mitme kliendi jaoks olla p\u00f5him\u00f5tteline, miks eelistada fossiilk\u00fctusega liikuvat autot.\nTeisalt on elektriautode probleem praegu nii nende hind kui ka taristu puudumine. Paljud inimesed ei ole lihtsalt elektriautodega veel harjunud. P\u00f5llumeestele on neist v\u00e4he tolku, sest maastikuv\u00f5ime on neil kehv. Samuti on l\u00f5hkise k\u00fcna ees need, kel vaja vedada suuremaid haagiseid. Elektriautode probleemistik saab veel lisa: nimelt elab inimesi ka kortermajades ja suurlinnadest v\u00e4ljas.\n\u201eKeeruline on see ka t\u00f6\u00f6andjatele, sest elektriauto kodus laadimine on praegu t\u00f6\u00f6taja kulu,\u201c \u00fctleb Amservi esindaja Margus N\u00f5mmik. T\u00f6\u00f6 iseloom ei pruugi olla ka selline, mis v\u00f5imaldab laadimise ajaga arvestada. \u201eNatuke l\u00e4heb veel aega, kui inimesed saavad suurel m\u00e4\u00e4ral elektriautodele \u00fcle minna. Autod on veel kallimad. Praegune toetusmeede ei ole piisav.\u201c\nCity Motorsi juht J\u00fcri-Bruno Asari arvab siiski, et v\u00e4ikse t\u00e4ismassiga t\u00e4iselektriline s\u00f5iduauto muutub p\u00e4ris apetiitseks. Kui registreerimistasu on 300 eurot ja aastamaks 50 eurot. V\u00f5imalik on juba osta autosid, mille s\u00f5iduulatus on \u00fche laadimisega \u00fcle 500 kilomeetri. Asari teab, et on juba neid t\u00f6\u00f6andjaid, kes loovad laadimisv\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6tajate kodude juurde.\nEurostauto tegevjuht Karlo Pilter nimetab veel Hiina elektriautosid, mille \u201epealetung\u201c Euroopasse hakkab siinset turgu kindlasti suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutama.\nUnited Motorsi m\u00fc\u00fcgi- ja turundusjuht Leino Luik palub pistikh\u00fcbriidide puhul siiski arvestada, et see on keskkonnas\u00e4\u00e4stlikum \u00fcksnes siis, kui sellega s\u00f5ites kasutatakse ka reaalselt elektrimootorit. \u201eTegelik keskkonnateadlikkus on iga juhi enda otsustada.\u201c\nCO2 eesm\u00e4rk selgelt tagaplaanil\n\u00dcks suuremaid kriitikanooli l\u00e4heb autom\u00fc\u00fcjatel selle pihta, et automaksust r\u00e4\u00e4gitakse kui keskkonnakaitse meetmest. Amserv Auto esindaja Margus N\u00f5mmik \u00fctleb otse, et praegune eeln\u00f5u ei vii meid kuidagi l\u00e4hemale eesm\u00e4rgile v\u00e4hendada CO2 heidet ja uuendada niigi Euroopa vanimat autoparki. Inimestele, kes saavad praegu lubada endale vaid kasutatud autot, muutub uue auto soetamine veelgi kaugemaks unistuseks.\nK\u00fcll aga on neid, kes \u00fctlevad, et saastavaid kasutatud autosid ei tooda enam varasemas mahus Eestisse. See on keskkonnale t\u00f5esti hea.\nKa Autospiriti esindaja Marko Viirand usub, et autopark hakkab meil j\u00e4rjest vananema ja see muudab keskkonna olukorra halvemaks. \u201eSoovitud tulemust, et inimesed hakkaksid eelistama s\u00e4\u00e4stlikemaid autosid, kindlasti ei saavutata.\u201c\nMariine Auto juhataja Toomas Saarelaid r\u00f5hutab, et Eestisse hakatakse tooma v\u00e4ga vanasid autosid ja hoidma siin elus registris juba olevaid vanu s\u00f5idukeid. \u201eV\u00f5ib juhtuda, et kogu riigi heidete v\u00e4henemise jutt ei vasta t\u00f5ele.\u201c\nLinnapildis v\u00e4hem suuri maastureid\nAutomaks tabab valusalt neid, kellele on siiani meeldinud igal pool s\u00f5ita suuremate maasturitega. T\u00e4navatel-teedel ruumi on. Topauto m\u00fc\u00fcgijuht Janek Eskor toobki esile, et praegu istuvad maasturite roolis ka need, kel seda tegelikult vaja ei ole. \u201eNeed, kel on vaja suurt mootorit, nelikvedu ja k\u00f5rget kliirensit, ostavad maastureid v\u00f5i suuri kastiautosid ka edaspidi. K\u00fcll aga istub teistesse s\u00f5idukisegmentidesse see ostjaskond, kel tegelikkuses nii suurt autot vaja ei ole.\u201c\nVeho tegevjuht Keijo Kaasik n\u00e4eb suuremat autoturu \u00fcmberjaotumist suurema m\u00fc\u00fcgimahuga markide ja ka mudelite seas.\n\u201eRahva poolt armastatud linnamaastur saab praeguses eeln\u00f5us selgelt pihta. Premium-klassi s\u00f5iduki omanikel on br\u00e4ndilojaalsus tihti v\u00e4ga tugev. Lisaks on sellised s\u00f5idukid ka tehnoloogiliselt viimane s\u00f5na. Siin on seega keskkonnateadlikud valikud v\u00f5imalikud,\u201c ei n\u00e4e Kaasik probleemi.\nAmserv Auto esindaja Margus N\u00f5mmik toob sisse viimaste aastate statistika alates 2016. aastast. See n\u00e4itab, et inimesed ostavad peresse pigem varasema mitme auto asemel \u00fche suurema auto. See \u00fcks suurem auto on nii \u00f6konoomne ja looduss\u00e4\u00e4stlik kui v\u00f5imalik, aga samal ajal universaalne \u2013 tagades selle, et pere saaks ka oma hobisid harrastada ning k\u00f5ik vajalikud s\u00f5idud koos \u00e4ra teha. \u201eSellest tuleneb ka linnamaasturi v\u00f5iduk\u00e4ik alates 2018. aastast ning seda mitte edevusest, vaid praktilisuse ja turvalisuse t\u00f5ttu.\u201c\nInfo-Auto juht Kaupo Katkosilt lisab, et Eesti praegune uuem autopark on suuresti selline meie vajaduste t\u00f5ttu, mis on seotud kliima, hajaasustuse ja teede seisukorraga. \u201eUued kesk- ja premium-klassi linnamaasturid ei ole mitte kuidagi t\u00e4nase \u00fcldise elatustaseme juures mingi luksuskaup ega ka rohkem saastavamad, kui aastases l\u00f5ikes arvuliselt samas suurusj\u00e4rgus Eestisse sissetoodavad kaheksaaastased ja vanemad kasutatud autod.\u201c\nTurul m\u00f6llavad suurte autoparkide omanikud\nAutomaks tabaks 2025. aastast valusalt ka s\u00f5idukite renditeenuse pakkujaid ja neid, kel autopark t\u00f6\u00f6 iseloomu t\u00f5ttu suur. Ei ole sugugi v\u00e4listatud, et need ettev\u00f5tted hakkavad j\u00e4rgmisel aastal turult suures koguses s\u00f5idukeid kokku ostma, sest kokkuhoid v\u00f5ib sel moel olla k\u00fcmnetes kui mitte sadades tuhandetes eurodes.\nAmserv Auto esindaja Margus N\u00f5mmik usub, et k\u00f5ik mis v\u00f5imalik ostetakse t\u00f5esti j\u00e4rgmisel aastal \u00e4ra. Teisalt kasutavad teenusepakkujad k\u00fcllalt uusi autosid ja vahetavad autoparke tihemini. Nad ei saa osta ette mitme aasta varu. \u201eKuna nende puhul on tegu teenusega, siis pigem kindlasti v\u00e4ljendub see l\u00f5pptarbijate hinnas \u2013 nemad maksavad selle kinni,\u201c arvab ta.\nReval Auto esindaja Tomas Tibbing n\u00e4eb varianti, et automaks paneb inimesi rohkem kasutama rendiautosid ja see omakorda suurendab teenusepakkujate vajadust osta autosid juurde. Ulatuslik eraautodest loobumine ei toimu aga j\u00e4rgmisel aastal. Juriidiliste isikute maksude optimeerimine on Tibbingu s\u00f5nul loomulik.\nAutospiriti juht Marko Viirand hoiatab siiski, et kallimaks muutuv renditeenus v\u00f5ib t\u00e4hendada, et inimesed ei loobu nii kergelt isiklikust autost ning mingit suurt eraautodest loobumist ei tule.\nMilliseid autosid rendileandjad ostma hakkavad? Eksperdid arvavad, et pigem elektriautosid, et maksta v\u00e4hem automaksu. Samas on elektriautode hinnad ise k\u00f5rgemad, niisiis tekib teenuse l\u00f5pphinnas nokk-kinni-saba-lahti-olukord.\nABC Motorsi turundusjuht Luberg n\u00e4eb \u00fche variandina ka spekulatiivsete ostude kasvu j\u00e4rgmisel aastal. Need, kes valdkonnas tegutsevad ja kel on vaba raha, v\u00f5ivad autosid kokku osta ja arvele v\u00f5tta, et need hiljem vaheltkasuga maha m\u00fc\u00fca. Autorendi ja jagamisplatvormide puhul on ta veendunud, et kuna nende tulust moodustab osa ka rendiautode m\u00fc\u00fck, siis varuvad k\u00f5ik autosid kokku nii palju, kui jaksavad.\nSuurima l\u00f6\u00f6gi saava suurpered ja maapiirkondade inimesed\nP\u00f5llumeeste ja maal elavate inimeste murest sai juba kirjutatud \u2013 seal ei ole praeguste elektriautodega alati lihtne hakkama saada. Sama kehtib suurperede kohta, kel autos vaja \u00fcle viie istekoha.\nJust viimast peab Elke juht Ando Rahu automaksu k\u00f5ige halvemaks aspektiks. Diiselmootoriga seitsme-kaheksakohaline v\u00e4ikebuss muutub maksustades v\u00e4ga kalliks. Toyota Proace Verso registreerimismaks on 7000\u20138000 eurot ja sellele lisandub 600-eurone aastamaks. \u201eSellist autot kasutavad tihti paljulapselised pered. Selline lisakulu v\u00f5ib nende olukorra muuta keeruliseks.\u201c Talle sekundeerib Topauto m\u00fc\u00fcgijuht Janek Eskor, kes loodab, et neile inimestele leitakse ikka lahendus.\nIndrek Luberg \u00fctleb, et Eestis ja Euroopas on k\u00f5ige populaarsema kuni \u00fcheksakohalise v\u00e4ikebussi Renault Traficu registreerimismaks 8786 eurot ehk umbes 20% auto hinnast. \u201eSee ei ole auto, mida keegi endale l\u00f5bus\u00f5iduks ostab \u2013 see on t\u00f6\u00f6vahend nii spordiklubidele, suurperedele kui ka k\u00f5igile teistele, kel vaja vedada \u00fcle viie inimese. \u00c4rme unustame, et koos reisimine on ka keskkonnas\u00f5bralikum kui eraldi. Maksueeln\u00f5u v\u00f5iks soosida suurema istmete arvuga s\u00f5idukeid,\u201c arvab ta.\nT\u00e4navatel rohkem huvitavaid numbrim\u00e4rke\nPraegu on automaksu puhul lahtine \u00fcks oluline aspekt. Nimelt see, mis saab autodest, mida ei registreerita Eestis, kuid millega s\u00f5idetakse siinsetel teedel. Eurostauto tegevjuht Karlo Pilter \u00fctleb, et ilmselt hakkame t\u00e4isteenuse ja -rendiga tegelevate ettev\u00f5tete s\u00f5idukitel rohkem naaberriikide numbrim\u00e4rke n\u00e4gema. Ka Lexusi m\u00fc\u00fcv Gunnar Toomemets n\u00e4eb. Et selliste teenuste tehingud v\u00f5ivad liikuda l\u00e4hiriikidesse, n\u00e4iteks Leetu, kus vastav maks puudub. See s\u00f5ltub tema s\u00f5nul sellest, milliseid piiranguid riik v\u00f5\u00f5ra riigi numbrim\u00e4rgiga s\u00f5idukitele kehtestab.\nIndrek Luberg tuletab meelde, et juba praegu s\u00f5idavad Eestis kallimad Saksa autod T\u0161ehhi numbrim\u00e4rkidega ja sellist teiste riikide kaudu maksuoptimeerimist tuleb tema arvates kindlasti juurde.\nRahandusministeeriumi esindaja s\u00f5nul tuleb liiklusseaduse j\u00e4rgi liikluses kasutatav mootors\u00f5iduk registreerida viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast s\u00f5iduki Eestis kasutusele v\u00f5tmist. Kui Eestis kasutatav s\u00f5iduk on mujal registreeritud, tegelevad sellega j\u00e4relevalveorganid. \u201eTeise riigi numbrim\u00e4rgiga s\u00f5idukite maksustamise anal\u00fc\u00fcs on alles plaanis ja k\u00e4esolevasse eeln\u00f5usse ei j\u00f5ua,\u201c s\u00f5nab rahandusministeeriumi esindaja.\nRiigisisene autode roteerumine ja hodomeetrim\u00e4ngud\nVeho tegevjuht Keijo Kaasik n\u00e4eb \u00fche tahuna halba arengut kasutatud autode turul. Eeln\u00f5us toodud viisil eraisiku ja ettev\u00f5tte eristamine ei toeta keskkonnaeesm\u00e4rke ja l\u00fckkab kasutatud autode sektori turbulentsi.\n\u201eVanemate autode sissetoomisel eraisikute poolt \u2013 sest nii on odavam \u2013 hakkab t\u00f5en\u00e4oliselt levima peidetud avariilisus, manipuleeritud hodomeetrin\u00e4idud jne. Samuti suureneb j\u00f5uliselt soov 2024. aasta l\u00f5puks Eestisse tuua just neid s\u00f5idukeid, mis maksu seisukohast saavad olema k\u00f5ige kallimad ja keskkonnavaenulikumad. \u00c4ri poolelt muutub ka ebaloogiliseks turul juba olevate ja sisse toodavate autode maksuerisus \u2013 isegi kui tahaks uuemat ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumat kasutatud autot tuua n\u00e4iteks Rootsist, siis maksustamine suunab riigisisese autode roteerimise peale.\u201c\nMaksuraha tuleb l\u00e4hiaastail v\u00e4hem\nVeho tegevjuht Keijo Kaasik vaatab juba 2025. aastasse ja arvab, et sel aastal t\u00f5en\u00e4oliselt mahud v\u00e4henevad. See omakorda t\u00e4hendab kukkumist autosektori maksulaekumises \u2013 nii automaksu kui ka k\u00e4ibemaksu puhul. \u201eK\u00f5ik see vajaks l\u00e4bipaistvat m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi ja arutelu.\u201c\nV\u00e4he r\u00e4\u00e4gitud kaubikute probleem\nCity Motorsi juht J\u00fcri-Bruno Asari nimetab Eesti autopargi \u00fche olulise osa, mis pole tema arvates saanud piisavalt kajastust ega tagasidestamise v\u00f5imalust. Selleks on N1 kaubikukategooria. Seal on leevenduseks praeguse maksumuudatuse v\u00f5rrandist eemaldatud vanuse element, k\u00fcll aga on registreerimistasu v\u00e4ga suur. Selliseid s\u00f5idukeid kasutatakse t\u00f6\u00f6 tegemiseks ja alternatiivina soodsamat s\u00f5idukit leida on raske.\n\u201eToon n\u00e4iteks pakiveo v\u00f5i ehitusega tegeleva ettev\u00f5tte. Kuni 3,5-tonnise t\u00e4ismassiga auto registreerimistasu v\u00f5ib alates 2025. aastast k\u00fc\u00fcndida 9000 euroni. See m\u00f5jutab oluliselt auto hinda ja paneb ettev\u00f5tjad s\u00fcgavalt kaaluma, kas uue auto ost p\u00e4rast automaksu kehtestamist on otstarbekas v\u00f5i mitte. Selle hinnat\u00f5usu peab l\u00f5puks kinni maksma l\u00f5ppklient, kellele see kaubik teenust osutab. Lahendus on s\u00f5ita edasi vana autoga, mille \u00fclalpidamiskulud pole enam samuti l\u00f5puks m\u00f5istlikud. Siit ka minu soe soovitus: tehke kaubikupargi uuendus \u00e4ra nii kiiresti kui v\u00f5imalik,\u201c selgitab Asari.\nEnim saab pihta hoopis keskklass\n\u201ePraeguse eeln\u00f5uga saaks k\u00f5ige valusamalt pihta keskklass,\u201c \u00fctleb Indrek Luberg ABC Motorsist. See t\u00e4hendab tavaline t\u00f6\u00f6inimene, kes s\u00f5idab tavalise autoga. Vaesem osa elanikkonnast, kellel on vanad autod, p\u00e4\u00e4sevad Eestis autot ostes registreerimismaksust ja maksavad marginaalset aastamaksu. \u201eRikastel on piisavalt vahendeid, et ka t\u00e4iendav maks \u00e4ra maksta,\u201c s\u00f5nab Luberg. Marko Viirand Autospiritist on temaga n\u00f5us. \u201eRaskemasse seisu paneb see enamiku Eesti inimesi.\u201c\nAlgavad teeninduste ja keret\u00f6\u00f6 tegijate pidup\u00e4evad\nABC Motorsi turundusjuht Indrek Luberg \u00fctleb kokkuv\u00f5tteks, et mootors\u00f5idukimaks on halb m\u00f5te. Algsest 120 miljoni eurosest aastasest mahust on saanud 230 miljonit ja eesm\u00e4rk on riigile tulu teenida. Tema arvates ei peaks mootors\u00f5idukimaksu kehtestama elektris\u00f5idukitele ja \u00e4ra tuleks j\u00e4tta ka massikomponent. Viimane kajastub ka auto CO2 n\u00e4itajas, nii et seda pole vaja eraldi maksustada.\n\u201eTarbes\u00f5idukite puhul ongi massikomponent just sel p\u00f5hjusel \u00e4ra j\u00e4etud. Kui ministeerium v\u00e4idab, et raskemad autod l\u00f5huvad rohkem teekatet, siis v\u00f5iks alustada naastrehvide maksustamisest. Hea on see maks kindlasti ABC Motorsi teenindusele ja keret\u00f6\u00f6kojale, sest inimesed hakkavad autosid pikemalt k\u00e4igus hoidma ja need osakonnad saavad t\u00f6\u00f6d juurde.\u201c\nKas juba arvutuses viga sees?\nKui Info-Auto juht Kaupo Katkosilt \u00fcldse midagi positiivset leiab, siis automaksu kehtestamisega kaasnevalt korrastub praegu registreerimistasule Eestis aastaid kreenis olnud autoregistri- ja autom\u00fc\u00fcgistatistika. \u201eSel aastal sisaldab see umbes 10% ulatuses reeksporti ehk samal aastal v\u00e4rskelt registreeritud autode arvelt maha v\u00f5tmist. Loodetavasti on rahandusministeerium selle asjaoluga maksude laekumise planeerimisel arvestanud, vastasel juhul on kohe algusest peale rehkenduses viga sees ning Eestis p\u00e4riselt m\u00fc\u00fcdavaid ja kasutatavaid autosid tuleb j\u00e4rgmise sammuna veelgi k\u00f5rgemalt maksustada.\u201c\nMinister: automaksu l\u00f5ppvariant ei ole veel selge\nRahandusminister Mart V\u00f5rklaev on rahul, et \u00fchiskonnas on k\u00e4ima l\u00e4inud v\u00e4ga hea mootors\u00f5idukimaksu teemaline debatt, palju on kaasam\u00f5tlejaid ja neile on juba saadetud h\u00e4id t\u00e4helepanekuid.\n\u201eEeln\u00f5u on hetkel koosk\u00f5lastusringil ja konstruktiivne tagasiside on v\u00e4ga oodatud, selleks on aega 30. oktoobrini. Seej\u00e4rel arutame ettepanekud l\u00e4bi ja julgen k\u00fcll lubada, et m\u00f5ningaid muudatusi eeln\u00f5usse tuleb. Hetkel on veel pisut vara \u00f6elda, milliseks need t\u00e4pselt kujunevad.\nJa ega sellega pole eeln\u00f5u veel n-\u00f6 purgis. Kui oleme selle valitsuses heaks kiitnud, l\u00e4heb see riigikokku. Seal on ilmselt samuti oodata t\u00e4iendavat debatti ja uusi ettepanekuid.\nMootors\u00f5idukimaks puudutab suurt osa Eesti inimesi ja seet\u00f5ttu on meie jaoks oluline ka v\u00f5imalikult lai kaasamine, et saada soovitud eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks parim v\u00f5imalik seadus,\u201c r\u00e4\u00e4gib minister.\nTulevase autoostu kaks n\u00e4idet\nRenault\u2019, Dacia ja Nissani s\u00f5idukeid m\u00fc\u00fcva City Motors AS-i juhatuse liige J\u00fcri-Bruno Asari kirjeldab kahte v\u00f5imalust, milliste valikute ees v\u00f5ivad autoostjad tulevikus seista. Loomulikult on variante v\u00e4ga palju, sest Eestis m\u00fc\u00fcakse sadades variatsioonides marke ja mudeleid. Kas allpool toodud n\u00e4ited kohutavad v\u00f5i rahustavad?\nN\u00e4ide 1:\nEeldame, et perel on plaan osta uus linnamaastur Nissan Qashqai, millel on kergh\u00fcbriidajamiga mootor (MHEV). Uus auto maksab koos k\u00e4ibemaksuga 30 000 eurot. Eeldusel, et see auto soetatakse liisingusse tavap\u00e4rastel tingimustel (10% sissemakse, liisinguperiood viis aastat, intress 5%, j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus 35%) enne automaksu rakendumist, kujuneb kuumakseks 342 eurot.\nN\u00fc\u00fcd teeme sama arvutusk\u00e4igu sama auto puhul, aga eeldusel, et auto ostetakse sellist automaksu registreerimistasu arvestades, milles praegu on kokku lepitud. Auto hind muutub 1925 euro v\u00f5rra kallimaks, sest lisandub registreerimistasu. Uueks kuumakseks kujuneb n\u00fc\u00fcd 363 eurot. Siit j\u00e4reldus: registreerimistasu lisandumine muudab vara kuus 21 euro v\u00f5rra kallimaks. Kuusumma ei ole iseenesest suur, kuid selle hinnangu annab ostja ise. Arvestama peame ka aastamaksuga, mis sellise auto puhul on 128 eurot. See summa on v\u00f5rreldav aastase liikluskindlustusmaksega.\nN\u00e4ide 2:\nEeldame, et pere on teinud otsuse soetada t\u00e4iselektriline s\u00f5iduauto Renault Megane E-Tech. Uus auto maksab koos k\u00e4ibemaksuga 42 000 eurot. Eeldusel, et see auto soetatakse liisingusse tavap\u00e4rastel tingimustel (10% sissemakse, liisinguperiood viis aastat, intress 5%, j\u00e4\u00e4kv\u00e4\u00e4rtus 35%) enne automaksu rakendumist, kujuneb kuumakseks 478 eurot.\nN\u00fc\u00fcd teeme sama arvutusk\u00e4igu sama auto puhul, aga eeldusel, et auto ostetakse sellist automaksu registreerimistasu arvestades, milles praegu on kokku lepitud. Auto hind muutub 300 euro v\u00f5rra kallimaks, sest lisandub registreerimistasu. Uueks kuumakseks kujuneb n\u00fc\u00fcd 482 eurot. Siit j\u00e4reldus: registreerimistasu lisandumine muudab vara kuus 4 euro v\u00f5rra kallimaks. T\u00f5en\u00e4oliselt see summa ei ole enam \u00fcldsegi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Arvestama peame ka aastamaksuga, mis sellise auto puhul on 50 eurot. See summa on v\u00f5rreldav \u00fche korraliku sise- ja v\u00e4lispesuga.\nKes mida m\u00fc\u00fcb?\nEurostauto: Mazda, Nissan\nMariine Auto: Peugeot, Subaru\nLexus Tallinn: Lexus\nTopauto: Hyundai, Seat, Cupra, Mitsubishi, Suzuki, Citr\u00f6en, Isuzu, KGM\nVeho: Mercedes-Benz\nABC Motors: Renault, Dacia\nAmserv Auto: Toyota\nReval Auto: Audi\nElke: Toyota\nCity Motors: Renault, Dacia, Nissan\nCatwees: Honda, Opel\nUnited Motors: Jeep, Alfa Romeo\nAutospirit: Opel, Peugeot\nInfo-Auto: Ford, Volvo"}
{"text":"Zelensk\u00f5i muutis k\u00f5rgeima \u00fclemjuhataja staabi koosseisu (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 20. oktoober, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i muutis neljap\u00e4eval k\u00f5rgeima \u00fclemjuhataja peakorteri koosseisu, mida t\u00f5endab presidendiameti internetik\u00fcljel avaldatud m\u00e4\u00e4rus, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\nM\u00e4\u00e4rusega kuulub staabi personali edaspidi Anatoli Bargilev\u00f5t\u0161, kes on Ukraina relvaj\u00f5udude territoriaalkaitsej\u00f5udude \u00fclem.\nSamal ajal eemaldati peakorterist endine riikliku p\u00e4\u00e4steteenistuse juht Serhi Kruk ja endine territoriaalkaitsej\u00f5udude \u00fclem Ihor Tantsjura.\nTantsjura v\u00e4ljavahetamisest Bargilev\u00f5t\u0161i vastu teatati juba kuu algupoolel.\nUkraina kaitseministeeriumi pressi- ja teabeosakonda juhib edaspidi relvaj\u00f5udude ohvitser ja kirjanik Illarion Pavljuk.\nPavljuk teatas uudisteagentuuri andmetel sellest oma kontol sotsiaalv\u00f5rgustikus Facebook.\n\"T\u00e4na l\u00f5petasin ametlikult oma ajateenistuse Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadis ja alustan uuel t\u00f6\u00f6kohal\" kirjutas Pavljuk.\nPavljuk t\u00e4nas Ukraina kaitseministrit Rustem Umerovit usalduse eest.\n\"Uued \u00fclesanded, uus ambitsioonikas suund, tohutu vastutus,\" s\u00f5nas s\u00f5jav\u00e4elane.\nZelensk\u00f5i t\u00e4nas enne seda president Joe Bidenit USA elut\u00e4htsa toetuse eest riigile, kui tervitas kaugmaarakettide ATACMS tarnimist.\n\"Ukraina on t\u00e4nulik USA elut\u00e4htsa ja p\u00fcsiva toetuse eest meie v\u00f5itluses vabaduse eest ja Venemaa agressiooni vastu,\" postitas Zelensk\u00f5i p\u00e4rast telefonik\u00f5net Bideniga sotsiaalmeediasse.\n\"Kaugmaarakettide ATACMS tarnimine julgustab ukrainlasi v\u00e4ga ja meie s\u00f5jav\u00e4elased kasutavad neid lahinguv\u00e4ljal h\u00e4sti,\" j\u00e4tkas Ukraina riigipea.\nUkraina teatas teisip\u00e4eval, et kasutas esimest korda edukalt Washingtoni tarnitud kuni 165 kilomeetrise laskekaugusega rakette.\nZelensk\u00f5i teavitas Bidenit ka Ukraina parlamendis korruptsioonivastase seaduse vastuv\u00f5tmisest, mis tema s\u00f5nul edendab reforme teel Ukraina Euroopa Liiduga liitumisk\u00f5neluste alustamiseks.\nBaltic News Service"}
{"text":"Zelensk\u00f5i muutis k\u00f5rgeima \u00fclemjuhataja staabi koosseisu (T\u00e4iendatud!)NB! T\u00e4iendatud.\nKIIEV, 20. oktoober, BNS - Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i muutis neljap\u00e4eval k\u00f5rgeima \u00fclemjuhataja peakorteri koosseisu, mida t\u00f5endab presidendiameti internetik\u00fcljel avaldatud m\u00e4\u00e4rus, vahendas uudisteagentuur UNIAN.\nM\u00e4\u00e4rusega kuulub staabi personali edaspidi Anatoli Bargilev\u00f5t\u0161, kes on Ukraina relvaj\u00f5udude territoriaalkaitsej\u00f5udude \u00fclem.\nSamal ajal eemaldati peakorterist riikliku p\u00e4\u00e4steteenistuse endine juht Serhi Kruk ja territoriaalkaitsej\u00f5udude endine\u00a0\u00fclem Ihor Tantsjura.\nTantsjura v\u00e4ljavahetamisest Bargilev\u00f5t\u0161i vastu teatati juba kuu algupoolel.\nUkraina kaitseministeeriumi pressi- ja teabeosakonda juhib edaspidi relvaj\u00f5udude ohvitser ja kirjanik Illarion Pavljuk.\nPavljuk teatas uudisteagentuuri andmetel sellest oma kontol sotsiaalv\u00f5rgustikus Facebook.\n\"T\u00e4na l\u00f5petasin ametlikult oma ajateenistuse Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadis ja alustan uuel t\u00f6\u00f6kohal\" kirjutas Pavljuk.\nPavljuk t\u00e4nas Ukraina kaitseministrit Rustem Umerovit usalduse eest.\n\"Uued \u00fclesanded, uus ambitsioonikas suund, tohutu vastutus,\" s\u00f5nas s\u00f5jav\u00e4elane.\nZelensk\u00f5i t\u00e4nas enne seda president Joe Bidenit USA elut\u00e4htsa toetuse eest riigile, kui tervitas kaugmaarakettide ATACMS tarnimist.\n\"Ukraina on t\u00e4nulik USA elut\u00e4htsa ja p\u00fcsiva toetuse eest meie v\u00f5itluses vabaduse eest ja Venemaa agressiooni vastu,\" postitas Zelensk\u00f5i p\u00e4rast telefonik\u00f5net Bideniga sotsiaalmeediasse.\n\"Kaugmaarakettide ATACMS tarnimine julgustab ukrainlasi v\u00e4ga ja meie s\u00f5jav\u00e4elased kasutavad neid lahinguv\u00e4ljal h\u00e4sti,\" j\u00e4tkas Ukraina riigipea.\nUkraina teatas teisip\u00e4eval, et kasutas esimest korda edukalt Washingtoni tarnitud kuni 165 kilomeetrise laskekaugusega rakette.\nZelensk\u00f5i teavitas Bidenit ka Ukraina parlamendis korruptsioonivastase seaduse vastuv\u00f5tmisest, mis tema s\u00f5nul edendab reforme teel Ukraina Euroopa Liiduga liitumisk\u00f5neluste alustamiseks.\nBaltic News Service"}
{"text":"E-valimiste karikakram\u00e4ng vajab t\u00e4iustamistDiskussioon e-valimiste \u00fcmber \u00e4rkab reeglina kohe peale riigikogu valimisi ja seej\u00e4rel enamasti uinub.Sel s\u00fcgisel on aga ilmunud \u00fcsna mitu e-valimiste suhtes kriitilist artiklit ning diskussioon ei ole vaibunud: kevadine e-h\u00e4\u00e4letamise osalus j\u00f5udis \u00fcle m\u00e4rgilise 50 protsendi piiri, valitsus koostab eeln\u00f5u e-valimiste korralduse t\u00e4psemaks reguleerimiseks ja - hooga lisaks - mobiiliga valimise v\u00f5imaldamiseks. Viimase vastu on omakorda vabariigi valimiskomisjon s\u00f5na v\u00f5tnud.Valimised kaotanud EKRE on tugevalt e-valimiste vastu. K\u00fcsitlused kinnitavad, et EKRE toetajad jagavad juhtide skepsist. Riigikogu liige Varro Vooglaid \u00fctleb \u00f5iguskantslerile: \u00abEsiteks tuleks l\u00f5petada mitte kusagil maailmas sellisena kasutatavad e-valimised, mis ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00e4lgitavad ega kontrollitavad ning mis tekitavad m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu umbusu valimiste aususe ja seega ka valimiste pinnalt kujunenud riigiv\u00f5imu teostamise konstellatsiooni legitiimsuse suhtes.\u00bbArusaadav, et e-valimise kaotamine v\u00e4hendaks enim just EKRE-vastaste inimeste valimisaktiivsust, olles seega rahvuskonservatiivide jaoks kasulik. Isek\u00fcsimus, kui palju just, aga mingil m\u00e4\u00e4ral kindlasti.Peamised murekohadE-valimiste eest hoiatavate s\u00f5numite \u00fchine h\u00e4da on deklaratiivsed, n\u00f5rgalt p\u00f5hjendatud v\u00e4ited. Vooglaid \u00fctleb lihtsalt ja \u00fcheselt \u00abei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00e4lgitavad ega kontrollitavad\u00bb, selgeid argumente toomata. Ago Samosoni hiljutine artikkel \u00abE-valimised on praegu usalduse k\u00fcsimus\u00bb (PM 26.09) ei suuda j\u00e4tta esitamata samalaadseid p\u00f5hjendamatuid hirmuv\u00e4iteid, nagu \u00abseega viivad e-valimised praegusel kujul pigem v\u00f5\u00f5rdumise ja infooperatsioonide, samuti juhuse v\u00f5imendamiseni\u00bb ning \u00aboluliselt turvalisemaid e-valimisi, mis l\u00e4htuvad digireaalsuse iseloomust, pakub maailmas v\u00e4hemalt pool tosinat ettev\u00f5tet\u00bb.Eesti P\u00e4evalehes kirjutab M\u00e4rt P\u00f5der artiklis \u00abMeil on ametis riigikogu, mille mandaat p\u00f5hineb kehtetutel sedelitel\u00bb (EPL 29.09) muuhulgas: \u00ab2023. aasta valimistel loeti kokku 312 818 e-h\u00e4\u00e4lt, millel puudusid kehtivad digiallkirjad ja h\u00e4\u00e4letussedelil puudus kehtiv haldus\u00fcksuse kood.\u00bb Ja nii edasi.Mitmed mureartiklid loetlevad m\u00f5istlikke ohukohti. Kahjuks viivad deklaratiivsed ja kergelt suurustleva k\u00f5laga e-h\u00e4\u00e4letuse eitamised s\u00f5numite usutavuse alla, j\u00e4ttes mulje kas erakondlikust kallutatusest v\u00f5i lihtsalt edevusest. Seel\u00e4bi v\u00e4heneb e-h\u00e4\u00e4letamise murekohtade v\u00e4ljatoomise usutavus \u00fcle\u00fcldse, mis on omakorda murettekitav, sest tegelikult oleks e-h\u00e4\u00e4letamise usaldusv\u00e4\u00e4rsust t\u00f5epoolest vaja parandada.Olukorras, kus enamik h\u00e4\u00e4li riigikogu valimistel on e-h\u00e4\u00e4led, Donald Trumpi toetajad peavad Ameerika \u00dchendriikide valimisi v\u00f5ltsituks ning Venemaa l\u00e4henevatel presidendivalimistel hakatakse kasutama e-h\u00e4\u00e4letamist - mida opositsioon juba ette v\u00f5ltsituks peab -, ei saa e-h\u00e4\u00e4letamise korraldusse suhtuda enam sama lihtsakoeliselt kui k\u00fcmme aastat tagasi. R\u00e4\u00e4kimata asjaolust, et e-h\u00e4\u00e4letamisse kahtlustavalt suhtuvate valijate protsent on k\u00fcllalt k\u00f5rge ja nende muret ei tohi ignoreerida.Mitme argumendi t\u00f5ttu on p\u00f5hjust uskuda senise e-h\u00e4\u00e4letamise ausust. Samas n\u00f5ustun: e-h\u00e4\u00e4letamine on liiga kergesti r\u00fcnnatav, kas siis t\u00f5elise v\u00f5ltsingu v\u00f5i tehnilise segaduse v\u00f5i lihtsalt usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kaotamise poliitkampaania poolt. Senised tehnilised kaitsevahendid on head, aga l\u00f5puks s\u00f5ltub k\u00f5ik inimestest. Liiga kerge on olulisi t\u00f6\u00f6tajaid \u0161anta\u017eeerida, et nad teeksid \u00abn\u00e4puvea\u00bb, mille abil installeerida valetarkvara, v\u00f5i siis lihtsalt v\u00e4ita, et niimoodi kindlasti tehakse.Miks on turvaliste e-valimiste korraldamine keerulisem kui internetipangandus? Sest kokkuloetavad h\u00e4\u00e4led on anon\u00fc\u00fcmsed.Erinevalt panga\u00fclekannetest ei ole v\u00f5imalik tuvastada, kuidas keegi h\u00e4\u00e4letas. Pabervalimistel tagatakse usaldusv\u00e4\u00e4rsus kogu protsessi t\u00e4ieliku hajutamisega: paari jaoskonna t\u00f6\u00f6tajate kompromiteerimine annaks suures plaanis v\u00e4ga v\u00e4ikese efekti. Praegused e-valimised on vastupidi, t\u00e4ielikult tsentraliseeritud, seet\u00f5ttu on ka ohud v\u00f5imendatud.E-valimiste stardiperioodil t\u00f6\u00f6tas s\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5tted v\u00e4lja suur meeskond juhtivatest k\u00fcberkaitse- ja kr\u00fcptograafiaspetsialistidest. Praeguseks on aga e-h\u00e4\u00e4letamise arendus, l\u00e4biviimine ja kontroll muutunud elitaarse iseloomuga protseduurideks, kuhu sisuliselt on kaasatud suhteliselt v\u00e4ike arv asjatundjaid. Vaatlejatel ei ole piisavalt sisulist infot usutavaks kontrolliks. Auditi viivad l\u00e4bi kaks KPMG audiitorit, kellest vaid \u00fcks on IT-haridusega, kontrollides eesk\u00e4tt \u00fcldise protseduuri, kleebiste ja allkirjade korrektsust, saamata s\u00fcveneda kasutatud tarkvara \u00f5igsusesse v\u00f5i selle tegelikku funktsioneerimisse. Ja valimiskomisjon p\u00fc\u00fcab - paratamatult - alati \u00f6elda, et k\u00f5ik on k\u00f5ige paremas korras: kas te siis ei usalda meie v\u00e4ikest meeskonda?Usaldus on \u00fclit\u00e4htisReisilennukites dubleeritakse nii kriitilisi s\u00fcsteeme kui ka piloote. E-valimiste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse suurendamiseks oleks k\u00f5ige kindlam teha sedasama: lihtsalt kaasata k\u00f5ikidesse t\u00f6\u00f6etappidesse hulga rohkem spetsialiste ja huvilisi. See t\u00e4hendaks arengustrateegiat, s\u00fcsteemi p\u00f5him\u00f5tteid, tarkvara koostamist, s\u00fcsteemi installeerimist, valimisnimekirjade edasiandmist, h\u00e4\u00e4lte kogumist, kokkulugemist, kontrollimist ja avaldamist. Suurem kaasamine v\u00e4hendaks potentsiaalset m\u00f5jutatavust ja vigade t\u00f5en\u00e4osust. Asjatundjate laiema kogukonna suurem usaldus kiirguks paratamatult avalikkusse ja piiraks n\u00f5rgalt argumenteeritud s\u00fc\u00fcdistuste m\u00f5ju.Ja muidugi saaks h\u00e4\u00e4lte kogumist ning kokkulugemist teha mitme s\u00f5ltumatu meeskonna poolt paralleelselt, eri servereid ja ideaalis erinevat tarkvara kasutades. \u00dcks v\u00f5imalik variant oleks saata iga h\u00e4\u00e4l iga meeskonna ja s\u00fcsteemini, kes siis h\u00e4\u00e4led s\u00f5ltumatult kokku loeks ja tulemusi omavahel v\u00f5rdleks. Teine variant on saata h\u00e4\u00e4l juhusliku valikuga \u00fchte, teise v\u00f5i kolmandasse s\u00fcsteemi, sarnaselt eraldiseisvate tava-valimisjaoskondadega. Seegi v\u00e4hendaks riskiastet ja lubaks kontrollida, kas tulemuste jaotused eri meeskondade vahel on piisavalt sarnased, et v\u00e4listada pettusekahtlused. Sobiva hajutamismeetodi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisse saaks kaasata laiema ringi tippspetsialistidest.Usaldus k\u00e4ib l\u00f5puks inimeste kaudu. Jah, hajutamine, dubleerimine ja kaasamine maksab, aga kaalul v\u00f5ib olla e-valimiste tulevik.\"E-valimiste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse suurendamiseks tuleks dubleerida kriitilisi s\u00fcsteeme: h\u00e4\u00e4li koguda ja kokku lugeda saaks mitu s\u00f5ltumatut meeskonda paralleelselt.\"\"Pabervalimistel tagatakse usaldusv\u00e4\u00e4rsus kogu protsessi t\u00e4ieliku hajutamisega. Praegused e-valimised on vastupidi, t\u00e4ielikult tsentraliseeritud, seet\u00f5ttu ka ohud v\u00f5imendatud.\"TANEL TAMMET, Tallinna Tehnika\u00fclikooli rakendusliku tehisintellekti professor"}
{"text":"Maa v\u00f5i raie\u00f5iguse \u00f5iglane v\u00e4\u00e4rtus sekunditega ja tasutaMaaomanikel pole sageli aimu oma maa tegelikust hinnast ning raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgil ollakse tihti pettuse kartuses, sest andmeid ei osata \u00f5igesti t\u00f5lgendada. Seni puudus Eestis v\u00f5imalus oma kinnistu andmete ajakohaseks, personaalseks ja tasuta hinnangu saamiseks - n\u00fc\u00fcd on selleks loodud tasuta maahinnavaatlus.ee kalkulaator.Maahinnavaatlus.ee portaali loojate s\u00f5nul on viimastel aastatel olnud maa hinnad pidevas muutumises, omanikud segaduses ning kui elad ise Eesti teises otsas, pole maaomanikuna aimugi, palju sinu omanduses olev kinnistu v\u00f5iks v\u00e4\u00e4rt olla. Ka metsaomanikel, kel on k\u00fcll tellitud metsamajandamiskava, puuduvad sageli erialased oskused ja ligip\u00e4\u00e4s turu situatsioonile, et andmetest raie\u00f5iguse \u00f5iglase hinna tarbeks j\u00e4reldusi teha. Maahinnavaatluse kalkulaatori n\u00e4ol on maaomaniku jaoks esimest korda tekkinud ainulaadne v\u00f5imalus arvutada v\u00e4lja oma maa tegelik ja hetkeoludest l\u00e4htuv v\u00e4\u00e4rtus. Alati ajakohane ja tasuta Maahinnavaatluse portaalis v\u00f5ib omanik kasv\u00f5i iga kuu vaatamas k\u00e4ia, kui suur tema metsamaa v\u00f5i raie\u00f5iguse v\u00e4\u00e4rtus parasjagu olla v\u00f5iks. Meie keskkonda koondub info v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rsetest allikatest - puidu l\u00f5ppostjatelt, tehastelt, saekaatritelt, suurematelt ettev\u00f5tjatelt. Maahinnavaatluse kalkulaator kaalub hinnaarvestuses paljusid erinevaid aspekte: n\u00e4iteks vanemate v\u00f5i aegunud takseerandmete olemasolul oskab ta arvestada metsa juurdekasvu, kvaliteeti, kasvukoha viljakust, kinnistu asukohta, ligip\u00e4\u00e4setavust ja palju muud. Uute andmete puhul on kalkulaatori t\u00f6\u00f6 muidugi veel lihtsam. Uuendame oma andmeid vastavalt turusituatsioonile piirkonnas kord kuus. Iga omanik saab oma kinnistu turuv\u00e4\u00e4rtuse v\u00f5imalikult t\u00e4pselt k\u00e4tte, seejuures on kalkulaatori kasutamine t\u00e4iesti tasuta, iga huviline v\u00f5ib selle keskkonna kaudu oma maa v\u00f5i raie\u00f5iguse hinda arvutada nii palju kordi kui soovib. Kalkulaator annab kasutajale hinnavahemiku, mitte \u00fchte konkreetset numbrit. Samuti ei pea maaomanik kartma, et tema andmed kusagile internetiavarustesse ringlema j\u00e4\u00e4vad, sest kalkulaatori k\u00e4sutusse antavad andmed kustuvad kohe p\u00e4rast arvutuse tegemist, f\u00fc\u00fcsiliselt need kellegi teise k\u00e4tte ei satu. \u00d5lglase hinnaga m\u00fc\u00fcgioksjon Kui omanik on t\u00e4nu meie kalkulaatorile juba v\u00e4gagi teadlik oma maa \u00f5iglasest hinnast, siis v\u00f5ib tal idaneda ka m\u00f5te kinnistut v\u00f5i raie\u00f5igust m\u00fc\u00fca. Meie eesm\u00e4rk ei ole, et inimene peab arvutusi tehes n\u00fc\u00fcd kindlasti m\u00fc\u00fcma, kuid v\u00e4hemalt oskab ta s\u00fcgavalt j\u00e4rele m\u00f5elda, kui keegi pakub talle odavamat hinda. Parima hinna saamiseks soovitame aga oksjonit. Oleme maahinnavaatlus.ee lehele teinud uuendusliku oksjonikeskkonna, kus iga kinnistuomanik saab oma v\u00e4\u00e4rtust anon\u00fc\u00fcmselt realiseerida. Valime oksjonipartnerid eriti hoolikalt - v\u00e4\u00e4rtustame piirkonnap\u00f5hiseid, pika kogemusega ja k\u00f5ige kallimaid hindu pakkuvaid usaldusv\u00e4\u00e4rseid tegijaid. Kui esmased pakkumised on tehtud, saavad k\u00f5rgeima hinna pakkujad hinda veelkord korrigeerida. Maaomanik v\u00f5idab sellest tohutult! M\u00fc\u00fcgi korral j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik kulud ostja kanda, mist\u00f5ttu ei tule maaomanikul selle t\u00f5ttu ka rahakotti avada. T\u00f6\u00f6tame selle nimel, et oksjoni tulemusena saaks omanik oma kinnistu v\u00f5i raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgist maksimaalset v\u00f5imalikku tulu. Rale\u00f5igus l\u00e4bipaistvalt ja kontrollitult Ka metsade raie\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgil v\u00e4\u00e4rib iga omanik seda, et tema vara m\u00fc\u00fcgist saadud tulud ning kulud oleksid l\u00e4bipaistvad ja kontrollitavad. Teadlikud metsaomanikud oskavad t\u00e4na m\u00fc\u00fca oma metsa nii, et kogu protsessist on selge \u00fclevaade. Arusaadavalt v\u00f5tab usaldusv\u00e4\u00e4rse partneri valik silme eest kirjuks ja seep\u00e4rast oleme valmis appi tulema. Meil on rivi ausaid, hea hinnagarantiiga ja metsadesse vastutustundlikult suhtuvaid ettev\u00f5tjaid, kelle seast sobivaima valimise v\u00f5tame meeleldi enda \u00f5lule. Metsaomaniku jaoks on see riskivaba, sest tema k\u00e4est me selle eest raha ei k\u00fcsi. Maahinnavaatlus.ee portaali loojad ja eestvedajad on maa ja metsade vahel \u00fcles kasvanud, ise maaomanikud ning kannavad Eesti maad ja metsi oma s\u00fcdames. Seep\u00e4rast on nad p\u00fchendunud \u00f5iglase v\u00e4\u00e4rtuse ja hinnainfo usaldusv\u00e4\u00e4rsele jagamisele ning seisavad s\u00fcdamega selle eest, et iga omanik saaks m\u00fc\u00fcgisoovi korral hetke parima v\u00f5imaliku hinna.MAAHINNAVAATLUS O\u00dc maahinnavaatlus.ee on keskkond, kus maaomanik saab kalkulaatoreid kasutades arvutada oma kinnistu ja\/v\u00f5i rale\u00f5iguse \u00f5iglase ja tegeliku v\u00e4\u00e4rtuse. Samuti on maaomanikul soovi korral v\u00f5imalik vahendustasuta m\u00fc\u00fca oma kinnistu anon\u00fc\u00fcmsel ja kaheastmelisel oksjonil.Tel +372 5740 0500, info@maahinnavaatlus.eeHannes Soosaar r\u00e4\u00e4gib puidu kokkuostuhindadest. Foto Allar KikkasSYLVIA ORRO"}
{"text":"Haiti v\u00f5imud tabasid ekspresidendi m\u00f5rva peamise kahtlusalusePORT-AU-PRINCE, 20. oktoober, AP-BNS \u2013 Haiti endine justiitsametnik, keda peetakse \u00fcheks peamiseks kahtlusaluseks president Jovenel Mo\u00efse\u2019i tapmises 2021. aastal, vahistati neljap\u00e4eval pealinnas, teatas politsei.\nJoseph Badio t\u00f6\u00f6tas kunagi Haiti justiitsministeeriumis ja valitsuse korruptsioonivastases \u00fcksuses, kuni ta n\u00e4dalaid enne m\u00f5rva v\u00e4idetavate eetikarikkumiste t\u00f5ttu vallandati.\n\"Badio arreteeriti Port-au-Prince'is asuvas Petion Vile'i linnajaos,\" \u00fctles riikliku politsei pressiesindaja Garry Desrosiers.\nAP - Baltic News Service"}
{"text":"Euroopa kultuuripealinna programm on avalik n\u00fc\u00fcdTALLINN, 20. oktoober, BNS -\u00a0Tartu 2024 avalikustas neljap\u00e4eval, sada p\u00e4eva enne Euroopa kultuuripealinna avatseremoonia algust 350 projekti ja enam kui tuhande s\u00fcndmusega tiitliaasta programmi.\nOlulist verstaposti t\u00e4histas vaatem\u00e4nguline etendus \u201eSada \u00f6\u00f6d ja p\u00e4eva Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstideni\u201d. Esinesid Alika Milova, Mari Kalkun, Maris Pihlap, ekstreemsportlased, akrobaadid ja tantsijad, kelle uudislooming moodustas vaatem\u00e4ngulise terviku tuleva aasta Euroopa kultuuripealinna projektidest Tartus ja L\u00f5una-Eestis. NO\u00cbP esitas publikule v\u00e4rskelt valminud kultuuripealinna tunnuslugu \u201eYoung Blood City\u201d.\u00a0\nKummardusena uutele projektidele kultuuripealinna programmis ja nende eestvedajatele maalis meediagrafitist Kiwa tehisintellekti ai. mina ja Kanvas.ai tarkvaraga tuleva aasta s\u00fcndmustest inspireeritud uue digiteose. \u00d5htul astus \u00fcles \u00d6\u00f6am\u00f6\u00f6b ning plaate keerutasid DJ-d Jalmar Vabarana, Adeele Jaago ja Berk Vaher.\nNeljaks kulminatsiooniks jaotunud etendus peegeldas j\u00e4rgmisel aastal \u00a0Tartus ja L\u00f5una-Eestis v\u00e4ltavate kultuuripealinna s\u00fcndmuste teemasid: elu ja keskkond, inimene ja oskused, omap\u00e4ra ja Euroopa, teadus ja tehnoloogia.\nKultuuripealinna programmi juhtidee on Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstid, millega Tartu koos L\u00f5una-Eestiga p\u00e4lvis 2019. aastal Euroopa kultuuripealinnade ekspertkomisjonilt tiitliv\u00f5idu. Edaspidi hindab komisjon Tartu 2024 programmi ja selle ettevalmistust\u00f6id ning otsustab seire k\u00e4igus, kas m\u00e4\u00e4rata Tartule ka 1,5 miljoni euro suurune Melina Mercouri preemia.\nTartu linnapea ja Tartu 2024 n\u00f5ukogu esimehe Urmas Klaasi s\u00f5nul ei t\u00e4henda Euroopa kultuuripealinna aasta \u00fcksnes k\u00f5rgel tasemel kontserte ja etendusi, vaid ka euroopalike v\u00e4\u00e4rtuste, kultuuri- ja m\u00f5tteruumide kokkutulekut. \u201eEuroopa kultuuripealinna aasta annab Eestile tugeva t\u00f5uke vajalikeks tulevikku vaatavateks muutusteks, nii inimeste hoiakutes kui ka igap\u00e4evases k\u00e4itumises,\u201d s\u00f5nas Klaas.\nElluj\u00e4\u00e4mise Kunstid on Euroopa kultuuripealinna loovkontseptsiooni kohaselt teadmised, oskused ja v\u00e4\u00e4rtused, mis on Euroopale omased, mida v\u00e4\u00e4rtustame ning soovime jagada ja ka juurde \u00f5ppida. \u201eElluj\u00e4\u00e4mise Kunste t\u00f5lgendavad k\u00f5ik kultuurivaldkonnad p\u00e4rimus- ja toidukultuurist muusika, filmi ja visuaalse kunstini v\u00e4lja,\u201d r\u00e4\u00e4kis Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.\nLoovjuht m\u00e4rkis, et Euroopalt tiitli p\u00e4lvinud juhtidee Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstide roll ja m\u00f5te on ajas muutunud. Kultuuripealinna tiitlit v\u00f5ites 2019. aastal ei osanud keegi m\u00f5elda \u00a0pandeemiast, mis globaalselt halvas argielu ja kultuurikeskused. Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu raputas turvalisse kaugusse j\u00e4\u00e4jategi elukorraldust, Iisraeli-Hamasi s\u00f5da \u0161okeeris kiire eskalatsiooniga.\n\u201eL\u00e4inud aasta on meile \u00f5petanud aga \u00fcht olulisemat elluj\u00e4\u00e4mise kunsti. Tartu ja Eesti piirid pole \u00fcksnes geograafilised t\u00e4hised. Me elame hetkes, kus Euroopa koost\u00f6\u00f6, \u00fchtsus ja demokraatia on kultuuri edasi elamiseks h\u00e4davajalik, r\u00e4\u00e4kis Torp. \u201eOleme kohalike ja \u00fcle-eestiliste poliitiliste ja majanduslike teemadega nii Euroopa kui muu maailma m\u00f5juv\u00e4ljas. Varem v\u00f5i hiljem j\u00f5uavad geograafiliselt kaugemal toimuvate arengute tagaj\u00e4rjed ka siia.\u201d\nNii on Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstid ajas muutuv kontseptsioon, mille saavad k\u00f5ik vastavalt oma tunnetusele ise ainesega t\u00e4ita. Siin on ruumi, et spekuleerida nii tehisintellekti apokal\u00fcpsise kui ka toidut\u00f6\u00f6stuse arengute \u00fcle ja otsida elluj\u00e4\u00e4miseks vajalikke n\u00f5uandeid loodusfolkloorist v\u00f5i kogukondlikelt sidemetelt.\nEuroopa kultuuripealinnal on avar ja mitmek\u00fclgne tegevusv\u00e4li. Tartu 2024 programmiliin elu ja keskkond aitab m\u00f5ista ja \u00f5petab, kuidas olla loodushoidlikum mitte vaid kunstide looja ning kogejana, vaid igap\u00e4evases linlikus eksistentsis, ka kodu rajamises ja hoidmises, aias, moe\u00ad ja toiduvalikuis. T\u00e4navakunst, s\u00e4\u00e4stlik arhitektuur, loov liikumine linnaruumis toidavad kultuurilist liigirikkust \u2013 nii nagu bioloogilise elurikkuse rikastamine linnas on ise osa 21. sajandi t\u00e4navakunstist.\nK\u00f5ik Tartu 2024 s\u00fcndmused j\u00e4rgivad keskkonnahoidlikke p\u00f5him\u00f5tteid. Suurt hulka publikut puudutavad kultuuris\u00fcndmused on teen\u00e4itajaks keskkonnahoidlikes muutustes.\nProgrammi teema inimene ja oskused koondab s\u00fcndmused, mille eesm\u00e4rk on taastada usaldus ja turvatunne inimliku l\u00e4heduse ning vahetu kontakti suhtes p\u00f5lvkonna\u00fclese \u00f5ppimise ja koosloome kaudu. Erinevatel \u00fcritustel on v\u00f5imalik tegeleda nii uute kui ka vanade k\u00e4eliste oskuste omandamisega. Olulisel kohal on inimsuhtluse m\u00f5testamine teatri, muusika ja kunsti kaudu. Lisaks on fookuses vaimne tervis, t\u00f5rjutud noored, eakad ja autsaiderkunstnikud.\nOmap\u00e4ra ja Euroopa s\u00fcndmused lahkavad Euroopa piiril \u00e4\u00e4remaa elu valupunkte ning otsivad viise, kuidas tuua kultuuripealinna Euroopa m\u00f5\u00f5de inimeste m\u00f5tteilma. Samas anda Euroopale m\u00e4rku, et ka meie oma paikkondlike keelte ja tavadega oleme osa selle kultuurilisest paljususest. Oluline on koost\u00f6\u00f6 Euroopaga, sildade ehitamine erinevate riikide, rahvaste ja kultuuride vahel.\nProgrammi neljas temaatika keerleb teaduse ja tehnoloogia \u00fcmber. Erinevad projektid ja loovlahendused n\u00e4itavad, kuidas kunsti n\u00e4gemus tulevikust inspireerib teadust. Luubi all on kriitilisemad teemad nagu kiirete muutuste oht inimteadusele, tehisintellekti valud ja v\u00f5lud ning DNA nanostruktuuridesse sekkumine geenitehnoloogias.\nProgrammi loomisel oli korraldajatel kesksel kohal p\u00f5lvkondade-, valdkondade- ja rahvuste\u00fclene koost\u00f6\u00f6. Kultuuripealinna viivad ellu kultuurikorraldajad, kes t\u00f6\u00f6tavad Eesti ja maailma partneritega nii kunsti, teaduse kui ka ettev\u00f5tluse vallas. Programmiloojatel on enam kui sada v\u00e4lispartnerit 25 maailma riigist.\n\u201eTahame, et rahvusvaheline kultuurivahetus saab kultuuripealinna tulemusel L\u00f5una-Eesti traditsiooniks. Et me oskaks soovida, oodata, n\u00f5uda ja ise panustada, et meie kultuur oleks avatud ja ligip\u00e4\u00e4setav kogu Euroopale. Me teeme s\u00fcnergia loomisega algust ja see j\u00e4\u00e4b kestma ka p\u00e4rast 2024. aastat,\u201d \u00fctles Torp.\nProgramm t\u00e4ieneb ajas. Korraldajate s\u00f5nul tuleb j\u00e4rgmisel aastal Tartusse veel hulga maailmas tuntud tipptegijaid ja -artiste. Need selguvad tuleval aastal, kui artistid on kinnitavad oma maailmaturnee kuup\u00e4evad.\nProgrammi avalikustamisega algas piletim\u00fc\u00fck kultuuripealinna \u00fcritustele. Erinevate arvutuste kohaselt toob kultuuripealinn Tartusse ja L\u00f5una-Eestisse v\u00e4hemalt miljonit k\u00fclastust.\nTartu 2024 avalikustas tiitliaasta programmi 19. oktoobril. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 avatseremoonia algab sada p\u00e4eva hiljem \u2013 26. jaanuaril 2024.\nTartu 2024 tiitliaasta tipphetked:\nEuroopa kultuuripealinna avatseremoonia Tartus Emaj\u00f5e kallastel, suur suvepidu 6. juulil ning enam kui kuu aega v\u00e4ltav kultuuriprogramm autovabaduse puiesteel. Tiitliaasta l\u00f5peb 30. novembril piduliku l\u00f5putseremooniaga.\nRyoji Ikeda soolon\u00e4itus (1. november 2024 \u2013 2. m\u00e4rts 2025). Maailmakuulus heli- ja visuaalkunstnik loob Tartusse massiivse, k\u00f5iki meeli h\u00f5lmava ruumiinstallatsiooni, mis p\u00f5hineb Tartu \u00fclikooli genoomika instituudi teadusandmetel ning heliistallatsiooni, mis valmib koost\u00f6\u00f6s Eesti filharmoonia kammerkooriga.\nMetsikud bitid (25. mai \u2013 15. september). Tehnoloogilise kunsti vaba\u00f5hun\u00e4itus paneb vaataja m\u00f5tlema looduse ja tehnoloogia seoste \u00fcle. Projekt kulmineerub n\u00e4itusega Otep\u00e4\u00e4 l\u00e4histel asuvas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam.\nMittevarjev\u00f5rk (juuni\u2013august). Tavalisi varjev\u00f5rke valmistatakse v\u00e4rvides, mis aitavad s\u00f5duritel j\u00e4\u00e4da elude p\u00e4\u00e4stmiseks n\u00e4htamatuks. N\u00f5nda suruvad ukrainlased maha ka pisaraid ja isegi r\u00f5\u00f5muhetki. Mittevarjev\u00f5rke tehakse v\u00e4rvides, mis on valitud tundek\u00fcllust v\u00e4ljendama, et jutustada siinsete ukrainlaste isiklikke lugusid.\nSuudlev Tartu (18. mai) ehk noortele suunatud haridusprogramm aitab murda seksuaaltervisega seotud tabusid. Selle kulminatsioon \u2013 enneolematu \u00fchissuudlus Raekoja platsil surematute Eurovisiooni hittide saatel. \u00dcles astub 2014. aastal Eurovisiooni v\u00f5itnud austerlane Conchita Wurst.\n\u201eRahamaa\u201d (6. juuni \u2013 21. juuni). Eesti Draamateatri lavastus r\u00e4\u00e4gib musta raha hukatuslikust m\u00f5just demokraatiale. Skandinaavia panga rahapesuskandaalil p\u00f5hinevale lavastuste autorid on Mehis Pihla ja Hendrik Toompere jr. Helikujunduse loob Maria Faust koos Taani muusikutega. Temaatilisi avalikke arutelusid edendab Tartu \u00fclikooli loengusari.\nS\u00fcrrealism 100 (15. m\u00e4rts \u2013 8. september). Tartu ja Praha koost\u00f6\u00f6s j\u00f5uavad avalikkuseni Ida-Euroopa kunstip\u00e4rlid. Sajandivanused s\u00fcrrealismi-ideed m\u00f5juvad v\u00e4rskelt t\u00e4nap\u00e4evalgi, aidates lahti harutada \u00fcha aktuaalsemaid vaimse tervise k\u00fcsimusi.\nSoome-ugri festivalil \u201eUnustatud rahvad\u201d (14.\u201315. juuni) k\u00f5lab Eesti Rahva Muuseumi noka all Prantsuse orkestri ja koori esitluses Veljo Tormise legendaarne koorists\u00fckkel h\u00f5imurahvaste loost. Samuti j\u00f5uab publikuni temaatiline filmifestival ja konverents.\nunda (19.\u201322. september) toob Tallinna klubiga Hall Tartusse karmid linlikud elektroonilise muusika peod, sukeldub klubikultuuri ja astub dialoogi \u00f6\u00f6elust r\u00e4\u00e4kiva n\u00e4ituse ja konverentsiga.\nStencibility (juuni\u2013juuli) tutvustab Tartu t\u00e4navakunsti erip\u00e4ra. Mullu kogus n\u00e4itus \u201eHello Mister Police Officer\u201c vaatajaid mainekas Neurotitani galeriis maailma t\u00e4navakunsti pealinnas Berliinis. Sel suvel viidi n\u00e4itus Aberdeeni Nuarti festivalile ning 2024. aastal j\u00f5uab see Tallinna ning erifestivalile Tartusse.\u00a0\nTabamatu k\u00f5la (jaanuar\u2013september). Rahvusvaheliselt tuntud ja auhinnatud Briti multimeediakunstnike r\u00fchmitus Blast Theory viib noorte abil l\u00e4bi intervjuusid l\u00f5unaeestlastega. Kuigi intervjuud keskenduvad minevikule, valmib lugude p\u00f5hjal arvukate linna ja regiooni n\u00e4itlejate osalusel eriefektidega ulmefilm, mis kuvab Tartu ja L\u00f5una-Eesti tulevikku 2074. aastal.\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\n\u00a0"}
{"text":"Pangaliit: inimesed on t\u00e4navu pettustega kaotanud ligi 5 miljonitTALLINN, 20. oktoober, BNS \u2013 Pangaliit teatas, et t\u00e4navu esimese \u00fcheksa kuuga langes pettuste ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost.\u00a0\nTehisintellekti arenedes on petturid \u00fcletanud ka keelebarj\u00e4\u00e4ri \u2013 kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli tegemist probleemiga, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis n\u00fc\u00fcdseks on sellest saanud mure, mis puudutab k\u00f5iki Eesti inimesi s\u00f5ltumata emakeelest, elukohast v\u00f5i haridustasemest, teatas pangaliit.\nLiit r\u00f5hutab, et \u00fclioluline on teada ja m\u00f5ista, kuidas pettureid \u00e4ra tunda, et kaitsta enda ning oma l\u00e4hedaste vara ja isikuandmeid. BNS avaldab j\u00e4rgnevalt muutmata kujul 10 levinumat ohum\u00e4rki, millest iga inimene peaks pangaliidu hinnangul teadlik olema.\u00a0\n\nTelefonik\u00f5ne v\u00f5\u00f5ralt, kes esitleb end politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna ning k\u00fcsib pangakaardi andmeid v\u00f5i ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tuleb k\u00f5ne kohe l\u00f5petada. T\u00f5eline pangat\u00f6\u00f6taja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei k\u00fcsi.\u00a0\n\nKahtlased investeerimisv\u00f5imalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist v\u00f5i keegi v\u00f5\u00f5ras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa v\u00e4limusega veebilehele, mis \"kinnitab\" investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt k\u00f5rge tootlusega v\u00f5i riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis t\u00f5en\u00e4oliselt see polegi t\u00f5si.\n\n\u00dclem\u00e4\u00e4rane kiirustamine. Kui v\u00f5\u00f5ras inimene teile internetis v\u00f5i telefonis r\u00f5hutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba v\u00f5i j\u00e4\u00e4te ilma suurep\u00e4rasest v\u00f5imalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.\n\nSalajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse v\u00f5i n\u00f5utakse, et mingit tegevust tuleb varjata, n\u00e4iteks salaoperatsiooni ettek\u00e4\u00e4ndel, on tegemist m\u00e4rgiga, et midagi on valesti.\n\nK\u00f5ned v\u00e4lismaalt. Olge t\u00e4helepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult v\u00f5i v\u00e4lismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise m\u00e4\u00e4rata, selle eesm\u00e4rk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.\n\nArvutiekraani jagamise soov. Kui keegi v\u00f5\u00f5ras palub teil jagada oma arvutiekraani v\u00f5i laadida alla m\u00f5ni teile tundmatu programm, v\u00f5ib see olla katse saada juurdep\u00e4\u00e4s teie seadmele.\n\nV\u00f5\u00f5rastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda v\u00f5\u00f5ras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes rahalist abi, v\u00f5ib tegu olla pettusega. \u00a0\n\nK\u00f5nesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna, kuid k\u00f5ne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on p\u00f5hjust olla kahtlustav.\u00a0\n\nKahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, Maksu- ja Tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane v\u00f5i erineb originaalist, on t\u00f5en\u00e4oliselt tegemist petuskeemiga.\n\nEbatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju v\u00f5i s\u00f5numeid kahtlaste linkide v\u00f5i dokumentidega, mille sisu tundub vigane v\u00f5i kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka \u00f5igekirjavead tekstides. \u00a0\nPangaliit toonitab, et iga inimene saab oma digitaalsest turvalisust kasvatada, tehes m\u00f5istlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on p\u00fc\u00fcdnud teid r\u00fcnnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Pangaliit: inimesed on t\u00e4navu pettustega kaotanud ligi 5 miljonitTALLINN, 20. oktoober, BNS \u2013 Pangaliit teatas, et t\u00e4navu esimese \u00fcheksa kuuga langes pettuste ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost.\u00a0\nTehisintellekti arenedes on petturid \u00fcletanud ka keelebarj\u00e4\u00e4ri \u2013 kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli tegemist probleemiga, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis n\u00fc\u00fcdseks on sellest saanud mure, mis puudutab k\u00f5iki Eesti inimesi s\u00f5ltumata emakeelest, elukohast v\u00f5i haridustasemest, teatas pangaliit.\nLiit r\u00f5hutab, et \u00fclioluline on teada ja m\u00f5ista, kuidas pettureid \u00e4ra tunda, et kaitsta enda ning oma l\u00e4hedaste vara ja isikuandmeid. BNS avaldab j\u00e4rgnevalt muutmata kujul 10 levinumat ohum\u00e4rki, millest iga inimene peaks pangaliidu hinnangul teadlik olema.\u00a0\n\nTelefonik\u00f5ne v\u00f5\u00f5ralt, kes esitleb end politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna ning k\u00fcsib pangakaardi andmeid v\u00f5i ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tuleb k\u00f5ne kohe l\u00f5petada. T\u00f5eline pangat\u00f6\u00f6taja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei k\u00fcsi.\u00a0\n\nKahtlased investeerimisv\u00f5imalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist v\u00f5i keegi v\u00f5\u00f5ras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa v\u00e4limusega veebilehele, mis \"kinnitab\" investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt k\u00f5rge tootlusega v\u00f5i riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis t\u00f5en\u00e4oliselt see polegi t\u00f5si.\n\n\u00dclem\u00e4\u00e4rane kiirustamine. Kui v\u00f5\u00f5ras inimene teile internetis v\u00f5i telefonis r\u00f5hutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba v\u00f5i j\u00e4\u00e4te ilma suurep\u00e4rasest v\u00f5imalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.\n\nSalajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse v\u00f5i n\u00f5utakse, et mingit tegevust tuleb varjata, n\u00e4iteks salaoperatsiooni ettek\u00e4\u00e4ndel, on tegemist m\u00e4rgiga, et midagi on valesti.\n\nK\u00f5ned v\u00e4lismaalt. Olge t\u00e4helepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult v\u00f5i v\u00e4lismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise m\u00e4\u00e4rata, selle eesm\u00e4rk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.\n\nArvutiekraani jagamise soov. Kui keegi v\u00f5\u00f5ras palub teil jagada oma arvutiekraani v\u00f5i laadida alla m\u00f5ni teile tundmatu programm, v\u00f5ib see olla katse saada juurdep\u00e4\u00e4s teie seadmele.\n\nV\u00f5\u00f5rastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda v\u00f5\u00f5ras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes rahalist abi, v\u00f5ib tegu olla pettusega. \u00a0\n\nK\u00f5nesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna, kuid k\u00f5ne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on p\u00f5hjust olla kahtlustav.\u00a0\n\nKahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, Maksu- ja Tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane v\u00f5i erineb originaalist, on t\u00f5en\u00e4oliselt tegemist petuskeemiga.\n\nEbatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju v\u00f5i s\u00f5numeid kahtlaste linkide v\u00f5i dokumentidega, mille sisu tundub vigane v\u00f5i kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka \u00f5igekirjavead tekstides. \u00a0\nPangaliit toonitab, et iga inimene saab oma digitaalsest turvalisust kasvatada, tehes m\u00f5istlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on p\u00fc\u00fcdnud teid r\u00fcnnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 56 505 306, majandus@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"USAs salaja t\u00f6\u00f6tanud p\u00f5hjakorealased rahastasid kodumaa relvaprogrammiAmeerika \u00dchendriikide v\u00f5imude s\u00f5nul saatsid tuhanded riigi IT-firmade juures t\u00f6\u00f6tanud p\u00f5hjakorealased kodumaale miljoneid dollareid, mida kasutati P\u00f5hja-Korea relvaprogrammi rahastamiseks.Aastaid \u00dchendriikide ettev\u00f5tete palgal olnud IT-t\u00f6\u00f6lised saatsid salaja miljoneid dollareid oma t\u00f6\u00f6tasust P\u00f5hja-Koreasse, kus seda raha kasutati mandritevaheliste rakettide arendamiseks, teatasid\u00a0F\u00f6deraalne Juurdlusb\u00fcroo (FBI) ja \u00dchendriikide justiitsministeerium.\nMinisteeriumi s\u00f5nul kasutasid P\u00f5hja-Korea poolt \u00dchendriikidesse saadetud IT-t\u00f6\u00f6lised valeidentiteeti, et saada t\u00f6\u00f6d ettev\u00f5tete juures St. Louisis ja mujal. Teenitud raha aga saadeti Pyongyangi relvade arendamiseks.\nFBI agendid teatasid kolmap\u00e4eval kokku 1,5 miljoni dollari konfiskeerimisest ja 17 domeeninime arestimisest k\u00e4imasoleva juurdlusega seoses, vahendab The Guardian.\nSt Louisi FBI kontori \u00fclem Jay Greenberg m\u00e4rkis, et iga firma, mis v\u00f5ttis palgale vabakutselisi IT-t\u00f6\u00f6tajaid, palkas v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt ka m\u00f5ne p\u00f5hjakorealase, kes relvaprogrammi rahastusskeemis osales.\n\u00abSee skeem on nii valdav, et ettev\u00f5tted peavad olema valvsad kinnitamaks, keda nad palkavad,\u00bb lausus Greenberg avalduses. \u00abFBI soovitab, et t\u00f6\u00f6andjad v\u00f5taksid kaugt\u00f6\u00f6d tegevate IT-t\u00f6\u00f6liste puhul ette v\u00e4hemalt minimaalseid ennetavaid lisasamme, mis muudaks kahjulikel agentidel keerulisemaks oma identiteedi varjamise.\u00bb\nAmetnikud ei nimetanud ettev\u00f5tteid, mis enda teadmata P\u00f5hja-Korea t\u00f6\u00f6tajaid palkasid ega avalikustanud, millal taoline skeem algas.\nKohtudokumentide j\u00e4rgi saatis P\u00f5hja-Korea valitsus tuhandeid oskuslikke IT-sektori t\u00f6\u00f6tajaid elama peamiselt Hiinasse ja Venemaale, kust nad kandideerisid \u00dchendriikide firmade juurde vabakutselistena kaugt\u00f6\u00f6le.\nIT-t\u00f6\u00f6tajad kogusid aastas miljoneid dollareid P\u00f5hja-Korea relvaprogrammi rahastamiseks. M\u00f5nel juhul tungisid p\u00f5hjakorealased ka arvutiv\u00f5rkudesse ja varastasid teavet ettev\u00f5tetelt, mis oli nad palgale v\u00f5tnud. Lisaks j\u00e4tsid nad ukse paokile tulevasteks h\u00e4kker\u00fcnnakuteks ja v\u00e4ljapressimiseks.\nGreenbergi s\u00f5nul kasutasid t\u00f6\u00f6tajad erinevaid meetodeid, et j\u00e4tta muljet nagu nad oleks t\u00f6\u00f6tanud Ameerika \u00dchendriikidest. Muuhulgas maksid nad ameeriklastele nende koduse WIFI-\u00fchenduse kasutamise eest."}
{"text":"Vaata, milliste pettustega on inimesed t\u00e4navu kaotanud juba ligi 5 miljonit eurotpetuso\u0303numite ja petulehtede na\u0308idised (1)\npetuso\u0303numite ja petulehtede na\u0308idised (2)\npetuso\u0303numite ja petulehtede na\u0308idised (3)\npetuso\u0303numite ja petulehtede na\u0308idised (4)\npetuso\u0303numite ja petulehtede na\u0308idised (5)\npetuso\u0303numite ja petulehtede na\u0308idised (6)\n\u00a0\nEesti elanikud ja ettev\u00f5tted puutuvad viimastel aastatel aina sagedamini kokku k\u00fcberpettuste ohuga. T\u00e4navu esimese 9 kuuga langes pettuste ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost, teatas Pangaliit\nTehisintellekti arenedes on petturid \u00fcletanud ka keelebarj\u00e4\u00e4ri \u2013 kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli tegemist probleemiga, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis n\u00fc\u00fcdseks on sellest saanud mure, mis puudutab k\u00f5iki Eesti inimesi s\u00f5ltumata emakeelest, elukohast v\u00f5i haridustasemest.\nOn \u00fclioluline teada ja m\u00f5ista, kuidas pettureid \u00e4ra tunda, et kaitsta enda ning oma l\u00e4hedaste vara ja isikuandmeid. Vaata galeriist, millised on petus\u00f5numid ja petulehed ja mis peaks tegema ettevaaltikuks. Siin on 10 levinumat ohum\u00e4rki, millest iga inimene peaks teadlik olema:\nTelefonik\u00f5ne v\u00f5\u00f5ralt, kes esitleb end politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana.\u00a0Kui keegi esitleb end telefonitsi pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna ning k\u00fcsib pangakaardi andmeid v\u00f5i ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tuleb k\u00f5ne kohe l\u00f5petada. T\u00f5eline pangat\u00f6\u00f6taja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei k\u00fcsi.\nKahtlased investeerimisv\u00f5imalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist v\u00f5i keegi v\u00f5\u00f5ras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa v\u00e4limusega veebilehele, mis \u201ckinnitab\u201d investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt k\u00f5rge tootlusega v\u00f5i riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis t\u00f5en\u00e4oliselt see polegi t\u00f5si.\n\u00dclem\u00e4\u00e4rane kiirustamine.\u00a0Kui v\u00f5\u00f5ras inimene teile internetis v\u00f5i telefonis r\u00f5hutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba v\u00f5i j\u00e4\u00e4te ilma suurep\u00e4rasest v\u00f5imalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.\nSalajase tegevuse soov.\u00a0Kui teilt palutakse v\u00f5i n\u00f5utakse, et mingit tegevust tuleb varjata, n\u00e4iteks salaoperatsiooni ettek\u00e4\u00e4ndel, on tegemist m\u00e4rgiga, et midagi on valesti.\nK\u00f5ned v\u00e4lismaalt.\u00a0Olge t\u00e4helepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult v\u00f5i v\u00e4lismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise m\u00e4\u00e4rata, selle eesm\u00e4rk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.\nArvutiekraani jagamise soov.\u00a0Kui keegi v\u00f5\u00f5ras palub teil jagada oma arvutiekraani v\u00f5i laadida alla m\u00f5ni teile tundmatu programm, v\u00f5ib see olla katse saada juurdep\u00e4\u00e4s teie seadmele.\nV\u00f5\u00f5rastega tutvumine internetis.\u00a0Kui internetis soovib teiega tutvuda v\u00f5\u00f5ras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes rahalist abi, v\u00f5ib tegu olla pettusega.\nK\u00f5nesuunamise kahtlus.\u00a0Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna, kuid k\u00f5ne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on p\u00f5hjust olla kahtlustav.\nKahtlased veebiaadressid.\u00a0Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, Maksu- ja Tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane v\u00f5i erineb originaalist, on t\u00f5en\u00e4oliselt tegemist petuskeemiga.\nEbatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel.\u00a0Kui teile saadetakse e-kirju v\u00f5i s\u00f5numeid kahtlaste linkide v\u00f5i dokumentidega, mille sisu tundub vigane v\u00f5i kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka \u00f5igekirjavead tekstides.\nIga inimene saab oma digitaalsest turvalisust kasvatada, tehes m\u00f5istlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on p\u00fc\u00fcdnud teid r\u00fcnnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka. Olgem teadlikud ja valvsad, et kaitsta oma raha ja hoida oma digiseadmed turvalisena.\nRohkem teavet leiate aadressilt: www.pettuseinfo.ee"}
{"text":"Pangaliit avaldas, kui suure summa on inimesed t\u00e4navu pettustega kaotanudPangaliit teatas, et t\u00e4navu esimese \u00fcheksa kuuga langes pettuste ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost.Tehisintellekti arenedes on petturid \u00fcletanud ka keelebarj\u00e4\u00e4ri \u2013 kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli tegemist probleemiga, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis n\u00fc\u00fcdseks on sellest saanud mure, mis puudutab k\u00f5iki Eesti inimesi s\u00f5ltumata emakeelest, elukohast v\u00f5i haridustasemest, teatas pangaliit.\nLiit r\u00f5hutab, et \u00fclioluline on teada ja m\u00f5ista, kuidas pettureid \u00e4ra tunda, et kaitsta enda ning oma l\u00e4hedaste vara ja isikuandmeid.\n\nBNS avaldab j\u00e4rgnevalt\u00a010 levinumat ohum\u00e4rki, millest iga inimene peaks pangaliidu hinnangul teadlik olema.\n\nTelefonik\u00f5ne v\u00f5\u00f5ralt, kes esitleb end politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna ning k\u00fcsib pangakaardi andmeid v\u00f5i ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tuleb k\u00f5ne kohe l\u00f5petada. T\u00f5eline pangat\u00f6\u00f6taja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei k\u00fcsi.\nKahtlased investeerimisv\u00f5imalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist v\u00f5i keegi v\u00f5\u00f5ras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa v\u00e4limusega veebilehele, mis \u00abkinnitab\u00bb\u00a0investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt k\u00f5rge tootlusega v\u00f5i riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis t\u00f5en\u00e4oliselt see polegi t\u00f5si.\n\u00dclem\u00e4\u00e4rane kiirustamine. Kui v\u00f5\u00f5ras inimene teile internetis v\u00f5i telefonis r\u00f5hutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba v\u00f5i j\u00e4\u00e4te ilma suurep\u00e4rasest v\u00f5imalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.\nSalajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse v\u00f5i n\u00f5utakse, et mingit tegevust tuleb varjata, n\u00e4iteks salaoperatsiooni ettek\u00e4\u00e4ndel, on tegemist m\u00e4rgiga, et midagi on valesti.\nK\u00f5ned v\u00e4lismaalt. Olge t\u00e4helepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult v\u00f5i v\u00e4lismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise m\u00e4\u00e4rata, selle eesm\u00e4rk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.\nArvutiekraani jagamise soov. Kui keegi v\u00f5\u00f5ras palub teil jagada oma arvutiekraani v\u00f5i laadida alla m\u00f5ni teile tundmatu programm, v\u00f5ib see olla katse saada juurdep\u00e4\u00e4s teie seadmele.\nV\u00f5\u00f5rastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda v\u00f5\u00f5ras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes rahalist abi, v\u00f5ib tegu olla pettusega.\nK\u00f5nesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna, kuid k\u00f5ne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on p\u00f5hjust olla kahtlustav.\nKahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, Maksu- ja Tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane v\u00f5i erineb originaalist, on t\u00f5en\u00e4oliselt tegemist petuskeemiga.\nEbatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju v\u00f5i s\u00f5numeid kahtlaste linkide v\u00f5i dokumentidega, mille sisu tundub vigane v\u00f5i kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka \u00f5igekirjavead tekstides.\nPangaliit toonitab, et iga inimene saab oma digitaalsest turvalisust kasvatada, tehes m\u00f5istlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on p\u00fc\u00fcdnud teid r\u00fcnnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka.\n"}
{"text":"FOTOD | Alika, NO\u00cbP ja p\u00f6\u00f6rane pidu! Euroopa kultuuripealinn Tartu tutvustas plaane uueks aastaksTartu 2024 avalikustas eile, sada p\u00e4eva enne Euroopa kultuuripealinna avatseremoonia algust 350 projekti ja enam kui tuhande s\u00fcndmusega tiitliaasta programmi.\nOlulist verstaposti t\u00e4histas vaatem\u00e4nguline etendus \u201eSada \u00f6\u00f6d ja p\u00e4eva Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstideni\u201d. Esinesid Alika Milova, Mari Kalkun, Maris Pihlap, ekstreemsportlased, akrobaadid ja tantsijad, kelle uudislooming moodustas vaatem\u00e4ngulise terviku tuleva aasta Euroopa kultuuripealinna projektidest Tartus ja L\u00f5una-Eestis. NO\u00cbP esitas publikule v\u00e4rskelt valminud kultuuripealinna tunnuslugu \u201eYoung Blood City\u201d.\u00a0\nKummardusena uutele projektidele kultuuripealinna programmis ja nende eestvedajatele maalis meediagrafitist Kiwa tehisintellekti ai. mina ja Kanvas.ai tarkvaraga tuleva aasta s\u00fcndmustest inspireeritud uue digiteose. \u00d5htul astus \u00fcles \u00d6\u00f6am\u00f6\u00f6b ning plaate keerutasid DJ-d Jalmar Vabarana, Adeele Jaago ja Berk Vaher.\nNeljaks kulminatsiooniks jaotunud etendus peegeldas j\u00e4rgmisel aastal\u00a0 Tartus ja L\u00f5una-Eestis v\u00e4ltavate kultuuripealinna s\u00fcndmuste teemasid: elu ja keskkond, inimene ja oskused, omap\u00e4ra ja Euroopa, teadus ja tehnoloogia.\nVaata fotosid meeleolukalt avapeolt!\nVaata galeriid (52 fotot)\nAlika Milova \u2014 FOTO: Maanus Kullamaa\nKultuuripealinna programmi juhtidee on Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstid, millega Tartu koos L\u00f5una-Eestiga p\u00e4lvis 2019. aastal Euroopa kultuuripealinnade ekspertkomisjonilt tiitliv\u00f5idu. Edaspidi hindab komisjon Tartu 2024 programmi ja selle ettevalmistust\u00f6id ning otsustab seire k\u00e4igus, kas m\u00e4\u00e4rata Tartule ka 1,5 miljoni euro suurune Melina Mercouri preemia.\nTartu linnapea ja Tartu 2024 n\u00f5ukogu esimehe Urmas Klaasi s\u00f5nul ei t\u00e4henda Euroopa kultuuripealinna aasta \u00fcksnes k\u00f5rgel tasemel kontserte ja etendusi, vaid ka euroopalike v\u00e4\u00e4rtuste, kultuuri- ja m\u00f5tteruumide kokkutulekut. \u201eEuroopa kultuuripealinna aasta annab Eestile tugeva t\u00f5uke vajalikeks tulevikku vaatavateks muutusteks, nii inimeste hoiakutes kui ka igap\u00e4evases k\u00e4itumises,\u201d s\u00f5nas Klaas.\nAjas muutuv juhtidee\nElluj\u00e4\u00e4mise Kunstid on Euroopa kultuuripealinna loovkontseptsiooni kohaselt teadmised, oskused ja v\u00e4\u00e4rtused, mis on Euroopale omased, mida v\u00e4\u00e4rtustame ning soovime jagada ja ka juurde \u00f5ppida. \u201eElluj\u00e4\u00e4mise Kunste t\u00f5lgendavad k\u00f5ik kultuurivaldkonnad p\u00e4rimus- ja toidukultuurist muusika, filmi ja visuaalse kunstini v\u00e4lja,\u201d r\u00e4\u00e4kis Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.\nLoovjuht m\u00e4rkis, et Euroopalt tiitli p\u00e4lvinud juhtidee Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstide roll ja m\u00f5te on ajas muutunud. Kultuuripealinna tiitlit v\u00f5ites 2019. aastal ei osanud keegi m\u00f5elda \u00a0pandeemiast, mis globaalselt halvas argielu ja kultuurikeskused. Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu raputas turvalisse kaugusse j\u00e4\u00e4jategi elukorraldust, Iisraeli-Hamasi s\u00f5da \u0161okeeris kiire eskalatsiooniga.\n\u201eL\u00e4inud aasta on meile \u00f5petanud aga \u00fcht olulisemat elluj\u00e4\u00e4mise kunsti. Tartu ja Eesti piirid pole \u00fcksnes geograafilised t\u00e4hised. Me elame hetkes, kus Euroopa koost\u00f6\u00f6, \u00fchtsus ja demokraatia on kultuuri edasi elamiseks h\u00e4davajalik, r\u00e4\u00e4kis Torp. \u201eOleme kohalike ja \u00fcle-eestiliste poliitiliste ja majanduslike teemadega nii Euroopa kui muu maailma m\u00f5juv\u00e4ljas. Varem v\u00f5i hiljem j\u00f5uavad geograafiliselt kaugemal toimuvate arengute tagaj\u00e4rjed ka siia.\u201d\nNii on Elluj\u00e4\u00e4mise Kunstid ajas muutuv kontseptsioon, mille saavad k\u00f5ik vastavalt oma tunnetusele ise ainesega t\u00e4ita. Siin on ruumi, et spekuleerida nii tehisintellekti apokal\u00fcpsise kui ka toidut\u00f6\u00f6stuse arengute \u00fcle ja otsida elluj\u00e4\u00e4miseks vajalikke n\u00f5uandeid loodusfolkloorist v\u00f5i kogukondlikelt sidemetelt.\nKultuuriprogrammi neli kandvat teemat\nEuroopa kultuuripealinnal on avar ja mitmek\u00fclgne tegevusv\u00e4li. Tartu 2024 programmiliin elu ja keskkond aitab m\u00f5ista ja \u00f5petab, kuidas olla loodushoidlikum mitte vaid kunstide looja ning kogejana, vaid igap\u00e4evases linlikus eksistentsis, ka kodu rajamises ja hoidmises, aias, moe ja toiduvalikuis. T\u00e4navakunst, s\u00e4\u00e4stlik arhitektuur, loov liikumine linnaruumis toidavad kultuurilist liigirikkust \u2013 nii nagu bioloogilise elurikkuse rikastamine linnas on ise osa 21. sajandi t\u00e4navakunstist.\nK\u00f5ik Tartu 2024 s\u00fcndmused j\u00e4rgivad keskkonnahoidlikke p\u00f5him\u00f5tteid. Suurt hulka publikut puudutavad kultuuris\u00fcndmused on teen\u00e4itajaks keskkonnahoidlikes muutustes.\nProgrammi teema inimene ja oskused koondab s\u00fcndmused, mille eesm\u00e4rk on taastada usaldus ja turvatunne inimliku l\u00e4heduse ning vahetu kontakti suhtes p\u00f5lvkonna\u00fclese \u00f5ppimise ja koosloome kaudu. Erinevatel \u00fcritustel on v\u00f5imalik tegeleda nii uute kui ka vanade k\u00e4eliste oskuste omandamisega. Olulisel kohal on inimsuhtluse m\u00f5testamine teatri, muusika ja kunsti kaudu. Lisaks on fookuses vaimne tervis, t\u00f5rjutud noored, eakad ja autsaiderkunstnikud.\nOmap\u00e4ra ja Euroopa s\u00fcndmused lahkavad Euroopa piiril \u00e4\u00e4remaa elu valupunkte ning otsivad viise, kuidas tuua kultuuripealinna Euroopa m\u00f5\u00f5de inimeste m\u00f5tteilma. Samas anda Euroopale m\u00e4rku, et ka meie oma paikkondlike keelte ja tavadega oleme osa selle kultuurilisest paljususest. Oluline on koost\u00f6\u00f6 Euroopaga, sildade ehitamine erinevate riikide, rahvaste ja kultuuride vahel.\nProgrammi neljas temaatika keerleb teaduse ja tehnoloogia \u00fcmber. Erinevad projektid ja loovlahendused n\u00e4itavad, kuidas kunsti n\u00e4gemus tulevikust inspireerib teadust. Luubi all on kriitilisemad teemad nagu kiirete muutuste oht inimteadusele, tehisintellekti valud ja v\u00f5lud ning DNA nanostruktuuridesse sekkumine geenitehnoloogias.\nKohalik dialoogis rahvusvahelisega\nProgrammi loomisel oli korraldajatel kesksel kohal p\u00f5lvkondade-, valdkondade- ja rahvuste\u00fclene koost\u00f6\u00f6. Kultuuripealinna viivad ellu kultuurikorraldajad, kes t\u00f6\u00f6tavad Eesti ja maailma partneritega nii kunsti, teaduse kui ka ettev\u00f5tluse vallas. Programmiloojatel on enam kui sada v\u00e4lispartnerit 25 maailma riigist.\n\u201eTahame, et rahvusvaheline kultuurivahetus saab kultuuripealinna tulemusel L\u00f5una-Eesti traditsiooniks. Et me oskaks soovida, oodata, n\u00f5uda ja ise panustada, et meie kultuur oleks avatud ja ligip\u00e4\u00e4setav kogu Euroopale. Me teeme s\u00fcnergia loomisega algust ja see j\u00e4\u00e4b kestma ka p\u00e4rast 2024. aastat,\u201d \u00fctles Torp.\nProgramm t\u00e4ieneb ajas. Korraldajate s\u00f5nul tuleb j\u00e4rgmisel aastal Tartusse veel hulga maailmas tuntud tipptegijaid ja -artiste. Need selguvad tuleval aastal, kui artistid on kinnitavad oma maailmaturnee kuup\u00e4evad.\nProgrammi avalikustamisega algas piletim\u00fc\u00fck kultuuripealinna \u00fcritustele. Erinevate arvutuste kohaselt toob kultuuripealinn Tartusse ja L\u00f5una-Eestisse v\u00e4hemalt miljonit k\u00fclastust.\nTartu 2024 avalikustas tiitliaasta programmi 19. oktoobril. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 avatseremoonia algab sada p\u00e4eva hiljem \u2013 26. jaanuaril 2024.\nNopped kultuuriprogrammi maasikatest\nTartu 2024 tiitliaasta tipphetked on Euroopa kultuuripealinna avatseremoonia Tartus Emaj\u00f5e kallastel, suur suvepidu 6. juulil ning enam kui kuu aega v\u00e4ltav kultuuriprogramm autovabaduse puiesteel. Tiitliaasta l\u00f5peb 30. novembril piduliku l\u00f5putseremooniaga.\nRyoji Ikeda soolon\u00e4itus (1. november 2024 \u2013 2. m\u00e4rts 2025). Maailmakuulus heli- ja visuaalkunstnik loob Tartusse massiivse, k\u00f5iki meeli h\u00f5lmava ruumiinstallatsiooni, mis p\u00f5hineb Tartu \u00fclikooli genoomika instituudi teadusandmetel ning heliistallatsiooni, mis valmib koost\u00f6\u00f6s Eesti filharmoonia kammerkooriga.\nMetsikud bitid (25. mai \u2013 15. september). Tehnoloogilise kunsti vaba\u00f5hun\u00e4itus paneb vaataja m\u00f5tlema looduse ja tehnoloogia seoste \u00fcle. Projekt kulmineerub n\u00e4itusega Otep\u00e4\u00e4 l\u00e4histel asuvas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam.\nMittevarjev\u00f5rk (juuni\u2013august). Tavalisi varjev\u00f5rke valmistatakse v\u00e4rvides, mis aitavad s\u00f5duritel j\u00e4\u00e4da elude p\u00e4\u00e4stmiseks n\u00e4htamatuks. N\u00f5nda suruvad ukrainlased maha ka pisaraid ja isegi r\u00f5\u00f5muhetki. Mittevarjev\u00f5rke tehakse v\u00e4rvides, mis on valitud tundek\u00fcllust v\u00e4ljendama, et jutustada siinsete ukrainlaste isiklikke lugusid.\nSuudlev Tartu (18. mai) ehk noortele suunatud haridusprogramm aitab murda seksuaaltervisega seotud tabusid. Selle kulminatsioon \u2013 enneolematu \u00fchissuudlus Raekoja platsil surematute Eurovisiooni hittide saatel. \u00dcles astub 2014. aastal Eurovisiooni v\u00f5itnud austerlane Conchita Wurst.\n\u201eRahamaa\u201d (6. juuni \u2013 21. juuni). Eesti Draamateatri lavastus r\u00e4\u00e4gib musta raha hukatuslikust m\u00f5just demokraatiale. Skandinaavia panga rahapesuskandaalil p\u00f5hinevale lavastuste autorid on Mehis Pihla ja Hendrik Toompere jr. Helikujunduse loob Maria Faust koos Taani muusikutega. Temaatilisi avalikke arutelusid edendab Tartu \u00fclikooli loengusari.\nS\u00fcrrealism 100 (15. m\u00e4rts \u2013 8. september). Tartu ja Praha koost\u00f6\u00f6s j\u00f5uavad avalikkuseni Ida-Euroopa kunstip\u00e4rlid. Sajandivanused s\u00fcrrealismi-ideed m\u00f5juvad v\u00e4rskelt t\u00e4nap\u00e4evalgi, aidates lahti harutada \u00fcha aktuaalsemaid vaimse tervise k\u00fcsimusi.\nSoome-ugri festivalil \u201eUnustatud rahvad\u201d (14.\u201315. juuni) k\u00f5lab Eesti Rahva Muuseumi noka all Prantsuse orkestri ja koori esitluses Veljo Tormise legendaarne koorists\u00fckkel h\u00f5imurahvaste loost. Samuti j\u00f5uab publikuni temaatiline filmifestival ja konverents.\nunda (19.\u201322. september) toob Tallinna klubiga Hall Tartusse karmid linlikud elektroonilise muusika peod, sukeldub klubikultuuri ja astub dialoogi \u00f6\u00f6elust r\u00e4\u00e4kiva n\u00e4ituse ja konverentsiga.\nStencibility (juuni\u2013juuli) tutvustab Tartu t\u00e4navakunsti erip\u00e4ra. Mullu kogus n\u00e4itus \u201eHello Mister Police Officer\u201c vaatajaid mainekas Neurotitani galeriis maailma t\u00e4navakunsti pealinnas Berliinis. Sel suvel viidi n\u00e4itus Aberdeeni Nuarti festivalile ning 2024. aastal j\u00f5uab see Tallinna ning erifestivalile Tartusse.\u00a0\nTabamatu k\u00f5la (jaanuar\u2013september). Rahvusvaheliselt tuntud ja auhinnatud Briti multimeediakunstnike r\u00fchmitus Blast Theory viib noorte abil l\u00e4bi intervjuusid l\u00f5unaeestlastega. Kuigi intervjuud keskenduvad minevikule, valmib lugude p\u00f5hjal arvukate linna ja regiooni n\u00e4itlejate osalusel eriefektidega ulmefilm, mis kuvab Tartu ja L\u00f5una-Eesti tulevikku 2074. aastal."}
{"text":"Valgamaa mehe nimele v\u00f5eti tema teadmata kaks j\u00e4relmaksu19. oktoobril p\u00f6\u00f6rdus Valgamaal politseisse mees, kelle teadmata oli tema nimele v\u00f5etud kaks j\u00e4relmaksu.Kelmusega tekitatud kahju on 396 eurot.\nJuhtumi osas alustati\u00a0kriminaalmenetlust."}
{"text":"Uganda v\u00f5ttis vastu homoseksualismi vastase seaduse \u2013 Maailmapank l\u00f5petas riigile laenude v\u00e4ljastamise\"Meil ei ole vaja mingisugust sekkumist v\u00e4lisriikide poolt, et otsustada kuidas oma \u00fchiskonnas aset leidvaid probleeme lahendada. Uganda areneb enda poolt valitud suunas, s\u00f5ltumata v\u00e4lislaenude olemasolust v\u00f5i puudumisest,\" deklareeris Uganda president Yoweri Museveni.\nGlobalistlike agendasid finantseeriv Maailmapank l\u00f5petas k\u00f5ik Ugandale m\u00f5eldud laenuprogrammid niipea kui Aafrika riik v\u00f5ttis vastu homoseksualismi propageerimist kriminaliseeriva seaduse.\u00a0\nAugustis v\u00e4ljastatud deklaratsioonis deklareerib Maailmapank, et Uganda homoseksualismi vastane seaduspakett on \"fundamentaalses vastuolus Maailmapanga p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustega\" ning ei ole \u00fchildatav Maailmapanga eesm\u00e4rgiga likvideerida vaesus k\u00f5ikjal maailmas s\u00f5ltumata sellest milline on puuduse kannataja rass, sugu v\u00f5i nahav\u00e4rv.\u00a0\nNiipea kui Uganda k\u00f5ne all oleva seaduse k\u00e4esoleva aasta alguses vastu v\u00f5ttis, saadeti Maailmapanga poolt riiki \"rakker\u00fchm\", et teha kindlaks, kas vastu v\u00f5etud seadus ei ohusta institutsiooni eesm\u00e4rki kaitsta seksuaalv\u00e4hemusi diskrimineerimise eest.\u00a0\nUganda on alates 1960-ndatest aastatest saanud Maailmapanga ja selle all\u00fcksuste kaudu kokku 2,5 miljardi USA dollari eest arenguabi, mille katkemine annab riigile arvestatava l\u00f6\u00f6gi.\u00a0\nUganda homoseksualismi propageerimise kriminaliseerimise vastu on astunud ka Maailmapangas j\u00f5upositsiooni omava Ameerika \u00dchendriikide valitsus. President Biden on lubanud, et senikaua kuni Kampala ei t\u00fchista seadust peatab Washington k\u00f5ik v\u00e4lisabi ja investeeringud Ugandasse.\u00a0\nUganda president Yoweri Museveni on t\u00e4nini keeldunud v\u00e4lissurvele allumast, v\u00e4ites, et USA ja L\u00e4\u00e4neriigid alav\u00e4\u00e4ristavad Aafrika riikide kindlameelsust oma enda kultuurilisi norme seada ja kaitsta.\u00a0\n\"Meil ei ole vaja mingisugust sekkumist v\u00e4lisriikide poolt, et otsustada kuidas oma \u00fchiskonnas aset leidvaid probleeme lahendada. Uganda areneb enda poolt valitud suunas, s\u00f5ltumata v\u00e4lislaenude olemasolust v\u00f5i puudumisest,\" deklareeris Museveni.\n\"L\u00e4\u00e4s alahindab aafriklasi, keda kahetsusv\u00e4\u00e4rsel kombel \u00fcritatakse survestada loobuma oma usust, kultuurist, p\u00f5him\u00f5tetest ja suver\u00e4\u00e4nsusest kasutades selleks rahalist v\u00e4ljapressimist kui p\u00f5hiinstrumenti,\" s\u00f5nas Uganda president.\nToimetas Adrian Bachmann"}
{"text":"Eesti inimestelt on sel aastal v\u00e4lja petetud miljoneid eurosid. Vaata, mis on selged ohum\u00e4rgidT\u00e4navu esimese \u00fcheksa kuuga langes k\u00fcberpettuse ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost.\nTehisintellekti arenedes on petturid \u00fcletanud ka keelebarj\u00e4\u00e4ri \u2013 kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli tegemist probleemiga, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis n\u00fc\u00fcdseks on sellest saanud mure, mis puudutab k\u00f5iki Eesti inimesi, s\u00f5ltumata emakeelest, elukohast v\u00f5i haridustasemest.\nOn \u00fclioluline teada ja m\u00f5ista, kuidas pettureid \u00e4ra tunda, et kaitsta enda ning oma l\u00e4hedaste vara ja isikuandmeid. Siin on k\u00fcmme levinumat ohum\u00e4rki, millest iga inimene peaks teadlik olema.\nKui kahtlustate, et petturid on p\u00fc\u00fcdnud teid r\u00fcnnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka."}
{"text":"Epistel Kalle k\u00fctusekaardist ja P\u00f5hja Konna jootmisestKatarine Rosalie epistlid88. osaMu armas rahvas! Sel n\u00e4dalal alustas peavoolumeedia ja valitsus \u00fcht k\u00f5ige hullemat inimjahti, mida nad iial pidanud on. V\u00f5ib-olla on m\u00f5nigi teie seast lasknud end \u00e4ra lollitada, sellega kaasa l\u00e4inud \u00ac- ja sellep\u00e4rast ma keelan teid Valguse s\u00f5nadega ning \u00fctlen: \u00e4rge tehke! \u00c4rge loopige kividega s\u00fc\u00fctut meest! Sest Kalle Gr\u00fcnthal on aus mees, \u00fcks meie seast, \u00fcks Valguss\u00f5dalaste ridadest, ja ma tean kindlasti, et ta pole r\u00f6\u00f6vinud riigi tagant sentigi, r\u00e4\u00e4kimata mingist k\u00fctusest.Kaja ja valitsuserakonnad aga keksivad ringi ning muudkui r\u00e4\u00e4givad, nagu oleks meie Kalle riigikogu k\u00fctusekaardiga ostnud tonnide kaupa bensiini ja diislit oma s\u00f5iduauto jaoks. Seletavad, et nii palju ja nii erinevat k\u00fctust Kalle auto ei tarbigi! Ja veelgi enam, et k\u00fctust olevat tema kaardiga ostetud isegi ajal, kui Kalle ise riigikogu istungil oli! S\u00fc\u00fcdistavad teda pettuses ja varguses ja andsid ta isegi politseisse, ja n\u00fc\u00fcd on vaene mees kriminaaluurimise all. Sundisid ta erakonnast v\u00e4lja astuma ja EKRE fraktsioonist ka. Ja n\u00fc\u00fcd tahavad ta isegi riigikogust v\u00e4lja visata. Aga sealt ei kanguta Kallet k\u00fcll enam \u00fchegi asjaga, sest sinna valisid ta tema valijad, ja neile antud lubadust ta juba ei murra! Tema seisab oma valijate ja eesti rahva eest murdumatuna ning ei anna j\u00e4rele \u00fchelegi manipulatsioonile.R\u00e4nk v\u00f5itlus on vaesel mehel pidada. Ja mille nimel?Selle nimel, et Roimaerakond saaks maksumaksja kulul ja tema hea nime arvelt selle k\u00fctusega P\u00f5hja Konna joota!Jaa-jaa! P\u00f5hja Konn on nimelt tagasi Toompea all koopas. EKRE suvep\u00e4evade ajal varastas Roimaerakond ta Suure-L\u00e4htru karjamaalt tagasi. Kasutasid kohe v\u00f5imalust. Kaja lendas kohale oma tulnukate ja mustade maagidega ning need t\u00f5stsid maagiliste leelutuste ja sisinate abil Konna selili \u00f5hku ja leviteerisid ta Tallinna tagasi. P\u00fcha Perekonda ei olnud kodus, et vaesekest kaitsta, ja nii see l\u00e4ks. Ma ise olin kohapeal ja j\u00e4lgisin nuttes seda haledat vaatepilti. Muidugi p\u00fc\u00fcdsin ma oma j\u00f5u ja v\u00e4ega toimuvat takistada, aga Kaja mustade maagide vastu ma ei saanud.N\u00fc\u00fcd s\u00fcgisel selgus, et riigieelarve on auklik mis auklik ja P\u00f5hja Konna \u00fclalpidamiseks pole \u00fcldse nii lihtne raha leida kui varem. S\u00fc\u00fca on talle veel v\u00f5imalik anda, sest oponente ja pahaaimamatuid turiste leiab Roimaerakond piisavalt, aga palja veega nad Konna joota ju ei taha. Sellega on niisugune lugu, et kui P\u00f5hja Konn joob tavalist vett, siis ta on iseloomult nagu tavaline konn, ainult jube n\u00e4ljane. Aga kui talle joota bensiini v\u00f5i diislit, siis see muudab ta vihaseks ka. Siis ta pole mitte lihtsalt n\u00e4ljane, vaid ka v\u00e4ga agressiivne. Mida \u00e4ra ei s\u00f6\u00f6, selle trambib sodiks. Ja on palju hirmu\u00e4ratavam. Sellep\u00e4rast Roimaerakonnal tema peale nii palju k\u00fctust kulubki. Konn tarbib seda palju rohkem kui auto v\u00f5i isegi buss.Nii oligi Roimaerakonnal probleem! Aga Kaja leidis muidugi kohe lahenduse. Ta lasi varastada Kalle k\u00fctusekaardi ja selle t\u00e4pselt j\u00e4rele teha. Muidugi l\u00e4ks see korda, sest tal on ju igal pool k\u00e4si sees. Koopia sai t\u00e4pselt samasugune kui \u00f5ige kaart, numbrid k\u00f5ik samad, koodid ja muu. Vana kaart sokutati Kallele tagasi taskusse, uue kaardiga hakati P\u00f5hja Konna jaoks k\u00fctust ostma. N\u00fc\u00fcd see Konna jootmine k\u00e4ibki maksumaksja raha eest ja riigikogu kuluh\u00fcvitiste arvelt. Sellep\u00e4rast paistabki, nagu oleks Kalle ebanormaalselt palju k\u00fctust kulutanud ja tankinud isegi sel ajal, kui ta riigikogus t\u00f6\u00f6l on. Aga just see ju t\u00f5estabki, et tema pole s\u00fc\u00fcdi!N\u00fc\u00fcd on Kaja ja Roimaerakonna kuritegude registris veel ka k\u00fctusekaardi v\u00f5ltsimine ja riigikogu saadiku kurjategijaks lavastamine. N\u00e4ete, nemad ei p\u00f5rka tagasi mitte millegi ees! Ja s\u00fcdametunnistus neis ka ei \u00e4rka. Ei maksa lootagi.Sellep\u00e4rast ei astu Kaja tagasi ei selle ega ka oma teiste roimade p\u00e4rast. Me n\u00e4eme j\u00e4lle ja j\u00e4lle, kuidas ainus v\u00f5imalus tema omavoli l\u00f5petada on see asi ise oma k\u00e4tesse v\u00f5tta. L\u00e4hme t\u00e4navatele, mu armas rahvas! \u00c4rgake ometi! Ma kutsun teid k\u00f5iki \u00fcles - \u00e4rge olge lambad, olge meiega. Sest ainult koos me p\u00e4\u00e4stame Eesti alatu Roimaerakonna k\u00fctkest ja S\u00f5japrintsessi alatutest trikkidest, ainult me ise suudame Eesti p\u00e4\u00e4sta.AIDI VALLIK, kolumnist"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rvel ei suuda tugevat leeri moodustada ei Linderi v\u00e4hemusvalitsuse toetajad ega vastasedVirve Linderi v\u00e4hemusvalitsusel v\u00f5ib \u00f5nnestuda Kohtla-J\u00e4rvet veel pikalt juhtida, sest volikogu ei suuda tugeva koalitsiooni loomises kokku leppida.Kohtla-J\u00e4rve volikogus praegu kaalukeeleks olevad viis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut ei j\u00f5udnud neljap\u00e4eva \u00f5htul peetud koosolekul \u00fcksmeelele, kas v\u00f5tta vastu valimisliidult Restart Kohtla-J\u00e4rve tulnud ettepanek alustada koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi v\u00f5i mitte.Sotside seas on linnavalitsuse suhtes erimeelsused Fraktsiooni esimees Eduard Odinets, kes on ka volikogu esimees ja riigikogu liige, \u00fctles, et ettepanekut arutatakse edasi, aga millal otsus v\u00f5ib tulla, ei oska ta \u00f6elda.Odinetsi s\u00f5nul ei \u00f5nnestunud otsust teha, kuna fraktsiooni liikmete seas on v\u00e4ga erinev suhtumine nii valimisliitu Restart Kohtla-J\u00e4rve kui ka alates veebruarist ametis olevasse Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsusse. Oma seisukohta Odinets avaldada ei soovinud. \"Me oleme seni k\u00f5iki olulisi otsuseid teinud \u00fcksmeelselt ja j\u00e4rgime seda p\u00f5him\u00f5tet ka selle ettepaneku osas,\" p\u00f5hjendas ta, lisades, et olukord on v\u00e4ga keeruline.Kuueliikmeline fraktsioon Restart Kohtla-J\u00e4rve tegi eelmisel teisip\u00e4eval sotsidele ettepaneku alustada konsultatsioone koalitsiooni moodustamiseks.Fraktsiooni Restart Kohtla-J\u00e4rve esimees Jaanek Pahka m\u00e4rkis, et linnavalitsuses ja volikogus viimastel kuudel valitsenud pingeline \u00f5hkkond v\u00f5ib viia linna s\u00fcgavasse kriisi ning linnavalitsusel on olukorras, kus pidevalt on tagandamiskirves pea kohal, v\u00e4ga raske linna juhtida.Kuigi Restardil ja sotsidel on 25kohalises volikogus vaid 11 liiget, on sellega \u00fchinemise valmidust avaldanud ka kaks Reformierakonna saadikut ja mitu fraktsioonita saadikut. Pahka s\u00f5nul oleks sotside n\u00f5ustumise korral v\u00f5imalik Kohtla-J\u00e4rvel moodustada tugev 17-liikmeline koalitsioon.Eduard Odinets lootis varem, et sotsid j\u00f5uavad selgusele, kas alustada Restardiga koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi v\u00f5i mitte, juba eelmise n\u00e4dala l\u00f5puks, kuid see pole senini \u00f5nnestnud. \"Valikuid, kuidas ja kellega v\u00f5imuliit moodustada, on justkui palju. Aga kas vaatad paremale v\u00f5i vaatad vasakule, \u00fchtegi v\u00e4ga head valikut ikkagi pole,\" \u00fctles Odinets juba eelmisel n\u00e4dalal.Odinets s\u00f5nas, et stabiilset v\u00f5imuliitu on Kohtla-J\u00e4rvele v\u00e4ga vaja, aga ta pole kindel, kas kavandatav 17 saadiku liit selleks osutub. \"Nende 17 seas on koguni seitse, kes on saanud kahtlustuse korruptsioonikuritegudes,\" \u00fctles Odinets, kelle s\u00f5nul tuleb arvestada, et osa neist v\u00f5ib saada ka s\u00fc\u00fcdistuse. Prokuratuur on lubanud selle korruptsiooniloo saata kohtusse t\u00e4navuse aasta jooksul.Patiseis v\u00f5ib kesta j\u00e4rgmiste valimisteniKui sotsid teeksid koalitsiooni Keskerakonnaga, siis oleks Odinetsi s\u00f5nul h\u00e4\u00e4lte \u00fclekaal stabiilseks linna juhtimiseks v\u00e4ga napp \u2212 13:12. Pealegi oleks ka nende 13 saadiku seas kaks korruptsioonikahtlusega.Kaheksaliikmelise Keskerakonna fraktsiooni esimees Sergei Lopin pole salanud, et sooviks teha sotsidega uue v\u00f5imuliidu ja tagandada ametist Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsuse. Ligemale kuu aega tagasi \u00fctles ta, et h\u00e4\u00e4led selleks on koos, kuid umbusaldusavaldust pole seni esitatud.Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Arne Berendsen s\u00f5nas reedel, et kindlat ja vettpidavat koalitsiooni pole Keskerakonnal \u00f5nnestunud seni moodustada. \"See \u00fcheh\u00e4\u00e4leline \u00fclekaal oleks v\u00e4ga habras linna juhtimiseks,\" \u00fctles ta, m\u00e4rkides samuti, et sotsid ei ole linnavalitsuse vahetuse osas \u00fcksmeelsed. \"Maha v\u00f5ib-olla \u00f5nnestuks praegune linnavalitsus v\u00f5tta, aga mis edasi saab? Praegu pole ka teada, kellest v\u00f5iks uus linnapea saada.\"Kevadel oli n\u00f5us Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks tulema endine kauaaegne Narva linnapea Tarmo Tammiste, aga siis ei \u00f5nnestunud v\u00f5imup\u00f6\u00f6rdeks h\u00e4\u00e4li kokku saada. Praegu on kuluaarides r\u00e4\u00e4gitud kui v\u00f5imalikust linnapeakandidaadist endisest riigikogu liikmest Dmitri Dmitrijevist, kes on ametis Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi b\u00fcroos ja juhib L\u00fcganuse volikogu. Dmitrijev kinnitas P\u00f5hjarannikule, et kuigi p\u00f5gusaid jutuajamisi on Kohtla-J\u00e4rve linnapea teemal olnud, siis ametlikku ettepanekut ei ole keegi talle teinud ja seet\u00f5ttu ei ole ta sellest seni ka m\u00f5elnud.Berendseni s\u00f5nul ei ole temal isiklikult Linderi vastu midagi, aga kui fraktsioon otsustab esitada umbusaldusavalduse, siis keskerakondlasena h\u00e4\u00e4letab ka tema selle poolt.Arne Berendsen pidas samas \u00fcsna reaalseks, et Linderi v\u00e4hemusvalitsus v\u00f5ib j\u00e4tkata veel kaks aastat, kuni j\u00e4rgmiste kohalike valimisteni, aga selleks peaks ta rohkem arvestama suurema hulga volikogu liikmete seisukohtadega. Ta lisas, et liiga sagedane linnavalitsuste vahetamine ei tule Kohtla-J\u00e4rvele kasuks, sest siis kulub j\u00e4lle aega, kuni uued linnavalitsuse liikmed oma rolli sisse elavad.\"ARNE BERENDSEN Maha v\u00f5ib-olla \u00f5nnestuks praegune linnavalitsus v\u00f5tta, aga mis edasi saab?\"Linnapea Virve Linder ja volikogu esimees Eduard Odinets naeratavad sageli koos mitmetel avalikel \u00fcritustel, ent m\u00f5lemad p\u00fcsivad ametis k\u00fcllaltki hapralt, sest toimivat koalitsiooni pole Kohtla-J\u00e4rvel \u00f5nnestunud moodustada. PEETER LILLEV\u00c4LIERIK GAMZEJEV"}
{"text":"Kohtla-J\u00e4rvel ei suuda tugevat leeri moodustada ei Linderi v\u00e4hemusvalitsuse toetajad ega vastasedVirve Linderi v\u00e4hemusvalitsusel v\u00f5ib \u00f5nnestuda Kohtla-J\u00e4rvet veel pikalt juhtida, sest volikogu ei suuda tugeva koalitsiooni loomises kokku leppida.Kohtla-J\u00e4rve volikogus praegu kaalukeeleks olevad viis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut ei j\u00f5udnud neljap\u00e4eva \u00f5htul peetud koosolekul \u00fcksmeelele, kas v\u00f5tta vastu valimisliidult Restart Kohtla-J\u00e4rve tulnud ettepanek alustada koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi v\u00f5i mitte.\nSotside seas on linnavalitsuse suhtes erimeelsused \nFraktsiooni esimees Eduard Odinets, kes on ka volikogu esimees ja riigikogu liige, \u00fctles, et ettepanekut arutatakse edasi, aga millal otsus v\u00f5ib tulla, ei oska ta \u00f6elda.\nOdinetsi s\u00f5nul ei \u00f5nnestunud otsust teha, kuna fraktsiooni liikmete seas on v\u00e4ga erinev suhtumine nii valimisliitu Restart Kohtla-J\u00e4rve kui ka alates veebruarist ametis olevasse Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsusse. Oma seisukohta Odinets avaldada ei soovinud. \"Me oleme seni k\u00f5iki olulisi otsuseid teinud \u00fcksmeelselt ja j\u00e4rgime seda p\u00f5him\u00f5tet ka selle ettepaneku osas,\" p\u00f5hjendas ta, lisades, et olukord on v\u00e4ga keeruline.\nMaha v\u00f5ib-olla \u00f5nnestuks praegune linnavalitsus v\u00f5tta, aga mis edasi saab?\n\nArne Berendsen\n\nKuueliikmeline fraktsioon Restart Kohtla-J\u00e4rve tegi eelmisel teisip\u00e4eval sotsidele ettepaneku alustada konsultatsioone koalitsiooni moodustamiseks.\nFraktsiooni Restart Kohtla-J\u00e4rve esimees Jaanek Pahka m\u00e4rkis, et linnavalitsuses ja volikogus viimastel kuudel valitsenud pingeline \u00f5hkkond v\u00f5ib viia linna s\u00fcgavasse kriisi ning linnavalitsusel on olukorras, kus pidevalt on tagandamiskirves pea kohal, v\u00e4ga raske linna juhtida.\nKuigi Restardil ja sotsidel on 25kohalises volikogus vaid 11 liiget, on sellega \u00fchinemise valmidust avaldanud ka kaks Reformierakonna saadikut ja mitu fraktsioonita saadikut. Pahka s\u00f5nul oleks sotside n\u00f5ustumise korral v\u00f5imalik Kohtla-J\u00e4rvel moodustada tugev 17-liikmeline koalitsioon.\nEduard Odinets lootis varem, et sotsid j\u00f5uavad selgusele, kas alustada Restardiga koalitsioonil\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi v\u00f5i mitte, juba eelmise n\u00e4dala l\u00f5puks, kuid see pole senini \u00f5nnestnud. \"Valikuid, kuidas ja kellega v\u00f5imuliit moodustada, on justkui palju. Aga kas vaatad paremale v\u00f5i vaatad vasakule, \u00fchtegi v\u00e4ga head valikut ikkagi pole,\" \u00fctles Odinets juba eelmisel n\u00e4dalal.\nOdinets s\u00f5nas, et stabiilset v\u00f5imuliitu on Kohtla-J\u00e4rvele v\u00e4ga vaja, aga ta pole kindel, kas kavandatav 17 saadiku liit selleks osutub. \"Nende 17 seas on koguni seitse, kes on saanud kahtlustuse korruptsioonikuritegudes,\" \u00fctles Odinets, kelle s\u00f5nul tuleb arvestada, et osa neist v\u00f5ib saada ka s\u00fc\u00fcdistuse. Prokuratuur on lubanud selle korruptsiooniloo saata kohtusse t\u00e4navuse aasta jooksul.\nPatiseis v\u00f5ib kesta j\u00e4rgmiste valimisteni\nKui sotsid teeksid koalitsiooni Keskerakonnaga, siis oleks Odinetsi s\u00f5nul h\u00e4\u00e4lte \u00fclekaal stabiilseks linna juhtimiseks v\u00e4ga napp \u2212 13:12. Pealegi oleks ka nende 13 saadiku seas kaks korruptsioonikahtlusega.\nKaheksaliikmelise Keskerakonna fraktsiooni esimees Sergei Lopin pole salanud, et sooviks teha sotsidega uue v\u00f5imuliidu ja tagandada ametist Virve Linderi v\u00e4hemusvalitsuse. Ligemale kuu aega tagasi \u00fctles ta, et h\u00e4\u00e4led selleks on koos, kuid umbusaldusavaldust pole seni esitatud.\nKeskerakonna fraktsiooni aseesimees Arne Berendsen s\u00f5nas reedel, et kindlat ja vettpidavat koalitsiooni pole Keskerakonnal \u00f5nnestunud seni moodustada. \"See \u00fcheh\u00e4\u00e4leline \u00fclekaal oleks v\u00e4ga habras linna juhtimiseks,\" \u00fctles ta, m\u00e4rkides samuti, et sotsid ei ole linnavalitsuse vahetuse osas \u00fcksmeelsed. \"Maha v\u00f5ib-olla \u00f5nnestuks praegune linnavalitsus v\u00f5tta, aga mis edasi saab? Praegu pole ka teada, kellest v\u00f5iks uus linnapea saada.\"\nKevadel oli n\u00f5us Kohtla-J\u00e4rve linnapeaks tulema endine kauaaegne Narva linnapea Tarmo Tammiste, aga siis ei \u00f5nnestunud v\u00f5imup\u00f6\u00f6rdeks h\u00e4\u00e4li kokku saada. Praegu on kuluaarides r\u00e4\u00e4gitud kui v\u00f5imalikust linnapeakandidaadist endisest riigikogu liikmest Dmitri Dmitrijevist, kes on ametis Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi b\u00fcroos ja juhib L\u00fcganuse volikogu. Dmitrijev kinnitas P\u00f5hjarannikule, et kuigi p\u00f5gusaid jutuajamisi on Kohtla-J\u00e4rve linnapea teemal olnud, siis ametlikku ettepanekut ei ole keegi talle teinud ja seet\u00f5ttu ei ole ta sellest seni ka m\u00f5elnud.\nBerendseni s\u00f5nul ei ole temal isiklikult Linderi vastu midagi, aga kui fraktsioon otsustab esitada umbusaldusavalduse, siis keskerakondlasena h\u00e4\u00e4letab ka tema selle poolt.\nArne Berendsen pidas samas \u00fcsna reaalseks, et Linderi v\u00e4hemusvalitsus v\u00f5ib j\u00e4tkata veel kaks aastat, kuni j\u00e4rgmiste kohalike valimisteni, aga selleks peaks ta rohkem arvestama suurema hulga volikogu liikmete seisukohtadega. Ta lisas, et liiga sagedane linnavalitsuste vahetamine ei tule Kohtla-J\u00e4rvele kasuks, sest siis kulub j\u00e4lle aega, kuni uued linnavalitsuse liikmed oma rolli sisse elavad."}
{"text":"Kui jonnakusest valitud ametist saab kutsumusPisikesena soovis Elerin Tetsmann saada l\u00fcpsjaks, noorukina kaalus n\u00e4itleja- ja ajakirjanikut\u00f6\u00f6d, p\u00e4rast m\u00fc\u00fcgisekret\u00e4ri kutsetunnistuse tasku pistmist l\u00e4ks ta aga jonnakusest hoopis politseikooli katsetele ja niimoodi poolkogemata saigi ta endale elukutse, mille juures on p\u00fcsinud 17 aastat.\nPraegu veebipolitseiniku ametit pidav Tetsmann on s\u00fcndinud V\u00e4ndras, aga kui ta oli kaheksakuune, kolis pere Viljandimaale n\u00fc\u00fcdsesse P\u00f5hja-Sakala valda, sest talu oli loomapidamiseks v\u00e4ikeseks j\u00e4\u00e4nud. Kogu Tetsmanni lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6duski maal loomadega toimetades ja vanavanemaid abistades.\nP\u00e4rast Kildu p\u00f5hikooli l\u00f5petamist alustas ta g\u00fcmnaasiumi\u00f5pinguid Viljandi Jakobsoni koolis, aga nagu ta \u00fctles: \u00abSiis tuli puberteediiga peale. L\u00f5petasin hoopis t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumi.\u00bb\nEt Tetsmann oli 16 aastat pere ainus laps, oli tal tihti igav ja koolip\u00f5lves oli ta krutskeid t\u00e4is. \u00abMul l\u00e4ks selles m\u00f5ttes h\u00e4sti, et ma ei m\u00e4leta, et ma oleks kunagi vahele j\u00e4\u00e4nud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta. \u00abMulle meeldis olla n\u00f6\u00f6rit\u00f5mbaja, panna kedagi teist tegema ning siis ise k\u00e4ed puhtaks p\u00fchkida ja minema jalutada.\u00bb\nKui Tetsmannilt on k\u00fcsitud, kuidas ta ometi politseikooli sattus, on ta naljaviluks \u00f6elnud, et vanemad panid pattude p\u00e4rast. Tegelikult see muidugi niimoodi ei olnud.\nKui ema t\u00f6\u00f6tas veterinaarina, k\u00e4is v\u00e4ike Elerin temaga tihtipeale kaasas. \u00abJa kui suurfarmides siis t\u00e4did minult k\u00fcsisid, kelleks ma saada tahan, teatasin k\u00f5igile r\u00f5\u00f5msalt, et mina tahan l\u00fcpsjaks saada.\u00bb\nSee soov asendus noorusp\u00f5lves sooviga saada n\u00e4itlejaks v\u00f5i ajakirjanikuks. Juhtus aga nii, et p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi Tetsmann \u00fclikooli sisse ei saanud. Ise arvab ta, et ei olnud selleks veel valmis. \u00abTegin siis kutsekoolis trips-traps-trulli ja valisin m\u00fc\u00fcgisekret\u00e4ri eriala. L\u00f5petasin selle ka kenasti, aga diplomit ei ole kordagi vaja l\u00e4inud, sest m\u00fc\u00fcgivaldkonnas v\u00f5i sekret\u00e4rina ma ennast tegelikult kunagi t\u00f6\u00f6tamas ei n\u00e4inud.\u00bb\nKui kutsekooli kursustel r\u00e4\u00e4kis \u00fcks t\u00fctarlaps, et plaanib minna Paikuse politseikooli katsetele, j\u00e4i see Elerin Tetsmannile k\u00f5rvu. \u00abM\u00f5tlesin, et miks mitte ka minna. See tundus mulle v\u00f5imalusena ennast teistele t\u00f5estada. Et olen selline pisikest kasvu ja alati tuli ennast selle p\u00e4rast kehtestada, siis juba jonnakusest tahtsin katsetele minna.\u00bb\nTa oli ka veendunud, et saab need kohe sooritatud, sest oli olnud p\u00f5hikoolis spordit\u00fcdruk ja eriti hea jooksmises. \u00abMis seal ikka sellist on, millega ma hakkama ei saa,\u00bb m\u00f5tles ta. Aga juhtus niimoodi, et esimest korda ta katseid ei l\u00e4binud, sest ei j\u00f5udnud kangi t\u00f5sta. \u00abMa ei olnud selleks valmistunud ja ma t\u00f5esti ei j\u00f5udnud seda liigutada.\u00bb\nPettumus pani j\u00e4rgmisteks katseteks treenima ning m\u00f5ned kuud hiljem \u00f5nnestuski need edukalt \u00e4ra teha. \u00abSiis \u00e4kki sain aru, et ma olen nimekirjas ja tuleb p\u00e4riselt politseinikuks \u00f5ppima minna\u00a0... Sellega ei olnud ma arvestanud,\u00bb meenutas Tetsmann naerdes ning nentis, et selles koolis \u00f5ppides ei tekkinud aga kordagi kahtlust, kas ta on \u00f5iges kohas, ja seda ei ole tal tekkinud t\u00e4nini. \u00abJah, \u00f5blukese kehaehitusega ei olnud kerge seal koolis hakkama saada ja ka t\u00f6\u00f6s on inimestega jutule saamiseks tulnud r\u00f5hku panna muule, aga alati ei peagi vormis politseinik turske olema.\u00bb\nPolitseikooli l\u00f5petas Elerin Tetsmann 2006. aastal, mil ajad olid keerulised. \u00abInimesi oli palju ja Viljandis t\u00f6\u00f6kohta ei olnud. Tartus oli \u00fcks relvuri koht vaba ja ma juba harjutasin end m\u00f5ttega, et tuleb kolima hakata.\u00bb Viimasel hetkel selgus siiski, et tollases Karksi konstaablipunktis oli vaba Halliste valla konstaabli koht, ja selle sai Tets\u00admann endale.\n\u00abSeal p\u00f5lesin paraku kergelt l\u00e4bi,\u00bb tunnistas ta. \u00abKonstaablil tuli k\u00e4ia poe taga napsutajaid minema ajamas ja oli ka p\u00e4ris keerulisi kuritegusid, mis tuli lahendada. Oli olukordi, kus pidin ennast \u00fcletama, et ka mind n\u00e4htaks t\u00f5sise politseiametniku, mitte t\u00fctarlapsena, kellel vormgi seljas suur.\u00bb\nNagu Tetsmann teab, on politseiniku k\u00f5ige t\u00e4htsam t\u00f6\u00f6vahend s\u00f5nad ja olukordi tuleb v\u00f5imalikult inimesekeskselt lahendada. \u00abAga muidugi juhtus, et ma ei lahendanud olukorda nii, nagu oleks ideaalne, ja teinekord tuli mul ka kaks sammu tagasi astuda.\u00bb\nKeerulisest olukorrast p\u00e4\u00e4stis Tetsmanni see, et isiklik elu tuli peale ja s\u00fcndis kaks last. Esimese ja teise lapse vahel t\u00f6\u00f6tas ta patrullipolitseinikuna Viljandis. Teiselt vanemapuhkuselt tulles oli ta veel patrulli nimekirjas, kuid siis j\u00f5udis temani info, et noorsoopolitseis on vaba koht. \u00abJa kui ma m\u00f5tlesin, milline on patrullipolitseiniku t\u00f6\u00f6 \u2013 keeruline ja \u00f6ised vahetused \u2013, haarasin sellest v\u00f5imalusest kinni.\u00bb\nTetsmannist sai Viljandi noorsoopolitseinik 1. juunist 2012 ja see t\u00f6\u00f6 meeldis talle v\u00e4ga. See ei olnud k\u00fcll lihtne, kuid sobis talle, sest ta sai ennast \u00fchtlasi loominguliselt rakendada. \u00abSelle juurde k\u00e4is ka natukene nagu huvijuhi t\u00f6\u00f6,\u00bb selgitas ta. Ja kui Viljandi politseijaoskond tegi endale Facebooki lehe, sai selle \u00fclest\u00f6\u00f6tamine Tetsmanni \u00fclesandeks.\nNoorsoopolitseiniku ametis oli Tetsmann k\u00fcmme aastat. T\u00f5si, vahepeal kaotati noorsoopolitseiniku ametikohad \u00e4ra ja k\u00f5igist neist said piirkonnapolitseinikud, aga tema t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkus ikka noortega. Kuni ta tundis, et midagi peab muutuma, sest ta on selles liinis end ammendanud. Ja nagu valatult tuli teade, et igasse maakonda otsitakse veebipolitseinikku. \u00abSee pakkumine oli nii loogiline j\u00e4tk asjadele. V\u00e4ga palju v\u00f5\u00f5rast selles uues ametis minu jaoks ei olnud.\u00bb\nNagu ta tagantj\u00e4rele leiab, pidigi k\u00f5ik t\u00f5en\u00e4oliselt selles j\u00e4rjekorras minema. \u00abSee, et ma olen erinevaid t\u00f6\u00f6liine ja probleeme n\u00e4inud, on v\u00e4ga palju minu maailma avardanud.\u00bb\nVeebipolitseiniku ametis ei ole Elerin Tetsmann oma s\u00f5nul kunagi tundnud, et peaks kellelegi t\u00f5estama, et see on ikka p\u00e4ris amet. \u00abMe k\u00f5ik n\u00e4eme, kui palju elu on kolinud internetti, ja teame ka, et seda hakkab aina rohkem olema.\u00bb\nArvamus, et veebipolitseinik kammib p\u00e4ev l\u00e4bi sotsiaalmeediat, ei ole Tetsmanni s\u00f5nul sugugi vale. Kui ta kell 6.45 \u00fcles on \u00e4rganud, suunabki ta kohe pilgu telefoni, et viia end kurssi, mis on viimase kaheksa tunni jooksul, mil tema magas, juhtunud. Operatiivset infot jagatakse teiste maakonna veebipolitseinikega.\nSiis algab koosolekutel Viljandi infole keskendumine ning suure osa Tetsmanni t\u00f6\u00f6ajast v\u00f5tabki Facebooki Messengeris kirjadele vastamine ja probleemide lahendamine. \u00ab\u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4ev kulub n\u00e4iteks postituste tegemisele ja ma s\u00e4tin alati oma p\u00e4evi ka nii, et saaksin \u00f5ue. Vestlusringid eakate ja lastega on kindlasti \u00fcks p\u00f5hjus majast v\u00e4lja minna.\u00bb\nK\u00fcsimused, millega veebipolitseiniku poole p\u00f6\u00f6rdutakse, on ajas muutunud. Kui eelmisel aastal p\u00f6\u00f6rdusid Tetsmanni poole enamasti kelmuse ohvriks langenud inimesed, siis sel aastal kirjutatakse ja uuritakse, kas \u00fcks v\u00f5i teine juhtum v\u00f5ib kelmus olla. \u00abOleme j\u00f5udnud sinnamaale, et suudame juba natukene probleeme ennetada.\u00bb\nKelmuste k\u00f5rval on Tetsmannil lahendada palju muudki. \u00abOn v\u00e4ga t\u00f5siseid asju, kus lapsed v\u00f5i noored r\u00e4\u00e4givad sellest, et kodus on keeruline. On perev\u00e4givalda ja otsitakse abi. Ja on ka neid lugusid, kus mulle kirjutab inimene, et eluisu on otsas.\u00bb\nP\u00e4rimisele, kuipalju ta seesuguseid muresid endasse laseb, vastas Tetsmann, et ikka on p\u00e4evi, kui on raske ja tahaks peat\u00e4ie nutta. \u00abMa olen ju samamoodi ema, t\u00fctar, \u00f5de, naine. Emotsioonid keevad teinekord rohkem, kui v\u00f5ib-olla peaks, aga siis tulebki leida nupp, kust see v\u00e4lja l\u00fclitada, ja minna nii-\u00f6elda oma ellu.\u00bb\nJust t\u00f6\u00f6st v\u00e4ljaastumine ongi talle veebipolitseiniku ametis k\u00f5ige keerulisem. \u00abKui tavapolitseinik l\u00e4heb koju, v\u00f5tab vormi seljast ja sellega algab isiklik elu, siis mina v\u00f5in ju kodus sussides ringi sahistada, aga minu t\u00f6\u00f6 vormist v\u00e4ljatulemisega ei l\u00f5pe.\u00bb\nTihtilugu on Tetsmann tabanud ennast m\u00f5tlemas, et tegelikult peaks hoopis puhkama. \u00abSamas annab see aitamine ka endale v\u00e4ga palju positiivset, et olen saanud midagi \u00e4ra teha.\u00bb\nEnda t\u00f6\u00f6st eemal hoidmiseks peab Tetsmann oma s\u00f5nul tegevust leidma, sest telefon tuleb k\u00e4tte v\u00e4ga lihtsalt. \u00abIlmselt olen ma suur nutis\u00f5ltlane,\u00bb nentis ta. \u00abTuleb minna \u00f5ue. Mul on vedanud: mul on siiamaani maakodu ema ja venna juures. Seal saab k\u00f5ike \u00e4gedat f\u00fc\u00fcsilist teha niimoodi, et telefon on toas. Ma elangi ennast v\u00e4lja erinevate tegevustega maakodus ja loomade keskel.\u00bb Lisaks k\u00e4ib ta rahvatantsutrennis ning aeg-ajalt koob. \u00abSee on rohkem aju puhkamiseks. Ma ei ole mingi meisterkuduja, aga soki ja kinda teen valmis.\u00bb\nK\u00fcsimusele, kas ta on ka ise veebikiusu tundund, vastas Elerin Tetsmann, et tal on aastate jooksul ikka mingisugune kest \u00fcmber kasvanud. \u00abVeebipolitseiniku t\u00f6\u00f6d pakkudes k\u00fcsiti ka, kas olen selleks valmis, et olen oma n\u00e4o ja nimega. Arvasin, et saan sellega hakkama, ja arvan seda ka n\u00fc\u00fcd. Ja need, kes on mulle tummisemalt \u00f6elnud, v\u00f5tavad mind enamasti ikka \u00fcldistavalt politseinikuna, mitte isikuna.\u00bb\nEhkki politseiniku amet seab inimesele omad piirid, nentis Tets\u00admann: \u00abMa ei ole oma arust kunagi end vormi selga pannes muutnud v\u00f5i \u00fcmber l\u00fclitanud. Ma olen politseit\u00f6\u00f6sse ikka v\u00f5imalikult palju Elerini sisse p\u00f5iminud. Arvan, et see aitabki seda t\u00f6\u00f6d teha, et ma ei ole \u00fches ruumis politseinik ja teises keegi teine.\u00bb\nVeebipolitseiniku ametist Elerin Tetsmann kuhugi ei kibele, sest tahab veel palju asju \u00e4ra teha ja ennast arendada. Ennast arendas ta ka hiljuti, kui l\u00f5petas Tartu \u00fclikooli P\u00e4rnu kolled\u017ei sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja rehabilitatsiooni erialal. \u00abSee valik oli t\u00f6\u00f6p\u00f5hine. Ega niisama nalja p\u00e4rast \u00f6elda, et piirkonnapolitseinik on relvastatud sotsiaalt\u00f6\u00f6taja,\u00bb m\u00e4rkis ta.\nEhkki Tetsmann ei ole oma s\u00f5nul kunagi suur \u00f5ppija olnud ja koolitunnistustel oli tal ikka omajagu koolipoisi hindeid, l\u00f5petas ta P\u00e4rnu kolled\u017ei cum laude ning sai l\u00f5put\u00f6\u00f6 eest, mis r\u00e4\u00e4kis sellest, kuidas omavalitsus ja politsei saaksid varem l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda m\u00e4rgata ja juhtumeid ennetada, riikliku teaduspreemia.\nTunnustust on Tetsmann p\u00e4lvinud omajagu. \u00abIkka on tore, kui keegi sulle pai teeb,\u00bb nentis ta ning lisas: \u00abSee ei peagi olema mingi riiklik tunnustus v\u00f5i teenetem\u00e4rk. Ka kolleegi kiitus teeb tuju heaks.\u00bb\n\n  TAUST \n  \n\tS\u00fcndinud 1. juulil 1980.\n\tL\u00f5petanud 1996. aastal Kildu p\u00f5hikooli, 2000. aastal Viljandi t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumi, 2002. aastal Viljandi \u00fchendatud kutsekeskkooli m\u00fc\u00fcgisekret\u00e4ri erialal, 2006. aastal Paikuse politseikooli ning 2021. aastal Tartu \u00fclikooli P\u00e4rnu kolled\u017ei sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja rehabilitatsiooni korralduse erialal.\n\tAastatel 2006\u20132007 piirkonnapolitseinik, 2011\u20132012 patrullipolitseinik, 2012\u20132022 noorsoopolitseinik ning aastast 2022 veebipolitseinik.\n\tTunnustused: politsei- ja piirivalveameti L\u00f5una prefektuuri aasta kommunikatsioonis\u00f5ber (2018), L\u00f5una prefektuuri teenetem\u00e4rk teenistusalaste \u00fclesannete silmapaistvalt hea t\u00e4itmise eest (2020), \u00fcli\u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riikliku konkursi esimene preemia sotsiaalteaduste valdkonnas (2021), Operation Lifesaver Estonia teenetem\u00e4rk avaliku raudteeohutusalase tegevuse eest (2023).\n\nAllikas: Elerin Tetsmann\n\n"}
{"text":"Uhhuu-seminari \u00ab\u00f5ppetunnid\u00bb: \u00abSaksamaad karistatakse seniajani selle eest, et Hitler katsus juute hoida.\u00bbInimesed, kes soovivad teada, mis suures pildis p\u00e4riselt toimub, saavad kokku \u00fchel keskn\u00e4dala \u00f5htul Mustam\u00e4el. Vihma tibutab ja veidi tuult teeb ka. Kellaaja j\u00e4rgi peaks k\u00f5ik juba kohal olema, aga mina ei leia ikka seda \u00f5iget ust. Helistan siis kogunemise korraldajale, kes selgitab leebelt, kuhu minema pean, ja lisab, et avagu ma oma silmad.Nii ma siis teen. K\u00fcllap t\u00e4nu sellele leian \u00f5ige ukse ja torman trepist \u00fcles. Hubases ruumis tervitavad mind r\u00f5\u00f5msad inimesed, kes on ennast juba istuma s\u00e4ttinud \u00abAva oma silmad. Vol. 1\u00bb seminarile. Istun akna alla, kus p\u00f5randal lebab viis suuremat patja. Siin-seal p\u00f5levad m\u00f5ned k\u00fc\u00fcnlad. Istume vaikselt ja ootame algust.\nMinu k\u00f5rval v\u00f5tab istet kiilasp\u00e4ine mees, k\u00e4es suur teekruus. Noogutame s\u00f5bralikult. Ja siis saabub kaks naist.\u00a0Neist \u00fcks j\u00e4\u00e4b ekraani k\u00f5rvale seisma. Ilusad kohevad musta v\u00e4rvi\u00a0juuksed, ilus roheline maani h\u00f5lst, paljad jalad. Me \u00fclej\u00e4\u00e4nud oleme sokkides.\n\u00abOleme alustanud lauluga. Laul on see imeilus viis tulla kokku, luua ruumi, tervendada ja v\u00e4estada. Eriti v\u00e4estav on regilaul!\u00bb teatab daam rohelises ning palub silmad sulgeda, et olla kaasatud v\u00e4estatud s\u00f5numisse.\nTeine paljasjalgne, maheda h\u00e4\u00e4lega \u00f5nnistatud olekus naine asub eestlauljaks:\nOlen mina, olen mina metsarahvas\nOlen mina, olen mina rannarahvas\n\/\u2026\/\nOlen mina, olen mina hundih\u00f5imu\nOlen mina, olen mina meelekandja\nOlen oma, olen oma keelekandja\n\/.\u2026\/\nAllikale, allikale\nAllikale, allikale\nSilma sisse puhast vett ka\nV\u00e4rsket \u00f5hku hingamisse\nJulgustust me s\u00fcdamesse\nTarkust meie meelevalda\nRohelise daami s\u00f5nul\u00a0ei alustata kunagi niisama, sest me oleme eestlased. Kui silmad avan, n\u00e4en, kuidas\u00a0\u00fcks hallip\u00e4ine halli habemega mees k\u00f5igub endiselt regilaulu taktis. Algus on\u00a0v\u00e4ga tore.\n\nKoroonap\u00e4ike ja kliimasoojenemine\n\nDaam rohelises ehk \u00fcrituse\u00a0korraldaja Katrin Lucas r\u00f5hutab, et info tuleb talle teadvuse laienemise kaudu. See alanud m\u00f5ned aastad tagasi, kui naine hakkas aktiivsemalt enesearenguga tegelema, ja j\u00f5udis siis alateadvuse s\u00fcgavamatesse kihtidesse. \u00abHakkasin tajuma, n\u00e4gema ja m\u00f5istma asju, mis on silmale n\u00e4htamatud. Hakkasid tulema arusaamad, kuidas universum t\u00f6\u00f6tab ja mis siin p\u00e4riselt toimub,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Lucas.\nRuumisviibijad, keda on \u00fcle kahek\u00fcmne, kuulavad vaikselt. \u00abMe oleme n\u00fc\u00fcd olnud pikalt \u00f6\u00f6s! 25 000 aastat on \u00f6\u00f6, aga liigume \u00f6\u00f6-ajastust v\u00e4lja koidiku poole. Siis hakkab meie \u00f5ige galaktiline p\u00e4ike paistma maa peale. Seep\u00e4rast \u00f6eldakse, et meil on kliimasoojenemine. T\u00f5si, on k\u00fcll, aga mitte CO2 p\u00e4rast, vaid meie \u00f5ige p\u00e4ike hakkab l\u00e4bi tulema,\u00bb selgitab Lucas, mis p\u00e4riselt toimub.\nMuu hulgas saame teada, et esimesed p\u00e4ikeseenergia allikad ilmusid siis, kui kuulutati v\u00e4lja Covid-19 pandeemia. \u00abKoroonap\u00e4ike teeb sellist asja, et annab tugevat suurt impulssi. Ja siis juhtub, et k\u00f5ik need, kes ei ole p\u00e4riselt elus, ei kannata seda valgust v\u00e4lja. Seet\u00f5ttu k\u00e4sti toas istuda, maske kanda, ja tehti sellest n\u00f6 viiruspilt. Me ei saanud ju aru, miks tegelikult nii paljud inimesed surevad, aga meile \u00f6eldi, et selles on s\u00fc\u00fcdi viirus... Tegelikult ei ole!\u00bb v\u00e4idab k\u00f5neleja ja lisab, et mida rohkem see p\u00e4ike siiapoole liigub, seda suurem puhastus tekib.\n\nPildid tulid teraapia kaudu\n\nLucas r\u00e4\u00e4gib, et teraapia viis ta s\u00fcgavamatesse kihtidesse. Ta sai rohkem teada kui tavaline inimene. \u00abHakkasin puslena n\u00e4gema tervikut, et miks midagi on juhtunud. Ja p\u00e4rast esimest seanssi m\u00f5istsin, et midagi on veel. Mind v\u00e4ga huvitas, mis sealt edasi tuleb, ja hakkasingi seda n\u00e4gema. Kolmandal seansil viidi mind tagasi s\u00fcnnitushaiglasse. Olime seal eraldi kastides, n\u00e4gin, et lapsi viidi taharuumidesse ja tehti nendega erinevaid asju. Mitte seksuaalseid! Aga lastele pandi sisse m\u00e4lestusi ja programme. Aju on huvitav tegelane \u2013 kui see on valem\u00e4lestus, siis ta tekitab samasuguse efekti, nagu see oleks p\u00e4riselt juhtunud.\u00bb\nRingi vaadates n\u00e4en, et publik\u00a0on ehmunud n\u00e4oga. Punase fliispusaga mees noogutab jutule kaasa.\n\u00abSiis sain aru, et naisele on v\u00e4ga tihti pandud valem\u00e4lestused, et tema isa on teda seksuaalselt v\u00e4\u00e4rkohelnud. Osa m\u00e4lestusi on \u00f5iged, aga isa v\u00e4\u00e4rkohtlemine rikub t\u00fcdruku t\u00e4ielikult \u00e4ra,\u00bb teatab Lucas, kes n\u00fc\u00fcd \u2013 terapeudina \u2013 on n\u00e4inud naisi, kellega ei j\u00f5ua teraapias kuhugi v\u00e4lja, sest neil ongi valem\u00e4lestused. \u00abAga osal on ikkagi p\u00e4rism\u00e4lestused ka. See on miski, mis naise t\u00e4ielikult \u00e4ra l\u00f5hub, ja sellega koos tekivad igasugused probleemid igal tasandil.\u00bb\n\nHitler tahtis vaid head\n\nSiinkohal j\u00e4tan vahele Vana ja Uue Testamendi osa \u2013 vaid nii palju, et see teine olevat meil alles tulekul. Ja siis j\u00f5uame teise maailmas\u00f5jani. \u00abKes oli paha? Mis te arvate?\u00bb k\u00fcsib Lucas. Siit-sealt kostab vaikset sosinat, kuni mina ja naine mu paremal k\u00e4el h\u00fc\u00fcame: \u00abHitler!\u00bb\n\u00abHitler? Kindlasti mitte. Hitler ei olnud paha. Kellega Hitler kakles, olid need mehed, kes tulevad Ameerikast,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Lucas. J\u00e4rgneb uus k\u00fcsimus: \u00abMida tegi Hitler?\u00bb\nVaikus, keegi ei julge isegi valjusti hingata. J\u00e4rgneb selgitus: \u00abTa oli ikkagi inimeste poolt ja hoidis inimesi. Teine maailmas\u00f5da oligi inimestele v\u00e4ga suur kaotus. Mis tehti juutidega? Nad on v\u00e4ga intelligentne rass, tulevad igale maale, v\u00f5tavad \u00fcle panganduse. Hitler \u00fctles, et okei, anname neile oma kodu. Inglismaaga oli kokkulepe, et nad saavad Iisraeli ja seal hakkab nende kodu olema. Tegelikult koonduslaagrites ei olnud mitte \u00fchtegi n\u00e4ljutamist ja piinamist. Ta valmistas ette teekonda, et saaks neid v\u00e4lja viia Iisraeli, kuid Inglismaa t\u00f5mbas kokkuleppest tagasi. See l\u00f5ppes Londoni pommitamisega. Siis tulid ameeriklased, kes pommitasid koonduslaagrite teekonnad katki. Ei olnud v\u00f5imalik viia ei riideid, s\u00f6\u00f6ki ega ravimeid. Juudid j\u00e4idki koonduslaagritesse kinni ja need on need pildid, mida te n\u00e4ete t\u00e4na. Hitlerist tehki igavene saatana sigitis,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Lucas ja vehib veidi k\u00e4tega.\n\n\nArtur Kuusi illustratsioon\n\nJ\u00e4rgmine k\u00fcsimus: kes kirjutab ajalugu? Ja kohe tuleb ka vastus ja uus k\u00fcsimus: \u00abV\u00f5itjad. Aga kes v\u00f5itis?\u00bb Seekord saabub vastus publiku hulgast: Ameerika! \u00abSaksamaad karistatakse seniajani selle eest, et ta julges inimesi hoida ja katsus ka juute hoida. NSVL loodi samal eesm\u00e4rgil, et kaitsta inimesi selle eest, mis Ameerikast tuli. K\u00f5ik riigid, kes olid NSVL\u00a0all, olid kaitse all. Et ei oleks v\u00f5imalik mitte \u00fchtegi maad maha m\u00fc\u00fca ega metsa maha v\u00f5tta. Tegelikult oli inimestel NSVL ajal looduslik eluviis.\u00bb\n\nDmitri Medvedev uues valguses\n\nAlustame uut peat\u00fckki. \u00abMis juhtus aastal 1918?\u00bb Sosistan vaikselt omaette, et siis tapeti tsaaripere. Valjemini ei julge, sest Hitleri asjus kukkusin ju l\u00e4bi. Naine mu k\u00f5rvalt on julgem ja kordab mu s\u00f5nu natuke valjemalt. \u00abJah! Vene tsaar Nikolai II,\u00bb tunnistab Lucas vastuse \u00f5igeks. Minul on tunne, nagu oleks v\u00f5it ka mulle s\u00fclle kukkunud.\nLucas r\u00e4\u00e4gib, et tsaaripere ei tapetudki tervenisti \u00e4ra.\u00a0Kaks last olevat p\u00e4\u00e4senud ja\u00a0neist \u00fchel on t\u00e4naseks pojapoeg, keda Venemaa kaitseb.\u00a0\u00abSelle maa viimane\u00a0puhta DNAga inimene, viimane\u00a0P\u00fcha Graal!\u00bb r\u00e4\u00e4gib Lucas.\nJ\u00e4rgneb uus \u00e4raarvamism\u00e4ng: kes see on? P\u00e4rast p\u00f5gusat vaikust annab Lucas vihje: \u00abKes on Putini parem k\u00e4si?\u00bb Veel veidi vaikust, kuni \u00fcks kaugemal istuv naine pakub: \u00abMedvedev! Ta on ikka kohe seda n\u00e4gu.\u00bb Vastus osutub \u00f5igeks.\n\n\nArtur Kuusi illustratsioon\n\nJust seep\u00e4rast olevatki\u00a0Venemaast paaria tehtud.\u00a0\u00abT\u00f5epoolest, Venemaa viib l\u00e4bi erioperatsiooni ehk soovib vabastada Ukrainat jumalalastele, kes on koduta praegu. Ehk siis juutidele. Tahetakse panna juudid sinna. Selle kokkuleppe kaudu, et kui Venemaa suudab seda teha, siis lubatakse neil taastada oma vanad tsaaririigi alad,\u00bb avab Lucas tulevikuperspektiive.\nVenemaa taastamisprotsessi eesm\u00e4rgiks olevat\u00a0luua uuesti vabade inimeste maa.\u00a0S\u00fcsteemil olevat aga ka vastaspool: k\u00f5ik need, kes toetavad Ukrainat. \u00abEestisse on ka selleks NATO v\u00e4ed sisse toodud, et NATO saaks siit Venemaale kallale minna. Siis on \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oline kolmas maailmas\u00f5da, k\u00f5ige verisem, ja saadakse Venemaast jagu.\u00bb Lucas rahustab, et see ajaliin ei l\u00e4he siiski k\u00e4iku, vaid tuleb positiivsem ajaliin.\n\nGurude ajastu on l\u00f5ppenud\n\nLiigume kodule l\u00e4hemale. \u00abKelle lapsed on eestlased?\u00bb \u00dcks naine arvab, et \u00e4kki oleme jumala lapsed. \u00abAlgallika lapsed. Me oleme algallika lapsed,\u00bb teab Lucas. Ja j\u00e4tkab: \u00abOma neljandal kogemusel l\u00e4ksin v\u00e4lja oma algallika kogemusse. S\u00f5itsin p\u00e4ris \u00fclemisse kihti. Seal sa saad aru, et mitte midagi, mida me siin t\u00e4na teeme, ei ole oluline. Mingisugused Facebookid, kaklemised ja raha \u2013 milleks see? K\u00f5ige k\u00f5rgemas kihis tundsin, et kogu elu on t\u00fchine. Aga see roll, mida mina teen, on tegelikult h\u00e4sti t\u00e4htis. Maisel elul on t\u00e4htis roll.\u00bb\nLucase s\u00f5nul r\u00e4\u00e4givad paljud teised terapeudid praegu, et inimesed peavad ennast kuulutama elavaks. \u00abAga see ei k\u00e4i niiviisi, et panen \u00d5htulehte kuulutuse. Inimene \u00e4rkab ellu, kui tal vaim taastub. Illuminati on tegelikult see, kes vaatab \u00fclevalt, tal on kogu t\u00f5de olemas. Kui me \u00fcles \u00e4rkame, siis oleme valgustunud. See ei k\u00e4i l\u00e4bi\u00a0mediteerimise\u00a0kuskil kloostris. Me peame kaevuma iseendasse. Sul taastub m\u00e4lu ja meenuvad k\u00f5ik \u00f5igused, ka \u00f5igus enda rahale. Aga gurude aeg on l\u00e4bi, sest meis k\u00f5igis on see ise olemas!\u00bb\nSaame teada, et loengupidaja on ka viimastel aegadel r\u00e4nnakutel k\u00e4inud. Olles muu hulgas n\u00e4inud, et NATO ja Venemaa m\u00e4ngivad \u00fcldse kokku. Ja\u00a0et talvehakul tuleb mingisugune looduskatastroof. \u00abSee,\u00a0mida pikalt on r\u00e4\u00e4gitud, et varu enne maru kampaania jne. S\u00f5jav\u00e4gi on igal pool paigas, sest \u00f6eldakse, et tulge n\u00fc\u00fcd, me viime teid sooja kohta. Tegelikult viiakse valedesse kohtadesse. M\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi n\u00e4gin pilti, et on talv ja lund sajab, aga akna taga olid tankid \u2013 tundsin, et l\u00e4heb s\u00f5jaks. \u00d6eldi, et viime teid konteinerisse, ja seal \u00f6eldi, et meid viiakse 15 minuti linnadesse. M\u00f5ned p\u00e4evad p\u00e4rast unen\u00e4gu sain aru, et me oleme valet ajaliini korra l\u00e4inud ning n\u00fc\u00fcd korrastame seda. Ajar\u00e4nne on inimestele h\u00e4sti oluline!\u00bb\n\nN\u00e4pun\u00e4ited maa omandamiseks\n\nLucas teab sedagi, et maalapp ei kuulu endale, kui ei tehta t\u00e4htsaid toiminguid. \u00abEestlastel on nii, et platsenta, mille peaksime istutama enda maale maha, korjatakse \u00e4ra haiglates ja istutakse v\u00f5\u00f5raste maale. Kui teie perekonna kondid on istutatud surnuaedadesse, siis teil ei ole kodu, sest nad on v\u00f5\u00f5ral maal. Tegelikult tuleb v\u00f5tta perekonna kondid, p\u00f5letada \u00e4ra ja istutada enda maale. Maad ei tohi osta! Kui sa v\u00f5tad pangalaenu, siis see maa ei ole sinu oma. Maad saab ainult, et l\u00e4hed ja v\u00f5tad. Paned tokid paika, lood \u00fchenduse ja v\u00e4estad seda.\u00bb\nMuu hulgas kuuleme, et oma maalapil tuleb pissil k\u00e4ia, sest siis maa v\u00f5tab inimese informatsiooni endasse.\n\u00abMeie v\u00f5ti on ka selles, et peame s\u00f6\u00f6ma ja tarbima asju, mis on seotud meie maaga,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Lucas. \u00abMe peame taastama oma traditsioone: eesti keel, rituaalid, tantsud ja laulud. Eestlane peab hoidma enda rahvast! T\u00f6\u00f6le v\u00f5tma enda rahva ja maksma talle palka.\u00bb\n\nJ\u00e4rgneb k\u00fcsimuste-vastuste voor\n\nK\u00fcsimusi tuleb \u00fcritusel viibinute\u00a0peale n\u00e4put\u00e4is. \u00abMa ei saanud sellest maa-asjast aru. Mul on maakoht laenuga. Mida teha?\u00bb\n\u00abMaad ei tohi osta. Siis on nii praegu. Maad ei saa raha eest osta, sest see ei ole kellegi oma,\u00bb teatab Lucas.\n\u00abMina olen ju n\u00fc\u00fcd maal peremees?\u00bb ei j\u00e4\u00e4 k\u00fcsija rahule.\n\u00abRiik ei saa omada maad, sest riik on fiktsioon!\u00bb\nTeine p\u00e4ring tuleb naiselt mu k\u00f5rvalt: \u00abAjaloo teema. Ma ei saa aru, miks see k\u00fc\u00fcditamine siis toimus ja miks inimesed minema viidi.\u00bb\n\u00ab\u00dctlen sulle ausalt, et ma ei ole seda infot vaadanud ja mulle ei ole n\u00e4idatud. Ma r\u00e4\u00e4kisin sellel teemal, mis mulle tuli. See v\u00f5is k\u00fc\u00fcditamine olla, siis kui NSVL v\u00f5eti seestpoolt \u00fcle.\u00bb\nJa teine k\u00fcsimus samalt naiselt: \u00abKui n\u00fc\u00fcd Venemaa uuesti tuleb, kas siis need inimesed pannakse vagunitesse?\u00bb\n\u00abMa \u00fctlesin, et see v\u00f5is olla, et viidi \u00e4ra need inimesed, kes olid kuidagi teinud t\u00f6\u00f6d teise poolega ehk Ameerikaga. Ma ei tea, kuid midagi pidi seal olema.\u00bb\nK\u00fcsija s\u00f5nul k\u00fc\u00fcditati ka tema vanaisa, kuigi pole teada, et ta oleks Ameerikaga koost\u00f6\u00f6d teinud. Kui Lucas teatab selle peale, et vot, me ju ei tea, on naine sunnitud sama tunnistama.\nSilmi avav loeng hakkab l\u00f5pule j\u00f5udma. \u00abTuletame k\u00f5ik koos meelde, kuidas eestlase loomine k\u00e4ib. T\u00f5useme p\u00fcsti ja v\u00f5tame k\u00e4test kinni. Enne sai \u00f6eldud, et meil on omad laulud, mis on h\u00e4sti ammu kirjutatud ja r\u00e4\u00e4givad praegustest aegadest. Praegu me l\u00e4heme siit nende samade loomise lauludega ja loome kujundeid l\u00e4bi selle siia l\u00f5ppu. Kuna laulupeod on kahjuks kaetud 5G ja alkoholiga, siis sealt enam selle laulu v\u00e4ge ei saa tulla,\u00bb t\u00f5deb Lucas ja paneb Youtube'is\u00a0m\u00e4ngima T\u00f5nis M\u00e4e\u00a0\u00abKoidu\u00bb.\n\u00abAlgallikate rahvad tegid suu lahti vaid siis, kui nad laulsid s\u00fcmboleid \u00f5hku! See on eestlaste s\u00fcmbol, et mitte v\u00f5idelda, vaid laulda!\u00bb\n\nSeminarile \u00abAva oma silmad!\u00bb\u00a0juhuslik inimene ei p\u00e4\u00e4se\n\nEnd hinge teejuhiks ja terapeudiks nimetav Katrin Lucas (neiup\u00f5lvenimega Kracht) on \u00f5ppinud \u00f5igusteadust ja olnud varem tuntud kui tantraprintsess Jaya Shivani, kes sattus omal ajal skandaali seksi p\u00e4rast oma toonase abikaasa, tantraguru Urmas Silmaniga Bali p\u00fchas templis. N\u00fc\u00fcd on ta keskendunud vaimsetele v\u00e4\u00e4rtustele ja oma teadmiste jagamisele. Lisaks individuaalsele n\u00f5ustamisele, teadliku seksuaalsuse terapeudi koolitustele, seminari sarjale \u00abAva oma silmad!\u00bb ja sama pealkirjaga raamatule on tema firmalt v\u00f5imalik osta ka Puhta Valguse meditatsioonide \u00e4pp.\nSeminarid ja koolitused toimuvad konfidentsiaalselt. Avalikult on teada vaid k\u00f5neks tulevad teemad ja kuup\u00e4ev. Seminarile \u00abAva oma silmad! Vol.1 \u2013 T\u00f5de sellest, mis maailmas toimub!\u00bb registreerimiseks tuli esmalt maksta 40 eurot ja j\u00e4\u00e4da ootama e-kirja, millega anti teada seminari t\u00e4psem toimumiskoht. Uksel kontrolliti nimekirja j\u00e4rgi, kes on saabunud.\nEttev\u00f5tmine paistab olevat k\u00fcllaltki tulus, sest Jaya International O\u00dc majandusaasta aruannete j\u00e4rgi pole ettev\u00f5ttel ei varasid ega t\u00f6\u00f6tajaid. Pea kogu teenitud m\u00fc\u00fcgitulu on kasum ja v\u00e4lja seda ei v\u00f5eta. 2022. aastaks oli see paisunud \u00fcle 109 000 euro. Kuludesse m\u00e4rkis firma eelmise aasta jooksul veidi alla 700 euro.\n\n\nVastuste asemel miljonin\u00f5ue\n\nPostimehe k\u00fcsimustele, kust p\u00e4rinevad Katrin Lucase tavamaailma alustalasid raputavad teadmised ja mis on tema eesm\u00e4rk neid tasulistel seminaridel levitades, vastas Lucas, et on t\u00e4helepanust positiivselt \u00fcllatunud, kuid kuna tal on alust arvata, et plaanitav artikkel on tema suhtes pahatahtlik, siis j\u00e4tab ta neile vastamata. Selle asemel leidis ta, et kuna ajakirjanik ei osalenud seminaril oma nime all, siis on tegu kelmusega, mille eest n\u00e4eb karistusseadustik ette kuni kolmeaastase vangistuse, ja kuna sellesse on kaasatud AS Postimees Grupp kollektiiv, siis on kelmus grupiviisiline (karistus kuni viis aastat).\nLisaks teatas Lucas, et tema seminar on kaitstud autori\u00f5igusega ja loo avaldamisega astub Postimees temaga lepingusse, mille kohaselt tuleb talle maksta miljon eurot.\n\u00abLepingu rikkumise puhul p\u00f6\u00f6rdun pankrotis oleva AS Eesti Vabariik allorganisatsiooni Harju maakohus poole, mis viimastel n\u00e4dalatel on n\u00e4idanud \u00fcles positiivseid m\u00e4rke, m\u00f5istes \u00f5igeks mitmeid vales\u00fc\u00fcdistustega kohtu alla antud f\u00fc\u00fcsilisi isikuid,\u00bb kirjutas Lucas. \u00abKogu energia, mida parasiitlik s\u00fcsteem soovib luua praegu minu suunas selle loo avaldamisega, p\u00f6\u00f6ran enda jaoks \u00fcmber positiivseks energiaks, mis toob mulle r\u00f5\u00f5mu ja k\u00fcllust.\u00bb\n\n\nAjaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00f5petaja: sellised teemak\u00e4sitlused ei ole adekvaatsed\n\n\nMadis Somelar\nErik Prozes\n\nTallinna Reaalkooli \u00f5ppealajuhataja, ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00f5petaja, klassijuhataja Madis Somelar \u00fctles Postimehele, et holokaust on teemaks p\u00f5hikooli kolmandas kooliastmes. Inimsusvastused kuriteod on eraldi teema ka g\u00fcmnaasiumiastmes.\n\u00abAnaloogsed teemak\u00e4sitlused ei ole adekvaatsed ning peegeldavad inimese rumalust ja tervislikku seisundit. Inimene on terve, kui ta on f\u00fc\u00fcsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt terve,\u00bb kommenteeris Somelar Lucase n\u00e4gemust Hitleri ja juutide suhetest Teise maailmas\u00f5ja ajal.\nTalle meenus seik, kui ta 2002. aastal ajaloo\u00f5petajana t\u00f6\u00f6d alustas ning enne teda t\u00f6\u00f6tas \u00f5pilastega inimene, kel puudusid erialased teadmised. N\u00e4iteks oli ta vaimustunud nii Napoleonist kui ka Hitlerist. Kaheksandas klassis oligi Napoleoni k\u00e4sitlemine valdav osa kooli ajaloo programmist. Oma vaimustust Hitleri suhtes jagas ta ka \u00f5pilastega ning p\u00fc\u00fcdis seda teha kord ka ajaloo\u00f5petajate kogunemisel. \u00abT\u00f5si, ajaloo\u00f5petajana ta p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d ei j\u00e4tkanud, kuid \u00f5petas p\u00f5hikooli \u00f5pilastele kultuurilugu. Tegelikkuses on see olukord hirmu\u00e4ratav ning selline p\u00e4devus on \u00fchel hetkel suur murekoht, kui me \u00f5petajate j\u00e4relkasvu probleemi ei lahenda.\u00bb\n\n\n\u00a0\n\n\u00a0\n\n\nKliiniline ps\u00fchholoog Katri-Evelin Kalaus: inimesed peaksid uurima end terapeutideks nimetavate inimeste tausta\n\n\nPs\u00fchhoteraapiakeskuse Sensus juht Katri-Evelin Kalaus\nMargus Leibak\n\nEestis on reguleeritud ps\u00fchhoterapeudi lisap\u00e4devus, mida saavad endale taotleda kliinilised ps\u00fchholoogid ja ps\u00fchhiaatrid teadusp\u00f5hise ps\u00fchhoteraapiakoolkonna t\u00e4ieliku v\u00e4lja\u00f5ppe l\u00e4bimise j\u00e4rel. Terapeut kui eraldiseisev kutse on Eestis reguleerimata. Terapeudiks v\u00f5ivad end nimetada k\u00f5ik ja nad ei tee otseselt midagi valesti.\nPalju vaheldusrikkaid, toredaid ja uudseid tegemisi on see, mida ps\u00fc\u00fchika vajab. Ja kui tore vaba aja toimetamine ei tekita ega s\u00e4ilita ebarealistlikke ootusi selliselt, et inimesed j\u00e4tavad p\u00f6\u00f6rdumata teadusp\u00f5histe meetodite poole ning ei s\u00fcvenda ega tekita ps\u00fc\u00fchikale probleeme juurde, siis pole sellistes tegevustes ju otseselt midagi halba.\nK\u00fcll peaksid inimesed v\u00e4ga t\u00e4pselt enne oma ps\u00fc\u00fchikaga tegelema asumist uurima, milline on selle inimese v\u00e4lja\u00f5pe, kelle poole p\u00f6\u00f6rdutakse, ja kas kasutatavad meetodid on teaduslikult t\u00f5endatult efektiivsed probleemi (mitte ainult ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire) korral, millega tegeleda soovitakse. K\u00f5igi enamlevinud ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete (meeleolu-, \u00e4revus-, s\u00f6\u00f6mis- ja s\u00f5ltuvush\u00e4ired jt) raviks on olemas teaduslikult t\u00f5estatud efektiivsusega ps\u00fchhoteraapiameetodid. Valdavalt tulevad need kognitiiv-k\u00e4itumisteraapia valdkonnast.\n"}
{"text":"Ukraina soovib ATACMS-ide tarnete j\u00e4rjepidevustTALLINN, 21. oktoober, BNS \u2013\u00a0K\u00e4imas on t\u00f6\u00f6 selle nimel, et USA ballistilisi rakette ATACMS tarnitaks Kiievile pidevalt, vahendas portaal Unian reedel Ukraina USA-suursaadiku Oksana Markarova s\u00f5nu.\nVastates k\u00fcsimusele, kas Ukrainasse saabunud ATACMS-ide partii ei j\u00e4\u00e4 viimaseks ja kas tarned muutuvad s\u00fcsteemseks, nagu tavaks HIMARS-itega, oli Markarova ettevaatlik. \"\u00dctlen diplomaatiliselt \u2013 me t\u00f6\u00f6tame selle nimel v\u00e4ga aktiivselt,\" m\u00e4rkis ta.\nUkraina rahastamisest r\u00e4\u00e4kides m\u00e4rkis Markarova, et USA president Joe Biden esitas 20. oktoobril taotluse eelarve lisarahastuseks kogu 2024. rahandusaasta tarvis, st alates 2023. aasta oktoobrist, ning praegu k\u00e4ib aktiivne t\u00f6\u00f6 selle nimel, et Kongress seda toetaks.\u00a0\nAjakirjanike k\u00fcsimusele, millised on v\u00f5imalused, et \u00dchendriikide kongress toetab 61,4 miljardi dollari eraldamist Ukrainale, vastas Markarova optimistlikult.\n\"V\u00e4hemalt 61 miljardit. Me t\u00f6\u00f6tame endiselt l\u00e4bi k\u00f5iki artikleid ja 61 on midagi, mis on m\u00f5eldud eranditult Ukrainale. Kuid on ka mitmeid artikleid, mida saab kasutada paljude riikide puhul,\" lausus suursaadik.\nDiplomaat kinnitas, et Ukrainal on tegelikult tugev parteide\u00fclene toetus.\n\"Peamine probleem, mis praegu takistab, on esindajatekoja spiikri valimine. Enamik meie s\u00f5pru nii vabariiklikust kui demokraatlikust parteist m\u00f5istavad seda vajadust ja t\u00f6\u00f6tavad aktiivselt Ukraina, Iisraeli ja k\u00f5igi teiste v\u00f5tmeliitlaste toetamise nimel,\" r\u00f5hutas Markarova.\nSuursaadik m\u00e4rgib, et s\u00f5jalised, kaitse- v\u00f5i relvatarned ei ole seotud \u00fchegi eeltingimusega, sealhulgas korruptsioonivastaste meetmete rakendamisega Ukrainas.\n\"USA toetab meid meie v\u00f5itluses. Positiivselt on reageeritud meie viimastele seaduseeln\u00f5udele, mis ei ole seotud USA n\u00f5udmistega, kuid on osa meie kohustustest EL-i kandidaadina,\" r\u00f5hutas ta.\nBaltic News Service"}
{"text":"Ilmar Raag: lubasin Ukraina s\u00f5duritele, et kasutan neid ausaid kaadreid aasta parastINTERVJUU Ukraina rindemehed on s\u00e4ilitanud k\u00f5rge v\u00f5itlusv\u00f5ime t\u00e4nu sellele, et l\u00e4\u00e4s toetab neid, kuid \u00fchtlasi m\u00f5istavad nad, et kui Ameerika \u00dchendriigid tahaks, siis oleks see s\u00f5da juba l\u00e4bi.Imar Raag (55) on mees nagu orkester. Orkestrit ta siiski ei dirigeeri, k\u00fcll aga dirigeerib juba aastaid tagasi filmimaailmale s\u00fcdame kaotanud mehe tegemisi soov j\u00e4\u00e4dvustada oma kaasaegset maailma. Seel\u00e4bi on s\u00fcndinud mitu dokumentaalfilmi ning ridamisi m\u00e4ngufilme ja seriaale. Et ohum\u00e4rkidega olevikust ei saaks hirmu\u00e4ratav tulevik, taasavastas N\u00f5ukogude armees s\u00f5jav\u00e4eteenistuse l\u00e4bi teinud Raag endas juba kaks aastak\u00fcmmet tagasi mundrikandja ja riigikaitsja soone. T\u00e4navustel m\u00e4rtsivalimiste! kandideeris ta paljudele \u00fcllatuseks koguni riigikogusse.K\u00e4ite sageli Ukrainas ja kogute seal materjali dokumentaalfilmi jaoks. Kuku raadio eetris \u00fctlesite, et te ei ole seal lihtsalt \u00fcks neutraalne ajakirjanik, vaid v\u00e4ga selge positsiooniga filmitegija. Kui keeruline on j\u00e4\u00e4da uuriva pilgu juurde, kajastades s\u00f5da Ukrainas, kus selge v\u00e4\u00e4rtuseline hoiak olemas?Ma vastaksin: nii ja naa, igal asjal on kaks k\u00fclge. Ukraina ametlikus infopoliitikas n\u00e4en ma teatavat skisofreeniat, mis tuleb sellest, et s\u00f5da venib ning nad saavad aru, et see tegelikult kogu aeg muutub ja nad ei saa teha sama kommunikatsiooni, mida nad on teinud s\u00f5ja algusest saadik. Osalt on see seotud sellega, et inimesed v\u00e4sivad, kaotusi on palju.Ja teisalt on k\u00fcsimus puhtalt suure strateegilise kommunikatsiooni vallast. Nad peavad riikliku kommunikatsiooniga ikkagi garanteerima l\u00e4\u00e4neliitlaste poolehoiu. Ja selleks, et l\u00e4\u00e4s toetaks Ukrainat, peab l\u00e4\u00e4s uskuma, et Ukraina on v\u00f5imeline v\u00f5itma. Seet\u00f5ttu nopib Ukraina kogu aeg \u00fcles neid argumente, mis \u00fctlevad, et ta t\u00f5epoolest on v\u00f5imeline v\u00f5itma. Aga k\u00f5ik saavad aru, et samal ajal on olemas ka t\u00f5en\u00e4oline patiseis.Minu huvi filmi tehes ei ole \u00fcle r\u00e4\u00e4kida Ukraina ametliku kommunikatsiooni s\u00f5numeid, vaid p\u00fc\u00fcda aru saada, kuidas riik hoolimata k\u00f5igest v\u00f5itleb. Filmi pealkiri ongi \u00abNii nad v\u00f5itlevad\u00bb.Kui l\u00e4hedale saite kaameraga rindejoonele?See k\u00fcsimus on spekulatiivne ja s\u00f5ltub konkreetsest rindel\u00f5igust. Seal on ka selliseid rindel\u00f5ike, kus tegevus on praeguseks hetkeks \u00fcpris seisma j\u00e4\u00e4nud. Kui sa v\u00e4ga oma nina v\u00e4lja pistad, siis drooni v\u00f5i suurt\u00fckiga ikka lastakse.V\u00f5ib olla ka nii nagu siis, kui ma olin hospidalide juures, kus olid vabatahtlikud, kes tegelevad meditsiinilise poolega. Ja ma ootasin kolm p\u00e4eva selles rindel\u00f5igus haavatuid ja neid ei saabunudki. Ma lihtsalt ootasin, et juhtuks midagigi, mida filmida. Ja nii ma vaatasin, kuidas nad teevad s\u00fc\u00fca, r\u00e4\u00e4givad \u00fcksteisele lugusid. S\u00f5jas m\u00f6\u00f6dub enamik ajast oodates.Millist meeleolu tajusite nendel Ukraina s\u00f5duritel, kelle seas viibisite?Poolteist aastat p\u00e4rast s\u00f5ja algust olen esimest korda hakanud kuulma lugusid sellest, kuidas nad n\u00e4evad oma vigu.Riigi v\u00f5i armee vigu?Igal tasandil. Hoolimata k\u00f5igest, ega Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i ei ole k\u00f5igi lemmikpresident, aga nad on ikkagi leidnud, et praegu s\u00f5dime \u00e4ra ja p\u00e4rast seda hakkame vaatama, kas ta j\u00e4\u00e4b presidendiks v\u00f5i mitte. Zelensk\u00f5i suhtes on kriitikat ikka omajagu, aga see on pigem demokraatia k\u00fcsimus.On p\u00e4evavalgele tulnud ka juhtumid, kus r\u00e4\u00e4gitakse \u00fche v\u00f5i teise \u00fclema s\u00f5jaliselt valedest otsustest, mille tulemusena on mehi surma saanud. Kui sinu kaaslased langevad, siis sul ps\u00fchholoogiliselt tekib seisund, kus otsid s\u00fc\u00fcdlasi. Teinekord leitakse s\u00fc\u00fcdlasi nendegi seast, kellega igap\u00e4evaselt kokku puutud.Olete loominguline inimene ja filmire\u017eiss\u00f6\u00f6rina kindlasti n\u00e4ete asju natuke teistmoodi kui v\u00f5ib-olla n\u00e4iteks raamatupidaja. Kui liikusite m\u00f6\u00f6da Ukrainat, piirist kuni rindetsoonini, siis kuidas riik j\u00e4rjest muutus: inimesed, n\u00e4od, majad, meeleolud?Ma isegi tahaksin, jah, \u00fctelda, et Karpaatides ja L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas ei ole seda (s\u00f5da - toim) \u00fcldse n\u00e4ha. Aga see v\u00e4ide on ikkagi vale. Ma k\u00f5igepealt l\u00e4ksingi sinna filmima sellist k\u00fclakeskkonda v\u00f5i lihtsaid l\u00e4\u00e4neukrainlasi, kes stereot\u00fc\u00fcpselt ongi need n-\u00f6 banderalased. Ja ma leidsingi k\u00fcla v\u00f5i v\u00e4ikelinna, kus 1. septembri aktusel koolis kannavad k\u00f5ik v\u00f5\u0161\u00f5vankasid (traditsiooniline tikanditega Ukraina rahvar\u00f5ivas), ning kui h\u00fcmni m\u00e4ngitakse, siis lapsed panevad k\u00e4e s\u00fcdamele.1. septembril kindlasti \u00f5petajad r\u00e4\u00e4givad sellest, et on s\u00f5da, et meid kaitstakse, ja koolilaste seas on neid, kelle isad v\u00f5i vennad s\u00f5divad parajasti. See s\u00f5da on seal t\u00e4iesti olemas. \u00dches k\u00fclas kogunevad naised igal kolmap\u00e4eval kella kaheksast k\u00fclakirikusse ja palvetavad. Ma arvan, et nemad on rahvuslikumalt rohkem meelestatud kui v\u00f5ib-olla inimesed Kiievis. Kui ma l\u00e4hen Kiievisse, siis seda s\u00f5da on seal raskem n\u00e4ha. Kiievis on ainuke m\u00e4rk s\u00f5jast pigem see, et on komandanditund. Aga kui ma hakkan inimestega vestlema, saan aru, et loomulikult sealgi on s\u00f5da iga\u00fchel teadvuses.Huvitav, kas te tajusite seda liigse l\u00f5dvenemisena? V\u00f5i on see lihtsalt normaalsus, sest riik on suur.Riik on suur. Samal ajal m\u00e4letan, et kui s\u00f5da algas, siis \u00fctlesin puhtalt raamatutarkuse p\u00f5hjal iseendale, et sotsioloogiliselt saame igal juhul n\u00e4ha seda, kuidas kuritegevus ja korruptsioon t\u00f5usevad, sest s\u00f5da enamjaolt soodustab k\u00f5ike seda.S\u00f5da lagundab riiki, lammutab inimesi kuidagi sisemiselt. Kui alguses on v\u00e4ga palju koondumist, siis mingil hetkel vastupidi, tekib ka superindividualism ehk n\u00fc\u00fcd ma tegutsen selle nimel, et selles raskes olukorras ellu j\u00e4\u00e4da. V\u00f5ib-olla see individualism l\u00e4heb ka nii kaugele, et keegi teeb midagi teiste arvelt.Te justkui vihjate, et ukrainlased hakkavad varsti rohkem k\u00fcsima valitsuselt selgemat teekonda rahu poole.Ei, selles ma ei ole nii kindel. J\u00e4releandmiste tegemine venelastele s\u00f5jas - see on ikkagi kaugel ja sellest ei r\u00e4\u00e4gita. K\u00fcll aga \u00f6eldakse, et kui s\u00f5da l\u00e4bi saab, siis tulevad rindelt tagasi v\u00e4ga vihased mehed, kes hakkavad lammutama, kes loovad oma vapside erakonna. Seda ei v\u00e4listata juba praegu. Rindel on muidugi k\u00f5ik h\u00e4sti mustvalge.See s\u00f5da ei saa kindlasti l\u00e4bi rahulepinguga. Need konfliktid, mida p\u00e4rast on veel ukrainlaste eneste sees vaja lahendada, on ikkagi tervete p\u00f5lvkondade teema.Teil endal on kaitsev\u00e4elase taust. See ei ole esimene kord, kui viibite s\u00f5jatsoonis. Kas l\u00e4ksite Ukrainasse selle teadmisega, et v\u00f5ite seal surma saada, kaamera k\u00e4es?Sa kas unustad selle hirmu \u00e4ra v\u00f5i aktsepteerid seda. Ma \u00fctleks n\u00f5nda, et niipea, kui sa \u00fcletad Dnepri j\u00f5e, aktsepteerid seda, et kui saatus tahab niimoodi, siis see juhtub. See on see, mille kohta Eestis \u00f6eldakse \u00abs\u00f5duri \u00f5nn\u00bb. Seda sul lihtsalt peab olema. Ja enamjaolt on, aga siis teinekord ei ole. Kohalikud Ukraina komand\u00f6rid \u00fctlevad, et 60 protsenti surmadest tuleb ikkagi kogenematusest v\u00f5i oma veast.Millal teie film esilinastub?Mul on nende \u00fcksustega, keda filmin, kokkulepe, et v\u00e4hemalt aasta jooksul ei n\u00e4ita seda materjali. Uudisteajakirjanik l\u00e4heb kohale ja seal \u00fcritatakse ikkagi kontrollida, mida ta filmib. Ja siis ta teeb oma loo \u00e4ra. Aga enamjaolt rindel olevad inimesed avanevad alles umbes teisel p\u00e4eval, kui oled nendega koos kusagil keldris maganud ja seej\u00e4rel hommikul bor\u0161i s\u00f6\u00f6nud. Hommikul ka s\u00f6\u00f6vad bor\u0161i, v\u00e4ga kummaline. Siis nad hakkavad r\u00e4\u00e4kima huvitavamaid asju. Aga vestluse k\u00e4igus v\u00f5ib sinna kaamerasse j\u00e4\u00e4da valesid asju.Mind ei huvita filmitava uudisv\u00e4\u00e4rtus, vaid et asi oleks v\u00f5imalikult aus. Sest \u00fctleme niimoodi: s\u00f5jaajakirjanduses on alati 30-40 protsenti sellist pokazuhha-momenti.Kas olete nendelt s\u00f5duritelt midagi l\u00e4\u00e4neliitlaste kohta kuulnud?K\u00f5igepealt nad saavad aru, et praegu s\u00f5ditakse t\u00e4nu sellele, et l\u00e4\u00e4s toetab neid, ja samal ajal m\u00f5istavad nad, et kui Ameerika \u00dchendriigid vaid tahaks, siis oleks see s\u00f5da juba l\u00e4bi.Lihtne s\u00f5dur saab sellest aru?Ukrainal oleks m\u00fcrske oluliselt v\u00e4hem, kui ta ei saaks neid liitlastelt. Seda taipab ka kaevikus olev s\u00f5dur, selleks ei pea olema ohvitser. Kui sa oled kaevikus ja sind lastakse ja Ukraina pool ei vasta suurt\u00fckitulega ja \u00f6eldakse, et see on sellep\u00e4rast, et meil ei ole parajasti m\u00fcrske, siis ei ole millestki r\u00e4\u00e4kida.Teisest k\u00fcljest j\u00e4lle r\u00e4\u00e4givad nad sellest, et osa v\u00e4lja\u00f5ppest, mida nad l\u00e4\u00e4nes on saanud, tegelikult ei vasta s\u00f5ja reaalsusele. Toon n\u00e4ite. \u00d5petati v\u00e4lja tervet brigaadi, ja idee oli selles, et mitu \u00fcksust suudaksid koos midagi \u00e4ra teha. Aga tegelikult oli ohvitserkonda, kellel oleks s\u00e4\u00e4rane staabit\u00f6\u00f6 kogemus, \u00fcsna v\u00e4he.Olete endiselt MT\u00dc Slava Ukraini liige. Samas olete olnud \u00fchenduses Slava Ukraini skandaali vilepuhuja Oleksandr T\u0161ernoviga, kel praegu kaelas kriminaalasi - v\u00e4idetavalt keelatud relvade omamise t\u00f5ttu. Mis on teie hinnang sellele asjale?See on v\u00e4ga kummaline juhtum. K\u00f5ik m\u00e4rgid viitavad, et tegelikult need relvad, mis leiti tema auto pagasiruumist, t\u00f5epoolest ei ole tema poolt sinna pandud.M\u00e4letan, et kui ma tegin Venemaal filmi enne Krimmi annekteerimist, siis osalesin esimest korda filmifestivalil Venemaal s\u00fcgisel 2014. K\u00fcsisin \u00fche Eesti luuraja k\u00e4est, et kas ma \u00fcldse saan praegu Venemaale minna ja milleks ma pean valmis olema. Tema vastus oli see, et sa oled nii v\u00e4ike mutter, et t\u00f5en\u00e4oliselt ei paku sa kellelegi huvi. Aga teise asjana soovitas ta valmis olla, et j\u00e4rsku leitakse sinu kotist narkootikume. V\u00f5i s\u00f5idad autoga, aga sel hetkel, kui punane tuli l\u00e4heb roheliseks ja hakkad liikuma, astub sinu auto ette jalak\u00e4ija ja saab viga. Sind viiakse jaoskonda ja siis ei pruugi sealt pikka aega v\u00e4lja tulla. See meetod, kuidas T\u0161ernovi n\u00fc\u00fcd s\u00fc\u00fcdistatakse, n\u00e4eb t\u00e4pselt niimoodi v\u00e4lja.Tundub, et Ukraina politseis\u00fcsteemiga ei ole see seotud, aga nad ei oska midagi teha olukorras, kus nad j\u00e4rsku leiavad masinast \u00fche asit\u00f5endi ja peavad seda kuidagi n\u00fc\u00fcd menetlema.Kes siis on selle taga?See on k\u00fcsimus, mida k\u00fcll uuritakse, aga midagi ei ole seni tuvastatud. Ma arvan, et selle jutu j\u00e4rgi, mida T\u0161ernov r\u00e4\u00e4kis... Tema n\u00e4gemuses oli neid, kes tahtsid Eesti annetustelt vahelt l\u00f5igata nii Lvivi kui ka Dnipro linnas. Ja nemad olid ka k\u00f5ige otsesemalt huvitatud, et ta rohkem ei r\u00e4\u00e4giks.Kas ma saan \u00f5igesti aru, et tegelikult peate temaga sidet MT\u00dc Slava Ukraini \u00fclesandel?Ei. Sidet pean temaga sellep\u00e4rast, et teadsin teda varasemalt. Ka need inimesed, kes siis \u00fchel hetkel otsustasid selle asjaga tegelema hakata v\u00f5i asja p\u00e4evavalgele tuua - nad on k\u00f5ik praegu p\u00f5him\u00f5tteliselt nagu s\u00f5brad. Slava Ukraini juhtumi puhul on k\u00fcll oluline, et seda probleemi hakati lahendama. Seda ei p\u00f5hjustanud mitte ajakirjanike paljastused, vaid see, et organisatsioon hakkas sellega ise tegelema.Kas olete suhelnud MT\u00dc Slava Ukraini endise juhi Johanna-Maria Lehtmega p\u00e4rast seda, kui ta riigikogu liikme kohalt lahkus?Ei ole. Ma arvan, et ka mina muu hulgas olen tema jaoks \u00fcks kurja juurtest. Ma ei tea, ma ei ole temaga suhelnud.Hiljuti saime teada, et politsei esitas kahtlustuse platvormile toeta.me, mille taga on Henri Laupmaa. Kahtlustuse j\u00e4rgi kuritarvitati raha, mida koguti Ukraina abistamiseks. See on n\u00fc\u00fcd teine suur pauk Ukraina toetamisele, kui r\u00e4\u00e4gime Eesti inimeste annetustest. Kas teile ei tundu, et midagi on kapitaalselt valesti l\u00e4inud?Selle asja puhul r\u00e4\u00e4gime n-\u00f6 survetestidest. Enamik organisatsioonidest on m\u00f5eldud tegutsemaks lillelisel rahuajal ja ka niimoodi, et viis, kuidas ollakse l\u00e4bipaistvad, toimub rahulikumas \u00f5hkkonnas. S\u00f5ja ajal hakkab raha liikuma natuke teisel viisil ja kui me ei pane sinna juurde seda rutiini, mis tavaliselt meil kontrollib asjade k\u00e4iku, siis on halvasti.Olen kuulnud \u00fchelt poliitikult, kes on tuttav Br\u00fcsseli n-\u00f6 k\u00f6\u00f6gipoolega, et sealsetes koridorides r\u00e4\u00e4givad Euroopa Liidu riikide poliitikud avalikult, et nende \u00fchiskonnad on v\u00e4sinud, nad tahavad edasi minna, n\u00e4iteks tegeleda energeetikaprobleemide lahendamisega ning kulutada v\u00e4hem poliitilist ressurssi Ukrainale, sest muud teemad suruvad peale. Eesti \u00fchiskond on selle taustal oluliselt vastupidavam ja see on hea. Aga kas n\u00e4ete, et ka meie v\u00e4sime?Annetuste hulga m\u00f5ttes on v\u00e4ga selgelt n\u00e4ha, et ka Eesti on v\u00e4sinud. Aga kui r\u00e4\u00e4gime \u00fchiskonna juhtidest, siis meie poliitikud on otsekui n\u00f5udluse poolt juhitud.Arenenud demokraatia poliitika \u00fcks n\u00f5rkustest on see, et riigimehelikult vastu v\u00f5tta raskeid otsuseid ongi raske. Ebapopulaarseid otsuseid ongi raske vastu v\u00f5tta. Seni veel on avalik arvamus nii palju Ukrainat toetav ja vastavalt sellele k\u00e4ituvad ka poliitikud. Aga vaikselt n\u00e4eme, kuidas uudisvoogudes kukuvad Ukraina teemad allapoole. See on paratamatus.Kas teid ei tee murelikuks, et kui r\u00e4\u00e4gitakse Eesti riigikatse tugevdamisest, siis seda edastatakse peamiselt nii, et eraldatakse sajad miljonid eurod, soetatakse selline ja selline masinate hulk. Samas ei ole meil pommivarjendeid, suuri s\u00f5jakriisi \u00f5ppusi ei ole elanikkonnale korraldatud. Tegelikult meie inimesed ei tea, mida teha esimesel s\u00f5jap\u00e4eval. Nende miljonite taustal ei tundu riik s\u00f5jaks p\u00e4riselt valmis.Ma ei ole teiega l\u00f5puni n\u00f5us. Ukraina n\u00e4itel n\u00e4eme seda, et \u00fchiskonna valmisolekuks on vaja kahte asja. Peab olema mingisugune tuumik, kes on valmis organiseeritult tegelema. Ukrainas oli seda v\u00e4he. Tuumik ei pea olema isegi mitte organiseerunud organisatsioonidesse, vaid tal peab olema kaitsetahe. See oli Ukrainal olemas.Eestis on see taimelava kodanikest, kes ka teavad, mida teha, protsentuaalselt elanikkonna hulgas suurem. Ehkki meie v\u00f5imalik konflikt tuleb pigem ilmselt natuke teistsugune. Seda esiteks, ja teiseks ka need riigikaitselised miljonid peavad olema kulutatud, sest p\u00e4ris t\u00fchjalt kohalt ei saa seda k\u00f5ike teha.See ideaal, kus kogu rahvas on valmis, ongi tegelikult saavutamatu. Igas konfliktis j\u00e4\u00e4b k\u00f5ige suurem osa elanikkonnast alati passiivseks. Ta tegeleb lihtsalt elluj\u00e4\u00e4misega. P\u00fc\u00fcdleme selle poole, et osa elanikkonnast, need, kes tahavad v\u00f5idelda, oleksid v\u00f5imalikult paremini ette valmistatud.Kui kaugele \u00fcldse tohime minna militariseerimisega? \u00dchelt poolt on h\u00e4davajalik tagada see, mida ennist kirjeldasite, aga teiselt poolt v\u00f5iksid v\u00e4lisinvesteeringud tulla, majandus peab t\u00f6\u00f6tama, inimestel peab olema ka muu elu, lisaks sellele, et nad m\u00f5tlevad ohtudele.See on kogu Eesti suurim s\u00f5lmk\u00fcsimus v\u00f5i raskuspunkt \u00fcldse. Kuidas \u00fcheaegselt teha kahte asja, mis tegelikult teineteist takistavad. Investeeringud tahavad tulla keskkonda, mis on avatud, kus elu k\u00e4ib ja mis on k\u00f5ikide teede ristumiskohal. Eesti asub seoses s\u00f5jaga praegu l\u00e4\u00e4nemaailma perifeerias. Meie k\u00f5rval on eesriie p\u00fcsti pandud, mis tegelikult t\u00e4hendab strateegilises plaanis, et majanduslikult oleme juba v\u00e4ga suure probleemi ees.Olete Parempoolsete erakonna liige ning teie parteil on palju kriitilisi m\u00e4rkusi valitsuse majanduspoliitika suhtes.Igas erakonnas leidub helgeid p\u00e4id, aga kokkuv\u00f5ttes on populismi lubamatult palju. Probleem on ju see, et demograafia v\u00f5tab neilt kogu aeg tulubaasi \u00e4ra ehk \u00fchiskond tervikuna j\u00e4\u00e4b vanemaks ja inimesi j\u00e4\u00e4b ka v\u00e4hemaks. Ning see t\u00e4hendab, et sotsiaalkulud sellisel kujul, nagu need eelarves praegu on, aina kasvavad, samal ajal \u00fchiskonnale pakutakse ootust, et mingil viisil on heaolu\u00fchiskond v\u00f5imalik - meil lihtsalt tuleb makse t\u00f5sta ja \u00f5nn saabub \u00fchel hetkel meie \u00f5uele.Demograafia t\u00f6\u00f6tab sellele loogikale vastu ja ainus p\u00e4\u00e4setee on samal ajal otsekui imev\u00e4el t\u00f5sta tootlikkust, ja siis majandus hakkab ennaktempos j\u00e4rsku arenema. T\u00e4na me k\u00fcsime: aga mille baasil? Meie k\u00f5rval on sein, meie asend on rohkem perifeerias ja Eestisse kardetakse selle v\u00f5rra tulla.P\u00f5him\u00f5tteliselt pakuvad Parempoolsed Eestile v\u00e4ga paljude sotsiaalsete tagatiste mahal\u00f5ikamist.Mitte mahal\u00f5ikamist, vaid inimeste omavastutuse suurendamist. See, et riik k\u00f5ik \u00e4ra teeb, ei ole tulevikku vaadates l\u00f5puni j\u00e4tkusuutlik. Parempoolsed r\u00e4\u00e4givad vajadusp\u00f5hisest l\u00e4henemisest sotsiaaltoetustele. Liiga palju ressursse kulutatakse v\u00f5rdselt k\u00f5igile, sealhulgas inimestele, kes seda tegelikult ei vaja. See omakorda v\u00f5ib tulevikus piirata v\u00f5imalusi neile, kes toetust t\u00f5esti vajavad. Igal juhul tuleks hariduses, sotsiaalvaldkonnas ja meditsiinis tulevase j\u00e4tkusuutlikkuse huvides minna kogu seda s\u00fcsteemi reformima.Kas r\u00e4\u00e4gite erastamisest?Erastamine on v\u00f5ib-olla \u00fcks osa, aga p\u00f5him\u00f5te on selles, et iga inimene, kellel v\u00e4hegi on selleks v\u00f5imalus, peab hakkama ise rohkem panustama. Loomulikult pension\u00e4ridele peaksid j\u00e4\u00e4ma nende eelised alles, aga kui t\u00e4ies eluj\u00f5us inimene saab korralikku palka, siis tegelikult peaks ta olema valmis natukene rohkem - umbes niimoodi, nagu n\u00e4eme Ameerika \u00dchendriikide, Jaapani, Austraalia ja Suurbritannia \u00fchiskondades - ise panustama.Kas usute, et Parempoolsed p\u00e4\u00e4sevad v\u00e4hemalt Tallinnas ja Tartus 2025. aasta kohalikel valimistel volikogudesse? See oleks nagu trampliin riigikogu valimisteks.Viimaste valimiste puhul \u00fctlesid paljud, et te olete v\u00e4ga s\u00fcmpaatsed, aga me ei taha, et meie h\u00e4\u00e4l l\u00e4heb kaotsi, ning seet\u00f5ttu anname selle praegu Reformierakonnale v\u00f5i Eesti 200-le. Aga \u00fchel hetkel hakkab Parempoolsete puhul t\u00f6\u00f6tama \u00abuue tulija\u00bb fenomen.Teie praegune loomeinimese positsioon v\u00f5ib totaalselt muutuda, kui seote ennast parteipoliitikaga. Siiamaani olete olnud tuntud filmitegija, avalik m\u00f5tleja, keda kutsutud igale poole ja kes p\u00f5him\u00f5tteliselt meeldib enamikule.Ei, ma juba ammu ei meeldi enam k\u00f5igile, sellega on k\u00f5ik korras. Olen ka piisavalt vana, et ei hooli sellest nii v\u00e4ga. Olen ju olnud p\u00e4ris pikalt ka riigiametis ja avalikus teenistuses. \u00dchel hetkel tuleb arusaam, et sellisel kujul oled vaid t\u00e4itnud neid suundasid ja reegleid, isegi kui saad aru, et tegelikult sinu meelest liigub see masin vales suunas. Ja j\u00f5udes n\u00fc\u00fcd siis 55. eluaastani, saan ma aru, et enam ei ole teist teed. Pean aitama kaasa sellele, et Eesti senine edulugu p\u00e4riselt \u00e4ra ei kao.Ma \u00fctlesin kunagi endale, et ei l\u00e4he poliitikasse seni, kuni ma ei arva, et asi on piisavalt halvasti. N\u00fc\u00fcd mul on tunne, et hakkan p\u00f5hja n\u00e4gema, aga Eesti ei ole praegu veel p\u00f5hjas. V\u00f5ib veel halvemini minna.Parempoolsete erakonnal on programm ja omad eesm\u00e4rgid. Aga teilgi peab ju olema mingi isiklik eesm\u00e4rk, mille nimel poliitikaga tegeleda.Eesti kultuuri p\u00e4rast ma ei muretse, et see j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima. Isegi kui see on 2000. aastate jooksul tohutu palju muutunud. Tahaksin panustada \u00fchiskonna julgeolekulise sidususe teemasse. \u00dchiskonnana peaksime kogu aeg p\u00fc\u00fcdlema selle poole, et l\u00f5hed ei muutuks liialt suureks, seda nii kultuurilises kui ka varanduslikus m\u00f5ttes. Kusjuures huvitaval kombel on selline jutt just nagu vastuolus Parempoolsete m\u00f5tteviisiga. Liiga suur varanduslik l\u00f5he on ka julgeolekurisk. Veelgi olulisem on kultuuriliste l\u00f5hede teema.Minu arvates peaks Eesti k\u00f5ige t\u00e4htsamaks poliitikak\u00fcsimuseks j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul olema eestikeelse koolihariduse poliitika. Selle p\u00f5hjuseks on asjaolu, et l\u00e4hima k\u00fcmne aasta jooksul ei suuda Venemaa Ukraina s\u00f5jast toibuda, ning ma arvan, et konventsionaalset s\u00f5da, kus Ukraina v\u00f5i Venemaa peale tungib, selle aja v\u00e4ltel ei toimu. K\u00fcll v\u00f5ivad eri h\u00fcbriidkonfliktid tekkida muu hulgas ka sellesama hariduse teema \u00fcmber.Ilmar Raag (55)\u2022 Filmistsenarist ja re\u017eiss\u00f6\u00f6r, kommunikatsiooniekspert, kaitseliitlane ning poliitik.\u2022 S\u00fcndinud 21. mail 1968 Kuressaares. P\u00e4rast kohaliku keskkooli l\u00f5petamist \u00f5ppis aastatel 1986-1987 Tartu Riiklikus \u00dclikoolis kunstiajalugu. Esimese kursuse j\u00e4rel v\u00f5eti kaheks aastaks N\u00f5ukogude armeesse, kus teenis aastatel 1987-1989.\u2022 L\u00f5petas Tartu \u00dclikooli 1997. aastal, olles end vahepeal t\u00e4iendanud mitmes Pariisi \u00fclikoolis. Seej\u00e4rel omandas magistrikraadi televisiooni ja filmitootmise ning stsenaristika alal Ameerika \u00dchendriikides Ohio \u00dclikoolis.\u2022 T\u00f6\u00f6tas aastaid Eesti Televisioonis, olles 2002-2005 selle peadirektor. Hiljem oli vabariigi valitsuse strateegilise kommunikatsiooni n\u00f5unik, tegeledes kriisiolukordade kommunikatsiooniv\u00f5imekuse arendamisega.\u2022 2003. aastal osales Eesti reservohvitseride kursusel. 2005. aastal liitus Kaitseliidu Toompea malevkonnaga, juhtides seda aastatel 2017-2021. Osales t\u00f5lgina kaitsev\u00e4e missioonidel \u00dcRO rahuvalvev\u00e4gede koosseisus Kesk-Aafrika Vabariigis (2014) ja Malis (2016-2017, 2021-2022). \u2022 Tema tuntumate filmide sekka kuuluvad \u00abKlass\u00bb, \u00abEestlanna Pariisis\u00bb, \u00abKertu\u00bb, \u00abMa ei tule tagasi\u00bb ja \u00abErik Kivis\u00fcda\u00bb. \u2022 \u00d5petas Tartu \u00dclikoolis Eesti avalik-\u00f5iguslike institutsioonide kursust ning luges Tallinna \u00dclikoolis stsenaariumikirjutamise ja meediakriitika kursust. Valiti Tartu \u00dclikoolis vabade kunstide professoriks \u00f5ppeaastal 2018\/2019.\u2022 Tegus vabatahtlik Ukraina abistamisel ning sealsetele s\u00f5jav\u00e4elastele ja tsiviilelanikele annetuste kogumisel.\u2022 Kandideeris 2023. aastal riigikogu valimistel Parempoolsete esinumbrina Tallinna Haabersti, P\u00f5hja-Tallinna ja Kristiine linnaosa valimisringkonnas ja kogus 1131 h\u00e4\u00e4lt.\"Mind ei huvita filmitava uudisv\u00e4\u00e4rtus, vaid et asi oleks v\u00f5imalikult aus. Sest \u00fctleme niimoodi: s\u00f5jaajakirjanduses on alati 30-40 protsenti sellist pokazuhha-momenti.\"\"Ma \u00fctlesin kunagi endale, et ei l\u00e4he poliitikasse seni, kuni ma ei arva, et asi on piisavalt halvasti. N\u00fc\u00fcd mul on tunne, et hakkan p\u00f5hja n\u00e4gema, aga Eesti praegu ei ole veel p\u00f5hjas. V\u00f5ib veel halvemini minna.\"Mullus\u00fcgisene patrullk\u00e4ik Harkivi oblastis \u00e4sja vabastatud Izjumi linna l\u00e4histel. ERAKOGU Ukrainas korduvalt rindeelu l\u00e4hedalt n\u00e4inud Ilmar Raag on veendumusel, et seda s\u00f5da ei v\u00f5ideta mitte rindel, vaid tagalas. T\u00e4navu kesksuvel Ukrainas, mil ootused ukrainlaste vastupealetungi edule olid eriti k\u00f5rged.SERGEI METLEV, Postimehe venekeelsete v\u00e4ljaannete peatoimetaja "}
{"text":"Kelmid v\u00f5tsid mehe nimel kaks j\u00e4relmaksuNeljap\u00e4eval p\u00f6\u00f6rdus Valgamaal politseisse mees, kelle teadmata oli tema nimele v\u00f5etud kaks j\u00e4relmaksu. Kelmusega tekitatud kahju on 396 eurot. LEPM"}
{"text":"Pangaliit: Petturite saak ulatub t\u00e4navu juba mitme miljoniniPangaliit teatas, et t\u00e4navu esimese \u00fcheksa kuuga langes pettuste ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale viiest miljonist eurost.Pangaliit andis teada, et kuna tehisintellekt on arenenud, on petturid \u00fcletanud ka keelebarj\u00e4\u00e4ri. Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli see probleem, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis n\u00fc\u00fcdseks on sellest saanud mure, mis puudutab k\u00f5iki Eesti inimesi, s\u00f5ltumata emakeelest, elukohast v\u00f5i haridustasemest.Liit r\u00f5hutab, et \u00fclioluline on teada ja m\u00f5ista, kuidas pettureid \u00e4ra tunda, et kaitsta enda ning oma l\u00e4hedaste vara ja isikuandmeid.M\u00c4RGID, MIS VIITAVAD PETTURITELE\u2022 Telefonik\u00f5ne v\u00f5\u00f5ralt, kes esitleb end politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna ning k\u00fcsib pangakaardi andmeid v\u00f5i ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tuleb k\u00f5ne kohe l\u00f5petada. T\u00f5eline pangat\u00f6\u00f6taja ega politseinik ei k\u00fcsi selliseid andmeid telefonitsi kunagi.\u2022 Kahtlased investeerimisv\u00f5imalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist v\u00f5i keegi v\u00f5\u00f5ras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa v\u00e4limusega veebilehele, mis \u00abkinnitab\u00bb investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt k\u00f5rge tootlusega v\u00f5i riskivabu investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis t\u00f5en\u00e4oliselt see polegi t\u00f5si.\u2022 \u00dclem\u00e4\u00e4rane kiirustamine. Kui v\u00f5\u00f5ras inimene teile internetis v\u00f5i telefonis r\u00f5hutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba v\u00f5i j\u00e4\u00e4te ilma suurep\u00e4rasest v\u00f5imalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.\u2022 Salajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse v\u00f5i n\u00f5utakse, et mingit tegevust tuleb varjata, n\u00e4iteks salaoperatsiooni ettek\u00e4\u00e4ndel, on see m\u00e4rk, et midagi on valesti.\u2022 K\u00f5ned v\u00e4lismaalt. Olge t\u00e4helepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult v\u00f5i v\u00e4lismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise m\u00e4\u00e4rata, selle eesm\u00e4rk on \u00fcldjuhul oma tegelikku asukohta varjata.\u2022 Arvutiekraani jagamise soov. Kui keegi v\u00f5\u00f5ras palub teil jagada oma arvutiekraani v\u00f5i laadida alla m\u00f5ni teile tundmatu programm, v\u00f5ib see olla katse saada juurdep\u00e4\u00e4s teie seadmele.\u2022 V\u00f5\u00f5rastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda v\u00f5\u00f5ras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes rahalist abi, v\u00f5ib see olla pettus.\u2022 K\u00f5nesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna, kuid k\u00f5ne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on p\u00f5hjust olla kahtlustav.\u2022 Kahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi n\u00e4iteks kullerfirma, panga, maksu- ja tolliameti lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane v\u00f5i erineb originaalist, on see t\u00f5en\u00e4oliselt petuskeem.\u2022 Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju v\u00f5i s\u00f5numeid kahtlaste linkide v\u00f5i dokumentidega, mille sisu tundub vigane v\u00f5i kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka \u00f5igekirjavead tekstides.\u2022 Pangaliit toonitab, et iga inimene saab oma digitaalset turvalisust kasvatada, tehes m\u00f5istlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on p\u00fc\u00fcdnud teid r\u00fcnnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka.Andmed: BNS, pangaliitViimastel p\u00e4evadel on ringlemas s\u00e4\u00e4rane LHV nime \u00e4rakasutav petus\u00f5num. Siiri EralaBNS"}
{"text":"Poolkogemata politseinikuksELERIN TETSMANNPisikesena soovis Elerin Tetsmann saada l\u00fcpsjaks, noorukina kaalus n\u00e4itleja- ja ajakirjanikut\u00f6\u00f6d, p\u00e4rast m\u00fc\u00fcgisekret\u00e4ri kutsetunnistuse tasku pistmist l\u00e4ks ta aga jonnakusest hoopis politseikooli katsetele ja niimoodi poolkogemata saigi ta endale elukutse, mille juures on p\u00fcsinud 17 aastat.Praegu veebipolitseiniku ametit pidav Tetsmann on s\u00fcndinud V\u00e4ndras, aga kui ta oli kaheksakuune, kolis pere Viljandimaale n\u00fc\u00fcdsesse P\u00f5hja-Sakala valda, sest talu oli loomapidamiseks v\u00e4ikeseks j\u00e4\u00e4nud. Kogu Tetsmanni lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6duski maal loomadega toimetades ja vanavanemaid abistades.P\u00e4rast Kildu p\u00f5hikooli l\u00f5petamist alustas ta g\u00fcmnaasiumi\u00f5pinguid Viljandi Jakobsoni koolis, aga nagu ta \u00fctles: \u00abSiis tuli puberteediiga peale. L\u00f5petasin hoopis t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumi.\u00bbEt Tetsmann oli 16 aastat pere ainus laps, oli tal tihti igav ja koolip\u00f5lves oli ta krutskeid t\u00e4is. \u00abMul l\u00e4ks selles m\u00f5ttes h\u00e4sti, et ma ei m\u00e4leta, et ma oleks kunagi vahele j\u00e4\u00e4nud,\u00bb r\u00e4\u00e4kis ta. \u00abMulle meeldis olla n\u00f6\u00f6rit\u00f5mbaja, panna kedagi teist tegema ning siis ise k\u00e4ed puhtaks p\u00fchkida ja minema jalutada.\u00bbKui Tetsmannilt on k\u00fcsitud, kuidas ta ometi politseikooli sattus, on ta naljaviluks \u00f6elnud, et vanemad panid pattude p\u00e4rast. Tegelikult see muidugi niimoodi ei olnud.Kui ema t\u00f6\u00f6tas veterinaarina, k\u00e4is v\u00e4ike Elerin temaga tihtipeale kaasas. \u00abJa kui suurfarmides siis t\u00e4did minult k\u00fcsisid, kelleks ma saada tahan, teatasin k\u00f5igile r\u00f5\u00f5msalt, et mina tahan l\u00fcpsjaks saada.\u00bbSee soov asendus noorusp\u00f5lves sooviga saada n\u00e4itlejaks v\u00f5i ajakirjanikuks. Juhtus aga nii, et p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi Tetsmann \u00fclikooli sisse ei saanud. Ise arvab ta, et ei olnud selleks veel valmis. \u00abTegin siis kutsekoolis trips-traps-trulli ja valisin m\u00fc\u00fcgisekret\u00e4ri eriala. L\u00f5petasin selle ka kenasti, aga diplomit ei ole kordagi vaja l\u00e4inud, sest m\u00fc\u00fcgivaldkonnas v\u00f5i sekret\u00e4rina ma ennast tegelikult kunagi t\u00f6\u00f6tamas ei n\u00e4inud.\u00bbKui kutsekooli kursustel r\u00e4\u00e4kis \u00fcks t\u00fctarlaps, et plaanib minna Paikuse politseikooli katsetele, j\u00e4i see Elerin Tetsmannile k\u00f5rvu. \u00abM\u00f5tlesin, et miks mitte ka minna. See tundus mulle v\u00f5imalusena ennast teistele t\u00f5estada. Et olen selline pisikest kasvu ja alati tuli ennast selle p\u00e4rast kehtestada, siis juba jonnakusest tahtsin katsetele minna.\u00bbTa oli ka veendunud, et saab need kohe sooritatud, sest oli olnud p\u00f5hikoolis spordit\u00fcdruk ja eriti hea jooksmises. \u00abMis seal ikka sellist on, millega ma hakkama ei saa,\u00bb m\u00f5tles ta. Aga juhtus niimoodi, et esimest korda ta katseid ei l\u00e4binud, sest ei j\u00f5udnud kangi t\u00f5sta. \u00abMa ei olnud selleks valmistunud ja ma t\u00f5esti ei j\u00f5udnud seda liigutada.\u00bbPettumus pani j\u00e4rgmisteks katseteks treenima ning m\u00f5ned kuud hiljem \u00f5nnestuski need edukalt \u00e4ra teha. \u00abSiis \u00e4kki sain aru, et ma olen nimekirjas ja tuleb p\u00e4riselt politseinikuks \u00f5ppima minna ... Sellega ei olnud ma arvestanud,\u00bb meenutas Tetsmann naerdes ning nentis, et selles koolis \u00f5ppides ei tekkinud aga kordagi kahtlust, kas ta on \u00f5iges kohas, ja seda ei ole tal tekkinud t\u00e4nini. \u00abJah, \u00f5blukese kehaehitusega ei olnud kerge seal koolis hakkama saada ja ka t\u00f6\u00f6s on inimestega jutule saamiseks tulnud r\u00f5hku panna muule, aga alati ei peagi vormis politseinik turske olema.\u00bbPolitseikooli l\u00f5petas Elerin Tetsmann 2006. aastal, mil ajad olid keerulised. \u00abInimesi oli palju ja Viljandis t\u00f6\u00f6kohta ei olnud. Tartus oli \u00fcks relvuri koht vaba ja ma juba harjutasin end m\u00f5ttega, et tuleb kolima hakata.\u00bb Viimasel hetkel selgus siiski, et tollases Karksi konstaablipunktis oli vaba Halliste valla konstaabli koht, ja selle sai Tetsmann endale.\u00abSeal p\u00f5lesin paraku kergelt l\u00e4bi,\u00bb tunnistas ta. \u00abKonstaablil tuli k\u00e4ia poe taga napsutajaid minema ajamas ja oli ka p\u00e4ris keerulisi kuritegusid, mis tuli lahendada. Oli olukordi, kus pidin ennast \u00fcletama, et ka mind n\u00e4htaks t\u00f5sise politseiametniku, mitte t\u00fctarlapsena, kellel vormgi seljas suur.\u00bbNagu Tetsmann teab, on politseiniku k\u00f5ige t\u00e4htsam t\u00f6\u00f6vahend s\u00f5nad ja olukordi tuleb v\u00f5imalikult inimesekeskselt lahendada. \u00abAga muidugi juhtus, et ma ei lahendanud olukorda nii, nagu oleks ideaalne, ja teinekord tuli mul ka kaks sammu tagasi astuda.\u00bbKeerulisest olukorrast p\u00e4\u00e4stis Tetsmanni see, et isiklik elu tuli peale ja s\u00fcndis kaks last. Esimese ja teise lapse vahel t\u00f6\u00f6tas ta patrullipolitseinikuna Viljandis. Teiselt vanemapuhkuselt tulles oli ta veel patrulli nimekirjas, kuid siis j\u00f5udis temani info, et noorsoopolitseis on vaba koht. \u00abJa kui ma m\u00f5tlesin, milline on patrullipolitseiniku t\u00f6\u00f6 - keeruline ja \u00f6ised vahetused -, haarasin sellest v\u00f5imalusest kinni.\u00bbTetsmannist sai Viljandi noorsoopolitseinik 1. juunist 2012 ja see t\u00f6\u00f6 meeldis talle v\u00e4ga. See ei olnud k\u00fcll lihtne, kuid sobis talle, sest ta sai ennast \u00fchtlasi loominguliselt rakendada. \u00abSelle juurde k\u00e4is ka natukene nagu huvijuhi t\u00f6\u00f6,\u00bb selgitas ta. Ja kui Viljandi politseijaoskond tegi endale Facebooki lehe, sai selle \u00fclest\u00f6\u00f6tamine Tetsmanni \u00fclesandeks.Noorsoopolitseiniku ametis oli Tetsmann k\u00fcmme aastat. T\u00f5si, vahepeal kaotati noorsoopolitseiniku ametikohad \u00e4ra ja k\u00f5igist neist said piirkonnapolitseinikud, aga tema t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkus ikka noortega. Kuni ta tundis, et midagi peab muutuma, sest ta on selles liinis end ammendanud. Ja nagu valatult tuli teade, et igasse maakonda otsitakse veebipolitseinikku. \u00abSee pakkumine oli nii loogiline j\u00e4tk asjadele. V\u00e4ga palju v\u00f5\u00f5rast selles uues ametis minu jaoks ei olnud.\u00bbArvamus, et veebipolitseinik kammib p\u00e4ev l\u00e4bi sotsiaalmeediat, ei ole Tetsmanni s\u00f5nul sugugi vale. Kui ta kell 6.45 \u00fcles on \u00e4rganud, suunabki ta kohe pilgu telefoni, et viia end kurssi, mis on viimase kaheksa tunni jooksul, mil tema magas, juhtunud. Operatiivset infot jagatakse teiste maakonna veebipolitseinikega.Siis algab koosolekutel Viljandi infole keskendumine ning suure osa Tetsmanni t\u00f6\u00f6ajast v\u00f5tabki Facebooki Messengeris kirjadele vastamine ja probleemide lahendamine. \u00ab\u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4ev kulub n\u00e4iteks postituste tegemisele ja ma s\u00e4tin alati oma p\u00e4evi ka nii, et saaksin \u00f5ue. Vestlusringid eakate ja lastega on kindlasti \u00fcks p\u00f5hjus majast v\u00e4lja minna.\u00bbK\u00fcsimused, millega veebipolitseiniku poole p\u00f6\u00f6rdutakse, on ajas muutunud. Kui eelmisel aastal p\u00f6\u00f6rdusid Tetsmanni poole enamasti kelmuse ohvriks langenud inimesed, siis sel aastal kirjutatakse ja uuritakse, kas \u00fcks v\u00f5i teine juhtum v\u00f5ib kelmus olla. \u00abOleme j\u00f5udnud sinnamaale, et suudame juba natukene probleeme ennetada.\u00bbKelmuste k\u00f5rval on Tetsmannil lahendada palju muudki. \u00abOn v\u00e4ga t\u00f5siseid asju, kus lapsed v\u00f5i noored r\u00e4\u00e4givad sellest, et kodus on keeruline. On perev\u00e4givalda ja otsitakse abi. Ja on ka neid lugusid, kus mulle kirjutab inimene, et eluisu on otsas.\u00bbP\u00e4rimisele, kuipalju ta seesuguseid muresid endasse laseb, vastas Tetsmann, et ikka on p\u00e4evi, kui on raske ja tahaks peat\u00e4ie nutta. \u00abMa olen ju samamoodi ema, t\u00fctar, \u00f5de, naine. Emotsioonid keevad teinekord rohkem, kui v\u00f5ib-olla peaks, aga siis tulebki leida nupp, kust see v\u00e4lja l\u00fclitada, ja minna nii-\u00f6elda oma ellu.\u00bbJust t\u00f6\u00f6st v\u00e4ljaastumine ongi talle veebipolitseiniku ametis k\u00f5ige keerulisem. \u00abKui tavapolitseinik l\u00e4heb koju, v\u00f5tab vormi seljast ja sellega algab isiklik elu, siis mina v\u00f5in ju kodus sussides ringi sahistada, aga minu t\u00f6\u00f6 vormist v\u00e4ljatulemisega ei l\u00f5pe.\u00bbTihtilugu on Tetsmann tabanud ennast m\u00f5tlemas, et tegelikult peaks hoopis puhkama. \u00abSamas annab see aitamine ka endale v\u00e4ga palju positiivset, et olen saanud midagi \u00e4ra teha.\u00bbEnda t\u00f6\u00f6st eemal hoidmiseks peab Tetsmann oma s\u00f5nul tegevust leidma, sest telefon tuleb k\u00e4tte v\u00e4ga lihtsalt. \u00abIlmselt olen ma suur nutis\u00f5ltlane,\u00bb nentis ta. \u00abTuleb minna \u00f5ue. Mul on vedanud: mul on siiamaani maakodu ema ja venna juures. Seal saab k\u00f5ike \u00e4gedat f\u00fc\u00fcsilist teha niimoodi, et telefon on toas. Ma elangi ennast v\u00e4lja erinevate tegevustega maakodus ja loomade keskel.\u00bb Lisaks k\u00e4ib ta rahvatantsutrennis ning aeg-ajalt koob. \u00abSee on rohkem aju puhkamiseks. Ma ei ole mingi meisterkuduja, aga soki ja kinda teen valmis.\u00bbEhkki politseiniku amet seab inimesele omad piirid, nentis Tetsmann: \u00abMa ei ole oma arust kunagi end vormi selga pannes muutnud v\u00f5i \u00fcmber l\u00fclitanud. Ma olen politseit\u00f6\u00f6sse ikka v\u00f5imalikult palju Elerini sisse p\u00f5iminud. Arvan, et see aitabki seda t\u00f6\u00f6d teha, et ma ei ole \u00fches ruumis politseinik ja teises keegi teine.\u00bbVeebipolitseiniku ametist Elerin Tetsmann kuhugi ei kibele, sest tahab veel palju asju \u00e4ra teha ja ennast arendada. Ennast arendas ta ka hiljuti, kui l\u00f5petas Tartu \u00fclikooli P\u00e4rnu kolled\u017ei sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja rehabilitatsiooni erialal. \u00abSee valik oli t\u00f6\u00f6p\u00f5hine. Ega niisama nalja p\u00e4rast \u00f6elda, et piirkonnapolitseinik on relvastatud sotsiaalt\u00f6\u00f6taja,\u00bb m\u00e4rkis ta.Ehkki Tetsmann ei ole oma s\u00f5nul kunagi suur \u00f5ppija olnud ja koolitunnistustel oli tal ikka omajagu koolipoisi hindeid, l\u00f5petas ta P\u00e4rnu kolled\u017ei cum laude ning sai l\u00f5put\u00f6\u00f6 eest, mis r\u00e4\u00e4kis sellest, kuidas omavalitsus ja politsei saaksid varem l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda m\u00e4rgata ja juhtumeid ennetada, riikliku teaduspreemia.Tunnustust on Tetsmann p\u00e4lvinud omajagu. \u00abIkka on tore, kui keegi sulle pai teeb,\u00bb nentis ta ning lisas: \u00abSee ei peagi olema mingi riiklik tunnustus v\u00f5i teenetem\u00e4rk. Ka kolleegi kiitus teeb tuju heaks.\u00bbTAUST\u2022 S\u00fcndinud 1. juulil 1980. \u2022 L\u00f5petanud 1996. aastal Kildu p\u00f5hikooli, 2000. aastal Viljandi t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumi, 2002. aastal Viljandi \u00fchendatud kutsekeskkooli m\u00fc\u00fcgisekret\u00e4ri erialal, 2006. aastal Paikuse politseikooli ning 2021. aastal Tartu \u00fclikooli P\u00e4rnu kolled\u017ei sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja rehabilitatsiooni korralduse erialal.\u2022 Aastatel 2006-2007 piirkonnapolitseinik, 2011-2012 patrullipolitseinik, 2012-2022 noorsoopolitseinik ning aastast 2022 veebipolitseinik.\u2022 Tunnustused: politsei- ja piirivalveameti L\u00f5una prefektuuri aasta kommunikatsioonis\u00f5ber (2018), L\u00f5una prefektuuri teenetem\u00e4rk teenistusalaste \u00fclesannete silmapaistvalt hea t\u00e4itmise eest (2020), \u00fcli\u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riikliku konkursi esimene preemia sotsiaalteaduste valdkonnas (2021), Operation Lifesaver Estonia teenetem\u00e4rk avaliku raudteeohutusalase tegevuse eest (2023).Allikas: Elerin Tetsmann\"\u00abKui tavapolitseinik l\u00e4heb koju, v\u00f5tab vormi seljast ja sellega algab isiklik elu, siis mina v\u00f5in ju kodus sussides ringi sahistada, aga minu t\u00f6\u00f6 vormist v\u00e4ljatulemisega ei l\u00f5pe.\u00bbELERIN TETSMANN, veebipolitseinik\"MERLIN KULD"}
{"text":"\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c n\u00e4itab perekonda, kus laste ja vanemate rollid vahetuvadARVUSTUSEesti film suures plaanis kipub \u00fchest jalast lonkama, kuid vahel tuleb ka m\u00f5ni meeldej\u00e4\u00e4vam p\u00e4rl, mis ei ole tavap\u00e4raselt lohakas v\u00f5i arusaamatu dialoogiga. Ingomar Vihmari linalugu \u201eT\u00e4htsad ninad\u201c on sujuvalt lavastatud seiklusfilm, mis mitte ainult ei naeruta tervet peret, vaid pakub ka k\u00f5neainet ettev\u00f5tluse ja rahapesu kohta. Lapselikult lihtsa loo kangelaseks on Mattias Naani kehastatud pereisa Artur, kelle kaudu n\u00e4eme \u00fche perekonna ja abielu teekonda \u00f5nne defineerimisel.13aastased Oliver (Ruben Tolk) ja Sass (Robert Alexander Peets) meisterdavad t\u00f6\u00f6\u00f5petuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis ootamatult \u00e4ratab salap\u00e4rase suurinvestori huvi. Samal ajal n\u00e4eb Oliveri hiljuti koondatud isa vaeva, et leida uus ametikoht. Poisid on iseseisvaks \u00e4riajamiseks aga liiga noored ning nii tekibki Oliveril plaan, kuidas l\u00fc\u00fca kaks k\u00e4rbest \u00fche hoobiga - nad palkavad firmat juhtima Oliveri isa ning p\u00e4\u00e4stavad seel\u00e4bi ka vanemate karile s\u00f5itnud abielu! Konks on aga selles, et Oliveri isa ei tea, et t\u00f6\u00f6tab poja ja tolle s\u00f5bra Sassi heaks. Algab hoogne topeltm\u00e4ng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salap\u00e4rasel investoril tegelikult plaanis.Esimene asi, millega Ingomar Vihmar m\u00e4rki tabab, on atmosf\u00e4\u00e4r. Siin on mingisugune \u00e4ratundmise r\u00f5\u00f5m. Umbes nagu l\u00e4heks tagasi lapsep\u00f5lvekoju v\u00f5i oma vanasse puuonni, kus pole mitu aastak\u00fcmmet k\u00e4inud.\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c meenutab neid vanu Eesti klassikuid nagu \u201eLammas all paremas nurgas\u201c, mis lihtsuse taustale peidab raamatute jagu teemasid. See p\u00f5hineb originaalsel algmaterjalil, mis kohe meenutab, et me siin v\u00e4ikeses riigis oskame teha kahte t\u00fc\u00fcpi filme - laste- ja dokumentaalfilme. Seega pole p\u00f5hjust imestada, et film on kvaliteetne l\u00e4bi ja l\u00f5hki, mitte lohakas ja segase arusaamatu helit\u00f6\u00f6ga, kus dialoogist ei suuda aru saada.Mulle \u00e4\u00e4rmiselt meeldib \u201eTagurpidi torn\u201c (lavastaja Jaak Kilmi), mis on endiselt \u00fcks parimaid Eesti filme, mis kunagi tehtud. Samuti olen tugevalt kiitnud nii \u201eKratti\u201c (lavastaja Rasmus Merivoo) kui ka \u201eEia j\u00f5ule Tondikakul\u201c (lavastaja Anu Aun). Isegi \u201eErik Kivis\u00fcda\u201c (lavastaja Ilmar Raag) on tegelikult meeltm\u00f6\u00f6da. Paneksin \u201eT\u00e4htsad ninad\u201c samasse nimekirja kui t\u00e4nap\u00e4eva Eesti lastefilmide klassika, mida v\u00f5iksid vabalt vaadata uuesti ja uuesti nii praegused, eelmised kui ka j\u00e4rgmised p\u00f5lvkonnad. Eelnimetatud teostega sarnaselt on ka siin \u00f5nnestumise taga tasakaal kibestunud t\u00e4iskasvanute ja naiivsete laste maailmade kokkup\u00f5rkamise juures.Arturi abielu on lagunemas\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c v\u00f5ttis omale \u00fclesande n\u00e4idata perekonda, kus laste ja vanemate rollid vahetuvad. Pereisa Artur on loo k\u00f5ige lapsikum tegelane, samal ajal kui perepoeg Oliver pidevalt muretseb, on stressis ja v\u00f5tab vastutuse k\u00f5ige eest - nagu t\u00e4iskasvanu. Mattias Naan on minu jaoks suurim \u00fcllatus, sest seni ainukene kokkupuude temaga on olnud absurdikom\u00f6\u00f6diates. Ei arvanud, et t\u00f6llakas Artur v\u00f5ib \u00fchel hetkel muutuda s\u00fcmpaatseks tegelaseks. Naan tegelikult kannab seda filmi oma \u00f5lgadel, sest talle j\u00e4\u00e4b enamik ekraaniaega, huumorit (jagab seda noore Robert Alexander Peetsiga) ja isegi draamat. Ta peab k\u00f5ike \u00fcksinda tegema nagu \u00fcks pereisa p\u00e4riselt. V\u00f5i v\u00e4hemalt nii ta arvab.100 000 eurot, mis l\u00f5hnab valestiOotamatu teemana tuuakse sisse ka abieluprobleemid, sest t\u00f6\u00f6tu s\u00f5udetreener Artur ei suuda uut t\u00f6\u00f6kohta leida. Pereemast on saanud p\u00f5hiline toitja, kuid ainult sellest perele ei piisa. Naine \u00fcksinda ei pea kaua vastu selles stressirohkes rollis, mida enamik Eesti mehi iga p\u00e4ev teeb, ning n\u00f5uab Arturilt kohest tegutsemist. Ta lausa k\u00e4sib tal v\u00f5tta vastu mis iganes t\u00f6\u00f6koht ja seda lahutuse \u00e4hvardusel. Huvitav oleks kunagi n\u00e4ha sama situatsiooni vastupidi, et mees karjuks oma t\u00f6\u00f6tu naise peale samasuguste \u00e4hvardustega, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt sellist asja ekraanidele ei tooda. V\u00e4hemalt mitte kom\u00f6\u00f6dias. Need tugevad pinged ja t\u00fclid j\u00f5uavad ka laste k\u00f5rvu, millest on mul alati kahju. Lapsed ei tohiks selliseid asju kuulda, las nad j\u00e4\u00e4vad lasteks, kuniks on v\u00f5imalik. T\u00e4iskasvanud oleme ju terve elu.Veidral kombel on \u201eT\u00e4htsad ninad\u201c hoopis lugu perekonna \u00f5nnest ja mida selle jaoks on vaja. Kas raha toob \u00f5nne? Erinevalt muinasjutulisest naiivsest vastusest, et ei too, \u00f6eldakse filmis selgelt, et jah, toob k\u00fcll. Uus t\u00f6\u00f6koht eemaldab stressi ja maandab pingeid. Rahamuredega koos kaovad ka t\u00fclid abikaasade vahel, kuid Arturi hoolimatu kulutamine tekitab kohe uued mured. Arturile on raske kaasa tunda, kuid samal ajal on temas mingisugune s\u00fc\u00fctu ullikene, kes soovib head, kuid kohe kuidagi ei oska seda teha. Meenutab veidi minu isa, kellel oli sarnane mure - tahab head, kuid kukub valesti v\u00e4lja.Mattias Naan on filmi hingFilmi treilerid ja s\u00fcnopsised keskenduvad salap\u00e4rasele leiutisele - plastist ninale, mis peaks prille \u00fcleval hoidma. Oliveri ja Sassi selgelt halb leiutis v\u00f5tab jumet, kui kohalik investeerimisettev\u00f5te neile toote arendamiseks 100 000 eurot pakub. Asi l\u00f5hnab halvasti juba algusest peale, kuid kes ikka rahapajale k\u00e4e ette paneb, ja siit tulebki filmi p\u00f5hiline s\u00fc\u017eeeliin - iduettev\u00f5te, mida Artur juhtima asub. Siin on omajagu tugevat irooniat startup'i-majanduse kohta, kus raha niisama loobitakse vasakule ja paremale. Ninaidee on selgelt v\u00e4ga halb, kuid keegi ei julge midagi \u00f6elda, sest elame maailmas, kus ettev\u00f5tete edukust ei m\u00e4\u00e4ra toote praktilisus v\u00f5i idee headus. Iga asi v\u00f5ib raha teenida ning t\u00f5en\u00e4oliselt astuks enamik inimesi samasse auku, kuhu need noored poisid kogemata kukkusid.\u201eT\u00e4htsad ninad\u201c on igal juhul meeldej\u00e4\u00e4v kinoelamus ja meeldiv \u00fcllatus. Minu lapsed nautisid seda ning jututeemat j\u00e4tkus palju isegi j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. Nad hakkasid k\u00fcsima ettev\u00f5tluse ja rahapesu kohta. Uurisid igasuguseid asju ning meil olid lahedad vestlused. Kui \u201eErik Kivis\u00fcda\u201c pani meid leinast ja kaotusest r\u00e4\u00e4kima, siis siin arutasime erinevaid pettuseid ning kuidas neid v\u00e4ltida. T\u00fclidest ja vingerpussidest hoolimata on filmis olemas tervislik peremudel, kus inimesed on \u00fcksteisega tegelikult ausad. Mured tulevad v\u00e4lja ja \u00fchiselt proovitakse leida lahendusi ning isegi kui keegi on selgelt teinud midagi valesti, siis esimene samm on m\u00f5istmine. Vahel on hea, kui keegi k\u00f5rvalt meile meelde tuletab, et on OK emotsioonid v\u00e4lja lasta, sest elu ongi keeruline, kuid perekond ikkagi toetab ja aitab.Ilusasti filmitud ja hea muusikaga tempokas perefilm on hea vaheldus vihmasele ilmale ja see sobib tervele perele, kuid loo t\u00e4ielikuks m\u00f5istmiseks peaks lapse vanus olema umbes 10+. Noorematele j\u00e4\u00e4b filmi teine pool t\u00f5en\u00e4oliselt arusaamatuks, kuid emadisad muidugi saavad aidata s\u00fcndmusi selgitada. K\u00f5ige keerulisemad teemad on seotud ettev\u00f5tluse ja rahapesuga, millest ka k\u00f5ik t\u00e4iskasvanud p\u00e4ris t\u00e4pselt aru ei saa, kuid \u00f5nneks selle peale palju aega ei raisata.Mattias Naan on selle filmi hing, seega ideaalne valik ja ideaalne sooritus. V\u00f5tke pere kaasa ja nautige head Eesti kino.HINNE: 8\/10\u201eT\u00c4HTSAD NINAD\u201c: Filmikaader 13aastased Oliver (Ruben Tolk) ja Sass (Robert Alexander Peets) meisterdavad t\u00f6\u00f6\u00f5petuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis ootamatult \u00e4ratab salap\u00e4rase suurinvestori huvi. Algab hoogne topeltm\u00e4ng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salap\u00e4rasel investoril tegelikult plaanis.Seiklusfilmi kangelaseks on Mattias Naani kehastatud pereisa Artur (vasakul), kelle kaudu n\u00e4eme \u00fche perekonna ja abielu teekonda \u00f5nne defineerimisel.RAIKO PUUST"}
{"text":"RaamatureklaamRAAMATUTUTVUSTUSJana Maasik\u201eKUMMITUSTE PEAT\u00c4NAV\"Illustreerinud Urmas Viik K\u00f5va k\u00f6ide, 208 lk Kirjastus Varrak12aastased kaksikud Hugo ja Loona leiavad kaks n\u00e4dalat p\u00e4rast isa matuseid salap\u00e4rase v\u00f5tme, mis ajab kihevile kogu Tallinna vanalinna kummituste koorekihi. Veelgi keerulisemaks muudavad niigi raske olukorra Kummitusteuuringu Instituudi korrumpeerunud teaduri kahtlased tehingud. Kaksikuid ja v\u00f5tit kaitsta p\u00fc\u00fcdes on Vahepealsuse v\u00f5tmevalvurid Aaria ja Magnus lakkamatult tegevuses. Hugot ja Loonat ootab ees keeruline \u00fclesanne uurida v\u00e4lja, mis v\u00f5tmega on tegu, ning leida v\u00e4rav, mille v\u00f5ti avab.See fantaasiaseiklus viib lugeja teistsugusesse Tallinna. Linna, mille t\u00e4navatele on paigaldatud vaimudetektorid ning kus inimeste seas liiguvad kummitused, Vahepealsuse vahtkondlased ja v\u00f5tmevalvurid.Agatha Christie\u201eHALLOWEENIPIDU\"Inglise keelest t\u00f5lkinud Krista Suits Pehme k\u00f6ide, 289 lk Kirjastus VarrakLaste halloween'i-peol m\u00f5rvatakse \u00fcks t\u00fcdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli m\u00f5ni tund tagasi teatanud, et n\u00e4gi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. R\u00e4\u00e4kis ta t\u00f5tt v\u00f5i luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on v\u00e4\u00e4rastunud ps\u00fc\u00fchikaga inimene v\u00f5i keegi, kes kardab omaenda turvalisuse p\u00e4rast?V\u00f5ltsingud, kadunuks j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle k\u00f5ige k\u00f5rval peaaegu ebamaine ilu...Uurima kutsutud Poirot' meelest on kogu loos midagi paganlikku ja m\u00fcstilist. J\u00e4rgneb teinegi m\u00f5rv. Hercule Poirot'l tuleb ajaga v\u00f5idu joostes \u00e4ra hoida j\u00e4rgmine.Marek Sadam\u201eINGLID ON ARMIDEST TEHTUD\"K\u00f5va k\u00f6ide, 320 lk Kirjastus VarrakSelles raamatus on valik paaril viimasel aastal s\u00fcndinud luuletustest. Igatsust tekitavaist looduspiltidest religioossete endasse vaatamisteni. Nii m\u00f5nigi neist tekstidest on juba saanud v\u00f5i saamas lauluks.Luule on erakordselt isiklik ning muutub ajas nagu me isegi, leiab autor. Ja palub, et luulekogu lugemiseks v\u00f5etaks aega ja loetaks kiirustamata. Paar luuletust p\u00e4evas on paras doos, et j\u00e4rjekordne talv taas \u00fcle elada.Loodetavasti leiab iga lugeja siit endale oma."}
{"text":"Katarine Rosalie: epistel Kalle k\u00fctusekaardist ja P\u00f5hja Konna jootmisestKatarine Rosalie. Karel Rahu\nMu armas rahvas! Sel n\u00e4dalal alustas peavoolumeedia ja valitsus \u00fcht k\u00f5ige hullemat inimjahti, mida nad iial pidanud on. V\u00f5ib-olla on m\u00f5nigi teie seast lasknud end \u00e4ra lollitada, sellega kaasa l\u00e4inud \u2013 ja sellep\u00e4rast ma keelan teid Valguse s\u00f5nadega ning \u00fctlen: \u00e4rge tehke! \u00c4rge loopige kividega s\u00fc\u00fctut meest! Sest Kalle Gr\u00fcnthal on aus mees, \u00fcks meie seast, \u00fcks Valguss\u00f5dalaste ridadest, ja ma tean kindlasti, et ta pole r\u00f6\u00f6vinud riigi tagant sentigi, r\u00e4\u00e4kimata mingist k\u00fctusest.\nKaja ja valitsuserakonnad aga keksivad ringi ning muudkui r\u00e4\u00e4givad, nagu oleks meie Kalle riigikogu k\u00fctusekaardiga ostnud tonnide kaupa bensiini ja diislit oma s\u00f5iduauto jaoks. Seletavad, et nii palju ja nii erinevat k\u00fctust Kalle auto ei tarbigi! Ja veelgi enam, et k\u00fctust olevat tema kaardiga ostetud isegi ajal, kui Kalle ise riigikogu istungil oli! S\u00fc\u00fcdistavad teda pettuses ja varguses ja andsid ta isegi politseisse, ja n\u00fc\u00fcd on vaene mees kriminaaluurimise all. Sundisid ta erakonnast v\u00e4lja astuma ja EKRE fraktsioonist ka. Ja n\u00fc\u00fcd tahavad ta isegi riigikogust v\u00e4lja visata. Aga sealt ei kanguta Kallet k\u00fcll enam \u00fchegi asjaga, sest sinna valisid ta tema valijad, ja neile antud lubadust ta juba ei murra! Tema seisab oma valijate ja eesti rahva eest murdumatuna ning ei anna j\u00e4rele \u00fchelegi manipulatsioonile.\nR\u00e4nk v\u00f5itlus on vaesel mehel pidada. Ja mille nimel? Selle nimel, et Roimaerakond saaks maksumaksja kulul ja tema hea nime arvelt selle k\u00fctusega P\u00f5hja Konna joota!\nJaa-jaa! P\u00f5hja Konn on nimelt tagasi Toompea all koopas. EKRE suvep\u00e4evade ajal varastas Roimaerakond ta Suure-L\u00e4htru karjamaalt tagasi. Kasutasid kohe v\u00f5imalust. Kaja lendas kohale oma tulnukate ja mustade maagidega ning need t\u00f5stsid maagiliste leelutuste ja sisinate abil Konna selili \u00f5hku ja leviteerisid ta Tallinna tagasi. P\u00fcha Perekonda ei olnud kodus, et vaesekest kaitsta, ja nii see l\u00e4ks. Ma ise olin kohapeal ja j\u00e4lgisin nuttes seda haledat vaatepilti. Muidugi p\u00fc\u00fcdsin ma oma j\u00f5u ja v\u00e4ega toimuvat takistada, aga Kaja mustade maagide vastu ma ei saanud.\nN\u00fc\u00fcd s\u00fcgisel selgus, et riigieelarve on auklik mis auklik ja P\u00f5hja Konna \u00fclalpidamiseks pole \u00fcldse nii lihtne raha leida kui varem. S\u00fc\u00fca on talle veel v\u00f5imalik anda, sest oponente ja pahaaimamatuid turiste leiab Roimaerakond piisavalt, aga palja veega nad Konna joota ju ei taha. Sellega on niisugune lugu, et kui P\u00f5hja Konn joob tavalist vett, siis ta on iseloomult nagu tavaline konn, ainult jube n\u00e4ljane. Aga kui talle joota bensiini v\u00f5i diislit, siis see muudab ta vihaseks ka. Siis ta pole mitte lihtsalt n\u00e4ljane, vaid ka v\u00e4ga agressiivne. Mida \u00e4ra ei s\u00f6\u00f6, selle trambib sodiks. Ja on palju hirmu\u00e4ratavam. Sellep\u00e4rast Roimaerakonnal tema peale nii palju k\u00fctust kulubki. Konn tarbib seda palju rohkem kui auto v\u00f5i isegi buss.\nNii oligi Roimaerakonnal probleem! Aga Kaja leidis muidugi kohe lahenduse. Ta lasi varastada Kalle k\u00fctusekaardi ja selle t\u00e4pselt j\u00e4rele teha. Muidugi l\u00e4ks see korda, sest tal on ju igal pool k\u00e4si sees. Koopia sai t\u00e4pselt samasugune kui \u00f5ige kaart, numbrid k\u00f5ik samad, koodid ja muu. Vana kaart sokutati Kallele tagasi taskusse, uue kaardiga hakati P\u00f5hja Konna jaoks k\u00fctust ostma. N\u00fc\u00fcd see Konna jootmine k\u00e4ibki maksumaksja raha eest ja riigikogu kuluh\u00fcvitiste arvelt. Sellep\u00e4rast paistabki, nagu oleks Kalle ebanormaalselt palju k\u00fctust kulutanud ja tankinud isegi sel ajal, kui ta riigikogus t\u00f6\u00f6l on. Aga just see ju t\u00f5estabki, et tema pole s\u00fc\u00fcdi!\nN\u00fc\u00fcd on Kaja ja Roimaerakonna kuritegude registris veel ka k\u00fctusekaardi v\u00f5ltsimine ja riigikogu saadiku kurjategijaks lavastamine. N\u00e4ete, nemad ei p\u00f5rka tagasi mitte millegi ees! Ja s\u00fcdametunnistus neis ka ei \u00e4rka. Ei maksa lootagi.\nSellep\u00e4rast ei astu Kaja tagasi ei selle ega ka oma teiste roimade p\u00e4rast. Me n\u00e4eme j\u00e4lle ja j\u00e4lle, kuidas ainus v\u00f5imalus tema omavoli l\u00f5petada on see asi ise oma k\u00e4tesse v\u00f5tta. L\u00e4hme t\u00e4navatele, mu armas rahvas! \u00c4rgake ometi! Ma kutsun teid k\u00f5iki \u00fcles \u2013 \u00e4rge olge lambad, olge meiega. Sest ainult koos me p\u00e4\u00e4stame Eesti alatu Roimaerakonna k\u00fctkest ja S\u00f5japrintsessi alatutest trikkidest, ainult me ise suudame Eesti p\u00e4\u00e4sta."}
{"text":"Pakistani ekspeaminister Sharif naaseb eksiilist kodumaaleISLAMABAD, 21. oktoober, AFP-BNS - Pakistani kolmekordne peaminister Nawaz Sharif saabub laup\u00e4eval vabatahtlikust eksiilist kodumaale, et valmistuda valimiste eel poliitikasse naasma.\u00a0\nPakistani parlamendivalimised toimuvad 2024. aasta jaanuaris, Sharifi peamine poliitiline vastane ekspeaminister\u00a0Imran Khan kannab vanglakaristust.\nSharif saabub Dubaist pealinna Islamabadi ja s\u00f5idab edasi Lahoresse, kus tema Pakistani Moslemiliiga-Nawaz (PML-N) toetajad kogunevad ekspeaministrit tervitama.\nSharif on korruptsioonis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ja teda v\u00f5ib oodata vanglakaristus. Pakistani \u00fclemkohus m\u00e4\u00e4ras sel n\u00e4dalal Sharifile kuni teisip\u00e4evani ajutise kautsjoni, mis t\u00e4hendab, et teda ei \u00e4hvarda kohe p\u00e4rast kodumaale saabumist vahistamine.\u00a0\nSharif kukutati peaministri kohalt 2017. aastal ning eemaldati p\u00e4rast s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmist korruptsioonis eluks ajaks poliitikast.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Pakistani ekspeaminister Sharif saabus IslamabadiISLAMABAD, 21. oktoober, AFP-BNS - Pakistani kolmekordne valitsusjuht Nawaz Sharif saabus laup\u00e4eval p\u00e4rast nelja-aastast vabatahtlikku eksiili Islamabadi, edastasid Pakistani telekanalid.\nSharif valmistub naasma 2024. aasta jaanuari parlamendivalimiste eel poliitikasse, tema peamine poliitiline vastane ekspeaminister Imran Khan kannab vanglakaristust.\nIslamabadist s\u00f5idab Sharif edasi Lahoresse, kus tema Pakistani Moslemiliiga-Nawaz (PML-N) toetajad kogunevad ekspeaministrit tervitama.\nSharif on korruptsioonis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ja teda v\u00f5ib oodata vanglakaristus. Pakistani \u00fclemkohus m\u00e4\u00e4ras sel n\u00e4dalal Sharifile kuni teisip\u00e4evani ajutise kautsjoni, mis t\u00e4hendab, et teda ei \u00e4hvarda kohe p\u00e4rast kodumaale saabumist vahistamine.\u00a0\nSharif kukutati peaministri kohalt 2017. aastal ning eemaldati p\u00e4rast s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmist korruptsioonis eluks ajaks poliitikast.\nAFP - Baltic News Service"}
{"text":"Eesti oma \u00abPretty little liars\u00bb? Ergo Kuld ja Katariina Libe v\u00e4ntavad uut draamasarjaPraegu k\u00e4ivad Elisa Huubi p\u00f5nevussugemetega draamasarja \u00abT\u00e4iuslik s\u00f5branna\u00bb v\u00f5tted, mille re\u017eiss\u00f6\u00f6r\u00a0on Ergo Kuld ning stsenaristideks Katariina Libe ja Reeli Reinaus. Vaata galeriist, milliseid n\u00e4itlejannasid\u00a0saab n\u00e4ha sarja peaosades!\u00a0Uue sarja keskmes on keskkonnaminister Agnes, kes on kohe rajatava tuulepargi \u00fcks eestvedajaid ja\u00a0hakkab ootamatult saama \u00e4hvarduskirju. Anon\u00fc\u00fcmne v\u00e4ljapressija n\u00f5uab tuulepargi ehituse seiskamist v\u00f5i muidu teeb ta avalikuks Agnese 15 aastat tagasi traagiliselt l\u00f5ppenud peo tagaj\u00e4rjed, kus \u00fcks neljast s\u00f5brannast j\u00e4i teadmata kadunuks.\nKolm peol osalenud s\u00f5brannat \u2013 Agnes, Britt ja Elis \u2013 kes ei ole 15 aastat \u00fcksteist n\u00e4inud, asuvad n\u00fc\u00fcd koos minevikus tuhnima. K\u00f5ik naised kardavad salamisi, et just nemad on Susanna arvatavas surmas s\u00fc\u00fcdi. Mis aga tegelikult Susannaga juhtus? Sarja peaosades on Loviise Kapper, Mariel Korjus ja Carolin Ligi.\nKatariina Libe on Diktorile r\u00e4\u00e4kinud:\u00a0\u00abEga ma kellegi teise ukse taga ei k\u00e4inudki kraapimas, palusin Ergo (Ergo Kuld, produktsioonifirma Kassikuld \u00fcks asutajatest, sarja re\u017eiss\u00f6\u00f6r \u2013 toim) k\u00e4est v\u00f5imalust. Tal tekkis tegemistes l\u00fcnk ja k\u00e4is v\u00e4lja idee, et oleks vaja naistekat, millel oleks ka p\u00f5nevust ja sisu. Meil hakkas m\u00f5te kohe kerima: et oleks naistekas, mille peategelased\u00a0oleksid naised, aga selle all oleks draama, p\u00f5nevuslugu, mis oleks \u00fchtlasi ka natuke nagu krimilugu. Seriaalil oleks mitu kihti.\u00bb\nSarja re\u017eiss\u00f6\u00f6r on Ergo Kuld ning selle kirjutasid Katariina Libe ja Reeli Reinaus. Stsenaariumi konsultant on Tiina Lokk.\nSari esilinastub P\u00d6FFil ja on vaadatav ainult\u00a0Elisa Huubis."}
{"text":"Kuidas kaitsta ennast inforuumis?INFO ON NAGU \u00d5HK, MIDA VAJAME IGA P\u00c4EV. SEE \u00dcMBRITSEB MEID K\u00d5IKJAL NING TIHTI ME ISEGI EI TEADVUSTA ENDALE, KUI SEDA TARBIME V\u00d5I EDASI JAGAME.Jagame n\u00e4iteks, laikides postitust v\u00f5i saates vestlusaknasse lingi, mis meid k\u00f5netab. See alateadlik ja automaatne tegutsemine muudab meid haavatavaks pahade kavatsustega tegelaste suhtes, kelle eesm\u00e4rk on manipuleerida meid info abil tegutsema just nende soovitud viisil.Olen \u00f5petajaid koolitamas k\u00e4ies kuulnud tihti m\u00f5tteavaldust: miks peaks \u00fcks pahatahtlik tegelane \u00f5petaja sihikule v\u00f5tma, kui \u00f5petaja pole rikas ega ka kuulus? Neid p\u00f5hjuseid v\u00f5ib ometi olla p\u00e4ris palju, toon siin v\u00e4lja m\u00f5ned.FINANTSPETTUSEDIsegi kui sulle tundub sinu pangakontol olev summa v\u00e4ike, ei tasu unustada, et inforuum on globaalne ja seal tegutsevad ka pahalased riikidest, kus keskmine kuupalk on ainult paarsada dollarit. Nende jaoks on k\u00f5ik Euroopa inimesed v\u00e4ga rikkad ning seet\u00f5ttu ka pidevalt sihikul.TUTVUMISPETTUSEDNende petturite sihikul on tavaliselt \u00fcle 40-aastased inimesed, sest selles vanuses on tavaliselt mingi varu juba pangakontole kogutud. Selle petuskeemi puhul tuleb arvestada, et p\u00e4tid on valmis kulutama mitu kuud emotsionaalse l\u00e4heduse tekitamiseks, enne kui raha paluvad.INTERNETIOSTUDEGA SEOTUD PETTUSEDE-kaubanduse osakaal suureneb, seega leiab internetist j\u00e4rjest rohkem igasuguseid pakkumisi ja epoode, mis tekitavad ahvatlust. Kahjuks on nende lehtede eesm\u00e4rk tihti inimeste raha kiirelt k\u00e4tte saada. Eriti kehval juhul on pettuse eesm\u00e4rk meelitada v\u00e4lja krediitkaardi andmed.PAHAVARAR\u00dcNNAKUDInternetis on koht nimega tumeveeb, mis on anon\u00fc\u00fcmne ning kus toimub v\u00e4ga palju kuritegelikku kaubandust. Seal l\u00e4heb kaubaks k\u00f5ik: inimeste kasutajanimed, ligip\u00e4\u00e4s arvutile, paroolid, krediitkaardi andmed ja k\u00f5ik muud andmed, mida suudetakse hankida. Neid andmeid on k\u00f5ige lihtsam k\u00e4tte saada, kui sokutada kasutaja arvutisse pahavara. Lisaks on viimasel ajal levinud lunavarar\u00fcnnakud, kus p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik arvutisse salvestatud andmed kr\u00fcpteeritakse ja ainuke viis oma materjalidele taas ligi p\u00e4\u00e4seda, on arvuti h\u00f5ivajatele soovitud summa maksta.VALEINFOValeinfo on ka k\u00f5igi eelmiste pettuste osa, kuid eraldi toon v\u00e4lja n-\u00f6 uudismeedias oleva valeinfo. M\u00f5nikord satub valeinfo artiklisse kogemata, kuid kahjuks on j\u00e4rjest rohkem ka sellist valeinfot, mis on loodud teadlikult ja mille eesm\u00e4rk on tekitada inimestes hirmu, rahulolematust v\u00f5i viha. Seda kasutatavad n\u00e4iteks ebaeetilised ettev\u00f5tted, kes soovivad oma kaupu m\u00fc\u00fca, aga ka vaenulike riikide valitsused, et l\u00f5hkuda riigi \u00fchtsust ning tekitada ebak\u00f5lasid.\u00dclaltoodud n\u00e4ited on maalitud v\u00e4ga laia pintsliga. Tegelikult on 1001 viisi, kuidas iga\u00fcks meist v\u00f5ib sattuda petturite sihtm\u00e4rgiks inforuumis.SEITSE SOOVITUST, KUIDAS KAITSTA END MANIPULATSIOONIDE EEST INFORUUMISKUI MISKI ON LIIGA HEA, ET OLLA T\u00d5SI, SIIS ...See kehtib nii imesoodsa iPhone'i pakkumise kui ka m\u00f5ne uudise kohta, mis tekitab soovi jagada seda kiirelt koos kommentaariga \u201eMis ma teile \u00fctlesin ...\u201c. Internet ei ole imedemaa, kus k\u00f5ik on imeodav ning absoluutset t\u00f5de ei eksisteeri. Kui miski tundub liiga hea, peaks peas automaatselt vilkuma hakkama punane tuluke: kus on siin konks?J\u00c4LGI OMA EMOTSIOONE!Enamik manipulatsioone p\u00fc\u00fcab m\u00f5jutada meid emotsiooni kaudu. Eriti manipuleeritavad on inimesed siis, kui nad on v\u00e4ga hirmunud v\u00f5i vihased, kuid ka head emotsioonid v\u00f5ivad kaitset n\u00f5rgendada. Kui miski teeb sind v\u00e4ga kurvaks, r\u00f5\u00f5msaks, vihaseks v\u00f5i hirmunuks, \u00e4ra hakka kohe tegutsema, vaid v\u00f5ta aeg maha ja p\u00fc\u00fca anal\u00fc\u00fcsida, mis selle emotsiooni t\u00e4pselt tekitas.M\u00d5TLE KRIITILISELTInfo ei teki inforuumi iseenesest, vaid keegi paneb selle sinna. Seega tuleks iga infot\u00fcki puhul esitada endale j\u00e4rgmised k\u00fcsimused.\u2022 Kes selle info inforuumi pani? \u2022 Mis v\u00f5iks olla tema eesm\u00e4rk? \u2022 Kui usaldusv\u00e4\u00e4rne on selle info allikas? \u2022 Kas info on objektiivne v\u00f5i subjektiivne? \u2022 Kas tegu on kellegi arvamuse v\u00f5i faktiga?\u00c4RA JAGA JAMA!Uuringud on n\u00e4idanud, et valeinfo levib mitu korda kiiremini kui t\u00f5ene. See on arusaadav, sest valeinfo tekitab rohkem emotsioone, on seksikam ning seet\u00f5ttu meeldib inimestele seda rohkem jagada kui n\u00e4iteks kuiva teaduskirjandust. Valeinfot jagades on meil vastutus, sest anname sellele usaldusv\u00e4\u00e4rsust juurde. \u00d5petaja peab eriti ettevaatlik olema, sest inimesed ju ometi usaldavad oma \u00f5petajaid.UUENDA OMA TARKVARA JA KASUTA VIIRUSET\u00d5RJETPahavara on tihti tehtud nii, et see kasutab \u00e4ra viga koodis. Kui tarkvaraarendaja saab teada, et ta programmis on viga, teeb ta paranduse, kuid p\u00e4ttide r\u00f5\u00f5muks on palju inimesi, kes oma tarkvara automaatselt ei uuenda ning viiruset\u00f5rjet ei kasuta. See v\u00f5imaldab pahavaral levida veel kuid p\u00e4rast programmi turvaaugu parandamist.PANE OMA KONTODELE KAHEASTMELINE AUTENTIMINEOlen n\u00fc\u00fcdseks juba ligi k\u00fcmme aastat k\u00e4inud ja r\u00e4\u00e4kinud, kui kasulik on kaheastmeline autentimine, kuid iga kord, kui m\u00f5tlen, et enam pole vaja sellest juttu teha, j\u00f5uab minuni info, kus kellegi konto varastatakse ja sellest s\u00fcnnib palju pahandust. \u00dcheksal juhul k\u00fcmnest ei olnud sellel kontol kaheastmelist autentimist. Kaheastmeline autentimine ei ole imerohi, kuid on p\u00e4ris efektiivne ennetusvahend. On hilja hakata kontot kindlustama siis, kui see on juba p\u00e4ti omandis, kes sinu s\u00f5pradele petukirju saadab ja sinu krediitkaardiga reklaame ostab.\u00c4RA H\u00c4BENE ABI K\u00dcSIDATihti on petturi ohvriks sattunul piinlik ja ta ei taha juhtunust r\u00e4\u00e4kida. Eriti karm on olukord, kus inimene p\u00fc\u00fcab \u00fcksinda internetist abi otsida, kuidas petturilt oma vara tagasi saada. On olemas petturid, kes sihivadki inimesi, kes on juba \u00fche pettuse ohvriks langenud. Petturid pakuvad abi, et kaotatud raha tagasi saada. Tegelikult v\u00f5etakse inimeselt viimasedki s\u00e4\u00e4stud ning m\u00f5nikord veendakse teda laenugi v\u00f5tma.Kui satud m\u00f5ne internetipettuse otsa, on loomulik sellest r\u00e4\u00e4kida. K\u00fcsi n\u00f5u pereliikmetelt, kolleegidelt ja p\u00f6\u00f6rdu vajadusel veebikonstaabli poole. P\u00e4tid on osavad manipulaatorid ning p\u00fc\u00fcavad teha k\u00f5ik selleks, et inimene j\u00e4\u00e4ks \u00fcksi ja eemale oma tugiv\u00f5rgustikust.Diana Poudel.DIANA POUDEL, Tartu \u00dclikooli infovastupidavuse nooremteadur"}
{"text":"Oma v\u00e4\u00e4rtuste eest seismine ei ole teiste r\u00f5humineSee, et rahvad seisavad omal maal oma v\u00e4\u00e4rtuste eest, on loomulik \u2013 just nii peabki maailm toimima. \u00dche rahva v\u00e4\u00e4rtused ei pruugi teiste rahvaste omadega kokku sobida. Mittesobivus ei ole aga kuidagi p\u00f5lisrahva probleem, kohanema peavad hoopis v\u00f5\u00f5rad, kirjutab Tartu \u00dclikooli tudeng Daniil Martikainen-Jarlukovski.\u00abKui oled Roomas, tee nii nagu roomlased,\u00bb on sajandeid olnud juhtiv inimk\u00e4itumise p\u00f5him\u00f5te, millest p\u00fc\u00fctakse praegu lahti saada. On raske m\u00f5ista, missuguse tulemuseni loodavad j\u00f5uda inimesed, kes edendavad niisugust l\u00e4henemisviisi, kuid on lihtne n\u00e4ha, missuguse tulemuseni see viib. Kui rahvas A ei hoia oma v\u00e4\u00e4rtustest kinni ega n\u00f5ua nende j\u00e4rgimist, siis rahvas B ei v\u00f5ta neid vastu ja v\u00f5ib isegi n\u00f5uda hoopis oma v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgimist. Siis j\u00e4\u00e4b rahval A kaks varianti: kas ta hakkab siiski oma v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgimist n\u00f5udma\u00a0v\u00f5i alistub rahva B tahtele. Teine variant toob pikas perspektiivis v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgimist n\u00f5udva rahva v\u00f5idu, kuna see stsenaarium v\u00e4listab l\u00f5imumise ja isegi tugevdab tolle rahva maailmavaateid.\nHiljutine n\u00e4ide, mis seda\u00a0t\u00f5estab, on Skandinaavias koraanide p\u00f5letamiga kaasnev. Moslemid m\u00e4ssavad ja h\u00e4vitavad teiste vara, kui keegi p\u00f5letab nende p\u00fcha raamatu. Taanlased alistuvad ja teevad seda, mida moslemid \u00e4hvarduste ja illegaalse tegevuse kaudu taotlevad. Kas \u00fchegi moslemi soov hoolida taanlaste v\u00e4\u00e4rtustest kasvab, kui taanlane teeb tema jaoks p\u00e4rast v\u00e4ljapressimist\u00a0mida tahes? Vaevalt.\nS\u00f5num, mida neile alistumine saadab, on see, et kohalikud v\u00e4\u00e4rtused ei ole midagi v\u00e4\u00e4rt ja kui natuke \u00e4hvardada, v\u00f5ib mida tahes saada. Sellistel tingimustel on vaba \u00fchiskond v\u00f5imatu, kuna see on viljakas pinnas igasuguste vabadusevastaste r\u00fchmituste t\u00e4rkamiseks, sest inimesed n\u00e4evad, et teiste vabadusi saab soovi korral piirata. V\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilitamine muutub samuti keeruliseks, kui hakatakse leidma, et v\u00f5\u00f5raste omad peavad olema esikohal.\nKui valitsus oleks pronksi\u00f6\u00f6 ajal alla andnud, oleks ainuke tulemus olnud riigi- v\u00f5i \u00f5igemini hoopis rahvavastaste tegevuste j\u00e4tkuv julgustamine.\nEesti tegi okupantide ja k\u00fc\u00fcditajate auks ning m\u00e4lestuseks p\u00fcstitatud monumentide eemaldamise alustamisega\u00a0\u00f5igesti. Muidugi tekitab see n\u00f6rdimust nende j\u00e4reltulijates, kes astuvad selliste monumentide kaitseks v\u00e4lja. Varem p\u00fc\u00fcdsid nad oma eesm\u00e4rke nagu praegused\u00a0moslemid m\u00e4ssamise kaudu saavutada, ent ei suutnud. Kui valitsus oleks pronksi\u00f6\u00f6 ajal alla andnud, oleks ainuke tulemus olnud riigi- v\u00f5i\u00a0\u00f5igemini hoopis rahvavastaste tegevuste j\u00e4tkuv julgustamine.\nEi too midagi head ka n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik allaandmine eestikeelsele haridusele \u00fclemineku puhul, mis on osaliselt ka v\u00e4\u00e4rtuste k\u00fcsimus. Vastupanu sellele on keele- ja kultuuriruumis p\u00f5hinevate hoiakute otsene tulemus. Kui pidevat sidet v\u00f5\u00f5raste v\u00e4\u00e4rtustega ei murta ega asendata parema alternatiiviga, ei toimu mitte mingit positiivset muutust. V\u00f5ib m\u00f6\u00f6duda veel k\u00fcmme aastat ning inimesed, kes m\u00f5tlevad samamoodi nagu need, kes on praegu \u00fclemineku vastu, \u00fctlevad samu argumente.\nEiraku kuitahes palju katseid defineerida seda, kes on eestlane, ja \u00f6elgu, et kodanikud on kodanikud, on siiski ilmne, kes paneb oma autole kleebise fraasiga \u00abolen venelane\u00bb ja miks ta niimoodi k\u00e4itub. Ei tee seda ei eestlased ega hiinlased, vaid hoopis venelased, kellest paljudel on k\u00fcll kodakondsus, kuid mis ei muuda sugugi nende identiteeti ega suhtumist teatud teemadesse. Tuleb muidugi t\u00f5deda, et kodakondsuse saajad on t\u00f5en\u00e4oliselt paremini l\u00f5imunud, kuid selle olemasolu ei ole siiski garantii.\nInimeste k\u00e4itumine tuleneb otseselt nende v\u00e4\u00e4rtustest ja hoiakutest. Et sisser\u00e4ndajad saaksid p\u00f5lisrahva omi vastu v\u00f5tta, on vajalik arusaam, et kohalike v\u00e4\u00e4rtuste austamine ja j\u00e4rgimine on siinkohal oodatud. Niisugune arusaam peab tekkima ka p\u00f5lisrahval endal ning\u00a0poliitilistes otsustes selgelt kajastuma. \u00dchiskonnas domineerivad v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5idavad, seega valik on kas teisi vastu v\u00f5tta v\u00f5i omade eest seista. See on enesekaitse, mitte r\u00f5humine."}
{"text":"Andre N\u00f5mm: \u00f5ilis rahvapangandus v\u00f5i lihtsalt massiline vargusL\u00e4hiajalugu on t\u00e4is n\u00e4iteid finantsmaailmast, kus \u00fcksikud indiviidid m\u00e4\u00e4ravad l\u00e4bikukkumise, j\u00e4ttes hea tehnoloogia tagaplaanile, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre N\u00f5mm.\nDetsentraliseeritud rahandus (DeFi) esitab v\u00e4ljakutseid traditsioonilisele finantss\u00fcsteemile. Plokiahelal ja nutilepingutel p\u00f5hineva rahanduse eesm\u00e4rk on muu hulgas v\u00e4lja s\u00fc\u00fca sellised traditsioonilised finantsvahendajad nagu pangad, investeerimisfirmad, aga ka kauplemisplatvormid, nagu n\u00e4iteks b\u00f6rs ise. Netflix pealkirjastab dokumentaalfilmi GameStopi juhtumist teravalt kui \u201eEat the rich.\u201c\nIseenesest pole ju selles k\u00f5iges midagi uut. \u00dchiskonnas on alati olnud neid, kes otsivad demokraatiast veel suuremat demokraatiat, j\u00e4rg on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud ka finantssektori juurde.\nK\u00fcmned tuhanded varastatakse paljaks\nKui kogenud pankrotihaldurid kr\u00fcptokrahhi p\u00f5hjustanud ettev\u00f5ttesse FTX sisse astusid, siis mitte midagi sellist ei olnud nende silm enne n\u00e4inud. Sellest miljardiorganisatsioonist ei suutnud nad eristada asjakohaseid \u00fcksusi ega kontrollis\u00fcsteeme, mis on traditsioonilisele finantsasutusele ja sellega seotud riskide juhtimiseks elementaarsed.\nNad v\u00f5tsid selle kokku \u00fcsna halastamatult nagu \u201ev\u00e4ike seltskond kogenematuid, vajalike oskusteta inimesi\u201c. \u00d5nnestumise v\u00f5i l\u00e4bikukkumise keskmes on alati olnud inimene.\nKr\u00fcptoteenuste puhul on palju argumenteeritud rahapesu v\u00f5tmes, kuid veel suuremaks probleemiks on kujunemas see, et k\u00fcmned tuhanded inimesed lihtsalt varastatakse \u00fcksteise j\u00e4rel paljaks."}
{"text":"Miks \u00f5igusorganid korruptsioonikuritegudega hakkama ei saa? Stuudios on Steven-Hristo EvestusPorto Franco protsessis m\u00f5isteti k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdistatavad \u00f5igeks, Tallinna sadama kohtuprotsess kestab juba aastaid, kas siit v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et Eesti kohtus\u00fcsteemis polegi v\u00f5imalik kedagi korruptsioonis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista v\u00f5i jahib prokuratuur valesid inimesi, sellest r\u00e4\u00e4gime endise riigiprokur\u00f6ri Steven-Hristo Evestusega.\u00a0Saatejuht on Ulla L\u00e4nts."}
{"text":"Need 10 petuskeemi on r\u00f6\u00f6vinud inimestelt ligi 5 miljonit eurot ainu\u00fcksi sel aastal[unable to retrieve full-text content]\nEesti elanikud ja ettev\u00f5tted puutuvad viimastel aastatel aina sagedamini kokku k\u00fcberpettuste ohuga. T\u00e4navu esimese 9 kuuga langes pettuste ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost."}
{"text":"Need 10 petuskeemi on r\u00f6\u00f6vinud inimestelt ligi 5 miljonit eurot ainu\u00fcksi sel aastalEesti elanikud ja ettev\u00f5tted puutuvad viimastel aastatel aina sagedamini kokku k\u00fcberpettuste ohuga. T\u00e4navu esimese 9 kuuga langes pettuste ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost."}
{"text":"Eurolaulik K\u00e4\u00e4rij\u00e4 rakendati propagandamasina ette23.10.2023\nTobe juhtum Soome eurolaulikuga K\u00e4\u00e4rij\u00e4 (kodanikunimega Jere Peuh\u00f6neni), mille Vene propaganda taaskord osavalt \u00e4ra kasutas p\u00fc\u00fcdes t\u00f5estada, et l\u00e4\u00e4neriigid on Iisraeli konflikti t\u00f5ustes Ukrainale selja keeranud. M\u00f5neti ootusp\u00e4raselt p\u00fc\u00fcab Kremli propagandameedia igas teemas k\u00f5igile n\u00e4idata, et erinevad inimesed on Venemaa poolt ja Ukraina vastu. Taolisi olukordi on olnud minevikus, tuletagem meelde n\u00e4iteks Rammsteini kontserdi juhtumit, ja kahjuks saab neid olema ka tulevikus.\nSoome r\u00e4ppar viskab lipu lava taha\nSotsiaalmeedias levib hoogsalt K\u00e4\u00e4rij\u00e4 Tallinnas toimunud kontserdil tehtud videoklipp, kus on n\u00e4ha, kuidas lavale visatakse lipp, kuid Eurovisioonil kuulsust kogunud Soome r\u00e4ppar viskab selle k\u00e4ttev\u00f5tmise asemel hoopis lava taha. Sotsiaalmeedias on paljud sellest h\u00e4iritud ja kahtlustavad, et superstaar armastab Venemaad.\n\u0434\u0430\u043b\u0431\u0430\u0439\u043e\u0431, \u0442\u0438 \u043c\u0430\u0432 \u0441\u0435\u0439 \u0441\u0442\u044f\u0433 \u043f\u0456\u0434\u043d\u044f\u0442\u0438, \u043f\u043e\u0446\u0456\u043b\u0443\u0432\u0430\u0442\u0438 \u0456 \u0434\u043e \u0441\u0435\u0440\u0446\u044f \u043f\u0440\u0438\u043a\u043b\u0430\u0441\u0442\u0438, \u0430 \u043d\u0435 \u0440\u0443\u0431\u0430\u0442\u0438 \u0434\u0435\u0431\u0456\u043b\u0430 \u043d\u0456\u0431\u0438 \u0442\u0438 \u043d\u0435 \u043f\u043e\u043d\u044f\u0432.\n\u043d\u0435 \u0432\u0438\u0433\u0440\u0430\u0432 \u0454\u0432\u0440\u043e\u0431\u0430\u0447\u0435\u043d\u043d\u044f, \u0430\u043b\u0435 \u0432\u0438\u0433\u0440\u0430\u0432 \u043a\u043e\u043d\u043a\u0443\u0440\u0441 \u0443\u0431\u043b\u044e\u0434\u043a\u0456\u0432, \u043d\u0435 \u043f\u0430\u0440\u0441\u044f. pic.twitter.com\/yQftCB0CPS\n\u2014 \u0440\u0435\u0439\u0445\u0435\u043d\u0431\u0430\u0445\u0441\u044c\u043a\u0438\u0439 \u0432\u043e\u0434\u043e\u0441\u043f\u0430\u0434 (@Reg_Bah) October 16, 2023\nUkrainlastest f\u00e4nnid\nErinevad meediav\u00e4ljaanded teavad jagada, et ukrainlased pole laulja k\u00e4itumise \u00fcle \u00fcldse \u00f5nnelikud ning K\u00e4\u00e4rij\u00e4 tembeldati kiirelt rahvusvaheliste f\u00e4nnide seas venemeelseks. Asjad l\u00e4ksid lausa nii kaugele, et soomlase s\u00f5nul hakati talle saatma \u00e4hvardusi.\n\u00dcks kasutaja kirjutas artistile, et tema arvates k\u00e4itus K\u00e4\u00e4rij\u00e4 lugupidamatult: \u201cLaua alla visatud Ukraina lipp on lugupidamatu, kas teil pole s\u00fcdametunnistust?\u201d Mille peale laulja saatis OBOZ.UA hinnangul absurdse vastuse, nagu ei teaks ta, et tegemist on Ukraina lipuga.\nOBOZ.UA on 2001.a loodud Ukraina veebiv\u00e4ljaanne, mis kuulub Ukraina poliitikule ja ettev\u00f5tjale Mykhailo Brodskyle. 2017. aasta m\u00e4rtsis tuvastas massiteabe instituut avaldatud tekstides ajakirjanduslike materjalide esitamise standardite rikkumisi, kusjuures 100-st artiklist loeti kvaliteetseks ajakirjanduseks vaid 32%. Kirjastusel on oma telekanal Oboz TV.\nV\u00e4ljaande peatoimetaja ja omanik Brodsky on Ukrainas tuntud ka kui Vabade Demokraatide Partei esimees. 2004. aastal esitas ta ennast ise presidendikandidaadiks, 2010. aastal kandideeris ta presidendi valimistel juba Vabade Demokraatide esindajana. Brodsky on olnud aastaid \u201cgaasiprintsessi\u201d Julija T\u00f5mo\u0161enko (Teda s\u00fc\u00fcdistati ametiv\u00f5imu kuritarvitamises Venemaaga gaasilepingute s\u00f5lmimisel) liitlane. Nende koost\u00f6\u00f6 sai l\u00e4bi 2007.a, kui Brodsky esitas T\u00f5mo\u0161enkole s\u00fc\u00fcdistuse konstitutsioonikohtu kohtunikele altk\u00e4emaksu andmises ja valimisnimekirjades olevate kohtade m\u00fc\u00fcmises.\nUkraina veebiv\u00e4ljaanne OBOZ.UA seab kahtluse alla ka K\u00e4\u00e4rij\u00e4 siiruse ukrainlastega s\u00f5brustamisel. Vaatamata sellele, et K\u00e4\u00e4rij\u00e4 s\u00f5brustab Eurovisioonil Ukrainat esindanud b\u00e4ndiga Tvorchii, ei t\u00f5stnud artist sinikollast lippu p\u00f5randalt. V\u00e4ljaandes r\u00f5hutatakse, et k\u00f5ige rohkem \u00fcllatas ukrainlasi, et K\u00e4\u00e4rij\u00e4 l\u00fckkas lipu lihtsalt laua alla, ilma seda kordagi lahti harutamata.\nKritiseeritakse teravalt ka esineja \u00fcksk\u00f5iksust, kes veel pool aastat tagasi v\u00e4ljendas oma siiraimat armastust ukrainlaste vastu \u00f6eldes, et ta peab Virka Serdjut\u0161kat oma k\u00f5ige lemmikumaks konkursil osalejaks l\u00e4bi v\u00f5istluse ajaloo. Vastutasuks olid ukrainlased koos eestlastega esimeste seas K\u00e4\u00e4rij\u00e4t toetamas, kui ta oli 2. koha p\u00e4rast l\u00f6\u00f6dud.\nMulje nagu Ukraina toetus v\u00e4heneks\nSel kevadel Venemaa poolt k\u00e4ivitatud ukrainlastele suunatud propagandakanalis Mriya m\u00e4rgitakse teravalt, et K\u00e4\u00e4rij\u00e4 mitte ainult ei t\u00f5stnud kollakassinist lipukirja, vaid viskas selle laua alla. Uudises tuuakse v\u00e4lja ka oletatav ukrainlaste reaktsioon: kogu maailm pole enam nendega. See on aga \u00fcks Vene propaganda p\u00f5hinarratiividest l\u00e4\u00e4ne suunas, millele p\u00fc\u00fctakse igast olukorrast toetavaid n\u00e4iteid v\u00e4lja imeda.\nKremli propagandakanal Regnum levitab eurolaulikuga seotud intsidenti lisades juurde n\u00fcansi, nagu Ukraina lippude h\u00fclgamine ongi uus normaalsus.\nRegnum vahendab, et Prantsusmaal asuva Vienne\u2019i linnapea Thierry Kovacs andis korralduse eemaldada linnavalitsuse hoonest seal rippuv Ukraina lipp. P\u00f5hjuseks oli Ukraina liidri Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i teade koost\u00f6\u00f6st Kiievi ja Bakuu vahel. Linnapea s\u00fc\u00fcdistas Aserbaid\u017eaani etnilises puhastuses M\u00e4gi-Karabahhis ja \u00fctles, et peab Bakuu toetust Ukrainale vastuv\u00f5etamatuks.\nMeenutatakse ka, et juba 2023. aasta m\u00e4rtsis n\u00f5udsid Prahas valitsusvastasel meeleavaldusel osalejad rahvusmuuseumi hoonele riputatud Ukraina lipu eemaldamist. Politsei takistas meeleavaldajatel muuseumisse sisenemast ja 18 meeleavaldajat peeti kinni, kaks korrakaitsjat said vigastada.\nVene riigikanali RIA Novosti andmetel asendati 12. oktoobril New Yorgi Bloombergi pilvel\u00f5hkujal lehviv Ukraina lipp Iisraeli lipuga. Kanali jaoks on oluline v\u00e4lja tuua ehitust\u00f6\u00f6lise s\u00f5nad, kelle meelest viitab lipuvahetus USA soovile Ukraina asemel oma liitlast toetada.\n[embedded content]\nLihtne arusaamatus\nArtist on praeguseks selgitanud, et tegemist oli temapoolse apsakaga, sest ta arvas, et Tallinnas visati lavale Rootsi lipp. On ju teada, et K\u00e4\u00e4rij\u00e4 j\u00e4i Eurovisionil teisele kohale ning suure kristallmikrofoni napsas endale just Rootsi esindaja Loreen. Seet\u00f5ttu arvas soomlane, et keegi publikust tahab talle soola haavale raputada.\nK\u00e4\u00e4rij\u00e4 tegi juhtunu kohta ka Instagrami postituse, kus selgitas veel kord, et tegu oli lihtsalt arusaamatusega. \u00abN\u00e4gin ainult v\u00e4rve ja arvasin, et see on Rootsi lipp. Ma ei tahtnud oma Eesti publikule Rootsi lippu lehvitada,\u00bb kirjutas ta ja lisas, et m\u00f5istagi armastab ka oma Rootsi f\u00e4nne.\n\u00abMa vabandan k\u00f5igi ees! Pean ukrainlastest v\u00e4ga lugu ning toetan neid v\u00f5itluses nende rahu ja vabaduse eest,\u00bb m\u00e4rkis ta postituses.\nLaulja v\u00f5ttis oma apsaka teemaks ka Saksamaal aset leidnud kontserdil. \u201eMa tahan \u00f6elda, et ma armastan Ukrainat! Ma austan neid v\u00e4ga ja juhtunu on t\u00f5sine probleem. Nad n\u00fc\u00fcd soovivad mu surma ja ma peaksin n\u00fc\u00fcd nende ees vabandama, aga miks? Nemad tahavad mind tappa, aga ma peaksin vabandama nende ees? Nii ju ei saa,\u201c t\u00f5des K\u00e4\u00e4rij\u00e4 Saksamaa publikule.\nK\u00e4\u00e4rij\u00e4 on ilmselgelt pahane, et lipuintsident nii suure kella k\u00fclge pandi. \u201eT\u00f5stke k\u00f5ik oma keskmine s\u00f5rm \u00fcles!\u201c innustas ta Saksa publikut. \u201eKeegi ei jama minuga! Raisk, mitte keegi!\u201c Ta kinnitab, et armastab ja austab Ukrainat.\nKuvat\u00f5mmised on p\u00e4rit loos kasutatud allikatest."}
{"text":"Turvalise Ostukoha m\u00e4rgis n\u00e4itab veebipoe k\u00f5rget teenindustasetEestis on juba \u00fcle 200 veebipoe, kes on v\u00e4lja teeninud Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgise, mis aitab ka tarbijatel lihtsamini valikut langetada.\nM\u00e4rgist v\u00e4ljastab ja e-poe tingimustele vastavust monitoorib Eesti E-kaubanduse Liit. \u201eTegemist on kvaliteedim\u00e4rgiga, mille olemasolu on igal veebiostlejal m\u00f5istlik kontrollida,\u201c kinnitab Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht T\u00f5nu V\u00e4\u00e4t.\n\u201eTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgis kinnitab, et e-pood on ostlejate jaoks mugav ja kvaliteetse teenindusega \u2013 vastab k\u00f5igiti tagastus-, taganemis- ja garantiin\u00f5uetele, kuvab hindu ning \u00fchikuid korrektselt, k\u00f5ik m\u00fc\u00fcgi- ja transporditingimused vastavad seadustele, pangan\u00f5uetele, isikuandmed on h\u00e4sti hoitud ja nii edasi. M\u00e4rgist kandvate e-kauplejate puhul ei pea ostja muretsema, kas kaupmees aktsepteerib 14-p\u00e4evast tagastamis\u00f5igust, kannab kauba tagastamisel kogu raha tagasi ning kuvab ostu tehes k\u00f5iki vajalikke linke ja blankette. Kui pood vastab 100% k\u00f5igile tingimustele, siis v\u00e4ljastab liit usaldusm\u00e4rgise. M\u00e4rgise olemasolu on seega kasulik nii veebipoele, sest aitab kvaliteedim\u00f5\u00f5dikud t\u00e4pselt paika panna, kuid see v\u00f5imaldab ka tarbijatel h\u00f5lpsamalt orienteeruda.\u201c\n\nEesti E-kaubanduse Liit koondab rohkem kui 500 usaldusv\u00e4\u00e4rset e-kauplejat ja suunan\u00e4itajat. Kasvatame e-kaubandust koos!\n\nE-kaubandus kasvab Eestis v\u00e4ga kiiresti ja l\u00e4heneb juba 25% kaubanduse kogumahust, kuna kaupmehed panustavad ulatuslikult e-kanalitesse, v\u00f5imaldades tarbijatel diivanilt t\u00f5usmata kiiresti v\u00f5rrelda k\u00fcmnete e-poodide pakkumisi ja mugavalt ostuotsuseid teha.\n\n\nEestis on e-ostlemisega kokku puutunud \u00fcheksa inimest k\u00fcmnest ja kolmveerand Eesti elanikkonnast teeb e-oste aktiivselt. E-ostlemine kasvas Eestis eelmisel aastal 34% ja eestlased tegid e-poodidest oste juba 3,5 miljardi euro eest. Veebipoodides on tooted saadaval \u00f6\u00f6p\u00e4ev ringi ning kulutamata j\u00e4\u00e4b aeg parkimiskoha otsimisele, poodides k\u00e4imisele ja j\u00e4rjekorras seismisele.\n\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgise omanikke on v\u00f5imalik vaadata siit. Nende seas on ka br\u00e4ndiriietele keskendunud kauplusekett Denim Dream, kelle veebiplatvorm p\u00e4lvis Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise juba 2015. aastal, kui ettev\u00f5te astus Eesti E-kaubanduse Liidu liikmeks. \u201eSoovisime klientidele e-ostlemiseks anda kindlustunnet ja seet\u00f5ttu otsustasime ka m\u00e4rgist taotleda,\u201c kommenteeris Denim Dreami e-poe juhataja Jaanika Murdj\u00f5e.\n\n\n\n\nSamadel p\u00f5hjustel taotles Turvalise Ostukoha m\u00e4rgist eelmisel aastal ka koduelektroonika ja digikaupade jaem\u00fc\u00fcgikett Klick. Ehkki keti juhatuse liikme Kaire Koiki s\u00f5nul eelistavad Klicki kliendid oma oste sooritada valdavalt f\u00fc\u00fcsilistes kauplustes, on ka tema hinnangul hoogsalt lisandumas e-kaubanduse kliente, kelle jaoks on oluline meeldiv ja turvaline ostukogemus.\n\n\n\u201eUsume, et v\u00f5rreldes e-kauplustega, kellel antud m\u00e4rgis puudub, oleme kliendi jaoks usaldusv\u00e4\u00e4rsemad,\u201c lisas Murdj\u00f5e. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise kasutamine n\u00e4itab, et e-pood on erilist r\u00f5hku p\u00f6\u00f6ranud teeninduskvaliteedile ja klientide meeldiva ostukogemuse tagamisele. M\u00e4rgis peegeldab omakorda tarbijatele e-poe alusv\u00e4\u00e4rtusi ja aitab kaasa e-poe usaldusv\u00e4\u00e4rsusele.\n\n\n\u00dchtlasi garanteerib usaldusm\u00e4rgis, et e-pood l\u00e4htub oma tegevuses seadustest ja normidest ning arvestab ostjate \u00f5igustega. Igal aastal tuvastab Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (TTJA) sadu e-poode, kes eiravad e-poodidele kehtestatud reegleid, kusjuures suur osa teeb seda teadmatusest. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise teeninud ettev\u00f5tted on l\u00e4binud p\u00f5hjaliku hindamise. Eesti E-kaubanduse Liit kontrollib m\u00e4rgisega t\u00e4histatud poode pidevalt, seega saab klient olla kindel tingimustele vastavuse ajakohasuses.\n\n\nVaid 1% e-poodidest, kes on taotlenud Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist, on selle saanud kohe nii, et e-poes poleks olnud vaja teha muudatusi. See n\u00e4itab ka m\u00e4rgise olulisust turul ning annab tarbijale kindluse, et antud e-pood on teadlik kohustustest ning t\u00e4idab ja kaitseb k\u00f5iki tarbija\u00f5igusi.\n\n\nTarbijad on muutunud \u00fcha teadlikumaks, mist\u00f5ttu eelistavad e-poode, kus on osteldes k\u00f5ikide andmete turvalisus tagatud. Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise kasutamine suurendab seega klientide huvi e-poe vastu ja potentsiaalselt ka m\u00fc\u00fcki. \u201eOtsest seost numbrite ja Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise vahel on raske luua, ent klientide ostuk\u00e4itumist e-poes on see meie hinnangul siiski positiivselt m\u00f5jutanud,\u201c kommenteeris Murdj\u00f5e.\n\nM\u00f5ni pelgab internetis oste teha, kuna kardab langeda pettuse ohvriks. Usaldusm\u00e4rgist kandvate e-poodide puhul saab tarbija olla kindel, et nende veebikaupluste vastu ei ole esitatud pretensioone ning kaup j\u00f5uab kliendini probleemideta. Klicki juhatuse liikme Kaire Koiki hinnangul annab Turvalise Ostukoha m\u00e4rgise omamine e-poodidele konkurentsieelise nende veebipoodidega v\u00f5rreldes, kes oma klientide turvalisusele niiv\u00f5rd suurt t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ra.\n\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgisega e-pood on kohustatud kuvama m\u00e4rgise logo e-poe esilehel, kus see on ostjatele lihtsasti leitav. Logo peab olema lingitud Eesti E-kaubanduse Liidu lehele, kus ostja saab kontrollida, kas e-poel on \u00f5igus m\u00e4rgise kandmiseks.\n\n\nKui sa ei leia aga e-poelt Turvalise Ostukoha m\u00e4rgist, siis vaata kindlasti, kas e-pood on registreeritud Eestis v\u00f5i m\u00f5nes muus riigis ja mis andmeid ta enda kohta avaldab. Euroopa Liidus registreeritud e-poodidel on seadusega ette n\u00e4htud andmete avaldamine, mis v\u00f5imaldab neid identifitseerida. E-poe veebilehel peab kindlasti olema j\u00e4rgmine teave: ettev\u00f5tte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide korral p\u00f6\u00f6rduda. Samuti kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ja garantii tingimused, mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup ning kes kannab tagastamiskulud. Nende andmete puudumisel ei ole tegemist seaduskuuleka kauplejaga. Enne ostu sooritamist tee kindlaks, kas m\u00fc\u00fcja on juriidiline v\u00f5i eraisik. Kui m\u00fc\u00fcja on eraisik, ei laiene ostule v\u00f5i teenuse tellimisele seadusest tulenevad tarbijat kaitsvad s\u00e4tted ega tarbija\u00f5igused \u2013 n\u00e4iteks pretensiooni esitamise \u00f5igus, 14-p\u00e4evane taganemis\u00f5igus jms. Sama probleem tekib, kui ostad v\u00e4ljastpoolt Euroopa Liitu, sest siis ei pruugi sulle kehtida tagastamis\u00f5igus.\n\n\nNii m\u00f5nigi suurem pank on e-kaupmehele soovitanud k\u00f5igepealt taotleda Turvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist ja alles p\u00e4rast m\u00e4rgise saamist pangaga koost\u00f6\u00f6ks tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Selline tagasiside on tunnustus Turvalise Ostukoha m\u00e4rgisele.\n\nTurvalise Ostukoha usaldusm\u00e4rgist on v\u00f5imalik taotleda siit.\n\n\n\n\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0\n\n\n\n\u00a0\n\n\n\u00a0"}
{"text":"Varro Vooglaid: on t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatu, kui riigiprokur\u00f6r arvab, et inimesi v\u00f5ib nii-\u00f6elda igaks juhuks kohtu alla saataRiigiprokur\u00f6r Maria Entsik kirjutab, et \u201ckorruptsiooni puhul on oluline kohtusse viia ka sellised kaasused, mis p\u00f5hjustavadki vaidlusi ja v\u00f5ivadki l\u00f5ppeda \u00f5igeksm\u00f5istmisega, sest ka nende k\u00fcsimuste avalik arutelu m\u00e4\u00e4rab, kuhu me t\u00f5mbame enda jaoks lubatava ja keelatava piiri.\u201d\nSellise seisukohaga on t\u00e4iesti v\u00f5imatu n\u00f5ustuda ja ausalt \u00f6eldes on skandaalne, et riigiprokur\u00f6rid \u00fcldse sedasi m\u00f5tlevad, r\u00e4\u00e4kimata sellise m\u00f5tlemise pinnalt tegutsemisest. Vastupidi, \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet t\u00f5siselt v\u00f5ttes ei tohiks prokuratuur kohtusse viia \u00fchtki kaasust, mille puhul ei olda t\u00f5enditele tuginedes kindlad, et tuleb s\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus.\nKriminaalmenetlus ei ole mingi eksperimenteerimise valdkond, kus prokuratuur v\u00f5ib menetlusi algatades kombata lubatu ja lubamatu piire. Kriminaalmenetlus riivab v\u00e4ga t\u00f5siselt inimeste p\u00f5hiseaduslikke \u00f5igusi (sest ka menetlus ise ja k\u00f5ik sellega kaasnev on karistus) ja kui prokuratuur leiab, et inimesi v\u00f5ib n\u00f6 igaks juhuks kohtu alla saata, siis see on t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatu.\nVarro Vooglaid, jurist ja Riigikogu liige"}
{"text":"Venelased l\u00e4kitasid suvel Eestisse ligi poolsada kummitusjahtiPostimehe k\u00e4sutuses olevad Vene tollideklaratsioonid n\u00e4itavad, et Venemaalt on toodud t\u00e4navu suvel kolme kuuga Eestisse 43 jahti ehk rohkem, kui kunagi varem ning kordades rohkem, kui samal ajal teistesse Euroopa Liidu riikidesse, ent kinnitust, et need alused on ka t\u00f5epoolest Eesti sadamatesse j\u00f5udnud, ei ole.Vene tollideklaratsioonide j\u00e4rgi on k\u00f5ige kallim Eestisse imporditud jaht k\u00fcmne aasta vanune Sunseeker Predator, mille v\u00e4\u00e4rtus on dokumentide j\u00e4rgi 5,46 miljonit eurot. Hinna poolest j\u00e4rgnevad sellele neli aastat tagasi valminud Ferretti 780 3,37 miljoni ja\u00a0Azimut 78 3,08 miljoni euroga.\n\nSunseeker Predatori v\u00e4\u00e4rtus on 5,46 miljonit eurot.\nAdrian Pingstone\/Wikimedia Commons\n\n\nFerretti 780 on v\u00e4\u00e4rt 3,37 miljonit eurot.\nfrg-fwm.azurewebsites.net\n\n\nAzimut 78 on 3,08 miljonit eurot.\nazimutyachts.me\n\nKokku k\u00fc\u00fcnib t\u00e4navu mais, juunis ja juulis v\u00e4idetavalt Eestisse toodud jahtidest 16 ehk rohkem kui kolmandiku v\u00e4\u00e4rtus tollideklaratsioonides m\u00e4rgitu j\u00e4rgi \u00fcle miljoni euro. Kuigi \u00fcldiselt hinnatakse luksuslikke aluseid nende pikkuse ja teeninduse taseme j\u00e4rgi, siis enamasti peetakse neid, mille hind j\u00e4\u00e4b \u00fche ja k\u00fcmne miljoni euro vahele, superjahtideks.\nOdavaim alus, mis tollipaberite j\u00e4rgi Eestisse j\u00f5udis \u2013 ligi kaheksameetrine Bombus \u2013, maksab veidi rohkem kui 150 000 eurot. Need alused, mille v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b 100 000 ja miljoni euro vahele, liigituvad lihtsalt jahtideks. V\u00e4hem 100 000-euroseid aluseid peetakse paatideks.\nSamal ajal l\u00e4ks Vene tollideklaratsioonide j\u00e4rgi Soomesse kuus jahti, ent Rootsi, L\u00e4tti ja Leetu mitte \u00fchtegi. Eesti j\u00e4rel p\u00fcsib selles edetabelis teisel kohal T\u00fcrgi 31 ehk neljandiku v\u00f5rra v\u00e4iksema Vene omanikele kuulunud jahtide arvuga.\n\nSkeem Vene tollile\n\nPostimees edastas hangitud andmed ka Eesti maksu- ja tolliametile (MTA)\u00a0palvega neid kontrollida. EMTA m\u00e4\u00e4ras \u00fche oma spetsialisti asja uurima ning teatas paari p\u00e4eva p\u00e4rast, et Eesti tollile ei ole Venemaalt eksporditud jahte importimiseks esitatud.\n\u00abEesti impordistatistika ei kinnita, et sellises mahus vees\u00f5idukeid oleks perioodil 2021\u20132023 Eestis impordiks deklareeritud,\u00bb \u00fctles MTA kommunikatsiooni- ja v\u00e4lissuhete osakonna spetsialist Karin Ulvik.\nKuna teatud alused v\u00f5ivad siseneda Euroopa Liitu ka ajutiselt, ilma eesm\u00e4rgita l\u00f5plikku importi deklareerida ja Eesti toll ei ole kohal k\u00f5ikides sadamates, siis p\u00f6\u00f6rdus MTA p\u00e4ringuga ka partnerasutuste poole. Nii Eesti merev\u00e4gi kui politsei- ja piirivalveamet kinnitasid, et nad ei ole Postimehe hangitud Vene tollideklaratsioonides n\u00e4idatud \u00fchegi jahi Eesti vetesse sisenemist registreerinud.\nMerev\u00e4gi teatas, et t\u00e4navu ei ole nimetatud jahte Eesti sadamates viibinud.\nMTA tehtud pisteline kontroll t\u00f5i v\u00e4lja, et m\u00f5ned 43 jahist, mis v\u00e4idetavalt on toodud Eestisse, asuvad endiselt Vene F\u00f6deratsiooni territooriumil.\nJaanus Rahum\u00e4gi, kes juhib rahvusvahelist turvafirmat ESC Global Security, mis tegeleb laevandusettev\u00f5tete turvalisuse tagamisega \u00fcle maailma, oletas, et tegemist v\u00f5ib olla Vene tolli jaoks loodud skeemiga. \u00abVene toll n\u00f5uab v\u00f5\u00f5ra lipuga laeva Venemaal tollivaba viibimise kuue kuu t\u00e4itumisel Venemaalt lahkumist v\u00f5i riigimaksude tasumist ja dokumente t\u00e4idetakse fiktiivselt,\u00bb kirjeldas ta. Tema s\u00f5nul pole tollideklaratsioonidest arusaadav, kas tegemist on olnud jahtide liikumisega v\u00f5i m\u00fc\u00fcgiga.\nJaanus Rahum\u00e4gi, kes juhib rahvusvahelist turvafirmat ESC Global Security, mis tegeleb laevandusettev\u00f5tete turvalisuse tagamisega \u00fcle maailma, oletas, et tegemist v\u00f5ib olla Vene tolli jaoks loodud skeemiga.\nRahum\u00e4gi lausus, et see oleks Eesti sadamates silma j\u00e4\u00e4nud, kui sii suur hulk korralikke paate oleks siinsetesse sadamatesse sisse tulnud. \u00abSeega tundub see olevat mingi Vene seadustest tulenev b\u00fcrokraatlik vajadus ja Eesti on pandud sinna paberitesse mingil loogilisel p\u00f5hjusel sihtmaaks,\u00bb lisas ta.\nRahum\u00e4gi pakkus \u00fche v\u00f5imalusena, et \u00abEestist on m\u00f5ni suvaline agent, kes on paberitele l\u00f6\u00f6nud 8 pitsatit ja pannud 13 allkirja, v\u00e4ljastanud dokumente, et v\u00f5tab laeva Eestis vastu\u00bb. Ilmselt see Vene tollile sobis ja siis hakkasid teised kasutama sama skeemi, oletas ta.\n\nOma vara p\u00e4\u00e4stmine\n\nEesti Meremuuseumi kommunikatsioonijuht ja v\u00e4ikesadamate arenduskeskuse tegevjuht Jaano Martin Ots nentis, et Vene tollideklaratsioonides n\u00e4idatud jahtide ostjatest ei ole \u00fckski Eesti paadi\u00e4ris tegija, mist\u00f5ttu mingit s\u00fcsteemset skeemi nende andmete tagant ei paista.\n\u00abTundub, et tegemist on venelaste oma vara p\u00e4\u00e4stmisega, sest Vene registrinumbriga paatide sisenemine Euroopa Liidu, sh Eesti sadamatesse keelati \u00e4ra juba \u00fcsna kohe [Ukrainas alustatud] s\u00f5ja alguses,\u00bb lausus ta.\nOts lisas, et Eesti sadamates ja ellingutes enam Vene pardanumbritega aluseid peaaegu pole, enamus kadus ka talvehoiustamisest \u00e4ra juba esimesel s\u00f5ja-aastal.\nTa pakkus, et Vene tollideklaratsioonides v\u00f5ib kajastuda juba varem Euroopa Liidu sadamates olnud paatide \u00fcmber vormistamine, ja lisas, et vaevalt m\u00f5ni neist p\u00e4riselt Eestisse tuli, sest Venemaalt praegu ilma eriloata merd m\u00f6\u00f6da v\u00e4lja ei saa.\n\u00abV\u00f5ib olla, et neid paate hakati Euroopa Liidu sadamates kottima Vene numbrite p\u00e4rast, n\u00f5uti mingite maksude tasumist jms ja nad arvavad, et Eestis on seda k\u00f5ike lihtsam vormistada,\u00bb spekuleeris Ots. \u00abJa kui nad Eesti lipuga kuskil Vahemerel laiavad, siis ei ole kellelgi midagi \u00fctlemist \u2013 ikkagi Euroopa Liit.\u00bb\nJa kui nad Eesti lipuga kuskil Vahemerel laiavad, siis ei ole kellelgi midagi \u00fctlemist \u2013 ikkagi Euroopa Liit.\n\nEesti Meremuuseumi kommunikatsioonijuht ja v\u00e4ikesadamate arenduskeskuse tegevjuht Jaano Martin Ots\n\nVaadates tollideklaratsioonides esitatud aluste l\u00fchikesi kirjeldusi, t\u00f5des Ots, et paljud neist jahtidest paistavad olevat maksudest k\u00f5rvale hoidmise paadid, mille eesm\u00e4rk on neid v\u00e4lja rentida v\u00f5i liisida, ja millist v\u00f5imalust siis tavaliselt kasutab tegelik omanik ise.\nMTA esindaja Ulvik res\u00fcmeeris, et olemasoleva info p\u00f5hjal on maksu- ja trolliamet seisukohal, et Vene deklaratsioonides m\u00e4rgitud alused ei ole Eestisse liikunud, kuid lubas j\u00e4tkata saadud teabe p\u00f5hjal uurimist, kas alused v\u00f5isid siseneda tollikontrollist k\u00f5rvale hoides v\u00f5i muul pettuslikul viisil. \u00abSamuti tugevdame veelgi koost\u00f6\u00f6d partnerasutustega, et v\u00e4listada v\u00f5imalikud impordisanktsioonidest k\u00f5rvalehoidmise juhtumid,\u00bb \u00fctles Ulvik. \u00abV\u00e4listada ei saa, et Venemaal ekspordi deklareerimise eesm\u00e4rk oli seal maksu- v\u00f5i tollipettuse toime panemine, muu hulgas valeandmete esitamine.\u00bb"}
{"text":"Keit Pentus-Rosimannus: Eestil pole muret, et Euroopa raha l\u00e4heb raiskuEuroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus andis t\u00e4na avalikul istungil Euroopa Liidu (EL) asjade komisjonile, rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile \u00fclevaate EL-i eelarve t\u00e4itmisest ja raha kasutamise seadusp\u00e4rasusest eelmisel aastal.\n2022. aasta aruande kohta s\u00f5nas Pentus-Rosimannus, et tuludega oli k\u00f5ik korras.\n\u201eEelarve kulutuste poolel andsime negatiivse hinnangu, nagu ka 2021. aastal. Taasterahastuses on ka probleeme,\u201c t\u00f5i ta v\u00e4lja. Negatiivne hinnang anti eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et suurte riskide kulutuste m\u00e4\u00e4r oli eelmisel aastal k\u00f5rge, \u00fcle 60%\nEnamasti on olnud vigade hulk seotud hangete l\u00e4bi viimisega. Liikmesriikidele maksti v\u00e4lja ka taasteraha, vigu oli kokku 11 makses. \u201eOn palju liikmesriike, kus toetusmakseid tehakse reformide l\u00e4bi viimiseks, kuid on raske hinnata, kui palju seda raha on kasutatud sihip\u00e4raselt,\u201c kommenteeris Pentus-Rosimannus. Enamasti on vead seotud hangete protseduuridega, hangete l\u00e4biviimisega erinevates liikmesriikides. On n\u00e4iteid, kus on raha k\u00fcsitud projektidele, mida pole kunagi ellu viidud.\nEelmisel ja sel aastal on kuhjunud palju asju l\u00fchikesele ajale. \u201eLiikmesriigid pingutavad, et kasutada \u00e4ra eelmise EL-i eelarve raha. K\u00f5ik, mis on t\u00e4htajaks kasutamata, on liikmesriikide jaoks raisku l\u00e4inud. Ajaline surve on suur, see suurendab ka vigade arvu,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.\nEestil seda muret aga pole, et raha raisku l\u00e4heks. \u201eEestis ollakse enesekriitilised, kui palju suudetakse Euroopa raha kasutada. \u00dcldiselt oleme olnud Eestis maksimalistlikud. Eesti on esimese viie-kuue rahakasutaja hulgas. Nukram on see pilt n\u00e4iteks Taanis, Maltal, Hispaanias, kus on kolmandik rahast ootamas kasutamist,\u201c s\u00f5nas Pentus-Rosimannus. Taasterahastu vahendeid on Eesti kasutanud aga aeglasemalt.\nNii taasterahastuse kui uue perioodi puhul on vajalik, et raha j\u00f5uaks majandusse. Taasterahastuse eesm\u00e4rk oli anda riikidele tuge koroonakriisi ajal. \u201ePraegu on 2023. aasta l\u00f5pp, endiselt on probleem, et suur osa rahast on kulutamata ja pole lepingutega kaetud. See on probleem,\u201c t\u00f5i ta v\u00e4lja.\n\u201eKui ka uue perioodiga on mure, et suur osa rahast j\u00e4\u00e4b kulutamata, kasvavad riskid. Tavaliselt suuri summasid kiiresti kasutades on oht, et ei tehta l\u00e4bim\u00f5eldud otsuseid. Kasutamist ootav raha peaks kiiresti ja m\u00f5istlikult j\u00f5udma majandusse,\u201c r\u00f5hutas Pentus-Rosimannus.\nVeam\u00e4\u00e4r on t\u00f5usnud\nEuroopa Kontrollikoja 2022. aasta aruande j\u00e4rgi annab Euroopa Liidu mulluse eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne EL-i finantsolukorrast \u00f5ige ja \u00f5iglase \u00fclevaate ning tulutehingutes vigu ei ole. K\u00fcll aga on audiitorite hinnatud veam\u00e4\u00e4r Euroopa Liidu eelarve kulutustes summas 196 miljardit t\u00f5usnud 4,2 protsendini (2021. aastal kolm protsenti). Hinnanguline veam\u00e4\u00e4r on hinnang summa kohta, mille kasutus ei vastanud EL-i ja liikmesriikide eeskirjadele.\nAudiitorid peavad kahte kolmandikku (66 protsenti) auditeeritud kuludest suure riskiga kuludeks, mida on rohkem kui 2021. aastal (63,2 protsenti). Selliste kulude puhul kehtivad sageli keerulised eeskirjad ja rahastamisk\u00f5lblikkuse tingimused, millega kaasneb suurem vearisk.\nVeel j\u00f5udsid audiitorid j\u00e4reldusele, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames kulutatud 46,9 miljardi euro suurust summat m\u00f5jutavad liikmesriikide kontrollis\u00fcsteemides avastatud korrektsusega seotud probleemid ja puudused, mis polnud siiski l\u00e4biva iseloomuga."}
{"text":"EKREst lahkunud Kalle Gr\u00fcnthal annab riigikogu komisjonile aru oma kuluh\u00fcvitiste kohtaOma segase k\u00fctusetankimise t\u00f5ttu Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) v\u00e4lja astunud riigikogu liikge Kalle Gr\u00fcnthal annab t\u00e4na riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis oma kuluh\u00fcvituste kohta aru.Komisjoni istung algab kell 13.30. Komisjon hindab Kalle Gr\u00fcnthali kuluh\u00fcvitiste kasutamist ning kriminaalmenetluse algatamise p\u00f5hjendatust. Komisjon on kutsunud teema kohta aru andma ka riigiprokuratuuri esindaja.\n\u00a0"}
{"text":"Katri Raigi \u00fclestunnistus ajendas volikogu liiget linnapea poole p\u00f6\u00f6rdumaEelmisel n\u00e4dalal J\u00f5hvis peetud Delfi Meedia konverentsil tunnistas Narva ekslinnapea Katri Raik, et maksis volikogu liikmetele linna uue tunnuslause \"Narva \u2212 Euroopa algab siin\" toetamise eest preemiatSee ajendas Narva volikogu liiget Aleksei M\u00e4git p\u00f6\u00f6rduma vastse linnapea Jaan Tootsi poole j\u00e4relep\u00e4rimisega, uurimaks, kellele volikogu liikmetest on linnavalitsus sellist preemiat maksnud ja kas saadikute s\u00e4\u00e4rane premeerimine on \u00fcldse seaduslik.\nKatri Raik r\u00e4\u00e4kis konverentsil, et tal ei olnud lihtne veenda saadikuid uue tunnuslausega n\u00f5ustuma. \"Jah, nad ei arvanud sest tunnuslausest eriti midagi, umbes nii, et mis Euroopa, millest \u00fcldse jutt... Et Euroopa ei alga Narvast.\"\nTa m\u00e4rkis, et ei pidanud tol hetkel vajalikuks saadikutele preemiat maksta, kuid seej\u00e4rel otsustas vahetust teha. \"Pakkusin neile tunnuslause vastu preemiat. See oli mu esimene ja viimane \"korruptiivne\" tegu ja ma ei kahetse seda. Euroopa algab t\u00f5epoolest Narvast ja me kanname selle maat\u00fcki eest vastutust.\"\nP\u00f5hjaranniku andmetel maksti preemiat koolide ja lasteaedade direktoritele, kellest osa on ka linnavolikogu liikmed."}
{"text":"FOTOD | Kalle Gr\u00fcnthal andis korruptsioonikomisjonis aru kahtlaste k\u00fctusekulude kohtaKella 13.30 paiku algas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung, kus fookuses Kalle Gr\u00fcnthali personaalk\u00fcsimus.\nNimelt oli p\u00e4evakorras kohtumine Gr\u00fcnthaliga, et r\u00e4\u00e4kida temaga kuluh\u00fcvitiste kasutamise teemal. Gr\u00fcnthal saabus veidi enne kella 13.30. Ta filmis mobiiltelefoniga ajakirjanikke ja fotograafe. Hiljem j\u00e4tkas ta filmimisega ka istungiruumis.\nAntud istung toimub suletud uste taga. P\u00e4evakord kinnitati ja keegi komisjoni liikmetest riigikogu kantselei kinnitusel avalikustamise ettepanekut ei teinud. Kui oleks vastav ettepanek tehtud, siis eeldanuks avalikustamine, et seda toetab \u00fcle poole komisjoni koosseisust.\nGr\u00fcnthalit kuulati umbes 14.20ni.\nSeej\u00e4rel liitus istungiga virtuaalselt riigiprokur\u00f6r Alan R\u00fc\u00fctel, kes r\u00e4\u00e4gib kuluh\u00fcvitistest kriminaalmenetluse alustamise kontekstis.\nAntud komisjoni kuuluvad esimees Mart Helme (EKRE), aseesimees Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), Irja Lutsar (Eesti 200), Andre Hanim\u00e4gi (Keskerakond), Eduard Odinets (SDE) ja Priit Sibul (Isamaa).\nKomisjoni istung l\u00f5ppes veidi enne kella 15. T\u00e4istunnil algas riigikogu korraline istung.\nAmetlik uurimine\nKeskkriminaalpolitsei algatas 13. oktoobril kriminaalmenetluse, uurimaks Kalle Gr\u00fcnthali riigikogu k\u00fctusekaartide kasutamist.\n\u201eAjakirjanduses ilmunud informatsioon viitab sellele, et riigikogu liikme kasutusse antud k\u00fctusekaartidega v\u00f5idi omastada erinevat liiki autok\u00fctust,\u201c \u00fctles prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius.\nGr\u00fcnthali uuritakse omastamist k\u00e4sitleva paragrahvi alusel. Esialgu pole talle veel kahtlustust esitatud.\nMeedias on olnud juttu, kuidas Gr\u00fcnthal ostab maksumaksja raha eest l\u00e4bisegi bensiini ja diislik\u00fctust. Lisaks on selgunud, et tema k\u00fctusekaarti kasutatakse ajal, mil ta ise osaleb riigikogu istungil.\nEelmisel n\u00e4dalal kinnitas Gr\u00fcnthal, et lahkub EKRE-st. Ta pole enam ka EKRE riigikogu fraktsiooni liige, aga v\u00e4hemasti praeguse seisuga ta parlamendis j\u00e4tkab. EKRE juht Martin Helme on m\u00e4rkinud, et tema hinnangul peaks Gr\u00fcnthal koha loovutama, et tema asemel p\u00e4\u00e4seks parlamenti EKRE-sse kuuluv asendusliige."}
{"text":"Venelased l\u00e4kitasid suvel Eestisse ligi poolsada kummitusjahtiTALLINN, 23. oktoober, BNS - Postimehe k\u00e4sutuses olevad Vene tollideklaratsioonid n\u00e4itavad, et Venemaalt on toodud t\u00e4navu suvel kolme kuuga Eestisse 43 jahti ehk rohkem, kui kunagi varem ning kordades rohkem, kui samal ajal teistesse Euroopa Liidu riikidesse, ent kinnitust, et need alused on ka t\u00f5epoolest Eesti sadamatesse j\u00f5udnud, ei ole.\nVene tollideklaratsioonide j\u00e4rgi on k\u00f5ige kallim Eestisse imporditud jaht k\u00fcmne aasta vanune Sunseeker Predator, mille v\u00e4\u00e4rtus on dokumentide j\u00e4rgi 5,46 miljonit eurot. Hinna poolest j\u00e4rgnevad sellele neli aastat tagasi valminud Ferretti 780 3,37 miljoni ja Azimut 78 3,08 miljoni euroga.\nKokku k\u00fc\u00fcnib t\u00e4navu mais, juunis ja juulis v\u00e4idetavalt Eestisse toodud jahtidest 16 ehk rohkem kui kolmandiku v\u00e4\u00e4rtus tollideklaratsioonides m\u00e4rgitu j\u00e4rgi \u00fcle miljoni euro. Kuigi \u00fcldiselt hinnatakse luksuslikke aluseid nende pikkuse ja teeninduse taseme j\u00e4rgi, siis enamasti peetakse neid, mille hind j\u00e4\u00e4b \u00fche ja k\u00fcmne miljoni euro vahele, superjahtideks.\nOdavaim alus, mis tollipaberite j\u00e4rgi Eestisse j\u00f5udis \u2013 ligi kaheksameetrine Bombus \u2013, maksab veidi rohkem kui 150 000 eurot. Need alused, mille v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b 100 000 ja miljoni euro vahele, liigituvad lihtsalt jahtideks. V\u00e4hem 100 000-euroseid aluseid peetakse paatideks.\nSamal ajal l\u00e4ks Vene tollideklaratsioonide j\u00e4rgi Soomesse kuus jahti, ent Rootsi, L\u00e4tti ja Leetu mitte \u00fchtegi. Eesti j\u00e4rel p\u00fcsib selles edetabelis teisel kohal T\u00fcrgi 31 ehk neljandiku v\u00f5rra v\u00e4iksema Vene omanikele kuulunud jahtide arvuga.\nPostimees edastas hangitud andmed ka Eesti maksu- ja tolliametile (MTA) palvega neid kontrollida. EMTA m\u00e4\u00e4ras \u00fche oma spetsialisti asja uurima ning teatas paari p\u00e4eva p\u00e4rast, et Eesti tollile ei ole Venemaalt eksporditud jahte importimiseks esitatud.\n\u00abEesti impordistatistika ei kinnita, et sellises mahus vees\u00f5idukeid oleks perioodil 2021\u20132023 Eestis impordiks deklareeritud,\u00bb \u00fctles MTA kommunikatsiooni- ja v\u00e4lissuhete osakonna spetsialist Karin Ulvik.\nKuna teatud alused v\u00f5ivad siseneda Euroopa Liitu ka ajutiselt, ilma eesm\u00e4rgita l\u00f5plikku importi deklareerida ja Eesti toll ei ole kohal k\u00f5ikides sadamates, siis p\u00f6\u00f6rdus MTA p\u00e4ringuga ka partnerasutuste poole. Nii Eesti merev\u00e4gi kui politsei- ja piirivalveamet kinnitasid, et nad ei ole Postimehe hangitud Vene tollideklaratsioonides n\u00e4idatud \u00fchegi jahi Eesti vetesse sisenemist registreerinud.\nMerev\u00e4gi teatas, et t\u00e4navu ei ole nimetatud jahte Eesti sadamates viibinud.MTA tehtud pisteline kontroll t\u00f5i v\u00e4lja, et m\u00f5ned 43 jahist, mis v\u00e4idetavalt on toodud Eestisse, asuvad endiselt Vene F\u00f6deratsiooni territooriumil.\nJaanus Rahum\u00e4gi, kes juhib rahvusvahelist turvafirmat ESC Global Security, mis tegeleb laevandusettev\u00f5tete turvalisuse tagamisega \u00fcle maailma, oletas, et tegemist v\u00f5ib olla Vene tolli jaoks loodud skeemiga. \u00abVene toll n\u00f5uab v\u00f5\u00f5ra lipuga laeva Venemaal tollivaba viibimise kuue kuu t\u00e4itumisel Venemaalt lahkumist v\u00f5i riigimaksude tasumist ja dokumente t\u00e4idetakse fiktiivselt,\u00bb kirjeldas ta. Tema s\u00f5nul pole tollideklaratsioonidest arusaadav, kas tegemist on olnud jahtide liikumisega v\u00f5i m\u00fc\u00fcgiga.\nRahum\u00e4gi lausus, et see oleks Eesti sadamates silma j\u00e4\u00e4nud, kui nii suur hulk korralikke paate oleks siinsetesse sadamatesse sisse tulnud. \u00abSeega tundub see olevat mingi Vene seadustest tulenev b\u00fcrokraatlik vajadus ja Eesti on pandud sinna paberitesse mingil loogilisel p\u00f5hjusel sihtmaaks,\u00bb lisas ta.\nRahum\u00e4gi pakkus \u00fche v\u00f5imalusena, et \u00abEestist on m\u00f5ni suvaline agent, kes on paberitele l\u00f6\u00f6nud 8 pitsatit ja pannud 13 allkirja, v\u00e4ljastanud dokumente, et v\u00f5tab laeva Eestis vastu\u00bb. Ilmselt see Vene tollile sobis ja siis hakkasid teised kasutama sama skeemi, oletas ta.\nEesti Meremuuseumi kommunikatsioonijuht ja v\u00e4ikesadamate arenduskeskuse tegevjuht Jaano Martin Ots nentis, et Vene tollideklaratsioonides n\u00e4idatud jahtide ostjatest ei ole \u00fckski Eesti paadi\u00e4ris tegija, mist\u00f5ttu mingit s\u00fcsteemset skeemi nende andmete tagant ei paista.\u00abTundub, et tegemist on venelaste oma vara p\u00e4\u00e4stmisega, sest Vene registrinumbriga paatide sisenemine Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti sadamatesse keelati \u00e4ra juba \u00fcsna kohe [Ukrainas alustatud] s\u00f5ja alguses,\u00bb lausus ta.\nOts lisas, et Eesti sadamates ja ellingutes enam Vene pardanumbritega aluseid peaaegu pole, enamus kadus ka talvehoiustamisest \u00e4ra juba esimesel s\u00f5ja-aastal. Ta pakkus, et Vene tollideklaratsioonides v\u00f5ib kajastuda juba varem Euroopa Liidu sadamates olnud paatide \u00fcmber vormistamine, ja lisas, et vaevalt m\u00f5ni neist p\u00e4riselt Eestisse tuli, sest Venemaalt praegu ilma eriloata merd m\u00f6\u00f6da v\u00e4lja ei saa.\n\u00abV\u00f5ib olla, et neid paate hakati Euroopa Liidu sadamates kottima Vene numbrite p\u00e4rast, n\u00f5uti mingite maksude tasumist jms ja nad arvavad, et Eestis on seda k\u00f5ike lihtsam vormistada,\u00bb spekuleeris Ots. \u00abJa kui nad Eesti lipuga kuskil Vahemerel laiavad, siis ei ole kellelgi midagi \u00fctlemist \u2013 ikkagi Euroopa Liit.\u00bb\nVaadates tollideklaratsioonides esitatud aluste l\u00fchikesi kirjeldusi, t\u00f5des Ots, et paljud neist jahtidest paistavad olevat maksudest k\u00f5rvale hoidmise paadid, mille eesm\u00e4rk on neid v\u00e4lja rentida v\u00f5i liisida, ja millist v\u00f5imalust siis tavaliselt kasutab tegelik omanik ise.\nMTA esindaja Ulvik res\u00fcmeeris, et olemasoleva info p\u00f5hjal on maksu- ja trolliamet seisukohal, et Vene deklaratsioonides m\u00e4rgitud alused ei ole Eestisse liikunud, kuid lubas j\u00e4tkata saadud teabe p\u00f5hjal uurimist, kas alused v\u00f5isid siseneda tollikontrollist k\u00f5rvale hoides v\u00f5i muul pettuslikul viisil. \u00abSamuti tugevdame veelgi koost\u00f6\u00f6d partnerasutustega, et v\u00e4listada v\u00f5imalikud impordisanktsioonidest k\u00f5rvalehoidmise juhtumid,\u00bb \u00fctles Ulvik. \u00abV\u00e4listada ei saa, et Venemaal ekspordi deklareerimise eesm\u00e4rk oli seal maksu- v\u00f5i tollipettuse toime panemine, muu hulgas valeandmete esitamine.\u00bb\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service\u00a0\u00a0"}
{"text":"Nimekiri: 10 erinevat petuskeemi, millega Eesti inimesed t\u00e4navu ohtralt raha on kaotanudEesti elanikud ja ettev\u00f5tted puutuvad viimastel aastatel aina sagedamini kokku k\u00fcberpettuste ohuga. T\u00e4navu aastal langes esimese 9 kuuga pettuste ohvriks \u00fcle 800 inimese, kes j\u00e4id kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost. Kuna petuskeemid arenevad, on \u00fclioluline teada ja m\u00f5ista, kuidas pettureid \u00e4ra tunda, et kaitsta enda ning oma l\u00e4hedaste vara ja isikuandmeid.\nIse\u00e4ranis on petuskeemide arv t\u00f5usnud tehisintellekti arenedes, sest petturid on \u00fcletanud ka keelebarj\u00e4\u00e4ri \u2013 kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli tegemist probleemiga, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis n\u00fc\u00fcdseks on sellest saanud mure, mis puudutab k\u00f5iki Eesti inimesi s\u00f5ltumata emakeelest, elukohast v\u00f5i haridustasemest.\nSiin on 10 levinumat ohum\u00e4rki, millest iga inimene peaks teadlik olema:\n1.Telefonik\u00f5ne v\u00f5\u00f5ralt, kes esitleb end politseiniku v\u00f5i pangat\u00f6\u00f6tajana.\u00a0Kui keegi esitleb end telefonitsi pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna ning k\u00fcsib pangakaardi andmeid v\u00f5i ligip\u00e4\u00e4su pangakontole, tuleb k\u00f5ne kohe l\u00f5petada. T\u00f5eline pangat\u00f6\u00f6taja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei k\u00fcsi.\u00a0\nallikas: Eesti Pangaliit\n2. Kahtlased investeerimisv\u00f5imalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist v\u00f5i keegi v\u00f5\u00f5ras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa v\u00e4limusega veebilehele, mis \u201ckinnitab\u201d investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt k\u00f5rge tootlusega v\u00f5i riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla t\u00f5si, siis t\u00f5en\u00e4oliselt see polegi t\u00f5si.\u00a0\nallikas: Eesti Pangaliit\n3. \u00dclem\u00e4\u00e4rane kiirustamine.\u00a0Kui v\u00f5\u00f5ras inimene teile internetis v\u00f5i telefonis r\u00f5hutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba v\u00f5i j\u00e4\u00e4te ilma suurep\u00e4rasest v\u00f5imalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.\u00a0\nallikas: Eesti Pangaliit\n4. Salajase tegevuse soov.\u00a0Kui teilt palutakse v\u00f5i n\u00f5utakse, et mingit tegevust tuleb varjata, n\u00e4iteks salaoperatsiooni ettek\u00e4\u00e4ndel, on tegemist m\u00e4rgiga, et midagi on valesti.\u00a0\n5. K\u00f5ned v\u00e4lismaalt.\u00a0Olge t\u00e4helepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult v\u00f5i v\u00e4lismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise m\u00e4\u00e4rata, selle eesm\u00e4rk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.\u00a0\n6. Arvutiekraani jagamise soov.\u00a0Kui keegi v\u00f5\u00f5ras palub teil jagada oma arvutiekraani v\u00f5i laadida alla m\u00f5ni teile tundmatu programm, v\u00f5ib see olla katse saada juurdep\u00e4\u00e4s teie seadmele.\u00a0\nallikas: Eesti Pangaliit\n7. V\u00f5\u00f5rastega tutvumine internetis.\u00a0Kui internetis soovib teiega tutvuda v\u00f5\u00f5ras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes rahalist abi, v\u00f5ib tegu olla pettusega. \u00a0\n8. K\u00f5nesuunamise kahtlus.\u00a0Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangat\u00f6\u00f6taja v\u00f5i politseinikuna, kuid k\u00f5ne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on p\u00f5hjust olla kahtlustav.\u00a0\n9. Kahtlased veebiaadressid.\u00a0Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, Maksu- ja Tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane v\u00f5i erineb originaalist, on t\u00f5en\u00e4oliselt tegemist petuskeemiga.\u00a0\nallikas: Eesti Pangaliit\n10. Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel.\u00a0Kui teile saadetakse e-kirju v\u00f5i s\u00f5numeid kahtlaste linkide, sisu, v\u00f5i dokumentidega, milles sisalduv info tundub vigane v\u00f5i kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka \u00f5igekirjavead tekstides. \u00a0\nallikas: Eesti Pangaliit\nMida teha, kui oled petuskeemi ohvriks langenud?\nEesti Pangaliidu n\u00f5uniku Enn Riisalu s\u00f5nul on siinkohal oluline kiire reageerimine, sest panga ja politsei kiire teavitamine v\u00f5imalikust pettusest suurendab oluliselt raha tagasisaamise v\u00f5imalusi. \u201cKuna pettuslikud summad kantakse \u00fcldjuhul kiiresti edasi v\u00e4lismaistele kontodele ja v\u00f5etakse v\u00e4lja sularahas v\u00f5i konverteeritakse kr\u00fcptosse, siis on tihti reageerimiseks ja panga teavitamiseks aega vaid loetud minutid. Kui petised on raha pangakontolt edasi kandnud v\u00f5tab pank \u00fchendust saaja pangaga ning palub vahendid k\u00fclmutada, seda saab teha vaid juhul kui raha ei ole veel sularahas v\u00e4lja v\u00f5etud v\u00f5i kr\u00fcptosse kantud,\u201d hoiatas ta.\nIga inimene saab oma digitaalsest turvalisust kasvatada, tehes m\u00f5istlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on p\u00fc\u00fcdnud teid r\u00fcnnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka."}
{"text":"VIDEO | Kalle Gr\u00fcnthal korruptsioonikomisjoni detaile ei ava: v\u00f5ib-olla on midagi juhtunud. Seda selgitab menetlusRiigikogulane Kalle Gr\u00fcnthal k\u00e4is t\u00e4na korruptsioonikomisjoni ees, kus teemaks oli tema k\u00fctusekasutuse kuluh\u00fcvitised.\nGr\u00fcnthal s\u00f5nas, et komisjoni istungi sisu ta pikalt kommenteerida ei saa. Seda seet\u00f5ttu, kuna teema osas on algatatud kriminaalmenetlus ning selle l\u00e4biviimise ajal juhtumit kommenteerida ei tohi.\nGr\u00fcnthal s\u00f5nas, et komisjonis arutati ka tema korteri \u00fc\u00fcrimise k\u00fcsimust ning seda, miks endine EKRE liige huvide deklaratsiooni valed andmed esitas. T\u00e4psustama Gr\u00fcnthal ei hakanud. K\u00fcll aga \u00fctles ta, et uudised tema kuluh\u00fcvitiste kuritarvitamisest on valed.\nMiks Gr\u00fcnthal kolm aastat j\u00e4rjest huvide deklaratsiooni valeandmed sisestas? \u201eNeed p\u00f5hjendused annan ma juba tsiviilmenetluses, mis on varsti v\u00f5ib-olla tulemas,\u201c \u00fctles Gr\u00fcnthal.\nKas Gr\u00fcnthal ise ei tunne, et oleks midagi valesti teinud? Seepeale ei vastanud Gr\u00fcnthal midagi, vaid k\u00fcsis vastu, kas ajakirjanikud ei tunne, et nad oleks valesti k\u00e4itunud.\nEKRE esimees Martin Helme \u00fctles, et peale erakonnast lahkumist peaks Gr\u00fcnthal lahkuma ka riigikogust. Kas see on Gr\u00fcnthalil plaanis? \u201eMa lahkusin EKRE-st sellep\u00e4rast, et ma tundsin, et see kahjustab EKRE mainet,\u201c \u00fctles Gr\u00fcnthal ning lisas, et j\u00e4tkab riigikogus, sest EKRE teemad on talle endiselt s\u00fcdamel\u00e4hedased.\nKuidas selgitab enda tegusid Gr\u00fcnthal valijatele, kellele v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et riigikogulane on k\u00fctusekaarti kasutanud eba\u00f5iglasel moel? \u201eMuljed kuuluvad kunstivaldkonda,\u201c \u00fctles Gr\u00fcnthal. \u201eKas on midagi \u00fcldse juhtunud? V\u00f5ib-olla on. Selle selgitab v\u00e4lja kriminaalmenetlus,\u201c \u00fctles Gr\u00fcnthal.\nVaata t\u00e4psemalt t\u00e4ispikast videointervjuust."}
{"text":"Jutualgatajad kohvipausiks | J\u00e4rgmise aasta kultuuriprogrammi eredaimalt s\u00e4ravad t\u00e4hedM\u00f5ned \u00fcritused kohe on sellised, mille puhul on kindel, et need tulevad kohvinurgas, l\u00f5unal, suguv\u00f5sa kokkutulekul, grupivestlustes ja veel ka mitu aastat hiljem jutuks. Siis on hea nendega kursis olla.\nTartu ja L\u00f5una-Eesti valmistuvad v\u00f5\u00f5rustama Euroopa kultuuripealinna tiitlit aastal 2024, tuues kaasa hulgaliselt erilisi s\u00fcndmusi, mis j\u00e4\u00e4vad kauaks meelde ning pakuvad rohkelt k\u00f5neainet.\n\u201eSuudlev Tartu\u201c\nBalti ketist on iga\u00fcks kuulnud, aga kes teab, ehk k\u00f5lab tulevikus selle k\u00f5rval ka j\u00e4rgmine suuremahuline inimesi \u00fchendav \u00fcritus \u2013 Tartu \u00fchissuudlus.\nTartu Raekoja platsi kroonivast skulptuurist \u201eSuudlevad tudengid\u201c inspireeritud algatus \u201eSuudlev Tartu\u201c r\u00e4\u00e4gib suudlusest selle s\u00fcgavas ja mitmekesises t\u00e4henduses. Hariduse, kunsti ja kultuuri kaudu julgustab algatus meid armastust hindama, \u00e4ra tundma, m\u00f5istma ning v\u00e4\u00e4rtustama. Programmi kulminatsiooniks on meeleolukas kontsertlavastus Eurovisioni tuntuimate viiside ja erakordse \u00fchissuudlusega, mis j\u00f5uab tele\u00fclekandena vaatajateni \u00fcle Euroopa.\nLavastus \u201eRahamaa\u201c r\u00e4\u00e4gib musta raha hukatuslikust m\u00f5just demokraatiale\nEesti Draamateater koos taanlastega toovad meieni Danske panga rahapesuskandaalil p\u00f5hineva lavastuse \u201eRahamaa\u201c. Etendus lahkab Eestit puudutanud rahapesum\u00fcrgli \u2013 mis h\u00f5lmas 15 riigieelarve suuruse summa illegaalse Vene raha liigutamist \u2013 hukatuslikke tagaj\u00e4rgi.\nEtendus lahkab Eestit puudutanud rahapesum\u00fcrgli \u2013 mis h\u00f5lmas 15 riigieelarve suuruse summa illegaalse Vene raha liigutamist \u2013 hukatuslikke tagaj\u00e4rgi.\nP\u00e4ris dokumentidele ja materjalidele tugineva n\u00e4idendi autorid on Mehis Pihla koost\u00f6\u00f6s Kopenhaageni r\u00fctmimuusika konservatooriumi ning Maria Faustiga. Tartus ootamatus kohas \u2013 Kammivabrikus \u2013 annab teater kokku vaid k\u00fcmme etendust.\n\u201eP\u00fchendusega Eesti klaverile\u201c\nProjekt \u201eP\u00fchendusega Eesti klaverile\u201c viib p\u00f5nevale teekonnale Eesti klaveriehituse ajalukku. See tutvustab Ernst Hiisi, Eesti klaveriehituse grand old man\u2019i p\u00e4randit. Tal on s\u00fcgavad juured Eesti klaverikunstis \u2013 Estonia klaverivabriku pillid k\u00f5lavad mitte ainult kodudes, vaid ka kirikutes ja kontserdisaalides \u00fcle maailma, ent v\u00e4hesed teavad, et pilli juured ulatuvad Luunjasse.\n\u00dcritus tipneb kontserdiga \u201eP\u00fchendusega Eesti klaverile\u201c, kus astuvad \u00fcles rahvusvaheliselt tunnustatud pianistid \u00fches s\u00fcmfooniaorkestriga. Esmaesitamisele tuleb spetsiaalselt Eesti klaverile p\u00fchendatud teos, mis t\u00e4histab Eesti klaveriehituskultuuri suurejoonelisust ja rikkalikkust.\n\u201eMida sa \u00fctleksid k\u00f5ige alguses?\u201c\nAinulaadne n\u00e4ituse- ja galeriikontseptsioon imikutele kutsub meid astuma sisse vasts\u00fcndinute maailma. Projekt \u201eMida sa \u00fctleksid k\u00f5ige alguses?\u201c raames luuakse voolav soppidega ruum, mille aluspind on piisavalt j\u00e4ik, et end k\u00e4tega k\u00f5huli olles toetada, aga ka kergelt elastne, et pead \u00e4ra ei l\u00f6\u00f6ks. N\u00e4itus on loodud, kujutledes end vaatama l\u00e4bi nende pilgu, kes alles avastavad maailma enda \u00fcmber, ning selgitab aju-uuringute ja optika kaudu teadust selle k\u00f5ige taga.\n\u201eVarjatud maailmade avardumine\u201c\nEestis on erilist tuge vajavate inimeste loomingulise enesev\u00e4ljenduse v\u00f5imalused kesised, olgugi et meil on hinnanguliselt kuni 55 000 ps\u00fc\u00fchilise erivajadusega inimest, mida on enam kui elanikke suuruselt kolmandas linnas Narvas. Viljandi vanalinnas asuv Kondase keskuse kogusse kuulub enam kui 500 erilist tuge vajava Eesti autori teost ning muuseumi pikaajaliseks eesm\u00e4rgiks on saada rahvusvaheliseks autsaiderkunsti kompetentsikeskuseks.\n\u201eVarjatud maailmade avardumine\u201c programmi raames toimub kolm rahvusvahelise autsaiderkunsti n\u00e4itust. Teostega saab tutvuda Tartu \u00fclikooli muuseumis, Valga muuseumis ja Kondase keskuses. Lisaks leiab aset ka haridusprogramm ja kahep\u00e4evane konverents. Kunst on hea viis k\u00f5igi kaasamiseks ja kindel on see, et autsaiderkunst v\u00e4\u00e4rib v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset positsiooni kaasaegse kunstiga.\nValgusfestival Kohtumine\n2024. aasta oktoobris maandub Kuul NASA kanderakett Artemis 3: see on esimene mehitatud Kuu-missioon alates 1972. aastast ning esimene kord ajaloos, mil Kuul k\u00f5nnib naine. Tartu lennujaamas toimub selle auks suurejooneline valgusfestival Kohtumine, mis keskendub kosmosereisi v\u00f5tmehetkedele kunsti, teaduse ja tehnoloogia kaudu.\nFestivali v\u00f5tmepunktiks on heli- ja valgusinstallatsioon \u201eMaandumine\u201c, mis s\u00fcnnib koost\u00f6\u00f6s L\u00e4ti partneritega Story Hub ja Those Guys Lightning ning heliloojaga Taavi Tulev. Festival ulatub T\u00f5rvandist, N\u00f5ost ja T\u00f5raverest horisondi taha \u2013 Viitasaari valda Soomes.\n."}
{"text":"L\u00f5plik otsus: hiigelkelmuses s\u00fc\u00fcdistatavad kr\u00fcpto\u00e4rimehed j\u00e4\u00e4vad vahi allaKr\u00fcpto\u00e4rimehed Sergei Potapenko ja Ivan Tur\u00f5gin, keda USA v\u00f5imud s\u00fc\u00fcdistavad enam kui poole miljardi dollarini ulatuvas kelmuses, j\u00e4\u00e4vad vahi alla, sest riigikohus ei v\u00f5tnud nende kaebusi menetlusse.\nSeptembri algul otsustas valitsus justiitsministri ettepanekul s\u00fc\u00fcdistatavad USA-le v\u00e4lja anda. Septembri keskel pidas ringkonnakohus sarnaselt esimese astme kohtuga v\u00e4ljaandmisvahistusi j\u00e4tkuvalt p\u00f5hjendatuks ega rahuldanud kaitsjate taotlust asendada see elektroonilise valvega."}
{"text":"VIDEOD JA FOTOD | Kalle Gr\u00fcnthal vaikis komisjonis k\u00fctusekulude teemal, aga selgitas veidi korterijuhtumitKorruptsioonivastases erikomisjonis andis t\u00e4na kahtlaste k\u00fctusearvete kohta aru Kalle Gr\u00fcnthal. \u00d5igemini oli poliitiku suu lukus ja ta korrutas, et pole midagi valesti teinud. Veidi r\u00e4\u00e4kis ta aga sellest, mis juhtus korteri aadressiga huvide deklaratsioonis.\nMeedias on olnud juttu sellest, kuidas Gr\u00fcnthal ostab maksumaksja raha eest l\u00e4bisegi bensiini ja diislik\u00fctust. Lisaks on selgunud, et tema k\u00fctusekaarti on kasutatud ajal, mil ta ise osaleb riigikogu istungil.\nKomisjoni istung algas t\u00e4na veidi p\u00e4rast kella 13.30. Gr\u00fcnthalit pinnis kuueliikmeline komisjon pea 50 minutit. Komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) s\u00f5nas hiljem ajakirjanikele, et Gr\u00fcnthal praktiliselt ei kommenteerinud mingeid kulusid. Gr\u00fcnthal olevat \u00f6elnud, et k\u00e4imas on kriminaalmenetlus ja tema antud \u00fctlusi v\u00f5idakse kasutada tema vastu v\u00f5i m\u00f5nel muul moel.\n\u201eK\u00e4isime \u00fcle konkreetsed punktid, targemaks ei saanud,\u201c t\u00f5des Helme.\nGr\u00fcnthali endine parteikaaslane Helme asus teoreetilisel tasandil Gr\u00fcnthali kaitsele. Ta m\u00e4rkis, et see pole nii m\u00fcstiline, kui kasutatakse bensiini ja diislit. \u201eKui kaks autot peres, pole k\u00fcsimust,\u201c n\u00e4itlikustas ta ja lisas, et kuskil pole \u00f6eldud, et ei v\u00f5iks kasutada rendiautot v\u00f5i asendusautot, kui oma auto on remondis.\nGr\u00fcnthal r\u00e4\u00e4kis ajakirjanikele sama, mida ka komisjoni ees \u2013 uurimise ajal tema midagi tankimise teemal ei kommenteeri. \u201eMinu tasand on praegu see, et on algatatud kriminaalmenetlus ja uurimise huvides ei ole praegu v\u00f5imalik sellekohaseid andmeid anda.\u201c\nP\u00e4rast Gr\u00fcnthalit liitus videosilla teel istungiga riigiprokur\u00f6r Alan R\u00fc\u00fctel. Mart Helme m\u00e4rkis, et arutelus prokuratuuri esindajaga j\u00f5uti t\u00f5demuseni, et kuluh\u00fcvitiste osas on terve rida halle alasid. \u201eSee ei puuduta vaid k\u00fctust, vaid ka meeneid ja muud niisugust.\u201c Helme lisas, et pall on n\u00fc\u00fcd riigikogu juhatuse k\u00e4es, kes arutab neljap\u00e4eval, kuidas kuluh\u00fcvitiste s\u00fcsteemi reformida. Helme lisas, et seej\u00e4rel annavad nad omakorda ettepanekutele ka korruptsioonivastase erikomisjoni poolt tagasisidet.\nSamuti antud komisjoni kuuluv Eduard Odinets (SDE) v\u00f5ttis t\u00e4nase istungi l\u00fchidalt kokku: \u201eGr\u00fcnthal \u00fctles, et pole s\u00fc\u00fcdi ja on teinud k\u00f5ik \u00f5igesti.\u201c Ta kinnitas Helme \u00f6eldut, et k\u00fctusekulude osas midagi uut teada ei saadud. Ta lisas, et Gr\u00fcnthal hakkas ka r\u00f5hutama, et teistel saadikutel on suured k\u00fctusekulud, ja kurtis, et teda poliitiliselt tasal\u00fclitatakse.\nKolm aastat jutti vale aadress\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kajastati meedias segadust seoses Gr\u00fcnthali \u00fc\u00fcrikorteriga. \u00c4rip\u00e4ev kirjutas, et Gr\u00fcnthal on paberite j\u00e4rgi \u00fc\u00fcrinud mitu aastat korterit pealinnas Paldiski maantee \u00e4\u00e4res, kuid korteri omanik ei tea kurikuulsast \u00fc\u00fcrnikust midagi. \u201eKas see on nali v\u00f5i?\u201c imestas omanik k\u00fcsimuse peale, kas Gr\u00fcnthal elab k\u00f5nealuses korteris.\n\u00c4rip\u00e4eva ajakirjanik ei eksinud, ta k\u00e4is sellel aadressil, mille Gr\u00fcnthal oli m\u00e4rkinud oma majanduslike huvide deklaratsioonis. Delfi kontrollis, et t\u00f5esti on nii 2021., 2022. kui ka 2023. aasta deklaratsioonis v\u00e4lja toodud \u00fcks ja sama aadress. S\u00e4\u00e4rane aadress, mida reaalsuses tegelikult ei eksisteeri, aga mainitud krundil on maja t\u00f5esti olemas (t\u00e4navanimeks Suve, mitte Paldiski maantee).\nMart Helme \u00fctles, et komisjonis kinnitas Gr\u00fcnthal, et pani kirja vale aadressi. Riigikogu kantseleile on ta aga esitanud \u00f5ige aadressi (samuti Paldiski mnt), mille kulu siis riik h\u00fcvitab.\nMiks aga kolm aastat j\u00e4rjest vale aadress? Helme oletas, et ehk on tegu hoolimatuse v\u00f5i t\u00e4helepanematusega. Ta \u00fctles oma kogemusele toetudes, et deklaratsioonis on eelt\u00e4idetud andmed (tuginedes eelnevale aastale) ehk kontrollimata v\u00f5ib viga sisse minna. Delfi on korduvalt Gr\u00fcnthalilt selle kohta k\u00fcsinud, aga ta pole selgitusi jaganud.\nPraegu h\u00fcvitab riigikogu igakuiselt Gr\u00fcnthali korterikulusid 1030 euro ulatuses (\u00fc\u00fcr ja fikseeritud kommunaalid).\nMart Helme leiab, et komisjoni kontekstis olid Gr\u00fcnthali seisukohad ammendavad ehk rohkem teda aru andma ei kutsuta. Ta viitas, et edasi tegeleb k\u00fctusek\u00fcsimusega prokuratuur.\nGr\u00fcnthal: j\u00e4tkan riigikogus\nKeskkriminaalpolitsei algatas 13. oktoobril kriminaalmenetluse, uurimaks Gr\u00fcnthali riigikogu k\u00fctusekaartide kasutamist.\n\u201eAjakirjanduses ilmunud informatsioon viitab sellele, et riigikogu liikme kasutusse antud k\u00fctusekaartidega v\u00f5idi omastada erinevat liiki autok\u00fctust,\u201c \u00fctles prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Kauri Sinkevicius.\nGr\u00fcnthalit uuritakse omastamist k\u00e4sitleva paragrahvi alusel. Esialgu pole talle veel kahtlustust esitatud.\nEelmisel n\u00e4dalal kinnitas Gr\u00fcnthal, et lahkub EKRE-st. Ta pole enam ka EKRE riigikogu fraktsiooni liige. Parlamendist ta lahkuda ei plaani, kinnitas Gr\u00fcnthal t\u00e4na.\nEKRE juht Martin Helme on \u00f6elnud, et Gr\u00fcnthal peaks koha vabastama. Sama meelt on ka Mart Helme. \u201eMeie (EKRE \u2013 toim) arvates oleks konkreetne ja korrektne, kui ta astuks k\u00f5rvale. Tuleks asendusliige ja sellega oleks kogu see tema personaalk\u00fcsimus lahendatud.\u201c"}
{"text":"\u201ePiinlik ja m\u00f5ttetu.\u201d Kalle Gr\u00fcnthal j\u00e4ttis korruptsioonikomisjoni teadmatusseK\u00fctusekaartide skandaali sattunud Kalle Gr\u00fcnthal riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liikmete k\u00fcsimustele selgeid vastuseid ei jaganud.\n\u201ePiinlik oli,\u201c kommenteeris t\u00e4nast istungit erikomisjoni liige Priit Sibul (Isamaa). Tema s\u00f5nul on m\u00f5ttetu komisjonil Gr\u00fcnthalilt rohkem aru p\u00e4rida, sest mingeid vastuseid talt niikuinii ei saa."}
{"text":"Koriluse avastanud mees: 50 protsenti oma toidust korjan t\u00e4navalt!Korilus v\u00f5ib meile siin Eestis tunduda iseenesestm\u00f5istetava tegevusena, kuid mida l\u00e4\u00e4ne poole minna, seda haruldasemaks see muutub. Inglismaal elav mees on viinud koriluse aga hoopis uuele tasemele ning toitub suuresti sellest, mis t\u00e4navatel ja parkides looduslikult kasvab.41-aastane\u00a0Christian Amys alustas korilusega pandeemia ajal ning on k\u00f5ik vajalikud teadmised iseseisvalt omandanud. Mehe toidulaud\u00a0koosneb t\u00e4naseks Brightoni linnast nopitud taimedest, seentest ja\u00a0mereandidest, \u00fclej\u00e4\u00e4nud ostab ta turult.\u00a0Christiani hinnangul s\u00e4\u00e4stab ta sedasi 50 naela n\u00e4dalas ja kulutab toidule k\u00f5igest 5-10 naela n\u00e4dalas.\u00a0\n\nT\u00e4navakivide vahelt v\u00e4lja pressivad taimed v\u00f5ivad t\u00e4iesti s\u00f6\u00f6gik\u00f5lbulikud olla. Christian hoiatab aga, et ei tasu korjata neid seeni ja taimi, mis on autoteedele v\u00e4ga l\u00e4hedal.\nTony Kershaw \/ SWNS \/ Scanpix\n\n\u00abPandeemia ajal keskendusin t\u00e4ielikult korilusele. Mul oli palju aega looduses jalutada ja n\u00e4gin, et paljud inimesed tegid sama. Ma \u00fctleksin, et 50 protsenti minu toidust on linnaloodusest korjatud ja\u00a0kui mul oleks praegu rohkem aega seda teha, oleks see protsent t\u00f5en\u00e4oliselt palju suurem,\u00bb \u00fctles ta SWNS-ile.\nVeel aastal 2020 t\u00f6\u00f6tas mees kokana, mist\u00f5ttu on tal \u00fcsna hea arusaam sellest, mis s\u00fc\u00fca k\u00f5lbab ning kuidas neid asju kasutada. Huvi koriluse vastu kasvas aga karj\u00e4\u00e4riks ning see ongi n\u00fc\u00fcd\u00a0Christiani t\u00f6\u00f6.\n\nVarasemad teadmised toidust on Christianile palju kasuks tulnud. Mees teab, kuidas s\u00fc\u00fca teha.\nTony Kershaw \/ SWNS \/ Scanpix\n\nMees k\u00f5nnib mere\u00e4\u00e4rse Brightoni linna tiheda liiklusega t\u00e4navatel ja parkidas, otsides oma j\u00e4rgmist toidukorda. Ta selgitab, et liha on tema toidulaual harvemaks k\u00fclaliseks muutunud, kuid selle vastu pole tal midagi, sest liha on\u00a0Christian asendanud seentega.\u00a0\nLinnakeskkond n\u00e4lga ei j\u00e4ta ning hamba alla leiab alati miskit.\u00a0Christian meenutab olukorda, kui toidupoodides sai porrulauk otsa. Mees l\u00e4ks kaaslastega parki ning korjas ligi 15 kilogrammi metsikut porrulauku ning jagas selle laiali.\u00a0\u00abMiks me muretseme selle p\u00e4rast, et toidupoes saab mingi asi otsa, kui saame seda loodusest t\u00e4iesti tasuta korjata?\u00bb t\u00f5statab\u00a0Christian k\u00fcsimuse.\n\nSuureks \u00f5nnistuseks elab Christian mere\u00e4\u00e4rses linnas ning see pakub talle k\u00fclluslikku valikut.\nTony Kershaw \/ SWNS \/ Scanpix\n\nChristian usub, et on aastate jooksul s\u00e4\u00e4stnud tuhandeid, kuna kulutused turul ja harvad k\u00e4igud toidupoodides, et osta esmatarbekaupu (nt tualetipaber), moodustavad maksimaalselt k\u00fcmme naela tema \u00fche n\u00e4dala eelarvest.\nSiiski hoiatab ta, et inimesed peaksid korilusega tegeledes \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud olema. Kui ei tea t\u00e4pselt millega tegu, siis on tark see s\u00f6\u00f6mata j\u00e4tta.\u00a0\nN\u00fc\u00fcd juhib Christian Urban Forage'i nimelist koolitusfirmat ja kasutab oma teadmisi teiste inimeste harimiseks. \u00ab2021. aasta aprillis korraldasin\u00a0esimese t\u00f6\u00f6toa, kus n\u00e4itasime inimestele, kuidas leida metsikut k\u00fc\u00fcslauku, seeni ja s\u00f6\u00f6davaid vetikaid. N\u00fc\u00fcd\u00a0korraldame n\u00e4dalas kaks t\u00f6\u00f6tuba, kuhu v\u00f5tame 10-20 inimesest koosneva r\u00fchma ja n\u00e4itame neile, kuidas toitu ohutult tuvastada.\u00bb"}
{"text":"Erikomisjon ei saanud Kalle Gr\u00fcnthalilt sisulisi vastuseidTALLINN, 23. oktoober, BNS - Esmasp\u00e4eval k\u00e4is riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees Kalle Gr\u00fcnthal, kes andis aru oma kuluh\u00fcvitiste kasutamise kohta - komisjoni esimehe Mart Helme s\u00f5nul ei saanud nad Gr\u00fcnthalilt sisulisi vastuseid, sest Gr\u00fcnthal ei ole n\u00f5us kriminaalmenetluse ajal asjast l\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4kima, kirjutab Postimees.\u00a0\n\"Kalle Gr\u00fcnthal praktiliselt ei kommenteerinud mingeid kulusid. Ta \u00fctles, et menetlus on k\u00e4imas ja menetluse huvides ta kommentaare ei jaga, kuna neid v\u00f5idakse kasutada tema vastu v\u00f5i mis tahes muul moel. Seet\u00f5ttu me lihtsalt k\u00e4isime \u00fcle k\u00f5ik need konkreetsed punktid ja tegelikult targemaks ei saanud,\" \u00fctles Helme.\nTema s\u00f5nul j\u00f5uti komisjonis aruteluga sellise t\u00f5demuseni, ja oli ka kohtumine prokuratuuri esindajaga videosilla teel, et on terve rida halle alasid kuluh\u00fcvitiste raames. \"See ei puuduta ainult k\u00fctust, vaid ka n\u00e4iteks meeneid, suveniire. See on praktiliselt kontrollimatu,\" \u00fctles Helme.\nTema s\u00f5nul on pall riigikogu juhatuse k\u00e4es. \"Riigikogu juhatus tuleks oma ettepanekutega v\u00e4lja ja siis me anname korruptsioonikomisjoni tagasiside nende ettepanekute suhtes. Me juba eelmisel istungil arutasime seda teemat ja t\u00e4na j\u00e4tkasime, nii et meil on suhteliselt selge pilt, missugused hallid tsoonid tuleks mingit v\u00e4rvi \u00e4ra v\u00e4rvida,\" \u00fctles Helme, lisades, et tema kaotaks kuluh\u00fcvitised \u00fcldse \u00e4ra.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Endiselt vabaduses! Kelmuse eest vangi m\u00f5istetud \u00abRootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imees\u00bb valis Tallinna Kaubamajas h\u00f5rgutisiT\u00e4helepanelik \u00abKuuuurija\u00bb vaataja m\u00e4rkas eile \u00f5htul kell 18.38\u00a0Tallinna Kaubamaja keldrikorrusel asuvas toidupoes Marek Stelli. Saaremaalt p\u00e4rit mees kogus tuntust sellega, et v\u00e4itis end olevat Rootsi miljard\u00e4ri Frederik Lundbergi v\u00e4imees ja pettis niimoodi inimestelt eri \u00e4riprojektide jaoks v\u00e4lja \u00fcle 60 000 euro. \u00abViimaste uudiste valguses peaks ta istuma trellide taga, aga tema valib hoopiski kallis toidupoes delikatesse,\u00bb saatis \u00abKuuuurija\u00bb vaataja toimetusele vihje.\u00a07. septembril m\u00f5istis Harju maakohus end Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imeheks valetanud ja seel\u00e4bi k\u00fcmneid tuhaneid eurosid ettev\u00f5tjatelt v\u00e4lja petnud Marek Stell reaalselt vangi.\nNimelt j\u00e4ttis Stell ettev\u00f5tjatele ja tuttavatele mulje kui edukast \u00e4rimehest, kellel on head sidemed eri\u00a0ettev\u00f5tjate ja ka n\u00e4iteks Rootsi pangaga. Ta esitles end kannatanutele Marek Lundbergina, kes oli v\u00e4idetavalt Rootsi kuningriigi ettev\u00f5tja, Fredrik Lundbergi t\u00fctre Johanna elukaaslane ja laste isa. Hiljem tuli aga ilmsiks, et identiteet oli v\u00e4lja m\u00f5eldud, meiliaadressid ja s\u00fchismeediakontod v\u00f5ltsitud.\nMagusa jutuga pettis mees v\u00e4lja \u00fchtekokku\u00a060 000 eurot.\u00a0Maakohtu otsuse j\u00e4rgi m\u00f5isteti kelmuses s\u00fc\u00fcdistatud Stellile kaks kuud \u0161okivangistust, misj\u00e4rel pidi karistus j\u00e4tkuma tingimisi \u2013 nelja ja poole aastase katseaja jooksul ei tohi ta toime panna uut kuritegu.\u00a0\nLoe pikemalt:\u00a0\nVIDEO KOHTUST \u232a End Rootsi miljard\u00e4ri v\u00e4imeheks valetanud saarlane m\u00f5isteti reaalselt vangi\n\nMarek Stell Harju maakohtus.\nKonstantin Sednev\n\nEhkki Stell tunnistas end kohtuistungil s\u00fc\u00fcdi ja lubas k\u00f5ikidele kannatanutele raha\u00a0tagasi maksta, tuleb v\u00e4lja, et mees on\u00a0otsuse edasi kaevanud, mida kinnitas ka\u00a0prokuratuuri avalike suhete n\u00f5unik Allan Rajavee.\u00a0\nVabaduse \u00f5hku nautiv Stell j\u00e4i silma ka \u00abKuuuurija\u00bb vaatajale Maiele.\n\u00abL\u00e4hen mina Kaubamajja ja ei suuda oma silmi uskuda. Seesama mees, kes alles oli \u00abKuuuurija\u00bb saates ja pidi vangi minema, valib n\u00fc\u00fcd endale Kaubamaja toidupoes 40 eurost juustu. Ta peaks ju praegu reaalselt trellide taga istuma,\u00bb\u00a0on proua, kes ise ostis poes allahindlusega tooteid, n\u00f5utu.\n\u00abMa ei ole mitte kunagi elus teinud kellestki salaja pilti, aga Stelli seal juustuleti \u00e4\u00e4res vaadates\u00a0tekkis mul tunne, et pean teda pildistama ja selle foto teile saatma. Ta on k\u00fcmneid tuhandeid eurosid inimestele v\u00f5lgu ja n\u00fc\u00fcd valib poes sellist juustu, mida mina ei ole endale kunagi saanud lubada,\u00bb\u00a0seletab Maie, kelle \u00f5iglustunne sai eile \u00f5htupoolikul Kaubamaja delikatessiosakonnas tugevalt riivata.\n\u00abJa mis tal seljas oli. K\u00f5ige kallim Kanada hane vest. Vaatasin, et samasugune valge vest maksab Stockmannis ligi 600 eurot. Kas te saate aru\u00a0\u2013\u00a0kuus sada eurot vesti eest. See on ju hullumeelsus!\u00bb on\u00a0tallinlane Maie saarlasega kohtumisest siiamaani \u0161okis.\n\nMarek Stell Kaubamaja toidupoes.\nLugeja foto\n"}
{"text":"Mart Helme Gr\u00fcnthali korteri skandaalist: ta kirjutas vale aadressiTALLINN, 23. oktoober, BNS - Esmasp\u00e4eval kuluh\u00fcvitiste skandaali sattunud riigikogu liiget Kalle Gr\u00fcnthali kuulanud korruptsioonivastase erikomisjoni juht Mart Helme m\u00e4rkis, et Gr\u00fcnthal lihtsalt eksis deklaratsiooni t\u00e4ites \u00fc\u00fcrikorteri aadressiga ja tegelikult on k\u00f5ik legaalne.\u00a0\n\"Siin on n\u00fc\u00fcd juhtunud selline lugu, et ta on kirjutanud vale aadressi. Lepingus, mis on esitatud riigikogu kantseleile, on \u00f5ige aadress, ja seet\u00f5ttu need korterih\u00fcvitised on meie andmetel makstud t\u00e4iesti legaalselt,\" r\u00e4\u00e4kis Helme Postimehele.\u00a0\nTa selgitas, et selline eksimus sai kolm korda j\u00e4rjest juhtuda, kuna deklaratsioonid on varasema info p\u00f5hjal eelt\u00e4idetud. \"V\u00f5in tuua n\u00e4ite, et kui vahetasin autot, siis mul tuli deklaratsioon, kus oli vana auto ja ma pidin selle paranduse \u00e4ra tegema. Ta ei olnud seda parandust teinud. Ma ei tea, kas hoolimatusest, t\u00e4helepanematusest v\u00f5i millest iganes. Seda tuleb tema k\u00e4est k\u00fcsida. Aga igatahes see leping, mis on riigikogu kantseleis, on korrektne,\" \u00fctles Helme.\u00a0\nGr\u00fcnthal ise m\u00e4rkis, et ei saa korteri skandaali kohta t\u00e4psemaid kommentaare jagada, kuna soovib seda teha tsiviilmenetluses, mis ilmselt peagi tuleb. K\u00fcll aga t\u00f5stis Gr\u00fcnthal esile, et tegelikult ei n\u00f5uagi deklaratsioon t\u00e4pset aadressi, vaid piisav haldus\u00fcksuse nimetamisest.\u00a0\nTallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee\nBaltic News Service"}
{"text":"Kodulaen ei ole sama, mis riigiv\u00f5lgSageli v\u00f5rreldakse riigi eelarvet pere eelarvega. See v\u00f5rdlus on lihtne ja loogiline,\u00a0k\u00f5ik saavad aru, et v\u00f5lg on v\u00f5\u00f5ra oma ning laenuleib ja pirrutuli ei kesta kaua. Seega, igasugune laenamine on halb. Punkt. Kas see ikka on nii ja kas saab samastada perepea laenuv\u00f5tmist\u00a0Eesti riigi laenuv\u00f5tmisega? Mina v\u00e4idan, et ei saa. Miks?Esiteks, kui pereisa on pangale v\u00f5lgu 200 000 eurot, mis on v\u00f5etud kinnisvara tagatisel, siis makseraskustesse sattudes\u00a0tekib inimesel t\u00f5sine probleem. Ta peab v\u00e4lja kolima ja tema kodu pannakse m\u00fc\u00fcki. Halvimal juhul kuulutatakse v\u00e4lja \u00fcksikisiku pankrot. Kannatajaks j\u00e4\u00e4b alati kodanik. Pangad teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, et keegi ei ela igavesti\u00a0ja enne inimese siit ilmast lahkumist on vaja temalt raha tagasi saada. Seet\u00f5ttu n\u00f5utakse sageli laenutaotlejalt ka elukindlustust. See ei ole igal pool niimoodi. Paljudes riikides toimib nn \u00abv\u00f5tmed k\u00e4tte\u00bb-s\u00fcsteem. N\u00e4iteks USAs v\u00f5ib inimene maksuraskustesse sattudes oma kodust v\u00e4lja kolida, anda v\u00f5tmed pangale ja alustada mujal uuesti nullist. Laen j\u00e4\u00e4b konkreetse maja v\u00f5i korteri k\u00fclge ja inimene saab selle\u00a0tagasimaksmisest vabaks. Uus omanik maksab laenu edasi. Eestis v\u00f5id v\u00e4lja kolida ja anda v\u00f5tmed pangale, aga laenu pead ikka ise \u00e4ra maksma.\nKui riik satub makseraskustesse, ei saa ta\u00a0juba definitsiooni j\u00e4rgi oma kodanike tahte vastaselt riigi vara laenu katteks \u00e4ra anda, sest tegemist on rahvusvahelises \u00f5iguses tunnustatud suver\u00e4\u00e4nsuse ja enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igusega. T\u00f5si, Kreeka v\u00f5lakriisi ajal r\u00e4\u00e4giti, et Kreeka v\u00f5iks m\u00f5ne oma saare v\u00f5lgade katteks loovutada, kuid loomulikult seda ei tehtud. Seet\u00f5ttu sattusid Kreeka n\u00e4ite puhul l\u00f6\u00f6gi alla Prantsuse ja Saksa suurpangad, kes olid Kreekale\u00a0laenu andnud. Riik v\u00f5ib m\u00f5istliku laenamise korral laenu v\u00f5tta ilma mingite ajapiiranguteta, sest eeldatakse, et samad riigid toimivad ka 100 v\u00f5i 300 aasta p\u00e4rast.\nRiik ei v\u00f5ta kunagi laenu lihtsalt niisama. Laenu v\u00f5etakse siis, kui riigi tulud on v\u00e4iksemad kui riigi kulud.\nOmaette teema on riikide m\u00f5jutamine\u00a0soodsate laenudega. Selle poliitika parim n\u00e4ide on praegu Hiina, kes annab soodsatel tingimustel laenu peamiselt kolmanda maailma riikidele, et aidata neil teha vajalikke taristuinvesteeringuid. Kui riigid satuvad makseraskustesse, v\u00f5etakse laenu tagatiseks antud sadamad, kaevandused v\u00f5i lihtsalt p\u00f5llumaa \u00fcle. Hiina on sel viisil h\u00f5ivanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa Aafrika riikide majandusest. Sarnase skeemi kartuses loobus ka Euroopa Liit Tallinna-Helsingi tunneli toetamisest, sest esialgse erainvesteeringu taga n\u00e4hti Hiina kapitali, millel \u00fchel v\u00f5i teisel viisil on alati seos Hiina ametliku poliitikaga.\nTeiseks, riikide laenamine on tihedalt seotud riigi eelarve tasakaaluga. Riik ei v\u00f5ta kunagi laenu lihtsalt niisama. Laenu v\u00f5etakse siis, kui riigi tulud on v\u00e4iksemad kui riigi kulud. Kodanik v\u00f5ib laenu, n\u00e4iteks kiirlaenu, v\u00f5tta emotsiooni ajel ning keegi ei k\u00fcsi, mida ta selle rahaga teeb. Pangad aga, olles huvitatud raha tagasi saamisest, teevad \u00fcldjuhul maksev\u00f5ime kohta p\u00e4ris p\u00f5hjaliku taustakontrolli\u00a0ning uurivad, milleks raha kasutakse. Eriti kehtib see kinnisvaralaenude kohta.\nSeega on riigi laenamise v\u00f5rdlemine pere laenamisega majanduslikus m\u00f5ttes lihtsalt vale ja eksitav. Sellega \u00fcritatakse vajutada nendele nuppudele, mis on ajalooliselt kodeeritud eesti rahva seljaajusse. Piisab, kui meenutada Tootsi ja T\u00f5nissoni k\u00e4endamise lugu filmist \u00abSuvi\u00bb."}
{"text":"Kalle Gr\u00fcnthal andis komisjoni ees aruRiigikogu liikme Kalle Gr\u00fcnthali kuluh\u00fcvitised viitavad sellele, et rahvasaadik on k\u00fctusekaarti kurjasti \u00e4ra kasutanud. Keskkriminaalpolitsei on Gr\u00fcnthali suhtes algatanud kriminaalmenetluse ning n\u00fc\u00fcd tuli tal aru anda ka korruptsioonivastases erikomisjonis."}
{"text":"JUHTKIRI | Absurd. Maksta tuleb ka soovimatu abi eestTahaksite lihtsasti raha teenida? Pole probleemi. Raha tuleb otse seina seest ja vaeva ei pea peaaegu \u00fcldse n\u00e4gema.\nH\u00f5lptulu teenimise variant number \u00fcks: valimiste l\u00e4henedes tee m\u00f5nele kandidaadile oma sotsiaalmeediakontol reklaami. Ja partei lihtsalt peabki maksma. Nagu m\u00e4rgib erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon ERJK, ei ole \u201eerakonnaseaduses s\u00e4testatud annetuse m\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi oluline annetuse saaja enda tegevus, tahe ega isegi teadmine annetuse tegemise kohta. Seega, kui erakonnale v\u00f5i erakonna nimekirjas kandideerivale isikule loovutatakse rahaliselt hinnatav h\u00fcve, on igal juhul tegemist annetusega.\u201c\nERJK viimased otsused on paljastanud koha, kus seadus kokku jookseb. See tuleks enne j\u00e4rgmisi valimisi kindlasti korda teha.\nSama t\u00f5lgenduse j\u00e4rgi on annetus ka kellegi koostatud reklaam. Kui partei v\u00f5i kandidaat seda deklareerinud pole, tulebki raha komisjoni m\u00e4\u00e4ratud hinnakirja j\u00e4rgi \u201etagastada\u201c. Ei pea olema v\u00e4ga loominguline, et siin selget teenimisskeemi n\u00e4ha. Reklaamitav partei ei pea seejuures l\u00fcpsmiseks \u00fcldse s\u00fcmpaatne olema.\nERJK viimased otsused n\u00e4itavad, et miskit on kunagise seadusloome tulemuse ja n\u00fc\u00fcdse maailma reaalsuse vahel t\u00e4iesti viltu l\u00e4inud.\nVeidi rohkem loomingulisust l\u00e4heb vaja, hindamaks otsust, mille komisjon langetas SA Liberaalne Kodanik (SALK) kohta. Praegu m\u00e4\u00e4ratakse hinda \u201eteenusele\u201c, mida \u00fchendus olla pakkunud erakondadele oma andmeanal\u00fc\u00fcsi kujul.\nKa seda m\u00f5ttek\u00e4iku edasi arendades on kerge j\u00f5uda absurdini. SALK ise \u00fctleb, et erakonnad ei ole nende kliendid ja neile teenuseid ei osutata. Aga kui teadmised iseenesest rikastavad, siis kas peaks partei ehk k\u00fcsima \u201ekonsultatsiooni\u201c eest arve ka siis, kui nende juht m\u00f5ne eksperdiga l\u00f5unal k\u00e4ib? V\u00f5i kui Eesti P\u00e4evaleht oma juhtkirjas n\u00e4iteks pakub, et peaministri tagasiastumine aitaks erakonnal oma reitingut parandada: kui palju v\u00f5iksime sellelt \u201en\u00f5uandmisteenuselt\u201c teenida?\nDemokraatliku riigi \u00fcks p\u00f5hitelgi on, et valimised ei tohi \u00fcheski aspektis tugineda absurdile. Samal ajal on demokraatia suurim tugevus kriisidele reageerimise n\u00f5tkus. Eelkirjeldatud teenimisskeemid kinnitavad, et riigikogul on viimane aeg seda n\u00f5tkust n\u00e4idata ja seadusi muuta. Niisamuti kui on selge, et poliitikasse tr\u00fcgiva \u201emusta rahaga\u201c peab just moodsate seaduste abil v\u00f5itlema.\nT\u00f6\u00f6d jagub. Kui ainult k\u00f5rvalloos kirjeldatud koalitsioon ilmeksimatuse s\u00fcndroomist \u00fcle saaks."}
{"text":"Rahapesu-avaldus heitis varju: kahtlaste maksete seas oli ka kurikuulus Metaprint2019. aasta m\u00e4rtsis kirjutas \u00c4rileht, et Bill Browderi rahapesu-avaldus heidab varju ka tuntud Eesti ettev\u00f5tetele, sealhulgas skandaalne Metaprint, millega on seotud teatavasti peaminister Kaja Kallase abikaasa.\n\u00c4rilehe andmetel teatas Bill Browder Rootsi v\u00f5imudele 600 kahtlasest maksest, mis tehti Leedu Ukio Bankasest Balti riikidesse ja Rootsi Swedbanki klientidele. Firmade ja isikute nimed olid \u00fcles loetletud Swedbanki vastu tehtud kuriteoteates.\nNende seas on Eesti osas nii eraisikuid kui ka tuntud ja tundmatuid ettev\u00f5tteid, kusjuures ka selliseid kliente, mille puhul tekib k\u00fcsimus, miks neil \u00fcldse on\/oli\u00a0Swedbank\u00a0Eestis konto.\n\u201eKa sellised tuntud ettev\u00f5tted on Ukio Bankast Swedbanki laekunud kahtlaste maksete saajate seas nagu Henkel Makroflex AS, AS Metaprint, Espak AS, Glaskek Tartu AS, Kesko Agro Eesti AS, \u00c4rimaja AS, AS Atko Tours, AS Toila Sanatoorium, P\u00fchaj\u00e4rve puhkekodu AS,\u201c kirjutas \u00c4rileht.\nLoe lisaks:\nhttps:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/85543913\/browderi-uus-rahapesu-avaldus-heidab-varju-ka-tuntud-eesti-ettevotetele?fbclid=IwAR17k6s_vfW3HNIjzGi_AUyzOM7s3c8QHNAc8fe-aPGsgneuJ1gScaPeUv0"}
{"text":"Mart Helme: EKRE on teinud kaks korda ettepaneku kuluh\u00fcvitiste kaotamiseks, kuid tulutultRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Mart Helme (EKRE) s\u00f5nul on rahvasaadikute kuluh\u00fcvitamiste s\u00fcsteemis hulk halle alasid ning selguse huvides tuleks need \u00fcle vaadata ja tema isiklikult kaotaks need \u00fcldse \u00e4ra.\nHelme viitas, et EKRE on erakonnana esitanud kaks korda eeln\u00f5u, et kuluh\u00fcvitised \u00fcldse kaotada, kuid see pole l\u00e4bi l\u00e4inud ega l\u00e4heks ka n\u00fc\u00fcd.\nHelme: \u201eNeed inimesed, kes k\u00e4ivad Ida-Virumaalt, L\u00f5una-Eestist v\u00f5i Saaremaalt, \u00fctlevad, et mitte mingil juhul, sest nemad maksavad omast taskust sel juhul rohkem, kui Tallinnas elavad inimesed.\u201c\nHelme leiab, et kuluh\u00fcvitisi v\u00f5iks v\u00e4hemalt koomalegi t\u00f5mmata, sest need on \u00fcsna luksuslikud.\n\u201eMina isiklikult ei liisi autot n\u00e4iteks, aga pool riigikogu liisib autosid kuluh\u00fcvitiste eest. Siin v\u00f5ib k\u00fcsida, et kas see on t\u00f6\u00f6kulude katmine? V\u00f5ib-olla ikkagi oleks t\u00f6\u00f6kulude katmine see, kui oleks oma palgaraha eest ostetud v\u00f5i liisitud auto ja t\u00f5epoolest ainult k\u00fctust annab kuluh\u00fcvitistega tasuda. Aga see on minu seisukoht.\u00a0Mina kaotaks kuluh\u00fcvitised \u00fcldse \u00e4ra. Aga ma arvan, et see ei leia riigikogu enamuse toetust,\u201c r\u00e4\u00e4kis Helme.\n\u201ePall on riigikogu juhatuse k\u00e4es, et riigikogu juhatus tuleks oma ettepanekutega v\u00e4lja ja siis me anname korruptsioonikomisjoni tagasiside nende ettepanekute suhtes. Me juba eelmisel istungil arutasime seda teemat ja t\u00e4na j\u00e4tkasime, nii et meil on suhteliselt selge pilt, missugused hallid tsoonid tuleks mingit v\u00e4rvi \u00e4ra v\u00e4rvida,\u201c \u00fctles Helme ajakirjanikele.\nEile oli erikomisjoni ees Kalle Gr\u00fcnthal, kes ei saanud oma k\u00fctusekasutust kommenteerida, sest tema puhul on k\u00e4imas menetlus.\nHelme arvates oleks korrektne, kui ta astuks riigikogust v\u00e4lja, et tuleks asendusliige ja sellega oleks kogu tema personaalk\u00fcsimus lahendatud. Samas tekitab k\u00fcsimusi, miks selliseid menetlusi algatatakse nii valikuliselt.\nRiigikogu juhatus plaanib neljap\u00e4eval arutada riigikogu liikmete k\u00fctusekulu h\u00fcvitamise s\u00fcsteemi muutmist piirangute suunas.\nJuhatus on arvamusel, et riigikogu liikmetele v\u00f5iks kehtida ministritega sarnane kord, kus kuluh\u00fcvitised on teatud protsent palgast ja kuludokumente esitada ei oleks vaja."}
{"text":"Juhtkiri: Absurd. Maksta tuleb ka soovimatu abi eestTahaksite lihtsasti raha teenida? Pole probleemi.Raha tuleb otse seina seest ja vaeva ei pea peaaegu \u00fcldse n\u00e4gema.H\u00f5lptulu teenimise variant number \u00fcks: valimiste l\u00e4henedes tee m\u00f5nele kandidaadile oma sotsiaalmeediakontol reklaami. Ja partei lihtsalt peabki maksma. Nagu m\u00e4rgib erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjon ERJK, ei ole \u201eerakonnaseaduses s\u00e4testatud annetuse m\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi oluline annetuse saaja enda tegevus, tahe ega isegi teadmine annetuse tegemise kohta. Seega, kui erakonnale v\u00f5i erakonna nimekirjas kandideerivale isikule loovutatakse rahaliselt hinnatav h\u00fcve, on igal juhul tegemist annetusega.\u201cSama t\u00f5lgenduse j\u00e4rgi on annetus ka kellegi koostatud reklaam. Kui partei v\u00f5i kandidaat seda deklareerinud pole, tulebki raha komisjoni m\u00e4\u00e4ratud hinnakirja j\u00e4rgi \u201etagastada\u201c. Ei pea olema v\u00e4ga loominguline, et siin selget teenimisskeemi n\u00e4ha. Reklaamitav partei ei pea seejuures l\u00fcpsmiseks \u00fcldse s\u00fcmpaatne olema.ERJK viimased otsused n\u00e4itavad, et miskit on kunagise seadusloome tulemuse ja n\u00fc\u00fcdse maailma reaalsuse vahel t\u00e4iesti viltu l\u00e4inud.Veidi rohkem loomingulisust l\u00e4heb vaja, hindamaks otsust, mille komisjon langetas SA Liberaalne Kodanik (SALK) kohta. Praegu m\u00e4\u00e4ratakse hinda \u201eteenusele\u201c, mida \u00fchendus olla osutanud erakondadele oma andmeanal\u00fc\u00fcsi kujul.Ka seda m\u00f5ttek\u00e4iku edasi arendades on kerge j\u00f5uda absurdini. SALK ise \u00fctleb, et erakonnad ei ole nende kliendid ja neile teenuseid ei osutata. Aga kui teadmised iseenesest rikastavad, siis kas peaks partei ehk k\u00fcsima \u201ekonsultatsiooni\u201c eest arve ka siis, kui nende juht m\u00f5ne eksperdiga l\u00f5unal k\u00e4ib? V\u00f5i kui Eesti P\u00e4evaleht oma juhtkirjas n\u00e4iteks pakub, et peaministri tagasiastumine aitaks erakonnal oma reitingut parandada: kui palju v\u00f5iksime sellelt \u201en\u00f5uandmisteenuselt\u201c teenida?Demokraatliku riigi \u00fcks p\u00f5hitelgi on, et valimised ei tohi \u00fcheski aspektis tugineda absurdile. Samal ajal on demokraatia suurim tugevus kriisidele reageerimise n\u00f5tkus. Eelkirjeldatud teenimisskeemid kinnitavad, et riigikogul on viimane aeg seda n\u00f5tkust n\u00e4idata ja seadusi muuta. Niisamuti kui on selge, et poliitikasse tr\u00fcgiva \u201emusta rahaga\u201c peab just moodsate seaduste abil v\u00f5itlema.T\u00f6\u00f6d jagub. Kui ainult k\u00f5rvalloos kirjeldatud koalitsioon ilmeksimatuse s\u00fcndroomist \u00fcle saaks.\u00a0EESTI P\u00c4EVALEHE SEISUKOHTERJK viimased otsused on paljastanud koha, kus seadus kokku jookseb. See tuleks enne j\u00e4rgmisi valimisi kindlasti korda teha."}
{"text":"Kalle Gr\u00fcnthal ei \u00f6elnud komisjonis k\u00fctusekulude kohta midagiPoliitik Gr\u00fcnthal ainult korrutas korruptsioonikomisjonile, et pole midagi valesti teinud.Riigikogu liige Kalle Gr\u00fcnthal andis eile korruptsioonivastases erikomisjonis kahtlaste k\u00fctusearvete kohta aru. \u00d5igemini oli poliitiku suu enamjaolt lukus ja ta korrutas, et pole midagi valesti teinud.Meedias on olnud juttu sellest, et Gr\u00fcnthal ostis maksumaksja raha eest nii bensiini kui ka diislik\u00fctust. Lisaks on selgunud, et tema k\u00fctusekaarti kasutati ajal, kui ta ise osales riigikogu istungil.Komisjoni esimees Mart Helme (EKRE) s\u00f5nas hiljem ajakirjanikele, et Gr\u00fcnthal praktiliselt ei kommenteerinud mingeid kulusid.Gr\u00fcnthal olevat p\u00f5hjendanud, et kriminaalmenetlus on pooleli ja \u00fctlusi v\u00f5idakse kasutada tema vastu v\u00f5i muul moel.Helme m\u00e4rkis, et see pole nii m\u00fcstiline, kui kasutatakse bensiini ja diislik\u00fctust. \u201eKui on kaks autot peres, pole k\u00fcsimust,\u201c n\u00e4itlikustas ta ja lisas, et kuskil pole \u00f6eldud, et ei v\u00f5iks kasutada rendi- v\u00f5i asendusautot, kui oma s\u00f5iduk on remondis.\u201eAlgatatud on kriminaalmenetlus ja uurimise huvides ei ole praegu v\u00f5imalik sellekohaseid andmeid anda,\u201c \u00fctles Gr\u00fcnthal.Videosilla teel liitus istungiga riigiprokur\u00f6r Alan R\u00fc\u00fctel. Mart Helme m\u00e4rkis, et arutelus prokuratuuri esindajaga j\u00f5uti t\u00f5demuseni, et kulude h\u00fcvitamises on hulk halle alasid. \u201eSee ei puuduta vaid k\u00fctust, vaid ka meeneid ja muud niisugust.\u201c Helme lisas, et pall on n\u00fc\u00fcd riigikogu juhatuse k\u00e4es, nemad arutavad neljap\u00e4eval, kuidas kuluh\u00fcvitiste s\u00fcsteemi reformida.Komisjoni kuuluva Eduard Odinetsi (SDE) s\u00f5nul \u00fctles Gr\u00fcnthal, et pole s\u00fc\u00fcdi ja on teinud k\u00f5ik \u00f5igesti. Ta lisas, et Gr\u00fcnthal hakkas r\u00f5hutama, et ka teistel riigikogu liikmetel on suured k\u00fctusekulud, ja kurtis, et teda \u00fcritatakse poliitiliselt tasal\u00fclitada.Keskkriminaalpolitsei algatas 13. oktoobril kriminaalmenetluse, uurimaks Gr\u00fcnthali riigikogu k\u00fctusekaartide kasutamist.Eelmisel n\u00e4dalal kinnitas Gr\u00fcnthal, et lahkub EKRE-st. Ta pole enam ka EKRE riigikogu fraktsiooni liige. Parlamendist ta lahkuda ei plaani, kinnitas Gr\u00fcnthal.EKRE juht Martin Helme on \u00f6elnud, et Gr\u00fcnthal peaks koha vabastama. Sama meelt on Mart Helme. \u201eMeie (EKRE - toim) arvates oleks konkreetne ja korrektne, kui ta astuks k\u00f5rvale. Tuleks asendusliige ja sellega oleks kogu see tema personaalk\u00fcsimus lahendatud.\u201cM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal kajastati meedias Gr\u00fcnthali \u00fc\u00fcrikorteriga seotud segadust. \u00c4rip\u00e4ev kirjutas, et Gr\u00fcnthal on paberite j\u00e4rgi \u00fc\u00fcrinud mitu aastat korterit pealinnas Paldiski maantee \u00e4\u00e4res, kuid korteri omanik ei tea kurikuulsast \u00fc\u00fcrnikust midagi.Mart Helme s\u00f5nul kinnitas Gr\u00fcnthal, et oli kirja pannud vale aadressi. Helme oletas, et tegu on hoolimatuse v\u00f5i t\u00e4helepanematusega. Ta \u00fctles oma kogemusele toetudes, et deklaratsioonis on eelt\u00e4idetud andmed (tuginedes eelmisele aastale) ehk neid kontrollimata v\u00f5ib deklaratsiooni viga j\u00e4\u00e4da.Mart Helme arvates olid komisjoni jaoks Gr\u00fcnthali seisukohad ammendavad ehk rohkem teda aru andma ei kutsuta.\u00a0K\u00dcTUSEKAARTT\u00e4helepanu all on ka P\u00f5lluaas ja SeemeLaupaeval kirjutas Eesti Ekspress, et k\u00fctusekaarti kasutades trikitamisega j\u00e4id peale Kalle Gr\u00fcnthali vahele ka Henn P\u00f5lluaas (EKRE) ja Andrus Seeme (Reformierakond). Prokuratuur pole veel otsustanud, kas alustada ka nende tegevuse kohta kriminaalmenetlust.Eesti Ekspress kirjutas, et samal ajal, kui P\u00f5lluaas andis riigikogu k\u00f5nepuldis \u00fcle eeln\u00f5u, pidanuks ta samal ajal viibima hoopis tanklas -\u00a0tema k\u00fctusekaarti kasutades lasi keegi oma s\u00f5iduki paaki 42,82 liitrit diislik\u00fctust. Maksumaksja taskust h\u00fcvitatakse konservatiivile 57,13 eurot.Nii juhtus mitu korda. P\u00f5lluaas tunnistas, et oli nii auto kui ka k\u00fctusekaardi oma naisele andnud. \u201eNeed on olnud harvad juhused, kus on olnud vaja kasutada sama autot,\" \u00fctles ta.Ka Seeme suutis samal ajal nii Toompeal t\u00f6\u00f6tada kui ka Alexelast diislik\u00fctust tankida. Riigieelarvest kuluks selleks 67,55 eurot.Seeme s\u00f5nul oli tegemist inimliku eksimusega. \u201eKoduses majapidamises on l\u00e4inud kaardid segamini ja pereliige on kasutanud. Olen riigikogule raha tagasi maksnud ning vabandan, et selline olukord \u00fcldse tekkis,\" s\u00f5nas ta. Ekvard Joakit\"Arutelus prokuratuuri esindajaga j\u00f5uti t\u00f5demuseni, et kulude h\u00fcvitamises on hulk halle alasid.\"Vastastikune huvi. Kalle Gr\u00fcnthal j\u00e4\u00e4dvustas komisjoni istungile minnes ajakirjanikke.Karoliina Vasli"}
{"text":"Kodulaen ei ole sama, mis riigiv\u00f5lgSageli v\u00f5rreldakse riigi eelarvet pere eelarvega. See v\u00f5rdlus on lihtne ja loogiline, k\u00f5ik saavad aru, et v\u00f5lg on v\u00f5\u00f5ra oma ning laenuleib ja pirrutuli ei kesta kaua. Seega, igasugune laenamine on halb. Punkt. Kas see ikka on nii ja kas saab samastada perepea laenuv\u00f5tmist Eesti riigi laenuv\u00f5tmisega? Mina v\u00e4idan, et ei saa. Miks?Esiteks, kui pereisa on pangale v\u00f5lgu 200 000 eurot, mis on v\u00f5etud kinnisvara tagatisel, siis makseraskustesse sattudes tekib inimesel t\u00f5sine probleem. Ta peab v\u00e4lja kolima ja tema kodu pannakse m\u00fc\u00fcki. Halvimal juhul kuulutatakse v\u00e4lja \u00fcksikisiku pankrot. Kannatajaks j\u00e4\u00e4b alati kodanik. Pangad teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, et keegi ei ela igavesti ja enne inimese siit ilmast lahkumist on vaja temalt raha tagasi saada. Seet\u00f5ttu n\u00f5utakse sageli laenutaotlejalt ka elukindlustust. See ei ole igal pool niimoodi. Paljudes riikides toimib nn \u00abv\u00f5tmed k\u00e4tte\u00bb-s\u00fcsteem. N\u00e4iteks USAs v\u00f5ib inimene maksuraskustesse sattudes oma kodust v\u00e4lja kolida, anda v\u00f5tmed pangale ja alustada mujal uuesti nullist. Laen j\u00e4\u00e4b konkreetse maja v\u00f5i korteri k\u00fclge ja inimene saab selle tagasimaksmisest vabaks. Uus omanik maksab laenu edasi. Eestis v\u00f5id v\u00e4lja kolida ja anda v\u00f5tmed pangale, aga laenu pead ikka ise \u00e4ra maksma.Kui riik satub makseraskustesse, ei saa ta juba definitsiooni j\u00e4rgi oma kodanike tahte vastaselt riigi vara laenu katteks \u00e4ra anda, sest tegemist on rahvusvahelises \u00f5iguses tunnustatud suver\u00e4\u00e4nsuse ja enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igusega. T\u00f5si, Kreeka v\u00f5lakriisi ajal r\u00e4\u00e4giti, et Kreeka v\u00f5iks m\u00f5ne oma saare v\u00f5lgade katteks loovutada, kuid loomulikult seda ei tehtud. Seet\u00f5ttu sattusid Kreeka n\u00e4ite puhul l\u00f6\u00f6gi alla Prantsuse ja Saksa suurpangad, kes olid Kreekale laenu andnud. Riik v\u00f5ib m\u00f5istliku laenamise korral laenu v\u00f5tta ilma mingite ajapiiranguteta, sest eeldatakse, et samad riigid toimivad ka 100 v\u00f5i 300 aasta p\u00e4rast.Omaette teema on riikide m\u00f5jutamine soodsate laenudega. Selle poliitika parim n\u00e4ide on praegu Hiina, kes annab soodsatel tingimustel laenu peamiselt kolmanda maailma riikidele, et aidata neil teha vajalikke taristuinvesteeringuid. Kui riigid satuvad makseraskustesse, v\u00f5etakse laenu tagatiseks antud sadamad, kaevandused v\u00f5i lihtsalt p\u00f5llumaa \u00fcle. Hiina on sel viisil h\u00f5ivanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa Aafrika riikide majandusest. Sarnase skeemi kartuses loobus ka Euroopa Liit Tallinna-Helsingi tunneli toetamisest, sest esialgse erainvesteeringu taga n\u00e4hti Hiina kapitali, millel \u00fchel v\u00f5i teisel viisil on alati seos Hiina ametliku poliitikaga.Teiseks, riikide laenamine on tihedalt seotud riigi eelarve tasakaaluga. Riik ei v\u00f5ta kunagi laenu lihtsalt niisama. Laenu v\u00f5etakse siis, kui riigi tulud on v\u00e4iksemad kui riigi kulud. Kodanik v\u00f5ib laenu, n\u00e4iteks kiirlaenu, v\u00f5tta emotsiooni ajel ning keegi ei k\u00fcsi, mida ta selle rahaga teeb. Pangad aga, olles huvitatud raha tagasi saamisest, teevad \u00fcldjuhul maksev\u00f5ime kohta p\u00e4ris p\u00f5hjaliku taustakontrolli ning uurivad, milleks raha kasutakse. Eriti kehtib see kinnisvaralaenude kohta.Seega on riigi laenamise v\u00f5rdlemine pere laenamisega majanduslikus m\u00f5ttes lihtsalt vale ja eksitav. Sellega \u00fcritatakse vajutada nendele nuppudele, mis on ajalooliselt kodeeritud eesti rahva seljaajusse. Piisab, kui meenutada Tootsi ja T\u00f5nissoni k\u00e4endamise lugu filmist \u00abSuvi\u00bb.RAUL EAMETS"}
{"text":"Oma v\u00e4\u00e4rtuste eest seismine ei ole teiste r\u00f5humineSajandeid on olnud juhtiv inimk\u00e4itumise p\u00f5him\u00f5te \u00abKui oled Roomas, tee nii nagu roomlased\u00bb, millest p\u00fc\u00fctakse praegu lahti saada. On raske m\u00f5ista, missuguse tulemuseni loodavad j\u00f5uda inimesed, kes edendavad niisugust l\u00e4henemisviisi, kuid on lihtne n\u00e4ha, missuguse tulemuseni see viib. Kui rahvas A ei hoia oma v\u00e4\u00e4rtustest kinni ega n\u00f5ua nende j\u00e4rgimist, siis rahvas B ei v\u00f5ta neid vastu ja v\u00f5ib isegi n\u00f5uda hoopis oma v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgimist. Siis j\u00e4\u00e4b rahval A kaks varianti: kas ta hakkab siiski oma v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgimist n\u00f5udma v\u00f5i alistub rahva B tahtele. Teine variant toob pikas perspektiivis v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgimist n\u00f5udva rahva v\u00f5idu, kuna see stsenaarium v\u00e4listab l\u00f5imumise ja isegi tugevdab tolle rahva maailmavaateid.Hiljutine n\u00e4ide, mis seda t\u00f5estab, on Skandinaavias koraanide p\u00f5letamiga kaasnev. Moslemid m\u00e4ssavad ja h\u00e4vitavad teiste vara, kui keegi p\u00f5letab nende p\u00fcha raamatu. Taanlased alistuvad ja teevad seda, mida moslemid \u00e4hvarduste ja illegaalse tegevuse kaudu taotlevad. Kas \u00fchegi moslemi soov hoolida taanlaste v\u00e4\u00e4rtustest kasvab, kui taanlane teeb tema jaoks p\u00e4rast v\u00e4ljapressimist mida tahes? Vaevalt.S\u00f5num, mille alistumine neile saadab, on see, et kohalikud v\u00e4\u00e4rtused ei ole midagi v\u00e4\u00e4rt ja kui natuke \u00e4hvardada, v\u00f5ib mida tahes saada. Sellistel tingimustel on vaba \u00fchiskond v\u00f5imatu, kuna see on viljakas pinnas igasuguste vabadusevastaste r\u00fchmituste t\u00e4rkamiseks, sest inimesed n\u00e4evad, et teiste vabadusi saab soovi korral piirata. V\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilitamine muutub samuti keeruliseks, kui hakatakse leidma, et v\u00f5\u00f5raste omad peavad olema esikohal.Eesti tegi okupantide ja k\u00fc\u00fcditajate auks ning m\u00e4lestuseks p\u00fcstitatud monumente eemaldama hakates \u00f5igesti. Muidugi tekitab see n\u00f6rdimust nende j\u00e4reltulijates, kes astuvad selliste monumentide kaitseks v\u00e4lja. Varem p\u00fc\u00fcdsid nad saavutada oma eesm\u00e4rke m\u00e4ssamise kaudu nagu praegused moslemid, ent ei suutnud. Kui valitsus oleks pronksi\u00f6\u00f6 ajal alla andnud, oleks ainuke tulemus olnud riigi- v\u00f5i \u00f5igemini hoopis rahvavastaste tegevuste j\u00e4tkuv julgustamine.Ei too midagi head ka n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik allaandmine eestikeelsele haridusele \u00fclemineku puhul, mis on osaliselt ka v\u00e4\u00e4rtuste k\u00fcsimus. Vastupanu sellele on keele- ja kultuuriruumil p\u00f5hinevate hoiakute otsene tulemus. Kui pidevat sidet v\u00f5\u00f5raste v\u00e4\u00e4rtustega ei murta ega asendata parema alternatiiviga, ei toimu mitte mingit positiivset muutust. V\u00f5ib m\u00f6\u00f6duda veel k\u00fcmme aastat ning inimesed, kes m\u00f5tlevad samamoodi nagu need, kes on praegu \u00fclemineku vastu, esitavad samu argumente.Eirataku kuitahes palju katseid defineerida seda, kes on eestlane, ja \u00f6eldagu, et kodanikud on kodanikud, on siiski ilmne, kes paneb oma autole kleebise fraasiga \u00abolen venelane\u00bb ja miks ta niimoodi k\u00e4itub. Ei tee seda ei eestlased ega hiinlased, vaid hoopis venelased, kellest paljudel on k\u00fcll kodakondsus, kuid see ei muuda sugugi nende identiteeti ega suhtumist teatud teemadesse. Tuleb muidugi t\u00f5deda, et kodakondsuse saajad on t\u00f5en\u00e4oliselt paremini l\u00f5imunud, kuid selle olemasolu ei ole siiski garantii.Inimeste k\u00e4itumine tuleneb otseselt nende v\u00e4\u00e4rtustest ja hoiakutest. Et sisser\u00e4ndajad saaksid p\u00f5lisrahva omi vastu v\u00f5tta, on vajalik arusaam, et kohalike v\u00e4\u00e4rtuste austamine ja j\u00e4rgimine on siinkohal oodatud. Niisugune arusaam peab tekkima ka p\u00f5lisrahval endal ning poliitilistes otsustes selgelt kajastuma. \u00dchiskonnas domineerivad v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5idavad, seega on valik kas teisi vastu v\u00f5tta v\u00f5i omade eest seista. See on enesekaitse, mitte r\u00f5humine.\"Kui valitsus oleks pronksi\u00f6\u00f6 ajal alla andnud, oleks ainuke tulemus olnud riigi- v\u00f5i \u00f5igemini hoopis rahvavastaste tegevuste j\u00e4tkuv julgustamine.\"DANIIL MARTIKAINEN-JARLUKOVSKI, T\u00dc tudeng"}
{"text":"Kannatanud n\u00e4gid oma nimel ostetud aia- ja saetehnikat vaid korraVarem arvutikelmuste eest karistatud J\u00e4rvamaa mees ja naine j\u00e4tkasid tuttaval rajal teiste inimeste nimel laenude ja asjade v\u00e4ljakauplemist. Sel korral m\u00f5isteti meespool nende tegude eest vangi.Tehti kindlaks, et mees ja naine olid s\u00f5lminud mitu korda teiste inimeste nimel laenulepinguid ja v\u00f5tnud v\u00f5\u00f5raste pangakaartidega sularaha v\u00e4lja. Samuti ostsid nad v\u00f5\u00f5ra inimese nimel endale j\u00e4relmaksuga mobiiltelefone. Sama kordus ka aiaja saetehnikaga. K\u00e4tte saadud asjad viisid nad tihti pandimajja.Kannatanud olid tihti teo toimepaneku hetkel alkoholijoobes ega saanud toimuvast aru.Mees sai nende tegude eest karistuseks neli kuud vangistust, mis seni \u00e4rakandmata karistusega tegi kokku viis aastat vangistust, millest kohe \u00e4rakandmisele kuulub kaheksa kuud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa m\u00f5isteti tingimisi. Naine sai karistuseks aastase vangistuse, mis asendati 360 tunni \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6ga. Selle tegemiseks on aega kaks aastat.Karistatavad peavad \u00e4ra maksma tuhandetesse eurodesse ulatuvad tsiviilhagid ja menetluskulud. (JT)"}
{"text":"Rikki l\u00e4inud vees\u00f5iduk vajas sadamasse pukseerimistPOLITSEIM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal tuli politseipatrullil toimetada ka veel, et aidata Heltermaa sadamasse tehnilise rikkega vees\u00f5iduk.\u201eM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal tegeles Hiiumaa politsei 21 erineva korrarikkumise teatega. V\u00e4\u00e4rteomenetlusi alustasime seitse, v\u00e4ljakutsetele reageeris patrull 13 korral. Kriminaalmenetlusi kaasa toovaid s\u00fcndmusi eelmisel n\u00e4dalal saarel ei registreeritud ja arestimajas j\u00e4relevalve all kainenes neli inimest,\u201c v\u00f5ttis m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala kokku K\u00e4rdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp.Eelmisel n\u00e4dalal tuvastatud v\u00e4\u00e4rtegudest suurema osa moodustasid tema s\u00f5nul avaliku korra rikkumised, liiklusrikkumisi oli v\u00e4hem. Lisaks alustas politsei v\u00e4\u00e4rteomenetlust kelmuses, kus Facebooki vahendusel tellitud kaup ei j\u00f5udnud tellijani.Politseile anti teada ka kahest liiklus\u00f5nnetusest. \u00dchel juhul oli tegemist s\u00f5iduki ja metslooma kokkup\u00f5rkega, teisel juhul eksis juht man\u00f6\u00f6verdades ja tagurdas otsa liiklusm\u00e4rgile.Sarnaselt eelnenud n\u00e4dalale tuli patrullil reageerida v\u00e4ljakutsetele, mis olid seotud joobes inimestega ja nende abitusse seisundisse j\u00e4\u00e4misega. Politsei reageerimist vajas ka kadunud inimese juhtum, kus perekonnal ei olnud teadmist pereliikme asukohast. \u00dchel juhul l\u00e4ks politsei kohale l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumile.Eelmine n\u00e4dal t\u00f5i kaasa kiireid ilmastiku muutusi ja ka juba esimesi libedaid teid saarel. Raudsepp palub t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata talverehvide vahetamisele.RAUL VINNI"}
{"text":"Millal katkeb eestlase kannatus?Kahekordne poliitvang, vabadusv\u00f5itleja Tiit Madisson nentis oma elu l\u00f5pu poole, et kui ENSV m\u00f5istnuks hakata tootma rahvale teksasp\u00fckse jms, siis oleks laulev revolutsioon t\u00f5en\u00e4oliselt olemata olnud. Selle kibedalt k\u00f5lava seisukohaga \u00fctles mees, et eestlane on oma olemuselt puhas materialist, kes on valmis iseseisvuse ideaalist sama ruttu loobuma, kui ta selle eest end vabaks laulma ruttas.\nEhk ongi see p\u00f5hjus miks Madissoni karj\u00e4\u00e4r piirdus vallavanema ametiga, suures poliitikas pole seesugusel idealistil pikka pidu. Mitte vastandades \u00fctlen, et isa ja poeg Helmed on selles vallas pragmaatilisemad: tahate teksaseid ja Eesti olemist EL-s, saate, aga saate ka turumajandusel toimiva suver\u00e4\u00e4nse rahvusriigi. Et Helmed peavad lugu h\u00e4rrasmehelikust esteetikast, kohtleb nende loodud poliitikagi rahvast p\u00f5him\u00f5ttega: mida daam soovib, selle ta ka saab.\nEestlase geenides on talletunud m\u00f5isa ja t\u00f5lla ihalus ning neid komplekse osavalt \u00e4ra kasutades, suutis Reformierakond kinnistada end 1999. ja 2007. aasta valimiste raames eesti rahvale suureks Issiks, kes organiseeris t\u00fctrekesele uhke auto ning on valmis ebasoositud v\u00e4imehe kandidaadi iga kell l\u00e4bi klohmima. Hellitatud t\u00fctar m\u00e4rkab et viimase 15 aastaga on Issist saanud kasiinos\u00f5ltlane, kes teeb mida v\u00f5\u00f5rad mehed \u00fctlevad ja keda ei saa usaldada julgeoleku ning majandusliku heaolu garandina. Samas hoiab t\u00fctar siiski Issist kinni, sest k\u00f5rgema ideaali puudumise t\u00f5ttu, pole ta valmis Issit h\u00fclgama. Issi on jumala eest, kuigi on n\u00e4ha et perekond on l\u00f5hki minemas. Issi aga ei talu t\u00fctre k\u00f5rval olevat v\u00e4imehe kandidaati, sest siis kaoks Issi viimnegi prestii\u017e ning oma positsiooni t\u00f5ttu j\u00f5uab ta veel n\u00e4item\u00e4ngu teha.\nReformierakond pole kunagi olnud eriline omariikluse patrioot, seda tunti aastaid ettev\u00f5ttes\u00f5braliku ja liberaalse \u00fchiskonna eestk\u00f5nelejana, sh julgeoleku garandina. On\u00a0 m\u00fcstika, millise intensiivsusega on see kamp asunud eestlasele p\u00fcha ideaali nagu Eraomand maksustamise l\u00e4bi h\u00e4vitama. Eksivad need, kes arvavad et n\u00f5ukogude v\u00f5im sundis eestlase p\u00fcssi \u00e4hvardusel kolhoosi t\u00f6\u00f6le minema. Tegelikult on asi n\u00f5nda, et inimestele pandi peale nii suured riiklikud maksud, et nad lihtsalt olid sunnitud eraomandist loobuma. Oma t\u00f6\u00f6 tegi muidugi ka ideoloogia: heat\u00e4dilikult agiteeriti inimesi \u00fchist maad \u00fcles harima sh valitses pidev s\u00f5jaoht. Eksivad need, kes arvavad, et n\u00f5ukogude ideoloogia propageeris klassikalist maa elu, vastupidi, pikem plaan oli elu maal likvideerida, lihtsalt ressursid said varem otsa, NL l\u00f5petas olemise.\nT\u00e4nane olukord on oma olemuselt sarnane. Eksisteerib ametlik dokument, mis \u00fctleb et aastal 2040 elab enamus inimesi pealinnas, seda on v\u00f5imuritel kerge saavutada, sest eelnevalt on aastak\u00fcmneid viljeletud kahjuliku regionaal- ja rahvastiku poliitikat. Automaks on aga efektiivne meede, kuidas inimesed maalt \u00e4ra ajada, tekitada nn 15-minuti linnad, kus kodanikud on tehnoloogia abil enam j\u00e4lgitavad kui nad oleks seda hajutatult. Tekib k\u00fcsimus, kas planeedi p\u00e4\u00e4stmise nimel on eestlane selleks t\u00f5esti valmis? Kas see hoiab \u00e4ra kardetava vene okupatsiooni, kui elu muutub kehvemaks?\nTiit Madisson ei pannud kunagi kogu s\u00fc\u00fcd salap\u00e4rase eliidi \u00f5lule, vaid r\u00e4\u00e4kis ka sellest, et iga rahvas v\u00e4\u00e4rib oma valitsejaid. Kui eestlane on vaikivalt olnud n\u00f5us sellega, et 2\/3 parlamendis vastuv\u00f5etud seadustest on EL direktiivid ja mil moel on veel globalism h\u00e4irinud meie suver\u00e4\u00e4nsust, siis tekib k\u00fcsimus, kas eestlane on valmis loobuma ka p\u00fchast eraomandist: maja ja auto.\nS\u00f5ja\u00f5nn pidavat p\u00f6\u00f6rduma siis, kui inimene m\u00f5istab et enam ei s\u00f5di ta mitte ideaali, vaid leiva eest. Kui rahvas m\u00f5istab et nn rohep\u00f6\u00f6rde varjus on riiklik korruptsioon r\u00f6\u00f6vinud temalt vara ja taga tipuks ka vabaduse ning ta on sunnitud seel\u00e4bi k\u00f5ige elementaarsemast loobuma \u2013 siis p\u00f6\u00f6rdub rahvas valitseva ideoloogia vastu ja soovib muutusi.\nKenno P\u00f5ltsam"}
{"text":"Kuidas kaitsta ennast inforuumis?Diana Poudel. Foto: Renata Keva\nInfo on nagu \u00f5hk, mida vajame iga p\u00e4ev. See \u00fcmbritseb meid k\u00f5ikjal ning tihti me isegi ei teadvusta endale, kui seda tarbime v\u00f5i edasi jagame.\nJagame n\u00e4iteks, laikides postitust v\u00f5i saates vestlusaknasse lingi, mis meid k\u00f5netab. See alateadlik ja automaatne tegutsemine muudab meid haavatavaks pahade kavatsustega tegelaste suhtes, kelle eesm\u00e4rk on manipuleerida meid info abil tegutsema just nende soovitud viisil.\nOlen \u00f5petajaid koolitamas k\u00e4ies kuulnud tihti m\u00f5tteavaldust: miks peaks \u00fcks pahatahtlik tegelane \u00f5petaja sihikule v\u00f5tma, kui \u00f5petaja pole rikas ega ka kuulus? Neid p\u00f5hjuseid v\u00f5ib ometi olla p\u00e4ris palju, toon siin v\u00e4lja m\u00f5ned.\nFinantspettused\nIsegi kui sulle tundub sinu pangakontol olev summa v\u00e4ike, ei tasu unustada, et inforuum on globaalne ja seal tegutsevad ka pahalased riikidest, kus keskmine kuupalk on ainult paarsada dollarit. Nende jaoks on k\u00f5ik Euroopa inimesed v\u00e4ga rikkad ning seet\u00f5ttu ka pidevalt sihikul.\nTutvumispettused\nNende petturite sihikul on tavaliselt \u00fcle 40-aastased inimesed, sest selles vanuses on tavaliselt mingi varu juba pangakontole kogutud. Selle petuskeemi puhul tuleb arvestada, et p\u00e4tid on valmis kulutama mitu kuud emotsionaalse l\u00e4heduse tekitamiseks, enne kui raha paluvad.\u00a0\nInternetiostudega seotud pettused\nE-kaubanduse osakaal suureneb, seega leiab internetist j\u00e4rjest rohkem igasuguseid pakkumisi ja e-poode, mis tekitavad ahvatlust. Kahjuks on nende lehtede eesm\u00e4rk tihti inimeste raha kiirelt k\u00e4tte saada. Eriti kehval juhul on pettuse eesm\u00e4rk meelitada v\u00e4lja krediitkaardi andmed.\u00a0\nPahavarar\u00fcnnakud\nInternetis on koht nimega tumeveeb, mis on anon\u00fc\u00fcmne ning kus toimub v\u00e4ga palju kuritegelikku kaubandust. Seal l\u00e4heb kaubaks k\u00f5ik: inimeste kasutajanimed, ligip\u00e4\u00e4s arvutile, paroolid, krediitkaardi andmed ja k\u00f5ik muud andmed, mida suudetakse hankida. Neid andmeid on k\u00f5ige lihtsam k\u00e4tte saada, kui sokutada kasutaja arvutisse pahavara. Lisaks on viimasel ajal levinud lunavarar\u00fcnnakud, kus p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik arvutisse salvestatud andmed kr\u00fcpteeritakse ja ainuke viis oma materjalidele taas ligi p\u00e4\u00e4seda, on arvuti h\u00f5ivajatele soovitud summa maksta.\u00a0\nValeinfo\nValeinfo on ka k\u00f5igi eelmiste pettuste osa, kuid eraldi toon v\u00e4lja n-\u00f6 uudismeedias oleva valeinfo. M\u00f5nikord satub valeinfo artiklisse kogemata, kuid kahjuks on j\u00e4rjest rohkem ka sellist valeinfot, mis on loodud teadlikult ja mille eesm\u00e4rk on tekitada inimestes hirmu, rahulolematust v\u00f5i viha. Seda kasutatavad n\u00e4iteks ebaeetilised ettev\u00f5tted, kes soovivad oma kaupu m\u00fc\u00fca, aga ka vaenulike riikide valitsused, et l\u00f5hkuda riigi \u00fchtsust ning tekitada ebak\u00f5lasid.\n\u00dclaltoodud n\u00e4ited on maalitud v\u00e4ga laia pintsliga. Tegelikult on 1001 viisi, kuidas iga\u00fcks meist v\u00f5ib sattuda petturite sihtm\u00e4rgiks inforuumis.\nSeitse soovitust, kuidas kaitsta end manipulatsioonide eest inforuumis\nKui miski on liiga hea, et olla t\u00f5si, siis \u2026\nSee kehtib nii imesoodsa iPhone\u2019i pakkumise kui ka m\u00f5ne uudise kohta, mis tekitab soovi jagada seda kiirelt koos kommentaariga \u201eMis ma teile \u00fctlesin \u2026\u201c.\nInternet ei ole imedemaa, kus k\u00f5ik on imeodav ning absoluutset t\u00f5de ei eksisteeri. Kui miski tundub liiga hea, peaks peas automaatselt vilkuma hakkama punane tuluke: kus on siin konks?\nJ\u00e4lgi oma emotsioone!\nEnamik manipulatsioone p\u00fc\u00fcab m\u00f5jutada meid emotsiooni kaudu. Eriti manipuleeritavad on inimesed siis, kui nad on v\u00e4ga hirmunud v\u00f5i vihased, kuid ka head emotsioonid v\u00f5ivad kaitset n\u00f5rgendada. Kui miski teeb sind v\u00e4ga kurvaks, r\u00f5\u00f5msaks, vihaseks v\u00f5i hirmunuks, \u00e4ra hakka kohe tegutsema, vaid v\u00f5ta aeg maha ja p\u00fc\u00fca anal\u00fc\u00fcsida, mis selle emotsiooni t\u00e4pselt tekitas.\nM\u00f5tle kriitiliselt\nInfo ei teki inforuumi iseenesest, vaid keegi paneb selle sinna. Seega tuleks iga infot\u00fcki puhul esitada endale j\u00e4rgmised k\u00fcsimused.\nKes selle info inforuumi pani?\nMis v\u00f5iks olla tema eesm\u00e4rk?\nKui usaldusv\u00e4\u00e4rne on selle info allikas?\nKas info on objektiivne v\u00f5i subjektiivne?\nKas tegu on kellegi arvamuse v\u00f5i faktiga?\n\u00c4ra jaga jama!\nUuringud on n\u00e4idanud, et valeinfo levib mitu korda kiiremini kui t\u00f5ene. See on arusaadav, sest valeinfo tekitab rohkem emotsioone, on seksikam ning seet\u00f5ttu meeldib inimestele seda rohkem jagada kui n\u00e4iteks kuiva teaduskirjandust. Valeinfot jagades on meil vastutus, sest anname sellele usaldusv\u00e4\u00e4rsust juurde. \u00d5petaja peab eriti ettevaatlik olema, sest inimesed ju ometi usaldavad oma \u00f5petajaid.\nUuenda oma tarkvara ja kasuta viiruset\u00f5rjet\nPahavara on tihti tehtud nii, et see kasutab \u00e4ra viga koodis. Kui tarkvaraarendaja saab teada, et ta programmis on viga, teeb ta paranduse, kuid p\u00e4ttide r\u00f5\u00f5muks on palju inimesi, kes oma tarkvara automaatselt ei uuenda ning viiruset\u00f5rjet ei kasuta. See v\u00f5imaldab pahavaral levida veel kuid p\u00e4rast programmi turvaaugu parandamist.\u00a0\nPane oma kontodele kaheastmeline autentimine\nOlen n\u00fc\u00fcdseks juba ligi k\u00fcmme aastat k\u00e4inud ja r\u00e4\u00e4kinud, kui kasulik on kaheastmeline autentimine, kuid iga kord, kui m\u00f5tlen, et enam pole vaja sellest juttu teha, j\u00f5uab minuni info, kus kellegi konto varastatakse ja sellest s\u00fcnnib palju pahandust. \u00dcheksal juhul k\u00fcmnest ei olnud sellel kontol kaheastmelist autentimist. Kaheastmeline autentimine ei ole imerohi, kuid on p\u00e4ris efektiivne ennetusvahend. On hilja hakata kontot kindlustama siis, kui see on juba p\u00e4ti omandis, kes sinu s\u00f5pradele petukirju saadab ja sinu krediitkaardiga reklaame ostab.\n\u00c4ra h\u00e4bene abi k\u00fcsida\nTihti on petturi ohvriks sattunul piinlik ja ta ei taha juhtunust r\u00e4\u00e4kida. Eriti karm on olukord, kus inimene p\u00fc\u00fcab \u00fcksinda internetist abi otsida, kuidas petturilt oma vara tagasi saada. On olemas petturid, kes sihivadki inimesi, kes on juba \u00fche pettuse ohvriks langenud. Petturid pakuvad abi, et kaotatud raha tagasi saada. Tegelikult v\u00f5etakse inimeselt viimasedki s\u00e4\u00e4stud ning m\u00f5nikord veendakse teda laenugi v\u00f5tma.\nKui satud m\u00f5ne internetipettuse otsa, on loomulik sellest r\u00e4\u00e4kida. K\u00fcsi n\u00f5u pereliikmetelt, kolleegidelt ja p\u00f6\u00f6rdu vajadusel veebikonstaabli poole. P\u00e4tid on osavad manipulaatorid ning p\u00fc\u00fcavad teha k\u00f5ik selleks, et inimene j\u00e4\u00e4ks \u00fcksi ja eemale oma tugiv\u00f5rgustikust."}
{"text":"J\u00e4rjekordse Ukraina-skandaali taustapildis on sees ka\u00a0Eerik-Niiles Kross ja Juku-Kalle RaidLisaks Johanna-Maria Lehtme ja Eesti 200 \u201cSlava Ukraini\u201d-skandaalile on v\u00e4lja ilmunud veel \u00fcks Ukraina-suunaline petuskeem ning selles k\u00f5lavad huvitavad nimed.\nERR kirjutab: \u201cOmastamises kahtlustatav Henri Laupmaa pidi esmasp\u00e4evaks \u00fcle kandma k\u00f5ik ligi 225 000 eurot, mis inimesed toeta.me Ukraina annetuste portaali kaudu droonikampaaniale annetasid. \u00dcle poole summast on siiani aga puudu.\u00a0P\u00e4ev p\u00e4rast kriminaalmenetluse alustamist ning ERR-is ilmunud uudist oli Laupmaa drooniettev\u00f5ttele Threod Systems \u00fcle kandnud 100 000 eurot. \/\u2026\/\u00a0Annetuskampaania kogus raha, et osta Eesti ettev\u00f5ttelt Threod Systems 21 GPS-i segamise vastast seadet. Ettev\u00f5te kinnitab plaani j\u00e4rgi need oma droonide k\u00fclge, mis saadetakse Ukrainasse. Sellised seadmed pikendavad rindel droonide eluiga ning aitavad v\u00e4ltida Venemaa elektroonilise s\u00f5japidamise vahendeid.\u201d\nUudise l\u00f5pus aga on huvitav info: \u201cLisaks muusik ja kirjanik Roy Striderile vedasid droonikampaaniat ka teiste seas Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross ja Juku-Kalle Raid.\u201d Seda, kuidas need mehed drooniloos sees on, pole t\u00e4pselt kirjeldatud, aga \u201ceksluuraja\u201d ja purjutaja nimed skandaaliloos \u00e4ratavad kahtlemata t\u00e4helepanu.\nKus ka skandaaliks ei l\u00e4heks, v\u00f5imuerakondade rahvas on seal juba kohal.\nUued Uudised"}
{"text":"5 t\u00e4helepanekut Dubais toimunud Google GtFT konverentsilt: br\u00e4nd ei ole kasvu v\u00f5ti, toode onHiljuti oli mul au osaleda Google GtFT konverentsil Dubais, mis keskendus finants- ja tehnoloogiaettev\u00f5tetele. Jagan hea meelega sealseid p\u00f5nevamaid m\u00f5tteid ja teemasid, kirjutab LHV turundustiimi juht Veronika Veskimets.\nLHV Finance m\u00fc\u00fcgitiimi juht Pia-Lotta Varik ning LHV turundustiimi juht Veronika Veskimets Dubais. Foto: Erakogu\nKliendik\u00e4itumine: reisimine, laenamine ja investeerimine\nHuvitav fakt on, et \u00fcle poole reisikuludest kaetakse praegu laenatud rahaga (krediitkaartide v\u00f5i laenudega). Samas huvituvad kliendid aina rohkem ka refinantseerimisest ja s\u00e4\u00e4stmisest. R\u00f5hk on nihkunud turvalisematele investeerimisv\u00f5imalustele nagu v\u00f5lakirjad, sest ebakindlatel aegadel otsitakse stabiilsust. Kr\u00fcptovaluutade volatiilsus enam ei k\u00f6ida.\nDEI ja kaasatuse t\u00e4htsus\nMitmekesisus, \u00f5iglus ja kaasatus (DEI) kerkisid minu jaoks keskseks teemaks. Arutelud keskendusid kaasavate t\u00f6\u00f6kohtade loomisele ja v\u00f5rdsete v\u00f5imaluste edendamisele. Konverents r\u00f5hutas mitmekesiste vaatenurkade olulisust, sealhulgas naiste esindatust suurte ettev\u00f5tete v\u00f5i start-upide juhatustes.\u00a0\nKaasatuse tagamine tootearenduses\nVeel \u00fcks oluline m\u00f5ttekoht oli puuetega inimeste kaasamine tootearendusse. Konverents t\u00f5i esile, et on t\u00e4htis, et tooted oleksid ligip\u00e4\u00e4setavad ja kasutatavad k\u00f5igile inimestele. Kaasava disaini p\u00f5him\u00f5tete rakendamisega saavad ettev\u00f5tted luua tooteid, mis vastavad laiemale sihtgrupi vajadustele ja tagavad, et kedagi ei j\u00e4eta k\u00f5rvale.\nBr\u00e4nd vs. toode\nBr\u00e4nd ei ole kasvu v\u00f5ti. Toode on. Suurep\u00e4rane toode, mis rahuldab klientide vajadusi ja pakub unikaalseid lahendusi, on v\u00f5imas vahend edu tagamiseks. Pidev tootearendus ja t\u00e4iustamine v\u00f5imaldavad ettev\u00f5tetel p\u00fcsida konkurentsiv\u00f5imelisena ja meelitada uusi kliente. Kuigi br\u00e4ndi tugevus v\u00f5ib olla oluline, on kvaliteet ja toote innovatiivsus need, mis t\u00f5eliselt kasvu toetavad.\nAI m\u00f5ju finantsvaldkonnale\nKonverents uuris ka AI v\u00f5imalikku m\u00f5ju finantssektorile. AI tehnoloogia v\u00f5ib automatiseerida ja optimeerida erinevaid finantsprotsesse, parandades efektiivsust ja t\u00e4psust. N\u00e4iteks v\u00f5ivad tehisintellekti toega algoritmid anal\u00fc\u00fcsida turusuundumusi, ennustada investeerimisv\u00f5imalusi ja optimeerida portfellihaldust.\u00a0\nLisaks saab AI tugevdada riskihindamismudeleid, avastada pettuseid ja parandada k\u00fcberturvalisust. AI integreerimine finantsvaldkonda v\u00f5ib revolutsiooniliselt m\u00f5jutada kogu sektorit, muutes selle ligip\u00e4\u00e4setavamaks, efektiivsemaks ja turvalisemaks.\nJa k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum m\u00f5te turundajatele: me ei konkureeri AI-ga, vaid turundajatega, kes kasutavad AI-d.\nAutor: Veronika Veskimets, LHV\nK\u00f5ik uudised"}
{"text":"Eesti Omanike keskliit s\u00fc\u00fcdistab kultuuriministeeriumi majaomanikele m\u00f5eldud toetustega sahkerdamisesOmanike keskliit \u00fctleb, et kultuuriministeerium sahkerdab majaomanikele m\u00f5eldud rahadega.Foto: Shutterstock\nGeeniuse tellijale\nM\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal edastatud pressiteates leiab Eesti Omanike Keskliit, et muinsuskaitsetoetustel lasub korruptsioonikahtluse vari ning v\u00e4idab, et toetuse saajad on juba ette \u00e4ra otsustatud.\nKeskliidu teade puudutab muinsuskaitseameti 13. oktoobril v\u00e4ljastatud pressiteadet, mille kohaselt toetab kultuuriministeerium muinsuskaitse all olevaid hooneid.\nOmanike keskliidu seisukoht on, et lugu kubiseb korruptsioonist, amet n\u00e4eb asja teises valguses.\nJutt k\u00e4ib n\u00f5ukogude re\u017eiimi poolt omanike tahte vastaselt sundv\u00f5\u00f5randatud ehitistest.\n\u201cSeda igati tervitatavat avaldust varjutab paraku asjaolu, et kultuuriminister Heidy Purga otsusel on toetusega seotud dokumentatsiooni ettevalmistamiseks aega vaid kaks n\u00e4dalat, so kuni 31. oktoobrini 2023, mis on ebam\u00f5istlikult l\u00fchike t\u00e4htaeg. Eeltooduga seoses soovib Eesti Omanike Keskliit juhtida t\u00e4helepanu, et Kaja Kallase juhitud valitsused on 2022 ja 2023 aasta otsustega kehtestanud suuremale osale muinsuskaitse all olevatest hoonetest topelt halduskoormuse, kus omanik peab \u00fche t\u00f6\u00f6 jaoks taotlema kaks ehitusluba, koostama kaks ehitusprojekti ja saama kaks kasutusluba kahelt erinevalt haldusorganilt \u2013 kohalikult omavalitsuselt ja Muinsuskaitseametilt,\u201d seisab keskliidu teates.\nOmanike liidu juhatuse esimees Andry Krass leiab, et nende otsustega vastandus valitsus nii riigikogu tahtele (vt MuKS \u00a7 1 lg 2) kui ka omanike esindusorganisatsioonidele, kes on nimetanud muinsuskaitsevaldkonna suurema probleemina omanike ebanormaalselt suurt halduskoormust. Tema s\u00f5nul n\u00e4itab kujunenud olukord, et liigne b\u00fcrokraatia ei m\u00f5juta vaid omanikke, vaid ka riigiametnikke, kes ei saa oma t\u00f6\u00f6ga \u00f5igeaegselt hakkama.\n\u201eKahjuks tekib toetuse v\u00e4hese etteteatamisega paratamatult ka kahtlus, et Kultuuriministeeriumi kabinetivaikuses on toetuse saajad juba ette \u00e4ra otsustatud. Oleme varasemalt n\u00e4inud juhtumeid, kus toetuse saanud hoone omaniku varjust on peale kiirtoetusvooru v\u00e4lja ilmunud ametnike k\u00f5rvad, kelle puhul ei saa v\u00e4listada konkursi tingimuste enda kasuks m\u00f5jutamist\u201c, \u00fctleb Krass.\nMuinsuskaitseameti kommentaar Eesti Omanike Keskliidu 16.10.2023 pressiteatele\nKommenteerib muinsuskaitseameti kommunikatsioonijuht K\u00e4tlyn Metsmaa\nToetuste taotlusvoorust\nMuinsuskaitseamet korraldab iga-aastaselt omandireformi k\u00e4igus tagastatud m\u00e4lestiste omanikele toetuste jagamise vooru. Seni on see toimunud aastaid samal ajal ja taotluste esitamise periood on olnud sama pikk. Muinsuskaitseamet arvestab Eesti Omanike Keskliidu ettepanekuga ja pikendab taotlusvooru ning taotlusi saab esitada kuni 15.11.2023.a.\nHalduskoormusest\nEhitusloa menetluses toimub juba praegu koosk\u00f5lastamine k\u00f5ikide asjassepuutuvate institutsioonidega \u00fche menetluse raames nn \u00fche akna p\u00f5him\u00f5ttel ja sel juhul on Muinsuskaitseamet menetlusprotsessis \u00fcheks koosk\u00f5lastajaks sarnaselt teiste institutsioonidega, kellega tuleb ehitusprojekt ehitusseadustiku alusel koosk\u00f5lastada.\nKui ehitusloa menetluse k\u00e4igus ei selgu t\u00f6\u00f6de teostaja, j\u00e4relevalve teostaja v\u00f5i arheoloogiliste uuringute teostaja, siis peab m\u00e4lestise omanik esitama Muinsuskaitseametile lisaks t\u00f6\u00f6de tegemise taotluse. T\u00e4iendava taotluse menetlemine pole ajamahukas, sest taotluse esitamise ajaks on projektdokumentatsioon juba eelnevalt koosk\u00f5lastatud.\nKahte ehitusprojekti ei ole vaja esitada ja sellist n\u00f5uet pole ka seaduses.\nSamuti pole vaja esitada kahte kasutusluba. Kogu menetlus toimub ehitusregistris, \u00fche taotluse p\u00f5hjal, ning Muinsuskaitseamet teeb oma toimingud ehitusregistris iseseisvalt.\nKorruptsioonikahtlusest\nEesti Omanike Keskliit on oma pressiteates v\u00e4lja tulnud t\u00f5sise s\u00fc\u00fcdistusega, v\u00e4ites: \u201eOleme varasemalt n\u00e4inud juhtumeid, kus toetuse saanud hoone omaniku varjust on peale kiirtoetusvooru v\u00e4lja ilmunud ametnike k\u00f5rvad, kelle puhul ei saa v\u00e4listada konkursi tingimuste enda kasuks m\u00f5jutamist\u201c. Kui organisatsioon omab sellist informatsiooni, tuleb see kindlasti esitada \u00f5iguskaitseorganitele koos faktidega. Tegemist on t\u00f5sise s\u00fc\u00fcdistusega ja Eesti Omanike Keskliit peab oma s\u00f5nade taga olema ning esitama kuriteo teate."}
{"text":"Siim Kiisler: \u00fcmberkolivate keskerakondlaste kaitseksOn loogiline, et liigutakse endale vaadetelt l\u00e4hedasse erakonda ja n\u00fc\u00fcdne Isamaa ongi kauaaegsetele keskerakondlastele k\u00f5ige l\u00e4hedasem. Olgem \u00fcmberkolivate keskerakondlaste suhtes sallivamad, poliitikutena teevad nad igati arusaadava valiku, kirjutab Siim Kiisler.Viimastel n\u00e4dalatel avaldavad paljud poliitikavaatlejad imestust, kuidas kauaaegsed juhtivad keskerakondlased nii sujuvalt endale uue kodu Isamaa erakonna n\u00e4ol on leidnud.Julgen hinnata, et selliste arvamuste p\u00f5hjuseks on l\u00e4htumine minevikus kujunenud emotsioonidest, mis m\u00f5jutavad endiselt, millisena erakondi tajutakse. Vahepeal on aga toimunud erakonnapoliitikas olulised muutused, mida piisavalt selgelt pole teadvustatud.Nii nagu Eestis ei ole enam ammu ettev\u00f5tjate eest seisvat Reformierakonda, ei ole alles ka Edgar Savisaare Keskerakonda ega Mart Laari Isamaaliitu.T\u00f5epoolest, kui Savisaare-aegsest Keskerakonnast oleks m\u00f5ni juhtpoliitik otse Laari Isamaasse \u00fcle h\u00fcpanud, oleks see olnud sisuliselt k\u00f5igi oma seniste seisukohtade pea peale p\u00f6\u00f6ramine. Tegemist oleks olnud t\u00f5elise reeturiga, sest need erakonnad erinesid teineteisest tugevalt riigi rahandus- ja majanduspoliitikas ehk parem-vasakteljel ning ka paljudes v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimustes, nagu venekeelsete l\u00f5imimine ja kindlasti ka v\u00e4lispoliitikas.Laar toetas vabamajandust ja erastamist, Savisaar riiklikku hinnakontrolli. Laar tahtis riigieelarve tasakaalu p\u00f5hiseadusesse, Savisaar n\u00f5udis populistlikku kontrollimatut rahalaristamist ja enneolematuid sotsiaaltoetusi. Laar vaatas l\u00e4\u00e4nde, Savisaar itta.P\u00e4rast Savisaart Keskerakonda juhtima asunud J\u00fcri Ratas muutis parteid palju rohkem, kui poliitikavaatlejad teadvustavad. Lisaks \u00fcldisele Keskerakonna tsiviliseerimisele ja korruptsioonist distantseerumisele, tegi Ratas oma Keskerakonnast l\u00e4\u00e4nde vaatava ja j\u00e4rjest eestimeelsema partei. Viimane suur m\u00e4rk sellest, kui sisulised ikkagi on olnud Ratase toodud muutused, oli tema selges\u00f5naline toetus t\u00e4ielikult eestikeelsele haridusele.Ka Taavi\u00a0Viimaste aastate Isamaa on samm-sammult lahti \u00f6elnud oma varasematest p\u00f5him\u00f5tetest: riigi kulusid ei taheta kokku hoida, vaid eelistatakse l\u00f5putut laenamist, sotsiaaltoetusi tahab Isamaa t\u00f5sta sellisele tasemele, millest isegi suurimad vasakpopulistid seni unistada ei osanud. Inimeste isiklikust elust on tehtud partei huvivaldkond.Erakondade rahastamise j\u00e4relevalve komisjoni likvideerimise katse koos Keskerakonna ja EKRE-ga n\u00e4itas senisest l\u00f5dvemat suhtumist erakondade rahastamise j\u00e4relevalvesse. Ka elektri hinda tahab viimase aja Isamaa riiklikult kontrollida, mis on ammune Keskerakonna seisukoht.Nii liikusid need kaks parteid kiiresti teineteisele l\u00e4hemale, Isamaa muutus j\u00e4rjest vasakpoolsemaks ja Keskerakond j\u00e4rjest eestimeelsemaks. Ka tegutsemine \u00fchises valitsuses liitis inimlikult. Koost\u00f6\u00f6 krooniks oli kuulus peretoetuste seadus, mille puhul oli juba v\u00f5imatu aru saada, kas Keskerakonna esitatud eeln\u00f5u oli tegelikult Isamaa oma v\u00f5i vastupidi. Pitseriks sellel sotsiaaltoetuste senin\u00e4gematul t\u00f5stmisel oli Isamaa liikme ja suurrahastaja Parvel Pruunsilla suurejooneline rahas\u00fcst Keskerakonnale.L\u00e4henemise ja koost\u00f6\u00f6 id\u00fclli purustas Mihhail K\u00f5lvarti saamine Keskerakonna esimeheks, mis on selle partei paisanud tagasi venemeelsusse. S\u00fcmboolselt ei k\u00f5lvanud isegi Isamaa rahastaja toetus uuele Keskerakonna liidrile, erimeelsuste j\u00e4rsk s\u00fcvenemine on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu.On igati m\u00f5istetav, et Ratase tsiviliseeritud Keskerakonnas end h\u00e4sti tundnud poliitikud on sattunud raskesse olukorda ja otsivad endale uut poliitilist meeskonda. V\u00f5ib k\u00fcll k\u00fcsida, kuidas neile siis omaaegne Savisaare partei sobis, aga see on juba suhteliselt kauge minevik. Kindlasti ei saa neid s\u00fc\u00fcdistada selles, et nad K\u00f5lvarti k\u00e4e all j\u00e4tkata ei taha, muutus on liiga oluline.Ratase Keskerakonna jaoks on uus K\u00f5lvarti Keskerakond kauge ja v\u00f5\u00f5ras, praegune Isamaa aga l\u00e4hedane ja kodune. On loogiline, et liigutakse endale vaadetelt l\u00e4hedasse erakonda ja n\u00fc\u00fcdne Isamaa ongi kauaaegsetele keskerakondlastele k\u00f5ige l\u00e4hedasem. V\u00e4rskete \u00fcmberasujate uus roll v\u00f5ib kohati m\u00f5juda koomiliselt, kuid j\u00e4rgmiste valimiste ajaks ei m\u00e4leta enam keegi nende varasemat kuuluvust.Seega, olgem \u00fcmberkolivate keskerakondlaste suhtes sallivamad, poliitikutena teevad nad igati arusaadava valiku.\u00a0"}
{"text":"Raadiohommikus: tulemusi ja ameti\u00fchinguid\u00c4rip\u00e4eva raadio kolmap\u00e4evases hommikuprogrammis saame teada, kuidas k\u00e4ib Eesti \u00fche suurema panga k\u00e4si.\nNimelt: SEB pank teatab hommikul oma kolmanda kvartali tulemused. Ahjusooje numbreid kommenteerib panga juhatuse esimees Allan Parik, kellelt uurime ka, milline on inimeste ja ettev\u00f5tete laenuaktiivsus ning mis toimub kinnisvaraturul.\n\u00dchtlasi teatab b\u00f6rsile oma tulemused Harju Elekter. Vestleme neist ettev\u00f5tte finantsjuhi Priit Treialiga.\nEesti ameti\u00fchingute keskliidul on uus juht \u2013 pikalt meremeeste ameti\u00fchingus t\u00f6\u00f6tanud Kaia Vask. K\u00fcsime temalt, milline on tema s\u00f5num t\u00f6\u00f6andjatele ning milliseid eesm\u00e4rke ta uues rollis seab.\nHommikuprogrammi teevad Karl-Eduard Salum\u00e4e ja Eget Velleste.\n10.00\u201311.00 \u201eSisuturundussaade\u201c. Saates r\u00e4\u00e4gime, milliseid rohetehnoloogilisi lahendusi on Eesti ettev\u00f5tted loonud ja millised edulood on j\u00f5udnud Eesti piiridest kaugemale. Eesti rohetehnoloogia valdkonnast, selle r\u00f5\u00f5mudest ja muredest r\u00e4\u00e4givad stuudios Ragmar Saksing, teadus- ja \u00e4rilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht, ning Brait Pilvik, GreenEST Summit 2023 projektijuht. Saadet juhib T\u00f5nu Einasto.\n11.00\u201312.00 \u201eTriniti eetris\u201c. R\u00e4\u00e4gime andmekaitsest ja t\u00e4psemalt isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusest, mis on viis ja pool aastat kehtinud. Juttu tuleb ettev\u00f5tjate peamistest eksimustest andmekaitsega tegeledes ja r\u00e4\u00e4gime ka kohtulahenditest, mis on maailma tehnoloogiahiiglastele miljarditrahve toonud.\nAnal\u00fc\u00fcsime, mis on peamised eksimuste allikad ja kuidas neid v\u00e4ltida, mil viisil on abiks andmekaitsespetsialist ettev\u00f5ttes, millistes valdkondades on j\u00e4relevalve eriti hoolas ning saate l\u00f5petame soovitustega ettev\u00f5tjatele, kuidas hiigeltrahve v\u00e4ltida. K\u00fclas on Triniti advokaat Maarja Lehemets ja rahapesuvastase tehnoloogiaettev\u00f5tte Salv andmekaitsespetsialist Silja Hundt. Saadet juhib Gregor Alak\u00fcla.\n12.00\u201313.00 \u201c\u00c4rip\u00e4eva TOP\u201d. Saade r\u00e4\u00e4gib seekord masina- ja metallit\u00f6\u00f6stuse TOPist, saates on k\u00fclas Bestneti juht Kaupo Sisask ja KPMG \u00e4riarendusjuht Maidu Harjak. Saatejuht on Sigrid K\u00f5iv.\n13.00\u201314.00 \u201cJuhi jutud\u201d. Kadri Kiiselil polnud ambitsiooni t\u00f6\u00f6tada ei panganduses ega tippjuhina, kuid siis sai temast LHV Panga juht. Kiirelt areneva pangaga koos \u00fcles kasvanud Kiisel r\u00e4\u00e4gib saates, kuidas ta karj\u00e4\u00e4r on \u201cjuhtunud\u201d, miks pikemate plaanide tegemine v\u00f5ib v\u00f5imalusi varjutada, kuidas ta inimesi h\u00e4sti m\u00f5istma on \u00f5ppinud, tippjuhi \u00fcksildusest ja selle \u00fcletamisest, mida t\u00e4hendab tugevustel p\u00f5hinev juhtimine ja mida teha n\u00f5rkustega ning kuidas ta ehitab organisatsioonikultuuri, mis on avatud muutustele. Saatejuht on Rivo Sarapik.\n15.00\u201316.00 \u201eMets ja majandus\u201c. Saade tutvustab metsa\u00fchistuid koondava Kesk\u00fchistu Eramets uusmetsastamise algatust. Kesk\u00fchistu on loonud platvormi, mis viib kokku puude istutamisest huvitatud ja selle toetamist soovivad ettev\u00f5tted ning maaomanikud, kellel on selleks sobivat vaba maad. Metsaomanikele tasuta mets, nendib saates kesk\u00fchistu tegevjuht Priit P\u00f5llum\u00e4e. Ta lisab, et selle algatuse k\u00e4ivitas metsaomanike uusmetsatamise soov, kuid samas aidatakse kaasa ka Euroopa kliimapoliitika eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele. Lisaks tutvustame saates PEFC sertifikaadi metsamajandamise uut standardit ning olulisemaid muutusi, millele metsaomanik peab t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, nendest r\u00e4\u00e4gib Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juht ja PEFC Eesti juhatuse liige Gunnar Reinapu. Saadet juhib Toomas Kelt.\nKuulake \u00c4rip\u00e4eva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, P\u00e4rnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja J\u00e4rvamaal 104,3 MHz.\nKuulamislingi ja n\u00e4dala saatekava leiate siit."}
{"text":"Riigikogu eelinfo kolmap\u00e4evaks, 25. oktoobriksRiigikogu eelinfo kolmap\u00e4evaks, 25. oktoobriks\nKell 12 \u2013 infotund\nInfotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Mart\nV\u00f5rklaev ja terviseminister Riina Sikkut.\nPeaminister vastab k\u00fcsimustele, mis k\u00e4sitlevad l\u00e4\u00e4nelikku\npoliitkultuuri, Eesti riigi mainet ja v\u00e4lispoliitikat, liikuvusreformi ja\ntegelikkust, rahvusvahelisi suhteid, kommunikatsiooni, lennufirma Nordica\nolukorda, Kopli p\u00e4\u00e4stekomandot ja Eesti majandust. Rahandusminister\nvastab k\u00fcsimustele maksupoliitika, keskkonnatasude ja kindlustusseltside\ntegevusetuse kohta.\nKell 14 \u2013 t\u00e4iskogu istung\nTeine lugemine \u2013 kaks eeln\u00f5u\nSotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalmaksuseaduse \u00a7 3 t\u00e4iendamise ja\ntulumaksuseaduse \u00a7 34 muutmise seaduse eeln\u00f5u (260\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/ede9e339-67ff-\n4eb6-85d1-7fb3d08a51ce\/sotsiaalmaksuseaduse-%C2%A7-3-taiendamise-seaduse-\neelnou-260-se>) annab t\u00f6\u00f6andjatele v\u00f5imaluse maksta haigestunud rasedale\nt\u00f6\u00f6tajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigush\u00fcvitist, k\u00f5rvaldades\nnii t\u00f6\u00f6tajate ebav\u00f5rdse kohtlemise.\nT\u00f6\u00f6tajale tagab haigestumise korral asendussissetuleku esmalt t\u00f6\u00f6andja\nja seej\u00e4rel Tervisekassa. T\u00f6\u00f6andja peab maksma t\u00f6\u00f6tajale 4.\u22128.\nhaigusp\u00e4eva eest kohustuslikku haigush\u00fcvitist, mis moodustab 70 protsenti\nt\u00f6\u00f6taja keskmisest t\u00f6\u00f6tasust. Lisaks on t\u00f6\u00f6andjal v\u00f5imalik kuni\nkohustusliku h\u00fcvitise maksmise perioodi l\u00f5puni maksta maksuvabalt\nvabatahtlikku h\u00fcvitist, et t\u00f6\u00f6tajal s\u00e4iliks sel ajal keskmine\nt\u00f6\u00f6tasu.\nRaseduseaegse haigestumise v\u00f5i vigastuse t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6st vabastatud naisele\nei v\u00f5imalda kehtiv seadus aga t\u00f6\u00f6andja vabatahtlikku haigush\u00fcvitist\nmaksta, mille t\u00f5ttu v\u00f5ib raseda asendussissetulek olla teistest\nt\u00f6\u00f6tajatest v\u00e4iksem. Rasedale maksab haigush\u00fcvitist Tervisekassa 70\nprotsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.\nEeln\u00f5u annab t\u00f6\u00f6andjale v\u00f5imaluse s\u00e4ilitada haiguse perioodil keskmise\nt\u00f6\u00f6tasu ka rasedale. V\u00f5rdse kohtlemise tagamiseks on kuni kaheksanda\nhaigusp\u00e4evani makstav t\u00e4iendav haigush\u00fcvitis sotsiaalmaksust vabastatud.\nH\u00fcvitise sotsiaalmaksusoodustus laieneb eeln\u00f5u j\u00e4rgi ka rasedatele\nf\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjatele. Sotsiaalkomisjon tegi teiseks\nlugemiseks eeln\u00f5usse t\u00e4ienduse, mis v\u00e4listab raseda f\u00fc\u00fcsilisest\nisikust ettev\u00f5tja arvestusliku haigush\u00fcvitise tuludest mahaarvamise ja\nsedakaudu tulumaksust vabastamise.\nEeln\u00f5u on ajendatud \u00f5iguskantsleri ettepanekust viia s\u00e4tted, mis ei taga\nrasedale t\u00f6\u00f6tajale haigestumise korral teiste t\u00f6\u00f6tajatega v\u00e4hemalt\nsamav\u00e4\u00e4rset \u00f5igust asendussissetulekule, p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5lla.\nValitsuse algatatud k\u00e4ibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (225\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/d0b2635d-5314-4d28-842b-\nb961c167350a\/kaibemaksuseaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-225-se-i>) eesm\u00e4rk on t\u00f5hustada k\u00e4ibemaksupettuste vastast\nv\u00f5itlust piiri\u00fcleses e-kaubanduses.\nEeln\u00f5uga kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus s\u00e4ilitada\npiiri\u00fcleste maksete saajate kohta k\u00e4ivad andmed ja edastada need kord\nkvartalis maksuhaldurile, kui maksete koguarv \u00fche saaja kohta \u00fcletab 25\nmakset kvartalis. Maksuhaldurid edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse\nelektroonilisse makseteabes\u00fcsteemi. Eeln\u00f5u on seotud ELi direktiiviga,\nmis tuleb liikmesriikidel \u00fcle v\u00f5tta ja rakendada j\u00e4rgmisest aastast.\nEsimene lugemine \u2013 21 eeln\u00f5u\nIsamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada t\u00e4iendavalt pakendite ja\nplasti kasutamist\u201c eeln\u00f5uga (65\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/939a0e46-f89f-4cc3-ba1b-\n9c640d29b53b\/riigikogu-otsuse-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-\nloobuda-plaanist-maksustada-taiendavalt-pakendite-ja-plasti-kasutamist-\neelnou-65-oe>) soovitakse, et valitsus loobuks pakendite ja plasti\nkasutamise t\u00e4iendavast maksustamisest. Esitajate s\u00f5nul on eesm\u00e4rk\npakendj\u00e4\u00e4tmete teket v\u00e4hendada \u00f5ige, kuid on vale teha seda t\u00e4iendava\nmaksustamise kaudu.\nIsamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse \u201eEttepaneku tegemine\nVabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada t\u00e4iendav maksuvaba tulu\nlaste eest\u201c eeln\u00f5uga (66\nOE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/930185f7-ca06-42fe-86ca-\n604cb4823538\/riigikogu-otsuse-ettepaneku-tegemine-vabariigi-valitsusele-\nloobuda-plaanist-kaotada-taiendav-maksuvaba-tulu-laste-eest-eelnou-66-oe>)\nsoovitakse, et valitsus loobuks plaanist kaotada t\u00e4iendav maksuvaba tulu\nlaste eest. Esitajate s\u00f5nul on maksuvaba tulu kaotamine vale, arvestades\nEesti demograafilist olukorda.\nEesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (19\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/de7c2460-608f-\n485c-8025-710140b81b2d\/relvaseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-19-se-i>)\nkohaselt kaotaksid m\u00e4\u00e4ratlemata kodakondsusega inimesed alates tuleva\naasta 15. m\u00e4rtsist \u00f5iguse omada relvaluba.\nPraegu v\u00f5ivad m\u00e4\u00e4ratlemata kodakondsusega inimesed omada relvaluba,\nsoetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba\nv\u00f5i Euroopa tulirelvapassi kuni loal m\u00e4rgitud kehtivusaja l\u00f5puni v\u00f5i\nm\u00f5ne muu loa kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemiseni. Eeln\u00f5u kehtestaks\nm\u00e4\u00e4ratlemata kodakondsusega relvaomanikele sama pika \u00fcleminekuaja kui\nVenemaa ja Valgevene kodanikele, kelle relvaload kaotavad kehtivuse ja kes\npeavad oma relvadest loobuma hiljemalt 15. m\u00e4rtsiks 2024.\nRiigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri\nalgatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uga (75\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/70caeb29-45ff-42de-\n9db0-25693c11dcc3\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-75-se-i>)\nsoovitakse t\u00f5sta kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantav\ntulumaksum\u00e4\u00e4r 11,96 protsendilt 11,97 protsendile. Algatajate s\u00f5nul\naitab omavalitsuste tulubaasi suurendamine kompenseerida viimaste aastate\nkulude kasvu ja v\u00f5imaldab neil paremini t\u00e4ita oma \u00fclesandeid.\nRiigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (88 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/t\negevus\/eelnoud\/eelnou\/16a3a2c6-5df8-411a-b128-e1fff83333bc\n\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-88-se-i>) t\u00f5staks kohaliku\nomavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96\nprotsendilt 12,08 protsendile.\nRiigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn\nP\u00f5lluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise\nseaduse eeln\u00f5u (110 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/138\n70261-9398-44c3-ad60-706c563b0309\/tulumaksuseaduse-muutmise-seadus>)\nt\u00f5staks kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava\ntulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96 protsendilt 12,05 protsendile.\nRiigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (112\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/eadeed20-e2f6-4d24-bcda-\n71eb5681ef27\/tulumaksuseaduse-muutmise-seadus>) t\u00f5staks kohaliku\nomavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96\nprotsendilt 12 protsendile.\nRiigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme\nalgatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (116\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/1eb57e1e-\n5a26-431f-b650-06c205851f6a\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-116-se>) t\u00f5staks kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse\n\u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96 protsendilt 12,14 protsendile.\nRiigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (127\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/81d2cf6a-\nd11f-4347-b0e4-f5f53b03c3f7\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-127-se>) t\u00f5staks kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse\n\u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96 protsendilt 12,07 protsendile.\nRiigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (130\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/9026288f-ed9c-499f-\na0e5-d5c40aeb6976\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-130>) t\u00f5staks\nkohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra\n11,96 protsendilt 12,04 protsendile.\nRiigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (133 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/\ntegevus\/eelnoud\/eelnou\/7436d684-7044-4a08-9ea5-2ed1cfda37be\n\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-133-se>) t\u00f5staks kohaliku\nomavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96\nprotsendilt 12,02 protsendile.\nRiigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme\nalgatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (150 SE<https:\/\/www.rii\ngikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c7490496-8fa0-4a53-abb5-604dd5ba8a1b\n\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-150-se>) t\u00f5staks kohaliku\nomavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96\nprotsendilt 11,98 protsendile.\nRiigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (151\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/35ca5ae5-a7c5-446e-\n8c40-c31d574e3b58\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-151-se>)\nt\u00f5staks kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava\ntulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96 protsendilt 12,16 protsendile.\nRiigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (155\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/0ea7734b-\n8c72-4b67-bea0-8f756120f0a4\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-\neelnou-155-se>) t\u00f5staks kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse\n\u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96 protsendilt 12,12 protsendile.\nRiigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (181\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/764dbf24-781a-\n4ed4-bec9-97a5c25257c4\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-181-se>)\nt\u00f5staks kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava\ntulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96 protsendilt 11,99 protsendile.\nRiigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud\ntulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (194\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/992a06d8-8853-431a-\nbbc3-4410d7dc2dad\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-194-se>)\nt\u00f5staks kohaliku omavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava\ntulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96 protsendilt 12,11 protsendile.\nRiigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme\nalgatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (199 SE<https:\/\/www.rii\ngikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/956e1859-cada-4394-86b9-510d3f9ff4d2\n\/tulumaksuseaduse-muutmise-seaduse-eelnou-199-se>) t\u00f5staks kohaliku\nomavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96\nprotsendilt 12,13 protsendile.\nRiigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja\nAnti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (253 SE\n<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/966c86f5-8c88-4770-ba13-c8\n5f0b51c0b9\/tulumaksuseaduse-muutmise-seadus>) t\u00f5staks kohaliku\nomavalitsuse \u00fcksuste eelarvesse \u00fclekantava tulumaksum\u00e4\u00e4ra 11,96\nprotsendilt 12,01 protsendile.\nIsamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5uga (63 SE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/\neelnou\/9d370cb0-3f74-4a46-8080-23cfdd47dcc0\/kohaliku-omavalitsuse-\nkorralduse-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-63-se>) soovitakse s\u00e4testada,\net kohalikud volikogud tohivad omavalitsusjuhtide t\u00f6\u00f6tasu ja h\u00fcvitist\nmuuta vaid j\u00e4rgmise koosseisu kohta.\nAlgatajate s\u00f5nul on muudatuse eesm\u00e4rk v\u00e4listada juhtumid, kus volikogud\nt\u00f5stavad kohe p\u00e4rast valimisi omavalitsusjuhtide palku. Nende hinnangul\nei ole \u00f5ige, et volikogu arutab ja otsustab enda valitavate volikogu\nesimeeste, aseesimeeste, linnapeade, vallavanemate ning linna- ja\nvallavalitsuse liikmete palga suurendamist.\nIsamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse\neeln\u00f5uga (67\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/4a02c599-3c68-407e-\nac41-203824ccde8d\/kodakondsuse-seaduse-muutmise-seaduse-eelnou-67-se>)\nsoovitakse v\u00e4listada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele,\nkeda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud,\nisegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate s\u00f5nul oli sama keeld\nalgselt ka 1995. aastal vastu v\u00f5etud kodakondsuse seaduses.\nKehtiva seaduse kohaselt v\u00f5idakse Eesti kodakondsus erandina anda v\u00f5i\ntaastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest\nkorduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, v\u00f5ttes arvesse\nkuriteo toimepanemise asjaolusid ning s\u00fc\u00fcdlase isikut.\nIsamaa fraktsiooni algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse\nmuutmise seaduse eeln\u00f5u (70\nSE<https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/5b506e34-55ea-\n48e6-9a92-a8b93e0e7b19\/erastamisest-laekuva-raha-kasutamise-seaduse-\nmuutmise-seaduse-eelnou-70-se>) lubaks erastamisest laekuvat raha kasutada\nka omandireformi k\u00e4igus tagastatud ja muinsuskaitsealal asuva ehitise\nhooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja\ntaastamiseks.\nAlgatajad leiavad, et kui omandireformi reservfondist eraldatavale\ntoetusele saaksid kandideerida ka muinsuskaitsealadel asuvate tagastatud\najalooliste ehitiste omanikud, suurendaks see v\u00f5imalusi Eesti\nv\u00e4\u00e4rtuslikku kultuurip\u00e4randit s\u00e4ilitada.\nKomisjoni istung\nRiigieelarve kontrolli erikomisjonis \u2013 kell 8.30: Riigikontrolli aruanne\n\u201e\u00dclevaade riikliku lennuettev\u00f5tte Nordica tegevusest\u201c, kutsutud\nKliimaministeeriumi, Nordic Aviation Group ASi ja Riigikontrolli esindajad;\nistung on avalik, toimub veebi\u00fclekanne<https:\/\/www.riigikogu.ee\/live\/2\/et>\n(ruum L333 ja videosild).\nS\u00fcndmus\nKell 9 \u2013 Riigikogu liikmed kohtuvad Euroopa Julgeoleku- ja\nKoost\u00f6\u00f6organisatsiooni Demokraatlike Institutsioonide ja Inim\u00f5iguste\nosakonna delegatsiooniga (O. Strandmani n\u00f5upidamisruum).\nV\u00e4lisl\u00e4hetused\n19.\u201328. oktoober\nParlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri\nning liikmed Peeter Tali, Helmen K\u00fctt ja Helle-Moonika Helme osalevad IPU\n147. assambleel ja 12+ grupi t\u00f6\u00f6s Luandas Angolas.\n25.\u201328. oktoober\nEuroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski,\nrahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja komisjoni liige J\u00fcrgen Ligi\nosalevad ELi stabiilsuse, majandusjuhtimise ja koordineerimise konverentsil\nMadridis Hispaanias.\nRiigikogu pressiteenistus\nKarin Kangro\n631 6356, 520 0323\nkarin.kangro@riigikogu.ee<mailto:karin.kangro@riigikogu.ee>\np\u00e4ringud: press@riigikogu.ee<mailto:press@riigikogu.ee>"}
{"text":"See \u00f5rn vanaemake tappis \u00fcheksa inimest ja mattis nad oma hooviKui m\u00f5elda halastamatule tapjale, ei pruugi v\u00e4ike armas vanaproua silme ette tulla. Paljud eeldavad, et eakas naine on \u00f5rn vanaemake, kes k\u00fcpsetab ja koob. Tegelikult on k\u00fcpses eas naised pannud aga toime t\u00f5eliselt \u00f5\u00f5vastavaid kuritegusid. Loe l\u00e4hemalt, kui sa ei karda \u00f6\u00f6sel unetuna v\u00e4herda!Tamara Samsonova\nVenelanna, kellel h\u00fc\u00fcdnimedeks Rappija Vanaema ja Baba Yaga, tabati 2015. aastal, kui ta j\u00e4i videole tassides kilekotte oma ohvri kehaosadega. Samsonova hoolitses Valentina Ulanova eest, aga kui lahvatas t\u00fcli pesemata n\u00f5ude p\u00e4rast, andis ta oma hoolealusele unerohtu ja saagis viimase elusana t\u00fckkideks.\nSamsonoval v\u00f5is olla rohkem ohvreid, sest ta kirjeldas oma p\u00e4evikus abikaasa ja varasemate \u00fc\u00fcrnike tapmist. 2017. aastal tunnistati ta s\u00fc\u00fcdi vaid Ulanova m\u00f5rvas ja p\u00e4rast paranoilise skisofreenia diagnoosi saamist\u00a0l\u00e4ks ta vaimuhaiglasse.\nHelen Golay ja Olga Rutterschmidt\nTuntud ka kui Santa Monica Tapja-Vanaemad, m\u00f5tlesid need kaks naist v\u00e4lja skeemi, kuidas meelitada kodutuid mehi oma majja ja lasta neil seej\u00e4rel s\u00f5lmida elukindlustus. Seej\u00e4rel ajasid nad mehed autoga alla, j\u00e4ttes mulje, et tegemist on \u00f5nnetusega ja juht p\u00f5genes s\u00fcndmuskohalt.\nP\u00e4rast kahe mehe tapmist said nad m\u00f5nusad 2,5 miljonit eurot, kuni \u00fchel kindlustusfirmal tekkis kahtlus ja koost\u00f6\u00f6s politseiga sai juhtum lahendatud. Naistele esitati 2008. aastal s\u00fc\u00fcdistus ja nad saadeti eluks ajaks vangi.\nNancy Crampton-Brophy\nTeda s\u00fc\u00fcdistati selles, et ta tulistas 2. juunil 2018 oma abikaasat tema t\u00f6\u00f6kohal Oregoni kulinaariainstituudis. Asja teeb k\u00f5hedaks, et naine oli 2011. aastal kirjutanud essee pealkirjaga \u00abKuidas tappa oma abikaasat\u00bb. 25. mail 2022 tunnistati Crampton-Brophy s\u00fc\u00fcdi teise astme m\u00f5rvas ja talle m\u00f5isteti eluaegne vangistus.\nFaye Copeland\nFaye Copeland ja tema abikaasa Ray meelitasid v\u00e4idetavalt hulkureid oma Missouri farmi, kus nad m\u00f5rvati ja surnukehad maeti kinnistul asuvale p\u00f5llule. L\u00f5puks nad tabati ja m\u00f5lemad m\u00f5isteti surma, nii et Faye Copelandist sai 69-aastasena vanim surma m\u00f5istetud naine. 1999. aastal asendati tema karistus eluaegse vangistusega, kus ta 2004. aastal suri.\nLeonarda Cianciulli\nSeda itaallannat ajendas tapma ennustaja ettekuulutus. Cianciullile \u00f6eldi, et k\u00f5ik tema lapsed surevad noorelt ja tema perekonda tabab kindlasti trag\u00f6\u00f6dia. Ta rasestus 17 korda, kuid kaotas 13 last, sealhulgas kolm nuris\u00fcnnituse t\u00f5ttu. Ilmselt hakkas Cianciulli uskuma, et ta peab kaitsma oma elluj\u00e4\u00e4nud laste elu musta maagia abil. Aastatel 1939\u20131940 tappis Cianciulli kolm naist. Seej\u00e4rel tegi ta nende kehadest seepi ja teekooke, mida ta s\u00f5pradele pakkus. L\u00f5puks Cianciulli tabati ja ta tunnistas m\u00f5rvad \u00fcles. Correggio Seebivalmistaja h\u00fc\u00fcdnime kandnud naine\u00a0m\u00f5isteti 30 aastaks vangi ja kolmeks aastaks varjupaika, kus ta 1970. aastal suri.\nGloria Marie Tensley\n2016. aastal kolis Arkansase mees oma uue toakaaslase, 65-aastase Gloria Marie Tensley juurde, ja avastas tema kapist inimese luukere. Ta andis naise politseile \u00fcles ja selgus, et Tensley oli rahaks teinud tema kapist leitud surnud mehe sotsiaalkindlustust\u0161ekke. V\u00f5imud esitasid talle s\u00fc\u00fcdistuse surnukeha v\u00e4\u00e4rkohtlemises ja kelmuses.\nNilda Sheffield\n2015. aastal kirjutas Nilda Sheffield oma p\u00e4evikusse, et tahab tappa oma t\u00fctart ja lapselapsi, et nood p\u00f5rgusse ei l\u00e4heks. Ta v\u00f5rdles end Aabrahamiga, piiblikujuga, keda Jumal kutsus \u00fcles ohverdama omaenda poega. Florida vanaema tulistas seej\u00e4rel 31-aastast Elizabeth Florest ja tema seitsme- ja kaheaastaseid lapsi, enne kui relva enda poole keeras. V\u00e4idetavalt uskus Sheffield, et perekond kohtub j\u00e4rgmises elus uuesti.\nAngela Bingham\n2016. aastal l\u00e4mmatas Angela Bingham oma kolmeaastase lapselapse r\u00e4tikuga surnuks, v\u00e4ites, et ta ei saa endale rahaliselt lubada lapse kasvatamist. Ta andis end ise \u00fcles ja politsei leidis ta viirukit p\u00f5letamast, ilmselt et varjata laguneva surnukeha l\u00f5hna. Delaware'i v\u00f5imud m\u00f5istsid ta 22 aastaks vangi.\nNannie Doss\nNannie Doss, a serial killer from America, also known as the \"Giggling Granny,\" took the lives of four husbands, two kids, two siblings, her mom, two grandkids, and a mother-in-law from the 1920s to the 1950s. She had other nicknames too, like the Lonely Hearts Killer, the Black\u2026 pic.twitter.com\/te2O68ZvKQ\n\u2014 Fascinating (@fasc1nate) October 14, 2023\n\n\nAjakirjandus nimetas 1905. aastal s\u00fcndinud Nannie Dossi K\u00f5kutavaks Vanaemaks, kuna ta oli nii r\u00f5\u00f5msameelne. Tema teod olid aga k\u00f5ike muud kui r\u00f5\u00f5msad. Oklahoma naine oli 30 aasta jooksul tapnud neli abikaasat, kaks \u00f5de, ema, pojapoja, \u00fche \u00e4mma ja \u00f5epoja. V\u00e4idetavalt pani ta m\u00f5rvad toime igavusest. Doss m\u00f5isteti 1955. aastal eluks ajaks vangi ja ta suri vangistuses k\u00fcmme aastat hiljem.\nDorothea Puente\n80ndatel juhtis Dorothea Puente (avapildil) pansionaati Californias Sacramentos ja m\u00f5rvas sealseid eakaid ja vaimse puudega elanikke, enne kui nende sotsiaalkindlustust\u0161ekid rahaks tegi. Ta m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi \u00fcheksa inimese m\u00f5rvas \u2013 ta sundis neid tablettidega \u00fcledoosi v\u00f5tma ja hiljem mattis nad maja hoovi. Puente tabati 1988. aastal ja m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi 1993. aastal. Ta suri vanglas 2011. aastal 82-aastaselt, kirjutab Stars Insider."}